Ehitusjuht III Construction Site Manager III 4 Ehitusjuht III (versioon 1) Ehitusjuht III (versioon 2) Ehitusjuht III (versioon 3) Ehitusjuht III (versioon 5) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 10) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 11) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 12) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 13) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 6) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 7) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 8) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Ehitusjuht 28 2008-06-18 2008-06-18 2012-05-03 III 3123 Ehituse töödejuhatajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 41 Hoonete ehitus Allmaarajatiste ehitus Avade rajamine (sh teemantpuurimine ja -saagimine) Avatäidete paigaldamine Ehitise omaniku ehitustehniline konsulteerimine ja esindamine Ehitiste kontrollimis-ja juhtimissüsteemide automatiseerimine Ehituspuusepatööde tegemine Elektroonilise side võrkude ja -rajatiste ehitamine Fassaaditööde tegemine Geotehniliste ehitustööde (sh tunnelid (v.a teeseaduse mõistes), vaiad, tugiseinad (sh sulundseinad), pinnaseankrud jms) tegemine Hoonesiseste ja kinnistusiseste küttesüsteemide ja soojussõlmede ehitamine Hoonesiseste ja kinnistusiseste veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitamine Hüdroisolatsioonitööde tegemine Hüdrotehniline ehitamine Jahutussüsteemide ehitamine Katusetööde tegemine Katlasüsteemide ehitamine (v.a elektri- ja gaasivarustuse osa) Kaugküttesüsteemide ehitamine Klaasfassaadide montaaž Klaasfassaadide paigaldamine Klaasist ja metallist avatäidete paigaldamine Kliimaseadmete paigaldus Konstruktsioonide tulekaitsetööde tegemine Küte ja ventilatsioon Kütte, veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitustööd Kütte- ja veevarustustööd Kütte- ja ventilatsioonitööd Kütte-, vee ja kanalisatsioonitööde omanikujärelvalve tegemine Kütte-, ventilatsiooni-, jahutuse-, vee- ja kanalisatsioonitööde omanikujärelevalve tegemine Kütte-, ventilatsiooni-, vee- ja kanalisatsioonitööde omanikujärelvalve tegemine Küttesüsteemid Küttesüsteemide lõõride ja korstnate ehitamine Küttetrasside ehitus Lammutustööd Lammutustööde omanikujärelvalve tegemine Lammutustööde tegemine Maaler Metallkonstruktsioonide paigaldamine Monoliitbetoonitööde tegemine Monteeritavate ehituskonstruktsioonide paigaldamine Monteeritavate ehituskonstruktsioonide paigaldamine- metallkonstruktsioonide paigaldamine Nõrkvoolu-, side- ja ehitiste kontrollimis-ja juhtimissüsteemide automatiseerimise omanikujärelevalve tegemine Nõrkvoolusüsteemid Nõrkvoolusüsteemide ehitamine Nõrkvoolusüsteemide paigaldus Nõrkvoolutööd Omanikujärelvalve Palkmajade ehitamine Palkmajade ja puitehitiste ehitamine Palkmajade paigladus Piirete, aedade ja väravate paigaldamine Puitehitiste ehitamine Puurkaevud Rookatuste ehitamine Raudteed ja raudteerajatised Salvkaevud Sidemastide paigaldus Sidetrasside ehitus Soojavarustustööd Süvendustööd Tahkekütusega köetavate küttesüsteemide ja neid teenindavate süsteemide ehitamine Tehnorajatiste termoisolatsioonitööde tegemine Tehnosüsteemid Vee- ja kanalisatsioonisüsteemid Vee- ja kanalisatsioonitööd Vee- ja kanalisatsioonitööde omanikujärelevalve tegemine Vee-, kanalisatsiooni- ja küttesüsteemide ehitus Veeteede süvendustööd Veevarustus ja kanalisatsioon Veevarustus ja kanalisatsioon koos välisvõrkudega Veevarustus ja kanalisatsioonisüsteemid Veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitustööd Ventilatsioon Ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide paigaldus Ventilatsioonisüsteemide ehitamine Vesi ja kanalisatsioon Välistrassid Välistrasside ehitus Välisveevarustuse- ja kanalisatsioonivõrkude, sealhulgas pumplate, puhastite ja muude seotud rajatiste ehitamine Üldehitus Üldehituslik ehitamine Üldehitusliku ehitamise omanikujärelevalve tegemine Ehitusplekksepp I Plater Whitesmith I 3 Ehitusplekksepp I (versioon 1) Ehitusplekksepp I (versioon 2) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Ehitusplekksepp 11 2010-12-27 2010-12-27 2013-12-31 I 2 2 7121 Katusekatjad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Selle kutsestandardi alusel võib jätkuda kutse andmine kuni 31. detsembrini 2016 neile isikutele, kes on õppinud vastava kutsestandardi põhjal koostatud kutseõppe õppekaval. Ehitusplekksepp II Plater Whitesmith II 3 Ehitusplekksepp II (versioon 1) Ehitusplekksepp II (versioon 2) Ehitusplekksepp, tase 3 (versioon 4) Ehitusplekksepp, tase 3 (versioon 5) Ehitusplekksepp, tase 4 esmane kutse (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Ehitusplekksepp 11 2010-12-27 2010-12-27 2013-12-31 II 3 3 7121 Katusekatjad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Ehitusplekksepp III Plater Whitesmith III 3 Ehitusplekksepp III (versioon 1) Ehitusplekksepp III (versioon 2) Ehitusplekksepp, tase 4 (versioon 4) Ehitusplekksepp, tase 4 (versioon 5) Ehitusplekksepp, tase 4 (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Ehitusplekksepp 11 2010-12-27 2010-12-27 2013-12-31 III 4 4 7121 Katusekatjad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Ehituspuusepp I Construction carpenter I 3 Ehituspuusepp I (versioon 1) Ehituspuusepp I (versioon 2) Ehituspuusepp I (versioon 5) Ehituspuusepp, tase 4 esmane kutse (versioon 4) Ehituspuusepp, tase 4 esmane kutse (versioon 6) Ehituspuusepp, tase 4 esmane kutse (versioon 7) Ehituspuusepp, tase 4 esmane kutse (versioon 8) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Ehituspuusepp 28 2008-06-18 2008-06-18 2012-06-17 I 7115 Puusepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Ehituspuusepp II Construction carpenter II 4 Ehituspuusepp II (versioon 1) Ehituspuusepp II (versioon 2) Ehituspuusepp II (versioon 3) Ehituspuusepp II (versioon 6) Ehituspuusepp, tase 4 (versioon 5) Ehituspuusepp, tase 4 (versioon 7) Ehituspuusepp, tase 4 (versioon 8) Ehituspuusepp, tase 4 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Ehituspuusepp 28 2008-06-18 2008-06-18 2012-06-17 II 7115 Puusepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Katusetööde tegemine Ehituspuusepp III Construction carpenter III 3 Ehituspuusepp III (versioon 1) Ehituspuusepp III (versioon 2) Ehituspuusepp III (versioon 4) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Ehituspuusepp 22 2008-06-18 2008-06-18 2012-06-17 III 7115 Puusepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Ehitusviimistleja I Construction finisher I 3 Ehitusviimistleja I (versioon 1) Ehitusviimistleja I (versioon 2) Ehitusviimistleja I (versioon 4) Krohvija Maaler Plaatija Põrandakatja Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitusviimistlus Ehitusviimistleja 28 2008-06-18 2008-06-18 2012-05-03 I 7121 Katusekatjad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Plaatija Maaler Ehitusviimistleja II Construction finisher II 4 Ehitusviimistleja II (versioon 1) Ehitusviimistleja II (versioon 2) Ehitusviimistleja II (versioon 3) Ehitusviimistleja II (versioon 5) Krohvija Maaler Plaatija Põrandakatja Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitusviimistlus Ehitusviimistleja 28 2008-06-18 2008-06-18 2012-05-03 II 7121 Katusekatjad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Ehitusviimistleja III Construction finisher III 3 Ehitusviimistleja III (versioon 1) Ehitusviimistleja III (versioon 2) Ehitusviimistleja III (versioon 4) Krohvija Maaler Plaatija Põrandakatja Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitusviimistlus Ehitusviimistleja 28 2008-06-18 2008-06-18 2012-05-03 III 7121 Katusekatjad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Betoonkonstruktsioonide ehitaja I Concrete worker I 2 Betoonkonstruktsioonide ehitaja I (versioon 1) Betoonkonstruktsioonide ehitaja I (versioon 3) Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 esmane kutse (versioon 4) Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 esmane kutse (versioon 5) Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 esmane kutse (versioon 6) Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 esmane kutse (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Betoonkonstruktsioonide ehitaja 28 2008-06-18 2008-06-18 2012-05-03 I 7114 Betoneerijad, betoonpindade viimistlejad jms töölised 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 23 Muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine Betoonkonstruktsioonide ehitaja II Concrete worker II 2 Betoonkonstruktsioonide ehitaja II (versioon 1) Betoonkonstruktsioonide ehitaja II (versioon 3) Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 (versioon 4) Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 (versioon 5) Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 (versioon 6) Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Betoonkonstruktsioonide ehitaja 28 2008-06-18 2008-06-18 2012-05-03 II 7114 Betoneerijad, betoonpindade viimistlejad jms töölised 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 23 Muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine Betoonkonstruktsioonide ehitaja III Concrete worker III 2 Betoonkonstruktsioonide ehitaja III (versioon 1) Betoonkonstruktsioonide ehitaja III (versioon 3) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Betoonkonstruktsioonide ehitaja 28 2008-06-18 2008-06-18 2012-05-03 III 7114 Betoneerijad, betoonpindade viimistlejad jms töölised 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 23 Muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine Keskkonnatehnika lukksepp I Plumber I 3 Keskkonnatehnika lukksepp I (versioon 1) Keskkonnatehnika lukksepp I (versioon 2) Keskkonnatehnika lukksepp I (versioon 4) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Keskkonnatehnika Keskkonnatehnika lukksepp 28 2008-06-18 2008-06-18 2012-05-03 I 7126 Torulukksepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Keskkonnatehnika lukksepp II Plumber II 4 Keskkonnatehnika lukksepp II (versioon 2) Keskkonnatehnika lukksepp II (versioon 3) Keskkonnatehnika lukksepp II (versioon 5) Vee-, kanalisatsiooni ja küttesüsteemide lukksepp II (versioon 1) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Keskkonnatehnika Keskkonnatehnika lukksepp 28 2008-06-18 2008-06-18 2012-05-03 II 7126 Torulukksepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Keskkonnatehnika lukksepp II Plumber II 3 Keskkonnatehnika lukksepp II (versioon 2) Keskkonnatehnika lukksepp II (versioon 4) Keskkonnatehnika lukksepp II (versioon 5) Vee-, kanalisatsiooni ja küttesüsteemide lukksepp II (versioon 1) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Keskkonnatehnika Keskkonnatehnika lukksepp 19 2005-06-14 2005-06-14 2008-06-17 II 7126 Torulukksepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Keskkonnatehnika lukksepp III Plumber III 3 Keskkonnatehnika lukksepp III (versioon 1) Keskkonnatehnika lukksepp III (versioon 2) Keskkonnatehnika lukksepp III (versioon 4) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Keskkonnatehnika Keskkonnatehnika lukksepp 28 2008-06-18 2008-06-18 2012-05-03 III 7126 Torulukksepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Lamekatusekatja I Roofer I 3 Lamekatusekatja I (versioon 1) Lamekatusekatja I (versioon 2) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Lamekatusekatja 11 2010-12-27 2010-12-27 2013-12-31 I 2 2 7121 Katusekatjad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Selle kutsestandardi alusel võib jätkuda kutse andmine kuni 31. detsembrini 2016 neile isikutele, kes on õppinud vastava kutsestandardi põhjal koostatud kutseõppe õppekaval. Bituumenrullmaterjalide paigaldamine Plastrullmaterjalide paigaldamine Lamekatusekatja II Roofer II 3 Lamekatuseehitaja, tase 4 esmane kutse (versioon 7) Lamekatusekatja II (versioon 1) Lamekatusekatja II (versioon 2) Lamekatusekatja, tase 3 (versioon 4) Lamekatusekatja, tase 3 (versioon 5) Lamekatusekatja, tase 3 (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Lamekatusekatja 11 2010-12-27 2010-12-27 2013-12-31 II 3 3 7121 Katusekatjad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Bituumenrullmaterjalide paigaldamine Plastrullmaterjalide paigaldamine Lamekatusekatja III Roofer III 3 Lamekatuseehitaja, tase 4 (versioon 7) Lamekatusekatja III (versioon 1) Lamekatusekatja III (versioon 2) Lamekatusekatja, tase 4 (versioon 4) Lamekatusekatja, tase 4 (versioon 5) Lamekatusekatja, tase 4 (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Lamekatusekatja 11 2010-12-27 2010-12-27 2013-12-31 III 4 4 7121 Katusekatjad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Bituumenrullmaterjalide paigaldamine Plastrullmaterjalide paigaldamine Müürsepp I Mason I 3 Müürsepp I (versioon 1) Müürsepp I (versioon 2) Müürsepp I (versioon 5) Müürsepp, tase 4 esmane kutse (versioon 4) Müürsepp, tase 4 esmane kutse (versioon 6) Müürsepp, tase 4 esmane kutse (versioon 7) Müürsepp, tase 4 esmane kutse (versioon 8) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Müürsepp 28 2008-06-18 2008-06-18 2012-06-17 I 7112 Müürsepad jms töölised 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Müürsepp II Mason II 3 Müürsepp II (versioon 1) Müürsepp II (versioon 2) Müürsepp II (versioon 4) Müürsepp II (versioon 6) Müürsepp, tase 4 (versioon 5) Müürsepp, tase 4 (versioon 7) Müürsepp, tase 4 (versioon 8) Müürsepp, tase 4 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Müürsepp 19 2005-06-14 2005-06-14 2008-06-17 II 7112 Müürsepad jms töölised 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Müürsepp II Mason II 4 Müürsepp II (versioon 1) Müürsepp II (versioon 2) Müürsepp II (versioon 3) Müürsepp II (versioon 6) Müürsepp, tase 4 (versioon 5) Müürsepp, tase 4 (versioon 7) Müürsepp, tase 4 (versioon 8) Müürsepp, tase 4 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Müürsepp 28 2008-06-18 2008-06-18 2012-06-17 II 7112 Müürsepad jms töölised 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Müürsepp III Mason III 3 Müürsepp III (versioon 1) Müürsepp III (versioon 2) Müürsepp III (versioon 4) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Müürsepp 28 2008-06-18 2008-06-18 2012-06-17 III 7112 Müürsepad jms töölised 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Ahjude, kaminate ja pliitide ladumine Betoneerimine Keerukate võlvide ja silluste ladumine Küttesüsteemide lõõride ja korstnate ehitamine Pottsepa tööd Restaureerimistööd Ventilatsioonilukksepp I Ventilation duct fitter I 3 Ventilatsioonilukksepp I (versioon 1) Ventilatsioonilukksepp I (versioon 2) Ventilatsioonilukksepp I (versioon 4) Ventilatsioonilukksepp, tase 4 esmane kutse (versioon 5) Ventilatsioonilukksepp, tase 4 esmane kutse (versioon 6) Ventilatsioonilukksepp, tase 4 esmane kutse (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Keskkonnatehnika Ventilatsioonilukksepp 28 2008-06-18 2008-06-18 2012-05-03 I 7126 Torulukksepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Ventilatsioonilukksepp II Ventilation duct fitter II 4 Ventilatsioonilukksepp II (versioon 1) Ventilatsioonilukksepp II (versioon 2) Ventilatsioonilukksepp II (versioon 3) Ventilatsioonilukksepp II (versioon 5) Ventilatsioonilukksepp, tase 4 (versioon 6) Ventilatsioonilukksepp, tase 4 (versioon 7) Ventilatsioonilukksepp, tase 4 (versioon 8) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Keskkonnatehnika Ventilatsioonilukksepp 28 2008-06-18 2008-06-18 2012-05-03 II 7126 Torulukksepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Ventilatsioonilukksepp III Ventilation duct fitter III 3 Ventilatsioonilukksepp III (versioon 1) Ventilatsioonilukksepp III (versioon 2) Ventilatsioonilukksepp III (versioon 4) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Keskkonnatehnika Ventilatsioonilukksepp 28 2008-06-18 2008-06-18 2012-05-03 III 7126 Torulukksepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Geodeet I Geodesist I 3 Geodeet I (versioon 1) Geodeet I (versioon 2) Geodeet I (versioon 4) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Geodeet 15 2011-12-05 2011-12-05 2013-10-29 I 3 3 2165 Kartograafid ja maamõõtjad 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Ehitusgeodeetilised tööd Geodeetilised tööd maakorralduses Insenertehnilised eritööd Kõrgema geodeesiaga seotud tööd Topogeodeetilised tööd Geodeet II Geodesist II 3 Geodeet II (versioon 1) Geodeet II (versioon 2) Geodeet II (versioon 5) Maamõõdutehnik, tase 4 (versioon 4) Maamõõdutehnik, tase 4 (versioon 6) Maamõõdutehnik, tase 4 (versioon 7) Maamõõdutehnik, tase 4 (versioon 8) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Geodeet 15 2011-12-05 2011-12-05 2013-10-29 II 4 4 2165 Kartograafid ja maamõõtjad 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Ehitusgeodeetilised tööd Geodeetilised tööd maakorralduses Insenertehnilised eritööd Kõrgema geodeesiaga seotud tööd Topogeodeetilised tööd Geodeet III Geodesist III 3 Geodeet III (versioon 1) Geodeet III (versioon 2) Geodeet III (versioon 4) Geodeet III (versioon 7) Geodeet, tase 5 (versioon 10) Geodeet, tase 5 (versioon 5) Geodeet, tase 5 (versioon 6) Geodeet, tase 5 (versioon 8) Geodeet, tase 5 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Geodeet 15 2011-12-05 2011-12-05 2013-01-17 III 5 5 2165 Kartograafid ja maamõõtjad 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Ehitusgeodeetilised tööd Geodeetilised tööd maakorralduses Insenertehnilised eritööd Kõrgema geodeesiaga seotud tööd Topogeodeetilised tööd Geodeet IV Geodesist IV 3 Geodeet IV (versioon 1) Geodeet IV (versioon 2) Geodeet, tase 6 (versioon 4) Geodeet, tase 6 (versioon 5) Geodeet, tase 6 (versioon 6) Geodeet, tase 6 (versioon 7) Geodeet, tase 6 (versioon 8) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Geodeet 15 2011-12-05 2011-12-05 2013-12-31 IV 6 6 2165 Kartograafid ja maamõõtjad 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Ehitusgeodeetilised tööd Geodeetilised tööd maakorralduses Insenertehnilised eritööd Kõrgema geodeesiaga seotud tööd Topogeodeetilised tööd Rongikoostaja, tase 3 Shunting Foreman, level 3 5 Rongikoostaja II (versioon 1) Rongikoostaja II (versioon 2) Rongikoostaja II (versioon 3) Rongikoostaja II (versioon 4) Rongikoostaja, tase 3 (versioon 6) Rongikoostaja, tase 3 (versioon 7) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Rongikoostaja 15 2013-12-10 2013-12-10 2018-09-20 3 3 8211 Mehaaniliste seadmete koostajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Tööosad ja tööülesanded Evi Noorhani Eesti Energia Kaevandused ASi Logistikaettevõte Nikolai Luik AS EVR Cargo Mati Lõhmus AS Eesti Raudtee Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Tiiu Poltruk Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Vera Pesotskaja Eesti Energia Kaevandused ASi Logistikaettevõte Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Rongikoostaja, tase 3 kutsestandard on aluseks täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Rongikoostaja, tase 3 on manöövrijuht, kelle töö on manöövritöö plaani koostamine, rongide koostamine ja lahutamine, vagunite etteandmine laadimis- ja tühjendamiskohtadele, tehnohoolduse ja kommertsülevaatuse tegemine ning matka valmistamine. Rongikoostaja kontrollib rongikoostaja abi ja vagunipidurdaja valmidust tööks ning liiklus- ja tööohutusnõuete täitmist nende poolt. Päästerongi saatmisel täidab rongikoostaja päästerongi juhi või päästeameti töötaja korraldusi. Töörongi saatmisel töötab rongikoostaja tööjuhi korraldusel – koostab rongi vastavalt saadud skeemile, saadab rongi liikumisel jaamavahel. Kaubarongi liikumisel jaamavahel võib rongikoostaja täita vedurijuhi abi kohustusi. Rongikoostaja kutsealal on kaks kutset. Rongikoostaja abi, tase 2 on lihttööline, kes abistab rongikoostajat manöövritööl ja raudteeveeremi kinnitamisel. Vagunipidurdaja on 2. taseme rongikoostaja abi osakutse. Rongikoostaja, tase 3 on manöövrijuht. A.2.1 Töövahetuse vastuvõtmine ja üleandmine 1) Tööks kasutatava inventari olemasolu ja korrasoleku kontrollimine 2) Teedel asuvate raudteeveeremite paigutuse kontrollimine 3) Teedel asuvate vagunite pidurkingadega kinnitamise kontrollimine 4) Pidurkingade olemasolu ja nende korrasoleku kontrollimine 5) Töökoha korrasoleku tagamine ja kontrollimine 6) Töövahetuse vastuvõtmise vormistamine A.2.2 Rongi koostamine ja lahutamine ning manöövritöö tegemine 1) Töökoha ja töövahendite ettevalmistamine sorteermäel 2) Töökoha ettevalmistamine teedel 3) Rongi lahutamiseks ettevalmistamine ja rongi lahutamine 4) Raudteeveeremi paigutamine vastavalt koosteplaanile 5) Raudteeveeremi tagurdamine või kokkulükkamine 6) Raudteeveeremi kokkuhaakumise kontrollimine 7) Ohtliku, ebagabariitse ja eritingimusi nõudvate veostega vaguni piiramine teel 8) Raudteeveeremi olukorra kontrollimine 9) Raudteeveeremi piiramine tehnohoolduse tegemiseks 10) Manöövritöö katkestamine A.2.3 Kommertsülevaatuse tegemine 1) Kaupade laadimiseeskirjade järgse laadimise ja kinnitamise kontrollimine lahtisel raudteeveeremil 2) Raudteeveeremi dokumentidele vastavuse kontrollimine 3) Vaguni puhtuse kontrollimine 4) Raudteeveeremi piiramine kommertsülevaatuse tegemiseks A.2.4 Tehnohoolduse tegemine 1) Vagunite tehnohoolduse ja komplektsuse kontrollimine 2) Õhujagajate vajalikule režiimile ümberlülitamine ja raudteeveeremi pidurivoolikute ühendamine, automaatpiduriproovi tegemine ja piduriteatise vormistamine 3) Raudteeveeremi piiramine tehnohoolduse tegemiseks A.2.5 Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine 1) Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja korralduse andmine pidurkingadele pealesõitmiseks 2) Korralduse andmine pidurkingadelt mahasõitmiseks, pidurkingade eemaldamine ja hoiukohta paigutamine A.2.6 Kauba- ja päästerongiga töötamine 1) Vedurijuhi jaoks hoiatuse saamine 2) Vedurijuhi abi ülesannete täitmine 3) Töötamine päästerongi juhi või kohaliku päästejuhi korraldusel A.2.7 Laadimis- ja tühjendamiskohtade teenindamine 1) Laadimis- ja tühjendamiskohale sõiduks korralduse vastuvõtmine 2) Laadimis- ja tühjendamiskohale sõitmine 3) Manöövritöö tegemine laadimis- ja tühjendamiskohal A.2.8 Kohalikul juhtimisel töötamine 1) Üksikpöörme või jaamakõriku kohalikule juhtimisele võtmine 2) Matka valmistamine 3) Üksikpöörme või jaamakõriku keskjuhtimisele tagasiandmine A.2.9 Sihtjaamas töötamine 1) Rongi kinnitamiseks pädevalt liikluskorraldajalt korralduse vastuvõtmine 2) Rongi kinnitamine pärast saabumist A.2.10 Manöövrimeeskonna liikmete juhtimine ja juhendamine 1) Manöövritööplaani kooskõlastamine pädeva liikluskorraldajaga 2) Manöövrimeeskonna liikmetele tööplaani tutvustamine 3) Manöövrimeeskonna liikmete suunamine töökohale 4) Manöövrimeeskonna tööks valmisoleku kontrollimine A.2.11 Dokumentidega töötamine 1) Veodokumentide vastuvõtmine ja üleandmine 2) Veodokumentide ja vagunite vastavuse kontrollimine A.2.12 Töörongi saatmine 1) Töörongi koostamine enne väljumist 2) Piduriproovi tegemine jaamas ja jaamavahel ning piduriteatise korrigeerimine või uue väljastamine 3) Vedurijuhi jaoks hoiatuse saamine 4) Vedurijuhi abi ülesannete täitmine 5) Tööjuhi korralduste täitmine 6) Vagunite teisaldusasendisse seadmine ja tehnohoole tegemine Rongikoostaja tööaeg on fikseeritud. Töö toimub vahetustega, mis eeldab töötamist nii päeval kui öösel, puhkepäevadel kui ka pühade ajal. Rongikoostaja töö on vahelduvate tööülesannetega. Rongikoostaja töötab välitingimustes, ohtlikes oludes (töö liikuva raudteeveeremiga, sõit liikuval vagunil, liikumine vagunite vahel ja ebatasasel pinnal) ning ohtlike ja ebagabariitsete veostega. Seetõttu puutub ta oma töös kokku tervistkahjustavate faktoritega – näit ilmastikutingimuste muutumine, kemikaalid ja toksilised ained, tolm, müra – ning ta on kohustatud kasutama kaitseriietust ja vahendeid (tööriietus ja -jalanõud, ohutusvest). Keskmisest kõrgema ohtlikkusega töö tõttu peab rongikoostaja täpselt järgima tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada haigestumise, trauma, töövõimetuse või raudteeliiklusõnnetuse. Rongikoostaja, tase 3 kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Põhilisteks töövahenditeks on pidurkingad, sidevahendid (käsiraadiojaam, telefon), signaalvahendid (signaallipud, käsilatern), pidurkinga paigaldamise kahvel, vaguni automaatsiduri lahtihaakimise kahvel, lumekoristusvahendid (luud, labidas, kraabits jne). Rongikoostaja töö eeldab täpsust, kohusetundlikkust, otsustus- ja vastutusvõimet, pingetaluvust, keskendumisvõimet, liigutuste täpsust ja kiirust, head nägemist ja kuulmist, füüsilist vastupidavust, visuaalset mälu, loogilist mõtlemist, koostöövalmidust ja meeskonnatöö korraldamise oskust. Töö ohtlikkuse tõttu on rongikoostaja töös olulised kõrge enesedistsipliin ja meelekindlus. Rongikoostaja peab suhtuma oma töösse ja teistesse inimestesse tähelepanuga, uskuma oma töö vajalikusse ja organisatsiooni toimepidevusse ning usaldama alluvaid nende tööülesannete täitmisel. Rongikoostajatena töötavad tavaliselt inimesed, kellel on 1) vähemalt põhiharidus ja kutseoskused on omandatud vähemalt 4-kuulise praktilise töö käigus kogenud rongikoostaja juhendamisel või 2) vähemalt üheaastane töökogemus rongikoostaja abina või vagunipidurdajana ja läbitud on väljaõpe praktilise töö käigus kogenud rongikoostaja juhendamisel. Rongikoostaja, kaubarongisaatja Rongikoostaja töö on reguleeritud raudteeseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrusega „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Rongikoostaja, tase 3 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.11 ja B.2.13 (läbiv kompetents) tõendamine. Valitava kompetentsi B.2.12 (Töörongi saatmine) tõendamine on vabatahtlik. Töövahetuse vastuvõtmine ja üleandmine 2 Rongi koostamine ja lahutamine ning manöövritöö tegemine 3 Kommertsülevaatuse tegemine 3 Tehnohoolduse tegemine 3 Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine 3 Kauba- ja päästerongiga töötamine 3 Laadimis- ja tühjendamiskohtade teenindamine 3 Kohalikul juhtimisel töötamine 3 Sihtjaamas töötamine 3 Manöövrimeeskonna liikmete juhtimine ja juhendamine 4 Dokumentidega töötamine 3 Valitava kompetentsi B.2.12 (Töörongi saatmine) tõendamine on vabatahtlik. Töörongi saatmine 3 Rongikoostaja, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Vagunijärelevaataja, tase 3 Wagon supervisor, level 3 5 Vagunijärelevaataja II (versioon 1) Vagunijärelevaataja II (versioon 2) Vagunijärelevaataja II (versioon 3) Vagunijärelevaataja II (versioon 4) Vagunijärelevaataja, tase 3 (versioon 6) Vagunijärelevaataja, tase 3 (versioon 7) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Vagunijärelevaataja 15 2013-12-10 2013-12-10 2018-09-20 3 3 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Tööosad ja tööülesanded Anto Looken SA Raudteekutsed Anton Jartsev AS EVR Cargo Evi Noorhani Eesti Energia Kaevandused ASi Logistikaettevõte Ljudmilla Anissimova AS Ühinenud Depood Ljudmilla Knjazeva AS EVR Cargo Mati Lõhmus AS Eesti Raudtee Tiiu Poltruk Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Tormis Saar AS Ühinenud Depood Viktor Tkatšov AS Eesti Raudtee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Vagunijärelevaataja, tase 3 kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate täiendusõppe õppekavade ja kompetentsuse hindamise alus. Vagunijärelevaataja tööks on kauba- ja/või reisivagunite tehnilise seisukorra kontrollimine ja remontimine, et tagada rongide liikumisel liiklusohutus ja veoste säilivus. Väljuvatele rongidele teeb vagunijärelevaataja automaatpidurite proovi. Vagunijärelevaataja ülesandeks on ka vagunite üleandmine kliendi haruteedele ja nende vastuvõtmine kliendilt. Reisirongide koostejaamades kontrollivad vagunijärelevaatajad reisivagunite sisustuse ja tehniliste seadmete korrasolekut ning remondivad neid. Vagunijärelevaataja kutsealal on kaks kutset. Vagunijärelevaataja, tase 3 töötab iseseisvalt raudteejaamades või vagunite haruteedele üleandejaamades. Vagunijärelevaataja, tase 4 töötab iseseisvalt piirijaamades ja teistes raudteejaamades, lisaks juhendab ja nõustab ta kaastöötajaid. A.2.1 Vahetuse vastuvõtmine ja üleandmine 1) Ülevaate vastuvõtmine vahetuse üleandjalt 2) Üleantavate seadmete, dokumentide ja dokumendiplankide olemasolu ja terviklikkuse kontrollimine 3) Vajalike varuosade olemasolu kontrollimine 4) Ülevaate andmine vahetuse vastuvõtjale A.2.2 Saabuva rongi ülevaatus ja tehnohooldus 1) Rongi jälgimine selle liikumise ajal 2) Rongi piiramine 3) Vaguni tehnohoolduse tegemine, remonditähtaegade ja läbijooksu kontrollimine A.2.3 Vaguni ettevalmistamine laadimiseks 1) Vaguni tehnoseisundi kontrollimine ja vaguni remontimine rongis 2) Reservist võetud vaguni remonditähtaja ja läbijooksu kontrollimine A.2.4 Väljumiseks koostatud rongi tehnohooldus 1) Vagunite tehniline ülevaatus, komplektsuse kontrollimine ja mahahaakimiseta remont 2) Õhujagajate vajalikule režiimile ümberlülitamine ja vagunite pidurivoolikute ühendamine 3) Väljuva rongi jälgimine möödasõidul A.2.5 Rongi täis- või lühipiduriproovi tegemine 1) Pidurite kontrollimine suruõhutorustikuga jaamades 2) Pidurite kontrollimine suruõhutorustikuta jaamades 3) Piirijaamas reisirongi suruõhkpidurite ja elektro-pneumaatiliste pidurite proovi tegemine A.2.6 Vagunite üleandmine ja vastuvõtmine 1) Tehnilise ülevaatuse tegemine vagunite üleandmisel 2) Tehnilise ülevaatuse tegemine vagunite või rongi vastuvõtmisel A.2.7 Reisirongi ülevaatus ja remont 1) Rongi tehnilise seisukorra kontrollimine välisel ülevaatusel 2) Vagunite kontrollimine sisemisel ülevaatusel 3) Vagunite jõuseadmete ülekandemehhanismide kontrollimine 4) Vagunite remontimine 5) Rongi suruõhkpidurite töö kontrollimine 6) Rongi elektro-pneumaatiliste pidurite töö kontrollimine A.2.8 Kommertsülevaatuse tegemine 1) Kommertsülevaatuse tegemine vaguni kliendile üleandmisel ja vastuvõtmisel 2) Üleandedokumentide vormistamine A.2.9 Veeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine 1) Veeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingadele pealesõitmiseks korralduse andmine 2) Pidurkingadelt mahasõitmiseks korralduse andmine, pidurkingade eemaldamine ja hoiukohta paigutamine A.2.10 Töötamine arvutiprogrammiga 1) Mittekorras vagunile elektroonilise teatise koostamine ja edastamine 2) Päringu sisestamine rongikoosseisus olevate vagunite andmete saamiseks 3) Päringu sisestamine vagunite komplekteerimise andmete saamiseks Vagunijärelevaataja töö toimub peamiselt välitingimustes ja on üldjuhul graafikupõhine vahetustega töö, mis eeldab töötamist ka puhkepäevadel ja riiklikel pühadel. Vagunijärelevaataja töökeskkond on seotud vigastuste tekkimise kõrgendatud riskiga. Sageli tuleb töötada sundasendis vagunite all või ronida vagunitele. Vagunijärelevaataja töös on vajalik hea füüsiline tervis ja keskkonnataluvus. Tervisekahjustusi võivad põhjustada müra, temperatuurikõikumised ja tuuletõmbus ning seetõttu peab vagunijärelevaataja kasutama kaitseriietust ja -vahendeid. Keskmisest kõrgema ohtlikkusega töö tõttu peab vagunijärelevaataja täpselt järgima tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada haigestumise, trauma, töövõimetuse või raudteeliiklusõnnetuse. Vagunijärelevaataja kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Põhilisteks töövahenditeks on šabloonid (rattapaaride ja automaatsiduri rikete kindlakstegemiseks), mõõteriistad, luup, lukksepa tööriistad (vasar, meisel, mutri- ja toruvõtmed), käsitungrauad. Ühenduse pidamiseks teiste vagunijärelevaatajate ja raudtee liikluskorraldajaga kasutab vagunijärelevaataja käsiraadiojaama. Andmete edastamiseks kasutab ta ettenähtud arvutiprogramme. Vagunijärelevaataja töö eeldab täpsust, head koordinatsiooni, füüsilist vastupidavust, pingetaluvust, kohusetundlikkust, otsustus- ja vastutusvõimet, keskendumisvõimet ja koostöövalmidust. Tavaliselt töötavad 3. taseme vagunijärelevaatajatena inimesed, kellel on põhiharidus või kutseharidus ja kes on läbinud kutsealase täiendusõppe või omandanud kutseoskused vähemalt 4-kuulise praktilise töö käigus vähemalt samal kutsetasemel kogenud vagunijärelevaataja juhendamisel. Vagunijärelevaataja, vaguniülevaataja, vaguni ülevaataja-remontija Vagunijärelevaataja töö on reguleeritud raudteeseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrusega „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Vagunijärelevaataja, tase 3 kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.6 ja B.2.11 (läbiv kompetents) tõendamine. Valitavate kompetentside B.2.7 (Reisirongide ülevaatus ja remont), B.2.8 (Kommertsülevaatuse tegemine), B.2.9 (Veeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine) ja B.2.10 (Töötamine arvutiprogrammiga) tõendamine on vabatahtlik. Vahetuse vastuvõtmine ja üleandmine 3 Saabuva rongi ülevaatuse ja tehnohoolduse tegemine 3 Vaguni ettevalmistamine laadimiseks 3 Väljumiseks koostatud rongi tehnohoolduse tegemine 4 Rongi täis- või lühipiduriproovi tegemine 4 Vagunite üleandmine ja vastuvõtmine 3 Valitavate kompetentside tõendamine 3. tasemel on vabatahtlik. Reisirongi ülevaatuse ja remondi tegemine 4 Kommertsülevaatuse tegemine 3 Veeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine 3 Töötamine arvutiprogrammiga 3 Vagunijärelevaataja, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Kultuurikorraldaja, tase 6 Cultural Specialist, level 6 4 Kultuurikorraldaja, tase 6 (versioon 5) Kultuurikorraldaja, tase 6 (versioon 6) Kultuurikorraldaja, tase 6 (versioon 7) Kultuuritöö spetsialist IV (versioon 1) Kultuuritöö spetsialist IV (versioon 2) Kultuuritöö spetsialist IV (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kultuuritöö Kultuurikorraldaja 17 2013-11-20 2013-11-20 2018-04-24 6 6 2654 Filmi-, teatri- jms lavastajad ja -produtsendid 0215 Muusika ja esituskunstid 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Mõisted Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Reet Alev Pajusi vald Aino Arro Vabahariduse Õpetajate Selts Urve Gromov Rahvakultuuri Keskus Jana Karilaid TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia Egge Kulbok-Lattik Jyväskylä Ülikool Kaja Tammik Rahvakultuuri Keskus Irja Targama Põltsamaa Kultuurikeskus Tiina Tegelmann Jõgeva Maavalitsus Ene Vohu Tallinna Kultuuriväärtuste Amet Ülle Välimäe Türi Kultuurimaja Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kutsestandardi kasutusalad 1) Tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine 2) Inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel 3) Ametite kirjeldamine ja tutvustamine 4) Karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks 5) Koolitusvajaduste väljaselgitamine ning koolituse planeerimine 6) Ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine 7) Kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine Kultuurikorraldaja tegevusvaldkond on paikkonna elanike kultuuri- ja huvitegevuse korraldamine, võimaluste loomine vaba aja veetmiseks, kultuuripärandi ja kohalike traditsioonide hoidmine. Tööülesanded sõltuvad kultuuri- ja loomekeskkonnast, vastutuse astmest ning organisatsiooni suurusest. Kultuurikorraldaja loovad elanikele tingimused osalemiseks kultuuriprotsessides nii loojate kui ka tarbijatena. 6. taseme kultuurikorraldaja korraldab, koordineerib ja juhib paikkonnas kultuuritegevust, kultuurisündmusi, algatab ja juhib kultuuriprojekte, arendab koostööd erinevate organisatsioonidega; korraldab pärimuskultuuril põhinevat huvitegevust ja huviringiteenust. A.2.1 Paikkonna kultuurielu kavandamine: 1) vajaduste ja võimaluste väljaselgitamine ja analüüsimine; 2) tegevuskava koostamine; 3) koostöövõrgustike loomine; 4) kultuurilise järjepidevuse hoidmine; 5) paikkonna maine kujundamine. A.2.2 Kultuurisündmuste korraldamine ja vahendamine: 1) kultuurisündmuste kalendri koostamine; 2) kultuurisündmuste korraldamine; 3) kultuurisündmuste vahendamine; 4) kultuurisündmuste mõju hindamine. A.2.3 Paikkonna huvitegevuse korraldamine ja koordineerimine: 1) tingimuste loomine huvitegevuseks; 2) paikkonna elanike kaasamine huvitegevusse. A.2.4 Uute kultuuriteenuste väljatöötamine ja rakendamine: 1) uute kultuuriteenuste vajaduse väljaselgitamine; 2) kultuuriteenuste rakendamine. A.2.5 Kultuurisündmuste ja -tegevuste turundamine: 1) kultuurisündmuste reklaamimine; 2) piletimüügi korraldamine; 3) sponsorite kaasamine. A.2.6 Kultuuriprojektide juhtimine: 1) kultuuriprojektide kavandamine; 2) kultuuriprojektide elluviimine; 3) kultuuriprojektide tulemuse hindamine. A.2.7 Organisatsiooni juhtimine: 1) majandustegevuse korraldamine; 2) meeskonna juhtimine. Töö on loominguline, kuid võib olla vaimselt pingeline. Töökoormus ja -aeg võivad jaotuda ebaühtlaselt. Kultuurikorraldaja töö toimub valdavalt kultuuriasutuses, kuid võib toimuda ka välitingimustes. Oluline on järgida ohutusnõudeid. Siseruumides kehtivad üldised bürooruumidele esitatavad tervisekaitsenõuded. Kontoriinventar ja -tehnika, bürootarbed, enamlevinud riist- ja tarkvara ning kommunikatsioonivahendid. 1) avatus, loovus ja algatusvõime; 2) paindlikkus; 3) eneseväljendusoskus; 4) tolerantsus; 5) pingetaluvus; 6) täpsus ja korrektsus; 7) analüüsivõime; 8) läbirääkimisoskus. 6. taseme kultuurikorraldaja on üldjuhul erialase bakalaureuse- või rakendusliku kõrgharidusega ning kultuurikorraldusalase täienduskoolituse läbinud ja erialase töökogemusega isik. Kultuurikorraldaja, kultuuritöötaja; kultuuritöö spetsialist; kultuuritöö koordinaator; kultuuritöö korraldaja; kunstiline juht; rahvamaja juhataja; kultuurimaja direktor; kultuurikeskuse direktor; vaba aja keskuse juhataja; rahvakultuuri spetsialist; seltsimaja juhataja; külakeskuse juhataja; MTÜ tegevjuht; valla kultuurijuht; sündmuse korraldaja. Kultuurikorraldaja 6. taseme kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.5 ja B.2.8 (läbiv kompetents) tõendamine ning ühe kompetentsi tõendamine valitavate kompetentside B.2.6 või B.2.7 hulgast. Paikkonna kultuurielu kavandamine 6 Kultuurisündmuste korraldamine ja vahendamine 6 Paikkonna huvitegevuse korraldamine ja koordineerimine 6 Uute kultuuriteenuste väljatöötamine ja rakendamine 6 Kultuurisündmuste ja -tegevuste turundamine 6 Kutse taotlemisel on nõutav ühe kompetentsi tõendamine valitavate kompetentside B.2.6 või B.2.7 hulgast. Kultuuriprojektide juhtimine 6 Organisatsiooni juhtimine 6 Kultuurikorraldaja, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Kultuurikorraldaja, tase 7 Cultural Manager, level 7 4 Kultuurikorraldaja, tase 7 (versioon 5) Kultuurikorraldaja, tase 7 (versioon 6) Kultuurikorraldaja, tase 7 (versioon 7) Kultuuritöö juht V (versioon 1) Kultuuritöö juht V (versioon 2) Kultuuritöö juht V (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kultuuritöö Kultuurikorraldaja 17 2013-11-20 2013-11-20 2018-04-24 7 7 1431 Spordi-, vabaaja- ja kultuurikeskuste juhid 0215 Muusika ja esituskunstid 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Mõisted Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Reet Alev Pajusi vald Aino Arro Vabahariduse Õpetajate Selts Urve Gromov Rahvakultuuri Keskus Jana Karilaid TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia Egge Kulbok-Lattik Jyväskylä Ülikool Kaja Tammik Rahvakultuuri Keskus Irja Targama Põltsamaa Kultuurikeskus Tiina Tegelmann Jõgeva Maavalitsus Ene Vohu Tallinna Kultuuriväärtuste Amet Ülle Välimäe Türi Kultuurimaja Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kutsestandardi kasutusalad 1) Tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine 2) Inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel 3) Ametite kirjeldamine ja tutvustamine 4) Karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks 5) Koolitusvajaduste väljaselgitamine ning koolituse planeerimine 6) Ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine 7) Kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine Kultuurikorraldaja tegevusvaldkond on paikkonna elanike kultuuri- ja huvitegevuse korraldamine, võimaluste loomine vaba aja veetmiseks, kultuuripärandi ja kohalike traditsioonide hoidmine. Tööülesanded sõltuvad kultuuri- ja loomekeskkonnast, vastutuse astmest ning organisatsiooni suurusest. Kultuurikorraldaja loob elanikele tingimused osalemiseks kultuuriprotsessides nii loojate kui ka tarbijatena. 7. taseme kultuurikorraldaja koordineerib, juhib ja arendab kultuurivaldkonda, algatab ja juhib kultuuriprojekte, sh rahvusvahelisi festivale jm koostööprojekte, juhendab ja nõustab teisi kultuurivaldkonnas tegutsevaid isikuid, arendab siseriiklikku ja rahvusvahelist koostööd erinevate organisatsioonidega. A.2.1 Paikkonna kultuurielu kavandamine: 1) vajaduste ja võimaluste väljaselgitamine ja analüüsimine; 2) tegevuskava koostamine; 3) koostöövõrgustike loomine; 4) kultuurilise järjepidevuse hoidmine; 5) paikkonna maine kujundamine. A.2.2 Kultuurisündmuste korraldamine ja vahendamine: 1) kultuurisündmuste kalendri koostamine; 2) kultuurisündmuste korraldamine; 3) kultuurisündmuste vahendamine; 4) kultuurisündmuste mõju hindamine. A.2.3 Paikkonna huvitegevuse korraldamine ja koordineerimine: 1) tingimuste loomine huvitegevuseks; 2) paikkonna elanike kaasamine huvitegevusse. A.2.4 Uute kultuuriteenuste väljatöötamine ja rakendamine: 1) uute kultuuriteenuste vajaduse väljaselgitamine; 2) kultuuriteenuste rakendamine. A.2.5 Kultuurisündmuste ja -tegevuste turundamine: 1) kultuurisündmuste reklaamimine; 2) piletimüügi korraldamine; 3) sponsorite kaasamine. A.2.6 Kultuuriprojektide juhtimine: 1) kultuuriprojektide kavandamine; 2) kultuuriprojektide elluviimine; 3) kultuuriprojektide tulemuse hindamine. A.2.7 Organisatsiooni juhtimine: 1) majandustegevuse korraldamine; 2) meeskonna juhtimine. Töö on loominguline, kuid võib olla vaimselt pingeline. Töökoormus ja -aeg võivad jaotuda ebaühtlaselt. Kultuurikorraldaja töö toimub valdavalt kultuuriasutuses, kuid võib toimuda ka välitingimustes. Oluline on järgida ohutusnõudeid. Siseruumides kehtivad üldised bürooruumidele esitatavad tervisekaitsenõuded. Kontoriinventar ja -tehnika, bürootarbed, enamlevinud riist- ja tarkvara ning kommunikatsioonivahendid. 1) avatus, loovus ja algatusvõime; 2) paindlikkus; 3) eneseväljendusoskus; 4) tolerantsus; 5) pingetaluvus; 6) täpsus ja korrektsus; 7) analüüsivõime; 8) läbirääkimisoskus. 7. taseme kultuurikorraldaja on üldjuhul magistrikraadiga (või sellega võrdsustatud haridustasemega) kultuurikorralduses või muul humanitaaralal ning täienduskoolituse läbinud ja erialase töökogemusega isik. Kultuurikorraldaja, kultuuritöötaja; kultuuritöö spetsialist; kultuuritöö koordinaator; kultuuritöö korraldaja; kunstiline juht; rahvamaja juhataja; kultuurimaja direktor; kultuurikeskuse direktor; vaba aja keskuse juhataja; rahvakultuuri spetsialist; seltsimaja juhataja; külakeskuse juhataja; MTÜ tegevjuht; valla kultuurijuht; sündmuse korraldaja. Kultuurikorraldaja 7. taseme kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.5 ja B.2.8 (läbiv kompetents) tõendamine ning ühe kompetentsi tõendamine valitavate kompetentside B.2.6 või B.2.7 hulgast. Paikkonna kultuurielu kavandamine 7 Kultuurisündmuste korraldamine ja vahendamine 7 Paikkonna huvitegevuse korraldamine ja koordineerimine 7 Uute kultuuriteenuste väljatöötamine ja rakendamine 7 Kultuurisündmuste ja -tegevuste turundamine 7 Kutse taotlemisel on nõutav ühe kompetentsi tõendamine valitavate kompetentside B.2.6 või B.2.7 hulgast. Kultuuriprojektide juhtimine 7 Organisatsiooni juhtimine 7 Kultuurikorraldaja, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Lavamees, tase 3 Stage worker, level 3 5 Lavatehnik, tase 3 (versioon 6) Lavatehnik, tase 3 (versioon 7) Lavatehnik, tase 3 (versioon 8) Lavatöötaja I (versioon 1) Lavatöötaja I (versioon 2) Lavatöötaja I (versioon 3) Lavatöötaja I (versioon 4) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Lavatöötaja 17 2013-11-20 2013-11-20 2018-04-24 3 3 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Toivo Kaev Eesti Draamateater Tõnis Kask Püünemeistrid OÜ Anton Kulagin RO Estonia Roland Leesment Endla Teater Lui Lääts Vanemuise teater Jaan Mikkel, ekspert Liina Unt TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kutsestandardi kasutusalad 1) Tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine 2) Inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel 3) Ametite kirjeldamine ja tutvustamine 4) Karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks 5) Koolitusvajaduste väljaselgitamine ning koolituse planeerimine 6) Ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine 7) Kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine 3. taseme lavamees monteerib ja demonteerib lavakujunduse ning paigaldab lavadekoratsioonid vastavalt lavameistri juhendamisele ja lavaplaanile. Paneb etenduse jooksul ning vaheajal üles lavadekoratsioonid ja ehitab neid ümber, lähtudes proovides õpitust. Vastavalt etteantud juhistele teeb lavakujunduses pisiparandusi. Osaleb väljasõitudel, kus lisaks tavapärasele lavatööle tegeleb lavameistri juhendamisel ka dekoratsioonielementide ohutu ja optimaalse ladustamisega sõidukisse. Töötab nii lavameistri juhendamisel kui omandatud töölõikudes ka iseseisvalt. Töö eeldab tihedat suhtlemist nii oma meeskonnaga hea ja ohutu tulemuse saavutamiseks kui ka lähemate kolleegidega (valgusala, heliala, inspitsiendid) lavastuse kui terviku paremaks tunnetamiseks. A.2.1 Etenduse ettevalmistamine: 1) lavakujunduse monteerimine; 2) lavastaja ja kunstniku lavapildi korrashoiu tagamine. A.2.2 Etenduse läbiviimine: 1) lavakujunduse ümberehitamine etenduse ajal; 2) lava (eri)efektide teostamine. A.2.3 Lavakujunduse demonteerimine ja ladustamine: 1) lavakujunduse demonteerimine; 2) lavakujunduse ladustamine; 3) lavakujunduse transportimine; 4) lavaploki korrashoidmine. Üldjuhul on tööaeg paindlik. Võib ette tulla töötamist puhkepäevadel ja pühade ajal. Töötamine toimub nii sise- kui ka välitingimustes. Töö on vahelduvate tööülesannetega, kuid teatud aspektid võivad olla rutiinsed. Lava on kõrgendatud ohuga tööpiirkond. Võib esineda kokkupuudet tervistkahjustavate faktoritega (kemikaalid, tolm jms). Elektrilised, mehaanilised jm spetsiifilised töövahendid ning materjalid lavakujunduse monteerimiseks ja lavaseadmed. Hoolikus ja täpsus; loovus; ruumiline kujutlusvõime; analüüsivõime; saavutusvajadus; iseseisvus ja otsustusvõime; vastutusvõime (usaldatavus, kohusetunne, enesedistsipliin); kohanemisvõime ja pingetaluvus; koostöövalmidus; arenemisvalmidus ja õppimisvõime; suhtlemisvalmidus. 3. taseme lavatöölise kutse taotlemise eelduseks on põhiharidus ja tööalane väljaõpe. Lavamees, lavatööline, dekoratsiooni monteerija, lavatehnik. Lavamehe 3. taseme taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.3 ja B.2.4 (läbiv kompetents) tõendamine. Etenduse ettevalmistamine 3 Etenduse läbiviimine 3 Lavakujunduse demonteerimine ja ladustamine 3 Lavamees, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Konsulent, tase 6 Agricultural Advisor, level 6 7 Konsulent V (versioon 1) Konsulent V (versioon 2) Konsulent V (versioon 3) Konsulent V (versioon 4) Konsulent V (versioon 5) Konsulent V (versioon 6) Konsulent, tase 6 (versioon 10) Konsulent, tase 6 (versioon 8) Konsulent, tase 6 (versioon 9) Aianduse konsulent, tase 6 Kalanduse konsulent, tase 6 Keskkonnakaitse ja loodushoiu konsulent, tase 6 Kogukonna arengu konsulent, tase 6 Loomakasvatuse konsulent, tase 6 Maaettevõtluse ja finantsmajanduse konsulent, tase 6 Maaparanduse konsulent, tase 6 Mesinduse konsulent, tase 6 Metsanduse konsulent, tase 6 Põllumajanduslike ehitiste konsulent, tase 6 Taimekasvatuse konsulent, tase 6 Toiduainete väiketöötlemise konsulent, tase 6 Vesiviljeluse konsulent, tase 6 Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Põllu- ja maamajanduslik nõustamine Konsulent 22 2013-11-28 2013-11-28 2014-06-04 V 6 6 2132 Põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse nõuandjad 0413 Juhtimine ja haldus 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Kvalifikatsiooniraamistik Tasemekirjeldused Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Aedvilja-, põllu- ja metsasaaduste toodete valmistamine Avamaa Finantsjuhtimine Hobusekasvatus Iluaiandus Jookide valmistamine Kalatoodete valmistamine Katmikala Lamba- ja kitsekasvatus Lihatoodete valmistamine Linnukasvatus Maaettevõtlus Maheaiandus Maheloomakasvatus Mahemesindus Mahetaimekasvatus Mittetraditsiooniline loomakasvatus Piimatoodete valmistamine Puukoolimajandus Puuviljandus Rohumaaviljelus ja söödatootmine Rühvelkultuurid Seakasvatus Teraviljakasvatus Veisekasvatus Bürootöötaja, tase 4 Clerical staff, level 4 6 Bürooassistent, tase 4 (versioon 8) Bürootöötaja, tase 4 (versioon 7) Sekretär I (versioon 1) Sekretär I (versioon 2) Sekretär I (versioon 3) Sekretär I (versioon 4) Sekretär I (versioon 5) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Bürootöö Sekretär 15 2014-01-02 2014-01-02 2018-12-30 4 4 4120 Asjaajamise tugitöötajad 0415 Sekretäri- ja kontoritöö 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Ille Einmann Human Asset Managment OÜ Janne Kerdo Eesti Juhi Abi Ühing, Tallinna Majanduskool Anu Moosel SA Innove Sirje Orvet Eesti Juhi Abi Ühing, Tallinna Tehnikaülikool Anne Suurpõld Rödl & Partner Einike Uri Tallinna Linnavaraamet Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Bürootöötaja, tase 4 kutsestandard on aluseks kutsekeskhariduse ja täiendusõppe õppekavade koostamisel ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Kutse saadakse, kui kutset andev organ on hinnanud isiku kompetentside vastavust kutsestandardile ning väljastanud kutsetunnistuse. Esmane kutse saadakse riiklikult tunnustatud, käesolevale kutsestandardile vastava õppekava täitmisel. Lõputunnistusele/diplomi lisale kantud märge esmase kutse saamise kohta tõendab, et isik on saanud ettevalmistuse ja omab valmisolekut vastaval tasemel kutsealal tegutsema asumiseks. Bürootöötaja tegeleb organisatsioonis bürootöö ladusa toimimise tagamise, sise- ja välisklientide teenindamise ning dokumenditööga oma pädevuse piirides, pakkudes tehnilist tuge (sh andmete sisestamine, dokumentide paljundamine, skaneerimine). Bürootöötaja täpsemad tööülesanded sõltuvad konkreetsest organisatsioonist ja eeldavad enamasti head suhtlemisoskust ja kiiret, paindlikku ning korrektset tegutsemist. Tüüpilisteks bürootöödeks on info edastamine, telefonisuhtlus, dokumentide koostamine, andmesisestus, ametikohtumiste teenindamine jpm. Bürootöötaja teadmised, oskused ja hoiakud mõjutavad organisatsiooni mainet. A.2.1 Bürootöö toimimise tagamine: 1) bürooruumide korrashoiu korraldamine; 2) ametikohtumiste ja koosolekute ettevalmistamine; 3) perioodika tellimine (sh säilitamine) ja lugemisõiguse aktiveerimise korraldamine; 4) bürootehnika haldamine. A.2.2 Sise- ja välisklientide teenindamine: 1) info vahendamine; 2) ametikohtumiste ja koosolekute teenindamine; A.2.3 Töö dokumentidega: 1) dokumentide loomine ja vormistamine; 2) dokumentide vastuvõtmine ja registreerimine; 3) dokumentide hoidmine; 4) ilukirjutamine. Üldjuhul on bürootöötaja tööaeg fikseeritud. Töörütm võib olla nii vahelduv kui ka rutiinne ning sisaldada mitmesuguseid tööülesandeid. Bürootöötaja töötab siseruumides. Tööga võib kaasneda psüühiline pinge ja sundasend, mis võivad põhjustada tervisekahjustusi. Büroo-, esitlus- ja sidetehnika. 1) koostöövõime; 2) empaatia; 3) kohanemisvõime; 4) kohuse- ja vastutustundlikkus; 5) süsteemsus, korrektsus; 6) tasakaalukus; 7) tolerantsus; 8) usaldusväärsus; 9) hea suuline ja kirjalik väljendusoskus; 10) stressitaluvus. 4. taseme bürootöötajaks saab õppida kutseõppeasutuses või läbides kutsealase täienduskoolituse. Büroospetsialist, bürooametnik, bürootöötaja, andmesisestaja, kontorispetsialist, tehniline sekretär, üldsekretär. Selle kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.3 tõendamine. Bürootöö toimimise tagamine 4 Sise- ja välisklientide teenindamine 4 Töö dokumentidega 4 Kvaliteedispetsialist, tase 5 Quality Specialist, level 5 1 Kvaliteedispetsialist, tase 5 (versioon 2) Kvaliteedispetsialist, tase 5 (versioon 3) Kvaliteedispetsialist, tase 5 (versioon 4) Kvaliteedispetsialist, tase 5 (versioon 5) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Kvaliteedijuht 15 2014-01-02 2014-01-02 2019-01-01 5 5 3339 Äriteenuste agendid, mujal liigitamata 0413 Juhtimine ja haldus 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Terminid Enno Aermates OÜ Smileoffice Toomas Arula Nixor Eesti AS Siret Kegel Incap Corporation Jari Kukkonen, ekspert/koolitaja Neeme Kärbo Tartu Teaduspark Üllar Lainela ERGO Eesti / Balti kindlustusseltsid Kristel Leisalu Elisa Eesti AS Tauno-Jussi Onoper TJO Konsultatsioonid Kadi Prants Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Heli Rannik Tallinna Majanduskool Tiia Tammaru Tallinna Tehnikaülikool Eneken Titov Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardi kasutusalad: 1) tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine; 2) inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel; 3) ametite kirjeldamine ja tutvustamine; 4) karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks; 5) koolitusvajaduse selgitamine ning koolituse planeerimine; 6) ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine; 7) kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine. Kvaliteedispetsialist, tase 5 kutsestandard on aluseks täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Kvaliteedijuhtimine on keskkonna loomine ning arendamine muutuste juhtimiseks organisatsioonis ja subjektiivsete hinnangute-arvamuste formuleerimine läbipaistvaks juhtimisinfo vooks, millele saab seada mõõdetavaid eesmärke. See on süsteemne teadvustatud tegevus organisatsiooni tulemuslikkuse parandamiseks, jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime tagamiseks. Kvaliteedispetsialisti ja kvaliteedijuhi ülesannete täitmine on oluline kõikides organisatsioonides, sõltumata organisatsiooni suurusest, ametikoha olemasolust, sektorist, omandivormist jms. Vastava ametikoha puudumisel täidab neid ülesandeid tegevjuht või tema poolt määratud isik. 5. taseme kvaliteedispetsialist haldab järjepidevalt organisatsiooni kvaliteedijuhtimissüsteemi oma volituste piires ja vastutab selle tulemuslikkuse eest. Kvaliteeti puudutavas tegevuses lähtub ta organisatsiooni kvaliteedipoliitikast ja kvaliteedijuhi ja protsessiomanike asjakohastest suunistest ja korraldustest ning talle kehtestatud töökirjeldusest. Võib vajada töö tegemisel juhendamist. Kvaliteedispetsialisti töö eesmärk on saavutada koos kolleegidega organisatsiooni kõigi osade jätkusuutlik ja terviklik klientide kvaliteedinõuete rahuldamine. A.2.1 Kvaliteedijuhtimissüsteemi haldamine: 1) kvaliteedijuhtimissüsteemi sisseseadmine ja ohjamine. A.2.2 Organisatsioonile kohalduvate nõuete ohjamine: 1) nõuete integreerimine juhtimissüsteemi. A.2.3 Protsesside juhtimise toetamine ja koordineerimine: 1) (põhi)protsessi(de) kaardistamine; 2) (põhi)protsessi(de) analüüsimine. A.2.4 Kvaliteedialaste koolituste koordineerimine (koostöös personalitöö eest vastutava isikuga): 1) koolituste planeerimine ja läbiviimine; 2) koolitustulemuste hindamine. A.2.5 Andmete kogumine ja analüüsimine: 1) mõõtmissüsteemi loomine ja rakendamine; 2) tulemuste seire, analüüsimine ja hindamine; 3) tulemuste esitamine. A.2.6 Kliendisuhete süsteemi ohjamine: 1) klientidele lubaduste andmise süsteemi sisseseadmine; 2) klientide vajaduste ja soovide väljaselgitamise süsteemi sisseseadmine; 3) teenuse osutamise/toote tarnimise käigus kliendisuhtluse protsesside ja süsteemi sisseseadmine; 4) kliendikaebuste ja reklamatsioonide ning vaidluste käsitlemise süsteemi sisseseadmine; 5) kliendi arvamus- ja rahulolu-uuringute läbiviimise süsteemi sisseseadmine. A.2.7 Juhtimissüsteemi hindamise korraldamine ja protsessi arendamine: 1) organisatsiooni juhtimiskvaliteedi terviklik enesehindamine; 2) organisatsiooni juhtimiskvaliteedi terviklik välishindamine; 3) siseaudit; 4) väline kvaliteediaudit (lähtuvalt organisatsiooni spetsiifikast). A.2.8 Protsesside muudatusprojektide juhtimine: 1) probleemi/väljakutse sõnastamine; 2) probleemse olukorra piiritlemine; 3) juurpõhjus(t)e tuvastamine; 4) korrigeerivate tegevuste sõnastamine ja testimine; 5) probleemi korrigeerimine ja tulemuse kinnitamine; 6) analoogse probleemi välistamine tulevikus. A.2.9 Organisatsiooni arengu toetamine ja nõustamine (koostöös juhtkonnaga): 1) arendus(sh parendamise) ettepanekute süsteemi loomine ja ohjamine; 2) parima praktika tuvastamine ja sellest õppimine. A.2.10 Kvaliteedijuhtimise sise-ja väliskommunikatsiooni korraldamine (koostöös kommunikatsioonijuhiga) 1) kvaliteedijuhtimise sise- ja väliskommunikatsiooni läbiviimine. Kvaliteedispetsialisti tööaeg võib olla fikseeritud või paindlik. Töötamine on ruumis või välitingimustes sõltuvalt organisatsiooni eripärast. Igapäevatööst moodustab suure osa suhtlemine kolleegide ja juhtkonnaga. Väljaspool organisatsiooni tuleb suhelda klientide, tarnijate, riigiametite esindajate jt. Töörütm on vahelduv, ka tööülesanded vahelduvad. Probleemsete olukordade lahendamise ajal võib töö olla vaimselt ja emotsionaalselt pingeline. Personaalarvuti; Operatsiooni süsteem (näit. Windows) ; Kontoritarkvara pakett (näit. Word, Excel, Powerpoint, Outlook); Side – telefon, internet, intranet; Asjakohased mõõtmisseadmed; Visuaalse sündmuse salvestamise vahendid – foto- ja videokaamera; Faktide kogumise andmebaas ja analüüsi keskkond (näit. Excel); Faktide põhjal analüüsitud informatsiooni esitlemise vahendid – tahvel, dataprojektor, esitlustarkvara, meedia (sise TV, intranet, perioodika, teadete tahvlid). Analüüsivõime ja oskus näha tervikut ning seoseid, tunnetusvõimed (mõtete soravus, loogiline mõtlemine, visuaalne mälu, ruumiline kujutlusvõime, kontsentreerumisvõime), matemaatiline võimekus (numbrite ja kvantitatiivsete seoste mõistmine), täpsus, korrektsus, saavutusvajadus, usaldatavus, enesedistsipliin, koostöövõime, vastutusvõime, õppimisvõime, kohanemisvõime, uuenduste ja ideede genereerimisvõime, empaatiavõime, sõbralikkus. 5. taseme kvaliteedispetsialisti kutse taotlemiseks on soovitatav kutsestandardi nõuetele vastava 5. taseme õppekava läbimine või erialane töökogemus kvaliteedijuhtimise valdkonnas. Kvaliteedispetsialist, kvaliteediinspektor, kvaliteedikontrolör, kvaliteedikontrollija (ka tehnoloog-kvaliteedikontrollija), kvaliteeditehnik, tarneahela kvaliteedispetsialist, kvaliteediaudiitor (ka kvaliteedi- ja siseaudiitor), kvaliteedianalüütik. Kvaliteedispetsialist, tase 5 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1- B.2.10 ja B.2.11 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Kvaliteedijuhtimissüsteemi haldamine 5 Organisatsioonile kohalduvate nõuete ohjamine 5 Protsesside juhtimise toetamine ja koordineerimine 5 Kvaliteedi koolituste koordineerimine (koostöös personalijuhiga) 5 Andmete kogumine ja analüüsimine 5 Kliendisuhete süsteemi ohjamine 5 Juhtimissüsteemi hindamiste korraldamine ja protsessi arendamine 5 Protsesside muudatusprojektide juhtimine 5 Organisatsiooni arengu toetamine ja nõustamine (koostöös juhtkonnaga) 5 Kvaliteedijuhtimise sise-ja väliskommunikatsiooni korraldamine (koostöös kommunikatsioonijuhiga) 5 Kvaliteedispetsialist, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Kvaliteedispetsialist, tase 6 Quality Specialist, level 6 1 Kvaliteedijuht, tase 6 (versioon 4) Kvaliteedijuht, tase 6 (versioon 5) Kvaliteedispetsialist, tase 6 (versioon 2) Kvaliteedispetsialist, tase 6 (versioon 3) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Kvaliteedijuht 15 2014-01-02 2014-01-02 2019-01-01 6 6 2421 Juhtimis- ja organisatsioonianalüütikud 0413 Juhtimine ja haldus 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Terminid Enno Aermates OÜ Smileoffice Toomas Arula Nixor Eesti AS Siret Kegel Incap Corporation Jari Kukkonen, ekspert/koolitaja Neeme Kärbo Tartu Teaduspark Üllar Lainela ERGO Eesti / Balti kindlustusseltsid Kristel Leisalu Elisa Eesti AS Tauno-Jussi Onoper TJO Konsultatsioonid Kadi Prants Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Heli Rannik Tallinna Majanduskool Tiia Tammaru Tallinna Tehnikaülikool Eneken Titov Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardi kasutusalad: 1) tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine; 2) inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel; 3) ametite kirjeldamine ja tutvustamine; 4) karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks; 5) koolitusvajaduse selgitamine ning koolituse planeerimine; 6) ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine; 7) kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine. Kvaliteedispetsialist, tase 6 kutsestandard on aluseks rakenduskõrghariduse taseme ja täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Kvaliteedijuhtimine on keskkonna loomine ning arendamine muutuste juhtimiseks organisatsioonis ja subjektiivsete hinnangute-arvamuste formuleerimine läbipaistvaks juhtimisinfo vooks, millele saab seada mõõdetavaid eesmärke. See on süsteemne teadvustatud tegevus organisatsiooni tulemuslikkuse parandamiseks, jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime tagamiseks. Kvaliteedispetsialisti ja kvaliteedijuhi ülesannete täitmine on oluline kõikides organisatsioonides, sõltumata organisatsiooni suurusest, ametikoha olemasolust, sektorist, omandivormist jms. Vastava ametikoha puudumisel täidab neid ülesandeid tegevjuht või tema poolt määratud isik. 6. taseme kvaliteedispetsialist haldab järjepidevalt organisatsiooni kvaliteedijuhtimissüsteemi oma volituste piires ja vastutab selle tulemuslikkuse eest. Kvaliteeti puudutavates otsustes lähtub ta organisatsiooni kvaliteedipoliitikast ja kvaliteedijuhi ning protsessiomanike asjakohastest suunistest ja korraldustest. Kvaliteedispetsialisti töö eesmärk on saavutada koos kolleegidega organisatsiooni kõigi osade jätkusuutlik ja terviklik klientide kvaliteedinõuete rahuldamine. Kvaliteedispetsialisti tähelepanu fookuses on organisatsioonis toimuvad protsessid, mis mõjutavad otseselt või kaudselt kliendile pakutavat kvaliteeti. Ta osaleb protsesside võimalikes parendustegevustes, kaasates nende protsessidega kokkupuutuvaid kolleege. Ta korraldab vajaduse korral protsesside seiret ja analüüsi ning tegevuste dokumenteerimist. Kvaliteedispetsialist hoiab ennast ja teisi asjaosalisi kursis kõigi asjakohaste metoodikate ja lähenemisviiside arenguga maailmas. Kvaliteedispetsialist panustab oma kutseala arengusse, osaledes erialaühingute töös ja muudes eriala võrgustikes. A.2.1 Kvaliteedijuhtimissüsteemi haldamine: 1) kvaliteedipoliitika kujundamine; 2) kvaliteedijuhtimissüsteemi sisseseadmine ja ohjamine. A.2.2 Organisatsioonile kohalduvate nõuete ohjamine: 1) nõuete kaardistamine; 2) nõuete integreerimine juhtimissüsteemi. A.2.3 Protsesside juhtimise toetamine ja koordineerimine: 1) (põhi)protsessi(de) kaardistamine; 2) (põhi)protsessi(de) analüüsimine; 3) (põhi)protsessi(de) arendamine. A.2.4 Kvaliteedialaste koolituste koordineerimine (koostöös personalijuhiga): 1) koolitusvajaduse kaardistamine; 2) koolituste planeerimine ja läbiviimine; 3) koolitustulemuste hindamine. A.2.5 Andmete kogumine ja analüüsimine: 1) juhtimise eesmärkide joondamine ja mõõdikute määratlemine; 2) mõõtmissüsteemi loomine ja rakendamine; 3) tulemuste seire, analüüsimine ja hindamine; 4) tulemuste tagasisidestamine. A.2.6 Kliendisuhete süsteemi ohjamine: 1) klientidele lubaduste andmise süsteemi sisseseadmine; 2) klientide vajaduste ja soovide väljaselgitamise süsteemi sisseseadmine; 3) teenuse osutamise/toote tarnimise käigus kliendisuhtluse protsesside ja süsteemi sisseseadmine; 4) kliendikaebuste ja reklamatsioonide ning vaidluste käsitlemise süsteemi sisseseadmine; 5) kliendi arvamus- ja rahulolu-uuringute läbiviimise süsteemi sisseseadmine. A.2.7 Juhtimissüsteemi hindamise korraldamine ja protsessi arendamine: 1) organisatsiooni juhtimiskvaliteedi terviklik enesehindamine; 2) organisatsiooni juhtimiskvaliteedi terviklik välishindamine; 3) siseaudit; 4) väline kvaliteediaudit (lähtuvalt organisatsiooni spetsiifikast). A.2.8 Protsesside muudatusprojektide juhtimine: 1) projektimeeskonna formeerimine; 2) probleemi/väljakutse sõnastamine; 3) probleemse olukorra piiritlemine; 4) juurpõhjus(t)e tuvastamine; 5) korrigeerivate tegevuste sõnastamine ja testimine; 6) probleemi korrigeerimine ja tulemuse kinnitamine; 7) analoogse probleemi välistamine tulevikus; 8) projekti lõpetamine. A.2.9 Organisatsiooni arengu toetamine ja nõustamine (koostöös juhtkonnaga): 1) organisatsiooni arendamise (sh parendamise) kvaliteedijuhtimise tööriistade planeerimine ja rakendamine; 2) arendus- (sh parendamise) ettepanekute süsteemi loomine ja ohjamine; 3) parimate praktikate tuvastamine ja nendest õppimine. A.2.10 Kvaliteedijuhtimise sise-ja väliskommunikatsiooni korraldamine (koostöös kommunikatsioonijuhiga): 1) kvaliteedijuhtimise sise- ja väliskommunikatsioonivajaduse kaardistamine; 2) kvaliteedijuhtimise sise- ja väliskommunikatsiooni läbiviimine; 3) kvaliteedijuhtimise sise- ja väliskommunikatsiooni hindamine. Kvaliteedispetsialisti tööaeg võib olla fikseeritud või paindlik. Töötamine on ruumis või välitingimustes sõltuvalt organisatsiooni eripärast. Igapäevatööst moodustab suure osa suhtlemine kolleegide ja juhtkonnaga. Väljaspool organisatsiooni tuleb suhelda klientide, tarnijate, riigiametite esindajate jt. Töörütm on vahelduv, ka tööülesanded vahelduvad. Probleemsete olukordade lahendamise ajal võib töö olla vaimselt ja emotsionaalselt pingeline. Personaalarvuti; Operatsiooni süsteem (näit. Windows) ; Kontoritarkvara pakett (näit. Word, Excel, Powerpoint, Outlook); Side – telefon, internet, intranet; Asjakohased mõõtmisseadmed; Visuaalse sündmuse salvestamise vahendid – foto- ja videokaamera; Faktide kogumise andmebaas ja analüüsi keskkond (näit Excel); Faktide põhjal analüüsitud informatsiooni esitlemise vahendid – tahvel, dataprojektor, esitlustarkvara, meedia (sise-TV, intranet, perioodika, teadete tahvlid). Analüüsivõime ja oskus näha tervikut ning seoseid, tunnetusvõimed (mõtete soravus, loogiline mõtlemine, visuaalne mälu, ruumiline kujutlusvõime, kontsentreerumisvõime), matemaatiline võimekus (numbrite ja kvantitatiivsete seoste mõistmine), täpsus, korrektsus, saavutusvajadus, usaldatavus, enesedistsipliin, koostöövõime, vastutusvõime, õppimisvõime, kohanemisvõime, uuenduste ja ideede genereerimisvõime, empaatiavõime, sõbralikkus. 6. taseme kvaliteedispetsialisti kutse taotlemiseks on soovitatav kutsestandardi nõuetele vastava õppekava läbimine ja töökogemus või kutsestandardi nõuetele vastava 5. taseme õppekava läbimine ja/või kutsestandardi nõuetele vastavate täienduskoolituste läbimine ja erialane töökogemus kvaliteedijuhtimise valdkonnas. Kvaliteedispetsialist, kvaliteediinspektor, kvaliteediinsener, protsessijuht, tarneahela kvaliteedispetsialist, kvaliteediaudiitor (ka kvaliteedi- ja siseaudiitor), kvaliteedianalüütik. Kvaliteedispetsialist, tase 6 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1- B.2.10 ja B.2.11 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Kvaliteedijuhtimissüsteemi haldamine 6 Organisatsioonile kohalduvate nõuete ohjamine 6 Protsesside juhtimise toetamine ja koordineerimine 6 Kvaliteedi koolituste koordineerimine (koostöös personalijuhiga) 6 Andmete kogumine ja analüüsimine 6 Kliendisuhete süsteemi ohjamine 6 Juhtimissüsteemi hindamiste korraldamine ja protsessi arendamine 6 Protsesside muudatusprojektide juhtimine 6 Organisatsiooni arengu toetamine ja nõustamine (koostöös juhtkonnaga) 6 Kvaliteedijuhtimise sise-ja väliskommunikatsiooni korraldamine (koostöös kommunikatsioonijuhiga) 6 Kvaliteedispetsialist, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Kvaliteedijuht, tase 7 Quality Manager, level 7 1 Kvaliteedijuht, tase 7 (versioon 2) Kvaliteedijuht, tase 7 (versioon 3) Kvaliteedijuht, tase 7 (versioon 4) Kvaliteedijuht, tase 7 (versioon 5) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Kvaliteedijuht 15 2014-01-02 2014-01-02 2019-01-01 7 7 2421 Juhtimis- ja organisatsioonianalüütikud 0413 Juhtimine ja haldus 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Terminid Enno Aermates OÜ Smileoffice Toomas Arula Nixor Eesti AS Siret Kegel Incap Corporation Jari Kukkonen, ekspert/koolitaja Neeme Kärbo Tartu Teaduspark Üllar Lainela ERGO Eesti / Balti kindlustusseltsid Kristel Leisalu Elisa Eesti AS Tauno-Jussi Onoper TJO Konsultatsioonid Kadi Prants Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Heli Rannik Tallinna Majanduskool Tiia Tammaru Tallinna Tehnikaülikool Eneken Titov Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardi kasutusalad: 1) tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine; 2) inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel; 3) ametite kirjeldamine ja tutvustamine; 4) karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks; 5) koolitusvajaduse selgitamine ning koolituse planeerimine; 6) ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine; 7) kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine. Kvaliteedijuht, tase 7 kutsestandard on aluseks taseme ja täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Kvaliteedijuhtimine on keskkonna loomine ning arendamine muutuste juhtimiseks organisatsioonis ja subjektiivsete hinnangute-arvamuste formuleerimine läbipaistvaks juhtimisinfo vooks, millele saab seada mõõdetavaid eesmärke. See on süsteemne teadvustatud tegevus organisatsiooni tulemuslikkuse parandamiseks, jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime tagamiseks. Kvaliteedispetsialisti ja kvaliteedijuhi ülesannete täitmine on oluline kõikides organisatsioonides, sõltumata organisatsiooni suurusest, ametikoha olemasolust, sektorist, omandivormist jms. Vastava ametikoha puudumisel täidab neid ülesandeid tegevjuht või tema poolt määratud isik. Kvaliteedijuht arendab organisatsiooni kõigi liikmete koostööd, et kliendid saaksid oma vajadustele ja ootustele vastavaid tooteid või teenuseid. Kvaliteedijuht peab põhjalikult tundma firma töökorraldust ning oskama seda analüüsida ja arendada. 7. taseme kvaliteedijuht korraldab ja juhib organisatsiooni kvaliteedijuhtimissüsteemi haldamist, vastutades selle tulemuslikkuse eest. Ta on kvaliteeti puudutavates otsustes iseseisev, kaasates nende väljatöötamisse huvipooli. Kvaliteedijuhil võib olla otseseid alluvaid (kvaliteedispetsialist, -assistent), kelle asjakohast tegevust ta suunab. Kvaliteedijuhi töö eesmärk on saavutada koos kolleegidega organisatsiooni kõigi osade jätkusuutlik ja terviklik klientide kvaliteedinõuete rahuldamine. Kvaliteedijuhi tähelepanu fookuses on organisatsioonis toimuvad protsessid, mis mõjutavad otseselt või kaudselt kvaliteeti. Olukorra parendamiseks (protsessi muutmiseks) on tema koostööpartneriteks protsesside omanikud. Ta kasutab asjakohast oskusteavet vajaminevatest lähenemisviisidest (meeskonna- ja projektijuhtimismeetodid, andmekogumis- ja analüüsimeetodid, otsustusprotsessi metoodikad, suhtlus- ja esitlustehnikad jne). Kvaliteedijuht hoiab ennast ja teisi asjaosalisi kursis kvaliteedialaste metoodikate ja lähenemisviiside arenguga maailmas. Kvaliteedijuht panustab oma kutseala arengusse, osaledes erialaühingute töös ja muudes eriala- võrgustikes. A.2.1 Kvaliteedijuhtimissüsteemi haldamine: 1) kvaliteedipoliitika kujundamine; 2) kvaliteedijuhtimissüsteemi sisseseadmine ja ohjamine. A.2.2 Organisatsioonile kohalduvate nõuete ohjamine: 1) nõuete kaardistamine; 2) nõuete integreerimine juhtimissüsteemi. A.2.3 Protsesside juhtimise koordineerimine ja toetamine: 1) (põhi)protsessi(de) kaardistamine; 2) (põhi)protsessi(de) analüüsimine; 3) (põhi)protsessi(de) arendamine. A.2.4 Kvaliteedikoolituste koordineerimine (koostöös personalijuhiga): 1) koolitusvajaduse kaardistamine; 2) koolituste planeerimine ja korraldamine; 3) koolitustulemuste hindamine. A.2.5 Andmete kogumine ja analüüsimine: 1) juhtimise eesmärkide joondamine ja mõõdikute määratlemine; 2) mõõtmissüsteemi loomine ja rakendamine; 3) tulemuste seire, analüüsimine ja hindamine; 4) tulemuste tagasisidestamine. A.2.6 Kliendisuhete süsteemi ohjamine: 1) klientidele lubaduste andmise süsteemi sisseseadmine; 2) klientide vajaduste ja soovide väljaselgitamise süsteemi sisseseadmine; 3) teenuse osutamise/toote tarnimise käigus kliendisuhtluse protsesside ja süsteemi sisseseadmine; 4) kliendikaebuste ja reklamatsioonide ning vaidluste käsitlemise süsteemi sisseseadmine; 5) kliendi arvamus- ja rahulolu-uuringute süsteemi sisseseadmine. A.2.7 Juhtimissüsteemi hindamiste korraldamine ja protsessi arendamine: 1) organisatsiooni juhtimiskvaliteedi terviklik enesehindamine; 2) organisatsiooni juhtimiskvaliteedi terviklik välishindamine; 3) siseaudit; 4) väline kvaliteediaudit (lähtuvalt organisatsiooni spetsiifikast). A.2.8 Protsesside muudatusprojektide juhtimine: 1) projektimeeskonna formeerimine; 2) probleemi/väljakutse sõnastamine; 3) probleemse olukorra piiritlemine; 4) juurpõhjus(t)e tuvastamine; 5) korrigeerivate tegevuste sõnastamine ja testimine; 6) probleemi korrigeerimine ja tulemuse kinnitamine; 7) analoogse probleemi võimaluse välistamine tulevikus; 8) projekti lõpetamine; A.2.9 Organisatsiooni arengu toetamine ja nõustamine (koostöös juhtkonnaga): 1) organisatsiooni arendamise (sh parendamise) kvaliteedijuhtimise tööriistade planeerimine ja rakendamine; 2) arendamise (sh parendamise) ettepanekute süsteemi loomine ja ohjamine; 3) parimate praktikate tuvastamine ja nendest õppimine. A.2.10 Kvaliteedijuhtimise sise-ja väliskommunikatsiooni korraldamine (koostöös kommunikatsioonijuhiga): 1) kvaliteedijuhtimise sise- ja väliskommunikatsioonivajaduse kaardistamine; 2) kvaliteedijuhtimise sise- ja väliskommunikatsioon; 3) kvaliteedijuhtimise sise- ja väliskommunikatsiooni hindamine. Kvaliteedijuhi tööaeg võib olla fikseeritud või paindlik. Töötamine on ruumis või välitingimustes sõltuvalt organisatsiooni eripärast. Igapäevatööst moodustab suure osa suhtlemine kolleegide ja juhtkonnaga. Väljaspool organisatsiooni tuleb suhelda klientide, tarnijate, riigiametite esindajate jt. Töörütm on vahelduv, ka tööülesanded vahelduvad. Probleemsete olukordade lahendamise ajal võib töö olla vaimselt ja emotsionaalselt pingeline. Personaalarvuti; operatsiooni süsteem (näit. Windows) ; kontoritarkvara pakett (näit. Word, Excel, Powerpoint, Outlook); side – telefon, internet, intranet; mõõtmisseadmed; visuaalse sündmuse salvestamise vahendid: foto– ja videokaamera; faktide kogumise andmebaas ja analüüsikeskkond; faktide põhjal analüüsitud informatsiooni esitlemise vahendid – tahvel, dataprojektor, esitlustarkvara, meedia (sise TV, intranet, perioodika, teadete tahvlid). Analüüsivõime ja oskus näha tervikut ning seoseid, tunnetusvõimed (mõtete soravus, loogiline mõtlemine, visuaalne mälu, ruumiline kujutlus- ja kontsentreerumisvõime), matemaatiline võimekus (numbrite ja kvantitatiivsete seoste mõistmine), täpsus, korrektsus, saavutusvajadus, usaldatavus, enesedistsipliin, koostöövõime, vastutusvõime, õppimisvõime, kohanemisvõime, uuenduste ja ideede genereerimisvõime, empaatiavõime, sõbralikkus. 7. taseme kvaliteedijuhi kutse taotlemiseks on soovitatav kõrgharidus (magistrikraad või sellega võrdsustatud haridus) ja meeskonnajuhtimise ning kvaliteedijuhtimise kogemus või kvaliteedijuhi täienduskoolituse läbimine ja lisaks pikaajaline töökogemus, mis hõlmab protsesside juhtimist ja/või organisatsioonide kvaliteedihindamist. Kvaliteedijuht, tarneahela kvaliteedijuht, kvaliteediinspektor, kvaliteediinsener, protsessijuht, kvaliteediaudiitor (ka kvaliteedi- ja siseaudiitor), OPEX-juht (operational excellence/äritäiuslikkuse juht). Kvaliteedijuht, tase 7 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1- B.2.10 ja B.2.11 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Kvaliteedijuhtimissüsteemi haldamine 7 Organisatsioonile kohalduvate nõuete ohjamine 7 Protsesside juhtimise toetamine ja koordineerimine 7 Kvaliteedi koolituste koordineerimine (koostöös personalijuhiga) 7 Andmete kogumine ja analüüsimine 7 Kliendisuhete süsteemi ohjamine 7 Juhtimissüsteemi hindamiste korraldamine ja protsessi arendamine 7 Protsesside muudatusprojektide juhtimine 7 Organisatsiooni arengu toetamine ja nõustamine (koostöös juhtkonnaga) 7 Kvaliteedijuhtimise sise-ja väliskommunikatsiooni korraldamine (koostöös kommunikatsioonijuhiga) 7 Kvaliteedijuht, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Arborist, tase 4 Arborist, level 4 3 Arborist II (versioon 1) Arborist II (versioon 2) Arborist, tase 4 (versioon 4) Arborist, tase 4 (versioon 5) Arborist, tase 4 (versioon 6) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Arborist 13 2013-12-05 2013-12-05 2014-02-19 II 4 4 6210 Metsanduse jms oskustöölised 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Geodeet V Geodesist V 3 Geodeesiainsener, tase 7 (versioon 8) Geodeet V (versioon 1) Geodeet V (versioon 2) Geodeet, tase 7 (versioon 4) Geodeet, tase 7 (versioon 5) Geodeet, tase 7 (versioon 6) Geodeet, tase 7 (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Geodeet 15 2011-12-05 2011-12-05 2013-12-31 V 7 7 2165 Kartograafid ja maamõõtjad 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Ehitusgeodeetilised tööd Geodeetilised tööd maakorralduses Insenertehnilised eritööd Kõrgema geodeesiaga seotud tööd Topogeodeetilised tööd Tantsuspetsialist, tase 6 Dance expert, level 6 4 Tantsuspetsialist IV (versioon 1) Tantsuspetsialist IV (versioon 2) Tantsuspetsialist IV (versioon 3) Tantsuspetsialist, tase 6 (versioon 5) Tantsuspetsialist, tase 6 (versioon 6) Tantsuspetsialist, tase 6 (versioon 7) Tantsuspetsialist, tase 6 (versioon 8) Kaasaegse tantsu spetsialist, tase 6 Koreograaf-lavastaja, tase 6 Ladina ja standardtantsu spetsialist, tase 6 Rahvatantsuspetsialist, tase 6 Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Tantsuspetsialist 17 2013-11-20 2013-11-20 2015-04-05 6 6 2653 Tantsijad ja koreograafid 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Mõisted Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Lii Ainsalu Tantsuhariduse Liit Angela Arraste Tallinna Ülikool Ülle Feršel Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Urve Gromov Rahvakultuuri keskus Laura Kvelstein Tallinna Ülikool Heili Lindepuu ETHL, Tallinna Tantsuteater Martin Medar Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Mall Noormets TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia Silvia Purje Eesti Tantsuspordi Liit Erika Põlendik Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Taimi Saarma Eesti Maaomavalitsuste Liit Kadri Tiis Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Tantsuspetsialist, tase 6 kutsestandard on aluseks rakenduskõrghariduse taseme ja täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Tantsuspetsialistide töö on loominguline. Tantsuspetsialistid oskavad ise tantsida ning suudavad oma oskusi ka teistele edasi anda. Tantsuspetsialisti kutsealal on neli kutset: tantsuspetsialist, tase 5; tantsuspetsialist, tase 6; tantsuspetsialist, tase 7 ja tantsuspetsialist, tase 8. Tantsuvaldkond hõlmab järgnevaid spetsialiseerumisi: 1) rahvatantsuspetsialist; 2) kaasaegse tantsu spetsialist; 3) ladina ja standardtantsu spetsialist; 4) koreograaf-lavastaja. 6. taseme tantsuspetsialist on loovisik, kes on tantsijate ja/või tantsuvaldkonnas osalevate isikute juhendaja. Valmistab ette ja viib läbi treeningtunde ja/või lavastusproove (so töötab iseseisvalt ja juhib teisi). Töö tulem on tantsukollektiivi esinemine ja/või (tantsu)lavastus. Lisaks tantsualastele teadmistele ja oskustele eeldab tantsuspetsialisti töö metoodilisi, pedagoogilisi ja psühholoogilisi teadmisi. Lähtub oma töös heast tavast. Tantsuspetsialist töötab nii iseseisvalt kui meeskonnas. Töö eeldab aktiivset suhtlust tantsijatega, lavastusmeeskonnaga ja tööandja(te)ga. Vastutab oma konkreetsete tööülesannete tulemusliku täitmise ning lavastusliku terviku kunstilise taseme eest. Tantsuspetsialisti töö koosneb kohustuslikest tööosadest. A.2.1 Repertuaari ettevalmistamine: 1) repertuaari valimine ja/või loomine; 2) repertuaari kohandamine. A.2.2 Tantsutreeningu/proovi läbiviimine: 1) ettevalmistamine; 2) treeningtunni/proovi juhtimine; 3) liikumismaterjali ja/või koreograafia õpetamine; 4) repeteerimine; 5) analüüsimine; 6) tagasiside andmine. A.2.3 Juhtimine: 1) trupi/ringi loominguline juhtimine; 2) trupi/ringi organisatoorne juhtimine; 3) koostöö osapooltega. A.2.4 Esinemine: 1) sündmuse/teema kaardistamine; 2) repertuaari valimine ja/või kohandamine; 3) tagasiside ja analüüs. Spetsialiseerumine toimub vastavalt tantsustiilile ning kõik tööosad on spetsialiseerumisega otseselt seotud. – rahvatantsuspetsialist, - kaasaegse tantsu spetsialist, - ladina ja standardtantsu spetsialist, - koreograaf-lavastaja. A.2.5 Koreograafia loomine ja edastamine: 1) idee tutvustamine; 2) koreograafilise materjali loomine, edastamine ja arendamine; 3) repeteerimine. A.2.6 Projektijuhtimine: 1) töötamine projekti ideega; 2) projekti ettevalmistamine; 3) projekti juhtimine ja läbiviimine; 4) projekti analüüs. A.2.7 Tantsukollektiivi loomine 1) vajaduste ja/või võimaluste väljaselgitamine; 2) kollektiivi loomine. Tööaeg on paindlik, võib sisaldada töötamist puhkepäevadel ja pühade ajal. Töö on vahelduvate tööülesannetega, füüsilist ja vaimset pingutust nõudev. Üldjuhul töötatakse sisetingimustes, riskiteguriteks tervisele võib olla tolm ja müra. Üldjuhul on töövahenditeks sobiv rõivastus ja jalanõud, muusikainstrument, muusikat mängiv seade või muud tehnilised vahendid. 1) loovus, loomingulisus; 2) valmisolek meeskonnatööks; 3) pinge- ja koormustaluvus; 4) enesedistsipliin ja orienteeritus tulemusele; 5) vastutustunne; 6) empaatiavõime; 7) analüüsivõime. 6. taseme tantsuspetsialistil on üldjuhul erialane kõrgharidus ja töökogemus ning läbitud erialane koolitus. Kutse taotlemise eeldused on kirjas kutse andmise korras. Ringijuht, tantsuõpetaja, ballettmeister, kunstiline juht, loominguline juht, koreograaf, tantsuringi juhendaja, huviringi juht, liikumisjuht. 6. taseme tantsuspetsialisti kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe spetsialiseerumise valimine ning kohustuslike kompetentside B.2.1 – B.2.4 ja läbiva kompetentsi B.2.16 tõendamine, lisaks ühe kompetentsi tõendamine valitavate kompetentside B.2.13, B.2.14 ja B.2.15 hulgast. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse vastavalt tantsustiilile: -rahvatantsuspetsialist, -kaasaegse tantsu spetsialist, -ladina ja standardtantsu spetsialist, -koreograaf-lavastaja. Kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele tantsustiili põhiselt. Repertuaari ettevalmistamine 6 Tantsutreeningu/proovi läbiviimine 6 Juhtimine 6 Esinemine 6 Kutsesiseselt spetsialiseerutakse vastavalt tantsustiilile: -rahvatantsuspetsialist, -kaasaegse tantsu spetsialist, -ladina ja standardtantsu spetsialist, -koreograaf-lavastaja. Kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele tantsustiili põhiselt. Koreograaf-lavastaja kutse ei sisalda kompetentsi B.2.4 Esinemine. Õpetamine võib olla seotud lavastusprotsessiga, võib toimuda periooditi. Kutse taotlemisel on nõutav lisaks ühe kompetentsi tõendamine valitavate kompetentside B.2.13, B.2.14 ja B.2.15 hulgast. Koreograafia loomine ja edastamine 6 Projektijuhtimine/produtseerimine 6 Tantsukollektiivi loomine 6 Tantsuspetsialist, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Tantsuspetsialist, tase 7 Dance expert, level 7 4 Tantsuspetsialist V (versioon 1) Tantsuspetsialist V (versioon 2) Tantsuspetsialist V (versioon 3) Tantsuspetsialist, tase 7 (versioon 5) Tantsuspetsialist, tase 7 (versioon 6) Tantsuspetsialist, tase 7 (versioon 7) Tantsuspetsialist, tase 7 (versioon 8) Kaasaegse tantsu spetsialist, tase 7 Koreograaf-lavastaja, tase 7 Ladina ja standardtantsu spetsialist, tase 7 Rahvatantsuspetsialist, tase 7 Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Tantsuspetsialist 17 2013-11-20 2013-11-20 2015-04-05 7 7 2653 Tantsijad ja koreograafid 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Mõisted Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Lii Ainsalu Tantsuhariduse Liit Angela Arraste Tallinna Ülikool Ülle Feršel Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Urve Gromov Rahvakultuuri keskus Laura Kvelstein Tallinna Ülikool Heili Lindepuu ETHL, Tallinna Tantsuteater Martin Medar Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Mall Noormets TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia Silvia Purje Eesti Tantsuspordi Liit Erika Põlendik Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Taimi Saarma Eesti Maaomavalitsuste Liit Kadri Tiis Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Tantsuspetsialist, tase 7 kutsestandard on aluseks taseme ja täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Tantsuspetsialistide töö on loominguline. Tantsuspetsialistid oskavad ise tantsida ning suudavad oma oskusi ka teistele edasi anda. Tantsuspetsialisti kutsealal on neli kutset: tantsuspetsialist, tase 5; tantsuspetsialist, tase 6; tantsuspetsialist, tase 7 ja tantsuspetsialist, tase 8. Tantsuvaldkond hõlmab järgnevaid spetsialiseerumisi: 1) rahvatantsuspetsialist; 2) kaasaegse tantsu spetsialist; 3) ladina ja standardtantsu spetsialist; 4) koreograaf-lavastaja. 7. taseme tantsuspetsialist on loovisik, kes on tantsijate ja/või tantsuvaldkonnas osalevate isikute juhendaja ja kes on seotud tantsukunsti viljelemise ning valdkonna arendamisega. Valmistab ette ja viib läbi lavastusproove ja vajadusel treeningtunde (so töötab iseseisvalt ja juhib teisi). Töö tulem on tantsukollektiivi esinemine,(tantsu)lavastus ja/või erialane artikkel ja osalemine erialas(t)es töögruppides. Lisaks tantsualastele teadmistele ja oskustele eeldab tantsuspetsialisti töö metoodilisi, pedagoogilisi ja psühholoogilisi teadmisi. Lähtub oma töös heast tavast. Tantsuspetsialist töötab nii iseseisvalt kui meeskonnas. Töö eeldab aktiivset suhtlust tantsijatega, kolleegidega, lavastusmeeskonnaga, tööandja(te)ga ja tantsuvaldkonna ekspertidega. Vastutab lavastusliku terviku kunstilise taseme ja oma töö laiema mõju eest valdkonna arengule. A.2.1 Repertuaari ettevalmistamine: 1) repertuaari valimine ja/või loomine; 2) repertuaari kohandamine. A.2.2 Tantsutreeningu/proovi läbiviimine: 1) ettevalmistamine; 2) treeningtunni/proovi juhtimine; 3) liikumismaterjali ja/või koreograafia õpetamine; 4) analüüsimine; 5) tagasiside andmine. A.2.3 Juhtimine: 1) trupi/ringi loominguline juhtimine; 2) trupi/ringi organisatoorne juhtimine; 3) koostöö osapooltega. A.2.4 Esinemine: 1) sündmuse/teema kaardistamine; 2) repertuaari valimine ja/või kohandamine; 3) tagasiside ja analüüs. A.2.5 Valdkonna arendamine: 1) mentorlus; 2) koolituste läbiviimine; 3) arendustegevuste kavandamine. Spetsialiseerumine toimub vastavalt tantsustiilile ning kõik tööosad on spetsialiseerumisega otseselt seotud. – rahvatantsuspetsialist, - kaasaegse tantsu spetsialist, - ladina ja standardtantsu spetsialist, - koreograaf-lavastaja. A.2.6 Koreograafia loomine ja edastamine: 1) idee tutvustamine; 2) koreograafilise materjali loomine, edastamine ja arendamine; 3) repeteerimine. A.2.7 Lavastamine: 1) visiooni loomine; 2) tegevusplaani koostamine; 3) liikumismaterjali loomine ja/või valimine; 4) proovide juhtimine; 5) loomingulise tulemuse esitlemine ja analüüs. A.2.8 Projektijuhtimine: 1) töötamine projekti ideega; 2) projekti ettevalmistamine; 3) projekti projekti juhtimine ja/või läbiviimine; 4) projekti analüüs. A.2.9 Tantsukollektiivi loomine 1) vajaduste ja/või võimaluste väljaselgitamine; 2) kollektiivi loomine. Tööaeg on paindlik, võib sisaldada töötamist puhkepäevadel ja pühade ajal. Töö on vahelduvate tööülesannetega, füüsilist ja vaimset pingutust nõudev. Üldjuhul töötatakse sisetingimustes, riskiteguriteks tervisele võib olla tolm ja müra. Üldjuhul on töövahenditeks sobiv rõivastus ja jalanõud, muusikainstrument, muusikat mängiv seade või muud tehnilised vahendid. 1) loovus, loomingulisus; 2) valmisolek meeskonnatööks; 3) pinge- ja koormustaluvus; 4) enesedistsipliin ja orienteeritus tulemusele; 5) vastutustunne; 6) empaatiavõime; 7) analüüsivõime. 7. taseme tantsuspetsialistil on üldjuhul erialane magistrikraad (või sellega võrdsustatud haridus antud valdkonnas) ja töökogemus ning läbitud erialane täienduskoolitus. Kutse taotlemise eeldused on kirjas kutse andmise korras. Ringijuht, tantsuõpetaja, ballettmeister, kunstiline juht, loominguline juht, koreograaf, tantsuringi juhendaja, huviringi juht, liikumisjuht. 7. taseme tantsuspetsialisti kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe spetsialiseerumise valimine ning kohustuslike kompetentside B.2.1 – B.2.5 ja läbiva kompetentsi B.2.18 tõendamine, lisaks kahe kompetentsi tõendamine valitavate kompetentside B.2.14 - B.2.17 hulgast. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse vastavalt tantsustiilile: -rahvatantsuspetsialist, -kaasaegse tantsu spetsialist, -ladina ja standardtantsu spetsialist, -koreograaf-lavastaja. Kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele tantsustiili põhiselt. Repertuaari/koreograafia ettevalmistamine 7 Tantsutreeningu/proovi läbiviimine 7 Juhtimine 7 Esinemine 7 Valdkonna arendamine 7 Kutsesiseselt spetsialiseerutakse vastavalt tantsustiilile: -rahvatantsuspetsialist, -kaasaegse tantsu spetsialist, -ladina ja standardtantsu spetsialist, -koreograaf-lavastaja. Kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele tantsustiili põhiselt. Koreograaf-lavastaja kutse ei sisalda kompetentsi B.2.4 Esinemine. Õpetamine võib olla seotud lavastusprotsessiga, võib toimuda periooditi. Kutse taotlemisel on nõutav lisaks kahe kompetentsi tõendamine valitavate kompetentside B.2.14 - B.2.18 hulgast. Koreograafia loomine ja edastamine 7 Lavastamine 7 Projektijuhtimine/produtseerimine 7 Tantsukollektiivi loomine 7 Tantsuspetsialist, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Kultuurikorraldaja, tase 4 Cultural Specialist, level 4 4 Kultuurikorraldaja, tase 4 (versioon 5) Kultuurikorraldaja, tase 4 (versioon 6) Kultuurikorraldaja, tase 4 (versioon 7) Kultuuritöötaja III (versioon 1) Kultuuritöötaja III (versioon 2) Kultuuritöötaja III (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kultuuritöö Kultuurikorraldaja 17 2013-11-20 2013-11-20 2018-04-24 4 4 2654 Filmi-, teatri- jms lavastajad ja -produtsendid 0215 Muusika ja esituskunstid 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Mõisted Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Reet Alev Pajusi vald Aino Arro Vabahariduse Õpetajate Selts Urve Gromov Rahvakultuuri Keskus Jana Karilaid TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia Egge Kulbok-Lattik Jyväskylä Ülikool Kaja Tammik Rahvakultuuri Keskus Irja Targama Põltsamaa Kultuurikeskus Tiina Tegelmann Jõgeva Maavalitsus Ene Vohu Tallinna Kultuuriväärtuste Amet Ülle Välimäe Türi Kultuurimaja Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kutsestandardi kasutusalad 1) Tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine 2) Inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel 3) Ametite kirjeldamine ja tutvustamine 4) Karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks 5) Koolitusvajaduste väljaselgitamine ning koolituse planeerimine 6) Ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine 7) Kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine Kultuurikorraldaja tegevusvaldkond on paikkonna elanike kultuuri- ja huvitegevuse korraldamine, võimaluste loomine vaba aja veetmiseks, kultuuripärandi ja kohalike traditsioonide hoidmine. Tööülesanded sõltuvad kultuuri- ja loomekeskkonnast, vastutuse astmest ning organisatsiooni suurusest. Kultuurikorraldaja loob elanikele tingimused osalemiseks kultuuriprotsessides nii loojate ka kui tarbijatena. 4. taseme kultuurikorraldaja korraldab ja koordineerib paikkonnas kultuuritegevust, kultuurisündmusi, osaleb ühisprojektides, loob tegevusvõimalusi huviringidele ja arendab koostööd erinevate organisatsioonidega. A.2.1 Paikkonna kultuurielu kavandamine: 1) vajaduste ja võimaluste väljaselgitamine ja analüüsimine; 2) tegevuskava koostamine; 3) kultuurilise järjepidevuse hoidmine; 4) koostöövõrgustike loomine; 5) paikkonna maine kujundamine. A.2.2 Kultuurisündmuste korraldamine ja vahendamine: 1) kultuurisündmuste kalendri koostamine; 2) kultuurisündmuste korraldamine; 3) kultuurisündmuste vahendamine; 4) kultuurisündmuste mõju hindamine. A.2.3 Paikkonna huvitegevuse korraldamine ja koordineerimine: 1) tingimuste loomine huvitegevuseks; 2) paikkonna elanike kaasamine huvitegevusse. A.2.4 Kultuurisündmuste ja – tegevuste turundamine 1) kultuurisündmuste reklaamimine; 2) piletimüügi korraldamine A.2.5 Kultuuriprojektide juhtimine: 1) kultuuriprojektide kavandamine; 2) kultuuriprojektide elluviimine; 3) kultuuriprojektide tulemuse hindamine. A.2.6 Organisatsiooni juhtimine: 1) majandustegevuse korraldamine; 2) meeskonna juhtimine. Töö on loominguline, kuid võib olla vaimselt pingeline. Töökoormus ja -aeg võivad jaotuda ebaühtlaselt. Kultuurikorraldaja töö toimub valdavalt kultuuriasutuses, kuid võib toimuda ka välitingimustes. Oluline on järgida ohutusnõudeid. Siseruumides kehtivad üldised bürooruumidele esitatavad tervisekaitsenõuded. Kontoriinventar ja -tehnika, bürootarbed, enamlevinud riist- ja tarkvara ning kommunikatsioonivahendid. 1) avatus, loovus ja algatusvõime; 2) paindlikkus; 3) eneseväljendusoskus; 4) tolerantsus; 5) pingetaluvus; 6) täpsus ja korrektsus; 7) analüüsivõime; 8) läbirääkimisoskus. 4. taseme kultuurikorraldaja on üldjuhul kutsekeskhariduse või keskharidusega kultuurikorraldusalase täienduskoolituse läbinud ja töökogemusega isik. Kultuurikorraldaja, kultuuritöötaja; kultuuritöö spetsialist; kultuuritöö koordinaator; kultuuritöö korraldaja; kunstiline juht; rahvamaja juhataja; kultuurimaja direktor; kultuurikeskuse direktor; vaba aja keskuse juhataja; rahvakultuuri spetsialist; seltsimaja juhataja; külakeskuse juhataja; MTÜ tegevjuht; valla kultuurijuht; sündmuse korraldaja. Kultuurikorraldaja 4. taseme kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.4 ja B.2.7 (läbiv kompetents) tõendamine ning soovi korral ühe kompetentsi tõendamine valitavate kompetentside B.2.5 või B.2.6 hulgast. Paikkonna kultuurielu kavandamine 4 Kultuurisündmuste korraldamine ja vahendamine 4 Paikkonna huvitegevuse korraldamine ja koordineerimine 4 Kultuurisündmuste ja –organisatsiooni turundamine 4 Soovi korral võib tõendada ühe kompetentsi valitavate kompetentside B.2.5 või B.2.6 hulgast. Kultuuriprojektide juhtimine 4 Organisatsiooni juhtimine 4 Kultuurikorraldaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Päästekorraldaja-logistik, tase 5 Dispatcher, level 5 5 Päästekorraldaja III (versioon 1) Päästekorraldaja III (versioon 2) Päästekorraldaja III (versioon 3) Päästekorraldaja III (versioon 4) Päästekorraldaja III (versioon 6) Päästekorraldaja-logistik, tase 5 (versioon 10) Päästekorraldaja-logistik, tase 5 (versioon 7) Päästekorraldaja-logistik, tase 5 (versioon 8) Päästekorraldaja-logistik, tase 5 (versioon 9) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Päästekorraldaja 11 2013-11-21 2013-11-21 2018-04-10 5 5 4229 Klienditeenindajad, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Päästekorraldaja töös nõutavad keeled Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Ludmilla Alliksaar, valdkonna ekspert Ülle Jõessar Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Katre Kurvits Häirekeskus Meelis Mesi Häirekeskus Ott Nauts Häirekeskus Kaire Saage Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Kaili Tamm Häirekeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Seda kutsestandardit kasutatakse 1) õppekavade koostamiseks 2) inimeste kompetentsuse hindamiseks, sh enesehindamiseks ja vastavushindamiseks kutse andmisel 3) koolitusvajaduse väljaselgitamiks ning koolitusprogrammide koostamiseks 4) ametijuhendite koostamiseks ja töötajate värbamiseks Päästekorraldaja-logistik, tase 5 töö on päästeasutusele ja kiirabibrigaadidele õigeaegselt väljasõidukorralduse andmine ning väljasõidukorralduse saanud päästeasutusega ja kiirabibrigaadidega side pidamine, info kogumine, vahendamine ja selle dokumenteerimine. 5. taseme päästekorraldaja-logistik menetleb hädaabiteateid iseseisvalt, langetab otsuseid ja võtab nendega kaasneva vastutuse. Töö eeldab meeskonnatööoskust ning suhtlemist klientide ja koostööpartneritega. Päästekorraldaja kutsealal on ka päästekorraldaja, tase 4 ja päästekorraldaja-valvevahetuse juht, tase 6 kutsed. 4. taseme päästekorraldaja töö on võtta vastu ja töödelda viivitamatult kõiki hädaabinumbrile saabuvaid teateid, anda kõigile hädaabiteadetele kiire ja õige ohuhinnang ning edastada vastavalt kehtivatele nõuetele esmast informatsiooni. 6. taseme päästekorraldaja-valvevahetuse juhi töö on tagada hädaabiteadete viivitamatu ja nõuetekohane menetlemine läbi päästekorraldaja, tase 4 ja päästekorraldaja-logistik, tase 5 teenistusülesannete täitmise kontrollimise ja nende tegevuse toetamise. A.2.1 Väljasõidukorralduse andmine 2.1.1 Operatiivressursi paiknemisest ning hõivatusest pideva ülevaate omamine 2.1.2 Väljakutsete jälgimine 2.1.3 Operatiivressursi väljasaatmine sündmuskohale 2.1.4 Teisest teeninduspiirkonnast operatiivressursi kaasamine 2.1.5 Suhtlemine klientide ja koostööpartneritega A.2.2 Hädaabiteadete menetlemisega seotud informatsiooni reaalajas infosüsteemi sisestamine 2.2.1 Hädaabiteadete menetlemisega seotud esmase informatsiooni reaalajas infosüsteemi sisestamine 2.2.2 Hädaabiteadete menetlemisega seotud täiendava informatsiooni reaalajas infosüsteemi sisestamine A.2.3 Hädaabiteadete esmase informatsiooni edastamine 2.3.1 Hädaabiteate töötlemise käigus saadud esmase informatsiooni edastamine 2.3.2 Hädaabiteate esmasele informatsioonile lisandunud teabe edastamine A.2.4 Sündmuse käigus saadud informatsiooni reaalajas vahendamine 2.4.1 Sündmusega seotud operatiivse informatsiooni vahendamine 2.4.2 Hädaabiteadete menetlemisega seotud informatsiooni kogumine ja analüüsimine A.2.5 Professionaalne eneseareng 2.5.1 Oma töö analüüs, enesetäiendamine 2.5.2 Tööks vajalike isikuomaduste arendamine 2.5.3 Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse tervise hoidmine A.2.6 Koolituste ettevalmistamine ja läbiviimine 2.6.1 Koolituste läbiviimine 2.6.2 Koolitustegevuse dokumenteerimine A.2.7 Juhendamine 2.7.1 Uute ja täiendavat juhendamist vajavate teenistujate juhendamine 2.7.2 Praktikantide juhendamine A.2.8 Hädaabiteadete menetlemine võõrkeeles (v.a vene keel) 2.8.1 Teiste teenistujate abistamine võõrkeelsete hädaabiteadete töötlemisel 2.8.2 Võõrkeele kasutamine Päästekorraldaja-logistiku töö on korraldatud ööpäevaringselt valvevahetustega, sõltumata puhkepäevadest ja riigipühadest. Tema töö on vastutusrikas ja psüühilist pingutust nõudev ning eeldab valmisolekut ja oskust erinevate olukordade lahendamiseks. Päästekorraldaja-logistik on valmis töötama pidevalt muutuvates olukordades ning taluma ooteloleku aega ja teadmatust. Päästekorraldaja-logistiku töövahendid on erinevad hädaabiteadete menetlemiseks vajalikud side- ja infotehnoloogia vahendid, andmebaasid ja -kogud. Tööks vajalikud isikuomadused on kohusetundlikkus, empaatiavõime, pinge- ja stressitaluvus, ausus, korrektsus, analüüsivõime, usaldusväärsus. Tavaliselt on päästekorraldaja-logistikul vähemalt keskharidus, kutseoskused on omandatud töö käigus. Nõutav on eelnev töökogemus päästekorraldajana. Päästekorraldaja-logistik, logistik. Töö päästeteenistujana on reguleeritud päästeteenistuse seadusega. Päästekorraldaja, tase 5 kutse koosneb üheksast kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.5 ja B.2.9 (läbiv kompetents) tõendamine. Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitavaid kompetentse B.2.6, B.2.7 ja B.2.8. Väljasõidukorralduse andmine 5 Hädaabiteadete menetlemisega seotud informatsiooni reaalajas infosüsteemi sisestamine 5 Hädaabiteadete esmase informatsiooni edastamine 5 Sündmuse käigus saadud informatsiooni reaalajas vahendamine 5 Professionaalne eneseareng 5 Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitavaid kompetentse B.2.6, B.2.7 ja B.2.8. Koolituste ettevalmistamine ja läbiviimine 5 Juhendamine 5 Hädaabiteadete menetlemine võõrkeeles (v.a vene keel) 5 Päästekorraldaja-logistik, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Pürotehnik, tase 4 Pyrotechnician, level 4 6 Pürotehnik II (versioon 1) Pürotehnik II (versioon 2) Pürotehnik II (versioon 3) Pürotehnik II (versioon 4) Pürotehnik, tase 4 (versioon 10) Pürotehnik, tase 4 (versioon 5) Pürotehnik, tase 4 (versioon 7) Pürotehnik, tase 4 (versioon 8) Pürotehnik, tase 4 (versioon 9) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puurimis- ja lõhkamistööd Pürotehnik 15 2014-01-02 2014-01-02 2018-05-02 4 4 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0724 Kaevandamine ja rikastamine 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Kaimar Eilo Tehnilise Järelevalve Amet Ivo Melder Eesti Pürotehnikute Liit Merike Ring Tehnilise Järelevalve Amet Vambola Saks Eesti Pürotehnikute Liit Steven Vaarmann Eesti Pürotehnikute Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Pürotehniku töö sisuks on ilutulestiku korraldamine. Ilutulestik on oma olemuselt vaatemäng, mis eeldab suure hulga inimeste lähedalolekut. Iga viga tegutsemisel võib olla väga ohtlik. Pürotehnikul peab olema piisav teadmiste ulatus, mis tagab ilutulestiku ohutuse. Pürotehnik vastutab ilutulestiku ohutuse eest täies ulatuses. Pürotehnik teab ja arvestab ümbritseva keskkonna ja ilmastiku mõju ilutulestiku läbiviimisele, samuti ilutulestikuefektide ja plahvatuse mõju ümbritsevatele objektidele ja keskkonnale. Pürotehnik, tase 4 töötab iseseisvalt, ta oskab koostada ilutulestiku projekti ja võib olla ilutulestiku eest vastutav isik. A.2.1 Pürotehniliste toodete käitlemise planeerimine: 1) olukorra kaardistamine; 2) tegevuse kavandamine ja töö organiseerimine; A.2.2 Pürotehniliste toodete transportimine: 1) pürotehniliste toodete sisse- ja väljavedu; 2) pürotehniliste toodete veoks ettevalmistamine; A.2.3 Pürotehniliste toodete ladustamine ja hävitamine: 1) pürotehniliste toodete ladustamine; 2) laodokumentatsiooni ja laoarvestuse pidamise korraldamine; 3) jäätmekäitluse korraldamine. A.2.4 Pürotehniliste toodete võõrandamine: 1) müügi korraldamine; 2) müüjate väljaõppe korraldamine. A.2.5 Ilutulestiku objekti kaardistamine ja korraldamise dokumentatsiooni koostamine: 1) ilutulestiku koha hindamine ja ohutusalade kaardistamine; 2) ilutulestiku planeerimine laskeplatsil; 3) ilutulestiku toodete süütamise plaani ja järjekorra koostamine; 4) ilutulestiku projekti vormistamine; 5) ilutulestiku loa taotlemine. A.2.6 Pürotehniliste toodete ettevalmistamine: 1) pürotehniliste toodete ja efektide valimine ja pakendamine; 2) ilutulestiku korraldamisel vajalike abivahendite ettevalmistamine; 3) pürotehniliste toodete transportimine. A.2.7 Ilutulestiku ettevalmistamine laskeplatsil: 1) ilutulestiku ohutusala piiramine; 2) keskkonnast tuleneva mõju arvestamine; 3) pürotehniliste toodete paigutamine laskeplatsile; 4) ilutulestiku ohutusabinõude tutvustamine. A.2.8 Ilutulestiku korraldamine: 1) ilutulestiku eelkontrollimine; 2) ilutulestiku süütamine; 3) ilutulestiku jälgimine. A.2.9 Ilutulestiku laskeplatsi järelkontrollimine: 1) pürotehniliste toodete ja laskeplatsi kontrollimine; 2) pürotehniliste tõrkelaengute eemaldamine; 3) laskeplatsi koristamine. A.2.10 Pürotehniliste toodete kontrollimine ja katsetamine: 1) toodete ülevaatamine; 2) pürotehniliste toodete katsetamine . A.2.11 Töörühma juhtimine: 1) töötaja(te) juhendamine ja töö organiseerimine; 2) praktiline juhendamine. A.2.12 Siseilutulestiku korraldamine: 1) siseilutulestikuks ette valmistamine; 2) siseilutulestiku ettevalmistamine laskeplatsil; 3) siseilutulestiku ohutuse järgimine. A.2.13 Väliilutulestiku korraldamine: 1) väliilutulestikuks ette valmistamine; 2) väliilutulestiku ettevalmistamine laskeplatsil; 3) väliilutulestiku ohutuse järgimine. A.2.14 Pürotehniliste toodete hävitamine: 1) hävitamiseks minevate toodete väljavalimine; 2) hävitusmeetodi ja -koha valimine; 3) hävituskoha järelkontrollimine; 4) hävitusakti koostamine. Pürotehnik töötab peamiselt välitingimustes. Töökeskkond on potentsiaalselt ohtlik, võimalikud ohutegurid on plahvatus- ja mürgitusoht. Töö nõuab lõhketöö ohutute tööviiside tundmist, tööohutusnõuete täpset täitmist, pürotehnika sihtotstarbelist kasutamist ning isiklike kaitsevahendite kasutamist (kindad, kaitsekiiver, kõrvaklapid, kaitseprillid jne). Pürotehniku töövahenditeks on süüteseade, sideseade, kontrollmõõteriistad elektrivõrgu korrasoleku kontrolliks, lõikeriistad, näpitsad, taskulamp, kell jt tööks vajalikud vahendid. Tööga toimetuleku eelduseks on vastutusvõime, täpsus ja hoolikus, valmisolek iseseisvaks ja meeskonnatööks. Vajalikud on taiplikkus, tasakaalukus ja kohanemisvõime. Pürotehnikult eeldatakse aja- ja ruumitaju, loogilist mõtlemist, kiiret reaktsiooni ja keskendumisvõimet. Kutse eeldab tervisetõendi olemasolu. Pürotehnikuks saab õppida kutsealasel koolituskursusel. Pürotehnikuna töötamise eelduseks on keskharidus, vanus vähemalt 19 aastat ning erialase väljaõppe läbimine ja kutseeksami sooritamine. Seadusega on pürotehniku kutsetunnistuse taotlejale sätestatud vanuselised, tervislikud, tööalased ja seaduskuulekusega seonduvad nõuded. Pürotehnik, siseilutulestiku pürotehnik, välisilutulestiku pürotehnik. Vastavalt Lõhkematerjaliseadusele peab pürotehnikul olema pürotehniku kutsetunnistus. Pürotehnik, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kõigi kohustuslike kompetentside (B.2.1 – B.2.11), läbiva kompetentsi (B.2.15) ja vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.12 - B.2.14 Väliilutulestiku korraldamisel (B.2.13) tuleb lisaks tõendada kompetents B.2.14 (Pürotehniliste toodete hävitamine). Pürotehniliste toodete käitlemise planeerimine 4 Pürotehniliste toodete transportimine 4 Pürotehniliste toodete ladustamine ja hävitamine 4 Pürotehniliste toodete võõrandamine 4 Ilutulestiku objekti kaardistamine ja korraldamise dokumentatsiooni koostamine 4 Pürotehniliste toodete ettevalmistamine 4 Ilutulestiku ettevalmistamine laskeplatsil 4 Ilutulestiku korraldamine 4 Ilutulestiku laskeplatsi järelkontrollimine 4 Pürotehniliste toodete kontrollimine ja katsetamine 4 Töörühma juhtimine 4 Selle kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.12 - B.2.14 Väliilutulestiku korraldamise (B.2.13) puhul tuleb lisaks tõendada kompetents B.2.14 (Pürotehniliste toodete hävitamine). Siseilutulestiku korraldamine 4 Väliilutulestiku korraldamine 4 Pürotehniliste toodete hävitamine 4 Pürotehnik, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Päästekorraldaja-valvevahetuse juht, tase 6 Supervisor in Control Room, level 6 1 Päästekorraldaja-valvevahetuse juht, tase 6 (versioon 2) Päästekorraldaja-valvevahetuse juht, tase 6 (versioon 3) Päästekorraldaja-valvevahetuse juht, tase 6 (versioon 4) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Päästekorraldaja 11 2013-11-21 2013-11-21 2015-06-17 6 6 1349 Kutseteenuste juhid, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Päästekorraldaja töös nõutavad keeled Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Ludmilla Alliksaar, valdkonna ekspert Ülle Jõessar Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Katre Kurvits Häirekeskus Meelis Mesi Häirekeskus Ott Nauts Häirekeskus Kaire Saage Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Kaili Tamm Häirekeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Seda kutsestandardit kasutatakse 1) õppekavade koostamiseks 2) inimeste kompetentsuse hindamiseks, sh enesehindamiseks ja vastavushindamiseks kutse andmisel 3) koolitusvajaduse väljaselgitamiks ning koolitusprogrammide koostamiseks 4) ametijuhendite koostamiseks ja töötajate värbamiseks Päästekorraldaja-valvevahetuse juht, tase 6 töö on tagada hädaabiteadete viivitamatu ja nõuetekohane menetlemine läbi päästekorraldaja, tase 4 ja päästekorraldaja-logistik, tase 5 teenistusülesannete täitmise kontrollimise ja nende tegevuse toetamise. 6. taseme päästekorraldaja-valvevahetuse juht menetleb hädaabiteateid iseseisvalt, koordineerib ja juhendab päästekorraldajate ja päästekorraldaja-logistikute tööd. Töö eeldab meeskonnatööoskust ning suhtlemist klientide ja koostööpartneritega. Päästekorraldaja kutsealal on ka päästekorraldaja, tase 4 ja päästekorraldaja-logistik, tase 5 kutsed. 4. taseme päästekorraldaja töö on võtta vastu ja töödelda viivitamatult kõiki hädaabinumbrile saabuvaid teateid, anda kõigile hädaabiteadetele kiire ja õige ohuhinnang ning edastada vastavalt kehtivatele nõuetele esmast informatsiooni. 5. taseme päästekorraldaja-logistiku töö on päästeasutusele ja kiirabibrigaadidele õigeaegselt väljasõidukorralduse andmine ning väljasõidukorralduse saanud päästeasutusega ja kiirabibrigaadidega side pidamine, info kogumine, vahendamine ja selle dokumenteerimine. A.2.1 Järelevalve teostamine hädaabiteadete vastuvõtmisel 2.1.1 Hädaabiteadetele vastamine 2.1.2 Probleemi väljaselgitamine ja esmase ohuhinnangu andmine 2.1.3 Väljakutseks mittekvalifitseeruvate hädaabiteadete registreerimine infosüsteemi ja vajadusel info edastamine asjaomastele asutustele või isikutele 2.1.4 Kliendiga suhtlemine A.2.2 Järelevalve teostamine hädaabiteadete töötlemisel ja ohuhinnangu andmisel 2.2.1 Hädaabiteate töötlemise käigus esmase informatsiooni kogumine ja ohuhinnangu andmine 2.2.2 Hädaabiteate töötlemise käigus täiendava informatsiooni kogumine ja ohuhinnangu andmine 2.2.3 Kliendiga suhtlemine 2.2.4 Väljakutsete jälgimine A.2.3 Väljasõidukorralduse andmine ja selle üle järelevalve teostamine 2.3.1 Operatiivressursi paiknemisest ning hõivatusest pideva ülevaate omamine 2.3.2 Väljakutsete jälgimine 2.3.3 Operatiivressursi väljasaatmine sündmuskohale 2.3.4 Teisest teeninduspiirkonnast operatiivressursi kaasamine 2.3.5 Suhtlemine klientide ja koostööpartneritega A.2.4 Hädaabiteadete esmase informatsiooni edastamine 2.4.1 Hädaabiteate töötlemise käigus saadud esmase informatsiooni edastamine 2.4.2 Hädaabiteate esmasele informatsioonile lisandunud teabe edastamine A.2.5 Sündmuse käigus saadud informatsiooni reaalajas vahendamine 2.5.1 Sündmusega seotud operatiivse informatsiooni vahendamine 2.5.2 Hädaabiteadete menetlemisega seotud informatsiooni kogumine ja analüüsimine 2.5.3 Hädaabiteadete menetlemisega seotud informatsiooni edastamise ja vahendamise koordineerimine A.2.6 Valvevahetuse juhtimine 2.6.1 Teenistujate töö jälgimine hädaabiteadete menetlemisel 2.6.2 Teenistujate töösoorituste hindamine 2.6.3 Valvevahetuse töö korraldamine 2.6.4 Teenistujate juhendamine A.2.7 Professionaalne eneseareng 2.7.1 Oma töö analüüs, enesetäiendamine 2.7.2 Tööks vajalike isikuomaduste arendamine 2.7.3 Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse tervise hoidmine A.2.8 Koolituste ettevalmistamine ja läbiviimine 2.8.1 Koolitusvajaduse väljaselgitamine, ettepanekute tegemine täiendkoolituste teemade osas 2.8.2 Koolituste läbiviimine 2.8.3 Koolitustegevuse dokumenteerimine A.2.9 Juhendamine 2.9.1 Uute ja täiendavat juhendamist vajavate teenistujate juhendamine 2.9.2 Praktikantide juhendamine A.2.10 Kvaliteedi hindamine 2.10.1 Teenistujate töösoorituste kvaliteedi hindamine 2.10.2 Kvaliteedi hindamise programmi täitmine 2.10.3 Kokkuvõtete ja aruandluse koostamine Päästekorraldaja-valvevahetuse juhi töö on korraldatud ööpäevaringselt valvevahetustega, sõltumata puhkepäevadest ja riigipühadest. Tema töö on vastutusrikas ja psüühilist pingutust nõudev ning eeldab valmisolekut ja oskust erinevate olukordade lahendamiseks; päästekorraldaja-valvevahetuse juht tegeleb ka tema alluvuses töötavate päästekorraldajate ja logistikute psühholoogilise pinge maandamisega kriitilistes olukordades. Päästekorraldaja-valvevahetuse juht on valmis töötama pidevalt muutuvates olukordades ning taluma ooteloleku aega ja teadmatust. Päästekorraldaja-valvevahetuse juhi töövahendid on erinevad hädaabiteadete menetlemiseks vajalikud side- ja infotehnoloogia vahendid, andmebaasid ja -kogud. Tööks vajalikud isikuomadused on kohusetundlikkus, empaatiavõime, pinge- ja stressitaluvus, ausus, korrektsus, analüüsivõime, usaldusväärsus ja head juhiomadused. Päästekorraldaja-valvevahetuse juhil on kõrgharidus, kutseoskused on omandatud töö käigus. Nõutav on eelnev töökogemus päästekorraldaja ja päästekorraldaja-logistikuna. Päästekorraldaja- valvevahetuse juht, valvevahetuse juht. Töö päästeteenistujana on reguleeritud päästeteenistuse seadusega. Päästekorraldaja, tase 6 kutse koosneb üheteistkümnest kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.7 ja B.2.11 (läbiv kompetents) tõendamine. Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitavaid kompetentse B.2.8, B.2.9 ja B.2.10. Järelevalve teostamine hädaabiteadete vastuvõtmisel 6 Järelevalve teostamine hädaabiteadete töötlemisel ja ohuhinnangu andmisel 6 Väljasõidukorralduse andmine ja selle üle järelevalve teostamine 6 Hädaabiteadete esmase informatsiooni edastamine 6 Sündmuse käigus saadud informatsiooni reaalajas vahendamine 6 Valvevahetuse juhtimine 6 Professionaalne eneseareng 6 Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitavaid kompetentse B.2.8, B.2.9 ja B.2.10. Koolituste ettevalmistamine ja läbiviimine 6 Juhendamine 6 Kvaliteedi hindamine 6 Päästekorraldaja-valvevahetuse juht, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Päästespetsialist III Sub fire officer III 7 Päästemeeskonna juht, tase 5 (versioon 6) Päästemeeskonna juht, tase 5 (versioon 8) Päästemeeskonna juht, tase 5 (versioon 9) Päästespetsialist III (versioon 2) Päästespetsialist III (versioon 3) Päästespetsialist III (versioon 4) Päästespetsialist III (versioon 5) Tuletõrje- ja päästespetsialist III (versioon 1) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Päästja 11 2013-11-21 2013-11-21 2013-12-31 III 5 5 3359 Valitsuse haldusalade ametnikud, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Päästekorraldaja II Dispatcher II 6 Päästekorraldaja II (versioon 1) Päästekorraldaja II (versioon 2) Päästekorraldaja II (versioon 3) Päästekorraldaja II (versioon 4) Päästekorraldaja, tase 4 (versioon 10) Päästekorraldaja, tase 4 (versioon 5) Päästekorraldaja, tase 4 (versioon 7) Päästekorraldaja, tase 4 (versioon 8) Päästekorraldaja, tase 4 (versioon 9) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Päästekorraldaja 11 2013-11-21 2013-11-21 2013-12-31 II 4 4 5419 Turvatöötajad, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Päästekorraldaja III Dispatcher III 6 Päästekorraldaja III (versioon 1) Päästekorraldaja III (versioon 2) Päästekorraldaja III (versioon 3) Päästekorraldaja III (versioon 4) Päästekorraldaja-logistik, tase 5 (versioon 10) Päästekorraldaja-logistik, tase 5 (versioon 5) Päästekorraldaja-logistik, tase 5 (versioon 7) Päästekorraldaja-logistik, tase 5 (versioon 8) Päästekorraldaja-logistik, tase 5 (versioon 9) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Päästekorraldaja 11 2013-11-21 2013-11-21 2013-12-31 III 5 5 5411 Päästjad ja tuletõrjujad 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Päästeinspektor III Fire inspector III 6 Päästeinspektor III (versioon 2) Päästeinspektor III (versioon 3) Päästeinspektor III (versioon 4) Päästeinspektor, tase 5 (versioon 5) Päästeinspektor, tase 5 (versioon 7) Tuletõrje- ja päästeinspektor III (versioon 1) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Päästeinspektor 11 2013-11-21 2013-11-21 2013-12-31 III 5 5 3359 Valitsuse haldusalade ametnikud, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Päästeinspektor IV Fire inspector IV 6 Päästeinspektor IV (versioon 1) Päästeinspektor IV (versioon 2) Päästeinspektor IV (versioon 3) Päästeinspektor IV (versioon 4) Päästeinspektor, tase 6 (versioon 5) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Päästeinspektor 11 2013-11-21 2013-11-21 2013-12-31 IV 6 6 3359 Valitsuse haldusalade ametnikud, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Külmamehaanik, tase 3 Refrigeration Mechanic, level 3 6 Külmamehaanik A2, tase 3 (versioon 9) Külmamehaanik I (versioon 2) Külmamehaanik I (versioon 3) Külmamehaanik I (versioon 4) Külmamehaanik I (versioon 5) Külmamehaanik, tase 3 (versioon 7) Külmamehaanik, tase 3 (versioon 8) Külmutusmehaanik I (versioon 1) Külmaaine käitlemine mahutites, tase 3 Külmasüsteemi lekkekontroll jahutuskontuuri avamata, tase 3 Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Külmatehnika Külmamehaanik 12 2013-11-26 2013-11-26 2016-11-16 3 3 7127 Kliima- ja külmutusseadmete mehaanikud 0713 Elektrienergia ja energeetika 33 Masinate ja seadmete remont ja paigaldus Seotud kutsed Virge Raaga Eesti Külmaliit Riho Pilv Cooltec OÜ Imre Soorand Eesti Külmaliit Roland Jung Eesti Külmaliit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kutsestandardi kasutusalad 1) Tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine 2) Inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel. Külmamehaanikud paigaldavad ja hooldavad külmaaineid sisaldavaid süsteeme tehiskliima loomiseks kaubanduses, transpordis, elamutes, tööstuses jm. Külmamehaaniku töö sisaldab lukksepa-, elektri-, automaatikatöid. 3. taseme külmamehaanik paigaldab ja hooldab tehases valmistatud (kuni 3 kg külmaainet sisaldavaid) süsteeme või asjakohaselt märgistatud (kuni 6 kg fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavaid) hermeetiliselt suletud süsteeme. Ta kontrollib visuaalselt avamata jahutuskontuuriga külmasüsteemi lekkepidavust ja kogub kokku külmaaine sõltumata kogusest. Tavaliselt töötab ta töörühma liikmena, mõningatel juhtudel ka iseseisvalt, nt töödel, milles ta on varem osalenud. Ta võib vajada juhendamist. Seotud kutsed (vt lisa 1): 4. taseme külmamehaanik; 5. taseme külmatehnika paigaldusjuht. 3. taseme külmamehaaniku tervikkutse sisaldab kahte osakutset: „Külmasüsteemi lekkekontroll kontuuri avamata“ ja „Külmaaine käitlemine mahutites“. A.2.1 Külmaseadmete ja -süsteemide paigaldamine 2.1.1 Tehnotrasside paigaldustööd. 2.1.2 Torude ühendamine ja paigaldamine. 2.1.3 Tehases komplekteeritud seadmete paigaldamine. A.2.2 Külmaseadmete ja -süsteemide hooldus ja käitamine. 2.2.1 Seadmete reguleerimine. 2.2.2 Seadmete regulaarne hooldamine. 2.2.4 Seadmete käivitamine, reguleerimine ja häälestamine. A.2.3 Külmasüsteemi lekkekontroll jahutuskontuuri avamata. 2.3.1 Jahutuskontuuri kontrollimine. 2.3.2 Toimingud pärast kontrolli. A.2.4 Külmaaine käitlemine mahutites. 2.4.1 Külmasüsteemist külmaaine kokkukogumine. 2.4.2 Toimingud pärast külmaaine kogumist. Töötatakse nii sise kui ka välistingimustes. Töö võib toimuda kõrgustes. Esineda võivad müra, vibratsioon, tolm ja temperatuurikõikumised. Võimalik on kokkupuude pingestatud seadmete ning ainetega, mis võivad esile kutsuda allergilisi reaktsioone, mistõttu nõutakse tööohutusnõuete täpset täitmist, vajaduse korral isikukaitsevahendite kasutamist ja eririietuse kandmist. Järgida tuleb seadmete ja töövahendite (sh tööriistad) kasutamise ohutusnõudeid. Põhilised töövahendid on elektrilised või mehaanilised käsi- ja spetsiaaltööriistad ning mõõteseadmed (testrid, ampermeetrid jt). Töö eeldab füüsilist vastupidavust, täpseid ja koordineeritud liigutusi, normaalset nägemist ja kuulmist. Edukat tööd toetavad pidev enesearendamine, järjekindlus, meeskonnas töötamise oskus emotsionaalne stabiilsus ning keskendumis-, kohanemis-, analüüsi- ja eneseorganiseerimisvõime. 3. taseme külmamehaanikuks saab tavaliselt õppida õppeasutuses või koolituskursustel ja kutsealal töötades. Külmutus- ja kliimaseadmete mehaanik, laeva külmutusseadmete mehaanik jm. Euroopa komisjoni määruse (EÜ) nr 303/2008 järgi nõutakse kasvuhoonegaase sisaldavate seadmete paigalduse, hoolduse, teeninduse, lekkekontrolli ning gaaside kokkukogumisega seotud ametikohtadel töötamiseks külmamehaaniku 3. taseme kutsetunnistust või selle osakutsetunnistusi „Külmasüsteemi lekkekontroll kontuuri avamata “ või „Külmaaine käitlemine mahutites“ Komisjoni määruse (EÜ) 303/2008 II kategooria toimingutele vastavust kinnitatakse Kutseregistri õiendiga. Lisaks peavad kõik erinevates kutsestandardites sätestatud kutset taotlevad isikud olema läbinud keskkonnakoolituse, mis sisaldab ainete keskkonnamõju ning ainete (F-gaaside ja OKA-de) käitlemist puudutavaid Euroopa ja Eesti õigusakte. Elektri- ja käidutöid tehakse üldjuhul elektriasjatundja juhtimisel. Kui külmamehaanik omab kehtivat elektri A, B, B1 või C pädevustunnistust, võib ta elektripaigaldistes tööandja otsusel vastavaid töid teha ka pädevustunnistusel toodud õiguste ja pädevuste piires. Kohustuslik on tervisekontrolli, tööohutusväljaõppe ja tuletööde koolituse läbimine ning vastavate tunnistuste omamine. Külmamehaanik, tase 3 taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 -B.2.4 tõendamine ning läbiva kompetentsi B.2.5 tõendamine. Osakutse „Külmasüsteemi lekkekontroll jahutuskontuuri avamata“ tõendamiseks on nõutav kompetents 2.3. tõendamine. Osakutse „Külmaaine käitlemine mahutites“ tõendamiseks on nõutav kompetents 2.4 tõendamine. Külmaseadmete ja -süsteemide paigaldamine 3 Külmaseadmete ja -süsteemide hooldus ja käitamine 3 Külmasüsteemi lekkekontroll jahutuskontuuri avamata 3 Külmaaine käitlemine mahutites 3 Sisaldab Komisjoni määruse (EÜ) 303/2008 II kategooriale vastavaid kutseoskusi. Määruse mõistes teha lubatud toimingud on kantud kutseregistri õiendile. Külmamehaanik, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Õpetaja, tase 6 Teacher, level 6 1 Õpetaja, tase 6 (versioon 2) Õpetaja, tase 6 (versioon 3) Õpetaja, tase 6 (versioon 4) Õpetaja, tase 6 (versioon 5) Õpetaja, tase 6 (versioon 6) Õpetaja, tase 6 (versioon 7) Õpetaja, tase 6 (versioon 8) Õpetaja, tase 6 (versioon 9) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Õpetaja 12 2013-11-27 2013-11-27 2017-04-24 6 6 2342 Koolieelse lasteasutuse õpetajad 0112 Koolieelikute õpetajate koolitus 85 Haridus Kutsestandardis kasutatud terminid Keelte oskustasemete kirjeldused Kaire Kollom TLÜ Pedagoogiline Seminar Toomas Kruusimägi Eesti Koolijuhtide Ühendus Maris Laanela Eesti Lasteaednike Liit Katrin Meinart Eesti Õpetajate Liit Airi Niilo Tartu Ülikool Margus Pedaste Tartu Ülikool Tiina Peterson Haridus- ja Teadusministeerium Kaja Plado Eesti Eripedagoogide Liit Katrin Poom-Valickis Tallinna Ülikool Urve Rannaääre Eesti Koolijuhtide Ühendus Margit Timakov Eesti Õpetajate Liit Evi Veesaar Eesti Haridustöötajate Liit Pille Villems Tartu Ülikool Pärje Ülavere Eesti Alushariduse Juhtide Ühendus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardi kasutusalad 1. Inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel; kutsenimetus märgitakse kutsetunnistusele. 2. Tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine, hindamine, arendamine. 3. Ametite kirjeldamine ja tutvustamine. 4. Karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks. 5. Koolitusvajaduse väljaselgitamine ning koolituse planeerimine. 6. Ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine. 7. Kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine. Õpetaja töö on toetada õppijate (vt lisa 1 "Kutsestandardis kasutatud terminid") arengut, lähtudes nende tasemest, võimetest ja vajadustest ning arvestades riiklikes õppekavades seatud eesmärkidega ja arendada oma kutseoskusi. Õpetaja, tase 6 kavandab iseseisvalt ja koos teiste õpetajatega õpitegevust, õpetab ja kujundab selleks õppija arengut toetava õpi- ja kasvukeskkonna. Ta rakendab õpetamisel mängu ja teisi aktiivset õppimist ning loovust toetavaid meetodeid. Ta reflekteerib oma tegevust professionaalse arengu eesmärgil. Vajadusel toetub ta oma töös nõustamisele ja mentorlusele ning nõustab ise õppijaid ja lapsevanemaid. Õpetaja, tase 6 osaleb meeskonna liikmena haridusasutuse arendustegevuses, teeb koostööd kolleegide, tugispetsialistide, lapsevanemate ja õppijatega. 6. taseme õpetaja töötab koolieelses lasteasutuses. Õpetaja kutsealal on lisaks õpetaja, tase 6 kutsele ka järgmised kutsed: - õpetaja, tase 7 kutse, mis omandatakse õpetaja esmakoolituse (magistriõppe) läbimisel või isiku kompetentsuse hindamisel kutsestandardile vastavaks kutset andva organi poolt; - vanemõpetaja, tase 7, kes lisaks õpitegevuste läbiviimisele toetab teiste õpetajate ning organisatsiooni arengut ja arendab valdkonna metoodikat oma organisatsioonis; - meisterõpetaja, tase 8, kes lisaks õpitegevuste läbiviimisele osaleb arendus- ja loometegevuses nii organisatsioonis kui ka väljaspool seda ning teeb tihedat koostööd kõrgkooliga. A.2.1. Õpi- ja õpetamistegevuse kavandamine 2.1.1. Õppija arengu- ja õpivajaduste väljaselgitamine. 2.1.2. Õpetaja töö kavade koostamine. 2.1.3. Osapoolte kaasamine. 2.1.4. Õpivara valimine. A.2.2. Õpikeskkonna kujundamine 2.2.1. Füüsilise õpikeskkonna kujundamine. 2.2.2. Vaimse õpikeskkonna kujundamine. 2.2.3. Organisatsiooni kultuuri kujundamine. A.2.3. Õppimise ja arengu toetamine 2.3.1. Õpetamine. 2.3.2. Õpiprotsessi ja rühma juhtimine. 2.3.3. Õppija arengu toetamine. 2.3.4. Õppimist ja arengut toetav tagasiside ja hindamine. 2.3.5. Osapoolte kaasamine. A.2.4. Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 2.4.1. Õpetaja oma töö analüüsimine ja enesearendamine. 2.4.2. Õpetamise ja õppimise uurimine. 2.4.3. Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse heaolu tagamine. A.2.5. Nõustamine 2.5.1. Õppija nõustamine. 2.5.2. Lapsevanema nõustamine. Õpetaja tööaeg ja puhkus on reguleeritud töölepinguseadusega. Töötingimused võivad olla täiendavalt reguleeritud töökorraldusreeglite või muude organisatsioonis kehtestatud normdokumentidega. Õpetaja töö on vaheldusrikas ja väljakutseid pakkuv, nõuab head suhtlemisoskust ja pingetaluvust, oluline on vaimse ja füüsilise tervise, sh hääle hoidmise oskus. Õpetaja peamised töövahendid on õpi- ja mänguvahendid. Õpetajatöös on olulised ennastjuhtivus, koostöövõime, ettevõtlikkus, vastutustundlikkus, enesekindlus, loomingulisus, tolerantsus, empaatiavõime, ausus ja positiivsus. Õpetaja hariduslik ettevalmistus on reguleeritud Vabariigi Valitsuse määrusega „Õpetajate koolituse raamnõuded“. Õpetaja, pedagoog. Õpetaja, tase 6 kutse koosneb kompetentsidest B.2.1-B.2.5 ja B.2.6 (läbiv kompetents). Selle kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Õpi- ja õpetamistegevuse kavandamine 6 Õpikeskkonna kujundamine 6 Õppimise ja arengu toetamine 6 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 6 Nõustamine 6 Õpetaja, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 esmane kutse Diploma Specialist in energy performance of buildings, level 7 high education qualification 1 Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitiste energiatõhusus Energiaaudiitor 10 2013-06-05 2013-06-05 2018-06-04 7 7 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Energiatõhususe kutsete tasemete ülevaade Energiatõhususe kutsete taotlemise eeldused Energiatõhususe kutsete täiendusõppe arvestus Kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Teet Tark Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus Siim Link Eesti Soojustehnikainseneride Selts Ülo Kask Tallinna Tehnikaülikooli Soojustehnikainstituut Paul Einaste Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit Peter Haab Eesti Projektbüroode Liit Targo Kalamees Tallinna Tehnikaülikool Tiit Pukk Volitatud energiaaudiitor, EKVÜ energiatõhususe valdkonna kutsete hindamiskomisjoni esimees Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 kutsestandard on kõrghariduse õppekavade, isikute kompetentsuse hindamise ning kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemise alus. Selle kutsestandardi alusel antakse järgmisi kutseid: a) Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 esmane kutse antakse isikule kõrgharidusõppe lõpetamisel akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava on riiklikult tunnustatud ja vastab kutsestandardi osadele B 2.1-2.6. Esmase kutse omamine tõendab, et isik on suuteline rakendama üldteoreetilisi ja hoonete energiatõhususe teadmisi ja oskusi kogenud energiatõhususe spetsialisti juhendamisel. Esmane kutse on tähtajatu. b) Diplomeeritud energiatõhususe spetsialisti kutse antakse isikule kutsetunnistusega juhul, kui kutset andev organ on tunnistanud tema kompetentside vastavust kutsestandardile. Energiatõhususe spetsialistide töö põhieesmärk on ehitiste energiatõhususe hindamine ning nõustamine, lähtudes säästva arengu printsiipidest, kutse-eetikast, kaasaegsetest insenerteadmistest ja heast projekteerimis-, konsulteerimis- ja ehitustavast. Kutsestandard sisaldab diplomeeritud energiatõhususe spetsialisti kutse kirjeldust ja kompetentsusnõudeid. Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist on ehitusseaduse vastutava spetsialisti mõistele vastav spetsialist (pädev isik), kes on võimeline iseseisvalt ja omal vastutusel koostama elamute ja ühiskondlike hoonete energiaauditeid, väljastama olemasolevatele hoonetele energiamärgiseid ning nõustama elamute ja ühiskondlike hoonete energiatõhususe valdkonnas. Tal on oskus teostada arvutusi hoonete energiatõhususe miinimumnõuete, madala- ja liginullenergiahoonete nõuetele vastavuse tõendamiseks. Ta on valmis töötama interdistsiplinaarses meeskonnas koos sidusvaldkondade inseneride jt spetsialistidega. Vajadusel juhendab ja kaasab ta teisi spetsialiste. Ta on võimeline juhtima väiksemaid töörühmi või organisatsiooni strateegiliste eesmärkide saavutamiseks ning võtma vastutust teiste töö tulemuste eest. Diplomeeritud energiatõhususe spetsialisti iseloomustab võime leida probleemidele lahendusi ja viia neid ellu majanduslikult vastuvõetaval, keskkonnasõbralikul ning ühiskondlikult aktsepteeritaval moel. Energiatõhususe valdkonnas on lisaks diplomeeritud energiatõhususe spetsialisti, tase 7 kutsele kehtestatud energiaaudiitor, tase 6 esmane kutse, diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 ja volitatud energiatõhususe spetsialist, tase 8 kutsed. Ülevaade ehitiste energiatõhususe valdkonna kutsetest ja tasemetest on toodud lisas 1. A.2.1 Olemasoleva ehitise energiatõhususe hindamine. A.2.2 Tehnilis-majandusliku analüüsi teostamine. A.2.3 Elamute ja ühiskondlike hoonete energiaauditi koostamine. A.2.4 Energiatõhususe-alane nõustamine. A.2.5 Energiamärgise koostamine ja väljastamine olemasolevatele hoonetele. Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist töötab põhiliselt büroos ja objektidel. Ta vaatab kohapeal objekti üle koos vajalike mõõdistuste ja intervjuudega. Objektid võivad paikneda erinevates piirkondades. Töötada tuleb paindliku tööajarežiimiga. Vajadusel tuleb kasutada spetsiaalseid tööriideid ja kaitsevahendeid. Juhinduda tuleb üldise tööohutuse ja vajadusel elektriohutuse nõuetest. Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist kasutab oma töös lisaks tavapärasele kontoritehnikale (arvutid, kommunikatsiooniseadmed jms.) ja –tarkvarale (tekstitöötlus, tabelarvutus, internetisuhtlus jms) spetsiaalseid arvutusprogramme (näiteks energiatarbimise dünaamilise soojuslevi arvutusprogrammid jms) ning mõõtetehnikat (näiteks salvestavad mõõtevahendid). Töö eeldab innovaatilist, keskkonnahoidlikku ning säästvat arengut toetavat mõtlemist, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, analüüsivõimet, täpsust, vastutustunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, ruumilist kujutlus- ning kohanemisvõimet. Diplomeeritud energiatõhususe spetsialistina töötamine eeldab tehnikaalast kõrgharidust. Diplomeeritud energiatõhususe spetsialisti valmistatakse ette kursustel ja kõrgkoolis. Edukaks kutsetegevuseks on vajalik kompetentsus, mis moodustub teadmistest ja oskustest, eri- ja ametialasest töökogemusest ja energiatõhususe spetsialisti tööks vajalikest hoiakutest. Kutse taotlemisel tuleb järgida taotlemistingimusi ja täiendõppe arvestuse nõudeid (vt lisa 2 ja 3). Insener, projekteerija, energiaaudiitor, energiamärgise väljastaja, projektijuht, konsultant, energiaekspert, energiakasutuse modelleerija, osakonnajuhataja, teadlane-uurija jm. Energiaaudiitori kutse omamine tõendab energiatõhususevaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes isiku pädevust töötada energiatõhususe erialal omal vastutusel ja iseseisvalt tõendatud kompetentsuse piires. Diplomeeritud energiatõhususe spetsialisti kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B2.1 - B 2.6 tõendamine. Olemasoleva ehitise energiatõhususe hindamine 7 Tehnilis-majanduslik analüüs 7 Elamute ja ühiskondlike hoonete energiaauditi koostamine 7 Energiatõhususe alane nõustamine 7 Energiamärgise koostamine ja väljastamine olemasolevatele hoonetele 7 Energiatõhususe spetsialist, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Õpetaja, tase 7 Teacher, level 7 5 Õpetaja V (versioon 1) Õpetaja V (versioon 2) Õpetaja V (versioon 3) Õpetaja, tase 7 (versioon 10) Õpetaja, tase 7 (versioon 11) Õpetaja, tase 7 (versioon 12) Õpetaja, tase 7 (versioon 6) Õpetaja, tase 7 (versioon 7) Õpetaja, tase 7 (versioon 8) Õpetaja, tase 7 (versioon 9) Õpetaja, tase 7-1 (versioon 4) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Õpetaja 12 2013-11-27 2013-11-27 2017-04-24 7 7 2341 Põhikooli (1.–9. klass) õpetajad 0113 Klassiõpetaja koolitus 85 Haridus Kutsestandardis kasutatud terminid Keelte oskustasemete kirjeldused Margus Pedaste Tartu Ülikool Katrin Meinart Eesti Õpetajate Liit Evi Veesaar Eesti Haridustöötajate Liit Kaja Plado Eesti Eripedagoogide Liit Urve Rannaääre Eesti Koolijuhtide Ühendus Maris Laanela Eesti Lasteaednike Liit Katrin Poom-Valickis Tallinna Ülikool Vilja Saluveer Haridus- ja Teadusministeerium Margit Timakov Eesti Õpetajate Liit Toomas Kruusimägi Eesti Koolijuhtide Ühendus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardi kasutusalad 1. Inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel; kutsenimetus märgitakse kutsetunnistusele. 2. Tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine, hindamine, arendamine. 3. Ametite kirjeldamine ja tutvustamine. 4. Karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks. 5. Koolitusvajaduse väljaselgitamine ning koolituse planeerimine. 6. Ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine. 7. Kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine. Õpetaja töö on toetada õppijate arengut, lähtudes nende tasemest, võimetest ja vajadustest ning arvestades riiklikes õppekavades seatud eesmärkidega ja arendada oma kutseoskusi. Õpetaja kavandab iseseisvalt ja koos teiste õpetajatega õpitegevust, õpetab ja kujundab selleks õppija arengut toetava õpikeskkonna. Professionaalse arengu eesmärgil reflekteerib oma tegevust. Vajadusel toetub oma töös nõustamisele ja mentorlusele ning nõustab ise õppijaid ja lapsevanemaid. Õpetaja osaleb meeskonna liikmena haridusasutuse arendus- ja loometegevuses, teeb koostööd kolleegide, tugispetsialistide, lapsevanemate ja õppijatega. Õpetaja kutsealal on lisaks 7. taseme õpetaja kutsele järgmised kutsed: - õpetaja, tase 6 kutse, mis omandatakse lasteaiaõpetaja esmakoolituse (rakenduskõrghariduse või bakalaureuseõppe) läbimisel või isiku kompetentsuse hindamisel kutsestandardile vastavaks kutset andva organi poolt; 6. taseme õpetaja töötab koolieelses lasteasutuses; - vanemõpetaja, tase 7, kes lisaks õpitegevuste läbiviimisele toetab teiste õpetajate ning organisatsiooni arengut ja arendab valdkonna metoodikat oma organisatsioonis; - meisterõpetaja, tase 8, kes lisaks õpitegevuste läbiviimisele osaleb arendus- ja loometegevuses nii organisatsioonis kui ka väljaspool seda ning teeb tihedat koostööd kõrgkooliga. A.2.1. Õpi- ja õpetamistegevuse kavandamine 2.1.1. Õppija arengu- ja õpivajaduste väljaselgitamine. 2.1.2. Õpetaja töö kavade koostamine. 2.1.3. Osapoolte kaasamine. 2.1.4. Õppevara valimine. A.2.2. Õpikeskkonna kujundamine 2.2.1. Füüsilise õpikeskkonna kujundamine. 2.2.2. Vaimse õpikeskkonna kujundamine. 2.2.3. Organisatsiooni kultuuri kujundamine. A.2.3. Õppimise ja arengu toetamine 2.3.1. Õpetamine. 2.3.2. Õpiprotsessi ja klassi/rühma juhtimine. 2.3.3. Õppija arengu toetamine. 2.3.4. Õppimist ja arengut toetav tagasiside ja hindamine. 2.3.5. Osapoolte kaasamine. A.2.4. Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 2.4.1. Õpetaja oma töö analüüsimine ja enesearendamine. 2.4.2. Õpetamise ja õppimise uurimine ning pedagoogilise teadmuse levitamine. 2.4.3. Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse heaolu tagamine. A.2.5. Nõustamine ja mentorlus 2.5.1. Õppija nõustamine. 2.5.2. Lapsevanema nõustamine. A.2.6. Arendus-, loome- ja teadustegevus 2.6.1. Haridusvaldkonna poliitika kujundamine ja arengu kavandamine. 2.6.2. Õppijatele suunatud õpivara koostamine või kohandamine. Õpetaja tööaeg ja puhkus on reguleeritud töölepinguseadusega. Töötingimused võivad täiendavalt olla reguleeritud töökorraldusreeglite või muude organisatsioonis kehtestatud õigusaktidega. Õpetaja töö on vaheldusrikas ja väljakutseid pakkuv, nõuab head suhtlemisoskust ja pingetaluvust, oluline on vaimse ja füüsilise tervise, sh hääle hoidmise oskus. Õpetaja peamised töövahendid on õpivara, kooli- ja kontoritarbed ning –tehnika, tahvel, IKT-vahendid ja -programmid ning erivahendid ja -materjalid vastavalt õpetatavale valdkonnale. Õpetajatöös on olulised ennastjuhtivus, ettevõtlikkus, vastutustundlikkus, enesekindlus, loomingulisus, tolerantsus, empaatiavõime, ausus ja positiivsus. Õpetaja hariduslik ettevalmistus on reguleeritud VV määrusega „Õpetajate koolituse raamnõuded“. Õpetaja, pedagoog. Õpetaja, tase 7 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.6 ja B.2.7 (läbiv kompetents) tõendamine. Õpi- ja õpetamistegevuse kavandamine 7 Õpikeskkonna kujundamine 7 Õppimise ja arengu toetamine 7 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 7 Nõustamine ja mentorlus 7 Arendus-, loome- ja teadustegevus 7 Õpetaja, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Vanemõpetaja, tase 7 Senior teacher, level 7 2 Vanemõpetaja, tase 7 (versioon 3) Vanemõpetaja, tase 7 (versioon 4) Vanemõpetaja, tase 7 (versioon 5) Vanemõpetaja, tase 7 (versioon 6) Vanemõpetaja, tase 7 (versioon 7) Vanemõpetaja, tase 7 (versioon 8) Vanemõpetaja, tase 7 (versioon 9) Õpetaja, tase 7-2 (versioon 1) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Õpetaja 10 2013-11-27 2013-11-27 2017-04-24 7 7 2330 Gümnaasiumiõpetajad 0113 Klassiõpetaja koolitus 85 Haridus Kutsestandardis kasutatud terminid Keelte oskustasemete kirjeldused Margus Pedaste Tartu Ülikool Katrin Meinart Eesti Õpetajate Liit Evi Veesaar Eesti Haridustöötajate Liit Kaja Plado Eesti Eripedagoogide Liit Urve Rannaääre Eesti Koolijuhtide Ühendus Maris Laanela Eesti Lasteaednike Liit Katrin Poom-Valickis Tallinna Ülikool Vilja Saluveer Haridus- ja Teadusministeerium Margit Timakov Eesti Õpetajate Liit Toomas Kruusimägi Eesti Koolijuhtide Ühendus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kutsestandardi kasutusalad 1. Tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine. 2. Inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel. 3. Ametite kirjeldamine ja tutvustamine. 4. Karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks. 5. Koolitusvajaduste väljaselgitamine ning koolituse planeerimine. 6. Ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine. 7. Kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine. Õpetaja töö on toetada õppijate (vt lisa 1 "Kutsestandardis kasutatud terminid") arengut, lähtudes nende tasemest, võimetest ja vajadustest ning arvestades riiklikes õppekavades seatud eesmärkidega ja arendada oma kutseoskusi. Vanemõpetaja kavandab iseseisvalt ja koos teiste õpetajatega õpitegevusi, õpetab ja kujundab selleks õppija arengut toetava õpikeskkonna. Professionaalse arengu eesmärgil reflekteerib oma tegevust, nõustab kolleege, õppijaid ja lapsevanemaid. Ta osaleb arendus-, loome- ja teadustegevuses ja teeb seonduvaid ettepanekuid. Vanemõpetaja, tase 7 teeb koostööd kolleegide, tugispetsialistide, lapsevanemate ja õppijatega, juhendab õpetajaid õpivara arendamisel, õpitegevuste kavandamisel ja analüüsil, lapsevanemate, kolleegide ja tugispetsialistide kaasamisel, uurimistöö läbiviimisel ning enesearendamisel ja nõustamisel. Ta toetab teiste õpetajate ning organisatsiooni arengut ja arendab valdkonna metoodikat oma organisatsioonis. Õpetaja kutsealal on lisaks vanemõpetaja, tase 7 kutsele ka järgmised kutsed: - õpetaja, tase 6 kutse, mis omandatakse lasteaiaõpetaja esmakoolituse (rakenduskõrghariduse või bakalaureuseõppe) läbimisel või isiku kompetentsuse hindamisel kutsestandardile vastavaks kutset andva organi poolt; 6. taseme õpetaja töötab koolieelses lasteasutuses; - õpetaja, tase 7 kutse, mis omandatakse õpetaja esmakoolituse (magistriõppe) läbimisel või isiku kompetentsuse hindamisel kutsestandardile vastavaks kutset andva organi poolt; - meisterõpetaja, tase 8, kes lisaks õpitegevuste läbiviimisele osaleb arendus- ja loometegevuses nii organisatsioonis kui ka väljaspool seda ning teeb tihedat koostööd kõrgkooliga. A.2.1. Õpi- ja õpetamistegevuse kavandamine 2.1.1. Õppija arengu- ja õpivajaduste väljaselgitamine. 2.1.2. Õpetaja töö kavade koostamine. 2.1.3. Osapoolte kaasamine. 2.1.4. Õppevara valimine. A.2.2. Õpikeskkonna kujundamine 2.2.1. Füüsilise õpikeskkonna kujundamine. 2.2.2. Vaimse õpikeskkonna kujundamine. 2.2.3. Organisatsiooni kultuuri kujundamine. A.2.3. Õppimise ja arengu toetamine 2.3.1. Õpetamine. 2.3.2. Õpiprotsessi ja klassi/rühma juhtimine. 2.3.3. Õppija arengu toetamine. 2.3.4. Õppimist ja arengut toetav tagasiside ja hindamine. 2.3.5. Osapoolte kaasamine. A.2.4. Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 2.4.1. Õpetaja oma töö analüüsimine ja enesearendamine. 2.4.2. Õpetamise ja õppimise uurimine ning pedagoogilise teadmuse levitamine. 2.4.3. Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse heaolu tagamine. A.2.5. Nõustamine ja mentorlus 2.5.1. Õppija nõustamine. 2.5.2. Lapsevanema nõustamine. 2.5.3. Kolleegide mentorlus. A.2.6. Arendus-, loome- ja teadustegevus 2.6.1. Haridusvaldkonna poliitika kujundamine ja arengu kavandamine. 2.6.2. Õppijatele suunatud õpivara koostamine või kohandamine. A.2.7. Juhtimine 2.7.1. Projekti- ja arendustegevuste juhtimine. 2.7.2. Aine-, kutse- ja/või erialaühenduste juhtimine. A.2.8. Õpetajate juhendamine ja koolitamine 2.8.1. Tegevõpetajate koolitamine. 2.8.2. Õpetajakoolituse praktika juhendamine või koordineerimine. Õpetaja tööaeg ja puhkus on reguleeritud töölepinguseadusega. Töötingimused võivad täiendavalt olla reguleeritud töökorraldusreeglite või muude organisatsioonis kehtestatud õigusaktidega. Õpetaja töö on vaheldusrikas ja väljakutseid pakkuv, nõuab head suhtlemisoskust ja pingetaluvust, oluline on vaimse ja füüsilise tervise, sh hääle hoidmise oskus. Õpetaja peamised töövahendid on õpivara, kooli- ja kontoritarbed ning –tehnika, tahvel, IKT-vahendid ja -programmid ning erivahendid ja -materjalid vastavalt õpetatavale valdkonnale. Õpetajatöös on olulised ennastjuhtivus, ettevõtlikkus, vastutustundlikkus, enesekindlus, loomingulisus, tolerantsus, empaatiavõime, ausus ja positiivsus. Õpetaja hariduslik ettevalmistus on reguleeritud VV määrusega „Õpetajate koolituse raamnõuded“. Õpetaja, pedagoog. Vanemõpetaja, tase 7 kutse koosneb üheksast kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.6 ja B.2.9 (läbiv kompetents) tõendamine. Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitavatest kompetentsidest B.2.7 ja B.2.8 vähemalt üks (1). Õpi- ja õpetamistegevuse kavandamine 7 Õpikeskkonna kujundamine 7 Õppimise ja arengu toetamine 7 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 7 Nõustamine ja mentorlus 7 Arendus-, loome- ja teadustegevus 7 Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitavatest kompetentsidest B.2.7 ja B.2.8 vähemalt üks (1). Juhtimine 7 Õpetajate juhendamine ja koolitamine 7 Vanemõpetaja, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Meisterõpetaja, tase 8 Master teacher, level 8 1 Meisterõpetaja, tase 8 (versioon 2) Meisterõpetaja, tase 8 (versioon 3) Meisterõpetaja, tase 8 (versioon 4) Meisterõpetaja, tase 8 (versioon 5) Meisterõpetaja, tase 8 (versioon 6) Meisterõpetaja, tase 8 (versioon 7) Meisterõpetaja, tase 8 (versioon 8) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Õpetaja 12 2013-11-27 2013-11-27 2017-04-24 8 8 2330 Gümnaasiumiõpetajad 0113 Klassiõpetaja koolitus 85 Haridus Kutsestandardis kasutatud terminid Keelte oskustasemete kirjeldused Margus Pedaste Tartu Ülikool Katrin Meinart Eesti Õpetajate Liit Evi Veesaar Eesti Haridustöötajate Liit Kaja Plado Eesti Eripedagoogide Liit Urve Rannaääre Eesti Koolijuhtide Ühendus Maris Laanela Eesti Lasteaednike Liit Katrin Poom-Valickis Tallinna Ülikool Vilja Saluveer Haridus- ja Teadusministeerium Margit Timakov Eesti Õpetajate Liit Toomas Kruusimägi Eesti Koolijuhtide Ühendus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kutsestandardi kasutusalad 1. Tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine. 2. Inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel. 3. Ametite kirjeldamine ja tutvustamine. 4. Karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks. 5. Koolitusvajaduste väljaselgitamine ning koolituse planeerimine. 6. Ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine. 7. Kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine. Õpetaja töö on toetada õppijate (vt lisa 1 "Kutsestandardis kasutatud terminid") arengut, lähtudes nende tasemest, võimetest ja vajadustest ning arvestades riiklikes õppekavades seatud eesmärkidega ja arendada oma kutseoskusi. Meisterõpetaja kavandab iseseisvalt ja koos teiste õpetajatega õpitegevusi, õpetab ja kujundab selleks õppija arengut toetava õpikeskkonna. Professionaalse arengu eesmärgil reflekteerib oma tegevust, nõustab kolleege, õppijaid ja lapsevanemaid. Meisterõpetaja juhib arendus-, loome- ja teadustegevust organisatsioonis ja väljaspool seda ning teeb seonduvaid ettepanekuid. Ta juhendab õpetajaid õpivara arendamisel, õpitegevuste kavandamisel ja analüüsil, lapsevanemate, kolleegide ning tugispetsialistide kaasamisel ja nõustamisel, uurimistöö läbiviimisel ning enesearendamisel. Meisterõpetaja teeb koostööd ülikoolidega õpetajahariduse arendamisel ja juhendab üliõpilasi õpetaja kompetentside omandamisel. Õpetaja kutsealal on lisaks meisterõpetaja, tase 8 kutsele ka järgmised kutsed: - õpetaja, tase 6 kutse, mis omandatakse lasteaiaõpetaja esmakoolituse (rakenduskõrghariduse või bakalaureuseõppe) läbimisel või isiku kompetentsuse hindamisel kutsestandardile vastavaks kutset andva organi poolt; 6. taseme õpetaja töötab koolieelses lasteasutuses; - õpetaja, tase 7 kutse, mis omandatakse õpetaja esmakoolituse (magistriõppe) läbimisel või isiku kompetentsuse hindamisel kutsestandardile vastavaks kutset andva organi poolt; - vanemõpetaja, tase 7, kes lisaks õpitegevuste läbiviimisele toetab teiste õpetajate ning organisatsiooni arengut ja arendab valdkonna metoodikat oma organisatsioonis. A.2.1. Õpi- ja õpetamistegevuse kavandamine 2.1.1. Õppija arengu- ja õpivajaduste väljaselgitamine. 2.1.2. Õpetaja töö kavade koostamine. 2.1.3. Osapoolte kaasamine. 2.1.4. Õppevara valimine. A.2.2. Õpikeskkonna kujundamine 2.2.1. Füüsilise õpikeskkonna kujundamine. 2.2.2. Vaimse õpikeskkonna kujundamine. 2.2.3. Organisatsiooni kultuuri kujundamine. A.2.3. Õppimise ja arengu toetamine 2.3.1. Õpetamine. 2.3.2. Õpiprotsessi ja klassi/rühma juhtimine. 2.3.3. Õppija arengu toetamine. 2.3.4. Õppimist ja arengut toetav tagasisidestamine ja hindamine. 2.3.5. Osapoolte kaasamine. A.2.4. Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 2.4.1. Õpetaja oma töö analüüsimine ja enesearendamine. 2.4.2. Õpetamise ja õppimise uurimine ning pedagoogilise teadmuse levitamine. 2.4.3. Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse heaolu tagamine. A.2.5. Nõustamine ja mentorlus 2.5.1. Õppija nõustamine. 2.5.2. Lapsevanema nõustamine. 2.5.3. Kolleegide mentorlus. A.2.6. Arendus-, loome- ja teadustegevus 2.6.1. Haridusvaldkonna poliitika kujundamine ja arengu kavandamine. 2.6.2. Õppijatele suunatud õpivara koostamine või kohandamine. 2.6.3. Õpetajahariduse valdkonna teadus- ja arendustöö. A.2.7. Juhtimine 2.7.1. Meeskonna loomine ja otsustamine 2.7.2. Projekti- ja arendustegevuste juhtimine. 2.7.3. Aine-, kutse- ja/või erialaühenduste juhtimine. A.2.8. Õpetajate juhendamine ja koolitamine 2.8.1. Tegevõpetajate koolitamine. 2.8.2. Õpetajate esmaõppe läbiviimine. 2.8.3. Õpetajakoolituse praktika juhendamine või koordineerimine. 2.8.4. Õpetajakoolituse õppejõudude nõustamine. 2.8.5. Haridusuuringute juhendamine või retsenseerimine. A.2.9 Metoodika ja õpivara arendamine 2.9.1. Metoodikate ja mudelite väljatöötamine. 2.9.2. Õpivara loomine ja arendamine. 2.9.3. Uuringute läbiviimine. Õpetaja tööaeg ja puhkus on reguleeritud töölepinguseadusega. Töötingimused võivad täiendavalt olla reguleeritud töökorraldusreeglite või muude organisatsioonis kehtestatud normdokumentidega. Õpetaja töö on vaheldusrikas ja väljakutseid pakkuv, nõuab head suhtlemisoskust ja pingetaluvust, oluline on vaimse ja füüsilise tervise, sh hääle hoidmise oskus. Õpetaja peamised töövahendid on õpivara, kooli- ja kontoritarbed ning –tehnika, tahvel, IKT-vahendid ja -programmid ning erivahendid ja -materjalid vastavalt õpetatavale valdkonnale. Õpetajatöös on olulised ennastjuhtivus, koostöövõime, ettevõtlikkus, vastutustundlikkus, enesekindlus, loomingulisus, tolerantsus, empaatiavõime, ausus ja positiivsus. Õpetaja hariduslik ettevalmistus on reguleeritud VV määrusega „Õpetajate koolituse raamnõuded“. Õpetaja, pedagoog. Meisterõpetaja, tase 8 kutse koosneb kümnest kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.7 ja B.2.10 (läbiv kompetents) tõendamine. Lisaks peab tõendama valitavatest kompetentsidest B.2.8 ja B.2.9 vähemalt ühe (1) kompetentsi. Õpi- ja õpetamistegevuse kavandamine 8 Õpikeskkonna kujundamine 8 Õppimise ja arengu toetamine 8 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 8 Nõustamine ja mentorlus 8 Arendus-, loome- ja teadustegevus 8 Juhtimine 8 Lisaks peab tõendama valitavatest kompetentsidest B.2.8 ja B.2.9 vähemalt ühe (1) kompetentsi. Õpetajate juhendamine ja koolitamine 8 Metoodika ja õpivara arendamine 7 Meisterõpetaja, tase 8 kutset läbiv kompetents 7 Konsulent, tase 5 Agricultural Advisor, level 5 7 Konsulent IV (versioon 1) Konsulent IV (versioon 2) Konsulent IV (versioon 3) Konsulent IV (versioon 4) Konsulent IV (versioon 5) Konsulent IV (versioon 6) Konsulent, tase 5 (versioon 10) Konsulent, tase 5 (versioon 8) Konsulent, tase 5 (versioon 9) Aianduse konsulent, tase 5 Kalanduse konsulent, tase 5 Keskkonnakaitse ja loodushoiu konsulent, tase 5 Kogukonna arengu konsulent, tase 5 Loomakasvatuse konsulent, tase 5 Maaettevõtluse ja finantsmajanduse konsulent, tase 5 Maaparanduse konsulent, tase 5 Mesinduse konsulent, tase 5 Metsanduse konsulent, tase 5 Põllumajandus-tehnoloogiate konsulent, tase 5 Põllumajanduslike ehitiste konsulent, tase 5 Taimekasvatuse konsulent, tase 5 Toiduainete väiketöötlemise konsulent, tase 5 Vesiviljeluse konsulent, tase 5 Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Põllu- ja maamajanduslik nõustamine Konsulent 22 2013-11-28 2013-11-28 2014-06-04 IV 5 5 2132 Põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse nõuandjad 0413 Juhtimine ja haldus 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Kvalifikatsiooniraamistik Tasemekirjeldused Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Aedvilja-, põllu- ja metsasaaduste toodete valmistamine Avamaa Finantsjuhtimine Hobusekasvatus Iluaiandus Jookide valmistamine Kalatoodete valmistamine Katmikala Lamba- ja kitsekasvatus Lihatoodete valmistamine Linnukasvatus Maaettevõtlus Maheaiandus Maheloomakasvatus Mahemesindus Mahetaimekasvatus Mittetraditsiooniline loomakasvatus Piimatoodete valmistamine Puukoolimajandus Puuviljandus Rohumaaviljelus ja söödatootmine Rühvelkultuurid Seakasvatus Teraviljakasvatus Veisekasvatus Raudtee liikluskorraldustöötaja, tase 2 Traffic regulator, level 2 6 Liikluskorraldaja I (versioon 1) Liikluskorraldaja I (versioon 2) Raudtee liikluskorraldaja I (versioon 3) Raudtee liikluskorraldaja I (versioon 4) Raudtee liikluskorraldaja I (versioon 5) Raudtee liikluskorraldustöötaja, tase 2 (versioon 7) Raudtee liikluskorraldustöötaja, tase 2 (versioon 8) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee liikluskorraldaja 15 2013-12-10 2013-12-10 2018-09-20 2 2 8312 Raudtee liiklustöötajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Tööosad ja tööülesanded Anto Looken SA Raudteekutsed Mati Lõhmus AS Eesti Raudtee Rita Ojala Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Tiiu Poltruk Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Raudtee liikluskorraldustöötaja, tase 2 kutsestandard on aluseks tööturu nõudmistele vastavate täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Raudtee liikluskorraldustöötaja, tase 2 tööks on pöörmete teenindamine ja korrashoid, korralduste täitmine rongide vastuvõtmisel ja saatmisel ning manöövritöö tegemisel. 2. taseme raudtee liikluskorraldustöötaja töötab muutumatus olukorras mõningase iseseisvusega, täidab tööülesandeid etteantud protseduuride ja detailsete juhendite järgi, juhindudes raudtee liikluskorralduse kutsealal kehtivatest ja üldkasutatavatest normdokumentidest, standarditest ja juhenditest. Ta vastutab oma tööülesannete kvaliteetse täitmise eest. Suhtlemisel kolleegide ja klientidega peab raudtee liikluskorraldustöötaja järgima üldtunnustatud suhtlemis- ja töökultuuri põhimõtteid. Raudtee liikluskorraldustöötaja tugineb oma töökohustuste täitmisel ettevõtte väärtustele ning käitub moraalselt ja heast tavast lähtuvalt, hoidub enda ja ettevõtte mainet kahjustavatest tegudest. Raudteeliikluse korraldamise kutseala koosneb neljast kutsest. Raudtee liikluskorraldustöötaja, tase 2 on raudtee-ettevõttes või raudteed valdavas ettevõttes töötav lihttööline. Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 on raudtee-ettevõttes või raudteed valdavas ettevõttes töötav tehnik, kes korraldab jaamas (oma töörajoonis) ainuisikuliselt rongide vastuvõtmist, saatmist, läbilaskmist ja muu raudteeveeremi liiklust pea-, vastuvõtu-, ärasaate- ja muudel teedel, vahetab rongiliiklusega seotud informatsiooni, vormistab dokumente ja täidab aruandeid. Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 on raudtee-ettevõttes või raudteed valdavas ettevõttes töötav keskastme spetsialist, kes korraldab ja juhib piirkonnas rongide vastuvõtmist, saatmist ja läbilaskmist ning manöövritööd, vahetab rongiliikluse informatsiooni ja kontrollib piirkonna liikluskorraldajate tegevust. Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 on raudtee-ettevõttes või raudteed valdavas ettevõttes töötav tippspetsialist, kes korraldab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtte raudteeliiklusalast tööd rongitöö ööpäevaplaan-graafiku alusel, vahetab rongiliikluse informatsiooni teiste raudteeadministratsioonidega ja raudteeinfrastruktuuri kasutavate raudteeveo-ettevõtjatega ning kontrollib liikluskorraldajate tegevust. A.2.1 Valvekorra vastuvõtmine ja üleandmine 1) Tutvumine eelseisva vahetuse töökorralduse ja ülesannetega 2) Vahetuseelse täiendjuhendamise läbimine ohutuse küsimustes 3) Töövahetusse asuva töötaja teavitamine 4) Tutvumine raudteeveeremi paigutusega vastuvõtu- ja ärasaate- ning teistel teedel 5) Turvanguseadmete ja muude teenindada olevate seadmete korrasoleku ja talitluse kontrollimine 6) Ettenähtud normdokumentide olemasolu kontrollimine 7) Ettenähtud seadmete, tööriistade, signaalvahendite ja inventari olemasolu ja korrasoleku kontrollimine 8) Valvekorra vastuvõtmine/üleandmine rongi vastuvõtu- või saatematka olemasolu korral A.2.2 Pöörmete teenindamine ja korrashoid 1) Pöörmete ja seademehhanismide terviklikkuse ja korrasoleku kontrollimine 2) Pöörmete vigade kõrvaldamine 3) Pöörmete ja pöörmenäidikute korrashoid ja puhastamine 4) Piirdetulpade olemasolu ja korrasoleku kontrollimine 5) Pöörmete korrashoiuks vajalike töövahendite ning materjalide olemasolu tagamine 6) Saatematka lahutamine, matkakäepideme vabastamine turvanguseadmete rikke korral A.2.3 Rongide vastuvõtmine 1) Juhtimisseadmete kasutamine, korrasoleku ja plommide olemasolu kontrollimine 2) Liikluskorraldajalt pöörangute matkaasendi korralduse vastuvõtmine 3) Rongi vastuvõtmisel tee vabaoleku kontrollimine 4) Manöövritöö katkestamine 5) Liikluskorraldajale pöörangute matkaasendi valmisolekust ettekandmine 6) Jaamavahede, pöörmete, pöörmepiirkondade, jaamateede, fooride olukorra jälgimine ja kontrollimine 7) Signaalide edastamine 8) Rongi täiskoosseisus saabumise, sh sabasignaali olemasolu, kontrollimine 9) Pöörangute vastuvõtumatkaasendi lahutamine, matkakäepideme vabastamine turvanguseadmete rikke korral 10) Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega 11) Liikluseks ohtliku koha ja takistuskoha piiramine A.2.4 Rongide saatmine ja läbilaskmine 1) Juhtimisseadmete kasutamine, korrasoleku ja plommide olemasolu kontrollimine 2) Jaamavahede, pöörmete, pöörmepiirkondade, jaamateede ja fooride olukorra jälgimine ja kontrollimine 3) Liikluskorraldajalt pöörangute matkaasendi korralduse vastuvõtmine 4) Manöövritöö katkestamine 5) Rongimatkade blokeerimine (matka kuuluvate pöörangute võtmete lukustamine) 6) Raudteeveeremi alt pidurkingade eemaldamine 7) Rongi saatmine jaamavahele lubava signaalnäidu järgi 8) Rongi saatmine jaamavahele keelava signaalnäidu järgi 9) Käsi- ja helisignaalide edastamine 10) Liikluseks ohtliku koha ja takistuskoha piiramine A.2.5 Manöövritöö korraldamine 1) Juhtimisseadmete kasutamine, korrasoleku ja plommide olemasolu kontrollimine 2) Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega 3) Liikluskorraldajalt pöörangute matkaasendi korralduse või manöövritöö katkestamise korralduse vastuvõtmine 4) Signaalide edastamine 5) Liikluseks ohtliku koha ja takistuskoha piiramine 6) Manöövrimatkade blokeerimine A.2.6 Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine 1) Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingadele pealesõitmine 2) Pidurkingadelt mahasõitmine, pidurkingade eemaldamine ja hoiukohta paigutamine A.2.7 Tegutsemine ohu- ning ebastandardses olukorras 1) Ohu- ja ebastandardses olukorras teabe vastuvõtmine, edastamine ja tegutsemine 2) Turvanguseadmete rikke korral tegutsemine 3) Rongi või raudteeveeremi peatamiseks meetmete rakendamine 4) Õnnetusjuhtumi, tõsise õnnetusjuhtumi ja vahejuhtumi korral tegutsemine 5) Tulekahju korral tegutsemine 6) Rööbastee rikke korral tegutsemine 7) Tööõnnetuse korral tegutsemine 8) Ohtliku veosega toimunud õnnetuse korral tegutsemine A.2.8 Ülesõidukoha teenindamine 1) Ülesõidukoha korrasoleku kontrollimine 2) Ülesõidukoha seadmete töökorrasoleku kontrollimine 3) Ülesõidukoha puhastamine 4) Ülesõidukoha seadmete kasutamine 5) Ülesõidukohal liikluse korraldamine eriolukordades Raudtee liikluskorraldustöötaja, tase 2 töö toimub peamiselt välitingimustes ja on üldjuhul graafikupõhine vahetustega töö, mis eeldab töötamist ka öösel, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel. Raudtee liikluskorraldustöötaja töökeskkond on seotud vigastuste tekkimise kõrgendatud riskiga. Vajalik on hea füüsiline tervis ja keskkonnataluvus. Tervisekahjustusi võivad põhjustada töötamine sundasendis, temperatuurikõikumised, tuuletõmbus, kukkumisoht ning seetõttu peab ta kasutama tööriietust, -vahendeid ja isikukaitsevahendeid. Keskmisest kõrgema ohtlikkusega töö tõttu peab raudtee liikluskorraldustöötaja täpselt järgima erialajuhendite, tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada tööõnnetuse, raudteel toimuva õnnetuse või vahejuhtumi, tulekahju. Raudtee liikluskorraldustöötaja kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Põhilisteks töövahenditeks on käsi- ja helisignaalvahendid (signaallatern, signaallipud, vile), signaalkilbid, pidurkingad, taba- või universaallukud, kurbel, lubade üleanderõngas. Pöörmete teenindamiseks ja korrashoiuks on peamisteks töövahenditeks mutrivõtmed, liiprikruvi võti, rööpanaelad, poldid koos mutritega, labidad, luuad, raudkang, kirka, vaheklots, õlitamisvahendid. Ühenduse pidamiseks teiste töötajatega kasutab raudtee liikluskorraldustöötaja sidevahendeid (käsiraadiojaam ja pöörmeside). Raudtee liikluskorraldustöötaja töö eeldab füüsilist vastupidavust, liigutuste täpsust, head nägemist ja kuulmist ning lõhnatundlikkust, visuaalset mälu, rutiini- ja pingetaluvust, loogilist mõtlemist, koordinatsioonivõimet, korrektsust, keskendumisvõimet, õppimisvõimet, koostöövalmidust, kohuse- ja vastutustunnet, enesedistsipliini ja pühendumist ametile. Tavaliselt töötavad 2. taseme raudtee liikluskorraldustöötajatena inimesed, kellel on põhiharidus, kutsealane ettevalmistus ja vähemalt 2-kuuline järjepidev raudteeliiklusalane töökogemus. Pöörmeseadja, vanempöörmeseadja Raudtee liikluskorraldaja töö on reguleeritud raudteeseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrusega „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Raudtee liikluskorraldustöötaja, tase 2 kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.7 ja B.2.9 tõendamine. Valitava kompetentsi B.2.8 tõendamine on vabatahtlik. Töövahetuse vastuvõtmine ja üleandmine 2 Pöörmete teenindamine ja korrashoid 2 Rongide vastuvõtmine 3 Rongide saatmine ja läbilaskmine 3 Manöövritöö korraldamine 2 Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine 3 Tegutsemine ohu- ja ebastandardses olukorras 3 Valitava kompetentsi tõendamine 2. tasemel on vabatahtlik. Ülesõidukoha teenindamine 2 Raudtee liikluskorraldustöötaja, tase 2 kutset läbiv kompetents 2 Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 Traffic controller, level 4 6 Liikluskorraldaja II (versioon 1) Liikluskorraldaja II (versioon 2) Liikluskorraldaja III (versioon 1) Liikluskorraldaja III (versioon 2) Raudtee liikluskorraldaja II (versioon 3) Raudtee liikluskorraldaja II (versioon 4) Raudtee liikluskorraldaja II (versioon 5) Raudtee liikluskorraldaja III (versioon 3) Raudtee liikluskorraldaja III (versioon 4) Raudtee liikluskorraldaja III (versioon 5) Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 (versioon 7) Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 (versioon 8) Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 (versioon 9) Raudteeliikluskorraldaja, tase 4 (versioon 10) Rongiliikluse korraldamine automaatblokeeringuga liinil Rongiliikluse korraldamine dispetšeri käskudega liinil Rongiliikluse korraldamine elektrisausüsteemiga liinil Rongiliikluse korraldamine kombineeritud teeblokeeringuga liinil Rongiliikluse korraldamine poolautomaatblokeeringuga liinil Rongiliikluse korraldamine telefonsidega liinil Rongiliikluse korraldamine ühe sauaga liinil Rongiliikluse korraldamine ühe veduriga liinil Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee liikluskorraldaja 15 2013-12-10 2013-12-10 2018-09-20 4 4 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Tööosad ja tööülesanded Anto Looken SA Raudteekutsed Mati Lõhmus AS Eesti Raudtee Rita Ojala Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Tiiu Poltruk Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 kutsestandard on aluseks tööturu nõudmistele vastavate täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 tööks on jaamas (oma töörajoonis) ainuisikuliselt rongide vastuvõtmise, saatmise, läbilaskmise ja muu raudteeveeremi liikluse korraldamine pea-, vastuvõtu-, ärasaate- ja muudel teedel, rongiliiklusega seotud informatsiooni vahetamine ning dokumentide ja aruannete täitmine. 4. taseme raudtee liikluskorraldaja töötab muutuvates olukordades iseseisvalt. Tema ülesandeks on läbi viia vahetuseelset juhendamist, juhendada jaamas raudteeliikluse, raudteeohutuse, rongide käitlemise, tee korrashoiu ja turvanguseadmete hooldusega tegelevaid töötajaid. Ta on võimeline edasi andma oma kutsealaseid oskusi ja teadmisi. Vastutust nõudvate otsuste langetamisel võib ta vajada juhendamist. 4. taseme raudtee liikluskorraldaja töötab valdavalt meeskonnas. Suhtlemisel kolleegide ja klientidega peab raudtee liikluskorraldaja järgima üldtunnustatud suhtlemis- ja töökultuuri põhimõtteid. Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 tugineb oma töökohustuste täitmisel ettevõtte väärtustele ning käitub moraalselt ja heast tavast lähtuvalt, hoidub enda ja ettevõtte mainet kahjustavatest tegudest. Ta juhindub raudtee liikluskorraldaja kutsealal kehtivatest ja üldkasutatavatest normdokumentidest, standarditest, juhenditest ning raudteeveo-ettevõtjatega ja raudteeinfrastruktuuri valdajatega sõlmitud lepingutest. Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 peab spetsialiseeruma vähemalt ühele liinile rongiliikluse korraldamisel: rongiliikluse korraldamisele automaatblokeeringuga liinil, poolautomaatblokeeringuga liinil, kombineeritud teeblokeeringuga liinil, elektrisausüsteemiga liinil, telefonsidega liinil, ühe sauaga liinil, ühe veduriga liinil või dispetšeri käskudega liinil. Raudteeliikluse korraldamise kutseala koosneb neljast kutsest. Raudtee liikluskorraldustöötaja, tase 2 on raudtee-ettevõttes või raudteed valdavas ettevõttes töötav lihttööline, kes teenindab ja hoiab korras pöörmeid, täidab korraldusi rongide vastuvõtmisel ja saatmisel ning manöövritöö tegemisel. Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 on raudtee-ettevõttes või raudteed valdavas ettevõttes töötav tehnik, kes korraldab jaamas (oma töörajoonis) ainuisikuliselt rongide vastuvõtmist, saatmist, läbilaskmist ja muu raudteeveeremi liiklust pea-, vastuvõtu-, ärasaate- ja muudel teedel. Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 on raudtee-ettevõttes või raudteed valdavas ettevõttes töötav keskastme spetsialist, kes korraldab ja juhib piirkonnas rongide vastuvõtmist, saatmist ja läbilaskmist ning manöövritööd, vahetab rongiliikluse informatsiooni ja kontrollib piirkonna liikluskorraldajate tegevust. Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 on raudtee-ettevõttes või raudteed valdavas ettevõttes töötav tippspetsialist, kes korraldab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtte raudteeliiklusalast tööd rongitöö ööpäevaplaan-graafiku alusel, vahetab rongiliikluse informatsiooni teiste raudteeadministratsioonidega ja raudteeinfrastruktuuri kasutavate raudteeveo-ettevõtjatega ja kontrollib liikluskorraldajate tegevust. A.2.1 Valvekorra vastuvõtmine ja üleandmine 1) Tutvumine eelseisva vahetuse töökorralduse ja ülesannetega 2) Vahetuseelse täiendjuhendamise läbimine ohutuse küsimustes 3) Vahetuse töötajate tööleasumise ettekannete kuulamine 4) Valvekorda asuva töötaja teavitamine 5) Piirnevate ja piirkonna jaamavahede ja jaamade rongiliikluse olukorra selgitamine ja olukorraga tutvumine 6) Tutvumine raudteeveeremi paigutusega vastuvõtu- ja ärasaate- ning teistel teedel 7) Turvanguseadmete ja muude teenindada olevate seadmete korrasoleku ja talitluse kontrollimine 8) Raudteeliikluse juhtimissüsteemi, hoiatuste programmi ja infosüsteemi kasutamine 9) Ettenähtud rongiliiklusalase dokumentatsiooni olemasolu kontrollimine ning sissekannetega tutvumine 10) Kehtivate hoiatustega tutvumine ning nende väljastamises veendumine 11) Ettenähtud normdokumentide olemasolu kontrollimine 12) Ettenähtud seadmete, tööriistade, signaalvahendite ja inventari olemasolu ja korrasoleku kontrollimine 13) Valvekorra vastuvõtmine ja üleandmine rongi vastuvõtu- või saatematka olemasolul A.2.2 Rongide vastuvõtmine 1) Juhtimisseadmete kasutamine, olukorra ja plommide olemasolu kontrollimine 2) Raudteeveeremi meeskonnal raudteeinfrastruktuurile väljasõiduõiguse olemasolu ja selle kehtivuse kontrollimine 3) Manöövritöö katkestamine 4) Jaamavahede, pöörmete, pöörmepiirkondade, jaamateede ja fooride olukorra jälgimine ja kontrollimine 5) Hoiatuse edastamine raudteeveeremi juhile 6) Rongi jaama vastuvõtmine lubava signaalnäidu järgi 7) Rongi jaama vastuvõtmine keelava signaalnäidu järgi 8) Rongi täiskoosseisus saabumise, sh sabasignaali olemasolu, kontrollimine 9) Rongiliikluse informatsiooni vahetamine liikluskorraldajatega A.2.3 Rongide saatmine ja läbilaskmine 1) Juhtimisseadmete kasutamine, olukorra ja plommide olemasolu kontrollimine 2) Jaamavahede, pöörmete, pöörmepiirkondade, jaamateede ja fooride olukorra jälgimine ja kontrollimine 3) Manöövritöö katkestamine 4) Rongi saatmine jaamavahele lubava signaalnäidu järgi 5) Rongi saatmine jaamavahele keelava signaalnäidu järgi A.2.4 Manöövritöö korraldamine 1) Juhtimisseadmete kasutamine, seisukorra ja plommide olemasolu kontrollimine 2) Raudteeveeremi meeskonnal väljasõiduõiguse olemasolu ja selle kehtivuse kontrollimine 3) Manöövritöö plaani tutvustamine ja manöövritöö tegemiseks korralduse andmine 4) Kaubarongide koostamine vastavalt kaubarongide koosteplaanile, manöövriveeremite koostamine vastavalt klientide teenindamise kavale 5) Eriomaste sõiduomadustega veeremiga manöövritöö tegemine ning selle rongi panemine 6) Manöövritöö tegemine lubava signaalnäidu järgi 7) Manöövritöö tegemine keelava signaalnäidu järgi A.2.5 Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine 1) Raudteeveeremi pidurkingadega kinnitamise ja pidurkingadele pealesõitmise korraldamine 2) Pidurkingadelt mahasõitmise, pidurkingade eemaldamise ja hoiukohta paigutamise korraldamine A.2.6 Raudteeinfrastruktuuri korrashoiutööde läbiviimisel tegutsemine 1) Töörongi jaamavahele saatmine ja vastuvõtmine jaama 2) Turvanguseadmete sõltuvusest väljalülitamise ning sõltuvusse lülitamise korral tegutsemine 3) Tööjuhil töötamiseks tööloa olemasolu ja selle kehtivuse kontrollimine 4) Tee sulgemist ja seadmete väljalülitamist mittevajavate raudteeinfrastruktuuri korrashoiutööde läbiviimisel tegutsemine A.2.7 Raudteeliikluse ja rongide käitlemisega seotud töötajatele korralduste edastamine 1) Tee piiramine piiramisseadmetega või tee piiramiseks korralduse andmine 2) Kommertsülevaatuse tegemiseks korralduse andmine 3) Tehnohoolduse tegemiseks korralduse andmine ja registreerimine 4) Pöörmete puhastamiseks korralduse andmine 5) Tee, elektrivarustuse, turvanguseadmete remondi ja hooldusega seotud töötajatele korralduse, käsu andmine, neilt telefonogrammi, taotluse vastuvõtmine ja registreerimine A.2.8 Tegutsemine ohu- ja ebastandardses olukorras 1) Ohu- ja ebastandardses olukorras teabe vastuvõtmine, edastamine ja tegutsemine 2) Turvanguseadmete rikke korral tegutsemine 3) Kõigi signalisatsiooni- ja sidevahendite töö katkemisel tegutsemine 4) Kehtestatud rongiliikluse signalisatsiooni- ja sidevahendi tegevuse katkestamine, üleminek teisele rongiliikluse korraldamise vahendile ja kehtestatud rongiliikluse signalisatsiooni- ja sidevahendi tegevuse taastamine 5) Rongi või raudteeveeremi peatamiseks meetmete rakendamine 6) Õnnetusjuhtumi, tõsise õnnetusjuhtumi ja vahejuhtumi korral tegutsemine 7) Tulekahju korral tegutsemine 8) Rööbastee rikke korral tegutsemine 9) Tööõnnetuse korral tegutsemine 10) Ohtliku veosega toimunud õnnetuse korral tegutsemine Spetsialiseerumine toimub vastavalt rongiliikluse korraldamisele liinil – automaatblokeeringuga, poolautomaatblokeeringuga, kombineeritud teeblokeeringuga, elektrisausüsteemiga, telefonsidega, ühe sauaga, ühe veduriga ja dispetšeri käskudega liinile. Kõik spetsialiseerumised on otseselt seotud kõikide tööosadega. A.2.9 Ülesõidukoha teenindamine 1) Ülesõidukoha seadmete kasutamine 2) Ülesõidukohal liikluse korraldamine eriolukordades A.2.10 Sorteermäel töötamine 1) Sorteermäe turvanguseadmete kasutamine 2) Vaguniaeglustitel töötamine Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 töö toimub peamiselt sisetingimustes ja on üldjuhul graafikupõhine vahetustega töö, mis eeldab töötamist ka öösel, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel. Raudtee liikluskorraldaja töö on valdavalt istuvas asendis, vahelduvate tööülesannetega ja kulgeb kiires tempos. Raudtee liikluskorraldaja töökeskkond on mõjutatud ergonoomilistest, psühholoogilistest (sh psühho-emotsionaalne pinge, pikaajaline üksi töötamine) ja bioloogilistest teguritest, magnetväljadest ja ioniseerivast kiirgusest. Vastutusrikka töö tõttu peab raudtee liikluskorraldaja täpselt järgima raudteeohutuse alaste õigusaktide ja normdokumentide nõudeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada raudteel toimuva õnnetuse, vahejuhtumi või tulekahju. Raudtee liikluskorraldaja kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Põhilisteks töövahenditeks on juhtimispult või liikluskorralduslik arvutiprogramm, käsi- ja helisignaalvahendid (signaalketas, -latern, lipud, vile), punased kuppelkapslid, sildid „Välja lülitatud“, „Dresiin“. Arvutiseeritud jaamades on vajalikud tööalased arvutiprogrammid (hoiatuste programm, vagunite jälgimise süsteem, raudteeveeremi teljelaagrite ja pidurite temperatuuride tuvastamise süsteem, jaamatöö moodul jms), sidevahendid ning bürootehnika ja -tarbed. Raudtee liikluskorraldajal on vajalik vaimne ja füüsiline sobivus tööks raudteel. Töö eeldab tervisliku seisukorra, eriti nägemise, kuulmise ja lõhnatundlikkuse vastavust tervisenõuetele, füüsilise koormuse ja pingetaluvust, visuaalset mälu, loogilist mõtlemist, koordinatsioonivõimet, keskendumisvõimet, üldistusvõimet, kavandamisoskust, otsustusvõimet, arenenud vastutustunnet, suhtlus- ja koostöövalmidust, iseseisvust, kohusetundlikkust, täpsust ja korrektsust, emotsionaalset stabiilsust, õpivõimet ning selget suulist väljendust. Hoiakult peab raudtee liikluskorraldaja uskuma organisatsiooni väärtustesse, aktsepteerima firma eesmärke ja töökorralduslikke ning struktuurilisi muudatusi, olema lojaalne tööandjale ja pühendunud oma ametile. Tavaliselt töötavad 4. taseme raudtee liikluskorraldajatena inimesed, kellel on • vähemalt keskharidus, läbitud on kutsealane täiendusõpe ja kes on omandanud vähemalt 4-kuulise raudteeliiklusalase töökogemuse või • raudteealane kutseharidus ja kes on omandanud vähemalt 3-kuulise raudteeliiklusalase töökogemuse. Jaamakorraldaja, sorteermäe korraldaja, manöövridispetšer, dispetšer, jaamaülem, piirkonna juhataja Raudtee liikluskorraldaja töö on reguleeritud raudteeseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrusega „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.8 ja B.2.11 tõendamine. Valitavate kompetentside B.2.9 ja B.2.10 tõendamine on vabatahtlik. Spetsialiseerumine toimub vastavalt rongiliikluse korraldamisele liinil – automaatblokeeringuga, poolautomaatblokeeringuga, kombineeritud teeblokeeringuga, elektrisausüsteemiga, telefonsidega, ühe sauaga, ühe veduriga ja dispetšeri käskudega liinile. Kõik kompetentsid on spetsialiseerumistega otseselt seotud. Kompetentside hindamine toimub vastavalt valitud spetsialiseerumise valdkonnale. Valvekorra vastuvõtmine ja üleandmine 4 Rongide vastuvõtmine 4 Rongide saatmine ja läbilaskmine 4 Manöövritöö korraldamine 4 Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine 4 Raudteeinfrastruktuuri korrashoiutööde läbiviimisel tegutsemine 4 Raudteeliikluse ja rongide käitlemisega seotud töötajatele korralduste edastamine 4 Tegutsemine ohu- ning ebastandardses olukorras 4 Valitavate kompetentside B.2.9 ja B.2.10 tõendamine on vabatahtlik. Ülesõidukoha teenindamine 4 Sorteermäel töötamine 4 Rongiliikluse korraldamine automaatblokeeringuga liinil Rongiliikluse korraldamine poolautomaatblokeeringuga liinil Rongiliikluse korraldamine kombineeritud teeblokeeringuga liinil Rongiliikluse korraldamine elektrisausüsteemiga liinil Rongiliikluse korraldamine telefonsidega liinil Rongiliikluse korraldamine ühe sauaga liinil Rongiliikluse korraldamine ühe veduriga liinil Rongiliikluse korraldamine dispetšeri käskudega liinil Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 Traffic controller, level 5 6 Liikluskorraldaja IV (versioon 1) Liikluskorraldaja IV (versioon 2) Raudtee liikluskorraldaja IV (versioon 3) Raudtee liikluskorraldaja IV (versioon 4) Raudtee liikluskorraldaja IV (versioon 5) Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 (versioon 7) Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 (versioon 8) Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 (versioon 9) Raudteeliikluskorraldaja, tase 5 (versioon 10) Rongiliikluse korraldamine automaatblokeeringuga liinil Rongiliikluse korraldamine dispetšeri käskudega liinil Rongiliikluse korraldamine elektrisausüsteemiga liinil Rongiliikluse korraldamine kombineeritud teeblokeeringuga liinil Rongiliikluse korraldamine poolautomaatblokeeringuga liinil Rongiliikluse korraldamine telefonsidega liinil Rongiliikluse korraldamine ühe sauaga liinil Rongiliikluse korraldamine ühe veduriga liinil Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee liikluskorraldaja 15 2013-12-10 2013-12-10 2018-09-20 5 5 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Tööosad ja tööülesanded Anto Looken SA Raudteekutsed Mati Lõhmus AS Eesti Raudtee Rita Ojala Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Tiiu Poltruk Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 kutsestandard on aluseks tööturu nõudmistele vastavate täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 tööks on piirkonnas rongide vastuvõtmise, saatmise ja läbilaskmise ning manöövritöö korraldamine ja juhtimine, rongiliikluse informatsiooni vahetamine ning piirkonna liikluskorraldajate tegevuse kontrollimine. 5. taseme raudtee liikluskorraldaja töötab muutuvates olukordades iseseisvalt. Tema ülesandeks on juhendada piirkonnas raudteeliikluse, raudteeohutuse, rongide käitlemise, tee korrashoiu, turvanguseadmete ja kontaktvõrgu hooldusega tegelevaid töötajaid. Ta on võimeline edasi andma oma kutsealaseid oskusi ja teadmisi, juhendama praktikante ja teisi töötajaid. 5. taseme raudtee liikluskorraldaja töötab meeskonnas, suhtleb pidevalt kolleegide ja klientidega. Ta peab järgima üldtunnustatud suhtlemis- ja töökultuuri põhimõtteid. Oma töökohustuste täitmisel tugineb ta ettevõtte väärtustele, käitub moraalselt ja heast tavast lähtuvalt ning hoidub enda ja ettevõtte mainet kahjustavatest tegudest. Ta juhindub raudtee liikluskorraldaja kutsealal kehtivatest ja üldkasutatavatest normdokumentidest, standarditest, juhenditest ning raudteeveo-ettevõtjatega ja raudteeinfrastruktuuri valdajatega sõlmitud lepingutest. Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 peab spetsialiseeruma vähemalt ühele liinile rongiliikluse korraldamisel: rongiliikluse korraldamisele automaatblokeeringuga, poolautomaatblokeeringuga, kombineeritud teeblokeeringuga, elektrisausüsteemiga, telefonsidega, ühe sauaga, ühe veduriga või dispetšeri käskudega liinil. Raudteeliikluse korraldmise kutseala koosneb neljast kutsest. Raudtee liikluskorraldustöötaja, tase 2 on raudtee-ettevõttes või raudteed valdavas ettevõttes töötav lihttööline, kes teenindab ja hoiab korras pöörmeid, täidab korraldusi rongide vastuvõtmisel ja saatmisel ning manöövritöö tegemisel. Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 on raudtee-ettevõttes või raudteed valdavas ettevõttes töötav tehnik, kes korraldab jaamas (oma töörajoonis) ainuisikuliselt rongide vastuvõtmist, saatmist, läbilaskmist ja muu raudteeveeremi liiklust pea-, vastuvõtu-, ärasaate- ja muudel teedel. Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 on raudtee-ettevõttes või raudteed valdavas ettevõttes töötav keskastme spetsialist, kes korraldab ja juhib piirkonnas rongide vastuvõtmist, saatmist ja läbilaskmist ning manöövritööd, vahetab rongiliikluse informatsiooni ja kontrollib piirkonna liikluskorraldajate tegevust. Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 on raudtee-ettevõttes või raudteed valdavas ettevõttes töötav tippspetsialist, kes korraldab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtte raudteeliiklusalast tööd rongitöö ööpäevaplaan-graafiku alusel, vahetab rongiliikluse informatsiooni teiste raudteeadministratsioonidega ja raudteeinfrastruktuuri kasutavate raudteeveo-ettevõtjatega ja kontrollib liikluskorraldajate tegevust. A.2.1 Valvekorra vastuvõtmine ja üleandmine 1) Tutvumine eelseisva vahetuse töökorralduse ja ülesannetega 2) Vahetuseelse täiendjuhendamise läbimine ohutuse küsimustes 3) Vahetuse töötajate tööleasumise ettekannete kuulamine 4) Valvekorda asuva töötaja teavitamine 5) Piirnevate ja/või piirkonna jaamavahede ja jaamade rongiliikluse olukorra selgitamine ja/või olukorraga tutvumine 6) Tutvumine raudteeveeremi paigutusega vastuvõtu- ja ärasaate- ning teistel teedel 7) Turvanguseadmete ja muude teenindada olevate seadmete seisukorra ja talitluse kontrollimine 8) Raudteeliikluse juhtimissüsteemi, hoiatuste programmi ja infosüsteemi kasutamine 9) Ettenähtud rongiliiklusalase dokumentatsiooni olemasolu kontrollimine ning sissekannetega tutvumine 10) Kehtivate hoiatustega tutvumine ning nende väljastamises veendumine 11) Ettenähtud normdokumentide olemasolu kontrollimine 12) Ettenähtud seadmete, tööriistade, signaalvahendite ja inventari olemasolu ja korrasoleku kontrollimine 13) Valvekorra vastuvõtmine ja üleandmine rongi vastuvõtu- või saatematka olemasolu korral 14) Rongitöö ööpäevaplaan-graafikuga tutvumine ja selle tutvustamine A.2.2 Rongide vastuvõtmine 1) Juhtimisseadmete kasutamine, seisukorra ja plommide olemasolu kontrollimine 2) Raudteeveeremi meeskonnal raudteeinfrastruktuurile väljasõiduõiguse olemasolu ja selle kehtivuse kontrollimine 3) Jaamade liikluskorraldajatega vastuvõtuteede hõivamise kooskõlastamine 4) Manöövritöö katkestamine 5) Jaamavahede, pöörmete, pöörmepiirkondade, jaamateede ja fooride olukorra jälgimine ja kontrollimine 6) Hoiatuse edastamine raudteeveeremi juhile 7) Madalama kutsetasemega liikluskorraldajate tegevuse kontrollimine rongide vastuvõtmisel 8) Rongi jaama vastuvõtmine lubava signaalnäidu järgi 9) Rongi jaama vastuvõtmine keelava signaalnäidu järgi 10) Rongi täiskoosseisus saabumise, sh sabasignaali olemasolu, kontrollimine 11) Rongiliikluse informatsiooni vahetamine liikluskorraldajatega 12) Piiriülese töö kooskõlastamine piirijaamade liikluskorraldajatega A.2.3 Rongide saatmine ja läbilaskmine 1) Juhtimisseadmete kasutamine, seisukorra ja plommide olemasolu kontrollimine 2) Jaamavahede, pöörmete, pöörmepiirkondade, jaamateede ja fooride olukorra jälgimine ja kontrollimine 3) Manöövritöö katkestamine 4) Jaamade liikluskorraldajatele loa andmine rongi saatmiseks ja nende tegevuse kontrollimine rongide saatmisel 5) Rongi saatmine jaamavahele lubava signaalnäidu järgi 6) Rongi saatmine jaamavahele keelava signaalnäidu järgi 7) Jaamavahel rongiliikluse jälgimine 8) Piiriülese töö kooskõlastamine piirijaamade liikluskorraldajatega A.2.4 Manöövritöö korraldamine 1) Juhtimisseadmete kasutamine, seisukorra ja plommide olemasolu kontrollimine 2) Raudteeveeremi meeskonnal väljasõiduõiguse olemasolu ja selle kehtivuse kontrollimine 3) Manöövritöö plaani tutvustamine ja manöövritöö tegemiseks korralduse andmine 4) Kaubarongide koostamine vastavalt kaubarongide koosteplaanile, manöövriveeremite koostamine vastavalt klientide teenindamise kavale 5) Eriomaste sõiduomadustega veeremiga manöövritöö tegemine ning selle rongi panemine 6) Manöövritöö tegemine lubava signaalnäidu järgi 7) Manöövritöö tegemine keelava signaalnäidu järgi 8) Jaamade liikluskorraldajate tegevuse kontrollimine manöövritöö tegemisel A.2.5 Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine 1) Raudteeveeremi pidurkingadega kinnitamise ja pidurkingadele pealesõitmise korraldamine 2) Pidurkingadelt mahasõitmise, pidurkingade eemaldamise ja hoiukohta paigutamise korraldamine A.2.6 Raudteeinfrastruktuuri korrashoiutööde läbiviimisel tegutsemine 1) Jaamavahe, tee või teeosa liikluseks sulgemine ja taasavamine 2) Töörongi jaamavahele saatmine ja vastuvõtmine jaama 3) Turvanguseadmete sõltuvusest väljalülitamise ning sõltuvusse lülitamise korral tegutsemine 4) Kontaktvõrgu välja- ja sisselülitamisalase teabe edastamine jaamade liikluskorraldajatele 5) Ülesõidukoha rikke korral hoiatuse nõudeavalduse koostamine ja selle väljastamine 6) Mahatõstetava dresiini, remondipuki, teerulliku ja muu mahatõstetava veeremi rööbasteele lubamine 7) Madalama kutsetasemega liikluskorraldajate tegevuse kontrollimine raudteeinfrastruktuuri korrashoiutööde läbiviimisel 8) Tööjuhil töötamiseks tööloa olemasolu ja selle kehtivuse kontrollimine 9) Raudteeinfrastruktuuri korrashoiutööde, mis ei nõua tee sulgemist ega seadmete väljalülitamist, läbiviimisel tegutsemine A.2.7 Raudteeliikluse ja rongide käitlemisega seotud töötajatele korralduste edastamine 1) Tee piiramine piiramisseadmete abil või tee piiramiseks korralduse andmine 2) Kommertsülevaatuse tegemiseks korralduse andmine 3) Tehnohoolduse tegemiseks korralduse andmine ja registreerimine 4) Pöörmete puhastamiseks korralduse andmine 5) Tee, elektrivarustuse, turvanguseadmete remondi ja hooldusega seotud töötajatele korralduse, käsu andmine, neilt taotluse vastuvõtmine ja registreerimine A.2.8 Tegutsemine ohu- ja ebastandardses olukorras 1) Ohu- ja ebastandardses olukorras teabe vastuvõtmine, edastamine ja tegutsemine 2) Turvanguseadmete rikke korral tegutsemine 3) Kõigi signalisatsiooni- ja sidevahendite töö katkemisel tegutsemine 4) Kehtestatud rongiliikluse signalisatsiooni- ja sidevahendi tegevuse katkestamine, üleminek teisele rongiliikluse korraldamise vahendile ja kehtestatud rongiliikluse signalisatsiooni- ja sidevahendi tegevuse taastamine 5) Rongi või raudteeveeremi peatamiseks meetmete rakendamine 6) Jaamavahe või selle ühe raja avamine ja sulgemine rongiliikluseks 7) Abiveduri ja päästerongi käiku määramise korraldamine 8) Õnnetusjuhtumi, tõsise õnnetusjuhtumi ja vahejuhtumi korral tegutsemine 9) Tulekahju korral tegutsemine 10) Rööbastee rikke korral tegutsemine 11) Rongiliiklusgraafikuvälise rongi käikumääramine 12) Jaamade liikluskorraldajate tegevuse kontrollimine raudteeliikluse korraldamisel 13) Tööõnnetuse korral tegutsemine 14) Ohtliku veosega toimunud õnnetuse korral tegutsemine Spetsialiseerumine toimub vastavalt rongiliikluse korraldamisele liinil – automaatblokeeringuga, poolautomaatblokeeringuga, kombineeritud teeblokeeringuga, elektrisausüsteemiga, telefonsidega, ühe sauaga, ühe veduriga ja dispetšeri käskudega liinile. Kõik spetsialiseerumised on otseselt seotud kõikide tööosadega. Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 töö toimub sisetingimustes ja on üldjuhul graafikupõhine vahetustega töö, mis eeldab töötamist ka öösel, puhkepäevade ja riiklikel pühadel. Raudtee liikluskorraldaja töö on valdavalt istuvas asendis, vahelduvate tööülesannetega ja kulgeb kiires tempos. Raudtee liikluskorraldaja töökeskkond on mõjutatud ergonoomilistest, psühholoogilistest (sh psühho-emotsionaalne pinge) ja bioloogilistest teguritest, magnetväljadest ja ioniseerivast kiirgusest. Vastutusrikka töö tõttu peab raudtee liikluskorraldaja täpselt järgima raudteeohutuse alaste õigusaktide ja normdokumentide nõudeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada raudteel toimuva õnnetuse, vahejuhtumi või tulekahju. Raudtee liikluskorraldaja kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Põhilisteks töövahenditeks on juhtimispult või liikluskorralduslik arvutiprogramm, tööalased arvutiprogrammid (hoiatuste programm, vagunite jälgimise süsteem, raudteeveeremi teljelaagrite ja pidurite temperatuuride tuvastamise süsteem jms), sidevahendid, bürootehnika ja -tarbed ning olenevalt liikluskorralduslikest seadmetest punased kuppelkapslid, sildid „Välja lülitatud“, „Dresiin“. Raudtee liikluskorraldajal on vajalik vaimne ja füüsiline sobivus tööks raudteel. Töö eeldab tervisliku seisukorra, eriti nägemise ja kuulmise vastavust tervisenõuetele, füüsilise koormuse ja pingetaluvust, visuaalset mälu, loogilist mõtlemist, koordinatsiooni võimet, keskendumisvõimet, üldistusvõimet, kavandamisoskust, otsustusvõimet, arenenud vastutustunnet, suhtlus- ja koostöövalmidust, iseseisvust, kohusetundlikkust, täpsust ja korrektsust, emotsionaalset stabiilsust, õppimisvõimet ning selget suulist väljendust. Hoiakult peab raudtee liikluskorraldaja uskuma organisatsiooni väärtustesse, aktsepteerima firma eesmärke ja töökorralduslikke ning struktuurilisi muudatusi, olema lojaalne tööandjale ja pühendunud oma ametile. Tavaliselt töötavad 5. taseme raudtee liikluskorraldajatena inimesed, kellel on • raudteealane kõrgharidus, läbitud on kutsealane täiendusõpe ja kes on omandanud vähemalt 3-kuulise raudteeliiklusalase töökogemuse piirkonna põhijaamas või • raudteealane kutseharidus, läbitud on kutsealane täiendusõpe ja kes on omandanud vähemalt 1-aastase raudteeliiklusalase töökogemuse piirkonna põhijaamas või • 4. taseme raudtee liikluskorraldaja kutse, läbitud on kutsealane täiendusõpe ja kes on omandanud vähemalt 1 aastase raudteeliiklusalase töökogemuse piirkonna põhijaamas. Rongidispetšer Raudtee liikluskorraldaja töö on reguleeritud raudteeseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrusega „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.9 tõendamine. Spetsialiseerumine toimub vastavalt rongiliikluse korraldamisele liinil – automaatblokeeringuga, poolautomaatblokeeringuga, kombineeritud teeblokeeringuga, elektrisausüsteemiga, telefonsidega, ühe sauaga, ühe veduriga ja dispetšeri käskudega liinile. Kõik kompetentsid on spetsialiseerumistega otseselt seotud. Kompetentside hindamine toimub vastavalt valitud spetsialiseerumise valdkonnale. Valvekorra vastuvõtmine ja üleandmine 5 Rongide vastuvõtmine 5 Rongide saatmine ja läbilaskmine 5 Manöövritöö korraldamine 5 Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine 4 Raudteeinfrastruktuuri korrashoiutööde läbiviimisel tegutsemine 5 Raudteeliikluse ja rongide käitlemisega seotud töötajatele korralduste edastamine 4 Tegutsemine ohu- ning ebastandardses olukorras 5 Rongiliikluse korraldamine automaatblokeeringuga liinil Rongiliikluse korraldamine poolautomaatblokeeringuga liinil Rongiliikluse korraldamine kombineeritud teeblokeeringuga liinil Rongiliikluse korraldamine elektrisausüsteemiga liinil Rongiliikluse korraldamine telefonsidega liinil Rongiliikluse korraldamine ühe sauaga liinil Rongiliikluse korraldamine ühe veduriga liinil Rongiliikluse korraldamine dispetšeri käskudega liinil Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 Traffic controller, level 6 6 Liikluskorraldaja V (versioon 1) Liikluskorraldaja V (versioon 2) Raudtee liikluskorraldaja V (versioon 3) Raudtee liikluskorraldaja V (versioon 4) Raudtee liikluskorraldaja V (versioon 5) Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 (versioon 7) Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 (versioon 8) Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 (versioon 9) Raudteeliikluskorraldaja, tase 6 (versioon 10) Rongiliikluse korraldamine automaatblokeeringuga liinil Rongiliikluse korraldamine dispetšeri käskudega liinil Rongiliikluse korraldamine elektrisausüsteemiga liinil Rongiliikluse korraldamine kombineeritud teeblokeeringuga liinil Rongiliikluse korraldamine poolautomaatblokeeringuga liinil Rongiliikluse korraldamine telefonsidega liinil Rongiliikluse korraldamine ühe sauaga liinil Rongiliikluse korraldamine ühe veduriga liinil Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee liikluskorraldaja 15 2013-12-10 2013-12-10 2018-09-20 6 6 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Tööosad ja tööülesanded Anto Looken SA Raudteekutsed Mati Lõhmus AS Eesti Raudtee Rita Ojala Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Tiiu Poltruk Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 kutsestandard on aluseks tööturu nõudmistele vastavate täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 tööks on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtte raudteeliiklus-alase töö korraldamine rongitöö ööpäevaplaan-graafiku alusel, rongiliikluse informatsiooni vahetamine teiste raudteeadministratsioonidega ja raudteeinfrastruktuuri kasutavate raudteeveo-ettevõtjatega ning liikluskorraldajate tegevuse kontrollimine. 6. taseme raudtee liikluskorraldaja töötab iseseisvalt keerulistest ja ettearvamatutes olukordades ja vastutab töörühmade töö eest. Ta on võimeline edasi andma oma kutsealaseid oskusi ja teadmisi, juhendama praktikante ja teisi töötajaid. 6. taseme raudtee liikluskorraldaja töötab meeskonnas, suhtleb pidevalt kolleegide ja klientidega. Ta peab järgima üldtunnustatud suhtlemis- ja töökultuuri põhimõtteid. Oma töökohustuste täitmisel tugineb ta ettevõtte väärtustele, käitub moraalselt ja heast tavast lähtuvalt ning hoidub enda ja ettevõtte mainet kahjustavatest tegudest. Ta juhindub raudtee liikluskorraldaja kutsealal kehtivatest ja üldkasutatavatest normdokumentidest, standarditest ja juhenditest ning raudteeveo-ettevõtjatega, raudteeinfrastruktuuri valdajatega ja raudtee-administratsioonidega sõlmitud lepingutest. Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 peab spetsialiseeruma vähemalt ühele liinile rongiliikluse korraldamisel: rongiliikluse korraldamisele automaatblokeeringuga liinil, poolautomaatblokeeringuga liinil, kombineeritud teeblokeeringuga liinil, elektrisausüsteemiga liinil, telefonsidega liinil, ühe sauaga liinil, ühe veduriga liinil või dispetšeri käskudega liinil. Raudteeliikluse korraldamise kutseala koosneb neljast kutsest. Raudtee liikluskorraldustöötaja, tase 2 on raudtee-ettevõttes või raudteed valdavas ettevõttes töötav lihttööline, kes teenindab ja hoiab korras pöörmeid, täidab korraldusi rongide vastuvõtmisel ja saatmisel ning manöövritöö tegemisel. Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 on raudtee-ettevõttes või raudteed valdavas ettevõttes töötav tehnik, kes korraldab jaamas (oma töörajoonis) ainuisikuliselt rongide vastuvõtmist, saatmist, läbilaskmist ja muu raudteeveeremi liiklust pea-, vastuvõtu-, ärasaate- ja muudel teedel. Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 on raudtee-ettevõttes või raudteed valdavas ettevõttes töötav keskastme spetsialist, kes korraldab ja juhib piirkonnas rongide vastuvõtmist, saatmist ja läbilaskmist ning manöövritööd, vahetab rongiliikluse informatsiooni, kontrollib piirkonna liikluskorraldajate tegevust. Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 on raudtee-ettevõttes või raudteed valdavas ettevõttes töötav tippspetsialist, kes korraldab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtte raudteeliiklusalast tööd rongitöö ööpäevaplaan-graafiku alusel, vahetab rongiliikluse informatsiooni teiste raudteeadministratsioonidega ja raudteeinfrastruktuuri kasutavate raudteeveo-ettevõtjatega, kontrollib liikluskorraldajate tegevust. A.2.1 Valvekorra vastuvõtmine ja üleandmine 1) Tutvumine eelseisva vahetuse töökorralduse ja ülesannetega 2) Vahetuseelse täiendjuhendamise läbiviimine ohutuse küsimustes 3) Vahetuse töötajate tööleasumise ettekannete kuulamine 4) Valvekorda asuva töötaja teavitamine 5) Raudteeinfrastruktuuril rongiliikluse olukorra selgitamine ja olukorraga tutvumine 6) Tutvumine raudteeveeremi paigutusega vastuvõtu- ja ärasaate- ning teistel teedel 7) Turvanguseadmete ja muude teenindada olevate seadmete seisukorra ja talitluse kontrollimine 8) Raudteeliikluse juhtimissüsteemi, hoiatuste programmi ja infosüsteemi kasutamise kontrollimine 9) Ettenähtud rongiliiklusalase dokumentatsiooni olemasolu kontrollimine ning sissekannetega tutvumine 10) Kehtivate hoiatustega tutvumine ning nende väljastamises veendumine 11) Ettenähtud normdokumentide olemasolu kontrollimine 12) Ettenähtud seadmete, tööriistade, signaalvahendite ja inventari olemasolu ja korrasoleku kontrollimine 13) Rongi vastuvõtu- või saatematka olemasolul valvekorra vastuvõtmise ja üleandmise kontrollimine 14) Rongitöö ööpäevaplaan-graafikuga tutvumine ja selle tutvustamine A.2.2 Rongide vastuvõtmine 1) Juhtimisseadmete kasutamise, seisukorra ja plommide olemasolu kontrollimine 2) Raudteeveeremi meeskonnal raudteeinfrastruktuurile väljasõiduõiguse olemasolu ja selle kehtivuse kontrollimine 3) Liikluskorraldajatega vastuvõtuteede hõivamise kooskõlastamine 4) Manöövritöö katkestamise kontrollimine 5) Jaamavahede, pöörmete, pöörmepiirkondade, jaamateede ja fooride olukorra jälgimise kontrollimine 6) Raudteeveeremi juhile hoiatuse edastamise kontrollimine 7) Lubava signaalnäidu järgi rongi jaama vastuvõtmise kontrollimine 8) Keelava signaalnäidu järgi rongi jaama vastuvõtmise kontrollimine 9) Rongi täiskoosseisus saabumise, sh sabasignaali olemasolu, kontrollimine 10) Liikluskorraldajatega rongiliikluse informatsiooni vahetamise kontrollimine 11) Piiriülese töö kooskõlastamine piirijaamade liikluskorraldajatega A.2.3 Rongide saatmine ja läbilaskmine 1) Juhtimisseadmete kasutamise, seisukorra ja plommide olemasolu kontrollimine 2) Jaamavahede, pöörmete, pöörmepiirkondade, jaamateede, fooride olukorra jälgimise kontrollimine 3) Manöövritöö katkestamise kontrollimine 4) Rongi saatmiseks liikluskorraldajatele loa andmise kontrollimine rongide saatmisel 5) Lubava signaalnäidu järgi rongi jaamavahele saatmise kontrollimine 6) Keelava signaalnäidu järgi rongi jaamavahele saatmise kontrollimine 7) Jaamavahel rongiliikluse jälgimise kontrollimine 8) Piiriülese töö kooskõlastamine piirijaamade liikluskorraldajatega A.2.4 Manöövritöö korraldamine 1) Juhtimisseadmete kasutamise, seisukorra ja plommide olemasolu kasutamise kontrollimine 2) Raudteeveeremi meeskonnal väljasõiduõiguse olemasolu ja selle kehtivuse kontrollimine 3) Manöövritöö plaani tutvustamise ja manöövritöö tegemiseks korralduse andmise kontrollimine 4) Kaubarongide ja manöövriveeremite koostamise kontrollimine 5) Eriomaste sõiduomadustega veeremiga manöövritöö tegemise ning selle rongi panemise kontrollimine 6) Lubava signaalnäidu järgi manöövritöö tegemise kontrollimine 7) Keelava signaalnäidu järgi manöövritöö tegemise kontrollimine 8) Jaamade liikluskorraldajate tegevuse kontrollimine manöövritöö tegemisel A.2.5 Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine 1) Raudteeveeremi pidurkingadega kinnitamise ja pidurkingadele pealesõitmise kontrollimine 2) Pidurkingadelt mahasõitmise, pidurkingade eemaldamise ja hoiukohta paigutamise kontrollimine A.2.6 Raudteeinfrastruktuuri korrashoiutööde läbiviimisel tegutsemine 1) Jaamavahe, tee või teeosa liikluseks sulgemise ja taasavamise kontrollimine 2) Töörongi jaamavahele saatmise ja jaama vastuvõtmise kontrollimine 3) Turvanguseadmete sõltuvusest väljalülitamise ning sõltuvusse lülitamise korral tegutsemise kontrollimine 4) Kontaktvõrgu välja- ja sisselülitamisalase teabe jaamade liikluskorraldajatele edastamise kontrollimine 5) Ülesõidukoha rikke korral hoiatuse nõudeavalduse koostamine ja selle väljastamine 6) Mahatõstetava dresiini, remondipuki, teerulliku ja muu mahatõstetava veeremi rööbasteele lubamine 7) Madalama kutsetasemega liikluskorraldaja tegevuse kontrollimine raudteeinfrastruktuuri korrashoiutööde läbiviimisel 8) Turvanguseadme, rööbastee, kontaktvõrgu rikke või elektri puudumise korral käsu koostamine ja edastamine vastavate struktuuriüksuste töötajate töövälisel ajal tööle kutsumiseks 9) Tööjuhil töötamiseks tööloa olemasolu ja selle kehtivuse kontrollimine 10) Tee sulgemist ja seadmete väljalülitamist mittevajavate raudteeinfrastruktuuri korrashoiutööde läbiviimisel tegutsemine A.2.7 Raudteeliikluse ja rongide käitlemisega seotud töötajatele korralduste edastamine 1) Piiramisseadmete abil tee piiramise kontrollimine või tee piiramiseks korralduse andmine 2) Kommertsülevaatuse tegemise kontrollimine 3) Tehnohoolduse tegemiseks korralduse andmise ja registreerimise kontrollimine 4) Pöörmete puhastamise korraldamise kontrollimine 5) Tee, elektrivarustuse, turvanguseadmete remondi ja hooldusega seotud töötajale korralduse, käsu andmise, neilt taotluse vastuvõtmise ja registreerimise kontrollimine A.2.8 Tegutsemine ohu- ja ebastandardses olukorras 1) Ohu- ja ebastandardses olukorras teabe vastuvõtmine, edastamine ja tegutsemine 2) Turvanguseadmete rikke korral tegutsemise kontrollimine 3) Kõigi signalisatsiooni- ja sidevahendite töö katkemisel tegutsemine 4) Kehtestatud rongiliikluse signalisatsiooni- ja sidevahendi tegevuse katkestamise, teisele rongiliikluse korraldamise vahendile ülemineku ja kehtestatud rongiliikluse signalisatsiooni- ja sidevahendi tegevuse taastamise kontrollimine 5) Rongi või raudteeveeremi peatamiseks meetmete rakendamise kontrollimine 6) Jaamavahe või selle ühe raja rongiliikluseks avamise ja sulgemise kontrollimine 7) Abiveduri ja päästerongi käiku määramise kontrollimine 8) Õnnetusjuhtumi, tõsise õnnetusjuhtumi ja vahejuhtumi korral tegutsemise kontrollimine 9) Tulekahju korral tegutsemise kontrollimine 10) Rööbastee rikke korral tegutsemise kontrollimine 11) Rongiliiklusgraafikuvälise rongi käikumääramise kontrollimine 12) Jaamade liikluskorraldajate tegevuse kontrollimine raudteeliikluse korraldamisel 13) Madalama kutsetasemega liikluskorraldaja tegevuse kontrollimine raudteeliikluse korraldamisel 14) Tööõnnetuse korral tegutsemine 15) Ohtliku veosega toimunud õnnetuse korral tegutsemise kontrollimine Spetsialiseerumine toimub vastavalt rongiliikluse korraldamisele liinil – automaatblokeeringuga, poolautomaatblokeeringuga, kombineeritud teeblokeeringuga, elektrisausüsteemiga, telefonsidega, ühe sauaga, ühe veduriga ja dispetšeri käskudega liinile. Kõik spetsialiseerumised on otseselt seotud kõikide tööosadega. Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 töö toimub sisetingimustes ja on üldjuhul graafikupõhine vahetustega töö, mis eeldab töötamist ka öösel, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel. Raudtee liikluskorraldaja töö on valdavalt istuvas asendis, vahelduvate tööülesannetega ja kulgeb kiires tempos. Raudtee liikluskorraldaja töökeskkond on mõjutatud ergonoomilistest, psühholoogilistest (sh psühho-emotsionaalne pinge, pikaajaline üksi töötamine) ja bioloogilistest teguritest, magnetväljadest ja ioniseerivast kiirgusest. Vastutusrikka töö tõttu peab raudtee liikluskorraldaja täpselt järgima raudteeohutuse alaste õigusaktide ja normdokumentide nõudeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada raudteel toimuva õnnetuse, vahejuhtumi või tulekahju. Raudtee liikluskorraldaja kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Põhilisteks töövahenditeks liikluskorralduslikud arvutiprogrammid ja tööalased arvutiprogrammid (hoiatuste programm, vagunite jälgimise süsteem, veeremi teljelaagrite ja pidurite temperatuuride tuvastamise süsteem jms), sidevahendid ning bürootehnika ja -tarbed. Raudtee liikluskorraldajal on vajalik vaimne ja füüsiline sobivus tööks raudteel. Töö eeldab tervisliku seisukorra, eriti nägemise ja kuulmise vastavust tervisenõuetele, füüsilise koormuse ja pingetaluvust, visuaalset mälu, loogilist mõtlemist, koordinatsiooni võimet, keskendumisvõimet, üldistusvõimet, kavandamisoskust, otsustusvõimet, arenenud vastutustunnet, suhtlus- ja koostöövalmidust, iseseisvust, kohusetundlikkust, täpsust ja korrektsust, emotsionaalset stabiilsust, õppimisvõimet ning selget suulist väljendust. Hoiakult peab raudtee liikluskorraldaja uskuma organisatsiooni väärtustesse, aktsepteerima firma eesmärke ja töökorralduslikke ning struktuurilisi muudatusi, olema lojaalne tööandjale ja pühendunud oma ametile. Tavaliselt töötavad 6. taseme raudtee liikluskorraldajatena inimesed, kellel on • raudteealane kõrgharidus, läbitud on kutsealane täiendusõpe ja kes on omandanud vähemalt 2-aastase raudteeliiklusalase töökogemuse 5. taseme liikluskorraldajana (rongidispetšerina) või • raudteealane kutseharidus, läbitud on kutsealane täiendusõpe ja kes on omandanud vähemalt 5-aastase raudteeliiklusalase töökogemuse 5. taseme liikluskorraldajana (rongidispetšerina). Raudteekorraldaja, liikluskorraldajate grupi juht Raudtee liikluskorraldaja töö on reguleeritud raudteeseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrusega „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.9 tõendamine. Spetsialiseerumine toimub vastavalt rongiliikluse korraldamisele liinil – automaatblokeeringuga liinile, poolautomaatblokeeringuga liinile, kombineeritud teeblokeeringuga liinile, elektrisausüsteemiga liinile, telefonsidega liinile, ühe sauaga liinile, ühe veduriga liinile ja dispetšeri käskudega liinile. Kõik kompetentsid on spetsialiseerumistega otseselt seotud. Kompetentside hindamine toimub vastavalt valitud spetsialiseerumise valdkonnale. Valvekorra vastuvõtmine ja üleandmine 6 Rongide vastuvõtmine 6 Rongide saatmine ja läbilaskmine 6 Manöövritöö korraldamine 6 Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine 6 Raudteeinfrastruktuuri korrashoiutööde läbiviimisel tegutsemine 6 Raudteeliikluse ja rongide käitlemisega seotud töötajatele korralduste edastamine 5 Tegutsemine ohu- ning ebastandardses olukorras 6 Rongiliikluse planeerimine ja korraldamine Raudteeinfrastruktuuri ettevõtte rongiliikluse planeerimine ja korraldamine Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Raudtee eriveeremi juht, tase 4 Driver of special purpose rolling-stock, level 4 4 Raudtee eriveeremi juht II (versioon 1) Raudtee eriveeremi juht II (versioon 2) Raudtee eriveeremi juht II (versioon 3) Raudtee eriveeremi juht, tase 4 (versioon 5) Raudtee eriveeremi juht, tase 4 (versioon 6) Raudtee eriveeremi juht, tase 4 (versioon 7) Raudtee eriveeremi juht, tase 4 (versioon 8) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee eriveeremi juht 15 2013-12-10 2013-12-10 2018-09-20 4 4 8311 Veduri- ja rongijuhid 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Andrus Noor AS Eesti Raudtee Anto Looken SA Raudteekutsed Kalle Kask Leonhard Weiss RTE AS Mati Lõhmus AS Eesti Raudtee Tambet Õun AS EVR Cargo Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Tõnu Aruste AS Eesti Raudtee Urmas Lükki Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Raudtee eriveeremi juht, tase 4 kutsestandard on aluseks täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Raudtee eriveeremi juht töötab eriotstarbeks ehitatud raudteel iseliikuva eriveeremi (näit dresiin, teemasin, juhtratastega eriveerem) või mitteiseliikuva eriveeremi (näit lumesahk, lumekoristusrong) juhina või meeskonna liikmena, kes peab jälgima signaale ja pöörangute matkaasendit. Tema tööks on raudteetaristu remondi-, hooldus- ja ehitustöödes osaleva eriveeremi liikumisel ohutuse tagamine ja/või juhtimine. Samuti on tema ülesandeks raudtee eriveeremi tehnohooldus ja väikeses mahus hooldusremont. Raudtee eriveeremi juht töötab iseseisvalt, juhindudes raudtee valdkonna eeskirjadest, juhenditest ja normatiivaktidest. Raudtee eriveeremi juht võib töötada nii üksi kui ka raudteeveeremi meeskonnas. Tema töö eeldab suhtlemist kaastöötajate ja pädeva liikluskorraldajaga. A.2.1 Raudtee eriveeremi vastuvõtmine ja üleandmine 1) Raudtee eriveeremi tehnilise seisukorra kontrollimine ja puudustest teavitamine 2) Raudtee eriveeremi tööks vajalike dokumentide ning signaal- ja ohutusvahendite olemasolu kontrollimine A.2.2 Liikumine rööbasteel 1) Raudtee eriveeremi teisaldusasendisse paigaldamine 2) Loa taotlemine rööbastee hõivamiseks ja liikumise alustamiseks 3) Juhtratastega raudtee eriveeremi paigaldamine sõiduasendisse raudteel liiklemiseks 4) Liikumisel jaamateedel pöörangute matkaasendisse seadmine, matkaõiguse kontrollimine, tee ja gabariitide vabaoleku jälgimine, helisignaalide kasutamine 5) Signaalide andmine 6) Pidurite kontroll ja/või piduriproovi tegemine 7) Sõitmine jaama, jaamas, jaamavahele ja jaamavahel 8) Manöövritöö tegemine 9) Tegutsemine eriolukorras 10) Juhtratastega raudtee eriveeremiga rööbasteelt mahasõitmine ja liikluskorraldajale ettekandmine rööbastee vabastamise kohta A.2.3 Töötamine rööbasteel 1) Töö alustamiseks tööjuhilt loa saamine 2) Raudtee eriveeremi tööasendisse paigaldamine 3) Tööülesande täitmine 4) Raudtee eriveeremi teisaldusasendisse paigaldamine A.2.4 Raudteeveeremi kinnitamine 1) Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega 2) Pidurkingade eemaldamine 3) Raudteeveeremi kinnitamine seisu- või käsipiduriga või muude kehtestatud kinnitusvahenditega Raudtee eriveeremi juhi tööaeg sõltub tööiseloomust ja ajavahemikust rongiliikluses, mil remondi- või ehitustööde tegemiseks määratakse käiku töörongid, seetõttu võib ette tulla töötamist puhkepäevadel, riiklikel pühadel ja öösiti. Raudtee eriveeremi juhi töö on vahelduvate tööülesannetega. Ülesannete täitmisel võib ette tulla töötamist suurenenud ohu olukorras ja võimalik on kokkupuude tervistkahjustavate ainetega (mootorikütused, määrdeained ja tehnilised vedelikud, happed, heitgaasid jmt). Tervisekahjustusi võivad põhjustada müra, tolm, niiskus ja vibratsioon ning seetõttu peab raudtee eriveeremi juht tööl kasutama kaitseriietust ja vahendeid. Raudtee eriveeremi juhi töökeskkond (näit lisaseadmetega töö) on seotud vigastuste tekkimise kõrgendatud riskiga. Keskmisest kõrgema ohtlikkusega töö tõttu peab raudtee eriveeremi juht täpselt järgima tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada haigestumise, trauma, töövõimetuse või raudteeliiklusõnnetuse. Raudtee eriveeremi juhi kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Põhilisteks töövahenditeks on raudtee eriveerem ja sellele paigaldatud seadmed, raadiojaam, vile ja signaalvahendid (näit signaallipud, käsilatern). Raudtee eriveeremi juhi töö eeldab füüsilise koormuse taluvust, pinge- ja keskkonnataluvust, liigutuste täpsust, head koordinatsiooni, kontsentreerumisvõimet, iseseisvust ja otsustusvõimet, koostöövalmidust, kohusetundlikkust ja õppimisvalmidust. Tavaliselt töötavad raudtee eriveeremi juhina inimesed, kellel on üldkeskharidus ja kes on läbinud kutsealase täiendusõppe ning omandanud kutseoskused praktilise töö käigus kogenud raudtee eriveeremi juhi juhendamisel. Eriveeremi juht, dresiinijuht, teemasinajuht Raudtee eriveeremi juhi töö on reguleeritud raudteeseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrusega „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Raudtee eriveeremi juht, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.4 ja B.2.5 (läbiv kompetents) tõendamine. Raudtee eriveeremi vastuvõtmine ja üleandmine 4 Liikumine rööbasteel 4 Töötamine rööbasteel 4 Raudteeveeremi kinnitamine 3 Raudtee eriveeremi juht, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Rongikoostaja abi, tase 2 Shunting Foreman Assistant, level 2 5 Rongikoostaja abi, tase 2 (versioon 6) Rongikoostaja abi, tase 2 (versioon 7) Rongikoostaja I (versioon 1) Rongikoostaja I (versioon 2) Rongikoostaja I (versioon 3) Rongikoostaja I (versioon 4) Vagunipidurdaja, tase 2 Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Rongikoostaja 15 2013-12-10 2013-12-10 2018-09-20 2 2 8211 Mehaaniliste seadmete koostajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Tööosad ja tööülesanded Evi Noorhani Eesti Energia Kaevandused ASi Logistikaettevõte Nikolai Luik AS EVR Cargo Mati Lõhmus AS Eesti Raudtee Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Tiiu Poltruk Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Vera Pesotskaja Eesti Energia Kaevandused ASi Logistikaettevõte Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Rongikoostaja abi, tase 2 kutsestandard on aluseks täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Rongikoostaja abi töö on rongikoostaja abistamine manöövritööl ja raudteeveeremi kinnitamine. Rongikoostaja abistamine hõlmab vagunite lahtihaakimist, raudteeveeremi tagurdamisel vagunivahede likvideerimist, matka valmistamist ja manöövrisignaalide edastamist. Raudteeveeremi kinnitamisel ta paigaldab ja eemaldab pidurkingad. Kaastöötajalt ülesandeid saades kinnitab ta korraldusest arusaamist ja kannab ülesannete täitmisest ette ülesannete andjale. Rongikoostaja abi töötab oma töökohal üksinda, olles samal ajal ka meeskonnaliige. Meeskonnas töötamine eeldab suhtlemisoskust. Töötades vagunipidurdajana on rongikoostaja abi põhiülesandeks vagunite liikumiskiiruse reguleerimine vagunite pidurduspositsioonidel pidurkingade asetamisega liikuvate vagunite alla. Rongikoostaja abi, tase 2 kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Rongikoostaja kutsealal on kaks kutset. Rongikoostaja abi, tase 2 on lihttööline, kes abistab rongikoostajat manöövritööl ja raudteeveeremi kinnitamisel. Rongikoostaja, tase 3 on manöövrijuht, kes koostab manöövritöö plaani, koostab ja lahutab rongid, annab vagunid ette laadimis- ja tühjendamiskohtadele, teeb tehnohooldust ja kommertsülevaatust ning valmistab matka. Rongikoostaja kontrollib rongikoostaja abi ja vagunipidurdaja valmidust tööks ning liiklus- ja tööohutusnõuete täitmist nende poolt. Rongikoostaja abi, tase 2 sisaldab vagunipidurdaja, tase 2 osakutset. A.2.1 Töövahetuse vastuvõtmine ja üleandmine 1) Tööks kasutatava inventari olemasolu ja korrasoleku kontrollimine 2) Teedel asuvate raudteeveeremite paigutuse kontrollimine 3) Teedel asuvate vagunite pidurkingadega kinnitamise kontrollimine 4) Pidurkingade olemasolu ja nende korrasoleku kontrollimine 5) Töökoha korrasoleku tagamine ja kontrollimine 6) Töövahetuse vastuvõtmise vormistamine A.2.2 Töövahetuse vastuvõtmine ja üleandmine vagunipidurdaja töös 1) Tööks kasutatava inventari olemasolu ja korrasoleku kontrollimine 2) Teedel asuvate raudteeveeremite paigutuse kontrollimine 3) Teedel asuvate vagunite pidurkingadega kinnitamise kontrollimine 4) Pidurkingade olemasolu ja nende korrasoleku kontrollimine 5) Töökoha korrasoleku tagamine ja kontrollimine 6) Pidurkingakõrvaldi kontrollimine 7) Töövahetuse vastuvõtmise vormistamine A.2.3 Sorteermäelt või väljatõmbeteelt tõugatava raudteeveeremi pidurdamine 1) Pidurkingade paigutamine rööpale 2) Pidurkingade eemaldamine rööpalt A.2.4 Sorteermäelt või väljatõmbeteelt tõugatava raudteeveeremi pidurdamine vagunipidurdaja töös 1) Pidurkingade paigutamine rööpale 2) Raudteeveeremi pidurdamispositsioonist läbimise kontrollimine ja liikumise jälgimine pärast pidurdamispositsiooni läbimist 3) Pidurkingade eemaldamine rööpalt A.2.5 Rongi koostamine ja lahutamine ning manöövritöö tegemine 1) Töökoha ettevalmistamine teedel 2) Raudteeveeremi tagurdamine või kokkulükkamine 3) Raudteeveeremi kokkuhaakumise kontrollimine 4) Ohtliku, ebagabariitse ja eritingimusi nõudvate veostega vaguni piiramine teel 5) Raudteeveeremi piiramine tehnohoolduse tegemiseks 6) Manöövritöö katkestamine A.2.6 Rongi koostamine ja lahutamine ning manöövritöö tegemine vagunipidurdaja töös 1) Töökoha ettevalmistamine pidurdamispositsioonil 2) Raudteeveeremi tagurdamine või kokkulükkamine 3) Raudteeveeremi kokkuhaakumise kontrollimine 4) Raudteeveeremi piiramine tehnohoolduse tegemiseks 5) Manöövritöö katkestamine A.2.7 Tehnohoolduse tegemine 1) Õhujagajate vajalikule režiimile ümberlülitamine ja raudteeveeremi pidurivoolikute ühendamine 2) Raudteeveeremi piiramine tehnohoolduse tegemiseks A.2.8 Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine 1) Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja korralduse andmine pidurkingadele pealesõitmiseks 2) Korralduse andmine pidurkingadelt mahasõitmiseks, pidurkingade eemaldamine ja hoiukohta paigutamine Vagunipidurdaja, tase 2 osakutse moodustub tööosadest A.2.2, A.2.4, A.2.6 ja A.2.8. Rongikoostaja abi tööaeg on fikseeritud. Töö toimub vahetustega, mis eeldab töötamist nii päeval kui öösel, puhkepäevadel kui ka pühade ajal. Rongikoostaja abi töö on vahelduvate tööülesannetega. Rongikoostaja abi töötab välitingimustes, ohtlikes oludes (töö liikuva raudteeveeremiga, liikumine vagunite vahel ja ebatasasel pinnal) ning ohtlike ja ebagabariitsete veostega. Seetõttu puutub ta oma töös kokku tervistkahjustavate faktoritega – näit ilmastikutingimuste muutumine, kemikaalid ja toksilised ained, tolm, müra – ning on kohustatud kasutama kaitseriietust ja -vahendeid (tööriietus ja jalanõud, ohutusvest). Keskmisest kõrgema ohtlikkusega töö tõttu peab rongikoostaja abi täpselt järgima tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada haigestumise, trauma, töövõimetuse või raudteeliiklusõnnetuse. Põhilisteks töövahenditeks on pidurkingad, sidevahendid (käsiraadiojaam, telefon), signaalvahendid (signaallipud, käsilatern), pidurkinga paigaldamise kahvel, lumekoristusvahendid (luud, labidas, kraabits jne). Rongikoostaja abi töö eeldab täpsust, kohusetundlikkust, otsustus- ja vastutusvõimet, pingetaluvust, liigutuste täpsust ja kiirust, head nägemist ja kuulmist, füüsilist vastupidavust, visuaalset mälu, loogilist mõtlemist, keskendumisvõimet ja koostöövalmidust. Töö ohtlikkuse tõttu on rongikoostaja abi töös oluline kõrge enesedistsipliin ja meelekindluse omamine. Rongikoostaja abi peab suhtuma oma töösse ja teistesse inimestesse tähelepanuga, uskuma oma töö vajalikusse ja organisatsiooni toimepidevusse. Rongikoostaja abidena töötavad tavaliselt inimesed, kellel on vähemalt põhiharidus ja 1) rongikoostaja abi, tase 2 kutseoskused on omandatud vähemalt 2-kuulise praktilise töö käigus kogenud rongikoostaja juhendamisel või 2) osakutse vagunipidurdaja, tase 2 kutseoskused on omandatud vähemalt 4-kuulise praktilise töö käigus kogenud vagunipidurdaja juhendamisel. Rongikoostaja abi, vagunipidurdaja, vanemvagunipidurdaja Rongikoostaja abi töö on reguleeritud raudteeseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrusega „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Rongikoostaja abi, tase 2 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.3, B.2.5, B.2.7, B.2.8 ja B.2.10 (läbiv kompetents) tõendamine. Vagunipidurdaja, tase 2 osakutse on võimalik saada kompetentside B.2.2, B.2.4, B.2.6, B.2.9 ja B.2.10 (läbiv kompetents) tõendamisel. Töövahetuse vastuvõtmine ja üleandmine 2 Töövahetuse vastuvõtmine ja üleandmine vagunipidurdaja töös 2 Sorteermäelt või väljatõmbeteelt tõugatava raudteeveeremi pidurdamine 2 Sorteermäelt või väljatõmbeteelt tõugatava raudteeveeremi pidurdamine vagunipidurdaja töös 2 Rongi koostamine ja lahutamine ning manöövritöö tegemine 2 Rongi koostamine ja lahutamine ning manöövritöö tegemine vagunipidurdaja töös 2 Tehnohoolduse tegemine 2 Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine 2 Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine vagunipidurdaja töös 2 Rongikoostaja abi, tase 2 kutset läbiv kompetents 2 Vagunijärelevaataja, tase 4 Wagon supervisor, level 4 1 Vagunijärelevaataja, tase 4 (versioon 2) Vagunijärelevaataja, tase 4 (versioon 3) Vagunijärelevaataja, tase 4 (versioon 4) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Vagunijärelevaataja 15 2013-12-10 2013-12-10 2018-09-20 4 4 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Tööosad ja tööülesanded Anto Looken SA Raudteekutsed Anton Jartsev AS EVR Cargo Evi Noorhani Eesti Energia Kaevandused ASi Logistikaettevõte Ljudmilla Anissimova AS Ühinenud Depood Ljudmilla Knjazeva AS EVR Cargo Mati Lõhmus AS Eesti Raudtee Tiiu Poltruk Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Tormis Saar AS Ühinenud Depood Viktor Tkatšov AS Eesti Raudtee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Vagunijärelevaataja, tase 4 kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate täiendusõppe õppekavade ja kompetentsuse hindamise alus. Vagunijärelevaataja tööks on kauba- ja/või reisivagunite tehnilise seisukorra kontrollimine ja remontimine, et tagada rongide liikumisel liiklusohutus ja veoste säilivus. Väljuvatele rongidele teeb vagunijärelevaataja automaatpidurite proovi. Vagunijärelevaataja ülesandeks on ka vagunite üleandmine kliendi haruteedele ja nende vastuvõtmine kliendilt. Reisirongide koostejaamades kontrollivad vagunijärelevaatajad reisivagunite sisustuse ja tehniliste seadmete korrasolekut ning remondivad neid. Vagunijärelevaataja kutsealal on kaks kutset. Vagunijärelevaataja, tase 3 töötab iseseisvalt raudteejaamades või vagunite haruteedele üleandejaamades. Vagunijärelevaataja, tase 4 töötab iseseisvalt piirijaamades ja teistes raudteejaamades, lisaks juhendab ja nõustab ta kaastöötajaid. A.2.1 Vahetuse vastuvõtmine ja üleandmine 1) Ülevaate vastuvõtmine vahetuse üleandjalt 2) Üleantavate seadmete, dokumentide, dokumendiplankide olemasolu ja terviklikkuse kontrollimine 3) Vajalike varuosade olemasolu kontrollimine 4) Ülevaate andmine vahetuse vastuvõtjale A.2.2 Saabuva rongi ülevaatuse ja tehnohoolduse tegemine 1) Rongi jälgimine selle liikumise ajal 2) Rongi piiramine 3) Vaguni tehnohoolduse tegemine, remonditähtaegade ja läbijooksu kontrollimine A.2.3 Vaguni ettevalmistamine laadimiseks 1) Vaguni tehnoseisundi kontrollimine ja vaguni remontimine rongis 2) Reservist võetud vaguni remonditähtaja ja läbijooksu kontrollimine 3) Laadimiseks esitatavate vagunite kontrollimine A.2.4 Väljumiseks koostatud rongi tehnohoolduse tegemine 1) Vagunite tehnilise ülevaatuse tegemine, komplektsuse kontrollimine ja mahahaakimiseta remondi tegemine 2) Õhujagajate vajalikule režiimile ümberlülitamine ja vagunite pidurivoolikute ühendamine 3) Väljuva rongi jälgimine möödasõidul A.2.5 Rongi täis- või lühipiduriproovi tegemine 1) Pidurite kontrollimine suruõhutorustikuga jaamades 2) Pidurite kontrollimine suruõhutorustikuta jaamades 3) Piirijaamas reisirongi suruõhkpidurite ja elektro-pneumaatiliste pidurite proovi tegemine A.2.6 Vagunite üleandmine ja vastuvõtmine 1) Tehnilise ülevaatuse tegemine vaguni üleandmisel 2) Tehnilise ülevaatuse tegemine vaguni või rongi vastuvõtmisel A.2.7 Reisirongi ülevaatuse ja remondi tegemine 1) Rongi tehnilise seisukorra kontrollimine välisel ülevaatusel 2) Vagunite kontrollimine sisemisel ülevaatusel 3) Vagunite jõuseadmete ülekandemehhanismide kontrollimine 4) Vagunite remontimine 5) Rongi suruõhkpidurite töö kontrollimine 6) Rongi elektro-pneumaatiliste pidurite töö kontrollimine A.2.8 Kommertsülevaatuse tegemine 1) Kommertsülevaatuse tegemine piirijaamas 2) Kommertsülevaatuse tegemine vaguni kliendile üleandmisel ja vastuvõtmisel 3) Üleandedokumentide vormistamine A.2.9 Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine 1) Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingadele pealesõitmiseks korralduse andmine 2) Pidurkingadelt mahasõitmiseks korralduse andmine, pidurkingade eemaldamine ja hoiukohta paigutamine A.2.10 Töötamine arvutiprogrammiga 1) Mittekorras vagunile elektroonilise teatise koostamine ja edastamine 2) Päringu sisestamine rongikoosseisus olevate vagunite andmete saamiseks 3) Päringu sisestamine vagunite komplekteerimise andmete saamiseks A.2.11 Kaastöötajate nõustamine 1) Valvekorraeelne juhendamine 2) Saabunud tehniliste dokumentide, korralduste ja juhiste tutvustamine 3) Rikkis vaguni edasitoimetamise otsustamine 4) Nõustamine keskkonnariskide määratlemisel, hindamisel ja maandamisel 5) Nõustamine vagunite ülevaatusel ilmnenud vigade analüüsimisel ja vigade parandamiseks vajalike abinõude valikul Vagunijärelevaataja töö toimub peamiselt välitingimustes ja on üldjuhul graafikupõhine vahetustega töö, mis eeldab töötamist ka puhkepäevadel ja riiklikel pühadel. Vagunijärelevaataja töökeskkond on seotud vigastuste tekkimise kõrgendatud riskiga. Sageli tuleb töötada sundasendis vagunite all või ronida vagunitele. Vagunijärelevaataja töös on vajalik hea füüsiline tervis ja keskkonnataluvus. Tervisekahjustusi võivad põhjustada müra, temperatuurikõikumised ja tuuletõmbus ning seetõttu peab vagunijärelevaataja kasutama kaitseriietust ja -vahendeid. Keskmisest kõrgema ohtlikkusega töö tõttu peab vagunijärelevaataja täpselt järgima tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada haigestumise, trauma, töövõimetuse või raudteeliiklusõnnetuse. Vagunijärelevaataja kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Põhilisteks töövahenditeks on šabloonid (rattapaaride ja automaatsiduri rikete kindlakstegemiseks), mõõteriistad, luup, lukksepa tööriistad (vasar, meisel, mutri- ja toruvõtmed), käsitungrauad. Ühenduse pidamiseks teiste vagunijärelevaatajate ja raudtee liikluskorraldajaga kasutab vagunijärelevaataja käsiraadiojaama. Andmete edastamiseks kasutab ta ettenähtud arvutiprogramme. Vagunijärelevaataja töö eeldab täpsust, head koordinatsiooni, füüsilist vastupidavust, pingetaluvust, kohusetundlikkust, otsustus- ja vastutusvõimet, keskendumisvõimet ja koostöövalmidust. Tavaliselt töötavad 4. taseme vagunijärelevaatajatena inimesed, kellel on põhiharidus või kutseharidus ja kes on läbinud kutsealase täiendusõppe või omandanud kutseoskused vähemalt 4-kuulise praktilise töö käigus vähemalt samal kutsetasemel kogenud vagunijärelevaataja juhendamisel. Vagunijärelevaataja, vaguniülevaataja, vaguni ülevaataja-remontija, vaguni ülevaataja-remontija-vabastamata brigadir Vagunijärelevaataja töö on reguleeritud raudteeseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrusega „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Vagunijärelevaataja, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.6 ja B.2.12 (läbiv kompetents) tõendamine. Valitavate kompetentside B.2.7 (Reisirongide ülevaatuse ja remondi tegemine), B.2.8 (Kommertsülevaatuse tegemine), B.2.9 (Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine), B.2.10 (Töötamine arvutiprogrammiga) ja B.2.11 (Kaastöötajate nõustamine) tõendamine on vabatahtlik. Vahetuse vastuvõtmine ja üleandmine 4 Saabuva rongi ülevaatuse ja tehnohoolduse tegemine 3 Vaguni ettevalmistamine laadimiseks 4 Väljumiseks koostatud rongi tehnohoolduse tegemine 4 Rongi täis- või lühipiduriproovi tegemine 4 Vagunite üleandmine ja vastuvõtmine 3 Valitavate kompetentside tõendamine 4. tasemel on vabatahtlik. Reisirongi ülevaatuse ja remondi tegemine 4 Kommertsülevaatuse tegemine 4 Veeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine 3 Töötamine arvutiprogrammiga 4 Kaastöötajate nõustamine 4 Vagunijärelevaataja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Abitreener, tase 3 Assistant coach, level 3 11 Abitreener, tase 3 (versioon 12) Abitreener, tase 3 (versioon 13) Abitreener, tase 3 (versioon 14) Abitreener, tase 3 (versioon 15) Abitreener, tase 3 (versioon 16) Abitreener, tase 3 (versioon 17) Abitreener, tase 3 (versioon 18) Abitreener, tase 3 (versioon 19) Abitreener, tase 3 (versioon 20) Abitreener, tase 3 (versioon 21) Abitreener, tase 3 (versioon 22) Abitreener, tase 3 (versioon 23) Treener I (versioon 1) Treener I (versioon 10) Treener I (versioon 2) Treener I (versioon 3) Treener I (versioon 4) Treener I (versioon 5) Treener I (versioon 6) Treener I (versioon 7) Treener I (versioon 8) Treener I (versioon 9) Aeroobika ja rühmatreeningud Aerutamine Aikido Allveesport Ameerika jalgpall Ammulaskmine Automudelism Autosport Capoeira Curling Golf Iaido Indiaca Jalgpall Jalgrattasport Ju-jutsu Judo Jõutõstmine Jäähoki Jääpall Kabe Karate Kelgutamine Kepikõnd Kergejõustik Kickboxing Kobudo Koroona ja novus Korvpall Kriket Kudo Kujundujumine Kulturism ja fitness Kurnimäng Käsipall Laskesuusatamine Laskmine Lauatennis Lennusport Liikumisharrastus Maadlus Maahoki Male Matkasport Moodne viievõistlus Mootorrattasport Orienteerumine Pesapall Petank Piljard Poks Purjetamine Raadiosport Ragbi Ratsutamine Rulluisutamine Saalihoki Sambo Sport chanbara Squash Sulgpall Sumo Suusatamine Sõudmine Taekwon-do ITF Taekwondo WTF Taipoks Tennis Triatlon Turniiribridž Tõstesport Uisutamine Ujumine Veemoto Veepall Veeremängud Vehklemine Vesiaeroobika Vettehüpped Vibusport Võimlemine Võistlustants Võrkpall Wu-shu Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 17 2013-11-20 2013-11-20 2013-12-18 3 3 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treenerite eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Ilver Audentese Spordigümnaasium Üllar Kerde Eesti Korvpalliliit Janek Küppar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Kadri Liivak Eesti Võimlemisliit Aldur Partasjuk Spordiklubi Reval-Sport Erich Petrovits Jõhvi Spordikeskus Kristjan Port Tallinna Ülikool Aavo Põhjala Eesti Judoliit Jaak Salumets Eesti Treenerite Liit Toomas Tõnise Eesti Olümpiakomitee Priit Vene Eesti Olümpiakomitee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Abitreener, tase 3 kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamise ja isikute kompetentsuse hindamise alus. Treener on liikumisharrastuse ja spordi spetsialist, kes juhib käitumisharjumuste kujundamise ja kehaliste ning vaimsete harjutuste abil inimese tervist toetavate ja sportlike eesmärkide saavutamist. Treeneri ülesanne on sportlike ja kehaliste võimete terviklik, tulemuslik ja ohutu arendamine. Treener töötab iseseisvalt, meeskonna liikmena või liidrina, kaasates erinevaid spetsialiste. Treeneritöö eeldab vastutustunnet, loomingulisust, saavutusvajadust, täpsust ja ausust. Vajalik on perioodiline treeningtööd toetavate teadmiste ja oskuste tulemuslik täiendamine ning kogemuste ja teadmiste edasiandmine kolleegidele. Oluline on oskus mõjutada treenitavaid isikliku eeskujuga. Treener järgib treenerite eetikakoodeksit (vt Lisa 1). ABITREENER, tase 3 täidab tööülesandeid ühetaolistes olukordades. On omandanud kutsealased oskused ja teadmised enamasti kutsealase väljaõppega. Võib töös vajada juhendamist. Vastutab oma tööülesannete täitmise eest. A.2.1 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine: 1) kehaliste võimete arendamine; 2) spordialaspetsiifiliste oskuste arendamine; 3) sotsiaalsete võimete arendamine ja spordiala kultuuri õpetamine; 4) taastumisvahendite kasutamine; 5) spordivarustuse ja treeningvahendite soovitamine ja kasutamine. Spetsialiseerumine toimub sõltuvalt spordiala spetsiifikast, spordialal kasutatavatest vahendidest ja harrastamiskeskkonnast. Spordiala spetsiifikast tulenevalt on kutse andjal õigus kehtestada erinõudeid. Spetsialiseerumine on otseselt seotud kutsestandardis kirjeldatud tööosadega. Treeneritöö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel, kodust eemal (treeninglaagrid, võistlused, koolitused jms). Kasutab treeningprotsessis vajalikke vahendeid vastavalt spordialale. 1) pinge- ja stressitaluvus; 2) suhtlemisoskus; 3) saavutusvajadus; 4) vastutustunne; 5) ausus; 6) järjekindlus; 7) täpsus; 8) paindlikkus, kohanemisvõime; 9) headus, empaatiavõime; 10) emotsionaalne stabiilsus; 11) motiveerimisvõime. Abitreener on vähemalt 18 aastat vana, soovitavalt spordiala harrastamise kogemusega ja läbinud nõutava koolituse. Kutse taotlemise eeldused on kirjas kutse andmise korras. Treener. Töö treenerina on reguleeritud spordiseadusega. Abitreener, tase 3 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse käesolevas kutsestandardis nimetatud spordialale, kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumised nagu matkasport, suusatamine, uisutamine ja veeremängud jagunevad omakorda: Matkasport -alpinism -jalgsimatkamine -jalgrattamatkamine -mägimatkamine -veematkamine Suusatamine -murdmaasuusatamine -mäesuusatamine -lumelauasport -kahevõistlus ja suusahüpped Uisutamine -iluuisutamine -kiiruisutamine Veeremängud -bowling -sportkeegel Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 3 alpinism jalgsimatkamine jalgrattamatkamine mägimatkamine veematkamine murdmaasuusatamine mäesuusatamine lumelauasport kahevõistlus ja suusahüpped iluuisutamine kiiruisutamine Bowling sportkeegel Abitreener, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Nooremtreener, tase 4 Junior coach, level 4 11 Nooremtreener, tase 4 (versioon 12) Nooremtreener, tase 4 (versioon 13) Nooremtreener, tase 4 (versioon 14) Nooremtreener, tase 4 (versioon 15) Nooremtreener, tase 4 (versioon 16) Nooremtreener, tase 4 (versioon 17) Nooremtreener, tase 4 (versioon 18) Nooremtreener, tase 4 (versioon 19) Nooremtreener, tase 4 (versioon 20) Nooremtreener, tase 4 (versioon 21) Nooremtreener, tase 4 (versioon 22) Nooremtreener, tase 4 (versioon 23) Treener II (versioon 1) Treener II (versioon 10) Treener II (versioon 2) Treener II (versioon 3) Treener II (versioon 4) Treener II (versioon 5) Treener II (versioon 6) Treener II (versioon 7) Treener II (versioon 8) Treener II (versioon 9) Aeroobika ja rühmatreeningud Aerutamine Aikido Allveesport Ameerika jalgpall Ammulaskmine Automudelism Autosport Capoeira Curling Golf Iaido Indiaca Jalgpall Jalgrattasport Ju-jutsu Judo Jõutõstmine Jäähoki Jääpall Kabe Karate Kelgutamine Kepikõnd Kergejõustik Kickboxing Kobudo Koroona ja novus Korvpall Kriket Kudo Kujundujumine Kulturism ja fitness Kurnimäng Käsipall Laskesuusatamine Laskmine Lauatennis Lennusport Liikumisharrastus Maadlus Maahoki Male Matkasport Moodne viievõistlus Mootorrattasport Orienteerumine Pesapall Petank Piljard Poks Purjetamine Raadiosport Ragbi Ratsutamine Rulluisutamine Saalihoki Sambo Sport chanbara Squash Sulgpall Sumo Suusatamine Sõudmine Taekwon-do ITF Taekwondo WTF Taipoks Tennis Triatlon Turniiribridž Tõstesport Uisutamine Ujumine Veemoto Veepall Veeremängud Vehklemine Vesiaeroobika Vettehüpped Vibusport Võimlemine Võistlustants Võrkpall Wu-shu Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 17 2013-11-20 2013-11-20 2013-12-18 4 4 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treenerite eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Ilver Audentese Spordigümnaasium Üllar Kerde Eesti Korvpalliliit Janek Küppar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Kadri Liivak Eesti Võimlemisliit Aldur Partasjuk Spordiklubi Reval-Sport Erich Petrovits Jõhvi Spordikeskus Kristjan Port Tallinna Ülikool Aavo Põhjala Eesti Judoliit Jaak Salumets Eesti Treenerite Liit Toomas Tõnise Eesti Olümpiakomitee Priit Vene Eesti Olümpiakomitee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Nooremtreener, tase 4 kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamise ja isikute kompetentsuse hindamise alus. Treener on liikumisharrastuse ja spordi spetsialist, kes juhib käitumisharjumuste kujundamise ja kehaliste ninga vaimsete harjutuste abil inimese tervist toetavate ja sportlike eesmärkide saavutamist. Treeneri ülesanne on sportlike ja kehaliste võimete terviklik, tulemuslik ja ohutu arendamine. Treener töötab iseseisvalt, meeskonna liikmena või liidrina, kaasates erinevaid spetsialiste. Treeneritöö eeldab vastutustunnet, loomingulisust, saavutusvajadust, täpsust ja ausust. Vajalik on perioodiline treeningtööd toetavate teadmiste ja oskuste tulemuslik täiendamine ning kogemuste ja teadmiste edasiandmine kolleegidele. Oluline on oskus mõjutada treenitavaid isikliku eeskujuga. Treener järgib treenerite eetikakoodeksit (vt C-osa lisa 1). NOOREMTREENER, tase 4 täidab tööülesandeid erisugustes olukordades. On omandanud kutsealased oskused ja teadmised enamasti kutsealase väljaõppe ja praktilise treeneritööga. Töötab enamasti iseseisvalt. Vastutab oma tööülesannete täitmise eest. A.2.1 Sportimise organiseerimine ja arendamine: 1) treenitava valimine või treeningurühma komplekteerimine; 2) treeningute plaani koostamine; 3) teiste spetsialistide kaasamine treeningprotsessi. A.2.2 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine: 1) kehaliste võimete arendamine; 2) spordialaspetsiifiliste oskuste arendamine; 3) sotsiaalsete võimete arendamine ja spordiala kultuuri õpetamine; 4) taastumisvahendite kasutamine; 5) spordivarustuse ja treeningvahendite soovitamine ja kasutamine; 6) treenitava juhendamine võistlusel; 7) toitumisharjumuste suunamine; 8) treenitava sportliku arengu lühemaajaline planeerimine, mõõtmine, esmane analüüsimine ja tagasiside andmine. Spetsialiseerumine toimub sõltuvalt spordiala spetsiifikast, spordialal kasutatavatest vahendidest ja harrastamiskeskkonnast. Spordiala spetsiifikast tulenevalt on kutse andjal õigus kehtestada erinõudeid. Spetsialiseerumine on otseselt seotud kutsestandardis kirjeldatud tööosadega. Treeneritöö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel, kodust eemal (treeningulaagrid, võistlused, koolitused jms). Kasutab treeningprotsessis vajalikke vahendeid vastavalt spordialale. 1) pinge- ja stressitaluvus; 2) suhtlemisoskus; 3) saavutusvajadus; 4) vastutustunne; 5) ausus; 6) järjekindlus; 7) täpsus; 8) paindlikkus, kohanemisvõime; 9) headus, empaatiavõime; 10) emotsionaalne stabiilsus; 11) motiveerimisvõime. Nooremtreener on nõutava koolituse läbinud ja tasemele vastava erialase töökogemusega isik. Kutse taotlemise eeldused on kirjas kutse andmise korras. Treener. Töö treenerina on reguleeritud spordiseadusega. Nooremtreener, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse käesolevas kutsestandardis nimetatud spordialale, kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumised nagu matkasport, suusatamine, uisutamine ja veeremängud jagunevad omakorda: Matkasport -alpinism -jalgsimatkamine -jalgrattamatkamine -mägimatkamine -veematkamine Suusatamine -murdmaasuusatamine -mäesuusatamine -lumelauasport -kahevõistlus ja suusahüpped Uisutamine -iluuisutamine -kiiruisutamine Veeremängud -bowling -sportkeegel Sportimise organiseerimine ja arendamine 4 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 4 alpinism jalgsimatkamine jalgrattamatkamine mägimatkamine veematkamine murdmaasuusatamine mäesuusatamine lumelauasport kahevõistlus ja suusahüpped iluuisutamine kiiruisutamine Bowling sportkeegel Nooremtreener, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Raamatukoguhoidja V Librarian V 5 Raamatukoguhoidja V (versioon 1) Raamatukoguhoidja V (versioon 2) Raamatukoguhoidja V (versioon 3) Raamatukoguhoidja, tase 8 (versioon 4) Raamatukoguhoidja, tase 8 (versioon 6) Raamatukoguhoidja, tase 8 (versioon 7) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Raamatukogundus Raamatukoguhoidja 17 2013-11-20 2013-11-20 2013-12-31 V 7 7 2622 Raamatukoguhoidjad jms teabe tippspetsialistid 0322 Raamatukogundus, teave, arhiivindus 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Maakorraldaja IV Surveyor in Land Management IV 5 Maakorraldaja IV (versioon 1) Maakorraldaja IV (versioon 2) Maakorraldaja IV (versioon 3) Maakorraldaja IV (versioon 4) Maakorraldaja IV (versioon 6) Maakorraldaja, tase 6 (versioon 7) Maakorraldaja, tase 6 (versioon 8) Maakorraldaja, tase 6 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Maakorraldaja 15 2011-12-05 2011-12-05 2012-05-03 IV 6 6 2165 Kartograafid ja maamõõtjad 0532 Maateadus 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Maaparandaja-hüdrotehnik I Land improver - hydrotehnician I 2 Maaparandaja-hüdrotehnik I (versioon 1) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Maaparandaja 30 2008-12-03 2008-12-03 2012-01-04 I 3112 Ehitustehnikud 0532 Maateadus 43 Eriehitustööd Maaparandaja-hüdrotehnik II Land improver - hydrotehnician II 2 Maaparandaja-hüdrotehnik II (versioon 1) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Maaparandaja 30 2008-12-03 2008-12-03 2012-01-04 II 3112 Ehitustehnikud 0532 Maateadus 43 Eriehitustööd Maaparandaja-hüdrotehnik III Land improver - hydrotehnician III 2 Maaparandaja-hüdrotehnik III (versioon 1) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Maaparandaja 30 2008-12-03 2008-12-03 2012-01-04 III 3112 Ehitustehnikud 0532 Maateadus 43 Eriehitustööd Kinnisvara haldur II assistant facilities manager II 4 Kinnisvara haldur II (versioon 3) Kinnisvara haldur II (versioon 5) Kinnisvara haldur II (versioon 6) Kinnisvara nooremhaldur II (versioon 1) Kinnisvara nooremhaldur II (versioon 2) Kinnisvarahaldur, tase 4 (versioon 10) Kinnisvarahaldur, tase 4 (versioon 11) Kinnisvarahaldur, tase 4 (versioon 7) Kinnisvarahaldur, tase 4 (versioon 8) Kinnisvarahaldur, tase 4 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara haldur 28 2008-06-18 2008-06-18 2012-05-03 II 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Kinnisvara haldur IV senior facilities manager IV 5 Kinnisvara haldur IV (versioon 4) Kinnisvara haldusjuht, tase 6 (versioon 6) Kinnisvara haldusjuht, tase 6 (versioon 7) Kinnisvara haldusjuht, tase 6 (versioon 8) Kinnisvara haldusjuht, tase 6 (versioon 9) Kinnisvara vanemhaldur IV (versioon 2) Kinnisvara vanemhaldur IV (versioon 3) Kinnisvarahaldur IV (versioon 1) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara haldur 28 2008-06-18 2008-06-18 2012-06-18 IV 6 6 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Kinnisvara haldur III technical facilities manager III 4 Kinnisvara haldur III (versioon 1) Kinnisvara haldur III (versioon 2) Kinnisvara haldur III (versioon 3) Kinnisvarahaldur, tase 5 (versioon 5) Kinnisvarahaldur, tase 5 (versioon 6) Kinnisvarahaldur, tase 5 (versioon 7) Kinnisvarahaldur, tase 5 (versioon 8) Kinnisvarahaldur, tase 5 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara haldur 28 2008-06-18 2008-06-18 2012-06-18 III 5 5 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Kinnisvara haldur III technical facilities manager III 3 Kinnisvara haldur III (versioon 1) Kinnisvara haldur III (versioon 2) Kinnisvara haldur III (versioon 4) Kinnisvarahaldur, tase 5 (versioon 5) Kinnisvarahaldur, tase 5 (versioon 6) Kinnisvarahaldur, tase 5 (versioon 7) Kinnisvarahaldur, tase 5 (versioon 8) Kinnisvarahaldur, tase 5 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara haldur 20 2005-11-23 2005-11-23 2008-06-17 III 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Korterelamuhaldur II manager of multi-apartment houses II 2 Korterelamuhaldur II (versioon 1) Korterelamuhaldur II (versioon 3) Korterelamuhaldur II (versioon 4) Korteriühistu juht, tase 4 (versioon 7) Korteriühistu juht, tase 4 (versioon 8) Korteriühistujuht, tase 4 (versioon 5) Korteriühistujuht, tase 4 (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara haldur 28 2008-06-18 2008-06-18 2012-05-03 II 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Kinnisvarahooldaja I Facility serviceman I 3 Kinnisvarahooldaja I (versioon 1) Kinnisvarahooldaja I (versioon 2) Kinnisvarahooldaja I (versioon 4) Kinnisvarahooldaja, tase 3 (versioon 5) Kinnisvarahooldaja, tase 3 (versioon 6) Kinnisvarahooldaja, tase 3 (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hooldaja 28 2008-06-18 2008-06-18 2012-05-03 I 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Kinnisvara hooldusjuht IV facility maintenance manager IV 2 Kinnisvara hooldusjuht IV (versioon 3) Kinnisvara hooldusjuht IV (versioon 4) Kinnisvara hooldusjuht, tase 6 (versioon 5) Kinnisvara hooldusjuht, tase 6 (versioon 6) Kinnisvara hooldusjuht, tase 6 (versioon 7) Kinnisvara hooldusjuht, tase 6 (versioon 8) Kinnisvara hooldusjuht, tase 6 (versioon 9) Kinnisvarahooldaja IV (versioon 1) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hooldaja 18 2004-12-09 2004-12-09 2008-06-17 IV 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Kinnisvarahooldaja II Facility serviceman II 3 Kinnisvarahooldaja II (versioon 1) Kinnisvarahooldaja II (versioon 2) Kinnisvarahooldaja II (versioon 4) Kinnisvarahooldaja, tase 4 (versioon 10) Kinnisvarahooldaja, tase 4 (versioon 5) Kinnisvarahooldaja, tase 4 (versioon 6) Kinnisvarahooldaja, tase 4 (versioon 7) Kinnisvarahooldaja, tase 4 (versioon 8) Kinnisvarahooldaja, tase 4 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hooldaja 28 2008-06-18 2008-06-18 2012-05-03 II 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Kinnisvara hooldusmeister III facility service man III 3 Kinnisvara heakorrameister, tase 5 (versioon 7) Kinnisvara heakorrameister, tase 5 (versioon 8) Kinnisvara heakorrameister, tase 5 (versioon 9) Kinnisvara hooldusmeister III (versioon 2) Kinnisvara hooldusmeister III (versioon 4) Kinnisvara hooldusmeister, tase 5 (versioon 5) Kinnisvara hooldusmeister, tase 5 (versioon 6) Kinnisvara tehnohoolduse meister, tase 5 (versioon 7) Kinnisvara tehnohoolduse meister, tase 5 (versioon 8) Kinnisvara tehnohoolduse meister, tase 5 (versioon 9) Kinnisvarahooldaja III (versioon 1) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hooldaja 28 2008-06-18 2008-06-18 2012-05-03 III 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Kinnisvara hooldusmeister III facility service man III 2 Kinnisvara heakorrameister, tase 5 (versioon 7) Kinnisvara heakorrameister, tase 5 (versioon 8) Kinnisvara heakorrameister, tase 5 (versioon 9) Kinnisvara hooldusmeister III (versioon 3) Kinnisvara hooldusmeister III (versioon 4) Kinnisvara hooldusmeister, tase 5 (versioon 5) Kinnisvara hooldusmeister, tase 5 (versioon 6) Kinnisvara tehnohoolduse meister, tase 5 (versioon 7) Kinnisvara tehnohoolduse meister, tase 5 (versioon 8) Kinnisvara tehnohoolduse meister, tase 5 (versioon 9) Kinnisvarahooldaja III (versioon 1) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hooldaja 18 2004-12-09 2004-12-09 2008-06-17 III 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Kinnisvara hooldusjuht IV facility maintenance manager IV 3 Kinnisvara hooldusjuht IV (versioon 2) Kinnisvara hooldusjuht IV (versioon 4) Kinnisvara hooldusjuht, tase 6 (versioon 5) Kinnisvara hooldusjuht, tase 6 (versioon 6) Kinnisvara hooldusjuht, tase 6 (versioon 7) Kinnisvara hooldusjuht, tase 6 (versioon 8) Kinnisvara hooldusjuht, tase 6 (versioon 9) Kinnisvarahooldaja IV (versioon 1) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hooldaja 28 2008-06-18 2008-06-18 2012-05-03 IV 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Kinnisvarahooldaja II Facility serviceman II 2 Kinnisvarahooldaja II (versioon 1) Kinnisvarahooldaja II (versioon 3) Kinnisvarahooldaja II (versioon 4) Kinnisvarahooldaja, tase 4 (versioon 10) Kinnisvarahooldaja, tase 4 (versioon 5) Kinnisvarahooldaja, tase 4 (versioon 6) Kinnisvarahooldaja, tase 4 (versioon 7) Kinnisvarahooldaja, tase 4 (versioon 8) Kinnisvarahooldaja, tase 4 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hooldaja 18 2004-12-09 2004-12-09 2008-06-17 II 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Kinnisvara korrashoiujuht V facilities manager V 2 Kinnisvara korrashoiujuht V (versioon 1) Kinnisvara korrashoiujuht V (versioon 3) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hooldaja 28 2008-06-18 2008-06-18 2012-05-03 V 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Kinnisvara hindaja IV Living Space Valuer IV 5 Kinnisvara hindaja IV (versioon 4) Kinnisvara hindaja IV (versioon 6) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 10) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 11) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 12) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 7) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 8) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 9) Kinnisvarahindaja IV (versioon 1) Kinnisvarahindaja IV (versioon 2) Kinnisvarahindaja IV (versioon 3) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hindaja 11 2010-12-27 2010-12-27 2012-05-03 IV 5 5 3315 Hindajad ja kahjuhindajad 0421 Õigus 68 Kinnisvaraalane tegevus Eluotstarbeline vara Kinnisvaramaakler III Real estate broker III 5 Kinnisvaramaakler III (versioon 1) Kinnisvaramaakler III (versioon 2) Kinnisvaramaakler III (versioon 3) Kinnisvaramaakler III (versioon 4) Kinnisvaramaakler III (versioon 6) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 10) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 11) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 12) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 7) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 8) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvaramaakler 11 2010-12-27 2010-12-27 2012-05-03 III 5 5 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0416 Hulgi- ja jaekaubandus 68 Kinnisvaraalane tegevus Hüdrometeoroloog III Hydrometeorologist III 2 Hüdrometeoroloog III (versioon 1) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Keskkonnaala Hüdrometeoroloog 6 2011-05-26 2011-05-26 2012-01-04 III 3111 Keemia- ja füüsikateaduste tehnikud 0521 Keskkonnateadused 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Hüdrometeoroloog IV Hydrometeorologist IV 2 Hüdrometeoroloog IV (versioon 1) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Keskkonnaala Hüdrometeoroloog 6 2011-05-26 2011-05-26 2012-01-04 IV 3111 Keemia- ja füüsikateaduste tehnikud 0521 Keskkonnateadused 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Hüdrometeoroloog V Hydrometeorologist V 2 Hüdrometeoroloog V (versioon 1) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Keskkonnaala Hüdrometeoroloog 6 2011-05-26 2011-05-26 2012-01-04 V 3111 Keemia- ja füüsikateaduste tehnikud 0521 Keskkonnateadused 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Hüdrometeoroloog-tehnik I Hydrometeorological Technician I 2 Hüdrometeoroloog-tehnik I (versioon 1) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Keskkonnaala Hüdrometeoroloog 6 2011-05-26 2011-05-26 2012-01-04 I 3111 Keemia- ja füüsikateaduste tehnikud 0521 Keskkonnateadused 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Hüdrometeoroloog-tehnik II Hydrometeorological Technician II 2 Hüdrometeoroloog-tehnik II (versioon 1) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Keskkonnaala Hüdrometeoroloog 6 2011-05-26 2011-05-26 2012-01-04 II 3111 Keemia- ja füüsikateaduste tehnikud 0521 Keskkonnateadused 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Lõhkaja II Blaster II 3 Lõhkaja II (versioon 1) Lõhkaja II (versioon 2) Lõhkaja, tase 3 (versioon 4) Lõhkaja, tase 3 (versioon 5) Lõhkaja, tase 3 (versioon 6) Lõhkaja, tase 3 (versioon 7) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puurimis- ja lõhkamistööd Lõhkaja 25 2008-05-27 2008-05-27 2011-05-25 II 3 3 7542 Lõhkajad ja õhkijad 0724 Kaevandamine ja rikastamine 09 Kaevandamist abistavad tegevusalad Lõhkaja II Blaster II 1 Lõhkaja II (versioon 2) Lõhkaja II (versioon 3) Lõhkaja, tase 3 (versioon 4) Lõhkaja, tase 3 (versioon 5) Lõhkaja, tase 3 (versioon 6) Lõhkaja, tase 3 (versioon 7) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puurimis- ja lõhkamistööd Lõhkaja 3 2000-06-14 2000-06-14 2004-05-31 II 7542 Lõhkajad ja õhkijad 0724 Kaevandamine ja rikastamine 09 Kaevandamist abistavad tegevusalad Lõhkemeister III Fireman III 3 Lõhkemeister III (versioon 1) Lõhkemeister III (versioon 2) Lõhkemeister, tase 4 (versioon 4) Lõhkemeister, tase 5 (versioon 5) Lõhkemeister, tase 5 (versioon 6) Lõhkemeister, tase 5 (versioon 7) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puurimis- ja lõhkamistööd Lõhkaja 25 2008-05-27 2008-05-27 2011-05-25 III 4 4 7542 Lõhkajad ja õhkijad 0724 Kaevandamine ja rikastamine 09 Kaevandamist abistavad tegevusalad Mäetööline I Mine worker I 2 Mäetööline I (versioon 1) Mäetööline I (versioon 3) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Kaevandamine Mäetööline 25 2008-05-27 2008-05-27 2012-05-16 I 8111 Kaevurid ja karjääritöölised, mäeseadmete operaatorid 0724 Kaevandamine ja rikastamine 05 Kivi- ja pruunsöe kaevandamine Mäetööline III Mine worker III 1 Mäetööline III (versioon 2) Mäetööline III (versioon 3) Mäetööline, tase 5 (versioon 4) Mäetööline, tase 5 (versioon 5) Mäetööline, tase 5 (versioon 6) Mäetööline, tase 5 (versioon 7) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Kaevandamine Mäetööline 13 2004-06-01 2004-06-01 2008-05-26 III 8111 Kaevurid ja karjääritöölised, mäeseadmete operaatorid 0724 Kaevandamine ja rikastamine 05 Kivi- ja pruunsöe kaevandamine Mäetööline II Mine worker II 2 Mäetööline II (versioon 1) Mäetööline II (versioon 3) Mäetööline, tase 4 (versioon 4) Mäetööline, tase 4 (versioon 5) Mäetööline, tase 4 (versioon 6) Mäetööline, tase 4 (versioon 7) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Kaevandamine Mäetööline 25 2008-05-27 2008-05-27 2012-05-16 II 8111 Kaevurid ja karjääritöölised, mäeseadmete operaatorid 0724 Kaevandamine ja rikastamine 05 Kivi- ja pruunsöe kaevandamine Mäetööline II Mine worker II 1 Mäetööline II (versioon 2) Mäetööline II (versioon 3) Mäetööline, tase 4 (versioon 4) Mäetööline, tase 4 (versioon 5) Mäetööline, tase 4 (versioon 6) Mäetööline, tase 4 (versioon 7) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Kaevandamine Mäetööline 13 2004-06-01 2004-06-01 2008-05-26 II 8111 Kaevurid ja karjääritöölised, mäeseadmete operaatorid 0724 Kaevandamine ja rikastamine 05 Kivi- ja pruunsöe kaevandamine Mäetööline III Mine worker III 2 Mäetööline III (versioon 1) Mäetööline III (versioon 3) Mäetööline, tase 5 (versioon 4) Mäetööline, tase 5 (versioon 5) Mäetööline, tase 5 (versioon 6) Mäetööline, tase 5 (versioon 7) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Kaevandamine Mäetööline 25 2008-05-27 2008-05-27 2012-05-16 III 8111 Kaevurid ja karjääritöölised, mäeseadmete operaatorid 0724 Kaevandamine ja rikastamine 05 Kivi- ja pruunsöe kaevandamine Naftasaaduste laooperaator II Oil terminal operator II 3 Naftasaaduste laooperaator II (versioon 1) Naftasaaduste laooperaator II (versioon 2) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Vedelkütuste varustus Naftasaaduste laooperaator 22 2007-05-24 2007-05-24 2011-05-24 II 8113 Puurseadmete operaatorid 0711 Keemiatehnoloogia ja -protsessid 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Naftasaaduste laooperaator III Oil terminal operator III 3 Naftasaaduste laooperaator III (versioon 1) Naftasaaduste laooperaator III (versioon 2) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Vedelkütuste varustus Naftasaaduste laooperaator 22 2007-05-24 2007-05-24 2011-05-24 III 8113 Puurseadmete operaatorid 0711 Keemiatehnoloogia ja -protsessid 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Soojusseadmete käitaja I Operator of thermal equipment I 4 Soojusseadmete käitaja I (versioon 1) Soojusseadmete käitaja I (versioon 2) Soojusseadmete käitaja I (versioon 3) Soojusseadmete käitaja I (versioon 5) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektri, sooja- ja gaasivarustus Soojusseadmete käitaja 6 2011-05-26 2011-05-26 2012-02-14 I 8182 Aurumasinate ja -katelde operaatorid 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Soojusseadmete käitaja II Operator of thermal equipment II 4 Soojusseadmete käitaja II (versioon 1) Soojusseadmete käitaja II (versioon 2) Soojusseadmete käitaja II (versioon 3) Soojusseadmete käitaja II (versioon 5) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektri, sooja- ja gaasivarustus Soojusseadmete käitaja 6 2011-05-26 2011-05-26 2012-02-14 II 8182 Aurumasinate ja -katelde operaatorid 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Soojusseadmete käitaja III Operator of thermal equipment III 4 Soojusseadmete käitaja III (versioon 1) Soojusseadmete käitaja III (versioon 2) Soojusseadmete käitaja III (versioon 3) Soojusseadmete käitaja III (versioon 5) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektri, sooja- ja gaasivarustus Soojusseadmete käitaja 6 2011-05-26 2011-05-26 2012-02-14 III 3131 Energiatootmisettevõtete operaatorid 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Tankla müüja-operaator I Filling station attendant I 3 Tankla müüja-operaator I (versioon 1) Tankla müüja-operaator I (versioon 2) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Vedelkütuste varustus Tankla müüja-operaator 22 2007-05-24 2007-05-24 2011-05-24 I 5245 Tanklatöötajad 0711 Keemiatehnoloogia ja -protsessid 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Tankla müüja-operaator II Filling station attendant II 3 Tankla müüja-operaator II (versioon 1) Tankla müüja-operaator II (versioon 2) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Vedelkütuste varustus Tankla müüja-operaator 22 2007-05-24 2007-05-24 2011-05-24 II 5245 Tanklatöötajad 0711 Keemiatehnoloogia ja -protsessid 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Tankla müüja-operaator I Filling station attendant I 2 Tankla müüja-operaator I (versioon 1) Tankla müüja-operaator I (versioon 3) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Vedelkütuste varustus Tankla müüja-operaator 11 2003-11-21 2003-11-21 2007-05-23 I 5245 Tanklatöötajad 0711 Keemiatehnoloogia ja -protsessid 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Telekommunikatsioonitehnik III Telecommunication Technician III 2 Telekommunikatsiooni spetsialist, tase 5 (versioon 3) Telekommunikatsiooni spetsialist, tase 5 (versioon 4) Telekommunikatsiooni vanemtehnik, tase 5 (versioon 5) Telekommunikatsiooni vanemtehnik, tase 5 (versioon 6) Telekommunikatsiooni vanemtehnik, tase 5 (versioon 7) Telekommunikatsioonitehnik III (versioon 1) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Telekommunikatsioon Telekommunikatsiooni spetsialist 27 2008-11-21 2008-11-21 2012-12-31 III 3522 Telekommunikatsioonitehnikud 0612 Andmebaaside ja võrgu disain ning haldus 61 Telekommunikatsioon Telekommunikatsioonitehnik III Telecommunication Technician III 1 Telekommunikatsiooni spetsialist, tase 5 (versioon 3) Telekommunikatsiooni spetsialist, tase 5 (versioon 4) Telekommunikatsiooni vanemtehnik, tase 5 (versioon 5) Telekommunikatsiooni vanemtehnik, tase 5 (versioon 6) Telekommunikatsiooni vanemtehnik, tase 5 (versioon 7) Telekommunikatsioonitehnik III (versioon 2) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Telekommunikatsioon Telekommunikatsiooni spetsialist 18 2006-04-06 2006-04-06 2008-11-20 III 3522 Telekommunikatsioonitehnikud 0612 Andmebaaside ja võrgu disain ning haldus 61 Telekommunikatsioon Veetöötlusoperaator I Water Treatment Operator I 3 Veetöötlusoperaator I (versioon 1) Veetöötlusoperaator I (versioon 2) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Veevarustus Veetöötlusoperaator 27 2008-11-21 2008-11-21 2012-12-31 I 3132 Jäätmepõletustehaste ja veepuhastusjaamade operaatorid 0711 Keemiatehnoloogia ja -protsessid 36 Veekogumine, -töötlus ja -varustus Veetöötlusoperaator II Water Treatment Operator II 4 Veetöötlusoperaator II (versioon 1) Veetöötlusoperaator II (versioon 2) Veetöötlusoperaator II (versioon 3) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Veevarustus Veetöötlusoperaator 27 2008-11-21 2008-11-21 2012-12-31 II 3132 Jäätmepõletustehaste ja veepuhastusjaamade operaatorid 0711 Keemiatehnoloogia ja -protsessid 36 Veekogumine, -töötlus ja -varustus Veetöötlusoperaator III Water Treatment Operator III 3 Veekäitlusoperaator, tase 5 (versioon 4) Veekäitlusoperaator, tase 5 (versioon 5) Veekäitlusoperaator, tase 5 (versioon 6) Veekäitlusoperaator, tase 5 (versioon 7) Veetöötlusoperaator III (versioon 1) Veetöötlusoperaator III (versioon 2) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Veevarustus Veetöötlusoperaator 27 2008-11-21 2008-11-21 2012-12-31 III 3132 Jäätmepõletustehaste ja veepuhastusjaamade operaatorid 0711 Keemiatehnoloogia ja -protsessid 36 Veekogumine, -töötlus ja -varustus Välistorustiku lukksepp II Pipeline Fitter II 3 Välistorustiku lukksepp II (versioon 1) Välistorustiku lukksepp II (versioon 2) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Keskkonnatehnika Välistorustiku lukksepp 25 2008-05-27 2008-05-27 2012-05-26 II 7126 Torulukksepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Välistorustiku meister III Pipeline Foreman III 3 Välistorustiku meister III (versioon 1) Välistorustiku meister III (versioon 2) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Keskkonnatehnika Välistorustiku lukksepp 25 2008-05-27 2008-05-27 2012-05-26 III 7126 Torulukksepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Automaatik I Automatician I 3 Automaatik I (versioon 1) Automaatik I (versioon 2) Automaatik I (versioon 4) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Automaatik 27 2008-11-21 2008-11-21 2012-02-14 I 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0714 Elektroonika ja automaatika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Automaatik II Automatician II 3 Automaatik II (versioon 2) Automaatik II (versioon 4) Automaatik II (versioon 5) Automaatik-elektrik II (versioon 1) Automaatik, tase 4 (versioon 10) Automaatik, tase 4 (versioon 6) Automaatik, tase 4 (versioon 7) Automaatik, tase 4 (versioon 8) Automaatik, tase 4 (versioon 9) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Automaatik 20 2006-12-05 2006-12-05 2008-11-20 II 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0714 Elektroonika ja automaatika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Automaatik II Automatician II 4 Automaatik II (versioon 2) Automaatik II (versioon 3) Automaatik II (versioon 5) Automaatik-elektrik II (versioon 1) Automaatik, tase 4 (versioon 10) Automaatik, tase 4 (versioon 6) Automaatik, tase 4 (versioon 7) Automaatik, tase 4 (versioon 8) Automaatik, tase 4 (versioon 9) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Automaatik 27 2008-11-21 2008-11-21 2012-02-14 II 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0714 Elektroonika ja automaatika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Automaatik III Automatician III 3 Automaatik III (versioon 1) Automaatik III (versioon 2) Automaatik III (versioon 4) Automaatik-tehnik, tase 5 (versioon 5) Automaatik-tehnik, tase 5 (versioon 6) Automaatik-tehnik, tase 5 (versioon 7) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Automaatik 27 2008-11-21 2008-11-21 2012-02-14 III 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0714 Elektroonika ja automaatika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Elektrik I Electrician I 4 Elektrik I (versioon 1) Elektrik I (versioon 2) Elektrik I (versioon 3) Elektrik I (versioon 6) Sisetööde elektrik, tase 3 (versioon 5) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Elektrik 27 2008-11-21 2008-11-21 2012-12-06 I 3 3 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Elektrik II Electrician II 5 Elektrik II (versioon 1) Elektrik II (versioon 2) Elektrik II (versioon 3) Elektrik II (versioon 4) Elektrik II (versioon 7) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Elektrik 27 2008-11-21 2008-11-21 2012-12-06 II 3 3 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine 1 - 40 kV elektripaigaldised (sh liinid) Elektriajamid (sh tõste- ja transpordiajamid) Kuni 1 kV siseelektripaigaldised Kuni 1 kV väliselektripaigaldised (sh liinid) Releekaitse ja automaatika Side-, turva-, arvuti- ja teised nõrkvoolusüsteemid Üle 40 kV elektripaigaldised (sh liinid) Elektrik III Electrician III 4 Elektrik III (versioon 1) Elektrik III (versioon 2) Elektrik III (versioon 3) Elektrik III (versioon 6) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Elektrik 27 2008-11-21 2008-11-21 2012-12-06 III 4 4 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine 1 - 40 kV elektripaigaldised (sh liinid) Elektriajamid (sh tõste- ja transpordiajamid) Kuni 1 kV siseelektripaigaldised Kuni 1 kV väliselektripaigaldised (sh liinid) Kõrgtööd Releekaitse ja automaatika Side-, turva-, arvuti- ja teised nõrkvoolusüsteemid Üle 40 kV elektripaigaldised (sh liinid) Elektroonik I Electronic Fitter I 2 Elektroonik I (versioon 1) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Elektroonika Elektroonik 19 2006-06-09 2006-06-09 2007-06-09 I 7421 Elektroonikaseadmete mehaanikud ja hooldajad 0714 Elektroonika ja automaatika 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Elektroonik II Electronic Fitter II 2 Elektroonik II (versioon 1) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Elektroonika Elektroonik 19 2006-06-09 2006-06-09 2007-06-09 II 7421 Elektroonikaseadmete mehaanikud ja hooldajad 0714 Elektroonika ja automaatika 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Elektroonik III Electronics Technician III 2 Elektroonik III (versioon 1) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Elektroonika Elektroonik 19 2006-06-09 2006-06-09 2007-06-09 III 7421 Elektroonikaseadmete mehaanikud ja hooldajad 0714 Elektroonika ja automaatika 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Nõrkvoolusüsteemi paigaldaja I Weak Current Systems Installer I 2 Nõrkvoolusüsteemi paigaldaja I (versioon 1) Nõrkvoolusüsteemi paigaldaja I (versioon 3) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Elektrik 27 2008-11-21 2008-11-21 2012-05-16 I 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Nõrkvoolusüsteemi paigaldaja II Weak Current Systems Installer II 2 Nõrkvoolusüsteemi paigaldaja II (versioon 1) Nõrkvoolusüsteemi paigaldaja II (versioon 3) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Elektrik 27 2008-11-21 2008-11-21 2012-05-16 II 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Telekommunikatsioonisüsteemid kaablite paigaldamine, testimine, rikkeotsing ja rikete kõrvaldamine võrguseadmete paigaldamine, seadistamine, testimine lõppseadmete paigaldamine seadistamine testimine ja teenuste aktiveerimine dokumentatsiooni haldus, tüüpvormide täitmine Turvasüsteemid valvesüsteemid videosüsteemid läbipääsusüsteemid tuleohusüsteemid fonosüsteemid arvutisüsteemid Turvasüsteemide tehnik III Security and Fire Protection Systems Technician III 4 Turvasüsteemide tehnik III (versioon 1) Turvasüsteemide tehnik III (versioon 2) Turvasüsteemide tehnik III (versioon 3) Turvasüsteemide tehnik III (versioon 5) Turvasüsteemide tehnik, tase 5 (versioon 6) Turvasüsteemide tehnik, tase 5 (versioon 7) Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 (versioon 10) Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 (versioon 11) Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 (versioon 8) Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 (versioon 9) Fluoreeritud gaase sisaldavate gaaskustutussüsteemide paigaldamine ja hooldamine Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Turvasüsteemide tehnik 6 2011-05-26 2011-05-26 2012-12-31 III 5 5 3114 Elektroonikatehnikud 0714 Elektroonika ja automaatika 80 Turvatöö ja juurdlus Automaatsete tulekahju-signalisatsioonisüsteemide paigaldamine ja hooldamine Automaatsete tulekahju-signalisatsioonisüsteemide projekteerimine Gaaskustutussüsteemide paigaldamine ja hooldamine Gaaskustutussüsteemide projekteerimine Sprinkler- ja vahttulekustutussüsteemide paigaldamine ja hooldamine Sprinkler- ja vahttulekustutussüsteemide projekteerimine Valvesüsteemide paigaldamine ja hooldamine Valvesüsteemide projekteerimine Keemiaprotsesside operaator I Operator of chemical processes I 4 Keemiaprotsesside operaator I (versioon 3) Keemiaprotsesside operaator I (versioon 5) Keemilise protsessi operaator I (versioon 1) Keemilise protsessi operaator I (versioon 2) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Keemiatööstus Keemiaprotsesside operaator 27 2008-11-21 2008-11-21 2012-12-06 I 8131 Keemiatoodete seadmete ja masinate operaatorid 0711 Keemiatehnoloogia ja -protsessid 20 Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine Keemiaprotsesside operaator II Operator of chemical processes II 4 Keemiaprotsesside operaator II (versioon 3) Keemiaprotsesside operaator II (versioon 5) Keemiaprotsesside operaator, tase 4 (versioon 6) Keemiaprotsesside operaator, tase 4 (versioon 7) Keemiaprotsesside operaator, tase 4 (versioon 8) Keemiaprotsesside operaator, tase 4 (versioon 9) Keemilise protsessi operaator II (versioon 1) Keemilise protsessi operaator II (versioon 2) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Keemiatööstus Keemiaprotsesside operaator 27 2008-11-21 2008-11-21 2012-12-06 II 8131 Keemiatoodete seadmete ja masinate operaatorid 0711 Keemiatehnoloogia ja -protsessid 20 Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine Keemiaprotsesside operaator III Operator of chemical processes III 4 Keemiaprotsesside operaator III (versioon 3) Keemiaprotsesside operaator III (versioon 5) Keemiaprotsesside operaator, tase 5 (versioon 6) Keemiaprotsesside operaator, tase 5 (versioon 7) Keemiaprotsesside operaator, tase 5 (versioon 8) Keemilise protsessi operaator III (versioon 1) Keemilise protsessi operaator III (versioon 2) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Keemiatööstus Keemiaprotsesside operaator 27 2008-11-21 2008-11-21 2012-12-06 III 8131 Keemiatoodete seadmete ja masinate operaatorid 0711 Keemiatehnoloogia ja -protsessid 20 Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine Kaubakäsitleja II Handler II 3 Kaubakäsitleja II (versioon 1) Kaubakäsitleja II (versioon 2) Kaubakäsitleja II (versioon 4) Laotöötaja, tase 4 (versioon 5) Laotöötaja, tase 4 (versioon 6) Laotöötaja, tase 4 (versioon 7) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Laohoidja 23 2008-12-10 2008-12-10 2011-06-08 II 4321 Laoarvestuse kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Laborant II Laboratory assistant II 4 Laborant II (versioon 3) Laborant II (versioon 5) Labori assistent II (versioon 1) Labori assistent II (versioon 2) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Keemiatööstus Laborant 27 2008-11-21 2008-11-21 2012-12-06 II 3116 Keemiatööstuse tehnikud 0711 Keemiatehnoloogia ja -protsessid 20 Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine Laborant III Laboratory assistant III 2 Laborant III (versioon 1) Laborant III (versioon 3) Laborant, tase 4 (versioon 4) Laborant, tase 4 (versioon 5) Laborant, tase 4 (versioon 6) Laborant, tase 4 (versioon 7) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Keemiatööstus Laborant 27 2008-11-21 2008-11-21 2012-12-06 III 3116 Keemiatööstuse tehnikud 0711 Keemiatehnoloogia ja -protsessid 20 Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine Külmamehaanik I Refrigeration Mechanic I 4 Külmamehaanik A2, tase 3 (versioon 9) Külmamehaanik I (versioon 2) Külmamehaanik I (versioon 3) Külmamehaanik I (versioon 5) Külmamehaanik, tase 3 (versioon 6) Külmamehaanik, tase 3 (versioon 7) Külmamehaanik, tase 3 (versioon 8) Külmutusmehaanik I (versioon 1) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Külmatehnika Külmamehaanik 6 2011-05-26 2011-05-26 2012-12-06 I 3 3 7127 Kliima- ja külmutusseadmete mehaanikud 0713 Elektrienergia ja energeetika 33 Masinate ja seadmete remont ja paigaldus Sisaldab Komisjoni määruse (EÜ) 303/2008 II kategooriale vastavaid kutseoskusi. Määruse mõistes teha lubatud toimingud on kantud kutseregistri õiendile. Külmamehaanik II Refrigeration Mechanic II 4 Külmamehaanik A1, tase 4 (versioon 9) Külmamehaanik II (versioon 2) Külmamehaanik II (versioon 3) Külmamehaanik II (versioon 5) Külmamehaanik, tase 4 (versioon 6) Külmamehaanik, tase 4 (versioon 7) Külmamehaanik, tase 4 (versioon 8) Külmutusmehaanik II (versioon 1) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Külmatehnika Külmamehaanik 6 2011-05-26 2011-05-26 2012-12-06 II 4 4 7127 Kliima- ja külmutusseadmete mehaanikud 0713 Elektrienergia ja energeetika 33 Masinate ja seadmete remont ja paigaldus Sisaldab Komisjoni määruse (EÜ) 303/2008 I kategooriale vastavaid kutseoskusi. Määruse mõistes teha lubatud toimingud on kantud kutseregistri õiendile. Külmatehnik III Refrigeration Technician III 4 Külmatehnik III (versioon 2) Külmatehnik III (versioon 3) Külmatehnik III (versioon 5) Külmatehnika paigaldusjuht A1, tase 5 (versioon 9) Külmatehnika paigaldusjuht, tase 5 (versioon 6) Külmatehnika paigaldusjuht, tase 5 (versioon 7) Külmatehnika paigaldusjuht, tase 5 (versioon 8) Külmutustehnik III (versioon 1) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Külmatehnika Külmamehaanik 6 2011-05-26 2011-05-26 2012-12-06 III 5 5 7127 Kliima- ja külmutusseadmete mehaanikud 0713 Elektrienergia ja energeetika 33 Masinate ja seadmete remont ja paigaldus Sisaldab Komisjoni määruse (EÜ) 303/2008 I kategooriale vastavaid kutseoskusi. Määruse mõistes teha lubatud toimingud on kantud kutseregistri õiendile. Plastitöötluse operaator I Plastic machinery operator I 6 Plastitöötluse operaator I (versioon 1) Plastitöötluse operaator I (versioon 2) Plastitöötluse operaator I (versioon 3) Plastitöötluse operaator I (versioon 4) Plastitöötluse operaator I (versioon 5) Plastitöötluse operaator I (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Plastitöötlus Plastitöötluse operaator 6 2011-05-26 2011-05-26 2012-12-06 I 2 2 8142 Plasttoodete masinate operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 22 Kummi- ja plasttoodete tootmine Plastitöötluse operaator III Plastic machinery operator III 5 Plastitöötluse operaator III (versioon 1) Plastitöötluse operaator III (versioon 2) Plastitöötluse operaator III (versioon 3) Plastitöötluse operaator III (versioon 4) Plastitöötluse operaator III (versioon 6) Plastitöötluse operaator III (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Plastitöötlus Plastitöötluse operaator 5 2011-01-06 2011-01-06 2011-05-25 III 4 4 8142 Plasttoodete masinate operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 22 Kummi- ja plasttoodete tootmine Plastitöötluse operaator II Plastic machinery operator II 6 Plastitöötluse operaator II (versioon 1) Plastitöötluse operaator II (versioon 2) Plastitöötluse operaator II (versioon 3) Plastitöötluse operaator II (versioon 4) Plastitöötluse operaator II (versioon 5) Plastitöötluse operaator II (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Plastitöötlus Plastitöötluse operaator 6 2011-05-26 2011-05-26 2012-12-06 II 3 3 8142 Plasttoodete masinate operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 22 Kummi- ja plasttoodete tootmine Plastitöötluse operaator II Plastic machinery operator II 5 Plastitöötluse operaator II (versioon 1) Plastitöötluse operaator II (versioon 2) Plastitöötluse operaator II (versioon 3) Plastitöötluse operaator II (versioon 4) Plastitöötluse operaator II (versioon 6) Plastitöötluse operaator II (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Plastitöötlus Plastitöötluse operaator 5 2011-01-06 2011-01-06 2011-05-25 II 3 3 8142 Plasttoodete masinate operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 22 Kummi- ja plasttoodete tootmine Plastitöötluse operaator III Plastic machinery operator III 6 Plastitöötluse operaator III (versioon 1) Plastitöötluse operaator III (versioon 2) Plastitöötluse operaator III (versioon 3) Plastitöötluse operaator III (versioon 4) Plastitöötluse operaator III (versioon 5) Plastitöötluse operaator III (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Plastitöötlus Plastitöötluse operaator 6 2011-05-26 2011-05-26 2012-12-06 III 4 4 8142 Plasttoodete masinate operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 22 Kummi- ja plasttoodete tootmine Plastitöötluse seadistaja I Plastic mashinery installer I 5 Plastitöötluse seadistaja I (versioon 1) Plastitöötluse seadistaja I (versioon 2) Plastitöötluse seadistaja I (versioon 3) Plastitöötluse seadistaja I (versioon 4) Plastitöötluse seadistaja I (versioon 6) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Plastitöötlus Plastitöötluse seadistaja 5 2011-01-06 2011-01-06 2012-12-06 I 2 2 8142 Plasttoodete masinate operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 22 Kummi- ja plasttoodete tootmine Plastitöötluse seadistaja II Plastic mashinery installer II 4 Plastitöötluse seadistaja II (versioon 1) Plastitöötluse seadistaja II (versioon 2) Plastitöötluse seadistaja II (versioon 3) Plastitöötluse seadistaja II (versioon 5) Plastitöötluse seadistaja II (versioon 6) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Plastitöötlus Plastitöötluse seadistaja 27 2008-11-21 2008-11-21 2011-01-05 II 8142 Plasttoodete masinate operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 22 Kummi- ja plasttoodete tootmine Plastitöötluse seadistaja II Plastic mashinery installer II 5 Plastitöötluse seadistaja II (versioon 1) Plastitöötluse seadistaja II (versioon 2) Plastitöötluse seadistaja II (versioon 3) Plastitöötluse seadistaja II (versioon 4) Plastitöötluse seadistaja II (versioon 6) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Plastitöötlus Plastitöötluse seadistaja 5 2011-01-06 2011-01-06 2012-12-06 II 3 3 8142 Plasttoodete masinate operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 22 Kummi- ja plasttoodete tootmine Plastitöötluse seadistaja III Plastic mashinery installer III 5 Plastitöötluse seadistaja III (versioon 1) Plastitöötluse seadistaja III (versioon 2) Plastitöötluse seadistaja III (versioon 3) Plastitöötluse seadistaja III (versioon 4) Plastitöötluse seadistaja III (versioon 6) Plastitöötluse seadistaja, tase 4 (versioon 7) Plastitöötluse seadistaja, tase 4 (versioon 8) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Plastitöötlus Plastitöötluse seadistaja 5 2011-06-01 2011-06-01 2012-12-06 III 4 4 8142 Plasttoodete masinate operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 22 Kummi- ja plasttoodete tootmine Noorsootöötaja III Youth worker III 3 Noorsootöötaja III (versioon 1) Noorsootöötaja III (versioon 2) Noorsootöötaja III (versioon 5) Noorsootöötaja, tase 4 (versioon 4) Noorsootöötaja, tase 4 (versioon 6) Noorsootöötaja, tase 4 (versioon 7) Noorsootöötaja, tase 4 (versioon 8) Noorsootöötaja, tase 5 (versioon 10) Noorsootöötaja, tase 5 (versioon 9) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Noorsootöö Noorsootöötaja 14 2008-12-08 2008-12-08 2012-11-20 III 3412 Sotsiaaltöö keskastme spetsialistid 0922 Lastehoid ja teenused noortele 85 Haridus Noorsootöötaja IV Youth worker IV 3 Noorsootöötaja IV (versioon 1) Noorsootöötaja IV (versioon 2) Noorsootöötaja IV (versioon 5) Noorsootöötaja, tase 6 (versioon 10) Noorsootöötaja, tase 6 (versioon 4) Noorsootöötaja, tase 6 (versioon 6) Noorsootöötaja, tase 6 (versioon 7) Noorsootöötaja, tase 6 (versioon 8) Noorsootöötaja, tase 6 (versioon 9) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Noorsootöö Noorsootöötaja 14 2008-12-08 2008-12-08 2012-11-20 IV 2635 Sotsiaaltöötajad ja nõustajad 0922 Lastehoid ja teenused noortele 85 Haridus Noorsootöötaja V Youth worker V 3 Noorsootööjuht, tase 7 (versioon 9) Noorsootöötaja V (versioon 1) Noorsootöötaja V (versioon 2) Noorsootöötaja V (versioon 5) Noorsootöötaja, tase 7 (versioon 4) Noorsootöötaja, tase 7 (versioon 6) Noorsootöötaja, tase 7 (versioon 7) Noorsootöötaja, tase 7 (versioon 8) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Noorsootöö Noorsootöötaja 14 2008-12-08 2008-12-08 2012-11-20 V 2635 Sotsiaaltöötajad ja nõustajad 0922 Lastehoid ja teenused noortele 85 Haridus Kutseõpetaja III, EKR tase 5 Vocational teacher III, EstQF level 5 3 Kutseõpetaja III (versioon 1) Kutseõpetaja III (versioon 2) Kutseõpetaja III, EKR tase 5 (versioon 4) Kutseõpetaja, tase 5 (versioon 5) Kutseõpetaja, tase 5 (versioon 6) Kutseõpetaja, tase 5 (versioon 7) Kutseõpetaja, tase 5 (versioon 8) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Kutseõpetaja 5 2011-01-10 2011-01-10 2012-11-20 III 5 5 2320 Kutseõpetajad 0114 Aineõpetajate koolitus 85 Haridus Kutseõpetaja IV, EKR tase 6 Vocational teacher IV, EstQF level 6 3 Kutseõpetaja IV (versioon 1) Kutseõpetaja IV (versioon 2) Kutseõpetaja IV, EKR tase 6 (versioon 4) Kutseõpetaja, tase 6 (versioon 5) Kutseõpetaja, tase 6 (versioon 6) Kutseõpetaja, tase 6 (versioon 7) Kutseõpetaja, tase 6 (versioon 8) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Kutseõpetaja 5 2011-01-10 2011-01-10 2012-11-20 IV 6 6 2320 Kutseõpetajad 0114 Aineõpetajate koolitus 85 Haridus Kutseõpetaja V, EKR tase 7 Vocational teacher V, EstQF level 7 3 Kutseõpetaja V (versioon 1) Kutseõpetaja V (versioon 2) Kutseõpetaja V, EKR tase 7 (versioon 4) Kutseõpetaja, tase 7 (versioon 5) Kutseõpetaja, tase 7 (versioon 6) Kutseõpetaja, tase 7 (versioon 7) Kutseõpetaja, tase 7 (versioon 8) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Kutseõpetaja 5 2011-01-10 2011-01-10 2012-11-20 V 7 7 2320 Kutseõpetajad 0114 Aineõpetajate koolitus 85 Haridus Õpetaja V Teacher V 3 Õpetaja V (versioon 1) Õpetaja V (versioon 2) Õpetaja, tase 7 (versioon 10) Õpetaja, tase 7 (versioon 11) Õpetaja, tase 7 (versioon 12) Õpetaja, tase 7 (versioon 5) Õpetaja, tase 7 (versioon 6) Õpetaja, tase 7 (versioon 7) Õpetaja, tase 7 (versioon 8) Õpetaja, tase 7 (versioon 9) Õpetaja, tase 7-1 (versioon 4) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Õpetaja 3 2010-04-28 2010-04-28 2012-12-31 V 2330 Gümnaasiumiõpetajad 0113 Klassiõpetaja koolitus 85 Haridus Insener IV Engineer IV 3 Insener IV (versioon 1) Insener IV (versioon 2) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Insener 10 2006-01-25 2006-01-25 2011-01-25 IV 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Diplomeeritud insener V Diploma Engineer V 3 Diplomeeritud insener V (versioon 1) Diplomeeritud insener V (versioon 2) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Insener 10 2006-01-25 2006-01-25 2011-01-25 V 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Volitatud insener V Chartered Engineer V 3 Volitatud insener V (versioon 1) Volitatud insener V (versioon 2) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Insener 10 2006-01-25 2006-01-25 2011-01-25 V 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Väikelaevaehituse insener IV Small craft building engineer IV 3 Väikelaevaehituse insener IV (versioon 1) Väikelaevaehituse insener IV (versioon 2) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Väikelaevaehituse insener 4 2010-12-03 2010-12-03 2012-01-04 IV 7 7 2142 Ehitusinsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Biomeditsiiniinsener IV Biomedical Engineer IV 2 Biomeditsiiniinsener IV (versioon 1) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Biomeditsiiniinsener 4 2010-12-03 2010-12-03 2013-12-31 IV 6 6 2149 Tehnikateaduste tippspetsialistid, mujal liigitamata 0912 Meditsiin 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Diplomeeritud biomeditsiiniinsener V Diploma Biomedical Engineer V 2 Diplomeeritud biomeditsiiniinsener V (versioon 1) Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 (versioon 3) Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Biomeditsiiniinsener 4 2010-12-03 2010-12-03 2013-12-31 V 7 7 2149 Tehnikateaduste tippspetsialistid, mujal liigitamata 0912 Meditsiin 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Volitatud biomeditsiiniinsener V Chartered Biomedical Engineer V 2 Volitatud biomeditsiiniinsener V (versioon 1) Volitatud biomeditsiinitehnikainsener, tase 8 (versioon 3) Volitatud biomeditsiinitehnikainsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud biomeditsiinitehnikainsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud biomeditsiinitehnikainsener, tase 8 (versioon 6) Volitatud biomeditsiinitehnikainsener, tase 8 (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Biomeditsiiniinsener 5 2011-06-07 2011-06-07 2013-12-31 V 8 8 2149 Tehnikateaduste tippspetsialistid, mujal liigitamata 0912 Meditsiin 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Aktiivsed ja passiivsed implantaadid Anesteesia ja intensiivraviseadmed Biomaterjalid ja bioühilduvus Biomeditsiiniseadmete rakendus, paigaldus, hooldus ja remont Biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsikaalane koolitustegevus Biomeditsiinitehnika nukleaarmeditsiinis Biomeditsiinitehnikaga seotud normide arendamine Biomeditsiinitehnoloogiaga seotud protsesside ohjamine Biomehhaanika Biosensorid ja –muundurid Biosignaalide töötlus ja interpreteerimine, automaatdiagnostika Endoskoopiatehnika Hügieeni-, desinfitseerimise- ja sterilisatsioonitehnika Kiirgusfüüsika, kiirgusteraapia planeerimine, dosimeetria, kiirguskaitse Kirurgiaseadmed ja instrumendid Kujutise saamine ja töötlemine meditsiinis Kujutise saamine ja töötlemine meditsiinis, kiirgusfüüsika, dosimeetria ja kiirguskaitse Kvaliteedijuhtimine biomeditsiinitehnoloogias Laboritehnika meditsiinis või bioloogias Laserite kasutamine meditsiinis Meditsiinidiagnostikaseadmed Meditsiinigaasid ja gaasisüsteemid Meditsiiniinformaatika Meditsiinilised robotid ja manipulaatorid Meditsiininfosüsteemid Meditsiinitehnoloogia planeerimine, soetamine ja majandamine tervishoiuasutustes Mikro- ja nanotehnoloogia meditsiinis või bioloogias Raku ja koematerjalide inseneeria Taastusraviseadmed ja rehabilitatsioonitehnoloogia Tehisorganid Tehnika minimaalinvasiivses kirurgias Telemeditsiinitehnika Volitatud ehitusinsener V Chartered Civil Engineer V 4 Volitatud ehitusinsener V (versioon 1) Volitatud ehitusinsener V (versioon 2) Volitatud ehitusinsener V (versioon 3) Volitatud ehitusinsener V (versioon 6) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Ehitusinsener 5 2011-06-07 2011-06-07 2012-12-10 V 8 8 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Ehituskorraldus Ehitusmaterjalide tootmine Ehitusprojekti juhtimine Ehitiste haldamine Ehitusökonoomika Geotehnika Hüdrotehniline ehitus Küte ja ventilatsioon Maaparandusehitised Raudtee-ehitus Sillaehitus Tee-ehitus Veevarustus ja kanalisatsioon Üldehitus ehitamine ehitiste käitamine ehituskulude arvutus inseneride koolitus järelevalve konsulteerimine projekteerimine-konsulteerimine projektijuhtimine teehoole tehnosüsteemide käitamine uurimistöö Diplomeeritud ehitusinsener V Diploma Civil Engineer V 4 Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 1) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 2) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 3) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 6) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Ehitusinsener 4 2010-12-03 2010-12-03 2012-12-10 V 7 7 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Ehitusmaterjalide tootmine Hüdrotehniline ehitus Küte ja ventilatsioon Raudtee-ehitus Sillaehitus Tee-ehitus Veevarustus ja kanalisatsioon Üldehitus Ehitusinsener IV Civil Engineer IV 4 Ehitusinsener IV (versioon 1) Ehitusinsener IV (versioon 2) Ehitusinsener IV (versioon 3) Ehitusinsener IV (versioon 6) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 10) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 11) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 12) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 13) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 5) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 7) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 8) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 9) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 10) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 11) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 12) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 13) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 5) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 7) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 8) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 9) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 10) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 11) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 12) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 13) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 5) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 7) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 8) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 9) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 10) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 11) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 12) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 13) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 5) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 7) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 8) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Ehitusinsener 4 2010-12-03 2010-12-03 2012-12-10 IV 6 6 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Ehitusmaterjalide tootmine Hüdrotehniline ehitus Küte ja ventilatsioon Raudtee-ehitus Sillaehitus Tee-ehitus Veevarustus ja kanalisatsioon Üldehitus Elektriinsener IV Electrical Engineer IV 3 Elektriinsener IV (versioon 1) Elektriinsener IV (versioon 2) Elektriinsener, tase 6 (versioon 4) Elektriinsener, tase 6 (versioon 5) Elektriinsener, tase 6 (versioon 6) Elektriinsener, tase 6 (versioon 7) Elektriinsener, tase 6 (versioon 8) Elektriinsener, tase 6 (versioon 9) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Inseneride Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Inseneeria (energeetika) Elektriinsener 4 2010-12-03 2010-12-03 2013-12-31 IV 6 6 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Elektritootmine Elektriülekanne ja -jaotamine Diplomeeritud elektriinsener V Diploma Electrical Engineer V 3 Diplomeeritud elektriinsener V (versioon 1) Diplomeeritud elektriinsener V (versioon 2) Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 (versioon 9) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Inseneride Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Inseneeria (energeetika) Elektriinsener 4 2010-12-03 2010-12-03 2013-12-31 V 7 7 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Elektrimajanduse korraldus Elektritootmine Elektriülekanne ja -jaotamine ehitamine insenerikoolitus juhtimine ja korraldamine konsulteerimine paigaldamine projekteerimine projekti juhtimine teadus- ja arendustöö tehnojärelevalve tehnosüsteemide käitamine Volitatud elektriinsener V Chartered Electrical Engineer V 3 Volitatud elektriinsener V (versioon 1) Volitatud elektriinsener V (versioon 2) Volitatud elektriinsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud elektriinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud elektriinsener, tase 8 (versioon 6) Volitatud elektriinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud elektriinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud elektriinsener, tase 8 (versioon 9) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Inseneride Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Inseneeria (energeetika) Elektriinsener 5 2011-06-07 2011-06-07 2013-12-31 V 8 8 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Elektri ülekanne ja -jaotamine Elektrimajandus Elektrimajanduse korraldus Elektritootmine Elektrivõrgud ja -süsteemid Elektrotehnika Jõuelektroonika ehitamine insenerikoolitus juhtimine ja korraldamine konsulteerimine paigaldamine projekteerimine projekti juhtimine teadus- ja arendustöö tehnojärelevalve tehnosüsteemide käitamine Mehaanikainsener IV Mechanical Engineer IV 3 Mehaanikainsener IV (versioon 1) Mehaanikainsener IV (versioon 2) Mehaanikainsener, tase 6 (versioon 4) Mehaanikainsener, tase 6 (versioon 5) Mehaanikainsener, tase 6 (versioon 6) Mehaanikainsener, tase 6 (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Mehaanikainsener 4 2010-12-03 2010-12-03 2013-12-31 IV 6 6 2144 Mehaanikainsenerid 0715 Mehaanika ja metallitöö 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Masinaehitus Materjalitehnika Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 Engineer in Water Supply and Sewerage, level 6 11 Ehitusinsener IV (versioon 1) Ehitusinsener IV (versioon 2) Ehitusinsener IV (versioon 3) Ehitusinsener IV (versioon 4) Ehitusinsener IV (versioon 6) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 10) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 11) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 12) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 13) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 5) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 7) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 8) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 9) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 10) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 11) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 12) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 13) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 5) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 7) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 8) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 9) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 10) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 11) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 12) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 13) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 5) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 7) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 8) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 9) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 10) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 12) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 13) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 5) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 7) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 8) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 9) Hoone veevarustus ja kanalisatsioon Välisveevarustus ja kanalisatsioon Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener 18 2018-11-29 2018-11-29 2023-11-13 6 6 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Heiki Meos EstKonsult OÜ Ants Raja Ants Raja Ehituskorraldus FIE Andres Piirsalu OÜ Entec Eesti Andres Piir Projektbüroo KODA OÜ Peeter Parre IB Aksiaal OÜ Aleksander Grünstam Allux SG OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener (edaspidi VK insener) tegutseb spetsialistina hoonete veevarustuse ja kanalisatsiooni ning välisveevarustuse, väliskanalisatsiooni ehitiste ja -seadmete rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning veevarustus- ja kanalisatsiooniehitiste ning seadmete lammutamisel. VK inseneri ülesanne on ettenähtud tehniliste lahenduste väljatöötamine ja projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte, keskkonnahoidu, tööohutust ja töötervishoidu. VK insener teeb koostööd teiste sidusvaldkondade spetsialistidega. VK inseneri kutsealal on välja töötatud järgmised kutsestandardid: - Veevarustuse ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 - Diplomeeritud veevarustuse ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 - Volitatud veevarustuse ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 VK inseneri kutse koosneb kahest spetsialiseerumisest: 1) hoone veevarustus ja kanalisatsioon 2) välisveevarustus ja -kanalisatsioon Sõltuvalt spetsialiseerumisest on vajalik valida vähemalt üks järgnevatest ametialadest: 1) Hoone veevarustus ja -kanalisatsioon - hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitusprojekti koostamine - ehitusjuhtimine - ehitustegevuse juhtimine - omanikujärelevalve - hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitusprojekti ekspertiis - projekteerimise juhtimine¹ 2) Välisveevarustus ja -kanalisatsioon - välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni ehitusprojekti koostamine - ehitusjuhtimine - ehitustegevuse juhtimine - omanikujärelevalve - välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni ehitusprojekti ekspertiis - projekteerimise juhtimine¹ Veevarustuse ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 on spetsialist, kes vastutab nii iseenda kui enda poolt juhitud töörühma töö tulemuste eest. VK insener, tase 6 kutsetunnistus annab selle omanikule seadusest tulenevatel alustel õiguse tegutseda pädeva isikuna iseseisvalt ja omal vastutusel ainult järgnevalt kirjeldatud piirangute ulatuses: I HOONE VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI EHITUSPROJEKTI KOOSTAMINE Hooned (v.a. maa-aluse korrusega hooned) pindalaga kuni 1000 m², mis on ehitise kasutamise otstarbe² järgi - ühe korteriga elamud (kood 11100) - kahe korteriga elamud (kood 11210) - kolme või enama korteriga elamud (kood 11220) II VÄLISVEEVARUSTUSE JA -KANALISATSIOONI EHITUSPROJEKTI KOOSTAMINE a) Korterelamute (kood 11100, 11210 ja 11220) juurde kuuluvad kinnistusisesed torustikud ja seadmed (sh pumplad ja omapuhastid); b) Ühte (1) kinnistut teenindavad kinnistuvälised VK torustikud; c) Puurkaev-pumplad, mille projektikohane tootlikkus on alla 10 kuupmeetri ööpäevas ühe kinnisasja või kuni 50 inimese vajaduseks. III HOONE VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI EHITAMINE, EHITUSJUHTIMINE Kõik hooned köetava pinnaga kuni 10 000 m², välja arvatud: - hooned, mis arhitektuursest eripärast on jagatud kahte või enamasse veevarustuse rõhutsooni - veekeskused, ujulad - uurimis- ja teaduslaborid - tunnelid ja allmaarajatised - kõrgendatud tuleohuga hooned IV VÄLISVEEVARUSTUSE JA -KANALISATSIOONI EHITAMINE, EHITUSJUHTIMINE a) välisveevarustuse süsteemid (ka ühisveevärk), mille torustiku siseläbimõõt ei ületa 300mm; b) väliskanalisatsiooni süsteemid (ka ühiskanalisatsioon), mille torustiku läbimõõt ei ületa 1000 mm; c) reoveepuhastid koormusega kuni 5000 ie ning mis ei asu nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega alal; d) veetöötlusjaamad tootlikkusega kuni 2500 m³/d. V OMANIKUJÄRELEVALVE 1) Hoonesisene või selle juurde kuuluv veevarustuse ja kanalisatsioon Hooned (v.a. maa-aluse korrusega hooned) pindalaga kuni 1000 m², mis on ehitise kasutamise otstarbe¹ järgi - ühe korteriga elamud (kood 11100) - kahe korteriga elamud (kood 11210) - kolme või enama korteriga elamud (kood 11220) 2) Välisveevarustus ja -kanalisatsioon - Korterelamute (kood 11100, 11210 ja 11220) juurde kuuluvad kinnistusisesed torustikud ja seadmed (sh pumplad ja omapuhastid); - Ühte (1) kinnistut teenindavad kinnistuvälised VK torustikud; - Puurkaev-pumplad, mille projektikohane tootlikkus on alla 10 kuupmeetri ööpäevas ühe kinnisasja või kuni 50 inimese vajaduseks. VI HOONE VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI EHITUSPROJEKTI EKSPERTIIS Hooned (v.a. maa-aluse korrusega hooned) pindalaga kuni 1000 m², mis on ehitise kasutamise otstarbe¹ järgi - ühe korteriga elamud (kood 11100) - kahe korteriga elamud (kood 11210) - kolme või enama korteriga elamud (kood 11220) VII VÄLISVEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI EHITUSPROJEKTI EKSPERTIIS a) Korterelamute (kood 11100, 11210 ja 11220) juurde kuuluvad kinnistusisesed torustikud ja seadmed (sh pumplad ja omapuhastid); b) Ühte (1) kinnistut teenindavad kinnistuvälised VK torustikud; c) Puurkaev-pumplad, mille projektikohane tootlikkus on alla 10 kuupmeetri ööpäevas ühe kinnisasja või kuni 50 inimese vajaduseks. VII PROJKTEERIMISE JUHTIMINE Võrdne samal tasemel hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni (I) ning välisveevarustuse ja kanalisatsiooni (II) ehitusprojektide koostamise pädevusega. __________ ¹ - projekteerimise juhtimise tegevuse all peetakse silmas mitte kitsa eriala, vaid kogu tervikprojekti projekteerimise projektijuhtimist. ² - EVS-NE 1997-1 liigituse järgi. A.2.1 Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneri tööd läbiv kohustuslik kompetents 1. Kutse-eetika nõuete järgimine 2. Erialane enesearendamine 3. Meeskonnatöös osalemine, meeskonna juhtimine 4. Keskkonnahoidlikkuse ja energiatõhususe põhimõtete rakendamine 5. Valdkondlike teadmiste rakendamine töös 6. Digipädevus ja keeleoskus HOONE VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON A.2.2 Hoone veevarustus ja kanalisatsioon 1. Tööde juhtimine ja korraldamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Valminud tööde ja nende osade kvaliteedi kontrollimine 3. Valminud tööde kompleksse vastavuse ja sobivuse kontrollimine 4. Valminud tööde tellijale esitamise ja üleandmise korraldamine VÄLISVEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON A.2.3 Välisveevarustus ja kanalisatsioon 1. Tööde juhtimine ja korraldamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Valminud tööde ja nende osade kvaliteedi kontrollimine 3. Valminud tööde kompleksse vastavuse ja sobivuse kontrollimine 4. Valminud tööde tellijale esitamise ja üleandmise korraldamine A.2.4 Hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitusprojekti koostamine 1. Projekti koostamine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Tehniliste lahenduste kavandamine 4. Lähteandmete edastamine teistele projekti osapooltele 5. Seletuskirja koostamine 6. Hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni projekti koostamine ja vormistamine 7. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 8. Projekteerija järelevalve tegemine 9. Täiendavate dokumentide koostamine A.2.5 Välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni ehitusprojekti koostamine 1. Projekti koostamine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Tehniliste lahenduste kavandamine 4. Lähteandmete edastamine teistele projekti osapooltele 5. Seletuskirja koostamine 6. Välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni projekti koostamine ja vormistamine 7. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 8. Projekteerija järelevalve tegemine 9. Täiendavate dokumentide koostamine A.2.6 Ehitustegevuse juhtimine 1. Ehitustegevuse juhtimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Ehituspakkumise koostamine 3. Ehitamise kavandamine 4. Ehituse ressursside kavandamine 5. Alltööhangete korraldamine ja lepingute sõlmimine 6. Ehitustoodete hankimine 7. Ehitustegevuse korraldamine ehitustööde kestel 8. Kvaliteedikontrolli ja mõõdistustööde tegemise korraldamine 9. Objekti üleandmisdokumentatsiooni koostamine 10. Objekti üleandmise korraldamine A.2.7 Ehitusjuhtimine 1. Ehitusjuhtimine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Vajadusuuringu läbiviimine 3. Hanke ettevalmistamine ja hankedokumentatsiooni koostamine 4. Ehitise elutsükli kavandamine 5. Ehitusmaksumuse arvutamine 6. Projekteerimise ettevalmistamine ja tööde korraldamine 7. Projekteerijate valimine ja lepingute ettevalmistamine 8. Ehitustööde ettevalmistamine 9. Pakkumusdokumentatsiooni ettevalmistamine 10. Alltöövõtjate valimine 11. Ehitusprotsessi koordineerimine tellija esindajana 12. Objekti üleandmine ja kasutuselevõtmine 13. Garantiiperioodi toimingud A.2.8 Omanikujärelevalve 1. Omanikujärelevalve tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Järelevalveprogrammi koostamine 3. Ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimine 4. Ehitustegevuse lepingule vastavuse kontrollimine 5. Kvaliteedi vastavuse kontrollimine ja hindamine 6. Ohutusele vastavuse kontrollimine 7. Vajaliku dokumentatsiooni kontrollimine 8. Ehitise vastuvõtmine 9. Teavitustegevus 10. Ettepanekute tegemine A.2.9 Hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitusprojekti ekspertiis 1. Ehitusprojekti ekspertiisi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Projektiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Projekti mahulise vastavuse kontrollimine 4. Projekti lahenduste eesmärgile ja nõuetele vastavuse kontrollimine 5. Ekspertiisi aruande koostamine A.2.10 Välisveevarustuse ja kanalisatsiooni projekti ekspertiis 1. Välisveevarustuse ja kanalisatsiooni projekti ekspertiisi tegemine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Projektiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Projekti mahulise vastavuse kontrollimine 4. Projekti lahenduste eesmärgile ja nõuetele 5. Ekspertiisi aruande koostamine A.2.11 Projekteerimise juhtimine 1. Projekteerimislepingu ettevalmistamine 2. Projekteerimismeeskonna komplekteerimine 3. Infovahetuse korraldamine 4. Projekteerimise koordineerimine ja kvaliteedijuhtimine 5. Projekteerija järelevalve korraldamine Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka väliobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Üldjuhul rakenduskõrghariduse diplom või bakalaureusekraad veevarustuse ja kanalisatsiooni erialal või muul tehnilisel erialal, mille õpe sisaldab etteantud mahus erialaaineid. Lisaks kutse taotlemiseks ettenähtud mahus praktilist töökogemust ja läbitud täienduskoolitusi. Kõik nõuded on detailsemalt kirjas kutse andmise korra dokumentatsioonis. projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht, konsultant. Ehitusseadustik ja selle asjakohased rakendusaktid Muud erialased standardid, juhendmaterjalid ja normid Kutse saamiseks on vaja tõendada üldine (B.2.1) kompetents ja vähemalt ühe spetsialiseerumise (B.2.2. – B.2.3) juurde kuuluva üks või mitu valitavat kompetentsi (B.2.4 – B.2.11). Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneri tööd läbiv kohustuslik kompetents 7 Kutse saamiseks peab valima ühe spetsialiseerumise (B.2.2. – B.2.3). Kutse saamiseks peab tõendama vähemalt ühe valitavatest kompetentsidest (B.2.4 – B.2.11). Hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni projekti koostamine 6 Välisveevarustuse ja kanalisatsiooni projekti koostamine 6 Ehitustegevuse juhtimine 6 Ehitusjuhtimine 6 Omanikujärelevalve 6 Hoone veevarustuse ja kanalisatsiooniprojekti ekspertiis 6 Välisveevarustuse ja kanalisatsiooni projekti ekspertiis 6 Projekteerimise juhtimine 6 Diplomeeritud mehaanikainsener V Diploma Mechanical Engineer V 3 Diplomeeritud mehaanikainsener V (versioon 1) Diplomeeritud mehaanikainsener V (versioon 2) Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Mehaanikainsener 4 2010-12-03 2010-12-03 2013-12-31 V 7 7 2144 Mehaanikainsenerid 0715 Mehaanika ja metallitöö 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Masinaehitus Materjalitehnika Volitatud mehaanikainsener V Chartered Mechanical Engineer V 3 Volitatud mehaanikainsener V (versioon 1) Volitatud mehaanikainsener V (versioon 2) Volitatud mehaanikainsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud mehaanikainsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud mehaanikainsener, tase 8 (versioon 6) Volitatud mehaanikainsener, tase 8 (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Mehaanikainsener 5 2011-06-07 2011-06-07 2013-12-31 V 8 8 2144 Mehaanikainsenerid 0715 Mehaanika ja metallitöö 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Mehaanikainsener IV Mechanical Engineer IV 2 Mehaanikainsener IV (versioon 1) Mehaanikainsener IV (versioon 3) Mehaanikainsener, tase 6 (versioon 4) Mehaanikainsener, tase 6 (versioon 5) Mehaanikainsener, tase 6 (versioon 6) Mehaanikainsener, tase 6 (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Mehaanikainsener 15 2009-01-15 2009-01-15 2010-12-02 IV 2144 Mehaanikainsenerid 0715 Mehaanika ja metallitöö 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Põllumajandusinsener IV Agricultural Engineer IV 3 Põllumajandusinsener IV (versioon 1) Põllumajandusinsener IV (versioon 2) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Inseneride Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Inseneeria (põllumajandus) Põllumajandusinsener 4 2010-12-03 2010-12-03 2013-12-31 IV 6 6 2144 Mehaanikainsenerid 0522 Looduskeskkond ja elusloodus 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Diplomeeritud põllumajandusinsener V Diploma Agricultural Engineer V 3 Diplomeeritud põllumajandusinsener V (versioon 1) Diplomeeritud põllumajandusinsener V (versioon 2) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Inseneride Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Inseneeria (põllumajandus) Põllumajandusinsener 4 2010-12-03 2010-12-03 2013-12-31 V 7 7 2144 Mehaanikainsenerid 0522 Looduskeskkond ja elusloodus 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Volitatud põllumajandusinsener V Chartered Agricultural Engineer V 3 Volitatud põllumajandusinsener V (versioon 1) Volitatud põllumajandusinsener V (versioon 2) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Inseneride Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Inseneeria (põllumajandus) Põllumajandusinsener 5 2011-06-07 2011-06-07 2013-12-31 V 8 8 2144 Mehaanikainsenerid 0522 Looduskeskkond ja elusloodus 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Soojustehnikainsener IV Thermal Engineering Engineer IV 3 Soojusenergeetikainsener, tase 6 (versioon 4) Soojusenergeetikainsener, tase 6 (versioon 5) Soojusenergeetikainsener, tase 6 (versioon 6) Soojusenergeetikainsener, tase 6 (versioon 7) Soojusenergeetikainsener, tase 6 (versioon 8) Soojustehnikainsener IV (versioon 1) Soojustehnikainsener IV (versioon 2) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Inseneride Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Inseneeria (energeetika) Soojustehnikainsener 4 2010-12-03 2010-12-03 2013-12-31 IV 6 6 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kütused, kütusemajandus ja põletustehnika Soojusjõumasinad ja soojusjõuseadmed Soojusmajandus Soojustehnoloogia Soojusvarustus Diplomeeritud soojustehnikainsener V Diploma Thermal Engineering Engineer V 3 Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud soojustehnikainsener V (versioon 1) Diplomeeritud soojustehnikainsener V (versioon 2) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Inseneride Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Inseneeria (energeetika) Soojustehnikainsener 4 2010-12-03 2010-12-03 2013-12-31 V 7 7 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kütused, kütusemajandus ja põletustehnika Soojusjõumasinad ja soojusjõuseadmed Soojusmajandus Soojustehnoloogia Soojusvarustus Volitatud soojustehnikainsener V Chartered Thermal Engineering Engineer V 3 Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 (versioon 6) Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud soojustehnikainsener V (versioon 1) Volitatud soojustehnikainsener V (versioon 2) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Inseneride Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Inseneeria (energeetika) Soojustehnikainsener 5 2011-06-07 2011-06-07 2013-12-31 V 8 8 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kütused, kütusemajandus ja põletustehnika Soojusjõumasinad ja soojusjõuseadmed Soojusmajandus Soojustehnoloogia Soojusvarustus ehitamine energiamajanduse juhtimine hanketeenindus insenerikoolitus nõustamine paigaldamine ja tehnojärelvalve tehnosüsteemide käitamine tootearendus uurimis- ja arendustöö Autoinsener IV Automotive Engineer IV 3 Autoinsener IV (versioon 1) Autoinsener IV (versioon 2) Autoinsener, tase 6 (versioon 7) Autoinsener, tase 6 (versioon 4) Autoinsener, tase 6 (versioon 5) Autoinsener, tase 6 (versioon 6) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Autoinsener 4 2010-12-03 2010-12-03 2013-12-31 IV 6 6 2144 Mehaanikainsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Autode mehaanika Autode turundus Maanteetranspordi tehnoloogia Mootorsõiduki konstrueerimine Teadus- ja rakendusuuringud ning inseneride koolitus Diplomeeritud autoinsener V Diploma Automotive Engineer V 3 Diplomeeritud autoinsener V (versioon 1) Diplomeeritud autoinsener V (versioon 2) Diplomeeritud autoinsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud autoinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud autoinsener, tase 7 (versioon 6) Juhtiv autoinsener, tase 7 (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Autoinsener 4 2010-12-03 2010-12-03 2013-12-31 V 7 7 2144 Mehaanikainsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Autode mehaanika Autode turundus Liiklustehnika, sõidu ja liiklusohutus Maanteetranspordi tehnoloogia Mootorsõiduki konstrueerimine Teadus- ja rakendusuuringud ning inseneride koolitus autode töövahendite konstrueerimine ja katsetamine liiklustehnika, sõidu- ja tooteohutus, tehniline ekspertiis tootmise tehnoloogia projekteerimine ja tootmise korraldus liiklus- ja mootorsõiduki juhi koolitus ja täiendõpe uurimis- ja arendustöö Diplomeeritud autoinsener V Diploma Automotive Engineer V 2 Diplomeeritud autoinsener V (versioon 1) Diplomeeritud autoinsener V (versioon 3) Diplomeeritud autoinsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud autoinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud autoinsener, tase 7 (versioon 6) Juhtiv autoinsener, tase 7 (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Autoinsener 15 2009-01-15 2009-01-15 2010-12-02 V 2144 Mehaanikainsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Volitatud autoinsener V Chartered Automotive Engineer V 3 Vastutav autoinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud autoinsener V (versioon 1) Volitatud autoinsener V (versioon 2) Volitatud autoinsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud autoinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud autoinsener, tase 8 (versioon 6) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Autoinsener 5 2011-05-07 2011-05-07 2013-12-31 V 8 8 2144 Mehaanikainsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Autode turundus EL-i lepingud, normatiiv-, õigus- ja seadusloome Maanteetranspordi tehnoloogia Mootorsõiduki konstrueerimine Teadus- ja rakendusuuringud ning inseneride koolitus autode kasutamise, veondustehnoloogia projekteerimine ja süsteemikäitamine autode töövahendite, toodete konstrueerimine ja katsetamine inseneride koolitus, täiendõppe ja kutsekvalifikatsiooni korraldus konsultatsioon ja nõustamine korrashoiutehnoloogiaprojekteerimine ja tootmisekorraldus kvaliteeditehnika ja töökindluse analüüs ning arendus liiklus- ja mootorsõidukijuhi koolitus ja täiendõpe liikluskorralduse ja ohutusprogrammide projekteerimine ja rakendamine liiklustehnika, sõidu- ja tooteohutus, tehnoekspertiis sõidukite hooldusremonditehnoloogia projekteerimine ja töökorraldus liikluse keskkonnamõju hindamine ja ekspertiis tarneahela juhtimine liikluse reguleerimine ja järelevalve tootmise tehnoloogia projekteerimine ja tootmise korraldus turunduskeskkonna hindamine ja analüüs turundusstrateegia rakendamine uurimis- ja arendustöö Raudteeinsener IV Railway Engineer IV 3 Raudteeinsener IV (versioon 1) Raudteeinsener IV (versioon 2) Raudteeinsener, tase 6 (versioon 4) Raudteeinsener, tase 6 (versioon 5) Raudteeinsener, tase 6 (versioon 6) Raudteeinsener, tase 6 (versioon 7) Raudteeinsener, tase 6 (versioon 8) Transport ja Logistika Inseneride Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Inseneeria (transport) Raudteeinsener 4 2010-12-03 2010-12-03 2013-12-31 IV 6 6 2144 Mehaanikainsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Raudtee ja teemajandus Raudteeliiklus ja ohutus Raudteetranspordi tehnoloogia ja juhtimine Raudteeveerem ja veeremimajandus Diplomeeritud raudteeinsener V Diploma Railway Engineer V 3 Diplomeeritud raudteeinsener V (versioon 1) Diplomeeritud raudteeinsener V (versioon 2) Diplomeeritud raudteeinsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud raudteeinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud raudteeinsener, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud raudteeinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud raudteeinsener, tase 7 (versioon 8) Transport ja Logistika Inseneride Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Inseneeria (transport) Raudteeinsener 4 2010-12-03 2010-12-03 2013-12-31 V 7 7 2144 Mehaanikainsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Projektide juhtimine Raudtee ja teemajandus Raudteeautomaatika ja kommunikatsioonitehnika Raudteeliiklus ja ohutus Raudteetranspordi tehnoloogia ja juhtimine Raudteeveerem ja veeremimajandus ehitusjärelevalve konsultatsioon ja nõustamine raudtee reisiveo juhtimine inseneride koolitus, täiendõppe ja kutsekvalifikatsiooni korraldus Volitatud raudteeinsener V Chartered Railway Engineer V 3 Volitatud raudteeinsener V (versioon 1) Volitatud raudteeinsener V (versioon 2) Volitatud raudteeinsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud raudteeinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud raudteeinsener, tase 8 (versioon 6) Volitatud raudteeinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud raudteeinsener, tase 8 (versioon 8) Transport ja Logistika Inseneride Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Inseneeria (transport) Raudteeinsener 5 2011-06-07 2011-06-07 2013-12-31 V 8 8 2144 Mehaanikainsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs EL-i liiklusohutuse projektide juhtimine Raudtee ja teemajandus Raudteeautomaatika ja kommunikatsioonitehnika Raudteeliiklus ja ohutus Raudteetranspordi tehnoloogia ja juhtimine Raudteeveerem ja veeremimajandus infrastruktuurirajatiste hooldusremondisüsteemi projekteerimine, arendus ja käitamine inseneride koolitus, täiendõppe ja kutsekvalifikatsiooni korraldus konsultatsioon ja nõustamine raudtee ettevõtlustehnika planeerimine ja aruandlus teadus-, uurimis- ja arendustöö tehnoloogia ja andmepankade, telekommunikatsioonitehnika, registrite projekteerimine ja käitamine veondus-, side-, infotehnoloogia projekteerimine ja käitamine veondusstrateegia planeerimine Teedeinsener IV Road Engineer IV 3 Teedeinsener IV (versioon 1) Teedeinsener IV (versioon 2) Teedeinsener, tase 6 (versioon 10) Teedeinsener, tase 6 (versioon 11) Teedeinsener, tase 6 (versioon 4) Teedeinsener, tase 6 (versioon 5) Teedeinsener, tase 6 (versioon 6) Teedeinsener, tase 6 (versioon 7) Teedeinsener, tase 6 (versioon 8) Teedeinsener, tase 6 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Teedeehitus Teedeinsener 5 2010-12-03 2010-12-03 2013-12-31 IV 6 6 2142 Ehitusinsenerid 1041 Transporditeenused 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Keskkonnakaitse Liiklustehnika ja -ohutus Riiklik järelevalve Teede ja teerajatiste planeeringud ja ehitus Teedealased normatiivdokumendid Teedemajanduse ökonoomika Teehoiu tehnoloogia Teeprojektid ehitusjärelevalve projekteerimine teedeehitus Projektide juhtimine ehitusjärelevalve Teeprojekteerimine, koondprojektide koostamine, ekspertiis Diplomeeritud teedeinsener V Diploma Road Engineer V 3 Diplomeeritud teedeinsener V (versioon 1) Diplomeeritud teedeinsener V (versioon 2) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Teedeehitus Teedeinsener 5 2010-12-03 2010-12-03 2013-12-31 V 7 7 2142 Ehitusinsenerid 1041 Transporditeenused 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Keskkonnakaitse Liiklustehnika ja -ohutus Riiklik järelevalve Teede ja teerajatiste planeeringud ja ehitus Teedealased normatiivdokumendid Teedemajanduse ökonoomika Teehoiu tehnoloogia Teeprojektid projekteerimine teedeehitus teeprojektide ekspertiis Projektide juhtimine Teeprojekteerimine, koondprojektide koostamine, ekspertiis ehitusjärelevalve Volitatud teedeinsener V Chartered Road Engineer V 3 Volitatud teedeinsener V (versioon 1) Volitatud teedeinsener V (versioon 2) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 6) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Teedeehitus Teedeinsener 5 2011-06-07 2011-06-07 2013-12-31 V 8 8 2142 Ehitusinsenerid 1041 Transporditeenused 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Keskkonnakaitse Liiklustehnika ja -ohutus Riiklik järelevalve Teede ja teerajatiste planeeringud ja ehitus Teedealased normatiivdokumendid Teedemajanduse ökonoomika Teehoiu tehnoloogia Teeprojektid ehitusjärelevalve inseneride koolitus, täiendõppe ja kutsekvalifikatsiooni korraldus konsultatsioon ja nõustamine projekteerimine sildade projekteerimine sillaprojektide ja sildade ekspertiis teadus-, uurimis- ja arendustöö teedeehitus teeinfo- ja kommunikatsioonitehnoloogia, andmepankade, registrite projekteerimine, rakendamine ja haldamine teehoiutööd teeprojekteerimine, koondprojektide koostamine, ekspertiis teeprojektide ekspertiis Projektide juhtimine Teede ja raudtee-ehitus Transporditehnikainsener IV Engineer of Transport Engineering IV 3 Transporditehnikainsener IV (versioon 1) Transporditehnikainsener IV (versioon 2) Transport ja Logistika Inseneride Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Inseneeria (transport) Transporditehnikainsener 4 2010-12-03 2010-12-03 2013-12-31 IV 6 6 2144 Mehaanikainsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Liiklus- ja sõiduohutus Liiklustehnika Sõidukite mehaanika Diplomeeritud transporditehnikainsener V Diploma Engineer of Transport Engineering V 2 Diplomeeritud transporditehnikainsener V (versioon 1) Diplomeeritud transporditehnikainsener V (versioon 3) Transport ja Logistika Inseneride Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Inseneeria (transport) Transporditehnikainsener 14 2008-06-03 2008-06-03 2010-12-02 V 2144 Mehaanikainsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Diplomeeritud transporditehnikainsener V Diploma Engineer of Transport Engineering V 3 Diplomeeritud transporditehnikainsener V (versioon 1) Diplomeeritud transporditehnikainsener V (versioon 2) Transport ja Logistika Inseneride Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Inseneeria (transport) Transporditehnikainsener 4 2010-12-03 2010-12-03 2013-12-31 V 7 7 2144 Mehaanikainsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Liiklustehnika Liiklus- ja sõiduohutus Sõidukite mehaanika Volitatud transporditehnikainsener V Chartered Engineer of Transport Engineering V 3 Volitatud transporditehnikainsener V (versioon 1) Volitatud transporditehnikainsener V (versioon 2) Transport ja Logistika Inseneride Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Inseneeria (transport) Transporditehnikainsener 5 2011-07-06 2011-07-06 2013-12-31 V 8 8 2144 Mehaanikainsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Liiklustehnika Liiklus- ja sõiduohutus Sõidukite mehaanika erialane, valdkonna õigusloome hooldus-, remonditehnoloogia ja logistika väljatöötamine inseneride koolitus, täiendõppe ja kutsekvalifikatsiooni korraldus konsultatsioon ja nõustamine liiklustehnika, projekteerimine ja käitamine teadus-, uurimis- ja arendustöö transpordi järelevalve korraldamine transpordiseisundi, sõidukite tehniline ekspertiis transpordivahendite konstrueerimine ja katsetamine, tootmine transpordiökonoomika Siseriiklik ja rahvusvaheline transporditehnoloogia Lennundusinsener IV Aviation Engineer IV 2 Lennundusinsener IV (versioon 1) Lennundusinsener, tase 6 (versioon 3) Transport ja Logistika Inseneride Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Inseneeria (transport) Lennundusinsener 4 2010-12-03 2010-12-03 2013-12-31 IV 6 6 2144 Mehaanikainsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Avioonikaseadmed Lennuliiklusteenindus Lennunduse andmeside- ja infotöötlus Lennunduse side-, seire- ja navigatsiooniseadmed Õhusõiduki juhtimine Õhusõidukid ja mootorid inseneride koolitus, täiendõppe ja kutsekorraldus konsultatsioon, nõustamine Taimekasvataja, tase 4 Farm-worker, level 4 1 Taimekasvataja, tase 4 (versioon 2) Taimekasvataja, tase 4 (versioon 3) Taimekasvataja, tase 4 (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Looma- ja taimekasvatus. Põllumajandustehnika Taimekasvataja 11 2018-11-22 2018-11-22 2023-10-30 4 4 6111 Põllusaaduste ja köögiviljakasvatajad 0811 Põllundus ja loomakasvatus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Ann Riisenberg Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Marika Oeselg Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Külli Marrandi Järvamaa Kutsehariduskeskus Miralda Paivel Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Kaja Marrandi Järvamaa Kutsehariduskeskus Aive Kupp Järvamaa Kutsehariduskeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Taimekasvatuse põllumajandustöötaja on oskustöötaja, kes töötab iseseisvalt nii tava- kui mahepõllumajanduslikus ettevõttes. Tema põhilisteks tööülesanneteks on sööda varumine, põlluharimine, sh külvipinna ettevalmistamine, külvamine ning põllumajandusliku maa ja kultuuride hooldamine. Ta koristab ja säilitab saaki ning valmistab selle müügiks ette. Töötamine põllumajanduse tootmisettevõttes eeldab heade põllumajandustavade järgimist ja tegutsemist viisil, mis tagab ohutu toidu ja sööda tootmise. Taimekasvatuse põllumajanduse kutsealal on ka Taimekasvatustootja, tase 5 kutse. A.2.1 Põllu- ja rohumaakultuuride kasvatamine 1. Mullaproovide võtmine. 2. Viljavaheldusplaani koostamine. 3. Maa külviks ettevalmistamine. 4. Seemnete kvaliteedi hindamine. 5. Põllu- ja rohumaakultuuride külvamine. 6. Väetamine. 7. Kasvuaegsed hooldustööd. 8. Taimekaitsetööde tegemine. A.2.2 Põllukultuuride koristamine ja säilitamine 1. Küpsusfaasi hindamine, koristamine. 2. Saagi esmane töötlemine, hoiustamine ja säilitamine, proovide võtmine. A.2.2 Rohumaakultuuride koristamine ja säilitamine 1. Koresöödaks kasvatatavate rohumaakultuuride kasvufaasi hindamine ja tehnika seadistamine. 2. Koresööda valmistamine. 3. Koresööda ladustamine, proovide võtmine. A.2.2 Põllumajandusmasinate hooldamine ning remontimine 1. Põllumajandusmasinate ja -seadmete hooldamine. 2. Masinate ja seadmete ettevalmistamine hoiustamiseks või hooajatöödeks. 3. Tööseadmete kuluvosade seisundi määramine ja hindamine. 4. Põllumajandusmasina ja -seadme remontimine. Põllumajandustöötaja töö eeldab töötamist nii sise- kui välitingimustes, vajadusel ka puhkepäevadel ja riiklikel pühadel ning öisel ajal. Töös puututakse kokku erinevate allergeenidega (taimekaitsevahendid, tolm, pesu- ja desinfektsioonivahendid, jm). Põllumajandustöötaja töötab kutsealal kasutatavate põllumajandusmasinate, farmiseadmete ja –tarvikutega(sh infotehnoloogiline riist- ja tarkvara). Põllumajandustöötaja töö eeldab füüsilise koormuse taluvust, head füüsilist vormi ja tervist. Vajalikud on pingetaluvus, vastutus-, kohanemis- ja koostöövõime ning täpsus ja kohusetunne. 4. taseme põllumajandustöötajal on enamasti erialane kutsekeskharidus ja/või töökohal ning täiendõppes omandatud kutseoskused. Taimekasvataja. Taimekaitsevahenditega töötamine nõuab taimekaitsetunnistust vastavalt taimekaitseseadusele. Töötamine liikurmasinatega nõuab juhtimisõigust vastavalt liiklusseadusele. Kutse taotlemisel tuleb tõendata kõik kompetentsid. Põllu- ja rohumaakultuuride kasvatamine 4 Põllukultuuride koristamine ja säilitamine 4 Rohumaakultuuride koristamine ja säilitamine 4 Põllumajandusmasinate hooldamine ning remontimine 4 Taimekasvataja kutset läbiv kompetents 4 Taimekasvatustootja, tase 5 Farmer, level 5 1 Taimekasvatustootja, tase 5 (versioon 2) Taimekasvatustootja, tase 5 (versioon 3) Taimekasvatustootja, tase 5 (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Looma- ja taimekasvatus. Põllumajandustehnika Taimekasvataja 11 2018-11-22 2018-11-22 2023-10-30 5 5 6111 Põllusaaduste ja köögiviljakasvatajad 0811 Põllundus ja loomakasvatus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Ann Riisenberg Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Marika Oeselg Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Külli Marrandi Järvamaa Kutsehariduskeskus Miralda Paivel Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Kaja Marrandi Järvamaa Kutsehariduskeskus Aive Kupp Järvamaa Kutsehariduskeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Taimekasvatuse põllumajandustootja on erialase töökogemusega spetsialist, kes planeerib, analüüsib, korraldab ja vastutab taimekasvatusliku tava- ja mahetootmise eest. Ta toodab, esmatöötleb ja turustab põllumajandussaadusi. Tema peamisteks tööülesanneteks on ettevõtte tootmistegevuse kavandamine ja korraldamine, tootmismahtude ja tööjõu vajaduste planeerimine, tööde juhtimine, majandustegevuse üle arvestuse ja aruandluse pidamine, vajadusel ettevõtte esindamine ning klientide ja vahendajatega suhtlemine. Ta on kursis valdkonna arengutega ja on vajadusel valmis rakendama asjakohaseid muudatusi. Töötamine põllumajandustootjana eeldab tööd inimestega, organiseerides ja vastutades meeskonna töö eest. Töötamine põllumajanduse tootmisettevõttes eeldab heade põllumajandustavade järgimist ja tegutsemist viisil, mis tagab ohutu toidu ja sööda tootmise. Taimekasvatuse põllumajanduse kutsealal on ka Taimekasvataja, tase 4 kutse. A.2.1 Põllu- ja rohumaakultuuride kasvatamine 1. Mullaproovide võtmine. 2. Viljavaheldusplaani koostamine. 3. Maa külviks ettevalmistamine. 4. Seemnete kvaliteedi hindamine. 5. Põllu- ja rohumaakultuuride külvamine. 6. Väetamisplaani koostamine ning väetamise ja hooldustööde korraldamine 7. Taimekaitsetööde tegemine A.2.2 Põllukultuuride koristamine ja säilitamine 1. Küpsusfaasi hindamine, koristamine ja saagikuse määramine. 2. Saagi esmane töötlemine, hoiustamine ja säilitamine, proovide võtmine. A.2.3 Rohumaakultuuride koristamine ja säilitamine 1. Koresöödaks kasvatatavate rohumaakultuuride kasvufaasi hindamine ja tehnika seadistamine. 2. Koresööda valmistamine. 3. Koresööda ladustamine, proovide võtmine. A.2.4 Põllumajandusmasinate hooldamine ning remontimine 1. Põllumajandusmasinate ja -seadmete hooldamine. 2. Masinate ja seadmete ettevalmistamine hoiustamiseks või hooajatöödeks. 3. Tööseadmete kuluvosade seisundi määramine ja hindamine. 4. Põllumajandusmasina ja -seadme remontimine. A.2.5 Juhtimine ja majandamine 1. Tootmisprotsessi ja -ressursside kavandamine. 2. Personali juhtimine. 3. Aruannete koostamine. 4. Müügiprotsessi ja turundustegevuse kavandamine. 5. Äriplaani koostamine. Põllumajandustootja töö eeldab töötamist nii sise- kui välitingimustes, vajadusel ka puhkepäevadel ja riiklikel pühadel ning öisel ajal. Töös puututakse kokku erinevate allergeenidega (taimekaitsevahendid, tolm, pesu- ja desinfektsioonivahendid, jm). Põllumajandustootja töötab kutsealal kasutatavate põllumajandusmasinate, farmiseadmete ja –tarvikutega (sh infotehnoloogiline riist- ja tarkvara). Põllumajandustootja töö eeldab analüüsi- ja organiseerimisvõimet, füüsilise koormuse taluvust, head füüsilist vormi ja tervist. Vajalikud on pingetaluvus, vastutus-, kohanemis- ja koostöövõime ning täpsus ja kohusetunne. 5. taseme põllumajandustootjal on üldjuhul erialane kutseharidus või kõrgharidus või töökohal või täiendusõppes omandatud kutseoskused ning töökogemus. Taimekasvatusspetsialist, agronoom, talunik. Taimekaitsevahenditega töötamine nõuab taimekaitsetunnistust vastavalt taimekaitseseadusele. Töötamine liikurmasinatega nõuab juhtimisõigust vastavalt liiklusseadusele. Kutse taotlemisel tuleb tõendata kõik kompetentsid. Põllu- ja rohumaakultuuride kasvatamine 5 Põllukultuuride koristamine ja säilitamine 5 Rohumaakultuuride koristamine ja säilitamine 5 Põllumajandusmasinate hooldamine ning remontimine 5 Juhtimine ja majandamine 5 Taimekasvatustootja kutset läbiv kompetents 5 Loomakasvatustöötaja, tase 3 Farm-worker, level 3 8 Loomakasvatustöötaja, tase 3 (versioon 10) Loomakasvatustöötaja, tase 3 (versioon 9) Põllumajandustöötaja I (versioon 1) Põllumajandustöötaja I (versioon 2) Põllumajandustöötaja I (versioon 3) Põllumajandustöötaja I (versioon 4) Põllumajandustöötaja I (versioon 5) Põllumajandustöötaja, tase 3 (versioon 6) Põllumajandustöötaja, tase 3 (versioon 7) Hobusekasvatustöötaja, tase 3 Karusloomakasvatustöötaja, tase 3 Lamba- ja kitsekasvatustöötaja, tase 3 Linnukasvatustöötaja, tase 3 Seakasvatustöötaja, tase 3 Veisekasvatustöötaja, tase 3 Lüpsja, tase 3 Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Looma- ja taimekasvatus. Põllumajandustehnika Loomakasvataja 11 2018-11-22 2018-11-22 2019-05-30 3 3 6121 Loomakasvatajad 0811 Põllundus ja loomakasvatus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Keelte oskustasemete kirjeldused Ann Riisenberg Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Liia Taaler Eesti Karusloomakasvatajate Aretusühing Marika Oeselg Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Külli Marrandi Järvamaa Kutsehariduskeskus Eve Alekand Eve Tehtud OÜ, linnukasvataja Liilia Tali Eesti Lamba- ja Kitsekasvajate Liit Katrin Tambet Eesti Lamba- ja Kitsekasvajate Liit Aino Aringo Eesti Tõusigade Aretusühistu Tanel-Taavi Bulitko Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu Miralda Paivel Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Kaja Marrandi Järvamaa Kutsehariduskeskus Aive Kupp Järvamaa Kutsehariduskeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. 3. taseme looma-või linnukasvatustöötaja põhiliseks tööülesandeks on loomade või lindude heaolu tagamine. Ta töötab iseseisvalt temale etteantud tootmislõigus ja omab algteadmisi põllumajandusloomadest ja farmitehnikast. Ta hooldab loomi või linde ja täidab muid liigispetsiifilisi tööülesandeid, nt lüpsmine, karjatamine, pügamine, karusloomade nahastamine. Loomakasvatuse kutsealal on ka Loomakasvataja, tase 4 ja Loomakasvatustootja, tase 5 kutsed. A.2.1 Loomade või lindude hooldamine 1. Looma/linnu üldise heaolu jälgimine, hindamine ja hooldamine. 2. Looma/linnu grupeerimine ja/või ümberpaigutamine. 3. Looma/linnu igapäevane vaatlemine. 4. Looma/linnu puhastamine. 5. Loomade sõrgade hooldusvärkimine ja küüniste korrastamine. 6. Farmiseadmete töökorras oleku kontrollimine ja hooldamine. A.2.2 Loomade või lindude söötmine 1. Toitumuse ja söömuse hindamine. 2. Sööda ladustamine ja kvaliteedi hindamine. 3. Söötmisala ja -vahendite puhastamine. 4. Söötmine ja jootmine. 5. Söötmis- ja jootmisseadmete töökorras oleku kontrollimine ja hooldamine. A.2.3 Loomade või lindude tervisliku seisundi jälgimine ja ravi loomaarsti juhendamisel 1. Looma või linnu üldise tervisliku seisundi hindamine. 2. Haige looma ja linnu ravimine ning hooldamine. 3. Lõpnud looma või linnu kahjutustamine. Veisekasvatus A.2.4 Veiste taastootmine 1. Inna avastamine. 2. Veise seemendamiseks või paaritamiseks ettevalmistamine. 3. Tiinuse kontrollimine. 4. Veise poegimise jälgimine ja abistamine. 5. Poeginud veise ja vastsündinud vasika tervislikku seisundi ning käitumise jälgimine. 6. Ternespiima käsitlemine. 7. Lihaveiste noorloomade võõrutamine. A.2.5 Lüpsmine 1. Lüpsiinventari ja piimajahuti lüpsiks ettevalmistamine. 2. Loomade lüpsialale ja -alalt suunamine. 3. Udara ettevalmistamine lüpsiks. 4. Loomade lüpsmine. 5. Lüpsinventari ja lüpsiala puhastamine. 6. Kinnisloomade grupeerimine. Seakasvatus A.2.6 Sigade taastootmine 1. Indleva emise avastamine. 2. Emise paarituseks või seemenduseks ettevalmistamine. 3. Paaritamisel ja seemendamisel abistamine. 4. Emise tiinuse määramine. 5. Poegimise ettevalmistamine. 6. Järglase identifitseerimine. 7. Poeginud emise ja vastsündinud tervislikku seisundi ning käitumise jälgimine. 8. Ternespiima olemasolu ja selle kättesaadavuse kontrollimine. 9. Põrsaste hooldamine. 10. Põrsaste võõrutamine. Lamba- ja kitsekasvatus A.2.7 Lammaste ja kitsede taastootmine 1. Paaritusgruppide moodustamine. 2. Poegimisala ettevalmistamine. 3. Poegimise jälgimine ja abistamine. 4. Poeginud ute või kitse ja vastsündinu tervisliku seisundi ja käitumise jälgimine. 5. Tallede registreerimine ja märgistamine. 6. Võõrutamine. A.2.8 Lamba- ja kitsesaaduste tootmine 1. Lammaste pügamine. 2. Villa sorteerimine ja pakendamine. 3. Lamba- või kitsenaha parkimiseks ettevalmistamine. 4. Piimalammaste ja -kitsede lüpsmine. Hobusekasvatus A.2.9 Hobuste taastootmine 1. Inna avastamine ja abistamine paaritusel või seemendusel. 2. Poegimiseelse seisundi tuvastamine ja abistamine sünnitusel. 3. Varssade esmane hooldamine. 4. Varssunud märade hooldamine tervisliku seisundi jälgimine. 5. Varsaga märade talutamine ja sotsialiseerimine. 6. Võõrutamine. Linnukasvatus A.2.10 Linnusaaduste tootmine 1. Munade kogumine ja müügiks ettevalmistamine. 2. Sulgede puhastamine, pesemine, kuivatamine, sorteerimine ja pakendamine Karusloomakasvatus A.2.11 Karusloomade taastootmine 1. Indlevate karusloomade tuvastamine ja paaritamise/seemendamise ettevalmistamine. 2. Poegimise kavandamine. 3. Poegimise jälgimine ja abistamine. 4. Sündinud poegade, hukkude ja surnultsündide registreerimine ning ümberpaigutamine ja märgistamine. 5. Pesakonna tervisliku seisundi ja käitumise jälgimine. 6. Võõrutamine A.2.12 Loomade karjatamine 1. Aedade rajamine ja nende korrasoleku kontrollimine. 2. Karja jälgimine ja ajamine. 3. Söötmine ja jootmine karjatamisel. 4. Karjamaade seisukorra jälgimine ning hooldamine. 5. Karja järelevalve karjatamisel. Põllumajandustöötaja töö eeldab töötamist nii sise- kui välitingimustes, vajadusel ka puhkepäevadel ja riiklikel pühadel ning öisel ajal. Töös puututakse kokku erinevate allergeenidega (loomade karvad, söödad, tolm, pesu- ja desinfektsioonivahendid, ravimid jm). Põllumajandustöötaja töötab kutsealal kasutatavate farmiseadmete ja -tarvikutega (sh infotehnoloogiline riist- ja tarkvara). Loomakasvatustöötaja töö eeldab füüsilise koormuse taluvust, head füüsilist vormi ja tervist. Vajalikud on pingetaluvus, vastutus-, kohanemis- ja koostöövõime ning täpsus ja kohusetunne. Loomakasvatustöötaja kutseoskused on enamasti omandatud töökohal või kutse- või täiendusõppes. Talitaja, karjatalitaja, karjak, lüpsja. Töötamine liikurmasinatega nõuab juhtimisõigust vastavalt liiklusseadusele. Töötamine loomadega nõuab tervisetõendit vastavalt loomatauditõrje seadusele. Veisekasvatustöötaja kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.3, spetsialiseerumisega seotud kompetentsid B.2.4-B.2.5, valitav kompetents B.2.12 ja läbiv kompetents B.2.13. Seakasvatustöötaja kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.3, spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.6 ja läbiv kompetents B.2.13. Lamba- ja kitsekasvatustöötaja kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.3, spetsialiseerumisega seotud kompetentsid B.2.7-B.2.8, valitav kompetents B.2.12 ja läbiv kompetents B.2.13. Hobusekasvatustöötaja kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.3, spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.9, valitav kompetents B.2.12 ja läbiv kompetents B.2.13. Linnukasvatustöötaja kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.3, spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.10 ja läbiv kompetents B.2.13. Karusloomakasvatustöötaja kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.3, spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.11 ja läbiv kompetents B.2.13. Lüpsja, tase 3 osakutse taotlemisel tuleb tõendada kompetents B.2.5 ja läbiv kompetents B.2.13. Loomade või lindude hooldamine 3 Loomade või lindude söötmine 3 Loomade või lindude tervisliku seisundi jälgimine ja ravi loomaarsti juhendamisel 3 Põllumajandusmasinate hooldamine ning remontimine 3 Veisekasvatustöötaja kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.4-B.2.5. Seakasvatustöötaja kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetents B.2.6. Lamba- ja kitsekasvatustöötaja kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.7-B.2.8. Hobusekasvatustöötaja kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetents B.2.9. Linnukasvatustöötaja kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetents B.2.10. Karusloomakasvatustöötaja kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetents B.2.11. Valitav kompetents B.2.12 tuleb lisaks tõendada veisekasvatusele, lamba- ja kitsekasvatusele ning hobusekasvatusele spetsialiseerumisel, samuti lüpsja osakutse taotlemisel. Loomade karjatamine 3 Loomakasvatustöötaja kutset läbiv kompetents 3 Loomakasvataja, tase 4 Farm worker, level 4 8 Loomakasvataja, tase 4 (versioon 10) Loomakasvataja, tase 4 (versioon 9) Põllumajandustöötaja II (versioon 1) Põllumajandustöötaja II (versioon 2) Põllumajandustöötaja II (versioon 3) Põllumajandustöötaja II (versioon 4) Põllumajandustöötaja II (versioon 5) Põllumajandustöötaja, tase 4 (versioon 6) Põllumajandustöötaja, tase 4 (versioon 7) Hobusekasvataja, tase 4 Karusloomakasvataja, tase 4 Küülikukasvataja, tase 4 Lamba- ja kitsekasvataja, tase 4 Linnukasvataja, tase 4 Seakasvataja, tase 4 Veisekasvataja, tase 4 Lüpsja, tase 4 Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Looma- ja taimekasvatus. Põllumajandustehnika Loomakasvataja 11 2018-11-22 2018-11-22 2019-05-30 4 4 6121 Loomakasvatajad 0811 Põllundus ja loomakasvatus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Ann Riisenberg Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Liia Taaler Eesti Karusloomakasvatajate Aretusühing Marika Oeselg Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Külli Marrandi Järvamaa Kutsehariduskeskus Eve Alekand Eve Tehtud OÜ, linnukasvataja Liilia Tali Eesti Lamba- ja Kitsekasvajate Liit Katrin Tambet Eesti Lamba- ja Kitsekasvajate Liit Aino Aringo Eesti Tõusigade Aretusühistu Tanel-Taavi Bulitko Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu Miralda Paivel Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Kaja Marrandi Järvamaa Kutsehariduskeskus Aive Kupp Järvamaa Kutsehariduskeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. 4. taseme looma-või linnukasvataja on oskustöötaja, kes töötab iseseisvalt nii tava- kui mahepõllumajanduslikus ettevõttes. Tema põhilisteks tööülesanneteks on loomade heaolu ja tervisliku seisundi jälgimine, nende hooldamine ja söötmine, osalemine loomade taastootmisega seotud töödel ning loomakasvatussaaduste tootmine. Töötamine põllumajanduse tootmisettevõttes eeldab heade põllumajandustavade järgimist ja tegutsemist viisil, mis tagab ohutu toidutootmise. Loomakasvatuse kutsealal on ka Loomakasvatustöötaja, tase 3 ja Loomakasvatustootja, tase 5 kutsed. A.2.1 Loomade või lindude hooldamine 1. Looma/linnu üldise heaolu jälgimine, hindamine ja hooldamine. 2. Looma/linnu grupeerimine ja/või ümberpaigutamine. 3. Looma/linnu igapäevane vaatlemine. 4. Looma/linnu puhastamine. 5. Loomade sõrgade hooldusvärkimine ja küüniste korrastamine. 6. Farmiseadmete töökorras oleku kontrollimine ja hooldamine. A.2.2 Loomade või lindude söötmine 1. Toitumuse ja söömuse hindamine. 2. Sööda ladustamine ja kvaliteedi hindamine. 3. Söötmisala ja -vahendite puhastamine. 4. Söötmine ja jootmine. 5. Söötmis- ja jootmisseadmete töökorras oleku kontrollimine ja hooldamine. A.2.3 Loomade või lindude tervisliku seisundi jälgimine ja ravi loomaarsti juhendamisel 1. Looma või linnu üldise tervisliku seisundi hindamine. 2. Haige looma ja linnu ravimine ning hooldamine. 3. Lõpnud looma või linnu kahjutustamine. Veisekasvatus A.2.4 Veiste taastootmine 1. Inna avastamine. 2. Veise seemendamiseks või paaritamiseks ettevalmistamine. 3. Tiinuse kontrollimine. 4. Veise poegimise jälgimine ja abistamine. 5. Poeginud veise ja vastsündinud vasika tervislikku seisundi ning käitumise jälgimine. 6. Ternespiima käsitlemine. 7. Lihaveiste noorloomade võõrutamine. A.2.5 Lüpsmine 1. Lüpsiinventari ja piimajahuti lüpsiks ettevalmistamine. 2. Loomade lüpsialale ja -alalt suunamine. 3. Udara ettevalmistamine lüpsiks. 4. Loomade lüpsmine. 5. Lüpsinventari ja lüpsiala puhastamine. 6. Lüpsiroboti tööprotsessi jälgimine ja puhastamine. 7. Looma kinnisperioodile jätmine ja grupeerimine Seakasvatus A.2.6 Sigade taastootmine 1. Aretusloomade valimine. 2. Indleva emise avastamine. 3. Emise paarituseks või seemenduseks ettevalmistamine. 4. Paaritamine ja seemendamine. 5. Emise tiinuse määramine. 6. Poegimise ettevalmistamine. 7. Poegimise jälgimine ja abistamine. 8. Järglase identifitseerimine. 9. Poeginud emise ja vastsündinud tervislikku seisundi ning käitumise jälgimine. 10. Ternespiima olemasolu ja selle kättesaadavuse kontrollimine. 11. Sündinud põrsaste, hukkunud ja surnultsündide registreerimine. 12. Ammemiste ja kasuemade valimine. 13. Põrsaste hooldamine. 14. Põrsaste võõrutamine. Lamba- ja kitsekasvatus A.2.7 Lammaste ja kitsede taastootmine 1. Paaritusgruppide moodustamine. 2. Poegimisala ettevalmistamine. 3. Poegimise jälgimine ja abistamine. 4. Poeginud ute või kitse ja vastsündinu tervisliku seisundi ja käitumise jälgimine. 5. Amme ja/või kasuema valimine. 6. Tallede registreerimine ja märgistamine. 7. Võõrutamine. A.2.8 Lamba- ja kitsesaaduste tootmine 1. Lammaste pügamine. 2. Villa sorteerimine ja pakendamine. 3. Lamba- või kitsenaha parkimiseks ettevalmistamine. 4. Piimalammaste ja -kitsede lüpsmine. Hobusekasvatus A.2.9 Hobuste taastootmine 1. Inna avastamine ja abistamine paaritusel või seemendusel. 2. Poegimiseelse seisundi tuvastamine ja abistamine sünnitusel. 3. Varssade esmane hooldamine. 4. Varssunud märade hooldamine tervisliku seisundi jälgimine. 5. Varsaga märade talutamine ja sotsialiseerimine. 6. Võõrutamine. Linnukasvatus A.2.10 Lindude taastootmine 1. Lindude kunstlik seemendamine . 2. Haudemunade kogumine ja ettevalmistamine hautamiseks. 3. Haude- ja koorumiskappide töö jälgimine. 4. Tibude korjamine ja transpordiks ettevalmistamine. 5. Munemise jõudluskontroll. 6. Tibude ja noorte sugulindude kasvamise jälgimine. A.2.11 Linnusaaduste tootmine 1. Lindude hukkamisele saatmise korraldamine 2. Munade kogumine ja müügiks ettevalmistamine. 3. Sulgede puhastamine, pesemine, kuivatamine, sorteerimine ja pakendamine. Küülikukasvatus A.2.12 Küülikusaaduste toomine 1. Loomade väljavalimine nahastamiseks. 2. Nahastuse ruumide ettevalmistamine. 3. Looma tapmine. 4. Nahastamine ja nahkade puhastamine. 5. Naha esmane töötlemine, sorteerimine ja pakendamine. 6. Küülikute lihakehade töötlemine ja müügiks ettevalmistamine. Karusloomakasvatus A.2.13 Karusloomade taastootmine 1. Aretusplaani koostamine ja paarituse korraldamine. 2. Indlevate karusloomade tuvastamine ja paaritamise/seemendamise ettevalmistamine. 3. Poegimise kavandamine. 4. Poegimise jälgimine ja abistamine. 5. Sündinud poegade, hukkude ja surnultsündide registreerimine ning ümberpaigutamine ja märgistamine. 6. Pesakonna tervisliku seisundi ja käitumise jälgimine. 7. Võõrutamine A.2.14 Karusloomasaaduste toomine 1. Loomade väljavalimine nahastamiseks. 2. Nahastuse ruumide ettevalmistamine. 3. Looma tapmine. 4. Nahastamine ja nahkade puhastamine. 5. Naha esmane töötlemine, sorteerimine ja pakendamine. A.2.15 Loomade karjatamine 1. Aedade rajamine ja nende korrasoleku kontrollimine. 2. Karja jälgimine ja ajamine. 3. Söötmine ja jootmine karjatamisel. 4. Karjamaade seisukorra jälgimine ning hooldamine. 5. Karja järelevalve karjatamisel. Põllumajandustöötaja töö eeldab töötamist nii sise- kui välitingimustes, vajadusel ka puhkepäevadel ja riiklikel pühadel ning öisel ajal. Töös puututakse kokku erinevate allergeenidega (loomade karvad, söödad, tolm, pesu- ja desinfektsioonivahendid, ravimid jm). Põllumajandustöötaja töötab kutsealal kasutatavate farmiseadmete ja –tarvikutega (sh infotehnoloogiline riist- ja tarkvara). Põllumajandustöötaja töö eeldab füüsilise koormuse taluvust, head füüsilist vormi ja tervist. Vajalikud on pingetaluvus, vastutus-, kohanemis- ja koostöövõime ning täpsus ja kohusetunne. 4. taseme loomakasvataja on enamasti erialane kutsekeskharidus ja/või töökohal ning täiendõppes omandatud kutseoskused. Veisekasvataja, seakasvataja, lambakasvataja, kitsekasvataja, karusloomakasvataja, linnukasvataja, hobusekasvataja, hobuhooldaja. Töötamine liikurmasinatega nõuab juhtimisõigust vastavalt liiklusseadusele. Töötamine loomadega nõuab tervisetõendit vastavalt loomatauditõrje seadusele. Veisekasvataja kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.3, spetsialiseerumisega seotud kompetentsid B.2.4-B.2.5, valitav kompetents B.2.15 ja läbiv kompetents B.2.16. Seakasvataja kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.3, spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.6 ja läbiv kompetents B.2.16. Lamba- ja kitsekasvataja kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.3, spetsialiseerumisega seotud kompetentsid B.2.7-B.2.8, valitav kompetents B.2.15 ja läbiv kompetents B.2.16. Hobusekasvataja kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.3, spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.9, valitav kompetents B.2.15 ja läbiv kompetents B.2.16. Linnukasvataja kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.3, spetsialiseerumisega seotud kompetentsid B.2.10-B.2.11 ja läbiv kompetents B.2.16. Küülikukasvataja kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.3, spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.12 ja läbiv kompetents B.2.16. Karusloomakasvataja kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.3, spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.13-B.2.14 ja läbiv kompetents B.2.16. Lüpsja, tase 4 osakutse taotlemisel tuleb tõendada kompetents B.2.5 ja läbiv kompetents B.2.16. Loomade või lindude hooldamine 4 Loomade või lindude söötmine 4 Loomade või lindude tervisliku seisundi jälgimine ja ravi loomaarsti juhendamisel 4 Veisekasvataja kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.4-B.2.5. Seakasvataja kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetents B.2.6. Lamba- ja kitsekasvataja kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.7-B.2.8. Hobusekasvataja kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetents B.2.9. Linnukasvataja kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetents B.2.10-B.2.11. Küülikukasvataja kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetents B.2.12. Karusloomakasvataja kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetents B.2.13-B.2.14. Valitav kompetents B.2.15 tuleb lisaks tõendada veisekasvatusele, lamba- ja kitsekasvatusele ning hobusekasvatusele spetsialiseerumisel, samuti lüpsja osakutse taotlemisel. Loomade karjatamine 4 Loomakasvataja kutset läbiv kompetents 4 Loomakasvatustootja, tase 5 Farmer, level 5 8 Loomakasvatustootja, tase 5 (versioon 9) Põllumajandustootja III (versioon 1) Põllumajandustootja III (versioon 2) Põllumajandustootja III (versioon 3) Põllumajandustootja III (versioon 4) Põllumajandustootja, tase 5 (versioon 5) Põllumajandustootja, tase 5 (versioon 6) Põllumajandustootja, tase 5 (versioon 7) Hobusekasvatustootja, tase 5 Karusloomakasvatustootja, tase 5 Küülikukasvatustootja, tase 5 Lamba- ja kitsekasvatustootja, tase 5 Linnukasvatustootja, tase 5 Seakasvatustootja, tase 5 Veisekasvatustootja, tase 5 Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Looma- ja taimekasvatus. Põllumajandustehnika Loomakasvataja 11 2018-11-22 2018-11-22 2023-10-30 5 5 6121 Loomakasvatajad 0811 Põllundus ja loomakasvatus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Ann Riisenberg Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Liia Taaler Eesti Karusloomakasvatajate Aretusühing Marika Oeselg Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Külli Marrandi Järvamaa Kutsehariduskeskus Eve Alekand Eve Tehtud OÜ, linnukasvataja Liilia Tali Eesti Lamba- ja Kitsekasvajate Liit Katrin Tambet Eesti Lamba- ja Kitsekasvajate Liit Aino Aringo Eesti Tõusigade Aretusühistu Tanel-Taavi Bulitko Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu Miralda Paivel Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Kaja Marrandi Järvamaa Kutsehariduskeskus Aive Kupp Järvamaa Kutsehariduskeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Looma-või linnukasvatuse põllumajandustootja on erialase töökogemusega spetsialist, kes planeerib, analüüsib, korraldab ja vastutab loomakasvatusliku tootmise eest vastavalt spetsialiseerumisele. Ta toodab, esmatöötleb ja turustab põllumajandussaadusi. Tema peamisteks tööülesanneteks on ettevõtte tootmistegevuse kavandamine ja korraldamine, tootmismahtude ja tööjõu vajaduste planeerimine, tööde juhtimine või teostamine, majandustegevuse üle arvestuse ja aruandluse pidamine, vajadusel ettevõtte esindamine ning klientide ja vahendajatega suhtlemine. Ta on kursis valdkonna arengutega ja on vajadusel valmis rakendama asjakohaseid muudatusi. Töötamine põllumajandustootjana eeldab tööd inimestega, organiseerides ja vastutades meeskonna töö eest. Töötamine põllumajanduse tootmisettevõttes eeldab heade põllumajandustavade järgimist ja tegutsemist viisil, mis tagab ohutu toidu tootmise. Loomakasvatuse kutsealal on ka Loomakasvatustöötaja, tase 3 ja Loomakasvataja, tase 4 kutsed. A.2.1 Loomade või lindude hooldamine 1. Looma/linnu üldise heaolu jälgimine, hindamine ja hooldamine. 2. Looma/linnu grupeerimine ja/või ümberpaigutamine. 3. Looma/linnu igapäevane vaatlemine ja analüüsimine. 4. Looma/linnu puhastamine. 5. Loomade sõrgade hooldusvärkimine ja küüniste korrastamine. 6. Farmiseadmete töökorras oleku kontrollimine ja hooldamine. A.2.2 Loomade või lindude söötmine 1. Toitumuse ja söömuse hindamine. 2. Sööda ladustamine ja kvaliteedi hindamine. 3. Söötmisala ja -vahendite puhastamine. 4. Söödarotatsiooni koostamine. 5. Söötmis- ja jootmisseadmete töökorras oleku kontrollimine ja hooldamine. A.2.3 Loomade või lindude tervisliku seisundi jälgimine ja ravi loomaarsti juhendamisel 1. Looma või linnu üldise tervisliku seisundi hindamine. 2. Haige looma ja linnu ravimine ning hooldamine. 3. Lõpnud looma või linnu kahjutustamine. A.2.4 Juhtimine ja majandamine 1. Tootmisprotsessi ja -ressursside kavandamine. 2. Personali juhtimine. 3. Aruannete koostamine. 4. Müügiprotsessi ja turundustegevuse kavandamine. 5. Äriplaani koostamine. Veisekasvatus A.2.5 Veiste taastootmine 1. Põhikarja uuendamine. 2. Inna avastamine. 3. Veise seemendamiseks või paaritamiseks ettevalmistamine. 4. Tiinuse kontrollimine. 5. Veise poegimise jälgimine ja abistamine. 6. Vastsündinu registreerimine. 7. Poeginud veise ja vastsündinud vasika tervislikku seisundi ning käitumise jälgimine. 8. Ternespiima käsitlemine. 9. Lihaveiste noorloomade võõrutamine. A.2.6 Piima tootmine 1. Lüpsiinventari ja piimajahuti töökorrasoleku tagamine. 2. Lüpsmise korraldamine. 3. Lüpsiroboti seadistamine. 4. Lüpsitulemuste analüüsimine. 5. Looma kinnisperioodi ettevalmistamine. Seakasvatus A.2.7 Sigade taastootmine 1. Aretusloomade valimine. 2. Indleva emise avastamine. 3. Emise paarituseks või seemenduseks ettevalmistamine. 4. Paaritamine ja seemendamine. 5. Emise tiinuse määramine. 6. Poegimise ettevalmistamine. 7. Poegimise jälgimine ja abistamine. 8. Järglase identifitseerimine. 9. Poeginud emise ja vastsündinud tervislikku seisundi ning käitumise jälgimine. 10. Ternespiima olemasolu ja selle kättesaadavuse kontrollimine. 11. Sündinud põrsaste, hukkunud ja surnultsündide registreerimine. 12. Ammemiste ja kasuemade valimine. 13. Põrsaste hooldamine. 14. Põrsaste võõrutamine. Lamba- ja kitsekasvatus A.2.8 Lammaste ja kitsede taastootmine 1. Aretusplaani koostamine ja paarituse korraldamine 2. Poegimise kavandamine. 3. Poegimise jälgimine ja abistamine. 4. Poeginud ute või kitse ja vastsündinu tervisliku seisundi ja käitumise jälgimine. 5. Amme ja/või kasuema valimine. 6. Tallede registreerimine ja märgistamine. 7. Võõrutamine. A.2.9 Lamba- ja kitsesaaduste tootmine 1. Lammaste pügamine. 2. Villa sorteerimine ja pakendamine. 3. Lamba- või kitsenaha parkimiseks ettevalmistamine. 4. Piimalammaste ja -kitsede lüpsmine. Hobusekasvatus A.2.10 Hobuste taastootmine 1. Aretusplaani koostamine ja suguloomade valik 2. Inna avastamine ja paarituse või seemenduse korraldamine 3. Poegimiseelse seisundi tuvastamine ja abistamine sünnitusel. 4. Varssade esmane hooldamine. 5. Varssunud märade hooldamine tervisliku seisundi jälgimine. 6. Sünni registreerimine 7. Varsaga märade talutamine ja sotsialiseerimine. 8. Võõrutamine. Linnukasvatus A.2.11 Lindude taastootmine 1. Põhikarja uuendamise korraldamine. 2. Lindude kunstlik seemendamine . 3. Haudemunade kogumine ja ettevalmistamine hautamiseks. 4. Haude- ja koorumiskappide töö jälgimine. 5. Tibude kvaliteedi kontroll. 6. Munemise jõudluskontroll. 7. Tibude ja noorte sugulindude kasvamise jälgimine. A.2.12 Linnusaaduste tootmine 1. Linnu realiseerimisaja määramine 2. Lindude hukkamisele saatmise korraldamine 3. Munade kogumine ja müügiks ettevalmistamine. 4. Sulgede puhastamine, pesemine, kuivatamine, sorteerimine ja pakendamine. Küülikukasvatus A.2.13 Küülikute taastootmine 1. Aretusplaani koostamine ja paarituse korraldamine. 2. Indlevate küülikute tuvastamine ja paaritamise/seemendamise ettevalmistamine. 3. Poegimise kavandamine. 4. Poegimise jälgimine ja abistamine. 5. Registreerimine, märgistamine ja ümberpaigutamine. 6. Pesakonna tervisliku seisundi ja käitumise jälgimine. 7. Võõrutamine A.2.14 Küülikusaaduste tootmine 1. Loomade väljavalimine nahastamiseks. 2. Nahastuse ruumide ettevalmistamine. 3. Looma tapmine. 4. Nahastamine ja nahkade puhastamine. 5. Naha esmane töötlemine, sorteerimine ja pakendamine. 6. Küülikute lihakehade töötlemine ja müügiks ettevalmistamine. Karusloomakasvatus A.2.15 Karusloomade taastootmine 1. Aretusplaani koostamine ja paarituse korraldamine. 2. Indlevate karusloomade tuvastamine ja paaritamise/seemendamise ettevalmistamine. 3. Seemendamine 4. Poegimise kavandamine. 5. Poegimise jälgimine ja abistamine. 6. Sündinud poegade, hukkude ja surnultsündide registreerimine ning ümberpaigutamine ja märgistamine. 7. Pesakonna tervisliku seisundi ja käitumise jälgimine. 8. Võõrutamine A.2.16 Karusloomasaaduste toomine 1. Loomade väljavalimine nahastamiseks. 2. Nahastuse ruumide ettevalmistamine. 3. Looma tapmine. 4. Nahastamine ja nahkade puhastamine. 5. Naha esmane töötlemine, sorteerimine ja pakendamine. A.2.17 Loomade karjatamine 1. Karjatamisplaani koostamine. 2. Aedade rajamine ja nende korrasoleku kontrollimine. 3. Karja jälgimine ja ajamine. 4. Söötmine ja jootmine karjatamisel. 5. Karjamaade seisukorra jälgimine ning hooldamine. 6. Karja järelevalve karjatamisel. Põllumajandustöötaja töö eeldab töötamist nii sise- kui välitingimustes, vajadusel ka puhkepäevadel ja riiklikel pühadel ning öisel ajal. Töös puututakse kokku erinevate allergeenidega (loomade karvad, söödad, tolm, pesu- ja desinfektsioonivahendid, ravimid jm). Põllumajandustootja töötab kutsealal kasutatavate farmiseadmete ja –tarvikutega (sh infotehnoloogiline riist- ja tarkvara). Põllumajandustootja töö eeldab analüüsi- ja organiseerimisvõimet, füüsilise koormuse taluvust, head füüsilist vormi ja tervist. Vajalikud on pingetaluvus, vastutus-, kohanemis- ja koostöövõime ning täpsus ja kohusetunne. 5. taseme loomakasvatustootjal on üldjuhul erialane kutseharidus või kõrgharidus või töökohal või täiendusõppes omandatud kutseoskused ning töökogemus. Veisekasvatusspetsialist, seakasvatusspetsialist, lamba- ja/või kitsekasvatusspetsialist, hobusekasvatusspetsialist, küülikukasvatusspetsialist, karusloomakasvatusspetsialist, linnukasvatusspetsialist, zootehnik, talunik. Töötamine liikurmasinatega nõuab juhtimisõigust vastavalt liiklusseadusele. Töötamine loomadega nõuab tervisetõendit vastavalt loomatauditõrje seadusele. Veisekasvatustootja kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.4, spetsialiseerumisega seotud kompetentsid B.2.5-B.2.6, valitav kompetents B.2.17 ja läbiv kompetents B.2.18. Seakasvatustootja kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.4, spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.7 ja läbiv kompetents B.2.18. Lamba- ja kitsekasvatustootja kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.4, spetsialiseerumisega seotud kompetentsid B.2.8-B.2.9, valitav kompetents B.2.17 ja läbiv kompetents B.2.18. Hobusekasvatustootja kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.4, spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.10, valitav kompetents B.2.17 ja läbiv kompetents B.2.18. Linnukasvatustootja kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.4, spetsialiseerumisega seotud kompetentsid B.2.11-B.2.12 ja läbiv kompetents B.2.18. Küülikukasvatustootja kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.4, spetsialiseerumisega seotud kompetentsid B.2.13-B.2.14 ja läbiv kompetents B.2.18. Karusloomakasvatustootja kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.4, spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.15-B.2.16 ja läbiv kompetents B.2.18. Loomade või lindude hooldamine 5 Loomade või lindude söötmine 5 Loomade või lindude tervisliku seisundi jälgimine ja ravi loomaarsti juhendamisel 5 Juhtimine ja majandamine 5 Veisekasvatusustootja kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.5-B.2.6. Seakasvatusustootja kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetents B.2.7. Lamba- ja kitsekasvatusustootja kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.8-B.2.9. Hobusekasvatusustootja kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetents B.2.10. Linnukasvatusustootja kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetents B.2.11-B.2.12. Küülikukasvatustootja kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetents B.2.13-B.2.14. Karusloomakasvatusustootja kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetents B.2.15-B.2.16. Valitav kompetents B.2.17 tuleb lisaks tõendada veisekasvatusele, lamba- ja kitsekasvatusele ning hobusekasvatusele spetsialiseerumisel. Loomade karjatamine 5 Loomakasvatustootja kutset läbiv kompetents 5 Massöör, tase 5 Masseur, EstQF Level 5 8 Lümfimassöör, tase 5 (versioon 5) Massöör II (versioon 1) Massöör II (versioon 2) Massöör II (versioon 3) Massöör II (versioon 4) Massöör, tase 5 (versioon 10) Massöör, tase 5 (versioon 5) Massöör, tase 5 (versioon 6) Massöör, tase 5 (versioon 7) Massöör, tase 5 (versioon 9) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Massaažiteenused Massöör 13 2018-11-28 2018-11-28 2023-03-22 5 5 3255 Abifüsioterapeudid 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Keelte oskustasemete kirjeldused Inna Alps Vihula mõis Anne Ast Eesti Spaaliit Martin Ilves Eesti Massaaži- ja Teraapiakool Alar Krautman Krautmani Massaazi- ja Terviseakadeemia Katrin Kõre Eesti Füsioterapeutide Liit Mai-Liis Pille Eesti Massööride Liit Marit Salus Tartu Tervishoiu Kõrgkool Helvis Trääder Fysiopark OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Massööri töö on kliendi masseerimine (peamiselt kätega, aga ka jalgade, kuppude vms abil) tema füüsilise ja vaimse suutlikkuse taastamiseks, tervisehäirete ennetamiseks, organismi üldise vastupanuvõime tugevdamisele ja hea enesetunde saavutamisele kaasaaitamiseks. Massöör valmistab ette töökoha, loob kontakti masseeritavaga, kogub anamneesi ja masseerib, kasutades korrektseid ja kohaseid massaaživõtteid. Ta nõustab ja juhendab kliente ning vajadusel soovitab pöörduda tervishoiuspetsialisti poole. Massaaži kutsealal on ka Massaažiterapeut, tase 6 kutsestandard. A.2.1 Kliendi teenindamine, teenuste ja toodete tutvustamine 1. Kliendi teenindamine. 2. Massaažiteenuste ja toodete tutvustamine. A.2.2 Massaaž ja selle läbiviimist toetavad tegevused 1. Töökeskkonna ja töövahendite ettevalmistamine ja korrastamine. 2. Anamneesi kogumine ja kliendi seisundi hindamine ning kliendi ettevalmistamine massaažiks. 3. Massaažiliigi valimine ja massaaži planeerimine. 4. Massaaži tegemine. 5. Massaaži lõpetamine. 6. Tulemuste hindamine. A.2.3 Massaažialane ettevõtlus 1. Ettevõtlusvormi valimine ja oma tegevuse korraldamine. 2. Salongi juhtimine. 3. Turundus- ja müügikampaaniate planeerimine. Massööri töökeskkond peab olema ergonoomiline, puhas, valgustatud, õhutatud ja soe. Massööri töö eripäraks on vältimatu kehaline kontakt kliendiga, mis loob delikaatse situatsiooni, kus klient peab tundma end turvaliselt. Massöör töötab massaažikabinetis, kliendi töökeskkonnas, spaakeskustes jm. Massöör kasutab massaaži tegemisel massaažilauda, massaažimatti, patju, tekke, linasid, õlisid, puhastusvahendeid jms. Sobiva keskkonna loomiseks kasutab erinevaid värve, lõhnu, helisid ja valgustust. Massööri töö eeldab motoorset võimekust, analüüsi- ja sünteesivõimet ning teenindusvalmidust. Massöör on empaatiavõimeline, usaldusväärne, koostöö- ja kohanemisvõimeline, loominguline, kõrge füüsilise- ja vaimse pingetaluvusega. Massöör on tähelepanelik ja delikaatne. Tavaliselt on massöör keskharidusega erialase koolituse läbinud isik. Massöör. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.3 ja kutset läbiv kompetents B.2.4. Kliendi teenindamine, teenuste ja toodete tutvustamine 5 Massaaž ja selle läbiviimist toetavad tegevused 5 Massaažialane ettevõtlus 5 Massööri kutset läbiv kompetents 5 Massaažiterapeut, tase 6 Massage Therapist, EstQF Level 6 9 Lümfiterapeut, tase 6 (versioon 5) Lümfiterapeut, tase 6 (versioon 6) Lümfiterapeut, tase 6 (versioon 7) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 10) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 11) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 5) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 6) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 7) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 8) Massöör III (versioon 1) Massöör III (versioon 2) Massöör III (versioon 3) Massöör III (versioon 4) Lastemassaažiterapeut, tase 6 Ravimassaažiterapeut, tase 6 Spordimassaažiterapeut, tase 6 Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Massaažiteenused Massöör 13 2018-11-28 2018-11-28 2023-03-22 6 6 3255 Abifüsioterapeudid 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Keelte oskustasemete kirjeldused Inna Alps Vihula mõis Anne Ast Eesti Spaaliit Martin Ilves Eesti Massaaži- ja Teraapiakool Alar Krautman Krautmani Massaazi- ja Terviseakadeemia Katrin Kõre Eesti Füsioterapeutide Liit Mai-Liis Pille Eesti Massööride Liit Marit Salus Tartu Tervishoiu Kõrgkool Helvis Trääder Fysiopark OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Massaažiterapeudi töö on kliendi/patsiendi organismi häirunud funktsioonide taastamine, tervisehäirete ennetamine ja leevendamine parimal võimalikul viisil, toetades kliendi/patsiendi igapäevast elukvaliteeti. Massaažiterapeut valmistab ette töökoha, loob kontakti masseeritavaga, kogub anamneesi ja masseerib, kasutades korrektseid ja kohaseid massaaživõtteid. Ta nõustab ja juhendab kliente ning vajadusel soovitab pöörduda tervishoiuspetsialisti poole. Lastemassaažiterapeudi töö on igas vanuses lapsele massaaži tegemine, arvestades lapse ealist arengut ning tervislikku seisundit. Lastemassaažiterapeut töötab tavaliselt tugimeeskonna liikmena, hinnates adekvaatselt oma rolli töös lapsevanema või hooldaja, lastearsti, füsioterapeudi, logopeedi jt spetsialistidega või iseseisvalt. Ta nõustab ja juhendab last ning lapsevanemat, vajadusel soovitab pöörduda teiste spetsialistide poole. Spordimassaažiterapeut töötab tavaliselt iseseisvalt või meeskonna liikmena, kuhu kuuluvad üksiksportlane ja/või võistkond, treener, spordiarst, füsioterapeut. Tema ülesanne on massaažiga sportlaste treenituse taseme ja maksimaalse saavutusvõime sihikindlale tõusule kaasaaitamine ning ajastatud tippvormi säilitamine. Spordimassaažiterapeut mõjutab oma tööga sportlaste organite talitluslikku seisundit, soodustades koormusjärgseid taastumisprotsesse, ennetamaks üleväsimust, traumasid ja tugiliikumisaparaadi ülekoormushaigusi. Ravimassaažiterapeudi töö on erinevatest diagnoosidest või haigusseisunditest lähtuva ravimassaaži tegemine kliendi/patsiendi haigusseisundite leevendamiseks ja põhiravi toetamiseks. Ravimassaažiterapeut jälgib kliendi/patsiendi ravidünaamikat ja arsti ettekirjutusi, teeb koostööd arsti/füsioterapeudi/taastusraviarstiga, vajadusel muudab teraapiaplaani, nõustab ja juhendab klienti/patsienti ravimassaažialaselt. Massaaži kutsealal on ka Massöör, tase 5 kutsestandard. A.2.1 Kliendi teenindamine, teenuste ja toodete tutvustamine 1. Kliendi teenindamine. 2. Massaažiteenuste ja toodete tutvustamine. A.2.2 Massaažiteraapia ja selle läbiviimist toetavad tegevused 1. Töökeskkonna ja töövahendite ettevalmistamine ja korrastamine. 2. Anamneesi kogumine ja kliendi seisundi hindamine ning kliendi ettevalmistamine massaažiks. 3. Massaažiliigi valimine ja massaaži planeerimine. 4. Massaažiteraapia tegemine. 5. Massaažiteraapia lõpetamine. 6. Tulemuste hindamine. A.2.3 Massaažialane ettevõtlus 1. Ettevõtlusvormi valimine ja oma tegevuse korraldamine. 2. Salongi juhtimine. 3. Turundus- ja müügikampaaniate planeerimine. 4. Meeskonna juhtimine. 5. Kolleegide juhendamine. Lastemassaažiteraapia A.2.4 Lastemassaažiteraapia 1. Massaažikabineti ettevalmistamine. 2. Kontakti loomine. 3. Teabe kogumine. 4. Lastemassaaži tegemine. 5. Juhiste andmine. Spordimassaažiteraapia A.2.5 Spordimassaažiteraapia 1. Liigesliikuvuse ja lihasjõu hindamine ja tulemuste tõlgendamine. 2. Spordimassaaž treeningperioodil. 3. Spordimassaaž võistlusperioodil. 4. Spordivigastuste ennetamine. Ravimassaažiteraapia A.2.6 Ravimassaažiteraapia 1. Anamneesi kogumine ja teraapiaplaani koostamine. 2. Ravimassaaži tegemine. 3. Ravimassaaži tulemuste hindamine. Massaažiterapeudi töökeskkond peab olema ergonoomiline, puhas, valgustatud, õhutatud ja soe. Töö eripäraks on vältimatu kehaline kontakt kliendiga, mis loob delikaatse situatsiooni, kus klient peab tundma end turvaliselt. Massaažiterapeut töötab tervishoiu-, sotsiaal-, haridusasutuses või erapraksises. Lastemassaažiterapeudil tuleb arvestada oma kabineti sisustamisel lapse arenguetappide erisustega. Spordimassaažiterapeut töötab spordi- või terviseklubides. Spordimassaažiterapeut töötab sportlasega individuaalselt või meeskonnaliikmena. Ravimassaažiterapeut töötab iseseisvalt või meeskonnas, haiglas või taastusravikeskuses. Massaažiterapeut kasutab massaaži tegemisel massaažilauda, massaažimatti, patju, tekke, linasid, õlisid, puhastusvahendeid jms. Sobiva keskkonna loomiseks kasutab erinevaid värve, lõhnu, helisid ja valgustust. Massaažiterapeudi töö eeldab motoorset võimekust, analüüsi- ja sünteesivõimet ning teenindusvalmidust. Massaažiterapeut on empaatiavõimeline, usaldusväärne, koostöö- ja kohanemisvõimeline, loominguline, kõrge füüsilise- ja vaimse pingetaluvusega, tähelepanelik ja delikaatne. Tavaliselt on massaažiterapeut keskharidusega erialase koolituse läbinud ja töökogemusega isik. Massaažiterapeut, lastemassaažiterapeut, spordimassaažiterapeut, ravimassaažiterapeut. Põhikutse (massaažiterapeut, tase 6) taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.3. ja läbiv kompetents B.2.7. Spetsialiseerumisel tuleb lisaks kohustuslikele kompetentsidele tõendada järgmised kompetentsid: lastemassaažiterapeut - kompetents B.2.4, spordimassaažiterapeut - kompetents B.2.5, ravimassaažiterapeut - kompetents B.2.6. Kliendi teenindamine, teenuste ja toodete tutvustamine 6 Massaažiteraapia ja selle läbiviimist toetavad tegevused 6 Massaažialane ettevõtlus 6 Spetsialiseerumisel tuleb lisaks tõendada järgmised kompetentsid: lastemassaažiterapeut - kompetents B.2.4, spordimassaažiterapeut - kompetents B.2.5, ravimassaažiterapeut - kompetents B.2.6. Massööri kutset läbiv kompetents 5 Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 Diploma Engineer in Water Supply and Sewerage, EstQF Level 7 11 Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 1) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 2) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 3) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 4) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 6) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 9) Hoone veevarustus ja kanalisatsioon Välisveevarustus ja kanalisatsioon Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener 18 2018-11-29 2018-11-29 2023-11-13 7 7 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Heiki Meos EstKonsult OÜ Ants Raja Ants Raja Ehituskorraldus FIE Andres Piirsalu OÜ Entec Eesti Andres Piir Projektbüroo KODA OÜ Peeter Parre IB Aksiaal OÜ Aleksander Grünstam Allux SG OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener (edaspidi VK insener) tegutseb spetsialistina hoonete veevarustuse ja kanalisatsiooni ning välisveevarustuse, väliskanalisatsiooni ehitiste ja -seadmete rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning veevarustus- ja kanalisatsiooniehitiste ning seadmete lammutamisel. VK inseneri ülesanne on ettenähtud tehniliste lahenduste väljatöötamine ja projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte, keskkonnahoidu, tööohutust ja töötervishoidu. VK insener teeb koostööd teiste sidusvaldkondade spetsialistidega. VK inseneri kutsealal on välja töötatud järgmised kutsestandardid: - Veevarustuse ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 - Diplomeeritud veevarustuse ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 - Volitatud veevarustuse ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 VK inseneri kutse koosneb kahest spetsialiseerumisest: 1) hoone veevarustus ja kanalisatsioon 2) välisveevarustus ja -kanalisatsioon Sõltuvalt spetsialiseerumisest on vajalik valida vähemalt üks järgnevatest ametialadest: 1) Hoone veevarustus ja -kanalisatsioon - hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitusprojekti koostamine - ehitusjuhtimine - ehitustegevuse juhtimine - omanikujärelevalve - hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitusprojekti ekspertiis - hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni audit - projekteerimise juhtimine¹ 2) Välisveevarustus ja -kanalisatsioon - välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni ehitusprojekti koostamine - ehitusjuhtimine - ehitustegevuse juhtimine - omanikujärelevalve - välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni ehitusprojekti ekspertiis - välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni audit - projekteerimise juhtimine¹ Diplomeeritud veevarustuse ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 on spetsialist, kes vastutab nii iseenda kui enda poolt juhitud töörühma töö tulemuste eest. Diplomeeritud VK insener, tase 7 kutsetunnistus annab selle omanikule seadusest tulenevatel alustel õiguse tegutseda pädeva isikuna iseseisvalt ja omal vastutusel järgnevalt kirjeldatud piirangute ulatuses: I HOONE VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI EHITUSPROJEKTI KOOSTAMINE Kõik hooned köetava pinnaga kuni 10 000 m², välja arvatud: - hooned, mis arhitektuursest eripärast on jagatud kahte või enamasse veevarustuse rõhutsooni - veekeskused, ujulad - uurimis- ja teaduslaborid - tunnelid ja allmaarajatised - kõrgendatud tuleohuga hooned II VÄLISVEEVARUSTUSE JA -KANALISATSIOONI EHITUSPROJEKTI KOOSTAMINE a) välisveevarustus (ka ühisveevärk), torustiku siseläbimõõduga kuni 300mm; b) väliskanalisatsioon (ka ühiskanalisatsioon), torustiku siseläbimõõduga kuni 300mm survekanalisatsiooni puhul ning siseläbimõõduga kuni 1 000mm isevoolsekanalisatsiooni puhul; c) kraavid ja kanalid vooluhulgaga kuni 1,5 m³/s d) reoveepuhastid koormusega kuni 50 000 ie, e) veepuhastusjaamad tootlikkusega kuni 10 000 m³/d. III HOONE VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI EHITAMINE, EHITUSJUHTIMINE Kõik hooned avatud brutopinnaga kuni 20 000m², mis ei ole kõrgendatud tuleohuga ehitised. IV VÄLISVEEVARUSTUSE JA -KANALISATSIOONI EHITAMINE, EHITUSJUHTIMINE a) välisveevarustus (ka ühisveevärk) torustiku siseläbimõõduga kuni 600mm; b) väliskanalisatsioon (ka ühiskanalisatsioon) torustiku siseläbimõõduga kuni 1 500 mm; c) kraavid ja kanalid vooluhulgaga kuni 3 m³/s; d) reoveepuhastid koormusega kuni 100 000 ie; e) veepuhastusjaamad tootlikkusega kuni 20 000 m³/d. V OMANIKUJÄRELEVALVE 1) Hoonesisene või selle juurde kuuluv veevarustuse ja kanalisatsioon Kõik hooned köetava pinnaga kuni 10 000 m², välja arvatud: - hooned, mis arhitektuursest eripärast on jagatud kahte või enamasse veevarustuse rõhutsooni - veekeskused, ujulad - uurimis- ja teaduslaborid - tunnelid ja allmaarajatised - kõrgendatud tuleohuga hooned 2) Välisveevarustus ja -kanalisatsioon - välisveevarustus (ka ühisveevärk), torustiku siseläbimõõduga kuni 300mm; - väliskanalisatsioon (ka ühiskanalisatsioon), torustiku siseläbimõõduga kuni 300mm survekanalisatsiooni puhul ning siseläbimõõduga kuni 1 000mm isevoolsekanalisatsiooni puhul; - kraavid ja kanalid vooluhulgaga kuni 1,5 m³/s - reoveepuhastid koormusega kuni 50 000 ie; - veepuhastusjaamad tootlikkusega kuni 10 000 m³/d. VI HOONE VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI EHITUSPROJEKTI EKSPERTIIS Kõik hooned köetava pinnaga kuni 10 000 m², välja arvatud: - hooned, mis arhitektuursest eripärast on jagatud kahte või enamasse veevarustuse rõhutsooni - veekeskused, ujulad - uurimis- ja teaduslaborid - tunnelid ja allmaarajatised - kõrgendatud tuleohuga hooned VII VÄLISVEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI EHITUSPROJEKTI EKSPERTIIS a) välisveevarustus (ka ühisveevärk), torustiku siseläbimõõduga kuni 300mm; b) väliskanalisatsioon (ka ühiskanalisatsioon), torustiku siseläbimõõduga kuni 300mm survekanalisatsiooni puhul ning siseläbimõõduga kuni 1 000mm isevoolsekanalisatsiooni puhul; c) kraavid ja kanalid vooluhulgaga kuni 1,5 m³/s d) reoveepuhastid koormusega kuni 50 000 ie; e) veepuhastusjaamad tootlikkusega kuni 10 000 m³/d. VIII HOONE VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI AUDIT Kõik hooned köetava pinnaga kuni 10 000 m², välja arvatud: - hooned, mis arhitektuursest eripärast on jagatud kahte või enamasse veevarustuse rõhutsooni - veekeskused, ujulad - uurimis- ja teaduslaborid - tunnelid ja allmaarajatised - kõrgendatud tuleohuga hooned IX VÄLISVEEVARUSTUSE JA -KANALISATSIOONI AUDIT a) välisveevarustus (ka ühisveevärk), torustiku siseläbimõõduga kuni 300mm; b) väliskanalisatsioon (ka ühiskanalisatsioon), torustiku siseläbimõõduga kuni 300mm survekanalisatsiooni puhul ning siseläbimõõduga kuni 1 000mm isevoolsekanalisatsiooni puhul; c) kraavid ja kanalid vooluhulgaga kuni 1,5 m³/s d) reoveepuhastid koormusega kuni 50 000 ie, e) veepuhastusjaamad tootlikkusega kuni 10 000 m³/d. X PROJKTEERIMISE JUHTIMINE Võrdne samal tasemel hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni (I) ning välisveevarustuse ja kanalisatsiooni (II) ehitusprojektide koostamise pädevusega. __________ ¹ - projekteerimise juhtimise tegevuse all peetakse silmas mitte kitsa eriala, vaid kogu tervikprojekti projekteerimise projektijuhtimist. A.2.1 Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneri tööd läbiv kohustuslik kompetents 1. Kutse-eetika nõuete järgimine 2. Erialane enesearendamine 3. Meeskonnatöös osalemine, meeskonna juhtimine 4. Keskkonnahoidlikkuse ja energiatõhususe põhimõtete rakendamine 5. Valdkondlike teadmiste rakendamine töös 6. Digipädevus ja keeleoskus HOONE VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON A.2.2 Hoone veevarustus ja kanalisatsioon 1. Tööde juhtimine ja korraldamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Valminud tööde ja nende osade kvaliteedi kontrollimine 3. Valminud tööde kompleksse vastavuse ja sobivuse kontrollimine 4. Valminud tööde tellijale esitamise ja üleandmise korraldamine VÄLISVEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON A.2.3 Välisveevarustus ja kanalisatsioon 1. Tööde juhtimine ja korraldamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Valminud tööde ja nende osade kvaliteedi kontrollimine 3. Valminud tööde kompleksse vastavuse ja sobivuse kontrollimine 4. Valminud tööde tellijale esitamise ja üleandmise korraldamine A.2.4 Hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitusprojekti koostamine 1. Projekti koostamine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Tehniliste lahenduste kavandamine 4. Lähteandmete edastamine teistele projekti osapooltele 5. Seletuskirja koostamine 6. Hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni projekti koostamine ja vormistamine 7. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 8. Projekteerija järelevalve tegemine 9. Täiendavate dokumentide koostamine A.2.5 Välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni ehitusprojekti koostamine 1. Projekti koostamine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Tehniliste lahenduste kavandamine 4. Lähteandmete edastamine teistele projekti osapooltele 5. Seletuskirja koostamine 6. Välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni projekti koostamine ja vormistamine 7. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 8. Projekteerija järelevalve tegemine 9. Täiendavate dokumentide koostamine A.2.6 Ehitustegevuse juhtimine 1. Ehitustegevuse juhtimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Ehituspakkumise koostamine 3. Ehitamise kavandamine 4. Ehituse ressursside kavandamine 5. Alltööhangete korraldamine ja lepingute sõlmimine 6. Ehitustoodete hankimine 7. Ehitustegevuse korraldamine ehitustööde kestel 8. Kvaliteedikontrolli ja mõõdistustööde tegemise korraldamine 9. Objekti üleandmisdokumentatsiooni koostamine 10. Objekti üleandmise korraldamine A.2.7 Ehitusjuhtimine 1. Ehitusjuhtimine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Vajadusuuringu läbiviimine 3. Hanke ettevalmistamine ja hankedokumentatsiooni koostamine 4. Ehitise elutsükli kavandamine 5. Ehitusmaksumuse arvutamine 6. Projekteerimise ettevalmistamine ja tööde korraldamine 7. Projekteerijate valimine ja lepingute ettevalmistamine 8. Ehitustööde ettevalmistamine 9. Pakkumusdokumentatsiooni ettevalmistamine 10. Alltöövõtjate valimine 11. Ehitusprotsessi koordineerimine tellija esindajana 12. Objekti üleandmine ja kasutuselevõtmine 13. Garantiiperioodi toimingud A.2.8 Omanikujärelevalve 1. Omanikujärelevalve tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Järelevalveprogrammi koostamine 3. Ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimine 4. Ehitustegevuse lepingule vastavuse kontrollimine 5. Kvaliteedi vastavuse kontrollimine ja hindamine 6. Ohutusele vastavuse kontrollimine 7. Vajaliku dokumentatsiooni kontrollimine 8. Ehitise vastuvõtmine 9. Teavitustegevus 10. Ettepanekute tegemine A.2.9 Hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitusprojekti ekspertiis 1. Ehitusprojekti ekspertiisi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Projektiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Projekti mahulise vastavuse kontrollimine 4. Projekti lahenduste eesmärgile ja nõuetele vastavuse kontrollimine 5. Ekspertiisi aruande koostamine A.2.10 Välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni ehitusprojekti ekspertiis 1. Ehitusprojekti ekspertiisi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Projektiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Projekti mahulise vastavuse kontrollimine 4. Projekti lahenduste eesmärgile ja nõuetele vastavuse kontrollimine 5. Ekspertiisi aruande koostamine A.2.11 Hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni audit 1. Ehitise auditi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Süsteemiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Täiendavate uuringute ja testide korraldamine 4. Kontrollarvutuste ja täiendavate mõõtmiste tegemine 5. Auditi aruande koostamine A.2.12 Välisveevarustuse ja kanalisatsiooni audit 1. Ehitise auditi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Süsteemiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Täiendavate uuringute ja testide korraldamine 4. Kontrollarvutuste ja täiendavate mõõtmiste tegemine 5. Auditi aruande koostamine A.2.13 Projekteerimise juhtimine 1. Projekteerimislepingu ettevalmistamine 2. Projekteerimismeeskonna komplekteerimine 3. Infovahetuse korraldamine 4. Projekteerimise koordineerimine ja kvaliteedijuhtimine 5. Projekteerija järelevalve korraldamine Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka väliobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Üldjuhul vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud 5-aastase integreeritud kõrghariduse diplom Vabariigi Valitsuse 25.10.2004 määruse nr 312 mõistes veevarustuse ja kanalisatsiooni või muul tehnilisel erialal, mille õpe sisaldab etteantud mahus erialaaineid. Lisaks kutse taotlemiseks ettenähtud mahus praktilist töökogemust ja läbitud täienduskoolitusi. Kõik nõuded on detailsemalt kirjas kutse andmise korra dokumentatsioonis. projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht, konsultant. Ehitusseadustik ja selle asjakohased rakendusaktid Muud erialased standardid, juhendmaterjalid ja normid Kutse saamiseks on vaja tõendada üldine (B.2.1) kompetents ja vähemalt ühe spetsialiseerumise (B.2.2. – B.2.3) juurde kuuluv üks või mitu valitavat kompetentsi (B.2.4 – B.2.13). Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneri tööd läbiv kohustuslik kompetents 7 Kutse saamiseks peab valima ühe spetsialiseerumise (B.2.2. – B.2.3). Kutse saamiseks peab tõendama vähemalt ühe valitavatest kompetentsidest (B.2.4 – B.2.13). Hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni projekti koostamine 7 Välisveevarustuse ja kanalisatsiooni projekti koostamine 7 Ehitustegevuse juhtimine 7 Ehitusjuhtimine 7 Omanikujärelevalve 7 Hoone veevarustuse ja kanalisatsiooniprojekti ekspertiis 7 Välisveevarustuse ja kanalisatsiooni projekti ekspertiis 7 Hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni audit 7 Välisveevarustuse ja kanalisatsiooni audit 7 Projekteerimise juhtimine 7 Toitumisterapeut, tase 6 Nutritional therapist, level 6 2 Toitumisterapeut, tase 6 (versioon 1) Toitumisterapeut, tase 6 (versioon 3) Toitumisterapeut, tase 6 (versioon 4) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Psühholoogia Toitumisnõustaja 13 2018-11-28 2018-11-28 2023-11-27 6 6 2265 Dieedi ja toitumise tippspetsialistid 0313 Psühholoogia 86 Tervishoid Keelte oskustasemete kirjeldused Taimi Ainjärv Eesti Personaaltreenerite Liit Liis Lepp Eesti Kliinilise Toitmise Selts Triin Muiste Eesti Toitumisnõustajate Ühendus Siret Saarsalu Eesti Tervisedenduse Ühing Anneli Sammel Tervise Arengu Instituut Annely Soots Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsioon Anna-Liisa Tamm Tartu Tervishoiu Kõrgkool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Toitumisteraapia on haigusi ennetav, ravi toetav ja tagasilangusi ennetav tegevus. Toitumisterapeut ei diagnoosi haigusi ega ravi klienti. Toitumisterapeut on tervishoiuspetsialist, kes rakendab tõenduspõhiseid teadmisi toitumisest inimeste tervise edendamiseks ja terviseprobleemide korral patsiendi/kliendi (edaspidi klient) heaolu ja toimetulekuvõime suurendamiseks. Ta lähtub Eesti kehtivatest toidu-, toitumis- ja liikumissoovitustest ning toitumist puudutavatest ravi ja tegevusjuhenditest, tunneb nõustamise põhimõtteid. Toitumisterapeut selgitab välja toitumuslikud probleemid, lähtudes omandatud teadmistest toidu ja toitumise mõjust tervisele, sh haiguste tekkele ja olemasolevate haiguste kulule. Ta töötab kliendiga personaalselt, aidates vältida haiguse süvenemist ning suurendades heaolu krooniliste haigusseisundite korral. Toitumisterapeut täiendab ennast pidevalt erialaselt, rakendab teadmisi praktikas, hoiab ennast kursis uuemate tõenduspõhiste teadusuuringutega ja mõistab enesetäiendamise olulisust oma tegevuses. Vastava lisaväljaõppe olemasolul võib toitumisterapeut tegeleda ka operatsioonieelsete ja -järgsete klientidega, haiglaravil olevate, k.a intensiivravi patsientidega. Vajadusel nõustab toitumisterapeut meditsiinipersonali haiguspuhuse toitumise osas. A.2.1 Kliendi toitumise ja eluviisi hindamine 1. Kontakti loomine. 2. Üldandmete kogumine. 3. Söömise ja toitumuse andmete kogumine. 4. Kogutud andmete analüüsimine ja hindamine. A.2.2 Toitumise- ja eluviisi muutmise eesmärkide püstitamine ja sekkumisplaani koostamine 1. Eesmärkide püstitamine. 2. Toitumuslike sekkumiste valimine ja edasise tegevuskava koostamine. A.2.3 Toitumisnõustamine ja/või -teraapia 1. Tervisliku tasakaalustatud toitumise soovitamine, juhiste andmine ja juhendamine. 2. Toidutõhustamise meetodite soovitamine. 3. Toitumise ja piirangutega dieetide tasakaalustamine. 4. Kliendi juhendamine valikute tegemisel. 5. Kliendi nõustamine tervislike eluviiside järgimisel. 6. Kliendi teavitamine teabeallikatest. 7. Kliendi ja tema sotsiaalvõrgustiku toetamine ja võimestamine. 8. Kliinilise toitumise vajaduse hindamine. 9. Koostöö teiste spetsialistide ja kliendi tugivõrgustikuga. A.2.4 Toitumuslike sekkumiste mõju ja tulemuste hindamine 1. Tulemuste analüüsimine ja kokkuvõtete tegemine. 2. Enda tegevuse analüüsimine ja hindamine. A.2.5 Toitumisnõustamine tervislikuks liikumiseks 1. Kliendi toitumise, söömisharjumuste ja füüsilise koormuse hindamine. 2. Kliendi vajaduste määratlemine ja tegevuskava koostamine. 3. Kliendi nõustamine toitumise osas. 4. Toidutõhustamise meetodite soovitamine tervislikuks liikumiseks. Toitumisterapeut töötab tervishoiu- või sotsiaalteenust osutavas asutuses, erapraksises jm. Toitumisterapeut töötab klientide vastuvõtuks sobivas ruumis, mis võib olla erakabinet või asuda lasteasutuses, hooldekodus, haiglas, spordihoones jne. Toitumisteraapiat võib läbi viia ka veebikeskkonnas. Enamkasutatavad töövahendid on kaal ja mõõdulint, kliendile mõeldud jaotusmaterjalid ja teavikud, ea- ja kognitsioonikohased näitlikud abivahendid, toitumisterapeudile mõeldud juhendmaterjalid ja käsiraamatud, erialane tarkvara. Toitumisterapeudi kutse eeldab suhtlemisvalmidust, empaatiavõimet, otsustusvõimet, positiivset ellusuhtumist, analüütilist mõtlemist, võimet omandada uusi teadmisi, korrektsust, täpsust ja diskreetsust. Toitumisterapeut on kõrgharidusega (soovitavalt tervishoius või loodusteadustes) ja toitumisteraapia täiendkoolituse läbinud või toitumisteraapiaalase kõrgharidusega töökogemusega spetsialist. Toitumisterapeut, dietoloog. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Kliendi toitumise ja eluviisi hindamine 6 Toitumise- ja eluviisi muutmise eesmärkide püstitamine ja sekkumisplaani koostamine 6 Toitumisnõustamine ja/või -teraapia 6 Toitumuslike sekkumiste mõju ja tulemuste hindamine 5 Toitumisnõustamine tervislikuks liikumiseks 6 Toitumisterapeut, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 Chartered Engineer in Water Supply and Sewerage, EstQF Level 8 11 Volitatud ehitusinsener V (versioon 1) Volitatud ehitusinsener V (versioon 2) Volitatud ehitusinsener V (versioon 3) Volitatud ehitusinsener V (versioon 4) Volitatud ehitusinsener V (versioon 6) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 9) Hoone veevarustus ja kanalisatsioon Välisveevarustus ja kanalisatsioon Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener 18 2018-11-29 2018-11-29 2023-11-13 8 8 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Heiki Meos EstKonsult OÜ Ants Raja Ants Raja Ehituskorraldus FIE Andres Piirsalu OÜ Entec Eesti Andres Piir Projektbüroo KODA OÜ Peeter Parre IB Aksiaal OÜ Aleksander Grünstam Allux SG OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener (edaspidi VK insener) tegutseb spetsialistina hoonete veevarustuse ja kanalisatsiooni ning välisveevarustuse, väliskanalisatsiooni ehitiste ja -seadmete rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning veevarustus- ja kanalisatsiooniehitiste ning seadmete lammutamisel. VK inseneri ülesanne on ettenähtud tehniliste lahenduste väljatöötamine ja projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte, keskkonnahoidu, tööohutust ja töötervishoidu. VK insener teeb koostööd teiste sidusvaldkondade spetsialistidega. VK inseneri kutsealal on välja töötatud järgmised kutsestandardid: - Veevarustuse ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 - Diplomeeritud veevarustuse ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 - Volitatud veevarustuse ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 VK inseneri kutse koosneb kahest spetsialiseerumisest: 1) hoone veevarustus ja kanalisatsioon 2) välisveevarustus ja -kanalisatsioon Sõltuvalt spetsialiseerumisest on vajalik valida vähemalt üks järgnevatest ametialadest: 1) Hoone veevarustus ja -kanalisatsioon - hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitusprojekti koostamine - ehitusjuhtimine - ehitustegevuse juhtimine - omanikujärelevalve - hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitusprojekti ekspertiis - hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni audit - projekteerimise juhtimine¹ - inseneride koolitamine ja arendustöö 2) Välisveevarustus ja -kanalisatsioon - välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni ehitusprojekti koostamine - ehitusjuhtimine - ehitustegevuse juhtimine - omanikujärelevalve - välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni ehitusprojekti ekspertiis - välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni audit - projekteerimise juhtimine¹ - inseneride koolitamine ja arendustöö Volitatud veevarustuse ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 on spetsialist, kes vastutab nii iseenda kui enda poolt juhitud töörühma töö tulemuste eest. Volitatud VK insener, tase 8 kutsetunnistus annab selle omanikule seadusest tulenevatel alustel õiguse tegutseda pädeva isikuna iseseisvalt ja omal vastutusel: I HOONE VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI EHITUSPROJEKTI KOOSTAMINE Tehniliste piiranguteta II VÄLISVEEVARUSTUSE JA -KANALISATSIOONI EHITUSPROJEKTI KOOSTAMINE Tehniliste piiranguteta III HOONE VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI EHITAMINE, EHITUSJUHTIMINE Tehniliste piiranguteta IV VÄLISVEEVARUSTUSE JA -KANALISATSIOONI EHITAMINE, EHITUSJUHTIMINE Tehniliste piiranguteta V OMANIKUJÄRELEVALVE 1) Hoonesisene või selle juurde kuuluv veevarustuse ja kanalisatsioon Tehniliste piiranguteta 2) Välisveevarustus ja -kanalisatsioon Tehniliste piiranguteta VI HOONE VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI EHITUSPROJEKTI EKSPERTIIS Tehniliste piiranguteta VII VÄLISVEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI EHITUSPROJEKTI EKSPERTIIS Tehniliste piiranguteta VIII HOONE VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI AUDIT Tehniliste piiranguteta IX VÄLISVEEVARUSTUSE JA -KANALISATSIOONI AUDIT Tehniliste piiranguteta X PROJKTEERIMISE JUHTIMINE Tehniliste piiranguteta __________ ¹ - projekteerimise juhtimise tegevuse all peetakse silmas mitte kitsa eriala, vaid kogu tervikprojekti projekteerimise projektijuhtimist. A.2.1 Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneri tööd läbiv kohustuslik kompetents 1. Kutse-eetika nõuete järgimine 2. Erialane enesearendamine 3. Meeskonnatöös osalemine, meeskonna juhtimine 4. Keskkonnahoidlikkuse ja energiatõhususe põhimõtete rakendamine 5. Valdkondlike teadmiste rakendamine töös 6. Digipädevus ja keeleoskus HOONE VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON A.2.2 Hoone veevarustus ja kanalisatsioon 1. Tööde juhtimine ja korraldamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Valminud tööde ja nende osade kvaliteedi kontrollimine 3. Valminud tööde kompleksse vastavuse ja sobivuse kontrollimine 4. Valminud tööde tellijale esitamise ja üleandmise korraldamine VÄLISVEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON A.2.3 Välisveevarustus ja kanalisatsioon 1. Tööde juhtimine ja korraldamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Valminud tööde ja nende osade kvaliteedi kontrollimine 3. Valminud tööde kompleksse vastavuse ja sobivuse kontrollimine 4. Valminud tööde tellijale esitamise ja üleandmise korraldamine A.2.4 Hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitusprojekti koostamine 1. Projekti koostamine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Tehniliste lahenduste kavandamine 4. Lähteandmete edastamine teistele projekti osapooltele 5. Seletuskirja koostamine 6. Hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni projekti koostamine ja vormistamine 7. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 8. Projekteerija järelevalve tegemine 9. Täiendavate dokumentide koostamine A.2.5 Välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni ehitusprojekti koostamine 1. Projekti koostamine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Tehniliste lahenduste kavandamine 4. Lähteandmete edastamine teistele projekti osapooltele 5. Seletuskirja koostamine 6. Välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni projekti koostamine ja vormistamine 7. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 8. Projekteerija järelevalve tegemine 9. Täiendavate dokumentide koostamine A.2.6 Ehitustegevuse juhtimine 1. Ehitustegevuse juhtimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Ehituspakkumise koostamine 3. Ehitamise kavandamine 4. Ehituse ressursside kavandamine 5. Alltööhangete korraldamine ja lepingute sõlmimine 6. Ehitustoodete hankimine 7. Ehitustegevuse korraldamine ehitustööde kestel 8. Kvaliteedikontrolli ja mõõdistustööde tegemise korraldamine 9. Objekti üleandmisdokumentatsiooni koostamine 10. Objekti üleandmise korraldamine A.2.7 Ehitusjuhtimine 1. Ehitusjuhtimine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Vajadusuuringu läbiviimine 3. Hanke ettevalmistamine ja hankedokumentatsiooni koostamine 4. Ehitise elutsükli kavandamine 5. Ehitusmaksumuse arvutamine 6. Projekteerimise ettevalmistamine ja tööde korraldamine 7. Projekteerijate valimine ja lepingute ettevalmistamine 8. Ehitustööde ettevalmistamine 9. Pakkumusdokumentatsiooni ettevalmistamine 10. Alltöövõtjate valimine 11. Ehitusprotsessi koordineerimine tellija esindajana 12. Objekti üleandmine ja kasutuselevõtmine 13. Garantiiperioodi toimingud A.2.8 Omanikujärelevalve 1. Omanikujärelevalve tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Järelevalveprogrammi koostamine 3. Ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimine 4. Ehitustegevuse lepingule vastavuse kontrollimine 5. Kvaliteedi vastavuse kontrollimine ja hindamine 6. Ohutusele vastavuse kontrollimine 7. Vajaliku dokumentatsiooni kontrollimine 8. Ehitise vastuvõtmine 9. Teavitustegevus 10. Ettepanekute tegemine A.2.9 Hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitusprojekti ekspertiis 1. Ehitusprojekti ekspertiisi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Projektiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Projekti mahulise vastavuse kontrollimine 4. Projekti lahenduste eesmärgile ja nõuetele vastavuse kontrollimine 5. Ekspertiisi aruande koostamine A.2.10 Välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni ehitusprojekti ekspertiis 1. Ehitusprojekti ekspertiisi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Projektiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Projekti mahulise vastavuse kontrollimine 4. Projekti lahenduste eesmärgile ja nõuetele vastavuse kontrollimine 5. Ekspertiisi aruande koostamine A.2.11 Hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni audit 1. Ehitise auditi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Süsteemiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Täiendavate uuringute ja testide korraldamine 4. Kontrollarvutuste ja täiendavate mõõtmiste tegemine 5. Auditi aruande koostamine A.2.12 Välisveevarustuse ja kanalisatsiooni audit 1. Ehitise auditi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Süsteemiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Täiendavate uuringute ja testide korraldamine 4. Kontrollarvutuste ja täiendavate mõõtmiste tegemine 5. Auditi aruande koostamine A.2.13 Projekteerimise juhtimine 1. Projekteerimislepingu ettevalmistamine 2. Projekteerimismeeskonna komplekteerimine 3. Infovahetuse korraldamine 4. Projekteerimise koordineerimine ja kvaliteedijuhtimine 5. Projekteerija järelevalve korraldamine A.2.14 Inseneride koolitamine ja ehitusalane uurimistöö 1. Koolitustegevus 2. Õppe- ja juhendmaterjalide koostamine 3. Teaduslike või rakenduslike uurimistööde tegemine Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka väliobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud 5-aastase integreeritud kõrghariduse diplom Vabariigi Valitsuse 25.10.2004 määruse nr 312 mõistes veevarustuse ja kanalisatsiooni erialal või muul tehnilisel erialal, mille õpe sisaldab etteantud mahus erialaaineid. Lisaks kutse taotlemiseks ettenähtud mahus praktilist töökogemust ja läbitud täienduskoolitusi. Kõik nõuded on detailsemalt kirjas kutse andmise korra dokumentatsioonis. projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht, konsultant. Ehitusseadustik ja selle asjakohased rakendusaktid Muud erialased standardid, juhendmaterjalid ja normid Kutse saamiseks on vaja tõendada üldine (B.2.1) kompetents ja vähemalt ühe spetsialiseerumise (B.2.2. – B.2.3) juurde kuuluv üks või mitu valitavat kompetentsi (B.2.4 – B.2.14). Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneri tööd läbiv kohustuslik kompetents 7 Kutse saamiseks peab valima ühe spetsialiseerumise (B.2.2. – B.2.3). Kutse saamiseks peab tõendama vähemalt ühe valitavatest kompetentsidest (B.2.4 – B.2.14). Hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni projekti koostamine 8 Välisveevarustuse ja kanalisatsiooni projekti koostamine 8 Ehitustegevuse juhtimine 8 Ehitusjuhtimine 8 Omanikujärelevalve 8 Hoone veevarustuse ja kanalisatsiooniprojekti ekspertiis 8 Välisveevarustuse ja kanalisatsiooni projekti ekspertiis 8 Hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni audit 8 Välisveevarustuse ja kanalisatsiooni audit 8 Projekteerimise juhtimine 8 Inseneride koolitamine ja arendustöö 8 Raietööline, tase 2 Logger, level 2 2 Metsatööline, tase 2 (versioon 3) Raietööline, tase 2 (versioon 1) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Raietööline 13 2018-12-06 2018-12-06 2023-11-29 2 2 6210 Metsanduse jms oskustöölised 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Eve Viktoria Lasberg OÜ Sõbra Lilled Sulev Järve Tallinna Keskkonnaamet Aino Mölder Luua Metsanduskool Piia Kivisild OÜ Kivikodu, Viljandi Kutseõppekeskus Arpo Põld Revatrin Grupp OÜ Tiit Pajuste Vesilõigu OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Raietööline, tase 2 on oskustöötaja, kes teeb raietöid etteantud tööülesande järgi. Ta töötab põhiliselt trasside raietel nagu nt sihid, teeservad, kraavid, liinikoridorid jm. Ta võib osaleda ka puuhooldustöödel, sooritades etteantud tööülesandeid maapinnalt. Raietööline kasutab vilunult võsa- ja kettsaage ning viib läbi vajalikud hooldused. Ta töötab ohutult ja ergonoomiliselt ning hoiab korras oma turvavarustuse ja muu tööks vajaliku varustuse. A.2.1 Võsa- ja kettsaagidega töötamine 1. Töö ettevalmistamine ja planeerimine 2. Töötamine võsasaega 3. Töötamine kettsaega 4. Tüvede järkamine ja raidmete käitlemine 5. Töö- ja turvavarustuse hooldamine 6. Tegutsemine õnnetusjuhtumi korral A.2.2 Esmaabi osutamine 1. Olukorra hindamine 2. Kannatanu seisundi hindamine 3. Esmaabi andmine 4. Õnnetusest teavitamine Raietööline töötab välitingimustes, vibratsiooni ja müra keskkonnas. Töö on keskmisest kõrgema ohtlikkusega ja nõuab füüsilist vastupidavust ning töötamist sundasendites. Raietööline on kohustatud kasutama asjakohast turva- ja töövarustust ning järgima tööohutusnõudeid. Oma töös puutub ta kokku heitgaasidega. Võsa- ja kettsaed, raietel vajalik turva- ja töövarustus. Kutse eeldab keskendumisvõimet, kiiret reageerimist ning füüsilist vastupidavust. Tavapäraselt saadakse raietööline, tase 2 esmakutse kutseharidusliku õppekava läbimise järel kutseõppeasutuses. Kutseoskused võivad olla omandatud ka praktilise töö käigus. Raietööline, saemotorist, saemees Raietööline, tase 2 kutse saamiseks tuleb tõendada kõik kompetentsid (B.2.1 – B.2.3). Võsa- ja kettsaagidega töötamine 2 Esmaabi andmine 2 Raietööline, tase 2 kutset läbiv kompetents 2 Arboristi maatugi, tase 3 Groundsman, EstQF Level 3 1 Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Arborist 14 2019-02-14 2019-02-14 2024-02-13 3 3 6210 Metsanduse jms oskustöölised 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Arboristi eetikakoodeks Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Eve-Viktoria Lasberg OÜ Sõbra Lilled Sulev Järve Tallinna Keskkonnaamet Aino Mölder Luua Metsanduskool Piia Kivisild OÜ Kivikodu, Viljandi Kutseõppekeskus Arpo Põld Revatrin Grupp OÜ Tiit Pajuste Vesilõigu OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Arboristi maatugi kuulub puuronimisvõimekust omava liikmena puuhooldusülesandeid sooritavasse töögruppi ja täidab arboristi juhendamisel ning etteantud tööülesannetest lähtudes erinevaid puuhooldus- ja istutustöödega seotud ülesandeid. Tema peamiseks eesmärgiks on tõstukil või rakmetel töötava arboristi igakülgne abistamine ning möödakäijate ja vara turvalisuse tagamine maapinnal. Arboristi maatoena töötamine eeldab päästevõimekuse ning elupäästva esmaabi andmise oskuse olemasolu. A.2.1 Võsa- ja kettsaagidega töötamine 1. Töö ettevalmistamine ja planeerimine 2. Töötamine võsasaega 3. Töötamine kettsaega 4. Tüvede järkamine ja raidmete käitlemine 5. Töö- ja turvavarustuse hooldamine 6. Tegutsemine õnnetusjuhtumi korral A.2.2 Arboristi abistamine 1. Tööala ettevalmistamine 2. Ohutuse tagamine töömaal töötamise ajal 3. Koostöö arboristiga 4. Tööala korrashoid A.2.3 Esmaabi osutamine ja päästevõimekus 1. Olukorra hindamine 2. Kannatanu seisundi hindamine 3. Kannatanu toomine maapinnale 4. Esmaabi andmine 5. Õnnetusest teavitamine Arboristi maatugi töötab välitingimustes, vajadusel võib töö toimuda ka kõrgustes. Sageli tuleb töötada avalikus ruumis möödakäijate tähelepanu all, kus tema ülesandeks on tagada töötsoonis ja selle vahetus läheduses viibivate isikute turvalisus. Võsa- ja kettsaed, oksasaed ja sekaatorid, ronimisvarustus, vintsid jm., asjakohane ja nõuetele vastav turvavarustus. Töö nõuab kõrgusetaluvust, koordinatsioonivõimet, kiiret reageerimist ning füüsilist vastupidavust. Olulised on ka tähelepanu- ja keskendumisvõime ning hea suhtlemisoskus, kuna töö käigus tuleb kõrvalised isikud (nt möödakäijad, autojuhid jne) ohutsoonist turvalisse piirkonda suunata. Tavapäraselt saadakse arboristi maatugi, tase 3 kutse kutsehariduse vastava õppekava läbimise järel kutseõppeasutuses, aga kutseoskused võivad olla omandatud ka praktilise töö käigus. Arboristi abiline, abiarborist Kohalikel omavalitsustel on õigus oma territooriumil kehtestada arboristi kutsealal tegutsevatele isikutele kutsetunnistuse nõue. Arboristi maatugi, tase 3 kutse saamiseks tuleb tõendada kõik kompetentsid (B.2.1 – B.2.4). Võsa- ja kettsaagidega töötamine 2 Arboristi abistamine 3 Esmaabi andmine ja päästevõimekus 4 Arboristi maatugi, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Arborist, tase 4 Arborist, EstQF Level 4 5 Arborist II (versioon 1) Arborist II (versioon 2) Arborist, tase 4 (versioon 3) Arborist, tase 4 (versioon 4) Arborist, tase 4 (versioon 6) Tõstukil töötav arborist, tase 4 Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Arborist 13 2018-12-06 2018-12-06 2023-11-29 4 4 6210 Metsanduse jms oskustöölised 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Arboristi eetikakoodeks Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Eve-Viktoria Lasberg OÜ Sõbra Lilled Sulev Järve Tallinna Keskkonnaamet Aino Mölder Luua Metsanduskool Piia Kivisild OÜ Kivikodu, Viljandi Kutseõppekeskus Arpo Põld Revatrin Grupp OÜ Tiit Pajuste Vesilõigu OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Arborist, tase 4 on oskustöötaja, kes istutab puid tiheasustusega aladel ning hooldab neid kogu nende elukaare jooksul. Arboristi töö eesmärgiks on tagada puude võimalikult hea tervislik seisund ning turvaline ja esteetiline elukeskkond inimestele. Arborist langetab iseseisvalt puuhooldustööga seotud otsuseid, lähtudes tööülesandest või projektist, puu bioloogiast ning arboristi kutse-eetikast (lisa 1). Arboristitöö on keskmisest kõrgema ohtlikkusega ja nõuab füüsilist vastupidavust, töötamist sundasendites ning kõrgustaluvust. Arborist on kohustatud kasutama asjakohast turva- ja töövarustust ning järgima tööohutusnõudeid. A.2.1 Võsa- ja kettsaagidega töötamine 1. Töö ettevalmistamine ja planeerimine 2. Töötamine võsasaega 3. Töötamine kettsaega 4. Töö- ja turvavarustuse hooldamine 5. Tegutsemine õnnetusjuhtumi korral A.2.2 Puittaimede istutamine ja ümberistutamine 1. Töökoha tähistamine ja ettevalmistamine 2. Istikute valik ja istutuseelne säilitamine 3. Puittaimede istutamine 4. Puude ümberistutamine 5. Istutatud puittaimede järelhooldamine 6. Objekti korrastamine A.2.3 Puittaimede lõikamine ja raie 1. Riskianalüüsi koostamine 2. Lõikustööde planeerimine 3. Kujunduslõikuse tegemine 4. Hoolduslõikuse tegemine 5. Puude raie 6. Parkmetsade hooldamine 7. Objekti korrastamine A.2.4 Viljapuude hooldamine 1. Lõikustööde planeerimine 2. Viljapuude hoolduslõikuse tegemine 3. Tüvede ja võrade kaitsmine 4. Väetamine 5. Taimekaitsetööde tegemine A.2.5 Puittaimede erihooldustööde tegemine 1. Riskianalüüsi koostamine 2. Puittaimede ehitusaegne kaitsmine 3. Puudele tugivööde paigaldamine 4. Kasvupinnaste hooldamine 5. Puittaimede kaitsmine kahjustavate mõjude eest 6. Taimekaitsetööde tegemine 7. Objekti korrastamine A.2.6 Tõstukilt töötamine 1. Riskianalüüsi koostamine 2. Tõstuki valimine ja tellimine 3. Tõstuki ettevalmistamine tööks 4. Tõstukilt töötamine A.2.7 Ronimisköitega töötamine 1. Riskianalüüsi koostamine 2. Ronimisvarustuse ja töövahendite valimine 3. Tellitud töö tegemine 4. Ronimisvarustuse korrasoleku kontrollimine ja hooldamine A.2.8 Esmaabi osutamine ja päästmine 1. Olukorra hindamine 2. Kannatanu seisundi hindamine 3. Kannatanu toomine maapinnale 4. Esmaabi andmine 5. Õnnetusest teavitamine A.2.9 Juhtimine, juhendamine ja majandamine 1. Kulude kalkuleerimine 2. Lepingute sõlmimine 3. Klientide nõustamine 4. Lubade ja kooskõlastuste olemasolu kontrollimine 5. Töötajate juhtimine ja juhendamine Osakutse tõstukil töötav arborist, tase 4 koosneb tööosadest A.2.1, A.2.2, A.2.3, A.2.4, A.2.5, A.2.6, A.2.8 ja A.2.9. Arborist töötab välitingimustes. Märkimisväärne osa tööst toimub maapinnast kõrgemal, kas tõstukil või ronimismeetodil. Töö nõuab füüsilist vastupidavust, valmisolekut töötada kõrgustes ja sundasendites ning avalikus ruumis möödakäijate tähelepanu all. Töötamisel kõrgustes on nõutav asjakohane julgestus maapinnal tegutseva, päästevõimekust omava isiku poolt. Võsa- ja kettsaed, oksasaed ja sekaatorid, ronimisvarustus, vintsid jm. Arborist peab töö ajal kandma nõuetele vastavat turvavarustust. Arboristi töö nõuab kõrgusetaluvust, koordinatsioonivõimet, kiiret reageerimist ning füüsilist vastupidavust. Olulised on ka tähelepanu- ja keskendumisvõime. Arboristi kutse saadakse a) kutsehariduse vastava õppekava läbimise järel kutseõppeasutuse lõpetamisel või b) metsandusalase kutsehariduse ja erialase praktilise töökogemuse olemasolu korral. Arborist, puuhooldusspetsialist, kõrghaljastusspetsialist. Kohalikel omavalitsustel on õigus oma territooriumil kehtestada arboristi kutsealal tegutsevatele isikutele kutsetunnistuse nõue. Arborist, tase 4 kutse saamiseks tuleb tõendada kõik kompetentsid (B.2.1 – B.2.10). Tõstukil töötav arborist, tase 4 osakutse saamiseks on vajalik tõendada kompetentsid B.2.1 – B.2.6 ning B.2.8 – B.2.10. Võsa- ja kettsaagidega töötamine 2 Puittaimede istutamine ja ümberistutamine 4 Puittaimede raie 4 Viljapuude hooldamine 4 Puittaimede erihooldustööde tegemine 4 Tõstukilt töötamine 4 Ronimisköitega töötamine 4 Esmaabi andmine ja päästevõimekus 4 Juhtimine, juhendamine ja majandamine 4 Arborist, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Hüdrotehnikainsener, tase 6 Engineer in Hydrotechnical engineering, level 6 11 Ehitusinsener IV (versioon 1) Ehitusinsener IV (versioon 2) Ehitusinsener IV (versioon 3) Ehitusinsener IV (versioon 4) Ehitusinsener IV (versioon 6) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 10) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 11) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 12) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 13) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 5) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 7) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 8) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 9) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 10) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 12) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 13) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 5) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 7) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 8) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 9) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 10) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 11) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 12) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 13) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 5) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 7) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 8) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 9) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 10) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 11) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 12) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 13) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 5) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 7) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 8) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Hüdrotehnikainsener 18 2018-11-29 2018-11-29 2023-11-13 6 6 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Heiki Meos EstKonsult OÜ Ants Raja Ants Raja Ehituskorraldus FIE Andres Piirsalu OÜ Entec Eesti Andres Piir Projektbüroo KODA OÜ Peeter Parre IB Aksiaal OÜ Aleksander Grünstam Allux SG OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Hüdrotehnikainsener (edaspidi HT-insener) tegutseb spetsialistina hüdrotehniliste rajatiste ning nendega seonduvate paigaldiste kavandamisel, püstitamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel, samuti HT-süsteemide lammutustöödel (ehitusseaduse mõistes). HT-insenerid arvestavad oma ametialaste ülesannete täitmisel sotsiaalsete, majanduslike, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetiliste aspektidega ning teevad koostööd sidusvaldkondade spetsialistidega. HT-inseneri kutsealal on välja töötatud järgmised kutsestandardid: - Hüdrotehnikainsener, tase 6 - Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 - Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 Hüdrotehnikainsener, tase 6 on spetsialist, kes on võimeline töötama iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades ning kes vastutab nii iseenda kui enda poolt juhitud töörühma töö tulemuste eest. HT-inseneri 6. taseme kutse saamiseks tuleb valida vähemalt üks järgmistest ametialadest: a) ehitustegevuse juhtimine b) ehitusjuhtimine c) hooldamine ja käitamine HT-insener, tase 6 kutsetunnistus annab selle omanikule seadusest tulenevatel alustel õiguse tegutseda pädeva isikuna iseseisvalt ja omal vastutusel järgnevalt kirjeldatud piirangute ulatuses: I EHITUSLOAKOHUSTUSLIKU HÜDROTEHNILISE RAJATISE EHITAMINE, EHITUSJUHTIMINE a) tavapärase konstruktsioonilahendusega, kuni 10 m paisutuskõrgusega hüdrotehnilised rajatised b) tammi või muu hüdrotehnilise rajatise juurde kuuluv, avalikkusele mittekasututatav sild, kandeavaga kuni 4 m c) 1. ja 2. geotehnilise kategooriaga¹ ehitised d) hüdrotehnilise rajatise juurde kuuluv, avalikkusele mittekasutatav tee, plats või transpordirajatis e) maaparandusrajatised f) siseveekogude väikesadamad II HÜDROTEHNILISE RAJATISE HOOLDAMINE JA KÄITAMINE a) kuni 10 m paisutuskõrgusega tavapärase konstruktsioonilahendusega hüdrotehniline rajatis b) tammide ja hüdrotehniliste rajatiste juurde kuuluv, avalikus kasutuses mitteolev, kandeavaga kuni 4 m sild c) 1. ja 2. geotehnilise kategooriaga¹ ehitis d) hüdrotehnilise rajatise juurde kuuluv, avalikkusele mittekasutatav tee, plats või transpordirajatis e) maaparandusrajatised f) siseveekogude väikesadamad _____________________________________________ ¹ - EVS-NE 1997-1 liigituse järgi A.2.1 Hüdrotehnikainseneri tööd läbiv kohustuslik kompetents 1. Kutse-eetika nõuete järgimine 2. Erialane enesearendamine 3. Meeskonnatöös osalemine, meeskonna juhtimine 4. Keskkonnahoidlikkuse ja energiatõhususe põhimõtete rakendamine 5. Valdkondlike teadmiste rakendamine töös 6. Digipädevus ja keeleoskus A.2.2 Ehitustegevuse juhtimine 1. Ehitustegevuse juhtimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Ehituspakkumise koostamine 3. Ehitamise kavandamine 4. Ehituse ressursside kavandamine 5. Alltööhangete korraldamine ja lepingute sõlmimine 6. Ehitustoodete hankimine 7. Ehitustegevuse korraldamine ehitustööde kestel 8. Kvaliteedikontrolli ja mõõdistustööde tegemise korraldamine 9. Objekti üleandmisdokumentatsiooni koostamine 10. Objekti üleandmise korraldamine A.2.3 Ehitusjuhtimine 1. Ehitusjuhtimine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Vajadusuuringu läbiviimine 3. Hanke ettevalmistamine ja hankedokumentatsiooni koostamine 4. Ehitise elutsükli kavandamine 5. Ehitusmaksumuse arvutamine 6. Projekteerimise ettevalmistamine ja tööde korraldamine 7. Projekteerijate valimine ja lepingute ettevalmistamine 8. Ehitustööde ettevalmistamine 9. Pakkumus-dokumentatsiooni ettevalmistamine 10. Alltöövõtjate valimine 11. Ehitusprotsessi koordineerimine tellija esindajana 12. Objekti üleandmine ja kasutuselevõtmine 13. Garantiiperioodi toimingud A.2.4 Hooldamine ja käitamine 1. Hooldamine ja käitamine kutsetasemega etteantud piires 2. Hooldus- ja kasutusjuhendite koostamine 3. Rajatisele rakenduvate mõjude määratlemine Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka väliobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Hüdrotehnika eriala diplomeeritud ehitusinseneril peab üldjuhul olema bakalaureuse kraad või rakenduskõrghariduse diplom hüdrotehnika erialal. Lisaks on vajalikud taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töökogemuse olemasolu ning etteantud mahus läbitud täiendusõpe. Kõik nõuded on detailsemalt kirjas kutse andmise korras ja selle lisades. projektijuht, objektijuht, konsultant. Ehitusseadustik ja selle asjakohased rakendusaktid Muud erialased standardid, juhendmaterjalid ja normid Kutse saamiseks on vaja tõendada üldine (B.2.1) kompetents ja vähemalt üks valitavatest kompetentsidest (B.2.2 – B.2.4). Hüdrotehnikainseneri tööd läbiv kohustuslik kompetents 7 Kutse saamiseks peab tõendama vähemalt ühe valitavatest kompetentsidest (B.2.2 – B.2.4). Ehitustegevuse juhtimine 6 Ehitusjuhtimine 6 Hooldamine ja käitamine 6 Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 Diploma Engineer in Hydrotechnical Engineering, EstQF Level 7 11 Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 1) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 2) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 3) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 4) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 6) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Hüdrotehnikainsener 18 2018-11-29 2018-11-29 2023-11-13 7 7 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Heiki Meos EstKonsult OÜ Ants Raja Ants Raja Ehituskorraldus FIE Andres Piirsalu OÜ Entec Eesti Andres Piir Projektbüroo KODA OÜ Peeter Parre IB Aksiaal OÜ Aleksander Grünstam Allux SG OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Hüdrotehnikainsener tegutseb spetsialistina hüdrotehniliste ehitiste ja seadmete kavandamisel, rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning hüdrotehniliste ehitiste ja seadmete lammutamisel. Hüdrotehnikainseneride ülesanne on ehitustehniliste ja tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ning projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte, keskkonnahoidu, tööohutust ja töötervishoidu. Hüdrotehnikainsener teeb koostööd teiste sidusvaldkondade spetsialistidega. Hüdrotehnikainseneri kutsealal on välja töötatud järgmised kutsestandardid: - Hüdrotehnikainsener, tase 6 - Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 - Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 on spetsialist, kes vastutab nii iseenda kui enda poolt juhitud töörühma töö tulemuste eest. Diplomeeritud hüdrotehnikainseneri 7. taseme kutse saamiseks on vajalik valida vähemalt üks järgnevatest ametialadest: a) hüdrotehnilise ehitise ehitusprojekti koostamine b) ehitustegevuse juhtimine c) ehitusjuhtimine d) omanikujärelevalve e) hüdrotehnilise ehitise ehitusprojekti ekspertiis f) hüdrotehnilise ehitise audit g) hooldamine ja käitamine h) projekteerimise juhtimine¹ Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 kutsetunnistus annab selle omanikule seadusest tulenevatel alustel õiguse tegutseda pädeva isikuna iseseisvalt ja omal vastutusel järgnevalt kirjeldatud piirangute ulatuses: I EHITUSLOAKOHUSTUSLIKU HÜDROTEHNILISE EHITISE EHITAMINE ja EHITUSJUHTIMINE a) tavapärase konstruktsioonilahendusega, kuni 14 m paisutuskõrgusega hüdrotehnilised rajatised b) tammi või muu hüdrotehniliste rajatise juurde kuuluv avalikkusele mittekasutatav sild, kandeavaga kuni 8 m c) 1., 2. ja 3. geotehnilise kategooriaga² ehitised d) hüdrotehnilise rajatise juurde kuuluvad, avalikkusele mittekasutatavad teed, platsid või transpordirajatised e) maaparandusrajatised f) siseveekogude väikesadamad II EHITUSLOAKOHUSTUSLIKU HÜDROTEHNILISE EHITISE EHITUSPROJEKTI KOOSTAMINE a) tavapärase konstruktsioonilahendusega, kuni 8 m paisutuskõrgusega hüdrotehnilised rajatised b) tammi või muu hüdrotehnilise rajatise juurde kuuluv avalikkusele mittekasutatav sild, kandeavaga kuni 6 m c) 1. ja 2. geotehnilise kategooriaga² ehitised d) hüdrotehniliste rajatiste juurde kuuluvad, avalikkusele mittekasutatavad teed, platsid või transpordirajatised e) maaparandusrajatised f) siseveekogude väikesadamad III OMANIKUJÄRELEVALVE a) tavapärase konstruktsioonilahendusega, kuni 8 m paisutuskõrgusega hüdrotehnilised rajatised b) tammide ja hüdrotehniliste rajatiste juurde kuuluv avalikkusele mittekasutatav sild, kandeavaga kuni 6 m c) 1. ja 2. geotehnilise kategooriaga² ehitised d) hüdrotehniliste rajatiste juurde kuuluvad, avalikkusele mittekasutatavad teed, platsid või transpordirajatised e) maaparandusrajatised f) siseveekogude väikesadamad IV HOOLDAMINE JA KÄITAMINE a) tavapärase konstruktsioonilahendusega, kuni 14 m paisutuskõrgusega hüdrotehnilised rajatised b) tammide ja hüdrotehniliste rajatiste juurde kuuluv avalikkusele mittekasutatav sild, kandeavaga kuni 8 m c) 1., 2. ja 3. geotehnilise kategooriaga² ehitised d) hüdrotehniliste rajatiste juurde kuuluvav, avalikkusele mittekasutatavad teed, platsid või transpordirajatised e) maaparandusrajatised f) siseveekogude väikesadamad V HÜRDOTEHNILISE EHITISE EHITUSPROJEKTI EKSPERTIIS VI HÜDROTEHNILISE EHITISE AUDIT VII PROJEKTEERIMISE JUHTIMINE1 Hüdrotehnilise ehitise ehitusprojekti ekspertiiside, hüdrotehniliste rajatiste auditite ja projekteerimise projektijuhtimise ametialade piirangud on analoogsed ehitusloakohustusliku hüdrotehnilise ehitise ehitusprojekti koostamisele kohalduvatega. _____________________________________________ ¹ - projekteerimise juhtimise tegevuse all peetakse silmas mitte kitsa eriala, vaid kogu tervikprojekti projekteerimise projektijuhtimist 2 - EVS-NE 1997-1:2006 liigituse järgi A.2.1 Hüdrotehnikainseneri tööd läbiv kohustuslik kompetents 1. Kutse-eetika nõuete järgimine 2. Erialane enesearendamine 3. Meeskonnatöös osalemine, meeskonna juhtimine 4. Keskkonnahoidlikkuse ja energiatõhususe põhimõtete rakendamine 5. Valdkondlike teadmiste rakendamine töös 6. Digipädevus ja keeleoskus A.2.2 Hüdrotehnilise ehitise ehitusprojekti koostamine 1. Ehitusprojekti koostamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Lahenduse skeemi ja liigi valimine, arvutamine ja dimensioneerimine 4. Voolusängide ja -hulkade määramine 5. Seletuskirja koostamine 6. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 7. Hüdrotehnilise ehitise projekti vormistamine 8. Hüdrotehnilise ehitise lammutusprojekti koostamine 9. Hüdrotehnilise ehitise kasutus- ja hooldusjuhendi koostamine 10. Projekteerija järelevalve tegemine A.2.3 Ehitustegevuse juhtimine 1. Ehitustegevuse juhtimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Ehituspakkumise koostamine 3. Ehitamise kavandamine 4. Ehituse ressursside kavandamine 5. Alltööhangete korraldamine ja lepingute sõlmimine 6. Ehitustoodete hankimine 7. Ehitustegevuse korraldamine ehitustööde kestel 8. Kvaliteedikontrolli ja mõõdistustööde tegemise korraldamine 9. Objekti üleandmisdokumentatsiooni koostamine 10. Objekti üleandmise korraldamine A.2.4 Ehitusjuhtimine 1. Ehitusjuhtimine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Vajadusuuringu läbiviimine 3. Hanke ettevalmistamine ja hankedokumentatsiooni koostamine 4. Ehitise elutsükli kavandamine 5. Ehitusmaksumuse arvutamine 6. Projekteerimise ettevalmistamine ja tööde korraldamine 7. Projekteerijate valimine ja lepingute ettevalmistamine 8. Ehitustööde ettevalmistamine 9. Pakkumus-dokumentatsiooni ettevalmistamine 10. Alltöövõtjate valimine 11. Ehitusprotsessi koordineerimine tellija esindajana 12. Objekti üleandmine ja kasutuselevõtmine 13. Garantiiperioodi toimingud A.2.5 Omanikujärelevalve 1. Omanikujärelevalve tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Järelevalveprogrammi koostamine 3. Ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimine 4. Ehitustegevuse lepingule vastavuse kontrollimine 5. Kvaliteedi vastavuse kontrollimine ja hindamine 6. Ohutusele vastavuse kontrollimine 7. Vajaliku dokumentatsiooni kontrollimine 8. Ehitise vastuvõtmine 9. Teavitustegevus 10. Ettepanekute tegemine A.2.6 Ehitusprojekti ekspertiis 1. Projekti ekspertiisi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Projektiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Projekti mahulise vastavuse kontrollimine 4. Projekti lahenduste eesmärgile ja nõuetele vastavuse kontrollimine 5. Ekspertiisi aruande koostamine A.2.7 Hüdrotehnilise rajatise audit 1. Ehitise auditi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Süsteemiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Täiendavate uuringute ja testide korraldamine 4. Kontrollarvutuste ja täiendavate mõõtmiste tegemine 5. Auditi aruande koostamine A.2.8 Hooldamine ja käitamine 1. Hooldamine ja käitamine kutsetasemega etteantud piires 2. Hooldus- ja kasutusjuhendite koostamine 3. Rajatisele rakenduvate mõjude määratlemine 4. Rekonstrueerimis-/taastamisprojekti lähteülesande koostamine A.2.9 Projekteerimise juhtimine 1. Projekteerimislepingu ettevalmistamine 2. Projekteerimismeeskonna komplekteerimine 3. Infovahetuse korraldamine 4. Projekteerimise koordineerimine ja kvaliteedijuhtimine 5. Projekteerija järelevalve korraldamine Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Hüdrotehnika eriala diplomeeritud ehitusinseneril peab üldjuhul olema magistrikraad või sellega võrdsustatud 5-aastase integreeritud kõrghariduse diplom hüdrotehnika erialal Vabariigi Valitsuse 25.10.2004 määruse nr 312 „Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded“ mõistes. Lisaks on vajalikud taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töökogemuse olemasolu ning etteantud mahus läbitud täiendusõpe. Kõik nõuded on detailsemalt kirjas kutse andmise korras ja selle lisades. projektijuht, objektijuht, projekteerija, järelevalve tegija, konsultant, ekspert Ehitusseadustik ja selle asjakohased rakendusaktid. Muud erialased standardid, juhendmaterjalid ja normid. Kutse saamiseks on vaja tõendada üldine (B.2.1) kompetents ja vähemalt üks valitavatest kompetentsidest (B.2.2 – B.2.9). Hüdrotehnikainseneri tööd läbiv kohustuslik kompetents 7 Kutse saamiseks peab tõendama vähemalt ühe valitavatest kompetentsidest (B.2.2 – B.2.9). Hüdrotehnilise ehitise ehitusprojekti koostamine 7 Ehitustegevuse juhtimine 7 Ehitusjuhtimine 7 Omanikujärelevalve 7 Hüdrotehnilise ehitise ehitusprojekti ekspertiis 7 Hüdrotehnilise ehitise audit 7 Hooldamine ja käitamine 7 Projekteerimise juhtimine 7 Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 Chartered Engineer in Hydrotechnical Engineering, EstQF Level 8 11 Volitatud ehitusinsener V (versioon 1) Volitatud ehitusinsener V (versioon 2) Volitatud ehitusinsener V (versioon 3) Volitatud ehitusinsener V (versioon 4) Volitatud ehitusinsener V (versioon 6) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Hüdrotehnikainsener 18 2018-11-29 2018-11-29 2023-11-13 8 8 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Heiki Meos EstKonsult OÜ Ants Raja Ants Raja Ehituskorraldus FIE Andres Piirsalu OÜ Entec Eesti Andres Piir Projektbüroo KODA OÜ Peeter Parre IB Aksiaal OÜ Aleksander Grünstam Allux SG OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Hüdrotehnikainsener tegutseb spetsialistina hüdrotehniliste ehitiste ja seadmete kavandamisel, rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning hüdrotehniliste ehitiste ja seadmete lammutamisel. Hüdrotehnikainseneride ülesanne on ehitustehniliste ja tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ning projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte, keskkonnahoidu, tööohutust ja töötervishoidu. Hüdrotehnikainsener teeb koostööd teiste sidusvaldkondade spetsialistidega. Hüdrotehnikainseneri kutsealal on välja töötatud järgmised kutsestandardid: - Hüdrotehnikainsener, tase 6 - Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, - tase 7 - Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 on spetsialist ja pädev isik ehitusseadustiku mõistes, kes vastutab nii iseenda kui enda poolt juhitud töörühma töö tulemuste eest. Volitatud hüdrotehnikainseneri 8. taseme kutse saamiseks on vajalik valida vähemalt üks järgnevatest ametialadest: a) hüdrotehnilise ehitise ehitusprojekti koostamine b) ehitustegevuse juhtimine c) ehitusjuhtimine d) omanikujärelevalve e) hüdrotehnilise ehitise ehitusprojekti ekspertiis f) hüdrotehnilise ehitise audit g) hooldamine ja käitamine h) projekteerimise juhtimine¹ i) inseneride koolitamine ja uurimistöö Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 kutsetunnistus annab selle omanikule seadusest tulenevatel alustel õiguse tegutseda pädeva isikuna iseseisvalt ja omal vastutusel järgnevalt kirjeldatud ulatuses: I HÜDROTEHNILISE EHITISE EHITUSPROJEKTI KOOSTAMINE Ilma tehniliste piiranguteta II HÜDROTEHNILISE EHITISE EHITAMINE, EHITUSJUHTIMINE Ilma tehniliste piiranguteta III OMANIKUJÄRELEVALVE Ilma tehniliste piiranguteta IV HOOLDAMINE JA KÄITAMINE Ilma tehniliste piiranguteta V HÜDROTEHNILISE EHITISE EHITUSPROJEKTI EKSPERTIIS VI HÜDROTEHNILISE EHITISE AUDIT VII PROJEKTEERIMISE JUHTIMINE1 Ilma tehniliste piiranguteta _____________________________________________ ¹ - projekteerimise juhtimise tegevuse all peetakse silmas mitte kitsa eriala, vaid kogu tervikprojekti projekteerimise projektijuhtimist A.2.1 Hüdrotehnikainseneri tööd läbiv kohustuslik kompetents 1. Kutse-eetika nõuete järgimine 2. Erialane enesearendamine 3. Meeskonnatöös osalemine, meeskonna juhtimine 4. Keskkonnahoidlikkuse ja energiatõhususe põhimõtete rakendamine 5. Valdkondlike teadmiste rakendamine töös 6. Digipädevus ja keeleoskus A.2.2 Hüdrotehnilise ehitise ehitusprojekti koostamine 1. Ehitusprojekti koostamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Lahenduse skeemi ja liigi valimine, arvutamine ja dimensioneerimine 4. Voolusängide ja -hulkade määramine 5. Seletuskirja koostamine 6. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 7. Hüdrotehnilise ehitise ehitusprojekti vormistamine 8. Hüdrotehnilise ehitise lammutusprojekti koostamine 9. Hüdrotehnilise ehitise kasutus- ja hooldusjuhendi koostamine 10. Projekteerija järelevalve tegemine A.2.3 Ehitustegevuse juhtimine 1. Ehitustegevuse juhtimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Ehituspakkumise koostamine 3. Ehitamise kavandamine 4. Ehituse ressursside kavandamine 5. Alltööhangete korraldamine ja lepingute sõlmimine 6. Ehitustoodete hankimine 7. Ehitustegevuse korraldamine ehitustööde kestel 8. Kvaliteedikontrolli ja mõõdistustööde tegemise korraldamine 9. Objekti üleandmisdokumentatsiooni koostamine 10. Objekti üleandmise korraldamine A.2.4 Ehitusjuhtimine 1. Ehitusjuhtimine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Vajadusuuringu läbiviimine 3. Hanke ettevalmistamine ja hankedokumentatsiooni koostamine 4. Ehitise elutsükli kavandamine 5. Ehitusmaksumuse arvutamine 6. Projekteerimise ettevalmistamine ja tööde korraldamine 7. Projekteerijate valimine ja lepingute ettevalmistamine 8. Ehitustööde ettevalmistamine 9. Pakkumus-dokumentatsiooni ettevalmistamine 10. Alltöövõtjate valimine 11. Ehitusprotsessi koordineerimine tellija esindajana 12. Objekti üleandmine ja kasutuselevõtmine 13. Garantiiperioodi toimingud A.2.5 Omanikujärelevalve 1. Omanikujärelevalve tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Järelevalveprogrammi koostamine 3. Ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimine 4. Ehitustegevuse lepingule vastavuse kontrollimine 5. Kvaliteedi vastavuse kontrollimine ja hindamine 6. Ohutusele vastavuse kontrollimine 7. Vajaliku dokumentatsiooni kontrollimine 8. Ehitise vastuvõtmine 9. Teavitustegevus 10. Ettepanekute tegemine A.2.6 Hüdrotehnilise ehitise ehitusprojekti ekspertiis 1. Ehitusprojekti ekspertiisi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Projektiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Projekti mahulise vastavuse kontrollimine 4. Projekti lahenduste eesmärgile ja nõuetele vastavuse kontrollimine 5. Ekspertiisi aruande koostamine A.2.7 Hüdrotehnilise ehitise audit 1. Ehitise auditi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Süsteemiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Täiendavate uuringute ja testide korraldamine 4. Kontrollarvutuste ja täiendavate mõõtmiste tegemine 5. Auditi aruande koostamine A.2.8 Hooldamine ja käitamine 1. Hooldamine ja käitamine kutsetasemega etteantud piires 2. Hooldus- ja kasutusjuhendite koostamine 3. Rajatisele rakenduvate mõjude määratlemine 4. Rekonstrueerimis-/taastamisprojekti lähteülesande koostamine A.2.9 Projekteerimise juhtimine 1. Projekteerimislepingu ettevalmistamine 2. Projekteerimismeeskonna komplekteerimine 3. Infovahetuse korraldamine 4. Projekteerimise koordineerimine ja kvaliteedijuhtimine 5. Projekteerija järelevalve korraldamine A.2.10 Inseneride koolitamine ja uurimistöö 1. Koolitustegevus 2. Õppe- ja juhendmaterjalide koostamine 3. Teaduslike või rakenduslike uurimistööde tegemine Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka väliobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Hüdrotehnika eriala volitaud inseneril peab üldjuhul olema magistrikraad või sellega võrdsustatud 5-aastase integreeritud kõrghariduse diplom hüdrotehnika erialal Vabariigi Valitsuse 25.10.2004 määruse nr 312 „Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded“ mõistes. Lisaks on vajalikud taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töökogemuse olemasolu ning etteantud mahus läbitud täiendusõpe. Kõik nõuded on detailsemalt kirjas kutse andmise korras ja selle lisades. projektijuht, objektijuht, projekteerija, järelevalve tegija, konsultant, ekspert Ehitusseadustik ja selle asjakohased rakendusaktid Muud erialased standardid, juhendmaterjalid ja normid Kutse saamiseks on vaja tõendada üldine (B.2.1) kompetents ja vähemalt üks valitavatest kompetentsidest (B.2.2 – B.2.10). Hüdrotehnikainseneri tööd läbiv kohustuslik kompetents 7 Kutse saamiseks peab tõendama vähemalt ühe valitavatest kompetentsidest (B.2.2 – B.2.10). Hüdrotehnilise ehitise ehitusprojekti koostamine 8 Ehitustegevuse juhtimine 8 Ehitusjuhtimine 8 Omanikujärelevalve 8 Hüdrotehnilise ehitise ehitusprojekti ekspertiis 8 Hüdrotehnilise ehitise audit 8 Hooldamine ja käitamine 8 Projekteerimise juhtimine 8 Inseneride koolitamine ja uurimistöö 8 Puittaimede hindaja, tase 5 Dendrologist, EstQF Level 5 5 Arborist III (versioon 1) Arborist III (versioon 2) Arborist, tase 5 (versioon 3) Meisterarborist, tase 5 (versioon 4) Puittaimede spetsialist, tase 5 (versioon 6) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Arborist 13 2018-12-06 2018-12-06 2023-11-29 5 5 6210 Metsanduse jms oskustöölised 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Eve-Viktoria Lasberg OÜ Sõbra Lilled Sulev Järve Tallinna Keskkonnaamet Aino Mölder Luua Metsanduskool Piia Kivisild OÜ Kivikodu, Viljandi Kutseõppekeskus Arpo Põld Revatrin Grupp OÜ Tiit Pajuste Vesilõigu OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Puittaimede hindaja, tase 5 on ulatusliku kogemusega spetsialist, kes juhendab puuhooldustööde, sh istutustööde läbiviimist, annab erialast nõu hangete korraldamisel ning teostab järelevalvet puuhooldus- ja istutustööde üle ning puude kaitsemeetmete rakendamise üle ehitusobjektidel. Ta hindab puittaimede seisundit ja väärtust ning dokumenteerib hindamistulemusi, annab puuhooldusega seotud soovitusi ning koostab eksperthinnanguid. A.2.1 Üksikpuude seisundi ja pargipuistute hindamine 1. Puittaimede väärtuse hindamine 2. Puittaimede seisundi hindamine 3. Hindamistulemuste tõlgendamine 4. Alusplaani kasutamine hindamisel 5. Asendusväärtuse hindamine 6. Hindamisaruande koostamine A.2.2 Järelevalve tegemine ja nõustamine 1. Järelevalve tegemine haljastus- ja ehitusobjektidel 2. Nõustamine 3. Eksperthinnangute koostamine Puittaimede hindaja töökeskkond on mitmekesine ja vaheldusrikas. Hindamisandmete kogumine toimub välitingimustes, samas kui andmete töötlemine, tõlgendamine ja dokumenteerimine eeldab tööd siseruumides. Puittaimede hindajal on laialdased võimalused planeerida ja jaotada ise oma tööaega välitööde ning sisetööde vahel, sh arvestada ilmastikutingimustega. Mitmesugused mõõteriistad, nagu nt kõrgusmõõtja, talmeeter, klupp, juurdekasvupuur, GPS-seadmed, arvuti ning mitmed kaasaegsed elektroonilised mõõteriistad. Puittaimede hindaja töö nõuab analüüsivõimet, täpsust, vastutustunnet ja planeerimisoskust. Puittaimede hindaja, tase 5 omab tavapäraselt erialast kutseharidust või on oma kutseoskused omandatud praktilise töö käigus. Puittaimede hindaja, dendroloog. Kutse saamiseks on vajalik tõendada kõik kompetentsid (B.2.1 – B.2.3). Üksikpuude seisundi ja pargipuistute hindamine 5 Järelevalve tegemine ja nõustamine 5 Puittaimede hindaja, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Koorijuht, tase 4 Conductor, level 4 3 Koorijuht, tase 4 (versioon 1) Koorijuht, tase 4 (versioon 2) Koorijuht, tase 4 (versioon 4) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Koorijuht 14 2019-01-16 2019-01-16 2024-01-11 4 4 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Koorijuhtide kutse-eetika Keelte oskustasemete kirjeldused Digioskused Ksenija Grabova G. Otsa nim Tallinna Muusikakool, Kalamaja Segakoor Heli Jürgenson Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Estonia Seltsi Segakoor Kristel Pedak Tallinna Kultuuriamet Indrek Vijard Eesti Meestelaulu Selts, Nõmme Muusikakool Varje Vürst Eesti Koorijuhtide Liit, Eesti Kooriühing Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kooridirigendi töö on loominguline, mis eeldab muusikalist ettevalmistust. Kooridirigent on vokaalmuusika interpreet, kelle tööülesanneteks on laulude õpetamine koorile ja esitamine kontserdil. Töö eesmärk on koori kunstiline juhtimine ning publikule kõrgetasemelise muusikaelamuse pakkumine. Kooridirigendi töö on oma olemuselt pedagoogiline ning eeldab lisaks muusikalistele oskustele ka iseseisvat tööd kooriga ning metoodika ja psühholoogia tundmist. Koorijuhi kutsealal on viis kutset: Koorijuht, tase 4 töötab dirigendi või abidirigendina. Koorijuht, tase 5 töötab dirigendi või abidirigendina. Ta osaleb oma koori(de)ga konkurssidel, festivalidel ja annab kontserte. Koorijuht, tase 6 töötab dirigendina oma koori või abidirigendina mahuka repertuaariga kõrgetasemelise kontsertkoori juures. Ta osaleb oma koori(de)ga konkurssidel, festivalidel ja annab kontserte. Tema koorid osalevad aktiivselt kontserttegevuses. 6. taseme koorijuht koolitab vajadusel madalama taseme koorijuhte ja muusikaõpetajaid piirkonna tasandil. Koorijuht, tase 7 on tunnustatud dirigent, kes juhatab ühendkoore laulupäevadel ja/või laulupidudel, üleriigilisel laulupeol või on liigijuht/kunstiline juht, juhib muusikalisi projekte (kunstilise juhi töö laulupidudel, laulupäevadel, galakontsertidel). Ta võib olla ka koori hääleseadja ja koori vokaaltöö spetsialist. 7. taseme koorijuht osaleb oma koori(de)ga konkurssidel, festivalidel ja annab kontserte. Tema koori(de)l on aktiivne kontserttegevus. Ta viib läbi seminare, koolitusi mentorina, leiab koolituste läbiviimiseks vajaliku metoodika ning vajadusel koostab õppematerjale. Koorijuht, tase 8 on professionaalse koorimuusika tippinterpreet ja ekspert, rahvusvaheliselt tunnustatud dirigent, keda kutsutakse dirigendina ja/või koolitajana mainekatele rahvusvahelistele koorimuusika suursündmustele. Ta on kunstiline juht ja arvamusliider erinevatel rahvusvahelistel kõrgetasemelistel koorimuusikasündmustel, juhatab vokaal-sümfoonilisi suurvorme orkestriga. A.2.1 Repertuaari ettevalmistamine 1. Repertuaari valimine ja esinemiskava koostamine. 2. Muusikalise materjali ettevalmistamine. A.2.2 Repertuaari omandamine ja harjutamine 1. Repertuaari omandamine/ettevalmistamine harjutamiseks. 2. Iseseisev harjutamine. 3. Ettevalmistus esinemiseks. A.2.3 Töö kooriga 1. Repertuaari ettevalmistamine. 2. Repertuaari õpetamine. 3. Kooriansambli kujundamine. A.2.4 Koori loominguline juhtimine 1. Kontserttegevus. 2. Laulupeoprotsessis osalemine. 3. Koori kui organisatsiooni juhtimine. A.2.5 Muusika loomine 1. Arranžeerimine. 2. Komponeerimine. A.2.6 Noodigraafika- ja muusikaprogrammide kasutamine 1. Noodigraafika-programmide kasutamine. 2. Muusikasalvestus-programmide kasutamine. Kooridirigendi tööaeg on paindlik, töötatakse ka puhkepäevadel ja pühade ajal. Töötatakse üldjuhul siseruumides, kuid esinetakse ka väljas. Noodimaterjal. Töös dirigendina on olulised muusikalised võimed, loomingulisus, empaatiavõime, valmisolek meeskonnatööks, pingetaluvus, enesedistsipliin, tulemusele orienteeritus. 4. taseme koorijuhiks saab õppida kutseõppeasutuses või töökohal (sh läbides ka koorijuhtimisalase koolituse). Dirigent, kooridirigent, koorijuht, abidirigent, koormeister. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 – B.2.4 ja B.2.7 (läbiv kompetents). Lisaks võib tõendada valitavaid kompetentse B.2.5 ja B.2.6. Repertuaari ettevalmistamine 4 Repertuaari omandamine ja harjutamine 4 Töö kooriga 4 Koori loominguline juhtimine 4 Lisaks võib tõendada valitavaid kompetentse B.2.5 ja B.2.6. Muusika loomine 4 Noodigraafika- ja muusikaprogrammide kasutamine 4 Koorijuht, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Bürootöötaja, tase 4 Clerical staff, level 4 7 Bürooassistent, tase 4 (versioon 8) Bürootöötaja, tase 4 (versioon 6) Sekretär I (versioon 1) Sekretär I (versioon 2) Sekretär I (versioon 3) Sekretär I (versioon 4) Sekretär I (versioon 5) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Bürootöö Sekretär 11 2018-12-31 2018-12-31 2022-05-04 4 4 4120 Asjaajamise tugitöötajad 0415 Sekretäri- ja kontoritöö 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Ülle Moks Haapsalu Kutsehariduskeskus Külli Song Pärnumaa Kutsehariduskeskus Mirjam-Merike Sõmer Tartu Kutsehariduskeskus Anu Moosel SA Innove Janne Kerdo Eesti Juhi Abi Ühing Piret Veski Tschudi Ship Management AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Bürootöötaja tegeleb organisatsioonis bürootöö ladusa toimimise tagamise, sise- ja välisklientide teenindamise ning dokumenditööga oma pädevuse piirides, pakkudes tehnilist tuge (sh andmete sisestamine, dokumentide paljundamine, skaneerimine). Bürootöötaja täpsemad tööülesanded sõltuvad konkreetsest organisatsioonist ja eeldavad enamasti head suhtlemisoskust ja kiiret, paindlikku ning korrektset tegutsemist. Tüüpilisteks bürootöödeks on info edastamine, telefonisuhtlus, dokumentide koostamine, andmesisestus, ametikohtumiste teenindamine jms. Bürootöötaja teadmised, oskused ja hoiakud mõjutavad organisatsiooni mainet, mistõttu enda pidev erialane täiendamine on väga oluline. A.2.1 Bürootöö toimimise tagamine 1. Bürooruumide korrashoiu korraldamine 2. Ametikohtumiste ettevalmistamine 3. Perioodika tellimine 4. Bürootehnika haldamine A.2.2 Sise- ja välisklientide teenindamine 1. Info vahendamine 2. Ametikohtumiste teenindamine A.2.3 Töö dokumentidega 1. Dokumentide loomine ja vormistamine 2. Dokumentide vastuvõtmine ja registreerimine 3. Dokumentide hoidmine 4. Ilukirjutamine Üldjuhul on bürootöötaja tööaeg fikseeritud. Töörütm võib olla nii vahelduv kui ka rutiinne ning sisaldada mitmesuguseid tööülesandeid. Bürootöötaja töötab siseruumides. Tööga võib kaasneda psüühiline pinge ja sundasend, mis võivad põhjustada tervisekahjustusi. Büroo-, esitlus- ja sidetehnika. Bürootöötaja töö eeldab süsteemsust ja korrektsust, kohuse- ja vastutustundlikkust ning analüütilise mõtlemisvõime olemasolu. Uued tehnoloogiad ja muutuvad tööolud eeldavad õppimis- ja kohanemisvõimet. Meeskonnatöötajana, kelle töö sisaldab palju klienditeenindusega seotud tegevusi on olulisel kohal ka koostöövõime, tolerantsus, usaldusväärsus, tasakaalukus ja empaatiavõime. 4. taseme bürootöötajaks saab õppida kutseõppeasutuses või läbides kutsealase täienduskoolituse. Büroospetsialist, bürooametnik, bürootöötaja, andmesisestaja, kontorispetsialist, tehniline sekretär, üldsekretär. Bürootöötaja, tase 4 kutse saamiseks tuleb tõendada kõik (B.2.1 – B.2.4) kompetentsid. Bürootöö toimimise tagamine 4 Sise- ja välisklientide teenindamine 4 Töö dokumentidega 4 Bürootöötaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Kvaliteedispetsialist, tase 5 Quality Specialist, level 5 2 Kvaliteedispetsialist, tase 5 (versioon 1) Kvaliteedispetsialist, tase 5 (versioon 3) Kvaliteedispetsialist, tase 5 (versioon 4) Kvaliteedispetsialist, tase 5 (versioon 5) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Kvaliteedijuht 11 2018-12-31 2018-12-31 2019-11-25 5 5 3339 Äriteenuste agendid, mujal liigitamata 0413 Juhtimine ja haldus 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Terminid Enno Aermates OÜ Smileoffice Toomas Arula Nixor Eesti AS Siret Kegel Incap Corporation Jari Kukkonen, ekspert/koolitaja Neeme Kärbo Tartu Teaduspark Üllar Lainela ERGO Eesti / Balti kindlustusseltsid Kristel Leisalu Elisa Eesti AS Tauno-Jussi Onoper TJO Konsultatsioonid Kadi Prants Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Heli Rannik Tallinna Majanduskool Tiia Tammaru Tallinna Tehnikaülikool Eneken Titov Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kvaliteedijuhtimine on keskkonna loomine ning arendamine muutuste juhtimiseks organisatsioonis ja subjektiivsete hinnangute-arvamuste formuleerimine läbipaistvaks juhtimisinfo vooks, millele saab seada mõõdetavaid eesmärke. See on süsteemne teadvustatud tegevus organisatsiooni tulemuslikkuse parandamiseks, jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime tagamiseks. Kvaliteedispetsialisti ja kvaliteedijuhi ülesannete täitmine on oluline kõikides organisatsioonides, sõltumata organisatsiooni suurusest, ametikoha olemasolust, sektorist, omandivormist jms. Vastava ametikoha puudumisel täidab neid ülesandeid tegevjuht või tema poolt määratud isik. 5. taseme kvaliteedispetsialist haldab järjepidevalt organisatsiooni kvaliteedijuhtimissüsteemi oma volituste piires ja vastutab selle tulemuslikkuse eest. Kvaliteeti puudutavas tegevuses lähtub ta organisatsiooni kvaliteedipoliitikast ja kvaliteedijuhi ja protsessiomanike asjakohastest suunistest ja korraldustest ning talle kehtestatud töökirjeldusest. Võib vajada töö tegemisel juhendamist. Kvaliteedispetsialisti töö eesmärk on saavutada koos kolleegidega organisatsiooni kõigi osade jätkusuutlik ja terviklik klientide kvaliteedinõuete rahuldamine. A.2.1 Kvaliteedijuhtimissüsteemi haldamine 1. Kvaliteedijuhtimissüsteemi sisseseadmine ja ohjamine A.2.2 Organisatsioonile kohalduvate nõuete ohjamine 1. Nõuete integreerimine juhtimissüsteemi A.2.3 Protsesside juhtimise toetamine ja koordineerimine 1. (Põhi)protsessi(de) kaardistamine 2. (Põhi)protsessi(de) analüüsimine A.2.4 Kvaliteedialaste koolituste koordineerimine (koostöös personalitöö eest vastutava isikuga) 1. Koolituste planeerimine ja läbiviimine 2. Koolitustulemuste hindamine A.2.5 Andmete kogumine ja analüüsimine 1. Mõõtmissüsteemi loomine ja rakendamine 2. Tulemuste seire, analüüsimine ja hindamine 3. Tulemuste esitamine A.2.6 Kliendisuhete süsteemi ohjamine 1. Klientidele lubaduste andmise süsteemi sisseseadmine 2. Klientide vajaduste ja soovide väljaselgitamise süsteemi sisseseadmine 3. Teenuse osutamise/toote tarnimise käigus kliendisuhtluse protsesside ja süsteemi sisseseadmine 4. Kliendikaebuste ja reklamatsioonide ning vaidluste käsitlemise süsteemi sisseseadmine 5. Kliendi arvamus- ja rahulolu-uuringute läbiviimise süsteemi sisseseadmine A.2.7 Juhtimissüsteemi hindamise korraldamine ja protsessi arendamine 1. Organisatsiooni juhtimiskvaliteedi terviklik enesehindamine 2. Organisatsiooni juhtimiskvaliteedi terviklik välishindamine 3. Siseaudit 4. Väline kvaliteediaudit (lähtuvalt organisatsiooni spetsiifikast) A.2.8 Protsesside muudatusprojektide juhtimine 1. Probleemi/väljakutse sõnastamine 2. Probleemse olukorra piiritlemine 3. Juurpõhjus(t)e tuvastamine 4. Korrigeerivate tegevuste sõnastamine ja testimine 5. Probleemi korrigeerimine ja tulemuse kinnitamine 6. Analoogse probleemi välistamine tulevikus A.2.9 Organisatsiooni arengu toetamine ja nõustamine (koostöös juhtkonnaga) 1. Arendus (sh parendamise) ettepanekute süsteemi loomine ja ohjamine 2. Parima praktika tuvastamine ja sellest õppimine A.2.10 Kvaliteedijuhtimise sise-ja väliskommunikatsiooni korraldamine (koostöös kommunikatsioonijuhiga ) 1. Kvaliteedijuhtimise sise- ja väliskommunikatsiooni läbiviimine Kvaliteedispetsialisti tööaeg võib olla fikseeritud või paindlik. Töötamine on ruumis või välitingimustes sõltuvalt organisatsiooni eripärast. Igapäevatööst moodustab suure osa suhtlemine kolleegide ja juhtkonnaga. Väljaspool organisatsiooni tuleb suhelda klientide, tarnijate, riigiametite esindajate jt. Töörütm on vahelduv, ka tööülesanded vahelduvad. Probleemsete olukordade lahendamise ajal võib töö olla vaimselt ja emotsionaalselt pingeline. Personaalarvuti; Operatsiooni süsteem (näit. Windows); Kontoritarkvara pakett (näit. Word, Excel, Powerpoint, Outlook; Side – telefon, internet, intranet; Asjakohased mõõtmisseadmed; Visuaalse sündmuse salvestamise vahendid – foto- ja videokaamera; Faktide kogumise andmebaas ja analüüsi keskkond (näit. Excel); Faktide põhjal analüüsitud informatsiooni esitlemise vahendid – tahvel, dataprojektor, esitlustarkvara, meedia (sise TV, intranet, perioodika, teadete tahvlid). Analüüsivõime ja oskus näha tervikut ning seoseid, tunnetusvõimed (mõtete soravus, loogiline mõtlemine, visuaalne mälu, ruumiline kujutlusvõime, kontsentreerumisvõime), matemaatiline võimekus (numbrite ja kvantitatiivsete seoste mõistmine), täpsus, korrektsus, saavutusvajadus, usaldatavus, enesedistsipliin, koostöövõime, vastutusvõime, õppimisvõime, kohanemisvõime, uuenduste ja ideede genereerimisvõime, empaatiavõime, sõbralikkus. 5. taseme kvaliteedispetsialisti kutse taotlemiseks on soovitatav kutsestandardi nõuetele vastava 5. taseme õppekava läbimine või erialane töökogemus kvaliteedijuhtimise valdkonnas. Kvaliteedispetsialist, kvaliteediinspektor, kvaliteedikontrolör, kvaliteedikontrollija (ka tehnoloog-kvaliteedikontrollija), kvaliteeditehnik, tarneahela kvaliteedispetsialist, kvaliteediaudiitor (ka kvaliteedi- ja siseaudiitor), kvaliteedianalüütik. Kvaliteedispetsialist, tase 5 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1- B.2.10 ja B.2.11 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Kvaliteedijuhtimissüsteemi haldamine 5 Organisatsioonile kohalduvate nõuete ohjamine 5 Protsesside juhtimise toetamine ja koordineerimine 5 Kvaliteedi koolituste koordineerimine (koostöös personalijuhiga) 5 Andmete kogumine ja analüüsimine 5 Kliendisuhete süsteemi ohjamine 5 Juhtimissüsteemi hindamiste korraldamine ja protsessi arendamine 5 Protsesside muudatusprojektide juhtimine 5 Organisatsiooni arengu toetamine ja nõustamine (koostöös juhtkonnaga) 5 Kvaliteedijuhtimise sise-ja väliskommunikatsiooni korraldamine (koostöös kommunikatsioonijuhiga) 5 Kvaliteedispetsialist, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Kvaliteedispetsialist, tase 6 Quality Specialist, level 6 2 Kvaliteedijuht, tase 6 (versioon 4) Kvaliteedijuht, tase 6 (versioon 5) Kvaliteedispetsialist, tase 6 (versioon 1) Kvaliteedispetsialist, tase 6 (versioon 3) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Kvaliteedijuht 11 2018-12-31 2018-12-31 2019-11-25 6 6 2421 Juhtimis- ja organisatsioonianalüütikud 0413 Juhtimine ja haldus 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Terminid Enno Aermates OÜ Smileoffice Toomas Arula Nixor Eesti AS Siret Kegel Incap Corporation Jari Kukkonen, ekspert/koolitaja Neeme Kärbo Tartu Teaduspark Üllar Lainela ERGO Eesti / Balti kindlustusseltsid Kristel Leisalu Elisa Eesti AS Tauno-Jussi Onoper TJO Konsultatsioonid Kadi Prants Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Heli Rannik Tallinna Majanduskool Tiia Tammaru Tallinna Tehnikaülikool Eneken Titov Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kvaliteedijuhtimine on keskkonna loomine ning arendamine muutuste juhtimiseks organisatsioonis ja subjektiivsete hinnangute-arvamuste formuleerimine läbipaistvaks juhtimisinfo vooks, millele saab seada mõõdetavaid eesmärke. See on süsteemne teadvustatud tegevus organisatsiooni tulemuslikkuse parandamiseks, jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime tagamiseks. Kvaliteedispetsialisti ja kvaliteedijuhi ülesannete täitmine on oluline kõikides organisatsioonides, sõltumata organisatsiooni suurusest, ametikoha olemasolust, sektorist, omandivormist jms. Vastava ametikoha puudumisel täidab neid ülesandeid tegevjuht või tema poolt määratud isik. 6. taseme kvaliteedispetsialist haldab järjepidevalt organisatsiooni kvaliteedijuhtimissüsteemi oma volituste piires ja vastutab selle tulemuslikkuse eest. Kvaliteeti puudutavates otsustes lähtub ta organisatsiooni kvaliteedipoliitikast ja kvaliteedijuhi ning protsessiomanike asjakohastest suunistest ja korraldustest. Kvaliteedispetsialisti töö eesmärk on saavutada koos kolleegidega organisatsiooni kõigi osade jätkusuutlik ja terviklik klientide kvaliteedinõuete rahuldamine. Kvaliteedispetsialisti tähelepanu fookuses on organisatsioonis toimuvad protsessid, mis mõjutavad otseselt või kaudselt kliendile pakutavat kvaliteeti. Ta osaleb protsesside võimalikes parendustegevustes, kaasates nende protsessidega kokkupuutuvaid kolleege. Ta korraldab vajaduse korral protsesside seiret ja analüüsi ning tegevuste dokumenteerimist. Kvaliteedispetsialist hoiab ennast ja teisi asjaosalisi kursis kõigi asjakohaste metoodikate ja lähenemisviiside arenguga maailmas. Kvaliteedispetsialist panustab oma kutseala arengusse, osaledes erialaühingute töös ja muudes eriala võrgustikes. A.2.1 Kvaliteedijuhtimissüsteemi haldamine: 1) kvaliteedipoliitika kujundamine; 2) kvaliteedijuhtimissüsteemi sisseseadmine ja ohjamine. A.2.2 Organisatsioonile kohalduvate nõuete ohjamine: 1) nõuete kaardistamine; 2) nõuete integreerimine juhtimissüsteemi. A.2.3 Protsesside juhtimise toetamine ja koordineerimine: 1) (põhi)protsessi(de) kaardistamine; 2) (põhi)protsessi(de) analüüsimine; 3) (põhi)protsessi(de) arendamine. A.2.4 Kvaliteedialaste koolituste koordineerimine (koostöös personalijuhiga): 1) koolitusvajaduse kaardistamine; 2) koolituste planeerimine ja läbiviimine; 3) koolitustulemuste hindamine. A.2.5 Andmete kogumine ja analüüsimine: 1) juhtimise eesmärkide joondamine ja mõõdikute määratlemine; 2) mõõtmissüsteemi loomine ja rakendamine; 3) tulemuste seire, analüüsimine ja hindamine; 4) tulemuste tagasisidestamine. A.2.6 Kliendisuhete süsteemi ohjamine: 1) klientidele lubaduste andmise süsteemi sisseseadmine; 2) klientide vajaduste ja soovide väljaselgitamise süsteemi sisseseadmine; 3) teenuse osutamise/toote tarnimise käigus kliendisuhtluse protsesside ja süsteemi sisseseadmine; 4) kliendikaebuste ja reklamatsioonide ning vaidluste käsitlemise süsteemi sisseseadmine; 5) kliendi arvamus- ja rahulolu-uuringute läbiviimise süsteemi sisseseadmine. A.2.7 Juhtimissüsteemi hindamise korraldamine ja protsessi arendamine: 1) organisatsiooni juhtimiskvaliteedi terviklik enesehindamine; 2) organisatsiooni juhtimiskvaliteedi terviklik välishindamine; 3) siseaudit; 4) väline kvaliteediaudit (lähtuvalt organisatsiooni spetsiifikast). A.2.8 Protsesside muudatusprojektide juhtimine: 1) projektimeeskonna formeerimine; 2) probleemi/väljakutse sõnastamine; 3) probleemse olukorra piiritlemine; 4) juurpõhjus(t)e tuvastamine; 5) korrigeerivate tegevuste sõnastamine ja testimine; 6) probleemi korrigeerimine ja tulemuse kinnitamine; 7) analoogse probleemi välistamine tulevikus; 8) projekti lõpetamine. A.2.9 Organisatsiooni arengu toetamine ja nõustamine (koostöös juhtkonnaga): 1) organisatsiooni arendamise (sh parendamise) kvaliteedijuhtimise tööriistade planeerimine ja rakendamine; 2) arendus- (sh parendamise) ettepanekute süsteemi loomine ja ohjamine; 3) parimate praktikate tuvastamine ja nendest õppimine. A.2.10 Kvaliteedijuhtimise sise-ja väliskommunikatsiooni korraldamine (koostöös kommunikatsioonijuhiga): 1) kvaliteedijuhtimise sise- ja väliskommunikatsioonivajaduse kaardistamine; 2) kvaliteedijuhtimise sise- ja väliskommunikatsiooni läbiviimine; 3) kvaliteedijuhtimise sise- ja väliskommunikatsiooni hindamine. Kvaliteedispetsialisti tööaeg võib olla fikseeritud või paindlik. Töötamine on ruumis või välitingimustes sõltuvalt organisatsiooni eripärast. Igapäevatööst moodustab suure osa suhtlemine kolleegide ja juhtkonnaga. Väljaspool organisatsiooni tuleb suhelda klientide, tarnijate, riigiametite esindajate jt. Töörütm on vahelduv, ka tööülesanded vahelduvad. Probleemsete olukordade lahendamise ajal võib töö olla vaimselt ja emotsionaalselt pingeline. Personaalarvuti; Operatsiooni süsteem (näit. Windows); Kontoritarkvara pakett (näit. Word, Excel, Powerpoint, Outlook); Side – telefon, internet, intranet; Asjakohased mõõtmisseadmed; Visuaalse sündmuse salvestamise vahendid – foto- ja videokaamera; Faktide kogumise andmebaas ja analüüsi keskkond (näit. Excel); Faktide põhjal analüüsitud informatsiooni esitlemise vahendid – tahvel, dataprojektor, esitlustarkvara, meedia (sise TV, intranet, perioodika, teadete tahvlid). Analüüsivõime ja oskus näha tervikut ning seoseid, tunnetusvõimed (mõtete soravus, loogiline mõtlemine, visuaalne mälu, ruumiline kujutlusvõime, kontsentreerumisvõime), matemaatiline võimekus (numbrite ja kvantitatiivsete seoste mõistmine), täpsus, korrektsus, saavutusvajadus, usaldatavus, enesedistsipliin, koostöövõime, vastutusvõime, õppimisvõime, kohanemisvõime, uuenduste ja ideede genereerimisvõime, empaatiavõime, sõbralikkus. 6. taseme kvaliteedispetsialisti kutse taotlemiseks on soovitatav kutsestandardi nõuetele vastava õppekava läbimine ja töökogemus või kutsestandardi nõuetele vastava 5. taseme õppekava läbimine ja/või kutsestandardi nõuetele vastavate täienduskoolituste läbimine ja erialane töökogemus kvaliteedijuhtimise valdkonnas. Kvaliteedispetsialist, kvaliteediinspektor, kvaliteediinsener, protsessijuht, tarneahela kvaliteedispetsialist, kvaliteediaudiitor (ka kvaliteedi- ja siseaudiitor), kvaliteedianalüütik. Kvaliteedispetsialist, tase 6 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1- B.2.10 ja B.2.11 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Kvaliteedijuhtimissüsteemi haldamine 6 Organisatsioonile kohalduvate nõuete ohjamine 6 Protsesside juhtimise toetamine ja koordineerimine 6 Kvaliteedi koolituste koordineerimine (koostöös personalijuhiga) 6 Andmete kogumine ja analüüsimine 6 Kliendisuhete süsteemi ohjamine 6 Juhtimissüsteemi hindamiste korraldamine ja protsessi arendamine 6 Protsesside muudatusprojektide juhtimine 6 Organisatsiooni arengu toetamine ja nõustamine (koostöös juhtkonnaga) 6 Kvaliteedijuhtimise sise-ja väliskommunikatsiooni korraldamine (koostöös kommunikatsioonijuhiga) 6 Kvaliteedispetsialist, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Kvaliteedijuht, tase 7 Quality Manager, level 7 2 Kvaliteedijuht, tase 7 (versioon 1) Kvaliteedijuht, tase 7 (versioon 3) Kvaliteedijuht, tase 7 (versioon 4) Kvaliteedijuht, tase 7 (versioon 5) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Kvaliteedijuht 11 2018-12-31 2018-12-31 2019-11-25 7 7 2421 Juhtimis- ja organisatsioonianalüütikud 0413 Juhtimine ja haldus 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Terminid Enno Aermates OÜ Smileoffice Toomas Arula Nixor Eesti AS Siret Kegel Incap Corporation Jari Kukkonen, ekspert/koolitaja Neeme Kärbo Tartu Teaduspark Üllar Lainela ERGO Eesti / Balti kindlustusseltsid Kristel Leisalu Elisa Eesti AS Tauno-Jussi Onoper TJO Konsultatsioonid Kadi Prants Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Heli Rannik Tallinna Majanduskool Tiia Tammaru Tallinna Tehnikaülikool Eneken Titov Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kvaliteedijuhtimine on keskkonna loomine ning arendamine muutuste juhtimiseks organisatsioonis ja subjektiivsete hinnangute-arvamuste formuleerimine läbipaistvaks juhtimisinfo vooks, millele saab seada mõõdetavaid eesmärke. See on süsteemne teadvustatud tegevus organisatsiooni tulemuslikkuse parandamiseks, jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime tagamiseks. Kvaliteedispetsialisti ja kvaliteedijuhi ülesannete täitmine on oluline kõikides organisatsioonides, sõltumata organisatsiooni suurusest, ametikoha olemasolust, sektorist, omandivormist jms. Vastava ametikoha puudumisel täidab neid ülesandeid tegevjuht või tema poolt määratud isik. Kvaliteedijuht arendab organisatsiooni kõigi liikmete koostööd, et kliendid saaksid oma vajadustele ja ootustele vastavaid tooteid või teenuseid. Kvaliteedijuht peab põhjalikult tundma firma töökorraldust ning oskama seda analüüsida ja arendada. 7. taseme kvaliteedijuht korraldab ja juhib organisatsiooni kvaliteedijuhtimissüsteemi haldamist, vastutades selle tulemuslikkuse eest. Ta on kvaliteeti puudutavates otsustes iseseisev, kaasates nende väljatöötamisse huvipooli. Kvaliteedijuhil võib olla otseseid alluvaid (kvaliteedispetsialist, -assistent), kelle asjakohast tegevust ta suunab. Kvaliteedijuhi töö eesmärk on saavutada koos kolleegidega organisatsiooni kõigi osade jätkusuutlik ja terviklik klientide kvaliteedinõuete rahuldamine. Kvaliteedijuhi tähelepanu fookuses on organisatsioonis toimuvad protsessid, mis mõjutavad otseselt või kaudselt kvaliteeti. Olukorra parendamiseks (protsessi muutmiseks) on tema koostööpartneriteks protsesside omanikud. Ta kasutab asjakohast oskusteavet vajaminevatest lähenemisviisidest (meeskonna- ja projektijuhtimismeetodid, andmekogumis- ja analüüsimeetodid, otsustusprotsessi metoodikad, suhtlus- ja esitlustehnikad jne). Kvaliteedijuht hoiab ennast ja teisi asjaosalisi kursis kvaliteedialaste metoodikate ja lähenemisviiside arenguga maailmas. Kvaliteedijuht panustab oma kutseala arengusse, osaledes erialaühingute töös ja muudes eriala- võrgustikes. A.2.1 Kvaliteedijuhtimissüsteemi haldamine 1. Kvaliteedipoliitika kujundamine 2. Kvaliteedijuhtimissüsteemi sisseseadmine ja ohjamine A.2.2 Organisatsioonile kohalduvate nõuete ohjamine 1. Nõuete kaardistamine 2. Nõuete integreerimine juhtimissüsteemi A.2.3 Protsesside juhtimise toetamine ja koordineerimine 1. (Põhi)protsessi(de) kaardistamine 2. (Põhi)protsessi(de) analüüsimine 3. (Põhi)protsessi(de) arendamine A.2.4 Kvaliteedialaste koolituste koordineerimine (koostöös personalijuhiga) 1. Koolitusvajaduse kaardistamine 2. Koolituste planeerimine ja läbiviimine 3. Koolitustulemuste hindamine A.2.5 Andmete kogumine ja analüüsimine 1. Juhtimise eesmärkide joondamine ja mõõdikute määratlemine 2. Mõõtmissüsteemi loomine ja rakendamine 3. Tulemuste seire, analüüsimine ja hindamine 4. Tulemuste esitamine A.2.6 Kliendisuhete süsteemi ohjamine 1. Klientidele lubaduste andmise süsteemi sisseseadmine 2. Klientide vajaduste ja soovide väljaselgitamise süsteemi sisseseadmine 3. Teenuse osutamise/toote tarnimise käigus kliendisuhtluse protsesside ja süsteemi sisseseadmine 4. Kliendikaebuste ja reklamatsioonide ning vaidluste käsitlemise süsteemi sisseseadmine 5. Kliendi arvamus- ja rahulolu-uuringute läbiviimise süsteemi sisseseadmine A.2.7 Juhtimissüsteemi hindamise korraldamine ja protsessi arendamine 1. Organisatsiooni juhtimiskvaliteedi terviklik enesehindamine 2. Organisatsiooni juhtimiskvaliteedi terviklik välishindamine 3. Siseaudit 4. Väline kvaliteediaudit (lähtuvalt organisatsiooni spetsiifikast) A.2.8 Protsesside muudatusprojektide juhtimine 1. Projektimeeskonna formeerimine 2. Probleemi/väljakutse sõnastamine 3. Probleemse olukorra piiritlemine 4. Juurpõhjus(t)e tuvastamine 5. Korrigeerivate tegevuste sõnastamine ja testimine 6. Probleemi korrigeerimine ja tulemuse kinnitamine 7. Analoogse probleemi võimaluse välistamine tulevikus 8. Projekti lõpetamine A.2.9 Organisatsiooni arengu toetamine ja nõustamine (koostöös juhtkonnaga) 1. Organisatsiooni arendamise (sh parendamise) kvaliteedijuhtimise tööriistade planeerimine ja rakendamine 2. Arendus (sh parendamise) ettepanekute süsteemi loomine ja ohjamine 3. Parima praktika tuvastamine ja sellest õppimine A.2.10 Kvaliteedijuhtimise sise-ja väliskommunikatsiooni korraldamine (koostöös kommunikatsioonijuhiga ) 1. Kvaliteedijuhtimise sise- ja väliskommunikatsioonivajaduse kaardistamine 2. Kvaliteedijuhtimise sise- ja väliskommunikatsiooni läbiviimine 3. Kvaliteedijuhtimise sise- ja väliskommunikatsiooni hindamine. Kvaliteedijuhi tööaeg võib olla fikseeritud või paindlik. Töötamine on ruumis või välitingimustes sõltuvalt organisatsiooni eripärast. Igapäevatööst moodustab suure osa suhtlemine kolleegide ja juhtkonnaga. Väljaspool organisatsiooni tuleb suhelda klientide, tarnijate, riigiametite esindajate jt. Töörütm on vahelduv, ka tööülesanded vahelduvad. Probleemsete olukordade lahendamise ajal võib töö olla vaimselt ja emotsionaalselt pingeline. Personaalarvuti; Operatsiooni süsteem (näit. Windows); Kontoritarkvara pakett (näit. Word, Excel, Powerpoint, Outlook); Side – telefon, internet, intranet; Asjakohased mõõtmisseadmed; Visuaalse sündmuse salvestamise vahendid – foto- ja videokaamera; Faktide kogumise andmebaas ja analüüsi keskkond (näit. Excel); Faktide põhjal analüüsitud informatsiooni esitlemise vahendid – tahvel, dataprojektor, esitlustarkvara, meedia (sise TV, intranet, perioodika, teadete tahvlid). Analüüsivõime ja oskus näha tervikut ning seoseid, tunnetusvõimed (mõtete soravus, loogiline mõtlemine, visuaalne mälu, ruumiline kujutlusvõime, kontsentreerumisvõime), matemaatiline võimekus (numbrite ja kvantitatiivsete seoste mõistmine), täpsus, korrektsus, saavutusvajadus, usaldatavus, enesedistsipliin, koostöövõime, vastutusvõime, õppimisvõime, kohanemisvõime, uuenduste ja ideede genereerimisvõime, empaatiavõime, sõbralikkus. 7. taseme kvaliteedijuhi kutse taotlemiseks on soovitatav kõrgharidus (magistrikraad või sellega võrdsustatud haridus) ja meeskonnajuhtimise ning kvaliteedijuhtimise kogemus või kvaliteedijuhi täienduskoolituse läbimine ja lisaks pikaajaline töökogemus, mis hõlmab protsesside juhtimist ja/või organisatsioonide kvaliteedihindamist. Kvaliteedijuht, tarneahela kvaliteedijuht, kvaliteediinspektor, kvaliteediinsener, protsessijuht, kvaliteediaudiitor (ka kvaliteedi- ja siseaudiitor), OPEX-juht (operational excellence/äritäiuslikkuse juht). Kvaliteedijuht, tase 7 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1- B.2.10 ja B.2.11 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Kvaliteedijuhtimissüsteemi haldamine 7 Organisatsioonile kohalduvate nõuete ohjamine 7 Protsesside juhtimise toetamine ja koordineerimine 7 Kvaliteedi koolituste koordineerimine (koostöös personalijuhiga) 7 Andmete kogumine ja analüüsimine 7 Kliendisuhete süsteemi ohjamine 7 Juhtimissüsteemi hindamiste korraldamine ja protsessi arendamine 7 Protsesside muudatusprojektide juhtimine 7 Organisatsiooni arengu toetamine ja nõustamine (koostöös juhtkonnaga) 7 Kvaliteedijuhtimise sise-ja väliskommunikatsiooni korraldamine (koostöös kommunikatsioonijuhiga) 7 Kvaliteedijuht, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Koorijuht, tase 5 Conductor, level 5 7 Koorijuht III (versioon 1) Koorijuht III (versioon 2) Koorijuht III (versioon 3) Koorijuht III (versioon 4) Koorijuht, tase 5 (versioon 5) Koorijuht, tase 5 (versioon 6) Koorijuht, tase 5 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Koorijuht 14 2019-01-16 2019-01-16 2024-01-11 5 5 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Koorijuhtide kutse-eetika Keelte oskustasemete kirjeldused Digioskused Ksenija Grabova G. Otsa nim Tallinna Muusikakool, Kalamaja Segakoor Heli Jürgenson Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Estonia Seltsi Segakoor Kristel Pedak Tallinna Kultuuriamet Indrek Vijard Eesti Meestelaulu Selts, Nõmme Muusikakool Varje Vürst Eesti Koorijuhtide Liit, Eesti Kooriühing Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kooridirigendi töö on loominguline, mis eeldab muusikalist ettevalmistust. Kooridirigent on vokaalmuusika interpreet, kelle tööülesanneteks on laulude õpetamine koorile ja esitamine kontserdil. Töö eesmärk on koori kunstiline juhtimine ning publikule kõrgetasemelise muusikaelamuse pakkumine. Kooridirigendi töö on oma olemuselt pedagoogiline ning eeldab lisaks muusikalistele oskustele ka iseseisvat tööd kooriga ning metoodika ja psühholoogia tundmist. Koorijuhi kutsealal on viis kutset: Koorijuht, tase 4 töötab dirigendi või abidirigendina. Koorijuht, tase 5 töötab dirigendi või abidirigendina. Ta osaleb oma koori(de)ga konkurssidel, festivalidel ja annab kontserte. Koorijuht, tase 6 töötab dirigendina oma koori või abidirigendina mahuka repertuaariga kõrgetasemelise kontsertkoori juures. Ta osaleb oma koori(de)ga konkurssidel, festivalidel ja annab kontserte. Tema koorid osalevad aktiivselt kontserttegevuses. 6. taseme koorijuht koolitab vajadusel madalama taseme koorijuhte ja muusikaõpetajaid piirkonna tasandil. Koorijuht, tase 7 on tunnustatud dirigent, kes juhatab ühendkoore laulupäevadel ja/või laulupidudel, üleriigilisel laulupeol või on liigijuht/kunstiline juht, juhib muusikalisi projekte (kunstilise juhi töö laulupidudel, laulupäevadel, galakontsertidel). Ta võib olla ka koori hääleseadja ja koori vokaaltöö spetsialist. 7. taseme koorijuht osaleb oma koori(de)ga konkurssidel, festivalidel ja annab kontserte. Tema koori(de)l on aktiivne kontserttegevus. Ta viib läbi seminare, koolitusi mentorina, leiab koolituste läbiviimiseks vajaliku metoodika ning vajadusel koostab õppematerjale. Koorijuht, tase 8 on professionaalse koorimuusika tippinterpreet ja ekspert, rahvusvaheliselt tunnustatud dirigent, keda kutsutakse dirigendina ja/või koolitajana mainekatele rahvusvahelistele koorimuusika suursündmustele. Ta on kunstiline juht ja arvamusliider erinevatel rahvusvahelistel kõrgetasemelistel koorimuusikasündmustel, juhatab vokaal-sümfoonilisi suurvorme orkestriga. A.2.1 Repertuaari ettevalmistamine 1. Repertuaari valimine ja esinemiskava koostamine. 2. Muusikalise materjali ettevalmistamine. A.2.2 Repertuaari omandamine ja harjutamine 1. Repertuaari omandamine/ettevalmistamine harjutamiseks. 2. Iseseisev harjutamine. 3. Ettevalmistus esinemiseks. A.2.3 Töö kooriga 1. Repertuaari ettevalmistamine. 2. Repertuaari õpetamine. 3. Kooriansambli kujundamine. A.2.4 Koori loominguline juhtimine 1. Kontserttegevus. 2. Laulupeoprotsessis osalemine. 3. Koori kui organisatsiooni juhtimine. A.2.5 Töö vokaaliga 1. Hääleseade rühmades. 2. Individuaalne hääleseade. A.2.6 Solfedžo õpetamine 1. Noodilugemisoskuse arendamine. 2. Laadi ja astmetaju arendamine. A.2.7 Muusika loomine 1. Arranžeerimine. 2. Komponeerimine. A.2.8 Noodigraafika- ja muusikaprogrammide kasutamine 1. Noodigraafika-programmide kasutamine. 2. Muusikasalvestus-programmide kasutamine. Kooridirigendi tööaeg on paindlik, töötatakse ka puhkepäevadel ja pühade ajal. Töötatakse üldjuhul siseruumides, kuid esinetakse ka väljas. Noodimaterjal. Töös dirigendina on olulised muusikalised võimed, loomingulisus, empaatiavõime, valmisolek meeskonnatööks, pingetaluvus, enesedistsipliin, tulemusele orienteeritus. Üldjuhul on 5. taseme koorijuhil keskharidus, kutseoskused on omandatud töö käigus (sh läbitud koorijuhtimisalane koolitus) või kutseõppeasutuses. Kutseõppeasutusse sisseastumine eeldab 4. taseme kompetentside olemasolu. Dirigent, kooridirigent, koorijuht, abidirigent, koormeister. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 – B.2.4 ja B.2.9 (läbiv kompetents). Lisaks võib tõendada valitavaid kompetentse B.2.5 – B.2.8. Repertuaari ettevalmistamine 5 Repertuaari omandamine ja harjutamine 4 Töö kooriga 5 Koori loominguline juhtimine 5 Lisaks võib tõendada valitavaid kompetentse B.2.5 – B.2.8. Töö vokaaliga 5 Solfedžo õpetamine 6 Muusika loomine 5 Noodigraafika- ja muusikaprogrammide kasutamine 4 Koorijuht, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Koorijuht, tase 6 Conductor, level 6 7 Koorijuht IV (versioon 1) Koorijuht IV (versioon 2) Koorijuht IV (versioon 3) Koorijuht IV (versioon 4) Koorijuht, tase 6 (versioon 5) Koorijuht, tase 6 (versioon 6) Koorijuht, tase 6 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Koorijuht 14 2019-01-16 2019-01-16 2024-01-11 6 6 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Koorijuhtide kutse-eetika Keelte oskustasemete kirjeldused Digioskused Ksenija Grabova G. Otsa nim Tallinna Muusikakool, Kalamaja Segakoor Heli Jürgenson Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Estonia Seltsi Segakoor Kristel Pedak Tallinna Kultuuriamet Indrek Vijard Eesti Meestelaulu Selts, Nõmme Muusikakool Varje Vürst Eesti Koorijuhtide Liit, Eesti Kooriühing Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kooridirigendi töö on loominguline, mis eeldab muusikalist ettevalmistust. Kooridirigent on vokaalmuusika interpreet, kelle tööülesanneteks on laulude õpetamine koorile ja esitamine kontserdil. Töö eesmärk on koori kunstiline juhtimine ning publikule kõrgetasemelise muusikaelamuse pakkumine. Kooridirigendi töö on oma olemuselt pedagoogiline ning eeldab lisaks muusikalistele oskustele ka iseseisvat tööd kooriga ning metoodika ja psühholoogia tundmist. Koorijuhi kutsealal on viis kutset: Koorijuht, tase 4 töötab dirigendi või abidirigendina. Koorijuht, tase 5 töötab dirigendi või abidirigendina. Ta osaleb oma koori(de)ga konkurssidel, festivalidel ja annab kontserte. Koorijuht, tase 6 töötab dirigendina oma koori või abidirigendina mahuka repertuaariga kõrgetasemelise kontsertkoori juures. Ta osaleb oma koori(de)ga konkurssidel, festivalidel ja annab kontserte. Tema koorid osalevad aktiivselt kontserttegevuses. 6. taseme koorijuht koolitab vajadusel madalama taseme koorijuhte ja muusikaõpetajaid piirkonna tasandil. Koorijuht, tase 7 on tunnustatud dirigent, kes juhatab ühendkoore laulupäevadel ja/või laulupidudel, üleriigilisel laulupeol või on liigijuht/kunstiline juht, juhib muusikalisi projekte (kunstilise juhi töö laulupidudel, laulupäevadel, galakontsertidel). Ta võib olla ka koori hääleseadja ja koori vokaaltöö spetsialist. 7. taseme koorijuht osaleb oma koori(de)ga konkurssidel, festivalidel ja annab kontserte. Tema koori(de)l on aktiivne kontserttegevus. Ta viib läbi seminare, koolitusi mentorina, leiab koolituste läbiviimiseks vajaliku metoodika ning vajadusel koostab õppematerjale. Koorijuht, tase 8 on professionaalse koorimuusika tippinterpreet ja ekspert, rahvusvaheliselt tunnustatud dirigent, keda kutsutakse dirigendina ja/või koolitajana mainekatele rahvusvahelistele koorimuusika suursündmustele. Ta on kunstiline juht ja arvamusliider erinevatel rahvusvahelistel kõrgetasemelistel koorimuusikasündmustel, juhatab vokaal-sümfoonilisi suurvorme orkestriga. A.2.1 Repertuaari ettevalmistamine 1. Repertuaari valimine ja esinemiskava koostamine. 2. Muusikalise materjali ettevalmistamine. A.2.2 Repertuaari omandamine ja harjutamine 1. Repertuaari omandamine/ettevalmistamine harjutamiseks. 2. Iseseisev harjutamine. 3. Ettevalmistus esinemiseks. 4. Töö orkestri partituuriga. A.2.3 Töö kooriga 1. Repertuaari ettevalmistamine. 2. Repertuaari õpetamine. 3. Kooriansambli kujundamine. A.2.4 Koori loominguline juhtimine 1. Kontserttegevus. 2. Laulupeoprotsessis osalemine. 3. Koori kui organisatsiooni juhtimine. 4. Kooriliikumise edendamine. A.2.5 Töö vokaaliga 1. Hääleseade rühmades. 2. Individuaalne hääleseade. A.2.6 Solfedžo õpetamine 1. Noodilugemisoskuse arendamine. 2. Laadi ja astmetaju arendamine. A.2.7 Muusika loomine 1. Arranžeerimine. 2. Komponeerimine. A.2.8 Noodigraafika- ja muusikaprogrammide kasutamine 1. Noodigraafika-programmide kasutamine. 2. Muusikasalvestus-programmide kasutamine. Kooridirigendi tööaeg on paindlik, töötatakse ka puhkepäevadel ja pühade ajal. Töötatakse üldjuhul siseruumides, kuid esinetakse ka väljas. Noodimaterjal. Töös dirigendina on olulised muusikalised võimed, loomingulisus, empaatiavõime, valmisolek meeskonnatööks, pingetaluvus, enesedistsipliin, analüüsivõime, tulemusele orienteeritus. Üldjuhul on 6. taseme koorijuht muusikalise kutse- või kõrgharidusega spetsialist, kes on läbinud koorijuhtimisalase(d) koolituse(d) ja arendanud oma kompetentse töö käigus. Dirigent, kooridirigent, koorijuht, abidirigent, koormeister. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 – B.2.4 ja B.2.9 (läbiv kompetents). Lisaks võib tõendada valitavaid kompetentse B.2.5 – B.2.8. Repertuaari ettevalmistamine 6 Repertuaari omandamine ja harjutamine 6 Töö kooriga 6 Koori loominguline juhtimine 6 Lisaks võib tõendada valitavaid kompetentse B.2.5 – B.2.8. Töö vokaaliga 6 Solfedžo õpetamine 6 Muusika loomine 6 Noodigraafika- ja muusikaprogrammide kasutamine 4 Koorijuht, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Koorijuht, tase 7 Conductor, level 7 7 Koorijuht V (versioon 1) Koorijuht V (versioon 2) Koorijuht V (versioon 3) Koorijuht V (versioon 4) Koorijuht, tase 7 (versioon 5) Koorijuht, tase 7 (versioon 6) Koorijuht, tase 7 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Koorijuht 14 2019-01-16 2019-01-16 2024-01-11 7 7 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Koorijuhtide kutse-eetika Keelte oskustasemete kirjeldused Digioskused Ksenija Grabova G. Otsa nim Tallinna Muusikakool, Kalamaja Segakoor Heli Jürgenson Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Estonia Seltsi Segakoor Kristel Pedak Tallinna Kultuuriamet Indrek Vijard Eesti Meestelaulu Selts, Nõmme Muusikakool Varje Vürst Eesti Koorijuhtide Liit, Eesti Kooriühing Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kooridirigendi töö on loominguline, mis eeldab muusikalist ettevalmistust. Kooridirigent on vokaalmuusika interpreet, kelle tööülesanneteks on laulude õpetamine koorile ja esitamine kontserdil. Töö eesmärk on koori kunstiline juhtimine ning publikule kõrgetasemelise muusikaelamuse pakkumine. Kooridirigendi töö on oma olemuselt pedagoogiline ning eeldab lisaks muusikalistele oskustele ka iseseisvat tööd kooriga ning metoodika ja psühholoogia tundmist. Koorijuhi kutsealal on viis kutset: Koorijuht, tase 4 töötab dirigendi või abidirigendina. Koorijuht, tase 5 töötab dirigendi või abidirigendina. Ta osaleb oma koori(de)ga konkurssidel, festivalidel ja annab kontserte. Koorijuht, tase 6 töötab dirigendina oma koori või abidirigendina mahuka repertuaariga kõrgetasemelise kontsertkoori juures. Ta osaleb oma koori(de)ga konkurssidel, festivalidel ja annab kontserte. Tema koorid osalevad aktiivselt kontserttegevuses. 6. taseme koorijuht koolitab vajadusel madalama taseme koorijuhte ja muusikaõpetajaid piirkonna tasandil. Koorijuht, tase 7 on tunnustatud dirigent, kes juhatab ühendkoore laulupäevadel ja/või laulupidudel, üleriigilisel laulupeol või on liigijuht/kunstiline juht, juhib muusikalisi projekte (kunstilise juhi töö laulupidudel, laulupäevadel, galakontsertidel). Ta võib olla ka koori hääleseadja ja koori vokaaltöö spetsialist. 7. taseme koorijuht osaleb oma koori(de)ga konkurssidel, festivalidel ja annab kontserte. Tema koori(de)l on aktiivne kontserttegevus. Ta viib läbi seminare, koolitusi mentorina, leiab koolituste läbiviimiseks vajaliku metoodika ning vajadusel koostab õppematerjale. Koorijuht, tase 8 on professionaalse koorimuusika tippinterpreet ja ekspert, rahvusvaheliselt tunnustatud dirigent, keda kutsutakse dirigendina ja/või koolitajana mainekatele rahvusvahelistele koorimuusika suursündmustele. Ta on kunstiline juht ja arvamusliider erinevatel rahvusvahelistel kõrgetasemelistel koorimuusikasündmustel, juhatab vokaal-sümfoonilisi suurvorme orkestriga. A.2.1 Repertuaari ettevalmistamine 1. Repertuaari valimine ja esinemiskava koostamine. 2. Muusikalise materjali ettevalmistamine. A.2.2 Repertuaari omandamine ja harjutamine 1. Repertuaari omandamine/ettevalmistamine harjutamiseks. 2. Iseseisev harjutamine. 3. Ettevalmistus esinemiseks. 4. Töö orkestri partituuriga. A.2.3 Töö kooriga 1. Repertuaari ettevalmistamine. 2. Repertuaari õpetamine. 3. Kooriansambli kujundamine. A.2.4 Koori loominguline juhtimine 1. Kontserttegevus. 2. Laulupeoprotsessis osalemine. 3. Koori kui organisatsiooni juhtimine. 4. Kooriliikumise edendamine. A.2.5 Töö vokaaliga 1. Hääleseade rühmades. 2. Individuaalne hääleseade. A.2.6 Solfedžo õpetamine 1. Noodilugemisoskuse arendamine. 2. Laadi ja astmetaju arendamine. A.2.7 Muusika loomine 1. Arranžeerimine. 2. Komponeerimine. A.2.8 Noodigraafika- ja muusikaprogrammide kasutamine 1. Noodigraafika-programmide kasutamine. 2. Muusikasalvestus-programmide kasutamine. Kooridirigendi tööaeg on paindlik, töötatakse ka puhkepäevadel ja pühade ajal. Töötatakse üldjuhul siseruumides, kuid esinetakse ka väljas. Noodimaterjal. Töös dirigendina on olulised muusikalised võimed, loomingulisus, empaatiavõime, valmisolek meeskonnatööks, pingetaluvus, enesedistsipliin, analüüsivõime, tulemusele orienteeritus. 7. taseme koorijuht on muusikalise kõrgharidusega spetsialist, kes on läbinud koorijuhtimisalase(d) koolituse(d) ja arendanud oma kompetentse töö käigus. Dirigent, koorijuht, kooridirigent, koormeister, peadirigent. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 – B.2.4 ja B.2.9 (läbiv kompetents). Lisaks võib tõendada valitavaid kompetentse B.2.5 – B.2.8. Repertuaari ettevalmistamine 7 Repertuaari omandamine ja harjutamine 7 Töö kooriga 7 Koori loominguline juhtimine 7 Lisaks võib tõendada valitavaid kompetentse B.2.5 – B.2.8. Töö vokaaliga 7 Solfedžo õpetamine 6 Muusika loomine 6 Noodigraafika- ja muusikaprogrammide kasutamine 4 Koorijuht, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Koorijuht, tase 8 Conductor, level 8 3 Koorijuht, tase 8 (versioon 1) Koorijuht, tase 8 (versioon 2) Koorijuht, tase 8 (versioon 4) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Koorijuht 14 2019-01-16 2019-01-16 2024-01-11 8 8 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Koorijuhtide kutse-eetika Keelte oskustasemete kirjeldused Digioskused Ksenija Grabova G. Otsa nim Tallinna Muusikakool, Kalamaja Segakoor Heli Jürgenson Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Estonia Seltsi Segakoor Kristel Pedak Tallinna Kultuuriamet Indrek Vijard Eesti Meestelaulu Selts, Nõmme Muusikakool Varje Vürst Eesti Koorijuhtide Liit, Eesti Kooriühing Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kooridirigendi töö on loominguline, mis eeldab muusikalist ettevalmistust. Kooridirigent on vokaalmuusika interpreet, kelle tööülesanneteks on laulude õpetamine koorile ja esitamine kontserdil. Töö eesmärk on koori kunstiline juhtimine ning publikule kõrgetasemelise muusikaelamuse pakkumine. Kooridirigendi töö on oma olemuselt pedagoogiline ning eeldab lisaks muusikalistele oskustele ka iseseisvat tööd kooriga ning metoodika ja psühholoogia tundmist. Koorijuhi kutsealal on viis kutset: Koorijuht, tase 4 töötab dirigendi või abidirigendina. Koorijuht, tase 5 töötab dirigendi või abidirigendina. Ta osaleb oma koori(de)ga konkurssidel, festivalidel ja annab kontserte. Koorijuht, tase 6 töötab dirigendina oma koori või abidirigendina mahuka repertuaariga kõrgetasemelise kontsertkoori juures. Ta osaleb oma koori(de)ga konkurssidel, festivalidel ja annab kontserte. Tema koorid osalevad aktiivselt kontserttegevuses. 6. taseme koorijuht koolitab vajadusel madalama taseme koorijuhte ja muusikaõpetajaid piirkonna tasandil. Koorijuht, tase 7 on tunnustatud dirigent, kes juhatab ühendkoore laulupäevadel ja/või laulupidudel, üleriigilisel laulupeol või on liigijuht/kunstiline juht, juhib muusikalisi projekte (kunstilise juhi töö laulupidudel, laulupäevadel, galakontsertidel). Ta võib olla ka koori hääleseadja ja koori vokaaltöö spetsialist. 7. taseme koorijuht osaleb oma koori(de)ga konkurssidel, festivalidel ja annab kontserte. Tema koori(de)l on aktiivne kontserttegevus. Ta viib läbi seminare, koolitusi mentorina, leiab koolituste läbiviimiseks vajaliku metoodika ning vajadusel koostab õppematerjale. Koorijuht, tase 8 on professionaalse koorimuusika tippinterpreet ja ekspert, rahvusvaheliselt tunnustatud dirigent, keda kutsutakse dirigendina ja/või koolitajana mainekatele rahvusvahelistele koorimuusika suursündmustele. Ta on kunstiline juht ja arvamusliider erinevatel rahvusvahelistel kõrgetasemelistel koorimuusikasündmustel, juhatab vokaal-sümfoonilisi suurvorme orkestriga. A.2.1 Repertuaari ettevalmistamine 1. Repertuaari valimine ja esinemiskava koostamine. 2. Muusikalise materjali ettevalmistamine. A.2.2 Repertuaari omandamine ja harjutamine 1. Repertuaari omandamine/ettevalmistamine harjutamiseks. 2. Iseseisev harjutamine. 3. Ettevalmistus esinemiseks. 4. Töö orkestri partituuriga. A.2.3 Töö kooriga 1. Repertuaari ettevalmistamine. 2. Repertuaari õpetamine. 3. Kooriansambli kujundamine. A.2.4 Koori loominguline juhtimine 1. Kontserttegevus. 2. Laulupeoprotsessis osalemine. 3. Koori kui organisatsiooni juhtimine. 4. Kooriliikumise edendamine. A.2.5 Töö vokaaliga 1. Hääleseade rühmades. 2. Individuaalne hääleseade. A.2.6 Solfedžo õpetamine 1. Noodilugemisoskuse arendamine. 2. Laadi ja astmetaju arendamine. A.2.7 Muusika loomine 1. Arranžeerimine. 2. Komponeerimine. A.2.8 Noodigraafika- ja muusikaprogrammide kasutamine 1. Noodigraafika-programmide kasutamine. 2. Muusikasalvestus-programmide kasutamine. Kooridirigendi tööaeg on paindlik, töötatakse ka puhkepäevadel ja pühade ajal. Töötatakse üldjuhul siseruumides, kuid esinetakse ka väljas. Noodimaterjal. Töös dirigendina on olulised muusikalised võimed, loomingulisus, empaatiavõime, valmisolek meeskonnatööks, pingetaluvus, enesedistsipliin, analüüsivõime, tulemusele orienteeritus. 8. taseme koorijuht on muusikalise kõrgharidusega spetsialist, kes on läbinud koorijuhtimisalase(d) koolituse(d) ja arendanud oma kompetentse töö käigus. Dirigent, koorijuht, kooridirigent, koormeister, peadirigent. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 – B.2.4 ja B.2.9 (läbiv kompetents). Lisaks võib tõendada valitavaid kompetentse B.2.5 – B.2.8. Repertuaari ettevalmistamine 8 Repertuaari omandamine ja harjutamine 8 Töö kooriga 8 Koori loominguline juhtimine 8 Lisaks võib tõendada valitavaid kompetentse B.2.5 – B.2.8. Töö vokaaliga 7 Solfedžo õpetamine 6 Muusika loomine 6 Noodigraafika- ja muusikaprogrammide kasutamine 4 Koorijuht, tase 8 kutset läbiv kompetents 8 Diplomeeritud lennundusinsener V Diploma Aviation Engineer V 2 Diplomeeritud lennundusinsener V (versioon 1) Diplomeeritud lennundusinsener, tase 7 (versioon 3) Transport ja Logistika Inseneride Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Inseneeria (transport) Lennundusinsener 4 2010-12-03 2010-12-03 2013-12-31 V 7 7 2144 Mehaanikainsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Avioonikaseadmed Lennuliiklusteenindus Lennunduse andmeside- ja infotöötlus Lennunduse side-, seire- ja navigatsiooniseadmed Õhusõiduki juhtimine Õhusõidukid ja mootorid inseneride koolitus, täiendõppe ja kutsekorraldus teadus-, uurimis- ja arendustöö Volitatud lennundusinsener V Chartered Aviation Engineer V 2 Volitatud lennundusinsener V (versioon 1) Volitatud lennundusinsener, tase 8 (versioon 3) Transport ja Logistika Inseneride Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Inseneeria (transport) Lennundusinsener 5 2011-06-07 2011-06-07 2013-12-31 V 8 8 2144 Mehaanikainsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Avioonikaseadmed Lennuliiklusteenindus Lennunduse andmeside- ja infotöötlus Lennunduse side-, seire- ja navigatsiooniseadmed Õhusõiduki juhtimine Õhusõidukid ja mootorid avioonikasüsteemide testimine inseneride koolitus, täiendõppe ja kutsekorraldus konsultatsioon, nõustamine lennuliikluse riiklik juhtimine, lennuliiklusteeninduste töö korraldus lennuohutuse, õhuruumi kasutamise korraldus lennuohutust mõjutavad juhtumid ja nende lahendamine lennundus-infrastruktuuri ja ettevõtluse planeerimine, käitamine ja juhtimine lennunduse andmeside- ja infotöötlustehnika korrasoleku ja töö korraldus lennundusteabe süsteemi korraoleku tagamine ja -teabe teeninduse korraldus teadus-, uurimis- ja arendustöö õhusõiduki mehitamine ja käitamistingimuste tagamine õhusõidukite lennu- ja keskkonnakõlblikkuse ning keskkonnakaitse tagamine õhusõidukite mootori näidikusüsteemide ehitus ja hoolduskorraldus õhusõidukite, mootorite ning navigatsiooni-, avioonika-, side-, seireseadmete korrasoleku ja hooldustööde korraldus Infosüsteemi analüütik III Information System Analyst III 1 Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Analüüs ja disain IT analüütik 12 2006-11-30 2006-11-30 2010-11-30 III 2511 Süsteemianalüütikud 0613 Tarkvara ja rakenduste arendus ning analüüs 62 Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused Infosüsteemi tugispetsialist III IT Support Specialist III 2 Infosüsteemi tugispetsialist III (versioon 1) Infosüsteemi tugispetsialist III (versioon 3) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA IT süsteemid ja teenused IT spetsialist 9 2004-12-16 2004-12-16 2008-11-18 III 3512 IKT kasutajatoe tehnikud 0611 Arvutikasutus 62 Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused Infosüsteemi tugispetsialist III IT Support Specialist III 1 Infosüsteemi tugispetsialist III (versioon 2) Infosüsteemi tugispetsialist III (versioon 3) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA IT süsteemid ja teenused IT spetsialist 30 2000-12-21 2000-12-21 2004-12-15 III 3512 IKT kasutajatoe tehnikud 0611 Arvutikasutus 62 Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused Infotehnoloogia juht V Chief Information Officer V 2 Infotehnoloogia juht V (versioon 1) Infotehnoloogia juht V (versioon 3) Infotehnoloogia juht V (versioon 4) IT juht, tase 7 (versioon 5) IT juht, tase 7 (versioon 6) IT juht, tase 7 (versioon 7) IT-juht, tase 7 (versioon 8) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA IT süsteemid ja teenused IT spetsialist 9 2004-12-16 2004-12-16 2006-04-23 V 1330 IKT-juhid 0611 Arvutikasutus 62 Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused Infosüsteemi analüütik IV Information System Analyst IV 1 Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Analüüs ja disain IT analüütik 12 2006-11-30 2006-11-30 2010-11-30 IV 2511 Süsteemianalüütikud 0613 Tarkvara ja rakenduste arendus ning analüüs 62 Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused Infotehnoloogia tugispetsialist I IT Support Specialist I 1 Infotehnoloogia spetsialist I (versioon 2) Infotehnoloogia spetsialist I (versioon 3) IT tugiisik, tase 3 (versioon 5) IT-süsteemide nooremspetsialist, tase 3 (versioon 4) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA IT süsteemid ja teenused IT spetsialist 3 2000-12-21 2000-12-21 2004-04-25 I 3512 IKT kasutajatoe tehnikud 0611 Arvutikasutus 62 Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused Infotehnoloogia tugispetsialist II IT Support Specialist II 1 Infotehnoloogia spetsialist II (versioon 2) Infotehnoloogia spetsialist II (versioon 3) IT-süsteemide nooremspetsialist, tase 4 (versioon 5) IT-süsteemide nooremspetsialist, tase 4 (versioon 6) IT-süsteemide nooremspetsialist, tase 4 (versioon 7) IT-süsteemide spetsialist, tase 4 (versioon 4) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA IT süsteemid ja teenused IT spetsialist 3 2000-12-21 2000-12-21 2004-04-25 II 3511 IKT operaatorid 0611 Arvutikasutus 62 Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused Infosüsteemi projektijuht III Certificated Information Technology/Systems Project Manager III 1 Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Tarkvaraarendus IT projektijuht 11 2006-04-24 2006-04-24 2010-04-24 III 2519 Tarkvara ja rakenduste arendajad ning analüütikud, mujal liigitamata 0613 Tarkvara ja rakenduste arendus ning analüüs 62 Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused Infosüsteemi projektijuht IV Certificated Information Technology/Systems Project Manager IV 1 Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Tarkvaraarendus IT projektijuht 11 2006-04-24 2006-04-24 2010-04-24 IV 2519 Tarkvara ja rakenduste arendajad ning analüütikud, mujal liigitamata 0613 Tarkvara ja rakenduste arendus ning analüüs 62 Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused Infosüsteemi projektijuht V Certificated Information Technology/Systems Projects Director V 1 Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Tarkvaraarendus IT projektijuht 11 2006-04-24 2006-04-24 2010-04-24 V 2519 Tarkvara ja rakenduste arendajad ning analüütikud, mujal liigitamata 0613 Tarkvara ja rakenduste arendus ning analüüs 62 Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused Infosüsteemi tugispetsialist III IT system support specialists III 3 Infosüsteemi tugispetsialist III (versioon 1) Infosüsteemi tugispetsialist III (versioon 2) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA IT süsteemid ja teenused IT spetsialist 15 2008-11-19 2008-11-19 2012-12-31 III 3512 IKT kasutajatoe tehnikud 0611 Arvutikasutus 62 Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused Infotehnoloogia juht V Chief Information Officer V 4 Infotehnoloogia juht V (versioon 1) Infotehnoloogia juht V (versioon 2) Infotehnoloogia juht V (versioon 3) IT juht, tase 7 (versioon 5) IT juht, tase 7 (versioon 6) IT juht, tase 7 (versioon 7) IT-juht, tase 7 (versioon 8) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA IT süsteemid ja teenused IT spetsialist 6 2010-12-27 2010-12-27 2013-05-24 V 1330 IKT-juhid 0611 Arvutikasutus 62 Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused Infotehnoloogia spetsialist I IT Specialist I 3 Infotehnoloogia spetsialist I (versioon 2) Infotehnoloogia tugispetsialist I (versioon 1) IT tugiisik, tase 3 (versioon 5) IT-süsteemide nooremspetsialist, tase 3 (versioon 4) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA IT süsteemid ja teenused IT spetsialist 14 2008-04-22 2008-04-22 2011-06-20 I 3 3 3512 IKT kasutajatoe tehnikud 0611 Arvutikasutus 62 Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused Infotehnoloogia spetsialist II IT Specialist II 2 Infotehnoloogia spetsialist II (versioon 3) Infotehnoloogia tugispetsialist II (versioon 1) IT-süsteemide nooremspetsialist, tase 4 (versioon 5) IT-süsteemide nooremspetsialist, tase 4 (versioon 6) IT-süsteemide nooremspetsialist, tase 4 (versioon 7) IT-süsteemide spetsialist, tase 4 (versioon 4) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA IT süsteemid ja teenused IT spetsialist 8 2004-04-26 2004-04-26 2008-04-21 II 3511 IKT operaatorid 0611 Arvutikasutus 62 Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused Infotehnoloogia spetsialist II IT Specialist II 3 Infotehnoloogia spetsialist II (versioon 2) Infotehnoloogia tugispetsialist II (versioon 1) IT-süsteemide nooremspetsialist, tase 4 (versioon 5) IT-süsteemide nooremspetsialist, tase 4 (versioon 6) IT-süsteemide nooremspetsialist, tase 4 (versioon 7) IT-süsteemide spetsialist, tase 4 (versioon 4) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA IT süsteemid ja teenused IT spetsialist 14 2008-04-22 2008-04-22 2011-06-20 II 4 4 3511 IKT operaatorid 0611 Arvutikasutus 62 Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused Tarkvara arendaja III Software Delveloper III 2 Noorem tarkvaraarendaja, tase 4 (versioon 4) Noorem tarkvaraarendaja, tase 4 (versioon 5) Noorem tarkvaraarendaja, tase 4 (versioon 6) Noorem-tarkvaraarendaja, tase 4 (versioon 7) Tarkvara arendaja III (versioon 1) Tarkvaraarendaja, tase 4 (versioon 3) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Tarkvaraarendus Tarkvara arendaja 15 2008-11-19 2008-11-19 2012-12-31 III 2519 Tarkvara ja rakenduste arendajad ning analüütikud, mujal liigitamata 0613 Tarkvara ja rakenduste arendus ning analüüs 62 Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused Modelleerija IV Patternmaker IV 3 Konstruktor-modelleerija, tase 6 (versioon 5) Konstruktor-modelleerija, tase 6 (versioon 6) Modelleerija IV (versioon 1) Modelleerija IV (versioon 2) Modelleerija IV (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Rõivatootmine Modelleerija 15 2008-05-21 2008-05-21 2012-04-23 IV 7532 Rõiva- jms lekaalide valmistajad ning juurdelõikajad 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 14 Rõivatootmine Moedisaineri assistent IV Assistant of Fashion Designer IV 2 Moedisaineri assistent IV (versioon 1) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Rõivatootmine Moedisainer 16 2008-12-08 2008-12-08 2012-01-04 IV 2163 Toote- ja rõivadisainerid 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 14 Rõivatootmine Moedisainer V Fashion Designer V 3 Moedisainer V (versioon 1) Moedisainer V (versioon 2) Moedisainer V (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Rõivatootmine Moedisainer 16 2008-12-08 2008-12-08 2012-04-23 V 2163 Toote- ja rõivadisainerid 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 14 Rõivatootmine Rõiva- ja tekstiiliala ostu- ja müügispetsialist III Selling and purchasing specialist in textile and sewing sector III 2 Rõiva- ja tekstiiliala ostu- ja müügispetsialist III (versioon 1) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Rõivatootmine Rõiva- ja tekstiiliala ostu- ja müügispetsialist 2008-12-08 2008-12-08 2012-12-31 III 3323 Varustajad 0416 Hulgi- ja jaekaubandus 14 Rõivatootmine Rõiva- ja tekstiiliala ostu- ja müügispetsialist IV Selling and purchasing specialist in textile and sewing sector IV 2 Rõiva- ja tekstiiliala ostu- ja müügispetsialist IV (versioon 1) Rõiva- ja tekstiiliala ostu- ja müügispetsialist IV (versioon 3) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Rõivatootmine Rõiva- ja tekstiiliala ostu- ja müügispetsialist 16 2008-12-08 2008-12-08 2012-01-04 IV 3323 Varustajad 0416 Hulgi- ja jaekaubandus 14 Rõivatootmine Tekstiiliseadmete operaator I Textile machinery operator I 3 Tekstiiliseadmete operaator I (versioon 1) Tekstiiliseadmete operaator I (versioon 2) Tekstiiliseadmete operaator, tase 4 (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Tekstiilitööstus Tekstiiliseadmete operaator 16 2008-12-08 2008-12-08 2012-12-31 I 4 4 8152 Kudumismasinate operaatorid 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 13 Tekstiilitootmine Ehitusplekksepp, tase 4 Whitesmith, level 4 4 Ehitusplekksepp III (versioon 1) Ehitusplekksepp III (versioon 2) Ehitusplekksepp III (versioon 3) Ehitusplekksepp, tase 4 (versioon 5) Ehitusplekksepp, tase 4 (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Ehitusplekksepp 36 2015-11-17 2015-11-17 2020-06-07 4 4 7121 Katusekatjad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Tööosad ja tööülesanded Kaupo Jälle AS Jälle ja Ko Kalvi Kondio OÜ Eksklusiivehitus Peeter Kärp Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liit Leho Lilleorg Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool Erki Loigom AS Toode Villu Vapper Haapsalu Kutsehariduskeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kutsestandardi kasutusalad Ehitusplekksepa 4. taseme kutsestandard on välja töötatud: 1) täiendkoolituse õppekavade aluseks; 2) isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks. Ehitusplekksepad töötavad ehitusmaterjale tootvates ja ehitusettevõtetes. Nad ehitavad nõuetekohaseid valts- ja profiilplekk-katuseid ja fassaade ning paigaldavad plekkdetaile. Tööülesannete hulka kuulub ka aluskatuse ehitamine, vihmaveesüsteemide paigaldamine ja olemasolevate katuste hooldamine ja remont. Ehitusplekksepa kutsealal on kutsealased kompetentsid kirjeldatud kahel EKR-i tasemel: 1) ehitusplekksepp, tase 3; 2) ehitusplekksepp, tase 4. Käesolevas kutsestandardis on kirjeldatud 4. taseme ehitusplekksepa kutsealaseid kompetentse. 4. taseme ehitusplekksepp omab eelnevat töökogemust. Ta töötab iseseisvalt, täidab keerukamaid tööoperatsioone ning juhendab vajadusel vähem kogenud kolleege. Selle taseme ehitusplekksepp omab lisaks kaasaegsete materjalide ja tehnoloogiate tundmisele baasteadmisi ja –oskusi ka traditsioonilisematest katuseehituse tehnoloogiatest, meetoditest ja materjalidest. Lähtub oma töös kehtivatest EVS standarditest. A.2.1 Plekkdetailide valmistamine 2.1.1 Detaili tööeskiisi või šablooni koostamine 2.1.2 Töökojas või objektil plekkdetailide valmistamine 2.1.3 Detailide ühendamine omavahel A.2.2 Aluskatte ja roovituse paigaldamine katustele ja seintele 2.2.1 Aluskatte paigaldamine katustele ja seintele 2.2.2 Roovituse paigaldamine katustele ja seintele A.2.3 Tööplatsi ettevalmistamine ja vajalike materjalide ladustamine 2.3.1 Tööplatsi ettevalmistamine, materjalide tõstmine katusele ja ladustamine 2.3.2 Materjalide koormamine ja kinnitamine 2.3.3 Materjalide katmine A.2.4 Ripprennidega vihmaveesüsteemide paigaldamine 2.4.1 Vajalike detailide koguse määramine 2.4.2 Mõõdistustööde tegemine 2.4.3 Vihmaveesüsteemide paigaldamine A.2.5 Profiilplekk-katuste ja fassaadielementide paigaldamine 2.5.1 Valmisdetailide paigaldamine profiilplekk-katustele 2.5.2 Plekkdetailide paigaldamine fassaadidele A.2.6 Valtsplekk-katuste paigaldamine 2.6.1 Vajaliku materjalikoguse arvestamine 2.6.2 Eelvaltsitud paanide ja käsivaltsdetailide töötlemine 2.6.3 Eelvaltsitud paanide paigaldamine 2.6.4 Käsivaltsdetailide paigaldamine 2.6.5 Katusepealsete rennide paigaldamine A.2.7 Madalama kvalifikatsiooniga ehitusplekksepa nõustamine ja juhendamine 2.7.1 Tööga seotud keskkonnariskide hindamine ja juhendatava nõustamine 2.7.2 Töö tegemisel ilmnenud vigade analüüsimise ja parandamise nõustamine 2.7.3 Madalama kvalifikatsiooniga ehituplekksepa juhendamine ja nõustamine tööülesannete täitmisel A.2.8 Energiatõhus ehitamine Ehitusplekksepad töötavad üldjuhul viis päeva nädalas, kaheksa tundi päevas. Sõltuvalt objektist, ilmastikust ja valmimistähtaegadest võib tööaeg muutuda. Töö tempo ja tööülesanded on vahelduvad. Ehitusplekksepa töö on füüsiliselt raske ja pingeline. Töötatakse peamiselt välitingimustes ja erinevatel kõrgustel. Töötades tuleb sageli tõsta ja teisaldada raskeid ehitusmaterjale ning tegutseda sundasendites, nt põlvitades või kükitades. Suvel kuumaga töötades võib tekkida ülekuumenemisoht, sest päikese käes on katusel temperatuurid kõrgemad. Ehitusplekksepad peavad hoolega jälgima ohutustehnikat, kasutama töökindaid, kiivrit, vajadusel kaitseprille (päikese peegeldus plekk-katusel). Ohupiirkondades või katuseservadel töötades tuleb kasutada spetsiaalset turvavarustust (turvarakmed vm). Turvanõuete eiramise ning hooletu käitumise tagajärjel võivad juhtuda raskete kehavigastuste või lausa surmaga lõppevad tööõnnetused. Mitmesugused mehaanilised- ja elektritööriistad: plekikäärid, valtsitangid, pihid, mõõte- ja märkevahendid, plekksepahaamrid, valtsirauad, jootmisvahendid jne. Ehitusplekksepa töö eeldab head füüsilist vormi, head koordinatsiooni ja nägemist ning käelist osavust. Kasuks tuleb ruumiline kujutlusvõime ja kõrgustaluvuse olemasolu. Ehitusplekksepa töös tuleb olla hoolikas, kannatlik ja vastutustundlik, kuna tehtud eksimused võivad põhjustada suuri materiaalseid kahjusid (vee-, tule- või tormikahjustused) ehitisele ja/või selle osadele. 4. taseme ehitusplekksepana töötavad inimesed, kellel on olemas erialane kutseharidus ja töökogemus või kes on oma kutseoskused omandanud täiendkoolitustes ja praktilises töös. Katuseplekksepp, ehitusplekksepp. Ehitusplekksepa 4. taseme kutsestandard koosneb kaheksast kohustuslikust (B.2.1-B.2.8) ja kahest kutset läbivast (B.2.9 ja B.2.10) kompetentsist. 4. taseme ehitusplekksepa kutse saamiseks on vaja tõendada kõik kompetentsid. Plekkdetailide valmistamine 4 Aluskatte ja roovituse paigaldamine katustele ja seintele 4 Tööplatsi ettevalmistamine ja vajalike materjalide ladustamine 3 Ripprennidega vihmaveesüsteemide paigaldamine 4 Profiilplekk-katuste ja fassaadielementide paigaldamine 3 Valtsplekk-katuste paigaldamine 4 Madalama kvalifikatsiooniga ehitusplekkseppade nõustamine ja juhendamine 4 Energiatõhus ehitamine 4 Ehitusplekksepp, tase 4 – kutset läbivad üldised kompetentsid 4 Ehitusplekksepp, tase 4 - kutset läbivad kutsespetsiifilised kompetentsid 4 Ehitusjuht, tase 6 Construction Site Manager, level 6 8 Ehitusjuht III (versioon 1) Ehitusjuht III (versioon 2) Ehitusjuht III (versioon 3) Ehitusjuht III (versioon 4) Ehitusjuht III (versioon 5) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 10) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 11) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 12) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 13) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 6) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 7) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 9) Jahutussüsteemide ehitamine Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide ehitamise omanikujärelevalve tegemine Küttesüsteemide ehitamine Veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitamistööde omanikujärelevalve tegemine Veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitamine Ventilatsioonisüsteemide ehitamine Üldehituslik ehitamine Üldehitusliku ehitamise omanikujärelevalve tegemine Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Ehitusjuht 36 2015-11-17 2015-11-17 2018-04-02 6 6 3123 Ehituse töödejuhatajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 41 Hoonete ehitus Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Enn Tammaru Tallinna Tehnikakõrgkool Meelis Kann AS Nordecon Enno Põder Merko Ehitus Eesti AS Ago Rehand OÜ Viljandi Õhumeister Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. 6. taseme ehitusjuhi kutsestandard on välja töötatud täiendkoolituse õppekavade aluseks ja isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks. 6. taseme ehitusjuht töötab ehitustööde korraldajana ja vastutava spetsialistina ehitusobjektidel. Ehitusjuhina tegutsedes on lisaks ehitusalastele teadmistele ja oskustele oluline juhtimisoskus. Ehitusjuht on vastutav objekti tehnilise ja majandusliku tegevuse eest ning vajadusel ka tööohutuse eest objektil. Ta juhib ehitustöid, korraldab koosolekuid (alltöövõtjate, hankijate, tellijate, projekteerijatega) ja kontrollib, kas tööd on tehtud vastavalt projektdokumentatsioonile ja ehitusnormidele. Ehitusjuhiks on võimalik spetsialiseeruda järgmistel tegevusaladel: 1. Üldehituslik ehitamine 1) Maapinnast kuni 30 m kõrguste ja 5 m sügavuste hoonete ja nende konstruktsioonide ehitamine arvestades järgmisi sillete piiranguid: a) monoliitsed betoonkonstruktsioonid kuni 18 m; b) monteeritavad betoonkonstruktsioonid kuni 25 m; c) kivikonstruktsioonid; d) teraskonstruktsioonid kuni 36 m; e) puitkonstruktsioonid kuni 18 m. 2) Kuni teise geotehnilise kategooriaga¹ ehitiste ehitamine. 3) Mitte üldises kasutuses olevate krundisiseste teede-platside ja transpordirajatiste ehitamine mittekeerukates ehitusgeoloogilistes tingimustes. 2. Tehnosüsteemide ehitamine 1) Hoone ja selle juurde kuuluva küttesüsteemide ehitamine, sh katlasüsteemide ehitamine 2) Ventilatsioonisüsteemide ehitamine 3) Jahutussüsteemide ehitamine 4) Hoone ja selle juurde kuuluvate veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitamine 3. Omanikujärelevalve tegemine 1) Üldehitusliku ehitamise omanikujärelevalve tegemine 2) Kütte-, ventilatsiooni-, jahutussüsteemide ehitamise omanikujärelevalve tegemine 3) Veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitamise omanikujärelevalve tegemine 6. taseme ehitusjuhile tehnosüsteemide ehitamisel kehivad pädevuspiirangud: 1. küttesüsteemide ehitamine Elamud (kood 11000²), v.a. kõrghooned; lihtsad kuni 5-korruselised ja kuni 25 m kõrged ilma erinõueteta hooned (mitteelamud²) köetava pinnaga kuni 3000 m². 2. jahutussüsteemide ehitamine Elamud (kood 11000²), v.a. kõrghooned; lihtsad, kuni 5-korruselised ja kuni 25 m kõrged ilma erinõueteta hooned (mitteelamud²) köetava pinnaga kuni 3000 m². 3. ventilatsioonisüsteemide ehitamine Elamud (kood 11000²), v.a. kõrghooned; lihtsad, kuni 5-korruselised ja kuni 25 m kõrged ilma erinõueteta hooned (mitteelamud²) köetava pinnaga kuni 3000 m². 4. veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitamine Hoone ja selle juurde kuuluva veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitamine: Elamud (kood 11000²), v.a. kõrghooned; lihtsad, kuni 5-korruselised ja kuni 25 m kõrged ilma erinõueteta hooned (mitteelamud²) köetava pinnaga kuni 3000 m² ja sinna juurde kuuluvad kinnistusisesed torustikud ja seadmed (sh omapuhastid, kinnistu pumplad ja puurkaev-pumplad, mille projektikohane tootlikkus on alla 10 m³/ ööpäevas ühe kinnisasja või kuni 50 inimese vajaduseks). 6.taseme ehitusjuhile omanikujärelevalve tegemisel kehtivad pädevuspiirangud: 1. üldehitusliku ehitamise omanikujärelevalve tegemine Elamute (koodid 11100 ja 11210²) ja tagajärgede klassi CC1 (EVS-EN 1990:2002+NA:2002 järgi) liigituvad hooned. 2. kütte-, ventilatsiooni-, jahutussüsteemide omanikujärelevalve tegemine Elamute (koodid 11100 ja 11210²) ja tagajärgede klassi CC1 (EVS-EN 1990:2002+NA:2002 järgi) liigituvate hoonete kütte-, ventilatsiooni-, jahutussüsteemid. 3. veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemide omanikujärelevalve tegemine Elamute (koodid 11100 ja 11210²) ja tagajärgede klassi CC1 (EVS-EN 1990:2002+NA:2002 järgi) liigituvate hoonete veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemid ning sinna juurde kuuluvad kinnistusisesed torustikud ja seadmed. Ehitusjuhi 6. taseme kutse annab õiguse juhtida ehitustegevust ainult kutsestandardis kirjeldatud piirangute ulatuses. ________________________________ ¹ EVS-EN 1997-1:2006 liigituse järgi. ² Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 51 (02.06.2015) „Ehituse kasutamise otstarvete loetelu“ A.2.1 Ehituspakkumuse koostamine 2.1.1 Hankedokumentatsiooni läbitöötamine 2.1.2 Materjalide, seadmete ja alltöövõtutööde hinnapakkumiste küsimine 2.1.3 Ehitustööde ajagraafiku koostamine 2.1.4 Ehitustööde omahinna arvutamine 2.1.5 Ehitustööde üld- ja isikustatud kulude määratlemine ja kalkulatsiooni koostamine 2.1.6 Ehitustööde finantsplaani koostamine 2.1.7 Pakkumuse koostamine ja esitamine A.2.2 Ehitamise ettevalmistamine ja kavandamine 2.2.1 Ehitustöövõtulepingu sõlmimine 2.2.2 Hangete ja ehitustööde ajagraafiku koostamine 2.2.3 Projekti organisatsiooniskeemi määratlemine 2.2.4 Alltöövõtu- ja allhankelepingute ettevalmistamine ja sõlmimine 2.2.5 Tööprojekti tellimine 2.2.6 Ehituseks vajalike lubade hankimine 2.2.7 Ehitusplatsi organiseerimise skeemi koostamine A.2.3 Ressursside juhtimine 2.3.1 Materjalikulu planeerimine 2.3.2 Töömahu ja tööaja arvestamine 2.3.3 Ehitusmehhanismide ja transpordivahendite töö planeerimine 2.3.4 Ehitusobjekti üldkulude planeerimine 2.3.5 Tegelike ehituskulude võrdlemine finantsplaaniga A.2.4 Ehitustööde juhtimine, korraldamine ja koordineerimine ehitusplatsil kooskõlas tööde tegemise ajagraafikuga 2.4.1 Vajaliku projektdokumentatsiooni ohjamine 2.4.2 Ehituslike mõõtmete mahamärkimine ja kõrgusmärkide ülekandmine 2.4.3 Töökoosolekute juhtimine 2.4.4 Ehitustööde nõuetekohane dokumenteerimine 2.4.5 Lisa- ja muudatustööde kooskõlastamine ja korraldamine A.2.5 Ohutu töö korraldamine ehitustöödel 2.5.1 Ehitusobjektidel olevate põhiliste ohuallikate äratundmine ja määratlemine 2.5.2 Töötervishoiu- ja tööohutusnõuete täitmise tagamine 2.5.3 Ehitusplatsi korrashoiu ja keskkonnaohutuse tagamine 2.5.4 Tegutsemine hädaolukorras (tööõnnetus, avarii, tulekahju, konstruktsiooni lagunemine vm) A.2.6 Kvaliteedi tagamine ehitustöödel 2.6.1 Kontrolltegevuste planeerimine ehitustööde kvaliteedi tagamiseks 2.6.2 Ehitustööde kvaliteedinõuetele vastavuse kontrollimine 2.6.3 Kaetavate tööde ja ehitise osade ülevaatuse korraldamine A.2.7 Ehitustööde üleandmine ja ehitise kasutusele võtmine 2.7.1 Ehitise üleandmise- ja vastuvõtmise kavandamine ja juhtimine 2.7.2 Ehitise täitedokumentatsiooni komplekteerimine 2.7.3 Ehitustööde, sh tehnosüsteemide lõppülevaatuse korraldamine 2.7.4 Ehitise haldajale vajalike kasutuskoolituste korraldamine 2.7.5 Garantiiperioodi toimingute korraldamine A.2.8 Energiatõhus ehitamine A.2.9 Üldehituslik ehitamine 2.9.1 Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2.9.2 Ehitustööde kvaliteedi tagamine 2.9.3 Üldehitustöödega seotud tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine 2.9.4 Lammutatava objekti riskianalüüsi koostamine 2.9.5 Lammutustööde tegemine A.2.10 Küttesüsteemide ehitamine 2.10.1 Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2.10.2 Ehitustööde kvaliteedi tagamine 2.10.3 Küttesüsteemide ehitamisega seotud tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine A.2.11 Jahutussüsteemide ehitamine 2.11.1 Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2.11.2 Ehitustööde kvaliteedi tagamine 2.11.3 Jahutussüsteemide ehitamisega seotud tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine A.2.12 Ventilatsioonisüsteemide ehitamine 2.12.1 Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2.12.2 Ehitustööde kvaliteedi tagamine 2.12.3 Ventilatsioonisüsteemide ehitamisega seotud tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine A.2.13 Hoone ja selle juurde kuuluva veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamine 2.13.1 Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2.13.2 Ehitustööde kvaliteedi tagamine 2.13.3 Veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamisega seotud tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine A.2.14 Omanikujärelevalve tegemine üldehitusliku ehitamise valdkonnas 2.14.1 Järelevalve programmi koostamine 2.14.2 Ehitusprojekti terviklikkuse kontrollimine 2.14.3 Ehitise mahamärkimisega seotud geodeetiliste tööde kontrollimine 2.14.4 Reaalsete vundeerimistingimuste kontrollimine 2.14.5 Ehitustegevuse vastavuse kontrollimine 2.14.6 Ehitamise tehniliste dokumentide nõuetekohase ja õigeaegse täitmise kontrollimine 2.14.7 Kaetavate tööde kontrollimine 2.14.8 Ehitustööde akteerimine 2.14.9 Ehitise üleandmise-vastuvõtmise protsessis osalemine 2.14.10 Keskkonnaohutuse nõuete täitmise kontrollimine 2.14.11 Tööohutusnõuete järgimise kontrollimine A.2.15 Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide ehitamistööde omanikujärelevalve tegemine 2.15.1 Järelevalve programmi koostamine 2.15.2 Ehitusprojekti terviklikkuse kontrollimine 2.15.3 Ehitise mahamärkimisega seotud geodeetiliste tööde kontrollimine 2.15.4 Ehitustegevuse vastavuse kontrollimine 2.15.5 Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide ehitamise tehniliste dokumentide nõuetekohase ja õigeaegse täitmise kontrollimine 2.15.6 Kaetavate tööde kontrollimine 2.15.7 Ehitustööde akteerimine 2.15.8 Ehitise üleandmise-vastuvõtmise protsessis osalemine 2.15.9 Keskkonnaohutuse nõuete täitmise kontrollimine 2.15.10 Tööohutusnõuete järgimise kontrollimine A.2.16 Veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitustööde omanikujärelevalve tegemine 2.16.1 Järelevalve programmi koostamine 2.16.2 Ehitusprojekti terviklikkuse kontrollimine 2.16.3 Ehitise mahamärkimisega seotud geodeetiliste tööde kontrollimine 2.16.4 Ehitustegevuse vastavuse kontrollimine 2.16.5 Veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitamise tehniliste dokumentide nõuetekohase ja õigeaegse täitmise kontrollimine 2.16.6 Kaetavate tööde kontrollimine 2.16.7 Ehitustööde akteerimine 2.16.8 Ehitise üleandmise-vastuvõtmise protsessis osalemine 2.16.9 Keskkonnaohutuse nõuete täitmise kontrollimine 2.16.10 Tööohutusnõuete järgimise kontrollimine Ehitusjuhi põhitööd tehakse ehitusobjektil ja kontoris. Tööaeg on paindlik – üldjuhul töötatakse viiel päeval nädalas, kuid vajadusel tuleb töötada ka nädalavahetusel. Töö rütm võib sõltuvalt ehitustehnoloogilistest vajadusest, hooajalisusest või tööde ajagraafikust olla intensiivne, töötada tuleb sõltuvalt ehitusobjektist suurtel kõrgustel või süvendis. Töökeskkond ehitusobjektil on seotud kõrgendatud riskidega, mistõttu ehitusjuht peab järgima keskkonna-, tööohutuse- ja töötervishoiunõudeid. Ehitusjuht kasutab oma töös kontoritehnikat (arvutid, kommunikatsiooniseadmed jne) ja nõuetekohasuse esmaseks tõendamiseks vastavat mõõtetehnikat. Ehitusjuht peab suutma langetada otsuseid iseseisvalt, juhtima meeskonda ja töötama meeskonnas. Tal peab olema kõrge pingetaluvus, hea suhtlemisoskus ja võime ennast kehtestada. Tööks on vajalikud ka analüüsivõime, algatusvõime ja nii suuline kui kirjalik eneseväljendusoskus. Ehitusjuht peab olema kohusetundlik ja korrektne. 6. taseme ehitusjuhina töötavad inimesed, kellel on ehitusalane või muu tehniline kõrgharidus või ehitustehniline keskeriharidus (TEMT), läbitud täiendkoolitus(ed) ja olemas kutse eeldustele vastav praktiline töökogemus. Objektijuht, projektijuht Ehitusseadustik Ehitusjuht, tase 6 kutsestandard koosneb kaheksast kohustuslikust (B.2.1 – B.2.8), kaheksast spetsialiseerumisega seotud (B.2.9 – B.2.16) ja kuuest ehitusjuhi kutset läbivast (B.2.17 – B.2.22) kompetentsist. Ehitusjuhi kutse on spetsialiseerumispõhine. Kutse taotleja peab vastavalt spetsialiseerumisele tõendama järgmised kompetentsid: 1) Ehitusjuht, tase 6, üldehituslik ehitamine: B.2.1 – B.2.8, B.2.9 ja B.2.17 – B.2.22; 2) Ehitusjuht, tase 6, küttesüsteemide ehitamine: B.2.1 – B.2.8, B.2.10 ja B.2.17 – B.2.22; 3) Ehitusjuht, tase 6, jahutussüsteemide ehitamine: B.2.1 – B.2.8, B.2.11 ja B.2.17 – B.2.22; 4) Ehitusjuht, tase 6, ventilatsioonisüsteemide ehitamine: B.2.1 – B.2.8, B.2.12 ja B.2.17 – B.2.22; 5) Ehitusjuht, tase 6, veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitamine: B.2.1 – B.2.8, B.2.13 ja B.2.17 – B.2.22; 6) Ehitusjuht, tase 6, üldehitusliku ehitamise omanikujärelevalve tegemine: B.2.1 – B.2.8, B.2.14 ja B.2.17 – B.2.22; 7) Ehitusjuht, tase 6, kütte-, ventilatsiooni-, jahutussüsteemide omanikujärelevalve tegemine: B.2.1 – B.2.8, B.2.15 ja B.2.17 – B.2.22; 8) Ehitusjuht, tase 6, veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide omanikujärelevalve tegemine: B.2.1 – B.2.8, B.2.16 ja B.2.17 – B.2.22. Ehituspakkumuse koostamine 6 Ehitamise ettevalmistamine ja kavandamine 6 Ressursside juhtimine 6 Ehitustööde juhtimine, korraldamine ja koordineerimine ehitusplatsil kooskõlas tööde tegemise ajagraafikuga 6 Ohutu töö korraldamine ehitustöödel 6 Kvaliteedi tagamine ehitustöödel 6 Ehitustööde üleandmine ja ehitise kasutusele võtmine 6 Energiatõhus ehitamine 5 Ehitusjuhi kutse on spetsialiseerumispõhine. Spetsialiseerumisega seotud kompetentsid on: 1) Ehitusjuht, tase 6, üldehituslik ehitamine: B.2.9 2) Ehitusjuht, tase 6, küttesüsteemide ehitamine: B.2.10 3) Ehitusjuht, tase 6, jahutussüsteemide ehitamine: B.2.11 4) Ehitusjuht, tase 6, ventilatsioonisüsteemide ehitamine: B.2.12 5) Ehitusjuht, tase 6, veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitamine: B.2.13 6) Ehitusjuht, tase 6, üldehitusliku ehitamise omanikujärelevalve tegemine: B.2.14 7) Ehitusjuht, tase 6, kütte-, ventilatsiooni-, jahutussüsteemide omanikujärelevalve tegemine: B.2.15 8) Ehitusjuht, tase 6, veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide omanikujärelevalve tegemine: B.2.16 Kutse-eetika põhimõtete järgimine 6 Meeskonnatöös osalemine 6 Enesearendamine ja elukestva õppe protsessis osalemine 6 Keskkonnasäästlike tööpõhimõtete järgimine 6 Keelteoskus 6 Arvuti kasutamise oskused 6 Koostelukksepp, tase 5 Assembler, level 5 6 Koostelukksepp III (versioon 1) Koostelukksepp III (versioon 2) Koostelukksepp III (versioon 3) Koostelukksepp III (versioon 4) Koostelukksepp, tase 5 (versioon 5) Koostelukksepp, tase 5 (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Koostelukksepp 12 2015-12-07 2015-12-07 2020-04-16 5 5 7222 Tööriistavalmistajad jms töölised 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Jüri Riives IMECC Allan Märk AS Norma Juhan Anvelt Norcar-BSB Eesti AS Grigori Geršman Ensto Ensek AS Anu Tuuksam SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Koostelukksepp, tase 5 kutsestandard on välja töötatud: 1) täiendkoolituse õppekavade aluseks ja 2) isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks kutse andmisel. Koostelukksepp töötab tavaliselt masina-, metalli- ja aparaaditööstuse, ehitusmaterjalide tootmise või laevaehituse ettevõttes. Koostelukksepa põhilised tööülesanded on toorikute ettevalmistamine, detailide mõõtmine, märkimine, töötlemine, puhastamine ning koostude koostamine ja reguleerimine. Koostelukksepa töö eeldab jooniste lugemise oskust, masinaehitustehnoloogia ja kasutatavate materjalide tundmist. Koostelukksepa kutsealal on kutsestandardid välja töötatud järgmistel tasemetel: Koostelukksepp, tase 3 Koostelukksepp, tase 4 Koostelukksepp, tase 5 Käesolevas kutsestandardis on kirjeldatud 5. taseme koostelukksepa kutsealaseid kompetentse. Selle taseme koostelukksepp on pikaajalise praktilise töökogemusega meister, kes koostab erineva keerukuseastmega koostusid. Lisaks kutsealastele oskustele võib ta vajadusel korraldada ja juhendada ka väiksema töörühma tööd, jälgida tellimuse tähtaegadest ja kvaliteedinõuetest kinnipidamist ning teha ettepanekuid töökorralduse parendamiseks. A.2.1 Töökoha korraldamine, tootmise- ja abivahendite valimine ja ettevalmistamine 2.1.1 Nõuetekohase töökoha korraldamine 2.1.2 Tehnilise dokumentatsiooniga tutvumine 2.1.3 Töövahendite valimine ja seadistamine 2.1.4 Isikukaitsevahendite valimine A.2.2 Detailide ja koostude ettevalmistamine 2.2.1 Detailide ettevalmistamine ja kontrollimine 2.2.2 Toote koostamiseks ettevalmistamine A.2.3 Toote koostamine ja jooksev kontroll 2.3.1 Toote koostamine 2.3.2 Operatsioonisisese kontrolli tegemine A.2.4 Kvaliteedikontroll ja defektide parandamine 2.4.1 Koostu või alamkoostu kvaliteedi kontrollimine 2.4.2 Defektide parandamine 2.4.3 Lõppkontrolli tegemine A.2.5 Troppimistööde tegemine 2.5.1 Materjalide peale- ja mahalaadimine, ladustamine ja paigaldamine 2.5.2 Mehitamata tõsteseadmete töö juhtimine A.2.6 Töö korraldamine ja töötajate juhendamine 2.6.1 Tegevuste planeerimine 2.6.2 Ressursside kavandamine ja organiseerimine 2.6.3 Materjalikulu minimeerimine 2.6.4 Tähtaegadest kinnipidamise jälgimine 2.6.5 Tööpingi mitmesuguste võimaluste kasutamine 2.6.6 Töö delegeerimine 2.6.7 Töötajate juhendamine, ettepanekute tegemine täiendõppeks 2.6.8 Ettepanekute tegemine töökorralduse parendamiseks Koostelukksepad tööpäeva pikkuseks on üldjuhul kaheksa tundi. Töö tempo on üldiselt stabiilne, tegevused vaheldusrikkad. Koostelukksepa tervis peab olema piisavalt hea, et täita sageli ka füüsiliselt raskeid tööülesandeid. Tööd tuleb teha nii seistes kui ka istudes, kuid tema seljale ja jalgadele langev koormus võib ikkagi olla üsna suur. Töös kasutatavad töövahendid ja -materjalid võivad vääral käsitsemisel olla inimese tervisele ohtlikud. Väga tähtis on järgida tööohutusnõudeid ning kanda töörõivaid ja kaitsevahendeid. Metallide töötlemisel tekib rohkesti saastet, seepärast kantakse spetsiaalseid tööriideid. Töö etapist olenevalt kantakse nii kaitseprille (nt keevitustöödel) kui ka kõrvaklappe, mis aitavad summutada töös tekkivat müra. Tööülesannete täitmisel kasutab koostelukksepp käsi- ja mehhaniseeritud tööriistu, lukksepatöö seadmeid ja pinke, mõõtevahendeid ning tõsteseadmeid. Kuna detailide ja koostude koostamine on väga täpne töö, peab koostelukksepp olema hea keskendumisvõimega, rutiinitaluvusega, kannatlik, täpne ja hoolas. Vajalikud on ka hea nägemine, kuulmine ja koordinatsioon. Kasuks tuleb ruumiline kujutlusvõime. 5. taseme koostelukksepana töötaval inimesel on üldjuhul pikaajaline töökogemus, erialane kutseharidus ja läbitud täiendkoolitused. Lukksepp, koostelukksepp. Koostelukksepp, tase 5 kutse saamiseks on vajalik tõendada kõik kompetentsid (B.2.1 - B.2.7). Töökoha korraldamine, tootmise- ja abivahendite valimine ja ettevalmistamine 5 Detailide ja koostude ettevalmistamine ja koostamine 5 Toote koostamine ja jooksev kontroll 5 Kvaliteedikontroll ja defektide parandamine 5 Troppimistööde tegemine 4 Töö korraldamine ja töötajate juhendamine 5 Koostelukksepp, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Koostelukksepp, tase 3 Assembler, level 3 7 Koostelukksepp I (versioon 1) Koostelukksepp I (versioon 2) Koostelukksepp I (versioon 3) Koostelukksepp I (versioon 4) Koostelukksepp I (versioon 5) Koostelukksepp, tase 3 (versioon 6) Koostelukksepp, tase 3 (versioon 8) Metalltoodete koostaja, tase 3 (versioon 9) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Koostelukksepp 12 2015-12-07 2015-12-07 2020-04-16 3 3 7222 Tööriistavalmistajad jms töölised 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Tööosad ja tööülesanded Jüri Riives IMECC Allan Märk AS Norma Juhan Anvelt Norcar-BSB Eesti AS Grigori Geršman Ensto Ensek AS Anu Tuuksam SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Koostelukksepp, tase 3 kutsestandard on välja töötatud: 1) kutsehariduse vastava taseme õppekavade aluseks ja 2) isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks kutse andmisel. Koostelukksepp töötab tavaliselt masina-, metalli- ja aparaaditööstuse, ehitusmaterjalide tootmise või laevaehituse ettevõttes. Koostelukksepa põhilised tööülesanded on toorikute ettevalmistamine, detailide mõõtmine, märkimine, töötlemine, puhastamine ning koostude koostamine ja reguleerimine. Koostelukksepa töö eeldab jooniste lugemise oskust, masinaehitustehnoloogia ja kasutatavate materjalide tundmist. Koostelukksepa kutsealal on kutsestandardid välja töötatud järgmistel tasemetel: Koostelukksepp, tase 3 Koostelukksepp, tase 4 Koostelukksepp, tase 5 Käesolevas kutsestandardis on kirjeldatud 3. taseme koostelukksepa kutsealaseid kompetentse. Selle taseme koostelukksepp koostab lihtsamaid koostusid ning vastutab enda töö kvaliteedi eest. Keerulisemate tööde (kontrolli nõudvad tooted) puhul vajab juhendamist. A.2.1 Töökoha korraldamine, tootmise- ja abivahendite valimine ja ettevalmistamine 2.1.1 Nõuetekohase töökoha korraldamine 2.1.2 Tehnilise dokumentatsiooniga tutvumine 2.1.3 Töövahendite valimine ja seadistamine 2.1.4 Isikukaitsevahendite valimine A.2.2 Detailide ja koostude ettevalmistamine 2.2.1 Detailide ettevalmistamine ja kontrollimine 2.2.2 Toote koostamiseks ettevalmistamine A.2.3 Toote koostamine ja jooksev kontroll 2.3.1 Toote koostamine 2.3.2 Operatsioonisisese kontrolli tegemine A.2.4 Kvaliteedikontroll ja defektide parandamine 2.4.1 Koostu või alamkoostu kvaliteedi kontrollimine 2.4.2 Defektide parandamine A.2.5 Troppimistööde tegemine 2.5.1 Materjalide peale- ja mahalaadimine, ladustamine ja paigaldamine 2.5.2 Mehitamata tõsteseadmete töö juhtimine Koostelukksepad töötavad üldjuhul vahetustega, tööpäeva pikkuseks on kaheksa tundi. Töö tempo on üldiselt stabiilne, tegevused vaheldusrikkad. Koostelukksepa tervis peab olema piisavalt hea, et täita sageli ka füüsiliselt raskeid tööülesandeid. Tööd tuleb teha nii seistes kui ka istudes, kuid tema seljale ja jalgadele langev koormus võib ikkagi olla üsna suur. Töös kasutatavad töövahendid ja -materjalid võivad vääral käsitsemisel olla inimese tervisele ohtlikud. Väga tähtis on järgida tööohutusnõudeid ning kanda töörõivaid ja kaitsevahendeid. Metallide töötlemisel tekib rohkesti saastet, seepärast kantakse spetsiaalseid tööriideid. Töö etapist olenevalt kantakse nii kaitseprille (nt keevitustöödel) kui ka kõrvaklappe, mis aitavad summutada töös tekkivat müra. Tööülesannete täitmisel kasutab koostelukksepp käsi- ja mehhaniseeritud tööriistu, lukksepatöö seadmeid ja pinke, mõõtevahendeid ning tõsteseadmeid. Kuna detailide ja koostude koostamine on väga täpne töö, peab koostelukksepp olema hea keskendumisvõimega, rutiinitaluvusega, kannatlik, täpne ja hoolas. Vajalikud on ka hea nägemine, kuulmine ja koordinatsioon. Kasuks tuleb ruumiline kujutlusvõime. 3. taseme koostelukksepal on üldjuhul erialane kutseharidus või ta on oma kutsealased oskused omandanud praktilise töökogemuse käigus. 3. taseme koostelukksepa esmane kutse saadakse vastava kutsehariduse õppe lõpetamisel. Selle taseme kutsetunnistust võivad taotleda ka juba koostelukksepana töötavad inimesed, kellel on eelnevalt olemas erialane haridus või ka need, kes on oma kutsealased kompetentsid omandanud praktilise töökogemuse käigus. Lukksepp, koostelukksepp. Koostelukksepp, tase 3 kutse saamiseks on vajalik tõendada kõik kompetentsid (B.2.1 – B.2.11). Töökoha korraldamine, tootmise- ja abivahendite valimine ja ettevalmistamine 3 Detailide ja koostude ettevalmistamine ja koostamine 3 Toote koostamine ja jooksev kontroll 3 Kvaliteedikontroll ja defektide parandamine 3 Troppimistööde tegemine 4 Tööjuhiste, tehnoloogiate ja kvaliteedinõuete järgimine 3 Töötervishoiu- ja tööohutusnõuete järgimine 3 Meeskonnatöös osalemine 4 Kohanemine muutuvate oludega 3 Täiendõppes osalemine 3 Töövahendite kasutamine ja hoiustamine 3 Koostelukksepp, tase 4 Assembler, level 4 6 Koostelukksepp II (versioon 1) Koostelukksepp II (versioon 2) Koostelukksepp II (versioon 3) Koostelukksepp II (versioon 4) Koostelukksepp, tase 4 (versioon 5) Koostelukksepp, tase 4 (versioon 7) Metalltoodete koostaja, tase 4 (versioon 8) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Koostelukksepp 12 2015-12-07 2015-12-07 2020-04-16 4 4 7222 Tööriistavalmistajad jms töölised 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Tööosad ja tööülesanded Jüri Riives IMECC Allan Märk AS Norma Juhan Anvelt Norcar-BSB Eesti AS Grigori Geršman Ensto Ensek AS Anu Tuuksam SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Koostelukksepp, tase 4 kutsestandard on välja töötatud: 1) kutsehariduse vastava taseme õppekavade aluseks ja 2) isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks kutse andmisel. Koostelukksepp töötab tavaliselt masina-, metalli- ja aparaaditööstuse, ehitusmaterjalide tootmise või laevaehituse ettevõttes. Koostelukksepa põhilised tööülesanded on toorikute ettevalmistamine, detailide mõõtmine, märkimine, töötlemine, puhastamine ning koostude koostamine ja reguleerimine. Koostelukksepa töö eeldab jooniste lugemise oskust, masinaehitustehnoloogia ja kasutatavate materjalide tundmist. Koostelukksepa kutsealal on kutsestandardid välja töötatud järgmistel tasemetel: Koostelukksepp, tase 3 Koostelukksepp, tase 4 Koostelukksepp, tase 5 Käesolevas kutsestandardis on kirjeldatud 4. taseme koostelukksepa kutsealaseid kompetentse. Selle taseme koostelukksepp koostab erineva keerukuseastmega koostusid ning vastutab enda töö kvaliteedi eest. Ta töötab iseseisvalt, võtab oma töö piires vastu otsuseid ja teeb parendusettepanekuid ning vajadusel juhendab ka madalama taseme ning vähesema töökogemusega koostelukkseppi. A.2.1 Töökoha korraldamine, tootmise- ja abivahendite valimine ja ettevalmistamine 2.1.1 Nõuetekohase töökoha korraldamine 2.1.2 Tehnilise dokumentatsiooniga tutvumine 2.1.3 Töövahendite valimine ja seadistamine 2.1.4 Isikukaitsevahendite valimine A.2.2 Detailide ja koostude ettevalmistamine 2.2.1 Detailide ettevalmistamine ja kontrollimine 2.2.2 Toote koostamiseks ettevalmistamine A.2.3 Toote koostamine ja jooksev kontroll 2.3.1 Toote koostamine 2.3.2 Operatsioonisisese kontrolli tegemine A.2.4 Kvaliteedikontroll ja defektide parandamine 2.4.1 Koostu või alamkoostu kvaliteedi kontrollimine 2.4.2 Defektide parandamine 2.4.3 Lõppkontrolli tegemine A.2.5 Troppimistööde tegemine 2.5.1 Materjalide peale- ja maha laadimine, ladustamine ja paigaldamine 2.5.2 Mehitamata tõsteseadmete töö juhtimine Koostelukksepa tööpäeva pikkuseks on üldjuhul kaheksa tundi. Töö tempo on üldiselt stabiilne, tegevused vaheldusrikkad. Koostelukksepa tervis peab olema piisavalt hea, et täita sageli ka füüsiliselt raskeid tööülesandeid. Tööd tuleb teha nii seistes kui ka istudes, kuid tema seljale ja jalgadele langev koormus võib ikkagi olla üsna suur. Töös kasutatavad töövahendid ja -materjalid võivad vääral käsitsemisel olla inimese tervisele ohtlikud. Väga tähtis on järgida tööohutusnõudeid ning kanda töörõivaid ja kaitsevahendeid. Metallide töötlemisel tekib rohkesti saastet, seepärast kantakse spetsiaalseid tööriideid. Töö etapist olenevalt kantakse nii kaitseprille (nt keevitustöödel) kui ka kõrvaklappe, mis aitavad summutada töös tekkivat müra. Tööülesannete täitmisel kasutab koostelukksepp käsi- ja mehhaniseeritud tööriistu, lukksepatöö seadmeid ja pinke, mõõtevahendeid ning tõsteseadmeid. Kuna detailide ja koostude koostamine on väga täpne töö, peab koostelukksepp olema hea keskendumisvõimega, rutiinitaluvusega, kannatlik, täpne ja hoolas. Vajalikud on ka hea nägemine, kuulmine ja koordinatsioon. Kasuks tuleb ruumiline kujutlusvõime. 4. taseme koostelukksepana töötaval inimesel on üldjuhul erialane kutseharidus ja töökogemus või ta on oma kutsealased oskused omandanud praktilise töökogemuse käigus. 4. taseme koostelukksepa esmase kutse võib saada kutsekeskhariduse vastava tasemeõppe lõpetamisel. Selle taseme kutsetunnistust võivad taotleda ka juba koostelukksepana töötavad inimesed, kellel on eelnevalt olemas erialane haridus või ka need, kes on oma kutsealased kompetentsid omandanud praktilise töökogemuse käigus. Lukksepp, koostelukksepp. Koostelukksepp, tase 4 kutse saamiseks on vajalik tõendada kõik kompetentsid (B.2.1 – B.2.11). Töökoha korraldamine, tootmise- ja abivahendite valimine ja ettevalmistamine 4 Detailide ja koostude ettevalmistamine ja koostamine 4 Toote koostamine ja jooksev kontroll 4 Kvaliteedikontroll ja defektide parandamine 4 Troppimistööde tegemine 4 Tööjuhiste, tehnoloogiate ja kvaliteedinõuete järgimine 3 Töötervishoiu- ja tööohutusnõuete järgimine 3 Meeskonnatöös osalemine 4 Kohanemine muutuvate oludega 3 Täiendõppes osalemine 3 Töövahendite kasutamine ja hoiustamine 3 Tööriistalukksepp, tase 4 Toolmaker, level 4 5 Tööriistalukksepp II (versioon 1) Tööriistalukksepp II (versioon 2) Tööriistalukksepp II (versioon 3) Tööriistalukksepp, tase 4 (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Tööriistalukksepp 12 2015-12-07 2015-12-07 2020-06-14 4 4 7222 Tööriistavalmistajad jms töölised 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Tööosad ja tööülesanded Kutsestandardis kasutatud mõisted Jüri Riives IMECC Allan Märk AS Norma Juhan Anvelt Norcar-BSB Eesti AS Grigori Geršman Ensto Ensek AS Anu Tuuksam SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Tööriistalukksepp, tase 4 kutsestandard on välja töötatud: 1) kutsehariduse vastava taseme õppekavade aluseks ja 2) isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks kutse andmisel. Tööriistalukksepp töötab valdavalt tööriistade valmistamisele spetsialiseerunud ettevõttes, samuti metalli-, elektri-, elektroonika- ja plastmassitööstuse kui ka aparaadiehituse ettevõttes. Tööriistalukksepp valmistab, viimistleb, hooldab, remondib ja katsetab seeriatootmises vajaminevaid tööriistu ja rakiseid: stantse, pressvorme, konduktoreid, mõõte- ja kinnitusrakiseid. Kutsealal töötamist toetav lisaoskus on lihvimine tasalihvpingil. Töö nõuab tehnilise dokumentatsiooni lugemise ja sellest arusaamist oskust, tööriista detailide töötlustehnoloogia ja kasutatavate materjalide põhiomaduste tundmist. Tööriistalukksepa kutsealal on kutsestandardid välja töötatud järgmistel tasemetel: tööriistalukksepp, tase 4 tööriistalukksepp, tase 5 Käesolevas kutsestandardis on kirjeldatud 4. taseme tööriistalukksepa kutsealaseid kompetentse. Selle taseme tööriistalukksepp koostab lihtsamaid pressvorme, stantse ja rakiseid. Ta töötab iseseisvalt ja vastutab oma töö kvaliteedi eest. Keerulisemate tööriistade koostamise osas võib vajada juhendamist. A.2.1 Töökoha korraldamine, tootmise- ja abivahendite valimine ja ettevalmistamine 2.1.1 Nõuetekohase töökoha korraldamine 2.1.2 Tehnilise dokumentatsiooniga tutvumine 2.1.3 Töövahendite valimine ja seadistamine 2.1.4 Isikukaitsevahendite valimine A.2.2 Detailide ja koostude ettevalmistamine 2.2.1 Detailide ettevalmistamine ja kontrollimine 2.2.2 Tööriista koostamiseks ettevalmistamine A.2.3 Tööriista valmistamine ja jooksev kontroll 2.3.1 Tööriista valmistamine 2.3.2 Operatsioonisisese kontrolli tegemine A.2.4 Kvaliteedikontroll ja defektide parandamine 2.4.1 Koostu või alamkoostu kvaliteedi kontrollimine 2.4.2 Defektide parandamine 2.4.3 Lõppkontrolli tegemine A.2.5 Troppimistööde tegemine 2.5.1 Materjalide peale- ja maha laadimine, ladustamine ja paigaldamine 2.5.2 Mehitamata tõsteseadmete töö juhtimine Tööriistalukksepad töötavad ühes vahetuses, tööriista hooldelukksepad aga vahetustega, tööpäeva pikkuseks on üldjuhul kaheksa tundi. Töö tempo on üldiselt stabiilne, tööülesanded vahelduvad. Tööriistalukksepa tervis peab olema piisavalt hea, et täita sageli ka füüsiliselt raskeid tööülesandeid. Tööd tuleb teha nii seistes kui ka istudes, kuid tema seljale ja jalgadele langev koormus võib ikkagi olla üsna suur. Töös kasutatavad töövahendid ja -materjalid võivad vääral käsitsemisel olla inimese tervisele ohtlikud. Väga tähtis on järgida tööohutusnõudeid ning kanda töörõivaid ja kaitsevahendeid, järgida töövahendite ja materjalide kasutusjuhendeid. Metallide töötlemisel tekib rohkesti saastet, seepärast kantakse spetsiaalseid tööriideid. Töö etapist olenevalt kantakse nii kaitseprille kui ka kõrvaklappe, mis aitavad summutada töös tekkivat müra. Tööülesannete täitmisel kasutab tööriistalukksepp vajalikke seadmeid ja instrumente, sh suruõhu- ja elektrikäsiinstrumente, termilise töötlemise ahjusid, klaaskuulipritse, poleerimis- ja mõõtevahendeid ning tõsteseadmeid. Tööriistalukksepa kutse eeldab arenenud vastutustunnet, kuna töötatakse väärtuslike materjalidega ning töö tulemus (tööriistad ja rakised) on rahaliselt kallis. Tööriistalukksepp peab oskama iseseisvalt oma tööd planeerida ja korraldada ning olema võimeline meeskonnatööks. Eeldatavad isikuomadused on kannatlikkus ja keskendumisvõime, täpsus ning hoolikus. Vajalikud on ka hea nägemine, kuulmine ja koordinatsioon. Kasuks tuleb ruumiline kujutlusvõime. 4. taseme tööriistalukksepa esmakutse võib saada kutsekeskhariduse vastava tasemeõppe lõpetamisel. Selle taseme kutsetunnistust on võimalik taotleda ka juba tööriistalukksepana töötavatel inimestel, kellel on eelnevalt olemas erialane haridus või ka neil, kes on oma kutsealased kompetentsid omandanud praktilise töökogemuse käigus. Lukksepp, tööriistalukksepp, pressvormi või stantsi hooldelukksepp Tööriistalukksepp, tase 4 kutse saamiseks on vajalik tõendada kõik kutsespetsiifilised (B.2.1 – B.2.5) ja läbivad kompetentsid (B.2.6 – B.2.11). Töökoha korraldamine, tootmise- ja abivahendite valimine ja ettevalmistamine 4 Detailide ja koostude ettevalmistamine ja koostamine 4 Tööriista valmistamine ja jooksev kontroll 4 Kvaliteedikontroll ja defektide parandamine 4 Troppimistööde tegemine 4 Tööjuhiste, tehnoloogiate ja kvaliteedinõuete järgimine 3 Töötervishoiu- ja tööohutusnõuete järgimine 3 Meeskonnatöös osalemine 4 Kohanemine muutuvate oludega 3 Täiendõppes osalemine 3 Töövahendite kasutamine ja hoiustamine 3 Kujundaja, tase 4 Designer, level 4 2 Disainer, tase 4 (versioon 6) Kujundaja, tase 4 (versioon 1) Kujundaja, tase 4 (versioon 3) Kujundaja, tase 4 (versioon 4) Kujundaja, tase 4 (versioon 5) 3D animaator, tase 4 3D kunstnik-kujundaja, tase 4 3D modelleerija, tase 4 3D tekstuurija, tase 4 Dekoraator, tase 4 Digiskulptor, tase 4 Illustraator, tase 4 Interaktiivse graafika kujundaja, tase 4 Kujundusgraafik, tase 4 Liikuva graafika kujundaja, tase 4 Stilist, tase 4 Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kunst, fotograafia ja disain Kujundaja 27 2015-11-18 2015-11-18 2018-11-13 4 4 2166 Kujundajad ja multimeediadisainerid 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Mõisted Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Markko Karu Brand Manual OÜ Kadi Kreis Tartu Kunstikool Katrin Kull OÜ Dreamers Ruth-Helene Melioranski Meliorad OÜ Anu Moosel SA Innove Madis Nurms Tartu Kunstikool Peeter Parker Pärnu Saksa Tehnoloogiakool Janika Nõmmela Semjonov Tartu Kunstikool Maila Juns-Veldre Kuressaare Ametikool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kujundaja, tase 4 kutsestandard on aluseks kutsehariduse ja täiendusõppe õppekavade koostamisele. Kujundaja töö sisuks on info loominguline visualiseerimine ja modelleerimine erialaste teadmiste ning oskuste abil. Kujundaja töö eesmärgiks on keskkonna ja objektide kujundamine ning teabe esitamine esteetiliselt, korrastatud ja mõtestatud moel. Ta lähtub etteantud ülesandest ja loob eesmärgipärase lahenduse. Kujundaja lähtub oma töös erialastest teadmistest, tellijaga kooskõlastatud lähteülesandest, autorikaitse seadustest, heast tavast ning annab erialaseid oskusi, tehnoloogiaid ja töövahendeid kasutades oma panuse teabe, keskkonna ja objektide esteetiliseks, korrastatuks ja mõtestatuks kujundamiseks. Kujundaja, tase 4 on erialase ettevalmistusega töötaja, kes järgib oma tööülesannete täitmisel etteantud juhiseid ning võib vajada vahetut juhendamist. Kogub ja analüüsib erialast informatsiooni. Tegutseb ja korraldab töid plaanipäraselt, kestlikult ja tulemuslikult. Vastutab talle antud tööülesannete täitmise eest. A.1 Lähteülesande analüüsimine, kujunduse eelarvestamine ja ressursside kooskõlastamine: A.1.1 lähteülesande analüüsimine; A.1.2 tööprotsessi kavandamine. A.2 Kujunduse loomine: A.2.1 info kogumine ja analüüs; A.2.2 idee loomine ja arendamine ideekavandiks; A.2.3 ideekavandi arendamine kujunduskavandiks; A.2.4 kujunduskavandi arendamine kujunduslahenduseks; A.2.5 kujunduslahenduse vormistamine. A.3 Kujunduslahenduse kooskõlastamine tellija, meeskonna ja partneritega A.3.1 idee-, kujunduskavandi ja kujunduslahenduse kooskõlastamine tellijaga; A.3.2 meeskonna ja partnerite kaasamine kujunduslahenduse teostamisse või tootmisprotsessi; A.3.3 teostatud töö üleandmine; A.3.4 arhiveerimine. A.2.4 Kujundusgraafika loomine A.2.5 Liikuva graafika loomine A.2.6 Interaktiivse graafika loomine A.2.7 Dekoreerimine A.2.8 Stiliseerimine A.2.9 3D modelleerimine A.2.10 3D animeerimine A.2.11 3D tekstuuride ja faktuuride loomine A.2.12 3D kujunduse loomine A.2.13 Digitaalsete miniatuuride loomine A.2.14 Illustreerimine Tööaeg võib olla paindlik või fikseeritud, erandkorras ööd, puhkepäevad ja pühad. Kujundusülesannetel võivad olla lühikesed tähtajad ja kaasneda tööstress. Töö rütm on muutuv (võib olla nii aeglane kui kiire). Töö sisaldab nii loomingulisi kui ka rutiinseid ülesandeid. Töötamine võib toimuda nii sise- kui välitingimustes. Töökeskkond võib ühe ülesande lahendamisel muutuda. Töötamine võib kohati toimuda ohtlikes oludes, nt kõrgustes (dekoraator). Töötamine võib kohati toimuda sundasendis (nt kujundusgraafik päev otsa arvuti taga, dekoraatoril erinevad sundasendid). Töötamisel võib kohati kokku puutuda tervistkahjustavate (sh allergiat tekitavate) faktoritega, mis võivad olla riskiteguriks töötaja tervisele, nt kemikaalid, toksilised ained, tolm, müra, vibratsioon. Spetsiifiline mööbel: reguleeritav kontoritool, laud ja valgusti; valguslaud, montaažilaud, joonestuslaud, tööpind jne. Kunsti-ja kirjatarbed, mõõtmis- ja lõikamistarbed (joonlaud, käärid, paberinuga, lõikematt jms), kinnitusvahendid ja –materjalid. Riistvara: arvuti (ekraan, hiir, klaviatuur, digilaud, ergonoomiline käetugi), foto-, filmi- ja skaneerimisvarustus, eritüübilised printer ja lõikurid (laserprinter, plotter, kilelõikur, 3D printer, kuumpress jms). Tarkvara: vektorgraafika programmid (Adobe Illustrator, Corel, Inscape jms), fototöötlusprogrammid (Adobe Photoshop, GIMP jms), küljendusprogrammid (InDesign jms), montaaži- ja filmitöötlusprogrammid (FinalCut, Premiere, After Effects, Motion jms), 3D modelleerimistrakvara (Blender, SkechUp, 3DMax jne), komposiitimis- ja eritarkvaraga (Nuke, SynthEyes, Silhouette). • loomingulisus (loov mõtlemine, uuenduste ja ideede väljatöötamise võime); • visuaalse väljenduse võime (ilumeel, ruumiline kujutlusvõime, detailide märkamine); • analüütiline mõtlemine, kontsentreerumisvõime, üldistusvõime; • koostöövõime (delegeerimine, läbirääkimisvõime); • suhtlemisvalmidus (aktiivne kuulamine, veenev eneseväljendamine); • vastutusvõime (usaldatavus, korrektsus, täpsus, kohusetunne, enesedistsipliin); • otsusutusvõime ja iseseisvus; • kohanemisvõime (pinge- ja stressitaluvus, õppimisvõime) • nägemine ja värvitaju; • liigutuste täpsus ja käeline osavus. 4. taseme kujundaja kutse saadakse vastava kutsekeskhariduse või keskkoolijärgse kutseõppe lõpetamisel. Disainer, graafiline disainer, kujundaja, küljendaja, trükiettevalmistaja, desktopper, dekoraator, stilist, arvutigraafik. Selle kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.3 ja B.2.15 (läbiv kompetents) tõendamine ning vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.2.4 – B.2.14 tõendamine. Lähteülesande analüüsimine, kujunduse eelarvestamine ja ressursside kooskõlastamine 4 Kujunduse loomine 4 Kujunduslahenduse kooskõlastamine tellija, meeskonna ja partneritega 4 Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.2.4 – B.2.14 tõendamine. Kujundaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Tekstiiliseadmete operaator II Textile machinery operator II 3 Tekstiiliseadmete operaator II (versioon 1) Tekstiiliseadmete operaator II (versioon 2) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Tekstiilitööstus Tekstiiliseadmete operaator 16 2008-12-08 2008-12-08 2012-12-31 II 8152 Kudumismasinate operaatorid 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 13 Tekstiilitootmine Tekstiilitootmise meister III Supervisor of textile III 3 Tekstiiliseadmete operaator III (versioon 1) Tekstiilitootmise meister III (versioon 2) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Tekstiilitööstus Tekstiilitehnoloog 16 2008-12-08 2008-12-08 2012-01-04 III 8152 Kudumismasinate operaatorid 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 13 Tekstiilitootmine Tekstiilitehnoloog IV Textile technologist IV 2 Tekstiilitehnoloog IV (versioon 1) Tekstiilitehnoloog IV (versioon 3) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Tekstiilitööstus Tekstiilitehnoloog 15 2008-05-21 2008-05-21 2012-04-23 IV 2163 Toote- ja rõivadisainerid 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 13 Tekstiilitootmine Õmblusala juht V Manager in the sewing field V 2 Õmblusala juht V (versioon 1) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Rõivatootmine Õmblusala juht 16 2008-12-08 2008-12-08 2012-01-04 V 1321 Töötleva tööstuse juhid 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 14 Rõivatootmine Õmblusmeister III Supervisor III 3 Oskusõmbleja, tase 4 (versioon 4) Õmblusmeister III (versioon 1) Õmblusmeister III (versioon 2) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Rõivatootmine Õmbleja 6 2010-12-02 2010-12-20 2013-12-15 III 4 4 7533 Õmblejad, tikkijad jms töölised 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 14 Rõivatootmine Õmblustehnoloog IV Sewing Technologist IV 3 Õmblustehnoloog IV (versioon 1) Õmblustehnoloog IV (versioon 2) Õmblustehnoloog, tase 6 (versioon 4) Õmblustehnoloog, tase 6 (versioon 5) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Rõivatootmine Õmblustehnoloog 6 2010-12-02 2010-12-20 2013-12-15 IV 5 5 3122 Töötleva tööstuse töödejuhatajad 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 14 Rõivatootmine Helindaja III Audio Recordist III 3 Helindaja III (versioon 1) Helindaja III (versioon 2) Helindaja, tase 4 (versioon 4) Helindaja, tase 4 (versioon 5) Helindaja, tase 4 (versioon 6) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Helindaja 8 2010-12-29 2010-12-29 2013-12-31 III 3521 Audiovisuaal- ja ringhäälingutehnikud 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Laulja III Vocalist III 3 Instrumentalist III (versioon 1) Interpreet-instrumentalist III (versioon 2) Interpreet-instrumentalist III (versioon 3) Interpreet-instrumentalist III (versioon 4) Interpreet, tase 4 (versioon 10) Interpreet, tase 4 (versioon 5) Interpreet, tase 4 (versioon 6) Interpreet, tase 4 (versioon 7) Interpreet, tase 4 (versioon 8) Interpreet, tase 4 (versioon 9) Laulja III (versioon 1) Laulja III (versioon 2) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Laulja 8 2010-12-29 2010-12-29 2013-12-31 III 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Laulja IV Vocalist IV 2 Laulja IV (versioon 1) Laulja IV (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Laulja 16 2007-12-05 2007-12-05 2010-12-28 IV 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Laulja IV Vocalist IV 3 Laulja IV (versioon 1) Laulja IV (versioon 2) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Laulja 8 2010-12-29 2010-12-29 2013-12-31 IV 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Laulja V Vocalist V 3 Laulja V (versioon 1) Laulja V (versioon 2) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Laulja 8 2010-12-29 2010-12-29 2013-12-31 V 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Muusikateoreetik III Music Theorist III 2 Muusikateoreetik III (versioon 1) Muusikateoreetik III (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Muusikateoreetik 19 2008-12-10 2008-12-10 2012-11-19 III 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Muuseumispetsialist III Museum professional III 2 Muuseumispetsialist III (versioon 1) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muuseumitöö Muuseumispetsialist 19 2008-12-10 2008-12-10 2012-01-04 III 2621 Arhivaarid ja kuraatorid 0322 Raamatukogundus, teave, arhiivindus 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Muuseumispetsialist IV Museum professional IV 2 Muuseumispetsialist IV (versioon 1) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muuseumitöö Muuseumispetsialist 19 2008-12-10 2008-12-10 2012-01-04 IV 2621 Arhivaarid ja kuraatorid 0322 Raamatukogundus, teave, arhiivindus 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Muuseumispetsialist V Museum professional V 2 Muuseumispetsialist V (versioon 1) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muuseumitöö Muuseumispetsialist 19 2008-12-10 2008-12-10 2012-01-04 V 2621 Arhivaarid ja kuraatorid 0322 Raamatukogundus, teave, arhiivindus 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Teleajakirjanik III Television journalist III 2 Teleajakirjanik III (versioon 1) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Film ja televisioon Teleajakirjanik 19 2008-12-10 2008-12-10 2012-01-04 III 2656 Raadio, televisiooni jms saatejuhid 0321 Ajakirjandus 60 Programmid ja ringhääling Valgustaja II Lighting technician II 2 Valgustaja II (versioon 1) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Valgustaja 8 2010-12-29 2010-12-29 2013-12-31 II 3521 Audiovisuaal- ja ringhäälingutehnikud 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Filmi ja televisooni valgusmeister V Gaffer V 1 Filmi ja televisooni valgusmeister V (versioon 2) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Film ja televisioon Valguskujundaja 14 2007-06-13 2007-06-13 2010-12-28 V 3521 Audiovisuaal- ja ringhäälingutehnikud 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 60 Programmid ja ringhääling Valgustaja III Lighting technician III 2 Valgustaja III (versioon 1) Valgustaja, tase 4 (versioon 3) Valgustaja, tase 4 (versioon 4) Valgustaja, tase 4 (versioon 5) Valgustaja, tase 4 (versioon 6) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Valgustaja 8 2010-12-29 2010-12-29 2013-12-31 III 5 5 3521 Audiovisuaal- ja ringhäälingutehnikud 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Filmi ja televisooni valgusmeister IV Gaffer IV 1 Filmi ja televisooni valgusmeister IV (versioon 2) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Film ja televisioon Valguskujundaja 14 2007-06-13 2007-06-13 2010-12-28 IV 3521 Audiovisuaal- ja ringhäälingutehnikud 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 60 Programmid ja ringhääling Valguskujundaja IV Stage lighting designer IV 2 Valguskujundaja IV (versioon 1) Valguskujundaja, tase 6 (versioon 3) Valgusmeister, tase 6 (versioon 3) Valgusmeister, tase 6 (versioon 4) Valgusmeister, tase 6 (versioon 5) Valgusmeister, tase 6 (versioon 6) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Valgustaja 8 2010-12-29 2010-12-29 2013-12-31 IV 6 6 3521 Audiovisuaal- ja ringhäälingutehnikud 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Valguskujundaja V Stage lighting designer V 1 Valguskujundaja V (versioon 2) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Valgustaja 14 2007-06-13 2007-06-13 2010-12-28 V 3521 Audiovisuaal- ja ringhäälingutehnikud 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Valguskujundaja V Stage lighting designer V 2 Valguskujundaja V (versioon 1) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Valgustaja 8 2010-12-29 2010-12-29 2013-12-31 V 3521 Audiovisuaal- ja ringhäälingutehnikud 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Valguskujundaja IV Stage lighting designer IV 1 Valguskujundaja IV (versioon 2) Valguskujundaja, tase 6 (versioon 3) Valgusmeister, tase 6 (versioon 3) Valgusmeister, tase 6 (versioon 4) Valgusmeister, tase 6 (versioon 5) Valgusmeister, tase 6 (versioon 6) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Valgustaja 14 2007-06-13 2007-06-13 2010-12-28 IV 3521 Audiovisuaal- ja ringhäälingutehnikud 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Filmi ja televisooni valgusmeister IV Gaffer IV 2 Filmi ja televisooni valgusmeister IV (versioon 1) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Film ja televisioon Valguskujundaja 8 2010-12-29 2010-12-29 2013-12-31 IV 3521 Audiovisuaal- ja ringhäälingutehnikud 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 60 Programmid ja ringhääling Valgustaja II Lighting technician II 1 Valgustaja II (versioon 2) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Valgustaja 14 2007-06-13 2007-06-13 2010-12-28 II 3521 Audiovisuaal- ja ringhäälingutehnikud 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Filmi ja televisooni valgusmeister V Gaffer V 2 Filmi ja televisooni valgusmeister V (versioon 1) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Film ja televisioon Valguskujundaja 8 2010-12-29 2010-12-29 2013-12-31 V 3521 Audiovisuaal- ja ringhäälingutehnikud 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 60 Programmid ja ringhääling Volitatud arhitekt V Chartered/Principal Architect V 3 Volitatud arhitekt V (versioon 1) Volitatud arhitekt V (versioon 2) Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 4) Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 5) Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 6) Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 7) Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 8) Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Kultuuri Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Arhitekt 8 2010-12-29 2010-12-29 2013-12-31 V 7 7 2161 Ehitusarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Fotograaf I Professional Photographer I 2 Fotograaf I (versioon 1) Fotograaf I (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kunst, fotograafia ja disain Fotograaf 19 2008-12-10 2008-12-10 2012-11-19 I 7322 Trükkalid 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Fotograaf II Professional Photographer II 2 Fotograaf II (versioon 1) Fotograaf II (versioon 3) Fotograaf, tase 4 (versioon 4) Fotograaf, tase 4 (versioon 5) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kunst, fotograafia ja disain Fotograaf 19 2008-12-10 2008-12-10 2012-11-19 II 3431 Fotograafid 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Fotograaf III Professional Photographer III 2 Fotograaf III (versioon 1) Fotograaf III (versioon 3) Fotograaf, tase 5 (versioon 4) Fotograaf, tase 5 (versioon 5) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kunst, fotograafia ja disain Fotograaf 19 2008-12-10 2008-12-10 2012-11-19 III 3431 Fotograafid 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Fotograaf IV Professional Photographer IV 2 Fotograaf IV (versioon 1) Fotograaf IV (versioon 3) Fotograaf, tase 6 (versioon 4) Fotograaf, tase 6 (versioon 5) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kunst, fotograafia ja disain Fotograaf 19 2008-12-10 2008-12-10 2012-11-19 IV 3431 Fotograafid 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Fotograaf V Professional Photographer V 2 Fotograaf V (versioon 1) Fotograaf V (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kunst, fotograafia ja disain Fotograaf 19 2008-12-10 2008-12-10 2012-11-19 V 3431 Fotograafid 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Jumestaja I Beauty Make-up Artist I 4 Jumestaja I (versioon 2) Jumestaja I (versioon 3) Jumestaja II (versioon 1) Jumestaja, tase 4 (versioon 5) Jumestaja, tase 4 (versioon 6) Jumestaja, tase 4 (versioon 7) Jumestaja, tase 4 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Grimeerija 8 2010-12-29 2010-12-29 2013-12-31 I 4 4 5142 Iluteenindajad (v.a juuksurid) 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Grimeerija II Make up artist II 2 Grimeerija II (versioon 1) Grimeerija II (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Grimeerija 16 2007-12-05 2007-12-05 2010-12-28 II 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0213 Kujutav kunst ja kunstiteadus 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Jumestaja II Beauty Make-up Artist II 4 Jumestaja II (versioon 2) Jumestaja II (versioon 3) Jumestuskunstnik III (versioon 1) Jumestuskunstnik, tase 6 (versioon 2) Jumestuskunstnik, tase 6 (versioon 3) Jumestuskunstnik, tase 6 (versioon 4) Jumestuskunstnik, tase 6 (versioon 5) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Grimeerija 8 2010-12-29 2010-12-29 2013-12-31 II 5 5 5142 Iluteenindajad (v.a juuksurid) 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Grimeerija II Make up artist II 3 Grimeerija II (versioon 1) Grimeerija II (versioon 2) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Grimeerija 8 2010-12-29 2010-12-29 2013-12-31 II 5 5 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0213 Kujutav kunst ja kunstiteadus 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Jumestaja II Beauty Make-up Artist II 3 Jumestaja II (versioon 2) Jumestaja II (versioon 4) Jumestuskunstnik III (versioon 1) Jumestuskunstnik, tase 6 (versioon 2) Jumestuskunstnik, tase 6 (versioon 3) Jumestuskunstnik, tase 6 (versioon 4) Jumestuskunstnik, tase 6 (versioon 5) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Grimeerija 16 2007-12-05 2007-12-05 2010-12-28 II 5142 Iluteenindajad (v.a juuksurid) 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Grimeerija III Make up artist III 3 Grimeerija III (versioon 1) Grimeerija III (versioon 2) Grimeerija, tase 5 (versioon 4) Grimeerija, tase 5 (versioon 5) Grimeerija, tase 5 (versioon 6) Grimeerija, tase 5 (versioon 7) Grimeerija, tase 5 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Grimeerija 8 2010-12-29 2010-12-29 2013-12-31 III 6 6 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0213 Kujutav kunst ja kunstiteadus 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Grimmikunstnik IV Make up designer IV 3 Grimmikunstnik IV (versioon 1) Grimmikunstnik IV (versioon 2) Grimmikunstnik, tase 6 (versioon 4) Grimmikunstnik, tase 6 (versioon 5) Grimmikunstnik, tase 6 (versioon 6) Grimmikunstnik, tase 6 (versioon 7) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Grimeerija 8 2010-12-29 2010-12-29 2013-12-31 IV 2659 Loomingulised töötajad, mujal liigitamata 0213 Kujutav kunst ja kunstiteadus 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Koorijuht III Choir conductor III 3 Koorijuht III (versioon 1) Koorijuht III (versioon 2) Koorijuht III (versioon 4) Koorijuht, tase 5 (versioon 5) Koorijuht, tase 5 (versioon 6) Koorijuht, tase 5 (versioon 7) Koorijuht, tase 5 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Koorijuht 19 2008-12-10 2008-12-10 2012-11-19 III 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Koorijuht IV Choir conductor IV 3 Koorijuht IV (versioon 1) Koorijuht IV (versioon 2) Koorijuht IV (versioon 4) Koorijuht, tase 6 (versioon 5) Koorijuht, tase 6 (versioon 6) Koorijuht, tase 6 (versioon 7) Koorijuht, tase 6 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Koorijuht 19 2008-12-10 2008-12-10 2012-11-19 IV 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Koorijuht V Choir conductor V 3 Koorijuht V (versioon 1) Koorijuht V (versioon 2) Koorijuht V (versioon 4) Koorijuht, tase 7 (versioon 5) Koorijuht, tase 7 (versioon 6) Koorijuht, tase 7 (versioon 7) Koorijuht, tase 7 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Koorijuht 19 2008-12-10 2008-12-10 2012-11-19 V 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Orkestrijuht III Conductor III 2 Orkestrijuht III (versioon 1) Orkestrijuht III (versioon 4) Puhkpilliorkestri juht, tase 5 (versioon 5) Puhkpilliorkestri juht, tase 5 (versioon 6) Puhkpilliorkestrijuht, tase 5 (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Puhkpilliorkestri juht 19 2008-12-10 2008-12-10 2012-11-19 III 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Orkestrijuht IV Conductor IV 1 Orkestrijuht IV (versioon 2) Orkestrijuht IV (versioon 4) Puhkpilliorkestri juht, tase 6 (versioon 5) Puhkpilliorkestri juht, tase 6 (versioon 6) Puhkpilliorkestrijuht, tase 6 (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Puhkpilliorkestri juht 9 2006-06-13 2006-06-13 2008-12-09 IV 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Orkestrijuht V Conductor V 1 Orkestrijuht V (versioon 2) Orkestrijuht V (versioon 4) Puhkpilliorkestri juht, tase 7 (versioon 5) Puhkpilliorkestri juht, tase 7 (versioon 6) Puhkpilliorkestrijuht, tase 7 (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Puhkpilliorkestri juht 9 2006-06-13 2006-06-13 2008-12-09 V 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Orkestrijuht IV Conductor IV 2 Orkestrijuht IV (versioon 1) Orkestrijuht IV (versioon 4) Puhkpilliorkestri juht, tase 6 (versioon 5) Puhkpilliorkestri juht, tase 6 (versioon 6) Puhkpilliorkestrijuht, tase 6 (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Puhkpilliorkestri juht 19 2008-12-10 2008-12-10 2012-11-19 IV 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Orkestrijuht V Conductor V 2 Orkestrijuht V (versioon 1) Orkestrijuht V (versioon 4) Puhkpilliorkestri juht, tase 7 (versioon 5) Puhkpilliorkestri juht, tase 7 (versioon 6) Puhkpilliorkestrijuht, tase 7 (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Puhkpilliorkestri juht 19 2008-12-10 2008-12-10 2012-11-19 V 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Treener I Coach I 9 Abitreener, tase 3 (versioon 11) Abitreener, tase 3 (versioon 12) Abitreener, tase 3 (versioon 13) Abitreener, tase 3 (versioon 14) Abitreener, tase 3 (versioon 15) Abitreener, tase 3 (versioon 16) Abitreener, tase 3 (versioon 17) Abitreener, tase 3 (versioon 18) Abitreener, tase 3 (versioon 19) Abitreener, tase 3 (versioon 20) Abitreener, tase 3 (versioon 21) Abitreener, tase 3 (versioon 22) Abitreener, tase 3 (versioon 23) Treener I (versioon 1) Treener I (versioon 10) Treener I (versioon 2) Treener I (versioon 3) Treener I (versioon 4) Treener I (versioon 5) Treener I (versioon 6) Treener I (versioon 7) Treener I (versioon 8) Aeroobikatreener I Aerutamistreener I Aikidotreener I Akrobaatilise võimlemise treener I Allveesporditreener I Alpinismitreener I Ammulaskmistreener I Automudelismitreener I Autosporditreener I Bowlingutreener I Capoeiratreener I Curlingu treener I Fitnessitreener I Golfitreener I Hapkido treener I Iaidotreener I Ilu- ja rühmvõimlemise treener I Iluuisutamistreener I Iluvõimlemise treener I Indiaca treener I Jahisporditreener I Jalgpallitreener I Jalgrattamatkatreener I Jalgrattatreener I Jalgsimatkatreener I Ju-jutsu treener I Judotreener I Jõusaalitreener I Jäähokitreener I Jääpallitreener I Jääpurjetamistreener I Kabetreener I Kahevõistluse ja suusahüpete treener I Karatetreener I Keeglitreener I Kepikõnnitreener I Kergejõustikutreener I Kickboxingutreener I Kiikingutreener I Kiiruisutamise treener I Kirimaletreener I Kobudotreener I Koroonamängutreener I Korvpallitreener I Kudotreener I Kulturismi ja fitnessi treener I Kurnimängutreener I Käsipallitreener I Laevamudelismitreener I Laskesuusatamistreener I Laskmistreener I Lauatennisetreener I Lennusporditreener I Liikumisharrastuse treener I Lumelauatreener I Maadlustreener I Maletreener I Matkatreener I Minigolfitreener I Moodsa viievõistluse treener I Mootorrattasporditreener I Motospordi treener I Murdmaasuusatamise treener I Mäesuustamise treener I Mägimatkatreener I Mälumängutreener I Orienteerumistreener I Pentaquetreener I Piljarditreener I Poksitreener I Poolitreener I Purjetamistreener I Põhivõimlemise treener I Ragbitreener I Ratsutamistreener I Rulluisutamistreener I Rühmvõimlemise treener I Saalihokitreener I Sambotreener I Sport Chanbara treener I Sportkeeglitreener I Squashitreener I Sulgpallitreener I Sumotreener I Suusahüppe treener I Sõudmistreener I Taekwon-do ITF treener I Taekwondo WTF treener I Taipoksitreener I Tennisetreener I Triatloni treener I Turniiribridžitreener I Tõstesporditreener I Uisutamistreener I Ujumistreener I Veematkatreener I Veemototreener I Vehklemistreener I Vesiaeroobikatreener I Vibulaskmistreener I Võimlemistreener I Võistlustantsutreener I Võrkpallitreener I Wu-shu treener I Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 9 2011-06-08 2011-06-08 2013-03-13 I 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treener II Coach II 10 Nooremtreener, tase 4 (versioon 11) Nooremtreener, tase 4 (versioon 12) Nooremtreener, tase 4 (versioon 13) Nooremtreener, tase 4 (versioon 14) Nooremtreener, tase 4 (versioon 15) Nooremtreener, tase 4 (versioon 16) Nooremtreener, tase 4 (versioon 17) Nooremtreener, tase 4 (versioon 18) Nooremtreener, tase 4 (versioon 19) Nooremtreener, tase 4 (versioon 20) Nooremtreener, tase 4 (versioon 21) Nooremtreener, tase 4 (versioon 22) Nooremtreener, tase 4 (versioon 23) Treener II (versioon 1) Treener II (versioon 2) Treener II (versioon 3) Treener II (versioon 4) Treener II (versioon 5) Treener II (versioon 6) Treener II (versioon 7) Treener II (versioon 8) Treener II (versioon 9) Aeroobikatreener II Aerutamistreener II Aikidotreener II Akrobaatilise võimlemise treener II Allveesporditreener II Alpinismitreener II Ammulaskmistreener II Automudelismitreener II Autosporditreener II Bowlingutreener II Capoeiratreener II Curlingu treener II Fitnessitreener II Golfitreener II Hapkido treener II Iaidotreener II Ilu- ja rühmvõimlemise treener II Iluuisutamistreener II Iluvõimlemise treener II Indiaca treener II Jahisporditreener II Jalgpallitreener II Jalgrattamatkatreener II Jalgrattatreener II Jalgsimatkatreener II Ju-jutsu treener II Judotreener II Jõusaalitreener II Jäähokitreener II Jääpallitreener II Jääpurjetamistreener II Kabetreener II Kahevõistluse ja suusahüpete treener II Karatetreener II Keeglitreener II Kepikõnnitreener II Kergejõustikutreener II Kickboxingutreener II Kiikingutreener II Kiiruisutamise treener II Kirimaletreener II Kobudotreener II Koroonamängutreener II Korvpallitreener II Kudotreener II Kujundujumise treener II Kulturismi ja fitnessi treener II Kurnimängutreener II Käsipallitreener II Laevamudelismitreener II Laskesuusatamistreener II Laskmistreener II Lauatennisetreener II Lennusporditreener II Liikumisharrastuse treener II Lumelauatreener II Maadlustreener II Maletreener II Matkatreener II Minigolfitreener II Moodsa viievõistluse treener II Mootorrattasporditreener II Motospordi treener II Murdmaasuusatamise treener II Mäesuustamise treener II Mägimatkatreener II Mälumängutreener II Orienteerumistreener II Pentaquetreener II Personaaltreener II Piljarditreener II Poksitreener II Poolitreener II Purjetamistreener II Põhivõimlemise treener II Ragbitreener II Ratsutamistreener II Rulluisutamistreener II Rühmvõimlemise treener II Saalihokitreener II Sambotreener II Sport Chanbara treener II Sportkeeglitreener II Squashitreener II Sulgpallitreener II Sumotreener II Suusahüppe treener II Sõudmistreener II Taekwon-do ITF treener II Taekwondo WTF treener II Taipoksitreener II Tennisetreener II Triatloni treener II Turniiribridžitreener II Tõstesporditreener II Uisutamistreener II Ujumistreener II Veematkatreener II Veemototreener II Vehklemistreener II Vesiaeroobikatreener II Vibulaskmistreener II Võimlemistreener II Võistlustantsutreener II Võrkpallitreener II Wu-shu treener II Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 14 2013-03-14 2013-03-14 2013-12-31 II 4 4 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treener II Coach II 8 Nooremtreener, tase 4 (versioon 11) Nooremtreener, tase 4 (versioon 12) Nooremtreener, tase 4 (versioon 13) Nooremtreener, tase 4 (versioon 14) Nooremtreener, tase 4 (versioon 15) Nooremtreener, tase 4 (versioon 16) Nooremtreener, tase 4 (versioon 17) Nooremtreener, tase 4 (versioon 18) Nooremtreener, tase 4 (versioon 19) Nooremtreener, tase 4 (versioon 20) Nooremtreener, tase 4 (versioon 21) Nooremtreener, tase 4 (versioon 22) Nooremtreener, tase 4 (versioon 23) Treener II (versioon 1) Treener II (versioon 10) Treener II (versioon 2) Treener II (versioon 3) Treener II (versioon 4) Treener II (versioon 5) Treener II (versioon 6) Treener II (versioon 7) Treener II (versioon 9) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 8 2010-12-29 2010-12-29 2011-06-07 II 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treener III Coach III 10 Treener III (versioon 1) Treener III (versioon 2) Treener III (versioon 3) Treener III (versioon 4) Treener III (versioon 5) Treener III (versioon 6) Treener III (versioon 7) Treener III (versioon 8) Treener III (versioon 9) Treener, tase 5 (versioon 11) Treener, tase 5 (versioon 12) Treener, tase 5 (versioon 13) Treener, tase 5 (versioon 14) Treener, tase 5 (versioon 15) Treener, tase 5 (versioon 16) Treener, tase 5 (versioon 17) Treener, tase 5 (versioon 18) Treener, tase 5 (versioon 19) Treener, tase 5 (versioon 20) Treener, tase 5 (versioon 21) Treener, tase 5 (versioon 22) Treener, tase 5 (versioon 23) Aeroobikatreener III Aerutamistreener III Aikidotreener III Akrobaatilise võimlemise treener III Allveesporditreener III Alpinismitreener III Ammulaskmistreener III Automudelismitreener III Autosporditreener III Bowlingutreener III Capoeiratreener III Curlingu treener III Fitnessitreener III Golfitreener III Hapkido treener III Iaidotreener III Ilu- ja rühmvõimlemise treener III Iluuisutamistreener III Iluvõimlemise treener III Indiaca treener III Jahisporditreener III Jalgpallitreener III Jalgrattamatkatreener III Jalgrattatreener III Jalgsimatkatreener III Ju-jutsu treener III Judotreener III Jõusaalitreener III Jäähokitreener III Jääpallitreener III Jääpurjetamistreener III Kabetreener III Kahevõistluse ja suusahüpete treener III Karatetreener III Keeglitreener III Kepikõnnitreener III Kergejõustikutreener III Kickboxingutreener III Kiikingutreener III Kiiruisutamise treener III Kirimaletreener III Kobudotreener III Koroonamängutreener III Korvpallitreener III Kudotreener III Kujundujumise treener III Kulturismi ja fitnessi treener III Kurnimängutreener III Käsipallitreener III Laevamudelismitreener III Laskesuusatamistreener III Laskmistreener III Lauatennisetreener III Lennusporditreener III Liikumisharrastuse treener III Lumelauatreener III Maadlustreener III Maletreener III Matkatreener III Minigolfitreener III Moodsa viievõistluse treener III Mootorrattasporditreener III Motospordi treener III Murdmaasuusatamise treener III Mäesuustamise treener III Mägimatkatreener III Mälumängutreener III Orienteerumistreener III Pentaquetreener III Personaaltreener III Piljarditreener III Poksitreener III Poolitreener III Purjetamistreener III Põhivõimlemise treener III Raadiosporditreener III Ragbitreener III Ratsutamistreener III Rulluisutamistreener III Rühmvõimlemise treener III Saalihokitreener III Sambotreener III Sport Chanbara treener III Sportkeeglitreener III Squashitreener III Sulgpallitreener III Sumotreener III Suusahüppe treener III Sõudmistreener III Taekwon-do ITF treener III Taekwondo WTF treener III Taipoksitreener III Tennisetreener III Triatloni treener III Turniiribridžitreener III Tõstesporditreener III Uisutamistreener III Ujumistreener III Veematkatreener III Veemototreener III Vehklemistreener III Vesiaeroobikatreener III Vibulaskmistreener III Võimlemistreener III Võistlustantsutreener III Võrkpallitreener III Wu-shu treener III Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 14 2013-03-14 2013-03-14 2013-12-31 III 5 5 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treener IV Coach IV 10 Treener IV (versioon 1) Treener IV (versioon 2) Treener IV (versioon 3) Treener IV (versioon 4) Treener IV (versioon 5) Treener IV (versioon 6) Treener IV (versioon 7) Treener IV (versioon 8) Treener IV (versioon 9) Vanemtreener, tase 6 (versioon 11) Vanemtreener, tase 6 (versioon 12) Vanemtreener, tase 6 (versioon 13) Vanemtreener, tase 6 (versioon 14) Vanemtreener, tase 6 (versioon 15) Vanemtreener, tase 6 (versioon 16) Vanemtreener, tase 6 (versioon 17) Vanemtreener, tase 6 (versioon 18) Vanemtreener, tase 6 (versioon 19) Vanemtreener, tase 6 (versioon 20) Vanemtreener, tase 6 (versioon 21) Vanemtreener, tase 6 (versioon 22) Vanemtreener, tase 6 (versioon 23) Aeroobikatreener IV Aerutamistreener IV Aikidotreener IV Akrobaatilise võimlemise treener IV Allveesporditreener IV Alpinismitreener IV Ammulaskmistreener IV Automudelismitreener IV Autosporditreener IV Bowlingutreener IV Capoeiratreener IV Curlingu treener IV Fitnessitreener IV Golfitreener IV Hapkido treener IV Iaidotreener IV Ilu- ja rühmvõimlemise treener IV Iluuisutamistreener IV Iluvõimlemise treener IV Indiaca treener IV Jahisporditreener IV Jalgpallitreener IV Jalgrattamatkatreener IV Jalgrattatreener IV Jalgsimatkatreener IV Ju-jutsu treener IV Judotreener IV Jõusaalitreener IV Jäähokitreener IV Jääpallitreener IV Jääpurjetamistreener IV Kabetreener IV Kahevõistluse ja suusahüpete treener IV Karatetreener IV Keeglitreener IV Kepikõnnitreener IV Kergejõustikutreener IV Kickboxingutreener IV Kiikingutreener IV Kiiruisutamise treener IV Kirimaletreener IV Kobudotreener IV Koroonamängutreener IV Korvpallitreener IV Kudotreener IV Kujundujumise treener IV Kulturismi ja fitnessi treener IV Kurnimängutreener IV Käsipallitreener IV Laevamudelismitreener IV Laskesuusatamistreener IV Laskmistreener IV Lauatennisetreener IV Lennusporditreener IV Liikumisharrastuse treener IV Lumelauatreener IV Maadlustreener IV Maletreener IV Matkatreener IV Minigolfitreener IV Moodsa viievõistluse treener IV Mootorrattasporditreener IV Motospordi treener IV Murdmaasuusatamise treener IV Mäesuustamise treener IV Mägimatkatreener IV Mälumängutreener IV Orienteerumistreener IV Pentaquetreener IV Personaaltreener IV Piljarditreener IV Poksitreener IV Poolitreener IV Purjetamistreener IV Põhivõimlemise treener IV Ragbitreener IV Ratsutamistreener IV Rulluisutamistreener IV Rühmvõimlemise treener IV Saalihokitreener IV Sambotreener IV Sport Chanbara treener IV Sportkeeglitreener IV Squashitreener IV Sulgpallitreener IV Sumotreener IV Suusahüppe treener IV Sõudmistreener IV Taekwon-do ITF treener IV Taekwondo WTF treener IV Taipoksitreener IV Tennisetreener IV Triatloni treener IV Turniiribridžitreener IV Tõstesporditreener IV Uisutamistreener IV Ujumistreener IV Veematkatreener IV Veemototreener IV Vehklemistreener IV Vesiaeroobikatreener IV Vibulaskmistreener IV Võimlemistreener IV Võistlustantsutreener IV Võrkpallitreener IV Wu-shu treener IV Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 14 2013-03-14 2013-03-14 2013-12-31 IV 6 6 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Müürsepp III Mason III 4 Müürsepp III (versioon 1) Müürsepp III (versioon 2) Müürsepp III (versioon 3) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Müürsepp 24 2013-04-12 2013-04-12 2013-12-31 III 5 5 7112 Müürsepad jms töölised 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Treener V Coach V 10 Meistertreener, tase 7 (versioon 11) Meistertreener, tase 7 (versioon 12) Meistertreener, tase 7 (versioon 13) Meistertreener, tase 7 (versioon 14) Meistertreener, tase 7 (versioon 15) Meistertreener, tase 7 (versioon 16) Meistertreener, tase 7 (versioon 17) Meistertreener, tase 7 (versioon 18) Meistertreener, tase 7 (versioon 19) Meistertreener, tase 7 (versioon 20) Meistertreener, tase 7 (versioon 21) Meistertreener, tase 7 (versioon 22) Meistertreener, tase 7 (versioon 23) Treener V (versioon 1) Treener V (versioon 2) Treener V (versioon 3) Treener V (versioon 4) Treener V (versioon 5) Treener V (versioon 6) Treener V (versioon 7) Treener V (versioon 8) Treener V (versioon 9) Aeroobikatreener V Aerutamistreener V Aikidotreener V Akrobaatilise võimlemise treener V Allveesporditreener V Alpinismitreener V Ammulaskmistreener V Automudelismitreener V Autosporditreener V Bowlingutreener V Capoeiratreener V Curlingu treener V Fitnessitreener V Golfitreener V Hapkido treener V Iaidotreener V Ilu- ja rühmvõimlemise treener V Iluuisutamistreener V Iluvõimlemise treener V Indiaca treener V Jahisporditreener V Jalgpallitreener V Jalgrattamatkatreener V Jalgrattatreener V Jalgsimatkatreener V Ju-jutsu treener V Judotreener V Jõusaalitreener V Jäähokitreener V Jääpallitreener V Jääpurjetamistreener V Kabetreener V Kahevõistluse ja suusahüpete treener V Karatetreener V Keeglitreener V Kepikõnnitreener V Kergejõustikutreener V Kickboxingutreener V Kiikingutreener V Kiiruisutamise treener V Kirimaletreener V Kobudotreener V Koroonamängutreener V Korvpallitreener V Kudotreener V Kujundujumise treener V Kulturismi ja fitnessi treener V Kurnimängutreener V Käsipallitreener V Laevamudelismitreener V Laskesuusatamistreener V Laskmistreener V Lauatennisetreener V Lennusporditreener V Liikumisharrastuse treener V Lumelauatreener V Maadlustreener V Maletreener V Matkatreener V Minigolfitreener V Moodsa viievõistluse treener V Mootorrattasporditreener V Motospordi treener V Murdmaasuusatamise treener V Mäesuustamise treener V Mägimatkatreener V Mälumängutreener V Orienteerumistreener V Pentaquetreener V Personaaltreener V Piljarditreener V Poksitreener V Poolitreener V Purjetamistreener V Põhivõimlemise treener V Ragbitreener V Ratsutamistreener V Rulluisutamistreener V Rühmvõimlemise treener V Saalihokitreener V Sambotreener V Sport Chanbara treener V Sportkeeglitreener V Squashitreener V Sulgpallitreener V Sumotreener V Suusahüppe treener V Sõudmistreener V Taekwon-do ITF treener V Taekwondo WTF treener V Taipoksitreener V Tennisetreener V Triatloni treener V Turniiribridžitreener V Tõstesporditreener V Uisutamistreener V Ujumistreener V Veemototreener V Vehklemistreener V Vesiaeroobikatreener V Vibulaskmistreener V Võimlemistreener V Võistlustantsutreener V Võrkpallitreener V Wu-shu treener V Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 14 2013-03-14 2013-03-14 2013-12-31 V 7 7 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treener I Coach I 8 Abitreener, tase 3 (versioon 11) Abitreener, tase 3 (versioon 12) Abitreener, tase 3 (versioon 13) Abitreener, tase 3 (versioon 14) Abitreener, tase 3 (versioon 15) Abitreener, tase 3 (versioon 16) Abitreener, tase 3 (versioon 17) Abitreener, tase 3 (versioon 18) Abitreener, tase 3 (versioon 19) Abitreener, tase 3 (versioon 20) Abitreener, tase 3 (versioon 21) Abitreener, tase 3 (versioon 22) Abitreener, tase 3 (versioon 23) Treener I (versioon 1) Treener I (versioon 10) Treener I (versioon 2) Treener I (versioon 3) Treener I (versioon 4) Treener I (versioon 5) Treener I (versioon 6) Treener I (versioon 7) Treener I (versioon 9) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 8 2010-12-29 2010-12-29 2011-06-07 I 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Raamatukoguhoidja III Librarian III 3 Raamatukoguhoidja III (versioon 1) Raamatukoguhoidja III (versioon 2) Raamatukoguhoidja III (versioon 5) Raamatukoguhoidja, tase 6 (versioon 4) Raamatukoguhoidja, tase 6 (versioon 6) Raamatukoguhoidja, tase 6 (versioon 7) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Raamatukogundus Raamatukoguhoidja 8 2010-12-29 2010-12-29 2013-11-19 III 2622 Raamatukoguhoidjad jms teabe tippspetsialistid 0322 Raamatukogundus, teave, arhiivindus 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Raamatukoguhoidja IV Librarian IV 3 Raamatukoguhoidja IV (versioon 1) Raamatukoguhoidja IV (versioon 2) Raamatukoguhoidja IV (versioon 5) Raamatukoguhoidja, tase 7 (versioon 4) Raamatukoguhoidja, tase 7 (versioon 6) Raamatukoguhoidja, tase 7 (versioon 7) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Raamatukogundus Raamatukoguhoidja 8 2010-12-29 2010-12-29 2013-11-19 IV 2622 Raamatukoguhoidjad jms teabe tippspetsialistid 0322 Raamatukogundus, teave, arhiivindus 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Raamatukoguhoidja IV Librarian IV 2 Raamatukoguhoidja IV (versioon 1) Raamatukoguhoidja IV (versioon 3) Raamatukoguhoidja IV (versioon 5) Raamatukoguhoidja, tase 7 (versioon 4) Raamatukoguhoidja, tase 7 (versioon 6) Raamatukoguhoidja, tase 7 (versioon 7) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Raamatukogundus Raamatukoguhoidja 16 2007-12-05 2007-12-05 2010-12-28 IV 2622 Raamatukoguhoidjad jms teabe tippspetsialistid 0322 Raamatukogundus, teave, arhiivindus 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Raamatukoguhoidja V Librarian V 3 Raamatukoguhoidja V (versioon 1) Raamatukoguhoidja V (versioon 2) Raamatukoguhoidja V (versioon 5) Raamatukoguhoidja, tase 8 (versioon 4) Raamatukoguhoidja, tase 8 (versioon 6) Raamatukoguhoidja, tase 8 (versioon 7) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Raamatukogundus Raamatukoguhoidja 8 2010-12-29 2010-12-29 2013-11-19 V 2622 Raamatukoguhoidjad jms teabe tippspetsialistid 0322 Raamatukogundus, teave, arhiivindus 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Raamatukoguhoidja III Librarian III 2 Raamatukoguhoidja III (versioon 1) Raamatukoguhoidja III (versioon 3) Raamatukoguhoidja III (versioon 5) Raamatukoguhoidja, tase 6 (versioon 4) Raamatukoguhoidja, tase 6 (versioon 6) Raamatukoguhoidja, tase 6 (versioon 7) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Raamatukogundus Raamatukoguhoidja 16 2007-12-05 2007-12-05 2010-12-28 III 2622 Raamatukoguhoidjad jms teabe tippspetsialistid 0322 Raamatukogundus, teave, arhiivindus 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Sisearhitekt IV Interior Architect IV 2 Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 (versioon 3) Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 (versioon 9) Sisearhitekt IV (versioon 1) Sisearhitekt IV (versioon 4) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Kultuuri Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Sisearhitekt 19 2008-12-10 2008-12-10 2012-11-19 IV 2161 Ehitusarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Sisearhitekt V Interior Architect V 2 Sisearhitekt V (versioon 1) Sisearhitekt V (versioon 4) Volitatud sisearhitekt, tase 7 (versioon 3) Volitatud sisearhitekt, tase 7 (versioon 5) Volitatud sisearhitekt, tase 7 (versioon 6) Volitatud sisearhitekt, tase 7 (versioon 7) Volitatud sisearhitekt, tase 7 (versioon 8) Volitatud sisearhitekt, tase 7 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Kultuuri Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Sisearhitekt 19 2008-12-10 2008-12-10 2012-11-19 V 2161 Ehitusarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Dekoraator III Property (prop) Builder III 3 Dekoraator III (versioon 1) Dekoraator III (versioon 2) Dekoraator III (versioon 4) Dekoraator III (versioon 5) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Dekoraator 19 2008-12-10 2008-12-10 2012-11-19 III 3432 Sisekujundajad ja dekoraatorid 0213 Kujutav kunst ja kunstiteadus 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Dekoraator IV Property (prop) Builder IV 3 Dekoraator IV (versioon 1) Dekoraator IV (versioon 2) Dekoraator IV (versioon 4) Dekoraator IV (versioon 6) Dekoraator-butafoor, tase 6 (versioon 5) Dekoraator-butafoor, tase 6 (versioon 7) Dekoraator-butafoor, tase 6 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Dekoraator 19 2008-12-10 2008-12-10 2012-11-19 IV 3432 Sisekujundajad ja dekoraatorid 0213 Kujutav kunst ja kunstiteadus 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Dekoraator-kunstnik V Property (prop) master V 3 Dekoraator-butafoor, tase 7 (versioon 7) Dekoraator-butafoor, tase 7 (versioon 8) Dekoraator-kunstnik V (versioon 1) Dekoraator-kunstnik V (versioon 2) Dekoraator-kunstnik V (versioon 4) Dekoraator-kunstnik V (versioon 6) Kunstnik-dekoraator, tase 7 (versioon 5) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Dekoraator 19 2008-12-10 2008-12-10 2012-11-19 V 3432 Sisekujundajad ja dekoraatorid 0213 Kujutav kunst ja kunstiteadus 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Lavatöötaja I Stage worker I 2 Lavamees, tase 3 (versioon 5) Lavatehnik, tase 3 (versioon 6) Lavatehnik, tase 3 (versioon 7) Lavatehnik, tase 3 (versioon 8) Lavatöötaja I (versioon 1) Lavatöötaja I (versioon 3) Lavatöötaja I (versioon 4) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Lavatöötaja 19 2008-12-10 2008-12-10 2012-11-19 I 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Lavameister II Stage manager II 2 Lavameister II (versioon 1) Lavameister II (versioon 3) Lavameister II (versioon 4) Lavameister, tase 4 (versioon 5) Lavameister, tase 4 (versioon 6) Lavameister, tase 4 (versioon 7) Lavameister, tase 4 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Lavatöötaja 19 2008-12-10 2008-12-10 2012-11-19 II 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Lavameister III Stage manager III 2 Juhtiv lavameister, tase 5 (versioon 5) Juhtiv lavameister, tase 5 (versioon 6) Juhtiv lavameister, tase 5 (versioon 7) Juhtiv lavameister, tase 5 (versioon 8) Lavameister III (versioon 1) Lavameister III (versioon 3) Lavameister III (versioon 4) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Lavatöötaja 19 2008-12-10 2008-12-10 2012-11-19 III 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Tantsuspetsialist III Dance expert III 2 Tantsuspetsialist III (versioon 1) Tantsuspetsialist III (versioon 3) Tantsuspetsialist, tase 5 (versioon 4) Tantsuspetsialist, tase 5 (versioon 5) Tantsuspetsialist, tase 5 (versioon 6) Tantsuspetsialist, tase 5 (versioon 7) Tantsuspetsialist, tase 5 (versioon 8) Kaasaegse tantsu spetsialist III Koreograaf-lavastaja III Rahvatantsuspetsialist III Tantsija III Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Tantsuspetsialist 19 2008-12-10 2008-12-10 2012-11-19 III 2653 Tantsijad ja koreograafid 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Tantsuspetsialist IV Dance expert IV 2 Tantsuspetsialist IV (versioon 1) Tantsuspetsialist IV (versioon 3) Tantsuspetsialist, tase 6 (versioon 4) Tantsuspetsialist, tase 6 (versioon 5) Tantsuspetsialist, tase 6 (versioon 6) Tantsuspetsialist, tase 6 (versioon 7) Tantsuspetsialist, tase 6 (versioon 8) Kaasaegse tantsu spetsialist IV Koreograaf-lavastaja IV Rahvatantsuspetsialist IV Tantsija IV Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Tantsuspetsialist 19 2008-12-10 2008-12-10 2012-11-19 IV 2653 Tantsijad ja koreograafid 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Tantsuspetsialist V Dance expert V 2 Tantsuspetsialist V (versioon 1) Tantsuspetsialist V (versioon 3) Tantsuspetsialist, tase 7 (versioon 4) Tantsuspetsialist, tase 7 (versioon 5) Tantsuspetsialist, tase 7 (versioon 6) Tantsuspetsialist, tase 7 (versioon 7) Tantsuspetsialist, tase 7 (versioon 8) Kaasaegse tantsu spetsialist V Koreograaf-lavastaja V Rahvatantsuspetsialist V Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Tantsuspetsialist 19 2008-12-10 2008-12-10 2012-11-19 V 2653 Tantsijad ja koreograafid 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Arhitektuuri konservaator III Conservator/Preservator of Architecture III 2 Arhitektuuri konservaator III (versioon 1) Arhitektuuri konservaator III (versioon 3) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 6 (versioon 4) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 6 (versioon 5) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 6 (versioon 6) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Restaureerimine-konserveerimine Arhitektuuripärandi spetsialist 19 2008-12-10 2008-12-10 2012-11-19 III 2621 Arhivaarid ja kuraatorid 0222 Ajalugu ja arheoloogia 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Arhitektuuri konservaator IV Conservator/Preservator of Architecture IV 2 Arhitektuuri konservaator IV (versioon 1) Arhitektuuri konservaator IV (versioon 3) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 7 (versioon 4) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 7 (versioon 5) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 7 (versioon 6) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 7 (versioon 7) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 7 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Restaureerimine-konserveerimine Arhitektuuripärandi spetsialist 19 2008-12-10 2008-12-10 2012-11-19 IV 2621 Arhivaarid ja kuraatorid 0222 Ajalugu ja arheoloogia 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Arhitektuuri konservaator V Conservator/Preservator of Architecture V 2 Arhitektuuri konservaator V (versioon 1) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 8 (versioon 3) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 8 (versioon 4) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 8 (versioon 5) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 8 (versioon 6) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 8 (versioon 7) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Restaureerimine-konserveerimine Arhitektuuripärandi spetsialist 19 2008-12-10 2008-12-10 2012-01-04 V 2621 Arhivaarid ja kuraatorid 0222 Ajalugu ja arheoloogia 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Konservaator III Conservator III 2 Konservaator III (versioon 1) Konservaator III (versioon 3) Konservaator, tase 5 (versioon 4) Konservaator, tase 5 (versioon 5) Konservaator, tase 5 (versioon 6) Konservaator, tase 6 (versioon 7) Konservaator, tase 6 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Restaureerimine-konserveerimine Konservaator 19 2008-12-10 2008-12-10 2012-11-19 III 2621 Arhivaarid ja kuraatorid 0222 Ajalugu ja arheoloogia 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Arheoloogiline materjal Film Foto Keraamika Kips Kivim Klaas Köide Maal Metall Monumentaalmaal Nahk Objekt Paber Polükroomne puit Puit Tekstiil Konservaator IV Conservator IV 2 Konservaator IV (versioon 1) Konservaator IV (versioon 3) Konservaator, tase 6 (versioon 4) Konservaator, tase 6 (versioon 5) Konservaator, tase 6 (versioon 6) Konservaator, tase 7 (versioon 7) Konservaator, tase 7 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Restaureerimine-konserveerimine Konservaator 19 2008-12-10 2008-12-10 2012-11-19 IV 2621 Arhivaarid ja kuraatorid 0222 Ajalugu ja arheoloogia 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Arheoloogiline materjal Film Foto Keraamika Kips Kivim Klaas Köide Maal Metall Monumentaalmaal Nahk Objekt Paber Polükroomne puit Puit Tekstiil Konservaator V Conservator V 2 Konservaator V (versioon 1) Konservaator V (versioon 3) Konservaator, tase 7 (versioon 4) Konservaator, tase 7 (versioon 5) Konservaator, tase 7 (versioon 6) Konservaator, tase 8 (versioon 7) Konservaator, tase 8 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Restaureerimine-konserveerimine Konservaator 19 2008-12-10 2008-12-10 2012-11-19 V 2621 Arhivaarid ja kuraatorid 0222 Ajalugu ja arheoloogia 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Arheoloogiline materjal Film Foto Keraamika Kips Kivim Klaas Köide Maal Metall Monumentaalmaal Nahk Objekt Paber Polükroomne puit Puit Tekstiil Teleoperaator I TV Cameraman I 5 Teleoperaator I (versioon 3) Teleoperaator I (versioon 4) Teleoperaator, tase 4 (versioon 6) Teleoperaator, tase 4 (versioon 7) Teleoperaatori assistent I (versioon 1) Teleoperaatori assistent I (versioon 2) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Film ja televisioon Teleoperaator 8 2010-12-29 2010-12-29 2013-12-31 I 4 4 3521 Audiovisuaal- ja ringhäälingutehnikud 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 60 Programmid ja ringhääling Kaameramees Teleoperaator II TV Cameraman II 4 Teleoperaator II (versioon 1) Teleoperaator II (versioon 2) Teleoperaator II (versioon 3) Välioperaator, tase 5 (versioon 5) Välioperaator, tase 5 (versioon 6) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Film ja televisioon Teleoperaator 8 2010-12-29 2010-12-29 2013-12-31 II 5 5 3521 Audiovisuaal- ja ringhäälingutehnikud 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 60 Programmid ja ringhääling Kraana-operaator Välioperaator Teleoperaator III Senior TV cameraman III 5 Juhtoperaator, tase 6 (versioon 6) Juhtoperaator, tase 6 (versioon 7) Teleoperaator III (versioon 3) Teleoperaator III (versioon 4) Vanemteleoperaator III (versioon 1) Vanemteleoperaator III (versioon 2) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Film ja televisioon Teleoperaator 8 2010-12-29 2010-12-29 2013-12-31 III 5 5 3521 Audiovisuaal- ja ringhäälingutehnikud 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 60 Programmid ja ringhääling Juhtoperaator Kraana-operaator Teleoperaator IV Creative TV operator IV 5 Operaator-lavastaja, tase 6 (versioon 6) Teleoperaator IV (versioon 3) Teleoperaator IV (versioon 4) Teleoperaator-Lavastaja IV (versioon 1) Teleoperaator-Lavastaja IV (versioon 2) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Film ja televisioon Teleoperaator 8 2010-12-29 2010-12-29 2013-12-31 IV 6 6 2654 Filmi-, teatri- jms lavastajad ja -produtsendid 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 60 Programmid ja ringhääling Operaator-lavastaja Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator I CNC Machine tool operator I 3 Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator I (versioon 1) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator I (versioon 2) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator I (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Metallilõikepinkidel töötaja 4 2010-12-29 2010-12-29 2012-09-18 I 3 3 8121 Metallitootmisseadmete operaatorid 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II Machine tool operator II 3 Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 1) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 2) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 4) CNC metallilõikepingi operaator, tase 4 (versioon 8) CNC metallilõikepingi operaator, tase 4 (versioon 9) Freesija III (versioon 1) Freesija III (versioon 2) Freesija III (versioon 3) Freesija III (versioon 4) Lihvija III (versioon 1) Lihvija III (versioon 2) Lihvija III (versioon 3) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 (versioon 5) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 (versioon 6) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 (versioon 7) Treial III (versioon 1) Treial III (versioon 2) Treial III (versioon 3) Treial III (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Metallilõikepinkidel töötaja 4 2010-12-29 2010-12-29 2012-09-18 II 4 4 8121 Metallitootmisseadmete operaatorid 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-meister III Machine tool operator III 3 Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-meister III (versioon 1) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-meister III (versioon 2) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-meister III (versioon 4) CNC metallilõikepingi operaator-seadistaja, tase 5 (versioon 8) CNC metallilõikepingi operaator-seadistaja, tase 5 (versioon 9) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 5 (versioon 5) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 5 (versioon 6) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 5 (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Metallilõikepinkidel töötaja 4 2010-12-29 2010-12-29 2012-09-18 III 5 5 8121 Metallitootmisseadmete operaatorid 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Automaaler I Carpainter I 4 Automaaler I (versioon 1) Automaaler I (versioon 2) Automaaler I (versioon 3) Automaaler, tase 4 (versioon 5) Automaaler, tase 4 (versioon 6) Automaaler, tase 4 (versioon 7) Automaaler, tase 4 (versioon 8) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Automaaler 7 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 I 4 4 7132 Pihustusseadmetega värvijad-lakkijad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Tööriistalukksepp, tase 5 Toolmaker, level 5 5 Tööriistalukksepp III (versioon 1) Tööriistalukksepp III (versioon 2) Tööriistalukksepp III (versioon 3) Tööriistalukksepp, tase 5 (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Tööriistalukksepp 12 2015-12-07 2015-12-07 2020-06-14 5 5 7222 Tööriistavalmistajad jms töölised 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Tööosad ja tööülesanded Kutsestandardis kasutatud mõisted Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Jüri Riives IMECC Allan Märk AS Norma Juhan Anvelt Norcar-BSB Eesti AS Grigori Geršman Ensto Ensek AS Anu Tuuksam SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Tööriistalukksepp, tase 5 kutsestandard on välja töötatud: 1) täiendkoolituse õppekavade aluseks ja 2) isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks kutse andmisel. Tööriistalukksepp töötab valdavalt tööriistade valmistamisele spetsialiseerunud ettevõttes, samuti metalli-, elektri-, elektroonika- ja plastmassitööstuse kui ka aparaadiehituse ettevõttes. Tööriistalukksepp valmistab, viimistleb, hooldab, remondib ja katsetab seeriatootmises vajaminevaid tööriistu ja rakiseid: stantse, pressvorme, konduktoreid, mõõte- ja kinnitusrakiseid. Kutsealal töötamist toetav lisaoskus on lihvimine tasalihvpingil. Töö nõuab tehnilise dokumentatsiooni lugemise ja sellest arusaamist oskust, tööriistadetailide töötlustehnoloogia ja kasutatavate materjalide põhiomaduste tundmist. Tööriistalukksepa kutsealal on kutsestandardid välja töötatud järgmistel tasemetel: tööriistalukksepp, tase 4 tööriistalukksepp, tase 5 Käesolevas kutsestandardis on kirjeldatud 5. taseme tööriistalukksepa kutsealaseid kompetentse. Selle taseme tööriistalukksepp on pikaajalise praktilise töökogemusega meister, kes koostab erineva keerukuseastmega tööriistu. Lisaks kutsealastele oskustele võib ta vajadusel korraldada ja juhendada ka väiksema töörühma tööd, jälgida tellimuse tähtaegadest ja kvaliteedinõuetest kinnipidamist ning teha ettepanekuid töökorralduse parendamiseks. A.2.1 Töökoha korraldamine, tootmise- ja abivahendite valimine ja ettevalmistamine 2.1.1 Nõuetekohase töökoha korraldamine 2.1.2 Tehnilise dokumentatsiooniga tutvumine 2.1.3 Töövahendite valimine ja seadistamine 2.1.4 Isikukaitsevahendite valimine A.2.2 Detailide ja koostude ettevalmistamine 2.2.1 Detailide ettevalmistamine ja kontrollimine 2.2.2 Tööriista koostamiseks ettevalmistamine A.2.3 Tööriista valmistamine ja jooksev kontroll 2.3.1 Tööriista valmistamine 2.3.2 Operatsioonisisese kontrolli tegemine A.2.4 Kvaliteedikontroll ja defektide parandamine 2.4.1 Koostu või alamkoostu kvaliteedi kontrollimine 2.4.2 Defektide parandamine 2.4.3 Lõppkontrolli tegemine A.2.5 Troppimistööde tegemine 2.5.1 Materjalide peale- ja maha laadimine, ladustamine ja paigaldamine 2.5.2 Mehitamata tõsteseadmete töö juhtimine A.2.6 Töö korraldamine ja töötajate juhendamine 2.6.1 Tegevuste planeerimine 2.6.2 Ressursside kavandamine ja organiseerimine 2.6.3 Materjalikulu minimeerimine 2.6.4 Tähtaegadest kinnipidamise jälgimine 2.6.5 Tööpingi mitmesuguste võimaluste kasutamine 2.6.6 Töö delegeerimine 2.6.7 Töötajate juhendamine, ettepanekute tegemine täiendõppeks 2.6.8 Ettepanekute tegemine töökorralduse parendamiseks Tööriistalukksepad töötavad ühes vahetuses, tööriista hooldelukksepad aga vahetustega, tööpäeva pikkuseks on üldjuhul kaheksa tundi. Töö tempo on üldiselt stabiilne, tööülesanded vahelduvad. Tööriistalukksepa tervis peab olema piisavalt hea, et täita sageli ka füüsiliselt raskeid tööülesandeid. Tööd tuleb teha nii seistes kui ka istudes, kuid tema seljale ja jalgadele langev koormus võib ikkagi olla üsna suur. Töös kasutatavad töövahendid ja -materjalid võivad vääral käsitsemisel olla inimese tervisele ohtlikud. Väga tähtis on järgida tööohutusnõudeid ning kanda töörõivaid ja kaitsevahendeid, järgida töövahendite ja materjalide kasutusjuhendeid. Metallide töötlemisel tekib rohkesti saastet, seepärast kantakse spetsiaalseid tööriideid. Töö etapist olenevalt kantakse nii kaitseprille kui ka kõrvaklappe, mis aitavad summutada töös tekkivat müra. Tööülesannete täitmisel kasutab tööriistalukksepp vajalikke seadmeid ja instrumente, sh suruõhu- ja elektrikäsiinstrumente, termilise töötlemise ahjusid, klaaskuulipritse, poleerimis- ja mõõtevahendeid ning tõsteseadmeid. Tööriistalukksepa kutse eeldab arenenud vastutustunnet, kuna töötatakse väärtuslike materjalidega ning töö tulemus (tööriistad ja rakised) on rahaliselt kallis. Tööriistalukksepp peab oskama iseseisvalt oma tööd planeerida ja korraldada ning olema võimeline meeskonnatööks. Eeldatavad isikuomadused on kannatlikkus ja keskendumisvõime, täpsus ning hoolikus. Vajalikud on ka hea nägemine, kuulmine ja koordinatsioon. Kasuks tuleb ruumiline kujutlusvõime. 5. taseme tööriistalukksepana töötaval inimesel on üldjuhul pikaajaline töökogemus, erialane kutseharidus ja läbitud täiendkoolitused. Lukksepp, tööriistalukksepp, pressvormi või stantsi hooldelukksepp Tööriistalukksepp, tase 5 kutse saamiseks on vajalik tõendada kõik kutsespetsiifilised kompetentsid (B.2.1 – B.2.7). Töökoha korraldamine, tootmise- ja abivahendite valimine ja ettevalmistamine 5 Detailide ja koostude ettevalmistamine ja koostamine 5 Tööriista valmistamine ja jooksev kontroll 5 Kvaliteedikontroll ja defektide parandamine 5 Troppimistööde tegemine 4 Töö korraldamine ja töötajate juhendamine 5 Tööriistalukksepp, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Muusikaterapeut, tase 6 Music therapist, level 6 1 Muusikaterapeut, tase 6 (versioon 2) Muusikaterapeut, tase 6 (versioon 3) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Tegevusteraapia Muusikaterapeut 27 2015-12-15 2015-12-15 2020-09-30 6 6 2269 Tervishoiu tippspetsialistid, mujal liigitamata 0313 Psühholoogia 86 Tervishoid Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Alice Pehk Eesti Muusikateraapia Ühing, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Muusikateraapia keskus Eve Lukk Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, Tallinna Ülikool Kaili Inno Eesti Muusikateraapia Ühing Muusikateraapia Keskus Merit Rossner Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Sirje Rass Marienthali Psühhiaatria ja Psühholoogia Keskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Muusikateraapia on teraapiavorm, milles professionaalne muusikaterapeut rakendab muusikat ja muusikalisi tegevusi teraapilises suhtes süstemaatiliselt ja eesmärgipäraselt inimese füüsilise, psüühilise ja/või vaimse tervise säilitamiseks või parandamiseks või haiguste või häirete ennetamiseks. Muusikateraapia on praktikale orienteeritud tõenduspõhine teraapiavorm, mis on tihedalt seotud teiste teaduslike distsipliinidega nagu psühholoogia, meditsiin, sotsiaalteadused, kasvatusteadused, muusikateadus. Muusikateraapia meetodid põhinevad erinevatele psühholoogilistele, psühhoterapeutilistele või filosoofilistele traditsioonidele nagu näiteks eksistentsiaal-humanistlik, biheivioristlik, psühhodünaamiline või süsteemne lähenemine. Muusikateraapias kasutatakse nii muusika kuulamisel kui musitseerimisel põhinevaid tehnikaid ja meetodeid vastavalt konkreetse kliendi/patsiendi näidustusele ja terapeudi pädevusele. Muusikateraapiat rakendatakse nii individuaalselt kui grupiviisiliselt töös vaimsete ja füüsiliste puuetega inimestega, eripedagoogikas, taastusravis, geriaatrias ja mitmetes teistes meditsiini-valdkondades, samuti stressiga toimetuleku parandamisel, kriisiseisundite leevendamisel jms. Muusikaterapeut rakendab oma kutseoskusi ja teadmisi iga inimese või grupi eripärast ja vajadustest lähtudes. Muusikaterapeut kannab hoolt oma pideva erialase arengu eest, on kursis uusimate uurimistulemustega, järgib oma töös eetilisi põhimõtteid ja konfidentsiaalsuse nõudeid. A.2.1 Kliendi/patsiendi seisundi hindamine 1. Usaldussuhte loomine. 2. Kliendi/patsiendi pöördumise põhjuse väljaselgitamine. 3. Muusikateraapia vajaduse väljaselgitamine. 4. Hindamistulemuste analüüsimine ning alghinnangu vormistamine. 5. Muusikateraapia sobivuse hindamine. 6. Enda kompetentsi hindamine. A.2.2 Muusikateraapia planeerimine 1. Muusikateraapia eesmärkide püstitamine. 2. Teraapiaplaani koostamine ja sobivate muusikaterapeutiliste sekkumisviiside valimine. 3. Teraapialepingu sõlmimine. A.2.3 Muusikateraapia läbiviimine 1. Teraapiaprotsessi juhtimine ja analüüsimine. 2. Muusikateraapia tehnikate kasutamine. 3. Dokumenteerimine ja salvestamine. 4. Kliendi/patsiendi seisundi hindamine muusikateraapiaprotsessi lõpetamisel või peatamisel. 5. Teiste spetsialistide kaasamine. 6. Kutse-eetika järgimine. 7. Õigusaktide järgimine. A.2.4 Suhtlemine 1. Kliendile/patsiendile keskendumine. 2. Erialase terminoloogia kasutamine. 3. Suhtlemismeetodi ja stiili valimine. 4. Konfliktsituatsioonides toimetulek. 5. Viisakalt ja eetiliselt suhtlemine. 6. Riigikeele kasutamine. A.2.5 Dokumenteerimine 1. Muusikateraapia aruande koostamine. 2. Erialase terminoloogia kasutamine. 3. Kirjalike materjalide esitamine. 4. Arvuti kasutamine. A.2.6 Meeskonnatöö 1. Meeskonnatöös osalemine. 2. Kolleegidega teadmiste ja valdkonnaspetsiifika jagamine. 3. Ühise eesmärgi nimel töötamine. Muusikaterapeut töötab meeskonnas nii laste kui ka täiskasvanutega sotsiaal-, tervishoiu- või haridusasutustes. Muusikaterapeudi töö on vaimne ning eeldab pidevat suhtlemist ja lähikontakti kliendi/patsiendiga. Töö on psühholoogiliselt pingeline. Muusikaterapeut töötab pidevalt muutuvas olukorras, mis tuleneb klientide/patsientide erinevatest probleemidest ja motivatsioonist. Muusikaterapeut peab oma töös tagama kliendi konfidentsiaalsuse. Tööks on vaja eraldi hea heliisolatsiooniga ruumi, mille sisustus võimaldab inimestega läbi viia muusikateraapiat nii individuaalselt kui ka grupis. Muusikaterapeutiline sekkumine võib olla nii lühi- kui pikaajaline. Muusikaterapeut kasutab oma töös muusikainstrumente, muusikakeskust jm töövahendeid. Empaatiavõime, tolerantsus, vastutusvõime, koostöövõime, analüüsivõime, pingetaluvus, loovus, kohanemisvõime, iseseisvus, püsivus. Tavaliselt on muusikaterapeudil erialane kõrgharidus. Muusikaterapeut. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Kliendi/patsiendi seisundi hindamine 6 Muusikateraapia planeerimine 6 Muusikateraapia läbiviimine 6 Suhtlemine 7 Dokumenteerimine 6 Meeskonnatöö 6 Muusikaterapeut, tase 7 Music therapist, level 7 1 Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Tegevusteraapia Muusikaterapeut 27 2015-12-15 2015-12-15 2020-12-14 7 7 2269 Tervishoiu tippspetsialistid, mujal liigitamata 0313 Psühholoogia 86 Tervishoid Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Alice Pehk Eesti Muusikateraapia Ühing, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Muusikateraapia keskus Eve Lukk Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, Tallinna Ülikool Kaili Inno Eesti Muusikateraapia Ühing Muusikateraapia Keskus Merit Rossner Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Sirje Rass Marienthali Psühhiaatria ja Psühholoogia Keskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Muusikateraapia on teraapiavorm, milles professionaalne muusikaterapeut rakendab muusikat ja muusikalisi tegevusi teraapilises suhtes süstemaatiliselt ja eesmärgipäraselt inimese füüsilise, psüühilise ja/või vaimse tervise säilitamiseks või parandamiseks või haiguste või häirete ennetamiseks. Muusikateraapia on praktikale orienteeritud tõenduspõhine teraapiavorm, mis on tihedalt seotud teiste teaduslike distsipliinidega nagu psühholoogia, meditsiin, sotsiaalteadused, kasvatusteadused, muusikateadus. Muusikateraapia meetodid põhinevad erinevatele psühholoogilistele, psühhoterapeutilistele või filosoofilistele traditsioonidele nagu näiteks eksistentsiaal-humanistlik, biheivioristlik, psühhodünaamiline või süsteemne lähenemine. Muusikateraapias kasutatakse nii muusika kuulamisel kui musitseerimisel põhinevaid tehnikaid ja meetodeid vastavalt konkreetse kliendi/patsiendi näidustusele ja terapeudi pädevusele. Muusikateraapiat rakendatakse nii individuaalselt kui grupiviisiliselt töös vaimsete ja füüsiliste puuetega inimestega, eripedagoogikas, psüühikahäirete ravis, taastusravis, geriaatrias ja mitmetes teistes meditsiinivaldkondades, samuti stressiga toimetuleku parandamisel, kriisiseisundite leevendamisel jms. Muusikaterapeut rakendab oma kutseoskusi ja teadmisi iga inimese või grupi eripärast ja vajadustest lähtudes. Muusikaterapeut kannab hoolt oma pideva erialase arengu eest, on kursis uusimate uurimistulemustega, järgib oma töös eetilisi põhimõtteid ja konfidentsiaalsuse nõudeid. Muusikaterapeut viib läbi erialaseid koolitusi ja supervisioone, juhendab muusikateraapia õppureid ja tegeleb eriala arendamisega. A.2.1 Kliendi/patsiendi seisundi hindamine 1. Usaldussuhte loomine. 2. Kliendi/patsiendi pöördumise põhjuse väljaselgitamine. 3. Muusikateraapia vajaduse väljaselgitamine. 4. Hindamistulemuste analüüsimine ning alghinnangu vormistamine. 5. Muusikateraapia sobivuse hindamine. 6. Enda kompetentsi hindamine. A.2.2 Muusikateraapia planeerimine 1. Muusikateraapia eesmärkide püstitamine. 2. Teraapiaplaani koostamine ja sobivate muusikaterapeutiliste sekkumisviiside ja meetodite valimine. 3. Teraapialepingu sõlmimine. A.2.3 Muusikateraapia läbiviimine 1. Teraapiaprotsessi juhtimine ja analüüsimine. 2. Muusikateraapia meetodite kasutamine. 3. Dokumenteerimine ja salvestamine. 4. Kliendi/patsiendi seisundi hindamine muusikateraapiaprotsessi lõpetamisel või peatamisel. 5. Teiste spetsialistide kaasamine. 6. Kutse-eetika järgimine. 7. Õigusaktide järgimine. A.2.4 Suhtlemine 1. Kliendile/patsiendile keskendumine. 2. Erialase terminoloogia kasutamine. 3. Suhtlemismeetodi ja stiili valimine. 4. Konfliktsituatsioonides toimetulek. 5. Viisakalt ja eetiliselt suhtlemine. 6. Riigikeele kasutamine. A.2.5 Dokumenteerimine 1. Muusikateraapia aruande koostamine. 2. Erialase terminoloogia kasutamine. 3. Kirjalike materjalide esitamine. 4. Arvutikasutamine. A.2.6 Meeskonnatöö 1. Meeskonnatöös osalemine. 2. Kolleegidega teadmiste ja valdkonnaspetsiifika jagamine. 3. Ühise eesmärgi nimel töötamine. A.2.7 Muusikateraapia alane teavitustegevus 1. Muusikateraapia tutvustamine. 2. Enesetäiendamine. 3. Erialaste materjalide koostamine ja avaldamine. A.2.8 Muusikaterapeutide koolitamine 1. Õppematerjalide koostamine. 2. Muusikaterapeutide õpetamine. 3. Loengute pidamine ja praktiliste koolituste juhtimine. 4. Muusikaterapeudi väljaõppesse kandideerija sobivuse hindamine. 5. Õppija arengu toetamine. 6. Tagasiside analüüsimine ja õpitulemuste hindamine. 7. Hindamissüsteemide arendamine. 8. Õppeprotsessi korraldamine. 9. Õppijate juhendamine. A.2.9 Muusikaterapeutide superviseerimine 1. Koostöösuhte loomine superviseeritavaga. 2. Erinevate rollide kasutamine supervisiooniprotsessis. 3. Supervisiooniseansside struktureerimine. 4. Erinevate meetodite kasutamine. 5. Erinevate hindamismeetodite kasutamine. 6. Erinevates kontekstides superviseerimine. 7. Superviseeritava praktilise töökogemuse ja erinevate muusikateraapia teooriate seostamine. Muusikaterapeut töötab nii laste kui ka täiskasvanutega sotsiaal-, tervishoiu- või haridusasutustes või erapraksises. Muusikaterapeudi töö on vaimne ning eeldab pidevat suhtlemist ja lähikontakti kliendi/patsiendiga. Töö on psühholoogiliselt pingeline. Muusikaterapeut töötab pidevalt muutuvas olukorras, mis tuleneb klientide/patsientide erinevatest probleemidest ja motivatsioonist. Muusikaterapeut peab oma töös tagama kliendi/patsiendi konfidentsiaalsuse. Tööks on vaja eraldi hea heliisolatsiooniga ruumi, mille sisustus võimaldab inimestega läbi viia muusikateraapiat nii individuaalselt kui ka grupis. Muusikaterapeutiline sekkumine võib olla nii lühi- kui pikaajaline. Muusikaterapeut kasutab oma töös muusikainstrumente, muusikakeskust jm töövahendeid. Empaatiavõime, tolerantsus, vastutusvõime, koostöövõime, analüüsivõime, pingetaluvus, loovus, kohanemisvõime, iseseisvus, püsivus. Tavaliselt on muusikaterapeudil erialane kõrgharidus. Muusikaterapeut. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1 – B.2.7. Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.8 ja B.2.9. Kliendi/patsiendi seisundi hindamine 7 Muusikateraapia planeerimine 7 Muusikateraapia läbiviimine 7 Suhtlemine 7 Dokumenteerimine 6 Meeskonnatöö 6 Muusikateraapia alane teavitustegevus 7 Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.8 ja B.2.9. Muusikaterapeutide koolitamine 7 Muusikaterapeutide superviseerimine 7 Ehitusinsener, tase 6 Civil Engineer in Buildings and Structures, level 6 8 Ehitusinsener IV (versioon 1) Ehitusinsener IV (versioon 2) Ehitusinsener IV (versioon 3) Ehitusinsener IV (versioon 4) Ehitusinsener IV (versioon 6) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 10) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 11) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 12) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 13) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 5) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 7) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 9) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 10) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 11) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 12) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 13) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 5) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 7) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 8) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 9) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 10) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 11) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 12) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 13) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 5) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 7) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 8) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 9) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 10) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 11) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 12) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 13) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 5) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 7) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 8) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 9) Alleriala: Geotehnika Alleriala: Hoonete ehitus Alleriala: Sadamaehitus Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Ehitusinsener 21 2015-12-16 2015-12-16 2017-01-22 6 6 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning määratakse kompetentsusnõuded kutse taotlejale või selle pikendajale. Üldehituse eriala rakenduskõrgharidusõppe läbinud isikule antakse lõpetamisel ehitusinseneri esmakutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava vastab üldehitusinseneri kutsestandardi järgmistele osadele: • Teadmised ja oskused (lisa 5) • Inseneritööks vajalikud hoiakud (B 2.3) Õppekava peab olema riiklikult tunnustatud. Esmase kutse omanik võib üldehituse erialal tegutseda selle eriala ehitusinseneri, diplomeeritud ehitusinseneri või volitatud ehitusinseneri kutsega spetsialisti juhendamisel. Esmase kutse andmisel ei ole praktiline töökogemus nõutav, mistõttu ametialasid ei määratleta. Esmane kutse on tähtajatu. Ehitusvaldkonna insenerid tegutsevad kesktaseme- või tippjuhina hoonete ja rajatiste püstitamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel, samuti hoonete lammutus- ja restaureerimistöödel. Ehitusinseneride ülesandeks on väljatöötatud projektlahenduste realiseerimine, arvestades sotsiaalsete, majanduslike, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetiliste aspektidega. See kutsestandard sisaldab 6. taseme ehitusinseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonna inseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Ehitusinsener (EKR 6. tase) töötab iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutades nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Ehitusinsenerid üldehituse erialal spetsialiseeruvad hoonete ehituse, sadamaehituse või geotehnika allerialadele. Ehituseinseneride tööosad ja -ülesanded üldehituse erialal on loetletud standardi avalehel toodud erialade ja ametialade lõikes. Vastav tööosade ja –ülesannete loetelu on esitatud lisas 3. Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad tööosadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Üldehituse eriala ehitusinseneril peab olema rakenduskõrghariduse diplom või bakalaureuse kraad üldehituse erialal. Eelduste vastavust on võimalik tõendada ka VÕTA 1) kaudu. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Lisaks sellele tuleb täita täiendusõppe nõuded vastavalt lisale 7. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise ja taastõendamise eeldused on esitatud lisas 7. Kutse taotlemise erijuht on kirjeldatud lisas 8. Märkus: 1. VÕTA = Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (inglise keeles: APEL = Accreditation of Prior and Experiential Learning). Ehitusinsenerid üldehituse erialal töötavad kesktaseme-, tippjuhi või spetsialistina erinevatel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks ehitusjuht, objektijuht jms. Üldehituse eriala ehitusinseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada üldehituse erialal iseseisvalt ja enda vastutusel tõendatud kompetentsuse piires ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Ehitusinseneri volituste ulatus üldehituse erialal vt lisast 11. Ametiala: Ehitustegevuse juhtimine 6 Ametiala: Ehitusmaksumuse hindamine 6 Ametiala: Ehitusjuhtimine 6 Ametiala: Omanikujärelevalve 6 Ametiala: Ehitusgeoloogilised uuringud 6 Automaaler II Carpainter II 4 Automaaler II (versioon 1) Automaaler II (versioon 2) Automaaler II (versioon 3) Sõidukite kere- ja värvitööde meister, tase 5 (versioon 5) Sõidukite kere- ja värvitööde meister, tase 5 (versioon 6) Sõidukite kere- ja värvitööde meister, tase 5 (versioon 7) Sõidukite kere- ja värvitööde meister, tase 5 (versioon 8) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Automaaler 7 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 II 4 4 7132 Pihustusseadmetega värvijad-lakkijad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Autoplekksepp I Carplumber I 4 Autoplekksepp I (versioon 1) Autoplekksepp I (versioon 2) Autoplekksepp I (versioon 3) Autoplekksepp-komplekteerija, tase 3 (versioon 5) Autoplekksepp-komplekteerija, tase 4 (versioon 6) Autoplekksepp-komplekteerija, tase 4 (versioon 7) Autoplekksepp, tase 4 (versioon 8) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Autoplekksepp 7 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 I 3 3 7213 Lehtmetallitöölised 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Autoplekksepp II Carplumber II 4 Autokeretehnik, tase 4 (versioon 5) Autokeretehnik, tase 4 (versioon 6) Autokeretehnik, tase 4 (versioon 7) Autokeretehnik, tase 5 (versioon 8) Autoplekksepp II (versioon 1) Autoplekksepp II (versioon 2) Autoplekksepp II (versioon 3) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Autoplekksepp 7 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 II 4 4 7213 Lehtmetallitöölised 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Elektroerosionist II EDM (Electrical discharge machine) operator II 2 Elektroerosionist II (versioon 1) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Elektroonika Elektroerosionist 10 2004-12-06 2004-12-06 2008-12-05 II 7212 Keevitajad ja leeklõikajad 0715 Mehaanika ja metallitöö 24 Metallitootmine Elektroerosionist III EDM (Electrical discharge machine) operator III 2 Elektroerosionist III (versioon 1) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Elektroonika Elektroerosionist 10 2004-12-06 2004-12-06 2008-12-05 III 7212 Keevitajad ja leeklõikajad 0715 Mehaanika ja metallitöö 24 Metallitootmine Freesija II Miller II 3 Freesija II (versioon 1) Freesija II (versioon 2) Freesija II (versioon 4) Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, tase 3 (versioon 6) Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, tase 3 (versioon 7) Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, tase 3 (versioon 8) Lihvija II (versioon 1) Lihvija II (versioon 2) Lihvija II (versioon 3) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 1) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 2) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 3) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 4) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 5) Treial II (versioon 1) Treial II (versioon 2) Treial II (versioon 3) Treial II (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Freesija 17 2008-09-23 2008-09-22 2012-09-18 II 7223 Metallitöötluspinkide seadistajad ja operaatorid 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Freesija III Miller III 2 Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 1) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 2) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 3) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 4) CNC metallilõikepingi operaator, tase 4 (versioon 8) CNC metallilõikepingi operaator, tase 4 (versioon 9) Freesija III (versioon 1) Freesija III (versioon 3) Freesija III (versioon 4) Lihvija III (versioon 1) Lihvija III (versioon 2) Lihvija III (versioon 3) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 (versioon 5) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 (versioon 6) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 (versioon 7) Treial III (versioon 1) Treial III (versioon 2) Treial III (versioon 3) Treial III (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Freesija 10 2004-12-06 2004-12-06 2008-09-22 III 7223 Metallitöötluspinkide seadistajad ja operaatorid 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Freesija III Miller III 3 Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 1) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 2) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 3) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 4) CNC metallilõikepingi operaator, tase 4 (versioon 8) CNC metallilõikepingi operaator, tase 4 (versioon 9) Freesija III (versioon 1) Freesija III (versioon 2) Freesija III (versioon 4) Lihvija III (versioon 1) Lihvija III (versioon 2) Lihvija III (versioon 3) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 (versioon 5) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 (versioon 6) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 (versioon 7) Treial III (versioon 1) Treial III (versioon 2) Treial III (versioon 3) Treial III (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Freesija 19 2008-09-23 2008-09-22 2012-09-18 III 7223 Metallitöötluspinkide seadistajad ja operaatorid 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Keevitaja I Welder I 5 Keevitaja I (versioon 1) Keevitaja I (versioon 2) Keevitaja I (versioon 3) Keevitaja I (versioon 4) Keevitaja I (versioon 6) Keevitaja, tase 3 (versioon 10) Keevitaja, tase 3 (versioon 7) Keevitaja, tase 3 (versioon 8) Keevitaja, tase 3 (versioon 9) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Keevitaja 5 2011-06-09 2011-06-09 2012-09-18 I 7212 Keevitajad ja leeklõikajad 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Keevitaja II Welder II 4 Keevitaja II (versioon 1) Keevitaja II (versioon 2) Keevitaja II (versioon 3) Keevitaja II (versioon 5) Keevitaja, tase 4 (versioon 6) Keevitaja, tase 4 (versioon 7) Keevitaja, tase 4 (versioon 8) Keevitaja, tase 4 (versioon 9) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Keevitaja 5 2011-06-09 2011-06-09 2012-09-18 II 7212 Keevitajad ja leeklõikajad 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Keevitaja III Welder III 4 Keevitaja III (versioon 1) Keevitaja III (versioon 2) Keevitaja III (versioon 3) Keevitaja III (versioon 5) Keevitaja, tase 5 (versioon 6) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Keevitaja 5 2011-06-09 2011-06-09 2012-09-18 III 7212 Keevitajad ja leeklõikajad 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Koostelukksepp I Assembler I 4 Koostelukksepp I (versioon 1) Koostelukksepp I (versioon 2) Koostelukksepp I (versioon 3) Koostelukksepp I (versioon 5) Koostelukksepp, tase 3 (versioon 6) Koostelukksepp, tase 3 (versioon 7) Koostelukksepp, tase 3 (versioon 8) Metalltoodete koostaja, tase 3 (versioon 9) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Koostelukksepp 5 2011-06-09 2011-06-09 2012-09-18 I 7222 Tööriistavalmistajad jms töölised 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Koostelukksepp II Assembler II 2 Koostelukksepp II (versioon 1) Koostelukksepp II (versioon 3) Koostelukksepp II (versioon 4) Koostelukksepp, tase 4 (versioon 5) Koostelukksepp, tase 4 (versioon 6) Koostelukksepp, tase 4 (versioon 7) Metalltoodete koostaja, tase 4 (versioon 8) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Koostelukksepp 16 2007-12-18 2007-12-18 2011-09-08 II 7222 Tööriistavalmistajad jms töölised 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Koostelukksepp II Assembler II 3 Koostelukksepp II (versioon 1) Koostelukksepp II (versioon 2) Koostelukksepp II (versioon 4) Koostelukksepp, tase 4 (versioon 5) Koostelukksepp, tase 4 (versioon 6) Koostelukksepp, tase 4 (versioon 7) Metalltoodete koostaja, tase 4 (versioon 8) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Koostelukksepp 5 2011-06-09 2011-06-09 2012-09-18 II 7222 Tööriistavalmistajad jms töölised 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Koostelukksepp III Assembler III 3 Koostelukksepp III (versioon 1) Koostelukksepp III (versioon 2) Koostelukksepp III (versioon 4) Koostelukksepp, tase 5 (versioon 5) Koostelukksepp, tase 5 (versioon 6) Koostelukksepp, tase 5 (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Koostelukksepp 5 2011-06-09 2011-06-09 2012-09-18 III 7222 Tööriistavalmistajad jms töölised 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Lihvija II Grinder II 3 Freesija II (versioon 1) Freesija II (versioon 2) Freesija II (versioon 3) Freesija II (versioon 4) Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, tase 3 (versioon 6) Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, tase 3 (versioon 7) Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, tase 3 (versioon 8) Lihvija II (versioon 1) Lihvija II (versioon 2) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 1) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 2) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 3) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 4) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 5) Treial II (versioon 1) Treial II (versioon 2) Treial II (versioon 3) Treial II (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Lihvija 17 2008-09-23 2008-09-23 2012-09-22 II 7224 Metallilihvijad, -poleerijad ja tööriistateritajad 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Lihvija III Grinder III 3 Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 1) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 2) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 3) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 4) CNC metallilõikepingi operaator, tase 4 (versioon 8) CNC metallilõikepingi operaator, tase 4 (versioon 9) Freesija III (versioon 1) Freesija III (versioon 2) Freesija III (versioon 3) Freesija III (versioon 4) Lihvija III (versioon 1) Lihvija III (versioon 2) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 (versioon 5) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 (versioon 6) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 (versioon 7) Treial III (versioon 1) Treial III (versioon 2) Treial III (versioon 3) Treial III (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Lihvija 17 2008-09-23 2008-09-23 2012-09-22 III 7224 Metallilihvijad, -poleerijad ja tööriistateritajad 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Mehhatroonik II Mechatronic II 5 Mehhatroonik II (versioon 1) Mehhatroonik II (versioon 2) Mehhatroonik II (versioon 3) Mehhatroonik II (versioon 4) Mehhatroonik, tase 4 (versioon 6) Mehhatroonik, tase 4 (versioon 7) Mehhatroonik, tase 4 (versioon 8) Mehhatroonik, tase 4 (versioon 9) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Mehhatroonik 5 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 II 4 4 7421 Elektroonikaseadmete mehaanikud ja hooldajad 0715 Mehaanika ja metallitöö 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Selle kutsestandardi alusel võib jätkuda kutse andmine kuni 31. detsembrini 2016 neile isikutele, kes on õppinud vastava kutsestandardi põhjal koostatud kutseõppe õppekaval. Mehhatroonik III Mechatronic III 5 Mehhatroonik III (versioon 1) Mehhatroonik III (versioon 2) Mehhatroonik III (versioon 3) Mehhatroonik III (versioon 4) Mehhatroonik-tehnik, tase 5 (versioon 6) Mehhatroonik-tehnik, tase 5 (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Mehhatroonik 5 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 III 5 5 7421 Elektroonikaseadmete mehaanikud ja hooldajad 0715 Mehaanika ja metallitöö 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Metallitöötlemispinkidel töötaja I Machine-tool Worker I 4 Freesija II (versioon 1) Freesija II (versioon 2) Freesija II (versioon 3) Freesija II (versioon 4) Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, tase 3 (versioon 6) Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, tase 3 (versioon 7) Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, tase 3 (versioon 8) Lihvija II (versioon 1) Lihvija II (versioon 2) Lihvija II (versioon 3) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 1) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 2) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 3) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 5) Treial II (versioon 1) Treial II (versioon 2) Treial II (versioon 3) Treial II (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Metallitöötlemispinkidel töötaja 18 2008-12-09 2008-12-09 2012-09-18 I 7223 Metallitöötluspinkide seadistajad ja operaatorid 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Treial II Turner II 3 Freesija II (versioon 1) Freesija II (versioon 2) Freesija II (versioon 3) Freesija II (versioon 4) Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, tase 3 (versioon 6) Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, tase 3 (versioon 7) Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, tase 3 (versioon 8) Lihvija II (versioon 1) Lihvija II (versioon 2) Lihvija II (versioon 3) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 1) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 2) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 3) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 4) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 5) Treial II (versioon 1) Treial II (versioon 2) Treial II (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Treial 17 2008-09-23 2008-09-23 2012-09-18 II 7223 Metallitöötluspinkide seadistajad ja operaatorid 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Treial III Turner III 2 Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 1) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 2) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 3) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 4) CNC metallilõikepingi operaator, tase 4 (versioon 8) CNC metallilõikepingi operaator, tase 4 (versioon 9) Freesija III (versioon 1) Freesija III (versioon 2) Freesija III (versioon 3) Freesija III (versioon 4) Lihvija III (versioon 1) Lihvija III (versioon 2) Lihvija III (versioon 3) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 (versioon 5) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 (versioon 6) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 (versioon 7) Treial III (versioon 1) Treial III (versioon 3) Treial III (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Treial 10 2004-12-06 2004-12-06 2008-09-22 III 7223 Metallitöötluspinkide seadistajad ja operaatorid 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Treial III Turner III 3 Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 1) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 2) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 3) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 4) CNC metallilõikepingi operaator, tase 4 (versioon 8) CNC metallilõikepingi operaator, tase 4 (versioon 9) Freesija III (versioon 1) Freesija III (versioon 2) Freesija III (versioon 3) Freesija III (versioon 4) Lihvija III (versioon 1) Lihvija III (versioon 2) Lihvija III (versioon 3) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 (versioon 5) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 (versioon 6) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 (versioon 7) Treial III (versioon 1) Treial III (versioon 2) Treial III (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Treial 17 2008-09-23 2008-09-23 2012-09-18 III 7223 Metallitöötluspinkide seadistajad ja operaatorid 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Tööriistalukksepp I Toolmaker I 4 Tööriistalukksepp I (versioon 1) Tööriistalukksepp I (versioon 2) Tööriistalukksepp I (versioon 3) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Tööriistalukksepp 17 2008-09-23 2008-09-23 2012-09-23 I 7222 Tööriistavalmistajad jms töölised 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Tööriistalukksepp III Toolmaker III 2 Tööriistalukksepp III (versioon 1) Tööriistalukksepp III (versioon 3) Tööriistalukksepp, tase 5 (versioon 4) Tööriistalukksepp, tase 5 (versioon 5) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Tööriistalukksepp 10 2004-12-06 2004-12-06 2008-09-22 III 7222 Tööriistavalmistajad jms töölised 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Tööriistalukksepp II Toolmaker II 3 Tööriistalukksepp II (versioon 1) Tööriistalukksepp II (versioon 2) Tööriistalukksepp, tase 4 (versioon 4) Tööriistalukksepp, tase 4 (versioon 5) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Tööriistalukksepp 17 2008-09-23 2008-09-23 2012-09-23 II 7222 Tööriistavalmistajad jms töölised 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Tööriistalukksepp II Toolmaker II 2 Tööriistalukksepp II (versioon 1) Tööriistalukksepp II (versioon 3) Tööriistalukksepp, tase 4 (versioon 4) Tööriistalukksepp, tase 4 (versioon 5) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Tööriistalukksepp 10 2004-12-06 2004-12-06 2008-09-22 II 7222 Tööriistavalmistajad jms töölised 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Tööriistalukksepp III Toolmaker III 3 Tööriistalukksepp III (versioon 1) Tööriistalukksepp III (versioon 2) Tööriistalukksepp, tase 5 (versioon 4) Tööriistalukksepp, tase 5 (versioon 5) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Tööriistalukksepp 17 2008-09-23 2008-09-23 2012-09-23 III 7222 Tööriistavalmistajad jms töölised 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Arborist II Arborist II 2 Arborist II (versioon 1) Arborist, tase 4 (versioon 3) Arborist, tase 4 (versioon 4) Arborist, tase 4 (versioon 5) Arborist, tase 4 (versioon 6) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Arborist 7 2011-04-28 2011-04-28 2013-12-04 II 4 4 6210 Metsanduse jms oskustöölised 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Volitatud arhitekt V Chartered Architect V 1 Volitatud arhitekt V (versioon 2) Volitatud arhitekt V (versioon 3) Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 4) Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 5) Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 6) Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 7) Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 8) Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Kultuuri Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Arhitekt 4 2004-05-28 2004-05-28 2007-12-04 V 2161 Ehitusarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Arborist III Arborist III 2 Arborist III (versioon 1) Arborist, tase 5 (versioon 3) Meisterarborist, tase 5 (versioon 4) Puittaimede hindaja, tase 5 (versioon 5) Puittaimede spetsialist, tase 5 (versioon 6) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Arborist 7 2011-04-28 2011-04-28 2013-12-04 III 5 5 6210 Metsanduse jms oskustöölised 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Puidutöötlemise CNC masina operaator I Puidutöötlemise CNC masina operaator I 3 CNC puidutöötlemiskeskuse operaator, tase 4 (versioon 6) CNC puidutöötlemiskeskuse operaator, tase 4 (versioon 7) CNC puidutöötlemiskeskuse operaator, tase 4 (versioon 8) CNC töötlemiskeskuse operaator, tase 4 (versioon 4) CNC töötlemiskeskuse operaator, tase 4 (versioon 5) Puidutöötlemise CNC masina operaator I (versioon 1) Puidutöötlemise CNC masina operaator I (versioon 2) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puidutöötlemine CNC töötlemiskeskuse operaator 8 2011-11-02 2011-11-02 2013-12-31 I 3 3 8172 Puidutöötlemisseadmete operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 16 Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine Puidutöötlemise CNC masina operaator II Puidutöötlemise CNC masina operaator II 3 CNC töötlemiskeskuse operaator, tase 5 (versioon 4) Puidutöötlemise CNC masina operaator II (versioon 1) Puidutöötlemise CNC masina operaator II (versioon 2) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puidutöötlemine CNC töötlemiskeskuse operaator 8 2011-11-02 2011-11-02 2013-12-31 II 4 4 8172 Puidutöötlemisseadmete operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 16 Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine Puidutöötlemise CNC masina operaator III Puidutöötlemise CNC masina operaator III 3 Puidutöötlemise CNC masina operaator III (versioon 1) Puidutöötlemise CNC masina operaator III (versioon 2) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puidutöötlemine CNC töötlemiskeskuse operaator 8 2011-11-02 2011-11-02 2013-12-31 III 5 5 8172 Puidutöötlemisseadmete operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 16 Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine Sadulsepp I Upholsterer I 3 Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 4) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 5) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 6) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 7) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 8) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 9) Pehme mööbli valmistaja, tase 5 (versioon 4) Sadulsepp I (versioon 1) Sadulsepp I (versioon 2) Sadulsepp II (versioon 1) Sadulsepp II (versioon 2) Sadulsepp II (versioon 3) Sadulsepp III (versioon 1) Sadulsepp III (versioon 2) Sadulsepp III (versioon 3) Sadulsepp-restauraator IV (versioon 1) Sadulsepp-restauraator IV (versioon 2) Sadulsepp-restauraator IV (versioon 3) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Mööbli tootmine Sadulsepp 8 2011-11-02 2011-11-02 2013-05-08 I 7534 Polsterdajad jms töölised 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 31 Mööblitootmine Sadulsepp II Upholsterer II 3 Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 4) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 5) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 6) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 7) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 8) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 9) Pehme mööbli valmistaja, tase 5 (versioon 4) Sadulsepp I (versioon 1) Sadulsepp I (versioon 2) Sadulsepp I (versioon 3) Sadulsepp II (versioon 1) Sadulsepp II (versioon 2) Sadulsepp III (versioon 1) Sadulsepp III (versioon 2) Sadulsepp III (versioon 3) Sadulsepp-restauraator IV (versioon 1) Sadulsepp-restauraator IV (versioon 2) Sadulsepp-restauraator IV (versioon 3) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Mööbli tootmine Sadulsepp 8 2011-11-02 2011-11-02 2013-05-08 II 7534 Polsterdajad jms töölised 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 31 Mööblitootmine Sadulsepp III Upholsterer III 3 Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 4) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 5) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 6) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 7) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 8) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 9) Pehme mööbli valmistaja, tase 5 (versioon 4) Sadulsepp I (versioon 1) Sadulsepp I (versioon 2) Sadulsepp I (versioon 3) Sadulsepp II (versioon 1) Sadulsepp II (versioon 2) Sadulsepp II (versioon 3) Sadulsepp III (versioon 1) Sadulsepp III (versioon 2) Sadulsepp-restauraator IV (versioon 1) Sadulsepp-restauraator IV (versioon 2) Sadulsepp-restauraator IV (versioon 3) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Mööbli tootmine Sadulsepp 8 2011-11-02 2011-11-02 2013-05-08 III 7534 Polsterdajad jms töölised 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 31 Mööblitootmine Sadulsepp-restauraator IV Upholsterer renovator IV 3 Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 4) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 5) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 6) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 7) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 8) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 9) Pehme mööbli valmistaja, tase 5 (versioon 4) Sadulsepp I (versioon 1) Sadulsepp I (versioon 2) Sadulsepp I (versioon 3) Sadulsepp II (versioon 1) Sadulsepp II (versioon 2) Sadulsepp II (versioon 3) Sadulsepp III (versioon 1) Sadulsepp III (versioon 2) Sadulsepp III (versioon 3) Sadulsepp-restauraator IV (versioon 1) Sadulsepp-restauraator IV (versioon 2) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Mööbli tootmine Sadulsepp 8 2011-11-02 2011-11-02 2013-05-08 IV 7534 Polsterdajad jms töölised 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 31 Mööblitootmine Käsitsi palkmajaehitaja I Handcrafted Log Builders I 2 Käsitsi palkmajaehitaja I (versioon 1) Palkmaja ehitaja I (versioon 1) Palkmaja ehitaja I (versioon 2) Palkmaja ehitaja I (versioon 3) Palkmaja ehitaja I (versioon 4) Palkmaja ehitaja I (versioon 5) Palkmajaehitaja, tase 3 (versioon 6) Palkmajaehitaja, tase 3 (versioon 7) Palkmajaehitaja, tase 3 (versioon 8) Puitmajaehitaja, tase 3 (versioon 10) Puitmajaehitaja, tase 3 (versioon 9) Puitmajaehitaja, tase 4 esmane kutse (versioon 11) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Metsanduse Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Palkmajaehitus Palkmaja ehitaja 7 2011-04-28 2011-04-28 2013-12-31 I 7111 Üldehitajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 41 Hoonete ehitus Erivajadusega inimese abivahendi spetsialist, tase 5 Assistive Technology Specialist (ATS), level 5 1 Abivahendi spetsialist, tase 5 (versioon 2) Abivahendi spetsialist, tase 5 (versioon 3) Abivahendispetsialist, tase 5 (versioon 4) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Rehabilitatsioonitöö Abivahendi spetsialist 5 2010-12-08 2010-12-08 2013-10-15 5 5 3253 Kohalike omavalitsuste tervishoiutöötajad 0921 Eakate ja puudega täiskasvanute hooldamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Abivahendite loetelu ISO klassifikaatori alusel Tööosad ja tööülesanded Piret Tamme Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Auli Lõoke Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit Andrus Ilves Adeli Eesti OÜ Hille Maas Eesti Füsioterapeutide Liit Marge Green Sotsiaalministeerium Karin Lilienberg Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Ligita Haavik Tervise Abi OÜ Sander Sirp Ortoosimeister OÜ Erivajadusega inimese abivahendi spetsialist hindab isiku tegevusvõimet, abivahendite vajadust ja efektiivsust, määrab abivahendi ning vajadusel kohandab ja/või valmistab abivahendi. Abivahendi spetsialisti tegevuse peamine eesmärk on kompenseerida inimese funktioonihäireid abivahenditega. (Abivahendite loetelu vt. lisa 1). 5. taseme erivajadusega inimese abivahendi spetsialist täidab tööülesandeid, mis eeldavad uuenduslikku lähenemist ja meisterlikkust, korraldab töid plaanipäraselt, säästlikult ja tulemuslikult. Erivajadusega inimese abivahendi spetsialist võib töötada abivahendi spetsialisti teenust pakkuvas ettevõttes, rehabilitatsiooni-, tervishoiu-, hooldekande- või haridusasutuses. Erivajadusega inimese abivahendi spetsialist töötab erivajadustega inimestega, teeb koostööd tervishoiu-, hariduse- ja sotsiaalvaldkonna spetsialistidega ning kliendi lähisugulastega. Töö keskkonnaks võib olla ettevõte või isiku kodu-, töö-, õpikeskkond. Erivajadusega inimese abivahendi spetsialisti peamisteks töövahenditeks on hindamisvahendid, mõõtmisvahendid, testimisvahendid ja kommunikatsioonivahendid. Erivajadusega inimese abivahendi spetsialisti peamisteks töövahenditeks on hindamisvahendid, mõõtmisvahendid, testimisvahendid ja kommunikatsioonivahendid. Erivajadusega inimese abivahendi spetsialisti kutse eeldab keskharidust või rakenduslikku kõrgharidust ja kutsestandardis olevate kompetentside omandamist praktilise töö kaudu, vähemalt 5-aastast abivahendi spetsialisti töökogemust ning erialase täienduskoolituse läbimist vähemalt 5 AP ulatuses. Ametinimetused: ortoosi/proteesimeister, nägemislangust kompenseerivate abivahendite spetsialist, kuulmislangust kompenseerivate abivahendite spetsialist, liikumispuuet kompenseerivate abivahendite spetsialist, kommunikatsioonivahendite spetsialist, nägemisabivahendite spetsialist, kuulmisabivahendite spetsialist, inkonõustaja, keskkonnakohanduste spetsialist). Selle kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside (B.2.1 – B.2.6) tõendamine. Abivahendi vajaduse hindamine 5 Abivahendi soetamine 5 Abivahendi ja tegevuskeskkonna kohandamine 5 Töö abivahendi kasutajaga 5 Abivahendi hooldamine ja remont 5 Töötamine võrgustikus 5 Perelepitaja, tase 6 Family Mediator, level 6 1 Perelepitaja, tase 6 (versioon 2) Perelepitaja, tase 6 (versioon 3) Perelepitaja, tase 6 (versioon 4) Perelepitaja, tase 6 (versioon 5) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaaltöö ja nõustamine Perelepitaja 5 2010-12-08 2010-12-08 2015-11-25 6 6 2635 Sotsiaaltöötajad ja nõustajad 0923 Sotsiaaltöö ja nõustamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Tööosad ja tööülesanded Anneli Liivamägi Eesti Lepitajate Ühing Anu Ammer Viru Maakohus Marika Kivik Tallinna Psühholoogiline Kriisiabi Helle Niit Eesti Lepitajate Ühing Arno Baltin Tallinna Ülikool Anne Rähn Sotsiaalministeerium Perelepitaja pakub konfliktilahendusteenust abielu- ja perekonna vaidlustes, sealhulgas abielulahutus ja lastega seonduv elukorraldust. Ta aitab erinevatel seisukohtadel olevatel partneritel sõlmida mõlemaid osapooli rahuldavaid kokkuleppeid. Perelepitaja kutsestandard on välja töötatud kahel kutsetasemel: 6. taseme perelepitaja juhib pooltevahelist läbirääkimisprotsessi, tagades toetava keskkonna, soodustades üksteisemõistmist, arusaamist ja koostööd. Ta võimaldab leida lahendusi probleemidele kohtuväliselt, aitab lapsevanematel sõlmida lapse arengulisest vajadustest lähtuvaid kokkuleppeid. Teeb vajadusel koostööd teiste erialade spetsialistidega. Perelepitaja töötab sotsiaalteenuseid või õigusabi pakkuvates asutustes, erapraksises. Perelepitajal on tööks sobiva sisustusega eraldi tööruum (istekohad, laud, lukustatav kapp jms.). Perelepitaja tööaeg on paindlik ja jaguneb tööks klientidega tööruumides, iseseisvaks tööks, koostööks teiste erialade spetsialistidega ja enesetäiendamiseks. Töö nõuab vaimset pingutust, head pingetaluvust, konfliktijuhtimisoskust, keskendumisoskust ja paindlikku reageerimist olukorrale. Perelepitaja järgib oma töös kutse-eetika põhimõtteid ning tagab oma klientide eraeluandmete ning protsessis selgunud informatsiooni konfidentsiaalsuse. Perelepitaja peamisteks töövahenditeks on sekkumist toetavad abi- ja sidevahendid Perelepitaja töös on oluline perfektne kirjalik ja suuline eneseväljendusoskus, kehtestamisoskus, usaldusväärsus, analüüsioskus, empaatilisus, tolerantsus, pingetaluvus, ausus, iseseisvus, paindlikkus ja loovus. Perelepitajana töötamine eeldab kõrgharidust, soovitavalt psühholoogia, sotsiaalteaduste või õigusteaduste erialalt ning perelepitusalast väljaõpet. Lisaks eeldab 6. taseme perelepitaja erialast täiendkoolitust ning vähemalt kolme superviseeritud juhtumi lahendit. Levinud on järgmised ametinimetused: perelepitaja ja lepitaja. Lepitusseadus Selle kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside (B.2.1 – B.2.3) tõendamine. Perelepituse kavandamine 6 Perelepituse läbiviimine 6 Laste intervjueerimine 6 Käsitsi palkmajaehitaja II Handcrafted Log Builders II 2 Käsitsi palkmajaehitaja II (versioon 1) Palkmaja ehitaja II (versioon 1) Palkmaja ehitaja II (versioon 2) Palkmaja ehitaja II (versioon 3) Palkmaja ehitaja II (versioon 4) Palkmaja ehitaja II (versioon 5) Palkmajaehitaja, tase 4 (versioon 6) Palkmajaehitaja, tase 4 (versioon 7) Palkmajaehitaja, tase 4 (versioon 8) Puitmajaehitaja, tase 4 (versioon 10) Puitmajaehitaja, tase 4 (versioon 11) Puitmajaehitaja, tase 4 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Metsanduse Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Palkmajaehitus Palkmaja ehitaja 7 2011-04-28 2011-04-28 2013-12-31 II 7111 Üldehitajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 41 Hoonete ehitus Käsitsi palkmajaehitaja II Handcrafted Log Builders II 1 Käsitsi palkmajaehitaja II (versioon 2) Palkmaja ehitaja II (versioon 1) Palkmaja ehitaja II (versioon 2) Palkmaja ehitaja II (versioon 3) Palkmaja ehitaja II (versioon 4) Palkmaja ehitaja II (versioon 5) Palkmajaehitaja, tase 4 (versioon 6) Palkmajaehitaja, tase 4 (versioon 7) Palkmajaehitaja, tase 4 (versioon 8) Puitmajaehitaja, tase 4 (versioon 10) Puitmajaehitaja, tase 4 (versioon 11) Puitmajaehitaja, tase 4 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Metsanduse Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Palkmajaehitus Palkmaja ehitaja 21 2007-06-07 2007-06-07 2011-04-27 II 7111 Üldehitajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 41 Hoonete ehitus Käsitsi palkmajaehitaja III Handcrafted Log Builders III 2 Käsitsi palkmajaehitaja III (versioon 1) Palkmaja ehitaja III (versioon 1) Palkmaja ehitaja III (versioon 2) Palkmaja ehitaja III (versioon 3) Palkmaja ehitaja III (versioon 4) Palkmaja ehitaja III (versioon 6) Palkmajaehitaja, tase 5 (versioon 5) Palkmajaehitaja, tase 5 (versioon 7) Palkmajaehitaja, tase 5 (versioon 8) Puitmajaehitaja, tase 5 (versioon 10) Puitmajaehitaja, tase 5 (versioon 11) Puitmajaehitaja, tase 5 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Metsanduse Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Palkmajaehitus Palkmaja ehitaja 7 2011-04-28 2011-04-28 2013-12-31 III 7111 Üldehitajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 41 Hoonete ehitus Forwarderioperaator III Forwarder operator III 4 Forvarderioperaator, tase 4 (versioon 5) Forvarderioperaator, tase 4 (versioon 6) Forvarderioperaator, tase 4 (versioon 7) Forvarderioperaator, tase 4 (versioon 8) Forwarderioperaator II (versioon 1) Forwarderioperaator III (versioon 2) Forwarderioperaator III (versioon 3) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Forvarderioperaator 7 2011-04-28 2011-05-18 2013-12-31 III 4 4 8341 Põllu- ja metsamasinate juhid 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Ehitusplekksepp, tase 3 Whitesmith, level 3 4 Ehitusplekksepp II (versioon 1) Ehitusplekksepp II (versioon 2) Ehitusplekksepp II (versioon 3) Ehitusplekksepp, tase 3 (versioon 5) Ehitusplekksepp, tase 4 esmane kutse (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Ehitusplekksepp 36 2015-11-17 2015-11-17 2020-06-07 3 3 7121 Katusekatjad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Tööosad ja tööülesanded Kaupo Jälle AS Jälle ja Ko Kalvi Kondio OÜ Eksklusiivehitus Peeter Kärp Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liit Leho Lilleorg Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool Erki Loigom AS Toode Villu Vapper Haapsalu Kutsehariduskeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kutsestandardi kasutusalad Ehitusplekksepa 3. taseme kutsestandard on välja töötatud: 1) kutsehariduse vastava taseme õppekavade aluseks ja 2) isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks kutse andmisel. Ehitusplekksepad töötavad ehitusmaterjale tootvates ja ehitusettevõtetes. Nad ehitavad nõuetekohaseid valts- ja profiilplekk-katuseid ja fassaade ning paigaldavad erinevaid plekkdetaile. Tööülesannete hulka kuulub ka aluskatuse ehitamine, vihmaveesüsteemide paigaldamine ja olemasolevate katuste hooldamine ja remont. Ehitusplekksepa kutsealal on kutsealased kompetentsid kirjeldatud kahel EKR-i tasemel: 1) ehitusplekksepp, tase 3; 2) ehitusplekksepp, tase 4. Käesolevas kutsestandardis on kirjeldatud 3. taseme ehitusplekksepa kutsealaseid kompetentse. 3. taseme ehitusplekksepp teostab lihtoperatsioone ning töötab juhendamisel või meeskonnas, täites iseseisvalt või juhendamisel temale tööjuhi poolt ette antud tööülesandeid. A.2.1 Plekkdetailide valmistamine. 2.1.1 Töökojas või objektil plekkdetailide valmistamine 2.1.2 Detailide ühendamine omavahel A.2.2 Aluskatte ja roovituse paigaldamine katustele ja seintele. 2.2.1 Aluskatte paigaldamine katustele ja seintele 2.2.2 Roovituse paigaldamine katustele ja seintele A.2.3 Tööplatsi ettevalmistamine ja vajalike materjalide ladustamine. 2.3.1 Tööplatsi ettevalmistamine, materjalide tõstmine katusele ja ladustamine 2.3.2 Materjalide koormamine ja kinnitamine 2.4.3 Materjalide katmine A.2.4 Ripprennidega vihmaveesüsteemide paigaldamine. 2.4.1 Vajalike detailide koguse määramine 2.4.2 Mõõdistustööde tegemine 2.4.3 Vihmaveesüsteemide paigaldamine A.2.5 Profiilplekk-katuste ja fassaadielementide paigaldamine. 2.5.1 Profiilplekk-katustele valmisdetailide paigaldamine 2.5.2 Plekkdetailide paigaldamine fassaadidele A.2.6 Valtsplekk-katuste paigaldamine. 2.6.1 Vajaliku materjalikoguse arvestamine 2.6.2 Eelvaltsitud paanide ja käsivaltsdetailide töötlemine 2.6.3 Eelvaltsitud paanide paigaldamine 2.6.4 Käsivaltsdetailide paigaldamine 2.5.5 Katusepealsete rennide paigaldamine A.2.7 Energiatõhus ehitamine. Ehitusplekksepad töötavad üldjuhul viis päeva nädalas, kaheksa tundi päevas. Sõltuvalt objektist, ilmastikust ja valmimistähtaegadest võib tööaeg muutuda. Töö tempo ja tööülesanded on vahelduvad. Ehitusplekksepa töö on füüsiliselt raske ja pingeline. Töötatakse peamiselt välitingimustes ja erinevatel kõrgustel. Töötades tuleb sageli tõsta ja teisaldada raskeid ehitusmaterjale ning tegutseda sundasendites, nt põlvitades või kükitades. Suvel kuumaga töötades võib tekkida ülekuumenemisoht, sest päikese käes on katusel temperatuurid kõrgemad. Ehitusplekksepad peavad hoolega jälgima ohutustehnikat, kasutama töökindaid, kiivrit, vajadusel kaitseprille (päikese peegeldus plekk-katusel). Ohupiirkondades või katuseservadel töötades on vajalik kasutada spetsiaalset turvavarustust (turvarakmed vm). Turvanõuete eiramise ning hooletu käitumise tagajärjel võivad juhtuda raskete kehavigastuste või lausa surmaga lõppevad tööõnnetused. Mitmesugused mehaanilised- ja elektritööriistad: plekikäärid, valtsitangid, pihid, mõõte- ja märkevahendid, plekksepahaamrid, valtsirauad, jootmisvahendid jne. Ehitusplekksepa töö eeldab head füüsilist vormi, head koordinatsiooni ja nägemist ning käelist osavust. Kasuks tuleb ruumilise kujutlusvõime ja kõrgustaluvuse olemasolu. Ehitusplekksepa töös tuleb olla hoolikas, kannatlik ja vastutustundlik, kuna tehtud eksimused võivad põhjustada suuri materiaalseid kahjusid (vee-, tule- või tormikahjustused) ehitisele ja/või selle osadele. 3. taseme ehitusplekkseppadena töötavad tavapäraselt inimesed, kes on: a) oma kutsealased oskused omandanud kutsealaste täienduskoolituste ja tööpraktikaga; b) kes on kutseõppeasutuses läbinud täies mahus vastava õppekava. Katuseplekksepp, ehitusplekksepp. Ehitusplekksepa 3. taseme kutsestandard koosneb seitsmest kohustuslikust (B.2.1-B.2.7) ja kahest kutset läbivast (B.2.8 ja B.2.9) kompetentsist. 3. taseme ehitusplekksepa kutse saamiseks on vaja tõendada kõik kompetentsid. Plekkdetailide valmistamine 3 Aluskatte ja roovituse paigaldamine katustele ja seintele 3 Tööplatsi ettevalmistamine ja vajalike materjalide ladustamine 3 Ripprennidega vihmaveesüsteemide paigaldamine 3 Profiilplekk-katuste ja fassaadielementide paigaldamine 3 Valtsplekk-katuste paigaldamine 3 Energiatõhus ehitamine 4 Ehitusplekksepp, tase 3 – kutset läbivad üldised kompetentsid 3 Ehitusplekksepp, tase 3 - kutset läbivad kutsespetsiifilised kompetentsid 3 Harvesterioperaator III Harvester operator III 4 Harvesterioperaator III (versioon 1) Harvesterioperaator III (versioon 2) Harvesterioperaator III (versioon 3) Harvesterioperaator, tase 4 (versioon 5) Harvesterioperaator, tase 4 (versioon 6) Harvesterioperaator, tase 4 (versioon 7) Harvesterioperaator, tase 4 (versioon 8) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Harvesterioperaator 7 2011-04-28 2011-05-18 2013-12-31 III 4 4 8341 Põllu- ja metsamasinate juhid 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Metsandusettevõtja III Forestry entrepreneur III 4 Metsandusettevõtja III (versioon 1) Metsandusettevõtja III (versioon 2) Metsandusettevõtja III (versioon 3) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Metsandusettevõtja 7 2011-04-28 2011-05-18 2013-12-31 III 1311 Põllumajandus- ja metsandusjuhid 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Metsandustehnik III Forest technician III 3 Metsandustehnik III (versioon 1) Metsandustehnik III (versioon 2) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Metsandustehnik 7 2011-04-28 2011-05-18 2013-12-31 III 3143 Metsandustehnikud 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Metsandustehnik IV Forest technician IV 4 Metsamajanduse spetsialist, tase 5 (versioon 8) Metsamajanduse spetsialist, tase 5 (versioon 9) Metsanduse spetsialist, tase 5 (versioon 5) Metsanduse spetsialist, tase 5 (versioon 6) Metsanduse spetsialist, tase 5 (versioon 7) Metsandustehnik IV (versioon 1) Metsandustehnik IV (versioon 2) Metsandustehnik IV (versioon 3) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Metsandustehnik 7 2011-04-28 2011-05-18 2013-12-31 IV 3143 Metsandustehnikud 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Metsur II Forest worker II 4 Metsur II (versioon 1) Metsur II (versioon 2) Metsur II (versioon 3) Metsur, tase 4 (versioon 5) Metsur, tase 4 (versioon 6) Metsur, tase 4 (versioon 7) Metsur, tase 4 (versioon 8) Metsur, tase 4 (versioon 9) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Metsur 7 2011-04-28 2011-05-18 2013-12-31 II 4 4 6210 Metsanduse jms oskustöölised 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Puidukaubanduse spetsialist III Timber merchant III 3 Puidukaubanduse spetsialist III (versioon 1) Puidukaubanduse spetsialist III (versioon 2) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Puidukaubanduse spetsialist 24 2008-11-20 2008-11-20 2012-12-31 III 1311 Põllumajandus- ja metsandusjuhid 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Puidukaubanduse spetsialist IV Timber merchant IV 3 Puidukaubanduse spetsialist IV (versioon 1) Puidukaubanduse spetsialist IV (versioon 2) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Puidukaubanduse spetsialist 24 2008-11-20 2008-11-20 2012-12-31 IV 1311 Põllumajandus- ja metsandusjuhid 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Puidukuivati operaator II Kiln dry operator II 3 Puidukuivati operaator II (versioon 1) Puidukuivati operaator II (versioon 2) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puidutöötlemine Puidukuivati operaator 8 2011-11-02 2011-11-02 2013-12-31 II 4 4 8172 Puidutöötlemisseadmete operaatorid 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Raietööline I Logger I 5 Raietööline I (versioon 1) Raietööline I (versioon 2) Raietööline I (versioon 3) Raietööline I (versioon 4) Raietööline, tase 3 (versioon 10) Raietööline, tase 3 (versioon 6) Raietööline, tase 3 (versioon 7) Raietööline, tase 3 (versioon 8) Raietööline, tase 3 (versioon 9) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Raietööline 8 2011-11-02 2011-11-02 2013-12-31 I 3 3 6210 Metsanduse jms oskustöölised 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Raietööline I Logger I 4 Raietööline I (versioon 1) Raietööline I (versioon 2) Raietööline I (versioon 3) Raietööline I (versioon 5) Raietööline, tase 3 (versioon 10) Raietööline, tase 3 (versioon 6) Raietööline, tase 3 (versioon 7) Raietööline, tase 3 (versioon 8) Raietööline, tase 3 (versioon 9) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Raietööline 7 2011-04-28 2011-04-28 2011-11-01 I 6210 Metsanduse jms oskustöölised 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Saeliini operaator II Sawline operator II 3 Saeliini operaator II (versioon 1) Saeliini operaator II (versioon 2) Saematerjali tootja ja töötleja, tase 4 (versioon 5) Saematerjalide järeltöötlemisliini operaator II (versioon 1) Saematerjalide järeltöötlemisliini operaator II (versioon 2) Saematerjalide järeltöötlemisliini operaator II (versioon 3) Saematerjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 1) Saematerjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 2) Saematerjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 3) Saematerjalide tootja ja töötleja, tase 4 (versioon 4) Ümarmetsamaterjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 1) Ümarmetsamaterjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 2) Ümarmetsamaterjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 3) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puidutöötlemine Saematerjalide töötleja 8 2011-11-02 2011-11-02 2013-12-31 II 4 4 8172 Puidutöötlemisseadmete operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 16 Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine Saematerjalide järeltöötlemisliini operaator II Further processing line operator II 3 Saeliini operaator II (versioon 1) Saeliini operaator II (versioon 2) Saeliini operaator II (versioon 3) Saematerjali tootja ja töötleja, tase 4 (versioon 5) Saematerjalide järeltöötlemisliini operaator II (versioon 1) Saematerjalide järeltöötlemisliini operaator II (versioon 2) Saematerjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 1) Saematerjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 2) Saematerjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 3) Saematerjalide tootja ja töötleja, tase 4 (versioon 4) Ümarmetsamaterjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 1) Ümarmetsamaterjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 2) Ümarmetsamaterjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 3) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puidutöötlemine Saematerjalide töötleja 8 2011-11-02 2011-11-02 2013-12-31 II 4 4 8172 Puidutöötlemisseadmete operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 16 Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine Saematerjalide sorteerimisliini operaator II Grading operator of sawmaterials II 3 Saeliini operaator II (versioon 1) Saeliini operaator II (versioon 2) Saeliini operaator II (versioon 3) Saematerjali tootja ja töötleja, tase 4 (versioon 5) Saematerjalide järeltöötlemisliini operaator II (versioon 1) Saematerjalide järeltöötlemisliini operaator II (versioon 2) Saematerjalide järeltöötlemisliini operaator II (versioon 3) Saematerjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 1) Saematerjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 2) Saematerjalide tootja ja töötleja, tase 4 (versioon 4) Ümarmetsamaterjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 1) Ümarmetsamaterjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 2) Ümarmetsamaterjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 3) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puidutöötlemine Saematerjalide töötleja 8 2011-11-02 2011-11-02 2013-12-31 II 4 4 8172 Puidutöötlemisseadmete operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 16 Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine Ümarmetsamaterjalide sorteerimisliini operaator II Log sorting operator II 3 Saeliini operaator II (versioon 1) Saeliini operaator II (versioon 2) Saeliini operaator II (versioon 3) Saematerjali tootja ja töötleja, tase 4 (versioon 5) Saematerjalide järeltöötlemisliini operaator II (versioon 1) Saematerjalide järeltöötlemisliini operaator II (versioon 2) Saematerjalide järeltöötlemisliini operaator II (versioon 3) Saematerjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 1) Saematerjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 2) Saematerjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 3) Saematerjalide tootja ja töötleja, tase 4 (versioon 4) Ümarmetsamaterjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 1) Ümarmetsamaterjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 2) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puidutöötlemine Saematerjalide töötleja 8 2011-11-02 2011-11-02 2013-12-31 II 4 4 8172 Puidutöötlemisseadmete operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 16 Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine Palkmaja ehitaja I Log house builder I 4 Käsitsi palkmajaehitaja I (versioon 1) Käsitsi palkmajaehitaja I (versioon 2) Palkmaja ehitaja I (versioon 1) Palkmaja ehitaja I (versioon 2) Palkmaja ehitaja I (versioon 3) Palkmaja ehitaja I (versioon 5) Palkmajaehitaja, tase 3 (versioon 6) Palkmajaehitaja, tase 3 (versioon 7) Palkmajaehitaja, tase 3 (versioon 8) Puitmajaehitaja, tase 3 (versioon 10) Puitmajaehitaja, tase 3 (versioon 9) Puitmajaehitaja, tase 4 esmane kutse (versioon 11) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Metsanduse Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Palkmajaehitus Palkmaja ehitaja 8 2011-11-02 2011-11-02 2012-10-16 I 3 3 7111 Üldehitajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 41 Hoonete ehitus Palkmaja ehitaja II Log house builder II 4 Käsitsi palkmajaehitaja II (versioon 1) Käsitsi palkmajaehitaja II (versioon 2) Palkmaja ehitaja II (versioon 1) Palkmaja ehitaja II (versioon 2) Palkmaja ehitaja II (versioon 3) Palkmaja ehitaja II (versioon 5) Palkmajaehitaja, tase 4 (versioon 6) Palkmajaehitaja, tase 4 (versioon 7) Palkmajaehitaja, tase 4 (versioon 8) Puitmajaehitaja, tase 4 (versioon 10) Puitmajaehitaja, tase 4 (versioon 11) Puitmajaehitaja, tase 4 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Metsanduse Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Palkmajaehitus Palkmaja ehitaja 8 2011-11-02 2011-11-02 2012-10-16 II 4 4 7111 Üldehitajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 41 Hoonete ehitus Palkmaja ehitaja III Log house builder III 4 Käsitsi palkmajaehitaja III (versioon 1) Käsitsi palkmajaehitaja III (versioon 2) Palkmaja ehitaja III (versioon 1) Palkmaja ehitaja III (versioon 2) Palkmaja ehitaja III (versioon 3) Palkmaja ehitaja III (versioon 6) Palkmajaehitaja, tase 5 (versioon 5) Palkmajaehitaja, tase 5 (versioon 7) Palkmajaehitaja, tase 5 (versioon 8) Puitmajaehitaja, tase 5 (versioon 10) Puitmajaehitaja, tase 5 (versioon 11) Puitmajaehitaja, tase 5 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Metsanduse Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Palkmajaehitus Palkmaja ehitaja 8 2011-11-02 2011-11-02 2012-10-16 III 5 5 7111 Üldehitajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 41 Hoonete ehitus Tisler I Cabinetmaker I 4 Tisler I (versioon 1) Tisler I (versioon 2) Tisler I (versioon 3) Tisler, tase 3 (versioon 5) Tisler, tase 3 (versioon 6) Tisler, tase 3 (versioon 7) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Mööbli tootmine Tisler 24 2008-11-20 2008-11-20 2010-11-22 I 3 3 7522 Tislerid jms töölised 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 31 Mööblitootmine Kutseõpetaja, tase 5 Vocational teacher, level 5 6 Kutseõpetaja III (versioon 1) Kutseõpetaja III (versioon 2) Kutseõpetaja III, EKR tase 5 (versioon 3) Kutseõpetaja III, EKR tase 5 (versioon 4) Kutseõpetaja, tase 5 (versioon 5) Kutseõpetaja, tase 5 (versioon 7) Kutseõpetaja, tase 5 (versioon 8) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Kutseõpetaja 20 2019-04-17 2019-04-17 2020-12-31 5 5 2320 Kutseõpetajad 0114 Aineõpetajate koolitus 85 Haridus Keelte oskustasemete kirjeldused Külli All HTM Täiskasvanuhariduse osakond Riina Müürsepp Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kaie Piiskop SA Innove õppekavakeskus Liivi Raudsepp Tartu Kutsehariduskeskus Sirje Rekkor Tallinna Ülikool Varje Tipp Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kutseõpetaja loob oma tegevusega tingimused ja suunab õppeprotsessi õppija tööks vajalike teadmiste ja oskuste omandamiseks. Ta toetab õppija isiksuse arengut ning kujundab tema valmisolekut elukestvaks õppeks. Kutseõpetaja lähtub oma töös õpetaja kutse-eetikast, enese arenguvajadustest ja oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse tervise hoidmise vajadusest. 5. taseme kutseõpetaja õpetab põhiliselt praktilisi töövõtteid, kujundades õpilastes tööharjumusi ja praktilisi tööoskusi. Kutseõpetaja kutsealal on ka kutseõpetaja, tase 6 ja kutseõpetaja, tase 7 kutsed. 6. taseme kutseõpetaja loob õppijale tingimused teadmiste, oskuste ja hoiakute arendamiseks õpetatavas valdkonnas. Koostöös ettevõtetega ja erialaliitudega arendab erialast väljaõpet õppeasutuses. 7. taseme kutseõpetaja annab edasi nii teoreetilisi teadmisi kui õpetab praktilisi tööoskusi. Koostöös ettevõtetega ja erialaliitudega arendab erialast väljaõpet õppeasutuses ning osaleb eriala arendamises väljaspool õppeasutust. Ta analüüsib, nõustab ja juhendab metoodiliselt teisi kolleege ning kujundab kutseõppe mainet. A.2.1 Õppeprotsessi planeerimine 1. Enda töö kavandamine õppeaastaks 2. Õppetegevuse kavandamine 3. Õppetunni ettevalmistamine A.2.2 Õpikeskkonna kujundamine 1. Õpikeskkonna loomine 2. Grupiprotsesside suunamine 3. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuete järgimine A.2.3 Õppimise ja õppija arengu toetamine 1. Õppija arengu- ja õpivajaduste väljaselgitamine 2. Õppijate teavitamine õppe eesmärkidest, oodatavatest õpiväljunditest, õppesisust ja hindamisest 3. Õppijate arengu toetamine õpieesmärkide saavutamisel 4. Õppimist ja õppija arengut toetav tagasiside ja hindamine A.2.4 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 1. Õpetaja oma töö refleksioon, analüüsimine ja enesehindamine 2. Arengumapi/portfoolio koostamine ja regulaarne täiendamine 3. Eri- ja kutsealane enesearendamine 4. Pedagoogilise kogemuse ja parema praktika jagamine A.2.5 Erialaõppe arendamine 1. Osalemine õppekavarühma, kooli arendustegevustes ja kvaliteeditagamise protsessis 2. Erialaste kompetentside täiendamine ja kaasajastamine A.2.6 Kutseõppe maine kujundamine 1. Avalikkuse teavitamine oma eriala kutseõppe võimalustest, eriala ja kutsehariduse populariseerimine 2. Organisatsiooni kultuuri kujundamine A.2.7 Praktika korraldamine 1. Praktika ettevalmistamine 2. Praktika juhendamine 3. Praktika hindamine A.2.8 Juhtimine ja eestvedamine 1. Grupi või meeskonna juhtimine ja eestvedamine 2. Tegevuste juhtimine A.2.9 Täiskasvanute täienduskoolituse läbiviimine 1. Koolitusvajaduse selgitamine 2. Koolituse planeerimine 3. Täienduskoolituse läbiviimine 4. Tagasiside analüüs A.2.10 Hariduslike erivajadustega (HEV) õppija toetamine õppeprotsessis 1. Õppija erivajaduste märkamine 2. HEV õppija erialaste võimete ja huvide väljaselgitamine 3. HEV õppija individuaalse eripäraga arvestamine 4. Õpikeskkonna kohandamine vastavalt HEV õppija vajadusele Kutseõpetaja töökeskkond sõltub õpetatavast erialast. Töö võib toimuda nii siseruumides kui välitingimustes. Siseruumides kehtivad üldised õpperuumidele esitatavad tervisekaitsenõuded. Töökodades, erialalaborites kehtivad erialaspetsiifilised ohutus- ning tervisekaitsenõuded. Välitingimustes töötades tuleb jälgida kehtivaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid, samuti on oluline õppijates keskkonnasäästlike põhimõtete kujundamine. Kutseõpetaja töö on vaheldusrikas ja väljakutseid pakkuv, nõuab head suhtlemisoskust. Töö on füüsiliselt ja vaimselt pingeline, nõuab majanduslikku mõtlemist ja ressursside säästlikku kasutamist. Töö kutseõpetajana eeldab head pingetaluvust ning võimet kontrollida oma emotsioone. Kutseõpetaja peab suutma käituda adekvaatselt probleem- ja kriisisituatsioonides. Kutseõpetaja kasutab oma töös erialaõppes vajalikke õppevahendeid (digivahendid, õppevara, töövahendid, tehnoloogilised vahendid jne), vastavalt vajadusele eririietust ja isikukaitsevahendeid. Kutseõpetaja töös on olulised ennastjuhtivus, koostöövõime, ettevõtlikkus, vastutustundlikkus, enesekindlus, loomingulisus, tolerantsus, empaatiavõime, ausus ja positiivsus. Üldjuhul on 5. taseme kutseõpetajal keskharidus või keskeriharidus või kutsekeskharidus või kutseeriharidus. Tal on erialane töökogemus õpetatavas valdkonnas või ta omab kehtivat kutsetunnistust õpetatavas valdkonnas. Kutseõpetaja. Kutseõpetaja, tase 5 kutse koosneb üheteistkümnest kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.6 ja B.2.11 (läbiv kompetents) tõendamine. Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitavaid kompetentse B.2.7 – B 2.10. Õppeprotsessi planeerimine 5 Õpikeskkonna kujundamine 5 Õppimise ja õppija arengu toetamine 5 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 5 Erialaõppe arendamine 5 Kutseõppe maine kujundamine 5 Kutse taotlemisel on lisaks võimalik täiendavalt tõendada valitavaid kompetentse B.2.7 – B 2.10. Praktika korraldamine 5 Juhtimine ja eestvedamine 6 Täiskasvanute täienduskoolituse läbiviimine 5 Hariduslike erivajadustega õppija toetamine õppeprotsessis 5 Kutseõpetaja kutset läbiv kompetents 6 Kutseõpetaja, tase 6 Vocational teacher, level 6 6 Kutseõpetaja IV (versioon 1) Kutseõpetaja IV (versioon 2) Kutseõpetaja IV, EKR tase 6 (versioon 3) Kutseõpetaja IV, EKR tase 6 (versioon 4) Kutseõpetaja, tase 6 (versioon 5) Kutseõpetaja, tase 6 (versioon 7) Kutseõpetaja, tase 6 (versioon 8) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Kutseõpetaja 20 2019-04-17 2019-04-17 2020-12-31 6 6 2320 Kutseõpetajad 0114 Aineõpetajate koolitus 85 Haridus Keelte oskustasemete kirjeldused Külli All HTM Täiskasvanuhariduse osakond Riina Müürsepp Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kaie Piiskop SA Innove õppekavakeskus Liivi Raudsepp Tartu Kutsehariduskeskus Sirje Rekkor Tallinna Ülikool Varje Tipp Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kutseõpetaja loob oma tegevusega tingimused ja suunab õppeprotsessi õppija tööks vajalike teadmiste ja oskuste omandamiseks. Ta toetab õppija isiksuse arengut ning kujundab tema valmisolekut elukestvaks õppeks. Kutseõpetaja lähtub oma töös õpetaja kutse-eetikast, enese arenguvajadustest ja oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse tervise hoidmise vajadusest. 6. taseme kutseõpetaja loob õppijale tingimused teadmiste, oskuste ja hoiakute arendamiseks õpetatavas valdkonnas. Koostöös ettevõtetega ja erialaliitudega arendab erialast väljaõpet õppeasutuses. Kutseõpetaja kutsealal on ka kutseõpetaja, tase 5 ja kutseõpetaja, tase 7 kutsed. 5. taseme kutseõpetaja õpetab põhiliselt praktilisi töövõtteid, kujundades õpilastes tööharjumusi ja praktilisi tööoskusi. 7. taseme kutseõpetaja annab edasi nii teoreetilisi teadmisi kui õpetab praktilisi tööoskusi. Koostöös ettevõtetega ja erialaliitudega arendab erialast väljaõpet õppeasutuses ning osaleb eriala arendamises väljaspool õppeasutust. Ta analüüsib, nõustab ja juhendab metoodiliselt teisi kolleege ning kujundab kutseõppe mainet. A.2.1 Õppeprotsessi planeerimine 1. Enda töö kavandamine õppeaastaks 2. Õppetegevuse kavandamine 3. Õppetunni ettevalmistamine A.2.2 Õpikeskkonna kujundamine 1. Õpikeskkonna loomine 2. Grupiprotsesside suunamine 3. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuete järgimine A.2.3 Õppimise ja õppija arengu toetamine 1. Õppija arengu- ja õpivajaduste väljaselgitamine 2. Õppijate teavitamine õppe eesmärkidest, oodatavatest õpiväljunditest, õppesisust ja hindamisest 3. Õppijate arengu toetamine õpieesmärkide saavutamisel 4. Õppimist ja õppija arengut toetav tagasiside ja hindamine 5. Osapoolte teavitamine ja kaasamine A.2.4 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 1. Õpetaja oma töö refleksioon, analüüsimine ja enesehindamine 2. Arengumapi/portfoolio koostamine ja regulaarne täiendamine 3. Eri- ja kutsealane enesearendamine 4. Pedagoogilise kogemuse ja parema praktika jagamine A.2.5 Erialaõppe arendamine 1. Õppekava, sh rakenduskava koostamine ja arendamine 2. Erialaste võistluste ja konkursside korraldamine ning õppija ettevalmistamine 3. Õpivara kohandamine ja uuendamine 4. Osalemine erialastes koostööprojektides 5. Kaasaegsete tehnoloogiate kasutusvõimaluste tutvustamine ja rakendamine erialaõppes 6. Osalemine õppekavarühma, kooli arendustegevustes ja kvaliteeditagamise protsessis 7. Osalemine erialastes võrgustikes 8. Erialaste kompetentside täiendamine ja kaasajastamine A.2.6 Kutseõppe maine kujundamine 1. Avalikkuse teavitamine oma eriala kutseõppe võimalustest, eriala ja kutsehariduse populariseerimine 2. Organisatsiooni kultuuri kujundamine A.2.7 Praktika korraldamine 1. Praktika ettevalmistamine 2. Praktika juhendamine 3. Praktika hindamine A.2.8 Juhtimine ja eestvedamine 1. Grupi või meeskonna juhtimine ja eestvedamine 2. Tegevuste juhtimine A.2.9 Kolleegide toetamine 1. Õpetajakoolituse praktika juhendamine 2. Kolleegide nõustamine 3. Kolleegide mentorlus A.2.10 Täiskasvanute täienduskoolituse läbiviimine 1. Koolitusvajaduse selgitamine 2. Koolituse planeerimine 3. Täienduskoolituse läbiviimine 4. Tagasiside analüüs A.2.11 Hariduslike erivajadustega (HEV) õppija toetamine õppeprotsessis 1. Õppija erivajaduste märkamine 2. HEV õppija erialaste võimete ja huvide väljaselgitamine 3. HEV õppija individuaalse eripäraga arvestamine 4. Õpikeskkonna kohandamine vastavalt HEV õppija vajadusele Kutseõpetaja töökeskkond sõltub õpetatavast erialast. Töö võib toimuda nii siseruumides kui välitingimustes. Siseruumides kehtivad üldised õpperuumidele esitatavad tervisekaitsenõuded. Töökodades, erialalaborites kehtivad erialaspetsiifilised ohutus- ning tervisekaitsenõuded. Välitingimustes töötades tuleb jälgida kehtivaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid, samuti on oluline õppijates keskkonnasäästlike põhimõtete kujundamine. Kutseõpetaja töö on vaheldusrikas ja väljakutseid pakkuv, nõuab head suhtlemisoskust. Töö on füüsiliselt ja vaimselt pingeline, nõuab majanduslikku mõtlemist ja ressursside säästlikku kasutamist. Töö kutseõpetajana eeldab head pingetaluvust ning võimet kontrollida oma emotsioone. Kutseõpetaja peab suutma käituda adekvaatselt probleem- ja kriisisituatsioonides. Kutseõpetaja kasutab oma töös erialaõppes vajalikke õppevahendeid (digivahendid, õppevara, töövahendid, tehnoloogilised vahendid jne), vastavalt vajadusele eririietust ja isikukaitsevahendeid. Kutseõpetaja töös on olulised ennastjuhtivus, koostöövõime, ettevõtlikkus, vastutustundlikkus, enesekindlus, loomingulisus, tolerantsus, empaatiavõime, ausus ja positiivsus. Üldjuhul on 6. taseme kutseõpetajal kõrgharidus õpetatavas valdkonnas või kõrgharidus ja erialane töökogemus õpetatavas valdkonnas. Kutseõpetaja, tase 6 on pedagoogilise ettevalmistusega, mis on saadud tasemeõppes või täienduskoolitusel. Kutseõpetaja. Kutseõpetaja, tase 6 kutse koosneb kaheteistkümnest kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B 2.6 ja B.2.12 (läbiv kompetents) tõendamine. Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitavaid kompetentse B.2.7 – B 2.11. Õppeprotsessi planeerimine 6 Õpikeskkonna kujundamine 6 Õppimise ja õppija arengu toetamine 6 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 6 Erialaõppe arendamine 6 Kutseõppe maine kujundamine 6 Kutse taotlemisel on lisaks võimalik täiendavalt tõendada valitavaid kompetentse B.2.7 – B 2.11. Praktika korraldamine 6 Juhtimine ja eestvedamine 6 Kolleegide toetamine 6 Täiskasvanute täienduskoolituse läbiviimine 6 Hariduslike erivajadustega õppija toetamine õppeprotsessis 6 Kutseõpetaja kutset läbiv kompetents 6 Kutseõpetaja, tase 7 Vocational teacher, level 7 6 Kutseõpetaja V (versioon 1) Kutseõpetaja V (versioon 2) Kutseõpetaja V, EKR tase 7 (versioon 3) Kutseõpetaja V, EKR tase 7 (versioon 4) Kutseõpetaja, tase 7 (versioon 5) Kutseõpetaja, tase 7 (versioon 7) Kutseõpetaja, tase 7 (versioon 8) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Kutseõpetaja 20 2019-04-17 2019-04-17 2020-12-31 7 7 2320 Kutseõpetajad 0114 Aineõpetajate koolitus 85 Haridus Keelte oskustasemete kirjeldused Külli All HTM Täiskasvanuhariduse osakond Riina Müürsepp Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kaie Piiskop SA Innove õppekavakeskus Liivi Raudsepp Tartu Kutsehariduskeskus Sirje Rekkor Tallinna Ülikool Varje Tipp Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kutseõpetaja loob oma tegevusega tingimused ja suunab õppeprotsessi õppija tööks vajalike teadmiste ja oskuste omandamiseks. Ta toetab õppija isiksuse arengut ning kujundab tema valmisolekut elukestvaks õppeks. Kutseõpetaja lähtub oma töös õpetaja kutse-eetikast, enese arenguvajadustest ja oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse tervise hoidmise vajadusest. Kutseõpetaja, tase 7 annab edasi nii teoreetilisi teadmisi kui õpetab praktilisi tööoskusi. Koostöös ettevõtetega ja erialaliitudega arendab erialast väljaõpet õppeasutuses ning osaleb eriala arendamises väljaspool õppeasutust. Ta analüüsib, nõustab ja juhendab metoodiliselt teisi kolleege ning kujundab kutseõppe mainet. Kutseõpetaja kutsealal on ka kutseõpetaja, tase 5 ja kutseõpetaja, tase 6 kutsed. 5. taseme kutseõpetaja õpetab põhiliselt praktilisi töövõtteid, kujundades õpilastes tööharjumusi ja praktilisi tööoskusi. 6. taseme kutseõpetaja loob õppijale tingimused teadmiste, oskuste ja hoiakute arendamiseks õpetatavas valdkonnas. Koostöös ettevõtetega ja erialaliitudega arendab erialast väljaõpet õppeasutuses. A.2.1 Õppeprotsessi planeerimine 1. Enda töö kavandamine õppeaastaks 2. Õppetegevuse kavandamine 3. Õppetunni ettevalmistamine A.2.2 Õpikeskkonna kujundamine 1. Õpikeskkonna loomine 2. Grupiprotsesside suunamine 3. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuete järgimine A.2.3 Õppimise ja õppija arengu toetamine 1. Õppija arengu- ja õpivajaduste väljaselgitamine 2. Õppijate teavitamine õppe eesmärkidest, oodatavatest õpiväljunditest, õppesisust ja hindamisest 3. Õppijate arengu toetamine õpieesmärkide saavutamisel 4. Õppimist ja õppija arengut toetav tagasiside ja hindamine 5. Osapoolte teavitamine ja kaasamine A.2.4 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 1. Õpetaja oma töö refleksioon, analüüsimine ja enesehindamine 2. Arengumapi/portfoolio koostamine ja regulaarne täiendamine 3. Eri- ja kutsealane enesearendamine 4. Pedagoogilise kogemuse ja parema praktika jagamine A.2.5 Erialaõppe arendamine 1. Õppekava, sh rakenduskava koostamine ja arendamine 2. Erialaste võistluste ja konkursside korraldamine ning õppija ettevalmistamine 3. Õpivara koostamine, kohandamine ja uuendamine 4. Metoodiliste materjalide koostamine ja uuendamine 5. Osalemine erialastes koostööprojektides 6. Kaasaegsete tehnoloogiate kasutusvõimaluste tutvustamine ja rakendamine erialaõppes 7. Osalemine õppekavarühma, kooli arendustegevustes ja kvaliteeditagamise protsessis 8. Osalemine erialastes võrgustikes 9. Erialaste kompetentside täiendamine ja kaasajastamine A.2.6 Kutseõppe maine kujundamine 1. Avalikkuse teavitamine oma eriala kutseõppe võimalustest, eriala ja kutsehariduse populariseerimine 2. Organisatsiooni kultuuri kujundamine A.2.7 Kolleegide toetamine 1. Õpetajakoolituse praktika juhendamine 2. Kolleegide nõustamine ja koolitamine 3. Kolleegide mentorlus A.2.8 Praktika korraldamine 1. Praktika ettevalmistamine 2. Praktika juhendamine 3. Praktika hindamine A.2.9 Juhtimine ja eestvedamine 1. Grupi või meeskonna juhtimine ja eestvedamine 2. Tegevuste juhtimine A.2.10 Täiskasvanute täienduskoolituse läbiviimine 1. Koolitusvajaduse selgitamine 2. Koolituse planeerimine 3. Täienduskoolituse läbiviimine 4. Tagasiside analüüs A.2.11 Hariduslike erivajadustega (HEV) õppija toetamine õppeprotsessis 1. Õppija erivajaduste märkamine 2. HEV õppija erialaste võimete ja huvide väljaselgitamine 3. HEV õppija individuaalse eripäraga arvestamine 4. Õpikeskkonna kohandamine vastavalt HEV õppija vajadusele Kutseõpetaja töökeskkond sõltub õpetatavast erialast. Töö võib toimuda nii siseruumides kui välitingimustes. Siseruumides kehtivad üldised õpperuumidele esitatavad tervisekaitsenõuded. Töökodades, erialalaborites kehtivad erialaspetsiifilised ohutus- ning tervisekaitsenõuded. Välitingimustes töötades tuleb jälgida kehtivaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid, samuti on oluline õppijates keskkonnasäästlike põhimõtete kujundamine. Kutseõpetaja töö on vaheldusrikas ja väljakutseid pakkuv, nõuab head suhtlemisoskust. Töö on füüsiliselt ja vaimselt pingeline, nõuab majanduslikku mõtlemist ja ressursside säästlikku kasutamist. Töö kutseõpetajana eeldab head pingetaluvust ning võimet kontrollida oma emotsioone. Kutseõpetaja peab suutma käituda adekvaatselt probleem- ja kriisisituatsioonides. Kutseõpetaja kasutab oma töös erialaõppes vajalikke õppevahendeid (digivahendid, õppevara, töövahendid, tehnoloogilised vahendid jne), vastavalt vajadusele eririietust ja isikukaitsevahendeid. Kutseõpetaja töös on olulised ennastjuhtivus, koostöövõime, ettevõtlikkus, vastutustundlikkus, enesekindlus, loomingulisus, tolerantsus, empaatiavõime, ausus ja positiivsus. Üldjuhul on 7. taseme kutseõpetajal kõrgharidus õpetatavas valdkonnas, magistrikraad ja erialane töökogemus õpetatavas valdkonnas. Kui õpetataval erialal puudub kõrghariduse saamise võimalus, asendab seda kõrgharidus muus valdkonnas, kehtiv kutsetunnistus õpetatavas valdkonnas ja pikaajaline töökogemus kutseõpetajana. Kutseõpetaja, tase 7 on pedagoogilise ettevalmistusega, mis on saadud tasemeõppes või täienduskoolitusel. Kutseõpetaja. Kutseõpetaja, tase 7 kutse koosneb kaheteistkümnest kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B 2.7 ja B.2.12 (läbiv kompetents) tõendamine. Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitavaid kompetentse B.2.8 – B 2.11. Õppeprotsessi planeerimine 7 Õpikeskkonna kujundamine 7 Õppimise ja õppija arengu toetamine 7 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 7 Erialaõppe arendamine 7 Kutseõppe maine kujundamine 7 Kolleegide toetamine 7 Kutse taotlemisel on lisaks võimalik täiendavalt tõendada valitavaid kompetentse B.2.8 – B 2.11. Praktika korraldamine 7 Juhtimine ja eestvedamine 7 Täiskasvanute täienduskoolituse läbiviimine 7 Hariduslike erivajadustega õppija toetamine õppeprotsessis 7 Kutseõpetaja kutset läbiv kompetents 6 Giid, tase 5 Tourist Guide, EstQF Level 5 7 Giid II (versioon 1) Giid II (versioon 2) Giid II (versioon 3) Giid II (versioon 4) Giid, tase 5 (versioon 5) Giid, tase 5 (versioon 6) Giid, tase 5 (versioon 8) Kultuurigiid, tase 5 Loodusgiid, tase 5 Reisijuht, tase 5 Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Giid 19 2019-06-05 2019-06-05 2024-04-08 5 5 5113 Giidid 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Marion Bobkov Accessible Baltics OÜ Reeli Engelbrecht Tartu Kutsehariduskeskus Helle Gern EAS Turismiarenduskeskus Kauri Kivipõld Eesti Loodusgiidide Ühendus Marika Kose Eesti Maaülikool Liis Läte Tallinna Ettevõtlusamet Külliki Pikk Tartu Giidide Ühing Maaja Silm Eesti Turismifirmade Liit Monika Sooneste Eesti Giidide Liit Laura Taul Tallinna Giidide Ühing Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Giid juhib külastajaid valitud keeles, vahendab kultuuri- ja loodusväärtusi oma piirkonnas, omades piirkonnaspetsiifilisi teadmisi. Giidi töö on seotud klientide teenindamisega, mis eeldab eetilist käitumist, head suhtlemisoskust, kultuurierinevuste arvestamist ja korrektset välimust. Loodusgiidi töö on looduse ja pärandkultuurmaastike tutvustamine ja vahendamine ning keskkonnateadliku eluvaate kujundamine loodusekskursioonidel, mis ei eelda kliendilt füüsilist ega erialast ettevalmistust. Kultuurigiidi töö on kultuurikeskkonna vahendamine. Reisijuhi tööks on klientide saatmine varem kokku lepitud marsruudil; reisijuht on marsruudi administreerija, kes korraldab reisipaketti kuuluvate teenuste osutamise. Giidi kutsealal on ka Meistergiid, tase 6 kutsestandard. A.2.1 Marsruudi planeerimine 1. Marsruudi kohandamine. 2. Riskianalüüsi ja -plaani koostamine. 3. Giiditekstide koostamine. A.2.2 Ekskursiooni ettevalmistamine 1. Kliendi vajaduste väljaselgitamine. 2. Materjalidega tutvumine ja info kogumine. A.2.3 Reisi juhtimine 1. Grupile reisiinfo jagamine. 2. Koostöö partneritega. 3. Grupi haldamine. 4. Grupi turvalisuse tagamine. 5. Probleemide ja ettepanekute käsitlemine. 6. Töö analüüsimine ja parendamine. A.2.4 Ekskursiooni läbiviimine 1. Ekskursiooni sissejuhatamine. 2. Info vahendamine (interpreteerimine). 3. Grupi juhtimine. 4. Grupi võimekuse hindamine. Loodusgiid A.2.5 Ekskursiooni läbiviimine looduskeskkonnas 1. Loodusekskursiooni ettevalmistamine. 2. Loodus- ja pärandkultuurmaastike vahendamine. 3. Grupi juhtimine loodus- ja pärandkultuurmaastike keskkonnas. Kultuurigiid A.2.6 Ekskursiooni läbiviimine kultuurikeskkonnas 1. Kultuuriekskursiooni ettevalmistamine. 2. Kultuurikeskkonna vahendamine. A.2.7 Ettevõtlus 1. Äriplaani koostamine. 2. Ettevõtlusvormi valimine ja oma tegevuse korraldamine. 3. Hinnakujundusja eelarvestamine. 4. Turunduse planeerimine ja müügipakkumiste koostamine 5. Kliendibaasi haldamine. Reisijuhi osakutse taotlemisel tuleb tõendada kompetents B.2.3. Giid võib olla ettevõtja või lepinguline töötaja nt muuseumis, reisibüroos või teistes turismivaldkonna ettevõtetes. Giidi tööd iseloomustab ebakorrapärane töörütm ja sageli vahelduvad töösituatsioonid, giid töötab nii sise- kui ka välitingimustes. Näitlikustavad abivahendid (nt fotod, filmid, näidised, kaardid, raamatud), looduses luup ja binokkel, orienteerumisvahendid, audioseadmed, esmaabipakk. Giidi töö eeldab loovust, distsiplineeritust, otsustus- ja vastutusvõimet, empaatiavõimet. Giidi töö on seotud klientide teenindamisega, mille jaoks on vajalik elujaatav hoiak, esinemisoskus, suhtlemis- ja koostööoskus. Giidiks saab õppida iseseisvalt, meistergiidi juhendamisel, tasemeõppes või koolitustel. Giidilt eeldatakse keskharidust. Giid, reisijuht, loodusgiid, kultuurigiid, muuseumigiid. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.4, üks spetsialiseerumisega seotud kompetentsidest B.2.5 või B.2.6 ning läbiv kompetents B.2.8. Reisijuhi osakutse taotlemisel tuleb tõendada kompetents B.2.3. Lisaks on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.7. Marsruudi planeerimine 5 Ekskursiooni ettevalmistamine 5 Reisi juhtimine 5 Ekskursiooni läbiviimine 5 Kutse taotlemisel tuleb tõendada üks spetsialiseerumisega seotud kompetentsidest B.2.5 või B.2.6 Lisaks on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.7. Ettevõtlus 5 Giidi kutset läbiv kompetents 5 Jumestaja, tase 4 Beauty Make-up Artist, level 4 7 Jumestaja I (versioon 2) Jumestaja I (versioon 3) Jumestaja I (versioon 4) Jumestaja II (versioon 1) Jumestaja, tase 4 (versioon 5) Jumestaja, tase 4 (versioon 6) Jumestaja, tase 4 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Grimeerija 15 2019-04-10 2019-04-10 2024-03-25 4 4 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Grimeerija ja jumestaja kutse-eetika Aimi Etverk NUKU teater Meelis Krik GlamEst OÜ Liina Pihel Pihelliina makeup OÜ Liisi Roht Le Kino OÜ Liia Viitas Eesti Meigikunstnike Ühendus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Jumestaja, tase 4 töö eesmärk on muuta kliendi välimus jumestusega isikupäraseks, kasutades klassikalist jumestusstiili. Jumestaja töös oluline klientidele jumestustoodete tutvustamine ja soovitamine. Jumestaja assisteerib jumestuskunstnikku mahukamate tööde tegemisel. Ta vastutab isiklikult oma töö tulemuste eest ning hoiab end pidevalt kursis moesuundade ja uute toodete ning tehnoloogiatega. Jumestaja täiendab ennast pidevalt ja hoiab end kursis erialaste uuendustega. Kutsealal tegutseb ka jumestuskunstnik, tase 6, kes teeb keerukamaid ja loomingulisemaid jumestustöid, loob tervikliku visuaali, korraldab ning juhendab jumestusmeeskonna tööd. A.2.1 Ettevalmistumine karakteri loomiseks 1. Ettevalmistav töö. 2. Kliendi, tema eripära ja soovidega tutvumine. 3. Kliendi ettevalmistamine. A.2.2 Jumestustoodete nahale kandmine ja eemaldamine 1. Jumestuse eesmärgiga arvestamine. 2. Meigipõhja nahale kandmine ja näo modelleerimine. 3. Põseruuži kasutamine. 4. Silmade ja kulmude jumestamine. 5. Huulte kujundamine. 6. Viimistlemine. 7. Jumestuse eemaldamine. 8. Reageerimine allergilise reaktsiooni puhul. A.2.3 Kliendisuhtlus 1. Tööks ettevalmistumine. 2. Suhte loomine. 3. Professionaalne käitumine. 4. Ülevaate andmine. Jumestaja töö on vahelduva iseloomuga, tööaeg sõltub etenduste/sündmuste ajast, töötatakse ka õhtuti/öösiti ja nädalavahetustel. Jumestaja töös kasutatavad ained võivad põhjustada allergiat. Takistuseks jumestajana töötamisel võib olla värvipimedus. Jumestustooted ja -vahendid. Töös jumestajana on olulised suhtlemisvalmidus, koostöövõime, korrektsus, diskreetsus, kunsti- ja ilumeel, värvitunnetus ning pingetaluvus. Üldjuhul on jumestajal keskharidus ja ta on läbinud erialase koolituse. Jumestaja. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Ettevalmistumine karakteri loomiseks 4 Jumestustoodete nahale kandmine ja eemaldamine 4 Kliendisuhtlus 5 Jumestaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Jumestuskunstnik, tase 6 Beauty Make-up Artist, level 6 4 Jumestaja II (versioon 2) Jumestaja II (versioon 3) Jumestaja II (versioon 4) Jumestuskunstnik III (versioon 1) Jumestuskunstnik, tase 6 (versioon 2) Jumestuskunstnik, tase 6 (versioon 3) Jumestuskunstnik, tase 6 (versioon 5) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Grimeerija 15 2019-04-10 2019-04-10 2024-03-25 6 6 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Grimeerija ja jumestaja kutse-eetika Aimi Etverk NUKU teater Meelis Krik GlamEst OÜ Liina Pihel Pihelliina makeup OÜ Liisi Roht Le Kino OÜ Liia Viitas Eesti Meigikunstnike Ühendus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Jumestuskunstnik, tase 6 teeb keerukamaid ja loomingulisemaid jumestustöid, loob tervikliku visuaali, korraldab ning juhendab jumestusmeeskonna tööd. Ta vastutab isiklikult oma töö tulemuste eest ning hoiab end pidevalt kursis moesuundade ja uute toodete ja tehnoloogiatega. Kavandi loomisel suudab jumestuskunstnik näha tervikpilti, läheneda oma tööle loominguliselt ja anda edasi visuaalse terviku. Jumestuskunstnik töötab fotostuudiotes, ilusalongides, televisioonis, moeshow'del jm, tehes koostööd stilistide, fotograafide, artistide, režissööride/lavastajate jt-ga. Kutsealal tegutseb ka jumestaja, tase 4, kes teeb klassikalist ilujumestust. A.2.1 Ettevalmistumine karakteri loomiseks 1. Ettevalmistav töö. 2. Tööprotsessi korraldamine. 3. Kliendi, tema eripära ja soovidega tutvumine. 4. Kliendi ettevalmistamine. A.2.2 Jumestustoodete nahale kandmine ja eemaldamine 1. Jumestuse eesmärgiga arvestamine. 2. Meigipõhja nahale kandmine ja näo modelleerimine. 3. Põseruuži kasutamine. 4. Silmade ja kulmude jumestamine. 5. Huulte kujundamine. 6. Viimistlemine. 7. Küünte kujundamine. 8. Stiliseeritud jumestuse tegemine. 9. Jumestuse eemaldamine. 10. Reageerimine allergilise reaktsiooni puhul. A.2.3 Visuaali loomine 1. Kontseptsiooniga tutvumine. 2. Kavandi loomine. 3. Ressursi korraldamine. A.2.4 Kliendisuhtlus 1. Tööks ettevalmistumine. 2. Suhte loomine. 3. Professionaalne käitumine. 4. Ülevaate andmine. A.2.5 Meeskonna juhtimine 1. Meeskonna loomine. 2. Juhendamine. 3. Professionaalsete oskuste arendamine. 4. Ressursside haldamine. Jumestuskunstniku töö on vahelduva iseloomuga, tööaeg sõltub etenduste/sündmuste ajast, töötatakse ka õhtuti/öösiti ja nädalavahetustel. Jumestaja töös kasutatavad ained võivad põhjustada allergiat. Takistuseks jumestuskunstnikuna töötamisel võib olla värvipimedus. Jumestustooted ja -vahendid. Töös jumestuskunstnikuna on olulised suhtlemisvalmidus, koostöövõime, korrektsus, diskreetsus, loovus, kunsti- ja ilumeel, värvitunnetus ning pingetaluvus. Üldjuhul on jumestuskunstnikul kesk- või kõrgharidus, ta on läbinud erialase täienduskoolituse ja omab töökogemust. Jumestuskunstnik. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Ettevalmistumine karakteri loomiseks 6 Jumestustoodete nahale kandmine ja eemaldamine 6 Visuaali loomine 6 Kliendisuhtlus 5 Meeskonna juhtimine 6 Jumestuskunstnik, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Grimeerija, tase 5 Make-up Artist, level 5 7 Grimeerija III (versioon 1) Grimeerija III (versioon 2) Grimeerija III (versioon 3) Grimeerija, tase 5 (versioon 4) Grimeerija, tase 5 (versioon 5) Grimeerija, tase 5 (versioon 6) Grimeerija, tase 5 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Grimeerija 15 2019-04-10 2019-04-10 2024-03-25 5 5 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0213 Kujutav kunst ja kunstiteadus 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Grimeerija ja jumestaja kutse-eetika Aimi Etverk NUKU teater Meelis Krik GlamEst OÜ Liina Pihel Pihelliina makeup OÜ Liisi Roht Le Kino OÜ Liia Viitas Eesti Meigikunstnike Ühendus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Grimeerija, tase 5 töö eesmärk on karakteri loomine. Ta loob mitmesuguseid kaunistavaid ja korrigeerivaid jumestusi ning rolligrimme, sh ruumilisi ja proteesgrimme. Grimeerija viimistleb ka juukseid ja näokarvu ning kasutab erinevaid karvlisandeid. Grimeerija töö eeldab koostööd kostüümikunstniku, artisti, lavastaja ja teiste töötajatega. Grimeerija töö tulemus on isiku visuaalse välimuse rõhutamine, karakteri loomine ja rolli välise lahenduse teostamine. Ta toetab oma tööga lavastuse eesmärgi saavutamist. Grimeerija töötab teatrites, filmistuudiotes, televisioonis jm etendusasutustes. Kutsealal tegutseb ka grimmikunstnik, tase 6, kes teeb keerukamaid ja loomingulisemaid grimeerimistöid, loob tervikliku karakteri, korraldab ning juhendab grimmimeeskonna tööd. A.2.1 Ettevalmistumine karakteri loomiseks 1. Ettevalmistav töö. 2. Kliendi, tema eripära ja soovidega tutvumine. 3. Kliendi ettevalmistamine. A.2.2 Jumestustoodete nahale kandmine ja eemaldamine 1. Grimmi eesmärgiga arvestamine. 2. Grimmipõhja nahale kandmine ja näo modelleerimine. 3. Põseruuži kasutamine. 4. Silmade ja kulmude jumestamine. 5. Huulte kujundamine. 6. Viimistlemine. 7. Paruka ja karvlisandite paigaldamine ning soengusse seadmine. 8. Juuste ja habeme kujundamine. 9. Stiliseeritud grimmi tegemine. 10. Grimmi eemaldamine. 11. Reageerimine allergilise reaktsiooni puhul. A.2.3 Kliendisuhtlus 1. Tööks ettevalmistumine. 2. Suhte loomine. 3. Professionaalne käitumine. 4. Ülevaate andmine. Grimeerija töö on vahelduva iseloomuga, tööaeg sõltub etenduste/sündmuste ajast, töötatakse ka õhtuti/öösiti ja nädalavahetustel. Jumestaja töös kasutatavad ained võivad põhjustada allergiat. Takistuseks grimeerijana töötamisel võib olla värvipimedus. Jumestamis- ja grimeerimistooted ja -vahendid ning karvtööde ja proteesgrimmi vahendid. Töös grimeerijana on olulised suhtlemisvalmidus, koostöövõime, korrektsus, diskreetsus, loovus, kunsti- ja ilumeel, värvitunnetus ning pingetaluvus. Üldjuhul on jumestuskunstnikul kesk- või kõrgharidus, ta on läbinud erialase täienduskoolituse ja omab töökogemust. Grimeerija. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Ettevalmistumine karakteri loomiseks 5 Jumestustoodete nahale kandmine ja eemaldamine 5 Kliendisuhtlus 5 Grimeerija, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Grimmikunstnik, tase 6 Make-up Designer, level 6 6 Grimmikunstnik IV (versioon 1) Grimmikunstnik IV (versioon 2) Grimmikunstnik IV (versioon 3) Grimmikunstnik, tase 6 (versioon 4) Grimmikunstnik, tase 6 (versioon 5) Grimmikunstnik, tase 6 (versioon 7) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Grimeerija 15 2019-04-10 2019-04-10 2024-03-25 6 6 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0213 Kujutav kunst ja kunstiteadus 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Grimeerija ja jumestaja kutse-eetika Aimi Etverk NUKU teater Meelis Krik GlamEst OÜ Liina Pihel Pihelliina makeup OÜ Liisi Roht Le Kino OÜ Liia Viitas Eesti Meigikunstnike Ühendus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Grimmikunstnik, tase 6 teeb keerukamaid ja loomingulisemaid grimeerimistöid, loob tervikliku karakteri, korraldab ning juhendab grimmimeeskonna tööd. Grimmikunstnik valmistab proteeslisandeid, teeb postiche-töid ja loob kavandeid. Kavandi loomisel suudab grimmikunstnik näha tervikpilti, läheneda tööle loominguliselt ja anda edasi visuaalset tervikut. Grimmikunstnik töötab teatrites, filmistuudiotes, televisioonis jm etendusasutustes, tehes koostööd režissööri/lavastaja, stilisti, fotograafi, artisti jt-ga. Kutsealal tegutseb ka grimeerija, tase 5, kes teeb mitmesuguseid kaunistavaid ja korrigeerivaid jumestusi ning rolligrimme, sh ruumilisi ja proteesgrimme, viimistleb juukseid ja näokarvu ning kasutab erinevaid karvlisandeid. A.2.1 Ettevalmistumine karakteri loomiseks 1. Ettevalmistav töö. 2. Tööprotsessi korraldamine. 3. Kliendi, tema eripära ja soovidega tutvumine. 4. Kliendi ettevalmistamine. A.2.2 Jumestustoodete nahale kandmine ja eemaldamine 1. Grimmi eesmärgiga arvestamine. 2. Grimmipõhja nahale kandmine ja näo modelleerimine. 3. Põseruuži kasutamine. 4. Silmade ja kulmude jumestamine. 5. Huulte kujundamine. 6. Viimistlemine. 7. Paruka ja karvlisandite paigaldamine ning soengusse seadmine. 8. Juuste ja habeme kujundamine. 9. Küünte kujundamine. 10. Grimmi tegemine. 11. Grimmi eemaldamine. 12. Reageerimine allergilise reaktsiooni puhul. A.2.3 Visuaali loomine 1. Kontseptsiooniga tutvumine. 2. Kavandi loomine. 3. Ressursi korraldamine. A.2.4 Kliendisuhtlus 1. Tööks ettevalmistumine. 2. Suhte loomine. 3. Professionaalne käitumine. 4. Ülevaate andmine. A.2.5 Meeskonna juhtimine 1. Meeskonna loomine. 2. Juhendamine. 3. Professionaalsete oskuste arendamine. 4. Ressursside haldamine. Grimmikunstniku töö on vahelduva iseloomuga, tööaeg sõltub etenduste/sündmuste ajast, töötatakse ka õhtuti/öösiti ja nädalavahetustel. Jumestaja töös kasutatavad ained võivad põhjustada allergiat. Takistuseks grimmikunstnikuna töötamisel võib olla värvipimedus. Jumestamis- ja grimeerimistooted ja -vahendid ning karvtööde ja proteesgrimmi valmistamise vahendid. Töös grimmikunstnikuna on olulised suhtlemisvalmidus, koostöövõime, korrektsus, diskreetsus, loovus, kunsti- ja ilumeel, värvitunnetus ning pingetaluvus. Üldjuhul on grimmikunstnikul kesk- või kõrgharidus, ta on läbinud erialase täienduskoolituse ja omab töökogemust. Grimmikunstnik. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Ettevalmistumine karakteri loomiseks 6 Jumestustoodete nahale kandmine ja eemaldamine 6 Visuaali loomine 6 Kliendisuhtlus 5 Meeskonna juhtimine 6 Grimmikunstnik, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Meistergiid, tase 6 Master Tourist Guide, EstQF Level 6 6 Meistergiid III (versioon 1) Meistergiid III (versioon 2) Meistergiid III (versioon 3) Meistergiid III (versioon 4) Meistergiid, tase 6 (versioon 5) Meistergiid, tase 6 (versioon 7) Kultuurigiid, tase 6 Loodusgiid, tase 6 Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Giid 19 2019-06-05 2019-06-05 2024-04-08 6 6 5113 Giidid 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Marion Bobkov Accessible Baltics OÜ Reeli Engelbrecht Tartu Kutsehariduskeskus Helle Gern EAS Turismiarenduskeskus Kauri Kivipõld Eesti Loodusgiidide Ühendus Marika Kose Eesti Maaülikool Liis Läte Tallinna Ettevõtlusamet Külliki Pikk Tartu Giidide Ühing Maaja Silm Eesti Turismifirmade Liit Monika Sooneste Eesti Giidide Liit Laura Taul Tallinna Giidide Ühing Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Giid juhib külastajaid valitud keeles, vahendab kultuuri- ja loodusväärtusi oma piirkonnas, omades piirkonnaspetsiifilisi teadmisi. Lisaks sellele on meistergiidi tööks kutseoskuste edasiandmine, kolleegide juhendamine ja teenuste arendamine. Meistergiidilt eeldatakse pidevat enesearengut ja terviklikku (holistlikku) maailmakäsitlust. Meistergiid on spetsialiseerunud loodus- ja/või kultuurigiidiks, ta võib tegeleda koolitamise ja valdkonna arendamisega. Giidi kutsealal on ka Giid, tase 5 kutsestandard. A.2.1 Marsruudi koostamine 1. Marsruudi loomine. 2. Riskianalüüsi ja -plaani koostamine. 3. Giiditekstide koostamine. A.2.2 Ekskursiooni ettevalmistamine 1. Kliendi vajaduste väljaselgitamine. 2. Materjalidega tutvumine ja info kogumine. A.2.3 Reisi juhtimine 1. Grupile reisiinfo jagamine. 2. Koostöö partneritega. 3. Grupi haldamine. 4. Grupi turvalisuse tagamine. 5. Probleemide ja ettepanekute käsitlemine. 6. Töö analüüsimine ja parendamine. A.2.4 Ekskursiooni läbiviimine 1. Ekskursiooni sissejuhatamine. 2. Info vahendamine (interpreteerimine). 3. Grupi juhtimine. 4. Grupi võimekuse hindamine. A.2.5 Juhendamine 1. Nõustamine ja konsulteerimine. 2. Erialane juhendamine. 3. Turismiteeninduslik ettevalmistamine. A.2.6 Ekskursiooni läbiviimine looduskeskkonnas 1. Loodusekskursiooni ettevalmistamine. 2. Loodus- ja pärandkultuurmaastike vahendamine. 3. Grupi juhtimine loodus- ja pärandkultuurmaastike keskkonnas. A.2.7 Ekskursiooni läbiviimine kultuurikeskkonnas 1. Kultuuriekskursiooni ettevalmistamine. 2. Kultuurikeskkonna vahendamine. A.2.8 Ettevõtlus 1. Äriplaani koostamine. 2. Ettevõtlusvormi valimine ja oma tegevuse korraldamine. 3. Hinnakujundus ja eelarvestamine. 4. Turunduse planeerimine ja müügipakkumiste koostamine. 5. Kliendibaasi haldamine. A.2.9 Koolitamine 1. Koolituste disainimine ja õppekava koostamine. 2. Koolitusmaterjalide koostamine. 3. Koolituste läbiviimine. 4. Tulemuste hindamine ja tagasiside kogumine. A.2.10 Valdkonna arendamine 1. Kutseala arendamine. 2. Teadus- ja arendustegevus. Giid võib olla ettevõtja või lepinguline töötaja nt muuseumis, reisibüroos või teistes turismivaldkonna ettevõtetes. Giidi tööd iseloomustab ebakorrapärane töörütm ja sageli vahelduvad töösituatsioonid, giid töötab nii sise- kui ka välitingimustes. Näitlikustavad abivahendid (nt fotod, filmid, näidised, kaardid, raamatud), looduses luup ja binokkel, orienteerumisvahendid, audioseadmed, esmaabipakk. Giidi töö eeldab loovust, distsiplineeritust, otsustus- ja vastutusvõimet, empaatiavõimet. Giidi töö on seotud klientide teenindamisega, mille jaoks on vajalik elujaatav hoiak, esinemisoskus, suhtlemis- ja koostööoskus. Giidiks saab õppida iseseisvalt, meistergiidi juhendamisel, tasemeõppes või koolitustel. Meistergiidilt eeldatakse kõrgharidust. Giid, reisijuht, loodusgiid, kultuurigiid, muuseumigiid. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.5, üks spetsialiseerumisega seotud kompetentsidest B.2.6 või B.2.7 ning läbiv kompetents B.2.11. Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.8 - B.2.10. Marsruudi koostamine 6 Ekskursiooni ettevalmistamine 5 Reisi juhtimine 5 Ekskursiooni läbiviimine 6 Juhendamine 6 Kutse taotlemisel tuleb tõendada üks spetsialiseerumisega seotud kompetentsidest B.2.6 või B.2.7. Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.8 - B.2.10. Ettevõtlus 5 Koolitamine 7 Valdkonna arendamine 6 Giidi kutset läbiv kompetents 5 Mesinik, tase 4 Beekeeper, level 4 2 Mesinik, tase 4 (versioon 1) Mesinik, tase 4 (versioon 3) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Mesindus Mesinik 12 2019-05-06 2019-06-05 2024-04-03 4 4 6123 Mesinikud ja siidiussikasvatajad 0811 Põllundus ja loomakasvatus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Digipädevuste enesehindamise skaala Liina Jürgenson Maaeluministeerium Aimar Lauge Muhu mesi OÜ Erki Naumanis Tallinna Mesinike Selts Aivar Raudmets Mesinduskoda OÜ Marje Riis Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Aili Taal OÜ Taali Mesila Liana Trahv Eesti Kutseliste Mesinike Ühing Jaanus Tull Meveda OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. 4. taseme mesinik on oskustöötaja, kelle töö on mesilasperede aastaringne hooldamine, mesinduseinventari korrasoleku tagamine ning osalemine tootmis- ja turustamisprotsessis. Mesinik, tase 4 on võimeline töötama iseseisvalt ja vastutab oma töölõigu eest. Mesindussaaduste tootmise protsessis aitab mesinik kaasa looduse taastootmisele, liigirikkuse säilitamisele ja keskkonna säästmisele. Mesiniku kutsed on kahel tasemel: mesinik, tase 4 ja mesinik, tase 5. A.2.1 Mesilasperede hooldamine 1. Mesilaste puhastuslennu hindamine ja soodustamine. 2. Kevadise pearevisjoni läbiviimine. 3. Töö nõrkade ja väikeste mesilaperedega. 4. Perede ümbertõstmine. 5. Täiend- ja ergutussöötmine ja jootmine. 6. Perede laiendamine. 7. Sülemlemise ennetamine. 8. Mesilaspere talveks ettevalmistamine. 9. Mesilasperede vahelise varguse ennetamine. 10. Talvitumise jälgimine. A.2.2 Mesilasperede moodustamine 1. Uute mesilasperede moodustamine. 2. Sülemist pere moodustamine. A.2.3 Inventari ettevalmistamine 1. Korrastamine, puhastamine ja desinfitseerimine. 2. Suitsiku materjali varumine ja ettevalmistamine. 3. Raamide ettevalmistamine. A.2.4 Kärjemajandus 1. Kärgede hindamine ja säilitamine. 2. Kärgede vajaduse planeerimine. A.2.5 Mesilasemade kasvatamine 1. Emakasvatusperede valimine. 2. Vageldamine. 3. Ammpere moodustamine. 4. Paarumispere moodustamine ja likvideerimine. 5. Mesilasemade paarumise kontrollimine. 6. Mesilasema otsimine ja puuristamine. 7. Mesilasema andmine peresse. 8. Mesilasema vahetamine ja vana ema kõrvaldamine. A.2.6 Mee käitlemine 1. Mee küpsuse hindamine ja meekärgede võtmine. 2. Mee töötlemine. 3. Meeproovide võtmine. 4. Pakendamine, märgistamine ja säilitamine. 5. Meekäitlusseadmete hooldamine. 6. Korjeala kaardistamine. 7. Mesilasperede transportimine korjele ja tagasi. A.2.7 Vaha tootmine 1. Kärjepõhjade ülesehitamise soodustamine. 2. Kärgede sulatamine vahaks. A.2.8 Mesilaspere terviseseisundi hindamine, haiguste ravimine ja kahjurite tõrje 1. Mesilaspere terviseseisundi hindamine ja ravi. 2. Varroalesta tuvastamine ja tõrje. 3. Proovide võtmine. 4. Mesila tervisekaardi ja ravimiarvestuse täitmine. 5. Kahjurite tõrje. A.2.9 Mesila majandamine 1. Äriplaani koostamine. 2. Ettevõtlusvormi valimine ja oma tegevuse korraldamine. 3. Mesila juhtimine. 4. Turundustegevuste planeerimine. 5. Tööajakulu optimeerimine. Töö eripäraks on üksinda töötamine ja iseseisvalt otsuste vastuvõtmine. Mesiniku töö sõltub aastaaegadest ja ilmastikust. Töö toimub nii väli- kui sisetingimustes, vajadusel ka puhkepäevadel ja pühade ajal. Mesinik talub mesilaste nõelamist ja oskab arvestada sellega seonduva allergiaohuga. Mesiniku töö on füüsiliselt raske ning eeldab ergonoomiliste töövõtete kasutamist. Enamlevinud mesindusinventar: konkspeitel, suitsik, taruhari, puhur, taru-, vurri- ja söötmissüsteemid ning mee pakendamis- ja vahasulatussüsteemid. Isikukaitsevahendid: näovari ja muu kaitseriietus. Mesiniku töö eeldab ettevõtlikkust, innovaatilist mõtlemist, iseseisvust, korrektsust, otsustus ja vastutusvõimet. Oluline on füüsiline vastupidavus ja stressitaluvus. Soovitavateks iseloomuomadusteks on rahulikkus ja kannatlikkus. Mesinikuks saab õppida kutseõppeasutuses, täienduskoolitusel või kogenud mesiniku juhendamisel. Soovitatav on keskharidus. Mesinik. Töötamiseks loomadega on vaja tervisetõendit vastavalt loomatauditõrje seadusele ja nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusele. Töötamiseks liikurmasinatega on vaja juhtimisõigust vastavalt liiklusseadusele. Mesinik, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside B.2.1–B.2.10 tõendamine. Mesilasperede hooldamine 4 Mesilasperede moodustamine 4 Inventari ettevalmistamine 4 Kärjemajandus 5 Mesilasemade kasvatamine 5 Mee käitlemine 4 Vaha tootmine 4 Mesilaspere terviseseisundi hindamine, haiguste ravimine ja kahjurite tõrje 4 Mesila majandamine 5 Mesiniku kutset läbiv kompetents 4 Mesinik, tase 5 Beekeeper, level 5 3 Mesinik, tase 5 (versioon 1) Mesinik, tase 5 (versioon 2) Mesinik, tase 5 (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Mesindus Mesinik 12 2019-05-06 2019-06-05 2024-04-03 5 5 6123 Mesinikud ja siidiussikasvatajad 0811 Põllundus ja loomakasvatus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Digipädevuste enesehindamise skaala Liina Jürgenson Maaeluministeerium Aimar Lauge Muhu mesi OÜ Erki Naumanis Tallinna Mesinike Selts Aivar Raudmets Mesinduskoda OÜ Marje Riis Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Aili Taal OÜ Taali Mesila Liana Trahv Eesti Kutseliste Mesinike Ühing Jaanus Tull Meveda OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. 5. taseme mesiniku töö on mesilasperede pidamine, mesindussaaduste tootmine ja turustamine. Ta hooldab mesilasperesid aastaringselt ja tagab mesindusinventari olemasolu ning korrasoleku. Mesinik töötab iseseisvalt, on oma töös jätkusuutlik, innovatiivne, planeerib ise oma tööaega ja ülesandeid. Mesiniku töö eeldab mesila majandamiseks vajalikke teadmisi ja ettevõtlikkust. Mesindussaaduste tootmise protsessis aitab mesinik kaasa looduse taastootmisele, liigirikkuse säilitamisele ja keskkonna säästmisele. Mesiniku kutseid on kahel tasemel: mesinik, tase 4 ja mesinik tase 5. A.2.1 Mesilasperede hooldamine 1. Mesilaste puhastuslennu hindamine ja soodustamine. 2. Kevadise pearevisjoni läbiviimine. 3. Töö nõrkade ja väikeste mesilaperedega. 4. Perede ümbertõstmine. 5. Täiend- ja ergutussöötmine ja jootmine. 6. Perede laiendamine. 7. Sülemlemise ennetamine. 8. Mesilaspere talveks ettevalmistamine. 9. Mesilasperede vahelise varguse ennetamine. 10. Talvitumise jälgimine. A.2.2 Mesilasperede moodustamine 1. Uute mesilasperede moodustamine. 2. Sülemist pere moodustamine. A.2.3 Inventari ettevalmistamine 1. Korrastamine, puhastamine ja desinfitseerimine. 2. Suitsiku materjali varumine ja ettevalmistamine. 3. Raamide ettevalmistamine. A.2.4 Kärjemajandus 1. Kärgede hindamine ja säilitamine. 2. Kärgede vajaduse planeerimine. A.2.5 Mesilasemade kasvatamine 1. Emakasvatusperede valimine. 2. Vageldamine. 3. Stardipere ja ammpere moodustamine. 4. Paarumispere moodustamine ja likvideerimine. 5. Mesilasemade paarumise kontrollimine. 6. Mesilasema otsimine, puuristamine ja märgistamine 7. Mesilasema andmine peresse. 8. Mesilasema vahetamine ja vana ema kõrvaldamine. 9. Noore mesilasema produktiivsuse kontrollimine A.2.6 Mee käitlemine 1. Mee küpsuse hindamine ja meekärgede võtmine. 2. Mee töötlemine. 3. Meeproovide võtmine. 4. Pakendamine, märgistamine ja säilitamine. 5. Meekäitlusseadmete hooldamine. 6. Korjeala kaardistamine ja mesilasperede optimaalse arvu hindamine 7. Mesilasperede transportimine korjele ja tagasi. A.2.7 Õietolmu tootmine 1. Õietolmu kogumine. 2. Õietolmu töötlemine. 3. Õietolmu säilitamine A.2.8 Mesilasema toitepiima tootmine 1. Mesilasema toitepiima kogumine. 2. Mesilasema toitepiima säilitamine. A.2.9 Taruvaigu tootmine 1. Taruvaigu kogumine. 2. Taruvaigu säilitamine. A.2.10 Suira tootmine 1. Suira kogumine ja töötlemine. 2. Suira säilitamine. A.2.11 Vaha tootmine 1. Kärjepõhjade ülesehitamise soodustamine. 2. Kärgede sulatamine vahaks. A.2.12 Põllumajanduskultuuride tolmeldamine 1. Mesilasperede valimine ja paigutamine tolmeldamiseks. 2. Mesilasperede hooldamine ja dresseerimine põllu- ja aiakultuuride tolmeldamisel. A.2.13 Mesilaspere terviseseisundi hindamine, haiguste ravimine ja kahjurite tõrje 1. Mesilaspere terviseseisundi hindamine ja ravi. 2. Varroalesta tuvastamine ja tõrje. 3. Proovide võtmine. 4. Mesila tervisekaardi ja ravimiarvestuse täitmine. 5. Kahjurite tõrje. A.2.14 Mesila majandamine 1. Äriplaani koostamine. 2. Ettevõtlusvormi valimine ja oma tegevuse korraldamine. 3. Mesila juhtimine. 4. Turundustegevuste planeerimine. 5. Tööajakulu optimeerimine. Töö eripäraks on üksinda töötamine ja iseseisvalt otsuste vastuvõtmine. Mesiniku töö sõltub aastaaegadest ja ilmastikust. Töö toimub nii väli- kui sisetingimustes, vajadusel ka puhkepäevadel ja pühade ajal. Mesinik talub mesilaste nõelamist ja oskab arvestada sellega seonduva allergiaohuga. Mesiniku töö on füüsiliselt raske ning eeldab ergonoomiliste töövõtete kasutamist. Enamlevinud mesindusinventar: konkspeitel, suitsik, taruhari, puhur, taru-, vurri- ja söötmissüsteemid ning mee pakendamis- ja vahasulatussüsteemid. Isikukaitsevahendid: näovari ja muu kaitseriietus. Mesiniku töö eeldab ettevõtlikkust, innovaatilist mõtlemist, iseseisvust, korrektsust, otsustus ja vastutusvõimet. Oluline on füüsiline vastupidavus ja stressitaluvus. Soovitavateks iseloomuomadusteks on rahulikkus ja kannatlikkus. Mesinikuks saab õppida kutseõppeasutuses, täienduskoolitusel või kogenud mesiniku juhendamisel. Soovitatav on keskharidus. Mesinik. Töötamiseks loomadega on vaja tervisetõendit vastavalt loomatauditõrje seadusele ja nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusele. Töötamiseks liikurmasinatega on vaja juhtimisõigust vastavalt liiklusseadusele. Mesinik, tase 5 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside B.2.1–B.2.15 tõendamine. Mesilasperede hooldamine 5 Mesilasperede moodustamine 5 Inventari ettevalmistamine 4 Kärjemajandus 5 Mesilasemade kasvatamine 6 Mee käitlemine 5 Õietolmu tootmine 5 Mesilasema toitepiima tootmine 6 Taruvaigu tootmine 5 Suira tootmine 5 Vaha tootmine 5 Põllumajanduskultuuride tolmeldamine 5 Mesilaspere terviseseisundi hindamine, haiguste ravimine ja kahjurite tõrje 5 Mesila majandamine 5 Mesiniku kutset läbiv kompetents 4 Õpetaja, tase 6 Teacher, EstQF Level 6 4 Õpetaja, tase 6 (versioon 1) Õpetaja, tase 6 (versioon 2) Õpetaja, tase 6 (versioon 3) Õpetaja, tase 6 (versioon 5) Õpetaja, tase 6 (versioon 6) Õpetaja, tase 6 (versioon 7) Õpetaja, tase 6 (versioon 8) Õpetaja, tase 6 (versioon 9) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Õpetaja 20 2019-04-17 2020-01-01 2020-04-27 6 6 2342 Koolieelse lasteasutuse õpetajad 0112 Koolieelikute õpetajate koolitus 85 Haridus Kutsestandardis kasutatud terminid Keelte oskustasemete kirjeldused Hille Ilves Eesti Linnade Liit Aivi Jürgenson Haridus-ja Teadusministeerium Karin Klemmer Eesti Haridustöötajate Liit Äli Leijen Tartu Ülikooli Pedagogicum Ruuda Lind Eesti Eripedagoogide Liit Ele Nugis Eesti Lasteaednike Liit Margus Pedaste Tartu Ülikooli Pedagogicum Mehis Pever Eesti Koolijuhtide Ühendus Katrin Poom-Valickis Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituut Margit Timakov Eesti Õpetajate Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Õpetaja peamine roll on võimestada õppijat (vt lisa 1 Kutsestandardis kasutatud terminid) ja olla tema arengupartner, nii et saaks toimuda tähenduslik õppimine ja kujuneda selle õppija potentsiaali avav õpitee, arvestades riiklikes õppekavades seatud eesmärke. Õpetaja ülesandeks on süsteemselt arendada oma kutseoskusi ja olla kursis haridusuuendustega. Õpetaja, tase 6 kutse saadakse kas lasteaiaõpetaja esmakoolituse (rakenduskõrghariduse või bakalaureuseõppe) läbimisel kõrgkoolis või kutseeksami sooritamisel kutse andja juures; 6. taseme õpetaja töötab koolieelses lasteasutuses. Õpetaja kutsealal on lisaks õpetaja, tase 6 kutsele ka - õpetaja, tase 7 kutse, mis saadakse õpetaja esmakoolituse (magistriõppe) läbimisel kõrgkoolis või kutseeksami sooritamisel kutse andja juures; - vanemõpetaja, tase 7, kes lisaks õpitegevuste läbiviimisele toetab teiste õpetajate ning organisatsiooni arengut ja arendab valdkonna metoodikat oma organisatsioonis; vanemõpetaja, tase 7 kutse saadakse kutseeksami läbimisel kutse andja juures; - meisterõpetaja, tase 8, kes lisaks õpitegevuste läbiviimisele juhendab kolleege ning juhib arendustegevusi nii organisatsioonis kui ka väljaspool seda; meisterõpetaja, tase 8 kutse saadakse kutseeksami läbimisel kutse andja juures. A.2.1 Õppija toetamine 1. Teadlikkus õppija arengust ja õppimisest. 2. Õppija tundmaõppimine. 3. Õppija individuaalsete õpivajaduste toetamine. 4. Koostöise õppija kujundamine. A.2.2 Õpi- ja õpetamistegevuse kavandamine 1. Õpetaja töö kavandamine. 2. Õpivara valimine, kohandamine või koostamine. 3. Õpikeskkonna kujundamine. A.2.3 Õpetamine 1. Õppija arengu toetamine. 2. Klassi/rühma juhtimine. 3. Õppimise toetamine. 4. Õpimotivatsiooni toetamine. 5. Digitehnoloogiate mõtestatud kasutamise toetamine. 6. Tagasisidestamine ja arengut toetav hindamine. A.2.4 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 1. Õpetaja oma töö reflekteerimine ja enesearendamine. 2. Õpetamise ja õppimise uurimine ning pedagoogilise teadmuse levitamine. 3. Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse heaolu tagamine. A.2.5 Koostöö ja juhendamine 1. Kaasamine. 2. Lapsevanema nõustamine õppimise valdkonnas. 3. Õpikogukonnas tegutsemine. A.2.6 Arendus-, loome- ja teadustegevus 1. Erialase teadmuse arendamine. 2. Haridusvaldkonna poliitika kujundamine ja arengu kavandamine. B.2.9 Õpetaja, tase 6 kutset läbiv kompetents 1. Enesemääratlemine. 2. Eriala/ainevaldkonna tundmine. 3. Õppesisu pedagoogiline teadmine. 4. Motiveerimine. 5. Koostöö. 6. Sotsiaalne pädevus, suhtlemine. 7. Väärtuspädevus, kutse-eetika järgimine. 8. Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane mõtlemine. 9. Ettevõtlikkus. 10. Keele kasutamine. 11. Digioskuste hindamine ja arendamine. A.2.7 Hariduslike erivajadustega õppija toetamine 1. Teadlikkus kaasava hariduse rakendamise põhimõtetest. 2. Õppe kohandamine. 3. Nõustamine. A.2.8 Digipedagoogika rakendamine 1. Koolitamine ja nõustamine. 2. Õpikeskkonna kujundamine. 3. Arendustegevus. Õpetaja töö eeldab orienteerumist haridusvaldkonna õigusaktides. Tööaeg ja puhkus on reguleeritud töölepingu seadusega, töötingimused võivad täiendavalt olla reguleeritud töökorraldusreeglite või muude organisatsioonis kehtestatud normdokumentidega. Õpetaja töö on vaheldusrikas ja väljakutseid pakkuv, eeldab elukestvat õppimist, head suhtlemisoskust ja pingetaluvust, oluline on vaimse ja füüsilise tervise, sh hääle hoidmise oskus. Õpetaja peamised töövahendid on õpivara, kooli- ja kontoritarbed, digivahendid jm vastavalt õpetatavale valdkonnale. Õpetajatöös on olulised ausus, empaatia, ennastjuhtivus, ettevõtlikkus, koostöövõime, loomingulisus, positiivsus, tolerantsus, vastutustundlikkus ja õppimisvõime. Õpetaja hariduslik ettevalmistus on reguleeritud haridus(- ja teadus)ministri määrusega. Õpetaja, pedagoog. Haridus- ja teadusministri määrus Koolieelse lasteasutuse pedagoogide kvalifikatsiooninõuded. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 – B.2.6 ja B.2.9 (läbiv kompetents). Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.7 ja B.2.8. Õppija toetamine 6 Õpi- ja õpetamistegevuse kavandamine 6 Õpetamine 6 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 6 Koostöö ja juhendamine 6 Arendus-, loome- ja teadustegevus 6 Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.7 ja B.2.8. Hariduslike erivajadustega õppija toetamine 6 Digipedagoogika rakendamine 7 Õpetaja kutset läbiv kompetents 7 Abipagar, tase 3 Assistant Baker, level 3 8 Abipagar, tase 3 (versioon 10) Abipagar, tase 3 (versioon 6) Abipagar, tase 3 (versioon 7) Abipagar, tase 3 (versioon 9) Pagar I (versioon 1) Pagar I (versioon 2) Pagar I (versioon 3) Pagar I (versioon 4) Pagar I (versioon 5) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Pagar 12 2019-05-06 2019-05-06 2019-11-13 3 3 7512 Pagarid, kondiitrid ja maiustustevalmistajad 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Katrin Kapten-Leppik OÜ Vilmix Kairit Luhakooder AS Eesti Pagar Viiu Magnus Eesti Pagarite Selts Eha Martma Tallinna Teeninduskool Ülle Parbo SA Innove Inga Rahnu OÜ Vilmix Janno Semidor Fazer Food OÜ Raivo Vilbaste Eesti Leivaliit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Pagari kutseala koosneb kolmest kutsest: abipagar, tase 3; pagar, tase 4 ja pagar, tase 5, milles 3. taseme abipagar töötab põhiliselt juhendamisel kindlates kitsastes töölõikudes, 4. taseme pagar töötab iseseisvalt kõikides töölõikudes ja 5. taseme meisterpagar planeerib ja ohjab tootmist kogu tootmisprotsessi ulatuses, osaleb uute toodete kavandamisel ja arendamisel ning organiseerib töögrupi tööd. Abipagar, tase 3 on oskustöötaja, kes töötab pagari või kondiitri juhendamisel ettevõttes, kus valmistatakse pagari- ja/või kondiitritooteid. Ta täidab temale antud erialaseid töökorraldusi vastavalt ettevõtte eripärale. Tema põhilisteks tööülesanneteks on toorainete ladustamine ja ettevalmistamine; taina vormimine, valmistoodete pakendamine ja ladustamine ning puhastus- ja koristustööde tegemine. Abipagar osaleb meeskonnatöös. A.2.1 Toorainete ettevalmistamine 1. Toodete ja/või kaunistusmaterjalide ettevalmistamine. 2. Lihtsamate soolaste ja magusate täidiste valmistamine. A.2.2 Tainaste vormimine ning küpsetuseelne ja -järgne viimistlemine 1. Tainaste tükeldamine ja kaalu jälgimine. 2. Lihtpagaritoodete ja valikpagaritoodete viimistlemine. A.2.3 Toodete jahutamine ning lihtsamate pagaritoodete viimistlemine ja külmutamine 1. Toodete jahutamine ja lõppviimistlemine. 2. Tainaste, eelküpsetatud toodete ja valmistoodete külmutamine. A.2.4 Toodete pakendamine ja ladustamine 1. Toodete pakendamine. 2. Toodete ladustamine. A.2.5 Masinate ja seadmete kasutamine 1. Masina või seadme osade seisukorra kontrollimine. 2. Masina või seadme käivitamine. 3. Toote valmistamine. 4. Masina või seadme veateadete eristamine. 5. Masina või seadme veateadete salvestamine. 6. Masina või seadme seiskamine. 7. Masina või seadme korrastamine ja puhastamine. Pagar töötab enamasti seistes või liikudes, mis nõuab füüsilise koormuse taluvust ja head tervist. Oma igapäevatöös puutub pagar kokku toorainetega, mis võivad ülitundlikel inimestel põhjustada allergiat. Töö eripära nõuab valmisolekut töötada ka öisel ajal, samuti nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. Pagari tööks on enamasti vajalikud järgmised töövahendid, masinad ja seadmed: 1) töövahendid: kaalud, krabad, noad, spaatlid, visplid, vahustajad, kausid, sõelad, ahjuplaadid, termomeetrid, lõikelauad, mõõtevahendid, käsikärud (togid), riivid, ahju- ja küpsetusvormid jm, 2) masinad ja seadmed: kaalud, tainasegamismasinad, tainatükeldajad ja -ümardajad, vormimismasinad, kerkekapid, ahjud, jahutamisseadmed, pakkimismasinad, külmutamisseadmed jm, 3) koristusvahendid ja -seadmed. Pagari töö eeldab füüsilise pingutuse võimet, kohusetundlikkust, täpsust, koostöövõimet, õpivalmidust ja korrektsust. Abipagari kutseoskused on enamasti omandatud töökohal või kutse- või täiendusõppes. Pagar, pagar-kondiiter, abipagar. Abipagar, tase 3 kutse saamiseks on vajalik kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.4 ja B.2.6 (läbiv kompetents) tõendamine. Täiendavalt on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.5. Toorainete ettevalmistamine 3 Tainaste vormimine ning küpsetuseelne ja -järgne viimistlemine 3 Toodete jahutamine ning lihtsamate pagaritoodete viimistlemine ja külmutamine 3 Toodete pakendamine ja ladustamine 3 Täiendavalt on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.5. Masinate ja seadmete kasutamine 3 Abipagar, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Pagar, tase 4 Baker, level 4 7 Pagar II (versioon 1) Pagar II (versioon 2) Pagar II (versioon 3) Pagar II (versioon 4) Pagar, tase 4 (versioon 5) Pagar, tase 4 (versioon 6) Pagar, tase 4 (versioon 8) Pagar, tase 4 (versioon 9) Tainavalmistaja, tase 4 Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Pagar 12 2019-05-06 2019-05-06 2019-11-13 4 4 7512 Pagarid, kondiitrid ja maiustustevalmistajad 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Katrin Kapten-Leppik OÜ Vilmix Kairit Luhakooder AS Eesti Pagar Viiu Magnus Eesti Pagarite Selts Eha Martma Tallinna Teeninduskool Ülle Parbo SA Innove Inga Rahnu OÜ Vilmix Janno Semidor Fazer Food OÜ Raivo Vilbaste Eesti Leivaliit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Pagari kutseala koosneb kolmest kutsest: abipagar, tase 3; pagar, tase 4 ja pagar, tase 5, milles 3. taseme abipagar töötab põhiliselt juhendamisel kindlates kitsastes töölõikudes, 4. taseme pagar töötab iseseisvalt kõikides töölõikudes ja 5. taseme meisterpagar planeerib ja ohjab tootmist kogu tootmisprotsessi ulatuses, osaleb uute toodete kavandamisel ja arendamisel ning organiseerib töögrupi tööd. Pagar, tase 4 on oskustöötaja, kes töötab ettevõttes, kus valmistatakse pagari- ja/või kondiitritooteid. Pagari töö eeldab soovi valmistada kvaliteetseid pagaritooteid. Pagari tööülesanded on toorainete vastuvõtmine, toorainete ja toodete kvaliteedi kontrollimine (sh sensoorne hindamine, füüsikalis-keemiline hindamine jm), ladustamine ja ettevalmistamine; retsepti järgi taina valmistamine, vormimine, kergitamine, küpsetamine; valmistoodete pakendamine, ladustamine ja väljastamine. Pagar kasutab tööks vajalikke seadmeid ja töövahendeid. Ta organiseerib iseseisvalt oma tööd ning osaleb meeskonnatöös. Vajalik on pidev erialane enesetäiendamine. Pagar, tase 4 kutse sisaldab järgmist osakutset: Töö osad A.2.2 ja A.2.3 moodustavad tainavalmistaja, tase 4 osakutse. A.2.1 Pooltoodete ja/või kaunistusmaterjalide valmistamine 1. Tootmisseadmete ettevalmistamine. 2. Toorainete ettevalmistamine. 3. Soolaste ja magusate täidiste valmistamine. 4. Rasvaglasuuride kasutamine. A.2.2 Tainaste valmistamine, sh juuretise ja keedu valmistamine 1. Tootmisseadmete ettevalmistamine. 2. Toorainete ettevalmistamine. 3. Komponentide lisamine ja tainaste segamine. 4. Tainaste kvaliteedi ja valmiduse hindamine (sh sensoorne hindamine). A.2.3 Tainaste kääritamine, vormimine, kergitamine 1. Tainaste kääritamine. 2. Tainaste tükeldamine ja kaalu jälgimine. 3. Tainaste kergitamine. A.2.4 Toodete küpsetamine 1. Tootmisseadmete seadistamine. 2. Lihtpagaritoodete ja lihtsamate valikpagaritoodete küpsetuseelne viimistlemine. 3. Toodete küpsetamine erinevates ahjutüüpides ja küpsetusseadmetes. 4. Kvaliteedi jälgimine. A.2.5 Toodete jahutamine ja viimistlemine 1. Toodete jahutamine. 2. Toodete lõppviimistlemine. A.2.6 Toodete külmutamine 1. Pooltoodete külmutamine 1.1 Tainaste külmutamine 1.2 Eelküpsetatud toodete külmutamine 2. Valmistoodete külmutamine A.2.7 Toodete pakendamine ja ladustamine 1. Toodete pakendamine 2. Toodete ladustamine A.2.8 Juhtimine ja majandamine 1. Müügi ja turundustöös osalemine 2. Kaastöötajate juhendamine ja nõustamine 3. Oma töölõigu töö korraldamine A.2.9 Masinate ja seadmete kasutamine 1. Tegevuse kavandamine 2. Masinate ja seadmete seisukorra kontrollimine 3. Masinate ja seadmete käivitamine 4. Toote valmistamine 5. Toote kvaliteedi hindamine 6. Masinate ja seadmete veateadete eristamine 7. Masinate ja seadmete veateadete salvestamine 8. Masinate või seadmete seiskamine 9. Masinate või seadmete korrastamine ja puhastamine Pagar töötab enamasti seistes või liikudes, mis nõuab füüsilise koormuse taluvust ja head tervist. Oma igapäevatöös puutub pagar kokku toorainetega, mis võivad ülitundlikel inimestel põhjustada allergiat. Töö eripära nõuab valmisolekut töötada ka öisel ajal, samuti nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. Pagari tööks on enamasti vajalikud järgmised töövahendid, masinad ja seadmed: 1) töövahendid: kaalud, krabad, noad, spaatlid, visplid, vahustajad, kausid, sõelad, ahjuplaadid, termomeetrid, lõikelauad, mõõtevahendid, käsikärud (togid), riivid, ahju- ja küpsetusvormid jm, 2) masinad ja seadmed: kaalud, tainasegamismasinad, tainatükeldajad ja -ümardajad, vormimismasinad, kerkekapid, ahjud, jahutamisseadmed, pakkemasinad, külmutamisseadmed jm, 3) koristusvahendid ja -seadmed. Pagari töö eeldab füüsilise pingutuse võimet, kohusetundlikkust, täpsust, koostöövõimet, õpivalmidust ja korrektsust. 4. taseme pagari esmataseme kutse saadakse kutsekeskhariduse õppekava läbimise järel. 4. taseme kutsetunnistusega pagaril on enamasti erialane kutsekeskharidus, kutseoskused on omandatud töökohal või täiendusõppes ja tal on vähemalt kuue kuune erialane töökogemus. Pagar, pagar-kondiiter. Pagar, tase 4 kutse saamiseks on vajalik kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.8 ja B.2.10 (läbiv kompetents) tõendamine. Täiendavalt on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.9. Kompetentside B.2.2, B.2.3 ja B.2.10 tõendamisel on võimalik saada tainavalmistaja, tase 4 osakutse. Pooltoodete ja/või kaunistusmaterjalide valmistamine 4 Tainaste valmistamine, sh juuretise ja keedu valmistamine 4 Tainaste kääritamine, vormimine, kergitamine 4 Toodete küpsetamine 4 Toodete jahutamine ja viimistlemine 4 Toodete külmutamine 4 Toodete pakendamine ja ladustamine 4 Juhtimine ja majandamine 4 Täiendavalt on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.9. Masinate ja seadmete kasutamine 4 Pagar, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Meisterpagar, tase 5 Baker, level 5 7 Meisterpagar, tase 5 (versioon 5) Meisterpagar, tase 5 (versioon 6) Pagar III (versioon 1) Pagar III (versioon 2) Pagar III (versioon 3) Pagar III (versioon 4) Vanempagar, tase 5 (versioon 8) Vanempagar, tase 5 (versioon 9) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Pagar 12 2019-05-06 2019-05-06 2019-11-13 5 5 7512 Pagarid, kondiitrid ja maiustustevalmistajad 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Katrin Kapten-Leppik OÜ Vilmix Kairit Luhakooder AS Eesti Pagar Viiu Magnus Eesti Pagarite Selts Eha Martma Tallinna Teeninduskool Ülle Parbo SA Innove Inga Rahnu OÜ Vilmix Janno Semidor Fazer Food OÜ Raivo Vilbaste Eesti Leivaliit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Pagari kutseala koosneb kolmest kutsest: abipagar, tase 3; pagar, tase 4 ja meisterpagar, tase 5, milles 3. taseme abipagar töötab põhiliselt juhendamisel kindlates kitsastes töölõikudes, 4. taseme pagar töötab iseseisvalt kõikides töölõikudes ja 5. taseme meisterpagar planeerib ja ohjab tootmist kogu tootmisprotsessi ulatuses, osaleb uute toodete kavandamisel ja arendamisel ning organiseerib töögrupi tööd. Meisterpagar, tase 5 on kogemusega spetsialist, kes töötab ettevõttes, kus valmistatakse pagari- ja/või kondiitritooteid. Ta planeerib ja ohjab tootmist kogu tootmisprotsessi ulatuses, vajadusel arendab uusi pagaritooteid. Vastutab töörühma liikmete töö eest ja vajadusel juhendab neid. Meisterpagari tööülesanded on toorainete vastuvõtmine, kvaliteedi kontrollimine, ladustamine ja ettevalmistamine; retsepti järgi taina valmistamine, vormimine, kergitamine, küpsetamine; pool- ja valmistoodete kvaliteedi kontrollimine (sh sensoorne hindamine, füüsikalis-keemiline hindamine jm), pakendamine, ladustamine ja väljastamine. Ta kasutab tööks vajalikke seadmeid ja töövahendeid. Ta hoiab ennast kursis valdkonna arengutega Eestis ja teistes riikides, täiendab oma kompetentsust järjepidevalt. 5. taseme meisterpagar organiseerib enda ja töögrupi tööd ning töötab meeskonnas. A.2.1 Toodete kavandamine ja arendamine 1. Toodete kavandamine ja arendamine. 2. Toote hinna kujundamine ning retseptide ja tehnoloogiliste juhendite koostamine. A.2.2 Pooltoodete ja/või kaunistusmaterjalide valmistamine 1. Tootmisseadmete seadistamine. 2. Toorainete ettevalmistamine. 3. Soolaste ja magusate täidiste valmistamine. 4. Rasvaglasuuride kasutamine. A.2.3 Tainaste valmistamine, sh juuretise ja keedu valmistamine 1. Tootmisseadmete seadistamine. 2. Toorainete ettevalmistamine. 3. Komponentide lisamine ja tainaste segamine. 4. Tainaste kvaliteedi ja valmiduse hindamine (sh sensoorne hindamine). A.2.4 Tainaste kääritamine, vormimine, kergitamine 1. Tainaste kääritamine. 2. Tainaste tükeldamine ja kaalu jälgimine. 3. Tainaste kergitamine. A.2.5 Toodete küpsetamine 1. Tootmisseadmete seadistamine. 2. Liht- ja valikpagaritoodete küpsetuseelne viimistlemine. 3. Toodete küpsetamine erinevates ahjutüüpides ja küpsetusseadmetes. 4. Kvaliteedi jälgimine. A.2.6 Toodete jahutamine ja viimistlemine 1. Toodete jahutamine. 2. Toodete lõppviimistlemine. A.2.7 Toodete külmutamine 1. Pooltoodete külmutamine. 1.1 Tainaste külmutamine. 1.2 Eelküpsetatud toodete külmutamine. 2. Valmistoodete külmutamine. A.2.8 Toodete pakendamine ja ladustamine 1. Toodete pakendamine 2. Toodete ladustamine A.2.9 Juhtimine ja majandamine 1. Äriplaani koostamisel osalemine. 2. Enesekontrolli plaani koostamisel osalemine. 3. Ettevõtte töö korraldamine. 4. Kaastöötajate juhendamine ja nõustamine. 5. Müügi ja turundustöö korraldamine. A.2.10 Masinate ja seadmete kasutamine 1. Tegevuse kavandamine 2. Masinate ja seadmete seisukorra kontrollimine 3. Masinate ja seadmete käivitamine 4. Toote valmistamine 5. Toote kvaliteedi hindamine 6. Masinate ja seadmete veateadete eristamine 7. Masinate ja seadmete veateadete salvestamine 8. Masinate või seadmete seiskamine 9. Masinate või seadmete korrastamine ja puhastamine Pagar töötab enamasti seistes või liikudes, mis nõuab füüsilise koormuse taluvust ja head tervist. Oma igapäevatöös puutub pagar kokku toorainetega, mis võivad ülitundlikel inimestel põhjustada allergiat. Töö eripära nõuab valmisolekut töötada ka öisel ajal, samuti nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. Pagari tööks on enamasti vajalikud järgmised töövahendid, masinad ja seadmed: 1) töövahendid: kaalud, krabad, noad, spaatlid, visplid, vahustajad, kausid, sõelad, ahjuplaadid, termomeetrid, lõikelauad, mõõtevahendid, käsikärud (togid), riivid, ahju- ja küpsetusvormid jm, 2) masinad ja seadmed: kaalud, tainasegamismasinad, tainatükeldajad, -ümardajad, vormimismasinad, kerkekapid, ahjud, jahutamisseadmed, pakkemasinad, külmutamisseadmed jm, 3) koristusvahendid ja -seadmed. Meisterpagari töö eeldab loovust, füüsilise pingutuse võimet, kohusetundlikkust, täpsust, koostöövõimet, õpivalmidust ja korrektsust. 5. taseme meisterpagaril on enamasti erialane kutsekeskharidus või kutseoskused on omandatud töökohal või täiendusõppes ja vähemalt viieaastane erialane töökogemus pagari- või kondiitritooteid valmistatavas ettevõttes. Pagar, pagar-kondiiter. Meisterpagar, tase 5 kutse saamiseks on vajalik kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.9 ja B.2.11 (läbiv kompetents) tõendamine. Täiendavalt on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.10. Toodete kavandamine ja arendamine 5 Pooltoodete ja/või kaunistusmaterjalide valmistamine 5 Tainaste valmistamine, sh juuretise ja keedu valmistamine 5 Tainaste kääritamine, vormimine, kergitamine 5 Toodete küpsetamine 5 Toodete jahutamine ja viimistlemine 5 Toodete külmutamine 5 Toodete pakendamine ja ladustamine 5 Juhtimine ja majandamine 5 Täiendavalt on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.10. Masinate ja seadmete kasutamine 4 Meisterpagar, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Õpetaja, tase 7 Teacher, EstQFLlevel 7 8 Õpetaja V (versioon 1) Õpetaja V (versioon 2) Õpetaja V (versioon 3) Õpetaja, tase 7 (versioon 10) Õpetaja, tase 7 (versioon 11) Õpetaja, tase 7 (versioon 12) Õpetaja, tase 7 (versioon 5) Õpetaja, tase 7 (versioon 6) Õpetaja, tase 7 (versioon 7) Õpetaja, tase 7 (versioon 9) Õpetaja, tase 7-1 (versioon 4) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Õpetaja 20 2019-04-17 2020-01-01 2020-04-27 7 7 2330 Gümnaasiumiõpetajad 0113 Klassiõpetaja koolitus 85 Haridus Kutsestandardis kasutatud terminid Keelte oskustasemete kirjeldused Hille Ilves Eesti Linnade Liit Aivi Jürgenson Haridus-ja Teadusministeerium Karin Klemmer Eesti Haridustöötajate Liit Äli Leijen Tartu Ülikooli Pedagogicum Ruuda Lind Eesti Eripedagoogide Liit Ele Nugis Eesti Lasteaednike Liit Margus Pedaste Tartu Ülikooli Pedagogicum Mehis Pever Eesti Koolijuhtide Ühendus Katrin Poom-Valickis Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituut Margit Timakov Eesti Õpetajate Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Õpetaja peamine roll on võimestada õppijat (vt lisa 1 Kutsestandardis kasutatud terminid) ja olla tema arengupartner, nii et saaks toimuda tähenduslik õppimine ja kujuneda selle õppija potentsiaali avav õpitee, arvestades riiklikes õppekavades seatud eesmärke. Õpetaja ülesandeks on süsteemselt arendada oma kutseoskusi ja olla kursis haridusuuendustega. Õpetaja, tase 7 kutse omandatakse kas õpetaja esmakoolituse (magistriõppe) läbimisel kõrgkoolis või kutseeksami sooritamisel kutse andja juures. Õpetaja kutsealal on lisaks õpetaja, tase 7 kutsele ka - õpetaja, tase 6 kutse, mis saadakse kas lasteaiaõpetaja esmakoolituse (rakenduskõrghariduse või bakalaureuseõppe) läbimisel kõrgkoolis või kutseeksami sooritamisel kutse andja juures; - vanemõpetaja, tase 7, kes lisaks õpitegevuste läbiviimisele toetab teiste õpetajate ning organisatsiooni arengut ja arendab valdkonna metoodikat oma organisatsioonis; vanemõpetaja, tase 7 kutse saadakse kutseeksami läbimisel kutse andja juures; - meisterõpetaja, tase 8, kes lisaks õpitegevuste läbiviimisele juhendab kolleege ning juhib arendustegevusi nii organisatsioonis kui ka väljaspool seda; meisterõpetaja, tase 8 kutse saadakse kutseeksami läbimisel kutse andja juures. A.2.1 Õppija toetamine 1. Teadlikkus õppija arengust ja õppimisest. 2. Õppija tundmaõppimine. 3. Õppija individuaalsete õpivajaduste toetamine. 4. Koostöise õppija kujundamine. A.2.2 Õpi- ja õpetamistegevuse kavandamine 1. Õpetaja töö kavandamine. 2. Õpivara valimine, kohandamine või koostamine. 3. Õpikeskkonna kujundamine. A.2.3 Õpetamine 1. Õppija arengu toetamine. 2. Klassi/rühma juhtimine. 3. Õppimise toetamine. 4. Õpimotivatsiooni toetamine. 5. Digitehnoloogiate mõtestatud kasutamise toetamine. 6. Tagasisidestamine ja arengut toetav hindamine. A.2.4 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 1. Õpetaja oma töö reflekteerimine ja enesearendamine. 2. Õpetamise ja õppimise uurimine ning pedagoogilise teadmuse levitamine. 3. Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse heaolu tagamine. A.2.5 Koostöö ja juhendamine 1. Kaasamine. 2. Lapsevanema nõustamine õppimise valdkonnas. 3. Õpikogukonnas tegutsemine. A.2.6 Arendus-, loome- ja teadustegevus 1. Erialase teadmuse arendamine. 2. Haridusvaldkonna poliitika kujundamine ja arengu kavandamine. B.2.9 Õpetaja, tase 7 kutset läbiv kompetents 1. Enesemääratlemine. 2. Eriala/ainevaldkonna tundmine. 3. Õppesisu pedagoogiline teadmine. 4. Motiveerimine. 5. Koostöö. 6. Sotsiaalne pädevus, suhtlemine. 7. Väärtuspädevus, kutse-eetika järgimine. 8. Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane mõtlemine. 9. Ettevõtlikkus. 10. Keele kasutamine. 11. Digioskuste hindamine ja arendamine. A.2.7 Hariduslike erivajadustega õppija toetamine 1. Teadlikkus kaasava hariduse rakendamise põhimõtetest. 2. Õppe kohandamine. 3. Nõustamine. A.2.8 Digipedagoogika rakendamine 1. Koolitamine ja nõustamine. 2. Õpikeskkonna kujundamine. 3. Arendustegevus. Õpetaja töö eeldab orienteerumist haridusvaldkonna õigusaktides. Tööaeg ja puhkus on reguleeritud töölepingu seadusega, töötingimused võivad täiendavalt olla reguleeritud töökorraldusreeglite või muude organisatsioonis kehtestatud normdokumentidega. Õpetaja töö on vaheldusrikas ja väljakutseid pakkuv, eeldab elukestvat õppimist, head suhtlemisoskust ja pingetaluvust, oluline on vaimse ja füüsilise tervise, sh hääle hoidmise oskus. Õpetaja peamised töövahendid on õpivara, kooli- ja kontoritarbed, digivahendid jm vastavalt õpetatavale valdkonnale. Õpetajatöös on olulised ausus, empaatia, ennastjuhtivus, ettevõtlikkus, koostöövõime, loomingulisus, positiivsus, tolerantsus, vastutustundlikkus ja õppimisvõime. Õpetaja hariduslik ettevalmistus on reguleeritud haridus(- ja teadus)ministri määrusega. Õpetaja, pedagoog. Haridus- ja teadusministri määrus Direktori, õppealajuhataja, õpetajate ja tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 – B.2.6 ja B.2.9 (läbiv kompetents). Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.7 ja B.2.8. Õppija toetamine 7 Õpi- ja õpetamistegevuse kavandamine 7 Õpetamine 7 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 7 Koostöö ja juhendamine 7 Arendus-, loome- ja teadustegevus 7 Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.7 ja B.2.8. Hariduslike erivajadustega õppija toetamine 7 Digipedagoogika rakendamine 7 Õpetaja, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Kondiiter, tase 4 Pastry-cook, level 4 7 Kondiiter II (versioon 1) Kondiiter II (versioon 2) Kondiiter II (versioon 3) Kondiiter II (versioon 4) Kondiiter, tase 4 (versioon 5) Kondiiter, tase 4 (versioon 6) Kondiiter, tase 4 (versioon 8) Kondiiter, tase 4 (versioon 9) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Kondiiter 12 2019-05-06 2019-05-06 2019-11-13 4 4 7512 Pagarid, kondiitrid ja maiustustevalmistajad 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Katrin Kapten-Leppik OÜ Vilmix Kairit Luhakooder AS Eesti Pagar Viiu Magnus Eesti Pagarite Selts Eha Martma Tallinna Teeninduskool Ülle Parbo SA Innove Inga Rahnu OÜ Vilmix Janno Semidor Fazer Food OÜ Raivo Vilbaste Eesti Leivaliit Kondiiter, tase 4 kutsestandard on aluseks kutsekeskhariduse ja täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Selle kutsestandardi alusel antakse nii esmast kutset kui kutset: a) esmane kutse saadakse riiklikult tunnustatud, käesolevale kutsestandardile vastava õppekava täitmisel. Lõputunnistusele/diplomi lisale kantud märge esmase kutse saamise kohta tõendab, et isik on saanud ettevalmistuse ja omab valmisolekut vastaval tasemel kutsealal tegutsema asumiseks. b) kutse saadakse, kui kutset andev organ on hinnanud isiku reaalses tööelus tõendatud kompetentside vastavust kutsestandardile ning väljastanud kutsetunnistuse. Kondiitri kutseala koosneb kahest kutsest: kondiiter, tase 4 ja meisterkondiiter, tase 5, milles 4. taseme kondiiter töötab iseseisvalt kõikides töölõikudes ja 5. taseme meisterkondiiter planeerib ja ohjab tootmist kogu tootmisprotsessi ulatuses, osaleb uute toodete kavandamisel ja arendamisel ning organiseerib töögrupi tööd. Kondiiter, tase 4 on oskustöötaja, kes töötab ettevõttes, kus valmistatakse valikpagari- ja/või kondiitritooteid. Kondiitri tööülesanded on toorainete vastuvõtmine, kontrollimine, ladustamine ja ettevalmistamine; retsepti järgi taina valmistamine, küpsetamine; täidiste, katete ja kaunistuste valmistamine; toodete kokkupanemine, kaunistamine ja viimistlemine; valmistoodete pakendamine, ladustamine ja väljastamine. Kondiitri töö on suures osas käsitöö, mis eeldab käte osavust, loovust ja ilumeelt. Kondiiter kasutab tööks vajalikke seadmeid ja töövahendeid. Ta organiseerib iseseisvalt oma tööd ning osaleb meeskonnatöös. Vajalik on pidev erialane enesetäiendamine. A.2.1 Pooltoodete ja/või kaunistusmaterjalide valmistamine 1. Tootmisseadmete ettevalmistamine. 2. Toorainete ettevalmistamine. 3. Soolaste ja magusate täidiste valmistamine. 4. Küpsetatud pooltoodete valmistamine. 5. Suhkruliste pooltoodete valmistamine ja kasutamine. 6. Šokolaadi ja rasvaglasuuride kasutamine. A.2.2 Tainaste valmistamine 1. Tootmisseadmete ettevalmistamine. 2. Toorainete ettevalmistamine. 3. Komponentide lisamine ja tainaste segamine. 4. Tainaste kvaliteedi ja valmiduse hindamine. A.2.3 Tainaste vormimine ja kergitamine 1. Tainaste tükeldamine ja kaalu jälgimine. 2. Toodete kergitamine. A.2.4 Toodete küpsetamine 1. Tootmisseadmete seadistamine. 2. Valikpagaritoodete küpsetuseelne viimistlemine. 3. Toodete küpsetamine erinevates ahjutüüpides ja küpsetusseadmetes. 4. Kvaliteedi jälgimine. A.2.5 Toodete jahutamine ja viimistlemine 1. Toodete jahutamine. 2. Toodete lõppviimistlemine. A.2.6 Valikpagaritoodete külmutamine 1. Pooltoodete külmutamine. 1.1 Tainaste külmutamine 1.2 Eelküpsetatud toodete külmutamine 2. Valmistoodete külmutamine. A.2.7 Toodete pakendamine ja ladustamine 1. Toodete pakendamine. 2. Toodete ladustamine. A.2.8 Juhtimine ja majandamine 1. Müügi ja turundustöös osalemine. 2. Kaastöötajate juhendamine ja nõustamine. 3. Oma töölõigu töö korraldamine. A.2.9 Masinate ja seadmete kasutamine 1. Tegevuse kavandamine. 2. Masinate ja seadmete seisukorra kontrollimine. 3. Masinate ja seadmete käivitamine. 4. Toote valmistamine. 5. Toote kvaliteedi hindamine. 6. Masinate ja seadmete veateadete eristamine. 7. Masinate ja seadmete veateadete salvestamine. 8. Masinate või seadmete seiskamine. 9. Masinate või seadmete korrastamine ja puhastamine. Kondiiter töötab enamasti seistes või liikudes, mis nõuab füüsilise koormuse taluvust ja head tervist. Oma igapäevatöös puutub kondiiter kokku toorainetega, mis võivad ülitundlikel inimestel põhjustada allergiat. Töö eripära nõuab valmisolekut töötada ka öisel ajal, samuti nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. Kondiitri tööks on enamasti vajalikud järgmised töövahendid, masinad ja seadmed: 1) töövahendid: kaalud, krabad, noad, spaatlid, visplid, vahustajad, kausid, sõelad, ahjuplaadid, termomeetrid, lõikelauad, mõõtevahendid, käsikärud (togid), riivid, ahju- ja küpsetusvormid jm; 2) masinad ja seadmed: kaalud, tainasegamismasinad, tainatükeldajad ja -ümardajad, vormimismasinad, kerkekapid, ahjud, jahutamisseadmed, pakkemasinad, külmutamisseadmed jm; 3) koristusvahendid ja -seadmed. Kondiitri töö eeldab füüsilise pingutuse võimet, kohusetundlikkust, täpsust, koostöövõimet, õpivalmidust ja korrektsust ning loovust ja ilumeelt. 4. taseme kondiitri esmataseme kutse saadakse kutsekeskhariduse õppekava läbimise järel. 4. taseme kutsetunnistusega kondiitril on enamasti erialane kutsekeskharidus, kutseoskused on omandatud töökohal või täiendusõppes ja tal on vähemalt kuue kuune erialane töökogemus. Kondiiter, pagar-kondiiter. Kondiiter, tase 4 kutse saamiseks on vajalik kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.8 ja B.2.10 (läbiv kompetents) tõendamine. Täiendavalt on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.9. Pooltoodete ja/või kaunistusmaterjalide valmistamine 4 Tainaste valmistamine 4 Tainaste vormimine ja kergitamine 4 Toodete küpsetamine 4 Toodete jahutamine ja viimistlemine 4 Valikpagaritoodete külmutamine 4 Toodete pakendamine ja ladustamine 4 Juhtimine ja majandamine 4 Täiendavalt on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.9. Masinate ja seadmete kasutamine 4 Kondiiter, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Meisterkondiiter, tase 5 Pastry Chef, level 5 7 Kondiiter III (versioon 1) Kondiiter III (versioon 2) Kondiiter III (versioon 3) Kondiiter III (versioon 4) Meisterkondiiter, tase 5 (versioon 5) Meisterkondiiter, tase 5 (versioon 6) Vanemkondiiter, tase 5 (versioon 8) Vanemkondiiter, tase 5 (versioon 9) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Kondiiter 12 2019-05-06 2019-05-06 2019-11-13 5 5 7512 Pagarid, kondiitrid ja maiustustevalmistajad 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Katrin Kapten-Leppik OÜ Vilmix Kairit Luhakooder AS Eesti Pagar Viiu Magnus Eesti Pagarite Selts Eha Martma Tallinna Teeninduskool Ülle Parbo SA Innove Inga Rahnu OÜ Vilmix Janno Semidor Fazer Food OÜ Raivo Vilbaste Eesti Leivaliit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kondiitri kutseala koosneb kahest kutsest: kondiiter, tase 4 ja meisterkondiiter, tase 5, milles 4. taseme kondiiter töötab iseseisvalt kõikides töölõikudes ja 5. taseme meisterkondiiter planeerib ja ohjab tootmist kogu tootmisprotsessi ulatuses, osaleb uute toodete kavandamisel ja arendamisel ning organiseerib töögrupi tööd. Meisterkondiiter, tase 5 on kogemusega spetsialist, kes töötab ettevõttes, kus valmistatakse valikpagari- ja/või kondiitritooteid. Ta planeerib ja ohjab tootmist kogu tootmisprotsessi ulatuses, vajadusel arendab uusi kondiitritooteid. Vastutab töögrupi liikmete töö eest ja vajadusel juhendab neid. Meisterkondiitri tööülesanded on toorainete vastuvõtmine; toorainete ja toodete kvaliteedi kontrollimine, ladustamine ja ettevalmistamine; retsepti järgi taina valmistamine, küpsetamine; täidiste, katete ja kaunistuste valmistamine; toodete kokkupanemine, kaunistamine ja viimistlemine; valmistoodete pakendamine, ladustamine ja väljastamine. Kondiitri töö on suures osas käsitöö, mis eeldab käte osavust, loovust ja ilumeelt. Kondiiter kasutab tööks vajalikke seadmeid ja töövahendeid. 5. taseme kondiiter organiseerib enda ja töögrupi tööd ning töötab meeskonnas. Ta hoiab ennast kursis valdkonna arengutega Eestis ja teistes riikides ja täiendab oma kompetentsust järjepidevalt. 5. taseme meisterkondiiter organiseerib enda ja töögrupi tööd ning töötab meeskonnas. A.2.1 Toodete kavandamine ja arendamine 1. Toodete kavandamine ja arendamine. 2. Toote hinna kujundamine ning retseptide ja tehnoloogiliste juhendite koostamine. A.2.2 Pooltoodete ja/või kaunistusmaterjalide valmistamine 1. Tootmisseadmete seadistamine. 2. Toorainete ettevalmistamine. 3. Soolaste ja magusate täidiste valmistamine. 4. Küpsetatud pooltoodete valmistamine. 5. Suhkruliste pooltoodete valmistamine ja kasutamine. 6. Šokolaadi ja rasvaglasuuride kasutamine. A.2.3 Tainaste valmistamine 1. Tootmisseadmete seadistamine. 2. Toorainete ettevalmistamine. 3. Komponentide lisamine ja tainaste segamine. 4. Tainaste kvaliteedi ja valmiduse hindamine. A.2.4 Tainaste vormimine ja kergitamine 1. Tainaste tükeldamine ja kaalu jälgimine. 2. Tainaste kergitamine. A.2.5 Toodete küpsetamine 1. Tootmisseadmete seadistamine. 2. Valikpagaritoodete küpsetuseelne viimistlemine. 3. Toodete küpsetamine erinevates ahjutüüpides ja küpsetusseadmetes. 4. Kvaliteedi jälgimine. A.2.6 Toodete jahutamine ja viimistlemine 1. Toodete jahutamine. 2. Toodete lõppviimistlemine. A.2.7 Valikpagaritoodete külmutamine 1. Pooltoodete külmutamine. 1.1 Tainaste külmutamine. 1.2 Eelküpsetatud toodete külmutamine. 2. Valmistoodete külmutamine. A.2.8 Toodete pakendamine ja ladustamine 1. Toodete pakendamine. 2. Toodete ladustamine. A.2.9 Juhtimine ja majandamine 1. Äriplaani koostamisel osalemine. 2. Enesekontrolli plaani koostamisel osalemine. 3. Ettevõtte töö korraldamine. 4. Kaastöötajate juhendamine ja nõustamine. 5. Müügi ja turundustöö korraldamine. A.2.9 Masinate ja seadmete kasutamine 1. Tegevuse kavandamine. 2. Masinate ja seadmete seisukorra kontrollimine. 3. Masinate ja seadmete käivitamine. 4. Toote valmistamine. 5. Toote kvaliteedi hindamine. 6. Masinate ja seadmete veateadete eristamine. 7. Masinate ja seadmete veateadete salvestamine. 8. Masinate või seadmete seiskamine. 9. Masinate või seadmete korrastamine ja puhastamine. Kondiiter töötab enamasti seistes või liikudes, mis nõuab füüsilise koormuse taluvust ja head tervist. Oma igapäevatöös puutub kondiiter kokku toorainetega, mis võivad ülitundlikel inimestel põhjustada allergiat. Töö eripära nõuab valmisolekut töötada ka öisel ajal, samuti nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. Kondiitri tööks on enamasti vajalikud järgmised töövahendid, masinad ja seadmed: 1) töövahendid: kaalud, krabad, noad, spaatlid, visplid, vahustajad, kausid, sõelad, ahjuplaadid, termomeetrid, lõikelauad, mõõtevahendid, käsikärud (togid), riivid, ahju- ja küpsetusvormid jm; 2) masinad ja seadmed: kaalud, tainasegamismasinad, tainatükeldajad ja -ümardajad, vormimismasinad, kerkekapid, ahjud, jahutamisseadmed, pakkimismasinad, külmutamisseadmed jm; 3) koristusvahendid ja -seadmed. 5. taseme meisterkondiitri töö eeldab loovust ja ilumeelt, kohusetundlikkust, täpsust, koostöövõimet, õpivalmidust ja korrektsust ning loovust ja füüsilise pingutuse võimet. 5. taseme meisterkondiitril on enamasti erialane kutsekeskharidus või kutseoskused on omandatud töökohal või täiendusõppes ja vähemalt viieaastane erialane töökogemus valikpagari- või kondiitritooteid valmistatavas ettevõttes. Kondiiter, pagar-kondiiter. Kondiiter, tase 5 kutse saamiseks on vajalik kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.9 ja B.2.11 (läbiv kompetents) tõendamine. Täiendavalt on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.10. Toodete kavandamine ja arendamine 5 Pooltoodete ja/või kaunistusmaterjalide valmistamine 5 Tainaste valmistamine 5 Tainaste vormimine ja kergitamine 5 Toodete küpsetamine 5 Toodete jahutamine ja viimistlemine 5 Valikpagaritoodete külmutamine 5 Toodete pakendamine ja ladustamine 5 Juhtimine ja majandamine 5 Täiendavalt on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.10. Masinate ja seadmete kasutamine 4 Meisterkondiiter, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Vanemõpetaja, tase 7 Senior Teacher, EstQF Level 7 5 Vanemõpetaja, tase 7 (versioon 2) Vanemõpetaja, tase 7 (versioon 3) Vanemõpetaja, tase 7 (versioon 4) Vanemõpetaja, tase 7 (versioon 6) Vanemõpetaja, tase 7 (versioon 7) Vanemõpetaja, tase 7 (versioon 8) Vanemõpetaja, tase 7 (versioon 9) Õpetaja, tase 7-2 (versioon 1) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Õpetaja 20 2019-04-17 2020-01-01 2020-04-27 7 7 2330 Gümnaasiumiõpetajad 0113 Klassiõpetaja koolitus 85 Haridus Kutsestandardis kasutatud terminid Keelte oskustasemete kirjeldused Hille Ilves Eesti Linnade Liit Aivi Jürgenson Haridus-ja Teadusministeerium Karin Klemmer Eesti Haridustöötajate Liit Äli Leijen Tartu Ülikooli Pedagogicum Ruuda Lind Eesti Eripedagoogide Liit Ele Nugis Eesti Lasteaednike Liit Margus Pedaste Tartu Ülikooli Pedagogicum Mehis Pever Eesti Koolijuhtide Ühendus Katrin Poom-Valickis Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituut Margit Timakov Eesti Õpetajate Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Õpetaja peamine roll on võimestada õppijat (vt lisa 1 Kutsestandardis kasutatud terminid) ja olla tema arengupartner, nii et saaks toimuda tähenduslik õppimine ja kujuneda selle õppija potentsiaali avav õpitee, arvestades riiklikes õppekavades seatud eesmärke. Õpetaja ülesandeks on süsteemselt arendada oma kutseoskusi ja olla kursis haridusuuendustega. Vanemõpetaja, tase 7 toetab lisaks õpitegevuste läbiviimisele teiste õpetajate ning organisatsiooni arengut ja arendab valdkonna metoodikat oma organisatsioonis; vanemõpetaja, tase 7 kutse saadakse kutseeksami läbimisel kutse andja juures. Õpetaja kutsealal on lisaks vanemõpetaja, tase 7 kutsele ka - õpetaja, tase 6 kutse, mis saadakse kas lasteaiaõpetaja esmakoolituse (rakenduskõrghariduse või bakalaureuseõppe) läbimisel kõrgkoolis või kutseeksami sooritamisel kutse andja juures; 6. taseme õpetaja töötab koolieelses lasteasutuses; - õpetaja, tase 7 kutse, mis saadakse õpetaja esmakoolituse (magistriõppe) läbimisel kõrgkoolis või kutseeksami sooritamisel kutse andja juures; - meisterõpetaja, tase 8, kes lisaks õpitegevuste läbiviimisele juhendab kolleege ning juhib arendustegevusi nii organisatsioonis kui ka väljaspool seda; meisterõpetaja, tase 8 kutse saadakse kutseeksami läbimisel kutse andja juures. A.2.1 Õppija toetamine 1. Teadlikkus õppija arengust ja õppimisest. 2. Õppija tundmaõppimine. 3. Õppija individuaalsete õpivajaduste toetamine. 4. Koostöise õppija kujundamine. A.2.2 Õpi- ja õpetamistegevuse kavandamine 1. Õpetaja töö kavandamine. 2. Õpivara valimine, kohandamine või koostamine. 3. Õpikeskkonna kujundamine. A.2.3 Õpetamine 1. Õppija arengu toetamine. 2. Klassi/rühma juhtimine. 3. Õppimise toetamine. 4. Õpimotivatsiooni toetamine. 5. Digitehnoloogiate mõtestatud kasutamise toetamine. 6. Tagasisidestamine ja arengut toetav hindamine. A.2.4 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 1. Õpetaja oma töö reflekteerimine ja enesearendamine. 2. Õpetamise ja õppimise uurimine ning pedagoogilise teadmuse levitamine. 3. Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse heaolu tagamine. A.2.5 Koostöö ja juhendamine 1. Kaasamine. 2. Lapsevanema nõustamine õppimise valdkonnas. 3. Õpikogukonnas tegutsemine. A.2.6 Arendus-, loome- ja teadustegevus 1. Erialase teadmuse arendamine. 2. Haridusvaldkonna poliitika kujundamine ja arengu kavandamine. B.2.12 Vanemõpetaja, tase 7 kutset läbiv kompetents 1. Enesemääratlemine. 2. Eriala/ainevaldkonna tundmine. 3. Õppesisu pedagoogiline teadmine. 4. Motiveerimine. 5. Koostöö. 6. Sotsiaalne pädevus, suhtlemine. 7. Väärtuspädevus, kutse-eetika järgimine. 8. Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane mõtlemine. 9. Ettevõtlikkus. 10. Keele kasutamine. 11. Digioskuste hindamine ja arendamine. A.2.7 Juhtimine 1. Meeskonna juhtimine. 2. Protsesside juhtimine. 3. Võrgustiku või õpikogukonna juhtimine. A.2.8 Õpetajate juhendamine ja koolitamine 1. Kolleegide mentorlus ja koolitamine. 2. Õpetajakoolituse praktika juhendamine või koordineerimine. A.2.9 Metoodika ja õpivara arendamine 1. Metoodikate väljatöötamine. 2. Õpivara loomine ja arendamine. A.2.10 Hariduslike erivajadustega õppija toetamine 1. Teadlikkus kaasava hariduse rakendamise põhimõtetest. 2. Õppe kohandamine. 3. Nõustamine. A.2.11 Digipedagoogika rakendamine 1. Koolitamine ja nõustamine. 2. Õpikeskkonna kujundamine. 3. Arendustegevus. Õpetaja töö eeldab orienteerumist haridusvaldkonna õigusaktides. Tööaeg ja puhkus on reguleeritud töölepingu seadusega, töötingimused võivad täiendavalt olla reguleeritud töökorraldusreeglite või muude organisatsioonis kehtestatud normdokumentidega. Õpetaja töö on vaheldusrikas ja väljakutseid pakkuv, eeldab elukestvat õppimist, head suhtlemisoskust ja pingetaluvust, oluline on vaimse ja füüsilise tervise, sh hääle hoidmise oskus. Õpetaja peamised töövahendid on õpivara, kooli- ja kontoritarbed, digivahendid jm vastavalt õpetatavale valdkonnale. Õpetajatöös on olulised ausus, empaatia, ennastjuhtivus, ettevõtlikkus, koostöövõime, loomingulisus, positiivsus, tolerantsus, vastutustundlikkus ja õppimisvõime. Õpetaja hariduslik ettevalmistus on reguleeritud haridus(- ja teadus)ministri määrusega. Õpetaja, pedagoog. Haridus- ja teadusministri määrus Direktori, õppealajuhataja, õpetajate ja tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 – B.2.6 ja B.2.12 (läbiv kompetents). Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.7 – B.2.11. Õppija toetamine 7 Õpi- ja õpetamistegevuse kavandamine 7 Õpetamine 7 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 7 Koostöö ja juhendamine 7 Arendus-, loome- ja teadustegevus 7 Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.7 – B.2.11. Juhtimine 8 Õpetajate juhendamine ja koolitamine 7 Metoodika ja õpivara arendamine 7 Hariduslike erivajadustega õppija toetamine 7 Digipedagoogika rakendamine 7 Vanemõpetaja, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Meisterõpetaja, tase 8 Master Teacher, EstQF Level 8 4 Meisterõpetaja, tase 8 (versioon 1) Meisterõpetaja, tase 8 (versioon 2) Meisterõpetaja, tase 8 (versioon 3) Meisterõpetaja, tase 8 (versioon 5) Meisterõpetaja, tase 8 (versioon 6) Meisterõpetaja, tase 8 (versioon 7) Meisterõpetaja, tase 8 (versioon 8) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Õpetaja 20 2019-04-17 2020-01-01 2020-04-27 8 8 2330 Gümnaasiumiõpetajad 0113 Klassiõpetaja koolitus 85 Haridus Kutsestandardis kasutatud terminid Keelte oskustasemete kirjeldused Hille Ilves Eesti Linnade Liit Aivi Jürgenson Haridus-ja Teadusministeerium Karin Klemmer Eesti Haridustöötajate Liit Äli Leijen Tartu Ülikooli Pedagogicum Ruuda Lind Eesti Eripedagoogide Liit Ele Nugis Eesti Lasteaednike Liit Margus Pedaste Tartu Ülikooli Pedagogicum Mehis Pever Eesti Koolijuhtide Ühendus Katrin Poom-Valickis Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituut Margit Timakov Eesti Õpetajate Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Õpetaja peamine roll on võimestada õppijat (vt lisa 1 Kutsestandardis kasutatud terminid) ja olla tema arengupartner, nii et saaks toimuda tähenduslik õppimine ja kujuneda selle õppija potentsiaali avav õpitee, arvestades riiklikes õppekavades seatud eesmärke. Õpetaja ülesandeks on süsteemselt arendada oma kutseoskusi ja olla kursis haridusuuendustega. Meisterõpetaja, tase 8 juhendab lisaks õpitegevuste läbiviimisele kolleege ning juhib arendustegevusi nii organisatsioonis kui ka väljaspool seda; meisterõpetaja, tase 8 kutse saadakse kutseeksami läbimisel kutse andja juures. Õpetaja kutsealal on lisaks meisterõpetaja, tase 8 kutsele ka - õpetaja, tase 6 kutse, mis saadakse kas lasteaiaõpetaja esmakoolituse (rakenduskõrghariduse või bakalaureuseõppe) läbimisel kõrgkoolis või kutseeksami sooritamisel kutse andja juures; 6. taseme õpetaja töötab koolieelses lasteasutuses; - õpetaja, tase 7 kutse, mis saadakse õpetaja esmakoolituse (magistriõppe) läbimisel kõrgkoolis või kutseeksami sooritamisel kutse andja juures; - vanemõpetaja, tase 7, kes lisaks õpitegevuste läbiviimisele toetab teiste õpetajate ning organisatsiooni arengut ja arendab valdkonna metoodikat oma organisatsioonis; vanemõpetaja, tase 7 kutse saadakse kutseeksami läbimisel kutse andja juures. A.2.1 Õppija toetamine 1. Teadlikkus õppija arengust ja õppimisest. 2. Õppija tundmaõppimine. 3. Õppija individuaalsete õpivajaduste toetamine. 4. Koostöise õppija kujundamine. A.2.2 Õpi- ja õpetamistegevuse kavandamine 1. Õpetaja töö kavandamine. 2. Õpivara valimine, kohandamine või koostamine. 3. Õpikeskkonna kujundamine. A.2.3 Õpetamine 1. Õppija arengu toetamine. 2. Klassi/rühma juhtimine. 3. Õppimise toetamine. 4. Õpimotivatsiooni toetamine. 5. Digitehnoloogiate mõtestatud kasutamise toetamine. 6. Tagasisidestamine ja arengut toetav hindamine. A.2.4 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 1. Õpetaja oma töö reflekteerimine ja enesearendamine. 2. Õpetamise ja õppimise uurimine ning pedagoogilise teadmuse levitamine. 3. Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse heaolu tagamine. A.2.5 Koostöö ja juhendamine 1. Kaasamine. 2. Lapsevanema nõustamine õppimise valdkonnas. 3. Õpikogukonnas tegutsemine. A.2.6 Arendus-, loome- ja teadustegevus 1. Erialase teadmuse arendamine. 2. Õpetajahariduse valdkonna teadus- ja arendustöö. 3. Haridusvaldkonna poliitika kujundamine ja arengu kavandamine. A.2.7 Juhtimine 1. Meeskonna juhtimine. 2. Protsesside juhtimine. 3. Võrgustiku või õpikogukonna juhtimine. B.2.12 Meisterõpetaja, tase 8 kutset läbiv kompetents 1. Enesemääratlemine. 2. Eriala/ainevaldkonna tundmine. 3. Õppesisu pedagoogiline teadmine. 4. Motiveerimine. 5. Koostöö. 6. Sotsiaalne pädevus, suhtlemine. 7. Väärtuspädevus, kutse-eetika järgimine. 8. Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane mõtlemine. 9. Ettevõtlikkus. 10. Keele kasutamine. 11. Digioskuste hindamine ja arendamine. A.2.8 Õpetajate juhendamine ja koolitamine 1. Kolleegide mentorlus ja koolitamine. 2. Õpetajakoolituse praktika juhendamine või koordineerimine. 3. Koostöö õpetajakoolituse arendamisel. A.2.9 Metoodika ja õpivara arendamine 1. Metoodikate väljatöötamine. 2. Metoodikate ja õpivara uurimine. 3. Õpivara loomine ja arendamine. A.2.10 Hariduslike erivajadustega õppija toetamine 1. Teadlikkus kaasava hariduse rakendamise põhimõtetest. 2. Õppe kohandamine. 3. Nõustamine. A.2.11 Digipedagoogika rakendamine 1. Koolitamine ja nõustamine. 2. Õpikeskkonna kujundamine. 3. Arendustegevus. Õpetaja töö eeldab orienteerumist haridusvaldkonna õigusaktides. Tööaeg ja puhkus on reguleeritud töölepingu seadusega, töötingimused võivad täiendavalt olla reguleeritud töökorraldusreeglite või muude organisatsioonis kehtestatud normdokumentidega. Õpetaja töö on vaheldusrikas ja väljakutseid pakkuv, eeldab elukestvat õppimist, head suhtlemisoskust ja pingetaluvust, oluline on vaimse ja füüsilise tervise, sh hääle hoidmise oskus. Õpetaja peamised töövahendid on õpivara, kooli- ja kontoritarbed, digivahendid jm vastavalt õpetatavale valdkonnale. Õpetajatöös on olulised ausus, empaatia, ennastjuhtivus, ettevõtlikkus, koostöövõime, loomingulisus, positiivsus, tolerantsus, vastutustundlikkus ja õppimisvõime. Õpetaja hariduslik ettevalmistus on reguleeritud haridus(- ja teadus)ministri määrusega. Õpetaja, pedagoog. Haridus- ja teadusministri määrus Direktori, õppealajuhataja, õpetajate ja tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 – B.2.7 ja B.2.12 (läbiv kompetents) ning vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.8 ja B.2.9. Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.10 ja B.2.11. Õppija toetamine 8 Õpi- ja õpetamistegevuse kavandamine 8 Õpetamine 8 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 8 Koostöö ja juhendamine 8 Arendus-, loome- ja teadustegevus 8 Juhtimine 8 Kutse taotlemisel tuleb tõendada vähemalt üks valitavatest kompetentsidest. Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.10 – B.2.11. Õpetajate juhendamine ja koolitamine 8 Metoodika ja õpivara arendamine 8 Hariduslike erivajadustega õppija toetamine 8 Digipedagoogika rakendamine 8 Meisterõpetaja, tase 8 kutset läbiv kompetents 7 Päikeseelektrisüsteemide paigaldaja, tase 4 Photovoltaic system installer, level 4 3 Fotoelektriliste elektritootmissüsteemide paigaldaja, tase 4 (versioon 1) Fotoelektriliste elektritootmissüsteemide paigaldaja, tase 4 (versioon 2) Päikeseelektrisüsteemide paigaldaja, tase 4 (versioon 4) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektri, sooja- ja gaasivarustus Päikeseelektrisüsteemide paigaldaja 13 2019-04-24 2019-04-24 2024-03-13 4 4 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0713 Elektrienergia ja energeetika 43 Eriehitustööd Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Anti Tiik Bakeri OÜ Priit Kaselaan Bakeri OÜ Andres Meesak Eesti Päikeseelektri Assotsiatsioon MTÜ Ander Pukk Naps Solar Estonia OÜ Aulika Riisenberg SA Innove Argo Rosin TalTech Tuuliki Kasonen Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon Indrek Gregor Tuge energia Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. 4. taseme päikeseelektrisüsteemide paigaldaja töö eesmärk on tagada paigaldatud päikeseelektrisüsteemide töökindlus ja projektile (sh tarbija vajadustele) vastavus. Päikeseelektrisüsteemide paigaldaja paigaldab ja hooldab paneele, kilpe (jaotus- ja juhtimiskeskusi), invertereid jm seadmeid ning süsteeme, millega toodetakse taastuvast energiaallikast - päikesest - elektrit. Töö eeldab paneelide kinnitus- ja katusekonstruktsioonide montaažitööde ning kõrgtööde oskusi. Päikeseelektrisüsteemide paigaldaja töötab iseseisvalt või töörühma liikmena täites tööülesandeid vähe muutuvates olukordades keskkonnahoidlikult ja ressursse säästvalt. Lähedane kutse: Sisetööde elektrik, tase 4 A.2.1 Paigaldustööd 1. Paigaldamistööde ettevalmistus 2. Konstruktsioonide paigaldamine 3. Seadmete ja ühenduste paigaldamine A.2.2 Kontroll ja seadistamine 1. Elektriliste ja mehhaaniliste ühenduste kontrollimine 2. Paigaldatud seadmete töövalmiduse kontroll 3. Seadmete seadistamine 4. Süsteemi kontrollkäivitamine ja peatamine A.2.3 Paigaldustööde dokumenteerimine 1. Paigaldamisega seotud tegevuste dokumenteerimine 2. Kasutusjuhendi tutvustamine kliendile A.2.4 Seadmete hooldus 1. Seadmete hooldamine 2. Hooldustoimingute dokumenteerimine. Töötatakse sise- ja välistingimustes, vajadusel kõrgustes (katustel ja tõstukitel). Arvestama peab võimalikku kokkupuudet müra, tolmu ning pingestatud seadmetega. Kohustus on kasutada isiku- ja kaitsevahendeid. Käsi- ja spetsiaaltööriistad, mehhanismid (nt tõstukid, talid) ja mõõte- ja häälestusseadmed (testrid, ampermeetrid, arvuti koos lisaseadmetega jt). Töö eeldab füüsilist vastupidavust. Töös on oluline keskendumis- ja kohanemisvõime, analüüsivõime, käeline osavus, koostöövõime, keskkonnataluvus ja vastutusvõime. Kutseoskused omandatakse töö käigus või jätkuõppes, mis eeldab elektriala kutseoskusi ja erialast töökogemust. Selle kutsestandardi järgse koolituse läbimist tõendav tunnistus tõendab isiku pädevust paigaldada päikeseenergiasüsteeme ehitus- ja elektripaigaldiste valdkondi reguleeriva EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/28/EÜ kohaselt. 4. taseme päikeseelektrisüsteemide paigaldaja töötab vastutava spetsialisti juhtimisel. Alus: Ehitusseadustik, Seadme ohutuse seadus. 4. taseme päikeseelektrisüsteemide paigaldaja kutsestandardi järgse õppekava läbimisel omandatakse kompetentsid B.2.1–B.2.5 Paigaldustööd 4 Kontroll ja seadistamine 4 Paigaldustööde dokumenteerimine 4 Seadmete hooldus 5 Päikeseelektrisüsteemide paigaldaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Elektrituuliku tehnik, tase 5 Wind turbine Technician, level 5 3 Elektrituuliku tehnik, tase 5 (versioon 4) Elektrituulikute tehnik, tase 5 (versioon 1) Elektrituulikute tehnik, tase 5 (versioon 2) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektri, sooja- ja gaasivarustus Elektrituulikute tehnik 13 2019-04-24 2019-04-24 2024-03-13 5 5 3113 Elektrotehniliste alade tehnikud 0713 Elektrienergia ja energeetika 43 Eriehitustööd Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Tuuliki Kasonen Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon Tanel Kutsar Empower 4Wind OÜ Kristo Vaher Tallinna Tehnikakõrgkool Tauri Avila GE Renewables Enda Pärisma 3D Wind Service OY Erkki Kallas Enefit Green AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Elektrituuliku tehnik, tase 5, hooldab ja remondib tuuleelektrijaamades elektrit tootvaid suuri, alates 51 kW elektrituulikuid. Tema tööks on diagnoosida elektrilisi rikkeid ning paigaldada, remontida ja vahetada elektrituulikute seadmeid. Töö eeldab automaatika-, hüdraulika-, mehaanika-, elektri- , tõste- ja kõrgtöö oskusi. Elektrituuliku tehnik on kogenud töötaja, kes täidab mitmekülgseid tööülesandeid iseseisvalt või töörühma liikmena. Töörühma juhi rollis on valmis korraldama teiste tööd ning vastutama töörühma töötulemuse eest. 5. taseme elektrituuliku tööülesanded võivad osaliselt kattuda sidusvaldkondade oskustöötajate (mehhatroonikute, elektrikute, mehaanikute ja automaatikute) tööülesannetega. A.2.1 Töö korraldamine 1. Tõrgete ja veateadete vastuvõtmine 2. Töö kavandamine 3. Töövahendite ja seadmete komplekteerimine 4. Materjalide valimine ja ettevalmistamine A.2.2 Ohutuse tagamine 1. Tule- ja elektriohutuse nõuete täitmine 2. Ohutu töökoha korraldamine 3. Ohutus- ja isikukaitse­vahendite kasutamine A.2.3 Tõrgete ja vigade tuvastamine 1. Tõrgete ja vigade tuvastamine 2. Tõrgete ja vigade põhjuste kindlaksmääramine 3. Järgnevate tegevuste otsustamine A.2.4 Remont 1. Remonditööde kavandamine 2. Seadmete ja komponentide parandamine ja asendamine 3. Kontroll ja käivitamine 4. Dokumenteerimine A.2.5 Seadmete hooldus 1. Hoolduskava ja tööjuhendiga tutvumine 2. Seadmete plaaniline hooldus 3. Kontroll ja käivitamine 4. Dokumenteerimine Töö on liikuva iseloomuga, nõudes valmisolekut lähetusteks. Vajalik on omada sõiduki juhtimisõigust. Töö toimub kõrgustes nii sise- kui välitingimustes ning eeldab füüsilist ja vaimset pingutust. Arvestada tuleb ekstreemsete ilmastikuolude, vibratsiooni, müra ja tolmuga. Võimalik on kokkupuude pingestatud seadmetega. Kohustus on kasutada isiku- ja kaitsevahendeid. Töötempo on periooditi kiire ja pingeline, vajadusel tuleb töötada üle tavatööaja, puhkepäevadel ja pühade ajal. Turvavööd, käsi- ja elektrilised tööriistad, mehhanismid (nt tõstukid, talid), mõõte- ja häälestusseadmed (testrid, ampermeetrid), arvuti koos lisaseadmetega, IKT seadmed, tarkvara. Töö eeldab füüsilist vastupidavust ja võimet töötada kõrgustes. Töös on oluline kiire reageerimine, tehniline taip, tulemustele orienteerumine, tasakaalukus, keskendumis- ja kohanemisvõime, analüüsivõime, käeline osavus ja koostöövõime. Kutseoskused omandatakse töö käigus, kursustel või jätkuõppes, mis eeldab elektri- ja mehaanikaalaseid kutseoskusi ning erialast töökogemust. Tuulikutehnik, hooldustehnik. Nõutav on isiku elektriohuteadlikkuse kontrolli ja kõrgtööde koolituse läbimist tõendav tõend. Alus: seadme ohutuse seadus, töötervishoiu ja tööohutuse seadus. Elektritööde korraldust reguleerib standard EVS-EN50110-1 „Elektripaigaldiste käit“. Tuletöid reguleerib siseministri määrus „Tuletöö tegemisele esitatavad nõuded“. Tööohutuse nõuded, töötajate õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel reguleerib „Töötervishoiu ja tööohutuse seadus“. Rahvusvahelistes ettevõtetes või globaalsel turul töötades tuleb arvestada nii sihtriigi kui rahvusvaheliselt tunnustatud standarditega, nt Global Wind Organisation (GWO) standardid. 5. taseme elektrituuliku tehniku kutsestandardi järgse õppekava läbimisel omandatakse kompetentsid B.2.1 - B.2.6. Töö kavandamine ja korraldamine 5 Ohutuse tagamine 5 Tõrgete ja vigade tuvastamine 5 Remont 5 Seadmete hooldus 5 Elektrituuliku tehnik, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 CNC machine operator, level 4 6 Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 1) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 2) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 3) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 4) CNC metallilõikepingi operaator, tase 4 (versioon 8) CNC metallilõikepingi operaator, tase 4 (versioon 9) Freesija III (versioon 1) Freesija III (versioon 2) Freesija III (versioon 3) Freesija III (versioon 4) Lihvija III (versioon 1) Lihvija III (versioon 2) Lihvija III (versioon 3) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 (versioon 5) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 (versioon 7) Treial III (versioon 1) Treial III (versioon 2) Treial III (versioon 3) Treial III (versioon 4) Freesija, tase 4 Treial, tase 4 Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Metallilõikepinkidel töötaja 12 2019-05-08 2019-05-08 2021-04-26 4 4 7223 Metallitöötluspinkide seadistajad ja operaatorid 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Andres Pählapuu Hissmekano Eesti OÜ Allan Märk AS NORMA Anu Kull Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool Veiko Põldmaa Tallinna Tööstushariduskeskus Anu Tuuksam SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Metallilõikepinkidel töötajad on ametis peamiselt masinaehitusettevõtetes, mis tegelevad metallide töötlemisega treimise või freesimise teel. Töö toimub sõltuvalt töötaja kutsealasest ettevalmistusest trei- või freespingil, kus ta töötleb joonise ja juhtprogrammi järgi detaile. Metallilõikepinkidel töötaja põhiline tööülesanne on mitmesuguste kujupindade töötlemine, keermestamine ja puurimine nii konventsionaalsel kui ka APJ- tööpingil. (APJ on ingl. k. CNC - Computer Numerical Control). Ta seadistab tööpingi lähtudes etteantud tehnilisest dokumentatsioonist või töötab eelnevalt seadistatud tööpinkidel. Metallilõikepinkidel töötaja tagab töödeldava detaili kvaliteedi. Metallilõikepinkidel töötajal on võimalik spetsialiseeruda kahel erialal: a) freesija b) treial Spetsialiseerumised sisaldavad vajalikke oskusi ja teadmisi nii konventsionaalse kui APJ-tööpingil töötamiseks. Freesija peamine tööülesanne on detailide valmistamine pindade, avade, astmete ja soonte töötlemise teel freespingil. Treiali peamine tööülesanne on valdavalt pöördkeha-tüüpi detailide valmistamine: pindade, astmete, avade ja soonte töötlemine ja keermestamine treipingil. A.2.1 Tööprotsessi ettevalmistamine 1. Tööjooniste ja dokumentidega tutvumine. 2. Nõuetekohase töökoha korraldamine. 3. Tööpingi korrasoleku kontrollimine. 4. Tooriku vastavuse kontrollimine. A.2.2 Tööpingi hooldustööde tegemine 1. Regulaarsete hooldus- ja puhastustööde tegemine. 2. Tehniliste probleemide registreerimine. A.2.3 Detailide töötlemine konventsionaalsel ja APJ-freespingil 1. Konventsionaalse freespingi seadistamine detailide valmistamiseks. 2. Detailide valmistamine konventsionaalsel freespingil. 3. APJ-freespingi seadistamine ja ettevalmistamine tööks. 4. Detailide valmistamine APJ-freespingil. 5. Detailide järeltöötlemine ja ladustamine oma töökoha piires. A.2.4 Detailide töötlemine konventsionaalsel ja APJ-treipingil 1. Konventsionaalse treipingi seadistamine detailide valmistamiseks. 2. Detailide valmistamine konventsionaalsel treipingil. 3. APJ-treipingi seadistamine ja ettevalmistamine tööks. 4. Detailide valmistamine APJ-treipingil. 5. Detailide järeltöötlemine ja ladustamine oma töökoha piires. APJ-metallilõikepinkidel töötajate tööaeg on üldjuhul fikseeritud, ettevõtte töökorraldusest lähtudes võib töö toimuda ka paindliku töögraafiku alusel. Sõltuvalt ettevõtte tootmissegmendist (seeriatootmine või individuaaltootmine) võib töö olla nii rutiinne kui vahelduv, töötempo on üldjuhul mõõdukas. Töökeskkond paikneb siseruumides ning on mürarikas. Töökeskkonnas esinevad metallitolm ja jahutusvedelike aurud võivad tekitada allergilisi reaktsioone. Kuna töötatakse masinatega, siis võib ohutusnõuete eiramine endaga kaasa tuua tööõnnetuse, mistõttu on kohustuslik järgida täpselt tööohutusnõudeid ja kasutada ettenähtud isikukaitsevahendeid. Universaal- ja erirakised, mõõtmisvahendid, käsitööriistad (nt viil, laasturoop, abrasiivkivi jne), tõsteseadmed, isikukaitsevahendid. Vastutustunne ja ausus, hoolikus, täpsus, iseseisva töö planeerimise oskus, ruumiline kujutlusvõime, rahulikkus, hea nägemine ja kuulmine, hea füüsiline vorm. Keskendumisvõime, rutiinitaluvus, koordinatsioon, matemaatiline võimekus. Tavapäraselt töötavad sellel kutsealal inimesed, kellel on erialane haridus või kes on oma kutsealased oskused omandanud praktilise töökogemuse ja erialase täiendkoolitusega. Treial, freesija. Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 kutsestandard koosneb kahest kohustuslikust (B.2.1 ja B.2.2), kahest spetsialiseerumisega seotud (B.2.3, B.2.4) ja kutset läbivast (B.2.5) kompetentsist. Metallilõikepinkidel töötaja kutse on spetsialiseerumispõhine, võimalik on spetsialiseeruda kahel suunal: a) konventsionaalsetel ja APJ-metallilõikepinkidel töötaja, freesija; b) konventsionaalsetel ja APJ-metallilõikepinkidel töötaja, treial. Freesija, tase 4 kutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kompetentsid B.2.1, B.2.2, B.2.3 ja B.2.5. Treial, tase 4 kutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kompetentsid B.2.1, B.2.2, B.2.4 ja B.2.5. Tööprotsessi ettevalmistamine 4 Tööpingi hooldustööde tegemine 4 Metallilõikepinkidel töötaja kutse on spetsialiseerumispõhine, võimalik on spetsialiseeruda kahel suunal: a) konventsionaalsetel ja APJ-metallilõikepinkidel töötaja, freesija; b) konventsionaalsetel ja APJ-metallilõikepinkidel töötaja, treial. Freesija, tase 4 kutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kompetentsid B.2.1, B.2.2, B.2.3 ja B.2.5. Treial, tase 4 kutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kompetentsid B.2.1, B.2.2, B.2.4 ja B.2.5. Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Metallilõikepinkidel töötaja, tase 5 CNC machine operator, level 5 6 Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-meister III (versioon 1) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-meister III (versioon 2) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-meister III (versioon 3) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-meister III (versioon 4) CNC metallilõikepingi operaator-seadistaja, tase 5 (versioon 8) CNC metallilõikepingi operaator-seadistaja, tase 5 (versioon 9) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 5 (versioon 5) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 5 (versioon 7) APJ-freespinkidel töötaja, tase 5 APJ-treipinkidel töötaja, tase 5 Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Metallilõikepinkidel töötaja 12 2019-05-08 2019-05-08 2021-04-26 5 5 7223 Metallitöötluspinkide seadistajad ja operaatorid 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Andres Pählapuu Hissmekano Eesti OÜ Allan Märk AS NORMA Anu Kull Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool Veiko Põldmaa Tallinna Tööstushariduskeskus Anu Tuuksam SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Metallilõikepinkidel töötajad on ametis peamiselt masinaehitusettevõtetes, mis tegelevad metallide töötlemisega treimise või freesimise teel. Töö toimub sõltuvalt töötaja spetsialiseerumisest APJ-freespingil või APJ-treipingil (APJ on inglise k CNC - Computer Numerical Control, kus ta töötleb joonise ja juhtprogrammi järgi detaile. Metallilõikepinkidel töötaja põhiline tööülesanne on mitmesuguste kujupindade töötlemine, keermestamine ja puurimine. 5. taseme metallilõikepinkidel töötaja seadistab etteantud tehnilisest dokumentatsioonist lähtudes tööpingi või töötab eelnevalt seadistatud tööpinkidel. Vajadusel teeb olemasolevates seadistustes muudatusi või koostab ise CAD/CAM-süsteemis juhtprogrammid. Sõltuvalt töökorraldusest võib juhendada ka vähem kogenud kolleege või korraldada väiksema meeskonna tööd. 5. taseme metallilõikepinkidel töötaja kutse on spetsialiseerumispõhine: - APJ freespinkidel töötaja, tase 5 - APJ treipinkidel töötaja, tase 5 Freesija tööülesanne on detailide valmistamine freespingil pindade, astmete ja soonte töötlemise teel. Treiali tööülesanne on valdavalt pöördkeha-tüüpi detailide valmistamine treipingil pindade, astmete ja soonte töötlemise ja keermestamise teel. A.2.1 Tööprotsessi ettevalmistamine 1. Tööjooniste ja dokumentidega tutvumine. 2. Nõuetekohase töökoha korraldamine. 3. Tööpingi korrasoleku kontrollimine. 4. Tooriku vastavuse kontrollimine. A.2.2 Tööpingi hooldustööde tegemine 1. Regulaarsete hooldus- ja puhastustööde tegemine. 2. Tehniliste probleemide registreerimine. A.2.3 Töö korraldamine ja juhendamine 1. Tegevuste planeerimine. 2. Ressursside kavandamine ja organiseerimine. 3. Materjalikulu minimeerimine. 4. Tähtaegadest kinnipidamise jälgimine. 5. Tööpingi mitmesuguste võimaluste kasutamine. 6. Töö delegeerimine. 7. Töötajate juhendamine, ettepanekute tegemine täiendõppe. 8. Ettepanekute tegemine töökorralduse parendamiseks. A.2.4 Detailide töötlemine APJ-freespingil 1. APJ-freespingi seadistamine detailide valmistamiseks. 2. Detailide valmistamine APJ-freespingil. 3. Detailide järeltöötlemine ja ladustamine oma töökoha piires. A.2.5 Detailide töötlemine APJ-treipingil 1. APJ-treipingi seadistamine detailide valmistamiseks. 2. Detailide valmistamine APJ-treipingil. 3. Detailide järeltöötlemine ja ladustamine oma töökoha piires. APJ-metallilõikepinkidel töötajate tööaeg on üldjuhul fikseeritud, ettevõtte töökorraldusest lähtudes võib töö toimuda ka paindliku töögraafiku alusel. Sõltuvalt ettevõtte tootmissegmendist (seeriatootmine või individuaaltootmine) võib töö olla nii rutiinne kui vahelduv, töötempo on üldjuhul mõõdukas. Töökeskkond paikneb siseruumides ning on mürarikas. Töökeskkonnas esinevad metallitolm ja jahutusvedelike aurud võivad tekitada allergilisi reaktsioone. Kuna töötatakse masinatega, siis võib ohutusnõuete eiramine endaga kaasa tuua tööõnnetuse, mistõttu on kohustuslik järgida täpselt tööohutusnõudeid ja kasutada ettenähtud isikukaitsevahendeid. Universaal- ja erirakised, mõõtmisvahendid, käsitööriistad (nt viil, laasturoop, abrasiivkivi jne), tõsteseadmed, isikukaitsevahendid. Vastutustunne ja ausus, hoolikus, täpsus, iseseisva töö planeerimise oskus, ruumiline kujutlusvõime, rahulikkus, hea nägemine ja kuulmine, hea füüsiline vorm. Keskendumisvõime, rutiinitaluvus, koordinatsioon, matemaatiline võimekus. Üldjuhul on selle taseme metallilõikepinkidel töötajatel erialane baasharidus ja läbitud vastav täiendõpe, kuid kutsealased oskused võivad olla omandanud ka pikaajalise praktilise töökogemuse ja erialase täiendkoolitusega. Treial, freesija. Metallilõikepinkidel töötaja, tase 5 kutsestandard koosneb kolmest kohustuslikust (B.2.1 – B.2.3), neljast spetsialiseerumisega seotud (B.2.4 – B.2.5) ja kutset läbivast (B.2.6) kompetentsist. 5. taseme metallilõikepinkidel töötaja kutse on spetsialiseerumispõhine, võimalik on spetsialiseeruda kahel suunal: 1. APJ-freespinkidel töötaja, tase 5 2. APJ-treipinkidel töötaja, tase 5 APJ-freespinkidel töötaja, tase 5 kutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kompetentsid B.2.1, B.2.2, B.2.3, B.2.4 ja B.2.6 APJ-treipinkidel töötaja, tase 5 kutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kompetentsid B.2.1, B.2.2, B.2.3, B.2.5 ja B.2.6 Tööprotsessi ettevalmistamine 4 Tööpingi hooldustööde tegemine 4 Töö korraldamine ja töötajate juhendamine 5 5. taseme metallilõikepinkidel töötaja kutse on spetsialiseerumispõhine, võimalik on spetsialiseeruda kahel suunal: 1. APJ-freespinkidel töötaja, tase 5 2. APJ-treipinkidel töötaja, tase 5 APJ-freespinkidel töötaja, tase 5 kutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kompetentsid B.2.1, B.2.2, B.2.3, B.2.4 ja B.2.6 APJ-treipinkidel töötaja, tase 5 kutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kompetentsid B.2.1, B.2.2, B.2.3, B.2.5 ja B.2.6 Metallilõikepinkidel töötaja, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Keevitaja, tase 3 Welder, EstQF Level 3 8 Keevitaja I (versioon 1) Keevitaja I (versioon 2) Keevitaja I (versioon 3) Keevitaja I (versioon 4) Keevitaja I (versioon 5) Keevitaja I (versioon 6) Keevitaja, tase 3 (versioon 10) Keevitaja, tase 3 (versioon 7) Keevitaja, tase 3 (versioon 9) Käsikaarkeevitaja, tase 3 Poolautomaatkeevitaja, tase 3 Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Keevitaja 12 2019-05-08 2019-05-08 2021-04-26 3 3 7212 Keevitajad ja leeklõikajad 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Kutsestandardis kasutatud mõisted Tatjana Karaganova Tallinna Tööstushariduskeskus Tarvo Krapp Contractor OÜ Toomas Reha Inspecta Eesti OÜ Enn Orav Inspecta Eesti OÜ Vladimir Belõi Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool Andres Laansoo Tallinna Tehnikaülikool Anu Tuuksam SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Keevitaja töötab põhiliselt metalltooteid ja -konstruktsioone valmistavas ettevõttes ning ehitus-, paigaldus-, hoolde- ja remonditöödel. Keevitaja põhitöö on keevitustööde ettevalmistamine, tarindi koostamine vastavalt joonisele, keevisliidete teostamine ning järeltöötlus ja tulemuse kontroll. Töö nõuab jooniste lugemise oskust, töötlemistehnoloogia ja materjalide omaduste tundmist. Käesolevas kutsestandardis on kirjeldatud 3. taseme keevitaja kutsealaseid kompetentse. Selle taseme keevitaja on võimeline koostama ja keevitama lihtsamaid keevistooteid, detaile ning ehituskonstruktsioone. Keerulisemate tööde (kontrolli nõudvad tooted) puhul vajab juhendamist. 3. taseme keevitaja kasutab oma töös järgmisi keevitusviise: käsikaarkeevitus (MMA 111) ja poolautomaatkeevitus (MAG 135). Keevitaja, tase 3 kutsestandardis sisaldub ka kaks osakutset: Käsikaarkeevitaja, tase 3 Poolautomaatkeevitaja, tase 3 A.2.1 Töökoha korraldamine, tootmis- ja abivahendite valimine ja ettevalmistamine 1. Tööjoonise, tööjuhendi ja tehnoloogilise kaardiga (WPS) tutvumine. 2. Töövahendite valimine. 3. Keevitusvahendite valimine. 4. Keevitusseadmete seadistamine ja režiimi valimine. 5. Nõuetekohase töökoha korraldamine. 6. Isikukaitsevahendite valimine. A.2.2 Detailide ja koostude ettevalmistamine ja koostamine 1. Detailide ettevalmistamine ja kontrollimine. 2. Koostude ülesseadmine keevitamiseks ja nende kontrollimine. A.2.3 Kvaliteedi kontrollimine ja defektide parandamine 1. Keevisõmbluste kontrollimine. 2. Koostu kontrollimine. 3. Defektide parandamine. 4. Lõppkontrolli tegemine. A.2.4 Käsikaarkeevitustööde tegemine ja detailide järeltöötlemine 1. Käsikaarkeevitustööde tegemine. 2. Vahekontrolli tegemine. 3. Valmis toote järeltöötlemine. A.2.5 Poolautomaatsete keevitustööde tegemine ja detailide järeltöötlemine 1. Poolautomaatsete keevitustööde tegemine. 2. Vahekontrolli tegemine. 3. Valmis toote järeltöötlemine. Keevitaja 3. taseme kutse sisaldab järgmisi osakutseid: Käsikaarkeevitaja, tase 3 A.2.1 Töökoha korraldamine, tootmis- ja abivahendite valimine ja ettevalmistamine 1. Tööjoonise, tööjuhendi ja tehnoloogilise kaardiga (WPS) tutvumine. 2. Töövahendite valimine. 3. Keevitusvahendite valimine. 4. Keevitusseadmete seadistamine ja režiimi valimine. 5. Nõuetekohase töökoha korraldamine. 6. Isikukaitsevahendite valimine. A.2.2 Detailide ja koostude ettevalmistamine ja koostamine 1. Detailide ettevalmistamine ja kontrollimine. 2. Koostude ülesseadmine keevitamiseks ja nende kontrollimine. A.2.3 Kvaliteedi kontrollimine ja defektide parandamine 1. Keevisõmbluste kontrollimine. 2. Koostu kontrollimine. 3. Defektide parandamine. 4. Lõppkontrolli tegemine. A.2.4 Käsikaarkeevitustööde tegemine ja detailide järeltöötlemine 1. Käsikaarkeevitustööde tegemine. 2. Vahekontrolli tegemine. 3. Valmis toote järeltöötlemine. Poolautomaatkeevitaja, tase 3 A.2.1 Töökoha korraldamine, tootmis- ja abivahendite valimine ja ettevalmistamine 1. Tööjoonise, tööjuhendi ja tehnoloogilise kaardiga (WPS) tutvumine. 2. Töövahendite valimine. 3. Keevitusvahendite valimine. 4. Keevitusseadmete seadistamine ja režiimi valimine. 5. Nõuetekohase töökoha korraldamine. 6. Isikukaitsevahendite valimine. A.2.2 Detailide ja koostude ettevalmistamine ja koostamine 1. Detailide ettevalmistamine ja kontrollimine. 2. Koostude ülesseadmine keevitamiseks ja nende kontrollimine. A.2.3 Kvaliteedi kontrollimine ja defektide parandamine 1. Keevisõmbluste kontrollimine. 2. Koostu kontrollimine. 3. Defektide parandamine. 4. Lõppkontrolli tegemine. A.2.5 Poolautomaatsete keevitustööde tegemine ja detailide järeltöötlemine 1. Poolautomaatsete keevitustööde tegemine. 2. Vahekontrolli tegemine. 3. Valmis toote järeltöötlemine. Keevitaja töötab nii sise- kui ka välistingimustes, tööaeg on üldjuhul fikseeritud, kuid sõltuvalt ettevõtte eripärast võib olla korraldatud ka vahetustega töötamine. Töö on mõõduka tempoga, tööülesanded vahelduvad. Keevitaja peab olema valmis töötama ebamugavas või sundasendis, taluma temperatuurikõikumisi, kõrgusi, vibratsiooni, müra ja tolmu. Töö võib toimuda ohtlikes keskkondades, nt mahutites, ehitus- või tööstusobjektil kõrgustes jne. Ta peab tundma kutsealast ohutustehnikat, elektriseadmete kasutamisega kaasnevat ohutustehnikat, kasutama asjakohaseid kaitsevahendeid ning teadma keevitusega kaasnevaid kahjulikke toimeid inimorganismile (põletusoht, nägemiskahjustused jne). Keevitamisel eralduvad gaasid ja töökeskkonnas olev kivi- ja metallitolm võivad esile kutsuda allergilisi reaktsioone. Keevitaja kasutab oma töös keevitus-, gaaslõike-, metallilõike- ja tõsteseadmeid, elektrilisi, mehaanilisi ja pneumaatilisi käsitööriistu (frees, meisel, haamer, käi jne) ning abivahendeid (rakised, pöördlauad, mehhaniseeritud keevitusseadmed, söeelektroodid jne) ja mõõteriistu (šabloonid, nurgik, mõõdulint, nihik jne). Keevitaja peab oskama oma tööd iseseisvalt planeerida ja olema valmis meeskonnatööks. Töö eeldab arenenud vastutustunnet, hoolikust ja täpsust, kuna töötatakse väärtuslike materjalidega. Vajalik on ruumiline kujutlusvõime, hea koordinatsioon ja liigutuste täpsus, normaalne füüsiline vorm ja nägemine, kontsentreerumisvõime ja püsivus. 3. taseme keevitajatel on üldjuhul põhiharidus. Neil on kas erialane kutseharidus või nad on oma tööalase kompetentsuse omandanud erialase täiendkoolituse või praktilise töökogemusega. Keevitaja, keevitaja-koostelukksepp, keevitaja-koostaja. Tuleohutuse seadus § 12 ja § 14. Keevitaja, tase 3 kutse saamiseks peab taotleja tõendama kõik kutsestandardis kirjeldatud kompetentsid (B.2.1–B.2.11). Käsikaarkeevitaja 3. taseme osakutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kompetentsid: B.2.1 Töökoha korraldamine, tootmis- ja abivahendite valimine ja ettevalmistamine B.2.2 Detailide ja koostude ettevalmistamine ja koostamine B.2.3 Kvaliteedi kontrollimine ja defektide parandamine B.2.4 Käsikaarkeevitustööde tegemine ja detailide järeltöötlemine B.2.6–B.2.11 (kõik kutset läbivad kompetentsid) Poolautomaatkeevitaja 3. taseme osakutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kompetentsid: B.2.1 Töökoha korraldamine, tootmis- ja abivahendite valimine ja ettevalmistamine B.2.2 Detailide ja koostude ettevalmistamine ja koostamine B.2.3 Kvaliteedi kontrollimine ja defektide parandamine B.2.5 Poolautomaatsete keevitustööde tegemine ja järeltöötlemine B.2.6 – B.2.11 (kõik kutset läbivad kompetentsid) Töökoha korraldamine, tootmis- ja abivahendite valimine ja ettevalmistamine 3 Detailide ja koostude ettevalmistamine ja koostamine 3 Kvaliteedi kontrollimine ja defektide parandamine 3 Käsikaarkeevitustööde tegemine ja detailide järeltöötlemine 3 Poolautomaatsete keevitustööde tegemine ja detailide järeltöötlemine 3 Tööjuhiste, tehnoloogiate ja kvaliteedinõuete järgimine 3 Töötervishoiu- ja tööohutusnõuete järgimine 3 Meeskonnatöös osalemine 3 Kohanemine muutuvate oludega 3 Täiendõppes osalemine 3 Töövahendite kasutamine ja hoiustamine 3 Rõiva- ja tekstiilispetsialist, tase 6 Garment, Textile and Product Specialist, level 6 1 Rõiva- ja tekstiilispetsialist, tase 6 (versioon 2) Konstrueerimine Ost ja müük Tootearendus ja tootmine Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Rõivatootmine Rõiva- ja tekstiilispetsialist 12 2019-05-08 2019-05-08 2024-03-26 6 6 3118 Joonestajad 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 14 Rõivatootmine Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Anelle Juuse Kaubamaja AS Anneli Reinok Hilding Anders Baltic AS Anželika Mullaste Protex Baltic As Diana Tuulik Tallinna Tehnikakõrgkool Pille Nilp Baltika Grupp Sirje Riimaa Baltika Grupp Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. 6. taseme rõiva- ja tekstiilispetsialist töötab tootmis- ja äriettevõttes, kus tema tegevuse tulemusena tagatakse toodete ja tehnoloogiate koostoime, ostutegevus ning lisandväärtuse loomine. Rõiva- ja tekstiilispetsialist täidab tööülesandeid iseseisvalt või meeskonnas. Töö eeldab koolituste (sh väljaõppe) läbiviimist ning koostööd disainerite jt sidusvaldkondade spetsialistidega. Rõiva- ja tekstiilispetsialist spetsialiseerub konstrueerimisele , tootearendusele ja tootmisele või ostule ja müügile. Konstrueerimisele spetsialiseerunud rõiva- ja tekstiilispetsialist (konstruktor, tehniline disainer) töötab välja uute mudelite lõigete konstruktsiooni ja tehnilise dokumentatsiooni. Tootearendusele ja tootmisele spetsialiseerunud rõiva- ja tekstiilispetsialist (tootearendus- või tootmistehnoloog) tegeleb tootearendusega või ohjab tootmisprotsessi. Tootmistehnoloog tõstab tootmisprotsessi efektiivsust tööoperatsioonide standardiseerimise ja seadmepargi täiustamise kaudu. Sageli on tootearendus- ja tootmistehnoloog ettevõttes üks ja seesama inimene. Ostule ja müügile spetsialiseerunud rõiva- ja tekstiilispetsialist ostab sisse tootmis- ja äritegevuseks vajalikke materjale- ja tooteid ning loob ettevõttele lisandväärtust toodete müügi kasvatamisega. A.2.1 Valdkondlik spetsialistitöö 1. Rõiva- ja tekstiiltoodete valmistamine ideest müügini 2. Nõustamine, juhendamine, koolitamine 3. Koostöö ja suhtlemine 4. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) kasutamine 5. Võõrkeel(t)e kasutamine A.2.2 Rõiva- ja tekstiiltoodete konstrueerimine 1. Toote tehnilise joonise ja dokumentatsiooni koostamine 2. Moejoonise ja skeemi järgi lõigete konstrueerimine 3. Toote lekaalide valmistamine 4. Toote korrigeerimine 5. Toote ettevalmistamine tootmiseks A.2.3 Rõiva- ja tekstiiltoodete tootearendus ja tootmine 1. Uute toodete väljatöötamine 2. Tootmisprotsessi planeerimine ja korraldamine 3. Tootmisprotsessi ja toote parendamine A.2.4 Rõiva- ja tekstiiltoodete ost ja müük 4. Müügi ja ostuvajaduse planeerimine 5. Ostu- ja müügitoimingute läbiviimine 6. Tarnija- ja kliendisuhete juhtimine Töö toimub peamiselt siseruumides. Töö on emotsionaalselt pingeline, vastutusrikas ja stressirohke. Sõltuvalt töökohast ja kasutatavatest materjalidest võivad riskiteguriteks osutuda töökeskkonnas esinev tekstiilitolm, müra ja toote valmistamisel kasutatavad kemikaalid (liimid, kuumtöötlemisel või puhastamisel eralduvad toksilised aurud jne). Ostu ja müügi spetsialisti töö nõuab head väljendus- ja suhtlemisoskust ning valmisolekut töötada hooajaliselt väljaspool põhitööaega ja töölähetustes. Konstruktori töös on palju sundasendis töötamist. IKT vahendid, erialased tarkvaraprogrammid ning spetsiifilised seadmed ja töövahendid. Sõltuvalt spetsialiseerumisest eeldab töö insenerlikku loogilist mõtlemist, ruumilist kujutlusvõimet, vormi-, stiili- ja värvitaju, loovust, iseseisvust, täpsust, analüüsi-, otsustus-, vastutus-, organiseerimis- ja kohanemisvõimet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, läbirääkimisoskust, õpitahet ja stressitaluvust. Eelistatud on erialane rakenduskõrgharidus. Tööuurija, normeerija, tootearendustehnoloog, tootmistehnoloog, tehnoloog, tööõpetaja, kvaliteedispetsialist, kvaliteedijuht, tööjuht, tootmisjuht, tootmisvõimsuse sisseostja, tootmise planeerija, tehniline disainer, konstruktor, rõivaste konstruktor, tekstiiltoodete konstruktor, konstruktor-modelleerija, ostuspetsialist, ostujuht, e-poe spetsialist, müügispetsialist, müügijuht, kategooriajuht, tootejuht, e-poe spetsialist jm. Rõiva- ja tekstiiltoodete konstrueerimisele spetsialiseerumisel omandatakse kompetentsid B.2.1 ja B.2.2. Rõiva- ja tekstiiltoodete tootearendusele ja tootmisele spetsialiseerumisel omandatakse kompetentsid B.2.1 ja B.2.3. Rõiva- ja tekstiiltoodete ostu ja müügile spetsialiseerumisel omandatakse kompetentsid B.2.1 ja B.2.4. Valdkondlik spetsialistitöö 6 Rõiva- ja tekstiiltoodete konstrueerimisele spetsialiseerumisel omandatakse kompetentsid B.2.1 ja B.2.2. Rõiva- ja tekstiiltoodete tootearendusele ja tootmisele spetsialiseerumisel omandatakse kompetentsid B.2.1 ja B.2.3. Rõiva- ja tekstiiltoodete ostu ja müügile spetsialiseerumisel omandatakse kompetentsid B.2.1 ja B.2.4. Keevitaja, tase 4 Welder, EstQF Level 4 7 Keevitaja II (versioon 1) Keevitaja II (versioon 2) Keevitaja II (versioon 3) Keevitaja II (versioon 4) Keevitaja II (versioon 5) Keevitaja, tase 4 (versioon 6) Keevitaja, tase 4 (versioon 8) Keevitaja, tase 4 (versioon 9) Käsikaarkeevitaja, tase 4 Poolautomaatkeevitaja, tase 4 TIG-keevitaja, tase 4 Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Keevitaja 12 2019-05-08 2019-05-08 2021-04-26 4 4 7212 Keevitajad ja leeklõikajad 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Kutsestandardis kasutatud mõisted Tatjana Karaganova Tallinna Tööstushariduskeskus Tarvo Krapp Contractor OÜ Toomas Reha Inspecta Eesti OÜ Enn Orav Inspecta Eesti OÜ Vladimir Belõi Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool Andres Laansoo Tallinna Tehnikaülikool Anu Tuuksam SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Keevitaja töötab põhiliselt metalltooteid ja -konstruktsioone valmistavas ettevõttes ning ehitus-, paigaldus-, hoolde- ja remonditöödel. Keevitaja põhitöö on keevitustööde ettevalmistamine, tarindi koostamine vastavalt joonisele, keevisliidete teostamine ning järeltöötlus ja tulemuse kontroll. Töö nõuab jooniste lugemise oskust, töötlemistehnoloogia ja materjalide omaduste tundmist. Keevitaja kutsealal on välja töötatud kutsed kahel tasemel: Keevitaja, tase 3 Keevitaja, tase 4 Käesolevas kutsestandardis on kirjeldatud 4. taseme keevitaja kutsealaseid kompetentse. Selle taseme keevitaja koostab ja keevitab mitmesuguseid keevistooteid, detaile ning ehituskonstruktsioone. Vastutusrikkamate tööde (kontrolli nõudvad tooted) puhul konsulteerib ja teeb koostööd vahetu juhi või koordinaatori või meistriga. 4. taseme keevitaja kasutab oma töös järgmisi keevitusviise: käsikaarkeevitus (MMA 111), poolautomaatkeevitus (MIG 131, MAG 135, 136, 138) ja TIG-keevitus (141, 142). Keevitaja 4. taseme kutse raames on võimalik omandada ka järgmisi piiratud pädevusega osakutseid: Käsikaarkeevitaja, tase 4 Poolautomaatkeevitaja, tase 4 TIG-keevitaja, tase 4 A.2.1 Töökoha korraldamine, tootmis- ja abivahendite valimine ja ettevalmistamine 1. Tööjoonise, tööjuhendi ja tehnoloogilise kaardiga (WPS) tutvumine. 2. Töövahendite valimine. 3. Keevitusvahendite valimine. 4. Keevitusseadmete seadistamine ja režiimi valimine. 5. Nõuetekohase töökoha korraldamine. 6. Isikukaitsevahendite valimine. A.2.2 Detailide ja koostude ettevalmistamine ja koostamine 1. Detailide ettevalmistamine ja kontrollimine. 2. Koostude ülesseadmine keevitamiseks ja nende kontrollimine. A.2.3 Kvaliteedi kontrollimine ja defektide parandamine 1. Keevisõmbluste kontrollimine. 2. Koostu kontrollimine. 3. Defektide parandamine. 4. Lõppkontrolli tegemine. A.2.4 Käsikaarkeevitustööde tegemine ja detailide järeltöötlemine 1. Käsikaarkeevitustööde tegemine. 2. Vahekontrolli tegemine. 3. Valmis toote järeltöötlemine. A.2.5 Poolautomaatsete keevitustööde tegemine ja detailide järeltöötlemine 1. Poolautomaatsete keevitustööde tegemine. 2. Vahekontrolli tegemine. 3. Valmis toote järeltöötlemine. A.2.6 TIG-keevitamine ja detailide järeltöötlemine 1. Metallide keevitamine TIG-tehnoloogiat kasutades. 2. Vahekontrolli tegemine. 3. Valmis toote järeltöötlemine. Keevitaja, tase 4 kutse sisaldab järgmisi osakutseid: KÄSIKAARKEEVITAJA A.2.1 Töökoha korraldamine, tootmis- ja abivahendite valimine ja ettevalmistamine 1. Tööjoonise, tööjuhendi ja tehnoloogilise kaardiga (WPS) tutvumine. 2. Töövahendite valimine. 3. Keevitusvahendite valimine. 4. Keevitusseadmete seadistamine ja režiimi valimine. 5. Nõuetekohase töökoha korraldamine. 6. Isikukaitsevahendite valimine. A.2.2 Detailide ja koostude ettevalmistamine ja koostamine 1. Detailide ettevalmistamine ja kontrollimine. 2. Koostude ülesseadmine keevitamiseks ja nende kontrollimine. A.2.3 Kvaliteedi kontrollimine ja defektide parandamine 1. Keevisõmbluste kontrollimine. 2. Koostu kontrollimine. 3. Defektide parandamine. 4. Lõppkontrolli tegemine. A.2.4 Käsikaarkeevitustööde tegemine ja detailide järeltöötlemine 1. Käsikaarkeevitustööde tegemine. 2. Vahekontrolli tegemine. 3. Valmis toote järeltöötlemine. POOLAUTOMAATKEEVITAJA A.2.1 Töökoha korraldamine, tootmis- ja abivahendite valimine ja ettevalmistamine 1. Tööjoonise, tööjuhendi ja tehnoloogilise kaardiga (WPS) tutvumine. 2. Töövahendite valimine. 3. Keevitusvahendite valimine. 4. Keevitusseadmete seadistamine ja režiimi valimine. 5. Nõuetekohase töökoha korraldamine. 6. Isikukaitsevahendite valimine. A.2.2 Detailide ja koostude ettevalmistamine ja koostamine 1. Detailide ettevalmistamine ja kontrollimine. 2. Koostude ülesseadmine keevitamiseks ja nende kontrollimine. A.2.3 Kvaliteedi kontrollimine ja defektide parandamine 1. Keevisõmbluste kontrollimine. 2. Koostu kontrollimine. 3. Defektide parandamine. 4. Lõppkontrolli tegemine. A.2.5 Poolautomaatsete keevitustööde tegemine ja detailide järeltöötlemine 1. Poolautomaatsete keevitustööde tegemine. 2. Vahekontrolli tegemine. 3. Valmis toote järeltöötlemine. TIG-KEEVITAJA A.2.1 Töökoha korraldamine, tootmis- ja abivahendite valimine ja ettevalmistamine 1. Tööjoonise, tööjuhendi ja tehnoloogilise kaardiga (WPS) tutvumine. 2. Töövahendite valimine. 3. Keevitusvahendite valimine. 4. Keevitusseadmete seadistamine ja režiimi valimine. 5. Nõuetekohase töökoha korraldamine. 6. Isikukaitsevahendite valimine. A.2.2 Detailide ja koostude ettevalmistamine ja koostamine 1. Detailide ettevalmistamine ja kontrollimine. 2. Koostude ülesseadmine keevitamiseks ja nende kontrollimine. A.2.3 Kvaliteedi kontrollimine ja defektide parandamine 1. Keevisõmbluste kontrollimine. 2. Koostu kontrollimine. 3. Defektide parandamine. 4. Lõppkontrolli tegemine. A.2.6 TIG-keevitamine ja detailide järeltöötlemine 1. Metallide keevitamine TIG-tehnoloogiat kasutades. 2. Vahekontrolli tegemine. 3. Valmis toote järeltöötlemine. Keevitaja töötab nii sise- kui ka välistingimustes, tööaeg on üldjuhul fikseeritud, kuid sõltuvalt ettevõtte eripärast võib olla korraldatud ka vahetustega töötamine. Töö on mõõduka tempoga, tööülesanded vahelduvad. Keevitaja peab olema valmis töötama ebamugavas või sundasendis, taluma temperatuurikõikumisi, kõrgusi, vibratsiooni, müra ja tolmu. Töö võib toimuda ohtlikes keskkondades, nt mahutites, ehitus- või tööstusobjektil kõrgustes jne. Ta peab tundma kutsealast ohutustehnikat, elektriseadmete kasutamisega kaasnevat ohutustehnikat, kasutama asjakohaseid kaitsevahendeid ning teadma keevitusega kaasnevaid kahjulikke toimeid inimorganismile (põletusoht, nägemiskahjustused jne). Keevitamisel eralduvad gaasid ja töökeskkonnas olev kivi- ja metallitolm võivad esile kutsuda allergilisi reaktsioone. Keevitaja kasutab oma töös keevitus-, gaasilõike-, metallilõike- ja tõsteseadmeid, elektrilisi, mehaanilisi ja pneumaatilisi käsitööriistu (frees, meisel, haamer, käi jne) ning abivahendeid (rakised, pöördlauad, mehhaniseeritud keevitusseadmed, söeelektroodid jne) ja mõõteriistu (šabloonid, nurgik, mõõdulint, nihik jne). Keevitaja peab oskama oma tööd iseseisvalt planeerida ja olema valmis meeskonnatööks. Töö eeldab arenenud vastutustunnet, hoolikust ja täpsust, kuna töötatakse väärtuslike materjalidega. Vajalik on ruumiline kujutlusvõime, hea koordinatsioon ja liigutuste täpsus, normaalne füüsiline vorm ja nägemine, kontsentreerumisvõime ja püsivus. 4. taseme keevitajatel on üldjuhul erialane kutseharidus. Tööalane kompetentsus võib olla omandatud ka erialase täiendkoolituse ja/või praktilise töökogemusega. Keevitaja, keevitaja-koostelukksepp, keevitaja-koostaja. Tuleohutuse seadus § 12 ja § 14. Keevitaja, tase 4 kutse saamiseks peab taotleja tõendama kohustuslikud (B.2.1–B.2.3), läbivad (B.2.7–B.2.12) ja vähemalt kaks valitavat (kompetentside B.2.4 – B.2.6 hulgast) kompetentsi. Käsikaarkeevitaja 4. taseme osakutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kompetentsid: - kõik kohustuslikud kompetentsid (B.2.1–B.2.3); - kõik läbivad kompetentsid (B.2.7–B.2.12); - kompetents B.2.4 Käsikaarkeevitustööde tegemine ja detailide järeltöötlemine. Poolautomaatkeevitaja 4. taseme osakutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kompetentsid: - kõik kohustuslikud kompetentsid (B.2.1–B.2.3); - kõik läbivad kompetentsid (B.2.7–B.2.12); - kompetents B.2.5 Poolautomaatkeevitustööde tegemine ja detailide järeltöötlemine. TIG-keevitaja 4. taseme osakutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kompetentsid: - kõik kohustuslikud kompetentsid (B.2.1 – B.2.3); - kõik läbivad kompetentsid (B.2.7 – B.2.12); - kompetents B.2.6 TIG-keevitamine ja detailide järeltöötlemine. Töökoha korraldamine, tootmis- ja abivahendite valimine ja ettevalmistamine 4 Detailide ja koostude ettevalmistamine ja koostamine 4 Kvaliteedi kontrollimine ja defektide parandamine 3 Käsikaarkeevitustööde tegemine ja detailide järeltöötlemine 4 Poolautomaatsete keevitustööde tegemine ja detailide järeltöötlemine 4 TIG-keevitamine ja detailide järeltöötlemine 4 Tööjuhiste, tehnoloogiate ja kvaliteedinõuete järgimine 3 Töötervishoiu- ja tööohutusnõuete järgimine 4 Meeskonnatöös osalemine 4 Kohanemine muutuvate oludega 3 Täiendõppes osalemine 3 Töövahendite kasutamine ja hoiustamine 4 Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, tase 3 Conventional machine operator, level 3 7 Freesija II (versioon 1) Freesija II (versioon 2) Freesija II (versioon 3) Freesija II (versioon 4) Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, tase 3 (versioon 6) Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, tase 3 (versioon 8) Lihvija II (versioon 1) Lihvija II (versioon 2) Lihvija II (versioon 3) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 1) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 2) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 3) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 4) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 5) Treial II (versioon 1) Treial II (versioon 2) Treial II (versioon 3) Treial II (versioon 4) Freesija, tase 3 Lihvija, tase 3 Treial, tase 3 Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Metallilõikepinkidel töötaja 12 2019-05-08 2019-05-08 2021-04-26 3 3 7223 Metallitöötluspinkide seadistajad ja operaatorid 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Andres Pählapuu Hissmekano Eesti OÜ Allan Märk AS NORMA Anu Kull Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool Veiko Põldmaa Tallinna Tööstushariduskeskus Anu Tuuksam SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötajad on ametis peamiselt ettevõtetes, mis tegelevad metallide töötlemisega treimise, freesimise või lihvimise teel. Töö toimub sõltuvalt töötaja kutsealasest ettevalmistusest trei-, frees- või lihvpingil, kus ta töötleb joonise või näidise järgi detaile. Konventsionaalsetel metallitöötlemispinkidel töötaja põhilised tööülesanded on pindade, astmete, avade ja soonte töötlemine, puurimine ja keermestamine. Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja kutse sisaldab järgmisi osakutseid: a) freesija b) treial c) lihvija Freesija peamised tööülesanded on detailide valmistamine pindade, avade, astmete ja soonte töötlemise teel konventsionaalsel freespingil. Treiali tööülesanded detailide valmistamisel on lisaks pindade, astmete, avade ja soonte töötlemisele ka keermestamine ja tükeldamine. Lihvija tööülesanded on detailide töötlemine pindade ja astmete lihvimise teel konventsionaalsel lihvpingil. A.2.1 Tööprotsessi ettevalmistamine 1. Tööjooniste ja dokumentidega tutvumine. 2. Nõuetekohase töökoha korraldamine. 3. Tööpingi korrasoleku kontrollimine. 4. Tooriku vastavuse kontrollimine. A.2.2 Tööpingi hooldustööde tegemine 1. Regulaarsete hooldus- ja puhastustööde tegemine. 2. Tehniliste probleemide registreerimine. A.2.3 Detailide töötlemine konventsionaalsel freespingil 1. Konventsionaalse freespingi seadistamine detailide valmistamiseks. 2. Detailide valmistamine konventsionaalsel freespingil. 3. Detailide järeltöötlemine ja ladustamine oma töökoha piires. A.2.4 Detailide töötlemine konventsionaalsel treipingil 1. Konventsionaalse treipingi seadistamine detailide valmistamiseks. 2. Detailide valmistamine konventsionaalse treipingil. 3. Detailide järeltöötlemine ja ladustamine oma töökoha piires. A.2.5 Detailide töötlemine konventsionaalsel lihvpingil 1. Konventsionaalse lihvpingi seadistamine detailide valmistamiseks. 2. Detailide valmistamine konventsionaalsel lihvpingil. 3. Detailide järeltöötlemine ja ladustamine oma töökoha piires. Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja 3. taseme kutse sisaldab järgmisi osakutseid: Freesija, tase 3 A.2.1 Tööprotsessi ettevalmistamine 1. Tööjooniste ja dokumentidega tutvumine. 2. Nõuetekohase töökoha korraldamine. 3. Tööpingi korrasoleku kontrollimine. 4. Tooriku vastavuse kontrollimine. A.2.2 Tööpingi hooldustööde tegemine 1. Regulaarsete hooldus- ja puhastustööde tegemine. 2. Tehniliste probleemide registreerimine. A.2.3 Detailide töötlemine konventsionaalsel freespingil 1. Konventsionaalse freespingi seadistamine detailide valmistamiseks. 2. Detailide valmistamine konventsionaalsel freespingil. 3. Detailide järeltöötlemine ja ladustamine oma töökoha piires. Treial, tase 3 A.2.1 Tööprotsessi ettevalmistamine 1. Tööjooniste ja dokumentidega tutvumine. 2. Nõuetekohase töökoha korraldamine. 3. Tööpingi korrasoleku kontrollimine. 4. Tooriku vastavuse kontrollimine. A.2.2 Tööpingi hooldustööde tegemine 1. Regulaarsete hooldus- ja puhastustööde tegemine. 2. Tehniliste probleemide registreerimine. A.2.4 Detailide töötlemine konventsionaalsel treipingil 1. Konventsionaalse treipingi seadistamine detailide valmistamiseks. 2. Detailide valmistamine konventsionaalse treipingil. 3. Detailide järeltöötlemine ja ladustamine oma töökoha piires. Lihvija, tase 3 A.2.1 Tööprotsessi ettevalmistamine 1. Tööjooniste ja dokumentidega tutvumine. 2. Nõuetekohase töökoha korraldamine. 3. Tööpingi korrasoleku kontrollimine. 4. Tooriku vastavuse kontrollimine. A.2.2 Tööpingi hooldustööde tegemine 1. Regulaarsete hooldus- ja puhastustööde tegemine. 2. Tehniliste probleemide registreerimine. A.2.5 Detailide töötlemine konventsionaalsel lihvpingil 1. Konventsionaalse lihvpingi seadistamine detailide valmistamiseks. 2. Detailide valmistamine konventsionaalsel lihvpingil. 3. Detailide järeltöötlemine ja ladustamine oma töökoha piires. Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötajate tööaeg on üldjuhul fikseeritud, ettevõtte töökorraldusest lähtudes võib töö toimuda ka paindliku töögraafiku alusel. Sõltuvalt ettevõtte tootmissegmendist (seeriatootmine või individuaaltootmine) võib töö olla nii rutiinne kui vahelduv, töötempo on üldjuhul mõõdukas. Töökeskkond paikneb siseruumides ning on mürarikas. Töökeskkonnas esinevad metallitolm ja jahutusvedelike aurud võivad tekitada allergilisi reaktsioone. Kuna töötatakse masinatega, siis võib ohutusnõuete eiramine endaga kaasa tuua tööõnnetuse, mistõttu on kohustuslik järgida täpselt tööohutusnõudeid ja kasutada ettenähtud isikukaitsevahendeid. Universaal- ja erirakised, mõõtmisvahendid, käsi-tööriistad (nt viil, laasturoop, abrasiivkivi jne), tõsteseadmed, isikukaitsevahendid. Vastutustunne ja ausus, hoolikus, täpsus, iseseisev töö planeerimise oskus, ruumiline kujutlusvõime, rahulikkus, hea nägemine ja kuulmine, hea füüsiline vorm. Keskendumisvõime, rutiinitaluvus, koordinatsioon, matemaatiline võimekus. Tavapäraselt töötavad sellel kutsealal inimesed, kellel on erialane haridus või kes on oma kutsealased oskused omandanud praktilise töökogemuse ja erialase täiendkoolitusega. Treial, freesija, lihvija. Konventsionaalsetel lõikepinkidel töötaja, tase 3 kutse saamiseks on kutse taotlejal vajalik tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1, B.2.2 ja B.2.6 ning vähemalt kaks kompetentsi valitavate kompetentside (B.2.3, B.2.4 ja B.2.5) hulgast. Freesija 3. taseme osakutse saamiseks peab taotleja tõendama kompetentsid B.2.1, B.2.2, B.2.6 ja B.2.3. Treiali 3. taseme osakutse saamiseks peab taotleja tõendama kompetentsid B.2.1, B.2.2, B.2.6 ja B.2.4. Lihvija 3. taseme osakutse saamiseks peab taotleja tõendama kompetentsid B.2.1, B.2.2, B.2.6 ja B.2.5. Tööprotsessi ettevalmistamine 3 Tööpingi hooldustööde tegemine 3 Kutse saamiseks peab taotleja tõendama vähemalt kaks kompetentsi valitavate kompetentside (B.2.3, B.2.4 ja B.2.5) hulgast. Detailide töötlemine konventsionaalsel freespingil 3 Detailide töötlemine konventsionaalsel treipingil 3 Detailide töötlemine konventsionaalsel lihvpingil 3 Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Logopeed, tase 7 Speech and Language Therapist, EstQF Level 7 11 Logopeed IV (versioon 1) Logopeed IV (versioon 2) Logopeed IV (versioon 3) Logopeed IV (versioon 4) Logopeed IV (versioon 5) Logopeed IV (versioon 7) Logopeed, tase 7 (versioon 10) Logopeed, tase 7 (versioon 12) Logopeed, tase 7 (versioon 6) Logopeed, tase 7 (versioon 8) Logopeed, tase 7 (versioon 9) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Kõneravi Logopeed 15 2019-05-02 2019-05-02 2024-04-24 7 7 2266 Audioloogid ja logopeedid 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Keelte oskustasemete kirjeldused Linnu-Lydia Mae Tallinna Tondi Põhikool Birgit Kaasik SA Tallinna Lastehaigla Marika Padrik Tartu Ülikool Anne Uriko SA Tartu Ülikooli Kliinikum Siiri Kliss Eesti Logopeedide Ühing Maret Jahu SA Tallinna Lastehaigla Ülle Lillipuu Tallinna Laagna Lasteaed-Põhikool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Logopeed on tippspetsialist, kelle töö on kliendi/patsiendi kommunikatsioonivõime ja neelamisfunktsiooni hindamine, kujundamine ja/või taastamine ning häire ennetamine. Logopeed nõustab ja teeb koostööd kommunikatsiooni- ja/või neelamishäirega isiku, tema lähedaste ja teiste erialade spetsialistidega. Logopeedilise töö eesmärk on aidata kliendil/patsiendil (re)integreeruda igapäeva ellu ja säilitada või tõsta tema elukvaliteeti. Käesoleva kutsestandardi kohustuslikud kompetentsid on vastavuses Logopeed, tase 7 versioonide 8-10 kliinilise logopeedi spetsialiseerumise kompetentsidega. Logopeedia kutsealal on ka Logopeed, tase 8 kutsestandard. A.2.1 Kommunikatsioonivõime ja neelamisfunktsiooni hindamine 1. Pöördumise põhjuse ja vajaduse väljaselgitamine. 2. Andmete kogumine tegevuse kavandamiseks. 3. Hindamismeetodite ja -vahendite valimine. 4. Kommunikatsioonivõime ja neelamisfunktsiooni uurimine ja materjali või võtte raskusaste muutmine. 5. Täiendava diagnostika vajaduse märkamine. A.2.2 Hindamistulemuste analüüsimine ja tõlgendamine 1. Kommunikatsiooni- ja/või neelamishäire tunnuste määratlemine. 2. Kommunikatsiooni- ja/või neelamishäire avaldumise kirjeldamine. 3. Kõnet asendavate ja toetavate vahendite vajaduse märkamine. A.2.3 Logopeedilise töö planeerimine, läbiviimine ja kokkuvõtte tegemine 1. Teraapiaplaani koostamine. 2. Tegevuste järjestamine. 3. Teraapia läbiviimine. 4. Logopeedilise töö tulemuslikkuse hindamine. A.2.4 Nõustamine ja juhendamine. 1. Kliendi/patsiendi, tema tugivõrgustiku ja teiste spetsialistide konsulteerimine. 2. Kliendi/patsiendi ja tugivõrgustiku nõustamine. 3. Juhendamine. Logopeed töötab nii laste kui täiskasvanutega haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalasutuses või erapraksises. Tööks on vaja eraldi ruumi, mille sisustus võimaldab töötada eriealiste ja -vajadustega inimestega nii individuaalselt kui ka grupis. Esemelised, pildilised, tekstilised, infotehnoloogilised ja instrumentaalsed hindamis- ja teraapiavahendid. Logopeedi töö nõuab head koostöö- ja suhtlemisoskust, analüüsivõimet, pingetaluvust, tolerantsust, pidevat enesearendamist, empaatilisust, kannatlikkust, loovust, paindlikkust. Logopeedil on erialane magistritasemel kõrgharidus. Logopeed. Logopeed, tase 7 kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Kommunikatsioonivõime ja neelamisfunktsiooni hindamine 7 Hindamistulemuste analüüsimine ja tõlgendamine 7 Logopeedilise töö planeerimine, läbiviimine ja kokkuvõtte tegemine 7 Nõustamine ja juhendamine 7 Logopeedi kutset läbiv kompetents 7 Logopeed, tase 8 Speech and Language Therapist, EstQF Level 8 11 Logopeed V (versioon 1) Logopeed V (versioon 2) Logopeed V (versioon 3) Logopeed V (versioon 4) Logopeed V (versioon 5) Logopeed V (versioon 7) Logopeed, tase 8 (versioon 10) Logopeed, tase 8 (versioon 12) Logopeed, tase 8 (versioon 6) Logopeed, tase 8 (versioon 8) Logopeed, tase 8 (versioon 9) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Kõneravi Logopeed 15 2019-05-02 2019-05-02 2024-04-24 8 8 2266 Audioloogid ja logopeedid 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Keelte oskustasemete kirjeldused Linnu-Lydia Mae Tallinna Tondi Põhikool Birgit Kaasik SA Tallinna Lastehaigla Marika Padrik Tartu Ülikool Anne Uriko SA Tartu Ülikooli Kliinikum Siiri Kliss Eesti Logopeedide Ühing Maret Jahu SA Tallinna Lastehaigla Ülle Lillipuu Tallinna Laagna Lasteaed-Põhikool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Logopeed on tippspetsialist, kelle töö on kliendi/patsiendi kommunikatsioonivõime ja neelamisfunktsiooni hindamine, kujundamine ja/või taastamine ning häire ennetamine. Logopeed nõustab kommunikatsiooni- ja/või neelamishäirega isikut, tema lähedasi ja teiste erialade spetsialiste. Ta teeb koostööd kliendi/patsiendi lähedaste ja teiste erialade spetsialistidega. Logopeedilise töö eesmärk on aidata kliendil/patsiendil (re)integreeruda igapäeva ellu ja säilitada või tõsta tema elukvaliteeti. 8. taseme logopeed viib läbi teraapiat ning nõustab komplekssete ja keerukate juhtumite korral, juhendab kolleege, teisi spetsialiste ja üliõpilasi, osaleb teadusuuringutes ja töötab välja uusi meetodeid. Logopeedia kutsealal on ka Logopeed, tase 7 kutsestandard. A.2.1 Kommunikatsioonivõime ja neelamisfunktsiooni hindamine 1. Pöördumise põhjuse ja vajaduse väljaselgitamine. 2. Andmete kogumine tegevuse kavandamiseks. 3. Hindamismeetodite ja -vahendite valimine. 4. Kommunikatsioonivõime ja neelamisfunktsiooni uurimine ja materjali või võtte raskusaste muutmine. 5. Täiendava diagnostika vajaduse märkamine. A.2.2 Hindamistulemuste analüüsimine ja tõlgendamine 1. Kommunikatsiooni- ja/või neelamishäire tunnuste määratlemine. 2. Kommunikatsiooni- ja/või neelamishäire avaldumise kirjeldamine. 3. Kõnet asendavate ja toetavate vahendite vajaduse märkamine. A.2.3 Logopeedilise töö planeerimine, läbiviimine ja kokkuvõtte tegemine 1. Teraapiaplaani koostamine. 2. Tegevuste järjestamine. 3. Teraapia läbiviimine. 4. Logopeedilise töö tulemuslikkuse hindamine A.2.4 Nõustamine ja juhendamine. 1. Kliendi/patsiendi, tema tugivõrgustiku ja teiste spetsialistide konsulteerimine. 2. Kliendi/patsiendi ja tugivõrgustiku nõustamine. 3. Juhendamine. 4. Logopeedide ja teiste spetsialistide nõustamine. 5. Üliõpilaste juhendamine. A.2.5 Teadus- ja arendustegevus. 1. Hindamis- ja teraapiameetodite ja -vahendite koostamine ja kohandamine. 2. Teadustegevus. 3. Eriala arendamine. A.2.6 Koolitamine 1. Koolituste disainimine ja õppekava koostamine. 2. Koolitusmaterjalide koostamine. 3. Koolituste läbiviimine. 4. Tulemuste hindamine ja tagasiside kogumine. A.2.7 Juhtimine 1. Meeskonna juhtimine. 2. Projektijuhtimine. Logopeed töötab nii laste kui täiskasvanutega haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalasutuses või erapraksises. Tööks on vaja eraldi ruumi, mille sisustus võimaldab töötada eriealiste ja -vajadustega inimestega nii individuaalselt kui ka grupis. Esemelised, pildilised, tekstilised, infotehnoloogilised ja instrumentaalsed hindamis- ja teraapiavahendid. Logopeedi töö nõuab head koostöö- ja suhtlemisoskust, analüüsivõimet, pingetaluvust, tolerantsust, pidevat enesearendamist, empaatilisust, kannatlikkust, loovust, paindlikkust. 8. taseme logopeedil on erialane magistritasemel kõrgharidus ja töökogemus. Logopeed. Logopeed, tase 8 kutse saamiseks tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.6 ja läbiv kompetents B.2.8. Lisaks on võimalus tõendada valitav kompetents B.2.7. 8. taseme logopeedi kutse taotlemise eelduseks on tipptasemel teadmised ja oskused vähemalt ühes järgnevatest valdkondadest: logopeediline töö neelamishäirete korral; logopeediline töö häälehäirete korral; logopeediline töö kõnemotoorikahäirete (düsartria, kõneapraksia) korral; logopeediline töö pea- ja kaelapiirkonna patoloogilisest anatoomiast tingitud kõnehäirete korral; logopeediline töö kognitiivsetest, psüühika- ja käitumishäiretest tingitud kommunikatsioonihäirete korral; logopeediline töö nägemis- ja/või kuulmispuudest tingitud kommunikatsioonihäirete korral; logopeediline töö kõnesujuvushäirete korral; logopeediline töö arenguliste kõne- ja keelehäirete korral; logopeediline töö kirjaliku kõne häirete korral; logopeediline töö afaasia korral. Kommunikatsioonivõime ja neelamisfunktsiooni hindamine 8 Hindamistulemuste analüüsimine ja tõlgendamine 7 Logopeedilise töö planeerimine, läbiviimine ja kokkuvõtte tegemine 7 Nõustamine ja juhendamine 8 Teadus- ja arendustegevus 8 Koolitamine 7 Juhtimine 7 Logopeedi kutset läbiv kompetents 7 Lümfiterapeut, tase 6 Lymph massage therapist, level 6 6 Lümfiterapeut, tase 6 (versioon 5) Lümfiterapeut, tase 6 (versioon 7) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 10) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 11) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 5) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 6) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 7) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 8) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 9) Massöör III (versioon 1) Massöör III (versioon 2) Massöör III (versioon 3) Massöör III (versioon 4) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Massaažiteenused Lümfimassöör 15 2019-05-02 2019-05-02 2024-04-24 6 6 3255 Abifüsioterapeudid 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Kutse-eetika Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Kaja Elstein Eesti Taastusarstide Selts Katrin Kõre Põhja-Eesti Regionaalhaigla Raili Raik Eesti Lümfiteraapia Liit Kairi Saar Kairi Tervisetuba OÜ Merike Värik Eesti Vähiliit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Lümfiterapeut teeb manuaalset ja aparaatset lümfimassaaži ja kompressioonravi ning nõustab klienti/patsienti, selgitades tursete tekkepõhjusi ja tutvustab tursete vähendamise võimalusi, arvestades meditsiinilist diagnoosi. Lümfiterapeudi töö on kliendi/patsiendi füüsilise suutlikkuse säilitamine või häirunud funktsioonide taastamine, tervisehäirete ennetamine, organismi üldise vastupanuvõime tugevdamine ja hea enesetunde saavutamisele kaasaaitamine. Lümfiterapeudi töö eesmärgi saavutamiseks kasutab mitmesuguseid lümfiteraapia tehnikaid, sh kompressioonravi ja terapeutilisi harjutusi. Olulisel kohal lümfiterapeudi töös on keskendumine erinevatele näidustustele, mis on seotud tursetega. A.2.1 Lümfiteraapia ja seda toetavad tegevused 1. Tööks ettevalmistumine. 2. Töökeskkonna ja töövahendite ettevalmistamine ja korrashoidmine. 3. Lümfiterapeutilise anamneesi kogumine ja kliendi/patsiendi seisundi hindamine. 4. Eesmärgi püstitamine ja teraapiaplaani koostamine. 5. Kliendi teavitamine. 6. Lümfiteraapia tegemine. 7. Lümfiteraapia lõpetamine. 8. Lümfiteraapia tulemuste hindamine. A.2.2 Nõustamine 1. Tervishoiutöötajate ja kolleegide nõustamine. 2. Kliendi/patsiendi nõustamine. A.2.7 Ettevõtlus 1. Ettevõtlusvormi valimine ja oma tegevuse korraldamine. 2. Hinnakujundus ja eelarvestamine. 3. Turundus- ja müügikampaaniate planeerimine. 4. Meeskonna juhtimine. 5. Kolleegide juhendamine. Lümfiterapeudi töökeskkond peab olema ergonoomiline, puhas, valgustatud, õhutatud ja soe. Lümfiterapeudi töö eripära on vältimatu kehaline kontakt kliendiga/patsiendiga, mis loob delikaatse situatsiooni, kus klient/patsient peab tundma end turvaliselt. Lümfiterapeut töötab tervishoiuasutuses, kliendi/patsiendi kodus, spaakeskustes, erapraksises või mujal. Lümfiterapeut kasutab teraapia tegemisel massaažilauda, patju, tekke, linu, talki, puhastusvahendeid jms ning lümfiterapeutilisi abivahendeid (nt kompressioontooted, pneumaatiline lümfimassaažiaparaat, kinesioteip). Lümfiterapeudi töö eeldab manuaalset võimekust, analüüsi- ja sünteesivõimet ning teenindusvalmidust. Lümfiterapeut on empaatiavõimeline, usaldusväärne, koostöövõimeline, kohanemisvõimeline, kõrge füüsilise ja vaimse pingetaluvusega. Lümfiterapeut on tähelepanelik ja delikaatne. Tavaliselt on lümfiterapeut vähemalt keskhariduse baasil omandatud erialase haridusega massöör, füsioterapeut, tegevusterapeut või tervishoiutöötaja, kes on läbinud lümfiteraapia erikoolituse. Lümfiterapeut. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.2 ja kutset läbiv kompetents B.2.4. Lisaks on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.3 Lümfiteraapia ja seda toetavad tegevused 6 Nõustamine 6 Lisaks on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.3 Ettevõtlus 6 Lümfiterapeudi kutset läbiv kompetents 6 Radioloogiatehnik, tase 6 esmane kutse Radiographer, level 6 high education qualification 2 Radioloogiatehnik, tase 6 esmane kutse (versioon 1) Radioloogiatehnik, tase 6 esmane kutse (versioon 3) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Radioloogiateenindus Radioloogiatehnik 15 2019-05-02 2019-05-02 2024-04-24 6 6 3211 Meditsiiniliste kuvamis- ja raviseadmete tehnikud 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Euroopa Radioloogiatehnikute Ühingu eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Eve Kliimann Eesti Radioloogiatehnikute Ühing Ruta Kuusk Pärnu Haigla Taivi Aun Ida-Tallinna Keskhaigla Olga Kustova Põhja-Eesti Regionaalhaigla Terje Markus SA Tartu Ülikooli Kliinikum Zinaida Läänelaid Tartu Tervishoiu Kõrgkool Katrin Kressel Eesti Radioloogia Ühing Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Radioloogiatehniku töö on kvaliteetsete radiodiagnostiliste ja radioterapeutiliste protseduuride teostamine, inimeste tervise edendamise, säilitamise ning haiguste ennetamise, diagnoosimise ja ravi eesmärgil. Radioloogiatehnik teeb protseduuride läbiviimisel koostööd radioloogide ja teiste tervishoiu- ning sotsiaalvaldkonna töötajatega. Kutsealal on kolm kutset: Radioloogiatehnik, tase 6 esmane kutse Radioloogiatehnik, tase 6 Radioloogiatehnik, tase 7 A.2.1 Kiirgusohutuse tagamine A.2.2 Radioloogiliste uuringute ja radioterapeutiliste protseduuride tegemine Radioloogiatehnik puutub oma töös kokku ioniseeriva kiirguse ja magnetväljaga. Töö eeldab kiirguskaitsevahendite kasutamist vastavalt töö iseloomule. Töö toimub graafiku alusel, sh öösiti ja puhkepäevadel ning riigipühadel. Radioloogiline ja muu meditsiiniline aparatuur, meditsiinilised tarvikud, kiirguskaitsevahendid, arvuti ja infosüsteemid. Täpsus, korrektsus, vastutus-, otsustus-, koostöö- ja empaatiavõime, suhtlemisvalmidus, pingetaluvus. Radioloogiatehnik on erialase rakendusliku kõrgharidusega või õe, velskri, ämmaemanda või laborandi haridusega radiograafiaalase väljaõppe läbinud töökogemusega isik. Radioloogiatehnik, radioloogiaõde. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Kiirgusohutuse tagamine 6 Radioloogiliste uuringute ja radioterapeutiliste protseduuride tegemine 6 Radioloogiatehniku kutset läbiv kompetents 6 Radioloogiatehnik, tase 6 Radiographer, level 6 7 Radioloogiatehnik III (versioon 1) Radioloogiatehnik III (versioon 2) Radioloogiatehnik III (versioon 3) Radioloogiatehnik III (versioon 4) Radioloogiatehnik III (versioon 5) Radioloogiatehnik, tase 6 (versioon 6) Radioloogiatehnik, tase 6 (versioon 8) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Radioloogiateenindus Radioloogiatehnik 15 2019-05-02 2019-05-02 2024-04-24 6 6 3211 Meditsiiniliste kuvamis- ja raviseadmete tehnikud 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Euroopa Radioloogiatehnikute Ühingu eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Eve Kliimann Eesti Radioloogiatehnikute Ühing Ruta Kuusk Pärnu Haigla Taivi Aun Ida-Tallinna Keskhaigla Olga Kustova Põhja-Eesti Regionaalhaigla Terje Markus SA Tartu Ülikooli Kliinikum Zinaida Läänelaid Tartu Tervishoiu Kõrgkool Katrin Kressel Eesti Radioloogia Ühing Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Radioloogiatehniku töö on kvaliteetsete radiodiagnostiliste ja radioterapeutiliste protseduuride teostamine, inimeste tervise edendamise, säilitamise ning haiguste ennetamise, diagnoosimise ja ravi eesmärgil. Radioloogiatehnik teeb protseduuride läbiviimisel koostööd radioloogide ja teiste tervishoiu- ning sotsiaalvaldkonna töötajatega. Kutsealal on kolm kutset: Radioloogiatehnik, tase 6 esmane kutse Radioloogiatehnik, tase 6 Radioloogiatehnik, tase 7 A.2.1 Kiirgusohutuse tagamine A.2.2 Radioloogiliste uuringute ja radioterapeutiliste protseduuride tegemine A.2.3 Arendustegevus A.2.4 Juhendamine A.2.5 Magnetresonantstomograafia A.2.6 Kompuutertomograafia A.2.7 Menetlusradioloogia/angiograafia A.2.8 Konventsionaalne radiograafia A.2.9 Mammograafia A.2.10 Kiiritusravi A.2.11 Nukleaarmeditsiin Radioloogiatehnik puutub oma töös kokku ioniseeriva kiirguse ja magnetväljaga. Töö eeldab kiirguskaitsevahendite kasutamist vastavalt töö iseloomule. Töö toimub graafiku alusel, sh öösiti ja puhkepäevadel ning riigipühadel. Radioloogiline ja muu meditsiiniline aparatuur, meditsiinilised tarvikud, kiirguskaitsevahendid, arvuti ja infosüsteemid. Täpsus, korrektsus, vastutus-, otsustus-, koostöö- ja empaatiavõime, suhtlemisvalmidus, pingetaluvus. Radioloogiatehnik on erialase rakendusliku kõrgharidusega või õe ,velskri, ämmaemanda või laborandi haridusega radiograafiaalase väljaõppe läbinud töökogemusega isik. Radioloogiatehnik, radioloogiaõde. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kohustuslikud kompetentsid, läbiv kompetents ja vähemalt 1 valitav kompetents. Kiirgusohutuse tagamine 6 Radioloogiliste uuringute ja radioterapeutiliste protseduuride tegemine 6 Arendustegevus 6 Juhendamine 6 Kutse taotlemisel tuleb tõendada vähemalt üks valitav kompetents. Magnetresonantstomograafia 6 Kompuutertomograafia 6 Konventsionaalne radiograafia 6 Mammograafia 6 Kiiritusravi 7 Nukleaarmeditsiin 7 Radioloogiatehniku kutset läbiv kompetents 6 Radioloogiatehnik, tase 7 Radiographer, level 7 6 Radioloogiatehnik IV (versioon 1) Radioloogiatehnik IV (versioon 2) Radioloogiatehnik IV (versioon 3) Radioloogiatehnik IV (versioon 4) Radioloogiatehnik, tase 7 (versioon 5) Radioloogiatehnik, tase 7 (versioon 7) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Radioloogiateenindus Radioloogiatehnik 15 2019-05-02 2019-05-02 2024-04-24 7 7 3211 Meditsiiniliste kuvamis- ja raviseadmete tehnikud 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Euroopa Radioloogiatehnikute Ühingu eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Eve Kliimann Eesti Radioloogiatehnikute Ühing Ruta Kuusk Pärnu Haigla Taivi Aun Ida-Tallinna Keskhaigla Olga Kustova Põhja-Eesti Regionaalhaigla Terje Markus SA Tartu Ülikooli Kliinikum Zinaida Läänelaid Tartu Tervishoiu Kõrgkool Katrin Kressel Eesti Radioloogia Ühing Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Radioloogiatehniku töö on kvaliteetsete radiodiagnostiliste ja radioterapeutiliste protseduuride teostamine, inimeste tervise edendamise, säilitamise ning haiguste ennetamise, diagnoosimise ja ravi eesmärgil. Radioloogiatehnik teeb protseduuride läbiviimisel koostööd radioloogide ja teiste tervishoiu- ning sotsiaalvaldkonna töötajatega. Kutsealal on kolm kutset: Radioloogiatehnik, tase 6 esmane kutse Radioloogiatehnik, tase 6 Radioloogiatehnik, tase 7 A.2.1 Kiirgusohutuse tagamine A.2.2 Radioloogiliste uuringute ja radioterapeutiliste protseduuride tegemine A.2.3 Arendustegevus A.2.4 Juhendamine A.2.5 Koolitamine A.2.6 Juhtimine A.2.7 Ultraheli A.2.8 Kiiritusravi A.2.9 Nukleaarmeditsiin Radioloogiatehnik puutub oma töös kokku ioniseeriva kiirguse ja magnetväljaga. Töö eeldab kiirguskaitsevahendite kasutamist vastavalt töö iseloomule. Töö toimub graafiku alusel, sh öösiti ja puhkepäevadel ning riigipühadel. Radioloogiline ja muu meditsiiniline aparatuur, meditsiinilised tarvikud, kiirguskaitsevahendid, arvuti ja infosüsteemid. Täpsus, korrektsus, vastutus-, otsustus-, koostöö- ja empaatiavõime, suhtlemisvalmidus, pingetaluvus. Radioloogiatehnik on erialase rakendusliku kõrgharidusega või õe ,velskri, ämmaemanda või laborandi haridusega radiograafiaalase väljaõppe läbinud töökogemusega isik. Radioloogiatehnik, radioloogiaõde. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kohustuslikud kompetentsid, läbiv kompetents ja vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.7-B.2.9. Lisaks on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.6. Kiirgusohutuse tagamine 7 Radioloogiliste uuringute ja radioterapeutiliste protseduuride tegemine 7 Arendustegevus 7 Juhendamine 6 Kutse taotlemisel tuleb tõendada vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.7-B.2.9. Lisaks on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.6. Juhtimine 7 Ultraheli 7 Kiiritusravi 7 Nukleaarmeditsiin 7 Radioloogiatehniku kutset läbiv kompetents 6 Tervisedendaja, tase 6 Health promoter, level 6 5 Tervisedendaja IV (versioon 1) Tervisedendaja IV (versioon 2) Tervisedendaja IV (versioon 3) Tervisedendaja, tase 6 (versioon 4) Tervisedendaja, tase 6 (versioon 6) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Rahvatervis Tervisedendaja 15 2019-05-02 2019-05-02 2024-04-24 6 6 2263 Töötervishoiu ja tööohutuse tippspetsialistid 1022 Töötervishoid ja -kaitse 86 Tervishoid Rahvastiku tervise edendamise eetika koodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Kaidy Aljama Eesti Tervisedenduse Ühing Tiia Pertel Tervise Arengu Instituut Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Hele Leek-Ambur Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledz Nele Kunder Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Tervisedendaja töö eesmärk on tervist toetava keskkonna ja võrdsete võimaluste loomine erinevatele sotsiaalsetele gruppidele nende tervisepotentsiaali igakülgseks arendamiseks ja ebavõrdsuse vähendamiseks. Tervist edendavad tegevused koosnevad tõenduspõhistest programmidest, poliitikatest jm organiseeritud sekkumistest, mis on oma olemuselt võimestavad (st suurendavad üksikisikute, gruppide ja rahvastiku suutlikkust teha tervist toetavaid valikuid), terviklikud (holistlikud), intersektoraalsed, osalusel põhinevad, jätkusuutlikud ja multistrateegilised. Tervisedendaja töötab reeglina meeskonnas ning tema töö eeldab intensiivset suhtlemist paljude asjaosalistega erinevatest sektoritest. Ta töötab nii iseseisvalt kui ka juhib asjaosaliste tegevust ja osaleb kohalikes, regionaalsetes ja/või üleriiklikes planeerimis-, sekkumis- ja uuringurühmades. A.2.1 Tervist toetavateks muutusteks eelduste ja tingimuste loomine üksikisiku, kogukonna või ühiskonna tasandil A.2.2 Tervise eestseismine ehk huvikaitse A.2.3 Koostöö A.2.4 Kommunikatsioon A.2.5 Juhtimine A.2.6 Vajaduste ja ressursside analüüsimine A.2.7 Tervist edendavate tegevuste planeerimine A.2.8 Tervist edendavate tegevuste elluviimine A.2.9 Hindamine ja uuringud Tervisedendaja töö on mitmekesine ja sõltub tööandja spetsiifikast. Tervisedendaja võib töötada nii era-, avalikus kui kolmandas sektoris. Kommunikatsiooni- ja esitlusvahendid, andmeanalüüsi programmid, andmebaasid. Tervisedendajalt eeldatakse initsiatiivikust, kriitilise mõtlemise ja analüüsi oskust, empaatia- ja otsustusvõimet, usaldusväärsust, tolerantsust, pühendumust, pingetaluvust ning loovust. Tervisedendajal peavad olema hea meeskonnatöö- ja suhtlemisoskus ning vastutusvõime. Olulisel kohal on veenmis– ja motiveerimisvõime. Üldjuhul on tervisedendaja erialase või muu kõrgharidusega, erialase täienduskoolituse läbinud ja erialase töökogemusega isik. Tervisedendaja, tervisedenduse spetsialist, tervise edendamise spetsialist, rahvatervise spetsialist, ennetustöö spetsialist. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Tervisttoetavateks muutusteks eelduste ja tingimuste loomine üksikisiku, kogukonna või ühiskonna tasandil 6 Tervise eestseismine ehk huvikaitse 6 Koostöö 6 Kommunikatsioon 6 Juhtimine 6 Vajaduste ja ressursside analüüsimine 6 Tervistedendavate tegevuste planeerimine 6 Tervistedendavate tegevuste elluviimine 6 Hindamine ja uuringud 6 Tervisedendaja kutset läbiv kompetents 6 Tööjuht, tase 5 Construction Site Manager, level 5 2 Ehituse tööjuht, tase 5 (versioon 4) Ehituse tööjuht, tase 5 (versioon 5) Tööjuht, tase 5 (versioon 1) Tööjuht, tase 5 (versioon 3) Ehitusviimistlustööde tegemine Hoonesisese või selle juurde kuuluva veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamine Sisekliima tagamise süsteemide ehitamine Üldehituslik ehitamine Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Ehitusjuht 20 2019-05-06 2019-05-06 2019-05-27 5 5 3123 Ehituse töödejuhatajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 41 Hoonete ehitus Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Meelis Kann AS Nordecon Enno Põder Merko Ehitus Eesti AS Ago Rehand OÜ Viljandi Õhumeister Margus Keerutaja AS Sovek Tõnu Armulik Tallinna Ehituskool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Tööjuht on oma töövõtu ulatuses vastutav tehnilise ja majandusliku tegevuse ning tööohutuse eest objektil. Ta juhib ehitustöid ja tagab tehtud tööde vastavuse projektdokumentatsioonile ning ehitusnormidele. Tööjuhina tegutsedes on lisaks ehituse kutsealastele teadmistele ja oskustele oluline juhtimisoskus. Tööjuhi kutse on spetsialiseerumispõhine ja võimalik on spetsialiseeruvad ühele neljast tegevusalast: 1) Üldehitustööd 2) Ehitusviimistlustööde tegemine 3) Sisekliima tagamise süsteemi ehitamine 4) Hoonesisese ja selle juurde kuuluva vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitamine Üldehitustööde tegemisele, ehitusviimistlustööde tegemisele ja sisekliima tagamise süsteemide ehitamisele spetsialiseerudes on vajalik valida vähemalt üks järgmistest kitsamatest valdkondadest (valikkompetentsidest): 1) Üldehitustööd - Puitkonstruktsioonide ehitamine - Kivikonstruktsioonide ehitamine - Monteeritavate ehituskonstruktsioonide ehitamine - Betoonkonstruktsioonide ehitamine 2) Ehitusviimistlustööd - Maalritööde tegemine - Plaatimistööde tegemine - Põrandakatmistööde tegemine - Krohvimistööde tegemine 3) Sisekliima tagamise süsteemide ehitamine - Küttesüsteemide ehitamine - Jahutussüsteemide ehitamine - Ventilatsioonisüsteemide ehitamine Tööjuht, tase 5 kutsetunnistus annab selle omanikule seadusest tulenevatel alustel õiguse tegutseda otsetöövõtu korral pädeva isikuna ehitusseadustiku mõistes. Selle kutsetunnistuse omanik võib iseseisvalt ja omal vastutusel tegutseda ainult järgnevalt kirjeldatud piirangute ulatuses: I ÜLDEHITUS- JA EHITUSVIIMISTLUSTÖÖD Eramute ja EVS-EN 1990:2002+NA:2002 standardi CC1 tagajärgede klassi liigituvad muud hooned II SISEKLIIMA TAGAMISE SÜSTEEMIDE EHITAMINE Eramute ja EVS-EN 1990:2002+NA:2002 standardi CC1 tagajärgede klassi liigituvad muud hooned III HOONESISESE JA SELLE JUURDE KUULUVA VEE- JA KANALISATSIOONISÜSTEEMIDE EHITAMINE: Eramute ja EVS-EN 1990:2002+NA:2002 standardi CC1 tagajärgede klassi liigituvad muud hooned Keerukamate objektide ehitamisel on 5. taseme tööjuhil õigus tegutseda ainult vastaval tegevusalal alltöövõtu korras kõrgemat pädevust (vähemalt EKR 6. taseme kutset) omava spetsialisti vastutusel. A.2.1 Ehituspakkumuse koostamine 1. Tellija esitatud dokumentatsiooni läbitöötamine 2. Tutvumine objektiga 3. Ehitustööde ajagraafiku koostamine 4. Ehitustööde omahinna arvutamine 5. Ehitustööde finantsplaani koostamine 6. Pakkumuse koostamine ja esitamine A.2.2 Ehitamise ettevalmistamine ja kavandamine 1. Ehitustöövõtulepingu sõlmimine 2. Projekti organisatsiooniskeemi määratlemine 3. Ehituseks vajalike lubade hankimine A.2.3 Ressursside juhtimine 1. Materjalikulu planeerimine 2. Töömahu ja tööaja arvestamine 3. Ehitusmehhanismide ja transpordivahendite töö planeerimine 4. Tegelike ehituskulude võrdlemine finantsplaaniga A.2.4 Ehitustööde juhtimine ja korraldamine 1. Ehituslike mõõtmete mahamärkimine ja kõrgusmärkide ülekandmine 2. Ehitustööde vahetu juhtimine objektil 3. Ehitustööde nõuetekohane dokumenteerimine 4. Lisa- ja muudatustööde kooskõlastamine ja korraldamine A.2.5 Ohutu töö korraldamine ehitustöödel 1. Töötervishoiu- ja tööohutusnõuete täitmise tagamine 2. Ehitusplatsi korrashoiu ja keskkonnaohutuse tagamine 3. Tegutsemine hädaolukorras (tööõnnetus, avarii, tulekahju, konstruktsiooni lagunemine vm) A.2.6 Kvaliteedi tagamine ehitustöödel 1. Ehitustööde kvaliteedinõuetele vastavuse kontrollimine 2. Kaetavate tööde ja ehitise osade ülevaatuse korraldamine A.2.7 Ehitustööde üleandmine 1. Tehtud tööde üleandmine-vastuvõtmine 2. Ehitise täitedokumentatsiooni komplekteerimine 3. Ehitise haldajale vajalike kasutuskoolituste korraldamine 4. Garantiiperioodi toimingute korraldamine A.2.8 Energiatõhus ehitamine Spetsialiseerumine toimub vastavalt ehitustegevuse valdkonnale kas üldehitustöödele, ehitusviimistlustöödele, sisekliima tagamise süsteemi ehitamisele või hoonesisese ja selle juurde kuuluva vee- ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamisele. Kutsestandardis kirjeldatud kohustuslikud tööosad ja valikkompetentsid on otseselt seotud spetsialiseerumistega. A.2.9 Puitkonstruktsioonide ehitamine 1. Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2. Ehitustööde kvaliteedi tagamine 3. Tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine ehitustehnoloogiast lähtuvalt A.2.10 Kivikonstruktsioonide ehitamine 1. Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2. Ehitustööde kvaliteedi tagamine 3. Tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine ehitustehnoloogiast lähtuvalt A.2.11 Monteeritavate ehituskonstruktsioonide paigaldamine 1. Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2. Ehitustööde kvaliteedi tagamine 3. Tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine ehitustehnoloogiast lähtuvalt A.2.12 Betoonkonstruktsioonide ehitamine 1. Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2. Ehitustööde kvaliteedi tagamine 3. Tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine ehitustehnoloogiast lähtuvalt A.2.13 Maalritööde tegemine 1. Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2. Ehitustööde kvaliteedi tagamine 3. Tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine ehitustehnoloogiast lähtuvalt A.2.14 Plaatimistööde tegemine 1. Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2. Ehitustööde kvaliteedi tagamine 3. Tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine ehitustehnoloogiast lähtuvalt A.2.15 Põrandakatmistööde tegemine 1. Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2. Ehitustööde kvaliteedi tagamine 3. Tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine ehitustehnoloogiast lähtuvalt A.2.16 Krohvimistööde tegemine 1. Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2. Ehitustööde kvaliteedi tagamine 3. Tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine ehitustehnoloogiast lähtuvalt A.2.17 Küttesüsteemide ehitamine 1. Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2. Ehitustööde kvaliteedi tagamine 3. Tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine ehitustehnoloogiast lähtuvalt A.2.18 Jahutussüsteemide ehitamine 1. Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2. Ehitustööde kvaliteedi tagamine 3. Tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine ehitustehnoloogiast lähtuvalt A.2.19 Ventilatsioonisüsteemide ehitamine 1. Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2. Ehitustööde kvaliteedi tagamine 3. Tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine ehitustehnoloogiast lähtuvalt A.2.20 Hoonesisese ja selle juurde kuuluva vee- ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamine 1. Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2. Ehitustööde kvaliteedi tagamine 3. Tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine ehitustehnoloogiast lähtuvalt Tööjuhi põhitööd tehakse ehitusobjektil. Tööaeg on paindlik – üldjuhul töötatakse viiel päeval nädalas, kuid vajadusel tuleb töötada ka nädalavahetusel. Töö rütm võib sõltuvalt ehitustehnoloogilistest vajadusest, hooajalisusest või tööde ajagraafikust olla intensiivne, töötada tuleb sõltuvalt ehitusobjektist suurtel kõrgustel või süvendis. Töökeskkond ehitusobjektil on seotud kõrgendatud riskidega, mistõttu tööjuht peab järgima keskkonna-, tööohutus- ja töötervishoiu nõudeid. Tööjuht kasutab oma töös vastavalt spetsialiseerumisele tööriistu- ja -vahendeid, kontoritehnikat (arvutid, kommunikatsiooniseadmed jne) ja nõuetekohasuse esmaseks tõendamiseks vastavat kontroll- ja mõõtetehnikat. Tööjuht peab suutma langetada otsuseid iseseisvalt, juhtima meeskonda ja töötama meeskonnas. Tema töös on vajalikud kõrge stressi- ja pingetaluvus, hea suhtlemisoskus ja võime ennast kehtestada. Kasuks tulevad ka analüüsi- ja algatusvõime ning hea suuline ja kirjalik eneseväljendusoskus. Tööjuhi kutse eeldab kohusetundlikkust ja korrektsust. Tööjuhina töötavad inimesed, kellel on kas ehitusalane kutseharidus ja praktiline töökogemus ehitusettevõttes või praktilise töökogemuse ja erialaste täiendkoolitustega omandatud kutsealased oskused. Lisaks on tööjuhina töötavad isikud läbinud täiendõppe tööjuhtimises. Meister, töödejuhataja, projektijuht (spetsialiseerumisvaldkonna raames) Ehitusseadustik ja selle asjakohased rakendusaktid Muud erialased standardid, juhendmaterjalid ja normid Tööjuht, tase 5 kutsestandard koosneb kaheksast kohustuslikust (B.2.1-B.2.8), viieteistkümnest spetsialiseerumisega seotud valitavast (B.2.9-B.2.20) ja viiest kutset läbivast (B.2.21-B.2.24) kompetentsist. Tööjuhi kutse on spetsialiseerumispõhine. Kutse saamiseks tuleb spetsialiseerumisele juurde valida vähemalt üks spetsialiseerumisele kohane valitav kompetents. Kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele ja valikkompetentsi(de)le. Lisaks tuleb taotlejal tõendada kõik kutset läbivad kompetentsid. Ehituspakkumuse koostamine 5 Ehitamise ettevalmistamine ja kavandamine 5 Ressursside juhtimine 5 Ehitustööde juhtimine ja korraldamine 5 Ohutu töö korraldamine ehitustöödel 5 Kvaliteedi tagamine ehitustöödel 5 Ehitustööde üleandmine 5 Energiatõhus ehitamine 4 Kutse saamiseks tuleb spetsialiseerumisele juurde valida vähemalt üks spetsialiseerumisele kohane valitav kompetents (B.2.9 – B.2.20). Puitkonstruktsioonide ehitamine 5 Kivikonstruktsioonide ehitamine 5 Monteeritavate ehituskonstruktsioonide paigaldamine 5 Betoonkonstruktsioonide ehitamine 5 Maalritööde tegemine 5 Plaatimistööde tegemine 5 Põrandakatmistööde tegemine 5 Krohvimistööde tegemine 5 Küttesüsteemide ehitamine 5 Jahutussüsteemide ehitamine 5 Ventilatsioonisüsteemide ehitamine 5 Hoonesisese ja selle juurde kuuluva vee- ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamine 5 Kutse-eetika põhimõtete järgimine 5 Meeskonnatöös osalemine 5 Enesearendamine ja elukestva õppe protsessis osalemine 5 Keelteoskus 5 Arvuti kasutamise oskused 5 APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 4 Sheet Metal, CNC Machine Operator, EstQF Level 4 4 APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 4 (versioon 1) APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 4 (versioon 2) APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 4 (versioon 3) APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 4 (versioon 5) Lehtmetalli APJ gaasi- ja plasmalõikepinkide operaator, tase 4 Lehtmetalli APJ laserlõikepinkide operaator, tase 4 Lehtmetalli APJ lehetöötlemiskeskuste operaator, tase 4 Lehtmetalli APJ painutuspinkide operaator, tase 4 Lehtmetalli APJ plastse deformeerimise seadmete operaator, tase 4 Lehtmetalli APJ vesilõikepinkide operaator, tase 4 Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator 12 2019-05-08 2019-05-08 2021-04-26 4 4 7223 Metallitöötluspinkide seadistajad ja operaatorid 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Ivar Peedu FinEst Steel AS Peeter Kalmet Favor AS Henri Tabri Aider OÜ Aleksei Saareväli Tallinna Tööstushariduskeskus Veiko Põldmaa Tallinna Tööstushariduskeskus Katrin Tammjärv SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. APJ (CNC - Computer Numerical Control) lehtmetalli töötlemispinkide operaator on oskustööline, kes töötab lehtmetalli töötlemisega tegelevas ettevõttes. Tema peamisteks tööülesanneteks on lehtmetallist detailide valmistamine arvprogrammjuhtimisega seadmetel. Oma tööülesannete täitmisel juhindub APJ lehtmetalli töötlemispingi operaator temale ette antud töökäsust, tehnilistest- ja normdokumentidest ning üldistest kvaliteedinõuetest. APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 4 koostab juhtimisprogramme lihtsamatele detailidele või kasutab tööpingi juhtimissüsteemi sisestatud eelnevalt koostatud juhtimisprogramme. Ta häälestab töökäsu alusel tööpingi ning tagab töödeldava detaili kvaliteetsuse, kasutades kontroll-mõõtevahendeid. APJ lehtmetalli töötlemispingi operaator, tase 4 tuleb oma tööülesannete täitmisega toime tavapärastes olukordades ning vastutab nende kvaliteetse täitmise eest. APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaatori kutse sisaldab järgmisi osakutseid: 1) Lehtmetalli APJ vesilõikepinkide operaator 2) Lehtmetalli APJ gaasi- ja plasmalõikepinkide operaator 3) Lehtmetalli APJ laserlõikepinkide operaator 4) Lehtmetalli APJ lehetöötlemiskeskuste operaator 5) Lehtmetalli APJ painutuspinkide operaator 6) Lehtmetalli APJ plastse deformeerimise seadmete operaator A.2.1 Tööprotsessi ettevalmistamine A.2.2 Tööpingi töö kontrollimine, jälgimine, kohandamine ja seadistamine A.2.3 Tööpingi hooldus- ja remonditööde tegemine A.2.4 Lehtmetallide lõikamine vesilõikuspinkidel 1. Vesilõikuspingi seadistamine detailide valmistamiseks. 2. Proovidetaili valmistamine. 3. Lehtmetallist detaili valmistamine vesilõikuspingil. A.2.5 Lehtmetallide lõikamine gaasilõikuspinkidel 1. Gaasilõikuspingi seadistamine detailide valmistamiseks. 2. Proovidetaili valmistamine. 3. Lehtmetallist detaili valmistamine gaasilõikuspingil. A.2.6 Lehtmetallide lõikamine plasmalõikuspinkidel 1. Plasmalõikuspingi seadistamine detailide valmistamiseks. 2. Proovidetaili valmistamine. 3. Lehtmetallist detaili valmistamine plasmalõikuspingil. A.2.7 Lehtmetallide lõikamine laserlõikusmasinatel 1. Laserlõikuspingi seadistamine detailide valmistamiseks. 2. Proovidetaili valmistamine. 3. Lehtmetallist detaili valmistamine laserlõikuspingil. A.2.8 Lehtmetallide lõikamine mehaanilise lõikamise masinatel 1. Tööpingi seadistamine detailide valmistamiseks. 2. Proovidetaili valmistamine. 3. Lehtmetallist detaili valmistamine mehaanilise lõikamise masinatel. A.2.9 Lehtmetallide stantsimine APJ lehetöötlemiskeskustel 1. APJ lehetöötlemiskeskuse seadistamine detailide valmistamiseks. 2. Proovidetaili valmistamine. 3. Lehtmetallist detaili stantsimine APJ lehetöötlemiskeskusel. A.2.10 Lehtmetallide stantsimine muudel stantsimisseadmetel 1. Stantsimisseadme seadistamine detailide valmistamiseks. 2. Proovidetaili valmistamine. 3. Lehtmetallist detaili stantsimine muudel stantsimisseadmetel. A.2.11 Lehtmetallide plastne deformeerimine APJ painutuspinkidel 1. Detailide plastne deformeerimine APJ painutuspinkidel. 2. Proovidetaili valmistamine APJ painutuspinkidel. 3. Tööpingi seadistamine lihtsamate detailide painutamiseks APJ painutuspinkidel. A.2.12 Lehtmetallide plastne deformeerimine rullpainutus- ja rullprofileerimisseadmetel 1. Detailide plastne deformeerimine APJ valtsimisseadmetel. 2. Proovidetaili valmistamine APJ valtsimisseadmetel. 3. Tööringi seadistamine lihtsamate detailide valtsimiseks APJ valtsimisseadmetel. A.2.13 Lehtmetallide plastne deformeerimine muudel vormimisseadmetel 1. Detailide plastne deformeerimine muudel lehtmetalli vormimise seadmetel. 2. Proovidetaili valmistamine muudel lehtmetalli vormimise seadmetel. 3. Tööpingi seadistamine lihtsamate detailide valmistamiseks muudel vormimisseadmetel. APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaatori kutse sisaldab järgmisi osakutseid: Lehtmetalli APJ vesilõikepinkide operaator A.2.1 Tööprotsessi ettevalmistamine A.2.2 Tööpingi töö kontrollimine, jälgimine, kohandamine ja seadistamine A.2.3 Tööpingi hooldus- ja remonditööde tegemine A.2.4 Lehtmetallide lõikamine vesilõikuspinkidel A.2.8 Lehtmetallide lõikamine mehaanilise lõikamise masinatel Lehtmetalli APJ gaasi- ja plasmalõikepinkide operaator A.2.1 Tööprotsessi ettevalmistamine A.2.2 Tööpingi töö kontrollimine, jälgimine, kohandamine ja seadistamine A.2.3 Tööpingi hooldus- ja remonditööde tegemine A.2.5 Lehtmetallide lõikamine gaasilõikuspinkidel A.2.6 Lehtmetallide lõikamine plasmalõikuspinkidel A.2.8 Lehtmetallide lõikamine mehaanilise lõikamise masinatel Lehtmetalli APJ laserlõikepinkide operaator A.2.1 Tööprotsessi ettevalmistamine A.2.2 Tööpingi töö kontrollimine, jälgimine, kohandamine ja seadistamine A.2.3 Tööpingi hooldus- ja remonditööde tegemine A.2.7 Lehtmetallide lõikamine laserlõikusmasinatel A.2.8 Lehtmetallide lõikamine mehaanilise lõikamise masinatel Lehtmetalli APJ lehetöötlemiskeskuste operaator A.2.1 Tööprotsessi ettevalmistamine A.2.2 Tööpingi töö kontrollimine, jälgimine, kohandamine ja seadistamine A.2.3 Tööpingi hooldus- ja remonditööde tegemine A.2.9 Lehtmetallide stantsimine APJ lehetöötlemiskeskustel A.2.10 Lehtmetallide stantsimine muudel stantsimisseadmetel Lehtmetalli APJ painutuspinkide operaator A.2.1 Tööprotsessi ettevalmistamine A.2.2 Tööpingi töö kontrollimine, jälgimine, kohandamine ja seadistamine A.2.3 Tööpingi hooldus- ja remonditööde tegemine A.2.8 Lehtmetallide lõikamine mehaanilise lõikamise masinatel A.2.11 Lehtmetallide plastne deformeerimine APJ painutuspinkidel Lehtmetalli APJ plastse deformeerimise seadmete operaator A.2.1 Tööprotsessi ettevalmistamine A.2.2 Tööpingi töö kontrollimine, jälgimine, kohandamine ja seadistamine A.2.3 Tööpingi hooldus- ja remonditööde tegemine A.2.8 Lehtmetallide lõikamine mehaanilise lõikamise masinatel A.2.12 Lehtmetallide plastne deformeerimine rullpainutus- ja rullprofileerimisseadmetel A.2.13 Lehtmetallide plastne deformeerimine muudel vormimisseadmetel APJ lehtmetalli töötlemispingi operaatori tööaeg võib sõltuvalt tööandjast olla vahetustega, töögraafiku alusel, hõlmates ka öist aega, nädalavahetusi ning riigipühasid. Töötempo võib periooditi olla kiire ja pingeline. Töökeskkond asub siseruumides ning võib olla mürarikas. Töökeskkonnas esineb metallitolmu, mis võib tekitada allergilisi reaktsioone. Töökeskkonnaohutuse nõuete eiramine võib endaga kaasa tuua tööõnnetuse. Mitmesugused mehitamata kraanad, kahveltõstukid, mõõteriistad (nihik, mõõdulint, nurgamõõteseade jne.), elektrilised ja pneumaatilised käsitööriistad (nurklihvija, meislid jne.) APJ lehtmetalli töötlemispingi operaatori töö eeldab matemaatilis-loogilist võimekust ja analüüsioskust, ruumilist kujutlusvõimet, visuaalset mälu ning kontsentreerumisvõimet. Töö eeldab liigutuste täpsust, koordinatsiooni ning füüsilise pingutuse võimet. Kasuks tulevad korrektsus, täpsus, õppimisvõime ja vastutustundlikkus. Tavapäraselt töötavad APJ lehtmetalli töötlemispinkide 4. taseme operaatorina erialase kutsehariduse või keskharidusega inimesed. Erialast haridust mitte omavad inimesed on oma tööks vajalikud oskused omandanud kas täiendkoolituste käigus või töökohal õppides. APJ lehetöötluspinkide operaator. APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 4 kutse saamiseks tuleb tõendada kõik kohustuslikud (B.2.1 – B.2.3), kutset läbivad (B.2.14) ning a) üks vabalt valitav lehtmetalli lõiketehnoloogia rakendamise kompetents (B.2.4-B.2.8) b) üks vabalt valitav lehtmetalli stantsimistehnoloogia rakendamise kompetents (B.2.9 ja B.2.10) ja c) üks vabalt valitav lehtmetalli plastse deformeerimise rakendamise kompetents (B.2.11-B.2.13). Osakutsete saamiseks tuleb tõendada kompetentsid järgmiselt: a) Lehtmetalli APJ vesilõikepinkide operaatori osakutse: kompetentsid B.2.1 – 2.3, B.2.14, B.2.4 ja B.2.8; b) Lehtmetalli APJ gaasi- ja plasmalõikepinkide operaatori osakutse: kompetentsid B.2.1 – 2.3, B.2.14, B.2.5, B.2.6 ja B.2.8; c) Lehtmetalli APJ laserlõikepinkide operaatori osakutse: kompetentsid B.2.1 – 2.3, B.2.14, B.2.7 ja B.2.8; d) Lehtmetalli APJ lehetöötlemiskeskuste operaatori osakutse: kompetentsid B.2.1 – 2.3, B.2.14, B.2.9 ja B.2.10; e) Lehtmetalli APJ painutuspinkide operaatori osakutse: kompetentsid B.2.1 – 2.3, B.2.14, B.2.8 ja B.2.11; f) Lehtmetalli APJ plastse deformeerimise seadmete operaatori osakutse: kompetentsid B.2.1 – 2.3, B.2.14, B.2.8, B.2.12 ja B.2.13 Tööprotsessi ettevalmistamine 4 Tööpingi töö kontrollimine, jälgimine, kohandamine ja seadistamine 4 Tööpingi hooldus- ja remonditööd 4 Kutse saamiseks tuleb tõendada lisaks: a) üks vabalt valitav lehtmetalli lõiketehnoloogia rakendamise kompetents (B.2.4-B.2.8) b) üks vabalt valitav lehtmetalli stantsimistehnoloogia rakendamise kompetents (B.2.9 ja B.2.10) ja c) üks vabalt valitav lehtmetalli plastse deformeerimise rakendamise kompetents (B.2.11-B.2.13). Lehtmetalli lõikamine vesilõikuspinkidel 4 Lehtmetalli lõikamine gaasilõikuspingil 4 Lehtmetalli lõikamine plasmalõikuspingil 4 Lehtmetalli lõikamine laserlõikuspingil 4 Lehtmetalli lõikamine mehaanilise lõikamise masinatel 4 Lehtmetalli stantsimine APJ lehetöötlemiskeskustel 4 Lehtmetalli stantsimine erinevatel stantsimispress-seadmetel 4 Lehtmetallide plastne deformeerimine APJ painutuspinkidel 4 Lehtmetallide plastne deformeerimine rullpainutus- ja rullprofileerimis-seadmetel 4 Lehtmetalli plastne deformeerimine muudel vormimisseadmetel 4 APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 5 Sheet Metal, CNC Machine Operator, EstQF Level 5 3 APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 5 (versioon 1) APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 5 (versioon 2) Lehtmetallist toodete valmistamine APJ painutuspressil Lehtmetallist toodete valmistamine APJ-lehetöötluskeskusel Lehtmetallist toodete valmistamine gaasi- ja plasmalõikustehnoloogia abil Lehtmetallist toodete valmistamine laserlõikustehnoloogia abil Lehtmetallist toodete valmistamine vesilõikustehnoloogia abil Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator 12 2019-05-08 2019-05-08 2021-05-07 5 5 7223 Metallitöötluspinkide seadistajad ja operaatorid 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Ivar Peedu FinEst Steel AS Peeter Kalmet Favor AS Henri Tabri Aider OÜ Aleksei Saareväli Tallinna Tööstushariduskeskus Veiko Põldmaa Tallinna Tööstushariduskeskus Katrin Tammjärv SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. APJ (CNC - Computer Numerical Control) lehtmetalli töötlemispinkide operaator on erialase haridusega, täienduskoolitused läbinud ja töökogemusega oskustööline, kes töötab lehtmetalli töötlemisega tegelevas ettevõttes. Tema peamine tööülesanne on lehtmetallist detailide valmistamine arvjuhtimisega seadmetel. Tööülesannete täitmisel juhindub APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator etteantud tehnilistest- ja normdokumentidest ning üldistest kvaliteedinõuetest. APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 5 on sõltuvalt töökogemusest spetsialiseerunud ühele või mitmele tehnoloogiale. 5. kutsetaseme töötaja koostab juhtimisprogramme. Ta häälestab tööpinke ning tagab töödeldava detaili kvaliteetsuse, kasutades kontroll-mõõtevahendeid. Lehtmetallide arvjuhtimispingi taseme APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 5 on võimeline juhendama väiksema meeskonna tööd ning vastutab oma tööülesannete kvaliteetse ning õigeaegse täitmise eest. A.2.1 Tööprotsessi ettevalmistamine A.2.2 Tööpingi töö kontrollimine, jälgimine, kohandamine ja seadistamine A.2.3 Tööpingi hooldus- ja remonditööde tegemine A.2.4 Ladustamine ja utiliseerimine A.2.5 Lehtmetallist toodete valmistamine gaasi- ja plasmalõikustehnoloogia abil 1. Töökoha ettevalmistamine. 2. Tööpingi seadistamine ja proovidetaili valmistamine. 3. Lehtmetallist detailide valmistamine gaasilõikuspinkidel. 4. Lehtmetallist detailide valmistamine plasmalõikuspinkidel. 5. Detailide puhastamine lõikejääkidest. A.2.6 Lehtmetallist toodete valmistamine vesilõikustehnoloogia abil 1. Töökoha ettevalmistamine. 2. Tööpingi seadistamine ja proovidetaili valmistamine. 3. Lehtmaterjalist detailide valmistamine vesilõikuspinkidel. 4. Valmis detailide järel töötlemine. A.2.7 Lehtmetallist toodete valmistamine laserlõikustehnoloogia abil 1. Töökoha ettevalmistamine. 2. Tööpingi seadistamine ja proovidetaili valmistamine. 3. Lehtmetallist detailide valmistamine laserlõikuspinkidel. 4. Detailide puhastamine lõikejääkidest. A.2.8 Lehtmetallist toodete valmistamine APJ-lehetöötluskeskusel 1. Töökoha ettevalmistamine. 2. Tööpingi seadistamine ja proovidetaili valmistamine. 3. Lehtmetallist detailide valmistamine APJ lehetöötluskeskusel. 4. Detailide puhastamine lõikejääkidest. A.2.9 Lehtmetallist toodete valmistamine APJ-painutuspressil 1. Töökoha ettevalmistamine. 2. Tööpingi seadistamine ja proovidetaili valmistamine. 3. Lehtmetallist detailide valmistamine APJ painutuspressil. APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaatori tööaeg võib sõltuvalt tööandjast olla vahetustega või töögraafiku alusel, hõlmates ka öist aega, nädalavahetusi ning riigipühasid. Töötempo võib periooditi olla kiire ja pingeline. Töökeskkond asub siseruumides ning võib olla mürarikas. Töökeskkonnas esineb metallitolmu, mis võib tekitada allergilisi reaktsioone. Töökeskkonnaohutuse nõuete eiramine võib endaga kaasa tuua tööõnnetuse. Mehitamata kraanad, kahveltõstukid, mõõteriistad (nihik, mõõdulint, nurgamõõteseade jne), elektrilised ja pneumaatilised käsitööriistad (nurklihvija, meislid jne). APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaatori töö eeldab matemaatilis-loogilist võimekust ja analüüsioskust, ruumilist kujutlusvõimet, visuaalset mälu ning kontsentreerumisvõimet. Töö eeldab liigutuste täpsust, koordinatsiooni ning füüsilist võimekust. Kasuks tulevad korrektsus, täpsus, õppimisvõime ja vastutustundlikkus. APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 5 kutsealal töötavad inimesed omavad pikemaajalist töökogemust ja üldjuhul erialast või mõne lähedase valdkonna kutseharidust. Erialast haridust mitte omavad inimesed on oma kutseoskused omandanud tööpraktika käigus. Neil on tavapäraselt keskharidus ning nad on läbinud kutsealased täienduskoolitused. APJ-lehetöötluspinkide operaator APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 5 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.4, B.2.10 ja vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi (B.2.5 – B.2.9) tõendamine. Tööprotsessi ettevalmistamine 5 Tööpingi töö kontrollimine, jälgimine, kohandamine ja seadistamine 5 Tööpingi hooldus- ja remonditööd 5 Ladustamine ja utiliseerimine 5 Selle kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi (B.2.5 – B.2.9) tõendamine. APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Trükiste järeltöötlusseadmete operaator, tase 4 Postpress operator, level 4 6 Trükiste järeltöötleja I (versioon 1) Trükiste järeltöötleja I (versioon 2) Trükiste järeltöötleja I (versioon 3) Trükiste järeltöötleja I (versioon 4) Trükiste järeltöötlusseadmete operaator, tase 4 (versioon 5) Trükiste järeltöötlusseadmete operaator, tase 4 (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Trükitööstus Trükiste järeltöötleja 12 2019-05-08 2019-05-08 2023-10-04 4 4 7323 Trükiste järeltöötlejad 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 18 Trükindus ja salvestiste paljundus Külli Tammes Eesti Trükitööstuse Liit Marko Levin Tallinna Polütehnikum Merle Okas Kroonpress AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Trükiste järeltöötlusseadmete operaator, tase 4 on oskustöötaja, kelle peamine tööülesanne on trükiste järeltöötlemine. Järeltöötlemise protsessi kuuluvad: köitmine (sh õmblemine, traatimine, liimimine), stantsimine, lõikamine, liimimine, lakkimine, numereerimine, perforeerimine, adresseerimine, liitmine, pakendamine, lamineerimine, augustamine ja ladustamine. Trükiste järeltöötlejad töötavad perioodika-, raamatu-, pakendi- ja reklaamtrükikodades. Ta jälgib ja kontrollib pidevalt kogu trükiste järeltöötlusprotsessi, tema kohustuste hulka võib kuuluda järeltöötlusseadmete hooldamine: puhastamine, seadmete töökorras hoidmiseks vajalike kulumaterjalide regulaarne vahetamine ja lisamine, sellega seotud arvestuse pidamine jms. Järeltöötlemise kõrval on trükiste järeltöötlusseadmete operaatori tööülesandeks järeltöötluseks vajaminevate materjalide ettevalmistamine. Trükiste järeltöötlusseadmete operaatori töö eeldab täpsust ja pühendumist ning keerulise seadmepargi käsitsemis- ja hooldusoskust. Tema töös on tähtis tootmise eripärast tingitud tööülesannete täpne tõlgendamine ja täitmine, töö planeerimine, töövahendite ratsionaalne ja keskkonnaohutu kasutamine. Kuigi oma põhiloomult on trükiste järeltöötlusseadmete operaatori töö individuaalne peab ta kogu tootmisprotsessi vältel olema valmis koostööks teiste meeskonnaliikmetega. Trükiste järeltöötlusseadmete operaator peab olema valmis ennast pidevalt arendama ja koolitama, et tulla toime areneva tehnoloogia, uute seadmete ja töövõtetega. A.2.1 Trükiste järeltöötlusprotsessi ettevalmistamine 1. Oma tegevuse planeerimine. 2. Järeltöötlusmasina korrasoleku kontrollimine. 3. Järeltöötlusprotsessi ettevalmistamine. A.2.2 Trükiste järeltöötlemine 1. Töötamine trükiste järeltöötlusseadmetel. 2. Toodangu kvaliteedi tagamine. 3. Trükiste järeltöötlusseadmete hooldamine. 4. Toodangu märgistamine, pakendamine, transportimine ja ladustamine . 5. Dokumentatsiooni täitmine. Trükiste järeltöötlusseadmete operaatori töökeskkonnas võivad esineda riskitegurid: müra, töötamine öösel, vibratsioon ja tolm. Oma igapäevatöös puutub trükiste järeltöötleja kokku ainetega, mis võivad ülitundlikel inimestel põhjustada allergiat. Töö eripära nõuab head stressitaluvust, füüsilist vastupidavust ning valmisolekut töötada öösel, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. Sel kutsealal töötaja peab olema valmis pidevaks füüsiliseks pingutuseks (raskuste teisaldamiseks). Trükiste järeltöötlusmasinad ja –seadmed nt köiteseadmed, voltimisseadmed, paberilõikur jm. Trükiste järeltöötlusseadmete operaatori töö eeldab süsteemsust, iseseisvust, vastutus- (täpsust, korrektsust, usaldatavust, kohusetunnet, enesedistsipliini), otsustus-, õppimis- ja arenemisvõimet, pinge- ja stressitaluvust ning suhtlemis- ja koostöövalmidust. Trükiste järeltöötlusseadmete operaatori kutseoskused on enamasti omandatud töökohal või kutse- või täiendusõppes. Järeltöötleja, operaator-seadistaja, köitja, operaator-tehnik. Trükiste järeltöötlusseadmete operaator, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside B.2.1 – B.2.3 tõendamine. Trükiste järeltöötlusprotsessi ettevalmistamine 4 Trükiste järeltöötlemine 4 Trükiste järeltöötlusseadmete operaator, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 Diploma Biomedical Engineer, EstQF Level 7 4 Diplomeeritud biomeditsiiniinsener V (versioon 1) Diplomeeritud biomeditsiiniinsener V (versioon 2) Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 (versioon 3) Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Biomeditsiiniinsener 12 2019-05-08 2019-05-08 2020-01-30 7 7 2111 Füüsikud ja astronoomid 0912 Meditsiin 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsetasemete kirjeldused ja profiilid Insenerikutsete taotlemise eeldused Inseneri täiendusõppe arvestus Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Jaanus Lass AB Medical Teeninduse OÜ Kalle Kepler Tartu Ülikool Tairi Täht Sotsiaalministeerium Ivo Fridolin Tallinna Tehnikaülikool Andrus Aavik SA Tartu Ülikooli Kliinikum Kristjan Pilt Eesti Biomeditsiinitehnika ja Meditsiinifüüsika Ühing Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Biomeditsiinitehnikainseneride töö eesmärk on bioloogiliste süsteemide uurimiseks, diagnostikaks ja raviks vajalike meditsiiniseadmete töökorras hoidmine ja arendamine inseneriteaduse ning meditsiinifüüsika rakenduste kaudu. Tegutsetakse abivajajate tervise ja elukvaliteedi parandamise nimel. Biomeditsiinitehnikainsenerid on erialase kõrgharidusega tehnika- ja/või tehnoloogiaspetsialistid või juhid, kes töötavad meditsiini ja bioloogiaga seotud inseneritegevuse valdkondades: tervishoiuasutustes ning projekteerimis-, tootmis-, remondi-, käitlemis- ja müügiettevõtetes, koolitusasutustes, meditsiinitehnoloogiaga seotud standardite ja õigusaktide arendustiimides jm. 7. taseme diplomeeritud biomeditsiinitehnikainseneri tööülesanded on seotud kõrgtehnoloogia käitamisega. Töö nõuab hakkamasaamist keerulistes ja uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades, ressursside haldamist ning vastutuse võtmist alluvate tegevuse eest. Seotud kutsed: Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 esmakutse Volitatud biomeditsiinitehnikainsener, tase 8. Biomeditsiinitehnikainseneride kutsetasemete kirjeldusi ja profiile vt lisast 1. A.2.1 Meditsiiniseadmete ja -süsteemide käitamine. A.2.2 Juhtimine. A.2.3 Kutsealale pühendumine. A.2.4 Suhtlemine ja koostöö. A.2.5 Meditsiiniseadmete ja -süsteemide kavandamine ja valmistamine (tootmine). Töö toimub nii sise- kui välitingimustes. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Töögraafik võib olla paindlik. Tervishoiuasutuses töötades tuleb juhinduda kliinilises keskkonnas kehtivatest nõuetest. Biomeditsiinitehnikainsener kasutab oma töös kaasaegseid tehnilisi vahendeid (diagnostikaseadmed, mõõteriistad), inseneritarkvara ja infovõrgustikku. Biomeditsiinitehnikainseneri edukaks tegevuseks on vajalikud: insenerlik loogiline mõtlemine, visuaalne mälu, ruumiline kujutlusvõime, kontsentreerumisvõime, matemaatiline võimekus (kvantitatiivsete seoste mõistmine), otsustamisjulgus, täpsus, eetilisus, vastutus- ja kohusetunne, suhtlemis- ja koostöövalmidus, kohanemisvõime, kvaliteedikultuur, stressitaluvus. Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainseneri kutse taotlemise eelduseks on üldjuhul biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika alane magistriõpe mahus 120 EAP-d ning vähemalt kaheaastane erialane töökogemus peale diplomi saamist. Kutse taotlemise eeldusi vt lisast 2 „Insenerikutsete taotlemise eeldused“. Inseneri täiendusõppe nõudeid vt lisast 3 „Inseneri täiendusõppe arvestus“. Biomeditsiinitehnikainsener, hooldusinsener, kvaliteediinsener, meditsiinifüüsik jm. 7. taseme diplomeeritud biomeditsiinitehnikainseneri kutse saamiseks on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.4 tõendamine. Valitav kompetents B.2.5 on diplomeeritud biomeditsiininseneri kutset laiendav kompetents, mille tõendamine on vabatahtlik. Meditsiiniseadmete ja -süsteemide käitamine 7 Juhtimine 7 Kutsealale pühendumine 7 Suhtlemine ja koostöö 7 Valitav kompetents B.2.5 on diplomeeritud biomeditsiininseneri kutset laiendav kompetents, mille tõendamine on vabatahtlik. Meditsiiniseadmete ja -süsteemide kavandamine ja valmistamine (tootmine) 7 Volitatud biomeditsiinitehnikainsener, tase 8 Chartered Biomedical Engineer, EstQF Level 8 4 Volitatud biomeditsiiniinsener V (versioon 1) Volitatud biomeditsiiniinsener V (versioon 2) Volitatud biomeditsiinitehnikainsener, tase 8 (versioon 3) Volitatud biomeditsiinitehnikainsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud biomeditsiinitehnikainsener, tase 8 (versioon 6) Volitatud biomeditsiinitehnikainsener, tase 8 (versioon 7) Diagnostilise radioloogia ja nukleaarmeditsiini tehnoloogia alased tööd Kiiritusravi planeerimine ja sellega kaasnevad toimingud Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Biomeditsiiniinsener 12 2019-05-08 2019-05-08 2020-01-30 8 8 2111 Füüsikud ja astronoomid 0912 Meditsiin 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsetasemete kirjeldused ja profiilid Insenerikutsete taotlemise eeldused Inseneri täiendusõppe arvestus Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Jaanus Lass AB Medical Teeninduse OÜ Kalle Kepler Tartu Ülikool Tairi Täht Sotsiaalministeerium Ivo Fridolin Tallinna Tehnikaülikool Andrus Aavik SA Tartu Ülikooli Kliinikum Kristjan Pilt Eesti Biomeditsiinitehnika ja Meditsiinifüüsika Ühing Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Biomeditsiinitehnikainseneride töö eesmärk on bioloogiliste süsteemide uurimiseks, diagnostikaks ja raviks vajalike meditsiiniseadmete töökorras hoidmine ja arendamine inseneriteaduse ning meditsiinifüüsika rakenduste kaudu. Tegutsetakse abivajajate tervise ja elukvaliteedi parandamise nimel. Biomeditsiinitehnikainsenerid on erialase kõrgharidusega tehnika- ja/või tehnoloogiaspetsialistid või juhid, kes töötavad meditsiini ja bioloogiaga seotud inseneritegevuse valdkondades: tervishoiuasutustes ning projekteerimis-, tootmis-, remondi-, käitlemis- ja müügiettevõtetes, koolitusasutustes, meditsiinitehnoloogiaga seotud standardite ja õigusaktide arendustiimides jm. 8. taseme volitatud biomeditsiinitehnikainsener on laiaulatuslike teadmiste ja kogemustega tippspetsialist (ekspert), kes töötab iseseisvalt keerulises, piiritlemata ja uut strateegilist käsitlust vajavates olukordades kõrgtehnoloogia ja/või tehnika ja tehnoloogia käitamise, parendamise ning arendamise alal. Töö hõlmab endas uute lahenduste ja meetodite väljatöötamist ning kutsealaste ideede iseseisvat analüüsimist ja sünteesimist. Volitatud biomeditsiinitehnikainsener vastutab organisatsiooni strateegilise tegevuse eest. Ta võib vastutava eksperdina juhtida hindamisi, auditeid ja ekspertiise. Volitatud biomeditsiinitehnikainseneride spetsialiseerumisalad on diagnostilise radioloogia ja nukleaarmeditsiini tehnoloogia alased tööd ning kiiritusravi planeerimine ja sellega kaasnevad toimingud. Seotud kutsed: Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7. Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 esmane kutse Biomeditsiinitehnikainseneride kutsetasemete kirjeldusi ja profiile vt lisast 1. A.2.1 Meditsiiniseadmete ja -süsteemide käitamine. A.2.2 Meditsiiniseadmete ja -süsteemide arendamine. A.2.3 Juhtimine. A.2.4 Kutsealale pühendumine. A.2.5 Suhtlemine ja koostöö. A.2.6 Diagnostilise radioloogia ja nukleaarmeditsiini tehnoloogia alased tööd. A.2.7 Kiiritusravi planeerimine ja sellega kaasnevad toimingud. A.2.8 Meditsiiniseadmete ja-süsteemide alane teadus- ja koolitustegevus. A.2.9 Meditsiinitehnoloogia planeerimine, projekteerimine ja optimeerimine. A.2.10 Meditsiiniseadmete ja -süsteemide kavandamine ja valmistamine (tootmine). Töö toimub nii sise- kui välitingimustes. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Töögraafik võib olla paindlik. Tervishoiuasutuses töötades tuleb juhinduda kliinilises keskkonnas kehtivatest nõuetest. Biomeditsiinitehnikainsener kasutab oma töös kaasaegseid tehnilisi vahendeid (diagnostikaseadmed, mõõteriistad), inseneritarkvara ja infovõrgustikku. Biomeditsiinitehnikainseneri edukaks tegevuseks on vajalikud: insenerlik loogiline mõtlemine, visuaalne mälu, ruumiline kujutlusvõime, kontsentreerumisvõime, matemaatiline võimekus (kvantitatiivsete seoste mõistmine), otsustamisjulgus, täpsus, eetilisus, vastutus- ja kohusetunne, suhtlemis- ja koostöövalmidus, kohanemisvõime, kvaliteedikultuur, stressitaluvus. 8. taseme biomeditsiinitehnikainseneri kutsetunnistuse omamine on eeltingimuseks vastutava spetsialistina töötamisele diagnostilise radioloogia, nukleaarmeditsiini ja kiiritusravi alal. Alus: kiirgusseadus, 2013/59/Euratom ja 2013/35/EL ja nendega seotud õigusaktid, SM-määrus 15.05.2014 nr 29 „Kiirgusohutusnõuded meditsiiniradioloogia protseduuride teostamisel ja meditsiinikiiritust saavate isikute kaitse nõuded“. Biomeditsiinitehnikainsener, hooldusinsener, kvaliteediinsener, meditsiinifüüsik jm. 8. taseme biomeditsiinitehnikainseneri kutsetunnistuse omamine on eeltingimuseks vastutava spetsialistina töötamisele diagnostilise radioloogia, nukleaarmeditsiini ja kiiritusravi alal. Alus: kiirgusseadus, 2013/59/Euratom ja 2013/35/EL ja nendega seotud õigusaktid, SM-määrus 15.05.2014 nr 29 „Kiirgusohutusnõuded meditsiiniradioloogia protseduuride teostamisel ja meditsiinikiiritust saavate isikute kaitse nõuded“. 8. taseme volitatud biomeditsiinitehnikainseneri kutse saamiseks on nõutav kompetentside B.2.1– B.2.5 tõendamine. Diagnostilise radioloogia ja nukleaarmeditsiini tehnoloogia alastele töödele spetsialiseerunud volitatud biomeditsiinitehnikainseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1– B.2.5 tõendamine ja kompetentsi B.2.6 tõendamine. Kiiritusravi planeerimisele ja sellega kaasnevatele toimingutele spetsialiseerunud volitatud biomeditsiinitehnikainseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1– B.2.5 tõendamine ja kompetentsi B.2.7 tõendamine. Valitavad kompetentsid B.2.8-B.2.10 on volitatud biomeditsiininseneri kutset laiendavad kompetentsid, nende tõendamine on vabatahtlik. Meditsiiniseadmete ja -süsteemide käitamine 8 Meditsiiniseadmete ja -süsteemide arendamine 8 Juhtimine 8 Kutsealale pühendumine 8 Suhtlemine ja koostöö 8 Diagnostilise radioloogia ja nukleaarmeditsiini tehnoloogia alastele töödele spetsialiseerunud volitatud biomeditsiinitehnikainseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1– B.2.5 tõendamine ja kompetentsi B.2.6 tõendamine. Kiiritusravi planeerimisele ja sellega kaasnevatele toimingutele spetsialiseerunud volitatud biomeditsiinitehnikainseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1– B.2.5 tõendamine ja kompetentsi B.2.7 tõendamine. Valitavad kompetentsid B.2.8-B.2.10 on volitatud biomeditsiininseneri kutset laiendavad kompetentsid, nende tõendamine on vabatahtlik. Meditsiinisseadmete ja -süsteemide alane teadus-ja koolitustegevus 8 Meditsiinitehnoloogia planeerimine, projekteerimine ja optimeerimine 8 Meditsiiniseadmete ja -süsteemide kavandamine ja valmistamine (tootmine) 7 Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 Concrete worker, level 4 6 Betoonkonstruktsioonide ehitaja II (versioon 1) Betoonkonstruktsioonide ehitaja II (versioon 2) Betoonkonstruktsioonide ehitaja II (versioon 3) Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 (versioon 4) Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 (versioon 5) Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Betoonkonstruktsioonide ehitaja 22 2019-05-06 2019-05-06 2022-05-05 4 4 7114 Betoneerijad, betoonpindade viimistlejad jms töölised 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 23 Muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Jaak Kleinberg Skanska EMV AS Kalev Ramjalg Roxor Ehitus Priit Alas Anmeri OÜ Tarmo Laaban Tallinna Ehituskool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Betoonkonstruktsioonide ehitaja on oskustöötaja, kes võib töötada nii ehitusettevõttes kui ka betoonelemente valmistavas tehases. Betoonkonstruktsioonide ehitaja peamised tööülesanded on raudbetoonkonstruktsioonide ehitamine ja valmistamine. 4. taseme betoonkonstruktsioonide ehitaja korraldab iseseisvalt oma töökoha ja vastutab tööülesannete kvaliteetse täitmise eest. Töökorraldusest lähtuvalt võib oma kutsealal juhendada ja nõustada vähem kogenud kolleege nende tavatöös. A.2.1 Vundamentide ehitamine 1. Aluspinnase ettevalmistamine vundamentide ehitamiseks 2. Hüdroisolatsiooni ja soojustusmaterjali paigaldamine 3. Vundamendi raketise detailide ülevaatus ja ettevalmistamine 4. Vundamendi raketiste paigaldamine ja toestamine 5. Sarrustamine 6. Betoneerimine ja betooni tihendamine 7. Lahtirakestamine 8. Betoonpindade järelhooldus A.2.2 Betoonpõrandate ehitamine 1. Aluspindade ettevalmistamine betoonpõrandate ehitamiseks 2. Raketiste ja vuugiprofiilide paigaldamine ja toestamine 3. Sarrustamine 4. Põranda betoneerimine 5. Betoonpinna viimistlemine 6. Lahtirakestamine 7. Mahukahanemisvuukide lõikamine ja täitmine 8. Betoonpõrandate järelhooldus A.2.3 Betoonitööde tegemine - seinte, vahelagede, postide ja treppide ehitamine 1. Aluspindade ettevalmistamine betoonitööde tegemiseks 2. Raketise detailide ülevaatus ja ettevalmistamine 3. Raketiste paigaldamine 4. Sarruste paigaldamine 5. Betoneerimistööde tegemine 6. Lahtirakestamine 7. Betoonipindade järeltöötlemine ja –hooldamine A.2.4 Energiatõhus ehitamine A.2.5 Madalama kvalifikatsiooniga betoonkonstruktsioonide ehitaja nõustamine ja juhendamine 1. Tööga seotud keskkonnariskide hindamine ja juhendatava nõustamine 2. Töö tegemisel ilmnenud vigade analüüsimise ja parandamise nõustamine 3. Madalama kvalifikatsiooniga betoonkonstruktsioonide ehitaja juhendamine ja nõustamine tööülesannete täitmisel A.2.6 Lõppviimistlusega betoonipindade tegemine 1. Lõppviimistlusega betoonpinna ettevalmistustööde tegemine 2. Betooni valamine 3. Betoonpinna lõppviimistlemine Betoonkonstruktsioonide ehitaja töö nõuab füüsilist pingutust. Sageli tuleb tõsta raskeid ehitusdetaile, töötada sundasendis, ronida tellingutel, redelitel ning konstruktsioonidel. Töö toimub erinevatel kõrgustel ja muutuvates keskkonnatingimustes, valdavalt välitingimustes. Betoonkonstruktsioonide ehitaja töökeskkonnaga on seotud kõrgendatud risk vigastuse tekkimiseks. Samuti võivad tervisekahjustusi põhjustada tolm, õhus lenduvad keemilised ühendid, müra, temperatuurikõikumised ja tuuletõmbus ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja -vahendeid. Betoonkonstruktsioonide ehitaja peab järgima tööeeskirju, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Betoonimikserid, betoonipumbad, betoonilaoturid, betoonitihendajad, laba-, teemant-, nurk- jm lihvijad, teemantlõikur, sarruse painutuspink, piikvasar, erinevad elektrilised ja mehaanilised käsitööriistad, erinevad mõõteriistad (loodid, nivelliirid jne). Vajalik on hea tervis, füüsiline vastupidavus ja kõrgusetaluvus. Töö eeldab kohuse- ja vastutustunnet, loogilist mõtlemist, ruumilist kujutlusvõimet, planeerimisoskust, liigutuste täpsust, koormustaluvust, õpivalmidust ning oskust töötada meeskonnas. Vajalik on tehniline taip ning hea koordinatsioon. 4. taseme betoonkonstruktsioonide ehitajana töötavatel inimestel on kas erialane kutsekeskharidus ja töökogemus ehitusettevõttes või keskharidus, erialane täiendkoolitus või töökogemus ehitusettevõttes. Betoneerija, armeerija, sarrustaja. 4. taseme betoonkonstruktsioonide ehitaja kutsestandardis on kirjeldatud viite kohustuslikku (B.2.1 – B.2.5) ja ühte valitavat kompetentsi (B.2.6), samuti betoonkonstruktsioonide ehitaja kutse üldisi läbivaid ja kutsespetsiifilisi läbivaid kompetentse (B.2.7 – B.2.8). Kutse saamiseks peavad olema tõendatud kõik kohustuslikud (B.2.1.-2.5), betoonkonstruktsioonide ehitaja kutse üldised läbivad (B.2.7) ja kutsespetsiifilised läbivad (B.2.8) kompetentsid. Valitava kompetentsi B 2.6 tõendamine sellel tasemel on vabatahtlik. Vundamentide ehitamine 4 Betoonpõrandate ehitamine 4 Betoonitööde tegemine - seinte, vahelagede, postide ja treppide ehitamine 4 Energiatõhus ehitamine 4 Madalama kvalifikatsiooniga betoonkonstruktsioonide ehitaja nõustamine ja juhendamine 4 Valitava kompetentsi B 2.6 tõendamine sellel tasemel on vabatahtlik. Lõppviimistlusega betoonipindade tegemine 4 Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Betoonkonstruktsioonide ehitaja kutsespetsiifilised läbivad kompetentsid 4 Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 esmane kutse Concrete worker, level 4 VET level 6 Betoonkonstruktsioonide ehitaja I (versioon 1) Betoonkonstruktsioonide ehitaja I (versioon 2) Betoonkonstruktsioonide ehitaja I (versioon 3) Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 esmane kutse (versioon 4) Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 esmane kutse (versioon 5) Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 esmane kutse (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Betoonkonstruktsioonide ehitaja 22 2019-05-06 2019-05-06 2022-05-05 4 4 7114 Betoneerijad, betoonpindade viimistlejad jms töölised 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 23 Muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Jaak Kleinberg Skanska EMV AS Kalev Ramjalg Roxor Ehitus Priit Alas Anmeri OÜ Tarmo Laaban Tallinna Ehituskool Tõnu Peipman IB Printsiip OÜ Vahur Külm AS Columbia-Kivi KKutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Betoonkonstruktsioonide ehitaja on oskustöötaja, kes võib töötada nii ehitusettevõttes kui ka betoonelemente valmistavas tehases. Betoonkonstruktsioonide ehitaja peamised tööülesanded on raudbetoonkonstruktsioonide ehitamine ja valmistamine. Betoonkonstruktsioonide ehitaja 4. taseme esmane kutse annab isikule valmisoleku antud kutsealal tööd alustada. Selle taseme betoonkonstruktsioonide ehitaja korraldab iseseisvalt oma töökoha ning täidab kvaliteetselt tööülesandeid tavapärastes olukordades. Vastutust nõudvate otsuste vastuvõtmise ning keerulisemate tööde tegemise juures vajab esmast kutset omav betoonkonstruktsioonide ehitaja juhendamist. A.2.1 Vundamentide ehitamine 1. Aluspinnase ettevalmistamine vundamentide ehitamiseks 2. Hüdroisolatsiooni ja soojustusmaterjali paigaldamine 3. Vundamendi raketiste paigaldamine ja toestamine 4. Sarrustamine 5. Betoneerimine ja betooni tihendamine 6. Lahtirakestamine 7. Betoonpindade järelhooldus A.2.2 Betoonpõrandate ehitamine 1. Aluspindade ettevalmistamine betoonpõrandate ehitamiseks 2. Raketiste ja vuugiprofiilide paigaldamine ja toestamine 3. Sarrustamine 4. Põranda betoneerimine 5. Lahtirakestamine 6. Mahukahanemisvuukide lõikamine ja täitmine 7. Betoonpõrandate järelhooldus A.2.3 Betoonitööde tegemine - seinte, vahelagede, postide ja treppide ehitamine 1. Aluspindade ettevalmistamine betoonitööde tegemiseks 2. Raketiste paigaldamine 3. Sarruste paigaldamine 4. Betoneerimistööde tegemine 5. Lahtirakestamine 6. Betoonipindade järeltöötlemine ja –hooldamine A.2.4 Energiatõhus ehitamine Betoonkonstruktsioonide ehitaja töö nõuab füüsilist pingutust. Sageli tuleb tõsta raskeid ehitusdetaile, töötada sundasendis, ronida tellingutel, redelitel ning konstruktsioonidel. Töö toimub erinevatel kõrgustel ja muutuvates keskkonnatingimustes, valdavalt välitingimustes. Betoonkonstruktsioonide ehitaja töökeskkonnaga on seotud kõrgendatud risk vigastuste tekkimiseks. Samuti võivad tervisekahjustusi põhjustada tolm, õhus lenduvad keemilised ühendid, müra, temperatuurikõikumised ja tuuletõmbus ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja -vahendeid. Betoonkonstruktsioonide ehitaja peab järgima tööeeskirju, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Betoonimikserid, betoonipumbad, betoonilaoturid, betoonitihendajad, laba-, teemant-, nurk- jm lihvijad, teemantlõikur, sarruse painutuspink, piikvasar, erinevad elektrilised ja mehaanilised käsitööriistad, erinevad mõõteriistad (loodid, nivelliirid jne). Vajalik on hea tervis, füüsiline vastupidavus ja kõrgusetaluvus. Töö eeldab kohuse- ja vastutustunnet, loogilist mõtlemist, ruumilist kujutlusvõimet, planeerimisoskust, liigutuste täpsust, koormustaluvust, õpivalmidust ning oskust töötada meeskonnas. Vajalik on tehniline taip ning hea koordinatsioon. 4. taseme betoonkonstruktsioonide ehitaja esmane kutse saadakse üldjuhul kutseõppeasutuses vastava kutsehariduse õppekava täismahus lõpetamisel. Betoneerija, armeerija, sarrustaja. 4. taseme betoonkonstruktsioonide ehitaja esmase kutse kutsestandardis on kirjeldatud nelja kohustuslikku kompetentsi (B.2.1 – B.2.4), samuti betoonkonstruktsioonide ehitaja kutse üldisi läbivaid (B.2.5) ja kutsespetsiifilisi läbivaid kompetentse (B.2.6). Esmase kutse saamiseks peavad olema tõendatud kõik eelpoolnimetatud kompetentsid vahemikus B.2.1 – B.2.6. Vundamentide ehitamine 4 Betoonpõrandate ehitamine 4 Betoonitööde tegemine - seinte, vahelagede, postide ja treppide ehitamine 4 Energiatõhus ehitamine 4 Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 esmast kutset läbiv kompetents 4 Betoonkonstruktsioonide ehitaja kutsespetsiifilised läbivad kompetentsid 4 Ehituspuusepp, tase 4 Carpenter, level 4 8 Ehituspuusepp II (versioon 1) Ehituspuusepp II (versioon 2) Ehituspuusepp II (versioon 3) Ehituspuusepp II (versioon 4) Ehituspuusepp II (versioon 6) Ehituspuusepp, tase 4 (versioon 5) Ehituspuusepp, tase 4 (versioon 7) Ehituspuusepp, tase 4 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Ehituspuusepp 22 2019-05-06 2019-05-06 2022-05-05 4 4 7115 Puusepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Tõnu Peipman Inseneribüoo Printsiip OÜ Aare Latserus Q-Haus Baltic OÜ Sven Mäe Tallinna Ehituskool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Ehituspuusepp on oskustööline, kes töötab ehitus- või kinnisvara korrashoiu ettevõttes või puitkonstruktsioonide tööstusliku valmistamisega tegelevas ettevõttes. Ehituspuusepa peamised tööülesanded on puidust konstruktsioonielementide ja ehitusdetailide valmistamine ja monteerimine; puitkonstruktsioonidest seinte, vahelagede ja katuste ehitamine ja soojustamine, sageli ka taastamine ja ümberehitamine; ehitiste sise- ja väliselementide (uksed, aknad trepid jne) sobitamine ja paigaldamine. 4. taseme Ehituspuusepp korraldab iseseisvalt oma töökoha ja vastutab oma tööülesannete kvaliteetse täitmise eest. Töökorraldusest lähtuvalt võib oma kutsealal juhendada ja nõustada vähem kogenud kolleege nende tavatöös. A.2.1 Puitliidete valmistamine 1. Lihttappliidete valmistamine 2. Nael-, kruvi-, polt- ja naagelliidete valmistamine 3. Terasdetailidega liidete valmistamine A.2.2 Puitraketiste ehitamine ja paigaldamine 1. Taldmiku raketise ehitamine 2. Posti raketise ehitamine 3. Betoonvöö raketise ehitamine A.2.3 Puitkarkass-seinte ehitamine 1. Hüdroisolatsiooni paigaldamine vundamendile 2. Seinakarkasside ehitamine 3. Puit- ja terassilluste paigaldamine 4. Puitpostide paigaldamine siseruumidesse ja väliskeskkonda 5. Isolatsioonimaterjalide paigaldamine 6. Plaadistuse paigaldamine puitkarkass-seintele 7. Kuivkrohvplaatidest mittekandvate seinte ehitamine A.2.4 Puitvahelagede ehitamine 1. Puittalade paigaldamine 2. Vekselduste tegemine 3. Terastalade paigaldamine puitvahelakke 4. Isolatsioonimaterjalide paigaldamine 5. Plaadistuse paigaldamine 6. Trepi paigaldamine A.2.5 Katusekonstruktsioonide ehitamine 1. Katusesõrestike monteerimine 2. Sarikate ja pennidega katuse ehitamine 3. Pärlinitega katuse ehitamine 4. Lamekatuse puitkonstruktsiooni ehitamine 5. Isolatsioonimaterjalide paigaldamine 6. Plaadistuse paigaldamine 7. Katusele aluskatte, tuulutusliistude, roovitise ja/või laudise paigaldamine 8. Räästaste ehitamine 9. Katuse läbiviikude tegemine A.2.6 Puitkonstruktsioonide tööstuslik valmistamine 1. Puitdetailide ettevalmistamine 2. Seina-, katuse- ja vahelaeelementide tööstuslik valmistamine 3. Ogaplaatsõrestike (fermide) tööstuslik valmistamine A.2.7 Puitkonstruktsioonide montaažitööd 1. Hüdroisolatsiooni paigaldamine vundamendile 2. Alasidepuude paigaldamine vundamendile 3. Seina-, vahelae- ja katuseelementide monteerimine 4. Puuduvate soojustus- ja isolatsioonimaterjalide ning plaadistuste paigaldamine 5. Hoone katmine tuuletõkkekangaga A.2.8 Vooderdise paigaldamine 1. Roovitise paigaldamine 2. Sisemise voodrilaudise paigaldamine 3. Voodrilaudade paigaldamine A.2.9 Avatäidete paigaldamine 1. Ajutiste avatäidete valmistamine ja paigaldamine 2. Katuseakende paigaldamine 3. Katuse- ja laeluukide paigaldamine 4. Akende ja uste paigaldamine A.2.10 Leiliruumi ehitamine 1. Soojustus- ja niiskusisolatsioonimaterjali paigaldamine 2. Seina ja lae voodrilaudade paigaldamine 3. Lava ehitamine 4. Läbiviikude tegemine A.2.11 Põrandate ehitamine 1. Laagidel laudpõrandate ehitamine 2. Ujuvate puitpõrandate ehitamine 3. Rullmaterjalist põrandate ehitamine A.2.12 Muude välisrajatiste ehitamine 1. Terrassi ehitamine 2. Rõdu ehitamine 3. Puitaia ehitamine A.2.13 Renoveerimistööde tegemine 1. Konstruktsioonide avamine objekti seisukorra hindamiseks 2. Karkass-seinte parandamine 3. Palkseinte parandamine 4. Põrandate ja vahelagede konstruktsioonide parandamine 5. Katusekonstruktsiooni parandamine A.2.14 Troppimistööde tegemine 1. Materjalide peale- ja mahalaadimine, ladustamine ja paigaldamine 2. Mehitamata tõsteseadmete töö juhtimine A.2.15 Energiatõhus ehitamine A.2.16 Madalama kvalifikatsiooniga ehituspuuseppade nõustamine ja juhendamine 1. Tööga seotud keskkonnariskide hindamine ja juhendatava nõustamine 2. Töö teostamisel ilmnenud vigade analüüsimise ja parandamise nõustamine 3. Ehituspuuseppade juhendamine ja nõustamine tööülesannete täitmisel A.2.17 Parapetile ja fassaadipindadele plekkdetailide paigaldamine 1. Pinna ettevalmistamine plekkdetailide paigaldamiseks 2. Plekkdetailide paigaldamine, kinnitamine ja tihendamine 3. Plekkdetailide töötlemine A.2.18 Kaldkatusekatete paigaldamine 1. Katusekivide paigaldamine 2. Profiilpleki paigaldamine 3. SBS-katusekatete paigaldamine 4. Puidupõhiste katusekatete paigaldamine A.2.19 Palkseinte ehitamine 1. Freespalkseinte ehitamine 2. Vertikaalsete postide paigaldamine 3. Katusekonstruktsiooni paigaldamine 4. Avatäidete paigaldamine palkseina Puusepatöö nõuab suurt füüsilist pingutust. Töö võib toimuda nii siseruumides kui ka õues, erinevatel kõrgustel ja muutuvates ilmastikutingimustes. Ehituspuusepp peab järgima tööeeskirju, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Töökeskkonnaga on seotud kõrgendatud mehaaniliste vigastuste tekkimise risk. Tervisekahjustusi võivad põhjustada ka tolm ja lenduvad keemilised ühendid ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja -vahendeid. Ehituspuusepa peamised töövahendid on erinevad mehaanilised (vasarad, saed, kirved, höövlid, peitlid jne) ja elektrilised (trellid, lihvimismasinad jne.) käsitööriistad, kuid kasutusel võivad olla ka suuremad tööstuslikud seadmed. Ehituspuusepa töö eeldab kohanemisvõimet erinevate töökeskkonna tingimustega (kõrgus, ilmastikuolud jne), koostöö- ja meeskonnatöö valmidust, rutiinitaluvust, keskendumisvõimet ning hoolikust. Vajalik on hea koordinatsioon ja füüsiline vastupidavus. 4. taseme ehituspuuseppadena töötavatel inimestel on kas erialane kutseharidus ja reaalne töökogemus ehitusettevõttes või keskharidus ning reaalne töökogemus ehitusettevõttes. Puusepp, ehituspuusepp. Ehituspuusepp, tase 4 kutse taotlemisel peavad olema tõendatud kõik kohustuslikud (B.2.1 – 2.16) ja kutset läbivad (B.2.20) kompetentsid. Valitavate kompetentside (B.2.17 – 2.19) tõendamine 4. taseme kutse taotlemisel on vabatahtlik. Puitliidete valmistamine 4 Puitraketiste ehitamine ja paigaldamine 4 Puitkarkass-seinte ehitamine 4 Puitvahelagede ehitamine 4 Katusekonstruktsioonide ehitamine 4 Puitkonstruktsioonide tööstuslik valmistamine 4 Puitkonstruktsioonide montaažitööd 4 Vooderdise paigaldamine 4 Avatäidete paigaldamine 4 Leiliruumi ehitamine 4 Põrandate ehitamine 3 Muude välisrajatiste ehitamine 4 Puitkonstruktsioonide renoveerimine 4 Troppimistööde tegemine 3 Energiatõhus ehitamine 4 Madalama kvalifikatsiooniga ehituspuuseppade nõustamine ja juhendamine 4 Valitavate kompetentside (B.2.17 – 2.19) tõendamine 4. taseme kutse taotlemisel on vabatahtlik. Parapetile ja fassaadipindadele plekkdetailide paigaldamine 4 Kaldkatusekatete paigaldamine 4 Palkseinte ehitamine 4 Ehituspuusepp, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Ehituspuusepp, tase 4 esmane kutse Carpenter, level 4, VET level 7 Ehituspuusepp I (versioon 1) Ehituspuusepp I (versioon 2) Ehituspuusepp I (versioon 3) Ehituspuusepp I (versioon 5) Ehituspuusepp, tase 4 esmane kutse (versioon 4) Ehituspuusepp, tase 4 esmane kutse (versioon 6) Ehituspuusepp, tase 4 esmane kutse (versioon 8) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Ehituspuusepp 22 2019-05-06 2019-05-06 2022-05-05 4 4 7115 Puusepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Tõnu Peipman Inseneribüoo Printsiip OÜ Aare Latserus Q-Haus Baltic OÜ Sven Mäe Tallinna Ehituskool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Ehituspuusepp on oskustööline, kes töötab ehitus- või kinnisvara korrashoiu ettevõttes või puitkonstruktsioonide tööstusliku valmistamisega tegelevas ettevõttes. Ehituspuusepa peamisteks tööülesanneteks on puidust konstruktsioonielementide ja ehitusdetailide valmistamine ja monteerimine; puitkonstruktsioonidest seinte, vahelagede ja katuste ehitamine ja soojustamine, sageli ka taastamine ja ümberehitamine; ehitiste sise- ja väliselementide (uksed, aknad trepid jne.) sobitamine ja paigaldamine. Ehituspuusepa 4. taseme esmane kutse annab isikule valmisoleku antud kutsealal tööd alustada. Selle taseme ehituspuusepp korraldab iseseisvalt oma töökoha ning täidab kvaliteetselt tööülesandeid tavapärastes olukordades. Vastutust nõudvate otsuste vastuvõtmise ning keerulisemate tööde tegemise juures vajab esmast kutset omav ehituspuusepp juhendamist. A.2.1 Puitliidete valmistamine 1. Lihttappliidete valmistamine 2. Nael-, kruvi-, polt- ja naagelliidete valmistamine 3. Terasdetailidega liidete valmistamine A.2.2 Puitraketiste ehitamine ja paigaldamine 1. Taldmiku raketise ehitamine 2. Posti raketise ehitamine 3. Betoonvöö raketise ehitamine A.2.3 Puitkarkass-seinte ehitamine 1. Hüdroisolatsiooni paigaldamine vundamendile 2. Seinakarkasside ehitamine 3. Puit- ja terassilluste paigaldamine 4. Puitpostide paigaldamine siseruumidesse ja väliskeskkonda 5. Isolatsioonimaterjalide paigaldamine 6. Plaadistuse paigaldamine puitkarkass-seintele 7. Kuivkrohvplaatidest mittekandvate seinte ehitamine A.2.4 Puitvahelagede ehitamine 1. Puittalade paigaldamine 2. Vekselduste tegemine 3. Terastalade paigaldamine puitvahelakke 4. Isolatsioonimaterjalide paigaldamine 5. Plaadistuse paigaldamine 6. Trepi paigaldamine A.2.5 Katusekonstruktsioonide ehitamine 1. Katusesõrestike monteerimine 2. Sarikate ja pennidega katuse ehitamine 3. Pärlinitega katuse ehitamine 4. Lamekatuse puitkonstruktsiooni ehitamine 5. Isolatsioonimaterjalide paigaldamine 6. Plaadistuse paigaldamine 7. Katusele aluskatte, tuulutusliistude, roovitise ja/või laudise paigaldamine 8. Räästaste ehitamine 9. Katuse läbiviikude tegemine A.2.6 Puitkonstruktsioonide tööstuslik valmistamine 1. Puitdetailide ettevalmistamine 2. Seina-, katuse- ja vahelaeelementide tööstuslik valmistamine 3. Ogaplaatsõrestike (fermide) tööstuslik valmistamine A.2.7 Puitkonstruktsioonide montaažitööd 1. Hüdroisolatsiooni paigaldamine vundamendile 2. Alasidepuude paigaldamine vundamendile 3. Seina-, vahelae- ja katuseelementide monteerimine 4. Puuduvate soojustus- ja isolatsioonimaterjalide ning plaadistuste paigaldamine 5. Hoone katmine tuuletõkkekangaga A.2.8 Vooderdise paigaldamine 1. Roovitise paigaldamine 2. Sisemise voodrilaudise paigaldamine 3. Voodrilaudade paigaldamine A.2.9 Avatäidete paigaldamine 1. Ajutiste avatäidete valmistamine ja paigaldamine 2. Katuseakende paigaldamine 3. Katuse- ja laeluukide paigaldamine 4. Akende ja uste paigaldamine A.2.10 Leiliruumi ehitamine 1. Soojustus- ja niiskusisolatsioonimaterjali paigaldamine 2. Seina ja lae voodrilaudade paigaldamine 3. Lava ehitamine 4. Läbiviikude tegemine A.2.11 Põrandate ehitamine 1. Laagidel laudpõrandate ehitamine 2. Ujuvate puitpõrandate ehitamine 3. Rullmaterjalist põrandate ehitamine A.2.12 Muude välisrajatiste ehitamine 1. Terrassi ehitamine 2. Rõdu ehitamine 3. Puitaia ehitamine A.2.13 Renoveerimistööde tegemine 1. Konstruktsioonide avamine objekti seisukorra hindamiseks 2. Karkass-seinte parandamine 3. Palkseinte parandamine 4. Põrandate ja vahelagede konstruktsioonide parandamine 5. Katusekonstruktsiooni parandamine A.2.14 Troppimistööde tegemine 1. Materjalide peale- ja mahalaadimine, ladustamine ja paigaldamine 2. Mehitamata tõsteseadmete töö juhtimine A.2.15 Energiatõhus ehitamine A.2.16 Parapetile ja fassaadipindadele plekkdetailide paigaldamine 1. Pinna ettevalmistamine plekkdetailide paigaldamiseks 2. Plekkdetailide paigaldamine, kinnitamine ja tihendamine 3. Plekkdetailide töötlemine A.2.17 Kaldkatusekatete paigaldamine 1. Katusekivide paigaldamine 2. Profiilpleki paigaldamine 3. SBS-katusekatete paigaldamine 4. Puidupõhiste katusekatete paigaldamine A.2.18 Palkseinte ehitamine 1. Freespalkseinte ehitamine 2. Vertikaalsete postide paigaldamine 3. Katusekonstruktsiooni paigaldamine 4. Avatäidete paigaldamine palkseina Puusepatöö nõuab suurt füüsilist pingutust. Töö võib toimuda nii siseruumides kui õues, erinevatel kõrgustel ja muutuvates ilmastikutingimustes. Ehituspuusepp peab järgima tööeeskirju, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Töökeskkonnaga on seotud vigastuste tekkimise kõrgendatud risk. Tervisekahjustusi võivad põhjustada ka tolm ja lenduvad keemilised ühendid ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja –vahendeid. Ehituspuusepa peamised töövahendid on erinevad mehaanilised ( vasarad, saed, kirved, höövlid, peitlid jne) ja elektrilised (drellid, lihvimismasinad jne.) käsitööriistad, kuid võivad olla ka suuremad tööstuslikud seadmed. Ehituspuusepa töö eeldab kohanemisvõimet erinevate töökeskkonnatingimustega (kõrgus, ilmastikuolud jne.), koostöö- ja meeskonnatöövalmidust, rutiinitaluvust, keskendumisvõimet ning hoolikust. Vajalik on hea koordinatsioon ja füüsiline vastupidavus. 4. taseme ehituspuusepa esmane kutse saadakse üldjuhul kutseõppeasutuses vastava kutsehariduse õppekava täismahus lõpetamisel. puusepp, ehituspuusepp Ehituspuusepa esmase kutse taotlemiseks peavad olema tõendatud kõik kohustuslikud (B.2.1 – 2.15), kutset läbivad (B.19) ning vähemalt üks valitav kompetents vahemikust (B.2.16 – B.2.18). Puitliidete valmistamine 4 Puitraketiste ehitamine ja paigaldamine 4 Puitkarkass-seinte ehitamine 4 Puitvahelagede ehitamine 4 Katusekonstruktsioonide ehitamine 4 Puitkonstruktsioonide tööstuslik valmistamine 4 Puitkonstruktsioonide montaažitööd 4 Vooderdise paigaldamine 4 Avatäidete paigaldamine 4 Leiliruumi ehitamine 4 Põrandate ehitamine 4 Muude välisrajatiste ehitamine 4 Renoveerimistööde tegemine 4 Troppimistööde tegemine 4 Energiatõhus ehitamine 4 Ehituspuusepa esmase kutse taotlemiseks tuleb tõendada vähemalt üks valitav kompetents vahemikust (B.2.16 – B.2.18). Parapetile ja fassaadipindadele plekkdetailide paigaldamine 4 Kaldkatusekatete paigaldamine 4 Palkseinte ehitamine 4 Ehituspuusepp, tase 4 esmast kutset läbiv kompetents 4 Müürsepp, tase 4 Bricklayer, level 4 8 Müürsepp II (versioon 1) Müürsepp II (versioon 2) Müürsepp II (versioon 3) Müürsepp II (versioon 4) Müürsepp II (versioon 6) Müürsepp, tase 4 (versioon 5) Müürsepp, tase 4 (versioon 7) Müürsepp, tase 4 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Müürsepp 22 2019-05-06 2019-05-06 2022-05-05 4 4 7112 Müürsepad jms töölised 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Priit Alas OÜ Anmeri Tarmo Laaban Tallinna Ehituskool Vahur Külm AS Columbia-Kivi Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Andrus Puju OÜ Andreco Haldus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Müürsepp on oskustööline, kes töötab ehitus- või kinnisvara korrashoiu ettevõttes. Müürsepa peamised tööülesanded on kandvate ja mittekandvate konstruktsioonide ladumine, erinevatest materjalidest müüritiste ladumine, taastamine ja ümberehitamine. 4. taseme müürsepp korraldab iseseisvalt oma töökoha ja vastutab oma tööülesannete kvaliteetse täitmise eest. Töökorraldusest lähtuvalt võib oma kutsealal juhendada ja nõustada vähem kogenud kolleege nende tavatöös. A.2.1 Kandvate ja mittekandvate konstruktsioonide ladumine 1. Vundamentide aluspinna ettevalmistamine 2. Erinevatest materjalidest väikeplokkidest müüritise ladumine 3. Erinevatest materjalidest tellismüüritise ladumine 4. Kandvatele konstruktsioonidele vajumis- ja temperatuurivuukide (kontroll-, mahukahanemisvuugid) ladumine 5. Kaarseinte ladumine 6. Avade ja silluste ladumine (kiil- ja kaarsillused) 7. Müüritise sarrustamine / armeerimine (ankurdamine) 8. Kohtbetoneerimine müüritöödel 9. Hüdroisolatsiooni paigaldamine 10. Soojustus- ja heliisolatsioonimaterjalide paigaldamine 11. Müüritiste vuukimine 12. Erinevatest kivimaterjalidest (sh loodus- kividest) fassaadimüüritise ja puhasvuuk- müüritise ladumine 13. Silluste, talade ja laepaneelide paigaldamine 14. Erinevatest materjalidest postide ja pilastrite ladumine, sarrustamine ja betoneerimine 15. Müüritiste hooldamine ja kaitsmine keskkonnamõjude eest 16. Tehtud töö kvaliteedile vastavuse kontrollimine ja hindamine A.2.2 Müüritise taastamine ja ümberehitamine 1. Müüritise seisukorra hindamine 2. Kandekonstruktsioonide toestamine 3. Pindade ettevalmistamine 4. Kohtbetoneerimistööde tegemine A.2.3 Troppimistööde tegemine 1. Materjalide peale- ja mahalaadimine, ladustamine ja paigaldamine 2. Mehitamata tõsteseadmete töö juhtimine A.2.4 Energiatõhus ehitamine A.2.5 Madalama kvalifikatsiooniga müürsepa nõustamine ja juhendamine 1. Tööga seotud keskkonnariskide hindamine ja juhendatava nõustamine 2. Töö teostamisel ilmnenud vigade analüüsimise ja parandamise nõustamine 3. Madalama kvalifikatsiooniga müürsepa juhendamine ja nõustamine tööülesannete täitmisel A.2.6 Paekivist, raudkivist ja segatüüpi kiviaedade ladumine 1. Aluspinnase ettevalmistamine ja/või vundamendi rajamine 2. Kivide paigaldamine 3. Katteplaatide ja lisatarvikute paigaldamine A.2.7 Kivisillutise rajamine 1. Aluspinnase ettevalmistamine 2. Sillutise ääriste paigaldamine 3. Aluskihtide rajamine 4. Sillutiskivide paigaldamine 5. Vuukide täitmine ja sillutise pinna tihendamine A.2.8 Pindade märgkrohvimine 1. Krohvitavate pindade ettevalmistamine ja mittekrohvitavate pindade kaitsmine 2. Pindade krohvimine 3. Krohvipindade parandamine A.2.9 Parapetile ja fassaadipindadele plekkdetailide paigaldamine 1. Pinna ettevalmistamine plekkdetailide paigaldamiseks 2. Plekkdetailide paigaldamine, kinnitamine ja tihendamine 3. Plekkdetailide töötlemine Müürsepa töö on raske ja nõuab füüsilist pingutust. Sageli tuleb tõsta raskeid ehitusmaterjale, töötada sundasendis või ronida ajutistel tellingutel ja konstruktsioonidel. Töö võib toimuda erinevatel kõrgustel ja muutuvates keskkonnatingimustes, valdavalt välitingimustes. Müürsepa töökeskkonnaga on seotud kõrgendatud vigastuste tekkimise risk. Samuti võivad tervisekahjustusi põhjustada tolm, õhus lenduvad keemilised ühendid, müra, temperatuurikõikumised ja tuuletõmbus ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja -vahendeid. Müürsepp peab järgima tööeeskirju, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Müürsepa peamised töövahendid on mitmesugused käsitööriistad (kellud, müürihaamrid, mõõteriistad: mõõdulindid, loodid, nivelliirid) ja elektrilised masinad (mootorsegistid, lõikurid, betoonisegumasinad jne). Müürsepa töö eeldab koostöövalmidust, rutiinitaluvust, keskendumisvõimet ning hoolikust. Vajalik on hea koordinatsioon, füüsiline vastupidavus ja kõrgusetaluvus. 4. taseme müürsepana töötavatel inimestel on üldjuhul erialane kutseharidus ja praktiline töökogemus ehitusettevõttes või keskharidus ning praktiline töökogemus ehitusettevõttes. Müürsepp Müürsepp, tase 4 kutse taotlemisel peab tõendama kõik kohustuslikud (B.2.1 – B.2.5) ja läbivad (B.2.10 ning B.2.11) kompetentsid. Lisaks on võimalik tõendada üks või mitu kompetentsi valitavate kompetentside (B.2.6 – 2.9) hulgast. Valitavate kompetentside tõendamine on vabatahtlik. Kandvate ja mittekandvate konstruktsioonide ladumine 4 Müüritise taastamine ja ümberehitamine 4 Troppimistööde tegemine 4 Energiatõhus ehitamine 4 Madalama kvalifikatsiooniga müürsepa nõustamine ja juhendamine 4 Lisaks on võimalik tõendada üks või mitu kompetentsi valitavate kompetentside (B.2.6 – 2.9) hulgast. Valitavate kompetentside tõendamine on vabatahtlik. Paekivist, raudkivist ja segatüüpi kiviaedade kuivladumine 4 Kivisillutiste rajamine 4 Pindade märgkrohvimine tsementkrohviseguga 4 Parapetile ja fassaadipindadele plekkdetailide paigaldamine 4 Müürsepp, tase 4 kutset läbivad üldised kompetentsid 4 Müürsepp, tase 4 kutsespetsiifilised läbivad kompetentsid 4 Müürsepp, tase 4 esmane kutse Bricklayer, level 4 VET level 7 Müürsepp I (versioon 1) Müürsepp I (versioon 2) Müürsepp I (versioon 3) Müürsepp I (versioon 5) Müürsepp, tase 4 esmane kutse (versioon 4) Müürsepp, tase 4 esmane kutse (versioon 6) Müürsepp, tase 4 esmane kutse (versioon 8) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Müürsepp 22 2019-05-06 2019-05-06 2022-05-05 4 4 7112 Müürsepad jms töölised 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Priit Alas OÜ Anmeri Tarmo Laaban Tallinna Ehituskool Vahur Külm AS Columbia-Kivi Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Andrus Puju OÜ Andreco Haldus Aulika Riisenberg Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Müürsepp on oskustööline, kes töötab ehitus- või kinnisvara korrashoiu ettevõttes. Müürsepa peamised tööülesanded on kandvate ja mittekandvate konstruktsioonide ladumine, erinevatest materjalidest müüritiste ladumine, taastamine ja ümberehitamine. Müürsepa 4. taseme esmane kutse annab isikule valmisoleku antud kutsealal tööd alustada. Selle taseme müürsepp korraldab iseseisvalt oma töökoha ning täidab kvaliteetselt tööülesandeid tavapärastes olukordades. Vastutust nõudvate otsuste vastuvõtmise ning keerulisemate tööde tegemise juures vajab esmast kutset omav müürsepp juhendamist. A.2.1 Kandvate ja mittekandvate konstruktsioonide ladumine 1. Vundamentide aluspinna ettevalmistamine 2. Erinevatest materjalidest väikeplokkidest müüritise ladumine 3. Erinevatest materjalidest tellismüüritise ladumine 4. Kandvatele konstruktsioonidele vajumis- ja temperatuurivuukide (kontroll-, mahukahanemisvuugid) ladumine 5. Kaarseinte ladumine 6. Avade ja silluste ladumine (kiil- ja kaarsillused) 7. Müüritise sarrustamine / armeerimine (ankurdamine) 8. Kohtbetoneerimine müüritöödel 9. Hüdroisolatsiooni paigaldamine 10. Soojustus- ja heliisolatsioonimaterjalide paigaldamine 11. Müüritiste vuukimine 12. Erinevatest kivimaterjalidest (sh loodus- kividest) fassaadimüüritise ja puhasvuuk- müüritise ladumine 13. Silluste, talade ja laepaneelide paigaldamine 14. Erinevatest materjalidest postide ja pilastrite ladumine, sarrustamine ja betoneerimine 15. Müüritiste hooldamine ja kaitsmine keskkonnamõjude eest 16. Tehtud töö kvaliteedile vastavuse kontrollimine ja hindamine A.2.2 Müüritise taastamine ja ümberehitamine 1. Müüritise seisukorra hindamine 2. Kandekonstruktsioonide toestamine 3. Pindade ettevalmistamine 4. Kohtbetoneerimistööde tegemine A.2.3 Troppimistööde tegemine 1. Materjalide peale- ja mahalaadimine, ladustamine ja paigaldamine 2. Mehitamata tõsteseadmete töö juhtimine A.2.4 Energiatõhus ehitamine A.2.5 Paekivist, raudkivist ja segatüüpi kiviaedade ladumine 1. Aluspinnase ettevalmistamine ja/või vundamendi rajamine 2. Kivide paigaldamine 3. Katteplaatide ja lisatarvikute paigaldamine A.2.6 Kivisillutise rajamine 1. Aluspinnase ettevalmistamine 2. Sillutise ääriste paigaldamine 3. Aluskihtide rajamine 4. Sillutiskivide paigaldamine 5. Vuukide täitmine ja sillutise pinna tihendamine A.2.7 Pindade märgkrohvimine 1. Krohvitavate pindade ettevalmistamine ja mittekrohvitavate pindade kaitsmine 2. Pindade krohvimine 3. Krohvipindade parandamine A.2.8 Parapetile ja fassaadipindadele plekkdetailide paigaldamine 1. Pinna ettevalmistamine plekkdetailide paigaldamiseks 2. Plekkdetailide paigaldamine, kinnitamine ja tihendamine 3. Plekkdetailide töötlemine Müürsepa töö on raske ja nõuab füüsilist pingutust. Sageli tuleb tõsta raskeid ehitusmaterjale, töötada sundasendis või ronida ajutistel tellingutel ja konstruktsioonidel. Töö võib toimuda erinevatel kõrgustel ja muutuvates keskkonnatingimustes, valdavalt välitingimustes. Müürsepa töökeskkonnaga on seotud kõrgendatud vigastuste tekkimise risk. Samuti võivad tervisekahjustusi põhjustada tolm, õhus lenduvad keemilised ühendid, müra, temperatuurikõikumised ja tuuletõmbus ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja -vahendeid. Müürsepp peab järgima tööeeskirju, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Müürsepa peamised töövahendid on mitmesugused käsitööriistad (kellud, müürihaamrid, mõõteriistad: mõõdulindid, loodid, nivelliirid) ja elektrilised masinad (mootorsegistid, lõikurid, betoonisegumasinad jne). Müürsepa töö eeldab koostöövalmidust, rutiinitaluvust, keskendumisvõimet ning hoolikust. Vajalik on hea koordinatsioon, füüsiline vastupidavus ja kõrgusetaluvus. 4. taseme müürsepa esmane kutse saadakse üldjuhul kutseõppeasutuses vastava kutsehariduse õppekava täismahus lõpetamisel. Müürsepp Müürsepp, tase 4 esmase kutse saamiseks peab taotleja tõendama kohustuslikud (B.2.1 – B.2.4), lisaks müürsepa kutse üldised läbivad (B.2.9) ja kutsespetsiifilised läbivad (B.2.10) ning vähemalt ühe valitava kompetentsi vahemikust B.2.5 – B.2.8. Kandvate ja mittekandvate konstruktsioonide ladumine 4 Müüritise taastamine ja ümberehitamine 4 Troppimistööde tegemine 4 Energiatõhus ehitamine 4 Kutse taotlemisel tuleb tõendada vähemalt üks kompetents valitavate kompetentside (B.2.5 – B.2.8) hulgast. Paekivist, raudkivist ja segatüüpi kiviaedade kuivladumine 4 Kivisillutiste rajamine 4 Pindade märgkrohvimine tsementkrohviseguga 4 Parapetile ja fassaadipindadele plekkdetailide paigaldamine 4 Müürsepp, tase 4 esmase kutse üldised läbivad kompetentsid 4 Müürsepp, tase 4 esmase kutse kutsespetsiifilised läbivad kompetentsid 4 Monteerija, tase 4 Steelworker, level 4 3 Monteerija, tase 4 (versioon 1) Monteerija, tase 4 (versioon 2) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Monteerija 22 2019-05-06 2019-05-06 2022-05-05 4 4 7214 Metallkonstruktsioonide valmistajad ja monteerijad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Jaak Kleinberg Skanska EMV AS Kalev Ramjalg Roxor Ehitus Priit Alas Anmeri OÜ Tarmo Laaban Tallinna Ehituskool Tõnu Peipman IB Printsiip OÜ Vahur Külm AS Columbia-Kivi Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Monteerija on oskustöötaja, kes töötab ehitusettevõttes. Monteerija peamised tööülesanded on terasest ja raudbetoonist konstruktsioonielementide ja ehitusdetailide monteerimine. Töö toimub tihti kõrgustes. 4. taseme monteerija korraldab iseseisvalt oma töökoha ja vastutab tööülesannete kvaliteetse täitmise eest. Töökorraldusest lähtuvalt võib oma kutsealal juhendada ja nõustada vähem kogenud kolleege nende tavatöös. A.2.1 Metallkonstruktsioonide monteerimine 1. Aluspinna kontrollimine ja ettevalmistamine 2. Kinnitussõlmede ettevalmistamine 3. Montaažielementide eelmonteerimine 4. Montaažielementide paigale asetamine, rihtimine ja toestamine 5. Montaažielementide kinnitamine 6. Terasdetailide korrosioonitõrje teostamine A.2.2 Raudbetoondetailide monteerimine 1. Aluspinna kontrollimine ja ettevalmistamine 2. Kinnitussõlmede ettevalmistamine 3. Montaažielementide paigale asetamine, toestamine ja rihtimine 4. Montaažielementide liitekohtade monolitiseerimine ja kohtbetoneerimine 5. Terasdetailide korrosioonitõrje teostamine A.2.3 Troppimistööde tegemine 1. Materjalide peale- ja mahalaadimine, ladustamine ja paigaldamine 2. Mehitamata tõsteseadmete töö juhtimine A.2.4 Energiatõhus ehitamine A.2.5 Madalama kvalifikatsiooniga monteerija nõustamine ja juhendamine 1. Tööga seotud keskkonnariskide hindamine ja juhendatava nõustamine 2. Töö tegemisel ilmnenud vigade analüüsimise ja parandamise nõustamine 3. Madalama kvalifikatsiooniga monteerija juhendamine ja nõustamine tööülesannete täitmisel Monteerija töö on raske ja nõuab füüsilist pingutust. Sageli tuleb tõsta raskeid ehitusdetaile, töötada sundasendis, ronida tellingutel, redelitel ning konstruktsioonidel. Töö toimub erinevatel kõrgustel ja muutuvates keskkonnatingimustes, valdavalt välitingimustes. Monteerija töökeskkonnaga on seotud vigastuste tekkimise kõrgendatud risk. Samuti võivad tervisekahjustusi põhjustada tolm, õhus lenduvad keemilised ühendid, müra, temperatuurikõikumised ja tuuletõmbus ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja -vahendeid. Monteerija peab järgima tööeeskirju, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Monteerija kasutab oma töö tegemiseks erinevaid tõstemehhanisme, mehaanilisi (montaažikangid, haamer jne) ja elektrilisi (trellid, nurklihvijad, lõikurid, keevitusseadmed jne) tööriistu ning kontrollmõõteriistu (nivelliir, mõõdulint, loodid jne). Lisaks kuuluvad monteerija töövahendite hulka mitmesugused tellingud, redelid ja tõstukid. Vajalik on hea tervis, füüsiline vastupidavus ja kõrgusetaluvus. Töö eeldab kohuse- ja vastutustunnet, loogilist mõtlemist, ruumilist kujutlusvõimet, planeerimisoskust, liigutuste täpsust, koormustaluvust, õpivalmidust ning oskust töötada meeskonnas. Vajalik on tehniline taip ning hea koordinatsioon. 4. taseme monteerijana töötavatel inimestel on üldjuhul erialane kutseharidus ja praktiline töökogemus ehitusettevõttes või keskharidus ning praktiline töökogemus ehitusettevõttes. monteerija Monteerija, tase 4 kutse saamiseks peab taotleja tõendama kõik kohustuslikud (B.2.1 – B.2.5), samuti monteerija üldised läbivad (B.2.6) ja kutsespetsiifilised läbivad (B.2.7) kompetentsid. Metallkonstruktsioonide monteerimine 4 Raudbetoondetailide monteerimine 4 Troppimistööde tegemine 4 Energiatõhus ehitamine 4 Madalama kvalifikatsiooniga monteerija nõustamine ja juhendamine 4 Monteerija, tase 4 üldised läbivad kompetentsid 4 Monteerija, tase 4 kutsespetsiifilised läbivad kompetentsid 4 Monteerija, tase 4 esmane kutse Steelworker, level 4 VET level 3 Monteerija, tase 4 esmane kutse (versioon 1) Monteerija, tase 4 esmane kutse (versioon 2) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Monteerija 22 2019-05-06 2019-05-06 2022-05-05 4 4 7214 Metallkonstruktsioonide valmistajad ja monteerijad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Jaak Kleinberg Skanska EMV AS Kalev Ramjalg Roxor Ehitus Priit Alas Anmeri OÜ Tarmo Laaban Tallinna Ehituskool Tõnu Peipman IB Printsiip OÜ Vahur Külm AS Columbia-Kivi Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Monteerija on oskustöötaja, kes töötab ehitusettevõttes. Monteerija peamised tööülesanded on terasest ja raudbetoonist konstruktsioonielementide ja ehitusdetailide monteerimine. Töö toimub tihti kõrgustes. Monteerija 4. taseme esmane kutse annab isikule valmisoleku antud kutsealal tööd alustada. Selle taseme monteerija korraldab iseseisvalt oma töökoha ning täidab kvaliteetselt tööülesandeid tavapärastes olukordades. Vastutust nõudvate otsuste vastuvõtmise ning keerulisemate tööde tegemise juures vajab esmast kutset omav monteerija juhendamist. A.2.1 Metallkonstruktsioonide monteerimine 1. Aluspinna kontrollimine ja ettevalmistamine 2. Kinnitussõlmede ettevalmistamine 3. Montaažielementide eelmonteerimine 4. Montaažielementide paigale asetamine, rihtimine ja toestamine 5. Montaažielementide kinnitamine 6. Terasdetailide korrosioonitõrje teostamine A.2.2 Raudbetoondetailide monteerimine 1. Aluspinna kontrollimine ja ettevalmistamine 2. Kinnitussõlmede ettevalmistamine 3. Montaažielementide paigale asetamine, toestamine ja rihtimine 4. Montaažielementide liitekohtade monolitiseerimine ja kohtbetoneerimine 5. Terasdetailide korrosioonitõrje teostamine A.2.3 Troppimistööde tegemine 1. Materjalide peale- ja mahalaadimine, ladustamine ja paigaldamine 2. Mehitamata tõsteseadmete töö juhtimine A.2.4 Energiatõhus ehitamine A.2.5 Käsikaarkeevitustööde (elektrikeevitustööde) ja gaasikeevitustööde tegemine 1. Keevistööde ettevalmistamine 2. Keevisliidete tegemine 3. Keevisliidete järeltöötlemine ja tulemuse kontrollimine Monteerija töö on raske ja nõuab füüsilist pingutust. Sageli tuleb tõsta raskeid ehitusdetaile, töötada sundasendis, ronida tellingutel, redelitel ning konstruktsioonidel. Töö toimub erinevatel kõrgustel ja muutuvates keskkonnatingimustes, valdavalt välitingimustes. Monteerija töökeskkonnaga on seotud vigastuste tekkimise kõrgendatud risk. Samuti võivad tervisekahjustusi põhjustada tolm, õhus lenduvad keemilised ühendid, müra, temperatuurikõikumised ja tuuletõmbus ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja -vahendeid. Monteerija peab järgima tööeeskirju, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Monteerija kasutab oma töö tegemiseks erinevaid tõstemehhanisme, mehaanilisi (montaažikangid, haamer jne) ja elektrilisi (trellid, nurklihvijad, lõikurid, keevitusseadmed jne) tööriistu ning kontrollmõõteriistu (nivelliir, mõõdulint, loodid jne). Lisaks kuuluvad monteerija töövahendite hulka mitmesuguseid tellingud, redelid ja tõstukid. Vajalik on hea tervis, füüsiline vastupidavus ja kõrgusetaluvus. Töö eeldab kohuse- ja vastutustunnet, loogilist mõtlemist, ruumilist kujutlusvõimet, planeerimisoskust, liigutuste täpsust, koormustaluvust, õpivalmidust ning oskust töötada meeskonnas. Vajalik on tehniline taip ning hea koordinatsioon. 4. taseme monteerija esmane kutse saadakse üldjuhul kutseõppeasutuses vastava kutsehariduse õppekava täismahus lõpetamisel. Monteerija Monteerija, tase 4 esmase kutse saamiseks peab taotleja tõendama kõik kohustuslikud (B.2.1 – B.2.4), üldised läbivad (B.2.6) ja kutsespetsiifilised läbivad (B.2.7) kompetentsid. Valitava kompetentsi (B.2.5) tõendamine on vabatahtlik. Metallkonstruktsioonide monteerimine 4 Raudbetoondetailide monteerimine 4 Troppimistööde tegemine 4 Energiatõhus ehitamine 4 Valitava kompetentsi (B.2.5) tõendamine on vabatahtlik. Käsikaarkeevistööde (elektrikeevitustööde) ja gaasikeevitustööde tegemine 4 Monteerija, tase 4 esmase kutse üldised läbivad kompetentsid 4 Monteerija, tase 4 esmase kutse kutsespetsiifilised läbivad kompetentsid 4 Krohvija, tase 4 esmane kutse Plasterer, level 4 VET level 5 Krohvija, tase 3 (versioon 1) Krohvija, tase 4 esmane kutse (versioon 2) Krohvija, tase 4 esmane kutse (versioon 3) Krohvija, tase 4 esmane kutse (versioon 4) Krohvija, tase 4 esmane kutse (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitusviimistlus Krohvija 22 2019-05-06 2019-05-06 2022-05-05 4 4 7123 Krohvijad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Timo Torni Edictum OÜ Jaan Vikat MTÜ Eesti Maalrite Liit Tõnu Armulik Tallinna Ehituskool Terje Jaksen Tallinna Ehituskool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Ehitusviimistlejad töötavad valdavalt ehitus- või kinnisvarahooldusettevõtetes. Krohvija peamine tööülesanne on hoonete ja rajatiste erinevate pindade soojustamine, krohvimine ja tasandamine. Tööülesanded hõlmavad ka krohvitavate pindade ettevalmistamist ja tööks vajalike materjalide arvestust. Krohvija 4. taseme esmane kutse annab isikule valmisoleku antud kutsealal tööd alustada. Selle taseme krohvija korraldab iseseisvalt oma töökoha ning täidab kvaliteetselt tööülesandeid tavapärastes olukordades. Vastutust nõudvate otsuste vastuvõtmise ning keerulisemate tööde tegemise juures vajab esmast kutset omav krohvija juhendamist. A.2.1 Hoonete ja rajatiste sise- ja välispindade krohvimine 1. Krohvitavate pindade ettevalmistamine 2. Pindade krohvimine 3. Krohvitud pindade värvimine A.2.2 Kuivkrohvplaatide paigaldamine 1. Kuivkrohvplaatidega kaetavate pindade ettevalmistamine 2. Pindade loodimine 3. Puit- või metallkarkassi ehitamine 4. Kuivkrohvplaatide paigaldamine 5. Kuivkrohvplaatide pahteldamine A.2.3 Soojusisolatsiooni liitsüsteemide paigaldamine 1. Soojusisolatsiooni liitsüsteemidega kaetavate pindade ettevalmistamine 2. Soojusisolatsiooniplaatide paigaldamine 3. Lisatarvikute paigaldamine 4. Armeeringu paigaldamine 5. Viimistluskrohvi ja -värvi pinnale kandmine A.2.4 Ehitise ehisdetailide parandamine 1. Ehisdetailide ja -pindade seisukorra hindamine 2. Pindade ettevalmistamine 3. Detailide algse kuju taastamine A.2.5 Parapetile ja fassaadipindadele plekkdetailide paigaldamine 1. Pinna ettevalmistamine plekkdetailide paigaldamiseks 2. Plekkdetailide töötlemine 3. Plekkdetailide paigaldamine, kinnitamine ja tihendamine 4. Paigaldatud plekkdetailide kaitsmine A.2.6 Energiatõhus ehitamine Üldjuhul töötavad krohvijad täistööajaga (kaheksa tundi päevas, viiel päeval nädalas). Töö toimub nii siseruumides kui ka välitingimustes, sõltuvalt krohvitavast pinnast (siseviimistlus või välisviimistlus). Krohvija töö on füüsiliselt koormav, töörütm on vahelduv ja sõltub täidetavatest tööülesannetest. Töötatakse sageli sundasendites: redelil või tellingutel seistes, kummargil, põlvili asendis. Käte asend võib olla ka pea kohal. Töö võib toimuda erinevatel kõrgustel ja muutuvates keskkonnatingimustes. Krohvija peab järgima tööeeskirju ja ohutusnõudeid, ettevaatlik tuleb olla komistamiste ja libastumistega. Krohvija töös tuleb kokku puutuda tolmu ja erinevate kemikaalidega, mis võivad tundlikel inimestel põhjustada tervisekahjustusi ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja vahendeid. Peamised töövahendid on krohvimistöödeks vajalikud käsi- ja elektrilised mõõteriistad ja töövahendid (loodid, mootorsegistid, kellud, hõõrutid, tasandus- ja rihtlatid, krohvisilurid jt). Krohvija töö eeldab lisaks erialastele oskustele korrektsust ja täpsust, hoolikust, kannatlikkust, liigutuste kiirust ja head koordinatsiooni. Oluline on võime töötada nii iseseisvalt kui ka meeskonnas. Vajalikud on ka hea nägemine ja kõrgusetaluvus. Väga olulised on hea tervis ja vastupidavus, sest suurem osa tööpäevast möödub sundasendites. 4. taseme krohvija esmane kutse saadakse üldjuhul kutseõppeasutuses vastava kutsehariduse õppekava täismahus lõpetamisel. Krohvija, viimistleja. Krohvija, tase 4 esmase kutse saamiseks peab taotleja tõendama kohustuslikud (B.2.1 – B.2.6) ja kutset läbivaid kutsespetsiifilised (B.2.7 – 2.11) ning kutset läbivad üldised (B.2.12 – B.2.19) kompetentsid. Hoonete ja rajatiste sise- ja välispindade krohvimine 4 Kuivkrohvplaatide paigaldamine 4 Soojusisolatsiooni liitsüsteemide paigaldamine 4 Ehitise ehisdetailide parandamine 4 Parapetile ja fassaadipindadele plekkdetailide paigaldamine 4 Energiatõhus ehitamine 4 Materjalide kulu ja tööaja määramine 4 Nõuetekohase töökoha korraldamine 4 Koostöö teiste töövõtjatega 4 Materjalide ja pinna omavahelise sobivuse määramine 4 Töövahendite kasutamine ja hoiustamine 4 Tööjuhiste, tehnoloogiate ja kvaliteedinõuete järgmine 4 Töötervishoiu ja tööohutusnõuete järgimine 4 Esmaabi osutamine 4 Ümbritseva keskkonna kaitsmine, jäätmekäitlusnõuete järgimine 4 Meeskonnatöös osalemine 4 Tööalaste otsuste vastuvõtmine ja kohanemine muutuvate oludega 4 Tööalaste tagasilöökidega toime tulemine 4 Tööalase tegevuse planeerimine, täiendõppes osalemine 4 Krohvija, tase 4 Plasterer, level 4 4 Krohvija, tase 4 (versioon 1) Krohvija, tase 4 (versioon 2) Krohvija, tase 4 (versioon 3) Krohvija, tase 4 (versioon 5) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitusviimistlus Krohvija 22 2019-05-06 2019-05-06 2022-05-05 4 4 7123 Krohvijad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Timo Torni Edictum OÜ Jaan Vikat SIA Caparol Baltica Eesti filiaal Tõnu Armulik Tallinna Ehituskool Terje Jaksen Tallinna Ehituskool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Ehitusviimistlejad töötavad ehitus- ja kinnisvarahooldusettevõtetes. Krohvija tööülesanneteks on hoonete ja rajatiste erinevate pindade soojustamine, krohvimine ja tasandamine. Tööülesanded hõlmavad ka krohvitavate pindade ettevalmistust ja materjalide arvestust. Krohvija, tase 4 korraldab iseseisvalt oma töökoha ja vastutab oma tööülesannete kvaliteetse täitmise eest. Töökorraldusest lähtuvalt võib oma kutsealal juhendada ja nõustada vähem kogenud kolleege nende tavatöös. A.2.1 Hoonete ja rajatiste sise- ja välispindade krohvimine 1. Krohvitavate pindade ettevalmistamine 2. Pindade krohvimine 3. Krohvitud pindade värvimine 4. Krohvitud pindade parandamine A.2.2 Kuivkrohvplaatide paigaldamine 1. Kuivkrohvplaatidega kaetavate pindade ettevalmistamine 2. Pindade loodimine 3. Puit- või metallkarkassi ehitamine 4. Kuivkrohvplaatide paigaldamine 5. Kuivkrohvplaatide pahteldamine A.2.3 Soojusisolatsiooni liitsüsteemide paigaldamine 1. Soojusisolatsiooni liitsüsteemidega kaetavate pindade ettevalmistamine 2. Soojusisolatsiooniplaatide paigaldamine 3. Lisatarvikute paigaldamine 4. Armeeringu paigaldamine 5. Viimistluskrohvi ja -värvi pinnale kandmine A.2.4 Ehitise ehisdetailide parandamine 1. Ehisdetailide ja -pindade seisukorra hindamine 2. Tehnoloogia, materjalide ja töövahendite valimine 3. Pindade ettevalmistamine 4. Detailide algse kuju taastamine A.2.5 Parapetile ja fassaadipindadele plekkdetailide paigaldamine 1. Plekkdetailide tootmiseks vajalike tööjooniste visandamine 2. Pinna ettevalmistamine plekkdetailide paigaldamiseks 3. Plekkdetailide töötlemine 4. Plekkdetailide paigaldamine, kinnitamine ja tihendamine 5. Paigaldatud plekkdetailide kaitsmine A.2.6 Energiatõhus ehitamine A.2.7 Madalama kvalifikatsiooniga krohvijate nõustamine ja juhendamine 1. Tööga seotud keskkonnariskide hindamine ja juhendatava nõustamine 2. Töö teostamisel ilmnenud vigade analüüsimise ja parandamise nõustamine 3. Krohvijate juhendamine ja nõustamine tööülesannete täitmisel Üldjuhul töötavad krohvijad täistööajaga (kaheksa tundi päevas, viiel päeval nädalas). Töö toimub nii siseruumides kui ka välitingimustes, sõltuvalt krohvitavast pinnast (siseviimistlus või välisviimistlus). Krohvija töö on füüsiliselt koormav, töörütm on vahelduv ja sõltub täidetavatest tööülesannetest. Töötatakse sageli sundasendites: redelil või tellingutel seistes, kummargil, põlvili asendis. Käte asend võib olla ka pea kohal. Töö võib toimuda erinevatel kõrgustel ja muutuvates keskkonnatingimustes. Krohvija peab järgima tööeeskirju ja ohutusnõudeid, ettevaatlik tuleb olla komistamiste ja libastumistega. Krohvija töös tuleb kokku puutuda tolmu ja erinevate kemikaalidega, mis võivad tundlikel inimestel põhjustada tervisekahjustusi ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja vahendeid. Peamised töövahendid on krohvimistöödeks vajalikud käsi- ja elektrilised mõõteriistad ja töövahendid (loodid, mootorsegistid, kellud, hõõrutid, tasandus- ja rihtlatid, krohvisilurid jt) Krohvija töö eeldab lisaks erialastele oskustele korrektsust ja täpsust, hoolikust, kannatlikkust, liigutuste kiirust ja head koordinatsiooni. Oluline on võime töötada nii iseseisvalt kui ka meeskonnas. Vajalikud on ka hea nägemine ja kõrgusetaluvus. Väga olulised on hea tervis ja vastupidavus, sest suurem osa tööpäevast möödub sundasendites. 4. taseme krohvijana töötavatel inimestel on üldjuhul kas erialane kutsekeskharidus ja praktilise töö kogemus ehitusettevõttes või keskharidus ja praktiline töökogemus ehitusettevõttes. Krohvija, viimistleja. Krohvija, tase 4 kutse saamiseks peab taotleja tõendama kohustuslikud (B.2.1 – B.2.7) ja kutset läbivaid kutsespetsiifilised (B.2.8 – 2.14) ning kutset läbivad üldised (B.2.15 – B.2.22) kompetentsid. Hoonete ja rajatiste sise- ja välispindade krohvimine 4 Kuivkrohvplaatide paigaldamine 4 Soojusisolatsiooni liitsüsteemide paigaldamine 4 Ehitise ehisdetailide parandamine 4 Parapetile ja fassaadipindadele plekkdetailide paigaldamine 4 Energiatõhus ehitamine 4 Madalama kvalifikatsiooniga põrandakatjate nõustamine ja juhendamine 4 Materjalide kulu ja tööaja määramine 4 Hooldusvärvimispinna ulatuse määratlemine 4 Nõuetekohase töökoha korraldamine 4 Koostöö teiste töövõtjatega 4 Materjalide ja pinna omavahelise sobivuse määramine 4 Töövahendite kasutamine ja hoiustamine 4 Klientide teenindamine 4 Tööjuhiste, tehnoloogiate ja kvaliteedinõuete järgmine 4 Töötervishoiu ja tööohutusnõuete järgimine 4 Esmaabi osutamine 4 Ümbritseva keskkonna kaitsmine, jäätmekäitlusnõuete järgimine 4 Meeskonnatöös osalemine 4 Tööalaste otsuste vastuvõtmine ja kohanemine muutuvate oludega 4 Tööalaste tagasilöökidega toime tulemine 4 Tööalase tegevuse planeerimine, täiendõppes osalemine 4 Maaler, tase 4 esmane kutse Painter, level 4 VET level 3 Maaler, tase 4 esmane kutse (versioon 1) Maaler, tase 4 esmane kutse (versioon 2) Maaler, tase 4 esmane kutse (versioon 4) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitusviimistlus Maaler 22 2019-05-06 2019-05-06 2022-05-05 4 4 7131 Ehitusmaalrid jms töölised 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Timo Torni Edictum OÜ Jaan Vikat MTÜ Eesti Maalrite Liit Tõnu Armulik Tallinna Ehituskool Terje Jaksen Tallinna Ehituskool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Ehitusviimistlejad töötavad valdavalt ehitus- ja kinnisvarahooldusettevõtetes. Maalri põhiliseks tööülesandeks on erinevate viimistletavate pindade lõppviimistluse teostamine (nt pindade värvimine, lakkimine, õlitamine jm) ja viimistletavate pindade katmine rullmaterjaliga (nt tapeedi, tekstiili jmt vimistlusmaterjaliga). Tööülesanne hõlmab viimistletavate pindade ettevalmistamist, materjalide arvestust, mõõtulõikamist ja paigaldamist. Maalri 4. taseme esmane kutse annab isikule valmisoleku antud kutsealal tööd alustada. Selle taseme maaler korraldab iseseisvalt oma töökoha ning täidab kvaliteetselt tööülesandeid tavapärastes olukordades. Vastutust nõudvate otsuste vastuvõtmise ning keerulisemate tööde tegemise juures vajab esmast kutset omav maaler juhendamist. A.2.1 Hoonete ja rajatiste sise- ja välispindade värvimine, lakkimine ja õlitamine 1. Viimistletavate pindade ettevalmistamine 2. Värvitavate pindade kruntimine, tasandamine ja pahteldamine ning järeltöötlemine 3. Vuukide ja ühenduskohtade hermetiseerimine 4. Sise- ja välispindade värvimine 5. Sise- ja välispindade lakkimine ja õlitamine A.2.2 Seina katmine rullmaterjaliga 1. Rullmaterjalidega kaetavate pindade ettevalmistamine 2. Rullmaterjaliga kaetavate pindade tasandamine, pahteldamine, kruntimine ja värvimine 3. Rullmaterjalide paigaldamine 4. Rullmaterjalide viimistlemine 5. Töö käigus tekkinud vigade parandamine A.2.3 Dekoratiiv-viimistlustehnikate teostamine dekoratiivvärvidega 1. Proovipinna teostamine ja kooskõlastamine tellijaga 2. Viimistletavate pindade ettevalmistamine 3. Dekoratiivvärvi või -värvisüsteemi pinnale kandmine A.2.4 Energiatõhus ehitamine Üldjuhul töötavad maalrid täistööajaga (kaheksa tundi päevas, viiel päeval nädalas). Töö toimub nii siseruumides kui ka välitingimustes, sõltuvalt viimistletavast pinnast (sisesviimistlus või välisviimistlus). Töö on füüsiliselt koormav, töörütm on vahelduv ja sõltub täidetavatest tööülesannetest. Töötatakse enamasti seistes, sageli tuleb töötada ebamugavates sundasendites: redelil või tellingul seistes, kummargil, põlviliasendis, käte asend võib olla ka pea kohal. Ettevaatlik tuleb olla komistamiste ja libastumistega. Maalritöös tuleb kokku puutuda tolmu ja erinevate kemikaalidega, mis võivad tundlikel inimestel põhjustada allergiat ning seetõttu on kohustuslik kasutada isikukaitsevahendeid ja kanda kaitseriietust. Vastunäidustatud on allergia värvainete ja lahustite suhtes. Maalri töövahendid on erinevad käsi-tööriistad (pahtlilabidad, pintslid, tapeedi- ja värvirullid jne), masinad ja seadmed (segutrellid, lihvimisseadmed, värvipritsid jne) ning materjalid (kuivsegud, värvid, lakid, liimid, lahustid, rullmaterjalid jne). Maalri töö eeldab lisaks erialastele oskustele korrektsust ja täpsust, hoolikust, kannatlikkust, ruumilist kujutlusvõimet, liigutuste kiirust ja head koordinatsiooni. Oluline on võime töötada nii iseseisvalt kui ka meeskonnas. Vajalikud on ka hea nägemine ja kõrgusetaluvus. Väga olulised on hea tervis ja vastupidavus, sest suurem osa tööpäevast möödub sundasendis. 4. taseme maalri esmane kutse saadakse üldjuhul kutseõppeasutuses vastava kutsehariduse õppekava täismahus lõpetamisel. Maaler, viimistleja. Maaler, tase 4 esmase kutse saamiseks peab taotleja tõendama kõik kohustuslikud (B.2.1 - 2.4), maalri kutset läbivad kutsespetsiifilised (B.2.5 - 2.10) ja kutset läbivad üldised (B.2.11 - 2.18) kompetentsid. Hoonete ja rajatiste sise- ja välispindade värvimine, lakkimine ja õlitamine 4 Seina katmine rullmaterjaliga 4 Dekoratiiv-viimistlus dekoratiivvärvidega 4 Energiatõhus ehitamine 4 Materjalide kulu ja tööaja määramine 4 Hooldusvärvimispinna ulatuse määratlemine 4 Nõuetekohase töökoha korraldamine 4 Koostöö teiste töövõtjatega 4 Töövahendite kasutamine ja hoiustamine 4 Tööjuhiste, tehnoloogiate ja kvaliteedinõuete järgmine 4 Töötervishoiu ja tööohutusnõuete järgimine 4 Esmaabi osutamine 4 Ümbritseva keskkonna kaitsmine, jäätmekäitlusnõuete järgimine 4 Meeskonnatöös osalemine 4 Tööalaste otsuste vastuvõtmine ja kohanemine muutuvate oludega 4 Tööalaste tagasilöökidega toime tulemine 4 Tööalase tegevuse planeerimine, täiendõppes osalemine 4 Maaler, tase 4 Painter, level 4 3 Maaler, tase 4 (versioon 1) Maaler, tase 4 (versioon 2) Maaler, tase 4 (versioon 4) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitusviimistlus Maaler 22 2019-05-06 2019-05-06 2022-05-05 4 4 7131 Ehitusmaalrid jms töölised 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Timo Torni Edictum OÜ Jaan Vikat MTÜ Eesti Maalrite Liit Tõnu Armulik Tallinna Ehituskool Terje Jaksen Tallinna Ehituskool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Ehitusviimistlejad töötavad valdavalt ehitus- ja kinnisvarahooldusettevõtetes. Maalri põhiliseks tööülesandeks on erinevate viimistlevate pindade lõppviimistluse teostamine (nt värvimine, lakkimine, õlitamine jmt) ja viimistletavate pindade katmine rullmaterjaliga (nt tapeedi, tekstiili jmt viimistlusmaterjaliga). Tööülesanne hõlmab viimistlevate pindade ettevalmistamist, materjalide arvestust, mõõtulõikamist ja paigaldamist. Maaler, tase 4 korraldab iseseisvalt oma töökoha ja vastutab oma tööülesannete kvaliteetse täitmise eest. Töökorraldusest lähtuvalt võib oma kutsealal juhendada ja nõustada vähem kogenud kolleege nende tavatöös. A.2.1 Hoonete ja rajatiste sise- ja välispindade värvimine, lakkimine ja õlitamine 1. Viimistletavate pindade ettevalmistamine 2. Värvitavate pindade kruntimine, tasandamine ja pahteldamine ning järeltöötlemine 3. Vuukide ja ühenduskohtade hermetiseerimine 4. Sise- ja välispindade värvimine 5. Sise- ja välispindade lakkimine ja õlitamine A.2.2 Seina katmine rullmaterjaliga 1. Rullmaterjalidega kaetavate pindade ettevalmistamine 2. Rullmaterjaliga kaetavate pindade tasandamine, pahteldamine, kruntimine ja värvimine 3. Rullmaterjalide paigaldamine 4. Rullmaterjalide viimistlemine 5. Töö käigus tekkinud vigade parandamine A.2.3 Dekoratiiv-viimistlustehnikate teostamine dekoratiivvärvidega 1. Proovipinna teostamine ja kooskõlastamine tellijaga 2. Viimistletavate pindade ettevalmistamine 3. Dekoratiivvärvi või -värvisüsteemi pinnale kandmine 4. Jäljendustehnikate teostamine A.2.4 Energiatõhus ehitamine A.2.5 Madalama tasemega maalrite nõustamine ja juhendamine 1. Tööga seotud keskkonnariskide hindamine ja juhendatava nõustamine 2. Töö teostamisel ilmnenud vigade analüüsimine ja parandamise nõustamine 3. Maalrite juhendamine ja nõustamine tööülesannete täitmisel Üldjuhul töötavad maalrid täistööajaga (kaheksa tundi päevas, viiel päeval nädalas). Töö toimub nii siseruumides kui ka välitingimustes, sõltuvalt viimistletavast pinnast (siseviimistlus või välisviimistlus). Töö on füüsiliselt koormav, töörütm on vahelduv ja sõltub täidetavatest tööülesannetest. Töötatakse enamasti seistes, sageli tuleb töötada ebamugavates sundasendites: redelil seistes, kummargil, põlvili asendis, käte asend võib olla ka pea kohal. Ettevaatlik tuleb olla komistamiste ja libastumistega. Maalritöös tuleb kokku puutuda tolmu ja erinevate kemikaalidega, mis võivad tundlikel inimestel põhjustada allergiat ning seetõttu on kohustuslik kasutada isikukaitsevahendeid ja kanda kaitseriietust. Vastunäidustatud on allergia värvainete ja lahustite suhtes. Maalri töövahendid on erinevad käsi-tööriistad (pahtlilabidad, pintslid, tapeedi- ja värvirullid jne), masinad ja seadmed (segutrellid, lihvimisseadmed, värvipritsid jne) ning materjalid (kuivsegud, värvid, lakid, liimid, lahustid, rullmaterjalid jne). Maalri töö eeldab lisaks erialastele oskustele korrektsust ja täpsust, hoolikust, kannatlikkust, ruumilist kujutlusvõimet, liigutuste kiirust ja head koordinatsiooni. Oluline on võime töötada nii iseseisvalt kui ka meeskonnas. Vajalikud on ka hea nägemine ja kõrgusetaluvus. Väga olulised on hea tervis ja vastupidavus, sest suurem osa tööpäevast möödub sundasendis. 4. taseme maalrina töötavatel inimestel on üldjuhul kas erialane kutsekeskharidus ja praktilise töö kogemus ehitusettevõttes või keskharidus ja praktiline töökogemus ehitusettevõttes. Maaler, viimistleja. Maaler, tase 4 kutse saamiseks peab taotleja tõendama kõik kohustuslikud (B.2.1 - 2.5), maalri kutset läbivad kutsespetsiifilised (B.2.6 - 2.12) ja kutset läbivad üldised (B.2.13 - 2.20) kompetentsid. Hoonete ja rajatiste sise- ja välispindade värvimine, lakkimine ja õlitamine 4 Seina katmine rullmaterjaliga 4 Dekoratiivviimistlemine dekoratiivvärvidega 4 Energiatõhus ehitamine 4 Madalama kvalifikatsiooniga maalrite nõustamine ja juhendamine 4 Materjalide kulu ja tööaja määramine 4 Hooldusvärvimispinna ulatuse määratlemine 4 Nõuetekohase töökoha korraldamine 4 Koostöö teiste töövõtjatega 4 Materjalide ja pinna omavahelise sobivuse määramine 4 Töövahendite kasutamine ja hoiustamine 4 Klientide teenindamine 4 Tööjuhiste, tehnoloogiate ja kvaliteedinõuete järgmine 4 Töötervishoiu ja tööohutusnõuete järgimine 4 Esmaabi osutamine 4 Ümbritseva keskkonna kaitsmine, jäätmekäitlusnõuete järgimine 4 Meeskonnatöös osalemine 4 Tööalaste otsuste vastuvõtmine ja kohanemine muutuvate oludega 4 Tööalaste tagasilöökidega toime tulemine 4 Tööalase tegevuse planeerimine, täiendõppes osalemine 4 Plaatija, tase 4 Tiler, level 4 3 Plaatija, tase 4 (versioon 1) Plaatija, tase 4 (versioon 2) Plaatija, tase 4 (versioon 4) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitusviimistlus Plaatija 22 2019-05-06 2019-05-06 2022-05-05 4 4 7122 Põrandategijad ja plaatijad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Timo Torni Edictum OÜ Jaan Vikat MTÜ Eesti Maalrite Liit Tõnu Armulik Tallinna Ehituskool Terje Jaksen Tallinna Ehituskool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Plaatijad töötavad valdavalt ehitus- ja kinnisvarahooldusettevõtetes. Plaatija põhilised tööülesanded on pindade ettevalmistamine plaatimistööde tegemiseks ja pindade plaatimine. 4. taseme plaatija korraldab iseseisvalt oma töökoha ja vastutab oma tööülesannete kvaliteetse täitmise eest. Töökorraldusest lähtuvalt võib oma kutsealal juhendada ja nõustada vähem kogenud kolleege nende tavatöös. A.2.1 Pindade ettevalmistamine 1. Pindade puhastamine 2. Põrandakallete valamine 3. Plaaditavatele pindadele krundi ja hüdroisolatsiooni paigaldamine A.2.2 Pindade plaatimine 1. Pindade ettevalmistamine 2. Plaadi jaotuskavandi koostamine 3. Pindade plaatimine keraamiliste- ja kiviplaatidega 4. Pindade plaatimine looduskividest materjalidega 5. Plaaditud pindade vuukimine 6. Plaaditud pindade kaitsmine võimalike kahjustuste eest 7. Plaaditud pindade remontimine 8. Töö käigus tekkinud vigade parandamine 9. Kliendi nõustamine plaaditud pindade hooldamiseks A.2.3 Energiatõhus ehitamine A.2.4 Madalama kvalifikatsiooniga plaatijate nõustamine ja juhendamine 1. Tööga seotud keskkonnariskide hindamine ja juhendatava nõustamine 2. Töö teostamisel ilmnenud vigade analüüsimise ja parandamise nõustamine 3. Plaatija juhendamine ja nõustamine tööülesannete täitmisel Üldjuhul töötavad plaatijad täistööajaga (kaheksa tundi päevas, viiel päeval nädalas). Töö toimub nii siseruumides kui ka välitingimustes, sõltuvalt plaaditavast pinnast. Töö on füüsiliselt koormav, töörütm on vahelduv ja sõltub täidetavatest tööülesannetest. Töötatakse sageli sundasendites: redelil seistes, põlvili asendis, käte asend võib olla ka pea kohal. Ettevaatlik tuleb olla komistamiste ja libastumistega. Vajalik on kasutada isikukaitsevahendeid: põlvekaitsmeid, tolmumaski, kaitseprille ja –kindaid ning turvajalatseid. Peamised ohud plaatija töös tulenevad kasutatavate elektriliste ja mehaaniliste tööriistade ettevaatamatust käsitsemisest ning seetõttu on kohustuslik kasutada isikukaitsevahendeid ja kanda kaitseriietust. Plaatijatöös puututakse kokku ka tolmu ja erinevate kemikaalidega, mis võivad ülitundlikel inimestel põhjustada allergiat. Plaatija töövahendid on erinevad käsitööriistad (plaadikamm, segukellu, vuugiraud, lõiketangid, plaadinuga, lood jne), seadmed ja mõõteriistad (segutrell, plaadilõikur, frees, laser jne) ning materjalid (kuivsegud, liimid, hermeetikud jne). Plaatija töö eeldab lisaks erialastele oskustele korrektsust ja täpsust, hoolikust, kannatlikkust, ruumilist kujutlusvõimet, liigutuste kiirust ja head koordinatsiooni. Oluline on võime töötada nii iseseisvalt kui ka meeskonnas. Väga olulised on hea tervis ja vastupidavus, sest suurem osa tööpäevast möödub sundasendis. 4. taseme plaatijatena töötavatel inimestel on üldjuhul erialane kutseharidus ja praktiline töökogemus ehitusettevõttes või keskharidus ning praktiline töökogemus ehitusettevõttes. plaatija Plaatija, tase 4 kutse saamiseks peab taotleja tõendama kohustuslikud (B.2.1 – B.2.4), lisaks plaatija kutset läbivad kutsespetsiifilised (B.2.5 – B.2.9) ja üldised läbivad (B.2.10 - 2.17) kompetentsid. Pindade ettevalmistamine 4 Pindade plaatimine 4 Energiatõhus ehitamine 4 Madalama kvalifikatsiooniga plaatijate nõustamine ja juhendamine 4 Materjalide kulu ja tööaja määramine 4 Nõuetekohase töökoha korraldamine 4 Koostöö teiste töövõtjatega 4 Materjalide ja pinna omavahelise sobivuse määramine 4 Töövahendite kasutamine ja hoiustamine 4 Tööjuhiste, tehnoloogiate ja kvaliteedinõuete järgmine 4 Töötervishoiu ja tööohutusnõuete järgimine 4 Esmaabi osutamine 4 Ümbritseva keskkonna kaitsmine, jäätmekäitlusnõuete järgimine 4 Meeskonnatöös osalemine 4 Tööalaste otsuste vastuvõtmine ja kohanemine muutuvate oludega 4 Tööalaste tagasilöökidega toime tulemine 4 Tööalase tegevuse planeerimine, täiendõppes osalemine 4 Plaatija, tase 4 esmane kutse Tiler, level 4 VET level 3 Plaatija, tase 4 esmane kutse (versioon 1) Plaatija, tase 4 esmane kutse (versioon 2) Plaatija, tase 4 esmane kutse (versioon 4) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitusviimistlus Plaatija 22 2019-05-06 2019-05-06 2022-05-05 4 4 7122 Põrandategijad ja plaatijad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Timo Torni Edictum OÜ Jaan Vikat MTÜ Eesti Maalrite Liit Tõnu Armulik Tallinna Ehituskool Terje Jaksen Tallinna Ehituskool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. PPlaatijad töötavad valdavalt ehitus- ja kinnisvarahooldusettevõtetes. Plaatija põhilised tööülesanded on pindade ettevalmistamine plaatimistööde tegemiseks ja pindade plaatimine. Plaatija 4. taseme esmane kutse annab isikule valmisoleku antud kutsealal tööd alustada. Selle taseme plaatija korraldab iseseisvalt oma töökoha ning täidab kvaliteetselt tööülesandeid tavapärastes olukordades. Vastutust nõudvate otsuste vastuvõtmise ning keerulisemate tööde tegemise juures vajab esmast kutset omav plaatija juhendamist. A.2.1 Pindade ettevalmistamine 1. Pindade puhastamine 2. Plaaditavatele pindadele krundi ja hüdroisolatsiooni paigaldamine A.2.2 Pindade plaatimine 1. Pindade ettevalmistamine 2. Plaadi jaotuskavandi koostamine 3. Pindade plaatimine keraamiliste- ja kiviplaatidega 4. Plaaditud pindade vuukimine 5. Plaaditud pindade kaitsmine võimalike kahjustuste eest 6. Plaaditud pindade remontimine 7. Töö käigus tekkinud vigade parandamine A.2.3 Energiatõhus ehitamine Üldjuhul töötavad plaatijad täistööajaga (kaheksa tundi päevas, viiel päeval nädalas). Töö toimub nii siseruumides kui ka välitingimustes, sõltuvalt plaaditavast pinnast. Töö on füüsiliselt koormav, töörütm on vahelduv ja sõltub täidetavatest tööülesannetest. Töötatakse sageli sundasendites: redelil seistes, põlvili asendis, käte asend võib olla ka pea kohal. Ettevaatlik tuleb olla komistamiste ja libastumistega. Vajalik on kasutada isikukaitsevahendeid: põlvekaitsmeid, tolmumaski, kaitseprille ja –kindaid ning turvajalatseid. Peamised ohud plaatija töös tulenevad kasutatavate elektriliste ja mehaaniliste tööriistade ettevaatamatust käsitsemisest. Plaatijatöös puututakse kokku ka tolmu ja erinevate kemikaalidega, mis võivad ülitundlikel inimestel põhjustada allergiat ning seetõttu on kohustuslik kasutada isikukaitsevahendeid ja kanda kaitseriietust. Plaatija töövahendid on erinevad käsitööriistad (plaadikamm, segukellu, vuugiraud, lõiketangid, plaadinuga, lood jne), seadmed ja mõõteriistad (segutrell, plaadilõikur, frees, laser jne) ning materjalid (kuivsegud, liimid, hermeetikud jne). Plaatija töö eeldab lisaks erialastele oskustele korrektsust ja täpsust, hoolikust, kannatlikkust, ruumilist kujutlusvõimet, liigutuste kiirust ja head koordinatsiooni. Oluline on võime töötada nii iseseisvalt kui ka meeskonnas. Väga olulised on hea tervis ja vastupidavus, sest suurem osa tööpäevast möödub sundasendis. 4. taseme plaatija esmane kutse saadakse üldjuhul kutseõppeasutuses vastava kutsehariduse õppekava täismahus lõpetamisel. Plaatija Plaatija, tase 4 esmane kutse saamiseks peab taotleja tõendama kohustuslikud (B.2.1 – B.2.3), lisaks plaatija kutset läbivad kutsespetsiifilised (B.2.4 - 2.8) ja üldised (B.2.9 - 2.16) kompetentsid. Pindade ettevalmistamine 4 Pindade plaatimine 4 Energiatõhus ehitamine 4 Materjalide kulu ja tööaja määramine 4 Nõuetekohase töökoha korraldamine 4 Koostöö teiste töövõtjatega 4 Materjalide ja pinna omavahelise sobivuse määramine 4 Töövahendite kasutamine ja hoiustamine 4 Tööjuhiste, tehnoloogiate ja kvaliteedinõuete järgmine 4 Töötervishoiu ja tööohutusnõuete järgimine 4 Esmaabi osutamine 4 Ümbritseva keskkonna kaitsmine, jäätmekäitlusnõuete järgimine 4 Meeskonnatöös osalemine 4 Tööalaste otsuste vastuvõtmine ja kohanemine muutuvate oludega 4 Tööalaste tagasilöökidega toime tulemine 4 Tööalase tegevuse planeerimine, täiendõppes osalemine 4 Põrandakatja, tase 4 esmane kutse Floor Covering Installer, level 4 VET level 3 Põrandakatja, tase 4 esmane kutse (versioon 1) Põrandakatja, tase 4 esmane kutse (versioon 2) Põrandakatja, tase 4 esmane kutse (versioon 4) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitusviimistlus Põrandakatja 22 2019-05-06 2019-05-06 2022-05-05 4 4 7122 Põrandategijad ja plaatijad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Timo Torni Edictum OÜ Jaan Vikat MTÜ Eesti Maalrite Liit Tõnu Armulik Tallinna Ehituskool Terje Jaksen Tallinna Ehituskool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Ehitusviimistlejad töötavad valdavalt ehitus- ja kinnisvarahooldusettevõtetes. Põrandakatja põhiliseks tööülesandeks on viimistletavate pindade katmine erinevate materjalidega (PVC, tekstiil, parketid jne). Tööülesanne hõlmab ka viimistlevate pindade ettevalmistamist, materjalide arvestust, mõõtulõikamist ja paigaldamist. Põrandakatja, 4. taseme esmane kutse annab isikule valmisoleku antud kutsealal tööd alustada. Selle taseme põrandakatja korraldab iseseisvalt oma töökoha ning täidab kvaliteetselt tööülesandeid tavapärastes olukordades. Vastutust nõudvate otsuste vastuvõtmise ning keerulisemate tööde tegemise juures vajab esmast kutset omav põrandakatja juhendamist. A.2.1 PVC plaat- ja rullmaterjalide paigaldamine 1. PVC plaat- ja rullmaterjalidega kaetavate pindade ettevalmistamine 2. Materjali jaotuskavandi koostamine ja mustri ja/või kujundi mahamärkimine 3. Materjalide mõõtulõikamine ja kokkusobitamine 4. PVC plaat- või rullmaterjalide paigaldamine 5. Liitekohtade vormistamine A. 2.2 Parkettide paigaldamine põrandatele 1. Parketiga kaetavate põrandapindade ettevalmistamine 2. Materjali jaotuskavandi koostamine ja mustri ja/või kujundi mahamärkimine 3. Ujuvparketi paigaldamine 4. Aluspõrandale liimitava parketi paigaldamine 5. Liitekohtade vormistamine A.2.3 Tekstiilist plaat- või rullmaterjali paigaldamine 1. Tekstiilist plaat- või rullmaterjaliga kaetavate pindade ettevalmistamine 2. Materjali jaotuskavandi koostamine ja mustri ja/või kujundi mahamärkimine 3. Materjalide mõõtulõikamine ja kokkusobitamine 4. Tekstiilist plaat- või rullmaterjali paigaldamine 5. Liitekohtade vormistamine A.2.4 Epoksüvaik pinnakatete paigaldamine 1. Tööde ettevalmistamine 2. Pindade ettevalmistamine ja kruntimine 3. Viimistluskihi/süsteemi pinnalekandmine 4. Mitmekihilise epoksüvaik viimistluskihi/süsteemi pinnalekandmine A.2.5 Energiatõhus ehitamine Üldjuhul töötavad põrandakatjad täistööajaga (kaheksa tundi päevas, viiel päeval nädalas). Töö toimub nii siseruumides kui ka välitingimustes, sõltuvalt kaetavatest pindadest. Töö on füüsiliselt koormav, töörütm on vahelduv ja sõltub täidetavatest tööülesannetest. Töötatakse sageli sundasendites: seistes, põlvili asendis või kükakil. Ettevaatlik tuleb olla komistamiste ja libastumistega. Vajalik on kasutada isikukaitsevahendeid: põlvekaitsmeid, tolmumaski, kaitseprille ja –kindaid ning turvajalatseid. Peamised ohud põrandakatja töös tulenevad kasutatavate elektriliste ja mehaaniliste tööriistade ettevaatamatust käsitsemisest. Põrandakatja töös puututakse kokku ka tolmu ja erinevate kemikaalidega, mis võivad ülitundlikel inimestel põhjustada allergiat ning seetõttu on kohustuslik kasutada isikukaitsevahendeid ja kanda kaitseriietust. Põrandakatja töövahendid on erinevad käsitööriistad (lood, käsilõikeriistad, liimikamm, haamrid jne), seadmed ja mõõteriistad (segutrell, frees, laser jne) ning materjalid kuivsegud, liimid, hermeetikud jne). Põrandakatja töö eeldab lisaks erialastele oskustele korrektsust ja täpsust, hoolikust, kannatlikkust, ruumilist kujutlusvõimet, liigutuste kiirust ja head koordinatsiooni. Oluline on võime töötada nii iseseisvalt kui ka meeskonnas. Väga olulised on hea tervis ja vastupidavus, sest suurem osa tööpäevast möödub sundasendis. 4. taseme põrandakatja esmane kutse saadakse üldjuhul kutseõppeasutuses vastava kutsehariduse õppekava täismahus lõpetamisel. Põrandakatja Põrandakatja esmase kutse saamiseks peab kutse taotleja tõendama kohustuslikud (B.2.1 – B.2.5), lisaks põrandakatja kutset läbivad kutsespetsiifilised (B.2.6 – B.2.10) ja üldised (B.2.11 – B.2.18) kompetentsid. PVC plaat- ja rullmaterjalide paigaldamine 4 Parkettide paigaldamine põrandatele 4 Tekstiilist plaat- või rullmaterjali paigaldamine 4 Epoksüvaik pinnakatete paigaldamine 4 Energiatõhus ehitamine 4 Materjalide kulu ja tööaja määramine 4 Nõuetekohase töökoha korraldamine 4 Koostöö teiste töövõtjatega 4 Materjalide ja pinna omavahelise sobivuse määramine 4 Töövahendite kasutamine ja hoiustamine 4 Tööjuhiste, tehnoloogiate ja kvaliteedinõuete järgmine 4 Töötervishoiu ja tööohutusnõuete järgimine 4 Esmaabi osutamine 4 Ümbritseva keskkonna kaitsmine, jäätmekäitlusnõuete järgimine 4 Meeskonnatöös osalemine 4 Tööalaste otsuste vastuvõtmine ja kohanemine muutuvate oludega 4 Tööalaste tagasilöökidega toime tulemine 4 Tööalase tegevuse planeerimine, täiendõppes osalemine 4 Põrandakatja, tase 4 Floor Covering Installer, level 4 3 Põrandakatja, tase 4 (versioon 1) Põrandakatja, tase 4 (versioon 2) Põrandakatja, tase 4 (versioon 4) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitusviimistlus Põrandakatja 22 2019-05-06 2019-05-06 2022-05-05 4 4 7122 Põrandategijad ja plaatijad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Timo Torni Edictum OÜ Jaan Vikat MTÜ Eesti Maalrite Liit Tõnu Armulik Tallinna Ehituskool Terje Jaksen Tallinna Ehituskool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Ehitusviimistlejad töötavad valdavalt ehitus- ja kinnisvarahooldusettevõtetes. Põrandakatja põhiliseks tööülesandeks on viimistletavate pindade katmine erinevate materjalidega (PVC, tekstiil, parketid jne). Tööülesanne hõlmab ka viimistlevate pindade ettevalmistamist, materjalide arvestust, mõõtulõikamist ja paigaldamist. 4. taseme põrandakatja korraldab iseseisvalt oma töökoha ja vastutab oma tööülesannete kvaliteetse täitmise eest. Töökorraldusest lähtuvalt võib oma kutsealal juhendada ja nõustada vähem kogenud kolleege nende tavatöös. A.2.1 PVC plaat- ja rullmaterjalide paigaldamine 1. PVC plaat- ja rullmaterjalidega kaetavate pindade ettevalmistamine 2. Materjali jaotuskavandi koostamine ja mustri ja/või kujundi mahamärkimine 3. Materjalide mõõtulõikamine ja kokkusobitamine 4. PVC plaat- või rullmaterjalide paigaldamine 5. Liitekohtade vormistamine A. 2.2 Parkettide paigaldamine põrandatele 1. Parketiga kaetavate põrandapindade ettevalmistamine 2. Materjali jaotuskavandi koostamine ja mustri ja/või kujundi mahamärkimine 3. Ujuvparketi paigaldamine 4. Aluspõrandale liimitava parketi paigaldamine 5. Liitekohtade vormistamine A.2.3 Tekstiilist plaat- või rullmaterjali paigaldamine 1. Tekstiilist plaat- või rullmaterjaliga kaetavate pindade ettevalmistamine 2. Materjali jaotuskavandi koostamine ja mustri ja/või kujundi mahamärkimine 3. Materjalide mõõtulõikamine ja kokkusobitamine 4. Tekstiilist plaat- või rullmaterjali paigaldamine 5. Liitekohtade vormistamine A.2.4 Epoksüvaik pinnakatete paigaldamine 1. Tööde ettevalmistamine 2. Pindade ettevalmistamine ja kruntimine 3. Viimistluskihi/süsteemi pinnalekandmine 4. Mitmekihilise epoksüvaik viimistluskihi/süsteemi pinnalekandmine A.2.5 Energiatõhus ehitamine A.2.6 Madalama kvalifikatsiooniga põrandakatjate nõustamine ja juhendamine 1. Tööga seotud keskkonnariskide hindamine ja juhendatava nõustamine 2. Töö teostamisel ilmnenud vigade analüüsimise ja parandamise nõustamine 3. Plaatija juhendamine ja nõustamine tööülesannete täitmisel Üldjuhul töötavad põrandakatjad täistööajaga (kaheksa tundi päevas, viiel päeval nädalas). Töö toimub nii siseruumides kui ka välitingimustes, sõltuvalt kaetavatest pindadest. Töö on füüsiliselt koormav, töörütm on vahelduv ja sõltub täidetavatest tööülesannetest. Töötatakse sageli sundasendites: seistes, põlvili asendis või kükakil. Ettevaatlik tuleb olla komistamiste ja libastumistega. Põrandakatja töös puututakse kokku ka tolmu ja erinevate kemikaalidega, mis võivad tundlikel inimestel põhjustada allergiat ning seetõttu on kohustuslik kasutada isikukaitsevahendeid ning kanda kaitseriietust. Põrandakatja töövahendid on erinevad käsitööriistad (lood, käsilõikeriistad, liimikamm, haamrid jne), seadmed ja mõõteriistad (segutrell, frees, laser jne) ning materjalid(kuivsegud, liimid, hermeetikud jne). Põrandakatja töö eeldab lisaks erialastele oskustele korrektsust ja täpsust, hoolikust, kannatlikkust, ruumilist kujutlusvõimet, liigutuste kiirust ja head koordinatsiooni. Oluline on võime töötada nii iseseisvalt kui ka meeskonnas. Väga olulised on hea tervis ja vastupidavus, sest suurem osa tööpäevast möödub püstiasendis. 4. taseme põrandakatjatena töötavatel inimestel on üldjuhul erialane kutseharidus ja praktiline töökogemus ehitusettevõttes või keskharidus ning praktiline töökogemus ehitusettevõttes. Põrandakatja Põrandakatja, tase 4 kutse saamiseks peab kutse taotleja tõendama kohustuslikud (B.2.1 – B.2.5), põrandakatja kutset läbivad kutsespetsiifilised (B.2.6 – B.2.11) ja üldised (B.2.12 – B.2.19) kompetentsid. PVC plaat- ja rullmaterjalide paigaldamine 4 Parkettide paigaldamine põrandatele 4 Tekstiilist plaat- või rullmaterjali paigaldamine 4 Epoksüvaik pinnakatete paigaldamine 4 Energiatõhus ehitamine 4 Madalama kvalifikatsiooniga põrandakatjate nõustamine ja juhendamine 4 Materjalide kulu ja tööaja määramine 4 Nõuetekohase töökoha korraldamine 4 Koostöö teiste töövõtjatega 4 Materjalide ja pinna omavahelise sobivuse määramine 4 Töövahendite kasutamine ja hoiustamine 4 Klientide teenindamine 4 Tööjuhiste, tehnoloogiate ja kvaliteedinõuete järgmine 4 Töötervishoiu ja tööohutusnõuete järgimine 4 Esmaabi osutamine 4 Ümbritseva keskkonna kaitsmine, jäätmekäitlusnõuete järgimine 4 Meeskonnatöös osalemine 4 Tööalaste otsuste vastuvõtmine ja kohanemine muutuvate oludega 4 Tööalaste tagasilöökidega toime tulemine 4 Tööalase tegevuse planeerimine, täiendõppes osalemine 4 Ventilatsioonilukksepp, tase 4 esmane kutse Ventilation duct fitter, level 4 VET level 6 Ventilatsioonilukksepp I (versioon 1) Ventilatsioonilukksepp I (versioon 2) Ventilatsioonilukksepp I (versioon 3) Ventilatsioonilukksepp I (versioon 4) Ventilatsioonilukksepp, tase 4 esmane kutse (versioon 5) Ventilatsioonilukksepp, tase 4 esmane kutse (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Keskkonnatehnika Ventilatsioonilukksepp 22 2019-05-06 2019-05-06 2022-05-05 4 4 7126 Torulukksepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Margus Keerutaja AS Sovek Ago Rehandi OÜ Viljandi Õhumeister Jüri Naumov AS Clik Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Ventilatsioonilukksepad töötavad peamiselt ehituse või kinnisvara korrashoiuga tegelevates ettevõtetes. Nende peamine tööülesanne on ventilatsioonisüsteemide ning -seadmete paigaldamine. Põhilised tegevused on ventilatsioonikanalite ja -torude lõikamine, ühendamine ja painutamine, monteerimine, isoleerimine, mõõtmine ja katsetamine. Ventilatsioonisüsteemide lukksepad tegelevad ka ventilatsioonisüsteemide hooldamise ja remondiga. Nad lokaliseerivad ja likvideerivad avariisid ning teostavad torude ja süsteemide hooldustöid (sh torusüsteemide ja kanalite puhastamine, survemõõtmised jne). Ventilatsioonilukksepa 4. taseme esmane kutse annab isikule valmisoleku antud kutsealal tööd alustada. Selle taseme ventilatsioonilukksepp korraldab iseseisvalt oma töökoha ning täidab kvaliteetselt tööülesandeid tavapärastes olukordades. Vastutust nõudvate otsuste vastuvõtmise ning keerulisemate tööde tegemise juures vajab esmast kutset omav ventilatsioonilukksepp juhendamist. A.2.1 Hoonesiseste ventilatsioonisüsteemide ja –seadmete paigaldamine 1. Kandilise ristlõikega ventilatsioonikanalite paigaldamine 2. Ümmarguse ristlõikega ventilatsioonikanalite (torude) paigaldamine 3. Plastist ventilatsioonikanalite (torude) paigaldamine 4. Läbiviikude tegemine 5. Tule- ja suitsutõkkeklappide paigaldamine 6. Reguleerimisklappide ja mürasummutite paigaldamine 7. Õhujaotajate paigaldamine 8. Kubude ja tõmbekappide paigaldamine 9. Ventilatsiooniseadmete komplekteerimine, paigaldamine ja ühendamine ventilatsioonisüsteemi A.2.2 Ventilatsioonisüsteemide hooldamine 1. Ventilatsiooniseadmete hooldamine 2. Ventilatsioonisüsteemi kanalite (torude) hooldamine ja kontroll 3. Ventilatsioonisüsteemi kanalite (torude) puhastamine A.2.3 Isolatsioonitööde tegemine 1. Isolatsioonimaterjalide paigaldamine 2. Isolatsiooni katmine kattepleki või muu kattematerjaliga A.2.4 Energiatõhus ehitamine Ventilatsioonilukksepa tööaeg on üldjoontes fikseeritud, kuid hooajati võib töö tempo olla pingelisem ja töömahud suuremad. Ventilatsioonilukksepa töö on raske ja nõuab füüsilist pingutust. Sageli tuleb tõsta raskeid materjale ja detaile, töötada sundasendis ja tõstukitel, ronida ajutistel tellingutel ja konstruktsioonidel. Töö võib toimuda erinevatel kõrgustel ja muutuvates keskkonnatingimustes, nii sees kui väljas. Üldehitusobjektidel töötavate ventilatsioonilukkseppade töökeskkonnas on kõrgendatud vigastuste tekkimise risk. Tervisekahjustusi võivad põhjustada ka ehitustolm, õhus lenduvad keemilised ühendid, müra, temperatuurikõikumised ja tuuletõmbus, mistõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja -vahendeid. Ventilatsioonilukksepp peab oma tööd tehes järgima tööeeskirju ning tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Tõstukid, pinnasevibraator, ketaslõikur, akutrell, vibrotrell, teemantpuurmasin, pressid toruliitmike tegemiseks, keevitusagregaadid, plekikäärid, ehitusnuga, mõõtmisvahendid (mõõdulint, nivelliir, lasermõõtjad jne), tangid ja rakised jne. Ventilatsioonilukksepatöö töö eeldab koostöövalmidust ja meeskonnas töötamise oskust. Tööülesanded on vahelduvad, seetõttu on vajalik hea kohanemus- ja keskendumisvõime ning hoolikus ja korrektsus. Töö tegemisel aitavad kaasa hea koordinatsioon, ruumiline kujutlusvõime, füüsiline vastupidavus ja kõrgusetaluvus. 4. taseme ventilatsioonilukksepa esmane kutse saadakse üldjuhul kutseõppeasutuses vastava kutsehariduse õppekava täismahus lõpetamisel. Ventilatsioonilukksepp, isoleerija. Ventilatsioonilukksepp, tase 4 esmase kutse kutsestandard koosneb neljast kohustuslikust (B.2.1 – B.2.4) ja kaheksast kutset läbivast kompetentsist (B.2.5 – B.2.12). Ventilatsioonilukksepp, tase 4 esmase kutse saamiseks peab kutse taotleja tõendama kõik kompetentsid (B.2.1-B.2.12). Kutset läbivaid kompetentse (B.2.5 – 2.12) hinnatakse integreeritult kõigi teiste kutsestandardis toodud kompetentside hindamise käigus. Hoonesiseste ventilatsioonisüsteemide ja –seadmete paigaldamine 4 Ventilatsioonisüsteemide hooldamine 4 Isolatsioonitööde tegemine 4 Energiatõhus ehitamine 4 Tööks vajalike lähteandmetega tutvumine, tööjuhiste, tehnoloogiate ja kvaliteedinõuete järgmine 4 Tööplaani koostamine ja nõuetekohase töökoha korraldamine 4 Töötervishoiu ja tööohutusnõuete järgimine 4 Ümbritseva keskkonna kaitsmine, jäätmekäitlusnõuete järgimine 4 Vajalike mõõdistuste ja märketööde tegemine 4 Töövahendite, seadmete ja isikukaitsevahendite hooldamine 4 Koostöö teiste objektil töötavate töötajatega ja meeskonnatöös osalemine 4 Tööalaste otsuste vastuvõtmine ja kohanemine muutuvate oludega 4 Ventilatsioonilukksepp, tase 4 Ventilation duct fitter, level 4 7 Ventilatsioonilukksepp II (versioon 1) Ventilatsioonilukksepp II (versioon 2) Ventilatsioonilukksepp II (versioon 3) Ventilatsioonilukksepp II (versioon 4) Ventilatsioonilukksepp II (versioon 5) Ventilatsioonilukksepp, tase 4 (versioon 6) Ventilatsioonilukksepp, tase 4 (versioon 8) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Keskkonnatehnika Ventilatsioonilukksepp 22 2019-05-06 2019-05-06 2022-05-05 4 4 7126 Torulukksepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Margus Keerutaja AS Sovek Ago Rehandi OÜ Viljandi Õhumeister Jüri Naumov AS Clik Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Ventilatsioonilukksepad töötavad peamiselt ehituse või kinnisvara korrashoiuga tegelevates ettevõtetes. Nende peamine tööülesanne on ventilatsioonisüsteemide ning -seadmete paigaldamine. Põhilised tegevused on ventilatsioonikanalite ja -torude lõikamine, ühendamine ja painutamine, monteerimine, isoleerimine, mõõtmine ja katsetamine. Ventilatsioonisüsteemide lukksepad tegelevad ka ventilatsioonisüsteemide hooldamise ja remondiga. Nad lokaliseerivad ja likvideerivad avariisid ning teostavad torude ja süsteemide hooldustöid (sh torusüsteemide ja kanalite puhastamine, survemõõtmised jne). Ventilatsioonilukksepp, tase 4 kutsestandard kirjeldab praktilise töökogemusega ja kogenud töötaja kutsealaseid oskusi ja teadmisi. Ventilatsioonilukksepp, tase 4 korraldab iseseisvalt oma töökoha ja vastutab oma tööülesannete kvaliteetse täitmise eest. Töökorraldusest lähtuvalt võib oma kutsealal juhendada ja nõustada vähem kogenud kolleege nende tavatöös. A.2.1 Hoonesiseste ventilatsioonisüsteemide ja –seadmete paigaldamine 1. Kandilise ristlõikega ventilatsioonikanalite paigaldamine 2. Ümmarguse ristlõikega ventilatsioonikanalite (torude) paigaldamine 3. Plastist ventilatsioonikanalite (torude) paigaldamine 4. Läbiviikude tegemine 5. Tule- ja suitsutõkkeklappide paigaldamine 6. Reguleerimisklappide ja mürasummutite paigaldamine 7. Õhujaotajate paigaldamine 8. Kubude ja tõmbekappide paigaldamine 9. Ventilatsiooniseadmete komplekteerimine, paigaldamine ja ühendamine ventilatsioonisüsteemi 10. Kvaliteedikontrolli tegemine A.2.2 Ventilatsioonisüsteemide hooldamine 1. Ventilatsiooniseadmete hooldamine 2. Ventilatsioonisüsteemi kanalite (torude) hooldamine ja kontroll 3. Ventilatsioonisüsteemi kanalite (torude) puhastamine A.2.3 Isolatsioonitööde tegemine 1. Isolatsioonimaterjalide paigaldamine 2. Isolatsiooni katmine kattepleki või muu kattematerjaliga A.2.4 Energiatõhus ehitamine A.2.5 Madalama tasemega ventilatsioonilukkseppade nõustamine ja juhendamine 1. Tööga seotud keskkonnariskide hindamine ja juhendatava nõustamine 2. Töö tegemisel ilmnenud vigade analüüsimine ja parandamise nõustamine 3. Ventilatsioonilukksepa juhendamine ja nõustamine tööülesannete täitmisel Ventilatsioonilukksepa tööaeg on üldjoontes fikseeritud, kuid hooajati võib töö tempo olla pingelisem ja töömahud suuremad. Ventilatsioonilukksepa töö on raske ja nõuab füüsilist pingutust. Sageli tuleb tõsta raskeid materjale ja detaile, töötada sundasendis ja tõstukitel, ronida ajutistel tellingutel ja konstruktsioonidel. Töö võib toimuda erinevatel kõrgustel ja muutuvates keskkonnatingimustes, nii sees kui väljas. Üldehitusobjektidel töötavate ventilatsioonilukkseppade töökeskkonnas on kõrgendatud vigastuste tekkimise risk. Tervisekahjustusi võivad põhjustada ka ehitustolm, õhus lenduvad keemilised ühendid, müra, temperatuurikõikumised ja tuuletõmbus, mistõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja -vahendeid. Ventilatsioonilukksepp peab oma tööd tehes järgima tööeeskirju ning tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Tõstukid, pinnasevibraator, ketaslõikur, akutrell, vibrotrell, teemantpuurmasin, pressid toruliitmike tegemiseks, keevitusagregaadid, plekikäärid, ehitusnuga, mõõtmisvahendid (mõõdulint, nivelliir, lasermõõtjad jne), tangid ja rakised jne. Ventilatsioonilukksepa töö eeldab koostöövalmidust ja meeskonnas töötamise oskust. Tööülesanded on vahelduvad, seetõttu on vajalik hea kohanemus- ja keskendumisvõime ning hoolikus ja korrektsus. Töö tegemisel aitavad kaasa hea koordinatsioon, ruumiline kujutlusvõime, füüsiline vastupidavus ja kõrgusetaluvus. 4. taseme ventilatsioonilukksepana töötavatel inimestel on üldjuhul erialane kutseharidus ja praktiline töökogemus ehitusettevõttes või keskharidus ning praktiline töökogemus ehitusettevõttes. Ventilatsioonilukksepp, isoleerija. Ventilatsioonilukksepp, tase 4 kutsestandard koosneb viiest kohustuslikust (B.2.1 – B.2.5) ja kaheksast kutset läbivast kompetentsist (B.2.6 – B.2.13). Ventilatsioonilukksepp, tase 4 kutse saamiseks peab kutse taotleja tõendama kõik kompetentsid (B.2.1-B.2.13). Kutset läbivaid kompetentse (B.2.5 – 2.13) hinnatakse integreeritult kõigi teiste kutsestandardis toodud kompetentside hindamise käigus. Hoonesiseste ventilatsioonisüsteemide ja –seadmete paigaldamine 4 Ventilatsioonisüsteemide hooldamine 4 Isolatsioonitööde tegemine 4 Energiatõhus ehitamine 4 Madalama kvalifikatsiooniga ventilatsioonilukkseppade nõustamine ja juhendamine 4 Tööks vajalike lähteandmetega tutvumine, tööjuhiste, tehnoloogiate ja kvaliteedinõuete järgmine 4 Tööplaani koostamine ja nõuetekohase töökoha korraldamine 4 Töötervishoiu ja tööohutusnõuete järgimine 4 Ümbritseva keskkonna kaitsmine, jäätmekäitlusnõuete järgimine 4 Vajalike mõõdistuste ja märketööde tegemine 4 Töövahendite, seadmete ja isikukaitsevahendite hooldamine 4 Koostöö teiste objektil töötavate töötajatega ja meeskonnatöös osalemine 4 Tööalaste otsuste vastuvõtmine ja kohanemine muutuvate oludega 4 Veevärgilukksepp, tase 4 Water system technician, level 4 2 Veevärgilukksepp, tase 4 (versioon 1) Veevärgilukksepp, tase 4 (versioon 3) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Keskkonnatehnika Veevärgilukksepp 22 2019-05-06 2019-05-06 2022-05-05 4 4 7126 Torulukksepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Margus Keerutaja AS Sovek Ago Rehandi OÜ Viljandi Õhumeister Jüri Naumov AS Clik Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Veevärgilukksepad töötavad peamiselt ehituse või kinnisvara korrashoiuga tegelevates ettevõtetes. Nende peamiseks tööülesandeks on vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ning -seadmete paigaldamine. Põhilised tegevused on torude lõikamine, ühendamine ja painutamine, monteerimine, isoleerimine, torude läbipesu, mõõtmine ja katsetamine. Välistrasside ja rajatiste ehitamisel lisanduvad torustike aluste rajamine ja kraavkaeviku tagasitäitmine. Veevärgilukksepad tegelevad ka vee- ja kanalisatsioonisüsteemide hooldamise ja remondiga. Nad lokaliseerivad ja likvideerivad avariisid ning teevad torude ja süsteemide hooldustöid. Veevärgilukksepp, tase 4 kutsestandard kirjeldab praktilise töökogemusega ja kogenud töötaja kutsealaseid oskusi ja teadmisi. Veevärgilukksepp, tase 4 korraldab iseseisvalt oma töökoha ja vastutab oma tööülesannete kvaliteetse täitmise eest. Töökorraldusest lähtuvalt võib oma kutsealal juhendada ja nõustada vähem kogenud kolleege nende tavatöös. A.2.1 Hoonesiseste vee- ja kanalisatsioonisüsteemide paigaldamine 1. Torude mõõtmine, lõikamine ja deformeerimine 2. Läbiviikude tegemine 3. Torulõigete tegemine, torude ja liitmike paigaldamine 4. Torustike paigaldamine 5. Survestamine ja kvaliteedikontroll 6. Isolatsioonitööde tegemine 7. Sanitaarseadmete, kodu- ja basseinitehnika paigaldamine 8. Veetöötlusseadmete paigaldamine 9. Sõlmede ja nende juurde kuuluvate seadmete paigaldamine 10. Hoonesiseste drenaaži- ja reoveepumplate ehitamine ja paigaldamine A.2.2 Välistrasside ja rajatiste ehitamine 1. Kraavkaevikusse torustiku liivaluse rajamine 2. Välisveetorustike ehitamine ja paigaldamine 3. Välisveetorustike seadmete paigaldamine 4. Kanalisatsioonitrasside ja trassiseadmete paigaldamine 5. Sadevee- ja drenaažisüsteemide paigaldamine 6. Survestamine ja mõõtmistööde tegemine 7. Kraavkaeviku tagasitäitmine A.2.3 Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ja -seadmete remondi- ja hooldustööde tegemine 1. Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide hooldamine 2. Vee- ja kanalisatsiooniavariide lokaliseerimine ja remonditööde tegemine A.2.4 Energiatõhus ehitamine A.2.5 Madalama tasemega veevärgilukkseppade nõustamine ja juhendamine 1. Tööga seotud keskkonnariskide hindamine ja juhendatava nõustamine 2. Töö tegemisel ilmnenud vigade analüüsimine ja parandamise nõustamine 3. Veevärgilukksepa juhendamine ja nõustamine tööülesannete täitmisel Veevärgilukksepa tööaeg on üldjoontes fikseeritud, kuid hooajati võib töö tempo olla pingelisem ja töömahud suuremad. Veevärgilukksepa töö on raske ja nõuab füüsilist pingutust. Sageli tuleb tõsta raskeid materjale ja detaile, töötada sundasendis ja tõstukitel, ronida ajutistel tellingutel ja konstruktsioonidel. Töö võib toimuda erinevatel kõrgustel ja muutuvates keskkonnatingimustes, nii sees kui väljas. Üldehitusobjektidel töötavate veevärgilukkseppade töökeskkonnas on kõrgendatud vigastuste tekkimise risk. Tervisekahjustusi võivad põhjustada ka ehitustolm, õhus lenduvad keemilised ühendid, müra, temperatuurikõikumised ja tuuletõmbus, mistõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja -vahendeid. Veevärgilukksepp peab oma tööd tehes järgima tööeeskirju ning tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Tõstukid, pinnasevibraator, ketaslõikur, akutrell, vibrotrell, teemantpuurmasin, pressid toruliitmike tegemiseks, keevitusagregaadid, plekikäärid, ehitusnuga, mõõtmisvahendid (mõõdulint, nivelliir, lasermõõtjad jne), tangid ja rakised jne. Veevärgilukksepa töö eeldab koostöövalmidust, kohanemisvõimet, meeskonnas töötamise oskust, keskendumisvõimet ning hoolikust. Vajalik on hea koordinatsioon, ruumiline kujutlusvõime, korrektsus, füüsiline vastupidavus ja kõrgusetaluvus. 4. taseme veevärgilukksepana töötavatel inimestel on üldjuhul erialane kutseharidus ja praktiline töökogemus ehitusettevõttes või keskharidus ning praktiline töökogemus ehitusettevõttes. Santehnik, torulukksepp. Veevärgilukksepp, tase 4 kutsestandard koosneb viiest kohustuslikust (B.2.1 – B.2.5) ja kaheksast kutset läbivast kompetentsist (B.2.6 – B.2.13). Veevärgilukksepp, tase 4 kutse saamiseks peab kutse taotleja tõendama kõik kompetentsid (B.2.1-B.2.13). Kutset läbivaid kompetentse (B.2.5 – 2.13) hinnatakse integreeritult kõigi teiste kutsestandardis toodud kompetentside hindamise käigus. Hoonesiseste vee- ja kanalisatsioonisüsteemide paigaldamine 4 Välistrasside ja rajatiste ehitamine 4 Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ja seadmete remondi- ja hooldustööde tegemine 4 Energiatõhus ehitamine 4 Madalama kvalifikatsiooniga veevärgilukkseppade nõustamine ja juhendamine 4 Tööks vajalike lähteandmetega tutvumine, tööjuhiste, tehnoloogiate ja kvaliteedinõuete järgmine 4 Tööplaani koostamine ja nõuetekohase töökoha korraldamine 4 Töötervishoiu ja tööohutusnõuete järgimine 4 Ümbritseva keskkonna kaitsmine, jäätmekäitlusnõuete järgimine 4 Vajalike mõõdistuste ja märketööde tegemine 4 Töövahendite, seadmete ja isikukaitsevahendite hooldamine 4 Koostöö teiste objektil töötavate töötajatega ja meeskonnatöös osalemine 4 Tööalaste otsuste vastuvõtmine ja kohanemine muutuvate oludega 4 Veevärgilukksepp, tase 4 esmane kutse Water system technician, level 4 VET level 2 Veevärgilukksepp, tase 4 esmane kutse (versioon 1) Veevärgilukksepp, tase 4 esmane kutse (versioon 3) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Keskkonnatehnika Veevärgilukksepp 22 2019-05-06 2019-05-06 2022-05-05 4 4 7126 Torulukksepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Margus Keerutaja AS Sovek Ago Rehandi OÜ Viljandi Õhumeister Jüri Naumov AS Clik Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Veevärgilukksepad töötavad peamiselt ehituse või kinnisvara korrashoiuga tegelevates ettevõtetes. Nende peamine tööülesanne on vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ning -seadmete paigaldamine. Põhilised tegevused on torude lõikamine, ühendamine ja painutamine, monteerimine, isoleerimine, torude läbipesu, mõõtmine ja katsetamine. Välistrasside ja rajatiste ehitamisel lisanduvad torustike aluste rajamine ja kraavkaeviku tagasitäitmine. Veevärgilukksepad tegelevad ka vee- ja kanalisatsioonisüsteemide hooldamise ja remondiga. Nad lokaliseerivad ja likvideerivad avariisid ning teevad torude ja süsteemide hooldustöid. Veevärgilukksepa 4. taseme esmane kutse annab isikule valmisoleku antud kutsealal tööd alustada. Selle taseme veevärgilukksepp korraldab iseseisvalt oma töökoha ning täidab kvaliteetselt tööülesandeid tavapärastes olukordades. Vastutust nõudvate otsuste vastuvõtmise ning keerulisemate tööde tegemise juures vajab esmast kutset omav veevärgilukksepp juhendamist. A.2.1 Hoonesiseste vee- ja kanalisatsioonisüsteemide paigaldamine 1. Torude mõõtmine, lõikamine ja deformeerimine 2. Läbiviikude tegemine 3. Torulõigete tegemine, torude ja liitmike paigaldamine 4. Torustike paigaldamine 5. Survestamine ja kvaliteedikontroll 6. Isolatsioonitööde tegemine 7. Sanitaarseadmete, kodu- ja basseinitehnika paigaldamine 8. Veetöötlusseadmete paigaldamine 9. Sõlmede ja nende juurde kuuluvate seadmete paigaldamine 10. Hoonesiseste drenaaži- ja reoveepumplate ehitamine ja paigaldamine A.2.2 Välistrasside ja rajatiste ehitamine 1. Kraavkaevikusse torustiku liivaluse rajamine 2. Välisveetorustike ehitamine ja paigaldamine 3. Välisveetorustike seadmete paigaldamine 4. Kanalisatsioonitrasside ja trassiseadmete paigaldamine 5. Sadevee- ja drenaažisüsteemide paigaldamine 6. Survestamine ja mõõtmistööde tegemine 7. Kraavkaeviku tagasitäitmine A.2.3 Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ja -seadmete remondi- ja hooldustööde tegemine 1. Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide hooldamine 2. Vee- ja kanalisatsiooniavariide lokaliseerimine ja remonditööde tegemine A.2.4 Energiatõhus ehitamine Veevärgilukksepa tööaeg on üldjoontes fikseeritud, kuid hooajati võib töö tempo olla pingelisem ja töömahud suuremad. Veevärgilukksepa töö on raske ja nõuab füüsilist pingutust. Sageli tuleb tõsta raskeid materjale ja detaile, töötada sundasendis ja tõstukitel, ronida ajutistel tellingutel ja konstruktsioonidel. Töö võib toimuda erinevatel kõrgustel ja muutuvates keskkonnatingimustes, nii sees kui väljas. Üldehitusobjektidel töötavate veevärgilukkseppade töökeskkonnas on kõrgendatud vigastuste tekkimise risk. Tervisekahjustusi võivad põhjustada ka ehitustolm, õhus lenduvad keemilised ühendid, müra, temperatuurikõikumised ja tuuletõmbus, mistõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja -vahendeid. Veevärgilukksepp peab oma tööd tehes järgima tööeeskirju ning tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Tõstukid, pinnasevibraator, ketaslõikur, akutrell, vibrotrell, teemantpuurmasin, pressid toruliitmike tegemiseks, keevitusagregaadid, plekikäärid, ehitusnuga, mõõtmisvahendid (mõõdulint, nivelliir, lasermõõtjad jne), tangid ja rakised jne. Veevärgilukksepa töö eeldab koostöövalmidust, kohanemisvõimet, meeskonnas töötamise oskust, keskendumisvõimet ning hoolikust. Vajalik on hea koordinatsioon, ruumiline kujutlusvõime, korrektsus, füüsiline vastupidavus ja kõrgusetaluvus. 4. taseme veevärgilukksepa esmane kutse saadakse üldjuhul kutseõppeasutuses vastava kutsehariduse õppekava lõpetamisel täismahus. Santehnik, torulukksepp. Veevärgilukksepp, tase 4 esmase kutse kutsestandard koosneb neljast kohustuslikust (B.2.1 – B.2.4) ja kaheksast kutset läbivast kompetentsist (B.2.5 – B.2.12). Veevärgilukksepp, tase 4 esmase kutse saamiseks peab kutse taotleja tõendama kõik kompetentsid (B.2.1-B.2.12). Kutset läbivaid kompetentse (B.2.5 – 2.12) hinnatakse integreeritult kõigi teiste kutsestandardis toodud kompetentside hindamise käigus. Hoonesiseste vee- ja kanalisatsioonisüsteemide paigaldamine 4 Välistrasside ja rajatiste ehitamine 4 Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ja seadmete remondi- ja hooldustööde tegemine 4 Energiatõhus ehitamine 4 Tööks vajalike lähteandmetega tutvumine, tööjuhiste, tehnoloogiate ja kvaliteedinõuete järgmine 4 Tööplaani koostamine ja nõuetekohase töökoha korraldamine 4 Töötervishoiu ja tööohutusnõuete järgimine 4 Ümbritseva keskkonna kaitsmine, jäätmekäitlusnõuete järgimine 4 Vajalike mõõdistuste ja märketööde tegemine 4 Töövahendite, seadmete ja isikukaitsevahendite hooldamine 4 Koostöö teiste objektil töötavate töötajatega ja meeskonnatöös osalemine 4 Tööalaste otsuste vastuvõtmine ja kohanemine muutuvate oludega 4 Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp, tase 4 esmane kutse Cooling and heating system technician, level 4 VET level 2 Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp, tase 4 esmane kutse (versioon 1) Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp, tase 4 esmane kutse (versioon 3) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Keskkonnatehnika Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp 22 2019-05-06 2019-05-06 2022-05-05 4 4 7126 Torulukksepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Margus Keerutaja AS Sovek Ago Rehandi OÜ Viljandi Õhumeister Jüri Naumov AS Clik Alar Suurväli Soojuspumba Liit Marius Vahter OÜ Ait-Nord Priit Pärn ABC Kliima Tõnu Jõgi Energy Smart Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepad töötavad peamiselt ehituse või kinnisvara korrashoiuga tegelevates ettevõtetes. Nende peamine tööülesanne on kütte- ja jahutussüsteemide ning -seadmete paigaldamine. Põhilised tegevused on torude lõikamine, ühendamine ja painutamine, monteerimine, isoleerimine, torude läbipesu, mõõtmine ja katsetamine. Välistrasside ja rajatiste ehitamisel lisanduvad torustike aluste rajamine ja kraavkaeviku tagasitäitmine. Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepad tegelevad ka kütte- ja jahutussüsteemide hooldamise ja remondiga. Nad lokaliseerivad ja likvideerivad avariisid ning teevad torude ja süsteemide hooldustöid. Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepa 4. taseme esmane kutse annab isikule valmisoleku antud kutsealal tööd alustada. Selle taseme kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp korraldab iseseisvalt oma töökoha ning täidab kvaliteetselt tööülesandeid tavapärastes olukordades. Vastutust nõudvate otsuste vastuvõtmise ning keerulisemate tööde tegemise juures vajab esmast kutset omav kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp juhendamist. A.2.1 Hoonesiseste kütte- ja jahutussüsteemide paigaldamine 1. Torude mõõtmine, lõikamine ja deformeerimine 2. Läbiviikude tegemine 3. Torulõigete tegemine, torude ja liitmike paigaldamine 4. Torustike paigaldamine 5. Küttekehade paigaldamine 6. Soojussõlmede ja nende juurde kuuluvate seadmete paigaldamine 7. Katlasüsteemide paigaldamine 8. Soojuspumbasüsteemide paigaldamine 9. Päikeseküttesüsteemide paigaldamine 10. Survestamine ja kvaliteedikontroll 11. Isolatsioonitööde tegemine A.2.2 Välistrasside ja rajatiste ehitamine 1. Kraavkaevikusse torustiku liivaluse rajamine 2. Välisküttetorustike ehitamine ja paigaldamine 3. Välisküttetorustike seadmete paigaldamine 4. Survestamine ja mõõtmistööde tegemine 5. Kraavkaeviku tagasitäitmine A.2.3 Kütte- ja jahutussüsteemide ja seadmete remondi- ja hooldustööde tegemine 1. Kütte- ja jahutussüsteemide hooldamine 2. Kütte- ja jahutussüsteemide avariide lokaliseerimine ja remonditööde tegemine A.2.4 Energiatõhus ehitamine A.2.5 Õhk-õhk tüüpi soojuspumpade paigaldamine 1. Ettevalmistustööd õhk-õhk tüüpi soojuspumba paigaldamiseks 2. Õhk-õhk tüüpi soojuspumba paigaldamine A.2.6 Õhk-vesi tüüpi soojuspumba paigaldamine 1. Ettevalmistustööd õhk-vesi tüüpi soojuspumba paigaldamiseks 2. Välismooduliga õhk-vesi tüüpi soojuspumba paigaldamine 3. Siseruumidesse paigaldatava õhk-vesi tüüpi soojuspumba paigaldamine A.2.7 Maasoojuspumpade paigaldamine 1. Ettevalmistustööd maasoojuspumpade paigaldamiseks 2. Maasoojuspumpade paigaldamine A.2.8 Ventilatsioonisoojuspumpade paigaldamine 1. Ettevalmistustööd ventilatsioonisoojuspumba paigaldamiseks 2. Ventilatsioonisoojuspumba paigaldamine Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepa tööaeg on üldjoontes fikseeritud, kuid hooajati võib töö tempo olla pingelisem ja töömahud suuremad. Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepa töö on raske ja nõuab füüsilist pingutust. Sageli tuleb tõsta raskeid materjale ja detaile, töötada sundasendis ja tõstukitel, ronida ajutistel tellingutel ja konstruktsioonidel. Töö võib toimuda erinevatel kõrgustel ja muutuvates keskkonnatingimustes, nii sees kui väljas. Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepa töökeskkonnaga on seotud kõrgendatud vigastuste tekkimise risk. Tervisekahjustusi võivad põhjustada ka tolm, õhus lenduvad keemilised ühendid, müra, temperatuurikõikumised ja tuuletõmbus ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja -vahendeid. Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp peab järgima tööeeskirju, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Tõstukid, pinnasevibraator, ketaslõikur, akutrell, vibrotrell, teemantpuurmasin, pressid toruliitmike tegemiseks, keevitusagregaadid, plekikäärid, ehitusnuga, mõõtmisvahendid (mõõdulint, nivelliir, lasermõõtjad jne), tangid ja rakised jne. Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepa töö eeldab koostöövalmidust, kohanemisvõimet, meeskonnas töötamise oskust, keskendumisvõimet ning hoolikust. Vajalik on hea koordinatsioon, ruumiline kujutlusvõime, korrektsus, füüsiline vastupidavus ja kõrgusetaluvus. Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp, tase 4. esmane kutse saadakse üldjuhul kutseõppeasutuses vastava kutsehariduse õppekava täismahus lõpetamisel. Külmamees, torulukksepp, isoleerija. Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp, tase 4 esmase kutse kutsestandard koosneb neljast kohustuslikust (B.2.1 – B.2.4), neljast valitavast (B.2.5 – B.2.8) ja kaheksast kutset läbivast kompetentsist (B.2.9 – B.2.16). Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp, tase 4 esmase kutse saamiseks peab taotleja tõendama kõik kohustuslikud (B.2.1 – B.2.4), läbivad (B.2.9 – B.2.16) ja vähemalt ühe valitava (B.2.5 – B.2.8) kompetentsi. Kutset läbivaid kompetentse (B.2.9 – 2.16) hinnatakse integreeritult kõigi teiste kutsestandardis toodud kompetentside hindamise käigus. Hoonesiseste kütte-ja jahutussüsteemide paigaldamine 4 Välistrasside ja rajatiste ehitamine 4 Kütte-ja jahutussüsteemide ja seadmete remondi- ja hooldustööde tegemine 4 Energiatõhus ehitamine 4 Kutse saamiseks peab taotleja tõendama vähemalt ühe valitava (B.2.5 – B.2.8) kompetentsi. Õhk-õhk tüüpi soojuspumpade paigaldamine 4 Õhk-vesi tüüpi soojuspumba paigaldamine 4 Maasoojuspumpade paigaldamine 4 Ventilatsioonisoojuspumpade paigaldamine 4 Tööks vajalike lähteandmetega tutvumine, tööjuhiste, tehnoloogiate ja kvaliteedinõuete järgmine 4 Tööplaani koostamine ja nõuetekohase töökoha korraldamine 4 Töötervishoiu ja tööohutusnõuete järgimine 4 Ümbritseva keskkonna kaitsmine, jäätmekäitlusnõuete järgimine 4 Vajalike mõõdistuste ja märketööde tegemine 4 Töövahendite, seadmete ja isikukaitsevahendite hooldamine 4 Koostöö teiste objektil töötavate töötajatega ja meeskonnatöös osalemine 4 Tööalaste otsuste vastuvõtmine ja kohanemine muutuvate oludega 4 Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp, tase 4 Cooling and heating system technician, level 4 2 Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp, tase 4 (versioon 1) Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp, tase 4 (versioon 3) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Keskkonnatehnika Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp 22 2019-05-06 2019-05-06 2022-05-05 4 4 7126 Torulukksepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Margus Keerutaja AS Sovek Ago Rehandi OÜ Viljandi Õhumeister Jüri Naumov AS Clik Alar Suurväli Soojuspumba Liit Marius Vahter OÜ Ait-Nord Priit Pärn ABC Kliima Tõnu Jõgi Energy Smart Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepad töötavad peamiselt ehituse või kinnisvara korrashoiuga tegelevates ettevõtetes. Nende peamine tööülesanne on kütte- ja jahutussüsteemide ning -seadmete paigaldamine. Põhilised tegevused on torude lõikamine, ühendamine ja painutamine, monteerimine, isoleerimine, torude läbipesu, mõõtmine ja katsetamine. Välistrasside ja rajatiste ehitamisel lisanduvad torustike aluste rajamine ja kraavkaeviku tagasitäitmine. Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepad tegelevad ka kütte- ja jahutussüsteemide hooldamise ja remondiga. Nad lokaliseerivad ja likvideerivad avariisid ning teevad torude ja süsteemide hooldustöid. Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp, tase 4 kutsestandard kirjeldab praktilise töökogemusega ja kogenud töötaja kutsealaseid oskusi ja teadmisi. Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp, tase 4 korraldab iseseisvalt oma töökoha ja vastutab oma tööülesannete kvaliteetse täitmise eest. Töökorraldusest lähtuvalt võib oma kutsealal juhendada ja nõustada vähem kogenud kolleege nende tavatöös. A.2.1 Hoonesiseste kütte- ja jahutussüsteemide paigaldamine 1. Torude mõõtmine, lõikamine ja deformeerimine 2. Läbiviikude tegemine 3. Torulõigete tegemine, torude ja liitmike paigaldamine 4. Torustike paigaldamine 5. Küttekehade paigaldamine 6. Soojussõlmede ja nende juurde kuuluvate seadmete paigaldamine 7. Katlasüsteemide paigaldamine 8. Soojuspumbasüsteemide paigaldamine 9. Päikeseküttesüsteemide paigaldamine 10. Survestamine ja kvaliteedikontroll 11. Isolatsioonitööde tegemine A.2.2 Välistrasside ja rajatiste ehitamine 1. Kraavkaevikusse torustiku liivaluse rajamine 2. Välisküttetorustike ehitamine ja paigaldamine 3. Välisküttetorustike seadmete paigaldamine 4. Survestamine ja mõõtmistööde tegemine 5. Kraavkaeviku tagasitäitmine A.2.3 Kütte- ja jahutussüsteemide ja seadmete remondi- ja hooldustööde tegemine 1. Kütte- ja jahutussüsteemide hooldamine 2. Kütte- ja jahutussüsteemide avariide lokaliseerimine ja remonditööde tegemine A.2.4 Energiatõhus ehitamine A.2.5 Madalama tasemega kütte- ja jahutussüsteemide lukkseppade nõustamine ja juhendamine 1. Tööga seotud keskkonnariskide hindamine ja juhendatava nõustamine 2. Töö tegemisel ilmnenud vigade analüüsimine ja parandamise nõustamine 3. Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepa juhendamine ja nõustamine tööülesannete täitmisel A.2.6 Õhk-õhk tüüpi soojuspumpade paigaldamine 1. Ettevalmistustööd õhk-õhk tüüpi soojuspumba paigaldamiseks 2. Õhk-õhk tüüpi soojuspumba paigaldamine A.2.7 Õhk-vesi tüüpi soojuspumba paigaldamine 1. Ettevalmistustööd õhk-vesi tüüpi soojuspumba paigaldamiseks 2. Välismooduliga õhk-vesi tüüpi soojuspumba paigaldamine 3. Siseruumidesse paigaldatava õhk-vesi tüüpi soojuspumba paigaldamine A.2.8 Maasoojuspumpade paigaldamine 1. Ettevalmistustööd maasoojuspumpade paigaldamiseks 2. Maasoojuspumpade paigaldamine A.2.9 Ventilatsioonisoojuspumpade paigaldamine 1. Ettevalmistustööd ventilatsioonisoojuspumba paigaldamiseks 2. Ventilatsioonisoojuspumba paigaldamine Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepa tööaeg on üldjoontes fikseeritud, kuid hooajati võib töö tempo olla pingelisem ja töömahud suuremad. Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepa töö on raske ja nõuab füüsilist pingutust. Sageli tuleb tõsta raskeid materjale ja detaile, töötada sundasendis ja tõstukitel, ronida ajutistel tellingutel ja konstruktsioonidel. Töö võib toimuda erinevatel kõrgustel ja muutuvates keskkonnatingimustes, nii sees kui väljas. Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepa töökeskkonnaga on seotud kõrgendatud vigastuste tekkimise risk. Tervisekahjustusi võivad põhjustada ka tolm, õhus lenduvad keemilised ühendid, müra, temperatuurikõikumised ja tuuletõmbus ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja -vahendeid. Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp peab järgima tööeeskirju, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Tõstukid, pinnasevibraator, ketaslõikur, akutrell, vibrotrell, teemantpuurmasin, pressid toruliitmike tegemiseks, keevitusagregaadid, plekikäärid, ehitusnuga, mõõtmisvahendid (mõõdulint, nivelliir, lasermõõtjad jne), tangid ja rakised jne. Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepa töö eeldab koostöövalmidust, kohanemisvõimet, meeskonnas töötamise oskust, keskendumisvõimet ning hoolikust. Vajalik on hea koordinatsioon, ruumiline kujutlusvõime, korrektsus, füüsiline vastupidavus ja kõrgusetaluvus. 4. taseme kütte- ja jahutussüsteemide lukksepana töötavatel inimestel on üldjuhul erialane kutseharidus ja praktiline töökogemus ehitusettevõttes või keskharidus ning praktiline töökogemus ehitusettevõttes. Külmamees, torulukksepp, isoleerija. Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp, tase 4 kutsestandard koosneb viiest kohustuslikust (B.2.1 – B.2.5), neljast valitavast (B.2.6 – B.2.9) ja kaheksast kutset läbivast kompetentsist (B.2.10 –B.2.17). Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp, tase 4 kutse saamiseks peab kutse taotleja tõendama kõik kohustuslikud (B.2.1 – B.2.5), läbivad (B.2.10 – B.2.17) ja vähemalt ühe valitava (B.2.6 – B.2.9) kompetentsi. Kutset läbivaid kompetentse (B.2.10 – 2.17) hinnatakse integreeritult kõigi teiste kutsestandardis toodud kompetentside hindamise käigus. Hoonesiseste kütte-ja jahutussüsteemide paigaldamine 4 Välistrasside ja rajatiste ehitamine 4 Kütte-ja jahutussüsteemide ja seadmete remondi- ja hooldustööde tegemine 4 Energiatõhus ehitamine 4 Madalama kvalifikatsiooniga kütte- ja jahutussüsteemide lukkseppade nõustamine ja juhendamine 4 Kutse saamiseks peab taotleja tõendama vähemalt ühe valitava (B.2.6 – B.2.9) kompetentsi. Õhk-õhk tüüpi soojuspumpade paigaldamine 4 Õhk-vesi tüüpi soojuspumba paigaldamine 4 Maasoojuspumpade paigaldamine 4 Ventilatsioonisoojuspumpade paigaldamine 4 Tööks vajalike lähteandmetega tutvumine, tööjuhiste, tehnoloogiate ja kvaliteedinõuete järgmine 4 Tööplaani koostamine ja nõuetekohase töökoha korraldamine 4 Töötervishoiu ja tööohutusnõuete järgimine 4 Ümbritseva keskkonna kaitsmine, jäätmekäitlusnõuete järgimine 4 Vajalike mõõdistuste ja märketööde tegemine 4 Töövahendite, seadmete ja isikukaitsevahendite hooldamine 4 Koostöö teiste objektil töötavate töötajatega ja meeskonnatöös osalemine 4 Tööalaste otsuste vastuvõtmine ja kohanemine muutuvate oludega 4 Ehitusinsener, tase 6 esmane kutse Civil Engineer in Buildings and Structures, level 6 high education qualification 3 Ehitusinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 1) Ehitusinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 2) Ehitusinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 4) Ehitusinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 5) Ehitusinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 6) Ehitusinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 7) Üldehitus Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Ehitusinsener 22 2019-05-06 2019-05-06 2021-04-19 6 6 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Üldehituse eriala rakenduskõrgharidusõppe läbinud isikule antakse lõpetamisel ehitusinseneri esmakutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava vastab üldehitusinseneri kutsestandardi järgmistele osadele: • Teadmised ja oskused (lisa 5) • Inseneritööks vajalikud hoiakud (B.2.3) Õppekava peab olema riiklikult tunnustatud. Esmakutse omanik võib üldehituse erialal tegutseda selle eriala ehitusinseneri, diplomeeritud ehitusinseneri või volitatud ehitusinseneri kutset omava spetsialisti juhendamisel. Esmakutse andmisel ei ole praktiline töökogemus nõutav, mistõttu ametialasid ei määratleta. Esmakutse on tähtajatu. Ehitusvaldkonna insenerid tegutsevad kesktaseme- või tippjuhina hoonete ja rajatiste püstitamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel, samuti hoonete lammutus- ja restaureerimistöödel. Ehitusinseneride ülesandeks on väljatöötatud projektlahenduste realiseerimine, arvestades sotsiaalsete, majanduslike, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetiliste aspektidega. See kutsestandard sisaldab 6. taseme ehitusinseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonna inseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Ehitusinsener (EKR 6.tase) töötab iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutades nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Ehitusinsenerid üldehituse erialal spetsialiseeruvad hoonete ehituse, sadamaehituse või geotehnika allerialadele. Ehituseinseneride tööosad ja -ülesanded üldehituse erialal on loetletud standardi avalehel toodud erialade ja ametialade lõikes. Vastav tööosade ja –ülesannete loetelu on esitatud lisas 3. Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad tööosadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Üldehituse eriala ehitusinseneril peab olema rakenduskõrghariduse diplom või bakalaureuse kraad üldehituse erialal. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Lisaks sellele tuleb täita täiendusõppe nõuded vastavalt lisale 7. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise ja taastõendamise eeldused on esitatud lisas 7. Kutse taotlemise erijuht on kirjeldatud lisas 8. Ehitusinsenerid üldehituse erialal töötavad kesktaseme-, tippjuhi või spetsialistina erinevatel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks ehitusjuht, objektijuht jms. Üldehituse eriala ehitusinseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada üldehituse erialal iseseisvalt ja enda vastutusel tõendatud kompetentsuse piires ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Ehitusinseneri volituste ulatus üldehituse erialal vt lisast 11. Tisler III Cabinetmaker III 3 Tisler III (versioon 1) Tisler III (versioon 2) Tisler III (versioon 4) Tisler, tase 5 (versioon 5) Tisler, tase 5 (versioon 6) Tisler, tase 5 (versioon 7) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Mööbli tootmine Tisler 19 2006-06-08 2006-06-08 2008-11-19 III 7522 Tislerid jms töölised 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 31 Mööblitootmine Erivajadusega inimese abivahendi spetsialist, tase 4 Assistive Technology Specialist (ATS), level 4 1 Abivahendi spetsialist, tase 4 (versioon 2) Abivahendi spetsialist, tase 4 (versioon 3) Abivahendispetsialist, tase 4 (versioon 4) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Rehabilitatsioonitöö Abivahendi spetsialist 5 2010-12-08 2010-12-08 2013-10-15 4 4 3253 Kohalike omavalitsuste tervishoiutöötajad 0921 Eakate ja puudega täiskasvanute hooldamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Abivahendite loetelu ISO klassifikaatori alusel Tööosad ja tööülesanded Piret Tamme Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Auli Lõoke Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit Andrus Ilves Adeli Eesti OÜ Hille Maas Eesti Füsioterapeutide Liit Marge Green Sotsiaalministeerium Karin Lilienberg Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Ligita Haavik Tervise Abi OÜ Sander Sirp Ortoosimeister OÜ Rutt Lumi Kutsekoja koordinaator Erivajadusega inimese abivahendi spetsialist hindab inimese toimetulekut toetavate abivahendite vajadust ja efektiivsust, määrab abivahendi ning vajadusel kohandab ja/või valmistab abivahendi. (Abivahendite loetelu vt. lisa 1). 4. taseme erivajadusega inimese abivahendi spetsialist töötab muutuvates olukordades, vajadusel teeb asjakohaseid muudatusi ja korraldab töid plaanipäraselt, säästlikult ja tulemuslikult. Erivajadusega inimese abivahendi spetsialist võib töötada abivahendialast teenust pakkuvas ettevõttes, rehabilitatsiooni-, tervishoiu-, hoolekande- või haridusasutuses. Erivajadusega inimese abivahendi spetsialist töötab erivajadustega inimestega, teeb koostööd tervishoiu-, hariduse- ja sotsiaalvaldkonna spetsialistidega ning isiku lähisugulastega. Töö keskkonnaks võib olla ettevõte või isiku kodu-, töö-, õpikeskkond. Erivajadusega inimese abivahendi spetsialisti peamisteks töövahenditeks on hindamisvahendid, mõõtmisvahendid, testimisvahendid, oma valdkonna töövahendeid ning kommunikatsioonivahendid. Erivajadusega inimese abivahendi spetsialisti töös on oluline empaatiavõime, koostöövõime, vastutusvõime, suhtlemisoskus ja tehniline taiplikkus. Erivajadusega inimese abivahendi spetsialisti kutse eeldab keskharidust ja kutsestandardis kirjeldatud kompetentside omandamist praktilise töö kaudu, 3-aastast erialast töökogemust ning erialase täienduskoolituse läbimist vähemalt 3 AP ulatuses. Ametinimetused: erivajadusega inimese abivahendi spetsialist, ( ortoosi/proteesitehnik, liikumispuuet kompenseerivate abivahendite spetsialist, kommunikatsioonivahendite spetsialist, nägemisabivahendite spetsialist, kuulmisabivahendite spetsialist, inkonõustaja, keskkonnakohanduste spetsialist). Selle kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside (B.2.1 – B.2.5) tõendamine. Abivahendi vajaduse hindamine 4 Abivahendi soetamine 4 Töö abivahendi kasutajaga 4 Abivahendi hooldamine ja remont 4 Töötamine võrgustikus 4 Suuhügienist IV Dental hygienist IV 1 Suuhügienist IV (versioon 2) Suuhügienist, tase 6 (versioon 3) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Hambaravi Suuhügienist 5 2000-05-03 2000-05-03 2004-05-03 IV 3251 Hambaraviõed ja hambaravi keskastme spetsialistid 0911 Hambaravi 86 Tervishoid Tisler II Cabinetmaker II 4 Tisler II (versioon 1) Tisler II (versioon 2) Tisler II (versioon 3) Tisler, tase 4 (versioon 10) Tisler, tase 4 (versioon 11) Tisler, tase 4 (versioon 5) Tisler, tase 4 (versioon 6) Tisler, tase 4 (versioon 7) Tisler, tase 4 (versioon 8) Tisler, tase 4 (versioon 9) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Mööbli tootmine Tisler 24 2008-11-20 2008-11-20 2010-11-22 II 4 4 7522 Tislerid jms töölised 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 31 Mööblitootmine Tisler II Cabinetmaker II 3 Tisler II (versioon 1) Tisler II (versioon 2) Tisler II (versioon 4) Tisler, tase 4 (versioon 10) Tisler, tase 4 (versioon 11) Tisler, tase 4 (versioon 5) Tisler, tase 4 (versioon 6) Tisler, tase 4 (versioon 7) Tisler, tase 4 (versioon 8) Tisler, tase 4 (versioon 9) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Mööbli tootmine Tisler 19 2006-06-08 2006-06-08 2008-11-19 II 7522 Tislerid jms töölised 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 31 Mööblitootmine Tisler III Cabinetmaker III 4 Tisler III (versioon 1) Tisler III (versioon 2) Tisler III (versioon 3) Tisler, tase 5 (versioon 5) Tisler, tase 5 (versioon 6) Tisler, tase 5 (versioon 7) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Mööbli tootmine Tisler 24 2008-11-20 2008-11-20 2010-11-22 III 5 5 7522 Tislerid jms töölised 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 31 Mööblitootmine Puidupingitööline I Machinery I 3 Puidupingitööline I (versioon 1) Puidupingitööline I (versioon 2) Puidupingitööline, tase 2 (versioon 4) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Mööbli tootmine Puidupingitööline 24 2008-11-20 2008-11-20 2010-11-23 I 2 2 7523 Puidutöötluspinkide seadistajad ja operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 31 Mööblitootmine Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal III Ceramist, Potter III 4 Keraamik, tase 5 (versioon 5) Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal III (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal III (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal III (versioon 3) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Keraamik 13 2013-02-22 2013-02-22 2013-12-31 III 5 5 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0212 Moe-, sise- ja tööstusdisain 94 Organisatsioonide tegevus Puittoodete viimistleja I Finisher I 5 Puittoodete viimistleja I (versioon 1) Puittoodete viimistleja I (versioon 2) Puittoodete viimistleja I (versioon 3) Puittoodete viimistleja, tase 2 (versioon 4) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puidutöötlemine Puidutöötleja 8 2011-11-02 2011-11-02 2013-12-31 I 2 2 7521 Puidutöötlejad 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 16 Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine Rahvakunsti- ja käsitöömeister II Rahvakunsti- ja käsitöömeister II 3 Rahvakunsti- ja käsitöömeister II (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister II (versioon 2) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Käsitöömeister 5 2005-03-14 2005-03-14 2009-03-14 II 7319 Käsitöömeistrid, mujal liigitamata 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister III Rahvakunsti- ja käsitöömeister III 3 Rahvakunsti- ja käsitöömeister III (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister III (versioon 2) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Käsitöömeister 5 2005-03-14 2005-03-14 2009-03-14 III 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister I Rahvakunsti- ja käsitöömeister I 2 Rahvakunsti- ja käsitöömeister I (versioon 1) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Käsitöömeister 4 2003-12-05 2003-12-05 2005-03-13 I 7319 Käsitöömeistrid, mujal liigitamata 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister V Rahvakunsti- ja käsitöömeister V 1 Käsitöömeister, tase 7 (versioon 2) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Tekstiilkäsitööline 5 2005-03-14 2005-03-14 2009-03-14 V 2659 Loomingulised töötajad, mujal liigitamata 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal II Ceramist, Potter II 2 Keraamik, tase 4 (versioon 6) Keraamik, tase 4 (versioon 7) Keraamikasell, tase 4 (versioon 5) Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal II (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal II (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal II (versioon 4) Glasuuripealne maalimine Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Keraamik 11 2008-12-04 2008-12-04 2012-04-26 II 7314 Savi- ja portselanimeistrid 0212 Moe-, sise- ja tööstusdisain 94 Organisatsioonide tegevus Ahju pakkimine ja põletamine Esemete pakendamine transpordiks Glasuurimine ja angobeerimine Glasuuripealne maalimine Keraamiliste esemete valmistamine Kipsitöö valmistamine Kuivatamine Käsitreimine Käsitsi modelleerimine Pressimine Savimassi ettevalmistamine Šabloontreimine Valamine Viimistlemine Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal III Ceramist, Potter III 2 Keraamik, tase 5 (versioon 5) Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal III (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal III (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal III (versioon 4) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Keraamik 11 2008-12-04 2008-12-04 2012-04-26 III 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0212 Moe-, sise- ja tööstusdisain 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal IV Ceramist, Potter IV 2 Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal IV (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal IV (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal IV (versioon 4) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Keraamik 11 2008-12-04 2008-12-04 2012-04-26 IV 2659 Loomingulised töötajad, mujal liigitamata 0212 Moe-, sise- ja tööstusdisain 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal V Ceramist, Potter V 2 Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal V (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal V (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal V (versioon 4) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Keraamik 11 2008-12-04 2008-12-04 2012-04-26 V 2659 Loomingulised töötajad, mujal liigitamata 0212 Moe-, sise- ja tööstusdisain 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister kivitöö alal II Stone-mason II 2 Rahvakunsti- ja käsitöömeister kivitöö alal II (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister kivitöö alal II (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister kivitöö alal II (versioon 4) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Kiviraidur 11 2008-12-04 2008-12-04 2012-04-26 II 7113 Kiviraidurid, -tahujad jms töölised 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister kivitöö alal III Stone-mason III 2 Rahvakunsti- ja käsitöömeister kivitöö alal III (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister kivitöö alal III (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister kivitöö alal III (versioon 4) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Kiviraidur 11 2008-12-04 2008-12-04 2012-04-26 III 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister kivitöö alal IV Stonecutter IV 2 Rahvakunsti- ja käsitöömeister kivitöö alal IV (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister kivitöö alal IV (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister kivitöö alal IV (versioon 4) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Kiviraidur 11 2008-12-04 2008-12-04 2012-04-26 IV 2659 Loomingulised töötajad, mujal liigitamata 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister kivitöö alal V Stonecutter V 2 Rahvakunsti- ja käsitöömeister kivitöö alal V (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister kivitöö alal V (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister kivitöö alal V (versioon 4) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Kiviraidur 11 2008-12-04 2008-12-04 2012-04-26 V 2659 Loomingulised töötajad, mujal liigitamata 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal II Master of folk art and crafts in leathercraft II 2 Nahkkäsitöö valmistaja, tase 4 (versioon 5) Nahkkäsitöö valmistaja, tase 4 (versioon 6) Nahkkäsitöö valmistaja, tase 4 (versioon 7) Nahkkäsitöö valmistaja, tase 4 (versioon 8) Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal II (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal II (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal II (versioon 4) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Nahakunstnik 11 2008-12-04 2008-12-04 2012-04-26 II 7318 Tekstiil-, nahk- jms tooteid valmistavad käsitöömeistrid 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal III Master of folk art and crafts in leathercraft III 2 Nahkkäsitöö valmistaja, tase 5 (versioon 5) Nahkkäsitöö valmistaja, tase 5 (versioon 6) Nahkkäsitöö valmistaja, tase 5 (versioon 7) Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal III (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal III (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal III (versioon 4) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Nahakunstnik 11 2008-12-04 2008-12-04 2012-04-26 III 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal IV Master of folk art and crafts in leathercraft IV 2 Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal IV (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal IV (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal IV (versioon 4) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Nahakunstnik 11 2008-12-04 2008-12-04 2012-04-26 IV 2659 Loomingulised töötajad, mujal liigitamata 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal V Master of folk art and crafts in leathercraft V 2 Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal V (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal V (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal V (versioon 4) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Nahakunstnik 11 2008-12-04 2008-12-04 2012-04-26 V 2659 Loomingulised töötajad, mujal liigitamata 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal II Joiner II 2 Puukäsitööline, tase 4 (versioon 5) Puukäsitööline, tase 4 (versioon 6) Puukäsitööline, tase 4 (versioon 7) Puukäsitööline, tase 4 (versioon 8) Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal II (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal II (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal II (versioon 4) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Puutöömeister 11 2008-12-04 2008-12-04 2012-04-26 II 7317 Puidust, punumis- jm materjalidest tooteid valmistavad käsitöömeistrid 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Haabjad Korvid Laastutööd Mänguasjad Mööbel Suveniirid Tohutööd Tööriistad Tünnid Vitsatööd Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal III Joiner III 2 Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal III (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal III (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal III (versioon 4) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Puutöömeister 11 2008-12-04 2008-12-04 2012-04-26 III 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Haabjad Korvid Laastutööd Mänguasjad Mööbel Suveniirid Tohutööd Tööriistad Tünnid Vitsatööd Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal IV Joiner IV 2 Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal IV (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal IV (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal IV (versioon 4) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Puutöömeister 11 2008-12-04 2008-12-04 2012-04-26 IV 2659 Loomingulised töötajad, mujal liigitamata 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Haabjad Korvid Laastutööd Mänguasjad Mööbel Suveniirid Tohutööd Tööriistad Tünnid Vitsatööd Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal V Joiner V 2 Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal V (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal V (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal V (versioon 4) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Puutöömeister 11 2008-12-04 2008-12-04 2012-04-26 V 2659 Loomingulised töötajad, mujal liigitamata 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Haabjad Korvid Laastutööd Mänguasjad Mööbel Suveniirid Tohutööd Tööriistad Tünnid Vitsatööd Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal II Blacksmith II 2 Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal II (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal II (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal II (versioon 4) Sepp, tase 4 (versioon 5) Sepp, tase 4 (versioon 6) Sepp, tase 4 (versioon 7) Sepp, tase 4 (versioon 8) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Sepp 11 2008-12-04 2008-12-04 2012-04-26 II 7221 Sepad, stantsijad jms oskustöölised 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal III Blacksmith III 2 Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal III (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal III (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal III (versioon 4) Sepp, tase 5 (versioon 5) Sepp, tase 5 (versioon 6) Sepp, tase 5 (versioon 7) Sepp, tase 5 (versioon 8) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Sepp 11 2008-12-04 2008-12-04 2012-04-26 III 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal IV Blacksmith IV 2 Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal IV (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal IV (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal IV (versioon 4) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Sepp 11 2008-12-04 2008-12-04 2012-04-26 IV 2659 Loomingulised töötajad, mujal liigitamata 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal V Blacksmith V 2 Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal V (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal V (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal V (versioon 4) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Sepp 11 2008-12-04 2008-12-04 2012-04-26 V 2659 Loomingulised töötajad, mujal liigitamata 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal II Master of folk art and crafts in textile II 3 Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal II (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal II (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal II (versioon 4) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal II (versioon 5) Tekstiilkäsitöö sell, tase 4 (versioon 6) Tekstiilkäsitööline, tase 4 (versioon 7) Tekstiilkäsitööline, tase 4 (versioon 8) Tekstiilkäsitööline, tase 4 (versioon 9) Siidi maalimine Telgedel kootud tekstiili valmistamine Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Tekstiilkäsitööline 11 2008-12-04 2008-12-04 2012-04-26 II 7318 Tekstiil-, nahk- jms tooteid valmistavad käsitöömeistrid 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Lapitööde valmistamine Muinas- ja keskaja rõivaste valmistamine Mänguasjade ja nukkude valmistamine Pitside valmistamine Rahvarõivaste valmistamine Siidi maalimine Silmuskudumite valmistamine Taimsete punutiste valmistamine Telgedel kootud tekstiili valmistamine Tikandite valmistamine Viltimine Vööde/paelte valmistamine Lapitööd Mänguasjad ja nukud Muinas- ja keskaja rõivad Pitsid Rahvarõivad Siidimaalid Silmuskudumid Taimsed punutised Telgedel kootud tekstiilid Tikandid Vildid Vööd/paelad Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal III Master of folk art and crafts in textile III 3 Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal III (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal III (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal III (versioon 4) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal III (versioon 5) Tekstiilikäsitööline, tase 5 (versioon 6) Tekstiilkäsitööline, tase 5 (versioon 7) Tekstiilkäsitööline, tase 5 (versioon 8) Tekstiilkäsitööline, tase 5 (versioon 9) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Tekstiilkäsitööline 11 2008-12-04 2008-12-04 2012-04-26 III 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Tikandite valmistamine Lapitööde valmistamine Muinas- ja keskaja rõivaste valmistamine Mänguasjade ja nukkude valmistamine Pitside valmistamine Rahvarõivaste valmistamine Siidi maalimine Silmuskudumite valmistamine Taimsete punutiste valmistamine Telgedel kootud tekstiili valmistamine Tikandite valmistamine Viltimine Vööde/paelte valmistamine Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal IV Master of folk art and crafts in textile IV 3 Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal IV (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal IV (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal IV (versioon 4) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal IV (versioon 5) Rahvarõivameister, tase 6 (versioon 6) Tekstiilimeister, tase 6 (versioon 6) Tekstiilkäsitöö meister, tase 6 (versioon 7) Tekstiilkäsitöö meister, tase 6 (versioon 8) Tekstiilkäsitöö meister, tase 6 (versioon 9) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Tekstiilkäsitööline 11 2008-12-04 2008-12-04 2012-04-26 IV 2659 Loomingulised töötajad, mujal liigitamata 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Lapitööde valmistamine Mänguasjade ja nukkude valmistamine Muinas- ja keskaja rõivaste valmistamine Pitside valmistamine Rahvarõivaste valmistamine Siidi maalimine Silmuskudumite valmistamine Taimsete punutiste valmistamine Telgedel kootud tekstiili valmistamine Tikandite valmistamine Viltimine Vööde/paelte valmistamine Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal V Master of folk art and crafts in textile V 3 Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal V (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal V (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal V (versioon 4) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal V (versioon 5) Tekstiilkäsitöö meister, tase 7 (versioon 6) Tekstiilkäsitöö meister, tase 7 (versioon 7) Tekstiilkäsitöö meister, tase 7 (versioon 8) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Tekstiilkäsitööline 11 2008-12-04 2008-12-04 2012-04-26 V 2659 Loomingulised töötajad, mujal liigitamata 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Lapitööde valmistamine Muinas- ja keskaja rõivaste valmistamine Mänguasjade ja nukkude valmistamine Pitside valmistamine Rahvarõivaste valmistamine Siidi maalimine Silmuskudumite valmistamine Taimsete punutiste valmistamine Telgedel kootud tekstiili valmistamine Tikandite valmistamine Viltimine Vööde/paelte valmistamine Maaturismi ettevõtja III Rural Tourism Entrepreneur III 2 Maaturismi ettevõtja III (versioon 1) Maaturismi ettevõtja III (versioon 3) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Maaturismi ettevõtja 4 2010-03-23 2010-03-23 2012-11-26 III 1411 Hotellide, motellide ja hostelite juhid 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 94 Organisatsioonide tegevus Reisikonsultant II Travel consultant II 4 Reisikonsultant II (versioon 1) Reisikonsultant II (versioon 2) Reisikonsultant II (versioon 3) Reisikonsultant, tase 4 (versioon 5) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Reisikonsultant 29 2007-12-06 2007-12-06 2011-11-30 II 4221 Reisikonsultandid jm reisibüroo klienditeenindajad 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus Reisikorraldaja III Tour operator III 4 Reisikorraldaja III (versioon 1) Reisikorraldaja III (versioon 2) Reisikorraldaja III (versioon 3) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Reisikorraldaja 7 2011-12-01 2011-12-01 2013-12-31 III 4221 Reisikonsultandid jm reisibüroo klienditeenindajad 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus Reisisaatja II Tourist Courier II 4 Reisisaatja II (versioon 1) Reisisaatja II (versioon 2) Reisisaatja II (versioon 3) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Reisisaatja 30 2008-12-02 2008-12-02 2011-12-31 II 5111 Reisi- ja lennusaatjad 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus Retkejuht II Wilderness Guide II 2 Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 (versioon 10) Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 (versioon 4) Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 (versioon 5) Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 (versioon 6) Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 (versioon 7) Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 (versioon 8) Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 (versioon 9) Retkejuht II (versioon 1) Retkejuht II (versioon 3) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Retkejuht 4 2010-03-23 2010-03-23 2012-11-26 II 5111 Reisi- ja lennusaatjad 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus Retkejuht III Wilderness Guide III 2 Aktiivtegevuste vaneminstruktor, tase 5 (versioon 3) Aktiivtegevuste vaneminstruktor, tase 5 (versioon 4) Retkejuht III (versioon 1) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Retkejuht 4 2010-03-23 2010-03-23 2012-01-04 III 5111 Reisi- ja lennusaatjad 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus Turismikorraldaja II Tourism manager II 2 Turismikorraldaja II (versioon 1) Turismikorraldaja II (versioon 3) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Turismikorraldaja 29 2008-05-22 2008-05-22 2012-05-21 II 4221 Reisikonsultandid jm reisibüroo klienditeenindajad 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus Turismikorraldaja III Tourism manager III 2 Turismikorraldaja III (versioon 1) Turismikorraldaja III (versioon 3) Turismikorraldaja, tase 5 (versioon 4) Turismikorraldaja, tase 5 (versioon 5) Turismikorraldaja, tase 5 (versioon 6) Turismikorraldaja, tase 5 (versioon 7) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Turismikorraldaja 29 2008-05-22 2008-05-22 2012-05-21 III 4221 Reisikonsultandid jm reisibüroo klienditeenindajad 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus Turismikorraldaja III Tourism manager III 1 Turismikorraldaja III (versioon 2) Turismikorraldaja III (versioon 3) Turismikorraldaja, tase 5 (versioon 4) Turismikorraldaja, tase 5 (versioon 5) Turismikorraldaja, tase 5 (versioon 6) Turismikorraldaja, tase 5 (versioon 7) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Turismikorraldaja 13 2004-06-16 2004-06-16 2008-05-21 III 4221 Reisikonsultandid jm reisibüroo klienditeenindajad 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus Kahjuritõrjuja I Pest Control Operator I 3 Desinfektor I (versioon 1) Kahjuritõrjuja I (versioon 2) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Puhastusteenindus Kahjuritõrjuja 29 2008-05-22 2008-05-22 2012-05-21 I 7544 Kahjuri- ja umbrohutõrjujad 1011 Koduteenindus 81 Hoonete ja maastike hooldus Kahjuritõrjuja II Pest Control Operator II 2 Desinfektor II (versioon 1) Kahjulike organismide tõrjuja, tase 4 (versioon 6) Kahjulike organismide tõrjuja, tase 4 (versioon 7) Kahjuritõrjuja II (versioon 3) Kahjuritõrjuja, tase 4 (versioon 4) Kahjuritõrjuja, tase 4 (versioon 5) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Puhastusteenindus Kahjuritõrjuja 13 2004-06-16 2004-06-16 2008-05-21 II 7544 Kahjuri- ja umbrohutõrjujad 1011 Koduteenindus 81 Hoonete ja maastike hooldus Kahjuritõrjuja II Pest Control Operator II 3 Desinfektor II (versioon 1) Kahjulike organismide tõrjuja, tase 4 (versioon 6) Kahjulike organismide tõrjuja, tase 4 (versioon 7) Kahjuritõrjuja II (versioon 2) Kahjuritõrjuja, tase 4 (versioon 4) Kahjuritõrjuja, tase 4 (versioon 5) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Puhastusteenindus Kahjuritõrjuja 29 2008-05-22 2008-05-22 2012-05-21 II 7544 Kahjuri- ja umbrohutõrjujad 1011 Koduteenindus 81 Hoonete ja maastike hooldus Kahjuritõrjuja III Pest Control Operator III 3 Desinfektor III (versioon 1) Kahjulike organismide tõrjuja, tase 5 (versioon 7) Kahjulike organismide tõrjuja, tase 5 (versioon 8) Kahjuritõrjuja III (versioon 2) Kahjuritõrjuja, tase 5 (versioon 4) Kahjuritõrjuja, tase 5 (versioon 5) Kahjuritõrjuja, tase 5 (versioon 6) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Puhastusteenindus Kahjuritõrjuja 29 2008-05-22 2008-05-22 2012-05-21 III 7544 Kahjuri- ja umbrohutõrjujad 1011 Koduteenindus 81 Hoonete ja maastike hooldus Giid I Tourist Guide I 5 Giid I (versioon 1) Giid I (versioon 2) Giid I (versioon 3) Giid I (versioon 4) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Giid 7 2011-01-01 2011-01-01 2013-12-31 I 5113 Giidid 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus Giid II Tourist Guide II 4 Giid II (versioon 1) Giid II (versioon 2) Giid II (versioon 3) Giid, tase 5 (versioon 5) Giid, tase 5 (versioon 6) Giid, tase 5 (versioon 7) Giid, tase 5 (versioon 8) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Giid 7 2011-01-01 2011-01-01 2013-12-31 II 5113 Giidid 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus Meistergiid III Master Tourist Guide III 4 Meistergiid III (versioon 1) Meistergiid III (versioon 2) Meistergiid III (versioon 3) Meistergiid, tase 6 (versioon 5) Meistergiid, tase 6 (versioon 6) Meistergiid, tase 6 (versioon 7) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Giid 7 2011-12-01 2011-12-01 2013-12-31 III 5113 Giidid 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus Baarmen II Barman II 3 Baarmen II (versioon 2) Baarmen, tase 4 (versioon 4) Baarmen, tase 4 (versioon 5) Baarmen, tase 4 (versioon 6) Baarmen, tase 4 (versioon 7) Baarmen/baaridaam II (versioon 1) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Baarmen 3 2009-12-08 2009-12-08 2012-12-31 II 5132 Baariteenindajad 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Baarmen III Barman III 3 Baarmen III (versioon 2) Baarmen/baaridaam III (versioon 1) Vanembaarmen, tase 5 (versioon 4) Vanembaarmen, tase 5 (versioon 5) Vanembaarmen, tase 5 (versioon 6) Vanembaarmen, tase 5 (versioon 7) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Baarmen 3 2009-12-08 2009-12-08 2012-12-31 III 5131 Ettekandjad ja kelnerid 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Hotelliteenindaja I Hospitality service person I 4 Hotelliteenindaja I (versioon 1) Hotelliteenindaja I (versioon 2) Hotelliteenindaja I (versioon 3) Hotelliteenindaja I (versioon 5) Hotelliteenindaja, tase 3 (versioon 6) Hotelliteenindaja, tase 3 (versioon 7) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Hotelliteenindaja 4 2010-03-23 2010-03-23 2012-11-26 I 5151 Kontorite, hotellide jm asutuste koristus- ja majapidamistööde juhatajad 1013 Majutamine ja toitlustamine 55 Majutus Hotelliteenindaja II Hospitality service person II 3 Hotelliteenindaja II (versioon 1) Hotelliteenindaja II (versioon 2) Hotelliteenindaja II (versioon 5) Hotelliteenindaja, tase 4 (versioon 4) Hotelliteenindaja, tase 4 (versioon 6) Hotelliteenindaja, tase 4 (versioon 7) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Hotelliteenindaja 4 2010-03-23 2010-03-23 2012-11-26 II 5151 Kontorite, hotellide jm asutuste koristus- ja majapidamistööde juhatajad 1013 Majutamine ja toitlustamine 55 Majutus Hotelliteeninduse spetsialist III Hospitality service specialist III 4 Hotelliteeninduse spetsialist III (versioon 1) Hotelliteeninduse spetsialist III (versioon 2) Hotelliteeninduse spetsialist III (versioon 3) Hotelliteeninduse spetsialist, tase 5 (versioon 5) Hotelliteeninduse spetsialist, tase 5 (versioon 6) Hotelliteeninduse spetsialist, tase 5 (versioon 7) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Hotelliteenindaja 6 2011-05-11 2011-05-11 2013-12-31 III 5 5 4224 Hotelliadministraatorid 1013 Majutamine ja toitlustamine 55 Majutus Kelner I Waiter I 4 Kelner I (versioon 3) Kelner I (versioon 6) Kelner, tase 4 (versioon 5) Kelner, tase 4 (versioon 7) Kelner, tase 4 (versioon 8) Kelner, tase 4 (versioon 9) Kelner/ettekandja I (versioon 1) Kelner/ettekandja I (versioon 2) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Kelner 23 2009-12-08 2009-12-08 2012-11-26 I 5131 Ettekandjad ja kelnerid 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Kelner II Waiter II 3 Kelner II (versioon 2) Kelner II (versioon 5) Kelner/ettekandja II (versioon 1) Vanemkelner, tase 5 (versioon 4) Vanemkelner, tase 5 (versioon 5) Vanemkelner, tase 5 (versioon 6) Vanemkelner, tase 5 (versioon 7) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Kelner 3 2009-12-08 2009-12-08 2012-11-26 II 5131 Ettekandjad ja kelnerid 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Kokk I Cook I 5 Kokk I (versioon 1) Kokk I (versioon 2) Kokk I (versioon 3) Kokk I (versioon 4) Kokk II (versioon 1) Kokk II (versioon 2) Kokk II (versioon 3) Kokk II (versioon 4) Kokk, tase 3 (versioon 6) Kokk, tase 4 (versioon 10) Kokk, tase 4 (versioon 5) Kokk, tase 4 (versioon 7) Kokk, tase 4 (versioon 8) Kokk, tase 4 (versioon 9) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Kokk 6 2011-05-11 2011-05-11 2013-12-31 I 4 4 5120 Kokad 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Selle kutsestandardi alusel võib jätkuda kutse andmine kuni 30. juunini 2014 neile isikutele, kes on õppinud vastava kutsestandardi põhjal koostatud kutseõppe õppekaval. Kokk II Cook II 4 Kokk I (versioon 1) Kokk I (versioon 2) Kokk I (versioon 3) Kokk I (versioon 4) Kokk I (versioon 5) Kokk II (versioon 1) Kokk II (versioon 2) Kokk II (versioon 3) Kokk, tase 3 (versioon 6) Kokk, tase 4 (versioon 10) Kokk, tase 4 (versioon 5) Kokk, tase 4 (versioon 7) Kokk, tase 4 (versioon 8) Kokk, tase 4 (versioon 9) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Kokk 6 2011-05-11 2011-05-11 2013-12-31 II 4 4 5120 Kokad 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Kokk III Cook III 4 Kokk III (versioon 1) Kokk III (versioon 2) Kokk III (versioon 3) Meisterkokk, tase 5 (versioon 5) Meisterkokk, tase 5 (versioon 6) Vanemkokk, tase 5 (versioon 7) Vanemkokk, tase 5 (versioon 8) Meisterkokk III Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Kokk 6 2011-05-11 2011-05-11 2013-12-31 III 5 5 5120 Kokad 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Müügiassistent III Sales Assistant III 4 Müügiassistent III (versioon 1) Müügiassistent III (versioon 2) Müügiassistent III (versioon 3) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Kaubandus Müügiesindaja 7 2011-12-01 2011-12-01 2013-12-31 III 5 5 3322 Müügiesindajad 0416 Hulgi- ja jaekaubandus 47 Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad Müügiesindaja III Sales agent III 3 Müügiesindaja III (versioon 1) Müügiesindaja III (versioon 2) Müügiesindaja III (versioon 4) Müügiesindaja, tase 5 (versioon 5) Müügiesindaja, tase 5 (versioon 6) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Kaubandus Müügiesindaja 29 2008-05-22 2008-05-22 2012-05-21 III 3322 Müügiesindajad 0416 Hulgi- ja jaekaubandus 47 Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad Müügijuht IV Sales manager IV 3 Müügijuht IV (versioon 1) Müügijuht IV (versioon 2) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Kaubandus Müügiesindaja 30 2008-12-02 2008-12-02 2011-12-31 IV 3322 Müügiesindajad 0416 Hulgi- ja jaekaubandus 47 Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad Müüja I Shop assistant I 5 Müüja I (versioon 1) Müüja I (versioon 2) Müüja I (versioon 3) Müüja I (versioon 4) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Kaubandus Müüja 5 2010-11-25 2010-11-25 2014-11-24 I 3 3 5230 Kassapidajad ja piletimüüjad 0416 Hulgi- ja jaekaubandus 47 Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad Müüja III Shop assistant III 3 Müüja III (versioon 1) Müüja III (versioon 2) Müüja III (versioon 4) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Kaubandus Müüja 28 2007-12-06 2007-12-06 2010-11-24 III 5222 Müüjate vahetusevanemad 0416 Hulgi- ja jaekaubandus 47 Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad Müüja II Shop assistant II 4 Klienditeenindaja kaubanduses, tase 4 (versioon 7) Klienditeenindaja kaubanduses, tase 4 (versioon 8) Müüja II (versioon 1) Müüja II (versioon 2) Müüja II (versioon 3) Müüja-klienditeenindaja, tase 4 (versioon 5) Müüja-klienditeenindaja, tase 4 (versioon 6) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Kaubandus Müüja 5 2010-11-25 2010-11-25 2014-11-24 II 4 4 5223 Poemüüjad 0416 Hulgi- ja jaekaubandus 47 Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad Müüja III Shop assistant III 4 Müüja III (versioon 1) Müüja III (versioon 2) Müüja III (versioon 3) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Kaubandus Müüja 5 2010-11-25 2010-11-25 2014-11-25 III 5 5 5222 Müüjate vahetusevanemad 0416 Hulgi- ja jaekaubandus 47 Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad Müüja II Shop assistant II 3 Klienditeenindaja kaubanduses, tase 4 (versioon 7) Klienditeenindaja kaubanduses, tase 4 (versioon 8) Müüja II (versioon 1) Müüja II (versioon 2) Müüja II (versioon 4) Müüja-klienditeenindaja, tase 4 (versioon 5) Müüja-klienditeenindaja, tase 4 (versioon 6) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Kaubandus Müüja 28 2007-12-06 2007-12-06 2010-11-24 II 5223 Poemüüjad 0416 Hulgi- ja jaekaubandus 47 Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad Müüja-konsultant III Shop assistant III 4 Müügikorraldaja, tase 5 (versioon 5) Müügikorraldaja, tase 5 (versioon 6) Müügikorraldaja, tase 5 (versioon 7) Müüja-konsultant III (versioon 1) Müüja-konsultant III (versioon 2) Müüja-konsultant III (versioon 3) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Kaubandus Müüja 5 2010-11-25 2010-11-25 2014-11-24 III 5 5 5223 Poemüüjad 0416 Hulgi- ja jaekaubandus 47 Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad Juuksur I Hairdresser I 5 Juuksur I (versioon 2) Juuksur I (versioon 3) Juuksur I (versioon 4) Juuksur I (versioon 7) Juuksur, tase 4 (versioon 10) Juuksur, tase 4 (versioon 11) Juuksur, tase 4 (versioon 6) Juuksur, tase 4 (versioon 8) Juuksur, tase 4 (versioon 9) Noorjuuksur I (versioon 1) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Juuksur 6 2011-05-11 2011-05-11 2012-11-26 I 5141 Juuksurid 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Juuksur II Hairdresser II 4 Juuksur II (versioon 2) Juuksur II (versioon 3) Juuksur II (versioon 5) Juuksur II (versioon 6) Juuksur-stilist-tehnik II (versioon 1) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Juuksur 27 2007-06-14 2007-06-14 2011-05-10 II 5141 Juuksurid 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Kokk, tase 3 Cook, level 3 6 Kokk I (versioon 1) Kokk I (versioon 2) Kokk I (versioon 3) Kokk I (versioon 4) Kokk I (versioon 5) Kokk II (versioon 1) Kokk II (versioon 2) Kokk II (versioon 3) Kokk II (versioon 4) Kokk, tase 4 (versioon 10) Kokk, tase 4 (versioon 5) Kokk, tase 4 (versioon 7) Kokk, tase 4 (versioon 8) Kokk, tase 4 (versioon 9) Restoranitöö Suurköögitöö Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Kokk 6 2011-05-11 2011-05-11 2012-05-23 3 3 5120 Kokad 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Tööosad ja tööülesanded Indrek Kivisalu Eesti Peakokkade Ühendus, Food Studio, peakokk Inga Paenurm Eesti Peakokkade Ühendus, Vabariigi Presidendi Kantselei peakokk Ülle Parbo Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeksus Mare Pihl Tallinna Teeninduskool, Eesti Mereakadeemia söökla juhataja Sirje Rekkor Eesti Peakokkade Ühendus, Tallinna Ülikool Donald Visnapuu ekspert Rudolf Visnapuu Eesti Peakokkade Ühendus, Restoran Korsaar, peakokk Angelica Udeküll Eesti Peakokkade Ühendus, Santa Maria AS, Food Service Eesti, menüüinsener Toiduvalmistamise kutsealal on välja töötatud abikoka, 3 taseme koka ja 4 taseme koka kutsestandardid. Abikokk käitleb toidutooret, abistab kokka toitude valmistamisel ja serveerimisel ning töötab koka juhendamisel. 3. taseme kokal on vajalikud kompetentsid tööturule sisenemiseks, võib vajada mõningast juhendamist. 4. taseme kokk omab töökogemust, tal on vajalikud kompetentsid iseseisvaks tööks. Vajadusel juhendab meeskonda ning arendab ja töötab välja uusi tooteid ning lahendusi. Sellel kutsealal on võimalik spetsialiseeruda restoranitööle või suurköögitööle. 3. taseme kokk käitleb toidutooret, kasutades mitmesuguseid külm- ja kuumtöötlemise võtteid ning valmistab ja serveerib toite juhendi järgi. 3. taseme koka töö eeldab majanduslikku mõtlemisviisi, sealhulgas oskust käidelda toidutooret ja toitu säästlikult. Täidab enesekontrolli tegevusi. Töö iseloom eeldab oskust oma tööd iseseisvalt ja ratsionaalselt korraldada ning aega planeerida. Vajalik on tahe ja oskus töötada meeskonnas. 3. taseme kokk valmistab toitu vastavalt klientide vajadustele ja soovile ning tegutseb ja käitub eetiliselt, esteetiliselt ning muul sotsiaalselt heaks kiidetud viisil. 2.1 Töö planeerimine ja korraldamine 2.2 Töö planeerimine ja korraldamine 2.3 Kaupade haldamine 2.4 Toidutoorme eeltöötlemine 2.5 Toitude valmistamine 2.6 Teenindamine ja müügitöö 2.7 Kaastöötajate juhendamine 2.8 Toodete arendamine 2.15 3. taseme koka kutset läbivad kompetentsid Restoranitöö 2.9 Restoranitöö korraldus 2.10 Peoteenindus 2.11 Rahvus- ja regionaalköögid Suurköögitöö 2.12 Suurköögitöö korraldus 2.13 Eritoitlustus 2.14 Catering - teenindus Kutse eeldab valmisolekut töötada ka puhkepäevadel, riiklikel pühadel, õhtusel ja öisel ajal. Töö võib olla periooditi pingeline. Töö eeldab valmidust ja oskust suhelda inimestega. Köögiseadmed: köögivilja, liha ja kala töötlemise seadmed, lõikurid ja viilutajad, elektri-, gaasi- ja induktsioonpliidid, prae-ja küpsetusahjud, aurutamis- ja keetmisseadmed, väljastusseadmed, jahutus- ja külmutusseadmed, nõudepesumasinad, kaalud, kilepakendajad, vakumeerijad, mikserid ja vahustajad, käsikärud (togid). Väiketöövahendid: GN-nõud, noad, lõikelauad, mõõtevahendid, praadimislabidad, kaabitsad, segamis- ja vahustamisvahendid, sõelad, riivid, lihavasarad, ahju- ja küpsetusvormid, pannid, keedunõud, kulbid jt tõstevahendid, termomeetrid, kausid. Serveerimisvahendid: taldrikud, klaasid, söögiriistad, serveerimisnõud ja –vahendid. Arvlemistehnika, koristamisvahendid jm seadmed vastavalt restorani eripärale. Töö eeldab suhtlemisvalmidust ja –oskust, ausust, täpsust, vastutusvõimet. Koka töös on oluline arenenud ilumeel ning hea värvi-, maitse- ja lõhnataju. Vajalik on hea füüsiline tervis ja vastupidavus ning pinge- ja stressitaluvus. Kokaks saab õppida kutseõppeasutuses, täiskasvanute tööalase koolituse kursustel ja töökohal. Kokk, peakokk, meisterkokk Selle kutse taotlemisel on nõutav kõigi kohustuslike kompetentside (B.2.1 – B.2.8 ja B.2.15) tõendamine ja vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentside tõendamine: restoranitöö B.2.9 - B.2.11 suurköögitöö B.2.12 - B.2.14 Töö planeerimine ja korraldamine 3 Menüü koostamine 3 Kaupade haldamine 3 Toidutoorme eeltöötlemine 3 Toitude valmistamine 3 Teenindamine ja müügitöö 3 Kaastöötajate juhendamine 3 Toodete arendamine 3 Selle kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentside tõendamine: restoranitöö B.2.9 - B.2.11 suurköögitöö B.2.12 - B.2.14 3. taseme koka kutset läbivad kompetentsid 3 Kokk, tase 4 Cook, level 4 5 Kokk I (versioon 1) Kokk I (versioon 2) Kokk I (versioon 3) Kokk I (versioon 4) Kokk I (versioon 5) Kokk II (versioon 1) Kokk II (versioon 2) Kokk II (versioon 3) Kokk II (versioon 4) Kokk, tase 3 (versioon 6) Kokk, tase 4 (versioon 10) Kokk, tase 4 (versioon 7) Kokk, tase 4 (versioon 8) Kokk, tase 4 (versioon 9) Restoranitöö Suurköögitöö Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Kokk 6 2011-05-11 2011-05-11 2012-05-23 4 4 5120 Kokad 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Tööosad ja tööülesanded Indrek Kivisalu Eesti Peakokkade Ühendus, Food Studio, peakokk Inga Paenurm Eesti Peakokkade Ühendus, Vabariigi Presidendi Kantselei peakokk Ülle Parbo Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeksus Mare Pihl Tallinna Teeninduskool, Eesti Mereakadeemia söökla juhataja Sirje Rekkor Eesti Peakokkade Ühendus, Tallinna Ülikool Donald Visnapuu ekspert Rudolf Visnapuu Eesti Peakokkade Ühendus, Restoran Korsaar, peakokk Angelica Udeküll Eesti Peakokkade Ühendus, Santa Maria AS, Food Service Eesti, menüüinsener Toiduvalmistamise kutsealal on välja töötatud abikoka, 3. taseme koka ja 4. taseme koka kutsestandardid. Abikokk käitleb toidutooret, abistab kokka toitude valmistamisel ja serveerimisel ning töötab koka juhendamisel. 3. taseme kokal on vajalikud kompetentsid tööturule sisenemiseks, võib vajada mõningast juhendamist. 4. taseme kokk omab töökogemust, tal on vajalikud kompetentsid iseseisvaks tööks. Vajadusel juhendab meeskonda ning arendab ja töötab välja uusi tooteid ning lahendusi. Toiduvalmistamise kutsealal on 3. ja 4. taseme kokal võimalik spetsialiseeruda restoranitööle või suurköögitööle. 4. taseme kokk käitleb toidutooret, kasutades mitmesuguseid külm- ja kuumtöötlemise võtteid ning valmistab ja serveerib toite juhendi järgi. 4. taseme koka töö eeldab majanduslikku mõtlemisviisi, sealhulgas oskust käidelda toidutooret ja toitu säästlikult. Täidab enesekontrolli tegevusi. Töö iseloom eeldab oskust oma tööd iseseisvalt ja ratsionaalselt korraldada ning aega planeerida. Vajalik on tahe ja oskus töötada meeskonnas. 4. taseme kokk valmistab toitu vastavalt klientide vajadustele ja soovile ning tegutseb ja käitub eetiliselt, esteetiliselt ning muul sotsiaalselt heaks kiidetud viisil. 2.1 Töö planeerimine ja korraldamine 2.2 Menüü koostamine 2.3 Kaupade haldamine 2.4 Toidutoorme eeltöötlemine 2.5 Toitude valmistamine 2.6 Teenindamine ja müügitöö 2.7 Kaastöötajate juhendamine 2.8 Toodete arendamine 2.15 4. taseme koka kutset läbivad kompetentsid Restoranitöö 2.9 Restoranitöö korraldus 2.10 Peoteenindus 2.11 Rahvus- ja regionaalköögid Suurköögitöö 2.12 Suurköögitöö korraldus 2.13 Eritoitlustus 2.14 Catering-teenindus Kutse eeldab valmisolekut töötada ka puhkepäevadel, riiklikel pühadel, õhtusel ja öisel ajal. Töö võib olla periooditi pingeline. Töö eeldab valmidust ja oskust suhelda inimestega. Köögiseadmed: köögivilja, liha ja kala töötlemise seadmed, lõikurid ja viilutajad, elektri-, gaasi- ja induktsioonpliidid, prae-ja küpsetusahjud, aurutamis- ja keetmisseadmed, väljastusseadmed, jahutus- ja külmutusseadmed, nõudepesumasinad, kaalud, kilepakendajad, vakumeerijad, mikserid ja vahustajad, käsikärud (togid). Väiketöövahendid: GN-nõud, noad, lõikelauad, mõõtevahendid, praadimislabidad, kaabitsad, segamis- ja vahustamisvahendid, sõelad, riivid, lihavasarad, ahju- ja küpsetusvormid, pannid, keedunõud, kulbid jt tõstevahendid, termomeetrid, kausid. Serveerimisvahendid: taldrikud, klaasid, söögiriistad, serveerimisnõud ja –vahendid. Arvlemistehnika, koristamisvahendid jm seadmed vastavalt restorani eripärale. Töö eeldab suhtlemisvalmidust ja –oskust, ausust, täpsust, vastutusvõimet. Koka töös on oluline arenenud ilumeel ning hea värvi-, maitse- ja lõhnataju. Vajalik on hea füüsiline tervis ja vastupidavus ning pinge- ja stressitaluvus. Kokaks saab õppida kutseõppeasutuses, täiskasvanute tööalase koolituse kursustel ja töökohal. Kokk, peakokk, meisterkokk Selle kutse taotlemisel on nõutav kõigi kohustuslike kompetentside (B.2.1 – B.2.8 ja B.2.15) tõendamine ja vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentside tõendamine: restoranitöö B.2.9 - B.2.11 suurköögitöö B.2.12 - B.2.14 Töö planeerimine ja korraldamine 4 Menüü koostamine 4 Kaupade haldamine 4 Toidutoorme eeltöötlemine 4 Toitude valmistamine 4 Teenindus ja müük 4 Kaastöötajate juhendamine 4 Toodete arendamine 4 Selle kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentside tõendamine: restoranitöö B.2.9 - B.2.11 suurköögitöö B.2.12 - B.2.14 4. taseme koka kutset läbivad kompetentsid 4 Teleajakirjanik III Television journalist III 1 Teleajakirjanik III (versioon 2) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Film ja televisioon Teleajakirjanik 8 2005-05-24 2005-05-24 2008-12-09 III 2656 Raadio, televisiooni jms saatejuhid 0321 Ajakirjandus 60 Programmid ja ringhääling Juuksur II Hairdresser II 5 Juuksur II (versioon 2) Juuksur II (versioon 3) Juuksur II (versioon 4) Juuksur II (versioon 6) Juuksur-stilist-tehnik II (versioon 1) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Juuksur 6 2011-05-11 2011-05-11 2012-11-26 II 5141 Juuksurid 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Meisterjuuksur, tase 5 Hairdresser, level 5 6 Juuksur III (versioon 2) Juuksur III (versioon 3) Juuksur III (versioon 4) Juuksur III (versioon 5) Juuksur III (versioon 7) Juuksur, tase 5 (versioon 8) Meisterjuuksur III (versioon 1) Meisterjuuksur, tase 5 (versioon 10) Meisterjuuksur, tase 5 (versioon 9) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Juuksur 8 2012-05-24 2012-05-24 2017-05-17 5 5 5141 Juuksurid 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Annely Joa Eesti Rahvusvaheline Kosmeetikute Ühendus Kersti Karjus Kersti OÜ Ene Kattel Kutseliste Juuksurite Vabariiklik Ühendus Reet Parik Pärnumaa Kutsehariduskeskus Katrin Põld OÜ Galiros Inna Soonurm SA Innove Meisterjuuksuri tööeesmärk on kliendi peanaha ja juuste professionaalne hooldamine ja töötlemine kliendi välimuse parendamiseks arvestades tema soove, vajadusi ja võimalusi. Meisterjuuksur töötab kollektiivis ja vastutab individuaalselt salongis tehtud töö lõpptulemuse eest, vajadusel juhendab kaastöötajaid. Meisterjuuksuri töö ülesanded on juuste ja peanaha hooldamine, juuste lõikamine, soengute tegemine, vuntside ja habeme lõikamine, juuste värvimine, blondeerimine ja püsilokkide tegemine. Meisterjuuksur tunneb juuste töötlemise (värvimine, püsilokkide tegemine) kemikaale, juuksehooldus- ja viimistlusvahendeid ning nende mõju erinevatele juuksetüüpidele. Meisterjuuksur on kursis moetrendidega, oskab anda soovitusi vastavalt kliendi isikupärale. Soovitab kliendile juustehooldusvahendeid kodus kasutamiseks vastavalt salongis tehtud töötlusele. A.2.1 Juuste ja peanaha hooldamine A.2.2 Juuste, habeme ja vuntside lõikamine A.2.3 Püsilokkide tegemine A.2.4 Juuste värvimine A.2.5 Soengu kujundamine A.2.6 Klienditeenindus A.2.7 Juhendamine ja juhtimine Juuksur töötab valdavalt seistes ja sundasendis. Juuksuritöös kasutatavad ained võivad põhjustada allergiat. Tööaeg on paindlik, vajadusel töötatakse ka puhkepäevadel ja erinevates töökeskkondades.. Juuksuri töövahendid on erinevad lõikuskäärid ja -nuga, loki- ja soengurullid, kammid ja harjad, elektrilised töövahendid, erinevateks töödeks vajaminevad abi- ja kaitsevahendid ning kemikaalid. Juuksuritöö on seotud klientide teenindamisega ning eeldab suhtlemisvalmidust, sõbralikkust, võimet tulla toime erinevate klientidega. Töö nõuab kiiret ja paindlikku tegutsemist, leplikkust, korrektsust, loovust, stressitaluvust ja pidevat enesetäiendamist. Oluline on käeline osavus, liigutuste täpsus, kiirus ja hea koordinatsioon. Tööd pärsivad kroonilised haigused ja ülitundlikkus. Meisterjuuksurilt eeldatakse keskharidust. Meisterjuuksur, meestejuuksur, naistejuuksur Meisterjuuksuri kutse moodustub seitsmest kompetentsist. Kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.7 ja B.2.8 – B.2.12 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Juuste ja peanaha hooldamine 5 Juuste, habeme ja vuntside lõikamine 5 Püsilokkide tegemine 5 Juuste värvitöötlus 5 Soengu kujundamine 5 Klienditeenindus 5 Juhendamine ja juhtimine 5 Tööohutus ja -keskkond 5 Keeleoskus 5 Arvuti kasutamise oskus 5 Tooteinfo ja kasutusjuhendite järgimine 5 Suhtlemisoskus 5 Kosmeetik, tase 4 Cosmetician, level 4 4 Kosmeetik I (versioon 1) Kosmeetik I (versioon 2) Kosmeetik I (versioon 3) Kosmeetik I (versioon 5) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Kosmeetik 8 2012-05-24 2012-05-24 2013-05-09 4 4 5142 Iluteenindajad (v.a juuksurid) 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Merike Ivask Eesti Rahvusvaheline Kosmeetikute Ühendus Anneli Puusepp FIE Kaire Raidmets Viru ilusalong Leelo Simisker Eesti Kosmeetikute Liit Inna Soonurm SA Innove Sirje Tammeoks Eesti Esimene Erakosmeetikakool Kosmeetiku töö eesmärk on kliendi esteetilise välimuse parendamine, arvestades tema soove, vajadusi ja võimalusi. Kosmeetik töötab kollektiivis ja vastutab individuaalselt salongis kliendile tehtud töö lõpptulemuse eest. Kosmeetiku tööülesanded on näo-, käte-, jalgade- ja kehahooldus ning jumestamine. Kosmeetik nõustab klienti sobivate kosmeetikavahendite valikul ja kasutamisel. Kosmeetiku töö nõuab erinevate protseduuride läbiviimiseks vastava aparatuuri tundmist ning selle kasutusoskust. Kosmeetiku töö eeldab sihipärast ja loomingulist töösse suhtumist, head suhtlemisoskust ja vastutust oma töö tulemuste eest. A.2.1 Töökoha ettevalmistamine A.2.2 Näohooldus, ripsmete, kulmude keemiline värvimine ning kulmude kujundamine ja korrigeerimine A.2.3 Käte hooldus A.2.4 Jalgade hooldus A.2.5 Keha hooldus A.2.6 Näo- ja kehapiirkonna karvade eemaldamine A.2.7 Jumestamine A.2.8 Klienditeenindus Kosmeetik töötab valdavalt istudes ja sundasendis. Tööaeg on paindlik, vajadusel töötatakse puhkepäevadel ja erinevates keskkondades. Kosmeetik puutub oma töös kokku erinevate kosmeetikavahenditega, mis võivad põhjustada allergiat. Kosmeetiku töövahendid on erinevad tangid, viilid, pintslid, poorilusikas, elektrilised töövahendid, erinevateks hooldusteks vajaminevad abi- ja kaitsevahendid ning kemikaalid. Kosmeetiku kutse eeldab sihipärast ja loomingulist töösse suhtumist, head suhtlemisoskust ja vastutust oma töö tulemuste eest. Oluline on empaatiavõime, tolerantsus, vastutus-, koostöö-, analüüsi- ja kohanemisvõime. Töö eeldab puhtust, korrektsust, stressitaluvust ja füüsilist suutlikkust. Oluline on käeline osavus, liigutuste täpsus, kiirus ja hea koordinatsioon. Tööd pärsivad kroonilised haigused ja ülitundlikkus. Kosmeetikuks saab õppida kutseõppeasutuses. Kosmeetikult eeldatakse keskharidust. Kosmeetik, kosmetoloog. Kosmeetiku kutse moodustub kaheksast kompetentsist. Kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1- B.2.8 ja B.2.9 – B.2.14 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Töökoha ettevalmistamine 4 Näohooldus, ripsmete, kulmude keemiline värvimine ning kulmude kujundamine ja korrigeerimine 4 Käte hooldus 4 Jalgade hooldus 4 Keha hooldus 4 Näo- ja kehapiirkonna karvade eemaldamine 4 Jumestamine 4 Klienditeenindus 4 Tööohutus- ja keskkond 4 Suhtlemisoskus 4 Keeleoskus 4 Arvuti kasutamise oskus 4 Tooteinfo ja kasutusjuhendite järgimine 4 Kosmeetik, tase 4 kutset läbivad teadmised 4 Puidupingitööline, tase 2 Machinery, level 2 4 Puidupingitööline I (versioon 1) Puidupingitööline I (versioon 2) Puidupingitööline I (versioon 3) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Mööbli tootmine Puidupingitööline 6 2010-11-23 2010-11-23 2014-11-22 2 2 7523 Puidutöötluspinkide seadistajad ja operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 31 Mööblitootmine Tööosad ja -ülesanded Kutsealased terminid Jüri Minjajev Eesti Mööblitootjate Liit Zigmontas Strepaitis OÜ Balteco Mööbel Tiit Kaps Tallinna Tehnikaülikool Kunnar Kamar Tallinna Ehituskool Aulika Riisenberg Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Rutt Lumi Kutsekoja koordinaator Puidupingitööline on oskustööline, kes töötab mööblitööstuse ja puidutöötlemise ettevõtetes. Puidupingitööline seadistab ja sooritab tööoperatsioone puidutöötlemispinkidel. Ta tunneb seadmete ehitust ja tööpõhimõtteid, detailide töötlemise režiime ning kasutatavate materjalide omadusi ja toodete kvaliteedile kehtestatud nõudeid. Ta oskab lugeda tööjooniseid, suudab korraldada oma tööd ja tuleb toime oma tööaja planeerimisega, täidab ja järgib töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid. Puidupingitöölise töökeskkond on mürarohke. Töökeskkonnas esineb puidutolmu ja keemilisi ained, mis võivad põhjustada allergiat ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja –vahendeid. Puidupingitöölise põhilisteks töövahenditeks on lihtsamad puidutöötlemispingid ja märkimisvahendid. Puidupingitöölise töös on oluline liigutuste ratsionaalsus, kiirus ja täpsus, rutiinitaluvus. Puidupingitöölisel peab olema hea füüsiline ettevalmistus , kasuks tuleb ruumiline kujutlusvõime. Puidupingitööliseks saab õppida kutseõppeasutuses või praktilise töö käigus ettevõttes. Enamlevinud ametinimetus on puidupingitööline. Selle kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside (B.2.1 – B.2.2) tõendamine. Ettevalmistustööd puidu ja puidupõhiste materjalide lõiketöötlemiseks 2 Puidu ja puidupõhiste materjalide lõiketöötlemine puidutöötlemispinkidel 2 Juuksur III Hairdresser III 5 Juuksur III (versioon 2) Juuksur III (versioon 3) Juuksur III (versioon 4) Juuksur III (versioon 7) Juuksur, tase 5 (versioon 8) Meisterjuuksur III (versioon 1) Meisterjuuksur, tase 5 (versioon 10) Meisterjuuksur, tase 5 (versioon 6) Meisterjuuksur, tase 5 (versioon 9) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Juuksur 6 2011-05-11 2011-05-11 2012-11-26 III 5141 Juuksurid 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Abikokk, tase 2 Cook assistant, level 2 1 Abikokk, tase 3 (versioon 2) Abikokk, tase 3 (versioon 3) Abikokk, tase 3 (versioon 4) Abikokk, tase 3 (versioon 5) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Kokk 6 2011-06-01 2011-06-01 2012-05-23 2 2 9412 Köögiabilised 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Tööosad ja tööülesanded Indrek Kivisalu Eesti Peakokkade Ühendus, Food Studio, peakokk Inga Paenurm Eesti Peakokkade Ühendus, Vabariigi Presidendi Kantselei peakokk Ülle Parbo Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeksus Mare Pihl Tallinna Teeninduskool, Eesti Mereakadeemia söökla juhataja Sirje Rekkor Eesti Peakokkade Ühendus, Tallinna Ülikool Donald Visnapuu ekspert Rudolf Visnapuu Eesti Peakokkade Ühendus, Restoran Korsaar, peakokk Angelica Udeküll Eesti Peakokkade Ühendus, Santa Maria AS, Food Service Eesti, menüüinsener Toiduvalmistamise kutsealal on välja töötatud abikoka, 3. taseme koka ja 4. taseme koka kutsestandardid. Abikokk käitleb toidutooret, abistab kokka toitude valmistamisel ja serveerimisel ning töötab koka juhendamisel. 3. taseme kokal on vajalikud kompetentsid tööturule sisenemiseks, võib vajada mõningast juhendamist. 4. taseme kokk omab töökogemust, tal on vajalikud kompetentsid iseseisvaks tööks. Vajadusel juhendab meeskonda ning arendab ja töötab välja uusi tooteid ning lahendusi. Abikokk käitleb toidutooret, abistab kokka toitude valmistamisel ja serveerimisel. Abikoka töö eeldab oskust käidelda toidutooret ja toitu säästlikult, täidab enesekontrolli tegevusi. Töö iseloom eeldab oskust enda tööd korraldada ning aega planeerida. Vajalik on tahe ja oskus töötada meeskonnas ja juhendamisel. Abikokk peab oskama eeltöödelda toiduaineid, külmtöödelda köögivilju, valmistada vastavalt juhendile köögivilja-, teravilja- ja pastalisandeid ning -toite, teha koka juhendamisel abitöid toitude valmistamisel, teha puhastus- ja koristustöid. Abikokk peab tegutsema ja käituma eetiliselt, esteetiliselt ning muul sotsiaalselt heaks kiidetud viisil. Kutse eeldab valmisolekut töötada ka puhkepäevadel, riiklikel pühadel, õhtusel ja öisel ajal. Töö võib olla periooditi pingeline. Töö eeldab valmidust ja oskust suhelda inimestega. Köögiseadmed: köögivilja töötlemise seadmed, lõikurid ja viilutajad, elektri- gaasi- ja induktsioonpliidid, prae-ja küpsetusahjud, aurutamis- ja keetmisseadmed, väljastusseadmed, jahutus- ja külmutusseadmed, nõudepesumasinad, kaalud, kilepakendajad, vakumeerijad. Väiketöövahendid: GN-nõud, noad, lõikelauad, mõõtevahendid, käsikärud (togid), praadimislabidad, kaabitsad, segamis- ja vahustamisvahendid, sõelad, riivid, lihavasarad, ahju- ja küpsetusvormid, pannid, keedunõud, kulbid jt tõstevahendid, termomeetrid, kausid. Serveerimisvahendid: taldrikud, klaasid, söögiriistad, serveerimisnõud ja -vahendid Koristamisvahendid jm seadmed. Töö eeldab suhtlemisvalmidust ja –oskust, ausust, täpsust, kohusetunne. Vajalik on hea füüsiline tervis ja vastupidavus ning pinge- ja stressitaluvus. Abikokaks saab õppida kutseõppeasutuses, täiskasvanute tööalase koolituse kursustel ja töökohal. Enamlevinud ametinimetus on abikokk. Selle kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside (B.2.1 – B.2.6) tõendamine. Töö planeerimine ja korraldamine 2 Kaupade haldamine 2 Toidutoorme eeltöötlemine 2 Toitude valmistamine 2 Teenindamine 2 Abikoka kutset läbivad kompetentsid 2 Kosmeetik I Cosmetician I 3 Kosmeetik I (versioon 1) Kosmeetik I (versioon 2) Kosmeetik I (versioon 5) Kosmeetik, tase 4 (versioon 4) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Kosmeetik 5 2010-11-25 2010-11-25 2012-11-26 I 5142 Iluteenindajad (v.a juuksurid) 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Kosmeetik II Cosmetician II 4 Kosmeetik II (versioon 1) Kosmeetik II (versioon 2) Kosmeetik II (versioon 3) Kosmeetik II (versioon 5) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Kosmeetik 5 2010-11-25 2010-11-25 2012-11-26 II 5142 Iluteenindajad (v.a juuksurid) 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Kosmeetik II Cosmetician II 3 Kosmeetik II (versioon 1) Kosmeetik II (versioon 2) Kosmeetik II (versioon 4) Kosmeetik II (versioon 5) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Kosmeetik 25 2006-12-07 2006-12-07 2010-11-24 II 5142 Iluteenindajad (v.a juuksurid) 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Kosmeetik III Cosmetician III 3 Kosmeetik III (versioon 1) Kosmeetik III (versioon 2) Kosmeetik III (versioon 5) Kosmeetik, tase 5 (versioon 10) Kosmeetik, tase 5 (versioon 4) Kosmeetik, tase 5 (versioon 6) Kosmeetik, tase 5 (versioon 7) Kosmeetik, tase 5 (versioon 8) Kosmeetik, tase 5 (versioon 9) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Kosmeetik 5 2010-11-25 2010-11-25 2012-11-26 III 5142 Iluteenindajad (v.a juuksurid) 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Küünetehnik I Nail Stylist I 3 Küünetehnik I (versioon 1) Küünetehnik I (versioon 2) Küünetehnik I (versioon 4) Küünetehnik, tase 3 (versioon 5) Küünetehnik, tase 3 (versioon 6) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Küünetehnik 7 2011-12-01 2011-12-01 2012-11-26 I 5142 Iluteenindajad (v.a juuksurid) 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Küünetehnik II Nail Stylist II 3 Küünetehnik II (versioon 1) Küünetehnik II (versioon 2) Küünetehnik II (versioon 4) Küünetehnik, tase 4 (versioon 5) Küünetehnik, tase 4 (versioon 6) Küünetehnik, tase 4 (versioon 7) Küünetehnik, tase 4 (versioon 8) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Küünetehnik 7 2011-12-01 2011-12-01 2012-11-26 II 5142 Iluteenindajad (v.a juuksurid) 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Küünetehnik III Nail Stylist III 3 Küünetehnik III (versioon 1) Küünetehnik III (versioon 2) Küünetehnik III (versioon 4) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Küünetehnik 7 2011-12-01 2011-12-01 2012-11-26 III 5142 Iluteenindajad (v.a juuksurid) 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Viipekeeletõlk III Sign language interpreter III 3 Noorem-viipekeeletõlk, tase 5 (versioon 4) Noorem-viipekeeletõlk, tase 5 (versioon 6) Noorem-viipekeeletõlk, tase 5 (versioon 7) Viipekeeletõlk III (versioon 1) Viipekeeletõlk III (versioon 2) Viipekeeletõlk III (versioon 5) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Tõlkimine ja toimetamine Viipekeeletõlk 7 2011-12-01 2011-12-01 2013-05-08 III 2643 Tõlkijad, tõlgid ja keeleteadlased 0231 Keeleõpe 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Viipekeeletõlk IV Sign language interpreter IV 3 Vanem-viipekeeletõlk, tase 6 (versioon 4) Vanem-viipekeeletõlk, tase 6 (versioon 6) Vanem-viipekeeletõlk, tase 6 (versioon 7) Viipekeeletõlk IV (versioon 1) Viipekeeletõlk IV (versioon 2) Viipekeeletõlk IV (versioon 5) Viipekeeletõlk, tase 6 (versioon 8) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Tõlkimine ja toimetamine Viipekeeletõlk 7 2011-12-01 2011-12-01 2013-05-08 IV 2643 Tõlkijad, tõlgid ja keeleteadlased 0231 Keeleõpe 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Viipekeeletõlk V Sign language interpreter V 3 Meister-viipekeeletõlk, tase 7 (versioon 4) Meister-viipekeeletõlk, tase 7 (versioon 6) Meister-viipekeeletõlk, tase 7 (versioon 7) Meister-viipekeeletõlk, tase 7 (versioon 8) Viipekeeletõlk V (versioon 1) Viipekeeletõlk V (versioon 2) Viipekeeletõlk V (versioon 5) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Tõlkimine ja toimetamine Viipekeeletõlk 7 2011-12-01 2011-12-01 2013-05-08 V 2643 Tõlkijad, tõlgid ja keeleteadlased 0231 Keeleõpe 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Viipekeeletõlk III Sign language interpreter III 2 Noorem-viipekeeletõlk, tase 5 (versioon 4) Noorem-viipekeeletõlk, tase 5 (versioon 6) Noorem-viipekeeletõlk, tase 5 (versioon 7) Viipekeeletõlk III (versioon 1) Viipekeeletõlk III (versioon 3) Viipekeeletõlk III (versioon 5) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Tõlkimine ja toimetamine Viipekeeletõlk 30 2008-12-02 2008-12-02 2011-11-30 III 2643 Tõlkijad, tõlgid ja keeleteadlased 0231 Keeleõpe 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Puhastusteenindaja I Cleaner I 4 Puhastusteenindaja I (versioon 1) Puhastusteenindaja I (versioon 2) Puhastusteenindaja I (versioon 3) Puhastusteenindaja, tase 3 (versioon 5) Puhastusteenindaja, tase 3 (versioon 6) Puhastusteenindaja, tase 3 (versioon 7) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Puhastusteenindus Puhastusteenindaja 5 2010-11-25 2010-11-25 2014-11-24 I 3 3 9129 Muid puhastustöid tegevad lihttöölised 1011 Koduteenindus 81 Hoonete ja maastike hooldus Puhastusteenindaja II Cleaner II 4 Puhastusteenindaja II (versioon 1) Puhastusteenindaja II (versioon 2) Puhastusteenindaja II (versioon 3) Puhastusteenindaja-juhendaja, tase 4 (versioon 5) Puhastusteenindaja-juhendaja, tase 4 (versioon 6) Puhastusteenindaja-juhendaja, tase 4 (versioon 7) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Puhastusteenindus Puhastusteenindaja 5 2010-11-25 2010-11-25 2014-11-24 II 4 4 9112 Koristajad ja abilised kontoris, hotellis jms asutustes 1011 Koduteenindus 81 Hoonete ja maastike hooldus Ratsutamisteraapiapõhine sekkumine, tase 6 Riding therapy, level 6 1 Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Füsioteraapia Ratsutamisterapeut 11 2012-12-06 2012-12-06 2017-12-05 6 6 2269 Tervishoiu tippspetsialistid, mujal liigitamata 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Ratsutamisterapeudi eetikakoodeks Hele Aluste MTÜ Eesti Ratsutamisteraapia Selts, Järvamaa haigla Tuuli Bürkland MTÜ Eesti Ratsutamisteraapia Selt, FIE Tuuli Bürkland, SA Tartu Ülikooli Kliinikum Monika Salumaa MTÜ Eesti Ratsutamisteraapia Selts, MTÜ Hoolekande Ekspertiisi- ja Nõustamiskeskuses (HENK) See kompetentsistandard on mõeldud kasutamiseks tõenduspõhise lisameetodina erinevates teraapia valdkondades – füsioteraapia, tegevusteraapia, psühhoteraapia ja logopeedia. Seda kompetentsi on sobiv lülitada erinevatesse kutsestandarditesse. See kompetents kirjeldab teraapiaprotsessi, kus kasutatakse partneri või vahendina hobust. Teraapia toimub keskkonnas, mis võimaldab kasutada erinevaid ratsutamisteraapia aspekte toetamaks inimese sensomotoorseid (näit hobuse liikumine ja rütm, kehasoojus jm), kognitiivseid (näit hobuse hooldamine, varustuse paigaldamine, harjutused hobusega jm) ja psühhosotsiaalseid (näit emotsionaalne side loomaga, eneseregulatsioon, teiste märkamine, mitteverbaalne suhtlemine jm) tegevuseeldusi ja võimeid. Ratsutamisterapeut lähtub oma töös kutse-eetikast (vt lisa 1) Ratsutamisterapeudi töökeskkond on nii vaimselt kui füüsiliselt intensiivne. Ratsutamisteraapiat kasutatakse töös laste, noorte ja täiskasvanutega sotsiaal- või tervishoiuasutustes või erapraksises. Oluline koht töös on riskide maandamisel ja ohtude märkamisel ning ennetamisel (hobuse erutumine, patsiendi ohtlik käitumine, ootamatused väliskeskkonnas jm). Töö toimub tallis, maneezis või välitingimustes ( sõiduplats, vaba loodus jm). Lisaks terapeudi poolt valitud teraapiavahenditele (näit pallid, rõngad jm) kasutatakse teraapia läbiviimiseks kohandatud või selleks ehitatud vahendeid (näit platvorm hobuse selga minekuks, teraapiasedelgas, spetsiaalsed sadulad jm) ja turvavarustust (näit kiiver, kliendi turvavöö jm), mis võimaldavad töötada eriealiste ja -vajadustega inimestega nii individuaalselt kui ka grupis. Ratsutamisterapeutiline sekkumine on tavaliselt pikaajaline. Tavapäraselt kasutatakse hobust ja spetsiifilisi töövahendeid ning kohandatud hobukeskkonda. Ratsutamisteraapiapõhist sekkumist kasutav isik oskab ise ratsutada ja ratsastada noort hobust. Ratsutamisterapeudi tööd toetavad tähelepanelikkus, empaatiavõime, tolerantsus, vastutusvõime, koostöövõime, analüüsivõime, pingetaluvus, loovus, kohanemisvõime, iseseisvus, püsivus. Ratsutamisterapeudi ettevalmistus on tavaliselt järgmine: kõrgharidus või vastav kutsetunnistus füsioteraapias või tegevusteraapias või psühholoogias või logopeedias ja ratsutamisteraapiaalane täiendkoolitus koos praktikaga. Enam levinud ametinimetus on ratsutamisterapeut. Ratsutamisteraapiapõhine sekkumine 6 Elektrik I Electrician I 6 Elektrik I (versioon 1) Elektrik I (versioon 2) Elektrik I (versioon 3) Elektrik I (versioon 4) Sisetööde elektrik, tase 3 (versioon 5) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Elektrik 9 2012-12-07 2012-12-07 2013-11-26 I 3 3 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Puhastustööde juht III Cleaning manager III 2 Puhastustööde juht III (versioon 1) Puhastustööde juht III (versioon 4) Puhastustööde juht, tase 5 (versioon 3) Puhastustööde juht, tase 5 (versioon 5) Puhastustööde juht, tase 5 (versioon 6) Puhastustööde juht, tase 5 (versioon 7) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Puhastusteenindus Puhastusteenindaja 3 2009-12-08 2009-12-08 2012-11-26 III 1219 Äriteenindus- ja haldusjuhid, mujal liigitamata 1011 Koduteenindus 81 Hoonete ja maastike hooldus Erakorralise meditsiini tehnik I Emergency Medical Technician – Intermediate I 5 Erakorralise meditsiini tehnik I (versioon 3) Erakorralise meditsiini tehnik I (versioon 4) Erakorralise meditsiini tehnik, tase 4 (versioon 10) Erakorralise meditsiini tehnik, tase 4 (versioon 6) Erakorralise meditsiini tehnik, tase 4 (versioon 7) Erakorralise meditsiini tehnik, tase 4 (versioon 8) Erakorralise meditsiini tehnik, tase 4 (versioon 9) Noorem parameedik I (versioon 2) Parameedik I (versioon 1) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Parameditsiin Erakorralise meditsiini tehnik 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-12-31 I 3258 Kiirabitehnikud 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Parameedik II Paramedic II 4 Parameedik II (versioon 1) Parameedik II (versioon 2) Parameedik II (versioon 3) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Parameditsiin Erakorralise meditsiini tehnik 7 2011-09-28 2011-09-28 2012-01-04 II 3258 Kiirabitehnikud 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Tegevusterapeut III Occupational Therapist III 4 Tegevusterapeut III (versioon 1) Tegevusterapeut III (versioon 2) Tegevusterapeut III (versioon 3) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Tegevusteraapia Tegevusterapeut 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-12-31 III 2269 Tervishoiu tippspetsialistid, mujal liigitamata 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Tegevusterapeut IV Occupational Therapist IV 4 Tegevusterapeut IV (versioon 1) Tegevusterapeut IV (versioon 2) Tegevusterapeut IV (versioon 3) Tegevusterapeut, tase 6 (versioon 5) Tegevusterapeut, tase 6 (versioon 6) Tegevusterapeut, tase 6 (versioon 7) Tegevusterapeut, tase 6 (versioon 8) Tegevusterapeut, tase 6 (versioon 9) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Tegevusteraapia Tegevusterapeut 7 2011-09-28 2011-09-28 2012-01-04 IV 2269 Tervishoiu tippspetsialistid, mujal liigitamata 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Õde III General nurse III 4 Õde III (versioon 2) Õde III (versioon 3) Üldõde III (versioon 1) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Õendus Õde 7 2011-09-28 2011-09-28 2012-01-04 III 2221 Õenduse tippspetsialistid 0913 Õendus ja ämmaemandus 86 Tervishoid Õde IV General nurse IV 3 Õde IV (versioon 1) Õde IV (versioon 2) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Õendus Õde 7 2011-09-28 2011-09-28 2012-01-04 IV 2221 Õenduse tippspetsialistid 0913 Õendus ja ämmaemandus 86 Tervishoid Õde V General nurse V 3 Õde V (versioon 1) Õde V (versioon 2) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Õendus Õde 7 2011-09-28 2011-09-28 2012-01-04 V 2221 Õenduse tippspetsialistid 0913 Õendus ja ämmaemandus 86 Tervishoid Aroomterapeut II Aromatherapy II 3 Aroomterapeut II (versioon 1) Aroomterapeut II (versioon 2) Aroomterapeut III (versioon 1) Aroomterapeut III (versioon 2) Aroomterapeut III (versioon 3) Hiina loodusterapeut III (versioon 1) Hiina loodusterapeut III (versioon 2) Hiina loodusterapeut III (versioon 3) Homöopaat II (versioon 1) Homöopaat II (versioon 2) Homöopaat II (versioon 3) Homöopaat III (versioon 1) Homöopaat III (versioon 2) Homöopaat III (versioon 3) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 1) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 2) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 3) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 1) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 2) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 3) Refleksoloog II (versioon 1) Refleksoloog II (versioon 2) Refleksoloog II (versioon 3) Refleksoloog III (versioon 1) Refleksoloog III (versioon 2) Refleksoloog III (versioon 3) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 4) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 5) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 6) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 7) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Loodusravi ja täiendmeditsiin Loodusraviterapeut 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-03-26 II 3230 Täiendmeditsiini ja loodusravi keskastme spetsialistid 0917 Traditsiooniline ja täiendav meditsiin ning teraapia 86 Tervishoid Aroomterapeut III Aromatherapy III 3 Aroomterapeut II (versioon 1) Aroomterapeut II (versioon 2) Aroomterapeut II (versioon 3) Aroomterapeut III (versioon 1) Aroomterapeut III (versioon 2) Hiina loodusterapeut III (versioon 1) Hiina loodusterapeut III (versioon 2) Hiina loodusterapeut III (versioon 3) Homöopaat II (versioon 1) Homöopaat II (versioon 2) Homöopaat II (versioon 3) Homöopaat III (versioon 1) Homöopaat III (versioon 2) Homöopaat III (versioon 3) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 1) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 2) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 3) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 1) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 2) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 3) Refleksoloog II (versioon 1) Refleksoloog II (versioon 2) Refleksoloog II (versioon 3) Refleksoloog III (versioon 1) Refleksoloog III (versioon 2) Refleksoloog III (versioon 3) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 4) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 5) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 6) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 7) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Loodusravi ja täiendmeditsiin Loodusraviterapeut 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-03-26 III 6 6 3230 Täiendmeditsiini ja loodusravi keskastme spetsialistid 0917 Traditsiooniline ja täiendav meditsiin ning teraapia 86 Tervishoid Hiina loodusterapeut II Chinese natural therapist II 3 Hiina loodusravispetsialist, tase 5 (versioon 4) Hiina loodusravispetsialist, tase 5 (versioon 5) Hiina loodusravispetsialist, tase 5 (versioon 6) Hiina loodusterapeut II (versioon 1) Hiina loodusterapeut II (versioon 2) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Loodusravi ja täiendmeditsiin Loodusraviterapeut 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-03-26 II 5 5 3230 Täiendmeditsiini ja loodusravi keskastme spetsialistid 0917 Traditsiooniline ja täiendav meditsiin ning teraapia 86 Tervishoid Hiina loodusterapeut III Chinese natural therapist III 3 Aroomterapeut II (versioon 1) Aroomterapeut II (versioon 2) Aroomterapeut II (versioon 3) Aroomterapeut III (versioon 1) Aroomterapeut III (versioon 2) Aroomterapeut III (versioon 3) Hiina loodusterapeut III (versioon 1) Hiina loodusterapeut III (versioon 2) Homöopaat II (versioon 1) Homöopaat II (versioon 2) Homöopaat II (versioon 3) Homöopaat III (versioon 1) Homöopaat III (versioon 2) Homöopaat III (versioon 3) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 1) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 2) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 3) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 1) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 2) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 3) Refleksoloog II (versioon 1) Refleksoloog II (versioon 2) Refleksoloog II (versioon 3) Refleksoloog III (versioon 1) Refleksoloog III (versioon 2) Refleksoloog III (versioon 3) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 4) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 5) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 6) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 7) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Loodusravi ja täiendmeditsiin Loodusraviterapeut 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-03-26 III 6 6 3230 Täiendmeditsiini ja loodusravi keskastme spetsialistid 0917 Traditsiooniline ja täiendav meditsiin ning teraapia 86 Tervishoid Homöopaat II Homeopath II 3 Aroomterapeut II (versioon 1) Aroomterapeut II (versioon 2) Aroomterapeut II (versioon 3) Aroomterapeut III (versioon 1) Aroomterapeut III (versioon 2) Aroomterapeut III (versioon 3) Hiina loodusterapeut III (versioon 1) Hiina loodusterapeut III (versioon 2) Hiina loodusterapeut III (versioon 3) Homöopaat II (versioon 1) Homöopaat II (versioon 2) Homöopaat III (versioon 1) Homöopaat III (versioon 2) Homöopaat III (versioon 3) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 1) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 2) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 3) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 1) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 2) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 3) Refleksoloog II (versioon 1) Refleksoloog II (versioon 2) Refleksoloog II (versioon 3) Refleksoloog III (versioon 1) Refleksoloog III (versioon 2) Refleksoloog III (versioon 3) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 4) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 5) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 6) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 7) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Loodusravi ja täiendmeditsiin Loodusraviterapeut 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-03-26 II 3230 Täiendmeditsiini ja loodusravi keskastme spetsialistid 0917 Traditsiooniline ja täiendav meditsiin ning teraapia 86 Tervishoid Homöopaat III Homeopath III 3 Aroomterapeut II (versioon 1) Aroomterapeut II (versioon 2) Aroomterapeut II (versioon 3) Aroomterapeut III (versioon 1) Aroomterapeut III (versioon 2) Aroomterapeut III (versioon 3) Hiina loodusterapeut III (versioon 1) Hiina loodusterapeut III (versioon 2) Hiina loodusterapeut III (versioon 3) Homöopaat II (versioon 1) Homöopaat II (versioon 2) Homöopaat II (versioon 3) Homöopaat III (versioon 1) Homöopaat III (versioon 2) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 1) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 2) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 3) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 1) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 2) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 3) Refleksoloog II (versioon 1) Refleksoloog II (versioon 2) Refleksoloog II (versioon 3) Refleksoloog III (versioon 1) Refleksoloog III (versioon 2) Refleksoloog III (versioon 3) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 4) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 5) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 6) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 7) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Loodusravi ja täiendmeditsiin Loodusraviterapeut 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-03-26 III 3230 Täiendmeditsiini ja loodusravi keskastme spetsialistid 0917 Traditsiooniline ja täiendav meditsiin ning teraapia 86 Tervishoid Homöopaat II Homeopath II 2 Aroomterapeut II (versioon 1) Aroomterapeut II (versioon 2) Aroomterapeut II (versioon 3) Aroomterapeut III (versioon 1) Aroomterapeut III (versioon 2) Aroomterapeut III (versioon 3) Hiina loodusterapeut III (versioon 1) Hiina loodusterapeut III (versioon 2) Hiina loodusterapeut III (versioon 3) Homöopaat II (versioon 1) Homöopaat II (versioon 3) Homöopaat III (versioon 1) Homöopaat III (versioon 2) Homöopaat III (versioon 3) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 1) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 2) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 3) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 1) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 2) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 3) Refleksoloog II (versioon 1) Refleksoloog II (versioon 2) Refleksoloog II (versioon 3) Refleksoloog III (versioon 1) Refleksoloog III (versioon 2) Refleksoloog III (versioon 3) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 4) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 5) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 6) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 7) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Loodusravi ja täiendmeditsiin Loodusraviterapeut 36 2008-12-04 2008-12-04 2011-09-27 II 3230 Täiendmeditsiini ja loodusravi keskastme spetsialistid 0917 Traditsiooniline ja täiendav meditsiin ning teraapia 86 Tervishoid Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II Nuad Bo-Rarn natural therapist II 3 Aroomterapeut II (versioon 1) Aroomterapeut II (versioon 2) Aroomterapeut II (versioon 3) Aroomterapeut III (versioon 1) Aroomterapeut III (versioon 2) Aroomterapeut III (versioon 3) Hiina loodusterapeut III (versioon 1) Hiina loodusterapeut III (versioon 2) Hiina loodusterapeut III (versioon 3) Homöopaat II (versioon 1) Homöopaat II (versioon 2) Homöopaat II (versioon 3) Homöopaat III (versioon 1) Homöopaat III (versioon 2) Homöopaat III (versioon 3) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 1) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 2) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 1) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 2) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 3) Refleksoloog II (versioon 1) Refleksoloog II (versioon 2) Refleksoloog II (versioon 3) Refleksoloog III (versioon 1) Refleksoloog III (versioon 2) Refleksoloog III (versioon 3) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 4) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 5) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 6) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 7) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Loodusravi ja täiendmeditsiin Loodusraviterapeut 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-03-26 II 5 5 3230 Täiendmeditsiini ja loodusravi keskastme spetsialistid 0917 Traditsiooniline ja täiendav meditsiin ning teraapia 86 Tervishoid Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III Nuad Bo-Rarn natural therapist III 3 Aroomterapeut II (versioon 1) Aroomterapeut II (versioon 2) Aroomterapeut II (versioon 3) Aroomterapeut III (versioon 1) Aroomterapeut III (versioon 2) Aroomterapeut III (versioon 3) Hiina loodusterapeut III (versioon 1) Hiina loodusterapeut III (versioon 2) Hiina loodusterapeut III (versioon 3) Homöopaat II (versioon 1) Homöopaat II (versioon 2) Homöopaat II (versioon 3) Homöopaat III (versioon 1) Homöopaat III (versioon 2) Homöopaat III (versioon 3) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 1) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 2) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 3) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 1) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 2) Refleksoloog II (versioon 1) Refleksoloog II (versioon 2) Refleksoloog II (versioon 3) Refleksoloog III (versioon 1) Refleksoloog III (versioon 2) Refleksoloog III (versioon 3) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 4) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 5) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 6) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 7) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Loodusravi ja täiendmeditsiin Loodusraviterapeut 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-03-26 III 3230 Täiendmeditsiini ja loodusravi keskastme spetsialistid 0917 Traditsiooniline ja täiendav meditsiin ning teraapia 86 Tervishoid Refleksoloog II Reflexologist II 3 Aroomterapeut II (versioon 1) Aroomterapeut II (versioon 2) Aroomterapeut II (versioon 3) Aroomterapeut III (versioon 1) Aroomterapeut III (versioon 2) Aroomterapeut III (versioon 3) Hiina loodusterapeut III (versioon 1) Hiina loodusterapeut III (versioon 2) Hiina loodusterapeut III (versioon 3) Homöopaat II (versioon 1) Homöopaat II (versioon 2) Homöopaat II (versioon 3) Homöopaat III (versioon 1) Homöopaat III (versioon 2) Homöopaat III (versioon 3) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 1) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 2) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 3) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 1) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 2) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 3) Refleksoloog II (versioon 1) Refleksoloog II (versioon 2) Refleksoloog III (versioon 1) Refleksoloog III (versioon 2) Refleksoloog III (versioon 3) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 4) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 5) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 6) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 7) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Loodusravi ja täiendmeditsiin Loodusraviterapeut 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-03-26 II 5 5 3230 Täiendmeditsiini ja loodusravi keskastme spetsialistid 0917 Traditsiooniline ja täiendav meditsiin ning teraapia 86 Tervishoid Refleksoloog III Reflexologist III 3 Aroomterapeut II (versioon 1) Aroomterapeut II (versioon 2) Aroomterapeut II (versioon 3) Aroomterapeut III (versioon 1) Aroomterapeut III (versioon 2) Aroomterapeut III (versioon 3) Hiina loodusterapeut III (versioon 1) Hiina loodusterapeut III (versioon 2) Hiina loodusterapeut III (versioon 3) Homöopaat II (versioon 1) Homöopaat II (versioon 2) Homöopaat II (versioon 3) Homöopaat III (versioon 1) Homöopaat III (versioon 2) Homöopaat III (versioon 3) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 1) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 2) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 3) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 1) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 2) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 3) Refleksoloog II (versioon 1) Refleksoloog II (versioon 2) Refleksoloog II (versioon 3) Refleksoloog III (versioon 1) Refleksoloog III (versioon 2) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 4) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 5) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 6) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 7) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Loodusravi ja täiendmeditsiin Loodusraviterapeut 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-03-26 III 6 6 3230 Täiendmeditsiini ja loodusravi keskastme spetsialistid 0917 Traditsiooniline ja täiendav meditsiin ning teraapia 86 Tervishoid Bioanalüütik III Biomedical sciencist III 5 Bioanalüütik III (versioon 1) Bioanalüütik III (versioon 2) Bioanalüütik III (versioon 3) Bioanalüütik III (versioon 4) Bioanalüütik, tase 6 (versioon 6) Bioanalüütik, tase 6 (versioon 7) Bioanalüütik, tase 6 (versioon 8) Bioanalüütik, tase 6 (versioon 9) Bioanalüütik, tase 6 esmane kutse (versioon 4) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Laboratoorne analüüs Bioanalüütik 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-12-31 III 5 5 3212 Meditsiini- ja patoloogialaborite tehnikud 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Bioanalüütik IV Biomedical sciencist IV 4 Bioanalüütik IV (versioon 1) Bioanalüütik IV (versioon 2) Bioanalüütik IV (versioon 3) Bioanalüütik, tase 7 (versioon 6) Bioanalüütik, tase 7 (versioon 7) Bioanalüütik, tase 7 (versioon 8) Meisterbioanalüütik, tase 7 (versioon 5) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Laboratoorne analüüs Bioanalüütik 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-12-31 IV 6 6 3212 Meditsiini- ja patoloogialaborite tehnikud 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Lapsehoidja, tase 5 Childminder, level 5 2 Lapsehoidja, tase 5 (versioon 1) Lapsehoidja, tase 5 (versioon 3) Lapsehoidja, tase 5 (versioon 4) Sotsiaalhoolekanne Sotsiaalhoolekande Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Lapsehoiuteenus Lapsehoidja 4 2016-12-13 2016-12-13 2021-04-14 5 5 5311 Lapsehoidjad 0922 Lastehoid ja teenused noortele 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Lapsehoidja kutse-eetika Tiina Kärner Eesti Lapsehoidjate Kutseliit Grete Miilen Eesti Eralasteaedade Liit Ene Paadimeister Eesti Lapsehoidjate Kutseliit Tiina Peterson Haridus- ja Teadusministeerium Kaie Piiskop SA Innove Kai Rannastu Kuressaare Ametikool Gabriela Rooso Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna peaspetsilist Viive Rull Lastekaitse Liit Liisi Soosalu Väike Päike Lasteaed Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Lapsehoidja on töötaja, kes on omandanud vajalikud teadmised ja oskused laste hooldamiseks ning nende arengu toetamiseks. Lapsehoidja teeb koostööd lapsevanema või hooldajaga. Lapsehoidja töö eesmärk on toetada lapse füüsilist, emotsionaalset, intellektuaalset ja sotsiaalset arengut, arvestades perekonna vajadusi lapse hoidmisel. Ta lähtub oma töös seadustest, lapse heaolust ja turvalisusest. Lapsehoidja kutsealal on ka kutsestandard Lapsehoidja, tase 4, mis ei sisalda suure hooldusvajadusega lapse hooldamisega ja tööjuhendamisega seotud kompetentse. Lapsehoidja töö eeldab head vaimset ja füüsilist tervist. Lapsehoidja järgib oma töös kutse-eetikat (Lisa 3: Lapsehoidja kutse-eetika). Lapsehoidja on orienteeritud pidevale enesearendamisele ja uute teadmiste omandamisele. A.2.1 Lapse kasvukeskkonna toetamine 1. Turvalise ja mängulise kasvukeskkonna loomine. 2. Ohutegurite hindamine ja ennetamine. 3. Väärkohtlemise märkamine. 4. Majapidamis- ja koristustööde tegemine. 5. Olmetehnika kasutamine ja ohutusnõuete järgimine. A.2.2 Lapse arengu toetamine 1. Lapse mängu-, tunnetus-, õpi-, sotsiaalsete ja enesekohaste oskuste kujunemise toetamine. 2. Lapse keele ja kõne toetamine. 3. Lapse isiksuse ja arengu mõistmine. 4. Lapse väärtuste ja hea käitumistava kujundamine. 5. Mängu ja tegevuste kavandamine, läbiviimine ja analüüsimine. 6. Lapse loovuse toetamine. A.2.3 Lapse enesekohaste oskuste kujundamine 1. Eneseteenindusoskuste kujundamine. 2. Lapse sööma õpetamine ja vajadusel lapse abistamine söömisel. 3. Eneseregulatsiooni oskuse kujundamine. A.2.4 Lapse tervise edendamine 1. Lapse tervisliku seisundi jälgimine. 2. Lapse tervist kahjustavate tegurite määratlemine ja ohtliku olukorra ennetamine. 3. Lapse tervist edendavate tegevuste läbiviimine. 4. Haige lapse hooldamine ja põetamine kodus. 5. Haigestunud lapse hooldamine lasteasutuses. 6. Kroonilist haigust põdeva lapse hooldamine. 7. Lapse individuaalsetele vajadustele ja tervislikule seisundile vastav toitlustamine. 8. Esmaabi andmine. A.2.5 Koostöö lapsevanema/hooldajaga 1. Laste ja perede tausta tundma õppimine ning arvestamine. 2. Lapsevanema/hooldaja kaasamine igapäevastesse tegevustesse ja kasvukeskkonna kujundamisesse. 3. Suhtlemine lapsevanema/hooldajaga, tagasiside andmine lapse arengust ja tegevustest. 4. Lapsevanema või hooldaja nõustamine kasvatusküsimustes ja toetava koduse keskkonna loomisel. A.2.6 Erivajadusega lapse hoidmine 1. Info kogumine lapse erivajaduste kohta. 2. Tegevuste planeerimine ja elluviimine. 3. Hooliva ja salliva keskkonna loomine. 4. Füüsilise keskkonna kujundamine, sh abivahendite kasutamise toetamine. 5. Lapse arengupotentsiaali ja tugevate külgede toetamine. A.2.7 Suure hooldusvajadusega lapse hooldamine 1. Hooldustoimingute tegemine 2. Õendustoimingute tegemine 3. Alternatiivkommunikatsiooni (verbaalse ja mitteverbaalse kommunikatsiooni) kasutamine suhtlemisel. A.2.8 Tööjuhendamine 1. Kolleegide juhendamine. 2. Juhendmaterjalide koostamine. 3. Meeskonna juhtimine. A.2.9 Imiku (0-1 aastat) hoidmine 1. Hooldustoimingute tegemine. 2. Imiku arengu toetamine. Lapsehoidja tööaeg on fikseeritud kokkuleppes tööandjaga (nt vanemaga). Lapsehoiuteenust võib pakkuda lapse kodus, lapsehoidja kodus või mujal lapsevanema poolt soovitud kohas. Töö on vaheldusrikas, nõuab initsiatiivi lapse individuaalsusest lähtuvate otsuste tegemisel. Lapsehoidja hoiab ühte last või laste gruppi. Lapsehoidja tagab lapsele tervist ja heaolu toetava keskkonna. Lapsehoidja kasutab oma töös lapse hooldamiseks, arendamiseks ja turvalise keskkonna loomiseks vajalikke ja eakohaseid vahendeid. Lapsehoidjal on hea füüsiline ja vaimne tervis, ta on emotsionaalselt stabiilne ja hea pingetaluvusega, vastutus- ja empaatiavõimeline, usaldusväärne, loov ja koostöövalmis ning lastest ja vanematest lugupidav. 5. taseme lapsehoidjal on keskharidus. Tavaliselt on lapsehoidja, tase 5 lõpetanud lapsehoidja eriala õppekava kutsehariduse või kutsekeskhariduse tasemel või läbinud erialased kursused. Lapsehoidja. Tööd lapsehoidjana reguleerib Sotsiaalhoolekande seadus. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.8 ja B.2.10 tõendamine. Soovi korral võib taotlemisel tõendada kompetentsi B.2.9. Lapse kasvukeskkonna toetamine 4 Lapse arengu toetamine 4 Lapse enesekohaste oskuste kujundamine 4 Lapse tervise edendamine 4 Koostöö lapsevanema/hooldajaga 5 Erivajadusega lapse hoidmine 5 Suure hooldusvajadusega lapse hooldamine 5 Tööjuhendamine 5 Soovi korral võib taotlemisel tõendada kompetentsi B.2.9. Imiku (0-1 aastat) hoidmine 4 Lapsehoidja kutset läbiv kompetents 4 Abivahendi spetsialist, tase 4 Assistive Technology Specialist (ATS), level 4 2 Abivahendi spetsialist, tase 4 (versioon 3) Abivahendispetsialist, tase 4 (versioon 4) Erivajadusega inimese abivahendi spetsialist, tase 4 (versioon 1) Sotsiaalhoolekanne Sotsiaalhoolekande Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Rehabilitatsioonitöö Abivahendi spetsialist 4 2016-12-13 2016-12-13 2021-11-17 4 4 3253 Kohalike omavalitsuste tervishoiutöötajad 0915 Teraapia ja taastusravi 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Andrus Helenurm EPIKoda Aili Lopman ITAK Hille Maas ELIL Piret Tamme Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Kadri Tiido Invaru OÜ Merlin Veinberg Sotsiaalkindlustusamet Hanna Veisman Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Abivahendi spetsialisti töö eesmärk on isiku töö- ja tegevusvõime probleemidest tulenevate häirete kompenseerimine läbi abivahendi valiku ja selle reguleerimise inimese vajadustele vastavaks abivahendi võimaluste piires. Abivahendi spetsialist töötab üksi või meeskonnas vastavalt pädevustele, teeb koostööd teiste spetsialistidega. Abivahendi spetsialist töötab abivahenditeenust pakkuvas ettevõttes, rehabilitatsiooni-, tervishoiu-, hoolekande- või haridusasutuses. Abivahendi spetsialisti kutsealal on ka abivahendi spetsialist, tase 5 kutse. A.2.1 Abivahendi valimine ja soovitamine 1. Abivahendi vajaduse väljaselgitamine. 2. Sobiva abivahendi soovitamine ja valimine. A.2.2 Abivahendi reguleerimine 1. Reguleerimisvajaduse välja selgitamine. 2. Parameetrite reguleerimine. A.2.3 Kliendi juhendamine 1. Kliendi juhendamise vajaduse väljaselgitamine. 2. Kliendi juhendamine. A.2.4 Võrgustikutöö 1. Koostöö tegemine kliendi tugivõrgustikuga. 2. Koostöö tegemine seotud organisatsioonidega. A.2.5 Abivahendi müümine ja üürimine 1. Rahastamise võimaluste ja vastavate seaduste tutvustamine. 2. Hinnapakkumise koostamine. 3. Müügitöö tegemine. 4. Üüri- ja/või müügidokumentatsiooni koostamine. Abivahendi spetsialisti töös on palju suhtlemist, töö on sageli emotsionaalselt pingeline ja eeldab ergonoomiliste ja teiste ennastsäästvate töövõtete kasutamist. Töö toimub vastavalt graafikule, kokkuleppel tööandjaga. Abivahendi spetsialisti töövahenditeks on IKT-vahendid, infosüsteemid, andmetöötlusprogrammid, abivahendite reguleerimiseks vajalikud seadmed. Abivahendi spetsialisti töös on oluline hea suhtlemisoskus, koostöövõime, otsustus- ja vastutusvõime, pingetaluvus, õppimis- ja kohanemisvõime ning täpsus. Tavaliselt on abivahendi spetsialistil keskharidus. Abivahendi spetsialist on läbinud erialase vastava taseme kutseõppe õppekava või on omandanud kutseoskused töö käigus. Abivahendi spetsialist. Tööd abivahendi spetsialistina reguleerib Sotsiaalhoolekande seadus. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Abivahendi valimine 4 Abivahendi reguleerimine 4 Kliendi nõustamine 4 Võrgustikutöö 4 Abivahendi tehingu teostamine 4 Abivahendi spetsialist, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Volitatud ehitusinsener, tase 8 Chartered Civil Engineer in Buildings and Structures, level 8 9 Volitatud ehitusinsener V (versioon 1) Volitatud ehitusinsener V (versioon 2) Volitatud ehitusinsener V (versioon 3) Volitatud ehitusinsener V (versioon 4) Volitatud ehitusinsener V (versioon 6) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 9) Alleriala: Geotehnika Alleriala: Hoonete ehitus Alleriala: Sadamaehitus Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Ehitusinsener 5 2017-01-23 2017-01-23 2018-06-04 8 8 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Selle kutsestandardi alusel võib kutse andmine jätkuda kuni 01.08.2018 Alus: SA Kutsekoda juhatuse liikme korraldus nr 19/2018 29.05.2018 ----------------- Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Ehitusvaldkonna insenerid tegutsevad keskastme juhina või tippjuhina või kitsama ametiala spetsialistina hoonete ja rajatiste kavandamisel, püstitamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel, samuti hoonete lammutus- ja restaureerimistöödel. Ehitusinseneride ülesandeks on ehitustehniliste lahenduste väljatöötamine ja väljatöötatud projektlahenduste realiseerimine arvestades sotsiaalsete, majanduslike, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetiliste aspektidega. See kutsestandard sisaldab 8. taseme volitatud ehitusinseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonna inseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Volitatud ehitusinsener (EKR 8.tase) töötab iseseisvalt juhtiva spetsialisti, juhtiva projektijuhi või teadlase-uurijana keerukate ehitustehniliste lahenduste väljatöötamisel ja realiseerimisel, vastutades nii enda, töörühmade kui ka ettevõtete või nende allüksuse töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Volitatud insenerilt eeldatakse sünteesimist ja arendustööd teatud kitsamal eri- ja/või ametialal. Volitatud ehitusinsenerid üldehituse erialal spetsialiseeruvad hoonete ehituse, sadamaehituse või geotehnika allerialadele. Volitatud ehituseinseneride tööosad ja -ülesanded üldehituse erialal on loetletud standardi avalehel toodud erialade ja ametialade lõikes. Vastav tööosade ja –ülesannete loetelu on esitatud lisas 3. Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad tööosadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Üldehituse eriala volitatud ehitusinseneril peab olema vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud 5-aastase integreeritud kõrghariduse diplom üldehituse erialal. Eelduste vastavust on võimalik tõendada ka VÕTA kaudu. Reeglina on volitatud inseneri kutse esmasel taotlemisel eelduseks diplomeeritud inseneri (EKR 7. tase) kutse olemasolu üldehituse erialal või doktorikraadi kaitsmine üldehitusega seotud teemal. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava iseseisva eri- ja ametialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise ja taastõendamise eeldused on esitatud lisas 7. Vabariigi valitsuse määrus 25.10.2004 nr 312 Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded. VÕTA = Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (inglise keeles: APEL = Accreditation of Prior and Experiential Learning). Üldehituse eriala volitatud ehitusinsenerid töötavad kesktaseme-, tippjuhi või spetsialistina ametikohtadel, mille nimetused on näiteks projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht, projektijuht või konsultant. Üldehituse eriala volitatud ehitusinseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada üldehituse erialal iseseisvalt ja enda vastutusel tõendatud kompetentsuse piires ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Volitatud ehitusinseneri volituste ulatus üldehituse erialal vt lisast 11. Ametiala: Projekteerimine 8 Ametiala: Projekteerimise juhtimine 8 Ametiala: Omanikujärelevalve 8 Ametiala: Ehitusjuhtimine 8 Ametiala: Ehitustegevuse juhtimine 8 Ametiala: Ehitusmaksumuse hindamine 8 Ametiala: Inseneride koolitamine ja uurimistöö 8 Ametiala: Ehitusgeoloogilised uuringud 8 Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 Diploma Civil Engineer in Buildings and Structures, level 7 9 Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 1) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 2) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 3) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 4) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 6) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 9) Alleriala: Geotehnika Alleriala: Hoonete ehitus Alleriala: Sadamaehitus Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Ehitusinsener 5 2017-01-23 2017-01-23 2018-06-04 7 7 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Selle kutsestandardi alusel võib kutse andmine jätkuda kuni 01.08.2018 Alus: SA Kutsekoda juhatuse liikme korraldus nr 19/2018 29.05.2018 ----------------- Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Ehitusvaldkonna insenerid tegutsevad keskastme- või tippjuhina või kitsama ametiala spetsialistina hoonete ja rajatiste kavandamisel, püstitamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel, hoonete lammutus- ja restaureerimistöödel. Ehitusinseneride ülesandeks on ehitustehniliste lahenduste väljatöötamine ja projektlahenduste realiseerimine, arvestades sotsiaalsete, majanduslike, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetiliste aspektidega. Kutsestandard sisaldab 7. taseme diplomeeritud ehitusinseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonna inseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Diplomeeritud ehitusinsener (EKR 7.tase) töötab iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutades nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Diplomeeritud ehitusinsenerid üldehituse erialal spetsialiseeruvad hoonete ehituse, sadamaehituse või geotehnika allerialadele. Diplomeeritud ehituseinseneride tööosad ja -ülesanded üldehituse erialal on loetletud standardi avalehel toodud erialade ja ametialade lõikes. Vastav tööosade ja –ülesannete loetelu on lisas 3. Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad tööosadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Üldehituse eriala diplomeeritud ehitusinseneril peab olema vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud 5-aastase integreeritud kõrghariduse diplom üldehituse erialal. Üldehituse erialal rakenduskõrghariduse omandanud kutse taotlejalt nõutakse täiendava ülikooliõppe ja täiendusõppe läbimist, mida võib sooritada ka VÕTA kaudu. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise ja taastõendamise eeldused on esitatud lisas 7. Kutse taotlemise erijuhud on kirjeldatud lisas 8. Märkus: 1) Vabariigi valitsuse määrus 25.10.2004 nr 312 Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded. Märkus: 2) VÕTA = Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (inglise keeles: APEL = Accreditation of Prior and Experiential Learning). Üldehituse eriala diplomeeritud ehitusinsenerid töötavad kesktaseme-, tippjuhi või spetsialistina ametikohtadel, mille nimetused on näiteks projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht, konsultant. Üldehituse eriala diplomeeritud ehitusinseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada üldehituse erialal iseseisvalt ja enda vastutusel tõendatud kompetentsuse piires ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Diplomeeritud ehitusinseneri volituste ulatus üldehituse erialal vt lisast 11. Ametiala: Projekteerimine 7 Ametiala: Projekteerimise juhtimine 7 Ametiala: Omanikujärelevalve 7 Ametiala: Ehitusjuhtimine 7 Ametiala: Ehitustegevuse juhtimine 7 Ametiala: Ehitusmaksumuse hindamine 7 Ametiala: Ehitusgeoloogilised uuringud 7 Farmatseut III Assistant Pharmacist III 4 Farmatseut III (versioon 1) Farmatseut III (versioon 2) Farmatseut III (versioon 3) Farmatseut, tase 6 (versioon 5) Farmatseut, tase 6 (versioon 6) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Farmaatsia Farmatseut 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-12-31 III 5 5 3213 Farmaatsiatehnikud ja farmatseudi abilised 0916 Farmaatsia 86 Tervishoid Farmatseut IV Assistant Pharmacist IV 3 Farmatseut IV (versioon 1) Farmatseut IV (versioon 2) Proviisor, tase 7 (versioon 4) Proviisor, tase 7 (versioon 5) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Farmaatsia Farmatseut 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-12-31 IV 6 6 2262 Proviisorid ja farmatseudid 0916 Farmaatsia 86 Tervishoid Farmatseut V Assistant Pharmacist V 3 Farmatseut V (versioon 1) Farmatseut V (versioon 2) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Farmaatsia Farmatseut 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-12-31 V 2262 Proviisorid ja farmatseudid 0916 Farmaatsia 86 Tervishoid Füsioterapeut III Physiotherapist, Physical Therapist III 5 Füsioterapeut III (versioon 1) Füsioterapeut III (versioon 2) Füsioterapeut III (versioon 3) Füsioterapeut III (versioon 4) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Füsioteraapia Füsioterapeut 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-03-26 III 5 5 2264 Füsioterapeudid 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Ehitusinsener, tase 6 Civil Engineer in Buildings and Structures, level 6 9 Ehitusinsener IV (versioon 1) Ehitusinsener IV (versioon 2) Ehitusinsener IV (versioon 3) Ehitusinsener IV (versioon 4) Ehitusinsener IV (versioon 6) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 10) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 11) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 12) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 13) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 5) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 7) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 8) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 10) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 11) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 12) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 13) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 5) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 7) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 8) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 9) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 10) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 11) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 12) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 13) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 5) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 7) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 8) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 9) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 10) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 11) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 12) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 13) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 5) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 7) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 8) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 9) Alleriala: Geotehnika Alleriala: Hoonete ehitus Alleriala: Sadamaehitus Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Ehitusinsener 5 2017-01-23 2017-01-23 2018-06-04 6 6 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Selle kutsestandardi alusel võib kutse andmine jätkuda kuni 01.08.2018 Alus: SA Kutsekoda juhatuse liikme korraldus nr 19/2018 29.05.2018 ----------------- Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Ehitusvaldkonna insenerid tegutsevad keskastmejuhi või tippjuhina hoonete ja rajatiste püstitamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel, samuti hoonete lammutus- ja restaureerimistöödel. Ehitusinseneride ülesandeks on väljatöötatud projektlahenduste realiseerimine, arvestades sotsiaalsete, majanduslike, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetiliste aspektidega. See kutsestandard sisaldab 6. taseme ehitusinseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonna inseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Ehitusinsener (EKR 6. tase) töötab iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutades nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Ehitusinsenerid üldehituse erialal spetsialiseeruvad hoonete ehituse, sadamaehituse või geotehnika allerialadele. Ehituseinseneride tööosad ja -ülesanded üldehituse erialal on loetletud standardi avalehel toodud erialade ja ametialade lõikes. Vastav tööosade ja –ülesannete loetelu on esitatud lisas 3. Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad tööosadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Üldehituse eriala ehitusinseneril peab olema rakenduskõrghariduse diplom või bakalaureuse kraad üldehituse erialal. Eelduste vastavust on võimalik tõendada ka VÕTA 1) kaudu. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Lisaks sellele tuleb täita täiendusõppe nõuded vastavalt lisale 7. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise ja taastõendamise eeldused on esitatud lisas 7. Kutse taotlemise erijuht on kirjeldatud lisas 8. Märkus: 1. VÕTA = Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (inglise keeles: APEL = Accreditation of Prior and Experiential Learning). Ehitusinsenerid üldehituse erialal töötavad kesktaseme-, tippjuhi või spetsialistina erinevatel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks ehitusjuht, objektijuht jms. Üldehituse eriala ehitusinseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada üldehituse erialal iseseisvalt ja enda vastutusel tõendatud kompetentsuse piires ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Ehitusinseneri volituste ulatus üldehituse erialal vt lisast 11. Ametiala: Ehitustegevuse juhtimine 6 Ametiala: Ehitusmaksumuse hindamine 6 Ametiala: Ehitusjuhtimine 6 Ametiala: Omanikujärelevalve 6 Ametiala: Ehitusgeoloogilised uuringud 6 Füsioterapeut IV Physiotherapist, Physical Therapist IV 4 Füsioterapeut IV (versioon 1) Füsioterapeut IV (versioon 2) Füsioterapeut IV (versioon 3) Füsioterapeut IV (versioon 5) Füsioterapeut, tase 6 (versioon 10) Füsioterapeut, tase 6 (versioon 6) Füsioterapeut, tase 6 (versioon 7) Füsioterapeut, tase 6 (versioon 8) Füsioterapeut, tase 6 (versioon 9) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Füsioteraapia Füsioterapeut 29 2007-06-04 2007-06-04 2011-09-27 IV 2264 Füsioterapeudid 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Füsioterapeut IV Physiotherapist, Physical Therapist IV 5 Füsioterapeut IV (versioon 1) Füsioterapeut IV (versioon 2) Füsioterapeut IV (versioon 3) Füsioterapeut IV (versioon 4) Füsioterapeut, tase 6 (versioon 10) Füsioterapeut, tase 6 (versioon 6) Füsioterapeut, tase 6 (versioon 7) Füsioterapeut, tase 6 (versioon 8) Füsioterapeut, tase 6 (versioon 9) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Füsioteraapia Füsioterapeut 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-03-26 IV 6 6 2264 Füsioterapeudid 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Füsioterapeut V Physiotherapist, Physical Therapist V 5 Füsioterapeut V (versioon 1) Füsioterapeut V (versioon 2) Füsioterapeut V (versioon 3) Füsioterapeut V (versioon 4) Füsioterapeut, tase 7 (versioon 10) Füsioterapeut, tase 7 (versioon 6) Füsioterapeut, tase 7 (versioon 7) Füsioterapeut, tase 7 (versioon 8) Füsioterapeut, tase 7 (versioon 9) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Füsioteraapia Füsioterapeut 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-03-26 V 7 7 2264 Füsioterapeudid 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Logopeed III Speech Therapist III 5 Logopeed III (versioon 1) Logopeed III (versioon 2) Logopeed III (versioon 3) Logopeed III (versioon 4) Logopeed III (versioon 6) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Kõneravi Logopeed 7 2011-09-28 2011-09-28 2012-12-05 III 2266 Audioloogid ja logopeedid 0111 Kasvatusteadus 86 Tervishoid Logopeed IV Speech Therapist IV 5 Logopeed IV (versioon 1) Logopeed IV (versioon 2) Logopeed IV (versioon 3) Logopeed IV (versioon 4) Logopeed IV (versioon 7) Logopeed, tase 7 (versioon 10) Logopeed, tase 7 (versioon 11) Logopeed, tase 7 (versioon 12) Logopeed, tase 7 (versioon 6) Logopeed, tase 7 (versioon 8) Logopeed, tase 7 (versioon 9) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Kõneravi Logopeed 7 2011-09-28 2011-09-28 2012-12-05 IV 2266 Audioloogid ja logopeedid 0111 Kasvatusteadus 86 Tervishoid Logopeed V Speech Therapist V 5 Logopeed V (versioon 1) Logopeed V (versioon 2) Logopeed V (versioon 3) Logopeed V (versioon 4) Logopeed V (versioon 7) Logopeed, tase 8 (versioon 10) Logopeed, tase 8 (versioon 11) Logopeed, tase 8 (versioon 12) Logopeed, tase 8 (versioon 6) Logopeed, tase 8 (versioon 8) Logopeed, tase 8 (versioon 9) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Kõneravi Logopeed 7 2011-09-28 2011-09-28 2012-12-05 V 2266 Audioloogid ja logopeedid 0111 Kasvatusteadus 86 Tervishoid Massöör I Masseur/masseuse I 4 Massöör I (versioon 1) Massöör I (versioon 2) Massöör I (versioon 3) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Massaažiteenused Massöör 8 2011-12-08 2011-12-08 2013-12-31 I 4 4 3255 Abifüsioterapeudid 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Selle kutsestandardi alusel võib jätkuda kutse andmine kuni 30. juunini 2014 neile isikutele, kes on õppinud vastava kutsestandardi põhjal koostatud kutseõppe õppekaval. Massöör II Masseur/masseuse II 2 Lümfimassöör, tase 5 (versioon 5) Massöör II (versioon 1) Massöör II (versioon 3) Massöör II (versioon 4) Massöör, tase 5 (versioon 10) Massöör, tase 5 (versioon 5) Massöör, tase 5 (versioon 6) Massöör, tase 5 (versioon 7) Massöör, tase 5 (versioon 8) Massöör, tase 5 (versioon 9) Kehahooldusspetsialist II Loomamassöör II Massaaziterapeut II Spordimassöör II Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Massaažiteenused Massöör 19 2005-04-18 2005-04-18 2008-05-25 II 3255 Abifüsioterapeudid 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Massöör II Masseur/masseuse II 4 Lümfimassöör, tase 5 (versioon 5) Massöör II (versioon 1) Massöör II (versioon 2) Massöör II (versioon 3) Massöör, tase 5 (versioon 10) Massöör, tase 5 (versioon 5) Massöör, tase 5 (versioon 6) Massöör, tase 5 (versioon 7) Massöör, tase 5 (versioon 8) Massöör, tase 5 (versioon 9) Kehahooldusspetsialist II Lastemassöör II Loomamassöör II Lümfiterapeut II Massaažiterapeut II Spordimassöör II Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Massaažiteenused Massöör 8 2011-12-08 2011-12-08 2013-12-31 II 5 5 3255 Abifüsioterapeudid 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Massöör III Masseur/masseuse III 4 Lümfiterapeut, tase 6 (versioon 5) Lümfiterapeut, tase 6 (versioon 6) Lümfiterapeut, tase 6 (versioon 7) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 10) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 11) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 5) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 6) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 7) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 8) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 9) Massöör III (versioon 1) Massöör III (versioon 2) Massöör III (versioon 3) Kehahooldusspetsialist III Lastemassöör III Loomamassöör III Lümfiterapeut III Massaažiterapeut III Spordimassöör III Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Massaažiteenused Massöör 8 2011-12-08 2011-12-08 2013-12-31 III 5 5 3255 Abifüsioterapeudid 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Massöör II Masseur/masseuse II 3 Lümfimassöör, tase 5 (versioon 5) Massöör II (versioon 1) Massöör II (versioon 2) Massöör II (versioon 4) Massöör, tase 5 (versioon 10) Massöör, tase 5 (versioon 5) Massöör, tase 5 (versioon 6) Massöör, tase 5 (versioon 7) Massöör, tase 5 (versioon 8) Massöör, tase 5 (versioon 9) Kehahooldusspetsialist II Lastemassöör II Loomamassöör II Lümfiterapeut II Massaaziterapeut II Spordimassöör II Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Massaažiteenused Massöör 34 2008-05-26 2008-05-26 2011-12-07 II 3255 Abifüsioterapeudid 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Kliiniline psühholoog IV Clinical Psychologist IV 4 Kliiniline psühholoog IV (versioon 1) Kliiniline psühholoog IV (versioon 2) Kliiniline psühholoog IV (versioon 3) Kliiniline psühholoog, tase 7 (versioon 5) Kliiniline psühholoog, tase 7 (versioon 6) Kliiniline psühholoog, tase 7 (versioon 7) Kliiniline psühholoog, tase 7 (versioon 8) Kliiniline kohtu- ja korrektsioonipsühholoog IV Kliiniline lapsepsühholoog IV Kliiniline psühholoog-psühhoterapeut IV Neuropsühholoog IV Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Psühholoogia Kliiniline psühholoog 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-10-15 IV 7 7 2634 Psühholoogid 0912 Meditsiin 86 Tervishoid Kliiniline psühholoog V Clinical Psychologist V 4 Kliiniline psühholoog V (versioon 1) Kliiniline psühholoog V (versioon 2) Kliiniline psühholoog V (versioon 3) Kliiniline psühholoog, tase 8 (versioon 5) Kliiniline kohtu- ja korrektsioonipsühholoog V Kliiniline lapsepsühholoog V Kliiniline psühholoog-psühhoterapeut V Neuropsühholoog V Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Psühholoogia Kliiniline psühholoog 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-10-15 V 8 8 2634 Psühholoogid 0912 Meditsiin 86 Tervishoid Koolipsühholoog III School Psychologist III 3 Koolipsühholoog III (versioon 1) Koolipsühholoog III (versioon 2) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Psühholoogia Psühholoog 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-12-31 III 6 6 2634 Psühholoogid 0313 Psühholoogia 86 Tervishoid Koolipsühholoog IV School Psychologist IV 3 Koolipsühholoog IV (versioon 1) Koolipsühholoog IV (versioon 2) Koolipsühholoog, tase 7 (versioon 4) Koolipsühholoog, tase 7 (versioon 5) Koolipsühholoog, tase 7 (versioon 6) Koolipsühholoog, tase 7 (versioon 7) Koolipsühholoog, tase 7 (versioon 8) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Psühholoogia Psühholoog 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-12-31 IV 7 7 2634 Psühholoogid 0313 Psühholoogia 86 Tervishoid Koolipsühholoog V School Psychologist V 3 Koolipsühholoog V (versioon 1) Koolipsühholoog V (versioon 2) Koolipsühholoog, tase 8 (versioon 4) Koolipsühholoog, tase 8 (versioon 5) Koolipsühholoog, tase 8 (versioon 6) Koolipsühholoog, tase 8 (versioon 7) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Psühholoogia Psühholoog 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-12-31 V 7 7 2634 Psühholoogid 0313 Psühholoogia 86 Tervishoid Psühholoog III Psychologist III 3 Psühholoog III (versioon 1) Psühholoog III (versioon 2) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Psühholoogia Psühholoog 8 2011-12-08 2011-12-08 2013-12-31 III 2634 Psühholoogid 0313 Psühholoogia 86 Tervishoid Psühholoog IV Psychologist IV 3 Psühholoog IV (versioon 1) Psühholoog IV (versioon 2) Psühholoog-nõustaja, tase 7 (versioon 4) Psühholoog-nõustaja, tase 7 (versioon 5) Psühholoog-nõustaja, tase 7 (versioon 6) Organisatsioonipsühholoog IV Psühholoog - nõustaja IV Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Psühholoogia Psühholoog 8 2011-12-08 2011-12-08 2013-12-31 IV 2634 Psühholoogid 0313 Psühholoogia 86 Tervishoid Psühholoog V Psychologist V 3 Psühholoog V (versioon 1) Psühholoog V (versioon 2) Organisatsioonipsühholoog V Psühholoog - nõustaja V Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Psühholoogia Psühholoog 8 2011-12-08 2011-12-08 2013-12-31 V 2634 Psühholoogid 0313 Psühholoogia 86 Tervishoid Radioloogiatehnik III Radiographer III 5 Radioloogiatehnik III (versioon 1) Radioloogiatehnik III (versioon 2) Radioloogiatehnik III (versioon 3) Radioloogiatehnik III (versioon 4) Radioloogiatehnik, tase 6 (versioon 6) Radioloogiatehnik, tase 6 (versioon 7) Radioloogiatehnik, tase 6 (versioon 8) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Radioloogiateenindus Radioloogiatehnik 8 2011-12-08 2011-12-08 2013-12-31 III 5 5 3211 Meditsiiniliste kuvamis- ja raviseadmete tehnikud 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Radioloogiatehnik III Radiographer III 3 Radioloogiatehnik III (versioon 1) Radioloogiatehnik III (versioon 2) Radioloogiatehnik III (versioon 4) Radioloogiatehnik III (versioon 5) Radioloogiatehnik, tase 6 (versioon 6) Radioloogiatehnik, tase 6 (versioon 7) Radioloogiatehnik, tase 6 (versioon 8) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Radioloogiateenindus Radioloogiatehnik 25 2006-06-06 2006-06-06 2008-05-25 III 3211 Meditsiiniliste kuvamis- ja raviseadmete tehnikud 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Tervisedendaja III Health Promotion Specialist III 3 Tervisedendaja III (versioon 1) Tervisedendaja III (versioon 2) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Rahvatervis Tervisedendaja 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-12-31 III 2263 Töötervishoiu ja tööohutuse tippspetsialistid 1022 Töötervishoid ja -kaitse 86 Tervishoid Tervisedendaja IV Health Promotion Specialist IV 3 Tervisedendaja IV (versioon 1) Tervisedendaja IV (versioon 2) Tervisedendaja, tase 6 (versioon 4) Tervisedendaja, tase 6 (versioon 5) Tervisedendaja, tase 6 (versioon 6) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Rahvatervis Tervisedendaja 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-12-31 IV 6 6 2263 Töötervishoiu ja tööohutuse tippspetsialistid 1022 Töötervishoid ja -kaitse 86 Tervishoid Tervisedendaja V Health Promotion Specialist V 3 Tervisedendaja V (versioon 1) Tervisedendaja V (versioon 2) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Rahvatervis Tervisedendaja 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-12-31 V 6 6 2263 Töötervishoiu ja tööohutuse tippspetsialistid 1022 Töötervishoid ja -kaitse 86 Tervishoid Ämmaemand III Midwife III 4 Ämmaemand III (versioon 1) Ämmaemand III (versioon 2) Ämmaemand III (versioon 3) Ämmaemand III (versioon 5) Ämmaemand, tase 6 esmane kutse (versioon 6) Ämmaemand, tase 6 esmane kutse (versioon 7) Ämmaemand, tase 6 esmane kutse (versioon 8) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Ämmaemandus Ämmaemand 7 2011-09-28 2011-09-28 2012-12-05 III 3222 Ämmaemanda abid 0913 Õendus ja ämmaemandus 86 Tervishoid Ämmaemand IV Midwife IV 5 Ämmaemand IV (versioon 1) Ämmaemand IV (versioon 2) Ämmaemand IV (versioon 3) Ämmaemand IV (versioon 4) Ämmaemand IV (versioon 6) Ämmaemand, tase 6 (versioon 10) Ämmaemand, tase 6 (versioon 7) Ämmaemand, tase 6 (versioon 8) Ämmaemand, tase 6 (versioon 9) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Ämmaemandus Ämmaemand 7 2011-09-28 2011-09-28 2012-12-05 IV 2222 Ämmaemandad 0913 Õendus ja ämmaemandus 86 Tervishoid Ämmaemand V Ämmaemand V 4 Ämmaemand V (versioon 1) Ämmaemand V (versioon 2) Ämmaemand V (versioon 3) Ämmaemand V (versioon 5) Ämmaemand, tase 7 (versioon 6) Ämmaemand, tase 7 (versioon 7) Ämmaemand, tase 7 (versioon 8) Ämmaemand, tase 7 (versioon 9) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Ämmaemandus Ämmaemand 7 2011-09-28 2011-09-28 2012-12-05 V 2222 Ämmaemandad 0913 Õendus ja ämmaemandus 86 Tervishoid Lapsehoidja II Babysitter II 3 Lapsehoidja II (versioon 1) Lapsehoidja II (versioon 2) Lapsehoidja III (versioon 1) Lapsehoidja III (versioon 2) Lapsehoidja III (versioon 3) Lapsehoidja, tase 4 (versioon 4) Lapsehoidja, tase 4 (versioon 5) Lapsehoidja, tase 4 (versioon 6) Lapsehoidja, tase 4 (versioon 7) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Lapsehoiuteenus Lapsehoidja 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-12-31 II 4 4 5311 Lapsehoidjad 0922 Lastehoid ja teenused noortele 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Lapsehoidja III Babysitter III 3 Lapsehoidja II (versioon 1) Lapsehoidja II (versioon 2) Lapsehoidja II (versioon 3) Lapsehoidja III (versioon 1) Lapsehoidja III (versioon 2) Lapsehoidja, tase 4 (versioon 4) Lapsehoidja, tase 4 (versioon 5) Lapsehoidja, tase 4 (versioon 6) Lapsehoidja, tase 4 (versioon 7) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Lapsehoiuteenus Lapsehoidja 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-12-31 III 4 4 5311 Lapsehoidjad 0922 Lastehoid ja teenused noortele 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Hooldusõde II Nurse assistant II 5 Hooldaja II (versioon 1) Hooldaja III (versioon 1) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 10) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 11) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 12) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 7) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 8) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 9) Hooldusõde II (versioon 1) Hooldusõde II (versioon 2) Hooldusõde II (versioon 3) Hooldusõde II (versioon 4) Hooldusõde III (versioon 1) Hooldusõde III (versioon 2) Hooldusõde III (versioon 3) Hooldusõde III (versioon 4) Sotsiaalhooldaja II (versioon 1) Sotsiaalhooldaja II (versioon 2) Sotsiaalhooldaja II (versioon 3) Sotsiaalhooldaja II (versioon 4) Sotsiaalhooldaja II (versioon 5) Sotsiaalhooldaja II (versioon 6) Sotsiaalhooldaja III (versioon 1) Sotsiaalhooldaja III (versioon 2) Sotsiaalhooldaja III (versioon 3) Sotsiaalhooldaja III (versioon 4) Sotsiaalhooldaja III (versioon 5) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaalhooldus Hooldustöötaja 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-12-31 II 4 4 5321 Tervishoiuasutuste hooldustöötajad 0921 Eakate ja puudega täiskasvanute hooldamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Hooldusõde II Nurse assistant II 4 Hooldaja II (versioon 1) Hooldaja III (versioon 1) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 10) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 11) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 12) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 7) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 8) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 9) Hooldusõde II (versioon 1) Hooldusõde II (versioon 2) Hooldusõde II (versioon 3) Hooldusõde II (versioon 5) Hooldusõde III (versioon 1) Hooldusõde III (versioon 2) Hooldusõde III (versioon 3) Hooldusõde III (versioon 4) Sotsiaalhooldaja II (versioon 1) Sotsiaalhooldaja II (versioon 2) Sotsiaalhooldaja II (versioon 3) Sotsiaalhooldaja II (versioon 4) Sotsiaalhooldaja II (versioon 5) Sotsiaalhooldaja II (versioon 6) Sotsiaalhooldaja III (versioon 1) Sotsiaalhooldaja III (versioon 2) Sotsiaalhooldaja III (versioon 3) Sotsiaalhooldaja III (versioon 4) Sotsiaalhooldaja III (versioon 5) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaalhooldus Hooldustöötaja 5 2010-12-08 2010-12-08 2011-09-27 II 4 4 5321 Tervishoiuasutuste hooldustöötajad 0921 Eakate ja puudega täiskasvanute hooldamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Hooldusõde III Nurse assistant III 4 Hooldaja II (versioon 1) Hooldaja III (versioon 1) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 10) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 11) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 12) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 7) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 8) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 9) Hooldusõde II (versioon 1) Hooldusõde II (versioon 2) Hooldusõde II (versioon 3) Hooldusõde II (versioon 4) Hooldusõde II (versioon 5) Hooldusõde III (versioon 1) Hooldusõde III (versioon 2) Hooldusõde III (versioon 3) Sotsiaalhooldaja II (versioon 1) Sotsiaalhooldaja II (versioon 2) Sotsiaalhooldaja II (versioon 3) Sotsiaalhooldaja II (versioon 4) Sotsiaalhooldaja II (versioon 5) Sotsiaalhooldaja II (versioon 6) Sotsiaalhooldaja III (versioon 1) Sotsiaalhooldaja III (versioon 2) Sotsiaalhooldaja III (versioon 3) Sotsiaalhooldaja III (versioon 4) Sotsiaalhooldaja III (versioon 5) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaalhooldus Hooldustöötaja 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-12-31 III 5 5 5321 Tervishoiuasutuste hooldustöötajad 0921 Eakate ja puudega täiskasvanute hooldamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Hooldusõde I Nurse assistant I 2 Hooldustöötaja, tase 3 (versioon 5) Hooldustöötaja, tase 3 (versioon 6) Hooldustöötaja, tase 3 (versioon 7) Hooldustöötaja, tase 3 (versioon 8) Hooldustöötaja, tase 3 (versioon 9) Hooldusõde I (versioon 1) Hooldusõde I (versioon 3) Sotsiaalhooldaja I (versioon 1) Sotsiaalhooldaja I (versioon 2) Sotsiaalhooldaja I (versioon 3) Sotsiaalhooldaja I (versioon 4) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaalhooldus Hooldustöötaja 5 2010-12-08 2010-12-08 2011-09-27 I 3 3 5321 Tervishoiuasutuste hooldustöötajad 0921 Eakate ja puudega täiskasvanute hooldamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Hoolekandeasutuse juht V Director of social care home V 3 Hoolekandeasutuse juht V (versioon 1) Hoolekandeasutuse juht V (versioon 2) Hoolekandeasutuse juht, tase 6 (versioon 4) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaalhooldus Hoolekandeasutuse juht 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-12-31 V 6 6 1344 Sotsiaalhoolekande teenuste juhid 0413 Juhtimine ja haldus 87 Hoolekandeasutuste tegevus Sotsiaalhooldaja I Social care worker I 4 Hooldustöötaja, tase 3 (versioon 5) Hooldustöötaja, tase 3 (versioon 6) Hooldustöötaja, tase 3 (versioon 7) Hooldustöötaja, tase 3 (versioon 8) Hooldustöötaja, tase 3 (versioon 9) Hooldusõde I (versioon 1) Hooldusõde I (versioon 2) Hooldusõde I (versioon 3) Sotsiaalhooldaja I (versioon 1) Sotsiaalhooldaja I (versioon 2) Sotsiaalhooldaja I (versioon 3) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaalhooldus Hooldustöötaja 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-12-31 I 3 3 5321 Tervishoiuasutuste hooldustöötajad 0921 Eakate ja puudega täiskasvanute hooldamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Sotsiaalhooldaja II Social care worker II 6 Hooldaja II (versioon 1) Hooldaja III (versioon 1) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 10) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 11) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 12) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 7) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 8) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 9) Hooldusõde II (versioon 1) Hooldusõde II (versioon 2) Hooldusõde II (versioon 3) Hooldusõde II (versioon 4) Hooldusõde II (versioon 5) Hooldusõde III (versioon 1) Hooldusõde III (versioon 2) Hooldusõde III (versioon 3) Hooldusõde III (versioon 4) Sotsiaalhooldaja II (versioon 1) Sotsiaalhooldaja II (versioon 2) Sotsiaalhooldaja II (versioon 3) Sotsiaalhooldaja II (versioon 4) Sotsiaalhooldaja II (versioon 5) Sotsiaalhooldaja III (versioon 1) Sotsiaalhooldaja III (versioon 2) Sotsiaalhooldaja III (versioon 3) Sotsiaalhooldaja III (versioon 4) Sotsiaalhooldaja III (versioon 5) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaalhooldus Hooldustöötaja 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-12-31 II 4 4 5322 Koduhooldustöötajad 0921 Eakate ja puudega täiskasvanute hooldamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Sotsiaalhooldaja III Social care worker III 5 Hooldaja II (versioon 1) Hooldaja III (versioon 1) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 10) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 11) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 12) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 7) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 8) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 9) Hooldusõde II (versioon 1) Hooldusõde II (versioon 2) Hooldusõde II (versioon 3) Hooldusõde II (versioon 4) Hooldusõde II (versioon 5) Hooldusõde III (versioon 1) Hooldusõde III (versioon 2) Hooldusõde III (versioon 3) Hooldusõde III (versioon 4) Sotsiaalhooldaja II (versioon 1) Sotsiaalhooldaja II (versioon 2) Sotsiaalhooldaja II (versioon 3) Sotsiaalhooldaja II (versioon 4) Sotsiaalhooldaja II (versioon 5) Sotsiaalhooldaja II (versioon 6) Sotsiaalhooldaja III (versioon 1) Sotsiaalhooldaja III (versioon 2) Sotsiaalhooldaja III (versioon 3) Sotsiaalhooldaja III (versioon 4) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaalhooldus Hooldustöötaja 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-12-31 III 5 5 5322 Koduhooldustöötajad 0921 Eakate ja puudega täiskasvanute hooldamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Sotsiaaltöötaja III Social Worker III 6 Sotsiaaltöötaja III (versioon 1) Sotsiaaltöötaja III (versioon 2) Sotsiaaltöötaja III (versioon 3) Sotsiaaltöötaja III (versioon 4) Sotsiaaltöötaja III (versioon 5) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaaltöö ja nõustamine Sotsiaaltöötaja 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-12-31 III 6 6 2635 Sotsiaaltöötajad ja nõustajad 0923 Sotsiaaltöö ja nõustamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Sotsiaaltöötaja IV Social Worker IV 6 Sotsiaaltöötaja IV (versioon 1) Sotsiaaltöötaja IV (versioon 2) Sotsiaaltöötaja IV (versioon 3) Sotsiaaltöötaja IV (versioon 4) Sotsiaaltöötaja IV (versioon 5) Sotsiaaltöötaja, tase 6 (versioon 10) Sotsiaaltöötaja, tase 6 (versioon 11) Sotsiaaltöötaja, tase 6 (versioon 7) Sotsiaaltöötaja, tase 6 (versioon 8) Sotsiaaltöötaja, tase 6 (versioon 9) Eakate hoolekanne Laste hoolekanne Puudega inimeste hoolekanne Töötute ja/või kodutute hoolekanne Võlanõustamine Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaaltöö ja nõustamine Sotsiaaltöötaja 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-12-31 IV 6 6 2635 Sotsiaaltöötajad ja nõustajad 0923 Sotsiaaltöö ja nõustamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Eakate hoolekanne Laste hoolekanne Puudega inimeste hoolekanne Töötute ja/või kodutute hoolekanne Võlanõustamine Sotsiaaltöötaja V Social Worker V 6 Sotsiaaltöötaja V (versioon 1) Sotsiaaltöötaja V (versioon 2) Sotsiaaltöötaja V (versioon 3) Sotsiaaltöötaja V (versioon 4) Sotsiaaltöötaja V (versioon 5) Sotsiaaltöötaja, tase 7 (versioon 10) Sotsiaaltöötaja, tase 7 (versioon 11) Sotsiaaltöötaja, tase 7 (versioon 7) Sotsiaaltöötaja, tase 7 (versioon 8) Sotsiaaltöötaja, tase 7 (versioon 9) Eakate hoolekanne Laste hoolekanne Puudega inimeste hoolekanne Töötute ja/või kodutute hoolekanne Võlanõustamine Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaaltöö ja nõustamine Sotsiaaltöötaja 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-12-31 V 7 7 2635 Sotsiaaltöötajad ja nõustajad 0923 Sotsiaaltöö ja nõustamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Eakate hoolekanne Laste hoolekanne Puudega inimeste hoolekanne Töötute ja/või kodutute hoolekanne Võlanõustamine Noorem hambatehnik III Dental technician III 6 Hambatehnik II (versioon 1) Hambatehnik III (versioon 2) Hambatehnik III (versioon 3) Hambatehnik IV (versioon 1) Hambatehnik, tase 6 (versioon 10) Hambatehnik, tase 6 (versioon 7) Hambatehnik, tase 6 (versioon 8) Hambatehnik, tase 6 (versioon 9) Noorem hambatehnik III (versioon 4) Noorem hambatehnik III (versioon 5) Vanem hambatehnik IV (versioon 2) Vanem hambatehnik IV (versioon 3) Vanem hambatehnik IV (versioon 4) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Hambaravi Hambatehnik 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-12-31 III 3214 Meditsiiniliste ja hambaproteeside tehnikud 0911 Hambaravi 86 Tervishoid Vanem hambatehnik IV Dental technician IV 4 Hambatehnik II (versioon 1) Hambatehnik III (versioon 2) Hambatehnik III (versioon 3) Hambatehnik IV (versioon 1) Hambatehnik, tase 6 (versioon 10) Hambatehnik, tase 6 (versioon 7) Hambatehnik, tase 6 (versioon 8) Hambatehnik, tase 6 (versioon 9) Noorem hambatehnik III (versioon 4) Noorem hambatehnik III (versioon 5) Noorem hambatehnik III (versioon 6) Vanem hambatehnik IV (versioon 2) Vanem hambatehnik IV (versioon 3) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Hambaravi Hambatehnik 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-12-31 IV 3214 Meditsiiniliste ja hambaproteeside tehnikud 0911 Hambaravi 86 Tervishoid Meister hambatehnik V Dental technician V 4 Hambatehnik V (versioon 1) Meister hambatehnik V (versioon 2) Meister hambatehnik V (versioon 3) Meisterhambatehnik, tase 7 (versioon 5) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Hambaravi Hambatehnik 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-12-31 V 3214 Meditsiiniliste ja hambaproteeside tehnikud 0911 Hambaravi 86 Tervishoid Optik II Optician II 4 Optik II (versioon 1) Optik II (versioon 2) Optik II (versioon 3) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Optomeetria Optik 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-12-31 II 3254 Optometristid ja optikud 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Optik III Optician III 3 Optik III (versioon 1) Optik III (versioon 2) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Optomeetria Optik 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-12-31 III 3254 Optometristid ja optikud 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Aedviljatöötleja I Fruit and vegetable processor I 4 Aedviljatöötleja I (versioon 1) Aedviljatöötleja I (versioon 2) Aedviljatöötleja I (versioon 3) Aedviljatöötleja, tase 4 esmane kutse (versioon 5) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Aedviljatöötleja 12 2011-11-17 2011-11-17 2013-12-31 I 8160 Toiduainete jms toodete masinate operaatorid 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Aedviljatöötleja II Fruit and vegetable processor II 4 Aedviljatöötleja II (versioon 1) Aedviljatöötleja II (versioon 2) Aedviljatöötleja II (versioon 3) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Aedviljatöötleja 12 2011-11-17 2011-11-17 2013-11-26 II 8160 Toiduainete jms toodete masinate operaatorid 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Florist I Florist I 3 Florist I (versioon 1) Florist I (versioon 2) Florist I (versioon 4) Florist I (versioon 6) Florist, tase 4 (versioon 5) Florist, tase 4 (versioon 7) Florist, tase 4 (versioon 8) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Florist 26 2008-11-26 2008-11-26 2012-05-28 I 5211 Kioski- ja turumüüjad 0812 Aiandus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Florist II Florist II 3 Florist II (versioon 1) Florist II (versioon 2) Florist II (versioon 4) Florist II (versioon 6) Meisterflorist, tase 5 (versioon 5) Meisterflorist, tase 5 (versioon 7) Meisterflorist, tase 5 (versioon 8) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Florist 26 2008-11-26 2008-11-26 2012-05-28 II 5211 Kioski- ja turumüüjad 0812 Aiandus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Jookide valmistaja II Beverage Producer II 4 Jookide valmistaja II (versioon 1) Jookide valmistaja II (versioon 2) Jookide valmistaja II (versioon 3) Jookide valmistaja, tase 4 (versioon 5) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Jookide valmistaja 12 2011-11-17 2011-11-17 2013-12-31 II 8160 Toiduainete jms toodete masinate operaatorid 0721 Toiduainete töötlemine 11 Joogitootmine Jookide valmistaja III Beverage Producer III 4 Jookide valmistaja III (versioon 1) Jookide valmistaja III (versioon 2) Jookide valmistaja III (versioon 3) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Jookide valmistaja 12 2011-11-17 2011-11-17 2013-12-31 III 8160 Toiduainete jms toodete masinate operaatorid 0721 Toiduainete töötlemine 11 Joogitootmine Kalandusspetsialist IV Fishery Manager IV 4 Kalandusspetsialist IV (versioon 1) Kalandusspetsialist IV (versioon 2) Kalandusspetsialist IV (versioon 3) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Kalandus Kalandusspetsialist 12 2011-11-17 2011-11-17 2013-12-31 IV 1312 Vesiviljeluse ja kalandusjuhid 0831 Kalandus 03 Kalapüük ja vesiviljelus Kalasuitsutaja III Fishsmoker III 4 Kalasuitsutaja III (versioon 1) Kalasuitsutaja III (versioon 2) Kalasuitsutaja III (versioon 3) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Kalakäitleja 26 2008-11-26 2008-11-26 2012-01-04 III 7511 Lihatöötlejad, kalakäitlejad jms töölised 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Kalatöötleja I Fishprocessor I 3 Kalakäitleja, tase 4 esmane kutse (versioon 4) Kalatöötleja I (versioon 1) Kalatöötleja I (versioon 2) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Kalakäitleja 26 2008-11-26 2008-11-26 2012-12-31 I 7511 Lihatöötlejad, kalakäitlejad jms töölised 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Kalatöötleja II Fishprocessor II 4 Kalatöötleja II (versioon 1) Kalatöötleja II (versioon 2) Kalatöötleja II (versioon 3) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Kalakäitleja 26 2008-11-26 2008-11-26 2012-12-31 II 7511 Lihatöötlejad, kalakäitlejad jms töölised 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Konservide steriliseerija III Sterilizer of canned products III 3 Konservide steriliseerija III (versioon 1) Konservide steriliseerija III (versioon 2) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Konservide steriliseerija 26 2008-11-26 2008-11-26 2012-01-04 III 8160 Toiduainete jms toodete masinate operaatorid 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Lihatoodete valmistaja II Meat products maker II 4 Lihatoodete valmistaja II (versioon 1) Lihatoodete valmistaja II (versioon 2) Lihatoodete valmistaja II (versioon 3) Lihatöötleja, tase 4 (versioon 5) Värske liha käitleja II (versioon 1) Värske liha käitleja II (versioon 2) Värske liha käitleja II (versioon 3) Värske liha käitleja II (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Lihatöötleja 7 2010-11-30 2010-12-20 2013-12-31 II 7511 Lihatöötlejad, kalakäitlejad jms töölised 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Lihunik II Butcher II 4 Lihunik II (versioon 1) Lihunik II (versioon 2) Lihunik II (versioon 3) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Lihunik 7 2010-11-30 2010-12-20 2013-12-31 II 7511 Lihatöötlejad, kalakäitlejad jms töölised 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Maastikuehitaja II Landscape contractor II 2 Maastikuehitaja II (versioon 1) Maastikuehitaja II (versioon 4) Maastikuehitaja, tase 4 (versioon 3) Maastikuehitaja, tase 4 (versioon 5) Maastikuehitaja, tase 4 (versioon 6) Maastikuehitaja, tase 4 (versioon 7) Maastikuehitaja, tase 4 (versioon 8) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Maastikuehitaja 7 2010-11-30 2010-12-20 2012-12-02 II 6113 Aednikud, puukooli töötajad ja istikukasvatajad 0812 Aiandus 43 Eriehitustööd Maastikuehitaja III Landscape contractor III 2 Maastikuehitaja III (versioon 1) Maastikuehitaja III (versioon 3) Maastikuehitaja, tase 5 (versioon 5) Maastikuehitaja, tase 5 (versioon 6) Vanem-maastikuehitaja, tase 5 (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Maastikuehitaja 22 2007-05-30 2007-05-30 2010-11-29 III 6113 Aednikud, puukooli töötajad ja istikukasvatajad 0812 Aiandus 43 Eriehitustööd Maastikuehitaja III Landscape contractor III 3 Maastikuehitaja III (versioon 1) Maastikuehitaja III (versioon 2) Maastikuehitaja, tase 5 (versioon 5) Maastikuehitaja, tase 5 (versioon 6) Vanem-maastikuehitaja, tase 5 (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Maastikuehitaja 7 2010-11-30 2010-12-20 2013-12-31 III 5 5 6113 Aednikud, puukooli töötajad ja istikukasvatajad 0812 Aiandus 43 Eriehitustööd Maastikuehitaja II Landscape contractor II 1 Maastikuehitaja II (versioon 2) Maastikuehitaja II (versioon 4) Maastikuehitaja, tase 4 (versioon 3) Maastikuehitaja, tase 4 (versioon 5) Maastikuehitaja, tase 4 (versioon 6) Maastikuehitaja, tase 4 (versioon 7) Maastikuehitaja, tase 4 (versioon 8) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Maastikuehitaja 22 2007-05-30 2007-05-30 2010-11-29 II 6113 Aednikud, puukooli töötajad ja istikukasvatajad 0812 Aiandus 43 Eriehitustööd Laevapere reakoosseisu liige II Member of ships rating crew II 3 Laevapere reakoosseisu liige II (versioon 1) Laevapere reakoosseisu liige II (versioon 2) Vanemmadrus II Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Madrus 7 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 II 3 3 8350 Laeva tekimeeskond jms töötajad 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Laevapere reakoosseisu liige I Member of ships rating crew I 4 Laevapere reakoosseisu liige I (versioon 3) Laevapere reakoosseisu liige I (versioon 5) Madrus I (versioon 1) Madrus I (versioon 2) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Madrus 6 2010-12-29 2010-12-29 2011-06-08 I 2 2 8350 Laeva tekimeeskond jms töötajad 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Piimatoodete meister III Dairy products master III 4 Piimatoodete meister III (versioon 1) Piimatoodete meister III (versioon 2) Piimatoodete meister III (versioon 3) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Piimatöötleja 7 2010-11-30 2010-12-20 2013-12-31 V 7513 Piimatöötlejad 0721 Toiduainete töötlemine 11 Joogitootmine Juustud Jäätised Kondenseeritud ja kuivatatud piimatooted Sulatatud juustud Täispiimatooted Või Laevapere reakoosseisu liige I Member of ships rating crew I 5 Laevapere reakoosseisu liige I (versioon 3) Laevapere reakoosseisu liige I (versioon 4) Madrus I (versioon 1) Madrus I (versioon 2) Külmutusseadmete masinist I Laevaelektrik I Laevamotorist I Madrus I Vahimadrus I Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Madrus 7 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 I 2 2 8350 Laeva tekimeeskond jms töötajad 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Piimatöötleja I Dairy products maker I 3 Piimatöötleja I (versioon 1) Piimatöötleja I (versioon 2) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Piimatöötleja 7 2010-11-30 2010-12-20 2013-12-31 I 7513 Piimatöötlejad 0721 Toiduainete töötlemine 11 Joogitootmine Piimatöötleja II Dairy products maker II 3 Piimatöötleja II (versioon 1) Piimatöötleja II (versioon 2) Piimatöötleja II (versioon 4) Piimatöötleja, tase 4 (versioon 5) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Piimatöötleja 22 2007-05-30 2007-05-30 2010-11-29 II 7513 Piimatöötlejad 0721 Toiduainete töötlemine 11 Joogitootmine Piimatöötleja II Dairy products maker II 4 Piimatöötleja II (versioon 1) Piimatöötleja II (versioon 2) Piimatöötleja II (versioon 3) Piimatöötleja, tase 4 (versioon 5) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Piimatöötleja 7 2010-11-30 2010-12-20 2013-12-31 II 7513 Piimatöötlejad 0721 Toiduainete töötlemine 11 Joogitootmine Toidutehnoloog IV Food technologist IV 4 Toidutehnoloog IV (versioon 1) Toidutehnoloog IV (versioon 2) Toidutehnoloog IV (versioon 3) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Toidutehnoloog 12 2011-11-17 2011-11-17 2013-12-31 IV 2145 Keemiainsenerid 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Toidutehnoloog IV Food technologist IV 3 Toidutehnoloog IV (versioon 1) Toidutehnoloog IV (versioon 2) Toidutehnoloog IV (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Toidutehnoloog 26 2008-11-26 2008-11-26 2011-11-16 IV 2145 Keemiainsenerid 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Värske liha käitleja II Processor of fresh meat II 4 Lihatoodete valmistaja II (versioon 1) Lihatoodete valmistaja II (versioon 2) Lihatoodete valmistaja II (versioon 3) Lihatoodete valmistaja II (versioon 4) Lihatöötleja, tase 4 (versioon 5) Värske liha käitleja II (versioon 1) Värske liha käitleja II (versioon 2) Värske liha käitleja II (versioon 3) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Lihatöötleja 7 2010-11-30 2010-12-20 2013-12-31 II 7511 Lihatöötlejad, kalakäitlejad jms töölised 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Aednik I Gardener I 4 Aednik I (versioon 1) Aednik I (versioon 2) Aednik I (versioon 3) Aednik I (versioon 6) Nooremaednik, tase 3 (versioon 10) Nooremaednik, tase 3 (versioon 11) Nooremaednik, tase 3 (versioon 5) Nooremaednik, tase 3 (versioon 7) Nooremaednik, tase 3 (versioon 8) Nooremaednik, tase 3 (versioon 9) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Aednik 8 2010-11-30 2010-12-20 2012-12-02 I 6113 Aednikud, puukooli töötajad ja istikukasvatajad 0812 Aiandus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Aednik II Gardener II 3 Aednik II (versioon 1) Aednik II (versioon 2) Aednik II (versioon 4) Aednik II (versioon 6) Aednik, tase 4 (versioon 10) Aednik, tase 4 (versioon 11) Aednik, tase 4 (versioon 5) Aednik, tase 4 (versioon 7) Aednik, tase 4 (versioon 8) Aednik, tase 4 (versioon 9) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Aednik 23 2007-11-21 2007-11-21 2010-12-19 II 6113 Aednikud, puukooli töötajad ja istikukasvatajad 0812 Aiandus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Aednik II Gardener II 4 Aednik II (versioon 1) Aednik II (versioon 2) Aednik II (versioon 3) Aednik II (versioon 6) Aednik, tase 4 (versioon 10) Aednik, tase 4 (versioon 11) Aednik, tase 4 (versioon 5) Aednik, tase 4 (versioon 7) Aednik, tase 4 (versioon 8) Aednik, tase 4 (versioon 9) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Aednik 7 2010-11-30 2010-12-20 2012-12-02 II 6113 Aednikud, puukooli töötajad ja istikukasvatajad 0812 Aiandus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Aednik III Gardener III 4 Aednik III (versioon 1) Aednik III (versioon 2) Aednik III (versioon 3) Aednik III (versioon 5) Meisteraednik, tase 5 (versioon 10) Meisteraednik, tase 5 (versioon 6) Meisteraednik, tase 5 (versioon 7) Meisteraednik, tase 5 (versioon 8) Meisteraednik, tase 5 (versioon 9) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Aednik 7 2010-11-30 2010-12-20 2012-12-02 III 6113 Aednikud, puukooli töötajad ja istikukasvatajad 0812 Aiandus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Rannakalur I Coastal fisherman I 3 Rannakalur I (versioon 1) Rannakalur I (versioon 2) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Kalandus Kalur 12 2011-11-17 2011-11-17 2013-12-31 I 3 3 6222 Sisevete- ja rannapüügikalurid 0831 Kalandus 03 Kalapüük ja vesiviljelus Rannakalur II Coastal fisherman II 5 Rannakalur II (versioon 1) Rannakalur II (versioon 2) Rannakalur II (versioon 3) Rannakalur II (versioon 4) Rannakalur, tase 4 (versioon 6) Rannakalur, tase 4 (versioon 7) Rannakalur, tase 4 (versioon 8) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Kalandus Kalur 12 2011-11-17 2011-11-17 2013-12-31 II 4 4 6222 Sisevete- ja rannapüügikalurid 0831 Kalandus 03 Kalapüük ja vesiviljelus Rannakalur I Coastal fisherman I 2 Rannakalur I (versioon 1) Rannakalur I (versioon 3) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Kalandus Kalur 26 2008-11-26 2008-11-26 2011-11-16 I 6222 Sisevete- ja rannapüügikalurid 0831 Kalandus 03 Kalapüük ja vesiviljelus Avamerekalur I Open-sea fisherman I 3 Avamerekalur I (versioon 1) Avamerekalur I (versioon 2) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Kalandus Kalur 12 2011-11-17 2011-11-17 2013-12-31 I 6223 Avamerekalurid 0831 Kalandus 03 Kalapüük ja vesiviljelus Avamerekalur II Open-sea fisherman II 3 Avamerekalur II (versioon 1) Avamerekalur II (versioon 2) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Kalandus Kalur 12 2011-11-17 2011-11-17 2013-12-31 II 6223 Avamerekalurid 0831 Kalandus 03 Kalapüük ja vesiviljelus Avamerekalur III Open-sea fisherman III 5 Avamerekalur III (versioon 1) Avamerekalur III (versioon 2) Avamerekalur III (versioon 3) Avamerekalur III (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Kalandus Kalur 12 2011-11-17 2011-11-17 2012-01-04 III 6223 Avamerekalurid 0831 Kalandus 03 Kalapüük ja vesiviljelus Kondiiter I Pastry-cook I 5 Kondiiter I (versioon 1) Kondiiter I (versioon 2) Kondiiter I (versioon 3) Kondiiter I (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Kondiiter 12 2011-11-17 2011-11-17 2013-12-31 I 3 3 7512 Pagarid, kondiitrid ja maiustustevalmistajad 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Kondiiter II Pastry-cook II 4 Kondiiter II (versioon 1) Kondiiter II (versioon 2) Kondiiter II (versioon 3) Kondiiter, tase 4 (versioon 5) Kondiiter, tase 4 (versioon 6) Kondiiter, tase 4 (versioon 7) Kondiiter, tase 4 (versioon 8) Kondiiter, tase 4 (versioon 9) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Kondiiter 12 2011-11-17 2011-11-17 2013-12-31 II 4 4 7512 Pagarid, kondiitrid ja maiustustevalmistajad 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Kondiiter III Pastry-cook III 4 Kondiiter III (versioon 1) Kondiiter III (versioon 2) Kondiiter III (versioon 3) Meisterkondiiter, tase 5 (versioon 5) Meisterkondiiter, tase 5 (versioon 6) Meisterkondiiter, tase 5 (versioon 7) Vanemkondiiter, tase 5 (versioon 8) Vanemkondiiter, tase 5 (versioon 9) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Kondiiter 12 2011-11-17 2011-11-17 2013-12-31 III 5 5 7512 Pagarid, kondiitrid ja maiustustevalmistajad 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Pagar I Baker I 5 Abipagar, tase 3 (versioon 10) Abipagar, tase 3 (versioon 6) Abipagar, tase 3 (versioon 7) Abipagar, tase 3 (versioon 8) Abipagar, tase 3 (versioon 9) Pagar I (versioon 1) Pagar I (versioon 2) Pagar I (versioon 3) Pagar I (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Pagar 12 2011-11-17 2011-11-17 2013-12-31 I 3 3 7512 Pagarid, kondiitrid ja maiustustevalmistajad 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Pagar II Baker II 4 Pagar II (versioon 1) Pagar II (versioon 2) Pagar II (versioon 3) Pagar, tase 4 (versioon 5) Pagar, tase 4 (versioon 6) Pagar, tase 4 (versioon 7) Pagar, tase 4 (versioon 8) Pagar, tase 4 (versioon 9) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Pagar 12 2011-11-17 2011-11-17 2013-12-31 II 4 4 7512 Pagarid, kondiitrid ja maiustustevalmistajad 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Pagar III Baker III 4 Meisterpagar, tase 5 (versioon 5) Meisterpagar, tase 5 (versioon 6) Meisterpagar, tase 5 (versioon 7) Pagar III (versioon 1) Pagar III (versioon 2) Pagar III (versioon 3) Vanempagar, tase 5 (versioon 8) Vanempagar, tase 5 (versioon 9) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Pagar 12 2011-11-17 2011-11-17 2013-12-31 III 5 5 7512 Pagarid, kondiitrid ja maiustustevalmistajad 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Loomakasvatusspetsialist IV Stock-breeding specialist IV 4 Loomakasvatusspetsialist IV (versioon 1) Loomakasvatusspetsialist IV (versioon 2) Loomakasvatusspetsialist IV (versioon 3) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Looma- ja taimekasvatus. Põllumajandustehnika Loomakasvataja 12 2011-11-17 2011-11-17 2012-01-04 IV 2132 Põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse nõuandjad 0811 Põllundus ja loomakasvatus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Taimekasvatusspetsialist IV Plant breeding specialist IV 4 Taimekasvatusspetsialist IV (versioon 1) Taimekasvatusspetsialist IV (versioon 2) Taimekasvatusspetsialist IV (versioon 3) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Looma- ja taimekasvatus. Põllumajandustehnika Taimekasvataja 12 2011-11-17 2011-11-17 2013-12-31 IV 2132 Põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse nõuandjad 0811 Põllundus ja loomakasvatus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Taimekasvatusspetsialist IV Plant breeding specialist IV 3 Taimekasvatusspetsialist IV (versioon 1) Taimekasvatusspetsialist IV (versioon 2) Taimekasvatusspetsialist IV (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Looma- ja taimekasvatus. Põllumajandustehnika Taimekasvataja 26 2008-11-26 2008-11-26 2011-11-16 IV 2132 Põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse nõuandjad 0811 Põllundus ja loomakasvatus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Põllumajandustehnika spetsialist III Specialist on agricultural machinery III 4 Põllumajandustehnika spetsialist III (versioon 1) Põllumajandustehnika spetsialist III (versioon 2) Põllumajandustehnika spetsialist III (versioon 3) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Looma- ja taimekasvatus. Põllumajandustehnika Põllumajandustehnika spetsialist 12 2011-11-17 2011-11-17 2013-12-31 III 7233 Põllumajandus- ja tööstusmasinate mehaanikud ning lukksepad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 28 Mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine Põllumajandustehnika spetsialist III Specialist on agricultural machinery III 3 Põllumajandustehnika spetsialist III (versioon 1) Põllumajandustehnika spetsialist III (versioon 2) Põllumajandustehnika spetsialist III (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Looma- ja taimekasvatus. Põllumajandustehnika Põllumajandustehnika spetsialist 26 2008-11-26 2008-11-26 2011-11-16 III 7233 Põllumajandus- ja tööstusmasinate mehaanikud ning lukksepad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 28 Mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine Põllumajandustehnika spetsialist IV Specialist on agricultural machinery IV 4 Põllumajandustehnika spetsialist IV (versioon 1) Põllumajandustehnika spetsialist IV (versioon 2) Põllumajandustehnika spetsialist IV (versioon 3) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Looma- ja taimekasvatus. Põllumajandustehnika Põllumajandustehnika spetsialist 26 2011-11-17 2011-11-17 2013-12-31 IV 3142 Põllumajandustehnikud 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 28 Mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine Põllumajandustehnika spetsialist IV Specialist on agricultural machinery IV 3 Põllumajandustehnika spetsialist IV (versioon 1) Põllumajandustehnika spetsialist IV (versioon 2) Põllumajandustehnika spetsialist IV (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Looma- ja taimekasvatus. Põllumajandustehnika Põllumajandustehnika spetsialist 26 2008-11-26 2008-11-26 2011-11-16 IV 3142 Põllumajandustehnikud 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 28 Mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine Põllumajandustöötaja I Farm-worker I 5 Loomakasvatustöötaja, tase 3 (versioon 10) Loomakasvatustöötaja, tase 3 (versioon 8) Loomakasvatustöötaja, tase 3 (versioon 9) Põllumajandustöötaja I (versioon 1) Põllumajandustöötaja I (versioon 2) Põllumajandustöötaja I (versioon 3) Põllumajandustöötaja I (versioon 4) Põllumajandustöötaja, tase 3 (versioon 6) Põllumajandustöötaja, tase 3 (versioon 7) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Looma- ja taimekasvatus. Põllumajandustehnika Põllumajandustootja 12 2011-11-17 2011-11-17 2013-12-31 I 2 2 6130 Segapõllumajanduse oskustöölised 0811 Põllundus ja loomakasvatus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Veisekasvatus Hobusekasvatus Karusloomakasvatus Lamba- ja kitsekasvatus Linnukasvatus Mesindus Seakasvatus Taimekasvatus Veisekasvatus Vesiviljelus Tšintsiljakasvatus Küülikukasvatus Põllumajandustöötaja II Farm-worker II 5 Loomakasvataja, tase 4 (versioon 10) Loomakasvataja, tase 4 (versioon 8) Loomakasvataja, tase 4 (versioon 9) Põllumajandustöötaja II (versioon 1) Põllumajandustöötaja II (versioon 2) Põllumajandustöötaja II (versioon 3) Põllumajandustöötaja II (versioon 4) Põllumajandustöötaja, tase 4 (versioon 6) Põllumajandustöötaja, tase 4 (versioon 7) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Looma- ja taimekasvatus. Põllumajandustehnika Põllumajandustootja 12 2011-11-17 2011-11-17 2013-12-31 II 3 3 6130 Segapõllumajanduse oskustöölised 0811 Põllundus ja loomakasvatus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Hobusekasvatus Karusloomakasvatus Lamba- ja kitsekasvatus Linnukasvatus Mesindus Seakasvatus Taimekasvatus Veisekasvatus Vesiviljelus Põllumajandustöötaja I Farm-worker I 4 Loomakasvatustöötaja, tase 3 (versioon 10) Loomakasvatustöötaja, tase 3 (versioon 8) Loomakasvatustöötaja, tase 3 (versioon 9) Põllumajandustöötaja I (versioon 1) Põllumajandustöötaja I (versioon 2) Põllumajandustöötaja I (versioon 3) Põllumajandustöötaja I (versioon 5) Põllumajandustöötaja, tase 3 (versioon 6) Põllumajandustöötaja, tase 3 (versioon 7) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Looma- ja taimekasvatus. Põllumajandustehnika Põllumajandustootja 26 2008-11-26 2008-11-26 2011-11-16 I 6130 Segapõllumajanduse oskustöölised 0811 Põllundus ja loomakasvatus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Konsulent IV Agricultural Advisor IV 6 Konsulent IV (versioon 1) Konsulent IV (versioon 2) Konsulent IV (versioon 3) Konsulent IV (versioon 4) Konsulent IV (versioon 5) Konsulent, tase 5 (versioon 10) Konsulent, tase 5 (versioon 7) Konsulent, tase 5 (versioon 8) Konsulent, tase 5 (versioon 9) Aianduse konsulent IV Kalanduse konsulent IV Keskkonnakaitse ja loodushoiu konsulent IV Kogukonna arengu konsulent IV Loomakasvatuse konsulent IV Maaettevõtluse ja finantsmajanduse konsulent IV Maaparanduse konsulent IV Mesinduse konsulent IV Metsanduse konsulent IV Põllumajandus- tehnoloogiate konsulent IV Põllumajanduslike ehitiste konsulent IV Taimekasvatuse konsulent IV Toiduainete väiketöötlemise konsulent IV Vesiviljeluse konsulent IV Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Põllu- ja maamajanduslik nõustamine Konsulent 12 2011-11-17 2011-11-17 2013-11-27 IV 5 5 2132 Põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse nõuandjad 0413 Juhtimine ja haldus 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Aedvilja-, põllu- ja metsasaaduste toodete valmistamine Avamaa Finantsjuhtimine Hobusekasvatus Iluaiandus Jookide valmistamine Kalatoodete valmistamine Katmikala Lamba- ja kitsekasvatus Lihatoodete valmistamine Linnukasvatus Maaettevõtlus Maheaiandus Maheloomakasvatus Mahemesindus Mahetaimekasvatus Mittetraditsiooniline loomakasvatus Piimatoodete valmistamine Puukoolimajandus Puuviljandus Rohumaaviljelus ja söödatootmine Rühvelkultuurid Seakasvatus Teraviljakasvatus Veisekasvatus Konsulent V Agricultural Advisor V 6 Konsulent V (versioon 1) Konsulent V (versioon 2) Konsulent V (versioon 3) Konsulent V (versioon 4) Konsulent V (versioon 5) Konsulent, tase 6 (versioon 10) Konsulent, tase 6 (versioon 7) Konsulent, tase 6 (versioon 8) Konsulent, tase 6 (versioon 9) Aianduse konsulent V Kalanduse konsulent V Keskkonnakaitse ja loodushoiu konsulent V Kogukonna arengu konsulent V Loomakasvatuse konsulent V Maaettevõtluse ja finantsmajanduse konsulent V Maaparanduse konsulent V Mesinduse konsulent V Metsanduse konsulent V Põllumajanduslike ehitiste konsulent V Taimekasvatuse konsulent V Toiduainete väiketöötlemise konsulent V Vesiviljeluse konsulent V Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Põllu- ja maamajanduslik nõustamine Konsulent 12 2011-11-17 2011-11-17 2013-11-27 V 6 6 2132 Põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse nõuandjad 0413 Juhtimine ja haldus 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Aedvilja-, põllu- ja metsasaaduste toodete valmistamine Avamaa Finantsjuhtimine Hobusekasvatus Iluaiandus Jookide valmistamine Kalatoodete valmistamine Katmikala Lamba- ja kitsekasvatus Lihatoodete valmistamine Linnukasvatus Maaettevõtlus Maheaiandus Mahemesindus Mahetaimekasvatus Maheloomakasvatus Mittetraditsiooniline loomakasvatus Piimatoodete valmistamine Puukoolimajandus Puuviljandus Rohumaaviljelus ja söödatootmine Rühvelkultuurid Seakasvatus Teraviljakasvatus Veisekasvatus Dokker I Docker, Longshoreman I 4 Dokker I (versioon 1) Dokker I (versioon 2) Dokker I (versioon 3) Dokker, tase 3 (versioon 5) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Dokker 7 2011-06-09 2011-06-09 2012-01-04 I 8343 Kraana-, tõstuki- jm tõsteseadmete juhid 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Dokker II Docker, Longshoreman II 4 Dokker II (versioon 1) Dokker II (versioon 2) Dokker II (versioon 3) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Dokker 7 2011-06-09 2011-06-09 2012-01-04 II 8343 Kraana-, tõstuki- jm tõsteseadmete juhid 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Dokker III Docker, Longshoreman III 4 Dokker III (versioon 1) Dokker III (versioon 2) Dokker III (versioon 3) Dokker, tase 4 (versioon 5) Dokker, tase 4 (versioon 6) Dokker, tase 4 (versioon 7) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Dokker 7 2011-06-09 2011-06-09 2012-01-04 III 8343 Kraana-, tõstuki- jm tõsteseadmete juhid 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Laevajuht I Navigator I 3 Laevajuht I (versioon 1) Laevajuht I (versioon 2) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Laevajuht 7 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 I 3152 Laevajuhid ja lootsid 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Laevajuht II Navigator II 3 Laevajuht II (versioon 1) Laevajuht II (versioon 2) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Laevajuht 7 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 II 3152 Laevajuhid ja lootsid 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Laevajuht III Navigator III 4 Laevajuht III (versioon 1) Laevajuht III (versioon 2) Laevajuht III (versioon 3) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Laevajuht 7 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 III 3152 Laevajuhid ja lootsid 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Laevajuht IV Navigator IV 4 Laevajuht IV (versioon 1) Laevajuht IV (versioon 2) Laevajuht IV (versioon 3) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Laevajuht 7 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 IV 3152 Laevajuhid ja lootsid 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Laevamehaanik I Engineer officer on ships I 3 Laevamehaanik I (versioon 1) Laevamehaanik I (versioon 2) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Laevamehaanik 7 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 I 3151 Laevamehaanikud 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Laevamehaanik II Engineer officer on ships II 3 Laevamehaanik II (versioon 1) Laevamehaanik II (versioon 2) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Laevamehaanik 7 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 II 3151 Laevamehaanikud 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Laevamehaanik III Engineer officer on ships III 4 Laevamehaanik III (versioon 1) Laevamehaanik III (versioon 2) Laevamehaanik III (versioon 3) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Laevamehaanik 7 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 III 3151 Laevamehaanikud 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Laevamehaanik IV Engineer officer on ships IV 4 Laevamehaanik IV (versioon 1) Laevamehaanik IV (versioon 2) Laevamehaanik IV (versioon 3) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Laevamehaanik 7 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 IV 3151 Laevamehaanikud 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Raudtee ehitusjuht III Руководителъ работ по строительству сооружении железнодорожной инфрастпуктуры III 3 Raudtee ehitusjuht III (versioon 1) Raudtee ehitusjuht III (versioon 2) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee ehitusjuht 7 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 III 3112 Ehitustehnikud 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudtee ehitusjuht IV Руководителъ работ по строительству сооружении железнодорожной инфрастпуктуры IV 3 Raudtee ehitusjuht IV (versioon 1) Raudtee ehitusjuht IV (versioon 2) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee ehitusjuht 7 2011-09-06 2011-09-06 2013-12-31 IV 3112 Ehitustehnikud 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Sisevee laevajuht II Boatmaster for the carriage of goods and passangers by inland waterway II 3 Sisevee laevajuht II (versioon 1) Sisevee laevajuht II (versioon 2) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Laevajuht 7 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 II 3152 Laevajuhid ja lootsid 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Sisevee laevajuht III Boatmaster for the carriage of goods and passangers by inland waterway III 3 Sisevee laevajuht III (versioon 1) Sisevee laevajuht III (versioon 2) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Laevajuht 7 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 III 3152 Laevajuhid ja lootsid 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Talman III Tallyman III 4 Talman III (versioon 1) Talman III (versioon 2) Talman III (versioon 3) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Talman 7 2011-06-09 2011-06-09 2012-01-04 III 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Laopidaja III Warehouseman III 4 Laohoidja, tase 5 (versioon 5) Laojuht, tase 5 (versioon 6) Laojuht, tase 5 (versioon 7) Laopidaja III (versioon 1) Laopidaja III (versioon 2) Laopidaja III (versioon 3) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Laohoidja 7 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 III 4 4 4321 Laoarvestuse kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Kaubakäsitleja I Handler I 4 Kaubakäsitleja I (versioon 1) Kaubakäsitleja I (versioon 2) Kaubakäsitleja I (versioon 3) Laoabiline, tase 3 (versioon 5) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Laohoidja 7 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 I 3 3 4321 Laoarvestuse kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Kaubakäsitleja II Handler II 4 Kaubakäsitleja II (versioon 1) Kaubakäsitleja II (versioon 2) Kaubakäsitleja II (versioon 3) Laotöötaja, tase 4 (versioon 5) Laotöötaja, tase 4 (versioon 6) Laotöötaja, tase 4 (versioon 7) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Laohoidja 7 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 II 3 3 4321 Laoarvestuse kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Logistik IV Logistician IV 4 Ekspedeerija, tase 6 (versioon 5) Logistik IV (versioon 1) Logistik IV (versioon 2) Logistik IV (versioon 3) Logistik, tase 6 (versioon 5) Logistikajuht, tase 6 (versioon 6) Logistikajuht, tase 6 (versioon 7) Veokorraldaja IV (versioon 1) Veokorraldaja IV (versioon 2) Veokorraldaja IV (versioon 3) Veokorraldaja IV (versioon 4) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Veokorraldaja-logistik 6 2010-12-29 2010-12-29 2014-03-03 IV 6 6 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Logistik IV Logistician IV 3 Ekspedeerija, tase 6 (versioon 5) Logistik IV (versioon 1) Logistik IV (versioon 2) Logistik IV (versioon 4) Logistik, tase 6 (versioon 5) Logistikajuht, tase 6 (versioon 6) Logistikajuht, tase 6 (versioon 7) Veokorraldaja IV (versioon 1) Veokorraldaja IV (versioon 2) Veokorraldaja IV (versioon 3) Veokorraldaja IV (versioon 4) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Veokorraldaja-logistik 20 2007-11-22 2007-11-22 2010-12-28 IV 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Logistik V Logistics Manager V 4 Logistik V (versioon 1) Logistik V (versioon 2) Logistik V (versioon 3) Logistik, tase 7 (versioon 5) Transpordikorraldusjuht, tase 7 (versioon 5) Veokorraldaja V (versioon 1) Veokorraldaja V (versioon 2) Veokorraldaja V (versioon 3) Veokorraldaja V (versioon 4) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Veokorraldaja-logistik 6 2010-12-29 2010-12-29 2014-03-03 V 7 7 1324 Tarne-, turustus- jms juhid 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Veokorraldaja III Freight Forwarder III 4 Veokorraldaja III (versioon 1) Veokorraldaja III (versioon 2) Veokorraldaja III (versioon 3) Veokorraldaja-logistik, tase 4 (versioon 10) Veokorraldaja-logistik, tase 4 (versioon 8) Veokorraldaja-logistik, tase 4 (versioon 9) Veokorraldaja, tase 4 (versioon 5) Veokorraldaja, tase 4 (versioon 6) Veokorraldaja, tase 4 (versioon 7) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Veokorraldaja-logistik 7 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 III 4 4 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Veokorraldaja IV Freight Forwarder IV 4 Ekspedeerija, tase 6 (versioon 5) Logistik IV (versioon 1) Logistik IV (versioon 2) Logistik IV (versioon 3) Logistik IV (versioon 4) Logistik, tase 6 (versioon 5) Logistikajuht, tase 6 (versioon 6) Logistikajuht, tase 6 (versioon 7) Veokorraldaja IV (versioon 1) Veokorraldaja IV (versioon 2) Veokorraldaja IV (versioon 3) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Veokorraldaja-logistik 7 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 IV 5 5 3331 Tollimaaklerid ja ekspedeerijad 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Veokorraldaja V Freight Forwarder V 4 Logistik V (versioon 1) Logistik V (versioon 2) Logistik V (versioon 3) Logistik V (versioon 4) Logistik, tase 7 (versioon 5) Transpordikorraldusjuht, tase 7 (versioon 5) Veokorraldaja V (versioon 1) Veokorraldaja V (versioon 2) Veokorraldaja V (versioon 3) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Veokorraldaja-logistik 7 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 V 6 6 1324 Tarne-, turustus- jms juhid 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Veokorraldaja V Freight Forwarder V 3 Logistik V (versioon 1) Logistik V (versioon 2) Logistik V (versioon 3) Logistik V (versioon 4) Logistik, tase 7 (versioon 5) Transpordikorraldusjuht, tase 7 (versioon 5) Veokorraldaja V (versioon 1) Veokorraldaja V (versioon 2) Veokorraldaja V (versioon 4) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Veokorraldaja-logistik 23 2008-12-10 2008-12-10 2011-06-08 V 1324 Tarne-, turustus- jms juhid 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Defektoskoopia operaator I Defectoscopy operator I 3 Defektoskoopia operaator I (versioon 1) Defektoskoopia operaator I (versioon 2) Raudtee defektoskoopia operaatori abi, tase 2 (versioon 4) Raudtee defektoskoopia operaatori abi, tase 2 (versioon 5) Raudtee defektoskoopia operaatori abi, tase 2 (versioon 6) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee defektoskoopia operaator 6 2010-12-29 2010-12-29 2013-12-31 I 3119 Füüsika- ja tehnikateaduste tehnikud, mujal liigitamata 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Defektoskoopia operaator II Defectoscopy operator II 2 Defektoskoopia operaator II (versioon 1) Raudtee defektoskoopia operaator, tase 3 (versioon 3) Raudtee defektoskoopia operaator, tase 3 (versioon 4) Raudtee defektoskoopia operaator, tase 3 (versioon 5) Raudtee defektoskoopia operaator, tase 3 (versioon 6) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee defektoskoopia operaator 6 2010-12-29 2010-12-29 2013-12-31 II 3119 Füüsika- ja tehnikateaduste tehnikud, mujal liigitamata 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Defektoskoopia operaator II Defectoscopy operator II 1 Defektoskoopia operaator II (versioon 2) Raudtee defektoskoopia operaator, tase 3 (versioon 3) Raudtee defektoskoopia operaator, tase 3 (versioon 4) Raudtee defektoskoopia operaator, tase 3 (versioon 5) Raudtee defektoskoopia operaator, tase 3 (versioon 6) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee defektoskoopia operaator 19 2007-06-06 2007-06-06 2010-12-28 II 3119 Füüsika- ja tehnikateaduste tehnikud, mujal liigitamata 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Defektoskoopia operaator III Defectoscopy operator III 2 Defektoskoopia operaator III (versioon 1) Raudtee defektoskoopia operaator, tase 4 (versioon 3) Raudtee defektoskoopia operaator, tase 4 (versioon 4) Raudtee defektoskoopia operaator, tase 4 (versioon 5) Raudtee defektoskoopia operaator, tase 4 (versioon 6) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee defektoskoopia operaator 6 2010-12-29 2010-12-29 2013-12-31 III 3119 Füüsika- ja tehnikateaduste tehnikud, mujal liigitamata 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Defektoskoopia operaator I Defectoscopy operator I 2 Defektoskoopia operaator I (versioon 1) Defektoskoopia operaator I (versioon 3) Raudtee defektoskoopia operaatori abi, tase 2 (versioon 4) Raudtee defektoskoopia operaatori abi, tase 2 (versioon 5) Raudtee defektoskoopia operaatori abi, tase 2 (versioon 6) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee defektoskoopia operaator 19 2007-06-06 2007-06-06 2010-12-28 I 3119 Füüsika- ja tehnikateaduste tehnikud, mujal liigitamata 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudtee eriveeremi juht II Driver of special purpose rolling-stock II 3 Raudtee eriveeremi juht II (versioon 1) Raudtee eriveeremi juht II (versioon 2) Raudtee eriveeremi juht, tase 4 (versioon 4) Raudtee eriveeremi juht, tase 4 (versioon 5) Raudtee eriveeremi juht, tase 4 (versioon 6) Raudtee eriveeremi juht, tase 4 (versioon 7) Raudtee eriveeremi juht, tase 4 (versioon 8) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee eriveeremi juht 6 2010-12-29 2010-12-29 2013-12-31 II 8311 Veduri- ja rongijuhid 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudtee eriveeremi juht II Driver of special purpose rolling-stock II 2 Raudtee eriveeremi juht II (versioon 1) Raudtee eriveeremi juht II (versioon 3) Raudtee eriveeremi juht, tase 4 (versioon 4) Raudtee eriveeremi juht, tase 4 (versioon 5) Raudtee eriveeremi juht, tase 4 (versioon 6) Raudtee eriveeremi juht, tase 4 (versioon 7) Raudtee eriveeremi juht, tase 4 (versioon 8) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee eriveeremi juht 19 2007-06-06 2007-06-06 2010-12-28 II 8311 Veduri- ja rongijuhid 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudtee liikluskorraldaja I Traffic regulator I 5 Liikluskorraldaja I (versioon 1) Liikluskorraldaja I (versioon 2) Raudtee liikluskorraldaja I (versioon 3) Raudtee liikluskorraldaja I (versioon 4) Raudtee liikluskorraldustöötaja, tase 2 (versioon 6) Raudtee liikluskorraldustöötaja, tase 2 (versioon 7) Raudtee liikluskorraldustöötaja, tase 2 (versioon 8) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee liikluskorraldaja 7 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 I 8312 Raudtee liiklustöötajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Pöörmeseadja Signalist Raudtee liikluskorraldaja II Traffic controller II 5 Liikluskorraldaja II (versioon 1) Liikluskorraldaja II (versioon 2) Liikluskorraldaja III (versioon 1) Liikluskorraldaja III (versioon 2) Raudtee liikluskorraldaja II (versioon 3) Raudtee liikluskorraldaja II (versioon 4) Raudtee liikluskorraldaja III (versioon 3) Raudtee liikluskorraldaja III (versioon 4) Raudtee liikluskorraldaja III (versioon 5) Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 (versioon 6) Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 (versioon 7) Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 (versioon 8) Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 (versioon 9) Raudteeliikluskorraldaja, tase 4 (versioon 10) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee liikluskorraldaja 7 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 II 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport automaat- ja poolautomaatblokeeringuga liinil automaatblokeeringuga liinil dispetšeri käskudega liinil elektrisausüsteemiga liinil poolautomaatblokeeringuga liinil telefonsidega liinil ühe sauaga liinil ühe veduriga liinil Raudtee liikluskorraldaja III Traffic controller III 5 Liikluskorraldaja II (versioon 1) Liikluskorraldaja II (versioon 2) Liikluskorraldaja III (versioon 1) Liikluskorraldaja III (versioon 2) Raudtee liikluskorraldaja II (versioon 3) Raudtee liikluskorraldaja II (versioon 4) Raudtee liikluskorraldaja II (versioon 5) Raudtee liikluskorraldaja III (versioon 3) Raudtee liikluskorraldaja III (versioon 4) Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 (versioon 6) Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 (versioon 7) Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 (versioon 8) Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 (versioon 9) Raudteeliikluskorraldaja, tase 4 (versioon 10) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee liikluskorraldaja 7 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 III 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport automaat- ja poolautomaatblokeeringuga liinil automaatblokeeringuga liinil dispetšeri käskudega liinil elektrisausüsteemiga liinil kombineeritud teeblokeeringuga liinil poolautomaatblokeeringuga liinil telefonsidega liinil ühe sauaga liinil ühe veduriga liinil Raudtee liikluskorraldaja IV Traffic controller IV 5 Liikluskorraldaja IV (versioon 1) Liikluskorraldaja IV (versioon 2) Raudtee liikluskorraldaja IV (versioon 3) Raudtee liikluskorraldaja IV (versioon 4) Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 (versioon 6) Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 (versioon 7) Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 (versioon 8) Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 (versioon 9) Raudteeliikluskorraldaja, tase 5 (versioon 10) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee liikluskorraldaja 7 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 IV 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudtee liikluskorraldaja V Traffic controller V 5 Liikluskorraldaja V (versioon 1) Liikluskorraldaja V (versioon 2) Raudtee liikluskorraldaja V (versioon 3) Raudtee liikluskorraldaja V (versioon 4) Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 (versioon 6) Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 (versioon 7) Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 (versioon 8) Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 (versioon 9) Raudteeliikluskorraldaja, tase 6 (versioon 10) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee liikluskorraldaja 7 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 V 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudtee sideseadmete ehitusjuht III Command and controll railway signalling construction manager III 3 Raudtee sideseadmete ehitusjuht III (versioon 1) Raudtee sideseadmete ehitusjuht III (versioon 2) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee sideseadmete ehitusjuht 7 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 III 3112 Ehitustehnikud 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudtee teemehaanik I Railway mechanic I 3 Raudtee teemehaanik I (versioon 1) Raudtee teemehaanik I (versioon 2) Raudtee teemehaaniku abi, tase 2 (versioon 4) Raudtee teemehaaniku abi, tase 2 (versioon 5) Raudtee teemehaaniku abi, tase 2 (versioon 6) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee teemehaanik 6 2010-12-29 2010-12-29 2013-12-31 I 7215 Troppijad ja trossijätkajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudtee teemehaanik II Railway mechanic II 3 Raudtee teemehaanik II (versioon 1) Raudtee teemehaanik II (versioon 2) Raudtee teemehaanik, tase 3 (versioon 4) Raudtee teemehaanik, tase 3 (versioon 5) Raudtee teemehaanik, tase 3 (versioon 6) Raudtee teemehaanik, tase 3 (versioon 7) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee teemehaanik 6 2010-12-29 2010-12-29 2013-12-31 II 7215 Troppijad ja trossijätkajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudtee teemehaanik II Railway mechanic II 2 Raudtee teemehaanik II (versioon 1) Raudtee teemehaanik II (versioon 3) Raudtee teemehaanik, tase 3 (versioon 4) Raudtee teemehaanik, tase 3 (versioon 5) Raudtee teemehaanik, tase 3 (versioon 6) Raudtee teemehaanik, tase 3 (versioon 7) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee teemehaanik 19 2007-06-06 2007-06-06 2010-12-28 II 7215 Troppijad ja trossijätkajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudtee teemehaanik III Railway mechanic III 3 Raudtee teemehaanik III (versioon 1) Raudtee teemehaanik III (versioon 2) Raudtee teemehaanik, tase 4 (versioon 4) Raudtee teemehaanik, tase 4 (versioon 5) Raudtee teemehaanik, tase 4 (versioon 6) Raudtee teemehaanik, tase 4 (versioon 7) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee teemehaanik 6 2010-12-29 2010-12-29 2013-12-31 III 7215 Troppijad ja trossijätkajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudtee teemehaanik I Railway mechanic I 2 Raudtee teemehaanik I (versioon 1) Raudtee teemehaanik I (versioon 3) Raudtee teemehaaniku abi, tase 2 (versioon 4) Raudtee teemehaaniku abi, tase 2 (versioon 5) Raudtee teemehaaniku abi, tase 2 (versioon 6) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee teemehaanik 19 2007-06-06 2007-06-06 2010-12-28 I 7215 Troppijad ja trossijätkajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudtee turvanguseadmete ehitusjuht III Command and controll railway interlocking construction manager III 3 Raudtee turvanguseadmete ehitusjuht III (versioon 1) Raudtee turvanguseadmete ehitusjuht III (versioon 2) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee turvanguseadmete ehitusjuht 7 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 III 3112 Ehitustehnikud 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudtee turvanguseadmete mehaanik I Railway signalling area assistant I 4 Raudtee turvanguseadmete mehaanik I (versioon 3) Raudtee turvanguseadmete nooremmehaanik, tase 2 (versioon 5) Raudtee turvanguseadmete nooremmehaanik, tase 2 (versioon 6) Raudtee turvanguseadmete nooremmehaanik, tase 2 (versioon 7) Raudteeautomaatik I (versioon 1) Raudteeautomaatik I (versioon 2) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee turvanguseadmete mehaanik 6 2010-12-29 2010-12-29 2013-12-31 I 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudtee teemehaanik I Railway mechanic I 1 Raudtee teemehaanik I (versioon 2) Raudtee teemehaanik I (versioon 3) Raudtee teemehaaniku abi, tase 2 (versioon 4) Raudtee teemehaaniku abi, tase 2 (versioon 5) Raudtee teemehaaniku abi, tase 2 (versioon 6) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee teemehaanik 7 2003-06-13 2003-06-13 2007-06-05 I 7215 Troppijad ja trossijätkajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudtee turvanguseadmete mehaanik II Railway signalling area assistant II 4 Raudtee turvanguseadmete mehaanik II (versioon 3) Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 4 (versioon 5) Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 4 (versioon 6) Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 4 (versioon 7) Raudteeautomaatik II (versioon 1) Raudteeautomaatik II (versioon 2) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee turvanguseadmete mehaanik 6 2010-12-29 2010-12-29 2013-12-31 II 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudtee turvanguseadmete mehaanik III Railway signalling area engineer III 4 Raudtee turvanguseadmete mehaanik III (versioon 3) Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 5 (versioon 5) Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 5 (versioon 6) Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 5 (versioon 7) Raudteeautomaatik III (versioon 1) Raudteeautomaatik III (versioon 2) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee turvanguseadmete mehaanik 6 2010-12-29 2010-12-29 2013-12-31 III 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudtee teemehaanik III Railway mechanic III 2 Raudtee teemehaanik III (versioon 1) Raudtee teemehaanik III (versioon 3) Raudtee teemehaanik, tase 4 (versioon 4) Raudtee teemehaanik, tase 4 (versioon 5) Raudtee teemehaanik, tase 4 (versioon 6) Raudtee teemehaanik, tase 4 (versioon 7) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee teemehaanik 19 2007-06-06 2007-06-06 2010-12-28 III 7215 Troppijad ja trossijätkajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudtee turvanguseadmete mehaanik IV Railway signalling area engineer IV 4 Raudtee turvanguseadmete mehaanik IV (versioon 3) Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 6 (versioon 5) Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 6 (versioon 6) Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 6 (versioon 7) Raudteeautomaatik IV (versioon 1) Raudteeautomaatik IV (versioon 2) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee turvanguseadmete mehaanik 6 2010-12-29 2010-12-29 2013-12-31 IV 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudtee eriveeremi juht II Driver of special purpose rolling-stock II 1 Raudtee eriveeremi juht II (versioon 2) Raudtee eriveeremi juht II (versioon 3) Raudtee eriveeremi juht, tase 4 (versioon 4) Raudtee eriveeremi juht, tase 4 (versioon 5) Raudtee eriveeremi juht, tase 4 (versioon 6) Raudtee eriveeremi juht, tase 4 (versioon 7) Raudtee eriveeremi juht, tase 4 (versioon 8) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee eriveeremi juht 7 2003-06-13 2003-06-13 2007-06-05 II 8311 Veduri- ja rongijuhid 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudtee-elektrik II Rail maintenance electrician II 4 Raudtee-elektrik II (versioon 1) Raudtee-elektrik II (versioon 2) Raudtee-elektrik II (versioon 3) Raudtee-elektrik, tase 4 (versioon 5) Raudtee-elektrik, tase 4 (versioon 6) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee-elektrik 7 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 II 7411 Ehituselektrikud 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudtee-elektrik III Rail maintenance electrician III 4 Raudtee-elektrik III (versioon 1) Raudtee-elektrik III (versioon 2) Raudtee-elektrik III (versioon 3) Raudtee-elektrik, tase 5 (versioon 5) Raudtee-elektrik, tase 5 (versioon 6) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee-elektrik 7 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 III 7411 Ehituselektrikud 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudteeveeremi elektrik II Rolling stock electrician II 4 Raudteeveeremi elektrik II (versioon 1) Raudteeveeremi elektrik II (versioon 2) Raudteeveeremi elektrik II (versioon 3) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudteeveeremi elektrik 7 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 II 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudteeveeremi lukksepp I Rolling-stock locksmith I 4 Raudteeveeremi lukksepp I (versioon 1) Raudteeveeremi lukksepp I (versioon 2) Raudteeveeremi lukksepp I (versioon 3) Raudteeveeremi lukksepp, tase 3 (versioon 5) Raudteeveeremi lukksepp, tase 3 (versioon 6) Raudteeveeremi tehnik, tase 3 (versioon 7) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudteeveeremi lukksepp 7 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 I 7231 Mootorsõidukimehaanikud ja -lukksepad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport diiselvedur Raudteeveeremi lukksepp II Rolling-stock locksmith II 4 Raudteeveeremi lukksepp II (versioon 1) Raudteeveeremi lukksepp II (versioon 2) Raudteeveeremi lukksepp II (versioon 3) Raudteeveeremi lukksepp, tase 4 (versioon 5) Raudteeveeremi lukksepp, tase 4 (versioon 6) Raudteeveeremi tehnik, tase 4 (versioon 7) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudteeveeremi lukksepp 7 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 II 7231 Mootorsõidukimehaanikud ja -lukksepad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport diiselvedur Raudteeveeremi mehaanik III Rolling-stock mechanical engineer III 4 Raudteeveeremi mehaanik III (versioon 1) Raudteeveeremi mehaanik III (versioon 2) Raudteeveeremi mehaanik III (versioon 3) Raudteeveeremi mehaanik, tase 5 (versioon 5) Raudteeveeremi mehaanik, tase 5 (versioon 6) Raudteeveeremi mehaanik, tase 5 (versioon 7) Raudteeveeremi mehaanik, tase 5 (versioon 8) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudteeveeremi mehaanik 7 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 III 7231 Mootorsõidukimehaanikud ja -lukksepad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Rongikoostaja I Shunting foreman I 4 Rongikoostaja abi, tase 2 (versioon 5) Rongikoostaja abi, tase 2 (versioon 6) Rongikoostaja abi, tase 2 (versioon 7) Rongikoostaja I (versioon 1) Rongikoostaja I (versioon 2) Rongikoostaja I (versioon 3) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Rongikoostaja 7 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 I 8211 Mehaaniliste seadmete koostajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Rongikoostaja II Shunting foreman II 4 Rongikoostaja II (versioon 1) Rongikoostaja II (versioon 2) Rongikoostaja II (versioon 3) Rongikoostaja, tase 3 (versioon 5) Rongikoostaja, tase 3 (versioon 6) Rongikoostaja, tase 3 (versioon 7) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Rongikoostaja 7 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 II 8211 Mehaaniliste seadmete koostajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Vagunijärelevaataja II Wagon supervisor II 4 Vagunijärelevaataja II (versioon 1) Vagunijärelevaataja II (versioon 2) Vagunijärelevaataja II (versioon 3) Vagunijärelevaataja, tase 3 (versioon 5) Vagunijärelevaataja, tase 3 (versioon 6) Vagunijärelevaataja, tase 3 (versioon 7) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Vagunijärelevaataja 7 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 II 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Vedurijuhi abi I Assistant driver I 3 Vedurijuhi abi I (versioon 1) Vedurijuhi abi I (versioon 2) Vedurijuhi abi, tase 2 (versioon 4) Vedurijuhi abi, tase 2 (versioon 5) Vedurijuhi abi, tase 2 (versioon 6) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Vedurijuht 7 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 I 8311 Veduri- ja rongijuhid 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Diiselrongijuhi abi Diiselvedurijuhi abi Elektrirongijuhi abi Vedurijuhi abi II Assistant driver II 4 Vedurijuhi abi II (versioon 1) Vedurijuhi abi II (versioon 2) Vedurijuhi abi II (versioon 3) Vedurijuhi abi, tase 3 (versioon 5) Vedurijuhi abi, tase 3 (versioon 6) Vedurijuhi abi, tase 3 (versioon 7) Vedurijuhiabi, tase 4 (versioon 8) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Vedurijuht 7 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 II 8311 Veduri- ja rongijuhid 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Diiselrongijuhi abi Diiselvedurijuhi abi Elektrirongijuhi abi Vedurijuht III Driver III 2 Vedurijuht III (versioon 1) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Vedurijuht 6 2010-12-29 2010-12-29 2013-12-31 III 8311 Veduri- ja rongijuhid 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Diiselvedurijuht Väikelaevade ehitaja I Small ship builder I 3 Paadiehitaja I (versioon 1) Väikelaeva seadmete ja varustuse paigaldaja, tase 4 (versioon 7) Väikelaevade ehitaja I (versioon 2) Väikelaevaehitaja, tase 3 (versioon 4) Väikelaevaehitaja, tase 4 esmane kutse (versioon 5) Väikelaevaehitaja, tase 4 esmane kutse (versioon 6) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Väikelaevaehitus Väikelaevaehitaja 23 2008-12-10 2008-12-10 2011-11-30 I 4 4 7115 Puusepad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 30 Muude transpordivahendite tootmine Väikelaevade ehitaja II Small ship builder II 3 Paadiehitaja II (versioon 1) Väikelaevade ehitaja II (versioon 2) Väikelaevaehitaja, tase 4 (versioon 4) Väikelaevaehitaja, tase 4 (versioon 5) Väikelaevaehitaja, tase 4 (versioon 6) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Väikelaevaehitus Väikelaevaehitaja 23 2008-12-10 2008-12-10 2010-12-29 II 7115 Puusepad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 30 Muude transpordivahendite tootmine Väikelaevade ehitaja III Small ship builder III 3 Paadiehitaja III (versioon 1) Väikelaevade ehitaja III (versioon 2) Väikelaevaehitaja, tase 5 (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Väikelaevaehitus Väikelaevaehitaja 23 2008-12-10 2008-12-10 2010-12-29 III 7115 Puusepad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 30 Muude transpordivahendite tootmine Autotehnik I Mechanic I 4 Autolukksepp I (versioon 1) Autotehnik I (versioon 2) Autotehnik I (versioon 3) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 10) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 11) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 5) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 6) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 7) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 8) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 9) Mootorsõidukite kliimaseadmete käitlemine Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Autotehnik 7 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 I 4 4 7231 Mootorsõidukimehaanikud ja -lukksepad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Autotehnik II Mechanic II 4 Autolukksepp II (versioon 1) Autotehnik II (versioon 2) Autotehnik II (versioon 3) Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 (versioon 10) Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 (versioon 11) Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 (versioon 7) Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 (versioon 8) Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 (versioon 9) Sõiduautodiagnostik, tase 5 (versioon 5) Sõiduautodiagnostik, tase 5 (versioon 6) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Autotehnik 7 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 II 5 5 7231 Mootorsõidukimehaanikud ja -lukksepad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Korrakaitse politseiametnik I Police officer in the field of public order I 1 Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Korrakaitseteenistus Korrakaitseametnik 14 2006-06-12 2006-06-12 2010-06-12 I 5412 Politseinikud 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Korrakaitse politseiametnik II Police officer in the field of public order II 1 Korrakaitseametnik, tase 5 (versioon 2) Korrakaitseametnik, tase 5 (versioon 3) Korrakaitseametnik, tase 5 (versioon 4) Korrakaitseametnik, tase 5 (versioon 5) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Korrakaitseteenistus Korrakaitseametnik 14 2006-06-12 2006-06-12 2010-06-12 II 5412 Politseinikud 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Korrakaitse politseiametnik III Police officer in the field of public order III 1 Korrakaitseametnik, tase 6 (versioon 2) Korrakaitseametnik, tase 6 (versioon 3) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Korrakaitseteenistus Korrakaitseametnik 14 2006-06-12 2006-06-12 2010-06-12 III 5412 Politseinikud 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Kohtuarst-ekspert III Forensic medical expert III 3 Kohtuarst-ekspert III (versioon 1) Kohtuarst-ekspert III (versioon 2) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Justiits- ja kohtuteenistused Kohtuarst-ekspert 5 2011-11-15 2011-11-15 2013-12-31 III 7 7 2212 Eriarstid 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Kutsestandardi Kohtuarst-ekspert III suhestamistulemus EKR tasemele 7 on kinnitatud Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu 14.05.2014 otsusega nr 15. Kohtuarst-ekspert IV Forensic medical expert IV 3 Kohtuarst-ekspert IV (versioon 1) Kohtuarst-ekspert IV (versioon 2) Kohtuarst, tase 7 (versioon 4) Kohtuarst, tase 7 (versioon 5) Kohtuarst, tase 7 (versioon 6) Kohtuarst, tase 7 (versioon 7) Kohtuarst, tase 7 (versioon 8) Kohtuhistoloogiaekspert IV Meditsiinilise kriminalistika ekspert IV Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Justiits- ja kohtuteenistused Kohtuarst-ekspert 5 2011-11-15 2011-11-15 2013-12-31 IV 7 7 2212 Eriarstid 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Kutsestandardi Kohtuarst-ekspert IV suhestamistulemus EKR tasemele 7 on kinnitatud Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu 14.05.2014 otsusega nr 15. Kohtuarst-ekspert V Forensic medical expert V 3 Kohtuarst-ekspert V (versioon 1) Kohtuarst-ekspert V (versioon 2) Kohtuarst, tase 8 (versioon 4) Kohtuarst, tase 8 (versioon 5) Kohtuarst, tase 8 (versioon 6) Kohtuarst, tase 8 (versioon 7) Kohtuarst, tase 8 (versioon 8) Kohtuhistoloogiaekspert V Meditsiinilise kriminalistika ekspert V Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Justiits- ja kohtuteenistused Kohtuarst-ekspert 5 2011-11-15 2011-11-15 2013-12-31 V 8 8 2212 Eriarstid 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Kutsestandardi Kohtuarst-ekspert V suhestamistulemus EKR tasemele 8 on kinnitatud Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu 14.05.2014 otsusega nr 15. Turvajuht III Security officer III 4 Turvajuht III (versioon 1) Turvajuht III (versioon 2) Turvajuht III (versioon 3) Turvajuht, tase 5 (versioon 5) Turvajuht, tase 5 (versioon 6) Turvajuht, tase 5 (versioon 7) Turvajuht, tase 5 (versioon 8) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Turvateenistus Turvatöötaja 5 2011-11-15 2011-11-15 2013-12-31 III 5 5 5414 Turvatöötajad 1032 Vara- ja isikukaitse 80 Turvatöö ja juurdlus Turvajuht III Security officer III 3 Turvajuht III (versioon 1) Turvajuht III (versioon 2) Turvajuht III (versioon 4) Turvajuht, tase 5 (versioon 5) Turvajuht, tase 5 (versioon 6) Turvajuht, tase 5 (versioon 7) Turvajuht, tase 5 (versioon 8) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Turvateenistus Turvatöötaja 21 2008-06-05 2008-06-05 2011-11-14 III 5414 Turvatöötajad 1032 Vara- ja isikukaitse 80 Turvatöö ja juurdlus Turvatöötaja I Security guard I 5 Turvatöötaja I (versioon 1) Turvatöötaja I (versioon 2) Turvatöötaja I (versioon 3) Turvatöötaja I (versioon 4) Turvatöötaja, tase 3 (versioon 6) Turvatöötaja, tase 3 (versioon 7) Turvatöötaja, tase 3 (versioon 8) Valvetöötaja, tase 3 (versioon 9) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Turvateenistus Turvatöötaja 5 2011-11-15 2011-11-15 2013-12-31 I 3 3 5414 Turvatöötajad 1032 Vara- ja isikukaitse 80 Turvatöö ja juurdlus Turvatöötaja II Security guard II 5 Turvatöötaja II (versioon 1) Turvatöötaja II (versioon 2) Turvatöötaja II (versioon 3) Turvatöötaja II (versioon 4) Turvatöötaja, tase 4 (versioon 6) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Turvateenistus Turvatöötaja 5 2011-11-15 2011-11-15 2013-12-31 II 3 3 5414 Turvatöötajad 1032 Vara- ja isikukaitse 80 Turvatöö ja juurdlus Maaväe sõdur-allohvitser I Land Forces OR – 1, OR – 2 2 Maaväe sõdur-allohvitser I (versioon 1) Maaväe sõdur-allohvitser I (versioon 3) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Kaitseväeteenistus Maaväe allohvitser 21 2008-06-05 2008-06-05 2012-04-16 I 0210 Sõjaväe allohvitserid 1031 Sõjandus ja riigikaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Maaväe sõdur-allohvitser II Land Forces OR – 3, OR - 4 2 Maaväe sõdur-allohvitser II (versioon 1) Maaväe sõdur-allohvitser II (versioon 3) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Kaitseväeteenistus Maaväe allohvitser 21 2008-06-05 2008-06-05 2012-04-16 II 0210 Sõjaväe allohvitserid 1031 Sõjandus ja riigikaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Maaväe sõdur-allohvitser III Land Forces OR – 5, OR-6 2 Maaväe sõdur-allohvitser III (versioon 1) Maaväe sõdur-allohvitser III (versioon 3) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Kaitseväeteenistus Maaväe allohvitser 21 2008-06-05 2008-06-05 2012-04-16 III 0210 Sõjaväe allohvitserid 1031 Sõjandus ja riigikaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Maaväe sõdur-allohvitser IV Land Forces OR-7; OR-8 2 Maaväe sõdur-allohvitser IV (versioon 1) Maaväe sõdur-allohvitser IV (versioon 3) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Kaitseväeteenistus Maaväe allohvitser 21 2008-06-05 2008-06-05 2012-04-16 IV 0210 Sõjaväe allohvitserid 1031 Sõjandus ja riigikaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Maaväe ohvitser III Land Forces OF – 1 2 Maaväe ohvitser III (versioon 1) Jalaväe ohvitser III Logistikaohvitser III Pioneeriohvitser III Sideohvitser III Suurtükiväe ohvitser III Õhutõrje ohvitser III Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Kaitseväeteenistus Maaväe ohvitser 21 2008-06-05 2008-06-05 2012-01-04 III 0110 Sõjaväe ohvitserid 1031 Sõjandus ja riigikaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Maaväe ohvitser IV Land Forces OF – 2 2 Maaväe ohvitser IV (versioon 1) Maaväe ohvitser IV (versioon 3) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Kaitseväeteenistus Maaväe ohvitser 21 2008-06-05 2008-06-05 2012-04-16 IV 0110 Sõjaväe ohvitserid 1031 Sõjandus ja riigikaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Maaväe ohvitser V Land Forces OF – 4 2 Maaväe ohvitser V (versioon 1) Maaväe ohvitser V (versioon 3) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Kaitseväeteenistus Maaväe ohvitser 21 2008-06-05 2008-06-05 2012-04-16 V 0110 Sõjaväe ohvitserid 1031 Sõjandus ja riigikaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Mereväeohvitser III Navy Officer OF-1 2 Mereväeohvitser III (versioon 1) Mereväeohvitser III (versioon 3) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Kaitseväeteenistus Mereväeohvitser 22 2008-12-10 2008-12-10 2011-12-31 III 0110 Sõjaväe ohvitserid 1031 Sõjandus ja riigikaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Õhuväe ohvitser III Air Force Officer III 2 Õhuväe ohvitser III (versioon 1) Õhuväe ohvitser III (versioon 3) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Kaitseväeteenistus Õhuväe ohvitser 22 2008-12-10 2008-12-10 2011-12-31 III 0110 Sõjaväe ohvitserid 1031 Sõjandus ja riigikaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Päästeinspektor III Fire inspector III 4 Päästeinspektor III (versioon 2) Päästeinspektor III (versioon 3) Päästeinspektor III (versioon 6) Päästeinspektor, tase 5 (versioon 5) Päästeinspektor, tase 5 (versioon 7) Tuletõrje- ja päästeinspektor III (versioon 1) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Päästeinspektor 5 2011-11-15 2011-11-15 2013-11-20 III 3359 Valitsuse haldusalade ametnikud, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Päästeinspektor III Fire inspector III 3 Päästeinspektor III (versioon 2) Päästeinspektor III (versioon 4) Päästeinspektor III (versioon 6) Päästeinspektor, tase 5 (versioon 5) Päästeinspektor, tase 5 (versioon 7) Tuletõrje- ja päästeinspektor III (versioon 1) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Päästeinspektor 18 2007-10-30 2007-10-30 2011-11-14 III 3359 Valitsuse haldusalade ametnikud, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Päästeinspektor III Fire inspector III 2 Päästeinspektor III (versioon 3) Päästeinspektor III (versioon 4) Päästeinspektor III (versioon 6) Päästeinspektor, tase 5 (versioon 5) Päästeinspektor, tase 5 (versioon 7) Tuletõrje- ja päästeinspektor III (versioon 1) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Päästeinspektor 12 2006-02-01 2006-02-01 2007-10-29 III 3359 Valitsuse haldusalade ametnikud, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Päästeinspektor IV Fire inspector IV 4 Päästeinspektor IV (versioon 1) Päästeinspektor IV (versioon 2) Päästeinspektor IV (versioon 3) Päästeinspektor IV (versioon 6) Päästeinspektor, tase 6 (versioon 5) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Päästeinspektor 5 2011-11-15 2011-11-15 2013-11-20 IV 3359 Valitsuse haldusalade ametnikud, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Päästeinspektor IV Fire inspector IV 3 Päästeinspektor IV (versioon 1) Päästeinspektor IV (versioon 2) Päästeinspektor IV (versioon 4) Päästeinspektor IV (versioon 6) Päästeinspektor, tase 6 (versioon 5) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Päästeinspektor 21 2008-06-05 2008-06-05 2011-11-14 IV 3359 Valitsuse haldusalade ametnikud, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Päästespetsialist III Sub fire officer III 5 Päästemeeskonna juht, tase 5 (versioon 6) Päästemeeskonna juht, tase 5 (versioon 8) Päästemeeskonna juht, tase 5 (versioon 9) Päästespetsialist III (versioon 2) Päästespetsialist III (versioon 3) Päästespetsialist III (versioon 4) Päästespetsialist III (versioon 7) Tuletõrje- ja päästespetsialist III (versioon 1) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Päästja 5 2011-11-15 2011-11-15 2013-11-20 III 3359 Valitsuse haldusalade ametnikud, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Päästekorraldaja III Dispatcher III 4 Päästekorraldaja III (versioon 1) Päästekorraldaja III (versioon 2) Päästekorraldaja III (versioon 3) Päästekorraldaja III (versioon 6) Päästekorraldaja-logistik, tase 5 (versioon 10) Päästekorraldaja-logistik, tase 5 (versioon 5) Päästekorraldaja-logistik, tase 5 (versioon 7) Päästekorraldaja-logistik, tase 5 (versioon 8) Päästekorraldaja-logistik, tase 5 (versioon 9) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Päästekorraldaja 5 2011-11-15 2011-11-15 2013-11-20 III 5419 Turvatöötajad, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Päästekorraldaja II Dispatcher II 3 Päästekorraldaja II (versioon 1) Päästekorraldaja II (versioon 2) Päästekorraldaja II (versioon 4) Päästekorraldaja II (versioon 6) Päästekorraldaja, tase 4 (versioon 10) Päästekorraldaja, tase 4 (versioon 5) Päästekorraldaja, tase 4 (versioon 7) Päästekorraldaja, tase 4 (versioon 8) Päästekorraldaja, tase 4 (versioon 9) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Päästekorraldaja 22 2008-12-10 2008-12-10 2011-11-14 II 5419 Turvatöötajad, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Päästekorraldaja II Dispatcher II 4 Päästekorraldaja II (versioon 1) Päästekorraldaja II (versioon 2) Päästekorraldaja II (versioon 3) Päästekorraldaja II (versioon 6) Päästekorraldaja, tase 4 (versioon 10) Päästekorraldaja, tase 4 (versioon 5) Päästekorraldaja, tase 4 (versioon 7) Päästekorraldaja, tase 4 (versioon 8) Päästekorraldaja, tase 4 (versioon 9) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Päästekorraldaja 5 2011-11-15 2011-11-15 2013-11-20 II 5419 Turvatöötajad, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Päästekorraldaja III Dispatcher III 3 Päästekorraldaja III (versioon 1) Päästekorraldaja III (versioon 2) Päästekorraldaja III (versioon 4) Päästekorraldaja III (versioon 6) Päästekorraldaja-logistik, tase 5 (versioon 10) Päästekorraldaja-logistik, tase 5 (versioon 5) Päästekorraldaja-logistik, tase 5 (versioon 7) Päästekorraldaja-logistik, tase 5 (versioon 8) Päästekorraldaja-logistik, tase 5 (versioon 9) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Päästekorraldaja 22 2008-12-10 2008-12-10 2011-11-14 III 5419 Turvatöötajad, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Päästja I Firefighter I 6 Päästja I (versioon 3) Päästja I (versioon 4) Päästja I (versioon 5) Päästja II (versioon 3) Päästja II (versioon 4) Päästja II (versioon 5) Päästja II (versioon 6) Päästja, tase 4 (versioon 7) Päästja, tase 4 (versioon 8) Päästja, tase 4 (versioon 9) Tuletõrjuja-päästja I (versioon 1) Tuletõrjuja-päästja I (versioon 2) Tuletõrjuja-päästja II (versioon 1) Tuletõrjuja-päästja II (versioon 2) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Päästja 5 2011-11-15 2011-11-15 2013-12-31 I 2 2 5411 Päästjad ja tuletõrjujad 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Päästja II Firefighter II 6 Päästja I (versioon 3) Päästja I (versioon 4) Päästja I (versioon 5) Päästja I (versioon 6) Päästja II (versioon 3) Päästja II (versioon 4) Päästja II (versioon 5) Päästja, tase 4 (versioon 7) Päästja, tase 4 (versioon 8) Päästja, tase 4 (versioon 9) Tuletõrjuja-päästja I (versioon 1) Tuletõrjuja-päästja I (versioon 2) Tuletõrjuja-päästja II (versioon 1) Tuletõrjuja-päästja II (versioon 2) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Päästja 5 2011-11-15 2011-11-15 2013-12-31 II 3 3 5411 Päästjad ja tuletõrjujad 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Piirivalveametnik I Border guard officer I 4 Piirivalveametnik I (versioon 1) Piirivalveametnik I (versioon 2) Piirivalveametnik I (versioon 3) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Piirivalveteenistus Piirivalvur 5 2011-11-15 2011-11-15 2013-12-31 I 2 2 5419 Turvatöötajad, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Piirivalveametnik II Border guard official II 4 Piirivalveametnik II (versioon 1) Piirivalveametnik II (versioon 2) Piirivalveametnik II (versioon 3) Piirivalvur, tase 4 (versioon 5) Piirivalvur, tase 4 (versioon 6) Piirivalvur, tase 4 (versioon 7) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Piirivalveteenistus Piirivalvur 5 2011-11-15 2011-11-15 2013-12-31 II 4 4 3351 Tolli- ja piiriinspektorid 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Piirivalveametnik III Border guard official III 5 Piirivalveametnik III (versioon 1) Piirivalveametnik III (versioon 2) Piirivalveametnik III (versioon 3) Piirivalveametnik III (versioon 4) Piirivalvur, tase 5 (versioon 6) Piirivalvur, tase 5 (versioon 7) Piirivalvur, tase 5 (versioon 8) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Piirivalveteenistus Piirivalvur 5 2011-11-15 2011-11-15 2013-12-31 III 5 5 3351 Tolli- ja piiriinspektorid 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Piirivalveametnik III Border guard official III 4 Piirivalveametnik III (versioon 1) Piirivalveametnik III (versioon 2) Piirivalveametnik III (versioon 3) Piirivalveametnik III (versioon 5) Piirivalvur, tase 5 (versioon 6) Piirivalvur, tase 5 (versioon 7) Piirivalvur, tase 5 (versioon 8) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Piirivalveteenistus Piirivalvur 16 2007-03-20 2007-03-20 2011-11-14 III 3351 Tolli- ja piiriinspektorid 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Piirivalveametnik IV Border guard official IV 5 Piirivalveametnik IV (versioon 1) Piirivalveametnik IV (versioon 2) Piirivalveametnik IV (versioon 3) Piirivalveametnik IV (versioon 4) Piirivalvur, tase 6 (versioon 6) Piirivalvur, tase 6 (versioon 7) Piirivalvur, tase 6 (versioon 8) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Piirivalveteenistus Piirivalvur 5 2011-11-15 2011-11-15 2013-12-31 IV 6 6 1112 Kõrgemad valitsusametnikud 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Piirivalveametnik IV Border guard official IV 4 Piirivalveametnik IV (versioon 1) Piirivalveametnik IV (versioon 2) Piirivalveametnik IV (versioon 3) Piirivalveametnik IV (versioon 5) Piirivalvur, tase 6 (versioon 6) Piirivalvur, tase 6 (versioon 7) Piirivalvur, tase 6 (versioon 8) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Piirivalveteenistus Piirivalvur 16 2007-03-20 2007-03-20 2011-11-14 IV 1112 Kõrgemad valitsusametnikud 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Piirivalveametnik V Border guard official V 4 Piirivalveametnik V (versioon 1) Piirivalveametnik V (versioon 2) Piirivalveametnik V (versioon 3) Piirivalvur, tase 7 (versioon 5) Piirivalvur, tase 7 (versioon 6) Piirivalvur, tase 7 (versioon 7) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Piirivalveteenistus Piirivalvur 5 2011-11-15 2011-11-15 2013-12-31 V 7 7 1112 Kõrgemad valitsusametnikud 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Ettevõtja III Entrepreneur III 2 Ettevõtja III (versioon 1) Väikeettevõtja, tase 5 (versioon 3) Väikeettevõtja, tase 5 (versioon 4) Väikeettevõtja, tase 5 (versioon 5) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Väikeettevõtja 33 2008-05-27 2008-05-27 2012-05-26 III 1219 Äriteenindus- ja haldusjuhid, mujal liigitamata 0413 Juhtimine ja haldus 94 Organisatsioonide tegevus Kahjukindlustuse toote- ja riskijuht IV Underwriter, Risk Engineer, Product Development Manager IV 2 Kahjukindlustuse toote- ja riskijuht IV (versioon 1) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Kindlustus Kahjukäsitleja 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-01-04 IV 3315 Hindajad ja kahjuhindajad 0412 Rahandus, pangandus ja kindlustus 65 Kindlustus, edasikindlustus ja pensionifondid, v.a kohustuslik sotsiaalkindlustus Kahjukäsitleja IV Claims Handler IV 4 Kahjukäsitleja IV (versioon 3) Kindlustusjuhtumite käsitleja IV (versioon 1) Kindlustusjuhtumite käsitleja IV (versioon 2) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Kindlustus Kahjukäsitleja 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-01-04 IV 3315 Hindajad ja kahjuhindajad 0412 Rahandus, pangandus ja kindlustus 65 Kindlustus, edasikindlustus ja pensionifondid, v.a kohustuslik sotsiaalkindlustus Kindlustuse kliendihaldur III Customer/client administrator III 4 Kindlustuse kliendihaldur III (versioon 3) Kindlustuse klienditeenindaja I (versioon 1) Kindlustuse klienditeenindaja I (versioon 2) Kindlustuse spetsialist, tase 5 (versioon 5) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Kindlustus Kindlustuse kliendihaldur 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-01-04 III 3321 Kindlustusagendid 0412 Rahandus, pangandus ja kindlustus 65 Kindlustus, edasikindlustus ja pensionifondid, v.a kohustuslik sotsiaalkindlustus Kindlustuse müügitöötaja III Insurance Sales Person III 4 Kindlustuse müügiesindaja II (versioon 1) Kindlustuse müügiesindaja II (versioon 2) Kindlustuse müügiesindaja III (versioon 1) Kindlustuse müügiesindaja III (versioon 2) Kindlustuse müügitöötaja III (versioon 3) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Kindlustus Kindlustuse müügijuht 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-01-04 III 3321 Kindlustusagendid 0412 Rahandus, pangandus ja kindlustus 65 Kindlustus, edasikindlustus ja pensionifondid, v.a kohustuslik sotsiaalkindlustus Kindlustuse müügijuht IV Insurance Sales Manager IV 4 Kindlustuse müügijuht IV (versioon 1) Kindlustuse müügijuht IV (versioon 2) Kindlustuse müügijuht IV (versioon 3) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Kindlustus Kindlustuse müügijuht 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-01-04 IV 3321 Kindlustusagendid 0412 Rahandus, pangandus ja kindlustus 65 Kindlustus, edasikindlustus ja pensionifondid, v.a kohustuslik sotsiaalkindlustus Kooli karjäärikoordinaator III School Career Co-ordinator III 2 Kooli karjäärikoordinaator III (versioon 1) Kooli karjäärikoordinaator, tase 6 (versioon 3) Haridus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Karjäärinõustaja 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-12-31 III 2423 Personali ja karjääri tippspetsialistid 0417 Tööoskused 85 Haridus Turundusspetsialist IV Marketer IV 3 Turundusspetsialist IV (versioon 1) Turundusspetsialist IV (versioon 2) Turundusspetsialist IV (versioon 4) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Turundusspetsialist 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-11-12 IV 2431 Reklaami ja turunduse tippspetsialistid 0414 Turundus ja reklaam 70 Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine Ärijuht IV Business Manager IV 4 Ärijuht IV (versioon 1) Ärijuht IV (versioon 2) Ärijuht IV (versioon 3) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Ärijuht 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-01-04 IV 1219 Äriteenindus- ja haldusjuhid, mujal liigitamata 0413 Juhtimine ja haldus 70 Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine Ärikorralduse spetsialist III Business Administration Specialist III 5 Ärijuhi assistent III (versioon 1) Ärijuhi assistent III (versioon 2) Ärikorralduse spetsialist III (versioon 3) Ärikorralduse spetsialist III (versioon 4) Ärikorralduse spetsialist III (versioon 6) Ärikorralduse spetsialist, tase 5 (versioon 7) Ärikorralduse spetsialist, tase 5 (versioon 8) Ärikorralduse spetsialist, tase 5 (versioon 9) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Ärijuht 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-11-12 III 3322 Müügiesindajad 0413 Juhtimine ja haldus 70 Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine Õigusnõustaja III Legal Adviser III 2 Õigusnõustaja III (versioon 1) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Nõustamine Õigusnõunik 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-12-31 III 2611 Advokaadid, prokurörid ja kohtujuristid 0421 Õigus 69 Juriidilised toimingud ja arvepidamine Õigusnõustaja IV Legal Adviser IV 2 Õigusnõustaja IV (versioon 1) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Nõustamine Õigusnõunik 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-12-31 IV 2611 Advokaadid, prokurörid ja kohtujuristid 0421 Õigus 69 Juriidilised toimingud ja arvepidamine Õigusnõustaja V Legal Adviser V 2 Õigusnõunik, tase 7 (versioon 3) Õigusnõunik, tase 7 (versioon 4) Õigusnõustaja V (versioon 1) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Nõustamine Õigusnõunik 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-12-31 V 2611 Advokaadid, prokurörid ja kohtujuristid 0421 Õigus 69 Juriidilised toimingud ja arvepidamine Dokumendihaldur IV Records Manager IV 4 Dokumendihaldur IV (versioon 1) Dokumendihaldur IV (versioon 2) Dokumendihaldur IV (versioon 3) Dokumendihaldur IV (versioon 5) Dokumendihaldur, tase 6 (versioon 6) Teabehaldur, tase 6 (versioon 9) Teabehalduse korraldaja, tase 6 (versioon 7) Teabehalduse korraldaja, tase 6 (versioon 8) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Bürootöö Dokumendihaldur 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-11-12 IV 2422 Strateegiate väljatöötajad 0415 Sekretäri- ja kontoritöö 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Dokumendihaldur V Records Manager V 4 Dokumendihaldur V (versioon 1) Dokumendihaldur V (versioon 2) Dokumendihaldur V (versioon 3) Dokumendihaldur V (versioon 5) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Bürootöö Dokumendihaldur 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-11-12 V 2422 Strateegiate väljatöötajad 0415 Sekretäri- ja kontoritöö 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Juhiabi III Assistant III 4 Juhiabi III (versioon 1) Juhiabi III (versioon 2) Juhiabi III (versioon 3) Juhiabi III (versioon 5) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Bürootöö Sekretär 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-11-12 III 3343 Sekretärid-asjaajajad ja sekretärid-juhiabid 0415 Sekretäri- ja kontoritöö 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Juhiabi IV Juhiabi IV 3 Juhiabi IV (versioon 1) Juhiabi IV (versioon 2) Juhiabi IV (versioon 5) Juhiabi, tase 6 (versioon 4) Juhiabi, tase 6 (versioon 6) Juhiabi, tase 6 (versioon 7) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Bürootöö Sekretär 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-11-12 IV 3343 Sekretärid-asjaajajad ja sekretärid-juhiabid 0415 Sekretäri- ja kontoritöö 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Sekretär I Secretary I 4 Bürooassistent, tase 4 (versioon 8) Bürootöötaja, tase 4 (versioon 6) Bürootöötaja, tase 4 (versioon 7) Sekretär I (versioon 1) Sekretär I (versioon 2) Sekretär I (versioon 3) Sekretär I (versioon 5) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Bürootöö Sekretär 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-11-12 I 4120 Asjaajamise tugitöötajad 0415 Sekretäri- ja kontoritöö 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Sekretär II Secretary II 4 Sekretär II (versioon 1) Sekretär II (versioon 2) Sekretär II (versioon 3) Sekretär II (versioon 6) Sekretär, tase 5 (versioon 5) Sekretär, tase 5 (versioon 7) Sekretär, tase 5 (versioon 8) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Bürootöö Sekretär 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-11-12 II 4120 Asjaajamise tugitöötajad 0415 Sekretäri- ja kontoritöö 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Karjääriinfo spetsialist III Career Information Specialist III 2 Karjääriinfo spetsialist III (versioon 1) Karjääriinfo spetsialist III (versioon 4) Karjääriinfo spetsialist, tase 5 (versioon 3) Haridus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Karjäärinõustaja 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-11-12 III 2423 Personali ja karjääri tippspetsialistid 0417 Tööoskused 85 Haridus Karjääriinfo spetsialist IV Career Information Specialist IV 2 Karjääriinfo spetsialist IV (versioon 1) Karjääriinfo spetsialist IV (versioon 4) Karjääriinfo spetsialist, tase 6 (versioon 3) Haridus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Karjäärinõustaja 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-11-12 IV 2423 Personali ja karjääri tippspetsialistid 0417 Tööoskused 85 Haridus Karjäärinõustaja IV Career Counsellor IV 3 Karjäärinõustaja IV (versioon 1) Karjäärinõustaja IV (versioon 2) Karjäärinõustaja, tase 6 (versioon 4) Karjäärispetsialist, tase 6 (versioon 5) Karjäärispetsialist, tase 6 (versioon 6) Karjäärispetsialist, tase 6 (versioon 7) Haridus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Karjäärinõustaja 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-12-31 IV 6 6 2423 Personali ja karjääri tippspetsialistid 0417 Tööoskused 85 Haridus Puhastustööde juht, tase 5 Cleaning manager, level 5 5 Puhastustööde juht III (versioon 1) Puhastustööde juht III (versioon 2) Puhastustööde juht III (versioon 4) Puhastustööde juht, tase 5 (versioon 3) Puhastustööde juht, tase 5 (versioon 6) Puhastustööde juht, tase 5 (versioon 7) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Puhastusteenindus Puhastusteenindaja 1 2016-03-03 2016-03-03 2017-05-23 5 5 1219 Äriteenindus- ja haldusjuhid, mujal liigitamata 1011 Koduteenindus 81 Hoonete ja maastike hooldus Kutsealased terminid Keelte oskustasemete kirjeldused Õie Aasna Eesti Maaülikool Helge Alt OÜ Puhastusekspert Tiit Jürmann Pesuekspert OÜ Anu Kraav OÜ Eliit Teenindus Aita Sauemägi SA Innove Annela Tiitson OÜ Arkaadia Puhastuse Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Puhastustööde juhi töö eesmärk on korraldada oma vastutusala objektide elukeskkonna puhtana hoidmist nõutaval tasemel. Tema tööülesannete hulka kuulub heakorratööde (sise- ja välikoristus) planeerimine, korraldamine, töö kvaliteedi hindamine, puhastusteenindajate juhendamine, klientidega suhtlemine ning info vahetamine. Ta kavandab asjakohaseid muudatusi ja korraldab nende rakendamist, leiab otstarbekad tehnoloogiad lähtuvalt olukorrast, oskab ise koristada ja teisi juhendada ning vastutab kvaliteetse töötulemuse eest. Oma töös juhindub ta puhastusala heast tavast. Järgib kutse-eetikat ning lähtub konfidentsiaalsuse põhimõtetest. Juhib meeskonda ja vastutab meeskonnatöö eest. A.2.1 Koristusvajaduse määratlemine. A.2.2 Koristustarvikute ja -masinate valik ning kasutamine. A.2.3 Koristusainete valimine, doseerimine ja kasutamine. A.2.4 Hoolduskoristus ja suurpuhastus. A.2.5 Kaastöötajate juhendamine. A.2.6 Heakorratööde (sise- ja välikoristus) juhtimine ja arendamine. Sageli tuleb töötada väljaspool tavatööaega, liikuda objektide vahel ning suhelda erinevate inimestega. Heakorratööde-tarvikud, -masinad, abi- ja kaitsevahendid, info- ja kommunikatsioonivahendid. Puhastustööde juhi töö eeldab hoolivust, emotsionaalset stabiilsust, enesekehtestamise oskust ja head tervist. Oluline on analüüsi-, otsustus- ja vastutusvõime, võime erinevates olukordades kiiresti reageerida, vastupidavus ning pinge- ja stressitaluvus. Puhastustööde juhi kutse eeldab vähemalt keskharidust. Puhastustööde juhiks saab õppida kutseõppeasutuses, kursustel ja töökohal. Puhastustööde juht, töödejuhataja, objektijuht, meister, perenaine. Kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.7 tõendamine. Koristusvajaduse määratlemine 5 Koristustarvikute ja -masinate valimine ning kasutamine 5 Koristusainete valimine, doseerimine, kasutamine 5 Hoolduskoristus ja suurpuhastus 5 Kaastöötajate juhendamine 4 Heakorratööde (sise- ja välikoristus) juhtimine ja arendamine 5 Puhastustööde juht, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Korstnapühkija, tase 3 Chimney sweeper, level 3 5 Korstnapühkija I (versioon 1) Korstnapühkija I (versioon 2) Korstnapühkija I (versioon 3) Korstnapühkija, tase 3 (versioon 4) Korstnapühkija, tase 3 (versioon 6) Korstnapühkija, tase 3 (versioon 7) Korstnapühkija, tase 3 (versioon 8) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Küttesüsteemide ehitus ja hooldus Korstnapühkija 1 2016-04-06 2016-04-06 2019-10-30 3 3 7133 Ehitustarindite puhastajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 81 Hoonete ja maastike hooldus Kutsealased terminid Korstnapühkija tööriistad ja abivahendid Keelte oskustasemete kirjeldused Toomas Henk Viljandi Tuletõrjeühing Leo Kalme Eesti Korstnapühkijate Koda Koit Koppel MTÜ Eesti Pottsepad Jaak Laanisto Eesti Tuletõrjeliit Juhan Räni Eesti Korstnapühkijate Koda Marko Rüü Päästeamet Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Korstnapühkija 3. taseme kutsestandard on välja töötatud a) Kutsehariduse vastava taseme õppekava aluseks b) Isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks c) Erialaste täiendkoolituste õppekavade aluseks. Korstnapühkija töö eesmärk on tuleohutuse, säästva kütterežiimi ja puhta elukeskkonna tagamine kütteseadmete puhastamise, hooldamise ja teabe jagamise kaudu. 3. taseme korstnapühkija tööülesanded on kütte- ja nendega seotud ventilatsioonilõõride tuleohutuse kontrollimine ja puhastamine üksikelamus, suvilas, aiamajas, taluhoones ja väikeehitises ning korstnapühkija-meistri juhendamisel ummistuste likvideerimine. Ta tutvustab elanikkonnale kütteseadmete hooldamise nõudeid ja küttesüsteemide ohutut kasutamist ning annab klientidele teavet avastatud puuduste kohta. Korstnapühkija annab hinnangu küttesüsteemi tuleohutusele. 3. taseme korstnapühkija töötab tavaolukorras iseseisvalt, vajadusel töötab meeskonnas ja meistri juhendamisel. Korstnapühkija järgib kutse-eetika nõudeid ja käitumise head tava. A.2.1 Tööde planeerimine ja dokumenteerimine: 1. Kliendi soovide väljaselgitamine. 2. Töömahtude ja maksumuse arvutamine. 3. Töökorralduse planeerimine. 4. Kütesüsteemi seisukorra hindamine. 5. Vajalike dokumentide vormistamine. A.2.2 Küttesüsteemide puhastamine: 1. Töökoha ettevalmistamine. 2. Korstna puhastamine. 3. Kütteseadmete ja ühenduslõõride puhastamine. 4. Küttesüsteemide töövalmiduse tagamine. A.2.3 Klientide teavitamine ja nõustamine: 1. Kliendi teavitamine ja nõustamine. 2. Tuleohutusalane nõustamine. 3. Elanikkonna teavitamine. Korstnapühkija töötab nii sise- kui välitingimustes ja kõrgustes ning erinevates ilmastikutingimustes. Tööaeg on paindlik, vajadusel töötatakse puhkepäevadel. Kulp, truubiluud, korstnahari, käpphari, vaatluspeegel, tõmbekontrollivahend, valgusti. Korstnapühkija on hea suhtleja, hea pingetaluvusega, füüsiliselt terve ja hea koordinatsiooniga, otsustus- , vastutus- ja koostöövõimeline ning kohusetundlik. Korstnapühkija on vähemalt põhiharidusega ja läbinud korstnapühkija koolituse. Korstnapühkija õpipoiss, korstnapühkija. Kutsealal töötamiseks on nõutav korstnapühkija kutsekvalifikatsioon kutseseaduse tähenduses. Alus: tuleohutuse seadus. Kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike (B.2.1–B.2.3) ja läbivate (B.2.4–B.2.9) kompetentside tõendamine. Tööde planeerimine ja dokumenteerimine 3 Küttesüsteemide puhastamine 3 Klientide teavitamine ja nõustamine 3 Kutse-eetika 3 Ohutus- ja keskkonnanõuded 3 Arvuti kasutamise oskus 3 Meeskonnatöö 3 Keeleoskus 3 Suhtlemisoskus 3 Korstnapühkija, tase 4 Chimney sweeper, level 4 5 Korstnapühkija II (versioon 1) Korstnapühkija II (versioon 2) Korstnapühkija II (versioon 4) Korstnapühkija, tase 4 (versioon 3) Korstnapühkija, tase 4 (versioon 6) Korstnapühkija, tase 4 (versioon 7) Korstnapühkija, tase 4 (versioon 8) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Küttesüsteemide ehitus ja hooldus Korstnapühkija 1 2016-04-06 2016-04-06 2016-11-15 4 4 7133 Ehitustarindite puhastajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 81 Hoonete ja maastike hooldus Kutsealased terminid Korstnapühkija tööriistad ja abivahendid Keelte oskustasemete kirjeldused Toomas Henk Viljandi Tuletõrjeühing Leo Kalme Eesti Korstnapühkijate Koda Koit Koppel Eesti Korstnapühkijate Koda Jaak Laanisto Eesti Tuletõrjeliit Siim Peetrimägi Inspecta Estonia OÜ Raulis Romanovski Tallinna Korstnapühkijad OÜ Juhan Räni Korstnakratt OÜ Marko Rüü Päästeamet Sigrid Ester Tani Kütte- ja Ventilatsioonisüsteemide Teabekeskus Teet Võhandu Korstnatont OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Korstnapühkija, tase 4 kutsestandard on välja töötatud a) Isikute kutsealaste kompetentside hindamiseks b) Erialaste täiendkoolituse õppekavade aluseks. Korstnapühkija töö eesmärk on tuleohutuse, säästva kütterežiimi ja puhta elukeskkonna tagamine kütteseadmete puhastamise, hooldamise ja teabe jagamise kaudu. Korstnapühkija tööülesanded on küttesüsteemide ja nendega seotud ventilatsioonilõõride tuleohutuse kontrollimine, puhastamine ja ummistuste likvideerimine; elanikkonnale kütteseadmete hooldamise nõuete ja küttesüsteemide ohutu kasutamise tutvustamine ning avastatud puudustest teavitamine. Korstnapühkija annab hinnangu olemasolevatele küttesüsteemidele. 4. taseme korstnapühkija on töökogemusega spetsialist, töötab iseseisvalt ja vastutab oma töötulemuse eest. 4. taseme korstnapühkija juhendab madalama tasemega korstnapühkijaid. Korstnapühkija järgib kutse-eetika nõudeid ja head käitumise tava. A.2.1 Tööde planeerimine ja dokumenteerimine A.2.2 Küttesüsteemide puhastamine A.2.3 Küttesüsteemile hinnangu koostamine A.2.4 Kliendi teavitamine ja nõustamine A.2.5 Madalama tasemega korstnapühkijate juhendamine ja nõustamine Korstnapühkija töötab nii sise- kui ka välistingimustes, kõrgustes ning erinevates ilmastikutingimustes. Tööaeg on paindlik, vajaduse korral töötatakse puhkepäevadel. Kulp, truubiluud, korstnahari, käpphari, vaatluspeegel, tõmbekontrollivahendid. Korstnapühkija on hea suhtleja, hea pingetaluvusega, füüsiliselt terve ja hea koordinatsiooniga, otsustus- , vastutus- ja koostöövõimeline ning kohusetundlik. 4. taseme korstnapühkija on vähemalt põhiharidusega, on läbinud korstnapühkija väljaõppe ja tuleohutusalase täiendkoolituse ning omab praktilist töökogemust. Korstnapühkija. Kutsealal töötamiseks on nõutav korstnapühkija kutsekvalifikatsioon kutseseaduse tähenduses. Alus: Tuleohutuse seadus Kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike (B.2.1 – B.2.5) ja läbivate (B.2.6-B.2.11) kompetentside tõendamine. Tööde planeerimine ja dokumenteerimine 4 Küttesüsteemide puhastamine 4 Küttesüsteemile hinnangu koostamine 4 Kliendi teavitamine ja nõustamine 4 Madalama tasemega korstnapühkija juhendamine ja nõustamine 4 Kutse-eetika 4 Ohutus- ja keskkonnanõuded 4 Arvuti kasutamise oskus 4 Meeskonnatöö 4 Keeleoskus 4 Suhtlemisoskus 4 Hambaraviassistent, tase 5 Dental assistant, level 5 2 Hambaarsti abi I (versioon 1) Hambaraviassistent, tase 5 (versioon 3) Hambaraviassistent, tase 5 (versioon 4) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Hambaravi Hambaarsti abi 1 2016-04-28 2016-04-28 2021-04-27 5 5 3251 Hambaraviõed ja hambaravi keskastme spetsialistid 0911 Hambaravi 86 Tervishoid Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Terje Altosaar Eesti Suuhügienistide Liit Stanislav Liskmann Eesti Hambaarstide Liit, Dental Art Hambakliinik Katrin Toompuu SA Tallinna Hambapolikliinik, Hambaraviõdede Seltsing Maarika Tõnts Dental Art Hambakliinik Eva Vakra Eesti Hambaarstide Liit, Hambakliinik Vagodent Marek Vink Eesti Hambaarstide Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Hambaraviassistent on suutervishoiu töötaja, kes abistab hambaarsti ja/või suuhügienisti vastavalt iga tööetapi iseloomule, sh neljakäetöö meetodil, saavutamaks optimaalset ravitulemust. Hambaraviassistendi töö eesmärk on osaleda aktiivselt hambaravi meeskonna liikmena kvaliteetse suutervishoiuteenuse tagamisel. Olulisel kohal on hügieeni-, anti- ja aseptika nõuete järgimine. Hambaraviassistent on võimeline iseseisvalt ja korrektselt täitma hambaarsti poolt delegeeritud ülesandeid nagu erinevate sihtgruppide nõustamine ja vajadusel sekkuma suutervislikesse tegevustesse. A.2.1 Patsiendi nõustamine suutervise küsimustes 1. Individuaalnõustamine. 2. Grupinõustamine. A.2.2 Meditsiiniseadmete ja instrumentide ettevalmistamine, hooldamine ja kasutamine 1. Isikliku, hambaraviruumi ja töökeskkonna hügieeni nõuete järgimine. 2. Hambaravis kasutatavate meditsiiniseadmete ja instrumentide hügieeni nõuete järgimine. 3. Meditsiiniseadmete ettevalmistamine. 4. Protseduuri-/operatsioonijärgne patsiendi ja tööruumi korrastamine. 5. Hambaravis kasutatavate meditsiiniseadmete ja instrumentide hooldamine. 6. Hambaravis kasutatavate meditsiiniseadmete ja muude seadmete töökorras oleku jälgimine. A.2.3 Hambaravikabineti varustamine materjalidega 1. Hambaravi töövahendite ja materjalide tellimine ning nende olemasolu tagamine. 2. Töövahendite ja materjalide ladustamine. A.2.4 Hambaarsti assisteerimine raviprotseduuride tegemisel 1. Patsiendi ettevalmistamine raviprotseduuriks. 2. Kliinilise teabe kogumine. 3. Kliiniliste leidude registreerimine, kliiniliste fotode tegemine. 4. Neljakäe meetodi kasutamine. A.2.5 Hambaarsti assisteerimine parodontoloogia valdkonnas 1. Neljakäe meetodi kasutamine parodontoloogilise ravitöö protsessis. 2. Mikrobioloogiliste külvide võtmine ja süljeuuringute tegemine. A.2.6 Hambaarsti assisteerimine restauratiivses ja proteetilises hambaravis 1. Neljakäe meetodi kasutamine restauratiivsete ja proteetiliste protseduuride tegemisel. 2. Diagnostiliste jäljendite võtmine. 3. Kapede ja kontrollmudelite valmistamine. 4. Mudelite töötlemine ja arhiveerimine. A.2.7 Hambaarsti assisteerimine karioloogia ja endodontia valdkonnas 1. Neljakäe meetodi kasutamine karioloogiliste ja endodontiliste protseduuride tegemisel. 2. Mikrobioloogiliste külvide võtmine ja süljeuuringute tegemine. A.2.8 Menetlused pea- ja kaelapiirkonna radioloogias 1. Patsiendi ettevalmistamine. 2. Pea- ja kaelapiirkonna röntgenülesvõtete tegemine. 3. Radioloogilise uuringu tulemuste arhiveerimine. A.2.9 Hambaarsti ja/või näo-lõualuude kirurgi assisteerimine kirurgia valdkonnas 1. Patsiendi ja operatsioonivälja ettevalmistamine. 2. Neljakäe meetodi kasutamine operatsioonide tegemisel. A.2.10 Menetlused ortodontias ja ortodondi assisteerimine 1. Neljakäe meetodi kasutamine ortodontiliste protseduuride tegemisel. 2. Jäljendite võtmine. 3. Ortodontiliste mudelite valamine. 4. Ortodontiliste mudelite töötlemine ja arhiveerimine. A.2.11 Hambaarsti assisteerimine mikroskoobi kasutamisel 1. Patsiendi ettevalmistamine. 2. Neljakäe meetodi kasutamine mikroskoobiga protseduuride tegemisel. Hambaraviassistent töötab hambaravi kabinetis, mis koos vastava sisustusega peab tagama nii patsiendile kui personalile turvalise keskkonna. Töös võib esineda erinevaid tervist kahjustavaid faktoreid (näit sundasend, rutiinsed liigutused, keemilised, bioloogilised jt ohutegurid). Hambaravis ja sterilisatsioonis kasutatavad töövahendid, spetsiifilised seadmed ning käsiinstrumendid ning a- ja antiseptikavahendid. Hambaraviassistent on vaimselt ja füüsiliselt võimekas, sõbralik, teenindus- ja suhtlemisvalmis, täpne, korrektne, koostöö- ja vastutusvõimeline. Hambaraviassistent on läbinud erialase vastava taseme kutseõppe õppekava. Hambaraviassistent, hambaarsti abiline, hambaarsti abi, hambaarsti assistent. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1 – B.2.8 ja läbivad kompetentsid B.2.12 – B.2.19. Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.9 – B.2.11. Patsiendi nõustamine suutervise küsimustes 5 Meditsiiniseadmete ja instrumentide ettevalmistamine, hooldamine ja kasutamine 5 Hambaravikabineti varustamine materjalidega 5 Hambaarsti assisteerimine raviprotseduuride tegemisel 5 Hambaarsti assisteerimine parodontoloogia valdkonnas 5 Hambaarsti assisteerimine restauratiivses ja proteetilises hambaravis 5 Hambaarsti assisteerimine karioloogia ja endodontia valdkonnas 5 Menetlused pea- ja kaelapiirkonna radioloogias 5 Kutse taotlemisel on lisaks võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.9 – B.2.11. Hambaarsti ja/või näo-lõualuude kirurgi assisteerimine kirurgia valdkonnas 6 Menetlused ortodontias ja ortodondi assisteerimine 5 Hambaarsti assisteerimine mikroskoobi kasutamisel 5 Koostöö meeskonnas ja partneritega 5 Klienditeenindus ja suhtlemine 5 Teabe esitamine 5 Juhiste ja reeglite järgimine 5 Väärtustest lähtumine ja põhimõtete järgimine 5 Õppimine ja enesearendamine 5 Arvuti kasutamine ja keeleoskus 5 Hambaraviassistent, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Optometrist, tase 6 Optometrist, level 6 4 Optometrist IV (versioon 1) Optometrist IV (versioon 2) Optometrist IV (versioon 3) Optometrist, tase 6 (versioon 5) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Optomeetria Optometrist 1 2016-04-28 2016-04-28 2021-04-27 6 6 3254 Optometristid ja optikud 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Marilin Hango OptiPRO OÜ Jaanika Kriisk Sinu2Silma OÜ, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli optomeetria õppetool Agnes Lill Eesti Optometristide Selts, Dr Kai Noor Silmakabinet OÜ Kai Noor Eesti Oftalmoloogide Selts Kirsika Piiskop Eesti Optometristide Selts, Dr Kai Noor Silmakabinet OÜ Veiko Reigo Eesti Oftalmoloogide Selts Vootele Tamme Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli optomeetria õppetool Laura Tõnov Instrumentarium Optika Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Optometristi töö eesmärk on nägemise korrigeerimiseks sobivate optikatoodete (prillid, kontaktläätsed, filterprillid jne) soovitamine ja sobitamine, nägemisteravuse korrigeerimine, silma üldseisundi hindamine, elanikkonna nõustamine nägemistervisega seotud küsimustes. Optometrist töötab meeskonnas iseseisvalt. A.2.1 Nägemisteravuse uurimine 1. Kliendi anamneesi kogumine. 2. Silmade väline vaatlemine. 3. Motoorikatestide sooritamine. 4. Vaba visuse hindamine. 5. Objektiivse nägemisuuringu sooritamine. 6. Subjektiivse nägemisuuringu sooritamine. 7. Prilliretsepti väljastamine. 8. Tulemuste dokumenteerimine. A.2.2 Kontaktläätsede määramine ja sobitamine 1. Kliendi anamneesi kogumine. 2. Silmade ja silmalaugude asendi ning seisundi väline hindamine. 3. Motoorikatestide sooritamine. 4. Vaba visuse hindamine. 5. Objektiivse nägemisuuringu sooritamine. 6. Keratomeetria. 7. Subjektiivse nägemisuuringu sooritamine. 8. Kontaktläätsede parameetrite määramine. 9. Biomikroskoopia. 10. Saadud tulemuste hindamine ja analüüsimine. 11. Kontaktläätse soovitamine ja sobitamine. 12. Kontaktläätse käsitlemise ja kasutamise õpetamine. 13. Järelkontrolli sooritamine. 14. Tulemuste dokumenteerimine. A.2.3 Prillide sobitamine 1. Kliendiküsitluse läbiviimine. 2. Prilliraamide soovitamine. 3. Prilliläätsede soovitamine. 4. Prillide painutamine ja sobitamine. A.2.4 Prillide valmistamine 1. Prilliraami kontrollimine. 2. Prilliläätsede kontrollimine. 3. Prilliläätsede detsentreerimine. 4. Šablooni valmistamine. 5. Prilliläätsede käiamine. 6. Prilliläätsede viimistlemine. 7. Prilliläätsede asetamine prilliraami. 8. Prillide painutamine. 9. Prillide kontrollimine. 10. Töövahendite kasutamine. 11. Töövahendite hooldamine. A.2.5 Juhendamine ja nõustamine 1. Juhendamisprotsessi koordineerimine. 2. Erialaste teadmiste ja oskuste edasiandmine. 3. Juhendamine töökohal või praktikabaasis. 4. Juhendatava toetamine. 5. Juhendatava jälgimine ja arendamine. 6. Nõustamine probleemide korral. 7. Tagasiside andmine. Optometrist töötab põhiliselt siseruumides, mis on varustatud tööks vajalike seadmete ja tarvikutega. Töö on vaimselt ja emotsionaalselt pingeline ning füüsilise koormuse jaotumise poolest ebaühtlane. Optometristi peamisteks töövahenditeks on nägemisteravuse uurimise ja korrigeerimise seadmed ning vahendid, prillide valmistamise ja sobitamise seadmed ning vahendid ja infotehnoloogilised seadmed. Optometrist on vastutus- ja otsustusvõimeline, ruumilise kujutlusvõimega, visuaalse mäluga ning matemaatiliselt võimekas. Optometristi töö eeldab loogilist mõtlemist ja empaatilisust. Optometristil on erialane rakenduskõrgharidus. Optometrist. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Nägemisteravuse uurimine 6 Kontaktläätsede määramine ja sobitamine 6 Prillide sobitamine 6 Prillide valmistamine 6 Juhendamine ja nõustamine 6 Optometrist, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Puurmeister, tase 5 Foreman driller, level 5 2 Puurmeister, tase 4 (versioon 1) Puurmeister, tase 5 (versioon 3) Puurmeister, tase 5 (versioon 4) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puurimis- ja lõhkamistööd Puurija 1 2016-04-05 2016-04-05 2021-03-31 5 5 8113 Puurseadmete operaatorid 0724 Kaevandamine ja rikastamine 09 Kaevandamist abistavad tegevusalad Tööosad ja tööülesanded Kersti Türk Keskonnaministeerium Kalle Alasi BalRock OÜ Anne Põldvere Eesti Geoloogiaselts Rein Ramst Eesti Geoloogiakeskuse OÜ Talvi Sarv PALEOTERM OÜ Peep Kildjer Eesti Geoloogia Selts Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Puurmeister, tase 5 kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade koostamise ning isikute kompetentsuse hindamise alus. Puurijad töötavad ettevõtetes, mis rajavad puurkaeve, puurauke ja maasoojussüsteeme ning viivad läbi geotehnilisi, geoloogilisi ja hüdrogeoloogilisi uuringuid. Puurmeister, tase 5 rajab iseseisvalt teisaldavate puurmasinatega puurkaevusid ja puurauke ja/või korraldab puurimismeeskonna juhina nimetatud puurimistöid. Puurmeister tuleb toime kõigis puurimisolukordades, ta vastutab puurimistööde ohutuse ja kvaliteedi ning töörühma liikmete töö eest. Kehtestatud on ka puurija, tase 3 kutse (kutsestandard) Vt Lisa 1 „Puurija ja puurmeistri tööosade ja tööülesannete võrdlus“. A.2.1 Ettevalmistus ja mobilisatsioon 1. Töömaa ülevaatus ja ettevalmistamine 2. Puurimistehnoloogia ja puurinstrumentide valik 3. Puurinstrumentide komplekteerimine ja ettevalmistamine 4. Materjalide hankimine 5. Töö klientide ja partneritega A.2.2 Puurkaevu ja -augu rajamine 1. Puurimine ja puurtöö juhtimine 2. Puurimise tehnilise käigu dokumenteerimine 3. Geoloogilise ja hüdrogeoloogilise läbilõike kirjeldamine 4. Proovide võtmine 5. Töötulemuse hindamine A.2.3 Demobilisatsioon 1. Töövahendite eemaldamine puuraugust 2. Teisaldamise ettevalmistamine 3. Töömaa korrastamine 4. Veoste teisaldamine A.2.4 Puurkaevude ja -aukude likvideerimine (lammutamine) 1. Seadmete ja materjalide eemaldamine ja teisaldamine 2. Likvideerimismaterjalide paigaldus 3. Töömaa korrastamine A.2.5 Töötajate juhendamine ja töö korraldamine 1. Töö organiseerimine 2. Kaastöötajate juhendamine A.2.6 Puurkaevude rajamine 1. Ettevalmistustööd 2. Puurkaevu puurimine 3. Torustiku paigaldamine ja isoleerimine 4. Puhastus- ja proovipumpamine 5. Puurkaevude hooldamine A.2.7 Maasoojussüsteemide puuraukude rajamine 1. Ettevalmistustööd 2. Puuraukude puurimine, isolatsioonitööd 3. Soojuskontuuri paigaldamine ja täitmine A.2.8 Geotehniliste uuringute läbiviimine 1. Geotehniline puurimine 2. Pinnase ja vee proovitamine 3. Proovide pakendamine 4. Välikatsete tegemine A.2.9 Geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste uuringute läbiviimine 1. Puurimine, puursüdamiku käitlemine 2. Torpedeerimine 3. Hüdrogeoloogiliste välikatsete läbiviimine Töö toimub peamiselt välistingimustes, seetõttu tuleb arvestada ka raskete ilmastiku- ja loodusoludega (vihm, külm, lainetus, torm, niiskus, kuumus, putukad jne). Töö eeldab valmisolekut töötada nädalavahetustel, öösel ja riiklikel pühadel. Töö nõuab füüsilist pingutust ja vastupidavust, vajadusel tegutsemist kõrgustes. Töötamisel tuleb arvestada müra, vibratsiooni ja võimalike ohuteguritega (nt. langevad esemed, pöörlevad seadmeosad). Tehnovõrkude läbipuurimine võib kaasa tuua elektrilöögi, gaasiplahvatuse ja tuleohu. Puurija puutub oma töös kokku kemikaalidega, mis võivad olla tervisele ohtlikud. Tööõnnetuste vältimiseks tuleb täita tööohutusnõudeid ning kanda kaitseriietust (saapad, kindad) ja kasutada kaitsevahendeid (saapad, kindad, kiiver, kõrvaklapid jne). Puurmasinad, puurinstrumendid, pumbad ja mõõteseadmed, käsitööriistad, kompressorid. Töös on oluline tehniline taip, kõrgendatud ohutunnetus, pingetaluvus, aja- ja ruumitaju, kiire reaktsioon, koostöö- ja tähelepanuvõime ning analüüsioskus. Vajalik on füüsiline vastupidavus ning hea kuulmine ja nägemine. Töö eeldab otsustusvõimet, suhtlemis- ja koostöövalmidust. Puurijaks saab õppida kutseõppeasutuses või töökohal (koolituskursuste) väljaõppe käigus. Puurseadme operaator, puurpingijuht. Veeproovide võtmiseks on vajalik omada veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistust (veeseadus). Puuragregaadi transpordiks peab puurmeister omama vähemalt C- kat autojuhiluba (liiklusseadus). Puurmeister, tase 5 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside (B.2.1-B.2.5 ja B.2.10) tõendamine ja vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.6-B.2.9. Ettevalmistus ja mobilisatsioon 5 Puurkaevu ja -augu rajamine 5 Demobilisatsioon 5 Puurkaevude ja -aukude likvideerimine (lammutamine) 5 Töötajate juhendamine ja töö korraldamine 5 Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.6-B.2.9. Puurkaevude rajamine 5 Maasoojussüsteemide puuraukude rajamine 5 Geotehniliste uuringute läbiviimine 5 Geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste uuringute läbiviimine 5 Puurmeister, tase 5 kutset läbiv kompetents 3 Elektriinsener, tase 6 Electrical Engineer, level 6 5 Elektriinsener IV (versioon 1) Elektriinsener IV (versioon 2) Elektriinsener IV (versioon 3) Elektriinsener, tase 6 (versioon 4) Elektriinsener, tase 6 (versioon 6) Elektriinsener, tase 6 (versioon 7) Elektriinsener, tase 6 (versioon 8) Elektriinsener, tase 6 (versioon 9) Elektriinsener elektriautomaatika alal, tase 6 Elektriinsener elektrivõrkude ja -süsteemide alal, tase 6 Elektriinsener tarbija elektripaigaldiste alal, tase 6 Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Inseneeria (energeetika) Elektriinsener 1 2016-04-05 2016-04-05 2018-05-02 6 6 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Elektriinseneride kutsete tasemed Kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Heiki Tammoja EEES juhatuse liige, Tallinna Tehnikaülikooli professor Tiit Metusala EEES juhatuse liige, Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud Lauri Öövel EEES juhatuse liige, OÜ Energoservis juhatuse liige Arvi Hamburg Eesti Inseneride Liit, Tallinna Tehnikaülikooli professor, dekaan Lembit Vali EEES juhatuse liige, OÜ Energiasalv juhatuse liige Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Elektriinsener, tase 6 kutsestandard on kõrghariduse õppekavade, isikute kompetentsuse hindamise ning kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemise alus. Elektriinsenerid töötavad elektriliste süsteemide, komponentide ja seadmetega, nad kavandavad ja juhivad nende ehitamist ja nendega töötamist ning juhivad nende talitlust, hooldust ja remonti majanduslikult vastuvõetaval, keskkonnasõbralikul ning ühiskondlikult aksepteeritaval moel. Elektriinsenerid on valmis töötama interdistsiplinaarses meeskonnas koos sidusvaldkondade inseneride jt spetsialistidega. See kutsestandard sisaldab 6.taseme elektriinseneri kutse kirjeldust ja kompetentsuse nõudeid. 6. taseme elektriinsener on kogemustega spetsialist, kes rakendab inseneriteadmisi, võimeid ja praktilisi oskusi olemasolevate ja arendatavate tehnoloogiate käigushoidmiseks. Keerukate probleemide lahendamisel võib ta vajada kogenud inseneride abi. Ta vastutab enda ja teiste tööülesannete täitmise eest. Tööga kaasneb ressursside jagamine ning töötajate juhendamine. 6. taseme elektriinsenerid spetsialiseeruvad elektrivõrkudele ja –süsteemidele, elektriautomaatikale või tarbija elektripaigaldiste erialale ning kitsamale ametilalale: projekteerimisele või ehituse, käidu ja järelevalvele või energia- ja tehnoloogiakaubandusele. Elektriinseneride teised kutsed: Elektriinsener, tase 6 esmane kutse Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 esmane kutse Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 Volitatud elektriinsener, tase 8 Elektriinseneride kutsetasemete kirjeldusi vt lisast 1. A.2.1 Inseneriteadmiste rakendamine. A.2.2 Inseneritööd. A.2.3 Juhtimine. A.2.4 Kutsealale pühendumine. A.2.5 Suhtlemine. A.2.6 Elektrivõrgud ja-süsteemid. A 2.7 Elektriautomaatika. A 2.8 Tarbija elektripaigaldised. A.2.9 Projekteerimine. A.2.10 Ehitus, käit ja järelevalve. A.2.11 Elektrikaubandus ja tehnoloogiakaubandus. Elektriinsenerid töötavad nii büroos kui objektidel. Tööaeg võib olla paindlik. Objektidel töötades tuleb juhinduda üldise tööohutuse ja elektriohutuse nõuetest. Elektriinsenerid kasutavad oma töös lisaks tavapärastele kommunikatsiooni¬vahenditele, arvutitele ja nende tarkvarale ning kontoriseadmetele ka spetsiaalseid arvutusprogramme ning erinevaid elektrilisi töövahendeid ja mõõteriistu. Elektriinseneri töö eeldab innovaatilist, keskkonnahoidlikku ning säästvat arengut toetavat mõtlemist, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, analüüsivõimet, täpsust, vastutustunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, ruumilist kujutlusvõimet ning kohanemisvõimet. Elektriinsener on saanud erialase* ettevalmistuse kõrgkoolis ning ta on oma teadmisi perioodiliselt täiendanud. Elektriinseneri kutse taotlemise eelduseks on vahetult taotlemisele eelnev kaheaastane töökogemus. * erialane spetsialiseerumine elektrivõrkudele ja -süsteemidele, elektriautomaatikale või tarbija elektripaigaldistele. Insener, projekteerija, objektijuht, käidujuht, dispetšer, konsultant jm. Elektrivõrkude ja-süsteemide inseneri, elektriautomaatika inseneri ja tarbija elektripaigaldiste inseneri kutsetunnistuse omamine on Elektrituruseaduse, Ehitusseadustiku ja Seadme ohutuse seaduse kohaselt eeltingimuseks elektritööde spetsialistina töötamisel ettevõtte majandustegevuse registrisse kandmisel ja töötamisel elektritööde juhina. Elektrisüsteemide ja -võrkudele spetsialiseerunud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.5 tõendamine, kompetentsi B.2.6 tõendamine ja vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.9 - B.2.11. Elektriautomaatikale spetsialiseerunud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.5, kompetentsi B.2.7 tõendamine ja vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.9 - B.2.11. Tarbija elektripaigaldistele spetsialiseerunud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.5, kompetentsi B.2.8 tõendamine ja ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.9 - B.2.11. Inseneriteadmiste rakendamine 6 Inseneritööd 6 Juhtimine 6 Kutsealale pühendumine 6 Suhtlemine 6 Elektrisüsteemide ja -võrkudele spetsialiseerunud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentsi B.2.6 tõendamine. Elektriautomaatikale spetsialiseerunud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentsi B.2.7 tõendamine. Tarbija elektripaigaldistele spetsialiseerunud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentsi B.2.8 tõendamine. Kõigi elektriinsener, tase 6 kutsete tõendamiseks on nõutav lisaks ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.9 - B.2.11. Projekteerimine 6 Ehitus, käit ja järelevalve 6 Energiakaubandus ja tehnoloogiakaubandus 6 Elektriinsener, tase 6 esmane kutse Electrical Engineer level 6, Initial Higher Education level 1 Elektriautomaatika Elektrivõrgud ja -süsteemid Tarbija elektripaigaldised Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Inseneeria (energeetika) Elektriinsener 1 2016-04-05 2016-04-05 2021-04-04 6 6 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Elektriinseneride kutsete tasemed Kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Heiki Tammoja EEES juhatuse liige, Tallinna Tehnikaülikooli professor Tiit Metusala EEES juhatuse liige, Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud Lauri Öövel EEES juhatuse liige, OÜ Energoservis juhatuse liige Arvi Hamburg Eesti Inseneride Liit, Tallinna Tehnikaülikooli professor, dekaan Lembit Vali EEES juhatuse liige, OÜ Energiasalv juhatuse liige Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Elektriinsener, tase 6, esmase kutse kutsestandard on kõrghariduse õppekavade, kõrgkooli lõpetajatele kutse andmise ning kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemise alus. Erialase rakenduskõrghariduse õppe lõpetanud isikule antakse kutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega, kutsetunnistust ei väljastata. Elektriinsenerid töötavad elektriliste süsteemide, komponentide ja seadmetega, nad kavandavad ja juhivad nende ehitamist ja nendega töötamist ning juhivad nende talitlust, hooldust ja remonti majanduslikult vastuvõetaval, keskkonnasõbralikul ning ühiskondlikult aktsepteeritaval moel. Elektriinsener, tase 6 esmane kutse antakse isikule, kes on läbinud rakenduskõrghariduse õppe, mis võimaldab asuda tööle elektriinsenerina tehnoloogia käigushoidmise alal, vajadusel kogenud inseneri juhendamisel. Esmane kutse on tähtajatu, töökogemuse nõue puudub. Esmase kutse omamine ei anna seaduslikku õigust olla vastutav spetsialist, kuid on selle ametikoha saamise eeldus pärast töökogemuse hankimist. Elektriinseneride kõik kutsed: Elektriinsener, tase 6, esmane kutse Elektriinsener, tase 6 Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 esmane kutse Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 Volitatud elektriinsener, tase 8 Elektriinseneride kutsetasemete kirjeldusi vt lisast 1. A.2.1 Inseneriteadmiste rakendamine. A.2.2 Inseneritööd. A.2.3 Juhtimine. A.2.4 Kutsealale pühendumine. A.2.5 Suhtlemine. A.2.6 Elektrivõrgud ja-süsteemid. A 2.7 Elektriautomaatika. A 2.8 Tarbija elektripaigaldised. Elektriinsenerid töötavad nii büroos kui objektidel. Tööaeg võib olla paindlik. Objektidel töötades tuleb juhinduda üldise tööohutuse ja elektriohutuse nõuetest. Elektriinsenerid kasutavad oma töös lisaks tavapärastele kommunikatsioonivahenditele, arvutitele ja nende tarkvarale ning kontoriseadmetele ka spetsiaalseid arvutusprogramme ning erinevaid elektrilisi töövahendeid ja mõõteriistu. Elektriinseneri töö eeldab innovaatilist, keskkonnahoidlikku ning säästvat arengut toetavat mõtlemist, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, analüüsivõimet, täpsust, vastutustunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, ruumilist kujutlusvõimet ning kohanemisvõimet. Elektriinsener, tase 6 esmase kutse saamine eeldab vähemalt rakenduskõrgharidust elektritehnika alal Õppekava peab olema riiklikult tunnustatud, vastama kutsestandardi osadele B 2.1-2.8 ning sisaldama 27 EAP praktikat. Insenerikutsete taotlemise eeldused on esitatud lisas 2 „Insenerikutsete taotlemise eeldused“. Objektijuht, käidujuht, dispetšer, konsultant jm. Elektriinsener, tase 6 esmase kutse saamiseks tuleb õppekava läbimisel omandada kompetentsid B.2.1–B.2.5 ja vähemalt üks kompetents valikust B.2.6 – B.2.8. Inseneriteadmiste rakendamine 6 Inseneritööd 6 Juhtimine 6 Kutsealale pühendumine 6 Suhtlemine 6 Esmase kutse saamiseks tuleb õppekava läbimisel omandada vähemalt üks kompetents valikust B.2.6 – B.2.8. Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 esmane kutse Diploma Electrical Engineer level 7, Initial Higher Education level 2 Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Elektriautomaatika Elektrivõrgud ja -süsteemid Tarbija elektripaigaldised Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Inseneeria (energeetika) Elektriinsener 1 2016-04-05 2016-04-05 2021-03-31 7 7 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Elektriinseneride kutsete tasemed Kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Heiki Tammoja EEES juhatuse liige, Tallinna Tehnikaülikooli professor Tiit Metusala EEES juhatuse liige, Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud Lauri Öövel EEES juhatuse liige, OÜ Energoservis juhatuse liige Arvi Hamburg Eesti Inseneride Liit, Tallinna Tehnikaülikooli professor, dekaan Lembit Vali EEES juhatuse liige, OÜ Energiasalv juhatuse liige Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 esmase kutse kutsestandard on kõrghariduse õppekavade, kõrgkooli lõpetajatele kutse andmise ning kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemise alus. Erialase rakenduskõrghariduse õppe lõpetanud isikule antakse kutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega, kutsetunnistust ei väljastata. Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 kutsestandard on kõrghariduse õppekavade, isikute kompetentsuse hindamise ning kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemise alus. Erialase rakenduskõrghariduse õppe lõpetanud isikule antakse kutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega, kutsetunnistust ei väljastata. Elektriinsenerid töötavad elektriliste süsteemide, komponentide ja seadmetega, nad kavandavad ja juhivad nende ehitamist ja nendega töötamist ning juhivad nende talitlust, hooldust ja remonti majanduslikult vastuvõetaval, keskkonnasõbralikul ning ühiskondlikult aksepteeritaval moel. Elektriinseneridel on valmisolek töötada interdistsiplinaarses meeskonnas koos sidusvaldkondade inseneride jt spetsialistidega. Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 esmane kutse antakse isikule, kes on läbinud kõrghariduse õppe, mis võimaldab asuda tööle elektriinsenerina tehnoloogia käigushoidmise ja arendamise alal, vajadusel kogenud inseneri juhendamisel. Esmane kutse on tähtajatu, töökogemuse nõue puudub. Esmase kutse omamine ei anna seaduslikku õigust olla vastutav spetsialist, kuid on selle ametikoha saamise eeldus pärast töökogemuse hankimist. Elektriinseneride kõik kutsed: Elektriinsener, tase 6, esmane kutse Elektriinsener, tase 6 Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 esmane kutse Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 Volitatud elektriinsener, tase 8 Elektriinseneride kutsetasemete kirjeldusi vt lisast 1. A.2.1 Inseneriteadmiste rakendamine. A.2.2 Inseneritööd. A.2.3 Juhtimine. A.2.4 Kutsealale pühendumine. A.2.5 Suhtlemine. A.2.6 Elektrivõrgud ja-süsteemid. A 2.7 Elektriautomaatika. A 2.8 Tarbija elektripaigaldised. Elektriinsenerid töötavad nii büroos kui objektidel. Tööaeg võib olla paindlik. Objektidel töötades tuleb juhinduda üldise tööohutuse ja elektriohutuse nõuetest. Elektriinsenerid kasutavad oma töös lisaks tavapärastele kommunikatsioonivahenditele, arvutitele ja nende tarkvarale ning kontoriseadmetele ka spetsiaalseid arvutusprogramme ning erinevaid elektrilisi töövahendeid ja mõõteriistu. Elektriinseneri töö eeldab innovaatilist, keskkonnahoidlikku ning säästvat arengut toetavat mõtlemist, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, analüüsivõimet, täpsust, vastutustunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, ruumilist kujutlusvõimet ning kohanemisvõimet. Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 esmase kutse saamine eeldab kõrgharidust elektritehnika alal Õppekava peab olema riiklikult tunnustatud, vastama kutsestandardi osadele B 2.1-2.8. Objektijuht, käidujuht, dispetšer, konsultant jm. Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 esmase kutse saamiseks tuleb õppekava läbimisel omandada kompetentsid B.2.1–B.2.5 ja vähemalt üks kompetents valikust B.2.6 – B.2.8. Inseneriteadmiste rakendamine 7 Inseneritööd 7 Juhtimine 7 Kutsealale pühendumine 7 Suhtlemine 7 Esmase kutse saamiseks tuleb õppekava läbimisel omandada vähemalt üks kompetents valikust B.2.6 – B.2.8. Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 Diploma Electrical Engineer, level 7 5 Diplomeeritud elektriinsener V (versioon 1) Diplomeeritud elektriinsener V (versioon 2) Diplomeeritud elektriinsener V (versioon 3) Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud elektriinsener elektriautomaatika alal, tase 7 Diplomeeritud elektriinsener elektrivõrkude ja -süsteemide alal, tase 7 Diplomeeritud elektriinsener tarbija elektripaigaldiste alal, tase 7 Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Inseneeria (energeetika) Elektriinsener 1 2016-04-05 2016-04-05 2018-05-02 7 7 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Elektriinseneride kutsete tasemed Kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Heiki Tammoja EEES, Tallinna Tehnikaülikooli professor Tiit Metusala EEES juhatuse liige, Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud Lauri Öövel EEES juhatuse liige, OÜ Energoservis juhatuse liige Arvi Hamburg Eesti Inseneride Liit, Tallinna Tehnikaülikooli professor, dekaan Lembit Vali EEES juhatuse liige, OÜ Energiasalv juhatuse liige Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 kutsestandard on kõrghariduse õppekavade, isikute kompetentsuse hindamise ning kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemise alus. Elektriinsenerid töötavad elektriliste süsteemide, komponentide ja seadmetega, nad kavandavad ja juhivad nende ehitamist ja nendega töötamist ning juhivad nende talitlust, hooldust ja remonti majanduslikult vastuvõetaval, keskkonnasõbralikul ning ühiskondlikult aksepteeritaval moel. Elektriinseneridel on valmisolek töötada interdistsiplinaarses meeskonnas koos sidusvaldkondade inseneride jt spetsialistidega. See kutsestandard sisaldab diplomeeritud elektriinseneri kutse kirjeldust ja kompetentsuse nõudeid. Diplomeeritud elektriinsener on kogemustega spetsialist, kes rakendab inseneriteadmisi ja mõistmist ning võimeid olemasolevate või arendatavate tehnoloogiate rakendamiseks. Ta töötab iseseisvalt keerulistes, ettearvamatutes ja uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades. Tema tööülesanded on seotud projekteerimise, arendamise, tootmise, ehitamise ning käiduga. Ta on võimeline juhtima töörühmi või organisatsiooni ning võtma vastutust teiste töö tulemuste eest. Diplomeeritud elektriinsenerid spetsialiseeruvad elektrivõrkudele ja –süsteemidele, elektri-automaatikale või tarbija elektripaigaldiste erialale ning mõnele kitsamale ametialale (projekteerimine, teadus-ja õppetöö, arendus ja juhtimine, elektrikaubandus ja tehnoloogia-kaubandus, energiapoliitika või ehitus, käit ja järelevalve). Elektriinseneride teised kutsed: Elektriinsener, tase 6 esmane kutse Elektriinsener, tase 6 Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 esmane kutse Volitatud elektriinsener, tase 8 Elektriinseneride kutsetasemete kirjeldusi vt lisast 1. A.2.1 Inseneriteadmiste rakendamine. A.2.2 Inseneritööd. A.2.3 Juhtimine. A.2.4 Kutsealale pühendumine. A.2.5 Suhtlemine. A.2.6 Elektrivõrgud ja-süsteemid. A 2.7 Elektriautomaatika. A 2.8 Tarbija elektripaigaldised. A.2.9 Projekteerimine. A.2.10 Teadus-ja õppetöö. A.2.11 Arendus ja juhtimine. A.2.12 Elektrikaubandus ja tehnoloogiakaubandus. A.2.13 Energiapoliitika. A.2.14 Ehitus, käit ja järelevalve. Elektriinsenerid töötavad nii büroos kui objektidel. Tööaeg võib olla paindlik. Objektidel töötades tuleb juhinduda üldise tööohutuse ja elektriohutuse nõuetest. Elektriinsenerid kasutavad oma töös lisaks tavapärastele kommunikatsioonivahenditele, arvutitele ja nende tarkvarale ning kontoriseadmetele ka spetsiaalseid arvutusprogramme ning erinevaid elektrilisi töövahendeid ja mõõteriistu. Töö eeldab innovaatilist, keskkonnahoidlikku ning säästvat arengut toetavat mõtlemist, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, analüüsivõimet, täpsust, vastutustunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, ruumilist kujutlusvõimet ning kohanemisvõimet. Diplomeeritud elektriinsener on saanud erialase* ettevalmistuse kõrgkoolis ning ta on oma teadmisi perioodiliselt täiendanud. Diplomeeritud elektriinseneri kutse taotlemise eelduseks on 6. taseme elektriinseneri kutse koos täiendõppega või diplomeeritud elektriinseneri esmane kutse või magistriõppe läbimine. Kõikidel juhtudel on nõutav vahetult taotlemisele eelnev kahe aastane töökogemus. *erialane spetsialiseerumine elektrivõrkudele ja –süsteemidele, elektriautomaatikale või tarbija elektripaigaldistele. Juhataja, peainsener, insener, projekteerija, projektijuht, objektijuht, ehitusjuht, käidujuht, dispetšer, konsultant, ekspert, arendusjuht, osakonnajuhataja teadlane-uurija jm. Elektrivõrkude ja-süsteemide diplomeeritud inseneri, elektriautomaatika diplomeeritud inseneri ja tarbija elektripaigaldiste diplomeeritud inseneri kutsetunnistuse omamine on Elektrituruseaduse, Ehitusseadustiku ja Seadme ohutuse seaduse kohaselt eeltingimuseks elektritööde spetsialistina töötamisel ettevõtte majandustegevuse registrisse kandmisel ja töötamisel elektritööde juhina. Elektrisüsteemide ja -võrkudele spetsialiseerunud diplomeeritud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.5 tõendamine, kompetentsi B.2.6 tõendamine ja vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.9 - B.2.14. Elektriautomaatikale spetsialiseerunud diplomeeritud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1 - B 2.5, kompetentsi B.2.7 tõendamine ja vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.9 - B.2.14. Tarbija elektripaigaldistele spetsialiseerunud diplomeeritud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.5, kompetentsi B.2.8 tõendamine ja vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.9 - B.2.14. Inseneriteadmiste rakendamine 7 Inseneritööd 7 Juhtimine 7 Kutsealale pühendumine 7 Suhtlemine 7 Elektrisüsteemide ja -võrkudele spetsialiseerunud diplomeeritud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentsi B.2.6 tõendamine. Elektriautomaatikale spetsialiseerunud diplomeeritud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentsi B.2.7 tõendamine. Tarbija elektripaigaldistele spetsialiseerunud diplomeeritud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentsi B.2.8 tõendamine. Kõikide diplomeeritud elektriinsener, tase 7 kutsete taotlemisel on nõutav lisaks vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.9 - B.2.14. Projekteerimine 7 Teadus- ja õppetöö 7 Arendus ja juhtimine 7 Energiakaubandus ja tehnoloogiakaubandus 7 Energiapoliitika 7 Ehitus, käit ja järelevalve 7 Volitatud elektriinsener, tase 8 Chartered Electrical Engineer, level 8 5 Volitatud elektriinsener V (versioon 1) Volitatud elektriinsener V (versioon 2) Volitatud elektriinsener V (versioon 3) Volitatud elektriinsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud elektriinsener, tase 8 (versioon 6) Volitatud elektriinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud elektriinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud elektriinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud elektriinsener elektriautomaatika alal, tase 8 Volitatud elektriinsener elektrivõrkude ja -süsteemide alal, tase 8 Volitatud elektriinsener tarbija elektripaigaldiste alal, tase 8 Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Inseneeria (energeetika) Elektriinsener 1 2016-04-05 2016-04-05 2018-05-02 8 8 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Elektriinseneride kutsete tasemed Kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Heiki Tammoja EEES juhatuse liige, Tallinna Tehnikaülikooli professor Tiit Metusala EEES juhatuse liige, Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud Lauri Öövel EEES juhatuse liige, OÜ Energoservis juhatuse liige Arvi Hamburg Eesti Inseneride Liit, Tallinna Tehnikaülikooli professor, dekaan Lembit Vali EEES juhatuse liige, OÜ Energiasalv juhatuse liige Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Volitatud elektriinsener, tase 8 kutsestandard on koolituskavade, isikute kompetentsuse hindamise ning kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemise alus. Elektriinsenerid töötavad elektriliste süsteemide, komponentide ja seadmetega, nad kavandavad ja juhivad nende ehitamist ja nendega töötamist ning juhivad nende talitlust, hooldust ja remonti majanduslikult vastuvõetaval, keskkonnasõbralikul ning ühiskondlikult aksepteeritaval moel. Elektriinseneridel on valmisolek töötada interdistsiplinaarses meeskonnas koos sidusvaldkondade inseneride jt spetsialistidega. See kutsestandard sisaldab volitatud elektriinseneri kutse kirjeldust ja kompetentsuse nõudeid. Volitatud elektriinsener on laiaulatuslike kogemustega tippspetsialist, kes rakendab inseneriteadmisi, mõistmist ning võimeid olemasolevate tootmistehnoloogiate käigus hoidmiseks ja täiustamiseks või uute teadmiste ja tehnoloogiate loomiseks. Ta annab eksperthinnanguid keerukatele projektidele ja töödele. Volitatud elektriinsener lahendab keerulisi tehnoloogilisi probleeme uuenduste, loovuse ja muutmise abil. Ta pakub välja uusi turundusalaseid lahendusi, tehnoloogiaalaseid teenuseid ja juhtimismeetodeid. Volitatud elektriinsener juhib organisatsiooni või töörühmi strateegiliste eesmärkide saavutamiseks ning võtab täisvastutuse enda ja teiste töö tulemuste eest. Volitatud elektriinsenerid spetsialiseeruvad elektrivõrkudele ja –süsteemidele, elektriautomaatikale või tarbija elektripaigaldiste erialale ning kitsamale ametialale: teadus- ja õppetööle, arendusele ja juhtimisele, projekteerimisele, ehitusele, käidule ja tehnojärelvalvele, energiapoliitikale ning elektrikaubandusele ja tehnoloogiakaubandusele. Elektriinseneride teised kutsed: Elektriinsener, tase 6 esmane kutse Elektriinsener, tase 6 Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 esmane kutse Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 Elektriinseneride kutsetasemete kirjeldusi vt lisast 1. A.2.1 Inseneriteadmiste rakendamine. A.2.2 Inseneritööd. A.2.3 Juhtimine. A.2.4 Kutsealale pühendumine. A.2.5 Suhtlemine. A.2.6 Elektrivõrgud ja-süsteemid. A 2.7 Elektriautomaatika. A 2.8 Tarbija elektripaigaldised. A.2.9 Projekteerimine. A.2.10 Teadus-ja õppetöö. A.2.11 Arendus ja juhtimine. A.2.12 Elektrikaubandus ja tehnoloogiakaubandus. A.2.13 Energiapoliitika. A.2.14 Ehitus, käit ja järelevalve. Elektriinsenerid töötavad nii büroos kui objektidel. Tööaeg võib olla paindlik. Objektidel töötades tuleb juhinduda üldise tööohutuse ja elektriohutuse nõuetest. Elektriinsenerid kasutavad oma töös lisaks tavapärastele kommunikatsiooni¬vahenditele, arvutitele ja nende tarkvarale ning kontoriseadmetele ka spetsiaalseid arvutusprogramme ning erinevaid elektrilisi töövahendeid ja mõõteriistu. Töö eeldab innovaatilist, keskkonnahoidlikku ning säästvat arengut toetavat mõtlemist, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, analüüsivõimet, täpsust, vastutustunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, ruumilist kujutlusvõimet ning kohanemisvõimet. Volitatud elektriinsener on saanud erialase ettevalmistuse* kõrgkoolis ning ta on oma teadmisi perioodiliselt täiendanud. Volitatud elektriinseneri kutse taotlemise eelduseks on diplomeeritud elektriinseneri või diplomeeritud soojusenergeetikainseneri kutse omamine (sel juhul nõutav spetsiaalne ümberõpe) või doktoriõppe läbimine. Kõikidel juhtudel on nõutav vahetult taotlemisele eelnev nelja aastane töökogemus. * elektrivõrkude ja –süsteemide, elektriautomaatika või tarbija elektripaigaldiste erialadel. Juhataja, peainsener, insener, projekteerija, projektijuht, objektijuht, ehitusjuht, käidujuht, dispetšer, konsultant, ekspert, arendusjuht, osakonnajuhataja, teadlane-uurija, teadur, juhtivteadur jm. Elektrivõrkude ja-süsteemide volitatud inseneri, elektriautomaatika volitatud inseneri ja tarbija elektripaigaldiste volitatud inseneri kutsetunnistuse omamine on Elektrituruseaduse, Ehitusseadustiku ja Seadme ohutuse seaduse kohaselt eeltingimuseks elektritööde spetsialistina töötamisel ettevõtte majandustegevuse registrisse kandmisel ja töötamisel elektritööde juhina. Elektrisüsteemide ja -võrkudele spetsialiseerunud volitatud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.5 tõendamine, kompetentsi B.2.6 tõendamine ja vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.9 - B.2.14. Elektriautomaatikale spetsialiseerunud volitatud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.5, kompetentsi B.2.7 tõendamine ja ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.9 - B.2.14. Tarbija elektripaigaldistele spetsialiseerunud volitatud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1 - B 2.5, kompetentsi B.2.8 tõendamine ja vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.9 - B.2.14. Inseneriteadmiste rakendamine 8 Inseneritööd 8 Juhtimine 8 Kutsealale pühendumine 8 Suhtlemine 8 Elektrisüsteemide ja -võrkudele spetsialiseerunud volitatud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentsi B.2.6 tõendamine. Elektriautomaatikale spetsialiseerunud volitatud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentsi B.2.7 tõendamine. Tarbija elektripaigaldistele spetsialiseerunud volitatud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentsi B.2.8 tõendamine. Kõikide volitatud elektriinsener, tase 8 kutsete tõendamisel on nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.9 - B.2.14. Projekteerimine 8 Teadus- ja õppetöö 8 Arendus ja juhtimine 8 Energiakaubandus ja tehnoloogiakaubandus 8 Energiapoliitika 8 Ehitus, käit ja järelevalve 8 Kohtuarst, tase 7 Forensic Medical Doctor, level 7 5 Kohtuarst-ekspert IV (versioon 1) Kohtuarst-ekspert IV (versioon 2) Kohtuarst-ekspert IV (versioon 3) Kohtuarst, tase 7 (versioon 4) Kohtuarst, tase 7 (versioon 6) Kohtuarst, tase 7 (versioon 7) Kohtuarst, tase 7 (versioon 8) Arstlik kohtutoksikoloogiaekspert, tase 7 Kohtuarst-ekspert, tase 7 Kohtuhistoloogiaekspert, tase 7 Meditsiinilise kriminalistika ekspert, tase 7 Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Justiits- ja kohtuteenistused Kohtuarst-ekspert 1 2016-04-20 2016-04-20 2019-02-28 7 7 2212 Eriarstid 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Heldi Kase Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (EKEI) Lääne-Eesti kohtuarstlik ekspertiisiosakond Merike Rump EKEI kvaliteeditalitus Anastassia Tšernova EKEI Põhja Eesti kohtuarstlik osakond Mailis Tõnisson EKEI Lõuna-Eesti kohtuarstlik ekspertiisiosakond Marika Väli EKEI, Tartu Ülikool Kohtuarst, tase 7 kutsestandard on aluseks koolitusprogrammide koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. 7. taseme kohtuarst teeb isiku ja surnu kohtuarstlikke ekspertiise ja uuringuid ning annab igakülgse, erapooletu ja teaduslikult põhjendatud eksperdiarvamuse. Kohtuarst, tase 7 töötab iseseisvalt ning vastutab antud eksperdiarvamuse eest ning kaitseb oma arvamust kohtus. Kohtuarst on meeskonna liige, kes juhendab abipersonali ja suhtleb kolleegide ning klientidega. Kohtuarsti kutsealal on järgmised spetsialiseerumised: Kohtuarst-ekspert, kes on läbinud kohtuarstiteaduse eriala residentuuri ja teeb kohtuarstlikke isiku ja surnu ekspertiise ning uuringuid. Arstlik kohtutoksikoloogiaekspert on läbinud kohtuarstiteaduse, laborimeditsiini, farmakoloogia või muu arstliku eriala residentuuri ja saanud väljaõppe toksikoloogia valdkonnas. Ta teeb arstlikke kohtutoksikoloogilisi ekspertiise ja uuringuid. Kohtuhistoloogiaekspert on läbinud kohtuarstiteaduse eriala või patoloogia eriala residentuuri ning saanud väljaõppe histoloogia valdkonnas. Ta teeb kohtuhistoloogilisi uuringuid. Meditsiinilise kriminalistika ekspert on läbinud kohtuarstiteaduse eriala residentuuri ja saanud väljaõppe meditsiinilise kriminalistika ja/või kohtuantropoloogia valdkonnas. Ta teeb meditsiinilis-kriminalistilisi ekspertiise ja uuringuid. Kohtuarsti kutsealal on ka kohtuarst, tase 8 kutse, kes tegeleb lisaks ekspertiiside ja uuringute tegemisele ka valdkonna arendamise, juhendite ja valdkonda puudutavate seaduste väljatöötamise ning koolitamise ja juhendamisega. A.2.1 Ekspertiiside ja uuringute tegemine 2.1.1. Ekspertiisi või uuringuga seotud dokumentidega tutvumine, lisamaterjali tellimine. 2.1.2. Ekspertiisiks või uuringuks vajaliku informatsiooni sisestamine akti. 2.1.3. Ekspertiisi ja/või uuringu läbiviimine. 2.1.4. Täiendavate uuringute tegemine/tellimine ja tulemuste interpreteerimine. 2.1.5. Eksperdiarvamuse põhjenduse koostamine. 2.1.6. Eksperdiarvamuse koostamine, vastates menetleja küsimustele. 2.1.7. Tasuliste uuringute tegemine. A.2.2 Bioloogilise materjali võtmine ekspertiisiks või uuringuks 2.2.1. Bioloogilise materjali võtmise vajalikkuse hindamine. 2.2.2. Bioloogilise materjali võtmine ja pakendamine. 2.2.3. Bioloogilise materjali saatmiseks dokumentatsiooni täitmine. 2.2.4. Tulemuste interpreteerimine. A.2.3 Väljakutsetel osalemine 2.3.1. Isiku meditsiiniline läbivaatus. 2.3.2. Surnu vaatlus surnu leidmise kohas ja surnu muus asukohas. 2.3.3. Esialgse arvamuse andmine menetlejale. A.2.4 Osalemine kompleks- ja/või komisjonilistes ekspertiisides 2.4.1. Kompleks- ja/või komisjonilise ekspertiisi vajalikkuse hindamine. 2.4.2. Kompleks- ja/või komisjoniliste ekspertiiside tegemine. 2.4.3. Eriarvamusele jäämise põhjendamine. A.2.5 Osalemine kohtuistungil 2.5.1. Kohtuistungiks ettevalmistamine. 2.5.2. Kohtuistungil esinemine. 2.5.3. Kirjalik vastamine kohtuistungil esitatud aega või ettevalmistust vajavatele küsimustele. A.2.6 Enesearendamine ja valdkonna arendamine 2.6.1. Enese täiendamine täienduskoolitustel ja erialase kirjandusega. 2.6.2. Kohtuarsti eriala arendamine. 2.6.3. Osalemine riiklikes ja/või rahvusvahelistes projektides. Kohtuarst-ekspert A.2.7 Isiku kohtuarstliku ekspertiisi ja uuringu tegemine 2.7.1. Isiku kohtuarstliku, sh günekoloogilise/androloogilise (ka laste) läbivaatuse tegemine. 2.7.2. Meditsiiniliste dokumentide läbitöötamine. 2.7.3. Asitõendi kirjeldamine. 2.7.4. Tervisekahjustuse hindamine, sh traumamehhanismi ja tekitamise aja määramine. 2.7.5. Terviseseisundi hindamine. A.2.8 Surnu kohtuarstliku ekspertiisi ja uuringu tegemine 2.8.1. Kohtuarstliku lahangu tegemine. 2.8.2. Preparaatori ja muu abipersonali juhendamine. 2.8.3. Asitõendite kirjeldamine. 2.8.4. Lahangumaterjali väljalõikamine ja histoloogiliste preparaatide interpreteerimine. 2.8.5. Kohtuarstliku diagnoosi vormistamine. 2.8.6. Surma põhjuse, surma aja ja tervisekahjustuse tekkemehhanismi määramine. 2.8.7. Arstliku surmateatise vormistamine. Arstlik kohtutoksikoloogiaekspert A.2.9 Toksilise aine toime hindamise ekspertiisi ja uuringu tegemine 2.9.1. Toksilise aine toime hindamine surnu ekspertiisil või uuringul. 2.9.2. Asitõendite kirjeldamine. 2.9.3. Toksilise aine toimest tekkinud tervisekahjustuse hindamine isikul. 2.9.4. Kohtuarsti konsulteerimine. A.2.10 Narkootiliste ainete suurte ja väikeste koguste hindamine 2.10.1. Kohtukeemia ekspertiisiaktide läbitöötamine. 2.10.2. Joovet tekitava narkootiliste/psühhotroopsete ainete annuse kindlakstegemine. A.2.11 Joobe tuvastamine 2.11.1. Joobe tuvastamine kliinilise leiu ja /või dokumentide alusel. 2.11.2. Alkoholi/narkootilise aine kontsentratsiooni sündmuse hetkele tagasiarvutamine. Kohtuhistoloogiaekspert A.2.12 Histoloogiliste preparaatide interpreteerimine 2.12.1. Lisavärvingute valimine. 2.12.2. Histoloogilise uuringu vastuse ja histoloogilise diagnoosi vormistamine. 2.12.3. Histoloogialaborantide tegevuse juhendamine, histoloogiliste preparaatide kvaliteedi tagamine. 2.12.4. Kohtuarsti konsulteerimine. Meditsiinilise kriminalistika ekspert A.2.13 Meditsiinilise kriminalistika ekspertiiside ja uuringute tegemine 2.13.1. Skeletiluude alusel surnu soo, skeletiluude vanuse, surma aja ja vigastuste tekkemehhanismide kindlaksmääramine. 2.13.2. Isiku vanuse määramine. 2.13.3. Eksperimentaalne vigastuste tekitamine ja vigastuste rekonstruktsioon traumamehhanismi kindlakstegemiseks. 2.13.4. Kohtuarsti konsulteerimine. Kohtuarsti tööaeg on fikseeritud tööaeg, vajadusel osaleb ta isiku või surnu vaatlusel väljaspool tööaega. Töö on pingeline ja nõuab vaimset pingutust. Tööülesannete täitmisel puutub ta kokku bioloogilise ja keemilise ohuga. Kohtuarst töötab sisetingimustes, vajadusel uuritava asukohas (nt kinnipidamisasutus, meditsiiniasutus, välitingimustes). Kohtuarst kasutab oma töös meditsiinilisi erivahendeid ja isiku kaitsevahendeid vastavalt spetsialiseerumisele, IKT-vahendeid ja tarkvara vastavalt spetsialiseerumisele. Kohtuarsti töös on vajalikud ausus, objektiivsus, korrektsus, stressitaluvus, koostöö- ja vastutusvõime, hea analüüsi- ja otsustusvõime ning iseseisvus. Kohtuarst, tase 7 on läbinud arstiteaduse õppekava ning omab vastavat diplomit, on läbinud residentuuri vastavalt spetsialiseerumisele: kohtuarst-ekspert - kohtuarstiteadus; arstlik kohtutoksikoloogiaekspert - kohtuarstiteadus, laborimeditsiin, farmakoloogia või muu arstlik eriala, väljaõpe toksikoloogia valdkonnas; kohtuhistoloogiaekspert – kohtuarstiteadus või patoloogia, väljaõpe histoloogia valdkonnas; meditsiinilise kriminalistika ekspert – kohtuarstiteadus, väljaõpe meditsiinilise kriminalistika ja/või kohtuantropoloogia valdkonnas. Kohtuarst, kohtuarst-ekspert, arst-toksikoloog, histoloog, patoloog, meditsiinilise kriminalistika ekspert, kohtuantropoloog. Kohtuarst, tase 7 kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid järgnevalt: kõigile on kohustuslikud kompetentsid B.2.1 – B.2.6 ja läbiv kompetents B.2.14 ning spetsialiseerumisega seotud kompetentside hulgast tuleb valida vähemalt üks spetsialiseerumine: kohtuarst-ekspert, kompetentsid B.2.7 ja B.2.8; arstlik kohtutoksikoloogiaekspert, kompetentsid B.2.9 – B.2.11; kohtuhistoloogiaekspert, kompetents B.2.12; meditsiinilise kriminalistika ekspert, kompetents B.2.13. Ekspertiiside ja uuringute tegemine 7 Bioloogilise materjali võtmine ekspertiisiks või uuringuks 7 Väljakutsetel osalemine 7 Osalemine kompleks- ja/või komisjonilistes ekspertiisides 7 Osalemine kohtuistungil 7 Enesearendamine ja valdkonna arendamine 7 Kutse taotlemisel tuleb spetsialiseerumisega seotud kompetentside hulgast valida vähemalt üks spetsialiseerumine: kohtuarst-ekspert, kompetentsid B.2.7 ja B.2.8; arstlik kohtutoksikoloogiaekspert, kompetentsid B.2.9 – B.2.11; kohtuhistoloogiaekspert, kompetents B.2.12; meditsiinilise kriminalistika ekspert, kompetents B.2.13. Kohtuarst, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Kohtuarst, tase 8 Forensic Medical Doctor, level 8 5 Kohtuarst-ekspert V (versioon 1) Kohtuarst-ekspert V (versioon 2) Kohtuarst-ekspert V (versioon 3) Kohtuarst, tase 8 (versioon 4) Kohtuarst, tase 8 (versioon 6) Kohtuarst, tase 8 (versioon 7) Kohtuarst, tase 8 (versioon 8) Arstlik kohtutoksikoloogiaekspert, tase 8 Kohtuarst-ekspert, tase 8 Kohtuhistoloogiaekspert, tase 8 Meditsiinilise kriminalistika ekspert, tase 8 Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Justiits- ja kohtuteenistused Kohtuarst-ekspert 1 2016-04-20 2016-04-20 2019-02-28 8 8 2212 Eriarstid 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Heldi Kase Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (EKEI) Lääne-Eesti kohtuarstlik ekspertiisiosakond Merike Rump EKEI kvaliteeditalitus Anastassia Tšernova EKEI Põhja Eesti kohtuarstlik osakond Mailis Tõnisson EKEI Lõuna-Eesti kohtuarstlik ekspertiisiosakond Marika Väli EKEI, Tartu Ülikool Kohtuarst, tase 8 kutsestandard on aluseks koolitusprogrammide koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. 8. taseme kohtuarst teeb isiku ja surnu kohtuarstlikke ekspertiise ja uuringuid ning annab igakülgse, erapooletu ja teaduslikult põhjendatud eksperdiarvamuse. Lisaks sellele tegeleb ta valdkonna arendamise, juhendite ja valdkonda puudutavate seaduste väljatöötamise ning koolitamise ja juhendamisega. Kohtuarst, tase 8 töötab iseseisvalt ning vastutab antud eksperdiarvamuse eest ning kaitseb oma arvamust kohtus. Kohtuarst on meeskonna liige, kes juhendab abipersonali ja suhtleb kolleegide ning klientidega. Kohtuarsti kutsealal on järgmised spetsialiseerumised: Kohtuarst-ekspert, kes on läbinud kohtuarstiteaduse eriala residentuuri ja teeb kohtuarstlikke isiku ja surnu ekspertiise ning uuringuid. Arstlik kohtutoksikoloogiaekspert on läbinud kohtuarstiteaduse, laborimeditsiini, farmakoloogia või muu arstliku eriala residentuuri ja saanud väljaõppe toksikoloogia valdkonnas. Ta teeb arstlikke kohtutoksikoloogilisi ekspertiise ja uuringuid. Kohtuhistoloogiaekspert on läbinud kohtuarstiteaduse eriala või patoloogia eriala residentuuri ning saanud väljaõppe histoloogia valdkonnas. Ta teeb kohtuhistoloogilisi uuringuid. Meditsiinilise kriminalistika ekspert on läbinud kohtuarstiteaduse eriala residentuuri ja saanud väljaõppe meditsiinilise kriminalistika ja/või kohtuantropoloogia valdkonnas. Ta teeb meditsiinilis-kriminalistilisi ekspertiise ja uuringuid. Kohtuarsti kutsealal on ka kohtuarst, tase 7 kutse, kes teeb isiku ja surnu kohtuarstlikke ekspertiise ja uuringuid ning annab igakülgse, erapooletu ja teaduslikult põhjendatud eksperdiarvamuse. A.2.1 Ekspertiiside ja uuringute tegemine 2.1.1. Ekspertiisi või uuringuga seotud dokumentidega tutvumine, lisamaterjali tellimine. 2.1.2. Ekspertiisiks või uuringuks vajaliku informatsiooni sisestamine akti. 2.1.3. Ekspertiisi ja/või uuringu läbiviimine. 2.1.4. Täiendavate uuringute tegemine/tellimine ja tulemuste interpreteerimine. 2.1.5. Eksperdiarvamuse põhjenduse koostamine. 2.1.6. Eksperdiarvamuse koostamine, vastates menetleja küsimustele. 2.1.7. Tasuliste uuringute tegemine. A.2.2 Bioloogilise materjali võtmine ekspertiisiks või uuringuks 2.2.1. Bioloogilise materjali võtmise vajalikkuse hindamine. 2.2.2. Bioloogilise materjali võtmine ja pakendamine. 2.2.3. Bioloogilise materjali saatmiseks dokumentatsiooni täitmine. 2.2.4. Tulemuste interpreteerimine. A.2.3 Väljakutsetel osalemine 2.3.1. Isiku meditsiiniline läbivaatus. 2.3.2. Surnu vaatlus surnu leidmise kohas ja surnu muus asukohas. 2.3.3. Esialgse arvamuse andmine menetlejale. A.2.4 Osalemine kompleks- ja/või komisjonilistes ekspertiisides 2.4.1. Kompleks- ja/või komisjonilise ekspertiisi vajalikkuse hindamine. 2.4.2. Menetleja teavitamine, ettepaneku tegemine komisjoni moodustamiseks. 2.4.3. Komisjoni liikmete töö koordineerimine. 2.4.4. Kompleks- ja/või komisjoniliste ekspertiiside tegemine. 2.4.5. Ühise eksperdiarvamuse koostamine. 2.4.6. Eriarvamusele jäämise põhjendamine. A.2.5 Osalemine kohtuistungil 2.5.1. Kohtuistungiks ettevalmistamine. 2.5.2. Kohtuistungil esinemine. 2.5.3. Kirjalik vastamine kohtuistungil esitatud aega või ettevalmistust vajavatele küsimustele. A.2.6 Enesearendamine ja valdkonna arendamine 2.6.1. Enese täiendamine täienduskoolitustel ja erialase kirjandusega. 2.6.2. Kohtuarsti eriala arendamine. 2.6.3. Valdkonna töö juhendite koostamine ja kaasajastamine. 2.6.4. Ettepanekute tegemine õigusaktide väljatöötamiseks ja muutmiseks. 2.6.5. Osalemine riiklikes ja/või rahvusvahelistes projektides. 2.6.6. Ettekannete tegemine riiklikel ja rahvusvahelistel konverentsidel. 2.6.7. Teadusartiklite ja/või raamatute publitseerimine. A.2.7 Koolitamine ja juhendamine 2.7.1. Arst-residentide juhendamine. 2.7.2. Erialaste koolituste läbiviimine erinevatele sihtgruppidele. 2.7.3. Esinemine täienduskoolitustel lektorina. 2.7.4. Bakalaureuse-, magistri- või doktoritööde juhendamine. Kohtuarst-ekspert A.2.8 Isiku kohtuarstliku ekspertiisi ja uuringu tegemine 2.8.1. Isiku kohtuarstliku, sh günekoloogilise/androloogilise (ka laste) läbivaatuse tegemine. 2.8.2. Meditsiiniliste dokumentide läbitöötamine. 2.8.3. Asitõendi kirjeldamine. 2.8.4. Tervisekahjustuse hindamine, sh traumamehhanismi ja tekitamise aja määramine. 2.8.5. Terviseseisundi hindamine. 2.8.6. Raviarstide diagnoosi ja ravi õigsuse hindamine. A.2.9 Surnu kohtuarstliku ekspertiisi ja uuringu tegemine 2.9.1. Kohtuarstliku lahangu tegemine. 2.9.2. Preparaatori ja muu abipersonali juhendamine. 2.9.3. Asitõendite kirjeldamine. 2.9.4. Lahangumaterjali väljalõikamine ja histoloogiliste preparaatide interpreteerimine. 2.9.5. Kohtuarstliku diagnoosi vormistamine. 2.9.6. Surma põhjuse, surma aja ja tervisekahjustuse tekkemehhanismi määramine. 2.9.7. Arstliku surmateatise vormistamine. Arstlik kohtutoksikoloogiaekspert A.2.10 Toksilise aine toime hindamise ekspertiisi ja uuringu tegemine 2.10.1. Toksilise aine toime hindamine surnu ekspertiisil või uuringul. 2.10.2. Asitõendite kirjeldamine. 2.10.3. Toksilise aine toimest tekkinud tervisekahjustuse hindamine isikul. 2.10.4. Kohtuarsti konsulteerimine. A.2.11 Narkootiliste ainete suurte ja väikeste koguste hindamine 2.11.1. Kohtukeemia ekspertiisiaktide läbitöötamine. 2.11.2. Joovet tekitava narkootiliste/psühhotroopsete ainete annuse kindlakstegemine. A.2.12 Joobe tuvastamine 2.12.1. Joobe tuvastamine kliinilise leiu ja /või dokumentide alusel. 2.12.2. Alkoholi/narkootilise aine kontsentratsiooni sündmuse hetkele tagasiarvutamine. Kohtuhistoloogiaekspert A.2.13 Histoloogiliste preparaatide interpreteerimine 2.13.1. Lisavärvingute valimine. 2.13.2. Histoloogilise uuringu vastuse ja histoloogilise diagnoosi vormistamine. 2.13.3. Histoloogialaborantide tegevuse juhendamine, histoloogiliste preparaatide kvaliteedi tagamine. 2.13.4. Kohtuarsti konsulteerimine. 2.13.5. Histoloogia valdkonna arendamine. Meditsiinilise kriminalistika ekspert A.2.14 Meditsiinilise kriminalistika ekspertiiside ja uuringute tegemine 2.14.1. Skeletiluude alusel surnu soo, vanuse, surma aja ja vigastuste tekkemehhanismide kindlaksmääramine. 2.14.2. Isiku vanuse määramine. 2.14.3. Eksperimentaalne vigastuste tekitamine ja vigastuste rekonstruktsioon traumamehhanismi kindlakstegemiseks. 2.14.4. Kohtuarsti konsulteerimine. Kohtuarsti tööaeg on fikseeritud tööaeg, vajadusel osaleb ta isiku või surnu vaatlusel väljaspool tööaega. Töö on pingeline ja nõuab vaimset pingutust. Tööülesannete täitmisel puutub ta kokku bioloogilise ja keemilise ohuga. Kohtuarst töötab sisetingimustes, vajadusel uuritava asukohas (nt kinnipidamisasutus, meditsiiniasutus, välitingimustes). Kohtuarst kasutab oma töös meditsiinilisi erivahendeid ja isiku kaitsevahendeid vastavalt spetsialiseerumisele, IKT-vahendeid ja tarkvara vastavalt spetsialiseerumisele. Kohtuarsti töös on vajalikud ausus, objektiivsus, korrektsus, stressitaluvus, koostöö- ja vastutusvõime, hea analüüsi- ja otsustusvõime ning iseseisvus. Kohtuarst, tase 8 on läbinud arstiteaduse õppekava ning omab vastavat diplomit, on läbinud residentuuri vastavalt spetsialiseerumisele: kohtuarst-ekspert - kohtuarstiteadus; arstlik kohtutoksikoloogiaekspert - kohtuarstiteadus, laborimeditsiin, farmakoloogia või muu arstlik eriala, väljaõpe toksikoloogia valdkonnas; kohtuhistoloogiaekspert – kohtuarstiteadus või patoloogia, väljaõpe histoloogia valdkonnas; meditsiinilise kriminalistika ekspert – kohtuarstiteadus, väljaõpe meditsiinilise kriminalistika ja/või kohtuantropoloogia valdkonnas. Kohtuarst, kohtuarst-ekspert, arst-toksikoloog, histoloog, patoloog, meditsiinilise kriminalistika ekspert, kohtuantropoloog. Kohtuarst, tase 8 kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid järgnevalt: kõigile on kohustuslikud kompetentsid B.2.1 – B.2.7 ja läbiv kompetents B.2.15 ning spetsialiseerumisega seotud kompetentside hulgast tuleb valida vähemalt üks spetsialiseerumine: kohtuarst-ekspert, kompetentsid B.2.8 ja B.2.9; arstlik kohtutoksikoloogiaekspert, kompetentsid B.2.10 – B.2.12; kohtuhistoloogiaekspert, kompetents B.2.13; meditsiinilise kriminalistika ekspert, kompetents B.2.14. Ekspertiiside ja uuringute tegemine 8 Bioloogilise materjali võtmine ekspertiisiks või uuringuks 8 Väljakutsetel osalemine 7 Osalemine kompleks- ja/või komisjonilistes ekspertiisides 8 Osalemine kohtuistungil 8 Enesearendamine ja valdkonna arendamine 8 Koolitamine ja juhendamine 8 Kutse taotlemisel tuleb spetsialiseerumisega seotud kompetentside hulgast valida vähemalt üks spetsialiseerumine: kohtuarst-ekspert, kompetentsid B.2.8 ja B.2.9; arstlik kohtutoksikoloogiaekspert, kompetentsid B.2.10 – B.2.12; kohtuhistoloogiaekspert, kompetents B.2.13; meditsiinilise kriminalistika ekspert, kompetents B.2.14. Kohtuarst, tase 8 kutset läbiv kompetents 8 Kohtukriminalistikaekspert, tase 7 Forensic Expert, level 7 4 Ekspert IV (versioon 1) Ekspert IV (versioon 2) Kohtukriminalistikaekspert, tase 7 (versioon 3) Kohtukriminalistikaekspert, tase 7 (versioon 5) Kohtukriminalistikaekspert, tase 7 (versioon 6) Kohtukriminalistikaekspert, tase 7 (versioon 7) Alkoholiekspert, tase 7 DNA - ekspert, tase 7 Dokumendiekspert, tase 7 Hääleekspert, tase 7 Infotehnoloogiaekspert, tase 7 Jäljeekspert, tase 7 Kiuekspert, tase 7 Kujutiseekspert, tase 7 Käekirjaekspert, tase 7 Liiklusekspert, tase 7 Lõhkeaineekspert, tase 7 Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspert, tase 7 Metalli- ja lasujäägiekspert, tase 7 Narkootilise aine ekspert, tase 7 Põlevvedelikuekspert, tase 7 Raamatupidamiseekspert, tase 7 Sõrmejäljeekspert – esiletooja, tase 7 Sõrmejäljeekspert – identija, tase 7 Toksikoloogiaekspert, tase 7 Tulekahjuekspert, tase 7 Tulirelvaekspert, tase 7 Värvkatteekspert, tase 7 Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Justiits- ja kohtuteenistused Kohtukriminalistikaekspert 1 2016-04-20 2016-04-20 2019-02-28 7 7 2145 Keemiainsenerid 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Allan Juhe EKEI tehnikaosakond Kairi Kriiska-Maiväli EKEI dokumendiosakond Urmas Lõiv EKEI liiklusosakond Erik Mei EKEI sõrmejäljeosakond Aime Riikoja EKEI keemiaosakond Merike Rump EKEI kvaliteeditalitus Gunnar Tasa EKEI DNA osakond Marika Väli EKEI, Tartu Ülikool Kohtukriminalistikaekspert, tase 7 kutsestandard on aluseks koolitusprogrammide koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Kohtukriminalistikaekspert on riiklikus ekspertiisiasutuses töötav kohtuekspert, kes teeb ekspertiise ja uuringuid vastavalt eriteadmistele. 7. taseme kohtukriminalistikaeksperdi töö eesmärk on anda igakülgne, erapooletu ja teaduslikult põhjendatud eksperdiarvamus. Kohtukriminalistikaekspert töötab iseseisvalt, suhtleb menetleja ja teiste asjasse puutuvate isikutega ning vajaduse korral osaleb kohtuistungil eksperdina. Kohtukriminalistikaeksperdi kutsealal on järgmised spetsialiseerumised: DNA-ekspert võrdleb sündmuskoha DNA-profiile isiku DNA-profiilidega ja viib läbi DNA analüüsil baseeruvaid sugulusuuringuid. Jäljeekspert uurib jalatsi-, rehvi-, murdmisriista- jm jälgi ning võrdleb neid esitatud võrdlusmaterjaliga. Tulirelvaekspert uurib tulirelvi, laskemoona, nende komponente ja laskmisel tekkivaid jälgi. Tulekahjuekspert teeb kindlaks tulekahjukolde asukoha, uurib objekti süttimise võimalikkust kontrollitavast süüteallikast ja tuvastab tulekahju tehnilise tekkepõhjuse. Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspert uurib lõhkeseadeldisi, lõhkematerjale, pürotehnilisi tooteid ja nende osi ning plahvatusjärgseid fragmente jm. Liiklusekspert rekonstrueerib ja analüüsib liiklusõnnetusi, hindab sõidukite liiklusohutust tagavate süsteemide töövõimet ja rikke esinemisel tuvastab selle põhjuse, identifitseerib sõidukeid, analüüsib sõidukite vahelise kontakti toimumise võimalikkust. Sõrmejäljeekspert – esiletooja toob esemetelt ja pindadelt naha papillaarkurrustiku jäljed esile ning hindab esiletoodud naha papillaarkurrustiku jälgede individualiseeritavust. Sõrmejäljeekspert – identija hindab naha papillaarkurrustiku jälgede individualiseeritavust ning identifitseerib naha papillaarkurrustiku jälje alusel isiku. Dokumendiekspert uurib tähtsaid isikuttõendavaid dokumente, paberraha, teisi trükitooteid ja paberil vormistatud dokumente, tehes kindlaks, kas on tegemist ehtsate või võltsitud dokumentidega. Käekirjaekspert uurib kirjutaja tuvastamiseks tekste ja/või allkirju. Raamatupidamiseekspert uurib raamatupidamiskohuslase raamatupidamisarvestuse ja aruandluse korraldamist, raamatupidamisandmete moonutamist või ebaõigete andmete esitamist, ainelise kahju tekitamist ja selle ulatust, revisjonijärelduste õigsust jm kuriteo toimepanemise tõendamisel tähtsust omavaid asjaolusid. Hääleekspert parandab salvestuste arusaadavust, tuvastab kõneleja, määrab salvestiste õigsust ja transkribeerib kõnesid. Kujutiseekspert parandab kujutava materjali kvaliteeti, eraldab sündmusega seotud kaadreid ja töötleb erivormingus videofaile. Infotehnoloogiaekspert otsib ja taastab kuritegeliku tegevuse tuvastamiseks andmekandjatelt informatsiooni ning testib elektroonikaseadmeid. Narkootilise aine ekspert teeb kindlaks, kas ja millise narkootilise või psühhotroopse ainega on tegemist. Alkoholiekspert teeb kindlaks, kas on tegemist omavalmistatud või tööstusliku alkoholiga, samuti tuvastab puskariaparaate. Põlevvedelikuekspert uurib, kas tulekahju sündmuskohalt võetud objektides leidub põlevvedelike jälgi. Lõhkeaineekspert teeb kindlaks, kas on tegemist lõhkeainega või missugust lõhkeainet kasutati plahvatuse tekitamiseks. Kiuekspert uurib objektidel leiduvaid kiudusid ja karvu. Värvkatteekspert uurib ühe värvitud eseme värviosakeste leidumist teisel esemel. Metalli- ja lasujäägiekspert teeb kindlaks, kas inimese kätel või riietel leidub tulirelvast pärinevaid osakesi, tuvastab metalli elementkoostise või metallijäljed objektidel, tuvastab ja klassifitseerib võltsmünte. Toksikoloogiaekspert uurib joobeseisundi tuvastamiseks või surma põhjuse kindlakstegemiseks, milliseid aineid on isik tarvitanud. Kohtukriminalistikaeksperdi kutsealal on lisaks 7. tasemele ka kohtukriminalistikaekspert, tase 8 kutse, kes tegeleb lisaks ekspertiiside/uuringute tegemisele ka valdkonna arendamise, uute metoodikate ja valdkonda puudutavate seaduste väljatöötamise ning koolitamise ja juhendamisega. A.2.1 Ekspertiiside ja/või uuringute tegemine 2.1.1. Materjalidega tutvumine. 2.1.2. Ekspertiisi ja/või uuringu läbiviimine. 2.1.3. Menetlustoimingus osalemine. 2.1.4. Tulemuste vormistamine. A.2.2 Osalemine kohtuistungil 2.2.1. Kohutistungiks ettevalmistamine. 2.2.2. Kohtuistungil esinemine. 2.2.3. Kirjalik vastamine kohtuistungil esitatud aega või ettevalmistust vajavatele küsimustele. A.2.3 Enesearendamine ja valdkonna arendamine 2.3.1. Osalemine rahvusvahelistes võrdluskatsetes. 2.3.2. Ettekannete tegemine asutusesisestel erialakonverentsidel või –seminaridel. 2.3.3. Enese täiendamine erialaga seonduvatel koolitustel ja erialase kirjandusega. DNA - ekspert A.2.4 DNA ekspertiiside ja uuringute tegemine 2.4.1. DNA proovide võtmine ekspertiisideks ja uuringuteks. 2.4.2. DNA analüüsi käigus saadud tulemuste interpreteerimine. 2.4.3. DNA-tõendi kaalukuse hindamine. Jäljeekspert A.2.5 Jäljeekspertiisi tegemine 2.5.1. Jalatsi-, rehvi-, kinda- jms jälgede uurimine ja võrdlemine. 2.5.2. Murdmisriista-, tööriista jms jälgede uurimine ja võrdlemine. 2.5.3. Teiste jälgede uurimine. Tulirelvaekspert A.2.6 Tulirelvaekspertiisi tegemine 2.6.1. Esemete tulirelvade hulka kuuluvuse tuvastamine. 2.6.2. Padrunite tulirelva laskemoona hulka kuuluvuse tuvastamine. 2.6.3. Relva grupikuuluvuse identifitseerimine kuulide ja padrunikestade järgi. 2.6.4. Relva identifitseerimine kuulide ja padrunikestade järgi. 2.6.5. Laskmise asjaolude tuvastamine lasujälgede ja laskmise olustiku järgi. Tulekahjuekspert A.2.7 Tulekahjuekspertiisi tegemine 2.7.1. Tulekahju tehnilise tekkepõhjuse (süüteallika) tuvastamine. 2.7.2. Tulekahjukolde asukoha (süttimiskoha) tuvastamine. 2.7.3. Sündmuskoha olustiku uurimine. 2.7.4. Ekspertiisiobjektide uurimine laboris. 2.7.5. Muude tulekahju tekkimist ja arengut puudutavate asjaolude tuvastamine. Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspert A.2.8 Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi tegemine 2.8.1. Lõhkeseadeldiste, lõhkematerjalide, pürotehniliste toodete ja nende osade uurimine ning identifitseerimine. 2.8.2. Ekspertiisiobjektide ehituse ning omaduste tuvastamine. 2.8.3. Ekspertiisiobjektide katsetamine nende kasutuskõlbulikkuse ja/või plahvatusvõimelisuse kontrollimiseks. 2.8.4. Plahvatuskohalt kogutud objektide ja fragmentide uurimine, võrdlemine ja ühildamine. 2.8.5. Plahvatanud objekti rekonstrueerimine ning plahvatuse tekkepõhjuse ja muude asjaolude tuvastamine. Liiklusekspert A.2.9 Liiklustehnilise ekspertiisi tegemine 2.9.1. Sõidukite vastastikuse kokkupõrkeasendi määramine. 2.9.2. Sõidukite asendite määramine kokkupõrke hetkel tee suhtes. 2.9.3. Sõidukite liikumiskiiruste tuvastamine. 2.9.4. Liiklusõnnetuse vältimisvõimaluse hindamine. 2.9.5. Jalakäijatele otsasõitude rekonstrueerimine. 2.9.6. Liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi väljaselgitamine. A.2.10 Autotehnilise ekspertiisi tegemine 2.10.1. Sõiduki liiklusohutust tagavate süsteemide töövõime hindamine. 2.10.2. Sõiduki tehniliste rikete korral põhjuse tuvastamine. A.2.11 Liiklustrassoloogia ekspertiisi tegemine 2.11.1. Sõidukite identifitseerimine. 2.11.2. Sõidukite vahelise kontakti toimumise analüüs. Sõrmejäljeekspert – esiletooja A.2.12 Naha papillaarkurrustiku jälgede esiletoomine 2.12.1. Naha papillaarkurrustiku jälgede esiletoomine esemetelt ja pindadelt. 2.12.2. Naha papillaarkurrustiku jälgede individualiseerimine. Sõrmejäljeekspert – identija A.2.13 Naha papillaarkurrustiku jälgede alusel isikute identifitseerimine 2.13.1. Naha papillaarkurrustiku jälgede individualiseerimine. 2.13.2. Naha papillaarkurrustiku jälgede kokkulangevuse tuvastamine. Dokumendiekspert A.2.14 Dokumendiekspertiisi tegemine 2.14.1. Dokumendi õigsuse tuvastamine. 2.14.2. Võltsimiskahtlusega dokumendi võltsituse tuvastamine. 2.14.3. Võltsingute klassifitseerimine ja infovahetus. Käekirjaekspert A.2.15 Käekirjaekspertiisi tegemine 2.15.1. Ühise kirjutaja määramine. 2.15.2. Allkirja ja/või teksti kirjutaja tuvastamine. Raamatupidamiseekspert A.2.16 Raamatupidamisekspertiisi tegemine 2.16.1. Raamatupidamise usaldusväärsuse uurimine. 2.16.2. Raamatupidamise mittevastavuse tuvastamine Raamatupidamise seaduse või Riigi Raamatupidamise Üldeeskirja nõuetele. 2.16.3. Pankrotiseisu ja püsiva maksejõuetuse tekkimise aja tuvastamine. Hääleekspert A.2.17 Hääleekspertiisi tegemine 2.17.1. Kõneleja tuvastamine. 2.17.2. Autentimine ehk salvestiste õigsuse määramine. 2.17.3. Salvestiste arusaadavuse parandamine. 2.17.4. Transkribeerimine. Kujutiseekspert A.2.18 Kujutiseekspertiisi tegemine 2.18.1. Kujutava materjali kvaliteedi parandamine. 2.18.2. Sündmusega seotud kaadrite eraldamine ja kujutise analüüs. 2.18.3. Digitaalsete videovalveseadmete analüüs. Infotehnoloogiaekspert A.2.19 Infotehnoloogiaekspertiisi tegemine 2.19.1. Andmete kopeerimine. 2.19.2. Märksõnade ja viidete alusel informatsiooni tuvastamine. 2.19.3. Kustutatud informatsiooni taastamine. 2.19.4. Tegevuste modelleerimine. 2.19.5. Pahavara analüüs. 2.19.6. Mobiilsetest seadmetest andmete kopeerimine. 2.19.7. Elektroonikaseadmete testimine. Narkootilise aine ekspert A.2.20 Narkootilise aine ekspertiisi tegemine 2.20.1. Narkootilise aine tuvastamine. 2.20.2. Narkootilise aine protsendilise sisalduse määramine. Alkoholiekspert A.2.21 Alkoholiekspertiisi tegemine 2.21.1. Etanooli sisalduse määramine. 2.21.2. Alkoholi liigi määramine. 2.21.3. Illegaalsete alkoholivalmistamise seadmete uurimine. Põlevvedelikuekspert A.2.22 Põlevvedelikuekspertiisi tegemine 2.22.1. Põlevvedeliku olemasolu tuvastamine. 2.22.2. Põlevvedeliku identifitseerimine. Lõhkeaineekspert A.2.23 Lõhkeaineekspertiisi tegemine 2.23.1. Lõhkeaine olemasolu tuvastamine. 2.23.2. Lõhkeaine identifitseerimine. Kiuekspert A.2.24 Kiuekspertiisi tegemine 2.24.1. Kiudude/karvade olemasolu tuvastamine. 2.24.2. Kiudude/karvade võrdlemine. 2.24.3. Kiudude/karvade identifitseerimine. Värvkatteekspert A.2.25 Värvkatteekspertiisi tegemine 2.25.1. Värvkatte osakeste olemasolu tuvastamine. 2.25.2. Värvkatte osakeste võrdlemine. 2.25.3. Värvkatte osakeste identifitseerimine. Metalli- ja lasujäägiekspert A.2.26 Metalli- (sh mündi-) ja lasujäägiekspertiisi tegemine 2.26.1. Metalli, klaasi, värvkatte, aine, materjali võrdlusanalüüsi tegemine elektronmikroskoobiga. 2.26.2. Lasujääkide olemasolu tuvastamine. 2.26.3. Hõõglambi mikroskoopiline uurimine. 2.26.4. Võltsmüntide uurimine ja klassifitseerimine. Toksikoloogiaekspert A.2.27 Toksikoloogiaekspertiisi tegemine Teeb vähemalt kahte järgmistest tüüpuuringutest: 2.27.1. Etanooli määramine. 2.27.2. Ühealuseliste alkoholide ja teiste kergestilenduvate ühendite määramine. 2.27.3. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete määramine. 2.27.4. Ravimite toimeainete määramine. 2.27.5. Karboksühemoglobiini määramine. Kohtukriminalistikaeksperdi tööaeg on fikseeritud, võib esineda töötamist väljaspool tööaega. Töö on pingeline ja nõuab vaimset pingutust. Tööülesannete täitmisel võib kokku puutuda erinevate ohuteguritega sõltuvalt spetsialiseerumisest. Kohtukriminalistikaekspert töötab sisetingimustes, vajadusel sündmuskohal või uuritava objekti asukohas. Kohtukriminalistikaekspert kasutab oma töös erivahendeid ja seadmeid ning isikukaitsevahendeid vastavalt spetsialiseerumisele, IKT-vahendeid ja tarkvara vastavalt spetsialiseerumisele. Kohtukriminalistikaeksperdi töös on vajalikud ausus, objektiivsus, korrektsus, stressitaluvus, koostöö- ja vastutusvõime, hea analüüsi- ja otsustusvõime ning iseseisvus. 7. taseme kohtukriminalistikaeksperdil on erialale sobiv kõrgharidus või magistrikraad või magistritasemel haridusega võrdsustatud haridus. Kutseoskused on omandatud töö käigus. Kohtuekspert, ekspert. Kohtukriminalistikaekspert, tase 7 kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid järgnevalt: kõigile on kohustuslikud kompetentsid B.2.1 - B.2.3 ja läbiv kompetents B.2.28 ning spetsialiseerumisega seotud kompetentside hulgast tuleb valida vähemalt üks spetsialiseerumine: DNA - ekspert, kompetents B.2.4; Jäljeekspert, kompetents B.2.5; Tulirelvaekspert, kompetents B.2.6; Tulekahjuekspert, kompetents B.2.7; Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspert, kompetents B.2.8; Liiklusekspert, kompetentsid B.2.9 – B.2.11; Sõrmejäljeekspert – esiletooja, kompetents B.2.12; Sõrmejäljeekspert – identija, kompetents B.2.13; Dokumendiekspert, kompetents B.2.14; Käekirjaekspert, kompetents B.2.15; Raamatupidamiseekspert, kompetents B.2.16; Hääleekspert, kompetents B.2.17; Kujutiseekspert, kompetents B.2.18; Infotehnoloogiaekspert, kompetents B.2.19; Narkootilise aine ekspert, kompetents B.2.20; Alkoholiekspert, kompetents B.2.21; Põlevvedelikuekspert, kompetents B.2.22; Lõhkeaineekspert, kompetents B.2.23; Kiuekspert, kompetents B.2.24; Värvkatteekspert, kompetents B.2.25; Metalli- ja lasujäägiekspert, kompetents B.2.26; Toksikoloogiaekspert, kompetents B.2.27. Ekspertiiside ja/või uuringute tegemine 7 Osalemine kohtuistungil 7 Enesearendamine ja valdkonna arendamine 7 Kutse taotlemisel tuleb valida vähemalt üks spetsialiseerumine. Kohtukriminalistikaekspert, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Kohtukriminalistikaekspert, tase 8 Forensic Expert, level 8 4 Ekspert V (versioon 1) Ekspert V (versioon 2) Kohtukriminalistikaekspert, tase 8 (versioon 3) Kohtukriminalistikaekspert, tase 8 (versioon 5) Kohtukriminalistikaekspert, tase 8 (versioon 6) Kohtukriminalistikaekspert, tase 8 (versioon 7) Alkoholiekspert, tase 8 DNA - ekspert, tase 8 Dokumendiekspert, tase 8 Hääleekspert, tase 8 Infotehnoloogiaekspert, tase 8 Jäljeekspert, tase 8 Kiuekspert, tase 8 Kujutiseekspert, tase 8 Käekirjaekspert, tase 8 Liiklusekspert, tase 8 Lõhkeaineekspert, tase 8 Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspert, tase 8 Metalli- ja lasujäägiekspert, tase 8 Narkootilise aine ekspert, tase 8 Põlevvedelikuekspert, tase 8 Raamatupidamiseekspert, tase 8 Sõrmejäljeekspert – esiletooja, tase 8 Sõrmejäljeekspert – identija, tase 8 Toksikoloogiaekspert, tase 8 Tulekahjuekspert, tase 8 Tulirelvaekspert, tase 8 Värvkatteekspert, tase 8 Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Justiits- ja kohtuteenistused Kohtukriminalistikaekspert 1 2016-04-20 2016-04-20 2019-02-28 8 8 2145 Keemiainsenerid 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Allan Juhe EKEI tehnikaosakond Kairi Kriiska-Maiväli EKEI dokumendiosakond Urmas Lõiv EKEI liiklusosakond Erik Mei EKEI sõrmejäljeosakond Aime Riikoja EKEI keemiaosakond Merike Rump EKEI kvaliteeditalitus Gunnar Tasa EKEI DNA osakond Marika Väli EKEI, Tartu Ülikool Kohtukriminalistikaekspert, tase 8 kutsestandard on aluseks koolitusprogrammide koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Kohtukriminalistikaekspert on riiklikus ekspertiisiasutuses töötav kohtuekspert, kes teeb ekspertiise ja uuringuid vastavalt eriteadmistele. 8. taseme kohtukriminalistikaeksperdi töö eesmärk on anda igakülgne, erapooletu ja teaduslikult põhjendatud eksperdiarvamus. Lisaks ekspertiiside ja uuringute tegemisele tegeleb ta valdkonna arendamise, uute metoodikate ja valdkonda puudutavate seaduste väljatöötamise ning koolitamise ja juhendamisega. Kohtukriminalistikaekspert töötab iseseisvalt, suhtleb menetleja ja teiste asjasse puutuvate isikutega ning vajaduse korral osaleb kohtuistungil eksperdina. Kohtukriminalistikaeksperdi kutsealal on järgmised spetsialiseerumised: DNA-ekspert võrdleb sündmuskoha DNA-profiile isiku DNA-profiilidega ja viib läbi DNA analüüsil baseeruvaid sugulusuuringuid. Jäljeekspert uurib jalatsi-, rehvi-, murdmisriista- jm jälgi ning võrdleb neid esitatud võrdlusmaterjaliga. Tulirelvaekspert uurib tulirelvi, laskemoona, nende komponente ja laskmisel tekkivaid jälgi. Tulekahjuekspert teeb kindlaks tulekahjukolde asukoha, uurib objekti süttimise võimalikkust kontrollitavast süüteallikast ja tuvastab tulekahju tehnilise tekkepõhjuse. Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspert uurib lõhkeseadeldisi, lõhkematerjale, pürotehnilisi tooteid ja nende osi ning plahvatusjärgseid fragmente jm. Liiklusekspert rekonstrueerib ja analüüsib liiklusõnnetusi, hindab sõidukite liiklusohutust tagavate süsteemide töövõimet ja rikke esinemisel tuvastab selle põhjuse, identifitseerib sõidukeid, analüüsib sõidukite vahelise kontakti toimumise võimalikkust. Sõrmejäljeekspert – esiletooja toob esemetelt ja pindadelt naha papillaarkurrustiku jäljed esile ning hindab esiletoodud naha papillaarkurrustiku jälgede individualiseeritavust. Sõrmejäljeekspert – identija hindab naha papillaarkurrustiku jälgede individualiseeritavust ning identifitseerib naha papillaarkurrustiku jälje alusel isiku. Dokumendiekspert uurib tähtsaid isikuttõendavaid dokumente, paberraha, teisi trükitooteid ja paberil vormistatud dokumente, tehes kindlaks, kas on tegemist ehtsate või võltsitud dokumentidega. Käekirjaekspert uurib kirjutaja tuvastamiseks tekste ja/või allkirju. Raamatupidamiseekspert uurib raamatupidamiskohuslase raamatupidamisarvestuse ja aruandluse korraldamist, raamatupidamisandmete moonutamist või ebaõigete andmete esitamist, ainelise kahju tekitamist ja selle ulatust, revisjonijärelduste õigsust jm kuriteo toimepanemise tõendamisel tähtsust omavaid asjaolusid. Hääleekspert parandab salvestuste arusaadavust, tuvastab kõneleja, määrab salvestiste õigsust ja transkribeerib kõnesid. Kujutiseekspert parandab kujutava materjali kvaliteeti, eraldab sündmusega seotud kaadreid ja töötleb erivormingus videofaile. Infotehnoloogiaekspert otsib ja taastab kuritegeliku tegevuse tuvastamiseks andmekandjatelt informatsiooni ning testib elektroonikaseadmeid. Narkootilise aine ekspert teeb kindlaks, kas ja millise narkootilise või psühhotroopse ainega on tegemist. Alkoholiekspert teeb kindlaks, kas on tegemist omavalmistatud või tööstusliku alkoholiga, samuti tuvastab puskariaparaate. Põlevvedelikuekspert uurib, kas tulekahju sündmuskohalt võetud objektides leidub põlevvedelike jälgi. Lõhkeaineekspert teeb kindlaks, kas on tegemist lõhkeainega või missugust lõhkeainet kasutati plahvatuse tekitamiseks. Kiuekspert uurib objektidel leiduvaid kiudusid ja karvu. Värvkatteekspert uurib ühe värvitud eseme värviosakeste leidumist teisel esemel. Metalli- ja lasujäägiekspert teeb kindlaks, kas inimese kätel või riietel leidub tulirelvast pärinevaid osakesi, tuvastab metalli elementkoostise või metallijäljed objektidel, tuvastab ja klassifitseerib võltsmünte. Toksikoloogiaekspert uurib joobeseisundi tuvastamiseks või surma põhjuse kindlakstegemiseks, milliseid aineid on isik tarvitanud. Kohtukriminalistikaeksperdi kutsealal on lisaks 8. tasemele ka 7. taseme kohtukriminalistikaekspert, kes teeb ekspertiise ja uuringuid vastavalt oma eriteadmistele. A.2.1 Ekspertiiside ja/või uuringute tegemine 2.1.1. Materjalidega tutvumine. 2.1.2. Ekspertiisi ja/või uuringu läbiviimine. 2.1.3. Menetlustoimingus osalemine. 2.1.4. Tulemuste vormistamine. A.2.2 Osalemine kohtuistungil 2.2.1. Kohutistungiks ettevalmistamine. 2.2.2. Kohtuistungil esinemine. 2.2.3. Kirjalik vastamine kohtuistungil esitatud aega või ettevalmistust vajavatele küsimustele. A.2.3 Enesearendamine ja valdkonna arendamine 2.3.1. Osalemine rahvusvahelistes võrdluskatsetes. 2.3.2. Ettekannete tegemine asutusesisestel erialakonverentsidel või –seminaridel. 2.3.3. Enese täiendamine erialaga seonduvatel koolitustel ja erialase kirjandusega. A.2.4 Koolitamine ja juhendamine 2.4.1. Erialaste koolituste läbiviimine. 2.4.2. Spetsialistide, eksperdiõpilaste ja/või üliõpilaste juhendamine. DNA - ekspert A.2.5 DNA ekspertiiside ja uuringute tegemine 2.5.1. DNA proovide võtmine ekspertiisideks ja uuringuteks. 2.5.2. DNA analüüsi käigus saadud tulemuste interpreteerimine. 2.5.3. DNA-tõendi kaalukuse hindamine. Jäljeekspert A.2.6 Jäljeekspertiisi tegemine 2.6.1. Jalatsi-, rehvi-, kinda- jms jälgede uurimine ja võrdlemine. 2.6.2. Murdmisriista-, tööriista jms jälgede uurimine ja võrdlemine. 2.6.3. Teiste jälgede uurimine. Tulirelvaekspert A.2.7 Tulirelvaekspertiisi tegemine 2.7.1. Esemete tulirelvade hulka kuuluvuse tuvastamine. 2.7.2. Padrunite tulirelva laskemoona hulka kuuluvuse tuvastamine. 2.7.3. Relva grupikuuluvuse identifitseerimine kuulide ja padrunikestade järgi. 2.7.4. Relva identifitseerimine kuulide ja padrunikestade järgi. 2.7.5. Laskmise asjaolude tuvastamine lasujälgede ja laskmise olustiku järgi. Tulekahjuekspert A.2.8 Tulekahjuekspertiisi tegemine 2.8.1. Tulekahju tehnilise tekkepõhjuse (süüteallika) tuvastamine. 2.8.2. Tulekahjukolde asukoha (süttimiskoha) tuvastamine. 2.8.3. Sündmuskoha olustiku uurimine. 2.8.4. Ekspertiisiobjektide uurimine laboris. 2.8.5. Muude tulekahju tekkimist ja arengut puudutavate asjaolude tuvastamine . Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspert A.2.9 Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi tegemine 2.9.1. Lõhkeseadeldiste, lõhkematerjalide, pürotehniliste toodete ja nende osade uurimine ning identifitseerimine. 2.9.2. Ekspertiisiobjektide ehituse ning omaduste tuvastamine. 2.9.3. Ekspertiisiobjektide katsetamine nende kasutuskõlbulikkuse ja/või plahvatusvõimelisuse kontrollimiseks. 2.9.4. Plahvatuskohalt kogutud objektide ja fragmentide uurimine, võrdlemine ja ühildamine. 2.9.5. Plahvatanud objekti rekonstrueerimine ning plahvatuse tekkepõhjuse ja muude asjaolude tuvastamine. Liiklusekspert A.2.10 Liiklustehnilise ekspertiisi tegemine 2.10.1. Sõidukite vastastikuse kokkupõrkeasendi määramine. 2.10.2. Sõidukite asendite määramine kokkupõrke hetkel tee suhtes. 2.10.3. Sõidukite liikumiskiiruste tuvastamine. 2.10.4. Liiklusõnnetuse vältimisvõimaluse hindamine. 2.10.5. Jalakäijatele otsasõitude rekonstrueerimine. 2.10.6. Liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi väljaselgitamine. A.2.11 Autotehnilise ekspertiisi tegemine 2.11.1. Sõiduki liiklusohutust tagavate süsteemide töövõime hindamine. 2.11.2. Sõiduki tehniliste rikete korral põhjuse tuvastamine. A.2.12 Liiklustrassoloogia ekspertiisi tegemine 2.12.1. Sõidukite identifitseerimine. 2.12.2. Sõidukite vahelise kontakti toimumise analüüs. Sõrmejäljeekspert – esiletooja A.2.13 Naha papillaarkurrustiku jälgede esiletoomine 2.13.1. Naha papillaarkurrustiku jälgede esiletoomine esemetelt ja pindadelt. 2.13.2. Naha papillaarkurrustiku jälgede individualiseerimine. Sõrmejäljeekspert – identija A.2.14 Naha papillaarkurrustiku jälgede alusel isikute identifitseerimine 2.14.1. Naha papillaarkurrustiku jälgede individualiseerimine. 2.14.2. Naha papillaarkurrustiku jälgede kokkulangevuse tuvastamine. Dokumendiekspert A.2.15 Dokumendiekspertiisi tegemine 2.15.1. Dokumendi õigsuse tuvastamine. 2.15.2. Võltsimiskahtlusega dokumendi võltsituse tuvastamine. 2.15.3. Võltsingute klassifitseerimine ja infovahetus. Käekirjaekspert A.2.16 Käekirjaekspertiisi tegemine 2.16.1. Ühise kirjutaja määramine. 2.16.2. Allkirja ja/või teksti kirjutaja tuvastamine. Raamatupidamiseekspert A.2.17 Raamatupidamisekspertiisi tegemine 2.17.1. Raamatupidamise usaldusväärsuse uurimine. 2.17.2. Raamatupidamise mittevastavuse tuvastamine Raamatupidamise seaduse või Riigi Raamatupidamise Üldeeskirja nõuetele. 2.17.3. Pankrotiseisu ja püsiva maksejõuetuse tekkimise aja tuvastamine. Hääleekspert A.2.18 Hääleekspertiisi tegemine 2.18.1. Kõneleja tuvastamine. 2.18.2. Autentimine ehk salvestiste õigsuse määramine. 2.18.3. Salvestiste arusaadavuse parandamine. 2.18.4. Transkribeerimine. Kujutiseekspert A.2.19 Kujutiseekspertiisi tegemine 2.19.1. Kujutava materjali kvaliteedi parandamine. 2.19.2. Sündmusega seotud kaadrite eraldamine ja kujutise analüüs. 2.19.3. Digitaalsete videovalveseadmete analüüs. 2.19.4. Salvestuste autentsuse määramine. Infotehnoloogiaekspert A.2.10 Infotehnoloogiaekspertiisi tegemine 2.20.1. Andmete kopeerimine. 2.20.2. Märksõnade ja viidete alusel informatsiooni tuvastamine. 2.20.3. Kustutatud informatsiooni taastamine. 2.20.4. Tegevuste modelleerimine. 2.20.5. Pahavara analüüs. 2.20.6. Mobiilsetest seadmetest andmete kopeerimine. 2.20.7. Elektroonikaseadmete testimine. Narkootilise aine ekspert A.2.21 Narkootilise aine ekspertiisi tegemine 2.21.1. Narkootilise aine tuvastamine. 2.21.2. Narkootilise aine protsendilise sisalduse määramine. Alkoholiekspert A.2.22 Alkoholiekspertiisi tegemine 2.22.1. Etanooli sisalduse määramine. 2.22.2. Alkoholi liigi määramine. 2.22.3. Illegaalsete alkoholivalmistamise seadmete uurimine. Põlevvedelikuekspert A.2.23 Põlevvedelikuekspertiisi tegemine 2.23.1. Põlevvedeliku olemasolu tuvastamine. 2.23.2. Põlevvedeliku identifitseerimine. Lõhkeaineekspert A.2.24 Lõhkeaineekspertiisi tegemine 2.24.1. Lõhkeaine olemasolu tuvastamine. 2.24.2. Lõhkeaine identifitseerimine. Kiuekspert A.2.25 Kiuekspertiisi tegemine 2.25.1. Kiudude/karvade olemasolu tuvastamine. 2.25.2. Kiudude/karvade võrdlemine. 2.25.3. Kiudude/karvade identifitseerimine. Värvkatteekspert A.2.26 Värvkatteekspertiisi tegemine 2.26.1. Värvkatte osakeste olemasolu tuvastamine. 2.26.2. Värvkatte osakeste võrdlemine. 2.26.3. Värvkatte osakeste identifitseerimine. Metalli- ja lasujäägiekspert A.2.27 Metalli- (sh mündi-) ja lasujäägiekspertiisi tegemine 2.27.1. Metalli, klaasi, värvkatte, aine, materjali võrdlusanalüüsi tegemine elektronmikroskoobiga. 2.27.2 Lasujääkide olemasolu tuvastamine. 2.27.3. Hõõglambi mikroskoopiline uurimine. 2.27.4. Võltsmüntide uurimine ja klassifitseerimine. Toksikoloogiaekspert A.2.28 Toksikoloogiaekspertiisi tegemine 2.28.1. Etanooli määramine. 2.28.2. Ühealuseliste alkoholide ja teiste kergestilenduvate ühendite määramine. 2.28.3. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete määramine. 2.28.4. Ravimite toimeainete määramine. 2.28.5. Karboksühemoglobiini määramine. 2.28.6. Muude mürgistavate ainete määramine. Kohtukriminalistikaeksperdi tööaeg on fikseeritud, võib esineda töötamist väljaspool tööaega. Töö on pingeline ja nõuab vaimset pingutust. Tööülesannete täitmisel võib kokku puutuda erinevate ohuteguritega sõltuvalt spetsialiseerumisest. Kohtukriminalistikaekspert töötab sisetingimustes, vajadusel sündmuskohal või uuritava objekti asukohas. Kohtukriminalistikaekspert kasutab oma töös erivahendeid ja seadmeid ning isikukaitsevahendeid vastavalt spetsialiseerumisele, IKT-vahendeid ja tarkvara vastavalt spetsialiseerumisele. Kohtukriminalistikaeksperdi töös on vajalikud ausus, objektiivsus, korrektsus, stressitaluvus, koostöö- ja vastutusvõime, hea analüüsi- ja otsustusvõime ning iseseisvus. 8. taseme kohtukriminalistikaeksperdil on erialale sobiv kõrgharidus ning magistrikraad või magistritasemel haridusega võrdsustatud haridus või doktorikraad. Kutseoskused on omandatud töö käigus. Kohtuekspert, ekspert. Kohtukriminalistikaekspert, tase 8 kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid järgnevalt: kõigile on kohustuslikud kompetentsid B.2.1- B.2.4 ja läbiv kompetents B.2.29 ning spetsialiseerumisega seotud kompetentside hulgast tuleb valida vähemalt üks spetsialiseerumine: DNA - ekspert, kompetents B.2.5; Jäljeekspert, kompetents B.2.6; Tulirelvaekspert, kompetents B.2.7; Tulekahjuekspert, kompetents B.2.8; Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspert, kompetents B.2.9; Liiklusekspert, kompetentsid B.2.10 – B.2.12; Sõrmejäljeekspert – esiletooja, kompetents B.2.13; Sõrmejäljeekspert – identija, kompetents B.2.14; Dokumendiekspert, kompetents B.2.15; Käekirjaekspert, kompetents B.2.16; Raamatupidamiseekspert, kompetents B.2.17; Hääleekspert, kompetents B.2.18; Kujutiseekspert, kompetents B.2.19; Infotehnoloogiaekspert, kompetents B.2.20; Narkootilise aine ekspert, kompetents B.2.21; Alkoholiekspert, kompetents B.2.22; Põlevvedelikuekspert, kompetents B.2.23; Lõhkeaineekspert, kompetents B.2.24; Kiuekspert, kompetents B.2.25; Värvkatteekspert, kompetents B.2.26; Metalli- ja lasujäägiekspert, kompetents B.2.27; Toksikoloogiaekspert, kompetents B.2.28. Ekspertiiside ja/või uuringute tegemine 7 Osalemine kohtuistungil 7 Enesearendamine ja valdkonna arendamine 8 Koolitamine ja juhendamine 8 Kutse taotlemisel tuleb valida vähemalt üks spetsialiseerumine. Kohtukriminalistikaekspert, tase 8 kutset läbiv kompetents 8 Volitatud arhitekt, tase 7 Chartered/Principal Architect, level 7 5 Volitatud arhitekt IV (versioon 1) Volitatud arhitekt IV (versioon 2) Volitatud arhitekt, tase 7 (versioon 3) Volitatud arhitekt, tase 7 (versioon 4) Volitatud arhitekt, tase 7 (versioon 6) Volitatud arhitekt, tase 7 (versioon 7) Volitatud arhitekt, tase 7 (versioon 8) Volitatud arhitekt, tase 7 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Arhitekt 1 2016-04-06 2016-04-06 2018-03-13 7 7 2161 Ehitusarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Ilmar Heinsoo Eesti Arhitektide Liit, Arhitekti- ja Inseneribüroo ARX OÜ Tõnu Laigu Eesti Arhitektide Liit, QP Arhitektid Andres Levald Eesti Arhitektide Liit, E-Konsult OÜ Hindrek Kesler Tallinna Tehnikakõrgkool, Arhitektuuribüroo Zero OÜ Joel Kopli Tallinna Tehnikakõrgkool, Arhitektuuribüroo PLUSS OÜ Nele Nutt Eesti Maastikuarhitektide Liit Toomas Paaver Eesti Arhitektide Liit, Paik Arhitektid OÜ Margus Sarmet Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeerium Jüri Soolep Eesti Kunstiakadeemia Kai Süda Tallinna Tehnikakõrgkool, KARISMA arhitektid OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning esitatakse kompetentsusnõuded ehk töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit. Kutsestandardi kasutusalad 1) Tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine 2) Inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel 3) Ametite kirjeldamine ja tutvustamine 4) Inimese karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks 5) Koolitusvajaduste väljaselgitamine ning koolituse planeerimine 6) Ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine 7) Kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine. Arhitektuurne projekteerimine, ehituste kvaliteet, nende harmooniline sulandumine ümbruskonda, austus loodus- ja linnamaastiku ning riikliku ja eraõigusliku pärandi vastu on avaliku huvi objektiks. Arhitekti töö eesmärgiks on välja töötada ruumiline terviklahendus , ühendades tehnoloogilised, tehnilised, kunstilised ja ökonoomilised lahendused. Ruumiline terviklahendus hõlmab hoonete arhitektuuri, hoonete siseruumi ja hoonetevahelise ruumi lahendusi ning seob need tasakaalustatud terviklahenduseks. Ruumiline terviklahendus on edasise projekteerimise ja ehitamise tulemusel valmiva tervikliku elukeskkonna loomise aluseks. Arhitekti kutset omavad isikud on võimelised mõistma ja vahendama üksikisikute, ühiskondlike gruppide ja ametiasutuste vajadusi seoses ruumilise planeerimise, arhitektuurse projekteerimise, ehitamise, arhitektuuripärandi säilitamise ja väärtustamise ning loodusliku tasakaalu hoidmisega. Arhitekt on ülikooli või sellega võrreldava õppeasutuse arhitektiõppe lõpetanud isik. Oma töös lähtub arhitekt heast planeerimis-, projekteerimis- ja ehitustavast. Volitatud arhitekt, tase 7 on spetsialist, kes on võimeline iseseisvalt ja omal vastutusel koostama, hindama ja juhtima maa-alade, linnade ja asulate ruumilisi planeeringuid ja ehitusprojekte ning hindama ehitatud keskkonda. Volitatud arhitekt on võimeline andma tavapäraseid eksperthinnanguid oma erialal ja osalema kohalike arhitektuurivõistluste žüriides. On võimeline töötama riigi ja kohalike omavalitsuste asutustes vastava ala asjatundjana. Arhitekti kutsealal on lisaks Volitatud arhitekt, tase 7-le järgmised kutsed: Rakendusarhitekt, tase 6 on spetsialist, kes on võimeline volitatud arhitekti juhendamisel osalema maa-alade, linnade ja asulate ruumiliste planeeringute ja ehitusprojektide koostamisel. Diplomeeritud arhitekt, tase 7 on spetsialist, kes koostab volitatud arhitekti juhendamisel planeeringute erinevate liikide ning ehitiste ehitusprojektide arhitektuurset osa ja arhitektuurseid terviklahendusi. Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 on tippspetsialist, kellel on doktorikraad või muu sellega võrreldav akadeemiline kraad või on ta rahvusvaheliselt tunnustatud loovisik, kes on võimeline iseseisvalt ja omal vastutusel koostama, hindama ja juhtima maa-alade, linnade ja asulate ruumiliste planeeringute ja ehitusprojektide arhitektuurseid terviklahendusi ning hindama ehitatud keskkonda. Volitatud arhitekt-ekspert tase 8 on võimeline andma keerulisemaid eksperthinnanguid oma erialal ja osalema rahvusvaheliste arhitektuurivõistluste žüriides. On võimeline töötama riigi ja kohalike omavalitsuste asutustes vastava ala tippasjatundjana. A.2.1 Planeeringu arhitektuurse osa koostamine erinevates planeeringu liikides A.2.2 Ehitusprojektide arhitektuurse osa, sh välis- ja siseruumi terviklahenduse koostamine selle kõigis staadiumites A.2.3 Planeeringute ja ehitusprojektide erinevate liikide ja staadiumite ruumiliste lahenduste ning ehitatud keskkonna hindamine A.2.4 Töötamine kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste ruumiliste otsuste koordineerimise ja ettevalmistamisega A.2.5 Planeeringute ja ehitusprojektide koostamise ning büroo tegevuse juhtimine Arhitekti töötab valdavalt arhitektibüroos. Võib töötada ka ametiasutustes, välitingimustes objektil ja mujal. Ehitusobjektil tuleb järgida ohutusnõudeid, siseruumides kehtivad üldised bürooruumidele esitatavad tervisekaitsenõuded. Töö on loominguline, kuid võib olla periooditi vaimselt pingeline. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Arhitekt kasutab oma töös tavapäraseid bürootöövahendeid, erinevaid kommunikatsioonitehnikaid, kontori- ja projekteerimistarkvara ning maketeerimisvahendeid. Arhitektitöös on olulised järgmised isikuomadused: ruumitaju ning ruumi ettekujutamise ja komponeerimise võime, loominguline mõtlemine, loogiline mõtlemine ja üldistusvõime, iseseisvus ja otsustamisjulgus, vastutusvõime ja täpsus, koostöövõime, suhtlemisoskus ja pingetaluvus, saavutusvajadus, ilumeel Ülikool või sellega võrreldava õppeasutuse arhitektiõpe, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga 7. septembrist 2005, 2005/36/EÜ, „ Kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta” ja Eesti Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri 2004. a määrusega nr 312, „Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded“. Arhitekt , peaarhitekt, projekteerija, planeerija, nõunik. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.5 ja B.2.6 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Planeeringu arhitektuurse osa koostamine erinevates planeeringu liikides 7 Ehitusprojektide arhitektuurse osa, sh välis- ja siseruumi terviklahenduse koostamine selle kõigis staadiumites 7 Planeeringute ja ehitusprojektide erinevate liikide ja staadiumite ruumiliste lahenduste ning ehitatud keskkonna hindamine 7 Töötamine kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste ruumiliste otsuste koordineerimise ja ettevalmistamisega 7 Planeeringute ja ehitusprojektide koostamise ning büroo tegevuse juhtimine 7 Volitatud arhitekt, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Õigusnõunik, tase 7 Legal Adviser, level 7 4 Õigusnõunik, tase 7 (versioon 3) Õigusnõustaja V (versioon 1) Õigusnõustaja V (versioon 2) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Nõustamine Õigusnõunik 1 2016-04-13 2016-04-13 2021-04-12 7 7 2619 Õigusvaldkonna tippspetsialistid, mujal liigitamata 0421 Õigus 69 Juriidilised toimingud ja arvepidamine Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Aare Kruuser Eesti Juristide Liit Enn Tonka Eesti Juristide Liit, AS Tallinna Küte Mare Hiiesalu Eesti Tööandjate Keskliit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Õigusnõunik, tase 7 kutsestandard on välja töötatud isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks. Õigusteenus on kutsetegevusena kliendi või tööandja õigusnõustamine, kliendi või tööandja esindamine või kaitsmine kohtuvälises ja kohtueelses menetluses, vahekohtu menetluses, kohtus või mujal ning kliendile või tööandjale dokumendi koostamine ja tema huvides muu õigustoimingu tegemine või muu õigusteenuse osutamine ning suhtlemine kolmandate isikutega, sh avaliku võimu organitega, ning vajaduse korral kliendi või tööandja huvides tõendite kogumine. Õigusteenus peab olema õigeaegne ja asjatundlik, põhinema asjaolude, tõendite, õigusaktide, kohtupraktika ja õigusteooria põhjalikul uurimisel ja tundmisel ning tagama õigusnõuniku kliendi ja/või õigusnõuniku tööandja tegevuse seaduslikkuse ja nõuetelevastavuse ning nende õiguste ja huvide parimal viisil kaitstuse. Õigusnõunik töötab kõigis majandustegevuse ja avaliku halduse valdkondades. Ta osutab õigusteenust ettevõtjana, era- või avalik-õigusliku organisatsiooni töötajana või ametnikuna või juhtorgani liikmena nõustades kliente või oma tööandjat ega ole advokatuuri liige, kohtunik, notar või prokurör. A.2.1 Kliendi- või töösuhte kujundamine ja hoidmine 2.1.1 Kliendi- või töösuhte kujundamine 2.1.2 Õigusteenuse vajaduse väljaselgitamine 2.1.3 Kliendi ja tööandjaga suhtlemine A.2.2 Õigusteenuse juhtimine ja administreerimine 2.2.1 Õigusteenuse osutamiseks asjaolude selgitamine ja tõendite kogumine 2.2.2 Õigusteenuse osutamise kavandamine ja korraldamine 2.2.3 Teiste isikute töö juhtimine A.2.3 Õigusteenuse osutamine 2.3.1 Õigusalaste konsultatsioonide ja arvamuste andmine õigusliku sisuga küsimustes 2.3.2 Õigusliku sisu ja tähendusega toimingute ja tehingute ettevalmistamine 2.3.3 Õigusliku sisuga dokumentide koostamine 2.3.4 Õigusaktide ja lepingute täitmise kontroll 2.3.5 Lepitus- või vahekohtumenetluses osalemine 2.3.6 Kliendi või tööandja esindamine A.2.4 Enese kutsealane arendamine 2.4.1 Kutsealaste teadmiste ja oskuste täiendamine. Õigusnõuniku töötamise koht sõltub tööandja või kliendi soovist, töö iseloomust ja vajadustest ning väljakujunenud praktikast. Tööd tehakse tööandja või kliendi juures asuvates büroo- ja nõupidamisruumides. Kutse eeldab valmisolekut töötada ka puhkepäevadel, riiklikel pühadel. Töö on intensiivne ja eeldab head stressitaluvust. Erialane ja bürootarkvara, tavapärased bürootöövahendid. Arvuti, arvutiprogrammid ja andmebaasid. Kõige olulisemaks töövahendiks on laua- või sülearvuti, professionaalne (valdkonnale iseloomulik) tarkvara, andmebaasid ja nende erinevad rakendused (sh. ekspertsüsteemid), erinevad esitlusvahendid. Töö eeldab suhtlemisvalmidust ja võimet suhelda erinevate inimestega. Töös on oluline täpsus, korrektsus, konkreetsus ja analüütiline mõtlemine. Töö tegemiseks on äärmiselt vajalikud ka ja argumenteerimisoskused, pingetaluvus ja võime rahumeelselt lahendada konfliktolukordi. Tööülesannete täitmisel tulevad kasuks läbirääkimisoskus, meelekindlus ja otsustusvõime. Ülikooli õigusteaduse õppekava täitmine õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni omandamine. Õigusteenuse osutamise praktiline kogemus ja oskus omandatakse õigusteenuse osutamisel. Vajalik on pidev enesetäiendamine. Jurist, õigusnõustaja, õigusnõunik, juriskonsult, konsultant õigusküsimustes, haldusjurist. Õigusnõunik, tase 7 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside (B 2.1 – B. 2.5) tõendamine. Kliendi- või töösuhte kujundamine ja hoidmine 7 Õigusteenuse juhtimine ja administreerimine 7 Õigusteenuse osutamine 7 Kutsealane enesearendamine 7 Õigusnõunik, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Lõhkemeister, tase 5 Blaster, level 5 5 Lõhkemeister III (versioon 1) Lõhkemeister III (versioon 2) Lõhkemeister III (versioon 3) Lõhkemeister, tase 4 (versioon 4) Lõhkemeister, tase 5 (versioon 6) Lõhkemeister, tase 5 (versioon 7) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puurimis- ja lõhkamistööd Lõhkaja 2 2016-05-23 2016-05-23 2021-03-31 5 5 7542 Lõhkajad ja õhkijad 0724 Kaevandamine ja rikastamine 09 Kaevandamist abistavad tegevusalad Tööosad ja tööülesanded Ants Vannus Eesti Energia Kaevandused AS Andre Lüüde Eesti Energia Kaevandused AS Andrei Geimonen Eesti Energia Kaevandused AS Viive Tuuna Voglers Eesti OÜ Janek Järv Tehnilise Järelevalve Amet Kaimar Eilo Tehnilise Järelevalve Amet Arno Pugonen Päästeamet Tõnu Tomberg Tallinna Tehnikaülikool Jüri Järvet Balrock OÜ Rein Voog EMTEL Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Lõhkemeister, tase 5 kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade õppekavade koostamise ning kompetentsuse hindamise alus. LLõhkemeistrid töötavad kaevandustes, karjäärides ja valdkondades, kus on vajadus muuta lõhkeaine plahvatusega loodusliku või tehismaterjali vormi. 5. taseme lõhkemeister töötab iseseisvalt või töörühma juhina muutuvates olukordades, vajadusel lõhkematerjalide käitlemise korraldaja või vastutava spetsialisti juhtimisel. Lõhkemeister tuleb toime kõigis lõhkamisolukordades, ta on valmis tegema kõiki lõhkamisega seotud tegevusi vastutades lõhkamistööde nõuetekohase ja ohutu läbiviimise eest ning lõhkematerjali varumise, transpordi ning sihipärase kasutamise eest. Koostatud on ka lõhkaja kutsestandard. A.2.1 Ettevalmistustööd 1. Tegevuse kavandamine 2. Seadmete ja töövahendite komplekteerimine 3. Lõhkematerjalide komplekteerimine A.2.2 Lõhkamiskoha ettevalmistamine 1. Töö- ja ohuala tähistamine 2. Lõhkeaukude ülevaatus ja ettevalmistamine 3. Lõhkematerjali paigutamine A.2.3 Lõhkeaukude laadimine 1. Löökpadrunite valmistamine ja lõhkeaukude laadimine 2. Lõhkevõrgu korrasoleku kontroll A.2.4 Lõhkamine 1. Töö- ja ohuala ohutuse tagamine 2. Lõhketöö kvaliteedi hindamine ja visuaalne ülevaatus 3. Lõhkamine A.2.5 Lõhkamise lõpetamine 1. Lõhkematerjali arvestus ja tagastamine 2. Lõhkamisala korrastamine A.2.6 Juhtimine ja juhendamine 2.7 Allmaa lõhketöö 2.8 Pealmaa lõhketöö 2.9 Veealused lõhketööd 2.10 Erilõhketööd Lõhkaja ja lõhkemeistri tööosade ja -ülesannete võrdlust vt. lisa 1. Lõhkemeister töötab peamiselt välistingimustes, allmaatööde puhul maa-alustes kaeveõõntes, veealustel lõhketöödel vee all. Töökeskkond on eriti ohtlik, võimalikud ohutegurid on muuhulgas muljumis-, plahvatus-, mürgitus- ja varisemisoht. Töö nõuab lõhketöö ohutute töömeetodid tundmist, tööohutusnõuete täpset täitmist, lõhkeainete sihtotstarbelist kasutamist ning isikukaitsevahendite kasutamist (isoleerkindad, kaitsekiiver, kaitseprillid jne). Töövahenditeks on laadimismasinad lõhkeaukude laadimiseks, süüteseadmed lõhkevõrgu initsieerimiseks, kontrollmõõteriistad lõhkevõrgu korrasoleku kontrolliks, laadimisvardad, eritööriistad löökpadrunite valmistamiseks, nuga, helisignalisatsioonivahendid, kell, sidevahendid jne. Lõhkemeistri töö eeldab kõrgendatud ohutunnetust, pingetaluvust, aja- ja ruumitaju, loogilist mõtlemist, kiiret reaktsiooni, tähelepanuvõimet ja analüüsioskust, otsustusvõimet, suhtlemis- ja koostöövalmidust. Lõhkemeistril on töökohal õppides ja erialastel kursustel omandatud kutseoskused. Ta omab praktilist töökogemust vastavalt lõhkematerjaliseadusele. Lõhkemeister. Lõhkemeistrina töötamisel on nõutud lõhkemeistri kutsetunnistus, alus: lõhkematerjaliseadus. Tegutsemine vastavalt lõhkematerjaliseadusest tulenevatele nõuetele. Lõhkemeister, tase 5 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.6 tõendamine ja vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.7 - B.2.10. Ettevalmistustööd 5 Lõhkamiskoha (lõhketööde tööala, lõhketööde ala) ettevalmistamine 5 Lõhkeaukude laadimine 5 Lõhkamine 5 Lõhkamise lõpetamine 5 Juhtimine ja juhendamine 5 Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.7 - B.2.10. Allmaa lõhketöö 5 Pealmaa lõhketöö 5 Veealused lõhketööd 5 Erilõhketööd 5 Vanemtreener, tase 6 Senior coach, level 6 14 Treener IV (versioon 1) Treener IV (versioon 10) Treener IV (versioon 2) Treener IV (versioon 3) Treener IV (versioon 4) Treener IV (versioon 5) Treener IV (versioon 6) Treener IV (versioon 7) Treener IV (versioon 8) Treener IV (versioon 9) Vanemtreener, tase 6 (versioon 11) Vanemtreener, tase 6 (versioon 12) Vanemtreener, tase 6 (versioon 13) Vanemtreener, tase 6 (versioon 15) Vanemtreener, tase 6 (versioon 16) Vanemtreener, tase 6 (versioon 17) Vanemtreener, tase 6 (versioon 18) Vanemtreener, tase 6 (versioon 19) Vanemtreener, tase 6 (versioon 20) Vanemtreener, tase 6 (versioon 21) Vanemtreener, tase 6 (versioon 22) Vanemtreener, tase 6 (versioon 23) Aeroobika ja rühmatreeningud Aerutamine Aikido Allveesport Ameerika jalgpall Ammulaskmine Automudelism Autosport Bobisõit Capoeira Curling Discgolf Golf Hapkido Iaido Indiaca Jalgpall Jalgrattasport Ju-jutsu Judo Jõutõstmine Jäähoki Jääpall Kabe Karate Kelgutamine Kepikõnd Kergejõustik Kickboxing Kobudo Koroona ja novus Korvpall Kriket Kudo Kujundujumine Kulturism ja fitness Kurnimäng Käsipall Laevamudelism Laskesuusatamine Laskmine Lauatennis Lennusport Maadlus Maahoki Male Matkasport Moodne viievõistlus Mootorrattasport Orienteerumine personaaltreener Pesapall Petank Piljard Poks Purjetamine Raadiosport Ragbi Ratsutamine Rulluisutamine Saalihoki Sambo Skeleton Sport Chanbara Squash Sulgpall Sumo Suusatamine Sõudmine Taekwon-do ITF Taekwondo WT Taipoks Tennis Triatlon Turniiribridž Tõstesport Uisutamine Ujumine Veemoto Veepall Veeremängud Vehklemine Vesiaeroobika Vettehüpped Vibusport Võimlemine Võistlustants Võrkpall Wu-shu Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 2 2016-05-18 2016-05-18 2018-11-13 6 6 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treenerite eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Ilver Audentese Spordigümnaasium Üllar Kerde Eesti Korvpalliliit Janek Küppar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Kadri Liivak Eesti Võimlemisliit Aldur Partasjuk Spordiklubi Reval-Sport Erich Petrovits Jõhvi Spordikeskus Kristjan Port Tallinna Ülikool Aavo Põhjala Eesti Judoliit Jaak Salumets Eesti Treenerite Liit Toomas Tõnise Eesti Olümpiakomitee Priit Vene Eesti Olümpiakomitee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Vanemtreener, tase 6 kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamise ja isikute kompetentsuse hindamise alus. Treener on liikumisharrastuse ja spordispetsialist, kes juhib käitumisharjumuste kujundamise ja kehaliste ning vaimsete harjutuste abil inimese tervist toetavate ja sportlike eesmärkide saavutamist. Treeneri ülesanne on sportlike ja kehaliste võimete terviklik, tulemuslik ja ohutu arendamine. Treener töötab iseseisvalt, meeskonna liikmena või liidrina, kaasates erinevaid spetsialiste. Treeneritöö eeldab vastutustunnet, loomingulisust, saavutusvajadust, täpsust ja ausust. Vajalik on perioodiline treeningtööd toetavate teadmiste ja oskuste tulemuslik täiendamine ning kogemuste ja teadmiste edasiandmine kolleegidele. Oluline on oskus mõjutada treenitavaid isikliku eeskujuga. Treener järgib treenerite eetikakoodeksit (vt lisa 1) VANEMTREENER, tase 6 täidab analüüsimist ja otsustamist eeldavaid tööülesandeid ettearvamatutes olukordades ja sportliku konkurentsi või tervise erinõuete tingimustes. Enamasti on omandanud kutsealased oskused ja teadmised kombineeritult kõrgema erialase formaalõppe ja kutsealase koolitusega ning pikaajalise ja tulemusliku treeneritööga. Vastutab erialaste teadmiste edasiandmise eest huvitatud osapooltele. Juhib terviklikuks treeningprotsessiks vajalike ressursside kasutamist ja treenerite omavahelist töökorraldust. A.2.1 Sportimise organiseerimine ja arendamine: 1) treenitava valimine või treeningurühma komplekteerimine; 2) treeningute plaani koostamine; 3) teiste spetsialistide kaasamine treeningprotsessi; 4) teiste treenerite juhendamine; 5) treenitava tervisliku eriolukorra arvestamine treeningprotsessis; 6) koolitamine ja metoodiliste materjalide väljatöötamine. A.2.2 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine: 1) kehaliste võimete arendamine; 2) spordialaspetsiifiliste oskuste arendamine; 3) sotsiaalsete võimete arendamine ja spordiala kultuuri õpetamine; 4) taastumisvahendite kasutamine; 5) spordivarustuse ja treeningvahendite soovitamine ja kasutamine; 6) treenitava juhendamine võistlusel; 7) toitumisharjumuste suunamine; 8) treenitava tervikarengu planeerimine, mõõtmine, analüüsimine ja tagasiside andmine; 9) taktikaline ning psühholoogiline ettevalmistamine valitud spordialal. Spetsialiseerumine toimub sõltuvalt spordiala spetsiifikast, spordialal kasutatavatest vahenditest ja harrastamiskeskkonnast. Spordiala spetsiifikast tulenevalt on kutse andjal õigus kehtestada erinõudeid. Spetsialiseerumine on otseselt seotud kutsestandardis kirjeldatud tööosadega. Treeneritöö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel, kodust eemal (treeningulaagrid, võistlused, koolitused jms). Kasutab treeningprotsessis vajalikke vahendeid vastavalt spordialale. 1) pinge- ja stressitaluvus; 2) suhtlemisoskus; 3) saavutusvajadus; 4) vastutustunne; 5) ausus; 6) järjekindlus; 7) täpsus; 8) paindlikkus, kohanemisvõime; 9) headus, empaatiavõime; 10) emotsionaalne stabiilsus; 11) motiveerimisvõime. Vanemtreener on nõutava koolituse läbinud ja tasemele vastava erialase töökogemusega isik. Treener. Töö treenerina on reguleeritud spordiseadusega. Vanemtreener, tase 6 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse käesolevas kutsestandardis nimetatud spordialale, kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumised nagu jalgrattasport, matkasport, suusatamine, uisutamine ja veeremängud jagunevad omakorda: Jalgrattasport - BMX Matkasport - alpinism - jalgsimatkamine - jalgrattamatkamine - mägimatkamine - veematkamine Suusatamine - murdmaasuusatamine - mäesuusatamine - lumelauasport - kahevõistlus ja suusahüpped - freestyle suusatamine Uisutamine - iluuisutamine - kiiruisutamine Veeremängud - bowling - sportkeegel Sportimise organiseerimine ja arendamine 6 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 6 alpinism jalgsimatkamine jalgrattamatkamine mägimatkamine veematkamine murdmaasuusatamine mäesuusatamine lumelauasport kahevõistlus ja suusahüpped iluuisutamine kiiruisutamine Bowling sportkeegel BMX freestyle-suusatamine Vanemtreener, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Meistertreener, tase 7 Master Coach, EstQF Level 7 14 Meistertreener, tase 7 (versioon 11) Meistertreener, tase 7 (versioon 12) Meistertreener, tase 7 (versioon 13) Meistertreener, tase 7 (versioon 15) Meistertreener, tase 7 (versioon 16) Meistertreener, tase 7 (versioon 17) Meistertreener, tase 7 (versioon 18) Meistertreener, tase 7 (versioon 19) Meistertreener, tase 7 (versioon 20) Meistertreener, tase 7 (versioon 21) Meistertreener, tase 7 (versioon 22) Meistertreener, tase 7 (versioon 23) Treener V (versioon 1) Treener V (versioon 10) Treener V (versioon 2) Treener V (versioon 3) Treener V (versioon 4) Treener V (versioon 5) Treener V (versioon 6) Treener V (versioon 7) Treener V (versioon 8) Treener V (versioon 9) Aeroobika ja rühmatreeningud Aerutamine Aikido Allveesport Ameerika jalgpall Ammulaskmine Automudelism Autosport Bobisõit Capoeira Curling Discgolf Golf Hapkido Iaido Indiaca Jalgpall Jalgrattasport Ju-jutsu Judo Jõutõstmine Jäähoki Jääpall Kabe Karate Kelgutamine Kepikõnd Kergejõustik Kickboxing Kobudo Koroona ja novus Korvpall Kriket Kudo Kujundujumine Kulturism ja fitness Kurnimäng Käsipall Laevamudelism Laskesuusatamine Laskmine Lauatennis Lennusport Maadlus Maahoki Male Matkasport Moodne viievõistlus Mootorrattasport Orienteerumine personaaltreener Pesapall Petank Piljard Poks Purjetamine Raadiosport Ragbi Ratsutamine Rulluisutamine Saalihoki Sambo Skeleton Sport Chanbara Squash Sulgpall Sumo Suusatamine Sõudmine Taekwon-do ITF Taekwondo WT Taipoks Tennis Triatlon Turniiribridž Tõstesport Uisutamine Ujumine Veemoto Veepall Veeremängud Vehklemine Vesiaeroobika Vettehüpped Vibusport Võimlemine Võistlustants Võrkpall Wu-shu Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 2 2016-05-18 2016-05-18 2018-11-13 7 7 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treenerite eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Ilver Audentese Spordigümnaasium Üllar Kerde Eesti Korvpalliliit Janek Küppar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Kadri Liivak Eesti Võimlemisliit Aldur Partasjuk Spordiklubi Reval-Sport Erich Petrovits Jõhvi Spordikeskus Kristjan Port Tallinna Ülikool Aavo Põhjala Eesti Judoliit Jaak Salumets Eesti Treenerite Liit Toomas Tõnise Eesti Olümpiakomitee Priit Vene Eesti Olümpiakomitee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Meistertreener, tase 7 kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamise ja isikute kompetentsuse hindamise alus. Treener on liikumisharrastuse ja spordispetsialist, kes juhib käitumisharjumuste kujundamise ja kehaliste ning vaimsete harjutuste abil inimese tervist toetavate ja sportlike eesmärkide saavutamist. Treeneri ülesanne on sportlike ja kehaliste võimete terviklik, tulemuslik ja ohutu arendamine. Treener töötab iseseisvalt, meeskonna liikmena või liidrina, kaasates erinevaid spetsialiste. Treeneritöö eeldab vastutustunnet, loomingulisust, saavutusvajadust, täpsust ja ausust. Vajalik on perioodiline treeningtööd toetavate teadmiste ja oskuste tulemuslik täiendamine ning kogemuste ja teadmiste edasiandmine kolleegidele. Oluline on oskus mõjutada treenitavaid isikliku eeskujuga. Treener järgib treenerite eetikakoodeksit (vt lisa 1) MEISTERTREENER, tase 7 täidab teadmiste analüüsimist, süstematiseerimist, edasiarendamist ja õpetamist eeldavaid tööülesandeid ettearvamatutes ning uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades ja kõrgetasemelise sportliku konkurentsi või tervise erinõuete tingimustes. Enamasti on omandanud kutsealased oskused ja teadmised kombineeritult kõrgema erialase formaalõppe ja kutsealase koolitusega ning pikaajalise pideva ja tipptasemel tulemusliku treeneritööga. Vastutab erialaste teadmiste edasiandmise eest huvitatud osapooltele. Loob uut teadmust, arendab spordiala metoodikaid ning koostab õppematerjale, mis aitavad kaasa treenitavate meisterlikkuse kasvule. Vastutab tervikliku treeningprotsessi strateegilise planeerimise ja juhtimise eest. A.2.1 Sportimise organiseerimine ja arendamine: 1) treenitava valimine või treeningrühma komplekteerimine; 2) treeningute plaani koostamine; 3) teiste spetsialistide kaasamine treeningprotsessi; 4) teiste treenerite juhendamine; 5) treenitava tervisliku eriolukorra arvestamine treeningprotsessis; 6) koolitamine ja metoodiliste materjalide väljatöötamine. A.2.2 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine: 1) kehaliste võimete arendamine; 2) spordialaspetsiifiliste oskuste arendamine; 3) sotsiaalsete võimete arendamine ja spordiala kultuuri õpetamine; 4) taastumisvahendite kasutamine; 5) spordivarustuse ja treeningvahendite soovitamine ja kasutamine; 6) treenitava juhendamine võistlusel; 7) toitumisharjumuste suunamine; 8) treenitava tervikarengu planeerimine, mõõtmine, analüüsimine ja tagasiside andmine; 9) taktikaline ning psühholoogiline ettevalmistamine valitud spordialal. Spetsialiseerumine toimub sõltuvalt spordiala spetsiifikast, spordialal kasutatavatest vahendidest ja harrastamiskeskkonnast. Spordiala spetsiifikast tulenevalt on kutse andjal õigus kehtestada erinõudeid. Spetsialiseerumine on otseselt seotud kutsestandardis kirjeldatud tööosadega. Treeneritöö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel, kodust eemal (treeningulaagrid, võistlused, koolitused jms). Kasutab treeningprotsessis vajalikke vahendeid vastavalt spordialale. 1) pinge- ja stressitaluvus; 2) suhtlemisoskus; 3) saavutusvajadus; 4) vastutustunne; 5) ausus; 6) järjekindlus; 7) täpsus; 8) paindlikkus, kohanemisvõime; 9) headus, empaatiavõime; 10) emotsionaalne stabiilsus; 11) motiveerimisvõime. Meistertreener on nõutava koolituse läbinud ja tasemele vastava erialase töökogemusega isik. Treener. Töö treenerina on reguleeritud spordiseadusega. Meistertreener, tase 7 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse käesolevas kutsestandardis nimetatud spordialale, kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumised nagu jalgrattasport, matkasport, suusatamine, uisutamine ja veeremängud jagunevad omakorda: Jalgrattasport - BMX Matkasport - alpinism - jalgsimatkamine - jalgrattamatkamine - mägimatkamine - veematkamine Suusatamine - murdmaasuusatamine - mäesuusatamine - lumelauasport - kahevõistlus ja suusahüpped - freestyle suusatamine Uisutamine - iluuisutamine - kiiruisutamine Veeremängud - bowling - sportkeegel Sportimise organiseerimine ja arendamine 7 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 7 alpinism jalgsimatkamine jalgrattamatkamine mägimatkamine veematkamine murdmaasuusatamine mäesuusatamine lumelauasport kahevõistlus ja suusahüpped iluuisutamine kiiruisutamine Bowling sportkeegel BMX freestyle-suusatamine Meistertreener, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Eliittreener, tase 8 Elite coach, level 8 4 Eliittreener, tase 8 (versioon 1) Eliittreener, tase 8 (versioon 10) Eliittreener, tase 8 (versioon 11) Eliittreener, tase 8 (versioon 12) Eliittreener, tase 8 (versioon 13) Eliittreener, tase 8 (versioon 2) Eliittreener, tase 8 (versioon 3) Eliittreener, tase 8 (versioon 5) Eliittreener, tase 8 (versioon 6) Eliittreener, tase 8 (versioon 7) Eliittreener, tase 8 (versioon 8) Eliittreener, tase 8 (versioon 9) Aeroobika ja rühmatreeningud Aerutamine Aikido Allveesport Ameerika jalgpall Ammulaskmine Automudelism Autosport Bobisõit Capoeira Curling Discgolf Golf Hapkido Iaido Indiaca Jalgpall Jalgrattasport Ju-jutsu Judo Jõutõstmine Jäähoki Jääpall Kabe Karate Kelgutamine Kepikõnd Kergejõustik Kickboxing Kobudo Koroona ja novus Korvpall Kriket Kudo Kujundujumine Kulturism ja fitness Kurnimäng Käsipall Laevamudelism Laskesuusatamine Laskmine Lauatennis Lennusport Maadlus Maahoki Male Matkasport Moodne viievõistlus Mootorrattasport Orienteerumine personaaltreener Pesapall Petank Piljard Poks Purjetamine Raadiosport Ragbi Ratsutamine Rulluisutamine Saalihoki Sambo Skeleton Sport Chanbara Squash Sulgpall Sumo Suusatamine Sõudmine Taekwon-do ITF Taekwondo WT Taipoks Tennis Triatlon Turniiribridž Tõstesport Uisutamine Ujumine Veemoto Veepall Veeremängud Vehklemine Vesiaeroobika Vettehüpped Vibusport Võimlemine Võistlustants Võrkpall Wu-shu Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 2 2016-05-18 2016-05-18 2018-11-13 8 8 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treenerite eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Ilver Audentese Spordigümnaasium Üllar Kerde Eesti Korvpalliliit Janek Küppar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Kadri Liivak Eesti Võimlemisliit Aldur Partasjuk Spordiklubi Reval-Sport Erich Petrovits Jõhvi Spordikeskus Kristjan Port Tallinna Ülikool Aavo Põhjala Eesti Judoliit Jaak Salumets Eesti Treenerite Liit Toomas Tõnise Eesti Olümpiakomitee Priit Vene Eesti Olümpiakomitee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Eliittreener, tase 8 kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamise ja isikute kompetentsuse hindamise alus. Treener on liikumisharrastuse ja spordispetsialist, kes juhib käitumisharjumuste kujundamise ja kehaliste ning vaimsete harjutuste abil inimese tervist toetavate ja sportlike eesmärkide saavutamist. Treeneri ülesanne on sportlike ja kehaliste võimete terviklik, tulemuslik ja ohutu arendamine. Treener töötab iseseisvalt, meeskonna liikmena või liidrina, kaasates erinevaid spetsialiste. Treeneritöö eeldab vastutustunnet, loomingulisust, saavutusvajadust, täpsust ja ausust. Vajalik on perioodiline treeningtööd toetavate teadmiste ja oskuste tulemuslik täiendamine ning kogemuste ja teadmiste edasiandmine kolleegidele. Oluline on oskus mõjutada treenitavaid isikliku eeskujuga. Treener järgib treenerite eetikakoodeksit (vt lisa 1) Eliittreener, tase 8 täidab valitud erialal eriti arenenud ja spetsialiseeritud oskusi ning tehnikaid eeldavaid tööülesandeid, kasutades tulemuslikult kõige edumeelsemaid ja piirialadel olevaid teadmisi kõikides liikumisharrastuse ning spordi valdkondades ja tasemetel. On omandanud kutsealased tipposkused ja -teadmised akadeemilise kõrgtasemega võrreldaval määral ning need on rahvusvahelisel tipptasemel korduvalt tõestatud tulemusliku treeneritöö kaudu. Omab rahvusvahelist autoriteeti, kujundab eeskuju ja käitumise kaudu spordiala kultuuri rahvusvahelisel tasemel. Demonstreerib oma novaatorlikkust, iseseisvust, teadus- ja kutsealast meisterlikkust ning pidevat pühendumust uute ideede või protsesside arendamisel töö- või õppesituatsioonides. A.2.1 Sportimise organiseerimine ja arendamine: 1) treenitava valimine või treeningrühma komplekteerimine; 2) treeningute plaani koostamine; 3) teiste spetsialistide kaasamine treeningprotsessi; 4) teiste treenerite juhendamine; 5) treenitava tervisliku eriolukorra arvestamine treeningprotsessis; 6) koolitamine ja metoodiliste materjalide väljatöötamine. A.2.2 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine: 1) kehaliste võimete arendamine; 2) spordialaspetsiifiliste oskuste arendamine; 3) sotsiaalsete võimete arendamine ja spordiala kultuuri õpetamine; 4) taastumisvahendite kasutamine; 5) spordivarustuse ja treeningvahendite soovitamine ja kasutamine; 6) treenitava juhendamine võistlusel; 7) toitumisharjumuste suunamine; 8) treenitava tervikarengu planeerimine, mõõtmine, analüüsimine ja tagasiside andmine; 9) taktikaline ning psühholoogiline ettevalmistamine valitud spordialal. Spetsialiseerumine toimub sõltuvalt spordiala spetsiifikast, spordialal kasutatavatest vahendidest ja harrastamiskeskkonnast. Spordiala spetsiifikast tulenevalt on kutse andjal õigus kehtestada erinõudeid. Spetsialiseerumine on otseselt seotud kutsestandardis kirjeldatud tööosadega. Treeneritöö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel, kodust eemal (treeningulaagrid, võistlused, koolitused jms.). Kasutab treeningprotsessis vajalikke vahendeid vastavalt spordialale. 1) pinge- ja stressitaluvus; 2) suhtlemisoskus; 3) saavutusvajadus; 4) vastutustunne; 5) ausus; 6) järjekindlus; 7) täpsus; 8) paindlikkus, kohanemisvõime; 9) headus, empaatiavõime; 10) emotsionaalne stabiilsus; 11) motiveerimisvõime. Eliittreener on nõutava koolituse läbinud ja tasemele vastava erialase töökogemusega isik. Treener. Töö treenerina on reguleeritud spordiseadusega. Eliittreener, tase 8 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse käesolevas kutsestandardis nimetatud spordialale, kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumised nagu jalgrattasport, matkasport, suusatamine, uisutamine ja veeremängud jagunevad omakorda: Jalgrattasport - BMX Matkasport - alpinism - jalgsimatkamine - jalgrattamatkamine - mägimatkamine - veematkamine Suusatamine - murdmaasuusatamine - mäesuusatamine - lumelauasport - kahevõistlus ja suusahüpped - freestyle suusatamine Uisutamine - iluuisutamine - kiiruisutamine Veeremängud - bowling - sportkeegel Sportimise organiseerimine ja arendamine 8 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 8 alpinism jalgsimatkamine jalgrattamatkamine mägimatkamine veematkamine murdmaasuusatamine mäesuusatamine lumelauasport kahevõistlus ja suusahüpped iluuisutamine kiiruisutamine Bowling sportkeegel BMX freestyle-suusatamine Eliittreener, tase 8 kutset läbiv kompetents 8 Massaažiterapeut, tase 6 Massage therapist, level 6 7 Lümfiterapeut, tase 6 (versioon 5) Lümfiterapeut, tase 6 (versioon 6) Lümfiterapeut, tase 6 (versioon 7) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 10) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 11) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 5) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 6) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 8) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 9) Massöör III (versioon 1) Massöör III (versioon 2) Massöör III (versioon 3) Massöör III (versioon 4) Lastemassaažiterapeut, tase 6 Ravimassaažiterapeut, tase 6 Spordimassaažiterapeut, tase 6 Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Massaažiteenused Massöör 2 2016-06-09 2016-06-09 2018-04-11 6 6 3255 Abifüsioterapeudid 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Hele-Leek Ambur Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž Kadri Englas Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus, Eesti Füsioterapeutide Liit Lilli Gross OÜ Grossing Spordimassööride Kool Martin Ilves M.I. Massaažikool Marella Kakkum Kuressaare Ametikool, FIE Alar Krautman Eesti Loodusteraapiate Nõukoda, Krautmani Massaazi- ja Terviseakadeemia Lia Lasn Kalevi Veekeskuse OÜ taastusraviarst Mai-Liis Toivar Eesti Massööride Liit Jelena Viil Kalevi Veekeskuse OÜ, Eesti Spa Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Massaažiterapeudi töö on kliendi/patsiendi organismi häirunud funktsioonide taastamine, tervisehäirete ennetamine ja leevendamine parimal võimalikul viisil, toetades kliendi/patsiendi igapäevast elukvaliteeti. Massaažiterapeut valmistab ette töökoha, loob kontakti masseeritavaga, kogub anamneesi ja masseerib, kasutades korrektseid ja kohaseid massaaživõtteid ning järgib kutse-eetikat. Ta nõustab ja juhendab kliente ning vajadusel soovitab pöörduda tervishoiuspetsialisti poole. Lastemassaažiterapeudi töö on igas vanuses lapsele massaaži teostamine ja lapse suunamine kehaliste harjutuste tegemisele, arvestades lapse ealist arengut ning tervislikku seisundit. Lastemassaažiterapeut töötab tavaliselt tugimeeskonna liikmena, hinnates adekvaatselt oma rolli töös lapsevanema või hooldaja, lastearsti, füsioterapeudi, logopeedi jt spetsialistidega või iseseisvalt. Ta nõustab ja juhendab last ning lapsevanemat, vajadusel soovitab pöörduda teiste spetsialistide poole. Ta nõustab ja juhendab last ning lapsevanemat või hooldajat, vajadusel soovitab pöörduda tervishoiutöötaja ja/või füsioterapeudi poole. Lastemassaažiterapeudi kliendiks on laps koos tema vanema ja/või hooldajaga. Spordimassaažiterapeut töötab tavaliselt iseseisvalt või meeskonna liikmena, kuhu kuuluvad üksiksportlane ja/või võistkond, treener, spordiarst, füsioterapeut. Meeskonnas töötades oskab hinnata adekvaatselt enda rolli .Tema ülesanne on massaažiga sportlaste treenituse taseme ja maksimaalse saavutusvõime sihikindlale tõusule kaasaaitamine ning ajastatud tippvormi säilitamine. Spordimassaažiterapeut kontrollib ja mõjutab oma tööga kõige vahetumalt sportlaste organite talitluslikku seisundit, soodustades koormusjärgseid taastumisprotsesse, ennetamaks üleväsimust, traumasid ja tugiliikumisaparaadi ülekoormushaigusi. Ravimassaažiterapeut töötab iseseisvalt või meeskonnas kas haiglas või taastusravikeskuses arsti saatekirja või füsioterapeudi ettekirjutuse alusel. A.2.1 Klienditeenindus ja suhtlemine 1. Kliendi vastuvõtmine ja ära saatmine. 2. Massaažiteenuste ja toodete tutvustamine. 3. Klientide teenindamine. A.2.2 Töö dokumentide ja andmebaasiga 1. Töö dokumenteerimine. 2. Oma raamatupidamise korraldamine. 3. Korrektse erialaterminoloogia valdamine. 4. Kliendibaasi haldamine. A.2.3 Massaaž ja selle läbiviimist toetavad tegevused 1. Tööks ettevalmistumine (riietus, juuksed, küüned, hügieen; psühholoogiline valmisolek jm). 2. Töökeskkonna ja töövahendite ettevalmistamine. 3. Töökoha korrashoidmine. 4. Anamneesi kogumine ja kliendi seisundi hindamine ning kliendi ettevalmistamine massaažiks. 5. Massaažiseansi/teraapia planeerimine. 6. Massaaži/teraapia teostamine. 7. Abi ja/või võimlemisvahendite kasutamine. 8. Massaaži/teraapia lõpetamine. 9. Rehabilitatsioonimeeskonna liikmena tegutsemine. 10. Teraapia tulemuste hindamine. Lastemassaažiteraapia A.2.4 Ettevalmistused lastemassaažiks ja massaaži tegemine 1. Kontakti loomine. 2. Massaažikabineti ettevalmistamine. 3. Teabe kogumine. 4. Juhiste andmine. Spordimassaažiteraapia A.2.5 Ettevalmistused spordimassaažiks ja massaaži tegemine 1. Otstarbelise aparatuuri kasutamine. 2. Tulemuste hindamine. 3. Võistluseelne, võistlusaegne ja võistlusjärgne massaaž. 4. Spordiala spetsiifikast lähtumine. 5. Esmaabi andmine traumade korral. 6. Erinevate spordimassaaži tehnikate ja meetodite. 7. Spordimassaažiks, sh spordivigastuste ennetamiseks, sobivate tehnikate kasutamine. 8. Tugimeeskonna füsioterapeudi või arsti assisteerimine. 9. Tugede kasutamine (nt ortoosid, teipimine jm). 10. Spordispetsiifiliste õlide, kreemide, salvide jm kasutamine. Ravimassaažiteraapia A.2.6 Ettevalmistused ravimassaažiks ja massaaži tegemine Massaažiterapeudi töökeskkond peab olema ergonoomiline, puhas, valgustatud, õhutatud ja soe. Massaažiterapeudi töö eripäraks on vältimatu kehaline kontakt kliendiga, mis loob delikaatse situatsiooni, kus klient peab tundma end turvaliselt. Massaažiterapeut töötab tervishoiu-, sotsiaal-, haridusasutuses või erapraksises. Lastemassaažiterapeudil tuleb arvestada oma kabineti sisustamisel lapse arenguetappide erisustega. Spordimassaaziterapeut töötab spordi- või terviseklubides. Spordimassaažiterapeudi töötab sportlasega individuaalselt või meeskonnaliikmena. Massöör kasutab massaaži teostamisel massaažilauda, massaažimatti, patju, tekke, linasid, õlisid, puhastusvahendeid jms. Kasutab ida- ja läänemeditsiini terapeutilisi abivahendeid (kinesioteip, mähkimiskiled, ravisukad, jms). Lastemassaažiterapeut kasutab ka lastemassaažilauda ja ujutamisvanni ning -vahendeid. Massaažiterapeudi töö eeldab motoorset võimekust, analüüsi- ja sünteesivõimet ning teenindusvalmidust. Massaažiterapeut on empaatiavõimeline, usaldusväärne, koostöövõimeline, kohanemisvõimeline, loominguline, hea pingetaluvusega. Lastemassaažiterapeut on lapsesõbralik. Tavaliselt on massaažiterapeut keskharidusega erialase koolituse läbinud ja töökogemusega isik. Massaažiterapeut, lastemassaažiterapeut, spordimassaažiterapeut, ravimassaažiterapeut. Põhikutse (massaažiterapeut, tase 6) taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.3. ja läbiv kompetents B.2.7. Spetsialiseerumisel tuleb lisaks kohustuslikele kompetentsidele tõendada järgmised kompetentsid: lastemassaažiterapeut - kompetents B.2.4, spordimassaažiterapeut - kompetents B.2.5, ravimassaažiterapeut - kompetents B.2.6. Klienditeenindus ja suhtlemine 5 Töö dokumentide ja andmebaasiga 4 Massaažiteraapia ja selle läbiviimine 6 Spetsialiseerumisel tuleb lisaks kohustuslikele kompetentsidele tõendada järgmised kompetentsid: lastemassaažiterapeut - kompetents B.2.4, spordimassaažiterapeut - kompetents B.2.5, ravimassaažiterapeut - kompetents B.2.6. Massaažiterapeut, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Mootorsõidukijuhi õpetaja, tase 6 Driving Instructor, level 6 2 Mootorsõidukijuhi õpetaja, tase 6 (versioon 1) Mootorsõidukijuhi õpetaja, tase 6 (versioon 3) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Mootorsõidukijuhi õpetaja 6 2016-09-28 2016-09-28 2021-09-27 6 6 5165 Sõiduõpetajad 0114 Aineõpetajate koolitus 85 Haridus Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Heli Ainjärv TLÜ Haapsalu Kolledž Peeter Johannson Tallinna Linnatranspordi AS Toivo Kangur Maanteeamet Malle Kiisma Liikluskoolitajate Liit, Testudo Autokool Jaan Kleemann Eesti Autokoolide Liit, LRK Autokoolitus Sven Kreek Tallinna Tehnikakõrgkool Priit Lilleorg TLÜ Haapsalu Kolledž Enn Poola Liikluskoolitajate Liit Enn Saard Eesti Autokoolide Liit, Aide Autokool Toivo Õnneleid Õnneleid Liikluskool OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Mootorsõidukijuhi õpetaja loob eeldused ja tingimused teeliikluses kasutatava sõiduki juhile vajalike teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste kujunemiseks. Mootorsõidukijuhi õpetaja töötab iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, võtab vastutuse töö- või õppesituatsioonides. Ta vastutab üksikisikute ja rühmade kutsealase arengu juhtimise eest. Mootorsõidukijuhi õpetaja suunab teeliikluses kasutatava sõiduki juhiks õppija õppeprotsessi, vajalike teadmiste, oskuste, hoiakute ja vastutuse kujunemist ning valmistab teda ette elukestvaks õppeks. Mootorsõidukijuhi õpetaja tegutseb aktiivse ja efektiivse meeskonnaliikmena, õppides teistelt ning jagades omandatud teadmisi, oskusi ning kogemusi kolleegidega. Teeb koostööd kolleegidega individuaalse ja/või õppegrupi õppeplaani ja tunnikava arendamiseks ning õppija või õpirühma õpiprobleemide lahendamiseks. Mootorsõidukijuhi õpetaja on võimeline looma õppijaga usaldusliku suhte. A.2.1 Mootorsõidukijuhi teooriaõppe läbiviimine 1. Individuaalse ja/või õppegrupi õppeplaani ja tunnikava koostamine. 2. Õpperuumi õppetööks ettevalmistamine. 3. Õppematerjalide valimine ja koostamine. 4. Õppija ettevalmistamine õppetunniks. 5. Õppija iseseisva töö juhendamine ja nõustamine. 6. Õppetunni läbiviimine. 7. Õppetunni kokkuvõtte tegemine. 8. Õppija mootorsõidukijuhi kvalifikatsiooninõuetele vastavuse hindamine. A.2.2 Mootorsõidukijuhi praktilise õppe läbiviimine 1. Individuaalse ja/või õppegrupi õppeplaani ja tunnikava koostamine. 2. Õppesõiduki õppetööks ettevalmistamine. 3. Õppematerjalide valimine ja koostamine. 4. Õppija ettevalmistamine õppetunniks. 5. Õppija iseseisva töö juhendamine ja nõustamine. 6. Õppetunni läbiviimine. 7. Õppetunni kokkuvõtte tegemine. 8. Õppija mootorsõidukijuhi kvalifikatsiooninõuetele vastavuse hindamine. A.2.3 Mootorsõidukijuhi järelkoolituse läbiviimine 1. Õppija eneseregulatsioonioskuste suunamine. 2. Õppija konsulteerimise vajaduse hindamine. 3. Õppija enesehinnanguoskuste suunamine. 4. Õpitulemuste analüüs. Mootorsõidukijuhi õpetaja tööaeg on paindlik vastavalt töötaja ja tööandja vahel sõlmitud kokkuleppele. Töö toimub siseruumides, välitingimustes ning selleks otstarbeks kohaldatud sõidukis. Siseruumides kehtivad üldised õpperuumidele esitatavad tervisekaitsenõuded, välitingimustes töötades tuleb jälgida kehtivaid töötervishoiu ja -ohutuse nõudeid. Sõiduõppe eripäraks on liiklemisega kaasnevad riskid ja ohutegurid (nt müra, vibratsioon, heitgaasid jmt). Mootorsõidukijuhi õpetaja kasutab oma töös mitmesuguseid õppevahendeid: audiovisuaalseid õppevahendeid, simulaatoreid, trenažööre, mudeleid, õppesõidukit jm. Mootorsõidukijuhi õpetaja töös on olulised meelekindlus, emotsionaalne intelligentsus, psüühiline tasakaalukus, pingetaluvus, otsustus- ja reageerimiskiirus. Tööks vajalikud iseloomujooned on enesedistsipliin, nõudlikkus, korrektsus ja täpsus. Mootorsõidukijuhi õpetaja peab vastama kvalifikatsiooniraamistiku 6. tasemele esitatud nõuetele kutseseaduse tähenduses. Mootorsõidukijuhi õpetaja ning liiklusteooria- ja sõiduõpetaja. Töötamist mootorsõidukijuhi õpetajana reguleerib liiklusseadus. Mootorsõidukijuhi õpetaja kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1, B.2.2 ja B.2.4 (läbiv kompetents) tõendamine. Lisaks on võimalik tõendada valitavat kompetentsi B.2.3. Mootorsõidukijuhi teooriaõppe läbiviimine 6 Mootorsõidukijuhi praktilise õppe läbiviimine 6 Kutse taotlemisel on võimalik tõendada valitavat kompetentsi B.2.3. Mootorsõidukijuhi järelkoolituse läbiviimine 6 Mootorsõidukijuhi õpetaja, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 Diploma Automation Engineer, level 7 2 Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 1) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 2) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 3) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 3) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud tööstusautomaatikainsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud tööstusautomaatikainsener, tase 7 (versioon 5) Tööstus- ja tootmisautomaatika Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Automaatikainsener 3 2016-10-05 2016-10-05 2019-12-02 7 7 2144 Mehaanikainsenerid 0714 Elektroonika ja automaatika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Automaatikainseneri kutsete tasemete ülevaade ja võrdlus Insenerikutsete taotlemise eeldused Inseneri täiendusõppe arvestus Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Aleksander Grünstam Allux SG OÜ, ESIS Andres Rähni TTÜ automaatikainstituut, ESIS Vitali Vansovitš Metso AS Kristi Jõers ESIS Sergei Bessonov KB Automaatika, ESIS Eerik Laid Ecomatic AS Ellen Mihklepp AS Tallinna Vesi Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Diplomeeritud automaatikainseneri 7. taseme kutsestandard on kõrghariduse õppekavade, isikute kompetentsuse hindamise ning kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemise alus. Automaatika valdkonna insenerid loovad, hooldavad ja arendavad automaatikasüsteeme. Automaatikasüsteem (edaspidi ka süsteem) on keskkonnaga vahetult seotud tark- ja riistvara kompleks, mida kasutatakse tehnoloogiliste protsesside (edaspidi ka protsess) toimimise juhtimiseks ja kontrollimiseks ettenähtud töörežiimides ilma inimese otsese osalemiseta. Automaatikainsenerid töötavad tööstus- ja tootmis- ja ehitusettevõtetes ning tehastes, laborites, projekt- ja inseneribüroodes, õppe- ja teadusasutustes. Automaatikainsenerid spetsialiseeruvad tööstus- ja tootmise või ehitiste tehnosüsteemide tehnoloogiliste protsesside automatiseerimisele ning vähemalt ühele kitsamale ametialale järgmiste hulgast: projekteerimine, süsteemide ehitus, süsteemide tööshoid ja hooldus, teadustöö ja insenerikoolitus või arendustegevus. Automaatikainsenerid töötavad interdistsiplinaarses meeskonnas koos sidusvaldkondade inseneride, tehnoloogiainseneride jt spetsialistidega. See kutsestandard sisaldab diplomeeritud automaatikainseneri kutsekirjeldust ja kompetentsusnõudeid. 7. taseme diplomeeritud automaatikainsener on kogemustega spetsialist, kelle ülesanne on loodavate, olemasolevate või arendatavate tehnoloogiliste protsesside automatiseerimine ja automaatikasüsteemide tööshoid. Diplomeeritud automaatikainsener töötab iseseisvalt keerulistes ja uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine. Ta on võimeline juhtima töörühmi ja võtma vastutust teiste töö tulemuste eest. Automaatikainseneride kutsed: Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7; Volitatud automaatikainsener, tase 8. Automaatika valdkonna inseneride kutsete ülevaated on toodud lisas 1. A.2.1 Automaatikasüsteemide loomine, tööshoid ja arendamine. Tööstus- ja tootmisautomaatika A.2.2 Tööstus- ja tootmisprotsesside automatiseerimine. A.2.4 Projekteerimine. A.2.5 Süsteemide ehitamine. A.2.6 Süsteemide kasutus ja hooldus. A.2.7 Teadustöö ja insenerikoolitus. Automaatikainseneri töö nõuab tihti suurt vaimset pingutust ning võib olla kiire ja pingeline. Tööaeg võib olla paindlik, sest erijuhtudel (nt pideva protsessi käikulaskmine, pideva protsessi erakorraline hooldus) võib olla vajalik töötamine väljaspool tavapärast tööaega. Vajadusel tuleb töötada välitingimustes ja keskkondades, kus võib esineda plahvatus- ja tuleohtu ning kokkupuudet kemikaalidega. Objektil töötades tuleb juhinduda üldise tööohutuse ja elektriohutuse nõuetest. Steriilsetes keskkondades töötades (nt haiglad) tuleb kinni pidada rangetest hügieeninõuetest. Automaatikainseneri põhilised töövahendid on üldkasutatav bürootarkvara, infotehnoloogilised vahendid, arvutustehnika riist- ja tarkvara, telekommunikatsioonivahendid, kontrollerseadmed, mõõteriistad, automaatikaseadmete seadistamise ja programmeerimise spetsiaalsed tarkvarad, konfigureerimis- ja häälestamisprogrammid, CAD-programmidel põhinev joonestus- ja projekteerimistarkvara. Automaatikainseneri töö eeldab innovaatilisust, õpivalmidust, kiiret ja loogilist mõtlemist, analüüsivõimet, teaduslik-tehnilist mõtlemist, otsustamisjulgust, tulemusele orienteeritust, visuaalset mälu, täpsust, vastutustundlikkust, suhtlemis- ja koostöövalmidust, kohanemisvõimet ning emotsionaalset stabiilsust. Diplomeeritud automaatikainsener on tavaliselt omandanud kõrgkoolis automaatika erialal magistrikraadi. Ta omab erialast töökogemust ning ta on oma teadmisi perioodiliselt täiendanud. Insenerikutse taotlemise eeldusi vt lisast 2 ja täiendusõppe arvestuse nõudeid vt lisast 3. Peainsener, juhtivinsener, projekteerija, projektijuht, peaspetsialist, osakonna juhataja, vanemteadur, koolitusjuht jm. Diplomeeritud automaatikainseneri kutsetunnistuse omamine võimaldab tegutseda ehitusautomaatika alal vastutava spetsialistina Majandus- ja Kommunikatsiooni Ministeeriumi poolt tunnustatud tegevusvaldkonnas vastavalt ehitusseadusele. Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.2.2, vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine valikust B.2.3–B.2.6 ning läbivate kompetentside B.2.7–B.2.9 tõendamine. Automaatikasüsteemide loomine, tööshoid ja arendamine 7 Kutse taotlemisel on nõutav spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.2.2 tõendamine. Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine valikust B.2.3–B.2.6. Projekteerimine 7 Süsteemide ehitamine 7 Süsteemide kasutus ja hooldus 7 Teadustöö ja insenerikoolitus 7 Juhtimine 7 Kutsealale pühendumine 7 Suhtlemine 7 Volitatud automaatikainsener, tase 8 Chartered Automation Engineer, level 8 2 Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 1) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 2) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 3) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 3) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 6) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud tööstusautomaatikainsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud tööstusautomaatikainsener, tase 8 (versioon 5) Tööstus- ja tootmisautomaatika Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Automaatikainsener 3 2016-10-05 2016-10-05 2019-12-02 8 8 2144 Mehaanikainsenerid 0714 Elektroonika ja automaatika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Automaatikainseneri kutsete tasemete ülevaade ja võrdlus Insenerikutsete taotlemise eeldused Inseneri täiendusõppe arvestus Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Aleksander Grünstam Allux SG OÜ, ESIS Andres Rähni TTÜ automaatikainstituut, ESIS Vitali Vansovitš Metso AS Kristi Jõers ESIS Sergei Bessonov KB Automaatika, ESIS Eerik Laid Ecomatic AS Ellen Mihklepp AS Tallinna Vesi Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Volitatud automaatikainseneri 8. taseme kutsestandard on kõrghariduse õppekavade, isikute kompetentsuse hindamise ning kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemise alus. Automaatika valdkonna insenerid loovad, hooldavad ja arendavad automaatikasüsteeme. Automaatikasüsteem (edaspidi ka süsteem) on keskkonnaga vahetult seotud tark- ja riistvara kompleks, mida kasutatakse tehnoloogiliste protsesside (edaspidi ka protsess) toimimise juhtimiseks ja kontrollimiseks ettenähtud töörežiimides ilma inimese otsese osalemiseta. Automaatikainsenerid töötavad tööstus-, tootmis- ja ehitusettevõtetes ning tehastes, laborites, projekti- ja inseneribüroodes, õppe- ja teadusasutustes. Automaatikainsenerid spetsialiseeruvad tööstus- ja tootmise või ehitiste tehnosüsteemide tehnoloogiliste protsesside automatiseerimisele ning vähemalt ühele kitsamale ametialale järgmiste hulgast: projekteerimine, süsteemide ehitus, süsteemide tööshoid ja hooldus, teadustöö ja insenerikoolitus või arendustegevus. Automaatikainsenerid töötavad interdistsiplinaarses meeskonnas koos sidusvaldkondade inseneride, tehnoloogiainseneride jt spetsialistidega. See kutsestandard sisaldab volitatud automaatikainseneri kutsekirjeldust ja kompetentsusnõudeid. 8. taseme volitatud automaatikainsener on laialdaste teadmiste ja kogemustega tippspetsialist-ekspert, kes rakendab oma automaatikaalaseid insener-tehnilisi teadmisi ja võimeid loodavate, olemasolevate või arendatavate tehnoloogiliste protsesside kompleksseks automatiseerimiseks. Ta töötab iseseisvalt keerulistes ja uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine. Tal on õigus anda eksperthinnanguid keerukatele automaatikaprojektidele ja -töödele. Volitatud automaatikainsener on pädev juhtima organisatsioone või töörühmi strateegiliste eesmärkide saavutamiseks, ta võtab täieliku vastutuse enda ja teiste töötulemuste eest. Volitatud automaatikainsener koolitab insenere ja tegeleb arendustegevustega, millel on oluline ning positiivne mõju automaatika valdkonna arengule. Automaatikainseneride kutsed: Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7; Volitatud automaatikainsener, tase 8. Automaatika valdkonna inseneride kutsete ülevaated on toodud lisas 1. A.2.1 Komplekssete automaatikasüsteemide loomine, hindamine, täiustamine ja arendamine. Tööstus- ja tootmisautomaatika A.2.2 Tööstus- ja tootmisprotsesside automatiseerimine. A.2.4 Projekteerimine. A.2.5 Süsteemide ehitamine. A.2.6 Süsteemide kasutus ja hooldus. A.2.7 Arendus-, teadus- ja koolitustegevus. Automaatikainseneri töö nõuab tihti suurt vaimset pingutust ning võib olla kiire ja pingeline. Tööaeg võib olla paindlik, sest erijuhtudel (nt pideva protsessi käikulaskmine, pideva protsessi erakorraline hooldus) võib olla vajalik töötamine väljaspool tavapärast tööaega. Vajadusel tuleb töötada välitingimustes ja keskkondades, kus võib esineda plahvatus- ja tuleohtu ning kokkupuudet kemikaalidega. Objektil töötades tuleb juhinduda üldise tööohutuse ja elektriohutuse nõuetest. Steriilsetes keskkondades töötades (nt haiglad) tuleb kinni pidada rangetest hügieeninõuetest. Automaatikainseneri põhilised töövahendid on üldkasutatav bürootarkvara, infotehnoloogilised vahendid, arvutustehnika riist- ja tarkvara, telekommunikatsioonivahendid, kontrollerseadmed, mõõteriistad, automaatikaseadmete seadistamise ja programmeerimise spetsiaalsed tarkvarad, konfigureerimis- ja häälestamisprogrammid, CAD-programmidel põhinev joonestus- ja projekteerimistarkvara. Automaatikainseneri töö eeldab innovaatilisust, õpivalmidust, kiiret ja loogilist mõtlemist, analüüsivõimet, teaduslik-tehnilist mõtlemist, otsustamisjulgust, tulemusele orienteeritust, visuaalset mälu, täpsust, vastutustundlikkust, loovust, suhtlemis- ja koostöövalmidust, kohanemisvõimet ning emotsionaalset stabiilsust. Volitatud automaatikainsener on tavaliselt omandanud kõrgkoolis automaatika erialal magistrikraadi. Ta omab erialast töökogemust ning ta on oma teadmisi perioodiliselt täiendanud. Insenerikutsete taotlemise eeldusi vt lisas 2 ja inseneri täiendusõppe arvestuse nõudeid lisast 3. Peainsener, juhtivinsener, arendusjuht, projekteerija, projektijuht, peaspetsialist, osakonna juhataja, vanemteadur, koolitusjuht jm. Volitatud automaatikainseneri kutsetunnistuse omamine võimaldab tegutseda ehitusautomaatika alal vastutava spetsialistina Majandus- ja Kommunikatsiooni Ministeeriumi poolt tunnustatud tegevusvaldkonnas vastavalt ehitusseadusele. Volitatud automaatikainsener, tase 8 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.2.2, vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine valikust B.2.3–B.2.6 ning läbivate kompetentside B.2.7–B.2.9 tõendamine. Komplekssete automaatikasüsteemide loomine, hindamine, täiustamine ja arendamine 8 Kutse taotlemisel on nõutav spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.2.2 tõendamine. Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine valikust B.2.3–B.2.6. Projekteerimine 8 Süsteemide ehitamine 8 Süsteemide kasutus ja hooldus 8 Teadustöö ja insenerikoolitus 8 Juhtimine 8 Kutsealale pühendumine 8 Suhtlemine 8 Digitaalse trükiseadme operaator, tase 4 Digital Print Operator, level 4 1 Digitaalse trükiseadme operaator, tase 4 (versioon 2) Digitaalse trükiseadme operaator, tase 4 (versioon 3) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Trükitööstus Digitaalse trükiseadme operaator 3 2016-10-05 2016-10-05 2021-09-27 4 4 7322 Trükkalid 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 18 Trükindus ja salvestiste paljundus Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Kullar Laiape Abcom Teeninduse OÜ Marko Levin Tallinna Polütehnikum Kati Rostfeldt Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit Virko Kuusk Overall Eesti AS Külli Tammes Pakett AS Hanno Sillajõe Grano Digital Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Digitaalse trükiseadme operaator, tase 4 kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja kutseõppe õppekavade koostamise ning kompetentsuse hindamise alus. Digitaalse trükiseadme operaator, tase 4 käsitseb ja hooldab keerulist digitrüki arvuti- ja seadmeparki. Digitaalse trükiseadme operaatori töö eesmärk on kindlustada kvaliteetsete digitrükiste tootmine. Trükise valmimise protsess on individuaalne ja vastutusrikas: tootmise eripärast tingitud tööülesandeid tuleb täpselt tõlgendada ja täita, tegevusi planeerida, töövahendeid kasutada ratsionaalselt ja keskkonnahoidlikult. Oluline on pidev enesetäiendamine, et tulla toime areneva trükitehnoloogia, tarkvara, uute seadmete ja töövõtetega. Digitaalse trükiseadme operaator töötab enamasti trükikodades. Ta võib tööd leida ka trükiseadmete hooldusettevõtetes või reklaami- või pakenditootmise ettevõtetes. Kutsealal välja töötatud kutsestandardid: Trükiettevalmistaja, tase 4 Trükiettevalmistaja, tase 5 Trükiste järeltöötlusseadmete operaator, tase 4 Ofsettrükkal, tase 4 Ofsettrükkal, tase 5 A.2.1 Digitaalsete originaalide trükiks ettevalmistamine 1. Digitaalsete originaalide kontrollimine 2. Trükilaotuse (paigutuse) tegemine 3. Muutandmetega trükkimise ettevalmistamine A.2.2 Trükitehnilise kvaliteedi ohjamine 1. Trükiseadme kalibreerimine ja profileerimine 2. Trükiseadmete seadistamine ja käitamine A.2.3 Digitaalne trükkimine 1. Digitaalse trükiprotsessi alustamine 2. Digitrüki protsessi ohjamine 3. Trükiprotsessi lõpetamine Digitaalse trükiseadme operaator töötab siseruumides. Töö arvutiga võib koormata silmi ja tekitada sundasendist põhjustatud vaevusi. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt, vajadusel tuleb valmis olla töötamiseks puhkepäevadel ja vahetustes. Tundlikel inimestel võib töötamine kemikaalide ja trükimaterjalidega põhjustada allergiat. Töös võib ette tulla füüsilist pingutust. Töö on vahelduva tempoga, sisaldades nii rutiinseid tegevusi kui ka kiiret reageerimist nõudvaid situatsioone. Töö võib toimuda madala temperatuuridega ladudes (näit külmutus- või külmladudes jm). Võimalikeks ohuteguriteks on kokkupuude liikuvate mehhanismidega, spetsiifiliste töövahenditega ja ohtlike kaupadega. Arvestada tuleb ka kõrgustes töötamisega. Arvutid, trükiseadmed ja lisaseadmed, tarkvara (töövoog, trüki ettevalmistamis, muutandmed, RIP) Tööga toimetulek eeldab huvi kaasaegse trüki- ja infotehnoloogia vastu, head värvitaju, analüüsivõimet, pingetaluvust, otsustus- ja vastutusvõimet ning suhtlemis- ja koostöövalmidust. Erialane kutseharidus või töökohal õppides omandatud kompetentsid. Trükimasina operaator, digitrükkal. Kutse saamiseks tuleb tõendada kõik kompetentsid. Digitaalsete originaalide trükiks ettevalmistamine 4 Trükitehnilise kvaliteedi ohjamine 4 Digitaalne trükkimine 4 Digitaalse trükiseadme operaator, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Konservaator, tase 6 esmane kutse Conservator level 6, Initial Higher Education level 3 Konservaator, tase 6 esmane kutse (versioon 1) Konservaator, tase 6 esmane kutse (versioon 2) Konservaator, tase 6 esmane kutse (versioon 4) Konservaator, tase 6 esmane kutse (versioon 5) Köitekonservaator, tase 6 esmane kutse Maalikonservaator, tase 6 esmane kutse Monumentaalmaali konservaator, tase 6 esmane kutse Paberikonservaator, tase 6 esmane kutse Puidukonservaator, tase 6 esmane kutse Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Restaureerimine-konserveerimine Konservaator 3 2016-11-01 2016-11-01 2019-04-09 6 6 2621 Arhivaarid ja kuraatorid 0222 Ajalugu ja arheoloogia 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Annes Hermann Tartu Kõrgem Kunstikool Ülle Jukk Muinsuskaitseamet Merike Kallas Eesti Kunstiakadeemia Eve Keedus Rahvusarhiiv Marike Laht Eesti Vabaõhumuuseum Jaan Lehtaru Rahvusarhiiv Margit Pajupuu Eesti Kunstimuuseum Heige Peets Ennistuskoda Kanut Silli Peedosk Tartu Kõrgem Kunstikool Ruth Tiidor Rahvusarhiiv Ülle Vahar Eesti Rahva Muuseum Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Konservaator, tase 6 esmase kutse kutsestandard on välja töötatud rakenduskõrghariduse või bakalaureusetaseme õppekavade aluseks ja vastava õppekava lõpetajatele kutse andmiseks. Konserveerimine on interdistsiplinaarne kutseala. Konserveerimise eesmärk on parendada ja/või stabiliseerida materiaalse kultuuripärandi objektide seisundit, säilitades samaaegselt maksimaalselt võimalikus ulatuses nende esteetilise, ajaloolise ja füüsilise terviklikkuse. Konservaator on spetsialist, kelle teadmised, oskused, kogemused, hoiakud ja haridus võimaldavad osaleda kultuuripärandi säilitamisel ja tagada selle kasutamist praegustel ja tulevastel põlvkondadel. Konservaatori kompetents on määratletud materjali- või objektipõhise spetsialiseerumisega. Konservaator planeerib ja teostab objekti uuringuid, konserveerimist ja restaureerimist, ning vastutab nimetatud tööde teostamise ja dokumenteerimise eest. Konservaator lähtub oma töös kutse-eetika normidest, konserveerimise põhiprintsiipidest (pööratavus, töötlemise sobilikkus ja hädavajalikkus, minimalism ja kvaliteet), objekti ohutu käsitsemise ja rahvusvahelise parima praktika tavades andes oma panuse kultuuripärandi mõistmiseks selle esteetilise ja ajaloolise tähtsuse ja füüsilise terviklikkuse osas. Konservaator, tase 6 esmase kutse saanud on erialase ettevalmistusega, kuid väheste praktiliste kogemustega töötaja, kes järgib oma tööülesannete täitmisel täpselt etteantud juhiseid. Vastutust nõudvate otsuste vastuvõtmise ja keerulisemate tööde tegemisel võib vajada vahetut juhendamist. Kogub ja analüüsib erialast informatsiooni. Vastutab talle antud tööülesannete täitmise eest. Konservaatori kutsel on järgmised spetsialiseerumised: Arhiivi ja raamatukogu materjalide paberikonservaator tegeleb käsi- ja/või trükikirjas vormistatud paberalusel dokumentide, raamatute sisuplokkide jms konserveerimisega, mis võivad olla ka koloreeritud. Paberalusel kunstiteoste konservaator tegeleb loomingulise tegevuse tulemusel erinevates tehnikates (graafika tehnikad, trüki-, manuaal- ja maali tehnikad jms) valminud paberalusel kunstiteoste konserveerimisega. Köitekonservaator tegeleb kõva- või pehmekaaneliste trükitud või käsikirjaliste raamatute, albumite, perioodika- ja jätkväljaannete, köidetud/õmmeldud arhiividokumentide jms konserveerimisega. Köited võivad sisaldada illustratsioone ja kokkuvolditud lisalehti jms. Köitekonservaator teeb lihtsamaid paberiparandusi. Puidukonservaator tegeleb monoliitsete etnograafiliste puitesemete, puitkonstruktsioonide, mööbli ning eriotstarbeliste puidust objektide (skulptuurid, puidust mudelid jms) konserveerimisega. Maalikonservaator tegeleb erinevates maalitehnikates (nt õli-, akrüül-, tempera- või segatehnikas) valminud lõuend-, puit-, vineer-, masoniit- vms. alusel (va paberalusel) tahvelmaalide ning ikoonide konserveerimisega. Monumentaalmaali konservaator tegeleb erinevatele aluspindadele (nt krohv, puit, lõuend) teostatud suuremõõtmeliste seina- ja laemaalide ning arhitektuursete maalingute konserveerimisega. A.2.1 Objekti uurimine 1) Materjali ja tehnikate määramine. 2) Seisundi analüüsimine. A.2.2 Dokumenteerimine 1) Seisundi visuaalne jäädvustamine. 2) Objekti ja selle seisundi kirjeldamine. 3) Konserveerimiskava koostamine. 4) Konserveerimistööde kirjeldamine. A.2.3 Töökoha organiseerimine ja tööohutuse tagamine 1) Töökoha korraldamine. 2) Objekti säästev ja ohutu käsitsemine. 3) Tööohutuse tagamine. A.2.4 Konserveerimistööde maksumuse arvestamine 1) Materjali- ja tööajakulu järelarvestamine. A.2.5 Objekti märgistamine ja ettevalmistamine eksponeerimiseks, hoidmiseks või transportimiseks 1) Ümbrise valmistamine, objekti pakkimine ja märgistamine. Paberikonservaator A.2.6 Pabermaterjalide konserveerimine Köitekonservaator A.2.7 Köidete konserveerimine Puidukonservaator A.2.8 Puitesemete konserveerimine Maalikonservaator A.2.9 Maalide konserveerimine Monumentaalmaali konservaator A.2.10 Monumentaalmaali konserveerimine A.2.11 Paberalusel kunstiteoste konserveerimine A.2.12 Arhiivi- ja raamatukogu materjalide konserveerimine Olenevalt spetsialiseerumisest võib konservaator töötada sise- ja/või välistingimustes. Töös tuleb järgida tervisekaitse- ja ohutusnõudeid ning kasutada isikukaitsevahendeid. Konservaator puutub kokku kemikaalide, hallitusseente, tolmu jm allergiat põhjustada võivate ainetega. Töö võib nõuda füüsilist pingutust ja töötamist sundasendites, tööaeg võib olla paindlik. Tavaliselt kasutab konservaator oma töös erinevaid töövahendeid, materjale ja seadmeid: traditsioonilisi käsitöövahendeid, kaasaegseid mehhaanilisi ja elektrilisi, sh eriotstarbelisi tööriistu ja seadmeid ning spetsiaalselt konserveerimistöödeks valmistatud vahendeid ja seadmeid. Konservaatori töö nõuab head käelist osavust, korrektsust, keskendumisvõimet, rutiinitaluvust, ruumi-, värvi- ja kujunditaju, koostöövalmidust, otsustus- ja analüüsivõimet, vastutustunnet ja loogilist mõtlemist. Kutsealal töötamine eeldab üldjuhul kõrgharidust, nt järgmistel erialadel: kultuuriväärtuste konserveerimine, restaureerimine ja/või säilitamine. Konservaator, restauraator, ennistaja. Konservaator, tase 6 esmane kutse koosneb kohustuslikest (B.2.1 - B.2.5), läbivast (B.2.13) ja spetsialiseerumisega seotud (B.2.6 - B.2.10) kompetentsidest ning paberikonservaatori valitavatest kompetentsidest B.2.11 ja B.2.12. Põhikutse konservaator, tase 6 esmane kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 – B.2.5 ja läbiva kompetentsi B.2.13 tõendamine. Spetsialiseerumisel tuleb lisaks kohustuslikele kompetentsidele ja läbivale kompetentsile tõendada vastavalt spetsialiseerumisele järgmised kompetentsid: paberi konserveerimine - kompetents B.2.6 ja vähemalt üks kompetents valikust B.2.11- B.2.12, köite konserveerimine - kompetents B.2.7, puidu konserveerimine - kompetents B.2.8, maali konserveerimine – kompetents B.2.9, monumentaalmaali konserveerimine – kompetents B.2.10. Objekti uurimine 6 Dokumenteerimine 6 Töökoha organiseerimine ja tööohutuse tagamine 6 Konserveerimistööde maksumuse arvestamine 6 Objekti märgistamine ja ettevalmistamine eksponeerimiseks, hoidmiseks või transportimiseks 6 Spetsialiseerumisel tuleb lisaks kohustuslikele kompetentsidele ja läbivale kompetentsile tõendada vastavalt spetsialiseerumisele järgmised kompetentsid: paberi konserveerimine - kompetents B.2.6, köite konserveerimine - kompetents B.2.7, puidu konserveerimine - kompetents B.2.8, maali konserveerimine – kompetents B.2.9, monumentaalmaali konserveerimine – kompetents B.2.10. Paberi konserveerimise spetsialiseerumise valimisel tuleb lisaks tõendada vähemalt üks kompetents valikust B.2.11- B.2.12. Paberalusel kunstiteoste konserveerimine 6 Arhiivi- ja raamatukogumaterjalide konserveerimine 6 Konservaator, tase 6 esmast kutset läbiv kompetents 6 Pehme mööbli valmistaja, tase 4 Upholsterer, level 4 5 Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 4) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 6) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 7) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 8) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 9) Pehme mööbli valmistaja, tase 5 (versioon 4) Sadulsepp I (versioon 1) Sadulsepp I (versioon 2) Sadulsepp I (versioon 3) Sadulsepp II (versioon 1) Sadulsepp II (versioon 2) Sadulsepp II (versioon 3) Sadulsepp III (versioon 1) Sadulsepp III (versioon 2) Sadulsepp III (versioon 3) Sadulsepp-restauraator IV (versioon 1) Sadulsepp-restauraator IV (versioon 2) Sadulsepp-restauraator IV (versioon 3) Pehme mööbli alus- ja pealistusmaterjalide lõikaja ja õmbleja, tase 4 Pehme mööbli karkassi koostaja, tase 3 Pehme mööbli karkassi polsterdaja ja pealistaja, tase 4 Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Mööbli tootmine Sadulsepp 2 2016-10-13 2016-10-13 2017-10-04 4 4 7534 Polsterdajad jms töölised 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 31 Mööblitootmine Arvuti kasutamise oskused Aulika Riisenberg SA Innove Jüri Minjajev Eesti Mööblitootjate Liit Mati Konsa OÜ Ermatiko Raimo Jõgi AS Tempest Udo Lätt AS Fleming Taimi Hillak, ekspert AS Antsla Inno Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Pehme mööbli valmistaja, tase 4 kutsestandard on välja töötatud: a) kutsehariduse vastava taseme õppekava aluseks b) isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks c) erialaste täiendkoolituste õppekavade aluseks. Pehme mööbli valmistaja, tase 4 on oskustöötaja, kes valmistab esteetilise välimusega kvaliteetset pehmet mööblit kogu tootmisprotsessi ulatuses enamasti suurtööstuses. Tema peamisteks tööülesanneteks on karkassi koostamine, pehmendus- ja alusmaterjalide lõikamine, pehmendus- ja alusmaterjalide pealistamine (liimimine), pealistusmaterjalide (kangas või nahk) lõikamine, mööblikatete (keedrid, lukud, tepingud jm) õmblemine, karkassi polsterdamine ja toote või toote osade monteerimine ja pakkimine. A.2.1 Karkassi koostamine 2.1.1 Detailide komplekteerimine erinevatest materjalidest 2.1.2 Karkassi monteerimine A.2.2 Pehmendus- ja alusmaterjalide lõikamine 2.2.1 Pehmendus- ja alusmaterjalide töölauale paigutamine 2.2.2 Lõikekaardi koostamine ja märgistamine 2.2.3 Detailide lõikamine 2.2.4 Lõigatud detailide komplekteerimine liimijale A.2.3 Pehmendus- ja alusmaterjalide pealistamine (liimimine) 2.3.1 Karkassi komplekteerimine vajalike detailidega 2.3.2 Detailide liimimine vastavalt tehnoloogia kaartidele A.2.4 Pealistusmaterjalide (kangas või nahk) lõikamine 2.4.1 Kanga töölauale ladustamine 2.4.2 Lõikekaardi koostamine kangale või nahale ja märgistamine 2.4.3 Detailide lõikamine 2.4.4 Lõigatud detailide komplekteerimine õmblejale A.2.5 Mööblikatete (keedrid, lukud, tepingud jm) õmblemine 2.5.1 Mööblikatte komplekteerimine vajalike detailidega 2.5.2 Õmblusmasina ettevalmistamine ja seadistamine 2.5.3 Mööblikatte õmblemine kasutades erinevaid tehnikaid A.2.6 Karkassi polsterdamine 2.6.1 Liimitud karkassi polsterdamine 2.6.2 Selja- ja istmepatjade toppimine lukustatavasse kattesse 2.6.3 Nööpide ja pilastrite paigaldamine A.2.7 Toote või toote osade monteerimine ja pakkimine 2.7.1 Kinnituskonksude, "stopperite" ja mehhanismide paigaldamine 2.7.2 Valmis toote osade (käetugede, seljatugede, istmete ja jalgade) paigaldamine või monteerimine 2.7.3 Toote või toote osade pakkimine Pehme mööbli valmistaja, tase 4 kutse sisaldab osakutseid: 1) Pehme mööbli karkassi koostaja, tase 3, mis koosneb tööosast A.2.1. 2) Pehme mööbli alus- ja pealistusmaterjalide lõikaja ja õmbleja, tase 4, mis koosneb tööosadest A.2.2, A.2.4 ja A.2.5. 3) Pehme mööbli karkassi polsterdaja ja pealistaja, tase 4, mis koosneb tööosadest A.2.3, A.2.6 ja A.2.7. Pehme mööbli valmistaja töökeskkond eri tööprotsessides, nt liimimine ja karkassi koostamine, võib olla tervist kahjustav. Ta puutub oma töös kokku tolmu ja erinevate materjalidega, mis võivad põhjustada allergiat. Töö võib olla füüsilist pingutust nõudev. Pehme mööbli valmistaja põhilisteks töövahenditeks on valdavalt elektrilised ja pneumaatilised käsitööriistad ning õmblusmasinad ja tööpingid. Töötamine pehme mööbli valmistajana eeldab ruumilist kujutlusvõimet, loomingulisust, võimet töötada meeskonnas ning rutiinitaluvust ja täpsust. 4. taseme pehme mööbli valmistajatena töötavad tavapäraselt inimesed, kellel on kutseoskused omandatud praktilise töö käigus või kutseõppeasutuses. Sadulsepp, polsterdaja, pehme mööbli valmistaja Pehme mööbli valmistaja, tase 4 kutsestandard koosneb 7 kutsespetsiifilisest (B.2.1-B.2.7) ja kutset läbivast kompetentsist (B.2.8) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 tervikkutse saamiseks on vajalik kõikide kompetentside (B.2.1-B.2.8) tõendamine. Pehme mööbli valmistaja kutset on võimalik tõendada osade kaupa: a) Pehme mööbli karkassi koostaja, tase 4 osakutse saamiseks tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 ja B.2.8. b) Pehme mööbli alus- ja pealistusmaterjalide lõikaja ja õmbleja, tase 4 osakutse saamiseks tuleb tõendada kompetentsid B.2.2, B.2.4, B.2.5 ja B.2.8. c) Pehme mööbli karkassi polsterdaja ja pealistaja, tase 4 osakutse saamiseks tuleb tõendada kompetentsid B.2.3, B.2.6, B.2.7 ja B.2.8. Karkassi koostamine 4 Pehmendus- ja alusmaterjalide lõikamine 3 Pehmendus- ja alusmaterjalide pealistamine (liimimine) 4 Pealistusmaterjalide (kangas või nahk) lõikamine 4 Mööblikatete (keedrid, lukud, tepingud jm) õmblemine 4 Karkassi polsterdamine 4 Toote või toote osade monteerimine ja pakkimine 3 Pehme mööbli valmistaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Vetelpäästja, tase 3 Lifeguard, level 3 2 Vetelpäästja, tase 3 (versioon 1) Vetelpäästja, tase 3 (versioon 3) Vetelpäästja, tase 3 (versioon 4) Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Vetelpäästja 3 2016-11-09 2016-11-09 2018-11-05 3 3 5419 Turvatöötajad, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Keelte oskustasemete kirjeldused Gert Teder MTÜ Selts Eesti Vetelpääste Henry Seemel AS G4S Eesti Rannavalve Kaupo Kuusik Eesti Turvaettevõtete Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Vetelpäästja töö eesmärk on tagada veeohutus rannas või ujulas. Töö sisuks on vetelpäästetööde tegemine ja esmase meditsiinilise abi andmine. Avavee vetelpäästja töötab supluskohas ning tööülesannete täitmisel kasutab vajadusel päästevarustust ja päästepaati. Ujula vetelpäästja töötab ujulates ja veekeskustes ning tagab ohutuseeskirjade täitmise. Vetelpäästja on üldjuhul meeskonna liige, kuid otsuseid võtab vastu iseseisvalt. Töö eeldab suhtlemist külastajatega nii tava- kui kriisiolukordades ja koostööoskust operatiivstruktuuridega. Töö iseloomust tulenevalt peab vetelpäästja olema võimeline töötama muutuvas vaimses ja füüsilises keskkonnas. A.2.1 Töökoha/tööpiirkonna ettevalmistamine 1. Tööpiirkonna ülevaatamine. 2. Päästevahendite kontrollimine. 3. Puuduste kõrvaldamine. A.2.2 Teavitus- ja ennetustegevus 1. Külastajate teavitamine kehtivatest eeskirjadest ja valveala info edastamine. 2. Külastajatega suhtlemine. 3. Puuetega inimeste abistamine. 4. Ohtude ennetamine. A.2.3 Valvamine 1. Valveala tundmine, valvealas, kellaajas, teiste päästjate asukohas jne orienteerumine. 2. Valveala hindamine. 3. Valveala jälgimine. 4. Valveala jagamine. A.2.4 Päästetööde tegemine 1. Kannatanu äratundmine. 2. Kaldalt/basseini äärelt päästmine. 3. Päästmine veest. 4. Sündmuskoha fikseerimine ja dokumenteerimine. 5. Debriifingul osalemine. A.2.5 Esmaabi osutamine 1. Sündmuskoha hindamine. 2. Kannatanu seisundi hindamine. 3. Esmaabi andmine. 4. Kannatanu transportimine. A.2.6 Ujula vetelpääste 1. Ohutuse tagamine. 2. Ujulatehnika kasutamine. 3. Päästetööde läbiviimine. 4. Tegutsemine keemilise ohu korral ujulas. A.2.7 Avavee vetelpääste 1. Päästepaadi kontrollimine ja kasutamine. 2. Valvepiirkonna jälgimine patrullides. 3. Päästmine päästepaadiga. 4. Informatsiooni kogumine. 5. Kadunud inimeste otsimine maismaal. 6. Kadunud inimeste otsimine vees. Avavee vetelpäästja töötab muutlikes ja erinevates ilmastikuoludes, üldjuhul suvehooajal. Ujula vetelpäästja töötab üldjuhul sisetingimustes, soojas ja niiskes keskkonnas ning puutub lisaks kokku erinevate keemiliste ainete, müra ning tavapärasest kõrgema temperatuuriga. Vetelpäästja töö on vahetustega. Töötada tuleb individuaalselt või meeskonnas. Töö on vahelduv, sisaldades nii rutiinseid tegevusi kui ka kiiret reageerimist nõudvaid situatsioone. Vetelpäästja kannab vormiriietust. Vetelpäästja põhilised töövahendid on päästerõngas, -poi, -ritv, päästelaud, päästepaat, binokkel, mask, toru, lestad, sidevahendid ja esmaabivarustus. Vetelpäästja tööks vajalikud eeldused on vastutustunne, usaldusväärsus, eetilisus, avatus, analüüsivõimelisus, kohusetundlikkus, pingetaluvus, suhtlemisjulgus, otsustusvõimelisus, füüsiline võimekus, hea tervislik seisund. Üldjuhul on vetelpäästjal vähemalt põhiharidus ning kursustega omandatud kutseoskused. Vetelpäästja, avavee vetelpäästja, ujula vetelpäästja, valvetreener, rannavalvur. Vetelpäästja kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1- B.2.5 ja B.2.8 tõendamine. Lisaks tuleb tõendada vähemalt üks valitavatest kompetentsidest 2.6 Ujula vetelpääste ja 2.7 Avavee vetelpääste. Töökoha/tööpiirkonna ettevalmistamine 3 Teavitus- ja ennetustegevus 3 Valvamine 3 Päästetööde tegemine 3 Esmaabi osutamine 3 Kutse taotlemisel tuleb tõendada vähemalt üks valitavatest kompetentsidest 2.6 Ujula vetelpääste ja 2.7 Avavee vetelpääste. Ujula vetelpääste 3 Avavee vetelpääste 3 Vetelpäästja, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Proviisor, tase 7 Pharmacist, level 7 4 Farmatseut IV (versioon 1) Farmatseut IV (versioon 2) Farmatseut IV (versioon 3) Proviisor, tase 7 (versioon 5) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Farmaatsia Farmatseut 4 2016-11-15 2016-11-15 2021-10-20 7 7 2262 Proviisorid ja farmatseudid 0916 Farmaatsia 86 Tervishoid Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Eetikakoodeks Karin Alamaa-Aas Eesti Proviisorite Koda Liisa Eesmaa Eesti Haiglaapteekrite Selts Lilian Ruuben Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Kaidi Sarv Eesti Apteekrite Liit Kristiina Sepp Eesti Apteekide Ühendus Reet Teemets Eesti Farmatseutide Liit Piret Uibokand Eesti Farmaatsia Selts Daisy Volmer Tartu Ülikooli farmaatsia instituut Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Proviisor on erialase akadeemilise kõrgharidusega tervishoiutöötaja, kes tunneb ravimite koostist, toimeid, koos- ja kõrvaltoimeid, ravimite valmistamise ja tootmise tehnoloogiaid ning oskab hinnata ravimite kvaliteeti. Proviisor on tervishoiumeeskonna liige, kellel on koos teiste tervishoiutöötajatega oluline roll ravimite ohutu ja eesmärgipärase kasutamise kindlustamisel ning terviseprobleemide/haiguste ennetamisel. Lisaks üldapteegile ja haiglaapteegile töötavad proviisorid ravimihulgimüügifirmades, ravimitööstuses, riigiasutustes, kolmandas sektoris, õppe- ja teadusasutustes jm. Proviisori tööks on kvaliteetse ravimiabi korraldamine ja pakkumine, terviseprobleemide/haiguste ennetamine, ravimite arendamine ja tootmine, farmatseutilise hoole ja kliinilise farmaatsia teenuse korraldamine ja pakkumine, farmaatsiahariduse ja farmaatsiaeriala arendamine. Farmaatsia kutsealasse kuulub ka farmatseudi kutse. Proviisor ja farmatseut töötavad koostöös teiste tervishoiutöötajatega, proviisor juhendab erinevate tööülesannete täitmisel vajadusel farmatseuti. Proviisor ja farmatseut töötavad enamasti meeskonnas ning töö eeldab üldjuhul pidevat suhtlemist nii patsientide/klientide kui ka kolleegide ja teiste tervishoiutöötajatega. A.2.1 Ravimite ja teiste apteegikaupade käitlemine 1. Hankimine. 2. Vastuvõtmine ja kontrollimine. 3. Säilitamine. 4. Väljastamine. 5. Transpordi korraldamine. 6. Käibelt kõrvaldamine. 7. Arvestus ja aruandlus. A.2.2 Ravimite valmistamine 1. Ekstemporaalsete ravimite valmistamine. 2. Ravimite seeriaviisiline valmistamine. 3. Ravimite tööstuslik tootmine. 4. Jaendamine. 5. Valmistamiskeskkonna hindamine. 6. Ravimite ettevalmistamine manustamiseks. 7. Ravimite signeerimine ja tööprotsessi dokumenteerimine. A.2.3 Ravimite kvaliteedi hindamine 1. Tooraine ja vaheprodukti kvaliteedi kontroll. 2. Lõpptoote kvaliteedi kontroll. 3. Tööstusliku toote kvaliteedi kontroll. 4. Dokumenteerimine. A.2.4 Farmatseutiline hool 1. Pöördumise põhjuse väljaselgitamine. 2. Valikuvõimaluste pakkumine ja põhjendamine. 3. Koos patsiendiga sobiva lahenduse leidmine. 4. Ravimite ja teiste apteegikaupade kasutamise juhendamine. 5. Tagasiside küsimine ja ravitulemuse kontrolli tagamine. 6. Teabe analüüs ja edastamine. A.2.5 Kliinilise farmaatsia teenuse pakkumine 1. Ravimite kasutamise andmete kogumine. 2. Ravimianamneesi võtmine. 3. Ravimite kasutamise hindamine. 4. Ravimi koos- ja kõrvaltoimete hindamine. 5. Nõustamine. A.2.6 Ravimite, nende kasutamise ja tervisekäitumise alane koolitamine 1. Koolitusvajaduse väljaselgitamine. 2. Koolituse ettevalmistamine. 3. Koolituse läbiviimine. 4. Tagasiside. A.2.7 Esmatasandi terviseteenuse pakkumine 1. Pöördumise põhjuse väljaselgitamine. 2. Tervisenäitajate mõõtmine. 3. Tulemuste võrdlemine referentsväärtustega. 4. Nõustamine. 5. Dokumenteerimine. A.2.8 Patsientide teenindamine ja suhtlemine 1. Esmamulje loomine. 2. Suhete loomine patsientide ja kolleegidega. 3. Sobiva käitumis- ja väljendusviisi valimine. 4. Oma seisukoha väljendamine. 5. Käitumine erinevates olukordades. 6. Patsiendi vajadustega arvestamine. A.2.9 Juhtimine 1. Otsustamine ja tegevuste algatamine. 2. Inimeste juhtimine. 3. Protsesside juhtimine. 4. Organisatsiooni juhtimine. 5. Juhendamine. 6. Juhendite koostamine. Proviisori töö on vastutusrikas, vaimselt ja emotsionaalselt pingeline. Ta puutub kokku ohuteguritega (infektsioonid, ohtlikud ained jm). Töö on enamasti graafiku alusel, võib esineda töötamist nädalavahetustel, öösiti ja/või pühade ajal. Proviisori peamisteks töövahenditeks on ravimite käitlemiseks ja patsiendi nõustamiseks vajalikud vahendid, nt IT-seadmed ja tarkvara, andmekogud, vahendid ravimite valmistamiseks ja analüüsiks, meditsiiniseadmed. Proviisor kasutab kaitseriietust ja isikukaitsevahendeid. Proviisori töös on vajalikud täpsus, korrektsus, iseseisvus otsustamisel, vastutustunne, pingetaluvus, empaatia- ja koostöövõime, eestvedamisvõime. Proviisor on farmaatsiaalase haridusega proviisoriõppe õppekava läbinud isik. Nõuded proviisoriõppele on toodud Vabariigi Valitsuse määruses „Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded“. Proviisor. Töötamist proviisorina reguleerivad ravimiseadus, tervishoiuteenuste korraldamise seadus ja ülikooliseadus ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid 2005/36/EÜ ja 2013/55/EL. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Ravimite ja teiste apteegikaupade käitlemine 7 Ravimite valmistamine 7 Ravimite kvaliteedi hindamine 7 Farmatseutiline hool 7 Kliinilise farmaatsia teenuse pakkumine 7 Ravimite, nende kasutamise ja tervisekäitumise alane koolitamine 7 Esmatasandi terviseteenuse pakkumine 7 Patsientide teenindamine ja suhtlemine 6 Juhtimine 7 Proviisor, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Audioloog, tase 6 Audiologist, level 6 1 Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Kõneravi Audioloog 4 2016-11-15 2016-11-15 2021-11-14 6 6 2266 Audioloogid ja logopeedid 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Arvo Kannel Kuulmisrehabilitatsiooni Keskus Maret Lepplaan Tartu Ülikooli Kõrvakliinik Liina Luht Eesti Audioloogia Selts Marek Metsmaa Eesti Kõrva-Nina-Kurguarstide ja Pea-ja Kaelakirurgide Selts Inge Paju Tartu Tervishoiukõrgkool Heli Paluste Sotsiaalministeerium Carina Truuverk Kuulmiskeskus Audiale Merlin Veinberg Sotsiaalkindlustusamet Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Audioloog on spetsialist, kes tegeleb kuulmishäirete diagnoosimise ja rehabilitatsiooniga. Tema töö eesmärk on kuulmishäiretega inimestele mitmekülgse teaduspõhise abi pakkumine, kuulmishäire olemuse ja määra väljaselgitamine, (re)habilitatsioon, kuulmisabivahendi vajaduse väljaselgitamine, sobitamine objektiivsete ja subjektiivsete testidega. Audioloog teeb multidistsiplinaarset koostööd kõrva-nina-kurguarstide, psühholoogide, logopeedide ja teiste erialade spetsialistidega. Audioloog töötab nii iseseisvalt kui meeskonnas, tervishoiuasutuses või eraettevõtjana. A.2.1 Anamneesi kogumine 1. Seisundi hindamine ja kirjeldamine. 2. Sotsiaalse, elu- ja haiguste anamneesi kogumine. 3. Uuringute plaani koostamine. A.2.2 Uuringute tegemine 1. Füüsiline uurimine. 2. Toonaudiomeetria. 3. Kõneaudiomeetria vaikuses ja müras, abivahendita ja abivahendiga. 4. Tümponomeetria ja refleksomeetria. 5. Uuringutulemuste tõlgendamine. A.2.3 Patsiendi nõustamine 1. Uuringutulemuste ning kuulmishäire põhjuse ja olemuse selgitamine patsiendile. 2. (Rehabilitatsiooni)võimaluste tutvustamine. 3. Ohutegurite tutvustamine. 4. Lahenduste pakkumine. 5. Lisakonsultatsioonide planeerimine. A.2.4 Jäljendi võtmine 1. Sobiva jäljendi võtmise materjali valimine. 2. Patsiendi protseduuriks ettevalmistamine, sh juhendamine. 3. Kuulmekile kaitse paigaldamine. 4. Jäljendi materjali sisestamine väliskõrva ja selle ohutu eemaldamine. 5. Jäljendi kvaliteedi hindamine. 6. Individuaalse otsaku valimine. A.2.5 Abivahendi sobitamine 1. Individuaalse otsaku ja kuuldeaparaadi sobivuse hindamine. 2. Patsiendi protseduuriks ettevalmistamine, sh juhendamine. 3. Päriskõrva parameetrite mõõtmine. 4. Abivahendi sobitamine ja programmeerimine. 5. Kuulmisabivahendi mõõtmine testkambris. 6. Abivahendi kasutamise õpetamine. 7. Efektiivsete suhtlemisstrateegiate kasutamine. A.2.6 Kuuldeaparaadi hooldus ja järelkontroll 1. Kuuldeaparaadi kasulikkuse hindamine ja võimalike probleemide lahendamine. 2. Väliskuulmekäigu ja individuaalse abivahendi hoolduse selgitamine. 3. Individuaalse jälgimise plaani kooskõlastamine. 4. Nõustamine kuuldeaparaadi lisatarvikute osas. 5. Lisatarvikute ühildamine kuuldeaparaadiga. A.2.7 Ennetustöö 1. Kuulmislanguse kui probleemi teavitamine. 2. Kuulmiskaitsevahendite kasutamise propageerimine. 3. Kuulmishügieenialase teabe jagamine. A.2.8 Laste audioloogia 1. Kuulmislanguse olemuse ja võimalike tagajärgede ning ravivõimaluste tutvustamine lapsevanemale/lapse esindajale. 2. Mänguaudiomeetria. 3. Visuaal-audioloogiline treening (Visual Reinforcement Audiometry) Audioloog töötab ettevõttes vastavalt kokkuleppele tööandjaga fikseeritud töögraafiku alusel. Töö eeldab pidevat suhtlemist, oma erialaste teadmiste täiendamist ja uute tehnoloogiatega kohanemist. Audioloog võib töötada nii meditsiiniasutuses kui mõne muu valdkonna ettevõttes töötervishoiu töötajana. Audioloogi peamisteks töövahenditeks on IT-vahendid, erialane meditsiinitehnika, isikukaitsevahendid. Audioloogi töös on vajalikud suhtlemisoskus, empaatiavõime, õppimisvõime, pingetaluvus, vastutustundlikkus ja täpsus. Tavaliselt on audioloogil erialane kõrgharidus. Audioloog. Audioloog, tase 6 kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Anamneesi kogumine 6 Uuringute tegemine 6 Patsiendi nõustamine 6 Jäljendi võtmine 6 Abivahendi sobitamine 6 Järelkontroll ja kuuldeaparaadi hooldus 6 Ennetustöö 6 Laste audioloogia 6 Meeskonnatöö 6 Suhtlemine 6 Audioloog, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Lapsehoidja, tase 4 Childminder, level 4 5 Lapsehoidja II (versioon 1) Lapsehoidja II (versioon 2) Lapsehoidja II (versioon 3) Lapsehoidja III (versioon 1) Lapsehoidja III (versioon 2) Lapsehoidja III (versioon 3) Lapsehoidja, tase 4 (versioon 4) Lapsehoidja, tase 4 (versioon 6) Lapsehoidja, tase 4 (versioon 7) Sotsiaalhoolekanne Sotsiaalhoolekande Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Lapsehoiuteenus Lapsehoidja 3 2016-12-13 2016-12-13 2021-04-14 4 4 5311 Lapsehoidjad 0922 Lastehoid ja teenused noortele 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Lapsehoidja kutse-eetika Tiina Kärner Eesti Lapsehoidjate Kutseliit Grete Miilen Eesti Eralasteaedade Liit Ene Paadimeister Eesti Lapsehoidjate Kutseliit Tiina Peterson Haridus- ja Teadusministeerium Kaie Piiskop SA Innove Kai Rannastu Kuressaare Ametikool Gabriela Rooso Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna peaspetsilist Viive Rull Lastekaitse Liit Liisi Soosalu Väike Päike Lasteaed Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Lapsehoidja on töötaja, kes on omandanud vajalikud teadmised ja oskused laste hooldamiseks ning nende arengu toetamiseks. Lapsehoidja teeb koostööd lapsevanema või hooldajaga. Lapsehoidja töö eesmärk on toetada lapse füüsilist, emotsionaalset, intellektuaalset ja sotsiaalset arengut, arvestades perekonna vajadusi lapse hoidmisel. Ta lähtub oma töös seadustest, lapse heaolust ja turvalisusest. Lapsehoidja kutsealal on ka kutsestandard Lapsehoidja, tase 5, mis hõlmab lisaks suure hooldusvajadusega laste hoidmise ja juhendamisega seotud kompetentse. Lapsehoidja töö eeldab head vaimset ja füüsilist tervist. Lapsehoidja järgib oma töös kutse-eetikat (Lisa 3: Lapsehoidja kutse-eetika). Lapsehoidja on orienteeritud pidevale enesearendamisele ja uute teadmiste omandamisele. A.2.1 Lapse kasvukeskkonna toetamine 1. Turvalise ja mängulise kasvukeskkonna loomine. 2. Ohutegurite hindamine ja ennetamine. 3. Väärkohtlemise märkamine. 4. Majapidamis- ja koristustööde tegemine. 5. Olmetehnika kasutamine ja ohutusnõuete järgimine. A.2.2 Lapse arengu toetamine 1. Lapse mängu-, tunnetus-, õpi-, sotsiaalsete ja enesekohaste oskuste kujunemise toetamine. 2. Lapse keele ja kõne toetamine. 3. Lapse isiksuse ja arengu mõistmine. 4. Lapse väärtuste ja hea käitumistava kujundamine. 5. Mängu ja tegevuste kavandamine, läbiviimine ja analüüsimine. 6. Lapse loovuse toetamine. A.2.3 Lapse enesekohaste oskuste kujundamine 1. Eneseteenindusoskuste kujundamine. 2. Lapse sööma õpetamine ja vajadusel lapse abistamine söömisel. 3. Eneseregulatsiooni oskuse kujundamine. A.2.4 Lapse tervise edendamine 1. Lapse tervisliku seisundi jälgimine. 2. Lapse tervist kahjustavate tegurite määratlemine ja ohtliku olukorra ennetamine. 3. Lapse tervist edendavate tegevuste läbiviimine. 4. Haige lapse hooldamine ja põetamine kodus. 5. Haigestunud lapse hooldamine lasteasutuses. 6. Kroonilist haigust põdeva lapse hooldamine. 7. Lapse individuaalsetele vajadustele ja tervislikule seisundile vastav toitlustamine. 8. Esmaabi andmine. A.2.5 Koostöö lapsevanema/hooldajaga 1. Laste ja perede tausta tundma õppimine ning arvestamine. 2. Lapsevanema/hooldaja kaasamine igapäevastesse tegevustesse ja kasvukeskkonna kujundamisesse. 3. Suhtlemine lapsevanema/hooldajaga, tagasiside andmine lapse arengust ja tegevustest. A.2.6 Erivajadusega lapse hoidmine 1. Info kogumine lapse erivajaduste kohta. 2. Tegevuste planeerimine ja elluviimine. 3. Hooliva ja salliva keskkonna loomine. 4. Füüsilise keskkonna kujundamine, sh abivahendite kasutamise toetamine. 5. Lapse arengupotentsiaali ja tugevate külgede toetamine. A.2.7 Imiku (0-1 aastat) hoidmine 1. Hooldustoimingute tegemine. 2. Imiku arengu toetamine. Lapsehoidja tööaeg on fikseeritud kokkuleppes tööandjaga (nt vanemaga). Lapsehoiuteenust võib pakkuda lapse kodus, lapsehoidja kodus või mujal lapsevanema poolt soovitud kohas. Töö on vaheldusrikas, nõuab initsiatiivi lapse individuaalsusest lähtuvate otsuste tegemisel. Lapsehoidja hoiab ühte last või laste gruppi. Lapsehoidja tagab lapsele tervist ja heaolu toetava keskkonna. Lapsehoidja kasutab oma töös lapse hooldamiseks, arendamiseks ja turvalise keskkonna loomiseks vajalikke ja eakohaseid vahendeid. Lapsehoidjal on hea füüsiline ja vaimne tervis, ta on emotsionaalselt stabiilne ja hea pingetaluvusega, vastutus- ja empaatiavõimeline, usaldusväärne, loov ja koostöövalmis ning lastest ja vanematest lugupidav. 4. taseme lapsehoidjal on keskharidus. Tavaliselt on lapsehoidja, tase 4 lõpetanud lapsehoidja eriala õppekava kutsehariduse või kutsekeskhariduse tasemel või läbinud erialased kursused. Lapsehoidja. Tööd lapsehoidjana reguleerib Sotsiaalhoolekande seadus. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.6 ja B.2.8 tõendamine. Soovi korral võib taotlemisel tõendada kompetentsi B.2.7. Lapse kasvukeskkonna toetamine 4 Lapse arengu toetamine 4 Lapse enesekohaste oskuste kujundamine 4 Lapse tervise edendamine 4 Koostöö lapsevanema/hooldajaga 4 Erivajadusega lapse hoidmine 4 Soovi korral võib taotlemisel tõendada kompetentsi B.2.7. Imiku (0-1 aastat) hoidmine 4 Lapsehoidja kutset läbiv kompetents 4 Lapsehoidja, tase 5 Childminder, level 5 1 Lapsehoidja, tase 5 (versioon 2) Lapsehoidja, tase 5 (versioon 3) Lapsehoidja, tase 5 (versioon 4) Sotsiaalhoolekanne Sotsiaalhoolekande Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Lapsehoiuteenus Lapsehoidja 3 2016-11-07 2016-11-07 2016-12-12 5 5 5311 Lapsehoidjad 0922 Lastehoid ja teenused noortele 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Lapsehoidja kutse-eetika Tiina Kärner Eesti Lapsehoidjate Kutseliit Grete Miilen Eesti Eralasteaedade Liit Ene Paadimeister Eesti Lapsehoidjate Kutseliit Tiina Peterson Haridus- ja Teadusministeerium Kaie Piiskop SA Innove Kai Rannastu Kuressaare Ametikool Gabriela Rooso Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna peaspetsilist Viive Rull Lastekaitse Liit Liisi Soosalu Väike Päike Lasteaed Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Lapsehoidja on töötaja, kes on omandanud vajalikud teadmised ja oskused laste hooldamiseks ning nende arengu toetamiseks. Lapsehoidja teeb koostööd lapsevanema või hooldajaga. Lapsehoidja töö eesmärk on toetada lapse füüsilist, emotsionaalset, intellektuaalset ja sotsiaalset arengut, arvestades perekonna vajadusi lapse hoidmisel. Ta lähtub oma töös seadustest, lapse heaolust ja turvalisusest. Lapsehoidja kutsealal on ka kutsestandard Lapsehoidja, tase 4, mis ei sisalda suure hooldusvajadusega lapse hooldamisega ja tööjuhendamisega seotud kompetentse. Lapsehoidja töö eeldab head vaimset ja füüsilist tervist. Lapsehoidja järgib oma töös kutse-eetikat (Lisa 3: Lapsehoidja kutse-eetika). Lapsehoidja on orienteeritud pidevale enesearendamisele ja uute teadmiste omandamisele. A.2.1 Lapse kasvukeskkonna toetamine 1. Turvalise ja mängulise kasvukeskkonna loomine. 2. Ohutegurite hindamine ja ennetamine. 3. Väärkohtlemise märkamine. 4. Majapidamis- ja koristustööde tegemine. 5. Olmetehnika kasutamine ja ohutusnõuete järgimine. A.2.2 Lapse arengu toetamine 1. Lapse mängu-, tunnetus-, õpi-, sotsiaalsete ja enesekohaste oskuste kujunemise toetamine. 2. Lapse keele ja kõne toetamine. 3. Lapse isiksuse ja arengu mõistmine. 4. Lapse väärtuste ja hea käitumistava kujundamine. 5. Mängu ja tegevuste kavandamine, läbiviimine ja analüüsimine. 6. Lapse loovuse toetamine. A.2.3 Lapse enesekohaste oskuste kujundamine 1. Eneseteenindusoskuste kujundamine. 2. Lapse sööma õpetamine ja vajadusel lapse abistamine söömisel. 3. Eneseregulatsiooni oskuse kujundamine. A.2.4 Lapse tervise edendamine 1. Lapse tervisliku seisundi jälgimine. 2. Lapse tervist kahjustavate tegurite määratlemine ja ohtliku olukorra ennetamine. 3. Lapse tervist edendavate tegevuste läbiviimine. 4. Haige lapse hooldamine ja põetamine kodus. 5. Haigestunud lapse hooldamine lasteasutuses. 6. Kroonilist haigust põdeva lapse hooldamine. 7. Lapse individuaalsetele vajadustele ja tervislikule seisundile vastav toitlustamine. 8. Esmaabi andmine. A.2.5 Koostöö lapsevanema/hooldajaga 1. Laste ja perede tausta tundma õppimine ning arvestamine. 2. Lapsevanema/hooldaja kaasamine igapäevastesse tegevustesse ja kasvukeskkonna kujundamisesse. 3. Suhtlemine lapsevanema/hooldajaga, tagasiside andmine lapse arengust ja tegevustest. 4. Lapsevanema või hooldaja nõustamine kasvatusküsimustes ja toetava koduse keskkonna loomisel. A.2.6 Erivajadusega lapse hoidmine 1. Info kogumine lapse erivajaduste kohta. 2. Tegevuste planeerimine ja elluviimine. 3. Hooliva ja salliva keskkonna loomine. 4. Füüsilise keskkonna kujundamine, sh abivahendite kasutamise toetamine. 5. Lapse arengupotentsiaali ja tugevate külgede toetamine. A.2.7 Suure hooldusvajadusega lapse hooldamine 1. Hooldustoimingute tegemine 2. Õendustoimingute tegemine 3. Alternatiivkommunikatsiooni (verbaalse ja mitteverbaalse kommunikatsiooni) kasutamine suhtlemisel. A.2.8 Tööjuhendamine 1. Kolleegide juhendamine. 2. Juhendmaterjalide koostamine. 3. Meeskonna juhtimine. A.2.9 Imiku (0-1 aastat) hoidmine 1. Hooldustoimingute tegemine. 2. Imiku arengu toetamine. Lapsehoidja tööaeg on fikseeritud kokkuleppes tööandjaga (nt vanemaga). Lapsehoiuteenust võib pakkuda lapse kodus, lapsehoidja kodus või mujal lapsevanema poolt soovitud kohas. Töö on vaheldusrikas, nõuab initsiatiivi lapse individuaalsusest lähtuvate otsuste tegemisel. Lapsehoidja hoiab ühte last või laste gruppi. Lapsehoidja tagab lapsele tervist ja heaolu toetava keskkonna. Lapsehoidja kasutab oma töös lapse hooldamiseks, arendamiseks ja turvalise keskkonna loomiseks vajalikke ja eakohaseid vahendeid. Lapsehoidjal on hea füüsiline ja vaimne tervis, ta on emotsionaalselt stabiilne ja hea pingetaluvusega, vastutus- ja empaatiavõimeline, usaldusväärne, loov ja koostöövalmis ning lastest ja vanematest lugupidav. Tavaliselt on lapsehoidja, tase 5 lõpetanud lapsehoidja eriala õppekava kutsehariduse või kutsekeskhariduse tasemel või läbinud erialased kursused. Lapsehoidja. Tööd lapsehoidjana reguleerib Sotsiaalhoolekande seadus. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.8 ja B.2.10 tõendamine. Soovi korral võib taotlemisel tõendada kompetentsi B.2.9. Lapse kasvukeskkonna toetamine 4 Lapse arengu toetamine 4 Lapse enesekohaste oskuste kujundamine 4 Lapse tervise edendamine 4 Koostöö lapsevanema/hooldajaga 5 Erivajadusega lapse hoidmine 5 Suure hooldusvajadusega lapse hooldamine 5 Tööjuhendamine 5 Soovi korral võib taotlemisel tõendada kompetentsi B.2.9. Imiku (0-1 aastat) hoidmine 4 Lapsehoidja kutset läbiv kompetents 4 Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 Activity instructor, level 4 5 Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 (versioon 10) Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 (versioon 4) Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 (versioon 6) Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 (versioon 7) Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 (versioon 8) Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 (versioon 9) Retkejuht II (versioon 1) Retkejuht II (versioon 2) Retkejuht II (versioon 3) Maastikuvibu instruktor, tase 4 Matkajuht, tase 4 Seiklusraja instruktor, tase 4 Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Retkejuht 5 2016-11-03 2016-11-03 2019-02-20 4 4 3423 Tervisespordi- ja vabaajateenuste instruktorid ja programmijuhid 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus Kadri-Mai Kuldkepp Seikluspark OÜ Ingrid Kuligina MTÜ AMK Annereet Paatsi Tartu Kutsehariduskeskus Toomas Pannal Kanuumatkad OÜ Toomas Pärle VeeTee Projekt OÜ Kadri Tammik Turismiarenduskeskus Ettevõtluse Arendamise SA Reeda Tuula Tallinna Ülikool Erle Tüür Luua Metsanduskool Andres Virkus Eesti Maastikuvibu Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Aktiivtegevuste instruktori kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate õppekavade koostamise ning isiku kompetentsuse hindamise alus. Aktiivtegevuste instruktori töö eesmärk on pakkuda kliendile elamusi läbi aktiivsete tegevuste. Aktiivtegevuste läbiviimisel arvestab ta sihtgrupi vajaduste, ea ja võimetega. Instruktor kasutab erinevaid erialaspetsiifilisi vahendeid, oskab adekvaatselt hinnata riske, käituda kriisiolukorras ning anda esmaabi. Instruktor on klienditeenindaja, kes tegutseb ja käitub vastavalt heale tavale ja eetilistele normidele, on võimeline suhtlema klientidega erinevatest rahvustest ja kultuuridest. Aktiivtegevuste instruktori tööülesanded on aktiivtegevuste ettevalmistamine, juhtimine, tegevusteks vajalike tehniliste vahendite olemasolu ja turvalisuse tagamine. Instruktor on usaldusväärne ja professionaalne. A.2.1 Aktiivtegevuste ettevalmistamine: 1) tegevusplaani koostamine ja järgmine; 2) riskijuhtimine; 3) osapooltega kokkulepete sõlmimine. A.2.2 Aktiivtegevuste läbiviimine ja gruppide juhendamine: 1) tegevuste tutvustamine; 2) juhiste andmine ohutuse ja turvalisuse osas; 3) kliendi valmisoleku hindamine; 4) tegevuste läbiviimine; 5) tegevuste lõpetamine; 6) tagasiside analüüsimine. A.2.3 Tehniliste vahendite olemasolu ja turvalisuse tagamine: 1) varustuse hankimine, hooldamine ja säilitamine; 2) tegevuskeskkonna ja -paikade valik, heakorra järgimine ja hooldamine; 3) varustuse transportimine. A.2.4 Köietööde ja seikluspargi töö juhendamine: 1) seiklusraja avamine ja kontrollimine; 2) külastajate vastuvõtmine ja instruktaaž; 3) järelevalve seiklusradadel; 4) päästmine. A.2.5 Maastikuvibulaskmise juhendamine 1) viburaja ehitamine ja varustuse kontrollimine; 2) külastajate vastuvõtmine ja instruktaaž; 3) järelevalve viburajal; 4) tegutsemine ohuolukorras. A.2.6 Veematkade korraldamine ja läbiviimine: 1) veekogu valimine; 2) külastajate vastuvõtmine ja instruktaaž; 3) turvanõuete järgimine; 4) päästmine. A.2.7 Jalgsimatkade korraldamine ja läbiviimine: 1) retkede ettevalmistamine ja juhtimine; 2) looduse vahendamine retkedel. Töö võib olla hooajaline, varieeruva tempoga ja liikuv. Töö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel. Töö võib olla kohati riskantne ettearvamatute ilmastikuolude tõttu. Kasutab aktiivtegevuste läbiviimisel vajalikke vahendeid vastavalt spetsialiseerumisele. Aktiivtegevuste instruktori töö eeldab pingetaluvust, vastutusvõimet, koostöövõimet, analüüsivõimet, kohanemisvõimet, head füüsilist vormi, vastupidavust ja erialaspetsiifilist vilumust. Töö on seotud klientide teenindamisega ning eeldab suhtlemisoskust ja sõbralikkust, usaldatavust ja motiveerimisvõimet, valmisolekut toime tulla erinevate olukordadega ning emotsionaalset stabiilsust. Töös sisalduvad mitmesugused tegevused nõuavad kiiret ja paindlikku tegutsemist, korrektsust, täpsust, otsustusvõimet, loomingulisust ja enesetäiendamist. Aktiivtegevuste instruktor on täisealine isik. Instruktoriks saab õppida koolitustel ja töökohal. Instruktor, matkajuht, retkejuht. Aktiivtegevuste instruktori 4. taseme kutse taotlemisel on vajalik kohustuslike kompetentside B.2.1 – B.2.3, läbiva kompetentsi B.2.8 ning vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi(de) tõendamine valikust B.2.4 - B.2.7: Köietööde ja seikluspargi töö juhendamine - kompetents B.2.4 Maastikuvibulaskmise juhendamine – kompetents B.2.5 Matkamine – kompetentsid B.2.6 – B.2.7 Matkamisele spetsialiseerumisel peab täiendavalt valima vähemalt ühe järgnevatest matkamise liikidest: - Veematkad - Jalgsimatkad Aktiivtegevuste ettevalmistamine 4 Aktiivtegevuste läbiviimine ja gruppide juhendamine 4 Tehniliste vahendite olemasolu ja turvalisuse tagamine 4 Spetsialiseerumisel tuleb tõendada vastava spetsialiseerumisega seotud kompetentsid: Köietööde ja seikluspargi töö juhendamine - kompetents B.2.4 Maastikuvibulaskmise juhendamine – kompetents B.2.5 Matkamine – kompetentsid B.2.6 – B.2.7 Matkamisele spetsialiseerumisel peab täiendavalt valima vähemalt ühe järgnevatest matkamise liikidest: - Veematkad - Jalgsimatkad Veematkad Jalgsimatkad Suhtlemisoskus 4 Aktiivtegevuste vaneminstruktor, tase 5 Senior Activity instructor, level 5 4 Aktiivtegevuste vaneminstruktor, tase 5 (versioon 3) Retkejuht III (versioon 1) Retkejuht III (versioon 2) Maastikuvibu vaneminstruktor, tase 5 Matkajuht, tase 5 Seiklusraja vaneminstruktor, tase 5 Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Retkejuht 5 2016-11-03 2016-11-03 2019-06-10 5 5 3423 Tervisespordi- ja vabaajateenuste instruktorid ja programmijuhid 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus Kadri-Mai Kuldkepp Seikluspark OÜ Ingrid Kuligina MTÜ AMK Annereet Paatsi Tartu Kutsehariduskeskus Toomas Pannal Kanuumatkad OÜ Toomas Pärle VeeTee Projekt OÜ Kadri Tammik Turismiarenduskeskus Ettevõtluse Arendamise SA Reeda Tuula Tallinna Ülikool Erle Tüür Luua Metsanduskool Andres Virkus Eesti Maastikuvibu Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Aktiivtegevuste instruktori kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate õppekavade koostamise ning isiku kompetentsuse hindamise alus. Aktiivtegevuste vaneminstruktori töö eesmärk on pakkuda kliendile elamusi läbi aktiivsete tegevuste. Aktiivtegevuste läbiviimisel arvestab ta sihtgrupi vajaduste, ea ja võimetega. Instruktor kasutab erinevaid erialaspetsiifilisi vahendeid, oskab adekvaatselt hinnata riske, käituda kriisiolukorras ning anda esmaabi. Instruktor on klienditeenindaja, kes tegutseb ja käitub vastavalt heale tavale ja eetilistele normidele, on võimeline suhtlema klientidega erinevatest rahvustest ja kultuuridest. Aktiivtegevuste instruktori tööülesanded on aktiivtegevuste ettevalmistamine ja juhtimine ning tegevuste jätkusuutlik planeerimine, arendamine ja majandamine, sh turismitoodete ja -teenuste loomine ja arendamine, kvaliteedi arendamine, turunduse ja müügi korraldamine. Vaneminstruktor vastutab varustuse olemasolu ja korrasoleku eest ning riskijuhtimise plaani koostamise ja järgimise eest. Vaneminstruktor juhendab instruktoreid ja meeskonda. Vaneminstruktor on usaldusväärne ja professionaalne. A.2.1 Aktiivtegevuste ettevalmistamine: 1) tegevusplaani koostamine ja järgmine; 2) riskijuhtimine; 3) osapooltega kokkulepete sõlmimine. A.2.2 Aktiivtegevuste läbiviimine ja gruppide juhendamine: 1) tegevuste tutvustamine; 2) juhiste andmine ohutuse ja turvalisuse osas; 3) kliendi valmisoleku hindamine; 4) tegevuste läbiviimine; 5) tegevuste lõpetamine; 6) tagasiside analüüsimine. A.2.3 Tehniliste vahendite olemasolu ja turvalisuse tagamine: 1) varustuse hankimine, hooldamine ja säilitamine; 2) tegevuskeskkonna ja -paikade valik, heakorra järgimine ja hooldamine; 3) varustuse transportimine. A.2.4 Müük, turundus ja tootearendus: 1) toote/teenuse arendamine; 2) turunduse ja müügi korraldamine. A.2.5 Juhendamine ja koolitamine: 1) töökvaliteedi tagamine; 2) instruktoritöö koordineerimine ja koolitamine. A.2.6 Köietööde ja seikluspargi töö juhendamine: 1) seiklusraja avamine ja kontrollimine; 2) külastajate vastuvõtmine ja instruktaaž; 3) järelevalve seiklusradadel; 4) päästmine. A.2.7 Maastikuvibulaskmise juhendamine 1) viburaja ehitamine ja varustuse kontrollimine; 2) külastajate vastuvõtmine ja instruktaaž; 3) järelevalve viburajal; 4) tegutsemine ohuolukorras. A.2.8 Veematkade korraldamine ja läbiviimine 1) veekogu valimine; 2) külastajate vastuvõtmine ja instruktaaž; 3) turvanõuete järgimine; 4) päästmine. A.2.9 Jalgsimatkade korraldamine ja läbiviimine 1) retkede ettevalmistamine ja juhtimine; 2) looduse vahendamine retkedel; 3) koolitusprogrammide koostamine, juhtimine ning koolituste korraldamine. Töö võib olla hooajaline, varieeruva tempoga ja liikuv. Töö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel. Töö võib olla kohati riskantne ettearvamatute ilmastikuolude tõttu. Kasutab aktiivtegevuste läbiviimisel vajalikke vahendeid vastavalt spetsialiseerumisele. Aktiivtegevuste vaneminstruktori töö eeldab pingetaluvust, vastutusvõimet, koostöövõimet, analüüsivõimet, kohanemisvõimet, head füüsilist vormi, vastupidavust ja erialaspetsiifilist vilumust. Töö on seotud klientide teenindamisega ning eeldab suhtlemisoskust ja sõbralikkust, usaldatavust ja motiveerimisvõimet, valmisolekut toime tulla erinevate olukordadega ning emotsionaalset stabiilsust. Töös sisalduvad mitmesugused tegevused nõuavad kiiret ja paindlikku tegutsemist, korrektsust, täpsust, otsustusvõimet, loomingulisust ja enesetäiendamist. Aktiivtegevuste vaneminstruktor on täisealine isik. Instruktoriks saab õppida koolitustel ja töökohal. Instruktor, vaneminstruktor, matkajuht, retkejuht. Aktiivtegevuste instruktori 4. taseme kutse taotlemisel on vajalik kohustuslike kompetentside B.2.1 – B.2.5, läbiva kompetentsi B.2.10 ning vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi(de) tõendamine valikust B.2.6-B.2.9: Köietööde ja seikluspargi töö juhendamine - kompetents B.2.6 Maastikuvibulaskmise juhendamine – kompetents B.2.7 Matkamine – kompetentsid B.2.8 – B.2.9. Matkamisele spetsialiseerumisel peab täiendavalt valima vähemalt ühe järgnevatest matkamise liikidest: - Veematkad - Jalgsimatkad Aktiivtegevuste ettevalmistamine 5 Aktiivtegevuste läbiviimine ja gruppide juhendamine 5 Tehniliste vahendite olemasolu ja turvalisuse tagamine 5 Müük, turundus ja tootearendus 5 Juhendamine ja koolitamine 5 Spetsialiseerumisel tuleb tõendada vastava spetsialiseerumisega seotud kompetentsid: Köietööde ja seikluspargi töö juhendamine - kompetents B.2.6 Maastikuvibulaskmise juhendamine – kompetents B.2.7 Matkamine – kompetentsid B.2.8 – B.2.9. Matkamisele spetsialiseerumisel peab täiendavalt valima vähemalt ühe järgnevatest matkamise liikidest: - Veematkad - Jalgsimatkad Veematkad Jalgsimatkad Suhtlemisoskus 4 Hotelliteeninduse spetsialist, tase 5 Hospitality service specialist, level 5 6 Hotelliteeninduse spetsialist III (versioon 1) Hotelliteeninduse spetsialist III (versioon 2) Hotelliteeninduse spetsialist III (versioon 3) Hotelliteeninduse spetsialist III (versioon 4) Hotelliteeninduse spetsialist, tase 5 (versioon 5) Hotelliteeninduse spetsialist, tase 5 (versioon 7) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Hotelliteenindaja 5 2016-11-03 2016-11-03 2021-10-13 5 5 4224 Hotelliadministraatorid 1013 Majutamine ja toitlustamine 55 Majutus Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Helen Ernits Radisson Blu Hotel Killu Maidla My City Hotel Ülle Parbo SA Innove Andra Piirsalu Eesti Hotellide ja Restoranide Liit Kaire Tomson Sokos Hotels Tiina Viin TÜ Pärnu Kolledž, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Hotelliteeninduse spetsialisti 5. taseme kutsestandard on välja töötatud: a) Kutsehariduse vastava taseme õppekava aluseks b) Isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks c) Erialaste täiendkoolituste õppekavade aluseks. Majutusteeninduse kutsealal on koostatud hotelliteenindaja 3, hotelliteenindaja 4 ning hotelliteeninduse spetsialist 5 kutsestandardid. 5. taseme hotelliteenindaja on klienditeenindaja, kes töötab majutusteenust pakkuvas ettevõttes ja lähtub oma töös erineva kultuuritaustaga külaliste vajadustest ja soovidest ning tegutseb ja käitub vastavalt eetilistele, esteetilistele ja muudele sotsiaalselt heakskiidetud normidele. 5. taseme hotelliteenindaja suhtleb aktiivselt ja sõbralikult klientidega, tutvustab ja müüb ettevõttes pakutavaid tooteid ja teenuseid, võtab vastu rühmatellimusi ning vastutab saabujate tubade ettevalmistuse eest. 5. taseme hotelliteenindaja valdab külalise sisse- ja väljaregistreerimise protseduure, arveldab klientidega, kasutades erinevaid maksevahendeid, koostab külaliste saabumise plaani ja vastavaid aruandeid ning juhendab töötajaid ja juhib tööprotsesse. Väga oluline on hea väljendus- ja keelteoskus. Ta oskab vajadusel valmistada lihtsamaid toite. Korraldab majapidamistööde ja numbritubade koristamist ning üritusruumide ettevalmistamist ja teenindamist. Vastutab töökorralduse ja teenindusprotsesside toimimise eest. Vajalik on kogu Eesti ja kohalike huviväärsuste ning turistidele suunatud teenuste tundmine ning oskus neid soovitada. A.2.1 Tellimuste tegemine ja kliendi vastuvõtmine: 1) tellimuste vastu võtmine ja kinnitamine; 2) sisse registreerimine; 3) tubade määramine. A.2.2 Arveldamine: 1) arvete koostamine; 2) erinevate makseviiside kasutamine; 3) valuuta vahetamine; 4) kliendi välja registreerimine; 5) rahaliste vahendite eest vastutamine; 6) aruannete tegemine. A.2.3 Klientide teenindamine ja müügitöö: 1) positiivse kliendikontakti loomine; 2) majutusettevõtte tutvustamine ning toodete ja teenuste müük; 3) piirkonna turismiinfo valdamine; 4) transpordi korraldamine; 5) probleemide lahendamine; 6) turvalisuse tagamine hotellis; 7) kliendi erisoovide täitmine; 8) teenindussituatsiooni lõpetamine; A.2.4 Puhastus ja laomajandus: 1) oma töökoha korrashoidmine; 2) numbritubade koristamine; 3) üldkasutavate ruumide koristamine; 4) kauba tellimine ja vastuvõtmine. A.2.5 Toitlustusteenindus: 1) ettevalmistuste tegemine hommikusöögiks; 2) toiduvalmistamine; 3) laudade katmine; 4) laudade koristamine; 5) hommikusöögi välja panemine; 6) toitude ja jookide serveerimine. A.2.6 Juhendamine: 1) uute töötajate juhendamine. A.2.7 Juhtimine 1) meeskonna töö korraldamine. A.2.8 Konverentsiteenindus: 1) konverentsiruumide ettevalmistamine ja korrashoid; 2) konverentsi toitlustamine; 3) konverentsikülaliste teenindamine; 4) arvete koostamine. Hotelliteenindaja töötab majutusteenust ja sellega kaasnevaid teenuseid pakkuvas ettevõttes. Majutusettevõtete liigid on hotell, motell, külalistemaja, hostel, puhkeküla ja -laager, puhkemaja, külaliskorter ja kodumajutus. Töö eeldab valmisolekut töötamiseks ka puhkepäevadel, riiklikel pühadel, õhtusel ja öisel ajal. Majutusettevõttesisene kommunikatsioon ja infosüsteemid, hotellisisene reserveerimissüsteem , erinevad maksevahendid, puhastusvahendid, ürituskorralduses kasutatavad tehnilised seadmed ja vahendid, toitlustusteeninduses kasutatavad seadmed ja vahendid. Teenindamine eeldab külaliste soovidest ja vajadustest lähtuvat teenindus- ja suhtlemisvalmidust, konfidentsiaalsust, pingetaluvust ja võimet erinevates olukordades kiiresti reageerida. On analüüsi- ja otsustusvõimeline. Tööga kaasneb materiaalne vastutus, mis nõuab ausust ja täpsust. Hotelliteeninduse spetsialist 5 kutse taotlemisel on nõutav keskharidus ja eelnev erialane töökogemus. Hotelliteeninduse spetsialistiks saab õppida töökohal. Hotelliteenindaja, administraator, vanemadministraator, vahetusevanem, teenindusjuht. Tervisetõend. Kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 – B.2.8 ja B.2.10 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Tellimuste tegemine ja kliendi vastuvõtmine 5 Arveldamine 5 Klientide teenindamine ja müügitöö 5 Puhastus ja laomajandus 5 Toitlustusteenindus 5 Üritusteenindus 5 Juhendamine 5 Juhtimine 5 Hotelliteeninduse spetsialist, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Hobuhooldaja, tase 4 Stable lad/lass, level 4 2 Hobuhooldaja, tase 4 (versioon 1) Hobuhooldaja, tase 4 (versioon 3) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Looma- ja taimekasvatus. Põllumajandustehnika Hobuhooldaja 2 2016-11-07 2016-11-07 2021-10-31 4 4 6121 Loomakasvatajad 0811 Põllundus ja loomakasvatus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Kutsestandardis kasutatud kutsespetsiifilised terminid Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Siim Kroon OÜ Kirret Külli Marrandi Järvamaa KHK Astra Nilk Eesti Sporthobuste Kasvatajate Selts Ülle Parbo SA Innove Therje Prohorova Eesti Ratsaspordi Liit ja SA Tallinna Ratsaspordikool Ann Riisenberg Eesti Põllumeeste Keskliit Terje Saks OÜ Urmas Saksa Hobused Andres Trei Tooma Tall OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Hobuhooldaja, tase 4 kutsestandard on välja töötatud: a) Kutsehariduse vastava taseme õppekava aluseks b) Isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks Hobuhooldaja töö eeldab hobustest hoolimist ja nendega toimetulekut, kohuse- ja vastutustundlikku käitumist. Hobuhooldaja järgib oma töös vastutava isiku (nt tallmeister, tallijuht, projektijuht, tallitöötaja otsene juht või muu tööandja esindaja) poolt etteantud juhiseid ja graafikuid. Vastutab oma tööülesannete täitmise eest. Hobuhooldaja peamisteks tööülesanneteks on hobuste hooldamine ja söötmine. Ta jälgib hobuste liigiomast käitumist ja seisundit ning osaleb tallihoonete, rajatiste ja territooriumi koristamis- ja hooldustöödel. Hobuhooldaja võtab osa hobuste õpetamisest, vajadusel ratsutab ja/või rakendab hobust, abistab loomaarsti ja osaleb taastootmisprotsessis. Tema töös võib ette tulla ka lühiajalisi projekte, näiteks näituste, võistluste jm korraldamist, töö osaks võib olla tallitehnika kasutamine ning mootorsõidukite juhtimine. Hobuhooldaja järgib hobuste heaolureegleid, töösisekorraeeskirju ja tööohutusnõudeid. A.2.1 Hobuste hooldamine 1. Hobuste üldise heaolu jälgimine ja hindamine 2. Asemete tegemine 3. Hobuste puhastamine, pesemine ja pügamine 4. Hobuste fikseerimine, talutamine ja jooksutamine 5. Hobuste kopeldamine 6. Jalutusmasinate kasutamine 7. Karja komplekteerimine ja karjamaale ajamine A.2.2 Hobuste söötmine 1. Hobuste toitumuse hindamine 2. Põhilise söödaratsiooni koostamine 3. Söötade ladustamine 4. Söötade ja vee kvaliteedi organoleptiline hindamine ja vastavalt sellele sorteerimine 5. Hobuste söötmine ja jootmine 6. Sööda ja vee olemasolu hindamine karjatamisel, vajadusel vee varumine 7. Automaatjootjate töökorrasoleku kontrollimine ja vajadusel hooldamine A.2.3 Hobuste taastootmine 1. Sugu- ja noorhobuste konditsiooni ja pidamise tingimuste ning heaolu jälgimine 2. Inna avastamine 3. Suguhobuse paarituseks või seemenduseks ettevalmistamine, paaritusel või seemendusel abistamine 4. Poegimiseelse seisundi tuvastamine, vastutava isiku teavitamine ja vajadusel varssumisel abistamine 5. Varssade iseseisva söömise, seedimisprotsesside toimimise tervisliku seisundi jne jälgimine 6. Varssunud mära tervisliku seisundi jälgimine ja hooldamine 7. Varsaga mära talutamine, karja komplekteerimisel ja ajamisel osalemine 8. Varssade sotsialiseeruma (puhastamine, päitsestamine, jalgade võtmine jm) õpetamine 9. Varssade võõrutamine A.2.4 Noorhobuste õpetamine 1. Noorhobuste sotsialiseeruma (puhastamine, päitsestamine, valjastamine, jalgade võtmine jm) õpetamine 2. Noorhobuste välimiku ettevalmistamine ning käekõrval ja lahtiselt liikuma õpetamine 3. Hobuste esitlemine käekõrval, ratsa ja rakendis 4. Ratsutamine algtasemel ja rakendi juhtimine 5. Abistamine hobuste laadmisel transpordivahendisse A.2.5 Hobuste tervisliku seisundi jälgimine, kõrvalekallete märkamine ja ravi loomaarsti juhendamisel 1. Hobuse tervisliku seisundi hindamine - jälgimine, temperatuuri mõõtmine, liikumise vaatlemine jms 2. Enamlevinud ägedate ja kiiret sekkumist vajava seisundi (nt haigused ja traumad) ära tundmine, reageerimine vastavalt olukorrale ja vajadusel loomaarsti abistamine 3. Lihtsamate suukaudsete ja välispidiste medikamentide manustamine, haigete hobuste hooldamine ja lihtsamate toimingute (kraadimine, haigete hobuste talutamine jms) tegemine loomaarsti juhendamisel 4. Kapjade olukorra hindamine ja kõrvalekalletest teavitamine 5. Surnud hobuse korjuse transportimisel ja hoiustamisel osalemine matmiseni/hävitamiseni A.2.6 Hobumajandushoonete, rajatiste, talliümbruse ja hobuinventari hooldamine 1. Tallihoonete, rajatiste ja territooriumi koristamis- ja hooldustöödel osalemine 2. Talliruumide sh tallivahekäigud, söödaruumid, tööriistade panipaigad, hobuste eluruumid igapäevane puhastamine ja korrastamine, vajadusel desinfitseerimine 3. Jalutus- ja karjakoplite rajamine ja hooldamine 4. Tallitööriistade parandamine 5. Hobuinventari kasutamine ja hooldamine 6. Talliinventari kasutamine ja hooldamine A.2.7 Ratsastamine ja rakendamine 1. Hobuste treenimine ratsa ja rakendis A.2.8 Kapjade hooldamine 1. Hobuste jäsemete olukorra hindamine juhendamisel 2. Kapjade värkimine juhendamisel 3. Kapjade rautamine juhendamisel 4. Rautatud kapjade ümberrautamise planeerimine A.2.9 Hobumajanduses kasutatavate mehhanismide ja mootorsõidukitega töötamine 1. Traktorite kasutamine (lumekoristus, muru-ja heinaniitmine, maneežide ja väljakute kastmine, silumine) 2. Hobutranspordivahendite kasutamine ja juhtimisvõtete rakendamine hobuste veol 3. Sööda- ja allapanu ning sõnniku laadimise ning veovahendite kasutamine 4. Transportööride kasutamine söötade varumisel, tallitöödel A.2.10 Näituste, oksjonite, võistluste jm hobumajandussündmuste korraldamine 1. Hobumajandussündmuse planeerimine 2. Hobumajandussündmuse korraldamine 3. Hobumajandussündmuste protsessi juhtimine ja kokkuvõtete tegemine A.2.11 Hobuinventari toote kavandamine, valmistamine ja parandamine 1. Hobuinventari hooldamine ja parandamine 2. Hobuinventari toote kavandamine ja valmistamine Hobuhooldaja töö on vahelduva iseloomuga, tööpäevade hulka arvatakse ka puhkepäevad ja riigipühad, vajadusel töötab ka öösiti või ööpäevaringselt. Hobuhooldaja töökohaks on hobumajandusettevõte, milleks võib olla hobusekasvandus, sporthobuste tall, ratsakool, ratsakeskus, hobuturismiettevõte jms. Töö toimub peamiselt välitingimustes või siseruumides, kus on tavapärasest madalam temperatuur. Töö eeldab head füüsilist vormi. Hobuhooldaja töö peamisteks ohtudeks on töötraumad, aga ka erinevate bioloogiliste, keemiliste (ravimid, desinfitseerimisvahendid) ning füüsiliste (hobuste ja mehhanismide poolt tekitatavad traumad) faktorite poolt tekitatud tervisekahjustused. Oma töökeskkonnas puutub ta kokku mitmete allergeenidega (heinatolm, karvad, söödatolm jne). Hobuhooldaja põhilisteks töövahenditeks on: talli hooldamiseks vajalikud vahendid ja tööriistad (hang, reha, kühvel, käru, luud, sadulapuud, hark, labidas jne); hobuhooldusvahendid (harjad, kammid jne); talli, väljakute ja koplite hooldustehnika (traktor, transportöör jne); hobuinventar (sadul, päitsed, valjad, pinded, tekid, kaitsmed, rakendid jne). Vt lisa 1 Kutsestandardis kasutatud kutsespetsiifilised terminid. Hobuhooldaja töö eeldab austavat ja positiivset suhtumist hobustesse ja ümbritsevasse loodusesse, kohusetundlikkust, emotsionaalset stabiilsust, õppimis- ja reageerimisvõimet. Ta peab oma iseloomult olema vastutustundlik ja tasakaalukas. Hobuhooldaja peab olema suure koormustaluvusega ja vastupidav. Olulised on liigutuste täpsus, kiirus ja hea koordinatsioon. Tavaliselt töötavad hobuhooldajatena inimesed, kellel on vastava eriala kutseharidus ja/või töökohal õppides omandatud kutseoskused. Hobuhooldaja, hobumajandustöötaja, tallimees/-naine, tallitöötaja, tallitööline, groom, võistlushobuste hooldaja. Kutse saamiseks tuleb tõendada kõik kohustuslikud (B.2.1 – B.2.6) ja läbivad (B.2.12) kompetentsid. Valitavate kompetentside (B.2.7 – B.2.11) tõendamine on vabatahtlik. Hobuste hooldamine 4 Hobuste söötmine 4 Hobuste taastootmine 4 Noorhobuste õpetamine 4 Hobuste tervisliku seisundi jälgimine, kõrvalekallete märkamine ja ravi loomaarsti juhendamisel 4 Hobumajandushoonete, rajatiste, talliümbruse ja hobuinventari hooldamine 4 Valitavate kompetentside (B.2.7 – B.2.11) tõendamine on vabatahtlik. Ratsastamine ja rakendamine 4 Kapjade hooldamine 4 Hobumajanduses kasutatavate mehhanismide ja mootorsõidukitega töötamine 4 Näituste, oksjonite, võistluste jm hobumajandussündmuste korraldamine 4 Hobuinventari toote kavandamine, valmistamine ja parandamine 4 Hobuhooldaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Karjäärinõustaja V Career Counsellor V 2 Karjäärinõustaja V (versioon 1) Karjäärinõustaja, tase 7 (versioon 3) Karjäärispetsialist, tase 7 (versioon 4) Karjäärispetsialist, tase 7 (versioon 5) Karjäärispetsialist, tase 7 (versioon 6) Haridus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Karjäärinõustaja 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-12-31 V 7 7 2423 Personali ja karjääri tippspetsialistid 0417 Tööoskused 85 Haridus Sterilisatsioonitehnik, tase 4 Sterilisation technician, level 4 1 Sterilisatsioonitehnik, tase 4 (versioon 2) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Tervishoiu abiteenused Sterilisatasioonitehnik 1 2016-04-28 2016-04-28 2021-04-27 4 4 5329 Tervishoiu hooldustöötajad, mujal liigitamata 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Kairi Kukk Ida-Tallinna Keskhaigla Ljudmila Kovgan Põhja-Eesti Regionaalhaigla Piret Tamme Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Anu Tammemäe Ida-Tallinna Keskhaigla Anu Tuuksam SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Sterilisatsioonitehniku töö eesmärk on tagada kliendile ohutu ja kvaliteetne tervishoiuteenus ja vältida tervishoiuteenusega seotud infektsioonide teket. Sterilisatsioonitehniku tööks on meditsiiniseadmete ja tarvikute dekontaminatsioon, mis hõlmab puhastust, desinfektsiooni ja sterilisatsiooni. Sterilisatsioonitehnik töötab iseseisvalt ja meeskonnas ning vastustab oma töö tulemuste eest. A.2.1 Meditsiiniseadmete puhastamine ja desinfitseerimine 1. Kontamineeritud meditsiiniseadmete transportimine. 2. Meditsiiniseadmete eelpuhastamine. 3. Puhastus- ja desinfektsioonimeetodi ning töörežiimi valimine. 4. Meditsiiniseadmete puhastamine. 5. Kemikaalide kasutamine ja käsitlemine. 6. Automatiseeritud protsessi tulemuse kontrollimine. 7. Dekontamineeritud meditsiiniseadmete transportimine ja käsitlemine. A.2.2 Meditsiiniseadmete funktsionaalsuse kontroll ja hooldamine 1. Meditsiiniseadmete kuivatamine. 2. Meditsiiniseadmete visuaalne kontroll. 3. Meditsiiniseadmete funktsionaalsuse testimine. 4. Meditsiiniseadmete hooldus. A.2.3 Meditsiiniseadmete komplekteerimine ja pakendamine 1. Meditsiiniseadmete kokkupanemine. 2. Meditsiiniseadmete komplekteerimine. 3. Pakendamismeetodi ja pakkematerjali valimine. 4. Pakendi markeerimine. 5. Pakendamise hindamine. 6. Sterilisatsiooniprotsessi kontrolli-indikaatorite lisamine. 7. Dokumenteerimine. A.2.4 Meditsiiniseadmete steriliseerimine 1. Sterilisaatori kontrollimine ja hindamine. 2. Sterilisaatori täitmine. 3. Sterlisatsioonimeetodi valimine. 4. Sterilisatsiooniprotsessi kontrollimine. 5. Sterilisaatori tühjendamine. 6. Sterilisatsiooniprotsessi tulemuse kontrollimine. 7. Steriliseeritud meditsiiniseadmete käitlemine, ladustamine ja transport. 8. Dokumenteerimine. Sterilisatsioonitehnik töötab töögraafiku alusel, sh öises vahetuses, nädalavahetusel ja riigipühadel. Sterilisatsioonitehnik puutub kokku füüsikaliste, füsioloogiliste, bioloogiliste ja keemiliste ohuteguritega. Sterilisatsioonitehnik kasutab oma töös erinevaid meditsiiniseadmeid (nt pesur-desinfektor, autoklaav, kilekeevitusseade) ja isikukaitsevahendeid. Sterilisatsioonitehniku töös on olulised rutiinitaluvus, täpsus, korrektsus, tehniline taiplikkus ja õppimisvõime. Sterilisatsioonitehnik on läbinud erialase vastava taseme kutseõppe õppekava või on omandanud kutseoskused töö käigus. Autoklaavija, meditsiiniseadmete hooldaja, meditsiiniseadmete tehnik, sterilisatsioonitehnik. Sterilisatsioonitehnik, tase 4 kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid (B.2.1 – B.2.5). Meditsiiniseadmete puhastamine ja desinfitseerimine 4 Meditsiiniseadmete funktsionaalsuse kontroll ja hooldamine 4 Meditsiiniseadmete komplekteerimine ja pakendamine 4 Meditsiiniseadmete steriliseerimine 4 Sterilisatsioonitehnik, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Mehhatroonikainsener, tase 6 esmane kutse Mechatronics Engineer level 6, Initial Higher Education level 1 Mehhatroonikainsener, tase 6 esmane kutse (versioon 2) Mehhatroonikainsener, tase 6 esmane kutse (versioon 3) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Mehhatroonikainsener 1 2016-03-29 2016-03-29 2021-03-14 6 6 2152 Elektroonikainsenerid 0714 Elektroonika ja automaatika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Mehhatroonikainseneride kutsetasemete kirjeldused ja profiilid Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Mart Tamre Tallinna Tehnikaülikool Kaarel Lassel ABB Aleksandr Korzjukov Ericsson AS Valdur Veski Tallinna Tehnikakõrgkool Frid Kaljas Festo Oy Ab Eesti Karl Raba JOT Automation Eduard Brindfeldt Tallinna Tööstushariduskekus Toomas Laatsit Eesti Maaülikool Jaan Jeeberg IPTE Automation OÜ Tõnu Vaher OÜ Eli Kristjan Tiimus THREOD Systems Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Mehhatroonikainsener, tase 6 esmase kutse kutsestandard on kõrghariduse õppekavade, esmase kutse andmise ning kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemise alus. Erialase rakenduskõrghariduse õppe lõpetanud isikule antakse kutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega, kutsetunnistust ei väljastata. Mehhatroonika on mehaanika-, elektroonika- ja infotehnoloogiasüsteemide samasuunalist koostoimet käsitlev tehnikavaldkond. Mehhatroonikainsenerid rakendavad kompleksselt mehaanika, elektroonika ja IT-valdkondade põhimõtteid mehhatroonikaseadmete- ja süsteemide ohutuks käitamiseks ning ökonoomsemate, töökindlamate mehhatroonikaseadmete- ja süsteemide loomiseks. Mehhatroonikainsenerid on kõrgharidusega tehnika- ja/või tehnoloogiaspetsialistid või juhid, kes töötavad kõrgtasemel automatiseeritud süsteemide, robottehnika ja tehniliste süsteemidega erinevates valdkondades (nt täppismehaanika, automaatika, aparaaditööstus, elektroonika, infotehnoloogia, optika ja mehaanika). Universaalse ettevalmistusega mehhatroonikainsenerid on valmis töötama interdistsiplinaarses meeskonnas koos elektroonika-, mehaanika-, IKT- jt inseneride ja –spetsialistidega või vajadusel spetsialiseeruma kitsamas alavaldkonnas. Mehhatroonikainsener, tase 6 esmane kutse on omistatud isikule, kes on läbinud erialase rakenduskõrghariduse õppe, mis võimaldab töötada mehhatroonika seadmete ja alamsüsteemide (nt andurid, mootorid, hüdro-või pneumosüsteemide osad) käitamise alal ning osaleda uute tehnoloogiate arendamises. Ta on suuteline täitma tööülesandeid keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, milles ta võib vajada kogenud inseneri juhendamist. Kooli lõpetamisel antud esmase kutse erinevus kutselise Mehhatroonikainsener, tase 6 kutsest on erialase töökogemuse nõude puudumine. Esmane kutse on tähtajatu. Mehhatroonikainseneride kutsed: mehhatroonikainsener, tase 6 mehhatroonikainsener, tase 6 esmane kutse; diplomeeritud mehhatroonikainsener, tase 7 (sh esmakutse); volitatud mehhatroonikainsener, tase 8. Kõikide mehhatroonikainseneride kutsetasemete kirjeldusi ja profiile vt lisast 1. A.2.1 Insener-tehniliste probleemide lahendamine. A.2.2 Seadmete ja alamsüsteemide arendamine. A.2.3 Seadmete ja alamsüsteemide käitamine ja hooldus. Mehhatroonikainsenerid töötavad projekteerimis-, tootmis- ja remondiettevõtetes ja õppeasutustes. Tootmisettevõtetes, objektidel ja laborites töötades tuleb juhinduda töötervishoiu ja -ohutuse nõuetest, sest nendes töökeskkondades võib esineda elektri, meditsiini, keemia, plahvatuse, ESD-ga seotud ohutegureid. Tööaeg võib olla paindlik. Tuleb arvestada töökeskkonna eripäraga ja täita vastavaid tööohutusnõudeid Mehhatroonikainsenerid kasutavad oma töös kaasaegseid tehnilisi vahendeid (nt mõõtevahendid, IT vahendid) ja inseneritarkvara. Mehhatroonikainseneri töö eeldab insenerlikku loogilist mõtlemist, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, analüüsivõimet, täpsust, vastutustunnet, kohusetunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, ruumilist kujutlusvõimet, empaatia- ja kohanemisvõimet, enesekehtestamist ja õpivõimet. 6. taseme mehhatroonikainseneri esmakutse omandanul on läbitud erialane kõrgharidusõpe. Kutse andjaks on õppeasutus, kus vastav õpe läbiti. Projekteerija, robootikainsener, CAD/CAM insener, tootmestaja/protsessiinsener, tootmisjuht, tehnoloog, mehhatroonik jm. Mehhatroonikainsener, tase 6 esmase kutse saamiseks on nõutav kompetentside B.2.1–B.2.3 ning läbivate kompetentside B.2.4–B.2.6 tõendamine. Insener-tehniliste probleemide lahendamine 6 Seadmete ja alamsüsteemide arendamine 6 Seadmete ja alamsüsteemide käitamine ja hooldus 6 Juhtimine 6 Kutsealale pühendumine 6 Suhtlemine 6 Mehaanikainsener, tase 6 esmane kutse Mechanical Engineer, level 6, Initial Higher Education level 2 Mehaanikainsener, tase 6 esmane kutse (versioon 1) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Mehaanikainsener 1 2016-03-29 2016-03-29 2021-03-28 6 6 2144 Mehaanikainsenerid 0715 Mehaanika ja metallitöö 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Mehaanikainseneride kutsetasemed Kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Kulu (töörühma juht) Tallinna Tehnikaülikool Aigar Hermaste Tallinna Tehnikaülikool, EMIL Jüri Riives IMECC OÜ Martins Sarkans Norcar AS Heinart Puhkim KXM OÜ Andres Laansoo Eesti Keevitusühing Marek Heero Monier OÜ Martin Mehilane E-Profiil AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Mehaanikainsener, tase 6 esmase kutse kutsestandard on kõrghariduse õppekavade, esmase kutse andmise ning kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemise alus. Erialase rakenduskõrghariduse õppe lõpetanud isikule antakse kutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega, kutsetunnistust ei väljastata. Mehaanikainsenerid on spetsialistid, kellel on teadmised ja oskused erinevate insener-tehniliste ülesannete määratlemiseks ja lahendamiseks, mis on majanduslikult põhjendatud ning keskkonnasäästlikud. Mehaanikainsenerid on valmis töötama interdistsiplinaarses meeskonnas koos soojustehnika-, transporditehnika- ja mehhatroonikainseneridega. Mehaanikainsener, tase 6 esmane kutse on omistatud isikule, kes on läbinud erialase kõrghariduse õppe, mis võimaldab asuda tööle konstruktori, tehnoloogi või tootmisjuhina masina-, metalli- või aparaaditööstuses, vajadusel kogenud inseneri juhendamist. Kooli lõpetamisel antud esmase kutse erinevus kutselise Mehaanikainsener, tase 6 kutsest on erialase töökogemuse nõude puudumine. Esmane kutse on tähtajatu. Teised mehaanikainseneride kutsed: Mehaanikainsener, tase 6 Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 esmane kutse Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 Volitatud mehaanikainsener, tase 8 Kõigi mehaanikainseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 1. A 2.1 Üldinsenerlike ja valdkondlike inseneriteadmiste rakendamine. A 2.2 Juhtimine. A 2.3 Kutsealale pühendumine. A 2.4 Suhtlemine. Mehaanikainsenerid töötavad projekteerimis- , tootmis- ja remondiettevõtetes, kõrgkoolides ja kutseõppeasutustes. Tootmisettevõtetes, objektidel ja laborites töötades tuleb juhinduda töötervishoiu ja -ohutuse nõuetest. Tööaeg võib olla paindlik. Mehaanikainsenerid kasutavad oma töös kaasaegseid tehnilisi vahendeid ja inseneritarkvara. Mehaanikainseneri töö eeldab insenerlikku loogilist mõtlemist, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, analüüsivõimet, täpsust, vastutustunnet, kohusetunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, ruumilist kujutlusvõimet, empaatia- ja kohanemisvõimet, enesekehtestamist ja õpivõimet. 6. taseme mehaanikainseneri esmase kutse omandanul on läbitud erialane kõrgharidusõpe (sh vähemalt 27 EAP praktika). Kutse andjaks on õppeasutus, kus vastav õpe läbiti. Projekteerija, tootearendusinsener, tootmisinsener, projektijuht, tootmisjuht. Mehaanikainsener, tase 6 esmase kutse saamiseks peab õppekava läbimisel omandama kompetentsid B.2.1–B.2.4. Üldinsenerlike ja valdkondlike inseneriteadmiste rakendamine 6 Juhtimine 6 Kutsealale pühendumine 6 Suhtlemine 6 Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 esmane kutse Diploma Mechanical Engineer, level 7, Initial Higher Education level 2 Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Tootearendus Tootmistehnika Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Mehaanikainsener 10 2016-03-29 2016-03-29 2021-03-14 7 7 2144 Mehaanikainsenerid 0715 Mehaanika ja metallitöö 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Mehaanikainseneride kutsetasemed Kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Kulu Tallinna Tehnikaülikool Aigar Hermaste Tallinna Tehnikaülikool, EMIL Jüri Riives IMECC OÜ Martins Sarkans Norcar AS Heinart Puhkim KXM OÜ Andres Laansoo Eesti Keevitusühing Marek Heero Monier OÜ Martin Mehilane E-Profiil AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 esmane kutse kutsestandard on kõrghariduse õppekavade, esmase kutse andmise ning kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemise alus. Erialase magistriõppe lõpetanud isikule antakse kutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega, kutsetunnistust ei väljastata. Mehaanikainsenerid on spetsialistid, kellel on teadmised ja oskused mehaanika valdkonnas erinevate insener-tehniliste ülesannete määratlemiseks ja lahendamiseks majanduslikult vastuvõetaval ning keskkonnasäästlikud sõbralikul moel, mis on ohutud ja ühiskondlikult aktsepteeritavad. Mehaanikainsenerid peavad tegutsema vastavalt kõrgele moraalile ja eetikanormidele ning järgima jätkusuutliku arengu põhimõtet. Mehaanikainsenerid on valmis töötama interdistsiplinaarses meeskonnas koos soojustehnika-, transporditehnika- ja mehhatroonikainseneridega. Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 esmane kutse on omistatud isikule, kes on läbinud erialase kõrghariduse õppe, mis võimaldab asuda tööle projekteerija, tootearendusinseneri, tootmisinseneri ja projektijuhina toodete ja tehnoloogiate arendamise alal, vajadusel kogenud inseneri juhendamisel. Kooli lõpetamisel antud esmase kutse erinevus kutselise Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 kutsest on erialase töökogemuse nõude puudumine. Esmane kutse on tähtajatu. Teised mehaanikainseneride kutsed: Mehaanikainsener, tase 6 esmane kutse Mehaanikainsener, tase 6 Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 Volitatud mehaanikainsener, tase 8 Kõigi mehaanikainseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 1. A 2.1 Üldinsenerlike ja valdkondlike inseneriteadmiste rakendamine. A 2.2 Juhtimine. A 2.3 Kutsealale pühendumine. A 2.4 Suhtlemine. A 2.5 Tootearendus. A 2.6 Tootmistehnika. Mehaanikainsenerid töötavad büroodes, tootmisettevõtetes ning sise- ja välisobjektidel. Tootmisettevõtetes ja objektidel töötades tuleb juhinduda üldise tööohutuse nõuetest. Tööaeg võib olla paindlik. Mehaanikainsenerid kasutavad oma töös lisaks tavapärasele bürootehnikale (arvutid, kommunikatsiooniseadmed jms.) ja tarkvarale (tekstitöötlus, tabelarvutus, internetisuhtlus jms) spetsiaalseid arvutus- ja joonestusprogramme ning muid töövahendeid. Mehaanikainseneri töö eeldab insenerlikku loogilist mõtlemist, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, analüüsivõimet, täpsust, vastutus- ja kohusetunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, ruumilist kujutlusvõimet, empaatia- ja kohanemisvõimet, enesekehtestamist ja õpivõimet. 7. taseme diplomeeritud mehaanikainseneri esmase kutse omandanul on läbitud erialane kõrgharidusõpe vastaval spetsialiseerumisel. (sh vähemalt 5 EAP praktika). Kutse andjaks on õppeasutus, kus vastav õpe läbiti. Projekteerija, tootearendusinsener, tootmisinsener, projektijuht, tootmisjuht. Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 esmase kutse saamiseks peab õppekava läbimisel omandama kompetentsid B.2.1–B.2.4. Tootearendusele spetsialiseerumisel on nõutav lisaks kompetentsi kompetentsi B.2.5 tõendamine. Tootmistehnikale spetsialiseerumisel on nõutav lisaks kompetentsi B.2.6 tõendamine. Üldinsenerlike ja valdkondlike inseneriteadmiste rakendamine 7 Juhtimine 7 Kutsealale pühendumine 7 Suhtlemine 7 Tootearendusele spetsialiseerumisel on nõutav lisaks kompetentsi kompetentsi B.2.5 tõendamine. Tootmistehnikale spetsialiseerumisel on nõutav lisaks kompetentsi B.2.6 tõendamine. Diplomeeritud mehhatroonikainsener, tase 7 esmane kutse Diploma Mechatronics Engineer, level 7, Initial Higher Education level 1 Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Mehhatroonikainsener 1 2016-03-29 2016-03-29 2021-03-28 7 7 2152 Elektroonikainsenerid 0714 Elektroonika ja automaatika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Mehhatroonikainseneride kutsetasemete kirjeldused ja profiilid Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Mart Tamre Tallinna Tehnikaülikool Kaarel Lassel ABB Aleksandr Korzjukov Ericsson AS Valdur Veski Tallinna Tehnikakõrgkool Frid Kaljas Festo Oy Ab Eesti Karl Raba JOT Automation Eduard Brindfeldt Tallinna Tööstushariduskekus Toomas Laatsit Eesti Maaülikool Jaan Jeeberg IPTE Automation OÜ Tõnu Vaher OÜ Eli Kristjan Tiimus THREOD Systems Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Diplomeeritud mehhatroonikainsener, tase 7 esmase kutse kutsestandard on kõrghariduse õppekavade, esmase kutse andmise ning kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemise alus. Erialase magistriõppe lõpetanud isikule antakse kutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega, kutsetunnistust ei väljastata. Mehhatroonika on mehaanika-, elektroonika- ja infotehnoloogiasüsteemide samasuunalist koostoimet käsitlev tehnikavaldkond. Mehhatroonikainsenerid rakendavad kompleksselt mehaanika, elektroonika ja IT-valdkondade põhimõtteid mehhatroonikaseadmete- ja süsteemide ohutuks käitamiseks ning ökonoomsemate, töökindlamate mehhatroonikaseadmete- ja süsteemide loomiseks. Mehhatroonikainsenerid on kõrgharidusega tehnika- ja/või tehnoloogiaspetsialistid või juhid, kes töötavad kõrgtasemel automatiseeritud süsteemide, robottehnika ja tehniliste süsteemidega erinevates valdkondades (nt täppismehaanika, automaatika, aparaaditööstus, elektroonika, infotehnoloogia, optika ja mehaanika). Universaalse ettevalmistusega mehhatroonikainsenerid on valmis töötama interdistsiplinaarses meeskonnas koos elektroonika-, mehaanika-, IKT- jt inseneride ja –spetsialistidega või vajadusel spetsialiseeruma kitsamas alavaldkonnas. Diplomeeritud mehhatroonikainsener, tase 7 esmane kutse on omistatud isikule, kes on läbinud erialase magistriõppe, mis võimaldab asuda tööle/töötada mehhatroonikasüsteemide käitamise ja arendamise alal. Ta on suuteline täitma tööülesandeid keerulistes ja uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades, milles ta võib vajada kogenud inseneri juhendamist. Kooli lõpetamisel antud esmase kutse erinevus kutselise Diplomeeritud mehhatroonikainsener, tase 7 kutsest on erialase töökogemuse nõude puudumine. Esmane kutse on tähtajatu. Mehhatroonikainseneride kutsed: mehhatroonikainsener, tase 6 esmane kutse mehhatroonikainsener, tase 6; diplomeeritud mehhatroonikainsener, tase 7 esmane kutse; diplomeeritud mehhatroonikainsener, tase 7 volitatud mehhatroonikainsener, tase 8. Kõikide mehhatroonikainseneride kutsetasemete kirjeldusi ja profiile vt lisast 1. A.2.1 Insener-tehniliste probleemide lahendamine. A.2.2 Süsteemide arendamine. A.2.3 Süsteemide käitamine ja hooldus. Mehhatroonikainsenerid töötavad projekteerimis-, tootmis- ja remondiettevõtetes ja õppeasutustes. Tootmisettevõtetes, objektidel ja laborites töötades tuleb juhinduda töötervishoiu ja -ohutuse nõuetest, sest nendes töökeskkondades võib esineda elektri, meditsiini, keemia, plahvatuse, ESD-ga seotud ohutegureid. Tööaeg võib olla paindlik. Tuleb arvestada töökeskkonna eripäraga ja täita vastavaid tööohutusnõudeid. Mehhatroonikainsenerid kasutavad oma töös kaasaegseid tehnilisi vahendeid (nt mõõtevahendid, IT- vahendid) ja inseneritarkvara. Mehhatroonikainseneri töö eeldab insenerlikku loogilist mõtlemist, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, analüüsivõimet, täpsust, vastutustunnet, kohusetunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, ruumilist kujutlusvõimet, empaatia- ja kohanemisvõimet, enesekehtestamist ja õpivõimet. Diplomeeritud mehhatroonikainsener, tase 7 esmase kutse omandanul on läbitud magistriõpe. Kutse andjaks on õppeasutus, kus vastav õpe läbiti. Projekteerija, projektijuht, robootikainsener, CAD/CAM-insener, tootmestaja/protsessiinsener, tootmisjuht, tehnoloog, mehhatroonik jm. Diplomeeritud mehhatroonikainsener, tase 7 esmase kutse saamiseks peab õppekava läbimisel omandama kompetentsid B.2.1–B.2.6. Insener-tehniliste probleemide lahendamine 7 Süsteemide arendamine 7 Süsteemide käitamine ja hooldus 7 Juhtimine 7 Kutsealale pühendumine 7 Suhtlemine 7 Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 esmane kutse Diploma Biomedical Engineer, level 7, Initial Higher Education level 1 Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Biomeditsiiniinsener 1 2016-03-29 2016-03-29 2020-11-04 7 7 2149 Tehnikateaduste tippspetsialistid, mujal liigitamata 0912 Meditsiin 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsetasemete kirjeldused ja profiilid Insenerikutsete taotlemise eeldused Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Ivo Fridolin Tallinna Tehnikaülikool Kalle Kepler Tartu Ülikool Andrus Aavik SA Tartu Ülikooli Kliinikum Vladimir Stserbakov SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Kristin Reinaas St. Jude Medical Estonia OÜ Mait Nigul AS Ida-Tallinna Keskhaigla Pavel Zukovets MTÜ M-Ring Jaanus Lass AB Medical Teeninduse OÜ Tiina Drell Sotsiaalministeerium Marina Lacis Keskkonnaamet Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainseneri, tase 7 esmase kutse kutsestandard on kõrghariduse õppekavade, kõrgkooli lõpetajatele kutse andmise ning kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemise alus. Erialase magistriõppe lõpetanud isikule antakse kutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega, kutsetunnistust ei väljastata. Biomeditsiinitehnikainseneride töö eesmärk on bioloogiliste süsteemide uurimiseks, diagnostikaks ja raviks vajalike meditsiiniseadmete töökorras hoidmine ja arendamine inseneriteaduse ning meditsiinifüüsika rakenduste kaudu. Tegutsetakse abivajajate tervise ja elukvaliteedi parandamise nimel. Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 esmane kutse on omistatud isikule, kes on läbinud erialase magistriõppe ja omandanud kompetentsuse, mis võimaldab töötada biomeditsiinitehnikainsenerina meditsiini ja bioloogia kõrgtehnoloogia käitamise ettevõtetes ja asutustes. Töö nõuab valmidust hakkamasaamiseks keerulistes ja uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades, milles ta võib vajada kogenud inseneri juhendamist. Kooli lõpetamisel antud Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainseneri esmase kutse erinevus kutselise Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 kutsest on erialase töökogemuse nõude puudumine. Biomeditsiinitehnikainseneride kutsed: Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 esmane kutse Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 Volitatud biomeditsiinitehnikainsener, tase 8. Kõikide kutsetasemete kirjeldusi ja profiile vt lisast 1. A.2.1 Meditsiiniseadmete ja -süsteemide käitamine: 1. meditsiiniseadmete ja –süsteemide paigaldamine, hooldamine ja remontimine; 2. meditsiiniseadmete ja -süsteemide kasutajate tehniline nõustamine. A.2.2 Juhtimine A.2.3 Kutsealale pühendumine. A.2.4 Suhtlemine ja koostöö. Töö toimub nii sise- kui välitingimustes. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Töögraafik võib olla paindlik. Tervishoiuasutuses töötades tuleb juhinduda kliinilises keskkonnas kehtivatest nõuetest. Biomeditsiinitehnikainsener kasutab oma töös kaasaegseid tehnilisi vahendeid (diagnostikaseadmed, mõõteriistad), inseneritarkvara ja infovõrgustikku. Biomeditsiinitehnikainseneri edukaks tegevuseks on vajalikud: insenerlik loogiline mõtlemine, visuaalne mälu, ruumiline kujutlusvõime, kontsentreerumisvõime, matemaatiline võimekus (kvantitatiivsete seoste mõistmine), otsustamisjulgus, täpsus, eetilisus, vastutus- ja kohusetunne, suhtlemis- ja koostöövalmidus, kohanemisvõime, kvaliteedikultuur, stressitaluvus. Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainseneri esmase kutse taotlemise eelduseks on biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika alane magistriõpe mahus 120 EAP-d, kutse andjaks on õppeasutus, kus vastav magistriõpe läbiti. Kõikide biomeditsiinitehnikainseneride kutse taotlemise eeldusi vt lisast 2 „Insenerikutsete taotlemise eeldused“. Biomeditsiinitehnikainsener, hooldusinsener, kvaliteediinsener, meditsiinifüüsik jm. Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 esmase kutse saamiseks peab õppekava läbimisel omandama kompetentsid B.2.1–B.2.4. Meditsiiniseadmete ja -süsteemide käitamine 7 Juhtimine 7 Kutsealale pühendumine 7 Suhtlemine ja koostöö 7 Puurija, tase 3 Driller, level 3 2 Puurija, tase 3 (versioon 1) Puurija, tase 3 (versioon 3) Puurija, tase 3 (versioon 4) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puurimis- ja lõhkamistööd Puurija 1 2016-04-05 2016-04-05 2021-03-31 3 3 8113 Puurseadmete operaatorid 0724 Kaevandamine ja rikastamine 09 Kaevandamist abistavad tegevusalad Tööosad ja tööülesanded Kersti Türk Keskonnaministeerium Kalle Alasi BalRock OÜ Anne Põldvere Eesti Geoloogiaselts Rein Ramst Eesti Geoloogiakeskuse OÜ Talvi Sarv PALEOTERM OÜ Peep Kildjer Eesti Geoloogia Selts Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Puurija, tase 3 kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja kutseõppe õppekavade koostamise ning kompetentsuse hindamise alus. Puurijad töötavad ettevõtetes, mis rajavad puurkaeve, puurauke ja maasoojussüsteeme ning viivad läbi geotehnilisi, geoloogilisi ja hüdrogeoloogilisi uuringuid. Puurija, tase 3 rajab teisaldavate puurmasinatega puurkaevusid ja puurauke puurmeistri või tööjuhi (insener, geoloog) juhendamisel ja järelevalvel. Puurija töötab üldjuhul töörühmas, ta on valmis asendama puurmeistrit temalt saadud juhiste järgi olukordades, mida saab ette näha. Puurija on teadlik oma kohustustest, vastutusest ja õigustest töörühma liikmena ja peab kinni töökollektiivi käitumisreeglitest. Kehtestatud on ka puurmeister, tase 5 kutse (kutsestandard) Vt Lisa 1 „Puurija ja puurmeistri tööosade ja tööülesannete võrdlus“. A.2.1 Ettevalmistus ja mobilisatsioon 1. Töömaa ülevaatus ja ettevalmistamine 2. Puurinstrumentide komplekteerimine ja ettevalmistamine A.2.2 Puurkaevu ja -augu rajamine 1. Puurimine puurmeistri asendamisel 2. Puurimise tehnilise käigu dokumenteerimine puurmeistri asendamisel 3. Proovide kogumine A.2.3 Demobilisatsioon 1. Töövahendite eemaldamine puuraugust 2. Teisaldamise ettevalmistamine 3. Töömaa korrastamine 4. Veoste teisaldamine A.2.4 Puurkaevude ja -aukude likvideerimine (lammutamine) 1. Seadmete ja materjalide eemaldamine ja teisaldamine 2. Likvideerimismaterjalide paigaldus 3. Töömaa korrastamine A.2.5 Puurkaevude rajamine 1. Ettevalmistustööd 2. Puurkaevu puurimine 3. Torustiku paigaldamine ja isoleerimine 4. Puhastus- ja proovipumpamine 5. Puurkaevude hooldamine A.2.6 Maasoojussüsteemide puuraukude rajamine 1. Ettevalmistustööd 2. Puuraukude puurimine, isolatsioonitööd 3. Soojuskontuuri paigaldamine ja täitmine 4. Tampoonimine A.2.7 Geotehniliste uuringute läbiviimine 1. Geotehniline puurimine 2. Pinnase ja vee proovitamine 3. Proovide pakendamine 4. Veetaseme määramine ja jälgimine 5. Välikatsete tegemine A.2.8 Geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste uuringute läbiviimine 1. Puurimine, puursüdamiku käitlemine 2. Proovide võtmine 3. Torpedeerimine 4. Hüdrogeoloogiliste välikatsete läbiviimine Töö toimub peamiselt välistingimustes, seetõttu tuleb arvestada ka raskete ilmastiku- ja loodusoludega (vihm, külm, lainetus, torm, niiskus, kuumus, putukad jne). Töö eeldab valmisolekut töötada nädalavahetustel, öösel ja riiklikel pühadel. Töö nõuab füüsilist pingutust ja vastupidavust, vajadusel tegutsemist kõrgustes. Töötamisel tuleb arvestada müra, vibratsiooni ja võimalike ohuteguritega (nt langevad esemed, pöörlevad seadmeosad). Tehnovõrkude läbipuurimine võib kaasa tuua elektrilöögi, gaasiplahvatuse ja tuleohu. Puurija puutub oma töös kokku kemikaalidega, mis võivad olla tervisele ohtlikud. Tööõnnetuste vältimiseks tuleb täita tööohutusnõudeid ning kanda kaitseriietust (saapad, kummikud kindad) ja kasutada kaitsevahendeid (saapad, kindad, kiiver, kõrvaklapid, respiraator jne). Puurmasinad, puurinstrumendid, pumbad ja mõõteseadmed, käsitööriistad, kompressorid. Töös on oluline tehniline taip, kõrgendatud ohutunnetus, pingetaluvus, aja- ja ruumitaju, kiire reaktsioon, koostöö- ja tähelepanuvõime ning analüüsioskus. Vajalik on füüsiline vastupidavus ning hea kuulmine ja nägemine. Puurijaks saab õppida kutseõppeasutuses või töökohal väljaõppe käigus. Puurmeistri abi, puurseadme operaator, puurpingijuht. Veeproovide võtmiseks on vajalik omada veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistust (veeseadus). Puuragregaadi transpordiks peab puurija omama vähemalt C- kat autojuhiluba (liiklusseadus). Puurija, tase 3 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside (B.2.1-B.2.4 ja B.2.9) tõendamine ja vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.5-B.2.8. Ettevalmistus ja mobilisatsioon 3 Puurkaevu ja -augu rajamine 3 Demobilisatsioon 3 Puurkaevude ja -aukude likvideerimine (lammutamine) 3 Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.5-B.2.8. Puurkaevude rajamine 3 Maasoojussüsteemide puuraukude rajamine 3 Geotehniliste uuringute läbiviimine 3 Geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste uuringute läbiviimine 3 Puurija, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Autokeretehnik, tase 4 Car body technician, level 4 6 Autokeretehnik, tase 4 (versioon 5) Autokeretehnik, tase 4 (versioon 7) Autokeretehnik, tase 5 (versioon 8) Autoplekksepp II (versioon 1) Autoplekksepp II (versioon 2) Autoplekksepp II (versioon 3) Autoplekksepp II (versioon 4) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Autoplekksepp 2 2016-06-12 2016-06-12 2021-05-11 4 4 7213 Lehtmetallitöölised 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Margus Raud Benefit AS Mairo Neem Unelmauto AS Peeter N. Sarevet Benefit AS Aivo Kossal A.K. Autoteenindus OÜ Margus Treial Dataliner OÜ Andrus Simberg Autokutseõppe Liit MTÜ Anu Tuuksam SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Autokeretehnik, tase 4 kutsestandard on täiendkoolituse õppekavade koostamise ning isikute kompetentsuse hindamise alus. Sõidukite kere- ja värvitööde kutsealal on autoplekksepp-komplekteerija, autokeretehniku, automaalri ning sõidukite kere- ja värvitööde meistri kutsed. Autoplekksepp-komplekteerija tegeleb peamiselt komplekteerimise ja sõidukite mittestrukturaalsete kereosade remondiga. Autokeretehnik tegeleb lisaks mittestrukturaalsete ja kereosade remondile ka mootorsõidukite strukturaalsete kereosade remondiga. Automaaler tegeleb sõiduki osade värvimiseks ette valmistamisega, värvkatte remondi ja värvimisega. Sõidukite kere- ja värvitööde meister korraldab ja kontrollib osakonna tööd, juhendab töötajaid, suhtleb kliendiga. 4. taseme autokeretehniku töö sisu on mootorsõiduki kere ja sisustuse osandamine ning koostamine, strukturaalsete ja mittestrukturaalsete kereremonditööde teostamine, kere geomeetria mõõtmine ja mõõtesüsteemide kasutamine vigastuste tuvastamisel ja remondil, kõigi keretöödel kasutatavate keevitus- ja jootmistööde tegemine, kerevenitus- ja pindõgvendustööd ning keredetailide ühendamine, klaasitööde tegemine ja plastdetailide töötlemine. Autokeretehniku töö eeldab tehniliste jooniste ja skeemide lugemise oskust ning juhendmaterjalide kasutamist. Ta töötab iseseisvalt, kasutades vajaduse korral etteantud juhendit ning juhendab 4. taseme autoplekksepp-komplekteerijat. Ta kannab töövõtjana vastutust nii kvaliteedikontrolli, tööohutuse kui ka remondi tagajärjel tekkinud liiklusohtlike olukordade eest põhjendatud juhtumitel. Autokeretehnik võib töötada nii üksi kui ka meeskonnas, tema töö eeldab suhtlemist kaastöötajatega. A.2.1 Auto kere ja sisustuse osandamine ning koostamine A.2.2 Elektriseadiste remont ja seadistamine ning mugavussüsteemide seadistamine A.2.3 Turvasüsteemide vahetamine ja seadistamine A.2.4 Keevitustööde tegemine (teras ja alumiinium) A.2.5 Kere ja raami mõõtmine ja õgvendamine A.2.6 Pindõgvendustööd ja lehtmetallide töötlemine (teras ja alumiinium) A.2.7 Struktuursete ja mittestruktuursete keredetailide ühendamine Autokeretehniku tööaeg on fikseeritud päevatöö, vajaduse korral vahetustega töö. Võib esineda töötamist puhkepäevadel, riiklikel pühadel ja öösiti. Autokeretehniku töö on vahelduvate tööülesannetega. Töötatakse enamasti siseruumis, kuid võib esineda ka töötamist välitingimustes. Võib ette tulla töötamist suurenenud ohu olukorras. Autokeretehnik töötab üldiselt seistes, kuid sageli ka ergonoomiliselt rasketes tingimustes. Võimalik on kokkupuude tervistkahjustavate ainetega (mootorikütused, määrdeained ja tehnilised vedelikud, happed, heitgaasid jmt). Esineb müra, tolmu ning niiskust. Autokeretehnik, tase 4 kasutab vastavaid käsi-, elektrilisi, hüdraulilisi ja pneumaatilisi tööriistu ning töökoja- ja autoplekksepa seadmeid. Kutse eeldab head tervist ning täpsust, püsivust, rahulikkust, pingetaluvust, vastutustunnet ja loovat mõtlemist ning head suhtlemisoskust. Autokeretehnik omab autoplekksepp-komplekteerijana töötamise kogemust. Ta on läbinud kutsealase koolituse. Autoplekksepp, autokeretehnik. Sõidukite transpordiks peab omama vastava kategooria juhiluba (liiklusseadus). Autokeretehnik, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.7 ja B.2.8 (läbiv kompetents) tõendamine. Auto kere ja sisustuse osandamine ning koostamine 4 Elektriseadiste remont ja seadistamine ning mugavussüsteemide seadistamine 4 Turvasüsteemide vahetamine ja seadistamine 4 Keevitustööde tegemine 4 Kere ja raami mõõtmine ja õgvendamine 4 Pindõgvendustööd ja lehtmetallide töötlemine 4 Struktuursete ja mittestruktuursete keredetailide ühendamine 4 Autokeretehnik, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Autoplekksepp-komplekteerija, tase 4 Car panel complector, level 4 6 Autoplekksepp I (versioon 1) Autoplekksepp I (versioon 2) Autoplekksepp I (versioon 3) Autoplekksepp I (versioon 4) Autoplekksepp-komplekteerija, tase 3 (versioon 5) Autoplekksepp-komplekteerija, tase 4 (versioon 7) Autoplekksepp, tase 4 (versioon 8) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Autoplekksepp 2 2016-05-12 2016-07-01 2021-05-13 4 4 7213 Lehtmetallitöölised 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Margus Raud Benefit AS Mairo Neem Unelmauto AS Peeter N. Sarevet Benefit AS Aivo Kossal A.K. Autoteenindus OÜ Margus Treial Dataliner OÜ Andrus Simberg Autokutseõppe Liit MTÜ Anu Tuuksam SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Autoplekksepp-komplekteerija, tase 4 kutsestandard on kutsehariduse vastava taseme õppekava ja täiendkoolituse õppekava koostamise ning isikute kutsealase kompetentsuse hindamise alus. Sõidukite kere- ja värvitööde kutsealal on autoplekksepp-komplekteerija, autokeretehniku, automaalri ning sõidukite kere- ja värvitööde meistri kutsed. Autoplekksepp-komplekteerija tegeleb peamiselt komplekteerimise ja sõidukite mittestrukturaalsete kereosade remondiga. Autokeretehnik tegeleb lisaks mittestrukturaalsete kereosade remondile ka sõidukite strukturaalsete kereosade remondiga. Automaaler tegeleb sõiduki osade värvimiseks ette valmistamisega, värvkatte remondi ja värvimisega. Sõidukite kere- ja värvitööde meister korraldab ja kontrollib osakonna tööd, juhendab töötajaid, suhtleb klientidega. Autoplekksepp-komplekteerija, tase 4 töö sisu on sõiduki kere ja sisustuse osandamine ning koostamine, keevitustööde tegemine, pindõgvendustööd ja keredetailide ühendamine, klaasitööde tegemine ja plastdetailide töötlemine. 4. taseme autoplekksepp-komplekteerija töö eeldab tehniliste jooniste ja skeemide lugemise oskust ning juhendmaterjalide kasutamist. Ta töötab iseseisvalt, kasutades vajadusel etteantud juhendit. Ta kannab töövõtjana vastutust nii kvaliteedikontrolli, tööohutuse kui ka remondi tagajärjel tekkinud liiklusohtlike olukordade eest põhjendatud juhtumitel. Autoplekksepp-komplekteerija võib töötada nii üksi kui ka meeskonnas, tema töö eeldab suhtlemist kaastöötajatega. A.2.1 Autode puhastamine, osandamine ning koostamine puhastamiseks A.2.2 Auto kere ja sisustuse osandamine ning koostamine A.2.3 Elektriseadiste ning mugavussüsteemide vahetamine ja seadistamine A.2.4 Keevitustööde tegemine A.2.5 Pindõgvendustööd ja lehtmetallide töötlemine A.2.6 Mittestruktuursete keredetailide ühendamine A.2.7 Klaasitööde tegemine A.2.8 Plastdetailide töötlemine Autoplekksepp-komplekteerija tööaeg on fikseeritud päevatöö, vajaduse korral vahetustega töö. Võib esineda töötamist puhkepäevadel, riiklike pühade ajal ja öösiti. Autoplekksepp-komplekteerija töö on vahelduvate tööülesannetega. Töötatakse enamasti siseruumis, kuid võib esineda ka töötamist välitingimustes. Võib ette tulla töötamist suurenenud ohu olukorras. Autoplekksepp-komplekteerija töötab üldiselt seistes, kuid sageli ka ergonoomiliselt rasketes tingimustes. Võimalik on kokkupuude tervistkahjustavate ainetega (mootorikütused, määrdeained ja tehnilised vedelikud, happed, heitgaasid jmt). Esineb müra, tolmu ning niiskust. Autoplekksepp-komplekteerija kasutab vastavaid käsi-, elektrilisi, hüdraulilisi ja pneumaatilisi tööriistu ning töökoja- ja autoplekksepa seadmeid. Kutse eeldab head tervist ning täpsust, püsivust, rahulikkust, pingetaluvust, vastutustunnet ja loovat mõtlemist. Autoplekksepp-komplekteerijal on erialane kutseharidus või töökohal õppides omandatud kutseoskused. Autoplekksepp-komplekteerija, autoplekksepp, komplekteerija. Sõidukite transpordiks peab omama vastava kategooria juhiluba (liiklusseadus). Autoplekksepp-komplekteerija, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.8 ja B.2.9 (läbiv kompetents) tõendamine. Autode puhastamine, osandamine ning koostamine puhastamiseks 4 Auto kere ja sisustuse osandamine ning koostamine 3 Elektriseadiste ning mugavussüsteemide vahetamine ja seadistamine 4 Keevitustööde tegemine 3 Pindõgvendustööd ja lehtmetallide töötlemine 3 Keredetailide ühendamine 4 Klaasitööde tegemine 4 Plastdetailide töötlemine 4 Autoplekksepp-komplekteerija, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Automaaler, tase 4 Car paint technician, level 4 6 Automaaler I (versioon 1) Automaaler I (versioon 2) Automaaler I (versioon 3) Automaaler I (versioon 4) Automaaler, tase 4 (versioon 5) Automaaler, tase 4 (versioon 7) Automaaler, tase 4 (versioon 8) Maalritööde ettevalmistaja, tase 3 Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Automaaler 2 2016-05-12 2016-07-01 2017-06-05 4 4 7132 Pihustusseadmetega värvijad-lakkijad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Pavo Zopp Veho Eesti AS Mairo Neem Unelmauto AS Peeter N. Sarevet Benefit AS Aivo Kossal A.K. Autoteenindus OÜ Tõnu Tammist Glasur Grupp OÜ Andre Kalmus Paintlines OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Automaaler, tase 4 kutsestandard on kutsehariduse vastava taseme õppekava ja täiendkoolituse õppekavade koostamise ning isikute kompetentsuse hindamise alus. Sõidukite kere- ja värvitööde kutsealal on autoplekksepp-komplekteerija, autokeretehniku, automaalri ning sõidukite kere- ja värvitööde meistri kutsed. Autoplekksepp-komplekteerija tegeleb peamiselt komplekteerimise ja sõidukite mittestrukturaalsete kereosade remondiga. Autokeretehnik tegeleb lisaks mittestrukturaalsete kereosade remondile ka sõidukite strukturaalsete kereosade remondiga. Automaaler tegeleb sõiduki osade värvimiseks ette valmistamisega, värvkatte remondi ja värvimisega. Sõidukite kere- ja värvitööde meister korraldab ja kontrollib osakonna tööd, juhendab töötajaid, suhtleb klientidega. Automaalri töö sisu on auto pindade ettevalmistamine värvimiseks: puhastamine, pahteldamine, kruntimine ja lihvimine, pindade värvimine ja lõppviimistlus. Osakutse maalritööde ettevalmistaja töö sisu on puhastamine, pahteldamine, kruntimine ja lihvimine ning pindade lõppviimistlemine. Automaalri töö eeldab juhendmaterjalide ja kasutatavate toodete tehnoloogiliste juhendite kasutamist. Ta töötab iseseisvalt, kasutades vajadusel etteantud juhendit. Automaaler kannab töövõtjana vastutust kvaliteedikontrolli ja tööohutuse eest tööprotsessi käigus. Automaaler võib töötada nii üksi kui ka meeskonnas, tema töö eeldab suhtlemist kaastöötajatega. A.2.1 Autode puhastamine, osandamine ning koostamine puhastamisel A.2.2 Auto kere ja sisustuse osandamine ning koostamine A.2.3 Plastdetailide töötlemine A.2.4 Pindade ettevalmistamine värvimiseks A.2.5 Pindade värvimine Automaalri kutse sisaldab osakutset Maalritööde ettevalmistaja, tase 3, mis moodustub tööosadest A.2.1 - A.2.4. Tööosadega seotud tööülesannete loetelu on toodud lisas 1 Tööosad ja tööülesanded. Automaalri tööaeg on fikseeritud päevatöö, vajaduse korral vahetustega töö. Võib esineda töötamist puhkepäevadel, riiklikel pühadel ja öösiti. Automaalri töö on vahelduvate tööülesannetega. Töötatakse enamasti siseruumis, kuid võib esineda ka töötamist välitingimustes. Võib ette tulla töötamist suurenenud ohu olukorras. Automaaler töötab üldiselt seistes, kuid sageli ka ergonoomiliselt rasketes tingimustes. Automaaler puutub oma töös kokku erinevate kemikaalide ja tervistkahjustavate ainetega (värvimaterjalid, puhastuskemikaalid, tehnilised vedelikud, happed, heitgaasid jmt). Tema töös on oluline teada ja järgida tervise- ja keskkonnakaitse- ning tööohutusnõudeid. Esineb kemikaalide mõju, tolmu, müra ning niiskust. Automaaler kasutab vastavaid käsi-, elektrilisi, hüdraulilisi ja pneumaatilisi tööriistu ning töökoja- ja automaalri seadmeid. Kutse eeldab head tervist, täpsust, püsivust, rahulikkust, pingetaluvust, vastutustunnet, koostöövalmidust. Automaaler ei tohi olla daltoonik (värvipime). Automaalril on erialane kutseharidus või töökohal õppides ja tööalastel koolitustel omandatud kutseoskused. Automaaler, autovärvija. Sõidukite transpordiks peab omama vastava kategooria juhiluba (liiklusseadus). Automaaler, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.5 ja B.2.6 (läbiv kompetents) tõendamine. Maalritööde ettevalmistaja, tase 3 osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1- B.2.4 ja B.2.6 tõendamine. Autode puhastamine, osandamine ning koostamine puhastamiseks 3 Auto kere ja sisustuse osandamine ning koostamine 3 Plastdetailide töötlemine 4 Pindade ettevalmistamine värvimiseks 3 Pindade värvimine 4 Automaaler, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Sõidukite kere- ja värvitööde meister, tase 5 Body and Paint Foreman, level 5 6 Automaaler II (versioon 1) Automaaler II (versioon 2) Automaaler II (versioon 3) Automaaler II (versioon 4) Sõidukite kere- ja värvitööde meister, tase 5 (versioon 5) Sõidukite kere- ja värvitööde meister, tase 5 (versioon 7) Sõidukite kere- ja värvitööde meister, tase 5 (versioon 8) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Automaaler 2 2016-05-12 2016-07-01 2017-06-05 5 5 3115 Masinaehitustehnikud 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Margus Raud Benefit AS Pavo Zopp Veho Eesti AS Mairo Neem Unelmauto AS Peeter N. Sarevet Benefit AS Andre Kalmus Paintlines OÜ Aivo Kossal A.K. Autoteenindus OÜ Tõnu Tammist Glasur Grupp OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Sõidukite kere- ja värvitööde meister, tase 5 kutsestandard on täienduskoolituse õppekavade koostamise ja isikute kompetentsuse hindamise alus. Sõidukite kere- ja värvitööde kutsealal on autoplekksepp-komplekteerija, autokeretehniku, automaalri ning sõidukite kere- ja värvitööde meistri kutsed. Autoplekksepp-komplekteerija tegeleb peamiselt komplekteerimise ja sõidukite mittestrukturaalsete kereosade remondiga. Autokeretehnik tegeleb lisaks mittestrukturaalsete kereosade remondile ka sõidukite strukturaalsete kereosade remondiga. Automaaler tegeleb sõiduki osade värvimiseks ette valmistamisega, värvkatte remondi ja värvimisega. Sõidukite kere- ja värvitööde meister korraldab ja kontrollib osakonna tööd, juhendab töötajaid, suhtleb kliendiga. Sõidukite kere- ja värvitööde meistri töö sisu on kere- ja värvitöökoja tööprotsessi juhtimine, töömahtude hindamine ja kalkulatsioonide koostamine, suhtlemine klientidega, töökoja seadmete remondivajaduse jälgimine, nende hoolduse ja remondi organiseerimine. Sõidukite kere- ja värvitööde meistri töö eeldab tehniliste jooniste ja skeemide lugemise oskust ning juhendmaterjalide kasutamist. Ta töötab iseseisvalt, kasutades vajadusel etteantud juhendit ning juhendab kere- ja värvitöökoja töötajaid ja juhib tööprotsessi. Ta kannab töövõtjana vastutust nii kvaliteedikontrolli, tööohutuse kui ka remondi tagajärjel tekkinud liiklusohtlike olukordade eest põhjendatud juhtumitel. Sõidukite kere- ja värvitööde meister võib töötada nii üksi kui ka meeskonnas, tema töö eeldab suhtlemist kaastöötajate ja klientidega. A.2.1 Autode puhastamine, osandamine ning koostamine puhastamiseks A.2.2 Auto kere ja sisustuse osandamine ning koostamine A.2.3 Elektriseadiste ning mugavussüsteemide seadistamine ja remontimine A.2.4 Kere ja raami mõõtmine ja õgvendamine A.2.5 Klaasitööde tegemine A.2.6 Plastdetailide töötlemine A.2.7 Pindade ettevalmistamine värvimiseks A.2.8 Pindade värvimine A.2.9 Töökoja juhtimine Tööosadega seotud tööülesannete loetelu on toodud lisas 1 Tööosad ja tööülesanded. Sõidukite kere- ja värvitööde meistri tööaeg on fikseeritud päevatöö, vajaduse korral vahetustega töö. Võib esineda töötamist puhkepäevadel, riiklike pühade ajal ja öösiti. Kere- ja värvitööde meistri töö on vahelduvate tööülesannetega. Töötatakse enamasti siseruumis, kuid võib esineda ka töötamist välitingimustes. Võib ette tulla töötamist suurenenud ohu olukorras. Võimalik on kokkupuude tervistkahjustavate ainetega (mootorikütused, määrdeained ja tehnilised vedelikud, happed, heitgaasid jmt). Esineb müra, tolmu, niiskust ning vaimset pinget. Kere- ja värvitööde meister kasutab oma töös vajalikke töökoja seadmeid ja tööriistu, samuti arvutit koos muu kontoritehnikaga. Kere- ja värvitööde meistri töös on olulised hea suhtlemisoskus, täpsus, püsivus, rahulikkus, pingetaluvus, vastutustunne ja loov mõtlemine. Sõidukite kere- ja värvitööde meistril on autokeretehnikuna või automaalrina töötamise kogemus. Ta on läbinud kutsealase koolituse. Sõidukite kere- ja värvitööde meister, värvitöökoja meister, keretöökoja meister. Sõidukite transpordiks peab omama vastava kategooria juhiluba (liiklusseadus). Sõidukite kere- ja värvitööde meister, tase 5 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.9 ja B.2.10 (läbiv kompetents) tõendamine. Autode puhastamine, osandamine ning koostamine puhastamiseks 5 Auto kere ja sisustuse osandamine ning koostamine 5 Elektriseadiste ning mugavussüsteemide seadistamine ja remontimine 5 Kere, raami mõõtmine ja õgvendamine 5 Klaasitööde tegemine 5 Plastdetailide töötlemine 5 Pindade ettevalmistamine värvimiseks 5 Pindade värvimine 5 Töökoja juhtimine 5 Sõidukite kere- ja värvitööde meister, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik, tase 3 Vehicle technician, level 3 4 Mootorsõidukihooldaja, tase 3 (versioon 1) Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik, tase 3 (versioon 3) Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik, tase 3 (versioon 5) Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik, tase 3 (versioon 6) Sõidukite pindadehooldaja/rehvitehnik, tase 3 (versioon 2) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Autotehnik 20 2016-05-12 2016-07-01 2019-12-08 3 3 7231 Mootorsõidukimehaanikud ja -lukksepad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Ene Pukk Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool Vladimir Krasnoštšjokov Toyota Baltic AS Valter Kokkota MTÜ Autokutseõppe Liit Piret Lilover SA Innove Ülo Ramp Põltsamaa Ametikool Koit Saar AS Benefit Janek Pukka Rakvere Ametikool Andrus Simberg MTÜ Autokutseõppe Liit Toomas Rootalu Amserv Auto AS Mairo Neem Unelmauto AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik, tase 3 kutsestandard on kutsehariduse vastava taseme õppekava, täiendkoolituse ja isikute kutsealase kompetentsuse hindamise alus. Mootorsõidukite hoolduse ja remondi kutsealal on kolm kutsetaset: sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik, tase 3 mootorsõidukitehnik, tase 4 mootorsõidukidiagnostik, tase 5 Mootorsõidukite hoolduse ja remonditööde eesmärk on tagada sõiduki ohutu kasutamine ning selle kere, sisustuse, mehhanismide, agregaatide ja sõlmede töökorras hoidmine. Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik tegeleb mootorsõidukite, liikur- ja väikemasinate, haagiste (edaspidi sõidukite) värvkatte, salongi sisustuse materjalide, kere osade ja mootoriruumi puhastamisega ja hooldamisega. Sõiduki puhastamine tähendab määrdumise eemaldamist sobiva tehnoloogiaga ning hooldamine tähendab puhastatud pindade töötlemist sobiva tehnoloogiaga. Töö eesmärk on osutada sõidukite pindade puhastamise ja hooldamise teenust professionaalsel tasemel ning sellega ennetada sõiduki ebanormaalset kulumist ning korrosioonikahjustuste teket. Lähtuvalt tööturu vajadusest, eelkõige seonduvalt rehvitööde hooajalisusega, võib sõidukite pindade hooldaja teostada sõidukitele rehvivahetust ja sellega kaasnevaid töid (edaspidi rehvitööd). Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik määrab sõiduki erinevatel pindadel määrdumise liiki, ulatust ja põhjusi ning pakub õigeid lahendusi puhastamiseks ja hooldamiseks. Oskab töötada professionaalsete puhastus- ja hooldusvahenditega käsitsi ja kasutades asjakohaseid seadmeid ning kasutada rehvitöödel vajalikke materjale ja seadmeid. Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik rakendab keskkonnasäästlikke töövõtteid ning järgib tööohutuse- ja töötervishoiu nõudeid. Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik juhindub töö teostamisel talle antud töökorraldusest, tehnilistest juhenditest, ohutusnõuetest ja tööle seatud kvaliteedinäitajatest. Kutsealal kasutatavad materjalid ja tehnoloogiad uuenevad kiiresti, samuti on pidevas muutumises sõidukite ehituses kasutatavad materjalid, seetõttu on vajalik pidev enesetäiendamine. Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik võib töötada nii üksi kui ka meeskonnas, võib vajada mõningal määral juhendamist uutes olukordades, tema töö eeldab suhtlemist kaastöötajate ja klientidega. A.2.1 Sõiduki värvkatte sh klaaspindade puhastamine ja hooldamine A.2.2 Rattakoobaste, rehvide, velgede ja uksevahede puhastamine ja hooldamine A.2.3 Sõiduki sisustuse ja pinnakatete puhastamine ja hooldamine A.2.4 Sõiduki mootoriruumi puhastamine ja pindade hooldamine A.2.5 Sõiduki põhjapesu A.2.6 Rehvivahetustööd A.2.7 Sõiduki rattakoopas asuvate sõlmede seisukorra kontrollimine A.2.8 Rehviparandustööd Mootorsõidukite hoolduse ja remondi kutsealal on sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik, tase 3, mootorsõidukitehnik, tase 4 ja mootorsõidukidiagnostik, tase 5 kutsed. Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehniku töö tähendab kliendi poolt antud tellimuse täitmist etteantud mahus ja määratud aja jooksul. Seetõttu on oluline tööetappide planeerimine ja töökoha kujundamine töö efektiivsuse ja ergonoomia põhimõtete kohaselt. Valmistöö tulemus mõjutab otseselt tellija ehk kliendi rahulolu ja tööandja ärihuvi. Tööaeg on üldjuhul päevane, kuid töökorraldus võib ette näha ka töötamist töö ajakava alusel nädalavahetustel, riiklikel pühadel, õhtuti ja öösel. Tööülesanded on vahelduvad, sõltuvad mõningal määral aastaajast. Töö tegemise koht on enamasti siseruumis. Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik töötab enamjaolt seistes ning liikudes, kuid ka sundasendites. Sundasend tähendab, et töötaja peab teatud tööprotsessi tegemisel viibima ühes asendis (seisvas) või tegema tööd füsioloogiliselt ebamugavas asendis ja lihaste pideva pinge all (näiteks töötatakse kummargil või kükakil asendis, põlvili asendis, istuvas asendis masinate juhtimisel või arvutiga töötamisel jne.). Töökeskkonnas esinevad ohutegurid on füüsikalised (tavaliselt müra, õhutemperatuur ja –niiskus, masinate ja seadmete liikuvad osad, raskuste käsitsi teisaldamine); keemilised (sõltuvalt töös kasutatavate kemikaalide omadustest); psühholoogilised (töökoormus, töötamine kindla ajaressurssiga, üksluine töö). Töökeskkonna ohutegurite mõju vältimiseks või minimeerimiseks peab töötaja kasutama vajalikke isikukaitsevahendeid ja rakendama meetmeid luu- ja lihaskonna ülepinge vältimiseks. Töö ei sobi inimesele, kel on soodumus allergilistele reaktsioonidele ja/või vähene füüsiline vastupidavus. Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik kasutab käsi-, elektrilisi-, hüdro- ja pneumotööriistu, mõõteriistu detailide ja avade, rõhkude, mahtude mõõtmiseks, jõumomendi mõõtevahendeid, töökoja-, remondi- ja hooldusseadmeid oma kompetentside rakendamiseks vajalikus ulatuses, sõiduki pesemiseks ja hooldamiseks vajalikke seadmeid, kemikaale, pesemis- ja kuivatamistarbeid. Samuti on töövahendiks arvuti ja andmebaasid tööks vajalike algandmete, mõõteväärtuste, tööjuhendite, töökorralduste ja muude vajalike juhendmaterjalide või dokumentide kasutamiseks ja täitmiseks. Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehniku edukaks tegevuseks vajalikud vaimsed eeldused on loogiline mõtlemine, visuaalne mälu, ruumiline kujutlusvõime, kontsentreerumisvõime. Kehalised eeldused on koormustaluvus, vastupidavus, füüsilise pingutuse võime, liigutuste täpsus, kiirus, osavus, nägemine, kuulmine. Eeldused iseloomujoontele on kohanemisvõime, stressitaluvus, keskkonnataluvus, koostöövõime, õppimisvõime, vastutusvõime, usaldatavus, emotsionaalne stabiilsus, korrektsus, täpsus, enesedistsipliin, suhtlemisvalmidus, sõbralikkus. Sõidukite pindade hooldajal ja rehvitehnikul on erialane kutseharidus või töökohal õppides ja tööalastel koolitustel omandatud kutseoskused. Rehvitehnik, autopesija. Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehniku kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1–B.2.9 tõendamine. Sõiduki värvkatte sh klaaspindade puhastamine ja hooldamine 3 Rattakoobaste, rehvide, velgede ja uksevahede puhastamine ja hooldamine 3 Sõiduki sisustuse ja pinnakatete puhastamine ja hooldamine 3 Sõiduki mootoriruumi puhastamine ja pindade hooldamine 3 Sõiduki põhjapesu 3 Rehvivahetustööd 3 Rattakoopas asuvate sõlmede seisukorra kontrollimine 3 Rehviparandustööd 3 Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Mootorsõidukitehnik, tase 4 Vehicle technician, level 4 9 Autolukksepp I (versioon 1) Autotehnik I (versioon 2) Autotehnik I (versioon 3) Autotehnik I (versioon 4) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 10) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 11) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 5) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 6) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 7) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 8) Liikurmasinatehnik, tase 4 Sõiduautotehnik, tase 4 Veoauto- ja bussitehnik, tase 4 Väikemasina-, mootor- ja jalgrattatehnik, tase 4 Mootorsõidukite kliimaseadmete käitleja, tase 4 Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Autotehnik 2 2016-05-12 2016-07-01 2019-12-08 4 4 7231 Mootorsõidukimehaanikud ja -lukksepad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Vladimir Krasnoštšjokov Toyota Baltic AS Valter Kokkota MTÜ Autokutseõppe Liit Peeter Johannson Tallinna Linnatransport AS Tarmo Talismaa Volvo Estonia OÜ Piret Lilover SA Innove Ülo Ramp MTÜ Autokutseõppe Liit Janek Pukka Rakvere Ametikool Andrus Simberg MTÜ Autokutseõppe Liit Sven Andresen Tallinna Tehnikakõrgkool Ene Pukk Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool Ülo Kannelmäe Kehna Majandus- ja Tehnoloogiakool Kaupo Veegen Honda Motor Europe Ltd, Estonian Brandch Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Mootorsõidukitehnik, tase 4 kutsestandard on kutsehariduse vastava taseme õppekava ja täiendkoolituse õppekavade koostamise ning isikute kompetentsuse hindamise alus. Mootorsõidukite hoolduse ja remondi kutsealal on järgmised kutsed: Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik, tase 3, mootorsõidukitehnik, tase 4 ja mootorsõidukidiagnostik, tase 5. Mootorsõidukitehnik tegeleb mootorsõidukite, liikurmasinate, ehitusmasinate, töömasinate, väikemasinate, mootorrataste, tehnoloogiliste masinate, motoriseeritud käsimasinate, jalgrataste, haagiste ning nende lisa- ja tööseadmete (edaspidi sõidukite, masinate) hoolduse, remondi ja ülddiagnoosimisega, rikete leidmise ja kõrvaldamisega. Mootorsõidukitehnik töötab iseseisvalt, kasutades remondijuhiseid, asjakohaseid andmebaase, varuosade ja lisavarustuse katalooge, hooldusjuhiseid, tootjapoolseid tehnilisi nõudeid ning muid asjakohaseid allikaid. Mootorsõidukitehnik on klienditeenindaja, kes kannab vastutust teostatud töö kvaliteedi eest, sealhulgas tööohutuse- ja töötervishoiu, keskkonnaohutuse ja klienditeeninduse osas. Mootorsõidukitehnik töötab iseseisvalt, kasutades vajadusel remondiandmebaase, -katalooge ja -juhendeid. Ta kannab töövõtjana vastutust nii tööohutuse kui ka hoolduse ja/või remondi tagajärjel tekkinud liiklusohtlike olukordade eest. Seoses kiiresti uueneva tehnoloogiaga on vajalik pidev enesetäiendamine. Mootorsõidukitehnik võib töötada nii üksi kui ka meeskonnas, tema töö eeldab suhtlemist kaastöötajate ja klientidega. A.2.1 Mootorsõiduki ülddiagnostika, hooldus ja remont A.2.2 Kere, sisustuse ja pealisehituse ülddiagnostika, hooldus ja remont A.2.3 Mootori ülddiagnostika, hooldus ja remont A.2.4 Jõuülekande ülddiagnostika, hooldus ja remont A.2.5 Elektriseadiste ja mugavussüsteemide ülddiagnostika, hooldus ja remont A.2.6 Juhtimisseadmete ja veermiku ülddiagnostika, hooldus ja remont Mootorsõidukitehnik, tase 4 sisaldab osakutset Mootorsõidukite kliimaseadmete käitleja, tase 4 A.2.7 Kliimaseadmete (sõitjateruumi soojendus-, ventilatsiooni- ja jahutusseadmete) ülddiagnostika, hooldus ja remont A.2.8 Kliimaseadmete käitlemine Spetsialiseerumine sõltub sõiduki kategooriast/liigist, kasutusotstarbest järgmiselt: sõiduautotehnik, veoauto- ja bussitehnik (tarbesõiduk), liikurmasinatehnik ning väikemasina-, mootorratta- ja jalgrattatehnik. Kõik tööosad on seotud spetsialiseerumistega. Veoauto- ja bussitehnika A.2.9 Veoauto ja bussi ning nende töö- ja lisaseadmete ülddiagnostika, hooldus ja remont Liikurmasinatehnika A.2.10 Liikurmasina pealisehitise ning selle töö- ja lisaseadmete seisundi hindamine ning hooldamine Väikemasina-, mootor- ja jalgrattatehnika A.2.11 Mootorratta ja mototehnika hooldus, ülddiagnostika ja remont A.2.12 Jalgratta hooldus, ülddiagnostika ja remont Mootorsõidukitehniku tööaeg on enamasti päevane, sageli esineb töötamist vahetustega. Tööülesanded on vahelduvad, üldjuhil on töötamine siseruumides. Võib ette tulla töötamist suurenenud ohuolukorras ja töötamist välitingimustes. Mootorsõidukitehnik töötab üldiselt seistes, kuid sageli ergonoomiliselt rasketes tingimustes. Esineb kokkupuudet tervistkahjustavate ainetega (mootorikütused, määrdeained ja tehnilised vedelikud, happed, heitgaasid jmt). Töökeskkonnas võib esineda müra, tolmu, niiskust ja vibratsiooni. Mootorsõidukitehnik töötab suuremate ohuallikatega (liikuvad masinad, tõstukid, fluoritud kasvuhoonegaaside mahutid, tuletöö seadmed), seega nõuab töö erilist hoolsust ja täpsust ning tervisliku seisundi vastavust sellistele töödele. Tööl peab kasutama isikukaitsevahendeid vastavalt töökoha risikianalüüsile. Töörõivaste kinnitusdetailid (lukud, nööbid, needid jms) peavad olema peidetud. Mootorsõidukitehnik kasutab käsi-, elektri-, hüdro- ja pneumotööriistu ning töökoja-, remondi- ja hooldusseadmeid. Samuti erinevaid diagnostikaseadmeid, arvutiprogramme ning remondijuhendeid, mis on enamasti inglisekeelsed. Mootorsõidukitehniku eeldatavad isikuomadused on täpsus, vastutustunne, koostöövalmidus, pingetaluvus ning analüüsi- ja otsustusvõime. Mootorsõidukitehnikul on erialane kutseharidus või töökohal õppides ja tööalastel koolitustel omandatud kutseoskused. Mootorsõidukitehniku teised võimalikud ametinimetused on autotehnik, automehaanik, autoremondilukksepp, autohooldelukksepp, väikemasinatehnik, mootorrattatehnik, jalgrattatehnik, ehitusmasinatehnik, töömasinatehnik, tehnohooldemeister, tehnohooldespetsialist, tehnoseisundi-kontrolör, garantiitehnik. Sõidukite transpordiks peab omama vastava kategooria juhiluba (liiklusseadus). Keskkonnaministri 11. märtsi 2005 määruse nr 16, Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 842/2006 ning Euroopa Komisjoni määruste 303/2008, 307/2008 ning direktiivi 2006/40/EÜ põhjal on mootorsõidukite kliimaseadmete käitlejana töötamisel nõutav osakutse tunnistus. Mootorsõidukitehniku kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid vastavalt valitud spetsialiseerumisele. Sõiduautotehnik, tase 4 kutse saamiseks on vaja tõendada kompetentsid B.2.1–B.2.8 ja ning B.2.13. Veoauto- ja bussitehnik, tase 4 kutse saamiseks on vaja tõendada kompetentsid B.2.1–B.2.9 ja B.2.13. Liikurmasinatehnik, tase 4 kutse saamiseks on vaja tõendada kompetentsid B.2.1–B.2.8, B.2.10-B.2.11 ja B.2.13. Väikemasina-, mootorratta- ja jalgrattatehnik, tase 4 kutse saamiseks on vaja tõendada kompetentsid B.2.1–B.2.8 ja B.2.12-B.2.13. Mootorsõidukite kliimaseadmete käitleja, tase 4 osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.7 ja B.2.8 tõendamine. Mootorsõiduki ülddiagnostika, hooldus ja remont 4 Kere, sisustuse ja pealisehituse ülddiagnostika, hooldus ja remont 4 Mootori ülddiagnostika, hooldus ja remont 4 Jõuülekande ülddiagnostika, hooldus ja remont 4 Elektriseadiste ja mugavussüsteemide ülddiagnostika, hooldus ja remont 4 Juhtimisseadmete ja veermiku ülddiagnostika, hooldus ja remont 4 Kliimaseadmete (sõitjateruumi soojendus-, ventilatsiooni- ja jahutusseadmete) ülddiagnostika, hooldus ja remont 4 Kliimaseadmete käitlemine 4 Mootorsõidukitehnik, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 Vehicle technician, level 5 9 Autolukksepp II (versioon 1) Autotehnik II (versioon 2) Autotehnik II (versioon 3) Autotehnik II (versioon 4) Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 (versioon 10) Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 (versioon 11) Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 (versioon 7) Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 (versioon 8) Sõiduautodiagnostik, tase 5 (versioon 5) Sõiduautodiagnostik, tase 5 (versioon 6) Liikurmasinadiagnostik, tase 5 Sõiduautodiagnostik, tase 5 Veoauto- ja bussidiagnostik, tase 5 Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Autotehnik 2 2016-05-12 2016-07-01 2019-12-08 5 5 7231 Mootorsõidukimehaanikud ja -lukksepad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Vladimir Krasnoštšjokov Toyota Baltic AS Valter Kokkota MTÜ Autokutseõppe Liit Peeter Johannson Tallinna Linnatransport AS Tarmo Talismaa Volvo Estonia OÜ Piret Lilover SA Innove Ülo Ramp MTÜ Autokutseõppe Liit Janek Pukka Rakvere Ametikool Andrus Simberg MTÜ Autokutseõppe Liit Ardo Antoni Nissan Nordic Estonia Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Mootorsõidukitehnik, tase 5 on täienduskoolituse õppekavade koostamise ja isikute kompetentsuse hindamise alus. Mootorsõidukite hoolduse ja remondi kutsealal on sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik, tase 3, mootorsõidukitehnik, tase 4 ja mootorsõidukidiagnostik, tase 5 kutsed. Mootorsõidukidiagnostik tegeleb sõiduautode, veoautode, busside ja liikurmasinate diagnoosimise-, remondi- ja rikkepõhjuste analüüsiga, leiab ja kõrvaldab rikkeid. Ta töötab iseseisvalt, kasutades vajadusel remondiandmebaase, -katalooge ja -juhendeid ning kannab töövõtjana vastutust nii tööohutuse kui ka hoolduse ja/või remondi tagajärjel tekkinud liiklusohtlike olukordade eest. Vajalik on pidev enesetäiendamine. Mootorsõidukidiagnostik võib töötada nii üksi kui ka meeskonnas, tema töö eeldab suhtlemist kaastöötajate ja klientidega. Vajadusel juhendab mootorsõidukitehniku tööd, suunab ja annab juhiseid vigade diagnoosimiseks ning juhendab ja aitab analüüsida tehniku kogutud infot täpsema remondimahu kaardistamiseks/määramiseks. A.2.1 Mootorielektroonika diagnostika ja remont A.2.2 Jõuülekande diagnostika ja remont A.2.3 Siinivõrkude diagnostika ja remont A.2.4 Elektriseadiste ja mugavussüsteemide diagnostika ja remont A.2.5 Juhtimisseadmete ja veermiku diagnostika ja remont A.2.6 Kliimaseadmete (sõitjateruumi soojendus-, ventilatsiooni- ja jahutusseadmete) diagnostika ja remont A.2.7 Turvaseadiste diagnostika ja remont A.2.8 Mootorsõidukite hüdrauliliste ja pneumaatiliste tööseadmete diagnostika ja remont A.2.9 Mootorsõidukite tööseadmete ning nende kinnitusmehhanismide diagnostika ja remont Spetsialiseerumine sõltub mootorsõiduki kategooriast/liigist, kasutusotstarbest järgmiselt: sõiduautodiagnostik, veoauto-, bussidiagnostik ja liikurmasinadiagnostik. Kõik spetsialiseerumised on otseselt seotud kirjeldatud tööosadega. A.2.10 Elektriliste kõrgepingeseadmete, kõrgepinge akude, kontrollerite, muundurite hooldus, diagnostika ja remont A.2.11 Mootorsõidukite gaasiseadmete paigaldus, hooldus, diagnostika ja remont Mootorsõidukidiagnostiku tööaeg on enamasti päeval. Töö on vahelduvate tööülesannetega ja toimub enamasti siseruumis. Võib ette tulla töötamist suurenenud ohu olukorras. Diagnostik töötab üldiselt seistes, kuid sageli ka ergonoomiliselt rasketes tingimustes. Võimalik on kokkupuude tervistkahjustavate ainetega (mootorikütused, määrdeained ja tehnilised vedelikud, happed, heitgaasid jmt). Töökeskkonnas võib esineda müra, tolmu, niiskust ja vibratsiooni. Mootorsõidukidiagnostik kasutab diagnostikaseadmeid, käsi-, elektri-, hüdro- ja pneumotööriistu ning töökoja-, remondi- ja hooldusseadmeid, samuti arvuti baasil erinevaid tarkvaralahendusega diagnostika programme ja simulaatoreid. Ta kasutab ka töörõivastust ja isikukaitsevahendeid. Mootorsõidukidiagnostiku eeldatavad isikuomadused on täpsus, vastutustunne, koostöövalmidus, pingetaluvus ning analüüsi- ja otsustusvõime. Mootorsõidukidiagnostik omab mootorsõidukitehnikuna töötamise kogemust. Ta on läbinud kutsealase koolituse. Mootorsõidukite diagnostik, sõiduautodiagnostik, autodiagnostik, veoauto- ja bussidiagnostik, liikurmasinate diagnostik, automehaanik, autoelektrik, tehnohooldemeister, tehnoseisundi-kontrolör, tehniline nõustaja, tehniline konsultant, meister. Sõidukite transpordiks peab omama vastava kategooria juhiluba (liiklusseadus). Kutse taotlemisel tuleb valida vähemalt üks spetsialiseerumine. Kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1–B.2.9 ja B.2.12 tõendamine. Kutse taotlemisel võib tõendada valitavaid kompetentse B.2.10 ja B.2.11. Mootorielektroonika diagnostika ja remont 5 Jõuülekande diagnostika ja remont 5 Siinivõrkude diagnostika ja remont 5 Elektriseadiste ja mugavussüsteemide diagnostika ja remont 5 Juhtimisseadmete ja veermiku diagnostika ja remont 5 Kliimaseadmete diagnostika ja remont 5 Turvaseadiste diagnostika ja remont 5 Mootorsõidukite hüdrauliliste ja pneumaatiliste tööseadmete diagnostika ja remont 5 Mootorsõidukite tööseadmete ning nende kinnitusmehhanismide diagnostika ja remont 5 Kutse taotlemisel võib tõendada valitavaid kompetentse B.2.10 ja B.2.11. Mootorsõidukite kõrgepinge jõuseadmete diagnostika ja remont 5 Mootorsõidukite gaasiseadmete diagnostika ja remont 5 Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Abitreener, tase 3 Assistant coach, level 3 14 Abitreener, tase 3 (versioon 11) Abitreener, tase 3 (versioon 12) Abitreener, tase 3 (versioon 13) Abitreener, tase 3 (versioon 15) Abitreener, tase 3 (versioon 16) Abitreener, tase 3 (versioon 17) Abitreener, tase 3 (versioon 18) Abitreener, tase 3 (versioon 19) Abitreener, tase 3 (versioon 20) Abitreener, tase 3 (versioon 21) Abitreener, tase 3 (versioon 22) Abitreener, tase 3 (versioon 23) Treener I (versioon 1) Treener I (versioon 10) Treener I (versioon 2) Treener I (versioon 3) Treener I (versioon 4) Treener I (versioon 5) Treener I (versioon 6) Treener I (versioon 7) Treener I (versioon 8) Treener I (versioon 9) Aeroobika ja rühmatreeningud Aerutamine Aikido Allveesport Ameerika jalgpall Ammulaskmine Automudelism Autosport Bobisõit Capoeira Curling Discgolf Golf Hapkido Iaido Indiaca Jalgpall Jalgrattasport Ju-jutsu Judo Jõutõstmine Jäähoki Jääpall Kabe Karate Kelgutamine Kepikõnd Kergejõustik Kickboxing Kobudo Koroona ja novus Korvpall Kriket Kudo Kujundujumine Kulturism ja fitness Kurnimäng Käsipall Laevamudelism Laskesuusatamine Laskmine Lauatennis Lennusport Liikumisharrastus Maadlus Maahoki Male Matkasport Moodne viievõistlus Mootorrattasport Orienteerumine Pesapall Petank Piljard Poks Purjetamine Raadiosport Ragbi Ratsutamine Rulluisutamine Saalihoki Sambo Skeleton Sport Chanbara Squash Sulgpall Sumo Suusatamine Sõudmine Taekwon-do ITF Taekwondo WT Taipoks Tennis Triatlon Turniiribridž Tõstesport Uisutamine Ujumine Veemoto Veepall Veeremängud Vehklemine Vesiaeroobika Vettehüpped Vibusport Võimlemine Võistlustants Võrkpall Wu-shu Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 2 2016-05-18 2016-05-18 2018-11-13 3 3 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treenerite eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Ilver Audentese Spordigümnaasium Üllar Kerde Eesti Korvpalliliit Janek Küppar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Kadri Liivak Eesti Võimlemisliit Aldur Partasjuk Spordiklubi Reval-Sport Erich Petrovits Jõhvi Spordikeskus Kristjan Port Tallinna Ülikool Aavo Põhjala Eesti Judoliit Jaak Salumets Eesti Treenerite Liit Toomas Tõnise Eesti Olümpiakomitee Priit Vene Eesti Olümpiakomitee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Abitreener, tase 3 kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamise ja isikute kompetentsuse hindamise alus. Treener on liikumisharrastuse ja spordi spetsialist, kes juhib käitumisharjumuste kujundamise ja kehaliste ning vaimsete harjutuste abil inimese tervist toetavate ja sportlike eesmärkide saavutamist. Treeneri ülesanne on sportlike ja kehaliste võimete terviklik, tulemuslik ja ohutu arendamine. Treener töötab iseseisvalt, meeskonna liikmena või liidrina, kaasates erinevaid spetsialiste. Treeneritöö eeldab vastutustunnet, loomingulisust, saavutusvajadust, täpsust ja ausust. Vajalik on perioodiline treeningtööd toetavate teadmiste ja oskuste tulemuslik täiendamine ning kogemuste ja teadmiste edasiandmine kolleegidele. Oluline on oskus mõjutada treenitavaid isikliku eeskujuga. Treener järgib treenerite eetikakoodeksit (vt lisa 1). ABITREENER, tase 3 täidab tööülesandeid ühetaolistes olukordades. On omandanud kutsealased oskused ja teadmised enamasti kutsealase väljaõppega. Võib töös vajada juhendamist. Vastutab oma tööülesannete täitmise eest. A.2.1 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine: 1) kehaliste võimete arendamine; 2) spordialaspetsiifiliste oskuste arendamine; 3) sotsiaalsete võimete arendamine ja spordiala kultuuri õpetamine; 4) taastumisvahendite kasutamine; 5) spordivarustuse ja treeningvahendite soovitamine ja kasutamine. Spetsialiseerumine toimub sõltuvalt spordiala spetsiifikast, spordialal kasutatavatest vahenditest ja harrastamiskeskkonnast. Spordiala spetsiifikast tulenevalt on kutse andjal õigus kehtestada erinõudeid. Spetsialiseerumine on otseselt seotud kutsestandardis kirjeldatud tööosadega. Treeneritöö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel, kodust eemal (treeninglaagrid, võistlused, koolitused jms). Kasutab treeningprotsessis vajalikke vahendeid vastavalt spordialale. 1) pinge- ja stressitaluvus; 2) suhtlemisoskus; 3) saavutusvajadus; 4) vastutustunne; 5) ausus; 6) järjekindlus; 7) täpsus; 8) paindlikkus, kohanemisvõime; 9) headus, empaatiavõime; 10) emotsionaalne stabiilsus; 11) motiveerimisvõime. Abitreener on vähemalt 18 aastat vana, soovitavalt keskharidusega ja spordiala harrastamise kogemusega ja läbinud nõutava koolituse. Treener. Töö treenerina on reguleeritud spordiseadusega. Abitreener, tase 3 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse käesolevas kutsestandardis nimetatud spordialale, kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumised nagu jalgrattasport, matkasport, suusatamine, uisutamine ja veeremängud jagunevad omakorda: Jalgrattasport - BMX Matkasport - alpinism - jalgsimatkamine - jalgrattamatkamine - mägimatkamine - veematkamine Suusatamine - murdmaasuusatamine - mäesuusatamine - lumelauasport - kahevõistlus ja suusahüpped - freestyle suusatamine Uisutamine - iluuisutamine - kiiruisutamine Veeremängud - bowling - sportkeegel Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 3 alpinism jalgsimatkamine jalgrattamatkamine mägimatkamine veematkamine murdmaasuusatamine mäesuusatamine lumelauasport kahevõistlus ja suusahüpped iluuisutamine kiiruisutamine Bowling sportkeegel BMX freestyle-suusatamine Abitreener, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Nooremtreener, tase 4 Junior coach, level 4 14 Nooremtreener, tase 4 (versioon 11) Nooremtreener, tase 4 (versioon 12) Nooremtreener, tase 4 (versioon 13) Nooremtreener, tase 4 (versioon 15) Nooremtreener, tase 4 (versioon 16) Nooremtreener, tase 4 (versioon 17) Nooremtreener, tase 4 (versioon 18) Nooremtreener, tase 4 (versioon 19) Nooremtreener, tase 4 (versioon 20) Nooremtreener, tase 4 (versioon 21) Nooremtreener, tase 4 (versioon 22) Nooremtreener, tase 4 (versioon 23) Treener II (versioon 1) Treener II (versioon 10) Treener II (versioon 2) Treener II (versioon 3) Treener II (versioon 4) Treener II (versioon 5) Treener II (versioon 6) Treener II (versioon 7) Treener II (versioon 8) Treener II (versioon 9) Aeroobika ja rühmatreeningud Aerutamine Aikido Allveesport Ameerika jalgpall Ammulaskmine Automudelism Autosport Bobisõit Capoeira Curling Discgolf Golf Hapkido Iaido Indiaca Jalgpall Jalgrattasport Ju-jutsu Judo Jõutõstmine Jäähoki Jääpall Kabe Karate Kelgutamine Kepikõnd Kergejõustik Kickboxing Kobudo Koroona ja novus Korvpall Kriket Kudo Kujundujumine Kulturism ja fitness Kurnimäng Käsipall Laevamudelism Laskesuusatamine Laskmine Lauatennis Lennusport Liikumisharrastus Maadlus Maahoki Male Matkasport Moodne viievõistlus Mootorrattasport Orienteerumine Pesapall Petank Piljard Poks Purjetamine Raadiosport Ragbi Ratsutamine Rulluisutamine Saalihoki Sambo Skeleton Sport Chanbara Squash Sulgpall Sumo Suusatamine Sõudmine Taekwon-do ITF Taekwondo WT Taipoks Tennis Triatlon Turniiribridž Tõstesport Uisutamine Ujumine Veemoto Veepall Veeremängud Vehklemine Vesiaeroobika Vettehüpped Vibusport Võimlemine Võistlustants Võrkpall Wu-shu Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 2 2016-05-18 2016-05-18 2018-11-13 4 4 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treenerite eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Ilver Audentese Spordigümnaasium Üllar Kerde Eesti Korvpalliliit Janek Küppar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Kadri Liivak Eesti Võimlemisliit Aldur Partasjuk Spordiklubi Reval-Sport Erich Petrovits Jõhvi Spordikeskus Kristjan Port Tallinna Ülikool Aavo Põhjala Eesti Judoliit Jaak Salumets Eesti Treenerite Liit Toomas Tõnise Eesti Olümpiakomitee Priit Vene Eesti Olümpiakomitee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Nooremtreener, tase 4 kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamise ja isikute kompetentsuse hindamise alus. Treener on liikumisharrastuse ja spordi spetsialist, kes juhib käitumisharjumuste kujundamise ja kehaliste ning vaimsete harjutuste abil inimese tervist toetavate ja sportlike eesmärkide saavutamist. Treeneri ülesanne on sportlike ja kehaliste võimete terviklik, tulemuslik ja ohutu arendamine. Treener töötab iseseisvalt, meeskonna liikmena või liidrina, kaasates erinevaid spetsialiste. Treeneritöö eeldab vastutustunnet, loomingulisust, saavutusvajadust, täpsust ja ausust. Vajalik on perioodiline treeningtööd toetavate teadmiste ja oskuste tulemuslik täiendamine ning kogemuste ja teadmiste edasiandmine kolleegidele. Oluline on oskus mõjutada treenitavaid isikliku eeskujuga. Treener järgib treenerite eetikakoodeksit (vt lisa 1). NOOREMTREENER, tase 4 täidab tööülesandeid erisugustes olukordades. On omandanud kutsealased oskused ja teadmised enamasti kutsealase väljaõppe ja praktilise treeneritööga. Töötab enamasti iseseisvalt. Vastutab oma tööülesannete täitmise eest. A.2.1 Sportimise organiseerimine ja arendamine: 1) treenitava valimine või treeningurühma komplekteerimine; 2) treeningute plaani koostamine; 3) teiste spetsialistide kaasamine treeningprotsessi. A.2.2 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine: 1) kehaliste võimete arendamine; 2) spordialaspetsiifiliste oskuste arendamine; 3) sotsiaalsete võimete arendamine ja spordiala kultuuri õpetamine; 4) taastumisvahendite kasutamine; 5) spordivarustuse ja treeningvahendite soovitamine ja kasutamine; 6) treenitava juhendamine võistlusel; 7) toitumisharjumuste suunamine; 8) treenitava sportliku arengu lühemaajaline planeerimine, mõõtmine, esmane analüüsimine ja tagasiside andmine. Spetsialiseerumine toimub sõltuvalt spordiala spetsiifikast, spordialal kasutatavatest vahendidest ja harrastamiskeskkonnast. Spordiala spetsiifikast tulenevalt on kutse andjal õigus kehtestada erinõudeid. Spetsialiseerumine on otseselt seotud kutsestandardis kirjeldatud tööosadega. Treeneritöö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel, kodust eemal (treeningulaagrid, võistlused, koolitused jms). Kasutab treeningprotsessis vajalikke vahendeid vastavalt spordialale. 1) pinge- ja stressitaluvus; 2) suhtlemisoskus; 3) saavutusvajadus; 4) vastutustunne; 5) ausus; 6) järjekindlus; 7) täpsus; 8) paindlikkus, kohanemisvõime; 9) headus, empaatiavõime; 10) emotsionaalne stabiilsus; 11) motiveerimisvõime. Nooremtreener on keskharidusega, nõutava koolituse läbinud ja tasemele vastava erialase töökogemusega isik. Treener. Töö treenerina on reguleeritud spordiseadusega. Nooremtreener, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse käesolevas kutsestandardis nimetatud spordialale, kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumised nagu jalgrattasport, matkasport, suusatamine, uisutamine ja veeremängud jagunevad omakorda: Jalgrattasport - BMX Matkasport - alpinism - jalgsimatkamine - jalgrattamatkamine - mägimatkamine - veematkamine Suusatamine - murdmaasuusatamine - mäesuusatamine - lumelauasport - kahevõistlus ja suusahüpped - freestyle-suusatamine Uisutamine - iluuisutamine - kiiruisutamine Veeremängud - bowling - sportkeegel Sportimise organiseerimine ja arendamine 4 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 4 alpinism jalgsimatkamine jalgrattamatkamine mägimatkamine veematkamine murdmaasuusatamine mäesuusatamine lumelauasport kahevõistlus ja suusahüpped iluuisutamine kiiruisutamine Bowling sportkeegel BMX freestyle-suusatamine Nooremtreener, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Treener, tase 5 Coach, level 5 14 Treener III (versioon 1) Treener III (versioon 10) Treener III (versioon 2) Treener III (versioon 3) Treener III (versioon 4) Treener III (versioon 5) Treener III (versioon 6) Treener III (versioon 7) Treener III (versioon 8) Treener III (versioon 9) Treener, tase 5 (versioon 11) Treener, tase 5 (versioon 12) Treener, tase 5 (versioon 13) Treener, tase 5 (versioon 15) Treener, tase 5 (versioon 16) Treener, tase 5 (versioon 17) Treener, tase 5 (versioon 18) Treener, tase 5 (versioon 19) Treener, tase 5 (versioon 20) Treener, tase 5 (versioon 21) Treener, tase 5 (versioon 22) Treener, tase 5 (versioon 23) Aeroobika ja rühmatreeningud Aerutamine Aikido Allveesport Ameerika jalgpall Ammulaskmine Automudelism Autosport Bobisõit Capoeira Curling Discgolf Golf Hapkido Iaido Indiaca Jalgpall Jalgrattasport Ju-jutsu Judo Jõutõstmine Jäähoki Jääpall Kabe Karate Kelgutamine Kepikõnd Kergejõustik Kickboxing Kobudo Koroona ja novus Korvpall Kriket Kudo Kujundujumine Kulturism ja fitness Kurnimäng Käsipall Laevamudelism Laskesuusatamine Laskmine Lauatennis Lennusport Liikumisharrastus Maadlus Maahoki Male Matkasport Moodne viievõistlus Mootorrattasport Orienteerumine personaaltreener Pesapall Petank Piljard Poks Purjetamine Raadiosport Ragbi Ratsutamine Rulluisutamine Saalihoki Sambo Skeleton Sport Chanbara Squash Sulgpall Sumo Suusatamine Sõudmine Taekwon-do ITF Taekwondo WT Taipoks Tennis Triatlon Turniiribridž Tõstesport Uisutamine Ujumine Veemoto Veepall Veeremängud Vehklemine Vesiaeroobika Vettehüpped Vibusport Võimlemine Võistlustants Võrkpall Wu-shu Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 2 2016-05-18 2016-05-18 2018-11-13 5 5 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treenerite eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Ilver Audentese Spordigümnaasium Üllar Kerde Eesti Korvpalliliit Janek Küppar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Kadri Liivak Eesti Võimlemisliit Aldur Partasjuk Spordiklubi Reval-Sport Erich Petrovits Jõhvi Spordikeskus Kristjan Port Tallinna Ülikool Aavo Põhjala Eesti Judoliit Jaak Salumets Eesti Treenerite Liit Toomas Tõnise Eesti Olümpiakomitee Priit Vene Eesti Olümpiakomitee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Treener, tase 5 kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamise ja isikute kompetentsuse hindamise alus. Treener on liikumisharrastuse ja spordi spetsialist, kes juhib käitumisharjumuste kujundamise ja kehaliste ning vaimsete harjutuste abil inimese tervist toetavate ja sportlike eesmärkide saavutamist. Treeneri ülesanne on sportlike ja kehaliste võimete terviklik, tulemuslik ja ohutu arendamine. Treener töötab iseseisvalt, meeskonna liikmena või liidrina, kaasates erinevaid spetsialiste. Treeneritöö eeldab vastutustunnet, loomingulisust, saavutusvajadust, täpsust ja ausust. Vajalik on perioodiline treeningtööd toetavate teadmiste ja oskuste tulemuslik täiendamine ning kogemuste ja teadmiste edasiandmine kolleegidele. Oluline on oskus mõjutada treenitavaid isikliku eeskujuga. Treener järgib treenerite eetikakoodeksit (vt lisa 1). Treener, tase 5 täidab tööülesandeid erisugustes olukordades ja kõrgendatud saavutusnõuete nimel elukvaliteedi tõstmise eesmärgil või sportliku konkurentsi tingimustes. On omandanud kutsealased oskused ja teadmised enamasti kutsealasel õppe ja pikaajalise treeneritööga. Omab valmisolekut erialaste teadmiste edasiandmiseks huvitatud osapooltele. Vastutab treeningtööks vajalike ajaliste ja tehniliste vahendite kasutamise ja treenerite omavahelise töökorralduse eest. A.2.1 Sportimise organiseerimine ja arendamine: 1) treenitava valimine või treeningurühma komplekteerimine; 2) treeningute plaani koostamine; 3) teiste spetsialistide kaasamine treeningprotsessi; 4) teiste treenerite juhendamine; 5) treenitava tervisliku eriolukorra arvestamine treeningprotsessis. A.2.2 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine: 1) kehaliste võimete arendamine; 2) spordialaspetsiifiliste oskuste arendamine; 3) sotsiaalsete võimete arendamine ja spordiala kultuuri õpetamine; 4) taastumisvahendite kasutamine; 5) spordivarustuse ja treeningvahendite soovitamine ja kasutamine; 6) treenitava juhendamine võistlusel; 7) toitumisharjumuste suunamine; 8) treenitava tervikarengu planeerimine, mõõtmine, analüüsimine ja tagasiside andmine; 9) taktikaline ning psühholoogiline ettevalmistamine valitud spordialal. Spetsialiseerumine toimub sõltuvalt spordiala spetsiifikast, spordialal kasutatavatest vahenditest ja harrastamiskeskkonnast. Spordiala spetsiifikast tulenevalt on kutse andjal õigus kehtestada erinõudeid. Spetsialiseerumine on otseselt seotud kutsestandardis kirjeldatud tööosadega. Treeneritöö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel, kodust eemal (treeningulaagrid, võistlused, koolitused jms). Kasutab treeningprotsessis vajalikke vahendeid vastavalt spordialale. 1) pinge- ja stressitaluvus; 2) suhtlemisoskus; 3) saavutusvajadus; 4) vastutustunne; 5) ausus; 6) järjekindlus; 7) täpsus; 8) paindlikkus, kohanemisvõime; 9) headus, empaatiavõime; 10) emotsionaalne stabiilsus; 11) motiveerimisvõime. Treener on keskharidusega, nõutava koolituse läbinud ja tasemele vastava erialase töökogemusega isik. Treener. Töö treenerina on reguleeritud spordiseadusega. Treener, tase 5 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse käesolevas kutsestandardis nimetatud spordialale, kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumised nagu jalgrattasport, matkasport, suusatamine, uisutamine ja veeremängud jagunevad omakorda: Jalgrattasport - BMX Matkasport - alpinism - jalgsimatkamine - jalgrattamatkamine - mägimatkamine - veematkamine Suusatamine - murdmaasuusatamine - mäesuusatamine - lumelauasport - kahevõistlus ja suusahüpped - freestyle suusatamine Uisutamine - iluuisutamine - kiiruisutamine Veeremängud - bowling - sportkeegel Sportimise organiseerimine ja arendamine 5 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 5 alpinism jalgsimatkamine jalgrattamatkamine mägimatkamine veematkamine murdmaasuusatamine mäesuusatamine lumelauasport kahevõistlus ja suusahüpped iluuisutamine kiiruisutamine Bowling sportkeegel BMX freestyle-suusatamine Treener, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Lõhkaja, tase 3 Blaster, level 3 5 Lõhkaja II (versioon 1) Lõhkaja II (versioon 2) Lõhkaja II (versioon 3) Lõhkaja, tase 3 (versioon 4) Lõhkaja, tase 3 (versioon 6) Lõhkaja, tase 3 (versioon 7) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puurimis- ja lõhkamistööd Lõhkaja 2 2016-05-23 2016-05-23 2021-03-31 3 3 7542 Lõhkajad ja õhkijad 0724 Kaevandamine ja rikastamine 09 Kaevandamist abistavad tegevusalad Tööosad ja tööülesanded Ants Vannus Eesti Energia Kaevandused AS Andre Lüüde Eesti Energia Kaevandused AS Andrei Geimonen Eesti Energia Kaevandused AS Viive Tuuna Voglers Eesti OÜ Janek Järv Tehnilise Järelevalve Amet Kaimar Eilo Tehnilise Järelevalve Amet Arno Pugonen Päästeamet Tõnu Tomberg Tallinna Tehnikaülikool Jüri Järvet Balrock OÜ Rein Voog EMTEL Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Lõhkaja, tase 3 kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade õppekavade koostamise ning kompetentsuse hindamise alus. Lõhkajad töötavad kaevandustes, karjäärides ja valdkondades, kus on vajadus muuta lõhkeaine plahvatusega loodusliku või tehismaterjali vormi. 3. taseme lõhkaja valmistab lõhkemeistri või lõhkematerjali käitlemise korraldaja juhendamisel ette lõhkamisobjekti ja lõhkeaine ning töötleb objekti lõhkeainega. Lõhkaja on teadlik oma kohustustest, vastutusest ja õigustest, ta peab kinni meeskonnatöö käitumisreeglitest. Lõhkaja vastutab tema kasutuses oleva lõhkematerjali hoidmise ja sihipärase kasutamise eest. Kutsealal on koostatud ka lõhkemeistri kutsestandard. A.2.1 Ettevalmistustööd 1. Tegevuse kavandamine 2. Seadmete ja töövahendite komplekteerimine 3. Lõhkematerjalide komplekteerimine A.2.2 Lõhkamiskoha ettevalmistamine 1. Töö- ja ohuala tähistamine 2. Lõhkeaukude ülevaatus ja ettevalmistamine 3. Lõhkematerjali paigutamine A.2.3 Lõhkeaukude laadimine 1. Löökpadrunite valmistamine ja lõhkeaukude laadimine 2. Lõhkevõrgu korrasoleku kontroll A.2.4 Lõhkamine 1. Töö- ja ohuala ohutuse tagamine 2. Lõhkamine järelevalve all 3. Visuaalne ülevaatus A.2.5 Lõhkamise lõpetamine 1. Lõhkamisala korrastamine 2.6 Allmaa lõhketöö 2.7 Pealmaa lõhketöö 2.8 Veealused lõhketööd Lõhkaja ja lõhkemeistri tööosade ja -ülesannete võrdlust vt. lisa 1. Lõhkaja töötab peamiselt välistingimustes, allmaatööde puhul maa-alustes kaeveõõntes. Töökeskkond on eriti ohtlik, võimalikud ohutegurid on muljumis-, plahvatus-, mürgitus- ja varisemisoht. Töö nõuab lõhketöö ohutute töömeetodite tundmist, tööohutusnõuete täpset täitmist, lõhkeainete sihtotstarbelist kasutamist ning isikukaitsevahendite kasutamist (isoleerkindad, kaitsekiiver, kaitseprillid jne). Töövahenditeks on laadimismasinad lõhkeaukude laadimiseks, süüteseadmed lõhkevõrgu initsieerimiseks, kontrollmõõteriistad lõhkevõrgu korrasoleku kontrolliks, laadimisvardad, eritööriistad löökpadrunite valmistamiseks, nuga, helisignalisatsioonivahendid, kell, sidevahendid jne. Lõhkaja töö eeldab kõrgendatud ohutunnetust, pingetaluvust, aja- ja ruumitaju, loogilist mõtlemist, kiiret reaktsiooni ja tähelepanuvõimet. Lõhkajal on töökohal õppides ja erialastel kursustel omandatud kutseoskused. Ta omab praktilist töökogemust vastavalt lõhkematerjaliseadusele. Lõhkaja. Lõhkajana töötamisel on nõutud lõhkaja kutsetunnistus, alus: lõhkematerjaliseadus. Tegutsemine vastavalt lõhkematerjaliseadusest tulenevatele nõuetele. Lõhkaja, tase 3 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.5 tõendamine ja vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.6 - B.2.8. Ettevalmistustööd 3 Lõhkamiskoha (lõhketööde tööala, lõhketööde ala) ettevalmistamine 3 Lõhkeaukude laadimine 3 Lõhkamine 3 Lõhkamise lõpetamine 3 Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.6 - B.2.8. Allmaa lõhketöö 3 Pealmaa lõhketöö 3 Veealused lõhketööd 3 Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 7 Architectural Conservationist, level 7 5 Arhitektuuri konservaator IV (versioon 1) Arhitektuuri konservaator IV (versioon 2) Arhitektuuri konservaator IV (versioon 3) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 7 (versioon 4) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 7 (versioon 6) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 7 (versioon 7) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 7 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Restaureerimine-konserveerimine Arhitektuuripärandi spetsialist 3 2016-11-01 2016-11-01 2018-11-13 7 7 2621 Arhivaarid ja kuraatorid 0222 Ajalugu ja arheoloogia 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Õigusaktid Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Ilme Mäesalu Muinsuskaitseamet Juhan Kilumets Rändmeister OÜ Krista Laido Eesti Kunstiakadeemia Lilian Hansar Eesti Kunstiakadeemia Maari Idnurm EEB Projekt OÜ Maris Mändel Eesti Kunstiakadeemia Oliver Orro Eesti Kunstiakadeemia Tiina Linna Eesti Arhitektide Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 7 kutsestandard on magistritaseme ja täiendusõppe õppekavade koostamise ning isikute kompetentsuse hindamise alus kutse andmisel. Arhitektuuripärandi spetsialist lähtub oma töös kaasaegsest keskkonnakäsitluse filosoofiast ja säästva arengu põhimõtetest, mille eesmärk on kultuurilise mitmekesisuse säilitamine ja alalhoidlik suhtumine kultuuripärandisse. Arhitektuuripärandi spetsialisti teadmised, oskused, kogemused, hoiakud ja haridus võimaldavad osaleda töödes, mis väärtustavad ja säilitavad arhitektuuripärandit praegustele ja tulevastele põlvkondadele. Arhitektuuripärandi spetsialist tegeleb ehitiste (sh ehitis-, tehnika-, tööstus- ja ajaloomälestiste) ja hoonestatud alade (sh muinsuskaitsealade, miljööväärtuslike alade, rahvusparkide) uurimise, inventeerimise, kaitse tingimuste, eksperdihinnangute, restaureerimiskontseptsioonide ja säilitamiskavade koostamisega ning nõustamise ja nimetatud tegevuste juhtimisega. Arhitektuuripärandi spetsialist tunneb Eesti ja rahvusvahelisi kultuuripärandi säilitamise seadusandlikke dokumente ja hartasid, konserveerimise, restaureerimise, hooldamise põhimõtteid, meetodeid ja praktikat, arhitektuuri- ja kunstiajalugu, kultuuriväärtuslike alade kujunemise ajalugu ning nende planeerimise ja säilitamise põhimõtteid, arhitektuuri- ja ehitusterminoloogiat ning omab teadmisi muinsuskaitse filosoofiast, teooriast ja ajaloost. Arhitektuuripärandi spetsialist töötab interdistsiplinaarsel kutsealal, mis eeldab võimet mõista erinevate osapoolte vajadusi ehituspärandi väärtustamisel ja säilitamisel, on hea suhtleja ning meeskonnatöös osaleja. Arhitektuuripärandi spetsialist lähtub oma töös kutse-eetika normidest. Väga oluline on pidev erialane enesetäiendamine. 6. taseme arhitektuuripärandi spetsialist on erialase ettevalmistusega, kuid väheste praktiliste kogemustega töötaja. Järgib oma ülesannete täitmisel täpselt etteantud juhiseid, võib vajada kõrgema taseme spetsialisti juhendamist. Uurib, dokumenteerib ja analüüsib ehitiste ja hoonestatud alade ajalugu, seisukorda, väärtusi ning teeb säilitamise ettepanekuid. Vastutab talle antud ülesannete täitmise eest. 7. taseme arhitektuuripärandi spetsialist on erialase ettevalmistusega ning praktilise kogemusega vastutav spetsialist, kes töötab iseseisvalt. Juhendab arhitektuuripärandi spetsialisti (tase 6), praktikante jt. Uurib, dokumenteerib ja analüüsib ehitiste ja hoonestatud alade ajalugu, seisukorda, määratleb väärtusi. Koostab ehitiste ja hoonestatud alade kaitse- ja kasutustingimusi ning muinsuskaitse eritingimusi, säilitus-, konserveerimis- ja restaureerimisjuhiseid, sise- ja välisviimistluslahendusi, teostab muinsuskaitselist järelevalvet. Nõustab ja juhib ehituspärandi säilitamise ja kaitsega seonduvaid töid. On kursis ehitiste konserveerimise kaasaegsete teooriate ja uute metoodikatega. 8. taseme arhitektuuripärandi spetsialist on erialase ettevalmistusega ning suure praktilise kogemuse, laia silmaringi ja avatud mõtlemisega tippspetsialist, kes töötab iseseisvalt ja omal vastutusel. Uurib, dokumenteerib ja analüüsib kõrge väärtusega ja kõrgendatud avaliku huvi objektiks olevate ehitiste ja hoonestatud alade ajalugu, seisukorda, selgitab väärtusi ning koostab ja hindab kaitse tingimusi ning säilitus- ja konserveerimisjuhiseid ja metoodikaid ning restaureerimiskontseptsioone. Juhib ja nõustab ehituspärandi säilitamise ja kaitsega seonduvaid töid. On võimeline andma keerulisemaid eksperthinnanguid oma erialal. Analüüsib ja üldistab erialasest praktikast saadud kogemusi ja teavet ning jagab neid erialaringkonna ja avalikkusega. Vahendab rahvusvahelist erialast teavet kohalikele ja vastupidi. On kursis ehitiste konserveerimise kaasaegsete teooriate ja uute metoodikatega. Osaleb rahvusvahelistes koostöövõrgustikes, töögruppides või erialasündmustel. A.2.1 Ehitiste ja hoonestatud alade uuringud 1. Andmete kogumine 2. Tegevuskava koostamine 3. Arhiivi- ja bibliograafiliste materjalide analüüsimine ja hindamine 4. Mälestiste tegevuskava koostamine 5. Ehitise olukorra dokumenteerimine 6. Kultuuriväärtuslike tarindite ja detailide dokumenteerimine ja määratlemine 7. Hoonestatud ala inventeerimine ja dokumenteerimine/ Planeerimis- ja hoonestruktuuri välja selgitamine 8. Ehituste ajaloo uurimine ja dokumenteerimine/ teostamine 9. Uuringute aruande ja analüütilise kokkuvõtte koostamine 10. Aruande vormistamine 11. Mälestiste uurimine ja aruande koostamine A.2.2 Juhendite, tingimuste ja ettepanekute koostamine 1. Ehituspärandi korrashoidmiseks tegevuste loendi esitamine 2. Kokkuvõtete tegemine 3. Viimistluslahenduste ettepanekute tegemine 4. Ehitise ja hoonestatud ala hindamine ja määratlemine 5. Fassaadide jooniste tegemine 6. Muinsuskaitse eritingimuste koostamine ehitisele 7. Muinsuskaitse eritingimuste koostamine planeeringutele 8. Hooldus- ja restaureerimismeetodite kirjeldamine 9. Ehitiste ja hoonestatud ala säilitamiskava koostamisel osalemine A.2.3 Eksperthinnangud ehitiste ja hoonestatud alade kultuuriväärtustele 1. Ehitistele ja hoonestatud aladele väärtushinnangute andmine 2. Eksperthinnangu koostamine 3. Ruumiliste muudatuste hindamine kultuuripärandile A.2.4 Juhendamine ja nõustamine 1. Erialane nõustamine 2. Erialane juhendamine 3. Õppe- ja juhendmaterjali koostamine A.2.5 Tegevuse planeerimine 1. Tegevuste püstitamine 2. Tööprotsessi kavandamine A.2.6 Eriala edendamine 1. Kultuuripärandi säilitamise valdkonna arendamises osalemine 2. Koostöö tegemine eriala spetsialistidega A.2.7 Muinsuskaitseline järelevalve 1. Ehitusobjekti külastamine ja kontrollimine 2. Kasutatavate metoodikate, töövõtete ja ehitusmaterjalide jälgimine 3. Ehitustegevuse dokumenteerimine 4. Muinsuskaitse järelevalve aruande koostamine A.2.8 Töötamine riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes 1. Kultuuripärandi säilitamisega seonduva valdkonna töö juhtimine või nõustamine A.2.9 Töögrupi juhtimine 1. Kultuuripärandi säilitamisega seonduvate projektide/töörühma juhtimine 2. Tegevuste püstitamine 3. Tööprotsessi kavandamine 4. Töögrupi töö organiseerimine 5. Tööõhkkonna mõjutamine Arhitektuuripärandi spetsialist töötab sise- kui ka välitingimustes. Ehitisi uurides tuleb järgida ohutusnõudeid ja bürooruumides tervisekaitsenõuded. Töökoormus võib olla ebaühtlane. Töö nõuab mõõdukat füüsilist pingutust, toimudes erinevates looduslikes tingimustes ja ilmastikuoludes ning kokku puutudes erinevate sotsiaalsete keskkondadega. Arhitektuuripärandi spetsialist kasutab oma töös ehitiste uurimiseks ja dokumenteerimiseks vastavaid töövahendeid, erinevaid kommunikatsioonitehnikaid, kontori- ja projekteerimistarkvara ning tavapäraseid bürootöövahendeid. Loogiline mõtlemine ja üldistuvõime, tähelepanu- ja süvenemisvõime, iseseisvus, otsustamisjulgus, täpsus, koostöövõime, suhtlemisvalmidus, õppimise- ja saavutusvajadus, püsivus, kohuse- ja missioonitunne. Erialase või muu asjaomase (arhitektuur, ehitus, konserveerimine, ajalugu) haridusega magistri tasemel, arhitektuuri konserveerimise ja restaureerimise täiendkoolituse ja töökogemusega. Arhitektuuri restauraator, arhitektuuri konservaator, muinsuskaitse nõunik, muinsuskaitse inspektor, miljööväärtuslike alade spetsialist, restauraator-projektijuht. 7. taseme arhitektuuripärandi spetsialisti kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.6 ja B.2.10-B.2.11 tõendamine. Täiendavalt on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.7-B.2.9. Ehitiste ja hoonestatud alade uuringud 7 Juhendite, tingimuste ja ettepanekute koostamine 7 Eksperthinnangud ehitiste ja hoonestatud alade kultuuriväärtustele 7 Juhendamine ja nõustamine 7 Tegevuse planeerimine 7 Eriala edendamine 7 Täiendavalt on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.7-B.2.9. Muinsuskaitseline järelevalve 7 Töötamine riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes 7 Töögrupi juhtimine 7 Suhtlemine 7 Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 8 Architectural Conservationist, level 8 4 Arhitektuuri konservaator V (versioon 1) Arhitektuuri konservaator V (versioon 2) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 8 (versioon 3) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 8 (versioon 5) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 8 (versioon 6) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 8 (versioon 7) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Restaureerimine-konserveerimine Arhitektuuripärandi spetsialist 3 2016-11-01 2016-11-01 2018-11-13 8 8 2621 Arhivaarid ja kuraatorid 0222 Ajalugu ja arheoloogia 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Õigusaktid Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Ilme Mäesalu Muinsuskaitseamet Juhan Kilumets Rändmeister OÜ Krista Laido Eesti Kunstiakadeemia Lilian Hansar Eesti Kunstiakadeemia Maari Idnurm EEB Projekt OÜ Maris Mändel Eesti Kunstiakadeemia Oliver Orro Eesti Kunstiakadeemia Tiina Linna Eesti Arhitektide Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 8 kutsestandard on täiendusõppe õppekavade koostamise ning isikute kompetentsuse hindamise alus kutse andmisel. Arhitektuuripärandi spetsialist lähtub oma töös kaasaegsest keskkonnakäsitluse filosoofiast ja säästva arengu põhimõtetest, mille eesmärk on kultuurilise mitmekesisuse säilitamine ja alalhoidlik suhtumine kultuuripärandisse. Arhitektuuripärandi spetsialisti teadmised, oskused, kogemused, hoiakud ja haridus võimaldavad osaleda töödes, mis väärtustavad ja säilitavad arhitektuuripärandit praegustele ja tulevastele põlvkondadele. Arhitektuuripärandi spetsialist tegeleb ehitiste (sh ehitis-, tehnika-, tööstus- ja ajaloomälestiste) ja hoonestatud alade (sh muinsuskaitsealade, miljööväärtuslike alade, rahvusparkide) uurimise, inventeerimise, kaitse tingimuste, eksperdihinnangute, restaureerimiskontseptsioonide ja säilitamiskavade koostamisega ning nõustamise ja nimetatud tegevuste juhtimisega. Arhitektuuripärandi spetsialist tunneb Eesti ja rahvusvahelisi kultuuripärandi säilitamise seadusandlikke dokumente ja hartasid, konserveerimise, restaureerimise, hooldamise põhimõtteid, meetodeid ja praktikat, arhitektuuri- ja kunstiajalugu, kultuuriväärtusega alade kujunemise ajalugu ning nende planeerimise ja säilitamise põhimõtteid, arhitektuuri- ja ehitusterminoloogiat ning omab teadmisi muinsuskaitse filosoofiast, teooriast ja ajaloost. Arhitektuuripärandi spetsialist töötab interdistsiplinaarsel kutsealal, mis eeldab võimet mõista erinevate osapoolte vajadusi ehituspärandi väärtustamisel ja säilitamisel, on hea suhtleja ning meeskonnatöös osaleja. Arhitektuuripärandi spetsialist lähtub oma töös kutse-eetika normidest. Väga oluline on pidev erialane enesetäiendamine. 6. taseme arhitektuuripärandi spetsialist on erialase ettevalmistusega, kuid väheste praktiliste kogemustega töötaja. Järgib ülesannete täitmisel täpselt etteantud juhiseid, võib vajada kõrgema taseme spetsialisti juhendamist. Uurib, dokumenteerib ja analüüsib ehitiste ja hoonestatud alade ajalugu, seisukorda, väärtusi ning teeb säilitamise ettepanekuid. Vastutab talle antud ülesannete täitmise eest. 7. taseme arhitektuuripärandi spetsialist on erialase ettevalmistusega ning praktilise kogemusega vastutav spetsialist, kes töötab iseseisvalt. Juhendab arhitektuuripärandi spetsialisti (tase 6), praktikante jt. Uurib, dokumenteerib ja analüüsib ehitiste ja hoonestatud alade ajalugu, seisukorda, määratleb väärtusi. Koostab ehitiste ja hoonestatud alade kaitse- ja kasutustingimusi ning muinsuskaitse eritingimusi, säilitus-, konserveerimis- ja restaureerimisjuhiseid, sise- ja välisviimistluslahendusi, teostab muinsuskaitselist järelevalvet. Nõustab ja juhib ehituspärandi säilitamise ja kaitsega seonduvaid töid. On kursis ehitiste konserveerimise kaasaegsete teooriate ja uute metoodikatega. 8. taseme arhitektuuripärandi spetsialist on erialase ettevalmistusega ning suure praktilise kogemuse, laia silmaringi ja avatud mõtlemisega tippspetsialist, kes töötab iseseisvalt ja omal vastutusel. Uurib, dokumenteerib ja analüüsib kõrge väärtusega ja kõrgendatud avaliku huvi objektiks olevate ehitiste ja hoonestatud alade ajalugu, seisukorda, selgitab väärtusi ning koostab ja hindab kaitse tingimusi ning säilitus- ja konserveerimisjuhiseid ja metoodikaid ning restaureerimiskontseptsioone. Juhib ja nõustab ehituspärandi säilitamise ja kaitsega seonduvaid töid. On võimeline andma keerulisemaid eksperthinnanguid oma erialal. Analüüsib ja üldistab erialasest praktikast saadud kogemusi ja teavet ning jagab tulemusi erialaringkonna ja avalikkusega. Vahendab rahvusvahelist erialast teavet kohalikele spetsialistidele ja vastupidi. On kursis ehitiste konserveerimise kaasaegsete teooriate ja uute metoodikatega. Osaleb rahvusvahelistes koostöövõrgustikes, töögruppides või erialasündmustel. A.2.1 Ehitiste ja hoonestatud alade uuringud 1. Andmete kogumine. 2. Tegevuskava koostamine. 3. Arhiivi- ja bibliograafiliste materjalide analüüsimine ja hindamine. 4. Mälestiste tegevuskava koostamine. 5. Ehitise olukorra dokumenteerimine. 6. Kultuuriväärtuslike tarindite ja detailide dokumenteerimine ja määratlemine. 7. Hoonestatud ala inventeerimine ja dokumenteerimine/ Planeerimis- ja hoonestruktuuri välja selgitamine. 8. Ehituste ajaloo uurimine ja dokumenteerimine/ teostamine. 9. Uuringute aruande ja analüütilise kokkuvõtte koostamine. 10. Aruande vormistamine. 11. Mälestiste uurimine ja aruande koostamine. A.2.2 Juhendite, tingimuste ja ettepanekute koostamine 1. Ehituspärandi korrashoidmiseks tegevuste loendi esitamine. 2. Kokkuvõtete tegemine. 3. Viimistluslahenduste ettepanekute tegemine. 4. Ehitise ja hoonestatud ala hindamine ja määratlemine. 5. Fassaadide jooniste tegemine. 6. Muinsuskaitse eritingimuste koostamine ehitisele. 7. Muinsuskaitse eritingimuste koostamine planeeringutele. 8. Hooldus- ja restaureerimismeetodite kirjeldamine. 9. Ehitiste ja hoonestatud ala säilitamiskava koostamisel osalemine. A.2.3 Eksperthinnangud ehitiste ja hoonestatud alade kultuuriväärtustele 1. Ehitistele ja hoonestatud aladele väärtushinnangute andmine. 2. Eksperthinnangu koostamine. 3. Eksperthinnangute andmine. 4. Ruumiliste muudatuste hindamine kultuuripärandile. 5. Ruumiliste muudatuste mõju hindamine UNESCO maailmapärandi objektidele. A.2.4 Juhendamine ja nõustamine 1. Erialane nõustamine. 2. Erialane juhendamine. 3. Õppe- ja juhendmaterjali koostamine. 4. Madalama taseme spetsialistide nõustamine. A.2.5 Tegevuse planeerimine 1. Tegevuste püstitamine. 2. Tööprotsessi kavandamine. A.2.6 Eriala edendamine 1. Erialaste metoodikate koostamine ja juhtimine. 2. Koostöö tegemine eriala spetsialistidega. 3. Erialase informatsiooni vahendamine. 4. Erialaste publikatsioonide avaldamine. A.2.7 Muinsuskaitseline järelevalve 1. Ehitusobjekti külastamine ja kontrollimine. 2. Kasutatavate metoodikate, töövõtete ja ehitusmaterjalide jälgimine, ettepanekute tegemine restaureerimiseks. 3. Ehitustegevuse dokumenteerimine. 4. Muinsuskaitse järelevalve aruande koostamine. A.2.8 Töötamine riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes 1. Kultuuripärandi säilitamisega seonduva valdkonna töö juhtimine või nõustamine. A.2.9 Töögrupi juhtimine 1. Kultuuripärandi säilitamisega seonduvate projektide/töörühma juhtimine. 2. Tegevuste püstitamine. 3. Tööprotsessi kavandamine. 4. Töögrupi töö organiseerimine. 5. Tööõhkkonna mõjutamine. Arhitektuuripärandi spetsialist töötab nii sise- kui ka välitingimustes. Ehitiste uurimisel tuleb järgida ohutusnõudeid ja bürooruumides tervisekaitsenõudeid. Töökoormus võib olla ebaühtlane. Töö nõuab mõõdukat füüsilist pingutust, toimudes erinevates looduslikes tingimustes ja ilmastikuoludes ning kokku puutudes erinevate sotsiaalsete keskkondadega. Arhitektuuripärandi spetsialist kasutab oma töös ehitiste uurimiseks ja dokumenteerimiseks vastvaid töövahendeid, erinevaid kommunikatsioonitehnikaid, kontori- ja projekteerimistarkvara ning tavapäraseid bürootöövahendeid. Loogiline mõtlemine ja üldistuvõime, tähelepanu- ja süvenemisvõime, iseseisvus, otsustamisjulgus, täpsus, koostöövõime, suhtlemisvalmidus, õppimis- ja saavutusvajadus, püsivus, pühendumus, kohuse- ja missioonitunne. Doktoritase või sellele vastav kvalifikatsioon ja töökogemus või erialane magistritase ja pikaajaline töökogemus. Arhitektuuri restauraator, arhitektuuri konservaator, muinsuskaitse nõunik, muinsuskaitse inspektor, miljööväärtuslike alade spetsialist, restauraator-projektijuht. 8. taseme arhitektuuripärandi spetsialisti kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.6 ja B.2.10-B.2.11 tõendamine. Täiendavalt on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.7-B.2.9. Ehitiste ja hoonestatud alade uuringud 8 Juhendite, tingimuste ja ettepanekute koostamine 8 Eksperthinnangud ehitiste ja hoonestatud alade kultuuriväärtustele 8 Juhendamine ja nõustamine 8 Tegevuse planeerimine 8 Eriala edendamine 8 Täiendavalt on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.7-B.2.9. Muinsuskaitseline järelevalve 8 Töötamine riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes 8 Töögrupi juhtimine 8 Suhtlemine 7 Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 8 kutset läbiv kompetents 8 Jumestaja, tase 4 Beauty Make-up Artist, level 4 6 Jumestaja I (versioon 2) Jumestaja I (versioon 3) Jumestaja I (versioon 4) Jumestaja II (versioon 1) Jumestaja, tase 4 (versioon 5) Jumestaja, tase 4 (versioon 7) Jumestaja, tase 4 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Grimeerija 3 2016-11-01 2016-11-01 2019-04-09 4 4 5142 Iluteenindajad (v.a juuksurid) 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Keelte oskustasemete kirjeldused Grimeerija ja jumestaja kutse-eetika Tiina Leesik GrimmiGrupp OÜ Aimi Etverk SA Nuku Taimi Lume Rahvusooper Estonia Margit Müürisepp, kutseõpetaja, jumestuskunstnik Anu Konze Linnateater Janika Olup Grimmikool Liia Viitas MTÜ Eesti Meigikunstnike Ühendus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Jumestaja 4. taseme kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamise ning isikute kompetentsuse hindamise alus. Jumestaja töö eesmärk on muuta kliendi välimus jumestusega isikupäraseks ja kauniks. Samuti on jumestaja töös oluline klientidele jumestustoodete tutvustamine ja soovitamine. Jumestaja assisteerib jumestuskunstnikku mahukamate tööde tegemisel. Ta vastutab isiklikult oma töö tulemuste eest ning hoiab end pidevalt kursis moesuundade ja uute toodete ja tehnoloogiatega. Jumestaja täiendab ennast pidevalt ja on kursis erialaste uuendustega. A.2.1 Ettevalmistumine karakteri loomiseks. A.2.2 Jumestustoodete nahale kandmine ja eemaldamine. A.2.3 Suhtlemine. A.2.4 Klienditeenindus. A.2.5 Jumestaja kutseline tegutsemine ja käitumine. Jumestaja võib töötada ilusalongis, kosmeetikakauplustes, televisioonis ja mujal. Töö on vahelduva iseloomuga ja toimub graafiku alusel. Jumestaja töös kasutatavad ained võivad põhjustada allergiat. Takistuseks jumestajana töötamisele võib olla värvipimedus. Jumestustooted ja -vahendid. Kutse eeldab suhtlemisvalmidust, koostöövõimet ja korrektsust ja diskreetsust, loovust, kunsti- ja ilumeelt, värvitunnetust ning pingetaluvust. Üldjuhul on jumestajal keskharidus ja ta on läbinud erialase koolituse. Jumestaja. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Ettevalmistumine karakteri loomiseks 4 Jumestustoodete nahale kandmine ja eemaldamine 4 Suhtlemine 4 Klienditeenindus 5 Jumestaja kutseline tegutsemine ja käitumine 4 Jumestuskunstnik, tase 6 Beauty Make-up Artist, level 6 3 Jumestaja II (versioon 2) Jumestaja II (versioon 3) Jumestaja II (versioon 4) Jumestuskunstnik III (versioon 1) Jumestuskunstnik, tase 6 (versioon 2) Jumestuskunstnik, tase 6 (versioon 4) Jumestuskunstnik, tase 6 (versioon 5) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Grimeerija 3 2016-11-01 2016-11-01 2019-04-09 6 6 5142 Iluteenindajad (v.a juuksurid) 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Keelte oskustasemete kirjeldused Grimeerija ja jumestaja kutse-eetika Tiina Leesik GrimmiGrupp OÜ Aimi Etverk SA Nuku Taimi Lume Rahvusooper Estonia Margit Müürisepp, kutseõpetaja, jumestuskunstnik Anu Konze Linnateater Janika Olup Grimmikool Liia Viitas MTÜ Eesti Meigikunstnike Ühendus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Jumestuskunstniku 6. taseme kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamise ning isikute kompetentsuse hindamise alus. Jumestuskunstniku töö eesmärk on muuta kliendi välimus jumestusega isikupäraseks, stiilseks ja kauniks. Ta oskab välja tuua inimese isikupära. Ta korraldab näitlikke esitlusi ja koolitust. Jumestuskunstnik juhendab kutseala õpilaste ja teiste jumestajate tööd. Vajadusel teeb ta jumestuskavandeid. Ta vastutab isiklikult oma töö tulemuste eest ning hoiab end pidevalt kursis moesuundade ja uute toodete ja tehnoloogiatega. Kavandi loomisel suudab jumestuskunstnik näha tervikpilti, läheneda oma tööle loominguliselt ja anda edasi visuaalse terviku. Ta täiendab ennast pidevalt ja on kursis erialaste uuendustega. Oluline on omada teadmisi kunstiajaloost, värvi- ja stiiliõpetusest. Meeskonnajuhi töös on oluline tervikliku visuaalse lahenduse korrektne ja mõistetav edasiandmine meeskonnale ning meeskonna motiveerimine ja tööülesannete mõistlik delegeerimine. A.2.1 Ettevalmistumine karakteri loomiseks. A.2.2 Jumestustoodete nahale kandmine ja eemaldamine. A.2.3 Visuaali loomine. A.2.4 Suhtlemine. A.2.5 Klienditeenindus. A.2.6 Juhtimine ja meeskonnatöö. A.2.7 Jumestuskunstniku kutseline tegutsemine ja käitumine. Jumestuskunstnik võib töötada ilusalongis, kosmeetikakauplustes, teatris, televisioonis ja mujal. Töö on vahelduva iseloomuga ja toimub graafiku alusel. Jumestuskunstniku töös kasutatavad ained võivad põhjustada allergiat. Takistuseks jumestuskunstnikuna töötamisele võib olla värvipimedus. Jumestustooted ja -vahendid, arvuti. Kutse eeldab suhtlemisvalmidust, koostöövõimet, korrektsust ja diskreetsust, loovust, kunsti- ja ilumeelt, värvitunnetust ja pingetaluvust. Üldjuhul on jumestuskunstnikul keskharidus, ta on läbinud erialase täiendkoolituse ja omab töökogemust. Jumestuskunstnik. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Ettevalmistumine karakteri loomiseks 6 Jumestustoodete nahale kandmine ja eemaldamine 6 Visuaali loomine 6 Suhtlemine 6 Klienditeenindus 5 Juhtimine ja meeskonnatöö 6 Jumestaja kutseline tegutsemine ja käitumine 6 Grimeerija, tase 5 Make-up Artist, level 5 5 Grimeerija III (versioon 1) Grimeerija III (versioon 2) Grimeerija III (versioon 3) Grimeerija, tase 5 (versioon 4) Grimeerija, tase 5 (versioon 6) Grimeerija, tase 5 (versioon 7) Grimeerija, tase 5 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Grimeerija 3 2016-11-01 2016-11-01 2017-04-10 5 5 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0213 Kujutav kunst ja kunstiteadus 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Keelte oskustasemete kirjeldused Grimeerija ja jumestaja kutse-eetika Tiina Leesik GrimmiGrupp OÜ Aimi Etverk SA Nuku Taimi Lume Rahvusooper Estonia Margit Müürisepp, kutseõpetaja, jumestuskunstnik Anu Konze Linnateater Janika Olup Grimmikool Liia Viitas MTÜ Eesti Meigikunstnike Ühendus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Grimeerija 5. taseme kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamise ning isikute kompetentsuse hindamise alus. Grimeerija töö eesmärk on karakteri loomine. Grimeerija töötab teatrites, kontserdiorganisatsioonides, filmistuudiotes, tsirkuses, meedias, salongides ja mujal. Grimeerija teeb mitmesuguseid kaunistavaid ja korrigeerivaid jumestusi ning rolligrimme ja loob, valmistab, värvib ja eemaldab rolli toetavaid ruumilisi grimme/ proteesgrimme. Viimistleb juukseid ja näokarvu ning teeb erinevaid karvtöid (näit vuntsid, habemed, kulmud, parukad - postiche). Grimeerija tunneb erinevates valdkondades töötamise nõudeid (teater, meedia jne). Oma töös pöörab ta tähelepanu rollile, kultuurile, ajaloole, stiilile, ajale, kohale jm. Grimeerija töö eeldab koostööd kostüümikunstniku, artisti, lavastaja ja teiste töötajatega. Grimeerija töö tulemus on isiku visuaalse välimuse rõhutamine, karakteri loomine ja rolli välise lahenduse teostamine. Ta toetab oma tööga lavastuse eesmärgi saavutamist, võimalusel ja vajadusel arvestab ta näitleja soovidega. A.2.1 Ettevalmistumine karakteri loomiseks. A.2.2 Jumestus – ja grimeerimistoodete nahale kandmine ja eemaldamine. A.2.3 Suhtlemine. A.2.4 Klienditeenindus. A.2.5 Grimeerija kutseline tegutsemine ja käitumine. Grimeerija võib töötada ilusalongis, kosmeetikakauplustes, teatris, televisioonis ja mujal. Grimeerija töös kasutatavad ained võivad põhjustada allergiat. Takistuseks grimeerijana töötamisele võib olla värvipimedus. Töö on vahelduva iseloomuga ja toimub graafiku alusel. Jumestamis- ja grimeerimistooted ja -vahendid ning karvtööde ja proteesgrimmi valmistamise vahendid. Kontoritehnika. Kutse eeldab suhtlemisvalmidust, koostöövõimet ja korrektsust ning diskreetsust, loovust, kunsti- ja ilumeelt, värvitunnetust, pingetaluvust. Üldjuhul on grimeerijal keskharidus ja ta on läbinud erialase täiendkoolituse. Grimeerija. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Ettevalmistumine karakteri loomiseks 5 Jumestus- ja grimeerimistoodete nahale kandmine ja eemaldamine 5 Suhtlemine 5 Klienditeenindus 5 Grimeerija kutseline tegutsemine ja käitumine 5 Grimmikunstnik, tase 6 Make-up Designer, level 6 5 Grimmikunstnik IV (versioon 1) Grimmikunstnik IV (versioon 2) Grimmikunstnik IV (versioon 3) Grimmikunstnik, tase 6 (versioon 4) Grimmikunstnik, tase 6 (versioon 6) Grimmikunstnik, tase 6 (versioon 7) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Grimeerija 3 2016-11-01 2016-11-01 2019-04-09 6 6 2659 Loomingulised töötajad, mujal liigitamata 0213 Kujutav kunst ja kunstiteadus 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Keelte oskustasemete kirjeldused Grimeerija ja jumestaja kutse-eetika Tiina Leesik GrimmiGrupp OÜ Aimi Etverk SA Nuku Taimi Lume Rahvusooper Estonia Margit Müürisepp, kutseõpetaja, jumestuskunstnik Anu Konze Linnateater Janika Olup Grimmikool Liia Viitas MTÜ Eesti Meigikunstnike Ühendus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Grimmikunstniku 6. taseme kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamise ning isikute kompetentsuse hindamise alus. Grimmikunstnik töötab teatrites, kontserdiorganisatsioonides, filmistuudiotes, tsirkuses, meedias, salongides ja mujal. Grimmikunstnik teeb mitmesuguseid kaunistavaid ja korrigeerivaid jumestusi ning rolligrimme ja loob, valmistab, värvib ja eemaldab rolli toetavaid ruumilisi/proteesgrimme. Viimistleb juukseid ja näokarvu ning teeb mitmesuguseid karvtöid (näit vuntsid, habemed, kulmud, parukad - postiche). Grimmikunstnik tunneb erinevates valdkondades töötamise nõudeid (teater, meedia jne). Oma töös pöörab ta tähelepanu rollile, kultuurile, ajaloole, stiilile, ajale, kohale jm. Grimmikunstniku töö eeldab koostööd kostüümikunstniku, artisti, lavastaja ja teiste töötajatega. Grimmikunstniku töö tulemus on isiku visuaalse välimuse rõhutamine, karakteri loomine ja rolli välise lahenduse teostamine. Grimmikunstnik loob tervikliku visuaalse lahenduse (sh kõik karvlisandid) grimmikavanditele sündmuse (nt etendus, film, seriaal jm) raames. Kavandi loomisel suudab grimmikunstnik näha tervikpilti, läheneda tööle loominguliselt ja anda edasi visuaalset tervikut. Ta täiendab ennast pidevalt ja on kursis erialaste uuendustega. Oluline on omada teadmisi kunstiajaloost, värvi- ja stiiliõpetusest. Meeskonnajuhi töös on olulinetervikliku visuaalse lahenduse korrektne ja mõistetav edasiandmine meeskonnale ning meeskonna motiveerimine ja tööülesannete mõistlik delegeerimine. A.2.1 Ettevalmistumine karakteri loomiseks. A.2.2 Jumestus- ja grimeerimistoodete nahale kandmine ja eemaldamine. A.2.3 Visuaali loomine. A.2.4 Suhtlemine. A.2.5 Klienditeenindus. A.2.6 Juhtimine ja meeskonnatöö. A.2.7 Grimmikunstniku kutseline tegutsemine ja käitumine. Grimmikunstnik võib töötada ilusalongis, kosmeetikakauplustes, teatris, televisioonis ja mujal. Töö on vahelduva iseloomuga ja toimub graafiku alusel. Grimmikunstniku töös kasutatavad ained võivad põhjustada allergiat. Takistuseks grimmikunstnikuna töötamisele võib olla värvipimedus. Jumestamis- ja grimeerimistooted ja -vahendid ning karvtööde ja proteesgrimmi valmistamise vahendid. Kontoritehnika. Kutse eeldab suhtlemisvalmidust, koostöövõimet ja korrektsust ning diskreetsust, loovust, head värvitunnetust, meeskonnatöö võimet, pingetaluvust, valmisolekut ennast pidevalt täiendada. Üldjuhul on grimmikunstnikul keskharidus, ta on läbinud erialase täiendkoolituse ja omab töökogemust. Grimmikunstnik. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Ettevalmistumine karakteri loomiseks 6 Jumestus- ja grimeerimistoodete nahale kandmine ja eemaldamine 6 Visuaali loomine 6 Suhtlemine 5 Klienditeenindus 5 Juhtimine ja meeskonnatöö 6 Grimmikunstniku kutseline tegutsemine/käitumine 6 Farmatseut, tase 6 Assistant Pharmacist, level 6 5 Farmatseut III (versioon 1) Farmatseut III (versioon 2) Farmatseut III (versioon 3) Farmatseut III (versioon 4) Farmatseut, tase 6 (versioon 6) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Farmaatsia Farmatseut 4 2016-11-15 2016-11-15 2021-10-20 6 6 3213 Farmaatsiatehnikud ja farmatseudi abilised 0916 Farmaatsia 86 Tervishoid Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Eetikakoodeks Karin Alamaa-Aas Eesti Proviisorite Koda Liisa Eesmaa Eesti Haiglaapteekrite Selts Lilian Ruuben Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Kaidi Sarv Eesti Apteekrite Liit Kristiina Sepp Eesti Apteekide Ühendus Reet Teemets Eesti Farmatseutide Liit Piret Uibokand Eesti Farmaatsia Selts Daisy Volmer Tartu Ülikooli farmaatsia instituut Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Farmatseut on erialase kõrgharidusega tervishoiutöötaja, kes tunneb ravimite koostist, toimeid, koos- ja kõrvaltoimeid, ravimite valmistamise tehnoloogiaid ning oskab hinnata ravimite kvaliteeti. Farmatseut on tervishoiumeeskonna liige, kellel on koos teiste tervishoiutöötajatega oluline roll ravimite ohutu ja eesmärgipärase kasutamise kindlustamisel ning terviseprobleemide/haiguste ennetamisel. Farmatseudid töötavad peamiselt üldapteekides, aga ka haiglaapteekides, ravimihulgimüügifirmades ja ravimifirmade esindustes. Farmatseudi tööks on kvaliteetse ravimiabi korraldamine ja pakkumine, terviseprobleemide/haiguste ennetamine, farmatseutilise hoole teenuse pakkumine, farmaatsiaeriala arendamine. Farmaatsia kutsealasse kuulub ka proviisori kutse. Proviisor ja farmatseut töötavad koostöös teiste tervishoiutöötajatega, proviisor juhendab erinevate tööülesannete täitmisel vajadusel farmatseuti. Proviisor ja farmatseut töötavad enamasti meeskonnas ning töö eeldab üldjuhul pidevat suhtlemist nii patsientide/klientide kui ka kolleegide ja teiste tervishoiutöötajatega. A.2.1 Ravimite ja teiste apteegikaupade käitlemine 1. Hankimine. 2. Vastuvõtmine ja kontrollimine. 3. Säilitamine. 4. Väljastamine. 5. Transpordi korraldamine. 6. Käibelt kõrvaldamine. 7. Arvestus ja aruandlus. A.2.2 Ravimite valmistamine 1. Ekstemporaalsete ravimite valmistamine. 2. Ravimite seeriaviisiline valmistamine. 3. Jaendamine. 4. Valmistamiskeskkonna hindamine. 5. Ravimite ettevalmistamine manustamiseks. 6. Ravimite signeerimine ja tööprotsessi dokumenteerimine. A.2.3 Ravimite kvaliteedi hindamine 1. Tooraine ja vaheprodukti kvaliteedi kontroll. 2. Lõpptoote kvaliteedi kontroll. 3. Tööstusliku toote kvaliteedi kontroll. 4. Dokumenteerimine. A.2.4 Farmatseutiline hool 1. Pöördumise põhjuse väljaselgitamine. 2. Valikuvõimaluste pakkumine ja põhjendamine. 3. Koos patsiendiga sobiva lahenduse leidmine. 4. Ravimite ja teiste apteegikaupade kasutamise juhendamine. 5. Tagasiside küsimine ja ravitulemuse kontrolli tagamine. 6. Teabe analüüs ja edastamine. A.2.5 Ravimite, nende kasutamise ja tervisekäitumise alane koolitamine 1. Koolitusvajaduse väljaselgitamine. 2. Koolituse ettevalmistamine. 3. Koolituse läbiviimine. 4. Tagasiside. A.2.6 Esmatasandi terviseteenuse pakkumine 1. Pöördumise põhjuse väljaselgitamine. 2. Tervisenäitajate mõõtmine. 3. Tulemuste võrdlemine referentsväärtustega. 4. Dokumenteerimine. A.2.7 Patsientide teenindamine ja suhtlemine 1. Esmamulje loomine. 2. Suhete loomine patsientide ja kolleegidega. 3. Sobiva käitumis- ja väljendusviisi valimine. 4. Oma seisukoha väljendamine. 5. Käitumine erinevates olukordades. 6. Patsiendi vajadustega arvestamine. Farmatseudi töö on vastutusrikas, vaimselt ja emotsionaalselt pingeline. Ta puutub kokku ohuteguritega (infektsioonid, ohtlikud ained jm). Töö on enamasti graafiku alusel, võib esineda töötamist öösiti, nädalavahetustel ja/või pühade ajal. Farmatseudi peamisteks töövahenditeks on ravimite käitlemiseks ja patsiendi nõustamiseks vajalikud vahendid, nt IT-seadmed ja tarkvara, andmekogud, vahendid ravimite valmistamiseks ja analüüsiks, meditsiiniseadmed. Farmatseut kasutab kaitseriietust ja isikukaitsevahendeid. Farmatseudi töös on vajalikud täpsus, korrektsus, iseseisvus otsustamisel, vastutustunne, pingetaluvus ja empaatia- ja koostöövõime. Farmatseut on farmaatsiaalase haridusega rakenduskõrgharidusõppe õppekava läbinud isik. Farmatseut. Töötamist farmatseudina reguleerivad ravimiseadus ja tervishoiuteenuste korraldamise seadus. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Ravimite ja teiste apteegikaupade käitlemine 6 Ravimite valmistamine 6 Ravimite kvaliteedi hindamine 6 Farmatseutiline hool 6 Ravimite, nende kasutamise ja tervisekäitumise alane koolitamine 6 Esmatasandi terviseteenuse pakkumine 6 Patsientide teenindamine ja suhtlemine 6 Farmatseut, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Turismiettevõtte teenindaja, tase 4 Tourism service provider, level 4 1 Turismiettevõtte teenindaja, tase 4 (versioon 2) Maaturismi teenindus Majutusteenindus Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Turismiettevõtte teenindaja 5 2016-11-03 2016-11-03 2021-10-13 4 4 5151 Kontorite, hotellide jm asutuste koristus- ja majapidamistööde juhatajad 1013 Majutamine ja toitlustamine 55 Majutus Keelte oskustasemete kirjeldused Tiina Ardel Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Signe Sarah Arro Pilguse Mõis Helen Ernits Radisson Blu Hotel Päivi Kaljula Haapsalu Kutsehariduskeskus Killu Maidla My City Hotel Ülle Parbo SA Innove Andra Piirsalu Eesti Hotellide ja Restoranide Liit Sirje Rekkor Eesti Hotellide ja Restoranide Liit Kaidi Ruumet Klaara-Manni Seminari- ja Puhkekeskus Monika Sooneste Riigimetsa Majandamise Keskus Krista Tuulik Tallink Hotels Triin Veideman EAS Turismiarenduskeskus Tiina Viin TÜ Pärnu Kolledž, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit Turismiettevõtte teenindaja, tase 4 kutsestandard on välja töötatud: a) Kutsehariduse vastava taseme õppekava aluseks b) Isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks c) Erialaste täiendkoolituste õppekavade aluseks. Turismiettevõtte teenindaja töötab erinevaid turismiteenuseid pakkuvates ettevõtetes. Ta suhtleb vahetult külastajatega maailma erinevatest piirkondadest, tutvustab ja müüb ettevõtte teenuseid. Tutvustab külastajale piirkonda ja seal pakutavaid turismiobjekte ja -teenuseid. Turismiettevõtte teenindaja saadab külastajat kogu külastajateekonna vältel, alustades temaga suhtlemist broneerimisetapis kuni külastaja ettevõttest ära saatmiseni. Turismiettevõtte teenindaja osaleb meeskonnaliikmena ettevõttes pakutavate elamus- ja vaba aja tegevuste ettevalmistamisel ja läbiviimisel, valmistades ette majutus- ja toitlustusruumid, ühisruumid ja õueala külastajate vastuvõtuks, puhastades ruume ja korrastades territooriumi. Valmistab ja serveerib hommikusööki ning abistab toitlustamisel. Turismiettevõtte teenindaja spetsialiseerub majutus- või maaturismi teenindajaks. A.2.1 Teenindamine ja müük: 1. tellimuste vastuvõtmine; 2. külastajate teenindamine ning ettevõtte toodete ja teenuste tutvustamine; 3. piirkonna tutvustamine. A.2.2 Sündmuste ja vaba aja tegevuste teenindamine: 1. territooriumi, ruumide ja vahendite ettevalmistamine sündmusteks ning vaba aja tegevuste läbiviimiseks; 2. vaba aja tegevuste tutvustamine ja läbiviimine. A.2.3 Toitlustusteenindus: 1. hommikusöögi ja kohvipausi valmistamine, serveerimine ja teenindamine; 2. lõuna-, õhtu- ja pidusöökide teenindamine; 3. välitoitlustamine. A.2.4 Teeninduskeskkonna korrashoid: 1. majutusruumide korrashoid; 2. üldruumide korrashoid; 3. ettevõtte hoonete, inventari ja territooriumi korrashoid. Majutusteenindus A.2.5 Majutusteenindus: 1. tellimuste vastuvõtmine ja teenuste müük; 2. külastajate teenindamine ning ettevõtte toodete ja teenuste tutvustamine; 3. arveldamine. Maaturismi teenindus A.2.6 Maaturismi teenindus: 1. elamus- ja aktiivsete tegevuste ettevalmistamine; 2. elamus- ja aktiivsete tegevuste läbiviimine läbi maaelu mitmekesisuse; 3. elamus- ja aktiivsete tegevuste lõpetamine. Töö eeldab töötamist ka välitingimustes, puhkepäeviti ja riiklikel pühadel. Eeldab intensiivset suhtlemist erinevatest rahvustest, eri- ja eristavate vajadustega inimestega. Töö on varieeruva tempoga, mitmekülgne ja väljakutseid pakkuv. Töö eeldab töötamist ka välitingimustes, puhkepäeviti ja riiklikel pühadel. IKT vahendid. Toote ja/või teenuse eripärast lähtuv varustus. Toitlustuses, puhastamisel ja õueala hooldamisel kasutatavad töövahendid ja seadmed. Turismiettevõtte teenindaja töö eeldab pidevat suhtlemist ja võimet töötada meeskonnas. Töös sisalduvad tegevused nõuavad korrektsust, täpsust, otsustusjulgust, loovust, laia silmaringi, paindlikku tegutsemist muutuvates olukordades. Töö eeldab ettevõtlikkust, analüüsivõimet, pingetaluvust, kohusetundlikust. Turismiettevõtte teenindajaks saab õppida kutseõppeasutuses, kursustel ja töökohal. Administraator, perenaine, peremees, vastuvõtuteenindaja, majutusteenindaja, maaturismi teenindaja, hotelliteenindaja, teenindaja, toitlustusteenindaja, hommikusöögiteenindaja. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kohustuslikud (B.2.1 – B.2.4) ja läbivad (B.2.7 – B.2.11) kompetentsid ning üks spetsialiseerumisega seotud kompetentsidest: B.2.5 Majutusteenindus või B.2.6 Maaturismi teenindus Teenindamine ja müük 4 Sündmuste ja vaba aja tegevuste teenindamine 4 Toitlustusteenindus 4 Teeninduskeskkonna korrashoid 4 Kutse taotlemisel tuleb tõendada vähemalt üks spetsialiseerumisega seotud kompetentsidest: B.2.5 Majutusteenindus või B.2.6 Maaturismi teenindus Suhtlemisoskus 4 Arvuti kasutamise oskus 4 Keeleoskus 4 Meeskonnatöö 4 Tööohutuse- ja hügieeninõuete täitmine 4 Külmamehaanik, tase 3 Refrigeration Mechanic, EstQF Level 3 7 Külmamehaanik A2, tase 3 (versioon 9) Külmamehaanik I (versioon 2) Külmamehaanik I (versioon 3) Külmamehaanik I (versioon 4) Külmamehaanik I (versioon 5) Külmamehaanik, tase 3 (versioon 6) Külmamehaanik, tase 3 (versioon 8) Külmutusmehaanik I (versioon 1) Külmaaine kokkukogumine, tase 3 Külmasüsteemi lekkekontroll jahutuskontuuri avamata, tase 3 Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Külmatehnika Külmamehaanik 3 2016-11-17 2016-11-17 2021-11-09 3 3 7127 Kliima- ja külmutusseadmete mehaanikud 0713 Elektrienergia ja energeetika 33 Masinate ja seadmete remont ja paigaldus Külmatehniku kutsete tööosade võrdlustabel Virge Raaga Eesti Külmaliit Riho Pilv Cooltec OÜ Imre Soorand Eesti Külmaliit Roland Jung TRV Kliima AS Viljo Kaul Termex OÜ Kati-Liis Kensap Keskkonnaministeerium Stanislav Štõkov Eesti Keskkonnauuringute Keskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Külmamehaanik, tase 3 kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja kutseõppe õppekavade koostamise ning kompetentsuse hindamise alus. Külmamehaanikud paigaldavad ja hooldavad külmaaineid sisaldavaid süsteeme tehiskliima loomiseks kaubanduses, transpordis, elamutes, tööstuses jm. Külmamehaaniku töö sisaldab lukksepa-, elektri-, automaatikatöid. 3. taseme külmamehaanik paigaldab ja hooldab tehases valmistatud (kuni 3 kg külmaainet sisaldavaid) süsteeme või asjakohaselt märgistatud (kuni 6 kg fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavaid) hermeetiliselt suletud süsteeme. Ta kontrollib visuaalselt avamata jahutuskontuuriga külmasüsteemi lekkepidavust ja kogub kokku külmaaine sõltumata kogusest. Tavaliselt töötab ta töörühma liikmena, mõningatel juhtudel ka iseseisvalt, nt töödel, milles ta on varem osalenud. Ta võib vajada juhendamist, vt lisa 1. Kutsealal on kirjeldatud kutsestandarditena veel: Külmamehaanik, tase 4 ja Külmatehnika paigaldusjuht, tase 5. A.2.1 Külmaseadmete ja -süsteemide paigaldamine 1. Tehnotrasside paigaldustööd. 2. Torude ühendamine ja paigaldamine. 3. Tehases komplekteeritud seadmete paigaldamine. A.2.2 Külmaseadmete ja -süsteemide hooldus ja käitamine. 1. Seadmete reguleerimine. 2. Seadmete regulaarne hooldamine. 3. Seadmete käivitamine, reguleerimine ja häälestamine. A.2.3 Külmasüsteemi lekkekontroll jahutuskontuuri avamata. 1. Jahutuskontuuri kontrollimine. 2. Toimingud pärast kontrolli. A.2.4 Külmaaine kokkukogumine. 1. Külmasüsteemist külmaaine kokkukogumine. 2. Toimingud pärast külmaaine kogumist. 3. taseme külmamehaaniku tervikkutse sisaldab kahte osakutset: „Külmasüsteemi lekkekontroll jahutuskontuuri avamata“ ja „Külmaaine kokkukogumine“. Töötatakse nii sise- kui ka välistingimustes. Töö võib toimuda kõrgustes. Esineda võivad müra, vibratsioon, tolm ja temperatuurikõikumised. Võimalik on kokkupuude pingestatud seadmete ning ainetega, mis võivad esile kutsuda allergilisi reaktsioone, mistõttu nõutakse tööohutusnõuete täpset täitmist, vajaduse korral isikukaitsevahendite kasutamist ja eririietuse kandmist. Järgida tuleb seadmete ja töövahendite (sh tööriistad) kasutamise ohutusnõudeid. Põhilised töövahendid on elektrilised või mehaanilised käsi- ja spetsiaaltööriistad ning mõõteseadmed (testrid, ampermeetrid jt). Töö eeldab füüsilist vastupidavust, täpseid ja koordineeritud liigutusi, normaalset nägemist ja kuulmist. Edukat tööd toetavad pidev enesearendamine, järjekindlus, meeskonnas töötamise oskus emotsionaalne stabiilsus ning keskendumis-, kohanemis-, analüüsi- ja eneseorganiseerimisvõime. 3. taseme külmamehaanikuks saab tavaliselt kutseõppeasutuses õppides või koolituskursustel ja kutsealal töötades. Külmutus- ja kliimaseadmete mehaanik, laeva külmutusseadmete mehaanik jm. Euroopa komisjoni määruse (EL) nr 2015/2067 järgi nõutakse kasvuhoonegaase sisaldavate seadmete paigalduse, hoolduse, teeninduse, lekkekontrolli ning gaaside kokku kogumisega seotud ametikohtadel töötamiseks külmamehaaniku 3. taseme kutsetunnistust või selle osakutsetunnistusi „Külmasüsteemi lekkekontroll kontuuri avamata “ või „Külmaaine kokkukogumine“. Komisjoni määruse (EL) 2015/2067 II kategooria toimingutele vastavust kinnitatakse Kutseregistri õiendiga. Lisaks peavad kõik erinevates kutsestandardites sätestatud kutset taotlevad isikud olema läbinud keskkonnakoolituse, mis sisaldab ainete keskkonnamõju ning ainete (F-gaaside ja OKA-de) käitlemist puudutavaid Euroopa ja Eesti õigusakte. Elektri- ja käidutöid tehakse üldjuhul elektriasjatundja juhtimisel. Kui külmamehaanik omab kehtivat elektri A, B, B1 või C pädevustunnistust, võib ta elektripaigaldistes tööandja otsusel vastavaid töid teha ka pädevustunnistusel toodud õiguste ja pädevuste piires. Kohustuslik on tervisekontrolli, tööohutusväljaõppe, ning tuletööde koolituse läbimine ning vastavate tunnistuste omamine. Külmamehaanik, tase 3 taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.5 tõendamine. Osakutse „Külmasüsteemi lekkekontroll jahutuskontuuri avamata“ taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.3. ja B.2.5 tõendamine. Osakutse „Külmaaine kokkukogumine“ taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.4. ja B.2.5 tõendamine. Külmaseadmete ja -süsteemide paigaldamine 3 Külmaseadmete ja -süsteemide hooldus ja käitamine 4 Külmasüsteemi lekkekontroll jahutuskontuuri avamata 3 Külmaaine kokkukogumine 3 Sisaldab Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 2015/2067 II kategooriale vastavaid kutseoskusi. Määruse mõistes teha lubatud toimingud on kantud kutseregistri õiendile. Külmamehaanik, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Külmamehaanik, tase 4 Refrigeration Mechanic, EstQF Level 4 7 Külmamehaanik A1, tase 4 (versioon 9) Külmamehaanik II (versioon 2) Külmamehaanik II (versioon 3) Külmamehaanik II (versioon 4) Külmamehaanik II (versioon 5) Külmamehaanik, tase 4 (versioon 6) Külmamehaanik, tase 4 (versioon 8) Külmutusmehaanik II (versioon 1) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Külmatehnika Külmamehaanik 3 2016-11-17 2016-11-17 2021-11-09 4 4 7127 Kliima- ja külmutusseadmete mehaanikud 0713 Elektrienergia ja energeetika 33 Masinate ja seadmete remont ja paigaldus Külmatehniku kutsete tööosade võrdlustabel Virge Raaga Eesti Külmaliit Riho Pilv Cooltec OÜ Imre Soorand Eesti Külmaliit Roland Jung TRV Kliima AS Viljo Kaul Termex OÜ Kati-Liis Kensap Keskkonnaministeerium Stanislav Štõkov Eesti Keskkonnauuringute Keskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Külmamehaanik, tase 4 kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja kutseõppe õppekavade koostamise ning kompetentsuse hindamise alus. Külmamehaanikud paigaldavad ja hooldavad külmaaineid sisaldavaid süsteeme tehiskliima loomiseks kaubanduses, transpordis, elamutes, tööstuses jm. Külmamehaaniku töö sisaldab lukksepa-, elektri-, automaatika ja töid. 4. taseme külmamehaanik paigaldab, hooldab, käivitab ja häälestab mitmesuguseid külmaseadmeid ning kompleksseid külmaaineid sisaldavaid süsteeme. Ta kontrollib süsteemilekkeid nii avatud kui ka avamata külmakontuurides ning kogub külmaainet sõltumata kogusest. Ta tegutseb töörühma liikmena või iseseisvalt olukordades, kus on vajadus algatada ja kohaldada asjakohaseid muudatusi ning juhendada algajaid kaastöötajaid. Külmamehaanik arvestab oma töös külmaainete ja jahutuskompressori õlide omaduste ning külmasüsteemide ja nende kasutusohutusega. Kutsealal on kirjeldatud kutsestandarditena veel: Külmamehaanik, tase 4 ja Külmatehnika paigaldusjuht, tase 5. A.2.1 Külmaseadmete ja -süsteemide paigaldamine 1. Tehnotrasside paigaldustööd. 2. Külmaainetorude ühendamine ja paigaldamine. 3. Tehases komplekteeritud seadmete paigaldamine. 4. Külmakomponentidest koosneva seadme paigaldus. A.2.2 Külmaseadmete ja -süsteemide hooldus ja käitamine. 1. Seadmete reguleerimine. 2. Seadmete kontrollimine. 3. Seadmete hooldamine. 4. Seadmetes tõrgete tuvastamine ja remontimine. 5. Käivitamine, reguleerimine ja häälestamine. A.2.3 Külmasüsteemi lekkekontroll jahutuskontuuri avamisega. 1. Jahutuskontuuri kontrollimine. 2. Toimingud pärast kontrolli. A.2.4 Külmasüsteemi lekkekontroll jahutuskontuuri avamata. 1. Jahutuskontuuri kontrollimine. 2. Toimingud pärast kontrolli. A.2.5 Külmaaine kokkukogumine. 1. Külmasüsteemist külmaaine kokkukogumine. 2. Toimingud pärast külmaaine kogumist. Töötatakse nii sise- kui ka välitingimustes. Töö võib toimuda kõrgustes. Esineda võivad müra, vibratsioon, tolm ja temperatuurikõikumised. Võimalik on kokkupuude pingestatud seadmete ning ainetega, mis võivad esile kutsuda allergilisi reaktsioone, mistõttu nõutakse tööohutusnõuete täpset täitmist, vajaduse korral isikukaitsevahendite kasutamist ja eririietuse kandmist. Järgida tuleb seadmete ja töövahendite (sh tööriistad) kasutamise ohutusnõudeid. Põhilised töövahendid on elektrilised või mehaanilised käsi- ja spetsiaaltööriistad ning mõõteseadmed (testrid, ampermeetrid jt). Töö eeldab füüsilist vastupidavust, täpseid ja koordineeritud liigutusi, normaalset nägemist ja kuulmist ning valmisolekut töötada kõrgustes. Edukat tööd toetavad pidev enesearendamine, järjekindlus, emotsionaalne stabiilsus, meeskonnas töötamise oskus ning keskendumis-, kohanemis- ja analüüsivõime. 4. taseme külmamehaanikuks saab õppida kutseõppeasutuses ja kutsealal töötades või koolituskursustel ja kutsealal töötades. Külmutus- ja kliimaseadmete mehaanik, laeva külmutusseadmete mehaanik jm. Euroopa komisjoni määruse (EL) nr 2015/2067 järgi nõutakse kasvuhoonegaase sisaldavate seadmete paigalduse, hoolduse, teeninduse, lekkekontrolli ning gaaside kokkukogumisega seotud ametikohtadel töötamiseks kutsetunnistust, mis vastab määruses toodud I kategooria toimingutele. Komisjoni määruse (EL) 2015/2067 I kategooria toimingutele vastavust kinnitatakse Kutseregistri õiendiga. Lisaks peavad kõik erinevates kutsestandardites sätestatud kutset taotlevad isikud olema läbinud keskkonnakoolituse, mis sisaldab ainete keskkonnamõju ning ainete (F-gaaside ja OKA-de) käitlemist puudutavaid Euroopa ja Eesti õigusakte. Elektri- ja käidutöid tehakse üldjuhul elektriasjatundja juhtimisel. Kui külmamehaanik omab kehtivat elektri A, B, B1 või C pädevustunnistust, võib ta elektripaigaldistes tööandja otsusel vastavaid töid teha ka pädevustunnistusel toodud õiguste ja pädevuste piires. Kohustuslik on tervisekontrolli läbimine, tööohutusväljaõppe ning tuletööde koolituse läbimine ja vastavate tunnistuste omamine. Külmamehaanik, tase 4 taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.6 tõendamine. Külmaseadmete ja -süsteemide paigaldamine 4 Külmaseadmete ja -süsteemide hooldus ja käitamine 4 Külmasüsteemi lekkekontroll jahutuskontuuri avamisega 4 Külmasüsteemi lekkekontroll jahutuskontuuri avamata 3 Külmaaine kokkukogumine 3 Sisaldab Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 2015/2067 I kategooriale vastavaid kutseoskusi. Määruse mõistes teha lubatud toimingud on kantud kutseregistri õiendile. Külmamehaanik, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Külmatehnika paigaldusjuht, tase 5 Refrigeration Site Manager, EstQF Level 5 7 Külmatehnik III (versioon 2) Külmatehnik III (versioon 3) Külmatehnik III (versioon 4) Külmatehnik III (versioon 5) Külmatehnika paigaldusjuht A1, tase 5 (versioon 9) Külmatehnika paigaldusjuht, tase 5 (versioon 6) Külmatehnika paigaldusjuht, tase 5 (versioon 8) Külmutustehnik III (versioon 1) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Külmatehnika Külmamehaanik 3 2016-11-17 2016-11-17 2021-11-09 5 5 7127 Kliima- ja külmutusseadmete mehaanikud 0713 Elektrienergia ja energeetika 33 Masinate ja seadmete remont ja paigaldus Külmatehniku kutsete tööosade võrdlustabel Virge Raaga Eesti Külmaliit Riho Pilv Cooltec OÜ Imre Soorand Eesti Külmaliit Roland Jung TRV Kliima AS Viljo Kaul Termex OÜ Kati-Liis Kensap Keskkonnaministeerium Stanislav Štõkov Eesti Keskkonnauuringute Keskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Külmatehnika paigaldusjuht, tase 5 kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja kutseõppe õppekavade koostamise ning kompetentsuse hindamise alus. 5. taseme külmatehnika paigaldusjuht paigaldab ja hooldab külmaaineid sisaldavaid süsteeme tehiskliima loomiseks kaubanduses, transpordis, elamutes, tööstuses jm. Külmatehnika paigaldusjuhi töö sisaldab lukksepa-, elektri- ja automaatika töid. Külmatehnika paigaldusjuht paigaldab ja hooldab kompleksseid külmaaineid sisaldavaid süsteeme, juhib paigaldusprojektide teostamist, käivitab ja häälestab mitmesuguseid külmaseadmeid ning leiab vigade põhjusi. Ta kontrollib süsteemilekkeid nii avatud kui ka avamata külmakontuurides ning kogub külmaainet sõltumata kogusest. Ta juhendab töötajaid ja korraldab töötajate tegevust, vastutades teiste töötulemuste eest. Kutsealal on kirjeldatud kutsestandarditena veel: Külmamehaanik, tase 4 ja Külmatehnika paigaldusjuht, tase 5. A.2.1 Külmaseadmete ja -süsteemide paigaldamine 1. Tehnotrasside paigaldustööd. 2. Külmaainetorude ühendamine ja paigaldamine. 3. Tehases komplekteeritud seadmete paigaldamine. 4. Külmakomponentidest koosneva seadme paigaldus. A.2.2 Külmaseadmete ja -süsteemide hooldus ja käitamine. 1. Seadmete reguleerimine. 2. Seadmete kontrollimine. 3. Seadmete hooldamine. 4. Seadmetes tõrgete tuvastamine ja remontimine. 5. Käivitamine, reguleerimine ja häälestamine. A.2.3 Külmasüsteemi lekkekontroll jahutuskontuuri avamisega. 1. Jahutuskontuuri kontrollimine. 2. Toimingud pärast kontrolli. A.2.4 Külmasüsteemi lekkekontroll jahutuskontuuri avamata. 1. Jahutuskontuuri kontrollimine. 2. Toimingud pärast kontrolli. A.2.5 Külmaaine kokkukogumine. 1. Külmasüsteemist külmaaine kokkukogumine. 2. Toimingud pärast külmaaine kogumist. A.2.6. Juhtimine. 1. Paigaldusprojektide teostamise juhtimine. 2. Juhendatavate suunamine. 3. Töö korraldamine, töökvaliteedi kontrollimine. Töötatakse nii sise- kui ka välitingimustes. Töö võib toimuda kõrgustes. Esineda võivad müra, vibratsioon, tolm ja temperatuurikõikumised. Võimalik on kokkupuude pingestatud seadmete ning ainetega, mis võivad esile kutsuda allergilisi reaktsioone, mistõttu nõutakse tööohutusnõuete täpset täitmist, vajaduse korral isikukaitsevahendite kasutamist ja eririietuse kandmist. Järgida tuleb seadmete ja töövahendite (sh tööriistad) kasutamise ohutusnõudeid. Põhilised töövahendid on elektrilised või mehaanilised käsi- ja spetsiaaltööriistad ning mõõteseadmed (testrid, ampermeetrid jt). Töö eeldab füüsilist vastupidavust, täpseid ja koordineeritud liigutusi, normaalset nägemist ja kuulmist ning valmisolekut töötada kõrgustes. Edukat tööd toetavad pidev enesearendamine, järjekindlus, emotsionaalne stabiilsus, keskendumis-, kohanemis- ja analüüsivõime, meeskonnas töötamise oskus ning eneseorganiseerimisvõime. 5. taseme külmamehaanikuks saab tavaliselt kutseõppeasutuses õppides. Õppima asumiseks peab olema töökogemus ja omandatud külmamehaanik, tase 4 kutse. Külmutus- ja kliimaseadmete mehaanik, laeva külmutusseadmete mehaanik jm. Euroopa komisjoni määruse (EL) nr 2015/2067 järgi nõutakse kasvuhoonegaase sisaldavate seadmete paigalduse, hoolduse, teeninduse, lekkekontrolli ning gaaside kokkukogumisega seotud ametikohtadel töötamiseks kutsetunnistust, mis vastab määruses toodud I kategooria toimingutele. Vastavust kinnitatakse Kutseregistri õiendiga. Lisaks peavad kõik erinevates kutsestandardites sätestatud kutset taotlevad isikud olema läbinud keskkonnakoolituse, mis sisaldab ainete keskkonnamõju ning ainete (F-gaaside ja OKA-de) käitlemist puudutavaid Euroopa ja Eesti õigusakte. Elektri- ja käidutöid tehakse üldjuhul elektriasjatundja juhtimisel. Kui külmamehaanik omab kehtivat elektri A, B, B1 või C pädevustunnistust, võib ta elektripaigaldistes tööandja otsusel vastavaid töid teha ka pädevustunnistusel toodud õiguste ja pädevuste piires. Kohustuslik on tervisekontrolli läbimine, tööohutusväljaõppe ning tuletööde koolituse läbimine ja vastavate tunnistuste omamine. Külmatehnika paigaldusjuht, tase 5 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 -B.2.7 tõendamine. Külmaseadmete ja -süsteemide paigaldamine 5 Külmaseadmete ja -süsteemide hooldus ja käitamine 5 Külmasüsteemi lekkekontroll jahutuskontuuri avamisega 4 Külmasüsteemi lekkekontroll jahutuskontuuri avamata 3 Külmaaine kokkukogumine 3 Juhtimine 5 Sisaldab Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 2015/2067 I kategooriale vastavaid kutseoskusi. Määruse mõistes teha lubatud toimingud on kantud kutseregistri õiendile. Külmatehnika paigaldusjuht, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Korstnapühkija, tase 4 Chimney sweeper, level 4 6 Korstnapühkija II (versioon 1) Korstnapühkija II (versioon 2) Korstnapühkija II (versioon 4) Korstnapühkija, tase 4 (versioon 3) Korstnapühkija, tase 4 (versioon 5) Korstnapühkija, tase 4 (versioon 7) Korstnapühkija, tase 4 (versioon 8) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Küttesüsteemide ehitus ja hooldus Korstnapühkija 4 2016-11-16 2016-11-16 2021-04-19 4 4 7133 Ehitustarindite puhastajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 81 Hoonete ja maastike hooldus Kutsealased terminid Korstnapühkija tööriistad ja abivahendid Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Jaak Laanisto Eesti Tuletõrjeliit Leo Kalme Eesti Korstnapühkijate Koda Juhan Räni Eesti Korstnapühkijate Koda Toomas Henk Viljandi Tuletõrjeühing Marko Rüü Päästeamet Lembit Ristik AS Gaasivõrgud Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Korstnapühkija, tase 4 kutsestandard on välja töötatud isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks. Korstnapühkija töö eesmärk on tuleohutuse, säästva kütterežiimi ja puhta elukeskkonna tagamine kütteseadmete puhastamise, hooldamise ja teabe jagamise kaudu. 4. taseme korstnapühkija tööülesanded on küttesüsteemide ja nendega seotud ventilatsioonilõõride tuleohutuse kontrollimine, puhastamine ja ummistuste likvideerimine; elanikkonnale kütteseadmete hooldamise nõuete ja küttesüsteemide ohutu kasutamise tutvustamine ning avastatud puudustest teavitamine. Korstnapühkija annab hinnangu olemasolevatele küttesüsteemidele. 4. taseme korstnapühkija on praktilise töökogemusega spetsialist, kes töötab iseseisvalt ja vastutab oma töötulemuse eest. 4. taseme korstnapühkija võib juhendada ja korraldada ka madalama tasemega korstnapühkijate tööd. Korstnapühkija järgib kutse-eetika nõudeid. A.1. Tööde planeerimine ja dokumenteerimine 1) Kliendi soovide selgitamine 2) Töömahtude ja maksumuse arvutamine 3) Töökorralduse planeerimine 4) Kütesüsteemi seisukorra hindamine 5) Vajalike dokumentide vormistamine A.2. Küttesüsteemide puhastamine 1) Töökoha ettevalmistamine 2) Korstna puhastamine 3) Kütteseadmete ja ühenduslõõride puhastamine 4) Tahma ja pigi põletamine 5) Küttesüsteemide töövalmiduse tagamine 3. Küttesüsteemile hinnangu koostamine 1) Küttesesüsteemi ohutuse ja sobivuse hindamine 2) Gaasiküttseadme ohutuse hindamine 3) Dokumentide vormistamine A.4. Teavitamine ja nõustamine 1) Kliendi teavitamine ja nõustamine 2) Elanikkonna teavitamine 5. Juhendamine ja koolitamine 1) Madalama taseme korstnapühkija töö juhendamine 2) Korstnapühkijate koolitamine Korstnapühkija töötab nii sise- kui ka välistingimustes, kõrgustes ning erinevates ilmastikutingimustes. Tööaeg on paindlik, vajaduse korral töötatakse puhkepäevadel. Kulp, truubiluud, korstnahari, käpphari, vaatluspeegel, tõmbekontrollivahendid. Korstnapühkija on hea suhtleja, hea pingetaluvusega, füüsiliselt terve ja hea koordinatsiooniga, otsustus-, vastutus- ja koostöövõimeline ning kohusetundlik. 4. taseme korstnapühkija on praktilise töökogemusega ja vähemalt põhiharidusega. Ta on saanud erialase väljaõppe ning läbinud tööks vajalikud täiendkoolitused. Korstnapühkija. Kutsealal töötamiseks on nõutav korstnapühkija kutsekvalifikatsioon kutseseaduse tähenduses. Alus: Tuleohutuse seadus Korstnapühkija, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside (kohustuslikud B.2.1 – B.2.5 ja läbivad B.2.6 – B.2.10) tõendamine. Tööde planeerimine ja dokumenteerimine 4 Küttesüsteemide puhastamine 5 Küttesüsteemile hinnangu koostamine 4 Teavitamine ja nõustamine 4 Juhendamine ja koolitamine 4 Ohutus- ja keskkonnanõuete täitmine 5 Meeskonnatöö 4 Suhtlemisoskus ja klienditeeninduse alused 4 Arvutioskus 4 Keeleoskus 4 Korstnapühkija-meister, tase 5 Chimney sweeper, level 5 4 Korstnapühkija III (versioon 1) Korstnapühkija III (versioon 2) Korstnapühkija III (versioon 4) Korstnapühkija-meister, tase 5 (versioon 3) Korstnapühkija-meister, tase 5 (versioon 5) Korstnapühkija-meister, tase 5 (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Küttesüsteemide ehitus ja hooldus Korstnapühkija 4 2016-11-16 2016-11-16 2021-04-19 5 5 7133 Ehitustarindite puhastajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 81 Hoonete ja maastike hooldus Kutsealased terminid Korstnapühkija tööriistad ja abivahendid Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Jaak Laanisto Eesti Tuletõrjeliit Leo Kalme Eesti Korstnapühkijate Koda Juhan Räni Eesti Korstnapühkijate Koda Toomas Henk Viljandi Tuletõrjeühing Marko Rüü Päästeamet Lembit Ristik AS Gaasivõrgud Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Korstnapühkija-meister, tase 5 kutsestandard on välja töötatud isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks. Korstnapühkija-meistri töö eesmärk on tuleohutuse, säästva kütterežiimi ja puhta elukeskkonna tagamine kütteseadmete puhastamise, hooldamise ja teabe jagamise kaudu. Korstnapühkija-meistri tööülesanded on küttesüsteemide ja ventilatsioonilõõride tuleohutuse kontrollimine, puhastamine ja ummistuste likvideerimine; elanikkonnale kütteseadmete paigaldamise ja hooldamise nõuete ja küttesüsteemide ohutu kasutamise tutvustamine ning avastatud puudustest teavitamine. Korstnapühkija-meister annab hinnangu olemasolevatele küttesüsteemidele. Korstnapühkija-meister juhendab selle ja õpilasi korstnapühkimistöödel ning korraldab nende tööd objektidel. Ta osaleb korstnapühkimise valdkonna arendustegevuses ja täiendkoolitustel ning koolituskavade väljatöötamisel ning annab edasi kutseoskusi. Korstnapühkija-meister järgib kutse-eetika nõudeid. A.1. Tööde planeerimine ja dokumenteerimine 1) Kliendi soovide selgitamine 2) Töömahtude ja maksumuse arvutamine 3) Töökorralduse planeerimine 4) Kütesüsteemi seisukorra hindamine 5) Vajalike dokumentide vormistamine A.2. Küttesüsteemide puhastamine 1) Töökoha ettevalmistamine 2) Korstna puhastamine 3) Kütteseadmete ja ühenduslõõride puhastamine 4) Tahma ja pigi põletamine 5) Küttesüsteemide töövalmiduse tagamine A.3. Küttesüsteemile hinnangu koostamine 1) Küttesesüsteemi ohutuse ja sobivuse hindamine 2) Gaasiküttseadme ohutuse hindamine 3) Eksperthinnangu koostamine 4) Dokumentide vormistamine A.4. Teavitamine ja nõustamine 1) Kliendi teavitamine ja nõustamine 2) Elanikkonna teavitamine A.5. Juhendamine ja koolitamine 1) Madalama taseme korstnapühkija töö juhendamine 2) Korstnapühkijate koolitamine Korstnapühkija töötab nii sise- kui ka välistingimustes, kõrgustes ning erinevates ilmastikutingimustes. Tööaeg on paindlik, vajaduse korral töötatakse puhkepäevadel. Kulp, truubiluud, korstnahari, käpphari, vaatluspeegel, tõmbekontrollivahendid. Korstnapühkija on hea suhtleja, hea pingetaluvusega, füüsiliselt terve ja hea koordinatsiooniga, otsustus-, vastutus- ja koostöövõimeline ning kohusetundlik. Korstnapühkija-meister on pikaajalise praktilise töökogemusega, omandanud keskhariduse ning läbinud erialase väljaõppe ja täiendkoolitused. Korstnapühkija, korstnapühkija-meister. Kutsealal töötamiseks on nõutav korstnapühkija kutsekvalifikatsioon kutseseaduse tähenduses. Alus: Tuleohutuse seadus Korstnapühkija-meister, tase 5 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside (kohustuslikud B.2.1 – B.2.5 ja läbivad B.2.6 – B.2.10) tõendamine. Tööde planeerimine ja dokumenteerimine 4 Küttesüsteemide puhastamine 5 Küttesüsteemile hinnangu koostamine 5 Teavitamine ja nõustamine 4 Juhendamine ja koolitamine 5 Ohutus- ja keskkonnanõuete täitmine 5 Meeskonnatöö juhtimine 5 Suhtlemisoskus ja klienditeeninduse alused 4 Arvutioskus 4 Keeleoskus 5 Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 Diploma Automation Engineer, level 7 2 Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 1) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 2) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 3) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 3) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud tööstusautomaatikainsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud tööstusautomaatikainsener, tase 7 (versioon 5) Ehitusautomaatika Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Ehitusautomaatik 4 2016-11-16 2016-11-16 2019-12-18 7 7 2144 Mehaanikainsenerid 0714 Elektroonika ja automaatika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Automaatikainseneri kutsete tasemete ülevaade ja võrdlus Insenerikutsete taotlemise eeldused Inseneri täiendusõppe arvestus Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Aleksander Grünstam Allux SG OÜ, ESIS Andres Rähni TTÜ automaatikainstituut, ESIS Vitali Vansovitš Metso AS Kristi Jõers ESIS Sergei Bessonov KB Automaatika, ESIS Eerik Laid Ecomatic AS Ellen Mihklepp AS Tallinna Vesi Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Diplomeeritud automaatikainseneri 7. taseme kutsestandard on kõrghariduse õppekavade, isikute kompetentsuse hindamise ning kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemise alus. Automaatika valdkonna insenerid loovad, hooldavad ja arendavad automaatikasüsteeme. Automaatikasüsteem (edaspidi ka süsteem) on keskkonnaga vahetult seotud tark- ja riistvara kompleks, mida kasutatakse tehnoloogiliste protsesside (edaspidi ka protsess) toimimise juhtimiseks ja kontrollimiseks ettenähtud töörežiimides ilma inimese otsese osalemiseta. Automaatikainsenerid töötavad tööstus- ja tootmis- ja ehitusettevõtetes ning tehastes, laborites, projekt- ja inseneribüroodes, õppe- ja teadusasutustes. Automaatikainsenerid spetsialiseeruvad tööstus- ja tootmise või ehitiste tehnosüsteemide tehnoloogiliste protsesside automatiseerimisele ning vähemalt ühele kitsamale ametialale järgmiste hulgast: projekteerimine, süsteemide ehitus, süsteemide tööshoid ja hooldus, teadustöö ja insenerikoolitus või arendustegevus. Automaatikainsenerid töötavad interdistsiplinaarses meeskonnas koos sidusvaldkondade inseneride, tehnoloogiainseneride jt spetsialistidega. See kutsestandard sisaldab diplomeeritud automaatikainseneri kutsekirjeldust ja kompetentsusnõudeid. 7. taseme diplomeeritud automaatikainsener on kogemustega spetsialist, kelle ülesanne on loodavate, olemasolevate või arendatavate tehnoloogiliste protsesside automatiseerimine ja automaatikasüsteemide tööshoid. Diplomeeritud automaatikainsener töötab iseseisvalt keerulistes ja uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine. Ta on võimeline juhtima töörühmi ja võtma vastutust teiste töö tulemuste eest. Automaatikainseneride kutsed: Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7; Volitatud automaatikainsener, tase 8. Automaatika valdkonna inseneride kutsete ülevaated on toodud lisas 1. A.2.1 Automaatikasüsteemide loomine, tööshoid ja arendamine. Ehitusautomaatika A.2.3 Ehitiste tehnosüsteemide töö automatiseerimine. A.2.4 Projekteerimine. A.2.5 Süsteemide ehitamine. A.2.6 Süsteemide kasutus ja hooldus. A.2.7 Teadustöö ja insenerikoolitus. Automaatikainseneri töö nõuab tihti suurt vaimset pingutust ning võib olla kiire ja pingeline. Tööaeg võib olla paindlik, sest erijuhtudel (nt pideva protsessi käikulaskmine, pideva protsessi erakorraline hooldus) võib olla vajalik töötamine väljaspool tavapärast tööaega. Vajadusel tuleb töötada välitingimustes ja keskkondades, kus võib esineda plahvatus- ja tuleohtu ning kokkupuudet kemikaalidega. Objektil töötades tuleb juhinduda üldise tööohutuse ja elektriohutuse nõuetest. Steriilsetes keskkondades töötades (nt haiglad) tuleb kinni pidada rangetest hügieeninõuetest. Automaatikainseneri põhilised töövahendid on üldkasutatav bürootarkvara, infotehnoloogilised vahendid, arvutustehnika riist- ja tarkvara, telekommunikatsioonivahendid, kontrollerseadmed, mõõteriistad, automaatikaseadmete seadistamise ja programmeerimise spetsiaalsed tarkvarad, konfigureerimis- ja häälestamisprogrammid, CAD-programmidel põhinev joonestus- ja projekteerimistarkvara. Automaatikainseneri töö eeldab innovaatilisust, õpivalmidust, kiiret ja loogilist mõtlemist, analüüsivõimet, teaduslik-tehnilist mõtlemist, otsustamisjulgust, tulemusele orienteeritust, visuaalset mälu, täpsust, vastutustundlikkust, suhtlemis- ja koostöövalmidust, kohanemisvõimet ning emotsionaalset stabiilsust. Diplomeeritud automaatikainsener on tavaliselt omandanud kõrgkoolis automaatika erialal magistrikraadi. Ta omab erialast töökogemust ning ta on oma teadmisi perioodiliselt täiendanud. Insenerikutse taotlemise eeldusi vt lisast 2 ja täiendusõppe arvestuse nõudeid vt lisast 3. Peainsener, juhtivinsener, projekteerija, projektijuht, peaspetsialist, osakonna juhataja, vanemteadur, koolitusjuht jm. Diplomeeritud automaatikainseneri kutsetunnistuse omamine võimaldab tegutseda ehitusautomaatika alal vastutava spetsialistina Majandus- ja Kommunikatsiooni Ministeeriumi poolt tunnustatud tegevusvaldkonnas vastavalt ehitusseadusele. Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.2.2, vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine valikust B.2.3–B.2.6 ning läbivate kompetentside B.2.7-B.2.9 tõendamine. Automaatikasüsteemide loomine, tööshoid ja arendamine 7 Kutse taotlemisel on nõutav spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.2.2 tõendamine. Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine valikust B.2.3–B.2.6. Projekteerimine 7 Süsteemide ehitamine 7 Süsteemide kasutus ja hooldus 7 Teadustöö ja insenerikoolitus 7 Juhtimine 7 Kutsealale pühendumine 7 Suhtlemine 7 Volitatud automaatikainsener, tase 8 Chartered Automation Engineer, level 8 2 Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 1) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 2) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 3) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 3) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 6) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud tööstusautomaatikainsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud tööstusautomaatikainsener, tase 8 (versioon 5) Ehitusautomaatika Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Ehitusautomaatik 4 2016-11-16 2016-11-16 2019-12-18 8 8 2144 Mehaanikainsenerid 0714 Elektroonika ja automaatika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Automaatikainseneri kutsete tasemete ülevaade ja võrdlus Insenerikutsete taotlemise eeldused Inseneri täiendusõppe arvestus Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Aleksander Grünstam Allux SG OÜ, ESIS Andres Rähni TTÜ automaatikainstituut, ESIS Vitali Vansovitš Metso AS Kristi Jõers ESIS Sergei Bessonov KB Automaatika, ESIS Eerik Laid Ecomatic AS Ellen Mihklepp AS Tallinna Vesi Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Volitatud automaatikainseneri 8. taseme kutsestandard on kõrghariduse õppekavade, isikute kompetentsuse hindamise ning kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemise alus. Automaatika valdkonna insenerid loovad, hooldavad ja arendavad automaatikasüsteeme. Automaatikasüsteem (edaspidi ka süsteem) on keskkonnaga vahetult seotud tark- ja riistvara kompleks, mida kasutatakse tehnoloogiliste protsesside (edaspidi ka protsess) toimimise juhtimiseks ja kontrollimiseks ettenähtud töörežiimides ilma inimese otsese osalemiseta. Automaatikainsenerid töötavad tööstus-, tootmis- ja ehitusettevõtetes ning tehastes, laborites, projekti- ja inseneribüroodes, õppe- ja teadusasutustes. Automaatikainsenerid spetsialiseeruvad tööstus- ja tootmise või ehitiste tehnosüsteemide tehnoloogiliste protsesside automatiseerimisele ning vähemalt ühele kitsamale ametialale järgmiste hulgast: projekteerimine, süsteemide ehitus, süsteemide tööshoid ja hooldus, teadustöö ja insenerikoolitus või arendustegevus. Automaatikainsenerid töötavad interdistsiplinaarses meeskonnas koos sidusvaldkondade inseneride, tehnoloogiainseneride jt spetsialistidega. See kutsestandard sisaldab volitatud automaatikainseneri kutsekirjeldust ja kompetentsusnõudeid. 8. taseme volitatud automaatikainsener on laialdaste teadmiste ja kogemustega tippspetsialist-ekspert, kes rakendab oma automaatikaalaseid insener-tehnilisi teadmisi ja võimeid loodavate, olemasolevate või arendatavate tehnoloogiliste protsesside kompleksseks automatiseerimiseks. Ta töötab iseseisvalt keerulistes ja uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine. Tal on õigus anda eksperthinnanguid keerukatele automaatikaprojektidele ja -töödele. Volitatud automaatikainsener on pädev juhtima organisatsioone või töörühmi strateegiliste eesmärkide saavutamiseks, ta võtab täieliku vastutuse enda ja teiste töötulemuste eest. Volitatud automaatikainsener koolitab insenere ja tegeleb arendustegevustega, millel on oluline ning positiivne mõju automaatika valdkonna arengule. Automaatikainseneride kutsed: Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7; Volitatud automaatikainsener, tase 8. Automaatika valdkonna inseneride kutsete ülevaated on toodud lisas 1. A.2.1 Komplekssete automaatikasüsteemide loomine, hindamine, täiustamine ja arendamine. Ehitusautomaatika A.2.3 Ehitiste tehnosüsteemide töö automatiseerimine. A.2.4 Projekteerimine. A.2.5 Süsteemide ehitamine. A.2.6 Süsteemide kasutus ja hooldus. A.2.7 Arendus-, teadus- ja koolitustegevus. Automaatikainseneri töö nõuab tihti suurt vaimset pingutust ning võib olla kiire ja pingeline. Tööaeg võib olla paindlik, sest erijuhtudel (nt pideva protsessi käikulaskmine, pideva protsessi erakorraline hooldus) võib olla vajalik töötamine väljaspool tavapärast tööaega. Vajadusel tuleb töötada välitingimustes ja keskkondades, kus võib esineda plahvatus- ja tuleohtu ning kokkupuudet kemikaalidega. Objektil töötades tuleb juhinduda üldise tööohutuse ja elektriohutuse nõuetest. Steriilsetes keskkondades töötades (nt haiglad) tuleb kinni pidada rangetest hügieeninõuetest. Automaatikainseneri põhilised töövahendid on üldkasutatav bürootarkvara, infotehnoloogilised vahendid, arvutustehnika riist- ja tarkvara, telekommunikatsioonivahendid, kontrollerseadmed, mõõteriistad, automaatikaseadmete seadistamise ja programmeerimise spetsiaalsed tarkvarad, konfigureerimis- ja häälestamisprogrammid, CAD-programmidel põhinev joonestus- ja projekteerimistarkvara. Automaatikainseneri töö eeldab innovaatilisust, õpivalmidust, kiiret ja loogilist mõtlemist, analüüsivõimet, teaduslik-tehnilist mõtlemist, otsustamisjulgust, tulemusele orienteeritust, visuaalset mälu, täpsust, vastutustundlikkust, loovust, suhtlemis- ja koostöövalmidust, kohanemisvõimet ning emotsionaalset stabiilsust. Volitatud automaatikainsener on tavaliselt omandanud kõrgkoolis automaatika erialal magistrikraadi. Ta omab erialast töökogemust ning ta on oma teadmisi perioodiliselt täiendanud. Insenerikutsete taotlemise eeldusi vt lisas 2 ja inseneri täiendusõppe arvestuse nõudeid lisast 3. Peainsener, juhtivinsener, arendusjuht, projekteerija, projektijuht, peaspetsialist, osakonna juhataja, vanemteadur, koolitusjuht jm. Volitatud automaatikainseneri kutsetunnistuse omamine võimaldab tegutseda ehitusautomaatika alal vastutava spetsialistina Majandus- ja Kommunikatsiooni Ministeeriumi poolt tunnustatud tegevusvaldkonnas vastavalt ehitusseadusele. Volitatud automaatikainsener, tase 8 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.2.2, vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine valikust B.2.3–B.2.6 ning läbivate kompetentside B.2.7–B.2.9 tõendamine. Komplekssete automaatikasüsteemide loomine, hindamine, täiustamine ja arendamine 8 Kutse taotlemisel on nõutav spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.2.2 tõendamine. Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine valikust B.2.3–B.2.6. Projekteerimine 8 Süsteemide ehitamine 8 Süsteemide kasutus ja hooldus 8 Arendus-, teadus- ja koolitustegevus 8 Juhtimine 8 Kutsealale pühendumine 8 Suhtlemine 8 Noorem tarkvaraarendaja, tase 4 Junior Software Developer, level 4 5 Noorem tarkvaraarendaja, tase 4 (versioon 4) Noorem tarkvaraarendaja, tase 4 (versioon 6) Noorem-tarkvaraarendaja, tase 4 (versioon 7) Tarkvara arendaja III (versioon 1) Tarkvara arendaja III (versioon 2) Tarkvaraarendaja, tase 4 (versioon 3) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Tarkvaraarendus Tarkvara arendaja 2 2016-11-22 2016-11-22 2018-11-12 4 4 2519 Tarkvara ja rakenduste arendajad ning analüütikud, mujal liigitamata 0613 Tarkvara ja rakenduste arendus ning analüüs 62 Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused Euroopa IKT-kompetentside raamistik (e-CF) Keelte oskustasemete kirjeldused Kutsestandard on dokument, mis kirjeldab tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Noorem tarkvaraarendaja, tase 4 põhiliseks tööks on tarkvara lähtekoodi kirjutamine. Ta osaleb süsteemi võimaliku disaini väljatöötamisel ja pakub erinevaid tehnilisi lahendusi, arvestades süsteemi kui tervikut. Noorem tarkvaraarendaja kirjutab tarkvara lähtekoodi vastavalt väljatöötatud ja kokkulepitud disainile. Tema põhilised tööülesanded on teenustaseme haldus, toote või projekti kavandamine, rakenduse projekteerimine, kavandamine ja väljatöötamine, süsteemide integreerimine, testimine, lahenduse kasutuselevõtt, dokumentatsiooni koostamine, riskide hindamine ja maandamine, protsessi täiustamine ja infoturbe haldamine. Noorem tarkvaraarendaja on suuteline tööülesannet iseseisvalt lahendama. Täidab tööülesandeid muutuvates olukordades nõuetekohaselt. Mõistab ja rakendab meeskonnas kasutatavat tarkvaraarenduse metoodikat. Noorem tarkvaraarendaja töö eeldab analüütilist ja loovat tehnilist mõtlemist ning pidevat kutsealast enesetäiendamist. Peab mõistma süsteemi erinevate komponentide omavahelist mõju ning oskama sellega muudatuste ja arenduste tegemisel arvestada. Oskab leida ebakõlasid ülesande püstitusel ja anda sisendi analüütikule ülesande täpsustamiseks. Oskab anda sisendi testijaile muudatuste ja arenduste testimiseks. Noorem tarkvaraarendaja töö eeldab head meeskonnatöö oskust. IKT-kutsete kirjeldamisel on aluseks Euroopa IKT-kompetentside raamistik (e-CF), mis määratleb kokku 36 e-CF-põhikompetentsi ja jaotab need viie IKT-äriprotsessi-valdkonna vahel (vt Lisa 1) NB! Tööosade loetelu ei määra nõutud kompetentside taset ja nende järjekord ei määra olulisust 1. Infosüsteemi ja äristrateegia kooskõlastamine (e-CF kompetents A.1.) 2. Teenusetaseme haldus (e-CF kompetents A.2.) 3. Toote või projekti kavandamine (e-CF kompetents A.4.) 4. Arhitektuuri projekteerimine (e-CF kompetents A.5.) 5. Rakenduse projekteerimine (e-CF kompetents A.6.) 6. Tehnoloogia arengu jälgimine (e-CF kompetents A.7.) 7. Kavandamine ja väljatöötamine (e-CF kompetents B.1.) 8. Süsteemide integreerimine (e-CF kompetents B.2.) 9. Testimine (e-CF kompetents B.3.) 10. Lahenduse juurutamine/paigaldamine/kasutuselevõtt (e-CF kompetents B.4.) 11. Dokumentatsiooni koostamine (e-CF kompetents B.5.) 12. Infoturbestrateegia väljatöötamine (e-CF kompetents D.1.) 13. IKT kvaliteedistrateegia väljatöötamine (e-CF kompetents D.2.) 14. Hanked (e-CF kompetents D.4.) 15. Informatsiooni ja oskusteabe haldamine (e-CF kompetents D.10.) 16. Suhtekorraldus (e-CF kompetents E.4.) 17. Protsessi täiustamine (e-CF kompetents E.5.) 18. IKT kvaliteedijuhtimine (e-CF kompetents E.6.) 19. Infoturbe haldamine (e-CF kompetents E.8.) 20. IT juhtimine (e-CF kompetents E.9.) Tarkvaraarendaja töötab siseruumis ja põhiliselt istudes. Tema töö on vaimselt pingeline ja ohtudeks on sundasend arvutiga töötamisel ning koormus silmadele. Tarkvaraarendaja põhilised töövahendid on arvutustehnika ja tarkvara. Tarkvaraarendaja töö eeldab loogilist ja analüütilist mõtlemist, tehnilist loomingulisust ning meeskonnatöö oskust. Oluline on õppimistahe, koostöövõime, kohanemisvõime, suhtlemisvalmidus, orienteeritus tulemustele, vastutus, korrektsus, täpsus, enesedistsipliin ja stressitaluvus. Tarkvara arendajana töötavad tavaliselt inimesed, kellel on erialane kutseharidus või rakenduskõrgharidus või kõrgharidus. Erandjuhul võivad kutseoskused olla omandatud täiendkoolitustel või töökohal õppides. Programmeerija, tarkvaraarendaja, noorem programmeerija, jne. Tarkvaraarendaja kutse taotlemisel on nõutav järgmiste e-CF kompetentside omamine: A.1.; A.2; A.4; A.5.; A.6; A.7.; B.1.; B.2.; B.3.; B.4.; B.5.; D.1.; D.2.; D.4.; D.10.; E.4.; E.5.; E.6.; E.8.;E.9. Lisaks läbivad kompetentsid. Kokku 21 nõutavat kompetentsi. IKT-kutsete kirjeldamisel on aluseks Euroopa IKT-kompetentside raamistik (e-CF), mis määratleb kokku 36 IKT-põhikompetentsi ja jaotab need viie IKT-äriprotsessi-valdkonna vahel. Iga e-CF põhikompetentsi kohta on kompetentside tabelis esmalt toodud kompetentsi üldine kirjeldus ja nõutavad teadmised ning oskused (kõrgeimal kutsetasemel). Seejärel on toodud vastava kompetentsi teadmiste ja oskuste nõuded tarkvaraarendajale. Infosüsteemi ja äristrateegia kooskõlastamine (e-CF kompetents A.1.) 3 Teenusetaseme haldus (e-CF kompetents A.2.) 4 Toote või projekti kavandamine (e-CF kompetents A.4.) 4 Arhitektuuri projekteerimine (e-CF kompetents A.5.) 3 Rakenduse projekteerimine (e-CF kompetents A.6.) 4 Tehnoloogia arengu jälgimine (e-CF kompetents A.7.) 3 Kavandamine ja väljatöötamine (e-CF kompetents B.1.) 4 Süsteemide integreerimine (e-CF kompetents B.2.) 4 Testimine (e-CF kompetents B.3.) 4 Lahenduste juurutamine/paigaldamine/kasutuselevõtt (e-CF kompetents B.4.) 4 Dokumentatsiooni koostamine (e-CF kompetents B.5.) 4 Infoturbestrateegia väljatöötamine (e-CF kompetents D.1.) 4 IKT kvaliteedistrateegia väljatöötamine (e-CF kompetents D.2.) 4 Hanked (e-CF kompetents D.4.) 4 Informatsiooni ja oskusteabe haldamine (e-CF kompetents D.10.) 4 Kliendisuhete juhtimine (e-CF kompetents E.4.) 4 Protsessi täiustamine (e-CF kompetents E.5.) 3 IKT kvaliteedijuhtimine (e-CF kompetents E.6.) 4 Infoturbe haldamine (e-CF kompetents E.8.) 4 IT juhtimine (e-CF kompetents E.9.) 3 Noorem-tarkvararendaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Personalijuht IV Human resource manager IV 5 Personalijuht IV (versioon 1) Personalijuht IV (versioon 2) Personalijuht IV (versioon 3) Personalijuht IV (versioon 4) Personalijuht, tase 6 (versioon 10) Personalijuht, tase 6 (versioon 6) Personalijuht, tase 6 (versioon 7) Personalijuht, tase 6 (versioon 8) Personalijuht, tase 6 (versioon 9) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Personalitöö Personalijuht 5 2010-12-07 2010-12-07 2014-01-02 IV 6 6 1212 Personalijuhid 0417 Tööoskused 78 Tööhõive Fleksotrükkal III flexoprinter III 2 Fleksotrükkal III (versioon 1) Fleksotrükkal III (versioon 3) Fleksotrükkal III (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Trükitööstus Trükkal 34 2008-12-11 2008-12-11 2011-05-30 III 7322 Trükkalid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 18 Trükindus ja salvestiste paljundus Personalijuht V Human resource manager V 3 Personalijuht V (versioon 1) Personalijuht V (versioon 2) Personalijuht, tase 7 (versioon 4) Personalijuht, tase 7 (versioon 5) Personalijuht, tase 7 (versioon 6) Personalijuht, tase 7 (versioon 7) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Personalitöö Personalijuht 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-12-31 V 1212 Personalijuhid 0417 Tööoskused 78 Tööhõive Personalitöötaja I HR administrator I 5 Personalitöötaja I (versioon 1) Personalitöötaja I (versioon 2) Personalitöötaja I (versioon 3) Personalitöötaja I (versioon 4) Personalitöötaja, tase 3 (versioon 6) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Personalitöö Personalijuht 5 2010-12-07 2010-12-07 2014-01-01 I 3 3 4416 Personalitöö assistendid 0417 Tööoskused 78 Tööhõive Treener I Coach I 10 Abitreener, tase 3 (versioon 11) Abitreener, tase 3 (versioon 12) Abitreener, tase 3 (versioon 13) Abitreener, tase 3 (versioon 14) Abitreener, tase 3 (versioon 15) Abitreener, tase 3 (versioon 16) Abitreener, tase 3 (versioon 17) Abitreener, tase 3 (versioon 18) Abitreener, tase 3 (versioon 19) Abitreener, tase 3 (versioon 20) Abitreener, tase 3 (versioon 21) Abitreener, tase 3 (versioon 22) Abitreener, tase 3 (versioon 23) Treener I (versioon 1) Treener I (versioon 2) Treener I (versioon 3) Treener I (versioon 4) Treener I (versioon 5) Treener I (versioon 6) Treener I (versioon 7) Treener I (versioon 8) Treener I (versioon 9) Aeroobikatreener I Aerutamistreener I Aikidotreener I Akrobaatilise võimlemise treener I Allveesporditreener I Alpinismitreener I Ammulaskmistreener I Automudelismitreener I Autosporditreener I Bowlingutreener I Capoeiratreener I Curlingu treener I Fitnessitreener I Golfitreener I Hapkido treener I Iaidotreener I Ilu- ja rühmvõimlemise treener I Iluuisutamistreener I Iluvõimlemise treener I Indiaca treener I Jahisporditreener I Jalgpallitreener I Jalgrattamatkatreener I Jalgrattatreener I Jalgsimatkatreener I Ju-jutsu treener I Judotreener I Jõusaalitreener I Jäähokitreener I Jääpallitreener I Jääpurjetamistreener I Kabetreener I Kahevõistluse ja suusahüpete treener I Karatetreener I Keeglitreener I Kepikõnnitreener I Kergejõustikutreener I Kickboxingutreener I Kiikingutreener I Kiiruisutamise treener I Kirimaletreener I Kobudotreener I Kobudotreener I Koroonamängutreener I Korvpallitreener I Kudotreener I Kujundujumise treener I Kulturismi ja fitnessi treener I Kurnimängutreener I Käsipallitreener I Laevamudelismitreener I Laskesuusatamistreener I Laskmistreener I Lauatennisetreener I Lennusporditreener I Liikumisharrastuse treener I Lumelauatreener I Maadlustreener I Maletreener I Matkatreener I Minigolfitreener I Moodsa viievõistluse treener I Mootorrattasporditreener I Motospordi treener I Murdmaasuusatamise treener I Mäesuustamise treener I Mägimatkatreener I Mälumängutreener I Orienteerumistreener I Pentaquetreener I Personaaltreener I Piljarditreener I Poksitreener I Poolitreener I Purjetamistreener I Põhivõimlemise treener I Ragbitreener I Ratsutamistreener I Rulluisutamistreener I Rühmvõimlemise treener I Saalihokitreener I Sambotreener I Sport Chanbara treener I Sportkeeglitreener I Squashitreener I Sulgpallitreener I Sumotreener I Suusahüppe treener I Sõudmistreener I Taekwon-do ITF treener I Taekwondo WTF treener I Taipoksitreener I Tennisetreener I Triatloni treener I Turniiribridžitreener I Tõstesporditreener I Uisutamistreener I Ujumistreener I Veematkatreener I Veemototreener I Vehklemistreener I Vesiaeroobikatreener I Vibulaskmistreener I Võimlemistreener I Võistlustantsutreener I Võrkpallitreener I Wu-shu treener I Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 14 2013-03-14 2013-03-14 2013-12-31 I 3 3 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Personalijuht V Human resource manager V 1 Personalijuht V (versioon 2) Personalijuht V (versioon 3) Personalijuht, tase 7 (versioon 4) Personalijuht, tase 7 (versioon 5) Personalijuht, tase 7 (versioon 6) Personalijuht, tase 7 (versioon 7) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Personalitöö Personalijuht 18 2004-06-10 2004-06-10 2008-05-26 V 1212 Personalijuhid 0417 Tööoskused 78 Tööhõive Personalispetsialist II Human resource specialist II 4 Personalispetsialist II (versioon 1) Personalispetsialist II (versioon 2) Personalitöötaja II (versioon 3) Personalitöötaja II (versioon 5) Personalitöötaja, tase 4 (versioon 6) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Personalitöö Personalijuht 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-12-31 II 2423 Personali ja karjääri tippspetsialistid 0417 Tööoskused 78 Tööhõive Personalispetsialist III Human resource specialist III 6 Personalispetsialist III (versioon 2) Personalispetsialist III (versioon 3) Personalispetsialist III (versioon 4) Personalispetsialist III (versioon 5) Personalispetsialist, tase 5 (versioon 10) Personalispetsialist, tase 5 (versioon 11) Personalispetsialist, tase 5 (versioon 7) Personalispetsialist, tase 5 (versioon 8) Personalispetsialist, tase 5 (versioon 9) Personalitöö spetsialist III (versioon 1) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Personalitöö Personalijuht 5 2010-12-07 2010-12-07 2014-01-02 III 5 5 2423 Personali ja karjääri tippspetsialistid 0417 Tööoskused 78 Tööhõive Motiveerimine ja palgakorraldus Personaliarvestus ja töösuhteid reguleerivad õigusaktid Tööjõu värbamine ja valik Töökeskkond ja –tervishoid Töötajate koolitus ja arendamine Värbamine ja valik Koolitus ja arendamine Tasustamine Personalispetsialist III Human resource specialist III 4 Personalispetsialist III (versioon 2) Personalispetsialist III (versioon 3) Personalispetsialist III (versioon 5) Personalispetsialist III (versioon 6) Personalispetsialist, tase 5 (versioon 10) Personalispetsialist, tase 5 (versioon 11) Personalispetsialist, tase 5 (versioon 7) Personalispetsialist, tase 5 (versioon 8) Personalispetsialist, tase 5 (versioon 9) Personalitöö spetsialist III (versioon 1) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Personalitöö Personalijuht 33 2008-10-17 2008-10-17 2010-12-06 III 2423 Personali ja karjääri tippspetsialistid 0417 Tööoskused 78 Tööhõive Projektijuht II Certificated Project Managment Practitioner II 2 Nooremprojektijuht, tase 5 (versioon 6) Nooremprojektijuht, tase 5 (versioon 7) Nooremprojektijuht, tase 5 (versioon 8) Projektijuhi assistent, tase 5 (versioon 4) Projektijuhi assistent, tase 5 (versioon 5) Projektijuht II (versioon 1) Projektijuht II (versioon 3) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Projektijuht 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-11-12 II 3339 Äriteenuste agendid, mujal liigitamata 0413 Juhtimine ja haldus 70 Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine Projektijuht III Certificated Project Management Professional III 2 Projektijuht III (versioon 1) Projektijuht III (versioon 3) Projektijuht, tase 6 (versioon 4) Projektijuht, tase 6 (versioon 5) Projektijuht, tase 6 (versioon 6) Projektijuht, tase 6 (versioon 7) Projektijuht, tase 6 (versioon 8) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Projektijuht 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-11-12 III 1219 Äriteenindus- ja haldusjuhid, mujal liigitamata 0413 Juhtimine ja haldus 70 Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine Projektijuht IV Certificated International Project Manager IV 2 Projektijuht IV (versioon 1) Projektijuht IV (versioon 3) Vanemprojektijuht, tase 6 (versioon 4) Vanemprojektijuht, tase 6 (versioon 5) Vanemprojektijuht, tase 7 (versioon 6) Vanemprojektijuht, tase 7 (versioon 7) Vanemprojektijuht, tase 7 (versioon 8) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Projektijuht 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-11-12 IV 1219 Äriteenindus- ja haldusjuhid, mujal liigitamata 0413 Juhtimine ja haldus 70 Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine Projektijuht V Certificated Projects Director V 2 Projektijuht V (versioon 1) Projektijuht V (versioon 3) Projektijuht, tase 7 (versioon 4) Projektiportfelli juht, tase 7 (versioon 5) Projektiportfelli juht, tase 7 (versioon 6) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Projektijuht 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-11-12 V 1219 Äriteenindus- ja haldusjuhid, mujal liigitamata 0413 Juhtimine ja haldus 70 Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine Pürotehnik I Pyrotechnician I 3 Abipürotehnik, tase 3 (versioon 5) Abipürotehnik, tase 3 (versioon 6) Abipürotehnik, tase 3 (versioon 7) Abipürotehnik, tase 3 (versioon 8) Abipürotehnik, tase 3 (versioon 9) Pürotehnik I (versioon 1) Pürotehnik I (versioon 2) Pürotehnik I (versioon 4) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puurimis- ja lõhkamistööd Pürotehnik 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-11-12 I 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0724 Kaevandamine ja rikastamine 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Pürotehnik II Pyrotechnician II 3 Pürotehnik II (versioon 1) Pürotehnik II (versioon 2) Pürotehnik II (versioon 4) Pürotehnik, tase 4 (versioon 10) Pürotehnik, tase 4 (versioon 5) Pürotehnik, tase 4 (versioon 6) Pürotehnik, tase 4 (versioon 7) Pürotehnik, tase 4 (versioon 8) Pürotehnik, tase 4 (versioon 9) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puurimis- ja lõhkamistööd Pürotehnik 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-11-12 II 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0724 Kaevandamine ja rikastamine 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Pürotehnik III Pyrotechnician III 3 Pürotehnik III (versioon 1) Pürotehnik III (versioon 2) Pürotehnik III (versioon 4) Pürotehnik, tase 5 (versioon 5) Pürotehnik, tase 5 (versioon 6) Pürotehnik, tase 5 (versioon 7) Pürotehnik, tase 5 (versioon 8) Pürotehnik, tase 5 (versioon 9) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puurimis- ja lõhkamistööd Pürotehnik 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-11-12 III 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0724 Kaevandamine ja rikastamine 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Raamatupidaja II Accountant II 6 Raamatupidaja II (versioon 1) Raamatupidaja II (versioon 2) Raamatupidaja II (versioon 3) Raamatupidaja II (versioon 4) Raamatupidaja II (versioon 5) Raamatupidaja II (versioon 8) Vanemraamatupidaja, tase 6 (versioon 10) Vanemraamatupidaja, tase 6 (versioon 7) Vanemraamatupidaja, tase 6 (versioon 9) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Raamatupidamine Raamatupidaja 7 2011-05-30 2011-05-30 2012-11-12 II 5 5 3313 Raamatupidamise keskastme spetsialistid 0411 Majandusarvestus ja maksundus 69 Juriidilised toimingud ja arvepidamine Raamatupidaja III Accountant III 6 Juhtivraamatupidaja, tase 7 (versioon 10) Juhtivraamatupidaja, tase 7 (versioon 7) Juhtivraamatupidaja, tase 7 (versioon 9) Raamatupidaja III (versioon 1) Raamatupidaja III (versioon 2) Raamatupidaja III (versioon 3) Raamatupidaja III (versioon 4) Raamatupidaja III (versioon 5) Raamatupidaja III (versioon 8) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Raamatupidamine Raamatupidaja 7 2011-05-30 2011-05-30 2012-11-12 III 6 6 3313 Raamatupidamise keskastme spetsialistid 0411 Majandusarvestus ja maksundus 69 Juriidilised toimingud ja arvepidamine Raamatupidaja assistent I Book-keeper I 6 Raamatupidaja assistent I (versioon 1) Raamatupidaja assistent I (versioon 2) Raamatupidaja assistent I (versioon 3) Raamatupidaja assistent I (versioon 4) Raamatupidaja assistent I (versioon 5) Raamatupidaja assistent I (versioon 7) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Raamatupidamine Raamatupidaja 7 2011-05-30 2011-05-30 2012-11-12 I 4 4 3313 Raamatupidamise keskastme spetsialistid 0411 Majandusarvestus ja maksundus 69 Juriidilised toimingud ja arvepidamine Suhtlemistreener IV Communication and interaction skills trainer IV 3 Suhtlemistreener IV (versioon 1) Suhtlemistreener IV (versioon 2) Suhtlemistreener IV (versioon 5) Suhtlemistreener, tase 6 (versioon 4) Haridus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Suhtlemistreener 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-11-12 IV 2424 Töötajate koolituse ja täiendõppe tippspetsialistid 0111 Kasvatusteadus 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Suhtlemistreener IV Communication and interaction skills trainer IV 2 Suhtlemistreener IV (versioon 1) Suhtlemistreener IV (versioon 3) Suhtlemistreener IV (versioon 5) Suhtlemistreener, tase 6 (versioon 4) Haridus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Suhtlemistreener 31 2007-11-28 2007-11-28 2008-12-10 IV 2424 Töötajate koolituse ja täiendõppe tippspetsialistid 0111 Kasvatusteadus 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Suhtlemistreener V Communication and interaction skills trainer V 3 Suhtlemistreener V (versioon 1) Suhtlemistreener V (versioon 2) Suhtlemistreener V (versioon 5) Suhtlemistreener, tase 7 (versioon 4) Haridus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Suhtlemistreener 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-11-12 V 2424 Töötajate koolituse ja täiendõppe tippspetsialistid 0111 Kasvatusteadus 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Fleksotrükkal I flexoprinter I 3 Fleksotrükkal I (versioon 1) Fleksotrükkal I (versioon 2) Fleksotrükkal I (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Trükitööstus Trükkal 7 2011-05-31 2011-05-31 2012-11-12 I 3 3 7322 Trükkalid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 18 Trükindus ja salvestiste paljundus Fleksotrükkal II flexoprinter II 3 Fleksotrükkal II (versioon 1) Fleksotrükkal II (versioon 2) Fleksotrükkal II (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Trükitööstus Trükkal 7 2011-05-30 2011-05-30 2012-11-12 II 4 4 7322 Trükkalid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 18 Trükindus ja salvestiste paljundus Fleksotrükkal II flexoprinter II 2 Fleksotrükkal II (versioon 1) Fleksotrükkal II (versioon 3) Fleksotrükkal II (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Trükitööstus Trükkal 34 2008-12-11 2008-12-11 2011-05-30 II 7322 Trükkalid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 18 Trükindus ja salvestiste paljundus Fleksotrükkal III flexoprinter III 3 Fleksotrükkal III (versioon 1) Fleksotrükkal III (versioon 2) Fleksotrükkal III (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Trükitööstus Trükkal 7 2011-05-30 2011-05-30 2012-11-12 III 4 4 7322 Trükkalid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 18 Trükindus ja salvestiste paljundus Trükiettevalmistaja I Graphic Prepress Operator I 3 Trükiettevalmistaja I (versioon 1) Trükiettevalmistaja I (versioon 2) Trükiettevalmistaja I (versioon 4) Trükiettevalmistaja, tase 4 (versioon 5) Trükiettevalmistaja, tase 4 (versioon 6) Trükiettevalmistaja, tase 4 (versioon 7) Trükiettevalmistaja, tase 4 (versioon 8) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Trükitööstus Trükiettevalmistaja 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-11-12 I 7321 Trükiettevalmistajad 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 18 Trükindus ja salvestiste paljundus Trükiettevalmistaja II Graphic Prepress Operator II 3 Trükiettevalmistaja II (versioon 1) Trükiettevalmistaja II (versioon 2) Trükiettevalmistaja II (versioon 5) Trükiettevalmistaja, tase 5 (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Trükitööstus Trükiettevalmistaja 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-11-12 II 7321 Trükiettevalmistajad 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 18 Trükindus ja salvestiste paljundus Trükiettevalmistaja III Graphic Prepress Operator III 3 Trükiettevalmistaja III (versioon 1) Trükiettevalmistaja III (versioon 2) Trükiettevalmistaja III (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Trükitööstus Trükiettevalmistaja 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-11-12 III 7321 Trükiettevalmistajad 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 18 Trükindus ja salvestiste paljundus Trükiste järeltöötleja I Post-press Operator, Print Finishing Specialist I 3 Trükiste järeltöötleja I (versioon 1) Trükiste järeltöötleja I (versioon 2) Trükiste järeltöötleja I (versioon 4) Trükiste järeltöötlusseadmete operaator, tase 4 (versioon 5) Trükiste järeltöötlusseadmete operaator, tase 4 (versioon 6) Trükiste järeltöötlusseadmete operaator, tase 4 (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Trükitööstus Trükiste järeltöötleja 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-11-12 I 7323 Trükiste järeltöötlejad 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 18 Trükindus ja salvestiste paljundus Trükiste järeltöötleja II Post-press Operator, Print Finishing Specialist II 3 Trükiste järeltöötleja II (versioon 1) Trükiste järeltöötleja II (versioon 2) Trükiste järeltöötleja II (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Trükitööstus Trükiste järeltöötleja 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-11-12 II 7323 Trükiste järeltöötlejad 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 18 Trükindus ja salvestiste paljundus Trükiste järeltöötleja III Post-press Operator, Print Finishing Specialist III 3 Trükiste järeltöötleja III (versioon 1) Trükiste järeltöötleja III (versioon 2) Trükiste järeltöötleja III (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Trükitööstus Trükiste järeltöötleja 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-11-12 III 7323 Trükiste järeltöötlejad 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 18 Trükindus ja salvestiste paljundus Trükkal I Printingmachine operator I 3 Trükkal I (versioon 1) Trükkal I (versioon 2) Trükkal I (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Trükitööstus Trükkal 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-11-12 I 7322 Trükkalid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 18 Trükindus ja salvestiste paljundus Trükkal II Printingmachine operator II 3 Ofsettrükkal, tase 4 (versioon 5) Ofsettrükkal, tase 4 (versioon 6) Ofsettrükkal, tase 4 (versioon 7) Ofsettrükkal, tase 4 (versioon 8) Trükkal II (versioon 1) Trükkal II (versioon 2) Trükkal II (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Trükitööstus Trükkal 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-11-12 II 7322 Trükkalid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 18 Trükindus ja salvestiste paljundus Digitrükk Fleksotrükk Poogenofsett Rullofset Siiditrükk Trükkal III Printingmachine operator III 3 Ofsettrükkal, tase 5 (versioon 4) Trükkal III (versioon 1) Trükkal III (versioon 2) Trükkal III (versioon 5) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Trükitööstus Trükkal 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-11-12 III 7322 Trükkalid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 18 Trükindus ja salvestiste paljundus Digitrükk Fleksotrükk Poogenofsett Rullofset Siiditrükk Korstnapühkija I Chimney sweeper I 2 Korstnapühkija I (versioon 1) Korstnapühkija I (versioon 3) Korstnapühkija, tase 3 (versioon 4) Korstnapühkija, tase 3 (versioon 5) Korstnapühkija, tase 3 (versioon 6) Korstnapühkija, tase 3 (versioon 7) Korstnapühkija, tase 3 (versioon 8) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Teeninduse Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Küttesüsteemide ehitus ja hooldus Korstnapühkija 4 2010-03-23 2010-03-23 2012-11-26 I 3 3 7133 Ehitustarindite puhastajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 81 Hoonete ja maastike hooldus Korstnapühkija II Chimney sweeper II 2 Korstnapühkija II (versioon 1) Korstnapühkija II (versioon 4) Korstnapühkija, tase 4 (versioon 3) Korstnapühkija, tase 4 (versioon 5) Korstnapühkija, tase 4 (versioon 6) Korstnapühkija, tase 4 (versioon 7) Korstnapühkija, tase 4 (versioon 8) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Teeninduse Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Küttesüsteemide ehitus ja hooldus Korstnapühkija 4 2010-03-23 2010-03-23 2012-11-26 II 4 4 7133 Ehitustarindite puhastajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 81 Hoonete ja maastike hooldus Korstnapühkija III Chimney sweeper III 2 Korstnapühkija III (versioon 1) Korstnapühkija III (versioon 4) Korstnapühkija-meister, tase 5 (versioon 3) Korstnapühkija-meister, tase 5 (versioon 4) Korstnapühkija-meister, tase 5 (versioon 5) Korstnapühkija-meister, tase 5 (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Teeninduse Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Küttesüsteemide ehitus ja hooldus Korstnapühkija 4 2010-03-23 2010-03-23 2012-11-26 III 7133 Ehitustarindite puhastajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 81 Hoonete ja maastike hooldus Täiskasvanute koolitaja/andragoog II Adult Educator II 3 Täiskasvanute koolitaja, tase 5 (versioon 4) Täiskasvanute koolitaja, tase 5 (versioon 5) Täiskasvanute koolitaja, tase 5 (versioon 6) Täiskasvanute koolitaja, tase 5 (versioon 7) Täiskasvanute koolitaja, tase 5 (versioon 8) Täiskasvanute koolitaja, tase 5 (versioon 9) Täiskasvanute koolitaja/andragoog II (versioon 1) Täiskasvanute koolitaja/andragoog II (versioon 2) Andragoog II Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Täiskasvanute koolitaja 5 2011-01-10 2011-01-10 2012-12-31 II 5 5 2424 Töötajate koolituse ja täiendõppe tippspetsialistid 0111 Kasvatusteadus 85 Haridus Täiskasvanute koolitaja/andragoog III Adult Educator III 5 Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 10) Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 11) Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 12) Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 6) Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 7) Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 8) Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 9) Täiskasvanute koolitaja/andragoog III (versioon 1) Täiskasvanute koolitaja/andragoog III (versioon 2) Täiskasvanute koolitaja/andragoog III (versioon 3) Täiskasvanute koolitaja/andragoog III (versioon 4) Andragoog III Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Täiskasvanute koolitaja 5 2011-01-10 2011-01-10 2012-12-31 III 6 6 2424 Töötajate koolituse ja täiendõppe tippspetsialistid 0111 Kasvatusteadus 85 Haridus Täiskasvanute koolitaja/andragoog IV Adult Educator IV 5 Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 10) Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 11) Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 12) Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 6) Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 7) Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 8) Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 9) Täiskasvanute koolitaja/andragoog IV (versioon 1) Täiskasvanute koolitaja/andragoog IV (versioon 2) Täiskasvanute koolitaja/andragoog IV (versioon 3) Täiskasvanute koolitaja/andragoog IV (versioon 4) Andragoog IV Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Täiskasvanute koolitaja 5 2011-01-10 2011-01-10 2012-12-31 IV 7 7 2424 Töötajate koolituse ja täiendõppe tippspetsialistid 0111 Kasvatusteadus 85 Haridus Täiskasvanute koolitaja/andragoog V Adult Educator V 5 Täiskasvanute koolitaja, tase 8 (versioon 10) Täiskasvanute koolitaja, tase 8 (versioon 11) Täiskasvanute koolitaja, tase 8 (versioon 6) Täiskasvanute koolitaja, tase 8 (versioon 7) Täiskasvanute koolitaja, tase 8 (versioon 8) Täiskasvanute koolitaja, tase 8 (versioon 9) Täiskasvanute koolitaja/andragoog V (versioon 1) Täiskasvanute koolitaja/andragoog V (versioon 2) Täiskasvanute koolitaja/andragoog V (versioon 3) Täiskasvanute koolitaja/andragoog V (versioon 4) Andragoog V Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Täiskasvanute koolitaja 5 2011-01-10 2011-01-10 2012-12-31 V 8 8 2424 Töötajate koolituse ja täiendõppe tippspetsialistid 0111 Kasvatusteadus 85 Haridus Telfor II Telfor II 2 Telfor II (versioon 1) Telfor II (versioon 3) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Nõustamine Telfor 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-11-12 II 3412 Sotsiaaltöö keskastme spetsialistid 0923 Sotsiaaltöö ja nõustamine 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Telfor III Telfor III 4 Telfor III (versioon 1) Telfor III (versioon 2) Telfor III (versioon 3) Telfor III (versioon 5) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Nõustamine Telfor 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-11-12 III 3412 Sotsiaaltöö keskastme spetsialistid 0923 Sotsiaaltöö ja nõustamine 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Telfor IV Telfor IV 4 Telfor IV (versioon 1) Telfor IV (versioon 2) Telfor IV (versioon 3) Telfor IV (versioon 5) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Nõustamine Telfor 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-11-12 IV 3412 Sotsiaaltöö keskastme spetsialistid 0923 Sotsiaaltöö ja nõustamine 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Telfor V Telfor V 4 Telfor V (versioon 1) Telfor V (versioon 2) Telfor V (versioon 3) Telfor V (versioon 5) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Nõustamine Telfor 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-11-12 V 2635 Sotsiaaltöötajad ja nõustajad 0923 Sotsiaaltöö ja nõustamine 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Suhtlemistreener III Communication and interaction skills trainer III 2 Suhtlemistreener III (versioon 1) Suhtlemistreener III (versioon 4) Suhtlemistreener, tase 5 (versioon 3) Haridus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Suhtlemistreener 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-11-12 III 2424 Töötajate koolituse ja täiendõppe tippspetsialistid 0111 Kasvatusteadus 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Suhtlemistreener V Communication and interaction skills trainer V 2 Suhtlemistreener V (versioon 1) Suhtlemistreener V (versioon 3) Suhtlemistreener V (versioon 5) Suhtlemistreener, tase 7 (versioon 4) Haridus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Suhtlemistreener 31 2007-11-28 2007-11-28 2008-12-10 V 2424 Töötajate koolituse ja täiendõppe tippspetsialistid 0111 Kasvatusteadus 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Arhitekt III Architect III 2 Arhitekt III (versioon 1) Diplomeeritud arhitekt, tase 7 (versioon 3) Diplomeeritud arhitekt, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud arhitekt, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud arhitekt, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud arhitekt, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud arhitekt, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud arhitekt, tase 7 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Kultuuri Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Arhitekt 8 2010-12-29 2010-12-29 2013-12-31 III 6 6 2161 Ehitusarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Volitatud arhitekt V Chartered/Principal Architect V 2 Volitatud arhitekt V (versioon 1) Volitatud arhitekt V (versioon 3) Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 4) Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 5) Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 6) Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 7) Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 8) Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Kultuuri Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Arhitekt 16 2007-12-05 2007-12-05 2010-12-28 V 2161 Ehitusarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Õmbleja I Sewer I 5 Õmbleja I (versioon 1) Õmbleja I (versioon 2) Õmbleja I (versioon 3) Õmbleja I (versioon 4) Õmbleja, tase 3 (versioon 6) Õmbleja, tase 3 (versioon 7) Õmbleja, tase 3 (versioon 8) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Rõivatootmine Õmbleja 8 2011-11-23 2011-11-23 2013-12-31 I 3 3 8153 Masinõmblejad 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 14 Rõivatootmine Selle kutsestandardi alusel võib jätkuda kutse andmine kuni 31. detsembrini 2016 neile isikutele, kes on õppinud vastava kutsestandardi põhjal koostatud kutseõppe õppekaval. Õmbleja I Sewer I 3 Õmbleja I (versioon 1) Õmbleja I (versioon 2) Õmbleja I (versioon 4) Õmbleja I (versioon 5) Õmbleja, tase 3 (versioon 6) Õmbleja, tase 3 (versioon 7) Õmbleja, tase 3 (versioon 8) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Rõivatootmine Õmbleja 7 2003-12-01 2003-12-01 2007-10-08 I 8153 Masinõmblejad 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 14 Rõivatootmine Tervisekaitse spetsialist IV Specialist of Health Protection IV 3 Tervisekaitse spetsialist IV (versioon 1) Tervisekaitse spetsialist IV (versioon 2) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Töötervishoid Tervisekaitse spetsialist 7 2011-09-28 2011-09-28 2012-01-04 IV 2263 Töötervishoiu ja tööohutuse tippspetsialistid 1022 Töötervishoid ja -kaitse 86 Tervishoid Tervisekaitse spetsialist III Specialist of Health Protection III 3 Tervisekaitse spetsialist III (versioon 1) Tervisekaitse spetsialist III (versioon 2) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Töötervishoid Tervisekaitse spetsialist 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-12-31 III 3257 Tervisekaitse- ja töötervishoiuinspektorid jms keskastme spetsialistid 1022 Töötervishoid ja -kaitse 86 Tervishoid Tervishoiujuht V Health Services Executive V 3 Tervishoiujuht V (versioon 1) Tervishoiujuht V (versioon 2) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Tervishoiu juhtimine Tervishoiujuht 7 2011-09-28 2011-09-28 2012-01-04 V 1342 Tervishoiuteenuste juhid 0413 Juhtimine ja haldus 86 Tervishoid Volitatud arhitekt IV Chartered/Principal Architect IV 2 Volitatud arhitekt IV (versioon 1) Volitatud arhitekt, tase 7 (versioon 3) Volitatud arhitekt, tase 7 (versioon 4) Volitatud arhitekt, tase 7 (versioon 5) Volitatud arhitekt, tase 7 (versioon 6) Volitatud arhitekt, tase 7 (versioon 7) Volitatud arhitekt, tase 7 (versioon 8) Volitatud arhitekt, tase 7 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Kultuuri Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Arhitekt 8 2010-12-29 2010-12-29 2013-12-31 IV 7 7 2161 Ehitusarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Volitatud arhitekt IV Chartered/Principal Architect IV 1 Volitatud arhitekt IV (versioon 2) Volitatud arhitekt, tase 7 (versioon 3) Volitatud arhitekt, tase 7 (versioon 4) Volitatud arhitekt, tase 7 (versioon 5) Volitatud arhitekt, tase 7 (versioon 6) Volitatud arhitekt, tase 7 (versioon 7) Volitatud arhitekt, tase 7 (versioon 8) Volitatud arhitekt, tase 7 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Kultuuri Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Arhitekt 16 2007-12-05 2007-12-05 2010-12-28 IV 2161 Ehitusarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kultuuritöötaja III Cultural Specialist III 3 Kultuurikorraldaja, tase 4 (versioon 4) Kultuurikorraldaja, tase 4 (versioon 5) Kultuurikorraldaja, tase 4 (versioon 6) Kultuurikorraldaja, tase 4 (versioon 7) Kultuuritöötaja III (versioon 1) Kultuuritöötaja III (versioon 2) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kultuuritöö Kultuurikorraldaja 9 2011-06-08 2011-06-08 2013-12-31 III 4 4 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0215 Muusika ja esituskunstid 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Kultuuritöö spetsialist IV Cultural Specialist IV 3 Kultuurikorraldaja, tase 6 (versioon 4) Kultuurikorraldaja, tase 6 (versioon 5) Kultuurikorraldaja, tase 6 (versioon 6) Kultuurikorraldaja, tase 6 (versioon 7) Kultuuritöö spetsialist IV (versioon 1) Kultuuritöö spetsialist IV (versioon 2) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kultuuritöö Kultuurikorraldaja 9 2011-06-08 2011-06-08 2013-12-31 IV 6 6 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0215 Muusika ja esituskunstid 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Kultuuritöö spetsialist IV Cultural Specialist IV 2 Kultuurikorraldaja, tase 6 (versioon 4) Kultuurikorraldaja, tase 6 (versioon 5) Kultuurikorraldaja, tase 6 (versioon 6) Kultuurikorraldaja, tase 6 (versioon 7) Kultuuritöö spetsialist IV (versioon 1) Kultuuritöö spetsialist IV (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kultuuritöö Kultuurikorraldaja 8 2010-12-29 2010-12-29 2011-06-07 IV 6 6 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0215 Muusika ja esituskunstid 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Kultuuritöö juht V Manager of Cultural Activities V 3 Kultuurikorraldaja, tase 7 (versioon 4) Kultuurikorraldaja, tase 7 (versioon 5) Kultuurikorraldaja, tase 7 (versioon 6) Kultuurikorraldaja, tase 7 (versioon 7) Kultuuritöö juht V (versioon 1) Kultuuritöö juht V (versioon 2) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kultuuritöö Kultuurikorraldaja 9 2011-06-08 2011-06-08 2013-12-31 V 6 6 2659 Loomingulised töötajad, mujal liigitamata 0215 Muusika ja esituskunstid 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Perelepitaja, tase 7 Family Mediator, level 7 1 Perelepitaja, tase 7 (versioon 2) Perelepitaja, tase 7 (versioon 3) Perelepitaja, tase 7 (versioon 4) Perelepitaja, tase 7 (versioon 5) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaaltöö ja nõustamine Perelepitaja 5 2010-12-08 2010-12-08 2015-11-25 7 7 2635 Sotsiaaltöötajad ja nõustajad 0923 Sotsiaaltöö ja nõustamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Tööosad ja tööülesanded Anneli Liivamägi Eesti Lepitajate Ühing Anu Ammer Viru Maakohus Marika Kivik Tallinna Psühholoogiline Kriisiabi Helle Niit Eesti Lepitajate Ühing Arno Baltin Tallinna Ülikool Anne Rähn Sotsiaalministeerium Perelepitaja pakub konfliktilahendusteenust abielu- ja perekonna vaidlustes, sealhulgas abielulahutus ja lastega seonduv elukorraldus. Ta aitab erinevatel seisukohtadel olevatel partneritel sõlmida mõlemaid osapooli rahuldavaid kokkuleppeid. Perelepitaja juhib osapooltevahelist läbirääkimisprotsessi, tagades toetava keskkonna, soodustades üksteisemõistmist, arusaamist ja koostööd. Ta võimaldab leida lahendusi probleemidele kohtuväliselt, aitab lapsevanematel sõlmida lapse arengulisest vajadusest lähtuvaid kokkuleppeid. Teeb vajadusel koostööd teiste erialade spetsialistidega. 7. taseme perelepitaja on võimeline töötama ka unikaalsete ja erakordsete juhtumite lahendamisega . Tänu suuremale kogemusele kasutab mitmekesisemaid töömetoodikaid. Lisaks tegeleb ta sihipäraselt valdkonna arendamisega. Perelepitaja töötab sotsiaalteenuseid või õigusabi pakkuvates asutustes, erapraksises. Perelepitajal on tööks sobiva sisustusega eraldi tööruum (istekohad, laud, lukustatav kapp jms.). Perelepitaja tööaeg on paindlik ja jaguneb tööks klientidega tööruumides, iseseisvaks tööks, koostööks teiste erialade spetsialistidega ja enesetäiendamiseks. Töö nõuab vaimset pingutust, head pingetaluvust, konfliktijuhtimisoskust, keskendumisoskust ja paindlikku reageerimist olukorrale. Perelepitaja järgib oma töös kutse-eetika põhimõtteid ning tagab oma klientide eraeluandmete ning protsessis selgunud informatsiooni konfidentsiaalsuse. Perelepitaja peamisteks töövahenditeks on sekkumist toetavad abi- ja sidevahendid Perelepitaja töös on oluline eneseväljendusoskus, kehtestamisoskus, usaldusväärsus, analüüsioskust, empaatilisus, tolerantsus, pingetaluvus, ausus, iseseisvus, paindlikkus ja loovus. Perelepitajana töötamine eeldab kõrgharidust, soovitavalt psühholoogia, sotsiaalteaduste või õigusteaduste erialalt ning perelepitusalast väljaõpet. 7. taseme perelepitaja on läbinud perelepitajate täiendõppe, töötanud vähemalt 20 menetlusse võetud juhtumiga, on läbinud 30 supervisioonitundi ja on ise superviseerinud vähemalt 5 juhtumit (kaasused peavad olema dokumenteeritud). Levinud on järgmised ametinimetused: perelepitaja ja lepitaja. Lepitusseadus Selle kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside (B.2.1 – B.2.4) tõendamine. Perelepituse kavandamine 7 Perelepituse läbiviimine 7 Laste intervjueerimine 7 Kutsealase tegevuse juhendamine ja arendamine 7 Interpreet-instrumentalist III Interpreet-instrumentalist III 4 Instrumentalist III (versioon 1) Interpreet-instrumentalist III (versioon 2) Interpreet-instrumentalist III (versioon 3) Interpreet, tase 4 (versioon 10) Interpreet, tase 4 (versioon 5) Interpreet, tase 4 (versioon 6) Interpreet, tase 4 (versioon 7) Interpreet, tase 4 (versioon 8) Interpreet, tase 4 (versioon 9) Laulja III (versioon 1) Laulja III (versioon 2) Laulja III (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Interpreet 9 2011-06-08 2011-06-08 2013-12-31 III 4 4 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Interpreet-instrumentalist V Soloist/Chamber musician/orchestra musician V 3 Interpreet-instrumentalist V (versioon 2) Interpreet-instrumentalist V (versioon 4) Kammermuusik/orkestrant V (versioon 1) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Interpreet 8 2010-12-29 2010-12-29 2011-06-07 V 6 6 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Interpreet-instrumentalist IV Chamber musician/orchestra musician IV 4 Interpreet-instrumentalist IV (versioon 2) Interpreet-instrumentalist IV (versioon 3) Kammermuusik/orkestrant IV (versioon 1) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Interpreet 9 2011-06-08 2011-06-08 2013-12-31 IV 5 5 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Interpreet-instrumentalist IV Chamber musician/orchestra musician IV 3 Interpreet-instrumentalist IV (versioon 2) Interpreet-instrumentalist IV (versioon 4) Kammermuusik/orkestrant IV (versioon 1) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Interpreet 8 2010-12-29 2010-12-29 2011-06-07 IV 5 5 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Interpreet-instrumentalist V Soloist/Chamber musician/orchestra musician V 4 Interpreet-instrumentalist V (versioon 2) Interpreet-instrumentalist V (versioon 3) Kammermuusik/orkestrant V (versioon 1) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Interpreet 9 2011-06-08 2011-06-08 2013-12-31 V 6 6 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Hooldusõde I Nurse assistant I 3 Hooldustöötaja, tase 3 (versioon 5) Hooldustöötaja, tase 3 (versioon 6) Hooldustöötaja, tase 3 (versioon 7) Hooldustöötaja, tase 3 (versioon 8) Hooldustöötaja, tase 3 (versioon 9) Hooldusõde I (versioon 1) Hooldusõde I (versioon 2) Sotsiaalhooldaja I (versioon 1) Sotsiaalhooldaja I (versioon 2) Sotsiaalhooldaja I (versioon 3) Sotsiaalhooldaja I (versioon 4) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaalhooldus Hooldustöötaja 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-12-31 I 3 3 5321 Tervishoiuasutuste hooldustöötajad 0921 Eakate ja puudega täiskasvanute hooldamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Hooldusõde III Nurse assistant III 3 Hooldaja II (versioon 1) Hooldaja III (versioon 1) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 10) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 11) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 12) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 7) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 8) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 9) Hooldusõde II (versioon 1) Hooldusõde II (versioon 2) Hooldusõde II (versioon 3) Hooldusõde II (versioon 4) Hooldusõde II (versioon 5) Hooldusõde III (versioon 1) Hooldusõde III (versioon 2) Hooldusõde III (versioon 4) Sotsiaalhooldaja II (versioon 1) Sotsiaalhooldaja II (versioon 2) Sotsiaalhooldaja II (versioon 3) Sotsiaalhooldaja II (versioon 4) Sotsiaalhooldaja II (versioon 5) Sotsiaalhooldaja II (versioon 6) Sotsiaalhooldaja III (versioon 1) Sotsiaalhooldaja III (versioon 2) Sotsiaalhooldaja III (versioon 3) Sotsiaalhooldaja III (versioon 4) Sotsiaalhooldaja III (versioon 5) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaalhooldus Hooldustöötaja 5 2010-12-08 2010-12-08 2011-09-27 III 5 5 5321 Tervishoiuasutuste hooldustöötajad 0921 Eakate ja puudega täiskasvanute hooldamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Optometrist III Optometrist III 4 Optometrist III (versioon 1) Optometrist III (versioon 2) Optometrist III (versioon 3) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Optomeetria Optometrist 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-12-31 III 3254 Optometristid ja optikud 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Optometrist IV Optometrist IV 3 Optometrist IV (versioon 1) Optometrist IV (versioon 2) Optometrist, tase 6 (versioon 4) Optometrist, tase 6 (versioon 5) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Optomeetria Optometrist 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-12-31 IV 3254 Optometristid ja optikud 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Konsultant III Consultant III 2 Konsultant III (versioon 1) Konsultant III (versioon 3) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Nõustamine Konsultant 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-11-12 III 2421 Juhtimis- ja organisatsioonianalüütikud 0413 Juhtimine ja haldus 70 Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine Koorijuht V Choir conductor V 2 Koorijuht V (versioon 1) Koorijuht V (versioon 3) Koorijuht V (versioon 4) Koorijuht, tase 7 (versioon 5) Koorijuht, tase 7 (versioon 6) Koorijuht, tase 7 (versioon 7) Koorijuht, tase 7 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Koorijuht 7 2005-11-23 2005-11-23 2008-12-09 V 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Konsultant IV Consultant IV 2 Konsultant IV (versioon 1) Konsultant IV (versioon 3) Konsultant, tase 6 (versioon 4) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Nõustamine Konsultant 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-11-12 IV 2421 Juhtimis- ja organisatsioonianalüütikud 0413 Juhtimine ja haldus 70 Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine Koorijuht IV Choir conductor IV 2 Koorijuht IV (versioon 1) Koorijuht IV (versioon 3) Koorijuht IV (versioon 4) Koorijuht, tase 6 (versioon 5) Koorijuht, tase 6 (versioon 6) Koorijuht, tase 6 (versioon 7) Koorijuht, tase 6 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Koorijuht 7 2005-11-23 2005-11-23 2008-12-09 IV 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Konsultant V Consultant V 2 Konsultant V (versioon 1) Konsultant V (versioon 3) Konsultant, tase 7 (versioon 4) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Nõustamine Konsultant 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-11-12 V 2421 Juhtimis- ja organisatsioonianalüütikud 0413 Juhtimine ja haldus 70 Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine Koorijuht III Choir conductor III 2 Koorijuht III (versioon 1) Koorijuht III (versioon 3) Koorijuht III (versioon 4) Koorijuht, tase 5 (versioon 5) Koorijuht, tase 5 (versioon 6) Koorijuht, tase 5 (versioon 7) Koorijuht, tase 5 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Koorijuht 7 2005-11-23 2005-11-23 2008-12-09 III 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Kaplan III Chaplain III 2 Kaplan III (versioon 1) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaaltöö ja nõustamine Kaplan 8 2011-12-08 2011-12-08 2012-01-04 III 3413 Religioonivaldkonna keskastme spetsialistid 0221 Usundiõpetus ja usuteadus 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Kaplan IV Chaplain IV 2 Kaplan IV (versioon 1) Kaplan, tase 6 (versioon 3) Kaplan, tase 6 (versioon 4) Kaplan, tase 6 (versioon 5) Kaplan, tase 6 (versioon 6) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaaltöö ja nõustamine Kaplan 8 2011-12-08 2011-12-08 2012-01-04 IV 2636 Religioonivaldkonna tippspetsialistid 0221 Usundiõpetus ja usuteadus 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Kaplan V Chaplain V 2 Kaplan V (versioon 1) Kaplan, tase 7 (versioon 3) Kaplan, tase 7 (versioon 4) Kaplan, tase 7 (versioon 5) Kaplan, tase 7 (versioon 6) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaaltöö ja nõustamine Kaplan 8 2011-12-08 2011-12-08 2012-01-04 V 2636 Religioonivaldkonna tippspetsialistid 0221 Usundiõpetus ja usuteadus 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Pärimuskultuuri spetsialist III Specialist in Traditional Culture III 2 Pärimuskultuuri spetsialist III (versioon 1) Pärimuskultuuri spetsialist III (versioon 3) Pärimuskultuuri spetsialist, tase 5 (versioon 4) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kultuuritöö Pärimuskultuuri spetsialist 8 2010-12-29 2010-12-29 2012-03-27 III 4 4 2359 Pedagoogika tippspetsialistid, mujal liigitamata 0322 Raamatukogundus, teave, arhiivindus 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Pärimuskultuuri spetsialist IV Specialist in Traditional Culture IV 2 Pärimuskultuuri spetsialist IV (versioon 1) Pärimuskultuuri spetsialist IV (versioon 3) Pärimuskultuuri spetsialist, tase 6 (versioon 4) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kultuuritöö Pärimuskultuuri spetsialist 8 2010-12-29 2010-12-29 2012-03-27 IV 6 6 2359 Pedagoogika tippspetsialistid, mujal liigitamata 0322 Raamatukogundus, teave, arhiivindus 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Pärimuskultuuri spetsialist V Specialist in Traditional Culture V 2 Pärimuskultuuri spetsialist V (versioon 1) Pärimuskultuuri spetsialist V (versioon 3) Pärimuskultuuri spetsialist, tase 7 (versioon 4) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kultuuritöö Pärimuskultuuri spetsialist 8 2010-12-29 2010-12-29 2012-03-27 V 7 7 2359 Pedagoogika tippspetsialistid, mujal liigitamata 0322 Raamatukogundus, teave, arhiivindus 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Hingehoidja III pastoral counsellor III 2 Hingehoidja III (versioon 1) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaaltöö ja nõustamine Hingehoidja 8 2011-12-08 2011-12-08 2013-12-31 III 3413 Religioonivaldkonna keskastme spetsialistid 0221 Usundiõpetus ja usuteadus 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Hingehoidja IV pastoral counsellor IV 2 Hingehoidja IV (versioon 1) Hingehoidja, tase 6 (versioon 3) Hingehoidja, tase 6 (versioon 4) Hingehoidja, tase 6 (versioon 5) Hingehoidja, tase 6 (versioon 6) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaaltöö ja nõustamine Hingehoidja 8 2011-12-08 2011-12-08 2013-12-31 IV 2636 Religioonivaldkonna tippspetsialistid 0221 Usundiõpetus ja usuteadus 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Hingehoidja V pastoral counsellor V 2 Hingehoidja V (versioon 1) Hingehoidja, tase 7 (versioon 3) Hingehoidja, tase 7 (versioon 4) Hingehoidja, tase 7 (versioon 5) Hingehoidja, tase 7 (versioon 6) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaaltöö ja nõustamine Hingehoidja 8 2011-12-08 2011-12-08 2013-12-31 V 2636 Religioonivaldkonna tippspetsialistid 0221 Usundiõpetus ja usuteadus 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Elektroonikaseadmete paigaldaja ja hooldaja II Electronics Technician II 2 Elektroonikaseadmete paigaldaja ja hooldaja II (versioon 1) Elektroonikaseadmete paigaldaja ja hooldaja II (versioon 3) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Elektroonika Elektroonikaseadmete koostaja 6 2011-05-26 2011-05-26 2012-05-16 II 4 4 7421 Elektroonikaseadmete mehaanikud ja hooldajad 0714 Elektroonika ja automaatika 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Elektroonikaseadmete paigaldaja ja hooldaja III Electronics Technician III 2 Elektroonikaseadmete paigaldaja ja hooldaja III (versioon 1) Elektroonikaseadmete paigaldaja ja hooldaja III (versioon 3) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Elektroonika Elektroonikaseadmete koostaja 6 2011-05-26 2011-05-26 2012-05-16 III 5 5 7421 Elektroonikaseadmete mehaanikud ja hooldajad 0714 Elektroonika ja automaatika 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Elektroonikaseadmete koostaja II Electronics assembly operator II 2 Elektroonikaseadmete koostaja II (versioon 1) Elektroonikaseadmete koostaja II (versioon 3) Elektroonikaseadmete koostaja, tase 3 (versioon 4) Elektroonikaseadmete koostaja, tase 3 (versioon 5) Elektroonikaseadmete koostaja, tase 3 (versioon 6) Elektroonikaseadmete koostaja, tase 3 (versioon 7) Elektroonikaseadmete koostaja, tase 3 (versioon 8) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Elektroonika Elektroonikaseadmete koostaja 6 2011-05-26 2011-05-26 2012-05-16 II 3 3 8212 Elektri- ja elektroonikaseadmete koostajad 0714 Elektroonika ja automaatika 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Elektroonikaseadmete koostaja III Electronics assembly operator III 2 Elektroonikaseadmete koostaja III (versioon 1) Elektroonikaseadmete koostaja III (versioon 3) Elektroonikaseadmete tehnik, tase 4 (versioon 4) Elektroonikaseadmete tehnik, tase 4 (versioon 5) Elektroonikaseadmete tehnik, tase 4 (versioon 6) Elektroonikaseadmete tehnik, tase 4 (versioon 7) Elektroonikaseadmete tehnik, tase 4 (versioon 8) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Elektroonika Elektroonikaseadmete koostaja 6 2011-05-26 2011-05-26 2012-05-16 III 4 4 8212 Elektri- ja elektroonikaseadmete koostajad 0714 Elektroonika ja automaatika 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Keskkonnajuhtimise spetsialist III Environmental management specialist III 1 Keskkonnajuhtimise spetsialist III (versioon 2) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Keskkonnaala Keskkonnajuhtimise spetsialist 25 2008-05-27 2008-05-27 2012-05-16 III 3141 Biotehnikud (v.a meditsiinivaldkonna tehnikud) 0521 Keskkonnateadused 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Keskkonnatehnika lukksepp III Plumber III 2 Keskkonnatehnika lukksepp III (versioon 1) Keskkonnatehnika lukksepp III (versioon 3) Keskkonnatehnika lukksepp III (versioon 4) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Keskkonnatehnika Keskkonnatehnika lukksepp 19 2005-06-14 2005-06-14 2008-06-17 III 7126 Torulukksepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Jäätmekäitluse klienditeenindaja III Waste Management Assistant III 1 Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Keskkonnaala Jäätmekäitluse klienditeenindaja 25 2008-05-27 2008-05-27 2012-01-04 III 5169 Isikuteenindajad, mujal liigitamata 1021 Prügi ja heitvete käitlemine 39 Saastekäitlus ja muud jäätmekäitlustegevused Hoonete energiamärgise väljastaja III Person authorized to Issue the energy certificate for buildings III 1 Energiaaudiitor IV (versioon 1) Energiaaudiitor IV (versioon 2) Energiaaudiitor, tase 6 (versioon 3) Energiaaudiitor, tase 6 (versioon 7) Hoonete energiaaudiitor, tase 6 (versioon 4) Hoonete energiaaudiitor, tase 6 (versioon 5) Hoonete energiaaudiitor, tase 6 (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitiste energiatõhusus Energiaaudiitor 14 2008-06-03 2008-06-03 2013-06-02 III 5 5 3113 Elektrotehniliste alade tehnikud 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Energiaaudiitor IV Energy Auditor IV 2 Energiaaudiitor IV (versioon 1) Energiaaudiitor, tase 6 (versioon 3) Energiaaudiitor, tase 6 (versioon 7) Hoonete energiaaudiitor, tase 6 (versioon 4) Hoonete energiaaudiitor, tase 6 (versioon 5) Hoonete energiaaudiitor, tase 6 (versioon 6) Hoonete energiamärgise väljastaja III (versioon 1) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitiste energiatõhusus Energiaaudiitor 4 2010-12-03 2010-12-03 2013-06-02 IV 7 7 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Diplomeeritud energiaaudiitor V Diploma Energy auditor V 2 Diplomeeritud energiaaudiitor V (versioon 1) Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 (versioon 3) Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitiste energiatõhusus Energiaaudiitor 4 2010-12-03 2010-12-03 2013-06-02 V 7 7 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Volitatud energiaaudiitor V Chartered Energy auditor V 2 Volitatud energiaaudiitor V (versioon 1) Volitatud energiatõhususe spetsialist, tase 8 (versioon 3) Volitatud energiatõhususe spetsialist, tase 8 (versioon 4) Volitatud energiatõhususe spetsialist, tase 8 (versioon 5) Volitatud energiatõhususe spetsialist, tase 8 (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitiste energiatõhusus Energiaaudiitor 5 2011-06-07 2011-06-07 2013-12-31 V 8 8 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Mäeinsener IV Mining Engineer IV 2 Mäeinsener IV (versioon 1) Mäeinsener, tase 6 (versioon 3) Mäeinsener, tase 6 (versioon 4) Mäeinsener, tase 6 (versioon 5) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Kaevandamine Mäeinsener 4 2010-12-03 2010-12-03 2013-12-31 IV 6 6 2146 Mäetööstuse, metallurgia jms valdkondade tippspetsialistid 0532 Maateadus 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Selle kutsestandardi alusel võib jätkuda kutse andmine kuni 30. juunini 2014. Maardla uuringute tegemine Mäetööde projekteerimine Allmaarajatiste rajamine Mäetööde juhtimine avakaevandamisel Mäetööde juhtimine allmaakaevandamisel Lõhketööde juhtimine Mäemõõdistamine Kaevanduskeskkonna juhtimine Mäendusalane teadus- ja arendustegevus ning koolitus Diplomeeritud mäeinsener V Diploma Mining Engineer V 1 Diplomeeritud mäeinsener V (versioon 2) Diplomeeritud mäeinsener, tase 7 (versioon 3) Diplomeeritud mäeinsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud mäeinsener, tase 7 (versioon 5) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Kaevandamine Mäeinsener 14 2008-06-03 2008-06-03 2010-12-02 V 2146 Mäetööstuse, metallurgia jms valdkondade tippspetsialistid 0532 Maateadus 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Diplomeeritud mäeinsener V Diploma Mining Engineer V 2 Diplomeeritud mäeinsener V (versioon 1) Diplomeeritud mäeinsener, tase 7 (versioon 3) Diplomeeritud mäeinsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud mäeinsener, tase 7 (versioon 5) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Kaevandamine Mäeinsener 4 2010-12-03 2010-12-03 2013-12-31 V 7 7 2146 Mäetööstuse, metallurgia jms valdkondade tippspetsialistid 0532 Maateadus 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Selle kutsestandardi alusel võib jätkuda kutse andmine kuni 30. juunini 2014. Maardla uuringute tegemine Mäetööde projekteerimine Allmaarajatiste rajamine Mäetööde juhtimine avakaevandamisel Mäetööde juhtimine allmaakaevandamisel Lõhketööde juhtimine Mäemõõdistamine Kaevanduskeskkonna juhtimine Mäendusalane teadus- ja arendustegevus ning koolitus Volitatud mäeinsener V Chartered Mining Engineer V 2 Volitatud mäeinsener V (versioon 1) Volitatud mäeinsener, tase 8 (versioon 3) Volitatud mäeinsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud mäeinsener, tase 8 (versioon 5) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Kaevandamine Mäeinsener 5 2011-06-07 2011-06-07 2013-12-31 V 8 8 2146 Mäetööstuse, metallurgia jms valdkondade tippspetsialistid 0532 Maateadus 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Selle kutsestandardi alusel võib jätkuda kutse andmine kuni 30. juunini 2014. Maardla uuringute tegemine Mäetööde projekteerimine Allmaarajatiste rajamine Mäetööde juhtimine avakaevandamisel Mäetööde juhtimine allmaakaevandamisel Lõhketööde juhtimine Mäemõõdistamine Kaevanduskeskkonna juhtimine Mäendusalane teadus- ja arendustegevus ning koolitus Väikesadama spetsialist III Specialist of small (marina) harbours III 2 Väikesadama spetsialist III (versioon 1) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Väikesadama spetsialist 7 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 III 1324 Tarne-, turustus- jms juhid 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Väikesadama spetsialist III Specialist of small (marina) harbours III 1 Väikesadama spetsialist III (versioon 2) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Väikesadama spetsialist 22 2008-05-29 2008-05-29 2011-06-08 III 1324 Tarne-, turustus- jms juhid 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Pottsepp I Potter, Stove-maker I 2 Pottsepp I (versioon 1) Pottsepp I (versioon 3) Pottsepp-sell, tase 3 (versioon 4) Pottsepp-sell, tase 3 (versioon 5) Pottsepp-sell, tase 3 (versioon 6) Pottsepp-sell, tase 3 (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Küttesüsteemide ehitus ja hooldus Pottsepp 11 2010-12-27 2010-12-27 2012-05-03 I 2 2 7112 Müürsepad jms töölised 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Pottsepp II Potter, Stove-maker II 2 Pottsepp II (versioon 1) Pottsepp II (versioon 3) Pottsepp, tase 4 (versioon 4) Pottsepp, tase 4 (versioon 5) Pottsepp, tase 4 (versioon 6) Pottsepp, tase 4 (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Küttesüsteemide ehitus ja hooldus Pottsepp 11 2010-12-27 2010-12-27 2012-05-03 II 3 3 7112 Müürsepad jms töölised 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd küttesüsteemi paigaldaja 3 Pottsepp II Potter, Stove-maker II 1 Pottsepp II (versioon 2) Pottsepp II (versioon 3) Pottsepp, tase 4 (versioon 4) Pottsepp, tase 4 (versioon 5) Pottsepp, tase 4 (versioon 6) Pottsepp, tase 4 (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Küttesüsteemide ehitus ja hooldus Pottsepp 28 2008-06-18 2008-06-18 2010-12-26 II 7112 Müürsepad jms töölised 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Pottsepp III Potter, Stove-maker III 2 Pottsepp III (versioon 1) Pottsepp III (versioon 3) Pottsepp-restauraator III (versioon 1) Pottsepp-restauraator III (versioon 2) Pottsepp-restauraator III (versioon 3) Pottseppmeister, tase 5 (versioon 4) Pottseppmeister, tase 5 (versioon 5) Pottseppmeister, tase 5 (versioon 6) Pottseppmeister, tase 5 (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Küttesüsteemide ehitus ja hooldus Pottsepp 11 2010-12-27 2010-12-27 2012-05-03 III 4 4 7112 Müürsepad jms töölised 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Küttesüsteemi vastutav paigaldaja 4 Pottsepp-restauraator III Potter, Stove-maker III 2 Pottsepp III (versioon 1) Pottsepp III (versioon 2) Pottsepp III (versioon 3) Pottsepp-restauraator III (versioon 1) Pottsepp-restauraator III (versioon 3) Pottseppmeister, tase 5 (versioon 4) Pottseppmeister, tase 5 (versioon 5) Pottseppmeister, tase 5 (versioon 6) Pottseppmeister, tase 5 (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Küttesüsteemide ehitus ja hooldus Pottsepp 11 2010-12-27 2010-12-27 2012-05-03 III 4 4 7112 Müürsepad jms töölised 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Hindaja assistent III Assistant Property Valuer III 2 Hindaja assistent III (versioon 1) Hindaja assistent III (versioon 3) Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 (versioon 4) Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 (versioon 5) Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 (versioon 6) Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 (versioon 7) Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 (versioon 8) Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hindaja 11 2010-12-27 2010-12-27 2012-05-03 III 4 4 3315 Hindajad ja kahjuhindajad 0421 Õigus 68 Kinnisvaraalane tegevus Logistik III Logistics III 2 Logistik III (versioon 1) Logistik, tase 5 (versioon 3) Logistik, tase 5 (versioon 4) Logistik, tase 5 (versioon 5) Logistik, tase 5 (versioon 6) Veokorraldaja, tase 5 (versioon 1) Veokorraldaja, tase 5 (versioon 2) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Veokorraldaja-logistik 6 2010-12-29 2010-12-29 2014-03-03 III 5 5 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Logistik V Logistics Manager V 3 Logistik V (versioon 1) Logistik V (versioon 2) Logistik V (versioon 4) Logistik, tase 7 (versioon 5) Transpordikorraldusjuht, tase 7 (versioon 5) Veokorraldaja V (versioon 1) Veokorraldaja V (versioon 2) Veokorraldaja V (versioon 3) Veokorraldaja V (versioon 4) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Veokorraldaja-logistik 20 2007-11-22 2007-11-22 2010-12-28 V 1324 Tarne-, turustus- jms juhid 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Klaverimeister II Tuner II 2 Klaverihäälestaja-tehnik, tase 4 (versioon 4) Klaverihäälestaja-tehnik, tase 4 (versioon 5) Klaverihäälestaja-tehnik, tase 4 (versioon 6) Klaverimeister II (versioon 1) Klaverimeister II (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Klaverihäälestaja 8 2010-12-29 2010-12-29 2012-11-19 II 3 3 7312 Pillimeistrid ja -häälestajad 0215 Muusika ja esituskunstid 95 Arvutite ning tarbeesemete ja kodutarvete parandus Klaverimeister III Tuner technician III 2 Klaverimeister III (versioon 1) Klaverimeister III (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Klaverihäälestaja 8 2010-12-29 2010-12-29 2012-11-19 III 5 5 7312 Pillimeistrid ja -häälestajad 0215 Muusika ja esituskunstid 95 Arvutite ning tarbeesemete ja kodutarvete parandus Klaverimeister IV Concert tuner IV 2 Klaverimeister IV (versioon 1) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Klaverihäälestaja 8 2010-12-29 2010-12-29 2012-01-04 IV 6 6 7312 Pillimeistrid ja -häälestajad 0215 Muusika ja esituskunstid 95 Arvutite ning tarbeesemete ja kodutarvete parandus Ekspert IV Expert IV 2 Ekspert IV (versioon 1) Kohtukriminalistikaekspert, tase 7 (versioon 3) Kohtukriminalistikaekspert, tase 7 (versioon 4) Kohtukriminalistikaekspert, tase 7 (versioon 5) Kohtukriminalistikaekspert, tase 7 (versioon 6) Kohtukriminalistikaekspert, tase 7 (versioon 7) Alkoholiekspert IV DNA ekspert IV Dokumendiekspert IV Hääleekspert IV Infotehnoloogiaekspert IV Jäljeekspert IV Kiuekspert IV Kujutiseekspert IV Käekirjaekspert IV Liiklusekspert IV Lõhkeaineekspert IV Lõhkeseadeldiseekspert IV Metalli ja lasujäägiekspert IV Narkootilise aine ekspert IV Põlevvedelikuekspert IV Sõrmejäljeekspert IV Toksikoloogiaekspert IV Tulekahjuekspert IV Tulirelvaekspert IV Värvkatteekspert IV Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Justiits- ja kohtuteenistused Kohtukriminalistikaekspert 5 2011-11-15 2011-11-15 2013-12-31 IV 7 7 2619 Õigusvaldkonna tippspetsialistid, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Kutsestandardi Ekspert IV suhestamistulemus EKR tasemele 7 on kinnitatud Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu 14.05.2014 otsusega nr 15. Ehitusplekksepp I Plater Whitesmith I 2 Ehitusplekksepp I (versioon 1) Ehitusplekksepp I (versioon 3) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Ehitusplekksepp 10 2010-12-15 2010-12-15 2010-12-26 I 7121 Katusekatjad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Ekspert V Expert V 2 Ekspert V (versioon 1) Kohtukriminalistikaekspert, tase 8 (versioon 3) Kohtukriminalistikaekspert, tase 8 (versioon 4) Kohtukriminalistikaekspert, tase 8 (versioon 5) Kohtukriminalistikaekspert, tase 8 (versioon 6) Kohtukriminalistikaekspert, tase 8 (versioon 7) Alkoholiekspert V DNA ekspert V Dokumendiekspert V Hääleekspert V Infotehnoloogiaekspert V Jäljeekspert V Kiuekspert V Kujutiseekspert V Käekirjaekspert V Liiklusekspert V Lõhkeaineekspert V Lõhkeseadeldiseekspert V Metalli ja lasujäägiekspert V Narkootilise aine ekspert V Põlevvedelikuekspert V Sõrmejäljeekspert V Toksikoloogiaekspert V Tulekahjuekspert V Tulirelvaekspert V Värvkatteekspert V Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Justiits- ja kohtuteenistused Kohtukriminalistikaekspert 5 2011-11-15 2011-11-15 2013-12-31 V 8 8 2619 Õigusvaldkonna tippspetsialistid, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Kutsestandardi Ekspert V suhestamistulemus EKR tasemele 8 on kinnitatud Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu 14.05.2014 otsusega nr 15. Suuhügienist IV Dental hygienist IV 2 Suuhügienist IV (versioon 1) Suuhügienist, tase 6 (versioon 3) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Hambaravi Suuhügienist 36 2008-12-04 2008-12-04 2011-12-31 IV 3251 Hambaraviõed ja hambaravi keskastme spetsialistid 0911 Hambaravi 86 Tervishoid Raudteeautomaatik II Railway automatician II 2 Raudtee turvanguseadmete mehaanik II (versioon 3) Raudtee turvanguseadmete mehaanik II (versioon 4) Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 4 (versioon 5) Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 4 (versioon 6) Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 4 (versioon 7) Raudteeautomaatik II (versioon 1) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee turvanguseadmete mehaanik 15 2006-06-07 2006-06-07 2007-06-05 II 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Veoautojuht II Truck driver II 3 Veoautojuht II (versioon 1) Veoautojuht II (versioon 2) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Sõidukite juhtimine Veoautojuht 16 2006-11-29 2006-11-29 2007-11-29 II 4 4 8332 Veoautojuhid 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Hooldaja II Careworker II 1 Hooldaja III (versioon 1) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 10) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 11) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 12) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 7) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 8) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 9) Hooldusõde II (versioon 1) Hooldusõde II (versioon 2) Hooldusõde II (versioon 3) Hooldusõde II (versioon 4) Hooldusõde II (versioon 5) Hooldusõde III (versioon 1) Hooldusõde III (versioon 2) Hooldusõde III (versioon 3) Hooldusõde III (versioon 4) Sotsiaalhooldaja II (versioon 1) Sotsiaalhooldaja II (versioon 2) Sotsiaalhooldaja II (versioon 3) Sotsiaalhooldaja II (versioon 4) Sotsiaalhooldaja II (versioon 5) Sotsiaalhooldaja II (versioon 6) Sotsiaalhooldaja III (versioon 1) Sotsiaalhooldaja III (versioon 2) Sotsiaalhooldaja III (versioon 3) Sotsiaalhooldaja III (versioon 4) Sotsiaalhooldaja III (versioon 5) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaalhooldus Hooldustöötaja 12 2003-10-23 2003-10-23 2007-10-23 II 5321 Tervishoiuasutuste hooldustöötajad 0921 Eakate ja puudega täiskasvanute hooldamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Rahvakunsti- ja käsitöömeister IV Master of folk art and crafts IV 1 Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Käsitöömeister 5 2005-03-14 2005-03-14 2009-03-14 IV 2659 Loomingulised töötajad, mujal liigitamata 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Radioloogiatehnik IV Radiographer IV 4 Radioloogiatehnik IV (versioon 1) Radioloogiatehnik IV (versioon 2) Radioloogiatehnik IV (versioon 3) Radioloogiatehnik, tase 7 (versioon 5) Radioloogiatehnik, tase 7 (versioon 6) Radioloogiatehnik, tase 7 (versioon 7) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Radioloogiateenindus Radioloogiatehnik 8 2011-12-08 2011-12-08 2013-12-31 IV 6 6 3211 Meditsiiniliste kuvamis- ja raviseadmete tehnikud 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Kiiritusravi spetsialist Nukleaarmeditsiini spetsialist Ultraheli spetsialist Radioloogiatehnik III Radiographer III 4 Radioloogiatehnik III (versioon 1) Radioloogiatehnik III (versioon 2) Radioloogiatehnik III (versioon 3) Radioloogiatehnik III (versioon 5) Radioloogiatehnik, tase 6 (versioon 6) Radioloogiatehnik, tase 6 (versioon 7) Radioloogiatehnik, tase 6 (versioon 8) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Radioloogiateenindus Radioloogiatehnik 34 2008-05-26 2008-05-26 2011-12-07 III 3211 Meditsiiniliste kuvamis- ja raviseadmete tehnikud 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Radioloogiatehnik IV Radiographer IV 3 Radioloogiatehnik IV (versioon 1) Radioloogiatehnik IV (versioon 2) Radioloogiatehnik IV (versioon 4) Radioloogiatehnik, tase 7 (versioon 5) Radioloogiatehnik, tase 7 (versioon 6) Radioloogiatehnik, tase 7 (versioon 7) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Radioloogiateenindus Radioloogiatehnik 34 2008-05-26 2008-05-26 2011-12-07 IV 3211 Meditsiiniliste kuvamis- ja raviseadmete tehnikud 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Kinnisvarahooldaja III Facility service man III 1 Kinnisvara heakorrameister, tase 5 (versioon 7) Kinnisvara heakorrameister, tase 5 (versioon 8) Kinnisvara heakorrameister, tase 5 (versioon 9) Kinnisvara hooldusmeister III (versioon 2) Kinnisvara hooldusmeister III (versioon 3) Kinnisvara hooldusmeister III (versioon 4) Kinnisvara hooldusmeister, tase 5 (versioon 5) Kinnisvara hooldusmeister, tase 5 (versioon 6) Kinnisvara tehnohoolduse meister, tase 5 (versioon 7) Kinnisvara tehnohoolduse meister, tase 5 (versioon 8) Kinnisvara tehnohoolduse meister, tase 5 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hooldaja 5 2000-10-13 2000-10-13 2004-12-08 III 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Kinnisvarahooldaja IV Facility maintenance manager IV 1 Kinnisvara hooldusjuht IV (versioon 2) Kinnisvara hooldusjuht IV (versioon 3) Kinnisvara hooldusjuht IV (versioon 4) Kinnisvara hooldusjuht, tase 6 (versioon 5) Kinnisvara hooldusjuht, tase 6 (versioon 6) Kinnisvara hooldusjuht, tase 6 (versioon 7) Kinnisvara hooldusjuht, tase 6 (versioon 8) Kinnisvara hooldusjuht, tase 6 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hooldaja 5 2000-10-13 2000-10-13 2004-12-08 IV 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Põllumajandusmasinate juht II Tractor driver II 1 Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Looma- ja taimekasvatus. Põllumajandustehnika Põllumajandusmasinate juht 9 2002-11-29 2002-11-29 2006-11-29 II 8341 Põllu- ja metsamasinate juhid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 28 Mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine Põllumajandustootja III Farmer III 4 Loomakasvatustootja, tase 5 (versioon 8) Loomakasvatustootja, tase 5 (versioon 9) Põllumajandustootja III (versioon 1) Põllumajandustootja III (versioon 2) Põllumajandustootja III (versioon 3) Põllumajandustootja, tase 5 (versioon 5) Põllumajandustootja, tase 5 (versioon 6) Põllumajandustootja, tase 5 (versioon 7) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Looma- ja taimekasvatus. Põllumajandustehnika Põllumajandustootja 12 2011-11-17 2011-11-17 2013-12-31 III 5 5 6111 Põllusaaduste ja köögiviljakasvatajad 0811 Põllundus ja loomakasvatus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Hobusekasvatus Karusloomakasvatus Lamba- ja kitsekasvatus Linnukasvatus Mesindus Mittetraditsiooniline põllumajandus Seakasvatus Taimekasvatus Veisekasvatus Küülikukasvatus Tšintšiljakasvatus Põllumajandustootja III Farmer III 3 Loomakasvatustootja, tase 5 (versioon 8) Loomakasvatustootja, tase 5 (versioon 9) Põllumajandustootja III (versioon 1) Põllumajandustootja III (versioon 2) Põllumajandustootja III (versioon 4) Põllumajandustootja, tase 5 (versioon 5) Põllumajandustootja, tase 5 (versioon 6) Põllumajandustootja, tase 5 (versioon 7) Loomakasvatus Mittetraditsiooniline põllumajandus Taimekasvatus Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Looma- ja taimekasvatus. Põllumajandustehnika Põllumajandustootja 26 2008-11-26 2008-11-26 2011-11-16 III 6111 Põllusaaduste ja köögiviljakasvatajad 0811 Põllundus ja loomakasvatus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Mehhatroonik I Mechatronic I 2 Mehhatroonik I (versioon 1) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Mehhatroonik 12 2006-02-21 2006-02-21 2010-02-20 I 3 3 7421 Elektroonikaseadmete mehaanikud ja hooldajad 0715 Mehaanika ja metallitöö 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Mehhatroonik III Mechatronic III 2 Mehhatroonik III (versioon 1) Mehhatroonik III (versioon 3) Mehhatroonik III (versioon 4) Mehhatroonik III (versioon 5) Mehhatroonik-tehnik, tase 5 (versioon 6) Mehhatroonik-tehnik, tase 5 (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Mehhatroonik 12 2006-01-20 2006-01-20 2008-09-22 III 7421 Elektroonikaseadmete mehaanikud ja hooldajad 0715 Mehaanika ja metallitöö 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Raudteeautomaatik III Railway automatician III 2 Raudtee turvanguseadmete mehaanik III (versioon 3) Raudtee turvanguseadmete mehaanik III (versioon 4) Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 5 (versioon 5) Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 5 (versioon 6) Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 5 (versioon 7) Raudteeautomaatik III (versioon 1) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee turvanguseadmete mehaanik 15 2006-06-07 2006-06-07 2007-06-05 III 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudteeautomaatik IV Railway automatician IV 2 Raudtee turvanguseadmete mehaanik IV (versioon 3) Raudtee turvanguseadmete mehaanik IV (versioon 4) Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 6 (versioon 5) Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 6 (versioon 6) Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 6 (versioon 7) Raudteeautomaatik IV (versioon 1) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee turvanguseadmete mehaanik 15 2006-06-07 2006-06-07 2007-06-05 IV 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Vara hindaja V Property Valuer V 2 Vara hindaja V (versioon 1) Vara hindaja V (versioon 3) Vara hindaja, tase 7 (versioon 4) Vara hindaja, tase 7 (versioon 5) Vara hindaja, tase 7 (versioon 6) Vara hindaja, tase 7 (versioon 7) Vara hindaja, tase 7 (versioon 8) Vara hindaja, tase 7 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hindaja 11 2010-11-27 2010-11-27 2012-05-03 V 6 6 3315 Hindajad ja kahjuhindajad 0421 Õigus 68 Kinnisvaraalane tegevus Raudteeautomaatik I Railway automatician I 2 Raudtee turvanguseadmete mehaanik I (versioon 3) Raudtee turvanguseadmete mehaanik I (versioon 4) Raudtee turvanguseadmete nooremmehaanik, tase 2 (versioon 5) Raudtee turvanguseadmete nooremmehaanik, tase 2 (versioon 6) Raudtee turvanguseadmete nooremmehaanik, tase 2 (versioon 7) Raudteeautomaatik I (versioon 1) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee turvanguseadmete mehaanik 15 2006-06-07 2006-06-07 2007-06-05 I 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Õmbleja II Sewer II 4 Õmbleja II (versioon 1) Õmbleja II (versioon 2) Õmbleja II (versioon 3) Õmbleja, tase 4 (versioon 5) Õmbleja, tase 4 (versioon 6) Õmbleja, tase 4 (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Rõivatootmine Õmbleja 8 2011-11-23 2011-11-23 2013-12-31 II 3 3 7533 Õmblejad, tikkijad jms töölised 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 14 Rõivatootmine Õmbleja II Sewer II 3 Õmbleja II (versioon 1) Õmbleja II (versioon 2) Õmbleja II (versioon 4) Õmbleja, tase 4 (versioon 5) Õmbleja, tase 4 (versioon 6) Õmbleja, tase 4 (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Rõivatootmine Õmbleja 14 2007-10-09 2007-10-09 2011-11-22 II 7533 Õmblejad, tikkijad jms töölised 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 14 Rõivatootmine Rätsep III Tailor III 4 Kergete rõivaste rätsep, tase 4 (versioon 6) Kergete rõivaste rätsep, tase 4 (versioon 7) Rätsep III (versioon 1) Rätsep III (versioon 2) Rätsep III (versioon 3) Rätsep III (versioon 5) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Rõivatootmine Rätsep 15 2008-05-21 2008-05-21 2012-04-23 III 7531 Rätsepad, köösnerid ja kübarategijad 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 14 Rõivatootmine Hooldaja III Careworker III 1 Hooldaja II (versioon 1) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 10) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 11) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 12) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 7) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 8) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 9) Hooldusõde II (versioon 1) Hooldusõde II (versioon 2) Hooldusõde II (versioon 3) Hooldusõde II (versioon 4) Hooldusõde II (versioon 5) Hooldusõde III (versioon 1) Hooldusõde III (versioon 2) Hooldusõde III (versioon 3) Hooldusõde III (versioon 4) Sotsiaalhooldaja II (versioon 1) Sotsiaalhooldaja II (versioon 2) Sotsiaalhooldaja II (versioon 3) Sotsiaalhooldaja II (versioon 4) Sotsiaalhooldaja II (versioon 5) Sotsiaalhooldaja II (versioon 6) Sotsiaalhooldaja III (versioon 1) Sotsiaalhooldaja III (versioon 2) Sotsiaalhooldaja III (versioon 3) Sotsiaalhooldaja III (versioon 4) Sotsiaalhooldaja III (versioon 5) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaalhooldus Hooldustöötaja 12 2003-10-23 2003-10-23 2007-10-23 III 5321 Tervishoiuasutuste hooldustöötajad 0921 Eakate ja puudega täiskasvanute hooldamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Liikurmasinajuht II Mobile machine operator II 3 Liikurmasinajuht II (versioon 1) Liikurmasinajuht II (versioon 2) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Kaevandamine Liikurmasinajuht 25 2008-05-27 2008-05-27 2012-01-04 II 8342 Maaparandus-, tee- jms masinate juhid 0724 Kaevandamine ja rikastamine 09 Kaevandamist abistavad tegevusalad Personalitöötaja II Human resource administrator II 5 Personalispetsialist II (versioon 1) Personalispetsialist II (versioon 2) Personalispetsialist II (versioon 4) Personalitöötaja II (versioon 3) Personalitöötaja, tase 4 (versioon 6) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Personalitöö Personalijuht 5 2010-12-07 2010-12-07 2014-01-01 II 4 4 2423 Personali ja karjääri tippspetsialistid 0417 Tööoskused 78 Tööhõive Personalijuht IV Human resource manager IV 1 Personalijuht IV (versioon 2) Personalijuht IV (versioon 3) Personalijuht IV (versioon 4) Personalijuht IV (versioon 5) Personalijuht, tase 6 (versioon 10) Personalijuht, tase 6 (versioon 6) Personalijuht, tase 6 (versioon 7) Personalijuht, tase 6 (versioon 8) Personalijuht, tase 6 (versioon 9) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Personalitöö Personalijuht 18 2004-06-10 2004-06-10 2008-05-26 IV 1212 Personalijuhid 0417 Tööoskused 78 Tööhõive Krohvija, tase 3 Plasterer, level 3 1 Krohvija, tase 4 esmane kutse (versioon 2) Krohvija, tase 4 esmane kutse (versioon 3) Krohvija, tase 4 esmane kutse (versioon 4) Krohvija, tase 4 esmane kutse (versioon 5) Krohvija, tase 4 esmane kutse (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitusviimistlus Krohvija 10 2010-12-15 2010-12-15 2013-01-17 3 3 7123 Krohvijad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Tööosad ja tööülesanded Tõnu Armulik Tallinna Ehituskool Terje Jaksen Tallinna Ehituskool Meelis Kann Nordecon Infra AS Tarmo Lige Tallinna Tehnikaülikool Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Aulika Riisenberg Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Mati Uusrand Skanska EMV AS Krohvija on oskustööline, kes töötab ehitus- või kinnisvara korrashoiu ettevõttes. Krohvija tööülesanneteks on hoonete ja rajatiste erinevate pindade soojustamine, krohvimine ja tasandamine. Krohvija korraldab iseseisvalt oma töökoha, tuleb tööülesannete täitmisega toime tavapärastes olukordades ja vastutab nende kvaliteetse täitmise eest. Vastutust nõudvate otsuste langetamisel võib 3. taseme krohvija vajada juhendamist. Krohvija töö nõuab füüsilist pingutust, võib toimuda erinevatel kõrgustel ja muutuvates keskkonnatingimustes. Krohvija peab järgima tööeeskirju ja ohutusnõudeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada õnnetuse – näiteks trauma, avarii, tulekahju, mürgistuse. Töökeskkonnas esineb tolmu ja lenduvaid keemilisi ühendeid, mis võivad põhjustada tervisekahjustusi ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja vahendeid. Peamised töövahendid on krohvimistöödeks vajalikud käsi- ja elektrilised mõõteriistad ja töövahendid (loodid, mootorsegistid, kellud, hõõrutid, tasandus- ja rihtlatid, krohvisilurid jt) Krohvija töö eeldab koostöövalmidust, rutiinitaluvust, keskendumisvõimet ja hoolikust. Vajalik on koordinatsioon, füüsiline vastupidavus ja kõrgusetaluvus. Kutsealane koolitus, mis on läbitud kutseõppeasutuses või töötamise käigus. Krohvija Selle kutse taotlemisel on nõutav järgmiste kompetentside tõendamine: 1) kõigile kohustuslikud on kompetentsid B.2.1 - B.2.5 ja B.2.9 ning 2) valitavate kompetentside B.2.6 - B.2.8 hulgast tuleb valida vähemalt 1 kompetents Töö planeerimine 3 Töökoha ettevalmistamine ja korraldamine 3 Hoonete ja rajatiste sise- ja välispindade krohvimine 3 Kuivkrohvplaatide paigaldamine 3 Soojusisolatsiooni liitsüsteemide paigaldamine 3 Selle kutse taotlemisel tuleb valitavate kompetentside B.2.6 - B.2.8 hulgast valida vähemalt 1 kompetents Ornamentaalsete seina- ja karniisidetailide parandamine 3 Hüdroisolatsioonitööde teostamine 3 Parapetile ja fassaadipindadele plekkdetailide paigaldamine 3 Krohvija, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Logistik IV Logistician IV 2 Ekspedeerija, tase 6 (versioon 5) Logistik IV (versioon 1) Logistik IV (versioon 3) Logistik IV (versioon 4) Logistik, tase 6 (versioon 5) Logistikajuht, tase 6 (versioon 6) Logistikajuht, tase 6 (versioon 7) Veokorraldaja IV (versioon 1) Veokorraldaja IV (versioon 2) Veokorraldaja IV (versioon 3) Veokorraldaja IV (versioon 4) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Veokorraldaja-logistik 15 2006-06-07 2006-06-07 2007-11-21 IV 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Krohvija, tase 4 Plasterer, level 4 1 Krohvija, tase 4 (versioon 2) Krohvija, tase 4 (versioon 3) Krohvija, tase 4 (versioon 4) Krohvija, tase 4 (versioon 5) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitusviimistlus Krohvija 10 2010-12-15 2010-12-15 2013-06-02 4 4 7123 Krohvijad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Tööosad ja tööülesanded Tõnu Armulik Tallinna Ehituskool Terje Jaksen Tallinna Ehituskool Meelis Kann Nordecon Infra AS Tarmo Lige Tallinna Tehnikaülikool Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Aulika Riisenberg Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Mati Uusrand Skanska EMV AS Krohvija on oskustööline, kes töötab ehitus- või kinnisvara korrashoiu ettevõttes. Krohvija tööülesanneteks on hoonete ja rajatiste erinevate pindade soojustamine, krohvimine ja tasandamine. Krohvija korraldab iseseisvalt oma töökoha, tuleb tööülesannete täitmisega toime tavapärastes olukordades ja vastutab nende kvaliteetse täitmise eest. Sellel tasemel krohvija vajadusel algatab, valmistab ette ja kohaldab asjakohaseid muudatusi ning vajadusel juhendab madalama kvalifikatsiooniga krohvijate tavatööd. Krohvija töö nõuab füüsilist pingutust, võib toimuda erinevatel kõrgustel ja muutuvates keskkonnatingimustes. Krohvija peab järgima tööeeskirju ja ohutusnõudeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada õnnetuse – näiteks trauma, avarii, tulekahju, mürgistuse. Töökeskkonnas esineb tolmu ja lenduvaid keemilisi ühendeid, mis võivad põhjustada tervisekahjustusi ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja vahendeid. Peamised töövahendid on krohvimistöödeks vajalikud käsi- ja elektrilised mõõteriistad ja töövahendid (loodid, mootorsegistid, kellud, hõõrutid, tasandus- ja rihtlatid, krohvisilurid jt) Krohvija töö eeldab koostöövalmidust, rutiinitaluvust, keskendumisvõimet ja hoolikust. Vajalik on koordinatsioon, füüsiline vastupidavus ja kõrgusetaluvus. Kutsealane koolitus, mis on läbitud kutseõppeasutuses või töötamise käigus. Omab kutsealast töökogemust. Krohvija Selle kutse taotlemisel on nõutav järgmiste kompetentside tõendamine: 1) kõigile kohustuslikud on kompetentsid B.2.1 - B.2.5 ja B.2.10 2) valitavate kompetentside B.2.6 - B.2.9 hulgast tuleb valida vähemalt 2 kompetentsi Töö planeerimine 4 Töökoha ettevalmistamine ja korraldamine 4 Hoonete ja rajatiste sise- ja välispindade krohvimine 4 Kuivkrohvplaatide paigaldamine 4 Soojusisolatsiooni liitsüsteemide paigaldamine 4 Selle kutse taotlemisel tuleb valitavate kompetentside B.2.6 - B.2.9 hulgast valida vähemalt 2 kompetentsi Ornamentaalsete seina- ja karniisidetailide parandamine 4 Hüdroisolatsioonitööde teostamine 4 Parapetile ja fassaadipindadele plekkdetailide paigaldamine 4 Madalama kvalifikatsiooniga krohvijate nõustamine ja juhendamine 4 Krohvija, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Loomaarsti abiline, tase 4 Veterinary Technician, Veterinary Nurse, Veterinary Assistant, level 4 2 Loomaarsti abiline, tase 4 (versioon 1) Loomaarsti abiline, tase 4 (versioon 3) Loomaarsti abiline, tase 4 (versioon 4) Loomaarsti assistent, tase 4 (versioon 5) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Veterinaaria Loomaarsti abi 9 2011-03-04 2011-03-04 2015-11-12 4 4 3240 Veterinaartehnikud 0841 Veterinaaria 75 Veterinaaria Tööosad ja tööülesanded Piret Koor Tiina Toometi Kliinik Priit Koppel Eesti Loomaarstide Ühing Külli Marrandi Järvamaa Kutsehariduskeskus Janne Orro Eesti Väikeloomaarstide Selts Ago Pärtel Veterinaar- ja toiduamet Aita Sauemägi Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Toomas Tiirats Eesti Maaülikool Tiina Toomet Tiina Toometi Kliinik Loomaarsti abilise tööülesandeks on loomaarsti abistamine erinevate manipulatsioonide tegemisel. Ta suhtleb klientidega ja tagab loomaarsti praksise töö sujuvuse, osaledes tulemuslikult meeskonnatöös. Tema peamisteks tööülesanneteks on loomadele diagnostiliste protseduuride tegemine, loomade hooldamine ja raviprotseduuride läbiviimine loomaarsti järelvalve all. Loomaarsti abiline töötab iseseisvalt olukordades, mida saab tavaliselt ette näha, aga mis võivad ka muutuda. Ta korraldab oma tegevust ja kohandab seda vastavalt olukorrale ning vastutab oma tööülesannete täitmise eest. Loomaarsti abilise töökohaks võib olla nii loomakliinik kui ka erinevad loomakasvatushooned ja –rajatised. Töö eeldab töötamist ka välitingimustes. Vajadusel töötab loomaarsti abiline ka öösiti, puhkepäevadel ja riigipühadel. Peamisteks ohtudeks loomaarsti abilise töös on töötraumad ja erinevate bioloogiliste (bakterid, viirused, seened jne), keemiliste (ravimid, desinfektsioonivahendid) ning füüsiliste (loomade poolt tekitatavad traumad) ja füüsikaliste (radiatsioon) faktorite poolt tekitatud tervisekahjustused. Loomaarsti abilise töö võib olla vaimselt ja emotsionaalselt pingeline. Loomaarsti abilise peamisteks töövahenditeks on kutsespetsiifilised IT-lahendused, diagnostika- ja sterilisatsiooniseadmed, diagnostikavahendid ja muud abivahendid, patsiendile lühiajalist valu tekitavad nahka läbistavad vahendid (veenikanüül, süstlanõel), looma fikseerimisvahendid (suukorv, köis, rihmad jne), jne. Loomaarsti abilise tööd toetavateks isikuomadusteks on pingetaluvus, emotsionaalne stabiilsus, suhtlemisoskus, empaatia- ja õppimisvõime ning kiire reageerimisvõime. Töö eeldab inimeselt usaldusväärsust, vastutustunnet, viisakust, diskreetsust ja lojaalsust. Töötaja peab olema füüsiliselt vastupidav, täpsete ja koordineeritud liigutustega. Tavaliselt töötavad 4. taseme loomaarsti abilistena inimesed, kellel on keskharidus ja töötamise käigus omandatud kutseoskused või kutsealane koolitus, mis on läbitud kutseõppeasutuses. Loomaarsti abiline, loomaarsti assistent, veterinaartehnik, velsker Selle kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside (B.2.1 – B.2.11) tõendamine. Töötamine praksise registratuuris 5 Töötamine vastuvõtus 4 Diagnostiliste protseduuride teostamine 4 Loomade hooldamine 4 Raviprotseduuride teostamine loomaarsti järelvalve all 4 Kirurgiliste operatsioonide ettevalmistus ja loomaarsti abistamine 4 Üldanesteesia jälgimine 4 Ravimite üleandmine looma omanikele 4 Laboriuuringute läbiviimine 4 Produktiivloomade märgistamine 3 Loomaarsti abiline, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Mesinik, tase 5 Beekeeper, level 5 1 Mesinik, tase 5 (versioon 2) Mesinik, tase 5 (versioon 3) Mesinik, tase 5 (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Mesindus Mesinik 8 2010-12-29 2010-12-29 2014-06-04 5 5 6123 Mesinikud ja siidiussikasvatajad 0811 Põllundus ja loomakasvatus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Tööosad ja tööülesanded Ardi Asten OÜ Asteni Mesindus Liina Jürgneson Põllumajandusministeerium Aimar Lauge Saaremaa Meetootjate Ühing Rein Männiste Eraettevõtja Priit Pihlik Eesti Maaülikool; Tõumesila OÜ Aivar Raudmets EML projektijuht Marje Riis mesindusõpetaja Mesiniku töö eesmärgiks on mesilasperede pidamine, mesindussaaduste tootmine ja turustamine. Ta hooldab mesilasperesid aastaringselt ja tagab mesinduses vajamineva inventari olemasolu ning korrasoleku. Mesinik töötab iseseisvalt, on oma töös jätkusuutlik, innovatiivne, planeerib ise oma tööaega ja –ülesandeid. Tema töö eeldab mesila majandamiseks vajalikke teadmisi ja ettevõtlikkust. Mesinik oskab ette näha edu ja võimalikku ebaedu, hindab ja analüüsib oma tegevusi vajalike lahenduste leidmiseks. Mesindussaaduste tootmise protsessis aitab ta kaasa looduse taastootmisele, liigirikkuse säilitamisele ja keskkonna säästmisele. Töö eripäraks on üksinda töötamine ja iseseisvalt otsuste vastuvõtmine. Mesiniku töö sõltub aastaaegadest ja ilmastikust, ta peab arvestama mesinduse aastaaegadega (mesiniku kevad, suvi, sügis, talv). Töö toimub nii väli- kui sisetingimustes, vajadusel ka puhkepäevadel ja pühade ajal. Mesinik talub mesilaste nõelamist ja oskab arvestada sellega seonduvat allergiaohtu. Mesiniku töö on füüsiliselt raske ning eeldab ergonoomika reeglitest kinnipidamist. Enamlevinud mesindusinventar: konkspeitel, suitsik, taruhari, puhur, taru-, vurri- ja söötmissüsteemid ning mee pakendamis- ja vahasulatamissüsteemid. Isikukaitsevahendid: näovari ja muu kaitseriietus. Muud töövahendid: elektri- ja puidutööriistad, aiatööriistad (niidukid jms), transpordivahendid (auto jms), pesu- ja desinfektsioonivahendid. Mesiniku töö eeldab ettevõtlikkust, innovaatilist mõtlemist, iseseisvust ja otsustusvõimet, ta on korrektne ja vastutusvõimeline. Oluline on füüsiline vastupidavus ja koormustaluvus. Mesiniku töös tuleb kasuks hea nägemine, kuulmine ja lõhnatundlikkus. Mesiniku töö eeldab stressitaluvust. Soovitavateks iseloomuomadusteks on rahulikkus ja kannatlikkus. Mesinikuks saab õppida kutseõppeasutuses, vastavasisulise täienduskoolituse läbimisel või kogenud mesiniku juhendamisel. Soovitav haridustase on keskharidus. Mesinik 1) Toiduseadus 2) Loomatauditõrje seadus 3) Taimekaitseseadus 4) Mahepõllumajanduse seadus 5) Põllumajandusloomade aretuse seadus 6) Äriseadustik 7) Mesila tervisekaart 8) Mesila ravimiarvestus Selle kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside (B.2.1 – B.2.18) tõendamine. Mesilasperede hooldamine aastaringselt- kevadised hooldustööd 5 Mesilasperede hooldamine aastaringselt- suvised hooldustööd 5 Mesilasperede hooldamine aastaringselt- sügisesed hooldustööd 5 Mesilasperede hooldamine aastaringselt- talvised hooldustööd 5 Inventari ettevalmistamine 5 Kärjemajandus 5 Mesilasemade kasvatamine 5 Mesindussaaduste tootmine- mee tootmine 5 Mesindussaaduste tootmine- õietolmu tootmine 5 Mesindussaaduste tootmine- mesilasema toitepiima tootmine 5 Mesindussaaduste tootmine- taruvaigu tootmine 5 Mesindussaaduste tootmine- suira tootmine 5 Mesindussaaduste tootmine- vaha tootmine 5 Mesindussaaduste tootmine- põllumajanduskultuuride tolmeldamine 5 Mesilaspere haiguste tundmine ja ravimine 5 Mesilasperede kaitsmine kahjurite eest 5 Mesila majandamine 5 Mesinik, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Välispaigalduse elektrik, tase 3 Electrical network installer, level 3 1 Võrguelektrik, tase 3 (versioon 2) Võrguelektrik, tase 3 (versioon 3) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Elektrik (jaotusvõrk) 5 2011-01-06 2011-01-06 2012-12-06 3 3 7413 Elektriliinide paigaldajad ja hooldajad 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Tööosad ja –ülesanded Erlend Kaljula Stik Elekter AS Arvo Ulla Elektritööde Ettevõtjate Liit Enn Valgma Tartu Kutsehariduskeskus Paul Nagel Eltel Networks AS Harri Vihman Empower AS Jaan Allem Elektritööde Ettevõtjate Liit Katrin Tammjärv REKK Välispaigalduse elektrikud ehitavad ja käitavad elektriliine, alajaamu, jaotlaid ning elektrienergia tootmisüksuseid. Välispaigalduse elektrik 3 täidab tavapäraseid kuni 45 kV elektrivõrgu paigaldamise, hoolduse ning käidu toimingutega seonduvaid ülesandeid nagu näiteks kaabli paigaldus, seadmete töökorda seadmine, põhirikete avastamine ja parandamine. Ta on võimeline teostama iseseisvalt pingevabasid töötoiminguid või töötama meeskonnaliikmena alludes töö juhtija korraldustele. Vajadusel suudab ta täita ka tänava ja territooriumi valgustustööde, elekterveoliinide ja tõsteseadmete paigaldustööde, üle 45 kV liinide ehitamise ning siseelektritöödega seonduvaid tööülesandeid. Töö toimub peamiselt välitingimustes töötsoonides, kus tuleb teha pingevabu, pingelähedasi või pingealuseid töötoiminguid. Elektriohu ja trauma vältimiseks on töötaja kohustatud järgima töötoimingu juhtijate nõuandeid ning töö- ja elektriohutuse eeskirju ja juhiseid. Töö eeldab füüsilist pingutust ja kõrgustes tegutsemist. Tööga kaasnevad võimalikud ohud on elektrilöök, kukkumine ning ekstreemsetest ilmastikutingimustest tingitud kahjustused. Töötajalt nõutakse isikukaitsevahendite kasutamist ja eririietuse kandmist. Põhilisteks töövahenditeks on käsi- ja spetsiaaltööriistad, isikukaitsevahendid ning mehhanismid ja mõõteseadmed. Tööga toimetulek eeldab füüsilist vastupidavust, täpseid ja koordineeritud liigutusi, normaalset nägemist ja kuulmist ning võimet töötada kõrgustes. Tööd toetavad keskendumis- ja kohanemisvõime, järjekindlus, emotsionaalne stabiilsus ning meeskonnas töötamise oskus. Elektrikuks saab õppida kutseõppeasutuses, täiskasvanute tööalase koolituse kursustel või töökohal. Elektrik, elektrimontöör, käiduelektrik Elektriohutusseaduse kohaselt on kohustuslik enne elektritöödele asumist läbida elektritööde ohutuse koolitus ja sellele vastav esmaabikoolitus. Pingealust käidu- ja elektritöid tegevad isikud peavad läbima elektritöö juhi või käidukorraldaja poolt teostatud teadmiste ja oskuste kontrolli. Vastavate töötoimingute sooritamine on lubatud vaid kehtiva elektriohuteadlikkuse tunnistuse olemasolul. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt lubatakse elektritöödele isikud, kes on vähemalt 18 aastat vanad ning kelle pädevus ja tervislik seisund vastavad tehtavale tööle. Tervisliku kontrolli perioodiline läbimine on kohustuslik. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside (B 2.1 - B 2.5) tõendamine Töö planeerimine ja korraldamine 3 Töökeskkonna ohutus 3 Elektripaigaldiste ja -seadmete paigaldus- ning ehitustööd 3 Elektripaigaldiste ja -tarvitite hooldus ja käidutööd 3 Välispaigalduse elektrik, tase 4 Electrical network installer, level 4 1 Jaotusvõrgu elektrik, tase 4 (versioon 3) Jaotusvõrgu elektrik, tase 4 (versioon 4) Jaotusvõrgu elektrik, tase 4 (versioon 5) Jaotusvõrgu elektrik, tase 4 (versioon 6) Võrguelektrik, tase 4 (versioon 7) Võrguelektrik, tase 4 (versioon 8) Võrguelektrik, tase 4 (versioon 9) Välispaigalduse elektrik, tase 4 (versioon 2) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Elektrik (jaotusvõrk) 5 2011-01-06 2011-01-06 2012-12-06 4 4 7413 Elektriliinide paigaldajad ja hooldajad 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Tööosad ja –ülesanded Erlend Kaljula Stik Elekter AS Arvo Ulla Elektritööde Ettevõtjate Liit Enn Valgma Tartu Kutsehariduskeskus Paul Nagel Eltel Networks AS Harri Vihman Empower AS Jaan Allem Elektritööde Ettevõtjate Liit Katrin Tammjärv REKK Välispaigalduse elektrikud ehitavad ja käitavad madal- ja kõrgepingelisi elektriliine, alajaamu, jaotlaid ning elektrienergia tootmisüksuseid. Välispaigalduse elektrik 4 täidab madal ja kõrgepinge elektrivõrgu paigaldamise, hoolduse ning käidu toimingutega seonduvaid ülesandeid nagu näiteks kaabli paigaldus, seadmete töökorda seadmine, põhirikete avastamine ja parandamine. Ta töötab iseseisvalt või töörühmas, tulles toime ka kiirelt muutuvates olukordades. Vastutada tuleb lisaks iseenda tööohutusele ka kaastöötajate töö- ja töökeskkonnaohutuse eest. Temalt oodatakse kaastöötajate juhendamist. Töö toimub peamiselt välitingimustes töötsoonides, kus tuleb teha pingevabu, pingelähedasi või pingealuseid töötoiminguid. Elektriohu ja trauma vältimiseks on töötaja kohustatud järgima töötoimingu juhtijate nõuandeid ning töö- ja elektriohutuse eeskirju ja juhiseid. Töö eeldab füüsilist pingutust ja kõrgustes tegutsemist. Tööga kaasnevad võimalikud ohud on elektrilöök, kukkumine ning ekstreemsetest ilmastikutingimustest tingitud kahjustused. Töötajalt nõutakse isikukaitsevahendite kasutamist ja eririietuse kandmist. Põhilisteks töövahenditeks on käsi- ja spetsiaaltööriistad, mehhanismid ja mõõteseadmed. Tööga toimetulek eeldab füüsilist vastupidavust, täpseid ja koordineeritud liigutusi, normaalset nägemist ja kuulmist ning võimet töötada kõrgustes. Tööd toetavad keskendumis- ja kohanemisvõime, järjekindlus, emotsionaalne stabiilsus, meeskonnas töötamise oskus, analüüsivõime ja suhtlemisoskus. Elektrikuks saab õppida kutseõppeasutuses, täiskasvanute tööalase koolituse kursustel või töökohal. Elektrik, elektrimontöör, käiduelektrik Elektriohutusseaduse kohaselt on kohustuslik enne elektritöödele asumist läbida elektritööde ohutuse koolitus ja sellele vastav esmaabikoolitus. Pingealust käidu- ja elektritöid tegevad isikud peavad läbima elektritöö juhi või käidukorraldaja poolt teostatud teadmiste ja oskuste kontrolli. Vastavate töötoimingute sooritamine on lubatud vaid kehtiva elektriohuteadlikkuse tunnistuse olemasolul. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt lubatakse elektritöödele isikud, kes on vähemalt 18 aastat vanad ning kelle pädevus ja tervislik seisund vastavad tehtavale tööle. Tervisliku kontrolli perioodiline läbimine on kohustuslik. Selle kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside (B.2.1 – B.2.5) tõendamine. Lisaks on kohustus valida üks kompetents valitavate kompetentside loetelust (annab spetsialiseerumisega seotud suuna) (B.2.6 – B.2.17). Valitava kompetentsi tõendamine ei kattu täielikult iseseisvates elektri-, nõrkvoolu-, elektroonika- ja automaatikaala kutsestandardites kehtestatud kompetentsidega, viimastes on kehtestatud kõrgemad kompetentsuse nõuded. Nende kutsete taotlemisel on võimalik võtta arvesse välispaigalduse elektrik 4 valitava kompetentsi eelnev tõendamine (seda kompetentsi ei pea uuesti tõendama). Soovitavad kompetentside hindamismeetodid on proovitöö, kirjalik test ja intervjuu. Töö planeerimine ja korraldamine 4 Töökeskkonna ohutus 4 Elektripaigaldiste ja –seadmete paigaldus- ning ehitustööd 4 Elektripaigaldiste ja tarvitite hooldus- ja käidutööd 4 Töötajate eestvedamine 4 Selle kutse taotlemisel on kohustus valida üks kompetents valitavate kompetentside loetelust (annab spetsialiseerumisega seotud suuna) (B.2.6 – B.2.17). Valitava kompetentsi tõendamine ei kattu täielikult iseseisvates elektri-, nõrkvoolu-, elektroonika- ja automaatikaala kutsestandardites kehtestatud kompetentsidega, viimastes on kehtestatud kõrgemad kompetentsuse nõuded. Nende kutsete taotlemisel on võimalik võtta arvesse välispaigalduse elektrik 4 valitava kompetentsi eelnev tõendamine (seda kompetentsi ei pea uuesti tõendama). Soovitavad kompetentside hindamismeetodid on proovitöö, kirjalik test ja intervjuu. Üle 45 kV liinide ehitamine 3 Jaotusvõrgu alajaama ehitamine ja seadmete paigaldamine (kuni 45 kV) 3 Ülekandevõrgu alajaama ehitamine ja paigaldamine (üle 45 kV) 3 Nõrkvooluseadmete paigaldamine ja hooldamine 3 Releekaitse ja tööstusautomaatika seadmete paigaldamine 3 Hooneautomaatikaseadmete paigaldamine ja hooldamine 3 Mõõtetööd 3 Elektritööd kaevandustes 3 Tõstetranspordi- ja veoseadmete paigaldamine ja hooldamine 3 Elektriseadmete remontimine ja diagnostika 3 Ehitiste elektripaigaldustööd 3 Tuulegeneraatorite käitamine ja hooldus 3 Välispaigalduse elektrik, tase 5 Electrical network installer, level 5 1 Jaotusvõrgu elektrik, tase 5 (versioon 2) Jaotusvõrgu elektrik, tase 5 (versioon 3) Jaotusvõrgu elektrik, tase 5 (versioon 4) Jaotusvõrgu elektrik, tase 5 (versioon 5) Võrguelektrik, tase 5 (versioon 6) Võrguelektrik, tase 5 (versioon 7) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Elektrik (jaotusvõrk) 5 2011-01-06 2011-01-06 2014-03-25 5 5 7413 Elektriliinide paigaldajad ja hooldajad 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Erlend Kaljula Stik Elekter AS Arvo Ulla Elektritööde Ettevõtjate Liit Enn Valgma Tartu Kutsehariduskeskus Paul Nagel Eltel Networks AS Harri Vihman Empower AS Jaan Allem Elektritööde Ettevõtjate Liit Katrin Tammjärv REKK Välispaigalduse elektrikud ehitavad ja käitavad madal- ja kõrgepingelisi elektriliine, alajaamu, jaotlaid ning elektrienergia tootmisüksuseid. Välispaigalduse elektrik 5 täidab madal ja kõrgepinge elektrivõrgu paigaldamise, hoolduse ning käidu toimingutega seonduvaid varieeruvaid ülesandeid. Ta töötab iseseisvalt või töörühma juhina olukordades, kus võivad ette tulla ettearvamatud muutused. Vastutada tuleb kaastöötajate ja töötsoonis viibivate kõrvaliste isikute ohutuse eest. Töö toimub peamiselt välitingimustes töötsoonides, kus tuleb teha pingevabu, pingelähedasi või pingealuseid töötoiminguid. Elektriohu ja trauma vältimiseks on töötaja kohustatud järgima töötoimingu juhtijate nõuandeid ning töö- ja elektriohutuse eeskirju ja juhiseid. Töö eeldab füüsilist pingutust ja kõrgustes tegutsemist. Tööga kaasnevad võimalikud ohud on elektrilöök, kukkumine ning ekstreemsetest ilmastikutingimustest tingitud kahjustused. Töötajalt nõutakse isikukaitsevahendite kasutamist ja eririietuse kandmist. Põhilisteks töövahenditeks on käsi- ja spetsiaaltööriistad, mehhanismid ja mõõteseadmed. Tööga toimetulek eeldab füüsilist vastupidavust, täpseid ja koordineeritud liigutusi, normaalset nägemist ning valmisolekut töötada kõrgustes. Tööd toetavad keskendumis- ja kohanemisvõime, järjekindlus, emotsionaalne stabiilsus, meeskonnas töötamise oskus, suhtlemisoskus, organiseerimis- ja analüüsivõime. Elektrikuks saab õppida kutseõppeasutuses, täiskasvanute tööalase koolituse kursustel või töökohal. Elektrik, elektrimontöör, käiduelektrik Elektriohutusseaduse kohaselt on kohustuslik enne elektritöödele asumist läbida elektritööde ohutuse koolitus ja sellele vastav esmaabikoolitus. Pingealust käidu- ja elektritöid tegevad isikud peavad läbima elektritöö juhi või käidukorraldaja poolt teostatud teadmiste ja oskuste kontrolli. Vastavate töötoimingute sooritamine on lubatud vaid kehtiva elektriohuteadlikkuse tunnistuse olemasolul. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt lubatakse elektritöödele isikud, kes on vähemalt 18 aastat vanad ning kelle pädevus ja tervislik seisund vastavad tehtavale tööle. Tervisliku kontrolli perioodiline läbimine on kohustuslik. Selle kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside (B.2.1 – B.2.5) tõendamine. Lisaks on kohustuslik valida kolm kompetentsi valitavate kompetentside loetelust (annab spetsialiseerumisega seotud suuna) (B.2.6 - B.2.17). Valitava kompetentsi tõendamine ei kattu täielikult iseseisvates elektri-, nõrkvoolu-, elektroonika- jai automaatikaala kutsestandardites kehtestatud kompetentsidega, viimastes on kehtestatud kõrgemad kompetentsuse nõuded. Nende kutsete taotlemisel on võimalik võtta arvesse välispaigalduse elektrik 5 valitavate kompetentside eelnev tõendamine (neid kompetentse ei pea uuesti tõendama). Soovitavad kompetentside hindamismeetodid on proovitöö, kirjalik test, intervjuu või portfoolio (kompetentsust tõendavad dokumendid, nt projektdokumentatsioon). Töö planeerimine ja korraldamine 5 Töökeskkonna ohutus 5 Elektripaigaldiste ja -seadmete paigaldus- ning ehitustööd 5 Elektripaigaldiste ja tarvitite hooldus- ning käidutööd 5 Töötajate eestvedamine 5 Lisaks on kohustuslik valida kolm kompetentsi valitavate kompetentside loetelust (annab spetsialiseerumisega seotud suuna) (B.2.6 - B.2.17). Valitava kompetentsi tõendamine ei kattu täielikult iseseisvates elektri-, nõrkvoolu-, elektroonika- jai automaatikaala kutsestandardites kehtestatud kompetentsidega, viimastes on kehtestatud kõrgemad kompetentsuse nõuded. Nende kutsete taotlemisel on võimalik võtta arvesse välispaigalduse elektrik 5 valitavate kompetentside eelnev tõendamine (neid kompetentse ei pea uuesti tõendama). Soovitavad kompetentside hindamismeetodid on proovitöö, kirjalik test, intervjuu või portfoolio (kompetentsust tõendavad dokumendid, nt projektdokumentatsioon). Üle 45 kV liinide ehitamine 4 Jaotusvõrgu alajaama ehitamine ja seadmete paigaldamine (kuni 45 kV) 4 Ülekandevõrgu alajaama ehitamine ja paigaldamine (üle 45 kV) 4 Nõrkvooluseadmete paigaldamine ja hooldamine 4 Releekaitse ja tööstusautomaatika seadmete paigaldamine 4 Hooneautomaatikaseadmete paigaldamine ja hooldamine 4 Mõõtetööd 4 Elektritööd kaevandustes 4 Tõstetranspordi- ja veoseadmete paigaldamine ja hooldamine 4 Elektriseadmete remontimine ja diagnostika 4 Ehitiste elektripaigaldustööd 4 Tuulegeneraatorite käitamine ja hooldus 4 Tisler, tase 5 Machinery, level 5 5 Tisler III (versioon 1) Tisler III (versioon 2) Tisler III (versioon 3) Tisler III (versioon 4) Tisler, tase 5 (versioon 6) Tisler, tase 5 (versioon 7) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Mööbli tootmine Tisler 6 2010-11-23 2010-11-23 2012-10-16 5 5 7522 Tislerid jms töölised 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 31 Mööblitootmine Tööosad ja tööülesanded Kutsealased terminid Jüri Minjajev Eesti Mööblitootjate Liit Zigmontas Strepaitis OÜ Balteco Mööbel Tiit Kaps Tallinna Tehnikaülikool Kunnar Kamar Tallinna Ehituskool Aulika Riisenberg Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Rutt Lumi Kutsekoja koordinaator Tisler on oskustööline, kes töötab enamasti mööblitööstuse ja puidutöötlemise ettevõtetes valmistades puidust ja puidupõhistest materjalidest mööblit (näiteks erinevad kapid, riiulid, lauad jne) ja teisi puittooteid (näiteks uksi, aknaid, treppe jne). Tisler, tase 5 teostab meisterlikult keerukaid tööoperatsioone, valmistab ja remondib detaile ja puittooteid ning valmistab etalontooteid, kasutades laia hulka puidu töötlemise ja viimistlemise võtteid. Ta korraldab teiste tööd, juhendab kaastöötajaid ja annab edasi kutsealaseid teadmisi ja oskusi. Projekteerib ja disainib tooteid, loeb CAD jooniseid. Töötab iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades. Vastutab töörühma töö eest. Ta oskab korraldada tööd ja planeerida tööaega ning järgib töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid. Tisleri töökeskkond on mürarohke. Töökeskkonnas esineb puidutolmu ja keemilisi ained, mis võivad põhjustada allergiat ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja –vahendeid. Tisleri põhilisteks töövahenditeks on puidutöötlemispingid, -masinad, seadmed ja elektrilised, pneumaatilised ja muud käsitööriistad, CAD/CAM tarkvara. Tisleri töö on käeline, seega on oluline liigutuste ratsionaalsus, kiirus ja täpsus. Tisleril peab olema ruumilist kujutlusvõimet, eeldab koormustaluvust, vastutustunnet, suhtlemisoskust, kohanemis- ja otsustusvõimet. Tisler, tase 5 omandatakse töökohal praktilise töö käigus õppides ja kelle ettevalmistus hõlmab täiendkoolitust. Enamlevinud ametinimetus tisler, meister. Selle kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside (B.2.1 – B.2.9) tõendamine. Ettevalmistustööd puidu ja puidupõhiste materjalidega töötlemiseks 5 Puidu ja puidupõhiste materjalide lõiketöötlemine puidutöötlemispinkidel 5 Puidu ja puidupõhiste materjalide töötlemine käsitööriistadega, sh pneumo- ja elektriliste käsitööriistadega 5 Puidust või puidupõhistest materjalidest toodete koostamine 5 Puidu või puidupõhistest materjalidest detailide pealistamine 5 Mööbli ja puittoodete viimistlemine 5 Mööbli ja puittoodete remontimine 5 Mööbli ja puittoodete paigaldamine 5 Teiste töö juhendamine ja korraldamine 5 Juhiabi III Assistant III 3 Juhiabi III (versioon 1) Juhiabi III (versioon 2) Juhiabi III (versioon 4) Juhiabi III (versioon 5) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Bürootöö Sekretär 27 2006-12-12 2006-12-12 2008-12-10 III 3343 Sekretärid-asjaajajad ja sekretärid-juhiabid 0415 Sekretäri- ja kontoritöö 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Väikelaevaehitaja, tase 3 Boatbuilder, level 3 4 Paadiehitaja I (versioon 1) Väikelaeva seadmete ja varustuse paigaldaja, tase 4 (versioon 7) Väikelaevade ehitaja I (versioon 2) Väikelaevade ehitaja I (versioon 3) Väikelaevaehitaja, tase 4 esmane kutse (versioon 5) Väikelaevaehitaja, tase 4 esmane kutse (versioon 6) Komposiitmaterjalist väikelaevade ehitaja, tase 3 Metallmaterjalist väikelaevade ehitaja, tase 3 Puitmaterjalist väikelaevade ehitaja, tase 3 Väikelaeva elektrik-mehaanik, tase 3 Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Väikelaevaehitus Väikelaevaehitaja 6 2010-12-29 2010-12-29 2013-12-09 3 3 7115 Puusepad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 30 Muude transpordivahendite tootmine Tööosad ja tööülesanded Andres Kõnd Veeteede Amet Kaido Trei Kuressaare Ametikool Mark Muru Alunaut OÜ Peeter Laum Tallinna TTÜ Kuressaare Kolledž, Alandia Engineering AS Peeter Sääsk Saare Paat AS Väikelaevaehitajad leiavad tööd nii komposiitmaterjalist, puitmaterjalist kui ka metallmaterjalist veesõidukeid valmistavates ning nende remondi ja hooldusega tegelevates ettevõtetes. Väikelaevaehitaja ehitab, vormib ja koostab paate, jahtlaevu, kaatreid jm. veesõidukeid (edaspidi väikelaevu) kerepikkusega kuni 24 m ning paigaldab nendesse sisustust ja varustust. Väikelaevaehitaja põhilised tööülesanded on konstruktsioonelementide ja teiste detailide valmistamine, remontimine, paigaldamine ja sobitamine ning konstruktsioonide valmistamine ja monteerimine. Väikelaevaehitaja valdab väikelaevade ehitusalaseid oskusi, tunneb erinevate materjalide omadusi ning oskab kasutada materjalide töötlemise pinke, seadmeid, käsi-, pneumo- ja elektritööriistu. Oma tööülesannete täitmisel juhindub väikelaevaehitaja kutsealal kasutatavatest normdokumentidest ja kvaliteedinõuetest ning järgib üldtunnustatud töökultuuri põhimõtteid. Väikelaevaehitaja on õppinud, kuid väheste praktiliste kogemustega töötaja, kes tööülesannete täitmisel võib vajada juhendamist. Väikelaevaehitaja töö on hooajaline, nõuab füüsilist pingutust, tööaeg võib olla paindlik. Töötamine toimub aeg-ajalt välistingimustes ja kõrgustes. Väikelaevaehitaja on teadlik töötamisel esinevatest tervise- ja keskkonnariskidest (esineda võivad müra, vibratsioon, tolm jne). Töötamine kemikaalidega võib esile kutsuda allergiat. Töötamisel on kohustuslik kasutada isikukaitsevahendeid. Tööohutuseeskirjade täitmine on äärmiselt vajalik. Väikelaevaehitaja kasutab oma töös erinevaid seadmeid, käsi-, pneumo- ja elektrilisi tööriistu. Tööga toimetulek eeldab loogilist mõtlemist, ruumilist kujutlusvõimet, käelist osavust, koormustaluvust, õpivalmidust ning oskust töötada meeskonnas. Vajalik on tehniline taiplikkus. Kutsealane koolitus, mis on läbitud kas kutseõppeasutuses või töötamise käigus. Väikelaevaehitaja, paadiehitaja, lamineerija, viimistleja, laevapuusepp, väikelaeva mehaanik, väikelaeva elektrik, koostelukksepp, koostekeevitaja, taglastaja, keevitaja 1. Meresõiduohutuse seadus 2. Toote nõuetele vastavuse seadus 3. Kutsealaga seotud õigusaktid ja juhendmaterjalid (mitmesugused ehitusnormatiivid) Selle kutse taotlemisel on nõutav järgmiste kompetentside tõendamine: Kõigile kohustuslikud on kompetentsid B.2.1 – B.2.5 ja B.2.13 Lisaks üks spetsialiseerumistest: Komposiitmaterjalist väikelaevade ehitamine – kompetents B.2.6 Metallmaterjalist väikelaevade ehitamine – kompetents B.2.7 Puitmaterjalist väikelaevade ehitamine – kompetents B.2.8 Väikelaeva elektrik-mehaanik – kompetents B.2.9 – B.2.10 Ja valitavate kompetentside B.2.11 – B.2.12 hulgast vähemalt 1 kompetents. Väikelaeva kere-, tekikonstruktsiooni- ja tugevduselementide valmistamine ning väikelaeva koostamine detailidest 4 Väikelaeva kerepindade välisviimistlus 3 Väikelaeva sisustuselementide valmistamine ja viimistlemine 3 Väikelaeva sisustuselementide paigaldamine 3 Väikelaeva standarditele, spetsifikatsioonile ja juhenditele vastavuse ja kvaliteedi kontrollimine 3 Selle kutse taotlemisel on nõutav üks spetsialiseerumistest: Komposiitmaterjalist väikelaevade ehitamine – kompetents B.2.6 Metallmaterjalist väikelaevade ehitamine – kompetents B.2.7 Puitmaterjalist väikelaevade ehitamine – kompetents B.2.8 Väikelaeva elektrik-mehaanik – kompetents B.2.9 – B.2.10 Kutse taotlemisel on nõutav valitavate kompetentside B.2.11 – B.2.12 hulgast vähemalt 1 kompetentsi tõendamine. Väikelaeva müügieelne ettevalmistus 3 Väikelaeva järelteenindus ja hooldus 3 Väikelaevaehitaja, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Väikelaevade ehitaja I Small ship builder I 2 Paadiehitaja I (versioon 1) Väikelaeva seadmete ja varustuse paigaldaja, tase 4 (versioon 7) Väikelaevade ehitaja I (versioon 3) Väikelaevaehitaja, tase 3 (versioon 4) Väikelaevaehitaja, tase 4 esmane kutse (versioon 5) Väikelaevaehitaja, tase 4 esmane kutse (versioon 6) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Väikelaevaehitus Väikelaevaehitaja 15 2006-06-07 2006-06-07 2008-12-09 I 7115 Puusepad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 30 Muude transpordivahendite tootmine Väikelaevaehitaja, tase 4 Boatbuilder, level 4 4 Paadiehitaja II (versioon 1) Väikelaevade ehitaja II (versioon 2) Väikelaevade ehitaja II (versioon 3) Väikelaevaehitaja, tase 4 (versioon 5) Väikelaevaehitaja, tase 4 (versioon 6) Komposiitmaterjalist väikelaeva ehitamine, tase 4 Metallmaterjalidest väikelaeva ehitamine, tase 4 Puitmaterjalist väikelaeva ehitamine Väikelaeva tehnika paigaldamine Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Väikelaevaehitus Väikelaevaehitaja 6 2010-12-29 2010-12-29 2012-11-28 4 4 7115 Puusepad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 30 Muude transpordivahendite tootmine Tööosad ja tööülesanded Andres Kõnd Veeteede Amet Kaido Trei Kuressaare Ametikool Mark Muru Alunaut OÜ Peeter Laum Tallinna TTÜ Kuressaare Kolledž, Alandia Engineering AS Peeter Sääsk Saare Paat AS Väikelaevaehitajad leiavad tööd nii komposiitmaterjalist, puitmaterjalist, kui ka metallmaterjalist veesõidukeid valmistavates ning nende remondi ja hooldusega tegelevates ettevõtetes. Väikelaevaehitaja ehitab, vormib ja koostab paate, jahtlaevu, kaatreid jm. veesõidukeid (edaspidi väikelaevu) kerepikkusega kuni 24 m ning paigaldab nendesse sisustust ja varustust. Väikelaevaehitaja põhilised tööülesanded on konstruktsioonelementide ja teiste detailide valmistamine, remontimine, paigaldamine ja sobitamine, konstruktsioonide valmistamine ja monteerimine, erinevate väikelaeva seadmete paigaldamine ja süsteemide ehitamine. Väikelaevaehitaja valdab väikelaevade ehitusalaseid oskusi, tunneb erinevate materjalide omadusi ning oskab kasutada materjalide töötlemise pinke, seadmeid, käsi-, pneumo- ja elektritööriistu. Oma tööülesannete täitmisel juhindub väikelaevaehitaja kutsealal kasutatavatest normdokumentidest ja kvaliteedinõuetest ning järgib üldtunnustatud töökultuuri põhimõtteid. Väljendab end ladusalt nii kirjalikult kui suuliselt. Väikelaevaehitaja, tase 4I on õppinud ja praktiliste kogemustega töötaja, kes täidab tööülesandeid iseseisvalt, lähtudes oma töös etteantud juhistest, vajadusel juhendab teiste tööd. Väikelaevaehitaja töö on hooajaline, nõuab füüsilist pingutust, tööaeg võib olla paindlik. Töötamine toimub aeg-ajalt välistingimustes ja kõrgustes. Väikelaevaehitaja on teadlik töötamisel esinevatest tervise- ja keskkonnariskidest (esineda võivad müra, vibratsioon, tolm jne). Töötamine kemikaalidega võib esile kutsuda allergiat. Töötamisel on kohustuslik kasutada isikukaitsevahendeid. Tööohutuseeskirjade täitmine on äärmiselt vajalik. Väikelaevaehitaja kasutab oma töös erinevaid seadmeid, käsi-, pneumo- ja elektrilisi tööriistu. Tööga toimetulek eeldab loogilist mõtlemist, ruumilist kujutlusvõimet, käelist osavust, koormustaluvust, õpivalmidust, enese kehtestamist ning oskust töötada meeskonnas. Vajalik on tehniline taip. Kutsealane koolitus, mis on läbitud kas kutseõppeasutuses või töötamise käigus. Omab töökogemust. Väikelaevaehitaja, paadiehitaja, lamineerija, mudelsepp, viimistleja, laevapuusepp, väikelaeva mehaanik, väikelaeva elektrik, koostelukksepp, koostekeevitaja, taglastaja, keevitaja 1) Meresõiduohutuse seadus 2) Toote nõuetele vastavuse seadus 3) Kutsealaga seotud õigusaktid ja juhendmaterjalid (mitmesugused ehitusnormatiivid) Selle kutse taotlemisel on nõutav järgmiste kompetentside tõendamine: Kõigile kohustuslikud on kompetentsid B.2.1 – B.2.2 ja B.2.20 Lisaks üks spetsialiseerumistest: Komposiitmaterjalist väikelaevade ehitamine – kompetents B.2.3 – B.2.6 Metallmaterjalist väikelaevade ehitamine – kompetents B.2.7 – B.2.10 Puitmaterjalist väikelaevade ehitamine – kompetents B.2.11 – B.2.14 Väikelaeva tehnika paigaldamine – kompetents B.2.16 – B.2.18 Ja valitavate kompetentside B.2.17 – B.2.19 hulgast vähemalt 1 kompetents. Väikelaevaehituse töö juhendamine 4 Väikelaeva standarditele, spetsifikatsioonile ja juhenditele vastavuse ja kvaliteedi kontrollimine 4 Selle kutse taotlemisel on nõutav lisaks üks spetsialiseerumistest: Komposiitmaterjalist väikelaevade ehitamine – kompetents B.2.3 – B.2.6 Metallmaterjalist väikelaevade ehitamine – kompetents B.2.7 – B.2.10 Puitmaterjalist väikelaevade ehitamine – kompetents B.2.11 – B.2.14 Väikelaeva tehnika paigaldamine – kompetents B.2.16 – B.2.18 Selle kutse taotlemisel on nõutav valitavate kompetentside B.2.17 – B.2.19 hulgast vähemalt 1 kompetents. Väikelaeva müügieelne ettevalmistus 4 Väikelaeva järelteenindus ja hooldus 4 Taglastamine 4 Väikelaevaehitaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Väikelaevaehitaja, tase 5 Boatbuilder, level 5 4 Paadiehitaja III (versioon 1) Väikelaevade ehitaja III (versioon 2) Väikelaevade ehitaja III (versioon 3) Komposiitmaterjalist väikelaeva ehitamine Metallmaterjalidest väikelaeva ehitamine Puitmaterjalist väikelaeva ehitamine Väikelaevaelektrik, tase 5 Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Väikelaevaehitus Väikelaevaehitaja 6 2010-12-29 2010-12-29 2015-12-28 5 5 7115 Puusepad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 30 Muude transpordivahendite tootmine Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Andres Kõnd Veeteede Amet Kaido Trei Kuressaare Ametikool Mark Muru Alunaut OÜ Peeter Laum Tallinna TTÜ Kuressaare Kolledž, Alandia Engineering AS Peeter Sääsk Saare Paat AS Väikelaevaehitajad leiavad tööd nii komposiitmaterjalist, puitmaterjalist, kui ka metallmaterjalist veesõidukeid valmistavates ning nende remondi ja hooldusega tegelevates ettevõtetes. Väikelaevaehitaja ehitab, vormib ja koostab paate, jahtlaevu, kaatreid jm. veesõidukeid (edaspidi väikelaevu) kerepikkusega kuni 24 m ning paigaldab nendesse sisustust ja varustust. Väikelaevaehitaja põhilised tööülesanded on konstruktsioonelementide ja teiste detailide valmistamine, remontimine, paigaldamine ja sobitamine, konstruktsioonide valmistamine ja monteerimine, erinevate väikelaeva seadmete paigaldamine ja süsteemide ehitamine. Väikelaevaehitaja valdab väikelaevade ehitusalaseid oskusi, tunneb erinevate materjalide omadusi ning oskab kasutada materjalide töötlemise pinke, seadmeid, käsi-, pneumo- ja elektritööriistu. Oma tööülesannete täitmisel juhindub väikelaevaehitaja kutsealal kasutatavatest normdokumentidest ja kvaliteedinõuetest ning järgib üldtunnustatud töökultuuri põhimõtteid. Väljendab end ladusalt nii kirjalikult kui suuliselt. Väikelaevaehitaja, tase 5 on õppinud ja töökogemusega töötaja, kes töötab iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades ning võtab vastutuse töörühmade töö eest. Juhendab töögruppe, leiab lahendused töö käigus ilmnenud probleemidele. Väikelaevaehitaja töö on hooajaline, nõuab füüsilist pingutust, tööaeg võib olla paindlik. Töötamine toimub aeg-ajalt välistingimustes ja kõrgustes. Väikelaevaehitaja on teadlik töötamisel esinevatest tervise- ja keskkonnariskidest (esineda võivad müra, vibratsioon, tolm jne). Töötamine kemikaalidega võib esile kutsuda allergiat. Töötamisel on kohustuslik kasutada isikukaitsevahendeid. Tööohutuseeskirjade täitmine on äärmiselt vajalik. Väikelaevaehitaja 5 kasutab oma töös bürootarbeid, CAD- ja CAM-programme, erinevaid seadmeid, käsi-, pneumo- ja elektrilisi tööriistu. Tööga toimetulek eeldab loogilist mõtlemist, ruumilist kujutlusvõimet, käelist osavust, koormustaluvust, õpivalmidust, enese kehtestamist ning oskust töötada meeskonnas. Vajalik on tehniline taip. Kutsealane koolitus, mis on läbitud kas kutseõppeasutuses või töötamise käigus. Omab töökogemust ja on läbinud erialase täiendkoolituse. Väikelaevaehitaja, paadiehitaja, lamineerija, mudelsepp, viimistleja, laevapuusepp, väikelaeva mehaanik, väikelaeva elektrik, koostelukksepp, koostekeevitaja, taglastaja, keevitaja, töödejuhataja, meister, tootejuht, tootmisjuht, projektijuht 1) Meresõiduohutuse seadus 2) Toote nõuetele vastavuse seadus 3) Kutsealaga seotud õigusaktid ja juhendmaterjalid (mitmesugused ehitusnormatiivid) Selle kutse taotlemisel on nõutav järgmiste kompetentside tõendamine: Kõigile kohustuslikud on kompetentsid B.2.1 – B.2.2 ja B.2.19 Lisaks üks spetsialiseerumistest: Komposiitmaterjalist väikelaevade ehitamine – kompetents B.2.3 – B.2.6 Metallmaterjalist väikelaevade ehitamine – kompetents B.2.7 – B.2.9 Puitmaterjalist väikelaevade ehitamine – kompetents B.2.10 – B.2.13 Väikelaeva tehnika paigaldamine – kompetents B.2.14 – B.2.15 ja valitavate kompetentside B.2.16 – B.2.18 hulgast vähemalt 1 kompetents. Väikelaevaehituse töö juhendamine 5 Väikelaeva standarditele, spetsifikatsioonile ja juhenditele vastavuse ja kvaliteedi kontrollimine 5 Selle kutse taotlemisel on nõutav üks spetsialiseerumistest: Komposiitmaterjalist väikelaevade ehitamine – kompetents B.2.3 – B.2.6 Metallmaterjalist väikelaevade ehitamine – kompetents B.2.7 – B.2.9 Puitmaterjalist väikelaevade ehitamine – kompetents B.2.10 – B.2.13 Väikelaeva tehnika paigaldamine – kompetents B.2.14 – B.2.15 Kutse taotlemisel on nõutav järgmiste valitavate kompetentside B.2.16 – B.2.18 hulgast vähemalt 1 kompetentsi tõendamine. Väikelaeva müügieelne ettevalmistus 5 Väikelaeva järelteenindus ja hooldus 5 Taglastamine 5 Väikelaevaehitaja, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Kalakasvataja, tase 4 Fish farmer, level 4 1 Kalakasvataja, tase 4 (versioon 2) Kalakasvataja, tase 4 (versioon 3) Kalakasvataja, tase 4 (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Looma- ja taimekasvatus. Põllumajandustehnika Kalakasvataja 10 2011-05-19 2011-05-19 2015-11-12 4 4 6221 Vesiviljeluse oskustöölised 0831 Kalandus 03 Kalapüük ja vesiviljelus Tööosad ja tööülesanded Heiki Jaanuska Põllumajandusministeerium Riina Kalda Kalamajand Carpio Rain Kimer Kalakasvatajate Ühistu Ecofarm Aarne Liiv Kalatalu Härjanurmes Külli Marrandi Järvamaa Kutsehariduskeskus Aita Sauemägi Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Ants Kikas PhD, OÜ TP Invest, ekspert Tiit Paaver Eesti Maaülikool, ekspert Kalakasvataja on oskustöötaja, kelle töö eesmärgiks on vesiviljelussaaduste tootmine ja nende turustamisprotsessis osalemine. Tema peamiseks tööülesandeks on kalade tootmiseks vajaliku kasvukeskkonna tagamine. Oma töös jälgib ja püüab ta saavutada parimat kvaliteeti ning tootlikkust. Töötamine kalakasvatajana eeldab austavat suhtumist elusloodusesse. Kalakasvataja mõistab vee kui elukeskkonna eripära ja kalandust kui majandusharu. Teab vesiviljelussaaduste tootmisprotsesse, kasutab ressursse teadlikult ja vastutustundlikult ning tegutseb keskkonnasäästlikult. Kalakasvataja töötab iseseisvalt, kohandudes vastavalt olukorrale. Kalakasvataja järgib etteantud tööeeskirju ja ohutusnõudeid. 2.1 Kalade kasvukeskkonna hoidmine 2.2 Kalade söötmine 2.3 Kalade paljundamine 2.4 Kalade tervisliku seisundi jälgimine, kõrvalekallete märkamine ja ravi spetsialisti juhendamisel 2.5 Eluskalade transportimine 2.6 Kalade sorteerimine 2.7 Inventari hooldamine 2.8 Kalade esmane käitlemine 2.10 Kalakasvataja kutset läbivad kompetentsid 2.9 Vähkide kasvatamine Kalakasvataja töö on otseselt seotud veekeskkonnaga, kus valitseb tavalisest kõrgem niiskustase ning temperatuuride erinevus. Töö võib olla spetsiifiliselt hooajaline, vajadusel töötab kalakasvataja ka puhkepäevadel, riigipühadel ja öisel ajal. Tööohutuse peamised riskid on seotud mehhanismide kasutamisega. Kalakasvataja peamisteks töövahenditeks on kalapüügivahendid sh kahv, noot, elektripüügi seade jt, vee hapnikusisalduse, temperatuuri ja teiste füüsikalis-keemiliste omaduste jälgimisseadmed, kalapumbad, sorteerimisseadmed, kaalud, loendurid, transpordivahendid (konteinerid), haudeaparaadid, laborivahendid (süstlad, mikroskoop, kausid jne), kalakasvatuse opereerimiseks vajalik tarkvara, kala esmakäitlemiseks vajalikud lõikevahendid, uimastusvahendid ja pakkevahendid. Kalakasvataja töö eeldab vastutustundlikkust, täpsust ja korrektsust, keskkonna- ja rutiinitaluvust, püsivust, enesedistsipliini ning numbrite ja kvantitatiivsete seoste mõistmist. Tavaliselt töötavad kalakasvatajatena inimesed, kellel on vastava eriala kutseharidus ja/või töökohal omandatud kutseoskused. Kalakasvataja, vesiviljeleja. Tervisetõend toidu käitlemiseks vastavalt toiduseaduse § 28-le. Selle kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside (B.2.1 – B.2.8 ja B.2.10) tõendamine. Kalade kasvukeskkonna hoidmine 4 Kalade söötmine 4 Kalade paljundamine 4 Kalade tervisliku seisundi jälgimine, kõrvalekallete märkamine ja ravi spetsialisti juhendamisel 4 Eluskalade transportimine 4 Kalade sorteerimine 4 Inventari hooldamine 4 Kalade esmane käitlemine 4 Selle kutse taotlemisel on võimalus valida ja tõendada täiendav kompetents B.2.9. Vähkide kasvatamine 4 Kalakasvataja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Puittoodete viimistleja, tase 2 Finisher, level 2 4 Puittoodete viimistleja I (versioon 1) Puittoodete viimistleja I (versioon 2) Puittoodete viimistleja I (versioon 3) Puittoodete viimistleja I (versioon 5) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puidutöötlemine Puidutöötleja 6 2010-11-23 2010-11-23 2014-11-22 2 2 7521 Puidutöötlejad 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 16 Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine Tööosad ja tööülesanded Kutsealased terminid Jüri Minjajev Eesti Mööblitootjate Liit Zigmontas Strepaitis OÜ Balteco Mööbel Tiit Kaps Tallinna Tehnikaülikool Kunnar Kamar Tallinna Ehituskool Aulika Riisenberg Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Rutt Lumi Kutsekoja koordinaator Puittoodete viimistleja on oskustööline, kes töötab mööblitööstusettevõtetes. Puittoodete viimistleja valmistab pindasid ette viimistlemiseks, katab neid erinevate viimistlusmaterjalidega, teab viimistlusmaterjalide omadusi, tunneb erinevaid viimistlusvõtteid ja oskab kasutada viimistlusseadmeid. Ta teab viimistletud pindadele kehtestatud kvaliteedinõudeid, suudab kindlaks määrata viimistlemise defekte ja oskab neid kõrvaldada. Ta oskab korraldada oma tööd ja tuleb toime tööaja planeerimisega, täidab ja järgib töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid. Puittoodete viimistleja töökeskkonnas esineb müra ja keemilisi ained, mis võivad põhjustada allergiat ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja –vahendeid. Puittoodete viimistleja põhilisteks töövahenditeks on viimistlusmaterjalide pealekandmise vahendid ja seadmed, kuivatusseadmed, viimistlemiseks vajalikud käsitööriistad. Puittoodete viimistleja töö võib olla ka käeline, seega on oluline liigutuste ratsionaalsus, kiirus ja täpsus. Puittoodete viimistlejaks saab õppida kutseõppeasutuses ja töökohal. Enamlevinud ametinimetus on puittoodete viimistleja. Selle kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside (B.2.1 – B.2.2) tõendamine. Ettevalmistustööd puidu viimistlemiseks 2 Mööbli ja puittoodete viimistlemine 2 Õmblusala korraldaja IV Manager in the sewing field IV 1 Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Rõivatootmine Õmblusala juht 6 2002-12-12 2002-12-12 2003-12-01 IV 2141 Tööstus- ja tootmisinsenerid 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 14 Rõivatootmine Tisler, tase 3 Machinery, level 3 5 Tisler I (versioon 1) Tisler I (versioon 2) Tisler I (versioon 3) Tisler I (versioon 4) Tisler, tase 3 (versioon 6) Tisler, tase 3 (versioon 7) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Mööbli tootmine Tisler 6 2010-11-23 2010-11-23 2012-10-16 3 3 7522 Tislerid jms töölised 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 31 Mööblitootmine Tööosad ja tööülesanded Kutsealased terminid Jüri Minjajev Eesti Mööblitootjate Liit Zigmontas Strepaitis OÜ Balteco Mööbel Tiit Kaps Tallinna Tehnikaülikool Kunnar Kamar Tallinna Ehituskool Aulika Riisenberg Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Rutt Lumi Kutsekoja koordinaator Tisler on oskustööline, kes töötab enamasti mööblitööstuse ja puidutöötlemise ettevõtetes valmistades puidust ja puidupõhistest materjalidest mööblit (näiteks erinevad kapid, riiulid, lauad jne) ja teisi puittooteid (näiteks uksi, aknaid, treppe jne). Tisler, tase 3 töötab üldjuhul muutumatus olukorras iseseisvalt, võib vajada juhendamist. Ta kasutab tööde teostamisel enamlevinud seadmeid ja vahendeid ning valdab põhilisi puidutöötlemise ja –viimistlemise võtteid, oskab korraldada oma tööd ja tuleb toime oma tööaja planeerimisega, täidab ja järgib töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid. Tisleri töökeskkond on mürarohke. Töökeskkonnas esineb puidutolmu ja keemilisi ained, mis võivad põhjustada allergiat ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja –vahendeid. Tisleri põhilisteks töövahenditeks on puidutöötlemispingid ja elektrilised, pneumaatilised ning muud käsitööriistad, lihtsamad liimimise, pealistamise ja viimistlemise seadmed Tisleri töö on käeline, seega on oluline liigutuste ratsionaalsus, kiirus ja täpsus. Tisleril peab olema ruumilist kujutlusvõimet ja koormustaluvust. Tisler, EKR tase 3, ettevalmistus on seotud õppega kutseõppeasutustes, kutsealane ettevalmistus toimub enamasti kutsekeskhariduse tasemel. 3. taset võib saavutada ka õppides kursustel või iseõppimise teel. Enamlevinud ametinimetus on tisler Selle kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside (B.2.1 – B.2.6) tõendamine. Ettevalmistustööd puidu või puidupõhiste materjalide töötlemiseks 3 Puidu või puidupõhiste materjalide lõiketöötlemine puidutöötlemispinkidel 3 Puidu või puidupõhiste materjalide töötlemine käsitööriistadega, sh pneumo- ja elektriliste käsitööriistadega 3 Lihtsamate puidust või puidupõhistest materjalidest toodete koostamine 3 Puidu või puidupõhistest materjalidest detailide pealistamine 3 Mööbli ja puittoodete viimistlemine 3 Juhiabi III Assistant III 2 Juhiabi III (versioon 1) Juhiabi III (versioon 3) Juhiabi III (versioon 4) Juhiabi III (versioon 5) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Bürootöö Sekretär 11 2002-12-13 2002-12-13 2006-12-11 III 3343 Sekretärid-asjaajajad ja sekretärid-juhiabid 0415 Sekretäri- ja kontoritöö 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Tisler, tase 4 Machinery, level 4 5 Tisler II (versioon 1) Tisler II (versioon 2) Tisler II (versioon 3) Tisler II (versioon 4) Tisler, tase 4 (versioon 10) Tisler, tase 4 (versioon 11) Tisler, tase 4 (versioon 6) Tisler, tase 4 (versioon 7) Tisler, tase 4 (versioon 8) Tisler, tase 4 (versioon 9) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Mööbli tootmine Tisler 6 2010-11-23 2010-11-23 2012-10-16 4 4 7522 Tislerid jms töölised 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 31 Mööblitootmine Tööosad ja tööülesanded Kutsealased terminid Jüri Minjajev Eesti Mööblitootjate Liit Zigmontas Strepaitis OÜ Balteco Mööbel Tiit Kaps Tallinna Tehnikaülikool Kunnar Kamar Tallinna Ehituskool Aulika Riisenberg Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Rutt Lumi Kutsekoja koordinaator Tisler on oskustööline, kes töötab enamasti mööblitööstuse ja puidutöötlemise ettevõtetes valmistades puidust ja puidupõhistest materjalidest mööblit (näiteks erinevad kapid, riiulid, lauad jne) ja teisi puittooteid (näiteks uksi, aknaid, treppe jne). Tisler, tase 4 töötab iseseisvalt olukordades, mida saab tavaliselt ette näha, aga mis võivad ka muutuda teostades keerukamaid tööoperatsioone kasutades erinevaid puidu töötlemise ja viimistlemise võtteid. Ta oskab korraldada oma tööd ja planeerida tööaega ning järgib töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid. Tisleri töökeskkond on mürarohke. Töökeskkonnas esineb puidutolmu ja keemilisi ained, mis võivad põhjustada allergiat ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja –vahendeid. Tisleri põhilisteks töövahenditeks on nii puidutöötlemispingid kui ka elektrilised, pneumaatilised ning muud käsitööriistad, liimimise, pealistamise ja viimistlemise seadmed. Tisleri töö on käeline, seega on oluline liigutuste ratsionaalsus, kiirus ja täpsus. Tisleril peab olema ruumilist kujutlusvõimet ja koormustaluvust. Tisler,tase 4 omandatakse töökohal praktilise töö käigus õppides. Enamlevinud ametinimetus on tisler Selle kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside (B.2.1 – B.2.7) tõendamine. Ettevalmistustööd puidu või puidupõhiste materjalide töötlemiseks 4 Puidu või puidupõhiste materjalide lõiketöötlemine puidutöötlemispinkidel 4 Puidu või puidupõhiste materjalide töötlemine käsitööriistadega, sh pneumo- ja elektriliste käsitööriistadega 4 Puidust või puidupõhistest materjalidest toodete koostamine 4 Puidu või puidupõhistest materjalidest detailide pealistamine 4 Mööbli ja puittoodete viimistlemine 4 Mööbli ja puittoodete paigaldamine 4 Juhiabi IV Juhiabi IV 2 Juhiabi IV (versioon 1) Juhiabi IV (versioon 3) Juhiabi IV (versioon 5) Juhiabi, tase 6 (versioon 4) Juhiabi, tase 6 (versioon 6) Juhiabi, tase 6 (versioon 7) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Bürootöö Sekretär 27 2006-12-12 2006-12-12 2008-12-10 IV 3343 Sekretärid-asjaajajad ja sekretärid-juhiabid 0415 Sekretäri- ja kontoritöö 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Biogaasiseadmete paigaldaja, tase 3 Layer of Biogas Technology Technician, level 3 1 Biogaasiseadmete paigaldaja, tase 4 (versioon 2) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektri, sooja- ja gaasivarustus Biogaasijaama operaator 6 2011-05-26 2011-05-26 2012-05-16 3 3 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Tööosad ja tööülesanded Rein Oselin Järvamaa Kutsehariduskeskus Andres Annuk Eesti Maaülikool Argo Normak EMÜ Taastuvenergia Keskus Õnne-Ly Reidla Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing Henry Uljas Baltic Biogas Kai Pank Kliima- ja Energia Agentuur Katrin Tammjärv Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Ahto Oja Mõnus Minek OÜ Jaan Allem Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit Biogaasiseadmete paigaldaja 3 täidab põllumajanduslike kõrvalsaaduste, energiakultuuride, biojäätmete ja reoveemuda baasil töötavate biogaasijaamade seadmete monteerimise ja seadistamisega seotud ülesandeid (näiteks seadmete paigaldus ning jaama seadmete ja tehnoloogiliste sõlmede seadistamine). Tavapäraseid paigaldustöid teeb ta iseseisvalt, jaama häälestamiseks vajalikke seadistamisi vastutavate spetsialistide (tarnija, projektijuht, biogaasiseadmete operaator) juhendamisel. Biogaasiseadmete paigaldaja 3 tegutseb plaanipäraselt ja säästlikult ning tegeleb pidevalt enesetäiendamisega. 2.1 Töö planeerimine ja korraldamine. 2.2 Biogaasijaama seadmete paigaldamine 2.3 Biogaasijaama seadistamine ja käivitamine 2.4 Töökeskkonna ohutus Biogaasiseadmete paigaldaja töötab välitingimustes ehitusobjektidel või tehnilistes ehitistes ja rajatistes. Välisobjektidel töötamisel tuleb arvestada äärmuslike ilmastikutingimustega (nt äike, torm). Tööga kaasnevad riskid on elektrilöök, kukkumine, plahvatus-, tule-, uppumis-, lämbumis- ja mürgitusoht. Enda ja kaastöötajate ohutuse tagamiseks on töötaja kohustatud järgima tööohutuse eeskirju ja juhiseid ning töötoimingu juhtide (vastutavate spetsialistide) nõudeid. Põhilisteks töövahenditeks on käsi- ja spetsiaaltööriistad, mehhanismid ning mõõteseadmed. Tööga toimetulek eeldab füüsilist vastupidavust, täpseid ja koordineeritud liigutusi, head nägemist ja kuulmist ning valmidust tegutseda kõrgustes. Töö edukat läbiviimist toetavad loogiline mõtlemine, keskendumis- ja kohanemisvõime, järjekindlus, emotsionaalne stabiilsus, meeskonnas töötamise oskus ja analüüsivõime. Töö eeldab koostööd sidusalade spetsialistidega tööülesannete ja probleemide lahendamisel. Biogaasiseadmete paigaldajaks saab õppida kutseõppeasutuses, täiskasvanute tööalase koolituse kursustel või töökohal. Töö eeldab elektri-, automaatika-, gaasi- ja mehaanikaalaseid baasteadmisi ja oskusi. Koostaja, monteerija, installeerija, paigaldaja Biogaasiseadmete paigaldajana töötamisel on kohustuslik omada 3. taseme biogaasiseadmete paigaldaja kutsetunnistust. Vajalik on arstlikku kontrolli läbimist tõendav tunnistus ning elektri, gaasi- ja/või survetööde ohutuse kursuste läbimist tõendav tunnistus. Gaasi- ja elektriööde juhi või surveseadmete töid juhtiva isiku pädevustunnistuse olemasolul võib biogaasiseadmete paigaldaja teha vastavaid töid iseseisvalt või tegutseda töörühma juhina. Pädevustunnistuste puudumisel tuleb gaasi-, elektri- ja surveseadmetöid teha pädevustunnistust omava isiku juhtimisel. Kutse taotlemisel on nõutavad kompetentsid B.2.1 - B.2.4 Töö planeerimine ja korraldamine 3 Biogaasijaama seadmete paigaldamine 3 Biogaasijaama seadistamine ja käivitamine 3 Töö- ja keskkonnaohutuse järgimine 3 Biomeditsiiniinsener IV Biomedical Engineer IV 1 Biomeditsiiniinsener IV (versioon 2) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Biomeditsiiniinsener 11 2006-07-10 2006-07-10 2010-12-02 IV 2149 Tehnikateaduste tippspetsialistid, mujal liigitamata 0912 Meditsiin 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Lõhkaja, tase 3 Blaster, level 3 4 Lõhkaja II (versioon 1) Lõhkaja II (versioon 2) Lõhkaja II (versioon 3) Lõhkaja, tase 3 (versioon 5) Lõhkaja, tase 3 (versioon 6) Lõhkaja, tase 3 (versioon 7) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puurimis- ja lõhkamistööd Lõhkaja 6 2011-05-26 2011-05-26 2016-05-25 3 3 7542 Lõhkajad ja õhkijad 0724 Kaevandamine ja rikastamine 09 Kaevandamist abistavad tegevusalad Tööosad ja tööülesanded Lembit Eigo Voglers Eesti OÜ Kaimar Eilo Tehnilise Järelvalve Amet Lõhkajad töötavad kaevandustes, karjäärides ja valdkondades, kus on vajadus teha lõhketöid (nt maapõue- uuringud, metallide töötlemine, veealused ja ehituslikud tööd, maavarade otsingud). Lõhkaja töötleb objekti lõhkeainega, ta purustab, teisaldab ja muudab lõhkeaine plahvatusega loodusliku või tehismaterjali vormi, tagades seejuures inimese, vara ja keskkonna ohutuse. Ta järgib töörühma käitumisreegleid ning on teadlik oma kohustustest, vastutusest ja õigustest töörühma liikmena. Lõhkaja vastutab tema kasutuses oleva lõhkematerjali hoidmise ja sihipärase kasutamise eest. Lõhkaja võib teha lõhketöid ainult lõhkemeistri või lõhkematerjali käitlemise korraldaja juhendamisel. Lõhkaja peamised tööülesanded on lõhkamisobjekti ja lõhkeaine ettevalmistamine ning objekti töötlemine lõhkeainega. Lõhkaja spetsialiseerub allmaa, pealmaa ning eriotstarbelistele lõhketöödele. KOHUSTUSLIKUD TÖÖOSAD: 2.1 Töö planeerimine ja korraldamine 2.2 Lõhkematerjali varumine 2.3 Lõhkamiskoha ettevalmistamine 2.4 Lõhkematerjali ettevalmistamine töökohal 2.5 Lõhkeaukude laadimine 2.6 Lõhkamine 2.7 Lõhkamise ala korrastamine 2.8 Allmaa lõhketöö 2.9 Pealmaa lõhketöö 2.10 Eriotstarbelised lõhketööd 2.11 Ehituslik lõhketöö 2.12 Veealused lõhketööd 2.13 Lõhketööd metalli töötlemisel ja purustamisel 2.14 Lõhketöö geoloogilisel uuringul 2.15 Imiteerivad lõhkamistööd 2.16 Lihtlõhkeaine valmistamine 2.17 Lõhkematerjali hävitamine Lõhkaja töötab peamiselt välistingimustes, allmaatööde puhul maa-alustes kaeveõõntes. Töökeskkond on eriti ohtlik, võimalikud ohutegurid on muljumis-, plahvatus-, mürgitus- ja varisemisoht. Töö nõuab lõhketöö ohutute tööviiside tundmist, tööohutusnõuete täpset täitmist, lõhkeainete sihtotstarbelist kasutamist ning isikukaitsevahendite kasutamist (isoleerkindad, kaitsekiiver, kaitseprillid jne). Alustatud lõhketöö tuleb tingimata lõpetada, sest tööprotsessi ei saa pooleli jätta. Töövahenditeks on laadimismasinad, lõhkeaukude laadimiseks, süüteseadmed lõhkevõrgu initsieerimiseks, kontrollmõõteriistad elektrilõhkevõrgu korrasoleku kontrolliks, laadimisvardad, eritööriistad löökpadrunite valmistamiseks, nuga, vile, kell ja mobiiltelefon. Lõhkaja töö eeldab kõrgendatud ohutunnetust, pingetaluvust, aja- ja ruumitaju, loogilist mõtlemist, kiiret reaktsiooni ja tähelepanuvõimet. Tööks on vajalik hea kuulmine (eriti allmaatöödel) ning vaimne ja füüsiline vastupidavus. Lõhkajaks saab õppida kutsealastel koolituskursustel. Laborant, lõhkematerjali väljastaja Lõhkaja 3 kutsetunnistus; koolituskursuse läbimist tõendav dokument; lõhketöö lähiprofiilil olevatel töödel (nt abilõhkajana) vähemalt üheaastast töötamise kogemust tõendav dokument; vähemalt 19-aastast vanust tõendav dokument. Lõhkaja kutse taotlemisel on nõutav kõigi kohustuslike kompetentside (B.2.1 – B.2.7) tõendamine ja vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.8 - B.2.10. Eriotstarbeliste tööde (B.2.10) puhul tuleb lisaks tõendada veel vähemalt kolm kompetentside osa valikust B.2.11 - B.2.17. Töö planeerimine ja korraldamine 3 Lõhkematerjali varumine 3 Lõhkamiskoha ettevalmistamine 3 Lõhkematerjali ettevalmistamine töökohal 3 Lõhkeaukude laadimine 3 Lõhkamine 3 Lõhkamise ala korrastamine 3 Lõhkaja kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.8 - B.2.10. Eriotstarbeliste tööde (B.2.10) puhul tuleb lisaks tõendada veel vähemalt kolm kompetentside osa valikust B.2.11 - B.2.17. Allmaatööd 3 Pealmaatööd 3 Eriotstarbelised lõhketööd 3 Ehituslikud tööd Veealused tööd Lõhketööd metalli töötlemisel ja purustamisel Lõhketöö geoloogilisel uuringul Imiteerivad lõhkamistööd Lihtlõhkeaine valmistamine Lõhkematerjali hävitamine Lõhkemeister, tase 4 Blaster, level 4 4 Lõhkemeister III (versioon 1) Lõhkemeister III (versioon 2) Lõhkemeister III (versioon 3) Lõhkemeister, tase 5 (versioon 5) Lõhkemeister, tase 5 (versioon 6) Lõhkemeister, tase 5 (versioon 7) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puurimis- ja lõhkamistööd Lõhkaja 6 2011-05-26 2011-05-26 2016-05-25 4 4 7542 Lõhkajad ja õhkijad 0724 Kaevandamine ja rikastamine 09 Kaevandamist abistavad tegevusalad Tööosad ja tööülesanded Lembit Eigo Voglers Eesti OÜ Kaimar Eilo Tehnilise Järelvalve Amet Lõhkemeistrid töötavad kaevandustes, karjäärides ja valdkondades, kus on vajadus teha lõhketöid (nt maapõue-uuringud, metallide töötlemine, veealused ja ehituslikud tööd, maavarade otsingud). Lõhkemeister töötleb objekti lõhkeainega, ta purustab, teisaldab või muudab lõhkeaine plahvatusega loodusliku- või tehismaterjali vormi, tagades seejuures inimese, vara ja keskkonna ohutuse. Ta töötab iseseisvalt või töörühma juhina muutuvates olukordades, lõhkematerjalide käitlemise korraldaja või vastutava spetsialisti juhtimisel. Oma tööülesannete piires edendab ta lõhkajate ametioskusi ohutul ja kvaliteetsel viisil.. Vastutada tuleb lõhkematerjali varumise ja transpordi ning lõhkamistööde nõuetekohase ja ohutu läbiviimise eest ning lõhkematerjali hoidmise ja sihipärase kasutamise eest. Lõhkemeister spetsialiseerub allmaa, pealmaa ning eriotstarbelistele lõhketöödele. 2.1 Töö planeerimine ja korraldamine 2.2 Lõhkematerjali varumine 2.3 Lõhkamiskoha ettevalmistamine 2.4 Lõhkematerjali ettevalmistamine töökohal 2.5 Lõhkeaukude laadimine 2.6 Lõhkamine 2.7 Lõhkamise ala korrastamine 2.8 Töörühma juhtimine 2.9 Allmaa lõhketöö 2.10 Pealmaa lõhketöö 2.11 Eriotstarbelised lõhketööd: 2.12 Ehituslik lõhketöö 2.13 Veealused lõhketööd 2.14 Lõhketööd metalli töötlemisel ja purustamisel 2.15 Lõhketöö geoloogilisel uuringul 2.16 Imiteerivad lõhkamistööd 2.17 Lihtlõhkeaine valmistamine 2.18 Lõhkematerjali hävitamine Lõhkemeister töötab peamiselt välistingimustes, allmaatööde puhul maa-alustes kaeveõõntes. Töökeskkond on eriti ohtlik, võimalikud ohutegurid on muljumis-, plahvatus-, mürgitus- ja varisemisoht Töö nõuab lõhketöö ohutute tööviiside tundmist, tööohutusnõuete täpset täitmist, lõhkeainete sihtotstarbelist kasutamist ning isikukaitsevahendite kasutamist (isoleerkindad, kaitsekiiver, kaitseprillid jne). Alustatud lõhketöö tuleb tingimata lõpetada, sest tööprotsessi ei saa pooleli jätta. Töövahenditeks on laadimismasin lõhkeaukude laadimiseks, süüteseadmed lõhkevõrgu initsieerimiseks, kontrollmõõteriistad elektrilõhkevõrgu korrasoleku kontrolliks, laadimisvardad, eritööriistad löökpadrunite valmistamiseks, nuga, vile, kell ja mobiiltelefon. Lõhkemeistri töö eeldab kõrgendatud ohutunnetust, pingetaluvust, aja- ja ruumitaju, loogilist mõtlemist, kiiret reaktsiooni, tähelepanuvõimet ja analüüsioskust. Tööks on vajalik hea kuulmine (eriti allmaatöödel) ning vaimne ja füüsiline vastupidavus. Lõhkemeistriks saab õppida kutsealastel koolituskursusel. Lõhkematerjalilao juhataja või lõhkematerjali väljastaja, lõhkematerjalitehase labori juhataja või laborant, lihtlõhkeaine valmistaja ja lõhkeaine mobiilse tootmisüksuse juht. Lõhkemeistri kutsetunnistus; koolituskursuse läbimist tõendav dokument; lõhkajana vähemalt üheaastast töötamise kogemust tõendav dokument; vähemalt 21-aastast vanust tõendav dokument. Lõhkemeistri kutse taotlemisel on nõutav kõigi kohustuslike kompetentside (B.2.1 – B.2.8) tõendamine ja vähemalt ühe kompetentside osa tõendamine valikust B.2.9 - B.2.11. Eriotstarbeliste tööde (B.2.11) puhul tuleb lisaks tõendada veel vähemalt kolm kompetentside osa valikust B.2.12 - B.2.18. Töö planeerimine ja korraldamine 4 Lõhkematerjali varumine 4 Lõhkamiskoha ettevalmistamine 4 Lõhkematerjali ettevalmistamine töökohal 4 Lõhkeaukude laadimine 4 Lõhkamine 4 Lõhkamise ala korrastamine 4 Töörühma juhtimine 4 Lõhkemeistri kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.9 - B.2.11. Eriotstarbeliste tööde (B.2.11) puhul tuleb lisaks tõendada veel vähemalt kolm kompetentside osa valikust B.2.12 - B.2.18. Allmaatööd 4 Pealmaatööd 4 Eriotstarbelised lõhketööd 4 Ehituslikud tööd Veealused tööd Metalli töötlemine ja purustamine Geoloogilised uuringud Imiteerivad lõhkamistööd Lihtlõhkeaine valmistamine Lõhkematerjali hävitamine Lõhkemeister III Fireman III 1 Lõhkemeister III (versioon 2) Lõhkemeister III (versioon 3) Lõhkemeister, tase 4 (versioon 4) Lõhkemeister, tase 5 (versioon 5) Lõhkemeister, tase 5 (versioon 6) Lõhkemeister, tase 5 (versioon 7) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puurimis- ja lõhkamistööd Lõhkaja 3 2000-06-14 2000-06-14 2004-05-31 III 7542 Lõhkajad ja õhkijad 0724 Kaevandamine ja rikastamine 09 Kaevandamist abistavad tegevusalad Puurija, tase 3 Driller, level 3 1 Puurija, tase 3 (versioon 2) Puurija, tase 3 (versioon 3) Puurija, tase 3 (versioon 4) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puurimis- ja lõhkamistööd Puurija 6 2011-05-26 2011-05-26 2016-04-04 3 3 8113 Puurseadmete operaatorid 0724 Kaevandamine ja rikastamine 09 Kaevandamist abistavad tegevusalad Tööosad ja tööülesanded Heddy Riisma Keskkonnaministeerium Kalle Alasi BalRock OÜ Kersti Türk AS Infragate Meeme Veisson Eesti Geoloogiaselts Peep Kildjer Eesti Geotehnika Selts Priit Ilves Eesti Geotehnika Selts Rein Ramst Eesti Geoloogiakeskuse OÜ Talvi Sarv Keskkonnaministeerium EKR 3 taseme puurija töötab puurkaevude ja -aukude rajamise; geotehnilise, üldgeoloogilise ja põhjavee uuringu; maavarade otsingu ja uuringu ning mäenduse ja veemajanduse valdkondades. Puurija rajab puurmasinatega puurkaevusid ja puurauke, kirjeldab puurimise käigus saadud materjali ning rekonstrueerib, hooldab, likvideerib ja konserveerib olemasolevaid puurauke. Puurija töötab üldjuhul töörühmas, puurmeistri või inseneri juhendamisel ja järelevalvel, mõningail juhtudel ka iseseisvalt olukordades, mida saab ette näha. Vajadusel on ta valmis algatama, ette valmistama ja kohaldama muudatusi. Ta on teadlik oma kohustustest, vastutusest ja õigustest töörühma liikmena. Ta peab kinni töökollektiivi käitumisreeglitest. Puurija spetsialiseerub puurkaevude, soojussüsteemi puurkaevude ja -aukude, geotehniliste uuringute ning geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste uuringutega seotud puuraukude rajamisele. 2.1 Ettevalmistus ja mobilisatsioon töö objektile 2.2 Puurkaevu ja -augu rajamine 2.3 Demobilisatsioon 2.4 Puurkaevude ja -aukude likvideerimine 2.9 3. taseme Puurija kutset läbivad kompetentsid 2.5 Puurkaevude puurimine 2.6 Maasoojussüsteemide puurkaevude ja -aukude rajamine 2.7 Geotehniliste uuringute läbiviimine 2.8 Geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste uuringute läbiviimine Töö toimub peamiselt välistingimustes, seetõttu tuleb arvestada ka raskete ilmastiku- ja loodusoludega (vihm, külm, torm, niiskus, kuumus, putukad jne). Töö eeldab valmisolekut töötada nädalavahetustel, öösel ja riiklikel pühadel. Töö nõuab füüsilist pingutust, vajadusel tuleb tegutseda kõrgustes. Töötamisel tuleb arvestada müra, vibratsiooni ja võimalike ohuteguritega (nt langevad esemed, pöörlevad seadmeosad). Tehnovõrkude läbipuurimine võib kaasa tuua elektrilöögi, gaasiplahvatuse ja tuleohu. Puurija puutub oma töös kokku kemikaalidega, mis võivad olla tervisele ohtlikud. Tööõnnetuste vältimiseks tuleb täita tööohutusnõudeid ning kanda kaitseriietust (saapad, kindad) ja kasutada kaitsevahendeid (kiiver, kõrvaklapid jne). Puurmasinad, puurinstrumendid, pumbad ja mõõteseadmed, käsitööriistad, kompressorid. Töös on oluline tehniline taip, kõrgendatud ohutunnetus, pingetaluvus, aja- ja ruumitaju, kiire reaktsioon, koostöö- ja tähelepanuvõime ning analüüsioskus. Vajalik on füüsiline vastupidavus ning hea kuulmine ja nägemine. Puurijaks saab õppida koolituskursusel või töökohal väljaõppe käigus. Puurmeistri abi, puurseadme operaator, puurpingijuht. Veeproovide võtmiseks on vajalik omada veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistust (veeseadus). Puurkaevude, maasoojussüsteemide ja hüdrogeoloogiste uuringute puurkaevude ning puuraukude puurimisel peab puurijal olema kutsetunnistus ja ettevõtjal hüdrogeoloogiliste tööde tegemise litsents. Puurija kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 – B.2.4 ja B.2.9 tõendamine ning vähemalt kompetentsi tõendamine valikust B.2.5 - B.2.8. Ettevalmistus ja varustuse vedu töö objektile 3 Puuraugu rajamine 3 Demobilisatsioon 3 Puurkaevude ja seireaukude likvideerimine 3 Puurija kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.5 - B.2.8. Puurkaevude puurimine 3 Maasoojussüsteemide puurkaevude ja -aukude rajamine 3 Geotehniliste uuringute läbiviimine 3 Geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste uuringute läbiviimine 3 Puurija, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Puurmeister, tase 4 Driller, level 4 1 Puurmeister, tase 5 (versioon 2) Puurmeister, tase 5 (versioon 3) Puurmeister, tase 5 (versioon 4) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puurimis- ja lõhkamistööd Puurija 6 2011-05-26 2011-05-26 2016-04-04 4 4 8113 Puurseadmete operaatorid 0724 Kaevandamine ja rikastamine 09 Kaevandamist abistavad tegevusalad Tööosad ja tööülesanded Heddy Riisma Keskkonnaministeerium Kalle Alasi BalRock OÜ Kersti Türk AS Infragate Meeme Veisson Eesti Geoloogiaselts Peep Kildjer Eesti Geotehnika Ühing Priit Ilves Eesti Geotehnika Ühing Rein Ramst Eesti Geoloogiakeskuse OÜ Talvi Sarv Keskkonnaministeerium Puurmeister töötab puurkaevude ja -aukude rajamise; geotehnilise, üldgeoloogilise ja põhjavee uuringu; maavarade otsingu ja uuringu ning mäenduse ja veemajanduse valdkondades. Puurmeister rajab puurmasinatega puurkaevusid ja puurauke, kirjeldab puurimise käigus saadud materjali ning rekonstrueerib, hooldab, likvideerib ja konserveerib olemasolevaid puurauke. Puurmeister on puurseadme juht, kes tuleb toime kõigis puurimisolukordades. Ta töötab iseseisvalt või töörühmas puurimismeeskonna juhina, vastutades puurimistööde ohutuse ja kvaliteedi ning töörühma liikmete töö eest. Puurmeister spetsialiseerub puurkaevude, maasoojussüsteemide, geotehniliste, geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste uuringutega seotud puuraukude rajamisele. 2.1 Ettevalmistus ja varustuse vedu töö objektile 2.2 Puurkaevu ja -augu rajamine 2.3 Demobilisatsioon 2.4 Puurkaevude ja -aukude likvideerimine 2.5 Töötajate eestvedamine 2.10 4. taseme Puurmeistri kutset läbivad kompetentsid 2.6 Puurkaevude puurimine 2.7 Maasoojussüsteemide puurkaevude ja -aukude rajamine 2.8 Geotehniliste uuringute läbiviimine 2.9 Geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste uuringute läbiviimine Töö toimub peamiselt välistingimustes, seetõttu tuleb arvestada ka raskete ilmastiku- ja loodusoludega (vihm, külm, torm, niiskus, kuumus, putukad jne). Töö eeldab valmisolekut töötada nädalavahetustel, öösel ja riiklikel pühadel. Töö nõuab füüsilist pingutust, vajadusel tuleb tegutseda kõrgustes. Töötamisel tuleb arvestada müra, vibratsiooni ja võimalike ohuteguritega (nt. langevad esemed, pöörlevad seadmeosad). Tehnovõrkude läbipuurimine võib kaasa tuua elektrilöögi, gaasiplahvatuse ja tuleohu. Puurija puutub oma töös kokku kemikaalidega, mis võivad olla tervisele ohtlikud. Tööõnnetuste vältimiseks tuleb täita tööohutusnõudeid ning kanda kaitseriietust (saapad, kindad) ja kasutada kaitsevahendeid (kiiver, kõrvaklapid jne). Puurmasinad, puurinstrumendid, pumbad ja mõõteseadmed, käsitööriistad, kompressorid. Töös on oluline tehniline taip, kõrgendatud ohutunnetus, pingetaluvus, aja- ja ruumitaju, kiire reaktsioon, koostöö- ja tähelepanuvõime ning analüüsioskus. Vajalik on füüsiline vastupidavus ning hea kuulmine ja nägemine. Puurmeistriks saab õppida koolituskursusel või töökohal väljaõppe käigus Puurseadme operaator, puurpingijuht Veeproovide võtmiseks on vajalik omada veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistust (Veeseadus). Puurkaevude, maasoojussüsteemide ja hüdrogeoloogiste uuringute puurkaevude ning puuraukude puurimisel peab puurijal olema kutsetunnistus ja ettevõtjal hüdrogeoloogiliste tööde tegemise litsents. Puurmeistri kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 – B.2.5 ja B.2.10 tõendamine ning vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.6 - B.2.9. Ettevalmistus ja varustuse vedu töö objektile 4 Puurkaevu ja -augu rajamine 4 Demobilisatsioon 4 Puurkaevude ja -aukude likvideerimine 4 Töötajate eestvedamine 4 Puurmeistri kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.6 - B.2.9. Puurkaevude puurimine 4 Maasoojussüsteemide puurkaevude ja -aukude rajamine 4 Geotehniliste uuringute läbiviimine 4 Geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste uuringute läbiviimine 4 Puurmeister, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Aednik III Gardener III 3 Aednik III (versioon 1) Aednik III (versioon 2) Aednik III (versioon 4) Aednik III (versioon 5) Meisteraednik, tase 5 (versioon 10) Meisteraednik, tase 5 (versioon 6) Meisteraednik, tase 5 (versioon 7) Meisteraednik, tase 5 (versioon 8) Meisteraednik, tase 5 (versioon 9) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Aednik 23 2007-11-21 2007-11-21 2010-12-19 III 6113 Aednikud, puukooli töötajad ja istikukasvatajad 0812 Aiandus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Õigusnõunik, tase 7 Legal Adviser, level 7 3 Õigusnõunik, tase 7 (versioon 4) Õigusnõustaja V (versioon 1) Õigusnõustaja V (versioon 2) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Nõustamine Õigusnõunik 7 2011-05-31 2011-05-31 2016-04-12 7 7 2619 Õigusvaldkonna tippspetsialistid, mujal liigitamata 0421 Õigus 69 Juriidilised toimingud ja arvepidamine Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Meelis Eerik Harju Maakohus, Eesti Kohtunike Ühing Priit Heinsoo Siseministeerium Aare Kruuser Eesti Juristide Liit, ettevõtlusjuristide ühendus, OÜ MT GRUPP Kalle Liiv Tallinna Ülikooli Õigusakadeemia, Haldusõiguse Keskuse OÜ Mare Merimaa Eesti Kohtunike Ühing Enno Oidermaa OÜ Õigusbüroo Endler Aase Sammelselg AS Krediidipank Ilmar Selge Tallinna Ülikooli Õigusakadeemia Enn Tonka Eesti Juristide Liit, AS Tallinna Küte Andres Õige Kerdo ja Partnerid OÜ Õigusnõunik osutab õigusteenust ettevõtjana, era-või avalik-õigusliku organisatsiooni töötajana või juhtorgani liikmena või tasuta teenust osutava vabatahtlikuna, nõustades kliente või oma tööandjat ega ole advokatuuri liige, kohtunik, notar või prokurör. Õigusteenus on kutsetegevusena kliendi või tööandja õigusnõustamine, kliendi või tööandja esindamine või kaitsmine kohtuvälises ja kohtueelses menetluses, vahekohtu menetluses, kohtus või mujal ning kliendile või tööandjale dokumendi koostamine ja tema huvides muu õigustoimingu tegemine või muu õigusteenuse osutamine ning suhtlemine kolmandate isikutega, sh avaliku võimu organitega, ning vajaduse korral kliendi või tööandja huvides tõendite kogumine. Õigusteenus peab olema õigeaegne ja asjatundlik, põhinema asjaolude, tõendite, õigusaktide, kohtupraktika ja õigusteooria põhjalikul uurimisel ja tundmisel ning tagama õigusnõuniku kliendi ja/või õigusnõuniku tööandja tegevuse seaduslikkuse ja nõuetelevastavuse ning nende õiguste ja huvide parimal viisil kaitstuse. Õigusnõuniku tunnustatud tegevused on: - annab arvamusi, selgitusi ja vastuseid õigusliku sisuga küsimustes - selgitab välja ja avaldab (teeb teatavaks) kliendile või tööandjale, millised õigusnormid on neile täitmiseks kohustuslikud ning analüüsib nende täitmist. Annab soovitusi kliendi või tööandja tegevuse õiguspärasuse tagamiseks ning meetmete rakendamiseks nende huvide ja õiguste kaitsmiseks. Teatab muudatustest õigusaktides, selgitab nende sisu ja mõju kliendile või tööandjale ning esitab soovitused meetmete rakendamiseks - koostab või osaleb õigusliku sisuga dokumentide välja töötamisel ja vormistamisel - suhtleb kliendi või tööandja huvides kolmandate isikutega, sh avaliku võimu organitega, ning teostab kliendi või tööandja huvides õigustoiminguid - esindab ja/või kaitseb klienti ja/või tööandjat kohtuvälises, kohtueelses ja kohtumenetluses Õigusnõunik järgib oma töös kutse-eetikat ja häid tavasid Töö eeldab suhtlemisvalmidust ja võimet suhelda erinevate inimestega. Õigusnõunik valib töötamiseks koha lähtudes kliendi soovidest, töö iseloomust ja vajadustest ning väljakujunenud praktikast. Sageli tuleb teha tööd kliendi juures asuvates büroo- ja nõupidamisruumides. Kutse eeldab valmisolekut töötada ka puhkepäevadel, riiklikel pühadel, õhtusel ja öisel ajal. Töö on intensiivne ja eeldab head stressitaluvust. Erialane ja bürootarkvara, tavapärased bürootöövahendid. Arvuti, arvutiprogrammid ja andmebaasid. Kõige olulisemaks töövahendiks on laua- või sülearvuti, professionaalne (valdkonnale iseloomulik) tarkvara, andmebaasid ja nende erinevad rakendused (sh. ekspertsüsteemid), erinevad esitlusvahendid. - Inimlik korrektne käitumine ja suhtlemine - Õpivõime - Paindlik sihikindlus - Loovus - Initsiatiiv ja ettevõtlikkus - Koostöövõime - Eetilisus - Vastutustunne - Lojaalsus - Orienteeritus tulemusele - Eneseregulatsiooni võime Ülikooli õigusteaduse õppekava täitmine õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni omandamine. Õigusteenuse osutamise praktiline kogemus ja oskus omandatakse õigusteenuse osutamisel. Vajalik on pidev enesetäiendamine. Õigusnõunik töötab piiranguteta kõigis majandustegevuse ja avaliku halduse valdkondades. Enamlevinud on järgmised ametinimetused: jurist, õigusnõustaja, õigusnõunik, juriskonsult, konsultant õigusküsimustes, haldusjurist. Õigusnõunik EKR 7 kutse taotlemisel on nõutav kõigi kompetentside B 2.1 – B. 2. 6 tõendamine. Kliendi- või töösuhte loomine, hoidmine ja lõpetamine 7 Õigusteenuse administreerimine 7 Õigusteenuse osutamine 7 Kliendi või tööandja esindamine 7 Juhtimine ja enesearendamine 7 Õigusnõunik, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Aedviljatöötleja I Fruit and vegetable processor I 2 Aedviljatöötleja I (versioon 1) Aedviljatöötleja I (versioon 3) Aedviljatöötleja I (versioon 4) Aedviljatöötleja, tase 4 esmane kutse (versioon 5) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Aedviljatöötleja 19 2006-06-12 2006-06-12 2008-11-25 I 8160 Toiduainete jms toodete masinate operaatorid 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine IT-süsteemide nooremspetsialist, tase 3 Junior IT systems specialist, level 3 4 Infotehnoloogia spetsialist I (versioon 2) Infotehnoloogia spetsialist I (versioon 3) Infotehnoloogia tugispetsialist I (versioon 1) IT tugiisik, tase 3 (versioon 5) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA IT süsteemid ja teenused IT spetsialist 8 2011-06-20 2011-06-20 2015-06-20 3 3 3512 IKT kasutajatoe tehnikud 0611 Arvutikasutus 62 Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused Euroopa IKT kompetentside raamistik Keelte oskustasemete kirjeldused Selle kutsestandardi alusel võib jätkuda kutse andmine kuni 31. märtsini 2016 neile isikutele, kes on õppinud vastava kutsestandardi põhjal koostatud kutseõppe õppekaval. See esmase kutse kutsestandard on aluseks kutsehariduse õppekavale. IT-süsteemide nooremspetsialist: töötab iseseisvalt mõnes kitsamas töölõigus, järgides üksikasjalisi juhiseid. Ta võib töötada klienditoes, IT-tugiisikuna, monitooringuspetsialistina jne. Ta omab piiratud tegevusvabadust väljakujunenud praktika ja meetodite piires. Tema ülesandeks on standardsete IT- alaste probleemide lahendamine, edastades neist keerulisemad vanemspetsialistidele. IT-süsteemide nooremspetsialisti põhilised tööülesanded on IT-süsteemide lahenduste juurutamine, katsetamine, dokumentatsiooni koostamine, kasutajatugi, teenuste osutamine ja infoturbe tagamine. IT-süsteemide nooremspetsialist suudab oma suhtlemisstiili kohandada mitmesugustele olukordadele ja inimestele. Ta avaldab selgelt oma arvamust, ei varja informatsiooni ning oskab välja tuua olulisemaid seisukohti. Oskab kontrollida oma emotsioone ka keerulistes olukordades. Tema töös on vajalik tahe ja oskus töötada meeskonnas. IKT-kutsete kirjeldamisel on aluseks Euroopa IKT-kompetentside raamistik (e-CF), mis määratleb kokku 36 e-CF-põhikompetentsi ja jaotab need viie IKT-äriprotsessi-valdkonna vahel, vt Lisa 1. 1. Testimine 2. Lahenduse juurutamine 3. Dokumentatsiooni koostamine 4. Kasutajatugi 5. Muutmise tugi 6. Teenuse osutamine 7. Hariduse ja koolituse pakkumine 8. Infoturbe haldamine IT-süsteemide nooremspetsialisti töös on oluline täita mitmeid tööülesandeid samaaegselt. Valdkond on kiiresti arenev, mistõttu on vajalik pidev enesetäiendamine. Töö nõuab vaimset pingutust. Töötab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahenditega. IT-süsteemide nooremspetsialisti töös on vajalik säilitada emotsionaalne tasakaal kiiret reageerimist eeldavates olukordades ja klientidega suheldes. Kliendi vajaduste mõistmiseks ja lahenduste selgitamiseks on vajalik hea suhtlemisoskus. IT-süsteemide nooremspetsialisti tavapärane kutsealane ettevalmistus on kutseharidus või vastav erialane kogemus. IT-süsteemide nooremspetsialist, IT-tugiisik, Kasutajatoe nooremspetsialist, IT-tehnik, Arvutitehnik. Testimine (e-CF kompetents B.3.) 3 Lahenduste juurutamine (e-CF kompetents B.4.) 3 Dokumentatsiooni koostamine (e-CF kompetents B.5.) 3 Muudatuste tugi (e-CF kompetents C.2.) 3 Teenuse osutamine (e-CF kompetents C.3.) 3 Hariduse ja koolituse pakkumine (e-CF kompetents D.3.) 3 Infoturbe haldamine (e-CF kompetents E.8.) 3 IT-süsteemide nooremspetsialist, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Aedviljatöötleja II Fruit and vegetable processor II 3 Aedviljatöötleja II (versioon 1) Aedviljatöötleja II (versioon 2) Aedviljatöötleja II (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Aedviljatöötleja 26 2008-11-26 2008-11-26 2011-11-16 II 8160 Toiduainete jms toodete masinate operaatorid 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine IT-süsteemide spetsialist, tase 4 IT systems specialist, level 4 4 Infotehnoloogia spetsialist II (versioon 2) Infotehnoloogia spetsialist II (versioon 3) Infotehnoloogia tugispetsialist II (versioon 1) IT-süsteemide nooremspetsialist, tase 4 (versioon 5) IT-süsteemide nooremspetsialist, tase 4 (versioon 6) IT-süsteemide nooremspetsialist, tase 4 (versioon 7) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA IT süsteemid ja teenused IT spetsialist 8 2011-06-20 2011-06-20 2015-06-20 4 4 3511 IKT operaatorid 0611 Arvutikasutus 62 Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused Euroopa IKT kompetentside raamistik Keelte oskustasemete kirjeldused Selle kutsestandardi alusel võib jätkuda kutse andmine kuni 31. märtsini 2016 neile isikutele, kes on õppinud vastava kutsestandardi põhjal koostatud kutseõppe õppekaval. Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning esitatakse kompetentsusnõuded ehk töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit. See esmase kutse kutsestandard on aluseks kutsehariduse õppekavale. IT-süsteemide spetsialist: töötab iseseisvalt etteantud töölõigus, järgides protseduurireegleid ja parimaid praktikaid. Võib töötada klienditoes, IT-tugiisikuna, monitooringuspetsialistina, süsteemiadministraatorina jne. Ta omab piiratud tegevusvabadust väljakujunenud praktika ja meetodite piires. Tema ülesandeks on standardsete IT- probleemide lahendamine, edastades nendehulgast keerulisemad vanemspetsialistidele. IT-süsteemide spetsialisti põhilised tööülesanded on IT-süsteemide toote või projekti väljatöötamine ja kavandamine, rakenduste projekteerimine, lahenduste juurutamine, dokumentatsiooni koostamine, kasutajatugi, muutmiste tugi, probleemide lahendamine, teenuste osutamine, hanked, müügikanalite haldamine ja infoturbe tagamine . IT-süsteemide spetsialist suudab oma suhtlemisstiili kohandada mitmesugustele olukordadele ja inimestele. Avaldab selgelt oma arvamust, ei varja informatsiooni ning oskab välja tuua olulisemaid seisukohti. Oskab kontrollida oma emotsioone ka keerulistes olukordades. Tema töös on vajalik tahe ja oskus töötada meeskonnas. IKT-kutsete kirjeldamisel on aluseks Euroopa IKT-kompetentside raamistik (e-CF), mis määratleb kokku 36 e-CF-põhikompetentsi ja jaotab need viie IKT-äriprotsessi-valdkonna vahel, vt Lisa 1. 1. Toote või projekti kavandamine 2. Rakenduse projekteerimine 3. Kavandamine ja väljatöötamine 4. Süsteemide integreerimine 5. Testimine 6. Lahenduse juurutamine 7. Dokumentatsiooni koostamine 8. Kasutajatugi 9. Muutmise tugi 10. Teenuse osutamine 11. Probleemihaldus 12. Hariduse ja koolituse pakkumine 13. Hanked 14. Müügipakkumuse koostamine 15. Lepingute haldamine 16. Personaliarendus 17. Projektiportfelli haldamine 18. Riskijuhtimine 19. Suhtekorraldus 20. IKT kvaliteedijuhtimine 21. Infoturbe haldamine IT-süsteemide spetsialisti töös on oluline täita mitmeid tööülesandeid samaaegselt. Valdkond on kiiresti arenev, mistõttu on vajalik pidev enesetäiendamine. Töö nõuab vaimset pingutust. Töötab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahenditega. IT-süsteemide spetsialisti töös on vajalik säilitada emotsionaalne tasakaal kiiret reageerimist eeldavates olukordades ja klientidega suheldes. Süsteemi erisuste ja riskide märkamine ning infosüsteemi kui terviku toimimisega arvestamine eeldab head analüüsi- ja keskendumisvõimet. Kliendi vajaduste mõistmiseks ja lahenduste selgitamiseks on vajalik hea suhtlemisoskus. IT-süsteemide spetsialisti tavapärane kutsealane ettevalmistus on kutsekeskharidus või keskharidus koos erialase töökogemusega. IT-süsteemide spetsialist, Kasutajatoe spetsialist, IT-administraator, Testija, Arvutitehnik, IT-tehnik. Toote või projekti kavandamine (e-CF kompetents A.4.) 4 Rakenduse projekteerimine (e-CF kompetents A.6.) 4 Kavandamine ja väljatöötamine (e-CF kompetents B.1.) 4 Süsteemide integreerimine (e-CF kompetents B.2.) 4 Testimine 4 Lahenduse juurutamine (e-CF kompetents B.4.) 4 Dokumentatsiooni koostamine (e-CF kompetents B.5.) 4 Kasutajatugi (e-CF kompetents C.1.) 4 Muudatuste tugi (e-CF kompetents C.2.) 4 Teenuse osutamine (e-CF kompetents C.3.) 4 Probleemihaldus (e-CF kompetents C.4.) 4 Hariduse ja koolituse pakkumine (e-CF kompetents D.3.) 4 Hanked (e-CF kompetents D.4.) 4 Müügipakkumuse koostamine (e-CF kompetents D.5.) 4 Lepingute haldamine (e-CF kompetents D.8.) 4 Personaliarendus (e-CF kompetents D.9.) 4 Projektiportfelli haldamine (e-CF kompetents E.2.) 4 Riskijuhtimine (e-CF kompetents E.3.) 4 Kliendisuhete juhtimine (e-CF kompetents E.4.) 4 IKT kvaliteedijuhtimine (e-CF kompetents E.6.) 4 Infoturbe haldamine (e-CF kompetents E.8.) 4 IT-süsteemide spetsialist, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Hobuhooldaja, tase 4 Stable lad/lass, level 4 1 Hobuhooldaja, tase 4 (versioon 2) Hobuhooldaja, tase 4 (versioon 3) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Looma- ja taimekasvatus. Põllumajandustehnika Hobuhooldaja 11 2011-07-01 2011-07-01 2016-06-30 4 4 6121 Loomakasvatajad 0811 Põllundus ja loomakasvatus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Tööosad ja tööülesanded Kutsestandardis kasutatud kutsespetsiifilised terminid Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Külli Marrandi Järvamaa Kutsehariduskeskus Merle Männik Eesti Ratsaspordi Liit Siim Nõmmoja Eesti Ratsaspordi Liit Aita Sauemägi Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Krista Sepp Eesti Hobusekasvatajate Selts Hobuhooldaja töö eeldab hobustest hoolimist ja nendega toimetulekut, kohuse- ja vastutustundlikku käitumist. Hobuhooldaja järgib oma töös vastutava isiku (nt tallmeister, tallijuht, projektijuht, tallitöötaja otsene juht või muu tööandja esindaja) poolt etteantud juhiseid ja graafikuid. Vastutab oma tööülesannete täitmise eest. Hobuhooldaja peamisteks tööülesanneteks on hobuste hooldamine ja söötmine. Ta jälgib hobuste liigiomast käitumist ja seisundit ning osaleb tallihoonete, rajatiste ja territooriumi koristamis- ja hooldustöödel. Hobuhooldaja võtab osa hobuste õpetamisest, vajadusel ratsutab ja/või rakendab hobust, abistab loomaarsti ja osaleb taastootmisprotsessis. Tema töös võib ette tulla ka lühiajalisi projekte, näiteks näituste, võistluste jm korraldamist, töö osaks võib olla tallitehnika kasutamine ning mootorsõidukite juhtimine. Hobuhooldaja järgib hobuste heaolureegleid, töösisekorraeeskirju ja tööohutusnõudeid. 2.1 Hobuste hooldamine 2.2 Hobuste söötmine 2.3 Hobuste taastootmine 2.4 Noorhobuste õpetamine 2.5 Hobuste tervisliku seisundi jälgimine, kõrvalekallete märkamine ja ravi loomaarsti juhendamisel 2.6 Hobumajandushoonete, rajatiste, talliümbruse ja hobuinventari hooldamine 2.13 Läbivad kompetentsid 2.7 Ratsastamine ja rakendamine 2.8 Kapjade hooldamine 2.9 Tallitöö korraldamine 2.10 Hobumajanduses kasutatavate mehhanismide ja mootorsõidukitega töötamine 2.11 Projektide, sh näituste, oksjonite, võistluste korraldamine 2.12 Hobuinventari toote kavandamine, tootmine ja parandamine Hobuhooldaja töö on vahelduva iseloomuga, tööpäevade hulka arvatakse ka puhkepäevad ja riigipühad, vajadusel töötab ka öösiti või ööpäevaringselt. Hobuhooldaja töökohaks on hobumajandusettevõte, milleks võib olla hobusekasvandus, sporthobuste tall, ratsakool, ratsakeskus, hobuturismiettevõte jms. Töö toimub peamiselt välitingimustes või siseruumides, kus on tavapärasest madalam temperatuur. Töö eeldab head füüsilist vormi. Hobuhooldaja töö peamisteks ohtudeks on töötraumad, aga ka erinevate bioloogiliste, keemiliste (ravimid, desinfitseerimisvahendid) ning füüsiliste (hobuste ja mehhanismide poolt tekitatavad traumad) faktorite poolt tekitatud tervisekahjustused. Oma töökeskkonnas puutub ta kokku mitmete allergeenidega (heinatolm, karvad, söödatolm jne). Hobuhooldaja põhilisteks töövahenditeks on: talli hooldamiseks vajalikud vahendid ja tööriistad (hang, reha, kühvel, käru, luud, sadulapuud, hark, labidas jne); hobuhooldusvahendid (harjad, kammid jne); talli, väljakute ja koplite hooldustehnika (traktor, transportöör jne); hobuinventar (sadul, päitsed, valjad, pinded, tekid, kaitsmed, rakendid jne). (vt Lisa 2) Hobuhooldaja töö eeldab austavat ja positiivset suhtumist hobustesse ja ümbritsevasse loodusesse, kohusetundlikkust, emotsionaalset stabiilsust, õppimis- ja reageerimisvõimet. Ta peab oma iseloomult olema vastutustundlik ja tasakaalukas. Hobuhooldaja peab olema suure koormustaluvusega ja vastupidav. Olulised on liigutuste täpsus, kiirus ja hea koordinatsioon. Tavaliselt töötavad hobuhooldajatena inimesed, kellel on vastava eriala kutseharidus ja/või töökohal õppides omandatud kutseoskused. Hobuhooldaja, hobumajandustöötaja, tallimees/-naine, tallitöötaja, tallitööline, groom, võistlushobuste hooldaja Kompetentsid B.2.1 – B.2.6 ja B.2.13 on kõigile kohustuslikud. Hobuste hooldamine 4 Hobuste söötmine 4 Hobuste taastootmine 4 Noorhobuste õpetamine 4 Hobuste tervisliku seisundi jälgimine, kõrvalekallete märkamine ja ravi loomaarsti juhendamisel 4 Hobumajandushoonete, rajatiste, talliümbruse ja hobuinventari hooldamine 4 Valitavate kompetentside B.2.7 - B.2.12 hulgast tuleb valida vähemalt 2 kompetentsi. Ratsastamine ja rakendamine 4 Kapjade hooldamine 4 Tallitöö korraldamine 4 Hobumajanduses kasutatavate mehhanismide ja mootorsõidukitega töötamine 4 Näituste, oksjonite, võistluste jm hobumajandussündmuste korraldamine 4 Hobuinventari toote kavandamine, tootmine ja parandamine 4 Hobuhooldaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Kalatöötleja I Fishprocessor I 2 Kalakäitleja, tase 4 esmane kutse (versioon 4) Kalatöötleja I (versioon 1) Kalatöötleja I (versioon 3) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Kalakäitleja 16 2005-06-07 2005-06-07 2008-11-25 I 7511 Lihatöötlejad, kalakäitlejad jms töölised 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Logistik, tase 4 Logistician, level 4 1 Logistiku abi, tase 4 (versioon 2) Logistiku abi, tase 4 (versioon 3) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Veokorraldaja-logistik 8 2011-12-01 2011-12-01 2014-03-03 4 4 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Tööosad ja- ülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Ain Tulvi Eesti Ostu- ja Tarneahelate Juhtimise Ühing Tõnis Hintsov Eesti Ostu- ja Tarneahelate Juhtimise Ühing, Trans World Shipping OÜ Peep Piiber Taurus Consulting Martin Luts Eesti Post AS Piret Jamnes Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Logistika kutsealal on logistikajuhi ja logistiku kutsed. Sellel kutsealal töötavad inimesed tegelevad logistika valdkonna erinevate toimingute juhtimise ja korraldamisega, nt vedude korraldamine, laotöö korraldamine, kaubavarude ja -voogude planeerimine jne. Logistik tase 4 on logistika kutseala madalaim tase. 4. taseme logistiku töö eesmärgiks on logistika valdkonna kliendi- ja/või tarnijasuhete haldamine igapäevatöö tasemel ning otsese juhi assisteerimine. Tema töö hõlmab klientide teenindamist, tellimuste käsitlemist, info töötlemist, dokumentatsiooni haldamist, logistikateenuste ostmist ja müüki, veokorraldust jm. 4. taseme logistik töötab tüüpsituatsioonides iseseisvalt, ebaharilikes või keerukates situatsioonides võib ta vajada juhendamist. Töö sisaldab palju suhtlemist nii ettevõttesiseselt kui -väliselt. 4. taseme logistik peab olema valmis töötama nii üksinda kui meeskonnas. 4. taseme logistiku töö eeldab korrektsust, kohanemisvõimet uute olukordadega, kiiret reageerimist, oskust oma töökohta organiseerida, iseseisvat mõtlemist ning suhtlemisoskust ja –valmidust. A.2.1 Veotellimuste käsitlemine A.2.2 Laotoimingute haldamine A.2.3 Logistikateenuste ostmine ja müümine A.2.4 Klienditeenindus A.2.5 Varude haldamine ja ostutoimingute teostamine A.2.6 Kvaliteedi haldamine logistikas A.2.7 Info- ja IT-süsteemide kasutamine A.2.8 Riskide haldamine A.2.9 Tagastuslogistika haldamine 4. taseme logistiku tööaeg sõltub ettevõtte töökorraldusest ning võib nõuda töötamist vahetustega, puhkepäevadel ja pühade ajal, päeval või öösel. Töö on vahelduva tempoga, sisaldades nii rutiinseid tegevusi kui ka kiiret reageerimist nõudvaid situatsioone. Üldjuhul töötab logistik siseruumides. Logistik kasutab oma igapäevatöös enamlevinud kontoritehnikat ja sidevahendeid. 4. taseme logistiku tööks vajalikud eeldused on loogiline mõtlemine, matemaatiline võimekus (arvsuhete ja kvantitatiivsete seoste mõistmine), visuaalne mälu, töö iseloomust tulenevalt hea kuulmine ja selge diktsioon. Isiksuseomadustest on väga olulised otsustusjulgus, pingetaluvus, emotsionaalne stabiilsus ning vastutusvõime. Üldjuhul töötavad 4. taseme logistikuna inimesed, kellel on vastava eriala kutseharidus ja/või töökohal õppides omandatud kutseoskused. Võimalikud ametinimetused on logistikasekretär, logistiku assistent, logistika klienditeenindaja, logistiku abi, logistik-teenindaja, nooremlogistik. 4. taseme logistiku kutse moodustub kümnest kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.10 tõendamine. Veotellimuste käsitlemine 4 Laotoimingute haldamine 4 Logistikateenuste ostmine ja müümine 4 Klienditeenindus 4 Varude haldamine ja ostutoimingute teostamine 4 Kvaliteedi haldamine logistikas 4 Info- ja IT-süsteemide kasutamine 4 Riskide haldamine 4 Tagastuslogistika haldamine 4 Logistik, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Täiskasvanute koolitaja, tase 6 Adult educator, level 6 6 Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 10) Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 11) Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 12) Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 7) Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 8) Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 9) Täiskasvanute koolitaja/andragoog III (versioon 1) Täiskasvanute koolitaja/andragoog III (versioon 2) Täiskasvanute koolitaja/andragoog III (versioon 3) Täiskasvanute koolitaja/andragoog III (versioon 4) Täiskasvanute koolitaja/andragoog III (versioon 5) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Täiskasvanute koolitaja 7 2011-11-23 2011-11-23 2014-06-12 6 6 2424 Töötajate koolituse ja täiendõppe tippspetsialistid 0111 Kasvatusteadus 85 Haridus Tööosad ja -ülesanded Täiskasvanute koolitaja eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Talvi Märja ETKA Andras Larissa Jõgi Tallinna Ülikool Merle Lõhmus EBS Juhtimiskoolituse Keskus Kristel Jalak Enics Eesti AS Heiki Kiidli Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium Tiina Jääger Eesti Vabaharidusliit Eda Anton Tartu Kutsehariduskeskus Külli All Haridus- ja Teadusministeerium Kerttu Taidre ETKA Andras 6. taseme täiskasvanute koolitaja on vähemalt kolmeaastase praktilise kogemusega koolitaja, kes täidab tööülesandeid iseseisvalt ja vastutab oma töö tulemuste eest. Ta kavandab õppe ja korraldab koolitusi lähtuvalt sihtrühma vajadustest ning õppekavast tulenevatest eesmärkidest, valmistades selleks ette vajalikud materjalid. Koolituse läbiviimisel arvestab ta seda, et täiskasvanud õppijad on erineva vanuse, kogemuse, eelneva hariduse ja sotsiaalse staatusega inimesed, kellel on oma väljakujunenud teadmiste süsteem, mõtlemisharjumused, eelarvamused, stereotüübid, hoiakud ja väärtushinnangud, mille nad toovad kaasa õpisituatsiooni. A.2.1 Õppeprotsessi ettevalmistamine A.2.2 Õppeprotsessi läbiviimine A.2.3 Õppeprotsessi analüüs ja hindamine A.2.4 Arendus-, loome- ja teadustegevus A.2.5 Professionaalne eneseareng Täiskasvanute koolitaja füüsilisele töökeskkonnale esitatavad nõuded sõltuvad koolituse eesmärgist ja/või valdkonnast, milles koolitust läbi viiakse. Need lepitakse eelnevalt koolituse tellija ja koolitaja vahel kokku. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna loob koolitaja õppeprotsessi käigus ise. Täiskasvanute koolitaja peamisteks töövahenditeks on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendid, õppevahendid ja muud õppe tulemuslikuks läbiviimiseks ning loovtegevusteks vajalikud vahendid. Töövahendite kasutamisel lähtub täiskasvanuõppe eripäradest. Edukat tegutsemist täiskasvanute koolitajana toetavad järgmised võimed ja iseloomuomadused: õpivõime, koostöövalmidus, verbaalne võimekus, empaatia, pühendumus, pingetaluvus, tolerantsus, eneseregulatsiooni võime, otsustusvõime, kohanemisvõime, loovus, sihikindlus, avatus ja kriitilise mõtlemise võime. Täiskasvanute koolitaja põhiväärtusteks on väärikus, ausus, sallivus, vastutus, avatus ja inimest väärtustav hoiak. Oluline on täiskasvanute koolitaja eetikanõuetest kinnipidamine. Kuuenda taseme koolitaja on vähemalt bakalaureusekraadi või rakenduskõrghariduse ja andragoogilise ettevalmistusega koolitaja. Tema kutsealane õpe võib toimuda põhi- või kõrvalaine või lisaeriala õppekava raames kõrgkoolis, kvalifikatsiooni- ja/või täiendõppe kursustel. Vajalikud kompetentsid võib omandada ka praktilise tegevuse käigus. Täiskasvanute koolitaja kutse ei eelda ühtse ametinimetuse olemasolu. Kutse omanik võib töötada paljudel erinevatel ametikohtadel nagu koolitaja, õpetaja, lektor, õppejõud, tuutor, mentor, konsultant/konsulent jm. Sõltuvalt valdkonnast, kus koolitus toimub ja/või konkreetsest koolituse tellijast, võidakse koolitajalt nõuda erinevaid dokumente. Näiteks täiskasvanute koolitaja/andragoogi kutse omamist, erialast kompetentsust tõestavaid dokumente vm. Täiskasvanute koolitaja tase 6 kutse moodustub kuuest kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.6 tõendamine. Õppeprotsessi ettevalmistamine 6 Õppeprotsessi läbiviimine 6 Õppeprotsessi ja õpitulemuste analüüs ning hindamine 6 Arendus-, loome- ja teadustegevus 6 Professionaalne eneseareng 6 Täiskasvanute koolitaja, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Täiskasvanute koolitaja, tase 7 Adult educator, level 7 6 Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 10) Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 11) Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 12) Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 7) Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 8) Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 9) Täiskasvanute koolitaja/andragoog IV (versioon 1) Täiskasvanute koolitaja/andragoog IV (versioon 2) Täiskasvanute koolitaja/andragoog IV (versioon 3) Täiskasvanute koolitaja/andragoog IV (versioon 4) Täiskasvanute koolitaja/andragoog IV (versioon 5) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Täiskasvanute koolitaja 7 2011-11-23 2011-11-23 2014-06-12 7 7 2424 Töötajate koolituse ja täiendõppe tippspetsialistid 0111 Kasvatusteadus 85 Haridus Tööosad ja -ülesanded Täiskasvanute koolitaja eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Talvi Märja ETKA Andras Larissa Jõgi Tallinna Ülikool Merle Lõhmus EBS Juhtimiskoolituse Keskus Kristel Jalak Enics Eesti AS Heiki Kiidli Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium Tiina Jääger Eesti Vabaharidusliit Eda Anton Tartu Kutsehariduskeskus Külli All Haridus- ja Teadusministeerium Kerttu Taidre ETKA Andras 7. taseme täiskasvanute koolitaja on vähemalt viieaastase praktilise kogemusega koolitaja, kes töötab iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades ning võtab vastutuse nii enda kui töörühmade töö tulemuste eest. Ta analüüsib õpivajadusi, määrab sihid ja eesmärgid ning koostab õppekavu; juhendab töögruppe ja otsib lahendusi töö käigus ilmnenud probleemidele. Õppe läbiviimisel arvestab ta seda, et täiskasvanud õppijad on erineva vanuse, kogemuse, eelneva hariduse ja sotsiaalse staatusega inimesed, kellel on oma väljakujunenud teadmiste süsteem, mõtlemisharjumused, eelarvamused, stereotüübid, hoiakud ja väärtushinnangud, mille nad toovad kaasa õpisituatsiooni. Ta osaleb elukestva õppe propageerimisel ja täiskasvanud õppijate motivatsiooni kujundamisel, arendus-, loome- ja/või teadustegevuses ning esineb konverentsidel ja/või seminaridel. A.2.1 Õppeprotsessi ettevalmistamine A.2.2 Õppeprotsessi läbiviimine A.2.3 Õppeprotsessi analüüs ja hindamine A.2.4 Arendus-, loome- ja teadustegevus A.2.5 Professionaalne eneseareng Täiskasvanute koolitaja füüsilisele töökeskkonnale esitatavad nõuded sõltuvad koolituse eesmärgist ja/või valdkonnast, milles koolitust läbi viiakse. Need lepitakse eelnevalt koolituse tellija ja koolitaja vahel kokku. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna loob koolitaja õppeprotsessi käigus ise. Täiskasvanute koolitaja peamisteks töövahenditeks on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendid, õppevahendid ja muud õppe tulemuslikuks läbiviimiseks ning loovtegevusteks vajalikud vahendid. Töövahendite kasutamisel lähtub täiskasvanuõppe eripäradest. Edukat tegutsemist täiskasvanute koolitajana toetavad järgmised võimed ja iseloomuomadused: õpivõime, koostöövalmidus, verbaalne võimekus, empaatia, pühendumus, pingetaluvus, tolerantsus, eneseregulatsiooni võime, otsustusvõime, kohanemisvõime, loovus, sihikindlus, avatus, kriitilise mõtlemise võime. Täiskasvanute koolitaja põhiväärtusteks on väärikus, ausus, sallivus, vastutus, avatus ja inimest väärtustav hoiak. Oluline on täiskasvanute koolitaja eetikanõuetest kinnipidamine. Seitsmenda taseme täiskasvanute koolitaja on enamasti magistrikraadiga või sellele tasemele vastava kraadiga koolitaja. Tema kutsealane õpe toimub kraadiõppes, põhi- või kõrvalaine või lisaeriala õppekava raames kõrgkoolis, kvalifikatsiooni- ja/või täiendõppe kursustel. Vajalikud kompetentsid võib omandada ka praktilise tegevuse käigus. Täiskasvanute koolitaja kutse ei eelda ühtse ametinimetuse olemasolu. Kutse omanik võib töötada paljudel erinevatel ametikohtadel nagu koolitaja, õpetaja, lektor, õppejõud, tuutor, mentor, konsultant/ konsulent jm. Sõltuvalt valdkonnast, kus koolitus toimub ja/või konkreetsest koolituse tellijast, võidakse koolitajalt nõuda erinevaid dokumente. Näiteks täiskasvanute koolitaja/andragoogi kutse omamist, erialast kompetentsust tõestavaid dokumente vm. Täiskasvanute koolitaja tase 7 kutse moodustub kuuest kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.6 tõendamine. Õppeprotsessi ettevalmistamine 7 Õppeprotsessi läbiviimine 7 Õppeprotsessi ja õpitulemuste analüüs ning hindamine 7 Arendus-, loome- ja teadustegevus 7 Professionaalne eneseareng 7 Täiskasvanute koolitaja, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Täiskasvanute koolitaja, tase 8 Adult educator, level 8 6 Täiskasvanute koolitaja, tase 8 (versioon 10) Täiskasvanute koolitaja, tase 8 (versioon 11) Täiskasvanute koolitaja, tase 8 (versioon 7) Täiskasvanute koolitaja, tase 8 (versioon 8) Täiskasvanute koolitaja, tase 8 (versioon 9) Täiskasvanute koolitaja/andragoog V (versioon 1) Täiskasvanute koolitaja/andragoog V (versioon 2) Täiskasvanute koolitaja/andragoog V (versioon 3) Täiskasvanute koolitaja/andragoog V (versioon 4) Täiskasvanute koolitaja/andragoog V (versioon 5) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Täiskasvanute koolitaja 7 2011-11-23 2011-11-23 2014-06-12 8 8 2424 Töötajate koolituse ja täiendõppe tippspetsialistid 0111 Kasvatusteadus 85 Haridus Tööosad ja -ülesanded Täiskasvanute koolitaja eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Talvi Märja ETKA Andras Larissa Jõgi Tallinna Ülikool Merle Lõhmus EBS Juhtimiskoolituse Keskus Kristel Jalak Enics Eesti AS Heiki Kiidli Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium Tiina Jääger Eesti Vabaharidusliit Eda Anton Tartu Kutsehariduskeskus Külli All Haridus- ja Teadusministeerium Kerttu Taidre ETKA Andras 8. taseme täiskasvanute koolitaja on vähemalt kümneaastase praktilise kogemusega koolitaja, kes töötab iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades ning võtab vastutuse enda ja töörühmade töö tulemuste eest. Ta osaleb täiskasvanuhariduse süsteemi, hariduspoliitika, -kontseptsioonide ja -strateegiate loomisel, andes oma panuse valdkonna arengusse. Korraldab uuringuid ja analüüsib õpivajadusi, püstitab sihid ja eesmärgid, koostab, hindab ning akrediteerib õppekavu. Osaleb elukestva õppe propageerimisel ja täiskasvanud õppijate motivatsiooni kujundamisel. Esineb konverentsidel ja/või seminaridel. Võtab osa mitmesuguste organite tööst ja projektide hindamisest. Juhendab täiskasvanute koolitajate ettevalmistust ja nõustab nende arendus-, loome- ja/või teadustegevust. Koolituse korraldamisel arvestab ta seda, et täiskasvanud õppijad on erineva vanuse, kogemuse, eelneva hariduse ja sotsiaalse staatusega inimesed, kellel on oma väljakujunenud teadmiste süsteem, mõtlemisharjumused, eelarvamused, stereotüübid, hoiakud ja väärtushinnangud, mille nad toovad kaasa õpisituatsiooni. A.2.1 Õppeprotsessi ettevalmistamine A.2.2 Õppeprotsessi läbiviimine A.2.3 Õppeprotsessi analüüs ja hindamine A.2.4 Arendus-, loome- ja teadustegevus A.2.5 Professionaalne eneseareng Täiskasvanute koolitaja füüsilisele töökeskkonnale esitatavad nõuded sõltuvad koolituse eesmärgist ja/või valdkonnast, milles koolitust läbi viiakse. Need lepitakse eelnevalt koolituse tellija ja koolitajavahel kokku. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna loob koolitaja õppeprotsessi käigus ise. Täiskasvanute koolitaja peamisteks töövahenditeks on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendid, õppevahendid ja muud õppe tulemuslikuks läbiviimiseks ning loovtegevusteks vajalikud vahendid. Töövahendite kasutamisel lähtub täiskasvanuõppe ja täiskasvanute õpetamise ja õppimise eripäradest. Edukat tegutsemist täiskasvanute koolitajana toetavad järgmised võimed ja iseloomuomadused: õpivõime, koostöövalmidus, verbaalne võimekus, empaatia, pühendumus, pingetaluvus, tolerantsus, eneseregulatsiooni võime, otsustusvõime, kohanemisvõime, loovus, sihikindlus, avatus, kriitilise mõtlemise võime. Täiskasvanute koolitaja põhiväärtusteks on väärikus, ausus, sallivus, vastutus, avatus ja inimest väärtustav hoiak, oluline on täiskasvanute koolitaja eetikanõuetest kinnipidamine. Kaheksanda taseme täiskasvanute koolitaja on enamasti doktorikraadiga koolitaja. Tema kutsealane õpe toimub kraadiõppes, põhi- või kõrvalaine või lisaeriala õppekava raames kõrgkoolis, kvalifikatsiooni- ja/või täiendõppe kursustel. Vajalikud kompetentsid võib omandada ka praktilise tegevuse käigus. Täiskasvanute koolitaja kutse ei eelda ühtse ametinimetuse olemasolu. Kutse omanik võib töötada paljudel erinevatel ametikohtadel nagu koolitaja, õpetaja, lektor, õppejõud, tuutor, mentor, konsultant/ konsulent jm. Sõltuvalt valdkonnast, kus koolitus toimub ja/või konkreetsest koolituse tellijast, võidakse koolitajalt nõuda erinevaid dokumente. Näiteks täiskasvanute koolitaja kutse omamist, erialast kompetentsust tõestavaid dokumente vm. Täiskasvanute koolitaja tase 8 kutse moodustub kuuest kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.6 tõendamine. Õppeprotsessi ettevalmistamine 8 Õppeprotsessi läbiviimine 8 Õppeprotsessi ja õpitulemuste analüüs ning hindamine 8 Arendus-, loome- ja teadustegevus 8 Professionaalne eneseareng 8 Täiskasvanute koolitaja, tase 8 kutset läbiv kompetents 8 Tööhügieenik, tase 6 Occupational hygienist, level 6 1 Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Töötervishoid Tööhügieenik 7 2011-09-28 2011-09-28 2016-09-27 6 6 2263 Töötervishoiu ja tööohutuse tippspetsialistid 1022 Töötervishoid ja -kaitse 86 Tervishoid Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Karmo Maandi Terviseamet Mari Järvelaid Terviseamet Irma Nool Terviseamet Kadri Laugen Terviseamet Argo Soon SA Archimedes Hubert Kahn OÜ Preventme Rauno Piirsalu Sotsiaalministeerium Alar Seiler Maaülikool Marina Järvis Tallinna Tehnikaülikool Marit Ilves Tallinna Tehnikaülikool Viive Pille PERH, Tallinna Tehnikaülikool Tööhügieenik on spetsialist, kes aitab kaasa tervisliku ja ohutu töökeskkonna loomisele, eesmärgiga ennetada kutsehaigusi ja tööga seotud haigestumisi ning säilitada ja edendada töötaja tervist ja töövõimet. Tööhügieenik tuvastab riskianalüüsi abiga töökeskkonna ohutegurid ja mõõdab ise või korraldab ohutegurite parameetrite mõõtmised. Ta hindab töökeskkonna (eelkõige füüsikaliste, keemiliste ning bioloogiliste) ohutegurite võimalikku mõju töötajate tervisele ning nõustab tööandjaid ja töötajaid tervist säästvate töötingimuste loomisel. Tööhügieenik lähtub oma tööülesannete täitmisel heast tavast. 2.1 Ettevalmistav töö riskianalüüsi läbiviimiseks 2.2 Töökeskkonna ohutegurite väljaselgitamine ja esmane hindamine 2.3 Töökeskkonna ohutegurite mõõtmine ning mõõtmistulemuste analüüsimine 2.4 Töökeskkonna riski hindamine ja ohjamine 2.5 Tööandja ja töötajate nõustamine Vastavalt töökeskkonna eripärale võivad tööhügieeniku tööülesanded varieeruda. Töö on loova iseloomuga. Võib esineda töötamist välitingimustes, kokkupuuteid töökeskkonna ohuteguritega. Tööhügieenik järgib oma töös kutse-eetika põhimõtteid, hoides oma tegevuse tõttu teatavaks saanud tootmis- ja ärisaladust ning tagades töötajate tervise- ja eraeluandmete konfidentsiaalsuse. Tööhügieeniku töövahendid on töökeskkonna ohutegurite mõõtmiseks, tööprotsessi jäädvustamiseks ja dokumenteerimiseks vajalikud vahendid. Olulised on kirjalik ning suuline eneseväljendusoskus, loovus, objektiivsus, sihikindlus, organiseerimis- ning koostöövõime, iseseisvus, analüüsivõime, vastutustunne. Kõrgharidus tööhügieeni erialal või muu kõrgharidus ja vastavus tööhügieeniku kutsestandardi nõuetele. Ametinimetus on tööhügieenik. Selle kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 – B.2.6 tõendamine Ettevalmistav töö riskianalüüsi läbiviimiseks 6 Töökeskkonna ohutegurite väljaselgitamine ja esmane hindamine 6 Töökeskkonna ohutegurite mõõtmine ning mõõtmistulemuste analüüsimine 6 Töökeskkonna riski hindamine ja ohjamine 6 Tööandja ja töötajate nõustamine 6 Tööhügeenik, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Mootorsõidukijuhi õpetaja, tase 6 Driving Instructor, level 6 1 Mootorsõidukijuhi õpetaja, tase 6 (versioon 2) Mootorsõidukijuhi õpetaja, tase 6 (versioon 3) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Mootorsõidukijuhi õpetaja 7 2011-11-23 2011-11-23 2016-09-27 6 6 2320 Kutseõpetajad 0114 Aineõpetajate koolitus 85 Haridus Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Heli Ainjärv Tallinna Ülikool Haapsalu Kolledž, MTÜ Liikluskoolitajate Liit, Niguliste Autokool OÜ Malle Kiisma MTÜ Liikluskoolitajate Liit, Testudo OÜ Ants Kukk Tallinna Tehnikakõrgkool, MTÜ Liikluskoolitajate Liit Enn Saard Eesti Autokoolide Liit, Aide Autokool Henn Rebane Eesti Autokoolide Liit, OÜ Autosõit Mootorsõidukijuhi õpetaja loob eeldused ja tingimused teeliikluses kasutatava sõiduki juhile vajalike teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste kujunemiseks. Mootorsõidukijuhi õpetaja töötab iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, võtab vastutuse töö- või õppesituatsioonides. Ta vastutab üksikisikute ja rühmade kutsealase arengu juhtimise eest. Mootorsõidukijuhi õpetaja suunab teeliikluses kasutatava sõiduki juhiks õppija õppeprotsessi, vajalike teadmiste, oskuste, hoiakute ja vastutuse kujunemist ning valmistab teda ette elukestvaks õppeks. Mootorsõidukijuhi õpetaja tegutseb aktiivse ja efektiivse meeskonnaliikmena, õppides teistelt ning jagades omandatud teadmisi, oskusi ning kogemusi kolleegidega. Teeb koostööd kolleegidega individuaalse ja/või õppegrupi õppeplaani ja tunnikava arendamiseks ning õppija või õpirühma õpiprobleemide lahendamiseks. Mootorsõidukijuhi õpetaja on võimeline looma õpilasega usaldusliku suhte. Töö õpetajana eeldab stabiilset närvisüsteemi ning võimet kontrollida oma emotsioone. Mootorsõidukijuhi õpetaja on suuteline käituma adekvaatselt probleem- ja kriisiolukordades. Ta on sõbralik, rahulik ja tasakaalukas, analüüsivõimeline, liiklejana korrektne. Tööülesannete täielik loetelu on toodud Lisas 1: Tööosad ja tööülesanded A.2.1 Mootorsõidukijuhi teooriaõppe läbiviimine A.2.2 Mootorsõidukijuhi praktilise õppe läbiviimine A.2.3 Mootorsõidukijuhi järelkoolituse läbiviimine Mootorsõidukijuhi õpetaja tööaeg on paindlik vastavalt töötaja ja tööandja vahel sõlmitud kokkuleppele. Töö toimub siseruumides, välitingimustes ning selleks otstarbeks kohaldatud sõidukis. Siseruumides kehtivad üldised õpperuumidele esitatavad tervisekaitsenõuded, välitingimustes töötades tuleb jälgida kehtivaid töötervishoiu ja -ohutuse nõudeid. Sõiduõppe eripäraks on liiklemisega kaasnevad riskid ja ohutegurid (nt müra, vibratsioon, heitgaasid jmt). Mootorsõidukijuhi õpetaja kasutab oma töös mitmesuguseid õppevahendeid: audiovisuaalseid õppevahendeid, simulaatoreid, trenažööre, mudeleid, õppesõidukit jm. Mootorsõidukijuhi õpetaja tegevuse eeldusteks on emotsionaalne intelligentsus, psüühiline tasakaalukus, tunnetusvõimed (mõtete soravus, loogiline mõtlemine, visuaalne mälu, ruumiline kujutlusvõime, kontsentreerumisvõime), koormus- ja pingetaluvus, liigutuste täpsus, otsustus- ja reageerimiskiirus. Tööks vajalikud iseloomujooned on enesedistsipliin, nõudlikkus, korrektsus ja täpsus. Tavaliselt on mootorsõidukijuhi õpetaja kõrgharidusega ning saanud erialase ettevalmistuse vastavalt liiklusseaduses kehtestatud nõuetele. Mootorsõidukijuhi õpetaja peab vastama kvalifikatsiooniraamistiku 6. tasemele esitatud nõuetele kutseseaduse tähenduses. Mootorsõidukijuhi õpetaja võimalikud ametinimetused on mootorsõidukijuhi õpetaja, liiklusteooria- ja sõiduõpetaja, liiklusõpetaja, sõiduõpetaja, liiklusteooria õpetaja. Mootorsõidukijuhi õpetaja kutsealal töötamiseks nõutavate dokumentide loetelu on toodud liiklusseaduses. Mootorsõidukijuhi õpetaja kutse moodustub kohustuslikest ja valitavatest kompetentsidest. Selle kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 –B.2.2 ja B.2.4 tõendamine ning valitav kompetents on B.2.3 Mootorsõidukijuhi teooriaõppe läbiviimine 6 Mootorsõidukijuhi praktilise õppe läbiviimine 6 Mootorsõidukijuhi järelkoolituse läbiviimine 6 Mootorsõidukijuhi õpetaja, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Vetelpäästja, tase 3 Lifeguard, level 3 1 Vetelpäästja, tase 3 (versioon 2) Vetelpäästja, tase 3 (versioon 3) Vetelpäästja, tase 3 (versioon 4) Avavee vetelpäästja, tase 3 Ujula vetelpäästja, tase 3 Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Vetelpäästja 5 2011-11-15 2011-11-15 2016-11-08 3 3 5411 Päästjad ja tuletõrjujad 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Tarmo Klooster MTÜ Selts Eesti Vetelpääste Henry Seemel AS G4S Eesti Rannavalve Kaupo Kuusik Eesti Turvaettevõtete Liit Vetelpäästja töö eesmärk on tagada ohutus ja kord rannas või ujulas. Töö sisuks on vetelpäästetööde tegemine, esmase meditsiinilise abi andmine ning veenäitajate kontrollimine. Vetelpäästja kutsealal toimub spetsialiseerumine avavee ja ujula vetelpäästjaks. Avavee vetelpäästja töötab supluskohas ning tööülesannete täitmisel kasutab vajadusel päästevarustust ja päästepaati. Ujula vetelpäästja töötab ujulates ja veekeskustes ning tagab vee kvaliteedi ja atraktsioonide ohutuse. Vetelpäästja on üldjuhul meeskonna liige, kuid otsuseid võtab vastu iseseisvalt. Töö eeldab suhtlemist külastajatega nii tava- kui kriisiolukordades ja koostööoskust operatiivstruktuuridega. Töö iseloomust tulenevalt peab vetelpäästja olema võimeline töötama muutuvas vaimses ja füüsilises keskkonnas. 2.1 Töökoha/tööpiirkonna ettevalmistamine 2.2 Teavitus- ja ennetustegevus 2.3 Valvamine 2.4 Päästetööde teostamine 2.5 Esmaabi osutamine 2.10 Vetelpäästja tase 3 läbivad kompetentsid Avavee vetelpäästja 2.6 Patrullimine valvepiirkonnas päästepaadiga 2.7 Otsingute teostamine Ujula vetelpäästja 2.8 Päästmine veeatraktsioonidelt 2.9 Vee koostisainete mõõtmine ja tegutsemine keemilise ohu korral ujulas Avavee vetelpäästja töötab muutlikes ja erinevates ilmastikuoludes, üldjuhul suvehooajal. Ujula vetelpäästja töötab üldjuhul sisetingimustes, soojas ja niiskes keskkonnas ning puutub lisaks kokku erinevate keemiliste ainete, müra ning tavapärasest kõrgema temperatuuriga. Vetelpäästja töö on vahetustega. Töötada tuleb individuaalselt või meeskonnas. Töö on vahelduv, sisaldades nii rutiinseid tegevusi kui ka kiiret reageerimist nõudvaid situatsioone. Vetelpäästja kannab vormiriietust. Vetelpäästja põhilised töövahendid on päästerõngas, -poi, -ritv, mask, toru, lestad, sidevahendid ja esmaabivarustus. Avavee vetelpäästja lisatöövahendid on päästepaat ja binokkel. Ujula vetelpäästja lisatöövahendid on keemiliste ainete mõõteseadmed. Vetelpäästja tööks vajalikud eeldused on vastutustunne, usaldusväärsus, eetilisus, avatus, analüüsivõimelisus, kohusetundlikkus, pingetaluvus, suhtlemisjulgus, otsustusvõimelisus, füüsiline võimekus, ujumisoskus, hea tervislik seisund. Üldjuhul on vetelpäästjal vähemalt põhiharidus ning kursustega omandatud kutseoskused. Vetelpäästja, avavee vetelpäästja, ujula vetelpäästja, valvetreener, rannavalvur. Vetelpäästja kutse moodustub kümnest kompetentsist. Kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1- B.2.5 ja B.2.10 tõendamine, spetsialiseerumisega seotud kompetentside hulgast tuleb valida vähemalt üks spetsialiseerumine: avavee vetelpäästja, kompetentsid B.2.6 ja B.2.7 või ujula vetelpäästja, kompetentsid B.2.8 ja B.2.9. Töökoha/tööpiirkonna ettevalmistamine 3 Teavitus- ja ennetustegevus 3 Valvamine 3 Päästetööde teostamine 3 Esmaabi osutamine 3 spetsialiseerumisega seotud kompetentside hulgast tuleb valida vähemalt üks spetsialiseerumine: avavee vetelpäästja, kompetentsid B.2.6 ja B.2.7 või ujula vetelpäästja, kompetentsid B.2.8 ja B.2.9. Avavee vetelpäästja 3 Ujula vetelpäästja 3 Vetelpäästja tase 3 läbivad kompetentsid 3 Täiskasvanute koolitaja, tase 5 Adult educator, level 5 4 Täiskasvanute koolitaja, tase 5 (versioon 5) Täiskasvanute koolitaja, tase 5 (versioon 6) Täiskasvanute koolitaja, tase 5 (versioon 7) Täiskasvanute koolitaja, tase 5 (versioon 8) Täiskasvanute koolitaja, tase 5 (versioon 9) Täiskasvanute koolitaja/andragoog II (versioon 1) Täiskasvanute koolitaja/andragoog II (versioon 2) Täiskasvanute koolitaja/andragoog II (versioon 3) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Täiskasvanute koolitaja 7 2011-11-23 2011-11-23 2014-06-12 5 5 2424 Töötajate koolituse ja täiendõppe tippspetsialistid 0111 Kasvatusteadus 85 Haridus Tööosad ja -ülesanded Täiskasvanute koolitaja eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Talvi Märja ETKA Andras Larissa Jõgi Tallinna Ülikool Merle Lõhmus EBS Juhtimiskoolituse Keskus Kristel Jalak Enics Eesti AS Heiki Kiidli Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium Tiina Jääger Eesti Vabaharidusliit Eda Anton Tartu Kutsehariduskeskus Külli All Haridus- ja Teadusministeerium Kerttu Taidre ETKA Andras 5. taseme täiskasvanute koolitaja on väheste praktiliste kogemustega koolitaja. Ta valmistab ette õppe läbiviimiseks vajalikud materjalid ja korraldab koolitusi õppekavas ettenähtud teemal, arvestades seda, et täiskasvanud õppijad on erineva vanuse, kogemuse, eelneva hariduse ja sotsiaalse staatusega inimesed, kellel on oma väljakujunenud teadmiste süsteem, mõtlemisharjumused, eelarvamused, stereotüübid, hoiakud ja väärtushinnangud, mille nad toovad kaasa õpisituatsiooni. Koolitab kitsas valdkonnas. A.2.1 Õppeprotsessi ettevalmistamine A.2.2 Õppeprotsessi läbiviimine A.2.3 Õppeprotsessi analüüs ja hindamine A.2.4 Professionaalne eneseareng Täiskasvanute koolitaja füüsilisele töökeskkonnale esitatavad nõuded sõltuvad koolituse eesmärgist ja/või valdkonnast, milles koolitust läbi viiakse. Need lepitakse eelnevalt koolituse tellija ja koolitaja vahel kokku. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna loob koolitaja õppeprotsessi käigus ise. Täiskasvanute koolitaja peamisteks töövahenditeks on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendid, õppevahendid ja muud õppe tulemuslikuks läbiviimiseks ning loovtegevusteks vajalikud vahendid. Töövahendite kasutamisel lähtutakse täiskasvanuõppe eripärast. Edukat tegutsemist täiskasvanute koolitajana toetavad järgmised võimed ja iseloomuomadused: õpivõime, koostöövalmidus, verbaalne võimekus, empaatia, pühendumus, pingetaluvus, tolerantsus, eneseregulatsiooni võime, otsustusvõime, kohanemisvõime, loovus, sihikindlus, avatus ja kriitilise mõtlemise võime. Täiskasvanute koolitaja põhiväärtusteks on väärikus, ausus, sallivus, vastutus, avatus ja inimest väärtustav hoiak. Oluline on täiskasvanute koolitaja eetikanõuetest kinnipidamine. Viienda taseme täiskasvanute koolitaja on enamasti kesk- või kõrgharidusega spetsialist, kellel puudub andragoogi ettevalmistus. Vajalikud kompetentsid on ta omandanud praktilise tegevuse käigus. Täiskasvanute koolitaja kutse ei eelda ühtse ametinimetuse olemasolu. Kutse omanik võib töötada paljudel erinevatel ametikohtadel nagu koolitaja, õpetaja, lektor, õppejõud, tuutor, mentor, konsultant/konsulent jm. Sõltuvalt valdkonnast, kus koolitus toimub ja/või konkreetsest koolituse tellijast, võidakse koolitajalt nõuda erinevaid dokumente. Näiteks täiskasvanute koolitaja kutse omamist, erialast kompetentsust tõestavaid dokumente vm. Täiskasvanute koolitaja tase 5 kutse moodustub viiest kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.5 tõendamine. Õppeprotsessi ettevalmistamine 5 Õppeprotsessi läbiviimine 5 Õppeprotsessi ja õpitulemuste analüüs ja hindamine 5 Professionaalne enesearendamine 5 Täiskasvanute koolitaja, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Ehitusjuht III Construction Site Manager III 3 Ehitusjuht III (versioon 1) Ehitusjuht III (versioon 2) Ehitusjuht III (versioon 4) Ehitusjuht III (versioon 5) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 10) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 11) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 12) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 13) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 6) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 7) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 8) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Ehitusjuht 14 2004-02-09 2004-02-09 2008-06-17 III 3123 Ehituse töödejuhatajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 41 Hoonete ehitus Ehituspuusepp I Construction carpenter I 2 Ehituspuusepp I (versioon 1) Ehituspuusepp I (versioon 3) Ehituspuusepp I (versioon 5) Ehituspuusepp, tase 4 esmane kutse (versioon 4) Ehituspuusepp, tase 4 esmane kutse (versioon 6) Ehituspuusepp, tase 4 esmane kutse (versioon 7) Ehituspuusepp, tase 4 esmane kutse (versioon 8) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Ehituspuusepp 19 2005-06-14 2005-06-14 2008-06-17 I 7115 Puusepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Ehitusviimistleja I Construction finisher I 2 Ehitusviimistleja I (versioon 1) Ehitusviimistleja I (versioon 3) Ehitusviimistleja I (versioon 4) Krohvija Maaler Plaatija Põrandakatja Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitusviimistlus Ehitusviimistleja 19 2005-06-14 2005-06-14 2008-06-17 I 7121 Katusekatjad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Keskkonnatehnika lukksepp I Plumber I 2 Keskkonnatehnika lukksepp I (versioon 1) Keskkonnatehnika lukksepp I (versioon 3) Keskkonnatehnika lukksepp I (versioon 4) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Keskkonnatehnika Keskkonnatehnika lukksepp 19 2005-06-14 2005-06-14 2008-06-17 I 7126 Torulukksepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Müürsepp I Mason I 2 Müürsepp I (versioon 1) Müürsepp I (versioon 3) Müürsepp I (versioon 5) Müürsepp, tase 4 esmane kutse (versioon 4) Müürsepp, tase 4 esmane kutse (versioon 6) Müürsepp, tase 4 esmane kutse (versioon 7) Müürsepp, tase 4 esmane kutse (versioon 8) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Müürsepp 19 2005-06-14 2005-06-14 2008-06-17 I 7112 Müürsepad jms töölised 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Maaparandaja-hüdrotehnik I Land improver-hydrotehnician I 1 Maaparandaja-hüdrotehnik I (versioon 2) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Maaparandaja 21 2006-02-01 2006-02-01 2008-12-02 I 3112 Ehitustehnikud 0532 Maateadus 43 Eriehitustööd Kinnisvara haldur II assistant facilities manager II 3 Kinnisvara haldur II (versioon 4) Kinnisvara haldur II (versioon 5) Kinnisvara haldur II (versioon 6) Kinnisvara nooremhaldur II (versioon 1) Kinnisvara nooremhaldur II (versioon 2) Kinnisvarahaldur, tase 4 (versioon 10) Kinnisvarahaldur, tase 4 (versioon 11) Kinnisvarahaldur, tase 4 (versioon 7) Kinnisvarahaldur, tase 4 (versioon 8) Kinnisvarahaldur, tase 4 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara haldur 20 2005-11-23 2005-11-23 2008-06-17 II 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Kinnisvarahooldaja I Facility serviceman I 2 Kinnisvarahooldaja I (versioon 1) Kinnisvarahooldaja I (versioon 3) Kinnisvarahooldaja I (versioon 4) Kinnisvarahooldaja, tase 3 (versioon 5) Kinnisvarahooldaja, tase 3 (versioon 6) Kinnisvarahooldaja, tase 3 (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hooldaja 18 2004-12-09 2004-12-09 2008-06-17 I 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Kinnisvaramaakler III Real estate broker III 4 Kinnisvaramaakler III (versioon 1) Kinnisvaramaakler III (versioon 2) Kinnisvaramaakler III (versioon 3) Kinnisvaramaakler III (versioon 5) Kinnisvaramaakler III (versioon 6) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 10) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 11) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 12) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 7) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 8) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvaramaakler 28 2008-06-18 2008-06-18 2010-12-26 III 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0416 Hulgi- ja jaekaubandus 68 Kinnisvaraalane tegevus Lõhkaja II Blaster II 2 Lõhkaja II (versioon 1) Lõhkaja II (versioon 3) Lõhkaja, tase 3 (versioon 4) Lõhkaja, tase 3 (versioon 5) Lõhkaja, tase 3 (versioon 6) Lõhkaja, tase 3 (versioon 7) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puurimis- ja lõhkamistööd Lõhkaja 13 2004-06-01 2004-06-01 2008-05-26 II 7542 Lõhkajad ja õhkijad 0724 Kaevandamine ja rikastamine 09 Kaevandamist abistavad tegevusalad Lõhkemeister III Fireman III 2 Lõhkemeister III (versioon 1) Lõhkemeister III (versioon 3) Lõhkemeister, tase 4 (versioon 4) Lõhkemeister, tase 5 (versioon 5) Lõhkemeister, tase 5 (versioon 6) Lõhkemeister, tase 5 (versioon 7) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puurimis- ja lõhkamistööd Lõhkaja 13 2004-04-01 2004-04-01 2008-05-26 II 7542 Lõhkajad ja õhkijad 0724 Kaevandamine ja rikastamine 09 Kaevandamist abistavad tegevusalad Mäetööline I Mine worker I 1 Mäetööline I (versioon 2) Mäetööline I (versioon 3) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Kaevandamine Mäetööline 13 2004-06-01 2004-06-01 2008-05-26 I 8111 Kaevurid ja karjääritöölised, mäeseadmete operaatorid 0724 Kaevandamine ja rikastamine 05 Kivi- ja pruunsöe kaevandamine Naftasaaduste laooperaator II Oil terminal operator II 2 Naftasaaduste laooperaator II (versioon 1) Naftasaaduste laooperaator II (versioon 3) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Vedelkütuste varustus Naftasaaduste laooperaator 11 2003-11-21 2003-11-21 2007-05-23 II 8113 Puurseadmete operaatorid 0711 Keemiatehnoloogia ja -protsessid 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Veetöötlusoperaator I Water Treatment Operator I 2 Veetöötlusoperaator I (versioon 1) Veetöötlusoperaator I (versioon 3) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Veevarustus Veetöötlusoperaator 22 2007-05-24 2007-05-24 2008-11-20 I 3132 Jäätmepõletustehaste ja veepuhastusjaamade operaatorid 0711 Keemiatehnoloogia ja -protsessid 36 Veekogumine, -töötlus ja -varustus Automaatik I Automatician I 2 Automaatik I (versioon 1) Automaatik I (versioon 3) Automaatik I (versioon 4) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Automaatik 20 2006-12-05 2006-12-05 2008-11-20 I 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0714 Elektroonika ja automaatika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Elektrik I Electrician I 3 Elektrik I (versioon 1) Elektrik I (versioon 2) Elektrik I (versioon 4) Elektrik I (versioon 6) Sisetööde elektrik, tase 3 (versioon 5) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Elektrik 20 2006-12-05 2006-12-05 2008-11-20 I 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Nõrkvoolusüsteemi paigaldaja I Weak Current Systems Installer I 1 Nõrkvoolusüsteemi paigaldaja I (versioon 2) Nõrkvoolusüsteemi paigaldaja I (versioon 3) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Elektrik 18 2006-04-06 2006-04-06 2008-11-20 I 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Plastitöötluse operaator I Plastic machinery operator I 5 Plastitöötluse operaator I (versioon 1) Plastitöötluse operaator I (versioon 2) Plastitöötluse operaator I (versioon 3) Plastitöötluse operaator I (versioon 4) Plastitöötluse operaator I (versioon 6) Plastitöötluse operaator I (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Plastitöötlus Plastitöötluse operaator 5 2011-01-06 2011-01-06 2011-05-25 I 2 2 8142 Plasttoodete masinate operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 22 Kummi- ja plasttoodete tootmine Plastitöötluse seadistaja I Plastic mashinery installer I 4 Plastitöötluse seadistaja I (versioon 1) Plastitöötluse seadistaja I (versioon 2) Plastitöötluse seadistaja I (versioon 3) Plastitöötluse seadistaja I (versioon 5) Plastitöötluse seadistaja I (versioon 6) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Plastitöötlus Plastitöötluse seadistaja 27 2008-11-21 2008-11-21 2011-01-05 I 8142 Plasttoodete masinate operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 22 Kummi- ja plasttoodete tootmine Noorsootöötaja III Youth worker III 2 Noorsootöötaja III (versioon 1) Noorsootöötaja III (versioon 3) Noorsootöötaja III (versioon 5) Noorsootöötaja, tase 4 (versioon 4) Noorsootöötaja, tase 4 (versioon 6) Noorsootöötaja, tase 4 (versioon 7) Noorsootöötaja, tase 4 (versioon 8) Noorsootöötaja, tase 5 (versioon 10) Noorsootöötaja, tase 5 (versioon 9) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Noorsootöö Noorsootöötaja 11 2007-05-29 2007-05-29 2008-12-07 III 3412 Sotsiaaltöö keskastme spetsialistid 0922 Lastehoid ja teenused noortele 85 Haridus Kutseõpetaja III Vocational teacher III 2 Kutseõpetaja III (versioon 1) Kutseõpetaja III, EKR tase 5 (versioon 3) Kutseõpetaja III, EKR tase 5 (versioon 4) Kutseõpetaja, tase 5 (versioon 5) Kutseõpetaja, tase 5 (versioon 6) Kutseõpetaja, tase 5 (versioon 7) Kutseõpetaja, tase 5 (versioon 8) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Kutseõpetaja 14 2008-12-08 2008-12-08 2011-01-09 III 2320 Kutseõpetajad 0114 Aineõpetajate koolitus 85 Haridus Soojustehnikainsener IV Thermal Engineering Engineer IV 2 Soojusenergeetikainsener, tase 6 (versioon 4) Soojusenergeetikainsener, tase 6 (versioon 5) Soojusenergeetikainsener, tase 6 (versioon 6) Soojusenergeetikainsener, tase 6 (versioon 7) Soojusenergeetikainsener, tase 6 (versioon 8) Soojustehnikainsener IV (versioon 1) Soojustehnikainsener IV (versioon 3) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Inseneride Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Inseneeria (energeetika) Soojustehnikainsener 15 2009-01-15 2009-01-15 2010-12-02 IV 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Autoinsener IV Automotive Engineer IV 2 Autoinsener IV (versioon 1) Autoinsener IV (versioon 3) Autoinsener, tase 6 (versioon 7) Autoinsener, tase 6 (versioon 4) Autoinsener, tase 6 (versioon 5) Autoinsener, tase 6 (versioon 6) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Autoinsener 15 2009-01-15 2009-01-15 2010-12-02 IV 2144 Mehaanikainsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Raudteeinsener IV Railway Engineer IV 2 Raudteeinsener IV (versioon 1) Raudteeinsener IV (versioon 3) Raudteeinsener, tase 6 (versioon 4) Raudteeinsener, tase 6 (versioon 5) Raudteeinsener, tase 6 (versioon 6) Raudteeinsener, tase 6 (versioon 7) Raudteeinsener, tase 6 (versioon 8) Transport ja Logistika Inseneride Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Inseneeria (transport) Raudteeinsener 15 2009-01-15 2009-01-15 2010-12-02 IV 2144 Mehaanikainsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Teedeinsener IV Road Engineer IV 2 Teedeinsener IV (versioon 1) Teedeinsener IV (versioon 3) Teedeinsener, tase 6 (versioon 10) Teedeinsener, tase 6 (versioon 11) Teedeinsener, tase 6 (versioon 4) Teedeinsener, tase 6 (versioon 5) Teedeinsener, tase 6 (versioon 6) Teedeinsener, tase 6 (versioon 7) Teedeinsener, tase 6 (versioon 8) Teedeinsener, tase 6 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Teedeehitus Teedeinsener 15 2009-01-15 2009-01-15 2010-12-02 IV 2142 Ehitusinsenerid 1041 Transporditeenused 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Transporditehnikainsener IV Engineer of Transport Engineering IV 2 Transporditehnikainsener IV (versioon 1) Transporditehnikainsener IV (versioon 3) Transport ja Logistika Inseneride Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Inseneeria (transport) Transporditehnikainsener 14 2008-06-03 2008-06-03 2010-12-02 IV 2144 Mehaanikainsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Infotehnoloogia juht V Chief Information Officer V 3 Infotehnoloogia juht V (versioon 1) Infotehnoloogia juht V (versioon 2) Infotehnoloogia juht V (versioon 4) IT juht, tase 7 (versioon 5) IT juht, tase 7 (versioon 6) IT juht, tase 7 (versioon 7) IT-juht, tase 7 (versioon 8) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA IT süsteemid ja teenused IT spetsialist 11 2006-04-24 2006-04-24 2010-12-26 V 1330 IKT-juhid 0611 Arvutikasutus 62 Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused Infotehnoloogia spetsialist I IT Specialist I 2 Infotehnoloogia spetsialist I (versioon 3) Infotehnoloogia tugispetsialist I (versioon 1) IT tugiisik, tase 3 (versioon 5) IT-süsteemide nooremspetsialist, tase 3 (versioon 4) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA IT süsteemid ja teenused IT spetsialist 8 2004-04-26 2004-04-26 2008-04-21 I 3512 IKT kasutajatoe tehnikud 0611 Arvutikasutus 62 Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused Tarkvara arendaja III Software Delveloper III 1 Noorem tarkvaraarendaja, tase 4 (versioon 4) Noorem tarkvaraarendaja, tase 4 (versioon 5) Noorem tarkvaraarendaja, tase 4 (versioon 6) Noorem-tarkvaraarendaja, tase 4 (versioon 7) Tarkvara arendaja III (versioon 2) Tarkvaraarendaja, tase 4 (versioon 3) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Tarkvaraarendus Tarkvara arendaja 9 2004-12-16 2004-12-16 2008-11-18 III 2519 Tarkvara ja rakenduste arendajad ning analüütikud, mujal liigitamata 0613 Tarkvara ja rakenduste arendus ning analüüs 62 Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused Modelleerija IV Patternmaker IV 2 Konstruktor-modelleerija, tase 6 (versioon 5) Konstruktor-modelleerija, tase 6 (versioon 6) Modelleerija IV (versioon 1) Modelleerija IV (versioon 3) Modelleerija IV (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Rõivatootmine Modelleerija 8 2004-06-07 2004-06-07 2008-05-20 IV 7532 Rõiva- jms lekaalide valmistajad ning juurdelõikajad 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 14 Rõivatootmine Moedisaineri assistent IV Assistant of Fashion Designer IV 1 Moedisaineri assistent IV (versioon 2) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Rõivatootmine Moedisainer 12 2006-06-01 2006-06-01 2008-12-07 IV 2163 Toote- ja rõivadisainerid 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 14 Rõivatootmine Tekstiilitehnoloog IV Textile technologist IV 1 Tekstiilitehnoloog IV (versioon 2) Tekstiilitehnoloog IV (versioon 3) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Tekstiilitööstus Tekstiilitehnoloog 8 2004-06-07 2004-06-07 2008-05-20 IV 2163 Toote- ja rõivadisainerid 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 13 Tekstiilitootmine Õmblusmeister III Supervisor III 2 Oskusõmbleja, tase 4 (versioon 4) Õmblusmeister III (versioon 1) Õmblusmeister III (versioon 3) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Rõivatootmine Õmbleja 13 2006-12-04 2006-12-04 2010-12-01 III 7533 Õmblejad, tikkijad jms töölised 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 14 Rõivatootmine Helindaja III Audio Recordist III 2 Helindaja III (versioon 1) Helindaja III (versioon 3) Helindaja, tase 4 (versioon 4) Helindaja, tase 4 (versioon 5) Helindaja, tase 4 (versioon 6) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Helindaja 16 2007-12-05 2007-12-05 2010-12-28 III 3521 Audiovisuaal- ja ringhäälingutehnikud 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Laulja III Vocalist III 2 Instrumentalist III (versioon 1) Interpreet-instrumentalist III (versioon 2) Interpreet-instrumentalist III (versioon 3) Interpreet-instrumentalist III (versioon 4) Interpreet, tase 4 (versioon 10) Interpreet, tase 4 (versioon 5) Interpreet, tase 4 (versioon 6) Interpreet, tase 4 (versioon 7) Interpreet, tase 4 (versioon 8) Interpreet, tase 4 (versioon 9) Laulja III (versioon 1) Laulja III (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Laulja 16 2007-12-05 2007-12-05 2010-12-28 III 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Arhitekt III Architect III 1 Arhitekt III (versioon 2) Diplomeeritud arhitekt, tase 7 (versioon 3) Diplomeeritud arhitekt, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud arhitekt, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud arhitekt, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud arhitekt, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud arhitekt, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud arhitekt, tase 7 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Kultuuri Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Arhitekt 16 2007-12-05 2007-12-05 2010-12-28 III 2161 Ehitusarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Jumestaja I Beauty Make-up Artist I 3 Jumestaja I (versioon 2) Jumestaja I (versioon 4) Jumestaja II (versioon 1) Jumestaja, tase 4 (versioon 5) Jumestaja, tase 4 (versioon 6) Jumestaja, tase 4 (versioon 7) Jumestaja, tase 4 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Grimeerija 16 2007-12-05 2007-12-05 2010-12-28 I 5142 Iluteenindajad (v.a juuksurid) 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Orkestrijuht III Conductor III 1 Orkestrijuht III (versioon 2) Orkestrijuht III (versioon 4) Puhkpilliorkestri juht, tase 5 (versioon 5) Puhkpilliorkestri juht, tase 5 (versioon 6) Puhkpilliorkestrijuht, tase 5 (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Puhkpilliorkestri juht 9 2006-06-13 2006-06-13 2008-12-09 III 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Dekoraator III Property (prop) Builder III 2 Dekoraator III (versioon 1) Dekoraator III (versioon 3) Dekoraator III (versioon 4) Dekoraator III (versioon 5) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Dekoraator 9 2006-06-13 2006-06-13 2008-12-09 III 3432 Sisekujundajad ja dekoraatorid 0213 Kujutav kunst ja kunstiteadus 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Konservaator III Conservator III 1 Konservaator III (versioon 2) Konservaator III (versioon 3) Konservaator, tase 5 (versioon 4) Konservaator, tase 5 (versioon 5) Konservaator, tase 5 (versioon 6) Konservaator, tase 6 (versioon 7) Konservaator, tase 6 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Restaureerimine-konserveerimine Konservaator 4 2004-11-23 2004-11-23 2008-12-09 III 2621 Arhivaarid ja kuraatorid 0222 Ajalugu ja arheoloogia 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator I CNC Machine tool operator I 2 Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator I (versioon 1) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator I (versioon 3) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator I (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Metallilõikepinkidel töötaja 18 2008-12-09 2008-12-09 2010-12-28 I 8121 Metallitootmisseadmete operaatorid 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Freesija II Miller II 2 Freesija II (versioon 1) Freesija II (versioon 3) Freesija II (versioon 4) Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, tase 3 (versioon 6) Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, tase 3 (versioon 7) Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, tase 3 (versioon 8) Lihvija II (versioon 1) Lihvija II (versioon 2) Lihvija II (versioon 3) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 1) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 2) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 3) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 4) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 5) Treial II (versioon 1) Treial II (versioon 2) Treial II (versioon 3) Treial II (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Freesija 10 2004-12-06 2004-12-06 2008-09-22 II 7223 Metallitöötluspinkide seadistajad ja operaatorid 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Kaubakäsitleja I Handler I 3 Kaubakäsitleja I (versioon 1) Kaubakäsitleja I (versioon 2) Kaubakäsitleja I (versioon 4) Laoabiline, tase 3 (versioon 5) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Laohoidja 23 2008-12-10 2008-12-10 2011-06-08 I 4321 Laoarvestuse kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Koostelukksepp I Assembler I 3 Koostelukksepp I (versioon 1) Koostelukksepp I (versioon 2) Koostelukksepp I (versioon 4) Koostelukksepp I (versioon 5) Koostelukksepp, tase 3 (versioon 6) Koostelukksepp, tase 3 (versioon 7) Koostelukksepp, tase 3 (versioon 8) Metalltoodete koostaja, tase 3 (versioon 9) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Koostelukksepp 16 2007-12-18 2007-12-18 2011-09-08 I 7222 Tööriistavalmistajad jms töölised 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Mehhatroonik II Mechatronic II 4 Mehhatroonik II (versioon 1) Mehhatroonik II (versioon 2) Mehhatroonik II (versioon 3) Mehhatroonik II (versioon 5) Mehhatroonik, tase 4 (versioon 6) Mehhatroonik, tase 4 (versioon 7) Mehhatroonik, tase 4 (versioon 8) Mehhatroonik, tase 4 (versioon 9) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Mehhatroonik 4 2010-12-29 2010-12-29 2011-09-08 II 4 4 7421 Elektroonikaseadmete mehaanikud ja hooldajad 0715 Mehaanika ja metallitöö 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Treial II Turner II 2 Freesija II (versioon 1) Freesija II (versioon 2) Freesija II (versioon 3) Freesija II (versioon 4) Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, tase 3 (versioon 6) Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, tase 3 (versioon 7) Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, tase 3 (versioon 8) Lihvija II (versioon 1) Lihvija II (versioon 2) Lihvija II (versioon 3) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 1) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 2) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 3) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 4) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 5) Treial II (versioon 1) Treial II (versioon 3) Treial II (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Treial 10 2004-12-06 2004-12-06 2008-09-22 II 7223 Metallitöötluspinkide seadistajad ja operaatorid 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Tööriistalukksepp I Toolmaker I 3 Tööriistalukksepp I (versioon 1) Tööriistalukksepp I (versioon 2) Tööriistalukksepp I (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Tööriistalukksepp 10 2004-12-06 2004-12-06 2008-09-22 I 7222 Tööriistavalmistajad jms töölised 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Käsitsi palkmajaehitaja I Handcrafted Log Builders I 1 Käsitsi palkmajaehitaja I (versioon 2) Palkmaja ehitaja I (versioon 1) Palkmaja ehitaja I (versioon 2) Palkmaja ehitaja I (versioon 3) Palkmaja ehitaja I (versioon 4) Palkmaja ehitaja I (versioon 5) Palkmajaehitaja, tase 3 (versioon 6) Palkmajaehitaja, tase 3 (versioon 7) Palkmajaehitaja, tase 3 (versioon 8) Puitmajaehitaja, tase 3 (versioon 10) Puitmajaehitaja, tase 3 (versioon 9) Puitmajaehitaja, tase 4 esmane kutse (versioon 11) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Metsanduse Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Palkmajaehitus Palkmaja ehitaja 21 2007-06-07 2007-06-07 2011-04-27 I 7111 Üldehitajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 41 Hoonete ehitus Harvesterioperaator III Harvester operator III 3 Harvesterioperaator III (versioon 1) Harvesterioperaator III (versioon 2) Harvesterioperaator III (versioon 4) Harvesterioperaator, tase 4 (versioon 5) Harvesterioperaator, tase 4 (versioon 6) Harvesterioperaator, tase 4 (versioon 7) Harvesterioperaator, tase 4 (versioon 8) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Harvesterioperaator 21 2007-06-07 2007-06-07 2011-04-27 III 8341 Põllu- ja metsamasinate juhid 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Metsandusettevõtja III Forestry entrepreneur III 3 Metsandusettevõtja III (versioon 1) Metsandusettevõtja III (versioon 2) Metsandusettevõtja III (versioon 4) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Metsandusettevõtja 21 2007-06-07 2007-06-07 2011-04-27 III 1311 Põllumajandus- ja metsandusjuhid 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Metsandustehnik III Forest technician III 2 Metsandustehnik III (versioon 1) Metsandustehnik III (versioon 3) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Metsandustehnik 21 2007-06-07 2007-06-07 2011-04-27 III 3143 Metsandustehnikud 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Metsur II Forest worker II 3 Metsur II (versioon 1) Metsur II (versioon 2) Metsur II (versioon 4) Metsur, tase 4 (versioon 5) Metsur, tase 4 (versioon 6) Metsur, tase 4 (versioon 7) Metsur, tase 4 (versioon 8) Metsur, tase 4 (versioon 9) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Metsur 21 2007-06-07 2007-06-07 2011-04-27 II 6210 Metsanduse jms oskustöölised 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Tisler I Cabinetmaker I 3 Tisler I (versioon 1) Tisler I (versioon 2) Tisler I (versioon 4) Tisler, tase 3 (versioon 5) Tisler, tase 3 (versioon 6) Tisler, tase 3 (versioon 7) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Mööbli tootmine Tisler 19 2006-06-08 2006-06-08 2008-11-19 I 7522 Tislerid jms töölised 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 31 Mööblitootmine Retkejuht II Wilderness Guide II 1 Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 (versioon 10) Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 (versioon 4) Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 (versioon 5) Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 (versioon 6) Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 (versioon 7) Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 (versioon 8) Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 (versioon 9) Retkejuht II (versioon 2) Retkejuht II (versioon 3) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Retkejuht 24 2006-06-15 2006-06-15 2010-03-22 II 5111 Reisi- ja lennusaatjad 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus Turismikorraldaja II Tourism manager II 1 Turismikorraldaja II (versioon 2) Turismikorraldaja II (versioon 3) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Turismikorraldaja 13 2004-06-16 2004-06-16 2008-05-21 II 4221 Reisikonsultandid jm reisibüroo klienditeenindajad 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus Kahjuritõrjuja I Pest Control Operator I 2 Desinfektor I (versioon 1) Kahjuritõrjuja I (versioon 3) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Puhastusteenindus Kahjuritõrjuja 13 2004-06-16 2004-06-16 2008-05-21 I 7544 Kahjuri- ja umbrohutõrjujad 1011 Koduteenindus 81 Hoonete ja maastike hooldus Hotelliteeninduse spetsialist III Hospitality service specialist III 3 Hotelliteeninduse spetsialist III (versioon 1) Hotelliteeninduse spetsialist III (versioon 2) Hotelliteeninduse spetsialist III (versioon 4) Hotelliteeninduse spetsialist, tase 5 (versioon 5) Hotelliteeninduse spetsialist, tase 5 (versioon 6) Hotelliteeninduse spetsialist, tase 5 (versioon 7) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Hotelliteenindaja 27 2007-06-14 2007-06-14 2011-05-10 III 4224 Hotelliadministraatorid 1013 Majutamine ja toitlustamine 55 Majutus Müügiesindaja III Sales agent III 2 Müügiesindaja III (versioon 1) Müügiesindaja III (versioon 3) Müügiesindaja III (versioon 4) Müügiesindaja, tase 5 (versioon 5) Müügiesindaja, tase 5 (versioon 6) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Kaubandus Müügiesindaja 11 2003-12-08 2003-12-08 2008-05-21 III 3322 Müügiesindajad 0416 Hulgi- ja jaekaubandus 47 Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad Müüja I Shop assistant I 4 Müüja I (versioon 1) Müüja I (versioon 2) Müüja I (versioon 3) Müüja I (versioon 5) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Kaubandus Müüja 28 2007-12-06 2007-12-06 2010-11-24 I 5230 Kassapidajad ja piletimüüjad 0416 Hulgi- ja jaekaubandus 47 Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad Juuksur I Hairdresser I 4 Juuksur I (versioon 2) Juuksur I (versioon 3) Juuksur I (versioon 5) Juuksur I (versioon 7) Juuksur, tase 4 (versioon 10) Juuksur, tase 4 (versioon 11) Juuksur, tase 4 (versioon 6) Juuksur, tase 4 (versioon 8) Juuksur, tase 4 (versioon 9) Noorjuuksur I (versioon 1) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Juuksur 27 2007-06-14 2007-06-14 2011-05-10 I 5141 Juuksurid 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Kosmeetik I Cosmetician I 2 Kosmeetik I (versioon 1) Kosmeetik I (versioon 3) Kosmeetik I (versioon 5) Kosmeetik, tase 4 (versioon 4) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Kosmeetik 25 2006-12-07 2006-12-07 2010-11-24 I 5142 Iluteenindajad (v.a juuksurid) 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Mootorsõidukitehnik, tase 4 Vehicle technician, level 4 5 Autolukksepp I (versioon 1) Autotehnik I (versioon 2) Autotehnik I (versioon 3) Autotehnik I (versioon 4) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 10) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 11) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 6) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 7) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 8) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 9) Liikurmasinatehnik, tase 4 Sõiduautotehnik, tase 4 Veoauto- ja bussitehnik, tase 4 Väikemasinatehnik, tase 4 Mootorsõidukite kliimaseadmete käitleja Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Autotehnik 8 2011-12-01 2011-12-01 2013-01-16 4 4 7231 Mootorsõidukimehaanikud ja -lukksepad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Tööosad ja -ülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Lauri Ert Toyota Baltic AS, MTÜ Autokutseõppe Liit Rein Solnask Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool Vladimir Krasnoštšjokov Toyota Baltic AS Valter Kokkota MTÜ Autokutseõppe Liit Peeter Johannson Tallinna Autobussikoondise AS Tarmo Talismaa Volvo Estonia OÜ Piret Jamnes Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Mootorsõidukite hoolduse ja remondi kutsealal on mootorsõidukitehniku ja mootorsõidukidiagnostiku kutsed. Mootorsõidukitehnik tegeleb peamiselt mootorsõidukite, liikur- ja väikemasinate (edaspidi sõidukite), haagiste ning nende lisa- ja tööseadmete hoolduse ja remondiga, mootorsõidukidiagnostik lisaks eelnevale ka rikkepõhjuste otsingu ning analüüsiga. Mootorsõidukitehnik töötab sõidukite tehnohoolduse ja remondiga tegelevas ettevõttes. Tema töö sisu on sõidukite ja haagiste tehnoseisundi kontrollimine, remondivajaduse määramine ning tehnohooldus ja remont. Mootorsõidukitehnik kasutab vastavaid käsi-, elektrilisi, hüdraulilisi ja pneumaatilisi tööriistu ning töökoja-, diagnostika- jt seadmeid. Mootorsõiduki tehniku töö eeldab tehniliste jooniste ja skeemide lugemise oskust, arvutikasutusoskust ning andmebaaside, kataloogide jt juhendmaterjalide kasutamist. Seoses kiiresti uueneva tehnoloogiaga on vajalik pidev enesetäiendamine. Mootorsõidukitehniku kutse siseselt toimub spetsialiseerumine vastavalt sõiduki kategooriale: sõiduautotehnik (M1, N1, O1, O2), veoauto- ja bussitehnik (M2, M3, N2, N3, O3, O4), liikurmasinatehnik (T, LM, R), väikemasinatehnik (L, LM, O1). Mootorsõidukitehniku peamised tööülesanded on sõidukite hooldamine, tehnilise seisundi hindamine, diagnostika ja remont. Mootorsõidukitehnik töötab iseseisvalt, kasutades vajaduse korral juhendit. Ta kannab töövõtjana vastutust nii tööohutuse kui ka põhjendatud juhtumitel hoolduse ja/või remondi tagajärjel tekkinud liiklusohtlike olukordade eest. Mootorsõidukitehnik võib töötada nii üksi kui ka meeskonnas, tema töö eeldab suhtlemist kaastöötajate ja klientidega. Mootorsõidukitehniku eeldatavad isikuomadused on täpsus, vastutustunne, koostöövalmidus, pingetaluvus ning analüüsi- ja otsustusvõime. A.2.1 Sõiduki puhastamine ja hooldamine A.2.2 Kere, sisustuse ja pealisehituse osandamine ja koostamine A.2.3 Sõiduki arvutivõrkude diagnostika ja remontimine A.2.4 Jõuülekannete remontimine ja osade vahetus A.2.5 Elektriseadiste ja mugavussüsteemide seadistamine ja remontimine A.2.6 Juhtimisseadmete ja veermiku remontimine A.2.7 Kütte, ventilatsiooni ja kliimaseadmete (HVAC-seadmed), eel- ja lisakütteseadmete hooldamine ja remontimine A.2.8 Sisepõlemismootorite diagnostika ja remontimine A.2.9 Sõidukite, liikur- ja väikemasinate tehniline hooldamine ja tehnoseisundi hindamine A.2.10 Sõidukite, liikur- ja väikemasinate hüdrauliliste ja pneumaatiliste tööseadmete remont ja tehniline hooldus A.2.11 Sõidukite, liikur- ja väikemasinate tööseadmete ning nende kinnitusmehhanismide hooldus ja remont Spetsialiseerumine toimub sõltuvalt sõiduki kategooriast/liigist: sõiduautotehnik, veoauto- ja bussitehnik, liikurmasinatehnik ja väikemasinatehnik. Kõik spetsialiseerumised on otseselt seotud kirjeldatud tööosadega. Sõiduautotehniku töö ei sisalda tööosa A.2.10: Sõidukite, liikur- ja väikemasinate hüdrauliliste ja pneumaatiliste tööseadmete remont ja tehniline hooldus Väikemasinatehniku töö ei sisalda tööosa A.2.7: Kütte, ventilatsiooni ja kliimaseadmete (HVAC-seadmed), eel- ja lisakütteseadmete hooldamine ja remontimine Mootorsõidukitehniku tööaeg on fikseeritud päevatöö, vajaduse korral vahetustega töö. Võib esineda töötamist puhkepäevadel, riiklike pühade ajal ja öösiti. Mootorsõidukitehniku töö on vahelduvate tööülesannetega. Töötatakse enamasti siseruumis, kuid võib esineda ka töötamist välitingimustes. Mootorsõidukitehnikul võib ette tulla töötamist suurenenud ohu olukorras. Mootorsõidukitehnik töötab üldiselt seistes, kuid sageli ka ergonoomiliselt rasketes tingimustes. Võimalik on kokkupuude tervistkahjustavate ainetega (mootorikütused, määrdeained ja tehnilised vedelikud, happed, heitgaasid jmt). Esineb müra, tolmu ning niiskust. Mootorsõidukitehnik kasutab oma töös erinevaid käsi-, elektrilisi, hüdraulilisi, pneumaatilisi tööriistu ning töökoja-, diagnostika-, mõõte- ja tuletööseadmeid. Kasutab vastavat töörõivastust ja erinevaid isikukaitsevahendeid. Mootorsõidukitehniku tööks vajalikud eeldused on visuaalne mälu, loogiline mõtlemine, liigutuste täpsus ja koordinatsioon, nägemine ja kuulmine, füüsiline võimekus. Iseloomujoontest on olulised korrektsus, täpsus, usaldatavus, õppimis- ja vastutusvõime. Enamasti on mootorsõidukitehnikuna töötaval inimesel vastava eriala kutsekeskharidus ja/või iseseisvalt või töökohal õppides omandatud kutseoskused. Mootorsõidukitehnikul peab olemas olema vastava kategooria sõiduki juhiluba. Mootorsõidukitehniku võimalikud ametinimetused on autotehnik, automehaanik, autoremondilukksepp, autohooldelukksepp, tehnohooldemeister, tehnohooldespetsialist, tehnoseisundi-kontrolör, mootorsõidukitehnik, väikemehhanismitehnik. Lähtudes Eesti Vabariigi keskkonnaministri 11. märtsi 2005 määrusest nr 16, Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest 842/2006 ning Euroopa Komisjoni määrustest 303/2008, 307/2008 ning direktiivist 2006/40/EÜ on mootorsõidukite kliimaseadmete käitlejana töötamisel nõutav osakutse tunnistus. Mootorsõidukitehniku kutse moodustub kaheteistkümnest kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 – B.2.12 tõendamine ning tuleb valida vähemalt üks spetsialiseerumine: sõiduautotehnik (välja arvatud kompetents B.2.10) veoauto- ja bussitehnik, liikurmasinatehnik, väikemasinatehnik (välja arvatud kompetents B.2.7). Spetsialiseerumine toimub vastavalt sõiduki kategooriale/liigile. Kompetentside hindamine toimub vastavalt valitud spetsialiseerumisele sõidukipõhiselt. Mootorsõidukite kliimaseadmete käitleja osakutse taotlemisel on nõutav kompetentsi B.2.7 tõendamine. Sõiduki puhastamine ja hooldamine 4 Kere, sisustuse ja pealisehituse osandamine ja koostamine 4 Sõiduki arvutivõrkude diagnostika ja remontimine 5 Jõuülekannete (nt manuaal-, automaatkäigukastid, ka hübriid- ja elektriajamid, vahekastid, nelikveo skeemid, veovõllid, rattalukud jne) remontimine 4 Elektriseadiste ja mugavussüsteemide seadistamine ning remontimine 4 Juhtimisseadmete ja veermiku remontimine 4 Kütte, ventilatsiooni ja kliimaseadmete (HVAC-seadmed), eel- ja lisakütteseadmete hooldamine ja remontimine 5 Sisepõlemismootorite diagnostika ja remontimine 4 Sõidukite, liikur- ja väikemasinate tehnohooldus ja tehnoseisundi hindamine 4 Sõidukite, liikur- ja väikemasinate hüdrauliliste ja pneumaatiliste tööseadmete remont ja tehniline hooldus 4 Sõidukite, liikur- ja väikemasinate tööseadmete ning nende kinnitus-mehhanismide hooldus ja remont 4 Selle kutse taotlemisel tuleb valida vähemalt üks spetsialiseerumine: sõiduautotehnik (välja arvatud kompetents B.2.10) veoauto- ja bussitehnik, liikurmasinatehnik, väikemasinatehnik (välja arvatud kompetents B.2.7). Spetsialiseerumine toimub vastavalt sõiduki kategooriale/liigile. Kompetentside hindamine toimub vastavalt valitud spetsialiseerumisele sõidukipõhiselt. Mootorsõidukitehnik, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Puhastusteenindaja I Cleaner I 3 Puhastusteenindaja I (versioon 1) Puhastusteenindaja I (versioon 2) Puhastusteenindaja I (versioon 4) Puhastusteenindaja, tase 3 (versioon 5) Puhastusteenindaja, tase 3 (versioon 6) Puhastusteenindaja, tase 3 (versioon 7) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Puhastusteenindus Puhastusteenindaja 25 2006-12-07 2006-12-07 2010-11-24 I 9129 Muid puhastustöid tegevad lihttöölised 1011 Koduteenindus 81 Hoonete ja maastike hooldus Erakorralise meditsiini tehnik I Emergency Medical Technician – Intermediate I 4 Erakorralise meditsiini tehnik I (versioon 3) Erakorralise meditsiini tehnik I (versioon 5) Erakorralise meditsiini tehnik, tase 4 (versioon 10) Erakorralise meditsiini tehnik, tase 4 (versioon 6) Erakorralise meditsiini tehnik, tase 4 (versioon 7) Erakorralise meditsiini tehnik, tase 4 (versioon 8) Erakorralise meditsiini tehnik, tase 4 (versioon 9) Noorem parameedik I (versioon 2) Parameedik I (versioon 1) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Parameditsiin Erakorralise meditsiini tehnik 36 2008-12-04 2008-12-04 2011-09-27 I 3258 Kiirabitehnikud 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Parameedik II Paramedic II 3 Parameedik II (versioon 1) Parameedik II (versioon 2) Parameedik II (versioon 4) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Parameditsiin Erakorralise meditsiini tehnik 36 2008-12-04 2008-12-04 2011-09-27 II 3258 Kiirabitehnikud 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Tegevusterapeut III Occupational Therapist III 2 Tegevusterapeut III (versioon 1) Tegevusterapeut III (versioon 3) Tegevusterapeut III (versioon 4) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Tegevusteraapia Tegevusterapeut 19 2005-04-18 2005-04-18 2008-12-03 III 2269 Tervishoiu tippspetsialistid, mujal liigitamata 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Aroomterapeut II Aromatherapy II 2 Aroomterapeut II (versioon 1) Aroomterapeut II (versioon 3) Aroomterapeut III (versioon 1) Aroomterapeut III (versioon 2) Aroomterapeut III (versioon 3) Hiina loodusterapeut III (versioon 1) Hiina loodusterapeut III (versioon 2) Hiina loodusterapeut III (versioon 3) Homöopaat II (versioon 1) Homöopaat II (versioon 2) Homöopaat II (versioon 3) Homöopaat III (versioon 1) Homöopaat III (versioon 2) Homöopaat III (versioon 3) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 1) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 2) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 3) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 1) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 2) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 3) Refleksoloog II (versioon 1) Refleksoloog II (versioon 2) Refleksoloog II (versioon 3) Refleksoloog III (versioon 1) Refleksoloog III (versioon 2) Refleksoloog III (versioon 3) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 4) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 5) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 6) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 7) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Loodusravi ja täiendmeditsiin Loodusraviterapeut 36 2008-12-04 2008-12-04 2011-09-27 II 3230 Täiendmeditsiini ja loodusravi keskastme spetsialistid 0917 Traditsiooniline ja täiendav meditsiin ning teraapia 86 Tervishoid Hiina loodusterapeut II Chinese natural therapist II 2 Hiina loodusravispetsialist, tase 5 (versioon 4) Hiina loodusravispetsialist, tase 5 (versioon 5) Hiina loodusravispetsialist, tase 5 (versioon 6) Hiina loodusterapeut II (versioon 1) Hiina loodusterapeut II (versioon 3) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Loodusravi ja täiendmeditsiin Loodusraviterapeut 36 2008-12-04 2008-12-04 2011-09-27 II 3230 Täiendmeditsiini ja loodusravi keskastme spetsialistid 0917 Traditsiooniline ja täiendav meditsiin ning teraapia 86 Tervishoid Farmatseut III Assistant Pharmacist III 3 Farmatseut III (versioon 1) Farmatseut III (versioon 2) Farmatseut III (versioon 4) Farmatseut, tase 6 (versioon 5) Farmatseut, tase 6 (versioon 6) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Farmaatsia Farmatseut 36 2008-12-04 2008-12-04 2011-09-27 III 3213 Farmaatsiatehnikud ja farmatseudi abilised 0916 Farmaatsia 86 Tervishoid Füsioterapeut III Physiotherapist, Physical Therapist III 4 Füsioterapeut III (versioon 1) Füsioterapeut III (versioon 2) Füsioterapeut III (versioon 3) Füsioterapeut III (versioon 5) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Füsioteraapia Füsioterapeut 29 2007-06-04 2007-06-04 2011-09-27 III 2264 Füsioterapeudid 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Lapsehoidja II Babysitter II 2 Lapsehoidja II (versioon 1) Lapsehoidja II (versioon 3) Lapsehoidja III (versioon 1) Lapsehoidja III (versioon 2) Lapsehoidja III (versioon 3) Lapsehoidja, tase 4 (versioon 4) Lapsehoidja, tase 4 (versioon 5) Lapsehoidja, tase 4 (versioon 6) Lapsehoidja, tase 4 (versioon 7) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Lapsehoiuteenus Lapsehoidja 31 2007-12-03 2007-12-03 2011-09-27 II 5311 Lapsehoidjad 0922 Lastehoid ja teenused noortele 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Hoolekandeasutuse juht V Director of social care home V 2 Hoolekandeasutuse juht V (versioon 1) Hoolekandeasutuse juht V (versioon 3) Hoolekandeasutuse juht, tase 6 (versioon 4) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaalhooldus Hoolekandeasutuse juht 30 2007-10-22 2007-10-22 2011-09-27 V 1344 Sotsiaalhoolekande teenuste juhid 0413 Juhtimine ja haldus 87 Hoolekandeasutuste tegevus Sotsiaalhooldaja I Social care worker I 3 Hooldustöötaja, tase 3 (versioon 5) Hooldustöötaja, tase 3 (versioon 6) Hooldustöötaja, tase 3 (versioon 7) Hooldustöötaja, tase 3 (versioon 8) Hooldustöötaja, tase 3 (versioon 9) Hooldusõde I (versioon 1) Hooldusõde I (versioon 2) Hooldusõde I (versioon 3) Sotsiaalhooldaja I (versioon 1) Sotsiaalhooldaja I (versioon 2) Sotsiaalhooldaja I (versioon 4) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaalhooldus Hooldustöötaja 5 2010-12-08 2010-12-08 2011-09-27 I 3 3 5321 Tervishoiuasutuste hooldustöötajad 0921 Eakate ja puudega täiskasvanute hooldamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Optik II Optician II 3 Optik II (versioon 1) Optik II (versioon 2) Optik II (versioon 4) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Optomeetria Optik 31 2007-12-03 2007-12-03 2011-09-27 II 3254 Optometristid ja optikud 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Florist I Florist I 2 Florist I (versioon 1) Florist I (versioon 3) Florist I (versioon 4) Florist I (versioon 6) Florist, tase 4 (versioon 5) Florist, tase 4 (versioon 7) Florist, tase 4 (versioon 8) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Florist 16 2005-06-07 2005-06-07 2008-11-25 I 5211 Kioski- ja turumüüjad 0812 Aiandus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Konservide steriliseerija III Sterilizer of canned products III 2 Konservide steriliseerija III (versioon 1) Konservide steriliseerija III (versioon 3) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Konservide steriliseerija 19 2006-06-12 2006-06-12 2008-11-25 III 8160 Toiduainete jms toodete masinate operaatorid 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Lihatoodete valmistaja II Meat products maker II 3 Lihatoodete valmistaja II (versioon 1) Lihatoodete valmistaja II (versioon 2) Lihatoodete valmistaja II (versioon 4) Lihatöötleja, tase 4 (versioon 5) Värske liha käitleja II (versioon 1) Värske liha käitleja II (versioon 2) Värske liha käitleja II (versioon 3) Värske liha käitleja II (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Lihatöötleja 23 2007-11-21 2007-11-21 2010-11-29 II 7511 Lihatöötlejad, kalakäitlejad jms töölised 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Lihunik II Butcher II 3 Lihunik II (versioon 1) Lihunik II (versioon 2) Lihunik II (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Lihunik 23 2007-11-21 2007-11-21 2010-11-29 II 7511 Lihatöötlejad, kalakäitlejad jms töölised 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Piimatoodete meister III Dairy products master III 3 Piimatoodete meister III (versioon 1) Piimatoodete meister III (versioon 2) Piimatoodete meister III (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Piimatöötleja 22 2007-05-30 2007-05-30 2010-11-29 V 7513 Piimatöötlejad 0721 Toiduainete töötlemine 11 Joogitootmine Piimatöötleja I Dairy products maker I 2 Piimatöötleja I (versioon 1) Piimatöötleja I (versioon 3) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Piimatöötleja 22 2007-05-30 2007-05-30 2010-11-29 I 7513 Piimatöötlejad 0721 Toiduainete töötlemine 11 Joogitootmine Värske liha käitleja II Processor of fresh meat II 3 Lihatoodete valmistaja II (versioon 1) Lihatoodete valmistaja II (versioon 2) Lihatoodete valmistaja II (versioon 3) Lihatoodete valmistaja II (versioon 4) Lihatöötleja, tase 4 (versioon 5) Värske liha käitleja II (versioon 1) Värske liha käitleja II (versioon 2) Värske liha käitleja II (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Lihatöötleja 23 2007-11-21 2007-11-21 2010-11-29 II 7511 Lihatöötlejad, kalakäitlejad jms töölised 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Aednik I Gardener I 3 Aednik I (versioon 1) Aednik I (versioon 2) Aednik I (versioon 4) Aednik I (versioon 6) Nooremaednik, tase 3 (versioon 10) Nooremaednik, tase 3 (versioon 11) Nooremaednik, tase 3 (versioon 5) Nooremaednik, tase 3 (versioon 7) Nooremaednik, tase 3 (versioon 8) Nooremaednik, tase 3 (versioon 9) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Aednik 23 2007-11-21 2007-11-21 2010-12-19 I 6113 Aednikud, puukooli töötajad ja istikukasvatajad 0812 Aiandus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Sisevee laevajuht II Boatmaster for the carriage of goods and passangers by inland waterway II 2 Sisevee laevajuht II (versioon 1) Sisevee laevajuht II (versioon 3) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Laevajuht 23 2008-12-10 2008-12-10 2011-06-08 II 3152 Laevajuhid ja lootsid 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Laopidaja III Warehouseman III 3 Laohoidja, tase 5 (versioon 5) Laojuht, tase 5 (versioon 6) Laojuht, tase 5 (versioon 7) Laopidaja III (versioon 1) Laopidaja III (versioon 2) Laopidaja III (versioon 4) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Laohoidja 23 2008-12-10 2008-12-10 2011-06-08 III 4321 Laoarvestuse kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Logistik III Logistics III 1 Logistik III (versioon 2) Logistik, tase 5 (versioon 3) Logistik, tase 5 (versioon 4) Logistik, tase 5 (versioon 5) Logistik, tase 5 (versioon 6) Veokorraldaja, tase 5 (versioon 1) Veokorraldaja, tase 5 (versioon 2) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Veokorraldaja-logistik 20 2007-11-22 2007-11-22 2010-12-28 III 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Maaväe ohvitser III Land Forces OF – 1 1 Maaväe ohvitser III (versioon 2) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Kaitseväeteenistus Maaväe ohvitser 10 2005-06-06 2005-06-06 2008-06-04 III 0110 Sõjaväe ohvitserid 1031 Sõjandus ja riigikaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Õhuväe ohvitser III Air Force Officer III 1 Õhuväe ohvitser III (versioon 2) Õhuväe ohvitser III (versioon 3) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Kaitseväeteenistus Õhuväe ohvitser 15 2006-12-11 2006-12-11 2008-12-09 III 0110 Sõjaväe ohvitserid 1031 Sõjandus ja riigikaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Ettevõtja III Entrepreneur III 1 Ettevõtja III (versioon 2) Väikeettevõtja, tase 5 (versioon 3) Väikeettevõtja, tase 5 (versioon 4) Väikeettevõtja, tase 5 (versioon 5) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Väikeettevõtja 19 2004-07-14 2004-07-14 2008-05-26 III 1219 Äriteenindus- ja haldusjuhid, mujal liigitamata 0413 Juhtimine ja haldus 94 Organisatsioonide tegevus Suhtlemistreener III Communication and interaction skills trainer III 1 Suhtlemistreener III (versioon 2) Suhtlemistreener III (versioon 4) Suhtlemistreener, tase 5 (versioon 3) Haridus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Suhtlemistreener 31 2007-11-28 2007-11-28 2008-12-10 III 2424 Töötajate koolituse ja täiendõppe tippspetsialistid 0111 Kasvatusteadus 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Fleksotrükkal I flexoprinter I 2 Fleksotrükkal I (versioon 1) Fleksotrükkal I (versioon 3) Fleksotrükkal I (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Trükitööstus Trükkal 34 2008-12-11 2008-12-11 2011-05-30 I 7322 Trükkalid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 18 Trükindus ja salvestiste paljundus Täiskasvanute koolitaja/andragoog II Adult Educator II 2 Täiskasvanute koolitaja, tase 5 (versioon 4) Täiskasvanute koolitaja, tase 5 (versioon 5) Täiskasvanute koolitaja, tase 5 (versioon 6) Täiskasvanute koolitaja, tase 5 (versioon 7) Täiskasvanute koolitaja, tase 5 (versioon 8) Täiskasvanute koolitaja, tase 5 (versioon 9) Täiskasvanute koolitaja/andragoog II (versioon 1) Täiskasvanute koolitaja/andragoog II (versioon 3) Haridus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Täiskasvanute koolitaja 34 2008-12-11 2008-12-11 2011-01-09 II 2424 Töötajate koolituse ja täiendõppe tippspetsialistid 0111 Kasvatusteadus 85 Haridus Kultuuritöötaja III Cultural Specialist III 2 Kultuurikorraldaja, tase 4 (versioon 4) Kultuurikorraldaja, tase 4 (versioon 5) Kultuurikorraldaja, tase 4 (versioon 6) Kultuurikorraldaja, tase 4 (versioon 7) Kultuuritöötaja III (versioon 1) Kultuuritöötaja III (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kultuuritöö Kultuurikorraldaja 8 2010-12-29 2010-12-29 2011-06-07 III 4 4 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0215 Muusika ja esituskunstid 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Interpreet-instrumentalist III Interpreet-instrumentalist III 3 Instrumentalist III (versioon 1) Interpreet-instrumentalist III (versioon 2) Interpreet-instrumentalist III (versioon 4) Interpreet, tase 4 (versioon 10) Interpreet, tase 4 (versioon 5) Interpreet, tase 4 (versioon 6) Interpreet, tase 4 (versioon 7) Interpreet, tase 4 (versioon 8) Interpreet, tase 4 (versioon 9) Laulja III (versioon 1) Laulja III (versioon 2) Laulja III (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Interpreet 8 2010-12-29 2010-12-29 2011-06-07 III 4 4 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Optometrist III Optometrist III 3 Optometrist III (versioon 1) Optometrist III (versioon 2) Optometrist III (versioon 4) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Optomeetria Optometrist 31 2007-12-03 2007-12-03 2011-09-27 III 3254 Optometristid ja optikud 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Pärimuskultuuri spetsialist III Specialist in Traditional Culture III 1 Pärimuskultuuri spetsialist III (versioon 2) Pärimuskultuuri spetsialist III (versioon 3) Pärimuskultuuri spetsialist, tase 5 (versioon 4) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kultuuritöö Pärimuskultuuri spetsialist 18 2008-05-21 2008-05-21 2010-12-28 III 2359 Pedagoogika tippspetsialistid, mujal liigitamata 0322 Raamatukogundus, teave, arhiivindus 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Elektroonikaseadmete paigaldaja ja hooldaja II Electronics Technician II 1 Elektroonikaseadmete paigaldaja ja hooldaja II (versioon 2) Elektroonikaseadmete paigaldaja ja hooldaja II (versioon 3) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Elektroonika Elektroonikaseadmete koostaja 25 2008-05-27 2008-05-27 2011-05-25 II 7421 Elektroonikaseadmete mehaanikud ja hooldajad 0714 Elektroonika ja automaatika 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Elektroonikaseadmete koostaja II Electronics assembly operator II 1 Elektroonikaseadmete koostaja II (versioon 2) Elektroonikaseadmete koostaja II (versioon 3) Elektroonikaseadmete koostaja, tase 3 (versioon 4) Elektroonikaseadmete koostaja, tase 3 (versioon 5) Elektroonikaseadmete koostaja, tase 3 (versioon 6) Elektroonikaseadmete koostaja, tase 3 (versioon 7) Elektroonikaseadmete koostaja, tase 3 (versioon 8) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Elektroonika Elektroonikaseadmete koostaja 25 2008-05-27 2008-05-27 2011-05-25 II 8212 Elektri- ja elektroonikaseadmete koostajad 0714 Elektroonika ja automaatika 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Energiaaudiitor IV Energy Auditor IV 1 Energiaaudiitor IV (versioon 2) Energiaaudiitor, tase 6 (versioon 3) Energiaaudiitor, tase 6 (versioon 7) Hoonete energiaaudiitor, tase 6 (versioon 4) Hoonete energiaaudiitor, tase 6 (versioon 5) Hoonete energiaaudiitor, tase 6 (versioon 6) Hoonete energiamärgise väljastaja III (versioon 1) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitiste energiatõhusus Energiaaudiitor 14 2008-06-03 2008-06-03 2010-12-02 IV 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Mäeinsener IV Mining Engineer IV 1 Mäeinsener IV (versioon 2) Mäeinsener, tase 6 (versioon 3) Mäeinsener, tase 6 (versioon 4) Mäeinsener, tase 6 (versioon 5) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Kaevandamine Mäeinsener 14 2008-06-03 2008-06-03 2010-12-02 IV 2146 Mäetööstuse, metallurgia jms valdkondade tippspetsialistid 0532 Maateadus 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Pottsepp I Potter, Stove-maker I 1 Pottsepp I (versioon 2) Pottsepp I (versioon 3) Pottsepp-sell, tase 3 (versioon 4) Pottsepp-sell, tase 3 (versioon 5) Pottsepp-sell, tase 3 (versioon 6) Pottsepp-sell, tase 3 (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Küttesüsteemide ehitus ja hooldus Pottsepp 28 2008-06-18 2008-06-18 2010-12-26 I 7112 Müürsepad jms töölised 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Klaverimeister II Tuner II 1 Klaverihäälestaja-tehnik, tase 4 (versioon 4) Klaverihäälestaja-tehnik, tase 4 (versioon 5) Klaverihäälestaja-tehnik, tase 4 (versioon 6) Klaverimeister II (versioon 2) Klaverimeister II (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Klaverihäälestaja 19 2008-12-10 2008-12-10 2010-12-28 II 7312 Pillimeistrid ja -häälestajad 0215 Muusika ja esituskunstid 95 Arvutite ning tarbeesemete ja kodutarvete parandus Mehhatroonik II Mechatronic II 2 Mehhatroonik II (versioon 1) Mehhatroonik II (versioon 3) Mehhatroonik II (versioon 4) Mehhatroonik II (versioon 5) Mehhatroonik, tase 4 (versioon 6) Mehhatroonik, tase 4 (versioon 7) Mehhatroonik, tase 4 (versioon 8) Mehhatroonik, tase 4 (versioon 9) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Mehhatroonik 12 2006-01-20 2006-01-20 2008-09-22 II 7421 Elektroonikaseadmete mehaanikud ja hooldajad 0715 Mehaanika ja metallitöö 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Õmbleja I Sewer I 4 Õmbleja I (versioon 1) Õmbleja I (versioon 2) Õmbleja I (versioon 3) Õmbleja I (versioon 5) Õmbleja, tase 3 (versioon 6) Õmbleja, tase 3 (versioon 7) Õmbleja, tase 3 (versioon 8) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Rõivatootmine Õmbleja 14 2007-10-09 2007-10-09 2011-11-22 I 8153 Masinõmblejad 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 14 Rõivatootmine Rätsep III Tailor III 3 Kergete rõivaste rätsep, tase 4 (versioon 6) Kergete rõivaste rätsep, tase 4 (versioon 7) Rätsep III (versioon 1) Rätsep III (versioon 2) Rätsep III (versioon 4) Rätsep III (versioon 5) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Rõivatootmine Rätsep 14 2007-10-09 2007-10-09 2008-05-20 III 7531 Rätsepad, köösnerid ja kübarategijad 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 14 Rõivatootmine Liikurmasinajuht II Mobile machine operator II 2 Liikurmasinajuht II (versioon 1) Liikurmasinajuht II (versioon 3) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Kaevandamine Liikurmasinajuht 13 2004-06-01 2004-06-01 2008-05-26 II 8342 Maaparandus-, tee- jms masinate juhid 0724 Kaevandamine ja rikastamine 09 Kaevandamist abistavad tegevusalad Aedviljatöötleja I Fruit and vegetable processor I 3 Aedviljatöötleja I (versioon 1) Aedviljatöötleja I (versioon 2) Aedviljatöötleja I (versioon 4) Aedviljatöötleja, tase 4 esmane kutse (versioon 5) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Aedviljatöötleja 26 2008-11-26 2008-11-26 2011-11-16 I 8160 Toiduainete jms toodete masinate operaatorid 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Ostujuht, tase 6 Purchasing manager, level 6 1 Hanke- ja ostujuht, tase 6 (versioon 4) Hankejuht, tase 6 (versioon 2) Hankejuht, tase 6 (versioon 3) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Ostujuht 8 2011-12-01 2011-12-01 2016-11-30 6 6 1324 Tarne-, turustus- jms juhid 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Janek Õsso AS Wendre Ain Tulvi Eesti Ostu- ja Tarneahelate Juhtimise Ühing, PAC Training OÜ Margit Kissa Selver AS Tiia Karu Prisma Peremarket AS Veronika Kuuskmann PKC Eesti AS Ostutegevuse kutsealal on ostuassistendi ja ostujuhi kutsed. Ostuassistent täidab ostutehnilisi tööülesandeid, ostujuht teostab sisseostmist ja organiseerib ettevõtte sisulist ostutööd, tagades sortimendi ja toodete olemasolu. Ostujuhi töö sisuks on korraldada ettevõtte ostutööd, sh osta ettevõtte tegevuseks vajalikke materjale, kaupu ja teenuseid õigel ajal, õiges kohas, õige hinna- ja kvaliteedisuhtega, kasutades selleks optimaalselt ressursse. Tema oluliseks tööülesandeks on ka tarnijate haldamine. Ostujuhi töövaldkondadeks on strateegiline ja taktikaline planeerimine, tarnijate valik, läbirääkimine, suhtlemine ja tarnijate hindamine, ostutegevuste mõõtmine, ostueelarve koostamine, päringute koostamine ja analüüsimine, varude haldamine jne. Ostujuht töötab iseseisvalt, juhendades alluvate tööd. Ta vastutab kogu ettevõtte ostustrateegia elluviimise ja ostutegevuse eest. Ostujuht peab olema valmis meeskonnatööks, tema töö eeldab suhtlemist nii kaastöötajate kui i partneritega. Ostujuhina töötades on olulisteks isikuomadusteks analüüsioskus, hea suhtlemisoskus, pingetaluvus, kohanemisvõime erinevate olukordadega, otsustusjulgus ja kiire reageerimisvõime. A.2.1 Ostustrateegia ja ostupoliitika väljatöötamine A.2.2 Ostuvajaduse planeerimine, ostutoimingute ettevalmistamine ja läbiviimine A.2.3 Ostutegevuse protsesside planeerimine ja käivitamine, toimingute jälgimine ning mõõtmine A.2.4 Varude juhtimine A.2.5 Ostuorganisatsiooni juhtimine ja ostutegevuse arendamine A.2.6 Tarnijate haldamine A.2.7 Personali juhtimine ja arendamine A.2.8 Turundustegevuste juhtimine jaekaubanduses Ostujuhi tööaeg sõltub ettevõtte töökorraldusest. Võib ette tulla töötamist väljaspool tavapärast tööaega. Ostujuhi töö on pingeline, eeldab tegutsemist vastavalt prioriteetidele ning kiiret reageerimist turusituatsiooni muutustele, ta peab suutma teha sobivaid taktikalisi valikuid ja kiireloomulisi otsuseid. Ostujuht töötab kontoris, tema töö võib eeldada viibimist välislähetustel. Ostujuht kasutab oma igapäevatöös enamlevinud kontoritehnikat ja sidevahendeid. Ostujuhi tööks vajalikud vaimsed eeldused on süsteemsus, loogiline mõtlemine ja matemaatiline võimekus (arvude ja kvantitatiivsete seoste mõistmine), õppimisvõime. Isiksuseomadustest on ostujuhile väga olulised pingetaluvus, vastutus- ja kohanemisvõime, suhtlemisoskus, ambitsioonikus ning mõjutamisvõime. Üldjuhul on ostujuht bakalaureusekraadi või rakenduskõrgharidusega või sellele vastava kvalifikatsiooniga. Tema kutsealane õpe võib toimuda ka kvalifikatsiooni- ja/või täiendusõppe kursustel. Vajalikud kutseoskused võivad olla omandatud ka töökohal. Võimalikud ametinimetused on ostujuht, ostuvaldkonna juht, ostuspetsialist, hankespetsialist, hankejuht, kategooriajuht, ostukoordinaator, strateegiline ostja. Kutse moodustub üheksast kompetentsist. Kutsetunnistuse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside B2.1 – B.2.9 tõendamine. Ostustrateegia ja ostupoliitika väljatöötamine 7 Ostuvajaduse väljaselgitamine, ostutoimingute ettevalmistamine ja läbiviimine 6 Ostutegevuse protsesside planeerimine ja käivitamine, toimingute jälgimine ning mõõtmine 6 Varude juhtimine 6 Ostuorganisatsiooni juhtimine ja ostutegevuse arendamine 7 Tarnijate haldamine 6 Personali juhtimine ja arendamine 6 Turundustegevuste juhtimine jaekaubanduses 6 Ostujuht, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Tarneahelajuht, tase 7 Supply Chain Manager, level 7 1 Tarneahelajuht, tase 7 (versioon 2) Tarneahelajuht, tase 7 (versioon 3) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Tarneahela juht 8 2011-12-01 2011-12-01 2016-11-30 7 7 1324 Tarne-, turustus- jms juhid 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Tööosad ja tööülesanded Ain Tulvi PROLOG, PAC Training OÜ Gristel Tali PROLOG, BCS Itera AS Hele Hammer Telema AS, EBS Illimar Paul PROLOG, Sensei OÜ Jekaterina Ossipova Tallinna Tehnikakõrgkool, Tallinna Tehnikaülikool Tarneahelajuht on strateegilise tasandi juht, kes töötab tootmis- ja kaubandusettevõtetes, vastutades kliendinõudluse rahuldamisele suunatud äritegevuse eest. Tarneahelajuht vastutab pakkumise ja nõudluse sünkroniseerimise ning optimaalse varude taseme eest kogu tarneahela ulatuses. Tarneahelajuhi töös on väga olulisel kohal koostöö klientide ja tarnijatega, planeerimine, suhtlemine, kulude alandamine ja protsesside parandamine ning meeskonnatöö juhtimine. Tähtis on kõikide tööd reguleerivate õigusaktide, konventsioonide ja normide tundmine ning nende järgimine. A.2.1 Tarneahela strateegia väljatöötamine ja elluviimine A.2.2 Tarneahela võrgustiku projekteerimine ja arendamine A.2.3 Sisemiste protsesside juhtimine ja integreerimine A.2.4 Koostöö väliste partneritega ja protsesside integreerimine A.2.5 Tarneahela finantsjuhtimine A.2.6 Tarneahela riskijuhtimine A.2.7 Tarneahela säästev ja keskkonnateadlik juhtimine A.2.8 Nõudluse prognoosimine A.2.9 Ostujuhtimine A.2.10 Tootmise juhtimine A.2.11 Transpordi korraldamine A.2.12 Varude juhtimine A.2.13 Lao juhtimine A.2.14 Tellimuste täitmine ja klienditeenindus Töö võib olla periooditi pingeline. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Võimalikud on sagedased ning pikaajalised töölähetused. Pidev rahvusvaheline suhtlemine eeldab vähemalt ühe, aga soovitavalt mitme võõrkeele oskust. Tarneahelajuht kasutab oma töös tavapäraseid bürootöövahendeid, mitmesuguseid kommunikatsioonitehnikaid, kontori- ja valdkonnaspetsiifilist tarkvara Tarneahelajuhi töös on olulised järgmised isikuomadused: sihikindlus, suhtlemisoskus, vastutus- ja enesekehtestamisvõime, otsustusvõime, juhtimisjulgus, empaatiavõime, algatusvõime, analüütiline mõtlemine, orienteeritus tulemusele ja kvaliteedile, pingetaluvus, saavutusvajadus, veenmisvõime, süsteemsus ja ettevõtlikkus. Tarneahelajuhina töötamiseks on vajalik magistritasemele vastav kõrgharidus (majanduse, logistika, tehnika, tootmise, ettevõtluse või ärijuhtimise valdkonnas). Tarneahelajuht Tarneahelajuhi kutse moodustub neljateistkümnest kompetentsist. Kutsetunnistuse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside B.2.1 – B.2.14 tõendamine. Tarneahela strateegia väljatöötamine ja elluviimine 7 Tarneahela võrgustiku projekteerimine ja arendamine 7 Sisemiste protsesside juhtimine ja integreerimine 7 Koostöö väliste partneritega ja protsesside integreerimine 7 Tarneahela finantsjuhtimine 7 Tarneahela riskijuhtimine 7 Tarneahela säästev ja keskkonnateadlik juhtimine 6 Nõudluse prognoosimine 7 Ostujuhtimine 6 Tootmise juhtimine 6 Transpordi korraldamine 6 Varude juhtimine 6 Lao juhtimine 6 Tellimuste täitmine ja klienditeenindus 7 Kondiiter II Pastry-cook II 3 Kondiiter II (versioon 1) Kondiiter II (versioon 2) Kondiiter II (versioon 4) Kondiiter, tase 4 (versioon 5) Kondiiter, tase 4 (versioon 6) Kondiiter, tase 4 (versioon 7) Kondiiter, tase 4 (versioon 8) Kondiiter, tase 4 (versioon 9) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Kondiiter 26 2008-11-26 2008-11-26 2011-11-16 II 7512 Pagarid, kondiitrid ja maiustustevalmistajad 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Kondiiter I Pastry-cook I 4 Kondiiter I (versioon 1) Kondiiter I (versioon 2) Kondiiter I (versioon 3) Kondiiter I (versioon 5) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Kondiiter 26 2008-11-26 2008-11-26 2011-11-16 I 7512 Pagarid, kondiitrid ja maiustustevalmistajad 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Abikelner, tase 3 Waiter, level 3 1 Abikelner, tase 3 (versioon 2) Abikelner, tase 3 (versioon 3) Abikelner, tase 3 (versioon 4) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Kelner 7 2011-12-01 2011-12-01 2016-03-02 3 3 5131 Ettekandjad ja kelnerid 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Allan Vainu Teie Kelner OÜ, Eesti Kelnerite- ja Ettekandjate Liit Kaido Ladva Piano Baltic OÜ, Restoran Vapiano Reelika Eerik Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool, Eesti Kelnerite ja Ettekandjate Liit Sirje Rekkor Tallinna Ülikool, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit Tiiu Parm Teie Kelner OÜ, Eesti Kelnerite- ja Ettekandjate Liit Ülle Parbo Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Kelneritöö kutsealal on koostatud 3. taseme abikelneri, 4. taseme kelneri ja 5. taseme vanemkelneri kutsestandardid. Kelner on klienditeenindaja, kes töötab toitlustusteenust pakkuvas ettevõttes nagu (restoran, kohvik, pubi, ööklubi, klubi jm). Oma töös lähtub ta klientide vajadustest ja soovidest ning tegutseb ja käitub vastavalt eetilistele, esteetilistele ja muudele sotsiaalselt heaks kiidetud normidele. 3. taseme abikelner abistab kelnerit teenindusprotsessi ettevalmistamisel, seades valmis serveerimiseks vajalikud vahendid. Abistab kelnerit teenindusprotsessi jooksul toitude ja jookide serveerimisel ning puhastus- ja koristustöödel. Abikelner suhtleb klientidega sõbralikult ja lähtuvalt heast tavast. Vajalik on tahe ja oskus töötada meeskonnas ja juhendamise all. A.2.1 Töö planeerimine ja korraldamine A.2.2 Teenindussituatsiooni alustamine A.2.3 Tellimuste vastuvõtmine ja edastamine A.2.4 Toitude ja jookide serveerimine A.2.5 Teenindussituatsiooni lõpetamine A.2.6 Catering ja peolaudade teenindus A.2.7 Koristus- ja puhastustööd Abikelner töötab toitlustusteenust pakkuvas ettevõttes. Abikelneri kutse eeldab valmisolekut töötada vahetustega, puhkepäevadel, riiklikel pühadel, õhtusel ja öisel ajal. Töö võib olla periooditi pingeline ning eeldab head füüsilist vastupidavust, suhtlemisvalmidust ja oskust suhelda erinevate inimestega. Söögisaali sisustus, lauapesu (tekstiilid), serveerimisvahendid, serviisid, klaasid ja söögiriistad, kohvivalmistamise seadmed, väljastusseadmed, baaritöö vahendid ja seadmed, külmutusseadmed, jäämasinad, nõudepesumasinad, koristamisvahendid jm väikevahendid. Klientide teenindamine eeldab teenindus- ja suhtlemisvalmidust, kontsentratsioonivõimet, rahulikku meelt, pingetaluvust ja füüsilist vastupidavust, väljendusoskust, selget diktsiooni ja tolerantsust. Abikelneri kutse taotlemisel eeldatakse põhiharidust. Abikelneriks saab õppida töökohal. Abikelneri enamlevinud ametinimetused on kelneri õpilane, ettekandja, teenindaja, toitlustusteenindaja, klienditeenindaja jms. Tervisetõend. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.7 ja B.2.8 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Töö planeerimine ja korraldamine 3 Teenindussituatsiooni alustamine 3 Tellimuste vastuvõtmine ja edastamine 3 Toitude ja jookide serveerimine 3 Teenindussituatsiooni lõpetamine 3 Catering- ja peoteenindus 3 Koristus- ja puhastustööd 3 Abikelner, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Kelner, tase 4 Waiter, level 4 5 Kelner I (versioon 3) Kelner I (versioon 4) Kelner I (versioon 6) Kelner, tase 4 (versioon 7) Kelner, tase 4 (versioon 8) Kelner, tase 4 (versioon 9) Kelner/ettekandja I (versioon 1) Kelner/ettekandja I (versioon 2) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Kelner 7 2011-12-01 2011-12-01 2016-03-02 4 4 5131 Ettekandjad ja kelnerid 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Allan Vainu Teie Kelner OÜ, Eesti Kelnerite- ja Ettekandjate Liit Kaido Ladva Piano Baltic OÜ, Restoran Vapiano Reelika Eerik Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool, Eesti Kelnerite ja Ettekandjate Liit Sirje Rekkor Tallinna Ülikool, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit Tiiu Parm Teie Kelner OÜ, Eesti Kelnerite- ja Ettekandjate Liit Ülle Parbo Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Kelneritöö kutsealal on koostatud 3. taseme abikelneri, 4. taseme kelneri ja 5. taseme vanemkelneri kutsestandardid. Kelner on klienditeenindaja, kes töötab toitlustusteenust pakkuvas ettevõttes (restoran, kohvik, pubi, ööklubi, klubi jm). Oma töös lähtub ta klientide vajadustest ja soovidest ning tegutseb ja käitub vastavalt eetilistele, esteetilistele ja muudele sotsiaalselt heaks kiidetud normidele. 4. taseme kelner valmistab ette teenindusprotsessi, seades valmis serveerimiseks vajalikud vahendid. Teenindusprotsessi jooksul võtab vastu kliendid, esitleb tooteid ja teenuseid, nõustab kliente ning võtab vastu tellimusi. Kelner valmistab jooke ning serveerib toite ja jooke, suhtleb klientidega sõbralikult ja lähtuvalt heast tavast. Teenindusprotsessi lõpetamisel arveldab klientidega, küsib tagasisidet ja saadab kliendid ära positiivset kliendikontakti hoides. Vastutab teenindusprotsessi toimimise eest, töötab meeskonnas ja juhendab abikelnerit. Tunneb ettevõtte tooteid ja teenuseid. A.2.1 Töö planeerimine ja korraldamine A.2.2 Teenindussituatsiooni alustamine A.2.3 Tellimuste vastuvõtmine ja edastamine A.2.4 Jookide valmistamine A.2.5 Toitude ja jookide serveerimine A.2.6 Teenindussituatsiooni lõpetamine A.2.7 Catering ja peolaudade teenindus A.2.8 Koristus- ja puhastustööd Kelner töötab toitlustusteenust pakkuvas ettevõttes. Kelneri kutse eeldab valmisolekut töötada vahetustega, puhkepäevadel, riiklikel pühadel, õhtusel ja öisel ajal. Töö võib olla periooditi pingeline ning eeldab head füüsilist vastupidavust, suhtlemisvalmidust ja oskust suhelda erinevate inimestega. Söögisaali sisustus, lauapesu (tekstiilid), serveerimisvahendid, serviisid, klaasid ja söögiriistad, arvlemistehnika, kohvivalmistusseadmed, kuumtöötlemisseadmed, väljastusseadmed, baaritöö vahendid ja seadmed, külmutusseadmed, jäämasinad, nõudepesumasinad, koristamisvahendid jm väikevahendid. Klientide teenindamine eeldab teenindus- ja suhtlemisvalmidust, võimet kiirelt ja sujuvalt ühelt tegevuselt teisele siirduda, head kontsentratsioonivõimet, head mälu, rahulikku meelt, pingetaluvust ja füüsilist vastupidavust, selget diktsiooni ja empaatiavõimet. Töö eeldab vastutus- ja analüüsivõimet, usaldatavust, korrektsust, täpsust, kohusetunnet, enesedistsipliini. Kelneri kutse taotlemisel eeldatakse keskharidust ja kutsealase koolituse läbimist. Kelneriks saab õppida kutsekoolis, kursustel ja/või töökohal. Ametinimetused võivad olla kelner, ettekandja, teenindaja, toitlustusteenindaja, klienditeenindaja jms. Tervisetõend. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.8 ja B.2.9 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Töö planeerimine ja korraldamine 4 Teenindussituatsiooni alustamine 4 Tellimuste vastuvõtmine ja edastamine 4 Jookide valmistamine 4 Toitude ja jookide serveerimine 4 Teenindussituatsiooni lõpetamine 4 Catering- ja peoteenindus 4 Koristus – ja puhastustööd 4 Kelner, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Vanemkelner, tase 5 Waiter, level 5 4 Kelner II (versioon 2) Kelner II (versioon 3) Kelner II (versioon 5) Kelner/ettekandja II (versioon 1) Vanemkelner, tase 5 (versioon 5) Vanemkelner, tase 5 (versioon 6) Vanemkelner, tase 5 (versioon 7) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Kelner 7 2011-12-01 2011-12-01 2016-03-02 5 5 5131 Ettekandjad ja kelnerid 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Allan Vainu Teie Kelner OÜ, Eesti Kelnerite- ja Ettekandjate Liit Kaido Ladva Piano Baltic OÜ, Restoran Vapiano Reelika Eerik Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool, Eesti Kelnerite ja Ettekandjate Liit Sirje Rekkor Tallinna Ülikool, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit Tiiu Parm Teie Kelner OÜ, Eesti Kelnerite- ja Ettekandjate Liit Ülle Parbo Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Kelneritöö kutsealal on koostatud 3. taseme abikelneri, 4. taseme kelneri ja 5. taseme vanemkelneri kutsestandardid. Kelner on klienditeenindaja, kes töötab toitlustusteenust pakkuvas ettevõttes (restoran, kohvik, pubi, ööklubi, klubi jm). Oma töös lähtub ta klientide vajadustest ja soovidest ning tegutseb ja käitub vastavalt eetilistele, esteetilistele ja muudele sotsiaalselt heaks kiidetud heakskiidetud normidele. Vanemkelner korraldab teenindusprotsessi ettevalmistamist, koostab töögraafikud, juhendab meeskonda, jagab infot ja tööülesandeid. Korraldab teenindusprotsessi, klientide vastuvõtmist ja nõustamist, vajadusel valmistab jooke ning serveerib toite ja jooke. Vanemkelner suhtleb klientidega sõbralikult ja lähtuvalt heast tavast. Kogub ja analüüsib tagasisidet kogu teenindusprotsessi vältel. Jälgib ja inventeerib laoseisu, vastutab kaupade ja töövahendite olemasolu eest. Vastutab meeskonna koolitamise ja tööprotsessi tõrgeteta toimimise eest. Jälgib enesekontrolliplaani ja vastutab selle täitmise eest. Tunneb kogu ettevõtte toodet ja võimalusi. A.2.1 Töö planeerimine ja korraldamine A.2.2 Teenindussituatsiooni alustamine A.2.3 Tellimuste vastuvõtmine ja edastamine A.2.4 Jookide valmistamine A.2.5 Toitude ja jookide serveerimine A.2.6 Teenindussituatsiooni lõpetamine A.2.7 Catering ja peolaudade teenindus A.2.8 Koristus- ja puhastustööd A.2.9 Juhtimine Vanemkelner töötab toitlustusteenust pakkuvas ettevõttes. Vanemkelneri kutse eeldab valmisolekut töötada vahetustega, puhkepäevadel, riiklikel pühadel, õhtusel ja öisel ajal. Töö võib olla periooditi pingeline ning eeldab head füüsilist vastupidavust, suhtlemisvalmidust ja oskust suhelda erinevate inimestega. Söögisaali sisustus, lauapesu (tekstiilid), serveerimisvahendid, serviisid, klaasid ja söögiriistad, arvlemistehnika, kohvivalmistusseadmed, kuumtöötlemisseadmed, väljastusseadmed, baaritöö vahendid ja seadmed, külmutusseadmed, jäämasinad, nõudepesumasinad, koristamisvahendid jm väikevahendid. Tavapärane kontoritehnika. Klientide teenindamine eeldab teenindus- ja suhtlemisvalmidust, võimet kiirelt ja sujuvalt siirduda ühelt tegevuselt teisele, head kontsentratsioonivõimet, head mälu, rahulikku meelt, pingetaluvust ja füüsilist vastupidavust, selget diktsiooni ja empaatiavõimet. Töö eeldab vastutusvõimet, usaldatavust, korrektsust, täpsust, kohusetunnet, enesedistsipliini, juhtimisvõimekust ja analüütilist mõtlemist. Vanemkelneri kutse taotlemisel eeldatakse põhiharidust ja kutsealase koolituse läbimist. Vanemkelneriks saab õppida täiendkoolitustel, töökohal ja järjepideval töötamisel kelnerina. Ametinimetused võivad olla kelner, vanemkelner, ülemkelner, vahetuse vanem, teenindaja, toitlustusteenindaja, klienditeenindaja jms. Tervisetõend. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.9 ja B.2.10 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Töö planeerimine ja korraldamine 5 Teenindussituatsiooni alustamine 5 Tellimuste vastuvõtmine ja edastamine 5 Jookide valmistamine 5 Toitude ja jookide serveerimine 5 Teenindussituatsiooni lõpetamine 5 Catering- ja peoteenindus 5 Koristus – ja puhastustööd 5 Juhtimine 5 Vanemkelner, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Hotelliteenindaja, tase 3 Hospitality service person, level 3 6 Hotelliteenindaja I (versioon 1) Hotelliteenindaja I (versioon 2) Hotelliteenindaja I (versioon 3) Hotelliteenindaja I (versioon 4) Hotelliteenindaja I (versioon 5) Hotelliteenindaja, tase 3 (versioon 7) Toateenija, tase 3 Toitlustusteenindaja, tase 3 Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Hotelliteenindaja 7 2011-12-01 2011-12-01 2013-10-30 3 3 4224 Hotelliadministraatorid 1013 Majutamine ja toitlustamine 55 Majutus Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Andra Piirsalu Hotell Telegraaf Ester Saaremets ekspert Siivi Kaldoja Radisson Blu Hotell Olümpia Toomas Undusk Eesti Hotellide ja Restoranide Liit Ülle Parbo Riiklik eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Majutusteeninduse kutsealal on koostatud hotelliteenindaja 3, hotelliteenindaja 4 ning hotelliteeninduse spetsialist 5 kutsestandardid. 3. taseme hotelliteenindaja on klienditeenindaja majutusteenust pakkuvas ettevõttes, kes on omandanud nii toateenija kui toitlustusteenindaja kompetentsid. 3. taseme hotelliteenindaja lähtub oma töös erineva kultuuritaustaga külaliste vajadustest ja soovidest ning tegutseb ja käitub vastavalt eetilistele, esteetilistele ja muudele sotsiaalselt heaks kiidetud normidele. Ta oskab teenindada külalisi, valmistada lihtsamaid toite ja koristada numbritube ning üldkasutatavaid ruume. Ta suhtleb nii välis- kui siseklientidega sõbralikult ja lähtuvalt heast tavast. Oluline on väljendus- ja keelteoskus. Tal on tahe ja oskus töötada meeskonnas ja juhendamise all. Vajalik on kohalike huviväärsuste ning turistidele suunatud teenuste tundmine ning oskus neid soovitada. 3. taseme hotelliteenindaja kutse koosneb kahest osakutsest: 1) toateenija 3 osakutse 2) toitlustusteenindaja 3 osakutse. A.2.1 Puhastusteenindus ja laomajandus A.2.2 Toitlustusteenindus Hotelliteenindaja 3 töötab majutusteenust ja sellega kaasnevaid teenuseid pakkuvas ettevõttes. Majutusettevõtete liigid on hotell, motell, külalistemaja, hostel, puhkeküla ja -laager, puhkemaja, külaliskorter ja kodumajutus. Töö eeldab valmisolekut töötamiseks ka puhkepäevadel, riiklikel pühadel, õhtusel ja öisel ajal. Majutusettevõttesisene kommunikatsioon ja infosüsteemid, puhastusvahendid, toitlustusteeninduses kasutatavad seadmed ja vahendid. Teenindamine eeldab külaliste soovidest ja vajadustest lähtuvat teenindus- ja suhtlemisvalmidust, konfidentsiaalsust, pingetaluvust ja võimet erinevates olukordades kiiresti reageerida. Tööga kaasneb materiaalne vastutus, mis nõuab ausust ja täpsust. Hotelliteenindajaks saab õppida kutsekoolis või töökohal. Hotelliteenindaja, toateenija, toitlustusteenindaja, teenindaja. Tervisetõend. Hotelliteenindaja 3 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.2 ja läbivate kompetentside tõendamine. Toateenija 3 osakutse taotlemisel on nõutav kompetentsi B.2.1 ja läbivate kompetentside tõendamine. Toitlustusteenindaja 3 osakutse taotlemisel on nõutav kompetentsi B.2.2 ja läbivate kompetentside tõendamine. Puhastusteenindus ja laomajandus 3 Toitlustusteenindus 3 Hotelliteenindaja, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Hotelliteenindaja, tase 4 Hospitality service person, level 4 4 Hotelliteenindaja II (versioon 1) Hotelliteenindaja II (versioon 2) Hotelliteenindaja II (versioon 3) Hotelliteenindaja II (versioon 5) Hotelliteenindaja, tase 4 (versioon 6) Hotelliteenindaja, tase 4 (versioon 7) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Hotelliteenindaja 7 2011-12-01 2011-12-01 2013-10-30 4 4 4224 Hotelliadministraatorid 1013 Majutamine ja toitlustamine 55 Majutus Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Andra Piirsalu Hotell Telegraaf Ester Saaremets ekspert Siivi Kaldoja Radisson Blu Hotell Olümpia Toomas Undusk Eesti Hotellide ja Restoranide Liit Ülle Parbo Riiklik eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Majutusteeninduse kutsealal on koostatud hotelliteenindaja 3, hotelliteenindaja 4 ning hotelliteeninduse spetsialist 5 kutsestandardid. 4. taseme hotelliteenindaja on klienditeenindaja, kes töötab majutusteenust pakkuvas ettevõttes ja oma töös lähtub erineva kultuuritaustaga külaliste vajadustest ja soovidest ning tegutseb ja käitub vastavalt eetilistele, esteetilistele ja muudele sotsiaalselt heakskiidetud normidele. 4. taseme hotelliteenindaja loob positiivse kliendikontakti suheldes aktiivselt ja sõbralikult klientidega, tutvustab ja müüb ettevõttes pakutavaid tooteid ja teenuseid ning organiseerib saabujate tubade ettevalmistamist. Ta valdab külaliste sisse- ja väljaregistreerimise protseduure, arveldab klientidega kasutades erinevaid maksevahendeid, koostab külaliste saabumise plaani ja vastavad aruanded. Väga oluline on hea väljendus- ja keelteoskus. Teab toiduvalmistamise aluseid ja oskab valmistada lihtsamaid toite. Organiseerib majapidamistöid ja korraldab numbritubade koristamist ning organiseerib üritusruumide ettevalmistamise ja teenindamise. 4. taseme hotelliteenindaja oskab iseseisvalt oma tööd organiseerida ja on samal ajal valmis tegema meeskonnatööd ning juhendama uusi töötajaid. Vajalik on Eesti ja kohalike huviväärsuste ning turistidele suunatud teenuste tundmine ning oskus neid soovitada. A.2.1 Tellimuste tegemine ja kliendi vastuvõtmine A.2.2 Arveldamine A.2.3 Klientide teenindamine ja müügitöö A.2.4 Puhastus ja laomajandus A.2.5 Toitlustusteenindus A.2.6 Üritusteenindus A.2.7 Juhendamine A.2.8 Spaateenindus Hotelliteenindaja töötab majutusteenust ja sellega kaasnevaid teenuseid pakkuvas ettevõttes. Töö eeldab valmisolekut töötamiseks ka puhkepäevadel, riiklikel pühadel, õhtusel ja öisel ajal. Majutusettevõttesisene kommunikatsioon ja infosüsteemid, hotellisisese reserveerimissüsteemi kasutamine, erinevad maksevahendid, puhastusvahendid, ürituskorralduses kasutatavad tehnilised seadmed ja vahendid, toitlustusteeninduses kasutatavad seadmed ja vahendid. Teenindamine eeldab külaliste soovidest ja vajadustest lähtuvalt teenindus- ja suhtlemisvalmidust, konfidentsiaalsust, pingetaluvust ja oskust kiiresti reageerida erinevates olukordades. Tööga kaasneb materiaalne vastutus, mis nõuab ausust ja täpsust. Hotelliteenindaja 4 kutse eeldab keskharidust. Hotelliteenindajaks saab õppida kutsekoolis või töökohal. Hotelliteenindaja, administraator, teenindaja. Tervisetõend. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.7 ja B.2.9 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Tellimuste tegemine ja kliendi vastuvõtmine 4 Arveldamine 4 Klientide teenindamine ja müügitöö 4 Puhastus ja laomajandus 4 Toitlustusteenindus 4 Üritusteenindus 4 Juhendamine 4 Võimalik on valida B.2.8 valitava kompetentsi tõendamine. Spaateenindus 4 Hotelliteenindaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Hotelliteeninduse spetsialist, tase 5 Hospitality service specialist, level 5 5 Hotelliteeninduse spetsialist III (versioon 1) Hotelliteeninduse spetsialist III (versioon 2) Hotelliteeninduse spetsialist III (versioon 3) Hotelliteeninduse spetsialist III (versioon 4) Hotelliteeninduse spetsialist, tase 5 (versioon 6) Hotelliteeninduse spetsialist, tase 5 (versioon 7) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Hotelliteenindaja 7 2011-12-01 2011-12-01 2016-11-02 5 5 4224 Hotelliadministraatorid 1013 Majutamine ja toitlustamine 55 Majutus Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Andra Piirsalu Hotell Telegraaf Ester Saaremets ekspert Siivi Kaldoja Radisson Blu Hotell Olümpia Toomas Undusk Eesti Hotellide ja Restoranide Liit Ülle Parbo Riiklik eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Majutusteeninduse kutsealal on koostatud hotelliteenindaja 3, hotelliteenindaja 4 ning hotelliteeninduse spetsialist 5 kutsestandardid. 5. taseme hotelliteenindaja on klienditeenindaja, kes töötab majutusteenust pakkuvas ettevõttes ja lähtub oma töös erineva kultuuritaustaga külaliste vajadustest ja soovidest ning tegutseb ja käitub vastavalt eetilistele, esteetilistele ja muudele sotsiaalselt heakskiidetud normidele. 5. taseme hotelliteenindaja suhtleb aktiivselt ja sõbralikult klientidega, tutvustab ja müüb ettevõttes pakutavaid tooteid ja teenuseid, võtab vastu rühmatellimusi ning vastutab saabujate tubade ettevalmistuse eest. 5. taseme hotelliteenindaja valdab külalise sisse- ja väljaregistreerimise protseduure, arveldab klientidega, kasutades erinevaid maksevahendeid, koostab külaliste saabumise plaani ja vastavaid aruandeid ning juhendab töötajaid ja juhib tööprotsesse. Väga oluline on hea väljendus- ja keelteoskus. Ta oskab vajadusel valmistada lihtsamaid toite. Korraldab majapidamistööde ja numbritubade koristamist ning üritusruumide ettevalmistamist ja teenindamist. Vastutab töökorralduse ja teenindusprotsesside toimimise eest. Vajalik on kogu Eesti ja kohalike huviväärsuste ning turistidele suunatud teenuste tundmine ning oskus neid soovitada. A.2.1 Tellimuste tegemine ja kliendi vastuvõtmine A.2.2 Arveldamine A.2.3 Klientide teenindamine ja müügitöö A.2.4 Puhastus ja laomajandus A.2.5 Toitlustusteenindus A.2.6 Üritusteenindus A.2.7 Juhendamine A.2.8 Juhtimine A.2.9 Spaateenindus Hotelliteenindaja töötab majutusteenust ja sellega kaasnevaid teenuseid pakkuvas ettevõttes. Majutusettevõtete liigid on hotell, motell, külalistemaja, hostel, puhkeküla ja -laager, puhkemaja, külaliskorter ja kodumajutus. Töö eeldab valmisolekut töötamiseks ka puhkepäevadel, riiklikel pühadel, õhtusel ja öisel ajal. Majutusettevõttesisene kommunikatsioon ja infosüsteemid, hotellisisene reserveerimissüsteem , erinevad maksevahendid, puhastusvahendid, ürituskorralduses kasutatavad tehnilised seadmed ja vahendid, toitlustusteeninduses kasutatavad seadmed ja vahendid. Teenindamine eeldab külaliste soovidest ja vajadustest lähtuvat teenindus- ja suhtlemisvalmidust, konfidentsiaalsust, pingetaluvust ja võimet erinevates olukordades kiiresti reageerida. On analüüsi- ja otsustusvõimeline. Tööga kaasneb materiaalne vastutus, mis nõuab ausust ja täpsust. Hotelliteeninduse spetsialist 5 kutse taotlemisel on nõutav keskharidus ja eelnev erialane töökogemus. Hotelliteeninduse spetsialistiks saab õppida töökohal. Hotelliteenindaja, administraator, vanemadministraator, vahetusevanem, teenindusjuht. Tervisetõend. Selle kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 – B.2.8 ja B.2.10 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Tellimuste tegemine ja kliendi vastuvõtmine 5 Arveldamine 5 Klientide teenindamine ja müügitöö 5 Puhastus ja laomajandus 5 Toitlustusteenindus 5 Üritusteenindus 5 Juhendamine 5 Juhtimine 5 Võimalik on valida B.2.9 valitava kompetentsi tõendamine. Spaateenindus 5 Hotelliteeninduse spetsialist, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Reisikonsultant, tase 4 Travel Consultant, level 4 5 Reisikonsultant II (versioon 1) Reisikonsultant II (versioon 2) Reisikonsultant II (versioon 3) Reisikonsultant II (versioon 4) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Reisikonsultant 7 2011-12-01 2011-12-01 2013-10-30 4 4 4221 Reisikonsultandid jm reisibüroo klienditeenindajad 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Kutsestandardis kasutatud kutsespetsiifilised terminid Asmik Tsaturjan Baltic Tours AS Helle Kärdi Eesti Turismifirmade Liit Ingrid Käo Go Travel AS Jüri Toomel Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Kersti Kont Eesti Turismifirmade Liit Leelo Ilbis Tallinna Linnavalitus Ettevõtlusamet Merike Hallik Kaleva Travel AS Tatjana Koor Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž Tiina Peterson EAS turismiarenduskeskus Ülle Parbo Riiklik Eksami– ja Kvalifikatsioonikeskus Pille Paisuots Estravel AS Elen Hallik Wris AS Reisikorralduse kutsealal on välja töötatud 4. taseme reisikonsultandi ja 5. taseme vanemreisikonsultandi kutsestandardid. 4. taseme reisikonsultant on klienditeenindaja, kes käitub viisakalt, vastavalt eetilistele, esteetilistele ja muudele sotsiaalselt heakskiidetud normidele. Ta täidab põhilisi tööülesandeid, mille hulka kuulub klientidele reisiteenuste müümine, nende reisivajaduste väljaselgitamine, informatsiooni andmine ning nõustamine toodete ja teenuste, sihtkohamaa eritingimuste ning kliendi õiguste ja kohustuste kohta; kliendile müügi vormistamine ja reisidokumentide ettevalmistamine. Tal on olemas vajalikud kompetentsid tööks, aga ta vajab mõningal määral juhendamist. Oluline on hea suuline ja kirjalik väljendusoskus. A.2.1 Turismiinfo haldamine A.2.2 Klienditeenindus A.2.3 Reisiteenuste paketi koostamine A.2.4 Müügi korraldamine A.2.5 Bürootöö korraldamine Reisikonsultant töötab reisibüroos või reisikorraldusettevõttes. Töö eeldab töötamist ka puhkepäeviti ja riiklikel pühadel. Erialane ja bürootarkvara, tavapärased bürootöövahendid. Arvuti, arvutiprogrammid ja andmebaasid, professionaalne tarkvara, sh broneerimissüsteemid. Reisikonsultandi töö on seotud klientide teenindamisega ning eeldab suhtlemisvalmidust, sõbralikkust, võimet tulla toime erinevate klientidega , kiiret taipu ja head mälu. Töös sisalduvad mitmesugused tegevused nõuavad kiiret ja paindlikku tegutsemist, tolerantsust, korrektsust, täpsust, stressitaluvust ja pidevat enesetäiendamist. Tööga kaasnev materiaalne vastutus eeldab ausust. Töö sujumisele aitab kaasa kannatlikkus, meeldiv ja viisakas käitumine. Reisikonsultandiks saab õppida kutseõppeasutuses või kõrgkoolis, kursustel ja töökohal. Reisikonsultandilt eeldatakse vähemalt keskharidust. Nooremreisikonsultant, reisikonsultant, vanemreisikonsultant, assistent, kliendihaldur, reisinõustaja. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.5 tõendamine. Turismiinfo haldamine 4 Klienditeenindus 4 Reisiteenuste paketi koostamine 4 Müügi korraldamine 4 Bürootöö korraldamine 4 Reisikorraldaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Suhtlemisoskus 4 Arvutikasutamise oskus 4 Keeleoskus 4 Meeskonnatöö 4 Vanemreisikonsultant, tase 5 Travel consultant, level 5 1 Reisikonsultant, tase 5 (versioon 2) Reisikonsultant, tase 5 (versioon 3) Reisikonsultant, tase 5 (versioon 4) Reisikonsultant, tase 5 (versioon 5) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Reisikonsultant 7 2011-12-01 2011-12-01 2013-10-30 5 5 4221 Reisikonsultandid jm reisibüroo klienditeenindajad 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Kutsestandardis kasutatud kutsespetsiifilised terminid Asmik Tsaturjan Baltic Tours AS Helle Kärdi Eesti Turismifirmade Liit Ingrid Käo Go Travel AS Jüri Toomel Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Kersti Kont Eesti Turismifirmade Liit Leelo Ilbis Tallinna Linnavalitus Ettevõtlusamet Merike Hallik Kaleva Travel AS Tatjana Koor Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž Tiina Peterson EAS turismiarenduskeskus Ülle Parbo Riiklik Eksami– ja Kvalifikatsioonikeskus Pille Paisuots Estravel AS Elen Hallik Wris AS Reisikorralduse kutsealal on välja töötatud 4. taseme reisikonsultandi ja 5. taseme vanemreisikonsultandi kutsestandardid. 5. taseme vanemreisikonsultant on töökogemusega klienditeenindaja, kes käitub vastavalt eetilistele, esteetilistele ja muudele sotsiaalselt heakskiidetud normidele. Ta täidab mitmekesiseid tööülesandeid, kavandab asjakohaseid muudatusi ja korraldab nende rakendamist. Oluline on hea suuline ja kirjalik väljendusoskus. Tal on vajalikud kompetentsid iseseisvaks tööks ja madalama kvalifikatsiooniga kolleegide juhendamiseks. A.2.1 Turismiinfo haldamine A.2.2 Klienditeenindus A.2.3 Reisiteenuste paketi koostamine A.2.4 Müügi korraldamine A.2.5 Bürootöö korraldamine A.2.6 Juhendamine Vanemreisikonsultant töötab reisibüroos või reisikorraldusettevõttes. Töö eeldab töötamist ka puhkepäeviti. Erialane ja bürootarkvara, tavapärased bürootöövahendid. Arvuti, arvutiprogrammid ja andmebaasid, professionaalne tarkvara, sh broneerimissüsteemid. Vanemreisikonsultandi töö on seotud klientide teenindamisega ning eeldab suhtlemisvalmidust, sõbralikkust, võimet tulla toime erinevate klientidega, kiiret taipu ja head mälu. Töös sisalduvad mitmesugused tegevused nõuavad kiiret ja paindlikku tegutsemist, korrektsust, täpsust, stressitaluvust ja pidevat enesetäiendamist. Tööga kaasnev materiaalne vastutus eeldab ausust. Reisikonsultandiks saab õppida kutseõppeasutuses või kõrgkoolis, kursustel ja töökohal. Vanemreisikonsultandilt eeldatakse vähemalt keskharidust ja eelnevat töökogemust reisikonsultandina. Reisikonsultant, vanemreisikonsultant, assistent, kliendihaldur, reisinõustaja. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.6 tõendamine. Turismiinfo haldamine 5 Klienditeenindus 5 Reisiteenuste paketi koostamine 5 Müügi korraldamine 5 Bürootöö korraldamine 5 Juhendamine 5 Vanemreisikonsultant, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Suhtlemisoskus 5 Arvutikasutamise oskus 5 Keeleoskus 5 Meeskonnatöö 5 Lapsehoidja, tase 4 Childminder, level 4 4 Lapsehoidja II (versioon 1) Lapsehoidja II (versioon 2) Lapsehoidja II (versioon 3) Lapsehoidja III (versioon 1) Lapsehoidja III (versioon 2) Lapsehoidja III (versioon 3) Lapsehoidja, tase 4 (versioon 5) Lapsehoidja, tase 4 (versioon 6) Lapsehoidja, tase 4 (versioon 7) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Lapsehoiuteenus Lapsehoidja 8 2011-12-08 2011-12-08 2016-12-07 4 4 5311 Lapsehoidjad 0922 Lastehoid ja teenused noortele 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Tööosad ja tööülesanded Lapsehoidja kutse eetika Arvuti kasutamise oskused Anu Tuuksam Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Kärt Mere Nõmme Lastekaitseliit Liina Kanter Sotsiaalministeerium Maire Kivimurd Tallinna Pedagoogiline Seminar Maiu Kauber Tallinna Pedagoogiline Seminar Siiri-Liisi Läänesaar Lapsehoidjate Kutseliit Sirje Siilbek Pihel OÜ Lapsehoidja on töötaja, kes on omandanud tööks vajalikud teadmised ja oskused laste hooldamiseks ning nende arengu toetamiseks. Lapsehoidja töö eesmärk on kaasa aidata lapse füüsilisele, emotsionaalsele, intellektuaalsele ja sotsiaalsele arengule, arvestades perekonna vajadusi lapse hooldamisel. Ta lähtub oma töös lapse õigustest, heaolust ja turvalisusest. Lapsehoidja osutab lapsehoiuteenust, mida võib pakkuda lapse kodus, lapsehoidja kodus või mujal lapsevanema poolt soovitud kohas. Lapsehoidja töö eeldab head vaimset ja füüsilist tervist, sh head nägemist, kuulmist ja liikumisvõimet. Lapsehoidja järgib oma töös kutse-eetikat (Lisa 2: Lapsehoidja kutse-eetika) ning on õiguskuulekas. Lapsehoidja on orienteeritud pidevale enesearendamisele ja uute teadmiste omandamisele. Tööülesannete täielik loetelu on toodud Lisas 1: Tööosad ja tööülesanded. A.2.1 Turvalise keskkonna tagamine lapsele A.2.2 Lapse kasvu ja arengu toetamine A.2.3 Lapse hügieeniharjumuste kujundamine, juhendamine hügieeni täitmisel ja vajadusel abistamine A.2.4 Lapse toitmine ja lapse abistamine söömisel A.2.5 Lapse tervisliku seisundi jälgimine, tervise edendamine, haige lapse eest hoolitsemine A.2.6 Koostöö vanematega A.2.7 Esmaabi andmine A.2.8 Arvuti kasutamine A.2.9 Tööjuhendamine A.2.10 Erilise ja erivajadusega lapse hoidmine Lapsehoidja tööaeg on fikseeritud kokkuleppes tööandjaga (nt vanemaga), vajadusel öötöö ja töötamine puhkepäevadel või pühade ajal. Töö on vahelduvate tööülesannetega nii ruumis kui ka välitingimustes erinevates keskkondades kas ühe või mitme lapsega. Töö on füüsiliselt nõudlik ja vaimselt pingutav. Tagades lapsele tervist ja heaolu toetava keskkonna, hoolitseb lapsehoidja ka enda tervise ja turvalisuse eest. Lapsehoidja kasutab oma töös lapse hooldamiseks, arendamiseks ja turvalise keskkonna loomiseks vajalikke ja eakohaseid vahendeid. Lapsehoidjalt eeldatakse head füüsilist ja vaimset tervist, emotsionaalset stabiilsust ja head pingetaluvust, vastutus- ja empaatiavõimet, usaldusväärsust, loovust ja koostöövalmidust ning lastest ja vanematest lugupidamist. Lapsehoidja töö eeldab head vaimset ja füüsilist tervist, sh head nägemist, kuulmist ja liikumisvõimet. Samuti on olulised ausus, vastutustunne, usaldusväärsus ning koostöö lapsevanemate ning võrgustikuga (perekond, ametkonnad jt). Lapsehoidjaid koolitatakse kutsehariduse tasemel vastavalt riiklikule õppekavale või erialastel kursustel. Lapsehoidja. Vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele peab isikul olema lapsehoidjana tegutsemiseks lapsehoidja kutsetunnistus. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.8 ja B.2.11 tõendamine. Turvalise keskkonna tagamine lapsele 4 Lapse kasvu ja arengu toetamine 4 Lapse hügieeniharjumuste kujundamine, juhendamine hügieeni täitmisel ja vajadusel abistamine 4 Lapse toitmine ja lapse abistamine söömisel 4 Lapse tervisliku seisundi jälgimine, tervise edendamine, haige lapse eest hoolitsemine 4 Koostöö vanematega 4 Esmaabi andmine 5 Arvuti kasutamine 4 Soovi korral võib taotlemisel tõendada kompetentsi(e) B.2.9, B.2.10 Tööjuhendamine 5 Erilise ja erivajadusega lapse hoidmine 5 Lapsehoiuteenuse osutamine 5 Massöör I Masseur/masseuse I 2 Massöör I (versioon 1) Massöör I (versioon 3) Massöör I (versioon 4) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Massaažiteenused Massöör 19 2005-04-18 2005-04-18 2008-05-25 I 3255 Abifüsioterapeudid 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Massöör III Masseur/masseuse III 3 Lümfiterapeut, tase 6 (versioon 5) Lümfiterapeut, tase 6 (versioon 6) Lümfiterapeut, tase 6 (versioon 7) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 10) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 11) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 5) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 6) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 7) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 8) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 9) Massöör III (versioon 1) Massöör III (versioon 2) Massöör III (versioon 4) Kehahooldusspetsialist III Lastemassöör III Loomamassöör III Lümfiterapeut III Massaaziterapeut III Spordimassöör III Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Massaažiteenused Massöör 34 2008-05-26 2008-05-26 2011-12-07 III 3255 Abifüsioterapeudid 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Massöör I Masseur/masseuse I 3 Massöör I (versioon 1) Massöör I (versioon 2) Massöör I (versioon 4) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Massaažiteenused Massöör 34 2008-05-26 2008-05-26 2011-12-07 I 3255 Abifüsioterapeudid 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Suuhügienist, tase 6 Dental hygienist, level 6 3 Suuhügienist IV (versioon 1) Suuhügienist IV (versioon 2) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Hambaravi Suuhügienist 8 2011-12-08 2011-12-08 2016-12-07 6 6 3251 Hambaraviõed ja hambaravi keskastme spetsialistid 0911 Hambaravi 86 Tervishoid Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Stanislav Liskmann Dental Art OÜ, Eesti Hambaarstide Liit Triin Linnamägi Kliinik 32 OÜ, Eesti Hambaarstide Liit Tiina Sõlg OÜ Ortodontiakeskus, Eesti Ortodontide Selts Laili Lutsar OÜ V.J.Hambaravi, Eesti Süühügienistide Liit Terje Altosaar Ode Hambaravi AS,Eesti Süühügienistide Liit Marju Luht Robert Luht OÜ, Eesti Suuhügienistide Liit Eveli Hark Kliinik 32 OÜ, Eesti Suuhügienistide Liit Suuhügienist on suutervishoidu edendav ja suutervisekasvatust korraldav ning praktilist kliinilist ravitööd tegev spetsialist. Ta töötab hambaravis meeskonna liikmena (näit hambaarst, hambaraviõde, õde, hambaarstiabi, hambaarsti assistent, hambatehnik jt). Suuhügienist ravib ja nõustab üksikisikut ja inimeste gruppe eesmärgiga saavutada optimaalset suu ja hammaste tervist. Suuhügienist töötab hambaravikabinetis, mis koos sisutusega tagab nii patsiendile kui personalile turvalise keskkonna. Ta lähtub oma tegevuses meditsiinitöötaja kutse-eetikast. Suuhügienist jagab erialaseid teadmisi koolitustel, rakendab neid ja on avatud koostööks erinevate partneritega suutervise edendamisel. Vajadusel algatab ja juhib uurimisprojekte, kutsealast (erialast) tööd puudutavate komisjonide töökorraldust ning toetab kaastöötajate ja (üli)õpilaste kutsealast arengut. A.2.1 Diagnostiliste, profülaktiliste ja raviprotseduuride teostamine suuõõnes A.2.2 Individuaalse või rühma tervisekasvatuse ennetustöö läbiviimine suu-ja hambahaiguste valdkonnas A.2.3 Instrumentide ja seadmete hooldamine A.2.4 Haldustöö Suuhügienist töötab tavaliselt hambaravi tööks sobivas keskkonnas (hambaravikabinetis, lasteasutustes, hooldekodus jm). Esineb sundasendis töötamist ja rutiinseid liigutusi. Töö inimestega eeldab toimetulekut erinevate inimgruppidega. Oluline on kasutada töös isikukaitsevahendeid (nt tööriietus, sh näomaskid, kaitsekindad, prillid, lihtsalt puhastatavad jalanõud jm). Suuhügienist võib töös kokku puutuda erinevate tervistkahjustavate faktoritega (näit füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised, psühholoogilised), mis võivad olla riskiteguriks töötaja tervisele. Hambaravis kasutatavad töövahendid ja seadmed (nt hambaravitool, puurmasin, ultraheliinstrument, hammaste survepesur (air- flow) jm) ning käsiinstrumendid (näit sond, peegel, pintsetid, parodontoloogilised käsiinstrumendid jm). Suuhügienist kasutab töös profülaktilisi puhastusvahendeid (nt poleerimispastad, pulbrid, harjad jm) ning anesteetikume, antimikroobseid, antiseptilisi ja mikroobseid lokaalseid ravimeid (nt geelid, loputuslahused jm). Suuhügienisti kutse eeldab teenindus- ja suhtlemisvalmidust, pingetaluvus, otsustusvõimet, korrektsust ja täpsust. Suuhügienist on erialase rakenduskõrghariduse või bakalaureuse õppe läbinud spetsialist. Suuhügienist Puuduvad. Selle kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 – B.2.3 ja B.2.5 – B.2.6 tõendamine ning soovi korral valitava kompetentsi B.2.4 tõendamine. Diagnostiliste, profülaktiliste ja raviprotseduuride teostamine suuõõnes 6 Individuaalse või rühma tervisekasvatuse ennetustöö läbiviimine suu-ja hambahaiguste valdkonnas 7 Instrumentide ja seadmete hooldamine 6 Haldustöö 6 Nõustamine 6 Suuhügienist, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Noorem tarkvaraarendaja, tase 3 Junior Software Developer, level 3 1 Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Tarkvaraarendus Tarkvara arendaja 9 2011-12-02 2011-12-02 2014-12-09 3 3 2519 Tarkvara ja rakenduste arendajad ning analüütikud, mujal liigitamata 0613 Tarkvara ja rakenduste arendus ning analüüs 62 Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused Euroopa IKT-kompetentside raamistik (e-CF) Keelte oskustasemete kirjeldused Kutsestandard on dokument, mis kirjeldab tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Noorem tarkvaraarendaja, tase 3 põhiliseks tööks on tarkavara lähtekoodi kirjutamine etteantud tehnilise dokumentatsiooni alusel ja/või kogenud tarkvaraarendaja juhendamisel, tarkvara testimine ja dokumentatsiooni koostamine. Noorem tarkvaraarendaja osaleb rakenduse projekteerimises, tehnoloogia arengu jälgimises, kavandamises ja väljatöötamises, süsteemide integreerimises ja infoturbestrateegia väljatöötamises. Ta omab ülevaadet meeskonnas kasutatavast tarkvaraarenduse metoodikast ja eeldusi ning valmisolekut meeskonnatööks. Noorem tarkvaraarendaja täidab tööülesandeid tavapärastes olukordades nõuetekohaselt. Noorema tarkvaraarendaja töö eeldab analüütilist ja loovat tehnilist mõtlemist, pidevat kutsealast enesetäiendamist ning head meeskonnatöö oskust. Selle kutseala järgmine tase on tarkvaraarendaja, tase 4, kes analüüsib ülesande vajadusi, osaleb süsteemi võimaliku disaini väljatöötamisel, pakub erinevaid tehnilisi lahendusi, arvestades süsteemi kui tervikut./.../ Tarkvaraarendaja on suuteline tööülesannet iseseisvalt lahendama, vajadusel aitab nooremat tarkvaraarendajat tehnilistes küsimustes. Täidab tööülesandeid muutuvates olukordades nõuetekohaselt. Mõistab ja rakendab meeskonnas kasutatavat tarkvaraarenduse metoodikat. /.../ IKT-kutsete kirjeldamisel on aluseks Euroopa IKT-kompetentside raamistik (e-CF), mis määratleb kokku 36 e-CF-põhikompetentsi ja jaotab need viie IKT-äriprotsessi-valdkonna vahel (vt Lisa 1). NB! Tööosade loetelu ei määra nõutud kompetentside taset ja nende järjekord ei määra olulisust. 1. Infosüsteemi ja äristrateegia kooskõlastamine (e-CF kompetents A.1.) 2. Arhitektuuri projekteerimine (e-CF kompetents A.5.) 3. Rakenduse projekteerimine (e-CF kompetents A.6.) 4. Tehnoloogia arengu jälgimine (e-CF kompetents A.7.) 5. Kavandamine ja väljatöötamine (e-CF kompetents B.1.) 6. Süsteemide integreerimine (e-CF kompetents B.2.) 7. Testimine (e-CF kompetents B.3.) 8. Lahenduse juurutamine/paigaldamine/kasutuselevõtt (e-CF kompetents B.4.) 9. Dokumentatsiooni koostamine (e-CF kompetents B.5.) 10. Infoturbestrateegia väljatöötamine (e-CF kompetents D.1.) 11. Informatsiooni ja oskusteabe haldamine (e-CF kompetents D.10.) 12. Suhtekorraldus (e-CF kompetents E.4.) 13. Protsessi täiustamine (e-CF kompetents E.5.) 14. Infoturbe haldamine (e-CF kompetents E.8.) 15. IT juhtimine (e-CF kompetents E.9.) Noorem tarkvaraarendaja töötab siseruumis ja põhiliselt istudes. Tema töö on vaimselt pingeline ja ohtudeks on sundasend arvutiga töötamisel ning koormus silmadele. Noorema tarkvaraarendaja põhilised töövahendid on arvutustehnika ja tarkvara. Noorem tarkvaraarendaja töö eeldab loogilist ja analüütilist mõtlemist, tehnilist loomingulisust ning meeskonnatöö oskust. Oluline on õppimistahe, koostöö- ja kohanemisvõime, suhtlemisvalmidus, orienteeritus tulemustele, vastutustunne, korrektsus, täpsus, enesedistsipliin ja stressitaluvus. Tarkvara arendajana töötavad tavaliselt inimesed, kellel on erialane kutseharidus või rakenduskõrgharidus või kõrgharidus. Erandjuhul võivad kutseoskused olla omandatud täiendkoolitustel või töökohal õppides. Programmeerija, tarkvaraarendaja, noorem programmeerija, jne. Noorem tarkvaraarendaja kutse taotlemisel on nõutav järgmiste e-CF kompetentside omamine: A.1.; A.5.; A.6.; A.7.;B.1.; B.2.; B.3.; B.4., B.5.; D.1.; D.10., E.4.; E.5.; E.8.; E.9. Lisaks läbivad kompetentsid. Kokku 16 nõutavat kompetentsi. IKT-kutsete kirjeldamisel on aluseks Euroopa IKT-kompetentside raamistik (e-CF), mis määratleb kokku 36 IKT-põhikompetentsi ja jaotab need viie IKT-äriprotsessi-valdkonna vahel. Iga e-CF põhikompetentsi kohta on kompetentside tabelis esmalt toodud kompetentsi üldine kirjeldus ja nõutavad teadmised ning oskused (kõrgeimal kutsetasemel). Seejärel on toodud vastava kompetentsi teadmiste ja oskuste nõuded nooremale tarkvaraarendajale. Infosüsteemi ja äristrateegia kooskõlastamine (e-CF kompetents A.1.) 3 Arhitektuuri projekteerimine (e-CF kompetents A.5.) 3 Rakenduse projekteerimine (e-CF kompetents A.6.) 3 Tehnoloogia arengu jälgimine (e-CF kompetents A.7.) 3 Kavandamine ja väljatöötamine (e-CF kompetents B.1.) 3 Süsteemide integreerimine (e-CF kompetents B.2.) 3 Testimine (e-CF kompetents B.3.) 3 Lahenduste juurutamine/paigaldamine/kasutuselevõtt (e-CF kompetents B.4.) 3 Dokumentatsiooni koostamine (e-CF kompetents B.5.) 3 Infoturbestrateegia väljatöötamine (e-CF kompetents D.1.) 3 Informatsiooni ja oskusteabe haldamine (e-CF kompetents D.10.) 3 Kliendisuhete juhtimine (e-CF kompetents E.4.) 3 Protsessi täiustamine (e-CF kompetents E.5.) 3 Infoturbe haldamine (e-CF kompetents E.8.) 3 IT juhtimine (e-CF kompetents E.9.) 3 Noorem tarkvaraarendaja, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Tarkvaraarendaja, tase 4 Software Developer, level 4 3 Noorem tarkvaraarendaja, tase 4 (versioon 4) Noorem tarkvaraarendaja, tase 4 (versioon 5) Noorem tarkvaraarendaja, tase 4 (versioon 6) Noorem-tarkvaraarendaja, tase 4 (versioon 7) Tarkvara arendaja III (versioon 1) Tarkvara arendaja III (versioon 2) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Tarkvaraarendus Tarkvara arendaja 9 2011-12-02 2011-12-02 2014-12-09 4 4 2519 Tarkvara ja rakenduste arendajad ning analüütikud, mujal liigitamata 0613 Tarkvara ja rakenduste arendus ning analüüs 62 Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused Euroopa IKT-kompetentside raamistik (e-CF) Keelte oskustasemete kirjeldused Kutsestandard on dokument, mis kirjeldab tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Tarkvaraarendaja, tase 4 põhiliseks tööks on tarkavara lähtekoodi kirjutamine. Ta osaleb süsteemi võimaliku disaini väljatöötamisel ja pakub erinevaid tehnilisi lahendusi, arvestades süsteemi kui tervikut. Tarkvaraarendaja kirjutab tarkavara lähtekoodi vastavalt väljatöötatud ja kokkulepitud disainile. Tema põhilised tööülesanded on teenustaseme haldus, toote või projekti kavandamine, rakenduse projekteerimine, kavandamine ja väljatöötamine, süsteemide integreerimine, testimine, lahenduse kasutuselevõtt, dokumentatsiooni koostamine, riskide hindamine ja maandamine, protsessi täiustamine ja infoturbe haldamine. Tarkvaraarendaja on suuteline tööülesannet iseseisvalt lahendama, vajadusel aitab nooremat tarkvaraarendajat tehnilistes küsimustes. Täidab tööülesandeid muutuvates olukordades nõuetekohaselt. Mõistab ja rakendab meeskonnas kasutatavat tarkvaraarenduse metoodikat. Tarkvara arendaja töö eeldab analüütilist ja loovat tehnilist mõtlemist ning pidevat kutsealast enesetäiendamist. Peab mõistma süsteemi erinevate komponentide omavahelist mõju ning oskama sellega muudatuste ja arenduste tegemisel arvestada. Oskab leida ebakõlasid ülesande püstitusel ja anda sisendi analüütikule ülesande täpsustamiseks. Oskab anda sisendi testijaile muudatuste ja arenduste testimiseks. Tarkvaraarendaja töö eeldab head meeskonnatöö oskust. Selle kutseala eelmine tase on noorem tarkvaraarendaja, tase 3 kutse, kelle põhiline tööülesanne on tarkavara lähtekoodi kirjutamine etteantud tehnilise dokumentatsiooni alusel ja/või kogenud tarkvaraarendaja juhendamisel, tarkvara testimine ja dokumentatsiooni koostamine. /.../ Täidab tööülesandeid tavapärastes olukordades nõuetekohaselt /.../. IKT-kutsete kirjeldamisel on aluseks Euroopa IKT-kompetentside raamistik (e-CF), mis määratleb kokku 36 e-CF-põhikompetentsi ja jaotab need viie IKT-äriprotsessi-valdkonna vahel (vt Lisa 1) NB! Tööosade loetelu ei määra nõutud kompetentside taset ja nende järjekord ei määra olulisust 1. Infosüsteemi ja äristrateegia kooskõlastamine (e-CF kompetents A.1.) 2. Teenusetaseme haldus (e-CF kompetents A.2.) 3. Toote või projekti kavandamine (e-CF kompetents A.4.) 4. Arhitektuuri projekteerimine (e-CF kompetents A.5.) 5. Rakenduse projekteerimine (e-CF kompetents A.6.) 6. Tehnoloogia arengu jälgimine (e-CF kompetents A.7.) 7. Kavandamine ja väljatöötamine (e-CF kompetents B.1.) 8. Süsteemide integreerimine (e-CF kompetents B.2.) 9. Testimine (e-CF kompetents B.3.) 10. Lahenduse juurutamine/paigaldamine/kasutuselevõtt (e-CF kompetents B.4.) 11. Dokumentatsiooni koostamine (e-CF kompetents B.5.) 12. Infoturbestrateegia väljatöötamine (e-CF kompetents D.1.) 13. IKT kvaliteedistrateegia väljatöötamine (e-CF kompetents D.2.) 14. Hanked (e-CF kompetents D.4.) 15. Informatsiooni ja oskusteabe haldamine (e-CF kompetents D.10.) 16. Suhtekorraldus (e-CF kompetents E.4.) 17. Protsessi täiustamine (e-CF kompetents E.5.) 18. IKT kvaliteedijuhtimine (e-CF kompetents E.6.) 19. Infoturbe haldamine (e-CF kompetents E.8.) 20. IT juhtimine (e-CF kompetents E.9.) Tarkavaraarendaja töötab siseruumis ja põhiliselt istudes. Tema töö on vaimselt pingeline ja ohtudeks on sundasend arvutiga töötamisel ning koormus silmadele. Tarkavaraarendaja põhilised töövahendid on arvutustehnika ja tarkvara. Tarkavaraarendaja töö eeldab loogilist ja analüütilist mõtlemist, tehnilist loomingulisust ning meeskonnatöö oskust. Oluline on õppimistahe, koostöövõime, kohanemisvõime, suhtlemisvalmidus, orienteeritus tulemustele, vastutus, korrektsus, täpsus, enesedistsipliin ja stressitaluvus. Tarkvara arendajana töötavad tavaliselt inimesed, kellel on erialane kutseharidus või rakenduskõrgharidus või kõrgharidus. Erandjuhul võivad kutseoskused olla omandatud täiendkoolitustel või töökohal õppides. Programmeerija, tarkvaraarendaja, noorem programmeerija, jne. Tarkvaraarendaja kutse taotlemisel on nõutav järgmiste e-CF kompetentside omamine: A.1.; A.2; A.4; A.5.; A.6; A.7.; B.1.; B.2.; B.3.; B.4.; B.5.; D.1.; D.2.; D.4.; D.10.; E.4.; E.5.; E.6.; E.8.;E.9. Lisaks läbivad kompetentsid. Kokku 21 nõutavat kompetentsi. IKT-kutsete kirjeldamisel on aluseks Euroopa IKT-kompetentside raamistik (e-CF), mis määratleb kokku 36 IKT-põhikompetentsi ja jaotab need viie IKT-äriprotsessi-valdkonna vahel. Iga e-CF põhikompetentsi kohta on kompetentside tabelis esmalt toodud kompetentsi üldine kirjeldus ja nõutavad teadmised ning oskused (kõrgeimal kutsetasemel). Seejärel on toodud vastava kompetentsi teadmiste ja oskuste nõuded tarkvaraarendajale. Infosüsteemi ja äristrateegia kooskõlastamine (e-CF kompetents A.1.) 3 Teenusetaseme haldus (e-CF kompetents A.2.) 4 Toote või projekti kavandamine (e-CF kompetents A.4.) 4 Arhitektuuri projekteerimine (e-CF kompetents A.5.) 3 Rakenduse projekteerimine (e-CF kompetents A.6.) 4 Tehnoloogia arengu jälgimine (e-CF kompetents A.7.) 3 Kavandamine ja väljatöötamine (e-CF kompetents B.1.) 4 Süsteemide integreerimine (e-CF kompetents B.2.) 4 Testimine (e-CF kompetents B.3.) 4 Lahenduste juurutamine/paigaldamine/kasutuselevõtt (e-CF kompetents B.4.) 4 Dokumentatsiooni koostamine (e-CF kompetents B.5.) 4 Infoturbestrateegia väljatöötamine (e-CF kompetents D.1.) 4 IKT kvaliteedistrateegia väljatöötamine (e-CF kompetents D.2.) 4 Hanked (e-CF kompetents D.4.) 4 Informatsiooni ja oskusteabe haldamine (e-CF kompetents D.10.) 4 Kliendisuhete juhtimine (e-CF kompetents E.4.) 4 Protsessi täiustamine (e-CF kompetents E.5.) 3 IKT kvaliteedijuhtimine (e-CF kompetents E.6.) 4 Infoturbe haldamine (e-CF kompetents E.8.) 4 IT juhtimine (e-CF kompetents E.9.) 3 Tarkvararendaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Aedviljatöötleja II Fruit and vegetable processor II 2 Aedviljatöötleja II (versioon 1) Aedviljatöötleja II (versioon 3) Aedviljatöötleja II (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Aedviljatöötleja 19 2006-06-12 2006-06-12 2008-11-25 II 8160 Toiduainete jms toodete masinate operaatorid 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Aedviljatöötleja I Fruit and vegetable processor I 1 Aedviljatöötleja I (versioon 2) Aedviljatöötleja I (versioon 3) Aedviljatöötleja I (versioon 4) Aedviljatöötleja, tase 4 esmane kutse (versioon 5) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Aedviljatöötleja 8 2002-06-11 2002-06-11 2006-06-10 I 8160 Toiduainete jms toodete masinate operaatorid 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Aedviljatöötleja II Fruit and vegetable processor II 1 Aedviljatöötleja II (versioon 2) Aedviljatöötleja II (versioon 3) Aedviljatöötleja II (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Aedviljatöötleja 8 2002-06-11 2002-06-11 2006-06-10 II 8160 Toiduainete jms toodete masinate operaatorid 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Arhitektuuri konservaator III Conservator/Preservator of Architecture III 1 Arhitektuuri konservaator III (versioon 2) Arhitektuuri konservaator III (versioon 3) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 6 (versioon 4) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 6 (versioon 5) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 6 (versioon 6) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Restaureerimine-konserveerimine Arhitektuuripärandi spetsialist 6 2005-05-24 2005-05-24 2008-12-09 III 2621 Arhivaarid ja kuraatorid 0222 Ajalugu ja arheoloogia 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Arhitektuuri konservaator IV Conservator/Preservator of Architecture IV 1 Arhitektuuri konservaator IV (versioon 2) Arhitektuuri konservaator IV (versioon 3) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 7 (versioon 4) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 7 (versioon 5) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 7 (versioon 6) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 7 (versioon 7) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 7 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Restaureerimine-konserveerimine Arhitektuuripärandi spetsialist 6 2005-05-24 2005-05-24 2008-12-09 IV 2621 Arhivaarid ja kuraatorid 0222 Ajalugu ja arheoloogia 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Arhitektuuri konservaator V Conservator/Preservator of Architecture V 1 Arhitektuuri konservaator V (versioon 2) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 8 (versioon 3) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 8 (versioon 4) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 8 (versioon 5) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 8 (versioon 6) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 8 (versioon 7) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Restaureerimine-konserveerimine Arhitektuuripärandi spetsialist 6 2005-05-24 2005-05-24 2009-05-24 V 2621 Arhivaarid ja kuraatorid 0222 Ajalugu ja arheoloogia 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Avamerekalur III Open-sea fisherman III 4 Avamerekalur III (versioon 1) Avamerekalur III (versioon 2) Avamerekalur III (versioon 3) Avamerekalur III (versioon 5) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Kalandus Kalur 26 2008-11-26 2008-11-26 2011-11-16 III 6223 Avamerekalurid 0831 Kalandus 03 Kalapüük ja vesiviljelus Avamerekalur I Open-sea fisherman I 2 Avamerekalur I (versioon 1) Avamerekalur I (versioon 3) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Kalandus Kalur 26 2008-11-26 2008-11-26 2011-11-16 I 6223 Avamerekalurid 0831 Kalandus 03 Kalapüük ja vesiviljelus Avamerekalur II Open-sea fisherman II 2 Avamerekalur II (versioon 1) Avamerekalur II (versioon 3) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Kalandus Kalur 26 2008-11-26 2008-11-26 2011-11-16 II 6223 Avamerekalurid 0831 Kalandus 03 Kalapüük ja vesiviljelus Avamerekalur I Open-sea fisherman I 1 Avamerekalur I (versioon 2) Avamerekalur I (versioon 3) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Kalandus Kalur 19 2006-06-12 2006-06-12 2008-11-25 I 6223 Avamerekalurid 0831 Kalandus 03 Kalapüük ja vesiviljelus Avamerekalur II Open-sea fisherman II 1 Avamerekalur II (versioon 2) Avamerekalur II (versioon 3) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Kalandus Kalur 19 2006-06-12 2006-06-12 2008-11-25 II 6223 Avamerekalurid 0831 Kalandus 03 Kalapüük ja vesiviljelus Avamerekalur III Open-sea fisherman I 3 Avamerekalur III (versioon 1) Avamerekalur III (versioon 2) Avamerekalur III (versioon 4) Avamerekalur III (versioon 5) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Kalandus Kalur 19 2006-06-12 2006-06-12 2008-11-25 III 6223 Avamerekalurid 0831 Kalandus 03 Kalapüük ja vesiviljelus Avamerekalur III Open-sea fisherman III 2 Avamerekalur III (versioon 1) Avamerekalur III (versioon 3) Avamerekalur III (versioon 4) Avamerekalur III (versioon 5) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Kalandus Kalur 13 2004-06-08 2004-06-08 2006-06-11 III 6223 Avamerekalurid 0831 Kalandus 03 Kalapüük ja vesiviljelus Avamerekalur III Open-sea fisherman III 1 Avamerekalur III (versioon 2) Avamerekalur III (versioon 3) Avamerekalur III (versioon 4) Avamerekalur III (versioon 5) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Kalandus Kalur 3 2000-06-13 2000-06-13 2004-06-07 III 6223 Avamerekalurid 0831 Kalandus 03 Kalapüük ja vesiviljelus Dokker I Docker I 3 Dokker I (versioon 1) Dokker I (versioon 2) Dokker I (versioon 4) Dokker, tase 3 (versioon 5) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Dokker 23 2008-12-10 2008-12-10 2011-06-08 I 8343 Kraana-, tõstuki- jm tõsteseadmete juhid 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Dokker II Docker II 3 Dokker II (versioon 1) Dokker II (versioon 2) Dokker II (versioon 4) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Dokker 23 2008-12-10 2008-12-10 2011-06-08 II 8343 Kraana-, tõstuki- jm tõsteseadmete juhid 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Dokker III Docker III 3 Dokker III (versioon 1) Dokker III (versioon 2) Dokker III (versioon 4) Dokker, tase 4 (versioon 5) Dokker, tase 4 (versioon 6) Dokker, tase 4 (versioon 7) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Dokker 23 2008-12-10 2008-12-10 2011-06-08 III 8343 Kraana-, tõstuki- jm tõsteseadmete juhid 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Dokker I Docker I 2 Dokker I (versioon 1) Dokker I (versioon 3) Dokker I (versioon 4) Dokker, tase 3 (versioon 5) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Dokker 13 2005-05-31 2005-05-31 2008-12-09 I 8343 Kraana-, tõstuki- jm tõsteseadmete juhid 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Dokker II Docker II 2 Dokker II (versioon 1) Dokker II (versioon 3) Dokker II (versioon 4) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Dokker 13 2005-05-31 2005-05-31 2008-12-09 II 8343 Kraana-, tõstuki- jm tõsteseadmete juhid 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Dokker III Docker III 2 Dokker III (versioon 1) Dokker III (versioon 3) Dokker III (versioon 4) Dokker, tase 4 (versioon 5) Dokker, tase 4 (versioon 6) Dokker, tase 4 (versioon 7) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Dokker 13 2005-05-31 2005-05-31 2008-12-09 III 8343 Kraana-, tõstuki- jm tõsteseadmete juhid 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Dokker I Docker I 1 Dokker I (versioon 2) Dokker I (versioon 3) Dokker I (versioon 4) Dokker, tase 3 (versioon 5) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Dokker 6 2001-11-20 2001-11-20 2005-05-30 I 8343 Kraana-, tõstuki- jm tõsteseadmete juhid 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Dokker II Docker II 1 Dokker II (versioon 2) Dokker II (versioon 3) Dokker II (versioon 4) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Dokker 6 2001-11-20 2001-11-20 2005-05-30 II 8343 Kraana-, tõstuki- jm tõsteseadmete juhid 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Dokker III Docker III 1 Dokker III (versioon 2) Dokker III (versioon 3) Dokker III (versioon 4) Dokker, tase 4 (versioon 5) Dokker, tase 4 (versioon 6) Dokker, tase 4 (versioon 7) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Dokker 6 2001-11-20 2001-11-20 2005-05-30 III 8343 Kraana-, tõstuki- jm tõsteseadmete juhid 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Hüdrometeoroloog-tehnik I Hydrometeorological Technician I 1 Hüdrometeoroloog-tehnik I (versioon 2) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Keskkonnaala Hüdrometeoroloog 22 2007-05-24 2007-05-24 2011-05-25 I 3111 Keemia- ja füüsikateaduste tehnikud 0521 Keskkonnateadused 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Hüdrometeoroloog-tehnik II Hydrometeorological Technician II 1 Hüdrometeoroloog-tehnik II (versioon 2) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Keskkonnaala Hüdrometeoroloog 22 2007-05-24 2007-05-24 2011-05-25 II 3111 Keemia- ja füüsikateaduste tehnikud 0521 Keskkonnateadused 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Hüdrometeoroloog III Hydrometeorologist III 1 Hüdrometeoroloog III (versioon 2) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Keskkonnaala Hüdrometeoroloog 22 2007-05-24 2007-05-24 2011-05-25 III 3111 Keemia- ja füüsikateaduste tehnikud 0521 Keskkonnateadused 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Hüdrometeoroloog IV Hydrometeorologist IV 1 Hüdrometeoroloog IV (versioon 2) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Keskkonnaala Hüdrometeoroloog 22 2007-05-24 2007-05-24 2011-05-25 IV 3111 Keemia- ja füüsikateaduste tehnikud 0521 Keskkonnateadused 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Hüdrometeoroloog V Hydrometeorologist V 1 Hüdrometeoroloog V (versioon 2) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Keskkonnaala Hüdrometeoroloog 22 2007-05-24 2007-05-24 2011-05-25 V 3111 Keemia- ja füüsikateaduste tehnikud 0521 Keskkonnateadused 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Kahjukindlustuse toote- ja riskijuht IV Underwriter IV 1 Kahjukindlustuse toote- ja riskijuht IV (versioon 2) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Kindlustus Kahjukäsitleja 23 2005-05-31 2005-05-31 2008-12-10 IV 3315 Hindajad ja kahjuhindajad 0412 Rahandus, pangandus ja kindlustus 65 Kindlustus, edasikindlustus ja pensionifondid, v.a kohustuslik sotsiaalkindlustus Kahjukäsitleja IV Claims Handler IV 3 Kahjukäsitleja IV (versioon 4) Kindlustusjuhtumite käsitleja IV (versioon 1) Kindlustusjuhtumite käsitleja IV (versioon 2) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Kindlustus Kahjukäsitleja 23 2005-05-31 2005-05-31 2008-12-10 IV 3315 Hindajad ja kahjuhindajad 0412 Rahandus, pangandus ja kindlustus 65 Kindlustus, edasikindlustus ja pensionifondid, v.a kohustuslik sotsiaalkindlustus Kindlustusjuhtumite käsitleja IV Claims adjuster IV 2 Kahjukäsitleja IV (versioon 3) Kahjukäsitleja IV (versioon 4) Kindlustusjuhtumite käsitleja IV (versioon 1) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Kindlustus Kahjukäsitleja 15 2003-11-25 2003-11-25 2005-05-30 IV 3315 Hindajad ja kahjuhindajad 0412 Rahandus, pangandus ja kindlustus 65 Kindlustus, edasikindlustus ja pensionifondid, v.a kohustuslik sotsiaalkindlustus Kindlustusjuhtumite käsitleja IV Claims adjuster IV 1 Kahjukäsitleja IV (versioon 3) Kahjukäsitleja IV (versioon 4) Kindlustusjuhtumite käsitleja IV (versioon 2) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Finantsvahenduse - Äriteeninduse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Kindlustus Kahjukäsitleja 3 1999-12-09 1999-12-09 2003-11-24 IV 3315 Hindajad ja kahjuhindajad 0412 Rahandus, pangandus ja kindlustus 65 Kindlustus, edasikindlustus ja pensionifondid, v.a kohustuslik sotsiaalkindlustus Kaplan III Chaplain III 1 Kaplan III (versioon 2) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaaltöö ja nõustamine Kaplan 32 2008-02-05 2008-02-05 2011-12-07 III 3413 Religioonivaldkonna keskastme spetsialistid 0221 Usundiõpetus ja usuteadus 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Kaplan IV Chaplain IV 1 Kaplan IV (versioon 2) Kaplan, tase 6 (versioon 3) Kaplan, tase 6 (versioon 4) Kaplan, tase 6 (versioon 5) Kaplan, tase 6 (versioon 6) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaaltöö ja nõustamine Kaplan 32 2008-02-05 2008-02-05 2011-12-07 IV 2636 Religioonivaldkonna tippspetsialistid 0221 Usundiõpetus ja usuteadus 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Kaplan V Chaplain V 1 Kaplan V (versioon 2) Kaplan, tase 7 (versioon 3) Kaplan, tase 7 (versioon 4) Kaplan, tase 7 (versioon 5) Kaplan, tase 7 (versioon 6) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaaltöö ja nõustamine Kaplan 32 2008-02-05 2008-02-05 2011-12-07 V 2636 Religioonivaldkonna tippspetsialistid 0221 Usundiõpetus ja usuteadus 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Kalasuitsutaja III Fishsmoker III 3 Kalasuitsutaja III (versioon 1) Kalasuitsutaja III (versioon 2) Kalasuitsutaja III (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Kalakäitleja 16 2005-06-07 2005-06-07 2008-11-25 III 7511 Lihatöötlejad, kalakäitlejad jms töölised 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Kalasuitsutaja III Fishsmoker III 2 Kalasuitsutaja III (versioon 1) Kalasuitsutaja III (versioon 3) Kalasuitsutaja III (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Kalakäitleja 6 2001-11-16 2001-11-16 2005-06-06 III 7511 Lihatöötlejad, kalakäitlejad jms töölised 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Kalasuitsutaja III Fishsmoker III 1 Kalasuitsutaja III (versioon 2) Kalasuitsutaja III (versioon 3) Kalasuitsutaja III (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Kalakäitleja 2 1999-12-13 1999-12-13 2001-11-15 III 7511 Lihatöötlejad, kalakäitlejad jms töölised 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Kindlustuse müügijuht IV Insurance Sales Manager IV 3 Kindlustuse müügijuht IV (versioon 1) Kindlustuse müügijuht IV (versioon 2) Kindlustuse müügijuht IV (versioon 4) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Kindlustus Kindlustuse müügijuht 23 2005-05-31 2005-05-31 2008-12-10 IV 3321 Kindlustusagendid 0412 Rahandus, pangandus ja kindlustus 65 Kindlustus, edasikindlustus ja pensionifondid, v.a kohustuslik sotsiaalkindlustus Kindlustuse müügijuht IV Insurance sales manager IV 2 Kindlustuse müügijuht IV (versioon 1) Kindlustuse müügijuht IV (versioon 3) Kindlustuse müügijuht IV (versioon 4) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Kindlustus Kindlustuse müügijuht 15 2003-11-25 2003-11-25 2005-05-30 IV 3321 Kindlustusagendid 0412 Rahandus, pangandus ja kindlustus 65 Kindlustus, edasikindlustus ja pensionifondid, v.a kohustuslik sotsiaalkindlustus Kindlustuse müügijuht IV Insurance sales manager IV 1 Kindlustuse müügijuht IV (versioon 2) Kindlustuse müügijuht IV (versioon 3) Kindlustuse müügijuht IV (versioon 4) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Finantsvahenduse - Äriteeninduse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Kindlustus Kindlustuse müügijuht 2 1999-05-17 1999-05-17 2003-11-24 IV 3321 Kindlustusagendid 0412 Rahandus, pangandus ja kindlustus 65 Kindlustus, edasikindlustus ja pensionifondid, v.a kohustuslik sotsiaalkindlustus Klaverimeister III Tuner technician III 1 Klaverimeister III (versioon 2) Klaverimeister III (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Klaverihäälestaja 19 2008-12-10 2008-12-10 2010-12-28 III 7312 Pillimeistrid ja -häälestajad 0215 Muusika ja esituskunstid 95 Arvutite ning tarbeesemete ja kodutarvete parandus Klaverimeister IV Concert tuner IV 1 Klaverimeister IV (versioon 2) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Klaverihäälestaja 19 2008-12-10 2008-12-10 2010-12-28 IV 7312 Pillimeistrid ja -häälestajad 0215 Muusika ja esituskunstid 95 Arvutite ning tarbeesemete ja kodutarvete parandus Konservide steriliseerija III Sterilizer of canned products III 1 Konservide steriliseerija III (versioon 2) Konservide steriliseerija III (versioon 3) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Konservide steriliseerija 8 2002-06-11 2002-06-11 2006-06-11 III 8160 Toiduainete jms toodete masinate operaatorid 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Liikurmasinajuht II Mobile machine operator II 1 Liikurmasinajuht II (versioon 2) Liikurmasinajuht II (versioon 3) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Kaevandamine Liikurmasinajuht 2 2000-04-12 2000-04-12 2004-05-31 II 8342 Maaparandus-, tee- jms masinate juhid 0724 Kaevandamine ja rikastamine 09 Kaevandamist abistavad tegevusalad Loomakasvatusspetsialist IV Stock-breeding specialist IV 3 Loomakasvatusspetsialist IV (versioon 1) Loomakasvatusspetsialist IV (versioon 2) Loomakasvatusspetsialist IV (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Looma- ja taimekasvatus. Põllumajandustehnika Loomakasvataja 26 2008-11-26 2008-11-26 2011-11-16 IV 2132 Põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse nõuandjad 0811 Põllundus ja loomakasvatus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Loomakasvatusspetsialist IV Stock-breeding specialist IV 2 Loomakasvatusspetsialist IV (versioon 1) Loomakasvatusspetsialist IV (versioon 3) Loomakasvatusspetsialist IV (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Looma- ja taimekasvatus. Põllumajandustehnika Loomakasvataja 16 2005-06-07 2005-06-07 2008-11-25 IV 2132 Põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse nõuandjad 0811 Põllundus ja loomakasvatus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Loomakasvatusspetsialist IV Stock-breeding specialist IV 1 Loomakasvatusspetsialist IV (versioon 2) Loomakasvatusspetsialist IV (versioon 3) Loomakasvatusspetsialist IV (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Looma- ja taimekasvatus. Põllumajandustehnika Loomakasvataja 8 2002-06-11 2002-06-11 2005-06-06 IV 2132 Põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse nõuandjad 0811 Põllundus ja loomakasvatus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Maaparandaja-hüdrotehnik II Land improver-hydrotehnician II 1 Maaparandaja-hüdrotehnik II (versioon 2) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Maaparandaja 21 2006-02-01 2006-02-01 2008-12-02 II 3112 Ehitustehnikud 0532 Maateadus 43 Eriehitustööd Maaparandaja-hüdrotehnik III Land improver-hydrotehnician III 1 Maaparandaja-hüdrotehnik III (versioon 2) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Maaparandaja 21 2006-02-01 2006-02-01 2008-12-02 III 3112 Ehitustehnikud 0532 Maateadus 43 Eriehitustööd Moedisainer V Fashion Designer V 2 Moedisainer V (versioon 1) Moedisainer V (versioon 3) Moedisainer V (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Rõivatootmine Moedisainer 12 2006-06-01 2006-06-01 2008-12-07 V 2163 Toote- ja rõivadisainerid 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 14 Rõivatootmine Moedisainer V Fashion Designer V 1 Moedisainer V (versioon 2) Moedisainer V (versioon 3) Moedisainer V (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Rõivatootmine Moedisainer 3 2001-05-10 2001-05-10 2006-05-30 V 2163 Toote- ja rõivadisainerid 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 14 Rõivatootmine Kindlustuse kliendihaldur III Customer/client administrator III 3 Kindlustuse kliendihaldur III (versioon 4) Kindlustuse klienditeenindaja I (versioon 1) Kindlustuse klienditeenindaja I (versioon 2) Kindlustuse spetsialist, tase 5 (versioon 5) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Kindlustus Kindlustuse kliendihaldur 23 2005-05-31 2005-05-31 2008-12-10 III 3321 Kindlustusagendid 0412 Rahandus, pangandus ja kindlustus 65 Kindlustus, edasikindlustus ja pensionifondid, v.a kohustuslik sotsiaalkindlustus Kindlustuse müügitöötaja III Insurance Sales Person III 3 Kindlustuse müügiesindaja II (versioon 1) Kindlustuse müügiesindaja II (versioon 2) Kindlustuse müügiesindaja III (versioon 1) Kindlustuse müügiesindaja III (versioon 2) Kindlustuse müügitöötaja III (versioon 4) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Kindlustus Kindlustuse müügijuht 23 2005-05-31 2005-05-31 2008-12-10 III 3321 Kindlustusagendid 0412 Rahandus, pangandus ja kindlustus 65 Kindlustus, edasikindlustus ja pensionifondid, v.a kohustuslik sotsiaalkindlustus Kindlustuse klienditeenindaja I Insurance assistant I 2 Kindlustuse kliendihaldur III (versioon 3) Kindlustuse kliendihaldur III (versioon 4) Kindlustuse klienditeenindaja I (versioon 1) Kindlustuse spetsialist, tase 5 (versioon 5) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Kindlustus Kindlustuse kliendihaldur 15 2003-11-25 2003-11-25 2005-05-30 I 3321 Kindlustusagendid 0412 Rahandus, pangandus ja kindlustus 65 Kindlustus, edasikindlustus ja pensionifondid, v.a kohustuslik sotsiaalkindlustus Kindlustuse klienditeenindaja I Insurance assistant I 1 Kindlustuse kliendihaldur III (versioon 3) Kindlustuse kliendihaldur III (versioon 4) Kindlustuse klienditeenindaja I (versioon 2) Kindlustuse spetsialist, tase 5 (versioon 5) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Finantsvahenduse - Äriteeninduse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Kindlustus Kindlustuse kliendihaldur 2 1999-05-17 1999-05-17 2003-11-24 I 3321 Kindlustusagendid 0412 Rahandus, pangandus ja kindlustus 65 Kindlustus, edasikindlustus ja pensionifondid, v.a kohustuslik sotsiaalkindlustus Kindlustuse müügiesindaja II Insurance sales representative II 2 Kindlustuse müügiesindaja II (versioon 1) Kindlustuse müügiesindaja III (versioon 1) Kindlustuse müügiesindaja III (versioon 2) Kindlustuse müügitöötaja III (versioon 3) Kindlustuse müügitöötaja III (versioon 4) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Kindlustus Kindlustuse müügijuht 15 2003-11-25 2003-11-25 2005-05-30 II 3321 Kindlustusagendid 0412 Rahandus, pangandus ja kindlustus 65 Kindlustus, edasikindlustus ja pensionifondid, v.a kohustuslik sotsiaalkindlustus Kindlustuse müügiesindaja III Insurance sales representative III 2 Kindlustuse müügiesindaja II (versioon 1) Kindlustuse müügiesindaja II (versioon 2) Kindlustuse müügiesindaja III (versioon 1) Kindlustuse müügitöötaja III (versioon 3) Kindlustuse müügitöötaja III (versioon 4) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Kindlustus Kindlustuse müügijuht 15 2003-11-25 2003-11-25 2005-05-30 III 3321 Kindlustusagendid 0412 Rahandus, pangandus ja kindlustus 65 Kindlustus, edasikindlustus ja pensionifondid, v.a kohustuslik sotsiaalkindlustus Kindlustuse müügiesindaja II Insurance sales representative II 1 Kindlustuse müügiesindaja II (versioon 2) Kindlustuse müügiesindaja III (versioon 1) Kindlustuse müügiesindaja III (versioon 2) Kindlustuse müügitöötaja III (versioon 3) Kindlustuse müügitöötaja III (versioon 4) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Finantsvahenduse - Äriteeninduse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Kindlustus Kindlustuse müügijuht 2 1999-05-17 1999-05-17 2003-11-24 II 3321 Kindlustusagendid 0412 Rahandus, pangandus ja kindlustus 65 Kindlustus, edasikindlustus ja pensionifondid, v.a kohustuslik sotsiaalkindlustus Kindlustuse müügiesindaja III Insurance sales representative III 1 Kindlustuse müügiesindaja II (versioon 1) Kindlustuse müügiesindaja II (versioon 2) Kindlustuse müügiesindaja III (versioon 2) Kindlustuse müügitöötaja III (versioon 3) Kindlustuse müügitöötaja III (versioon 4) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Finantsvahenduse - Äriteeninduse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Kindlustus Kindlustuse müügijuht 2 1999-05-17 1999-05-17 2003-11-24 III 3321 Kindlustusagendid 0412 Rahandus, pangandus ja kindlustus 65 Kindlustus, edasikindlustus ja pensionifondid, v.a kohustuslik sotsiaalkindlustus Muuseumispetsialist III Museum professional III 1 Muuseumispetsialist III (versioon 2) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muuseumitöö Muuseumispetsialist 8 2005-05-24 2005-05-24 2008-12-09 III 2621 Arhivaarid ja kuraatorid 0322 Raamatukogundus, teave, arhiivindus 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Muuseumispetsialist IV Museum professional IV 1 Muuseumispetsialist IV (versioon 2) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muuseumitöö Muuseumispetsialist 8 2005-05-24 2005-05-24 2008-12-09 IV 2621 Arhivaarid ja kuraatorid 0322 Raamatukogundus, teave, arhiivindus 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Muuseumispetsialist V Museum professional V 1 Muuseumispetsialist V (versioon 2) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muuseumitöö Muuseumispetsialist 8 2005-05-24 2005-05-24 2008-12-09 V 2621 Arhivaarid ja kuraatorid 0322 Raamatukogundus, teave, arhiivindus 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Parameedik II Paramedic II 2 Parameedik II (versioon 1) Parameedik II (versioon 3) Parameedik II (versioon 4) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Parameditsiin Erakorralise meditsiini tehnik 20 2005-06-02 2005-06-02 2008-12-03 II 3258 Kiirabitehnikud 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Parameedik II Paramedic II 1 Parameedik II (versioon 2) Parameedik II (versioon 3) Parameedik II (versioon 4) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Parameditsiin Erakorralise meditsiini tehnik 6 2000-12-11 2000-12-11 2005-06-01 II 3258 Kiirabitehnikud 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Retkejuht III Wilderness Guide III 1 Aktiivtegevuste vaneminstruktor, tase 5 (versioon 3) Aktiivtegevuste vaneminstruktor, tase 5 (versioon 4) Retkejuht III (versioon 2) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Retkejuht 24 2006-06-15 2006-06-15 2010-03-22 III 5111 Reisi- ja lennusaatjad 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus Rõiva- ja tekstiiliala ostu- ja müügispetsialist III Selling and purchasing specialist in textile and sewing sector III 1 Rõiva- ja tekstiiliala ostu- ja müügispetsialist III (versioon 2) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Rõivatootmine Rõiva- ja tekstiiliala ostu- ja müügispetsialist 9 2004-12-01 2004-12-01 2008-12-07 III 3323 Varustajad 0416 Hulgi- ja jaekaubandus 14 Rõivatootmine Rõiva- ja tekstiiliala ostu- ja müügispetsialist IV Selling and purchasing specialist in textile and sewing sector IV 1 Rõiva- ja tekstiiliala ostu- ja müügispetsialist IV (versioon 2) Rõiva- ja tekstiiliala ostu- ja müügispetsialist IV (versioon 3) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Rõivatootmine Rõiva- ja tekstiiliala ostu- ja müügispetsialist 9 2004-12-01 2004-12-01 2008-12-07 IV 3323 Varustajad 0416 Hulgi- ja jaekaubandus 14 Rõivatootmine Talman III Tallyman III 3 Talman III (versioon 1) Talman III (versioon 2) Talman III (versioon 4) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Talman 23 2008-12-10 2008-12-10 2011-06-08 III 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Talman III Tallyman II 2 Talman III (versioon 1) Talman III (versioon 3) Talman III (versioon 4) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Talman 13 2005-05-31 2005-05-31 2008-12-09 III 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Talman III Tallyman III 1 Talman III (versioon 2) Talman III (versioon 3) Talman III (versioon 4) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Talman 6 2001-11-20 2001-11-20 2005-05-30 III 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Tegevusterapeut IV Occupational Therapist IV 2 Tegevusterapeut IV (versioon 1) Tegevusterapeut IV (versioon 3) Tegevusterapeut IV (versioon 4) Tegevusterapeut, tase 6 (versioon 5) Tegevusterapeut, tase 6 (versioon 6) Tegevusterapeut, tase 6 (versioon 7) Tegevusterapeut, tase 6 (versioon 8) Tegevusterapeut, tase 6 (versioon 9) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Tegevusteraapia Tegevusterapeut 19 2005-04-18 2005-04-18 2008-12-03 IV 2269 Tervishoiu tippspetsialistid, mujal liigitamata 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Tegevusterapeut III Occupational Therapist III 1 Tegevusterapeut III (versioon 2) Tegevusterapeut III (versioon 3) Tegevusterapeut III (versioon 4) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Tegevusteraapia Tegevusterapeut 8 2001-10-22 2001-10-22 2005-04-17 III 2269 Tervishoiu tippspetsialistid, mujal liigitamata 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Tegevusterapeut IV Occupational Therapist IV 1 Tegevusterapeut IV (versioon 2) Tegevusterapeut IV (versioon 3) Tegevusterapeut IV (versioon 4) Tegevusterapeut, tase 6 (versioon 5) Tegevusterapeut, tase 6 (versioon 6) Tegevusterapeut, tase 6 (versioon 7) Tegevusterapeut, tase 6 (versioon 8) Tegevusterapeut, tase 6 (versioon 9) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Tegevusteraapia Tegevusterapeut 8 2001-10-22 2001-10-22 2005-04-17 IV 2269 Tervishoiu tippspetsialistid, mujal liigitamata 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Tegevusterapeut III Occupational Therapist III 3 Tegevusterapeut III (versioon 1) Tegevusterapeut III (versioon 2) Tegevusterapeut III (versioon 4) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Tegevusteraapia Tegevusterapeut 36 2008-12-04 2008-12-04 2011-09-27 III 2269 Tervishoiu tippspetsialistid, mujal liigitamata 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Tegevusterapeut IV Occupational Therapist IV 3 Tegevusterapeut IV (versioon 1) Tegevusterapeut IV (versioon 2) Tegevusterapeut IV (versioon 4) Tegevusterapeut, tase 6 (versioon 5) Tegevusterapeut, tase 6 (versioon 6) Tegevusterapeut, tase 6 (versioon 7) Tegevusterapeut, tase 6 (versioon 8) Tegevusterapeut, tase 6 (versioon 9) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Tegevusteraapia Tegevusterapeut 36 2008-12-04 2008-12-04 2011-09-27 IV 2269 Tervishoiu tippspetsialistid, mujal liigitamata 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Tekstiilitootmise meister III Supervisor of textile III 2 Tekstiiliseadmete operaator III (versioon 1) Tekstiilitootmise meister III (versioon 3) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Tekstiilitööstus Tekstiilitehnoloog 2 2006-04-28 2006-04-28 2008-12-07 III 8152 Kudumismasinate operaatorid 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 13 Tekstiilitootmine Tekstiiliseadmete operaator III Textile machinery operator III 1 Tekstiilitootmise meister III (versioon 2) Tekstiilitootmise meister III (versioon 3) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Tekstiilitööstus Tekstiilitehnoloog 4 2001-12-10 2001-12-10 2006-04-27 III 8152 Kudumismasinate operaatorid 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 13 Tekstiilitootmine Tekstiiliseadmete operaator I Textile machinery operator I 1 Tekstiiliseadmete operaator I (versioon 2) Tekstiiliseadmete operaator I (versioon 3) Tekstiiliseadmete operaator, tase 4 (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Tekstiilitööstus Tekstiiliseadmete operaator 4 2001-12-10 2001-12-10 2006-04-27 I 8152 Kudumismasinate operaatorid 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 13 Tekstiilitootmine Tekstiiliseadmete operaator II Textile machinery operator II 1 Tekstiiliseadmete operaator II (versioon 2) Tekstiiliseadmete operaator II (versioon 3) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Tekstiilitööstus Tekstiiliseadmete operaator 4 2001-12-10 2001-12-10 2006-04-27 II 8152 Kudumismasinate operaatorid 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 13 Tekstiilitootmine Tekstiiliseadmete operaator I Textile machinery operator I 2 Tekstiiliseadmete operaator I (versioon 1) Tekstiiliseadmete operaator I (versioon 3) Tekstiiliseadmete operaator, tase 4 (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Tekstiilitööstus Tekstiiliseadmete operaator 2 2006-04-28 2006-04-28 2008-12-07 I 8152 Kudumismasinate operaatorid 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 13 Tekstiilitootmine Tekstiiliseadmete operaator II Textile machinery operator II 2 Tekstiiliseadmete operaator II (versioon 1) Tekstiiliseadmete operaator II (versioon 3) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Tekstiilitööstus Tekstiiliseadmete operaator 2 2006-04-28 2006-04-28 2008-12-07 II 8152 Kudumismasinate operaatorid 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 13 Tekstiilitootmine Tervisekaitse spetsialist III Specialist of Health Protection III 2 Tervisekaitse spetsialist III (versioon 1) Tervisekaitse spetsialist III (versioon 3) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Töötervishoid Tervisekaitse spetsialist 29 2007-06-04 2007-06-04 2011-09-27 III 3257 Tervisekaitse- ja töötervishoiuinspektorid jms keskastme spetsialistid 1022 Töötervishoid ja -kaitse 86 Tervishoid Tervisekaitse spetsialist IV Specialist of Health Protection IV 2 Tervisekaitse spetsialist IV (versioon 1) Tervisekaitse spetsialist IV (versioon 3) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Töötervishoid Tervisekaitse spetsialist 29 2007-06-04 2007-06-04 2011-09-27 IV 2263 Töötervishoiu ja tööohutuse tippspetsialistid 1022 Töötervishoid ja -kaitse 86 Tervishoid Tervisekaitse spetsialist III Specialist of Health Protection III 1 Tervisekaitse spetsialist III (versioon 2) Tervisekaitse spetsialist III (versioon 3) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Töötervishoid Tervisekaitse spetsialist 9 2002-04-16 2002-04-16 2007-06-03 III 3257 Tervisekaitse- ja töötervishoiuinspektorid jms keskastme spetsialistid 1022 Töötervishoid ja -kaitse 86 Tervishoid Tervisekaitse spetsialist IV Specialist of Health Protection IV 1 Tervisekaitse spetsialist IV (versioon 2) Tervisekaitse spetsialist IV (versioon 3) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Töötervishoid Tervisekaitse spetsialist 9 2002-04-16 2002-04-16 2007-06-03 IV 2263 Töötervishoiu ja tööohutuse tippspetsialistid 1022 Töötervishoid ja -kaitse 86 Tervishoid Tervishoiujuht V Health Services Executive V 2 Tervishoiujuht V (versioon 1) Tervishoiujuht V (versioon 3) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Tervishoiu juhtimine Tervishoiujuht 36 2008-12-04 2008-12-04 2011-09-27 V 1342 Tervishoiuteenuste juhid 0413 Juhtimine ja haldus 86 Tervishoid Tervishoiujuht V Health Services Executive V 1 Tervishoiujuht V (versioon 2) Tervishoiujuht V (versioon 3) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Tervishoiu juhtimine Tervishoiujuht 27 2006-12-04 2006-12-04 2008-12-03 V 1342 Tervishoiuteenuste juhid 0413 Juhtimine ja haldus 86 Tervishoid Väikelaevaehituse insener IV Small craft building engineer IV 2 Väikelaevaehituse insener IV (versioon 1) Väikelaevaehituse insener IV (versioon 3) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Väikelaevaehituse insener 15 2009-01-15 2009-01-15 2010-12-02 IV 2142 Ehitusinsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Volitatud autoinsener V Chartered Automotive Engineer V 2 Vastutav autoinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud autoinsener V (versioon 1) Volitatud autoinsener V (versioon 3) Volitatud autoinsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud autoinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud autoinsener, tase 8 (versioon 6) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Autoinsener 15 2009-01-15 2009-01-15 2011-06-06 V 2144 Mehaanikainsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Väikelaevaehituse insener IV Small craft building engineer IV 1 Väikelaevaehituse insener IV (versioon 2) Väikelaevaehituse insener IV (versioon 3) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Väikelaevaehituse insener 11 2006-07-10 2006-07-10 2009-01-14 IV 2142 Ehitusinsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Õde III General nurse III 3 Õde III (versioon 2) Õde III (versioon 4) Üldõde III (versioon 1) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Õendus Õde 36 2008-12-04 2008-12-04 2011-09-27 III 2221 Õenduse tippspetsialistid 0913 Õendus ja ämmaemandus 86 Tervishoid Õde IV General nurse IV 2 Õde IV (versioon 1) Õde IV (versioon 3) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Õendus Õde 36 2008-12-04 2008-12-04 2011-09-27 IV 2221 Õenduse tippspetsialistid 0913 Õendus ja ämmaemandus 86 Tervishoid Õde V General nurse V 2 Õde V (versioon 1) Õde V (versioon 3) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Õendus Õde 36 2008-12-04 2008-12-04 2011-09-27 V 2221 Õenduse tippspetsialistid 0913 Õendus ja ämmaemandus 86 Tervishoid Õde III General nurse III 2 Õde III (versioon 3) Õde III (versioon 4) Üldõde III (versioon 1) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Õendus Õde 21 2005-09-27 2005-09-27 2008-12-03 III 2221 Õenduse tippspetsialistid 0913 Õendus ja ämmaemandus 86 Tervishoid Õde IV General nurse IV 1 Õde IV (versioon 2) Õde IV (versioon 3) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Õendus Õde 21 2005-09-27 2005-09-27 2008-12-03 IV 2221 Õenduse tippspetsialistid 0913 Õendus ja ämmaemandus 86 Tervishoid Õde V General nurse V 1 Õde V (versioon 2) Õde V (versioon 3) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Õendus Õde 21 2005-09-27 2005-09-27 2008-12-03 V 2221 Õenduse tippspetsialistid 0913 Õendus ja ämmaemandus 86 Tervishoid Üldõde III General nurse III 1 Õde III (versioon 2) Õde III (versioon 3) Õde III (versioon 4) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Õendus Õde 3 1999-06-21 1999-06-21 2005-09-26 III 2221 Õenduse tippspetsialistid 0913 Õendus ja ämmaemandus 86 Tervishoid Õmblusala juht V Manager in the sewing field V 1 Õmblusala juht V (versioon 2) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Rõivatootmine Õmblusala juht 7 2003-12-01 2003-12-01 2008-12-07 V 1321 Töötleva tööstuse juhid 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 14 Rõivatootmine Ärijuht IV Business Manager IV 3 Ärijuht IV (versioon 1) Ärijuht IV (versioon 2) Ärijuht IV (versioon 4) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Ärijuht 31 2007-11-28 2007-11-28 2008-12-10 IV 1219 Äriteenindus- ja haldusjuhid, mujal liigitamata 0413 Juhtimine ja haldus 70 Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine Ärijuht IV Business Manager IV 2 Ärijuht IV (versioon 1) Ärijuht IV (versioon 3) Ärijuht IV (versioon 4) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Ärijuht 15 2003-11-25 2003-11-25 2007-11-27 IV 1219 Äriteenindus- ja haldusjuhid, mujal liigitamata 0413 Juhtimine ja haldus 70 Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine Ärijuht IV Business Manager IV 1 Ärijuht IV (versioon 2) Ärijuht IV (versioon 3) Ärijuht IV (versioon 4) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Finantsvahenduse - Äriteeninduse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Ärijuht 2 1999-05-17 1999-05-17 2003-11-24 IV 1219 Äriteenindus- ja haldusjuhid, mujal liigitamata 0413 Juhtimine ja haldus 70 Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine Arborist II Arborist II 1 Arborist II (versioon 2) Arborist, tase 4 (versioon 3) Arborist, tase 4 (versioon 4) Arborist, tase 4 (versioon 5) Arborist, tase 4 (versioon 6) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Arborist 21 2007-06-07 2007-06-07 2011-04-27 II 6210 Metsanduse jms oskustöölised 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Arborist III Arborist III 1 Arborist III (versioon 2) Arborist, tase 5 (versioon 3) Meisterarborist, tase 5 (versioon 4) Puittaimede hindaja, tase 5 (versioon 5) Puittaimede spetsialist, tase 5 (versioon 6) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Arborist 21 2007-06-07 2007-06-07 2011-04-27 III 6210 Metsanduse jms oskustöölised 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Automaatik III Automatician III 2 Automaatik III (versioon 1) Automaatik III (versioon 3) Automaatik III (versioon 4) Automaatik-tehnik, tase 5 (versioon 5) Automaatik-tehnik, tase 5 (versioon 6) Automaatik-tehnik, tase 5 (versioon 7) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Automaatik 20 2006-12-05 2006-12-05 2008-11-20 III 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0714 Elektroonika ja automaatika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Automaatik I Automatician I 1 Automaatik I (versioon 2) Automaatik I (versioon 3) Automaatik I (versioon 4) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Automaatik 5 2001-11-14 2001-11-14 2006-12-04 I 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0714 Elektroonika ja automaatika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Automaatik II Automatician II 2 Automaatik II (versioon 3) Automaatik II (versioon 4) Automaatik II (versioon 5) Automaatik-elektrik II (versioon 1) Automaatik, tase 4 (versioon 10) Automaatik, tase 4 (versioon 6) Automaatik, tase 4 (versioon 7) Automaatik, tase 4 (versioon 8) Automaatik, tase 4 (versioon 9) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Automaatik 5 2001-11-14 2001-11-14 2006-12-04 II 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0714 Elektroonika ja automaatika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Automaatik III Automatician III 1 Automaatik III (versioon 2) Automaatik III (versioon 3) Automaatik III (versioon 4) Automaatik-tehnik, tase 5 (versioon 5) Automaatik-tehnik, tase 5 (versioon 6) Automaatik-tehnik, tase 5 (versioon 7) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Automaatik 5 2001-11-14 2001-11-14 2006-12-04 III 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0714 Elektroonika ja automaatika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Automaatik-elektrik II Automatician electrician II 1 Automaatik II (versioon 2) Automaatik II (versioon 3) Automaatik II (versioon 4) Automaatik II (versioon 5) Automaatik, tase 4 (versioon 10) Automaatik, tase 4 (versioon 6) Automaatik, tase 4 (versioon 7) Automaatik, tase 4 (versioon 8) Automaatik, tase 4 (versioon 9) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Automaatik 3 2000-06-14 2000-06-14 2001-11-13 II 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0714 Elektroonika ja automaatika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Aroomterapeut III Aromatherapy III 2 Aroomterapeut II (versioon 1) Aroomterapeut II (versioon 2) Aroomterapeut II (versioon 3) Aroomterapeut III (versioon 1) Aroomterapeut III (versioon 3) Hiina loodusterapeut III (versioon 1) Hiina loodusterapeut III (versioon 2) Hiina loodusterapeut III (versioon 3) Homöopaat II (versioon 1) Homöopaat II (versioon 2) Homöopaat II (versioon 3) Homöopaat III (versioon 1) Homöopaat III (versioon 2) Homöopaat III (versioon 3) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 1) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 2) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 3) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 1) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 2) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 3) Refleksoloog II (versioon 1) Refleksoloog II (versioon 2) Refleksoloog II (versioon 3) Refleksoloog III (versioon 1) Refleksoloog III (versioon 2) Refleksoloog III (versioon 3) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 4) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 5) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 6) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 7) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Loodusravi ja täiendmeditsiin Loodusraviterapeut 36 2008-12-04 2008-12-04 2011-09-27 III 3230 Täiendmeditsiini ja loodusravi keskastme spetsialistid 0917 Traditsiooniline ja täiendav meditsiin ning teraapia 86 Tervishoid Aroomterapeut II Aromatherapy II 1 Aroomterapeut II (versioon 2) Aroomterapeut II (versioon 3) Aroomterapeut III (versioon 1) Aroomterapeut III (versioon 2) Aroomterapeut III (versioon 3) Hiina loodusterapeut III (versioon 1) Hiina loodusterapeut III (versioon 2) Hiina loodusterapeut III (versioon 3) Homöopaat II (versioon 1) Homöopaat II (versioon 2) Homöopaat II (versioon 3) Homöopaat III (versioon 1) Homöopaat III (versioon 2) Homöopaat III (versioon 3) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 1) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 2) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 3) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 1) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 2) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 3) Refleksoloog II (versioon 1) Refleksoloog II (versioon 2) Refleksoloog II (versioon 3) Refleksoloog III (versioon 1) Refleksoloog III (versioon 2) Refleksoloog III (versioon 3) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 4) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 5) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 6) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 7) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Loodusravi ja täiendmeditsiin Loodusraviterapeut 27 2006-12-04 2006-12-04 2008-12-03 II 3230 Täiendmeditsiini ja loodusravi keskastme spetsialistid 0917 Traditsiooniline ja täiendav meditsiin ning teraapia 86 Tervishoid Aroomterapeut III Aromatherapy III 1 Aroomterapeut II (versioon 1) Aroomterapeut II (versioon 2) Aroomterapeut II (versioon 3) Aroomterapeut III (versioon 2) Aroomterapeut III (versioon 3) Hiina loodusterapeut III (versioon 1) Hiina loodusterapeut III (versioon 2) Hiina loodusterapeut III (versioon 3) Homöopaat II (versioon 1) Homöopaat II (versioon 2) Homöopaat II (versioon 3) Homöopaat III (versioon 1) Homöopaat III (versioon 2) Homöopaat III (versioon 3) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 1) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 2) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 3) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 1) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 2) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 3) Refleksoloog II (versioon 1) Refleksoloog II (versioon 2) Refleksoloog II (versioon 3) Refleksoloog III (versioon 1) Refleksoloog III (versioon 2) Refleksoloog III (versioon 3) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 4) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 5) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 6) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 7) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Loodusravi ja täiendmeditsiin Loodusraviterapeut 27 2006-12-04 2006-12-04 2008-12-03 III 3230 Täiendmeditsiini ja loodusravi keskastme spetsialistid 0917 Traditsiooniline ja täiendav meditsiin ning teraapia 86 Tervishoid Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II CNC Machine tool operator II 2 Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 1) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 3) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 4) CNC metallilõikepingi operaator, tase 4 (versioon 8) CNC metallilõikepingi operaator, tase 4 (versioon 9) Freesija III (versioon 1) Freesija III (versioon 2) Freesija III (versioon 3) Freesija III (versioon 4) Lihvija III (versioon 1) Lihvija III (versioon 2) Lihvija III (versioon 3) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 (versioon 5) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 (versioon 6) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 (versioon 7) Treial III (versioon 1) Treial III (versioon 2) Treial III (versioon 3) Treial III (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Metallilõikepinkidel töötaja 18 2008-12-09 2008-12-09 2010-12-28 II 8121 Metallitootmisseadmete operaatorid 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-meister III CNC Machine tool operator III 2 Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-meister III (versioon 1) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-meister III (versioon 3) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-meister III (versioon 4) CNC metallilõikepingi operaator-seadistaja, tase 5 (versioon 8) CNC metallilõikepingi operaator-seadistaja, tase 5 (versioon 9) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 5 (versioon 5) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 5 (versioon 6) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 5 (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Metallilõikepinkidel töötaja 18 2008-12-09 2008-12-09 2010-12-28 III 8121 Metallitootmisseadmete operaatorid 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator I CNC Machine tool operator I 1 Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator I (versioon 2) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator I (versioon 3) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator I (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Metallilõikepinkidel töötaja 13 2006-06-20 2006-06-20 2008-12-08 I 8121 Metallitootmisseadmete operaatorid 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II CNC Machine tool operator II 1 Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 2) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 3) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 4) CNC metallilõikepingi operaator, tase 4 (versioon 8) CNC metallilõikepingi operaator, tase 4 (versioon 9) Freesija III (versioon 1) Freesija III (versioon 2) Freesija III (versioon 3) Freesija III (versioon 4) Lihvija III (versioon 1) Lihvija III (versioon 2) Lihvija III (versioon 3) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 (versioon 5) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 (versioon 6) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 (versioon 7) Treial III (versioon 1) Treial III (versioon 2) Treial III (versioon 3) Treial III (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Metallilõikepinkidel töötaja 13 2006-06-20 2006-06-20 2008-12-08 II 8121 Metallitootmisseadmete operaatorid 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-meister III CNC Machine tool operator III 1 Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-meister III (versioon 2) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-meister III (versioon 3) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-meister III (versioon 4) CNC metallilõikepingi operaator-seadistaja, tase 5 (versioon 8) CNC metallilõikepingi operaator-seadistaja, tase 5 (versioon 9) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 5 (versioon 5) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 5 (versioon 6) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 5 (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Metallilõikepinkidel töötaja 13 2006-06-20 2006-06-20 2008-12-08 III 8121 Metallitootmisseadmete operaatorid 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Autoinsener IV Automotive Engineer IV 1 Autoinsener IV (versioon 2) Autoinsener IV (versioon 3) Autoinsener, tase 6 (versioon 7) Autoinsener, tase 6 (versioon 4) Autoinsener, tase 6 (versioon 5) Autoinsener, tase 6 (versioon 6) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Autoinsener 8 2005-05-16 2005-05-16 2009-01-14 IV 2144 Mehaanikainsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Diplomeeritud autoinsener V Diploma Automotive Engineer V 1 Diplomeeritud autoinsener V (versioon 2) Diplomeeritud autoinsener V (versioon 3) Diplomeeritud autoinsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud autoinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud autoinsener, tase 7 (versioon 6) Juhtiv autoinsener, tase 7 (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Autoinsener 8 2005-05-16 2005-05-16 2009-01-14 V 2144 Mehaanikainsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Volitatud autoinsener V Chartered Automotive Engineer V 1 Vastutav autoinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud autoinsener V (versioon 2) Volitatud autoinsener V (versioon 3) Volitatud autoinsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud autoinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud autoinsener, tase 8 (versioon 6) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Autoinsener 8 2005-05-16 2005-05-16 2009-01-14 V 2144 Mehaanikainsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Automaaler I Carpainter I 3 Automaaler I (versioon 1) Automaaler I (versioon 2) Automaaler I (versioon 4) Automaaler, tase 4 (versioon 5) Automaaler, tase 4 (versioon 6) Automaaler, tase 4 (versioon 7) Automaaler, tase 4 (versioon 8) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Automaaler 23 2008-12-10 2008-12-10 2011-06-08 I 7132 Pihustusseadmetega värvijad-lakkijad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Automaaler II Carpainter II 3 Automaaler II (versioon 1) Automaaler II (versioon 2) Automaaler II (versioon 4) Sõidukite kere- ja värvitööde meister, tase 5 (versioon 5) Sõidukite kere- ja värvitööde meister, tase 5 (versioon 6) Sõidukite kere- ja värvitööde meister, tase 5 (versioon 7) Sõidukite kere- ja värvitööde meister, tase 5 (versioon 8) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Automaaler 23 2008-12-10 2008-12-10 2011-06-08 II 7132 Pihustusseadmetega värvijad-lakkijad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Automaaler I Carpainter I 2 Automaaler I (versioon 1) Automaaler I (versioon 3) Automaaler I (versioon 4) Automaaler, tase 4 (versioon 5) Automaaler, tase 4 (versioon 6) Automaaler, tase 4 (versioon 7) Automaaler, tase 4 (versioon 8) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Automaaler 13 2005-05-21 2005-05-21 2008-12-09 I 7132 Pihustusseadmetega värvijad-lakkijad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Automaaler II Carpainter II 2 Automaaler II (versioon 1) Automaaler II (versioon 3) Automaaler II (versioon 4) Sõidukite kere- ja värvitööde meister, tase 5 (versioon 5) Sõidukite kere- ja värvitööde meister, tase 5 (versioon 6) Sõidukite kere- ja värvitööde meister, tase 5 (versioon 7) Sõidukite kere- ja värvitööde meister, tase 5 (versioon 8) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Automaaler 13 2005-05-31 2005-05-31 2008-12-09 II 7132 Pihustusseadmetega värvijad-lakkijad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Automaaler I Carpainter I 1 Automaaler I (versioon 2) Automaaler I (versioon 3) Automaaler I (versioon 4) Automaaler, tase 4 (versioon 5) Automaaler, tase 4 (versioon 6) Automaaler, tase 4 (versioon 7) Automaaler, tase 4 (versioon 8) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Automaaler 2 2001-05-08 2001-05-08 2005-05-30 I 7132 Pihustusseadmetega värvijad-lakkijad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Automaaler II Carpainter II 1 Automaaler II (versioon 2) Automaaler II (versioon 3) Automaaler II (versioon 4) Sõidukite kere- ja värvitööde meister, tase 5 (versioon 5) Sõidukite kere- ja värvitööde meister, tase 5 (versioon 6) Sõidukite kere- ja värvitööde meister, tase 5 (versioon 7) Sõidukite kere- ja värvitööde meister, tase 5 (versioon 8) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Automaaler 2 2001-05-08 2001-05-08 2005-05-30 II 7132 Pihustusseadmetega värvijad-lakkijad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Autoplekksepp I Carplumber I 3 Autoplekksepp I (versioon 1) Autoplekksepp I (versioon 2) Autoplekksepp I (versioon 4) Autoplekksepp-komplekteerija, tase 3 (versioon 5) Autoplekksepp-komplekteerija, tase 4 (versioon 6) Autoplekksepp-komplekteerija, tase 4 (versioon 7) Autoplekksepp, tase 4 (versioon 8) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Autoplekksepp 23 2008-12-10 2008-12-10 2011-06-08 I 7213 Lehtmetallitöölised 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Autoplekksepp II Carplumber II 3 Autokeretehnik, tase 4 (versioon 5) Autokeretehnik, tase 4 (versioon 6) Autokeretehnik, tase 4 (versioon 7) Autokeretehnik, tase 5 (versioon 8) Autoplekksepp II (versioon 1) Autoplekksepp II (versioon 2) Autoplekksepp II (versioon 4) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Autoplekksepp 23 2008-12-10 2008-12-10 2011-06-08 II 7213 Lehtmetallitöölised 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Autoplekksepp I Carplumber I 2 Autoplekksepp I (versioon 1) Autoplekksepp I (versioon 3) Autoplekksepp I (versioon 4) Autoplekksepp-komplekteerija, tase 3 (versioon 5) Autoplekksepp-komplekteerija, tase 4 (versioon 6) Autoplekksepp-komplekteerija, tase 4 (versioon 7) Autoplekksepp, tase 4 (versioon 8) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Autoplekksepp 13 2005-05-31 2005-05-31 2008-12-09 I 7213 Lehtmetallitöölised 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Autoplekksepp II Carplumber II 2 Autokeretehnik, tase 4 (versioon 5) Autokeretehnik, tase 4 (versioon 6) Autokeretehnik, tase 4 (versioon 7) Autokeretehnik, tase 5 (versioon 8) Autoplekksepp II (versioon 1) Autoplekksepp II (versioon 3) Autoplekksepp II (versioon 4) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Autoplekksepp 13 2005-05-31 2005-05-31 2008-12-09 II 7213 Lehtmetallitöölised 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Autoplekksepp I Carplumber I 1 Autoplekksepp I (versioon 2) Autoplekksepp I (versioon 3) Autoplekksepp I (versioon 4) Autoplekksepp-komplekteerija, tase 3 (versioon 5) Autoplekksepp-komplekteerija, tase 4 (versioon 6) Autoplekksepp-komplekteerija, tase 4 (versioon 7) Autoplekksepp, tase 4 (versioon 8) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Autoplekksepp 2 2001-05-08 2001-05-08 2005-05-08 I 7213 Lehtmetallitöölised 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Autoplekksepp II Carplumber II 1 Autokeretehnik, tase 4 (versioon 5) Autokeretehnik, tase 4 (versioon 6) Autokeretehnik, tase 4 (versioon 7) Autokeretehnik, tase 5 (versioon 8) Autoplekksepp II (versioon 2) Autoplekksepp II (versioon 3) Autoplekksepp II (versioon 4) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Autoplekksepp 2 2001-05-08 2001-05-08 2005-05-08 II 7213 Lehtmetallitöölised 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Autotehnik I Mechanic I 3 Autolukksepp I (versioon 1) Autotehnik I (versioon 2) Autotehnik I (versioon 4) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 10) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 11) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 5) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 6) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 7) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 8) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 9) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Autotehnik 23 2008-12-10 2008-12-10 2011-06-08 I 7231 Mootorsõidukimehaanikud ja -lukksepad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Autotehnik II Mechanic II 3 Autolukksepp II (versioon 1) Autotehnik II (versioon 2) Autotehnik II (versioon 4) Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 (versioon 10) Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 (versioon 11) Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 (versioon 7) Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 (versioon 8) Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 (versioon 9) Sõiduautodiagnostik, tase 5 (versioon 5) Sõiduautodiagnostik, tase 5 (versioon 6) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Autotehnik 23 2008-12-10 2008-12-10 2011-06-08 II 7231 Mootorsõidukimehaanikud ja -lukksepad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Autotehnik I Mechanic I 2 Autolukksepp I (versioon 1) Autotehnik I (versioon 3) Autotehnik I (versioon 4) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 10) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 11) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 5) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 6) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 7) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 8) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 9) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Autotehnik 13 2005-05-31 2005-05-31 2008-12-09 I 7231 Mootorsõidukimehaanikud ja -lukksepad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Autotehnik II Mechanic II 2 Autolukksepp II (versioon 1) Autotehnik II (versioon 3) Autotehnik II (versioon 4) Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 (versioon 10) Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 (versioon 11) Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 (versioon 7) Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 (versioon 8) Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 (versioon 9) Sõiduautodiagnostik, tase 5 (versioon 5) Sõiduautodiagnostik, tase 5 (versioon 6) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Autotehnik 13 2005-05-31 2005-05-31 2008-12-09 II 7231 Mootorsõidukimehaanikud ja -lukksepad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Autolukksepp I Mechanic I 1 Autotehnik I (versioon 2) Autotehnik I (versioon 3) Autotehnik I (versioon 4) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 10) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 11) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 5) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 6) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 7) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 8) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 9) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Autotehnik 2 2001-05-08 2001-05-08 2005-05-30 I 7231 Mootorsõidukimehaanikud ja -lukksepad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Autolukksepp II Mechanic II 1 Autotehnik II (versioon 2) Autotehnik II (versioon 3) Autotehnik II (versioon 4) Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 (versioon 10) Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 (versioon 11) Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 (versioon 7) Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 (versioon 8) Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 (versioon 9) Sõiduautodiagnostik, tase 5 (versioon 5) Sõiduautodiagnostik, tase 5 (versioon 6) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Autotehnik 2 2001-05-08 2001-05-08 2005-05-30 II 7231 Mootorsõidukimehaanikud ja -lukksepad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Baarmen II Barman II 2 Baarmen II (versioon 3) Baarmen, tase 4 (versioon 4) Baarmen, tase 4 (versioon 5) Baarmen, tase 4 (versioon 6) Baarmen, tase 4 (versioon 7) Baarmen/baaridaam II (versioon 1) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Baarmen 23 2006-01-16 2006-01-16 2009-12-07 II 5132 Baariteenindajad 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Baarmen III Barman III 2 Baarmen III (versioon 3) Baarmen/baaridaam III (versioon 1) Vanembaarmen, tase 5 (versioon 4) Vanembaarmen, tase 5 (versioon 5) Vanembaarmen, tase 5 (versioon 6) Vanembaarmen, tase 5 (versioon 7) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Baarmen 23 2006-01-16 2006-01-16 2009-12-07 III 5131 Ettekandjad ja kelnerid 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Baarmen/baaridaam II Barmen/barmaid II 1 Baarmen II (versioon 2) Baarmen II (versioon 3) Baarmen, tase 4 (versioon 4) Baarmen, tase 4 (versioon 5) Baarmen, tase 4 (versioon 6) Baarmen, tase 4 (versioon 7) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Baarmen 7 2001-11-19 2001-11-19 2006-01-15 II 5132 Baariteenindajad 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Baarmen/baaridaam III Barmen/barmaid III 1 Baarmen III (versioon 2) Baarmen III (versioon 3) Vanembaarmen, tase 5 (versioon 4) Vanembaarmen, tase 5 (versioon 5) Vanembaarmen, tase 5 (versioon 6) Vanembaarmen, tase 5 (versioon 7) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Baarmen 7 2001-11-19 2001-11-19 2006-01-15 III 5131 Ettekandjad ja kelnerid 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Baarmen/baaridaam I Barman/barmaid I 1 Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Baarmen 2 1999-06-10 1999-06-10 2001-11-18 I 5132 Baariteenindajad 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Betoonkonstruktsioonide ehitaja I Concrete worker I 1 Betoonkonstruktsioonide ehitaja I (versioon 2) Betoonkonstruktsioonide ehitaja I (versioon 3) Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 esmane kutse (versioon 4) Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 esmane kutse (versioon 5) Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 esmane kutse (versioon 6) Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 esmane kutse (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Betoonkonstruktsioonide ehitaja 18 2004-12-09 2004-12-09 2008-06-17 I 7114 Betoneerijad, betoonpindade viimistlejad jms töölised 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 23 Muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine Betoonkonstruktsioonide ehitaja II Concrete worker II 1 Betoonkonstruktsioonide ehitaja II (versioon 2) Betoonkonstruktsioonide ehitaja II (versioon 3) Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 (versioon 4) Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 (versioon 5) Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 (versioon 6) Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Betoonkonstruktsioonide ehitaja 18 2004-12-09 2004-12-09 2008-06-17 II 7114 Betoneerijad, betoonpindade viimistlejad jms töölised 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 23 Muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine Betoonkonstruktsioonide ehitaja III Concrete worker III 1 Betoonkonstruktsioonide ehitaja III (versioon 2) Betoonkonstruktsioonide ehitaja III (versioon 3) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Betoonkonstruktsioonide ehitaja 18 2004-12-09 2004-12-09 2008-06-17 III 7114 Betoneerijad, betoonpindade viimistlejad jms töölised 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 23 Muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine Bioanalüütik III Biomedical sciencist III 4 Bioanalüütik III (versioon 1) Bioanalüütik III (versioon 2) Bioanalüütik III (versioon 3) Bioanalüütik III (versioon 5) Bioanalüütik, tase 6 (versioon 6) Bioanalüütik, tase 6 (versioon 7) Bioanalüütik, tase 6 (versioon 8) Bioanalüütik, tase 6 (versioon 9) Bioanalüütik, tase 6 esmane kutse (versioon 4) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Laboratoorne analüüs Bioanalüütik 31 2007-12-03 2007-12-03 2011-09-27 III 3212 Meditsiini- ja patoloogialaborite tehnikud 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Bioanalüütik IV Biomedical sciencist IV 3 Bioanalüütik IV (versioon 1) Bioanalüütik IV (versioon 2) Bioanalüütik IV (versioon 4) Bioanalüütik, tase 7 (versioon 6) Bioanalüütik, tase 7 (versioon 7) Bioanalüütik, tase 7 (versioon 8) Meisterbioanalüütik, tase 7 (versioon 5) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Laboratoorne analüüs Bioanalüütik 31 2007-12-03 2007-12-03 2011-09-27 IV 3212 Meditsiini- ja patoloogialaborite tehnikud 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Bioanalüütik III Laboratory technologist III 3 Bioanalüütik III (versioon 1) Bioanalüütik III (versioon 2) Bioanalüütik III (versioon 4) Bioanalüütik III (versioon 5) Bioanalüütik, tase 6 (versioon 6) Bioanalüütik, tase 6 (versioon 7) Bioanalüütik, tase 6 (versioon 8) Bioanalüütik, tase 6 (versioon 9) Bioanalüütik, tase 6 esmane kutse (versioon 4) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Laboratoorne analüüs Bioanalüütik 17 2004-12-08 2004-12-08 2007-12-02 III 3212 Meditsiini- ja patoloogialaborite tehnikud 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Bioanalüütik IV Laboratory technologist IV 2 Bioanalüütik IV (versioon 1) Bioanalüütik IV (versioon 3) Bioanalüütik IV (versioon 4) Bioanalüütik, tase 7 (versioon 6) Bioanalüütik, tase 7 (versioon 7) Bioanalüütik, tase 7 (versioon 8) Meisterbioanalüütik, tase 7 (versioon 5) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Laboratoorne analüüs Bioanalüütik 17 2004-12-08 2004-12-08 2007-12-02 IV 3212 Meditsiini- ja patoloogialaborite tehnikud 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Bioanalüütik III Laboratory technologist III 2 Bioanalüütik III (versioon 1) Bioanalüütik III (versioon 3) Bioanalüütik III (versioon 4) Bioanalüütik III (versioon 5) Bioanalüütik, tase 6 (versioon 6) Bioanalüütik, tase 6 (versioon 7) Bioanalüütik, tase 6 (versioon 8) Bioanalüütik, tase 6 (versioon 9) Bioanalüütik, tase 6 esmane kutse (versioon 4) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Laboratoorne analüüs Bioanalüütik 12 2003-10-23 2003-10-23 2004-12-07 III 3212 Meditsiini- ja patoloogialaborite tehnikud 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Bioanalüütik IV Laboratory technologist IV 1 Bioanalüütik IV (versioon 2) Bioanalüütik IV (versioon 3) Bioanalüütik IV (versioon 4) Bioanalüütik, tase 7 (versioon 6) Bioanalüütik, tase 7 (versioon 7) Bioanalüütik, tase 7 (versioon 8) Meisterbioanalüütik, tase 7 (versioon 5) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Laboratoorne analüüs Bioanalüütik 12 2003-10-23 2003-10-23 2007-12-07 IV 3212 Meditsiini- ja patoloogialaborite tehnikud 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Bioanalüütik III Laboratory technologist III 1 Bioanalüütik III (versioon 2) Bioanalüütik III (versioon 3) Bioanalüütik III (versioon 4) Bioanalüütik III (versioon 5) Bioanalüütik, tase 6 (versioon 6) Bioanalüütik, tase 6 (versioon 7) Bioanalüütik, tase 6 (versioon 8) Bioanalüütik, tase 6 (versioon 9) Bioanalüütik, tase 6 esmane kutse (versioon 4) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Laboratoorne analüüs Bioanalüütik 4 1999-12-06 1999-12-06 2003-10-22 III 3212 Meditsiini- ja patoloogialaborite tehnikud 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Diplomeeritud biomeditsiiniinsener V Diploma Biomedical Engineer V 1 Diplomeeritud biomeditsiiniinsener V (versioon 2) Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 (versioon 3) Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Biomeditsiiniinsener 11 2006-07-10 2006-07-10 2010-12-02 V 2149 Tehnikateaduste tippspetsialistid, mujal liigitamata 0912 Meditsiin 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Volitatud biomeditsiiniinsener V Chartered Biomedical Engineer V 1 Volitatud biomeditsiiniinsener V (versioon 2) Volitatud biomeditsiinitehnikainsener, tase 8 (versioon 3) Volitatud biomeditsiinitehnikainsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud biomeditsiinitehnikainsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud biomeditsiinitehnikainsener, tase 8 (versioon 6) Volitatud biomeditsiinitehnikainsener, tase 8 (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Biomeditsiiniinsener 11 2006-07-10 2006-07-10 2011-06-06 V 2149 Tehnikateaduste tippspetsialistid, mujal liigitamata 0912 Meditsiin 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Defektoskoopia operaator III Defectoscopy operator III 1 Defektoskoopia operaator III (versioon 2) Raudtee defektoskoopia operaator, tase 4 (versioon 3) Raudtee defektoskoopia operaator, tase 4 (versioon 4) Raudtee defektoskoopia operaator, tase 4 (versioon 5) Raudtee defektoskoopia operaator, tase 4 (versioon 6) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee defektoskoopia operaator 19 2007-06-06 2007-06-06 2010-12-28 III 3119 Füüsika- ja tehnikateaduste tehnikud, mujal liigitamata 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Defektoskoopia operaator I Defectoscopy operator I 1 Defektoskoopia operaator I (versioon 2) Defektoskoopia operaator I (versioon 3) Raudtee defektoskoopia operaatori abi, tase 2 (versioon 4) Raudtee defektoskoopia operaatori abi, tase 2 (versioon 5) Raudtee defektoskoopia operaatori abi, tase 2 (versioon 6) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee defektoskoopia operaator 8 2003-11-28 2003-11-28 2007-06-05 I 3119 Füüsika- ja tehnikateaduste tehnikud, mujal liigitamata 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Dekoraator IV Property (prop) Builder IV 2 Dekoraator IV (versioon 1) Dekoraator IV (versioon 3) Dekoraator IV (versioon 4) Dekoraator IV (versioon 6) Dekoraator-butafoor, tase 6 (versioon 5) Dekoraator-butafoor, tase 6 (versioon 7) Dekoraator-butafoor, tase 6 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Dekoraator 9 2006-06-13 2006-06-13 2008-12-09 IV 3432 Sisekujundajad ja dekoraatorid 0213 Kujutav kunst ja kunstiteadus 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Dekoraator-kunstnik V Property (prop) master V 2 Dekoraator-butafoor, tase 7 (versioon 7) Dekoraator-butafoor, tase 7 (versioon 8) Dekoraator-kunstnik V (versioon 1) Dekoraator-kunstnik V (versioon 3) Dekoraator-kunstnik V (versioon 4) Dekoraator-kunstnik V (versioon 6) Kunstnik-dekoraator, tase 7 (versioon 5) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Dekoraator 9 2006-06-13 2006-06-13 2008-12-09 V 3432 Sisekujundajad ja dekoraatorid 0213 Kujutav kunst ja kunstiteadus 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Dekoraator III Prop Builder III 1 Dekoraator III (versioon 2) Dekoraator III (versioon 3) Dekoraator III (versioon 4) Dekoraator III (versioon 5) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Dekoraator 4 2004-05-28 2004-05-28 2006-06-12 III 3432 Sisekujundajad ja dekoraatorid 0213 Kujutav kunst ja kunstiteadus 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Dekoraator IV Prop Builder III 1 Dekoraator IV (versioon 2) Dekoraator IV (versioon 3) Dekoraator IV (versioon 4) Dekoraator IV (versioon 6) Dekoraator-butafoor, tase 6 (versioon 5) Dekoraator-butafoor, tase 6 (versioon 7) Dekoraator-butafoor, tase 6 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Dekoraator 4 2004-05-28 2004-05-28 2006-06-12 IV 3432 Sisekujundajad ja dekoraatorid 0213 Kujutav kunst ja kunstiteadus 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Dekoraator-kunstnik V Prop master V 1 Dekoraator-butafoor, tase 7 (versioon 7) Dekoraator-butafoor, tase 7 (versioon 8) Dekoraator-kunstnik V (versioon 2) Dekoraator-kunstnik V (versioon 3) Dekoraator-kunstnik V (versioon 4) Dekoraator-kunstnik V (versioon 6) Kunstnik-dekoraator, tase 7 (versioon 5) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Dekoraator 4 2004-05-28 2004-05-28 2006-06-12 V 3432 Sisekujundajad ja dekoraatorid 0213 Kujutav kunst ja kunstiteadus 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Dokumendihaldur IV Records Manager IV 3 Dokumendihaldur IV (versioon 1) Dokumendihaldur IV (versioon 2) Dokumendihaldur IV (versioon 4) Dokumendihaldur IV (versioon 5) Dokumendihaldur, tase 6 (versioon 6) Teabehaldur, tase 6 (versioon 9) Teabehalduse korraldaja, tase 6 (versioon 7) Teabehalduse korraldaja, tase 6 (versioon 8) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Bürootöö Dokumendihaldur 33 2008-05-27 2008-05-27 2008-12-10 IV 2422 Strateegiate väljatöötajad 0415 Sekretäri- ja kontoritöö 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Dokumendihaldur V Records Manager V 3 Dokumendihaldur V (versioon 1) Dokumendihaldur V (versioon 2) Dokumendihaldur V (versioon 4) Dokumendihaldur V (versioon 5) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Bürootöö Dokumendihaldur 33 2008-05-27 2008-05-27 2008-12-10 V 2422 Strateegiate väljatöötajad 0415 Sekretäri- ja kontoritöö 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Dokumendihaldur IV Records Manager IV 2 Dokumendihaldur IV (versioon 1) Dokumendihaldur IV (versioon 3) Dokumendihaldur IV (versioon 4) Dokumendihaldur IV (versioon 5) Dokumendihaldur, tase 6 (versioon 6) Teabehaldur, tase 6 (versioon 9) Teabehalduse korraldaja, tase 6 (versioon 7) Teabehalduse korraldaja, tase 6 (versioon 8) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Bürootöö Dokumendihaldur 28 2007-05-31 2007-05-31 2008-05-26 IV 2422 Strateegiate väljatöötajad 0415 Sekretäri- ja kontoritöö 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Dokumendihaldur V Records Manager V 2 Dokumendihaldur V (versioon 1) Dokumendihaldur V (versioon 3) Dokumendihaldur V (versioon 4) Dokumendihaldur V (versioon 5) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Bürootöö Dokumendihaldur 28 2007-05-31 2007-05-31 2008-05-26 V 2422 Strateegiate väljatöötajad 0415 Sekretäri- ja kontoritöö 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Dokumendihaldur IV Records Manager IV 1 Dokumendihaldur IV (versioon 2) Dokumendihaldur IV (versioon 3) Dokumendihaldur IV (versioon 4) Dokumendihaldur IV (versioon 5) Dokumendihaldur, tase 6 (versioon 6) Teabehaldur, tase 6 (versioon 9) Teabehalduse korraldaja, tase 6 (versioon 7) Teabehalduse korraldaja, tase 6 (versioon 8) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Bürootöö Dokumendihaldur 13 2003-05-05 2003-05-05 2007-05-30 IV 2422 Strateegiate väljatöötajad 0415 Sekretäri- ja kontoritöö 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Dokumendihaldur V Records Manager V 1 Dokumendihaldur V (versioon 2) Dokumendihaldur V (versioon 3) Dokumendihaldur V (versioon 4) Dokumendihaldur V (versioon 5) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Bürootöö Dokumendihaldur 13 2003-05-05 2003-05-05 2007-05-30 V 2422 Strateegiate väljatöötajad 0415 Sekretäri- ja kontoritöö 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Soojusseadmete käitaja I Operator of thermal equipment I 5 Soojusseadmete käitaja I (versioon 1) Soojusseadmete käitaja I (versioon 2) Soojusseadmete käitaja I (versioon 3) Soojusseadmete käitaja I (versioon 4) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektri, sooja- ja gaasivarustus Soojusseadmete käitaja 7 2012-02-15 2012-02-15 2013-12-31 I 3 3 8182 Aurumasinate ja -katelde operaatorid 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Soojusseadmete käitaja I Operator of thermal equipment I 3 Soojusseadmete käitaja I (versioon 1) Soojusseadmete käitaja I (versioon 2) Soojusseadmete käitaja I (versioon 4) Soojusseadmete käitaja I (versioon 5) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektri, sooja- ja gaasivarustus Soojusseadmete käitaja 22 2007-05-24 2007-05-24 2011-05-25 I 8182 Aurumasinate ja -katelde operaatorid 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Soojusseadmete käitaja II Operator of thermal equipment II 3 Soojusseadmete käitaja II (versioon 1) Soojusseadmete käitaja II (versioon 2) Soojusseadmete käitaja II (versioon 4) Soojusseadmete käitaja II (versioon 5) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektri, sooja- ja gaasivarustus Soojusseadmete käitaja 22 2007-05-24 2007-05-24 2011-05-25 II 8182 Aurumasinate ja -katelde operaatorid 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Soojusseadmete käitaja III Operator of thermal equipment III 3 Soojusseadmete käitaja III (versioon 1) Soojusseadmete käitaja III (versioon 2) Soojusseadmete käitaja III (versioon 4) Soojusseadmete käitaja III (versioon 5) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektri, sooja- ja gaasivarustus Soojusseadmete käitaja 22 2007-05-24 2007-05-24 2011-05-25 III 3131 Energiatootmisettevõtete operaatorid 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Soojusseadmete käitaja I Operator of thermal equipment I 2 Soojusseadmete käitaja I (versioon 1) Soojusseadmete käitaja I (versioon 3) Soojusseadmete käitaja I (versioon 4) Soojusseadmete käitaja I (versioon 5) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektri, sooja- ja gaasivarustus Soojusseadmete käitaja 19 2006-06-09 2006-06-09 2007-05-23 I 8182 Aurumasinate ja -katelde operaatorid 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Soojusseadmete käitaja II Operator of thermal equipment II 2 Soojusseadmete käitaja II (versioon 1) Soojusseadmete käitaja II (versioon 3) Soojusseadmete käitaja II (versioon 4) Soojusseadmete käitaja II (versioon 5) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektri, sooja- ja gaasivarustus Soojusseadmete käitaja 19 2006-06-09 2006-06-09 2007-05-23 II 8182 Aurumasinate ja -katelde operaatorid 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Soojusseadmete käitaja III Operator of thermal equipment III 2 Soojusseadmete käitaja III (versioon 1) Soojusseadmete käitaja III (versioon 3) Soojusseadmete käitaja III (versioon 4) Soojusseadmete käitaja III (versioon 5) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektri, sooja- ja gaasivarustus Soojusseadmete käitaja 19 2006-06-09 2006-06-09 2007-05-23 III 3131 Energiatootmisettevõtete operaatorid 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Soojusseadmete käitaja I Operator of thermal equipment I 1 Soojusseadmete käitaja I (versioon 2) Soojusseadmete käitaja I (versioon 3) Soojusseadmete käitaja I (versioon 4) Soojusseadmete käitaja I (versioon 5) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektri, sooja- ja gaasivarustus Soojusseadmete käitaja 6 2001-11-14 2001-11-14 2006-06-08 I 8182 Aurumasinate ja -katelde operaatorid 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Soojusseadmete käitaja II Operator of thermal equipment II 1 Soojusseadmete käitaja II (versioon 2) Soojusseadmete käitaja II (versioon 3) Soojusseadmete käitaja II (versioon 4) Soojusseadmete käitaja II (versioon 5) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektri, sooja- ja gaasivarustus Soojusseadmete käitaja 6 2001-11-14 2001-11-14 2006-06-08 II 8182 Aurumasinate ja -katelde operaatorid 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Soojusseadmete käitaja III Operator of thermal equipment III 1 Soojusseadmete käitaja III (versioon 2) Soojusseadmete käitaja III (versioon 3) Soojusseadmete käitaja III (versioon 4) Soojusseadmete käitaja III (versioon 5) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektri, sooja- ja gaasivarustus Soojusseadmete käitaja 6 2001-11-14 2001-11-14 2006-06-08 III 3131 Energiatootmisettevõtete operaatorid 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Plastitöötluse operaator I Plastic machinery operator I 4 Plastitöötluse operaator I (versioon 1) Plastitöötluse operaator I (versioon 2) Plastitöötluse operaator I (versioon 3) Plastitöötluse operaator I (versioon 5) Plastitöötluse operaator I (versioon 6) Plastitöötluse operaator I (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Plastitöötlus Plastitöötluse operaator 23 2007-11-28 2007-11-28 2011-01-05 I 8142 Plasttoodete masinate operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 22 Kummi- ja plasttoodete tootmine Plastitöötluse operaator II Plastic machinery operator II 4 Plastitöötluse operaator II (versioon 1) Plastitöötluse operaator II (versioon 2) Plastitöötluse operaator II (versioon 3) Plastitöötluse operaator II (versioon 5) Plastitöötluse operaator II (versioon 6) Plastitöötluse operaator II (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Plastitöötlus Plastitöötluse operaator 23 2007-11-28 2007-11-28 2011-01-05 II 8142 Plasttoodete masinate operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 22 Kummi- ja plasttoodete tootmine Plastitöötluse operaator III Plastic machinery operator III 4 Plastitöötluse operaator III (versioon 1) Plastitöötluse operaator III (versioon 2) Plastitöötluse operaator III (versioon 3) Plastitöötluse operaator III (versioon 5) Plastitöötluse operaator III (versioon 6) Plastitöötluse operaator III (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Plastitöötlus Plastitöötluse operaator 23 2007-11-28 2007-11-28 2011-01-05 III 8142 Plasttoodete masinate operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 22 Kummi- ja plasttoodete tootmine Plastitöötluse operaator I Plastic machinery operator I 3 Plastitöötluse operaator I (versioon 1) Plastitöötluse operaator I (versioon 2) Plastitöötluse operaator I (versioon 4) Plastitöötluse operaator I (versioon 5) Plastitöötluse operaator I (versioon 6) Plastitöötluse operaator I (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Plastitöötlus Plastitöötluse operaator 8 2006-12-05 2006-12-05 2007-11-27 I 8142 Plasttoodete masinate operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 22 Kummi- ja plasttoodete tootmine Plastitöötluse operaator II Plastic machinery operator II 3 Plastitöötluse operaator II (versioon 1) Plastitöötluse operaator II (versioon 2) Plastitöötluse operaator II (versioon 4) Plastitöötluse operaator II (versioon 5) Plastitöötluse operaator II (versioon 6) Plastitöötluse operaator II (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Plastitöötlus Plastitöötluse operaator 8 2006-12-05 2006-12-05 2007-11-27 II 8142 Plasttoodete masinate operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 22 Kummi- ja plasttoodete tootmine Plastitöötluse operaator III Plastic machinery operator III 3 Plastitöötluse operaator III (versioon 1) Plastitöötluse operaator III (versioon 2) Plastitöötluse operaator III (versioon 4) Plastitöötluse operaator III (versioon 5) Plastitöötluse operaator III (versioon 6) Plastitöötluse operaator III (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Plastitöötlus Plastitöötluse operaator 8 2006-12-05 2006-12-05 2007-11-27 III 8142 Plasttoodete masinate operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 22 Kummi- ja plasttoodete tootmine Külmamehaanik I Refrigeration Mechanic I 3 Külmamehaanik A2, tase 3 (versioon 9) Külmamehaanik I (versioon 2) Külmamehaanik I (versioon 4) Külmamehaanik I (versioon 5) Külmamehaanik, tase 3 (versioon 6) Külmamehaanik, tase 3 (versioon 7) Külmamehaanik, tase 3 (versioon 8) Külmutusmehaanik I (versioon 1) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Külmatehnika Külmamehaanik 27 2008-11-21 2008-11-21 2011-05-25 I 7127 Kliima- ja külmutusseadmete mehaanikud 0713 Elektrienergia ja energeetika 33 Masinate ja seadmete remont ja paigaldus Külmamehaanik II Refrigeration Mechanic II 3 Külmamehaanik A1, tase 4 (versioon 9) Külmamehaanik II (versioon 2) Külmamehaanik II (versioon 4) Külmamehaanik II (versioon 5) Külmamehaanik, tase 4 (versioon 6) Külmamehaanik, tase 4 (versioon 7) Külmamehaanik, tase 4 (versioon 8) Külmutusmehaanik II (versioon 1) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Külmatehnika Külmamehaanik 27 2008-11-21 2008-11-21 2011-05-25 II 7127 Kliima- ja külmutusseadmete mehaanikud 0713 Elektrienergia ja energeetika 33 Masinate ja seadmete remont ja paigaldus Külmatehnik III Refrigeration Technician III 3 Külmatehnik III (versioon 2) Külmatehnik III (versioon 4) Külmatehnik III (versioon 5) Külmatehnika paigaldusjuht A1, tase 5 (versioon 9) Külmatehnika paigaldusjuht, tase 5 (versioon 6) Külmatehnika paigaldusjuht, tase 5 (versioon 7) Külmatehnika paigaldusjuht, tase 5 (versioon 8) Külmutustehnik III (versioon 1) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Külmatehnika Külmamehaanik 27 2008-11-21 2008-11-21 2011-05-25 III 7127 Kliima- ja külmutusseadmete mehaanikud 0713 Elektrienergia ja energeetika 33 Masinate ja seadmete remont ja paigaldus Külmamehaanik I Refrigeration Mechanic I 2 Külmamehaanik A2, tase 3 (versioon 9) Külmamehaanik I (versioon 3) Külmamehaanik I (versioon 4) Külmamehaanik I (versioon 5) Külmamehaanik, tase 3 (versioon 6) Külmamehaanik, tase 3 (versioon 7) Külmamehaanik, tase 3 (versioon 8) Külmutusmehaanik I (versioon 1) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Külmatehnika Külmamehaanik 13 2004-06-01 2004-06-01 2008-11-20 I 7127 Kliima- ja külmutusseadmete mehaanikud 0713 Elektrienergia ja energeetika 33 Masinate ja seadmete remont ja paigaldus Külmamehaanik II Refrigeration Mechanic II 2 Külmamehaanik A1, tase 4 (versioon 9) Külmamehaanik II (versioon 3) Külmamehaanik II (versioon 4) Külmamehaanik II (versioon 5) Külmamehaanik, tase 4 (versioon 6) Külmamehaanik, tase 4 (versioon 7) Külmamehaanik, tase 4 (versioon 8) Külmutusmehaanik II (versioon 1) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Külmatehnika Külmamehaanik 13 2004-06-01 2004-06-01 2008-11-20 II 7127 Kliima- ja külmutusseadmete mehaanikud 0713 Elektrienergia ja energeetika 33 Masinate ja seadmete remont ja paigaldus Külmatehnik III Refrigeration Technician III 2 Külmatehnik III (versioon 3) Külmatehnik III (versioon 4) Külmatehnik III (versioon 5) Külmatehnika paigaldusjuht A1, tase 5 (versioon 9) Külmatehnika paigaldusjuht, tase 5 (versioon 6) Külmatehnika paigaldusjuht, tase 5 (versioon 7) Külmatehnika paigaldusjuht, tase 5 (versioon 8) Külmutustehnik III (versioon 1) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Külmatehnika Külmamehaanik 13 2004-06-01 2004-06-01 2008-11-20 III 7127 Kliima- ja külmutusseadmete mehaanikud 0713 Elektrienergia ja energeetika 33 Masinate ja seadmete remont ja paigaldus Külmutusmehaanik I Refrigeration Mechanic I 1 Külmamehaanik A2, tase 3 (versioon 9) Külmamehaanik I (versioon 2) Külmamehaanik I (versioon 3) Külmamehaanik I (versioon 4) Külmamehaanik I (versioon 5) Külmamehaanik, tase 3 (versioon 6) Külmamehaanik, tase 3 (versioon 7) Külmamehaanik, tase 3 (versioon 8) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Külmatehnika Külmamehaanik 10 2003-05-21 2003-05-21 2004-05-31 I 7127 Kliima- ja külmutusseadmete mehaanikud 0713 Elektrienergia ja energeetika 33 Masinate ja seadmete remont ja paigaldus Külmutusmehaanik II Refrigeration Mechanic II 1 Külmamehaanik A1, tase 4 (versioon 9) Külmamehaanik II (versioon 2) Külmamehaanik II (versioon 3) Külmamehaanik II (versioon 4) Külmamehaanik II (versioon 5) Külmamehaanik, tase 4 (versioon 6) Külmamehaanik, tase 4 (versioon 7) Külmamehaanik, tase 4 (versioon 8) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Külmatehnika Külmamehaanik 10 2003-05-21 2003-05-21 2004-05-31 II 7127 Kliima- ja külmutusseadmete mehaanikud 0713 Elektrienergia ja energeetika 33 Masinate ja seadmete remont ja paigaldus Külmutustehnik III Refrigeration Technician III 1 Külmatehnik III (versioon 2) Külmatehnik III (versioon 3) Külmatehnik III (versioon 4) Külmatehnik III (versioon 5) Külmatehnika paigaldusjuht A1, tase 5 (versioon 9) Külmatehnika paigaldusjuht, tase 5 (versioon 6) Külmatehnika paigaldusjuht, tase 5 (versioon 7) Külmatehnika paigaldusjuht, tase 5 (versioon 8) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Külmatehnika Külmamehaanik 10 2003-05-21 2003-05-21 2004-05-31 III 7127 Kliima- ja külmutusseadmete mehaanikud 0713 Elektrienergia ja energeetika 33 Masinate ja seadmete remont ja paigaldus Plastitöötluse operaator I Plastic machinery operator I 2 Plastitöötluse operaator I (versioon 1) Plastitöötluse operaator I (versioon 3) Plastitöötluse operaator I (versioon 4) Plastitöötluse operaator I (versioon 5) Plastitöötluse operaator I (versioon 6) Plastitöötluse operaator I (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Plastitöötlus Plastitöötluse operaator 19 2006-06-09 2006-06-09 2006-12-04 I 8142 Plasttoodete masinate operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 22 Kummi- ja plasttoodete tootmine Plastitöötluse operaator II Plastic machinery operator II 2 Plastitöötluse operaator II (versioon 1) Plastitöötluse operaator II (versioon 3) Plastitöötluse operaator II (versioon 4) Plastitöötluse operaator II (versioon 5) Plastitöötluse operaator II (versioon 6) Plastitöötluse operaator II (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Plastitöötlus Plastitöötluse operaator 19 2006-06-09 2006-06-09 2006-12-04 II 8142 Plasttoodete masinate operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 22 Kummi- ja plasttoodete tootmine Plastitöötluse operaator III Plastic machinery operator III 2 Plastitöötluse operaator III (versioon 1) Plastitöötluse operaator III (versioon 3) Plastitöötluse operaator III (versioon 4) Plastitöötluse operaator III (versioon 5) Plastitöötluse operaator III (versioon 6) Plastitöötluse operaator III (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Plastitöötlus Plastitöötluse operaator 19 2006-06-09 2006-06-09 2006-12-04 III 8142 Plasttoodete masinate operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 22 Kummi- ja plasttoodete tootmine Plastitöötluse operaator I Plastic machinery operator I 1 Plastitöötluse operaator I (versioon 2) Plastitöötluse operaator I (versioon 3) Plastitöötluse operaator I (versioon 4) Plastitöötluse operaator I (versioon 5) Plastitöötluse operaator I (versioon 6) Plastitöötluse operaator I (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Plastitöötlus Plastitöötluse operaator 8 2002-05-30 2002-05-30 2006-06-08 I 8142 Plasttoodete masinate operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 22 Kummi- ja plasttoodete tootmine Plastitöötluse operaator II Plastic machinery operator II 1 Plastitöötluse operaator II (versioon 2) Plastitöötluse operaator II (versioon 3) Plastitöötluse operaator II (versioon 4) Plastitöötluse operaator II (versioon 5) Plastitöötluse operaator II (versioon 6) Plastitöötluse operaator II (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Plastitöötlus Plastitöötluse operaator 8 2002-05-30 2002-05-30 2006-06-08 II 8142 Plasttoodete masinate operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 22 Kummi- ja plasttoodete tootmine Plastitöötluse operaator III Plastic machinery operator III 1 Plastitöötluse operaator III (versioon 2) Plastitöötluse operaator III (versioon 3) Plastitöötluse operaator III (versioon 4) Plastitöötluse operaator III (versioon 5) Plastitöötluse operaator III (versioon 6) Plastitöötluse operaator III (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Plastitöötlus Plastitöötluse operaator 8 2002-05-30 2002-05-30 2006-06-08 III 8142 Plasttoodete masinate operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 22 Kummi- ja plasttoodete tootmine Elektroonikaseadmete koostaja III Electronics assembly operator III 1 Elektroonikaseadmete koostaja III (versioon 2) Elektroonikaseadmete koostaja III (versioon 3) Elektroonikaseadmete tehnik, tase 4 (versioon 4) Elektroonikaseadmete tehnik, tase 4 (versioon 5) Elektroonikaseadmete tehnik, tase 4 (versioon 6) Elektroonikaseadmete tehnik, tase 4 (versioon 7) Elektroonikaseadmete tehnik, tase 4 (versioon 8) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Elektroonika Elektroonikaseadmete koostaja 25 2008-05-27 2008-05-27 2011-05-25 III 8212 Elektri- ja elektroonikaseadmete koostajad 0714 Elektroonika ja automaatika 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Elektroonikaseadmete paigaldaja ja hooldaja III Electronics Technician III 1 Elektroonikaseadmete paigaldaja ja hooldaja III (versioon 2) Elektroonikaseadmete paigaldaja ja hooldaja III (versioon 3) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Elektroonika Elektroonikaseadmete koostaja 25 2008-05-27 2008-05-27 2011-05-25 III 7421 Elektroonikaseadmete mehaanikud ja hooldajad 0714 Elektroonika ja automaatika 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Turvasüsteemide tehnik III Security and Fire Protection Systems Technician III 3 Turvasüsteemide tehnik III (versioon 1) Turvasüsteemide tehnik III (versioon 2) Turvasüsteemide tehnik III (versioon 4) Turvasüsteemide tehnik III (versioon 5) Turvasüsteemide tehnik, tase 5 (versioon 6) Turvasüsteemide tehnik, tase 5 (versioon 7) Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 (versioon 10) Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 (versioon 11) Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 (versioon 8) Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 (versioon 9) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Turvasüsteemide tehnik 27 2008-11-21 2008-11-21 2011-05-25 III 3114 Elektroonikatehnikud 0714 Elektroonika ja automaatika 80 Turvatöö ja juurdlus Turvasüsteemide tehnik III Security and Fire Protection Systems Technician III 2 Turvasüsteemide tehnik III (versioon 1) Turvasüsteemide tehnik III (versioon 3) Turvasüsteemide tehnik III (versioon 4) Turvasüsteemide tehnik III (versioon 5) Turvasüsteemide tehnik, tase 5 (versioon 6) Turvasüsteemide tehnik, tase 5 (versioon 7) Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 (versioon 10) Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 (versioon 11) Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 (versioon 8) Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 (versioon 9) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Turvasüsteemide tehnik 20 2006-12-05 2006-12-05 2008-11-20 III 3114 Elektroonikatehnikud 0714 Elektroonika ja automaatika 80 Turvatöö ja juurdlus Turvasüsteemide tehnik III Security and Fire Alarm Systems Technician III 1 Turvasüsteemide tehnik III (versioon 2) Turvasüsteemide tehnik III (versioon 3) Turvasüsteemide tehnik III (versioon 4) Turvasüsteemide tehnik III (versioon 5) Turvasüsteemide tehnik, tase 5 (versioon 6) Turvasüsteemide tehnik, tase 5 (versioon 7) Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 (versioon 10) Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 (versioon 11) Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 (versioon 8) Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 (versioon 9) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Turvasüsteemide tehnik 18 2006-04-06 2006-04-06 2006-12-04 III 3114 Elektroonikatehnikud 0714 Elektroonika ja automaatika 80 Turvatöö ja juurdlus Kokk I Cook I 4 Kokk I (versioon 1) Kokk I (versioon 2) Kokk I (versioon 3) Kokk I (versioon 5) Kokk II (versioon 1) Kokk II (versioon 2) Kokk II (versioon 3) Kokk II (versioon 4) Kokk, tase 3 (versioon 6) Kokk, tase 4 (versioon 10) Kokk, tase 4 (versioon 5) Kokk, tase 4 (versioon 7) Kokk, tase 4 (versioon 8) Kokk, tase 4 (versioon 9) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Kokk 30 2008-12-02 2008-12-02 2011-05-10 I 5120 Kokad 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Kokk II Cook II 3 Kokk I (versioon 1) Kokk I (versioon 2) Kokk I (versioon 3) Kokk I (versioon 4) Kokk I (versioon 5) Kokk II (versioon 1) Kokk II (versioon 2) Kokk II (versioon 4) Kokk, tase 3 (versioon 6) Kokk, tase 4 (versioon 10) Kokk, tase 4 (versioon 5) Kokk, tase 4 (versioon 7) Kokk, tase 4 (versioon 8) Kokk, tase 4 (versioon 9) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Kokk 30 2008-12-02 2008-12-02 2011-05-10 II 5120 Kokad 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Kokk III Cook III 3 Kokk III (versioon 1) Kokk III (versioon 2) Kokk III (versioon 4) Meisterkokk, tase 5 (versioon 5) Meisterkokk, tase 5 (versioon 6) Vanemkokk, tase 5 (versioon 7) Vanemkokk, tase 5 (versioon 8) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Kokk 30 2008-12-02 2008-12-02 2011-05-10 III 5120 Kokad 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Kokk I Cook I 3 Kokk I (versioon 1) Kokk I (versioon 2) Kokk I (versioon 4) Kokk I (versioon 5) Kokk II (versioon 1) Kokk II (versioon 2) Kokk II (versioon 3) Kokk II (versioon 4) Kokk, tase 3 (versioon 6) Kokk, tase 4 (versioon 10) Kokk, tase 4 (versioon 5) Kokk, tase 4 (versioon 7) Kokk, tase 4 (versioon 8) Kokk, tase 4 (versioon 9) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Kokk 16 2004-12-14 2004-12-14 2008-12-01 I 5120 Kokad 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Kokk II Cook II 2 Kokk I (versioon 1) Kokk I (versioon 2) Kokk I (versioon 3) Kokk I (versioon 4) Kokk I (versioon 5) Kokk II (versioon 1) Kokk II (versioon 3) Kokk II (versioon 4) Kokk, tase 3 (versioon 6) Kokk, tase 4 (versioon 10) Kokk, tase 4 (versioon 5) Kokk, tase 4 (versioon 7) Kokk, tase 4 (versioon 8) Kokk, tase 4 (versioon 9) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Kokk 16 2004-12-14 2004-12-14 2008-12-01 II 5120 Kokad 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Kokk III Cook III 2 Kokk III (versioon 1) Kokk III (versioon 3) Kokk III (versioon 4) Meisterkokk, tase 5 (versioon 5) Meisterkokk, tase 5 (versioon 6) Vanemkokk, tase 5 (versioon 7) Vanemkokk, tase 5 (versioon 8) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Kokk 16 2004-12-14 2004-12-14 2008-12-01 III 5120 Kokad 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Kokk I Cook I 2 Kokk I (versioon 1) Kokk I (versioon 3) Kokk I (versioon 4) Kokk I (versioon 5) Kokk II (versioon 1) Kokk II (versioon 2) Kokk II (versioon 3) Kokk II (versioon 4) Kokk, tase 3 (versioon 6) Kokk, tase 4 (versioon 10) Kokk, tase 4 (versioon 5) Kokk, tase 4 (versioon 7) Kokk, tase 4 (versioon 8) Kokk, tase 4 (versioon 9) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Kokk 6 2001-11-19 2001-11-19 2004-12-13 I 5120 Kokad 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Kokk II Cook II 1 Kokk I (versioon 1) Kokk I (versioon 2) Kokk I (versioon 3) Kokk I (versioon 4) Kokk I (versioon 5) Kokk II (versioon 2) Kokk II (versioon 3) Kokk II (versioon 4) Kokk, tase 3 (versioon 6) Kokk, tase 4 (versioon 10) Kokk, tase 4 (versioon 5) Kokk, tase 4 (versioon 7) Kokk, tase 4 (versioon 8) Kokk, tase 4 (versioon 9) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Kokk 6 2001-11-19 2001-11-19 2004-12-13 II 5120 Kokad 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Kokk III Cook III 1 Kokk III (versioon 2) Kokk III (versioon 3) Kokk III (versioon 4) Meisterkokk, tase 5 (versioon 5) Meisterkokk, tase 5 (versioon 6) Vanemkokk, tase 5 (versioon 7) Vanemkokk, tase 5 (versioon 8) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Kokk 6 2001-11-19 2001-11-19 2004-12-13 III 5120 Kokad 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Kokk I Cook I 1 Kokk I (versioon 2) Kokk I (versioon 3) Kokk I (versioon 4) Kokk I (versioon 5) Kokk II (versioon 1) Kokk II (versioon 2) Kokk II (versioon 3) Kokk II (versioon 4) Kokk, tase 3 (versioon 6) Kokk, tase 4 (versioon 10) Kokk, tase 4 (versioon 5) Kokk, tase 4 (versioon 7) Kokk, tase 4 (versioon 8) Kokk, tase 4 (versioon 9) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Kokk 2 1999-06-10 1999-06-10 2001-11-18 I 5120 Kokad 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Aednik I Gardener I 2 Aednik I (versioon 1) Aednik I (versioon 3) Aednik I (versioon 4) Aednik I (versioon 6) Nooremaednik, tase 3 (versioon 10) Nooremaednik, tase 3 (versioon 11) Nooremaednik, tase 3 (versioon 5) Nooremaednik, tase 3 (versioon 7) Nooremaednik, tase 3 (versioon 8) Nooremaednik, tase 3 (versioon 9) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Aednik 13 2004-06-08 2004-06-08 2007-11-20 I 6113 Aednikud, puukooli töötajad ja istikukasvatajad 0812 Aiandus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Aednik III Gardener III 1 Aednik III (versioon 2) Aednik III (versioon 3) Aednik III (versioon 4) Aednik III (versioon 5) Meisteraednik, tase 5 (versioon 10) Meisteraednik, tase 5 (versioon 6) Meisteraednik, tase 5 (versioon 7) Meisteraednik, tase 5 (versioon 8) Meisteraednik, tase 5 (versioon 9) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Aednik 9 2002-11-28 2002-11-28 2004-06-07 III 6113 Aednikud, puukooli töötajad ja istikukasvatajad 0812 Aiandus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Aednik II Gardener II 2 Aednik II (versioon 1) Aednik II (versioon 3) Aednik II (versioon 4) Aednik II (versioon 6) Aednik, tase 4 (versioon 10) Aednik, tase 4 (versioon 11) Aednik, tase 4 (versioon 5) Aednik, tase 4 (versioon 7) Aednik, tase 4 (versioon 8) Aednik, tase 4 (versioon 9) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Aednik 13 2004-06-08 2004-06-08 2007-11-20 II 6113 Aednikud, puukooli töötajad ja istikukasvatajad 0812 Aiandus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Haljastaja II Landscape builder II 2 Haljastaja II (versioon 1) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Maastikuehitaja 13 2004-06-08 2004-06-08 2007-11-20 II 6113 Aednikud, puukooli töötajad ja istikukasvatajad 0812 Aiandus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Aednik III Gardener III 2 Aednik III (versioon 1) Aednik III (versioon 3) Aednik III (versioon 4) Aednik III (versioon 5) Meisteraednik, tase 5 (versioon 10) Meisteraednik, tase 5 (versioon 6) Meisteraednik, tase 5 (versioon 7) Meisteraednik, tase 5 (versioon 8) Meisteraednik, tase 5 (versioon 9) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Aednik 13 2004-06-08 2004-06-08 2007-11-20 III 6113 Aednikud, puukooli töötajad ja istikukasvatajad 0812 Aiandus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Aednik I Gardener I 1 Aednik I (versioon 2) Aednik I (versioon 3) Aednik I (versioon 4) Aednik I (versioon 6) Nooremaednik, tase 3 (versioon 10) Nooremaednik, tase 3 (versioon 11) Nooremaednik, tase 3 (versioon 5) Nooremaednik, tase 3 (versioon 7) Nooremaednik, tase 3 (versioon 8) Nooremaednik, tase 3 (versioon 9) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Aednik 5 2001-06-12 2001-06-12 2004-06-07 I 6113 Aednikud, puukooli töötajad ja istikukasvatajad 0812 Aiandus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Aednik II Gardener II 1 Aednik II (versioon 2) Aednik II (versioon 3) Aednik II (versioon 4) Aednik II (versioon 6) Aednik, tase 4 (versioon 10) Aednik, tase 4 (versioon 11) Aednik, tase 4 (versioon 5) Aednik, tase 4 (versioon 7) Aednik, tase 4 (versioon 8) Aednik, tase 4 (versioon 9) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Aednik 5 2001-06-12 2001-06-12 2004-06-07 II 6113 Aednikud, puukooli töötajad ja istikukasvatajad 0812 Aiandus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Haljastaja II Landscape builder II 1 Haljastaja II (versioon 2) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Maastikuehitaja 5 2001-06-12 2001-06-12 2004-06-07 II 6113 Aednikud, puukooli töötajad ja istikukasvatajad 0812 Aiandus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Ehitusinsener IV Civil Engineer IV 3 Ehitusinsener IV (versioon 1) Ehitusinsener IV (versioon 2) Ehitusinsener IV (versioon 4) Ehitusinsener IV (versioon 6) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 10) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 11) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 12) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 13) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 5) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 7) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 8) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 9) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 10) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 11) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 12) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 13) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 5) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 7) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 8) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 9) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 10) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 11) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 12) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 13) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 5) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 7) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 8) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 9) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 10) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 11) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 12) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 13) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 5) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 7) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 8) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Ehitusinsener 15 2009-01-15 2009-01-15 2010-12-02 IV 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Diplomeeritud ehitusinsener V Diploma Civil Engineer V 3 Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 1) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 2) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 4) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 6) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Ehitusinsener 15 2009-01-15 2009-01-15 2010-12-02 V 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Volitatud ehitusinsener V Chartered Civil Engineer V 3 Volitatud ehitusinsener V (versioon 1) Volitatud ehitusinsener V (versioon 2) Volitatud ehitusinsener V (versioon 4) Volitatud ehitusinsener V (versioon 6) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Ehitusinsener 15 2009-01-15 2009-01-15 2011-06-06 V 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Ehitusinsener IV Civil Engineer IV 2 Ehitusinsener IV (versioon 1) Ehitusinsener IV (versioon 3) Ehitusinsener IV (versioon 4) Ehitusinsener IV (versioon 6) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 10) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 11) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 12) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 13) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 5) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 7) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 8) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 9) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 10) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 11) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 12) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 13) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 5) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 7) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 8) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 9) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 10) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 11) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 12) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 13) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 5) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 7) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 8) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 9) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 10) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 11) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 12) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 13) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 5) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 7) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 8) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Ehitusinsener 7 2005-03-14 2005-03-14 2009-01-14 IV 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Diplomeeritud ehitusinsener V Diploma Civil Engineer V 2 Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 1) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 3) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 4) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 6) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Ehitusinsener 7 2005-03-14 2005-03-14 2009-01-14 V 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Volitatud ehitusinsener V Chartered Civil Engineer V 2 Volitatud ehitusinsener V (versioon 1) Volitatud ehitusinsener V (versioon 3) Volitatud ehitusinsener V (versioon 4) Volitatud ehitusinsener V (versioon 6) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Ehitusinsener 7 2005-03-14 2005-03-14 2009-01-14 V 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Ehitusinsener IV Civil Engineer IV 1 Ehitusinsener IV (versioon 2) Ehitusinsener IV (versioon 3) Ehitusinsener IV (versioon 4) Ehitusinsener IV (versioon 6) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 10) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 11) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 12) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 13) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 5) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 7) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 8) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 9) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 10) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 11) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 12) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 13) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 5) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 7) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 8) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 9) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 10) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 11) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 12) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 13) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 5) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 7) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 8) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 9) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 10) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 11) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 12) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 13) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 5) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 7) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 8) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Ehitusinsener 4 2004-09-03 2004-09-03 2005-03-13 IV 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Diplomeeritud ehitusinsener V Diploma Civil Engineer V 1 Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 2) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 3) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 4) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 6) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Ehitusinsener 4 2004-09-03 2004-09-03 2005-03-13 V 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Volitatud ehitusinsener V Chartered Civil Engineer V 1 Volitatud ehitusinsener V (versioon 2) Volitatud ehitusinsener V (versioon 3) Volitatud ehitusinsener V (versioon 4) Volitatud ehitusinsener V (versioon 6) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Ehitusinsener 4 2004-09-03 2004-09-03 2005-03-13 V 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Ehitusjuht III Construction Site Manager III 2 Ehitusjuht III (versioon 1) Ehitusjuht III (versioon 3) Ehitusjuht III (versioon 4) Ehitusjuht III (versioon 5) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 10) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 11) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 12) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 13) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 6) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 7) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 8) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Ehitusjuht 11 2003-02-21 2003-02-21 2004-02-08 III 3123 Ehituse töödejuhatajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 41 Hoonete ehitus Ehitusjuht III Construction Site Manager III 1 Ehitusjuht III (versioon 2) Ehitusjuht III (versioon 3) Ehitusjuht III (versioon 4) Ehitusjuht III (versioon 5) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 10) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 11) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 12) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 13) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 6) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 7) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 8) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Ehitusjuht 10 2002-12-18 2002-12-18 2003-02-20 III 3123 Ehituse töödejuhatajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 41 Hoonete ehitus Ehitusplekksepp II Plater Whitesmith II 2 Ehitusplekksepp II (versioon 1) Ehitusplekksepp II (versioon 3) Ehitusplekksepp, tase 3 (versioon 4) Ehitusplekksepp, tase 3 (versioon 5) Ehitusplekksepp, tase 4 esmane kutse (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Ehitusplekksepp 10 2010-12-15 2010-12-15 2010-12-26 II 7121 Katusekatjad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Ehitusplekksepp III Plater Whitesmith III 2 Ehitusplekksepp III (versioon 1) Ehitusplekksepp III (versioon 3) Ehitusplekksepp, tase 4 (versioon 4) Ehitusplekksepp, tase 4 (versioon 5) Ehitusplekksepp, tase 4 (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Ehitusplekksepp 10 2010-12-15 2010-12-15 2010-12-26 III 7121 Katusekatjad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Ehitusplekksepp I Plater Whitesmith I 1 Ehitusplekksepp I (versioon 2) Ehitusplekksepp I (versioon 3) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Ehitusplekksepp 22 2006-12-13 2006-12-13 2010-12-14 I 7121 Katusekatjad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Ehitusplekksepp II Plater Whitesmith II 1 Ehitusplekksepp II (versioon 2) Ehitusplekksepp II (versioon 3) Ehitusplekksepp, tase 3 (versioon 4) Ehitusplekksepp, tase 3 (versioon 5) Ehitusplekksepp, tase 4 esmane kutse (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Ehitusplekksepp 22 2006-12-13 2006-12-13 2010-12-14 II 7121 Katusekatjad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Ehitusplekksepp III Plater Whitesmith III 1 Ehitusplekksepp III (versioon 2) Ehitusplekksepp III (versioon 3) Ehitusplekksepp, tase 4 (versioon 4) Ehitusplekksepp, tase 4 (versioon 5) Ehitusplekksepp, tase 4 (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Ehitusplekksepp 22 2006-12-13 2006-12-13 2010-12-14 III 7121 Katusekatjad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Ehituspuusepp II Construction carpenter II 3 Ehituspuusepp II (versioon 1) Ehituspuusepp II (versioon 2) Ehituspuusepp II (versioon 4) Ehituspuusepp II (versioon 6) Ehituspuusepp, tase 4 (versioon 5) Ehituspuusepp, tase 4 (versioon 7) Ehituspuusepp, tase 4 (versioon 8) Ehituspuusepp, tase 4 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Ehituspuusepp 19 2005-06-14 2005-06-14 2008-06-17 II 7115 Puusepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Ehituspuusepp III Construction carpenter III 2 Ehituspuusepp III (versioon 1) Ehituspuusepp III (versioon 3) Ehituspuusepp III (versioon 4) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Ehituspuusepp 19 2005-06-14 2005-06-14 2008-06-17 III 7115 Puusepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Ehituspuusepp I Construction carpenter I 1 Ehituspuusepp I (versioon 2) Ehituspuusepp I (versioon 3) Ehituspuusepp I (versioon 5) Ehituspuusepp, tase 4 esmane kutse (versioon 4) Ehituspuusepp, tase 4 esmane kutse (versioon 6) Ehituspuusepp, tase 4 esmane kutse (versioon 7) Ehituspuusepp, tase 4 esmane kutse (versioon 8) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Ehituspuusepp 7 2001-06-13 2001-06-13 2005-06-13 I 7115 Puusepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Ehituspuusepp II Construction carpenter II 2 Ehituspuusepp II (versioon 1) Ehituspuusepp II (versioon 3) Ehituspuusepp II (versioon 4) Ehituspuusepp II (versioon 6) Ehituspuusepp, tase 4 (versioon 5) Ehituspuusepp, tase 4 (versioon 7) Ehituspuusepp, tase 4 (versioon 8) Ehituspuusepp, tase 4 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Ehituspuusepp 7 2001-06-13 2001-06-13 2005-06-13 II 7115 Puusepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Ehituspuusepp III Construction carpenter III 1 Ehituspuusepp III (versioon 2) Ehituspuusepp III (versioon 3) Ehituspuusepp III (versioon 4) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Ehituspuusepp 7 2001-06-13 2001-06-13 2005-06-13 III 7115 Puusepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Ehituspuusepp II Construction carpenter II 1 Ehituspuusepp II (versioon 2) Ehituspuusepp II (versioon 3) Ehituspuusepp II (versioon 4) Ehituspuusepp II (versioon 6) Ehituspuusepp, tase 4 (versioon 5) Ehituspuusepp, tase 4 (versioon 7) Ehituspuusepp, tase 4 (versioon 8) Ehituspuusepp, tase 4 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Ehituspuusepp 1 1998-12-17 1998-12-17 2001-06-12 II 7115 Puusepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Ehitusviimistleja II Construction finisher II 3 Ehitusviimistleja II (versioon 1) Ehitusviimistleja II (versioon 2) Ehitusviimistleja II (versioon 4) Ehitusviimistleja II (versioon 5) Krohvija Maaler Plaatija Põrandakatja Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitusviimistlus Ehitusviimistleja 19 2005-06-14 2005-06-14 2008-06-17 II 7121 Katusekatjad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Ehitusviimistleja III Construction finisher III 2 Ehitusviimistleja III (versioon 1) Ehitusviimistleja III (versioon 3) Ehitusviimistleja III (versioon 4) Krohvija Maaler Plaatija Põrandakatja Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitusviimistlus Ehitusviimistleja 19 2005-06-14 2005-06-14 2008-06-17 III 7121 Katusekatjad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Ehitusviimistleja I Construction finisher I 1 Ehitusviimistleja I (versioon 2) Ehitusviimistleja I (versioon 3) Ehitusviimistleja I (versioon 4) Krohvija Maaler Plaatija Põrandakatja Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitusviimistlus Ehitusviimistleja 7 2001-06-13 2001-06-13 2005-06-13 I 7121 Katusekatjad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Ehitusviimistleja II Construction finisher II 2 Ehitusviimistleja II (versioon 1) Ehitusviimistleja II (versioon 3) Ehitusviimistleja II (versioon 4) Ehitusviimistleja II (versioon 5) Krohvija Maaler Plaatija Põrandakatja Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitusviimistlus Ehitusviimistleja 7 2001-06-13 2001-06-13 2005-06-13 II 7121 Katusekatjad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Ehitusviimistleja III Construction finisher III 1 Ehitusviimistleja III (versioon 2) Ehitusviimistleja III (versioon 3) Ehitusviimistleja III (versioon 4) Krohvija Maaler Plaatija Põrandakatja Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitusviimistlus Ehitusviimistleja 7 2001-06-13 2001-06-13 2005-06-13 III 7121 Katusekatjad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Ehitusviimistleja II Construction finisher II 1 Ehitusviimistleja II (versioon 2) Ehitusviimistleja II (versioon 3) Ehitusviimistleja II (versioon 4) Ehitusviimistleja II (versioon 5) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitusviimistlus Ehitusviimistleja 1 1998-12-17 1998-12-17 2001-06-12 II 7121 Katusekatjad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Ehitusgeodeet III Building surveyor III 1 Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Geodeet 2 1999-06-14 1999-06-14 2003-06-13 III 2165 Kartograafid ja maamõõtjad 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Ehitusgeodeedi assistent II Building surveyor assistant II 1 Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Geodeet 2 1999-06-14 1999-06-14 2003-06-13 II 2165 Kartograafid ja maamõõtjad 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Ekspert IV Expert IV 1 Ekspert IV (versioon 2) Kohtukriminalistikaekspert, tase 7 (versioon 3) Kohtukriminalistikaekspert, tase 7 (versioon 4) Kohtukriminalistikaekspert, tase 7 (versioon 5) Kohtukriminalistikaekspert, tase 7 (versioon 6) Kohtukriminalistikaekspert, tase 7 (versioon 7) Alkoholi ekspert IV DNA ekspert IV Dokumendiekspert IV Hääleekspert IV Infotehnoloogiaekspert IV Jäljeekspert IV Kiuekspert IV Kujutiseekspert IV Käekirjaekspert IV Liiklusekspert IV Lõhkeaineekspert IV Lõhkeseadeldiseekspert IV Metalli ja lasujäägiekspert IV Narkootilise aine ekspert IV Põlevvedelikuekspert IV Sõrmejäljeekspert IV Toksikoloogiaekspert IV Tulekahjuekspert IV Tulirelvaekspert IV Värvkatteekspert IV Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Justiits- ja kohtuteenistused Kohtukriminalistikaekspert 22 2008-12-10 2008-12-10 2011-11-14 IV 2619 Õigusvaldkonna tippspetsialistid, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Ekspert V Expert V 1 Ekspert V (versioon 2) Kohtukriminalistikaekspert, tase 8 (versioon 3) Kohtukriminalistikaekspert, tase 8 (versioon 4) Kohtukriminalistikaekspert, tase 8 (versioon 5) Kohtukriminalistikaekspert, tase 8 (versioon 6) Kohtukriminalistikaekspert, tase 8 (versioon 7) Alkoholiekspert V DNA ekspert V Dokumendiekspert V Hääleekspert V Infotehnoloogiaekspert V Jäljeekspert V Kiuekspert V Kujutiseekspert V Käekirjaekspert V Liiklusekspert V Lõhkeaineekspert V Lõhkeseadeldiseekspert V Metalli ja lasujäägiekspert V Narkootilise aine ekspert V Põlevvedelikuekspert V Sõrmejäljeekspert V Toksikoloogiaekspert V Tulekahjuekspert V Tulirelvaekspert V Värvkatteekspert V Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Justiits- ja kohtuteenistused Kohtukriminalistikaekspert 22 2008-12-10 2008-12-10 2011-11-14 V 2619 Õigusvaldkonna tippspetsialistid, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Elektrik II Electrician II 4 Elektrik II (versioon 1) Elektrik II (versioon 2) Elektrik II (versioon 3) Elektrik II (versioon 5) Elektrik II (versioon 7) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Elektrik 20 2006-12-05 2006-12-05 2008-11-20 II 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Elektrik III Electrician III 3 Elektrik III (versioon 1) Elektrik III (versioon 2) Elektrik III (versioon 4) Elektrik III (versioon 6) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Elektrik 20 2006-12-05 2006-12-05 2008-11-20 III 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Elektrik I Electrician I 2 Elektrik I (versioon 1) Elektrik I (versioon 3) Elektrik I (versioon 4) Elektrik I (versioon 6) Sisetööde elektrik, tase 3 (versioon 5) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Elektrik 13 2004-06-01 2004-06-01 2006-12-04 I 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Elektrik II Electrician II 3 Elektrik II (versioon 1) Elektrik II (versioon 2) Elektrik II (versioon 4) Elektrik II (versioon 5) Elektrik II (versioon 7) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Elektrik 13 2004-06-01 2004-06-01 2006-12-04 II 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Elektrik III Electrician III 2 Elektrik III (versioon 1) Elektrik III (versioon 3) Elektrik III (versioon 4) Elektrik III (versioon 6) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Elektrik 13 2004-06-01 2004-06-01 2006-12-04 III 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Elektrik I Electrician I 1 Elektrik I (versioon 2) Elektrik I (versioon 3) Elektrik I (versioon 4) Elektrik I (versioon 6) Sisetööde elektrik, tase 3 (versioon 5) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Elektrik 5 2001-06-06 2001-06-06 2004-05-19 I 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Elektrik II Electrician II 2 Elektrik II (versioon 1) Elektrik II (versioon 3) Elektrik II (versioon 4) Elektrik II (versioon 5) Elektrik II (versioon 7) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Elektrik 5 2001-06-06 2001-06-06 2004-05-19 II 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Elektrik III Electrician III 1 Elektrik III (versioon 2) Elektrik III (versioon 3) Elektrik III (versioon 4) Elektrik III (versioon 6) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Elektrik 5 2001-06-06 2001-06-06 2004-05-19 III 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Elektrik II Electrician II 1 Elektrik II (versioon 2) Elektrik II (versioon 3) Elektrik II (versioon 4) Elektrik II (versioon 5) Elektrik II (versioon 7) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Elektrik 3 2000-06-14 2000-06-14 2001-06-05 II 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Elektroerosionist II EDM (Electrical discharge machine) operator II 1 Elektroerosionist II (versioon 2) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Elektroonika Elektroerosionist 3 2000-12-12 2000-12-12 2004-12-05 II 7212 Keevitajad ja leeklõikajad 0715 Mehaanika ja metallitöö 24 Metallitootmine Elektroerosionist III EDM (Electrical discharge machine) operator III 1 Elektroerosionist III (versioon 2) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Elektroonika Elektroerosionist 3 2000-12-12 2000-12-12 2004-12-05 III 7212 Keevitajad ja leeklõikajad 0715 Mehaanika ja metallitöö 24 Metallitootmine Elektroonik I Electronic Fitter I 1 Elektroonik I (versioon 2) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Elektroonika Elektroonik 9 2002-11-28 2002-11-28 2006-06-08 I 7421 Elektroonikaseadmete mehaanikud ja hooldajad 0714 Elektroonika ja automaatika 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Elektroonik II Electronic Fitter II 1 Elektroonik II (versioon 2) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Elektroonika Elektroonik 9 2002-11-28 2002-11-28 2006-06-08 II 7421 Elektroonikaseadmete mehaanikud ja hooldajad 0714 Elektroonika ja automaatika 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Elektroonik III Electronics Technician III 1 Elektroonik III (versioon 2) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Elektroonika Elektroonik 9 2002-11-28 2002-11-28 2006-06-08 III 7421 Elektroonikaseadmete mehaanikud ja hooldajad 0714 Elektroonika ja automaatika 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Florist II Florist II 2 Florist II (versioon 1) Florist II (versioon 3) Florist II (versioon 4) Florist II (versioon 6) Meisterflorist, tase 5 (versioon 5) Meisterflorist, tase 5 (versioon 7) Meisterflorist, tase 5 (versioon 8) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Florist 16 2005-06-07 2005-06-07 2008-11-25 II 5211 Kioski- ja turumüüjad 0812 Aiandus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Florist I Florist I 1 Florist I (versioon 2) Florist I (versioon 3) Florist I (versioon 4) Florist I (versioon 6) Florist, tase 4 (versioon 5) Florist, tase 4 (versioon 7) Florist, tase 4 (versioon 8) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Florist 5 2001-06-12 2001-06-12 2005-06-06 I 5211 Kioski- ja turumüüjad 0812 Aiandus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Florist II Florist II 1 Florist II (versioon 2) Florist II (versioon 3) Florist II (versioon 4) Florist II (versioon 6) Meisterflorist, tase 5 (versioon 5) Meisterflorist, tase 5 (versioon 7) Meisterflorist, tase 5 (versioon 8) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Florist 5 2001-06-12 2001-06-12 2005-06-06 II 5211 Kioski- ja turumüüjad 0812 Aiandus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Forwarderioperaator III Forwarder operator III 3 Forvarderioperaator, tase 4 (versioon 5) Forvarderioperaator, tase 4 (versioon 6) Forvarderioperaator, tase 4 (versioon 7) Forvarderioperaator, tase 4 (versioon 8) Forwarderioperaator II (versioon 1) Forwarderioperaator III (versioon 2) Forwarderioperaator III (versioon 4) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Forvarderioperaator 21 2007-06-07 2007-06-07 2011-04-27 III 8341 Põllu- ja metsamasinate juhid 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Forwarderioperaator III Forwarder operator III 2 Forvarderioperaator, tase 4 (versioon 5) Forvarderioperaator, tase 4 (versioon 6) Forvarderioperaator, tase 4 (versioon 7) Forvarderioperaator, tase 4 (versioon 8) Forwarderioperaator II (versioon 1) Forwarderioperaator III (versioon 3) Forwarderioperaator III (versioon 4) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Forvarderioperaator 12 2003-05-28 2003-05-28 2007-06-06 III 8341 Põllu- ja metsamasinate juhid 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Forwarderioperaator II Forwarder operator II 1 Forvarderioperaator, tase 4 (versioon 5) Forvarderioperaator, tase 4 (versioon 6) Forvarderioperaator, tase 4 (versioon 7) Forvarderioperaator, tase 4 (versioon 8) Forwarderioperaator III (versioon 2) Forwarderioperaator III (versioon 3) Forwarderioperaator III (versioon 4) Metsandus Metsatööstuse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Forvarderioperaator 4 1999-11-24 1999-11-24 2003-05-27 II 8341 Põllu- ja metsamasinate juhid 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Fotograaf II Professional Photographer II 1 Fotograaf II (versioon 2) Fotograaf II (versioon 3) Fotograaf, tase 4 (versioon 4) Fotograaf, tase 4 (versioon 5) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kunst, fotograafia ja disain Fotograaf 8 2005-05-24 2005-05-24 2008-12-09 II 3431 Fotograafid 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Fotograaf I Professional Photographer I 1 Fotograaf I (versioon 2) Fotograaf I (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kunst, fotograafia ja disain Fotograaf 8 2005-05-24 2005-05-24 2008-12-09 I 7322 Trükkalid 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Fotograaf III Professional Photographer III 1 Fotograaf III (versioon 2) Fotograaf III (versioon 3) Fotograaf, tase 5 (versioon 4) Fotograaf, tase 5 (versioon 5) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kunst, fotograafia ja disain Fotograaf 8 2005-05-24 2005-05-24 2008-12-09 III 3431 Fotograafid 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Fotograaf IV Professional Photographer IV 1 Fotograaf IV (versioon 2) Fotograaf IV (versioon 3) Fotograaf, tase 6 (versioon 4) Fotograaf, tase 6 (versioon 5) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kunst, fotograafia ja disain Fotograaf 8 2005-05-24 2005-05-24 2008-12-09 IV 3431 Fotograafid 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Fotograaf V Professional Photographer V 1 Fotograaf V (versioon 2) Fotograaf V (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kunst, fotograafia ja disain Fotograaf 8 2005-05-24 2005-05-24 2008-12-09 V 3431 Fotograafid 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Freesija II Miller II 1 Freesija II (versioon 2) Freesija II (versioon 3) Freesija II (versioon 4) Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, tase 3 (versioon 6) Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, tase 3 (versioon 7) Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, tase 3 (versioon 8) Lihvija II (versioon 1) Lihvija II (versioon 2) Lihvija II (versioon 3) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 1) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 2) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 3) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 4) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 5) Treial II (versioon 1) Treial II (versioon 2) Treial II (versioon 3) Treial II (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Freesija 3 2000-12-12 2000-12-12 2004-12-05 II 7223 Metallitöötluspinkide seadistajad ja operaatorid 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Freesija III Miller III 1 Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 1) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 2) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 3) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 4) CNC metallilõikepingi operaator, tase 4 (versioon 8) CNC metallilõikepingi operaator, tase 4 (versioon 9) Freesija III (versioon 2) Freesija III (versioon 3) Freesija III (versioon 4) Lihvija III (versioon 1) Lihvija III (versioon 2) Lihvija III (versioon 3) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 (versioon 5) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 (versioon 6) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 (versioon 7) Treial III (versioon 1) Treial III (versioon 2) Treial III (versioon 3) Treial III (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Freesija 3 2000-12-12 2000-12-12 2004-12-05 III 7223 Metallitöötluspinkide seadistajad ja operaatorid 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Geodeet I Geodesist I 2 Geodeet I (versioon 1) Geodeet I (versioon 3) Geodeet I (versioon 4) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Geodeet 27 2007-12-05 2007-12-05 2011-12-04 I 2165 Kartograafid ja maamõõtjad 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Geodeet II Geodesist II 2 Geodeet II (versioon 1) Geodeet II (versioon 3) Geodeet II (versioon 5) Maamõõdutehnik, tase 4 (versioon 4) Maamõõdutehnik, tase 4 (versioon 6) Maamõõdutehnik, tase 4 (versioon 7) Maamõõdutehnik, tase 4 (versioon 8) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Geodeet 27 2007-12-05 2007-12-05 2011-12-04 II 2165 Kartograafid ja maamõõtjad 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Geodeet III Geodesist III 2 Geodeet III (versioon 1) Geodeet III (versioon 3) Geodeet III (versioon 4) Geodeet III (versioon 7) Geodeet, tase 5 (versioon 10) Geodeet, tase 5 (versioon 5) Geodeet, tase 5 (versioon 6) Geodeet, tase 5 (versioon 8) Geodeet, tase 5 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Geodeet 27 2007-12-05 2007-12-05 2011-12-04 III 2165 Kartograafid ja maamõõtjad 0532 Maateadus 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Geodeet IV Geodesist IV 2 Geodeet IV (versioon 1) Geodeet IV (versioon 3) Geodeet, tase 6 (versioon 4) Geodeet, tase 6 (versioon 5) Geodeet, tase 6 (versioon 6) Geodeet, tase 6 (versioon 7) Geodeet, tase 6 (versioon 8) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Geodeet 27 2007-12-05 2007-12-05 2011-12-04 IV 2165 Kartograafid ja maamõõtjad 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Geodeet V Geodesist V 2 Geodeesiainsener, tase 7 (versioon 8) Geodeet V (versioon 1) Geodeet V (versioon 3) Geodeet, tase 7 (versioon 4) Geodeet, tase 7 (versioon 5) Geodeet, tase 7 (versioon 6) Geodeet, tase 7 (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Geodeet 27 2007-12-05 2007-12-05 2011-12-04 V 2165 Kartograafid ja maamõõtjad 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Geodeet I Geodesist I 1 Geodeet I (versioon 2) Geodeet I (versioon 3) Geodeet I (versioon 4) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Geodeet 13 2003-12-15 2003-12-15 2007-12-04 I 2165 Kartograafid ja maamõõtjad 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Geodeet II Geodesist II 1 Geodeet II (versioon 2) Geodeet II (versioon 3) Geodeet II (versioon 5) Maamõõdutehnik, tase 4 (versioon 4) Maamõõdutehnik, tase 4 (versioon 6) Maamõõdutehnik, tase 4 (versioon 7) Maamõõdutehnik, tase 4 (versioon 8) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Geodeet 13 2003-12-15 2003-12-15 2007-12-04 II 2165 Kartograafid ja maamõõtjad 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Geodeet III Geodesist III 1 Geodeet III (versioon 2) Geodeet III (versioon 3) Geodeet III (versioon 4) Geodeet III (versioon 7) Geodeet, tase 5 (versioon 10) Geodeet, tase 5 (versioon 5) Geodeet, tase 5 (versioon 6) Geodeet, tase 5 (versioon 8) Geodeet, tase 5 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Geodeet 13 2003-12-15 2003-12-15 2007-12-04 III 2165 Kartograafid ja maamõõtjad 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Geodeet IV Geodesist IV 1 Geodeet IV (versioon 2) Geodeet IV (versioon 3) Geodeet, tase 6 (versioon 4) Geodeet, tase 6 (versioon 5) Geodeet, tase 6 (versioon 6) Geodeet, tase 6 (versioon 7) Geodeet, tase 6 (versioon 8) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Geodeet 13 2003-12-15 2003-12-15 2007-12-04 IV 2165 Kartograafid ja maamõõtjad 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Geodeet V Geodesist V 1 Geodeesiainsener, tase 7 (versioon 8) Geodeet V (versioon 2) Geodeet V (versioon 3) Geodeet, tase 7 (versioon 4) Geodeet, tase 7 (versioon 5) Geodeet, tase 7 (versioon 6) Geodeet, tase 7 (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Geodeet 13 2003-12-15 2003-12-15 2007-12-04 V 2165 Kartograafid ja maamõõtjad 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Hotelliteenindaja I Hospitality service person I 3 Hotelliteenindaja I (versioon 1) Hotelliteenindaja I (versioon 2) Hotelliteenindaja I (versioon 4) Hotelliteenindaja I (versioon 5) Hotelliteenindaja, tase 3 (versioon 6) Hotelliteenindaja, tase 3 (versioon 7) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Hotelliteenindaja 24 2006-06-15 2006-06-15 2010-03-22 I 5151 Kontorite, hotellide jm asutuste koristus- ja majapidamistööde juhatajad 1013 Majutamine ja toitlustamine 55 Majutus Hotelliteenindaja II Hospitality service person II 2 Hotelliteenindaja II (versioon 1) Hotelliteenindaja II (versioon 3) Hotelliteenindaja II (versioon 5) Hotelliteenindaja, tase 4 (versioon 4) Hotelliteenindaja, tase 4 (versioon 6) Hotelliteenindaja, tase 4 (versioon 7) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Hotelliteenindaja 24 2006-06-15 2006-06-15 2010-03-22 II 5151 Kontorite, hotellide jm asutuste koristus- ja majapidamistööde juhatajad 1013 Majutamine ja toitlustamine 55 Majutus Hotelliteenindaja I Hospitality service person I 2 Hotelliteenindaja I (versioon 1) Hotelliteenindaja I (versioon 3) Hotelliteenindaja I (versioon 4) Hotelliteenindaja I (versioon 5) Hotelliteenindaja, tase 3 (versioon 6) Hotelliteenindaja, tase 3 (versioon 7) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Hotelliteenindaja 7 2001-11-19 2001-11-19 2006-06-14 I 5151 Kontorite, hotellide jm asutuste koristus- ja majapidamistööde juhatajad 1013 Majutamine ja toitlustamine 55 Majutus Hotelliteenindaja II Hospitality service person II 1 Hotelliteenindaja II (versioon 2) Hotelliteenindaja II (versioon 3) Hotelliteenindaja II (versioon 5) Hotelliteenindaja, tase 4 (versioon 4) Hotelliteenindaja, tase 4 (versioon 6) Hotelliteenindaja, tase 4 (versioon 7) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Hotelliteenindaja 7 2001-11-19 2001-11-19 2006-06-14 II 5151 Kontorite, hotellide jm asutuste koristus- ja majapidamistööde juhatajad 1013 Majutamine ja toitlustamine 55 Majutus Hotelliteenindaja I Hotel service person I 1 Hotelliteenindaja I (versioon 2) Hotelliteenindaja I (versioon 3) Hotelliteenindaja I (versioon 4) Hotelliteenindaja I (versioon 5) Hotelliteenindaja, tase 3 (versioon 6) Hotelliteenindaja, tase 3 (versioon 7) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Hotelliteenindaja 2 1999-06-10 1999-06-10 2001-11-18 I 5151 Kontorite, hotellide jm asutuste koristus- ja majapidamistööde juhatajad 1013 Majutamine ja toitlustamine 55 Majutus Hotelliteeninduse spetsialist III Hospitality service specialist III 2 Hotelliteeninduse spetsialist III (versioon 1) Hotelliteeninduse spetsialist III (versioon 3) Hotelliteeninduse spetsialist III (versioon 4) Hotelliteeninduse spetsialist, tase 5 (versioon 5) Hotelliteeninduse spetsialist, tase 5 (versioon 6) Hotelliteeninduse spetsialist, tase 5 (versioon 7) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Hotelliteenindaja 24 2006-06-15 2006-06-15 2007-06-13 III 4224 Hotelliadministraatorid 1013 Majutamine ja toitlustamine 55 Majutus Hotelliteeninduse spetsialist III Hospitality service specialist III 1 Hotelliteeninduse spetsialist III (versioon 2) Hotelliteeninduse spetsialist III (versioon 3) Hotelliteeninduse spetsialist III (versioon 4) Hotelliteeninduse spetsialist, tase 5 (versioon 5) Hotelliteeninduse spetsialist, tase 5 (versioon 6) Hotelliteeninduse spetsialist, tase 5 (versioon 7) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Hotelliteenindaja 7 2001-11-19 2001-11-19 2006-06-14 III 4224 Hotelliadministraatorid 1013 Majutamine ja toitlustamine 55 Majutus Kahjuritõrjuja III Pest Control Operator III 2 Desinfektor III (versioon 1) Kahjulike organismide tõrjuja, tase 5 (versioon 7) Kahjulike organismide tõrjuja, tase 5 (versioon 8) Kahjuritõrjuja III (versioon 3) Kahjuritõrjuja, tase 5 (versioon 4) Kahjuritõrjuja, tase 5 (versioon 5) Kahjuritõrjuja, tase 5 (versioon 6) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Puhastusteenindus Kahjuritõrjuja 13 2004-06-16 2004-06-16 2008-05-21 III 7544 Kahjuri- ja umbrohutõrjujad 1011 Koduteenindus 81 Hoonete ja maastike hooldus Desinfektor I Pest Control Operator I 1 Kahjuritõrjuja I (versioon 2) Kahjuritõrjuja I (versioon 3) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Puhastusteenindus Kahjuritõrjuja 7 2001-11-19 2001-11-19 2004-06-15 I 7544 Kahjuri- ja umbrohutõrjujad 1011 Koduteenindus 81 Hoonete ja maastike hooldus Desinfektor II Pest Control Operator II 1 Kahjulike organismide tõrjuja, tase 4 (versioon 6) Kahjulike organismide tõrjuja, tase 4 (versioon 7) Kahjuritõrjuja II (versioon 2) Kahjuritõrjuja II (versioon 3) Kahjuritõrjuja, tase 4 (versioon 4) Kahjuritõrjuja, tase 4 (versioon 5) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Puhastusteenindus Kahjuritõrjuja 7 2001-11-19 2001-11-19 2004-06-15 II 7544 Kahjuri- ja umbrohutõrjujad 1011 Koduteenindus 81 Hoonete ja maastike hooldus Desinfektor III Pest Control Operator III 1 Kahjulike organismide tõrjuja, tase 5 (versioon 7) Kahjulike organismide tõrjuja, tase 5 (versioon 8) Kahjuritõrjuja III (versioon 2) Kahjuritõrjuja III (versioon 3) Kahjuritõrjuja, tase 5 (versioon 4) Kahjuritõrjuja, tase 5 (versioon 5) Kahjuritõrjuja, tase 5 (versioon 6) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Puhastusteenindus Kahjuritõrjuja 7 2001-11-19 2001-11-19 2004-06-15 III 7544 Kahjuri- ja umbrohutõrjujad 1011 Koduteenindus 81 Hoonete ja maastike hooldus Keskkonnatehnika lukksepp I Plumber I 1 Keskkonnatehnika lukksepp I (versioon 2) Keskkonnatehnika lukksepp I (versioon 3) Keskkonnatehnika lukksepp I (versioon 4) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Keskkonnatehnika Keskkonnatehnika lukksepp 7 2001-06-13 2001-06-13 2005-06-13 I 7126 Torulukksepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Keskkonnatehnika lukksepp II Plumber II 2 Keskkonnatehnika lukksepp II (versioon 3) Keskkonnatehnika lukksepp II (versioon 4) Keskkonnatehnika lukksepp II (versioon 5) Vee-, kanalisatsiooni ja küttesüsteemide lukksepp II (versioon 1) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Keskkonnatehnika Keskkonnatehnika lukksepp 7 2001-06-13 2001-06-13 2005-06-13 II 7126 Torulukksepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Keskkonnatehnika lukksepp III Plumber III 1 Keskkonnatehnika lukksepp III (versioon 2) Keskkonnatehnika lukksepp III (versioon 3) Keskkonnatehnika lukksepp III (versioon 4) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Keskkonnatehnika Keskkonnatehnika lukksepp 7 2001-06-13 2001-06-13 2005-06-13 III 7126 Torulukksepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Vee-, kanalisatsiooni ja küttesüsteemide lukksepp II Plumber II 1 Keskkonnatehnika lukksepp II (versioon 2) Keskkonnatehnika lukksepp II (versioon 3) Keskkonnatehnika lukksepp II (versioon 4) Keskkonnatehnika lukksepp II (versioon 5) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Keskkonnatehnika Keskkonnatehnika lukksepp 1 1998-12-17 1998-12-17 2001-06-12 II 7126 Torulukksepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Soojusseadmete käitaja II Operator of thermal equipment II 5 Soojusseadmete käitaja II (versioon 1) Soojusseadmete käitaja II (versioon 2) Soojusseadmete käitaja II (versioon 3) Soojusseadmete käitaja II (versioon 4) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektri, sooja- ja gaasivarustus Soojusseadmete käitaja 7 2012-02-15 2012-02-15 2013-12-31 II 3 3 8182 Aurumasinate ja -katelde operaatorid 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Soojusseadmete käitaja III Operator of thermal equipment III 5 Soojusseadmete käitaja III (versioon 1) Soojusseadmete käitaja III (versioon 2) Soojusseadmete käitaja III (versioon 3) Soojusseadmete käitaja III (versioon 4) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektri, sooja- ja gaasivarustus Soojusseadmete käitaja 7 2012-02-15 2012-02-15 2013-12-31 III 4 4 3131 Energiatootmisettevõtete operaatorid 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Automaatik I Automatician I 4 Automaatik I (versioon 1) Automaatik I (versioon 2) Automaatik I (versioon 3) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Automaatik 7 2012-02-15 2012-02-15 2013-12-31 I 3 3 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0714 Elektroonika ja automaatika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Selle kutsestandardi alusel võib jätkuda kutse andmine kuni 31. detsembrini 2016 neile isikutele, kes on õppinud vastava kutsestandardi põhjal koostatud kutseõppe õppekaval. Automaatik II Automatician II 5 Automaatik II (versioon 2) Automaatik II (versioon 3) Automaatik II (versioon 4) Automaatik-elektrik II (versioon 1) Automaatik, tase 4 (versioon 10) Automaatik, tase 4 (versioon 6) Automaatik, tase 4 (versioon 7) Automaatik, tase 4 (versioon 8) Automaatik, tase 4 (versioon 9) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Automaatik 7 2012-02-15 2012-02-15 2013-12-31 II 4 4 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0714 Elektroonika ja automaatika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Automaatik III Automatician III 4 Automaatik III (versioon 1) Automaatik III (versioon 2) Automaatik III (versioon 3) Automaatik-tehnik, tase 5 (versioon 5) Automaatik-tehnik, tase 5 (versioon 6) Automaatik-tehnik, tase 5 (versioon 7) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Automaatik 7 2012-02-15 2012-02-15 2013-12-31 III 4 4 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0714 Elektroonika ja automaatika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Kinnisvara haldur IV senior facilities manager IV 4 Kinnisvara haldur IV (versioon 5) Kinnisvara haldusjuht, tase 6 (versioon 6) Kinnisvara haldusjuht, tase 6 (versioon 7) Kinnisvara haldusjuht, tase 6 (versioon 8) Kinnisvara haldusjuht, tase 6 (versioon 9) Kinnisvara vanemhaldur IV (versioon 2) Kinnisvara vanemhaldur IV (versioon 3) Kinnisvarahaldur IV (versioon 1) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara haldur 20 2005-11-23 2005-11-23 2008-06-17 IV 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Korterelamuhaldur II manager of multi-apartment houses II 1 Korterelamuhaldur II (versioon 2) Korterelamuhaldur II (versioon 3) Korterelamuhaldur II (versioon 4) Korteriühistu juht, tase 4 (versioon 7) Korteriühistu juht, tase 4 (versioon 8) Korteriühistujuht, tase 4 (versioon 5) Korteriühistujuht, tase 4 (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara haldur 20 2005-11-23 2005-11-23 2008-06-17 II 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Kinnisvara nooremhaldur II assistant facilities manager II 2 Kinnisvara haldur II (versioon 3) Kinnisvara haldur II (versioon 4) Kinnisvara haldur II (versioon 5) Kinnisvara haldur II (versioon 6) Kinnisvara nooremhaldur II (versioon 1) Kinnisvarahaldur, tase 4 (versioon 10) Kinnisvarahaldur, tase 4 (versioon 11) Kinnisvarahaldur, tase 4 (versioon 7) Kinnisvarahaldur, tase 4 (versioon 8) Kinnisvarahaldur, tase 4 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara haldur 18 2004-12-09 2004-12-09 2005-11-22 II 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Kinnisvara haldur III technical facilities manager III 2 Kinnisvara haldur III (versioon 1) Kinnisvara haldur III (versioon 3) Kinnisvara haldur III (versioon 4) Kinnisvarahaldur, tase 5 (versioon 5) Kinnisvarahaldur, tase 5 (versioon 6) Kinnisvarahaldur, tase 5 (versioon 7) Kinnisvarahaldur, tase 5 (versioon 8) Kinnisvarahaldur, tase 5 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara haldur 18 2004-12-09 2004-12-09 2005-11-22 III 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Kinnisvara vanemhaldur IV senior facilities manager IV 3 Kinnisvara haldur IV (versioon 4) Kinnisvara haldur IV (versioon 5) Kinnisvara haldusjuht, tase 6 (versioon 6) Kinnisvara haldusjuht, tase 6 (versioon 7) Kinnisvara haldusjuht, tase 6 (versioon 8) Kinnisvara haldusjuht, tase 6 (versioon 9) Kinnisvara vanemhaldur IV (versioon 2) Kinnisvarahaldur IV (versioon 1) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara haldur 18 2004-12-09 2004-12-09 2005-11-22 IV 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Kinnisvara nooremhaldur II assistant facilities manager II 1 Kinnisvara haldur II (versioon 3) Kinnisvara haldur II (versioon 4) Kinnisvara haldur II (versioon 5) Kinnisvara haldur II (versioon 6) Kinnisvara nooremhaldur II (versioon 2) Kinnisvarahaldur, tase 4 (versioon 10) Kinnisvarahaldur, tase 4 (versioon 11) Kinnisvarahaldur, tase 4 (versioon 7) Kinnisvarahaldur, tase 4 (versioon 8) Kinnisvarahaldur, tase 4 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Finantsvahenduse - Äriteeninduse Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara haldur 5 2000-06-12 2000-06-12 2004-12-08 II 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Kinnisvara haldur III technical facilities manager III 1 Kinnisvara haldur III (versioon 2) Kinnisvara haldur III (versioon 3) Kinnisvara haldur III (versioon 4) Kinnisvarahaldur, tase 5 (versioon 5) Kinnisvarahaldur, tase 5 (versioon 6) Kinnisvarahaldur, tase 5 (versioon 7) Kinnisvarahaldur, tase 5 (versioon 8) Kinnisvarahaldur, tase 5 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Finantsvahenduse - Äriteeninduse Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara haldur 5 2000-06-12 2000-06-12 2004-12-08 III 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Kinnisvara vanemhaldur IV senior facilities manager IV 2 Kinnisvara haldur IV (versioon 4) Kinnisvara haldur IV (versioon 5) Kinnisvara haldusjuht, tase 6 (versioon 6) Kinnisvara haldusjuht, tase 6 (versioon 7) Kinnisvara haldusjuht, tase 6 (versioon 8) Kinnisvara haldusjuht, tase 6 (versioon 9) Kinnisvara vanemhaldur IV (versioon 3) Kinnisvarahaldur IV (versioon 1) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Finantsvahenduse - Äriteeninduse Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara haldur 5 2000-06-12 2000-06-12 2004-12-08 IV 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Kinnisvarahaldur IV Real property manager IV 1 Kinnisvara haldur IV (versioon 4) Kinnisvara haldur IV (versioon 5) Kinnisvara haldusjuht, tase 6 (versioon 6) Kinnisvara haldusjuht, tase 6 (versioon 7) Kinnisvara haldusjuht, tase 6 (versioon 8) Kinnisvara haldusjuht, tase 6 (versioon 9) Kinnisvara vanemhaldur IV (versioon 2) Kinnisvara vanemhaldur IV (versioon 3) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Finantsvahenduse - Äriteeninduse Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara haldur 1 1998-12-16 1998-12-16 2000-06-11 IV 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Kinnisvara korrashoiujuht V facilities manager V 1 Kinnisvara korrashoiujuht V (versioon 2) Kinnisvara korrashoiujuht V (versioon 3) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hooldaja 18 2004-12-09 2004-12-09 2008-06-17 V 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Kinnisvarahooldaja I Facility serviceman I 1 Kinnisvarahooldaja I (versioon 2) Kinnisvarahooldaja I (versioon 3) Kinnisvarahooldaja I (versioon 4) Kinnisvarahooldaja, tase 3 (versioon 5) Kinnisvarahooldaja, tase 3 (versioon 6) Kinnisvarahooldaja, tase 3 (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hooldaja 5 2000-10-13 2000-10-13 2004-12-08 I 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Kinnisvarahooldaja II Facility serviceman II 1 Kinnisvarahooldaja II (versioon 2) Kinnisvarahooldaja II (versioon 3) Kinnisvarahooldaja II (versioon 4) Kinnisvarahooldaja, tase 4 (versioon 10) Kinnisvarahooldaja, tase 4 (versioon 5) Kinnisvarahooldaja, tase 4 (versioon 6) Kinnisvarahooldaja, tase 4 (versioon 7) Kinnisvarahooldaja, tase 4 (versioon 8) Kinnisvarahooldaja, tase 4 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hooldaja 5 2000-10-13 2000-10-13 2004-12-08 II 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Kinnisvaramaakler III Real property broker III 3 Kinnisvaramaakler III (versioon 1) Kinnisvaramaakler III (versioon 2) Kinnisvaramaakler III (versioon 4) Kinnisvaramaakler III (versioon 5) Kinnisvaramaakler III (versioon 6) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 10) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 11) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 12) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 7) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 8) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvaramaakler 27 2007-12-05 2007-12-05 2008-06-17 III 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0416 Hulgi- ja jaekaubandus 68 Kinnisvaraalane tegevus Kinnisvaramaakler III Real property broker III 2 Kinnisvaramaakler III (versioon 1) Kinnisvaramaakler III (versioon 3) Kinnisvaramaakler III (versioon 4) Kinnisvaramaakler III (versioon 5) Kinnisvaramaakler III (versioon 6) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 10) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 11) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 12) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 7) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 8) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvaramaakler 13 2003-12-15 2003-12-15 2007-12-04 III 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0416 Hulgi- ja jaekaubandus 68 Kinnisvaraalane tegevus Kinnisvaramaakler III Real property broker III 1 Kinnisvaramaakler III (versioon 2) Kinnisvaramaakler III (versioon 3) Kinnisvaramaakler III (versioon 4) Kinnisvaramaakler III (versioon 5) Kinnisvaramaakler III (versioon 6) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 10) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 11) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 12) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 7) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 8) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Finantsvahenduse - Äriteeninduse Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvaramaakler 1 1998-12-16 1998-12-16 2003-12-14 III 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0416 Hulgi- ja jaekaubandus 68 Kinnisvaraalane tegevus Hindaja assistent III Assistent Property Valuer III 1 Hindaja assistent III (versioon 2) Hindaja assistent III (versioon 3) Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 (versioon 4) Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 (versioon 5) Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 (versioon 6) Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 (versioon 7) Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 (versioon 8) Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hindaja 28 2008-06-18 2008-06-18 2010-12-26 III 3315 Hindajad ja kahjuhindajad 0421 Õigus 68 Kinnisvaraalane tegevus Kinnisvara hindaja IV Living Space Valuer IV 4 Kinnisvara hindaja IV (versioon 5) Kinnisvara hindaja IV (versioon 6) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 10) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 11) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 12) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 7) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 8) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 9) Kinnisvarahindaja IV (versioon 1) Kinnisvarahindaja IV (versioon 2) Kinnisvarahindaja IV (versioon 3) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hindaja 28 2008-06-18 2008-06-18 2010-12-26 IV 3315 Hindajad ja kahjuhindajad 0421 Õigus 68 Kinnisvaraalane tegevus Eluotstarbeline vara Vara hindaja V Property Valuer V 1 Vara hindaja V (versioon 2) Vara hindaja V (versioon 3) Vara hindaja, tase 7 (versioon 4) Vara hindaja, tase 7 (versioon 5) Vara hindaja, tase 7 (versioon 6) Vara hindaja, tase 7 (versioon 7) Vara hindaja, tase 7 (versioon 8) Vara hindaja, tase 7 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hindaja 28 2008-06-18 2008-06-18 2010-12-26 V 3315 Hindajad ja kahjuhindajad 0421 Õigus 68 Kinnisvaraalane tegevus Kinnisvarahindaja IV Real Property Valuer IV 3 Kinnisvara hindaja IV (versioon 4) Kinnisvara hindaja IV (versioon 5) Kinnisvara hindaja IV (versioon 6) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 10) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 11) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 12) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 7) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 8) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 9) Kinnisvarahindaja IV (versioon 1) Kinnisvarahindaja IV (versioon 2) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hindaja 22 2006-12-13 2006-12-13 2008-06-17 IV 3315 Hindajad ja kahjuhindajad 0421 Õigus 68 Kinnisvaraalane tegevus Kinnisvarahindaja IV Real Property Valuer IV 2 Kinnisvara hindaja IV (versioon 4) Kinnisvara hindaja IV (versioon 5) Kinnisvara hindaja IV (versioon 6) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 10) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 11) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 12) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 7) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 8) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 9) Kinnisvarahindaja IV (versioon 1) Kinnisvarahindaja IV (versioon 3) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hindaja 10 2002-12-18 2002-12-18 2006-12-12 IV 3315 Hindajad ja kahjuhindajad 0421 Õigus 68 Kinnisvaraalane tegevus Kinnisvarahindaja IV Real property valuer IV 1 Kinnisvara hindaja IV (versioon 4) Kinnisvara hindaja IV (versioon 5) Kinnisvara hindaja IV (versioon 6) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 10) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 11) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 12) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 7) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 8) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 9) Kinnisvarahindaja IV (versioon 2) Kinnisvarahindaja IV (versioon 3) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Finantsvahenduse - Äriteeninduse Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hindaja 1 1998-12-16 1998-12-16 2002-12-17 IV 3315 Hindajad ja kahjuhindajad 0421 Õigus 68 Kinnisvaraalane tegevus Maaväe sõdur-allohvitser I Land Forces OR – 1, OR – 2 1 Maaväe sõdur-allohvitser I (versioon 2) Maaväe sõdur-allohvitser I (versioon 3) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Kaitseväeteenistus Maaväe allohvitser 10 2005-06-06 2005-06-06 2008-06-04 I 0210 Sõjaväe allohvitserid 1031 Sõjandus ja riigikaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Maaväe sõdur-allohvitser II Land Forces OR – 3, OR - 4 1 Maaväe sõdur-allohvitser II (versioon 2) Maaväe sõdur-allohvitser II (versioon 3) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Kaitseväeteenistus Maaväe allohvitser 10 2005-06-06 2005-06-06 2008-06-04 II 0210 Sõjaväe allohvitserid 1031 Sõjandus ja riigikaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Maaväe sõdur-allohvitser III Land Forces OR – 5, OR-6 1 Maaväe sõdur-allohvitser III (versioon 2) Maaväe sõdur-allohvitser III (versioon 3) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Kaitseväeteenistus Maaväe allohvitser 10 2005-06-06 2005-06-06 2008-06-04 III 0210 Sõjaväe allohvitserid 1031 Sõjandus ja riigikaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Maaväe sõdur-allohvitser IV Land Forces OR-7; OR-8 1 Maaväe sõdur-allohvitser IV (versioon 2) Maaväe sõdur-allohvitser IV (versioon 3) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Kaitseväeteenistus Maaväe allohvitser 10 2005-06-06 2005-06-06 2008-06-04 IV 0210 Sõjaväe allohvitserid 1031 Sõjandus ja riigikaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Maaväe ohvitser IV Land Forces OF – 2 1 Maaväe ohvitser IV (versioon 2) Maaväe ohvitser IV (versioon 3) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Kaitseväeteenistus Maaväe ohvitser 10 2005-06-06 2005-06-06 2008-06-04 IV 0110 Sõjaväe ohvitserid 1031 Sõjandus ja riigikaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Maaväe ohvitser V Land Forces OF – 4 1 Maaväe ohvitser V (versioon 2) Maaväe ohvitser V (versioon 3) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Kaitseväeteenistus Maaväe ohvitser 10 2005-06-06 2005-06-06 2008-06-04 V 0110 Sõjaväe ohvitserid 1031 Sõjandus ja riigikaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Maakorraldaja IV Surveyor in Land Management IV 4 Maakorraldaja IV (versioon 1) Maakorraldaja IV (versioon 2) Maakorraldaja IV (versioon 3) Maakorraldaja IV (versioon 5) Maakorraldaja IV (versioon 6) Maakorraldaja, tase 6 (versioon 7) Maakorraldaja, tase 6 (versioon 8) Maakorraldaja, tase 6 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Maakorraldaja 28 2008-06-18 2008-06-18 2011-12-04 IV 2165 Kartograafid ja maamõõtjad 0532 Maateadus 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Maakorraldaja IV Surveyor in Land Management IV 3 Maakorraldaja IV (versioon 1) Maakorraldaja IV (versioon 2) Maakorraldaja IV (versioon 4) Maakorraldaja IV (versioon 5) Maakorraldaja IV (versioon 6) Maakorraldaja, tase 6 (versioon 7) Maakorraldaja, tase 6 (versioon 8) Maakorraldaja, tase 6 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Maakorraldaja 21 2006-02-01 2006-02-01 2008-06-17 IV 2165 Kartograafid ja maamõõtjad 0532 Maateadus 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Maakorraldaja IV Surveyor in Land Management IV 2 Maakorraldaja IV (versioon 1) Maakorraldaja IV (versioon 3) Maakorraldaja IV (versioon 4) Maakorraldaja IV (versioon 5) Maakorraldaja IV (versioon 6) Maakorraldaja, tase 6 (versioon 7) Maakorraldaja, tase 6 (versioon 8) Maakorraldaja, tase 6 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Maakorraldaja 18 2004-12-09 2004-12-09 2006-01-31 IV 2165 Kartograafid ja maamõõtjad 0532 Maateadus 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Maakorraldaja IV Surveyor in Land Management IV 1 Maakorraldaja IV (versioon 2) Maakorraldaja IV (versioon 3) Maakorraldaja IV (versioon 4) Maakorraldaja IV (versioon 5) Maakorraldaja IV (versioon 6) Maakorraldaja, tase 6 (versioon 7) Maakorraldaja, tase 6 (versioon 8) Maakorraldaja, tase 6 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Maakorraldaja 3 2000-04-11 2000-04-11 2004-12-08 IV 2165 Kartograafid ja maamõõtjad 0532 Maateadus 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Modelleerija IV Patternmaker IV 1 Konstruktor-modelleerija, tase 6 (versioon 5) Konstruktor-modelleerija, tase 6 (versioon 6) Modelleerija IV (versioon 2) Modelleerija IV (versioon 3) Modelleerija IV (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Rõivatootmine Modelleerija 2 2000-06-06 2000-06-06 2004-06-06 IV 7532 Rõiva- jms lekaalide valmistajad ning juurdelõikajad 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 14 Rõivatootmine Müügiassistent III Sales assistant III 3 Müügiassistent III (versioon 1) Müügiassistent III (versioon 2) Müügiassistent III (versioon 4) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Kaubandus Müügiesindaja 30 2008-12-02 2008-12-02 2011-11-30 III 3322 Müügiesindajad 0416 Hulgi- ja jaekaubandus 47 Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad Müügiassistent III Sales assistant III 2 Müügiassistent III (versioon 1) Müügiassistent III (versioon 3) Müügiassistent III (versioon 4) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Kaubandus Müügiesindaja 16 2004-12-14 2004-12-14 2008-12-01 III 3322 Müügiesindajad 0416 Hulgi- ja jaekaubandus 47 Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad Müügijuht IV Sales manager IV 2 Müügijuht IV (versioon 1) Müügijuht IV (versioon 3) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Kaubandus Müügiesindaja 16 2004-12-14 2004-12-14 2008-12-01 IV 3322 Müügiesindajad 0416 Hulgi- ja jaekaubandus 47 Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad Müügiassistent III Sales assistant III 1 Müügiassistent III (versioon 2) Müügiassistent III (versioon 3) Müügiassistent III (versioon 4) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Kaubandus Müügiesindaja 3 1999-12-08 1999-12-08 2004-12-13 III 3322 Müügiesindajad 0416 Hulgi- ja jaekaubandus 47 Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad Müügijuht IV Sales manager IV 1 Müügijuht IV (versioon 2) Müügijuht IV (versioon 3) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Kaubandus Müügiesindaja 1 1998-12-15 1998-12-15 2004-12-13 IV 3322 Müügiesindajad 0416 Hulgi- ja jaekaubandus 47 Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad Müügiesindaja III Sales agent III 1 Müügiesindaja III (versioon 2) Müügiesindaja III (versioon 3) Müügiesindaja III (versioon 4) Müügiesindaja, tase 5 (versioon 5) Müügiesindaja, tase 5 (versioon 6) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Kaubandus Müügiesindaja 1 1998-12-15 1998-12-15 2003-12-07 III 3322 Müügiesindajad 0416 Hulgi- ja jaekaubandus 47 Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad Kelner I Waiter I 3 Kelner I (versioon 4) Kelner I (versioon 6) Kelner, tase 4 (versioon 5) Kelner, tase 4 (versioon 7) Kelner, tase 4 (versioon 8) Kelner, tase 4 (versioon 9) Kelner/ettekandja I (versioon 1) Kelner/ettekandja I (versioon 2) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Kelner 23 2006-01-16 2006-01-16 2009-12-07 I 5131 Ettekandjad ja kelnerid 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Kelner II Waiter II 2 Kelner II (versioon 3) Kelner II (versioon 5) Kelner/ettekandja II (versioon 1) Vanemkelner, tase 5 (versioon 4) Vanemkelner, tase 5 (versioon 5) Vanemkelner, tase 5 (versioon 6) Vanemkelner, tase 5 (versioon 7) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Kelner 23 2006-01-16 2006-01-16 2009-12-07 II 5131 Ettekandjad ja kelnerid 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Kelner/ettekandja I Waiter I 2 Kelner I (versioon 3) Kelner I (versioon 4) Kelner I (versioon 6) Kelner, tase 4 (versioon 5) Kelner, tase 4 (versioon 7) Kelner, tase 4 (versioon 8) Kelner, tase 4 (versioon 9) Kelner/ettekandja I (versioon 1) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Kelner 7 2001-11-19 2001-11-19 2006-01-15 I 5131 Ettekandjad ja kelnerid 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Kelner/ettekandja II Waiter II 1 Kelner II (versioon 2) Kelner II (versioon 3) Kelner II (versioon 5) Vanemkelner, tase 5 (versioon 4) Vanemkelner, tase 5 (versioon 5) Vanemkelner, tase 5 (versioon 6) Vanemkelner, tase 5 (versioon 7) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Kelner 7 2001-11-19 2001-11-19 2006-01-15 II 5131 Ettekandjad ja kelnerid 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Kelner/ettekandja III Waiter III 1 Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Kelner 7 2001-11-19 2001-11-19 2005-11-19 III 5131 Ettekandjad ja kelnerid 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Kinnisvara haldur II Assistant facilities manager II 6 Kinnisvara haldur II (versioon 3) Kinnisvara haldur II (versioon 4) Kinnisvara haldur II (versioon 5) Kinnisvara nooremhaldur II (versioon 1) Kinnisvara nooremhaldur II (versioon 2) Kinnisvarahaldur, tase 4 (versioon 10) Kinnisvarahaldur, tase 4 (versioon 11) Kinnisvarahaldur, tase 4 (versioon 7) Kinnisvarahaldur, tase 4 (versioon 8) Kinnisvarahaldur, tase 4 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara haldur 20 2012-09-11 2012-09-11 2013-12-31 II 3 3 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Kelner/ettekandja I Waiter I 1 Kelner I (versioon 3) Kelner I (versioon 4) Kelner I (versioon 6) Kelner, tase 4 (versioon 5) Kelner, tase 4 (versioon 7) Kelner, tase 4 (versioon 8) Kelner, tase 4 (versioon 9) Kelner/ettekandja I (versioon 2) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Kelner 2 1999-06-10 1999-06-10 2001-11-18 I 5131 Ettekandjad ja kelnerid 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Juuksur III Hairdresser III 4 Juuksur III (versioon 2) Juuksur III (versioon 3) Juuksur III (versioon 5) Juuksur III (versioon 7) Juuksur, tase 5 (versioon 8) Meisterjuuksur III (versioon 1) Meisterjuuksur, tase 5 (versioon 10) Meisterjuuksur, tase 5 (versioon 6) Meisterjuuksur, tase 5 (versioon 9) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Juuksur 27 2007-06-14 2007-06-14 2011-05-10 III 5141 Juuksurid 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Juuksur I Hairdresser I 3 Juuksur I (versioon 2) Juuksur I (versioon 4) Juuksur I (versioon 5) Juuksur I (versioon 7) Juuksur, tase 4 (versioon 10) Juuksur, tase 4 (versioon 11) Juuksur, tase 4 (versioon 6) Juuksur, tase 4 (versioon 8) Juuksur, tase 4 (versioon 9) Noorjuuksur I (versioon 1) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Juuksur 24 2006-06-15 2006-06-15 2007-06-13 I 5141 Juuksurid 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Juuksur III Hairdresser III 3 Juuksur III (versioon 2) Juuksur III (versioon 4) Juuksur III (versioon 5) Juuksur III (versioon 7) Juuksur, tase 5 (versioon 8) Meisterjuuksur III (versioon 1) Meisterjuuksur, tase 5 (versioon 10) Meisterjuuksur, tase 5 (versioon 6) Meisterjuuksur, tase 5 (versioon 9) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Juuksur 24 2006-06-15 2006-06-15 2007-06-13 III 5141 Juuksurid 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Juuksur II Hairdresser II 3 Juuksur II (versioon 2) Juuksur II (versioon 4) Juuksur II (versioon 5) Juuksur II (versioon 6) Juuksur-stilist-tehnik II (versioon 1) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Juuksur 24 2006-06-15 2006-06-15 2007-06-13 II 5141 Juuksurid 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Juuksur II Hairdresser II 2 Juuksur II (versioon 3) Juuksur II (versioon 4) Juuksur II (versioon 5) Juuksur II (versioon 6) Juuksur-stilist-tehnik II (versioon 1) Teenindus Ilu- ja Isikuteeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Juuksur 6 2002-06-06 2002-06-06 2006-06-14 II 5141 Juuksurid 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Juuksur I Hairdresser I 2 Juuksur I (versioon 3) Juuksur I (versioon 4) Juuksur I (versioon 5) Juuksur I (versioon 7) Juuksur, tase 4 (versioon 10) Juuksur, tase 4 (versioon 11) Juuksur, tase 4 (versioon 6) Juuksur, tase 4 (versioon 8) Juuksur, tase 4 (versioon 9) Noorjuuksur I (versioon 1) Teenindus Ilu- ja Isikuteeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Juuksur 6 2002-06-06 2002-06-06 2006-06-14 I 5141 Juuksurid 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Juuksur III Hairdresser III 2 Juuksur III (versioon 3) Juuksur III (versioon 4) Juuksur III (versioon 5) Juuksur III (versioon 7) Juuksur, tase 5 (versioon 8) Meisterjuuksur III (versioon 1) Meisterjuuksur, tase 5 (versioon 10) Meisterjuuksur, tase 5 (versioon 6) Meisterjuuksur, tase 5 (versioon 9) Teenindus Ilu- ja Isikuteeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Juuksur 6 2002-06-06 2002-06-06 2006-06-14 III 5141 Juuksurid 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Noorjuuksur I Hairdresser I 1 Juuksur I (versioon 2) Juuksur I (versioon 3) Juuksur I (versioon 4) Juuksur I (versioon 5) Juuksur I (versioon 7) Juuksur, tase 4 (versioon 10) Juuksur, tase 4 (versioon 11) Juuksur, tase 4 (versioon 6) Juuksur, tase 4 (versioon 8) Juuksur, tase 4 (versioon 9) Teenindus Ilu- ja Isikuteeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Juuksur 1 1998-12-17 1998-12-17 2002-06-05 I 5141 Juuksurid 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Juuksur-stilist-tehnik II Hairdresser II 1 Juuksur II (versioon 2) Juuksur II (versioon 3) Juuksur II (versioon 4) Juuksur II (versioon 5) Juuksur II (versioon 6) Teenindus Ilu- ja Isikuteeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Juuksur 2 1999-06-07 1999-06-07 2002-06-05 II 5141 Juuksurid 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Meisterjuuksur III Hairdresser III 1 Juuksur III (versioon 2) Juuksur III (versioon 3) Juuksur III (versioon 4) Juuksur III (versioon 5) Juuksur III (versioon 7) Juuksur, tase 5 (versioon 8) Meisterjuuksur, tase 5 (versioon 10) Meisterjuuksur, tase 5 (versioon 6) Meisterjuuksur, tase 5 (versioon 9) Teenindus Ilu- ja Isikuteeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Juuksur 2 1999-06-07 1999-06-07 2002-06-05 III 5141 Juuksurid 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Väikelaevade ehitaja II Small ship builder II 2 Paadiehitaja II (versioon 1) Väikelaevade ehitaja II (versioon 3) Väikelaevaehitaja, tase 4 (versioon 4) Väikelaevaehitaja, tase 4 (versioon 5) Väikelaevaehitaja, tase 4 (versioon 6) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Väikelaevaehitus Väikelaevaehitaja 15 2006-06-07 2006-06-07 2008-12-09 II 7115 Puusepad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 30 Muude transpordivahendite tootmine Väikelaevade ehitaja III Small ship builder III 2 Paadiehitaja III (versioon 1) Väikelaevade ehitaja III (versioon 3) Väikelaevaehitaja, tase 5 (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Väikelaevaehitus Väikelaevaehitaja 15 2006-06-07 2006-06-07 2008-12-09 III 7115 Puusepad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 30 Muude transpordivahendite tootmine Paadiehitaja I Boatbuilder I 1 Väikelaeva seadmete ja varustuse paigaldaja, tase 4 (versioon 7) Väikelaevade ehitaja I (versioon 2) Väikelaevade ehitaja I (versioon 3) Väikelaevaehitaja, tase 3 (versioon 4) Väikelaevaehitaja, tase 4 esmane kutse (versioon 5) Väikelaevaehitaja, tase 4 esmane kutse (versioon 6) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Väikelaevaehitus Väikelaevaehitaja 3 2003-06-10 2003-06-10 2006-06-06 I 7115 Puusepad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 30 Muude transpordivahendite tootmine Paadiehitaja II Boatbuilder II 1 Väikelaevade ehitaja II (versioon 2) Väikelaevade ehitaja II (versioon 3) Väikelaevaehitaja, tase 4 (versioon 4) Väikelaevaehitaja, tase 4 (versioon 5) Väikelaevaehitaja, tase 4 (versioon 6) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Väikelaevaehitus Väikelaevaehitaja 3 2003-06-10 2003-06-10 2006-06-06 II 7115 Puusepad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 30 Muude transpordivahendite tootmine Paadiehitaja III Boatbuilder III 1 Väikelaevade ehitaja III (versioon 2) Väikelaevade ehitaja III (versioon 3) Väikelaevaehitaja, tase 5 (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Väikelaevaehitus Väikelaevaehitaja 3 2003-06-10 2003-06-10 2006-06-06 III 7115 Puusepad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 30 Muude transpordivahendite tootmine Müürsepp III Mason III 2 Müürsepp III (versioon 1) Müürsepp III (versioon 3) Müürsepp III (versioon 4) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Müürsepp 19 2005-06-14 2005-06-14 2008-06-17 III 7112 Müürsepad jms töölised 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Müürsepp I Mason I 1 Müürsepp I (versioon 2) Müürsepp I (versioon 3) Müürsepp I (versioon 5) Müürsepp, tase 4 esmane kutse (versioon 4) Müürsepp, tase 4 esmane kutse (versioon 6) Müürsepp, tase 4 esmane kutse (versioon 7) Müürsepp, tase 4 esmane kutse (versioon 8) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Müürsepp 7 2001-06-13 2001-06-13 2005-06-13 I 7112 Müürsepad jms töölised 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Müürsepp II Mason II 2 Müürsepp II (versioon 1) Müürsepp II (versioon 3) Müürsepp II (versioon 4) Müürsepp II (versioon 6) Müürsepp, tase 4 (versioon 5) Müürsepp, tase 4 (versioon 7) Müürsepp, tase 4 (versioon 8) Müürsepp, tase 4 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Müürsepp 7 2001-06-13 2001-06-13 2005-06-13 II 7112 Müürsepad jms töölised 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Müürsepp III Mason III 1 Müürsepp III (versioon 2) Müürsepp III (versioon 3) Müürsepp III (versioon 4) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Müürsepp 7 2001-06-13 2001-06-13 2005-06-13 III 7112 Müürsepad jms töölised 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Müürsepp II Mason II 1 Müürsepp II (versioon 2) Müürsepp II (versioon 3) Müürsepp II (versioon 4) Müürsepp II (versioon 6) Müürsepp, tase 4 (versioon 5) Müürsepp, tase 4 (versioon 7) Müürsepp, tase 4 (versioon 8) Müürsepp, tase 4 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Müürsepp 1 1998-12-17 1998-12-17 2001-06-12 II 7112 Müürsepad jms töölised 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Pottsepp III Potter, Stove-maker III 1 Pottsepp III (versioon 2) Pottsepp III (versioon 3) Pottsepp-restauraator III (versioon 1) Pottsepp-restauraator III (versioon 2) Pottsepp-restauraator III (versioon 3) Pottseppmeister, tase 5 (versioon 4) Pottseppmeister, tase 5 (versioon 5) Pottseppmeister, tase 5 (versioon 6) Pottseppmeister, tase 5 (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Küttesüsteemide ehitus ja hooldus Pottsepp 28 2008-06-18 2008-06-18 2010-12-26 III 7112 Müürsepad jms töölised 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Pottsepp-restauraator III Potter, Stove-maker III 1 Pottsepp III (versioon 1) Pottsepp III (versioon 2) Pottsepp III (versioon 3) Pottsepp-restauraator III (versioon 2) Pottsepp-restauraator III (versioon 3) Pottseppmeister, tase 5 (versioon 4) Pottseppmeister, tase 5 (versioon 5) Pottseppmeister, tase 5 (versioon 6) Pottseppmeister, tase 5 (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Küttesüsteemide ehitus ja hooldus Pottsepp 28 2008-06-18 2008-06-18 2010-12-26 III 7112 Müürsepad jms töölised 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Pärimuskultuuri spetsialist IV Specialist in Traditional Culture IV 1 Pärimuskultuuri spetsialist IV (versioon 2) Pärimuskultuuri spetsialist IV (versioon 3) Pärimuskultuuri spetsialist, tase 6 (versioon 4) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kultuuritöö Pärimuskultuuri spetsialist 18 2008-05-21 2008-05-21 2010-12-28 IV 2359 Pedagoogika tippspetsialistid, mujal liigitamata 0322 Raamatukogundus, teave, arhiivindus 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Pärimuskultuuri spetsialist V Specialist in Traditional Culture V 1 Pärimuskultuuri spetsialist V (versioon 2) Pärimuskultuuri spetsialist V (versioon 3) Pärimuskultuuri spetsialist, tase 7 (versioon 4) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kultuuritöö Pärimuskultuuri spetsialist 18 2008-05-21 2008-05-21 2010-12-28 V 2359 Pedagoogika tippspetsialistid, mujal liigitamata 0322 Raamatukogundus, teave, arhiivindus 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Rätsep III Tailor III 2 Kergete rõivaste rätsep, tase 4 (versioon 6) Kergete rõivaste rätsep, tase 4 (versioon 7) Rätsep III (versioon 1) Rätsep III (versioon 3) Rätsep III (versioon 4) Rätsep III (versioon 5) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Rõivatootmine Rätsep 8 2004-06-07 2004-06-07 2007-10-08 III 7531 Rätsepad, köösnerid ja kübarategijad 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 14 Rõivatootmine Rätsep III Tailor III 1 Kergete rõivaste rätsep, tase 4 (versioon 6) Kergete rõivaste rätsep, tase 4 (versioon 7) Rätsep III (versioon 2) Rätsep III (versioon 3) Rätsep III (versioon 4) Rätsep III (versioon 5) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Rõivatootmine Rätsep 2 2000-06-06 2000-06-06 2004-06-06 III 7531 Rätsepad, köösnerid ja kübarategijad 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 14 Rõivatootmine Ventilatsioonilukksepp I Ventilation duct fitter I 2 Ventilatsioonilukksepp I (versioon 1) Ventilatsioonilukksepp I (versioon 3) Ventilatsioonilukksepp I (versioon 4) Ventilatsioonilukksepp, tase 4 esmane kutse (versioon 5) Ventilatsioonilukksepp, tase 4 esmane kutse (versioon 6) Ventilatsioonilukksepp, tase 4 esmane kutse (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Keskkonnatehnika Ventilatsioonilukksepp 19 2005-06-14 2005-06-14 2008-06-17 I 7126 Torulukksepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Ventilatsioonilukksepp II Ventilation duct fitter II 3 Ventilatsioonilukksepp II (versioon 1) Ventilatsioonilukksepp II (versioon 2) Ventilatsioonilukksepp II (versioon 4) Ventilatsioonilukksepp II (versioon 5) Ventilatsioonilukksepp, tase 4 (versioon 6) Ventilatsioonilukksepp, tase 4 (versioon 7) Ventilatsioonilukksepp, tase 4 (versioon 8) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Keskkonnatehnika Ventilatsioonilukksepp 19 2005-06-14 2005-06-14 2008-06-17 II 7126 Torulukksepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Ventilatsioonilukksepp III Ventilation duct fitter III 2 Ventilatsioonilukksepp III (versioon 1) Ventilatsioonilukksepp III (versioon 3) Ventilatsioonilukksepp III (versioon 4) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Keskkonnatehnika Ventilatsioonilukksepp 19 2005-06-14 2005-06-14 2008-06-17 III 7126 Torulukksepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Ventilatsioonilukksepp I Ventilation duct fitter I 1 Ventilatsioonilukksepp I (versioon 2) Ventilatsioonilukksepp I (versioon 3) Ventilatsioonilukksepp I (versioon 4) Ventilatsioonilukksepp, tase 4 esmane kutse (versioon 5) Ventilatsioonilukksepp, tase 4 esmane kutse (versioon 6) Ventilatsioonilukksepp, tase 4 esmane kutse (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Keskkonnatehnika Ventilatsioonilukksepp 7 2001-06-13 2001-06-13 2005-06-13 I 7126 Torulukksepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Ventilatsioonilukksepp II Ventilation duct fitter II 2 Ventilatsioonilukksepp II (versioon 1) Ventilatsioonilukksepp II (versioon 3) Ventilatsioonilukksepp II (versioon 4) Ventilatsioonilukksepp II (versioon 5) Ventilatsioonilukksepp, tase 4 (versioon 6) Ventilatsioonilukksepp, tase 4 (versioon 7) Ventilatsioonilukksepp, tase 4 (versioon 8) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Keskkonnatehnika Ventilatsioonilukksepp 7 2001-06-13 2001-06-13 2005-06-13 II 7126 Torulukksepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Ventilatsioonilukksepp III Ventilation duct fitter III 1 Ventilatsioonilukksepp III (versioon 2) Ventilatsioonilukksepp III (versioon 3) Ventilatsioonilukksepp III (versioon 4) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Keskkonnatehnika Ventilatsioonilukksepp 7 2001-06-13 2001-06-13 2005-06-13 III 7126 Torulukksepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Ventilatsioonilukksepp II Ventilation duct fitter II 1 Ventilatsioonilukksepp II (versioon 2) Ventilatsioonilukksepp II (versioon 3) Ventilatsioonilukksepp II (versioon 4) Ventilatsioonilukksepp II (versioon 5) Ventilatsioonilukksepp, tase 4 (versioon 6) Ventilatsioonilukksepp, tase 4 (versioon 7) Ventilatsioonilukksepp, tase 4 (versioon 8) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Keskkonnatehnika Ventilatsioonilukksepp 1 1998-12-17 1998-12-17 2001-06-12 II 7126 Torulukksepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Välistorustiku lukksepp II Pipeline Fitter II 2 Välistorustiku lukksepp II (versioon 1) Välistorustiku lukksepp II (versioon 3) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Keskkonnatehnika Välistorustiku lukksepp 13 2004-06-01 2004-06-01 2008-05-26 II 7126 Torulukksepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Välistorustiku meister III Pipeline Foreman III 2 Välistorustiku meister III (versioon 1) Välistorustiku meister III (versioon 3) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Keskkonnatehnika Välistorustiku lukksepp 13 2004-06-01 2004-06-01 2008-05-26 III 7126 Torulukksepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Välistorustiku lukksepp II Pipeline Fitter II 1 Välistorustiku lukksepp II (versioon 2) Välistorustiku lukksepp II (versioon 3) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Keskkonnatehnika Välistorustiku lukksepp 2 2000-04-12 2000-04-12 2004-05-31 II 7126 Torulukksepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Välistorustiku meister III Pipeline Foreman III 1 Välistorustiku meister III (versioon 2) Välistorustiku meister III (versioon 3) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Keskkonnatehnika Välistorustiku lukksepp 2 2000-04-12 2000-04-12 2004-05-31 III 7126 Torulukksepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Õmbleja II Sewer II 2 Õmbleja II (versioon 1) Õmbleja II (versioon 3) Õmbleja II (versioon 4) Õmbleja, tase 4 (versioon 5) Õmbleja, tase 4 (versioon 6) Õmbleja, tase 4 (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Rõivatootmine Õmbleja 7 2003-12-01 2003-12-01 2007-10-08 II 7533 Õmblejad, tikkijad jms töölised 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 14 Rõivatootmine Õmbleja I Sewer I 2 Õmbleja I (versioon 1) Õmbleja I (versioon 3) Õmbleja I (versioon 4) Õmbleja I (versioon 5) Õmbleja, tase 3 (versioon 6) Õmbleja, tase 3 (versioon 7) Õmbleja, tase 3 (versioon 8) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Rõivatootmine Õmbleja 2 2000-06-06 2000-06-06 2003-11-30 I 8153 Masinõmblejad 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 14 Rõivatootmine Õmbleja II Sewer II 1 Õmbleja II (versioon 2) Õmbleja II (versioon 3) Õmbleja II (versioon 4) Õmbleja, tase 4 (versioon 5) Õmbleja, tase 4 (versioon 6) Õmbleja, tase 4 (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Rõivatootmine Õmbleja 2 2000-06-06 2000-06-06 2003-11-30 II 7533 Õmblejad, tikkijad jms töölised 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 14 Rõivatootmine Õmbleja I Sewer I 1 Õmbleja I (versioon 2) Õmbleja I (versioon 3) Õmbleja I (versioon 4) Õmbleja I (versioon 5) Õmbleja, tase 3 (versioon 6) Õmbleja, tase 3 (versioon 7) Õmbleja, tase 3 (versioon 8) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Rõivatootmine Õmbleja 1 1999-06-08 1999-06-08 2000-06-05 I 8153 Masinõmblejad 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 14 Rõivatootmine Õmblusmeister III Supervisor III 1 Oskusõmbleja, tase 4 (versioon 4) Õmblusmeister III (versioon 2) Õmblusmeister III (versioon 3) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Rõivatootmine Õmbleja 5 2002-06-10 2002-06-10 2006-12-03 III 7533 Õmblejad, tikkijad jms töölised 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 14 Rõivatootmine Õmblustehnoloog IV Sewing Technologist IV 2 Õmblustehnoloog IV (versioon 1) Õmblustehnoloog IV (versioon 3) Õmblustehnoloog, tase 6 (versioon 4) Õmblustehnoloog, tase 6 (versioon 5) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Rõivatootmine Õmblustehnoloog 13 2006-12-04 2006-12-04 2010-12-01 IV 2141 Tööstus- ja tootmisinsenerid 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 14 Rõivatootmine Õmblustehnoloog IV Sewing Technologist IV 1 Õmblustehnoloog IV (versioon 2) Õmblustehnoloog IV (versioon 3) Õmblustehnoloog, tase 6 (versioon 4) Õmblustehnoloog, tase 6 (versioon 5) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Rõivatootmine Õmblustehnoloog 6 2002-12-12 2002-12-12 2006-12-03 IV 2141 Tööstus- ja tootmisinsenerid 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 14 Rõivatootmine Infotehnoloogia juht V Chief Information Officer V 1 Infotehnoloogia juht V (versioon 2) Infotehnoloogia juht V (versioon 3) Infotehnoloogia juht V (versioon 4) IT juht, tase 7 (versioon 5) IT juht, tase 7 (versioon 6) IT juht, tase 7 (versioon 7) IT-juht, tase 7 (versioon 8) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA IT süsteemid ja teenused IT spetsialist 1 2000-03-30 2000-03-30 2004-12-15 V 1330 IKT-juhid 0611 Arvutikasutus 62 Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused Sisetööde elektrik, tase 3 Electrician, level 3 5 Elektrik I (versioon 1) Elektrik I (versioon 2) Elektrik I (versioon 3) Elektrik I (versioon 4) Elektrik I (versioon 6) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Elektrik 7 2012-02-15 2012-02-15 2012-12-06 3 3 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Tööosad ja tööülesanded Jaan Allem Elektritööde Ettevõtjate Liit Arvo Ulla Elektritööde Ettevõtjate Liit Enn Valgma Tartu Kutsehariduskeskus Jaak Matsi AS Aia Raivo Roasto OÜ Tehnokontrollikeskus Arvo Kübarsepp Auditron OÜ Katrin Tammjärv Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus Sisetööde elektrikud paigaldavad ja hooldavad kuni 1000 V vahelduvpingelisi ja kuni 1500 V alalisepingelisi elektrijuhistike süsteeme, masinaid ja seadmeid mitmesugustes elamutes, hoonetes, tehnilistes rajatistes ning nendega seotud kuni 1000 V välisvõrkudes (alates liitumispunktist). 3. taseme sisetööde elektrik töötab töörühma liikmena, mõningatel juhtudel ka iseseisvalt (nt töödel, milles ta on varem osalenud töörühma liikmena). Ta teeb tavapäraseid paigaldus- ja hooldustöid ning vastutab nende kvaliteedi eest. Suuremat vastutust nõudvate tööde juures võib 3. taseme sisetööde elektrik vajada juhendamist. A.2.1 Töö planeerimine ja korraldamine A.2.2 Elektritarvikute ja -juhistike ning seadmete paigaldamine A.2.3 Elektripaigaldiste ja tarvitite käit (hooldus- ja remonditööd) A.2.4 Tänava ja territooriumi valgustuspaigaldised A.2.5 Releekaitse ja automaatikatööd (hooneautomaatika) A.2.6 Nõrkvoolupaigaldised A.2.7 Piksekaitsepaigaldised A.2.8 Elektrimootorite ja ajamitega seotud seadmed A.2.9 Potentsiaalse plahvatusohuga keskkonna paigaldised A.2.10 Elektrilised meditsiiniseadmed ja -paigaldised Töötatakse peamiselt siseruumides. Võimalik on kokkupuude müra ja tolmuga ning pingestatud seadmetega. Traumade vältimiseks tuleb järgida töö- ja elektriohutuse standardeid, eeskirju, tööjuhtide nõuandeid ning vajaduse korral kasutada isikukaitsevahendeid ja kanda eririietust. Eriolukordades tuleb töötada nädalavahetustel, riiklike pühade ajal ja öösel. Põhilised töövahendid on käsi- ja spetsiaaltööriistad, mehhanismid (nt tõstukid) ja mõõteseadmed (testrid, ampermeetrid jt). Töö eeldab füüsilist vastupidavust, täpseid ja koordineeritud liigutusi, tehtavale tööle vastavat tervislikku seisundit , sh normaalset nägemist ja kuulmist ning valmisolekut töötada kõrgustes. Edukat tööd toetavad järjekindlus, emotsionaalne stabiilsus, keskendumis-, kohanemis- ja analüüsivõime. Sisetööde elektrikuks saab õppida kutseõppeasutuses ja täiskasvanute koolituse kursustel. Elektrik, elektrimontöör, käiduelektrik. Elektri- ja käidutöid tehakse üldjuhul elektrialal pädeva isiku juhtimisel. Kui 3. taseme sisetööde elektrik omab kehtivat A, B, B1 või C pädevustunnistust, võib ta elektripaigaldistes tööandja otsusel vastavaid töid teha iseseisval pädevustunnistusel toodud õiguste ja pädevuse piires. Kohustuslik on: 1) pingealuse käidu- ja elektritöö tegemiseks kehtiva elektriohuteadlikkuse tunnistuse omamine, alus: „Elektriohutusseadus“ 20.07.2007, määrus nr 53, 19.06.2007 „Käidukorraldusele ja elektritööle esitatavad nõuded“ ning standard EVS-EN 50110 2) tuletööde koolituse läbimine ja tuletöötunnistuse omamine, alus siseministri määrus nr 47, 13.09.2010 „Tuletöö tegemisele esitatavad nõuded“ 3) kõrgtööde tunnistuse omamine, alus VV määrus nr.13, 01.05.2004 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ 4) tervisekontrolli läbimine, alus sotsiaalministri määrus nr 74, 01.04.2006 „Töötajate tervisekontrolli kord“ 5) esmaabikoolituse läbimine, alus sotsiaalministri määrus nr 80, 01.06.2002 „Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord“ 6) vanuse alammäär 18 aastat, alus „Töölepinguseadus“ 01.01.2011 ja VV määrus nr 94, 01.07. 2009 „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 -B.2.3 tõendamine ja läbivate kompetentside B.2.10-B.2.11 tõendamine Töö planeerimine ja korraldamine 3 Elektritarvikute ja -juhistike ning seadmete paigaldamine 3 Elektripaigaldiste ja tarvitite käit (hooldus- ja remonditööd) 3 Tõendatud lisakompetentsid laiendavad kutseoskusi ja annavad võimaluse edaspidisele spetsialiseerumisele. Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.4-B.2.9 Tänava ja territooriumi valgustuspaigaldised 2 Releekaitse ja automaatikatööd (hooneautomaatika) 2 Nõrkvoolupaigaldised 2 Piksekaitsepaigaldised 2 Elektrimootorite ja -ajamitega seotud paigaldised 2 Potentsiaalse plahvatusohuga keskkonna paigaldised 2 Sisetööde elektrik, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Töö- ja keskkonna ohutus 3 Sisetööde elektrik, tase 4 Electrician, level 4 1 Ehitiste elektrik, tase 4 (versioon 6) Ehitiste elektrik, tase 4 (versioon 7) Ehitiste elektrik, tase 4 (versioon 8) Sisetööde elektrik, tase 4 (versioon 2) Sisetööde elektrik, tase 4 (versioon 3) Sisetööde elektrik, tase 4 (versioon 4) Sisetööde elektrik, tase 4 (versioon 5) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Elektrik 7 2012-02-15 2012-02-15 2012-12-06 4 4 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Tööosad ja tööülesanded Jaan Allem Elektritööde Ettevõtjate Liit Arvo Ulla Elektritööde Ettevõtjate Liit Enn Valgma Tartu Kutsehariduskeskus Jaak Matsi AS Aia Raivo Roasto OÜ Tehnokontrollikeskus Arvo Kübarsepp Auditron OÜ Katrin Tammjärv Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus Sisetööde elektrikud paigaldavad ja hooldavad kuni 1000 V vahelduvpingelisi ja kuni 1500 V alalispingelisi elektrijuhistike süsteeme, masinaid ja seadmeid mitmesugustes elamutes, hoonetes, tehnilistes rajatistes ning nendega seotud kuni 1000 V välisvõrkudes (alates liitumispunktist). 4. taseme sisetööde elektrik teeb elektritöid vastavalt kehtivatele standarditele, eeskirjadele ja juhenditele nii iseseisvalt kui ka töörühma liikmena, vastutades oma töö ohutuse ja kvaliteedi eest. Ta tuleb toime tavapäraste tööülesannete täitmise ja olukordadega, kus on vajadus algatada ja kohaldada asjakohaseid muudatusi ja juhendada kaastöötajaid. Ta asendab vajadusel töörühma juhti oma vastutuse piires ning kooskõlastatult elektritöö juhi või käidukorraldajaga. 4. taseme sisetööde elektrik teeb elektri- ja käidutöid üldjuhul pädeva elektriala isiku juhtimisel. A.2.1 Töö planeerimine ja korraldamine A.2.2 Elektritarvikute ja -juhistike ning seadmete paigaldamine A.2.3 Elektripaigaldiste ja tarvitite käit (hooldus- ja remonditööd) A.2.4 Tänava ja territooriumi valgustuspaigaldised A.2.5 Kuni 1000 V õhu- ja kaabelliinid A.2.6 Releekaitse ja automaatikatööd (hooneautomaatika) A.2.7 Nõrkvoolupaigaldised A.2.8 Piksekaitsepaigaldised A.2.9 Elektrimootorite ja ajamitega seotud seadmed A.2.10 Potentsiaalse plahvatusohuga keskkonna paigaldised A.2.11 Elektrilised meditsiiniseadmed ja -paigaldised Töötatakse peamiselt siseruumides. Võimalik on kokkupuude pingevabade, pingelähedaste või pingestatud seadmete, müra ja tolmuga. Traumade vältimiseks tuleb järgida töö- ja elektriohutuse standardeid, eeskirju, tööjuhtide nõuandeid ning vajaduse korral kasutada isikukaitsevahendeid ja kanda eririietust. Eriolukordades tuleb töötada nädalavahetustel, riiklike pühade ajal ja öösel. Põhilised töövahendid on käsi- ja spetsiaaltööriistad, mehhanismid (nt tõstukid) ja mõõteseadmed (testrid, ampermeetrid jt). Töö eeldab füüsilist vastupidavust, täpseid ja koordineeritud liigutusi, tehtavale tööle vastavat tervislikku seisundit , sh normaalset nägemist ja kuulmist ning valmisolekut töötada kõrgustes. Edukat tööd toetavad järjekindlus, emotsionaalne stabiilsus, keskendumis-, kohanemis- ja analüüsivõime. Sisetööde elektrikuks saab õppida kutseõppeasutuses ja täiskasvanute koolituse kursustel. Elektrik, elektrimontöör, käiduelektrik. Elektri- ja käidutöid tehakse üldjuhul elektrialal pädeva isiku juhtimisel. Kui sisetööde 4. taseme sisetööde elektrik omab kehtivat A, B, B1 või C pädevustunnistust, võib ta elektripaigaldistes tööandja otsusel vastavaid töid teha iseseisval pädevustunnistusel toodud õiguste ja pädevuse piires. Kohustuslik on: 1) pingealuse käidu- ja elektritöö tegemiseks kehtiva elektriohuteadlikkuse tunnistuse omamine, alus: „Elektriohutusseadus“ 20.07.2007, määrus nr 53, 19.06.2007 „Käidukorraldusele ja elektritööle esitatavad nõuded“ ning standard EVS-EN 50110 2) tuletööde koolituse läbimine ja tuletöötunnistuse omamine, alus siseministri määrus nr 47, 13.09.2010 „Tuletöö tegemisele esitatavad nõuded“ 3) kõrgtööde tunnistuse omamine, alus VV määrus nr.13, 01.05.2004 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ 4) tervisekontrolli läbimine, alus sotsiaalministri määrus nr 74, 01.04.2006 „Töötajate tervisekontrolli kord“ 5) esmaabikoolituse läbimine, alus sotsiaalministri määrus nr 80, 01.06.2002 „Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord“ 6) vanuse alammäär 18 aastat, alus „Töölepinguseadus“ 01.01.2011 ja VV määrus nr 94, 01.07. 2009 „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 -B.2.3 tõendamine ja läbivate kompetentside B.2.12-B.2.13 tõendamine Töö planeerimine ja korraldamine 4 Elektritarvikute ja -juhistike ning seadmete paigaldamine 4 Elektripaigaldiste ja tarvitite käit (hooldus- ja remonditööd) 4 Tõendatud lisakompetentsid laiendavad kutseoskusi ja annavad võimaluse edaspidisele spetsialiseerumisele sidusvaldkonna kutsetele. Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.4-B.2.11 Tänava ja territooriumi valgustuspaigaldised 3 Kuni 1000 V õhu- ja kaabelliinid 3 Releekaitse ja automaatikatööd (hooneautomaatika) 3 Nõrkvoolupaigaldised 3 Piksekaitsepaigaldised 3 Elektrimootorite ja -ajamitega seotud paigaldised 3 Potentsiaalse plahvatusohuga keskkonna paigaldised 3 Elektrilised meditsiiniseadmed ja –paigaldised 3 Sisetööde elektrik, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Töö- ja keskkonna ohutus 4 Biogaasijaama operaator, tase 5 Biogas plant operator, level 5 1 Biogaasijaama operaator, tase 5 (versioon 2) Biogaasijaama operaator, tase 5 (versioon 3) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektri, sooja- ja gaasivarustus Biogaasijaama operaator 7 2012-02-15 2012-02-15 2016-12-06 5 5 3131 Energiatootmisettevõtete operaatorid 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Rein Oselin Järvamaa Kutsehariduskeskus Õnne-Ly Reidla Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing Henry Uljas Baltic Biogas Kai Pank Kredex Katrin Tammjärv Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus Ahto Oja Mõnus Minek OÜ Jaan Allem Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit Mati Perker Tallinna Vesi AS Peep Pitk TTÜ Keemiainstituut Biogaasijaama* operaator juhib, jälgib ja käitab biogaasi tootmisprotsessi juhtimisseadmeid, mille abil toodetakse biolagunevast toorainest** biogaasi ning muundatakse see soojus- ja/või elektrienergiaks või mootorikütuseks. Töö sisaldab biogaasi tootmisega seotud tegevusi alates tooraine vastuvõtust kuni lõpptoodangu väljastamiseni. Biogaasijaama operaator töötab tavaliselt üksinda, ta vastutab biogaasijaama käigushoidmise ning oma tegevuse tagajärjel tekkinud ohtlike olukordade ja keskkonnakahju eest. Ta suudab lahendada igapäevase tööga seotud probleeme ja tegutseda keerukates olukordades parimal võimalikul viisil. Töö eeldab suhtlemist ettevõtte partneritega. * tooraine etteandmise seadmetest, käärititest, biogaasi hoiustamis- ja puhastusseadmetest ning elektri- ja soojuse koostootmisjaamast või mootorikütuse edasiandmisseadmetest koosnev üksus **põllumajanduslikud kõrvalsaadused, energiakultuurid ja roheline biomass, biojäätmed, reoveesete jm A.2.1 Protsesside jälgimine A.2.1.1 Tootmisprotsesside igapäevane jälgimine A.2.1.2 Seadmete töö igapäevane jälgimine A.2.1.3 Toorainevaru ja kvaliteedi jälgimine A.2.1.4 Toodangu mahu ja kvaliteedi jälgimine A.2.2 Protsesside juhtimine ja optimeerimine A.2.2.1 Osalemine tootmisprotsessi ja seadmete esmasel käivitamisel A.2.2.2 Seadmete töö juhtimine A.2.2.3 Tootmisprotsessi stabiilsuse tagamine A.2.2.4 Tooraine vastuvõtmine, etteandmine ja kasutamine A.2.3 Seadmete hooldamine A.2.3.1 Seadmete korraline hooldamine A.2.3.2 Remonditoimingute korraldamine Töö toimub vahelduvalt sise- ja välitingimustes. Biogaasijaama juhitakse kas koht- või kaugjuhtimise teel. Biogaasijaama töötsoonis esineb plahvatusohtu, müra ja vibratsiooni, võimalik on kokkupuude mitmesuguste mürgiste ainete, kemikaalide ja patogeensete mikroorganismidega, mis võivad ohustada töötaja tervist (allergia, mürgitus, nakkushaigus). Töö eeldab gaasi-, elektri-, keskkonna- ja tööohutusnõuete täitmist. Tööaeg on paindlik, töörütm vahelduv. Põhilised töövahendid on käsi- ja spetsiaaltööriistad, kaitsevahendid (nt gaasidetektorid), protsesside jälgimis- ja mõõteseadmed, arvuti, laadimistehnika jm seadmed. Biogaasijaama operaatori tööd toetavad analüüsi-, otsustus-, keskendumis- ja kohanemisvõime, järjekindlus, emotsionaalne stabiilsus ja meeskonnas töötamise oskus. Tööga toimetulek eeldab füüsilist vastupidavust, täpseid ja koordineeritud liigutusi, võimet tegutseda kõrgustes ning head nägemis-, kuulmis- ja haistmismeelt. Biogaasijaama operaatoritel on vastava eriala kutsekeskharidus ja erialane töökogemus või keskharidus ja töökohal õppides omandatud kutseoskused. Tööks on vajalikud keemia, mehaanika, elektri- ja soojusenergeetika ning logistikaalased põhiteadmised, mis omandatakse täiendõppe käigus. Kasutusel oleva tootmisprotsessiga seonduvad teadmised omandatakse tarnijate korraldatud koolitustel. Töölepinguseaduse kohaselt peab operaator olema vähemalt 18-aastane. Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi määruse „Käidukorraldusele ja elektritööle esitatavad nõuded“ kohaselt on pingevabade tööde ja lülituste tegemiseks kohustuslik omada kehtivat elektriohuteadlikkuse tunnistust. Küttegaasi ohutuse seaduse kohaselt on kohustuslik läbida gaasiseadmete ohutuse koolitus. Biogaasijaama operaatori kutse taotlemisel on nõutavad kompetentside B.2.1- B.2.5. tõendamine Protsesside jälgimine 4 Protsesside juhtimine ja optimeerimine 5 Seadmete hooldamine 5 Biogaasijaama operaator, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Töö- ja keskkonnaohutus 5 Sisetööde elektrik, tase 5 Electrician, level 5 1 Ehitiste elektrik, tase 5 (versioon 6) Ehitiste elektrik, tase 5 (versioon 7) Ehitiste elektrik, tase 5 (versioon 8) Sisetööde elektrik, tase 5 (versioon 2) Sisetööde elektrik, tase 5 (versioon 3) Sisetööde elektrik, tase 5 (versioon 4) Sisetööde elektrik, tase 5 (versioon 5) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Elektrik 7 2012-02-15 2012-02-15 2017-02-14 5 5 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Tööosad ja tööülesanded Jaan Allem Elektritööde Ettevõtjate Liit Arvo Ulla Elektritööde Ettevõtjate Liit Enn Valgma Tartu Kutsehariduskeskus Jaak Matsi AS Aia Raivo Roasto OÜ Tehnokontrollikeskus Arvo Kübarsepp Auditron OÜ Katrin Tammjärv Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus Sisetööde elektrikud paigaldavad ja hooldavad kuni 1000 V vahelduvpingelisi ja kuni 1500 V alalispingelisi elektrijuhistike süsteeme, masinaid ja seadmeid mitmesugustes elamutes, hoonetes, tehnilistes rajatistes ning nendega seotud kuni 1000 V välisvõrkudes (alates liitumispunktist). 5. taseme sisetööde elektrik teeb elektritöid vastavalt kehtivatele eeskirjadele ja juhenditele nii iseseisvalt kui töörühma juhina. 5. taseme sisetööde elektrik tuleb toime keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, kus on vajadus täita mitmekülgseid tööülesandeid ja vastutada nii enda kui ka töörühma töötulemuse ja tööohutuse eest. Elektri- ja käidutöid teeb sisetööde elektrik 5 üldjuhul pädeva elektriala isiku juhtimisel. A.2.1 Töö planeerimine ja korraldamine A.2.2 Elektritarvikute ja -juhistike ning seadmete paigaldamine A.2.3 Elektripaigaldiste ja tarvitite käit (hooldus- ja remonditööd) A.2.4 Tänava ja territooriumi valgustuspaigaldised A.2.5 Kuni 1000 V õhu- ja kaabelliinid A.2.6 Releekaitse ja automaatikatööd (hooneautomaatika) A.2.7 Nõrkvoolupaigaldised A.2.8 Piksekaitsepaigaldised A.2.9 Elektrimootorite ja ajamitega seotud seadmed A.2.10 Potentsiaalse plahvatusohuga keskkonna paigaldised A.2.11 Elektrilised meditsiiniseadmed ja -paigaldised Töötatakse peamiselt siseruumides. Võimalik on kokkupuude müra ja tolmuga ning pingestatud seadmetega. Traumade vältimiseks tuleb järgida töö- ja elektriohutuse standardeid, eeskirju, tööjuhtide nõuandeid ning vajaduse korral kasutada isikukaitsevahendeid ja kanda eririietust. Eriolukordades tuleb töötada nädalavahetustel, riiklike pühade ajal ja öösel. Põhilised töövahendid on käsi- ja spetsiaaltööriistad, mehhanismid (nt tõstukid) ja mõõteseadmed (testrid, ampermeetrid jt). Töö eeldab füüsilist vastupidavust, täpseid ja koordineeritud liigutusi, tehtavale tööle vastavat tervislikku seisundit, sh normaalset nägemist ja kuulmist ning valmisolekut töötada kõrgustes. Edukat tööd toetavad järjekindlus, emotsionaalne stabiilsus, keskendumis-, kohanemis- ja analüüsivõime. Sisetööde elektrikuks saab õppida kutseõppeasutuses ja täiskasvanute töökoolituse kursustel. Elektrik, elektrimontöör, käiduelektrik. Elektri- ja käidutöid tehakse üldjuhul elektrialal pädeva isiku juhtimisel. Kui sisetööde 5. taseme sisetööde elektrik omab kehtivat A, B, B1 või C pädevustunnistust, võib ta elektripaigaldistes tööandja otsusel vastavaid töid teha iseseisval pädevustunnistusel toodud õiguste ja pädevuse piires. Kohustuslik on: 1) pingealuse käidu- ja elektritöö tegemiseks kehtiva elektriohuteadlikkuse tunnistuse omamine, alus: „Elektriohutusseadus“ 20.07.2007, määrus nr 53, 19.06.2007 „Käidukorraldusele ja elektritööle esitatavad nõuded“ ning standard EVS-EN 50110 2) tuletööde koolituse läbimine ja tuletöötunnistuse omamine, alus siseministri määrus nr 47, 13.09.2010 „Tuletöö tegemisele esitatavad nõuded“ 3) kõrgtööde tunnistuse omamine, alus VV määrus nr.13, 01.05.2004 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ 4) tervisekontrolli läbimine, alus sotsiaalministri määrus nr 74, 01.04.2006 „Töötajate tervisekontrolli kord“ 5) esmaabikoolituse läbimine, alus sotsiaalministri määrus nr 80, 01.06.2002 „Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord“ 6) vanuse alammäär 18 aastat, alus „Töölepinguseadus“ 01.01.2011 ja VV määrus nr 94, 01.07. 2009 „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 -B.2.3 tõendamine ja läbivate kompetentside B.2.12-B.2.13 tõendamine Töö planeerimine ja korraldamine 5 Elektritarvikute ja -juhistike ning seadmete paigaldamine 5 Elektripaigaldiste ja tarvitite käit (hooldus- ja remonditööd) 5 Tõendatud lisakompetentsid laiendavad kutseoskusi ja annavad võimaluse edaspidisele spetsialiseerumisele sidusvaldkonna kutsetele. Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt kahe kompetentsi tõendamine valikust B.2.4-B.2.11. Erandiks on kompetentsi B.2.5 „Kuni 1000 V õhu- ja kaabelliinide paigaldamine“, mille valimisel teise kompetentsi tõendamist ei nõuta. Tänava ja territooriumi valgustuspaigaldised 4 Kuni 1000 V õhu- ja kaabelliinid 4 Releekaitse ja automaatikatööd (hooneautomaatika) 4 Nõrkvoolupaigaldised 4 Piksekaitsepaigaldised 4 Elektrimootorite ja -ajamitega seotud paigaldised 4 Potentsiaalse plahvatusohuga keskkonna paigaldised 4 Elektrilised meditsiiniseadmed ja -paigaldised 4 Sisetööde elektrik, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Töö- ja keskkonna ohutus 5 Küünetehnik I Nail Stylist I 2 Küünetehnik I (versioon 1) Küünetehnik I (versioon 3) Küünetehnik I (versioon 4) Küünetehnik, tase 3 (versioon 5) Küünetehnik, tase 3 (versioon 6) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Küünetehnik 28 2007-12-06 2007-12-06 2011-11-30 I 5142 Iluteenindajad (v.a juuksurid) 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Täiskasvanute koolitaja/andragoog III Adult Educator III 4 Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 10) Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 11) Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 12) Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 6) Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 7) Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 8) Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 9) Täiskasvanute koolitaja/andragoog III (versioon 1) Täiskasvanute koolitaja/andragoog III (versioon 2) Täiskasvanute koolitaja/andragoog III (versioon 3) Täiskasvanute koolitaja/andragoog III (versioon 5) Haridus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Täiskasvanute koolitaja 34 2008-12-11 2008-12-11 2011-01-09 III 2424 Töötajate koolituse ja täiendõppe tippspetsialistid 0111 Kasvatusteadus 85 Haridus Täiskasvanute koolitaja/andragoog IV Adult Educator IV 4 Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 10) Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 11) Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 12) Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 6) Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 7) Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 8) Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 9) Täiskasvanute koolitaja/andragoog IV (versioon 1) Täiskasvanute koolitaja/andragoog IV (versioon 2) Täiskasvanute koolitaja/andragoog IV (versioon 3) Täiskasvanute koolitaja/andragoog IV (versioon 5) Haridus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Täiskasvanute koolitaja 34 2008-12-11 2008-12-11 2011-01-09 IV 2424 Töötajate koolituse ja täiendõppe tippspetsialistid 0111 Kasvatusteadus 85 Haridus Täiskasvanute koolitaja/andragoog V Adult Educator V 4 Täiskasvanute koolitaja, tase 8 (versioon 10) Täiskasvanute koolitaja, tase 8 (versioon 11) Täiskasvanute koolitaja, tase 8 (versioon 6) Täiskasvanute koolitaja, tase 8 (versioon 7) Täiskasvanute koolitaja, tase 8 (versioon 8) Täiskasvanute koolitaja, tase 8 (versioon 9) Täiskasvanute koolitaja/andragoog V (versioon 1) Täiskasvanute koolitaja/andragoog V (versioon 2) Täiskasvanute koolitaja/andragoog V (versioon 3) Täiskasvanute koolitaja/andragoog V (versioon 5) Haridus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Täiskasvanute koolitaja 34 2008-12-11 2008-12-11 2011-01-09 V 2424 Töötajate koolituse ja täiendõppe tippspetsialistid 0111 Kasvatusteadus 85 Haridus Täiskasvanute koolitaja/andragoog II Adult Educator II 1 Täiskasvanute koolitaja, tase 5 (versioon 4) Täiskasvanute koolitaja, tase 5 (versioon 5) Täiskasvanute koolitaja, tase 5 (versioon 6) Täiskasvanute koolitaja, tase 5 (versioon 7) Täiskasvanute koolitaja, tase 5 (versioon 8) Täiskasvanute koolitaja, tase 5 (versioon 9) Täiskasvanute koolitaja/andragoog II (versioon 2) Täiskasvanute koolitaja/andragoog II (versioon 3) Haridus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Täiskasvanute koolitaja 28 2007-05-31 2007-05-31 2008-12-10 II 2424 Töötajate koolituse ja täiendõppe tippspetsialistid 0111 Kasvatusteadus 85 Haridus Täiskasvanute koolitaja/andragoog III Adult Educator III 3 Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 10) Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 11) Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 12) Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 6) Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 7) Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 8) Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 9) Täiskasvanute koolitaja/andragoog III (versioon 1) Täiskasvanute koolitaja/andragoog III (versioon 2) Täiskasvanute koolitaja/andragoog III (versioon 4) Täiskasvanute koolitaja/andragoog III (versioon 5) Haridus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Täiskasvanute koolitaja 28 2007-05-31 2007-05-31 2008-12-10 III 2424 Töötajate koolituse ja täiendõppe tippspetsialistid 0111 Kasvatusteadus 85 Haridus Täiskasvanute koolitaja/andragoog IV Adult Educator IV 3 Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 10) Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 11) Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 12) Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 6) Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 7) Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 8) Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 9) Täiskasvanute koolitaja/andragoog IV (versioon 1) Täiskasvanute koolitaja/andragoog IV (versioon 2) Täiskasvanute koolitaja/andragoog IV (versioon 4) Täiskasvanute koolitaja/andragoog IV (versioon 5) Haridus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Täiskasvanute koolitaja 28 2007-05-31 2007-05-31 2008-12-10 IV 2424 Töötajate koolituse ja täiendõppe tippspetsialistid 0111 Kasvatusteadus 85 Haridus Täiskasvanute koolitaja/andragoog V Adult Educator V 3 Täiskasvanute koolitaja, tase 8 (versioon 10) Täiskasvanute koolitaja, tase 8 (versioon 11) Täiskasvanute koolitaja, tase 8 (versioon 6) Täiskasvanute koolitaja, tase 8 (versioon 7) Täiskasvanute koolitaja, tase 8 (versioon 8) Täiskasvanute koolitaja, tase 8 (versioon 9) Täiskasvanute koolitaja/andragoog V (versioon 1) Täiskasvanute koolitaja/andragoog V (versioon 2) Täiskasvanute koolitaja/andragoog V (versioon 4) Täiskasvanute koolitaja/andragoog V (versioon 5) Haridus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Täiskasvanute koolitaja 28 2007-05-31 2007-05-31 2008-12-10 V 2424 Töötajate koolituse ja täiendõppe tippspetsialistid 0111 Kasvatusteadus 85 Haridus Täiskasvanute koolitaja/andragoog III Adult Educator III 2 Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 10) Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 11) Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 12) Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 6) Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 7) Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 8) Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 9) Täiskasvanute koolitaja/andragoog III (versioon 1) Täiskasvanute koolitaja/andragoog III (versioon 3) Täiskasvanute koolitaja/andragoog III (versioon 4) Täiskasvanute koolitaja/andragoog III (versioon 5) Haridus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Täiskasvanute koolitaja 27 2006-12-12 2006-12-12 2007-05-30 III 2424 Töötajate koolituse ja täiendõppe tippspetsialistid 0111 Kasvatusteadus 85 Haridus Täiskasvanute koolitaja/andragoog IV Adult Educator IV 2 Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 10) Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 11) Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 12) Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 6) Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 7) Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 8) Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 9) Täiskasvanute koolitaja/andragoog IV (versioon 1) Täiskasvanute koolitaja/andragoog IV (versioon 3) Täiskasvanute koolitaja/andragoog IV (versioon 4) Täiskasvanute koolitaja/andragoog IV (versioon 5) Haridus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Täiskasvanute koolitaja 27 2006-12-12 2006-12-12 2007-05-30 IV 2424 Töötajate koolituse ja täiendõppe tippspetsialistid 0111 Kasvatusteadus 85 Haridus Täiskasvanute koolitaja/andragoog V Adult Educator V 2 Täiskasvanute koolitaja, tase 8 (versioon 10) Täiskasvanute koolitaja, tase 8 (versioon 11) Täiskasvanute koolitaja, tase 8 (versioon 6) Täiskasvanute koolitaja, tase 8 (versioon 7) Täiskasvanute koolitaja, tase 8 (versioon 8) Täiskasvanute koolitaja, tase 8 (versioon 9) Täiskasvanute koolitaja/andragoog V (versioon 1) Täiskasvanute koolitaja/andragoog V (versioon 3) Täiskasvanute koolitaja/andragoog V (versioon 4) Täiskasvanute koolitaja/andragoog V (versioon 5) Haridus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Täiskasvanute koolitaja 27 2006-12-12 2006-12-12 2007-05-30 V 2424 Töötajate koolituse ja täiendõppe tippspetsialistid 0111 Kasvatusteadus 85 Haridus Täiskasvanute koolitaja/andragoog III Adult Educator III 1 Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 10) Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 11) Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 12) Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 6) Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 7) Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 8) Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 9) Täiskasvanute koolitaja/andragoog III (versioon 2) Täiskasvanute koolitaja/andragoog III (versioon 3) Täiskasvanute koolitaja/andragoog III (versioon 4) Täiskasvanute koolitaja/andragoog III (versioon 5) Haridus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Täiskasvanute koolitaja 12 2003-02-03 2003-02-03 2006-12-11 III 2424 Töötajate koolituse ja täiendõppe tippspetsialistid 0111 Kasvatusteadus 85 Haridus Täiskasvanute koolitaja/andragoog IV Adult Educator IV 1 Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 10) Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 11) Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 12) Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 6) Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 7) Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 8) Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 9) Täiskasvanute koolitaja/andragoog IV (versioon 2) Täiskasvanute koolitaja/andragoog IV (versioon 3) Täiskasvanute koolitaja/andragoog IV (versioon 4) Täiskasvanute koolitaja/andragoog IV (versioon 5) Haridus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Täiskasvanute koolitaja 12 2003-02-03 2003-02-03 2006-12-11 IV 2424 Töötajate koolituse ja täiendõppe tippspetsialistid 0111 Kasvatusteadus 85 Haridus Täiskasvanute koolitaja/andragoog V Adult Educator V 1 Täiskasvanute koolitaja, tase 8 (versioon 10) Täiskasvanute koolitaja, tase 8 (versioon 11) Täiskasvanute koolitaja, tase 8 (versioon 6) Täiskasvanute koolitaja, tase 8 (versioon 7) Täiskasvanute koolitaja, tase 8 (versioon 8) Täiskasvanute koolitaja, tase 8 (versioon 9) Täiskasvanute koolitaja/andragoog V (versioon 2) Täiskasvanute koolitaja/andragoog V (versioon 3) Täiskasvanute koolitaja/andragoog V (versioon 4) Täiskasvanute koolitaja/andragoog V (versioon 5) Haridus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Täiskasvanute koolitaja 12 2003-02-03 2003-02-03 2006-12-11 V 2424 Töötajate koolituse ja täiendõppe tippspetsialistid 0111 Kasvatusteadus 85 Haridus Kutseõpetaja IV Vocational teacher IV 2 Kutseõpetaja IV (versioon 1) Kutseõpetaja IV, EKR tase 6 (versioon 3) Kutseõpetaja IV, EKR tase 6 (versioon 4) Kutseõpetaja, tase 6 (versioon 5) Kutseõpetaja, tase 6 (versioon 6) Kutseõpetaja, tase 6 (versioon 7) Kutseõpetaja, tase 6 (versioon 8) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Kutseõpetaja 14 2008-12-08 2008-12-08 2011-01-09 IV 2320 Kutseõpetajad 0114 Aineõpetajate koolitus 85 Haridus Kutseõpetaja V Vocational teacher V 2 Kutseõpetaja V (versioon 1) Kutseõpetaja V, EKR tase 7 (versioon 3) Kutseõpetaja V, EKR tase 7 (versioon 4) Kutseõpetaja, tase 7 (versioon 5) Kutseõpetaja, tase 7 (versioon 6) Kutseõpetaja, tase 7 (versioon 7) Kutseõpetaja, tase 7 (versioon 8) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Kutseõpetaja 14 2008-12-08 2008-12-08 2011-01-09 V 2320 Kutseõpetajad 0114 Aineõpetajate koolitus 85 Haridus Kutseõpetaja III Vocational teacher III 1 Kutseõpetaja III (versioon 2) Kutseõpetaja III, EKR tase 5 (versioon 3) Kutseõpetaja III, EKR tase 5 (versioon 4) Kutseõpetaja, tase 5 (versioon 5) Kutseõpetaja, tase 5 (versioon 6) Kutseõpetaja, tase 5 (versioon 7) Kutseõpetaja, tase 5 (versioon 8) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Kutseõpetaja 9 2006-11-29 2006-11-29 2008-12-07 III 2320 Kutseõpetajad 0114 Aineõpetajate koolitus 85 Haridus Kutseõpetaja IV Vocational teacher IV 1 Kutseõpetaja IV (versioon 2) Kutseõpetaja IV, EKR tase 6 (versioon 3) Kutseõpetaja IV, EKR tase 6 (versioon 4) Kutseõpetaja, tase 6 (versioon 5) Kutseõpetaja, tase 6 (versioon 6) Kutseõpetaja, tase 6 (versioon 7) Kutseõpetaja, tase 6 (versioon 8) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Kutseõpetaja 9 2006-11-29 2006-11-29 2008-12-07 IV 2320 Kutseõpetajad 0114 Aineõpetajate koolitus 85 Haridus Kutseõpetaja V Vocational teacher V 1 Kutseõpetaja V (versioon 2) Kutseõpetaja V, EKR tase 7 (versioon 3) Kutseõpetaja V, EKR tase 7 (versioon 4) Kutseõpetaja, tase 7 (versioon 5) Kutseõpetaja, tase 7 (versioon 6) Kutseõpetaja, tase 7 (versioon 7) Kutseõpetaja, tase 7 (versioon 8) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Kutseõpetaja 9 2006-11-29 2006-11-29 2008-12-07 V 2320 Kutseõpetajad 0114 Aineõpetajate koolitus 85 Haridus Õpetaja V Teacher V 2 Õpetaja V (versioon 1) Õpetaja V (versioon 3) Õpetaja, tase 7 (versioon 10) Õpetaja, tase 7 (versioon 11) Õpetaja, tase 7 (versioon 12) Õpetaja, tase 7 (versioon 5) Õpetaja, tase 7 (versioon 6) Õpetaja, tase 7 (versioon 7) Õpetaja, tase 7 (versioon 8) Õpetaja, tase 7 (versioon 9) Õpetaja, tase 7-1 (versioon 4) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Õpetaja 14 2008-12-08 2008-12-08 2010-04-27 V 2330 Gümnaasiumiõpetajad 0113 Klassiõpetaja koolitus 85 Haridus Õpetaja V Teacher V 1 Õpetaja V (versioon 2) Õpetaja V (versioon 3) Õpetaja, tase 7 (versioon 10) Õpetaja, tase 7 (versioon 11) Õpetaja, tase 7 (versioon 12) Õpetaja, tase 7 (versioon 5) Õpetaja, tase 7 (versioon 6) Õpetaja, tase 7 (versioon 7) Õpetaja, tase 7 (versioon 8) Õpetaja, tase 7 (versioon 9) Õpetaja, tase 7-1 (versioon 4) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Õpetaja 5 2005-09-21 2005-09-21 2008-12-07 V 2330 Gümnaasiumiõpetajad 0113 Klassiõpetaja koolitus 85 Haridus Logopeed III Speech Therapist III 4 Logopeed III (versioon 1) Logopeed III (versioon 2) Logopeed III (versioon 3) Logopeed III (versioon 5) Logopeed III (versioon 6) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Kõneravi Logopeed 29 2007-06-04 2007-06-04 2011-09-27 III 2266 Audioloogid ja logopeedid 0111 Kasvatusteadus 86 Tervishoid Logopeed IV Speech Therapist IV 4 Logopeed IV (versioon 1) Logopeed IV (versioon 2) Logopeed IV (versioon 3) Logopeed IV (versioon 5) Logopeed IV (versioon 7) Logopeed, tase 7 (versioon 10) Logopeed, tase 7 (versioon 11) Logopeed, tase 7 (versioon 12) Logopeed, tase 7 (versioon 6) Logopeed, tase 7 (versioon 8) Logopeed, tase 7 (versioon 9) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Kõneravi Logopeed 29 2007-06-04 2007-06-04 2011-09-27 IV 2266 Audioloogid ja logopeedid 0111 Kasvatusteadus 86 Tervishoid Logopeed V Speech Therapist V 4 Logopeed V (versioon 1) Logopeed V (versioon 2) Logopeed V (versioon 3) Logopeed V (versioon 5) Logopeed V (versioon 7) Logopeed, tase 8 (versioon 10) Logopeed, tase 8 (versioon 11) Logopeed, tase 8 (versioon 12) Logopeed, tase 8 (versioon 6) Logopeed, tase 8 (versioon 8) Logopeed, tase 8 (versioon 9) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Kõneravi Logopeed 29 2007-06-04 2007-06-04 2011-09-27 V 2266 Audioloogid ja logopeedid 0111 Kasvatusteadus 86 Tervishoid Logopeed III Speech Therapist III 3 Logopeed III (versioon 1) Logopeed III (versioon 2) Logopeed III (versioon 4) Logopeed III (versioon 5) Logopeed III (versioon 6) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Kõneravi Logopeed 17 2004-12-08 2004-12-08 2007-06-03 III 2266 Audioloogid ja logopeedid 0111 Kasvatusteadus 86 Tervishoid Logopeed IV Speech Therapist IV 3 Logopeed IV (versioon 1) Logopeed IV (versioon 2) Logopeed IV (versioon 4) Logopeed IV (versioon 5) Logopeed IV (versioon 7) Logopeed, tase 7 (versioon 10) Logopeed, tase 7 (versioon 11) Logopeed, tase 7 (versioon 12) Logopeed, tase 7 (versioon 6) Logopeed, tase 7 (versioon 8) Logopeed, tase 7 (versioon 9) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Kõneravi Logopeed 17 2004-12-08 2004-12-08 2007-06-03 IV 2266 Audioloogid ja logopeedid 0111 Kasvatusteadus 86 Tervishoid Logopeed V Speech Therapist V 3 Logopeed V (versioon 1) Logopeed V (versioon 2) Logopeed V (versioon 4) Logopeed V (versioon 5) Logopeed V (versioon 7) Logopeed, tase 8 (versioon 10) Logopeed, tase 8 (versioon 11) Logopeed, tase 8 (versioon 12) Logopeed, tase 8 (versioon 6) Logopeed, tase 8 (versioon 8) Logopeed, tase 8 (versioon 9) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Kõneravi Logopeed 17 2004-12-08 2004-12-08 2007-06-03 V 2266 Audioloogid ja logopeedid 0111 Kasvatusteadus 86 Tervishoid Logopeed III Speech Therapist III 2 Logopeed III (versioon 1) Logopeed III (versioon 3) Logopeed III (versioon 4) Logopeed III (versioon 5) Logopeed III (versioon 6) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Kõneravi Logopeed 15 2004-06-02 2004-06-02 2004-12-07 III 2266 Audioloogid ja logopeedid 0111 Kasvatusteadus 86 Tervishoid Logopeed IV Speech Therapist IV 2 Logopeed IV (versioon 1) Logopeed IV (versioon 3) Logopeed IV (versioon 4) Logopeed IV (versioon 5) Logopeed IV (versioon 7) Logopeed, tase 7 (versioon 10) Logopeed, tase 7 (versioon 11) Logopeed, tase 7 (versioon 12) Logopeed, tase 7 (versioon 6) Logopeed, tase 7 (versioon 8) Logopeed, tase 7 (versioon 9) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Kõneravi Logopeed 15 2004-06-02 2004-06-02 2004-12-07 IV 2266 Audioloogid ja logopeedid 0111 Kasvatusteadus 86 Tervishoid Logopeed V Speech Therapist V 2 Logopeed V (versioon 1) Logopeed V (versioon 3) Logopeed V (versioon 4) Logopeed V (versioon 5) Logopeed V (versioon 7) Logopeed, tase 8 (versioon 10) Logopeed, tase 8 (versioon 11) Logopeed, tase 8 (versioon 12) Logopeed, tase 8 (versioon 6) Logopeed, tase 8 (versioon 8) Logopeed, tase 8 (versioon 9) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Kõneravi Logopeed 15 2004-06-02 2004-06-02 2004-12-07 V 2266 Audioloogid ja logopeedid 0111 Kasvatusteadus 86 Tervishoid Logopeed III Speech Therapist III 1 Logopeed III (versioon 2) Logopeed III (versioon 3) Logopeed III (versioon 4) Logopeed III (versioon 5) Logopeed III (versioon 6) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Kõneravi Logopeed 11 2003-04-09 2003-04-09 2004-06-01 III 2266 Audioloogid ja logopeedid 0111 Kasvatusteadus 86 Tervishoid Logopeed IV Speech Therapist IV 1 Logopeed IV (versioon 2) Logopeed IV (versioon 3) Logopeed IV (versioon 4) Logopeed IV (versioon 5) Logopeed IV (versioon 7) Logopeed, tase 7 (versioon 10) Logopeed, tase 7 (versioon 11) Logopeed, tase 7 (versioon 12) Logopeed, tase 7 (versioon 6) Logopeed, tase 7 (versioon 8) Logopeed, tase 7 (versioon 9) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Kõneravi Logopeed 11 2003-04-09 2003-04-09 2004-06-01 IV 2266 Audioloogid ja logopeedid 0111 Kasvatusteadus 86 Tervishoid Logopeed V Speech Therapist V 1 Logopeed V (versioon 2) Logopeed V (versioon 3) Logopeed V (versioon 4) Logopeed V (versioon 5) Logopeed V (versioon 7) Logopeed, tase 8 (versioon 10) Logopeed, tase 8 (versioon 11) Logopeed, tase 8 (versioon 12) Logopeed, tase 8 (versioon 6) Logopeed, tase 8 (versioon 8) Logopeed, tase 8 (versioon 9) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Kõneravi Logopeed 11 2003-04-09 2003-04-09 2004-06-01 V 2266 Audioloogid ja logopeedid 0111 Kasvatusteadus 86 Tervishoid Kliiniline psühholoog IV Clinical Psychologist IV 3 Kliiniline psühholoog IV (versioon 1) Kliiniline psühholoog IV (versioon 2) Kliiniline psühholoog IV (versioon 4) Kliiniline psühholoog, tase 7 (versioon 5) Kliiniline psühholoog, tase 7 (versioon 6) Kliiniline psühholoog, tase 7 (versioon 7) Kliiniline psühholoog, tase 7 (versioon 8) Kliiniline kohtu- ja korrektsioonipsühholoog IV Kliiniline lapsepsühholoog IV Kliiniline psühholoog-psühhoterapeut IV Neuropsühholoog IV Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Psühholoogia Kliiniline psühholoog 36 2008-12-04 2008-12-04 2011-09-27 IV 2634 Psühholoogid 0912 Meditsiin 86 Tervishoid Kliiniline psühholoog V Clinical Psychologist V 3 Kliiniline psühholoog V (versioon 1) Kliiniline psühholoog V (versioon 2) Kliiniline psühholoog V (versioon 4) Kliiniline psühholoog, tase 8 (versioon 5) Kliiniline kohtu- ja korrektsioonipsühholoog V Kliiniline lapsepsühholoog V Kliiniline psühholoog-psühhoterapeut V Neuropsühholoog V Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Psühholoogia Kliiniline psühholoog 36 2008-12-04 2008-12-04 2011-09-27 V 2634 Psühholoogid 0912 Meditsiin 86 Tervishoid Kliiniline psühholoog IV Clinical Psychologist IV 2 Kliiniline psühholoog IV (versioon 1) Kliiniline psühholoog IV (versioon 3) Kliiniline psühholoog IV (versioon 4) Kliiniline psühholoog, tase 7 (versioon 5) Kliiniline psühholoog, tase 7 (versioon 6) Kliiniline psühholoog, tase 7 (versioon 7) Kliiniline psühholoog, tase 7 (versioon 8) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Psühholoogia Kliiniline psühholoog 24 2006-03-15 2006-03-15 2008-12-03 IV 2634 Psühholoogid 0912 Meditsiin 86 Tervishoid Kliiniline psühholoog V Clinical Psychologist V 2 Kliiniline psühholoog V (versioon 1) Kliiniline psühholoog V (versioon 3) Kliiniline psühholoog V (versioon 4) Kliiniline psühholoog, tase 8 (versioon 5) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Psühholoogia Kliiniline psühholoog 24 2006-03-15 2006-03-15 2008-12-03 V 2634 Psühholoogid 0912 Meditsiin 86 Tervishoid Kliiniline psühholoog IV Clinical Psychologist IV 1 Kliiniline psühholoog IV (versioon 2) Kliiniline psühholoog IV (versioon 3) Kliiniline psühholoog IV (versioon 4) Kliiniline psühholoog, tase 7 (versioon 5) Kliiniline psühholoog, tase 7 (versioon 6) Kliiniline psühholoog, tase 7 (versioon 7) Kliiniline psühholoog, tase 7 (versioon 8) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Psühholoogia Kliiniline psühholoog 11 2003-04-09 2003-04-09 2006-03-14 IV 2634 Psühholoogid 0912 Meditsiin 86 Tervishoid Kliiniline psühholoog V Clinical Psychologist V 1 Kliiniline psühholoog V (versioon 2) Kliiniline psühholoog V (versioon 3) Kliiniline psühholoog V (versioon 4) Kliiniline psühholoog, tase 8 (versioon 5) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Psühholoogia Kliiniline psühholoog 11 2003-04-09 2003-04-09 2006-03-14 V 2634 Psühholoogid 0912 Meditsiin 86 Tervishoid Psühholoog III Psychologist III 2 Psühholoog III (versioon 1) Psühholoog III (versioon 3) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Psühholoogia Psühholoog 32 2008-02-05 2008-02-05 2011-12-07 III 2634 Psühholoogid 0313 Psühholoogia 86 Tervishoid Psühholoog IV Psychologist IV 2 Psühholoog IV (versioon 1) Psühholoog IV (versioon 3) Psühholoog-nõustaja, tase 7 (versioon 4) Psühholoog-nõustaja, tase 7 (versioon 5) Psühholoog-nõustaja, tase 7 (versioon 6) Organisatsioonipsühholoog IV Psühholoog - nõustaja IV Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Psühholoogia Psühholoog 32 2008-02-05 2008-02-05 2011-12-07 IV 2634 Psühholoogid 0313 Psühholoogia 86 Tervishoid Psühholoog V Psychologist V 2 Psühholoog V (versioon 1) Psühholoog V (versioon 3) Organisatsioonipsühholoog V Psühholoog - nõustaja V Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Psühholoogia Psühholoog 32 2008-02-05 2008-02-05 2011-12-07 V 2634 Psühholoogid 0313 Psühholoogia 86 Tervishoid Psühholoog III Psychologist III 1 Psühholoog III (versioon 2) Psühholoog III (versioon 3) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Psühholoogia Psühholoog 14 2004-03-10 2004-03-10 2008-02-04 III 2634 Psühholoogid 0313 Psühholoogia 86 Tervishoid Psühholoog IV Psychologist IV 1 Psühholoog IV (versioon 2) Psühholoog IV (versioon 3) Psühholoog-nõustaja, tase 7 (versioon 4) Psühholoog-nõustaja, tase 7 (versioon 5) Psühholoog-nõustaja, tase 7 (versioon 6) Organisatsioonipsühholoog IV Psühholoog - nõustaja IV Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Psühholoogia Psühholoog 14 2004-03-10 2004-03-10 2008-02-04 IV 2634 Psühholoogid 0313 Psühholoogia 86 Tervishoid Psühholoog V Psychologist V 1 Psühholoog V (versioon 2) Psühholoog V (versioon 3) Organisatsioonipsühholoog V Psühholoog - nõustaja V Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Psühholoogia Psühholoog 14 2004-03-10 2004-03-10 2008-02-04 V 2634 Psühholoogid 0313 Psühholoogia 86 Tervishoid Koolipsühholoog III School Psychologist III 2 Koolipsühholoog III (versioon 1) Koolipsühholoog III (versioon 3) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Psühholoogia Psühholoog 29 2007-06-04 2007-06-04 2011-09-27 III 2634 Psühholoogid 0313 Psühholoogia 86 Tervishoid Koolipsühholoog IV School Psychologist IV 2 Koolipsühholoog IV (versioon 1) Koolipsühholoog IV (versioon 3) Koolipsühholoog, tase 7 (versioon 4) Koolipsühholoog, tase 7 (versioon 5) Koolipsühholoog, tase 7 (versioon 6) Koolipsühholoog, tase 7 (versioon 7) Koolipsühholoog, tase 7 (versioon 8) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Psühholoogia Psühholoog 29 2007-06-04 2007-06-04 2011-09-27 IV 2634 Psühholoogid 0313 Psühholoogia 86 Tervishoid Koolipsühholoog V School Psychologist V 2 Koolipsühholoog V (versioon 1) Koolipsühholoog V (versioon 3) Koolipsühholoog, tase 8 (versioon 4) Koolipsühholoog, tase 8 (versioon 5) Koolipsühholoog, tase 8 (versioon 6) Koolipsühholoog, tase 8 (versioon 7) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Psühholoogia Psühholoog 29 2007-06-04 2007-06-04 2011-09-27 V 2634 Psühholoogid 0313 Psühholoogia 86 Tervishoid Koolipsühholoog III School Psychologist III 1 Koolipsühholoog III (versioon 2) Koolipsühholoog III (versioon 3) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Psühholoogia Psühholoog 11 2003-04-09 2003-04-09 2007-06-03 III 2634 Psühholoogid 0313 Psühholoogia 86 Tervishoid Koolipsühholoog IV School Psychologist IV 1 Koolipsühholoog IV (versioon 2) Koolipsühholoog IV (versioon 3) Koolipsühholoog, tase 7 (versioon 4) Koolipsühholoog, tase 7 (versioon 5) Koolipsühholoog, tase 7 (versioon 6) Koolipsühholoog, tase 7 (versioon 7) Koolipsühholoog, tase 7 (versioon 8) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Psühholoogia Psühholoog 11 2003-04-09 2003-04-09 2007-06-03 IV 2634 Psühholoogid 0313 Psühholoogia 86 Tervishoid Koolipsühholoog V School Psychologist V 1 Koolipsühholoog V (versioon 2) Koolipsühholoog V (versioon 3) Koolipsühholoog, tase 8 (versioon 4) Koolipsühholoog, tase 8 (versioon 5) Koolipsühholoog, tase 8 (versioon 6) Koolipsühholoog, tase 8 (versioon 7) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Psühholoogia Psühholoog 11 2003-04-09 2003-04-09 2007-06-03 V 2634 Psühholoogid 0313 Psühholoogia 86 Tervishoid Giid I Tourist Guide I 4 Giid I (versioon 1) Giid I (versioon 2) Giid I (versioon 3) Giid I (versioon 5) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Giid 30 2008-12-02 2008-12-02 2011-11-30 I 5113 Giidid 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus Giid II Tourist Guide II 3 Giid II (versioon 1) Giid II (versioon 2) Giid II (versioon 4) Giid, tase 5 (versioon 5) Giid, tase 5 (versioon 6) Giid, tase 5 (versioon 7) Giid, tase 5 (versioon 8) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Giid 30 2008-12-02 2008-12-02 2011-11-30 II 5113 Giidid 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus Meistergiid III Master Tourist Guide III 3 Meistergiid III (versioon 1) Meistergiid III (versioon 2) Meistergiid III (versioon 4) Meistergiid, tase 6 (versioon 5) Meistergiid, tase 6 (versioon 6) Meistergiid, tase 6 (versioon 7) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Giid 30 2008-12-02 2008-12-02 2011-11-30 III 5113 Giidid 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus Giid I Tourist Guide I 3 Giid I (versioon 1) Giid I (versioon 2) Giid I (versioon 4) Giid I (versioon 5) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Giid 28 2007-12-06 2007-12-06 2008-12-01 I 5113 Giidid 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus Giid II Tourist Guide II 2 Giid II (versioon 1) Giid II (versioon 3) Giid II (versioon 4) Giid, tase 5 (versioon 5) Giid, tase 5 (versioon 6) Giid, tase 5 (versioon 7) Giid, tase 5 (versioon 8) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Giid 28 2007-12-06 2007-12-06 2008-12-01 II 5113 Giidid 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus Meistergiid III Master Tourist Guide III 2 Meistergiid III (versioon 1) Meistergiid III (versioon 3) Meistergiid III (versioon 4) Meistergiid, tase 6 (versioon 5) Meistergiid, tase 6 (versioon 6) Meistergiid, tase 6 (versioon 7) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Giid 28 2007-12-06 2007-12-06 2008-12-01 III 5113 Giidid 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus Giid I Tourist Guide I 2 Giid I (versioon 1) Giid I (versioon 3) Giid I (versioon 4) Giid I (versioon 5) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Giid 11 2003-12-08 2003-12-08 2007-12-05 I 5113 Giidid 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus Giid II Tourist Guide II 1 Giid II (versioon 2) Giid II (versioon 3) Giid II (versioon 4) Giid, tase 5 (versioon 5) Giid, tase 5 (versioon 6) Giid, tase 5 (versioon 7) Giid, tase 5 (versioon 8) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Giid 11 2003-12-08 2003-12-08 2007-12-05 II 5113 Giidid 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus Meistergiid III Master Tourist Guide III 1 Meistergiid III (versioon 2) Meistergiid III (versioon 3) Meistergiid III (versioon 4) Meistergiid, tase 6 (versioon 5) Meistergiid, tase 6 (versioon 6) Meistergiid, tase 6 (versioon 7) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Giid 11 2003-12-08 2003-12-08 2007-12-05 III 5113 Giidid 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus Giid I Tourist Guide I 1 Giid I (versioon 2) Giid I (versioon 3) Giid I (versioon 4) Giid I (versioon 5) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Giid 1 1998-12-15 1998-12-15 2003-12-07 I 5113 Giidid 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus Elektriinsener IV Electrical Engineer IV 2 Elektriinsener IV (versioon 1) Elektriinsener IV (versioon 3) Elektriinsener, tase 6 (versioon 4) Elektriinsener, tase 6 (versioon 5) Elektriinsener, tase 6 (versioon 6) Elektriinsener, tase 6 (versioon 7) Elektriinsener, tase 6 (versioon 8) Elektriinsener, tase 6 (versioon 9) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Inseneride Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Inseneeria (energeetika) Elektriinsener 15 2009-01-15 2009-01-15 2010-12-02 IV 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Diplomeeritud elektriinsener V Diploma Electrical Engineer V 2 Diplomeeritud elektriinsener V (versioon 1) Diplomeeritud elektriinsener V (versioon 3) Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 (versioon 9) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Inseneride Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Inseneeria (energeetika) Elektriinsener 15 2009-01-15 2009-01-15 2010-12-02 V 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Volitatud elektriinsener V Chartered Electrical Engineer V 2 Volitatud elektriinsener V (versioon 1) Volitatud elektriinsener V (versioon 3) Volitatud elektriinsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud elektriinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud elektriinsener, tase 8 (versioon 6) Volitatud elektriinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud elektriinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud elektriinsener, tase 8 (versioon 9) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Inseneride Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Inseneeria (energeetika) Elektriinsener 15 2009-01-15 2009-01-15 2011-06-06 V 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Elektriinsener IV Electrical Engineer IV 1 Elektriinsener IV (versioon 2) Elektriinsener IV (versioon 3) Elektriinsener, tase 6 (versioon 4) Elektriinsener, tase 6 (versioon 5) Elektriinsener, tase 6 (versioon 6) Elektriinsener, tase 6 (versioon 7) Elektriinsener, tase 6 (versioon 8) Elektriinsener, tase 6 (versioon 9) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Inseneride Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Inseneeria (energeetika) Elektriinsener 8 2005-05-16 2005-05-16 2009-01-14 IV 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Diplomeeritud elektriinsener V Diploma Electrical Engineer V 1 Diplomeeritud elektriinsener V (versioon 2) Diplomeeritud elektriinsener V (versioon 3) Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 (versioon 9) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Inseneride Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Inseneeria (energeetika) Elektriinsener 8 2005-05-16 2005-05-16 2009-01-14 V 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Volitatud elektriinsener V Chartered Electrical Engineer V 1 Volitatud elektriinsener V (versioon 2) Volitatud elektriinsener V (versioon 3) Volitatud elektriinsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud elektriinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud elektriinsener, tase 8 (versioon 6) Volitatud elektriinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud elektriinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud elektriinsener, tase 8 (versioon 9) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Inseneride Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Inseneeria (energeetika) Elektriinsener 8 2005-05-16 2005-05-16 2009-01-14 V 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Diplomeeritud energiaaudiitor V Diploma Energy auditor V 1 Diplomeeritud energiaaudiitor V (versioon 2) Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 (versioon 3) Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitiste energiatõhusus Energiaaudiitor 14 2008-06-03 2008-06-03 2010-12-02 V 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Volitatud energiaaudiitor V Chartered Energy auditor V 1 Volitatud energiaaudiitor V (versioon 2) Volitatud energiatõhususe spetsialist, tase 8 (versioon 3) Volitatud energiatõhususe spetsialist, tase 8 (versioon 4) Volitatud energiatõhususe spetsialist, tase 8 (versioon 5) Volitatud energiatõhususe spetsialist, tase 8 (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitiste energiatõhusus Energiaaudiitor 14 2008-06-03 2008-06-03 2010-12-02 V 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Erakorralise meditsiini tehnik I Emergency Medical Technician – Intermediate I 3 Erakorralise meditsiini tehnik I (versioon 4) Erakorralise meditsiini tehnik I (versioon 5) Erakorralise meditsiini tehnik, tase 4 (versioon 10) Erakorralise meditsiini tehnik, tase 4 (versioon 6) Erakorralise meditsiini tehnik, tase 4 (versioon 7) Erakorralise meditsiini tehnik, tase 4 (versioon 8) Erakorralise meditsiini tehnik, tase 4 (versioon 9) Noorem parameedik I (versioon 2) Parameedik I (versioon 1) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Parameditsiin Erakorralise meditsiini tehnik 27 2006-12-04 2006-12-04 2008-12-03 I 3258 Kiirabitehnikud 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Noorem parameedik I Emergency Medical Technician – Intermediate I 2 Erakorralise meditsiini tehnik I (versioon 3) Erakorralise meditsiini tehnik I (versioon 4) Erakorralise meditsiini tehnik I (versioon 5) Erakorralise meditsiini tehnik, tase 4 (versioon 10) Erakorralise meditsiini tehnik, tase 4 (versioon 6) Erakorralise meditsiini tehnik, tase 4 (versioon 7) Erakorralise meditsiini tehnik, tase 4 (versioon 8) Erakorralise meditsiini tehnik, tase 4 (versioon 9) Parameedik I (versioon 1) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Parameditsiin Erakorralise meditsiini tehnik 20 2005-06-02 2005-06-02 2006-12-03 I 3258 Kiirabitehnikud 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Parameedik I Paramedic I / Emergency Medical Technician I 1 Erakorralise meditsiini tehnik I (versioon 3) Erakorralise meditsiini tehnik I (versioon 4) Erakorralise meditsiini tehnik I (versioon 5) Erakorralise meditsiini tehnik, tase 4 (versioon 10) Erakorralise meditsiini tehnik, tase 4 (versioon 6) Erakorralise meditsiini tehnik, tase 4 (versioon 7) Erakorralise meditsiini tehnik, tase 4 (versioon 8) Erakorralise meditsiini tehnik, tase 4 (versioon 9) Noorem parameedik I (versioon 2) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Parameditsiin Erakorralise meditsiini tehnik 6 2000-12-11 2000-12-11 2005-06-01 I 3258 Kiirabitehnikud 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Noorem hambatehnik III Dental technician III 5 Hambatehnik II (versioon 1) Hambatehnik III (versioon 2) Hambatehnik III (versioon 3) Hambatehnik IV (versioon 1) Hambatehnik, tase 6 (versioon 10) Hambatehnik, tase 6 (versioon 7) Hambatehnik, tase 6 (versioon 8) Hambatehnik, tase 6 (versioon 9) Noorem hambatehnik III (versioon 4) Noorem hambatehnik III (versioon 6) Vanem hambatehnik IV (versioon 2) Vanem hambatehnik IV (versioon 3) Vanem hambatehnik IV (versioon 4) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Hambaravi Hambatehnik 36 2008-12-04 2008-12-04 2011-09-27 III 3214 Meditsiiniliste ja hambaproteeside tehnikud 0911 Hambaravi 86 Tervishoid Vanem hambatehnik IV Dental technician IV 3 Hambatehnik II (versioon 1) Hambatehnik III (versioon 2) Hambatehnik III (versioon 3) Hambatehnik IV (versioon 1) Hambatehnik, tase 6 (versioon 10) Hambatehnik, tase 6 (versioon 7) Hambatehnik, tase 6 (versioon 8) Hambatehnik, tase 6 (versioon 9) Noorem hambatehnik III (versioon 4) Noorem hambatehnik III (versioon 5) Noorem hambatehnik III (versioon 6) Vanem hambatehnik IV (versioon 2) Vanem hambatehnik IV (versioon 4) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Hambaravi Hambatehnik 36 2008-12-04 2008-12-04 2011-09-27 IV 3214 Meditsiiniliste ja hambaproteeside tehnikud 0911 Hambaravi 86 Tervishoid Meister hambatehnik V Dental technician V 3 Hambatehnik V (versioon 1) Meister hambatehnik V (versioon 2) Meister hambatehnik V (versioon 4) Meisterhambatehnik, tase 7 (versioon 5) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Hambaravi Hambatehnik 36 2008-12-04 2008-12-04 2011-09-27 V 3214 Meditsiiniliste ja hambaproteeside tehnikud 0911 Hambaravi 86 Tervishoid Noorem hambatehnik III Dental technician III 4 Hambatehnik II (versioon 1) Hambatehnik III (versioon 2) Hambatehnik III (versioon 3) Hambatehnik IV (versioon 1) Hambatehnik, tase 6 (versioon 10) Hambatehnik, tase 6 (versioon 7) Hambatehnik, tase 6 (versioon 8) Hambatehnik, tase 6 (versioon 9) Noorem hambatehnik III (versioon 5) Noorem hambatehnik III (versioon 6) Vanem hambatehnik IV (versioon 2) Vanem hambatehnik IV (versioon 3) Vanem hambatehnik IV (versioon 4) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Hambaravi Hambatehnik 17 2004-12-08 2004-12-08 2008-12-03 III 3214 Meditsiiniliste ja hambaproteeside tehnikud 0911 Hambaravi 86 Tervishoid Vanem hambatehnik IV Dental technician IV 2 Hambatehnik II (versioon 1) Hambatehnik III (versioon 2) Hambatehnik III (versioon 3) Hambatehnik IV (versioon 1) Hambatehnik, tase 6 (versioon 10) Hambatehnik, tase 6 (versioon 7) Hambatehnik, tase 6 (versioon 8) Hambatehnik, tase 6 (versioon 9) Noorem hambatehnik III (versioon 4) Noorem hambatehnik III (versioon 5) Noorem hambatehnik III (versioon 6) Vanem hambatehnik IV (versioon 3) Vanem hambatehnik IV (versioon 4) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Hambaravi Hambatehnik 17 2004-12-08 2004-12-08 2008-12-03 IV 3214 Meditsiiniliste ja hambaproteeside tehnikud 0911 Hambaravi 86 Tervishoid Meister hambatehnik V Dental technician V 2 Hambatehnik V (versioon 1) Meister hambatehnik V (versioon 3) Meister hambatehnik V (versioon 4) Meisterhambatehnik, tase 7 (versioon 5) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Hambaravi Hambatehnik 17 2004-12-08 2004-12-08 2008-12-03 V 3214 Meditsiiniliste ja hambaproteeside tehnikud 0911 Hambaravi 86 Tervishoid Hambatehnik III Dental technician III 3 Hambatehnik II (versioon 1) Hambatehnik III (versioon 2) Hambatehnik IV (versioon 1) Hambatehnik, tase 6 (versioon 10) Hambatehnik, tase 6 (versioon 7) Hambatehnik, tase 6 (versioon 8) Hambatehnik, tase 6 (versioon 9) Noorem hambatehnik III (versioon 4) Noorem hambatehnik III (versioon 5) Noorem hambatehnik III (versioon 6) Vanem hambatehnik IV (versioon 2) Vanem hambatehnik IV (versioon 3) Vanem hambatehnik IV (versioon 4) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Hambaravi Hambatehnik 14 2004-03-10 2004-03-10 2004-12-07 III 3214 Meditsiiniliste ja hambaproteeside tehnikud 0911 Hambaravi 86 Tervishoid Hambatehnik IV Dental technician IV 1 Hambatehnik II (versioon 1) Hambatehnik III (versioon 2) Hambatehnik III (versioon 3) Hambatehnik, tase 6 (versioon 10) Hambatehnik, tase 6 (versioon 7) Hambatehnik, tase 6 (versioon 8) Hambatehnik, tase 6 (versioon 9) Noorem hambatehnik III (versioon 4) Noorem hambatehnik III (versioon 5) Noorem hambatehnik III (versioon 6) Vanem hambatehnik IV (versioon 2) Vanem hambatehnik IV (versioon 3) Vanem hambatehnik IV (versioon 4) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Hambaravi Hambatehnik 14 2004-03-10 2004-03-10 2004-12-07 IV 3214 Meditsiiniliste ja hambaproteeside tehnikud 0911 Hambaravi 86 Tervishoid Hambatehnik III Dental technician III 2 Hambatehnik II (versioon 1) Hambatehnik III (versioon 3) Hambatehnik IV (versioon 1) Hambatehnik, tase 6 (versioon 10) Hambatehnik, tase 6 (versioon 7) Hambatehnik, tase 6 (versioon 8) Hambatehnik, tase 6 (versioon 9) Noorem hambatehnik III (versioon 4) Noorem hambatehnik III (versioon 5) Noorem hambatehnik III (versioon 6) Vanem hambatehnik IV (versioon 2) Vanem hambatehnik IV (versioon 3) Vanem hambatehnik IV (versioon 4) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Hambaravi Hambatehnik 6 2000-12-11 2000-12-11 2004-03-09 III 3214 Meditsiiniliste ja hambaproteeside tehnikud 0911 Hambaravi 86 Tervishoid Hambatehnik V Dental technician V 1 Meister hambatehnik V (versioon 2) Meister hambatehnik V (versioon 3) Meister hambatehnik V (versioon 4) Meisterhambatehnik, tase 7 (versioon 5) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Hambaravi Hambatehnik 14 2004-03-10 2004-03-10 2004-12-07 V 3214 Meditsiiniliste ja hambaproteeside tehnikud 0911 Hambaravi 86 Tervishoid Hambatehnik II Dental technician II 1 Hambatehnik III (versioon 2) Hambatehnik III (versioon 3) Hambatehnik IV (versioon 1) Hambatehnik, tase 6 (versioon 10) Hambatehnik, tase 6 (versioon 7) Hambatehnik, tase 6 (versioon 8) Hambatehnik, tase 6 (versioon 9) Noorem hambatehnik III (versioon 4) Noorem hambatehnik III (versioon 5) Noorem hambatehnik III (versioon 6) Vanem hambatehnik IV (versioon 2) Vanem hambatehnik IV (versioon 3) Vanem hambatehnik IV (versioon 4) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Hambaravi Hambatehnik 4 1999-12-06 1999-12-06 2000-12-10 II 3214 Meditsiiniliste ja hambaproteeside tehnikud 0911 Hambaravi 86 Tervishoid Hambaarsti abi I Dental assistant I 1 Hambaraviassistent, tase 5 (versioon 2) Hambaraviassistent, tase 5 (versioon 3) Hambaraviassistent, tase 5 (versioon 4) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Hambaravi Hambaarsti abi 1 1998-12-14 1998-12-14 2002-12-13 I 3251 Hambaraviõed ja hambaravi keskastme spetsialistid 0911 Hambaravi 86 Tervishoid Hambaraviõde III Dental nurse III 1 Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Hambaravi Hambaraviõde 6 2000-05-03 2000-05-03 2004-05-02 III 3251 Hambaraviõed ja hambaravi keskastme spetsialistid 0911 Hambaravi 86 Tervishoid Farmatseut IV Assistant Pharmacist IV 2 Farmatseut IV (versioon 1) Farmatseut IV (versioon 3) Proviisor, tase 7 (versioon 4) Proviisor, tase 7 (versioon 5) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Farmaatsia Farmatseut 36 2008-12-04 2008-12-04 2011-09-27 IV 2262 Proviisorid ja farmatseudid 0916 Farmaatsia 86 Tervishoid Farmatseut V Assistant Pharmacist V 2 Farmatseut V (versioon 1) Farmatseut V (versioon 3) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Farmaatsia Farmatseut 36 2008-12-04 2008-12-04 2011-09-27 V 2262 Proviisorid ja farmatseudid 0916 Farmaatsia 86 Tervishoid Farmatseut III Assistant Pharmacist III 2 Farmatseut III (versioon 1) Farmatseut III (versioon 3) Farmatseut III (versioon 4) Farmatseut, tase 6 (versioon 5) Farmatseut, tase 6 (versioon 6) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Farmaatsia Farmatseut 22 2005-11-01 2005-11-01 2008-12-03 III 3213 Farmaatsiatehnikud ja farmatseudi abilised 0916 Farmaatsia 86 Tervishoid Farmatseut IV Assistant Pharmacist IV 1 Farmatseut IV (versioon 2) Farmatseut IV (versioon 3) Proviisor, tase 7 (versioon 4) Proviisor, tase 7 (versioon 5) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Farmaatsia Farmatseut 22 2005-11-01 2005-11-01 2008-12-03 IV 2262 Proviisorid ja farmatseudid 0916 Farmaatsia 86 Tervishoid Farmatseut V Assistant Pharmacist V 1 Farmatseut V (versioon 2) Farmatseut V (versioon 3) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Farmaatsia Farmatseut 22 2005-11-01 2005-11-01 2008-12-03 V 2262 Proviisorid ja farmatseudid 0916 Farmaatsia 86 Tervishoid Farmatseut III Assistant Pharmacist III 1 Farmatseut III (versioon 2) Farmatseut III (versioon 3) Farmatseut III (versioon 4) Farmatseut, tase 6 (versioon 5) Farmatseut, tase 6 (versioon 6) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Farmaatsia Farmatseut 14 2004-03-10 2004-03-10 2005-10-31 III 3213 Farmaatsiatehnikud ja farmatseudi abilised 0916 Farmaatsia 86 Tervishoid Füsioterapeut V Physiotherapist, Physical Therapist V 4 Füsioterapeut V (versioon 1) Füsioterapeut V (versioon 2) Füsioterapeut V (versioon 3) Füsioterapeut V (versioon 5) Füsioterapeut, tase 7 (versioon 10) Füsioterapeut, tase 7 (versioon 6) Füsioterapeut, tase 7 (versioon 7) Füsioterapeut, tase 7 (versioon 8) Füsioterapeut, tase 7 (versioon 9) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Füsioteraapia Füsioterapeut 29 2007-06-04 2007-06-04 2011-09-27 V 2264 Füsioterapeudid 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Füsioterapeut III Physiotherapist, Physical Therapist III 3 Füsioterapeut III (versioon 1) Füsioterapeut III (versioon 2) Füsioterapeut III (versioon 4) Füsioterapeut III (versioon 5) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Füsioteraapia Füsioterapeut 17 2004-12-08 2004-12-08 2007-06-03 III 2264 Füsioterapeudid 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Füsioterapeut V Physiotherapist, Physical Therapist V 3 Füsioterapeut V (versioon 1) Füsioterapeut V (versioon 2) Füsioterapeut V (versioon 4) Füsioterapeut V (versioon 5) Füsioterapeut, tase 7 (versioon 10) Füsioterapeut, tase 7 (versioon 6) Füsioterapeut, tase 7 (versioon 7) Füsioterapeut, tase 7 (versioon 8) Füsioterapeut, tase 7 (versioon 9) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Füsioteraapia Füsioterapeut 17 2004-12-08 2004-12-08 2007-06-03 V 2264 Füsioterapeudid 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Füsioterapeut IV Physiotherapist, Physical Therapist IV 3 Füsioterapeut IV (versioon 1) Füsioterapeut IV (versioon 2) Füsioterapeut IV (versioon 4) Füsioterapeut IV (versioon 5) Füsioterapeut, tase 6 (versioon 10) Füsioterapeut, tase 6 (versioon 6) Füsioterapeut, tase 6 (versioon 7) Füsioterapeut, tase 6 (versioon 8) Füsioterapeut, tase 6 (versioon 9) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Füsioteraapia Füsioterapeut 17 2004-12-08 2004-12-08 2007-06-03 IV 2264 Füsioterapeudid 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Füsioterapeut III Physiotherapist, Physical Therapist III 2 Füsioterapeut III (versioon 1) Füsioterapeut III (versioon 3) Füsioterapeut III (versioon 4) Füsioterapeut III (versioon 5) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Füsioteraapia Füsioterapeut 15 2004-06-02 2004-06-02 2004-12-07 III 2264 Füsioterapeudid 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Füsioterapeut IV Physiotherapist, Physical Therapist IV 2 Füsioterapeut IV (versioon 1) Füsioterapeut IV (versioon 3) Füsioterapeut IV (versioon 4) Füsioterapeut IV (versioon 5) Füsioterapeut, tase 6 (versioon 10) Füsioterapeut, tase 6 (versioon 6) Füsioterapeut, tase 6 (versioon 7) Füsioterapeut, tase 6 (versioon 8) Füsioterapeut, tase 6 (versioon 9) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Füsioteraapia Füsioterapeut 15 2004-06-02 2004-06-02 2004-12-07 IV 2264 Füsioterapeudid 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Füsioterapeut V Physiotherapist, Physical Therapist V 2 Füsioterapeut V (versioon 1) Füsioterapeut V (versioon 3) Füsioterapeut V (versioon 4) Füsioterapeut V (versioon 5) Füsioterapeut, tase 7 (versioon 10) Füsioterapeut, tase 7 (versioon 6) Füsioterapeut, tase 7 (versioon 7) Füsioterapeut, tase 7 (versioon 8) Füsioterapeut, tase 7 (versioon 9) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Füsioteraapia Füsioterapeut 15 2004-06-02 2004-06-02 2004-12-07 V 2264 Füsioterapeudid 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Füsioterapeut III Physiotherapist, Physical Therapist III 1 Füsioterapeut III (versioon 2) Füsioterapeut III (versioon 3) Füsioterapeut III (versioon 4) Füsioterapeut III (versioon 5) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Füsioteraapia Füsioterapeut 9 2002-04-16 2002-04-16 2004-06-01 III 2264 Füsioterapeudid 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Füsioterapeut IV Physiotherapist, Physical Therapist IV 1 Füsioterapeut IV (versioon 2) Füsioterapeut IV (versioon 3) Füsioterapeut IV (versioon 4) Füsioterapeut IV (versioon 5) Füsioterapeut, tase 6 (versioon 10) Füsioterapeut, tase 6 (versioon 6) Füsioterapeut, tase 6 (versioon 7) Füsioterapeut, tase 6 (versioon 8) Füsioterapeut, tase 6 (versioon 9) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Füsioteraapia Füsioterapeut 9 2002-04-16 2002-04-16 2004-06-01 IV 2264 Füsioterapeudid 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Füsioterapeut V Physiotherapist, Physical Therapist V 1 Füsioterapeut V (versioon 2) Füsioterapeut V (versioon 3) Füsioterapeut V (versioon 4) Füsioterapeut V (versioon 5) Füsioterapeut, tase 7 (versioon 10) Füsioterapeut, tase 7 (versioon 6) Füsioterapeut, tase 7 (versioon 7) Füsioterapeut, tase 7 (versioon 8) Füsioterapeut, tase 7 (versioon 9) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Füsioteraapia Füsioterapeut 9 2002-04-16 2002-04-16 2004-06-01 V 2264 Füsioterapeudid 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Insener IV Engineer IV 2 Insener IV (versioon 1) Insener IV (versioon 3) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Insener 3 2004-05-07 2004-05-07 2006-01-24 IV 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Diplomeeritud insener V Diploma Engineer V 2 Diplomeeritud insener V (versioon 1) Diplomeeritud insener V (versioon 3) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Insener 3 2004-05-07 2004-05-07 2006-01-24 V 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Volitatud insener V Chartered Engineer V 2 Volitatud insener V (versioon 1) Volitatud insener V (versioon 3) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Insener 3 2004-05-07 2004-05-07 2006-01-24 V 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Insener IV Engineer IV 1 Insener IV (versioon 2) Insener IV (versioon 3) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Insener 2 2003-06-27 2003-06-27 2004-05-06 IV 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Diplomeeritud insener V Diploma Engineer V 1 Diplomeeritud insener V (versioon 2) Diplomeeritud insener V (versioon 3) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Insener 2 2003-06-27 2003-06-27 2004-05-06 V 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Volitatud insener V Chartered Engineer V 1 Volitatud insener V (versioon 2) Volitatud insener V (versioon 3) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Insener 2 2003-06-27 2003-06-27 2004-05-06 V 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Logistik V Logistics Manager V 2 Logistik V (versioon 1) Logistik V (versioon 3) Logistik V (versioon 4) Logistik, tase 7 (versioon 5) Transpordikorraldusjuht, tase 7 (versioon 5) Veokorraldaja V (versioon 1) Veokorraldaja V (versioon 2) Veokorraldaja V (versioon 3) Veokorraldaja V (versioon 4) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Veokorraldaja-logistik 15 2006-06-07 2006-06-07 2007-11-21 V 1324 Tarne-, turustus- jms juhid 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Logistik IV Logistician IV 1 Ekspedeerija, tase 6 (versioon 5) Logistik IV (versioon 2) Logistik IV (versioon 3) Logistik IV (versioon 4) Logistik, tase 6 (versioon 5) Logistikajuht, tase 6 (versioon 6) Logistikajuht, tase 6 (versioon 7) Veokorraldaja IV (versioon 1) Veokorraldaja IV (versioon 2) Veokorraldaja IV (versioon 3) Veokorraldaja IV (versioon 4) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Veokorraldaja-logistik 5 2002-05-27 2002-05-27 2006-05-27 IV 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Logistik V Logistician V 1 Logistik V (versioon 2) Logistik V (versioon 3) Logistik V (versioon 4) Logistik, tase 7 (versioon 5) Transpordikorraldusjuht, tase 7 (versioon 5) Veokorraldaja V (versioon 1) Veokorraldaja V (versioon 2) Veokorraldaja V (versioon 3) Veokorraldaja V (versioon 4) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Veokorraldaja-logistik 5 2002-05-27 2002-05-27 2006-05-27 V 1324 Tarne-, turustus- jms juhid 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Tisler I Joiner I 2 Tisler I (versioon 1) Tisler I (versioon 3) Tisler I (versioon 4) Tisler, tase 3 (versioon 5) Tisler, tase 3 (versioon 6) Tisler, tase 3 (versioon 7) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Mööbli tootmine Tisler 11 2002-09-23 2002-09-23 2006-06-07 I 7522 Tislerid jms töölised 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 31 Mööblitootmine Tisler II Joiner II 2 Tisler II (versioon 1) Tisler II (versioon 3) Tisler II (versioon 4) Tisler, tase 4 (versioon 10) Tisler, tase 4 (versioon 11) Tisler, tase 4 (versioon 5) Tisler, tase 4 (versioon 6) Tisler, tase 4 (versioon 7) Tisler, tase 4 (versioon 8) Tisler, tase 4 (versioon 9) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Mööbli tootmine Tisler 11 2002-09-23 2002-09-23 2006-06-07 II 7522 Tislerid jms töölised 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 31 Mööblitootmine Tisler III Joiner III 2 Tisler III (versioon 1) Tisler III (versioon 3) Tisler III (versioon 4) Tisler, tase 5 (versioon 5) Tisler, tase 5 (versioon 6) Tisler, tase 5 (versioon 7) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Mööbli tootmine Tisler 11 2002-09-23 2002-09-23 2006-06-07 III 7522 Tislerid jms töölised 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 31 Mööblitootmine Tisler I Joiner I 1 Tisler I (versioon 2) Tisler I (versioon 3) Tisler I (versioon 4) Tisler, tase 3 (versioon 5) Tisler, tase 3 (versioon 6) Tisler, tase 3 (versioon 7) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Mööbli tootmine Tisler 3 1999-06-16 1999-06-16 2002-09-22 I 7522 Tislerid jms töölised 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 31 Mööblitootmine Tisler II Joiner II 1 Tisler II (versioon 2) Tisler II (versioon 3) Tisler II (versioon 4) Tisler, tase 4 (versioon 10) Tisler, tase 4 (versioon 11) Tisler, tase 4 (versioon 5) Tisler, tase 4 (versioon 6) Tisler, tase 4 (versioon 7) Tisler, tase 4 (versioon 8) Tisler, tase 4 (versioon 9) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Mööbli tootmine Tisler 3 1999-06-16 1999-06-16 2002-09-22 II 7522 Tislerid jms töölised 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 31 Mööblitootmine Tisler III Joiner III 1 Tisler III (versioon 2) Tisler III (versioon 3) Tisler III (versioon 4) Tisler, tase 5 (versioon 5) Tisler, tase 5 (versioon 6) Tisler, tase 5 (versioon 7) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Mööbli tootmine Tisler 3 1999-06-16 1999-06-16 2002-09-22 III 7522 Tislerid jms töölised 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 31 Mööblitootmine Juhiabi IV Juhiabi IV 1 Juhiabi IV (versioon 2) Juhiabi IV (versioon 3) Juhiabi IV (versioon 5) Juhiabi, tase 6 (versioon 4) Juhiabi, tase 6 (versioon 6) Juhiabi, tase 6 (versioon 7) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Bürootöö Sekretär 11 2002-12-13 2002-12-13 2006-12-11 IV 3343 Sekretärid-asjaajajad ja sekretärid-juhiabid 0415 Sekretäri- ja kontoritöö 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Juhiabi III Assistant III 1 Juhiabi III (versioon 2) Juhiabi III (versioon 3) Juhiabi III (versioon 4) Juhiabi III (versioon 5) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Finantsvahenduse - Äriteeninduse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Bürootöö Sekretär 3 2000-06-12 2000-06-12 2002-12-12 III 3343 Sekretärid-asjaajajad ja sekretärid-juhiabid 0415 Sekretäri- ja kontoritöö 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Interpreet-instrumentalist III Interpreet-instrumentalist III 2 Instrumentalist III (versioon 1) Interpreet-instrumentalist III (versioon 3) Interpreet-instrumentalist III (versioon 4) Interpreet, tase 4 (versioon 10) Interpreet, tase 4 (versioon 5) Interpreet, tase 4 (versioon 6) Interpreet, tase 4 (versioon 7) Interpreet, tase 4 (versioon 8) Interpreet, tase 4 (versioon 9) Laulja III (versioon 1) Laulja III (versioon 2) Laulja III (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Interpreet 16 2007-12-05 2007-12-05 2010-12-28 III 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Interpreet-instrumentalist IV Chamber musician/orchestra musician IV 2 Interpreet-instrumentalist IV (versioon 3) Interpreet-instrumentalist IV (versioon 4) Kammermuusik/orkestrant IV (versioon 1) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Interpreet 16 2007-12-05 2007-12-05 2010-12-28 IV 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Interpreet-instrumentalist V Soloist/Chamber musician/orchestra musician V 2 Interpreet-instrumentalist V (versioon 3) Interpreet-instrumentalist V (versioon 4) Kammermuusik/orkestrant V (versioon 1) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Interpreet 16 2007-12-05 2007-12-05 2010-12-28 V 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Instrumentalist III Instrumentalist III 1 Interpreet-instrumentalist III (versioon 2) Interpreet-instrumentalist III (versioon 3) Interpreet-instrumentalist III (versioon 4) Interpreet, tase 4 (versioon 10) Interpreet, tase 4 (versioon 5) Interpreet, tase 4 (versioon 6) Interpreet, tase 4 (versioon 7) Interpreet, tase 4 (versioon 8) Interpreet, tase 4 (versioon 9) Laulja III (versioon 1) Laulja III (versioon 2) Laulja III (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Interpreet 1 2003-12-02 2003-12-02 2007-12-04 III 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Kammermuusik/orkestrant IV Chamber musician/orchestrant IV 1 Interpreet-instrumentalist IV (versioon 2) Interpreet-instrumentalist IV (versioon 3) Interpreet-instrumentalist IV (versioon 4) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Interpreet 1 2003-12-02 2003-12-02 2007-12-04 IV 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Kammermuusik/orkestrant V Chamber musician/orchestrant V 1 Interpreet-instrumentalist V (versioon 2) Interpreet-instrumentalist V (versioon 3) Interpreet-instrumentalist V (versioon 4) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Interpreet 1 2003-12-02 2003-12-02 2007-12-04 V 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Helindaja III Audio Recordist III 1 Helindaja III (versioon 2) Helindaja III (versioon 3) Helindaja, tase 4 (versioon 4) Helindaja, tase 4 (versioon 5) Helindaja, tase 4 (versioon 6) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Helindaja 4 2004-05-28 2004-05-28 2007-12-04 III 3521 Audiovisuaal- ja ringhäälingutehnikud 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Jookide valmistaja II Beverage Producer II 3 Jookide valmistaja II (versioon 1) Jookide valmistaja II (versioon 2) Jookide valmistaja II (versioon 4) Jookide valmistaja, tase 4 (versioon 5) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Jookide valmistaja 26 2008-11-26 2008-11-26 2011-11-16 II 8160 Toiduainete jms toodete masinate operaatorid 0721 Toiduainete töötlemine 11 Joogitootmine Jookide valmistaja III Beverage Producer III 3 Jookide valmistaja III (versioon 1) Jookide valmistaja III (versioon 2) Jookide valmistaja III (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Jookide valmistaja 26 2008-11-26 2008-11-26 2011-11-16 III 8160 Toiduainete jms toodete masinate operaatorid 0721 Toiduainete töötlemine 11 Joogitootmine Jookide valmistaja II Beverage Producer II 2 Jookide valmistaja II (versioon 1) Jookide valmistaja II (versioon 3) Jookide valmistaja II (versioon 4) Jookide valmistaja, tase 4 (versioon 5) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Jookide valmistaja 16 2005-06-07 2005-06-07 2008-11-25 II 8160 Toiduainete jms toodete masinate operaatorid 0721 Toiduainete töötlemine 11 Joogitootmine Jookide valmistaja III Beverage Producer III 2 Jookide valmistaja III (versioon 1) Jookide valmistaja III (versioon 3) Jookide valmistaja III (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Jookide valmistaja 16 2005-06-07 2005-06-07 2008-11-25 III 8160 Toiduainete jms toodete masinate operaatorid 0721 Toiduainete töötlemine 11 Joogitootmine Jookide valmistaja II Beverage Producer II 1 Jookide valmistaja II (versioon 2) Jookide valmistaja II (versioon 3) Jookide valmistaja II (versioon 4) Jookide valmistaja, tase 4 (versioon 5) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Jookide valmistaja 5 2001-06-12 2001-06-12 2005-06-12 II 8160 Toiduainete jms toodete masinate operaatorid 0721 Toiduainete töötlemine 11 Joogitootmine Jookide valmistaja III Beverage Producer III 1 Jookide valmistaja III (versioon 2) Jookide valmistaja III (versioon 3) Jookide valmistaja III (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Jookide valmistaja 5 2001-06-12 2001-06-12 2005-06-12 III 8160 Toiduainete jms toodete masinate operaatorid 0721 Toiduainete töötlemine 11 Joogitootmine Teleoperaator I TV Cameraman I 4 Teleoperaator I (versioon 3) Teleoperaator I (versioon 5) Teleoperaator, tase 4 (versioon 6) Teleoperaator, tase 4 (versioon 7) Teleoperaatori assistent I (versioon 1) Teleoperaatori assistent I (versioon 2) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Film ja televisioon Teleoperaator 16 2007-12-05 2007-12-05 2010-12-28 I 3521 Audiovisuaal- ja ringhäälingutehnikud 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 60 Programmid ja ringhääling Teleoperaator I TV Cameraman I 3 Teleoperaator I (versioon 4) Teleoperaator I (versioon 5) Teleoperaator, tase 4 (versioon 6) Teleoperaator, tase 4 (versioon 7) Teleoperaatori assistent I (versioon 1) Teleoperaatori assistent I (versioon 2) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Film ja televisioon Teleoperaator 14 2007-06-13 2007-06-13 2007-12-04 I 3521 Audiovisuaal- ja ringhäälingutehnikud 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 60 Programmid ja ringhääling Teleoperaatori assistent I TV Camera Assistant I 2 Teleoperaator I (versioon 3) Teleoperaator I (versioon 4) Teleoperaator I (versioon 5) Teleoperaator, tase 4 (versioon 6) Teleoperaator, tase 4 (versioon 7) Teleoperaatori assistent I (versioon 1) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Film ja televisioon Teleoperaator 4 2004-05-28 2004-05-28 2007-06-12 I 3521 Audiovisuaal- ja ringhäälingutehnikud 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 60 Programmid ja ringhääling Teleoperaatori assistent I TV Camera Assistant I 1 Teleoperaator I (versioon 3) Teleoperaator I (versioon 4) Teleoperaator I (versioon 5) Teleoperaator, tase 4 (versioon 6) Teleoperaator, tase 4 (versioon 7) Teleoperaatori assistent I (versioon 2) Kultuur Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Film ja televisioon Teleoperaator 1 2000-03-30 2000-03-30 2004-05-27 I 3521 Audiovisuaal- ja ringhäälingutehnikud 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 60 Programmid ja ringhääling Teleoperaator II TV Cameraman II 3 Teleoperaator II (versioon 1) Teleoperaator II (versioon 2) Teleoperaator II (versioon 4) Välioperaator, tase 5 (versioon 5) Välioperaator, tase 5 (versioon 6) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Film ja televisioon Teleoperaator 16 2007-12-05 2007-12-05 2010-12-28 II 3521 Audiovisuaal- ja ringhäälingutehnikud 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 60 Programmid ja ringhääling Teleoperaator II TV Cameraman II 2 Teleoperaator II (versioon 1) Teleoperaator II (versioon 3) Teleoperaator II (versioon 4) Välioperaator, tase 5 (versioon 5) Välioperaator, tase 5 (versioon 6) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Film ja televisioon Teleoperaator 4 2004-05-28 2004-05-28 2007-12-04 II 3521 Audiovisuaal- ja ringhäälingutehnikud 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 60 Programmid ja ringhääling Teleoperaator II TV Cameraman II 1 Teleoperaator II (versioon 2) Teleoperaator II (versioon 3) Teleoperaator II (versioon 4) Välioperaator, tase 5 (versioon 5) Välioperaator, tase 5 (versioon 6) Kultuur Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Film ja televisioon Teleoperaator 11 2000-03-30 2000-03-30 2004-05-27 II 3521 Audiovisuaal- ja ringhäälingutehnikud 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 60 Programmid ja ringhääling Teleoperaator III Senior TV cameraman III 4 Juhtoperaator, tase 6 (versioon 6) Juhtoperaator, tase 6 (versioon 7) Teleoperaator III (versioon 3) Teleoperaator III (versioon 5) Vanemteleoperaator III (versioon 1) Vanemteleoperaator III (versioon 2) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Film ja televisioon Teleoperaator 16 2007-12-05 2007-12-05 2010-12-28 III 3521 Audiovisuaal- ja ringhäälingutehnikud 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 60 Programmid ja ringhääling Teleoperaator IV Creative TV operator IV 4 Operaator-lavastaja, tase 6 (versioon 6) Teleoperaator IV (versioon 3) Teleoperaator IV (versioon 5) Teleoperaator-Lavastaja IV (versioon 1) Teleoperaator-Lavastaja IV (versioon 2) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Film ja televisioon Teleoperaator 16 2007-12-05 2007-12-05 2010-12-28 IV 2654 Filmi-, teatri- jms lavastajad ja -produtsendid 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 60 Programmid ja ringhääling Teleoperaator III Senior TV cameraman III 3 Juhtoperaator, tase 6 (versioon 6) Juhtoperaator, tase 6 (versioon 7) Teleoperaator III (versioon 4) Teleoperaator III (versioon 5) Vanemteleoperaator III (versioon 1) Vanemteleoperaator III (versioon 2) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Film ja televisioon Teleoperaator 14 2007-06-13 2007-06-13 2007-12-04 III 3521 Audiovisuaal- ja ringhäälingutehnikud 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 60 Programmid ja ringhääling Teleoperaator IV Creative TV operator IV 3 Operaator-lavastaja, tase 6 (versioon 6) Teleoperaator IV (versioon 4) Teleoperaator IV (versioon 5) Teleoperaator-Lavastaja IV (versioon 1) Teleoperaator-Lavastaja IV (versioon 2) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Film ja televisioon Teleoperaator 14 2007-06-13 2007-06-13 2007-12-04 IV 2654 Filmi-, teatri- jms lavastajad ja -produtsendid 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 60 Programmid ja ringhääling Vanemteleoperaator III Senior TV cameraman III 2 Juhtoperaator, tase 6 (versioon 6) Juhtoperaator, tase 6 (versioon 7) Teleoperaator III (versioon 3) Teleoperaator III (versioon 4) Teleoperaator III (versioon 5) Vanemteleoperaator III (versioon 1) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Film ja televisioon Teleoperaator 6 2005-05-24 2005-05-24 2007-06-12 III 3521 Audiovisuaal- ja ringhäälingutehnikud 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 60 Programmid ja ringhääling Teleoperaator-Lavastaja IV Creative TV operator IV 2 Operaator-lavastaja, tase 6 (versioon 6) Teleoperaator IV (versioon 3) Teleoperaator IV (versioon 4) Teleoperaator IV (versioon 5) Teleoperaator-Lavastaja IV (versioon 1) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Film ja televisioon Teleoperaator 6 2005-05-24 2005-05-24 2007-06-12 IV 2654 Filmi-, teatri- jms lavastajad ja -produtsendid 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 60 Programmid ja ringhääling Vanemteleoperaator III Senior TV cameraman III 1 Juhtoperaator, tase 6 (versioon 6) Juhtoperaator, tase 6 (versioon 7) Teleoperaator III (versioon 3) Teleoperaator III (versioon 4) Teleoperaator III (versioon 5) Vanemteleoperaator III (versioon 2) Kultuur Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Film ja televisioon Teleoperaator 2 2000-06-15 2000-06-15 2005-05-23 III 3521 Audiovisuaal- ja ringhäälingutehnikud 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 60 Programmid ja ringhääling Teleoperaator-Lavastaja IV Creative TV operator IV 1 Operaator-lavastaja, tase 6 (versioon 6) Teleoperaator IV (versioon 3) Teleoperaator IV (versioon 4) Teleoperaator IV (versioon 5) Teleoperaator-Lavastaja IV (versioon 2) Kultuur Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Film ja televisioon Teleoperaator 2 2000-06-15 2000-06-15 2005-05-23 IV 2654 Filmi-, teatri- jms lavastajad ja -produtsendid 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 60 Programmid ja ringhääling Nõrkvoolusüsteemi paigaldaja II Weak Current Systems Installer II 1 Nõrkvoolusüsteemi paigaldaja II (versioon 2) Nõrkvoolusüsteemi paigaldaja II (versioon 3) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Elektrik 18 2006-04-06 2006-04-06 2008-11-20 II 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Personalitöö spetsialist III Personnel management specialist III 1 Personalispetsialist III (versioon 2) Personalispetsialist III (versioon 3) Personalispetsialist III (versioon 4) Personalispetsialist III (versioon 5) Personalispetsialist III (versioon 6) Personalispetsialist, tase 5 (versioon 10) Personalispetsialist, tase 5 (versioon 11) Personalispetsialist, tase 5 (versioon 7) Personalispetsialist, tase 5 (versioon 8) Personalispetsialist, tase 5 (versioon 9) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Finantsvahenduse - Äriteeninduse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Personalitöö Personalijuht 3 1999-12-09 1999-12-09 2004-06-09 III 2423 Personali ja karjääri tippspetsialistid 0417 Tööoskused 78 Tööhõive Personalitöötaja I HR administrator I 1 Personalitöötaja I (versioon 2) Personalitöötaja I (versioon 3) Personalitöötaja I (versioon 4) Personalitöötaja I (versioon 5) Personalitöötaja, tase 3 (versioon 6) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Personalitöö Personalijuht 18 2004-06-10 2004-06-10 2008-05-26 I 4416 Personalitöö assistendid 0417 Tööoskused 78 Tööhõive Personalispetsialist II Human resource specialist II 1 Personalispetsialist II (versioon 2) Personalispetsialist II (versioon 4) Personalitöötaja II (versioon 3) Personalitöötaja II (versioon 5) Personalitöötaja, tase 4 (versioon 6) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Personalitöö Personalijuht 18 2004-06-10 2004-06-10 2008-05-26 II 2423 Personali ja karjääri tippspetsialistid 0417 Tööoskused 78 Tööhõive Personalispetsialist III Human resource specialist III 2 Personalispetsialist III (versioon 3) Personalispetsialist III (versioon 4) Personalispetsialist III (versioon 5) Personalispetsialist III (versioon 6) Personalispetsialist, tase 5 (versioon 10) Personalispetsialist, tase 5 (versioon 11) Personalispetsialist, tase 5 (versioon 7) Personalispetsialist, tase 5 (versioon 8) Personalispetsialist, tase 5 (versioon 9) Personalitöö spetsialist III (versioon 1) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Personalitöö Personalijuht 18 2004-06-10 2004-06-10 2008-05-26 III 2423 Personali ja karjääri tippspetsialistid 0417 Tööoskused 78 Tööhõive Personalitöötaja I HR administrator I 2 Personalitöötaja I (versioon 1) Personalitöötaja I (versioon 3) Personalitöötaja I (versioon 4) Personalitöötaja I (versioon 5) Personalitöötaja, tase 3 (versioon 6) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Personalitöö Personalijuht 32 2008-05-27 2008-05-27 2008-12-10 I 4416 Personalitöö assistendid 0417 Tööoskused 78 Tööhõive Personalispetsialist II Human resource specialist II 2 Personalispetsialist II (versioon 1) Personalispetsialist II (versioon 4) Personalitöötaja II (versioon 3) Personalitöötaja II (versioon 5) Personalitöötaja, tase 4 (versioon 6) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Personalitöö Personalijuht 32 2008-05-27 2008-05-27 2008-12-10 II 2423 Personali ja karjääri tippspetsialistid 0417 Tööoskused 78 Tööhõive Personalispetsialist III Human resource specialist III 3 Personalispetsialist III (versioon 2) Personalispetsialist III (versioon 4) Personalispetsialist III (versioon 5) Personalispetsialist III (versioon 6) Personalispetsialist, tase 5 (versioon 10) Personalispetsialist, tase 5 (versioon 11) Personalispetsialist, tase 5 (versioon 7) Personalispetsialist, tase 5 (versioon 8) Personalispetsialist, tase 5 (versioon 9) Personalitöö spetsialist III (versioon 1) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Personalitöö Personalijuht 32 2008-05-27 2008-05-27 2008-12-10 III 2423 Personali ja karjääri tippspetsialistid 0417 Tööoskused 78 Tööhõive Personalitöötaja I Human resource administrator I 3 Personalitöötaja I (versioon 1) Personalitöötaja I (versioon 2) Personalitöötaja I (versioon 4) Personalitöötaja I (versioon 5) Personalitöötaja, tase 3 (versioon 6) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Personalitöö Personalijuht 33 2008-10-17 2008-10-17 2010-12-06 I 4416 Personalitöö assistendid 0417 Tööoskused 78 Tööhõive Personalitöötaja II Human resource administrator II 3 Personalispetsialist II (versioon 1) Personalispetsialist II (versioon 2) Personalispetsialist II (versioon 4) Personalitöötaja II (versioon 5) Personalitöötaja, tase 4 (versioon 6) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Personalitöö Personalijuht 33 2008-10-17 2008-10-17 2010-12-06 II 2423 Personali ja karjääri tippspetsialistid 0417 Tööoskused 78 Tööhõive Personalitöötaja I HR administrator I 4 Personalitöötaja I (versioon 1) Personalitöötaja I (versioon 2) Personalitöötaja I (versioon 3) Personalitöötaja I (versioon 5) Personalitöötaja, tase 3 (versioon 6) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Personalitöö Personalijuht 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-12-31 I 4416 Personalitöö assistendid 0417 Tööoskused 78 Tööhõive Personalispetsialist III Human resource specialist III 5 Personalispetsialist III (versioon 2) Personalispetsialist III (versioon 3) Personalispetsialist III (versioon 4) Personalispetsialist III (versioon 6) Personalispetsialist, tase 5 (versioon 10) Personalispetsialist, tase 5 (versioon 11) Personalispetsialist, tase 5 (versioon 7) Personalispetsialist, tase 5 (versioon 8) Personalispetsialist, tase 5 (versioon 9) Personalitöö spetsialist III (versioon 1) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Personalitöö Personalijuht 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-12-31 III 2423 Personali ja karjääri tippspetsialistid 0417 Tööoskused 78 Tööhõive Personalijuht IV Human resource manager IV 2 Personalijuht IV (versioon 1) Personalijuht IV (versioon 3) Personalijuht IV (versioon 4) Personalijuht IV (versioon 5) Personalijuht, tase 6 (versioon 10) Personalijuht, tase 6 (versioon 6) Personalijuht, tase 6 (versioon 7) Personalijuht, tase 6 (versioon 8) Personalijuht, tase 6 (versioon 9) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Personalitöö Personalijuht 32 2008-05-27 2008-05-27 2008-12-10 IV 1212 Personalijuhid 0417 Tööoskused 78 Tööhõive Personalijuht V Human resource manager V 2 Personalijuht V (versioon 1) Personalijuht V (versioon 3) Personalijuht, tase 7 (versioon 4) Personalijuht, tase 7 (versioon 5) Personalijuht, tase 7 (versioon 6) Personalijuht, tase 7 (versioon 7) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Personalitöö Personalijuht 32 2008-05-27 2008-05-27 2008-12-10 V 1212 Personalijuhid 0417 Tööoskused 78 Tööhõive Personalijuht IV Human resource manager IV 3 Personalijuht IV (versioon 1) Personalijuht IV (versioon 2) Personalijuht IV (versioon 4) Personalijuht IV (versioon 5) Personalijuht, tase 6 (versioon 10) Personalijuht, tase 6 (versioon 6) Personalijuht, tase 6 (versioon 7) Personalijuht, tase 6 (versioon 8) Personalijuht, tase 6 (versioon 9) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Personalitöö Personalijuht 33 2008-10-17 2008-10-17 2010-12-06 IV 1212 Personalijuhid 0417 Tööoskused 78 Tööhõive Personalijuht IV Human resource manager IV 4 Personalijuht IV (versioon 1) Personalijuht IV (versioon 2) Personalijuht IV (versioon 3) Personalijuht IV (versioon 5) Personalijuht, tase 6 (versioon 10) Personalijuht, tase 6 (versioon 6) Personalijuht, tase 6 (versioon 7) Personalijuht, tase 6 (versioon 8) Personalijuht, tase 6 (versioon 9) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Personalitöö Personalijuht 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-12-31 IV 1212 Personalijuhid 0417 Tööoskused 78 Tööhõive Fleksotrükkal I flexoprinter I 1 Fleksotrükkal I (versioon 2) Fleksotrükkal I (versioon 3) Fleksotrükkal I (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Trükitööstus Trükkal 28 2007-05-31 2007-05-31 2008-12-10 I 7322 Trükkalid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 18 Trükindus ja salvestiste paljundus Fleksotrükkal II flexoprinter II 1 Fleksotrükkal II (versioon 2) Fleksotrükkal II (versioon 3) Fleksotrükkal II (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Trükitööstus Trükkal 28 2007-05-31 2007-05-31 2008-12-10 II 7322 Trükkalid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 18 Trükindus ja salvestiste paljundus Fleksotrükkal III flexoprinter III 1 Fleksotrükkal III (versioon 2) Fleksotrükkal III (versioon 3) Fleksotrükkal III (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Trükitööstus Trükkal 28 2007-05-31 2007-05-31 2008-12-10 III 7322 Trükkalid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 18 Trükindus ja salvestiste paljundus Gaasisüsteemide paigaldaja II gas system plumber II 1 Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Küttesüsteemide ehitus ja hooldus Gaasisüsteemide paigaldaja 1 1998-12-17 1998-12-17 2002-12-16 II 7126 Torulukksepad 0713 Elektrienergia ja energeetika 43 Eriehitustööd Grimeerija III Make up artist III 2 Grimeerija III (versioon 1) Grimeerija III (versioon 3) Grimeerija, tase 5 (versioon 4) Grimeerija, tase 5 (versioon 5) Grimeerija, tase 5 (versioon 6) Grimeerija, tase 5 (versioon 7) Grimeerija, tase 5 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Grimeerija 16 2007-12-05 2007-12-05 2010-12-28 III 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0213 Kujutav kunst ja kunstiteadus 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Grimmikunstnik IV Make up designer IV 2 Grimmikunstnik IV (versioon 1) Grimmikunstnik IV (versioon 3) Grimmikunstnik, tase 6 (versioon 4) Grimmikunstnik, tase 6 (versioon 5) Grimmikunstnik, tase 6 (versioon 6) Grimmikunstnik, tase 6 (versioon 7) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Grimeerija 16 2007-12-05 2007-12-05 2010-12-28 IV 2659 Loomingulised töötajad, mujal liigitamata 0213 Kujutav kunst ja kunstiteadus 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Jumestaja I Beauty Make-up Artist I 2 Jumestaja I (versioon 3) Jumestaja I (versioon 4) Jumestaja II (versioon 1) Jumestaja, tase 4 (versioon 5) Jumestaja, tase 4 (versioon 6) Jumestaja, tase 4 (versioon 7) Jumestaja, tase 4 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Grimeerija 4 2004-05-28 2004-05-28 2007-12-04 I 5142 Iluteenindajad (v.a juuksurid) 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Jumestaja II Beauty Make-up Artist II 2 Jumestaja II (versioon 3) Jumestaja II (versioon 4) Jumestuskunstnik III (versioon 1) Jumestuskunstnik, tase 6 (versioon 2) Jumestuskunstnik, tase 6 (versioon 3) Jumestuskunstnik, tase 6 (versioon 4) Jumestuskunstnik, tase 6 (versioon 5) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Grimeerija 4 2004-05-28 2004-05-28 2007-12-04 II 5142 Iluteenindajad (v.a juuksurid) 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Grimeerija II Make up artist II 1 Grimeerija II (versioon 2) Grimeerija II (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Grimeerija 4 2004-05-28 2004-05-28 2007-12-04 II 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0213 Kujutav kunst ja kunstiteadus 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Grimeerija III Make up artist III 1 Grimeerija III (versioon 2) Grimeerija III (versioon 3) Grimeerija, tase 5 (versioon 4) Grimeerija, tase 5 (versioon 5) Grimeerija, tase 5 (versioon 6) Grimeerija, tase 5 (versioon 7) Grimeerija, tase 5 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Grimeerija 4 2004-05-28 2004-05-28 2007-12-04 III 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0213 Kujutav kunst ja kunstiteadus 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Grimmikunstnik IV Make up designer IV 1 Grimmikunstnik IV (versioon 2) Grimmikunstnik IV (versioon 3) Grimmikunstnik, tase 6 (versioon 4) Grimmikunstnik, tase 6 (versioon 5) Grimmikunstnik, tase 6 (versioon 6) Grimmikunstnik, tase 6 (versioon 7) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Grimeerija 4 2004-05-28 2004-05-28 2007-12-04 IV 2659 Loomingulised töötajad, mujal liigitamata 0213 Kujutav kunst ja kunstiteadus 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Jumestaja II Beauty Make-up Artist II 1 Jumestaja I (versioon 2) Jumestaja I (versioon 3) Jumestaja I (versioon 4) Jumestaja, tase 4 (versioon 5) Jumestaja, tase 4 (versioon 6) Jumestaja, tase 4 (versioon 7) Jumestaja, tase 4 (versioon 8) Kultuur Ilu- ja Isikuteeninduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Grimeerija 3 2000-06-07 2000-06-07 2004-05-27 I 5142 Iluteenindajad (v.a juuksurid) 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Jumestuskunstnik III Beauty Make-up Artist III 1 Jumestaja II (versioon 2) Jumestaja II (versioon 3) Jumestaja II (versioon 4) Jumestuskunstnik, tase 6 (versioon 2) Jumestuskunstnik, tase 6 (versioon 3) Jumestuskunstnik, tase 6 (versioon 4) Jumestuskunstnik, tase 6 (versioon 5) Kultuur Ilu- ja Isikuteeninduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Grimeerija 3 2000-06-07 2000-06-07 2004-05-27 II 5142 Iluteenindajad (v.a juuksurid) 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Hooldusõde I Nurse assistant I 1 Hooldustöötaja, tase 3 (versioon 5) Hooldustöötaja, tase 3 (versioon 6) Hooldustöötaja, tase 3 (versioon 7) Hooldustöötaja, tase 3 (versioon 8) Hooldustöötaja, tase 3 (versioon 9) Hooldusõde I (versioon 2) Hooldusõde I (versioon 3) Sotsiaalhooldaja I (versioon 1) Sotsiaalhooldaja I (versioon 2) Sotsiaalhooldaja I (versioon 3) Sotsiaalhooldaja I (versioon 4) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaalhooldus Hooldustöötaja 31 2007-12-03 2007-12-03 2010-12-07 I 5321 Tervishoiuasutuste hooldustöötajad 0921 Eakate ja puudega täiskasvanute hooldamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Hooldusõde II Nurse assistant II 3 Hooldaja II (versioon 1) Hooldaja III (versioon 1) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 10) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 11) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 12) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 7) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 8) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 9) Hooldusõde II (versioon 1) Hooldusõde II (versioon 2) Hooldusõde II (versioon 4) Hooldusõde II (versioon 5) Hooldusõde III (versioon 1) Hooldusõde III (versioon 2) Hooldusõde III (versioon 3) Hooldusõde III (versioon 4) Sotsiaalhooldaja II (versioon 1) Sotsiaalhooldaja II (versioon 2) Sotsiaalhooldaja II (versioon 3) Sotsiaalhooldaja II (versioon 4) Sotsiaalhooldaja II (versioon 5) Sotsiaalhooldaja II (versioon 6) Sotsiaalhooldaja III (versioon 1) Sotsiaalhooldaja III (versioon 2) Sotsiaalhooldaja III (versioon 3) Sotsiaalhooldaja III (versioon 4) Sotsiaalhooldaja III (versioon 5) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaalhooldus Hooldustöötaja 31 2007-12-03 2007-12-03 2010-12-07 II 5321 Tervishoiuasutuste hooldustöötajad 0921 Eakate ja puudega täiskasvanute hooldamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Hooldusõde III Nurse assistant III 2 Hooldaja II (versioon 1) Hooldaja III (versioon 1) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 10) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 11) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 12) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 7) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 8) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 9) Hooldusõde II (versioon 1) Hooldusõde II (versioon 2) Hooldusõde II (versioon 3) Hooldusõde II (versioon 4) Hooldusõde II (versioon 5) Hooldusõde III (versioon 1) Hooldusõde III (versioon 3) Hooldusõde III (versioon 4) Sotsiaalhooldaja II (versioon 1) Sotsiaalhooldaja II (versioon 2) Sotsiaalhooldaja II (versioon 3) Sotsiaalhooldaja II (versioon 4) Sotsiaalhooldaja II (versioon 5) Sotsiaalhooldaja II (versioon 6) Sotsiaalhooldaja III (versioon 1) Sotsiaalhooldaja III (versioon 2) Sotsiaalhooldaja III (versioon 3) Sotsiaalhooldaja III (versioon 4) Sotsiaalhooldaja III (versioon 5) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaalhooldus Hooldustöötaja 31 2007-12-03 2007-12-03 2010-12-07 III 5321 Tervishoiuasutuste hooldustöötajad 0921 Eakate ja puudega täiskasvanute hooldamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Hooldusõde II Nurse assistant II 2 Hooldaja II (versioon 1) Hooldaja III (versioon 1) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 10) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 11) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 12) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 7) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 8) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 9) Hooldusõde II (versioon 1) Hooldusõde II (versioon 3) Hooldusõde II (versioon 4) Hooldusõde II (versioon 5) Hooldusõde III (versioon 1) Hooldusõde III (versioon 2) Hooldusõde III (versioon 3) Hooldusõde III (versioon 4) Sotsiaalhooldaja II (versioon 1) Sotsiaalhooldaja II (versioon 2) Sotsiaalhooldaja II (versioon 3) Sotsiaalhooldaja II (versioon 4) Sotsiaalhooldaja II (versioon 5) Sotsiaalhooldaja II (versioon 6) Sotsiaalhooldaja III (versioon 1) Sotsiaalhooldaja III (versioon 2) Sotsiaalhooldaja III (versioon 3) Sotsiaalhooldaja III (versioon 4) Sotsiaalhooldaja III (versioon 5) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaalhooldus Hooldustöötaja 12 2003-10-23 2003-10-23 2007-12-02 II 5321 Tervishoiuasutuste hooldustöötajad 0921 Eakate ja puudega täiskasvanute hooldamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Hooldusõde III Nurse assistant III 1 Hooldaja II (versioon 1) Hooldaja III (versioon 1) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 10) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 11) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 12) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 7) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 8) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 9) Hooldusõde II (versioon 1) Hooldusõde II (versioon 2) Hooldusõde II (versioon 3) Hooldusõde II (versioon 4) Hooldusõde II (versioon 5) Hooldusõde III (versioon 2) Hooldusõde III (versioon 3) Hooldusõde III (versioon 4) Sotsiaalhooldaja II (versioon 1) Sotsiaalhooldaja II (versioon 2) Sotsiaalhooldaja II (versioon 3) Sotsiaalhooldaja II (versioon 4) Sotsiaalhooldaja II (versioon 5) Sotsiaalhooldaja II (versioon 6) Sotsiaalhooldaja III (versioon 1) Sotsiaalhooldaja III (versioon 2) Sotsiaalhooldaja III (versioon 3) Sotsiaalhooldaja III (versioon 4) Sotsiaalhooldaja III (versioon 5) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaalhooldus Hooldustöötaja 12 2003-10-23 2003-10-23 2007-12-02 III 5321 Tervishoiuasutuste hooldustöötajad 0921 Eakate ja puudega täiskasvanute hooldamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Hooldusõde II Nurse assistant II 1 Hooldaja II (versioon 1) Hooldaja III (versioon 1) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 10) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 11) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 12) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 7) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 8) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 9) Hooldusõde II (versioon 2) Hooldusõde II (versioon 3) Hooldusõde II (versioon 4) Hooldusõde II (versioon 5) Hooldusõde III (versioon 1) Hooldusõde III (versioon 2) Hooldusõde III (versioon 3) Hooldusõde III (versioon 4) Sotsiaalhooldaja II (versioon 1) Sotsiaalhooldaja II (versioon 2) Sotsiaalhooldaja II (versioon 3) Sotsiaalhooldaja II (versioon 4) Sotsiaalhooldaja II (versioon 5) Sotsiaalhooldaja II (versioon 6) Sotsiaalhooldaja III (versioon 1) Sotsiaalhooldaja III (versioon 2) Sotsiaalhooldaja III (versioon 3) Sotsiaalhooldaja III (versioon 4) Sotsiaalhooldaja III (versioon 5) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaalhooldus Hooldustöötaja 4 1999-12-06 1999-12-06 2003-10-22 II 5321 Tervishoiuasutuste hooldustöötajad 0921 Eakate ja puudega täiskasvanute hooldamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Hoolekandeasutuse juht V Director of social care home V 1 Hoolekandeasutuse juht V (versioon 2) Hoolekandeasutuse juht V (versioon 3) Hoolekandeasutuse juht, tase 6 (versioon 4) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaalhooldus Hoolekandeasutuse juht 12 2003-10-23 2003-10-23 2007-10-21 V 1344 Sotsiaalhoolekande teenuste juhid 0413 Juhtimine ja haldus 87 Hoolekandeasutuste tegevus Harvesterioperaator III Harvester operator III 2 Harvesterioperaator III (versioon 1) Harvesterioperaator III (versioon 3) Harvesterioperaator III (versioon 4) Harvesterioperaator, tase 4 (versioon 5) Harvesterioperaator, tase 4 (versioon 6) Harvesterioperaator, tase 4 (versioon 7) Harvesterioperaator, tase 4 (versioon 8) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Harvesterioperaator 28 2003-05-28 2003-05-28 2007-06-06 III 8341 Põllu- ja metsamasinate juhid 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Harvesterioperaator III Harvester operator III 1 Harvesterioperaator III (versioon 2) Harvesterioperaator III (versioon 3) Harvesterioperaator III (versioon 4) Harvesterioperaator, tase 4 (versioon 5) Harvesterioperaator, tase 4 (versioon 6) Harvesterioperaator, tase 4 (versioon 7) Harvesterioperaator, tase 4 (versioon 8) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Harvesterioperaator 4 1999-11-24 1999-11-24 2003-05-27 III 8341 Põllu- ja metsamasinate juhid 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Hiina loodusterapeut III Chinese natural therapist III 2 Aroomterapeut II (versioon 1) Aroomterapeut II (versioon 2) Aroomterapeut II (versioon 3) Aroomterapeut III (versioon 1) Aroomterapeut III (versioon 2) Aroomterapeut III (versioon 3) Hiina loodusterapeut III (versioon 1) Hiina loodusterapeut III (versioon 3) Homöopaat II (versioon 1) Homöopaat II (versioon 2) Homöopaat II (versioon 3) Homöopaat III (versioon 1) Homöopaat III (versioon 2) Homöopaat III (versioon 3) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 1) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 2) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 3) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 1) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 2) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 3) Refleksoloog II (versioon 1) Refleksoloog II (versioon 2) Refleksoloog II (versioon 3) Refleksoloog III (versioon 1) Refleksoloog III (versioon 2) Refleksoloog III (versioon 3) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 4) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 5) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 6) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 7) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Loodusravi ja täiendmeditsiin Loodusraviterapeut 7 2008-12-04 2008-12-04 2011-09-27 III 3230 Täiendmeditsiini ja loodusravi keskastme spetsialistid 0917 Traditsiooniline ja täiendav meditsiin ning teraapia 86 Tervishoid Hiina loodusterapeut II Chinese natural therapist II 1 Hiina loodusravispetsialist, tase 5 (versioon 4) Hiina loodusravispetsialist, tase 5 (versioon 5) Hiina loodusravispetsialist, tase 5 (versioon 6) Hiina loodusterapeut II (versioon 2) Hiina loodusterapeut II (versioon 3) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Loodusravi ja täiendmeditsiin Loodusraviterapeut 25 2006-06-06 2006-06-06 2008-12-03 II 3230 Täiendmeditsiini ja loodusravi keskastme spetsialistid 0917 Traditsiooniline ja täiendav meditsiin ning teraapia 86 Tervishoid Hiina loodusterapeut III Chinese natural therapist III 1 Aroomterapeut II (versioon 1) Aroomterapeut II (versioon 2) Aroomterapeut II (versioon 3) Aroomterapeut III (versioon 1) Aroomterapeut III (versioon 2) Aroomterapeut III (versioon 3) Hiina loodusterapeut III (versioon 2) Hiina loodusterapeut III (versioon 3) Homöopaat II (versioon 1) Homöopaat II (versioon 2) Homöopaat II (versioon 3) Homöopaat III (versioon 1) Homöopaat III (versioon 2) Homöopaat III (versioon 3) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 1) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 2) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 3) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 1) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 2) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 3) Refleksoloog II (versioon 1) Refleksoloog II (versioon 2) Refleksoloog II (versioon 3) Refleksoloog III (versioon 1) Refleksoloog III (versioon 2) Refleksoloog III (versioon 3) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 4) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 5) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 6) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 7) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Loodusravi ja täiendmeditsiin Loodusraviterapeut 25 2006-06-06 2006-06-06 2008-12-03 III 3230 Täiendmeditsiini ja loodusravi keskastme spetsialistid 0917 Traditsiooniline ja täiendav meditsiin ning teraapia 86 Tervishoid Hingehoidja III pastoral counsellor III 1 Hingehoidja III (versioon 2) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaaltöö ja nõustamine Hingehoidja 34 2008-05-26 2008-05-26 2011-12-07 III 3413 Religioonivaldkonna keskastme spetsialistid 0221 Usundiõpetus ja usuteadus 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Hingehoidja IV pastoral counsellor IV 1 Hingehoidja IV (versioon 2) Hingehoidja, tase 6 (versioon 3) Hingehoidja, tase 6 (versioon 4) Hingehoidja, tase 6 (versioon 5) Hingehoidja, tase 6 (versioon 6) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaaltöö ja nõustamine Hingehoidja 34 2008-05-26 2008-05-26 2011-12-07 IV 2636 Religioonivaldkonna tippspetsialistid 0221 Usundiõpetus ja usuteadus 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Hingehoidja V pastoral counsellor V 1 Hingehoidja V (versioon 2) Hingehoidja, tase 7 (versioon 3) Hingehoidja, tase 7 (versioon 4) Hingehoidja, tase 7 (versioon 5) Hingehoidja, tase 7 (versioon 6) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaaltöö ja nõustamine Hingehoidja 34 2008-05-26 2008-05-26 2011-12-07 V 2636 Religioonivaldkonna tippspetsialistid 0221 Usundiõpetus ja usuteadus 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Homöopaat III Homeopath III 2 Aroomterapeut II (versioon 1) Aroomterapeut II (versioon 2) Aroomterapeut II (versioon 3) Aroomterapeut III (versioon 1) Aroomterapeut III (versioon 2) Aroomterapeut III (versioon 3) Hiina loodusterapeut III (versioon 1) Hiina loodusterapeut III (versioon 2) Hiina loodusterapeut III (versioon 3) Homöopaat II (versioon 1) Homöopaat II (versioon 2) Homöopaat II (versioon 3) Homöopaat III (versioon 1) Homöopaat III (versioon 3) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 1) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 2) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 3) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 1) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 2) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 3) Refleksoloog II (versioon 1) Refleksoloog II (versioon 2) Refleksoloog II (versioon 3) Refleksoloog III (versioon 1) Refleksoloog III (versioon 2) Refleksoloog III (versioon 3) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 4) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 5) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 6) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 7) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Loodusravi ja täiendmeditsiin Loodusraviterapeut 36 2008-12-04 2008-12-04 2011-09-27 III 3230 Täiendmeditsiini ja loodusravi keskastme spetsialistid 0917 Traditsiooniline ja täiendav meditsiin ning teraapia 86 Tervishoid Homöopaat II Homeopath II 1 Aroomterapeut II (versioon 1) Aroomterapeut II (versioon 2) Aroomterapeut II (versioon 3) Aroomterapeut III (versioon 1) Aroomterapeut III (versioon 2) Aroomterapeut III (versioon 3) Hiina loodusterapeut III (versioon 1) Hiina loodusterapeut III (versioon 2) Hiina loodusterapeut III (versioon 3) Homöopaat II (versioon 2) Homöopaat II (versioon 3) Homöopaat III (versioon 1) Homöopaat III (versioon 2) Homöopaat III (versioon 3) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 1) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 2) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 3) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 1) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 2) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 3) Refleksoloog II (versioon 1) Refleksoloog II (versioon 2) Refleksoloog II (versioon 3) Refleksoloog III (versioon 1) Refleksoloog III (versioon 2) Refleksoloog III (versioon 3) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 4) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 5) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 6) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 7) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Loodusravi ja täiendmeditsiin Loodusraviterapeut 27 2006-12-04 2006-12-04 2008-12-03 II 3230 Täiendmeditsiini ja loodusravi keskastme spetsialistid 0917 Traditsiooniline ja täiendav meditsiin ning teraapia 86 Tervishoid Kalatöötleja II Fishprocessor II 3 Kalatöötleja II (versioon 1) Kalatöötleja II (versioon 2) Kalatöötleja II (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Kalakäitleja 16 2005-06-07 2005-06-07 2008-11-25 II 7511 Lihatöötlejad, kalakäitlejad jms töölised 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Homöopaat III Homeopath III 1 Aroomterapeut II (versioon 1) Aroomterapeut II (versioon 2) Aroomterapeut II (versioon 3) Aroomterapeut III (versioon 1) Aroomterapeut III (versioon 2) Aroomterapeut III (versioon 3) Hiina loodusterapeut III (versioon 1) Hiina loodusterapeut III (versioon 2) Hiina loodusterapeut III (versioon 3) Homöopaat II (versioon 1) Homöopaat II (versioon 2) Homöopaat II (versioon 3) Homöopaat III (versioon 2) Homöopaat III (versioon 3) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 1) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 2) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 3) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 1) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 2) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 3) Refleksoloog II (versioon 1) Refleksoloog II (versioon 2) Refleksoloog II (versioon 3) Refleksoloog III (versioon 1) Refleksoloog III (versioon 2) Refleksoloog III (versioon 3) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 4) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 5) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 6) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 7) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Loodusravi ja täiendmeditsiin Loodusraviterapeut 27 2006-12-04 2006-12-04 2008-12-03 III 3230 Täiendmeditsiini ja loodusravi keskastme spetsialistid 0917 Traditsiooniline ja täiendav meditsiin ning teraapia 86 Tervishoid Kalatöötleja I Fishprocessor I 1 Kalakäitleja, tase 4 esmane kutse (versioon 4) Kalatöötleja I (versioon 2) Kalatöötleja I (versioon 3) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Kalakäitleja 6 2001-11-16 2001-11-16 2005-06-06 I 7511 Lihatöötlejad, kalakäitlejad jms töölised 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Kalatöötleja II Fishprocessor II 2 Kalatöötleja II (versioon 1) Kalatöötleja II (versioon 3) Kalatöötleja II (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Kalakäitleja 6 2001-11-16 2001-11-16 2005-06-06 II 7511 Lihatöötlejad, kalakäitlejad jms töölised 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Kalatöötleja II Fishprocessor II 1 Kalatöötleja II (versioon 2) Kalatöötleja II (versioon 3) Kalatöötleja II (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Kalakäitleja 2 1999-12-13 1999-12-13 2001-11-15 II 7511 Lihatöötlejad, kalakäitlejad jms töölised 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Kalandusspetsialist IV Fishery Manager IV 3 Kalandusspetsialist IV (versioon 1) Kalandusspetsialist IV (versioon 2) Kalandusspetsialist IV (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Kalandus Kalandusspetsialist 16 2008-11-26 2008-11-26 2011-11-16 IV 2132 Põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse nõuandjad 0831 Kalandus 03 Kalapüük ja vesiviljelus Kalandusspetsialist IV Fishery Manager IV 2 Kalandusspetsialist IV (versioon 1) Kalandusspetsialist IV (versioon 3) Kalandusspetsialist IV (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Kalandus Kalandusspetsialist 19 2006-06-12 2006-06-12 2008-11-25 IV 2132 Põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse nõuandjad 0831 Kalandus 03 Kalapüük ja vesiviljelus Kalandusspetsialist IV Fishery Manager IV 1 Kalandusspetsialist IV (versioon 2) Kalandusspetsialist IV (versioon 3) Kalandusspetsialist IV (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Kalandus Kalandusspetsialist 8 2002-06-11 2002-06-11 2006-06-11 IV 2132 Põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse nõuandjad 0831 Kalandus 03 Kalapüük ja vesiviljelus Kooli karjäärikoordinaator III School Career Co-ordinator III 1 Kooli karjäärikoordinaator III (versioon 2) Kooli karjäärikoordinaator, tase 6 (versioon 3) Haridus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Karjäärinõustaja 24 2005-12-02 2005-12-02 2008-12-10 III 2423 Personali ja karjääri tippspetsialistid 0417 Tööoskused 85 Haridus Karjääriinfo spetsialist III Career Information Specialist III 1 Karjääriinfo spetsialist III (versioon 2) Karjääriinfo spetsialist III (versioon 4) Karjääriinfo spetsialist, tase 5 (versioon 3) Haridus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Karjäärinõustaja 24 2005-12-02 2005-12-02 2008-12-10 III 2423 Personali ja karjääri tippspetsialistid 0417 Tööoskused 85 Haridus Karjääriinfo spetsialist IV Career Information Specialist IV 1 Karjääriinfo spetsialist IV (versioon 2) Karjääriinfo spetsialist IV (versioon 4) Karjääriinfo spetsialist, tase 6 (versioon 3) Haridus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Karjäärinõustaja 24 2005-12-02 2005-12-02 2008-12-10 IV 2423 Personali ja karjääri tippspetsialistid 0417 Tööoskused 85 Haridus Karjäärinõustaja IV Career Counsellor IV 2 Karjäärinõustaja IV (versioon 1) Karjäärinõustaja IV (versioon 3) Karjäärinõustaja, tase 6 (versioon 4) Karjäärispetsialist, tase 6 (versioon 5) Karjäärispetsialist, tase 6 (versioon 6) Karjäärispetsialist, tase 6 (versioon 7) Haridus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Karjäärinõustaja 24 2005-12-02 2005-12-02 2008-12-10 IV 2423 Personali ja karjääri tippspetsialistid 0417 Tööoskused 85 Haridus Karjäärinõustaja V Career Counsellor V 1 Karjäärinõustaja V (versioon 2) Karjäärinõustaja, tase 7 (versioon 3) Karjäärispetsialist, tase 7 (versioon 4) Karjäärispetsialist, tase 7 (versioon 5) Karjäärispetsialist, tase 7 (versioon 6) Haridus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Karjäärinõustaja 24 2005-12-02 2005-12-02 2008-12-10 V 2423 Personali ja karjääri tippspetsialistid 0417 Tööoskused 85 Haridus Karjäärinõustaja IV Career Counsellor IV 1 Karjäärinõustaja IV (versioon 2) Karjäärinõustaja IV (versioon 3) Karjäärinõustaja, tase 6 (versioon 4) Karjäärispetsialist, tase 6 (versioon 5) Karjäärispetsialist, tase 6 (versioon 6) Karjäärispetsialist, tase 6 (versioon 7) Haridus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Karjäärinõustaja 6 2001-06-19 2001-06-19 2005-12-01 IV 2423 Personali ja karjääri tippspetsialistid 0417 Tööoskused 85 Haridus Kaubakäsitleja I Handler I 2 Kaubakäsitleja I (versioon 1) Kaubakäsitleja I (versioon 3) Kaubakäsitleja I (versioon 4) Laoabiline, tase 3 (versioon 5) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Laohoidja 13 2005-05-31 2005-05-31 2008-12-09 I 4321 Laoarvestuse kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Kaubakäsitleja II Handler II 2 Kaubakäsitleja II (versioon 1) Kaubakäsitleja II (versioon 3) Kaubakäsitleja II (versioon 4) Laotöötaja, tase 4 (versioon 5) Laotöötaja, tase 4 (versioon 6) Laotöötaja, tase 4 (versioon 7) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Laohoidja 13 2005-05-31 2005-05-31 2008-12-09 II 4321 Laoarvestuse kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Keevitaja I Welder I 4 Keevitaja I (versioon 1) Keevitaja I (versioon 2) Keevitaja I (versioon 3) Keevitaja I (versioon 5) Keevitaja I (versioon 6) Keevitaja, tase 3 (versioon 10) Keevitaja, tase 3 (versioon 7) Keevitaja, tase 3 (versioon 8) Keevitaja, tase 3 (versioon 9) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Keevitaja 16 2007-12-18 2007-12-18 2011-09-08 I 7212 Keevitajad ja leeklõikajad 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Keevitaja II Welder II 3 Keevitaja II (versioon 1) Keevitaja II (versioon 2) Keevitaja II (versioon 4) Keevitaja II (versioon 5) Keevitaja, tase 4 (versioon 6) Keevitaja, tase 4 (versioon 7) Keevitaja, tase 4 (versioon 8) Keevitaja, tase 4 (versioon 9) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Keevitaja 16 2007-12-18 2007-12-18 2011-09-08 II 7212 Keevitajad ja leeklõikajad 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Keevitaja III Welder III 3 Keevitaja III (versioon 1) Keevitaja III (versioon 2) Keevitaja III (versioon 4) Keevitaja III (versioon 5) Keevitaja, tase 5 (versioon 6) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Keevitaja 16 2007-12-18 2007-12-18 2011-09-08 III 7212 Keevitajad ja leeklõikajad 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Keevitaja I Welder I 3 Keevitaja I (versioon 1) Keevitaja I (versioon 2) Keevitaja I (versioon 4) Keevitaja I (versioon 5) Keevitaja I (versioon 6) Keevitaja, tase 3 (versioon 10) Keevitaja, tase 3 (versioon 7) Keevitaja, tase 3 (versioon 8) Keevitaja, tase 3 (versioon 9) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Keevitaja 9 2003-12-03 2003-12-03 2007-12-17 I 7212 Keevitajad ja leeklõikajad 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Keevitaja III Welder III 2 Keevitaja III (versioon 1) Keevitaja III (versioon 3) Keevitaja III (versioon 4) Keevitaja III (versioon 5) Keevitaja, tase 5 (versioon 6) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Keevitaja 9 2003-12-03 2003-12-03 2007-12-17 III 7212 Keevitajad ja leeklõikajad 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Keevitaja II Welder II 2 Keevitaja II (versioon 1) Keevitaja II (versioon 3) Keevitaja II (versioon 4) Keevitaja II (versioon 5) Keevitaja, tase 4 (versioon 6) Keevitaja, tase 4 (versioon 7) Keevitaja, tase 4 (versioon 8) Keevitaja, tase 4 (versioon 9) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Keevitaja 9 2003-12-03 2003-12-03 2007-12-17 II 7212 Keevitajad ja leeklõikajad 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Kaubakäsitleja I Handler I 1 Kaubakäsitleja I (versioon 2) Kaubakäsitleja I (versioon 3) Kaubakäsitleja I (versioon 4) Laoabiline, tase 3 (versioon 5) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Laohoidja 2 2001-05-08 2001-05-08 2005-05-30 I 4321 Laoarvestuse kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Kaubakäsitleja II Handler II 1 Kaubakäsitleja II (versioon 2) Kaubakäsitleja II (versioon 3) Kaubakäsitleja II (versioon 4) Laotöötaja, tase 4 (versioon 5) Laotöötaja, tase 4 (versioon 6) Laotöötaja, tase 4 (versioon 7) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Laohoidja 2 2001-05-08 2001-05-08 2005-05-30 II 4321 Laoarvestuse kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Keevitaja I Welder I 2 Keevitaja I (versioon 1) Keevitaja I (versioon 3) Keevitaja I (versioon 4) Keevitaja I (versioon 5) Keevitaja I (versioon 6) Keevitaja, tase 3 (versioon 10) Keevitaja, tase 3 (versioon 7) Keevitaja, tase 3 (versioon 8) Keevitaja, tase 3 (versioon 9) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Keevitaja 4 2001-05-24 2001-05-24 2003-12-02 I 7212 Keevitajad ja leeklõikajad 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Keevitaja II Welder II 1 Keevitaja II (versioon 2) Keevitaja II (versioon 3) Keevitaja II (versioon 4) Keevitaja II (versioon 5) Keevitaja, tase 4 (versioon 6) Keevitaja, tase 4 (versioon 7) Keevitaja, tase 4 (versioon 8) Keevitaja, tase 4 (versioon 9) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Keevitaja 4 2001-05-24 2001-05-24 2003-12-02 II 7212 Keevitajad ja leeklõikajad 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Keevitaja III Welder III 1 Keevitaja III (versioon 2) Keevitaja III (versioon 3) Keevitaja III (versioon 4) Keevitaja III (versioon 5) Keevitaja, tase 5 (versioon 6) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Keevitaja 4 2001-05-24 2001-05-24 2003-12-02 III 7212 Keevitajad ja leeklõikajad 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Keevitaja I Welder I 1 Keevitaja I (versioon 2) Keevitaja I (versioon 3) Keevitaja I (versioon 4) Keevitaja I (versioon 5) Keevitaja I (versioon 6) Keevitaja, tase 3 (versioon 10) Keevitaja, tase 3 (versioon 7) Keevitaja, tase 3 (versioon 8) Keevitaja, tase 3 (versioon 9) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Ehituse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Keevitaja 2 1999-06-14 1999-06-14 2001-05-23 I 7212 Keevitajad ja leeklõikajad 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Keemiaprotsesside operaator I Operator of chemical processes I 3 Keemiaprotsesside operaator I (versioon 4) Keemiaprotsesside operaator I (versioon 5) Keemilise protsessi operaator I (versioon 1) Keemilise protsessi operaator I (versioon 2) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Keemiatööstus Keemiaprotsesside operaator 18 2006-04-06 2006-04-06 2008-11-20 I 8131 Keemiatoodete seadmete ja masinate operaatorid 0711 Keemiatehnoloogia ja -protsessid 20 Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine Keemiaprotsesside operaator II Operator of chemical processes II 3 Keemiaprotsesside operaator II (versioon 4) Keemiaprotsesside operaator II (versioon 5) Keemiaprotsesside operaator, tase 4 (versioon 6) Keemiaprotsesside operaator, tase 4 (versioon 7) Keemiaprotsesside operaator, tase 4 (versioon 8) Keemiaprotsesside operaator, tase 4 (versioon 9) Keemilise protsessi operaator II (versioon 1) Keemilise protsessi operaator II (versioon 2) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Keemiatööstus Keemiaprotsesside operaator 18 2006-04-06 2006-04-06 2008-11-20 II 8131 Keemiatoodete seadmete ja masinate operaatorid 0711 Keemiatehnoloogia ja -protsessid 20 Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine Keemiaprotsesside operaator III Operator of chemical processes III 3 Keemiaprotsesside operaator III (versioon 4) Keemiaprotsesside operaator III (versioon 5) Keemiaprotsesside operaator, tase 5 (versioon 6) Keemiaprotsesside operaator, tase 5 (versioon 7) Keemiaprotsesside operaator, tase 5 (versioon 8) Keemilise protsessi operaator III (versioon 1) Keemilise protsessi operaator III (versioon 2) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Keemiatööstus Keemiaprotsesside operaator 18 2006-04-06 2006-04-06 2008-11-20 III 8131 Keemiatoodete seadmete ja masinate operaatorid 0711 Keemiatehnoloogia ja -protsessid 20 Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine Keemilise protsessi operaator I Operator chemical processes I 2 Keemiaprotsesside operaator I (versioon 3) Keemiaprotsesside operaator I (versioon 4) Keemiaprotsesside operaator I (versioon 5) Keemilise protsessi operaator I (versioon 1) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Keemiatööstus Keemiaprotsesside operaator 15 2005-06-07 2005-06-07 2006-04-05 I 8131 Keemiatoodete seadmete ja masinate operaatorid 0711 Keemiatehnoloogia ja -protsessid 20 Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine Keemilise protsessi operaator II Operator chemical processes II 2 Keemiaprotsesside operaator II (versioon 3) Keemiaprotsesside operaator II (versioon 4) Keemiaprotsesside operaator II (versioon 5) Keemiaprotsesside operaator, tase 4 (versioon 6) Keemiaprotsesside operaator, tase 4 (versioon 7) Keemiaprotsesside operaator, tase 4 (versioon 8) Keemiaprotsesside operaator, tase 4 (versioon 9) Keemilise protsessi operaator II (versioon 1) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Keemiatööstus Keemiaprotsesside operaator 15 2005-06-07 2005-06-07 2006-04-05 II 8131 Keemiatoodete seadmete ja masinate operaatorid 0711 Keemiatehnoloogia ja -protsessid 20 Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine Keemilise protsessi operaator III Operator chemical processes III 2 Keemiaprotsesside operaator III (versioon 3) Keemiaprotsesside operaator III (versioon 4) Keemiaprotsesside operaator III (versioon 5) Keemiaprotsesside operaator, tase 5 (versioon 6) Keemiaprotsesside operaator, tase 5 (versioon 7) Keemiaprotsesside operaator, tase 5 (versioon 8) Keemilise protsessi operaator III (versioon 1) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Keemiatööstus Keemiaprotsesside operaator 15 2005-06-07 2005-06-07 2006-04-05 III 8131 Keemiatoodete seadmete ja masinate operaatorid 0711 Keemiatehnoloogia ja -protsessid 20 Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine Keemilise protsessi operaator I Operator chemical processes I 1 Keemiaprotsesside operaator I (versioon 3) Keemiaprotsesside operaator I (versioon 4) Keemiaprotsesside operaator I (versioon 5) Keemilise protsessi operaator I (versioon 2) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Keemiatööstus Keemiaprotsesside operaator 5 2001-06-06 2001-06-06 2005-06-06 I 8131 Keemiatoodete seadmete ja masinate operaatorid 0711 Keemiatehnoloogia ja -protsessid 20 Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine Keemilise protsessi operaator II Operator chemical processes II 1 Keemiaprotsesside operaator II (versioon 3) Keemiaprotsesside operaator II (versioon 4) Keemiaprotsesside operaator II (versioon 5) Keemiaprotsesside operaator, tase 4 (versioon 6) Keemiaprotsesside operaator, tase 4 (versioon 7) Keemiaprotsesside operaator, tase 4 (versioon 8) Keemiaprotsesside operaator, tase 4 (versioon 9) Keemilise protsessi operaator II (versioon 2) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Keemiatööstus Keemiaprotsesside operaator 5 2001-06-06 2001-06-06 2005-06-06 II 8131 Keemiatoodete seadmete ja masinate operaatorid 0711 Keemiatehnoloogia ja -protsessid 20 Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine Keemilise protsessi operaator III Operator chemical processes III 1 Keemiaprotsesside operaator III (versioon 3) Keemiaprotsesside operaator III (versioon 4) Keemiaprotsesside operaator III (versioon 5) Keemiaprotsesside operaator, tase 5 (versioon 6) Keemiaprotsesside operaator, tase 5 (versioon 7) Keemiaprotsesside operaator, tase 5 (versioon 8) Keemilise protsessi operaator III (versioon 2) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Keemiatööstus Keemiaprotsesside operaator 5 2001-06-06 2001-06-06 2005-06-06 III 8131 Keemiatoodete seadmete ja masinate operaatorid 0711 Keemiatehnoloogia ja -protsessid 20 Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine Kohtuarst-ekspert III Forensic medical expert III 2 Kohtuarst-ekspert III (versioon 1) Kohtuarst-ekspert III (versioon 3) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Justiits- ja kohtuteenistused Kohtuarst-ekspert 22 2008-12-10 2008-12-10 2011-11-14 III 2212 Eriarstid 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Kohtuarst-ekspert IV Forensic medical expert IV 2 Kohtuarst-ekspert IV (versioon 1) Kohtuarst-ekspert IV (versioon 3) Kohtuarst, tase 7 (versioon 4) Kohtuarst, tase 7 (versioon 5) Kohtuarst, tase 7 (versioon 6) Kohtuarst, tase 7 (versioon 7) Kohtuarst, tase 7 (versioon 8) Kohtuhistoloogiaekspert IV Meditsiinilise kriminalistika ekspert IV Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Justiits- ja kohtuteenistused Kohtuarst-ekspert 22 2008-12-10 2008-12-10 2011-11-14 IV 2212 Eriarstid 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Kohtuarst-ekspert V Forensic medical expert V 2 Kohtuarst-ekspert V (versioon 1) Kohtuarst-ekspert V (versioon 3) Kohtuarst, tase 8 (versioon 4) Kohtuarst, tase 8 (versioon 5) Kohtuarst, tase 8 (versioon 6) Kohtuarst, tase 8 (versioon 7) Kohtuarst, tase 8 (versioon 8) Kohtuhistoloogiaekspert V Meditsiinilise kriminalistika ekspert V Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Justiits- ja kohtuteenistused Kohtuarst-ekspert 22 2008-12-10 2008-12-10 2011-11-14 V 2212 Eriarstid 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Kohtuarst-ekspert III Forensic medical expert III 1 Kohtuarst-ekspert III (versioon 2) Kohtuarst-ekspert III (versioon 3) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Justiits- ja kohtuteenistused Kohtuarst-ekspert 14 2006-06-12 2006-06-12 2008-12-09 III 2212 Eriarstid 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Kohtuarst-ekspert IV Forensic medical expert IV 1 Kohtuarst-ekspert IV (versioon 2) Kohtuarst-ekspert IV (versioon 3) Kohtuarst, tase 7 (versioon 4) Kohtuarst, tase 7 (versioon 5) Kohtuarst, tase 7 (versioon 6) Kohtuarst, tase 7 (versioon 7) Kohtuarst, tase 7 (versioon 8) Kohtuhistoloogiaekspert IV Meditsiinilise kriminalistika ekspert IV Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Justiits- ja kohtuteenistused Kohtuarst-ekspert 14 2006-06-12 2006-06-12 2008-12-09 IV 2212 Eriarstid 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Kohtuarst-ekspert V Forensic medical expert V 1 Kohtuarst-ekspert V (versioon 2) Kohtuarst-ekspert V (versioon 3) Kohtuarst, tase 8 (versioon 4) Kohtuarst, tase 8 (versioon 5) Kohtuarst, tase 8 (versioon 6) Kohtuarst, tase 8 (versioon 7) Kohtuarst, tase 8 (versioon 8) Kohtuhistoloogiaekspert V Meditsiinilise kriminalistika ekspert V Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Justiits- ja kohtuteenistused Kohtuarst-ekspert 14 2006-06-12 2006-06-12 2008-12-09 V 2212 Eriarstid 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Massöör III Masseur/masseuse III 2 Lümfiterapeut, tase 6 (versioon 5) Lümfiterapeut, tase 6 (versioon 6) Lümfiterapeut, tase 6 (versioon 7) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 10) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 11) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 5) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 6) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 7) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 8) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 9) Massöör III (versioon 1) Massöör III (versioon 3) Massöör III (versioon 4) Kehahooldusspetsialist III Loomamassöör III Massaaziterapeut III Spordimassöör III Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Massaažiteenused Massöör 19 2005-04-18 2005-04-18 2008-05-25 III 3255 Abifüsioterapeudid 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Massöör I Masseur/masseuse I 1 Massöör I (versioon 2) Massöör I (versioon 3) Massöör I (versioon 4) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Massaažiteenused Massöör 9 2002-04-16 2002-04-16 2005-04-17 I 3255 Abifüsioterapeudid 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Massöör II Masseur/masseuse II 1 Lümfimassöör, tase 5 (versioon 5) Massöör II (versioon 2) Massöör II (versioon 3) Massöör II (versioon 4) Massöör, tase 5 (versioon 10) Massöör, tase 5 (versioon 5) Massöör, tase 5 (versioon 6) Massöör, tase 5 (versioon 7) Massöör, tase 5 (versioon 8) Massöör, tase 5 (versioon 9) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Massaažiteenused Massöör 9 2002-04-16 2002-04-16 2005-04-17 II 3255 Abifüsioterapeudid 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Massöör III Masseur/masseuse III 1 Lümfiterapeut, tase 6 (versioon 5) Lümfiterapeut, tase 6 (versioon 6) Lümfiterapeut, tase 6 (versioon 7) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 10) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 11) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 5) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 6) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 7) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 8) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 9) Massöör III (versioon 2) Massöör III (versioon 3) Massöör III (versioon 4) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Massaažiteenused Massöör 9 2002-04-16 2002-04-16 2005-04-17 III 3255 Abifüsioterapeudid 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Lapsehoidja III Babysitter III 2 Lapsehoidja II (versioon 1) Lapsehoidja II (versioon 2) Lapsehoidja II (versioon 3) Lapsehoidja III (versioon 1) Lapsehoidja III (versioon 3) Lapsehoidja, tase 4 (versioon 4) Lapsehoidja, tase 4 (versioon 5) Lapsehoidja, tase 4 (versioon 6) Lapsehoidja, tase 4 (versioon 7) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Lapsehoiuteenus Lapsehoidja 31 2007-12-03 2007-12-03 2011-09-27 III 5311 Lapsehoidjad 0922 Lastehoid ja teenused noortele 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Lapsehoidja II Babysitter II 1 Lapsehoidja II (versioon 2) Lapsehoidja II (versioon 3) Lapsehoidja III (versioon 1) Lapsehoidja III (versioon 2) Lapsehoidja III (versioon 3) Lapsehoidja, tase 4 (versioon 4) Lapsehoidja, tase 4 (versioon 5) Lapsehoidja, tase 4 (versioon 6) Lapsehoidja, tase 4 (versioon 7) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Lapsehoiuteenus Lapsehoidja 19 2005-04-18 2005-04-18 2007-12-02 II 5311 Lapsehoidjad 0922 Lastehoid ja teenused noortele 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Lapsehoidja III Babysitter III 1 Lapsehoidja II (versioon 1) Lapsehoidja II (versioon 2) Lapsehoidja II (versioon 3) Lapsehoidja III (versioon 2) Lapsehoidja III (versioon 3) Lapsehoidja, tase 4 (versioon 4) Lapsehoidja, tase 4 (versioon 5) Lapsehoidja, tase 4 (versioon 6) Lapsehoidja, tase 4 (versioon 7) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Lapsehoiuteenus Lapsehoidja 19 2005-04-18 2005-04-18 2007-12-02 III 5311 Lapsehoidjad 0922 Lastehoid ja teenused noortele 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Kondiiter III Pastry-cook III 3 Kondiiter III (versioon 1) Kondiiter III (versioon 2) Kondiiter III (versioon 4) Meisterkondiiter, tase 5 (versioon 5) Meisterkondiiter, tase 5 (versioon 6) Meisterkondiiter, tase 5 (versioon 7) Vanemkondiiter, tase 5 (versioon 8) Vanemkondiiter, tase 5 (versioon 9) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Kondiiter 26 2008-11-26 2008-11-26 2011-11-16 III 7512 Pagarid, kondiitrid ja maiustustevalmistajad 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Kondiiter I Pastry-cook I 3 Kondiiter I (versioon 1) Kondiiter I (versioon 2) Kondiiter I (versioon 4) Kondiiter I (versioon 5) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Kondiiter 16 2005-06-07 2005-06-07 2008-11-25 I 7512 Pagarid, kondiitrid ja maiustustevalmistajad 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Kondiiter II Pastry-cook II 2 Kondiiter II (versioon 1) Kondiiter II (versioon 3) Kondiiter II (versioon 4) Kondiiter, tase 4 (versioon 5) Kondiiter, tase 4 (versioon 6) Kondiiter, tase 4 (versioon 7) Kondiiter, tase 4 (versioon 8) Kondiiter, tase 4 (versioon 9) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Kondiiter 16 2005-06-07 2005-06-07 2008-11-25 II 7512 Pagarid, kondiitrid ja maiustustevalmistajad 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Kondiiter III Pastry-cook III 2 Kondiiter III (versioon 1) Kondiiter III (versioon 3) Kondiiter III (versioon 4) Meisterkondiiter, tase 5 (versioon 5) Meisterkondiiter, tase 5 (versioon 6) Meisterkondiiter, tase 5 (versioon 7) Vanemkondiiter, tase 5 (versioon 8) Vanemkondiiter, tase 5 (versioon 9) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Kondiiter 16 2005-06-07 2005-06-07 2008-11-25 III 7512 Pagarid, kondiitrid ja maiustustevalmistajad 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Kondiiter I Pastry-cook I 2 Kondiiter I (versioon 1) Kondiiter I (versioon 3) Kondiiter I (versioon 4) Kondiiter I (versioon 5) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Kondiiter 6 2001-11-16 2001-11-16 2005-06-06 I 7512 Pagarid, kondiitrid ja maiustustevalmistajad 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Kondiiter II Pastry-cook II 1 Kondiiter II (versioon 2) Kondiiter II (versioon 3) Kondiiter II (versioon 4) Kondiiter, tase 4 (versioon 5) Kondiiter, tase 4 (versioon 6) Kondiiter, tase 4 (versioon 7) Kondiiter, tase 4 (versioon 8) Kondiiter, tase 4 (versioon 9) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Kondiiter 6 2001-11-16 2001-11-16 2005-06-06 II 7512 Pagarid, kondiitrid ja maiustustevalmistajad 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Kondiiter III Pastry-cook III 1 Kondiiter III (versioon 2) Kondiiter III (versioon 3) Kondiiter III (versioon 4) Meisterkondiiter, tase 5 (versioon 5) Meisterkondiiter, tase 5 (versioon 6) Meisterkondiiter, tase 5 (versioon 7) Vanemkondiiter, tase 5 (versioon 8) Vanemkondiiter, tase 5 (versioon 9) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Kondiiter 6 2001-11-16 2001-11-16 2005-06-06 III 7512 Pagarid, kondiitrid ja maiustustevalmistajad 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Kondiiter I Pastry-cook I 1 Kondiiter I (versioon 2) Kondiiter I (versioon 3) Kondiiter I (versioon 4) Kondiiter I (versioon 5) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Kondiiter 1 1999-06-17 1999-06-17 2001-11-15 I 7512 Pagarid, kondiitrid ja maiustustevalmistajad 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Konservaator IV Conservator IV 1 Konservaator IV (versioon 2) Konservaator IV (versioon 3) Konservaator, tase 6 (versioon 4) Konservaator, tase 6 (versioon 5) Konservaator, tase 6 (versioon 6) Konservaator, tase 7 (versioon 7) Konservaator, tase 7 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Restaureerimine-konserveerimine Konservaator 4 2004-11-23 2004-11-23 2008-12-09 IV 2621 Arhivaarid ja kuraatorid 0222 Ajalugu ja arheoloogia 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Konservaator V Conservator V 1 Konservaator V (versioon 2) Konservaator V (versioon 3) Konservaator, tase 7 (versioon 4) Konservaator, tase 7 (versioon 5) Konservaator, tase 7 (versioon 6) Konservaator, tase 8 (versioon 7) Konservaator, tase 8 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Restaureerimine-konserveerimine Konservaator 4 2004-11-23 2004-11-23 2008-12-09 V 2621 Arhivaarid ja kuraatorid 0222 Ajalugu ja arheoloogia 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Konsulent IV Agricultural Advisor IV 5 Konsulent IV (versioon 1) Konsulent IV (versioon 2) Konsulent IV (versioon 3) Konsulent IV (versioon 4) Konsulent IV (versioon 6) Konsulent, tase 5 (versioon 10) Konsulent, tase 5 (versioon 7) Konsulent, tase 5 (versioon 8) Konsulent, tase 5 (versioon 9) Aianduse konsulent IV Kalanduse konsulent IV Keskkonnakaitse ja loodushoiu konsulent IV Kogukonna arengu konsulent IV Loomakasvatuse konsulent IV Maaettevõtluse ja finantsmajanduse konsulent IV Maaparanduse konsulent IV Mesinduse konsulent IV Metsanduse konsulent IV Põllumajandus- tehnoloogiate konsulent IV Põllumajanduslike ehitiste konsulent IV Taimekasvatuse konsulent IV Toiduainete väiketöötlemise konsulent IV Vesiviljeluse konsulent IV Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Põllu- ja maamajanduslik nõustamine Konsulent 7 2010-11-30 2010-11-30 2011-11-16 IV 5 5 2132 Põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse nõuandjad 0413 Juhtimine ja haldus 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Konsulent V Agricultural Advisor V 5 Konsulent V (versioon 1) Konsulent V (versioon 2) Konsulent V (versioon 3) Konsulent V (versioon 4) Konsulent V (versioon 6) Konsulent, tase 6 (versioon 10) Konsulent, tase 6 (versioon 7) Konsulent, tase 6 (versioon 8) Konsulent, tase 6 (versioon 9) Aianduse konsulent V Kalanduse konsulent V Keskkonnakaitse ja loodushoiu konsulent V Kogukonna arengu konsulent V Loomakasvatuse konsulent V Maaettevõtluse ja finantsmajanduse konsulent V Maaparanduse konsulent V Mesinduse konsulent V Metsanduse konsulent V Põllumajanduslike ehitiste konsulent V Taimekasvatuse konsulent V Toiduainete väiketöötlemise konsulent V Vesiviljeluse konsulent V Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Põllu- ja maamajanduslik nõustamine Konsulent 7 2010-11-30 2010-11-30 2011-11-16 V 6 6 2132 Põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse nõuandjad 0413 Juhtimine ja haldus 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Konsulent IV Agricultural Advisor IV 4 Konsulent IV (versioon 1) Konsulent IV (versioon 2) Konsulent IV (versioon 3) Konsulent IV (versioon 5) Konsulent IV (versioon 6) Konsulent, tase 5 (versioon 10) Konsulent, tase 5 (versioon 7) Konsulent, tase 5 (versioon 8) Konsulent, tase 5 (versioon 9) Aianduse konsulent IV Kalanduse konsulent IV Keskkonnakaitse ja loodushoiu konsulent IV Kogukonna arengu konsulent IV Loomakasvatuse konsulent IV Maaettevõtluse ja finantsmajanduse konsulent IV Maaparanduse konsulent IV Mesinduse konsulent IV Metsanduse konsulent IV Põllumajandus- tehnoloogiate konsulent IV Põllumajanduslike ehitiste konsulent IV Taimekasvatuse konsulent IV Toiduainete väiketöötlemise konsulent IV Vesiviljeluse konsulent IV Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Põllu- ja maamajanduslik nõustamine Konsulent 27 2008-12-30 2008-12-30 2010-11-29 IV 2132 Põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse nõuandjad 0413 Juhtimine ja haldus 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Konsulent V Agricultural Advisor V 4 Konsulent V (versioon 1) Konsulent V (versioon 2) Konsulent V (versioon 3) Konsulent V (versioon 5) Konsulent V (versioon 6) Konsulent, tase 6 (versioon 10) Konsulent, tase 6 (versioon 7) Konsulent, tase 6 (versioon 8) Konsulent, tase 6 (versioon 9) Aianduse konsulent V Kalanduse konsulent V Keskkonnakaitse ja loodushoiu konsulent V Kogukonna arengu konsulent V Loomakasvatuse konsulent V Maaettevõtluse ja finantsmajanduse konsulent V Maaparanduse konsulent V Mesinduse konsulent V Metsanduse konsulent V Põllumajanduslike ehitiste konsulent V Taimekasvatuse konsulent V Toiduainete väiketöötlemise konsulent V Vesiviljeluse konsulent V Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Põllu- ja maamajanduslik nõustamine Konsulent 27 2008-12-30 2008-12-30 2010-11-29 V 2132 Põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse nõuandjad 0413 Juhtimine ja haldus 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Konsulent IV Agricultural Advisor IV 3 Konsulent IV (versioon 1) Konsulent IV (versioon 2) Konsulent IV (versioon 4) Konsulent IV (versioon 5) Konsulent IV (versioon 6) Konsulent, tase 5 (versioon 10) Konsulent, tase 5 (versioon 7) Konsulent, tase 5 (versioon 8) Konsulent, tase 5 (versioon 9) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Põllu- ja maamajanduslik nõustamine Konsulent 21 2007-04-12 2007-04-12 2008-12-29 IV 2132 Põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse nõuandjad 0413 Juhtimine ja haldus 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Konsulent V Agricultural Advisor V 3 Konsulent V (versioon 1) Konsulent V (versioon 2) Konsulent V (versioon 4) Konsulent V (versioon 5) Konsulent V (versioon 6) Konsulent, tase 6 (versioon 10) Konsulent, tase 6 (versioon 7) Konsulent, tase 6 (versioon 8) Konsulent, tase 6 (versioon 9) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Põllu- ja maamajanduslik nõustamine Konsulent 21 2007-04-12 2007-04-12 2008-12-29 V 2132 Põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse nõuandjad 0413 Juhtimine ja haldus 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Konsulent IV Agricultural Advisor IV 2 Konsulent IV (versioon 1) Konsulent IV (versioon 3) Konsulent IV (versioon 4) Konsulent IV (versioon 5) Konsulent IV (versioon 6) Konsulent, tase 5 (versioon 10) Konsulent, tase 5 (versioon 7) Konsulent, tase 5 (versioon 8) Konsulent, tase 5 (versioon 9) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Põllu- ja maamajanduslik nõustamine Konsulent 18 2005-12-06 2005-12-06 2007-04-11 IV 2132 Põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse nõuandjad 0413 Juhtimine ja haldus 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Konsulent V Agricultural Advisor V 2 Konsulent V (versioon 1) Konsulent V (versioon 3) Konsulent V (versioon 4) Konsulent V (versioon 5) Konsulent V (versioon 6) Konsulent, tase 6 (versioon 10) Konsulent, tase 6 (versioon 7) Konsulent, tase 6 (versioon 8) Konsulent, tase 6 (versioon 9) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Põllu- ja maamajanduslik nõustamine Konsulent 18 2005-12-06 2005-12-06 2007-04-11 V 2132 Põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse nõuandjad 0413 Juhtimine ja haldus 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Konsulent IV Agricultural Advisor IV 1 Konsulent IV (versioon 2) Konsulent IV (versioon 3) Konsulent IV (versioon 4) Konsulent IV (versioon 5) Konsulent IV (versioon 6) Konsulent, tase 5 (versioon 10) Konsulent, tase 5 (versioon 7) Konsulent, tase 5 (versioon 8) Konsulent, tase 5 (versioon 9) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Põllu- ja maamajanduslik nõustamine Konsulent 13 2004-06-08 2004-06-08 2005-12-05 IV 2132 Põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse nõuandjad 0413 Juhtimine ja haldus 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Konsulent V Agricultural Advisor V 1 Konsulent V (versioon 2) Konsulent V (versioon 3) Konsulent V (versioon 4) Konsulent V (versioon 5) Konsulent V (versioon 6) Konsulent, tase 6 (versioon 10) Konsulent, tase 6 (versioon 7) Konsulent, tase 6 (versioon 8) Konsulent, tase 6 (versioon 9) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Põllu- ja maamajanduslik nõustamine Konsulent 13 2004-06-08 2004-06-08 2005-12-05 V 2132 Põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse nõuandjad 0413 Juhtimine ja haldus 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Konsultant III Consultant III 1 Konsultant III (versioon 2) Konsultant III (versioon 3) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Nõustamine Konsultant 31 2007-11-28 2007-11-28 2008-12-10 III 2421 Juhtimis- ja organisatsioonianalüütikud 0413 Juhtimine ja haldus 70 Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine Konsultant IV Consultant IV 1 Konsultant IV (versioon 2) Konsultant IV (versioon 3) Konsultant, tase 6 (versioon 4) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Nõustamine Konsultant 31 2007-11-28 2007-11-28 2008-12-10 IV 2421 Juhtimis- ja organisatsioonianalüütikud 0413 Juhtimine ja haldus 70 Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine Konsultant V Consultant V 1 Konsultant V (versioon 2) Konsultant V (versioon 3) Konsultant, tase 7 (versioon 4) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Nõustamine Konsultant 31 2007-11-28 2007-11-28 2008-12-10 V 2421 Juhtimis- ja organisatsioonianalüütikud 0413 Juhtimine ja haldus 70 Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine Koorijuht III Choir conductor III 1 Koorijuht III (versioon 2) Koorijuht III (versioon 3) Koorijuht III (versioon 4) Koorijuht, tase 5 (versioon 5) Koorijuht, tase 5 (versioon 6) Koorijuht, tase 5 (versioon 7) Koorijuht, tase 5 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Koorijuht 1 2003-12-02 2003-12-02 2005-11-22 III 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Koorijuht IV Choir conductor IV 1 Koorijuht IV (versioon 2) Koorijuht IV (versioon 3) Koorijuht IV (versioon 4) Koorijuht, tase 6 (versioon 5) Koorijuht, tase 6 (versioon 6) Koorijuht, tase 6 (versioon 7) Koorijuht, tase 6 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Koorijuht 1 2003-12-02 2003-12-02 2005-11-22 IV 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Koorijuht V Choir conductor V 1 Koorijuht V (versioon 2) Koorijuht V (versioon 3) Koorijuht V (versioon 4) Koorijuht, tase 7 (versioon 5) Koorijuht, tase 7 (versioon 6) Koorijuht, tase 7 (versioon 7) Koorijuht, tase 7 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Koorijuht 1 2003-12-02 2003-12-02 2005-11-22 V 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Koostelukksepp III Assembler III 2 Koostelukksepp III (versioon 1) Koostelukksepp III (versioon 3) Koostelukksepp III (versioon 4) Koostelukksepp, tase 5 (versioon 5) Koostelukksepp, tase 5 (versioon 6) Koostelukksepp, tase 5 (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Koostelukksepp 16 2007-12-18 2007-12-18 2011-09-08 III 7222 Tööriistavalmistajad jms töölised 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Koostelukksepp I Assembler I 2 Koostelukksepp I (versioon 1) Koostelukksepp I (versioon 3) Koostelukksepp I (versioon 4) Koostelukksepp I (versioon 5) Koostelukksepp, tase 3 (versioon 6) Koostelukksepp, tase 3 (versioon 7) Koostelukksepp, tase 3 (versioon 8) Metalltoodete koostaja, tase 3 (versioon 9) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Koostelukksepp 9 2003-12-03 2003-12-03 2007-12-17 I 7222 Tööriistavalmistajad jms töölised 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Koostelukksepp II Assembler II 1 Koostelukksepp II (versioon 2) Koostelukksepp II (versioon 3) Koostelukksepp II (versioon 4) Koostelukksepp, tase 4 (versioon 5) Koostelukksepp, tase 4 (versioon 6) Koostelukksepp, tase 4 (versioon 7) Metalltoodete koostaja, tase 4 (versioon 8) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Koostelukksepp 9 2003-12-03 2003-12-03 2007-12-17 II 7222 Tööriistavalmistajad jms töölised 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Koostelukksepp III Assembler III 1 Koostelukksepp III (versioon 2) Koostelukksepp III (versioon 3) Koostelukksepp III (versioon 4) Koostelukksepp, tase 5 (versioon 5) Koostelukksepp, tase 5 (versioon 6) Koostelukksepp, tase 5 (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Koostelukksepp 9 2003-12-03 2003-12-03 2007-12-17 III 7222 Tööriistavalmistajad jms töölised 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Koostelukksepp I Assembler I 1 Koostelukksepp I (versioon 2) Koostelukksepp I (versioon 3) Koostelukksepp I (versioon 4) Koostelukksepp I (versioon 5) Koostelukksepp, tase 3 (versioon 6) Koostelukksepp, tase 3 (versioon 7) Koostelukksepp, tase 3 (versioon 8) Metalltoodete koostaja, tase 3 (versioon 9) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Koostelukksepp 2 1999-12-03 1999-12-03 2003-12-02 I 7222 Tööriistavalmistajad jms töölised 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Korstnapühkija I Chimney sweeper I 1 Korstnapühkija I (versioon 2) Korstnapühkija I (versioon 3) Korstnapühkija, tase 3 (versioon 4) Korstnapühkija, tase 3 (versioon 5) Korstnapühkija, tase 3 (versioon 6) Korstnapühkija, tase 3 (versioon 7) Korstnapühkija, tase 3 (versioon 8) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Teeninduse Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Küttesüsteemide ehitus ja hooldus Korstnapühkija 24 2006-06-15 2006-06-15 2010-03-22 I 7133 Ehitustarindite puhastajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 81 Hoonete ja maastike hooldus Korstnapühkija II Chimney sweeper II 1 Korstnapühkija II (versioon 2) Korstnapühkija II (versioon 4) Korstnapühkija, tase 4 (versioon 3) Korstnapühkija, tase 4 (versioon 5) Korstnapühkija, tase 4 (versioon 6) Korstnapühkija, tase 4 (versioon 7) Korstnapühkija, tase 4 (versioon 8) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Teeninduse Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Küttesüsteemide ehitus ja hooldus Korstnapühkija 24 2006-06-15 2006-06-15 2010-03-22 II 7133 Ehitustarindite puhastajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 81 Hoonete ja maastike hooldus Korstnapühkija III Chimney sweeper III 1 Korstnapühkija III (versioon 2) Korstnapühkija III (versioon 4) Korstnapühkija-meister, tase 5 (versioon 3) Korstnapühkija-meister, tase 5 (versioon 4) Korstnapühkija-meister, tase 5 (versioon 5) Korstnapühkija-meister, tase 5 (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Teeninduse Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Küttesüsteemide ehitus ja hooldus Korstnapühkija 24 2006-06-15 2006-06-15 2010-03-22 III 7133 Ehitustarindite puhastajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 81 Hoonete ja maastike hooldus Kosmeetik III Cosmetician III 2 Kosmeetik III (versioon 1) Kosmeetik III (versioon 3) Kosmeetik III (versioon 5) Kosmeetik, tase 5 (versioon 10) Kosmeetik, tase 5 (versioon 4) Kosmeetik, tase 5 (versioon 6) Kosmeetik, tase 5 (versioon 7) Kosmeetik, tase 5 (versioon 8) Kosmeetik, tase 5 (versioon 9) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Kosmeetik 25 2006-12-07 2006-12-07 2010-11-24 III 5142 Iluteenindajad (v.a juuksurid) 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Kosmeetik I Cosmetician I 1 Kosmeetik I (versioon 2) Kosmeetik I (versioon 3) Kosmeetik I (versioon 5) Kosmeetik, tase 4 (versioon 4) Teenindus Ilu- ja Isikuteeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Kosmeetik 7 2002-12-20 2002-12-20 2006-12-06 I 5142 Iluteenindajad (v.a juuksurid) 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Kosmeetik II Cosmetician II 2 Kosmeetik II (versioon 1) Kosmeetik II (versioon 3) Kosmeetik II (versioon 4) Kosmeetik II (versioon 5) Teenindus Ilu- ja Isikuteeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Kosmeetik 7 2002-12-20 2002-12-20 2006-12-06 II 5142 Iluteenindajad (v.a juuksurid) 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Kosmeetik III Cosmetician III 1 Kosmeetik III (versioon 2) Kosmeetik III (versioon 3) Kosmeetik III (versioon 5) Kosmeetik, tase 5 (versioon 10) Kosmeetik, tase 5 (versioon 4) Kosmeetik, tase 5 (versioon 6) Kosmeetik, tase 5 (versioon 7) Kosmeetik, tase 5 (versioon 8) Kosmeetik, tase 5 (versioon 9) Teenindus Ilu- ja Isikuteeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Kosmeetik 7 2002-12-20 2002-12-20 2006-12-06 III 5142 Iluteenindajad (v.a juuksurid) 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Kosmeetik II Cosmetician II 1 Kosmeetik II (versioon 2) Kosmeetik II (versioon 3) Kosmeetik II (versioon 4) Kosmeetik II (versioon 5) Teenindus Ilu- ja Isikuteeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Kosmeetik 1 1998-12-17 1998-12-17 2002-12-19 II 5142 Iluteenindajad (v.a juuksurid) 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Kultuuritöö juht V Manager of Cultural Activities V 2 Kultuurikorraldaja, tase 7 (versioon 4) Kultuurikorraldaja, tase 7 (versioon 5) Kultuurikorraldaja, tase 7 (versioon 6) Kultuurikorraldaja, tase 7 (versioon 7) Kultuuritöö juht V (versioon 1) Kultuuritöö juht V (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kultuuritöö Kultuurikorraldaja 8 2010-12-29 2010-12-29 2011-06-07 V 6 6 2659 Loomingulised töötajad, mujal liigitamata 0215 Muusika ja esituskunstid 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Kultuuritöötaja III Cultural Specialist III 1 Kultuurikorraldaja, tase 4 (versioon 4) Kultuurikorraldaja, tase 4 (versioon 5) Kultuurikorraldaja, tase 4 (versioon 6) Kultuurikorraldaja, tase 4 (versioon 7) Kultuuritöötaja III (versioon 2) Kultuuritöötaja III (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kultuuritöö Kultuurikorraldaja 16 2007-12-05 2007-12-05 2010-12-28 III 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0215 Muusika ja esituskunstid 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Kultuuritöö spetsialist IV Cultural Specialist IV 1 Kultuurikorraldaja, tase 6 (versioon 4) Kultuurikorraldaja, tase 6 (versioon 5) Kultuurikorraldaja, tase 6 (versioon 6) Kultuurikorraldaja, tase 6 (versioon 7) Kultuuritöö spetsialist IV (versioon 2) Kultuuritöö spetsialist IV (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kultuuritöö Kultuurikorraldaja 16 2007-12-05 2007-12-05 2010-12-28 IV 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0215 Muusika ja esituskunstid 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Kultuuritöö juht V Manager of Cultural Activities V 1 Kultuurikorraldaja, tase 7 (versioon 4) Kultuurikorraldaja, tase 7 (versioon 5) Kultuurikorraldaja, tase 7 (versioon 6) Kultuurikorraldaja, tase 7 (versioon 7) Kultuuritöö juht V (versioon 2) Kultuuritöö juht V (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kultuuritöö Kultuurikorraldaja 16 2007-12-05 2007-12-05 2010-12-28 V 2659 Loomingulised töötajad, mujal liigitamata 0215 Muusika ja esituskunstid 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Pärimuskultuuri spetsialist III Specialist in Traditional Culture III 3 Pärimuskultuuri spetsialist III (versioon 1) Pärimuskultuuri spetsialist III (versioon 2) Pärimuskultuuri spetsialist, tase 5 (versioon 4) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kultuuritöö Pärimuskultuuri spetsialist 11 2012-03-28 2012-03-28 2013-12-31 III 4 4 2359 Pedagoogika tippspetsialistid, mujal liigitamata 0322 Raamatukogundus, teave, arhiivindus 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Pärimuskultuuri spetsialist IV Specialist in Traditional Culture IV 3 Pärimuskultuuri spetsialist IV (versioon 1) Pärimuskultuuri spetsialist IV (versioon 2) Pärimuskultuuri spetsialist, tase 6 (versioon 4) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kultuuritöö Pärimuskultuuri spetsialist 11 2012-03-28 2012-03-28 2013-12-31 IV 6 6 2359 Pedagoogika tippspetsialistid, mujal liigitamata 0322 Raamatukogundus, teave, arhiivindus 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Pärimuskultuuri spetsialist V Specialist in Traditional Culture V 3 Pärimuskultuuri spetsialist V (versioon 1) Pärimuskultuuri spetsialist V (versioon 2) Pärimuskultuuri spetsialist, tase 7 (versioon 4) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kultuuritöö Pärimuskultuuri spetsialist 11 2012-03-28 2012-03-28 2013-12-31 V 7 7 2359 Pedagoogika tippspetsialistid, mujal liigitamata 0322 Raamatukogundus, teave, arhiivindus 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 Spatial planner, level 7 1 Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (versioon 2) Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (versioon 3) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Kultuuri Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Maastikuarhitekt 11 2012-03-28 2012-03-28 2017-03-27 7 7 2164 Linna- ja liiklusplaneerijad 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Kutsealased terminid Andres Levald Eesti Arhitektide Liit, E-Konsult OÜ Ilmar Heinsoo Eesti Arhitektide Liit, Arhitekti- ja Inseneribüroo ARX OÜ Mart Hiob Eesti Maastikuarhitektide Liit, Artes Terrae OÜ Merje Muiso Siseministeerium Pille Metspalu Eesti Planeerijate Ühing, Hendrikson & KO OÜ Tõnu Laigu Eesti Arhitektide Liit, QP Arhitektid OÜ Toomas Paaver Eesti Arhitektide Liit, Linnalahendused OÜ Kaur Lass Head OÜ (kaasatud ekspert) Jüri Soolep Eesti Kunstiakadeemia (kaasatud ekspert) Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning esitatakse kutsealade ja -tasemete kompetentsusnõuded ehk töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit. Ruumiline planeerimine on aluseks keskkonna ruumilisele arengule ja teadlikule kavandamisele. Ruumilise planeerimise käigus luuakse mitmesuguse täpsusastmega ruumilisi lahendusi koos erinevate suuniste, võimaluste ja piirangute määratlemisega, mis on aluseks tervikliku, kõrget elukvaliteeti soodustava loodus- ning ehitatud ja ehitatava keskkonna kujunemisele. Ruumilise arengu peamiseks eesmärgiks on ühisväärtusi toetavate avalike huvide edendamine jätkusuutlikus ruumilises keskkonnas, sealjuures tasakaalustades võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve. Ruumiline planeerimine peab tasakaalustatult arvestama majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ning loodusliku ja ehitatud keskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja tulevikuvajadusi. Ruumilise planeerimise käigus valmib tekstilisest ja graafilisest osast koosnev terviklik dokument, mis on aluseks olemasolevate väärtuste säilitamisele ja arendamisele ning uute väärtuste loomisele. Ruumilise keskkonna planeerija (edaspidi planeerija) on planeerimismeeskonna juht, kes mõistab ja korraldab planeerimisprotsessi nii sisuliselt kui ka korralduslikult ning kes osaleb ise planeeringu koostamisel (nt arhitekti, maastikuarhitekti, inimgeograafi, taristut kavandava insenerina). Planeerija mõistab keskkonnas toimuvat kasutades vajalikke alusuuringuid, sõnastades ruumilise arengu eesmärke töötab välja ruumilisi lahendusi, osaleb nende kirjeldamisel ja põhjendamisel, loob ruumilise arendamise tervikkujutelma tasakaalustades avalikud ja erahuvid, keskkonnas toimuvad protsessid, ajaloolis-kultuurilised tähendused ning arvestades tehniliste, esteetiliste, sotsiaalsete ja majanduslike võimalustega. Planeeringu koostamine on meeskonnatöö. Kui planeeringu eesmärgiks on alusepanek linnalise keskkonna projekteerimisele, siis moodustab planeerija meeskonna nii, et ruumilise terviklahenduse koostavad kvalifitseeritud arhitekt (eelkõige hoonestusstruktuuride planeerimisel) ja/või maastikuarhitekt (eelkõige linnamaastike planeerimisel), kui planeerijal vastavad pädevused puuduvad (va põhjendatud erandjuhud). Planeeringu koostamisel on oluline huvitatud osapoolte koostöö ning otsuste põhjendatud kaalutlemine. Ruumilist keskkonda puudutavad otsused tehakse avalike institutsioonide poolt, kellel on planeeringu liigist lähtuvalt antud selleks seaduslik õigus. Planeerija kutset omav isik on pädev koostama planeeringuid ja vastavas asutuses töötades ette valmistama ruumilist keskkonda puudutavaid otsuseid, sealhulgas planeeringute algatamise, kooskõlastamise, järelevalve, kehtstamise otsust. Käesolev kutsestandard kirjeldab planeerija pädevust osaleda oma eriala spetsialistina planeeringu koostamise ja menetlemise igas etapis. Edaspidises tekstis kirjeldatu ei puuduta seadusekohaselt riigile ja kohalikule omavalitsusele pandud õigusi ja kohustusi. Planeerija töötab eetiliselt ja vastutustundlikult ning lähtub muu hulgas heast haldus-, kaasamis-, planeerimis-, projekteerimis- ja ehitustavast. Käesolev kutsestandard on sisendiks ruumilise keskkonna planeerimise magistritaseme õppekavale või integreerimiseks teiste magistritaseme õppekavadesse. A.2.1 Planeeringu tervikprotsessi ülesehitamine, juhtimine ja läbiviimine A.2.2 Planeeringut läbiva koostöö korraldamine huvitatud isikute ja otsustajatega ning avalikkuse kaasamine vastavalt planeeringu liigile, üldistusastmele ja eripäralel A.2.3 Ehitatud ja loodusliku keskkonna eripära väljaselgitamine ja analüüsimine ning selles osalemine vastavalt oma erialale A.2.4 Ruumiliste visioonide ja strateegiate koostamine koos planeerimismeeskonnaga A.2.5 Tasakaalustatud ja põhjendatud planeeringulahenduse väljatöötamise korraldamine ja lahenduse koostamine vastavalt oma erialale A.2.6 Planeeringu elluviimise põhimõtete ja tingimuste väljatöötamine A.2.7 Keskkonnamõju strateegiline hindamine ja järelevalve A 2.8 Muinsuskaitse eritingimuste koostamine planeeringutele Planeerija töös on olulisel kohal suhtlemine ja planeerimislahenduste väljatöötamine. Planeerija töötab kohalikes omavalitsustes ja riigiasutustes ning ruumilise planeerimise alast konsultatsiooni pakkuvates ettevõtetes. Töö toimub osaliselt välitingimustes ja aruteludel. Töö võib olla periooditi vaimselt pingeline või loominguline, samal ajal ruumilise planeerimisega seotud seadusandlusest tulenevalt raamistikku järgiv. Töökoormus võib jaotuda planeerimisprotsessi vältel ebaühtlaselt. Planeerija kasutab oma töös tavapäraseid bürootöövahendeid, erinevaid kommunikatsioonivahendeid, kontoritarkvara, CAD ja GIS tarkvara ning teisi vahendeid. Ruumitaju ja ruumilise ettekujutamise võime, loomingulisus, mitmekülgsus, loogiline ja analüütiline mõtlemine, üldistusvõime, planeeringu seisukohast olulise ja ebaolulise eristamisvõime iseseisvus ja otsustamisjulgus, sihipärasus, vastutusvõime ja täpsus, koostöövõime ja suhtlemisoskus (sh austus koostööpartnerite vastu), pinge- ja kriitikataluvus. Planeerijal on erialane kõrgharidus magistritasemel. Planeerimise eriala ained vastavalt kutsestandardi B-osas toodud kirjeldusele on lõimitud ruumilise planeerimise, arhitektuuri, maastikuarhitektuuri või geograafia vähemalt 5-aastasesse õppesse. Teise võimalusena läbitakse nimetatud erialade või lähedase eriala vähemalt 3-aastase bakalaureuseõppe järel ruumilise planeerimise magistrantuur. Planeerija töötab riigi või KOV ametnikuna või planeeringut koostava konsultandina. Ametinimetustena kasutatakse nt planeerija, ruumilise keskkonna planeerija, planeeringute spetsialist, arhitekt-planeerija, maastikuarhitekt-planeerija, geograaf-planeerija jt. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.6 ja B.2.9 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Kompetentside hindamine toimub magistritaseme õppes, kutse antakse pärast õppekava läbimist. Muudel juhtudel on hindamismeetodiks dokumentaalne tõestamine ja portfoolio, intervjuu, vajadusel selleks eksperti kaasates, vastavalt kutse omistamise korrale. Planeeringu tervikprotsessi ülesehitamine, juhtimine ja läbiviimine 7 Planeeringut läbiva koostöö korraldamine huvitatud isikute ja otsustajatega ning avalikkuse kaasamine vastavalt planeeringu liigile, üldistusastmele ja eripärale 7 Ehitatud ja loodusliku keskkonna eripära väljaselgitamine ja analüüsimine ning selles osalemine vastavalt oma erialale 7 Ruumiliste visioonide ja strateegiate koostamine koos planeerimismeeskonnaga 7 Tasakaalustatud ja põhjendatud planeeringulahenduse väljatöötamise korraldamine ja lahenduse koostamine vastavalt oma erialale 7 Planeeringu elluviimise põhimõtete ja tingimuste väljatöötamine 7 Soovi korral on taotlejal võimalus tõendada ka valitavat kompetentsi B.2.7 või B.2.8. Keskkonnamõju strateegiline hindamine ja järelevalve 7 Muinsuskaitse eritingimuste koostamine planeeringutele 7 Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Küünetehnik II Nail Stylist II 2 Küünetehnik II (versioon 1) Küünetehnik II (versioon 3) Küünetehnik II (versioon 4) Küünetehnik, tase 4 (versioon 5) Küünetehnik, tase 4 (versioon 6) Küünetehnik, tase 4 (versioon 7) Küünetehnik, tase 4 (versioon 8) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Küünetehnik 28 2007-12-06 2007-12-06 2011-11-30 II 5142 Iluteenindajad (v.a juuksurid) 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Küünetehnik III Nail Stylist III 2 Küünetehnik III (versioon 1) Küünetehnik III (versioon 3) Küünetehnik III (versioon 4) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Küünetehnik 28 2007-12-06 2007-12-06 2011-11-30 III 5142 Iluteenindajad (v.a juuksurid) 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Küünetehnik I Nail Stylist I 1 Küünetehnik I (versioon 2) Küünetehnik I (versioon 3) Küünetehnik I (versioon 4) Küünetehnik, tase 3 (versioon 5) Küünetehnik, tase 3 (versioon 6) Teenindus Ilu- ja Isikuteeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Küünetehnik 8 2003-12-08 2003-12-08 2007-12-05 I 5142 Iluteenindajad (v.a juuksurid) 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Küünetehnik II Nail Stylist II 1 Küünetehnik II (versioon 2) Küünetehnik II (versioon 3) Küünetehnik II (versioon 4) Küünetehnik, tase 4 (versioon 5) Küünetehnik, tase 4 (versioon 6) Küünetehnik, tase 4 (versioon 7) Küünetehnik, tase 4 (versioon 8) Teenindus Ilu- ja Isikuteeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Küünetehnik 8 2003-12-08 2003-12-08 2007-12-05 II 5142 Iluteenindajad (v.a juuksurid) 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Küünetehnik III Nail Stylist III 1 Küünetehnik III (versioon 2) Küünetehnik III (versioon 3) Küünetehnik III (versioon 4) Teenindus Ilu- ja Isikuteeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Küünetehnik 8 2003-12-08 2003-12-08 2007-12-05 III 5142 Iluteenindajad (v.a juuksurid) 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Lennundusinsener IV Aviation Engineer IV 1 Lennundusinsener IV (versioon 2) Lennundusinsener, tase 6 (versioon 3) Transport ja Logistika Inseneride Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Inseneeria (transport) Lennundusinsener 12 2007-02-16 2007-02-16 2010-12-02 IV 2144 Mehaanikainsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Diplomeeritud lennundusinsener V Diploma Aviation Engineer V 1 Diplomeeritud lennundusinsener V (versioon 2) Diplomeeritud lennundusinsener, tase 7 (versioon 3) Transport ja Logistika Inseneride Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Inseneeria (transport) Lennundusinsener 12 2007-02-16 2007-02-16 2010-12-06 V 2144 Mehaanikainsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Volitatud lennundusinsener V Chartered Aviation Engineer V 1 Volitatud lennundusinsener V (versioon 2) Volitatud lennundusinsener, tase 8 (versioon 3) Transport ja Logistika Inseneride Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Inseneeria (transport) Lennundusinsener 12 2007-02-16 2007-02-16 2011-06-06 V 2144 Mehaanikainsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Diplomeeritud mehaanikainsener V Diploma Mechanical Engineer V 2 Diplomeeritud mehaanikainsener V (versioon 1) Diplomeeritud mehaanikainsener V (versioon 3) Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Mehaanikainsener 15 2009-01-15 2009-01-15 2010-12-02 V 2144 Mehaanikainsenerid 0715 Mehaanika ja metallitöö 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Volitatud mehaanikainsener V Chartered Mechanical Engineer V 2 Volitatud mehaanikainsener V (versioon 1) Volitatud mehaanikainsener V (versioon 3) Volitatud mehaanikainsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud mehaanikainsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud mehaanikainsener, tase 8 (versioon 6) Volitatud mehaanikainsener, tase 8 (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Mehaanikainsener 15 2009-01-15 2009-01-15 2011-06-06 V 2144 Mehaanikainsenerid 0715 Mehaanika ja metallitöö 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Mehaanikainsener IV Mechanical Engineer IV 1 Mehaanikainsener IV (versioon 2) Mehaanikainsener IV (versioon 3) Mehaanikainsener, tase 6 (versioon 4) Mehaanikainsener, tase 6 (versioon 5) Mehaanikainsener, tase 6 (versioon 6) Mehaanikainsener, tase 6 (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Mehaanikainsener 5 2004-09-24 2004-09-24 2009-01-14 IV 2144 Mehaanikainsenerid 0715 Mehaanika ja metallitöö 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Diplomeeritud mehaanikainsener V Diploma Mechanical Engineer V 1 Diplomeeritud mehaanikainsener V (versioon 2) Diplomeeritud mehaanikainsener V (versioon 3) Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Mehaanikainsener 5 2004-09-24 2004-09-24 2009-01-14 V 2144 Mehaanikainsenerid 0715 Mehaanika ja metallitöö 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Volitatud mehaanikainsener V Chartered Mechanical Engineer V 1 Volitatud mehaanikainsener V (versioon 2) Volitatud mehaanikainsener V (versioon 3) Volitatud mehaanikainsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud mehaanikainsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud mehaanikainsener, tase 8 (versioon 6) Volitatud mehaanikainsener, tase 8 (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Mehaanikainsener 5 2004-09-24 2004-09-24 2009-01-14 V 2144 Mehaanikainsenerid 0715 Mehaanika ja metallitöö 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Volitatud mäeinsener V Chartered Mining Engineer V 1 Volitatud mäeinsener V (versioon 2) Volitatud mäeinsener, tase 8 (versioon 3) Volitatud mäeinsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud mäeinsener, tase 8 (versioon 5) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Kaevandamine Mäeinsener 14 2008-06-03 2008-06-03 2011-06-06 V 2146 Mäetööstuse, metallurgia jms valdkondade tippspetsialistid 0532 Maateadus 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Põllumajandusinsener IV Agricultural Engineer IV 2 Põllumajandusinsener IV (versioon 1) Põllumajandusinsener IV (versioon 3) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Inseneride Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Inseneeria (põllumajandus) Põllumajandusinsener 15 2009-01-15 2009-01-15 2010-12-02 IV 2144 Mehaanikainsenerid 0522 Looduskeskkond ja elusloodus 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Diplomeeritud põllumajandusinsener V Diploma Agricultural Engineer V 2 Diplomeeritud põllumajandusinsener V (versioon 1) Diplomeeritud põllumajandusinsener V (versioon 3) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Inseneride Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Inseneeria (põllumajandus) Põllumajandusinsener 15 2009-01-15 2009-01-15 2010-12-02 V 2144 Mehaanikainsenerid 0522 Looduskeskkond ja elusloodus 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Volitatud põllumajandusinsener V Chartered Agricultural Engineer V 2 Volitatud põllumajandusinsener V (versioon 1) Volitatud põllumajandusinsener V (versioon 3) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Inseneride Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Inseneeria (põllumajandus) Põllumajandusinsener 15 2009-01-15 2009-01-15 2011-06-06 V 2144 Mehaanikainsenerid 0522 Looduskeskkond ja elusloodus 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Põllumajandusinsener IV Agricultural Engineer IV 1 Põllumajandusinsener IV (versioon 2) Põllumajandusinsener IV (versioon 3) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Inseneride Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Inseneeria (põllumajandus) Põllumajandusinsener 8 2005-05-16 2005-05-16 2009-01-14 IV 2144 Mehaanikainsenerid 0522 Looduskeskkond ja elusloodus 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Diplomeeritud põllumajandusinsener V Diploma Agricultural Engineer V 1 Diplomeeritud põllumajandusinsener V (versioon 2) Diplomeeritud põllumajandusinsener V (versioon 3) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Inseneride Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Inseneeria (põllumajandus) Põllumajandusinsener 8 2005-05-16 2005-05-16 2009-01-14 V 2144 Mehaanikainsenerid 0522 Looduskeskkond ja elusloodus 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Volitatud põllumajandusinsener V Chartered Agricultural Engineer V 1 Volitatud põllumajandusinsener V (versioon 2) Volitatud põllumajandusinsener V (versioon 3) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Inseneride Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Inseneeria (põllumajandus) Põllumajandusinsener 8 2005-05-16 2005-05-16 2009-01-14 V 2144 Mehaanikainsenerid 0522 Looduskeskkond ja elusloodus 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Diplomeeritud raudteeinsener V Diploma Railway Engineer V 2 Diplomeeritud raudteeinsener V (versioon 1) Diplomeeritud raudteeinsener V (versioon 3) Diplomeeritud raudteeinsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud raudteeinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud raudteeinsener, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud raudteeinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud raudteeinsener, tase 7 (versioon 8) Transport ja Logistika Inseneride Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Inseneeria (transport) Raudteeinsener 15 2009-01-15 2009-01-15 2010-12-02 V 2144 Mehaanikainsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Volitatud raudteeinsener V Chartered Railway Engineer V 2 Volitatud raudteeinsener V (versioon 1) Volitatud raudteeinsener V (versioon 3) Volitatud raudteeinsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud raudteeinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud raudteeinsener, tase 8 (versioon 6) Volitatud raudteeinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud raudteeinsener, tase 8 (versioon 8) Transport ja Logistika Inseneride Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Inseneeria (transport) Raudteeinsener 15 2009-01-15 2009-01-15 2011-06-06 V 2144 Mehaanikainsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Raudteeinsener IV Railway Engineer IV 1 Raudteeinsener IV (versioon 2) Raudteeinsener IV (versioon 3) Raudteeinsener, tase 6 (versioon 4) Raudteeinsener, tase 6 (versioon 5) Raudteeinsener, tase 6 (versioon 6) Raudteeinsener, tase 6 (versioon 7) Raudteeinsener, tase 6 (versioon 8) Transport ja Logistika Inseneride Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Inseneeria (transport) Raudteeinsener 7 2005-03-14 2005-03-14 2009-01-14 IV 2144 Mehaanikainsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Diplomeeritud raudteeinsener V Diploma Railway Engineer V 1 Diplomeeritud raudteeinsener V (versioon 2) Diplomeeritud raudteeinsener V (versioon 3) Diplomeeritud raudteeinsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud raudteeinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud raudteeinsener, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud raudteeinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud raudteeinsener, tase 7 (versioon 8) Transport ja Logistika Inseneride Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Inseneeria (transport) Raudteeinsener 7 2005-03-14 2005-03-14 2009-01-14 V 2144 Mehaanikainsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Volitatud raudteeinsener V Chartered Railway Engineer V 1 Volitatud raudteeinsener V (versioon 2) Volitatud raudteeinsener V (versioon 3) Volitatud raudteeinsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud raudteeinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud raudteeinsener, tase 8 (versioon 6) Volitatud raudteeinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud raudteeinsener, tase 8 (versioon 8) Transport ja Logistika Inseneride Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Inseneeria (transport) Raudteeinsener 7 2005-03-14 2005-03-14 2009-01-14 V 2144 Mehaanikainsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Diplomeeritud soojustehnikainsener V Diploma Thermal Engineering Engineer V 2 Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud soojustehnikainsener V (versioon 1) Diplomeeritud soojustehnikainsener V (versioon 3) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Inseneride Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Inseneeria (energeetika) Soojustehnikainsener 15 2009-01-15 2009-01-15 2010-12-02 V 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Volitatud soojustehnikainsener V Chartered Thermal Engineering Engineer V 2 Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 (versioon 6) Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud soojustehnikainsener V (versioon 1) Volitatud soojustehnikainsener V (versioon 3) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Inseneride Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Inseneeria (energeetika) Soojustehnikainsener 15 2009-01-15 2009-01-15 2011-06-06 V 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Soojustehnikainsener IV Thermal Engineering Engineer IV 1 Soojusenergeetikainsener, tase 6 (versioon 4) Soojusenergeetikainsener, tase 6 (versioon 5) Soojusenergeetikainsener, tase 6 (versioon 6) Soojusenergeetikainsener, tase 6 (versioon 7) Soojusenergeetikainsener, tase 6 (versioon 8) Soojustehnikainsener IV (versioon 2) Soojustehnikainsener IV (versioon 3) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Inseneride Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Inseneeria (energeetika) Soojustehnikainsener 6 2004-12-15 2004-12-15 2009-01-14 IV 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Diplomeeritud soojustehnikainsener V Diploma Thermal Engineering Engineer V 1 Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud soojustehnikainsener V (versioon 2) Diplomeeritud soojustehnikainsener V (versioon 3) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Inseneride Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Inseneeria (energeetika) Soojustehnikainsener 6 2004-12-15 2004-12-15 2009-01-14 V 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Volitatud soojustehnikainsener V Chartered Thermal Engineering Engineer V 1 Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 (versioon 6) Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud soojustehnikainsener V (versioon 2) Volitatud soojustehnikainsener V (versioon 3) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Inseneride Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Inseneeria (energeetika) Soojustehnikainsener 6 2004-12-15 2004-12-15 2009-01-14 V 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Diplomeeritud teedeinsener V Diploma Road Engineer V 2 Diplomeeritud teedeinsener V (versioon 1) Diplomeeritud teedeinsener V (versioon 3) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Teedeehitus Teedeinsener 15 2009-01-15 2009-01-15 2010-12-02 V 2142 Ehitusinsenerid 1041 Transporditeenused 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Volitatud teedeinsener V Chartered Road Engineer V 2 Volitatud teedeinsener V (versioon 1) Volitatud teedeinsener V (versioon 3) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 6) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Teedeehitus Teedeinsener 15 2009-01-15 2009-01-15 2011-06-06 V 2142 Ehitusinsenerid 1041 Transporditeenused 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Teedeinsener IV Road Engineer IV 1 Teedeinsener IV (versioon 2) Teedeinsener IV (versioon 3) Teedeinsener, tase 6 (versioon 10) Teedeinsener, tase 6 (versioon 11) Teedeinsener, tase 6 (versioon 4) Teedeinsener, tase 6 (versioon 5) Teedeinsener, tase 6 (versioon 6) Teedeinsener, tase 6 (versioon 7) Teedeinsener, tase 6 (versioon 8) Teedeinsener, tase 6 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Teedeehitus Teedeinsener 6 2004-12-15 2004-12-15 2009-01-14 IV 2142 Ehitusinsenerid 1041 Transporditeenused 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Diplomeeritud teedeinsener V Diploma Road Engineer V 1 Diplomeeritud teedeinsener V (versioon 2) Diplomeeritud teedeinsener V (versioon 3) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Teedeehitus Teedeinsener 6 2004-12-15 2004-12-15 2009-01-14 V 2142 Ehitusinsenerid 1041 Transporditeenused 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Volitatud teedeinsener V Chartered Road Engineer V 1 Volitatud teedeinsener V (versioon 2) Volitatud teedeinsener V (versioon 3) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 6) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Teedeehitus Teedeinsener 6 2004-12-15 2004-12-15 2009-01-14 V 2142 Ehitusinsenerid 1041 Transporditeenused 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Volitatud transporditehnikainsener V Chartered Engineer of Transport Engineering V 2 Volitatud transporditehnikainsener V (versioon 1) Volitatud transporditehnikainsener V (versioon 3) Transport ja Logistika Inseneride Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Inseneeria (transport) Transporditehnikainsener 14 2008-06-03 2008-06-03 2011-06-06 V 2144 Mehaanikainsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Transporditehnikainsener IV Engineer of Transport Engineering IV 1 Transporditehnikainsener IV (versioon 2) Transporditehnikainsener IV (versioon 3) Transport ja Logistika Inseneride Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Inseneeria (transport) Transporditehnikainsener 7 2005-03-14 2005-03-14 2008-06-02 IV 2144 Mehaanikainsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Diplomeeritud transporditehnikainsener V Diploma Engineer of Transport Engineering V 1 Diplomeeritud transporditehnikainsener V (versioon 2) Diplomeeritud transporditehnikainsener V (versioon 3) Transport ja Logistika Inseneride Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Inseneeria (transport) Transporditehnikainsener 7 2005-03-14 2005-03-14 2008-06-02 V 2144 Mehaanikainsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Volitatud transporditehnikainsener V Chartered Engineer of Transport Engineering V 1 Volitatud transporditehnikainsener V (versioon 2) Volitatud transporditehnikainsener V (versioon 3) Transport ja Logistika Inseneride Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Inseneeria (transport) Transporditehnikainsener 7 2005-03-14 2005-03-14 2008-06-02 V 2144 Mehaanikainsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Palkmaja ehitaja I Log house builder I 3 Käsitsi palkmajaehitaja I (versioon 1) Käsitsi palkmajaehitaja I (versioon 2) Palkmaja ehitaja I (versioon 1) Palkmaja ehitaja I (versioon 2) Palkmaja ehitaja I (versioon 4) Palkmaja ehitaja I (versioon 5) Palkmajaehitaja, tase 3 (versioon 6) Palkmajaehitaja, tase 3 (versioon 7) Palkmajaehitaja, tase 3 (versioon 8) Puitmajaehitaja, tase 3 (versioon 10) Puitmajaehitaja, tase 3 (versioon 9) Puitmajaehitaja, tase 4 esmane kutse (versioon 11) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Metsanduse Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Palkmajaehitus Palkmaja ehitaja 24 2008-11-20 2008-11-20 2011-11-01 I 7111 Üldehitajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 41 Hoonete ehitus Palkmaja ehitaja II Log house builder II 3 Käsitsi palkmajaehitaja II (versioon 1) Käsitsi palkmajaehitaja II (versioon 2) Palkmaja ehitaja II (versioon 1) Palkmaja ehitaja II (versioon 2) Palkmaja ehitaja II (versioon 4) Palkmaja ehitaja II (versioon 5) Palkmajaehitaja, tase 4 (versioon 6) Palkmajaehitaja, tase 4 (versioon 7) Palkmajaehitaja, tase 4 (versioon 8) Puitmajaehitaja, tase 4 (versioon 10) Puitmajaehitaja, tase 4 (versioon 11) Puitmajaehitaja, tase 4 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Metsanduse Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Palkmajaehitus Palkmaja ehitaja 24 2008-11-20 2008-11-20 2011-11-01 II 7111 Üldehitajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 41 Hoonete ehitus Palkmaja ehitaja III Log house builder III 3 Käsitsi palkmajaehitaja III (versioon 1) Käsitsi palkmajaehitaja III (versioon 2) Palkmaja ehitaja III (versioon 1) Palkmaja ehitaja III (versioon 2) Palkmaja ehitaja III (versioon 4) Palkmaja ehitaja III (versioon 6) Palkmajaehitaja, tase 5 (versioon 5) Palkmajaehitaja, tase 5 (versioon 7) Palkmajaehitaja, tase 5 (versioon 8) Puitmajaehitaja, tase 5 (versioon 10) Puitmajaehitaja, tase 5 (versioon 11) Puitmajaehitaja, tase 5 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Metsanduse Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Palkmajaehitus Palkmaja ehitaja 24 2008-11-20 2008-11-20 2011-11-01 III 7111 Üldehitajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 41 Hoonete ehitus Palkmaja ehitaja I Log house builder I 2 Käsitsi palkmajaehitaja I (versioon 1) Käsitsi palkmajaehitaja I (versioon 2) Palkmaja ehitaja I (versioon 1) Palkmaja ehitaja I (versioon 3) Palkmaja ehitaja I (versioon 4) Palkmaja ehitaja I (versioon 5) Palkmajaehitaja, tase 3 (versioon 6) Palkmajaehitaja, tase 3 (versioon 7) Palkmajaehitaja, tase 3 (versioon 8) Puitmajaehitaja, tase 3 (versioon 10) Puitmajaehitaja, tase 3 (versioon 9) Puitmajaehitaja, tase 4 esmane kutse (versioon 11) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Metsanduse Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Palkmajaehitus Palkmaja ehitaja 16 2004-11-25 2004-11-25 2008-11-19 I 7111 Üldehitajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 41 Hoonete ehitus Palkmaja ehitaja II Log house builder II 2 Käsitsi palkmajaehitaja II (versioon 1) Käsitsi palkmajaehitaja II (versioon 2) Palkmaja ehitaja II (versioon 1) Palkmaja ehitaja II (versioon 3) Palkmaja ehitaja II (versioon 4) Palkmaja ehitaja II (versioon 5) Palkmajaehitaja, tase 4 (versioon 6) Palkmajaehitaja, tase 4 (versioon 7) Palkmajaehitaja, tase 4 (versioon 8) Puitmajaehitaja, tase 4 (versioon 10) Puitmajaehitaja, tase 4 (versioon 11) Puitmajaehitaja, tase 4 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Metsanduse Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Palkmajaehitus Palkmaja ehitaja 16 2004-11-25 2004-11-25 2008-11-19 II 7111 Üldehitajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 41 Hoonete ehitus Palkmaja ehitaja III Log house builder III 2 Käsitsi palkmajaehitaja III (versioon 1) Käsitsi palkmajaehitaja III (versioon 2) Palkmaja ehitaja III (versioon 1) Palkmaja ehitaja III (versioon 3) Palkmaja ehitaja III (versioon 4) Palkmaja ehitaja III (versioon 6) Palkmajaehitaja, tase 5 (versioon 5) Palkmajaehitaja, tase 5 (versioon 7) Palkmajaehitaja, tase 5 (versioon 8) Puitmajaehitaja, tase 5 (versioon 10) Puitmajaehitaja, tase 5 (versioon 11) Puitmajaehitaja, tase 5 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Metsanduse Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Palkmajaehitus Palkmaja ehitaja 16 2004-11-25 2004-11-25 2008-11-19 III 7111 Üldehitajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 41 Hoonete ehitus Palkmaja ehitaja I Log house builder I 1 Käsitsi palkmajaehitaja I (versioon 1) Käsitsi palkmajaehitaja I (versioon 2) Palkmaja ehitaja I (versioon 2) Palkmaja ehitaja I (versioon 3) Palkmaja ehitaja I (versioon 4) Palkmaja ehitaja I (versioon 5) Palkmajaehitaja, tase 3 (versioon 6) Palkmajaehitaja, tase 3 (versioon 7) Palkmajaehitaja, tase 3 (versioon 8) Puitmajaehitaja, tase 3 (versioon 10) Puitmajaehitaja, tase 3 (versioon 9) Puitmajaehitaja, tase 4 esmane kutse (versioon 11) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Metsatööstuse Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Palkmajaehitus Palkmaja ehitaja 7 2000-10-24 2000-10-24 2004-11-24 I 7111 Üldehitajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 41 Hoonete ehitus Palkmaja ehitaja II Log house builder II 1 Käsitsi palkmajaehitaja II (versioon 1) Käsitsi palkmajaehitaja II (versioon 2) Palkmaja ehitaja II (versioon 2) Palkmaja ehitaja II (versioon 3) Palkmaja ehitaja II (versioon 4) Palkmaja ehitaja II (versioon 5) Palkmajaehitaja, tase 4 (versioon 6) Palkmajaehitaja, tase 4 (versioon 7) Palkmajaehitaja, tase 4 (versioon 8) Puitmajaehitaja, tase 4 (versioon 10) Puitmajaehitaja, tase 4 (versioon 11) Puitmajaehitaja, tase 4 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Metsatööstuse Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Palkmajaehitus Palkmaja ehitaja 7 2000-10-24 2000-10-24 2004-11-24 II 7111 Üldehitajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 41 Hoonete ehitus Palkmaja ehitaja III Log house builder III 1 Käsitsi palkmajaehitaja III (versioon 1) Käsitsi palkmajaehitaja III (versioon 2) Palkmaja ehitaja III (versioon 2) Palkmaja ehitaja III (versioon 3) Palkmaja ehitaja III (versioon 4) Palkmaja ehitaja III (versioon 6) Palkmajaehitaja, tase 5 (versioon 5) Palkmajaehitaja, tase 5 (versioon 7) Palkmajaehitaja, tase 5 (versioon 8) Puitmajaehitaja, tase 5 (versioon 10) Puitmajaehitaja, tase 5 (versioon 11) Puitmajaehitaja, tase 5 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Metsatööstuse Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Palkmajaehitus Palkmaja ehitaja 7 2000-10-24 2000-10-24 2004-11-24 III 7111 Üldehitajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 41 Hoonete ehitus Käsitsi palkmajaehitaja III Handcrafted Log Builders III 1 Käsitsi palkmajaehitaja III (versioon 2) Palkmaja ehitaja III (versioon 1) Palkmaja ehitaja III (versioon 2) Palkmaja ehitaja III (versioon 3) Palkmaja ehitaja III (versioon 4) Palkmaja ehitaja III (versioon 6) Palkmajaehitaja, tase 5 (versioon 5) Palkmajaehitaja, tase 5 (versioon 7) Palkmajaehitaja, tase 5 (versioon 8) Puitmajaehitaja, tase 5 (versioon 10) Puitmajaehitaja, tase 5 (versioon 11) Puitmajaehitaja, tase 5 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Metsanduse Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Palkmajaehitus Palkmaja ehitaja 21 2007-06-07 2007-06-07 2011-04-27 III 7111 Üldehitajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 41 Hoonete ehitus Palkmajaehitaja, tase 3 Log house builder, level 3 6 Käsitsi palkmajaehitaja I (versioon 1) Käsitsi palkmajaehitaja I (versioon 2) Palkmaja ehitaja I (versioon 1) Palkmaja ehitaja I (versioon 2) Palkmaja ehitaja I (versioon 3) Palkmaja ehitaja I (versioon 4) Palkmaja ehitaja I (versioon 5) Palkmajaehitaja, tase 3 (versioon 7) Palkmajaehitaja, tase 3 (versioon 8) Puitmajaehitaja, tase 3 (versioon 10) Puitmajaehitaja, tase 3 (versioon 9) Puitmajaehitaja, tase 4 esmane kutse (versioon 11) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Metsanduse Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Palkmajaehitus Palkmaja ehitaja 9 2012-03-28 2012-03-28 2017-03-14 3 3 7111 Üldehitajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 41 Hoonete ehitus Tööosad ja tööülesanded Kutsestandardis kasutatud kutsealased terminid Eesti Puitmajaliidu standardid palkehitistele Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Elari Kivisoo Eesti Puitmajaliit Andres Madalik Nordeo OY Raivo Moks Tallinna Ehituskool Ants Ploompuu Palkehituse OÜ Märt Rahamägi Eesti Puitmajaliit Aulika Riisenberg REKK Kaljo Valler Palmatin OÜ Palkmajaehitaja kutsealal on kolm kutset: palkmajaehitaja, tase 3; palkmajaehitaja, tase 4 ja palkmajaehitaja, tase 5. Palkmajaehitaja, tase 3 põhiliseks tööks on tööstuslikult valmistatud detailidest ja/või moodulitest palkseinte püstitamine vastavalt etteantud juhistele. Ta osaleb kõrgema tasemega palkmajaehitaja juhendamisel muude tööde tegemisel (nt sarikate, uste ja akende paigaldamisel, vahelagede ja katusekatte kandekonstruktsioonide, põrandate ja sõrestikkonstruktsioonide ehitamisel, jne). 3. taseme palkmajaehitaja töötab iseseisvalt mõnes kitsamas töölõigus (nt ehitusmaterjali ladustamine jms), järgides üksikasjalisi juhiseid ning töö- ja keskkonna ohutusnõudeid. Ta oskab iseseisvalt organiseerida oma tööd ning töötada meeskonnas. A.2.1 Töö planeerimine ehitusplatsil A.2.2 Tööks ettevalmistamine ja töö korraldamine ehitusplatsil A.2.3 Puitliidete valmistamine A.2.4 Palkmaja puitkarkass-seinte ehitamine A.2.5 Palkseinte ehitamine A.2.6 Puitvahelagede ja põrandate ehitamine A.2.7 Katusekonstruktsioonide ehitamine A.2.8 Avatäidete (aknad, uksed, luugid) paigaldamine A.2.9 Lisasoojustuse ja välisvooderdise paigaldamine palkseinale A.2.10 Välisrajatiste ehitamine Palkmajaehitaja töötab nii sise- kui välitingimustes, sh kõrgustes, tõsteseadmete töötsoonis. Töökeskkond võib olla mürarohke. Töökeskkonnas esineb puidutolmu ja keemilisi ained, mis võivad põhjustada allergiat. Töö nõuab füüsilist pingutust, töötempo on vahelduv. Palkmajaehitaja põhilisteks töövahenditeks on liimeister, koorimisraud, kirves, palgipööramislabidas, mootorsaag, elektritrell, riisk, vararaud, erinevad vesiloodid, erinevad elektrikäsifreesid ja saed, nivelliir, tõsteseadmed, peitlid ja muud käsitööriistad. Palkmajaehitaja töö nõuab käsitööoskust, oluline on liigutuste ratsionaalsus, kiirus, täpsus, kõrgus- ja koormustaluvus. Palkmajaehitaja töö eeldab materjalitunnetust, head erialast osavust ning loogilist mõtlemist. Ta peab olema koostöö-, õppimis-, kohanemis-, vastutus- ja otsustusvõimeline. Kasuks tuleb seltsivus, sõbralikkus ja suhtlemisvalmidus. Palkmajaehitajatena töötavad inimesed, kelle kutseoskused on omandatud kutseõppeasutustes või kogenud meistri käe all töökohal. Palkmajaehitaja, palkmajapüstitaja, palkmeister, käsitöö palkmaja ehitaja. Selle kutse tõendamisel on nõutavad kompetentsid B.2.1 – B.2.10 ja B.2.11 läbiv kompetents. Töö planeerimine ehitusplatsil 3 Tööks ettevalmistamine ja töö korraldamine ehitusplatsil 3 Puitliidete valmistamine 3 Palkmaja puitkarkass-seinte ehitamine 3 Palkseinte ehitamine 3 Puitvahelagede ja põrandate ehitamine 3 Katusekonstruktsioonide ehitamine 3 Avatäidete (aknad, uksed, luugid) paigaldamine 3 Lisasoojustuse ja välisvooderdise paigaldamine palkseinale 3 Välisrajatiste ehitamine 3 Palkmajaehitaja, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Palkmajaehitaja, tase 4 Log house builder, level 4 6 Käsitsi palkmajaehitaja II (versioon 1) Käsitsi palkmajaehitaja II (versioon 2) Palkmaja ehitaja II (versioon 1) Palkmaja ehitaja II (versioon 2) Palkmaja ehitaja II (versioon 3) Palkmaja ehitaja II (versioon 4) Palkmaja ehitaja II (versioon 5) Palkmajaehitaja, tase 4 (versioon 7) Palkmajaehitaja, tase 4 (versioon 8) Puitmajaehitaja, tase 4 (versioon 10) Puitmajaehitaja, tase 4 (versioon 11) Puitmajaehitaja, tase 4 (versioon 9) Käsitöö palkmaja tootja, tase 4 Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Metsanduse Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Palkmajaehitus Palkmaja ehitaja 9 2012-03-28 2012-03-28 2017-03-14 4 4 7111 Üldehitajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 41 Hoonete ehitus Tööosad ja tööülesanded Kutsestandardis kasutatud kutsealased terminid Eesti Puitmajaliidu standardid palkehitistele Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Elari Kivisoo Eesti Puitmajaliit Andres Madalik Nordeo OY Raivo Moks Tallinna Ehituskool Ants Ploompuu Palkehituse OÜ Märt Rahamägi Eesti Puitmajaliit Aulika Riisenberg REKK Kaljo Valler Palmatin OÜ Sellel kutsealal on kolm kutset: Palkmajaehitaja, tase 3; Palkmajaehitaja, tase 4 ja Palkmajaehitaja, tase 5. Palkmajaehitaja, tase 4 on oskustöötaja, kes püstitab tööstuslikult või käsitööna valmistatud detailidest ja/või moodulitest palkmaju. Ta töötab iseseisvalt maja palkseinte ehitamisel ja sarikate paigaldamisel ning muude tööde tegemisel (nt paigaldab uksed ja aknad, ehitab vahelaed ja katusekatte kandekonstruktsioonid, ehitab põrandad, sõrestikkonstruktsioonid, paigaldab trepid, ehitab ja paigaldab muud puitkonstruktsioonid), järgides projektdokumentatsiooni ning töö- ja keskkonna ohutusnõudeid. Ta oskab iseseisvalt organiseerida oma tööd ning töötada meeskonnas, vajadusel juhendab kaastöötajaid. 4. taseme palkmajaehitaja võib spetsialiseeruda käsitöö palkmaja tootjaks. Käsitöö palkmaja tootja toodab käsitööna erinevaid palkmaja detaile ja mooduleid ning erinevaid palkkonstruktsioone. A.2.1 Töö planeerimine ehitusplatsil A.2.2 Tööks ettevalmistamine ja töö korraldamine ehitusplatsil A.2.3 Puitliidete valmistamine A.2.4 Palkmaja puitkarkass-seinte ehitamine A.2.5 Palkseinte ehitamine A.2.6 Puitvahelagede ja põrandate ehitamine A.2.7 Katusekonstruktsioonide ehitamine A.2.8 Avatäidete (aknad, uksed, luugid) paigaldamine A.2.9 Lisasoojustuse ja välisvooderdise paigaldamine palkseinale A.2.10 Leiliruumi ehitamine A.2.11 Välisrajatiste ehitamine A.2.12 Renoveerimine Käsitööna valminud palkmaja tootja A.2.13 Ehituspalgi ettevalmistamine A.2.14 Palkmaja detailide ja/või moodulite käsitsi tootmine Palkmajaehitaja töötab nii sise- kui ka välitingimustes, sh kõrgustes, tõsteseadmete töötsoonis. Töökeskkond võib olla mürarohke. Töökeskkonnas esineb puidutolmu ja keemilisi ained, mis võivad põhjustada allergiat. Töö nõuab füüsilist pingutust, töötempo on vahelduv. Palkmajaehitaja põhilisteks töövahenditeks on liimeister, koorimisraud, kirves, palgipööramislabidas, mootorsaag, elektritrell, riisk, vararaud, erinevad vesiloodid, erinevad elektrikäsifreesid ja saed, nivelliir, tõsteseadmed, peitlid ja muud tööriistad. Palkmajaehitaja töö nõuab käsitööoskust, oluline on liigutuste ratsionaalsus, kiirus, täpsus, kõrgus- ja koormustaluvus ning loogiline mõtlemine. Ta peab olema koostöö-, õppimis-, kohanemis-, vastutus- ja otsustusvõimeline. Kasuks tuleb seltsivus, sõbralikkus ja suhtlemisvalmidus. 4. taseme palkmajaehitaja esmakutse saadakse vastava kutsekeskhariduse õppe lõpetamisel. 4. taseme palkmajaehitaja kutsetunnistust on tavapäraselt võimalik taotleda inimestel, kellel on vähemalt kolme aastane palkmajaehituse alane töökogemus ja keskharidus või kutsekeskharidus ning kes on läbinud ettevõtlusalase koolituse. Palkmajaehitaja, palkmajapüstitaja, palkmeister, käsitöö palkmaja tootja. Palkmajaehitaja tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 – B.2.12 ja B.2.15 (läbiv kompetents) tõendamine. Töö planeerimine ehitusplatsil 4 Tööks ettevalmistamine ja töö korraldamine ehitusplatsil 4 Puitliidete valmistamine 4 Palkmaja puitkarkass-seinte ehitamine 4 Palkseinte ehitamine 4 Puitvahelagede ja põrandate ehitamine 4 Katusekonstruktsioonide ehitamine 4 Avatäidete (aknad, uksed, luugid) paigaldamine 4 Lisasoojustuse ja välisvooderdise paigaldamine palkseinale 4 Leiliruumi ehitamine 4 Välisrajatiste ehitamine 4 Renoveerimine 4 Spetsialiseerumise korral käsitöö palkmaja tootjaks on lisaks nõutav kompetentside B.2.13 – B.2.14 tõendamine. Palkmajaehitaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Palkmajaehitaja, tase 5 Log house builder, level 5 5 Käsitsi palkmajaehitaja III (versioon 1) Käsitsi palkmajaehitaja III (versioon 2) Palkmaja ehitaja III (versioon 1) Palkmaja ehitaja III (versioon 2) Palkmaja ehitaja III (versioon 3) Palkmaja ehitaja III (versioon 4) Palkmaja ehitaja III (versioon 6) Palkmajaehitaja, tase 5 (versioon 7) Palkmajaehitaja, tase 5 (versioon 8) Puitmajaehitaja, tase 5 (versioon 10) Puitmajaehitaja, tase 5 (versioon 11) Puitmajaehitaja, tase 5 (versioon 9) Käsitöö palkmaja tootja, tase 5 Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Metsanduse Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Palkmajaehitus Palkmaja ehitaja 9 2012-03-28 2012-03-28 2017-03-14 5 5 7111 Üldehitajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 41 Hoonete ehitus Tööosad ja tööülesanded Kutsestandardis kasutatud kutsealased terminid Eesti Puitmajaliidu standardid palkehitistele Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Elari Kivisoo Eesti Puitmajaliit Andres Madalik Nordeo OY Raivo Moks Tallinna Ehituskool Ants Ploompuu Palkehituse OÜ Märt Rahamägi Eesti Puitmajaliit Aulika Riisenberg REKK Kaljo Valler Palmatin OÜ Sellel kutsealal on kolm kutset: Palkmajaehitaja tase, 3; Palkmajaehitaja, tase 4 ja Palkmajaehitaja, tase 5. Palkmajaehitaja tase, 5 on kogemusega spetsialist, kes püstitab tööstuslikult või käsitööna valmistatud detailidest ja/või moodulitest palkmaju ja juhib tööd objektidel, suhtleb klientidega ja vastutab töö lõpptulemuse eest. Koostab objekti töögraafikuid, juhendab kaastöötajaid, teostab järelevalvet ja kontrollib töö kvaliteeti, lähtudes projektdokumentatsioonist, protseduurireeglitest, töö- ja keskkonna ohutusnõuetest ja muudest õigusaktidest; planeerib enda ja teiste tööd. 5. taseme palkmajaehitaja teadvustab ja kujundab kutseala mainet. 5. taseme palkmajaehitaja kutse annab võimaluse majandustegevuse registri vastutava spetsialisti registreeringu taotlemiseks. 5. taseme palkmajaehitaja võib spetsialiseeruda käsitöö palkmaja tootjaks. Käsitöö palkmaja tootja toodab käsitööna erinevaid palkmaja detaile ja mooduleid ning erinevaid palkkonstruktsioone. Ta juhib palkosa tootmist, teisi töötajaid, jagab materjale ja muid ressursse. A.2.1 Töö planeerimine ehitusplatsil A.2.2 Tööks ettevalmistamine ja töö korraldamine ehitusplatsil A.2.3 Puitliidete valmistamine A.2.4 Palkmaja puitkarkass-seinte ehitamine A.2.5 Palkseinte ehitamine A.2.6 Puitvahelagede ja põrandate ehitamine A.2.7 Katusekonstruktsioonide ehitamine A.2.8 Avatäidete (aknad, uksed, luugid) paigaldamine A.2.9 Lisasoojustuse ja välisvooderdise paigaldamine palkseinale A.2.10 Leiliruumi ehitamine A.2.11 Välisrajatiste ehitamine A.2.12 Renoveerimine A.2.13 Juhtimine ja juhendamine Käsitöö palkmaja tootja A.2.14 Ehituspalgi ettevalmistamine A.2.15 Palkmaja detailide ja/või moodulite käsitsi tootmine A.2.16 Tootmise juhtimine ja töö korraldamine Palkmajaehitaja töötab nii sise- kui ka välitingimustes, sh kõrgustes, tõsteseadmete töötsoonis. Töökeskkond võib olla mürarohke. Töökeskkonnas esineb puidutolmu ja keemilisi ained, mis võivad põhjustada allergiat. Töö nõuab füüsilist pingutust, töötempo on vahelduv. Palkmajaehitaja põhilised töövahendid on liimeister, koorimisraud, kirves, palgipööramislabidas, mootorsaag, elektritrell, riisk, vararaud, erinevad vesiloodid, erinevad elektrikäsifreesid ja saed, nivelliir, tõsteseadmed, peitlid ja muud tööriistad. Palkmajaehitaja töö nõuab käsitööoskust, oluline on liigutuste ratsionaalsus, kiirus, täpsus, kõrgus- ja koormustaluvus ning loogiline mõtlemine. Ta peab olema koostöö-, õppimis-, kohanemis-, vastutus- ja otsustusvõimeline. Kasuks tuleb seltsivus, sõbralikkus ja suhtlemisvalmidus. 5. taseme palkmajaehitajatena töötavad inimesed, kellel on ehitusalane kutsekeskharidus ja vähemalt kolme aastane ehituse alal töötamise kogemus või keskharidus ja vähemalt viie aastane ehituse alal töötamise kogemus ning kutse andja poolt tunnustatud ehitamise valdkonna täiendkoolituse läbimine viimase seitsme aasta jooksul. Palkmajaehitaja, palkmajapüstitaja, palkmeister, käsitöö palkmaja ehitaja. Palkmajaehitaja tase 5 kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 – B.2.13 ja B.2.17 (läbiv kompetents) tõendamine. Töö planeerimine ehitusplatsil 5 Tööks ettevalmistamine ja töö korraldamine ehitusplatsil 5 Puitliidete valmistamine 4 Palkmaja puitkarkass-seinte ehitamine 4 Palkseinte ehitamine 5 Puitvahelagede ja põrandate ehitamine 4 Katusekonstruktsioonide ehitamine 4 Avatäidete (aknad, uksed, luugid) paigaldamine 5 Lisasoojustuse ja välisvooderdise paigaldamine palkseinale 4 Leiliruumi ehitamine 5 Välisrajatiste ehitamine 5 Renoveerimine 5 Juhtimine ja juhendamine 5 Spetsialiseerumise korral käsitöö palkmaja tootjaks on lisaks nõutav kompetentside B.2.14 – B.2.16 tõendamine. Palkmajaehitaja, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Laopidaja III Warehouseman III 2 Laohoidja, tase 5 (versioon 5) Laojuht, tase 5 (versioon 6) Laojuht, tase 5 (versioon 7) Laopidaja III (versioon 1) Laopidaja III (versioon 3) Laopidaja III (versioon 4) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Laohoidja 13 2005-05-31 2005-05-31 2008-12-09 III 4321 Laoarvestuse kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Laopidaja III Warehouseman III 1 Laohoidja, tase 5 (versioon 5) Laojuht, tase 5 (versioon 6) Laojuht, tase 5 (versioon 7) Laopidaja III (versioon 2) Laopidaja III (versioon 3) Laopidaja III (versioon 4) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Laohoidja 2 2001-05-08 2001-05-08 2005-05-30 III 4321 Laoarvestuse kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Laopidaja II Storekeeper II 1 Transport ja Logistika Teeninduse Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Laohoidja 1 1998-12-15 1998-12-15 2002-12-14 II 4321 Laoarvestuse kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Laojuhataja IV Warehouse manager IV 2 Laojuhataja IV (versioon 1) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Laohoidja 8 2003-11-28 2003-11-28 2007-11-27 IV 1324 Tarne-, turustus- jms juhid 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Laojuhataja IV Warehouse manager IV 1 Laojuhataja IV (versioon 2) Transport ja Logistika Teeninduse Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Laohoidja 3 1999-12-18 1999-12-08 2003-11-27 IV 1324 Tarne-, turustus- jms juhid 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Mäetehnik, tase 5 Shift foreman, level 5 1 Mäetehnik, tase 5 (versioon 2) Mäetehnik, tase 5 (versioon 3) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Kaevandamine Mäeinsener 7 2012-04-19 2012-04-19 2017-04-18 5 5 3117 Mäe- ja metallurgiatehnikud 0724 Kaevandamine ja rikastamine 05 Kivi- ja pruunsöe kaevandamine Enno Reinsalu MTÜ Eesti Mäeseltsi seadusloome komitee Kaimar Eilo Tehnilise Järelevalve Amet Andrus Stimmer Tehnilise Järelevalve Amet Rein Voog Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit Ingo Valgma TTÜ Mäeinstituut Paul Vesiloo MTÜ Eesti Mäeselts Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kutsestandardi kasutusalad: 1) Tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine 2) Inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel 3) Ametite kirjeldamine ja tutvustamine 4) Karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks 5) Koolitusvajaduste väljaselgitamine ning koolituse planeerimine 6) Ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine 7) Kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine Mäetehniku ülesanne on toetada mäeinseneride tegevust maavarade avakaevandamisel, mäetööde kavandamisel, korraldamisel ja juhtimisel. Mäetehnik koordineerib ja juhib mäetööliste tehtavaid mäetöid (nt ettevalmistus- ja koristustööd, toodangu laadimine ja vedu) karjääris, mäejaoskonnas, mäetsehhis jm tootmisüksustes. Mäetehniku töö sisaldab mäetööde tehniliste kvaliteedi-, tööohutus- ja keskkonnanõuete täitmise jälgimist ja kontrollimist. Mäetehnik töötab iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutades nii enda kui ka tootmisüksuse töötulemuse ning oma tegevuse tagajärjel tekkinud ohtlike olukordade ning keskkonnakahju eest. A. 2.1 Mäetöö korraldamine A. 2.2 Tootmisüksuse operatiivne juhtimine A. 2.3 Mäetööde mahtude mõõdistamine A. 2.4 Kaevanduskeskkonna kontrollimine Töökeskkond on avakaeveõõned: karjäär ning selle teenindusala. Töö eripära on sisenemine maapõue, looduskeskkonda ja selle mõjutamine ning sellest tulenevad keskkonna- ja tööohud nagu kivimite, kaevise ja setete varisemine ning vajumine, veetaseme muutumine objektil ja selle mõjupiirkonnas. Peamised erialased töövahendid on mõõtmisvahendid, sõiduk ja sidevahendid. Mäetehnik peab olema täpne, kaalutlev, kohanemisvõimeline, kiire reaktsiooniga, analüüsi- ja otsustusvõimega, omama ruumitaju, tunnetama loodusprotsesse. Mäetehniku kutse saamine eeldab: 1) keskharidust või tehnilist kutseharidust, töökogemust maapõue töödega seotud valdkonnas ja mäetehniku kursuse läbimist või 2) geotehnoloogia bakalaureuseõppe lõpetamist ja töökogemust. Mäemeister, mäetööde juht, kaevandamise vastutav spetsialist, järelevaataja. 5. taseme mäetehniku kutse annab õiguse töötada kaevandamisseaduse mõistes vastutava spetsialistina enamohtlikel töödel liiva- ja kruusakarjäärides. Mäetehniku kutse taotlejalt nõutakse kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.4 ning läbivate kompetentside B.2.5-B.2.7 tõendamist. Mäetöö korraldamine 5 Tootmisüksuse operatiivne juhtimine 5 Mäetööde mahtude mõõdistamine 5 Kaevanduskeskkonna kontrollimine 5 Mäetehnik, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Ohutus- ja keskkonnanõuete järgimine 5 Sotsiaalsed kompetentsid 5 Mereväeohvitser III Navy Officer OF-1 1 Mereväeohvitser III (versioon 2) Mereväeohvitser III (versioon 3) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Kaitseväeteenistus Mereväeohvitser 15 2006-12-11 2006-12-11 2008-12-09 III 0110 Sõjaväe ohvitserid 1031 Sõjandus ja riigikaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Maaväe sõdur-allohvitser I Land Forces OR – 1, OR – 2 3 Maaväe sõdur-allohvitser I (versioon 1) Maaväe sõdur-allohvitser I (versioon 2) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Kaitseväeteenistus Maaväe allohvitser 6 2012-04-17 2012-04-17 2013-12-31 I 0210 Sõjaväe allohvitserid 1031 Sõjandus ja riigikaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Maaväe sõdur-allohvitser II Land Forces OR – 3, OR - 4 3 Maaväe sõdur-allohvitser II (versioon 1) Maaväe sõdur-allohvitser II (versioon 2) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Kaitseväeteenistus Maaväe allohvitser 6 2012-04-17 2012-04-17 2013-12-31 II 0210 Sõjaväe allohvitserid 1031 Sõjandus ja riigikaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Maaväe sõdur-allohvitser III Land Forces OR – 5, OR-6 3 Maaväe sõdur-allohvitser III (versioon 1) Maaväe sõdur-allohvitser III (versioon 2) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Kaitseväeteenistus Maaväe allohvitser 6 2012-04-17 2012-04-17 2013-12-31 III 0210 Sõjaväe allohvitserid 1031 Sõjandus ja riigikaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Maaväe sõdur-allohvitser IV Land Forces OR-7; OR-8 3 Maaväe sõdur-allohvitser IV (versioon 1) Maaväe sõdur-allohvitser IV (versioon 2) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Kaitseväeteenistus Maaväe allohvitser 6 2012-04-17 2012-04-17 2013-12-31 IV 0210 Sõjaväe allohvitserid 1031 Sõjandus ja riigikaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Maaväe ohvitser IV Land Forces OF – 2 3 Maaväe ohvitser IV (versioon 1) Maaväe ohvitser IV (versioon 2) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Kaitseväeteenistus Maaväe ohvitser 6 2012-04-17 2012-04-17 2013-12-31 IV 0110 Sõjaväe ohvitserid 1031 Sõjandus ja riigikaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Maaväe ohvitser V Land Forces OF – 4 3 Maaväe ohvitser V (versioon 1) Maaväe ohvitser V (versioon 2) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Kaitseväeteenistus Maaväe ohvitser 6 2012-04-17 2012-04-17 2013-12-31 V 0110 Sõjaväe ohvitserid 1031 Sõjandus ja riigikaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Mereväeohvitser III Navy Officer OF-1 3 Mereväeohvitser III (versioon 1) Mereväeohvitser III (versioon 2) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Kaitseväeteenistus Mereväeohvitser 6 2012-04-17 2012-04-17 2013-12-31 III 0110 Sõjaväe ohvitserid 1031 Sõjandus ja riigikaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Õhuväe ohvitser III Air Force Officer III 3 Õhuväe ohvitser III (versioon 1) Õhuväe ohvitser III (versioon 2) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Kaitseväeteenistus Õhuväe ohvitser 6 2012-04-17 2012-04-17 2013-12-31 III 0110 Sõjaväe ohvitserid 1031 Sõjandus ja riigikaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Lamekatusekatja I Roofer I 2 Lamekatusekatja I (versioon 1) Lamekatusekatja I (versioon 3) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Lamekatusekatja 10 2010-12-15 2010-12-15 2010-12-26 I 7121 Katusekatjad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Lamekatusekatja II Roofer II 2 Lamekatuseehitaja, tase 4 esmane kutse (versioon 7) Lamekatusekatja II (versioon 1) Lamekatusekatja II (versioon 3) Lamekatusekatja, tase 3 (versioon 4) Lamekatusekatja, tase 3 (versioon 5) Lamekatusekatja, tase 3 (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Lamekatusekatja 10 2010-12-15 2010-12-15 2010-12-26 II 7121 Katusekatjad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Lamekatusekatja III Roofer III 2 Lamekatuseehitaja, tase 4 (versioon 7) Lamekatusekatja III (versioon 1) Lamekatusekatja III (versioon 3) Lamekatusekatja, tase 4 (versioon 4) Lamekatusekatja, tase 4 (versioon 5) Lamekatusekatja, tase 4 (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Lamekatusekatja 10 2010-12-15 2010-12-15 2010-12-26 III 7121 Katusekatjad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Lamekatusekatja I Roofer I 1 Lamekatusekatja I (versioon 2) Lamekatusekatja I (versioon 3) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Lamekatusekatja 22 2006-12-13 2006-12-13 2010-12-14 I 7121 Katusekatjad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Lamekatusekatja II Roofer II 1 Lamekatuseehitaja, tase 4 esmane kutse (versioon 7) Lamekatusekatja II (versioon 2) Lamekatusekatja II (versioon 3) Lamekatusekatja, tase 3 (versioon 4) Lamekatusekatja, tase 3 (versioon 5) Lamekatusekatja, tase 3 (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Lamekatusekatja 22 2006-12-13 2006-12-13 2010-12-14 II 7121 Katusekatjad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Lamekatusekatja III Roofer III 1 Lamekatuseehitaja, tase 4 (versioon 7) Lamekatusekatja III (versioon 2) Lamekatusekatja III (versioon 3) Lamekatusekatja, tase 4 (versioon 4) Lamekatusekatja, tase 4 (versioon 5) Lamekatusekatja, tase 4 (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Lamekatusekatja 22 2006-12-13 2006-12-13 2010-12-14 III 7121 Katusekatjad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Laborant II Laboratory assistant II 3 Laborant II (versioon 4) Laborant II (versioon 5) Labori assistent II (versioon 1) Labori assistent II (versioon 2) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Keemiatööstus Laborant 20 2006-12-05 2006-12-05 2008-11-20 II 3116 Keemiatööstuse tehnikud 0711 Keemiatehnoloogia ja -protsessid 20 Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine Laborant III Laboratory assistant III 1 Laborant III (versioon 2) Laborant III (versioon 3) Laborant, tase 4 (versioon 4) Laborant, tase 4 (versioon 5) Laborant, tase 4 (versioon 6) Laborant, tase 4 (versioon 7) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Keemiatööstus Laborant 20 2006-12-05 2006-12-05 2008-11-20 III 3116 Keemiatööstuse tehnikud 0711 Keemiatehnoloogia ja -protsessid 20 Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine Labori assistent II Laboratory assistant II 2 Laborant II (versioon 3) Laborant II (versioon 4) Laborant II (versioon 5) Labori assistent II (versioon 1) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Keemiatööstus Laborant 19 2006-06-09 2006-06-09 2007-06-08 II 3116 Keemiatööstuse tehnikud 0711 Keemiatehnoloogia ja -protsessid 20 Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine Labori assistent II Laboratory assistant II 1 Laborant II (versioon 3) Laborant II (versioon 4) Laborant II (versioon 5) Labori assistent II (versioon 2) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Keemiatööstus Laborant 8 2002-05-30 2002-05-30 2006-05-29 II 3116 Keemiatööstuse tehnikud 0711 Keemiatehnoloogia ja -protsessid 20 Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine Labori assistent I Laboratory assistant I 2 Labori assistent I (versioon 1) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Keemiatööstus Laborant 19 2006-06-09 2006-06-09 2007-06-08 I 3116 Keemiatööstuse tehnikud 0711 Keemiatehnoloogia ja -protsessid 20 Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine Labori assistent I Laboratory assistant I 1 Labori assistent I (versioon 2) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Keemiatööstus Laborant 8 2002-05-30 2002-05-30 2006-05-29 I 3116 Keemiatööstuse tehnikud 0711 Keemiatehnoloogia ja -protsessid 20 Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine Laevajuht I Navigator I 2 Laevajuht I (versioon 1) Laevajuht I (versioon 3) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Laevajuht 23 2008-12-10 2008-12-10 2011-06-08 I 3152 Laevajuhid ja lootsid 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Laevajuht II Navigator II 2 Laevajuht II (versioon 1) Laevajuht II (versioon 3) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Laevajuht 23 2008-12-10 2008-12-10 2011-06-08 II 3152 Laevajuhid ja lootsid 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Laevajuht III Navigator III 3 Laevajuht III (versioon 1) Laevajuht III (versioon 2) Laevajuht III (versioon 4) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Laevajuht 23 2008-12-08 2008-12-08 2011-06-08 III 3152 Laevajuhid ja lootsid 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Laevajuht IV Navigator IV 3 Laevajuht IV (versioon 1) Laevajuht IV (versioon 2) Laevajuht IV (versioon 4) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Laevajuht 23 2008-12-10 2008-12-10 2011-06-08 IV 3152 Laevajuhid ja lootsid 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Laevajuht I Navigator I 1 Laevajuht I (versioon 2) Laevajuht I (versioon 3) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Laevajuht 13 2005-05-31 2005-05-31 2008-12-09 I 3152 Laevajuhid ja lootsid 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Laevajuht II Navigator II 1 Laevajuht II (versioon 2) Laevajuht II (versioon 3) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Laevajuht 13 2005-05-31 2005-05-31 2008-12-09 II 3152 Laevajuhid ja lootsid 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Laevajuht III Navigator III 2 Laevajuht III (versioon 1) Laevajuht III (versioon 3) Laevajuht III (versioon 4) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Laevajuht 13 2005-05-31 2005-05-31 2008-12-09 III 3152 Laevajuhid ja lootsid 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Laevajuht IV Navigator IV 2 Laevajuht IV (versioon 1) Laevajuht IV (versioon 3) Laevajuht IV (versioon 4) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Laevajuht 13 2005-05-31 2005-05-31 2008-12-09 IV 3152 Laevajuhid ja lootsid 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Laevajuht III Navigator III 1 Laevajuht III (versioon 2) Laevajuht III (versioon 3) Laevajuht III (versioon 4) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Laevajuht 10 2004-11-30 2004-11-30 2005-05-30 III 3152 Laevajuhid ja lootsid 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Laevajuht IV Navigator IV 1 Laevajuht IV (versioon 2) Laevajuht IV (versioon 3) Laevajuht IV (versioon 4) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Laevajuht 10 2004-11-30 2004-11-30 2005-05-30 IV 3152 Laevajuhid ja lootsid 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Laevapere reakoosseisu liige II Member of ships rating crew II 2 Laevapere reakoosseisu liige II (versioon 1) Laevapere reakoosseisu liige II (versioon 3) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Madrus 6 2010-12-29 2010-12-29 2011-06-08 II 3 3 8350 Laeva tekimeeskond jms töötajad 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Laevapere reakoosseisu liige I Member of ships rating crew I 3 Laevapere reakoosseisu liige I (versioon 4) Laevapere reakoosseisu liige I (versioon 5) Madrus I (versioon 1) Madrus I (versioon 2) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Madrus 23 2008-12-10 2008-12-10 2010-12-28 I 8350 Laeva tekimeeskond jms töötajad 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Laevapere reakoosseisu liige II Member of ships rating crew II 1 Laevapere reakoosseisu liige II (versioon 2) Laevapere reakoosseisu liige II (versioon 3) Vanemmadrus II Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Madrus 23 2008-12-10 2008-12-10 2010-12-28 II 8350 Laeva tekimeeskond jms töötajad 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Madrus I Ordinary Seaman I 2 Laevapere reakoosseisu liige I (versioon 3) Laevapere reakoosseisu liige I (versioon 4) Laevapere reakoosseisu liige I (versioon 5) Madrus I (versioon 1) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Madrus 22 2008-05-29 2008-05-29 2008-12-09 I 8350 Laeva tekimeeskond jms töötajad 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Vahimadrus II Watch rating deck department II 2 Vahimadrus II (versioon 1) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Vahimadrus 22 2008-05-29 2008-05-29 2008-12-09 II 8350 Laeva tekimeeskond jms töötajad 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Madrus I Ordinary Seaman I 1 Laevapere reakoosseisu liige I (versioon 3) Laevapere reakoosseisu liige I (versioon 4) Laevapere reakoosseisu liige I (versioon 5) Madrus I (versioon 2) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Madrus 9 2004-05-25 2004-05-25 2008-05-28 I 8350 Laeva tekimeeskond jms töötajad 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Vahimadrus II Watch rating deck department II 1 Vahimadrus II (versioon 2) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Vahimadrus 9 2004-05-25 2004-05-25 2008-05-28 II 8350 Laeva tekimeeskond jms töötajad 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Laevamehaanik I Engineer officer on ships I 2 Laevamehaanik I (versioon 1) Laevamehaanik I (versioon 3) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Laevamehaanik 23 2008-12-10 2008-12-10 2011-06-08 I 3151 Laevamehaanikud 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Laevamehaanik II Engineer officer on ships II 2 Laevamehaanik II (versioon 1) Laevamehaanik II (versioon 3) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Laevamehaanik 23 2008-12-10 2008-12-10 2011-06-08 II 3151 Laevamehaanikud 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Laevamehaanik III Engineer officer on ships III 3 Laevamehaanik III (versioon 1) Laevamehaanik III (versioon 2) Laevamehaanik III (versioon 4) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Laevamehaanik 23 2008-12-10 2008-12-10 2011-06-08 III 3151 Laevamehaanikud 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Laevamehaanik IV Engineer officer on ships IV 3 Laevamehaanik IV (versioon 1) Laevamehaanik IV (versioon 2) Laevamehaanik IV (versioon 4) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Laevamehaanik 23 2008-12-10 2008-12-10 2011-06-08 IV 3151 Laevamehaanikud 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Laevamehaanik I Engineer officer on ships I 1 Laevamehaanik I (versioon 2) Laevamehaanik I (versioon 3) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Laevamehaanik 13 2005-05-31 2005-05-31 2008-12-09 I 3151 Laevamehaanikud 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Laevamehaanik II Engineer officer on ships II 1 Laevamehaanik II (versioon 2) Laevamehaanik II (versioon 3) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Laevamehaanik 13 2005-05-31 2005-05-31 2008-12-09 II 3151 Laevamehaanikud 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Laevamehaanik III Engineer officer on ships III 2 Laevamehaanik III (versioon 1) Laevamehaanik III (versioon 3) Laevamehaanik III (versioon 4) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Laevamehaanik 13 2005-05-31 2005-05-31 2008-12-09 III 3151 Laevamehaanikud 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Laevamehaanik IV Engineer officer on ships IV 2 Laevamehaanik IV (versioon 1) Laevamehaanik IV (versioon 3) Laevamehaanik IV (versioon 4) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Laevamehaanik 13 2005-05-31 2005-05-31 2008-12-09 IV 3151 Laevamehaanikud 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Laevamehaanik III Engineer officer on ships III 1 Laevamehaanik III (versioon 2) Laevamehaanik III (versioon 3) Laevamehaanik III (versioon 4) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Laevamehaanik 10 2004-11-30 2004-11-30 2005-05-30 III 3151 Laevamehaanikud 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Laevamehaanik IV Engineer officer on ships IV 1 Laevamehaanik IV (versioon 2) Laevamehaanik IV (versioon 3) Laevamehaanik IV (versioon 4) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Laevamehaanik 10 2004-11-30 2004-11-30 2005-05-30 IV 3151 Laevamehaanikud 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Laevamotorist II Ship`s motorman II 2 Laevamotorist II (versioon 1) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Laevamotorist 22 2008-05-29 2008-05-29 2008-12-09 II 7231 Mootorsõidukimehaanikud ja -lukksepad 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Laevamotorist II Ship`s motorman II 1 Laevamotorist II (versioon 2) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Laevamotorist 9 2004-05-25 2004-05-25 2008-05-28 II 7231 Mootorsõidukimehaanikud ja -lukksepad 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Sisevee laevajuht III Boatmaster for the carriage of goods and passangers by inland waterway III 2 Sisevee laevajuht III (versioon 1) Sisevee laevajuht III (versioon 3) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Laevajuht 23 2008-12-10 2008-12-10 2011-06-08 III 3152 Laevajuhid ja lootsid 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Sisevee laevajuht II Boatmaster for the carriage of goods and passangers by inland waterway II 1 Sisevee laevajuht II (versioon 2) Sisevee laevajuht II (versioon 3) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Laevajuht 15 2006-06-07 2006-06-07 2008-12-09 II 3152 Laevajuhid ja lootsid 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Sisevee laevajuht III Boatmaster for the carriage of goods and passangers by inland waterway III 1 Sisevee laevajuht III (versioon 2) Sisevee laevajuht III (versioon 3) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Laevajuht 15 2006-06-07 2006-06-07 2008-12-09 III 3152 Laevajuhid ja lootsid 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Laulja V Vocalist V 2 Laulja V (versioon 1) Laulja V (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Laulja 16 2007-12-05 2007-12-05 2010-12-28 V 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Laulja III Vocalist III 1 Instrumentalist III (versioon 1) Interpreet-instrumentalist III (versioon 2) Interpreet-instrumentalist III (versioon 3) Interpreet-instrumentalist III (versioon 4) Interpreet, tase 4 (versioon 10) Interpreet, tase 4 (versioon 5) Interpreet, tase 4 (versioon 6) Interpreet, tase 4 (versioon 7) Interpreet, tase 4 (versioon 8) Interpreet, tase 4 (versioon 9) Laulja III (versioon 2) Laulja III (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Laulja 4 2004-05-28 2004-05-28 2007-12-04 III 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Laulja IV Vocalist IV 1 Laulja IV (versioon 2) Laulja IV (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Laulja 4 2004-05-28 2004-05-28 2007-12-04 IV 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Laulja V Vocalist V 1 Laulja V (versioon 2) Laulja V (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Laulja 4 2004-05-28 2004-05-28 2007-12-04 V 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Lavatöötaja I Stage worker I 1 Lavamees, tase 3 (versioon 5) Lavatehnik, tase 3 (versioon 6) Lavatehnik, tase 3 (versioon 7) Lavatehnik, tase 3 (versioon 8) Lavatöötaja I (versioon 2) Lavatöötaja I (versioon 3) Lavatöötaja I (versioon 4) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Lavatöötaja 9 2006-06-13 2006-06-13 2008-12-09 I 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Lavameister II Stage manager II 1 Lavameister II (versioon 2) Lavameister II (versioon 3) Lavameister II (versioon 4) Lavameister, tase 4 (versioon 5) Lavameister, tase 4 (versioon 6) Lavameister, tase 4 (versioon 7) Lavameister, tase 4 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Lavatöötaja 9 2006-06-13 2006-06-13 2008-12-09 II 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Lavameister III Stage manager III 1 Juhtiv lavameister, tase 5 (versioon 5) Juhtiv lavameister, tase 5 (versioon 6) Juhtiv lavameister, tase 5 (versioon 7) Juhtiv lavameister, tase 5 (versioon 8) Lavameister III (versioon 2) Lavameister III (versioon 3) Lavameister III (versioon 4) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Lavatöötaja 9 2006-06-13 2006-06-13 2008-12-09 III 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Lihatoodete valmistaja II Meat products maker II 2 Lihatoodete valmistaja II (versioon 1) Lihatoodete valmistaja II (versioon 3) Lihatoodete valmistaja II (versioon 4) Lihatöötleja, tase 4 (versioon 5) Värske liha käitleja II (versioon 1) Värske liha käitleja II (versioon 2) Värske liha käitleja II (versioon 3) Värske liha käitleja II (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Lihatöötleja 13 2004-06-08 2004-06-08 2007-11-20 II 7511 Lihatöötlejad, kalakäitlejad jms töölised 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Lihatoodete valmistaja II Meat products maker II 1 Lihatoodete valmistaja II (versioon 2) Lihatoodete valmistaja II (versioon 3) Lihatoodete valmistaja II (versioon 4) Lihatöötleja, tase 4 (versioon 5) Värske liha käitleja II (versioon 1) Värske liha käitleja II (versioon 2) Värske liha käitleja II (versioon 3) Värske liha käitleja II (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Lihatöötleja 3 2000-06-13 2000-06-13 2004-06-07 II 7511 Lihatöötlejad, kalakäitlejad jms töölised 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Lihunik II Butcher II 2 Lihunik II (versioon 1) Lihunik II (versioon 3) Lihunik II (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Lihunik 13 2004-06-08 2004-06-08 2007-11-20 II 7511 Lihatöötlejad, kalakäitlejad jms töölised 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Lihunik II Butcher II 1 Lihunik II (versioon 2) Lihunik II (versioon 3) Lihunik II (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Lihunik 3 2000-06-13 2000-06-13 2004-06-07 II 7511 Lihatöötlejad, kalakäitlejad jms töölised 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Värske liha käitleja II Processor of fresh meat II 2 Lihatoodete valmistaja II (versioon 1) Lihatoodete valmistaja II (versioon 2) Lihatoodete valmistaja II (versioon 3) Lihatoodete valmistaja II (versioon 4) Lihatöötleja, tase 4 (versioon 5) Värske liha käitleja II (versioon 1) Värske liha käitleja II (versioon 3) Värske liha käitleja II (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Lihatöötleja 13 2004-06-08 2004-06-08 2007-11-20 II 7511 Lihatöötlejad, kalakäitlejad jms töölised 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Värske liha käitleja II Processor of fresh meat II 1 Lihatoodete valmistaja II (versioon 1) Lihatoodete valmistaja II (versioon 2) Lihatoodete valmistaja II (versioon 3) Lihatoodete valmistaja II (versioon 4) Lihatöötleja, tase 4 (versioon 5) Värske liha käitleja II (versioon 2) Värske liha käitleja II (versioon 3) Värske liha käitleja II (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Lihatöötleja 3 2000-06-13 2000-06-13 2004-06-07 II 7511 Lihatöötlejad, kalakäitlejad jms töölised 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Lihvija II Grinder II 2 Freesija II (versioon 1) Freesija II (versioon 2) Freesija II (versioon 3) Freesija II (versioon 4) Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, tase 3 (versioon 6) Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, tase 3 (versioon 7) Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, tase 3 (versioon 8) Lihvija II (versioon 1) Lihvija II (versioon 3) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 1) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 2) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 3) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 4) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 5) Treial II (versioon 1) Treial II (versioon 2) Treial II (versioon 3) Treial II (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Lihvija 10 2004-12-06 2004-12-06 2008-09-22 II 7224 Metallilihvijad, -poleerijad ja tööriistateritajad 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Lihvija III Grinder III 2 Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 1) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 2) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 3) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 4) CNC metallilõikepingi operaator, tase 4 (versioon 8) CNC metallilõikepingi operaator, tase 4 (versioon 9) Freesija III (versioon 1) Freesija III (versioon 2) Freesija III (versioon 3) Freesija III (versioon 4) Lihvija III (versioon 1) Lihvija III (versioon 3) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 (versioon 5) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 (versioon 6) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 (versioon 7) Treial III (versioon 1) Treial III (versioon 2) Treial III (versioon 3) Treial III (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Lihvija 10 2004-12-06 2004-12-06 2008-09-22 III 7224 Metallilihvijad, -poleerijad ja tööriistateritajad 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Lihvija II Grinder II 1 Freesija II (versioon 1) Freesija II (versioon 2) Freesija II (versioon 3) Freesija II (versioon 4) Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, tase 3 (versioon 6) Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, tase 3 (versioon 7) Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, tase 3 (versioon 8) Lihvija II (versioon 2) Lihvija II (versioon 3) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 1) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 2) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 3) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 4) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 5) Treial II (versioon 1) Treial II (versioon 2) Treial II (versioon 3) Treial II (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Lihvija 3 2000-12-12 2000-12-12 2004-12-05 II 7224 Metallilihvijad, -poleerijad ja tööriistateritajad 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Lihvija III Grinder III 1 Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 1) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 2) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 3) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 4) CNC metallilõikepingi operaator, tase 4 (versioon 8) CNC metallilõikepingi operaator, tase 4 (versioon 9) Freesija III (versioon 1) Freesija III (versioon 2) Freesija III (versioon 3) Freesija III (versioon 4) Lihvija III (versioon 2) Lihvija III (versioon 3) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 (versioon 5) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 (versioon 6) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 (versioon 7) Treial III (versioon 1) Treial III (versioon 2) Treial III (versioon 3) Treial III (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Lihvija 3 2000-12-12 2000-12-12 2004-12-05 III 7224 Metallilihvijad, -poleerijad ja tööriistateritajad 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Maastikuehitaja III Landscape contractor III 1 Maastikuehitaja III (versioon 2) Maastikuehitaja III (versioon 3) Maastikuehitaja, tase 5 (versioon 5) Maastikuehitaja, tase 5 (versioon 6) Vanem-maastikuehitaja, tase 5 (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Maastikuehitaja 9 2002-11-29 2002-11-29 2007-05-29 III 6113 Aednikud, puukooli töötajad ja istikukasvatajad 0812 Aiandus 43 Eriehitustööd Maastikuarhitekt V Landscape architect V 2 Maastikuarhitekt V (versioon 1) Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 (versioon 3) Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 (versioon 4) Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 (versioon 5) Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 (versioon 6) Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 (versioon 7) Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 (versioon 8) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Maastikuarhitekt 27 2006-12-12 2006-12-12 2007-12-11 V 2162 Maastikuarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Maastikuarhitekt V Landscape architect V 1 Maastikuarhitekt V (versioon 2) Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 (versioon 3) Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 (versioon 4) Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 (versioon 5) Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 (versioon 6) Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 (versioon 7) Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 (versioon 8) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Maastikuarhitekt 11 2002-12-13 2002-12-13 2006-12-11 V 2162 Maastikuarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Rätsep III Tailor III 5 Kergete rõivaste rätsep, tase 4 (versioon 6) Kergete rõivaste rätsep, tase 4 (versioon 7) Rätsep III (versioon 1) Rätsep III (versioon 2) Rätsep III (versioon 3) Rätsep III (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Rõivatootmine Rätsep 9 2012-04-24 2012-04-24 2013-12-31 III 4 4 7531 Rätsepad, köösnerid ja kübarategijad 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 14 Rõivatootmine Modelleerija IV Patternmaker IV 4 Konstruktor-modelleerija, tase 6 (versioon 5) Konstruktor-modelleerija, tase 6 (versioon 6) Modelleerija IV (versioon 1) Modelleerija IV (versioon 2) Modelleerija IV (versioon 3) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Rõivatootmine Modelleerija 9 2012-04-24 2012-04-24 2013-12-31 IV 6 6 7532 Rõiva- jms lekaalide valmistajad ning juurdelõikajad 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 14 Rõivatootmine Tekstiilitehnoloog IV Textile technologist IV 3 Tekstiilitehnoloog IV (versioon 1) Tekstiilitehnoloog IV (versioon 2) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Tekstiilitööstus Tekstiilitehnoloog 9 2012-04-24 2012-04-24 2013-12-31 IV 6 6 2141 Tööstus- ja tootmisinsenerid 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 13 Tekstiilitootmine Moedisainer V Fashion Designer V 4 Moedisainer V (versioon 1) Moedisainer V (versioon 2) Moedisainer V (versioon 3) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Rõivatootmine Moedisainer 9 2012-04-24 2012-04-24 2013-12-31 V 7 7 2163 Toote- ja rõivadisainerid 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 14 Rõivatootmine Õmbleja, tase 4 Dressmaker, level 4 5 Õmbleja II (versioon 1) Õmbleja II (versioon 2) Õmbleja II (versioon 3) Õmbleja II (versioon 4) Õmbleja, tase 4 (versioon 6) Õmbleja, tase 4 (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Rõivatootmine Õmbleja 9 2012-04-24 2012-04-24 2017-04-23 4 4 7533 Õmblejad, tikkijad jms töölised 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 14 Rõivatootmine Tööosad ja tööülesanded Sirje Riimaa Baltika Maive Sein Nurmevabrik Kaja Piirla Miss Mary Maie Koroljova Baltika Tailor Kaja Kuiv Tallinna Tööstushariduskeskus Ene Jaakson Pärnumaa Kutsehariduskeskus Inna Soonurm Innove Õmbleja põhitöö on õmblustoodete kiire ja kvaliteetne valmistamine. Ta õmbleb erineva suuruse ja kujuga tootedetaile, valmistab erinevaid tootesõlmi ja lisab vajaduse korral nööbid, haagid, lukud, paelad jms. Õmbleja mõistab tootmisprotsessi tervikuna. Ta tunneb erinevaid materjale ning oskab neid säästlikult kasutada. Sõltuvalt toote eripärast kasutab õmbleja erinevaid õmblusmasinaid, töövahendeid ja kuumniiske töötlemise seadmeid. Tööülesannete täitmisel juhindub ta meistri poolt etteantud korraldustest, tehnoloogilisest dokumentatsioonist ja tootenäidisest. Õmbleja töökohustuste hulka kuuluvad ka oma töökoha korraldamine ja korrashoid ning töövahendite esmane hooldamine. Õmbleja töö pakub võimalusi edaspidiseks loovaks tööks. Saab spetsialiseeruda näiteks rätsepaks või modelleerijaks. A.2.1 Töövahendite, seadmete ja masinate käsitsemine A.2.2 Ettevalmistusoperatsioonid tehnoloogiliste sõlmede õmblemiseks A.2.3 Tehnoloogiliste sõlmede õmblemine A.2.4 Erinevate tehnoloogiliste sõlmede omavaheline ühendamine Üldjuhul töötavad õmblejad täistööajaga (kaheksa tundi päevas viiel päeval nädalas). Töö on kohati rutiinne, kuid nõuab võimet kohaneda vahelduvate tööoperatsioonidega. Õmbleja töökeskkond asub siseruumides ja võib olla tavapärasest mürarikkam. Samuti võib õmbleja töökeskkonnas esineda tekstiilitolmu ja viimistlusprotsessis tekkinud kuumust ning aure. Tundlikel inimestel võivad need tingimused põhjustada allergiat. Arvestatavateks ohuteguriteks on istuvas sundasendis töö ja käte sundasend töölaual või masinal. Õmbleja töövahendid on erinevad õmblusmasinad (nt süstikpistemasin, ahelpistemasinad, nööpaugumasin, nööbikinnitusmasin), kuumniiske töötlemise seadmed (triikrauad, pressid, mannekeenid), abivahendid (käärid, palistajad, šabloonid, kantimisseadmed), õmblusmaterjalid (kangad, niidid) ja õmblustarvikud (nööbid, needid, trukid, haagid). Õmbleja töö eeldab distsiplineeritust, hoolikust ja püsivust, vastutustunnet, tööjuhendite täitmist ja meeskonnatöö oskust. Oluliste eelduste hulka kuuluvad ka sõrmede osavus, liigutuste kiirus ja täpsus, hea koordinatsioon ja vastupidavus intensiivseks tööks. Vajalik on hea nägemine ja silmamõõt. Tavapäraselt töötavad õmblejatena inimesed, kes omavad vähemalt põhiharidust. Nad on omandanud kutsealased oskused kas ametikoolis või õmblusettevõttes töötades. Õmbleja, termotöötleja. Õmbleja 4. taseme kutsestandardis on loetletud neli kohustuslikku tööosa ning õmbleja kutset läbivad kompetentsid. Õmbleja kutse taotlemiseks peavad olema tõendatud kõik kohustuslikud kompetentsid vahemikus B.2.1 – B.2.4. Töövahendite, seadmete ja masinate käsitsemine 4 Ettevalmistusoperatsioonid tehnoloogiliste sõlmede õmblemiseks 4 Tehnoloogiliste sõlmede õmblemine 4 Erinevate tehnoloogiliste sõlmede omavaheline ühendamine 4 Õmbleja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Oskusõmbleja, tase 4 Dressmaker, level 4 4 Õmblusmeister III (versioon 1) Õmblusmeister III (versioon 2) Õmblusmeister III (versioon 3) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Rõivatootmine Õmbleja 9 2012-04-24 2012-04-24 2017-04-23 4 4 7533 Õmblejad, tikkijad jms töölised 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 14 Rõivatootmine Tööosad ja tööülesanded Sirje Riimaa Baltika Maive Sein Nurmevabrik Kaja Piirla Miss Mary Maie Koroljova Baltika Tailor Kaja Kuiv Tallinna Tööstushariduskeskus Ene Jaakson Pärnumaa Kutsehariduskeskus Inna Soonurm Innove Õmbleja põhitöö on õmblustoodete kiire ja kvaliteetne valmistamine. Ta õmbleb erineva suuruse ja kujuga tootedetaile, valmistab erinevaid tootesõlmi ja lisab vajaduse korral nööbid, haagid, lukud, paelad jms. Õmbleja mõistab tootmisprotsessi tervikuna. Ta tunneb erinevaid materjale ning oskab neid säästlikult kasutada. Õmbleja töökohustuste hulka kuuluvad oma töökoha korraldamine ja korrashoid ning töövahendite esmane hooldamine. Sõltuvalt toote eripärast kasutab ta erinevaid õmblusmasinaid, töövahendeid ja kuumniiske töötlemise seadmeid. Tööülesannete täitmisel juhindub õmbleja meistri poolt etteantud korraldustest ning tehnoloogilisest dokumentatsioonist ja tootenäidisest. Oskusõmbleja on töökogemusega omandanud kiiruse, oskused ja valmisoleku keerukama töö tegemiseks, vajaduse korral juhendab ta vähem kogenud õmblejaid. Õmbleja töö pakub võimalusi edaspidiseks loovaks tööks. Saab spetsialiseeruda näiteks rätsepaks või modelleerijaks. A.2.1 Töövahendite, seadmete ja masinate käsitsemine A.2.2 Ettevalmistusoperatsioonid tehnoloogiliste sõlmede õmblemiseks A.2.3 Tehnoloogiliste sõlmede õmblemine A.2.4 Erinevate tehnoloogiliste sõlmede omavaheline ühendamine Üldjuhul töötavad õmblejad täistööajaga (kaheksa tundi päevas viiel päeval nädalas). Töö on kohati rutiinne, kuid nõuab võimet kohaneda vahelduvate tööoperatsioonidega. Õmbleja töökeskkond asub siseruumides ja võib olla tavapärasest mürarikkam. Samuti võib õmbleja töökeskkonnas esineda tekstiilitolmu ja viimistlusprotsessis tekkinud kuumust ning aure. Tundlikel inimestel võivad nimetatud tingimused põhjustada allergiat. Arvestatavateks ohuteguriteks on ka istuvas sundasendis töö ja käte sundasend töölaual või masinal. Õmbleja töövahendid on erinevad õmblusmasinad (nt süstikpistemasin, ahelpistemasinad, nööpaugumasin, nööbikinnitusmasin), kuumniiske töötlemise seadmed (triikrauad, pressid, mannekeenid), abivahendid (käärid, palistajad, šabloonid, kantimisseadmed), õmblusmaterjalid (kangad, niidid) ja õmblustarvikud (nööbid, needid, trukid, haagid). Õmbleja töö eeldab distsiplineeritust, hoolikust ja püsivust, vastutustunnet, tööjuhendite täitmist ja meeskonnatöö oskust. Oluliste eelduste hulka kuuluvad sõrmede osavus, liigutuste kiirus ja täpsus, hea koordinatsioon ja vastupidavus intensiivseks tööks. Vajalik on hea nägemine ja silmamõõt. Tavapäraselt töötavad oskusõmblejatena inimesed, kellel on erialane kutseharidus ja/või pikemaajaline töökogemus õmblusettevõttes erinevates töölõikudes. Õmbleja, termotöötleja, näidiste õmbleja, reservõmbleja. Oskusõmbleja 4. taseme kutsestandardis on loetletud neli kohustuslikku tööosa ning õmbleja kutset läbivad kompetentsid. Õmbleja kutse taotlemiseks peavad olema tõendatud kõik kohustuslikud kompetentsid vahemikus B.2.1 – B.2.4. Töövahendite, seadmete ja masinate käsitsemine 4 Ettevalmistusoperatsioonid tehnoloogiliste sõlmede õmblemiseks 4 Tehnoloogiliste sõlmede õmblemine 4 Erinevate tehnoloogiliste sõlmede omavaheline ühendamine 4 Oskusõmbleja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Tekstiiliseadmete operaator, tase 4 Textile machinery operator, level 4 4 Tekstiiliseadmete operaator I (versioon 1) Tekstiiliseadmete operaator I (versioon 2) Tekstiiliseadmete operaator I (versioon 3) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Tekstiilitööstus Tekstiiliseadmete operaator 9 2012-04-24 2012-04-24 2017-04-23 4 4 8152 Kudumismasinate operaatorid 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 13 Tekstiilitootmine Tööosad ja tööülesanded Meelis Virkebau Eesti Rõiva ja Tekstiili Liit Aivar Elissaar AS Wendre Priit Tamm Mistra-Autex Mirje Burmeister Tallinna Tööstushariduskeskus Sirje Pauskar Pärnu Kutsehariduskeskus Inna Soonurm SA Innove Tekstiiliseadmete operaatorid töötavad tekstiilitööstuse ettevõtetes. Nende töö peamine eesmärk on teenindada mitmesuguseid tekstiiliseadmeid kodu- ja tehniliste tekstiilide tootmisvaldkonnas. Täpsemad tööülesanded sõltuvad tootmisvaldkonnast, töödeldavast toorainest ja tehnoloogilise protsessi seadmetest. Tekstiiliseadmete operaator valib ja kasutab töökäsust ja materjalist lähtudes tekstiiliseadme juhtimissüsteemi eelnevalt sisestatud juhtimisprogramme, millega tagab toote kvaliteedi. Tööülesannete hulka kuulub ka tööks kasutatavate tekstiiliseadmete hooldamine ja pisirikete parandamine. Tekstiiliseadmete operaator, tase 4 tuleb oma tööülesannete täitmisega toime tavapärastes olukordades ning vastutab töö kvaliteedi eest. Tööülesannete täitmisel juhindub ta etteantud tehnilistest ja normdokumentidest ning etteantud kvaliteedinõuetest. A.2.1 Kiu ettevalmistamine A.2.2 Kraasimine A.2.3 Villaku laotamine Tekstiiliseadmete operaatorid töötavad üldjuhul graafiku alusel vahetustega. Töö võib toimuda ka öötundidel ja nädalavahetustel, töötatakse siseruumides. Töökeskkond on mürarikas ja sisaldab tekstiilitolmu, mis tundlikel inimestel võib põhjustada allergiat. Töökeskkonnaohutuse nõuete eiramine võib põhjustada tööõnnetuse. Põhilised töövahendid on mitmesugused tekstiiliseadmed: kiu ettevalmistusmasinad, kraasimasinad, laotajad, nõeltöötlus- ja teppimismasinad. Tekstiiliseadmete operaatori töö eeldab keskendumisvõimet, hoolikust, täpsust, tähelepanelikkust, kannatlikkust, iseseisvust ja meeskonnatöö oskust, vastutusvõimet. Töötaja peab suutma kohaneda kiirete tööperioodide ning vahelduvate tööoperatsioonidega. Oluline on liigutuste kiirus, täpsus ja koordinatsioon ning sõrmede osavus. Kaasaegsed ja pidevalt täiustuvad seadmed eeldavad operaatorilt õpivõimet ja tahet areneda. Tekstiiliseadmete operaatoritena töötavad tavapäraselt inimesed, kellel on erialane kutsekeskharidus või keskharidus ning kes on oma kutsealased oskused omandanud tööpraktika ning kutsealase täienduskoolituse käigus. Masinaoperaator. Tekstiiliseadmete operaator, tase 4 kutse koosneb kolmest kohustuslikust kompetentsist, tekstiiliseadmete operaatori läbivatest kompetentsidest ja masinaoperaatori üldistest kompetentsidest. Kutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kõikide eelpool nimetatud (B.2.1 – B.2.5) kompetentside olemasolu. Kiu ettevalmistamine 4 Kraasimine 4 Villaku laotamine 4 Tekstiiliseadmete operaator, tase 4 kutset läbivad kompetentsid 4 Masinaoperaatori läbivad kompetentsid 4 Loomaarsti abiline, tase 4 Veterinary Technician, Veterinary Nurse, Veterinary Assistant, level 4 1 Loomaarsti abiline, tase 4 (versioon 2) Loomaarsti abiline, tase 4 (versioon 3) Loomaarsti abiline, tase 4 (versioon 4) Loomaarsti assistent, tase 4 (versioon 5) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Veterinaaria Loomaarsti abi 8 2010-12-29 2010-12-29 2011-03-03 4 4 3240 Veterinaartehnikud 0841 Veterinaaria 75 Veterinaaria Tööosad ja tööülesanded Piret Koor Tiina Toometi Kliinik Priit Koppel Eesti Loomaarstide Ühing Külli Marrandi Järvamaa Kutsehariduskeskus Janne Orro Eesti Väikeloomaarstide Selts Ago Pärtel Veterinaar- ja toiduamet Aita Sauemägi Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Toomas Tiirats Eesti Maaülikool Tiina Toomet Tiina Toometi Kliinik Loomaarsti abilise tööülesandeks on loomaarsti abistamine erinevate manipulatsioonide tegemisel. Ta suhtleb klientidega ja tagab loomaarsti praksise töö sujuvuse, osaledes tulemuslikult meeskonnatöös. Tema peamisteks tööülesanneteks on loomadele diagnostiliste protseduuride tegemine, loomade hooldamine ja raviprotseduuride läbiviimine loomaarsti järelvalve all. Loomaarsti abiline töötab iseseisvalt olukordades, mida saab tavaliselt ette näha, aga mis võivad ka muutuda. Ta korraldab oma tegevust ja kohandab seda vastavalt olukorrale ning vastutab oma tööülesannete täitmise eest. Loomaarsti abilise töökohaks võib olla nii loomakliinik kui ka erinevad loomakasvatushooned ja –rajatised. Töö eeldab töötamist ka välitingimustes. Vajadusel töötab loomaarsti abiline ka öösiti, puhkepäevadel ja riigipühadel. Peamisteks ohtudeks loomaarsti abilise töös on töötraumad ja erinevate bioloogiliste (bakterid, viirused, seened jne), keemiliste (ravimid, desinfektsioonivahendid) ning füüsiliste (loomade poolt tekitatavad traumad) ja füüsikaliste (radiatsioon) faktorite poolt tekitatud tervisekahjustused. Loomaarsti abilise töö võib olla vaimselt ja emotsionaalselt pingeline. Loomaarsti abilise peamisteks töövahenditeks on kutsespetsiifilised IT-lahendused, diagnostika- ja sterilisatsiooniseadmed, diagnostikavahendid ja muud abivahendid, patsiendile lühiajalist valu tekitavad nahka läbistavad vahendid (veenikanüül, süstlanõel), looma fikseerimisvahendid (suukorv, köis, rihmad jne), jne. Loomaarsti abilise tööd toetavateks isikuomadusteks on pingetaluvus, emotsionaalne stabiilsus, suhtlemisoskus, empaatia- ja õppimisvõime ning kiire reageerimisvõime. Töö eeldab inimeselt usaldusväärsust, vastutustunnet, viisakust, diskreetsust ja lojaalsust. Töötaja peab olema füüsiliselt vastupidav, täpsete ja koordineeritud liigutustega. Kutsestandardile vastav kutseõpe ja/või täienduskoolitus. Soovitav haridustase on põhiharidus. Loomaarsti abiline, loomaarsti assistent, veterinaartehnik, velsker Loomaarsti abiline arvestab oma igapäevatöös järgmisi õigusakte ning nende alusel kehtestatud määrusi: 1) Loomakaitseseadus 2) Looduskaitseseadus 3) Loomatauditõrjeseadus 4) Veterinaarkorralduse seadus 5) Jäätmeseadus 6) Hea Veterinaarne Tava Selle kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside (2.1 –2.11) tõendamine. Töötamine praksise registratuuris 5 Töötamine vastuvõtus 4 Diagnostiliste protseduuride teostamine 4 Loomade hooldamine 4 Raviprotseduuride teostamine loomaarsti järelvalve all 4 Kirurgiliste operatsioonide ettevalmistus ja loomaarsti abistamine 4 Üldanesteesia jälgimine 4 Ravimite üleandmine looma omanikele 4 Laboriuuringute läbiviimine 4 Produktiivloomade märgistamine 3 Loomaarsti abiline, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Betoonkonstruktsioonide ehitaja I Concrete worker I 3 Betoonkonstruktsioonide ehitaja I (versioon 1) Betoonkonstruktsioonide ehitaja I (versioon 2) Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 esmane kutse (versioon 4) Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 esmane kutse (versioon 5) Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 esmane kutse (versioon 6) Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 esmane kutse (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Betoonkonstruktsioonide ehitaja 17 2012-05-04 2012-05-04 2013-12-31 I 3 3 7114 Betoneerijad, betoonpindade viimistlejad jms töölised 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 23 Muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine Selle kutsestandardi alusel võib jätkuda kutse andmine kuni 31. detsembrini 2016 neile isikutele, kes on õppinud vastava kutsestandardi põhjal koostatud kutseõppe õppekaval. Betoonkonstruktsioonide ehitaja II Concrete worker II 3 Betoonkonstruktsioonide ehitaja II (versioon 1) Betoonkonstruktsioonide ehitaja II (versioon 2) Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 (versioon 4) Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 (versioon 5) Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 (versioon 6) Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Betoonkonstruktsioonide ehitaja 17 2012-05-04 2012-05-04 2013-12-31 II 4 4 7114 Betoneerijad, betoonpindade viimistlejad jms töölised 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 23 Muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine Betoonkonstruktsioonide ehitaja III Concrete worker III 3 Betoonkonstruktsioonide ehitaja III (versioon 1) Betoonkonstruktsioonide ehitaja III (versioon 2) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Betoonkonstruktsioonide ehitaja 17 2012-05-04 2012-05-04 2013-12-31 III 5 5 7114 Betoneerijad, betoonpindade viimistlejad jms töölised 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 23 Muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine Ehitusviimistleja I Construction finisher I 4 Ehitusviimistleja I (versioon 1) Ehitusviimistleja I (versioon 2) Ehitusviimistleja I (versioon 3) Krohvija Maaler Plaatija Põrandakatja Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitusviimistlus Ehitusviimistleja 17 2012-05-04 2012-05-04 2013-12-31 I 3 3 7121 Katusekatjad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Selle kutsestandardi alusel võib jätkuda kutse andmine kuni 31. detsembrini 2016 neile isikutele, kes on õppinud vastava kutsestandardi põhjal koostatud kutseõppe õppekaval. Ehitusviimistleja II Construction finisher II 5 Ehitusviimistleja II (versioon 1) Ehitusviimistleja II (versioon 2) Ehitusviimistleja II (versioon 3) Ehitusviimistleja II (versioon 4) Krohvija Maaler Plaatija Põrandakatja Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitusviimistlus Ehitusviimistleja 17 2012-05-04 2012-05-04 2013-12-31 II 4 4 7121 Katusekatjad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Ehitusjuht III Construction Site Manager III 5 Ehitusjuht III (versioon 1) Ehitusjuht III (versioon 2) Ehitusjuht III (versioon 3) Ehitusjuht III (versioon 4) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 10) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 11) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 12) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 13) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 6) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 7) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 8) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Ehitusjuht 17 2012-05-04 2012-05-04 2013-12-31 III 5 5 3123 Ehituse töödejuhatajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 41 Hoonete ehitus Selle kutsestandardi alusel võib jätkuda kutse andmine kuni 30. juunini 2014. Avade rajamine (sh teemantpuurimine ja -saagimine) Avatäidete paigaldamine Ehitise omaniku ehitustehniline konsulteerimine ja esindamine Ehitiste kontrollimis-ja juhtimissüsteemide automatiseerimine Ehituspuusepatööde tegemine Elektroonilise side võrkude ja -rajatiste ehitamine Fassaaditööde tegemine Geotehniliste ehitustööde (sh tunnelid (v.a teeseaduse mõistes), vaiad, tugiseinad (sh sulundseinad), pinnaseankrud jms) tegemine Hoonesiseste ja kinnistusiseste küttesüsteemide ja soojussõlmede ehitamine Hoonesiseste ja kinnistusiseste veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitamine Hüdroisolatsioonitööde tegemine Hüdrotehniline ehitamine Jahutussüsteemide ehitamine Katusetööde tegemine Katlasüsteemide ehitamine (v.a elektri- ja gaasivarustuse osa) Kaugküttesüsteemide ehitamine Klaasfassaadide paigaldamine Konstruktsioonide tulekaitsetööde tegemine Küttetööde omanikujärelvalve tegemine Kütte-, vee ja kanalisatsioonitööde omanikujärelvalve tegemine Kütte-, ventilatsiooni-, jahutuse-, vee- ja kanalisatsioonitööde omanikujärelevalve tegemine Kütte-, ventilatsiooni-, vee- ja kanalisatsioonitööde omanikujärelvalve tegemine Lammutustööde omanikujärelvalve tegemine Lammutustööde tegemine Metallkonstruktsioonide paigaldamine Monoliitbetoonitööde tegemine Monteeritavate ehituskonstruktsioonide paigaldamine Monteeritavate ehituskonstruktsioonide paigaldamine- metallkonstruktsioonide paigaldamine Müüritööde tegemine Nõrkvoolu-, side- ja ehitiste kontrollimis-ja juhtimissüsteemide automatiseerimise omanikujärelevalve tegemine Nõrkvoolusüsteemide ehitamine Palkmajade ehitamine Piirete, aedade ja väravate paigaldamine Tahkekütusega köetavate küttesüsteemide ja neid teenindavate süsteemide ehitamine Tehnorajatiste termoisolatsioonitööde tegemine Vee- ja kanalisatsioonitööde omanikujärelevalve tegemine Ventilatsioonisüsteemide ehitamine Vesi ja kanalisatsioon Välisveevarustuse- ja kanalisatsioonivõrkude, sealhulgas pumplate, puhastite ja muude seotud rajatiste ehitamine Üldehituslik ehitamine Üldehitusliku ehitamise omanikujärelevalve tegemine Vesi ja kanalisatsioon Ehitusviimistleja III Construction finisher III 4 Ehitusviimistleja III (versioon 1) Ehitusviimistleja III (versioon 2) Ehitusviimistleja III (versioon 3) Krohvija Maaler Plaatija Põrandakatja Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitusviimistlus Ehitusviimistleja 17 2012-05-04 2012-05-04 2013-12-31 III 5 5 7121 Katusekatjad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Keskkonnatehnika lukksepp I Plumber I 4 Keskkonnatehnika lukksepp I (versioon 1) Keskkonnatehnika lukksepp I (versioon 2) Keskkonnatehnika lukksepp I (versioon 3) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Keskkonnatehnika Keskkonnatehnika lukksepp 17 2012-05-04 2012-05-04 2013-12-31 I 3 3 7126 Torulukksepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Selle kutsestandardi alusel võib jätkuda kutse andmine kuni 31. detsembrini 2016 neile isikutele, kes on õppinud vastava kutsestandardi põhjal koostatud kutseõppe õppekaval. Keskkonnatehnika lukksepp II Plumber II 5 Keskkonnatehnika lukksepp II (versioon 2) Keskkonnatehnika lukksepp II (versioon 3) Keskkonnatehnika lukksepp II (versioon 4) Vee-, kanalisatsiooni ja küttesüsteemide lukksepp II (versioon 1) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Keskkonnatehnika Keskkonnatehnika lukksepp 17 2012-05-04 2012-05-04 2013-12-31 II 4 4 7126 Torulukksepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Keskkonnatehnika lukksepp III Plumber III 4 Keskkonnatehnika lukksepp III (versioon 1) Keskkonnatehnika lukksepp III (versioon 2) Keskkonnatehnika lukksepp III (versioon 3) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Keskkonnatehnika Keskkonnatehnika lukksepp 17 2012-05-04 2012-05-04 2013-12-31 III 5 5 7126 Torulukksepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Ventilatsioonilukksepp I Ventilation duct fitter I 4 Ventilatsioonilukksepp I (versioon 1) Ventilatsioonilukksepp I (versioon 2) Ventilatsioonilukksepp I (versioon 3) Ventilatsioonilukksepp, tase 4 esmane kutse (versioon 5) Ventilatsioonilukksepp, tase 4 esmane kutse (versioon 6) Ventilatsioonilukksepp, tase 4 esmane kutse (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Keskkonnatehnika Ventilatsioonilukksepp 17 2012-05-04 2012-05-04 2013-12-31 I 3 3 7126 Torulukksepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Selle kutsestandardi alusel võib jätkuda kutse andmine kuni 31. detsembrini 2016 neile isikutele, kes on õppinud vastava kutsestandardi põhjal koostatud kutseõppe õppekaval. Ventilatsioonilukksepp II Ventilation duct fitter II 5 Ventilatsioonilukksepp II (versioon 1) Ventilatsioonilukksepp II (versioon 2) Ventilatsioonilukksepp II (versioon 3) Ventilatsioonilukksepp II (versioon 4) Ventilatsioonilukksepp, tase 4 (versioon 6) Ventilatsioonilukksepp, tase 4 (versioon 7) Ventilatsioonilukksepp, tase 4 (versioon 8) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Keskkonnatehnika Ventilatsioonilukksepp 17 2012-05-04 2012-05-04 2013-12-31 II 4 4 7126 Torulukksepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Ventilatsioonilukksepp III Ventilation duct fitter III 4 Ventilatsioonilukksepp III (versioon 1) Ventilatsioonilukksepp III (versioon 2) Ventilatsioonilukksepp III (versioon 3) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Keskkonnatehnika Ventilatsioonilukksepp 17 2012-05-04 2012-05-04 2013-12-31 III 5 5 7126 Torulukksepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Kinnisvara haldur II assistant facilities manager II 5 Kinnisvara haldur II (versioon 3) Kinnisvara haldur II (versioon 4) Kinnisvara haldur II (versioon 6) Kinnisvara nooremhaldur II (versioon 1) Kinnisvara nooremhaldur II (versioon 2) Kinnisvarahaldur, tase 4 (versioon 10) Kinnisvarahaldur, tase 4 (versioon 11) Kinnisvarahaldur, tase 4 (versioon 7) Kinnisvarahaldur, tase 4 (versioon 8) Kinnisvarahaldur, tase 4 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara haldur 17 2012-05-04 2012-05-04 2012-09-10 II 3 3 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Korterelamuhaldur II manager of multi-apartment houses II 3 Korterelamuhaldur II (versioon 1) Korterelamuhaldur II (versioon 2) Korterelamuhaldur II (versioon 4) Korteriühistu juht, tase 4 (versioon 7) Korteriühistu juht, tase 4 (versioon 8) Korteriühistujuht, tase 4 (versioon 5) Korteriühistujuht, tase 4 (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara haldur 17 2012-05-04 2012-05-04 2012-09-10 II 3 3 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Kinnisvara haldusjuht, tase 6 technical facilities manager, level 6 6 Kinnisvara haldur IV (versioon 4) Kinnisvara haldur IV (versioon 5) Kinnisvara haldusjuht, tase 6 (versioon 7) Kinnisvara haldusjuht, tase 6 (versioon 8) Kinnisvara haldusjuht, tase 6 (versioon 9) Kinnisvara vanemhaldur IV (versioon 2) Kinnisvara vanemhaldur IV (versioon 3) Kinnisvarahaldur IV (versioon 1) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara haldur 17 2012-05-04 2012-05-04 2017-03-14 6 6 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Kutsestandardis kasutatud mõisted Jüri Kröönström Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit Meelis Pääro Armel Ehitus OÜ Anu Sarnet Eesti Korteriühistute Liit Birgit Hüüs Kaitsevägi Ekspert – Roode Liias Tallinna Tehnikaülikool Kinnisvara haldusjuht töötab juhtiva ja/või vastutava spetsialistina kinnisvara haldamisega tegelevas ettevõttes või mis tahes majandusvaldkonna organisatsiooni kinnisvara haldamisega tegelevas struktuuriüksuses. Kinnisvara haldusjuht tegeleb peamiselt kinnisvara korrashoiu efektiivsuse analüüsimisega, töötab välja uuenduslikke lahendusi ning viib ellu kinnisvara korrashoiu pikaajalisi tegevusstrateegiaid, vastutab organisatsiooniliselt alluvate töörühmade tegevuse eest. A.2.1 Kinnisvara korrashoiu tegevuste strateegiline haldamine A.2.2 Kinnisvara korrashoiu tegevuste taktikaline haldamine A.2.3 Kinnisvara korrashoiu tegevuste operatiivne haldamine Töökeskkond on üldiselt stabiilne, töötada tuleb peamiselt büroos, fikseeritud tööajaga. Kinnisvara haldusjuht kasutab oma töös tavapäraseid bürootöö- ja kommunikatsioonivahendeid, kontoritarkvara. Kinnisvara halduri kutsealal töötamine eeldab inimeselt teenindus- ja suhtlemisvalmidust ja avatust. Inimestega suhtlemine nõuab meeldivat ja viisakat käitumist, rahulikku meelt, kannatlikkust ja paindlikkust. Kutsealal töötamiseks vajalike isikuomaduste hulka kuuluvad ka planeerimis- ja juhtimisoskus, koostöövalmidus, täpsus, hoolikus, kohusetunne ja ausus, enesedistsipliin ja usaldatavus. Samuti tuleb erinevates olukordades kasuks pingetaluvus. Kinnisvara haldusjuhtidena töötavad tavapäraselt inimesed, kellel on erialane kõrgharidus ja kelle kutsealased oskused on omandatud kutsealaste täienduskoolituste ja tööpraktikaga. Haldusgrupi juht, haldusnõunik, halduskonsultant. Selle kutse taotlemisel on vajalik kõikide kompetentside (B.2.1. - B.2.3) tõestamine. Kinnisvara korrashoiu tegevuste strateegiline haldamine 6 Kinnisvara korrashoiu tegevuste taktikaline haldamine 6 Kinnisvara korrashoiu tegevuste operatiivne haldamine 6 Kinnisvara haldusjuht, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Kinnisvara hooldusmeister III facility service man III 4 Kinnisvara heakorrameister, tase 5 (versioon 7) Kinnisvara heakorrameister, tase 5 (versioon 8) Kinnisvara heakorrameister, tase 5 (versioon 9) Kinnisvara hooldusmeister III (versioon 2) Kinnisvara hooldusmeister III (versioon 3) Kinnisvara hooldusmeister, tase 5 (versioon 5) Kinnisvara hooldusmeister, tase 5 (versioon 6) Kinnisvara tehnohoolduse meister, tase 5 (versioon 7) Kinnisvara tehnohoolduse meister, tase 5 (versioon 8) Kinnisvara tehnohoolduse meister, tase 5 (versioon 9) Kinnisvarahooldaja III (versioon 1) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hooldaja 17 2012-05-04 2012-05-04 2013-12-31 III 4 4 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Kinnisvara hooldusjuht IV facility maintenance manager IV 4 Kinnisvara hooldusjuht IV (versioon 2) Kinnisvara hooldusjuht IV (versioon 3) Kinnisvara hooldusjuht, tase 6 (versioon 5) Kinnisvara hooldusjuht, tase 6 (versioon 6) Kinnisvara hooldusjuht, tase 6 (versioon 7) Kinnisvara hooldusjuht, tase 6 (versioon 8) Kinnisvara hooldusjuht, tase 6 (versioon 9) Kinnisvarahooldaja IV (versioon 1) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hooldaja 17 2012-05-04 2012-05-04 2013-12-31 IV 5 5 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Kinnisvara korrashoiujuht V facilities manager V 3 Kinnisvara korrashoiujuht V (versioon 1) Kinnisvara korrashoiujuht V (versioon 2) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hooldaja 17 2012-05-04 2012-05-04 2013-12-31 V 6 6 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Kinnisvarahooldaja I Facility serviceman I 4 Kinnisvarahooldaja I (versioon 1) Kinnisvarahooldaja I (versioon 2) Kinnisvarahooldaja I (versioon 3) Kinnisvarahooldaja, tase 3 (versioon 5) Kinnisvarahooldaja, tase 3 (versioon 6) Kinnisvarahooldaja, tase 3 (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hooldaja 17 2012-05-04 2012-05-04 2013-12-31 I 2 2 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Selle kutsestandardi alusel võib jätkuda kutse andmine kuni 31. detsembrini 2016 neile isikutele, kes on õppinud vastava kutsestandardi põhjal koostatud kutseõppe õppekaval. Kinnisvarahooldaja II Facility serviceman II 4 Kinnisvarahooldaja II (versioon 1) Kinnisvarahooldaja II (versioon 2) Kinnisvarahooldaja II (versioon 3) Kinnisvarahooldaja, tase 4 (versioon 10) Kinnisvarahooldaja, tase 4 (versioon 5) Kinnisvarahooldaja, tase 4 (versioon 6) Kinnisvarahooldaja, tase 4 (versioon 7) Kinnisvarahooldaja, tase 4 (versioon 8) Kinnisvarahooldaja, tase 4 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hooldaja 17 2012-05-04 2012-05-04 2013-12-31 II 3 3 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Hindaja assistent III Assistant Property Valuer III 3 Hindaja assistent III (versioon 1) Hindaja assistent III (versioon 2) Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 (versioon 4) Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 (versioon 5) Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 (versioon 6) Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 (versioon 7) Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 (versioon 8) Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hindaja 17 2012-05-04 2012-05-04 2013-12-31 III 4 4 3315 Hindajad ja kahjuhindajad 0421 Õigus 68 Kinnisvaraalane tegevus Kinnisvara hindaja IV Living Space Valuer IV 6 Kinnisvara hindaja IV (versioon 4) Kinnisvara hindaja IV (versioon 5) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 10) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 11) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 12) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 7) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 8) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 9) Kinnisvarahindaja IV (versioon 1) Kinnisvarahindaja IV (versioon 2) Kinnisvarahindaja IV (versioon 3) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hindaja 17 2012-05-04 2012-05-04 2013-12-31 IV 5 5 3315 Hindajad ja kahjuhindajad 0421 Õigus 68 Kinnisvaraalane tegevus Eluotstarbeline vara Vara hindaja V Property Valuer V 3 Vara hindaja V (versioon 1) Vara hindaja V (versioon 2) Vara hindaja, tase 7 (versioon 4) Vara hindaja, tase 7 (versioon 5) Vara hindaja, tase 7 (versioon 6) Vara hindaja, tase 7 (versioon 7) Vara hindaja, tase 7 (versioon 8) Vara hindaja, tase 7 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hindaja 17 2012-05-04 2012-05-04 2013-12-31 V 6 6 3315 Hindajad ja kahjuhindajad 0421 Õigus 68 Kinnisvaraalane tegevus Kinnisvaramaakler III Real estate broker III 6 Kinnisvaramaakler III (versioon 1) Kinnisvaramaakler III (versioon 2) Kinnisvaramaakler III (versioon 3) Kinnisvaramaakler III (versioon 4) Kinnisvaramaakler III (versioon 5) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 10) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 11) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 12) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 7) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 8) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvaramaakler 17 2012-05-04 2012-05-04 2013-12-31 III 5 5 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0416 Hulgi- ja jaekaubandus 68 Kinnisvaraalane tegevus Maakorraldaja IV Surveyor in Land Management IV 6 Maakorraldaja IV (versioon 1) Maakorraldaja IV (versioon 2) Maakorraldaja IV (versioon 3) Maakorraldaja IV (versioon 4) Maakorraldaja IV (versioon 5) Maakorraldaja, tase 6 (versioon 7) Maakorraldaja, tase 6 (versioon 8) Maakorraldaja, tase 6 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Maakorraldaja 17 2012-05-04 2012-05-04 2013-12-31 IV 6 6 2165 Kartograafid ja maamõõtjad 0532 Maateadus 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Pottsepp I Potter, Stove-maker I 3 Pottsepp I (versioon 1) Pottsepp I (versioon 2) Pottsepp-sell, tase 3 (versioon 4) Pottsepp-sell, tase 3 (versioon 5) Pottsepp-sell, tase 3 (versioon 6) Pottsepp-sell, tase 3 (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Küttesüsteemide ehitus ja hooldus Pottsepp 17 2012-05-04 2012-05-04 2013-12-31 I 2 2 7112 Müürsepad jms töölised 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Pottsepp II Potter, Stove-maker II 3 Pottsepp II (versioon 1) Pottsepp II (versioon 2) Pottsepp, tase 4 (versioon 4) Pottsepp, tase 4 (versioon 5) Pottsepp, tase 4 (versioon 6) Pottsepp, tase 4 (versioon 7) Küttesüsteemi paigaldaja, tase 3 Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Küttesüsteemide ehitus ja hooldus Pottsepp 17 2012-05-04 2012-05-04 2013-12-31 II 3 3 7112 Müürsepad jms töölised 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Pottsepp III Potter, Stove-maker III 3 Pottsepp III (versioon 1) Pottsepp III (versioon 2) Pottsepp-restauraator III (versioon 1) Pottsepp-restauraator III (versioon 2) Pottsepp-restauraator III (versioon 3) Pottseppmeister, tase 5 (versioon 4) Pottseppmeister, tase 5 (versioon 5) Pottseppmeister, tase 5 (versioon 6) Pottseppmeister, tase 5 (versioon 7) Küttesesüsteemi vastutav paigaldaja, tase 4 Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Küttesüsteemide ehitus ja hooldus Pottsepp 17 2012-05-04 2012-05-04 2013-12-31 III 4 4 7112 Müürsepad jms töölised 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Pottsepp-restauraator III Potter, Stove-maker III 3 Pottsepp III (versioon 1) Pottsepp III (versioon 2) Pottsepp III (versioon 3) Pottsepp-restauraator III (versioon 1) Pottsepp-restauraator III (versioon 2) Pottseppmeister, tase 5 (versioon 4) Pottseppmeister, tase 5 (versioon 5) Pottseppmeister, tase 5 (versioon 6) Pottseppmeister, tase 5 (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Küttesüsteemide ehitus ja hooldus Pottsepp 17 2012-05-04 2012-05-04 2013-12-31 III 4 4 7112 Müürsepad jms töölised 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Ehituspuusepp, tase 4 esmane kutse Carpenter, level 4, VET level 4 Ehituspuusepp I (versioon 1) Ehituspuusepp I (versioon 2) Ehituspuusepp I (versioon 3) Ehituspuusepp I (versioon 5) Ehituspuusepp, tase 4 esmane kutse (versioon 6) Ehituspuusepp, tase 4 esmane kutse (versioon 7) Ehituspuusepp, tase 4 esmane kutse (versioon 8) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Ehituspuusepp 17 2012-05-04 2012-05-04 2014-10-19 4 4 7115 Puusepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Tööosad ja tööülesanded Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Tõnu Peipman Inseneribüoo Printsiip OÜ Aare Latserus Q-Haus Baltic OÜ Sven Mäe Tallinna Ehituskool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning esitatakse kompetentsusnõuded ehk töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit. Käesolev Ehituspuusepp, tase 4 esmane kutse kutsestandard on aluseks ehituspuusepa riiklikule õppekavale. Ehituspuusepp on oskustööline, kes töötab ehitus- või kinnisvara korrashoiu ettevõttes või puitkonstruktsioonide tööstusliku valmistamisega tegelevas ettevõttes. Ehituspuusepa peamisteks tööülesanneteks on puidust konstruktsioonielementide ja ehitusdetailide valmistamine ja monteerimine; puitkonstruktsioonidest seinte, vahelagede ja katuste ehitamine ja soojustamine, sageli ka taastamine ja ümberehitamine; ehitiste sise- ja väliselementide (uksed, aknad trepid jne.) sobitamine ja paigaldamine. Esmane kutse on formaalharidusõppe lõpetamisel saadav kutse. Õppeasutus saab esmase kutse andmise õiguse, kui õppekava vastab käesolevale kutsestandardile ja on riiklikult tunnustatud. Käesolev Ehituspuusepp, EKR tase 4 esmane kutse kutsestandard on mõeldud aluseks ehituspuusepa riiklikule õppekavale. 4. taseme esmase kutse saanud Ehituspuusepp korraldab iseseisvalt oma töökoha ja tuleb tööülesannete täitmisega toime tavapärastes olukordades ning vastutab nende kvaliteetse täitmise eest. Vastutust nõudvate otsuste vastuvõtmise ning keerulisemate tööprotsesside teostamise juures vajab esmast kutset omav ehituspuusepp juhendamist. A.2.1 Puitliidete valmistamine A.2.2 Puitraketiste ehitamine ja paigaldamine A.2.3 Puitkarkass-seinte ehitamine A.2.4 Puitvahelagede ehitamine A.2.5 Katusekonstruktsioonide ehitamine A.2.6 Puitkonstruktsioonide tööstuslik valmistamine A.2.7 Puitkonstruktsioonide montaažitööd A.2.8 Vooderdise paigaldamine A.2.9 Avatäidete paigaldamine A.2.10 Leiliruumi ehitamine A.2.11 Põrandate ehitamine A.2.12 Muude välisrajatiste ehitamine A.2.13 Renoveerimistööde tegemine A.2.14 Troppimistööde tegemine A.2.15 Parapetile ja fassaadipindadele plekkdetailide paigaldamine A.2.16 Kaldkatusekatete paigaldamine A.2.17 Palkseinte ehitamine Puusepatöö nõuab suurt füüsilist pingutust. Töö võib toimuda nii siseruumides kui õues, erinevatel kõrgustel ja muutuvates ilmastikutingimustes. Ehituspuusepp peab järgima tööeeskirju, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Töökeskkonnaga on seotud vigastuste tekkimise kõrgendatud risk. Tervisekahjustusi võivad põhjustada ka tolm ja lenduvad keemilised ühendid ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja –vahendeid. Ehituspuusepa peamised töövahendid on erinevad mehaanilised ( vasarad, saed, kirved, höövlid, peitlid jne) ja elektrilised (drellid, lihvimismasinad jne.) käsitööriistad, kuid võivad olla ka suuremad tööstuslikud seadmed. Ehituspuusepa töö eeldab kohanemisvõimet erinevate töökeskkonnatingimustega (kõrgus, ilmastikuolud jne.), koostöö- ja meeskonnatöövalmidust, rutiinitaluvust, keskendumisvõimet ning hoolikust. Vajalik on hea koordinatsioon ja füüsiline vastupidavus. 4. taseme Ehituspuusepa esmane kutse saadakse esmase kutse andmise õigust omavas kutseõppeasutuses vastava kutsekeskhariduse õppe lõpetamisel. Märge selle taseme omistamise kohta kantakse õppekava läbimise korral õppuri hinnetelehele. puusepp, ehituspuusepp Ehituspuusepp, tase 4 esmast kutset kirjeldavas kutsestandardis on kirjeldatud 14 kohustuslikku kompetentsi. Ehituspuusepa esmase kutse taotlemiseks peavad olema tõendatud kõik kompetentsid vahemikus B.2.1 – 2.14. Puitliidete valmistamine 4 Puitraketiste ehitamine ja paigaldamine 4 Puitkarkass-seinte ehitamine 4 Puitvahelagede ehitamine 4 Katusekonstruktsioonide ehitamine 4 Puitkonstruktsioonide tööstuslik valmistamine 4 Puitkonstruktsioonide montaažitööd 4 Vooderdise paigaldamine 4 Avatäidete paigaldamine 4 Leiliruumi ehitamine 4 Põrandate ehitamine 4 Muude välisrajatiste ehitamine 4 Renoveerimistööde tegemine 4 Troppimistööde tegemine 4 Ehituspuusepp, tase 4 esmast kutset kirjeldavas kutsestandardis on kirjeldatud 3 valitavat kompetentsi. Ehituspuusepa esmase kutse taotlemiseks peab olema tõendatud vähemalt üks valitav kompetents vahemikust 2.15 – 2.17. Parapetile ja fassaadipindadele plekkdetailide paigaldamine 4 Kaldkatusekatete paigaldamine 4 Palkseinte ehitamine 4 Ehituspuusepp, tase 4 esmast kutset läbiv kompetents 4 Ehituspuusepp, tase 4 Carpenter, level 4 5 Ehituspuusepp II (versioon 1) Ehituspuusepp II (versioon 2) Ehituspuusepp II (versioon 3) Ehituspuusepp II (versioon 4) Ehituspuusepp II (versioon 6) Ehituspuusepp, tase 4 (versioon 7) Ehituspuusepp, tase 4 (versioon 8) Ehituspuusepp, tase 4 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Ehituspuusepp 17 2012-05-04 2012-05-04 2014-10-19 4 4 7115 Puusepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Tööosad ja tööülesanded Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Tõnu Peipman Inseneribüoo Printsiip OÜ Aare Latserus Q-Haus Baltic OÜ Sven Mäe Tallinna Ehituskool Ehituspuusepp on oskustööline, kes töötab ehitus- või kinnisvara korrashoiu ettevõttes või puitkonstruktsioonide tööstusliku valmistamisega tegelevas ettevõttes. Ehituspuusepa peamised tööülesanded on puidust konstruktsioonielementide ja ehitusdetailide valmistamine ja monteerimine; puitkonstruktsioonidest seinte, vahelagede ja katuste ehitamine ja soojustamine, sageli ka taastamine ja ümberehitamine; ehitiste sise- ja väliselementide (uksed, aknad trepid jne) sobitamine ja paigaldamine. 4. taseme Ehituspuusepp korraldab iseseisvalt oma töökoha ja vastutab oma tööülesannete kvaliteetse täitmise eest. Selle taseme puusepp valmistab vajaduse korral ette ja kohaldab asjakohaseid muudatusi töökohal. A.2.1 Puitliidete valmistamine A.2.2 Puitraketiste ehitamine ja paigaldamine A.2.3 Puitkarkass-seinte ehitamine A.2.4 Puitvahelagede ehitamine A.2.5 Katusekonstruktsioonide ehitamine A.2.6 Puitkonstruktsioonide tööstuslik valmistamine A.2.7 Puitkonstruktsioonide montaažitööd A.2.8 Vooderdise paigaldamine A.2.9 Avatäidete paigaldamine A.2.10 Leiliruumi ehitamine A.2.11 Põrandate ehitamine A.2.12 Muude välisrajatiste ehitamine A.2.13 Puitkonstruktsioonide renoveerimine A.2.14 Troppimistööde tegemine A.2.15 Parapetile ja fassaadipindadele plekkdetailide paigaldamine A.2.16 Kaldkatusekatete paigaldamine A.2.17 Palkseinte ehitamine A.2.18 Madalama kvalifikatsiooniga ehituspuuseppade nõustamine ja juhendamine Puusepatöö nõuab suurt füüsilist pingutust. Töö võib toimuda nii siseruumides kui ka õues, erinevatel kõrgustel ja muutuvates ilmastikutingimustes. Ehituspuusepp peab järgima tööeeskirju, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Töökeskkonnaga on seotud kõrgendatud mehaaniliste vigastuste tekkimise risk. Tervisekahjustusi võivad põhjustada ka tolm ja lenduvad keemilised ühendid ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja -vahendeid. Ehituspuusepa peamised töövahendid on erinevad mehaanilised (vasarad, saed, kirved, höövlid, peitlid jne) ja elektrilised (trellid, lihvimismasinad jne.) käsitööriistad, kuid kasutusel võivad olla ka suuremad tööstuslikud seadmed. Ehituspuusepa töö eeldab kohanemisvõimet erinevate töökeskkonna tingimustega (kõrgus, ilmastikuolud jne), koostöö- ja meeskonnatöö valmidust, rutiinitaluvust, keskendumisvõimet ning hoolikust. Vajalik on hea koordinatsioon ja füüsiline vastupidavus. 4. taseme ehituspuuseppadena töötavatel inimestel on kas erialane kutseharidus ja reaalne töökogemus ehitusettevõttes või keskharidus ning reaalne töökogemus ehitusettevõttes. Viimasel juhul peab töötaja olema läbinud ka ettevõtlusalase täiendkoolituse. Puusepp, ehituspuusepp Ehituspuusepp, tase 4 kutsestandardis on kirjeldatud 14 kohustuslikku ja 4 valitavat tööosa. Ehituspuusepp, tase 4 kutsetunnistuse taotlemisel peavad olema tõendatud kõik kohustuslikud kompetentsid vahemikus B.2.1 – 2.14. Puitliidete valmistamine 4 Puitraketiste ehitamine ja paigaldamine 4 Puitkarkass-seinte ehitamine 4 Puitvahelagede ehitamine 4 Katusekonstruktsioonide ehitamine 4 Puitkonstruktsioonide tööstuslik valmistamine 4 Puitkonstruktsioonide montaažitööd 4 Vooderdise paigaldamine 4 Avatäidete paigaldamine 4 Leiliruumi ehitamine 4 Põrandate ehitamine 3 Muude välisrajatiste ehitamine 4 Puitkonstruktsioonide renoveerimine 4 Troppimistööde tegemine 3 Valitavate kompetentside (B.2.15 – 2.18) tõendamine 4. taseme kutse taotlemisel on vabatahtlik. Parapetile ja fassaadipindadele plekkdetailide paigaldamine 4 Kaldkatusekatete paigaldamine 4 Palkseinte ehitamine 4 Madalama kvalifikatsiooniga ehituspuuseppade nõustamine ja juhendamine 4 Ehituspuusepp, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Müürsepp, tase 4 esmane kutse Bricklayer, level 4 VET level 4 Müürsepp I (versioon 1) Müürsepp I (versioon 2) Müürsepp I (versioon 3) Müürsepp I (versioon 5) Müürsepp, tase 4 esmane kutse (versioon 6) Müürsepp, tase 4 esmane kutse (versioon 7) Müürsepp, tase 4 esmane kutse (versioon 8) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Müürsepp 17 2012-05-04 2012-05-04 2014-10-19 4 4 7112 Müürsepad jms töölised 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Tööosad ja tööülesanded Priit Alas OÜ Anmeri Tarmo Laaban Tallinna Ehituskool Vahur Külm AS Columbia-Kivi Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Andrus Puju OÜ Andreco Haldus Aulika Riisenberg Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus Müürsepp on oskustööline, kes töötab ehitus- või kinnisvara korrashoiu ettevõttes. Müürsepa peamised tööülesanded on kandvate ja mittekandvate konstruktsioonide ladumine, erinevatest materjalidest müüritiste ladumine, taastamine ja ümberehitamine. Esmane kutse on formaalharidusõppe lõpetamisel saadav kutse. Õppeasutus saab esmase kutse andmise õiguse, kui õppekava vastab käesolevale kutsestandardile ja on riiklikult tunnustatud. Käesolev Müürsepp, EKR tase 4 esmane kutse kutsestandard on mõeldud aluseks müürsepa riiklikule õppekavale. 4. taseme esmase kutse saanud müürsepp korraldab iseseisvalt oma töökoha ja tuleb tööülesannete täitmisega toime tavapärastes olukordades ning vastutab nende kvaliteetse täitmise eest. Vastutust nõudvate otsuste vastuvõtmise ning keerulisemate tööprotsesside teostamise juures vajab esmast kutset omav müürsepp juhendamist. A.2.1 Kandvate ja mittekandvate konstruktsioonide ladumine A.2.2 Müüritise taastamine ja ümberehitamine A.2.3 Troppimistööde tegemine A.2.4 Paekivist, raudkivist ja segatüüpi kiviaedade ladumine A.2.5 Kivisillutise rajamine A.2.6 Pindade märgkrohvimine A.2.7 Parapetile ja fassaadipindadele plekkdetailide paigaldamine Müürsepa töö on raske ja nõuab füüsilist pingutust. Sageli tuleb tõsta raskeid ehitusmaterjale, töötada sundasendis või ronida ajutistel tellingutel ja konstruktsioonidel. Töö võib toimuda erinevatel kõrgustel ja muutuvates keskkonnatingimustes, valdavalt välitingimustes. Müürsepa töökeskkonnaga on seotud kõrgendatud vigastuste tekkimise risk. Samuti võivad tervisekahjustusi põhjustada tolm, õhus lenduvad keemilised ühendid, müra, temperatuurikõikumised ja tuuletõmbus ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja -vahendeid. Müürsepp peab järgima tööeeskirju, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Müürsepa peamised töövahendid on mitmesugused käsitööriistad (kellud, müürihaamrid, mõõteriistad: mõõdulindid, loodid, nivelliirid) ja elektrilised masinad (mootorsegistid, lõikurid, betoonisegumasinad jne). Müürsepa töö eeldab koostöövalmidust, rutiinitaluvust, keskendumisvõimet ning hoolikust. Vajalik on hea koordinatsioon, füüsiline vastupidavus ja kõrgusetaluvus. 4. taseme Müürsepa esmane kutse saadakse esmase kutse andmise õigust omavas kutseõppeasutuses vastava kutsekeskhariduse õppe lõpetamisel. Märge selle taseme omistamise kohta kantakse õppekava läbimise korral õppuri hinnetelehele. Müürsepp Müürsepp, tase 4 esmast kutset kirjeldavas kutsestandardis on kirjeldatud kolm kohustuslikku kompetentsi. Müürsepp, tase 4 esmase kutse taotlemisel peavad olema tõestatud kõik kompetentsid vahemikus B.2.1 - B.2.3. Kandvate ja mittekandvate konstruktsioonide ladumine 4 Müüritise taastamine ja ümberehitamine 4 Troppimistööde tegemine 4 Müürsepp, tase 4 esmast kutset kirjeldavas kutsestandardis on kirjeldatud neli valitavat kompetentsi. Müürsepp, tase 4 esmase kutse taotlemisel peab olema tõestatud vähemalt üks kompetents valitavate kompetentside (B.2.4 – B.2.7) hulgast. Paekivist, raudkivist ja segatüüpi kiviaedade kuivladumine 4 Kivisillutiste rajamine 4 Pindade märgkrohvimine tsementkrohviseguga 4 Parapetile ja fassaadipindadele plekkdetailide paigaldamine 4 Müürsepp, tase 4 esmase kutse üldised läbivad kompetentsid 4 Müürsepp, tase 4 esmase kutse kutsespetsiifilised läbivad kompetentsid 4 Müürsepp, tase 4 Bricklayer, level 4 5 Müürsepp II (versioon 1) Müürsepp II (versioon 2) Müürsepp II (versioon 3) Müürsepp II (versioon 4) Müürsepp II (versioon 6) Müürsepp, tase 4 (versioon 7) Müürsepp, tase 4 (versioon 8) Müürsepp, tase 4 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Müürsepp 17 2012-05-04 2012-05-04 2014-10-19 4 4 7112 Müürsepad jms töölised 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Tööosad ja tööülesanded Priit Alas OÜ Anmeri Tarmo Laaban Tallinna Ehituskool Vahur Külm AS Columbia-Kivi Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Andrus Puju OÜ Andreco Haldus Müürsepp on oskustööline, kes töötab ehitus- või kinnisvara korrashoiu ettevõttes. Müürsepa peamised tööülesanded on kandvate ja mittekandvate konstruktsioonide ladumine, erinevatest materjalidest müüritiste ladumine, taastamine ja ümberehitamine. 4. taseme müürsepp korraldab iseseisvalt oma töökoha ja vastutab oma tööülesannete kvaliteetse täitmise eest. Selle tasemel müürsepp valmistab vajaduse korral ette ja kohaldab asjakohaseid muudatusi töökohal. A.2.1 Kandvate ja mittekandvate konstruktsioonide ladumine A.2.2 Müüritise taastamine ja ümberehitamine A.2.3 Troppimistööde tegemine A.2.4 Paekivist, raudkivist ja segatüüpi kiviaedade ladumine A.2.5 Kivisillutise rajamine A.2.6 Pindade märgkrohvimine A.2.7 Parapetile ja fassaadipindadele plekkdetailide paigaldamine A.2.8 Madalama kvalifikatsiooniga müürsepa nõustamine ja juhendamine Müürsepa töö on raske ja nõuab füüsilist pingutust. Sageli tuleb tõsta raskeid ehitusmaterjale, töötada sundasendis või ronida ajutistel tellingutel ja konstruktsioonidel. Töö võib toimuda erinevatel kõrgustel ja muutuvates keskkonnatingimustes, valdavalt välitingimustes. Müürsepa töökeskkonnaga on seotud kõrgendatud vigastuste tekkimise risk. Samuti võivad tervisekahjustusi põhjustada tolm, õhus lenduvad keemilised ühendid, müra, temperatuurikõikumised ja tuuletõmbus ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja -vahendeid. Müürsepp peab järgima tööeeskirju, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Müürsepa peamised töövahendid on mitmesugused käsitööriistad (kellud, müürihaamrid, mõõteriistad: mõõdulindid, loodid, nivelliirid) ja elektrilised masinad (mootorsegistid, lõikurid, betoonisegumasinad jne). Müürsepa töö eeldab koostöövalmidust, rutiinitaluvust, keskendumisvõimet ning hoolikust. Vajalik on hea koordinatsioon, füüsiline vastupidavus ja kõrgusetaluvus. 4. taseme müürseppadena töötavatel inimestel on kas erialane kutseharidus ja reaalne töökogemus ehitusettevõttes või keskharidus ning reaalne töökogemus ehitusettevõttes. Viimasel juhul peab töötaja olema läbinud ka ettevõtlusalase täiendkoolituse. Müürsepp Müürsepp, tase 4 kutsestandardis on kirjeldatud kolm kohustuslikku kompetentsi. Müürsepp, tase 4 kutsetunnistuse taotlemisel peavad olema tõendatud kõik kohustuslikud kompetentsid vahemikus B.2.1 – 2.3. Kandvate ja mittekandvate konstruktsioonide ladumine 4 Müüritise taastamine ja ümberehitamine 4 Troppimistööde tegemine 4 Müürsepp, tase 4 kutsestandardis on kirjeldatud viis valitavat kompetentsi. Lisaks on võimalik tõendada ühe või mitme kompetentsi olemasolu valitavate kompetentside (B.2.4 – 2.8) hulgast. Valitavate kompetentside tõendamine 4. taseme kutsetunnistuse taotlemisel on vabatahtlik. Paekivist, raudkivist ja segatüüpi kiviaedade kuivladumine 4 Kivisillutiste rajamine 4 Pindade märgkrohvimine tsementkrohviseguga 4 Parapetile ja fassaadipindadele plekkdetailide paigaldamine 4 Madalama kvalifikatsiooniga müürsepa nõustamine ja juhendamine 4 Müürsepp, tase 4 kutset läbivad üldised kompetentsid 4 Müürsepp, tase 4 kutsespetsiifilised läbivad kompetentsid 4 Kinnisvarahaldur, tase 5 technical facilities manager, level 5 5 Kinnisvara haldur III (versioon 1) Kinnisvara haldur III (versioon 2) Kinnisvara haldur III (versioon 3) Kinnisvara haldur III (versioon 4) Kinnisvarahaldur, tase 5 (versioon 6) Kinnisvarahaldur, tase 5 (versioon 7) Kinnisvarahaldur, tase 5 (versioon 8) Kinnisvarahaldur, tase 5 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara haldur 17 2012-05-04 2012-05-04 2017-03-14 5 5 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Kutsestandardis kasutatud mõisted Jüri Kröönström Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit Meelis Pääro Armel Ehitus OÜ Anu Sarnet Eesti Korteriühistute Liit Birgit Hüüs Kaitsevägi Ekspert – Roode Liias Tallinna Tehnikaülikool Kinnisvarahaldur töötab kinnisvara haldamisega tegelevas ettevõttes või mis tahes majandusvaldkonna organisatsiooni kinnisvara haldamisega tegelevas struktuuriüksuses. Kinnisvarahalduri peamised tööülesanded on kinnisvara korrashoiu kavandamine, korraldamine ja järelevalve teostamine, lähtudes osapoolte vahel sõlmitud lepingute sätetest. Kinnisvarahaldur töötab iseseisvalt ja võtab vastu operatiivseid otsuseid oma volituste piires. Keeruliste olukordade lahendamisel ning strateegiliste otsuste vastuvõtmisel ja rakendamisel vajab ta kõrgema kutsetasemega spetsialisti juhendamist. A.2.1 Kinnisvara korrashoiu tegevuste strateegiline haldamine A.2.2 Kinnisvara korrashoiu tegevuste taktikaline haldamine A.2.3 Kinnisvara korrashoiu tegevuste operatiivne haldamine Töökeskkond on muutuv, töötada tuleb nii sise- kui väliskeskkonnas, mistõttu on vajalik hea tervis ja füüsiline vastupidavus. Iga objekt (kinnistu) on arhitektuuriliste eripärade ja kliendi soovide tõttu erinev ning nõuab personaalset lähenemist. Tööaeg sõltub kinnistul esinevatest probleemidest, mistõttu tuleb arvestada, et välja võidakse kutsuda ka õhtusel ajal või öötundidel ja nädalavahetustel. Kinnisvarahaldur kasutab oma töös tavapäraseid bürootöö- ja kommunikatsioonivahendeid, kontoritarkvara, mõõtmis- ja kontrollseadmeid. Kinnisvarahalduri kutsealal töötamine eeldab inimeselt teenindus- ja suhtlemisvalmidust ja avatust. Inimestega suhtlemine nõuab meeldivat ja viisakat käitumist, rahulikku meelt, kannatlikkust ja paindlikkust. Kutsealal töötamiseks vajalike isikuomaduste hulka kuuluvad ka planeerimis- ja juhtimisoskus, koostöövalmidus, täpsus, hoolikus, kohusetunne ja ausus, enesedistsipliin ja usaldatavus. Samuti tuleb erinevates olukordades kasuks pingetaluvus. Kinnisvarahalduritena töötavad tavapäraselt inimesed, kellel on keskharidus või erialane kutseharidus ja kelle kutsealased oskused on omandatud kutsealaste täienduskoolituste ja tööpraktikaga. Majahaldur, objektihaldur, haldur, kinnisvara haldusspetsialist, majandusjuhataja. Selle kutse taotlemisel on vajalik kõikide kompetentside (B.2.1. - B.2.3.) tõestamine. Kinnisvara korrashoiu tegevuste strateegiline haldamine 5 Kinnisvara korrashoiu tegevuste taktikaline haldamine 5 Kinnisvara korrashoiu tegevuste operatiivne haldamine 5 Kinnisvarahaldur, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Maaturismi ettevõtja III Rural Tourism Entrepreneur III 1 Maaturismi ettevõtja III (versioon 2) Maaturismi ettevõtja III (versioon 3) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Maaturismi ettevõtja 24 2006-06-15 2006-06-15 2010-03-22 III 1411 Hotellide, motellide ja hostelite juhid 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 94 Organisatsioonide tegevus Mehhatroonik III Mechatronic III 4 Mehhatroonik III (versioon 1) Mehhatroonik III (versioon 2) Mehhatroonik III (versioon 3) Mehhatroonik III (versioon 5) Mehhatroonik-tehnik, tase 5 (versioon 6) Mehhatroonik-tehnik, tase 5 (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Mehhatroonik 4 2010-12-29 2010-12-29 2011-09-08 III 5 5 7421 Elektroonikaseadmete mehaanikud ja hooldajad 0715 Mehaanika ja metallitöö 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Mehhatroonik II Mechatronic II 3 Mehhatroonik II (versioon 1) Mehhatroonik II (versioon 2) Mehhatroonik II (versioon 4) Mehhatroonik II (versioon 5) Mehhatroonik, tase 4 (versioon 6) Mehhatroonik, tase 4 (versioon 7) Mehhatroonik, tase 4 (versioon 8) Mehhatroonik, tase 4 (versioon 9) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Mehhatroonik 17 2008-09-23 2008-09-23 2010-12-28 II 7421 Elektroonikaseadmete mehaanikud ja hooldajad 0715 Mehaanika ja metallitöö 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Mehhatroonik III Mechatronic III 3 Mehhatroonik III (versioon 1) Mehhatroonik III (versioon 2) Mehhatroonik III (versioon 4) Mehhatroonik III (versioon 5) Mehhatroonik-tehnik, tase 5 (versioon 6) Mehhatroonik-tehnik, tase 5 (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Mehhatroonik 17 2008-09-23 2008-09-23 2010-12-28 III 7421 Elektroonikaseadmete mehaanikud ja hooldajad 0715 Mehaanika ja metallitöö 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Mehhatroonik I Mechatronic I 1 Mehhatroonik I (versioon 2) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Mehhatroonik 5 2001-11-06 2001-11-06 2006-01-19 I 7421 Elektroonikaseadmete mehaanikud ja hooldajad 0715 Mehaanika ja metallitöö 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Mehhatroonik II Mechatronic II 1 Mehhatroonik II (versioon 2) Mehhatroonik II (versioon 3) Mehhatroonik II (versioon 4) Mehhatroonik II (versioon 5) Mehhatroonik, tase 4 (versioon 6) Mehhatroonik, tase 4 (versioon 7) Mehhatroonik, tase 4 (versioon 8) Mehhatroonik, tase 4 (versioon 9) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Mehhatroonik 5 2001-11-06 2001-11-06 2006-01-19 II 7421 Elektroonikaseadmete mehaanikud ja hooldajad 0715 Mehaanika ja metallitöö 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Mehhatroonik III Mechatronic III 1 Mehhatroonik III (versioon 2) Mehhatroonik III (versioon 3) Mehhatroonik III (versioon 4) Mehhatroonik III (versioon 5) Mehhatroonik-tehnik, tase 5 (versioon 6) Mehhatroonik-tehnik, tase 5 (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Mehhatroonik 5 2001-11-06 2001-11-06 2006-01-19 III 7421 Elektroonikaseadmete mehaanikud ja hooldajad 0715 Mehaanika ja metallitöö 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Mehhatroonik IV Mechatronic IV 1 Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Mehhatroonik 5 2001-11-06 2001-11-06 2005-11-06 IV 3115 Masinaehitustehnikud 0715 Mehaanika ja metallitöö 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Metallitöötlemispinkidel töötaja I Machine-tool Worker I 3 Freesija II (versioon 1) Freesija II (versioon 2) Freesija II (versioon 3) Freesija II (versioon 4) Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, tase 3 (versioon 6) Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, tase 3 (versioon 7) Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, tase 3 (versioon 8) Lihvija II (versioon 1) Lihvija II (versioon 2) Lihvija II (versioon 3) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 1) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 2) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 4) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 5) Treial II (versioon 1) Treial II (versioon 2) Treial II (versioon 3) Treial II (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Metallitöötlemispinkidel töötaja 10 2004-12-06 2004-12-06 2008-12-08 I 7223 Metallitöötluspinkide seadistajad ja operaatorid 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Metallitöötlemispinkidel töötaja I Machine-tool Worker I 2 Freesija II (versioon 1) Freesija II (versioon 2) Freesija II (versioon 3) Freesija II (versioon 4) Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, tase 3 (versioon 6) Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, tase 3 (versioon 7) Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, tase 3 (versioon 8) Lihvija II (versioon 1) Lihvija II (versioon 2) Lihvija II (versioon 3) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 1) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 3) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 4) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 5) Treial II (versioon 1) Treial II (versioon 2) Treial II (versioon 3) Treial II (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Metallitöötlemispinkidel töötaja 3 2000-12-12 2000-12-12 2004-12-05 I 7223 Metallitöötluspinkide seadistajad ja operaatorid 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Metallitöötlemispinkidel töötaja I Machine-tool Worker I 1 Freesija II (versioon 1) Freesija II (versioon 2) Freesija II (versioon 3) Freesija II (versioon 4) Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, tase 3 (versioon 6) Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, tase 3 (versioon 7) Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, tase 3 (versioon 8) Lihvija II (versioon 1) Lihvija II (versioon 2) Lihvija II (versioon 3) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 2) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 3) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 4) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 5) Treial II (versioon 1) Treial II (versioon 2) Treial II (versioon 3) Treial II (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Metallitöötlemispinkidel töötaja 2 1999-12-03 1999-12-03 2000-12-11 I 7223 Metallitöötluspinkide seadistajad ja operaatorid 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Metsandusettevõtja III Forestry entrepreneur III 2 Metsandusettevõtja III (versioon 1) Metsandusettevõtja III (versioon 3) Metsandusettevõtja III (versioon 4) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Metsandusettevõtja 12 2003-05-28 2003-05-28 2007-06-06 III 1311 Põllumajandus- ja metsandusjuhid 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Metsandusettevõtja III Forestry entrepreneur III 1 Metsandusettevõtja III (versioon 2) Metsandusettevõtja III (versioon 3) Metsandusettevõtja III (versioon 4) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Metsandusettevõtja 4 1999-11-24 1999-11-24 2003-05-27 III 1311 Põllumajandus- ja metsandusjuhid 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Metsandustehnik IV Forest technician IV 3 Metsamajanduse spetsialist, tase 5 (versioon 8) Metsamajanduse spetsialist, tase 5 (versioon 9) Metsanduse spetsialist, tase 5 (versioon 5) Metsanduse spetsialist, tase 5 (versioon 6) Metsanduse spetsialist, tase 5 (versioon 7) Metsandustehnik IV (versioon 1) Metsandustehnik IV (versioon 2) Metsandustehnik IV (versioon 4) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Metsandustehnik 21 2007-06-07 2007-06-07 2011-04-27 IV 3143 Metsandustehnikud 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Metsandustehnik III Forest technician III 1 Metsandustehnik III (versioon 2) Metsandustehnik III (versioon 3) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Metsandustehnik 12 2003-05-28 2003-05-28 2007-06-06 III 3143 Metsandustehnikud 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Metsandustehnik IV Forest technician IV 2 Metsamajanduse spetsialist, tase 5 (versioon 8) Metsamajanduse spetsialist, tase 5 (versioon 9) Metsanduse spetsialist, tase 5 (versioon 5) Metsanduse spetsialist, tase 5 (versioon 6) Metsanduse spetsialist, tase 5 (versioon 7) Metsandustehnik IV (versioon 1) Metsandustehnik IV (versioon 3) Metsandustehnik IV (versioon 4) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Metsandustehnik 12 2003-05-28 2003-05-28 2007-06-06 IV 3143 Metsandustehnikud 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Metsandustehnik IV Forest technician IV 1 Metsamajanduse spetsialist, tase 5 (versioon 8) Metsamajanduse spetsialist, tase 5 (versioon 9) Metsanduse spetsialist, tase 5 (versioon 5) Metsanduse spetsialist, tase 5 (versioon 6) Metsanduse spetsialist, tase 5 (versioon 7) Metsandustehnik IV (versioon 2) Metsandustehnik IV (versioon 3) Metsandustehnik IV (versioon 4) Metsandus Metsatööstuse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Metsandustehnik 5 2000-05-05 2000-05-05 2003-05-27 IV 3143 Metsandustehnikud 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Metsur II Forest worker II 2 Metsur II (versioon 1) Metsur II (versioon 3) Metsur II (versioon 4) Metsur, tase 4 (versioon 5) Metsur, tase 4 (versioon 6) Metsur, tase 4 (versioon 7) Metsur, tase 4 (versioon 8) Metsur, tase 4 (versioon 9) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Metsur 12 2003-05-28 2003-05-28 2007-06-06 II 6210 Metsanduse jms oskustöölised 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Metsur II Forest worker II 1 Metsur II (versioon 2) Metsur II (versioon 3) Metsur II (versioon 4) Metsur, tase 4 (versioon 5) Metsur, tase 4 (versioon 6) Metsur, tase 4 (versioon 7) Metsur, tase 4 (versioon 8) Metsur, tase 4 (versioon 9) Metsandus Metsatööstuse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Metsur 4 1999-11-24 1999-11-24 2003-05-27 II 6210 Metsanduse jms oskustöölised 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Muusikateoreetik III Music Theorist III 1 Muusikateoreetik III (versioon 2) Muusikateoreetik III (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Muusikateoreetik 8 2005-05-24 2005-05-24 2008-12-09 III 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Müüja-konsultant III Shop assistant III 3 Müügikorraldaja, tase 5 (versioon 5) Müügikorraldaja, tase 5 (versioon 6) Müügikorraldaja, tase 5 (versioon 7) Müüja-konsultant III (versioon 1) Müüja-konsultant III (versioon 2) Müüja-konsultant III (versioon 4) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Kaubandus Müüja 28 2007-12-06 2007-12-06 2010-11-24 III 5223 Poemüüjad 0416 Hulgi- ja jaekaubandus 47 Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad Müüja I Shop assistant I 3 Müüja I (versioon 1) Müüja I (versioon 2) Müüja I (versioon 4) Müüja I (versioon 5) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Kaubandus Müüja 25 2006-12-07 2006-12-07 2007-12-05 I 5230 Kassapidajad ja piletimüüjad 0416 Hulgi- ja jaekaubandus 47 Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad Müüja II Shop assistant II 2 Klienditeenindaja kaubanduses, tase 4 (versioon 7) Klienditeenindaja kaubanduses, tase 4 (versioon 8) Müüja II (versioon 1) Müüja II (versioon 3) Müüja II (versioon 4) Müüja-klienditeenindaja, tase 4 (versioon 5) Müüja-klienditeenindaja, tase 4 (versioon 6) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Kaubandus Müüja 25 2006-12-07 2006-12-07 2007-12-05 II 5223 Poemüüjad 0416 Hulgi- ja jaekaubandus 47 Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad Müüja III Shop assistant III 2 Müüja III (versioon 1) Müüja III (versioon 3) Müüja III (versioon 4) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Kaubandus Müüja 25 2006-12-07 2006-12-07 2007-12-05 III 5222 Müüjate vahetusevanemad 0416 Hulgi- ja jaekaubandus 47 Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad Müüja-konsultant III Shop assistant III 2 Müügikorraldaja, tase 5 (versioon 5) Müügikorraldaja, tase 5 (versioon 6) Müügikorraldaja, tase 5 (versioon 7) Müüja-konsultant III (versioon 1) Müüja-konsultant III (versioon 3) Müüja-konsultant III (versioon 4) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Kaubandus Müüja 25 2006-12-07 2006-12-07 2007-12-05 III 5223 Poemüüjad 0416 Hulgi- ja jaekaubandus 47 Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad Müüja I Shop assistant I 2 Müüja I (versioon 1) Müüja I (versioon 3) Müüja I (versioon 4) Müüja I (versioon 5) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Kaubandus Müüja 9 2002-12-16 2002-12-16 2006-12-06 I 5230 Kassapidajad ja piletimüüjad 0416 Hulgi- ja jaekaubandus 47 Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad Müüja II Shop assistant II 1 Klienditeenindaja kaubanduses, tase 4 (versioon 7) Klienditeenindaja kaubanduses, tase 4 (versioon 8) Müüja II (versioon 2) Müüja II (versioon 3) Müüja II (versioon 4) Müüja-klienditeenindaja, tase 4 (versioon 5) Müüja-klienditeenindaja, tase 4 (versioon 6) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Kaubandus Müüja 9 2002-12-16 2002-12-16 2006-12-06 II 5223 Poemüüjad 0416 Hulgi- ja jaekaubandus 47 Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad Müüja III Shop assistant III 1 Müüja III (versioon 2) Müüja III (versioon 3) Müüja III (versioon 4) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Kaubandus Müüja 9 2002-12-16 2002-12-16 2006-12-06 III 5222 Müüjate vahetusevanemad 0416 Hulgi- ja jaekaubandus 47 Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad Müüja-konsultant III Shop assistant III 1 Müügikorraldaja, tase 5 (versioon 5) Müügikorraldaja, tase 5 (versioon 6) Müügikorraldaja, tase 5 (versioon 7) Müüja-konsultant III (versioon 2) Müüja-konsultant III (versioon 3) Müüja-konsultant III (versioon 4) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Kaubandus Müüja 9 2002-12-16 2002-12-16 2006-12-06 III 5223 Poemüüjad 0416 Hulgi- ja jaekaubandus 47 Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad Müüja I Shop assistant I 1 Müüja I (versioon 2) Müüja I (versioon 3) Müüja I (versioon 4) Müüja I (versioon 5) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Kaubandus Müüja 1 1998-12-15 1998-12-15 2002-12-15 I 5230 Kassapidajad ja piletimüüjad 0416 Hulgi- ja jaekaubandus 47 Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad Naftasaaduste laooperaator III Oil terminal operator III 2 Naftasaaduste laooperaator III (versioon 1) Naftasaaduste laooperaator III (versioon 3) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Vedelkütuste varustus Naftasaaduste laooperaator 11 2003-11-21 2003-11-21 2007-05-23 III 8113 Puurseadmete operaatorid 0711 Keemiatehnoloogia ja -protsessid 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Naftasaaduste laooperaator III Oil terminal operator III 1 Naftasaaduste laooperaator III (versioon 2) Naftasaaduste laooperaator III (versioon 3) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Vedelkütuste varustus Naftasaaduste laooperaator 4 2000-11-30 2000-11-30 2003-11-20 III 8113 Puurseadmete operaatorid 0711 Keemiatehnoloogia ja -protsessid 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Naftasaaduste laooperaator II Oil terminal operator II 1 Naftasaaduste laooperaator II (versioon 2) Naftasaaduste laooperaator II (versioon 3) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Vedelkütuste varustus Naftasaaduste laooperaator 1 1999-12-10 1999-12-10 2003-11-20 II 8113 Puurseadmete operaatorid 0711 Keemiatehnoloogia ja -protsessid 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Noorsootöötaja IV Youth worker IV 2 Noorsootöötaja IV (versioon 1) Noorsootöötaja IV (versioon 3) Noorsootöötaja IV (versioon 5) Noorsootöötaja, tase 6 (versioon 10) Noorsootöötaja, tase 6 (versioon 4) Noorsootöötaja, tase 6 (versioon 6) Noorsootöötaja, tase 6 (versioon 7) Noorsootöötaja, tase 6 (versioon 8) Noorsootöötaja, tase 6 (versioon 9) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Noorsootöö Noorsootöötaja 11 2007-05-29 2007-05-29 2008-12-07 IV 2635 Sotsiaaltöötajad ja nõustajad 0922 Lastehoid ja teenused noortele 85 Haridus Noorsootöötaja V Youth worker V 2 Noorsootööjuht, tase 7 (versioon 9) Noorsootöötaja V (versioon 1) Noorsootöötaja V (versioon 3) Noorsootöötaja V (versioon 5) Noorsootöötaja, tase 7 (versioon 4) Noorsootöötaja, tase 7 (versioon 6) Noorsootöötaja, tase 7 (versioon 7) Noorsootöötaja, tase 7 (versioon 8) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Noorsootöö Noorsootöötaja 11 2007-05-29 2007-05-29 2008-12-07 V 2635 Sotsiaaltöötajad ja nõustajad 0922 Lastehoid ja teenused noortele 85 Haridus Noorsootöötaja III Youth worker III 1 Noorsootöötaja III (versioon 2) Noorsootöötaja III (versioon 3) Noorsootöötaja III (versioon 5) Noorsootöötaja, tase 4 (versioon 4) Noorsootöötaja, tase 4 (versioon 6) Noorsootöötaja, tase 4 (versioon 7) Noorsootöötaja, tase 4 (versioon 8) Noorsootöötaja, tase 5 (versioon 10) Noorsootöötaja, tase 5 (versioon 9) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Noorsootöö Noorsootöötaja 6 2006-03-01 2006-03-01 2007-05-28 III 3412 Sotsiaaltöö keskastme spetsialistid 0922 Lastehoid ja teenused noortele 85 Haridus Noorsootöötaja IV Youth worker IV 1 Noorsootöötaja IV (versioon 2) Noorsootöötaja IV (versioon 3) Noorsootöötaja IV (versioon 5) Noorsootöötaja, tase 6 (versioon 10) Noorsootöötaja, tase 6 (versioon 4) Noorsootöötaja, tase 6 (versioon 6) Noorsootöötaja, tase 6 (versioon 7) Noorsootöötaja, tase 6 (versioon 8) Noorsootöötaja, tase 6 (versioon 9) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Noorsootöö Noorsootöötaja 6 2006-03-01 2006-03-01 2007-05-28 IV 2635 Sotsiaaltöötajad ja nõustajad 0922 Lastehoid ja teenused noortele 85 Haridus Noorsootöötaja V Youth worker V 1 Noorsootööjuht, tase 7 (versioon 9) Noorsootöötaja V (versioon 2) Noorsootöötaja V (versioon 3) Noorsootöötaja V (versioon 5) Noorsootöötaja, tase 7 (versioon 4) Noorsootöötaja, tase 7 (versioon 6) Noorsootöötaja, tase 7 (versioon 7) Noorsootöötaja, tase 7 (versioon 8) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Noorsootöö Noorsootöötaja 6 2006-03-01 2006-03-01 2007-05-28 V 2635 Sotsiaaltöötajad ja nõustajad 0922 Lastehoid ja teenused noortele 85 Haridus Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal II Ceramist, Potter II 1 Keraamik, tase 4 (versioon 6) Keraamik, tase 4 (versioon 7) Keraamikasell, tase 4 (versioon 5) Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal II (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal II (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal II (versioon 4) Glasuuripealne maalimine Keraamiliste esemete valmistamine Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Keraamik 7 2006-05-12 2006-05-12 2008-12-03 II 7314 Savi- ja portselanimeistrid 0212 Moe-, sise- ja tööstusdisain 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal III Ceramist, Potter III 1 Keraamik, tase 5 (versioon 5) Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal III (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal III (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal III (versioon 4) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Keraamik 7 2006-05-12 2006-05-12 2008-12-03 III 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0212 Moe-, sise- ja tööstusdisain 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal IV Ceramist, Potter IV 1 Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal IV (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal IV (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal IV (versioon 4) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Keraamik 7 2006-05-12 2006-05-12 2008-12-03 IV 2659 Loomingulised töötajad, mujal liigitamata 0212 Moe-, sise- ja tööstusdisain 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal V Ceramist, Potter V 1 Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal V (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal V (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal V (versioon 4) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Keraamik 7 2006-05-12 2006-05-12 2008-12-03 V 2659 Loomingulised töötajad, mujal liigitamata 0212 Moe-, sise- ja tööstusdisain 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister kivitöö alal II Stone-mason II 1 Rahvakunsti- ja käsitöömeister kivitöö alal II (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister kivitöö alal II (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister kivitöö alal II (versioon 4) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Kiviraidur 6 2005-06-15 2005-06-15 2008-12-03 II 7113 Kiviraidurid, -tahujad jms töölised 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister kivitöö alal III Stone-mason III 1 Rahvakunsti- ja käsitöömeister kivitöö alal III (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister kivitöö alal III (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister kivitöö alal III (versioon 4) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Kiviraidur 6 2005-06-15 2005-06-15 2008-12-03 III 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister kivitöö alal IV Stonecutter IV 1 Rahvakunsti- ja käsitöömeister kivitöö alal IV (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister kivitöö alal IV (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister kivitöö alal IV (versioon 4) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Kiviraidur 6 2005-06-15 2005-06-15 2008-12-03 IV 2659 Loomingulised töötajad, mujal liigitamata 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister kivitöö alal V Stonecutter V 1 Rahvakunsti- ja käsitöömeister kivitöö alal V (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister kivitöö alal V (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister kivitöö alal V (versioon 4) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Kiviraidur 6 2005-06-15 2005-06-15 2008-12-03 V 2659 Loomingulised töötajad, mujal liigitamata 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal II Master of folk art and crafts in leathercraft II 1 Nahkkäsitöö valmistaja, tase 4 (versioon 5) Nahkkäsitöö valmistaja, tase 4 (versioon 6) Nahkkäsitöö valmistaja, tase 4 (versioon 7) Nahkkäsitöö valmistaja, tase 4 (versioon 8) Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal II (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal II (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal II (versioon 4) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Nahakunstnik 7 2006-05-12 2006-05-12 2008-12-03 II 7318 Tekstiil-, nahk- jms tooteid valmistavad käsitöömeistrid 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal III Master of folk art and crafts in leathercraft III 1 Nahkkäsitöö valmistaja, tase 5 (versioon 5) Nahkkäsitöö valmistaja, tase 5 (versioon 6) Nahkkäsitöö valmistaja, tase 5 (versioon 7) Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal III (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal III (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal III (versioon 4) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Nahakunstnik 7 2006-05-12 2006-05-12 2008-12-03 III 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal IV Master of folk art and crafts in leathercraft IV 1 Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal IV (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal IV (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal IV (versioon 4) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Nahakunstnik 7 2006-05-12 2006-05-12 2008-12-03 IV 2659 Loomingulised töötajad, mujal liigitamata 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal V Master of folk art and crafts in leathercraft V 1 Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal V (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal V (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal V (versioon 4) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Nahakunstnik 7 2006-05-12 2006-05-12 2008-12-03 V 2659 Loomingulised töötajad, mujal liigitamata 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal II Joiner II 1 Puukäsitööline, tase 4 (versioon 5) Puukäsitööline, tase 4 (versioon 6) Puukäsitööline, tase 4 (versioon 7) Puukäsitööline, tase 4 (versioon 8) Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal II (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal II (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal II (versioon 4) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Puutöömeister 6 2005-06-15 2005-06-15 2008-12-03 II 7317 Puidust, punumis- jm materjalidest tooteid valmistavad käsitöömeistrid 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal III Joiner III 1 Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal III (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal III (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal III (versioon 4) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Puutöömeister 6 2005-06-15 2005-06-15 2008-12-03 III 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal IV Joiner IV 1 Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal IV (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal IV (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal IV (versioon 4) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Puutöömeister 6 2005-06-15 2005-06-15 2008-12-03 IV 2659 Loomingulised töötajad, mujal liigitamata 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal V Joiner V 1 Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal V (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal V (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal V (versioon 4) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Puutöömeister 6 2005-06-15 2005-06-15 2008-12-03 V 2659 Loomingulised töötajad, mujal liigitamata 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal II Blacksmith II 1 Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal II (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal II (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal II (versioon 4) Sepp, tase 4 (versioon 5) Sepp, tase 4 (versioon 6) Sepp, tase 4 (versioon 7) Sepp, tase 4 (versioon 8) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Sepp 6 2005-06-15 2005-06-15 2008-12-03 II 7221 Sepad, stantsijad jms oskustöölised 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal III Blacksmith III 1 Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal III (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal III (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal III (versioon 4) Sepp, tase 5 (versioon 5) Sepp, tase 5 (versioon 6) Sepp, tase 5 (versioon 7) Sepp, tase 5 (versioon 8) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Sepp 6 2005-06-15 2005-06-15 2008-12-03 III 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal IV Blacksmith IV 1 Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal IV (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal IV (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal IV (versioon 4) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Sepp 6 2005-06-15 2005-06-15 2008-12-03 IV 2659 Loomingulised töötajad, mujal liigitamata 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal V Blacksmith V 1 Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal V (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal V (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal V (versioon 4) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Sepp 6 2005-06-15 2005-06-15 2008-12-03 V 2659 Loomingulised töötajad, mujal liigitamata 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal II Master of folk art and crafts in textile II 1 Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal II (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal II (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal II (versioon 4) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal II (versioon 5) Tekstiilkäsitöö sell, tase 4 (versioon 6) Tekstiilkäsitööline, tase 4 (versioon 7) Tekstiilkäsitööline, tase 4 (versioon 8) Tekstiilkäsitööline, tase 4 (versioon 9) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Tekstiilkäsitööline 5 2005-03-14 2005-03-14 2006-05-11 II 7318 Tekstiil-, nahk- jms tooteid valmistavad käsitöömeistrid 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal III Master of folk art and crafts in textile III 1 Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal III (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal III (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal III (versioon 4) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal III (versioon 5) Tekstiilikäsitööline, tase 5 (versioon 6) Tekstiilkäsitööline, tase 5 (versioon 7) Tekstiilkäsitööline, tase 5 (versioon 8) Tekstiilkäsitööline, tase 5 (versioon 9) Tikandite valmistamine Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Tekstiilkäsitööline 5 2005-03-14 2005-03-14 2006-05-11 III 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal IV Master of folk art and crafts in textile IV 1 Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal IV (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal IV (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal IV (versioon 4) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal IV (versioon 5) Rahvarõivameister, tase 6 (versioon 6) Tekstiilimeister, tase 6 (versioon 6) Tekstiilkäsitöö meister, tase 6 (versioon 7) Tekstiilkäsitöö meister, tase 6 (versioon 8) Tekstiilkäsitöö meister, tase 6 (versioon 9) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Tekstiilkäsitööline 5 2005-03-14 2005-03-14 2006-05-11 IV 2659 Loomingulised töötajad, mujal liigitamata 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal V Master of folk art and crafts in textile V 1 Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal V (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal V (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal V (versioon 4) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal V (versioon 5) Tekstiilkäsitöö meister, tase 7 (versioon 6) Tekstiilkäsitöö meister, tase 7 (versioon 7) Tekstiilkäsitöö meister, tase 7 (versioon 8) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Tekstiilkäsitööline 5 2005-03-14 2005-03-14 2006-05-11 V 2659 Loomingulised töötajad, mujal liigitamata 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal II Master of folk art and crafts in textile II 2 Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal II (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal II (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal II (versioon 4) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal II (versioon 5) Tekstiilkäsitöö sell, tase 4 (versioon 6) Tekstiilkäsitööline, tase 4 (versioon 7) Tekstiilkäsitööline, tase 4 (versioon 8) Tekstiilkäsitööline, tase 4 (versioon 9) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Tekstiilkäsitööline 7 2006-05-12 2006-05-12 2008-12-03 II 7318 Tekstiil-, nahk- jms tooteid valmistavad käsitöömeistrid 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal III Master of folk art and crafts in textile III 2 Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal III (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal III (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal III (versioon 4) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal III (versioon 5) Tekstiilikäsitööline, tase 5 (versioon 6) Tekstiilkäsitööline, tase 5 (versioon 7) Tekstiilkäsitööline, tase 5 (versioon 8) Tekstiilkäsitööline, tase 5 (versioon 9) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Tekstiilkäsitööline 7 2006-05-12 2006-05-12 2008-12-03 III 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal IV Master of folk art and crafts in textile IV 2 Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal IV (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal IV (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal IV (versioon 4) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal IV (versioon 5) Rahvarõivameister, tase 6 (versioon 6) Tekstiilimeister, tase 6 (versioon 6) Tekstiilkäsitöö meister, tase 6 (versioon 7) Tekstiilkäsitöö meister, tase 6 (versioon 8) Tekstiilkäsitöö meister, tase 6 (versioon 9) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Tekstiilkäsitööline 7 2006-05-12 2006-05-12 2008-12-03 IV 2659 Loomingulised töötajad, mujal liigitamata 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal V Master of folk art and crafts in textile V 2 Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal V (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal V (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal V (versioon 4) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal V (versioon 5) Tekstiilkäsitöö meister, tase 7 (versioon 6) Tekstiilkäsitöö meister, tase 7 (versioon 7) Tekstiilkäsitöö meister, tase 7 (versioon 8) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Tekstiilkäsitööline 7 2006-05-12 2006-05-12 2008-12-03 V 2659 Loomingulised töötajad, mujal liigitamata 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal II Ceramist, Potter II 3 Keraamik, tase 4 (versioon 6) Keraamik, tase 4 (versioon 7) Keraamikasell, tase 4 (versioon 5) Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal II (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal II (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal II (versioon 4) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Keraamik 11 2012-04-27 2012-04-27 2012-12-31 II 4 4 7314 Savi- ja portselanimeistrid 0212 Moe-, sise- ja tööstusdisain 94 Organisatsioonide tegevus Ahju pakkimine ja põletamine Esemete pakendamine transpordiks Glasuurimine ja angobeerimine Glasuuripealne maalimine Keraamiliste esemete valmistamine Kipsitöö valmistamine Kuivatamine Käsitreimine Käsitsi modelleerimine Pressimine Savimassi ettevalmistamine Šabloontreimine Valamine Viimistlemine Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal III Ceramist, Potter III 3 Keraamik, tase 5 (versioon 5) Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal III (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal III (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal III (versioon 4) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Keraamik 11 2012-04-27 2012-04-27 2012-12-31 III 5 5 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0212 Moe-, sise- ja tööstusdisain 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal IV Ceramist, Potter IV 3 Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal IV (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal IV (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal IV (versioon 4) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Keraamik 11 2012-04-27 2012-04-27 2012-12-31 IV 6 6 2659 Loomingulised töötajad, mujal liigitamata 0212 Moe-, sise- ja tööstusdisain 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal V Ceramist, Potter V 3 Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal V (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal V (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal V (versioon 4) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Keraamik 11 2012-04-27 2012-04-27 2012-12-31 V 7 7 2659 Loomingulised töötajad, mujal liigitamata 0212 Moe-, sise- ja tööstusdisain 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister kivitöö alal II Stone-mason II 3 Rahvakunsti- ja käsitöömeister kivitöö alal II (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister kivitöö alal II (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister kivitöö alal II (versioon 4) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Kiviraidur 11 2012-04-27 2012-04-27 2012-12-31 II 4 4 7113 Kiviraidurid, -tahujad jms töölised 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister kivitöö alal III Stone-mason III 3 Rahvakunsti- ja käsitöömeister kivitöö alal III (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister kivitöö alal III (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister kivitöö alal III (versioon 4) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Kiviraidur 11 2012-04-27 2012-04-27 2012-12-31 III 5 5 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister kivitöö alal IV Stonecutter IV 3 Rahvakunsti- ja käsitöömeister kivitöö alal IV (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister kivitöö alal IV (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister kivitöö alal IV (versioon 4) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Kiviraidur 11 2012-04-27 2012-04-27 2012-12-31 IV 6 6 2659 Loomingulised töötajad, mujal liigitamata 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister kivitöö alal V Stonecutter V 3 Rahvakunsti- ja käsitöömeister kivitöö alal V (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister kivitöö alal V (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister kivitöö alal V (versioon 4) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Kiviraidur 11 2012-04-27 2012-04-27 2012-12-31 V 7 7 2659 Loomingulised töötajad, mujal liigitamata 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal II Master of folk art and crafts in leathercraft II 3 Nahkkäsitöö valmistaja, tase 4 (versioon 5) Nahkkäsitöö valmistaja, tase 4 (versioon 6) Nahkkäsitöö valmistaja, tase 4 (versioon 7) Nahkkäsitöö valmistaja, tase 4 (versioon 8) Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal II (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal II (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal II (versioon 4) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Nahakunstnik 11 2012-04-27 2012-04-27 2012-12-31 II 4 4 7318 Tekstiil-, nahk- jms tooteid valmistavad käsitöömeistrid 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal III Master of folk art and crafts in leathercraft III 3 Nahkkäsitöö valmistaja, tase 5 (versioon 5) Nahkkäsitöö valmistaja, tase 5 (versioon 6) Nahkkäsitöö valmistaja, tase 5 (versioon 7) Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal III (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal III (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal III (versioon 4) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Nahakunstnik 11 2012-04-27 2012-04-27 2012-12-31 III 5 5 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal IV Master of folk art and crafts in leathercraft IV 3 Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal IV (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal IV (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal IV (versioon 4) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Nahakunstnik 11 2012-04-27 2012-04-27 2012-12-31 IV 6 6 2659 Loomingulised töötajad, mujal liigitamata 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal V Master of folk art and crafts in leathercraft V 3 Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal V (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal V (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal V (versioon 4) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Nahakunstnik 11 2012-04-27 2012-04-27 2012-12-31 V 7 7 2659 Loomingulised töötajad, mujal liigitamata 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal II Joiner II 3 Puukäsitööline, tase 4 (versioon 5) Puukäsitööline, tase 4 (versioon 6) Puukäsitööline, tase 4 (versioon 7) Puukäsitööline, tase 4 (versioon 8) Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal II (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal II (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal II (versioon 4) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Puutöömeister 11 2012-04-27 2012-04-27 2012-12-31 II 4 4 7317 Puidust, punumis- jm materjalidest tooteid valmistavad käsitöömeistrid 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Haabjad Korvid Laastutööd Mänguasjad Mööbel Suveniirid Tohutööd Tööriistad Tünnid Vitsatööd Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal III Joiner III 3 Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal III (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal III (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal III (versioon 4) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Puutöömeister 11 2012-04-27 2012-04-27 2012-12-31 III 5 5 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Haabjad Korvid Laastutööd Mänguasjad Mööbel Suveniirid Tohutööd Tööriistad Tünnid Vitsatööd Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal IV Joiner IV 3 Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal IV (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal IV (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal IV (versioon 4) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Puutöömeister 11 2012-04-27 2012-04-27 2012-12-31 IV 6 6 2659 Loomingulised töötajad, mujal liigitamata 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Haabjad Korvid Laastutööd Mänguasjad Mööbel Suveniirid Tohutööd Tööriistad Tünnid Vitsatööd Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal V Joiner V 3 Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal V (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal V (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal V (versioon 4) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Puutöömeister 11 2012-04-27 2012-04-27 2012-12-31 V 7 7 2659 Loomingulised töötajad, mujal liigitamata 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Haabjad Korvid Tohutööd Laastutööd Mänguasjad Mööbel Suveniirid Tööriistad Tünnid Vitsatööd Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal II Blacksmith II 3 Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal II (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal II (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal II (versioon 4) Sepp, tase 4 (versioon 5) Sepp, tase 4 (versioon 6) Sepp, tase 4 (versioon 7) Sepp, tase 4 (versioon 8) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Sepp 11 2012-04-27 2012-04-27 2012-12-31 II 4 4 7221 Sepad, stantsijad jms oskustöölised 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal III Blacksmith III 3 Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal III (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal III (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal III (versioon 4) Sepp, tase 5 (versioon 5) Sepp, tase 5 (versioon 6) Sepp, tase 5 (versioon 7) Sepp, tase 5 (versioon 8) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Sepp 11 2012-04-27 2012-04-27 2012-12-31 III 5 5 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal IV Blacksmith IV 3 Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal IV (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal IV (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal IV (versioon 4) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Sepp 11 2012-04-27 2012-04-27 2012-12-31 IV 6 6 2659 Loomingulised töötajad, mujal liigitamata 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal V Blacksmith V 3 Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal V (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal V (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal V (versioon 4) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Sepp 11 2012-04-27 2012-04-27 2012-12-31 V 7 7 2659 Loomingulised töötajad, mujal liigitamata 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal II Master of folk art and crafts in textile II 4 Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal II (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal II (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal II (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal II (versioon 5) Tekstiilkäsitöö sell, tase 4 (versioon 6) Tekstiilkäsitööline, tase 4 (versioon 7) Tekstiilkäsitööline, tase 4 (versioon 8) Tekstiilkäsitööline, tase 4 (versioon 9) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Tekstiilkäsitööline 11 2012-04-27 2012-04-27 2012-12-31 II 4 4 7318 Tekstiil-, nahk- jms tooteid valmistavad käsitöömeistrid 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Lapitööde valmistamine Muinas- ja keskaja rõivaste valmistamine Mänguasjade ja nukkude valmistamine Pitside valmistamine Rahvarõivaste valmistamine Siidi maalimine Silmuskudumite valmistamine Taimsete punutiste valmistamine Telgedel kootud tekstiili valmistamine Tikandite valmistamine Viltimine Vööde/paelte valmistamine Vööd/paelad Lapitööd Mänguasjad ja nukud Muinas- ja keskaja rõivad Pitsid Rahvarõivad Siidimaalid Silmuskudumid Taimsed punutised Telgedel kootud tekstiilid Tikandid Vildid Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal III Master of folk art and crafts in textile III 4 Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal III (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal III (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal III (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal III (versioon 5) Tekstiilikäsitööline, tase 5 (versioon 6) Tekstiilkäsitööline, tase 5 (versioon 7) Tekstiilkäsitööline, tase 5 (versioon 8) Tekstiilkäsitööline, tase 5 (versioon 9) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Tekstiilkäsitööline 11 2012-04-27 2012-04-27 2012-12-31 III 5 5 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Tikandide valmistamine Lapitööde valmistamine Muinas- ja keskaja rõivaste valmistamine Mänguasjade ja nukkude valmistamine Pitside valmistamine Rahvarõivaste valmistamine Siidi maalimine Silmuskudumite valmistamine Taimsete punutiste valmistamine Telgedel kootud tekstiili valmistamine Tikandite valmistamine Viltimine Vööde/paelte valmistamine Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal IV Master of folk art and crafts in textile IV 4 Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal IV (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal IV (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal IV (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal IV (versioon 5) Rahvarõivameister, tase 6 (versioon 6) Tekstiilimeister, tase 6 (versioon 6) Tekstiilkäsitöö meister, tase 6 (versioon 7) Tekstiilkäsitöö meister, tase 6 (versioon 8) Tekstiilkäsitöö meister, tase 6 (versioon 9) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Tekstiilkäsitööline 11 2012-04-27 2012-04-27 2012-12-31 IV 6 6 2659 Loomingulised töötajad, mujal liigitamata 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Lapitööde valmistamine Mänguasjade ja nukkude valmistamine Muinas- ja keskaja rõivaste valmistamine Pitside valmistamine Rahvarõivaste valmistamine Siidi maalimine Silmuskudumite valmistamine Taimsete punutiste valmistamine Telgedel kootud tekstiili valmistamine Tikandite valmistamine Viltimine Vööde/paelte valmistamine Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal V Master of folk art and crafts in textile V 4 Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal V (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal V (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal V (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal V (versioon 5) Tekstiilkäsitöö meister, tase 7 (versioon 6) Tekstiilkäsitöö meister, tase 7 (versioon 7) Tekstiilkäsitöö meister, tase 7 (versioon 8) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Tekstiilkäsitööline 11 2012-04-27 2012-04-27 2012-12-31 V 7 7 2659 Loomingulised töötajad, mujal liigitamata 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Lapitööde valmistamine Mänguasjade ja nukkude valmistamine Muinas- ja keskaja rõivaste valmistamine Pitside valmistamine Rahvarõivaste valmistamine Siidi maalimine Silmuskudumite valmistamine Taimsete punutiste valmistamine Telgedel kootud tekstiili valmistamine Tikandite valmistamine Viltimine Vööde/paelte valmistamine Rahvakunsti- ja käsitöömeister I Rahvakunsti- ja käsitöömeister I 1 Rahvakunsti- ja käsitöömeister I (versioon 2) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Käsitöömeister 1 2003-01-24 2003-01-24 2003-12-04 I 7319 Käsitöömeistrid, mujal liigitamata 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister II Rahvakunsti- ja käsitöömeister II 2 Rahvakunsti- ja käsitöömeister II (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister II (versioon 3) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Käsitöömeister 4 2003-12-05 2003-12-05 2005-03-13 II 7319 Käsitöömeistrid, mujal liigitamata 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister II Rahvakunsti- ja käsitöömeister II 1 Rahvakunsti- ja käsitöömeister II (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister II (versioon 3) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Käsitöömeister 1 2003-01-24 2003-01-24 2003-12-04 II 7319 Käsitöömeistrid, mujal liigitamata 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister III Rahvakunsti- ja käsitöömeister III 2 Rahvakunsti- ja käsitöömeister III (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister III (versioon 3) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Käsitöömeister 4 2003-12-05 2003-12-05 2005-03-13 III 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister III Rahvakunsti- ja käsitöömeister III 1 Rahvakunsti- ja käsitöömeister III (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister III (versioon 3) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Käsitöömeister 1 2003-01-24 2003-01-24 2003-12-04 III 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Treial II Turner II 1 Freesija II (versioon 1) Freesija II (versioon 2) Freesija II (versioon 3) Freesija II (versioon 4) Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, tase 3 (versioon 6) Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, tase 3 (versioon 7) Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, tase 3 (versioon 8) Lihvija II (versioon 1) Lihvija II (versioon 2) Lihvija II (versioon 3) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 1) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 2) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 3) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 4) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 5) Treial II (versioon 2) Treial II (versioon 3) Treial II (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Treial 3 2000-12-12 2000-12-12 2004-12-05 II 7223 Metallitöötluspinkide seadistajad ja operaatorid 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Treial III Turner III 1 Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 1) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 2) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 3) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 4) CNC metallilõikepingi operaator, tase 4 (versioon 8) CNC metallilõikepingi operaator, tase 4 (versioon 9) Freesija III (versioon 1) Freesija III (versioon 2) Freesija III (versioon 3) Freesija III (versioon 4) Lihvija III (versioon 1) Lihvija III (versioon 2) Lihvija III (versioon 3) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 (versioon 5) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 (versioon 6) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 (versioon 7) Treial III (versioon 2) Treial III (versioon 3) Treial III (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Treial 3 2000-12-12 2000-12-12 2004-12-05 III 7223 Metallitöötluspinkide seadistajad ja operaatorid 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Tööriistalukksepp I Toolmaker I 2 Tööriistalukksepp I (versioon 1) Tööriistalukksepp I (versioon 3) Tööriistalukksepp I (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Tööriistalukksepp 3 2000-12-12 2000-12-12 2004-12-05 I 7222 Tööriistavalmistajad jms töölised 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Tööriistalukksepp II Toolmaker II 1 Tööriistalukksepp II (versioon 2) Tööriistalukksepp II (versioon 3) Tööriistalukksepp, tase 4 (versioon 4) Tööriistalukksepp, tase 4 (versioon 5) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Tööriistalukksepp 3 2000-12-12 2000-12-12 2004-12-05 II 7222 Tööriistavalmistajad jms töölised 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Tööriistalukksepp III Toolmaker III 1 Tööriistalukksepp III (versioon 2) Tööriistalukksepp III (versioon 3) Tööriistalukksepp, tase 5 (versioon 4) Tööriistalukksepp, tase 5 (versioon 5) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Tööriistalukksepp 3 2000-12-12 2000-12-12 2004-12-05 III 7222 Tööriistavalmistajad jms töölised 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Tööriistalukksepp I Toolmaker I 1 Tööriistalukksepp I (versioon 2) Tööriistalukksepp I (versioon 3) Tööriistalukksepp I (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Tööriistalukksepp 1 1999-06-15 1999-06-15 2000-12-11 I 7222 Tööriistavalmistajad jms töölised 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Puhastusteenindaja II Cleaner II 3 Puhastusteenindaja II (versioon 1) Puhastusteenindaja II (versioon 2) Puhastusteenindaja II (versioon 4) Puhastusteenindaja-juhendaja, tase 4 (versioon 5) Puhastusteenindaja-juhendaja, tase 4 (versioon 6) Puhastusteenindaja-juhendaja, tase 4 (versioon 7) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Puhastusteenindus Puhastusteenindaja 25 2006-12-07 2006-12-07 2010-11-24 II 9112 Koristajad ja abilised kontoris, hotellis jms asutustes 1011 Koduteenindus 81 Hoonete ja maastike hooldus Puhastusteenindaja I Cleaner I 2 Puhastusteenindaja I (versioon 1) Puhastusteenindaja I (versioon 3) Puhastusteenindaja I (versioon 4) Puhastusteenindaja, tase 3 (versioon 5) Puhastusteenindaja, tase 3 (versioon 6) Puhastusteenindaja, tase 3 (versioon 7) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Puhastusteenindus Puhastusteenindaja 9 2002-12-16 2002-12-16 2006-12-06 I 9129 Muid puhastustöid tegevad lihttöölised 1011 Koduteenindus 81 Hoonete ja maastike hooldus Puhastusteenindaja II Cleaner II 2 Puhastusteenindaja II (versioon 1) Puhastusteenindaja II (versioon 3) Puhastusteenindaja II (versioon 4) Puhastusteenindaja-juhendaja, tase 4 (versioon 5) Puhastusteenindaja-juhendaja, tase 4 (versioon 6) Puhastusteenindaja-juhendaja, tase 4 (versioon 7) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Puhastusteenindus Puhastusteenindaja 9 2002-12-16 2002-12-16 2006-12-06 II 9112 Koristajad ja abilised kontoris, hotellis jms asutustes 1011 Koduteenindus 81 Hoonete ja maastike hooldus Puhastusteenindaja III Cleaner III 1 Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Puhastusteenindus Puhastusteenindaja 9 2002-12-16 2002-12-16 2006-12-16 III 9112 Koristajad ja abilised kontoris, hotellis jms asutustes 1011 Koduteenindus 81 Hoonete ja maastike hooldus Eritööde puhastusteenindaja III Cleaner III 1 Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Puhastusteenindus Puhastusteenindaja 9 2002-12-16 2002-12-16 2006-12-16 III 8157 Pesumasinate operaatorid 1011 Koduteenindus 81 Hoonete ja maastike hooldus Puhastusteenindaja I Cleaner I 1 Puhastusteenindaja I (versioon 2) Puhastusteenindaja I (versioon 3) Puhastusteenindaja I (versioon 4) Puhastusteenindaja, tase 3 (versioon 5) Puhastusteenindaja, tase 3 (versioon 6) Puhastusteenindaja, tase 3 (versioon 7) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Puhastusteenindus Puhastusteenindaja 4 2000-05-30 2000-05-30 2002-12-15 I 9129 Muid puhastustöid tegevad lihttöölised 1011 Koduteenindus 81 Hoonete ja maastike hooldus Puhastusteenindaja II Cleaner II 1 Puhastusteenindaja II (versioon 2) Puhastusteenindaja II (versioon 3) Puhastusteenindaja II (versioon 4) Puhastusteenindaja-juhendaja, tase 4 (versioon 5) Puhastusteenindaja-juhendaja, tase 4 (versioon 6) Puhastusteenindaja-juhendaja, tase 4 (versioon 7) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Puhastusteenindus Puhastusteenindaja 4 2000-05-30 2000-05-30 2002-12-15 II 9112 Koristajad ja abilised kontoris, hotellis jms asutustes 1011 Koduteenindus 81 Hoonete ja maastike hooldus Puhastustööde juht III Cleaning manager III 1 Puhastustööde juht III (versioon 2) Puhastustööde juht III (versioon 4) Puhastustööde juht, tase 5 (versioon 3) Puhastustööde juht, tase 5 (versioon 5) Puhastustööde juht, tase 5 (versioon 6) Puhastustööde juht, tase 5 (versioon 7) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Puhastusteenindus Puhastusteenindaja 23 2006-01-16 2006-01-16 2009-12-07 III 1219 Äriteenindus- ja haldusjuhid, mujal liigitamata 1011 Koduteenindus 81 Hoonete ja maastike hooldus Pesumaja töötaja I Laundry Worker I 2 Pesumaja töötaja I (versioon 1) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Puhastusteenindus Pesumaja töötaja 13 2004-06-16 2004-06-16 2008-06-16 I 8157 Pesumasinate operaatorid 1011 Koduteenindus 81 Hoonete ja maastike hooldus Pesumaja töötaja II Laundry Worker II 2 Pesumaja töötaja II (versioon 1) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Puhastusteenindus Pesumaja töötaja 13 2004-06-16 2004-06-16 2008-06-16 II 8157 Pesumasinate operaatorid 1011 Koduteenindus 81 Hoonete ja maastike hooldus Pesumaja töötaja I Laundry Worker I 1 Pesumaja töötaja I (versioon 2) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Puhastusteenindus Pesumaja töötaja 4 2000-05-30 2000-05-30 2004-06-15 I 8157 Pesumasinate operaatorid 1011 Koduteenindus 81 Hoonete ja maastike hooldus Pesumaja töötaja II Laundry Worker II 1 Pesumaja töötaja II (versioon 2) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Puhastusteenindus Pesumaja töötaja 4 2000-05-30 2000-05-30 2004-06-15 II 8157 Pesumasinate operaatorid 1011 Koduteenindus 81 Hoonete ja maastike hooldus Reisikonsultant II Travel consultant II 3 Reisikonsultant II (versioon 1) Reisikonsultant II (versioon 2) Reisikonsultant II (versioon 4) Reisikonsultant, tase 4 (versioon 5) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Reisikonsultant 11 2003-12-08 2003-12-08 2007-12-05 II 4221 Reisikonsultandid jm reisibüroo klienditeenindajad 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus Reisikonsultant II Travel consultant II 2 Reisikonsultant II (versioon 1) Reisikonsultant II (versioon 3) Reisikonsultant II (versioon 4) Reisikonsultant, tase 4 (versioon 5) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Reisikonsultant 3 1999-12-08 1999-12-08 2003-12-07 II 4221 Reisikonsultandid jm reisibüroo klienditeenindajad 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus Reisikonsultant II Travel consultant II 1 Reisikonsultant II (versioon 2) Reisikonsultant II (versioon 3) Reisikonsultant II (versioon 4) Reisikonsultant, tase 4 (versioon 5) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Reisikonsultant 1 1998-12-15 1998-12-15 1999-12-07 II 4221 Reisikonsultandid jm reisibüroo klienditeenindajad 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus Reisikorraldaja III Tour operator III 3 Reisikorraldaja III (versioon 1) Reisikorraldaja III (versioon 2) Reisikorraldaja III (versioon 4) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Reisikorraldaja 28 2007-12-06 2007-12-06 2011-11-30 III 4221 Reisikonsultandid jm reisibüroo klienditeenindajad 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus Reisikorraldaja III Tour operator III 2 Reisikorraldaja III (versioon 1) Reisikorraldaja III (versioon 3) Reisikorraldaja III (versioon 4) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Reisikorraldaja 11 2003-12-08 2003-12-08 2007-12-05 III 4221 Reisikonsultandid jm reisibüroo klienditeenindajad 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus Reisikorraldaja III Tour operator III 1 Reisikorraldaja III (versioon 2) Reisikorraldaja III (versioon 3) Reisikorraldaja III (versioon 4) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Reisikorraldaja 3 1999-12-08 1999-12-08 2003-12-07 III 4221 Reisikonsultandid jm reisibüroo klienditeenindajad 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus Reisisaatja II Tourist Courier II 3 Reisisaatja II (versioon 1) Reisisaatja II (versioon 2) Reisisaatja II (versioon 4) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Reisisaatja 28 2007-12-06 2007-12-06 2008-12-01 II 5111 Reisi- ja lennusaatjad 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus Reisisaatja II Tourist Courier II 2 Reisisaatja II (versioon 1) Reisisaatja II (versioon 3) Reisisaatja II (versioon 4) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Reisisaatja 11 2003-12-08 2003-12-08 2007-12-05 II 5111 Reisi- ja lennusaatjad 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus Reisisaatja II Tourist Courier II 1 Reisisaatja II (versioon 2) Reisisaatja II (versioon 3) Reisisaatja II (versioon 4) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Reisisaatja 3 1999-12-08 1999-12-08 2003-12-07 II 5111 Reisi- ja lennusaatjad 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus Reisisekretär I Travel manager I 2 Reisisekretär I (versioon 1) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Reisisaatja 13 2004-06-16 2004-06-16 2005-06-16 I 4221 Reisikonsultandid jm reisibüroo klienditeenindajad 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus Reisisekretär I Travel manager I 1 Reisisekretär I (versioon 2) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Reisisaatja 4 2000-05-30 2000-05-30 2004-06-15 I 4221 Reisikonsultandid jm reisibüroo klienditeenindajad 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus Reisiettevõtte juht IV Travel Business Manager IV 2 Reisiettevõtte juht IV (versioon 1) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Reisikorraldaja 13 2004-06-16 2004-06-16 2005-06-16 IV 1431 Spordi-, vabaaja- ja kultuurikeskuste juhid 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus Reisiettevõtte juht IV Travel Business Manager IV 1 Reisiettevõtte juht IV (versioon 2) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Reisikorraldaja 5 2000-12-05 2000-12-05 2004-06-15 IV 1431 Spordi-, vabaaja- ja kultuurikeskuste juhid 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus Viipekeeletõlk IV Sign language interpreter IV 2 Vanem-viipekeeletõlk, tase 6 (versioon 4) Vanem-viipekeeletõlk, tase 6 (versioon 6) Vanem-viipekeeletõlk, tase 6 (versioon 7) Viipekeeletõlk IV (versioon 1) Viipekeeletõlk IV (versioon 3) Viipekeeletõlk IV (versioon 5) Viipekeeletõlk, tase 6 (versioon 8) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Tõlkimine ja toimetamine Viipekeeletõlk 30 2008-12-02 2008-12-02 2011-11-30 IV 2643 Tõlkijad, tõlgid ja keeleteadlased 0231 Keeleõpe 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Viipekeeletõlk V Sign language interpreter V 2 Meister-viipekeeletõlk, tase 7 (versioon 4) Meister-viipekeeletõlk, tase 7 (versioon 6) Meister-viipekeeletõlk, tase 7 (versioon 7) Meister-viipekeeletõlk, tase 7 (versioon 8) Viipekeeletõlk V (versioon 1) Viipekeeletõlk V (versioon 3) Viipekeeletõlk V (versioon 5) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Tõlkimine ja toimetamine Viipekeeletõlk 30 2008-12-02 2008-12-02 2011-11-30 V 2643 Tõlkijad, tõlgid ja keeleteadlased 0231 Keeleõpe 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Viipekeeletõlk III Sign language interpreter III 1 Noorem-viipekeeletõlk, tase 5 (versioon 4) Noorem-viipekeeletõlk, tase 5 (versioon 6) Noorem-viipekeeletõlk, tase 5 (versioon 7) Viipekeeletõlk III (versioon 2) Viipekeeletõlk III (versioon 3) Viipekeeletõlk III (versioon 5) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Tõlkimine ja toimetamine Viipekeeletõlk 20 2005-06-16 2005-06-16 2008-12-01 III 2643 Tõlkijad, tõlgid ja keeleteadlased 0231 Keeleõpe 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Viipekeeletõlk IV Sign language interpreter IV 1 Vanem-viipekeeletõlk, tase 6 (versioon 4) Vanem-viipekeeletõlk, tase 6 (versioon 6) Vanem-viipekeeletõlk, tase 6 (versioon 7) Viipekeeletõlk IV (versioon 2) Viipekeeletõlk IV (versioon 3) Viipekeeletõlk IV (versioon 5) Viipekeeletõlk, tase 6 (versioon 8) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Tõlkimine ja toimetamine Viipekeeletõlk 20 2005-06-16 2005-06-16 2008-12-01 IV 2643 Tõlkijad, tõlgid ja keeleteadlased 0231 Keeleõpe 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Viipekeeletõlk V Sign language interpreter V 1 Meister-viipekeeletõlk, tase 7 (versioon 4) Meister-viipekeeletõlk, tase 7 (versioon 6) Meister-viipekeeletõlk, tase 7 (versioon 7) Meister-viipekeeletõlk, tase 7 (versioon 8) Viipekeeletõlk V (versioon 2) Viipekeeletõlk V (versioon 3) Viipekeeletõlk V (versioon 5) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Tõlkimine ja toimetamine Viipekeeletõlk 20 2005-06-16 2005-06-16 2008-12-01 V 2643 Tõlkijad, tõlgid ja keeleteadlased 0231 Keeleõpe 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Plastitöötluse seadistaja III Plastic mashinery installer III 4 Plastitöötluse seadistaja III (versioon 1) Plastitöötluse seadistaja III (versioon 2) Plastitöötluse seadistaja III (versioon 3) Plastitöötluse seadistaja III (versioon 5) Plastitöötluse seadistaja III (versioon 6) Plastitöötluse seadistaja, tase 4 (versioon 7) Plastitöötluse seadistaja, tase 4 (versioon 8) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Plastitöötlus Plastitöötluse seadistaja 27 2008-11-21 2008-11-21 2011-01-05 III 8142 Plasttoodete masinate operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 22 Kummi- ja plasttoodete tootmine Plastitöötluse seadistaja I Plastic mashinery installer I 3 Plastitöötluse seadistaja I (versioon 1) Plastitöötluse seadistaja I (versioon 2) Plastitöötluse seadistaja I (versioon 4) Plastitöötluse seadistaja I (versioon 5) Plastitöötluse seadistaja I (versioon 6) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Plastitöötlus Plastitöötluse seadistaja 20 2006-12-05 2006-12-05 2008-11-20 I 8142 Plasttoodete masinate operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 22 Kummi- ja plasttoodete tootmine Plastitöötluse seadistaja II Plastic mashinery installer II 3 Plastitöötluse seadistaja II (versioon 1) Plastitöötluse seadistaja II (versioon 2) Plastitöötluse seadistaja II (versioon 4) Plastitöötluse seadistaja II (versioon 5) Plastitöötluse seadistaja II (versioon 6) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Plastitöötlus Plastitöötluse seadistaja 20 2006-12-05 2006-12-05 2008-11-20 II 8142 Plasttoodete masinate operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 22 Kummi- ja plasttoodete tootmine Plastitöötluse seadistaja III Plastic mashinery installer III 3 Plastitöötluse seadistaja III (versioon 1) Plastitöötluse seadistaja III (versioon 2) Plastitöötluse seadistaja III (versioon 4) Plastitöötluse seadistaja III (versioon 5) Plastitöötluse seadistaja III (versioon 6) Plastitöötluse seadistaja, tase 4 (versioon 7) Plastitöötluse seadistaja, tase 4 (versioon 8) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Plastitöötlus Plastitöötluse seadistaja 20 2006-12-05 2006-12-05 2008-11-20 III 8142 Plasttoodete masinate operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 22 Kummi- ja plasttoodete tootmine Plastitöötluse seadistaja I Plastic mashinery installer I 2 Plastitöötluse seadistaja I (versioon 1) Plastitöötluse seadistaja I (versioon 3) Plastitöötluse seadistaja I (versioon 4) Plastitöötluse seadistaja I (versioon 5) Plastitöötluse seadistaja I (versioon 6) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Plastitöötlus Plastitöötluse seadistaja 19 2006-06-09 2006-06-09 2006-12-04 I 8142 Plasttoodete masinate operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 22 Kummi- ja plasttoodete tootmine Plastitöötluse seadistaja II Plastic mashinery installer II 2 Plastitöötluse seadistaja II (versioon 1) Plastitöötluse seadistaja II (versioon 3) Plastitöötluse seadistaja II (versioon 4) Plastitöötluse seadistaja II (versioon 5) Plastitöötluse seadistaja II (versioon 6) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Plastitöötlus Plastitöötluse seadistaja 19 2006-06-09 2006-06-09 2006-12-04 II 8142 Plasttoodete masinate operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 22 Kummi- ja plasttoodete tootmine Plastitöötluse seadistaja III Plastic mashinery installer III 2 Plastitöötluse seadistaja III (versioon 1) Plastitöötluse seadistaja III (versioon 3) Plastitöötluse seadistaja III (versioon 4) Plastitöötluse seadistaja III (versioon 5) Plastitöötluse seadistaja III (versioon 6) Plastitöötluse seadistaja, tase 4 (versioon 7) Plastitöötluse seadistaja, tase 4 (versioon 8) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Plastitöötlus Plastitöötluse seadistaja 19 2006-06-09 2006-06-09 2006-12-04 III 8142 Plasttoodete masinate operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 22 Kummi- ja plasttoodete tootmine Plastitöötluse seadistaja I Plastic mashinery installer I 1 Plastitöötluse seadistaja I (versioon 2) Plastitöötluse seadistaja I (versioon 3) Plastitöötluse seadistaja I (versioon 4) Plastitöötluse seadistaja I (versioon 5) Plastitöötluse seadistaja I (versioon 6) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Plastitöötlus Plastitöötluse seadistaja 8 2002-05-30 2002-05-30 2006-06-08 I 8142 Plasttoodete masinate operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 22 Kummi- ja plasttoodete tootmine Plastitöötluse seadistaja II Plastic mashinery installer II 1 Plastitöötluse seadistaja II (versioon 2) Plastitöötluse seadistaja II (versioon 3) Plastitöötluse seadistaja II (versioon 4) Plastitöötluse seadistaja II (versioon 5) Plastitöötluse seadistaja II (versioon 6) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Plastitöötlus Plastitöötluse seadistaja 8 2002-05-30 2002-05-30 2006-06-08 II 8142 Plasttoodete masinate operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 22 Kummi- ja plasttoodete tootmine Plastitöötluse seadistaja III Plastic mashinery installer III 1 Plastitöötluse seadistaja III (versioon 2) Plastitöötluse seadistaja III (versioon 3) Plastitöötluse seadistaja III (versioon 4) Plastitöötluse seadistaja III (versioon 5) Plastitöötluse seadistaja III (versioon 6) Plastitöötluse seadistaja, tase 4 (versioon 7) Plastitöötluse seadistaja, tase 4 (versioon 8) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Plastitöötlus Plastitöötluse seadistaja 8 2002-05-30 2002-05-30 2006-06-08 III 8142 Plasttoodete masinate operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 22 Kummi- ja plasttoodete tootmine Veetöötlusoperaator II Water Treatment Operator II 3 Veetöötlusoperaator II (versioon 1) Veetöötlusoperaator II (versioon 2) Veetöötlusoperaator II (versioon 4) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Veevarustus Veetöötlusoperaator 22 2007-05-24 2007-05-24 2008-11-20 II 3132 Jäätmepõletustehaste ja veepuhastusjaamade operaatorid 0711 Keemiatehnoloogia ja -protsessid 36 Veekogumine, -töötlus ja -varustus Veetöötlusoperaator III Water Treatment Operator III 2 Veekäitlusoperaator, tase 5 (versioon 4) Veekäitlusoperaator, tase 5 (versioon 5) Veekäitlusoperaator, tase 5 (versioon 6) Veekäitlusoperaator, tase 5 (versioon 7) Veetöötlusoperaator III (versioon 1) Veetöötlusoperaator III (versioon 3) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Veevarustus Veetöötlusoperaator 22 2007-05-24 2007-05-24 2008-11-20 III 3132 Jäätmepõletustehaste ja veepuhastusjaamade operaatorid 0711 Keemiatehnoloogia ja -protsessid 36 Veekogumine, -töötlus ja -varustus Veetöötlusoperaator I Water Treatment Operator I 1 Veetöötlusoperaator I (versioon 2) Veetöötlusoperaator I (versioon 3) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Veevarustus Veetöötlusoperaator 10 2003-05-21 2003-05-21 2007-05-23 I 3132 Jäätmepõletustehaste ja veepuhastusjaamade operaatorid 0711 Keemiatehnoloogia ja -protsessid 36 Veekogumine, -töötlus ja -varustus Veetöötlusoperaator II Water Treatment Operator II 2 Veetöötlusoperaator II (versioon 1) Veetöötlusoperaator II (versioon 3) Veetöötlusoperaator II (versioon 4) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Veevarustus Veetöötlusoperaator 10 2003-05-21 2003-05-21 2007-05-23 II 3132 Jäätmepõletustehaste ja veepuhastusjaamade operaatorid 0711 Keemiatehnoloogia ja -protsessid 36 Veekogumine, -töötlus ja -varustus Veetöötlusoperaator III Water Treatment Operator III 1 Veekäitlusoperaator, tase 5 (versioon 4) Veekäitlusoperaator, tase 5 (versioon 5) Veekäitlusoperaator, tase 5 (versioon 6) Veekäitlusoperaator, tase 5 (versioon 7) Veetöötlusoperaator III (versioon 2) Veetöötlusoperaator III (versioon 3) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Veevarustus Veetöötlusoperaator 10 2003-05-21 2003-05-21 2007-05-23 III 3132 Jäätmepõletustehaste ja veepuhastusjaamade operaatorid 0711 Keemiatehnoloogia ja -protsessid 36 Veekogumine, -töötlus ja -varustus Veetöötlusoperaator II Water Treatment Operator II 1 Veetöötlusoperaator II (versioon 2) Veetöötlusoperaator II (versioon 3) Veetöötlusoperaator II (versioon 4) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Veevarustus Veetöötlusoperaator 1 1999-12-10 1999-12-10 2003-05-20 II 3132 Jäätmepõletustehaste ja veepuhastusjaamade operaatorid 0711 Keemiatehnoloogia ja -protsessid 36 Veekogumine, -töötlus ja -varustus Pagar I Baker I 4 Abipagar, tase 3 (versioon 10) Abipagar, tase 3 (versioon 6) Abipagar, tase 3 (versioon 7) Abipagar, tase 3 (versioon 8) Abipagar, tase 3 (versioon 9) Pagar I (versioon 1) Pagar I (versioon 2) Pagar I (versioon 3) Pagar I (versioon 5) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Pagar 26 2008-11-26 2008-11-26 2011-11-16 I 7512 Pagarid, kondiitrid ja maiustustevalmistajad 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Pagar II Baker II 3 Pagar II (versioon 1) Pagar II (versioon 2) Pagar II (versioon 4) Pagar, tase 4 (versioon 5) Pagar, tase 4 (versioon 6) Pagar, tase 4 (versioon 7) Pagar, tase 4 (versioon 8) Pagar, tase 4 (versioon 9) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Pagar 26 2008-11-26 2008-11-26 2011-11-16 II 7512 Pagarid, kondiitrid ja maiustustevalmistajad 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Pagar III Baker III 3 Meisterpagar, tase 5 (versioon 5) Meisterpagar, tase 5 (versioon 6) Meisterpagar, tase 5 (versioon 7) Pagar III (versioon 1) Pagar III (versioon 2) Pagar III (versioon 4) Vanempagar, tase 5 (versioon 8) Vanempagar, tase 5 (versioon 9) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Pagar 26 2008-11-26 2008-11-26 2011-11-16 III 7512 Pagarid, kondiitrid ja maiustustevalmistajad 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Pagar I Baker I 3 Abipagar, tase 3 (versioon 10) Abipagar, tase 3 (versioon 6) Abipagar, tase 3 (versioon 7) Abipagar, tase 3 (versioon 8) Abipagar, tase 3 (versioon 9) Pagar I (versioon 1) Pagar I (versioon 2) Pagar I (versioon 4) Pagar I (versioon 5) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Pagar 16 2005-06-07 2005-06-07 2008-11-25 I 7512 Pagarid, kondiitrid ja maiustustevalmistajad 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Pagar II Baker II 2 Pagar II (versioon 1) Pagar II (versioon 3) Pagar II (versioon 4) Pagar, tase 4 (versioon 5) Pagar, tase 4 (versioon 6) Pagar, tase 4 (versioon 7) Pagar, tase 4 (versioon 8) Pagar, tase 4 (versioon 9) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Pagar 16 2005-06-07 2005-06-07 2008-11-25 II 7512 Pagarid, kondiitrid ja maiustustevalmistajad 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Pagar III Baker III 2 Meisterpagar, tase 5 (versioon 5) Meisterpagar, tase 5 (versioon 6) Meisterpagar, tase 5 (versioon 7) Pagar III (versioon 1) Pagar III (versioon 3) Pagar III (versioon 4) Vanempagar, tase 5 (versioon 8) Vanempagar, tase 5 (versioon 9) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Pagar 16 2005-06-07 2005-06-07 2008-11-25 III 7512 Pagarid, kondiitrid ja maiustustevalmistajad 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Pagar I Baker I 2 Abipagar, tase 3 (versioon 10) Abipagar, tase 3 (versioon 6) Abipagar, tase 3 (versioon 7) Abipagar, tase 3 (versioon 8) Abipagar, tase 3 (versioon 9) Pagar I (versioon 1) Pagar I (versioon 3) Pagar I (versioon 4) Pagar I (versioon 5) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Pagar 8 2001-11-16 2001-11-16 2005-06-06 I 7512 Pagarid, kondiitrid ja maiustustevalmistajad 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Pagar II Baker II 1 Pagar II (versioon 2) Pagar II (versioon 3) Pagar II (versioon 4) Pagar, tase 4 (versioon 5) Pagar, tase 4 (versioon 6) Pagar, tase 4 (versioon 7) Pagar, tase 4 (versioon 8) Pagar, tase 4 (versioon 9) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Pagar 8 2001-11-16 2001-11-16 2005-06-06 II 7512 Pagarid, kondiitrid ja maiustustevalmistajad 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Pagar III Baker III 1 Meisterpagar, tase 5 (versioon 5) Meisterpagar, tase 5 (versioon 6) Meisterpagar, tase 5 (versioon 7) Pagar III (versioon 2) Pagar III (versioon 3) Pagar III (versioon 4) Vanempagar, tase 5 (versioon 8) Vanempagar, tase 5 (versioon 9) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Pagar 8 2001-11-16 2001-11-16 2005-06-06 III 7512 Pagarid, kondiitrid ja maiustustevalmistajad 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Pagar I Baker I 1 Abipagar, tase 3 (versioon 10) Abipagar, tase 3 (versioon 6) Abipagar, tase 3 (versioon 7) Abipagar, tase 3 (versioon 8) Abipagar, tase 3 (versioon 9) Pagar I (versioon 2) Pagar I (versioon 3) Pagar I (versioon 4) Pagar I (versioon 5) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Pagar 1 1999-06-17 1999-06-17 2001-11-15 I 7512 Pagarid, kondiitrid ja maiustustevalmistajad 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Rõiva- ja tekstiiliala ostu- ja müügispetsialist IV Selling and purchasing specialist in textile and sewing sector IV 3 Rõiva- ja tekstiiliala ostu- ja müügispetsialist IV (versioon 1) Rõiva- ja tekstiiliala ostu- ja müügispetsialist IV (versioon 2) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Rõivatootmine Rõiva- ja tekstiiliala ostu- ja müügispetsialist 9 2012-04-24 2012-04-24 2013-12-31 IV 6 6 3323 Varustajad 0416 Hulgi- ja jaekaubandus 14 Rõivatootmine Biogaasiseadmete paigaldaja, tase 4 Layer of Biogas Technology Technician, level 4 2 Biogaasiseadmete paigaldaja, tase 3 (versioon 1) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektri, sooja- ja gaasivarustus Biogaasijaama operaator 8 2012-05-17 2012-05-17 2016-05-25 4 4 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Tööosad ja tööülesanded Rein Oselin Järvamaa Kutsehariduskeskus Andres Annuk Eesti Maaülikool Argo Normak EMÜ Taastuvenergia Keskus Õnne-Ly Reidla Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing Henry Uljas Baltic Biogas Kai Pank Kliima- ja Energia Agentuur Katrin Tammjärv Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Ahto Oja Mõnus Minek OÜ Jaan Allem Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit Biogaasiseadmete paigaldaja 4 täidab põllumajanduslike kõrvalsaaduste, energiakultuuride, biojäätmete ja reoveemuda baasil töötavate biogaasijaamade seadmete monteerimise ja seadistamisega seotud ülesandeid (näiteks seadmete paigaldus ning jaama seadmete ja tehnoloogiliste sõlmede seadistamine). Tavapäraseid paigaldustöid teeb ta iseseisvalt, jaama häälestamiseks vajalikke seadistamisi vastutavate spetsialistide (tarnija, projektijuht, biogaasiseadmete operaator) juhendamisel. Biogaasiseadmete paigaldaja 4 tegutseb plaanipäraselt ja säästlikult ning tegeleb pidevalt enesetäiendamisega. 1. Töö planeerimine ja korraldamine. 1.1 Objekti asukoha, ülddokumentatsiooni ning tööülesannete ja tingimustega tutvumine. 1.2 Tööplaani koostamine 1.3 Oma töökoha korraldamine 2. Biogaasijaama seadmete paigaldamine 2.1 Põhiseadmete (sh pumbad, jõuseadmed, kütteseadmed, mõõteseadmed) paigaldamine 2.2 Seadmete ühendamine taristuga (sh torustik) 2.3 Elektripaigaldustööd sh kaabeldustööd vastutava spetsialisti juhendamisel 2.4 Oma tööde kontroll 2.5 Paigaldustööga seotud dokumentatsiooni täitmine (sh tööpäevik ja aktid) 3. Biogaasijaama seadistamine ja käivitamine 3.1 Jaama seadmete ja tehnoloogiliste sõlmede seadistamine vastavalt instruktsioonidele 3.2 Käivitamisel osalemine 3.2 Biogaasijaama testimisel ja häälestamisel osalemine 3.4 Seadistustööga seotud dokumentatsiooni täitmine (sh tööpäevik ja aktid) 4. Töökeskkonna ohutus 4.1 Tööohutusnõuete järgimine 4.3 Keskkonnaohutus ja keskkonnariskid 4.4 Elektri-, ohutus 4.5 Gaasiohutus Biogaasiseadmete paigaldaja töötab välitingimustes ehitusobjektidel või tehnilistes ehitistes ja rajatistes. Välisobjektidel töötamisel tuleb arvestada äärmuslike ilmastikutingimustega (nt äike, torm). Tööga kaasnevad riskid on elektrilöök, kukkumine, plahvatus-, tule-, uppumis-, lämbumis- ja mürgitusoht. Enda ja kaastöötajate ohutuse tagamiseks on töötaja kohustatud järgima tööohutuse eeskirju ja juhiseid ning töötoimingu juhtide (vastutavate spetsialistide) nõudeid. Põhilisteks töövahenditeks on käsi- ja spetsiaaltööriistad, mehhanismid ning mõõteseadmed. Tööga toimetulek eeldab füüsilist vastupidavust, täpseid ja koordineeritud liigutusi, head nägemist ja kuulmist ning valmidust tegutseda kõrgustes. Töö edukat läbiviimist toetavad loogiline mõtlemine, keskendumis- ja kohanemisvõime, järjekindlus, emotsionaalne stabiilsus, meeskonnas töötamise oskus ja analüüsivõime. Töö eeldab koostööd sidusalade spetsialistidega tööülesannete ja probleemide lahendamisel. Biogaasiseadmete paigaldajaks saab õppida kutseõppeasutuses, täiskasvanute tööalase koolituse kursustel või töökohal. Töö eeldab elektri-, automaatika-, gaasi- ja mehaanikaalaseid baasteadmisi ja oskusi. Koostaja, monteerija, installeerija, paigaldaja Biogaasiseadmete paigaldajana töötamisel on kohustuslik omada 4. taseme biogaasiseadmete paigaldaja kutsetunnistust. Vajalik on arstlikku kontrolli läbimist tõendav tunnistus ning elektri, gaasi- ja/või survetööde ohutuse kursuste läbimist tõendav tunnistus. Gaasi- ja elektriööde juhi või surveseadmete töid juhtiva isiku pädevustunnistuse olemasolul võib biogaasiseadmete paigaldaja teha vastavaid töid iseseisvalt või tegutseda töörühma juhina. Pädevustunnistuste puudumisel tuleb gaasi-, elektri- ja surveseadmetöid teha pädevustunnistust omava isiku juhtimisel. Kutse taotlemisel on nõutavad kompetentsid B.2.1 - B.2.4 Töö planeerimine ja korraldamine 4 Biogaasijaama seadmete paigaldamine 4 Biogaasijaama seadistamine ja käivitamine 4 Töö- ja keskkonnaohutuse järgimine 4 Mäetööline I Mine worker I 3 Mäetööline I (versioon 1) Mäetööline I (versioon 2) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Kaevandamine Mäetööline 8 2012-05-17 2012-05-17 2013-12-31 I 3 3 8111 Kaevurid ja karjääritöölised, mäeseadmete operaatorid 0724 Kaevandamine ja rikastamine 05 Kivi- ja pruunsöe kaevandamine Selle kutsestandardi alusel võib jätkuda kutse andmine kuni 30. juunini 2014 neile isikutele, kes on õppinud vastava kutsestandardi põhjal koostatud kutseõppe õppekaval. Mäetööline II Mine worker II 3 Mäetööline II (versioon 1) Mäetööline II (versioon 2) Mäetööline, tase 4 (versioon 4) Mäetööline, tase 4 (versioon 5) Mäetööline, tase 4 (versioon 6) Mäetööline, tase 4 (versioon 7) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Kaevandamine Mäetööline 8 2012-05-17 2012-05-17 2013-12-31 II 4 4 8111 Kaevurid ja karjääritöölised, mäeseadmete operaatorid 0724 Kaevandamine ja rikastamine 05 Kivi- ja pruunsöe kaevandamine Mäetööline III Mine worker III 3 Mäetööline III (versioon 1) Mäetööline III (versioon 2) Mäetööline, tase 5 (versioon 4) Mäetööline, tase 5 (versioon 5) Mäetööline, tase 5 (versioon 6) Mäetööline, tase 5 (versioon 7) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Kaevandamine Mäetööline 8 2012-05-17 2012-05-17 2013-12-31 III 4 4 8111 Kaevurid ja karjääritöölised, mäeseadmete operaatorid 0724 Kaevandamine ja rikastamine 05 Kivi- ja pruunsöe kaevandamine Keskkonnajuhtimise spetsialist III Environmental management specialist III 2 Keskkonnajuhtimise spetsialist III (versioon 1) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Keskkonnaala Keskkonnajuhtimise spetsialist 8 2012-05-17 2012-05-17 2013-12-31 III 5 5 3141 Biotehnikud (v.a meditsiinivaldkonna tehnikud) 0521 Keskkonnateadused 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Nõrkvoolusüsteemi paigaldaja I Weak Current Systems Installer I 3 Nõrkvoolusüsteemi paigaldaja I (versioon 1) Nõrkvoolusüsteemi paigaldaja I (versioon 2) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Elektrik 8 2012-05-17 2012-05-17 2013-12-31 I 3 3 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Selle kutsestandardi alusel võib jätkuda kutse andmine kuni 31. detsembrini 2016 neile isikutele, kes on õppinud vastava kutsestandardi põhjal koostatud kutseõppe õppekaval. Nõrkvoolusüsteemi paigaldaja II Weak Current Systems Installer II 3 Nõrkvoolusüsteemi paigaldaja II (versioon 1) Nõrkvoolusüsteemi paigaldaja II (versioon 2) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Elektrik 8 2012-05-17 2012-05-17 2013-12-31 II 4 4 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Telekommunikatsioonisüsteemid kaablite paigaldamine, testimine, rikkeotsing ja rikete kõrvaldamine võrguseadmete paigaldamine, seadistamine, testimine lõppseadmete paigaldamine seadistamine testimine ja teenuste aktiveerimine dokumentatsiooni haldus, tüüpvormide täitmine Turvasüsteemid valvesüsteemid videosüsteemid läbipääsusüsteemid tuleohusüsteemid fonosüsteemid arvutisüsteemid Elektroonikaseadmete koostaja II Electronics assembly operator II 3 Elektroonikaseadmete koostaja II (versioon 1) Elektroonikaseadmete koostaja II (versioon 2) Elektroonikaseadmete koostaja, tase 3 (versioon 4) Elektroonikaseadmete koostaja, tase 3 (versioon 5) Elektroonikaseadmete koostaja, tase 3 (versioon 6) Elektroonikaseadmete koostaja, tase 3 (versioon 7) Elektroonikaseadmete koostaja, tase 3 (versioon 8) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Elektroonika Elektroonikaseadmete koostaja 8 2012-05-17 2012-05-17 2013-12-31 II 4 4 8212 Elektri- ja elektroonikaseadmete koostajad 0714 Elektroonika ja automaatika 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Elektroonikaseadmete koostaja III Electronics assembly operator III 3 Elektroonikaseadmete koostaja III (versioon 1) Elektroonikaseadmete koostaja III (versioon 2) Elektroonikaseadmete tehnik, tase 4 (versioon 4) Elektroonikaseadmete tehnik, tase 4 (versioon 5) Elektroonikaseadmete tehnik, tase 4 (versioon 6) Elektroonikaseadmete tehnik, tase 4 (versioon 7) Elektroonikaseadmete tehnik, tase 4 (versioon 8) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Elektroonika Elektroonikaseadmete koostaja 8 2012-05-17 2012-05-17 2013-12-31 III 5 5 8212 Elektri- ja elektroonikaseadmete koostajad 0714 Elektroonika ja automaatika 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Elektroonikaseadmete paigaldaja ja hooldaja II Electronics Technician II 3 Elektroonikaseadmete paigaldaja ja hooldaja II (versioon 1) Elektroonikaseadmete paigaldaja ja hooldaja II (versioon 2) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Elektroonika Elektroonikaseadmete koostaja 8 2012-05-17 2012-05-17 2013-12-31 II 4 4 7421 Elektroonikaseadmete mehaanikud ja hooldajad 0714 Elektroonika ja automaatika 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Elektroonikaseadmete paigaldaja ja hooldaja III Electronics Technician III 3 Elektroonikaseadmete paigaldaja ja hooldaja III (versioon 1) Elektroonikaseadmete paigaldaja ja hooldaja III (versioon 2) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Elektroonika Elektroonikaseadmete koostaja 8 2012-05-17 2012-05-17 2013-12-31 III 5 5 7421 Elektroonikaseadmete mehaanikud ja hooldajad 0714 Elektroonika ja automaatika 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Piimatoodete meister III Dairy products master III 2 Piimatoodete meister III (versioon 1) Piimatoodete meister III (versioon 3) Piimatoodete meister III (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Piimatöötleja 12 2003-11-26 2003-11-26 2007-05-29 V 7513 Piimatöötlejad 0721 Toiduainete töötlemine 11 Joogitootmine Piimatoodete meister III Dairy products master III 1 Piimatoodete meister III (versioon 2) Piimatoodete meister III (versioon 3) Piimatoodete meister III (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Piimatöötleja 2 1999-12-13 1999-12-13 2003-11-25 V 7513 Piimatöötlejad 0721 Toiduainete töötlemine 11 Joogitootmine Piimatöötleja I Dairy products maker I 1 Piimatöötleja I (versioon 2) Piimatöötleja I (versioon 3) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Piimatöötleja 12 2003-11-26 2003-11-26 2007-05-29 I 7513 Piimatöötlejad 0721 Toiduainete töötlemine 11 Joogitootmine Piimatöötleja II Dairy products maker II 2 Piimatöötleja II (versioon 1) Piimatöötleja II (versioon 3) Piimatöötleja II (versioon 4) Piimatöötleja, tase 4 (versioon 5) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Piimatöötleja 12 2003-11-26 2003-11-26 2007-05-29 II 7513 Piimatöötlejad 0721 Toiduainete töötlemine 11 Joogitootmine Piimatöötleja II Dairy products maker II 1 Piimatöötleja II (versioon 2) Piimatöötleja II (versioon 3) Piimatöötleja II (versioon 4) Piimatöötleja, tase 4 (versioon 5) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Piimatöötleja 2 1999-12-13 1999-12-13 2003-11-25 II 7513 Piimatöötlejad 0721 Toiduainete töötlemine 11 Joogitootmine Projektijuht II Certificated Project Managment Practitioner II 1 Nooremprojektijuht, tase 5 (versioon 6) Nooremprojektijuht, tase 5 (versioon 7) Nooremprojektijuht, tase 5 (versioon 8) Projektijuhi assistent, tase 5 (versioon 4) Projektijuhi assistent, tase 5 (versioon 5) Projektijuht II (versioon 2) Projektijuht II (versioon 3) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Projektijuht 24 2005-12-02 2005-12-02 2008-12-10 II 3339 Äriteenuste agendid, mujal liigitamata 0413 Juhtimine ja haldus 70 Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine Projektijuht III Certificated Project Management Professional III 1 Projektijuht III (versioon 2) Projektijuht III (versioon 3) Projektijuht, tase 6 (versioon 4) Projektijuht, tase 6 (versioon 5) Projektijuht, tase 6 (versioon 6) Projektijuht, tase 6 (versioon 7) Projektijuht, tase 6 (versioon 8) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Projektijuht 24 2005-12-02 2005-12-02 2008-12-10 III 1219 Äriteenindus- ja haldusjuhid, mujal liigitamata 0413 Juhtimine ja haldus 70 Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine Projektijuht IV Certificated International Project Manager IV 1 Projektijuht IV (versioon 2) Projektijuht IV (versioon 3) Vanemprojektijuht, tase 6 (versioon 4) Vanemprojektijuht, tase 6 (versioon 5) Vanemprojektijuht, tase 7 (versioon 6) Vanemprojektijuht, tase 7 (versioon 7) Vanemprojektijuht, tase 7 (versioon 8) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Projektijuht 24 2005-12-02 2005-12-02 2008-12-10 IV 1219 Äriteenindus- ja haldusjuhid, mujal liigitamata 0413 Juhtimine ja haldus 70 Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine Projektijuht V Certificated Projects Director V 1 Projektijuht V (versioon 2) Projektijuht V (versioon 3) Projektijuht, tase 7 (versioon 4) Projektiportfelli juht, tase 7 (versioon 5) Projektiportfelli juht, tase 7 (versioon 6) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Projektijuht 24 2005-12-02 2005-12-02 2008-12-10 V 1219 Äriteenindus- ja haldusjuhid, mujal liigitamata 0413 Juhtimine ja haldus 70 Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine Pürotehnik I Pyrotechnician I 2 Abipürotehnik, tase 3 (versioon 5) Abipürotehnik, tase 3 (versioon 6) Abipürotehnik, tase 3 (versioon 7) Abipürotehnik, tase 3 (versioon 8) Abipürotehnik, tase 3 (versioon 9) Pürotehnik I (versioon 1) Pürotehnik I (versioon 3) Pürotehnik I (versioon 4) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puurimis- ja lõhkamistööd Pürotehnik 28 2007-05-31 2007-05-31 2008-12-10 I 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0724 Kaevandamine ja rikastamine 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Pürotehnik II Pyrotechnician II 2 Pürotehnik II (versioon 1) Pürotehnik II (versioon 3) Pürotehnik II (versioon 4) Pürotehnik, tase 4 (versioon 10) Pürotehnik, tase 4 (versioon 5) Pürotehnik, tase 4 (versioon 6) Pürotehnik, tase 4 (versioon 7) Pürotehnik, tase 4 (versioon 8) Pürotehnik, tase 4 (versioon 9) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puurimis- ja lõhkamistööd Pürotehnik 28 2007-05-31 2007-05-31 2008-12-10 II 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0724 Kaevandamine ja rikastamine 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Pürotehnik III Pyrotechnician III 2 Pürotehnik III (versioon 1) Pürotehnik III (versioon 3) Pürotehnik III (versioon 4) Pürotehnik, tase 5 (versioon 5) Pürotehnik, tase 5 (versioon 6) Pürotehnik, tase 5 (versioon 7) Pürotehnik, tase 5 (versioon 8) Pürotehnik, tase 5 (versioon 9) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puurimis- ja lõhkamistööd Pürotehnik 28 2007-05-31 2007-05-31 2008-12-10 III 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0724 Kaevandamine ja rikastamine 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Pürotehnik I Pyrotechnician I 1 Abipürotehnik, tase 3 (versioon 5) Abipürotehnik, tase 3 (versioon 6) Abipürotehnik, tase 3 (versioon 7) Abipürotehnik, tase 3 (versioon 8) Abipürotehnik, tase 3 (versioon 9) Pürotehnik I (versioon 2) Pürotehnik I (versioon 3) Pürotehnik I (versioon 4) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puurimis- ja lõhkamistööd Pürotehnik 18 2004-06-10 2004-06-10 2007-05-30 I 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0724 Kaevandamine ja rikastamine 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Pürotehnik II Pyrotechnician II 1 Pürotehnik II (versioon 2) Pürotehnik II (versioon 3) Pürotehnik II (versioon 4) Pürotehnik, tase 4 (versioon 10) Pürotehnik, tase 4 (versioon 5) Pürotehnik, tase 4 (versioon 6) Pürotehnik, tase 4 (versioon 7) Pürotehnik, tase 4 (versioon 8) Pürotehnik, tase 4 (versioon 9) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puurimis- ja lõhkamistööd Pürotehnik 18 2004-06-10 2004-06-10 2007-05-30 II 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0724 Kaevandamine ja rikastamine 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Pürotehnik III Pyrotechnician III 1 Pürotehnik III (versioon 2) Pürotehnik III (versioon 3) Pürotehnik III (versioon 4) Pürotehnik, tase 5 (versioon 5) Pürotehnik, tase 5 (versioon 6) Pürotehnik, tase 5 (versioon 7) Pürotehnik, tase 5 (versioon 8) Pürotehnik, tase 5 (versioon 9) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puurimis- ja lõhkamistööd Pürotehnik 18 2004-06-10 2004-06-10 2007-05-30 III 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0724 Kaevandamine ja rikastamine 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Raamatupidaja assistent I Book-keeper I 5 Raamatupidaja assistent I (versioon 1) Raamatupidaja assistent I (versioon 2) Raamatupidaja assistent I (versioon 3) Raamatupidaja assistent I (versioon 4) Raamatupidaja assistent I (versioon 6) Raamatupidaja assistent I (versioon 7) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Raamatupidamine Raamatupidaja 34 2008-12-11 2008-12-11 2011-05-29 I 3313 Raamatupidamise keskastme spetsialistid 0411 Majandusarvestus ja maksundus 69 Juriidilised toimingud ja arvepidamine Raamatupidaja II Accountant II 5 Raamatupidaja II (versioon 1) Raamatupidaja II (versioon 2) Raamatupidaja II (versioon 3) Raamatupidaja II (versioon 4) Raamatupidaja II (versioon 6) Raamatupidaja II (versioon 8) Vanemraamatupidaja, tase 6 (versioon 10) Vanemraamatupidaja, tase 6 (versioon 7) Vanemraamatupidaja, tase 6 (versioon 9) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Raamatupidamine Raamatupidaja 34 2008-12-11 2008-12-11 2011-05-29 II 3313 Raamatupidamise keskastme spetsialistid 0411 Majandusarvestus ja maksundus 69 Juriidilised toimingud ja arvepidamine Raamatupidaja III Accountant III 5 Juhtivraamatupidaja, tase 7 (versioon 10) Juhtivraamatupidaja, tase 7 (versioon 7) Juhtivraamatupidaja, tase 7 (versioon 9) Raamatupidaja III (versioon 1) Raamatupidaja III (versioon 2) Raamatupidaja III (versioon 3) Raamatupidaja III (versioon 4) Raamatupidaja III (versioon 6) Raamatupidaja III (versioon 8) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Raamatupidamine Raamatupidaja 34 2008-12-11 2008-12-11 2011-05-29 III 3313 Raamatupidamise keskastme spetsialistid 0411 Majandusarvestus ja maksundus 69 Juriidilised toimingud ja arvepidamine Raamatupidaja assistent I Book-keeper I 4 Raamatupidaja assistent I (versioon 1) Raamatupidaja assistent I (versioon 2) Raamatupidaja assistent I (versioon 3) Raamatupidaja assistent I (versioon 5) Raamatupidaja assistent I (versioon 6) Raamatupidaja assistent I (versioon 7) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Raamatupidamine Raamatupidaja 32 2008-03-12 2008-03-12 2008-12-10 I 3313 Raamatupidamise keskastme spetsialistid 0411 Majandusarvestus ja maksundus 69 Juriidilised toimingud ja arvepidamine Raamatupidaja II Accountant II 4 Raamatupidaja II (versioon 1) Raamatupidaja II (versioon 2) Raamatupidaja II (versioon 3) Raamatupidaja II (versioon 5) Raamatupidaja II (versioon 6) Raamatupidaja II (versioon 8) Vanemraamatupidaja, tase 6 (versioon 10) Vanemraamatupidaja, tase 6 (versioon 7) Vanemraamatupidaja, tase 6 (versioon 9) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Raamatupidamine Raamatupidaja 32 2008-03-12 2008-03-12 2008-12-10 II 3313 Raamatupidamise keskastme spetsialistid 0411 Majandusarvestus ja maksundus 69 Juriidilised toimingud ja arvepidamine Raamatupidaja III Accountant III 4 Juhtivraamatupidaja, tase 7 (versioon 10) Juhtivraamatupidaja, tase 7 (versioon 7) Juhtivraamatupidaja, tase 7 (versioon 9) Raamatupidaja III (versioon 1) Raamatupidaja III (versioon 2) Raamatupidaja III (versioon 3) Raamatupidaja III (versioon 5) Raamatupidaja III (versioon 6) Raamatupidaja III (versioon 8) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Raamatupidamine Raamatupidaja 32 2008-03-12 2008-03-12 2008-12-10 III 3313 Raamatupidamise keskastme spetsialistid 0411 Majandusarvestus ja maksundus 69 Juriidilised toimingud ja arvepidamine Raamatupidaja assistent I Book-keeper I 3 Raamatupidaja assistent I (versioon 1) Raamatupidaja assistent I (versioon 2) Raamatupidaja assistent I (versioon 4) Raamatupidaja assistent I (versioon 5) Raamatupidaja assistent I (versioon 6) Raamatupidaja assistent I (versioon 7) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Raamatupidamine Raamatupidaja 27 2006-12-12 2006-12-12 2008-03-11 I 3313 Raamatupidamise keskastme spetsialistid 0411 Majandusarvestus ja maksundus 69 Juriidilised toimingud ja arvepidamine Raamatupidaja II Accountant II 3 Raamatupidaja II (versioon 1) Raamatupidaja II (versioon 2) Raamatupidaja II (versioon 4) Raamatupidaja II (versioon 5) Raamatupidaja II (versioon 6) Raamatupidaja II (versioon 8) Vanemraamatupidaja, tase 6 (versioon 10) Vanemraamatupidaja, tase 6 (versioon 7) Vanemraamatupidaja, tase 6 (versioon 9) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Raamatupidamine Raamatupidaja 27 2006-12-12 2006-12-12 2008-03-11 II 3313 Raamatupidamise keskastme spetsialistid 0411 Majandusarvestus ja maksundus 69 Juriidilised toimingud ja arvepidamine Raamatupidaja III Accountant III 3 Juhtivraamatupidaja, tase 7 (versioon 10) Juhtivraamatupidaja, tase 7 (versioon 7) Juhtivraamatupidaja, tase 7 (versioon 9) Raamatupidaja III (versioon 1) Raamatupidaja III (versioon 2) Raamatupidaja III (versioon 4) Raamatupidaja III (versioon 5) Raamatupidaja III (versioon 6) Raamatupidaja III (versioon 8) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Raamatupidamine Raamatupidaja 27 2006-12-12 2006-12-12 2008-03-11 III 3313 Raamatupidamise keskastme spetsialistid 0411 Majandusarvestus ja maksundus 69 Juriidilised toimingud ja arvepidamine Raamatupidaja assistent I Book-keeper I 2 Raamatupidaja assistent I (versioon 1) Raamatupidaja assistent I (versioon 3) Raamatupidaja assistent I (versioon 4) Raamatupidaja assistent I (versioon 5) Raamatupidaja assistent I (versioon 6) Raamatupidaja assistent I (versioon 7) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Raamatupidamine Raamatupidaja 11 2002-12-13 2002-12-13 2006-12-11 I 3313 Raamatupidamise keskastme spetsialistid 0411 Majandusarvestus ja maksundus 69 Juriidilised toimingud ja arvepidamine Raamatupidaja II Accountant II 2 Raamatupidaja II (versioon 1) Raamatupidaja II (versioon 3) Raamatupidaja II (versioon 4) Raamatupidaja II (versioon 5) Raamatupidaja II (versioon 6) Raamatupidaja II (versioon 8) Vanemraamatupidaja, tase 6 (versioon 10) Vanemraamatupidaja, tase 6 (versioon 7) Vanemraamatupidaja, tase 6 (versioon 9) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Raamatupidamine Raamatupidaja 11 2002-12-13 2002-12-13 2006-12-11 II 3313 Raamatupidamise keskastme spetsialistid 0411 Majandusarvestus ja maksundus 69 Juriidilised toimingud ja arvepidamine Raamatupidaja III Accountant III 2 Juhtivraamatupidaja, tase 7 (versioon 10) Juhtivraamatupidaja, tase 7 (versioon 7) Juhtivraamatupidaja, tase 7 (versioon 9) Raamatupidaja III (versioon 1) Raamatupidaja III (versioon 3) Raamatupidaja III (versioon 4) Raamatupidaja III (versioon 5) Raamatupidaja III (versioon 6) Raamatupidaja III (versioon 8) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Raamatupidamine Raamatupidaja 11 2002-12-13 2002-12-13 2006-12-11 III 3313 Raamatupidamise keskastme spetsialistid 0411 Majandusarvestus ja maksundus 69 Juriidilised toimingud ja arvepidamine Raamatupidaja assistent I Book-keeper I 1 Raamatupidaja assistent I (versioon 2) Raamatupidaja assistent I (versioon 3) Raamatupidaja assistent I (versioon 4) Raamatupidaja assistent I (versioon 5) Raamatupidaja assistent I (versioon 6) Raamatupidaja assistent I (versioon 7) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Finantsvahenduse - Äriteeninduse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Raamatupidamine Raamatupidaja 2 1999-05-17 1999-05-17 2002-12-12 I 3313 Raamatupidamise keskastme spetsialistid 0411 Majandusarvestus ja maksundus 69 Juriidilised toimingud ja arvepidamine Raamatupidaja II Accountant II 1 Raamatupidaja II (versioon 2) Raamatupidaja II (versioon 3) Raamatupidaja II (versioon 4) Raamatupidaja II (versioon 5) Raamatupidaja II (versioon 6) Raamatupidaja II (versioon 8) Vanemraamatupidaja, tase 6 (versioon 10) Vanemraamatupidaja, tase 6 (versioon 7) Vanemraamatupidaja, tase 6 (versioon 9) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Finantsvahenduse - Äriteeninduse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Raamatupidamine Raamatupidaja 2 1999-05-17 1999-05-17 2002-12-12 II 3313 Raamatupidamise keskastme spetsialistid 0411 Majandusarvestus ja maksundus 69 Juriidilised toimingud ja arvepidamine Raamatupidaja III Accountant III 1 Juhtivraamatupidaja, tase 7 (versioon 10) Juhtivraamatupidaja, tase 7 (versioon 7) Juhtivraamatupidaja, tase 7 (versioon 9) Raamatupidaja III (versioon 2) Raamatupidaja III (versioon 3) Raamatupidaja III (versioon 4) Raamatupidaja III (versioon 5) Raamatupidaja III (versioon 6) Raamatupidaja III (versioon 8) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Finantsvahenduse - Äriteeninduse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Raamatupidamine Raamatupidaja 2 1999-05-17 1999-05-17 2002-12-12 III 3313 Raamatupidamise keskastme spetsialistid 0411 Majandusarvestus ja maksundus 69 Juriidilised toimingud ja arvepidamine Abikokk, tase 3 Cook, level 3 2 Abikokk, tase 2 (versioon 1) Abikokk, tase 3 (versioon 3) Abikokk, tase 3 (versioon 4) Abikokk, tase 3 (versioon 5) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Kokk 8 2012-05-24 2012-05-24 2017-05-23 3 3 9412 Köögiabilised 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Tööosad ja tööülesanded Indrek Kivisalu Eesti Peakokkade Ühendus, Food Studio Inga Paenurm Eesti Peakokkade Ühendus, Vabariigi Presidendi Kantselei Ülle Parbo SA Innove Mare Pihl Tallinna Teeninduskool, Eesti Mereakadeemia söökla juhataja Sirje Rekkor Eesti Peakokkade Ühendus, Tallinna Ülikool Donald Visnapuu ekspert, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit Rudolf Visnapuu Eesti Peakokkade Ühendus, Restoran Mannerheim Angelica Udeküll Eesti Peakokkade Ühendus, Laulasmaa SPA Toiduvalmistamise kutsealal on välja töötatud 3. taseme abikoka, 4. taseme koka ja 5. taseme meisterkoka kutsestandardid. Abikokk käitleb toidutooret, abistab kokka toitude valmistamisel ja serveerimisel ning töötab koka juhendamisel. Abikoka töö eeldab oskust käidelda toidutooret ja toitu säästlikult. Abikokk täidab enesekontrolli tegevusi. Töö iseloom eeldab oskust enda tööd korraldada ning aega planeerida. Vajalik on tahe ja oskus töötada meeskonnas ja juhendamisel. Abikokk peab oskama eeltöödelda toiduaineid, külmtöödelda köögivilju, valmistada vastavalt juhendile köögivilja-, teravilja- ja pastalisandeid ning -toite, teha koka juhendamisel abitöid toitude valmistamisel, teha puhastus- ja koristustöid. Abikokk peab tegutsema ja käituma eetiliselt, esteetiliselt ning muul sotsiaalselt heaks kiidetud viisil. A.2.1 Töö planeerimine ja korraldamine A.2.2 Kaupade haldamine A.2.3 Toidutoorme eeltöötlemine A.2.4 Toitude valmistamine A.2.5 Teenindamine ja müügitöö Kutse eeldab valmisolekut töötada ka puhkepäevadel, riiklikel pühadel, õhtusel ja öisel ajal. Töö võib olla periooditi pingeline. Töö eeldab valmidust ja oskust suhelda inimestega. Köögiseadmed: köögivilja töötlemise seadmed, lõikurid ja viilutajad, elektri- gaasi- ja induktsioonpliidid, prae-ja küpsetusahjud, aurutamis- ja keetmisseadmed, väljastusseadmed, jahutus- ja külmutusseadmed, nõudepesumasinad, kaalud, kilepakendajad, vakumeerijad. Väiketöövahendid: GN-nõud, noad, lõikelauad, mõõtevahendid, käsikärud (togid), praadimislabidad, kaabitsad, segamis- ja vahustamisvahendid, sõelad, riivid, lihavasarad, ahju- ja küpsetusvormid, pannid, keedunõud, kulbid jt tõstevahendid, termomeetrid, kausid. Serveerimisvahendid: taldrikud, klaasid, söögiriistad, serveerimisnõud ja -vahendid Koristamisvahendid jm seadmed. Töö eeldab suhtlemisvalmidust ja –oskust, ausust, täpsust, kohusetunne. Vajalik on hea füüsiline tervis ja vastupidavus ning pinge- ja stressitaluvus. Abikokaks saab õppida kutseõppeasutuses, täiskasvanute tööalase koolituse kursustel ja töökohal. Enamlevinud ametinimetus on abikokk. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.5 ja B.2.6 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Töö planeerimine ja korraldamine 3 Kaupade haldamine 3 Toidutoorme eeltöötlemine 3 Toitude valmistamine 3 Teenindamine ja müügitöö 3 Abikokk, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Kokk, tase 4 Cook, level 4 7 Kokk I (versioon 1) Kokk I (versioon 2) Kokk I (versioon 3) Kokk I (versioon 4) Kokk I (versioon 5) Kokk II (versioon 1) Kokk II (versioon 2) Kokk II (versioon 3) Kokk II (versioon 4) Kokk, tase 3 (versioon 6) Kokk, tase 4 (versioon 10) Kokk, tase 4 (versioon 5) Kokk, tase 4 (versioon 8) Kokk, tase 4 (versioon 9) Restoranitöö Suurköögitöö Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Kokk 8 2012-05-24 2012-05-24 2013-04-09 4 4 5120 Kokad 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Tööosad ja tööülesanded Indrek Kivisalu Eesti Peakokkade Ühendus, Food Studio Inga Paenurm Eesti Peakokkade Ühendus, Vabariigi Presidendi Kantselei Ülle Parbo SA Innove Mare Pihl Tallinna Teeninduskool, Eesti Mereakadeemia söökla juhataja Sirje Rekkor Eesti Peakokkade Ühendus, Tallinna Ülikool Donald Visnapuu ekspert, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit Rudolf Visnapuu Eesti Peakokkade Ühendus, Restoran Mannerheim Angelica Udeküll Eesti Peakokkade Ühendus, Laulasmaa SPA Toiduvalmistamise kutsealal on välja töötatud 3. taseme abikoka, 4. taseme koka ja 5. taseme meisterkoka kutsestandardid. Kokal on vajalikud kompetentsid iseseisvaks tööks. Kokk käitleb toidutooret, kasutades mitmesuguseid külm- ja kuumtöötlemise võtteid ning valmistab ja serveerib toite juhendi järgi. Koka töö eeldab majanduslikku mõtlemisviisi, sealhulgas oskust käidelda toidutooret ja toitu säästlikult. Täidab enesekontrolli tegevusi. Töö iseloom eeldab oskust oma tööd iseseisvalt ja ratsionaalselt korraldada ning aega planeerida. Vajalik on tahe ja oskus töötada meeskonnas. Kokk valmistab toitu vastavalt klientide vajadustele ja soovile ning tegutseb ja käitub eetiliselt, esteetiliselt ning muul sotsiaalselt heaks kiidetud viisil. Kokal on võimalik spetsialiseeruda restoranitööle või suurköögitööle. A.2.1 Töö planeerimine ja korraldamine A.2.2 Menüü koostamine A.2.3 Kaupade haldamine A.2.4 Toidutoorme eeltöötlemine A.2 5 Toitude valmistamine A.2.6 Teenindamine ja müügitöö A.2.7 Kaastöötajate juhendamine A.2.8 Toodete arendamine Suurköögitöö A.2.9 Suurköögitöö korraldus A.2.10 Dieettoitlustus A.2.11 Catering-teenindus Restoranitöö A.2.12 Restoranitöö korraldus A.2.13 Peoteenindus A.2.14 Rahvus- ja regionaalköögid Kutse eeldab valmisolekut töötada ka puhkepäevadel, riiklikel pühadel, õhtusel ja öisel ajal. Töö võib olla periooditi pingeline. Töö eeldab valmidust ja oskust suhelda inimestega. Köögiseadmed: köögivilja, liha ja kala töötlemise seadmed, lõikurid ja viilutajad, elektri-, gaasi- ja induktsioonpliidid, prae-ja küpsetusahjud, aurutamis- ja keetmisseadmed, väljastusseadmed, jahutus- ja külmutusseadmed, nõudepesumasinad, kaalud, kilepakendajad, vakumeerijad, mikserid ja vahustajad, käsikärud (togid). Väiketöövahendid: GN-nõud, noad, lõikelauad, mõõtevahendid, praadimislabidad, kaabitsad, segamis- ja vahustamisvahendid, sõelad, riivid, lihavasarad, ahju- ja küpsetusvormid, pannid, keedunõud, kulbid jt tõstevahendid, termomeetrid, kausid. Serveerimisvahendid: taldrikud, klaasid, söögiriistad, serveerimisnõud ja –vahendid. Arvlemistehnika, koristamisvahendid jm seadmed vastavalt restorani eripärale. Töö eeldab suhtlemisvalmidust ja –oskust, ausust, täpsust, vastutusvõimet. Koka töös on oluline arenenud ilumeel ning hea värvi-, maitse- ja lõhnataju. Vajalik on hea füüsiline tervis ja vastupidavus ning pinge- ja stressitaluvus. Kokaks saab õppida kutseõppeasutuses, täiskasvanute tööalase koolituse kursustel ja töökohal. Kokk, peakokk Selle kutse taotlemisel on nõutav kõigi kohustuslike kompetentside B.2.1 – B.2.8 ja B.2.15 (läbivad kompetentsid) tõendamine ning vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentside tõendamine: suurköögitöö B.2.9 - B.2.11; restoranitöö B.2.12 - B.2.14.. Töö planeerimine ja korraldamine 4 Menüü koostamine 4 Kaupade haldamine 4 Toidutoorme eeltöötlemine 4 Toitude valmistamine 4 Teenindus ja müük 4 Kaastöötajate juhendamine 4 Toodete arendamine 4 Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentside tõendamine: suurköögitöö B.2.9 - B.2.11; restoranitöö B.2.12 - B.2.14. Kokk, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Meisterkokk, tase 5 Master Chef, level 5 5 Kokk III (versioon 1) Kokk III (versioon 2) Kokk III (versioon 3) Kokk III (versioon 4) Meisterkokk, tase 5 (versioon 6) Vanemkokk, tase 5 (versioon 7) Vanemkokk, tase 5 (versioon 8) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Kokk 8 2012-05-24 2012-05-24 2017-05-23 5 5 3434 Peakokad 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Tööosad ja tööülesanded Indrek Kivisalu Eesti Peakokkade Ühendus, Food Studio Inga Paenurm Eesti Peakokkade Ühendus, Vabariigi Presidendi Kantselei Ülle Parbo SA Innove Sirje Rekkor Eesti Peakokkade Ühendus, Tallinna Ülikool Donald Visnapuu ekspert, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit Rudolf Visnapuu Eesti Peakokkade Ühendus, Restoran Mannerheim Angelica Udeküll Eesti Peakokkade Ühendus, Laulasmaa SPA Toiduvalmistamise kutsealal on välja töötatud 3. taseme abikoka, 4. taseme koka ja 5. taseme meisterkoka kutsestandardid. Meisterkoka töö eesmärk on juhtida toiduvalmistamist toitlustusteenust pakkuvas ettevõttes. Tema tööülesanneteks on köögitöö planeerimine ja korraldamine, menüü koostamine ja toote arendamine. Meisterkokk juhib ja juhendab meeskonda ning annab edasi kutsealaseid oskusi. Meisterkokk mõtleb majanduslikult, vastutab ressursside jagamise ning teiste töö korraldamise ja kvaliteetse töötulemuse eest. Meisterkokk valmistab toite, kasutades nii tavapäraseid, uuenduslikke kui keerukaid tehnoloogiaid vastavalt klientide vajadustele ja soovile. Tegutseb ja käitub eetiliselt, esteetiliselt ning muul sotsiaalselt heaks kiidetud viisil. A.2.1 Töö planeerimine ja korraldamine A.2.2 Menüü koostamine A.2.3 Kaupade haldamine A.2.4 Toidutoorme eeltöötlemine A.2 5 Toitude valmistamine A.2.6 Teenindamine ja müügitöö A.2.7 Kaastöötajate juhendamine A.2.8 Toodete arendamine A.2.9 Juhtimine Kutse eeldab valmisolekut töötada ka puhkepäevadel, riiklikel pühadel, õhtusel ja öisel ajal, nii sise- kui välitingimustes. Töö võib olla periooditi pingeline. Töö eeldab valmidust ja oskust suhelda inimestega. Köögiseadmed: köögivilja, liha ja kala töötlemise seadmed, lõikurid ja viilutajad, elektri-, gaasi- ja induktsioonpliidid, prae- ja küpsetusahjud, aurutamis- ja keetmisseadmed, väljastusseadmed, jahutus- ja külmutusseadmed, nõudepesumasinad, kaalud, kilepakendajad, vakumeerijad, mikserid ja vahustajad, käsikärud (togid). Väiketöövahendid: GN-nõud, noad, lõikelauad, mõõtevahendid, praadimislabidad, kaabitsad, segamis- ja vahustamisvahendid, sõelad, riivid, lihavasarad, ahju- ja küpsetusvormid, pannid, keedunõud, kulbid jt tõstevahendid, termomeetrid, kausid. Serveerimisvahendid: taldrikud, klaasid, söögiriistad, serveerimisnõud ja –vahendid. Arvlemistehnika, koristamisvahendid jm seadmed vastavalt restorani eripärale. Kontoritehnika. Töö eeldab suhtlemisvalmidust ja –oskust, ausust, täpsust, vastutustunnet. Meisterkoka töös on oluline arenenud ilumeel ning hea värvi-, maitse- ja lõhnataju. Vajalik on hea tervis ja vastupidavus ning pinge- ja stressitaluvus. Oluline on analüüsi-, empaatia- ja otsustusvõime. Meisterkokalt eeldatakse keskharidust, ta on läbinud kutsealase koolituse ja omab mitmekülgset töökogemust. Kokk, peakokk, meisterkokk. Selle kutse taotlemisel on nõutav kõigi kohustuslike kompetentside B.2.1 – B.2.9 ja B.2.10 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Töö planeerimine ja korraldamine 5 Menüü koostamine 5 Kaupade haldamine 5 Toidutoorme eeltöötlemine 5 Toitude valmistamine 5 Teenindamine ja müügitöö 5 Kaastöötajate juhendamine 5 Toodete arendamine 5 Juhtimine 5 Meisterkokk, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Kosmeetik, tase 5 Cosmetician, level 5 4 Kosmeetik III (versioon 1) Kosmeetik III (versioon 2) Kosmeetik III (versioon 3) Kosmeetik III (versioon 5) Kosmeetik, tase 5 (versioon 10) Kosmeetik, tase 5 (versioon 6) Kosmeetik, tase 5 (versioon 7) Kosmeetik, tase 5 (versioon 8) Kosmeetik, tase 5 (versioon 9) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Kosmeetik 8 2012-05-24 2012-05-24 2013-05-08 5 5 5142 Iluteenindajad (v.a juuksurid) 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Merike Ivask Eesti Rahvusvaheline Kosmeetikute Ühendus Anneli Puusepp FIE Kaire Raidmets Viru ilusalong Leelo Simisker Eesti Kosmeetikute Liit Inna Soonurm SA Innove Sirje Tammeoks Eesti Esimene Erakosmeetikakool Kosmeetiku töö eesmärk on kliendi esteetilise välimuse parendamine arvestades tema soove, vajadusi ja võimalusi. 5. taseme kosmeetik töötab kollektiivis ja vastutab individuaalselt salongis tehtud töö lõpptulemuse eest, vajadusel juhendab kaastöötajaid. Kosmeetiku tööülesanded on näo-, käte-, jalgade- ja keha hooldus ning jumestamine. Kosmeetik nõustab klienti temale sobivate kosmeetikavahendite valikul ja kasutamisel. Kosmeetiku töö nõuab erinevate protseduuride läbiviimiseks vastava aparatuuri tundmist ning selle kasutusoskust. Kosmeetiku töö eeldab sihipärast ja loomingulist töösse suhtumist, head suhtlemisoskust ja vastutust oma töö tulemuste eest. Kosmeetiku töö eeldab pidevat enesetäiendamist. 5. taseme kosmeetik on kursis moetrendidega, oskab anda soovitusi vastavalt kliendi isikupärale. Soovitab kliendile hooldusvahendeid kodus kasutamiseks vastavalt salongis tehtud hooldusele. A.2.1 Töökoha ettevalmistamine A.2.2 Näohooldus, ripsmete, kulmude keemiline värvimine ning kulmude kujundamine ja korrigeerimine A.2.3 Käte hooldus A.2.4 Jalgade hooldus A.2.5 Keha hooldus A.2.6 Näo- ja kehapiirkonna karvade eemaldamine A.2.7 Jumestamine A.2.8 Klienditeenindus A.2.9 Juhendamine Kosmeetik töötab valdavalt istudes ja sundasendis. Tööaeg on paindlik, vajadusel töötatakse puhkepäevadel ja erinevates keskkondades. Kosmeetik puutub oma töös kokku erinevate kosmeetikavahenditega, mis võivad põhjustada allergiat. Kosmeetiku töövahendid on erinevad tangid, viilid, pintslid, poorilusikas, elektrilised töövahendid, erinevateks hooldusteks vajalikud abi- ja kaitsevahendid ning kemikaalid. Kosmeetiku kutse eeldab sihipärast ja loomingulist töösse suhtumist, head suhtlemisoskust ja vastutust oma töö tulemuste eest. Oluline on empaatiavõime, tolerantsus, vastutus- koostöö-, analüüsi- ja kohanemisvõime. Töö eeldab puhtust, korrektsust, stressitaluvust ja füüsilist suutlikust. Oluline on käeline osavus, liigutuste täpsus, kiirus ja hea koordinatsioon. Tööd pärsivad kroonilised haigused ja ülitundlikkus. Kosmeetikuks saab õppida kutseõppeasutuses. Kosmeetikult eeldatakse keskharidust. Kosmeetik, kosmetoloog. Kosmeetiku kutse moodustub üheksast kompetentsist. Kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1- B.2.9 ja B.2.10 – B.2.15 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Töökoha ettevalmistamine 5 Näohooldus, ripsmete, kulmude keemiline värvimine ning kulmude kujundamine ja korrigeerimine 4 Käte hooldus 5 Jalgade hooldus 4 Keha hooldus 5 Näo- ja kehapiirkonna karvade eemaldamine 4 Jumestamine 5 Klienditeenindus 5 Juhendamine 5 Tööohutus ja –keskkond 5 Suhtlemisoskus 5 Keeleoskus 5 Arvuti kasutamise oskus 5 Tooteinfo ja kasutusjuhendite järgimine 5 Kosmeetik, tase 5 kutset läbivad teadmised 5 Juuksur, tase 4 Hairdresser, level 4 6 Juuksur I (versioon 2) Juuksur I (versioon 3) Juuksur I (versioon 4) Juuksur I (versioon 5) Juuksur I (versioon 7) Juuksur, tase 4 (versioon 10) Juuksur, tase 4 (versioon 11) Juuksur, tase 4 (versioon 8) Juuksur, tase 4 (versioon 9) Noorjuuksur I (versioon 1) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Juuksur 8 2012-05-24 2012-05-24 2017-05-17 4 4 5141 Juuksurid 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Annely Joa Eesti Rahvusvaheline Kosmeetikute Ühendus Kersti Karjus Kersti OÜ Ene Kattel Kutseliste Juuksurite Vabariiklik Ühendus Reet Parik Pärnumaa Kutsehariduskeskus Katrin Põld OÜ Galiros Inna Soonurm SA Innove Juuksuri töö eesmärk on kliendi peanaha ja juuste professionaalne hooldamine ja töötlemine kliendi välimuse parendamiseks, arvestades tema soove, vajadusi ja võimalusi. Juuksur töötab kollektiivis ja vastutab individuaalselt salongis tehtud töö lõpptulemuse eest. Juuksuri töö ülesanded on juuste ja peanaha hooldamine, juuste lõikamine, soengu tegemine, vuntside ja habeme lõikamine, juuste värvimine, blondeerimine ja püsilokkide tegemine. Juuksur tunneb juuste töötlemise (värvimine, püsilokkide tegemine) kemikaale, juuksehooldus- ja viimistlusvahendeid ning nende mõju erinevatele juuksetüüpidele. Juuksur on kursis moetrendidega, oskab soovitada oma teenuseid vastavalt kliendi isikupärale. Annab kliendile nõu juuksehooldusvahendite kodus kasutamiseks vastavalt salongis tehtud töötlusele. A.2.1 Juuste ja peanaha hooldamine A.2.2 Juuste, habeme ja vuntside lõikamine A.2.3 Püsilokkide tegemine A.2.4 Juuste värvimine A.2.5 Soengu kujundamine A.2.6 Klienditeenindus Juuksur töötab valdavalt seistes ja sundasendis. Juuksuritöös kasutatavad ained võivad põhjustada allergiat. Tööaeg on paindlik, vajadusel töötatakse ka puhkepäevadel. Juuksuri töövahenditeks on mitmesugused lõikuskäärid ja -nuga, loki- ja soengurullid, kammid ja harjad, elektrilised töövahendid, erinevateks töötlusteks vajalikud abi- ja kaitsevahendid ning kemikaalid. Juuksuritöö on seotud klientide teenindamisega ning eeldab suhtlemisvalmidust, sõbralikkust, võimet tulla toime erinevate klientidega. Töö nõuab kiiret ja paindlikku tegutsemist, leplikkust, täpsust, loovust, korrektsust, stressitaluvust ja pidevat enesetäiendamist. Oluline on käeline osavus, liigutuste täpsus, kiirus ja hea koordinatsioon. Tööd pärsivad kroonilised haigused ja ülitundlikkus. Juuksuriks saab õppida kutseõppeasutuses, kursustel ja töökohal. Juuksurilt eeldatakse keskharidust. Juuksur, meestejuuksur, naistejuuksur. Juuksuri kutse moodustub kuuest kompetentsist. Kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.6 ja B.2.7 – B.2.10 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Juuste ja peanaha hooldamine 4 Juuste, habeme ja vuntside lõikamine 4 Püsilokkide tegemine 4 Juuste värvimine 4 Soengu kujundamine 4 Klienditeenindus 4 Tööohutus ja -keskkond 4 Keeleoskus 4 Tooteinfo ja kasutusjuhendite järgimine 4 Suhtlemisoskus 4 Kahjuritõrjuja, tase 4 Pest Control Technician, level 4 4 Desinfektor II (versioon 1) Kahjulike organismide tõrjuja, tase 4 (versioon 6) Kahjulike organismide tõrjuja, tase 4 (versioon 7) Kahjuritõrjuja II (versioon 2) Kahjuritõrjuja II (versioon 3) Kahjuritõrjuja, tase 4 (versioon 5) Ehitiste konserveerimine Fumigeerimine Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Puhastusteenindus Kahjuritõrjuja 8 2012-05-24 2012-05-24 2017-05-17 4 4 7544 Kahjuri- ja umbrohutõrjujad 1011 Koduteenindus 81 Hoonete ja maastike hooldus Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Roman Grorelov Fumiteam OÜ Riina Lahne Terviseamet; Kemikaaliohutuse osakond Annemari Linno Terviseamet; Kemikaali ja toote ohutuse büroo Piret Nutt Eest Desinfektsiooni- ja Kahjuritõrjeettevõtete Liit Kalle Pilt Eest Desinfektsiooni- ja Kahjuritõrjeettevõtete Liit; Eesti Maaülikooli Maaehituse osakond Toomas Trei Rentokil OÜ Kahjuritõrjuja töö eesmärk on kahjulike ja soovimatute organismide elutegevuse ohjamine, et tagada parem ja ohutum elukeskkond ning elanikkonna teavitamine kahjuritega seotud ohtudest. 4. taseme kahjuritõrjuja on töötaja, kes tuleb toime juhendamisel lihtsamate tööülesannete täitmisega. 4. taseme kahjuritõrjuja tööks on biotsiidide ja/või füüsikaliste ning mehhaaniliste meetodite kasutamine kahjulike organismide tuvastamiseks, jälgimiseks, kaardistamiseks, hävitamiseks, tõrjeks, kahjustava toime ennetamiseks või muul viisil nende vastu võitlemiseks. Kahjuritõrjuja tagab konfidentsiaalsuse, järgib isiku- ja muid andmekaitse nõudeid. A.2.1 Tööks ettevalmistamine A.2.2 Pindade puhastamine A.2.3 Kemikaali valmistamine A.2.4 Kahjurite tõrjeprotsessi läbiviimine A.2.5 Töötluse dokumenteerimine A.2.6 Kliendi nõustamine A.2.7 Kemikaalide transport, ladustamine ja jäätmekäitlus A.2.8 Ehitiste konserveerimine A.2.9 Fumigeerimine Kahjuritõrjuja tööga võivad kaasneda: 1) allergia kasutatavate biotsiidide või lisaainete suhtes; 2) kõrge temperatuuriga töökeskkond; 3) raskesti läbitavate läbipääsude ja avade esinemine; 4) liigniiske töökeskkond; 5) saastatud õhuga töökeskkond; 6) töö õhtu-, öö- ja hommikutundidel, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel; 7) töötamine kõrgustes. Biotsiidid ja nende lisaained. Tõrjevahendid, seadmed, redelid, tellingud. Isikukaitsevahendid. Kahjuritõrjujal on hea füüsiline vorm ja vaimne tervis. Ta on vastutus- ja kohanemisvõimeline, täpne, korrektne nii kliendi kui ka tööandja suhtes, usaldusväärne ning kohusetundlik. Tal on hea enesedistsipliin, pinge- ja stressitaluvus. Puuduvad kroonilised haigused ja ülitundlikkus. Oluline on käeline osavus, liigutuste täpsus, kiirus ja hea koordinatsioon. 4. taseme kahjuritõrjuja on soovitavalt kesk- või keskeriharidusega ning läbinud kutsealase täienduskoolituse ja/või omab kutsealast töökogemust. Kahjuritõrjuja, ehitiste konserveerija, fumigeerija. Biotsiidiseadus § 39. vastutav spetsialist (2) Vastutaval spetsialistil peab olema kahjuritõrje juhtimiseks ja korraldamiseks omandatud kahjuritõrjuja /.../ kutsekvalifikatsioon kutseseaduse tähenduses, mille kohaselt isik korraldab ressursside jagamist ja teiste tööd ning vastutab selle töö eest. Kahjuritõrjuja kutse taotlemisel on nõutav kõigi kohustuslike kompetentside (B.2.1 – B.2.7) ja läbivate kompetentside(B.2.10 – B.2.14) tõendamine Tööks ettevalmistamine 4 Pindade puhastamine 4 Kemikaali valmistamine 4 Kahjurite tõrjeprotsessi läbiviimine 4 Töötluse dokumenteerimine 4 Kliendi nõustamine 4 Kemikaalide transportimine, ladustamine ja jäätmekäitlus 4 Kahjuritõrjuja kutse taotlemisel võib lisaks valida spetsialiseerumisega seotud kompetentside tõendamise: 1. ehitiste konserveerimine B.2.8; 2. fumigeerimine B.2.9. Tööohutus ja -keskkond 4 Meeskonnatöö 4 Keeleoskus 4 Suhtlemisoskus 4 Kahjuritõrjuja, tase 4 kutset läbivad teadmised 4 Kahjuritõrjuja, tase 5 Pest Control Operator, level 5 4 Desinfektor III (versioon 1) Kahjulike organismide tõrjuja, tase 5 (versioon 7) Kahjulike organismide tõrjuja, tase 5 (versioon 8) Kahjuritõrjuja III (versioon 2) Kahjuritõrjuja III (versioon 3) Kahjuritõrjuja, tase 5 (versioon 5) Kahjuritõrjuja, tase 5 (versioon 6) Ehitiste konserveerimine Fumigeerimine Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Puhastusteenindus Kahjuritõrjuja 8 2012-05-24 2012-05-24 2014-05-07 5 5 7544 Kahjuri- ja umbrohutõrjujad 1011 Koduteenindus 81 Hoonete ja maastike hooldus Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Roman Grorelov Fumiteam OÜ Riina Lahne Terviseamet; Kemikaaliohutuse osakond Annemari Linno Terviseamet; Kemikaali ja toote ohutuse büroo Piret Nutt Eesti Desinfektsiooni- ja Kahjuritõrjeettevõtete Liit Kalle Pilt Eesti Desinfektsiooni- ja Kahjuritõrjeettevõtete Liit; Eesti Maaülikooli Maaehituse osakond Toomas Trei Rentokil OÜ Kahjuritõrjuja töö eesmärk on kahjulike ja soovimatute organismide elutegevuse ohjamine, et tagada parem ja ohutum elukeskkond ning elanikkonna teavitamine kahjuritega seotud ohtudest. 5. taseme kahjuritõrjuja on töötaja, kes on pikaajalise töökogemusega oma kutseala meister ning tuleb toime keerukate tööülesannete täitmisega muutuvates oludes. Ta juhendab madalama tasemega kahjuritõrjujaid, annab edasi kutsealaseid oskusi ja juhib meeskonnatööd. 5. taseme kahjuritõrjuja tööks on biotsiide ja/või füüsikaliste ning mehhaaniliste meetodite kasutamine kahjulike organismide tuvastamiseks, hävitamiseks, tõrjeks, kahjustava toime ennetamiseks või muul viisil nende vastu võitlemiseks. 5. taseme kahjuritõrjuja vastutab materiaalsete väärtuste jagamise, töö korraldamise ning töötulemuste eest. Tagab konfidentsiaalsuse, järgib isiku- ja muid andmekaitse nõudeid. A.2.1 Tööks ettevalmistamine A.2.2 Pindade puhastamine A.2.3 Kemikaali valmistamine A.2.4 Kahjurite tõrjeprotsessi läbiviimine A.2.5 Töötluse dokumenteerimine A.2.6 Kliendi nõustamine A.2.7 Kemikaalide transport, ladustamine ja jäätmekäitlus A.2.8 Ehitiste konserveerimine A.2.9 Fumigeerimine Kahjuritõrjuja tööga võivad kaasneda: 1) allergia kasutatavate biotsiidide või lisaainete suhtes; 2) kõrge temperatuuriga töökeskkond; 3) raskesti läbitavate läbipääsude ja avade esinemine; 4) liigniiske töökeskkond; 5) saastatud õhuga töökeskkond; 6) töö õhtu-, öö- ja hommikutundidel, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel; 7) töötamine kõrgustes. Biotsiidid ja nende lisaained. Tõrjevahendid, seadmed, redelid, tellingud. Isikukaitsevahendid. Kahjuritõrjujal on hea füüsiline vorm ja vaimne tervis. Ta on vastutus- ja kohanemisvõimeline, täpne, korrektne nii kliendi kui ka tööandja suhtes, usaldusväärne ning kohusetundlik. Tal on hea enesedistsipliin, pinge- ja stressitaluvus. Puuduvad kroonilised haigused ja ülitundlikkus. Oluline on käeline osavus, liigutuste täpsus, kiirus ja hea koordinatsioon. On otsustus- ja analüüsivõimeline. 5. taseme kahjuritõrjuja on kesk- või keskeriharidusega ning läbinud kutsealase täienduskoolituse ja omab kutsealast töökogemust. Kahjuritõrjuja, ehitiste konserveerija, fumigeerija. Biotsiidiseadus § 39. vastutav spetsialist (2) Vastutaval spetsialistil peab olema kahjuritõrje juhtimiseks ja korraldamiseks omandatud kahjuritõrjuja /.../ kutsekvalifikatsioon kutseseaduse tähenduses, mille kohaselt isik korraldab ressursside jagamist ja teiste tööd ning vastutab selle töö eest. Selle kutse taotlemisel on nõutav kõigi kohustuslike kompetentside (B.2.1 – B.2.7) ja läbivate kompetentside(B.2.10 – B.2.15) tõendamine Tööks ettevalmistamine 5 Pindade puhastamine 5 Kemikaali valmistamine 5 Kahjurite tõrjeprotsessi läbiviimine 5 Töötluse dokumenteerimine 5 Kliendi nõustamine 5 Kemikaalide transportimine, ladustamine ja jäätmekäitlus 5 Selle kutse taotlemisel võib lisaks valida spetsialiseerumisega seotud kompetentside tõendamise: 1. ehitiste konserveerimine B.2.8; 2. fumigeerimine B.2.9. Tööohutus 5 Arvuti kasutamise oskus 5 Meeskonnatöö 5 Keeleoskus 5 Suhtlemisoskus 5 Kahjuritõrjuja, tase 5 kutset läbivad teadmised 5 Korstnapühkija, tase 4 Chimney sweeper, level 4 3 Korstnapühkija II (versioon 1) Korstnapühkija II (versioon 2) Korstnapühkija II (versioon 4) Korstnapühkija, tase 4 (versioon 5) Korstnapühkija, tase 4 (versioon 6) Korstnapühkija, tase 4 (versioon 7) Korstnapühkija, tase 4 (versioon 8) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Teeninduse Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Küttesüsteemide ehitus ja hooldus Korstnapühkija 8 2012-05-24 2012-05-24 2016-04-05 4 4 7133 Ehitustarindite puhastajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 81 Hoonete ja maastike hooldus Tööosad ja tööülesanded Kutsealased terminid Korstnapühkija tööriistad ja abivahendid Keelte oskustasemete kirjeldused Toomas Henk Viljandi Tuletõrjeühing Leo Kalme Eesti Korstnapühkijate Koda Koit Koppel Eesti Korstnapühkijate Koda Jaak Laanisto Eesti Tuletõrjeliit Siim Peetrimägi Inspecta Estonia OÜ Raulis Romanovski Tallinna Korstnapühkijad OÜ Juhan Räni Korstnakratt OÜ Marko Rüü Päästeamet Sigrid Ester Tani Kütte- ja Ventilatsioonisüsteemide Teabekeskus Teet Võhandu Korstnatont OÜ Korstnapühkija töö eesmärk on tuleohutuse, säästva kütterežiimi ja puhta elukeskkonna tagamine kütteseadmete puhastamise, hooldamise ja teabe jagamise kaudu. Korstnapühkija tööülesanded on küttesüsteemide ja ventilatsioonilõõride tuleohutuse kontrollimine, puhastamine ja ummistuste likvideerimine; elanikkonnale kütteseadmete hooldamise nõuete ja küttesüsteemide ohutu kasutamise tutvustamine ning avastatud puudustest teavitamine. Korstnapühkija annab hinnangu olemasolevatele küttesüsteemidele. Korstnapühkija töötab tavaolukorras iseseisvalt, vajaduse korral töötab meeskonnas ja meistri juhendamise all. Korstnapühkija järgib kutse-eetika nõudeid ja head käitumise tava. A.2.1 Tööde planeerimine ja dokumenteerimine A.2.2 Küttesüsteemide puhastamine A.2.3 Küttesüsteemile hinnangu koostamine A.2.4 Teavitamine ja nõustamine A.2.5 Juhendamine ja koolitamine Korstnapühkija töötab nii sise- kui ka välistingimustes, kõrgustes ning erinevates ilmastikutingimustes. Tööaeg on paindlik, vajaduse korral töötatakse puhkepäevadel. Kulp, truubiluud, korstnahari, käpphari, vaatluspeegel, tõmbekontrollivahendid. Korstnapühkija on hea suhtleja, hea pingetaluvusega, füüsiliselt terve ja hea koordinatsiooniga, otsustus- , vastutus- ja koostöövõimeline ning kohusetundlik. Tavaliselt on korstnapühkija põhi- või keskharidusega ning läbinud korstnapühkija koolituse. Korstnapühkija õpipoiss, korstnapühkija, korstnapühkija-meister. Kutsealal töötamiseks on nõutav korstnapühkija kutsekvalifikatsioon kutseseaduse tähenduses. Alus: Tuleohutuse seadus Korstnapühkija kutse moodustub viiest kompetentsist. Kutse taotlemisel on nõutav B.2.1 – B.2.5 ja B.2.6-B.2.12 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Tööde planeerimine ja dokumenteerimine 4 Küttesüsteemide puhastamine 4 Küttesüsteemile hinnangu koostamine 4 Teavitamine ja nõustamine 4 Juhendamine ja koolitamine 4 Kutse-eetika 4 Ohutus- ja keskkonnanõuded 4 Arvuti kasutamise oskus 4 Meeskonnatöö 4 Keeleoskus 4 Suhtlemisoskus 4 Korstnapühkija, tase 4 kutset läbivad teadmised 4 Korstnapühkija-meister, tase 5 Chimney sweeper, level 5 3 Korstnapühkija III (versioon 1) Korstnapühkija III (versioon 2) Korstnapühkija III (versioon 4) Korstnapühkija-meister, tase 5 (versioon 4) Korstnapühkija-meister, tase 5 (versioon 5) Korstnapühkija-meister, tase 5 (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Teeninduse Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Küttesüsteemide ehitus ja hooldus Korstnapühkija 8 2012-05-24 2012-05-24 2016-11-15 5 5 7133 Ehitustarindite puhastajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 81 Hoonete ja maastike hooldus Tööosad ja tööülesanded Kutsealased terminid Tööriistad ja abivahendid Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Toomas Henk Viljandi Tuletõrjeühing Leo Kalme Eesti Korstnapühkijate Koda Koit Koppel Eesti Korstnapühkijate Koda Jaak Laanisto Eesti Tuletõrjeliit Siim Peetrimägi Inspecta Estonia OÜ Raulis Romanovski Tallinna Korstnapühkijad OÜ Juhan Räni Korstnakratt OÜ Marko Rüü Päästeamet Sigrid Ester Tani Kütte- ja Ventilatsioonisüsteemide Teabekeskus Teet Võhandu Korstnatont OÜ Korstnapühkija-meistri töö eesmärk on tuleohutuse, säästva kütterežiimi ja puhta elukeskkonna tagamine kütteseadmete puhastamise, hooldamise ja teabe jagamise kaudu. Korstnapühkija-meistri tööülesanded on küttesüsteemide ja ventilatsioonilõõride tuleohutuse kontrollimine, puhastamine ja ummistuste likvideerimine; elanikkonnale kütteseadmete paigaldamise ja hooldamise nõuete ja küttesüsteemide ohutu kasutamise tutvustamine ning avastatud puudustest teavitamine. Korstnapühkija-meister annab hinnangu olemasolevatele küttesüsteemidele. Korstnapühkija-meister juhendab selle ja õpilasi korstnapühkimistöödel ning korraldab nende tööd objektidel. Ta osaleb korstnapühkimise valdkonna arendustegevuses ja täiendkoolitustel ning koolituskavade väljatöötamisel ning annab edasi kutseoskusi. Korstnapühkija-meister järgib kutse-eetika nõudeid ja head käitumise tava. A.2.1 Tööde planeerimine ja dokumenteerimine A.2.2 Küttesüsteemide puhastamine A.2.3 Küttesüsteemile hinnangu koostamine A.2.4 Teavitamine ja nõustamine A.2.5 Juhendamine ja koolitamine Korstnapühkija töötab nii sise- kui ka välistingimustes, kõrgustes ning erinevates ilmastikutingimustes. Tööaeg on paindlik, vajaduse korral töötatakse puhkepäevadel. Kulp, truubiluud, korstnahari, käpphari, vaatluspeegel, tõmbekontrollivahendid. Korstnapühkija on hea suhtleja, hea pingetaluvusega, füüsiliselt terve ja hea koordinatsiooniga, otsustus- , vastutus- ja koostöövõimeline ning kohusetundlik. Korstnapühkija-meister on keskharidusega, läbinud erialase koolituse ja täiendkoolituse. Korstnapühkija õpipoiss, korstnapühkija, korstnapühkija-meister. Kutsealal töötamiseks on nõutav korstnapühkija kutsekvalifikatsioon kutseseaduse tähenduses. Alus: Tuleohutuse seadus Korstnapühkija kutse moodustub viiest kompetentsist. Kutse taotlemisel on nõutav B.2.1 – B.2.5 ja B.2.6-B.2.12 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Tööde planeerimine ja dokumenteerimine 5 Küttesüsteemide puhastamine 5 Küttesüsteemile hinnangu koostamine 5 Teavitamine ja nõustamine 5 Juhendamine ja koolitamine 5 Suhtlemisoskus 5 Kutse-eetika 5 Ohutus- ja keskkonnanõuded 5 Arvuti kasutamise oskus 5 Meeskonnatöö 5 Keeleoskus 5 Korstnapühkija-meister, tase 5 kutset läbivad teadmised 5 Puhastusteenindaja abiline, tase 2 Cleaner assistant, level 2 1 Puhastusteenindaja abiline, tase 2 (versioon 2) Puhastusteenindaja abiline, tase 2 (versioon 3) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Puhastusteenindus Puhastusteenindaja 8 2012-05-24 2012-05-24 2017-05-23 2 2 9129 Muid puhastustöid tegevad lihttöölised 1011 Koduteenindus 81 Hoonete ja maastike hooldus Tööosad ja tööülesanded Kutsealased terminid Õie Aasna Eesti Maaülikool Helge Alt OÜ Puhastusekspert Tiit Jürmann Pesuekspert OÜ Anu Kraav OÜ Eliit Teenindus Aita Sauemägi SA Innove Annela Tiitson OÜ Arkaadia Puhastuse Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kutsestandardi kasutusalad 1) tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine; 2) inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel; 3) ametite kirjeldamine ja tutvustamine; 4) karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks; 5) koolitusvajaduste selgitamine ning koolituse planeerimine; 6) ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine; 7) kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine. Puhastusteenindaja abilise töö eesmärk on elukeskkonna puhtana hoidmine nõutaval tasemel. Ta töötab juhendamise all ja tema tööülesanne on hoolduskoristamine. Ta töötab muutumatus olukorras mõningase iseseisvusega. Puhastusteenindaja abiline kasutab ökonoomselt ning tervist ja keskkonda säästvalt puhastusaineid ning töövahendeid. Järgib kutse-eetikat. A.2.1 Koristusvajaduse määratlemine. A.2.2 Koristustarvikute ja - masinate kasutamine. A.2.3 Koristusainete kasutamine. A.2.4 Hoolduskoristus ja suurpuhastus. Kutse eeldab valmisolekut töötada osalise tööajaga, samuti puhkepäevadel, riiklikel pühadel ja varahommikusel, hilisõhtusel või öisel ajal. Töötatakse nii sise- kui välistingimustes. Töös võidakse kokku puutuda tuuletõmbuse, temperatuuride vahetumise, töötamisega kõrgustes, tolmu ja muu saastumisega ning erinevate kemikaalidega. Koristusaineid, -tarvikuid, tolmuimeja, abi- ja kaitsevahendeid. Puhastusteenindaja abiline on aus, hoolikas, täpne, teenindusvalmis ja kohusetundlik. Puhastusteenindaja abiliseks saab õppida kutseõppeasutustes, kursustel ja töökohal. Puhastusteenindaja abiline, koristaja. Puhastusteenindaja abilise kutse koosneb neljast kohustuslikust kompetentsist ja kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.4 tõendamine. Koristusvajaduse määratlemine 2 Koristustarvikute ja -masinate kasutamine 2 Koristusainete kasutamine 2 Hoolduskoristus ja suurpuhastus 2 Puhastusteenindaja abiline, tase 2 kutset läbiv kompetents 2 Puhastusteenindaja, tase 3 Cleaner, level 3 5 Puhastusteenindaja I (versioon 1) Puhastusteenindaja I (versioon 2) Puhastusteenindaja I (versioon 3) Puhastusteenindaja I (versioon 4) Puhastusteenindaja, tase 3 (versioon 6) Puhastusteenindaja, tase 3 (versioon 7) Eripuhastustöötaja, tase 3 Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Puhastusteenindus Puhastusteenindaja 8 2012-05-24 2012-05-24 2017-05-23 3 3 9112 Koristajad ja abilised kontoris, hotellis jms asutustes 1011 Koduteenindus 81 Hoonete ja maastike hooldus Tööosad ja tööülesanded Kutsealased terminid Õie Aasna Eesti Maaülikool Helge Alt OÜ Puhastusekspert Tiit Jürmann Pesuekspert OÜ Anu Kraav OÜ Eliit Teenindus Aita Sauemägi SA Innove Annela Tiitson OÜ Arkaadia Puhastuse Kutsestandardi kasutusalad 1) tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine; 2) inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel; 3) ametite kirjeldamine ja tutvustamine; 4) karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks; 5) koolitusvajaduste väljaselgitamine ning koolituse planeerimine; 6) ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine; 7) kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine. Puhastusteenindaja töö eesmärk on elukeskkonna puhtana hoidmine nõutaval tasemel. Tema tööülesannete hulka kuulub erinevate töö- ja elukeskkondade ning põhiliste pinnakattematerjalide puhastamine ja hooldamine. Puhastusteenindaja tunneb määrdumise ja saastumise põhjuseid, pinnakattematerjale, oskab kasutada ökonoomselt ning tervist ja keskkonda säästvalt puhastusaineid, töövahendeid, seadmeid ja masinaid. Puhastusteenindaja töötab iseseisvalt või vastavalt etteantud juhistele. Järgib kutse-eetikat ning lähtub konfidentsiaalsuse põhimõtetest. Puhastusteeninduse kutsealal on võimalik spetsialiseeruda eripuhastustöötajaks. Eripuhastustöötaja töö eesmärk on pindade ühekordne põhjalik puhastamine ja töötlemine kaitseainetega. Eripuhastustöötaja tööülesannete hulka ei kuulu hoolduskoristus. A.2.1 Koristusvajaduse määratlemine. A.2.2 Koristustarvikute ja -masinate valik ning kasutamine. A.2.3 Koristusainete valimine, doseerimine ja kasutamine. A.2.4 Hoolduskoristus ja suurpuhastus. A.2.5 Eripuhastustööd. Kutse eeldab valmisolekut töötada osalise tööajaga, samuti puhkepäevadel, riiklikel pühadel ja varahommikusel, hilisõhtusel või öisel ajal. Töötatakse nii sise- kui välistingimustes. Töös võidakse kokku puutuda tuuletõmbuse, temperatuuride vahetumise, töötamisega kõrgustes, tolmu ja muu saastumisega ning erinevate kemikaalidega. Koristusaineid, -tarvikuid, -masinaid, abi- ja kaitsevahendeid. Puhastusteenindaja töö eeldab head tervist, ausust, hoolikust, täpsust ja teenindusvalmidust. Oluline on kohuse- ja vastutustunne, mustuse märkamine ja pingetaluvus. Puhastusteenindajaks saab õppida kutseõppeasutustes, kursustel ja töökohal. Puhastusteenindaja, koristaja, eripuhastustöötaja. Puhastusteenindaja kutse koosneb neljast kohustuslikust kompetentsist ja ühest läbivast kompetentsist. Puhastusteenindaja kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.4 ja B.2.6 tõendamine. Koristusvajaduse määratlemine 3 Koristustarvikute ja -masinate valimine ning kasutamine 3 Koristusainete valimine, doseerimine ja kasutamine 3 Hoolduskoristus ja suurpuhastus 3 Eripuhastustöötaja kutse koosneb kolmest puhastusteenindaja kompetentsist, ühest spetsialiseerumisega seotud kompetentsist ja läbivast kompetentsist. Eripuhastustöötaja kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.3, B.2.6-B.2.7 tõendamine. Eripuhastustöötaja tööülesannete hulka ei kuulu hoolduskoristus. Puhastusteenindaja, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Puhastusteenindaja-juhendaja, tase 4 Cleaner supervisor, level 4 5 Puhastusteenindaja II (versioon 1) Puhastusteenindaja II (versioon 2) Puhastusteenindaja II (versioon 3) Puhastusteenindaja II (versioon 4) Puhastusteenindaja-juhendaja, tase 4 (versioon 6) Puhastusteenindaja-juhendaja, tase 4 (versioon 7) Eripuhastustööde spetsialist, tase 4 Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Puhastusteenindus Puhastusteenindaja 8 2012-05-24 2012-05-24 2017-05-23 4 4 5151 Kontorite, hotellide jm asutuste koristus- ja majapidamistööde juhatajad 1011 Koduteenindus 81 Hoonete ja maastike hooldus Tööosad ja tööülesanded Kutsealased terminid Keelte oskustasemete kirjeldused Õie Aasna Eesti Maaülikool Helge Alt OÜ Puhastusekspert Tiit Jürmann Pesuekspert OÜ Anu Kraav OÜ Eliit Teenindus Aita Sauemägi SA Innove Annela Tiitson OÜ Arkaadia Puhastuse Kutsestandardi kasutusalad 1) tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine; 2) inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel; 3) ametite kirjeldamine ja tutvustamine; 4) karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks; 5) koolitusvajaduste selgitamine ning koolituse planeerimine; 6) ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine; 7) kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine. Puhastusteenindaja-juhendaja töö eesmärk on elukeskkonna puhtana hoidmine nõutaval tasemel. Tema tööülesannete hulka kuulub erinevate töö- ja elukeskkondade ning põhiliste pinnakattematerjalide puhastamine ja hooldamine. Puhastusteenindaja-juhendaja tunneb määrdumise ja saastumise põhjuseid, pinnakattematerjale, oskab kasutada ökonoomselt ning tervist ja keskkonda säästvalt puhastusaineid, töövahendeid, seadmeid ja masinaid. Puhastusteenindaja-juhendaja töötab iseseisvalt või vastavalt etteantud juhistele. Järgib kutse-eetikat ning lähtub konfidentsiaalsuse põhimõtetest. Juhendab teiste tavatööd ja töötab meeskonnas. Puhastusteeninduse kutsealal on võimalik spetsialiseeruda eripuhastustööde spetsialistiks. Eripuhastustööde spetsialisti töö eesmärk on pindade ühekordne põhjalik puhastamine ja töötlemine kaitseainetega. Eripuhastustööde spetsialisti tööülesannete hulka ei kuulu hoolduskoristus. A.2.1 Koristusvajaduse määratlemine. A.2.2 Koristustarvikute ja -masinate valik ning kasutamine. A.2.3 Koristusainete valimine, doseerimine ja kasutamine. A.2.4 Hoolduskoristus ja suurpuhastus. A.2.5 Kaastöötajate juhendamine. A.2.6 Eripuhastustööd. Kutse eeldab valmisolekut töötada osalise tööajaga, samuti puhkepäevadel, riiklikel pühadel ja varahommikusel, hilisõhtusel või öisel ajal. Töötatakse nii sise- kui välistingimustes. Töös võidakse kokku puutuda tuuletõmbuse, temperatuuride vahetumise, töötamisega kõrgustes, tolmu ja muu saastumisega ning erinevate kemikaalidega. Koristusaineid, -tarvikuid, -masinaid, abi- ja kaitsevahendeid. Puhastusteenindaja töö eeldab head tervist, ausust, hoolikust, täpsust ja teenindusvalmidust. Oluline on kohuse- ja vastutustunne, mustuse märkamine ja pingetaluvus. Puhastusteenindaja-juhendajaks saab õppida kutseõppeasutustes, kursustel ja töökohal. Puhastusteenindaja, objektijuht, objektivanem, vanemkoristaja, eripuhastustööde spetsialist. Puhastusteenindaja-juhendaja kutse koosneb viiest kohustuslikust kompetentsist ja ühest läbivast kompetentsist. Puhastusteenindaja-juhendaja kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 –B.2.6 tõendamine. Koristusvajaduse määratlemine 4 Koristustarvikute ja -masinate valimine ning kasutamine 4 Koristusainete valimine, doseerimine ja kasutamine 4 Hoolduskoristus ja suurpuhastus 4 Kaastöötajate juhendamine 4 Eripuhastustööde spetsialisti kutse koosneb neljast puhastusteenindaja-juhendaja kompetentsist, ühest läbivast kompetentsist ja ühest spetsialiseerumisega seotud kompetentsist. Eripuhastustööde spetsialisti kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.3, B.2.5-B.2.7 tõendamine. Eripuhastustööde spetsialisti tööülesannete hulka ei kuulu hoolduskoristus Puhastusteenindaja-juhendaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Puhastustööde juht, tase 5 Cleaning manager, level 5 3 Puhastustööde juht III (versioon 1) Puhastustööde juht III (versioon 2) Puhastustööde juht III (versioon 4) Puhastustööde juht, tase 5 (versioon 5) Puhastustööde juht, tase 5 (versioon 6) Puhastustööde juht, tase 5 (versioon 7) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Puhastusteenindus Puhastusteenindaja 8 2012-05-24 2012-05-24 2016-03-02 5 5 1219 Äriteenindus- ja haldusjuhid, mujal liigitamata 1011 Koduteenindus 81 Hoonete ja maastike hooldus Tööosad ja tööülesanded Kutsealased terminid Keelte oskustasemete kirjeldused Õie Aasna Eesti Maaülikool Helge Alt OÜ Puhastusekspert Tiit Jürmann Pesuekspert OÜ Anu Kraav OÜ Eliit Teenindus Aita Sauemägi SA Innove Annela Tiitson OÜ Arkaadia Puhastuse Puhastustööde juhi töö eesmärk on korraldada oma vastutusala objektide elukeskkonna puhtana hoidmist nõutaval tasemel. Tema tööülesannete hulka kuulub koristustööde planeerimine, korraldamine, töö kvaliteedi hindamine, puhastusteenindajate juhendamine, klientidega suhtlemine ning info vahetamine. Kavandab asjakohaseid muudatusi ja korraldab nende rakendamist. Vastutab kvaliteetse töötulemuse eest. Oma töös juhindub ta puhastusala heast tavast. Järgib kutse-eetikat ning lähtub konfidentsiaalsuse põhimõtetest. Juhib meeskonda ja vastutab meeskonnatöö eest. A.2.1 Koristusvajaduse määratlemine. A.2.2 Koristustarvikute ja -masinate valik ning kasutamine. A.2.3 Koristusainete valimine, doseerimine ja kasutamine. A.2.4 Hoolduskoristus ja suurpuhastus. A.2.5 Kaastöötajate juhendamine. A.2.6 Koristustööde juhtimine ja arendamine. Kutse eeldab valmisolekut töötada osalise tööajaga, samuti puhkepäevadel, riiklikel pühadel ja varahommikusel, hilisõhtusel või öisel ajal. Töötatakse nii sise- kui välistingimustes. Töös võidakse kokku puutuda tuuletõmbuse, temperatuuride vahetumise, töötamisega kõrgustes, tolmu ja muu saastumisega ning erinevate kemikaalidega. Koristusaineid, -tarvikuid, -masinaid, abi- ja kaitsevahendeid. Puhastustööde juhi töö eeldab hoolivust, emotsionaalset stabiilsust, enesekehtestamise oskust ja head tervist. Oluline on analüüsi-, otsustus- ja vastutusvõime, võime erinevates olukordades kiiresti reageerida, vastupidavus ning pinge- ja stressitaluvus. Puhastustööde juhi kutse eeldab vähemalt keskharidust. Puhastustööde juhiks saab õppida kutseõppeasutuses, kursustel ja töökohal. Puhastustööde juht, töödejuhataja, objektijuht, meister, perenaine. Puhastustööde juhi kutse koosneb kuuest kohustuslikust kompetentsist ja ühest läbivast kompetentsist. Kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.7 tõendamine. Koristusvajaduse määratlemine 5 Koristustarvikute ja -masinate valimine ning kasutamine 5 Koristusainete valimine, doseerimine, kasutamine 5 Hoolduskoristus ja suurpuhastus 5 Kaastöötajate juhendamine 4 Koristustööde juhtimine ja arendamine 5 Puhastustööde juht, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Puhastustööde juht, tase 5 kutset läbivad teadmised 5 Müügiesindaja III Sales agent III 4 Müügiesindaja III (versioon 1) Müügiesindaja III (versioon 2) Müügiesindaja III (versioon 3) Müügiesindaja, tase 5 (versioon 5) Müügiesindaja, tase 5 (versioon 6) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Kaubandus Müügiesindaja 8 2012-05-24 2012-05-24 2013-12-31 III 3322 Müügiesindajad 0416 Hulgi- ja jaekaubandus 47 Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad Turismikorraldaja II Tourism manager II 3 Turismikorraldaja II (versioon 1) Turismikorraldaja II (versioon 2) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Turismikorraldaja 8 2012-05-24 2012-05-24 2013-12-31 II 4221 Reisikonsultandid jm reisibüroo klienditeenindajad 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus Florist I Florist I 4 Florist I (versioon 1) Florist I (versioon 2) Florist I (versioon 3) Florist I (versioon 6) Florist, tase 4 (versioon 5) Florist, tase 4 (versioon 7) Florist, tase 4 (versioon 8) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Florist 16 2012-05-29 2012-05-29 2012-12-02 I 5211 Kioski- ja turumüüjad 0812 Aiandus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Florist II Florist II 4 Florist II (versioon 1) Florist II (versioon 2) Florist II (versioon 3) Florist II (versioon 6) Meisterflorist, tase 5 (versioon 5) Meisterflorist, tase 5 (versioon 7) Meisterflorist, tase 5 (versioon 8) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Florist 16 2012-05-29 2012-05-29 2012-12-02 II 5211 Kioski- ja turumüüjad 0812 Aiandus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Florist, tase 4 Florist, level 4 5 Florist I (versioon 1) Florist I (versioon 2) Florist I (versioon 3) Florist I (versioon 4) Florist I (versioon 6) Florist, tase 4 (versioon 7) Florist, tase 4 (versioon 8) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Florist 16 2012-05-29 2012-05-29 2017-05-21 4 4 5211 Kioski- ja turumüüjad 0812 Aiandus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Taimmaterjali nimekiri Marek Jakobi Räpina Aianduskool Indrek Kaeli Räpina Aianduskool Katri Liiva Aita Liiva lilled OÜ Ahti Lyra Lilleait OÜ Priit Press OÜ Priit Press ja Lilled Aita Sauemägi SA Innove Floristi kutsealal on kaks kutsetaset: florist, tase 4 ja meisterflorist, tase 5. Floristi kutse eeldab nooremaednik, tase 3 kompetentside olemasolu. Florist, tase 4 on oskustöötaja, kelle põhiline töö on taimmaterjali ettevalmistamine, lilleseadete valmistamine (sh dekoreerimistööd), taimede hooldamine, müügitöö korraldamine ja klientide teenindamine. Ta organiseerib iseseisvalt oma tööd ja korraldab meeskonnatööd. 4. taseme florist võtab vastustuse teiste arendamise ning enda ja meeskonna tööülesannete täitmise eest. Floristi töö eeldab pingetaluvust, oskust suhelda klientide ja kolleegidega ning lahendada probleeme. 4. taseme florist kujundab kutseala positiivset mainet igapäevatöös, võimalusel osaleb erialaliitude tegevuses, võistlustel jms. Ta on arenemisvõimeline, avatud uute tööülesannete, meetodite ja tehnikate õppimisel ning edasiandmisel. Ta suudab oma suhtlemisstiili kohandada erinevate olukordade ja inimestega. Florist näitab üles lugupidamist kultuuriliste ja religioossete erinevuste suhtes. Floristi kutse koosneb nooremaednik, tase 3 kolmest kohustuslikust töö osast ja florist, tase 4 kuuest töö osast. Nooremaednik, tase 3 tööosad: A.2.1 Külvi ja istutuspinna ettevalmistamine ning külvamine ja istutamine A.2.2 Aiakultuuride hooldamine A.2.3 Saagi või toodangu koristamine, säilitamine ja müügiks ettevalmistamine Florist, tase 4 tööosad: A.2.4 Töö planeerimine A.2.5 Taimmaterjali ettevalmistamine ja hooldamine A.2.6 Lilleseadete valmistamine, sh dekoreerimistööd A.2.7 Müügitöö korraldamine ja organiseerimine A.2.8 Müümine ja kliendi nõustamine A.2.9 Juhtimine ja juhendamine Floristi tööülesanded on vahelduvad. Tema töö eripäraks on sõltuvus hooajast ning tähtpäevadest. Floristi tööaeg on paindlik ja töökoormus vahelduv ning ta võib töötada nii sise- ja välitingimustes kui ka kõrgustes (nt redelil). Floristi terviseriskid on tööruumi tavapärasest madalam temperatuur, töö seisvas asendis, raskuste tõstmine, kokkupuude allergeenidega (taimed, kemikaalid jm), töö lõikeriistadega jm. Floristi põhilised töövahendid on: lõikevahendid: noad, aia- ja oksakäärid, saed, näpitsad, tangid jm; kinnitusvahendid: teibid, traadid, oasisetooted, liimid, sidumispael jm; dekoratiivsed abimaterjalid: pakkematerjalid ja -vahendid (nt paelad, kangad, nöörid), anumad, värvid, leheläige jm; elektrilised tööriistad: trell, roosipuhastusmasin, gerbera kiletamise masin, liimipüstol jm; aiandustarvikud: kärud, kastekannud, labidad, rehad, kühvlid, veepritsid jm; elektroonilised abivahendid: kassa, makseterminal, arvuti, telefon jm; muud abivahendid: koristusvahendid jm. Floristi töö eeldab ruumilist kujutlusvõimet, ilumeelt, loomingulisust, uuenduste ja ideede genereerimisvõimet, kontsentreerumisvõimet, kohusetundlikkust, kohanemisvõimet, koostöövõimet, keskkonnataluvust, suhtlemisvalmidust, sotsiaalsust, otsustusvõimet ja iseseisvust, sõbralikkust, usaldatavust, loogilist mõtlemist, saavutusvajadust, pingetaluvust, füüsilise koormuse taluvust, liigutuste täpsust, kiirust, koordinatsiooni, osavust. 4. taseme floristi esmakutse saadakse vastava kutsekeskhariduse õppe lõpetamisel. 4. taseme floristi kutsetunnistust on tavapäraselt võimalik taotleda inimestel, kellel on floristina töötamise kogemus ja keskharidus või kutsekeskharidus ning kes on läbinud ettevõtlusalase koolituse. Florist Selle kutse taotlemise eelduseks on nooremaednik, tase 3 kutse kolme kohustusliku kompetentsi B.2.1-B.2.3 tõendamine. Selle kutse taotlemisel on nõutav florist, tase 4 kompetentside B.2.4-B.2.9 ja B.2.10 (läbiv kompetents) tõendamine. Külvi- ja istutuspinna ettevalmistamine ning külvamine ja istutamine 3 Aiakultuuride hooldamine 3 Saagi või toodangu koristamine, säilitamine ja müügiks ettevalmistamine 3 Töö planeerimine 4 Taimmaterjali ettevalmistamine ja hooldamine 4 Lilleseadete valmistamine, sh dekoreerimistööd 4 Müügitöö korraldamine ja organiseerimine 4 Müümine ja kliendi nõustamine 4 Juhtimine ja juhendamine 4 Florist, tase 4 kutset läbiv kompetents 5 Meisterflorist, tase 5 Master florist, level 5 5 Florist II (versioon 1) Florist II (versioon 2) Florist II (versioon 3) Florist II (versioon 4) Florist II (versioon 6) Meisterflorist, tase 5 (versioon 7) Meisterflorist, tase 5 (versioon 8) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Florist 16 2012-05-29 2012-05-29 2017-05-21 5 5 5211 Kioski- ja turumüüjad 0812 Aiandus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Taimmaterjali nimekiri Marek Jakobi Räpina Aianduskool Indrek Kaeli Räpina Aianduskool Katri Liiva Aita Liiva lilled OÜ Ahti Lyra Lilleait OÜ Priit Press OÜ Priit Press ja Lilled Aita Sauemägi SA Innove Floristi kutsealal on kaks kutsetaset: florist, tase 4 ja meisterflorist, tase 5. Meisterflorist, tase 5 on kogemustega spetsialist, kelle põhiline töö on keerukate lilleseadete valmistamine (sh dekoreerimistööd), taimmaterjali ettevalmistamine ja taimede hooldamine ning ettevõtte töö organiseerimine ja korraldamine. Meisterflorist juhib ja juhendab teiste tööd, suhtleb klientidega ja vastutab töö lõpptulemuse eest. Tema töö eeldab pingetaluvust, ta tuleb toime erinevates tööolukordades ja suudab lahendada mitmekülgseid probleeme. Meisterflorist suhtleb klientide ja kolleegidega, sh rahvusvahelisel tasemel. Ta suudab oma suhtlemisstiili kohandada erinevate olukordade ja inimestega ning näitab üles lugupidamist kultuuriliste ja religioossete erinevuste suhtes. Meisterflorist kujundab sihikindlalt kutseala positiivset mainet: reklaamib; avaldab publikatsioone; osaleb erialaliidu tegevuses, võistlustel (organisaatori, osaleja või kohtunikuna), näitustel, töötubades; organiseerib erialaseid kursusi jms. Meisterflorist on arenemisvõimeline ja kursis rahvusvahelise floristika arengusuundadega. Meisterfloristi kutse koosneb kuuest töö osast. A.2.1 Töö planeerimine A.2.2 Taimmaterjali ettevalmistamine ja hooldamine A.2.3 Lilleseadete valmistamine, sh dekoreerimistööd A.2.4 Müügitöö korraldamine ja organiseerimine A.2.5 Müümine ja kliendi nõustamine A.2.6 Juhtimine ja majandamine Meisterfloristi töö eripära on vahelduvad tööülesanded ning sõltuvus hooajast ja tähtpäevadest. Meisterfloristi tööaeg on paindlik ja töökoormus vahelduv ning ta võib töötada nii sise- ja välitingimustes. Meisterfloristi terviseriskid on tööruumi tavapärasest madalam temperatuur, töö seisvas asendis, raskuste tõstmine, kokkupuude allergeenidega (taimed, kemikaalid jm), töö lõikeriistadega jm. Meisterfloristi põhilised töövahendid on: lõikevahendid: noad, aia- ja oksakäärid, saed, näpitsad, tangid jm; kinnitusvahendid: teibid, traadid, oasisetooted, liimid, sidumispael jm; dekoratiivsed abimaterjalid: pakkematerjalid ja -vahendid (nt paelad, kangad, nöörid), anumad, värvid, leheläige jm; elektrilised tööriistad: trell, roosipuhastusmasin, gerbera kiletamise masin, liimipüstol jm; aiandustarvikud: kärud, kastekannud, labidad, rehad, kühvlid, veepritsid jm; elektroonilised abivahendid: kassa, makseterminal, arvuti, telefon jm; muud abivahendid: koristusvahendid jm. Meisterfloristi töö eeldab ruumilist kujutlusvõimet, ilumeelt, loomingulisust, uuenduste ja ideede genereerimisvõimet, kontsentreerumisvõimet, kohusetundlikkust, kohanemisvõimet, koostöövõimet, keskkonnataluvust, suhtlemisvalmidust, sotsiaalsust, otsustusvõimet ja iseseisvust, sõbralikkust, usaldatavust, loogilist mõtlemist, saavutusvajadust, pingetaluvust, füüsilise pingutuse võimet, liigutuste täpsust, kiirust, koordinatsiooni, osavust. Meisterfloristidena töötavad tavapäraselt inimesed, kellel on erialane kutsekeskharidus või kutseoskused on omandatud praktilise töö käigus ja kellel on floristina töötamise kogemus. Meisterflorist Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.6 ja B.2.7 (läbiv kompetents) tõendamine. Töö planeerimine 5 Taimmaterjali ettevalmistamine ja hooldamine 4 Lilleseadete valmistamine, sh dekoreerimistööd 5 Müügitöö korraldamine ja organiseerimine 5 Müümine ja kliendi nõustamine 4 Juhtimine ja majandamine 5 Meisterflorist, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Nooremaednik, tase 3 Gardener’s assistant, level 3 5 Aednik I (versioon 1) Aednik I (versioon 2) Aednik I (versioon 3) Aednik I (versioon 4) Aednik I (versioon 6) Nooremaednik, tase 3 (versioon 10) Nooremaednik, tase 3 (versioon 11) Nooremaednik, tase 3 (versioon 7) Nooremaednik, tase 3 (versioon 8) Nooremaednik, tase 3 (versioon 9) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Aednik 16 2012-05-29 2012-05-29 2014-04-08 3 3 6113 Aednikud, puukooli töötajad ja istikukasvatajad 0812 Aiandus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Tööosad ja tööülesanded Kutsealaga seonduvad mõisted Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Taimmaterjali nimekiri Madis Kahu AS Sagro Leo-Kaupo Kivirand FIE Lillekasvatus Tiina Paasik Räpina Aianduskool Mihkel Saar Hansaplant Aita Sauemägi SA Innove Indrek Teder Baltic Agro AS Elmar Zimmer Seedri Puukool Aianduse kutsealal on kolm kutset: nooremaednik, tase 3; aednik, tase 4 ja meisteraednik, tase 5. 3. taseme nooremaednik on oskustöötaja, kes mõistab põhilisi tööalaseid fakte ja põhimõtteid. Ta täidab põhilisi tööülesandeid kõikides aianduse valdkondades – köögiviljanduses, puuviljanduses, puukoolis, lillekasvatuses jm. Nooremaednik valib ja kasutab aiatöödeks sobivaid töövahendeid ja meetodeid, tegutsedes plaanipäraselt, säästlikult ja tulemuslikult. Tema põhilisteks tööülesanneteks on külvi- ja istutuspinna ettevalmistamine ning külvamine ja istutamine, hooldamine; saagi/toodangu koristamine, säilitamine ja müügiks ettevalmistamine. Nooremaednik töötab üldjuhul muutumatus olukorras, etteantud juhiste järgi ning osaleb tulemuslikult meeskonnatöös. Nooremaednik peab tähtsaks eetilisi tõekspidamisi ja väärtusi, järgides head aiandustava ning keskkonna- ja tööohutusnõudeid. A.2.1 Külvi- ja istutuspinna ettevalmistamine ning külvamine ja istutamine A.2.2 Aiakultuuride hooldamine A.2.3 Saagi või toodangu koristamine, säilitamine ja müügiks ettevalmistamine A.2.4 Taimmaterjali paljundamine ja istikute kasvatamine A.2.5 Muru rajamine ja hooldamine A.2.6 Haljasalade rajamine ja hooldamine A.2.7 Sillutise (betoonkivi, looduskivi, puidu- ja sõelmeteede) paigaldamine A.2.8 Lilleseadete ja kompositsioonide valmistamine A.2.9 Sisehaljastuse rajamine ja hooldamine Nooremaedniku töö on paindliku tööajaga, vajadusel töötatakse ka puhkepäevadel. Tema töö on vahelduvate tööülesannetega ning toimub nii väli- kui ka sisetingimustes. Nooremaedniku töö terviseriskid on raskuste tõstmine, müra, töötamine mehhanismidega, töötamine kõrgustes, ilmastikuolude ja temperatuuride vaheldumine, niiskus ning kokkupuude erinevate allergeenidega (nt taimed, kemikaalid, tolm jm). Nooremaedniku põhilisteks töövahenditeks on: aiandustarvikud: substraadid, pakkematerjalid, potid, väetised, taimekaitsevahendid, aianduslikud kattematerjalid, toestusvahendid, multšid, kärud, labidad, rehad, kühvlid, mitmesugused lõikevahendid ja muud tarvikud; masinad ja seadmed: traktorid, mullaharimisriistad, külvi- ja istutusmasinad, väetisekülvikud, taimekaitsepritsid, saagikoristusmasinad, niidukid, trimmerid, mootorsaed, hekilõikurid, laadurid, kastmissüsteemid, kasvuhooneautomaatika ja muud masinad ning seadmed; mõõteriistad: kasvuparameetrite mõõtjad, mõõdulint, kaal ja muud mõõteriistad; sidevahendid: arvuti ja telefon jm; muud abivahendid: koristusvahendid jm abivahendid. Nooremaedniku töö eeldab töökust, ausust, motiveeritust, vastupidavust, koordinatsiooni; koormus-, pinge- ja keskkonnataluvust; kohanemis-, vastutus-, koostöö- ja õppimisvõimet; korrektsust ja sotsiaalsust. 3. taseme nooremaednikena töötavad tavaliselt inimesed, kellel on läbitud kutsealane täiendusõpe või on oskused omandatud praktilise tööga. Köögiviljakasvataja, puuviljakasvataja, nooremaednik, abiaednik, puukooli aednik, puukooli tööline, lillekasvataja, põllutööline, aiatööline. Selle kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.3 ja B.2.10 (läbiv kompetents) tõendamine. Külvi- ja istutuspinna ettevalmistamine ning külvamine ja istutamine 3 Aiakultuuride hooldamine 3 Saagi või toodangu koristamine, säilitamine ja müügiks ettevalmistamine 3 Selle kutse taotlemisel on võimalus valida ja tõendada lisakompetentsid (valitavad kompetentsid B.2.4-B.2.9). Taimmaterjali paljundamine ja istikute kasvatamine 4 Muru rajamine ja hooldamine 4 Haljasalade rajamine ja hooldamine 4 Sillutise (betoonkivi, looduskivi, puidu- ja sõelmeteede) paigaldamine 4 Lilleseadete ja kompositsioonide valmistamine 4 Sisehaljastuse rajamine ja hooldamine 4 Nooremaednik, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Aednik, tase 4 Gardener, level 4 5 Aednik II (versioon 1) Aednik II (versioon 2) Aednik II (versioon 3) Aednik II (versioon 4) Aednik II (versioon 6) Aednik, tase 4 (versioon 10) Aednik, tase 4 (versioon 11) Aednik, tase 4 (versioon 7) Aednik, tase 4 (versioon 8) Aednik, tase 4 (versioon 9) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Aednik 16 2012-05-29 2012-05-29 2014-04-08 4 4 6113 Aednikud, puukooli töötajad ja istikukasvatajad 0812 Aiandus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Tööosad ja tööülesanded Kutsealaga seonduvad mõisted Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Taimmaterjali nimekiri Madis Kahu AS Sagro Leo-Kaupo Kivirand FIE Lillekasvatus Tiina Paasik Räpina Aianduskool Mihkel Saar Hansaplant Aita Sauemägi SA Innove Indrek Teder Baltic Agro AS Elmar Zimmer Seedri Puukool Aianduse kutsealal on kolm kutset: nooremaednik, tase 3; aednik, tase 4 ja meisteraednik tase 5. 4. taseme aednik on aianduslike põhiteadmistega oskustöötaja, kes täidab põhilisi tööülesandeid kõikides aianduse valdkondades – köögiviljanduses, puuviljanduses, puukoolis, lillekasvatuses jm. Ta korraldab töid plaanipäraselt, säästlikult ja tulemuslikult ning tema põhilised tööülesanded on töö planeerimine, külvi- ja istutuspinna ettevalmistamine ning külvamine ja istutamine, aiakultuuride hooldamine, saagi või toodangu koristamine, säilitamine ja müügiks ettevalmistamine. Aednik juhendab töötajate tavatööd ja vastutab oma pädevuse piires teiste töötajate arendamise eest. Korraldab oma tegevust ja kohandab enda käitumist vastavalt olukorrale. Aednik peab tähtsaks eetilisi tõekspidamisi ja väärtusi, järgides head aiandustava ning keskkonna- ja tööohutusnõudeid. Aednikuna töötamisel tuleb kasuks juhilubade olemasolu. A.2.1 Tööde ja vahendite planeerimine A.2.2 Külvi- ja istutuspinna ettevalmistamine ning külvamine ja istutamine A.2.3 Aiakultuuride hooldamine A.2.4 Saagi või toodangu koristamine, säilitamine ja müügiks ettevalmistamine A.2.5 Juhendamine A.2.6 Taimmaterjali paljundamine ja istikute kasvatamine A.2.7 Muru rajamine ja hooldamine A.2.8 Haljasalade rajamine ja hooldamine A.2.9 Sillutise (betoonkivi, looduskivi, puidu- ja sõelmeteede) paigaldamine A.2.10 Aiakaupade müümine A.2.11 Lilleseadete ja kompositsioonide valmistamine A.2.12 Sisehaljastuse rajamine ja hooldamine Aedniku töö on paindliku tööajaga, vajadusel töötatakse ka puhkepäevadel. Tema töö on vahelduvate tööülesannetega ning toimub nii väli- kui ka sisetingimustes. Aedniku töö terviseriskid on raskuste tõstmine, müra, töötamine mehhanismidega, töötamine kõrgustes, ilmastikuolude ja temperatuuride vaheldumine, niiskus ning kokkupuude erinevate allergeenidega (nt taimed, kemikaalid, tolm jm). Aedniku põhilisteks töövahenditeks on: aiandustarvikud: substraadid, pakkematerjalid, potid, väetised, taimekaitsevahendid, aianduslikud kattematerjalid, toestusvahendid, multšid, kärud, labidad, rehad, kühvlid, mitmesugused lõikevahendid ja muud tarvikud; masinad ja seadmed: traktorid, mullaharimisriistad, külvi- ja istutusmasinad, väetisekülvikud, taimekaitsepritsid, saagikoristusmasinad, niidukid, trimmerid, mootorsaed, hekilõikurid, laadurid, kastmissüsteemid, kasvuhooneautomaatika ja muud masinad ning seadmed; mõõteriistad: kasvuparameetrite mõõtjad, mõõdulint, kaal ja muud mõõteriistad; sidevahendid: arvuti ja telefon jm; muud abivahendid: koristusvahendid ja muud abivahendid. 4. taseme aedniku töö eeldab töökust, ausust, motiveeritust, vastupidavust, koordinatsiooni; koormus-, pinge- ja keskkonnataluvust; kohanemis-, vastutus-, otsustus-, koostöö- ja õppimisvõimet; korrektsust, sotsiaalsust, loomingulisust, iseseisvust ja saavutusvajadust. 4. taseme aedniku esmakutse saadakse vastava kutsekeskhariduse õppe lõpetamisel. 4. taseme aedniku kutsetunnistust on tavapäraselt võimalik taotleda inimestel, kellel on aiandusalane töökogemus ja keskharidus või kutsekeskharidus ning kes on läbinud ettevõtlusalase koolituse. Köögiviljakasvataja, puuviljakasvataja, aednik, puukooli aednik, lillekasvataja, põllutööline, aiatööline, tootmisjuht. Taimekaitsetunnistus vastavalt taimekaitseseadusele. Selle kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.5 ja B.2.13 (läbiv kompetents) tõendamine. Tööde ja vahendite planeerimine 4 Külvi- ja istutuspinna ettevalmistamine ning külvamine ja istutamine 4 Aiakultuuride hooldamine 4 Saagi või toodangu koristamine, säilitamine ja müügiks ettevalmistamine 4 Juhendamine 4 Kutse taotlemisel peab valitavatest kompetentsidest B.2.6-B.2.12 valima vähemalt 2 kompetentsi. Taimmaterjali paljundamine ja istikute kasvatamine 4 Muru rajamine ja hooldamine 4 Haljasalade rajamine ja hooldamine 4 Sillutise (betoonkivi, looduskivi, puidu- ja sõelmeteede) paigaldamine 4 Aiakaupade müümine 4 Lilleseadete ja kompositsioonide valmistamine 4 Sisehaljastuse rajamine ja hooldamine 4 Aednik, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Meisteraednik, tase 5 Senior Gardener, level 5 6 Aednik III (versioon 1) Aednik III (versioon 2) Aednik III (versioon 3) Aednik III (versioon 4) Aednik III (versioon 5) Meisteraednik, tase 5 (versioon 10) Meisteraednik, tase 5 (versioon 7) Meisteraednik, tase 5 (versioon 8) Meisteraednik, tase 5 (versioon 9) Köögiviljakasvatuse meisteraednik, tase 5 Lillekasvatuse meisteraednik, tase 5 Puukooli meisteraednik, tase 5 Puuviljakasvatuse meisteraednik, tase 5 Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Aednik 16 2012-05-29 2012-05-29 2017-05-21 5 5 6113 Aednikud, puukooli töötajad ja istikukasvatajad 0812 Aiandus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Tööosad ja tööülesanded Kutsealaga seonduvad mõisted Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Madis Kahu AS Sagro Leo-Kaupo Kivirand FIE Lillekasvatus Tiina Paasik Räpina Aianduskool Mihkel Saar Hansaplant Aita Sauemägi SA Innove Indrek Teder Baltic Agro AS Elmar Zimmer Seedri Puukool Aianduse kutsealal on kolm kutset: nooremaednik, tase 3; aednik, tase 4 ja meisteraednik, tase 5. 5. taseme meisteraednik on laiaulatuslike teadmistega aiandusspetsialist, kes täidab mitmekülgseid tööülesandeid (sh ka ettearvamatutes olukordades), kavandab asjakohaseid muudatusi ja korraldab nende rakendamist. Ta on spetsialiseerunud kas puuviljakasvatamisele, köögiviljakasvatamisele, lillekasvatusele või puukoolitööle ning planeerib töö- ja kasvatusmahud oma spetsialiseerumisalal. Oma spetsialiseerumisalal on tema põhilised tööülesanded töö planeerimine, külvi- ja istutuspinna ettevalmistamine ning külvamine ja istutamine, aiakultuuride hooldamine, saagi või toodangu koristamine, säilitamine ja müügiks ettevalmistamine. Meisteraednik valib ja rakendab tehnoloogiaid, meetodeid ning töövahendeid, kohandab oma käitumist olukorrale vastavalt. Ta vastutab töörühma töö eest, hindab tööde kvaliteeti ja analüüsib töö tulemusi. Meisteraednik peab tähtsaks eetilisi tõekspidamisi ja väärtusi, järgides head aiandustava ning keskkonna- ja tööohutusnõudeid. A.2.1 Tööde ja vahendite planeerimine A.2.2 Külvi- ja istutuspinna ettevalmistamine ning külvamine ja istutamine A.2.3 Aiakultuuride hooldamine A.2.4 Saagi või toodangu koristamine, säilitamine ja müügiks ettevalmistamine A.2.5 Taimmaterjali paljundamine ja istikute kasvatamine A.2.6 Juhtimine ja majandamine Spetsialiseerumine toimub vastavalt aianduse valdkonnale: köögiviljakasvatamine, puuviljakasvatamine, puukoolitöö, lillekasvatamine vm. Kõik spetsialiseerumised on otseselt seotud kirjeldatud tööosadega. A.2.7 Muru rajamine ja hooldamine A.2.8 Haljasalade rajamine ja hooldamine A.2.9 Sillutise (betoonkivi, looduskivi, puidu- ja sõelmeteede) paigaldamine A.2.10 Aiakaupade müümine A.2.11 Lilleseadete ja kompositsioonide valmistamine A.2.12 Sisehaljastuse rajamine ja hooldamine Meisteraedniku töö on paindliku tööajaga, vajadusel töötatakse ka puhkepäevadel. Tema töö on vahelduvate tööülesannetega ning toimub nii väli- kui ka sisetingimustes. Meisteraedniku töö terviseriskid on raskuste tõstmine, müra, töötamine mehhanismidega, töötamine kõrgustes, ilmastikuolude ja temperatuuride vaheldumine, niiskus ning kokkupuude erinevate allergeenidega (nt taimed, kemikaalid, tolm jm). Aedniku põhilised töövahendid on: aiandustarvikud: substraadid, pakkematerjalid, potid, väetised, taimekaitsevahendid, aianduslikud kattematerjalid, toestusvahendid, multšid, kärud, labidad, rehad, kühvlid, mitmesugused lõikevahendid ja muud tarvikud; masinad ja seadmed: traktorid, mullaharimisriistad, külvi- ja istutusmasinad, väetisekülvikud, taimekaitsepritsid, saagikoristusmasinad, niidukid, trimmerid, mootorsaed, hekilõikurid, laadurid, kastmissüsteemid, kasvuhooneautomaatika ja muud masinad ning seadmed; mõõteriistad: kasvuparameetrite mõõtjad, mõõdulint, kaal ja muud mõõteriistad; sidevahendid: arvuti ja telefon jm; muud abivahendid: koristusvahendid ja muud abivahendid. 5. taseme meisteraedniku töö eeldab töökust, ausust, motiveeritust, vastupidavust, koordinatsiooni; koormus-, pinge- ja keskkonnataluvust; kohanemis-, vastutus-, koostöö- ja õppimisvõimet; korrektsust, sotsiaalsust, loomingulisust, iseseisvust ja saavutusvajadust. 5. taseme meisteraednikena töötavad tavaliselt inimesed, kellel on vähemalt kutsekeskharidus, kaheaastane töökogemus spetsialiseerumisalal ning läbitud spetsialiseerumisele vastav koolitus. Köögiviljakasvataja, puuviljakasvataja, aednik, puukooli aednik, lillekasvataja, tootmisjuht. Taimekaitsetunnistus vastavalt taimekaitseseadusele. Selle kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.6 ja B.2.13 (läbiv kompetents) tõendamine ning võimalus valida ja tõendada lisakompetentse (valitavad kompetentsid B.2.7 -B.2.12). Spetsialiseerumine toimub vastavalt aianduse valdkonnale – köögiviljakasvatamine, puuviljakasvatamine, puukoolitöö, lillekasvatamine vm ning kõik tööosad on spetsialiseerumistega otseselt seotud. Kompetentside hindamine toimub vastavalt valitud spetsialiseerumise valdkonnale. Tööde ja vahendite planeerimine 5 Külvi- ja istutuspinna ettevalmistamine ning külvamine ja istutamine 4 Aiakultuuride hooldamine 5 Saagi või toodangu koristamine, säilitamine ja müügiks ettevalmistamine 5 Taimmaterjali paljundamine ja istikute kasvatamine 4 Juhtimine ja majandamine 5 Selle kutse taotlemisel on võimalus valida ja tõendada lisakompetentse (valitavad kompetentsid B.2.7 -B.2.12). Muru rajamine ja hooldamine 4 Haljasalade rajamine ja hooldamine 4 Sillutise (betoonkivi, looduskivi, puidu- ja sõelmeteede) paigaldamine 4 Aiakaupade müümine 4 Lilleseadete ja kompositsioonide valmistamine 4 Sisehaljastuse rajamine ja hooldamine 4 Meisteraednik, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Noorem-maastikuehitaja, tase 3 Landscape gardner, level 3 1 Maastikuehitaja, tase 3 (versioon 2) Maastikuehitaja, tase 3 (versioon 3) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Maastikuehitaja 16 2012-05-29 2012-05-29 2017-05-28 3 3 6113 Aednikud, puukooli töötajad ja istikukasvatajad 0812 Aiandus 43 Eriehitustööd Tööosad ja tööülesanded Kutsealaga seonduvad mõisted Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Taimmaterjali nimekiri Ülle Grišakov OÜ Kivisilla Liina Jürisoo Lamark OÜ Raili Laas Luua Metsanduskool Tarmo Loid VT Haljastus OÜ Ain Luks Haljastuslux Mihkel Saar Hansaplant Aita Sauemägi SA Innove Kati Veski Ardens OÜ Sellel kutsealal on kolm kutset: noorem-maastikuehitaja, tase 3, maastikuehitaja, tase 4 ja vanem-maastikuehitaja, tase 5. Noorem-maastikuehitaja on oskustöötaja, kelle põhilised tööd on maastikuehituse objekti ettevalmistamine, materjali ladustamine, mullatööd, istutamine jms. Noorem-maastikuehitaja osaleb aia või haljasala rajamisel ning teede ja müüride ehitamisel. Hooldustöödel ta rohib, niidab, väetab, teeb taimekaitset jm. Ta töötab põhiliselt juhendamisel ja mõnes kitsamas töölõigus iseseisvalt, järgides üksikasjalisi juhiseid. Noorem-maastikuehitaja töötab välitingimustes ja vajaduse korral avalikus ruumis, sellel kutsealal töötamine nõuab head tervist, füüsilist vastupidavust ja pingetaluvust. Ta suhtub austusega elusloodusesse. A.2.1 Objekti (haljasala, rajatis) ettevalmistamine A.2.2 Istutusalade rajamine, taimede, sh sibulate, istutamine ning seemnete külvamine A.2.3 Sillutiste (betoonkivi, looduskivi, puidu- ja sõelmeteede) paigaldamine A.2.4 Muru rajamine A.2.5 Aedade ja haljasalade hooldamine A.2.6 Puidust rajatiste (pergolad, terrassid, võreseinad ja lihtsamad katusealused) ehitamine ja hooldamine A.2.7 Müüride ehitamine A.2.8 Sisehaljastuse rajamine ja hooldamine A.2.9 Aiaveekogude (va betoonbasseinid) rajamine A.2.10 Piirete ehitamine Noorem-maastikuehitaja töö on paindliku tööajaga, vajadusel töötatakse ka puhkepäevadel. Töö on vahelduvate tööülesannetega ning toimub põhiliselt välitingimustes ja vahel sisetingimustes. Noorem-maastikuehitaja töö eripära on töötamine avalikus ruumis, tööriietes ja möödakäijate pilgu all; raskuste tõstmine, töötamine sundasendis, müra, vibratsioon, heitgaasid, ilmastikutingimuste ja temperatuuride vaheldumine, niiskus ning kokkupuude erinevate allergeenidega (nt kemikaalid, tolm jm). Noorem-maastikuehitaja põhilised töövahendid on: lõikevahendid: noad, aia-, oksa- ja hekikäärid, saed, tangid jm; aiandustarvikud: kärud, kastekannud, labidad, rehad, kühvlid, hargid, vee- ja mürgipritsid jm; puidutööriistad: vasarad, saed, kirved, höövlid, peitlid, trellid jm; masinad ja seadmed: niidukid, trimmerid, hekilõikurid jm; muud abivahendid: koristusvahendid jm. Noorem-maastikuehitaja töö eeldab füüsilist vastupidavust ja pingetaluvust. Kasuks tulevad keskendumisvõime, kohusetundlikkus, kohanemisvõime, koostöövõime, keskkonnataluvus, loogiline mõtlemine, saavutusvajadus, koormustaluvus, koordinatsioon ja osavus. Noorem-maastikuehitajatena töötavad tavaliselt inimesed, kellel on kas kutseharidus, läbitud on kutsealane täiendusõpe või on oskused omandatud praktilise tööga kogenud maastikuehitaja käe all. Haljastaja, haljasalade hooldaja. Selle kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.5 ja B.2.11 (läbiv kompetents) tõendamine ning valitavatest kompetentsidest B.2.6-B.2.10 peab valima vähemalt ühe kompetentsi. Objekti (haljasala, rajatis) ettevalmistamine 3 Istutusalade rajamine, taimede, sh sibulate, istutamine ning seemnete külvamine 3 Sillutise (betoonkivi, looduskivi, puidu- ja sõelmeteede) paigaldamine 3 Muru rajamine 3 Aedade ja haljasalade hooldamine 3 Kutse taotlemisel peab valitavatest kompetentsidest B.2.6-B.2.10 valima vähemalt ühe kompetentsi. Puidust rajatiste (pergolad, terrassid, võreseinad ja lihtsamad katusealused) ehitamine ja hooldamine 3 Müüride ehitamine 3 Sisehaljastuse rajamine ja hooldamine 3 Aiaveekogude (va betoonbasseinid) rajamine 3 Piirete ehitamine 3 Noorem-maastikuehitaja, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Maastikuehitaja, tase 4 Landscape gardner, level 4 3 Maastikuehitaja II (versioon 1) Maastikuehitaja II (versioon 2) Maastikuehitaja II (versioon 4) Maastikuehitaja, tase 4 (versioon 5) Maastikuehitaja, tase 4 (versioon 6) Maastikuehitaja, tase 4 (versioon 7) Maastikuehitaja, tase 4 (versioon 8) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Maastikuehitaja 16 2012-05-29 2012-05-29 2012-12-02 4 4 6113 Aednikud, puukooli töötajad ja istikukasvatajad 0812 Aiandus 43 Eriehitustööd Tööosad ja tööülesanded Kutsealaga seonduvad mõisted Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Taimmaterjali nimekiri Ülle Grišakov OÜ Kivisilla Liina Jürisoo Lamark OÜ Raili Laas Luua Metsanduskool Tarmo Loid VT Haljastus OÜ Ain Luks Haljastuslux Mihkel Saar Hansaplant Aita Sauemägi SA Innove Kati Veski Ardens OÜ Sellel kutsealal on kolm kutset: noorem-maastikuehitaja, tase 3; maastikuehitaja, tase 4 ja vanem-maastikuehitaja, tase 5. Maastikuehitaja, tase 4 kutse eeldab nooremaednik, tase 3 kompetentside olemasolu. Maastikuehitaja on oskustöötaja, kelle põhiülesanded on maastikuehituse objekti mahamärkimine, ettevalmistustööd ja materjali ladustamine objektil, projekti põhjal aia või haljasala rajamine, mullatööd, teede, müüride ja puidust väikerajatiste ehitamine, istutusalade ettevalmistamine, istutamine, muru rajamine jms. Ta töötab iseseisvalt. Hooldustöödel ta rohib, niidab, lõikab taimi, väetab, teeb taimekaitset jm. Maastikuehitaja kasutab tööks vajalikke seadmeid ja töövahendeid ning täidab täpselt etteantud juhiseid. Ta organiseerib iseseisvalt oma tööd, suudab töötada meeskonnas ja juhendab noorem-maastikuehitajat. Maastikuehitaja töötab välitingimustes ja avalikus ruumis, sellel kutsealal töötamine nõuab head tervist, füüsilist vastupidavust ja pingetaluvust. Ta suhtub austusega elusloodusesse. Maastikuehitaja töö eeldab autojuhilubade olemasolu. Maastikuehitaja töö koosneb nooremaednik, tase 3 kolmest kohustuslikust tööosast ning maastikuehitaja, tase 4 üheksast kohustuslikust töö osast ja valitavatest tööosadest. Nooremaednik, tase 3 tööosad: A.2.1 Külvi- ja istutuspinna ettevalmistamine ning külvamine ja istutamine A.2.2 Aiakultuuride hooldamine A.2.3 Saagi või toodangu koristamine, säilitamine ja müügiks ettevalmistamine Maastikuehitaja, tase 4 tööosad: A.2.4 Töö planeerimine A.2.5 Objekti (haljasala, rajatis) ettevalmistamine A.2.6 Istutusalade rajamine, taimede, sh sibulate, istutamine ning seemnete külvamine A.2.7 Sillutiste (betoonkivi, looduskivi, puidu- ja sõelmeteede) rajamine A.2.8 Puidust rajatiste (pergolad, terrassid, võreseinad ja lihtsamad katusealused) ehitamine ja hooldamine A.2.9 Muru rajamine A.2.10 Aedade ja haljasalade hooldamine A.2.11 Müüride ehitamine A.2.12 Nõlvade kindlustamine ja treppide ehitamine A.2.13 Sisehaljastuse rajamine ja hooldamine A.2.14 Maastikuehituses kasutatavate masinate ja seadmete kasutamine ning igapäevane hooldus A.2.15 Lokaalse kuivendus- ja kastmissüsteemi kavandamine ja paigaldamine A.2.16 Aiaveekogude rajamine A.2.17 Piirete ehitamine A.2.18 Mänguväljakute ja spordiplatside ehitamine A.2.19 Maastikuehituslike eelarvete ja hinnapakkumiste koostamine A.2.20 Juhendamine Maastikuehitaja töö on paindliku tööajaga, vajadusel töötatakse ka puhkepäevadel. Töö on vahelduvate tööülesannetega ning toimub põhiliselt välitingimustes ja vahel sisetingimustes. Maastikuehitaja töö eripära on töötamine avalikus ruumis, tööriietes ja möödakäijate pilgu all; raskuste tõstmine, töötamine sundasendis, müra, vibratsioon, heitgaasid, ilmastikutingimuste ja temperatuuride vaheldumine, niiskus ning kokkupuude erinevate allergeenidega (nt kemikaalid, tolm jm). Maastikuehitaja põhilised töövahendid on: mõõteriistad: nivelliirid, mõõdulint, vesilood jm; lõikevahendid: noad, aia-, oksa- ja hekikäärid, saed, tangid, kivigiljotiinid jm; aiandustarvikud: kärud, kastekannud, labidad, rehad, kühvlid, hargid, vee- ja mürgipritsid jm; puidutööriistad: vasarad, saed, kirved, höövlid, peitlid, trellid ja lihvimismasinad jm; masinad ja seadmed: frontaallaadurid, miniekskavaatorid ja minilaadurid, niidukid, trimmerid, mootorsaed, ketaslõikurid, segumasinad, pinnasetihendajad, hekilõikurid, erinevad freesid jm; muud abivahendid: koristusvahendid jm. Maastikuehitaja töö eeldab füüsilist vastupidavust ja pingetaluvust. Kasuks tulevad keskendumisvõime, kohusetundlikkus, kohanemisvõime, koostöövõime, keskkonnataluvus, suhtlemisvalmidus, otsustusvõime ja iseseisvus, loogiline mõtlemine, saavutusvajadus, koormustaluvus, vastupidavus, koordinatsioon ja osavus. 4. taseme maastikuehitaja esmakutse saadakse vastava kutsekeskhariduse õppe lõpetamisel. 4. taseme maastikuehitaja kutsetunnistust on tavapäraselt võimalik taotleda inimestel, kellel on maastikuehitusalane töökogemus ja keskharidus või kutsekeskharidus ning kes on läbinud ettevõtlusalase koolituse. Haljastaja, haljasalade hooldaja, maastikuehitaja. Selle kutse taotlemise eelduseks on nooremaednik, tase 3 kutse kolme kohustusliku kompetentsi tõendamine. Selle kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.12 ja B.2.21 (läbiv kompetents) tõendamine ning valitavatest kompetentsidest B.2.13-B.2.20 peab valima ja tõendama vähemalt 2 kompetentsi. Külvi- ja istutuspinna ettevalmistamine ning külvamine ja istutamine 3 Aiakultuuride hooldamine 3 Saagi või toodangu koristamine, säilitamine ja müügiks ettevalmistamine 3 Töö planeerimine 4 Objekti (haljasala, rajatis) ettevalmistamine 4 Istutusalade rajamine, taimede, sh sibulate, istutamine ning seemnete külvamine 4 Sillutise (betoonkivi, looduskivi, puidu- ja sõelmeteede) paigaldamine 4 Puidust rajatiste (pergolad, terrassid, võreseinad ja lihtsamad katusealused) ehitamine ja hooldamine 4 Muru rajamine 4 Aedade ja haljasalade hooldamine 4 Müüride ehitamine 4 Nõlvade toestamine ja treppide ehitamine 4 Kutse taotlemisel peab valitavatest kompetentsidest B.2.13-B.2.20 valima ja tõendama vähemalt 2 kompetentsi. Sisehaljastuse rajamine ja hooldamine 4 Maastikuehituses kasutatavate masinate ja seadmete kasutamine ning igapäevane hooldamine 4 Lokaalse kuivendus- ja kastmissüsteemi kavandamine ja paigaldamine 4 Aiaveekogude rajamine 4 Piirete ehitamine 4 Mänguväljakute ja spordiplatside ehitamine 4 Maastikuehituslike eelarvete ja hinnapakkumiste koostamine 4 Juhendamine 4 Maastikuehitaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Vanem-maastikuehitaja, tase 5 Landscape gardner, level 5 4 Maastikuehitaja III (versioon 1) Maastikuehitaja III (versioon 2) Maastikuehitaja III (versioon 3) Maastikuehitaja, tase 5 (versioon 5) Maastikuehitaja, tase 5 (versioon 6) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Maastikuehitaja 16 2012-05-29 2012-05-29 2017-05-28 5 5 6113 Aednikud, puukooli töötajad ja istikukasvatajad 0812 Aiandus 43 Eriehitustööd Tööosad ja tööülesanded Kutsealaga seonduvad mõisted Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Taimmaterjali nimekiri Ülle Grišakov OÜ Kivisilla Liina Jürisoo Lamark OÜ Tarmo Loid VT Haljastus OÜ Raili Laas Luua Metsanduskool Ain Luks Haljastuslux Mihkel Saar Hansaplant Aita Sauemägi SA Innove Kati Veski Ardens OÜ Sellel kutsealal on kolm kutset: noorem-maastikuehitaja, tase 3; maastikuehitaja, tase 4 ja vanem-maastikuehitaja, tase 5. Vanem-maastikuehitaja on spetsialist, kelle põhiülesanne on juhtida tööd maastikuehituse objektidel, suhelda klientidega ja vastutada töö lõpptulemuse eest. Ta koostab maastikuehituse objekti eelarve ja hinnapakkumise, planeerib enda ja teiste tööd, koostab töögraafikuid, juhendab noorem-maastikuehitajaid ja maastikuehitajaid, teostab järelevalvet ja kontrollib töö kvaliteeti. Vanem-maastikuehitaja koostab objekti lõpparuande, mis kajastab objekti majanduslikku tulusust ja vastavust projektile. Ta annab töö üle tellijale ja vormistab selleks vajalikud dokumendid. Vanem-maastikuehitaja järgib protseduurireegleid, keskkonnanõudeid, õigusaktide nõudeid ja maastikuehituse häid tavasid. Vanem-maastikuehitajal on hea arvutikasutamise oskus, analüütiline mõtlemine, prognoosimisvõime, keskendumisvõime mitmele eesmärgile korraga ja prioriteetide määramine ning objekti meeskonna komplekteerimine. Vanem-maastikuehitaja võib töötada haljastusettevõttes, haljastusspetsialistina omavalitsuse juures, jm. Ta suhtub austusega elusloodusesse. Vanem-maastikuehitaja töö eeldab autojuhilubade olemasolu. A.2.1 Töö planeerimine A.2.2 Objekti (haljasala, rajatis) ettevalmistamine A.2.3 Objekti üleandmine A.2.4 Istutusalade rajamine, taimede sh sibulate istutamine ning seemnete külvamine A.2.5 Sillutiste (betoonkivi, looduskivi, puidu- ja sõelmeteede) paigaldamine A.2.6 Puidust rajatiste (pergolad, terrassid, võreseinad ja lihtsamad katusealused) ehitamine ja hooldamine A.2.7 Muru rajamine A.2.8 Aedade ja haljasalade hooldamine A.2.9 Müüride ehitamine A.2.10 Lokaalse kuivendus- ja kastmissüsteemi kavandamine ja paigaldamine A.2.11 Aiaveekogude rajamine A.2.12 Nõlvade toestamine ja treppide ehitamine A.2.13 Juhtimine ja majandamine A.2.14 Maastikuehituses kasutatavate masinate ja seadmete kasutamine ning igapäevane hooldus A.2.15 Sisehaljastuse rajamine ja hooldamine A.2.16 Piirete ehitamine A.2.17 Mänguväljakute ja spordiplatside ehitamine Vanem-maastikuehitaja töö on paindliku tööajaga, vajadusel töötatakse ka puhkepäevadel. Töö on vahelduvate tööülesannetega ning toimub põhiliselt välitingimustes ja vahel sisetingimustes. Vanem-maastikuehitaja töö eripära on töötamine avalikus ruumis, tööriietes ja möödakäijate pilgu all; raskuste tõstmine, sundasendis töötamine, müra, vibratsioon, heitgaasid, ilmastikutingimuste ja temperatuuride vaheldumine, niiskus ning kokkupuude erinevate allergeenidega (nt kemikaalid, tolm jm). Vanem-maastikuehitaja põhilised töövahendid on: mõõteriistad: nivelliirid, mõõdulint, vesilood jm; lõikevahendid: nuga, aia-, oksa- ja hekikäärid, saed, tangid, kivigiljotiinid jm; aiandustarvikud: kärud, kastekannud, labidad, rehad, kühvlid, hargid vee- ja mürgipritsid jm; puidutööriistad: vasarad, saed, kirved, höövlid, peitlid, trellid ja lihvimismasinad jm; masinad ja seadmed: frontaallaadurid, miniekskavaatorid ja minilaadurid, niidukid, trimmerid, mootorsaed, ketaslõikurid, segumasinad, pinnasetihendajad, hekilõikurid, erinevad freesid jm; sidevahendid: arvuti ja telefon jm; muud abivahendid: koristusvahendid jm. Vanem-maastikuehitaja töö eeldab füüsilist vastupidavust ja pingetaluvust. Kasuks tulevad keskendumisvõime, kohusetundlikkus, kohanemisvõime, koostöövõime, keskkonnataluvus, suhtlemisvalmidus, otsustusvõime ja iseseisvus, loogiline mõtlemine, saavutusvajadus, koormustaluvus, vastupidavus, koordinatsioon ja osavus. Vanem-maastikuehitajana töötavad tavaliselt inimesed, kellel on erialane kutsekeskharidus, läbitud on kutsealane täiendusõpe, oskused ja vilumus on omandatud praktilise töö käigus ning nad omavad vähemalt viieaastast pidevat kutsealast töökogemust. Maastikuehitaja, haljastaja, haljasalade hooldaja, objektijuht, projektijuht. Selle kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.13 ja B.2.18 (läbiv kompetents) tõendamine. Töö planeerimine 5 Objekti (haljasala, rajatis) ettevalmistamine 5 Objekti üleandmine 5 Istutusalade rajamine, taimede, sh sibulate, istutamine ning seemnete külvamine 4 Sillutise (betoonkivi, looduskivi, puidu- ja sõelmeteede) paigaldamine 4 Puidust rajatiste (pergolad, terrassid võreseinad ja lihtsamad katusealused) ehitamine ja hooldamine 5 Muru rajamine 4 Aedade ja haljasalade hooldamine 5 Müüride ehitamine 4 Lokaalse kuivendus- ja kastmissüsteemi kavandamine ja paigaldamine 5 Aiaveekogude rajamine 4 Nõlvade toestamine ja treppide ehitamine 4 Juhtimine ja majandamine 5 Lisaks kohustuslikele kompetentsidele on selle kutse taotlemisel võimalus valida ja tõendada täiendavalt kompetentsid B.2.14-B.2.17. Maastikuehituses kasutatavate masinate ja seadmete kasutamine ning igapäevane hooldus 5 Sisehaljastuse rajamine ja hooldamine 5 Piirete ehitamine 5 Mänguväljakute ja spordiplatside ehitamine 4 Vanem-maastikuehitaja, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Optik III Optician III 2 Optik III (versioon 1) Optik III (versioon 3) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Optomeetria Optik 31 2007-12-03 2007-12-03 2011-09-27 III 3254 Optometristid ja optikud 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Optik II Optician II 2 Optik II (versioon 1) Optik II (versioon 3) Optik II (versioon 4) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Optomeetria Optik 11 2003-04-09 2003-04-09 2007-12-02 II 3254 Optometristid ja optikud 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Optik III Optician III 1 Optik III (versioon 2) Optik III (versioon 3) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Optomeetria Optik 11 2003-04-09 2003-04-09 2007-12-02 III 3254 Optometristid ja optikud 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Optik II Optician II 1 Optik II (versioon 2) Optik II (versioon 3) Optik II (versioon 4) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Optomeetria Optik 2 1999-03-17 1999-03-17 2003-04-08 II 3254 Optometristid ja optikud 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Optika müüja I Shop assistant of optical goods I 1 Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Optomeetria Optik 11 2003-04-09 2003-04-09 2007-04-09 I 5249 Müügitöötajad, mujal liigitamata 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Optika müüja II Shop assistant of optical goods II 1 Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Optomeetria Optik 11 2003-04-09 2003-04-09 2007-04-09 I 5249 Müügitöötajad, mujal liigitamata 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Optometrist IV Optometrist IV 2 Optometrist IV (versioon 1) Optometrist IV (versioon 3) Optometrist, tase 6 (versioon 4) Optometrist, tase 6 (versioon 5) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Optomeetria Optometrist 31 2007-12-03 2007-12-03 2011-09-27 IV 3254 Optometristid ja optikud 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Optometrist III Optometrist III 2 Optometrist III (versioon 1) Optometrist III (versioon 3) Optometrist III (versioon 4) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Optomeetria Optometrist 11 2003-04-09 2003-04-09 2007-12-02 III 3254 Optometristid ja optikud 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Optometrist IV Optometrist IV 1 Optometrist IV (versioon 2) Optometrist IV (versioon 3) Optometrist, tase 6 (versioon 4) Optometrist, tase 6 (versioon 5) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Optomeetria Optometrist 11 2003-04-09 2003-04-09 2007-12-02 IV 3254 Optometristid ja optikud 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Optometrist III Optometrist III 1 Optometrist III (versioon 2) Optometrist III (versioon 3) Optometrist III (versioon 4) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Optomeetria Optometrist 1 1998-12-14 1998-12-14 2003-04-08 III 3254 Optometristid ja optikud 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Turismikorraldaja III Tourism manager III 3 Turismikorraldaja III (versioon 1) Turismikorraldaja III (versioon 2) Turismikorraldaja, tase 5 (versioon 4) Turismikorraldaja, tase 5 (versioon 5) Turismikorraldaja, tase 5 (versioon 6) Turismikorraldaja, tase 5 (versioon 7) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Turismikorraldaja 8 2012-05-24 2012-05-24 2013-12-31 III 4221 Reisikonsultandid jm reisibüroo klienditeenindajad 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus Sotsiaaltöötaja III Social Worker III 4 Sotsiaaltöötaja III (versioon 1) Sotsiaaltöötaja III (versioon 2) Sotsiaaltöötaja III (versioon 3) Sotsiaaltöötaja III (versioon 5) Sotsiaaltöötaja III (versioon 6) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaaltöö ja nõustamine Sotsiaaltöötaja 27 2006-12-04 2006-12-04 2008-12-03 III 2635 Sotsiaaltöötajad ja nõustajad 0923 Sotsiaaltöö ja nõustamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Sotsiaaltöötaja IV Social Worker IV 4 Sotsiaaltöötaja IV (versioon 1) Sotsiaaltöötaja IV (versioon 2) Sotsiaaltöötaja IV (versioon 3) Sotsiaaltöötaja IV (versioon 5) Sotsiaaltöötaja IV (versioon 6) Sotsiaaltöötaja, tase 6 (versioon 10) Sotsiaaltöötaja, tase 6 (versioon 11) Sotsiaaltöötaja, tase 6 (versioon 7) Sotsiaaltöötaja, tase 6 (versioon 8) Sotsiaaltöötaja, tase 6 (versioon 9) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaaltöö ja nõustamine Sotsiaaltöötaja 27 2006-12-04 2006-12-04 2008-12-03 IV 2635 Sotsiaaltöötajad ja nõustajad 0923 Sotsiaaltöö ja nõustamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Sotsiaaltöötaja V Social Worker V 4 Sotsiaaltöötaja V (versioon 1) Sotsiaaltöötaja V (versioon 2) Sotsiaaltöötaja V (versioon 3) Sotsiaaltöötaja V (versioon 5) Sotsiaaltöötaja V (versioon 6) Sotsiaaltöötaja, tase 7 (versioon 10) Sotsiaaltöötaja, tase 7 (versioon 11) Sotsiaaltöötaja, tase 7 (versioon 7) Sotsiaaltöötaja, tase 7 (versioon 8) Sotsiaaltöötaja, tase 7 (versioon 9) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaaltöö ja nõustamine Sotsiaaltöötaja 27 2006-12-04 2006-12-04 2008-12-03 V 2635 Sotsiaaltöötajad ja nõustajad 0923 Sotsiaaltöö ja nõustamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Sotsiaaltöötaja III Social Worker III 5 Sotsiaaltöötaja III (versioon 1) Sotsiaaltöötaja III (versioon 2) Sotsiaaltöötaja III (versioon 3) Sotsiaaltöötaja III (versioon 4) Sotsiaaltöötaja III (versioon 6) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaaltöö ja nõustamine Sotsiaaltöötaja 36 2008-12-04 2008-12-04 2011-09-27 III 2635 Sotsiaaltöötajad ja nõustajad 0923 Sotsiaaltöö ja nõustamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Sotsiaaltöötaja IV Social Worker IV 5 Sotsiaaltöötaja IV (versioon 1) Sotsiaaltöötaja IV (versioon 2) Sotsiaaltöötaja IV (versioon 3) Sotsiaaltöötaja IV (versioon 4) Sotsiaaltöötaja IV (versioon 6) Sotsiaaltöötaja, tase 6 (versioon 10) Sotsiaaltöötaja, tase 6 (versioon 11) Sotsiaaltöötaja, tase 6 (versioon 7) Sotsiaaltöötaja, tase 6 (versioon 8) Sotsiaaltöötaja, tase 6 (versioon 9) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaaltöö ja nõustamine Sotsiaaltöötaja 36 2008-12-04 2008-12-04 2011-09-27 IV 2635 Sotsiaaltöötajad ja nõustajad 0923 Sotsiaaltöö ja nõustamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Sotsiaaltöötaja V Social Worker V 5 Sotsiaaltöötaja V (versioon 1) Sotsiaaltöötaja V (versioon 2) Sotsiaaltöötaja V (versioon 3) Sotsiaaltöötaja V (versioon 4) Sotsiaaltöötaja V (versioon 6) Sotsiaaltöötaja, tase 7 (versioon 10) Sotsiaaltöötaja, tase 7 (versioon 11) Sotsiaaltöötaja, tase 7 (versioon 7) Sotsiaaltöötaja, tase 7 (versioon 8) Sotsiaaltöötaja, tase 7 (versioon 9) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaaltöö ja nõustamine Sotsiaaltöötaja 36 2008-12-04 2008-12-04 2011-09-27 V 2635 Sotsiaaltöötajad ja nõustajad 0923 Sotsiaaltöö ja nõustamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Sotsiaaltöötaja III Social Worker III 3 Sotsiaaltöötaja III (versioon 1) Sotsiaaltöötaja III (versioon 2) Sotsiaaltöötaja III (versioon 4) Sotsiaaltöötaja III (versioon 5) Sotsiaaltöötaja III (versioon 6) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaaltöö ja nõustamine Sotsiaaltöötaja 17 2004-12-08 2004-12-08 2006-12-03 III 2635 Sotsiaaltöötajad ja nõustajad 0923 Sotsiaaltöö ja nõustamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Sotsiaaltöötaja IV Social Worker IV 3 Sotsiaaltöötaja IV (versioon 1) Sotsiaaltöötaja IV (versioon 2) Sotsiaaltöötaja IV (versioon 4) Sotsiaaltöötaja IV (versioon 5) Sotsiaaltöötaja IV (versioon 6) Sotsiaaltöötaja, tase 6 (versioon 10) Sotsiaaltöötaja, tase 6 (versioon 11) Sotsiaaltöötaja, tase 6 (versioon 7) Sotsiaaltöötaja, tase 6 (versioon 8) Sotsiaaltöötaja, tase 6 (versioon 9) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaaltöö ja nõustamine Sotsiaaltöötaja 17 2004-12-08 2004-12-08 2006-12-03 IV 2635 Sotsiaaltöötajad ja nõustajad 0923 Sotsiaaltöö ja nõustamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Sotsiaaltöötaja V Social Worker V 3 Sotsiaaltöötaja V (versioon 1) Sotsiaaltöötaja V (versioon 2) Sotsiaaltöötaja V (versioon 4) Sotsiaaltöötaja V (versioon 5) Sotsiaaltöötaja V (versioon 6) Sotsiaaltöötaja, tase 7 (versioon 10) Sotsiaaltöötaja, tase 7 (versioon 11) Sotsiaaltöötaja, tase 7 (versioon 7) Sotsiaaltöötaja, tase 7 (versioon 8) Sotsiaaltöötaja, tase 7 (versioon 9) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaaltöö ja nõustamine Sotsiaaltöötaja 17 2004-12-08 2004-12-08 2006-12-03 V 2635 Sotsiaaltöötajad ja nõustajad 0923 Sotsiaaltöö ja nõustamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Sotsiaaltöötaja III Social Worker III 2 Sotsiaaltöötaja III (versioon 1) Sotsiaaltöötaja III (versioon 3) Sotsiaaltöötaja III (versioon 4) Sotsiaaltöötaja III (versioon 5) Sotsiaaltöötaja III (versioon 6) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaaltöö ja nõustamine Sotsiaaltöötaja 15 2004-06-02 2004-06-02 2004-12-07 III 2635 Sotsiaaltöötajad ja nõustajad 0923 Sotsiaaltöö ja nõustamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Sotsiaaltöötaja IV Social Worker IV 2 Sotsiaaltöötaja IV (versioon 1) Sotsiaaltöötaja IV (versioon 3) Sotsiaaltöötaja IV (versioon 4) Sotsiaaltöötaja IV (versioon 5) Sotsiaaltöötaja IV (versioon 6) Sotsiaaltöötaja, tase 6 (versioon 10) Sotsiaaltöötaja, tase 6 (versioon 11) Sotsiaaltöötaja, tase 6 (versioon 7) Sotsiaaltöötaja, tase 6 (versioon 8) Sotsiaaltöötaja, tase 6 (versioon 9) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaaltöö ja nõustamine Sotsiaaltöötaja 15 2004-06-02 2004-06-02 2004-12-07 IV 2635 Sotsiaaltöötajad ja nõustajad 0923 Sotsiaaltöö ja nõustamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Sotsiaaltöötaja V Social Worker V 2 Sotsiaaltöötaja V (versioon 1) Sotsiaaltöötaja V (versioon 3) Sotsiaaltöötaja V (versioon 4) Sotsiaaltöötaja V (versioon 5) Sotsiaaltöötaja V (versioon 6) Sotsiaaltöötaja, tase 7 (versioon 10) Sotsiaaltöötaja, tase 7 (versioon 11) Sotsiaaltöötaja, tase 7 (versioon 7) Sotsiaaltöötaja, tase 7 (versioon 8) Sotsiaaltöötaja, tase 7 (versioon 9) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaaltöö ja nõustamine Sotsiaaltöötaja 15 2004-06-02 2004-06-02 2004-12-07 V 2635 Sotsiaaltöötajad ja nõustajad 0923 Sotsiaaltöö ja nõustamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Sotsiaaltöötaja III Social Worker III 1 Sotsiaaltöötaja III (versioon 2) Sotsiaaltöötaja III (versioon 3) Sotsiaaltöötaja III (versioon 4) Sotsiaaltöötaja III (versioon 5) Sotsiaaltöötaja III (versioon 6) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaaltöö ja nõustamine Sotsiaaltöötaja 8 2001-10-22 2001-10-22 2004-06-01 III 2635 Sotsiaaltöötajad ja nõustajad 0923 Sotsiaaltöö ja nõustamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Sotsiaaltöötaja IV Social Worker IV 1 Sotsiaaltöötaja IV (versioon 2) Sotsiaaltöötaja IV (versioon 3) Sotsiaaltöötaja IV (versioon 4) Sotsiaaltöötaja IV (versioon 5) Sotsiaaltöötaja IV (versioon 6) Sotsiaaltöötaja, tase 6 (versioon 10) Sotsiaaltöötaja, tase 6 (versioon 11) Sotsiaaltöötaja, tase 6 (versioon 7) Sotsiaaltöötaja, tase 6 (versioon 8) Sotsiaaltöötaja, tase 6 (versioon 9) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaaltöö ja nõustamine Sotsiaaltöötaja 8 2001-10-22 2001-10-22 2004-06-01 IV 2635 Sotsiaaltöötajad ja nõustajad 0923 Sotsiaaltöö ja nõustamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Sotsiaaltöötaja V Social Worker V 1 Sotsiaaltöötaja V (versioon 2) Sotsiaaltöötaja V (versioon 3) Sotsiaaltöötaja V (versioon 4) Sotsiaaltöötaja V (versioon 5) Sotsiaaltöötaja V (versioon 6) Sotsiaaltöötaja, tase 7 (versioon 10) Sotsiaaltöötaja, tase 7 (versioon 11) Sotsiaaltöötaja, tase 7 (versioon 7) Sotsiaaltöötaja, tase 7 (versioon 8) Sotsiaaltöötaja, tase 7 (versioon 9) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaaltöö ja nõustamine Sotsiaaltöötaja 8 2001-10-22 2001-10-22 2004-06-01 V 2635 Sotsiaaltöötajad ja nõustajad 0923 Sotsiaaltöö ja nõustamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Sotsiaalhooldaja II Social care worker II 5 Hooldaja II (versioon 1) Hooldaja III (versioon 1) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 10) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 11) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 12) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 7) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 8) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 9) Hooldusõde II (versioon 1) Hooldusõde II (versioon 2) Hooldusõde II (versioon 3) Hooldusõde II (versioon 4) Hooldusõde II (versioon 5) Hooldusõde III (versioon 1) Hooldusõde III (versioon 2) Hooldusõde III (versioon 3) Hooldusõde III (versioon 4) Sotsiaalhooldaja II (versioon 1) Sotsiaalhooldaja II (versioon 2) Sotsiaalhooldaja II (versioon 3) Sotsiaalhooldaja II (versioon 4) Sotsiaalhooldaja II (versioon 6) Sotsiaalhooldaja III (versioon 1) Sotsiaalhooldaja III (versioon 2) Sotsiaalhooldaja III (versioon 3) Sotsiaalhooldaja III (versioon 4) Sotsiaalhooldaja III (versioon 5) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaalhooldus Hooldustöötaja 5 2010-12-08 2010-12-08 2011-09-27 II 4 4 5322 Koduhooldustöötajad 0921 Eakate ja puudega täiskasvanute hooldamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Sotsiaalhooldaja III Social care worker III 4 Hooldaja II (versioon 1) Hooldaja III (versioon 1) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 10) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 11) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 12) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 7) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 8) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 9) Hooldusõde II (versioon 1) Hooldusõde II (versioon 2) Hooldusõde II (versioon 3) Hooldusõde II (versioon 4) Hooldusõde II (versioon 5) Hooldusõde III (versioon 1) Hooldusõde III (versioon 2) Hooldusõde III (versioon 3) Hooldusõde III (versioon 4) Sotsiaalhooldaja II (versioon 1) Sotsiaalhooldaja II (versioon 2) Sotsiaalhooldaja II (versioon 3) Sotsiaalhooldaja II (versioon 4) Sotsiaalhooldaja II (versioon 5) Sotsiaalhooldaja II (versioon 6) Sotsiaalhooldaja III (versioon 1) Sotsiaalhooldaja III (versioon 2) Sotsiaalhooldaja III (versioon 3) Sotsiaalhooldaja III (versioon 5) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaalhooldus Hooldustöötaja 5 2010-12-08 2010-12-08 2011-09-27 III 5 5 5322 Koduhooldustöötajad 0921 Eakate ja puudega täiskasvanute hooldamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Sotsiaalhooldaja I Social care worker I 2 Hooldustöötaja, tase 3 (versioon 5) Hooldustöötaja, tase 3 (versioon 6) Hooldustöötaja, tase 3 (versioon 7) Hooldustöötaja, tase 3 (versioon 8) Hooldustöötaja, tase 3 (versioon 9) Hooldusõde I (versioon 1) Hooldusõde I (versioon 2) Hooldusõde I (versioon 3) Sotsiaalhooldaja I (versioon 1) Sotsiaalhooldaja I (versioon 3) Sotsiaalhooldaja I (versioon 4) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaalhooldus Hooldustöötaja 31 2007-12-03 2007-12-03 2010-12-07 I 5322 Koduhooldustöötajad 0921 Eakate ja puudega täiskasvanute hooldamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Sotsiaalhooldaja II Social care worker II 4 Hooldaja II (versioon 1) Hooldaja III (versioon 1) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 10) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 11) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 12) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 7) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 8) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 9) Hooldusõde II (versioon 1) Hooldusõde II (versioon 2) Hooldusõde II (versioon 3) Hooldusõde II (versioon 4) Hooldusõde II (versioon 5) Hooldusõde III (versioon 1) Hooldusõde III (versioon 2) Hooldusõde III (versioon 3) Hooldusõde III (versioon 4) Sotsiaalhooldaja II (versioon 1) Sotsiaalhooldaja II (versioon 2) Sotsiaalhooldaja II (versioon 3) Sotsiaalhooldaja II (versioon 5) Sotsiaalhooldaja II (versioon 6) Sotsiaalhooldaja III (versioon 1) Sotsiaalhooldaja III (versioon 2) Sotsiaalhooldaja III (versioon 3) Sotsiaalhooldaja III (versioon 4) Sotsiaalhooldaja III (versioon 5) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaalhooldus Hooldustöötaja 31 2007-12-03 2007-12-03 2010-12-07 II 5322 Koduhooldustöötajad 0921 Eakate ja puudega täiskasvanute hooldamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Sotsiaalhooldaja III Social care worker III 3 Hooldaja II (versioon 1) Hooldaja III (versioon 1) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 10) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 11) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 12) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 7) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 8) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 9) Hooldusõde II (versioon 1) Hooldusõde II (versioon 2) Hooldusõde II (versioon 3) Hooldusõde II (versioon 4) Hooldusõde II (versioon 5) Hooldusõde III (versioon 1) Hooldusõde III (versioon 2) Hooldusõde III (versioon 3) Hooldusõde III (versioon 4) Sotsiaalhooldaja II (versioon 1) Sotsiaalhooldaja II (versioon 2) Sotsiaalhooldaja II (versioon 3) Sotsiaalhooldaja II (versioon 4) Sotsiaalhooldaja II (versioon 5) Sotsiaalhooldaja II (versioon 6) Sotsiaalhooldaja III (versioon 1) Sotsiaalhooldaja III (versioon 2) Sotsiaalhooldaja III (versioon 4) Sotsiaalhooldaja III (versioon 5) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaalhooldus Hooldustöötaja 31 2007-12-03 2007-12-03 2010-12-07 III 5322 Koduhooldustöötajad 0921 Eakate ja puudega täiskasvanute hooldamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Sotsiaalhooldaja I Social care worker I 1 Hooldustöötaja, tase 3 (versioon 5) Hooldustöötaja, tase 3 (versioon 6) Hooldustöötaja, tase 3 (versioon 7) Hooldustöötaja, tase 3 (versioon 8) Hooldustöötaja, tase 3 (versioon 9) Hooldusõde I (versioon 1) Hooldusõde I (versioon 2) Hooldusõde I (versioon 3) Sotsiaalhooldaja I (versioon 2) Sotsiaalhooldaja I (versioon 3) Sotsiaalhooldaja I (versioon 4) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaalhooldus Hooldustöötaja 19 2005-04-18 2005-04-18 2007-12-02 I 5322 Koduhooldustöötajad 0921 Eakate ja puudega täiskasvanute hooldamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Sotsiaalhooldaja II Social care worker II 3 Hooldaja II (versioon 1) Hooldaja III (versioon 1) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 10) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 11) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 12) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 7) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 8) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 9) Hooldusõde II (versioon 1) Hooldusõde II (versioon 2) Hooldusõde II (versioon 3) Hooldusõde II (versioon 4) Hooldusõde II (versioon 5) Hooldusõde III (versioon 1) Hooldusõde III (versioon 2) Hooldusõde III (versioon 3) Hooldusõde III (versioon 4) Sotsiaalhooldaja II (versioon 1) Sotsiaalhooldaja II (versioon 2) Sotsiaalhooldaja II (versioon 4) Sotsiaalhooldaja II (versioon 5) Sotsiaalhooldaja II (versioon 6) Sotsiaalhooldaja III (versioon 1) Sotsiaalhooldaja III (versioon 2) Sotsiaalhooldaja III (versioon 3) Sotsiaalhooldaja III (versioon 4) Sotsiaalhooldaja III (versioon 5) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaalhooldus Hooldustöötaja 19 2005-04-18 2005-04-18 2007-12-02 II 5322 Koduhooldustöötajad 0921 Eakate ja puudega täiskasvanute hooldamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Sotsiaalhooldaja III Social care worker III 2 Hooldaja II (versioon 1) Hooldaja III (versioon 1) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 10) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 11) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 12) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 7) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 8) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 9) Hooldusõde II (versioon 1) Hooldusõde II (versioon 2) Hooldusõde II (versioon 3) Hooldusõde II (versioon 4) Hooldusõde II (versioon 5) Hooldusõde III (versioon 1) Hooldusõde III (versioon 2) Hooldusõde III (versioon 3) Hooldusõde III (versioon 4) Sotsiaalhooldaja II (versioon 1) Sotsiaalhooldaja II (versioon 2) Sotsiaalhooldaja II (versioon 3) Sotsiaalhooldaja II (versioon 4) Sotsiaalhooldaja II (versioon 5) Sotsiaalhooldaja II (versioon 6) Sotsiaalhooldaja III (versioon 1) Sotsiaalhooldaja III (versioon 3) Sotsiaalhooldaja III (versioon 4) Sotsiaalhooldaja III (versioon 5) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaalhooldus Hooldustöötaja 19 2005-04-18 2005-04-18 2007-12-02 III 5322 Koduhooldustöötajad 0921 Eakate ja puudega täiskasvanute hooldamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Sotsiaalhooldaja II Social care worker II 2 Hooldaja II (versioon 1) Hooldaja III (versioon 1) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 10) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 11) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 12) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 7) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 8) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 9) Hooldusõde II (versioon 1) Hooldusõde II (versioon 2) Hooldusõde II (versioon 3) Hooldusõde II (versioon 4) Hooldusõde II (versioon 5) Hooldusõde III (versioon 1) Hooldusõde III (versioon 2) Hooldusõde III (versioon 3) Hooldusõde III (versioon 4) Sotsiaalhooldaja II (versioon 1) Sotsiaalhooldaja II (versioon 3) Sotsiaalhooldaja II (versioon 4) Sotsiaalhooldaja II (versioon 5) Sotsiaalhooldaja II (versioon 6) Sotsiaalhooldaja III (versioon 1) Sotsiaalhooldaja III (versioon 2) Sotsiaalhooldaja III (versioon 3) Sotsiaalhooldaja III (versioon 4) Sotsiaalhooldaja III (versioon 5) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaalhooldus Hooldustöötaja 12 2003-10-23 2003-10-23 2005-04-17 II 5322 Koduhooldustöötajad 0921 Eakate ja puudega täiskasvanute hooldamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Sotsiaalhooldaja III Social care worker III 1 Hooldaja II (versioon 1) Hooldaja III (versioon 1) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 10) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 11) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 12) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 7) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 8) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 9) Hooldusõde II (versioon 1) Hooldusõde II (versioon 2) Hooldusõde II (versioon 3) Hooldusõde II (versioon 4) Hooldusõde II (versioon 5) Hooldusõde III (versioon 1) Hooldusõde III (versioon 2) Hooldusõde III (versioon 3) Hooldusõde III (versioon 4) Sotsiaalhooldaja II (versioon 1) Sotsiaalhooldaja II (versioon 2) Sotsiaalhooldaja II (versioon 3) Sotsiaalhooldaja II (versioon 4) Sotsiaalhooldaja II (versioon 5) Sotsiaalhooldaja II (versioon 6) Sotsiaalhooldaja III (versioon 2) Sotsiaalhooldaja III (versioon 3) Sotsiaalhooldaja III (versioon 4) Sotsiaalhooldaja III (versioon 5) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaalhooldus Hooldustöötaja 12 2003-10-23 2003-10-23 2005-04-17 III 5322 Koduhooldustöötajad 0921 Eakate ja puudega täiskasvanute hooldamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Sotsiaalhooldaja II Social care worker II 1 Hooldaja II (versioon 1) Hooldaja III (versioon 1) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 10) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 11) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 12) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 7) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 8) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 9) Hooldusõde II (versioon 1) Hooldusõde II (versioon 2) Hooldusõde II (versioon 3) Hooldusõde II (versioon 4) Hooldusõde II (versioon 5) Hooldusõde III (versioon 1) Hooldusõde III (versioon 2) Hooldusõde III (versioon 3) Hooldusõde III (versioon 4) Sotsiaalhooldaja II (versioon 2) Sotsiaalhooldaja II (versioon 3) Sotsiaalhooldaja II (versioon 4) Sotsiaalhooldaja II (versioon 5) Sotsiaalhooldaja II (versioon 6) Sotsiaalhooldaja III (versioon 1) Sotsiaalhooldaja III (versioon 2) Sotsiaalhooldaja III (versioon 3) Sotsiaalhooldaja III (versioon 4) Sotsiaalhooldaja III (versioon 5) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaalhooldus Hooldustöötaja 4 1999-12-06 1999-12-06 2003-10-22 II 5322 Koduhooldustöötajad 0921 Eakate ja puudega täiskasvanute hooldamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Meditsiinilabori spetsialist, tase 7 Medical laboratory specialist, level 7 1 Meditsiinilabori spetsialist, tase 7 (versioon 2) Meditsiinilabori spetsialist, tase 7 (versioon 3) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Laboratoorne analüüs Meditsiinilabori spetsialist 9 2012-05-31 2012-05-31 2017-04-26 7 7 2269 Tervishoiu tippspetsialistid, mujal liigitamata 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Tööosad ja tööülesanded Agnes Ivanov SA TÜK Ühendlabor Aivar Orav SA TÜK Ühendlabor Anu Tamm Eesti Laborimeditsiini Ühing Ave Lellep SA PERH laboratoorium Karel Tomberg SA PERH laboratoorium Marge Kütt AS ITK kesklabor Monyca Sepp SA Pärnu Haigla labor Meditsiinilabori spetsialisti töö eesmärk on meditsiinilabori tööprotsesside korraldamine ja haldamine. Olulisel kohal on meeskonnatöö teiste laboritöötajatega ning uute tööprotsesside ja -meetodite juurutamine. Meditsiinilabori spetsialist teostab eriteadmisi nõudvaid laboriuuringuid, otsustab laboris kasutavate meetodite otstarbekuse üle, korraldab meditsiinilabori kvaliteedialast tegevust ja osaleb labori arengusuundade väljatöötamises. Meditsiinilabori spetsialist tõlgendab laboriuuringute tulemusi (va arstlik tegevus, näit diagnoosimine, soovitused raviskeemi osas jm) ning koolitab ja nõustab labori- ja tervishoiutöötajaid oma vastutusvaldkonnas. Oma tegevuses peab ta kinni laborimeditsiinis kehtivatest käitumisnormidest ja andmekaitse nõuetest. (Kliinilise keemia ja laborimeditsiini spetsialistide Euroopa register: Käitumispõhimõtted II versioon, 2008, vt www.elmy.ee) Väga olulisel kohal on pidev enesetäiendamine ja kursisolek kaasaegsete teadussaavutustega. A.2.1 Laboritöö valdkonna korraldamine A.2.2 Eriteadmisi nõudvate laboriuuringute läbiviimine A.2.3 Uute laborimeetodite või -uuringute rakendamine A.2.4 Laboriuuringute kvaliteedi tagamine A.2.5 Tervishoiutöötajate koolitamine ja nõustamine Meditsiinilabori spetsialist puutub oma töös kokku bioloogiliste materjalide, keemiliste ainete ja füüsikaliste ohuteguritega. Ta töötab meditsiinilabori seadmetega. Töö eeldab kaitseriietuse ja isikukaitsevahendite kasutamist. Tööga on seotud nakkusoht. Tööst arvutiga ja erinevate seadmetega on võimalikud terviseriskid. Meditsiinilabori seadmed, arvutid ja infosüsteemid Koostöövõime, iseseisev otsustus- ja vastutusvõime, korrektsus, täpsus, analüüsivõime, kohusetundlikkus Meditsiinilabori spetsialist on läbinud magistritasemele vastava bioloogia, biomeditsiini, keemia, proviisori, geenitehnoloogia, tervishoiutehnoloogia või mõne muu meditsiiniga seonduva loodusteaduse valdkonna õppekava. Enamlevinud ametinimetused on laborispetsialist, kõrgharidusega laborispetsialist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside (B.2.1-B.2.5) ja läbiva kompetentsi B.2.6 tõendamine. Laboritöö valdkonna korraldamine 7 Eriteadmisi nõudvate laboriuuringute läbiviimine 7 Uute laborimeetodite või -uuringute rakendamine 7 Laboriuuringute kvaliteedi tagamine 7 Tervishoiutöötajate koolitamine ja nõustamine 5 Meditsiinilabori spetsialist, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Logopeed, tase 7 Speech and language therapist, level 7 6 Logopeed IV (versioon 1) Logopeed IV (versioon 2) Logopeed IV (versioon 3) Logopeed IV (versioon 4) Logopeed IV (versioon 5) Logopeed IV (versioon 7) Logopeed, tase 7 (versioon 10) Logopeed, tase 7 (versioon 11) Logopeed, tase 7 (versioon 12) Logopeed, tase 7 (versioon 8) Logopeed, tase 7 (versioon 9) Kliiniline logopeed Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Kõneravi Logopeed 9 2012-05-31 2012-05-31 2013-03-26 7 7 2266 Audioloogid ja logopeedid 0111 Kasvatusteadus 86 Tervishoid Tööosad ja tööülesanded Logopeedi kutse-eetika Mõisted Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Aita Kolts SA Viljandi Haigla Anna-Liisa Sutt The Prince Charles Hospital, Austraalia; Eesti Logopeedide Ühing Birgit Kaasik SA Tallinna Lastehaigla Helen Saareoja SA Tallinna Lastehaigla, Eesti Logopeedide Ühing Linnu Mae Eesti Logopeedide Ühing, Tallinna Tondi Põhikool, Tallinna Õppenõustamiskeskus, Adeli Eesti Rehabilitatsioonikeskus Marika Padrik Tartu Ülikool, Tartu Hariduse Tugiteenuste Keskus Logopeedi töö eesmärgiks on: - kommunikatsioonivõime, s.t suulise ja kirjaliku kõne loome- ja mõistmisoskuse, hääle ning mitteverbaalse suhtlemise arendamine ja/või parandamine; - neelamisfunktsiooni kujundamine ja/või taastamine. Oma töös lähtub logopeed kutse- eetikast. Logopeedi põhilisteks tööülesanneteks on: - kommunikatsiooni- ja neelamishäirete väljaväljaselgitamine (logopeediline diagnostika); - kommunikatsiooni- ja neelamishäirete ennetamine (preventsioon); - kommunikatsioonivõime ja/või neelamisfunktsiooni arendamine, taastamine ja kompenseerimine; - kommunikatsiooni- ja/või neelamishäirega isiku, tema lähedaste ja teiste erialade spetsialistide nõustamine. Logopeediline diagnostika on protsess, mille käigus uurib logopeed inimese kommunikatsioonivõimet ja neelamisfunktsiooni, selgitab välja kliendi võimalikud häired, kaasates vajadusel teisi spetsialiste. Oluline on arvestada samal ajal ka kliendi toimivaid funktsioone, oskusi ning suhtlus-, õpi- ja töökeskkonna tingimusi edasise teraapia planeerimiseks. Kommunikatsioonihäirete ennetamine seisneb riskirühmade väljaselgitamises ja sobiva suhtluskeskkonna kujundamises. Oluline on ühiskonna teavitamine kommunikatsiooni- ja neelamishäiretega inimeste probleemidest ja nende abistamise võimalustest logopeedilises töös. Kommunikatsioonivõime ja/või neelamisfunktsiooni arendamine, taastamine ja kompenseerimine kulgeb logopeedilise õpetuse ja/või ravi käigus. Paljudel juhtudel on vaja teiste spetsialistide abi. Logopeediline töö on sisult ja meetoditelt kliendi õpetuslik ja psühholoogiline suunamine ja mõjutamine. Olulisel kohal on keskkonnatingimuste loomine või kohandamine kommunikatsioonivõime ja/või neelamisfunktsiooni kompenseerimiseks, kujundamiseks või taastamiseks. Logopeedilise töö eesmärk on aidata kliendil/patsiendil (re)integreeruda igapäeva ellu ja säilitada või tõsta tema elukvaliteeti. Logopeed töötab nii laste kui täiskasvanutega haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalasutuses (sh rehabilitatsiooniasutustes) või erapraksises. Tervishoiuteenust osutav logopeed spetsialiseerub kliiniliseks logopeediks, kes tegeleb lisaks kõne- ja keelehäiretele ka hääle- ja neelamishäirete diagnoosimise ja teraapiaga. Logopeedi töös on vajalik pidev enesetäiendamine ja supervisioon. A.2.1 Kommunikatsioonivõime ja neelamisfunktsiooni hindamine. A.2.2 Hindamistulemuste analüüsimine ja tõlgendamine. A.2.3 Logopeedilise töö planeerimine, läbiviimine ja kokkuvõtte tegemine. A.2.4 Nõustamine. Kliiniline logopeed A.2.5 Kommunikatsioonivõime ja neelamisfunktsiooni hindamine. A.2.6 Logopeedilise töö planeerimine, läbiviimine ja kokkuvõtte tegemine. A.2.7 Nõustamine Logopeed töötab nii laste kui täiskasvanutega haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalasutuses või erapraksises. Logopeedi töö on vaimne ning eeldab pidevat suhtlemist. Logopeed töötab pidevalt muutuvas olukorras, mis tuleneb klientide erinevatest kommunikatsiooniprobleemidest, vanusest ja motivatsioonist. Logopeed peab oma töös tagama kliendi konfidentsiaalsuse. Tööks on vaja eraldi ruumi, mille sisustus võimaldab töötada eriealiste ja -vajadustega inimestega nii individuaalselt kui ka grupis. Töö on psühholoogiliselt pingeline ja nõuab sageli ka lähikontakti kliendiga. Reeglina on logopeediline töö pikaajaline protsess. Esemelised-, pildilised ja tekstilised hindamis- ja teraapiamaterjalid, kommunikatsiooni toetavad vahendid, stetoskoop, müofunktsionaalsed vahendid (nt erinevad sondid, sensoorse stimulatsiooni vahendid jm), tagasiside vahendid (sh tehnilised vahendid, peegel), arvuti ja spetsiaalsed arvutiprogrammid. Logopeedilt eeldatakse empaatia-, analüüsi- ja otsustusvõimet, usaldusväärsust, pingetaluvust ja loomingulisust. Logopeedil peavad olema hea meeskonnatöö- ja suhtlemisvõime. Olulisel kohal on ka motiveerimisvõime. Logopeedil ja kliinilisel logopeedil on erialane kõrgharidus magistritasemel. Logopeed, kliiniline logopeed. Logopeedi kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 - B.2.4 ja B.2.8 tõendamine. Kommunikatsioonivõime ja neelamisfunktsiooni hindamine 7 Hindamistulemuste analüüsimine ja tõlgendamine 7 Logopeedilise töö planeerimine, läbiviimine ja kokkuvõtte tegemine 7 Nõustamine 6 Kliinilise logopeedi kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 - B.2.4 ja B.2.8 ning spetsialiseerumisega seotud kompetentside B.2.5 – B.2.7 tõendamine. Logopeed, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Logopeed, tase 8 Speech and language therapist, level 8 6 Logopeed V (versioon 1) Logopeed V (versioon 2) Logopeed V (versioon 3) Logopeed V (versioon 4) Logopeed V (versioon 5) Logopeed V (versioon 7) Logopeed, tase 8 (versioon 10) Logopeed, tase 8 (versioon 11) Logopeed, tase 8 (versioon 12) Logopeed, tase 8 (versioon 8) Logopeed, tase 8 (versioon 9) Kliiniline logopeed Logopeed Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Kõneravi Logopeed 9 2012-05-31 2012-05-31 2013-03-26 8 8 2266 Audioloogid ja logopeedid 0111 Kasvatusteadus 86 Tervishoid Tööosad ja tööülesanded Logopeedi kutse-eetika Mõisted Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Aita Kolts SA Viljandi Haigla Anna-Liisa Sutt The Prince Charles Hospital, Austraalia; Eesti Logopeedide Ühing Birgit Kaasik SA Tallinna Lastehaigla Helen Saareoja SA Tallinna Lastehaigla, Eesti Logopeedide Ühing Linnu Mae Eesti Logopeedide Ühing, Tallinna Tondi Põhikool, Tallinna Õppenõustamiskeskus, Adeli Eesti Rehabilitatsioonikeskus Marika Padrik Tartu Ülikool, Tartu Hariduse Tugiteenuste Keskus Logopeed on tippspetsialist, kelle töö eesmärk on patsiendi kommunikatsioonivõime ja neelamisfunktsiooni hindamine, kujundamine ja/või taastamine ning häire ennetamine. Töö koosneb vahetust tööst patsientidega, töö ettevalmistusest ja analüüsist, suhtlemisest patsiendi lähedaste ning teiste erialaspetsialistidega. Logopeedid töötavad erinevas vanuses patsientidega tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusasutuses või erapraksises. Tervishoiuasutustes töötamine eeldab kliinilise logopeedi kutset. Logopeed järgib kutse- eetikat ja tema töös on vajalik pidev enesetäiendamine ja supervisioon. 8.taseme logopeedid suudavad teraapiat läbi viia ning nõustada komplekssete ja keerukate juhtumite korral, mis eeldavad aktiivset koostööd teiste spetsialistidega. Nad esindavad erialaste loengutega või koostavad erialaseid juhendmaterjale. Nad juhendavad või nõustavad teisi oma eriala spetsialiste ja/või teiste erialade spetsialiste. Nad analüüsivad ja sünteesivad uusi kutsealaseid ideid ja arengusuundi, osaledes teadusuuringute läbiviimisel. Logopeed, tase 8 töötab enamasti haridus- ja sotsiaalasutustes (sh rehabilitatsiooniasutustes) eri tüüpi arenguliste või hariduslike erivajadustega klientidega. Logopeed osaleb aktiivse liikme või juhina patsiendiga tegeleva meeskonna töös ja tugivõrgustiku loomisel. Enamlevinud töökohad on nõustamiskeskused, lasteaia erirühmad ning erikoolid ja -klassid. Kliiniline logopeed, tase 8 töötab reeglina tervishoiuasutustes. Peamised töökohad on haigla statsionaarsed osakonnad ja ambulatoorse vastuvõtu kabinetid. Ta tegeleb kommunikatsiooni- ja/või neelamisprobleemidega, sh probleemidega, mis esinevad patoloogilise anatoomia (väärarengud, kasvajalised protsessid, operatsioonijärgsed seisundid), progresseeruvate neuroloogiliste haiguste, psüühikahäirete ja hulgikahjustuste korral. Kliiniline logopeed osaleb aktiivse liikmena ravimeeskonna töös, vajadusel viib ise läbi instrumentaalseid uuringuid ja tõlgendab uuringute tulemusi. A.2.1 Kommunikatsioonivõime ja neelamisfunktsiooni hindamine. A.2.2 Hindamistulemuste analüüsimine ja tõlgendamine. A.2.3 Logopeedilise töö planeerimine, läbiviimine ja kokkuvõtte tegemine. A.2.4 Nõustamine ja juhendamine. Kliiniline logopeed A.2.5 Kommunikatsioonivõime ja neelamisfunktsiooni hindamine. Logopeed A.2.6 Kommunikatsioonivõime ja neelamisfunktsiooni hindamine. A.2.7 Kliiniline logopeediline töö laste neelamishäirete, sh pea- ja kaelapiirkonna patoloogilisest anatoomiast tingitud häirete puhul. A.2.8 Kliiniline logopeediline töö täiskasvanute neelamishäirete, sh pea- ja kaelapiirkonna patoloogilisest anatoomiast tingitud häirete puhul. A.2.9 Kliiniline logopeediline töö häälehäiretega, sh pea- ja kaelapiirkonna patoloogilisest anatoomiast tingitud häirete puhul (sh häälepaelte operatsiooni järgsed, neuroloogilise kahjustuse järgsed). A.2.10 Kliiniline logopeediline töö neuroloogilisest patoloogiast tingitud kõnehäiretega täiskasvanutega. A.2.11 Kliiniline logopeediline töö neuroloogilisest patoloogiast tingitud kõnehäiretega lastega. A.2.12 Kliiniline logopeediline töö pea- ja kaelapiirkonna patoloogilisest anatoomiast tingitud kõnehäirete puhul (lõhedega patsiendid, trahheostomeeritud jt). A.2.13 Kliiniline logopeediline töö larüngektomeeritud patsientidega. A.2.14 Kliiniline logopeediline töö psüühika- ja käitumishäiretest tingitud kommunikatsioonihäirete korral. A.2.15 Kliiniline logopeediline töö kuulmislangusest tingitud kõnehäirete puhul. A.2.16 Logopeediline töö kõnevoolavushäirete puhul. A.2.17 Nõustamine kõnet toetavate ja/või asendavate abivahendite valikuks, hankimiseks, kohandamiseks ja kasutamiseks. A.2.18 Logopeediline töö primaarsete arenguliste kõne- ja keelehäirete (düslaalia, SKAP), motoorsete kõnehäirete (düsartria, hääldusapraksia), rinolaalia ja häälehäirete puhul. A.2.19 Logopeediline töö kirjaliku kõne häirete puhul. A.2.20 Logopeediline töö meelepuuetest tingitud kõnehäirete puhul. A.2.21 Logopeediline töö intellektipuudega klientidega. A.2.22 Logopeediline töö autismispektrihäirega patsientidega. Logopeed töötab nii laste kui täiskasvanutega haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalasutuses või erapraksises. Logopeedi töö on vaimne ning eeldab pidevat suhtlemist. Logopeed töötab pidevalt muutuvas olukorras, mis tuleneb klientide erinevatest kommunikatsiooniprobleemidest, vanusest ja motivatsioonist. Logopeed peab oma töös tagama patsiendi konfidentsiaalsuse. Tööks on vaja eraldi ruumi, mille sisustus võimaldab töötada eriealiste ja -vajadustega inimestega nii individuaalselt kui ka grupis. Töö on psühholoogiliselt pingeline ja nõuab sageli ka lähikontakti patsiendiga. Reeglina on logopeediline töö pikaajaline protsess. Esemelised-, pildilised ja tekstilised hindamis- ja teraapiamaterjalid, kommunikatsiooni toetavad vahendid, stetoskoop, müofunktsionaalsed vahendid (nt erinevad sondid, sensoorse stimulatsiooni vahendid jm), tagasiside vahendid (sh tehnilised vahendid, peegel), arvuti ja spetsiaalsed arvutiprogrammid. Logopeedi töö nõuab head suhtlemisoskust, analüüsivõimet, pingetaluvust, tolerantsust, pidevat enesearendamist, empaatilisust, kannatlikkust. Olulisel kohal on ka motiveerimisvõime. Logopeedina töötamine eeldab logopeedia magistriõppe läbimist ja lisaks erialast töökogemust. Nõuded täpsustatakse kutse andmisel. Logopeed, kliiniline logopeed. Logopeedi kutse taotlemisel on nõutav kompetentside tõendamine järgmiselt: kohustuslikud kompetentsid B.2.1 –2.4, läbiv kompetents B.2.23, spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.6 ja valitavatest kompetentsidest B.2.16 – B.2.22 vähemalt kaks kompetentsi. Kliinilise logopeedi kutse taotlemisel on nõutav kompetentside tõendamine järgmiselt: kohustuslikud kompetentsid B.2.1 –B.2.4, läbiv kompetents B.2.23, spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.5 ja valitavatest kompetentsidest B.2.7 – B.2.17 hulgast vähemalt kaks kompetentsi, millest üks tuleb valida kompetentside B.2.7-B.2.11 hulgast. Kommunikatsioonivõime ja neelamisfunktsiooni hindamine 8 Hindamistulemuste analüüsimine ja tõlgendamine 8 Logopeedilise töö planeerimine, läbiviimine ja kokkuvõtte tegemine 8 Nõustamine ja juhendamine 8 Logopeedi kutse taotlemisel on nõutav valitavatest kompetentsidest B.2.16 – B.2.22 vähemalt kahe kompetentsi tõendamine. Kliinilise logopeedi kutse taotlemisel on nõutav valitavate kompetentside B.2.7 – B.2.17 hulgast vähemalt kahe kompetentsi tõendamine, millest üks tuleb valida kompetentside B.2.7-B.2.11 hulgast. Kliiniline logopeediline töö laste neelamishäirete, sh pea- ja kaelapiirkonna patoloogilisest anatoomiast tingitud häirete puhul 8 Kliiniline logopeediline töö täiskasvanute neelamishäirete, sh pea- ja kaelapiirkonna patoloogilisest anatoomiast tingitud häirete puhul 8 Kliiniline logopeediline töö häälehäiretega, sh pea- ja kaelapiirkonna patoloogilisest anatoomiast tingitud häirete puhul (sh häälepaelte operatsiooni järgsed, neuroloogilise kahjustuse järgsed) 8 Kliiniline logopeediline töö neuroloogilisest patoloogiast tingitud kõnehäiretega täiskasvanutega 8 Kliiniline logopeediline töö neuroloogilisest patoloogiast tingitud kõnehäiretega lastega 8 Kliiniline logopeediline töö pea- ja kaelapiirkonna patoloogilisest anatoomiast tingitud kõnehäirete puhul (lõhedega patsiendid, trahheostomeeritud jt) 8 Kliiniline logopeediline töö larüngektomeeritud patsientidega 8 Kliiniline logopeediline töö psüühika- ja käitumishäiretest tingitud kommunikatsioonihäirete korral 8 Kliiniline logopeediline töö kuulmislangusest tingitud kõnehäirete puhul 8 Logopeedi töö kõnevoolavushäirete puhul 8 Nõustamine kõnet toetavate ja/või asendavate abivahendite valikuks, hankimiseks, kohandamiseks ja kasutamiseks 8 Logopeediline töö primaarsete arenguliste kõne- ja keelehäirete (düslaalia, SKAP), motoorsete kõnehäirete (düsartria, hääldusapraksia), rinolaalia ja häälehäirete puhul 8 Logopeediline töö kirjaliku kõne häirete puhul 8 Logopeediline töö meelepuuetest tingitud kõnehäirete puhul 8 Logopeediline töö intellektipuudega patsiendiga 8 Logopeediline töö autismispektrihäirega patsientidega 8 Logopeed, tase 8 kutset läbiv kompetents 8 Hooldustöötaja, tase 4 Care worker, level 4 7 Hooldaja II (versioon 1) Hooldaja III (versioon 1) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 10) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 11) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 12) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 8) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 9) Hooldusõde II (versioon 1) Hooldusõde II (versioon 2) Hooldusõde II (versioon 3) Hooldusõde II (versioon 4) Hooldusõde II (versioon 5) Hooldusõde III (versioon 1) Hooldusõde III (versioon 2) Hooldusõde III (versioon 3) Hooldusõde III (versioon 4) Sotsiaalhooldaja II (versioon 1) Sotsiaalhooldaja II (versioon 2) Sotsiaalhooldaja II (versioon 3) Sotsiaalhooldaja II (versioon 4) Sotsiaalhooldaja II (versioon 5) Sotsiaalhooldaja II (versioon 6) Sotsiaalhooldaja III (versioon 1) Sotsiaalhooldaja III (versioon 2) Sotsiaalhooldaja III (versioon 3) Sotsiaalhooldaja III (versioon 4) Sotsiaalhooldaja III (versioon 5) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaalhooldus Hooldustöötaja 9 2012-05-31 2012-05-31 2012-12-05 4 4 5322 Koduhooldustöötajad 0921 Eakate ja puudega täiskasvanute hooldamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Tööosad ja tööülesanded Kutse-eetika Krista Ernits Põhja-Eesti Regionaalhaigla Anu Tuuksam SA Innove Eda Tunnel Munalaskme Hooldekodu Maiu Kauber Tallinna Pedagoogiline Seminar Urve Lehe Mustamäe Sotsiaalkeskus Merike Kravets Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Piret Kruuser Eesti Tervishoiualatöötajate Ametiühingute Liit Hooldustöötaja on erialase ettevalmistusega töötaja, kes on omandanud tööks vajalikud teadmised ja oskused abivajaja hooldamiseks, juhendamiseks ning rehabilitatsiooniks vastava plaani alusel. Hooldustöötaja on hoolekande- ja tervishoiutöötaja. Tema töö eesmärk on toetada ja abistada abivajajat väärika elu korraldamisel ja võimalikult kõrge elukvaliteedi saavutamisel. Ta hoolitseb abivajaja füüsiliste, sotsiaalsete ja psüühiliste vajaduste rahuldamise eest, juhendab ja toetab teda. Hooldustöötaja abistab abivajajat funktsionaalsete häirete ja rehabilitatsiooni korral, aidates tervist taastada, saavutada ja säilitada ning toetab teda surma lähenedes. Hooldustöötaja töötab erineva ea ja kultuuritaustaga inimestega, kes oma elusituatsiooni tõttu või muul põhjusel vajavad abi, hooldust, juhendamist või tuge. Ta lähtub oma töös abivajajast kui tervikust ja tema vajadustest, jõuvarudest, toimetulekuvõimest ning tõekspidamistest iseseisvuse toetamisel. Hooldustöötaja järgib inimõigusi, kutse-eetikat ja võrdse kohtlemise põhimõtteid. Ta teeb koostööd ja suhtleb abivajaja, tema lähedaste, sugulaste ja teiste võrgustikutöötajatega. Hooldustöötaja töös on oluline pidev enesetäiendamine ja elukestev õpe. A.2.1 Abivajaja abistamine elamistoimingutes ja hooldustegevustes A.2.2 Abivajaja abistamine majapidamistöödel ja eluaseme korrastamisel A.2.3 Meeskonnatöö korraldamine ja juhendamine A.2.4 Töö lastega A.2.5 Töö eakatega A.2.6 Töö erivajadustega inimestega Hooldustöötaja võib töötada nii avahoolduses kui ka hoolekande- ja tervishoiuasutustes. Töö võib toimuda graafiku alusel, sh puhkepäevadel ja öösiti. Töö võib olla emotsionaalselt pingeline ning füüsiliselt raske, nii individuaalne kui ka meeskonnatöö. Hooldustöötaja kasutab oma töös sobivaid abi-, kaitse-, hooldus- ja puhastusvahendeid (nt kindad, A- ja antiseptikud, tõstmise abivahendid, libistuslinad, olmekeemia jm), kodu- ja majapidamistehnika (pliit, külmik, pesumasin, mikrolaineahi jm) ja vajadusel erinevaid infotehnoloogia- ja kommunikatsioonivahendeid (nt telefon, arvuti jm). Hooldustöötaja on empaatia- ja vastutusvõimeline,hooliv, usaldusväärne ja aus. Oluline on kohusetundlikkus oma töös. Ta on hea suhtleja ja koostööaldis. Hooldustöötaja töö eeldab kõrget kõlbelist hoiakut, pingetaluvust, inimkeskseid väärtushoiakuid ja tolerantsust. Samuti on tähtsad kehtestamisoskus, analüüsivõime, sihikindlus ja järjepidevus. Kutsehariduse tasemel vastavalt hooldustöötaja eriala riiklikule õppekavale või erialastel kursustel. Hooldustöötaja, hooldaja, sotsiaalhooldaja, hooldusõde, põetaja. Selle kutse taotlemisel on nõutav tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.2, läbivad kompetentsid B.2.7-B.2.11 ja soovi korral võib valida kompetentside B.2.3-B.2.6 hulgast vähemalt ühe (1). Osakutse moodustub kompetentsidest B.2.2, B.2.9 ja B.2.10. Abivajaja abistamine elamistoimingutes ja hooldustegevustes 4 Abivajaja abistamine majapidamistöödel ja eluaseme korrastamisel 4 Selle kutse taotlemisel võib soovi korral valida kompetentside B.2.3-B.2.6 hulgast vähemalt ühe (1). Meeskonnatöö korraldamine ja juhendamine 4 Töö lastega 4 Töö eakatega 4 Töö erivajadustega inimestega 4 Abivajaja ja tema võrgustikuga kontakti loomine, säilitamine ja suhtlemine 4 Abivajaja tervist ja toimetulekut mõjutavate tegurite hindamine ning teenuste korraldamine 4 Esmaabi andmine 4 Suhtlemine 4 Arvuti kasutamine 4 Sekretär I Secretary I 3 Bürooassistent, tase 4 (versioon 8) Bürootöötaja, tase 4 (versioon 6) Bürootöötaja, tase 4 (versioon 7) Sekretär I (versioon 1) Sekretär I (versioon 2) Sekretär I (versioon 4) Sekretär I (versioon 5) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Bürootöö Sekretär 27 2006-12-12 2006-12-12 2008-12-10 I 4120 Asjaajamise tugitöötajad 0415 Sekretäri- ja kontoritöö 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Sekretär II Secretary II 3 Sekretär II (versioon 1) Sekretär II (versioon 2) Sekretär II (versioon 4) Sekretär II (versioon 6) Sekretär, tase 5 (versioon 5) Sekretär, tase 5 (versioon 7) Sekretär, tase 5 (versioon 8) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Bürootöö Sekretär 27 2006-12-12 2006-12-12 2008-12-10 II 4120 Asjaajamise tugitöötajad 0415 Sekretäri- ja kontoritöö 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Sekretär I Secretary I 2 Bürooassistent, tase 4 (versioon 8) Bürootöötaja, tase 4 (versioon 6) Bürootöötaja, tase 4 (versioon 7) Sekretär I (versioon 1) Sekretär I (versioon 3) Sekretär I (versioon 4) Sekretär I (versioon 5) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Bürootöö Sekretär 11 2002-12-13 2002-12-13 2006-12-11 I 4120 Asjaajamise tugitöötajad 0415 Sekretäri- ja kontoritöö 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Sekretär II Secretary II 2 Sekretär II (versioon 1) Sekretär II (versioon 3) Sekretär II (versioon 4) Sekretär II (versioon 6) Sekretär, tase 5 (versioon 5) Sekretär, tase 5 (versioon 7) Sekretär, tase 5 (versioon 8) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Bürootöö Sekretär 11 2002-12-13 2002-12-13 2006-12-11 II 4120 Asjaajamise tugitöötajad 0415 Sekretäri- ja kontoritöö 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Sekretär I Secretary I 1 Bürooassistent, tase 4 (versioon 8) Bürootöötaja, tase 4 (versioon 6) Bürootöötaja, tase 4 (versioon 7) Sekretär I (versioon 2) Sekretär I (versioon 3) Sekretär I (versioon 4) Sekretär I (versioon 5) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Finantsvahenduse - Äriteeninduse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Bürootöö Sekretär 4 2000-03-31 2000-03-31 2002-12-12 I 4120 Asjaajamise tugitöötajad 0415 Sekretäri- ja kontoritöö 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Sisearhitekt IV Interior Architect IV 1 Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 (versioon 3) Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 (versioon 9) Sisearhitekt IV (versioon 2) Sisearhitekt IV (versioon 4) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Kultuuri Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Sisearhitekt 9 2006-06-13 2006-06-13 2008-12-09 IV 2161 Ehitusarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Sisearhitekt V Interior Architect V 1 Sisearhitekt V (versioon 2) Sisearhitekt V (versioon 4) Volitatud sisearhitekt, tase 7 (versioon 3) Volitatud sisearhitekt, tase 7 (versioon 5) Volitatud sisearhitekt, tase 7 (versioon 6) Volitatud sisearhitekt, tase 7 (versioon 7) Volitatud sisearhitekt, tase 7 (versioon 8) Volitatud sisearhitekt, tase 7 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Kultuuri Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Sisearhitekt 9 2006-06-13 2006-06-13 2008-12-09 V 2161 Ehitusarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Suhtlemistreener IV Communication and interaction skills trainer IV 1 Suhtlemistreener IV (versioon 2) Suhtlemistreener IV (versioon 3) Suhtlemistreener IV (versioon 5) Suhtlemistreener, tase 6 (versioon 4) Haridus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Suhtlemistreener 15 2003-11-25 2003-11-25 2007-11-27 IV 2424 Töötajate koolituse ja täiendõppe tippspetsialistid 0111 Kasvatusteadus 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Suhtlemistreener V Communication and interaction skills trainer V 1 Suhtlemistreener V (versioon 2) Suhtlemistreener V (versioon 3) Suhtlemistreener V (versioon 5) Suhtlemistreener, tase 7 (versioon 4) Haridus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Suhtlemistreener 15 2003-11-25 2003-11-25 2007-11-27 V 2424 Töötajate koolituse ja täiendõppe tippspetsialistid 0111 Kasvatusteadus 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Trükkal I Printingmachine operator I 2 Trükkal I (versioon 1) Trükkal I (versioon 3) Trükkal I (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Trükitööstus Trükkal 32 2008-03-12 2008-03-12 2008-12-10 I 7322 Trükkalid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 18 Trükindus ja salvestiste paljundus Trükkal II Printingmachine operator II 2 Ofsettrükkal, tase 4 (versioon 5) Ofsettrükkal, tase 4 (versioon 6) Ofsettrükkal, tase 4 (versioon 7) Ofsettrükkal, tase 4 (versioon 8) Trükkal II (versioon 1) Trükkal II (versioon 3) Trükkal II (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Trükitööstus Trükkal 32 2008-03-12 2008-03-12 2008-12-10 II 7322 Trükkalid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 18 Trükindus ja salvestiste paljundus Trükkal III Printingmachine operator III 2 Ofsettrükkal, tase 5 (versioon 4) Trükkal III (versioon 1) Trükkal III (versioon 3) Trükkal III (versioon 5) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Trükitööstus Trükkal 32 2008-03-12 2008-03-12 2008-12-10 III 7322 Trükkalid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 18 Trükindus ja salvestiste paljundus Trükkal I Printingmachine operator I 1 Trükkal I (versioon 2) Trükkal I (versioon 3) Trükkal I (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Trükitööstus Trükkal 17 2004-03-08 2004-03-08 2008-03-11 I 7322 Trükkalid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 18 Trükindus ja salvestiste paljundus Trükkal II Printingmachine operator II 1 Ofsettrükkal, tase 4 (versioon 5) Ofsettrükkal, tase 4 (versioon 6) Ofsettrükkal, tase 4 (versioon 7) Ofsettrükkal, tase 4 (versioon 8) Trükkal II (versioon 2) Trükkal II (versioon 3) Trükkal II (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Trükitööstus Trükkal 17 2004-03-08 2004-03-08 2008-03-11 II 7322 Trükkalid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 18 Trükindus ja salvestiste paljundus Trükkal III Printingmachine operator III 1 Ofsettrükkal, tase 5 (versioon 4) Trükkal III (versioon 2) Trükkal III (versioon 3) Trükkal III (versioon 5) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Trükitööstus Trükkal 17 2004-03-08 2004-03-08 2008-03-11 III 7322 Trükkalid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 18 Trükindus ja salvestiste paljundus Arhivaar, tase 6 Archivist, level 6 1 Arhivaar, tase 6 (versioon 2) Arhivaar, tase 6 (versioon 3) Arhivaar, tase 6 (versioon 4) Arhiivikorrastaja, tase 4 Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Bürootöö Arhivaar 10 2012-06-07 2012-06-07 2017-06-06 6 6 2621 Arhivaarid ja kuraatorid 0322 Raamatukogundus, teave, arhiivindus 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Hille Oidema AS Arhiivikeskus Jaak Rand Eesti Äriarhiivi OÜ Kaja Pullonen Rahvusarhiivi ajalooarhiiv Kalmer Mäeorg Tallinna Linnaarhiiv Lea Kõiv Tallinna Linnaarhiiv Margus Maiste Arhivaaride Ühing Pille Noodapera Rahvusarhiiv Raivo Ruusalepp Tallinna Ülikool Arhiivitöö koosneb toimingutest, mida dokumentidega tehakse nii asjaajamises kui ka pärast nende asjaajamisest väljumist. Arhivaar hindab organisatsiooni tegevuses tekkinud dokumentide väärtust ja rakendab dokumendihalduse ning dokumentide korrastamise, kirjeldamise, säilitamise ja kasutamise põhimõtteid. Ta töötab nii avalikus kui erasektoris. Arhivaar on oma töös iseseisev. Ta puutub töötades kokku tundliku informatsiooniga, mis seab talle kõrged eetilised nõudmised. Arhivaari kutse on kirjeldatud kahel tasemel- arhivaar, tase 6 ja arhivaar , tase 7 Arhivaar, tase 6 töötab üldjuhul organisatsioonis. Ta omab ülevaadet organisatsiooni tegevusest ja eesmärkidest ja tagab koostöös teiste struktuuriüksustega organisatsiooni dokumentide nõuetekohase haldamise ning säilimise. Arhivaar korraldab arhiivi haldamist, nõustab kolleege erialaselt ja korraldab arhiivinduskoolitusi. Arhivaar, tase 7 töötab üldjuhul arhiiviasutuses. Ta mõistab avaliku sektori toimimise põhimõtteid ja tagab arhiiviväärtusliku teabe säilimise. Arhivaar selgitab välja arhiiviväärtusliku teabe, korraldab dokumentide hindamist ja arhivaalide kogumist ning tagab nende säilimise ja kasutatavuse. Arhivaar nõustab organisatsioone arhiivitöö korraldamisel. A.2.1 Dokumentide liigitamine ja haldamine A.2.2 Dokumentide üleandmine ja vastuvõtmine A.2.3 Arhiivikorrastamine A.2.4 Arhiivikirjeldamine A.2.5 Arhiivi kasutamine A.2.6 Säilitamine ja kaitse korraldamine A.2.7 Digitaalse säilitamise korraldamine A.2.8 Nõustamine dokumendi- ja arhiivihalduse küsimustes A.2.9 Kartograafiliste dokumentide kirjeldamine ja korrastamine A.2.10 Filmi-, foto- või audiodokumentide korrastamine ja kirjeldamine Arhivaari tööaeg on üldjuhul fikseeritud. Töörütm on rutiinne, kuid samas vaheldusrikas. Arhivaar töötab siseruumides. Töö nõuab üldjuhul nii intellektuaalset kui füüsilist pingutust ja tehniliste vahendite kasutamist. Arhivaar peab järgima tööeeskirju ja ohutusnõudeid. Töös võivad esineda erinevad riskitegurid (psüühiline pinge, paberi)tolmuallergia, sundasend jms). Peamised töövahendid on kontoritarbed ja –tehnika. Arhiivi korrastamisel spetsiaalsed tarvikud (kaaned, karbid jms). 1) korrektsus; 2) täpsus; 3) püsivus; 4) kohusetundlikkus; 5) süsteemne mõtlemine ja analüüsivõime; 6) koostöö- ja suhtlemisvõime; 7) otsustus- ja vastutusvõime; 8) pingetaluvus; 9) usaldusväärsus. 6. taseme arhivaari kutsetunnistust võivad üldjuhul taotleda isikud, kellel on täies mahus läbitud bakalaureuseõppe või rakenduskõrgharidusõppe õppekava. Arhivaar, arhiivikorrastaja, peaspetsialist, spetsialist. 6.taseme arhivaari kutse koosneb kohustuslikest, läbivast ja valitavatest kompetentsidest. Arhivaari 6. taseme kutsetunnistuse taotlemisel peavad olema tõendatud kõik kohustuslikud kompetentsid vahemikus B.2.1 – B.2.8 ja läbiv kompetents B.2.11. Lisaks on võimalik tõendada ühe või mitme kompetentsi olemasolu valitavate kompetentside (B.2.9 – B.2.10) hulgast. Valitavate kompetentside tõendamine 6. taseme kutsetunnistuse taotlemisel on vabatahtlik. Arhiivikorrastaja osakutse taotlemisel peab taotleja tõendama kompetentsid B.2.3 – B.2.4 ja B.2.6. Osakutse taotlemisel ei eeldata kõrghariduse olemasolu. Dokumentide liigitamine ja haldamine 6 Dokumentide üleandmine ja vastuvõtmine 6 Arhiivikorrastamine 4 Arhiivikirjeldamine 4 Arhiivi kasutamine 6 Säilitamine ja kaitse korraldamine 4 Digitaalse säilitamise korraldamine 6 Nõustamine dokumendi- ja arhiivihaldusalastes küsimustes 6 Arhivaari 6. taseme kutsetunnistuse taotlemisel on lisaks võimalik tõendada ühe või mitme kompetentsi olemasolu valitavate kompetentside (B.2.9 – B.2.10) hulgast. Valitavate kompetentside tõendamine 6. taseme kutsetunnistuse taotlemisel on vabatahtlik. Kartograafiliste dokumentide kirjeldamine ja korrastamine 6 Filmi-, foto- või audiodokumentide korrastamine ja kirjeldamine 6 Arhivaar, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Giid, tase 5 Tourist Guide, level 5 6 Giid II (versioon 1) Giid II (versioon 2) Giid II (versioon 3) Giid II (versioon 4) Giid, tase 5 (versioon 5) Giid, tase 5 (versioon 7) Giid, tase 5 (versioon 8) Loodusgiid, tase 5 Reisisaatja, tase 5 Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Giid 18 2014-11-11 2014-11-11 2019-06-04 5 5 5113 Giidid 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus Keelte oskustasemete kirjeldused Kutsestandardis kasutatud mõisted Priit Adler MTÜ Ökokratt Tuuli Elstrok EAS Turismiarenduskeskus Siiri Erm Tallinna Giidide Ühing Margit Hallmägi Eesti Giidide Liit Kauri Kivipõld MTÜ Lahemaa Ökoturist Kaja Kuusk Tallinna Giidide Ühing Aare Mae Eesti Giidide Liit Rauno Masing Muraste Looduskool Märt Männik Eesti Kutseliste Giide Ühing Katrin Roomet Eesti Giidide Liit Piia Sinisalu Eesti Kutseliste Giidide Ühing Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Giid, tase 5 kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate õppekavade koostamise ning isiku kompetentsuse hindamise alus. Giidi töö eesmärk on teha tellitud ekskursioone oma atesteerimispiirkonnas Eesti Vabariigis. Ekskursioonidel tutvustatakse vaatamisväärsusi ja vahendatakse pärandkultuuri ning jagatakse teavet ekskursiooniprogrammi ja teenuste kohta. Giidi töö on seotud turistide teenindamisega, mis eeldab eetilist käitumist, head suhtlemisoskust, kultuurierinevuste arvestamist ja korrektset välimust. Giidil on põhjalikud teadmised oma atesteerimispiirkonna kohta. Loodusgiidi töö eesmärk on looduse ja pärandkultuurmaastike tutvustamine ja vahendamine ning keskkonnateadliku eluvaate kujundamine, mis ei eelda kliendilt füüsilist ja erialast ettevalmistust. Reisisaatja töö eesmärk on turistide saatmine varem kokku lepitud marsruudil. Reisisaatja on marsruudi administreerija, kes tagab reisipaketti kuuluvate teenuste osutamise ning vajadusel tõlgib, vastutab programmi õigeaegse ja kvaliteetse täitmise eest, jagab üldist teavet marsruudile jäävate objektide kohta. A.2.1 Ekskursiooni ettevalmistamine 2.1.1 Kliendi vajaduste väljaselgitamine. 2.1.2 Materjalidega tutvumine ja info kogumine. 2.1.3 Marsruudi koostamine ja ekskursiooni ülesehitamine. A.2.2 Reisi juhtimine 2.2.1 Grupile info jagamine. 2.2.2 Grupi administreerimine. 2.2.3 Grupi turvalisuse eest hoolitsemine. A.2.3 Ekskursiooni läbiviimine pärandkultuuri keskkonnas 2.3.1 Ekskursiooni sissejuhatamine. 2.3.2 Grupi juhtimine. 2.3.3 Info vahendamine (interpreteerimine). 2.3.4 Kokkuvõtte tegemine ekskursioonist. A.2.4 Klienditeenindus 2.4.1 Turisti teenindamine. 2.4.2 Probleemide ja kaebuste käsitlemine. A.2.5 Ekskursiooni läbiviimine looduskeskkonnas 2.5.1 Loodus- ja kultuuripärandi vahendamine. 2.5.2 Grupi juhtimine loodus- ja pärandkultuuri keskkonnas. Reisisaatja osakutse koosneb tööosadest A.2.2 Reisi juhtimine ja A.2.4 Klienditeenindus Ebakorrapärane töörütm ja sageli vahelduvad töösituatsioonid nõuavad head kohanemisvõimet ja vastupidavust. Giid töötab nii sise- kui ka välitingimustes ja reglementeerimata tööajaga. Näitlikustavad abivahendid (nt fotod, filmid, näidised, kaardid, raamatud), looduses luup ja binokkel, transpordivahendis mikrofon, esmaabipakk. Giidi töö eeldab distsiplineeritust, otsustus- ja vastutusvõimet, pingetaluvust, ning füüsilist vastupidavust. Giidi töö on seotud klientide teenindamisega, mille jaoks on vajalik elujaatav hoiak, suhtlemisvalmidus, empaatiavõime, sõbralikkus, rõõmus meel, koostöövõime, viisakas käitumist ja korrektne välimus. Giidiks saab õppida iseseisvalt, meistergiidi juhendamisel ja koolitustel. Giidilt eeldatakse keskharidust. Giid, reisisaatja, loodusgiid. Giid, tase 5 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.4 ning läbivate kompetentside B.2.6-B.2.7 tõendamine. Spetsialiseerumisel loodusgiidiks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.5 tõendamine. Reisisaatja osakutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.2 ja B.2.4 ning läbivate kompetentside B.2.6-B.2.7 tõendamine. Ekskursiooni ettevalmistamine 5 Reisi juhtimine 4 Ekskursiooni läbiviimine pärandkultuuri keskkonnas 5 Klienditeenindus 5 Spetsialiseerumisel loodusgiidiks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.5 tõendamine. Keeleoskus 5 Suhtlemisoskus 5 Teenindusjuht, tase 6 Customer service manager, level 6 2 Teenindusjuht, tase 6 (versioon 1) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Teeninduse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Teenindusjuht 18 2014-11-11 2014-11-11 2019-05-07 6 6 1439 Teenuste juhid, mujal liigitamata 0413 Juhtimine ja haldus 70 Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine Katrin Kreegimäe Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Tiina Merkuljeva Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Gerle Oks OÜ Oxforell Olesja Puumeister Elion AS Kerli Soosaar Dive OÜ Katrin Tamsar Eesti Energia AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Teenindusjuhi kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamise ning kompetentsuse hindamise alus. Teenindusjuhi töö eesmärk on üles ehitada kliendile väärtust loov teenindusprotsess organisatsioonis. Teenindusjuhi töö sisu on kliendi vajaduste ja ootuste selgitamine ning sellest tuleneva teenindusstrateegia väljatöötamine ja elluviimine; teenindusmeeskonna komplekteerimine, juhtimine ja arendamine; protsesside ja tegevusefektiivsuse parendamiseks ettepanekute tegemine. Teenindusjuht vastutab teenindusstrateegia elluviimise eest meeskonnas ja teenindusprotsessi tulemuslikkuse eest. Olenevalt ettevõtte suurusest võib teenindusjuht täita osaliselt ka personalijuhi, müügidirektori, kvaliteedijuhi jm ülesandeid. A.2.1 Kliendi ootuste kaardistamine ja tulemuste analüüsimine: 1) kliendi ootuste kaardistamine; 2) kliendi teekonna kaardistamine; 3) teenindusprotsessi kaardistamine. A.2.2 Teenindusstrateegia väljatöötamine ja elluviimine: 1) teenindusstrateegia väljatöötamisprotsessis osalemine; 2) teenindusstrateegiast tuleneva tegevuskava koostamisel osalemine; 3) teenindusstrateegiast tuleneva tegevuskava elluviimine; 4) teenindusprotsessi juhtimine; 5) teenindusprotsessis esinevate tõrgete lahendamine ja kriisijuhtimine; 6) teeninduskvaliteedi mõõtmine; 7) klientide vahetu teenindamine. A.2.3 Meeskonna juhtimine ja arendamine: 1) teenindava personali planeerimine; 2) teenindava personali arendamine ja motiveerimine; 3) meeskonnatöö korraldamine; 4) dokumentide koostamine ja uuendamine; 5) juhtimine ja eestvedamine. Teenindusjuhi tööaeg võib olla fikseeritud või paindlik. Igapäevatööst moodustab suure osa suhtlemine kolleegide ja juhtkonnaga. Väljaspool organisatsiooni tuleb suhelda klientide ja koostööpartneritega. Probleemsete olukordade lahendamisel võib töö olla vaimselt ja emotsionaalselt pingeline. Teenindusjuhi töö on tihedalt seotud esmatasandi teenindajatega, kes loovad organisatsioonis klientidele väärtust. Tavapärased bürootöövahendid. Arvuti ja tööks vajalik professionaalne tarkvara. Teenindusjuhi töö on seotud teenindajate juhendamise ja klientide teenindamisega ning eeldab suhtlemisvalmidust, positiivsust, sõbralikkust ja võimet tulla toime erinevate inimestega. Töös sisalduvad mitmesugused tegevused nõuavad kiiret ja paindlikku tegutsemist, korrektsust, täpsust, uuendusmeelsust ja pidevat enesetäiendamist. Tööga kaasnev materiaalne vastutus eeldab ausust. Töö sujumisele aitab kaasa kannatlikkus, meeldiv ja viisakas käitumine ning hea väljendusoskus. Teenindusjuhilt eeldatakse proaktiivsust, vastutustundlikkust, empaatia- ja otsustusvõimet, samuti usaldusväärsust, loomingulisust, pingetaluvust ja head meeskonnatöö- ning suhtlemisoskust. Teenindusjuhiks saab õppida kõrgkoolis ja/või töökohal. Teenindusjuht, teenindusosakonna juhataja, klienditeeninduse juht. Teenindusjuht, tase 6 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside B.2.1–B.2.6 tõendamine. Kliendi ootuste kaardistamine ja tulemuste analüüsimine 6 Teenindusstrateegia väljatöötamine ja elluviimine 6 Meeskonna juhtimine 6 Suhtlemisoskus 6 Meeskonnatöö 6 Tööohutusnõuete ja tööga seotud õigusaktide järgmine 6 Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 Vehicle technician, level 5 8 Autolukksepp II (versioon 1) Autotehnik II (versioon 2) Autotehnik II (versioon 3) Autotehnik II (versioon 4) Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 (versioon 10) Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 (versioon 11) Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 (versioon 7) Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 (versioon 9) Sõiduautodiagnostik, tase 5 (versioon 5) Sõiduautodiagnostik, tase 5 (versioon 6) Liikurmasinadiagnostik, tase 5 Sõiduautodiagnostik, tase 5 Veoauto- ja bussidiagnostik, tase 5 Elektri- ja hübriidmasinate diagnostik, tase 5 Mootorsõidukite gaasiseadmetediagnostik, tase 5 Mootorsõidukite kliimaseadmete käitleja, tase 5 Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Autotehnik 20 2015-02-06 2015-02-06 2016-06-30 5 5 7231 Mootorsõidukimehaanikud ja -lukksepad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Vladimir Krasnoštšjokov Toyota Baltic AS Valter Kokkota MTÜ Autokutseõppe Liit Peeter Johannson Tallinna Linnatransport AS Tarmo Talismaa Volvo Estonia OÜ Piret Lilover SA Innove Ülo Ramp MTÜ Autokutseõppe Liit Janek Pukka Rakvere Ametikool Andrus Simberg MTÜ Autokutseõppe Liit Ardo Antoni Nissan Nordic Estonia Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Mootorsõidukite hoolduse ja remondi kutsealal on sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik, tase 3, mootorsõidukitehnik, tase 4 ja mootorsõidukidiagnostik, tase 5 kutsed. Mootorsõidukidiagnostik tegeleb sõiduautode, veoautode, busside ja liikurmasinate diagnoosimise-, remondi- ja rikkepõhjuste analüüsiga, leiab ja kõrvaldab rikkeid. Ta töötab iseseisvalt, kasutades vajadusel remondiandmebaase, -katalooge ja -juhendeid ning kannab töövõtjana vastutust nii tööohutuse kui ka hoolduse ja/või remondi tagajärjel tekkinud liiklusohtlike olukordade eest. Vajalik on pidev enesetäiendamine. Diagnostik võib töötada nii üksi kui ka meeskonnas, tema töö eeldab suhtlemist kaastöötajate ja klientidega. Vajadusel juhendab mootorsõidukitehniku tööd. Suunab ja annab juhiseid vigade diagnoosimiseks Juhendab ja aitab analüüsida tehniku kogutud infot täpsema remondimahu kaardistamiseks/määramiseks. A.2.1 Mootorielektroonika diagnostika ja remont A.2.2 Jõuülekande diagnostika ja remont A.2.3 Siinivõrkude diagnostika ja remont A.2.4 Elektriseadiste ja mugavussüsteemide diagnostika ja remont A.2.5 Juhtimisseadmete ja veermiku diagnostika ja remont A.2.6 Kliimaseadmete (sõitjateruumi soojendus-, ventilatsiooni- ja jahutusseadmete) diagnostika ja remont A.2.7 Turvaseadiste diagnostika ja remont A.2.8 Mootorsõidukite hüdrauliliste ja pneumaatiliste tööseadmete diagnostika ja remont A.2.9 Mootorsõidukite tööseadmete ning nende kinnitusmehhanismide diagnostika ja remont A.2.10 Kliimaseadmete käitlemine A.2.11 Elektriliste kõrgepingeseadmete, kõrgepinge akude, kontrollerite, muundurite hooldus, diagnostika ja remont A.2.12 Mootorsõidukite gaasiseadmete paigaldus, hooldus, diagnostika ja remont Spetsialiseerumine sõltub mootorsõiduki kategooriast/liigist, kasutusotstarbest järgmiselt: sõiduautodiagnostik, veoauto-, bussidiagnostik ja liikurmasinadiagnostik. Kõik spetsialiseerumised on otseselt seotud kirjeldatud tööosadega. Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 kutsestandard sisaldab järgmisi osakutseid: Mootorsõidukite kliimaseadmete käitleja, tase 5 Elektri- ja hübriidmasinate diagnostik, tase 5 Mootorsõidukite gaasiseadmetediagnostik, tase 5 Mootorsõidukidiagnostiku tööaeg on enamasti päeval. Töö on vahelduvate tööülesannetega ja toimub enamasti siseruumis. Võib ette tulla töötamist suurenenud ohu olukorras. Diagnostik töötab üldiselt seistes, kuid sageli ka ergonoomiliselt rasketes tingimustes. Võimalik on kokkupuude tervistkahjustavate ainetega (mootorikütused, määrdeained ja tehnilised vedelikud, happed, heitgaasid jmt). Töökeskkonnas võib esineda müra, tolmu, niiskust ja vibratsiooni. Mootorsõidukidiagnostik kasutab diagnostikaseadmeid, käsi-, elektri-, hüdro- ja pneumotööriistu ning töökoja-, remondi- ja hooldusseadmeid. Arvuti baasil erinevad tarkvaralahendusega diagnostika programmid ja simulaatorid. Ta kasutab ka töörõivastust ja isikukaitsevahendeid. Mootorsõidukidiagnostiku eeldatavad isikuomadused on täpsus, vastutustunne, koostöövalmidus, pingetaluvus ning analüüsi- ja otsustusvõime. Mootorsõidukite diagnostik, sõiduautodiagnostik, autodiagnostik, veoauto- ja bussidiagnostik, liikurmasinate diagnostik, automehaanik, autoelektrik, tehnohooldemeister, tehnoseisundi-kontrolör, tehniline nõustaja, tehniline konsultant, meister. Keskkonnaministri 11. märtsi 2005 määruse nr 16, Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 842/2006 ning Euroopa Komisjoni määruste 303/2008, 307/2008 ning direktiivi 2006/40/EÜ põhjal on mootorsõidukite kliimaseadmete käitlejana töötamisel nõutav osakutsetunnistus. Kutse taotlemisel tuleb valida vähemalt üks spetsialiseerumine. Sõiduautodiagnostiku kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1–B.2.7 ja B.2.13 tõendamine. Veoauto-ja bussidiagnostiku ja liikurmasinadiagnostiku kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.9 ja B.2.13 tõendamine. Mootorsõidukite kliimaseadmete käitleja osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.6, B.2.10 ja B.2.13 tõendamine. Elektri- ja hübriidmasinate diagnostiku osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1; B.2.3; B.2.4, B.2.11 ja B.2.13 tõendamine. Mootorsõidukite gaasiseadmete diagnostiku osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.3, B.2.12 ja B.2.13 tõendamine. Mootorielektroonika diagnostika ja remont 5 Jõuülekande diagnostika ja remont 5 Siinivõrkude diagnostika ja remont 5 Elektriseadiste ja mugavussüsteemide diagnostika ja remont 5 Juhtimisseadmete ja veermiku diagnostika ja remont 5 Kliimaseadmete diagnostika ja remont 5 Turvaseadiste diagnostika ja remont 5 Mootorsõidukite hüdrauliliste ja pneumaatiliste tööseadmete diagnostika ja remont 5 Mootorsõidukite tööseadmete ning nende kinnitusmehhanismide diagnostika ja remont 5 Kliimaseadmete käitlemine 5 Mootorsõidukite kõrgepinge jõuseadmete diagnostika ja remont 5 Mootorsõidukite gaasiseadmete diagnostika ja remont 5 Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 Diploma Biomedical Engineer, level 7 3 Diplomeeritud biomeditsiiniinsener V (versioon 1) Diplomeeritud biomeditsiiniinsener V (versioon 2) Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Biomeditsiiniinsener 17 2014-10-29 2014-10-29 2019-05-07 7 7 2111 Füüsikud ja astronoomid 0912 Meditsiin 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsetasemete kirjeldused ja profiilid Insenerikutsete taotlemise eeldused Inseneri täiendusõppe arvestus Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Jaanus Lass AB Medical Teeninduse OÜ Kalle Kepler Tartu Ülikool Tairi Täht Sotsiaalministeerium Ivo Fridolin Tallinna Tehnikaülikool Andrus Aavik SA Tartu Ülikooli Kliinikum Kristjan Pilt Eesti Biomeditsiinitehnika ja Meditsiinifüüsika Ühing Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandard on koolituskavade ja isikute kompetentsuse hindamise, esmase kutse andmise ning kvalifikatsioonide võrdlemise alus. Biomeditsiinitehnikainseneride töö eesmärk on bioloogiliste süsteemide uurimiseks, diagnostikaks ja raviks vajalike meditsiiniseadmete töökorras hoidmine ja arendamine inseneriteaduse ning meditsiinifüüsika rakenduste kaudu. Tegutsetakse abivajajate tervise ja elukvaliteedi parandamise nimel. Biomeditsiinitehnikainsenerid on erialase kõrgharidusega tehnika- ja/või tehnoloogiaspetsialistid või juhid, kes töötavad meditsiini ja bioloogiaga seotud inseneritegevuse valdkondades: tervishoiuasutustes ning projekteerimis-, tootmis-, remondi-, käitlemis- ja müügiettevõtetes, koolitusasutustes, meditsiinitehnoloogiaga seotud standardite ja õigusaktide arendustiimides jm. 7. taseme diplomeeritud biomeditsiinitehnikainseneri tööülesanded on seotud kõrgtehnoloogia käitamisega. Töö nõuab hakkamasaamist keerulistes ja uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades, ressursside haldamist ning vastutuse võtmist alluvate tegevuse eest. Seotud kutsed: Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 esmakutse Volitatud biomeditsiinitehnikainsener, tase 8. Biomeditsiinitehnikainseneride kutsetasemete kirjeldusi ja profiile vt lisast 1. A.2.1 Meditsiiniseadmete ja -süsteemide käitamine. A.2.2 Juhtimine. A.2.3 Kutsealale pühendumine. A.2.4 Suhtlemine ja koostöö. A.2.5 Meditsiiniseadmete ja -süsteemide kavandamine ja valmistamine (tootmine). Töö toimub nii sise- kui välitingimustes. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Töögraafik võib olla paindlik. Tervishoiuasutuses töötades tuleb juhinduda kliinilises keskkonnas kehtivatest nõuetest. Biomeditsiinitehnikainsener kasutab oma töös kaasaegseid tehnilisi vahendeid (diagnostikaseadmed, mõõteriistad), inseneritarkvara ja infovõrgustikku. Biomeditsiinitehnikainseneri edukaks tegevuseks on vajalikud: insenerlik loogiline mõtlemine, visuaalne mälu, ruumiline kujutlusvõime, kontsentreerumisvõime, matemaatiline võimekus (kvantitatiivsete seoste mõistmine), otsustamisjulgus, täpsus, eetilisus, vastutus- ja kohusetunne, suhtlemis- ja koostöövalmidus, kohanemisvõime, kvaliteedikultuur, stressitaluvus. Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainseneri kutse taotlemise eelduseks on üldjuhul biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika alane magistriõpe mahus 120 EAP-d ning vähemalt kaheaastane erialane töökogemus peale diplomi saamist. Kutse taotlemise eeldusi vt lisast 2 „Insenerikutsete taotlemise eeldused“. Inseneri täiendusõppe nõudeid vt lisast 3 „Inseneri täiendusõppe arvestus“. Biomeditsiinitehnikainsener, hooldusinsener, kvaliteediinsener, meditsiinifüüsik jm. 7. taseme diplomeeritud biomeditsiinitehnikainseneri kutse saamiseks on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.4 tõendamine. Valitav kompetents B.2.5 on diplomeeritud biomeditsiininseneri kutset laiendav kompetents, mille tõendamine on vabatahtlik. Meditsiiniseadmete ja -süsteemide käitamine 7 Juhtimine 7 Kutsealale pühendumine 7 Suhtlemine ja koostöö 7 Valitav kompetents B.2.5 on diplomeeritud biomeditsiininseneri kutset laiendav kompetents, mille tõendamine on vabatahtlik. Meditsiiniseadmete ja -süsteemide kavandamine ja valmistamine (tootmine) 7 Abitreener, tase 3 Assistant coach, level 3 13 Abitreener, tase 3 (versioon 11) Abitreener, tase 3 (versioon 12) Abitreener, tase 3 (versioon 14) Abitreener, tase 3 (versioon 15) Abitreener, tase 3 (versioon 16) Abitreener, tase 3 (versioon 17) Abitreener, tase 3 (versioon 18) Abitreener, tase 3 (versioon 19) Abitreener, tase 3 (versioon 20) Abitreener, tase 3 (versioon 21) Abitreener, tase 3 (versioon 22) Abitreener, tase 3 (versioon 23) Treener I (versioon 1) Treener I (versioon 10) Treener I (versioon 2) Treener I (versioon 3) Treener I (versioon 4) Treener I (versioon 5) Treener I (versioon 6) Treener I (versioon 7) Treener I (versioon 8) Treener I (versioon 9) Aeroobika ja rühmatreeningud Aerutamine Aikido Allveesport Ameerika jalgpall Ammulaskmine Automudelism Autosport Capoeira Curling Disc-golf Golf Hapkido Iaido Indiaca Jalgpall Jalgrattasport Ju-jutsu Judo Jõutõstmine Jäähoki Jääpall Kabe Karate Kelgutamine Kepikõnd Kergejõustik Kickboxing Kobudo Koroona ja novus Korvpall Kriket Kudo Kujundujumine Kulturism ja fitness Kurnimäng Käsipall Laevamudelism Laskesuusatamine Laskmine Lauatennis Lennusport Liikumisharrastus Maadlus Maahoki Male Matkasport Moodne viievõistlus Mootorrattasport Orienteerumine Pesapall Petank Piljard Poks Purjetamine Raadiosport Ragbi Ratsutamine Rulluisutamine Saalihoki Sambo Sport chanbara Squash Sulgpall Sumo Suusatamine Sõudmine Taekwon-do ITF Taekwondo WTF Taipoks Tennis Triatlon Turniiribridž Tõstesport Uisutamine Ujumine Veemoto Veepall Veeremängud Vehklemine Vesiaeroobika Vettehüpped Vibusport Võimlemine Võistlustants Võrkpall Wu-shu Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 22 2014-11-20 2014-11-20 2016-05-17 3 3 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treenerite eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Ilver Audentese Spordigümnaasium Üllar Kerde Eesti Korvpalliliit Janek Küppar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Kadri Liivak Eesti Võimlemisliit Aldur Partasjuk Spordiklubi Reval-Sport Erich Petrovits Jõhvi Spordikeskus Kristjan Port Tallinna Ülikool Aavo Põhjala Eesti Judoliit Jaak Salumets Eesti Treenerite Liit Toomas Tõnise Eesti Olümpiakomitee Priit Vene Eesti Olümpiakomitee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Abitreener, tase 3 kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamise ja isikute kompetentsuse hindamise alus. Treener on liikumisharrastuse ja spordi spetsialist, kes juhib käitumisharjumuste kujundamise ja kehaliste ning vaimsete harjutuste abil inimese tervist toetavate ja sportlike eesmärkide saavutamist. Treeneri ülesanne on sportlike ja kehaliste võimete terviklik, tulemuslik ja ohutu arendamine. Treener töötab iseseisvalt, meeskonna liikmena või liidrina, kaasates erinevaid spetsialiste. Treeneritöö eeldab vastutustunnet, loomingulisust, saavutusvajadust, täpsust ja ausust. Vajalik on perioodiline treeningtööd toetavate teadmiste ja oskuste tulemuslik täiendamine ning kogemuste ja teadmiste edasiandmine kolleegidele. Oluline on oskus mõjutada treenitavaid isikliku eeskujuga. Treener järgib treenerite eetikakoodeksit (vt Lisa 1). ABITREENER, tase 3 täidab tööülesandeid ühetaolistes olukordades. On omandanud kutsealased oskused ja teadmised enamasti kutsealase väljaõppega. Võib töös vajada juhendamist. Vastutab oma tööülesannete täitmise eest. A.2.1 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine: 1) kehaliste võimete arendamine; 2) spordialaspetsiifiliste oskuste arendamine; 3) sotsiaalsete võimete arendamine ja spordiala kultuuri õpetamine; 4) taastumisvahendite kasutamine; 5) spordivarustuse ja treeningvahendite soovitamine ja kasutamine. Spetsialiseerumine toimub sõltuvalt spordiala spetsiifikast, spordialal kasutatavatest vahendidest ja harrastamiskeskkonnast. Spordiala spetsiifikast tulenevalt on kutse andjal õigus kehtestada erinõudeid. Spetsialiseerumine on otseselt seotud kutsestandardis kirjeldatud tööosadega. Treeneritöö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel, kodust eemal (treeninglaagrid, võistlused, koolitused jms). Kasutab treeningprotsessis vajalikke vahendeid vastavalt spordialale. 1) pinge- ja stressitaluvus; 2) suhtlemisoskus; 3) saavutusvajadus; 4) vastutustunne; 5) ausus; 6) järjekindlus; 7) täpsus; 8) paindlikkus, kohanemisvõime; 9) headus, empaatiavõime; 10) emotsionaalne stabiilsus; 11) motiveerimisvõime. Abitreener on vähemalt 18 aastat vana, soovitavalt keskharidusega ja spordiala harrastamise kogemusega ja läbinud nõutava koolituse. Kutse taotlemise eeldused on kirjas kutse andmise korras. Treener. Töö treenerina on reguleeritud spordiseadusega. Abitreener, tase 3 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse käesolevas kutsestandardis nimetatud spordialale, kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumised nagu matkasport, suusatamine, uisutamine ja veeremängud jagunevad omakorda: Matkasport -alpinism -jalgsimatkamine -jalgrattamatkamine -mägimatkamine -veematkamine Suusatamine -murdmaasuusatamine -mäesuusatamine -lumelauasport -kahevõistlus ja suusahüpped Uisutamine -iluuisutamine -kiiruisutamine Veeremängud -bowling -sportkeegel Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 3 alpinism jalgsimatkamine jalgrattamatkamine mägimatkamine veematkamine murdmaasuusatamine mäesuusatamine lumelauasport kahevõistlus ja suusahüpped iluuisutamine kiiruisutamine Bowling sportkeegel Abitreener, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Valgustaja, tase 4 Lighting technician, level 4 3 Valgustaja III (versioon 1) Valgustaja III (versioon 2) Valgustaja, tase 4 (versioon 4) Valgustaja, tase 4 (versioon 5) Valgustaja, tase 4 (versioon 6) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Valgustaja 22 2014-11-20 2014-11-20 2019-04-09 4 4 3521 Audiovisuaal- ja ringhäälingutehnikud 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Keelte oskustasemete kirjeldused Margus Vaigur TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, Endla Teater Anton Kulagin Rahvusooper Estonia Rein Pruul Balti Filmi- ja Meediakool Olev Luhaäär E&T OÜ Taavo Kongi Eesti Rahvusringhääling Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Valgustaja 4. taseme kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamise ja isiku kompetentsuse hindamise alus. Valgustaja töö eesmärk on sündmuse nähtavaks tegemine, tehnilise materjali tundmine ja vastava optimaalse lahenduse leidmine valgustuse kvaliteetseks esitamiseks ja valgusrežii salvestamiseks. Tema töö on valgusrežii salvestamine ja töötlemine. Valgustaja vastutab nii loominguliselt kui tehniliselt siseinterjööri ja välivõtete valgusefektide saavutamise eest läbi valguse paigutuse, tugevuse ja värvilahenduste. Ta teeb koostööd lavastaja/režissööri, valguskujundaja, operaatori, ja kunstnikuga. Valgustaja orienteerub valgustuse iseärasustes ja väljendusvahendites. Ta leiab sobiva tehnoloogilise lahenduse, kasutades erinevaid seadmeid ja arvestades looduslikke ning tehnilisi tingimusi. Valgustaja on võimeline lahendama mittestandardseid olukordi ja looma positiivse suhtluskeskkonna. Ta võib töötada kollektiivi liikmena, vabakutselise loovisikuna jne. Vajalik on pidev enesetäiendamine. Takistuseks valgustajana töötamisele võivad olla nägemis - ja kuulmiskahjustused ning epilepsia. Valgustaja kutsealal on kolm kutset: 4. taseme valgustaja teeb vajadusel lihtsamaid hooldusi (nt lambivahetus, aegunud värvifiltrite vahetus jm), monteerib/demonteerib valgustehnikat vastavalt etteantud joonistele, paigaldab valgustehnika vastavalt juhistele, töötab artisti jälgiva valgustehnikaga (followspot) ning järgib valgustehnikaga töötamisel kehtestatud ohutusnõudeid. 6. taseme valgusmeister teeb lisaks valgustajatööle tootja ettenähtud perioodilist valgustehnika hooldust ja juhendab selle tegemist, tunneb sündmuse stsenaariumit ning valgustehnilisi vajadusi, juhendab sündmuse valgustehnilist montaaži ning suunamist ja töötab valguspuldiga, mängib maha sündmuse eelprogrammeeritud valguspartituuri. 6. taseme valguskujundaja tutvub ettevalmistatava sündmuse materjaliga (tekst, muusika, stsenaarium jm), arutab lavastajaga (produtsendiga) sündmuse valguskontseptsiooni, koostab režiitabeli ehk lina või storyboardi või mõlemad, koostab sündmusele valgustehnika montaaži- ja suunaplaani, samuti valgusproovide toimumise ajagraafiku, osaleb valgusproovides ning salvestab valguspildid valguspulti või kasutab salvestamisel valguskujundaja assistenti/valguspuldi operaatorit ja osaleb vajadusel sündmuse taastusproovides. A.2.1 Valgustehnika paigaldamine, säilitamine ja hooldamine. A.2.2 Sündmuse teenindamine. A.2.3 Ohutusnõuete järgimine. A.2.4 Valgustaja kutseline käitumine ja tegutsemine. Valgustaja töö on loominguline. Töö võib toimuda nii ruumis kui vabas õhus ja on vahelduva iseloomuga. Valgusaparatuur, valguspult. 1) loovus; 2) teenindusvalmidus; 3) meeskonnatöö; 4) analüüsivõime; 5) pingetaluvus; 6) vastutustunne; 7) suhtlemisoskus; 8) tulemusele orienteeritus. Valgustajaks saab õppeasutuses õppides või erialal töötades ja end pidevalt täiendades. Valgustaja. Valgustaja 4. taseme kutse taotlemisel on vajalik kõikide kompetentside tõendamine. Valgustehnika paigaldamine, säilitamine ja hooldamine 4 Sündmuse teenindamine 4 Ohutusnõuete järgimine 4 Valgustaja kutseline käitumine ja tegutsemine 4 Valguskujundaja, tase 6 Stage lighting designer, level 6 3 Valguskujundaja IV (versioon 1) Valguskujundaja IV (versioon 2) Valgusmeister, tase 6 (versioon 3) Valgusmeister, tase 6 (versioon 4) Valgusmeister, tase 6 (versioon 5) Valgusmeister, tase 6 (versioon 6) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Valgustaja 22 2014-11-20 2014-11-20 2019-04-09 6 6 3521 Audiovisuaal- ja ringhäälingutehnikud 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Keelte oskustasemete kirjeldused Margus Vaigur TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, Endla Teater Anton Kulagin Rahvusooper Estonia Rein Pruul Balti Filmi- ja Meediakool Olev Luhaäär E&T OÜ Taavo Kongi Eesti Rahvusringhääling Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Valguskujundaja 6. taseme kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamise ning isiku kompetentsuse hindamise alus. Valguskujundaja töö eesmärk on sündmuse valguskontseptsiooni loomine. Valguskujundaja tutvub ettevalmistatava sündmuse materjaliga (tekst, muusika, stsenaarium jm), arutab lavastajaga (produtsendiga) sündmuse valguskontseptsiooni, koostab režiitabeli ehk lina või storyboardi või mõlemad, koostab sündmusele valgustehnika montaaži- ja suunaplaani, samuti valgusproovide toimumise ajagraafiku , osaleb valgusproovides ning salvestab valguspildid valguspulti või kasutab salvestamisel valguskujundaja assistenti/valguspuldi operaatorit ja osaleb vajadusel sündmuse taastusproovides. Ta orienteerub valgustuse iseärasustes ja väljendusvahendites ning leiab sobiva tehnoloogilise lahenduse, kasutades erinevaid seadmeid ja arvestades looduslikke ning tehnilisi tingimusi. Valguskujundaja on võimeline lahendama mittestandardseid olukordi ja looma luua positiivse suhtluskeskkonna. Ta võib töötada kollektiivi liikmena, vabakutselise loovisikuna jne. Vajalik on pidev enesetäiendamine. Takistuseks valgustajana töötamisele võivad olla nägemis- ja kuulmiskahjustused ning epilepsia. Valgustaja kutsealal on kolm kutset: 4. taseme valgustaja teeb vajadusel lihtsamaid hooldusi (nt lambivahetus, aegunud värvifiltrite vahetus jm), monteerib/demonteerib valgustehnikat vastavalt etteantud joonistele, paigaldab valgustehnika vastavalt juhistele, töötab artisti jälgiva valgustehnikaga (followspot) ning järgib valgustehnikaga töötamisel kehtestatud ohutusnõudeid. 6. taseme valgusmeister teeb lisaks valgustajatööle tootja ettenähtud perioodilist valgustehnika hooldust ja juhendab selle tegemist, tunneb sündmuse stsenaariumit ning valgustehnilisi vajadusi, juhendab sündmuse valgustehnilist montaaži ning suunamist ja töötab valguspuldiga, mängib maha sündmuse eelprogrammeeritud valguspartituuri. 6. taseme valguskujundaja tutvub ettevalmistatava sündmuse materjaliga (tekst, muusika, stsenaarium jm), arutab lavastajaga (produtsendiga) sündmuse valguskontseptsiooni, koostab režiitabeli ehk lina või storyboardi või mõlemad, koostab sündmusele valgustehnika montaaži- ja suunaplaani, samuti valgusproovide toimumise ajagraafiku, osaleb valgusproovides ning salvestab valguspildid valguspulti või kasutab salvestamisel valguskujundaja assistenti/valguspuldi operaatorit ja osaleb vajadusel sündmuse taastusproovides. A.2.1 Valgustustehnika planeerimine. A.2.2 Valgusrežii loomine. A.2.3 Töötamine valguspuldiga. A.2.4 Valgustehnika paigaldamine, säilitamine ja hooldamine. A.2.5 Sündmuse teenindamine. A.2.6 Ohutusnõuete järgimine. A.2.7 Valgustaja kutseline käitumine ja tegutsemine. Valgustaja töö on loominguline. Töö võib toimuda nii ruumis kui vabas õhus ja on vahelduva iseloomuga. Valgusaparatuur, valguspult. 1) loovus; 2) analüüsivõime; 3) pingetaluvus; 4) vastutustunne; 5) suhtlemisvalmidus; 6) tulemusele orienteeritus. Valguskujundajaks saab õppida õppeasutuses või erialal töötades ja end pidevalt täiendades. Valgusalajuht/valguskujundaja. Valguskujundaja 6. taseme kutse taotlemisel on vajalik kõikide kompetentside tõendamine. Valgustustehnika planeerimine 6 Valgusrežii loomine 6 Töötamine valguspuldiga 6 Valgustehnika paigaldamine, säilitamine ja hooldamine 6 Sündmuse teenindamine 6 Ohutusnõuete järgimine 6 Valguskujundaja kutseline käitumine ja tegutsemine 6 Valgusmeister, tase 6 Gaffer, level 6 3 Valguskujundaja IV (versioon 1) Valguskujundaja IV (versioon 2) Valguskujundaja, tase 6 (versioon 3) Valgusmeister, tase 6 (versioon 4) Valgusmeister, tase 6 (versioon 5) Valgusmeister, tase 6 (versioon 6) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Valgustaja 22 2014-11-20 2014-11-20 2019-04-09 6 6 2654 Filmi-, teatri- jms lavastajad ja -produtsendid 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Keelte oskustasemete kirjeldused Margus Vaigur TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, Endla Teater Anton Kulagin Rahvusooper Estonia Rein Pruul Balti Filmi- ja Meediakool Olev Luhaäär E&T OÜ Taavo Kongi Eesti Rahvusringhääling Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Valgusmeistri 6. taseme kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamise ning isiku kompetentsuse hindamise alus. Valgusmeistri töö eesmärk on sündmuse nähtavaks tegemine, tehnilise materjali tundmine ja vastava optimaalse lahenduse leidmine valgustuse kvaliteetseks esitamiseks ja valgusrežii salvestamiseks. Tema töö on valgusrežii salvestamine ja töötlemine. Valgusmeister vastutab nii loominguliselt kui tehniliselt siseinterjööri ja välivõtete valgusefektide saavutamise eest läbi valguse paigutuse, tugevuse ja värvilahenduste. Ta teeb koostööd lavastaja, valguskujundaja (teater), operaatori, režissööri ja kunstnikuga (film ja televisioon). Valgusmeister orienteerub valgustuse iseärasustes ja väljendusvahendites. Ta leiab sobiva tehnoloogilise lahenduse, kasutades erinevaid seadmeid ja arvestades looduslikke ning tehnilisi tingimusi. Valgusmeister on võimeline lahendama mittestandardseid olukordi ja looma positiivse suhtluskeskkonna. Ta võib töötada kollektiivi liikmena, vabakutselise loovisikuna jne. Vajalik on pidev enesetäiendamine. Takistuseks valgusmeistrina töötamisele võivad olla nägemis - ja kuulmiskahjustused ning epilepsia. Valgustaja kutsealal on kolm kutset: 4. taseme valgustaja teeb vajadusel lihtsamaid hooldusi (nt lambivahetus, aegunud värvifiltrite vahetus jm), monteerib/demonteerib valgustehnikat vastavalt etteantud joonistele, paigaldab valgustehnika vastavalt juhistele, töötab artisti jälgiva valgustehnikaga (followspot) ning järgib valgustehnikaga töötamisel kehtestatud ohutusnõudeid. 6. taseme valgusmeister teeb lisaks valgustajatööle tootja ettenähtud perioodilist valgustehnika hooldust ja juhendab selle tegemist, tunneb sündmuse stsenaariumit ning valgustehnilisi vajadusi, juhendab sündmuse valgustehnilist montaaži ning suunamist ja töötab valguspuldiga, mängib maha sündmuse eelprogrammeeritud valguspartituuri. 6. taseme valguskujundaja tutvub ettevalmistatava sündmuse materjaliga (tekst, muusika, stsenaarium jm), arutab lavastajaga (produtsendiga) sündmuse valguskontseptsiooni, koostab režiitabeli ehk lina või storyboardi või mõlemad, koostab sündmusele valgustehnika montaaži- ja suunaplaani, samuti valgusproovide toimumise ajagraafiku, osaleb valgusproovides ning salvestab valguspildid valguspulti või kasutab salvestamisel valguskujundaja assistenti/valguspuldi operaatorit ja osaleb vajadusel sündmuse taastusproovides. A.2.1 Valgustustehnika planeerimine. A.2.2 Töötamine valguspuldiga. A.2.3 Valgustehnika paigaldamine, säilitamine ja hooldamine. A.2.4 Sündmuse teenindamine. A.2.5 Ohutusnõuete järgimine. A.2.6 Valgustaja kutseline käitumine ja tegutsemine. Valgusmeistri töö on loominguline. Töö võib toimuda nii ruumis kui vabas õhus ja on vahelduva iseloomuga. Valgusaparatuur, valguspult. 1) loovus; 2) teenindusvalmidus; 3) meeskonnatöö; 4) analüüsivõime; 5) pingetaluvus; 6) vastutustunne; 7) suhtlemisoskus; 8) tulemusele orienteeritus. Valgustusmeistriks saab õppida õppeasutuses või erialal töötades ja end pidevalt täiendades. Valgusalajuht/valguskujundaja, valguspuldioperaator, valgusmeister. Valgusmeistri 6. taseme kutse taotlemisel on vajalik kõikide kompetentside tõendamine. Valgustustehnika planeerimine 6 Töötamine valguspuldiga 6 Valgustehnika paigaldamine, säilitamine ja hooldamine 6 Sündmuse teenindamine 6 Ohutusnõuete järgimine 6 Valgusmeistri kutseline käitumine ja tegutsemine 6 Dokumendihaldur, tase 6 Records Manager, level 6 6 Dokumendihaldur IV (versioon 1) Dokumendihaldur IV (versioon 2) Dokumendihaldur IV (versioon 3) Dokumendihaldur IV (versioon 4) Dokumendihaldur IV (versioon 5) Teabehaldur, tase 6 (versioon 9) Teabehalduse korraldaja, tase 6 (versioon 7) Teabehalduse korraldaja, tase 6 (versioon 8) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Bürootöö Dokumendihaldur 22 2014-12-05 2014-12-05 2019-12-04 6 6 2422 Strateegiate väljatöötajad 0415 Sekretäri- ja kontoritöö 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Kutsestandardis kasutatud mõisted Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Veiko Berendsen Tartu Ülikool Külli Kool AS Helmes Katrin Leemet MTÜ Dokumendihaldurite Ühing Kaidi Paju Riigikantselei Katrin Roosileht Tartu Ülikool Kristi Saarsalu MTÜ Dokumendihaldurite Ühing Kersti Treulich OÜ Webware Pille Vestung Eesti Pank Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Dokumendihaldur, tase 6 kutsestandard on koostatud tööturu nõudmistele vastavate õppe- ja koolituskavade koostamiseks ning isikute kompetentsuse hindamiseks kutse andmisel. Dokumendihaldur, tase 6 on spetsialist, kelle ülesandeks on luua ja hoida organisatsioonis kasutusel toimiv info- ja dokumendihaldus. Dokumendihalduri töö toetab teiste organisatsiooni põhi- ja tugifunktsioonide täitmist. Dokumendihalduri töö sisuks on infoga ja dokumentidega seotud töö korraldamine ja tööülesannete täitmine. Dokumendihaldur võib töötada nii era- kui avaliku sektori organisatsioonis. Dokumendihaldur loob, edastab, võtab vastu ja saadab välja dokumente, organiseerib dokumendisüsteemi, jälgib info- ja dokumendihalduse toimimist, korraldab dokumentidele juurdepääsu ning tagab nende alalhoiu ja säilitamise. Dokumendihaldur töötab ise ja korraldab organisatsiooni tööd erinevate infosüsteemide ja tarkvararakendustega, millest keskne on elektroonilise dokumendihalduse rakendus. Dokumendihalduri töö on integreeritud üldisesse organisatsiooni infohaldusesse ja tema tööülesanded võivad kas osaliselt kattuda teiste infoga tegelevate kutsealade töötajate tööülesannetega. Dokumendihaldur täidab neid tööülesandeid ise või teeb lähedaste kutsealade töötajatega koostööd. Osaledes infohalduse korraldamisel organisatsioonis, töötab dokumendihaldur koostöös juhtkonnaga ja teeb koostööd kommunikatsioonispetsialistiga. Infotehnoloogiliste süsteemide toimimise tagamisel teeb dokumendihaldur koostööd infotehnoloogia spetsialistiga, sest info- ja dokumendihalduse süsteem on nii sisuline kui tehnoloogiline. Dokumendihaldur osaleb organisatsiooni protsesside korraldamisel ja muutmisel, tehes seda koostöös kvaliteedijuhtimise ja teiste spetsialistidega. Dokumendi- ja arhiivihaldus on omavahel tihedalt seotud. Dokumendihaldur osaleb arhiivihalduse korraldamisel, tehes seda koostöös arhivaariga. Dokumendihaldur puutub oma töös kokku konfidentsiaalse informatsiooniga, sageli korraldades sellele juurdepääsu. Töö isikuandmetega, ärisaladusega ja muu konfidentsiaalse informatsiooniga seab dokumendihaldurile kõrged eetilised nõudmised. A.2.1 Info korraldamine 1) Infovajaduse väljaselgitamine ning teavitamiskohustuse analüüsimine 2) Inforessursside väljaselgitamine 3) Info väärtuse hindamine 4) Info talletamise viiside ja vahendite kindlaks määramine A.2.2 Dokumendihalduse juhtimine ja arendamine 1) Valdkonna toimimiseks vajalike ressursside planeerimine 2) Organisatsioonis valdkonna normdokumentide koostamises osalemine 3) Valdkonna arengu planeerimine või selles osalemine 4) Info- ja dokumendihalduses kasutusel olevate infosüsteemide arendamises osalemine 5) Dokumendihaldusalase aruandluse koostamine 6) Valdkonna arendamisel projektijuhtimise rakendamine A.2.3 Organisatsiooni tegevuste analüüs, dokumenteerimise ja dokumendisüsteemi organiseerimine 1) Organisatsiooni tegevuse analüüsimine ja liigitusskeemi koostamine 2) Dokumentide liigitamine, dokumendimallide koostamine ja nende kasutamise korraldamine 3) Dokumentide väärtuse hindamises osalemine 4) Dokumenteerimise organiseerimine 5) Kasutatavate metaandmete kindlaksmääramine, nende rakendamise tagamine ja registrite organiseerimine A.2.4 Infole ja dokumentidele juurdepääsu korraldamine 1) Kasutajate, rollide ja kasutajagruppide määratlemine, nende õiguste määramine ja haldamise korraldamine 2) Infole ja dokumentidele juurdepääsu tingimuste haldamise korraldamine 3) Infoturbemeetmete rakendamine A.2.5 Info- ja dokumendihaldussüsteemide haldamine 1) Info- ja dokumendihaldussüsteemi ja selle arenduste juurutamises osalemine 2) Info- ja dokumendihaldussüsteemi seadistamine 3) Paberpõhise dokumendisüsteemi väljatöötamine, kasutuselevõtt ja käigushoidmine A.2.6 Dokumentide loomise, hõlmamise ja kasutatavuse tagamine 1) Dokumentide nõuetekohase vormistamise tagamine 2) Dokumentide tervikluse ja nõuetelevastavuse kontrollimine 3) Dokumentide vastuvõtmise ja väljasaatmise organiseerimine, hõlmamise ja registreerimise korraldamine 4) Dokumentide kasutatavuse tagamine 5) Dokumentide kehtivuse ja nendega seotud tähtaegade jälgimine ning tähtajalise täitmise kontrollimine A.2.7 Infokorraldus tööprotsessides 1) Protsessipõhise dokumendihalduse põhimõtete rakendamine 2) Tööprotsesside ja tööülesannete haldamine ja jälgimine A.2.8 Arhiivihalduse korraldamine 1) Organisatsiooni arhiivi loomine ja korraldamine 2) Info ja dokumentide säilitamise korraldamine 3) Dokumentide arhiivinduslik korrastamine ja kirjeldamine 4) Dokumentide eraldamine hävitamiseks või arhiiviasutusele üleandmiseks 5) Arhiveeritud dokumentide kasutamise korraldamine A.2.9 Koolitamine ja nõustamine 1) Koolitusvajaduse väljaselgitamine 2) Koolitusplaani ja -eelarve koostamine. Koolituste korraldamine 3) Koolitusmaterjalide ja kasutusjuhendite koostamine 4) Dokumendihalduse alane nõustamine Dokumendihaldur töötab siseruumides, tavaliselt töölaua taga ja tema tööaeg on üldjuhul fikseeritud. Dokumendihalduri töö korraldav osa on vaheldusrikas, täitvad osad on pigem rutiinsed. Töö ei nõua erilist füüsilist pingutust. Töö riskitegurid on psüühiline pinge ja sundasend. Peamised töövahendid on kontoritarbed ja -tehnika ning arvuti. Dokumendihalduri töö eeldab suhtlemisvalmidust, enesekehtestamise- ja koostöövõimet, otsustusjulgust ning vastutustunnet. Ta peab olema kohusetundlik ja usaldusväärne. Dokumendihalduri töö nõuab korrektsust, täpsust, kiirust ja püsivust. 6. taseme dokumendihalduril on kõrgharidus. Kui isikul ei ole erialast kõrgharidust, on soovituslik erialane täiendkoolitus. Dokumendihaldur, peaspetsialist, spetsialist Dokumendihaldur, tase 6 kutse tõendamisel on vajalik kompetentside B.2.1–B.2.18 tõendamine. Info korraldamine 6 Dokumendihalduse juhtimine ja arendamine 6 Organisatsiooni tegevuste analüüs, dokumenteerimise ja dokumendisüsteemi organiseerimine 6 Infole ja dokumentidele juurdepääsu korraldamine 6 Info- ja dokumendihaldussüsteemide haldamine 6 Dokumentide loomise, hõlmamise ja kasutatavuse tagamine 6 Infokorraldus tööprotsessides 6 Arhiivihalduse korraldamine 6 Koolitamine ja nõustamine 6 Arvuti kasutamine 6 Suhtlemine 6 Väärtustest lähtumine ja põhimõtete järgimine 6 Otsustamine ja tegevuste algatamine 6 Kirjutamine ja aruannete koostamine 6 Analüüsimine ja tõlgendamine 6 Õppimine ja enesearendamine 6 Tulemuste saavutamine 6 Keelteoskus 6 Personalijuht, tase 6 Human resource manager, level 6 7 Personalijuht IV (versioon 1) Personalijuht IV (versioon 2) Personalijuht IV (versioon 3) Personalijuht IV (versioon 4) Personalijuht IV (versioon 5) Personalijuht, tase 6 (versioon 10) Personalijuht, tase 6 (versioon 6) Personalijuht, tase 6 (versioon 8) Personalijuht, tase 6 (versioon 9) Koolitusjuht, tase 6 Tasustamise valdkonna juht, tase 6 Värbamisjuht, tase 6 Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Personalitöö Personalijuht 22 2014-12-05 2014-12-05 2019-05-09 6 6 1212 Personalijuhid 0417 Tööoskused 78 Tööhõive Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Jane Etverk, ekspert Maria Kütt, ekspert MTÜ Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE Anu Peljo Riigikantselei Helo Tamme ISS Eesti AS, MTÜ Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE Terje Tiiman Elektrilevi OÜ Personalijuht, tase 6 kutsestandard on aluseks tööturu vajadustest lähtuva täiendusõppe õppe- ja koolituskavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele sh enesehindamisele ja vastavushindamisele kutse andmisel. Personalitöö kutsealal on neli kutset: personalispetsialist, tase 5; personalijuht, tase 6; personalijuht, tase 7 ja personalijuht, tase 8. Personalijuht, tase 6 omab head arusaama kõikidest personalijuhtimise töövaldkondadest ja nende seostest. Personalijuht, tase 6 vastutab organisatsioonis kogu personalitöö eest või on oma töös spetsialiseerunud ja tunneb süvitsi ühte suuremat või mitut personalitöö valdkonda, seda iseseisvalt korraldades. Vastutades kogu personalitöö eest korraldab personalijuht personalivaldkonna peamisi tegevusi nagu personaliarvestus, värbamine, koolitus-arendustegevused, tasustamine ja nõustab juhte ning töötajaid tööseadusvaldkonna küsimustes. Personalijuht, tase 6 võib omada alluvaid ja võib vastutada personali või oma valdkonna eelarve eest, juhib protsesse ja võib juhtida projekte. Ta võib osaleda organisatsiooni strateegiliste tegevuste planeerimise juures ning juhendab ja koolitab kolleege oma spetsialiseerumise valdkonnas. A.2.1 Organisatsiooni kujundamine ja arendamine 1) Organisatsiooni visiooni, missiooni ja strateegia loomisel ja ajakohastamisel osalemine 2) Väärtustloova info olemasolu tagamine strateegiliste juhtimisotsuste vastuvõtmiseks 3) Organisatsiooni ülesehituse loomine 4) Organisatsiooni liikmetele organisatsiooni ülesehituse, toimimise mehhanismide ja põhiprotsesside selgitamine 5) Teadlik tööandja brändi kujundamine 6) Organisatsioonikultuuri kujundamine 7) Muudatuste juhtimine A.2.2 Personalijuhtimise alase sisekommunikatsiooni juhtimine, sh planeerimine 1) Sisekommunikatsiooni tegevuste planeerimine 2) Sisekommunikatsioonialane nõustamine 3) Personaliürituste korraldamine 4) Kirjalike teadete koostamine ja edastamine A.2.3 Personaliuuringute läbiviimine 1) Uuringu eesmärgi püstitamine, uurimismeetodite valik ja lähteülesande planeerimine 2) Uuringu läbiviimine 3) Uuringutulemuste analüüs ja parendustegevuste planeerimine A.2.4 Tööjõu planeerimine 1) Välis- ja sisekeskkonna analüüsimine (sh organisatsiooni tööjõustatistiliste andmete ja tööturu näitajate kogumine, töötlemine ja analüüs) 2) Tööjõu ja tööjõukulude planeerimine ja investeeringute analüüsimine 3) Personaliplaanide koostamine A.2.5 Personali värbamine ja valik 1) Organisatsiooni värbamise- ja valikupõhimõtete väljatöötamine 2) Värbamis- ja valikuprotsessi läbiviimine 3) Värbamis- ja hindamismeetodite väljatöötamine ja kasutamine A.2.6 Töötajate motiveerimine ja tasustamine 1) Organisatsioonile motiveerimis- ja tasustamispõhimõtete loomine 2) Motivatsiooni- ja tasusüsteemi rakendamine ja kommunikeerimine (sh juhtide kaasamine, töötajatele tutvustamine) 3) Motivatsiooni- ja tasusüsteemi toimivuse analüüsimine 4) Palgaturu analüüsimine A.2.7 Töötajate arendamine ja hindamine 1) Personali arendamise- ja hindamise põhimõtete väljatöötamine, tutvustamine ja ajakohastamine 2) Personali arendamise vajaduse väljaselgitamine 3) Arendustegevuste elluviimine 4) Arendus- ja koolitusprogrammide koostamine ning läbiviijate leidmine ja tehniline korraldamine 5) Arendus- ja hindamistegevuste tulemuslikkuse hindamine ja analüüsimine A.2.8 Töösuhete juhtimine ja personaliarvestus 1) Organisatsiooni struktuuri ja ametikohtade kirjeldamine 2) Organisatsiooni ülesehituse ja põhiprotsesside tutvustamine 3) Personalidokumentide väljatöötamine ja haldamine 4) Personaliandmebaasi haldamine 5) Töösuhete administreerimist reguleerivate põhimõtete ja protseduuride väljatöötamine 6) Väärtegude ja töövaidluste menetlemine, sh dokumenteerimine, ning organisatsiooni esindamise korraldamine töövaidlustes 7) Töötajate, sh juhtide, nõustamine personaliarvestuse ja töösuhte (sh tööõiguse) valdkonnas Tööd tehakse enamasti kontorikeskkonnas. Kutse eeldab valmisolekut viibida töölähetustes. Töö on intensiivne ja nõuab suhtlemisvalmidust ning vaimset pingutust. Kõige olulisemaks töövahendiks on laua- või sülearvuti, professionaalne (valdkonnale iseloomulik) tarkvara, andmebaasid ja nende erinevad rakendused. Tüüpilisteks töövahenditeks on ka erinevad esitlus- ja diagnostikavahendid. Personalijuhi töö nõuab koostöö- ja suhtlemisvalmidust, kohanemisvõimet , arengule orienteeritust, usaldusväärsust, sihikindlust, algatusvõimet, aktiivsust, saavutusvajadust, enesekindlust, tolerantsust ja vastutustundlikkust. 6. taseme personalijuhil on tavapäraselt kõrgharidus ja personalitöö alane koolitus või kutseharidus ja erialane töökogemus. Personalijuht, personalikonsultant, värbamisjuht, koolitusjuht, tasustamise valdkonna juht. Personalijuht, tase 6 tervikkutse tõendamisel on vajalik kohustuslike kompetentside B.2.1–B.2.3., spetsialiseerumisega seotud kompetentside B.2.4-B.2.7, valitava kompetentsi B.2.8 ja läbivate kompetentside B.2.9–B.2.16 tõendamine. Spetsialiseerumisel: värbamisjuhiks on vajalik täiendavalt tõendada kompetents B.2.4 ja B.2.5; tasustamise valdkonna juhiks on vajalik täiendavalt tõendada kompetents B.2.4 ja B.2.6; koolitusjuhiks on vajalik täiendavalt tõendada kompetents B.2.7. Spetsialiseerumisel on võimalik täiendavalt valida ja tõendada üks valitav kompetents B.2.8. Organisatsiooni kujundamine ja arendamine 6 Personalijuhtimise alase sisekommunikatsiooni juhtimine, sh planeerimine 6 Personaliuuringute läbiviimine 6 Tööjõu planeerimine 6 Personali värbamine ja valik 6 Töötajate motiveerimine ja tasustamine 6 Töötajate arendamine ja hindamine 6 Spetsialiseerumisel on võimalik täiendavalt valida ja tõendada üks valitav kompetents B.2.8. Töösuhete juhtimine ja personaliarvestus 6 Projektijuhtimine 6 Enesejuhtimine 6 Inimeste juhtimine 6 Suhtlemine 6 Analüüsimine ja tõlgendamine 5 Protsesside juhtimine 6 Arvuti kasutamine 6 Keelte kasutamine 6 Personalijuht, tase 7 Human resource manager, level 7 4 Personalijuht V (versioon 1) Personalijuht V (versioon 2) Personalijuht V (versioon 3) Personalijuht, tase 7 (versioon 5) Personalijuht, tase 7 (versioon 6) Personalijuht, tase 7 (versioon 7) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Personalitöö Personalijuht 22 2014-12-05 2014-12-05 2019-05-09 7 7 1212 Personalijuhid 0417 Tööoskused 78 Tööhõive Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Jane Etverk, ekspert Maria Kütt, ekspert MTÜ Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE Anu Peljo Riigikantselei Helo Tamme ISS Eesti AS, MTÜ Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE Terje Tiiman Elektrilevi OÜ Personalijuht, tase 7 kutsestandard on aluseks tööturu vajadustest lähtuva täiendusõppe õppe- ja koolituskavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele sh enesehindamisele ja vastavushindamisele kutse andmisel. Personalitöö kutsealal on neli kutset: personalispetsialist, tase 5; personalijuht, tase 6; personalijuht, tase 7 ja personalijuht, tase 8. Personalijuht, tase 7 on tippjuhi või suures organisatsioonis allüksuse juhi partner inimeste juhtimist puudutavates küsimustes, kes omab põhjalikke teadmisi kõigist personalijuhtimise töövaldkondadest ja oskab anda suuniseid nende korraldamiseks. Ta nõustab organisatsiooni juhtkonda inimeste juhtimise strateegilistes küsimustes ning on partneriks organisatsioonikultuuri kujundamisel. 7. taseme personalijuhil on pikaajaline inimeste juhtimise kogemus ja ta omab alluvaid. Ta osaleb valdkonna arendamiseks koostöövõrgustikes, diskussioonides, esineb kogemuste jagamiseks seminaridel ja konverentsidel ning nõustab ja/või koolitab organisatsiooni juhte nii personalitöö kui juhtimise valdkonnas. Ta võib koordineerida kontserni või riigiasutuse puhul allasutuste personalitööd. A.2.1 Strateegiline juhtimine 1) Organisatsiooni visiooni, missiooni ja strateegia loomisel ja ajakohastamisel osalemine 2) Organisatsiooni väärtuste sõnastamise ja juurutamise eestvedamine 3) Väärtustloova info olemasolu tagamine strateegiliste juhtimisotsuste vastuvõtmiseks A.2.2 Organisatsiooni kujundamine ja arendamine 1) Organisatsiooni ülesehituse loomine 2) Organisatsiooni liikmetele organisatsiooni ülesehituse, toimimise mehhanismide ja põhiprotsesside selgitamine 3) Organisatsiooni põhiprotsesside omavahelise koostoimimise tagamine, sh juhtimisprotsessi jälgimine, hindamine ja muudatuste algatamine 4) Teadlik tööandja brändi kujundamine 5) Organisatsioonikultuuri kujundamine 6) Muudatuste juhtimine 7) Juhtimise arendamine A.2.3 Tööjõu planeerimine 1) Välis- ja sisekeskkonna analüüsimine (sh organisatsiooni tööjõustatistiliste andmete ja tööturu näitajate kogumine, töötlemine ja analüüs) 2) Tööjõu ja tööjõukulude planeerimine ja investeeringute analüüsimine 3) Personaliplaanide koostamine 4) Järelkasvu tagamine A.2.4 Personalijuhtimise alase sisekommunikatsiooni juhtimine, sh planeerimine 1) Sisekommunikatsiooni tegevuste planeerimine 2) Sisekommunikatsioonialane nõustamine 3) Personaliürituste korraldamine A.2.5 Töösuhete administreerimine ja personaliarvestus 1) Töösuhete administreerimist reguleerivate põhimõtete ja protseduuride väljatöötamine 2) Personalidokumentide koostamine, haldamine ja arhiveerimise tagamine 3) Personaliandmebaasi haldamine ja info sisestamise tagamine 4) Väärtegude ja töövaidluste menetlemine, sh dokumenteerimine, ning organisatsiooni esindamise korraldamine töövaidlustes 5) Töötajate, sh juhtide, nõustamine personaliarvestuse ja töösuhte (sh tööõiguse) valdkonnas A.2.6 Personali värbamine ja valik 1) Organisatsiooni värbamis- ja valikupõhimõtete väljatöötamine 2) Värbamis- ja valikuprotsessi läbiviimine 3) Värbamis- ja hindamismeetodite väljatöötamine ja kasutamine 4) Töötajate sisseelamise korraldamine A.2.7 Töötajate motiveerimine ja tasustamine 1) Organisatsioonile motiveerimis- ja tasustamispõhimõtete loomine 2) Motivatsiooni- ja tasusüsteemi rakendamine ja kommunikeerimine (sh juhtide kaasamine, töötajatele tutvustamine) 3) Motivatsiooni- ja tasusüsteemi toimivuse analüüsimine 4) Palgaturu analüüsimine A.2.8 Töötajate arendamine ja hindamine 1) Personali arendamise- ja hindamise põhimõtete väljatöötamine, tutvustamine ja ajakohastamine 2) Personali arendamise vajaduse väljaselgitamise tagamine 3) Arendustegevuste elluviimine 4) Arendus- ja koolitusprogrammide koostamine ning läbiviijate leidmine ja tehnilise korraldamise tagamine 5) Arendus- ja hindamistegevuste tulemuslikkuse hindamine ja analüüsimine A.2.9 Personaliuuringute läbiviimine 1) Uuringu eesmärgi püstitamine, uurimismeetodite valimine ja lähteülesande planeerimine 2) Uuringu läbiviimine 3) Uuringutulemuste analüüs ja parendustegevuste planeerimine Tööd tehakse enamasti kontorikeskkonnas. Kutse eeldab valmisolekut viibida töölähetustes. Töö on intensiivne ja nõuab suhtlemisvalmidust ning vaimset pingutust. Kõige olulisemaks töövahendiks on laua- või sülearvuti, professionaalne (valdkonnale iseloomulik) tarkvara, andmebaasid ja nende erinevad rakendused. Tüüpilisteks töövahenditeks on ka erinevad esitlus- ja diagnostikavahendid. Personalijuhi töö nõuab koostöö- ja suhtlemisvalmidust, kohanemisvõimet, arengule orienteeritust, usaldusväärsust, sihikindlust, eestvedamise võimet, aktiivsust, saavutusvajadust, enesekindlust, tolerantsust ja avatust, otsustus- ja vastutusvõimet, analüütilist mõtlemist, numbrilist ja sõnalist võimekust, kontsentreerumisvõimet ja üldistusvõimet. 7. taseme personalijuhil on tavapäraselt kõrgharidus, vähemalt viie aastane erialane töökogemus ja vähemalt kolmeaastane juhtimise kogemus. Personalijuht, personalidirektor Personalijuht, tase 7 kutse tõendamisel on vajalik kõigi kompetentside B.2.1–B.2.17 tõendamine. Strateegiline juhtimine 7 Organisatsiooni kujundamine ja arendamine 7 Tööjõu planeerimine 7 Personalijuhtimise alase sisekommunikatsiooni juhtimine, sh planeerimine 7 Töösuhete administreerimine ja personaliarvestus 7 Personali värbamine ja valik 7 Töötajate motiveerimine ja tasustamine 7 Töötajate arendamine ja hindamine 7 Personaliuuringute läbiviimine 7 Projektijuhtimine 7 Enesejuhtimine 7 Inimeste juhtimine 7 Suhtlemine 7 Analüüsimine ja tõlgendamine 7 Protsesside juhtimine 7 Arvuti kasutamine 7 Keelte kasutamine 6 Personalijuht, tase 8 Human resource manager, level 8 2 Personalijuht, tase 8 (versioon 1) Personalijuht, tase 8 (versioon 3) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Personalitöö Personalijuht 22 2014-12-05 2014-12-05 2019-05-09 8 8 1212 Personalijuhid 0417 Tööoskused 78 Tööhõive Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Jane Etverk, ekspert Maria Kütt, ekspert MTÜ Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE Anu Peljo Riigikantselei Helo Tamme ISS Eesti AS, MTÜ Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE Terje Tiiman Elektrilevi OÜ Personalijuht, tase 8 kutsestandard on aluseks tööturu vajadustest lähtuva täiendusõppe õppe- ja koolituskavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele sh enesehindamisele ja vastavushindamisele kutse andmisel. Personalitöö kutsealal on neli kutset: personalispetsialist, tase 5; personalijuht, tase 6; personalijuht, tase 7 ja personalijuht, tase 8. Personalijuht, tase 8 on suure rahvusvahelise organisatsiooni personalifunktsiooni juht, kes korraldab mitmes riigis asuvate personaliüksuste tööd ning töötab eelkõige juhtidega, olles nö juhtide juht. Ta arvestab kultuuriliste, etniliste ja juriidiliste eripäradega nii personalitöös kui juhtimises. Ta on partneriks organisatsiooni tippjuhtkonnale inimeste juhtimise strateegilistes küsimustes ja tunneb väga hästi kogu inimressursi juhtimise ja organisatsiooni arendamise valdkonda. Ta püstitab strateegilised eesmärgid ja korraldab põhimõtete loomist (poliitikaid) personalijuhtimise valdkondades, vastutab strateegia elluviimise eest ja tagab personaliteenuste osutamise. Ta võib osaleda arendus-, loome- või teadustegevuses, tegutsedes rahvusvaheliselt tunnustatud lektori ja koolitajana või olles arvamusliidriks ka väljaspool Eesti riiki. A.2.1 Strateegiline juhtimine 1) Organisatsiooni visiooni, missiooni ja strateegia loomine ja ajakohastamine 2) Organisatsiooni väärtuste sõnastamine ja juurutamise eestvedamine 3) Väärtustloova info tagamine strateegiliste juhtimisotsuste vastuvõtmiseks A.2.2 Organisatsiooni kujundamine ja arendamine 1) Organisatsiooni ülesehituse loomine 2) Organisatsiooni põhiprotsesside omavaheliste koostoimimise tagamine sh juhtimisprotsessi jälgimine, hindamine ja muudatuste algatamine 3) Teadlik tööandja brändi kujundamine 4) Organisatsioonikultuuri kujundamine 5) Muudatuste juhtimine 6) Juhtimise arendamine A.2.3 Personaliteenuse osutamine 1) Tööjõu ja tööjõukulude planeerimine ja investeeringute analüüsi tagamine 2) Personaliplaanide koostamise tagamine 3) Järelkasvu tagamine 4) Sisekommunikatsiooni alaste tegevuste toimimise tagamine ja nõustamine 5) Organisatsiooni värbamis- ja valikupõhimõtete, värbamis- ja hindamismeetodite väljatöötamise ja kasutamise tagamine 6) Personali värbamis- ja valikuprotsessi läbiviimine 7) Organisatsioonile motiveerimis- ja tasustamispõhimõtete loomise ja rakendamise tagamine 8) Personali arendamise ja hindamise põhimõtete väljatöötamise ja rakendamise tagamine 9) Personaliteenuste tulemuslikkuse hindamise ja analüüsi tagamine Töökeskkond on sageli rahvusvaheline, lahendamist vajavad probleemid mitmekesised ja teemade hulk, mille tegeletakse, väga lai. Tööd tehakse enamasti kontorikeskkonnas. Kutse eeldab valmisolekut viibida töölähetustes. Töö on intensiivne ja nõuab suhtlemisvalmidust ning vaimset pingutust. Kõige olulisemaks töövahendiks on laua- või sülearvuti, professionaalne (valdkonnale iseloomulik) tarkvara, andmebaasid ja nende erinevad rakendused. Tüüpilisteks töövahenditeks on ka erinevad esitlus- ja diagnostikavahendid. Personalijuhi töö nõuab koostöö- ja suhtlemisvalmidust, head kohanemisvõimet, arengule orienteeritust, usaldusväärsust, tulemusele orienteeritust, eestvedamise võimet, aktiivsust, saavutusvajadust, enesekindlust, enesevalitsemist, eneseregulatsiooni, tolerantsust ja avatust, otsustus- ja vastutusvõimet, analüütilist mõtlemist, empaatiavõimet, numbrilist ja sõnalist võimekust, loogilist mõtlemist, kontsentreerumisvõimet ja üldistusvõimet. 8. taseme personalijuhil on tavapäraselt kõrgharidus ja vähemalt viieaastane erialane töökogemus ning vähemalt viieaastane juhtimiskogemus. Personalidirektor, personalijuht Personalijuht, tase 8 kutse tõendamisel on vajalik kõigi kompetentside B.2.1–B.2.9 tõendamine. Strateegiline juhtimine 8 Organisatsiooni kujundamine ja arendamine 8 Personaliteenuse osutamine 8 Projektijuhtimine 8 Enesejuhtimine 7 Inimeste juhtimine 8 Suhtlemine 7 Analüüsimine ja tõlgendamine 8 Arvuti kasutamine 7 Maamõõdutehnik, tase 4 Land surveyor, level 4 6 Geodeet II (versioon 1) Geodeet II (versioon 2) Geodeet II (versioon 3) Geodeet II (versioon 5) Maamõõdutehnik, tase 4 (versioon 4) Maamõõdutehnik, tase 4 (versioon 7) Maamõõdutehnik, tase 4 (versioon 8) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Geodeet 33 2014-11-21 2014-11-21 2018-03-12 4 4 3112 Ehitustehnikud 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Tööosad ja tööülesanded Mairolt Kakko OÜ REIB, Eesti Geodeetide Ühing Jaan Kallandi OÜ Metricus, Eesti Geodeetide Ühing Jüri Randjärv Eesti Maaülikool Karin Kollo Maa-amet Toivo Tomingas Maa-amet Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Maamõõdutehnik, tase 4 kutsestandard on aluseks nii kutsehariduse riiklikule õppekavale kui isikute kutsealaste kompetentside hindamisele. Geodeesia (geodaisia – maajagamine (kreeka keeles)) on teadus planeet Maa ja selle pinna osade kuju ja suuruse määramisest, seejuures ka kasutatavatest mõõtmismeetoditest, mõõtmistulemuste matemaatilisest töötlemisest ning maapinna osade kujutamisest tasapinnal kaartide, plaanide ja profiilidena. Geodeedi peamine tööülesanne on geodeetiliste tööde tegemine ehitusobjektidel, planeeringu- ja projekteerimisaladel: esmalt mõõdistustööd objektil ning seejärel saadud andmete töötlemine, analüüsimine, tõlgendamine ja vormistamine. Geodeet tegutseb vastavalt erialale erinevates valdkondades: ehitusgeodeetilised tööd, insenertehnilised eritööd, kõrgema geodeesiaga seotud tööd, geodeetilised uurimistööd. Tegevusvaldkonnast ja väljakujunenud traditsioonidest lähtuvalt nimetatakse geodeesiaalal töötajat koos maakorraldajaga ka maamõõtjaks. Geodeesia kutsealal on kutsed neljal tasemel: Maamõõdutehnik, tase 4; Geodeet, tase 5; Geodeet, tase 6 ja Geodeet, tase 7. Käesolevas kutsestandardis kirjeldatakse 4. taseme maamõõdutehniku kutsealaseid kompetentse. Maamõõdutehnik, tase 4 on oskustöötaja, kes töötab geomaatika valdkonnaga seotud ettevõtetes ja asutustes. Tema peamine tööülesanne on geodeetiliste tööde tegemine ehitusobjektidel, geodeetiliste ja maakorralduslike tööde tegemine katastriüksustel ning planeeringu- ja projekteerimisaladel. Maamõõdutehnik, tase 4 täidab nii tavapäraseid kui ka uudseid tööülesandeid, valides ja kasutades nende täitmiseks asjakohaseid töövahendeid ja meetodeid. Ta vastutab oma töö kvaliteetse täitmise eest. Tavapärasest suuremat vastutust ja uudset lähenemist nõudvate tööde tegemisel vajab maamõõdutehnik geodeedi või maakorraldaja juhendamist. A.2.1 Mõõdistustööd objektil 2.1.1 Mõõdistustööde ettevalmistamine 2.1.2 Tahhümeetriliste mõõdistamistööde tegemine 2.1.3 Geodeetiliste satelliitmõõdistamistööde tegemine 2.1.4 Nivelleerimistööde tegemine A.2.2 Mõõtmisandmete töötlemine 2.2.1 Mõõtmisandmete kontrollimine ja analüüs 2.2.2 Geodeetiliste arvutuste tegemine 2.2.3 Geodeetiliste jooniste koostamine 2.2.4 Mõõtmisandmete ja arvutustulemuste dokumenteerimine A.2.3 Ehitusgeodeetilised tööd 2.3.1 Märkimistööde tegemine 2.3.2 Teostus- ja kontrollmõõdistamistööde tegemine 2.3.3 Tehnovõrkude geodeetiline uurimine ja tulemuste dokumenteerimine A.2.4 Ehitusgeodeetilised uuringud 2.4.1 Mõõdistamisvõrkude rajamine 2.4.2 Maa-ala mõõdistamine 2.4.3 Tehnovõrkude geodeetiline uurimine ja tulemuste dokumenteerimine 2.4.4 Maa-ala plaani koostamine A.2.5 Katastrimõõdistustööd 2.5.1 Katastriüksuse piiride määramine 2.5.2 Situatsiooni mõõdistamine 2.5.3 Katastriüksuse plaani koostamine 2.5.4 Pindalade määramine 2.5.5 Katastrimõõdistamise dokumenteerimine Geomaatika kutseala tööosade ja ülesannete võrdlev loetelu on toodud kutsestandardi lisas nr 1 „Tööosad ja tööülesanded“. Maamõõdutehnikud töötavad nii kontoris kui ka välitöödel. Tööaeg on paindlik, sõltuvalt vajadusest tuleb objekte mõõdistada ka väljaspool tavapärast tööaega. Töö iseloom on vahelduv – kontoris töötamine vaheldub välitingimustes töötamisega. Maamõõdutehniku töökeskkonnaga seotud riskifaktorid tulenevad peamiselt liiklusest ning ehitiste, ehitus- ja tööstusobjektide eripärast, seetõttu peab ta rangelt järgima kehtivaid ohutusnõudeid. Teatud olukordades võib juhtuda, et tööülesannete täitmisel tuleb geodeedil siseneda eravaldustesse, riigi piiritsooni või muudele piiratud ligipääsuga territooriumitele. Sellisel juhul on vaja hankida luba nimetatud territooriumil viibimiseks ja töötamiseks. Maamõõdutehniku töövahendid kontoritingimustes on tavapärane kontoritehnika ning erialased tarkvaraprogrammid. Välitingimustes kasutab maamõõdutehnik asjakohaseid instrumente (nt tahhümeeter, nivelliir, GPS-mõõteriistad jne) ning vajaduse korral ka tavapäraseid käsitööriistu nagu labidas, saag, haamer jne. Välitöö objektidel on kohustuslik kanda turvariideid (kiiver, helkurvest). Maamõõdutehniku töö eeldab loogilist mõtlemist, visuaalset mälu, ruumilist kujutlusvõimet. Oluline on ka matemaatiline võimekus ja keskendumisvõime. Maamõõdutehniku töös on vajalikud täpsus, kohusetunne , hea suhtlemisvõime ja enesedistsipliin. Välitöödeks on soovitatav hea füüsiline vorm ja valmisolek tööks erinevates ilmastikutingimustes. Tavapäraselt töötavad 4. taseme maamõõdutehnikutena erialase kutseharidusega ja töökogemusega või erialased täiendkoolitused läbinud ja töökohas praktilised oskused omandanud inimesed. maamõõtja, tehnik-geodeet, maamõõdutehnik Maamõõdutehnik, tase 4 kutsestandard koosneb kahest kohustuslikust (B.2.1-2.2), maamõõdutehniku kutset läbivatest (B.2.6 – 2.10) ning kolmest valitavast kompetentsist (B.2.3-2.5). Selle kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike (B.2.1 ja B.2.2), läbivate (B.2.6 – 2.10) ja vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine. Mõõdistustööd objektil 4 Mõõtmisandmete töötlemine 4 Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine. Ehitusgeodeetiliste tööde tegemine 4 Ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegemine 4 Katastrimõõdistamine 4 Kvaliteedi järgimine töös 4 Oma töö planeerimine 4 Suhtlemisoskused ja meeskonnatöö 4 Toimetulek probleemidega 4 Elukestev õpe 4 Geodeet, tase 5 Land surveyor, level 5 8 Geodeet III (versioon 1) Geodeet III (versioon 2) Geodeet III (versioon 3) Geodeet III (versioon 4) Geodeet III (versioon 7) Geodeet, tase 5 (versioon 10) Geodeet, tase 5 (versioon 5) Geodeet, tase 5 (versioon 6) Geodeet, tase 5 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Geodeet 33 2014-11-21 2014-11-21 2018-03-12 5 5 2165 Kartograafid ja maamõõtjad 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Mairolt Kakko OÜ REIB, Eesti Geodeetide Ühing Jaan Kallandi OÜ Metricus, Eesti Geodeetide Ühing Jüri Randjärv Eesti Maaülikool Karin Kollo Maa-amet Toivo Tomingas Maa-amet Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Käesolev kutsestandard on aluseks isikute tööalaste kompetentside hindamisele. Geodeesia (kr geodaisia "maajagamine") on teadus planeet Maa ja selle pinna osade kuju ja suuruse määramisest, seejuures ka kasutatavatest mõõtmismeetoditest, mõõtmistulemuste matemaatilisest töötlemisest ning maapinna osade kujutamisest tasapinnal kaartide, plaanide ja profiilidena. Geodeedi peamine tööülesanne on geodeetiliste tööde tegemine ehitusobjektidel, planeeringu- ja projekteerimisaladel: esmalt mõõdistustööd objektil ning seejärel saadud andmete töötlemine, analüüsimine, tõlgendamine ja vormistamine. Geodeet tegutseb vastavalt erialale erinevates valdkondades: ehitusgeodeetilised tööd, insenertehnilised eritööd, kõrgema geodeesiaga seotud tööd, geodeetilised uurimistööd. Tegevusvaldkonnast ja väljakujunenud traditsioonidest lähtuvalt nimetatakse geodeesiaalal töötajat koos maakorraldajaga ka maamõõtjaks. Geodeesia kutsealal on kutsed neljal tasemel: Maamõõdutehnik, tase 4; Geodeet, tase 5; Geodeet, tase 6 ja Geodeet, tase 7. Käesolevas kutsestandardis kirjeldatakse 5. taseme geodeedi kutsealaseid kompetentse. Geodeet, tase 5 on erialase haridusega spetsialist, kes töötab geomaatika valdkonnaga seotud ettevõtetes ja asutustes. Tema peamine tööülesanne on geodeetiliste tööde tegemine erinevatel objektidel. 5. taseme geodeet töötab üldjuhul iseseisvalt ja vastutab enda töö kvaliteetse täitmise eest. Keerulisemaid töid teeb ta koostöös kõrgema taseme geodeediga. A.2.1 Mõõdistustööd objektil 2.1.1 Mõõdistustööde ettevalmistamine 2.1.2 Geodeetilise mõõdistamisvõrgu loomine 2.1.3 Tahhümeetriliste mõõdistamistööde tegemine 2.1.4 Geodeetiline satelliitmõõdistamine 2.1.5 Nivelleerimistööde tegemine A.2.2 Mõõtmisandmete töötlemine 2.2.1 Mõõtmisandmete kontrollimine ja analüüsimine 2.2.2 Arvutuste tegemine 2.2.3 Jooniste koostamine 2.2.4 Mõõtmisandmete ja arvutustulemuste dokumenteerimine A.2.3 Ehitusgeodeetilised tööd 2.3.1 Kõrgusliku ja plaanilise ehitusvõrgu rajamine 2.3.2 Ehitusgeodeetiliste märkimistööde tegemine 2.3.3 Ehitiste (sh tehnorajatiste) teostus- ja kontrollmõõdistamistööde tegemine ja dokumenteerimine A.2.4 Insenertehnilised geodeesiatööd 2.4.1 Hoonete arhitektuurne mõõdistamine ja jooniste koostamine 2.4.2 Keerukamate rajatiste mõõdistamine ja jooniste koostamine 2.4.3 Ajalooliste ehitiste (sh varemete) mõõdistamine 2.4.4 Ehitiste deformatsioonide mõõdistamine 2.4.5 Materjalimahtude mõõdistamine ja arvutamine 2.4.6 Spetsiifiliste rajatiste kalibreerimine ja pasportiseerimine 2.4.7 Hüdrograafiliste mõõdistustööde tegemine A.2.5 Ehitusgeodeetilised uuringud 2.5.1 Mõõdistamisvõrkude rajamine 2.5.2 Maa-ala mõõdistamine 2.5.3 Tehnovõrkude uurimine ja tulemuste dokumenteerimine 2.5.4 Maa-ala plaani koostamine Geomaatika kutseala tööosade ja ülesannete võrdlev loetelu on toodud kutsestandardi lisas nr 1 „Tööosad ja tööülesanded“. Geodeedid töötavad nii kontoris kui KA välitöödel. Tööaeg on paindlik, sõltuvalt vajadusest tuleb objekte mõõdistada ka väljaspool tavapärast tööaega. Töö iseloom on vahelduv – kontoris töötamine vaheldub välitingimustes töötamisega. Geodeedi töökeskkonnaga seotud riskifaktorid tulenevad peamiselt liiklusest ning ehituste, ehitus- ja tööstusobjektide eripärast, seetõttu peab ta rangelt järgima kehtivaid ohutusnõudeid. Teatud olukordades võib juhtuda, et tööülesannete täitmisel tuleb geodeedil siseneda eravaldustesse, riigi piiritsooni või muudele piiratud ligipääsuga territooriumitele. Sellisel juhul on vaja hankida luba nimetatud territooriumil viibimiseks ja töötamiseks. Geodeedi töövahendid kontoritingimustes on kontoritehnika ning erialased tarkvaraprogrammid. Välitingimustes kasutab geodeet asjakohaseid instrumente (näit. tahhümeeter, nivelliir, GPS-mõõteriistad jne.) ning vajaduse korral ka tavapäraseid käsitööriistu nagu labidas, saag, haamer jne. Välitöö objektidel on kohustuslik kanda turvavarustust (kiiver, helkurvest). Geodeedi töö eeldab loogilist mõtlemist ja analüüsivõimet, visuaalset mälu, ruumilist kujutlusvõimet. Oluline on ka matemaatiline võimekus ja keskendumisvõime. Geodeeditöös on vajalikud avatus ja hea suhtlemisoskus, täpsus, kohusetunne, hea suhtlemisvõime, enesedistsipliin ja stressitaluvus. Välitöödeks on soovitatav hea füüsiline vorm ja valmisolek tööks erinevates ilmastikutingimustes. 5. taseme geodeedina töötajal on erialane haridus ja läbitud täiendkoolitused ning kellel on praktiline töökogemus geodeesia valdkonnas. Geodeet, maamõõtja Geodeet, tase 5 kutsestandard koosneb kahest kohustuslikust (B.2.1-2.2), kolmest valitavast (B.2.3-2.5) ja geodeedi kutset läbivatest kompetentsidest (B.2.6 – 2.12). 5. taseme geodeedi kutse saamiseks on nõutav kohustuslike (B.2.1 ja B.2.2), kutset läbivate (B.2.6 – 2.12) ja vähemalt ühe valitava kompetentsi (B.2.3 - 2.5) tõendamine. Mõõdistustööd objektil 5 Mõõtmisandmete töötlemine 5 Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe valitava kompetentsi (B.2.3 - 2.5) tõendamine Ehitusgeodeetilised tööd 5 Insenertehnilised geodeesiatööd 5 Ehitusgeodeetilised uuringud 5 Kvaliteedi järgimine töös 5 Oma töö planeerimine 5 Suhtlemisoskused ja meeskonnatöö 5 Toimetulek probleemidega 5 Elukestva õppe protsessis osalemine 5 Keelteoskus 5 Arvuti kasutamise oskused 5 Geodeet, tase 6 Land surveyor, level 6 6 Geodeet IV (versioon 1) Geodeet IV (versioon 2) Geodeet IV (versioon 3) Geodeet, tase 6 (versioon 4) Geodeet, tase 6 (versioon 5) Geodeet, tase 6 (versioon 7) Geodeet, tase 6 (versioon 8) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Geodeet 33 2014-11-21 2014-11-21 2018-03-12 6 6 2165 Kartograafid ja maamõõtjad 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Mairolt Kakko OÜ REIB, Eesti Geodeetide Ühing Jaan Kallandi OÜ Metricus, Eesti Geodeetide Ühing Jüri Randjärv Eesti Maaülikool Karin Kollo Maa-amet Toivo Tomingas Maa-amet Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Käesolev kutsestandard on aluseks isikute tööalase kompetentsuse hindamisele. Geodeesia (kr geodaisia "maajagamine") on teadus planeet Maa ja selle pinna osade kuju ja suuruse määramisest, seejuures ka kasutatavatest mõõtmismeetoditest, mõõtmistulemuste matemaatilisest töötlemisest ning maapinna osade kujutamisest tasapinnal kaartide, plaanide ja profiilidena. Geodeedi peamine tööülesanne on geodeetiliste tööde tegemine ehitusobjektidel, planeeringu- ja projekteerimisaladel: esmalt mõõdistustööd objektil ning seejärel saadud andmete töötlemine, analüüsimine, tõlgendamine ja vormistamine. Geodeet tegutseb vastavalt erialale erinevates valdkondades: ehitusgeodeetilised tööd, insenertehnilised eritööd, kõrgema geodeesiaga seotud tööd, geodeetilised uurimistööd. Tegevusvaldkonnast ja väljakujunenud traditsioonidest lähtuvalt nimetatakse geodeesiaalal töötajaid koos maakorraldajaga ka maamõõtjaks. Geodeesia kutsealal on kutsed neljal tasemel: Maamõõdutehnik, tase 4; Geodeet, tase 5; Geodeet, tase 6 ja Geodeet, tase 7. Käesolevas kutsestandardis kirjeldatakse 6. taseme geodeedi kutsealaseid kompetentse. Geodeet, tase 6 on spetsialist, kes töötab geomaatika valdkonnaga seotud ettevõtetes ja asutustes. Tema peamine tööülesanne on geodeetiliste tööde tegemine erinevatel objektidel. Geodeet, tase 6 töötab keerulistes ja ettearvamatutes olukordades ning leiab operatiivselt lahendusi tekkinud probleemidele. Ta vastutab töörühma töö kvaliteetse täitmise eest. Vajaduse korral konsulteerib kõrgema taseme geodeediga. A.2.1 Mõõdistustööd objektil 2.1.1 Mõõdistustööde ettevalmistamine 2.1.2 Geodeetilise mõõdistamisvõrgu loomine 2.1.3 Tahhümeetriliste mõõdistamistööde tegemine 2.1.4 Geodeetiline satelliitmõõdistamine 2.1.5 Nivelleerimistööde tegemine A.2.2 Mõõtmisandmete töötlemine 2.2.1 Mõõtmisandmete kontrollimine ja analüüsimine 2.2.2 Arvutuste tegemine 2.2.3 Jooniste koostamine 2.2.4 Mõõtmisandmete ja arvutustulemuste dokumenteerimine A.2.3 Ehitusgeodeetilised tööd 2.3.1 Kõrgusliku ja plaanilise ehitusvõrgu rajamine 2.3.2 Ehitusgeodeetiliste märkimistööde tegemine 2.3.3 Ehitiste (sh tehnorajatiste) teostus- ja kontrollmõõdistamistööde tegemine ja dokumenteerimine A.2.4 Insenertehnilised geodeesiatööd 2.4.1 Hoonete arhitektuurne mõõdistamine ja jooniste koostamine 2.4.2 Keerukamate rajatiste mõõdistamine ja jooniste koostamine 2.4.3 Ajalooliste ehitiste (sh varemete) mõõdistamine 2.4.4 Ehitiste deformatsioonide mõõdistamine 2.4.5 Materjalimahtude mõõdistamine ja arvutamine 2.4.6 Spetsiifiliste rajatiste kalibreerimine ja pasportiseerimine 2.4.7 Hüdrograafiliste mõõdistustööde tegemine A.2.5 Ehitusgeodeetilised uuringud 2.5.1 Mõõdistamisvõrkude rajamine 2.5.2 Maa-ala mõõdistamine 2.5.3 Tehnovõrkude uurimine ja tulemuste dokumenteerimine 2.5.4 Maa-ala plaani koostamine 2.5.5 Vajalike kooskõlastuste hankimine A.2.6 Kõrgema geodeesia tööd 2.6.1 Kohalike geodeetiliste võrkude projekteerimine 2.6.2 Kohalike geodeetiliste võrkude rajamine ja rekonstrueerimine 2.6.3 Riiklike geodeetiliste võrkude rajamine ja rekonstrueerimine 2.6.4 Koordinaatsüsteemide vahelised teisendused ja teisendusparameetrite määramine Geomaatika kutseala tööosade ja ülesannete võrdlev loetelu on toodud kutsestandardi lisas nr 1 „Tööosad ja tööülesanded“. Geodeedid töötavad nii kontoris kui ka välitöödel. Tööaeg on paindlik, sõltuvalt vajadusest tuleb objekte mõõdistada ka väljaspool tavapärast tööaega. Töö iseloom on vahelduv – kontoris töötamine vaheldub välitingimustes töötamisega. Geodeedi töökeskkonnaga seotud riskifaktorid tulenevad peamiselt liiklusest ning ehituste, ehitus- ja tööstusobjektide eripärast, seetõttu peab ta rangelt järgima kehtivaid ohutusnõudeid. Teatud olukordades võib juhtuda, et tööülesannete täitmisel tuleb geodeedil siseneda eravaldustesse, riigi piiritsooni või muudele piiratud ligipääsuga territooriumitele. Sellisel juhul on vaja hankida luba nimetatud territooriumil viibimiseks ja töötamiseks. Geodeedi töövahendid kontoritingimustes on kontoritehnika ning erialased tarkvaraprogrammid. Välitingimustes kasutab geodeet asjakohaseid instrumente (nt tahhümeeter, nivelliir, GPS-mõõteriistad jne.) ning vajaduse korral ka tavapäraseid käsitööriistu nagu labidas, saag, haamer jne. Välitöö objektidel on kohustuslik kanda turvavarustust (kiiver, helkurvest). Geodeedi töö eeldab loogilist mõtlemist ja analüüsivõimet, visuaalset mälu, ruumilist kujutlusvõimet. Oluline on ka matemaatiline võimekus ja keskendumisvõime, otsustus- ja planeerimisvõime. Geodeeditöös on vajalikud avatus ja hea suhtlemisoskus, täpsus, kohusetunne, enesedistsipliin ja stressitaluvus. Välitöödeks on soovitatav hea füüsiline vorm ja valmisolek tööks erinevates ilmastikutingimustes. 6. taseme geodeedina töötajal on erialane kõrgharidus, läbitud täiendkoolitused ning kellel on praktiline töökogemus geodeesia valdkonnas. Geodeet, maamõõtja Geodeet, tase 6 kutsestandard koosneb kahest kohustuslikust (B.2.1-2.2), neljast valitavast (B.2.3-2.6) ja geodeedi kutset läbivatest kompetentsidest (B.2.7 – B.2.13). 6. taseme geodeedi kutse saamiseks on nõutav kohustuslike, läbivate ja vähemalt ühe valitava kompetentsi (B.2.3 - 2.6) tõendamine. Mõõdistustööd objektil 6 Mõõtmisandmete töötlemine 6 kutse saamiseks on nõutav vähemalt ühe valitava kompetentsi (B.2.3 - 2.6) tõendamine. Ehitusgeodeetilised tööd 6 Ehitusgeodeetilised uuringud 6 Kõrgema geodeesia tööd 6 Insenertehnilised geodeesiatööd 6 Kvaliteedi järgimine töös 6 Oma töö planeerimine 6 Suhtlemisoskused ja meeskonnatöö 6 Toimetulek probleemidega 6 Elukestva õppe protsessis osalemine 6 Keelteoskus 6 Arvuti kasutamise oskused 6 Geodeet, tase 7 Land surveyor, level 7 6 Geodeesiainsener, tase 7 (versioon 8) Geodeet V (versioon 1) Geodeet V (versioon 2) Geodeet V (versioon 3) Geodeet, tase 7 (versioon 4) Geodeet, tase 7 (versioon 5) Geodeet, tase 7 (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Geodeet 33 2014-11-21 2014-11-21 2018-03-12 7 7 2165 Kartograafid ja maamõõtjad 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Mairolt Kakko OÜ REIB, Eesti Geodeetide Ühing Jaan Kallandi OÜ Metricus, Eesti Geodeetide Ühing Jüri Randjärv Eesti Maaülikool Karin Kollo Maa-amet Toivo Tomingas Maa-amet Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Käesolev kutsestandard on aluseks isikute tööalase kompetentsuse hindamisele. Geodeesia (kr geodaisia "maajagamine") on teadus planeet Maa ja selle pinna osade kuju ja suuruse määramisest, seejuures ka kasutatavatest mõõtmismeetoditest, mõõtmistulemuste matemaatilisest töötlemisest ning maapinna osade kujutamisest tasapinnal kaartide, plaanide ja profiilidena. Geodeedi peamine tööülesanne on geodeetiliste tööde tegemine ehitusobjektidel, planeeringu- ja projekteerimisaladel: esmalt mõõdistustööd objektil ning seejärel saadud andmete töötlemine, analüüsimine, tõlgendamine ja vormistamine. Geodeet tegutseb vastavalt erialale erinevates valdkondades: ehitusgeodeetilised tööd, insenertehnilised eritööd, kõrgema geodeesiaga seotud tööd, geodeetilised uurimistööd. Tegevusvaldkonnast ja väljakujunenud traditsioonidest lähtuvalt nimetatakse geodeesiaalal töötajat koos maakorraldajaga ka maamõõtjaks. Geodeesia kutsealal on kutsed järgmistel tasemetel: Maamõõdutehnik, tase 4; Geodeet, tase 5; Geodeet, tase 6 ja Geodeet, tase 7. Käesolevas kutsestandardis kirjeldatakse 7. taseme geodeedi kutsealaseid kompetentse. Geodeet, tase 7 on suurte kogemustega tippspetsialist, kes töötab geomaatika valdkonnaga seotud ettevõtetes ja asutustes ja vastutab töörühma töö kvaliteetse täitmise eest. Geodeet, tase 7 töötab keerulistes ja ettearvamatutes olukordades ning vajaduse korral pakub välja innovaatilisi lahendusi tekkinud probleemidele, vajaduse korral töötab välja ja rakendab uusi tehnoloogiaid. A.2.1 Mõõdistustööd objektil 2.1.1 Mõõdistustööde ettevalmistamine 2.1.2 Geodeetilise mõõdistamisvõrgu loomine 2.1.3 Tahhümeetriliste mõõdistamistööde tegemine 2.1.4 Geodeetiline satelliitmõõdistamine 2.1.5 Nivelleerimistööde tegemine A.2.2 Mõõtmisandmete töötlemine 2.2.1 Mõõtmisandmete kontrollimine ja analüüsimine 2.2.2 Arvutuste tegemine 2.2.3 Jooniste koostamine 2.2.4 Mõõtmisandmete ja arvutustulemuste dokumenteerimine A.2.3 Ehitusgeodeetilised tööd 2.3.1 Kõrgusliku ja plaanilise ehitusvõrgu rajamine 2.3.2 Ehitusgeodeetiliste märkimistööde tegemine 2.3.3 Ehitiste (sh tehnorajatiste) teostus- ja kontrollmõõdistamistööde tegemine ja dokumenteerimine A.2.4 Insenertehnilised geodeesiatööd 2.4.1 Hoonete arhitektuurne mõõdistamine ja jooniste koostamine 2.4.2 Keerukamate rajatiste mõõdistamine ja jooniste koostamine 2.4.3 Ajalooliste ehitiste (sh varemete) mõõdistamine 2.4.4 Ehitiste deformatsioonide mõõdistamine 2.4.5 Materjalimahtude mõõdistamine ja arvutamine 2.4.6 Spetsiifiliste rajatiste kalibreerimine ja pasporteerimine 2.4.7 Hüdrograafiliste mõõdistustööde tegemine A.2.5 Ehitusgeodeetilised uuringud 2.5.1 Mõõdistamisvõrkude rajamine 2.5.2 Maa-ala mõõdistamine 2.5.3 Tehnovõrkude uurimine ja tulemuste dokumenteerimine 2.5.4 Vajalike kooskõlastuste hankimine A.2.6 Kõrgema geodeesia tööd 2.6.1 Kohalike geodeetiliste võrkude projekteerimine 2.6.2 Riiklike geodeetiliste võrkude projekteerimine 2.6.3 Kohalike geodeetiliste võrkude rajamine ja rekonstrueerimine 2.6.4 Riiklike geodeetiliste võrkude rajamine ja rekonstrueerimine 2.6.5 Gravimeetriliste võrkude rajamine 2.6.6 Koordinaatsüsteemide vahelised teisendused ja teisendusparameetrite määramine Geomaatika kutseala tööosade ja ülesannete võrdlev loetelu on toodud kutsestandardi lisas nr 1 „Tööosad ja tööülesanded“. Geodeedid töötavad nii kontoris kui ka välitöödel. Tööaeg on paindlik, sõltuvalt vajadusest tuleb objekte mõõdistada ka väljaspool tavapärast tööaega. Töö iseloom on vahelduv – kontoris töötamine vaheldub välitingimustes töötamisega. Geodeedi töökeskkonnaga seotud riskifaktorid tulenevad peamiselt liiklusest ja ehituste, ehitus- ja tööstusobjektide eripärast, seetõttu peab ta rangelt järgima kehtivaid ohutusnõudeid. Teatud olukordades võib juhtuda, et tööülesannete täitmisel tuleb geodeedil siseneda eravaldustesse, riigi piiritsooni või muudele piiratud ligipääsuga territooriumitele. Sellisel juhul on vaja hankida luba nimetatud territooriumil viibimiseks ja töötamiseks. Geodeedi töövahendid kontoritingimustes on kontoritehnika ning erialased tarkvaraprogrammid. Välitingimustes kasutab geodeet asjakohaseid instrumente (nt tahhümeeter, nivelliir, GPS-mõõteriistad jne) ning vajaduse korral ka tavapäraseid käsitööriistu nagu labidas, saag, haamer jne. Välitöö objektidel on kohustuslik kanda turvavarustust (kiiver, helkurvest). Geodeedi töö eeldab loogilist mõtlemist ja analüüsivõimet, visuaalset mälu, ruumilist kujutlusvõimet. Oluline on ka matemaatiline võimekus ja keskendumisvõime, otsustus- ja planeerimisvõime. Geodeeditöös on vajalikud avatus ja hea suhtlemisoskus, täpsus, kohusetunne, enesedistsipliin ja stressitaluvus. Välitöödeks on soovitatav hea füüsiline vorm ja valmisolek tööks erinevates ilmastikutingimustes. 7.taseme geodeedina töötajal on erialane kõrgharidus, läbitud täiendkoolitused ning pikaajaline praktiline töökogemus geodeesia vallas. Geodeet, maamõõtja Geodeet, tase 7 kutsestandard koosneb kahest kohustuslikust (B.2.1-2.2) ja neljast valitavast kompetentsist (B.2.3-2.6). 7. taseme geodeedi kutse saamiseks on nõutav kohustuslike (B.2.1 ja B.2.2), vähemalt ühe valitava (B.2.3 - 2.6) ja läbivate kompetentside ja teadmiste (B.2.7 - B.2.13) tõendamine. Mõõdistustööd objektil 7 Mõõtmisandmete töötlemine 7 Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe valitava kompetentsi (B.2.3 - 2.6) tõendamine Ehitusgeodeetilised tööd 7 Ehitusgeodeetilised uuringud 7 Kõrgema geodeesia tööd 7 Insenertehnilised geodeesiatööd 7 Kvaliteedi järgimine töös 7 Oma töö planeerimine 7 Suhtlemisoskused ja meeskonnatöö 7 Toimetulek probleemidega 7 Elukestva õppe protsessis osalemine 7 Keelteoskus 7 Arvuti kasutamise oskused 7 Raudtee veoveeremi turvanguseadmete mehaanik, tase 4 Cab Signalling Mechanic, level 4 1 Raudtee veoveeremi turvanguseadmete mehaanik, tase 4 (versioon 2) Raudtee veoveeremi turvanguseadmete mehaanik, tase 4 (versioon 3) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee turvanguseadmete mehaanik 19 2014-11-25 2014-11-25 2019-05-14 4 4 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Anto Looken SA Raudteekutsed Anton Jartsev AS EVR Cargo Indrek Süld AS Eesti Raudtee Margus Kollo AS EVR Cargo Mati Lõhmus AS Eesti Raudtee Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Tiiu Poltruk Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Raudtee veoveeremi turvanguseadmete mehaanik, tase 4 kutsestandard on aluseks täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Raudtee veoveeremi turvanguseadmete mehaanik, tase 4 teeb veoveeremil paiknevate turvangusüsteemide (edaspidi ALS) tehnohooldust ja remonttöid, juhindudes töö tehnoloogiast ning majanduslikest, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetilistest aspektidest. Ta töötab iseseisvalt olukordades, mida saab tavaliselt ette näha, aga mis võivad ka muutuda. 4. taseme raudtee veoveeremi turvanguseadmete mehaanik võib töötada nii üksi kui ka meeskonnas, tema töö eeldab suhtlemist kaastöötajate ja teiste struktuuriüksuste töötajatega. Raudtee veoveeremi turvanguseadmete mehaanik, tase 4 vastutab enda ja tema juhendamisel korraldatud tööde ohutuse ja kvaliteedi eest ning tehnohoolduse käigus ohutusnõuete rikkumise (näit valed töövõtted, valed töövahendid ja meetodid) tagajärjel tekkinud ohtlike olukordade eest. Raudtee turvanguseadmete hooldus- ja remonttööde kutsealal on viis kutset. Raudtee turvanguseadmete nooremmehaanik, tase 2 teeb raudteel kasutatavate turvangu- ja sideseadmete vähese keerukusega remonttöid ja tehnohooldust. Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 4 teeb raudteel kasutatavate turvangu- ja sideseadmete tehnohooldust ja remonttöid. Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 5 kavandab ja korraldab raudteel kasutatavate turvangu- ja sideseadmete tehnohooldust ja remonttöid või teeb neid töid oma piirkonnas. Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 6 kavandab ja korraldab raudteel kasutatavate turvangu- ja sideseadmete tehnohooldust ja remonttöid mitmes piirkonnas või kogu ettevõttes. Raudtee veoveeremi turvanguseadmete mehaanik, tase 4 teeb veoveeremil paiknevate turvangusüsteemide tehnohooldust ja remonttöid. A.2.1 Raudtee veoveeremi turvanguseadmete kontrollimine ja diagnostika 1) Koodisignaalide vastuvõtmise kontrollimine depoo- ja välitingimustes 2) Vedurifooris ilmuvate näitude vastavuse kontrollimine 3) Avariipiduri funktsioneerimise kontrollimine 4) Induktiivandurite paiknevusgeomeetria kontrollimine 5) Induktiivandurite terviklikkuse kontrollimine 6) Induktiivandurite summaarse takistuse mõõtmine ja eelmise mõõtmistulemusega võrdlemine 7) Elektrooniliste süsteemide alarmlogi ülevaatuse tegemine 8) Juhtimisseadmete toime kontrollimine, elektroonilistel seadmetel PLC ja veduri puutetundlikul IPC-l ilmuvate näitude võrdlemine 9) Veojõu olemasolu kontrollimine väljalülitatud turvanguseadmete puhul 10) Koodivoolu kontrollimine 11) Veoveeremi turvanguseadme põhitoidete kontrollimine 12) Veoveeremi turvanguseadme toimeparameetrite muutmine 13) Veoveeremi turvanguseadme defektsete komponentide vahetamine 14) Veoveeremi vedurijuhi juhiruumi tehniliste vahendite hooldamine 15) Mõõteseadmete regulaarse taatlemise korraldamine A.2.2 Raudtee veoveeremi turvanguseadmete efektiivsuse ja rikete analüüsimine 1) Turvanguseadmete toime efektiivsuse analüüsimine 2) Turvanguseadmete andmete analüüsimine 3) Turvanguseadmete korduvate rikete analüüsimine 4) Turvanguseadmete rikete kõrvaldamine A.2.3 Töö dokumenteerimine ja raudtee veoveeremi turvanguseadmete dokumentatsiooni haldamine 1) Töö dokumenteerimine 2) Dokumentide haldamine A.2.4 Kaastöötajate juhendamine ja ressursside haldamine 1) Väljaõpet vajava töötaja juhendamine 2) Ressursside haldamine Raudtee veoveeremi turvanguseadmete mehaanik, tase 4 töötab nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Tema tööaeg on fikseeritud, kuid seadmete oluliste rikete korral või tehnoloogiliste akende ajal peab ta töötama ka väljaspool tavapärast tööaega, sealhulgas puhkepäevadel ja pühade ajal. Raudtee veoveeremi turvanguseadmete mehaaniku tööaeg võib jaotuda ebaühtlaselt. Töökeskkond on seotud vigastuste tekkimise kõrgendatud riskiga, sageli tuleb töötada sundasendis. Tervisekahjustusi võivad põhjustada kokkupuude kemikaalide ja toksiliste ainetega, kuumus, niiskus, madalad temperatuurid ja temperatuurikõikumised ning seetõttu peab raudtee veoveeremi turvanguseadmete mehaanik kasutama isikukaitsevahendeid. Keskmisest kõrgema ohtlikkusega töö tõttu peab raudtee veoveeremi turvanguseadmete mehaanik täpselt järgima tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada haigestumise, trauma, töövõimetuse või raudteeliiklusõnnetuse. Raudtee veoveeremi turvanguseadmete mehaaniku kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Põhilisteks töövahenditeks on lukksepatöövahendid, käsitöövahendid (näit elektrilised töövahendid), indikaatormõõteriistad, abivahendid (näit šunt), täppismõõteriistad (näit multimeeter) ja sidevahendid (näit telefon, raadiojaam), spetsiaalsed töövahendid (näit koodisimulaator, spetsiaalse tarkvaraga varustatud arvuti). Raudtee veoveeremi turvanguseadmete mehaaniku töö eeldab tunnetusvõimeid (mõtete soravust, loogilist mõtlemist, visuaalset mälu, ruumilist kujutlusvõimet, süvenemisvõimet) ja matemaatilist võimekust. Lisaks on vajalikud koormustaluvus, vastupidavus, füüsilise pingutuse võime, liigutuste täpsus, kiirus, koordinatsioon, jõulisus, osavus ning lõhnatundlikkus. 4. taseme raudtee veoveeremi turvanguseadmete mehaaniku töös on olulised pingetaluvus, keskkonnataluvus, koostöövõime, õppimisvõime, vastutusvõime, usaldatavus, korrektsus, täpsus, enesedistsipliin, suhtlemisvalmidus, otsustusvõime ja iseseisvus. Temalt eeldatakse pühendumist ametile, organisatsiooni eesmärkide järgimist ja valmisolekut muudatusteks. Tavaliselt töötavad 4. taseme raudtee veoveeremi turvanguseadmete mehaanikutena inimesed, kellel on keskharidus ja kutseoskused on omandatud praktilise töö käigus vähemalt 4. taseme raudtee veoveeremi turvanguseadmete mehaaniku või seadmete tootjapoolsel juhendamisel. Raudtee veoveeremi turvanguseadmete mehaanik Raudtee veoveeremi turvanguseadmete mehaaniku töö on reguleeritud raudteeseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrusega „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“, raudtee tehnokasutuseeskirjaga, signalisatsioonijuhendiga, organisatsioonisiseste normdokumentidega ja seadmete tootjapoolsete juhenditega. Raudtee veoveeremi turvanguseadmete mehaanik, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.5 tõendamine. Raudtee veoveeremi turvanguseadmete kontrollimine ja diagnostika 4 Raudtee veoveeremi turvanguseadmete efektiivsuse ja rikete analüüsimine 4 Töö dokumenteerimine ja raudtee veoveeremi turvanguseadmete dokumentatsiooni haldamine 4 Kaastöötajate juhendamine ja ressursside haldamine 4 Raudtee veoveeremi turvanguseadmete mehaanik, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Soojuspumpade paigaldaja, tase 4 Heatpump installer, level 4 2 Soojuspumpade paigaldaja, tase 4 (versioon 1) Soojuspumpade paigaldaja, tase 4 (versioon 3) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Keskkonnatehnika Soojuspumpade paigaldaja 33 2014-11-21 2014-11-21 2018-01-17 4 4 7127 Kliima- ja külmutusseadmete mehaanikud 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Alar Suurväli Soojuspumba Liit Margus Keerutaja AS Sovek Marius Vahter OÜ Ait-Nord Priit Pärn ABC Kliima Tõnu Jõgi Energy Smart Selles kutsestandardis sisalduv kompetents on mõeldud kasutamiseks täiendõppe õppekavade koostamisel keskkonnatehnika lukksepana, kütte- ja jahutussüsteemide lukksepana või külmatehnikuna töötavatele inimestele. Seda kompetentsi on sobiv lülitada täiendava kompetentsina erinevatesse kutsestandarditesse. Soojuspumpade paigaldamise kompetents sisaldab eri liiki soojuspumpade paigaldamiseks tehtavate ettevalmistustööde, paigaldamise ning kliendi järelkoolituse kirjeldust. Soojuspumpade paigaldaja paigaldab eelnevalt koostatud projekti, tööjoonise või tootja paigaldusjuhendi alusel seadme ning teeb toru- ja kaabeldustööd. Soojuspumpade paigaldaja kompetentsi kuulub ka kliendi nõustamine seadme edasise kasutuse, võimaluste ja hoolduse osas. Soojuspumpade paigaldamise kompetents eeldab, et inimene on eelnevalt omandanud keskkonnatehnika lukksepa või kütte- ja jahutussüsteemide lukksepa või külmamehaaniku kutse. Sõltuvalt paigaldatava pumba liigist on paigaldajal vajalik omada järgmisi põhikutseid: - keskkonnatehnika lukksepa või kütte- ja jahutussüsteemide lukksepa või külmamehaaniku kutse on vajalik õhk-õhk või õhk-vesi tüüpi soojuspumba paigaldajatele; - keskkonnatehnika lukksepa või kütte- ja jahutussüsteemide lukksepa kutse on vajalik maasoojus- ehk geotermiliste ning ventilatsioonisoojuspumpade paigaldajatele. Soojuspumba paigaldajate tööaeg on üldjuhul fikseeritud, kuid vajaduse korral ja kliendi soovidest lähtuvalt tuleb töötada ka pärast tavapärast tööaega või nädalavahetustel. Tööülesanded on fikseeritud. Töö toimub nii sise- ja välitingimustes kui ka kõrgustes. Soojuspumba paigaldaja puutub oma töös kokku ohtlike keemiliste ainetega (nt freoongaasid, glükooli vesilahus jne), mistõttu on vajalik rangelt kinni pidada tööohutusnõuetest ning järgida täpselt ohtlike ainete käitlemise korda. Elektrilised ja mehaanilised käsitööriistad, mõõteriistad rõhkude ja temperatuuri mõõtmiseks, freoonikaal, vakumeerimispump, valtsid jne. Soojuspumba paigaldaja töö eeldab füüsilist vastupidavust ja võimekust, vajaduse korral tuleb töötada ka katustel või tõstukitel. Oluline on ka keskkonnataluvus, korrektsus, täpsus ja vastutusvõime. Soojuspumpade paigaldajatel on eelnevalt omandatud külmamehaaniku või keskkonnatehnika lukksepa või kütte- ja jahutussüsteemide lukksepa kutse (vt punkt A.1). Eri liiki soojuspumpade paigaldamine 4 Termiliste päikeseküttesüsteemide paigaldaja, tase 4 Solar heating system installer, level 4 2 Termiliste päikeseküttesüsteemide paigaldaja, tase 4 (versioon 1) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Keskkonnatehnika Termiliste päikeseküttesüsteemide paigaldaja 33 2014-11-21 2014-11-21 2018-01-17 4 4 7127 Kliima- ja külmutusseadmete mehaanikud 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Alar Suurväli Soojuspumba Liit Margus Keerutaja AS Sovek Marius Vahter OÜ Ait-Nord Priit Pärn ABC Kliima Tõnu Jõgi Energy Smart Selles kutsestandardis sisalduv kompetents on mõeldud kasutamiseks täiendõppe õppekavade koostamisel keskkonnatehnika lukksepana või kütte- ja jahutussüsteemide lukksepana töötavatele inimestele. Seda kompetentsi on sobiv lülitada täiendava kompetentsina erinevatesse kutsestandarditesse. Termiliste päikeseküttesüsteemide paigaldamise kompetents sisaldab seadme paigaldamiseks tehtavate ettevalmistustööde, paigaldamise ning kliendi järelkoolituse kirjeldust. Termiliste päikesekütesüsteemide paigaldaja monteerib seadmeid eelnevalt koostatud projekti, tööjoonise või tootja paigaldusjuhendi alusel ning teeb vajalikud toru- ning kaabeldustööd. Termiliste päikesekütesüsteemide paigaldaja kompetentsi kuulub ka kliendi nõustamine seadme edasise kasutuse, võimaluste ja hoolduse osas. Termiliste päikeseküttesüsteemide paigaldamise kompetents eeldab, et inimene on eelnevalt omandanud keskkonnatehnika lukksepa või kütte- ja jahutussüsteemide lukksepa kutse. Termiliste päikeseküttesüsteemide paigaldaja tööaeg on üldjuhul fikseeritud, kuid vajaduse korral ja kliendi soovidest lähtuvalt tuleb töötada ka pärast tavapärast tööaega või nädalavahetustel. Tööülesanded on fikseeritud. Töö toimub nii sise- ja välitingimustes kui ka kõrgustes. Ta puutub oma töös kokku ohtlike keemiliste ainetega (nt glükooli vesilahus jne.), mistõttu on vajalik rangelt kinni pidada tööohutusnõuetest ning järgida täpselt ohtlike ainete käitlemise korda. Elektrilised ja mehaanilised käsi-tööriistad, mõõteriistad rõhkude ja temperatuuri mõõtmiseks, survestuspump, pH-mõõdik jne. Termiliste päikeseküttesüsteemide paigaldaja töö eeldab füüsilist vastupidavust ja võimekust, vajaduse korral tuleb töötada ka katustel või tõstukitel. Oluline on ka keskkonnataluvus, korrektsus, täpsus ja vastutusvõime. Termiliste päikeseküttesüsteemide paigaldaja on eelnevalt omandatud keskkonnatehnika lukksepa või kütte- ja jahutussüsteemide lukksepa kutse. Termiliste päikeseküttesüsteemide paigaldamine 4 Nooremtreener, tase 4 Junior coach, level 4 13 Nooremtreener, tase 4 (versioon 11) Nooremtreener, tase 4 (versioon 12) Nooremtreener, tase 4 (versioon 14) Nooremtreener, tase 4 (versioon 15) Nooremtreener, tase 4 (versioon 16) Nooremtreener, tase 4 (versioon 17) Nooremtreener, tase 4 (versioon 18) Nooremtreener, tase 4 (versioon 19) Nooremtreener, tase 4 (versioon 20) Nooremtreener, tase 4 (versioon 21) Nooremtreener, tase 4 (versioon 22) Nooremtreener, tase 4 (versioon 23) Treener II (versioon 1) Treener II (versioon 10) Treener II (versioon 2) Treener II (versioon 3) Treener II (versioon 4) Treener II (versioon 5) Treener II (versioon 6) Treener II (versioon 7) Treener II (versioon 8) Treener II (versioon 9) Aeroobika ja rühmatreeningud Aerutamine Aikido Allveesport Ameerika jalgpall Ammulaskmine Automudelism Autosport Capoeira Curling Disc-golf Golf Hapkido Iaido Indiaca Jalgpall Jalgrattasport Ju-jutsu Judo Jõutõstmine Jäähoki Jääpall Kabe Karate Kelgutamine Kepikõnd Kergejõustik Kickboxing Kobudo Koroona ja novus Korvpall Kriket Kudo Kujundujumine Kulturism ja fitness Kurnimäng Käsipall Laevamudelism Laskesuusatamine Laskmine Lauatennis Lennusport Liikumisharrastus Maadlus Maahoki Male Matkasport Moodne viievõistlus Mootorrattasport Orienteerumine Pesapall Petank Piljard Poks Purjetamine Raadiosport Ragbi Ratsutamine Rulluisutamine Saalihoki Sambo Sport chanbara Squash Sulgpall Sumo Suusatamine Sõudmine Taekwon-do ITF Taekwondo WTF Taipoks Tennis Triatlon Turniiribridž Tõstesport Uisutamine Ujumine Veemoto Veepall Veeremängud Vehklemine Vesiaeroobika Vettehüpped Vibusport Võimlemine Võistlustants Võrkpall Wu-shu Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 22 2014-11-20 2014-11-20 2016-05-17 4 4 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treenerite eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Ilver Audentese Spordigümnaasium Üllar Kerde Eesti Korvpalliliit Janek Küppar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Kadri Liivak Eesti Võimlemisliit Aldur Partasjuk Spordiklubi Reval-Sport Erich Petrovits Jõhvi Spordikeskus Kristjan Port Tallinna Ülikool Aavo Põhjala Eesti Judoliit Jaak Salumets Eesti Treenerite Liit Toomas Tõnise Eesti Olümpiakomitee Priit Vene Eesti Olümpiakomitee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Nooremtreener, tase 4 kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamise ja isikute kompetentsuse hindamise alus. Treener on liikumisharrastuse ja spordi spetsialist, kes juhib käitumisharjumuste kujundamise ja kehaliste ninga vaimsete harjutuste abil inimese tervist toetavate ja sportlike eesmärkide saavutamist. Treeneri ülesanne on sportlike ja kehaliste võimete terviklik, tulemuslik ja ohutu arendamine. Treener töötab iseseisvalt, meeskonna liikmena või liidrina, kaasates erinevaid spetsialiste. Treeneritöö eeldab vastutustunnet, loomingulisust, saavutusvajadust, täpsust ja ausust. Vajalik on perioodiline treeningtööd toetavate teadmiste ja oskuste tulemuslik täiendamine ning kogemuste ja teadmiste edasiandmine kolleegidele. Oluline on oskus mõjutada treenitavaid isikliku eeskujuga. Treener järgib treenerite eetikakoodeksit (vt C-osa lisa 1). NOOREMTREENER, tase 4 täidab tööülesandeid erisugustes olukordades. On omandanud kutsealased oskused ja teadmised enamasti kutsealase väljaõppe ja praktilise treeneritööga. Töötab enamasti iseseisvalt. Vastutab oma tööülesannete täitmise eest. A.2.1 Sportimise organiseerimine ja arendamine: 1) treenitava valimine või treeningurühma komplekteerimine; 2) treeningute plaani koostamine; 3) teiste spetsialistide kaasamine treeningprotsessi. A.2.2 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine: 1) kehaliste võimete arendamine; 2) spordialaspetsiifiliste oskuste arendamine; 3) sotsiaalsete võimete arendamine ja spordiala kultuuri õpetamine; 4) taastumisvahendite kasutamine; 5) spordivarustuse ja treeningvahendite soovitamine ja kasutamine; 6) treenitava juhendamine võistlusel; 7) toitumisharjumuste suunamine; 8) treenitava sportliku arengu lühemaajaline planeerimine, mõõtmine, esmane analüüsimine ja tagasiside andmine. Spetsialiseerumine toimub sõltuvalt spordiala spetsiifikast, spordialal kasutatavatest vahendidest ja harrastamiskeskkonnast. Spordiala spetsiifikast tulenevalt on kutse andjal õigus kehtestada erinõudeid. Spetsialiseerumine on otseselt seotud kutsestandardis kirjeldatud tööosadega. Treeneritöö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel, kodust eemal (treeningulaagrid, võistlused, koolitused jms). Kasutab treeningprotsessis vajalikke vahendeid vastavalt spordialale. 1) pinge- ja stressitaluvus; 2) suhtlemisoskus; 3) saavutusvajadus; 4) vastutustunne; 5) ausus; 6) järjekindlus; 7) täpsus; 8) paindlikkus, kohanemisvõime; 9) headus, empaatiavõime; 10) emotsionaalne stabiilsus; 11) motiveerimisvõime. Nooremtreener on keskharidusega, nõutava koolituse läbinud ja tasemele vastava erialase töökogemusega isik. Kutse taotlemise eeldused on kirjas kutse andmise korras. Treener. Töö treenerina on reguleeritud spordiseadusega. Nooremtreener, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse käesolevas kutsestandardis nimetatud spordialale, kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumised nagu matkasport, suusatamine, uisutamine ja veeremängud jagunevad omakorda: Matkasport -alpinism -jalgsimatkamine -jalgrattamatkamine -mägimatkamine -veematkamine Suusatamine -murdmaasuusatamine -mäesuusatamine -lumelauasport -kahevõistlus ja suusahüpped Uisutamine -iluuisutamine -kiiruisutamine Veeremängud -bowling -sportkeegel Sportimise organiseerimine ja arendamine 4 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 4 alpinism jalgsimatkamine jalgrattamatkamine mägimatkamine veematkamine murdmaasuusatamine mäesuusatamine lumelauasport kahevõistlus ja suusahüpped iluuisutamine kiiruisutamine Bowling sportkeegel Nooremtreener, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Treener, tase 5 Coach, level 5 13 Treener III (versioon 1) Treener III (versioon 10) Treener III (versioon 2) Treener III (versioon 3) Treener III (versioon 4) Treener III (versioon 5) Treener III (versioon 6) Treener III (versioon 7) Treener III (versioon 8) Treener III (versioon 9) Treener, tase 5 (versioon 11) Treener, tase 5 (versioon 12) Treener, tase 5 (versioon 14) Treener, tase 5 (versioon 15) Treener, tase 5 (versioon 16) Treener, tase 5 (versioon 17) Treener, tase 5 (versioon 18) Treener, tase 5 (versioon 19) Treener, tase 5 (versioon 20) Treener, tase 5 (versioon 21) Treener, tase 5 (versioon 22) Treener, tase 5 (versioon 23) Aeroobika ja rühmatreeningud Aerutamine Aikido Allveesport Ameerika jalgpall Ammulaskmine Automudelism Autosport Capoeira Curling Disc-golf Golf Hapkido Iaido Indiaca Jalgpall Jalgrattasport Ju-jutsu Judo Jõutõstmine Jäähoki Jääpall Kabe Karate Kelgutamine Kepikõnd Kergejõustik Kickboxing Kobudo Koroona ja novus Korvpall Kriket Kudo Kujundujumine Kulturism ja fitness Kurnimäng Käsipall Laevamudelism Laskesuusatamine Laskmine Lauatennis Lennusport Liikumisharrastus Maadlus Maahoki Male Matkasport Moodne viievõistlus Mootorrattasport Orienteerumine personaaltreener Pesapall Petank Piljard Poks Purjetamine Raadiosport Ragbi Ratsutamine Rulluisutamine Saalihoki Sambo Sport chanbara Squash Sulgpall Sumo Suusatamine Sõudmine Taekwon-do ITF Taekwondo WTF Taipoks Tennis Triatlon Turniiribridž Tõstesport Uisutamine Ujumine Veemoto Veepall Veeremängud Vehklemine Vesiaeroobika Vettehüpped Vibusport Võimlemine Võistlustants Võrkpall Wu-shu Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 22 2014-11-20 2014-11-20 2016-05-17 5 5 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treenerite eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Ilver Audentese Spordigümnaasium Üllar Kerde Eesti Korvpalliliit Janek Küppar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Kadri Liivak Eesti Võimlemisliit Aldur Partasjuk Spordiklubi Reval-Sport Erich Petrovits Jõhvi Spordikeskus Kristjan Port Tallinna Ülikool Aavo Põhjala Eesti Judoliit Jaak Salumets Eesti Treenerite Liit Toomas Tõnise Eesti Olümpiakomitee Priit Vene Eesti Olümpiakomitee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Treener, tase 5 kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamise ja isikute kompetentsuse hindamise alus. Treener on liikumisharrastuse ja spordispetsialist, kes juhib käitumisharjumuste kujundamise ja kehaliste ning vaimsete harjutuste abil inimese tervist toetavate ja sportlike eesmärkide saavutamist. Treeneri ülesanne on sportlike ja kehaliste võimete terviklik, tulemuslik ja ohutu arendamine. Treener töötab iseseisvalt, meeskonna liikmena või liidrina, kaasates erinevaid spetsialiste. Treeneritöö eeldab vastutustunnet, loomingulisust, saavutusvajadust, täpsust ja ausust. Vajalik on perioodiline treeningtööd toetavate teadmiste ja oskuste tulemuslik täiendamine ning kogemuste ja teadmiste edasiandmine kolleegidele. Oluline on oskus mõjutada treenitavaid isikliku eeskujuga. Treener järgib treenerite eetikakoodeksit (vt C-osa lisa 1). TREENER, tase 5 täidab tööülesandeid erisugustes olukordades ja kõrgendatud saavutusnõuete nimel elukvaliteedi tõstmise eesmärgil või sportliku konkurentsi tingimustes. On omandanud kutsealased oskused ja teadmised enamasti kutsealasel õppe ja pikaajalise treeneritööga. Omab valmisolekut erialaste teadmiste edasiandmiseks huvitatud osapooltele. Vastutab treeningtööks vajalike ajaliste ja tehniliste vahendite kasutamise ja treenerite omavahelise töökorralduse eest. A.2.1 Sportimise organiseerimine ja arendamine: 1) treenitava valimine või treeningurühma komplekteerimine; 2) treeningute plaani koostamine; 3) teiste spetsialistide kaasamine treeningprotsessi; 4) teiste treenerite juhendamine; 5) treenitava tervisliku eriolukorra arvestamine treeningprotsessis. A.2.2 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine: 1) kehaliste võimete arendamine; 2) spordialaspetsiifiliste oskuste arendamine; 3) sotsiaalsete võimete arendamine ja spordiala kultuuri õpetamine; 4) taastumisvahendite kasutamine; 5) spordivarustuse ja treeningvahendite soovitamine ja kasutamine; 6) treenitava juhendamine võistlusel; 7) toitumisharjumuste suunamine; 8) treenitava tervikarengu planeerimine, mõõtmine, analüüsimine ja tagasiside andmine; 9) taktikaline ning psühholoogiline ettevalmistamine valitud spordialal. Spetsialiseerumine toimub sõltuvalt spordiala spetsiifikast, spordialal kasutatavatest vahendidest ja harrastamiskeskkonnast. Spordiala spetsiifikast tulenevalt on kutse andjal õigus kehtestada erinõudeid. Spetsialiseerumine on otseselt seotud kutsestandardis kirjeldatud tööosadega. Treeneritöö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel, kodust eemal (treeningulaagrid, võistlused, koolitused jms). Kasutab treeningprotsessis vajalikke vahendeid vastavalt spordialale. 1) pinge- ja stressitaluvus; 2) suhtlemisoskus; 3) saavutusvajadus; 4) vastutustunne; 5) ausus; 6) järjekindlus; 7) täpsus; 8) paindlikkus, kohanemisvõime; 9) headus, empaatiavõime; 10) emotsionaalne stabiilsus; 11) motiveerimisvõime. Treener on keskharidusega, nõutava koolituse läbinud ja tasemele vastava erialase töökogemusega isik. Kutse taotlemise eeltingimused on kirjas kutse andmise korras. Treener. Töö treenerina on reguleeritud spordiseadusega. Treener, tase 5 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse käesolevas kutsestandardis nimetatud spordialale, kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumised nagu matkasport, suusatamine, uisutamine ja veeremängud jagunevad omakorda: Matkasport -alpinism -jalgsimatkamine -jalgrattamatkamine -mägimatkamine -veematkamine Suusatamine -murdmaasuusatamine -mäesuusatamine -lumelauasport -kahevõistlus ja suusahüpped Uisutamine -iluuisutamine -kiiruisutamine Veeremängud -bowling -sportkeegel Sportimise organiseerimine ja arendamine 5 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 5 alpinism jalgsimatkamine jalgrattamatkamine mägimatkamine veematkamine murdmaasuusatamine mäesuusatamine lumelauasport kahevõistlus ja suusahüpped iluuisutamine kiiruisutamine Bowling sportkeegel Treener, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Vanemtreener, tase 6 Senior coach, level 6 13 Treener IV (versioon 1) Treener IV (versioon 10) Treener IV (versioon 2) Treener IV (versioon 3) Treener IV (versioon 4) Treener IV (versioon 5) Treener IV (versioon 6) Treener IV (versioon 7) Treener IV (versioon 8) Treener IV (versioon 9) Vanemtreener, tase 6 (versioon 11) Vanemtreener, tase 6 (versioon 12) Vanemtreener, tase 6 (versioon 14) Vanemtreener, tase 6 (versioon 15) Vanemtreener, tase 6 (versioon 16) Vanemtreener, tase 6 (versioon 17) Vanemtreener, tase 6 (versioon 18) Vanemtreener, tase 6 (versioon 19) Vanemtreener, tase 6 (versioon 20) Vanemtreener, tase 6 (versioon 21) Vanemtreener, tase 6 (versioon 22) Vanemtreener, tase 6 (versioon 23) Aeroobika ja rühmatreeningud Aerutamine Aikido Allveesport Ameerika jalgpall Ammulaskmine Automudelism Autosport Capoeira Curling Disc-golf Golf Hapkido Iaido Indiaca Jalgpall Jalgrattasport Ju-jutsu Judo Jõutõstmine Jäähoki Jääpall Kabe Karate Kelgutamine Kepikõnd Kergejõustik Kickboxing Kobudo Koroona ja novus Korvpall Kriket Kudo Kujundujumine Kulturism ja fitness Kurnimäng Käsipall Laevamudelism Laskesuusatamine Laskmine Lauatennis Lennusport Maadlus Maahoki Male Matkasport Moodne viievõistlus Mootorrattasport Orienteerumine personaaltreener Pesapall Petank Piljard Poks Purjetamine Raadiosport Ragbi Ratsutamine Rulluisutamine Saalihoki Sambo Sport chanbara Squash Sulgpall Sumo Suusatamine Sõudmine Taekwon-do ITF Taekwondo WTF Taipoks Tennis Triatlon Turniiribridž Tõstesport Uisutamine Ujumine Veemoto Veepall Veeremängud Vehklemine Vesiaeroobika Vettehüpped Vibusport Võimlemine Võistlustants Võrkpall Wu-shu Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 22 2014-11-20 2014-11-20 2016-05-17 6 6 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treenerite eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Ilver Audentese Spordigümnaasium Üllar Kerde Eesti Korvpalliliit Janek Küppar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Kadri Liivak Eesti Võimlemisliit Aldur Partasjuk Spordiklubi Reval-Sport Erich Petrovits Jõhvi Spordikeskus Kristjan Port Tallinna Ülikool Aavo Põhjala Eesti Judoliit Jaak Salumets Eesti Treenerite Liit Toomas Tõnise Eesti Olümpiakomitee Priit Vene Eesti Olümpiakomitee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Vanemtreener, tase 6 kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamise ja isikute kompetentsuse hindamise alus. Treener on liikumisharrastuse ja spordispetsialist, kes juhib käitumisharjumuste kujundamise ja kehaliste ning vaimsete harjutuste abil inimese tervist toetavate ja sportlike eesmärkide saavutamist. Treeneri ülesanne on sportlike ja kehaliste võimete terviklik, tulemuslik ja ohutu arendamine. Treener töötab iseseisvalt, meeskonna liikmena või liidrina, kaasates erinevaid spetsialiste. Treeneritöö eeldab vastutustunnet, loomingulisust, saavutusvajadust, täpsust ja ausust. Vajalik on perioodiline treeningtööd toetavate teadmiste ja oskuste tulemuslik täiendamine ning kogemuste ja teadmiste edasiandmine kolleegidele. Oluline on oskus mõjutada treenitavaid isikliku eeskujuga. Treener järgib treenerite eetikakoodeksit (vt Lisa 1). VANEMTREENER, tase 6 täidab analüüsimist ja otsustamist eeldavaid tööülesandeid ettearvamatutes olukordades ja sportliku konkurentsi või tervise erinõuete tingimustes. Enamasti on omandanud kutsealased oskused ja teadmised kombineeritult kõrgema erialase formaalõppe ja kutsealase koolitusega ning pikaajalise ja tulemusliku treeneritööga. Vastutab erialaste teadmiste edasiandmise eest huvitatud osapooltele. Juhib terviklikuks treeningprotsessiks vajalike ressursside kasutamist ja treenerite omavahelist töökorraldust. A.2.1 Sportimise organiseerimine ja arendamine: 1) treenitava valimine või treeningurühma komplekteerimine; 2) treeningute plaani koostamine; 3) teiste spetsialistide kaasamine treeningprotsessi; 4) teiste treenerite juhendamine; 5) treenitava tervisliku eriolukorra arvestamine treeningprotsessis; 6) koolitamine ja metoodiliste materjalide väljatöötamine. A.2.2 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine: 1) kehaliste võimete arendamine; 2) spordialaspetsiifiliste oskuste arendamine; 3) sotsiaalsete võimete arendamine ja spordiala kultuuri õpetamine; 4) taastumisvahendite kasutamine; 5) spordivarustuse ja treeningvahendite soovitamine ja kasutamine; 6) treenitava juhendamine võistlusel; 7) toitumisharjumuste suunamine; 8) treenitava tervikarengu planeerimine, mõõtmine, analüüsimine ja tagasiside andmine; 9) taktikaline ning psühholoogiline ettevalmistamine valitud spordialal. Spetsialiseerumine toimub sõltuvalt spordiala spetsiifikast, spordialal kasutatavatest vahendidest ja harrastamiskeskkonnast. Spordiala spetsiifikast tulenevalt on kutse andjal õigus kehtestada erinõudeid. Spetsialiseerumine on otseselt seotud kutsestandardis kirjeldatud tööosadega. Treeneritöö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel, kodust eemal (treeningulaagrid, võistlused, koolitused jms). Kasutab treeningprotsessis vajalikke vahendeid vastavalt spordialale. 1) pinge- ja stressitaluvus; 2) suhtlemisoskus; 3) saavutusvajadus; 4) vastutustunne; 5) ausus; 6) järjekindlus; 7) täpsus; 8) paindlikkus, kohanemisvõime; 9) headus, empaatiavõime; 10) emotsionaalne stabiilsus; 11) motiveerimisvõime. Vanemtreener on nõutava koolituse läbinud ja tasemele vastava erialase töökogemusega isik. Kutse taotlemise eeltingimused on kirjas kutse andmise korras. Treener. Töö treenerina on reguleeritud spordiseadusega. Vanemtreener, tase 6 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse käesolevas kutsestandardis nimetatud spordialale, kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumised nagu matkasport, suusatamine, uisutamine ja veeremängud jagunevad omakorda: Matkasport -alpinism -jalgsimatkamine -jalgrattamatkamine -mägimatkamine -veematkamine Suusatamine -murdmaasuusatamine -mäesuusatamine -lumelauasport -kahevõistlus ja suusahüpped Uisutamine -iluuisutamine -kiiruisutamine Veeremängud -bowling -sportkeegel Sportimise organiseerimine ja arendamine 6 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 6 alpinism jalgsimatkamine jalgrattamatkamine mägimatkamine veematkamine murdmaasuusatamine mäesuusatamine lumelauasport kahevõistlus ja suusahüpped iluuisutamine kiiruisutamine Bowling sportkeegel Vanemtreener, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Eliittreener, tase 8 Elite coach, level 8 3 Eliittreener, tase 8 (versioon 1) Eliittreener, tase 8 (versioon 10) Eliittreener, tase 8 (versioon 11) Eliittreener, tase 8 (versioon 12) Eliittreener, tase 8 (versioon 13) Eliittreener, tase 8 (versioon 2) Eliittreener, tase 8 (versioon 4) Eliittreener, tase 8 (versioon 5) Eliittreener, tase 8 (versioon 6) Eliittreener, tase 8 (versioon 7) Eliittreener, tase 8 (versioon 8) Eliittreener, tase 8 (versioon 9) Aeroobika ja rühmatreeningud Aerutamine Aikido Allveesport Ameerika jalgpall Ammulaskmine Automudelism Autosport Capoeira Curling Disc-golf Golf Hapkido Iaido Indiaca Jalgpall Jalgrattasport Ju-jutsu Judo Jõutõstmine Jäähoki Jääpall Kabe Karate Kelgutamine Kepikõnd Kergejõustik Kickboxing Kobudo Koroona ja novus Korvpall Kriket Kudo Kujundujumine Kulturism ja fitness Kurnimäng Käsipall Laevamudelism Laskesuusatamine Laskmine Lauatennis Lennusport Maadlus Maahoki Male Matkasport Moodne viievõistlus Mootorrattasport Orienteerumine personaaltreener Pesapall Petank Piljard Poks Purjetamine Raadiosport Ragbi Ratsutamine Rulluisutamine Saalihoki Sambo Sport chanbara Squash Sulgpall Sumo Suusatamine Sõudmine Taekwon-do ITF Taekwondo WTF Taipoks Tennis Triatlon Turniiribridž Tõstesport Uisutamine Ujumine Veemoto Veepall Veeremängud Vehklemine Vesiaeroobika Vettehüpped Vibusport Võimlemine Võistlustants Võrkpall Wu-shu Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 22 2014-11-20 2014-11-20 2016-05-17 8 8 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treenerite eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Ilver Audentese Spordigümnaasium Üllar Kerde Eesti Korvpalliliit Janek Küppar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Kadri Liivak Eesti Võimlemisliit Aldur Partasjuk Spordiklubi Reval-Sport Erich Petrovits Jõhvi Spordikeskus Kristjan Port Tallinna Ülikool Aavo Põhjala Eesti Judoliit Jaak Salumets Eesti Treenerite Liit Toomas Tõnise Eesti Olümpiakomitee Priit Vene Eesti Olümpiakomitee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Eliittreener, tase 8 kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamise ja isikute kompetentsuse hindamise alus. Treener on liikumisharrastuse ja spordispetsialist, kes juhib käitumisharjumuste kujundamise ja kehaliste ning vaimsete harjutuste abil inimese tervist toetavate ja sportlike eesmärkide saavutamist. Treeneri ülesanne on sportlike ja kehaliste võimete terviklik, tulemuslik ja ohutu arendamine. Treener töötab iseseisvalt, meeskonna liikmena või liidrina, kaasates erinevaid spetsialiste. Treeneritöö eeldab vastutustunnet, loomingulisust, saavutusvajadust, täpsust ja ausust. Vajalik on perioodiline treeningtööd toetavate teadmiste ja oskuste tulemuslik täiendamine ning kogemuste ja teadmiste edasiandmine kolleegidele. Oluline on oskus mõjutada treenitavaid isikliku eeskujuga. Treener järgib treenerite eetikakoodeksit (vt Lisa 1). ELIITTREENER, tase 8 täidab valitud erialal eriti arenenud ja spetsialiseeritud oskusi ning tehnikaid eeldavaid tööülesandeid, kasutades tulemuslikult kõige edumeelsemaid ja piirialadel olevaid teadmisi kõikides liikumisharrastuse ning spordi valdkondades ja tasemetel. On omandanud kutsealased tipposkused ja -teadmised akadeemilise kõrgtasemega võrreldaval määral ning need on rahvusvahelisel tipptasemel korduvalt tõestatud tulemusliku treeneritöö kaudu. Omab rahvusvahelist autoriteeti, kujundab eeskuju ja käitumise kaudu spordiala kultuuri rahvusvahelisel tasemel. Demonstreerib oma novaatorlikkust, iseseisvust, teadus- ja kutsealast meisterlikkust ning pidevat pühendumust uute ideede või protsesside arendamisel töö- või õppesituatsioonides. A.2.1 Sportimise organiseerimine ja arendamine: 1) treenitava valimine või treeningrühma komplekteerimine; 2) treeningute plaani koostamine; 3) teiste spetsialistide kaasamine treeningprotsessi; 4) teiste treenerite juhendamine; 5) treenitava tervisliku eriolukorra arvestamine treeningprotsessis; 6) koolitamine ja metoodiliste materjalide väljatöötamine. A.2.2 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine: 1) kehaliste võimete arendamine; 2) spordialaspetsiifiliste oskuste arendamine; 3) sotsiaalsete võimete arendamine ja spordiala kultuuri õpetamine; 4) taastumisvahendite kasutamine; 5) spordivarustuse ja treeningvahendite soovitamine ja kasutamine; 6) treenitava juhendamine võistlusel; 7) toitumisharjumuste suunamine; 8) treenitava tervikarengu planeerimine, mõõtmine, analüüsimine ja tagasiside andmine; 9) taktikaline ning psühholoogiline ettevalmistamine valitud spordialal. Spetsialiseerumine toimub sõltuvalt spordiala spetsiifikast, spordialal kasutatavatest vahendidest ja harrastamiskeskkonnast. Spordiala spetsiifikast tulenevalt on kutse andjal õigus kehtestada erinõudeid. Spetsialiseerumine on otseselt seotud kutsestandardis kirjeldatud tööosadega. Treeneritöö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel, kodust eemal (treeningulaagrid, võistlused, koolitused jms.). Kasutab treeningprotsessis vajalikke vahendeid vastavalt spordialale. 1) pinge- ja stressitaluvus; 2) suhtlemisoskus; 3) saavutusvajadus; 4) vastutustunne; 5) ausus; 6) järjekindlus; 7) täpsus; 8) paindlikkus, kohanemisvõime; 9) headus, empaatiavõime; 10) emotsionaalne stabiilsus; 11) motiveerimisvõime. Eliittreener on nõutava koolituse läbinud ja tasemele vastava erialase töökogemusega isik. Kutse taotlemise eeltingimused on kirjas kutse andmise korras. Treener. Töö treenerina on reguleeritud spordiseadusega. Eliittreener, tase 8 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse käesolevas kutsestandardis nimetatud spordialale, kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumised nagu matkasport, suusatamine, uisutamine ja veeremängud jagunevad omakorda: Matkasport -alpinism -jalgsimatkamine -jalgrattamatkamine -mägimatkamine -veematkamine Suusatamine -murdmaasuusatamine -mäesuusatamine -lumelauasport -kahevõistlus ja suusahüpped Uisutamine -iluuisutamine -kiiruisutamine Veeremängud -bowling -sportkeegel Sportimise organiseerimine ja arendamine 8 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 8 alpinism jalgsimatkamine jalgrattamatkamine mägimatkamine veematkamine murdmaasuusatamine mäesuusatamine lumelauasport kahevõistlus ja suusahüpped iluuisutamine kiiruisutamine Bowling sportkeegel Eliittreener, tase 8 kutset läbiv kompetents 8 Arhivaar, tase 7 Archivist, level 7 1 Arhivaar, tase 7 (versioon 2) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Bürootöö Arhivaar 10 2012-06-07 2012-06-07 2017-06-06 7 7 2621 Arhivaarid ja kuraatorid 0322 Raamatukogundus, teave, arhiivindus 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Hille Oidema AS Arhiivikeskus Jaak Rand Eesti Äriarhiivi OÜ Kaja Pullonen Rahvusarhiivi ajalooarhiiv Kalmer Mäeorg Tallinna Linnaarhiiv Lea Kõiv Tallinna Linnaarhiiv Margus Maiste Arhivaaride Ühing Pille Noodapera Rahvusarhiiv Raivo Ruusalepp Tallinna Ülikool Arhiivitöö koosneb toimingutest, mida dokumentidega tehakse pärast nende asjaajamisest väljumist: hindamine, kogumine, korrastamine, kirjeldamine, säilitamine ja kasutamise korraldamine. Arhivaar hindab organisatsiooni (sh arhiivimoodustaja) tegevuses tekkinud dokumentide väärtust ja rakendab dokumendihalduse ning dokumentide korrastamise, kirjeldamise, säilitamise ja kasutamise põhimõtteid. Ta töötab nii avalikus kui erasektoris. Arhivaar on oma töös iseseisev. Ta puutub töötades kokku tundliku informatsiooniga, mis seab talle kõrged eetilised nõudmised. Arhivaar, tase 7 töötab üldjuhul arhiiviasutuses. Ta mõistab avaliku- ja erasektori toimimise põhimõtteid ja tagab arhiiviväärtusliku teabe säilimise. Arhivaar selgitab arhiiviväärtusliku teabe, korraldab dokumentide hindamist ja arhivaalide kogumist ning tagab nende säilimise ja kasutatavuse. Arhivaar nõustab organisatsioone arhiivitöö korraldamisel. Arhivaar, tase 6 töötab üldjuhul organisatsioonis. Ta omab ülevaadet organisatsiooni tegevusest ja eesmärkidest ja tagab koostöös teiste struktuuriüksustega organisatsiooni dokumentide nõuetekohase haldamise ning säilimise. Arhivaar korraldab arhiivi haldamist, nõustab kolleege erialaselt ja korraldab arhiivinduskoolitusi. A.2.1 Dokumentide liigitamine ja haldamine A.2.2 Hindamine A.2.3 Arhiiviväärtusega dokumentide üleandmine ja vastuvõtmine A.2.4 Arhiivikorrastamine A.2.5 Arhiivikirjeldamine A.2.6 Arhiivi kasutamine A.2.7 Säilitamine ja kaitse korraldamine A.2.8 Digitaalse säilitamise korraldamine A.2.9 Nõustamine dokumendi- ja arhiivihalduse küsimustes A.2.10 Töötamine avalikkusega A.2.11 Arhiivipedagoogika A.2.12 Kartograafiliste dokumentide kirjeldamine ja korrastamine A.2.13 Töö ajalooliste arhiividega* A.2.14 Filmi-, foto- või audiodokumentide korrastamine ja kirjeldamine *Ajalooline arhiiv käesoleva standardi mõistes on arhiiv, milles sisalduvad dokumendid on tekkinud enne 1918. a tegutsenud institutsioonide või isikute tegevuse käigus. Ajalooliste arhiivide dokumendid on valdavalt võõrkeelsed ja vanades kirjaviisides. Arhivaari tööaeg on üldjuhul fikseeritud. Töörütm on rutiinne, kuid samas vaheldusrikas. Arhivaar töötab siseruumides. Töö nõuab üldjuhul füüsilist pingutust ja tehniliste vahendite kasutamist. Arhivaar peab järgima tööeeskirju ja ohutusnõudeid. Töös võivad esineda erinevad riskitegurid (psüühiline pinge, (paberi)tolmuallergia, sundasend jms). Peamised töövahendid on kontoritarbed ja -tehnika ning arhiivi korrastamise tarvikud (kaaned, karbid jms). 1) korrektsus; 2) täpsus; 3) püsivus; 4) kohusetundlikkus; 5) süsteemne mõtlemine ja analüüsivõime; 6) koostöö- ja suhtlemisvõime; 7) otsustus- ja vastutusvõime; 8) pingetaluvus; 9) usaldusväärsus. 7. taseme arhivaari kutsetunnistust võib üldjuhul taotleda isik, kellel on magistrikraad või sellega võrdsustatud kõrgharidus ning vähemalt 3-aastane kutsealane töökogemus ning läbitud erialane täienduskoolitus. Arhivaar, arhiivikorrastaja, arhivaar-inspektor, peaspetsialist, spetsialist. 7.taseme arhivaari kutse koosneb kohustuslikest, läbivast ja valitavatest kompetentsidest. Arhivaari 7. taseme kutsetunnituse taotlemisel peavad olema tõendatud kõik kohustuslikud kompetentsid vahemikus B.2.1 – B.2.10 ja läbiv kompetents B.2.15. Lisaks on võimalik tõendada ühe või mitme kompetentsi olemasolu valitavate kompetentside (B.2.11 – B.2.14) hulgast. Valitavate kompetentside tõendamine 7. taseme kutsetunnistuse taotlemisel on vabatahtlik. Taseme tõendanud taotlejale väljastatakse kutsetunnitus. Dokumentide liigitamine ja haldamine 7 Hindamine 7 Arhiiviväärtusega dokumentide üleandmine ja vastuvõtmine 7 Arhiivikorrastamine 7 Arhiivikirjeldamine 7 Arhiivi kasutamine 7 Säilitamine ja kaitse korraldamine 7 Digitaalse säilitamise korraldamine 7 Nõustamine dokumendi- ja arhiivihaldusalastes küsimustes 7 Töötamine avalikkusega 7 Kutsetunnistuse taotlemisel on lisaks võimalik tõendada ühe või mitme kompetentsi olemasolu valitavate kompetentside (B.2.11 – B.2.14) hulgast. Valitavate kompetentside tõendamine 7. taseme kutsetunnistuse taotlemisel on vabatahtlik. Taseme tõendanud taotlejale väljastatakse kutsetunnitus. Arhiivipedagoogika 7 Kartograafiliste dokumentide kirjeldamine ja korrastamine 7 Töö ajalooliste arhiividega* 7 Filmi-, foto- või audiodokumentide korrastamine ja kirjeldamine 7 Arhivaar, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Personalijuht, tase 8 Human resource manager, level 8 1 Personalijuht, tase 8 (versioon 2) Personalijuht, tase 8 (versioon 3) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Personalitöö Personalijuht 10 2012-06-07 2012-06-07 2014-12-04 8 8 1212 Personalijuhid 0417 Tööoskused 78 Tööhõive Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Anu Peljo EV Rahandusministeerium Egle Saska Tallinna Sadam AS Jane Järvalt Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal Katrina Laurson PARE Maria Kütt Elion Ettevõtted AS Piret Põldre Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal Terje Tiiman Eesti Energia AS Tiina Käsi Nordea Bank 8. taseme personalijuht töötab suures organisatsioonis (alates 250 töötajast), rahvusvahelises organisatsioonis või kontsernis personalijuhi, personaliosakonna juhataja, personalidirektori vms valdkonna juhi ametikohal. Personalijuht 8 osaleb organisatsiooni strateegia väljatöötamisel ja vastutab selle elluviimise eest inimressurssi puudutavates küsimustes. Ta juhib ja arendab personalispetsialistide meeskonda ning korraldab personaliteenuste pakkumist organisatsioonis. 8. taseme personalijuht arendab inimeste juhtimise valdkonda ka oma organisatsioonist väljaspool: nt tegutsedes koolitaja, õppejõu, konsultandi või mentorina, võttes arvamusliidrina sõna meedias ja konverentsidel, uurides valdkonda akadeemiliselt või osaledes erialavõrgustike töös. A.2.1 Organisatsiooni üldjuhtimine. A.2.2 Personaliüksuse juhtimine ja arendamine. A.2.3 Personaliteenuste osutamine. A.2.4 Arendus-, loome- või teadustegevus Tööd tehakse enamasti kontorikeskkonnas. Kutse eeldab valmisolekut viibida töölähetustes. Töö on intensiivne ja nõuab suhtlemisvalmidust ning vaimset pingutust. Töötab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahenditega: olulisemateks töövahenditeks on arvuti, professionaalne tarkvara ja andmebaasid, erinevad esitlusvahendid. 1) Arengule suunatus: Seab kõrged standardid töötamisele, keskendub pidevale parendustegevusele. Hoiab end kursis muutuste ja trendidega nii organisatsioonis kui ka sellest väljaspool, areneb erialaselt. Näitab üles initsiatiivi, innustub uute lahenduste ja võimaluste leidmisest. Annab ja kasutab tagasisidet tulemuslikkuse tõstmiseks ning eesmärkide saavutamiseks. 2) Analüüsi- ja üldistusvõime: Valib sobivad meetodid info kogumiseks, analüüsib ja hindab info olulisust ja asjakohasust, näeb tervikpilti, mõistab personalijuhtimise valdkonnas, majanduses ja ühiskonnas toimuvat nii Eestis kui ka välismaal, kasutab infot otsuste vastuvõtmisel ja soovituste ning prognooside tegemisel. 3) Mõjutamisoskus: Kindlustab osapoolte toetuse ja pühendumuse muutustele, projektidele, poliitikatele vms, kasutades sobivaid lähenemisi ning kommunikatsioonivahendeid ja -kanaleid ning andes vastutust ja jagades tunnustust kolleegidele. 4) Koostöövõime: Loob ja hoiab koostöösuhteid organisatsiooni sees ja väljaspool, kujundab meeskonnatunde ühiste eesmärkideni jõudmiseks, kaasab kolleege, toetab konfliktsituatsioonide lahendamist. 5) Usaldusväärsus: Kasutab töös professionaalseid teadmisi ja kogemusi, võtab vastutuse oma otsuste ja tegude eest, on eeskujuks väärtuste ja eetika järgimisel. Töötamine 8. kutsetaseme personalijuhina eeldab magistrikraadi või sellega võrdsustatud kraadi ja vähemalt kolmeaastast personalitöö ning juhtimiskogemust. Personalijuht, personaliosakonna juhataja, personalidivisjoni juht, personalidirektor, personali- ja kvaliteedijuht, administratsioonijuht jmt. Personalijuht, tase 8 kutse moodustub neljast kompetentsist. Kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.4 ja B.2.5 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Organisatsiooni üldjuhtimine 8 Personaliüksuse juhtimine ja arendamine 8 Personaliteenuste osutamine 8 Arendus-, loome- või teadustegevus 8 Personalijuht, tase 8 kutset läbiv kompetents 8 Ofsettrükkal, tase 4 Printingmachine operator, level 4 5 Ofsettrükkal, tase 4 (versioon 6) Ofsettrükkal, tase 4 (versioon 7) Ofsettrükkal, tase 4 (versioon 8) Trükkal II (versioon 1) Trükkal II (versioon 2) Trükkal II (versioon 3) Trükkal II (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Trükitööstus Trükkal 10 2012-06-07 2012-06-07 2017-05-10 4 4 7322 Trükkalid 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 18 Trükindus ja salvestiste paljundus Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Ivar Kaselaid AS Uniprint Külli Tammes Eesti Trükitööstuse Liit Marko Levin TPT Merike Mägi AS Uniprint Merle Okas AS Kroonpress Peeter Russow TPT Ofsettrükkal on kvalifitseeritud spetsialist, kelle peamine tööülesanne on ofsettrükimasinal trükkimine. Ofsettrükkal jälgib ja kontrollib pidevalt kogu trükiprotsessi, tema kohustuste hulka kuulub üldjuhul trükimasina hooldus: puhastamine, õlitamine, reguleerimine, trükiseadmete töökorras hoidmiseks vajalike kulumaterjalide regulaarne vahetamine, sellega seotud arvestuse pidamine jms. Trükkimise kõrval on trükkali tööülesanded trükimasina ja -materjalide ettevalmistamine ning töö sissevõtuga seotud masina seadistamine. Ofsettrükkali elukutse on täpsust ja pühendumist nõudev töö, mis eeldab keerulise seadmepargi käsitsemis- ja hooldusoskust. Ofsettrükkali töös on tähtis tootmise eripärast tingitud tööülesannete täpne tõlgendamine ja täitmine, töö planeerimine, töövahendite ratsionaalne ja keskkonnaohutu kasutamine. Kuigi oma põhiloomult on ofsettrükkali töö individuaalne peab ofsettrükkal kogu toomisprotsessi vältel olema valmis koostööks teiste meeskonnaliikmetega. Ofsettrükkal peab olema valmis ennast pidevalt arendama ja koolitama, et tulla toime areneva tehnoloogia, uute seadmete ja töövõtetega. A.2.1 Trükimasina tööks ettevalmistamine A.2.2 Ofsettrükimasinal trükkimine A.2.3 Trükimasina hooldamine A.2.4 Trükikvaliteedi ohjamine Töökeskkonnas võivad esineda riskitegurid: müra, vibratsioon ja tolm. Oma igapäevatöös puutub trükkal kokku ainetega, mis võivad ülitundlikel inimestel põhjustada allergiat. Töö eripära nõuab head stressitaluvust, füüsilist vastupidavust ning valmisolekut töötada öösel, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. Töö nõuab täpset värvuste eristamist. Sel kutsealal töötaja peab olema valmis pidevaks füüsiliseks pingutuseks (raskuste teisaldamiseks). Trükimasinad ja -seadmed, trükikvaliteedi kontrollimise mõõteriistad ja -seadmed, järeltöötlusseadmed. 1) süsteemsus, 2) värvitaju, 3) pinge- ja stressitaluvus, 4) suhtlemisoskus, 5) koostöövalmidus, 6) vastutusvõime (täpsus, korrektsus, usaldatavus, kohusetunne, enesedistsipliin), 7) iseseisvus ja otsustusvõime, 8) õppimis- ja arenemisvõime. Trükkal, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav keskharidus ja kutsealane koolitus või erialane kutsekeskharidus. Ofsettrükkal, poognaofsettrükkal, trükkal. Selle kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside B.2.1 – B.2.4 ja B.2.5 (läbiv kompetents) tõendamine. Trükimasina tööks ette valmistamine 4 Ofsettrükimasinal trükkimine 4 Trükimasina hooldamine 4 Trükikvaliteedi ohjamine 4 Ofsettrükkal, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Ofsettrükkal, tase 5 Printingmachine operator, level 5 4 Trükkal III (versioon 1) Trükkal III (versioon 2) Trükkal III (versioon 3) Trükkal III (versioon 5) Rullofsettrükkal, tase 5 Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Trükitööstus Trükkal 10 2012-06-07 2012-06-07 2017-06-06 5 5 7322 Trükkalid 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 18 Trükindus ja salvestiste paljundus Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Ivar Kaselaid AS Uniprint Külli Tammes Eesti Trükitööstuse Liit Marko Levin TPT Merike Mägi AS Uniprint Merle Okas AS Kroonpress Peeter Russow TPT Ofsettrükkal on kvalifitseeritud spetsialist, kelle peamine tööülesanne on ofsettrükimasinal trükkimine. Ofsettrükkal jälgib ja kontrollib pidevalt kogu trükiprotsessi, tema kohustuste hulka kuulub trükimasina hooldus: puhastamine, õlitamine, reguleerimine, trükiseadmete töökorras hoidmiseks vajalike kulumaterjalide regulaarne vahetamine, sellega seotud arvestuse pidamine jms. Trükkimise kõrval on trükkali tööülesanded trükimasina ja -materjalide ettevalmistamine ning töö sissevõtuga seotud masina häälestamine. Ofsettrükkali elukutse on täpsust ja pühendumist nõudev töö, mis eeldab keerulise seadmepargi käsitsemis- ja hooldusoskust. Ofsettrükkali töös on tähtis tootmise eripärast tingitud tööülesannete täpne tõlgendamine ja täitmine, töö planeerimine, töövahendite ratsionaalne ja keskkonnaohutu kasutamine. Kuigi oma põhiloomult on trükkali töö individuaalne, peab trükkal kogu toomisprotsessi vältel olema valmis koostööks teiste meeskonnaliikmetega. Ofsettrükkal peab olema valmis ennast pidevalt arendama ja koolitama, et tulla toime areneva tehnoloogia, uute seadmete ja töövõtetega. Ofsettrükkal, tase 5 on kogemustega trükkal, kes tuleb toime keerukate tööülesannete täitmisega muutuvates olukordades. Ofsettrükkal tase 5 kutsetaseme taotlemisel võib trükkal spetsialiseeruda vastavalt kasutatavale tehnoloogiale või trükimasina tüübile. Ofsettrükkal tase 5 kutse taotlemisel on võimalik spetsialiseeruda rullofset alavaldkonnale. A.2.1 Trükimasina tööks ettevalmistamine A.2.2 Ofsettrükimasinal trükkimine A.2.3 Trükimasina hooldamine A.2.4 Trükikvaliteedi ohjamine Rullofsettrükkal: A.2.5 Rullipuki seadistamine A.2.6 Kuivatusseadme reźiimi seadistamine A.2.7 Voltimisseadme seadistamine A.2.8 Vastuvõtuseadme seadistamine A.2.9 Sisetranspordi liikurmasina juhtimine Töökeskkonnas võivad esineda riskitegurid: müra, vibratsioon ja tolm. Oma igapäevatöös puutub trükkal kokku ainetega, mis võivad ülitundlikel inimestel põhjustada allergiat. Töö eripära nõuab head stressitaluvust, füüsilist vastupidavust ning valmisolekut töötada öösel, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. Töö nõuab täpset värvuste eristamist. Sel kutsealal töötaja peab olema valmis pidevaks füüsiliseks pingutuseks (raskuste teisaldamiseks). Trükimasinad ja -seadmed, trükikvaliteedi kontrollimise mõõteriistad ja -seadmed, järeltöötlusseadmed. 1) süsteemsus, 2) värvitaju, 3) pinge- ja stressitaluvus, 4) suhtlemisoskus, 5) koostöövalmidus, 6) vastutusvõime (täpsus, korrektsus, usaldatavus, kohusetunne, enesedistsipliin), 7) iseseisvus ja otsustusvõime, 8) õppimis- ja arenemisvõime, 9) motiveeritus elukestvaks õppeks. Ofsettrükkal, tase 5 kutse taotlemisel on nõutav vähemalt kolmeaastane kutsealane töökogemus, keskharidus ja kutsealane täienduskoolitus või erialane kutsekeskharidus. Ofsettrükkal, poognaofsettrükkal, trükkal, rullofsettrükkal. Selle kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside B.2.1 – B.2.4 ja B.2.10 (läbiv kompetents) tõendamine. Lisaks on võimalik spetsialiseerumisega seotud kompetentside tõendamine B.2.5 – B.2.8 ja valitava kompetentsi tõendamine B.2.9. Trükimasina tööks ette valmistamine 5 Ofsettrükimasinal trükkimine 5 Trükimasina hooldamine 5 Trükikvaliteedi ohjamine 5 Selle kutse taotlemisel on lisaks võimalik spetsialiseerumisega seotud kompetentside tõendamine B.2.5 – B.2.8. Selle kutse taotlemisel on lisaks võimalik valitava kompetentsi tõendamine B.2.9. Sisetranspordi liikurmasina juhtimine 5 Ofsettrükkal, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Raamatupidaja, tase 5 Accountant, level 5 1 Raamatupidaja, tase 5 (versioon 2) Raamatupidaja, tase 5 (versioon 3) Raamatupidaja, tase 5 (versioon 4) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Raamatupidamine Raamatupidaja 10 2012-06-07 2012-06-07 2014-01-01 5 5 2411 Raamatupidamise tippspetsialistid 0411 Majandusarvestus ja maksundus 69 Juriidilised toimingud ja arvepidamine Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Aivar Kangust Audiitorkogu Ene Rammo Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Ester Vahtre Sky Laser Advertising Group Helle Noorväli Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Jaan Alver Tallinna Tehnikaülikool Mai Palm SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Mare Berg Eesti Raamatupidajate Kogu Margus Tinits OÜ Tinitsa Konsultatsioonibüroo Tõnis Blank Eesti Raamatupidajate Kogu Raamatupidamine on kitsamas mõttes finantsarvestuse osa, mis tegeleb raamatupidamiskannetega (raamatupidamisregistrite pidamisega). Laiemas mõttes hõlmab ta sama majandusüksuse majandusanalüüsi, tegevuse planeerimist (kavandamist, eelarvestamist) ja sisekontrolli. Raamatupidaja tegeleb järgmiste majandusarvestuse valdkondadega - põhiliselt finantsarvestusega, kuid ka finantsaruannete analüüsiga, maksuarvestusega, kulu- ja eelarvestusega. Raamatupidajad töötavad äri-, avalikus- ja mittetulundussektoris. Raamatupidaja korraldab raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava info saamine majandusüksuse finantsseisundist ja tegevustulemusest. Raamatupidaja juhindub Eesti heast raamatupidamistavast ja/või Euroopa Liidus tunnustatud standarditest, arvestuse ja aruandluse põhimõtetest ning järgib kutse-eetika nõudeid. Raamatupidaja põhilised tööülesanded on seotud igapäevase raamatupidamise tööga, sh maksudeklaratsioonide täitmisega, statistiliste aruannete koostamisega jne. Raamatupidaja töö eeldab isiklikku vastutust ja iseseisvust ning nõuab koostööd meeskonna/grupi teiste liikmetega. Töötamine toimub enamasti juhendamisel. Raamatupidaja peab oskama planeerida oma tööd ja aega, olema täpne ja kohusetundlik ning hea suhtleja. A.2.1 Finantsarvestus A.2.2 Maksuarvestus A.2.3 Juhtimisarvestus Töötamine toimub siseruumides/büroos. Töö enamasti arvutiga, sundasendis. Töö on üldjuhul rutiinne. Töötempo on perioodiliselt pingeline. Büroo- ja sidetehnika ning tööks vajalik arvutitarkvara. 1) kohanemisvõime (pinge- ja stressitaluvus), 2) koostöövõime, 3) täpsus, 4) õppimisvõime, 5) vastutusvõime (usaldatavus, korrektsus, täpsus, kohusetunne, enesedistsipliin), 6) otsustusvõime ja iseseisvus, 7) analüütiline (matemaatiline) võimekus ja loogiline mõtlemine, analüüsioskus, 8) kontsentreerumisvõime, 9) ausus. Raamatupidaja kutse tase 5 kutse taotlemisel on soovitatav erialane kutseharidus keskhariduse baasil, ja/või eelnev töökogemus raamatupidajana ja/või läbitud raamatupidamise täienduskoolitus. Enamlevinud ametinimetused on raamatupidaja, palgaarvestaja, raamatupidaja assistent, kassapidaja, andmesisestaja. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.2, B.2.3 ja B.2.4 (läbiv kompetents) tõendamine. Finantsarvestus 5 Maksuarvestus 5 Juhtimisarvestus 5 Raamatupidaja, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Vanemraamatupidaja, tase 6 Accountant, level 6 7 Raamatupidaja II (versioon 1) Raamatupidaja II (versioon 2) Raamatupidaja II (versioon 3) Raamatupidaja II (versioon 4) Raamatupidaja II (versioon 5) Raamatupidaja II (versioon 6) Raamatupidaja II (versioon 8) Vanemraamatupidaja, tase 6 (versioon 10) Vanemraamatupidaja, tase 6 (versioon 9) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Raamatupidamine Raamatupidaja 10 2012-06-07 2012-06-07 2017-06-06 6 6 2411 Raamatupidamise tippspetsialistid 0411 Majandusarvestus ja maksundus 69 Juriidilised toimingud ja arvepidamine Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Aivar Kangust Audiitorkogu Ene Rammo Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Ester Vahtre Sky Laser Advertising Group Helle Noorväli Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Jaan Alver Tallinna Tehnikaülikool Mai Palm SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Mare Berg Eesti Raamatupidajate Kogu Margus Tinits OÜ Tinitsa Konsultatsioonibüroo Tõnis Blank Eesti Raamatupidajate Kogu Raamatupidamine on kitsamas mõttes finantsarvestuse osa, mis tegeleb raamatupidamiskannetega (raamatupidamisregistrite pidamisega). Laiemas mõttes hõlmab ta sama majandusüksuse majandusanalüüsi, tegevuse planeerimist (kavandamist, eelarvestamist) ja sisekontrolli. Vanemraamatupidaja tegeleb järgmiste majandusarvestuse valdkondadega - finantsarvestusega, juhtimisarvestusega, kuluarvestusega, finantsaruannete analüüsiga, maksuarvestusega ja eelarvestusega. Vanemraamatupidajad töötavad äri-, avalikus- ja mittetulundussektoris. Vanemraamatupidaja korraldab raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava info saamine majandusüksuse finantsseisundist ja tegevustulemusest. Vanemraamatupidaja juhindub Eesti heast raamatupidamistavast ja/ või Euroopa Liidus tunnustatud standarditest, arvestuse ja aruandluse põhimõtetest ning järgib kutse-eetika nõudeid. Vanemraamatupidaja põhilised tööülesanded on seotud igapäevase raamatupidamise tööga, eelarvete ning finantsaruannete ettevalmistamise ja/või koostamisega, vajadusel planeerimise ja juhtimisega, finantstegevuse analüüsimisega, tagades ülesannete õigeaegse ja efektiivse täitmise. Vanemraamatupidaja töö eeldab märkimisväärset vastutust ja iseseisvust ning vajadusel teiste meeskonnaliikmete kontrollimist ja juhendamist. Vanemraamatupidaja peab oskama planeerida oma tööd ja aega, olema täpne ja kohusetundlik ning hea suhtleja. Tööga toimetuleku eelduseks on iseseisvus, distsiplineeritus, vastutus- ja otsustusvõime, hea suhtlemisoskus, arenenud suuline ja kirjalik väljendusoskus ning planeerimisoskus. A.2.1 Finantsarvestus A.2.2 Maksuarvestus A.2.3 Juhtimisarvestus Töötamine toimub siseruumides/büroos. Töö enamasti arvutiga. Töö on sageli rutiinne. Töötempo on perioodiliselt pingeline. Büroo- ja sidetehnika ning tööks vajalik arvutitarkvara. 1) kohanemisvõime (pinge- ja stressitaluvus), 2) koostöövõime, 3) juhtimisoskus, 4) täpsus, 5) õppimisvõime, 6) vastutusvõime (usaldatavus, korrektsus, täpsus, kohusetunne, enesedistsipliin), 7) otsustusvõime ja iseseisvus, 8) analüütiline (matemaatiline) võimekus ja loogiline mõtlemine, analüüsioskus, 9) kontsentreerumisvõime, 10) ausus. Vanemraamatupidaja kutse tase 6 taotlemisel on üldjuhul nõutav bakalaureuse kraad või rakendus-kõrgharidus ja 2-aastane töökogemus raamatupidajana. Vajalik on pidev enesetäiendamine, et olla kursis regulatsioonide muutustega. Enamlevinud ametinimetused on raamatupidaja, vanemraamatupidaja, pearaamatupidaja. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.2, B.2.3 ja B.2.4 (läbiv kompetents) tõendamine. Finantsarvestus 6 Maksuarvestus 6 Juhtimisarvestus 6 Vanemraamatupidaja, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Juhtivraamatupidaja, tase 7 Accountant, level 7 7 Juhtivraamatupidaja, tase 7 (versioon 10) Juhtivraamatupidaja, tase 7 (versioon 9) Raamatupidaja III (versioon 1) Raamatupidaja III (versioon 2) Raamatupidaja III (versioon 3) Raamatupidaja III (versioon 4) Raamatupidaja III (versioon 5) Raamatupidaja III (versioon 6) Raamatupidaja III (versioon 8) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Raamatupidamine Raamatupidaja 10 2012-06-07 2012-06-07 2017-06-06 7 7 2411 Raamatupidamise tippspetsialistid 0411 Majandusarvestus ja maksundus 69 Juriidilised toimingud ja arvepidamine Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Aivar Kangust Audiitorkogu Ene Rammo Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Ester Vahtre Sky Laser Advertising Group Helle Noorväli Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Jaan Alver Tallinna Tehnikaülikool Mai Palm SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Mare Berg Eesti Raamatupidajate Kogu Margus Tinits OÜ Tinitsa Konsultatsioonibüroo Tõnis Blank Eesti Raamatupidajate Kogu Raamatupidamine on kitsamas mõttes finantsarvestuse osa, mis tegeleb raamatupidamiskannetega (raamatupidamisregistrite pidamisega). Laiemas mõttes hõlmab ta sama majandusüksuse majandusanalüüsi, tegevuse planeerimist (kavandamist, eelarvestamist) ja sisekontrolli. Juhtivraamatupidaja tegeleb järgmiste majandusarvestuse valdkondadega- finantsarvestusega, juhtimisarvestusega, kuluarvestusega, finantsaruannete analüüsiga, maksuarvestusega, eelarvestusega ja audiitorkontrolliga. Juhtivraamatupidajad töötavad äri-, avalikus- ja mittetulundussektoris. Juhtivraamatupidaja korraldab raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava info saamine majandusüksuse finantsseisundist ja tegevustulemusest. Juhtivraamatupidaja juhindub Eesti heast raamatupidamistavast ja/või või Euroopa Liidus tunnustatud standarditest, arvestuse ja aruandluse põhimõtetest ning järgib kutse-eetika nõudeid. Juhtivraamatupidaja põhilised tööülesanded on igapäevase raamatupidamise töö planeerimine ja juhtimine, tagades ülesannete õigeaegse, efektiivse ja eelarvele vastava täitmise; struktuuriüksuse esindamine suhetes organisatsiooni siseste ja väliste osapooltega; teiste töötajate juhendamine ning järelevalve teostamine; eelarvete ning finantsaruannete ettevalmistamine; kulutuste kontroll, finantstegevuse analüüs ning ressursside efektiivse kasutamise tagamine. Vajadusel peab ta olema võimeline vastu võtma õigeid rahandusalaseid otsuseid ja oskama maandada finantsriske. Juhtivraamatupidaja teostab erinevaid tehnilisi või erialaseid keerulisi operatsioone. Juhtivraamatupidaja töö eeldab märkimisväärset isiklikku vastutust ja iseseisvust ning nõuab koostööd meeskonna/grupi teiste liikmetega ja vastutab alluvate töö eest. Juhtivraamatupidaja peab oskama planeerida oma tööd ja aega, olema täpne ja kohusetundlik ning hea suhtleja. Tööga toimetuleku eelduseks on iseseisvus, distsiplineeritus, vastutus- ja otsustusvõime, hea suhtlemisoskus, arenenud suuline ja kirjalik väljendusoskus ning planeerimisoskus. Vajalik on inimeste ja ressursside juhtimise oskus, orienteeritus tulemusele ning paindlikkus. A.2.1 Finantsarvestus A.2.2 Maksuarvestus A.2.3 Juhtimisarvestus Töötamine toimub siseruumides/büroos. Töö enamasti arvutiga sundasendis. Töö on üldjuhul rutiinne. Töötempo on perioodiliselt pingeline. Büroo- ja sidetehnika ning tööks vajalik arvutitarkvara. 1) kohanemisvõime (pinge- ja stressitaluvus), 2) koostöövõime, 3) juhtimisoskus, 4) täpsus, 5) õppimisvõime, 6) vastutusvõime (usaldatavus, korrektsus, täpsus, kohusetunne, enesedistsipliin), 7) otsustusvõime ja iseseisvus, 8) analüütiline (matemaatiline) võimekus ja loogiline mõtlemine, analüüsioskus, 9) kontsentreerumisvõime, 10) ausus. Juhtivraamatupidaja kutse tase 7 taotlemisel on nõutav kõrgharidus, üldjuhul magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon. Nõutav on 5-aastane töökogemus raamatupidajana. Vajalik on pidev enesetäiendamine, et olla kursis regulatsioonide muutustega. Enamlevinud ametinimetused on finantsjuht, pearaamatupidaja, vanemraamatupidaja, raamatupidaja, controller. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, B2.2, B.2.3 ja B.2.4 (läbiv kompetents) tõendamine. Finantsarvestus 7 Maksuarvestus 7 Juhtimisarvestus 7 Juhtivraamatupidaja, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Suhtlemistreener, tase 5 Communication and interaction skills trainer, level 5 3 Suhtlemistreener III (versioon 1) Suhtlemistreener III (versioon 2) Suhtlemistreener III (versioon 4) Haridus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Suhtlemistreener 10 2012-06-07 2012-06-07 2017-06-06 5 5 2424 Töötajate koolituse ja täiendõppe tippspetsialistid 0111 Kasvatusteadus 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Tööosad ja tööülesanded Kutsealased terminid Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Endel Hango MTÜ Eesti Suhtlemistreenerite Ühing; SELF II OÜ Jelena Jedomskihh MTÜ Tartu Nõustamis-ja Kriisiabikeskus Kadri Kõiv MTÜ Eesti Suhtlemistreenerite Ühing; Develop Design Anu Sark MTÜ Eesti Suhtlemistreenerite Ühing; Implement Inscape Ann Seilenthal MTÜ Eesti Suhtlemistreenerite Ühing; koolitaja FIE Suhtlemistreening on aktiivõppe meetod, kus õppimise intensiivsus tagatakse kolmekordse tagasisidega õppijatele – suhtlemistreenerilt, grupiliikmetelt ja videolt. Treeningu põhiosa moodustavad praktilised harjutused, kus õppijad saavad võimaluse oma käitumist ise analüüsida ja vajaduse korral treenerite ning teiste grupiliikmete toel muuta. Suhtlemise käsitlemisel treeningul on aluseks võidan-võidad lähenemisviis. Suhtlemistreeneri töö on arendada treenitavate suhtlemisoskusi ning korrigeerida oskuste valdamiseks vajalikke hoiakuid. Inimese isiksusehäiretest tulenevate suhtlemisraskuste ületamine jääb suhtlemistreeningu võimalustest väljapoole. Suhtlemistreener võib töötada koolitusteenust pakkuvas avaliku sektori organisatsioonis, äriettevõttes, mittetulundusühingus või füüsilisest isikust ettevõtjana. Suhtlemistreener juhindub oma töös ESTÜ eetikakoodeksist. Suhtlemistreener, tase 5 töötab superviisori juhendamise all: kavandab, viib läbi ja tagasisidestab tellijale korraldatud treeninguid, analüüsib tehtud treeninguid koos kaastreeneriga, mille käigus püstitab endale edasise professionaalse ning isiksusliku arengu eesmärke. Kutsealal on lisaks Suhtlemistreener, tase 5-le järgmised kutsed: Suhtlemistreener, tase 6 töötab iseseisvalt ja lähtudes tellimustest kavandab, viib läbi ja tagasisidestab tellijale korraldatud treeninguid, analüüsib läbiviidud treeninguid koos kaastreeneri* ja/või juhendajaga (superviisoriga), mille käigus püstitab endale edasise professionaalse ning isiksusliku arengu eesmärke. Suhtlemistreener, tase 7 kavandab tellimusest lähtudes koos tellijaorganisatsioonidega personali arendamise programme valdkondades, mis on seotud suhtlemisoskustega; kavandab, viib läbi, analüüsib ja tagasisidestab tellijale korraldatud treeninguid. Juhendab algajaid kaastreenereid; analüüsib läbiviidud treeninguid koos kaastreeneri ja/või superviisoriga, mille käigus püstitab endale edasise professionaalse ning isiksusliku arengu eesmärke. Propageerib võidan-võidad hoiakutest lähtuvaid suhtlemisoskusi avalikel esinemistel ja meedias; osaleb suhtlemistreeningu meetodi ja suhtlemisoskuste teooria arendamisel. A.2.1 Suhtlemistreeningu ettevalmistamine A.2.2 Suhtlemistreeningu läbiviimine A.2.3 Suhtlemistreeningu järeltöö A.2.4 Koolitusturu arendamine ja suhtlemistreeningu propageerimine A.2.5 Suhtlemistreeningu meetodi ja treenerite arendamine Suhtlemistreeneri tööaeg on paindlik. Töö on intensiivne, vahelduvate tööülesannetega ja emotsionaalselt pingeline. Suhtlemistreening toimub enamasti siseruumides, kasutatav ruum peab olema mitteläbikäidav, sobiva valgustuse ja ventilatsiooniga ning võimaldama ringis istumist vähemalt 14 inimesele. Lisaks toolidele on ruumis 1-2 väiksemat lauda ja (paber)tahvel. Ruumis on võimalus kasutada tehnilisi töövahendeid (vt p.A.4). Paberilehti peab saama kinnitada seintele (näiteks maalriteibiga). Treeningruumi läheduses on (kohvi)pauside võimalus umbes iga 1,5 tunni järel. Suhtlemistreeneri põhilised töövahendid on tehnilised vahendid videopildi salvestamiseks ja edastamiseks (videokaamera ja TV või multimeediaprojektor), muusika esitamiseks; jaotusmaterjalid ja vahendid loovtegevuseks. Suhtlemistreeningu eel- ja järeltööks tavapärane kontoritehnika. 1) verbaalne võimekus (sõnaline arusaamine ja sõna efektiivne kasutamine), 2) pinge- ja stressitaluvus, 3) koostöövõime, koostöövalmidus, 4) määramatuse talumise võime, 5) isiksuslik küpsus, 6) empaatia, 7) tolerantsus. Suhtlemistreeneritelt eeldatakse kõrgharidust ja erialast väljaõpet, mis on vastavuses kutsestandardis kirjeldatud kompetentsidega. Täpsemad kutse taotlemise eeldused on esitatud suhtlemistreeneri kutse tõendamise ja andmise korras. Suhtlemistreener, suhtlemistreener-koolitaja, koolitaja, sisekoolitaja. Suhtlemistreeneri kutse moodustub kuuest kompetentsist. Kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.5 ja B.2.6 (läbiv kompetents) tõendamine. Suhtlemistreeningu ettevalmistamine 5 Suhtlemistreeningu läbiviimine 5 Suhtlemistreeningu järeltöö 5 Koolitusturu arendamine ja suhtlemistreeningu propageerimine 5 Suhtlemistreeningu meetodi ja treenerite arendamine 5 Suhtlemistreener, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Suhtlemistreener, tase 6 Communication and interaction skills trainer, level 6 4 Suhtlemistreener IV (versioon 1) Suhtlemistreener IV (versioon 2) Suhtlemistreener IV (versioon 3) Suhtlemistreener IV (versioon 5) Haridus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Suhtlemistreener 10 2012-06-07 2012-06-07 2017-06-06 6 6 2424 Töötajate koolituse ja täiendõppe tippspetsialistid 0111 Kasvatusteadus 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Tööosad ja tööülesanded Kutsealased terminid Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Endel Hango MTÜ Eesti Suhtlemistreenerite Ühing; SELF II OÜ Jelena Jedomskihh MTÜ Tartu Nõustamis-ja Kriisiabikeskus Kadri Kõiv MTÜ Eesti Suhtlemistreenerite Ühing; Develop Design Anu Sark MTÜ Eesti Suhtlemistreenerite Ühing; Implement Inscape Ann Seilenthal MTÜ Eesti Suhtlemistreenerite Ühing; koolitaja FIE Suhtlemistreening on aktiivõppe meetod, kus õppimise intensiivsus tagatakse kolmekordse tagasisidega õppijatele – suhtlemistreenerilt, grupiliikmetelt ja videolt, Treeningu põhiosa moodustavad praktilised harjutused, kus õppijad saavad võimaluse oma käitumist ise analüüsida ja vajaduse korral treenerite ning teiste grupiliikmete toel muuta. Suhtlemise käsitlemisel treeningul on aluseks võidan-võidad lähenemisviis. Suhtlemistreeneri töö on arendada treenitavate suhtlemisoskusi ning korrigeerida oskuste valdamiseks vajalikke hoiakuid. Inimese isiksusehäiretest tulenevate suhtlemisraskuste ületamine jääb suhtlemistreeningu võimalustest väljapoole. Suhtlemistreener võib töötada koolitusteenust pakkuvas avaliku sektori organisatsioonis, äriettevõttes, mittetulundusühingus või füüsilisest isikust ettevõtjana. Suhtlemistreener juhindub oma töös ESTÜ eetikakoodeksist. Suhtlemistreener, tase 6 töötab iseseisvalt ja lähtudes tellimustest kavandab, viib läbi ja tagasisidestab tellijale korraldatud treeninguid, analüüsib läbiviidud treeninguid koos kaastreeneri* ja/või juhendajaga (superviisoriga), mille käigus püstitab endale edasise professionaalse ning isiksusliku arengu eesmärke. Kutsealal on lisaks Suhtlemistreener, tase 6-le järgmised kutsed: Suhtlemistreener, tase 5 töötab superviisori juhendamise all; kavandab, viib läbi ja tagasisidestab tellijale korraldatud treeninguid, analüüsib tehtud treeninguid koos kaastreeneriga, mille käigus püstitab endale edasise professionaalse ning isiksusliku arengu eesmärke. Suhtlemistreener, tase 7 kavandab tellimusest lähtudes koos tellijaorganisatsioonidega personali arendamise programme valdkondades, mis on seotud suhtlemisoskustega; kavandab, viib läbi, analüüsib ja tagasisidestab tellijale korraldatud treeninguid. Juhendab algajaid kaastreenereid; analüüsib läbiviidud treeninguid koos kaastreeneri ja/või superviisoriga, mille käigus püstitab endale edasise professionaalse ning isiksusliku arengu eesmärke. Propageerib võidan-võidad hoiakutest lähtuvaid suhtlemisoskusi avalikel esinemistel ja meedias; osaleb suhtlemistreeningu meetodi ja suhtlemisoskuste teooria arendamisel. A.2.1 Suhtlemistreeningu ettevalmistamine A.2.2 Suhtlemistreeningu läbiviimine A.2.3 Suhtlemistreeningu järeltöö A.2.4 Koolitusturu arendamine ja suhtlemistreeningu propageerimine A.2.5 Suhtlemistreeningu meetodi ja treenerite arendamine Suhtlemistreeneri tööaeg on paindlik. Töö on intensiivne, vahelduvate tööülesannetega ja emotsionaalselt pingeline. Suhtlemistreening toimub enamasti siseruumides, kasutatav ruum peab olema mitteläbikäidav, sobiva valgustuse ja ventilatsiooniga ning võimaldama ringis istumist vähemalt 14 inimesele. Lisaks toolidele on ruumis 1-2 väiksemat lauda ja (paber)tahvel. Ruumis on võimalus kasutada tehnilisi töövahendeid (vt p.A.4). Paberilehti peab saama kinnitada seintele (näiteks maalriteibiga). Treeningruumi läheduses on (kohvi) pauside võimalus umbes iga 1,5 tunni järel. Suhtlemistreeneri põhilised töövahendid on tehnilised vahendid videopildi salvestamiseks ja edastamiseks (videokaamera ja TV või multimeediaprojektor), muusika esitamiseks; jaotusmaterjalid ja vahendid loovtegevuseks. Suhtlemistreeningu eel- ja järeltööks tavapärane kontoritehnika. 1) verbaalne võimekus (sõnaline arusaamine ja sõna efektiivne kasutamine), 2) pinge- ja stressitaluvus, 3) koostöövõime, koostöövalmidus, 4) määramatuse talumise võime, 5) isiksuslik küpsus, 6) empaatia, 7) tolerantsus. Suhtlemistreeneritelt eeldatakse kõrgharidust ja erialast väljaõpet, mis on vastavuses kutsestandardis kirjeldatud kompetentsidega. Täpsemad kutse taotlemise eeldused on esitatud suhtlemistreeneri kutse tõendamise ja andmise korras. Suhtlemistreener, suhtlemistreener-koolitaja, koolitaja, sisekoolitaja. Suhtlemistreeneri kutse moodustub kuuest kompetentsist. Kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.5 ja B.2.6 (läbiv kompetents) tõendamine. Suhtlemistreeningu ettevalmistamine 6 Suhtlemistreeningu läbiviimine 6 Suhtlemistreeningu järeltöö 6 Koolitusturu arendamine ja suhtlemistreeningu propageerimine 6 Suhtlemistreeningu meetodi ja treenerite arendamine 6 Suhtlemistreener, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Suhtlemistreener, tase 7 Communication and interaction skills trainer, level 7 4 Suhtlemistreener V (versioon 1) Suhtlemistreener V (versioon 2) Suhtlemistreener V (versioon 3) Suhtlemistreener V (versioon 5) Haridus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Suhtlemistreener 10 2012-06-07 2012-06-07 2017-06-06 7 7 2424 Töötajate koolituse ja täiendõppe tippspetsialistid 0111 Kasvatusteadus 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Tööosad ja tööülesanded Kutsealased terminid Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Endel Hango MTÜ Eesti Suhtlemistreenerite Ühing; SELF II OÜ Jelena Jedomskihh MTÜ Tartu Nõustamis-ja Kriisiabikeskus Kadri Kõiv MTÜ Eesti Suhtlemistreenerite Ühing; Develop Design Anu Sark MTÜ Eesti Suhtlemistreenerite Ühing; Implement Inscape Ann Seilenthal MTÜ Eesti Suhtlemistreenerite Ühing; koolitaja FIE Suhtlemistreening on aktiivõppe meetod, kus õppimise intensiivsus tagatakse kolmekordse tagasisidega õppijatele – suhtlemistreenerilt, grupiliikmetelt ja videolt. Treeningu põhiosa moodustavad praktilised harjutused, kus õppijad saavad võimaluse oma käitumist ise analüüsida ja vajaduse korral treenerite ning teiste grupiliikmete toel muuta. Suhtlemise käsitlemisel treeningul on aluseks võidan-võidad lähenemisviis. Suhtlemistreeneri töö on arendada treenitavate suhtlemisoskusi ning korrigeerida oskuste valdamiseks vajalikke hoiakuid. Inimese isiksusehäiretest tulenevate suhtlemisraskuste ületamine jääb suhtlemistreeningu võimalustest väljapoole. Suhtlemistreener võib töötada koolitusteenust pakkuvas avaliku sektori organisatsioonis, äriettevõttes, mittetulundusühingus või füüsilisest isikust ettevõtjana. Suhtlemistreener juhindub oma töös ESTÜ eetikakoodeksist. Suhtlemistreener, tase 7 kavandab tellimusest lähtudes koos tellijaorganisatsioonidega personali arendamise programme valdkondades, mis on seotud suhtlemisoskustega; kavandab, viib läbi, analüüsib ja tagasisidestab tellijale korraldatud treeninguid. Juhendab algajaid kaastreenereid; analüüsib läbiviidud treeninguid koos kaastreeneri ja/või superviisoriga, mille käigus püstitab endale edasise professionaalse ning isiksusliku arengu eesmärke. Propageerib võidan-võidad hoiakutest lähtuvaid suhtlemisoskusi avalikel esinemistel ja meedias; osaleb suhtlemistreeningu meetodi ja suhtlemisoskuste teooria arendamisel. Kutsealal on lisaks Suhtlemistreener, tase 7-le järgmised kutsed: Suhtlemistreener, tase 5 töötab superviisori juhendamise all; kavandab, viib läbi ja tagasisidestab tellijale korraldatud treeninguid, analüüsib tehtud treeninguid koos kaastreeneriga, mille käigus püstitab endale edasise professionaalse ning isiksusliku arengu eesmärke. Suhtlemistreener, tase 6 töötab iseseisvalt ja lähtudes tellimustest kavandab, viib läbi ja tagasisidestab tellijale korraldatud treeninguid, analüüsib läbiviidud treeninguid koos kaastreeneri* ja/või juhendajaga (superviisoriga), mille käigus püstitab endale edasise professionaalse ning isiksusliku arengu eesmärke. A.2.1 Suhtlemistreeningu ettevalmistamine A.2.2 Suhtlemistreeningu läbiviimine A.2.3 Suhtlemistreeningu järeltöö A.2.4 Koolitusturu arendamine ja suhtlemistreeningu propageerimine A.2.5 Suhtlemistreeningu meetodi ja treenerite arendamine Suhtlemistreeneri tööaeg on paindlik. Töö on intensiivne, vahelduvate tööülesannetega ja emotsionaalselt pingeline. Suhtlemistreening toimub enamasti siseruumides, kasutatav ruum peab olema mitteläbikäidav, sobiva valgustuse ja ventilatsiooniga ning võimaldama ringis istumist vähemalt 14 inimesele. Lisaks toolidele on ruumis 1-2 väiksemat lauda ja (paber)tahvel. Ruumis on võimalus kasutada tehnilisi töövahendeid (vt p.A.4). Paberilehti peab saama kinnitada seintele (näiteks maalriteibiga). Treeningruumi läheduses on (kohvi) pauside võimalus umbes iga 1,5 tunni järel. Suhtlemistreeneri põhilised töövahendid on tehnilised vahendid videopildi salvestamiseks ja edastamiseks (videokaamera ja TV või multimeediaprojektor), muusika esitamiseks; jaotusmaterjalid ja vahendid loovtegevuseks. Suhtlemistreeningu eel- ja järeltööks tavapärane kontoritehnika. 1) verbaalne võimekus (sõnaline arusaamine ja sõna efektiivne kasutamine), 2) pinge- ja stressitaluvus, 3) koostöövõime, koostöövalmidus, 4) määramatuse talumise võime, 5) isiksuslik küpsus, 6) empaatia, 7) tolerantsus. Suhtlemistreeneritelt eeldatakse kõrgharidust ja erialast väljaõpet, mis on vastavuses kutsestandardis kirjeldatud kompetentsidega. Täpsemad kutse taotlemise eeldused on esitatud suhtlemistreeneri kutse tõendamise ja andmise korras. Suhtlemistreener, suhtlemistreener-koolitaja, koolitaja, sisekoolitaja. Suhtlemistreeneri kutse moodustub kuuest kompetentsist. Kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.5 ja B.2.6 (läbiv kompetents) tõendamine. Suhtlemistreeningu ettevalmistamine 7 Suhtlemistreeningu läbiviimine 7 Suhtlemistreeningu järeltöö 7 Koolitusturu arendamine ja suhtlemistreeningu propageerimine 7 Suhtlemistreeningu meetodi ja treenerite arendamine 7 Suhtlemistreener, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Sekretär II Secretary II 1 Sekretär II (versioon 2) Sekretär II (versioon 3) Sekretär II (versioon 4) Sekretär II (versioon 6) Sekretär, tase 5 (versioon 5) Sekretär, tase 5 (versioon 7) Sekretär, tase 5 (versioon 8) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Finantsvahenduse - Äriteeninduse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Bürootöö Sekretär 4 2000-03-31 2000-03-31 2002-12-12 II 4120 Asjaajamise tugitöötajad 0415 Sekretäri- ja kontoritöö 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Veokorraldaja III Freight Forwarder III 3 Veokorraldaja III (versioon 1) Veokorraldaja III (versioon 2) Veokorraldaja III (versioon 4) Veokorraldaja-logistik, tase 4 (versioon 10) Veokorraldaja-logistik, tase 4 (versioon 8) Veokorraldaja-logistik, tase 4 (versioon 9) Veokorraldaja, tase 4 (versioon 5) Veokorraldaja, tase 4 (versioon 6) Veokorraldaja, tase 4 (versioon 7) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Veokorraldaja-logistik 23 2008-12-10 2008-12-10 2011-06-08 III 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Veokorraldaja III Freight Forwarder III 2 Veokorraldaja III (versioon 1) Veokorraldaja III (versioon 3) Veokorraldaja III (versioon 4) Veokorraldaja-logistik, tase 4 (versioon 10) Veokorraldaja-logistik, tase 4 (versioon 8) Veokorraldaja-logistik, tase 4 (versioon 9) Veokorraldaja, tase 4 (versioon 5) Veokorraldaja, tase 4 (versioon 6) Veokorraldaja, tase 4 (versioon 7) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Veokorraldaja-logistik 13 2005-05-31 2005-05-31 2008-12-09 III 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Veokorraldaja III Freight Forwarder III 1 Veokorraldaja III (versioon 2) Veokorraldaja III (versioon 3) Veokorraldaja III (versioon 4) Veokorraldaja-logistik, tase 4 (versioon 10) Veokorraldaja-logistik, tase 4 (versioon 8) Veokorraldaja-logistik, tase 4 (versioon 9) Veokorraldaja, tase 4 (versioon 5) Veokorraldaja, tase 4 (versioon 6) Veokorraldaja, tase 4 (versioon 7) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Veokorraldaja-logistik 2 2001-05-08 2001-05-08 2005-05-30 III 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Veokorraldaja IV Freight Forwarder IV 3 Ekspedeerija, tase 6 (versioon 5) Logistik IV (versioon 1) Logistik IV (versioon 2) Logistik IV (versioon 3) Logistik IV (versioon 4) Logistik, tase 6 (versioon 5) Logistikajuht, tase 6 (versioon 6) Logistikajuht, tase 6 (versioon 7) Veokorraldaja IV (versioon 1) Veokorraldaja IV (versioon 2) Veokorraldaja IV (versioon 4) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Veokorraldaja-logistik 23 2008-12-10 2008-12-10 2011-06-08 IV 3331 Tollimaaklerid ja ekspedeerijad 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Veokorraldaja IV Freight Forwarder IV 2 Ekspedeerija, tase 6 (versioon 5) Logistik IV (versioon 1) Logistik IV (versioon 2) Logistik IV (versioon 3) Logistik IV (versioon 4) Logistik, tase 6 (versioon 5) Logistikajuht, tase 6 (versioon 6) Logistikajuht, tase 6 (versioon 7) Veokorraldaja IV (versioon 1) Veokorraldaja IV (versioon 3) Veokorraldaja IV (versioon 4) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Veokorraldaja-logistik 13 2005-05-31 2005-05-31 2008-12-09 IV 3331 Tollimaaklerid ja ekspedeerijad 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Veokorraldaja IV Freight Forwarder IV 1 Ekspedeerija, tase 6 (versioon 5) Logistik IV (versioon 1) Logistik IV (versioon 2) Logistik IV (versioon 3) Logistik IV (versioon 4) Logistik, tase 6 (versioon 5) Logistikajuht, tase 6 (versioon 6) Logistikajuht, tase 6 (versioon 7) Veokorraldaja IV (versioon 2) Veokorraldaja IV (versioon 3) Veokorraldaja IV (versioon 4) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Veokorraldaja-logistik 2 2001-05-08 2001-05-08 2005-05-30 IV 3331 Tollimaaklerid ja ekspedeerijad 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Autoplekksepp-komplekteerija, tase 3 Car panel beater, level 3 5 Autoplekksepp I (versioon 1) Autoplekksepp I (versioon 2) Autoplekksepp I (versioon 3) Autoplekksepp I (versioon 4) Autoplekksepp-komplekteerija, tase 4 (versioon 6) Autoplekksepp-komplekteerija, tase 4 (versioon 7) Autoplekksepp, tase 4 (versioon 8) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Autoplekksepp 9 2012-06-06 2012-06-06 2016-06-30 3 3 7213 Lehtmetallitöölised 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Lauri Ert Toyota Baltic AS, MTÜ Autokutseõppe Liit Margus Raud Benefit AS Pavo Zopp Veho Eesti AS Mairo Neem Unelmauto AS Peeter N. Sarevet Benefit AS Andre Kalmus Paintlines OÜ Aivo Kossal A.K. Autoteenindus OÜ Tõnu Tammist AP Trading AS Piret Jamnes Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Sõidukite kere- ja värvitööde kutsealal on autoplekksepa-komplekteerija, autokeretehniku, automaalri ning sõidukite kere- ja värvitööde meistri kutsed. Autoplekksepp-komplekteerija tegeleb peamiselt komplekteerimise ja sõidukite mittestrukturaalsete kereosade remondiga. Autokeretehnik tegeleb lisaks mittestrukturaalsete kereosade remondile ka sõidukite strukturaalsete kereosade remondiga. Automaaler tegeleb sõiduki osade värvimiseks ette valmistamisega, värvkatte remondi ja värvimisega. Sõidukite kere- ja värvitööde meister korraldab ja kontrollib osakonna tööd, juhendab töötajaid, suhtleb klientidega. Autoplekksepp-komplekteerija, tase 3 töö sisu on sõiduki kere ja sisustuse osandamine ning koostamine, keevitustööde tegemine, pindõgvendustööd ja keredetailide ühendamine, klaasitööde tegemine ja plastdetailide töötlemine. 3. taseme autoplekksepp-komplekteerija töö eeldab tehniliste jooniste ja skeemide lugemise oskust ning juhendmaterjalide kasutamist. Ta töötab iseseisvalt, kasutades vajadusel etteantud juhendit. Ta kannab töövõtjana vastutust nii kvaliteedikontrolli, tööohutuse kui ka remondi tagajärjel tekkinud liiklusohtlike olukordade eest põhjendatud juhtumitel. Autoplekksepp-komplekteerija võib töötada nii üksi kui ka meeskonnas, tema töö eeldab suhtlemist kaastöötajatega. A.2.1 Autode puhastamine, osandamine ning koostamine puhastamiseks A.2.2 Auto kere ja sisustuse osandamine ning koostamine A.2.3 Elektriseadiste ning mugavussüsteemide seadistamine ja remontimine A.2.4 Keevitustööde tegemine A.2.5 Pindõgvendustööd ja lehtmetallide töötlemine A.2.6 Keredetailide ühendamine A.2.7 Klaasitööde tegemine A.2.8 Plastdetailide töötlemine Autoplekksepp-komplekteerija tööaeg on fikseeritud päevatöö, vajaduse korral vahetustega töö. Võib esineda töötamist puhkepäevadel, riiklike pühade ajal ja öösiti. Autoplekksepp-komplekteerija töö on vahelduvate tööülesannetega. Töötatakse enamasti siseruumis, kuid võib esineda ka töötamist välitingimustes. Võib ette tulla töötamist suurenenud ohu olukorras. Autoplekksepp-komplekteerija töötab üldiselt seistes, kuid sageli ka ergonoomiliselt rasketes tingimustes. Võimalik on kokkupuude tervistkahjustavate ainetega (mootorikütused, määrdeained ja tehnilised vedelikud, happed, heitgaasid jmt). Esineb müra, tolmu ning niiskust. Autoplekksepp-komplekteerija kasutab vastavaid käsi-, elektrilisi, hüdraulilisi ja pneumaatilisi tööriistu ning töökoja- ja autoplekksepa seadmeid. Kutse eeldab head tervist ning täpsust, püsivust, rahulikkust, pingetaluvust, vastutustunnet ja loovat mõtlemist. Enamasti on autoplekksepa-komplekteerijana töötaval inimesel vastava eriala kutseharidus ja/või iseseisvalt või töökohal õppides omandatud kutseoskused. Soovitavalt on tal olemas vastava kategooria juhiluba. Autoplekksepp-komplekteerija, autoplekksepp, komplekteerija. Autoplekksepp-komplekteerija, tase 3 kutse moodustub üheksast kompetentsist. Kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.8 ja B.2.9 (läbiv kompetents) tõendamine. Autode puhastamine, osandamine ning koostamine puhastamiseks 3 Auto kere ja sisustuse osandamine ning koostamine 3 Elektriseadiste ning mugavussüsteemide seadistamine ja remontimine 3 Keevitustööde tegemine 3 Pindõgvendustööd ja lehtmetallide töötlemine 3 Keredetailide ühendamine 3 Klaasitööde tegemine 3 Plastdetailide töötlemine 3 Autoplekksepp-komplekteerija, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Autokeretehnik, tase 4 Car body technician, level 4 5 Autokeretehnik, tase 4 (versioon 6) Autokeretehnik, tase 4 (versioon 7) Autokeretehnik, tase 5 (versioon 8) Autoplekksepp II (versioon 1) Autoplekksepp II (versioon 2) Autoplekksepp II (versioon 3) Autoplekksepp II (versioon 4) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Autoplekksepp 9 2012-06-06 2012-06-06 2016-06-30 4 4 7213 Lehtmetallitöölised 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Lauri Ert Toyota Baltic AS, MTÜ Autokutseõppe Liit Margus Raud Benefit AS Pavo Zopp Veho Eesti AS Mairo Neem Unelmauto AS Peeter N. Sarevet Benefit AS Andre Kalmus Paintlines OÜ Aivo Kossal A.K. Autoteenindus OÜ Tõnu Tammist AP Trading AS Piret Jamnes Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Sõidukite kere- ja värvitööde kutsealal on autoplekksepa-komplekteerija, autokeretehniku, automaalri ning sõidukite kere- ja värvitööde meistri kutsed. Autoplekksepp-komplekteerija tegeleb peamiselt komplekteerimise ja sõidukite mittestrukturaalsete kereosade remondiga. Autokeretehnik tegeleb lisaks mittestrukturaalsete kereosade remondile ka sõidukite strukturaalsete kereosade remondiga. Automaaler tegeleb sõiduki osade värvimiseks ette valmistamisega, värvkatte remondi ja värvimisega. Sõidukite kere- ja värvitööde meister korraldab ja kontrollib osakonna tööd, juhendab töötajaid, suhtleb kliendiga. 4. taseme autokeretehniku töö sisu on sõiduki kere ja sisustuse osandamine ning koostamine, strukturaalsete ja mittestrukturaalsete kereremonditööde teostamine, kere geomeetria mõõtmine ja mõõtesüsteemide kasutamine vigastuste tuvastamisel ja remondil, kõigi keretöödel kasutatavate keevitus- ja jootmistööde tegemine, kerevenitus- ja pindõgvendustööd ning keredetailide ühendamine, klaasitööde tegemine ja plastdetailide töötlemine. Autokeretehniku töö eeldab tehniliste jooniste ja skeemide lugemise oskust ning juhendmaterjalide kasutamist. Ta töötab iseseisvalt, kasutades vajaduse korral etteantud juhendit ning vajaduse korral juhendab 3. taseme autoplekksepp/komplekteerijat. Ta kannab töövõtjana vastutust nii kvaliteedikontrolli, tööohutuse kui ka remondi tagajärjel tekkinud liiklusohtlike olukordade eest põhjendatud juhtumitel. Autokeretehnik võib töötada nii üksi kui ka meeskonnas, tema töö eeldab suhtlemist kaastöötajatega. A.2.1 Autode puhastamine, osandamine ning koostamine puhastamiseks A.2.2 Auto kere ja sisustuse osandamine ning koostamine A.2.3 Elektriseadiste ning mugavussüsteemide seadistamine ja remontimine A.2.4 Keevitustööde tegemine A.2.5 Kere ja raami mõõtmine ja õgvendamine A.2.6 Pindõgvendustööd ja lehtmetallide töötlemine A.2.7 Keredetailide ühendamine A.2.8 Klaasitööde tegemine A.2.9 Plastdetailide töötlemine Autokeretehniku tööaeg on fikseeritud päevatöö, vajaduse korral vahetustega töö. Võib esineda töötamist puhkepäevadel, riiklikel pühadel ja öösiti. Autokeretehniku töö on vahelduvate tööülesannetega. Töötatakse enamasti siseruumis, kuid võib esineda ka töötamist välitingimustes. Võib ette tulla töötamist suurenenud ohu olukorras. Autokeretehnik töötab üldiselt seistes, kuid sageli ka ergonoomiliselt rasketes tingimustes. Võimalik on kokkupuude tervistkahjustavate ainetega (mootorikütused, määrdeained ja tehnilised vedelikud, happed, heitgaasid jmt). Esineb müra, tolmu ning niiskust. Autokeretehnik, tase 4 kasutab vastavaid käsi-, elektrilisi, hüdraulilisi ja pneumaatilisi tööriistu ning töökoja- ja autoplekksepa seadmeid. Kutse eeldab head tervist ning täpsust, püsivust, rahulikkust, pingetaluvust, vastutustunnet ja loovat mõtlemist ning head suhtlemisoskust. Enamasti on autokeretehnikuna töötaval inimesel vastava eriala kutsekeskharidus ja/või iseseisvalt või töökohal õppides omandatud kutseoskused. Autokeretehnik peab omama autoplekksepp-komplekteerija tööalast kogemust vähemalt 2 aastat. Soovitavalt on tal olemas vastava kategooria juhiluba. Autoplekksepp, autokeretehnik. Autokeretehnik, tase 4 kutse moodustub kümnest kompetentsist. Kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.9 ja B.2.10 (läbiv kompetents) tõendamine. Autode puhastamine, osandamine ning koostamine puhastamiseks 4 Auto kere ja sisustuse osandamine ning koostamine 4 Elektriseadiste ning mugavussüsteemide seadistamine ja remontimine 4 Keevitustööde tegemine 4 Kere ja raami mõõtmine ja õgvendamine 4 Pindõgvendustööd ja lehtmetallide töötlemine 4 Keredetailide ühendamine 4 Klaasitööde tegemine 4 Plastdetailide töötlemine 3 Autokeretehnik, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Automaaler, tase 4 Car paint technician, level 4 5 Automaaler I (versioon 1) Automaaler I (versioon 2) Automaaler I (versioon 3) Automaaler I (versioon 4) Automaaler, tase 4 (versioon 6) Automaaler, tase 4 (versioon 7) Automaaler, tase 4 (versioon 8) Maalritööde ettevalmistaja, tase 3 Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Automaaler 9 2012-06-06 2012-06-06 2016-06-30 4 4 7132 Pihustusseadmetega värvijad-lakkijad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Lauri Ert Toyota Baltic AS, MTÜ Autokutseõppe Liit Margus Raud Benefit AS Pavo Zopp Veho Eesti AS Mairo Neem Unelmauto AS Peeter N. Sarevet Benefit AS Andre Kalmus Paintlines OÜ Aivo Kossal A.K. Autoteenindus OÜ Tõnu Tammist AP Trading AS Piret Jamnes Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Sõidukite kere- ja värvitööde kutsealal on autoplekksepa-komplekteerija, autokeretehniku, automaalri ning sõidukite kere- ja värvitööde meistri kutsed. Autoplekksepp-komplekteerija tegeleb peamiselt komplekteerimise ja sõidukite mittestrukturaalsete kereosade remondiga. Autokeretehnik tegeleb lisaks mittestrukturaalsete kereosade remondile ka sõidukite strukturaalsete kereosade remondiga. Automaaler tegeleb sõiduki osade värvimiseks ette valmistamisega, värvkatte remondi ja värvimisega. Sõidukite kere- ja värvitööde meister korraldab ja kontrollib osakonna tööd, juhendab töötajaid, suhtleb klientidega. Automaalri töö sisu on auto pindade ettevalmistamine värvimiseks: puhastamine, pahteldamine, kruntimine ja lihvimine, pindade värvimine ja lõppviimistlus. Osakutse maalritööde ettevalmistaja töö sisu on puhastamine, pahteldamine, kruntimine ja lihvimine ning pindade lõppviimistlemine. Automaalri töö eeldab juhendmaterjalide ja kasutatavate toodete tehnoloogiliste juhendite kasutamist. Ta töötab iseseisvalt, kasutades vajadusel etteantud juhendit. Automaaler kannab töövõtjana vastutust kvaliteedikontrolli ja tööohutuse eest tööprotsessi käigus. Automaaler võib töötada nii üksi kui ka meeskonnas, tema töö eeldab suhtlemist kaastöötajatega. A.2.1 Autode puhastamine, osandamine ning koostamine puhastamisel A.2.2 Auto kere ja sisustuse osandamine ning koostamine A.2.3 Plastdetailide töötlemine A.2.4 Pindade ettevalmistamine värvimiseks A.2.5 Pindade värvimine Automaalri kutse sisaldab osakutset Maalritööde ettevalmistaja, tase 3, mis moodustub tööosadest A.2.1 - A.2.4. Automaalri tööaeg on fikseeritud päevatöö, vajaduse korral vahetustega töö. Võib esineda töötamist puhkepäevadel, riiklikel pühadel ja öösiti. Automaalri töö on vahelduvate tööülesannetega. Töötatakse enamasti siseruumis, kuid võib esineda ka töötamist välitingimustes. Võib ette tulla töötamist suurenenud ohu olukorras. Automaaler töötab üldiselt seistes, kuid sageli ka ergonoomiliselt rasketes tingimustes. Automaaler puutub oma töös kokku erinevate kemikaalide ja tervistkahjustavate ainetega (värvimaterjalid, puhastuskemikaalid, tehnilised vedelikud, happed, heitgaasid jmt). Tema töös on oluline teada ja järgida tervise- ja keskkonnakaitse- ning tööohutusnõudeid. Esineb kemikaalide mõju, tolmu, müra ning niiskust. Automaaler kasutab vastavaid käsi-, elektrilisi, hüdraulilisi ja pneumaatilisi tööriistu ning töökoja- ja automaalri seadmeid. Kutse eeldab head tervist, täpsust, püsivust, rahulikkust, pingetaluvust, vastutustunnet, koostöövalmidust. Automaaler ei tohi olla daltoonik (värvipime). Tavapäraselt töötavad automaalritena inimesed, kellel on vastava eriala kutsekeskharidus ja/või iseseisvalt või töökohal õppides omandatud kutseoskused. Soovitavalt on tal olemas vastava kategooria juhiluba. Automaaler, autovärvija. Automaaler, tase 4 kutse moodustub kuuest kompetentsist. Kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.5 ja B.2.6 (läbiv kompetents) tõendamine. Maalritööde ettevalmistaja, tase 3 osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1- B.2.4 ja B.2.6 tõendamine. Autode puhastamine, osandamine ning koostamine puhastamiseks 3 Auto kere ja sisustuse osandamine ning koostamine 3 Plastdetailide töötlemine 4 Pindade ettevalmistamine värvimiseks 3 Pindade värvimine 4 Automaaler, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Sõidukite kere- ja värvitööde meister, tase 5 Body and Paint Foreman, level 5 5 Automaaler II (versioon 1) Automaaler II (versioon 2) Automaaler II (versioon 3) Automaaler II (versioon 4) Sõidukite kere- ja värvitööde meister, tase 5 (versioon 6) Sõidukite kere- ja värvitööde meister, tase 5 (versioon 7) Sõidukite kere- ja värvitööde meister, tase 5 (versioon 8) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Automaaler 9 2012-06-06 2012-06-06 2016-06-30 5 5 7132 Pihustusseadmetega värvijad-lakkijad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Lauri Ert Toyota Baltic AS, MTÜ Autokutseõppe Liit Margus Raud Benefit AS Pavo Zopp Veho Eesti AS Mairo Neem Unelmauto AS Peeter N. Sarevet Benefit AS Andre Kalmus Paintlines OÜ Aivo Kossal A.K. Autoteenindus OÜ Tõnu Tammist AP Trading AS Piret Jamnes Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Sõidukite kere- ja värvitööde kutsealal on autoplekksepp-komplekteerija, autokeretehniku, automaalri ning sõidukite kere- ja värvitööde meistri kutsed. Autoplekksepp-komplekteerija tegeleb peamiselt komplekteerimise ja sõidukite mittestrukturaalsete kereosade remondiga. Autokeretehnik tegeleb lisaks mittestrukturaalsete kereosade remondile ka sõidukite strukturaalsete kereosade remondiga. Automaaler tegeleb sõiduki osade värvimiseks ette valmistamisega, värvkatte remondi ja värvimisega. Sõidukite kere- ja värvitööde meister korraldab ja kontrollib osakonna tööd, juhendab töötajaid, suhtleb kliendiga. Sõidukite kere- ja värvitööde meistri töö sisu on kere- ja värvitöökoja tööprotsessi juhtimine, töömahtude hindamine ja kalkulatsioonide koostamine, suhtlemine klientidega, töökoja seadmete remondivajaduse jälgimine, nende hoolduse ja remondi organiseerimine. Sõidukite kere- ja värvitööde meistri töö eeldab tehniliste jooniste ja skeemide lugemise oskust ning juhendmaterjalide kasutamist. Ta töötab iseseisvalt, kasutades vajadusel etteantud juhendit ning juhendab kere- ja värvitöökoja töötajaid ja juhib tööprotsessi. Ta kannab töövõtjana vastutust nii kvaliteedikontrolli, tööohutuse kui ka remondi tagajärjel tekkinud liiklusohtlike olukordade eest põhjendatud juhtumitel. Sõidukite kere- ja värvitööde meister võib töötada nii üksi kui ka meeskonnas, tema töö eeldab suhtlemist kaastöötajate ja klientidega. A.2.1 Autode puhastamine, osandamine ning koostamine puhastamiseks A.2.2 Auto kere ja sisustuse osandamine ning koostamine A.2.3 Elektriseadiste ning mugavussüsteemide seadistamine ja remontimine A.2.4 Kere ja raami mõõtmine ja õgvendamine A.2.5 Klaasitööde tegemine A.2.6 Plastdetailide töötlemine A.2.7 Pindade ettevalmistamine värvimiseks A.2.8 Pindade värvimine A.2.9 Töökoja juhtimine Sõidukite kere- ja värvitööde meistri tööaeg on fikseeritud päevatöö, vajaduse korral vahetustega töö. Võib esineda töötamist puhkepäevadel, riiklike pühade ajal ja öösiti. Kere- ja värvitööde meistri töö on vahelduvate tööülesannetega. Töötatakse enamasti siseruumis, kuid võib esineda ka töötamist välitingimustes. Võib ette tulla töötamist suurenenud ohu olukorras. Võimalik on kokkupuude tervistkahjustavate ainetega (mootorikütused, määrdeained ja tehnilised vedelikud, happed, heitgaasid jmt). Esineb müra, tolmu, niiskust ning vaimset pinget. Kere- ja värvitööde meister kasutab oma töös vajalikke töökoja seadmeid ja tööriistu, samuti arvutit koos muu kontoritehnikaga. Kere- ja värvitööde meistri töös on olulised hea suhtlemisoskus, täpsus, püsivus, rahulikkus, pingetaluvus, vastutustunne ja loov mõtlemine. Tavapäraselt töötavad kere- ja värvitööde meistrina inimesed, kellel on kutsekeskharidus sõidukite kere- ja värvitööde kutsealal ja/või iseseisvalt või töökohal õppides omandatud kutseoskused. Sõidukite kere- ja värvitööde meister on eelnevalt töötanud autokeretehniku või automaalrina vähemalt 2 aastat ning tal on olemas vastava kategooria juhiluba. Sõidukite kere- ja värvitööde meister, värvitöökoja meister, keretöökoja meister. Sõidukite kere- ja värvitööde meister, tase 5 kutse moodustub kümnest kompetentsist. Kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.9 ja B.2.10 (läbiv kompetents) tõendamine. Autode puhastamine, osandamine ning koostamine puhastamiseks 5 Auto kere ja sisustuse osandamine ning koostamine 5 Elektriseadiste ning mugavussüsteemide seadistamine ja remontimine 5 Kere, raami mõõtmine ja õgvendamine 5 Klaasitööde tegemine 5 Plastdetailide töötlemine 5 Pindade ettevalmistamine värvimiseks 5 Pindade värvimine 5 Töökoja juhtimine 5 Sõidukite kere- ja värvitööde meister, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Laotöötaja, tase 4 Warehouse worker, level 4 5 Kaubakäsitleja II (versioon 1) Kaubakäsitleja II (versioon 2) Kaubakäsitleja II (versioon 3) Kaubakäsitleja II (versioon 4) Laotöötaja, tase 4 (versioon 6) Laotöötaja, tase 4 (versioon 7) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Laohoidja 9 2012-06-06 2012-06-06 2017-06-05 4 4 4321 Laoarvestuse kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Ain Tulvi PAC Training OÜ Kersti Raudsepp SA Innove Marek Järlak Eesti Tarbijateühistute Keskühistu Marko Loos Premia Foods AS Peep Piiber Taurus Consulting OÜ Roger Allas Havi Logistics OÜ Laotöötaja töötab ettevõtte laos. Ta tegeleb kaupade vastuvõtmise, hoiule paigutamise, teisaldamise, komplekteerimise, pakkimise, väljastamise, lisaväärtustoimingute ja inventeerimisega. Laotöötaja täidab ka muid klientidele lisateenuste osutamisega seotud tööülesandeid. Ta tunneb laos olevaid kaupu ja tööülesannetega seotud dokumentatsiooni. Laotöötaja teab kaupade paigutamise põhimõtteid, juhib kaupade ümberpaigutamiseks kasutatavaid tõstukeid ja kasutab muid seadmeid. Töö nõuab laos töökorralduse ja ohutustehnikanõuete täpset järgimist. Laotöötaja on võimeline iseseisvalt koostöös klienditeenindusega lahendama klientidega seotud probleeme. Laotöötaja tööga kaasneb materiaalne vastutus, mis eeldab ausust. Laotöötaja töö võib eeldada raske füüsilise koormuse taluvust. A.2.1 Kaupade mahalaadimine ja vastuvõtmine. A.2.2 Kaupade paigutamine hoiukohtadele. A.2.3 Väljastustellimuste komplekteerimine ja saadetiste pakkimine. A.2.4 Saadetise üleandmine ja/või lähetamine. A.2.5 Inventeerimine. A.2.6 Lao puhastamine ja laoseadmete korrashoid. A.2.7 Riskide ohjeldamine laos. A.2.8 Klientide teenindamine laos. 4. taseme laotöötaja tööaeg sõltub ettevõtte töökorraldusest ning võib nõuda töötamist vahetustega, puhkepäevadel ja pühade ajal, nii päeval kui ka öösel. Töö on vahelduva tempoga, sisaldades nii rutiinseid tegevusi kui ka kiiret reageerimist nõudvaid situatsioone. Töö võib toimuda madala temperatuuridega ladudes (näit külmutus- või külmladudes jm). Laotöötaja kasutab igapäevatöös enamasti erinevat tüüpi tõstukeid ja laoseadmeid, enamlevinud kontoritehnikat ja sidevahendeid ning vajaduse korral isikukaitsevahendeid. Laotöötaja töö eeldab nii iseseisvust kui ka koostöövõimet meeskonnas. Töö eeldab korra ja puhtuse hoidmist, hoolikust ja täpsust. Üldjuhul töötavad 4. taseme laotöötajatena inimesed, kellel on vastava eriala kutseharidus ja/või töökohal õppides omandatud kutseoskused. Laotöötaja, kaubakäsitseja, kaubapaigutaja, komplekteerija, konsolideerija, laoabitööline, sildistaja, markeerija, laooperaator. Laotöötaja kutse koosneb kompetentsidest B.2.1 – B.2.9. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Kaupade mahalaadimine ja vastuvõtmine 4 Kaupade paigutamine hoiukohtadele 4 Väljastustellimuste komplekteerimine ja saadetiste pakkimine 4 Saadetise üleandmine ja/või lähetamine 4 Inventeerimine 4 Lao puhastamine ja laoseadmete korrashoid 4 Riskide ohjeldamine laos 4 Klientide teenindamine laos 4 Laotöötaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Laohoidja, tase 5 Warehouse manager, level 5 5 Laojuht, tase 5 (versioon 6) Laojuht, tase 5 (versioon 7) Laopidaja III (versioon 1) Laopidaja III (versioon 2) Laopidaja III (versioon 3) Laopidaja III (versioon 4) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Laohoidja 9 2012-06-06 2012-06-06 2017-06-05 5 5 4321 Laoarvestuse kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Ain Tulvi PAC Training OÜ Kersti Raudsepp SA Innove Marek Järlak Eesti Tarbijateühistute Keskühistu Marko Loos Premia Foods AS Peep Piiber Taurus Consulting OÜ Roger Allas Havi Logistics OÜ Laohoidja Laojuht töötab ettevõtte laos ja tema töö eesmärk on lao igapäevase toimimise tagamine. Ta tegeleb kaupade vastuvõtmise, hoiule paigutamise, teisaldamise, komplekteerimise, pakkimise, väljastamise, lisaväärtustoimingute ja inventeerimisega. Ta peab arvestust sissetulnud, väljasaadetud ja laos olevate kaupade ja pakendite üle, tunneb laos olevaid kaupu ja tööülesannetega seotud dokumentatsiooni ning klientidega sõlmitud lepingute sisu. Laohoidja teab kaupade paigutamise põhimõtteid, tunneb ja oskab juhtida kaupade ümberpaigutamiseks kasutatavaid transpordivahendeid. Töö nõuab lao töökorraldus- ja ohutustehnikanõuete tundmist ja täpset järgimist. Laohoidja suhtleb klientide, hankijate, transpordiettevõtete esindajate ning kaastöötajatega. Ta juhendab uusi töötajaid ning korraldab laotöötajate tööd. Laohoidja töö eeldab nii iseseisvust kui ka koostöövõimet meeskonnas. Ta on võimeline iseseisvalt lahendama tööprobleeme ja leidma alternatiivseid lahendusi. Laohoidja tööga kaasneb materiaalne vastutus, mis eeldab ausust. Olulisel kohal on enesetäiendamine ja kursisolek uute arengutega. Vajaduse korral teeb laotöid parima tööpraktika alusel. A.2.1 Kaupade mahalaadimine ja vastuvõtmine. A.2.2 Kaupade paigutamine hoiukohtadele. A.2.3 Väljastustellimuste komplekteerimine ja saadetiste pakkimine. A.2.4 Saadetise üleandmine ja/või lähetamine. A.2.5 Inventeerimine. A.2.6 Lao puhastamine ja laoseadmete korrashoid. A.2.7 Laotöö juhtimine. A.2.8 Töötingimuste loomine, motiveerimine ja laopersonali juhendamine. A.2.9 Riskide ohjeldamine laos. A.2.10 Klientide teenindamine laos. 5. taseme laotöötaja tööaeg sõltub ettevõtte töökorraldusest ning võib nõuda töötamist vahetustega, puhkepäevadel ja pühade ajal, nii päeval kui ka öösel. Töö on vahelduva tempoga, sisaldades nii rutiinseid tegevusi kui ka kiiret reageerimist nõudvaid situatsioone. Töö võib toimuda madala temperatuuridega ladudes (näit külmutus- või külmladudes jm). Laohoidja kasutab enamlevinud kontoritehnikat, sidevahendeid, käsiterminale ning vajaduse korral isikukaitsevahendeid. Iseseisvus, koostöövõime, täpsus, sihikindlus, ausus, vastutustunne, analüütiline mõtlemine, oskus eristada kriitilise tähtsusega tegevusi vähem olulisest. Üldjuhul töötavad 5. taseme laohoidjatena inimesed, kellel on vastava eriala kutsekeskharidus või keskharidus ning töökohal õppides omandatud kutseoskused. Laojuhataja, laojuht. Laohoidja kutse koosneb kompetentsidest B.2.1 – B.2.11. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Kaupade mahalaadimine ja vastuvõtmine 5 Kaupade paigutamine hoiukohtadele 5 Väljastustellimuste komplekteerimine ja saadetiste pakkimine 5 Saadetise üleandmine ja/või lähetamine 5 Inventeerimine 5 Lao puhastamine ja laoseadmete korrashoid 5 Laotöö juhtimine 5 Töötingimuste loomine, motiveerimine ja laopersonali juhendamine 5 Riskide ohjeldamine laos 5 Klientide teenindamise laos 5 Laohoidja, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Müürsepp I Mason I 5 Müürsepp I (versioon 1) Müürsepp I (versioon 2) Müürsepp I (versioon 3) Müürsepp, tase 4 esmane kutse (versioon 4) Müürsepp, tase 4 esmane kutse (versioon 6) Müürsepp, tase 4 esmane kutse (versioon 7) Müürsepp, tase 4 esmane kutse (versioon 8) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Müürsepp 18 2012-06-18 2012-06-18 2013-12-31 I 3 3 7112 Müürsepad jms töölised 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Selle kutsestandardi alusel võib jätkuda kutse andmine kuni 31. detsembrini 2016 neile isikutele, kes on õppinud vastava kutsestandardi põhjal koostatud kutseõppe õppekaval. Müürsepp II Mason II 6 Müürsepp II (versioon 1) Müürsepp II (versioon 2) Müürsepp II (versioon 3) Müürsepp II (versioon 4) Müürsepp, tase 4 (versioon 5) Müürsepp, tase 4 (versioon 7) Müürsepp, tase 4 (versioon 8) Müürsepp, tase 4 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Müürsepp 18 2012-06-18 2012-06-18 2013-12-31 II 4 4 7112 Müürsepad jms töölised 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Ehituspuusepp I Construction carpenter I 5 Ehituspuusepp I (versioon 1) Ehituspuusepp I (versioon 2) Ehituspuusepp I (versioon 3) Ehituspuusepp, tase 4 esmane kutse (versioon 4) Ehituspuusepp, tase 4 esmane kutse (versioon 6) Ehituspuusepp, tase 4 esmane kutse (versioon 7) Ehituspuusepp, tase 4 esmane kutse (versioon 8) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Ehituspuusepp 18 2012-06-18 2012-06-18 2013-12-31 I 3 3 7115 Puusepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Selle kutsestandardi alusel võib jätkuda kutse andmine kuni 31. detsembrini 2016 neile isikutele, kes on õppinud vastava kutsestandardi põhjal koostatud kutseõppe õppekaval. Ehituspuusepp II Construction carpenter II 6 Ehituspuusepp II (versioon 1) Ehituspuusepp II (versioon 2) Ehituspuusepp II (versioon 3) Ehituspuusepp II (versioon 4) Ehituspuusepp, tase 4 (versioon 5) Ehituspuusepp, tase 4 (versioon 7) Ehituspuusepp, tase 4 (versioon 8) Ehituspuusepp, tase 4 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Ehituspuusepp 18 2012-06-18 2012-06-18 2013-12-31 II 4 4 7115 Puusepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Rakendusarhitekt, tase 6 Applied Architect, level 6 1 Rakendusarhitekt, tase 6 (versioon 2) Rakendusarhitekt, tase 6 (versioon 3) Rakendusarhitekt, tase 6 (versioon 4) Rakendusarhitekt, tase 6 (versioon 5) Rakendusarhitekt, tase 6 (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Kultuuri Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Arhitekt 12 2012-06-06 2012-06-06 2013-03-13 6 6 2161 Ehitusarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Ilmar Heinsoo Eesti Arhitektide Liit, Arhitekti- ja Inseneribüroo ARX OÜ Tõnu Laigu Eesti Arhitektide Liit, QP Arhitektid OÜ Andres Levald Eesti Arhitektide Liit, E-Konsult OÜ Hindrek Kesler Tallinna Tehnikakõrgkool, Arhitektuuribüroo Zero OÜ Joel Kopli Tallinna Tehnikakõrgkool, Arhitektuuribüroo PLUSS OÜ Nele Nutt Eesti Maastikuarhitektide Liit Toomas Paaver Eesti Arhitektide Liit, Paik Arhitektid OÜ Margus Sarmet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Jüri Soolep Eesti Kunstiakadeemia Kai Süda Tallinna Tehnikakõrgkool, KARISMA arhitektid OÜ Arhitektuurne projekteerimine, ehituste kvaliteet, nende harmooniline sulandumine ümbruskonda, austus loodus- ja linnamaastiku ning riikliku ja eraõigusliku pärandi vastu on avaliku huvi objektiks. Rakendusarhitekti töö eesmärgiks on osaleda ruumilise terviklahenduse väljatöötamises, ühendades projekteeritavate ehitiste tehnilise toimivuse kunstiliste ja ökonoomiliste lahendustega. Rakendusarhitekt on rakenduskõrgkooli või sellega võrreldava õppeasutuse rakendusarhitektiõppe lõpetanud isik. Oma töös lähtub rakendusarhitekt heast planeerimis-, projekteerimis- ja ehitustavast. Rakendusarhitekt, tase 6 on spetsialist, kes on võimeline volitatud arhitekti juhendamisel osalema maa-alade, linnade ja asulate ruumiliste planeeringute ja ehitusprojektide koostamisel. Arhitekti kutsealal on lisaks Rakendusarhitekt, tase 6-le järgmised kutsed: Diplomeeritud arhitekt, tase 7 on spetsialist, kes koostab volitatud arhitekti juhendamisel planeeringute erinevate liikide ning ehitiste ehitusprojektide arhitektuurset osa ja arhitektuurseid terviklahendusi. Volitatud arhitekt, tase 7 on spetsialist, kes on võimeline iseseisvalt ja omal vastutusel koostama, hindama ja juhtima maa-alade, linnade ja asulate ruumiliste planeeringute ja ehitusprojektide arhitektuurseid terviklahendusi ning hindama ehitatud keskkonda. Volitatud arhitekt on võimeline andma tavapäraseid eksperthinnanguid oma erialal ja osalema kohalike arhitektuurivõistluste žüriides. Volitatud arhitekt on võimeline töötama riigi ja kohalike omavalitsuste asutustes juhtiva arhitektina. Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 on tippspetsialist, kellel on doktorikraad või muu sellega võrreldav akadeemiline kraad või on ta rahvusvaheliselt tunnustatud loovisik, kes on võimeline iseseisvalt ja omal vastutusel koostama, hindama ja juhtima maa-alade, linnade ja asulate ruumiliste planeeringute ja ehitusprojektide arhitektuurseid terviklahendusi ning hindama ehitatud keskkonda. Volitatud arhitekt-ekspert tase 8 on võimeline andma keerulisemaid eksperthinnanguid oma erialal ja osalema rahvusvaheliste arhitektuurivõistluste žüriides. On võimeline töötama riigi ja kohalike omavalitsuste asutustes vastava ala tippasjatundjana. A.2.1 Planeeringu arhitektuurse osa koostamine erinevates planeeringu liikides A.2.2 Ehitusprojektide arhitektuurse osa, sh välis- ja siseruumi terviklahenduse koostamine selle kõigis staadiumites A.2.3 Töötamine kohalikes omavalitsustes ja riigiasutustes A.2.4 Büroo tegevuse juhtimine Arhitekt töötab valdavalt arhitektibüroos. Võib töötada ka ametiasutustes, välitingimustes objektil ja mujal. Ehitusobjektil tuleb järgida ohutusnõudeid, siseruumides kehtivad üldised bürooruumidele esitatavad tervisekaitsenõuded. Töö on loominguline, periooditi võib olla vaimselt pingeline. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Rakendusarhitekt kasutab oma töös tavapäraseid bürootöövahendeid, erinevaid kommunikatsioonitehnikaid, kontori- ja projekteerimistarkvara ning maketeerimisvahendeid. Rakendusarhitektitöös on olulised järgmised isikuomadused: Koostöövõime, suhtlemisoskus ja pingetaluvus, loogiline mõtlemine ja üldistusvõime, täpsus ja korrektsus , ruumitaju ning ruumi ettekujutamise ja komponeerimise võime, loominguline mõtlemine, õpivalmidus ja arenemisvõime. Rakendusarhitekt on rakendusarhitektuuri õppekava läbinud spetsialist. Rakendusarhitekt, ehitusarhitekt, arhitekti abi, arhitekt-assistent, arhitekt-tehnik, projekteerija. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.4 tõendamine. Kompetentside hindamismeetodiks on dokumentaalne tõestamine ja portfoolio, vajadusel intervjuu ja/või eksperthinnang. Planeeringu arhitektuurse osa koostamine erinevates planeeringu liikides 6 Ehitusprojektide arhitektuurse osa, sh välis- ja siseruumi terviklahenduse koostamine selle kõigis staadiumites 6 Töötamine kohalikes omavalitsustes ja riigiasutustes 6 Büroo tegevuse juhtimine 6 Rakendusarhitekt, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Diplomeeritud arhitekt, tase 7 Diploma architect, level 7 3 Arhitekt III (versioon 1) Arhitekt III (versioon 2) Diplomeeritud arhitekt, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud arhitekt, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud arhitekt, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud arhitekt, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud arhitekt, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud arhitekt, tase 7 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Kultuuri Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Arhitekt 12 2012-06-06 2012-06-06 2013-03-13 7 7 2161 Ehitusarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Ilmar Heinsoo Eesti Arhitektide Liit, Arhitekti- ja Inseneribüroo ARX OÜ Tõnu Laigu Eesti Arhitektide Liit, QP Arhitektid OÜ Andres Levald Eesti Arhitektide Liit, E-Konsult OÜ Hindrek Kesler Tallinna Tehnikakõrgkool, Arhitektuuribüroo Zero OÜ Joel Kopli Tallinna Tehnikakõrgkool, Arhitektuuribüroo PLUSS OÜ Nele Nutt Eesti Maastikuarhitektide Liit Toomas Paaver Eesti Arhitektide Liit, Paik Arhitektid OÜ Margus Sarmet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Jüri Soolep Eesti Kunstiakadeemia Kai Süda Tallinna Tehnikakõrgkool, KARISMA arhitektid OÜ Arhitektuurne projekteerimine, ehituste kvaliteet, nende harmooniline sulandumine ümbruskonda, austus loodus- ja linnamaastiku ning riikliku ja eraõigusliku pärandi vastu on avaliku huvi objektiks. Arhitekti töö eesmärgiks on välja töötada ruumiline terviklahendus, ühendades tehnoloogilised, tehnilised, kunstilised ja ökonoomilised lahendused. Ruumiline terviklahendus hõlmab hoonete arhitektuuri, hoonete siseruumi ja hoonetevahelise ruumi lahendusi ning seob need tasakaalustatud terviklahenduseks. Ruumiline terviklahendus on edasise projekteerimise ja ehitamise tulemusel valmiva tervikliku elukeskkonna loomise aluseks. Arhitekti kutset omavad isikud on võimelised mõistma ja vahendama üksikisikute, ühiskondlike gruppide ja ametiasutuste vajadusi seoses ruumilise planeerimise, arhitektuurse projekteerimise, ehitamise, arhitektuuripärandi säilitamise ja väärtustamise ning loodusliku tasakaalu hoidmisega. Arhitekt on ülikooli või sellega võrreldava õppeasutuse arhitektiõppe lõpetanud isik. Oma töös lähtub arhitekt heast planeerimis-, projekteerimis- ja ehitustavast. Diplomeeritud arhitekt, tase 7 on spetsialist, kes koostab volitatud arhitekti juhendamisel planeeringute erinevate liikide ning ehitiste ehitusprojektide arhitektuurset osa ja arhitektuurseid terviklahendusi. Arhitekti kutsealal on lisaks Diplomeeritud arhitekt, tase 7-le järgmised kutsed: Rakendusarhitekt, tase 6 on spetsialist, kes on võimeline volitatud arhitekti juhendamisel osalema maa-alade, linnade ja asulate ruumiliste planeeringute ja ehitusprojektide koostamisel. Volitatud arhitekt, tase 7 on spetsialist, kes on võimeline iseseisvalt ja omal vastutusel koostama, hindama ja juhtima maa-alade, linnade ja asulate ruumiliste planeeringute ja ehitusprojektide arhitektuurseid terviklahendusi ning hindama ehitatud keskkonda. Volitatud arhitekt on võimeline andma tavapäraseid eksperthinnanguid oma erialal ja osalema kohalike arhitektuurivõistluste žüriides. Volitatud arhitekt on võimeline töötama riigi ja kohalike omavalitsuste asutustes juhtiva arhitektina. Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 on tippspetsialist, kellel on doktorikraad või muu sellega võrreldav akadeemiline kraad või on ta rahvusvaheliselt tunnustatud loovisik, kes on võimeline iseseisvalt ja omal vastutusel koostama, hindama ja juhtima maa-alade, linnade ja asulate ruumiliste planeeringute ja ehitusprojektide arhitektuurseid terviklahendusi ning hindama ehitatud keskkonda. Volitatud arhitekt-ekspert tase 8 on võimeline andma keerulisemaid eksperthinnanguid oma erialal ja osalema rahvusvaheliste arhitektuurivõistluste žüriides. On võimeline töötama riigi ja kohalike omavalitsuste asutustes vastava ala tippasjatundjana. A.2.1 Planeeringu arhitektuurse osa koostamine erinevates planeeringu liikides A.2.2 Ehitusprojektide arhitektuurse osa, sh välis- ja siseruumi terviklahenduse koostamine selle kõigis staadiumites A.2.3 Töötamine kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste ruumiliste otsuste koordineerimise ja ettevalmistamisega A.2.4 Ehitus- ja planeeringuprotsesside juhtimine Arhitekt töötab valdavalt arhitektibüroos. Võib töötada ka ametiasutustes, välitingimustes objektil ja mujal. Ehitusobjektil tuleb järgida ohutusnõudeid, siseruumides kehtivad üldised bürooruumidele esitatavad tervisekaitsenõuded. Töö on loominguline, kuid võib olla periooditi vaimselt pingeline. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Arhitekt kasutab oma töös tavapäraseid bürootöövahendeid, erinevaid kommunikatsioonitehnikaid, kontori- ja projekteerimistarkvara ning maketeerimisvahendeid. Arhitektitöös on olulised järgmised isikuomadused: ruumitaju ning ruumi ettekujutamise ja komponeerimise võime, loominguline mõtlemine, loogiline mõtlemine ja üldistusvõime, iseseisvus ja otsustamisjulgus, vastutusvõime ja täpsus, koostöövõime, suhtlemisoskus ja pingetaluvus, saavutusvajadus, ilumeel. Ülikool või sellega võrreldava õppeasutuse arhitektiõpe, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga 7. septembrist 2005, 2005/36/EÜ, „ Kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta” ja Eesti Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri 2004. a määrusega nr 312, „Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded“. Arhitekt, projekteerija, planeerija, nõunik. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.5 ja B.2.6 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Planeeringu arhitektuurse osa koostamine erinevates planeeringu liikides 7 Ehitusprojektide arhitektuurse osa, sh välis- ja siseruumi terviklahenduse koostamine selle kõigis staadiumites 7 Töötamine kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste ruumiliste otsuste koordineerimise ja ettevalmistamisega 7 Ehitusprojektide koostamise juhtimine 7 Büroo tegevuse juhtimine 6 Diplomeeritud arhitekt, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Volitatud arhitekt, tase 7 Chartered/Principal Architect, level 7 3 Volitatud arhitekt IV (versioon 1) Volitatud arhitekt IV (versioon 2) Volitatud arhitekt, tase 7 (versioon 4) Volitatud arhitekt, tase 7 (versioon 5) Volitatud arhitekt, tase 7 (versioon 6) Volitatud arhitekt, tase 7 (versioon 7) Volitatud arhitekt, tase 7 (versioon 8) Volitatud arhitekt, tase 7 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Kultuuri Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Arhitekt 12 2012-06-06 2012-06-06 2013-03-13 7 7 2161 Ehitusarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Ilmar Heinsoo Eesti Arhitektide Liit, Arhitekti- ja Inseneribüroo ARX OÜ Tõnu Laigu Eesti Arhitektide Liit, QP Arhitektid OÜ Andres Levald Eesti Arhitektide Liit, E-Konsult OÜ Hindrek Kesler Tallinna Tehnikakõrgkool, Arhitektuuribüroo Zero OÜ Joel Kopli Tallinna Tehnikakõrgkool, Arhitektuuribüroo PLUSS OÜ Nele Nutt Eesti Maastikuarhitektide Liit Toomas Paaver Eesti Arhitektide Liit, Paik Arhitektid OÜ Margus Sarmet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Jüri Soolep Eesti Kunstiakadeemia Kai Süda Tallinna Tehnikakõrgkool, KARISMA arhitektid OÜ Arhitektuurne projekteerimine, ehituste kvaliteet, nende harmooniline sulandumine ümbruskonda, austus loodus- ja linnamaastiku ning riikliku ja eraõigusliku pärandi vastu on avaliku huvi objektiks. Arhitekti töö eesmärgiks on välja töötada ruumiline terviklahendus , ühendades tehnoloogilised, tehnilised, kunstilised ja ökonoomilised lahendused. Ruumiline terviklahendus hõlmab hoonete arhitektuuri, hoonete siseruumi ja hoonetevahelise ruumi lahendusi ning seob need tasakaalustatud terviklahenduseks. Ruumiline terviklahendus on edasise projekteerimise ja ehitamise tulemusel valmiva tervikliku elukeskkonna loomise aluseks. Arhitekti kutset omavad isikud on võimelised mõistma ja vahendama üksikisikute, ühiskondlike gruppide ja ametiasutuste vajadusi seoses ruumilise planeerimise, arhitektuurse projekteerimise, ehitamise, arhitektuuripärandi säilitamise ja väärtustamise ning loodusliku tasakaalu hoidmisega. Arhitekt on ülikooli või sellega võrreldava õppeasutuse arhitektiõppe lõpetanud isik. Oma töös lähtub arhitekt heast planeerimis-, projekteerimis- ja ehitustavast. Volitatud arhitekt, tase 7 on spetsialist, kes on võimeline iseseisvalt ja omal vastutusel koostama, hindama ja juhtima maa-alade, linnade ja asulate ruumilisi planeeringuid ja ehitusprojekte ning hindama ehitatud keskkonda. Volitatud arhitekt on võimeline andma tavapäraseid eksperthinnanguid oma erialal ja osalema kohalike arhitektuurivõistluste žüriides. On võimeline töötama riigi ja kohalike omavalitsuste asutustes vastava ala asjatundjana. Arhitekti kutsealal on lisaks Volitatud arhitekt, tase 7-le järgmised kutsed: Rakendusarhitekt, tase 6 on spetsialist, kes on võimeline volitatud arhitekti juhendamisel osalema maa-alade, linnade ja asulate ruumiliste planeeringute ja ehitusprojektide koostamisel. Diplomeeritud arhitekt, tase 7 on spetsialist, kes koostab volitatud arhitekti juhendamisel planeeringute erinevate liikide ning ehitiste ehitusprojektide arhitektuurset osa ja arhitektuurseid terviklahendusi. Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 on tippspetsialist, kellel on doktorikraad või muu sellega võrreldav akadeemiline kraad või on ta rahvusvaheliselt tunnustatud loovisik, kes on võimeline iseseisvalt ja omal vastutusel koostama, hindama ja juhtima maa-alade, linnade ja asulate ruumiliste planeeringute ja ehitusprojektide arhitektuurseid terviklahendusi ning hindama ehitatud keskkonda. Volitatud arhitekt-ekspert tase 8 on võimeline andma keerulisemaid eksperthinnanguid oma erialal ja osalema rahvusvaheliste arhitektuurivõistluste žüriides. On võimeline töötama riigi ja kohalike omavalitsuste asutustes vastava ala tippasjatundjana. A.2.1 Planeeringu arhitektuurse osa koostamine erinevates planeeringu liikides A.2.2 Ehitusprojektide arhitektuurse osa, sh välis- ja siseruumi terviklahenduse koostamine selle kõigis staadiumites A.2.3 Planeeringute ja ehitusprojektide erinevate liikide ja staadiumite ruumiliste lahenduste ning ehitatud keskkonna hindamine A.2.4 Töötamine kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste ruumiliste otsuste koordineerimise ja ettevalmistamisega A.2.5 Planeeringute ja ehitusprojektide koostamise ning büroo tegevuse juhtimine Arhitekti töötab valdavalt arhitektibüroos. Võib töötada ka ametiasutustes, välitingimustes objektil ja mujal. Ehitusobjektil tuleb järgida ohutusnõudeid, siseruumides kehtivad üldised bürooruumidele esitatavad tervisekaitsenõuded. Töö on loominguline, kuid võib olla periooditi vaimselt pingeline. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Arhitekt kasutab oma töös tavapäraseid bürootöövahendeid, erinevaid kommunikatsioonitehnikaid, kontori- ja projekteerimistarkvara ning maketeerimisvahendeid. Arhitektitöös on olulised järgmised isikuomadused: ruumitaju ning ruumi ettekujutamise ja komponeerimise võime, loominguline mõtlemine, loogiline mõtlemine ja üldistusvõime, iseseisvus ja otsustamisjulgus, vastutusvõime ja täpsus, koostöövõime, suhtlemisoskus ja pingetaluvus, saavutusvajadus, ilumeel Ülikool või sellega võrreldava õppeasutuse arhitektiõpe, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga 7. septembrist 2005, 2005/36/EÜ, „ Kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta” ja Eesti Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri 2004. a määrusega nr 312, „Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded“1. Arhitekt , peaarhitekt, projekteerija, planeerija, nõunik. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.5 ja B.2.6 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Kompetentside hindamismeetodiks on dokumentaalne tõestamine ja portfoolio, vajadusel intervjuu ja/või eksperthinnang. Planeeringu arhitektuurse osa koostamine erinevates planeeringu liikides 7 Ehitusprojektide arhitektuurse osa, sh välis- ja siseruumi terviklahenduse koostamine selle kõigis staadiumites 7 Planeeringute ja ehitusprojektide erinevate liikide ja staadiumite ruumiliste lahenduste ning ehitatud keskkonna hindamine 7 Töötamine kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste ruumiliste otsuste koordineerimise ja ettevalmistamisega 7 Planeeringute ja ehitusprojektide koostamise ning büroo tegevuse juhtimine 7 Volitatud arhitekt, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 Chartered/Principal Architect, level 8 4 Volitatud arhitekt V (versioon 1) Volitatud arhitekt V (versioon 2) Volitatud arhitekt V (versioon 3) Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 5) Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 6) Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 7) Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 8) Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Kultuuri Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Arhitekt 12 2012-06-06 2012-06-06 2013-03-13 8 8 2161 Ehitusarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Ilmar Heinsoo Eesti Arhitektide Liit, Arhitekti- ja Inseneribüroo ARX OÜ Tõnu Laigu Eesti Arhitektide Liit, QP Arhitektid OÜ Andres Levald Eesti Arhitektide Liit, E-Konsult OÜ Hindrek Kesler Tallinna Tehnikakõrgkool, Arhitektuuribüroo Zero OÜ Joel Kopli Tallinna Tehnikakõrgkool, Arhitektuuribüroo PLUSS OÜ Nele Nutt Eesti Maastikuarhitektide Liit Toomas Paaver Eesti Arhitektide Liit, Paik Arhitektid OÜ Margus Sarmet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Jüri Soolep Eesti Kunstiakadeemia Kai Süda Tallinna Tehnikakõrgkool, KARISMA arhitektid OÜ Arhitektuurne projekteerimine, ehitiste kvaliteet, nende harmooniline sulandumine ümbruskonda, austus loodus- ja linnamaastiku ning riikliku ja eraõigusliku pärandi vastu on avaliku huvi objektiks. Arhitekti töö eesmärgiks on välja töötada ruumiline terviklahendus, ühendades tehnoloogilised, tehnilised, kunstilised ja ökonoomilised lahendused. Ruumiline terviklahendus hõlmab hoonete arhitektuuri, hoonete siseruumi ja hoonetevahelise ruumi lahendus ning seob need tasakaalustatud terviklahenduseks. Ruumiline terviklahendus on edasise projekteerimise ja ehitamise tulemusel valmiva tervikliku elukeskkonna loomise aluseks. Arhitekti kutset omavad isikud on võimelised mõistma ja vahendama üksikisikute, ühiskondlike gruppide ja ametiasutuste vajadusi seoses ruumilise planeerimise, arhitektuurse projekteerimise, ehitamise, arhitektuuripärandi säilitamise ja väärtustamise ning loodusliku tasakaalu hoidmisega. Arhitekt on ülikooli või sellega võrreldava õppeasutuse arhitektiõppe lõpetanud isik. Oma töös lähtub arhitekt heast planeerimis-, projekteerimis- ja ehitustavast. Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 on tippspetsialist, kellel on doktorikraad või muu sellega võrreldav akadeemiline kraad või on ta rahvusvaheliselt tunnustatud loovisik, kes on võimeline iseseisvalt ja omal vastutusel koostama, hindama ja juhtima maa-alade, linnade ja asulate ruumiliste planeeringute ja ehitusprojektide arhitektuurseid terviklahendusi ning hindama ehitatud keskkonda. Volitatud arhitekt-ekspert tase 8 on võimeline andma keerulisemaid eksperthinnanguid oma erialal ja osalema rahvusvaheliste arhitektuurivõistluste žüriides. On võimeline töötama riigi ja kohalike omavalitsuste asutustes vastava ala tippasjatundjana. Arhitekti kutsealal on lisaks Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8-le järgmised kutsed: Rakendusarhitekt, tase 6 on spetsialist, kes on võimeline volitatud arhitekti juhendamisel osalema maa-alade, linnade ja asulate ruumiliste planeeringute ja ehitusprojektide koostamisel. Diplomeeritud arhitekt, tase 7 on spetsialist, kes koostab volitatud arhitekti juhendamisel planeeringute erinevate liikide ning ehitiste ehitusprojektide arhitektuurset osa ja arhitektuurseid terviklahendusi. Volitatud arhitekt, tase 7 on spetsialist, kes on võimeline iseseisvalt ja omal vastutusel koostama, hindama ja juhtima maa-alade, linnade ja asulate ruumiliste planeeringute ja ehitusprojektide arhitektuurseid terviklahendusi ning hindama ehitatud keskkonda. Volitatud arhitekt on võimeline andma tavapäraseid eksperthinnanguid oma erialal ja osalema kohalike arhitektuurivõistluste žüriides. Volitatud arhitekt on võimeline töötama riigi ja kohalike omavalitsuste asutustes juhtiva arhitektina. A.2.1 Planeeringu arhitektuurse osa koostamine erinevates planeeringu liikides A.2.2 Ehitusprojektide arhitektuurse osa, sh välis- ja siseruumi terviklahenduse koostamine selle kõigis staadiumites A.2.3 Planeeringute ja ehitusprojektide erinevate liikide ja staadiumite ruumiliste lahenduste ning ehitatud keskkonna hindamine A.2.4 Töötamine kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste ruumiliste otsuste koordineerimise ja ettevalmistamisega A.2.5 Ehitus- ja planeeringuprotsesside juhtimine Arhitekt töötab valdavalt arhitektibüroos. Võib töötada ka ametiasutustes, välitingimustes objektil ja mujal. Ehitusobjektil tuleb järgida ohutusnõudeid, siseruumides kehtivad üldised bürooruumidele esitatavad tervisekaitsenõuded. Töö on loominguline, kuid võib olla periooditi vaimselt pingeline. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Arhitekt kasutab oma töös tavapäraseid bürootöövahendeid, erinevaid kommunikatsioonitehnikaid, kontori- ja projekteerimistarkvara ning maketeerimisvahendeid. Arhitekti töös on olulised järgmised isikuomadused: ruumitaju ning ruumi ettekujutamise ja komponeerimise võime, loominguline mõtlemine, loogiline mõtlemine ja üldistusvõime, iseseisvus ja otsustamisjulgus, vastutusvõime ja täpsus, koostöövõime, suhtlemisoskus ja pingetaluvus, saavutusvajadus, ilumeel. Ülikool või sellega võrreldava õppeasutuse arhitektiõpe, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga 7. septembrist 2005, 2005/36/EÜ, „ Kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta” ja Eesti Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri 2004. a määrusega nr 312, „Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded“1. Arhitekt, peaarhitekt, ekspert, projekteerija, planeerija, nõunik. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.5 ja B.2.6 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Kompetentside hindamismeetodiks on dokumentaalne tõestamine ja portfoolio, vajadusel intervjuu ja/või eksperthinnang. Planeeringu arhitektuurse osa koostamine erinevates planeeringu liikides 8 Ehitusprojektide arhitektuurse osa, sh välis- ja siseruumi terviklahenduse koostamine selle kõigis staadiumites 8 Planeeringute ja ehitusprojektide erinevate liikide ja staadiumite ruumiliste lahenduste ning ehitatud keskkonna hindamine 8 Töötamine kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste ruumiliste otsuste koordineerimise ja ettevalmistamisega 8 Ehitus- ja planeeringuprotsesside juhtimine 8 Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 kutset läbiv kompetents 8 Sisearhitekt, tase 6 Interior Architect, level 6 1 Sisearhitekt, tase 6 (versioon 2) Sisearhitekt, tase 6 (versioon 3) Sisearhitekt, tase 6 (versioon 4) Sisearhitekt, tase 6 (versioon 5) Sisearhitekt, tase 6 (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Kultuuri Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Sisearhitekt 12 2012-06-06 2012-06-06 2017-06-05 6 6 2161 Ehitusarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Aili Aasoja Eesti Projektbüroode Liit Priit Põldme Eesti Sisearhitektide Liit Eerik Olle Linear Projekt OÜ Toivo Raidmets Eesti Kunstiakadeemia Eero Jürgenson Eesti Sisearhitektide Liit Taevo Gans Stuudio GaDis AS Juta Lember Eesti Sisearhitektide Liit Sisearhitekti töö eesmärk on luua esteetiliselt terviklik interjöör, mis arvestab projekteeritava hoone kõiki ehitustehnilisi ja funktsionaalseid aspekte. Kuna sisearhitektuurne projekt on tihedalt läbi põimunud arhitekti, konstruktori ja eri osade inseneride tööga peab sisearhitekt nende projektide põhilahendusi mõistma, analüüsima ja asjakohaseid ettepanekuid koostama. Oma töös lähtub sisearhitekt lähteülesandest, heast projekteerimis- ja ehitustavast, kehtivatest õigusaktidest ja normdokumentidest. Sisearhitekt tase 6 on spetsialist, kes iseseisvalt ja omal vastutusel koostab lihtsamate, avalikkusele suletud hoonete või nende osade sisearhitektuurseid projekte, kavandab mööblit ja muid sisustuselemente. Vajadusel osaleb keerulisemate objektide projekteerimise protsessis kõrgema kvalifikatsiooniga sisearhitekti juhendamisel. Sisearhitekti kutsealal on lisaks sisearhitekt, tase 6-le järgmised kutsed: Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 on tippspetsialist, kes iseseisvalt ja omal vastutusel koostab ja hindab üldsusele avatud ja kasutamiseks mõeldud lihtsamate hoonete või nende osade sisearhitektuurseid projekte, kavandab mööblit ja muid sisustuselemente. Osaleb keerulisemate objektide projekteerimisel vastutava sisearhitekti juhendamisel. Volitatud sisearhitekt, tase 7 on tippspetsialist, kes iseseisvalt ja omal vastutusel koostab, hindab ja juhib üldsusele avatud ja kasutamiseks mõeldud ning avalikkuse kõrgendatud tähelepanu pälvivate hoonete või nende osade sisearhitektuurseid projekte. Ta kavandab seeriaviisiliselt toodetavat mööblit ja muid sisustuselemente. Vastutav sisearhitekt annab tavapäraseid eksperthinnanguid oma erialal ja osaleb kohalike sisearhitektuuri-, disaini- ja arhitektuurivõistluste žüriides. On võimeline töötama riigi ja kohalike omavalitsuste asutustes vastava ala asjatundjana ning juhendama kolleege ja juhtima töögruppide tööd. Sisearhitekt-ekspert, tase 8 on erialaga seonduva doktorikraadi või muu sellega võrreldava akadeemilise kraadiga tippspetsialist või rahvusvaheliselt tunnustatud loovisik, kes on võimeline iseseisvalt ja omal vastutusel koostama, hindama ehitatud ruumilist keskkonda ja juhtima keerukaid sisearhitektuurseid projekte. Sisearhitekt-ekspert annab keerulisemaid eksperthinnanguid oma erialal ja osaleb rahvusvaheliste sisearhitektuuri-, disaini- ja arhitektuurivõistluste žüriides. On võimeline töötama riigi ja kohalike omavalitsuste asutustes vastava ala tippasjatundja või eriala õppejõuna kõrgemates õppeasutustes. A.2.1 Hoone ehitusprojekti sisearhitektuurse osa koostamine erinevates staadiumites A.2.2 Mööbli ja sisustuselementide projekteerimine A.2.3 Sisearhitektuursete projektide koostamine Sisearhitekt töötab valdavalt büroos. Töö võib toimuda ka ametiasutustes, välitingimustes objektil ja mujal. Ehitusobjektil tuleb järgida ohutusnõudeid, siseruumides kehtivad üldised bürooruumidele esitatavad tervisekaitsenõuded. Töö on loominguline, kuid võib olla periooditi vaimselt pingeline. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Sisearhitekt kasutab oma töös, tavapäraseid projekteerimise töövahendeid, mitmesuguseid kommunikatsioonitehnikaid, kutsealal töötamiseks vajalikku tarkvara ning muid vahendeid. Töötamisel sisearhitektina on olulised järgmised võimed ja iseloomujooned: ruumitaju ja ruumilise ettekujutamise võime, loominguline mõtlemine, loogiline mõtlemine ja üldistusvõime, iseseisvus ja otsustamisjulgus, vastutusvõime ja täpsus, koostöövõime, pingetaluvus ning saavutusvajadus. Sisearhitekt on lõpetanud ülikooli või sellega võrreldava õppeasutuse sisearhitektuuri bakalaureuseõppe. Sisearhitekt. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.3 ja B.2.4 (läbiv kompetents) tõendamine. Hoone ehitusprojekti sisearhitektuurse osa koostamine erinevates staadiumites 6 Mööbli ja sisustuselementide projekteerimine 6 Sisearhitektuursete projektide koostamine 6 Sisearhitekt, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 Interior Architect, level 7 3 Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 (versioon 9) Sisearhitekt IV (versioon 1) Sisearhitekt IV (versioon 2) Sisearhitekt IV (versioon 4) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Kultuuri Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Sisearhitekt 12 2012-06-06 2012-06-06 2017-06-05 7 7 2161 Ehitusarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Aili Aasoja Eesti Projektbüroode Liit Priit Põldme Eesti Sisearhitektide Liit Eerik Olle Linear Projekt OÜ Toivo Raidmets Eesti Kunstiakadeemia Eero Jürgenson Eesti Sisearhitektide Liit Taevo Gans Stuudio GaDis AS Juta Lember Eesti Sisearhitektide Liit Sisearhitekti töö eesmärk on luua esteetiliselt terviklik interjöör, mis arvestab projekteeritava hoone kõiki ehitustehnilisi ja funktsionaalseid aspekte. Sisearhitektuurne projekt on tihedalt seotud arhitekti, konstruktori ja eri osade inseneride tööga. Sisearhitekt peab nende projektide põhilahendusi mõistma, analüüsima ja asjakohaseid ettepanekuid koostama. Sisearhitekt koostab sisearhitektuurse projekti, seob projekti tervikuks, milles on arvesse võetud majanduslikud, loomingulised, konstruktiivsed, tehnoloogilised, sotsiaalsed, kultuurilised, juriidilised ja keskkonnaaspektid. Oma töös lähtub sisearhitekt lähteülesandest, heast projekteerimis- ja ehitustavast, kehtivatest õigusaktidest ja normdokumentidest. Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 on tippspetsialist, kes iseseisvalt ja omal vastutusel koostab ja hindab üldsusele avatud ja kasutamiseks mõeldud lihtsamate hoonete või nende osade sisearhitektuurseid projekte, kavandab mööblit ja muid sisustuselemente. Osaleb keerulisemate objektide projekteerimisel vastutava sisearhitekti juhendamisel. Sisearhitekti kutsealal on lisaks diplomeeritud sisearhitekt, tase 7-le järgmised kutsed: Sisearhitekt tase, 6 on spetsialist, kes iseseisvalt ja omal vastutusel koostab lihtsamate, avalikkusele suletud hoonete või nende osade sisearhitektuurseid projekte, kavandab mööblit ja muid sisustuselemente. Vajadusel osaleb keerulisemate objektide projekteerimise protsessis kõrgema kvalifikatsiooniga sisearhitekti juhendamisel. Volitatud sisearhitekt, tase 7 on tippspetsialist, kes iseseisvalt ja omal vastutusel koostab, hindab ja juhib üldsusele avatud ja kasutamiseks mõeldud ning avalikkuse kõrgendatud tähelepanu pälvivate hoonete või nende osade sisearhitektuurseid projekte. Ta kavandab seeriaviisiliselt toodetavat mööblit ja muid sisustuselemente. Vastutav sisearhitekt annab tavapäraseid eksperthinnanguid oma erialal ja osaleb kohalike sisearhitektuuri-, disaini- ja arhitektuurivõistluste žüriides. On võimeline töötama riigi ja kohalike omavalitsuste asutustes vastava ala asjatundjana ning juhendama kolleege ja juhtima töögruppide tööd. Sisearhitekt-ekspert, tase 8 on erialaga seonduva doktorikraadi või muu sellega võrreldava akadeemilise kraadiga tippspetsialist või rahvusvaheliselt tunnustatud loovisik, kes on võimeline iseseisvalt ja omal vastutusel koostama, hindama ehitatud ruumilist keskkonda ja juhtima keerukaid sisearhitektuurseid projekte. Sisearhitekt-ekspert annab keerulisemaid eksperthinnanguid oma erialal ja osaleb rahvusvaheliste sisearhitektuuri-, disaini- ja arhitektuurivõistluste žüriides. On võimeline töötama riigi ja kohalike omavalitsuste asutustes vastava ala tippasjatundja või eriala õppejõuna kõrgemates õppeasutustes. A.2.1 Hoone ehitusprojekti sisearhitektuurse osa koostamine erinevates staadiumites A.2.2 Mööbli ja sisustuselementide projekteerimine A.2.3 Sisearhitektuursete projektide koostamine ja ehitatud ruumilise keskkonna hindamine A.2.4 Sisearhitektuursete projektide koostamine ja kooskõlastamine Sisearhitekt töötab valdavalt büroos. Töö võib toimuda ka ametiasutustes, välitingimustes objektil ja mujal. Ehitusobjektil tuleb järgida ohutusnõudeid, siseruumides kehtivad üldised bürooruumidele esitatavad tervisekaitsenõuded. Töö on loominguline, kuid võib olla periooditi vaimselt pingeline. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Sisearhitekt kasutab oma töös tavapäraseid projekteerimise töövahendeid, mitmesuguseid kommunikatsioonitehnikaid, kutsealal töötamiseks vajalikku tarkvara ning muid vahendeid. Töötamisel sisearhitektina on olulised järgmised võimed ja iseloomujooned: ruumitaju ja ruumilise ettekujutamise võime, loominguline mõtlemine, loogiline mõtlemine ja üldistusvõime, iseseisvus ja otsustamisjulgus, vastutusvõime ja täpsus, koostöövõime, pingetaluvus ning saavutusvajadus. Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7, on ülikooli või sellega võrreldava õppeasutuse sisearhitektuuri magistriõppe lõpetanud isik. Diplomeeritud sisearhitekt. Kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.4 ja B.2.5 (läbiv kompetents) tõendamine. Hoone ehitusprojekti sisearhitektuurse osa koostamine erinevates staadiumites 7 Mööbli ja sisustuselementide projekteerimine 7 Sisearhitektuursete projektide koostamine ja ehitatud ruumilise keskkonna hindamine 7 Sisearhitektuursete projektide koostamine ja kooskõlastamine 7 Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Volitatud sisearhitekt, tase 7 Interior Architect, level 7 3 Sisearhitekt V (versioon 1) Sisearhitekt V (versioon 2) Sisearhitekt V (versioon 4) Volitatud sisearhitekt, tase 7 (versioon 5) Volitatud sisearhitekt, tase 7 (versioon 6) Volitatud sisearhitekt, tase 7 (versioon 7) Volitatud sisearhitekt, tase 7 (versioon 8) Volitatud sisearhitekt, tase 7 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Kultuuri Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Sisearhitekt 12 2012-06-06 2012-06-06 2017-06-05 7 7 2161 Ehitusarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Aili Aasoja Eesti Projektbüroode Liit Priit Põldme Eesti Sisearhitektide Liit Eerik Olle Linear Projekt OÜ Toivo Raidmets Eesti Kunstiakadeemia Eero Jürgenson Eesti Sisearhitektide Liit Taevo Gans Stuudio GaDis AS Juta Lember Eesti Sisearhitektide Liit Sisearhitekti töö eesmärk on luua esteetiliselt terviklik interjöör, mis arvestab projekteeritava hoone kõiki ehitustehnilisi ja funktsionaalseid aspekte. Kuna sisearhitektuurne projekt on tihedalt seotud arhitekti, konstruktori ja eri osade inseneride tööga peab sisearhitekt nende projektide põhilahendusi mõistma, analüüsima ja asjakohaseid ettepanekuid koostama. Sisearhitekt koostab sisearhitektuurse projekti. Vajadusel koordineerib ja tellib ehitiste teiste osade projekte, kaasates selleks vastava erialade spetsialiste. Sisearhitekt seob projekti tervikuks, milles on arvesse võetud majanduslikud, loomingulised, konstruktiivsed, tehnoloogilised, sotsiaalsed, kultuurilised, juriidilised ja keskkonnaaspektid. Oma töös lähtub sisearhitekt lähteülesandest, heast projekteerimis- ja ehitustavast, kehtivatest õigusaktidest ja normdokumentidest. Volitatud sisearhitekt, tase 7 on tippspetsialist, kes iseseisvalt ja omal vastutusel koostab, hindab ja juhib üldsusele avatud ja kasutamiseks mõeldud ning avalikkuse kõrgendatud tähelepanu pälvivate hoonete või nende osade sisearhitektuurseid projekte. Ta kavandab seeriaviisiliselt toodetavat mööblit ja muid sisustuselemente. Vastutav sisearhitekt annab tavapäraseid eksperthinnanguid oma erialal ja osaleb kohalike sisearhitektuuri-, disaini- ja arhitektuurivõistluste žüriides. On võimeline töötama riigi ja kohalike omavalitsuste asutustes vastava ala asjatundjana ning juhendama kolleege ja juhtima töögruppide tööd. Sisearhitekti kutsealal on lisaks volitatud sisearhitekt, tase 7-le järgmised kutsed: Sisearhitekt, tase 6 on spetsialist, kes iseseisvalt ja omal vastutusel koostab lihtsamate, avalikkusele suletud hoonete või nende osade sisearhitektuurseid projekte, kavandab mööblit ja muid sisustuselemente. Vajadusel osaleb keerulisemate objektide projekteerimise protsessis kõrgema kvalifikatsiooniga sisearhitekti juhendamisel. Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 on tippspetsialist, kes iseseisvalt ja omal vastutusel koostab ja hindab üldsusele avatud ja kasutamiseks mõeldud lihtsamate hoonete või nende osade sisearhitektuurseid projekte, kavandab mööblit ja muid sisustuselemente. Osaleb keerulisemate objektide projekteerimisel vastutava sisearhitekti juhendamisel. Sisearhitekt-ekspert, tase 8 on erialaga seonduva doktorikraadi või muu sellega võrreldava akadeemilise kraadiga tippspetsialist või rahvusvaheliselt tunnustatud loovisik, kes on võimeline iseseisvalt ja omal vastutusel koostama, hindama ehitatud ruumilist keskkonda ja juhtima keerukaid sisearhitektuurseid projekte. Sisearhitekt-ekspert annab keerulisemaid eksperthinnanguid oma erialal ja osaleb rahvusvaheliste sisearhitektuuri-, disaini- ja arhitektuurivõistluste žüriides. On võimeline töötama riigi ja kohalike omavalitsuste asutustes vastava ala tippasjatundja või eriala õppejõuna kõrgemates õppeasutustes. A.2.1 Hoone ehitusprojekti sisearhitektuurse osa koostamine erinevates staadiumites A.2.2 Mööbli ja sisustuselementide projekteerimine A.2.3 Sisearhitektuursete projektide ja ehitatud ruumilise keskkonna hindamine A.2.4 Sisearhitektuursete projektide koostamine ja juhtimine ning sisearhitektuuribüroo tegevuse juhtimine A.2.5 Töötamine kohalikes omavalitsustes, riigiasutustes või eriala õppejõuna kõrgemates õppeasutustes A.2.6 Läbirääkimine ja esindamine Sisearhitekt töötab valdavalt büroos. Töö võib toimuda ka ametiasutustes, välitingimustes objektil ja mujal. Ehitusobjektil tuleb järgida ohutusnõudeid, siseruumides kehtivad üldised bürooruumidele esitatavad tervisekaitsenõuded. Töö on loominguline, kuid võib olla periooditi vaimselt pingeline. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Sisearhitekt kasutab oma töös, tavapäraseid projekteerimise töövahendeid, mitmesuguseid kommunikatsioonitehnikaid, kutsealal töötamiseks vajalikku tarkvara ning muid vahendeid. Töötamisel sisearhitektina on olulised järgmised võimed ja iseloomujooned: ruumitaju ja ruumilise ettekujutamise võime, loominguline mõtlemine, loogiline mõtlemine ja üldistusvõime, iseseisvus ja otsustamisjulgus, vastutusvõime ja täpsus, koostöövõime, pingetaluvus ning saavutusvajadus, võimekus töögrupi juhtimiseks. Volitatud sisearhitekt, tase 7 on ülikooli või sellega võrreldava õppeasutuse sisearhitektuuri magistriõppe lõpetanud isik. Täpsemad kutse andmise tingimused fikseeritakse sisearhitekti kutse andmise korras. Volitatud sisearhitekt. Kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.6 ja B.2.7 (läbiv kompetents) tõendamine. Hoone ehitusprojekti sisearhitektuurse osa koostamine erinevates staadiumites 7 Mööbli ja sisustuselementide projekteerimine 7 Erinevate valdkondade sisearhitektuursete projektide ja ruumiliste lahenduste ning ehitatud keskkonna hindamine 7 Sisearhitektuursete projektide koostamine ja juhtimine ning sisearhitektuuribüroo tegevuse juhtimine 7 Töötamine kohalikes omavalitsustes, riigiasutustes või eriala õppejõuna kõrgemates õppeasutustes 7 Läbirääkimine ja esindamine 7 Volitatud sisearhitekt, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Sisearhitekt-ekspert, tase 8 Interior Architect, level 8 1 Sisearhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 2) Sisearhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 3) Sisearhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 4) Sisearhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 5) Sisearhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Kultuuri Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Sisearhitekt 12 2012-06-06 2012-06-06 2017-06-05 8 8 2161 Ehitusarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Aili Aasoja Eesti Projektbüroode Liit Priit Põldme Eesti Sisearhitektide Liit Eerik Olle Linear Projekt OÜ Toivo Raidmets Eesti Kunstiakadeemia Eero Jürgenson OÜ ARS Projekt Taevo Gans Stuudio GaDis AS Juta Lember Eesti Sisearhitektide Liit Sisearhitekti töö eesmärk on luua esteetiliselt terviklik interjöör arvestades erinevate hoonete kõiki ehitustehnilisi ja funktsionaalseid aspekte. Kuna sisearhitektuurne projekt on väga tihedalt seotud arhitekti, konstruktori ja eriosade inseneride tööga peab sisearhitekt nende projektide põhilahenduste vajadusi mõistma, analüüsima ja asjakohaseid ettepanekuid koostama. Sisearhitekt koostab sisearhitektuurse projekti ning koordineerib ja tellib ehitiste teiste osade projekte, kaasates selleks vastava erialade spetsialiste. Sisearhitekt seob projekti tervikuks, milles on arvesse võetud majanduslikud, loomingulised, konstruktiivsed, tehnoloogilised, sotsiaalsed, kultuurilised, juriidilised ja keskkonnaaspektid. Oma töös lähtub sisearhitekt tellijapoolsest lähteülesandest, heast projekteerimis- ja ehitustavast, kehtivatest õigusaktidest ja normdokumentidest. Sisearhitekt-ekspert, tase 8 on erialaga seonduva doktorikraadi või muu sellega võrreldava akadeemilise kraadiga tippspetsialist või rahvusvaheliselt tunnustatud loovisik, kes on võimeline iseseisvalt ja omal vastutusel koostama, hindama ehitatud ruumilist keskkonda ja juhtima keerukaid sisearhitektuurseid projekte. Sisearhitekt-ekspert annab keerulisemaid eksperthinnanguid oma erialal ja osaleb rahvusvaheliste sisearhitektuuri-, disaini- ja arhitektuurivõistluste žüriides. On võimeline töötama riigi ja kohalike omavalitsuste asutustes vastava ala tippasjatundja või eriala õppejõuna kõrgemates õppeasutustes. Sisearhitekti kutsealal on lisaks sisearhitekt-ekspert, tase 8-le järgmised kutsed: Sisearhitekt tase 6 on spetsialist, kes iseseisvalt ja omal vastutusel koostab lihtsamate, avalikkusele suletud hoonete või nende osade sisearhitektuurseid projekte, kavandab mööblit ja muid sisustuselemente. Vajadusel osaleb keerulisemate objektide projekteerimise protsessis kõrgema kvalifikatsiooniga sisearhitekti juhendamisel. Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 on tippspetsialist, kes iseseisvalt ja omal vastutusel koostab ja hindab üldsusele avatud ja kasutamiseks mõeldud lihtsamate hoonete või nende osade sisearhitektuurseid projekte, kavandab mööblit ja muid sisustuselemente. Osaleb keerulisemate objektide projekteerimisel vastutava sisearhitekti juhendamisel. Volitatud sisearhitekt, tase 7 on tippspetsialist, kes iseseisvalt ja omal vastutusel koostab, hindab ja juhib üldsusele avatud ja kasutamiseks mõeldud ning avalikkuse kõrgendatud tähelepanu pälvivate hoonete või nende osade sisearhitektuurseid projekte. Ta kavandab seeriaviisiliselt toodetavat mööblit ja muid sisustuselemente. Vastutav sisearhitekt annab tavapäraseid eksperthinnanguid oma erialal ja osaleb kohalike sisearhitektuuri-, disaini- ja arhitektuurivõistluste žüriides. On võimeline töötama riigi ja kohalike omavalitsuste asutustes vastava ala asjatundjana ning juhendama kolleege ja juhtima töögruppide tööd. A.2.1 Hoone ehitusprojekti sisearhitektuurse osa koostamine erinevates staadiumites A.2.2 Mööbli ja sisustuselementide projekteerimine A.2.3 Sisearhitektuursete projektide ja ehitatud ruumilise keskkonna hindamine A.2.4 Sisearhitektuursete projektide koostamine ja juhtimine ning sisearhitektuuribüroo tegevuse juhtimine A.2.5 Töötamine kohalikes omavalitsustes, riigiasutustes või eriala õppejõuna kõrgemates õppeasutustes. A.2.6 Läbirääkimine ja esindamine Sisearhitekt töötab valdavalt büroos. Töö võib toimuda ka ametiasutustes, välitingimustes objektil ja mujal. Ehitusobjektil tuleb järgida ohutusnõudeid, siseruumides kehtivad üldised bürooruumidele esitatavad tervisekaitsenõuded. Töö on loominguline, kuid võib olla periooditi vaimselt pingeline. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Sisearhitekt kasutab oma töös, tavapäraseid projekteerimise töövahendeid, mitmesuguseid kommunikatsioonitehnikaid, kutsealal töötamiseks vajalikku tarkvara ning muid vahendeid. Töötamisel sisearhitektina on olulised järgmised võimed ja iseloomujooned: ruumitaju ja ruumilise ettekujutamise võime, loominguline mõtlemine, loogiline mõtlemine ja üldistusvõime, iseseisvus ja otsustamisjulgus, vastutusvõime ja täpsus, koostöövõime, pingetaluvus ning saavutusvajadus, võimekus töögrupi juhtimiseks. Sisearhitekt-ekspert on lõpetanud ülikooli või sellega võrreldava õppeasutuse sisearhitektuuri magistri- või doktoriõppe. Täpsemad kutse andmise tingimused fikseeritakse sisearhitekti kutsekvalifikatsioonide tõendamise ja kutse andmise korras. Sisearhitekt. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.6 ja B.2.7 (läbiv kompetents) tõendamine. Hoone ehitusprojekti sisearhitektuurse osa koostamine erinevates staadiumites 8 Mööbli ja sisustuselementide projekteerimine 8 Erinevate valdkondade sisearhitektuursete projektide ja ruumiliste lahenduste ning ehitatud keskkonna hindamine 8 Sisearhitektuursete projektide koostamine ja juhtimine ning sisearhitektuuribüroo tegevuse juhtimine 8 Töötamine kohalikes omavalitsustes, riigiasutustes või eriala õppejõuna kõrgemates õppeasutustes 8 Läbirääkimine ja esindamine 8 Sisearhitekt-ekspert, tase 8 kutset läbiv kompetents 8 Diplomeeritud maastikuarhitekt, tase 7 Landscape architect, level 7 1 Diplomeeritud maastikuarhitekt, tase 7 (versioon 2) Diplomeeritud maastikuarhitekt, tase 7 (versioon 3) Diplomeeritud maastikuarhitekt, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud maastikuarhitekt, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud maastikuarhitekt, tase 7 (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Kultuuri Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Maastikuarhitekt 12 2012-06-06 2012-06-06 2017-06-05 7 7 2162 Maastikuarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Tööosad ja tööülesanded Kutsealased terminid Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Mart Hiob Artes Terrae OÜ, Eesti Maastikuarhitektide Liit Katrin Koov Eesti Kunstiakadeemia Andres Levald Eesti Arhitektide Liit, E-Konsult OÜ Toomas Muru Eesti Maaülikool, Eesti Maastikuarhitektide Liit Nele Nutt Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Maastikuarhitektide Liit Sulev Nurme Artes Terrae OÜ, Eesti Maastikuarhitektide Liit Sirle Salmistu Eesti Maastikuarhitektide Liit Maastikuarhitektuur on eriala, mis tegeleb maastiku (välisruumi) ruumilise kujundamise ja kavandamisega (maastikuplaneerimisega Euroopa maastikukonventsiooni mõistes). Maastikuarhitektuuris käsitletakse maastikku sarnaselt Euroopa maastikukonventsioonile, mille kohaselt mõistetakse maastikku ruumina, mis on tekkinud looduslike tegurite ja/või inimese tegevuse tulemusena. Maastikuarhitektuuri objektiks on maastik ehk kogu välisruum ning maastikuarhitekt tegeleb nii ehitatud, ehitatava kui ka looduskeskkonnaga kõikjal, olenemata selle tegelikust seisundist või juriidilisest staatusest. Maastikuarhitekti ülesanne on maastike edendamiseks, loomiseks või taastamiseks vajalike meetmete ning tegevuste kavandamine. Käesolevas standardi mõistes on maastikuarhitektuurne ehitusprojekt nii eraldiseisev maastikuarhitektuurse objekti ehitusprojekt kui ka mistahes ehitusprojekti maastikuarhitektuurne osa (sh asendiplaan). Maastikuarhitekti töö eesmärk on maastiku ruumilise terviklahenduse väljatöötamine, võttes seejuures arvesse kultuurilisi (sh tehnoloogilisi, tehnilisi, kunstilisi jt), sotsiaalseid, majanduslikke ja ökoloogilisi aspekte. Maastikuarhitekti kutset omavad isikud on võimelised mõistma ja vahendama asjast puudutatud osapoolte vajadusi seoses ruumilise planeerimise, maastikuarhitektuurse projekteerimise, ehitamise, kultuuripärandi säilitamise ja väärtustamise ning loodusliku tasakaalu hoidmisega. Oma töös lähtub maastikuarhitekt kutse-eetikast ning heast planeerimis-, projekteerimis- ja ehitustavast. Diplomeeritud maastikuarhitekt, tase 7 töötab maastikuarhitektuursete objektidega avalikus või poolavalikus ruumis volitatud maastikuarhitekti juhendamisel või piiratud vastutusulatusega ning mitteavaliku ruumi objektidega iseseisvalt. Maastikuarhitekti kutsealal on lisaks diplomeeritud maastikuarhitekt, tase 7-le järgmised kutsed: Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 on spetsialist, kes on võimeline iseseisvalt ja omal vastutusel koostama, hindama ja juhtima maa-ja veealade, linnade ja teiste asulate ruumiliste planeeringute ja maastikuarhitektuursete ehitusprojektide terviklahendusi ning hindama ehitatud keskkonda. Volitatud maastikuarhitekt on võimeline andma tavapäraseid eksperthinnanguid oma erialal. Vajadusel osaleb maastikku puudutavate kohalike võistluste žüriides ning on võimeline töötama riigi ja kohalike omavalitsuste asutustes vastava ala asjatundjana. Volitatud maastikuarhitekt-ekspert, tase 8 on tippspetsialist, kellel on doktorikraad või muu sellega võrreldav akadeemiline kraad või on ta rahvusvaheliselt tunnustatud loovisik, kes on võimeline iseseisvalt ja omal vastutusel koostama, hindama ja juhtima maa-ja veealade, linnade ja teiste asulate ruumiliste planeeringute ja maastikuarhitektuursete ehitusprojektide terviklahendusi ning hindama maastikku ja ehitatud keskkonda. Töötab välja uusi meetodeid tööülesannete lahendamiseks. Volitatud maastikuarhitekt-ekspert tase 8 on võimeline andma keerulisemaid eksperthinnanguid oma erialal ja osalema rahvusvaheliste arhitektuurivõistluste žüriides. On võimeline töötama riigi ja kohalike omavalitsuste asutustes ning ülikoolis vastava ala tippspetsialistina. A.2.1 Maastikuarhitektuursete ehitusprojektide koostamine selle kõigis staadiumites A.2.2 Planeeringu maastikuarhitektuurse osa koostamine kõigis planeeringu liikides A.2.3 Maastiku uurimine ja hindamine A.2.4 Maastikuhoolduskavade ja/või kaitsekorralduskavade koostamine Maastikuarhitekti töö toimub valdavalt büroos, kuid ka välitingimustes objektil, ametiasutustes ja mujal. Töö on üldjuhul loominguline ja võib olla periooditi vaimselt pingeline. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Töö on mõõdukat füüsilist pingutust nõudev, toimudes igal aastaajal erinevates looduslikes tingimustes ja ilmastikuoludes ning kokku puutudes erinevate sotsiaalsete keskkondadega. Diplomeeritud maastikuarhitekt kasutab oma töös tavapäraseid bürootöövahendeid, mitmesuguseid kommunikatsioonitehnikaid, kontori- ja projekteerimistarkvara, kaarte ning maketeerimisvahendeid. Samuti välitöös kasutatavaid mõõte- ja fikseerimisvahendeid (nt fotokaamera, klupp, kõrgus- ja kaugusmõõtja jt). Vaimsed võimed: ruumitaju ning ruumi ettekujutamise ja komponeerimise võime, loominguline mõtlemine, visuaalne mälu, loogiline mõtlemine ja üldistusvõime, iseseisvus ja otsustamisjulgus, vastutusvõime ja täpsus, koostöö- ja empaatiavõime, suhtlemisoskus ja pingetaluvus, saavutusvajadus, ilumeel ja hea maitse. Kehalised võimed: nägemine, kuulmine ja mõõduka füüsilise koormuse taluvus. Iseloomujooned: kohanemisvõime, stressitaluvus, koostöövõime, õppimisvõime, vastutusvõime, usaldusväärsus, emotsionaalne stabiilsus, korrektsus, enesedistsipliin, suhtlemisvalmidus, sotsiaalsus, loomingulisus, otsustusvõime ja iseseisvus, saavutusvajadus. Diplomeeritud maastikuarhitekt on erialase magistrikraadiga või sellega võrdsustatud haridusega isik. Kutsestandardi koostamise ajal töötavad maastikuarhitektid järgmistel ametikohtadel: maastikuarhitekt, linnaaednik, planeerija, looduskaitse spetsialist, projekteerija, konsultant, linna maastikuarhitekt, vallaarhitekt, arhitekt, arhitekt-planeerija, haljastusinsener. Kutsestandardi koostamise töörühm soovitab kasutada järgmisi ametinimetusi: maastikuarhitekt, maastikuarhitekt-konsultant, maakonna maastikuarhitekt, linna maastikuarhitekt, valla maastikuarhitekt, maastikuarhitekt-planeerija. • Kutseala reguleerivad rahvusvahelised dokumendid: Definition of the profession of landscape architect for the International Standard Classification of Occupations. International Labour Office, Geneva. Final Version approved by the World Council 2003, Banff, Canada of the International Federation of Landscape Architects, IFLA. http://www.iflaonline.org/images/PDF/landscapeArchi/ladeffinalversion30.pdf • ILO Resolution concerning updating the International Standard Classification of Occupations http://www.iflaonline.org/images/PDF/landscapeArchi/Update_ILO_Nov2008.pdf • Redrafted Definition of ISCO-08 unit group: Landscape Architect. September 2009 http://www.iflaonline.org/images/PDF/landscapeArchi/2162_las_updated_september2009.pdf • IFLA Charter for landscape architectural education (with EFLA addenda) (15.08.2005) http://europe.iflaonline.org/images/PDF/education/iflacharterforlaeducationeflaaddenda.pdf Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.4 ja B.2.5 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Maastikuarhitektuursete ehitusprojektide koostamine selle kõigis staadiumites 7 Planeeringu erialase osa koostamine kõigis planeeringu liikides 7 Maastiku uurimine ja hindamine 7 Maastikuhoolduskavade ja/või kaitsekorralduskavade koostamine 7 Diplomeeritud maastikuarhitekt, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 Landscape architect, level 7 3 Maastikuarhitekt V (versioon 1) Maastikuarhitekt V (versioon 2) Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 (versioon 4) Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 (versioon 5) Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 (versioon 6) Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 (versioon 7) Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 (versioon 8) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Kultuuri Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Maastikuarhitekt 12 2012-06-06 2012-06-06 2017-06-05 7 7 2162 Maastikuarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Tööosad ja tööülesanded Kutsealased terminid Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Mart Hiob Artes Terrae OÜ, Eesti Maastikuarhitektide Liit Katrin Koov Eesti Kunstiakadeemia Andres Levald Eesti Arhitektide Liit, E-Konsult OÜ Toomas Muru Eesti Maaülikool, Eesti Maastikuarhitektide Liit Nele Nutt Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Maastikuarhitektide Liit Sulev Nurme Artes Terrae OÜ, Eesti Maastikuarhitektide Liit Sirle Salmistu Eesti Maastikuarhitektide Liit Maastikuarhitektuur on eriala, mis tegeleb maastiku (välisruumi) ruumilise kujundamise ja kavandamisega (maastikuplaneerimisega Euroopa maastikukonventsiooni mõistes). Maastikuarhitektuuris käsitletakse maastikku sarnaselt Euroopa maastikukonventsioonile, mille kohaselt mõistetakse maastikku ruumina, mis on tekkinud looduslike tegurite ja/või inimese tegevuse tulemusena. Maastikuarhitektuuri objektiks on maastik ehk kogu välisruum ning maastikuarhitekt tegeleb nii ehitatud, ehitatava kui ka looduskeskkonnaga kõikjal, olenemata selle tegelikust seisundist või juriidilisest staatusest. Maastikuarhitekti ülesanne on maastike edendamiseks, loomiseks või taastamiseks vajalike meetmete ning tegevuste kavandamine. Käesolevas standardi mõistes on maastikuarhitektuurne ehitusprojekt nii eraldiseisev maastikuarhitektuurse objekti ehitusprojekt kui ka mistahes ehitusprojekti maastikuarhitektuurne osa (sh asendiplaan) . Maastikuarhitekti töö eesmärk on maastiku ruumilise terviklahenduse väljatöötamine, võttes seejuures arvesse kultuurilisi (sh tehnoloogilisi, tehnilisi, kunstilisi jt), sotsiaalseid, majanduslikke ja ökoloogilisi aspekte. Maastikuarhitekti kutset omavad isikud on võimelised mõistma ja vahendama asjast puudutatud osapoolte vajadusi seoses ruumilise planeerimise, maastikuarhitektuurse projekteerimise, ehitamise, kultuuripärandi säilitamise ja väärtustamise ning loodusliku tasakaalu hoidmisega. Oma töös lähtub maastikuarhitekt kutse-eetikast ning heast planeerimis-, projekteerimis- ja ehitustavast. Volitatud maastikuarhitekt (tase 7) on spetsialist, kes on võimeline iseseisvalt ja omal vastutusel koostama, hindama ja juhtima maa-ja veealade, linnade ja teiste asulate ruumiliste planeeringute ja maastikuarhitektuursete ehitusprojektide terviklahendusi ning hindama ehitatud keskkonda. Volitatud maastikuarhitekt on võimeline andma tavapäraseid eksperthinnanguid oma erialal. Vajadusel osaleb maastikku puudutavate kohalike võistluste žüriides ning on võimeline töötama riigi ja kohalike omavalitsuste asutustes vastava ala asjatundjana. Maastikuarhitekti kutsealal on lisaks volitatud maastikuarhitekt (tase 7-le) järgmised kutsed: Diplomeeritud maastikuarhitekt (tase 7) töötab maastikuarhitektuursete objektidega avalikus või poolavalikus ruumis volitatud maastikuarhitekti juhendamisel või piiratud vastutusulatusega ning mitteavaliku ruumi objektidega iseseisvalt. Volitatud maastikuarhitekt-ekspert (tase 8) on tippspetsialist, kellel on doktorikraad või muu sellega võrreldav akadeemiline kraad või on ta rahvusvaheliselt tunnustatud loovisik, kes on võimeline iseseisvalt ja omal vastutusel koostama, hindama ja juhtima maa-ja veealade, linnade ja teiste asulate ruumiliste planeeringute ja maastikuarhitektuursete ehitusprojektide terviklahendusi ning hindama maastikku ja ehitatud keskkonda. Töötab välja uusi meetodeid tööülesannete lahendamiseks. Volitatud maastikuarhitekt-ekspert tase 8 on võimeline andma keerulisemaid eksperthinnanguid oma erialal ja osalema rahvusvaheliste arhitektuurivõistluste žüriides. On võimeline töötama riigi ja kohalike omavalitsuste asutustes ning ülikoolis vastava ala tippspetsialistina. A.2.1 Maastikuarhitektuursete ehitusprojekti koostamise juhtimine A.2.2 Maastikuarhitektuurse ehitusprojektide koostamine selle kõigis staadiumites A.2.3 Planeeringute koostamise juhtimine A.2.4 Planeeringu maastikuarhitektuurse osa koostamine kõigis planeeringu liikides A.2.5 Planeeringute kõigi liikide ja ehitusprojektide ning ehitiste hindamine maastiku osas A.2.6 Maastiku uurimine ja hindamine A.2.7 Maastikuhoolduskavade ja/või kaitsekorralduskavade koostamine A.2.8 Muinsuskaitse eritingimuste koostamine (vastava tegevusloa olemasolul) ja muinsuskaitse aluse objekti projekteerimine A.2.9 Keskkonnamõju hindamine (vastava tegevusloa olemasolul) ja/või keskkonnamõju strateegiline hindamine A.2.10 Osalemine arhitektuuri- ja maastikuarhitektuurivõistluste ettevalmistamises ja žürii töös A.2.11 Töötamine riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes Maastikuarhitekti töö toimub valdavalt büroos, kuid ka välitingimustes objektil, ametiasutustes ja mujal. Töö on üldjuhul loominguline ja võib olla periooditi vaimselt pingeline. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Töö on mõõdukat füüsilist pingutust nõudev, toimudes igal aastaajal erinevates looduslikes tingimustes ja ilmastikuoludes ning kokku puutudes erinevate sotsiaalsete keskkondadega. Volitatud maastikuarhitekt kasutab oma töös tavapäraseid bürootöövahendeid, mitmesuguseid kommunikatsioonitehnikaid, kontori- ja projekteerimistarkvara, kaarte ning maketeerimisvahendeid. Samuti välitöös kasutatavaid mõõte- ja fikseerimisvahendeid (nt fotokaamera, klupp, kõrgus- ja kaugusmõõtja jt) Vaimsed võimed: ruumitaju ning ruumi ettekujutamise ja komponeerimise võime, loominguline mõtlemine, visuaalne mälu, loogiline mõtlemine ja üldistusvõime, iseseisvus ja otsustamisjulgus, vastutusvõime ja täpsus, koostöö- ja empaatiavõime, suhtlemisoskus ja pingetaluvus, saavutusvajadus, ilumeel ja hea maitse. Kehalised võimed: nägemine, kuulmine ja mõõduka füüsilise koormuse taluvus. Iseloomujooned: kohanemisvõime, stressitaluvus, koostöövõime, õppimisvõime, vastutusvõime, usaldusväärsus, emotsionaalne stabiilsus, korrektsus, enesedistsipliin, suhtlemisvalmidus, sotsiaalsus, loomingulisus, otsustusvõime ja iseseisvus, saavutusvajadus. Volitatud maastikuarhitekt on erialase magistrikraadiga või sellega võrdsustatud haridusega isik, kellel on vähemalt 4-aastane erialane järjepidev töökogemus peale kraadi omandamist. Kutsestandardi koostamise ajal töötavad maastikuarhitektid järgmistel ametikohtadel: maastikuarhitekt, linnaaednik, planeerija, looduskaitse spetsialist, projekteerija, konsultant, linna maastikuarhitekt, vallaarhitekt, arhitekt, arhitekt-planeerija, haljastusinsener. Kutsestandardi koostamise töörühm soovitab kasutada järgmisi ametinimetusi: maastikuarhitekt, maastikuarhitekt- konsultant, maakonna maastikuarhitekt, linna maastikuarhitekt, valla maastikuarhitekt, maastikuarhitekt-planeerija. Rahvusvahelised dokumendid: • Definition of the profession of landscape architect for the International Standard Classification of Occupations. International Labour Office, Geneva. Final Version approved by the World Council 2003, Banff , Canada of the International Federation of Landscape Architects, IFLA. http://www.iflaonline.org/images/PDF/landscapeArchi/ladeffinalversion30.pdf • ILO Resolution concerning updating the International Standard Classification of Occupations http://www.iflaonline.org/images/PDF/landscapeArchi/Update_ILO_Nov2008.pdf • Redrafted Definition of ISCO-08 unit group: Landscape Architect. September 2009 http://www.iflaonline.org/images/PDF/landscapeArchi/2162_las_updated_september2009.pdf • IFLA Charter for landscape architectural education (with EFLA addenda) (15.08.2005) http://europe.iflaonline.org/images/PDF/education/iflacharterforlaeducationeflaaddenda.pdf Selle kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 – B.2.6 ja B.2.12 (läbivad kompetentsid) ning soovi korral valitavate kompetentside B.2.7 – B.2.11 tõendamine. Maastikuarhitektuursete ehitusprojektide koostamise juhtimine 7 Maastikuarhitektuursete ehitusprojektide koostamine selle kõigis staadiumites 7 Planeeringute koostamise juhtimine 7 Planeeringu erialase osa koostamine kõigis planeeringu liikides 7 Planeeringute kõigi liikide ja ehitusprojektide ning ehitiste hindamine maastiku osas 7 Maastiku uurimine ja hindamine 7 Selle kutse taotlemisel võib soovi korral tõendada valitavaid kompetentse B.2.7–B.2.11. Maastikuhoolduskavade ja/või kaitsekorralduskavade koostamine 7 Muinsuskaitse eritingimuste koostamine (vastava tegevusloa olemasolul) ja muinsuskaitse aluse objekti projekteerimine 7 Keskkonnamõju hindamine (vastava tegevusloa olemasolul) ja/või keskkonnamõju strateegiline hindamine 7 Osalemine arhitektuuri- ja maastikuarhitektuurivõistluste ettevalmistamises ja žürii töös 7 Töötamine riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes 7 Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Volitatud maastikuarhitekt-ekspert, tase 8 Landscape architect, level 8 1 Volitatud maastikuarhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 2) Volitatud maastikuarhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 3) Volitatud maastikuarhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 4) Volitatud maastikuarhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 5) Volitatud maastikuarhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Kultuuri Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Maastikuarhitekt 12 2012-06-06 2012-06-06 2017-06-05 8 8 2162 Maastikuarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Tööosad ja tööülesanded Kutsealased terminid Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Mart Hiob Artes Terrae OÜ, Eesti Maastikuarhitektide Liit Katrin Koov Eesti Kunstiakadeemia Andres Levald Eesti Arhitektide Liit, E-Konsult OÜ Toomas Muru Eesti Maaülikool, Eesti Maastikuarhitektide Liit Nele Nutt Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Maastikuarhitektide Liit Sulev Nurme Artes Terrae OÜ, Eesti Maastikuarhitektide Liit Sirle Salmistu Eesti Maastikuarhitektide Liit Maastikuarhitektuur on eriala, mis tegeleb maastiku (välisruumi) ruumilise kujundamise ja kavandamisega (maastikuplaneerimisega Euroopa maastikukonventsiooni mõistes). Maastikuarhitektuuris käsitletakse maastikku sarnaselt Euroopa maastikukonventsioonile, mille kohaselt mõistetakse maastikku ruumina, mis on tekkinud looduslike tegurite ja/või inimese tegevuse tulemusena. Maastikuarhitektuuri objektiks on maastik ehk kogu välisruum ning maastikuarhitekt tegeleb nii ehitatud, ehitatava kui ka looduskeskkonnaga kõikjal, olenemata selle tegelikust seisundist või juriidilisest staatusest. Maastikuarhitekti ülesanne on maastike edendamiseks, loomiseks või taastamiseks vajalike meetmete ning tegevuste kavandamine. Käesolevas standardi mõistes on maastikuarhitektuurne ehitusprojekt nii eraldiseisev maastikuarhitektuurse objekti ehitusprojekt kui ka mistahes ehitusprojekti maastikuarhitektuurne osa (sh asendiplaan). Maastikuarhitekti töö eesmärk on maastiku ruumilise terviklahenduse väljatöötamine, võttes seejuures arvesse kultuurilisi (sh tehnoloogilisi, tehnilisi, kunstilisi jt), sotsiaalseid, majanduslikke ja ökoloogilisi aspekte. Maastikuarhitekti kutset omavad isikud on võimelised mõistma ja vahendama asjast puudutatud osapoolte vajadusi seoses ruumilise planeerimise, maastikuarhitektuurse projekteerimise, ehitamise, kultuuripärandi säilitamise ja väärtustamise ning loodusliku tasakaalu hoidmisega. Oma töös lähtub maastikuarhitekt kutse-eetikast ning heast planeerimis-, projekteerimis- ja ehitustavast. Volitatud maastikuarhitekt-ekspert, tase 8 on tippspetsialist, kellel on doktorikraad või muu sellega võrreldav akadeemiline kraad või on ta rahvusvaheliselt tunnustatud loovisik, kes on võimeline iseseisvalt ja omal vastutusel koostama, hindama ja juhtima maa-ja veealade, linnade ja teiste asulate ruumiliste planeeringute ja maastikuarhitektuursete ehitusprojektide terviklahendusi ning hindama maastikku ja ehitatud keskkonda. Töötab välja uusi meetodeid tööülesannete lahendamiseks. Volitatud maastikuarhitekt-ekspert tase 8 on võimeline andma keerulisemaid eksperthinnanguid oma erialal ja osalema rahvusvaheliste arhitektuurivõistluste žüriides. On võimeline töötama riigi ja kohalike omavalitsuste asutustes ning ülikoolis vastava ala tippspetsialistina. Maastikuarhitekti kutsealal on lisaks volitatud maastikuarhitekt-ekspert, tase 8-le järgmised kutsed: Diplomeeritud maastikuarhitekt, tase 7 töötab maastikuarhitektuursete objektidega avalikus või poolavalikus ruumis volitatud maastikuarhitekti juhendamisel või piiratud vastutusulatusega ning mitteavaliku ruumi objektidega iseseisvalt. Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 on spetsialist, kes on võimeline iseseisvalt ja omal vastutusel koostama, hindama ja juhtima maa-ja veealade, linnade ja teiste asulate ruumiliste planeeringute ja maastikuarhitektuursete ehitusprojektide terviklahendusi ning hindama ehitatud keskkonda. Volitatud maastikuarhitekt on võimeline andma tavapäraseid eksperthinnanguid oma erialal. Vajadusel osaleb maastikku puudutavate kohalike võistluste žüriides ning on võimeline töötama riigi ja kohalike omavalitsuste asutustes vastava ala asjatundjana. A.2.1 Maastikuarhitektuursete ehitusprojektide koostamise juhtimine A.2.2 Maastikuarhitektuursete ehitusprojektide koostamine selle kõigis staadiumites A.2.3 Planeeringute koostamise juhtimine A.2.4 Planeeringu maastikuarhitektuurse osa koostamine kõigis planeeringu liikides A.2.5 Planeeringute kõigi liikide ja ehitusprojektide ning ehitiste hindamine maastiku osas A.2.6 Maastiku uurimine ja hindamine A.2.7 Maastikuhoolduskavade ja/või kaitsekorralduskavade koostamine A.2.8 Muinsuskaitse eritingimuste koostamine (vastava tegevusloa olemasolul) ja muinsuskaitse aluse objekti projekteerimine A.2.9 Keskkonnamõju hindamine (vastava tegevusloa olemasolul) ja/või keskkonnamõju strateegiline hindamine A.2.10 Osalemine arhitektuuri- ja maastikuarhitektuurivõistluste ettevalmistamises ja žürii töös A.2.11 Töötamine riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes Maastikuarhitekti töö toimub valdavalt büroos, kuid ka välitingimustes objektil, ametiasutustes ja mujal. Töö on üldjuhul loominguline ja võib olla periooditi vaimselt pingeline. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Töö on mõõdukat füüsilist pingutust nõudev, toimudes igal aastaajal erinevates looduslikes tingimustes ja ilmastikuoludes ning kokku puutudes erinevate sotsiaalsete keskkondadega. Volitatud maastikuarhitekt-ekspert kasutab oma töös tavapäraseid bürootöövahendeid, mitmesuguseid kommunikatsioonitehnikaid, kontori- ja projekteerimistarkvara, kaarte ning maketeerimisvahendeid. Samuti välitöös kasutatavaid mõõte- ja fikseerimisvahendeid (nt fotokaamera, klupp, kõrgus- ja kaugusmõõtja jt). Vaimsed võimed: ruumitaju ning ruumi ettekujutamise ja komponeerimise võime, loominguline mõtlemine, visuaalne mälu, loogiline mõtlemine ja üldistusvõime, iseseisvus ja otsustamisjulgus, vastutusvõime ja täpsus, koostöö- ja empaatiavõime, suhtlemisoskus ja pingetaluvus, saavutusvajadus, ilumeel ja hea maitse. Kehalised võimed: nägemine, kuulmine ja mõõduka füüsilise koormuse taluvus. Iseloomujooned: kohanemisvõime, stressitaluvus, koostöövõime, õppimisvõime, vastutusvõime, usaldusväärsus, emotsionaalne stabiilsus, korrektsus, enesedistsipliin, suhtlemisvalmidus, sotsiaalsus, loomingulisus, otsustusvõime ja iseseisvus, saavutusvajadus. Volitatud maastikuarhitekt-ekspert on tippspetsialist, kellel on doktorikraad või muu sellega võrreldav akadeemiline kraad või on ta rahvusvaheliselt tunnustatud loovisik, kes on võimeline iseseisvalt ja omal vastutusel koostama, hindama ja juhtima maa-alade, linnade ja asulate ruumilisi planeeringuid ja maastikuarhitektuursete objektide ehitusprojekte ning hindama ehitatud keskkonda. Standardi koostamise ajal töötavad maastikuarhitektid järgmistel ametikohtadel: Maastikuarhitekt, linnaaednik, planeerija, looduskaitse spetsialist, projekteerija, konsultant, linna maastikuarhitekt, vallaarhitekt, arhitekt, arhitekt-planeerija, haljastusinsener. KS koostamise töörühm soovitab kasutada järgmisi ametinimetusi: maastikuarhitekt, maastikuarhitekt- konsultant, maakonna maastikuarhitekt, linna maastikuarhitekt, valla maastikuarhitekt, maastikuarhitekt-planeerija. Rahvusvahelised dokumendid: • Definition of the profession of landscape architect for the International Standard Classification of Occupations. International Labour Office, Geneva. Final Version approved by the World Council 2003, Banff , Canada of the International Federation of Landscape Architects, IFLA. http://www.iflaonline.org/images/PDF/landscapeArchi/ladeffinalversion30.pdf • ILO Resolution concerning updating the International Standard Classification of Occupations http://www.iflaonline.org/images/PDF/landscapeArchi/Update_ILO_Nov2008.pdf • Redrafted Definition of ISCO-08 unit group: Landscape Architect. September 2009 http://www.iflaonline.org/images/PDF/landscapeArchi/2162_las_updated_september2009.pdf • IFLA Charter for landscape architectural education (with EFLA addenda) (15.08.2005) http://europe.iflaonline.org/images/PDF/education/iflacharterforlaeducationeflaaddenda.pdf Selle kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 – B.2.6 ja B.2.12 (läbivad kompetentsid) ning soovi korral valitavate kompetentside B.2.7 – B.2.11 tõendamine. Maastikuarhitektuursete ehitusprojektide koostamise juhtimine 8 Maastikuarhitektuursete ehitusprojektide koostamine selle kõigis staadiumites 8 Planeeringute koostamise juhtimine 8 Planeeringu erialase osa koostamine kõigis planeeringu liikides 8 Planeeringute kõigi liikide ja ehitusprojektide ning ehitiste hindamine maastiku osas 8 Maastiku uurimine ja hindamine 8 Kutse taotlemisel võib soovi korral tõendada valitavaid kompetentse B.2.7 – B.2.11. Maastikuhoolduskavade ja/või kaitsekorralduskavade koostamine 8 Muinsuskaitse eritingimuste koostamine (vastava tegevusloa olemasolul) ja muinsuskaitse aluse objekti projekteerimine 8 Keskkonnamõju hindamine (vastava tegevusloa olemasolul) ja/või keskkonnamõju strateegiline hindamine 8 Osalemine arhitektuuri- ja maastikuarhitektuurivõistluste ettevalmistamises ja žürii töös 8 Töötamine riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes 8 Volitatud maastikuarhitekt-ekspert, tase 8 kutset läbiv kompetents 8 Juhiabi, tase 6 Assistant, level 6 4 Juhiabi IV (versioon 1) Juhiabi IV (versioon 2) Juhiabi IV (versioon 3) Juhiabi IV (versioon 5) Juhiabi, tase 6 (versioon 6) Juhiabi, tase 6 (versioon 7) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Bürootöö Sekretär 10 2012-06-07 2012-06-07 2017-05-09 6 6 3343 Sekretärid-asjaajajad ja sekretärid-juhiabid 0415 Sekretäri- ja kontoritöö 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Andres Hurt AS PricewaterhouseCoopers Anne Ilp Tallinna Majanduskool Anu Moosel SA Innove Irina Ojala Elion Ettevõtted AS Janne Kerdo Eesti Juhi Abi Ühing Sirje Orvet Eesti Juhi Abi Ühing Juhiabi on kaasatud organisatsiooni juhtimistegevusse. Ta korraldab organisatsioonis infovahetust, teenindab sise- ning väliskliente, korraldab dokumendi-ja arhiivihaldust , lähtudes organisatsiooni eesmärkidest. Tema töö ülesanded sõltuvad organisatsioonist ja eeldavad iseseisvust, kliendisõbralikkust, kiiret ning paindlikku tegutsemist, info konfidentsiaalsuse tagamist, toimetulekut erinevate inimeste ja olukordadega. Juhiabi võib olla ka büroojuht ja organisatsiooni esindaja. Juhiabi teadmised, oskused ja hoiakud mõjutavad organisatsiooni mainet. A.2.1 Dokumenteerimine A.2.2 Dokumendihalduse korraldamine A.2.3 Töötamine dokumendihaldussüsteemi(de)ga (DHS) A.2.4 Arhiivitöö korraldamine A.2.5 Sisekommunikatsioon A.2.6 Nõustamine dokumendihaldusalastes küsimustes A.2.7 Projektijuhtimine A.2.8 Graafiline disain ja ilukiri A.2.9 Personalitöö tehniline korraldamine A.2.10 Raamatupidamise tehniline assisteerimine A.2.11 Müügitöö ja turunduse tehniline korraldamine A.2.12 Töö korraldamine säilitamist vajavate dokumentidega A.2.13 Reisikorraldamine Üldjuhul on juhiabi tööaeg fikseeritud. Töörütm võib olla nii vahelduv kui rutiinne ning mitmesuguste tööülesannetega. Juhiabi töötab siseruumides. Tööga võib kaasneda psüühiline pinge ja sundasend, mis võivad põhjustada erinevaid tervisekahjustusi. Büroo-, esitlus- ja sidetehnika. 1) algatusvõime 2) empaatia 3) enesejuhtimisvõime 4) hea suuline ja kirjalik väljendusoskus 5) kehtestavus 6) kohanemisvõime 7) kohuse- ja vastutustunne 8) loogilisus ja analüüsivõime 9) süsteemitunnetus, korrektsus 10) tasakaalukus 11) sallivus 12) usaldusväärsus 13) koostöövõime 14) pingetaluvus Juhiabi 6. taseme kutse taotlemisel on nõutav: a) kutsestandardi nõuetele vastava rakenduskõrghariduse või bakalaureuseõppe edukas läbimine või b) kõrgharidus (või sellega võrdsustatud haridus) ning vähemalt kaheaastane erialane töökogemus administratiivtöös või c) kutsealaste täienduskoolituste läbimine ning vähemalt nelja-aastane erialane töökogemus administratiivtöös. Administratsiooni assistent, asjaajamise juhtivspetsialist, assistent, büroo assistent, büroojuht, büroo juhataja, juhataja abi, dokumendihaldaja, juhiabi, juhiabi-bürooassistent, juhiabi-haldusspetsialist, kantseleijuhataja, referent, vanemreferent jne. Juhiabi, tase 6 kutsestandardis on kirjeldatud 6 kohustuslikku ja 7 valitavat kompetentsi ning läbivad kompetentsid. Selle kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.6 ja läbiva kompetentsi B.2.14 tõendamine ning võimalus valida ja tõendada vähemalt kolm lisakompetentsi valitavate kompetentside (B.2.7 – B.2.13) hulgast. Dokumenteerimine 6 Dokumendihalduse korraldamine 6 Töötamine dokumendihaldussüsteemi(de)ga (DHS) 6 Arhiivitöö korraldamine 6 Sisekommunikatsioon 6 Nõustamine dokumendihalduse küsimustes 6 Selle kutse taotlemisel on võimalus valida ja tõendada vähemalt kolm lisakompetentsi valitavate kompetentside (B.2.7 – B.2.13) hulgast. Projektijuhtimine 5 Graafiline disain ja ilukiri 5 Personalitöö tehniline korraldamine 6 Raamatupidamise tehniline assisteerimine 5 Müügitöö ja turunduse tehniline korraldamine 5 Töö korraldamine säilitatavate dokumentidega 5 Reisikorraldamine 5 Juhiabi, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Sekretär, tase 5 Secretary, level 5 5 Sekretär II (versioon 1) Sekretär II (versioon 2) Sekretär II (versioon 3) Sekretär II (versioon 4) Sekretär II (versioon 6) Sekretär, tase 5 (versioon 7) Sekretär, tase 5 (versioon 8) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Bürootöö Sekretär 10 2012-06-07 2012-06-07 2017-05-09 5 5 4120 Asjaajamise tugitöötajad 0415 Sekretäri- ja kontoritöö 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Andres Hurt AS PricewaterhouseCoopers Anne Ilp Tallinna Majanduskool Janne Kerdo Eesti Juhi Abi Ühing Anu Moosel SA Innove Irina Ojala Elion Ettevõtted AS Sirje Orvet Eesti Juhi Abi Ühing Sekretär tegeleb organisatsioonis kommunikatsiooni (infovahetusega), sise- ning välisklientide teenindamise, dokumenditöö ja juhtkonna tegevuse toetamisega oma pädevuse piirides, täites organisatsiooni eesmärke. Sekretäri töö ülesanded sõltuvad konkreetsest organisatsioonist ja eeldavad kliendisõbralikkust, kiiret ning paindlikku tegutsemist ja info konfidentsiaalsuse tagamist, toimetulekut erinevate inimeste ja olukordadega. Sekretäri teadmised, oskused ja hoiakud mõjutavad organisatsiooni mainet. A.2.1 Dokumenteerimine A.2.2 Dokumendihalduse korraldamine A.2.3 Töötamine dokumendihaldussüsteemi(de)ga (DHS) A.2.4 Arhiivitöö korraldamine A.2.5 Sisekommunikatsioon A.2.6 Nõustamine dokumendihaldusalastes küsimustes A.2.7 Projektijuhtimine A.2.8 Graafiline disain ja ilukiri A.2.9 Personalitöö tehniline korraldamine A.2.10 Raamatupidamise tehniline assisteerimine A.2.11 Müügitöö ja turunduse tehniline korraldamine A.2.12 Töö korraldamine säilitamist vajavate dokumentidega A.2.13 Reisikorraldamine Üldjuhul on sekretäri tööaeg fikseeritud. Töörütm võib olla nii vahelduv kui rutiinne ning mitmesuguste tööülesannetega. Sekretär töötab siseruumides. Tööga võib kaasneda psüühiline pinge ja sundasend, mis võivad põhjustada erinevaid tervisekahjustusi. Büroo-, esitlus- ja sidetehnika. 1) koostöövõime; 2) kohanemisvõime; 3) kohuse- ja vastutustundlikkus; 4) süsteemsus, korrektsus; 5) tasakaalukus; 6) tolerantsus; 7) usaldusväärsus; 8) hea suuline ja kirjalik väljendusoskus; 9) stressitaluvus. Sekretär, taseme 5 kutse taotlemisel on nõutav: a) kutsestandardi nõuetele vastava keskhariduse baasil toimunud kutseõppe edukas läbimine või b) kutsealane täienduskoolitus ja vähemalt kaheaastane erialane töökogemus. Andmesisestaja, asjaajaja, assistent, dokumendihalduse spetsialist, juhatuse sekretär, kohtusekretär, kontorispetsialist, müügisekretär, nooremreferent, protokollija, sekretär, sekretär-arhivaar, sekretär-asjaajaja, sekretär-personalispetsialist, sekretär-raamatupidaja abi, tehniline sekretär, tekstitöötleja, tekstitöötlussekretär. Sekretär, tase 5 kutsestandardis on kirjeldatud 6 kohustuslikku, 7 valitavat kompetentsi ning läbivad kompetentsid. Selle kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.6 ja läbiva kompetentsi B.2.14 tõendamine ning võimalus valida ja tõendada üks kuni kaks lisakompetentsi (valitavad kompetentsid B.2.7 – B.2.13). Dokumenteerimine 5 Dokumendihalduse korraldamine 5 Töötamine dokumendihaldussüsteemi(de)ga (DHS) 5 Arhiivitöö korraldamine 5 Sisekommunikatsioon 5 Nõustamine dokumendihalduse küsimustes 5 Kutse taotlemisel on võimalus valida ja tõendada üks kuni kaks lisakompetentsi (valitavad kompetentsid B.2.7 – B.2.13). Projektijuhtimine 5 Graafiline disain ja ilukiri 5 Personalitöö tehniline korraldamine 5 Raamatupidamise tehniline assisteerimine 5 Müügitöö ja turunduse tehniline korraldamine 5 Töö korraldamine säilitatavate dokumentidega 5 Reisikorraldamine 5 Sekretär, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Diplomeeritud arhitekt, tase 7 esmane kutse Diploma architect, level 7 high education qualification 1 Diplomeeritud arhitekt, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Kultuuri Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Arhitekt 12 2012-06-06 2012-06-06 2013-03-13 7 7 2161 Ehitusarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Ilmar Heinsoo Eesti Arhitektide Liit, Arhitekti- ja Inseneribüroo ARX OÜ Tõnu Laigu Eesti Arhitektide Liit, QP Arhitektid OÜ Andres Levald Eesti Arhitektide Liit, E-Konsult OÜ Hindrek Kesler Tallinna Tehnikakõrgkool, Arhitektuuribüroo Zero OÜ Joel Kopli Tallinna Tehnikakõrgkool, Arhitektuuribüroo PLUSS OÜ Nele Nutt Eesti Maastikuarhitektide Liit Toomas Paaver Eesti Arhitektide Liit, Paik Arhitektid OÜ Margus Sarmet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Jüri Soolep Eesti Kunstiakadeemia Kai Süda Tallinna Tehnikakõrgkool, KARISMA arhitektid OÜ Arhitektuurne projekteerimine, ehituste kvaliteet, nende harmooniline sulandumine ümbruskonda, austus loodus- ja linnamaastiku ning riikliku ja eraõigusliku pärandi vastu on avaliku huvi objektiks. Arhitekti töö eesmärgiks on välja töötada ruumiline terviklahendus, ühendades tehnoloogilised, tehnilised, kunstilised ja ökonoomilised lahendused. Ruumiline terviklahendus hõlmab hoonete arhitektuuri, hoonete siseruumi ja hoonetevahelise ruumi lahendusi ning seob need tasakaalustatud terviklahenduseks. Ruumiline terviklahendus on edasise projekteerimise ja ehitamise tulemusel valmiva tervikliku elukeskkonna loomise aluseks. Arhitekti kutset omavad isikud on võimelised mõistma ja vahendama üksikisikute, ühiskondlike gruppide ja ametiasutuste vajadusi seoses ruumilise planeerimise, arhitektuurse projekteerimise, ehitamise, arhitektuuripärandi säilitamise ja väärtustamise ning loodusliku tasakaalu hoidmisega. Arhitekt on ülikooli või sellega võrreldava õppeasutuse arhitektiõppe lõpetanud isik. Oma töös lähtub arhitekt heast planeerimis-, projekteerimis- ja ehitustavast. Diplomeeritud arhitekt, tase 7 on spetsialist, kes koostab volitatud arhitekti juhendamisel planeeringute erinevate liikide ning ehitiste ehitusprojektide arhitektuurset osa ja arhitektuurseid terviklahendusi. Arhitekti kutsealal on lisaks Diplomeeritud arhitekt, tase 7-le järgmised kutsed: Rakendusarhitekt, tase 6 on spetsialist, kes on võimeline volitatud arhitekti juhendamisel osalema maa-alade, linnade ja asulate ruumiliste planeeringute ja ehitusprojektide koostamisel. Volitatud arhitekt, tase 7 on spetsialist, kes on võimeline iseseisvalt ja omal vastutusel koostama, hindama ja juhtima maa-alade, linnade ja asulate ruumiliste planeeringute ja ehitusprojektide arhitektuurseid terviklahendusi ning hindama ehitatud keskkonda. Volitatud arhitekt on võimeline andma tavapäraseid eksperthinnanguid oma erialal ja osalema kohalike arhitektuurivõistluste žüriides. Volitatud arhitekt on võimeline töötama riigi ja kohalike omavalitsuste asutustes juhtiva arhitektina. Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 on tippspetsialist, kellel on doktorikraad või muu sellega võrreldav akadeemiline kraad või on ta rahvusvaheliselt tunnustatud loovisik, kes on võimeline iseseisvalt ja omal vastutusel koostama, hindama ja juhtima maa-alade, linnade ja asulate ruumiliste planeeringute ja ehitusprojektide arhitektuurseid terviklahendusi ning hindama ehitatud keskkonda. Volitatud arhitekt-ekspert tase 8 on võimeline andma keerulisemaid eksperthinnanguid oma erialal ja osalema rahvusvaheliste arhitektuurivõistluste žüriides. On võimeline töötama riigi ja kohalike omavalitsuste asutustes vastava ala tippasjatundjana. A.2.1 Planeeringu arhitektuurse osa koostamine erinevates planeeringu liikides A.2.2 Ehitusprojektide arhitektuurse osa, sh välis- ja siseruumi terviklahenduse koostamine selle kõigis staadiumites A.2.3 Töötamine kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste ruumiliste otsuste koordineerimise ja ettevalmistamisega A.2.4 Ehitus- ja planeeringuprotsesside juhtimine Arhitekt töötab valdavalt arhitektibüroos. Võib töötada ka ametiasutustes, välitingimustes objektil ja mujal. Ehitusobjektil tuleb järgida ohutusnõudeid, siseruumides kehtivad üldised bürooruumidele esitatavad tervisekaitsenõuded. Töö on loominguline, kuid võib olla periooditi vaimselt pingeline. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Arhitekt kasutab oma töös tavapäraseid bürootöövahendeid, erinevaid kommunikatsioonitehnikaid, kontori- ja projekteerimistarkvara ning maketeerimisvahendeid. Arhitektitöös on olulised järgmised isikuomadused: ruumitaju ning ruumi ettekujutamise ja komponeerimise võime, loominguline mõtlemine, loogiline mõtlemine ja üldistusvõime, iseseisvus ja otsustamisjulgus, vastutusvõime ja täpsus, koostöövõime, suhtlemisoskus ja pingetaluvus, saavutusvajadus, ilumeel. Ülikool või sellega võrreldava õppeasutuse arhitektiõpe, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga 7. septembrist 2005, 2005/36/EÜ, „ Kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta” ja Eesti Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri 2004. a määrusega nr 312, „Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded“1. Arhitekt, projekteerija, planeerija, nõunik. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.4 ja B.2.5 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Esmataseme taotlemisel toimub kompetentside hindamine ühtses magistritaseme lõputöös. Planeeringu arhitektuurse osa koostamine erinevates planeeringu liikides 7 Ehitusprojektide arhitektuurse osa, sh välis- ja siseruumi terviklahenduse koostamine selle kõigis staadiumites 7 Töötamine kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste ruumiliste otsuste koordineerimise ja ettevalmistamisega 7 Ehitusprojektide koostamise juhtimine 7 Büroo tegevuse juhtimine 6 Diplomeeritud arhitekt, tase 7 esmast kutset läbiv kompetents 7 Ekspordimüügijuht, tase 6 Area sales manager, level 6 1 Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Ekspordijuht 10 2012-06-07 2012-06-07 2017-06-06 6 6 1221 Müügi- ja turundusjuhid 0413 Juhtimine ja haldus 46 Hulgikaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad Tööosad ja tööülesanded Kutsealased terminid Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Allan M. Pettai Harju Elekter AS Anu-Maaja Pallok EAS Anu-Mall Naarits Marketingi Instituut Juhan Bernadt Ekspordiakadeemia Peter Gornischeff Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Sirje Potisepp Eesti Toiduainete Liit Tiina Truuväärt EAS Eksport on välisturgudele suunatud toodete ja teenuste müük, mis arvestab sihtturu eripäraga. Ekspordimüügijuhtimine on sihtturgudele orienteeritud müügitegevuse koordineerimine koos sinna juurde kuuluvate turu-uuringute koostamise, müügivõrgu loomise ja haldamise, logistika planeerimise ning sihtturgudele suunatud turundustegevustega. Töö on intensiivne ning vahelduvate tööülesannetega. Ekspordimüügijuht peab valmis olema meeskonnatööks, mis eeldab suhtlemist nii kaastöötajate kui partneritega (sh. teiste kultuuride mõistmist). A.2.1 Ekspordi planeerimine A.2.2 Müügivõrgu juhtimine A.2.3 Turu-uuringute koostamine A.2.4 Logistika planeerimine A.2.5 Ekspordiga seotud juriidika A.2.6 Turundus ja müük välisturgudel sh. messidel osalemine A.2.7 Müügijärgne (after sales) teenindus A.2.8 Koostöö tootearendusega Tööaeg ei ole kindlalt fikseeritud ning võib ette tulla olukordi, kus töötamine väljaspool tavapärast tööaega on hädavajalik. Töökoht on enamjaolt kontoris, kuid sõltuvalt ettevõttest võib ette tulla palju reisimist ning suhtlemist äripartneritega erinevatest kultuuridest ja ajavöötmetest. Kutse eeldab valmisolekut töötada ka puhkepäevadel, riiklikel pühadel, õhtusel ja öisel ajal. Erialane ja bürootarkvara, tavapärased bürootöövahendid. Arvuti, arvutiprogrammid ja andmebaasid. Kõige olulisemaks töövahendiks on süle- ja lauaarvuti, professionaalne (valdkonnale iseloomulik) tarkvara, andmebaasid ja nende erinevad rakendused. Kasutatavateks töövahenditeks on erinevad esitlusvahendid. * kohanemisvõime (pinge- ja stressitaluvus, õppimisvõime); * koostöövõime (delegeerimine, läbirääkimisvõime) * suhtlemisvalmidus (aktiivne kuulamine, veenev eneseväljendamine) * vastutusvõime (usaldatavus, korrektsus, täpsus, kohusetunne, enesedistsipliin); * otsusutusvõime ja iseseisvus; * sihikindlus ja järjekindlus * analüütiline mõtlemine, kontsentreerumisvõime; * üldistusvõime; * multi-tasking. Valdavalt on ekspordimüügijuhil kõrgharidus (bakalaureusekraad või rakenduslik kõrgharidus). Välisturgude müügijuht, kliendisuhete juht, kliendihaldur, välissuhete juht, müügijuht, rahvusvaheliste suhete juht, ekspordi-impordi juht. See kutse moodustub kaheksast kompetentsist. Kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.11 ja läbiva kompetentsi B.2.12 tõendamine. Ekspordi planeerimine: Sihtturgude analüüsimine 6 Ekspordi planeerimine: Turundus- ja müügiplaani koostamine 6 Ekspordi planeerimine: Finantside planeerimine 6 Ekspordi planeerimine: Ekspordiplaani formuleerimine ja esitlemine 6 Müügivõrgu juhtimine 6 Turu-uuringute koostamine 6 Logistika planeerimine 6 Ekspordiga seotud juriidika 6 Turundus ja müük välisturgudel sh messidel osalemine 6 Müügijärgne (after sales) teenindamine 6 Koostöö tootearendusega 6 Ekspordimüügijuht, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Ekspordijuht, tase 7 Area sales manager, level 7 1 Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Ekspordijuht 10 2012-06-07 2012-06-07 2017-06-06 7 7 1221 Müügi- ja turundusjuhid 0413 Juhtimine ja haldus 46 Hulgikaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad Tööosad ja tööülesanded Kutsealased terminid Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Allan M. Pettai Harju Elekter AS Anu-Maaja Pallok EAS Anu-Mall Naarits Marketingi Instituut Juhan Bernadt Ekspordiakadeemia Peter Gornischeff Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Sirje Potisepp Eesti Toiduainete Liit Tiina Truuväärt EAS Eksport on välisturgudele suunatud toodete ja teenuste müük, mis arvestab sihtturu eripäraga. Ekspordijuht juhib rahvusvahelist müügimeeskonda ja kuulub ettevõtte tippjuhtkonda. Ekspordijuht töötab välja pikaajalise strateegilise ekspordiplaani, juhib plaanide elluviimist ning teeb vajadusel muudatusi. Töö on intensiivne, vastutusrikas ning vahelduvate tööülesannetega. Ekspordijuht peab valmis olema meeskonnatööks, mis eeldab suhtlemist nii kaastöötajate kui partneritega (sh. teiste kultuuride mõistmist). A.2.1 Ekspordi planeerimine A.2.2 Müügivõrgu juhtimine A.2.3 Turu-uuringute koostamine A.2.4 Logistika planeerimine A.2.5 Ekspordiga seotud juriidika A.2.6 Turundus ja müük välisturgudel sh. messidel osalemine A.2.7 Müügijärgne (after sales) teenindus A.2.8 Juhtimine Tööaeg ei ole kindlalt fikseeritud ning võib ette tulla olukordi, kus töötamine väljaspool tavapärast tööaega on hädavajalik. Töökoht on enamjaolt kontoris, kuid sõltuvalt ettevõttest võib ette tulla palju reisimist ning suhtlemist äripartneritega erinevatest kultuuridest ja ajavöötmetest. Kutse eeldab valmisolekut töötada ka puhkepäevadel, riiklikel pühadel, õhtusel ja öisel ajal. Erialane ja bürootarkvara, tavapärased bürootöövahendid. Arvuti, arvutiprogrammid ja andmebaasid. Kõige olulisemaks töövahendiks on laua- või sülearvuti, professionaalne (valdkonnale iseloomulik) tarkvara, andmebaasid ja nende erinevad rakendused. Kasutatavateks töövahenditeks on erinevad esitlusvahendid. * kohanemisvõime (pinge- ja stressitaluvus, õppimisvõime); * koostöövõime (delegeerimine, läbirääkimisvõime) * suhtlemisvalmidus (aktiivne kuulamine, veenev eneseväljendamine) * vastutusvõime (usaldatavus, korrektsus, täpsus, kohusetunne, enesedistsipliin); * otsusutusvõime ja iseseisvus; * analüütiline mõtlemine, kontsentreerumisvõime; * üldistusvõime; * multi-tasking. Ekspordijuht omab valdavalt kõrgharidust (magistrikraad või sellega võrdsustatud haridus) ja on meeskonnajuhtimise ning rahvusvahelise müügitöö kogemusega. Ekspordidirektor, müügidirektor, ekspordijuht, ekspordi- ja turundusdirektor, ekspordi- ja turundusjuht. See kutse moodustub kaheksast kompetentsist. Kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.14 ja läbiva kompetentsi B.2.15 tõendamine. Ekspordi planeerimine: Ekspordiplaani koostamine 7 Ekspordi planeerimine: Sihtturgude analüüsimine 7 Ekspordi planeerimine: Finantside planeerimine 7 Ekspordi planeerimine: Ekspordiplaani formuleerimine ja esitlemine 7 Müügivõrgu juhtimine: Müügivõrgu loomine 7 Müügivõrgu juhtimine: Müügivõrgu juhtimine ja haldamine 7 Müügivõrgu juhtimine: Müügitoe kujundamine 7 Müügivõrgu juhtimine: Tulemuste monitoorimine ja edasiste tegevuste planeerimine 7 Turu-uuringute koostamine 7 Logistika planeerimine 7 Ekspordiga seotud juriidika 7 Turundus ja müük välisturgudel sh. messidel osalemine 7 Müügijärgne (after sales) teenindamine 7 Juhtimine 7 Ekspordijuht, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Veokorraldaja V Freight Forwarder V 2 Logistik V (versioon 1) Logistik V (versioon 2) Logistik V (versioon 3) Logistik V (versioon 4) Logistik, tase 7 (versioon 5) Transpordikorraldusjuht, tase 7 (versioon 5) Veokorraldaja V (versioon 1) Veokorraldaja V (versioon 3) Veokorraldaja V (versioon 4) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Veokorraldaja-logistik 13 2005-05-31 2005-05-31 2008-12-09 V 1324 Tarne-, turustus- jms juhid 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Veokorraldaja V Freight Forwarder V 1 Logistik V (versioon 1) Logistik V (versioon 2) Logistik V (versioon 3) Logistik V (versioon 4) Logistik, tase 7 (versioon 5) Transpordikorraldusjuht, tase 7 (versioon 5) Veokorraldaja V (versioon 2) Veokorraldaja V (versioon 3) Veokorraldaja V (versioon 4) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Veokorraldaja-logistik 3 2001-11-20 2001-11-20 2005-05-30 V 1324 Tarne-, turustus- jms juhid 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Telekommunikatsiooni nooremspetsialist, tase 4 Telecommunication junior specialist, level 4 1 Telekommunikatsiooni nooremspetsialist, tase 4 (versioon 2) Telekommunikatsiooni tehnik, tase 4 (versioon 3) Telekommunikatsiooni tehnik, tase 4 (versioon 4) Telekommunikatsiooni tehnik, tase 4 (versioon 5) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Telekommunikatsioon Telekommunikatsiooni spetsialist 10 2012-06-15 2012-06-15 2017-06-14 4 4 3522 Telekommunikatsioonitehnikud 0612 Andmebaaside ja võrgu disain ning haldus 61 Telekommunikatsioon Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Telekommunikatsiooni nooremspetsialisti töö eesmärgiks on organisatsioonis juurutatud telekommunikatsioonilahenduste paigaldamine ja teenindamine. Tema põhilisteks tööülesanneteks on kaablite ja kaablisüsteemide paigaldamine ning hooldamine, kaablirikete tuvastamine ja kõrvaldamine; telekommunikatsiooniseadmete paigaldamine, seadistamine ja hooldamine ning rikete tuvastamine ja registreerimine. Telekommunikatsiooni nooremspetsialist töötab üldjuhul muutumatus olukorras iseseisvalt, vastavalt etteantud juhistele. Ta korraldab oma tegevust ja vastavalt vajadusele kaasab teisi spetsialiste; osaleb tulemuslikult meeskonnatöös. Ta vastutab oma tööülesannete täitmise eest, järgib töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid. IKT-kutsete kirjeldamisel on aluseks Euroopa IKT-kompetentside raamistik (e-CF), mis määratleb kokku 36 e-CF-põhikompetentsi ja jaotab need viie IKT-äriprotsessi-valdkonna vahel. 36 e-CF põhikompetentsi on toodud kutsestandardi lisas C.3. NB! Tööosade loetelu ei määra nõutud kompetentside taset ja nende järjekord ei määra olulisust 1. Teenusetaseme haldus (e-CF kompetents A.2.) 2. Tehnoloogia arengu jälgimine (e-CF kompetents A.7.) 3. Kavandamine ja väljatöötamine (e-CF kompetents B.1.) 4. Lahenduse juurutamine/paigaldamine/kasutuselevõtt (e-CF kompetents B.4.) 5. Dokumentatsiooni koostamine (e-CF kompetents B.5.) 6. Kasutajatugi (e-CF kompetents C.1.) 7. Teenuse osutamine (e-CF kompetents C.3.) 8. Infoturbestrateegia väljatöötamine (e-CF kompetents D.1.) 9. IKT kvaliteedistrateegia väljatöötamine (e-CF kompetents D.2.) 10. Projektijuhtimine ja -portfelli haldamine (e-CF kompetents E.2.) 11. IKT kvaliteedijuhtimine (e-CF kompetents E.6.) Telekommunikatsiooni nooremspetsialisti töökeskkond on seotud kõrgendatud elektriohuga ning raadio- ja laserkiirgusohuga; vajadusel tuleb töötada välitingimustes ja kõrgustes. Ta täidab tööülesandeid erisuguses ja vahelduvas töökeskkonnas. Töö võib nõuda füüsilist pingutust, töö on periooditi kiire ja pingeline. Tööaja hulka võib kuuluda öötöö. Telekommunikatsiooni nooremspetsialisti põhilisteks töövahenditeks on mõõteseadmed ja -vahendid, infotehnoloogiline riist- ja tarkvara, tööriistad, kaitsevahendid, tehniline dokumentatsioon ja normdokumendid (standardid, juhendid). Telekommunikatsiooni nooremspetsialisti töö eeldab analüütilist mõtlemist, matemaatilist võimekust, koostöövõimet, arenenud vastutustunnet, õppimisvalmidust ja sallivust. Telekommunikatsiooni nooremspetsialistidena töötavad tavapäraselt inimesed, kellel on vähemalt keskharidus ja erialane töökogemus. Telekommunikatsiooni tehnik, sidetehnik, tehnik. Telekommunikatsiooni spetsialist, tase 5 Telecommunication specialist, level 5 3 Telekommunikatsiooni spetsialist, tase 5 (versioon 4) Telekommunikatsiooni vanemtehnik, tase 5 (versioon 5) Telekommunikatsiooni vanemtehnik, tase 5 (versioon 6) Telekommunikatsiooni vanemtehnik, tase 5 (versioon 7) Telekommunikatsioonitehnik III (versioon 1) Telekommunikatsioonitehnik III (versioon 2) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Telekommunikatsioon Telekommunikatsiooni spetsialist 10 2012-06-15 2012-06-15 2017-06-14 5 5 3522 Telekommunikatsioonitehnikud 0612 Andmebaaside ja võrgu disain ning haldus 61 Telekommunikatsioon Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Telekommunikatsiooni spetsialisti töö eesmärgiks on telekommunikatsioonilahenduste paigaldamine ja teenindamine. Tema põhilisteks tööülesanneteks on kaablisüsteemide paigaldamine ning hooldamine, kaablisüsteemide rikete tuvastamine ja kõrvaldamine; telekommunikatsiooniseadmete paigaldamine, seadistamine ja hooldamine ning probleemide põhjuste tuvastamine, registreerimine ja lahendamine; teenuste aktiveerimine; sisendi andmine hinnapakkumiste koostamisse ja klientide nõustamine. Telekommunikatsiooni spetsialist töötab iseseisvalt olukordades, mida saab tavaliselt ette näha, aga mis võivad ka muutuda. Ta juhendab telekommunikatsiooni nooremspetsialisti tööd ja vajadusel teiste kaastöötajate tööd ning võtab mõningase vastutuse teiste arendamise eest. Telekommunikatsiooni spetsialist vastutab enda ja teiste ohutuse eest töökeskkonnas. Ta järgib töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid. IKT-kutsete kirjeldamisel on aluseks Euroopa IKT-kompetentside raamistik (e-CF), mis määratleb kokku 36 e-CF-põhikompetentsi ja jaotab need viie IKT-äriprotsessi-valdkonna vahel. 36 e-CF põhikompetentsi on toodud kutsestandardi lisas C.3. NB! Tööosade loetelu ei määra nõutud kompetentside taset ja nende järjekord ei määra olulisust 1. Teenusetaseme haldus (e-CF kompetents A.2.) 2. Rakenduse projekteerimine (e-CF kompetents A.6.) 3. Tehnoloogia arengu jälgimine (e-CF kompetents A.7.) 4. Kavandamine ja väljatöötamine (e-CF kompetents B.1.) 5. Süsteemide integreerimine (e-CF kompetents B.2.) 6. Testimine (e-CF kompetents B.3.) 7. Lahenduse juurutamine/paigaldamine/kasutuselevõtt (e-CF kompetents B.4.) 8. Dokumentatsiooni koostamine (e-CF kompetents B.5.) 9. Kasutajatugi (e-CF kompetents C.1.) 10. Muutmise tugi (e-CF kompetents C.2.) 11. Teenuse osutamine (e-CF kompetents C.3.) 12. Probleemihaldus (e-CF kompetents C.4.) 13. Infoturbestrateegia väljatöötamine (e-CF kompetents D.1.) 14. IKT kvaliteedistrateegia väljatöötamine (e-CF kompetents D.2.) 15. Personaliarendus (e-CF kompetents D.9.) 16. Projektijuhtimine ja -portfelli haldamine (e-CF kompetents E.2.) 17. IKT kvaliteedijuhtimine (e-CF kompetents E.6.) Telekommunikatsiooni spetsialisti töökeskkond on seotud kõrgendatud elektriohuga ning raadio- ja laserkiirgusohuga; vajadusel tuleb töötada välitingimustes ja kõrgustes. Ta täidab tööülesandeid erisuguses ja vahelduvas töökeskkonnas. Töö võib nõuda füüsilist pingutust, töö on periooditi kiire ja pingeline. Tööaja hulka võib kuuluda öötöö. Telekommunikatsiooni spetsialisti põhilisteks töövahenditeks on mõõteseadmed ja -vahendid, infotehnoloogiline riist- ja tarkvara, tööriistad, kaitsevahendid, tehniline dokumentatsioon ja normdokumendid (standardid, juhendid). Telekommunikatsiooni spetsialisti töö eeldab analüütilist mõtlemist, matemaatilist võimekust, koostöövõimet, arenenud vastutustunnet, õppimisvalmidust ja sallivust. Telekommunikatsiooni spetsialistidena töötavad tavapäraselt inimesed, kellel on erialane või lähedase valdkonna kutsekeskharidus või keskharidus ja kutseharidus või kõrgharidus ja erialane töökogemus. Telekommunikatsiooni spetsialist, raadiovõrkude spetsialist, optikavõrkude spetsialist, IP võrkude spetsialist IT juht, tase 7 IT Manager, level 7 5 Infotehnoloogia juht V (versioon 1) Infotehnoloogia juht V (versioon 2) Infotehnoloogia juht V (versioon 3) Infotehnoloogia juht V (versioon 4) IT juht, tase 7 (versioon 6) IT juht, tase 7 (versioon 7) IT-juht, tase 7 (versioon 8) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA IT süsteemid ja teenused IT spetsialist 10 2012-06-15 2012-06-15 2017-06-14 7 7 1330 IKT-juhid 0611 Arvutikasutus 62 Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused IT juhi töö eesmärgiks on organisatsiooni tegevust ning eesmärke toetava info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) strateegia väljatöötamine ja elluviimine. Eesmärgi saavutamiseks loob IT juht organisatsiooni IKT lahenduste kontseptsiooni ning juhib konkurentsivõimet tagavate ja toetavate IKT alaste lahenduste loomist, juurutamist ja haldamist pidevalt muutuvas kõrge konkurentsiga keskkonnas. Ta vastutab organisatsiooni IKT strateegia ja äristrateegia kooskõla, IKT eelarve ja varade, infosüsteemi talitluspidevuse, informatsiooni terviklikkuse, ajakohasuse ja turbe eest. IT juht juhib organisatsiooni IKT meeskonda ja on oma valdkonna eestvedajaks. Ta töötab kiiresti arenevas tegevusvaldkonnas, suheldes tihedalt organisatsiooni sise- ja välispartneritega, toetamaks organisatsiooni jätkusuutlikku arengut. IKT-kutsete kirjeldamisel on aluseks Euroopa IKT-kompetentside raamistik (e-CF), mis määratleb kokku 36 e-CF-põhikompetentsi ja jaotab need viie IKT-äriprotsessi-valdkonna vahel. 36 e-CF põhikompetentsi on toodud kutsestandardi lisas C.3. NB! Tööosade loetelu ei määra nõutud kompetentside taset ja nende järjekord ei määra olulisust 1. Infosüsteemi ja äristrateegia kooskõlastamine (e-CF kompetents A.1.) 2. Teenusetaseme haldus (e-CF kompetents A.2.) 3. Äriplaani väljatöötamine (e-CF kompetents A.3.) 4. Toote või projekti kavandamine (e-CF kompetents A.4.) 5. Arhitektuuri projekteerimine (e-CF kompetents A.5.) 6. Rakenduse projekteerimine/kavandamine (e-CF kompetents A.6.) 7. Tehnoloogia arengu jälgimine (e-CF kompetents A.7.) 8. Jätkusuutlik areng (e-CF kompetents A.8.) 9. Kavandamine ja väljatöötamine (e-CF kompetents B.1.) 10. Süsteemide integreerimine (e-CF kompetents B.2.) 11. Testimine (e-CF kompetents B.3.) 12. Lahenduse juurutamine/paigaldamine/kasutuselevõtt (e-CF kompetents B.4.) 13. Kasutajatugi (e-CF kompetents C.1.) 14. Muudatuste tugi (e-CF kompetents C.2.) 15. Teenuse osutamine (e-CF kompetents C.3.) 16. Probleemihaldus (e-CF kompetents C.4.) 17. Infoturbestrateegia väljatöötamine (e-CF kompetents D.1.) 18. IKT kvaliteedistrateegia väljatöötamine (e-CF kompetents D.2.) 19. Hariduse ja koolituse pakkumine (e-CF kompetents D.3.) 20. Hankimine (e-CF kompetents D.4.) 21. Lepingute haldamine (e-CF kompetents D.8.) 22. Personaliarendus (e-CF kompetents D.9.) 23. Informatsiooni ja oskusteabe haldamine (e-CF kompetents D.10.) 24. Projektijuhtimine ja -portfelli haldamine (e-CF kompetents E.2.) 25. Riskijuhtimine (e-CF kompetents E.3.) 26. Protsessi täiustamine (e-CF kompetents E.5.) 27. IKT kvaliteedijuhtimine (e-CF kompetents E.6.) 28. Ärimuudatuste juhtimine/ (Konjunktuuri haldamine) (e-CF kompetents E.7.) 29. Infoturbe haldamine (e-CF kompetents E.8.) 30. IT valitsemine/juhtimine (e-CF kompetents E.9.) IT juhi töökeskkonnaks on tavapäraselt bürooruumid. Töökeskkonna eripäraks on vajadusel tööde teostamine eriotstarbega ruumides näiteks serveriruum jm. IT juhi põhilisteks töövahenditeks on enamlevinud bürootöötarkvarad, erinevad grupitöötarkvarad, bürootehnika ja -tarbed ning asjakohased tarkvara tööriistad juhtimiseks. IT juhi töö eeldab koostöö- ja suhtlemisvalmidust, arengule orienteeritust, pingetaluvust ning otsustus- ja vastutusvõimet. Tavapäraselt töötavad IT juhtidena inimesed, kellel on kõrgharidus ning vähemalt 3-aastane juhtimisalane ja 5-aastane IKT alane töökogemus. IKT juht, IT juht, infotehnoloogia juht, tehnoloogia juht, IT hooldusosakonna juhataja, IT arendusosakonna juhataja, tehnoloogiadirektor, IT direktor. IT juht, tase 7 kutse koosneb järgmistest e-CF kompetentsidest: A.1.; A.2.; A.3.; A.4.; A.5.; A.6.; A.7.; A.8.; B.1.; B.2.; B.3.; B.4.; C.1.; C.2.; C.3.; C.4.; D.1.; D.2.; D.3.; D.4.; D.8.; D.9.; D.10.; E.2.; E.3.; E.5.; E.6.; E.7.; E:8.; E.9. ja läbivast kompetentsist. Kokku 31 nõutavat kompetentsi. Infosüsteemi ja äristrateegia kooskõlastamine (e-CF kompetents A.1.) 7 Teenusetaseme haldus (e-CF kompetents A.2.) 7 Äriplaani väljatöötamine (e-CF kompetents A.3.) 7 Toote või projekti kavandamine (e-CF kompetents A.4.) 7 Arhitektuuri projekteerimine (e-CF kompetents A.5.) 7 Rakenduse projekteerimine/kavandamine (e-CF kompetents A.6.) 7 Tehnoloogia arengu jälgimine (e-CF kompetents A.7.) 7 Jätkusuutlik areng (e-CF kompetents A.8.) 7 Kavandamine ja väljatöötamine (e-CF kompetents B.1.) 7 Süsteemide integreerimine (e-CF kompetents B.2.) 7 Testimine (e-CF kompetents B.3.) 7 Lahenduste juurutamine/paigaldamine/kasutuselevõtt (e-CF kompetents B.4.) 7 Kasutajatugi (e-CF kompetents C.1.) 7 Muudatuste tugi (e-CF kompetents C.2.) 7 Teenuse osutamine (e-CF kompetents C.3.) 7 Probleemihaldus (e-CF kompetents C.4.) 7 Infoturbestrateegia väljatöötamine (e-CF kompetents D.1.) 7 IKT kvaliteedistrateegia väljatöötamine (e-CF kompetents D.2.) 7 Hariduse ja koolituse pakkumine (e-CF kompetents D.3.) 7 Hanked (e-CF kompetents D.4.) 7 Lepingute haldamine (e-CF kompetents D.8.) 7 Personaliarendus (e-CF kompetents D.9.) 7 Informatsiooni ja oskusteabe haldamine (e-CF kompetents D.10.) 7 Projektijuhtimine ja -portfelli haldamine (e-CF kompetents E.2.) 7 Riskijuhtimine (e-CF kompetents E.3.) 7 Protsessi täiustamine (e-CF kompetents E.5.) 7 IKT kvaliteedijuhtimine (e-CF kompetents E.6.) 7 Ärimuudatuste juhtimine/ (Konjunktuuri haldamine) (e-CF kompetents E.7.) 7 Infoturbe haldamine (e-CF kompetents E.8.) 7 IT valitsemine/juhtimine (e-CF kompetents E.9.) 7 IT juht, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Veokorraldaja, tase 4 Transport organizer, level 4 5 Veokorraldaja III (versioon 1) Veokorraldaja III (versioon 2) Veokorraldaja III (versioon 3) Veokorraldaja III (versioon 4) Veokorraldaja-logistik, tase 4 (versioon 10) Veokorraldaja-logistik, tase 4 (versioon 8) Veokorraldaja-logistik, tase 4 (versioon 9) Veokorraldaja, tase 4 (versioon 6) Veokorraldaja, tase 4 (versioon 7) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Veokorraldaja-logistik 9 2012-06-06 2012-06-06 2014-03-03 4 4 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Tööosad ja tööülesanded Alar Lõhmus Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon, KLG Eesti AS Katre Kasepõld Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon Kersti Raudsepp SA Innove Ott Koppel Tallinna Tehnikaülikool Raivo Plado KLG Eesti AS Sven Andresen Tallinna Tehnikakõrgkool Tiina Kalda Tallinna Tehnikakõrgkool Tõnis Hintsov Eesti Ostu- ja Tarneahelate Juhtimise Ühing Veokorraldaja organiseerib siseriiklikke ja rahvusvahelisi maanteevedusid. Tema ülesanne on veotellimuste vastuvõtmine, veodokumentide vormistamine, veolepingute sõlmimine, veokulude arvestamine ja optimaalse marsruudi ja veovahendi leidmine. Veokorraldaja töö eesmärk on saadetiste, dokumentide ja teabe sujuv ning tõhus edastamine veoprotsessi osapoolte vahel. Veokorraldaja suhtleb klientide ja kaastöötajatega. Veokorraldaja töö eeldab nii iseseisvust kui ka koostöövõimet meeskonnas. Ta peab suutma lahendada operatiivselt ja iseseisvalt töös ettetulevaid probleeme ning leidma alternatiivseid lahendusi. Suhtlemisel vedajaga annab vahetuid korraldusi. Olulisel kohal on enesetäiendamine. Kutsestandardis kirjeldatud veokorraldaja ei ole veokorraldaja Autoveoseaduse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 mõistes. A.2.1 Transpordilogistika juhtimine. A.2.2 Veo- ja ekspedeerimisteenuste ostmine ja müümine. A.2.3 Riskijuhtimine. A.2.4 Klienditeenindus. 4. taseme veokorraldaja tööaeg sõltub ettevõtte töökorraldusest ning võib nõuda töötamist vahetustega, puhkepäevadel ja pühade ajal, päeval või öösel. Töö on vahelduva tempoga, sisaldades nii rutiinseid tegevusi kui ka kiiret reageerimist nõudvaid situatsioone. Üldjuhul töötab veokorraldaja siseruumides. Veokorraldaja kasutab igapäevatöös enamlevinud kontoritehnikat ja sidevahendeid. Veokorraldaja töö eeldab suhtlemisvalmidust, organiseerimisvõimet, korrektsust ja täpsust, loogilist mõtlemist, iseseisvat ja kiiret otsustamisvõimet, analüüsivõimet, head pingetaluvust. Tavaliselt on veokorraldajal erialane kutsekeskharidus või keskharidus ja erialane täiendkoolitus. Veokorraldaja, vedude organiseerija, veoagent, dispetšer, transpordikorraldaja. Veokorraldaja kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1 – B.2.4 ja läbivad kompetentsid B.2.5 ning B.2.6. Transpordilogistika juhtimine 4 Veo- ja ekspedeerimisteenuste ostmine ja müümine 4 Riskijuhtimine 4 Klienditeenindus 4 Suhtlemine 4 Veokorraldaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Raamatukoguhoidja V Librarian V 2 Raamatukoguhoidja V (versioon 1) Raamatukoguhoidja V (versioon 3) Raamatukoguhoidja V (versioon 5) Raamatukoguhoidja, tase 8 (versioon 4) Raamatukoguhoidja, tase 8 (versioon 6) Raamatukoguhoidja, tase 8 (versioon 7) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Raamatukogundus Raamatukoguhoidja 16 2007-12-05 2007-12-05 2010-12-28 V 2622 Raamatukoguhoidjad jms teabe tippspetsialistid 0322 Raamatukogundus, teave, arhiivindus 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Raamatukoguhoidja IV Librarian IV 1 Raamatukoguhoidja IV (versioon 2) Raamatukoguhoidja IV (versioon 3) Raamatukoguhoidja IV (versioon 5) Raamatukoguhoidja, tase 7 (versioon 4) Raamatukoguhoidja, tase 7 (versioon 6) Raamatukoguhoidja, tase 7 (versioon 7) Kultuur Raamatukoguhoidjate Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Raamatukogundus Raamatukoguhoidja 2 2003-12-08 2003-12-08 2007-12-04 IV 2622 Raamatukoguhoidjad jms teabe tippspetsialistid 0322 Raamatukogundus, teave, arhiivindus 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Raamatukoguhoidja III Librarian III 1 Raamatukoguhoidja III (versioon 2) Raamatukoguhoidja III (versioon 3) Raamatukoguhoidja III (versioon 5) Raamatukoguhoidja, tase 6 (versioon 4) Raamatukoguhoidja, tase 6 (versioon 6) Raamatukoguhoidja, tase 6 (versioon 7) Kultuur Raamatukoguhoidjate Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Raamatukogundus Raamatukoguhoidja 2 2003-12-08 2003-12-08 2007-12-04 III 2622 Raamatukoguhoidjad jms teabe tippspetsialistid 0322 Raamatukogundus, teave, arhiivindus 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Raamatukoguhoidja V Librarian V 1 Raamatukoguhoidja V (versioon 2) Raamatukoguhoidja V (versioon 3) Raamatukoguhoidja V (versioon 5) Raamatukoguhoidja, tase 8 (versioon 4) Raamatukoguhoidja, tase 8 (versioon 6) Raamatukoguhoidja, tase 8 (versioon 7) Kultuur Raamatukoguhoidjate Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Raamatukogundus Raamatukoguhoidja 2 2003-12-08 2003-12-08 2007-12-04 V 2622 Raamatukoguhoidjad jms teabe tippspetsialistid 0322 Raamatukogundus, teave, arhiivindus 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Raietööline I Logger I 3 Raietööline I (versioon 1) Raietööline I (versioon 2) Raietööline I (versioon 4) Raietööline I (versioon 5) Raietööline, tase 3 (versioon 10) Raietööline, tase 3 (versioon 6) Raietööline, tase 3 (versioon 7) Raietööline, tase 3 (versioon 8) Raietööline, tase 3 (versioon 9) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Raietööline 21 2007-06-07 2007-06-07 2011-04-27 I 6210 Metsanduse jms oskustöölised 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Raietööline I Logger I 2 Raietööline I (versioon 1) Raietööline I (versioon 3) Raietööline I (versioon 4) Raietööline I (versioon 5) Raietööline, tase 3 (versioon 10) Raietööline, tase 3 (versioon 6) Raietööline, tase 3 (versioon 7) Raietööline, tase 3 (versioon 8) Raietööline, tase 3 (versioon 9) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Raietööline 12 2003-05-28 2003-05-28 2007-06-06 I 6210 Metsanduse jms oskustöölised 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Raietööline I Logger I 1 Raietööline I (versioon 2) Raietööline I (versioon 3) Raietööline I (versioon 4) Raietööline I (versioon 5) Raietööline, tase 3 (versioon 10) Raietööline, tase 3 (versioon 6) Raietööline, tase 3 (versioon 7) Raietööline, tase 3 (versioon 8) Raietööline, tase 3 (versioon 9) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Raietööline 4 1999-11-24 1999-11-24 2003-05-27 I 6210 Metsanduse jms oskustöölised 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Raudtee liikluskorraldaja I Traffic regulator I 4 Liikluskorraldaja I (versioon 1) Liikluskorraldaja I (versioon 2) Raudtee liikluskorraldaja I (versioon 3) Raudtee liikluskorraldaja I (versioon 5) Raudtee liikluskorraldustöötaja, tase 2 (versioon 6) Raudtee liikluskorraldustöötaja, tase 2 (versioon 7) Raudtee liikluskorraldustöötaja, tase 2 (versioon 8) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee liikluskorraldaja 23 2008-12-10 2008-12-10 2011-06-08 I 8312 Raudtee liiklustöötajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudtee liikluskorraldaja II Traffic controller II 4 Liikluskorraldaja II (versioon 1) Liikluskorraldaja II (versioon 2) Liikluskorraldaja III (versioon 1) Liikluskorraldaja III (versioon 2) Raudtee liikluskorraldaja II (versioon 3) Raudtee liikluskorraldaja II (versioon 5) Raudtee liikluskorraldaja III (versioon 3) Raudtee liikluskorraldaja III (versioon 4) Raudtee liikluskorraldaja III (versioon 5) Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 (versioon 6) Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 (versioon 7) Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 (versioon 8) Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 (versioon 9) Raudteeliikluskorraldaja, tase 4 (versioon 10) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee liikluskorraldaja 23 2008-12-10 2008-12-10 2011-06-08 II 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudtee liikluskorraldaja III Traffic controller III 4 Liikluskorraldaja II (versioon 1) Liikluskorraldaja II (versioon 2) Liikluskorraldaja III (versioon 1) Liikluskorraldaja III (versioon 2) Raudtee liikluskorraldaja II (versioon 3) Raudtee liikluskorraldaja II (versioon 4) Raudtee liikluskorraldaja II (versioon 5) Raudtee liikluskorraldaja III (versioon 3) Raudtee liikluskorraldaja III (versioon 5) Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 (versioon 6) Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 (versioon 7) Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 (versioon 8) Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 (versioon 9) Raudteeliikluskorraldaja, tase 4 (versioon 10) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee liikluskorraldaja 23 2008-12-10 2008-12-10 2011-06-08 III 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudtee liikluskorraldaja IV Traffic controller IV 4 Liikluskorraldaja IV (versioon 1) Liikluskorraldaja IV (versioon 2) Raudtee liikluskorraldaja IV (versioon 3) Raudtee liikluskorraldaja IV (versioon 5) Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 (versioon 6) Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 (versioon 7) Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 (versioon 8) Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 (versioon 9) Raudteeliikluskorraldaja, tase 5 (versioon 10) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee liikluskorraldaja 23 2008-12-10 2008-12-10 2011-06-08 IV 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudtee liikluskorraldaja V Traffic controller V 4 Liikluskorraldaja V (versioon 1) Liikluskorraldaja V (versioon 2) Raudtee liikluskorraldaja V (versioon 3) Raudtee liikluskorraldaja V (versioon 5) Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 (versioon 6) Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 (versioon 7) Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 (versioon 8) Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 (versioon 9) Raudteeliikluskorraldaja, tase 6 (versioon 10) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee liikluskorraldaja 23 2008-12-10 2008-12-10 2011-06-08 V 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudtee liikluskorraldaja I Traffic regulator I 3 Liikluskorraldaja I (versioon 1) Liikluskorraldaja I (versioon 2) Raudtee liikluskorraldaja I (versioon 4) Raudtee liikluskorraldaja I (versioon 5) Raudtee liikluskorraldustöötaja, tase 2 (versioon 6) Raudtee liikluskorraldustöötaja, tase 2 (versioon 7) Raudtee liikluskorraldustöötaja, tase 2 (versioon 8) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee liikluskorraldaja 15 2006-06-07 2006-06-07 2008-12-09 I 8312 Raudtee liiklustöötajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudtee liikluskorraldaja II Traffic controller II 3 Liikluskorraldaja II (versioon 1) Liikluskorraldaja II (versioon 2) Liikluskorraldaja III (versioon 1) Liikluskorraldaja III (versioon 2) Raudtee liikluskorraldaja II (versioon 4) Raudtee liikluskorraldaja II (versioon 5) Raudtee liikluskorraldaja III (versioon 3) Raudtee liikluskorraldaja III (versioon 4) Raudtee liikluskorraldaja III (versioon 5) Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 (versioon 6) Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 (versioon 7) Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 (versioon 8) Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 (versioon 9) Raudteeliikluskorraldaja, tase 4 (versioon 10) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee liikluskorraldaja 15 2006-06-07 2006-06-07 2008-12-09 II 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudtee liikluskorraldaja III Traffic controller III 3 Liikluskorraldaja II (versioon 1) Liikluskorraldaja II (versioon 2) Liikluskorraldaja III (versioon 1) Liikluskorraldaja III (versioon 2) Raudtee liikluskorraldaja II (versioon 3) Raudtee liikluskorraldaja II (versioon 4) Raudtee liikluskorraldaja II (versioon 5) Raudtee liikluskorraldaja III (versioon 4) Raudtee liikluskorraldaja III (versioon 5) Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 (versioon 6) Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 (versioon 7) Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 (versioon 8) Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 (versioon 9) Raudteeliikluskorraldaja, tase 4 (versioon 10) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee liikluskorraldaja 15 2006-06-07 2006-06-07 2008-12-09 III 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudtee liikluskorraldaja IV Traffic controller IV 3 Liikluskorraldaja IV (versioon 1) Liikluskorraldaja IV (versioon 2) Raudtee liikluskorraldaja IV (versioon 4) Raudtee liikluskorraldaja IV (versioon 5) Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 (versioon 6) Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 (versioon 7) Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 (versioon 8) Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 (versioon 9) Raudteeliikluskorraldaja, tase 5 (versioon 10) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee liikluskorraldaja 15 2006-06-07 2006-06-07 2008-12-09 IV 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudtee liikluskorraldaja V Traffic controller V 3 Liikluskorraldaja V (versioon 1) Liikluskorraldaja V (versioon 2) Raudtee liikluskorraldaja V (versioon 4) Raudtee liikluskorraldaja V (versioon 5) Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 (versioon 6) Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 (versioon 7) Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 (versioon 8) Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 (versioon 9) Raudteeliikluskorraldaja, tase 6 (versioon 10) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee liikluskorraldaja 15 2006-06-07 2006-06-07 2008-12-09 V 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Liikluskorraldaja I Traffic regulator I 2 Liikluskorraldaja I (versioon 1) Raudtee liikluskorraldaja I (versioon 3) Raudtee liikluskorraldaja I (versioon 4) Raudtee liikluskorraldaja I (versioon 5) Raudtee liikluskorraldustöötaja, tase 2 (versioon 6) Raudtee liikluskorraldustöötaja, tase 2 (versioon 7) Raudtee liikluskorraldustöötaja, tase 2 (versioon 8) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee liikluskorraldaja 11 2005-03-28 2005-03-28 2006-06-06 I 8312 Raudtee liiklustöötajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Liikluskorraldaja II Traffic controller II 2 Liikluskorraldaja II (versioon 1) Liikluskorraldaja III (versioon 1) Liikluskorraldaja III (versioon 2) Raudtee liikluskorraldaja II (versioon 3) Raudtee liikluskorraldaja II (versioon 4) Raudtee liikluskorraldaja II (versioon 5) Raudtee liikluskorraldaja III (versioon 3) Raudtee liikluskorraldaja III (versioon 4) Raudtee liikluskorraldaja III (versioon 5) Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 (versioon 6) Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 (versioon 7) Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 (versioon 8) Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 (versioon 9) Raudteeliikluskorraldaja, tase 4 (versioon 10) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee liikluskorraldaja 11 2005-03-28 2005-03-28 2006-06-06 II 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Liikluskorraldaja III Traffic controller III 2 Liikluskorraldaja II (versioon 1) Liikluskorraldaja II (versioon 2) Liikluskorraldaja III (versioon 1) Raudtee liikluskorraldaja II (versioon 3) Raudtee liikluskorraldaja II (versioon 4) Raudtee liikluskorraldaja II (versioon 5) Raudtee liikluskorraldaja III (versioon 3) Raudtee liikluskorraldaja III (versioon 4) Raudtee liikluskorraldaja III (versioon 5) Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 (versioon 6) Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 (versioon 7) Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 (versioon 8) Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 (versioon 9) Raudteeliikluskorraldaja, tase 4 (versioon 10) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee liikluskorraldaja 11 2005-03-28 2005-03-28 2006-06-06 III 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Liikluskorraldaja IV Traffic controller IV 2 Liikluskorraldaja IV (versioon 1) Raudtee liikluskorraldaja IV (versioon 3) Raudtee liikluskorraldaja IV (versioon 4) Raudtee liikluskorraldaja IV (versioon 5) Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 (versioon 6) Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 (versioon 7) Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 (versioon 8) Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 (versioon 9) Raudteeliikluskorraldaja, tase 5 (versioon 10) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee liikluskorraldaja 11 2005-03-28 2005-03-28 2006-06-06 IV 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Liikluskorraldaja V Traffic controller V 2 Liikluskorraldaja V (versioon 1) Raudtee liikluskorraldaja V (versioon 3) Raudtee liikluskorraldaja V (versioon 4) Raudtee liikluskorraldaja V (versioon 5) Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 (versioon 6) Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 (versioon 7) Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 (versioon 8) Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 (versioon 9) Raudteeliikluskorraldaja, tase 6 (versioon 10) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee liikluskorraldaja 11 2005-03-28 2005-03-28 2006-06-06 V 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Liikluskorraldaja I Traffic regulator I 1 Liikluskorraldaja I (versioon 2) Raudtee liikluskorraldaja I (versioon 3) Raudtee liikluskorraldaja I (versioon 4) Raudtee liikluskorraldaja I (versioon 5) Raudtee liikluskorraldustöötaja, tase 2 (versioon 6) Raudtee liikluskorraldustöötaja, tase 2 (versioon 7) Raudtee liikluskorraldustöötaja, tase 2 (versioon 8) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee liikluskorraldaja 7 2003-06-13 2003-06-13 2005-03-27 I 8312 Raudtee liiklustöötajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Liikluskorraldaja II Traffic controller II 1 Liikluskorraldaja II (versioon 2) Liikluskorraldaja III (versioon 1) Liikluskorraldaja III (versioon 2) Raudtee liikluskorraldaja II (versioon 3) Raudtee liikluskorraldaja II (versioon 4) Raudtee liikluskorraldaja II (versioon 5) Raudtee liikluskorraldaja III (versioon 3) Raudtee liikluskorraldaja III (versioon 4) Raudtee liikluskorraldaja III (versioon 5) Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 (versioon 6) Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 (versioon 7) Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 (versioon 8) Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 (versioon 9) Raudteeliikluskorraldaja, tase 4 (versioon 10) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee liikluskorraldaja 7 2003-06-13 2003-06-13 2005-03-27 II 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Liikluskorraldaja III Traffic controller III 1 Liikluskorraldaja II (versioon 1) Liikluskorraldaja II (versioon 2) Liikluskorraldaja III (versioon 2) Raudtee liikluskorraldaja II (versioon 3) Raudtee liikluskorraldaja II (versioon 4) Raudtee liikluskorraldaja II (versioon 5) Raudtee liikluskorraldaja III (versioon 3) Raudtee liikluskorraldaja III (versioon 4) Raudtee liikluskorraldaja III (versioon 5) Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 (versioon 6) Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 (versioon 7) Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 (versioon 8) Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 (versioon 9) Raudteeliikluskorraldaja, tase 4 (versioon 10) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee liikluskorraldaja 7 2003-06-13 2003-06-13 2005-03-27 III 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Liikluskorraldaja IV Traffic controller IV 1 Liikluskorraldaja IV (versioon 2) Raudtee liikluskorraldaja IV (versioon 3) Raudtee liikluskorraldaja IV (versioon 4) Raudtee liikluskorraldaja IV (versioon 5) Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 (versioon 6) Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 (versioon 7) Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 (versioon 8) Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 (versioon 9) Raudteeliikluskorraldaja, tase 5 (versioon 10) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee liikluskorraldaja 8 2003-11-28 2003-11-28 2005-03-27 IV 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Liikluskorraldaja V Traffic controller V 1 Liikluskorraldaja V (versioon 2) Raudtee liikluskorraldaja V (versioon 3) Raudtee liikluskorraldaja V (versioon 4) Raudtee liikluskorraldaja V (versioon 5) Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 (versioon 6) Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 (versioon 7) Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 (versioon 8) Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 (versioon 9) Raudteeliikluskorraldaja, tase 6 (versioon 10) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee liikluskorraldaja 8 2003-11-28 2003-11-28 2005-03-27 V 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Rannakalur II Coastal fisherman II 4 Rannakalur II (versioon 1) Rannakalur II (versioon 2) Rannakalur II (versioon 3) Rannakalur II (versioon 5) Rannakalur, tase 4 (versioon 6) Rannakalur, tase 4 (versioon 7) Rannakalur, tase 4 (versioon 8) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Kalandus Kalur 26 2008-11-26 2008-11-26 2011-11-16 II 6222 Sisevete- ja rannapüügikalurid 0831 Kalandus 03 Kalapüük ja vesiviljelus Rannakalur I Coastal fisherman I 1 Rannakalur I (versioon 2) Rannakalur I (versioon 3) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Kalandus Kalur 19 2006-06-12 2006-06-12 2008-11-25 I 6222 Sisevete- ja rannapüügikalurid 0831 Kalandus 03 Kalapüük ja vesiviljelus Rannakalur II Coastal fisherman II 3 Rannakalur II (versioon 1) Rannakalur II (versioon 2) Rannakalur II (versioon 4) Rannakalur II (versioon 5) Rannakalur, tase 4 (versioon 6) Rannakalur, tase 4 (versioon 7) Rannakalur, tase 4 (versioon 8) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Kalandus Kalur 19 2006-06-12 2006-06-12 2008-11-25 II 6222 Sisevete- ja rannapüügikalurid 0831 Kalandus 03 Kalapüük ja vesiviljelus Rannakalur II Coastal fisherman II 2 Rannakalur II (versioon 1) Rannakalur II (versioon 3) Rannakalur II (versioon 4) Rannakalur II (versioon 5) Rannakalur, tase 4 (versioon 6) Rannakalur, tase 4 (versioon 7) Rannakalur, tase 4 (versioon 8) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Kalandus Kalur 13 2004-06-08 2004-06-08 2006-06-11 II 6222 Sisevete- ja rannapüügikalurid 0831 Kalandus 03 Kalapüük ja vesiviljelus Rannakalur II Coastal fisherman II 1 Rannakalur II (versioon 2) Rannakalur II (versioon 3) Rannakalur II (versioon 4) Rannakalur II (versioon 5) Rannakalur, tase 4 (versioon 6) Rannakalur, tase 4 (versioon 7) Rannakalur, tase 4 (versioon 8) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Kalandus Kalur 3 2000-06-13 2000-06-13 2004-06-07 II 6222 Sisevete- ja rannapüügikalurid 0831 Kalandus 03 Kalapüük ja vesiviljelus Raudtee ehitusjuht III Railway construction manager III 2 Raudtee ehitusjuht III (versioon 1) Raudtee ehitusjuht III (versioon 3) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee ehitusjuht 23 2008-12-10 2008-12-10 2011-06-08 III 3112 Ehitustehnikud 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudtee ehitusjuht IV Railway construction manager IV 2 Raudtee ehitusjuht IV (versioon 1) Raudtee ehitusjuht IV (versioon 3) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee ehitusjuht 23 2008-12-10 2008-12-10 2011-06-08 IV 3112 Ehitustehnikud 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudtee ehitusjuht III Railway construction manager III 1 Raudtee ehitusjuht III (versioon 2) Raudtee ehitusjuht III (versioon 3) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee ehitusjuht 15 2006-06-07 2006-06-07 2008-12-09 III 3112 Ehitustehnikud 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudtee ehitusjuht IV Railway construction manager IV 1 Raudtee ehitusjuht IV (versioon 2) Raudtee ehitusjuht IV (versioon 3) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee ehitusjuht 15 2006-06-07 2006-06-07 2008-12-09 IV 3112 Ehitustehnikud 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudtee sideseadmete ehitusjuht III Command and controll railway signalling construction manager III 2 Raudtee sideseadmete ehitusjuht III (versioon 1) Raudtee sideseadmete ehitusjuht III (versioon 3) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee sideseadmete ehitusjuht 23 2008-12-10 2008-12-10 2011-06-08 III 3112 Ehitustehnikud 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudtee turvanguseadmete ehitusjuht III Command and controll railway interlocking construction manager III 2 Raudtee turvanguseadmete ehitusjuht III (versioon 1) Raudtee turvanguseadmete ehitusjuht III (versioon 3) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee turvanguseadmete ehitusjuht 23 2008-12-10 2008-12-10 2011-06-08 III 3112 Ehitustehnikud 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudtee sideseadmete ehitusjuht III Command and controll railway signalling construction manager III 1 Raudtee sideseadmete ehitusjuht III (versioon 2) Raudtee sideseadmete ehitusjuht III (versioon 3) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee sideseadmete ehitusjuht 15 2006-06-07 2006-06-07 2008-12-09 III 3112 Ehitustehnikud 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudtee turvanguseadmete ehitusjuht III Command and controll railway interlocking construction manager III 1 Raudtee turvanguseadmete ehitusjuht III (versioon 2) Raudtee turvanguseadmete ehitusjuht III (versioon 3) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee turvanguseadmete ehitusjuht 15 2006-06-07 2006-06-07 2008-12-09 III 3112 Ehitustehnikud 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudtee-elektrik II Rail maintenance electrician II 2 Raudtee-elektrik II (versioon 1) Raudtee-elektrik II (versioon 3) Raudtee-elektrik II (versioon 4) Raudtee-elektrik, tase 4 (versioon 5) Raudtee-elektrik, tase 4 (versioon 6) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee-elektrik 15 2006-06-07 2006-06-07 2008-12-09 II 7411 Ehituselektrikud 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudtee-elektrik II Rail maintenance electrician II 3 Raudtee-elektrik II (versioon 1) Raudtee-elektrik II (versioon 2) Raudtee-elektrik II (versioon 4) Raudtee-elektrik, tase 4 (versioon 5) Raudtee-elektrik, tase 4 (versioon 6) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee-elektrik 23 2008-12-10 2008-12-10 2011-06-08 II 7411 Ehituselektrikud 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudtee-elektrik III Rail maintenance electrician III 3 Raudtee-elektrik III (versioon 1) Raudtee-elektrik III (versioon 2) Raudtee-elektrik III (versioon 4) Raudtee-elektrik, tase 5 (versioon 5) Raudtee-elektrik, tase 5 (versioon 6) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee-elektrik 23 2008-12-10 2008-12-10 2011-06-08 III 7411 Ehituselektrikud 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudteeveeremi elektrik II Rolling stock electrician II 3 Raudteeveeremi elektrik II (versioon 1) Raudteeveeremi elektrik II (versioon 2) Raudteeveeremi elektrik II (versioon 4) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudteeveeremi elektrik 23 2008-12-10 2008-12-10 2011-06-08 II 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudtee-elektrik III Rail maintenance electrician III 2 Raudtee-elektrik III (versioon 1) Raudtee-elektrik III (versioon 3) Raudtee-elektrik III (versioon 4) Raudtee-elektrik, tase 5 (versioon 5) Raudtee-elektrik, tase 5 (versioon 6) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee-elektrik 15 2006-06-07 2006-06-07 2008-12-09 III 7411 Ehituselektrikud 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudteeveeremi elektrik II Rolling stock electrician II 2 Raudteeveeremi elektrik II (versioon 1) Raudteeveeremi elektrik II (versioon 3) Raudteeveeremi elektrik II (versioon 4) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudteeveeremi elektrik 15 2006-06-07 2006-06-07 2008-12-09 II 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudtee-elektrik II Rail maintenance electrician II 1 Raudtee-elektrik II (versioon 2) Raudtee-elektrik II (versioon 3) Raudtee-elektrik II (versioon 4) Raudtee-elektrik, tase 4 (versioon 5) Raudtee-elektrik, tase 4 (versioon 6) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee-elektrik 5 2002-05-27 2002-05-27 2006-06-06 II 7411 Ehituselektrikud 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudtee-elektrik III Rail maintenance electrician III 1 Raudtee-elektrik III (versioon 2) Raudtee-elektrik III (versioon 3) Raudtee-elektrik III (versioon 4) Raudtee-elektrik, tase 5 (versioon 5) Raudtee-elektrik, tase 5 (versioon 6) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee-elektrik 5 2002-05-27 2002-05-27 2006-06-06 III 7411 Ehituselektrikud 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudteeveeremi elektrik II Rolling stock electrician II 1 Raudteeveeremi elektrik II (versioon 2) Raudteeveeremi elektrik II (versioon 3) Raudteeveeremi elektrik II (versioon 4) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudteeveeremi elektrik 5 2002-05-27 2002-05-27 2006-06-06 II 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudteeautomaatik I Railway automatician I 1 Raudtee turvanguseadmete mehaanik I (versioon 3) Raudtee turvanguseadmete mehaanik I (versioon 4) Raudtee turvanguseadmete nooremmehaanik, tase 2 (versioon 5) Raudtee turvanguseadmete nooremmehaanik, tase 2 (versioon 6) Raudtee turvanguseadmete nooremmehaanik, tase 2 (versioon 7) Raudteeautomaatik I (versioon 2) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee turvanguseadmete mehaanik 5 2002-05-27 2002-05-27 2006-06-06 I 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudteeautomaatik II Railway automatician II 1 Raudtee turvanguseadmete mehaanik II (versioon 3) Raudtee turvanguseadmete mehaanik II (versioon 4) Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 4 (versioon 5) Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 4 (versioon 6) Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 4 (versioon 7) Raudteeautomaatik II (versioon 2) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee turvanguseadmete mehaanik 5 2002-05-27 2002-05-27 2006-06-06 II 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudteeautomaatik III Railway automatician III 1 Raudtee turvanguseadmete mehaanik III (versioon 3) Raudtee turvanguseadmete mehaanik III (versioon 4) Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 5 (versioon 5) Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 5 (versioon 6) Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 5 (versioon 7) Raudteeautomaatik III (versioon 2) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee turvanguseadmete mehaanik 5 2002-05-27 2002-05-27 2006-06-06 III 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudteeautomaatik IV Railway automatician IV 1 Raudtee turvanguseadmete mehaanik IV (versioon 3) Raudtee turvanguseadmete mehaanik IV (versioon 4) Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 6 (versioon 5) Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 6 (versioon 6) Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 6 (versioon 7) Raudteeautomaatik IV (versioon 2) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee turvanguseadmete mehaanik 5 2002-05-27 2002-05-27 2006-06-06 IV 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudtee turvanguseadmete mehaanik I Railway signalling area assistant I 3 Raudtee turvanguseadmete mehaanik I (versioon 4) Raudtee turvanguseadmete nooremmehaanik, tase 2 (versioon 5) Raudtee turvanguseadmete nooremmehaanik, tase 2 (versioon 6) Raudtee turvanguseadmete nooremmehaanik, tase 2 (versioon 7) Raudteeautomaatik I (versioon 1) Raudteeautomaatik I (versioon 2) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee turvanguseadmete mehaanik 19 2007-06-06 2007-06-06 2010-12-28 I 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudtee turvanguseadmete mehaanik II Railway signalling area assistant II 3 Raudtee turvanguseadmete mehaanik II (versioon 4) Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 4 (versioon 5) Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 4 (versioon 6) Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 4 (versioon 7) Raudteeautomaatik II (versioon 1) Raudteeautomaatik II (versioon 2) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee turvanguseadmete mehaanik 19 2007-06-06 2007-06-06 2010-12-28 II 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudtee turvanguseadmete mehaanik III Railway signalling area engineer III 3 Raudtee turvanguseadmete mehaanik III (versioon 4) Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 5 (versioon 5) Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 5 (versioon 6) Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 5 (versioon 7) Raudteeautomaatik III (versioon 1) Raudteeautomaatik III (versioon 2) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee turvanguseadmete mehaanik 19 2007-06-06 2007-06-06 2010-12-28 III 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudtee turvanguseadmete mehaanik IV Railway signalling area engineer IV 3 Raudtee turvanguseadmete mehaanik IV (versioon 4) Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 6 (versioon 5) Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 6 (versioon 6) Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 6 (versioon 7) Raudteeautomaatik IV (versioon 1) Raudteeautomaatik IV (versioon 2) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee turvanguseadmete mehaanik 19 2007-06-06 2007-06-06 2010-12-28 IV 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudtee teemehaanik II Railway mechanic II 1 Raudtee teemehaanik II (versioon 2) Raudtee teemehaanik II (versioon 3) Raudtee teemehaanik, tase 3 (versioon 4) Raudtee teemehaanik, tase 3 (versioon 5) Raudtee teemehaanik, tase 3 (versioon 6) Raudtee teemehaanik, tase 3 (versioon 7) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee teemehaanik 7 2003-06-13 2003-06-13 2007-06-05 II 7215 Troppijad ja trossijätkajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudtee teemehaanik III Railway mechanic III 1 Raudtee teemehaanik III (versioon 2) Raudtee teemehaanik III (versioon 3) Raudtee teemehaanik, tase 4 (versioon 4) Raudtee teemehaanik, tase 4 (versioon 5) Raudtee teemehaanik, tase 4 (versioon 6) Raudtee teemehaanik, tase 4 (versioon 7) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee teemehaanik 7 2003-06-13 2003-06-13 2007-06-05 III 7215 Troppijad ja trossijätkajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudteeveeremi lukksepp I Rolling-stock locksmith I 3 Raudteeveeremi lukksepp I (versioon 1) Raudteeveeremi lukksepp I (versioon 2) Raudteeveeremi lukksepp I (versioon 4) Raudteeveeremi lukksepp, tase 3 (versioon 5) Raudteeveeremi lukksepp, tase 3 (versioon 6) Raudteeveeremi tehnik, tase 3 (versioon 7) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudteeveeremi lukksepp 23 2008-12-10 2008-12-10 2011-06-08 I 7231 Mootorsõidukimehaanikud ja -lukksepad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudteeveeremi lukksepp II Rolling-stock locksmith II 3 Raudteeveeremi lukksepp II (versioon 1) Raudteeveeremi lukksepp II (versioon 2) Raudteeveeremi lukksepp II (versioon 4) Raudteeveeremi lukksepp, tase 4 (versioon 5) Raudteeveeremi lukksepp, tase 4 (versioon 6) Raudteeveeremi tehnik, tase 4 (versioon 7) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudteeveeremi lukksepp 23 2008-12-10 2008-12-10 2011-06-08 II 7231 Mootorsõidukimehaanikud ja -lukksepad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudteeveeremi lukksepp I Rolling-stock locksmith I 2 Raudteeveeremi lukksepp I (versioon 1) Raudteeveeremi lukksepp I (versioon 3) Raudteeveeremi lukksepp I (versioon 4) Raudteeveeremi lukksepp, tase 3 (versioon 5) Raudteeveeremi lukksepp, tase 3 (versioon 6) Raudteeveeremi tehnik, tase 3 (versioon 7) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudteeveeremi lukksepp 16 2006-11-29 2006-11-29 2008-12-09 I 7231 Mootorsõidukimehaanikud ja -lukksepad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudteeveeremi lukksepp II Rolling-stock locksmith II 2 Raudteeveeremi lukksepp II (versioon 1) Raudteeveeremi lukksepp II (versioon 3) Raudteeveeremi lukksepp II (versioon 4) Raudteeveeremi lukksepp, tase 4 (versioon 5) Raudteeveeremi lukksepp, tase 4 (versioon 6) Raudteeveeremi tehnik, tase 4 (versioon 7) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudteeveeremi lukksepp 16 2006-11-29 2006-11-29 2008-12-09 II 7231 Mootorsõidukimehaanikud ja -lukksepad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudteeveeremi lukksepp I Rolling-stock locksmith I 1 Raudteeveeremi lukksepp I (versioon 2) Raudteeveeremi lukksepp I (versioon 3) Raudteeveeremi lukksepp I (versioon 4) Raudteeveeremi lukksepp, tase 3 (versioon 5) Raudteeveeremi lukksepp, tase 3 (versioon 6) Raudteeveeremi tehnik, tase 3 (versioon 7) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudteeveeremi lukksepp 6 2003-01-16 2003-01-16 2006-11-28 I 7231 Mootorsõidukimehaanikud ja -lukksepad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudteeveeremi lukksepp II Rolling-stock locksmith II 1 Raudteeveeremi lukksepp II (versioon 2) Raudteeveeremi lukksepp II (versioon 3) Raudteeveeremi lukksepp II (versioon 4) Raudteeveeremi lukksepp, tase 4 (versioon 5) Raudteeveeremi lukksepp, tase 4 (versioon 6) Raudteeveeremi tehnik, tase 4 (versioon 7) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudteeveeremi lukksepp 6 2003-01-16 2003-01-16 2006-11-28 II 7231 Mootorsõidukimehaanikud ja -lukksepad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudteeveeremi mehaanik III Rolling-stock mechanical engineer III 3 Raudteeveeremi mehaanik III (versioon 1) Raudteeveeremi mehaanik III (versioon 2) Raudteeveeremi mehaanik III (versioon 4) Raudteeveeremi mehaanik, tase 5 (versioon 5) Raudteeveeremi mehaanik, tase 5 (versioon 6) Raudteeveeremi mehaanik, tase 5 (versioon 7) Raudteeveeremi mehaanik, tase 5 (versioon 8) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudteeveeremi mehaanik 23 2008-12-10 2008-12-10 2011-06-08 III 7231 Mootorsõidukimehaanikud ja -lukksepad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudteeveeremi mehaanik III Rolling-stock mechanical engineer III 2 Raudteeveeremi mehaanik III (versioon 1) Raudteeveeremi mehaanik III (versioon 3) Raudteeveeremi mehaanik III (versioon 4) Raudteeveeremi mehaanik, tase 5 (versioon 5) Raudteeveeremi mehaanik, tase 5 (versioon 6) Raudteeveeremi mehaanik, tase 5 (versioon 7) Raudteeveeremi mehaanik, tase 5 (versioon 8) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudteeveeremi mehaanik 16 2006-11-29 2006-11-29 2008-12-09 III 7231 Mootorsõidukimehaanikud ja -lukksepad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudteeveeremi mehaanik III Rolling-stock mechanical engineer III 1 Raudteeveeremi mehaanik III (versioon 2) Raudteeveeremi mehaanik III (versioon 3) Raudteeveeremi mehaanik III (versioon 4) Raudteeveeremi mehaanik, tase 5 (versioon 5) Raudteeveeremi mehaanik, tase 5 (versioon 6) Raudteeveeremi mehaanik, tase 5 (versioon 7) Raudteeveeremi mehaanik, tase 5 (versioon 8) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudteeveeremi mehaanik 6 2003-01-16 2003-01-16 2006-11-28 III 7231 Mootorsõidukimehaanikud ja -lukksepad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Rongikoostaja I Shunting foreman I 3 Rongikoostaja abi, tase 2 (versioon 5) Rongikoostaja abi, tase 2 (versioon 6) Rongikoostaja abi, tase 2 (versioon 7) Rongikoostaja I (versioon 1) Rongikoostaja I (versioon 2) Rongikoostaja I (versioon 4) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Rongikoostaja 23 2008-12-10 2008-12-10 2011-06-08 I 8211 Mehaaniliste seadmete koostajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Rongikoostaja II Shunting foreman II 3 Rongikoostaja II (versioon 1) Rongikoostaja II (versioon 2) Rongikoostaja II (versioon 4) Rongikoostaja, tase 3 (versioon 5) Rongikoostaja, tase 3 (versioon 6) Rongikoostaja, tase 3 (versioon 7) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Rongikoostaja 23 2008-12-10 2008-12-10 2011-06-08 II 8211 Mehaaniliste seadmete koostajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Rongikoostaja I Shunting foreman I 2 Rongikoostaja abi, tase 2 (versioon 5) Rongikoostaja abi, tase 2 (versioon 6) Rongikoostaja abi, tase 2 (versioon 7) Rongikoostaja I (versioon 1) Rongikoostaja I (versioon 3) Rongikoostaja I (versioon 4) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Rongikoostaja 11 2005-03-28 2005-03-28 2008-12-09 I 8211 Mehaaniliste seadmete koostajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Rongikoostaja II Shunting foreman II 2 Rongikoostaja II (versioon 1) Rongikoostaja II (versioon 3) Rongikoostaja II (versioon 4) Rongikoostaja, tase 3 (versioon 5) Rongikoostaja, tase 3 (versioon 6) Rongikoostaja, tase 3 (versioon 7) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Rongikoostaja 11 2005-03-28 2005-03-28 2008-12-09 II 8211 Mehaaniliste seadmete koostajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Rongikoostaja I Shunting foreman I 1 Rongikoostaja abi, tase 2 (versioon 5) Rongikoostaja abi, tase 2 (versioon 6) Rongikoostaja abi, tase 2 (versioon 7) Rongikoostaja I (versioon 2) Rongikoostaja I (versioon 3) Rongikoostaja I (versioon 4) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Rongikoostaja 5 2002-05-27 2002-05-27 2005-03-27 I 8211 Mehaaniliste seadmete koostajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Rongikoostaja II Shunting foreman II 1 Rongikoostaja II (versioon 2) Rongikoostaja II (versioon 3) Rongikoostaja II (versioon 4) Rongikoostaja, tase 3 (versioon 5) Rongikoostaja, tase 3 (versioon 6) Rongikoostaja, tase 3 (versioon 7) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Rongikoostaja 5 2002-05-27 2002-05-27 2005-03-27 II 8211 Mehaaniliste seadmete koostajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Vagunijärelevaataja II Wagon supervisor II 3 Vagunijärelevaataja II (versioon 1) Vagunijärelevaataja II (versioon 2) Vagunijärelevaataja II (versioon 4) Vagunijärelevaataja, tase 3 (versioon 5) Vagunijärelevaataja, tase 3 (versioon 6) Vagunijärelevaataja, tase 3 (versioon 7) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Vagunijärelevaataja 23 2008-12-10 2008-12-10 2011-06-08 II 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Vagunijärelevaataja II Wagon supervisor II 2 Vagunijärelevaataja II (versioon 1) Vagunijärelevaataja II (versioon 3) Vagunijärelevaataja II (versioon 4) Vagunijärelevaataja, tase 3 (versioon 5) Vagunijärelevaataja, tase 3 (versioon 6) Vagunijärelevaataja, tase 3 (versioon 7) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Vagunijärelevaataja 16 2006-11-29 2006-11-29 2008-12-09 II 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Vagunijärelevaataja II Wagon supervisor II 1 Vagunijärelevaataja II (versioon 2) Vagunijärelevaataja II (versioon 3) Vagunijärelevaataja II (versioon 4) Vagunijärelevaataja, tase 3 (versioon 5) Vagunijärelevaataja, tase 3 (versioon 6) Vagunijärelevaataja, tase 3 (versioon 7) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Vagunijärelevaataja 6 2003-01-16 2003-01-16 2006-11-28 II 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Vedurijuhi abi I Assistant driver I 2 Vedurijuhi abi I (versioon 1) Vedurijuhi abi I (versioon 3) Vedurijuhi abi, tase 2 (versioon 4) Vedurijuhi abi, tase 2 (versioon 5) Vedurijuhi abi, tase 2 (versioon 6) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Vedurijuht 23 2008-12-10 2008-12-10 2011-06-08 I 8311 Veduri- ja rongijuhid 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Vedurijuhi abi II Assistant driver II 3 Vedurijuhi abi II (versioon 1) Vedurijuhi abi II (versioon 2) Vedurijuhi abi II (versioon 4) Vedurijuhi abi, tase 3 (versioon 5) Vedurijuhi abi, tase 3 (versioon 6) Vedurijuhi abi, tase 3 (versioon 7) Vedurijuhiabi, tase 4 (versioon 8) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Vedurijuht 23 2008-12-10 2008-12-10 2011-06-08 II 8311 Veduri- ja rongijuhid 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Vedurijuhi abi I Assistant driver I 1 Vedurijuhi abi I (versioon 2) Vedurijuhi abi I (versioon 3) Vedurijuhi abi, tase 2 (versioon 4) Vedurijuhi abi, tase 2 (versioon 5) Vedurijuhi abi, tase 2 (versioon 6) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Vedurijuht 11 2005-03-28 2005-03-28 2008-12-09 I 8311 Veduri- ja rongijuhid 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Vedurijuhi abi II Assistant driver II 2 Vedurijuhi abi II (versioon 1) Vedurijuhi abi II (versioon 3) Vedurijuhi abi II (versioon 4) Vedurijuhi abi, tase 3 (versioon 5) Vedurijuhi abi, tase 3 (versioon 6) Vedurijuhi abi, tase 3 (versioon 7) Vedurijuhiabi, tase 4 (versioon 8) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Vedurijuht 11 2005-03-28 2005-03-28 2008-12-09 II 8311 Veduri- ja rongijuhid 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Vedurijuhi abi II Assistant driver II 1 Vedurijuhi abi II (versioon 2) Vedurijuhi abi II (versioon 3) Vedurijuhi abi II (versioon 4) Vedurijuhi abi, tase 3 (versioon 5) Vedurijuhi abi, tase 3 (versioon 6) Vedurijuhi abi, tase 3 (versioon 7) Vedurijuhiabi, tase 4 (versioon 8) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Vedurijuht 7 2003-06-13 2003-06-13 2005-03-27 II 8311 Veduri- ja rongijuhid 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Vedurijuht III Driver III 1 Vedurijuht III (versioon 2) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Vedurijuht 19 2007-06-06 2007-06-06 2010-12-28 III 8311 Veduri- ja rongijuhid 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Treener III Coach III 8 Treener III (versioon 1) Treener III (versioon 10) Treener III (versioon 2) Treener III (versioon 3) Treener III (versioon 4) Treener III (versioon 5) Treener III (versioon 6) Treener III (versioon 7) Treener III (versioon 9) Treener, tase 5 (versioon 11) Treener, tase 5 (versioon 12) Treener, tase 5 (versioon 13) Treener, tase 5 (versioon 14) Treener, tase 5 (versioon 15) Treener, tase 5 (versioon 16) Treener, tase 5 (versioon 17) Treener, tase 5 (versioon 18) Treener, tase 5 (versioon 19) Treener, tase 5 (versioon 20) Treener, tase 5 (versioon 21) Treener, tase 5 (versioon 22) Treener, tase 5 (versioon 23) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 8 2010-12-29 2010-12-29 2011-06-07 III 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treener IV Coach IV 8 Treener IV (versioon 1) Treener IV (versioon 10) Treener IV (versioon 2) Treener IV (versioon 3) Treener IV (versioon 4) Treener IV (versioon 5) Treener IV (versioon 6) Treener IV (versioon 7) Treener IV (versioon 9) Vanemtreener, tase 6 (versioon 11) Vanemtreener, tase 6 (versioon 12) Vanemtreener, tase 6 (versioon 13) Vanemtreener, tase 6 (versioon 14) Vanemtreener, tase 6 (versioon 15) Vanemtreener, tase 6 (versioon 16) Vanemtreener, tase 6 (versioon 17) Vanemtreener, tase 6 (versioon 18) Vanemtreener, tase 6 (versioon 19) Vanemtreener, tase 6 (versioon 20) Vanemtreener, tase 6 (versioon 21) Vanemtreener, tase 6 (versioon 22) Vanemtreener, tase 6 (versioon 23) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 8 2010-12-29 2010-12-29 2011-06-07 IV 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treener V Coach V 8 Meistertreener, tase 7 (versioon 11) Meistertreener, tase 7 (versioon 12) Meistertreener, tase 7 (versioon 13) Meistertreener, tase 7 (versioon 14) Meistertreener, tase 7 (versioon 15) Meistertreener, tase 7 (versioon 16) Meistertreener, tase 7 (versioon 17) Meistertreener, tase 7 (versioon 18) Meistertreener, tase 7 (versioon 19) Meistertreener, tase 7 (versioon 20) Meistertreener, tase 7 (versioon 21) Meistertreener, tase 7 (versioon 22) Meistertreener, tase 7 (versioon 23) Treener V (versioon 1) Treener V (versioon 10) Treener V (versioon 2) Treener V (versioon 3) Treener V (versioon 4) Treener V (versioon 5) Treener V (versioon 6) Treener V (versioon 7) Treener V (versioon 9) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 8 2010-12-29 2010-12-29 2011-06-07 V 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treener I Coach I 7 Abitreener, tase 3 (versioon 11) Abitreener, tase 3 (versioon 12) Abitreener, tase 3 (versioon 13) Abitreener, tase 3 (versioon 14) Abitreener, tase 3 (versioon 15) Abitreener, tase 3 (versioon 16) Abitreener, tase 3 (versioon 17) Abitreener, tase 3 (versioon 18) Abitreener, tase 3 (versioon 19) Abitreener, tase 3 (versioon 20) Abitreener, tase 3 (versioon 21) Abitreener, tase 3 (versioon 22) Abitreener, tase 3 (versioon 23) Treener I (versioon 1) Treener I (versioon 10) Treener I (versioon 2) Treener I (versioon 3) Treener I (versioon 4) Treener I (versioon 5) Treener I (versioon 6) Treener I (versioon 8) Treener I (versioon 9) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 18 2008-05-21 2008-05-21 2010-12-28 I 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treener II Coach II 7 Nooremtreener, tase 4 (versioon 11) Nooremtreener, tase 4 (versioon 12) Nooremtreener, tase 4 (versioon 13) Nooremtreener, tase 4 (versioon 14) Nooremtreener, tase 4 (versioon 15) Nooremtreener, tase 4 (versioon 16) Nooremtreener, tase 4 (versioon 17) Nooremtreener, tase 4 (versioon 18) Nooremtreener, tase 4 (versioon 19) Nooremtreener, tase 4 (versioon 20) Nooremtreener, tase 4 (versioon 21) Nooremtreener, tase 4 (versioon 22) Nooremtreener, tase 4 (versioon 23) Treener II (versioon 1) Treener II (versioon 10) Treener II (versioon 2) Treener II (versioon 3) Treener II (versioon 4) Treener II (versioon 5) Treener II (versioon 6) Treener II (versioon 8) Treener II (versioon 9) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 18 2008-05-21 2008-05-21 2010-12-28 II 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treener III Coach III 7 Treener III (versioon 1) Treener III (versioon 10) Treener III (versioon 2) Treener III (versioon 3) Treener III (versioon 4) Treener III (versioon 5) Treener III (versioon 6) Treener III (versioon 8) Treener III (versioon 9) Treener, tase 5 (versioon 11) Treener, tase 5 (versioon 12) Treener, tase 5 (versioon 13) Treener, tase 5 (versioon 14) Treener, tase 5 (versioon 15) Treener, tase 5 (versioon 16) Treener, tase 5 (versioon 17) Treener, tase 5 (versioon 18) Treener, tase 5 (versioon 19) Treener, tase 5 (versioon 20) Treener, tase 5 (versioon 21) Treener, tase 5 (versioon 22) Treener, tase 5 (versioon 23) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 18 2008-05-21 2008-05-21 2010-12-28 III 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treener IV Coach IV 7 Treener IV (versioon 1) Treener IV (versioon 10) Treener IV (versioon 2) Treener IV (versioon 3) Treener IV (versioon 4) Treener IV (versioon 5) Treener IV (versioon 6) Treener IV (versioon 8) Treener IV (versioon 9) Vanemtreener, tase 6 (versioon 11) Vanemtreener, tase 6 (versioon 12) Vanemtreener, tase 6 (versioon 13) Vanemtreener, tase 6 (versioon 14) Vanemtreener, tase 6 (versioon 15) Vanemtreener, tase 6 (versioon 16) Vanemtreener, tase 6 (versioon 17) Vanemtreener, tase 6 (versioon 18) Vanemtreener, tase 6 (versioon 19) Vanemtreener, tase 6 (versioon 20) Vanemtreener, tase 6 (versioon 21) Vanemtreener, tase 6 (versioon 22) Vanemtreener, tase 6 (versioon 23) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 18 2008-05-21 2008-05-21 2010-12-28 IV 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treener V Coach V 7 Meistertreener, tase 7 (versioon 11) Meistertreener, tase 7 (versioon 12) Meistertreener, tase 7 (versioon 13) Meistertreener, tase 7 (versioon 14) Meistertreener, tase 7 (versioon 15) Meistertreener, tase 7 (versioon 16) Meistertreener, tase 7 (versioon 17) Meistertreener, tase 7 (versioon 18) Meistertreener, tase 7 (versioon 19) Meistertreener, tase 7 (versioon 20) Meistertreener, tase 7 (versioon 21) Meistertreener, tase 7 (versioon 22) Meistertreener, tase 7 (versioon 23) Treener V (versioon 1) Treener V (versioon 10) Treener V (versioon 2) Treener V (versioon 3) Treener V (versioon 4) Treener V (versioon 5) Treener V (versioon 6) Treener V (versioon 8) Treener V (versioon 9) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 18 2008-05-21 2008-05-21 2010-12-28 V 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treener I Coach I 6 Abitreener, tase 3 (versioon 11) Abitreener, tase 3 (versioon 12) Abitreener, tase 3 (versioon 13) Abitreener, tase 3 (versioon 14) Abitreener, tase 3 (versioon 15) Abitreener, tase 3 (versioon 16) Abitreener, tase 3 (versioon 17) Abitreener, tase 3 (versioon 18) Abitreener, tase 3 (versioon 19) Abitreener, tase 3 (versioon 20) Abitreener, tase 3 (versioon 21) Abitreener, tase 3 (versioon 22) Abitreener, tase 3 (versioon 23) Treener I (versioon 1) Treener I (versioon 10) Treener I (versioon 2) Treener I (versioon 3) Treener I (versioon 4) Treener I (versioon 5) Treener I (versioon 7) Treener I (versioon 8) Treener I (versioon 9) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 16 2007-12-05 2007-12-05 2008-05-20 I 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treener II Coach II 6 Nooremtreener, tase 4 (versioon 11) Nooremtreener, tase 4 (versioon 12) Nooremtreener, tase 4 (versioon 13) Nooremtreener, tase 4 (versioon 14) Nooremtreener, tase 4 (versioon 15) Nooremtreener, tase 4 (versioon 16) Nooremtreener, tase 4 (versioon 17) Nooremtreener, tase 4 (versioon 18) Nooremtreener, tase 4 (versioon 19) Nooremtreener, tase 4 (versioon 20) Nooremtreener, tase 4 (versioon 21) Nooremtreener, tase 4 (versioon 22) Nooremtreener, tase 4 (versioon 23) Treener II (versioon 1) Treener II (versioon 10) Treener II (versioon 2) Treener II (versioon 3) Treener II (versioon 4) Treener II (versioon 5) Treener II (versioon 7) Treener II (versioon 8) Treener II (versioon 9) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 16 2007-12-05 2007-12-05 2008-05-20 II 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treener III Coach III 6 Treener III (versioon 1) Treener III (versioon 10) Treener III (versioon 2) Treener III (versioon 3) Treener III (versioon 4) Treener III (versioon 5) Treener III (versioon 7) Treener III (versioon 8) Treener III (versioon 9) Treener, tase 5 (versioon 11) Treener, tase 5 (versioon 12) Treener, tase 5 (versioon 13) Treener, tase 5 (versioon 14) Treener, tase 5 (versioon 15) Treener, tase 5 (versioon 16) Treener, tase 5 (versioon 17) Treener, tase 5 (versioon 18) Treener, tase 5 (versioon 19) Treener, tase 5 (versioon 20) Treener, tase 5 (versioon 21) Treener, tase 5 (versioon 22) Treener, tase 5 (versioon 23) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 16 2007-12-05 2007-12-05 2008-05-20 III 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treener IV Coach IV 6 Treener IV (versioon 1) Treener IV (versioon 10) Treener IV (versioon 2) Treener IV (versioon 3) Treener IV (versioon 4) Treener IV (versioon 5) Treener IV (versioon 7) Treener IV (versioon 8) Treener IV (versioon 9) Vanemtreener, tase 6 (versioon 11) Vanemtreener, tase 6 (versioon 12) Vanemtreener, tase 6 (versioon 13) Vanemtreener, tase 6 (versioon 14) Vanemtreener, tase 6 (versioon 15) Vanemtreener, tase 6 (versioon 16) Vanemtreener, tase 6 (versioon 17) Vanemtreener, tase 6 (versioon 18) Vanemtreener, tase 6 (versioon 19) Vanemtreener, tase 6 (versioon 20) Vanemtreener, tase 6 (versioon 21) Vanemtreener, tase 6 (versioon 22) Vanemtreener, tase 6 (versioon 23) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 16 2007-12-05 2007-12-05 2008-05-20 IV 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treener V Coach V 6 Meistertreener, tase 7 (versioon 11) Meistertreener, tase 7 (versioon 12) Meistertreener, tase 7 (versioon 13) Meistertreener, tase 7 (versioon 14) Meistertreener, tase 7 (versioon 15) Meistertreener, tase 7 (versioon 16) Meistertreener, tase 7 (versioon 17) Meistertreener, tase 7 (versioon 18) Meistertreener, tase 7 (versioon 19) Meistertreener, tase 7 (versioon 20) Meistertreener, tase 7 (versioon 21) Meistertreener, tase 7 (versioon 22) Meistertreener, tase 7 (versioon 23) Treener V (versioon 1) Treener V (versioon 10) Treener V (versioon 2) Treener V (versioon 3) Treener V (versioon 4) Treener V (versioon 5) Treener V (versioon 7) Treener V (versioon 8) Treener V (versioon 9) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 16 2007-12-05 2007-12-05 2008-05-20 V 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treener I Coach I 5 Abitreener, tase 3 (versioon 11) Abitreener, tase 3 (versioon 12) Abitreener, tase 3 (versioon 13) Abitreener, tase 3 (versioon 14) Abitreener, tase 3 (versioon 15) Abitreener, tase 3 (versioon 16) Abitreener, tase 3 (versioon 17) Abitreener, tase 3 (versioon 18) Abitreener, tase 3 (versioon 19) Abitreener, tase 3 (versioon 20) Abitreener, tase 3 (versioon 21) Abitreener, tase 3 (versioon 22) Abitreener, tase 3 (versioon 23) Treener I (versioon 1) Treener I (versioon 10) Treener I (versioon 2) Treener I (versioon 3) Treener I (versioon 4) Treener I (versioon 6) Treener I (versioon 7) Treener I (versioon 8) Treener I (versioon 9) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 13 2007-02-12 2007-02-12 2007-12-04 I 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treener II Coach II 5 Nooremtreener, tase 4 (versioon 11) Nooremtreener, tase 4 (versioon 12) Nooremtreener, tase 4 (versioon 13) Nooremtreener, tase 4 (versioon 14) Nooremtreener, tase 4 (versioon 15) Nooremtreener, tase 4 (versioon 16) Nooremtreener, tase 4 (versioon 17) Nooremtreener, tase 4 (versioon 18) Nooremtreener, tase 4 (versioon 19) Nooremtreener, tase 4 (versioon 20) Nooremtreener, tase 4 (versioon 21) Nooremtreener, tase 4 (versioon 22) Nooremtreener, tase 4 (versioon 23) Treener II (versioon 1) Treener II (versioon 10) Treener II (versioon 2) Treener II (versioon 3) Treener II (versioon 4) Treener II (versioon 6) Treener II (versioon 7) Treener II (versioon 8) Treener II (versioon 9) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 13 2007-02-12 2007-02-12 2007-12-04 II 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treener III Coach III 5 Treener III (versioon 1) Treener III (versioon 10) Treener III (versioon 2) Treener III (versioon 3) Treener III (versioon 4) Treener III (versioon 6) Treener III (versioon 7) Treener III (versioon 8) Treener III (versioon 9) Treener, tase 5 (versioon 11) Treener, tase 5 (versioon 12) Treener, tase 5 (versioon 13) Treener, tase 5 (versioon 14) Treener, tase 5 (versioon 15) Treener, tase 5 (versioon 16) Treener, tase 5 (versioon 17) Treener, tase 5 (versioon 18) Treener, tase 5 (versioon 19) Treener, tase 5 (versioon 20) Treener, tase 5 (versioon 21) Treener, tase 5 (versioon 22) Treener, tase 5 (versioon 23) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 13 2007-02-12 2007-02-12 2007-12-04 III 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treener IV Coach IV 5 Treener IV (versioon 1) Treener IV (versioon 10) Treener IV (versioon 2) Treener IV (versioon 3) Treener IV (versioon 4) Treener IV (versioon 6) Treener IV (versioon 7) Treener IV (versioon 8) Treener IV (versioon 9) Vanemtreener, tase 6 (versioon 11) Vanemtreener, tase 6 (versioon 12) Vanemtreener, tase 6 (versioon 13) Vanemtreener, tase 6 (versioon 14) Vanemtreener, tase 6 (versioon 15) Vanemtreener, tase 6 (versioon 16) Vanemtreener, tase 6 (versioon 17) Vanemtreener, tase 6 (versioon 18) Vanemtreener, tase 6 (versioon 19) Vanemtreener, tase 6 (versioon 20) Vanemtreener, tase 6 (versioon 21) Vanemtreener, tase 6 (versioon 22) Vanemtreener, tase 6 (versioon 23) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 13 2007-02-12 2007-02-12 2007-12-04 IV 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treener V Coach V 5 Meistertreener, tase 7 (versioon 11) Meistertreener, tase 7 (versioon 12) Meistertreener, tase 7 (versioon 13) Meistertreener, tase 7 (versioon 14) Meistertreener, tase 7 (versioon 15) Meistertreener, tase 7 (versioon 16) Meistertreener, tase 7 (versioon 17) Meistertreener, tase 7 (versioon 18) Meistertreener, tase 7 (versioon 19) Meistertreener, tase 7 (versioon 20) Meistertreener, tase 7 (versioon 21) Meistertreener, tase 7 (versioon 22) Meistertreener, tase 7 (versioon 23) Treener V (versioon 1) Treener V (versioon 10) Treener V (versioon 2) Treener V (versioon 3) Treener V (versioon 4) Treener V (versioon 6) Treener V (versioon 7) Treener V (versioon 8) Treener V (versioon 9) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 13 2007-02-12 2007-02-12 2007-12-04 V 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treener I Coach I 4 Abitreener, tase 3 (versioon 11) Abitreener, tase 3 (versioon 12) Abitreener, tase 3 (versioon 13) Abitreener, tase 3 (versioon 14) Abitreener, tase 3 (versioon 15) Abitreener, tase 3 (versioon 16) Abitreener, tase 3 (versioon 17) Abitreener, tase 3 (versioon 18) Abitreener, tase 3 (versioon 19) Abitreener, tase 3 (versioon 20) Abitreener, tase 3 (versioon 21) Abitreener, tase 3 (versioon 22) Abitreener, tase 3 (versioon 23) Treener I (versioon 1) Treener I (versioon 10) Treener I (versioon 2) Treener I (versioon 3) Treener I (versioon 5) Treener I (versioon 6) Treener I (versioon 7) Treener I (versioon 8) Treener I (versioon 9) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 7 2005-11-23 2005-11-23 2007-02-11 I 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treener II Coach II 4 Nooremtreener, tase 4 (versioon 11) Nooremtreener, tase 4 (versioon 12) Nooremtreener, tase 4 (versioon 13) Nooremtreener, tase 4 (versioon 14) Nooremtreener, tase 4 (versioon 15) Nooremtreener, tase 4 (versioon 16) Nooremtreener, tase 4 (versioon 17) Nooremtreener, tase 4 (versioon 18) Nooremtreener, tase 4 (versioon 19) Nooremtreener, tase 4 (versioon 20) Nooremtreener, tase 4 (versioon 21) Nooremtreener, tase 4 (versioon 22) Nooremtreener, tase 4 (versioon 23) Treener II (versioon 1) Treener II (versioon 10) Treener II (versioon 2) Treener II (versioon 3) Treener II (versioon 5) Treener II (versioon 6) Treener II (versioon 7) Treener II (versioon 8) Treener II (versioon 9) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 7 2005-11-23 2005-11-23 2007-02-11 II 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treener III Coach III 4 Treener III (versioon 1) Treener III (versioon 10) Treener III (versioon 2) Treener III (versioon 3) Treener III (versioon 5) Treener III (versioon 6) Treener III (versioon 7) Treener III (versioon 8) Treener III (versioon 9) Treener, tase 5 (versioon 11) Treener, tase 5 (versioon 12) Treener, tase 5 (versioon 13) Treener, tase 5 (versioon 14) Treener, tase 5 (versioon 15) Treener, tase 5 (versioon 16) Treener, tase 5 (versioon 17) Treener, tase 5 (versioon 18) Treener, tase 5 (versioon 19) Treener, tase 5 (versioon 20) Treener, tase 5 (versioon 21) Treener, tase 5 (versioon 22) Treener, tase 5 (versioon 23) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 7 2005-11-23 2005-11-23 2007-02-11 III 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treener IV Coach IV 4 Treener IV (versioon 1) Treener IV (versioon 10) Treener IV (versioon 2) Treener IV (versioon 3) Treener IV (versioon 5) Treener IV (versioon 6) Treener IV (versioon 7) Treener IV (versioon 8) Treener IV (versioon 9) Vanemtreener, tase 6 (versioon 11) Vanemtreener, tase 6 (versioon 12) Vanemtreener, tase 6 (versioon 13) Vanemtreener, tase 6 (versioon 14) Vanemtreener, tase 6 (versioon 15) Vanemtreener, tase 6 (versioon 16) Vanemtreener, tase 6 (versioon 17) Vanemtreener, tase 6 (versioon 18) Vanemtreener, tase 6 (versioon 19) Vanemtreener, tase 6 (versioon 20) Vanemtreener, tase 6 (versioon 21) Vanemtreener, tase 6 (versioon 22) Vanemtreener, tase 6 (versioon 23) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 7 2005-11-23 2005-11-23 2007-02-11 IV 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treener V Coach V 4 Meistertreener, tase 7 (versioon 11) Meistertreener, tase 7 (versioon 12) Meistertreener, tase 7 (versioon 13) Meistertreener, tase 7 (versioon 14) Meistertreener, tase 7 (versioon 15) Meistertreener, tase 7 (versioon 16) Meistertreener, tase 7 (versioon 17) Meistertreener, tase 7 (versioon 18) Meistertreener, tase 7 (versioon 19) Meistertreener, tase 7 (versioon 20) Meistertreener, tase 7 (versioon 21) Meistertreener, tase 7 (versioon 22) Meistertreener, tase 7 (versioon 23) Treener V (versioon 1) Treener V (versioon 10) Treener V (versioon 2) Treener V (versioon 3) Treener V (versioon 5) Treener V (versioon 6) Treener V (versioon 7) Treener V (versioon 8) Treener V (versioon 9) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 7 2005-11-23 2005-11-23 2007-02-11 V 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treener I Coach I 3 Abitreener, tase 3 (versioon 11) Abitreener, tase 3 (versioon 12) Abitreener, tase 3 (versioon 13) Abitreener, tase 3 (versioon 14) Abitreener, tase 3 (versioon 15) Abitreener, tase 3 (versioon 16) Abitreener, tase 3 (versioon 17) Abitreener, tase 3 (versioon 18) Abitreener, tase 3 (versioon 19) Abitreener, tase 3 (versioon 20) Abitreener, tase 3 (versioon 21) Abitreener, tase 3 (versioon 22) Abitreener, tase 3 (versioon 23) Treener I (versioon 1) Treener I (versioon 10) Treener I (versioon 2) Treener I (versioon 4) Treener I (versioon 5) Treener I (versioon 6) Treener I (versioon 7) Treener I (versioon 8) Treener I (versioon 9) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 6 2005-05-24 2005-05-24 2005-11-22 I 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treener II Coach II 3 Nooremtreener, tase 4 (versioon 11) Nooremtreener, tase 4 (versioon 12) Nooremtreener, tase 4 (versioon 13) Nooremtreener, tase 4 (versioon 14) Nooremtreener, tase 4 (versioon 15) Nooremtreener, tase 4 (versioon 16) Nooremtreener, tase 4 (versioon 17) Nooremtreener, tase 4 (versioon 18) Nooremtreener, tase 4 (versioon 19) Nooremtreener, tase 4 (versioon 20) Nooremtreener, tase 4 (versioon 21) Nooremtreener, tase 4 (versioon 22) Nooremtreener, tase 4 (versioon 23) Treener II (versioon 1) Treener II (versioon 10) Treener II (versioon 2) Treener II (versioon 4) Treener II (versioon 5) Treener II (versioon 6) Treener II (versioon 7) Treener II (versioon 8) Treener II (versioon 9) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 6 2005-05-24 2005-05-24 2005-11-22 II 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treener III Coach III 3 Treener III (versioon 1) Treener III (versioon 10) Treener III (versioon 2) Treener III (versioon 4) Treener III (versioon 5) Treener III (versioon 6) Treener III (versioon 7) Treener III (versioon 8) Treener III (versioon 9) Treener, tase 5 (versioon 11) Treener, tase 5 (versioon 12) Treener, tase 5 (versioon 13) Treener, tase 5 (versioon 14) Treener, tase 5 (versioon 15) Treener, tase 5 (versioon 16) Treener, tase 5 (versioon 17) Treener, tase 5 (versioon 18) Treener, tase 5 (versioon 19) Treener, tase 5 (versioon 20) Treener, tase 5 (versioon 21) Treener, tase 5 (versioon 22) Treener, tase 5 (versioon 23) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 6 2005-05-24 2005-05-24 2005-11-22 III 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treener IV Coach IV 3 Treener IV (versioon 1) Treener IV (versioon 10) Treener IV (versioon 2) Treener IV (versioon 4) Treener IV (versioon 5) Treener IV (versioon 6) Treener IV (versioon 7) Treener IV (versioon 8) Treener IV (versioon 9) Vanemtreener, tase 6 (versioon 11) Vanemtreener, tase 6 (versioon 12) Vanemtreener, tase 6 (versioon 13) Vanemtreener, tase 6 (versioon 14) Vanemtreener, tase 6 (versioon 15) Vanemtreener, tase 6 (versioon 16) Vanemtreener, tase 6 (versioon 17) Vanemtreener, tase 6 (versioon 18) Vanemtreener, tase 6 (versioon 19) Vanemtreener, tase 6 (versioon 20) Vanemtreener, tase 6 (versioon 21) Vanemtreener, tase 6 (versioon 22) Vanemtreener, tase 6 (versioon 23) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 6 2005-05-24 2005-05-24 2005-11-22 IV 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treener V Coach V 3 Meistertreener, tase 7 (versioon 11) Meistertreener, tase 7 (versioon 12) Meistertreener, tase 7 (versioon 13) Meistertreener, tase 7 (versioon 14) Meistertreener, tase 7 (versioon 15) Meistertreener, tase 7 (versioon 16) Meistertreener, tase 7 (versioon 17) Meistertreener, tase 7 (versioon 18) Meistertreener, tase 7 (versioon 19) Meistertreener, tase 7 (versioon 20) Meistertreener, tase 7 (versioon 21) Meistertreener, tase 7 (versioon 22) Meistertreener, tase 7 (versioon 23) Treener V (versioon 1) Treener V (versioon 10) Treener V (versioon 2) Treener V (versioon 4) Treener V (versioon 5) Treener V (versioon 6) Treener V (versioon 7) Treener V (versioon 8) Treener V (versioon 9) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 6 2005-05-24 2005-05-24 2005-11-22 V 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treener I Coach I 2 Abitreener, tase 3 (versioon 11) Abitreener, tase 3 (versioon 12) Abitreener, tase 3 (versioon 13) Abitreener, tase 3 (versioon 14) Abitreener, tase 3 (versioon 15) Abitreener, tase 3 (versioon 16) Abitreener, tase 3 (versioon 17) Abitreener, tase 3 (versioon 18) Abitreener, tase 3 (versioon 19) Abitreener, tase 3 (versioon 20) Abitreener, tase 3 (versioon 21) Abitreener, tase 3 (versioon 22) Abitreener, tase 3 (versioon 23) Treener I (versioon 1) Treener I (versioon 10) Treener I (versioon 3) Treener I (versioon 4) Treener I (versioon 5) Treener I (versioon 6) Treener I (versioon 7) Treener I (versioon 8) Treener I (versioon 9) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 4 2004-05-28 2004-05-28 2005-05-23 I 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treener II Coach II 2 Nooremtreener, tase 4 (versioon 11) Nooremtreener, tase 4 (versioon 12) Nooremtreener, tase 4 (versioon 13) Nooremtreener, tase 4 (versioon 14) Nooremtreener, tase 4 (versioon 15) Nooremtreener, tase 4 (versioon 16) Nooremtreener, tase 4 (versioon 17) Nooremtreener, tase 4 (versioon 18) Nooremtreener, tase 4 (versioon 19) Nooremtreener, tase 4 (versioon 20) Nooremtreener, tase 4 (versioon 21) Nooremtreener, tase 4 (versioon 22) Nooremtreener, tase 4 (versioon 23) Treener II (versioon 1) Treener II (versioon 10) Treener II (versioon 3) Treener II (versioon 4) Treener II (versioon 5) Treener II (versioon 6) Treener II (versioon 7) Treener II (versioon 8) Treener II (versioon 9) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 4 2004-05-28 2004-05-28 2005-05-23 II 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treener III Coach III 2 Treener III (versioon 1) Treener III (versioon 10) Treener III (versioon 3) Treener III (versioon 4) Treener III (versioon 5) Treener III (versioon 6) Treener III (versioon 7) Treener III (versioon 8) Treener III (versioon 9) Treener, tase 5 (versioon 11) Treener, tase 5 (versioon 12) Treener, tase 5 (versioon 13) Treener, tase 5 (versioon 14) Treener, tase 5 (versioon 15) Treener, tase 5 (versioon 16) Treener, tase 5 (versioon 17) Treener, tase 5 (versioon 18) Treener, tase 5 (versioon 19) Treener, tase 5 (versioon 20) Treener, tase 5 (versioon 21) Treener, tase 5 (versioon 22) Treener, tase 5 (versioon 23) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 4 2004-05-28 2004-05-28 2005-05-23 III 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treener IV Coach IV 2 Treener IV (versioon 1) Treener IV (versioon 10) Treener IV (versioon 3) Treener IV (versioon 4) Treener IV (versioon 5) Treener IV (versioon 6) Treener IV (versioon 7) Treener IV (versioon 8) Treener IV (versioon 9) Vanemtreener, tase 6 (versioon 11) Vanemtreener, tase 6 (versioon 12) Vanemtreener, tase 6 (versioon 13) Vanemtreener, tase 6 (versioon 14) Vanemtreener, tase 6 (versioon 15) Vanemtreener, tase 6 (versioon 16) Vanemtreener, tase 6 (versioon 17) Vanemtreener, tase 6 (versioon 18) Vanemtreener, tase 6 (versioon 19) Vanemtreener, tase 6 (versioon 20) Vanemtreener, tase 6 (versioon 21) Vanemtreener, tase 6 (versioon 22) Vanemtreener, tase 6 (versioon 23) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 4 2004-05-28 2004-05-28 2005-05-23 IV 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treener V Coach V 2 Meistertreener, tase 7 (versioon 11) Meistertreener, tase 7 (versioon 12) Meistertreener, tase 7 (versioon 13) Meistertreener, tase 7 (versioon 14) Meistertreener, tase 7 (versioon 15) Meistertreener, tase 7 (versioon 16) Meistertreener, tase 7 (versioon 17) Meistertreener, tase 7 (versioon 18) Meistertreener, tase 7 (versioon 19) Meistertreener, tase 7 (versioon 20) Meistertreener, tase 7 (versioon 21) Meistertreener, tase 7 (versioon 22) Meistertreener, tase 7 (versioon 23) Treener V (versioon 1) Treener V (versioon 10) Treener V (versioon 3) Treener V (versioon 4) Treener V (versioon 5) Treener V (versioon 6) Treener V (versioon 7) Treener V (versioon 8) Treener V (versioon 9) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 4 2004-05-28 2004-05-28 2005-05-23 V 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treener I Coach I 1 Abitreener, tase 3 (versioon 11) Abitreener, tase 3 (versioon 12) Abitreener, tase 3 (versioon 13) Abitreener, tase 3 (versioon 14) Abitreener, tase 3 (versioon 15) Abitreener, tase 3 (versioon 16) Abitreener, tase 3 (versioon 17) Abitreener, tase 3 (versioon 18) Abitreener, tase 3 (versioon 19) Abitreener, tase 3 (versioon 20) Abitreener, tase 3 (versioon 21) Abitreener, tase 3 (versioon 22) Abitreener, tase 3 (versioon 23) Treener I (versioon 10) Treener I (versioon 2) Treener I (versioon 3) Treener I (versioon 4) Treener I (versioon 5) Treener I (versioon 6) Treener I (versioon 7) Treener I (versioon 8) Treener I (versioon 9) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 1 2003-12-02 2003-12-02 2004-05-27 I 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treener II Coach II 1 Nooremtreener, tase 4 (versioon 11) Nooremtreener, tase 4 (versioon 12) Nooremtreener, tase 4 (versioon 13) Nooremtreener, tase 4 (versioon 14) Nooremtreener, tase 4 (versioon 15) Nooremtreener, tase 4 (versioon 16) Nooremtreener, tase 4 (versioon 17) Nooremtreener, tase 4 (versioon 18) Nooremtreener, tase 4 (versioon 19) Nooremtreener, tase 4 (versioon 20) Nooremtreener, tase 4 (versioon 21) Nooremtreener, tase 4 (versioon 22) Nooremtreener, tase 4 (versioon 23) Treener II (versioon 10) Treener II (versioon 2) Treener II (versioon 3) Treener II (versioon 4) Treener II (versioon 5) Treener II (versioon 6) Treener II (versioon 7) Treener II (versioon 8) Treener II (versioon 9) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 1 2003-12-02 2003-12-02 2004-05-27 II 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treener III Coach III 1 Treener III (versioon 10) Treener III (versioon 2) Treener III (versioon 3) Treener III (versioon 4) Treener III (versioon 5) Treener III (versioon 6) Treener III (versioon 7) Treener III (versioon 8) Treener III (versioon 9) Treener, tase 5 (versioon 11) Treener, tase 5 (versioon 12) Treener, tase 5 (versioon 13) Treener, tase 5 (versioon 14) Treener, tase 5 (versioon 15) Treener, tase 5 (versioon 16) Treener, tase 5 (versioon 17) Treener, tase 5 (versioon 18) Treener, tase 5 (versioon 19) Treener, tase 5 (versioon 20) Treener, tase 5 (versioon 21) Treener, tase 5 (versioon 22) Treener, tase 5 (versioon 23) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 1 2003-12-02 2003-12-02 2004-05-27 III 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treener IV Coach IV 1 Treener IV (versioon 10) Treener IV (versioon 2) Treener IV (versioon 3) Treener IV (versioon 4) Treener IV (versioon 5) Treener IV (versioon 6) Treener IV (versioon 7) Treener IV (versioon 8) Treener IV (versioon 9) Vanemtreener, tase 6 (versioon 11) Vanemtreener, tase 6 (versioon 12) Vanemtreener, tase 6 (versioon 13) Vanemtreener, tase 6 (versioon 14) Vanemtreener, tase 6 (versioon 15) Vanemtreener, tase 6 (versioon 16) Vanemtreener, tase 6 (versioon 17) Vanemtreener, tase 6 (versioon 18) Vanemtreener, tase 6 (versioon 19) Vanemtreener, tase 6 (versioon 20) Vanemtreener, tase 6 (versioon 21) Vanemtreener, tase 6 (versioon 22) Vanemtreener, tase 6 (versioon 23) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 1 2003-12-02 2003-12-02 2004-05-27 IV 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treener V Coach V 1 Meistertreener, tase 7 (versioon 11) Meistertreener, tase 7 (versioon 12) Meistertreener, tase 7 (versioon 13) Meistertreener, tase 7 (versioon 14) Meistertreener, tase 7 (versioon 15) Meistertreener, tase 7 (versioon 16) Meistertreener, tase 7 (versioon 17) Meistertreener, tase 7 (versioon 18) Meistertreener, tase 7 (versioon 19) Meistertreener, tase 7 (versioon 20) Meistertreener, tase 7 (versioon 21) Meistertreener, tase 7 (versioon 22) Meistertreener, tase 7 (versioon 23) Treener V (versioon 10) Treener V (versioon 2) Treener V (versioon 3) Treener V (versioon 4) Treener V (versioon 5) Treener V (versioon 6) Treener V (versioon 7) Treener V (versioon 8) Treener V (versioon 9) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 1 2003-12-02 2003-12-02 2004-05-27 V 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II Nuad Bo-Rarn natural therapist II 2 Aroomterapeut II (versioon 1) Aroomterapeut II (versioon 2) Aroomterapeut II (versioon 3) Aroomterapeut III (versioon 1) Aroomterapeut III (versioon 2) Aroomterapeut III (versioon 3) Hiina loodusterapeut III (versioon 1) Hiina loodusterapeut III (versioon 2) Hiina loodusterapeut III (versioon 3) Homöopaat II (versioon 1) Homöopaat II (versioon 2) Homöopaat II (versioon 3) Homöopaat III (versioon 1) Homöopaat III (versioon 2) Homöopaat III (versioon 3) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 1) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 3) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 1) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 2) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 3) Refleksoloog II (versioon 1) Refleksoloog II (versioon 2) Refleksoloog II (versioon 3) Refleksoloog III (versioon 1) Refleksoloog III (versioon 2) Refleksoloog III (versioon 3) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 4) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 5) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 6) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 7) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Loodusravi ja täiendmeditsiin Loodusraviterapeut 36 2008-12-04 2008-12-04 2011-09-27 II 3230 Täiendmeditsiini ja loodusravi keskastme spetsialistid 0917 Traditsiooniline ja täiendav meditsiin ning teraapia 86 Tervishoid Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III Nuad Bo-Rarn natural therapist III 2 Aroomterapeut II (versioon 1) Aroomterapeut II (versioon 2) Aroomterapeut II (versioon 3) Aroomterapeut III (versioon 1) Aroomterapeut III (versioon 2) Aroomterapeut III (versioon 3) Hiina loodusterapeut III (versioon 1) Hiina loodusterapeut III (versioon 2) Hiina loodusterapeut III (versioon 3) Homöopaat II (versioon 1) Homöopaat II (versioon 2) Homöopaat II (versioon 3) Homöopaat III (versioon 1) Homöopaat III (versioon 2) Homöopaat III (versioon 3) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 1) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 2) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 3) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 1) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 3) Refleksoloog II (versioon 1) Refleksoloog II (versioon 2) Refleksoloog II (versioon 3) Refleksoloog III (versioon 1) Refleksoloog III (versioon 2) Refleksoloog III (versioon 3) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 4) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 5) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 6) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 7) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Loodusravi ja täiendmeditsiin Loodusraviterapeut 36 2008-12-04 2008-12-04 2011-09-27 III 3230 Täiendmeditsiini ja loodusravi keskastme spetsialistid 0917 Traditsiooniline ja täiendav meditsiin ning teraapia 86 Tervishoid Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II Nuad Bo-Rarn natural therapist II 1 Aroomterapeut II (versioon 1) Aroomterapeut II (versioon 2) Aroomterapeut II (versioon 3) Aroomterapeut III (versioon 1) Aroomterapeut III (versioon 2) Aroomterapeut III (versioon 3) Hiina loodusterapeut III (versioon 1) Hiina loodusterapeut III (versioon 2) Hiina loodusterapeut III (versioon 3) Homöopaat II (versioon 1) Homöopaat II (versioon 2) Homöopaat II (versioon 3) Homöopaat III (versioon 1) Homöopaat III (versioon 2) Homöopaat III (versioon 3) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 2) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 3) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 1) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 2) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 3) Refleksoloog II (versioon 1) Refleksoloog II (versioon 2) Refleksoloog II (versioon 3) Refleksoloog III (versioon 1) Refleksoloog III (versioon 2) Refleksoloog III (versioon 3) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 4) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 5) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 6) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 7) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Loodusravi ja täiendmeditsiin Loodusraviterapeut 25 2006-06-06 2006-06-06 2008-12-03 II 3230 Täiendmeditsiini ja loodusravi keskastme spetsialistid 0917 Traditsiooniline ja täiendav meditsiin ning teraapia 86 Tervishoid Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III Nuad Bo-Rarn natural therapist III 1 Aroomterapeut II (versioon 1) Aroomterapeut II (versioon 2) Aroomterapeut II (versioon 3) Aroomterapeut III (versioon 1) Aroomterapeut III (versioon 2) Aroomterapeut III (versioon 3) Hiina loodusterapeut III (versioon 1) Hiina loodusterapeut III (versioon 2) Hiina loodusterapeut III (versioon 3) Homöopaat II (versioon 1) Homöopaat II (versioon 2) Homöopaat II (versioon 3) Homöopaat III (versioon 1) Homöopaat III (versioon 2) Homöopaat III (versioon 3) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 1) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 2) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 3) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 2) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 3) Refleksoloog II (versioon 1) Refleksoloog II (versioon 2) Refleksoloog II (versioon 3) Refleksoloog III (versioon 1) Refleksoloog III (versioon 2) Refleksoloog III (versioon 3) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 4) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 5) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 6) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 7) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Loodusravi ja täiendmeditsiin Loodusraviterapeut 25 2006-06-06 2006-06-06 2008-12-03 III 3230 Täiendmeditsiini ja loodusravi keskastme spetsialistid 0917 Traditsiooniline ja täiendav meditsiin ning teraapia 86 Tervishoid Radioloogiatehnik IV Radiographer IV 2 Radioloogiatehnik IV (versioon 1) Radioloogiatehnik IV (versioon 3) Radioloogiatehnik IV (versioon 4) Radioloogiatehnik, tase 7 (versioon 5) Radioloogiatehnik, tase 7 (versioon 6) Radioloogiatehnik, tase 7 (versioon 7) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Radioloogiateenindus Radioloogiatehnik 25 2006-06-06 2006-06-06 2008-05-25 IV 3211 Meditsiiniliste kuvamis- ja raviseadmete tehnikud 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Radioloogiatehnik III Radiographer III 2 Radioloogiatehnik III (versioon 1) Radioloogiatehnik III (versioon 3) Radioloogiatehnik III (versioon 4) Radioloogiatehnik III (versioon 5) Radioloogiatehnik, tase 6 (versioon 6) Radioloogiatehnik, tase 6 (versioon 7) Radioloogiatehnik, tase 6 (versioon 8) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Radioloogiateenindus Radioloogiatehnik 15 2004-06-02 2004-06-02 2006-06-05 III 3211 Meditsiiniliste kuvamis- ja raviseadmete tehnikud 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Radioloogiatehnik IV Radiographer IV 1 Radioloogiatehnik IV (versioon 2) Radioloogiatehnik IV (versioon 3) Radioloogiatehnik IV (versioon 4) Radioloogiatehnik, tase 7 (versioon 5) Radioloogiatehnik, tase 7 (versioon 6) Radioloogiatehnik, tase 7 (versioon 7) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Radioloogiateenindus Radioloogiatehnik 15 2004-06-02 2004-06-02 2006-06-05 IV 3211 Meditsiiniliste kuvamis- ja raviseadmete tehnikud 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Radioloogiatehnik III Radiographer III 1 Radioloogiatehnik III (versioon 2) Radioloogiatehnik III (versioon 3) Radioloogiatehnik III (versioon 4) Radioloogiatehnik III (versioon 5) Radioloogiatehnik, tase 6 (versioon 6) Radioloogiatehnik, tase 6 (versioon 7) Radioloogiatehnik, tase 6 (versioon 8) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Radioloogiateenindus Radioloogiatehnik 6 2000-12-11 2000-12-11 2004-06-01 III 3211 Meditsiiniliste kuvamis- ja raviseadmete tehnikud 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Refleksoloog II Reflexologist II 2 Aroomterapeut II (versioon 1) Aroomterapeut II (versioon 2) Aroomterapeut II (versioon 3) Aroomterapeut III (versioon 1) Aroomterapeut III (versioon 2) Aroomterapeut III (versioon 3) Hiina loodusterapeut III (versioon 1) Hiina loodusterapeut III (versioon 2) Hiina loodusterapeut III (versioon 3) Homöopaat II (versioon 1) Homöopaat II (versioon 2) Homöopaat II (versioon 3) Homöopaat III (versioon 1) Homöopaat III (versioon 2) Homöopaat III (versioon 3) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 1) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 2) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 3) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 1) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 2) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 3) Refleksoloog II (versioon 1) Refleksoloog II (versioon 3) Refleksoloog III (versioon 1) Refleksoloog III (versioon 2) Refleksoloog III (versioon 3) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 4) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 5) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 6) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 7) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Loodusravi ja täiendmeditsiin Loodusraviterapeut 36 2008-12-04 2008-12-04 2011-09-27 II 3230 Täiendmeditsiini ja loodusravi keskastme spetsialistid 0917 Traditsiooniline ja täiendav meditsiin ning teraapia 86 Tervishoid Refleksoloog III Reflexologist III 2 Aroomterapeut II (versioon 1) Aroomterapeut II (versioon 2) Aroomterapeut II (versioon 3) Aroomterapeut III (versioon 1) Aroomterapeut III (versioon 2) Aroomterapeut III (versioon 3) Hiina loodusterapeut III (versioon 1) Hiina loodusterapeut III (versioon 2) Hiina loodusterapeut III (versioon 3) Homöopaat II (versioon 1) Homöopaat II (versioon 2) Homöopaat II (versioon 3) Homöopaat III (versioon 1) Homöopaat III (versioon 2) Homöopaat III (versioon 3) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 1) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 2) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 3) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 1) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 2) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 3) Refleksoloog II (versioon 1) Refleksoloog II (versioon 2) Refleksoloog II (versioon 3) Refleksoloog III (versioon 1) Refleksoloog III (versioon 3) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 4) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 5) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 6) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 7) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Loodusravi ja täiendmeditsiin Loodusraviterapeut 36 2008-12-04 2008-12-04 2011-09-27 III 3230 Täiendmeditsiini ja loodusravi keskastme spetsialistid 0917 Traditsiooniline ja täiendav meditsiin ning teraapia 86 Tervishoid Refleksoloog II Reflexologist II 1 Aroomterapeut II (versioon 1) Aroomterapeut II (versioon 2) Aroomterapeut II (versioon 3) Aroomterapeut III (versioon 1) Aroomterapeut III (versioon 2) Aroomterapeut III (versioon 3) Hiina loodusterapeut III (versioon 1) Hiina loodusterapeut III (versioon 2) Hiina loodusterapeut III (versioon 3) Homöopaat II (versioon 1) Homöopaat II (versioon 2) Homöopaat II (versioon 3) Homöopaat III (versioon 1) Homöopaat III (versioon 2) Homöopaat III (versioon 3) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 1) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 2) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 3) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 1) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 2) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 3) Refleksoloog II (versioon 2) Refleksoloog II (versioon 3) Refleksoloog III (versioon 1) Refleksoloog III (versioon 2) Refleksoloog III (versioon 3) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 4) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 5) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 6) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 7) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Loodusravi ja täiendmeditsiin Loodusraviterapeut 25 2006-06-06 2006-06-06 2008-12-03 II 3230 Täiendmeditsiini ja loodusravi keskastme spetsialistid 0917 Traditsiooniline ja täiendav meditsiin ning teraapia 86 Tervishoid Refleksoloog III Reflexologist III 1 Aroomterapeut II (versioon 1) Aroomterapeut II (versioon 2) Aroomterapeut II (versioon 3) Aroomterapeut III (versioon 1) Aroomterapeut III (versioon 2) Aroomterapeut III (versioon 3) Hiina loodusterapeut III (versioon 1) Hiina loodusterapeut III (versioon 2) Hiina loodusterapeut III (versioon 3) Homöopaat II (versioon 1) Homöopaat II (versioon 2) Homöopaat II (versioon 3) Homöopaat III (versioon 1) Homöopaat III (versioon 2) Homöopaat III (versioon 3) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 1) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 2) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 3) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 1) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 2) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 3) Refleksoloog II (versioon 1) Refleksoloog II (versioon 2) Refleksoloog II (versioon 3) Refleksoloog III (versioon 2) Refleksoloog III (versioon 3) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 4) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 5) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 6) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 7) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Loodusravi ja täiendmeditsiin Loodusraviterapeut 25 2006-06-06 2006-06-06 2008-12-03 III 3230 Täiendmeditsiini ja loodusravi keskastme spetsialistid 0917 Traditsiooniline ja täiendav meditsiin ning teraapia 86 Tervishoid Tervisedendaja III Health Promotion Specialist III 2 Tervisedendaja III (versioon 1) Tervisedendaja III (versioon 3) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Rahvatervis Tervisedendaja 36 2008-12-04 2008-12-04 2011-09-27 III 2263 Töötervishoiu ja tööohutuse tippspetsialistid 1022 Töötervishoid ja -kaitse 86 Tervishoid Tervisedendaja IV Health Promotion Specialist IV 2 Tervisedendaja IV (versioon 1) Tervisedendaja IV (versioon 3) Tervisedendaja, tase 6 (versioon 4) Tervisedendaja, tase 6 (versioon 5) Tervisedendaja, tase 6 (versioon 6) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Rahvatervis Tervisedendaja 36 2008-12-04 2008-12-04 2011-09-27 IV 2263 Töötervishoiu ja tööohutuse tippspetsialistid 1022 Töötervishoid ja -kaitse 86 Tervishoid Tervisedendaja V Health Promotion Specialist V 2 Tervisedendaja V (versioon 1) Tervisedendaja V (versioon 3) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Rahvatervis Tervisedendaja 36 2008-12-04 2008-12-04 2011-09-27 V 2263 Töötervishoiu ja tööohutuse tippspetsialistid 1022 Töötervishoid ja -kaitse 86 Tervishoid Tervisedendaja III Health Promotion Specialist III 1 Tervisedendaja III (versioon 2) Tervisedendaja III (versioon 3) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Rahvatervis Tervisedendaja 17 2004-12-08 2004-12-08 2008-12-03 III 2263 Töötervishoiu ja tööohutuse tippspetsialistid 1022 Töötervishoid ja -kaitse 86 Tervishoid Tervisedendaja IV Health Promotion Specialist IV 1 Tervisedendaja IV (versioon 2) Tervisedendaja IV (versioon 3) Tervisedendaja, tase 6 (versioon 4) Tervisedendaja, tase 6 (versioon 5) Tervisedendaja, tase 6 (versioon 6) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Rahvatervis Tervisedendaja 17 2004-12-08 2004-12-08 2008-12-03 IV 2263 Töötervishoiu ja tööohutuse tippspetsialistid 1022 Töötervishoid ja -kaitse 86 Tervishoid Tervisedendaja V Health Promotion Specialist V 1 Tervisedendaja V (versioon 2) Tervisedendaja V (versioon 3) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Rahvatervis Tervisedendaja 17 2004-12-08 2004-12-08 2008-12-03 V 2263 Töötervishoiu ja tööohutuse tippspetsialistid 1022 Töötervishoid ja -kaitse 86 Tervishoid Ämmaemand III Midwife III 3 Ämmaemand III (versioon 1) Ämmaemand III (versioon 2) Ämmaemand III (versioon 4) Ämmaemand III (versioon 5) Ämmaemand, tase 6 esmane kutse (versioon 6) Ämmaemand, tase 6 esmane kutse (versioon 7) Ämmaemand, tase 6 esmane kutse (versioon 8) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Ämmaemandus Ämmaemand 36 2008-12-04 2008-12-04 2011-09-27 III 3222 Ämmaemanda abid 0913 Õendus ja ämmaemandus 86 Tervishoid Ämmaemand IV Midwife IV 4 Ämmaemand IV (versioon 1) Ämmaemand IV (versioon 2) Ämmaemand IV (versioon 3) Ämmaemand IV (versioon 5) Ämmaemand IV (versioon 6) Ämmaemand, tase 6 (versioon 10) Ämmaemand, tase 6 (versioon 7) Ämmaemand, tase 6 (versioon 8) Ämmaemand, tase 6 (versioon 9) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Ämmaemandus Ämmaemand 36 2008-12-04 2008-12-04 2011-09-27 IV 2222 Ämmaemandad 0913 Õendus ja ämmaemandus 86 Tervishoid Ämmaemand V Ämmaemand V 3 Ämmaemand V (versioon 1) Ämmaemand V (versioon 2) Ämmaemand V (versioon 4) Ämmaemand V (versioon 5) Ämmaemand, tase 7 (versioon 6) Ämmaemand, tase 7 (versioon 7) Ämmaemand, tase 7 (versioon 8) Ämmaemand, tase 7 (versioon 9) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Ämmaemandus Ämmaemand 36 2008-12-04 2008-12-04 2011-09-27 V 2222 Ämmaemandad 0913 Õendus ja ämmaemandus 86 Tervishoid Ämmaemand III Midwife III 2 Ämmaemand III (versioon 1) Ämmaemand III (versioon 3) Ämmaemand III (versioon 4) Ämmaemand III (versioon 5) Ämmaemand, tase 6 esmane kutse (versioon 6) Ämmaemand, tase 6 esmane kutse (versioon 7) Ämmaemand, tase 6 esmane kutse (versioon 8) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Ämmaemandus Ämmaemand 23 2005-12-14 2005-12-14 2008-12-03 III 3222 Ämmaemanda abid 0913 Õendus ja ämmaemandus 86 Tervishoid Ämmaemand IV Midwife IV 3 Ämmaemand IV (versioon 1) Ämmaemand IV (versioon 2) Ämmaemand IV (versioon 4) Ämmaemand IV (versioon 5) Ämmaemand IV (versioon 6) Ämmaemand, tase 6 (versioon 10) Ämmaemand, tase 6 (versioon 7) Ämmaemand, tase 6 (versioon 8) Ämmaemand, tase 6 (versioon 9) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Ämmaemandus Ämmaemand 23 2005-12-14 2005-12-14 2008-12-03 IV 2222 Ämmaemandad 0913 Õendus ja ämmaemandus 86 Tervishoid Ämmaemand V Ämmaemand V 2 Ämmaemand V (versioon 1) Ämmaemand V (versioon 3) Ämmaemand V (versioon 4) Ämmaemand V (versioon 5) Ämmaemand, tase 7 (versioon 6) Ämmaemand, tase 7 (versioon 7) Ämmaemand, tase 7 (versioon 8) Ämmaemand, tase 7 (versioon 9) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Ämmaemandus Ämmaemand 23 2005-12-14 2005-12-14 2008-12-03 V 2222 Ämmaemandad 0913 Õendus ja ämmaemandus 86 Tervishoid Ämmaemand III Midwife III 1 Ämmaemand III (versioon 2) Ämmaemand III (versioon 3) Ämmaemand III (versioon 4) Ämmaemand III (versioon 5) Ämmaemand, tase 6 esmane kutse (versioon 6) Ämmaemand, tase 6 esmane kutse (versioon 7) Ämmaemand, tase 6 esmane kutse (versioon 8) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Ämmaemandus Ämmaemand 17 2004-12-08 2004-12-08 2005-12-13 III 3222 Ämmaemanda abid 0913 Õendus ja ämmaemandus 86 Tervishoid Ämmaemand IV Midwife IV 2 Ämmaemand IV (versioon 1) Ämmaemand IV (versioon 3) Ämmaemand IV (versioon 4) Ämmaemand IV (versioon 5) Ämmaemand IV (versioon 6) Ämmaemand, tase 6 (versioon 10) Ämmaemand, tase 6 (versioon 7) Ämmaemand, tase 6 (versioon 8) Ämmaemand, tase 6 (versioon 9) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Ämmaemandus Ämmaemand 17 2004-12-08 2004-12-08 2005-12-13 IV 2222 Ämmaemandad 0913 Õendus ja ämmaemandus 86 Tervishoid Ämmaemand V Ämmaemand V 1 Ämmaemand V (versioon 2) Ämmaemand V (versioon 3) Ämmaemand V (versioon 4) Ämmaemand V (versioon 5) Ämmaemand, tase 7 (versioon 6) Ämmaemand, tase 7 (versioon 7) Ämmaemand, tase 7 (versioon 8) Ämmaemand, tase 7 (versioon 9) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Ämmaemandus Ämmaemand 17 2004-12-08 2004-12-08 2005-12-13 V 2222 Ämmaemandad 0913 Õendus ja ämmaemandus 86 Tervishoid Ämmaemand IV Midwife IV 1 Ämmaemand IV (versioon 2) Ämmaemand IV (versioon 3) Ämmaemand IV (versioon 4) Ämmaemand IV (versioon 5) Ämmaemand IV (versioon 6) Ämmaemand, tase 6 (versioon 10) Ämmaemand, tase 6 (versioon 7) Ämmaemand, tase 6 (versioon 8) Ämmaemand, tase 6 (versioon 9) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Ämmaemandus Ämmaemand 5 2000-05-03 2000-05-03 2004-12-07 IV 2222 Ämmaemandad 0913 Õendus ja ämmaemandus 86 Tervishoid Telfor II Telfor II 1 Telfor II (versioon 2) Telfor II (versioon 3) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Nõustamine Telfor 28 2007-05-31 2007-05-31 2008-12-10 II 3412 Sotsiaaltöö keskastme spetsialistid 0923 Sotsiaaltöö ja nõustamine 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Telfor III Telfor III 3 Telfor III (versioon 1) Telfor III (versioon 2) Telfor III (versioon 4) Telfor III (versioon 5) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Nõustamine Telfor 28 2007-05-31 2007-05-31 2008-12-10 III 3412 Sotsiaaltöö keskastme spetsialistid 0923 Sotsiaaltöö ja nõustamine 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Telfor IV Telfor IV 3 Telfor IV (versioon 1) Telfor IV (versioon 2) Telfor IV (versioon 4) Telfor IV (versioon 5) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Nõustamine Telfor 28 2007-05-31 2007-05-31 2008-12-10 IV 3412 Sotsiaaltöö keskastme spetsialistid 0923 Sotsiaaltöö ja nõustamine 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Telfor V Telfor V 3 Telfor V (versioon 1) Telfor V (versioon 2) Telfor V (versioon 4) Telfor V (versioon 5) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Nõustamine Telfor 28 2007-05-31 2007-05-31 2008-12-10 V 2635 Sotsiaaltöötajad ja nõustajad 0923 Sotsiaaltöö ja nõustamine 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Telfor III Telfor III 2 Telfor III (versioon 1) Telfor III (versioon 3) Telfor III (versioon 4) Telfor III (versioon 5) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Nõustamine Telfor 25 2006-06-21 2006-06-21 2007-05-30 III 3412 Sotsiaaltöö keskastme spetsialistid 0923 Sotsiaaltöö ja nõustamine 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Telfor IV Telfor IV 2 Telfor IV (versioon 1) Telfor IV (versioon 3) Telfor IV (versioon 4) Telfor IV (versioon 5) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Nõustamine Telfor 25 2006-06-21 2006-06-21 2007-05-30 IV 3412 Sotsiaaltöö keskastme spetsialistid 0923 Sotsiaaltöö ja nõustamine 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Telfor V Telfor V 2 Telfor V (versioon 1) Telfor V (versioon 3) Telfor V (versioon 4) Telfor V (versioon 5) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Nõustamine Telfor 25 2006-06-21 2006-06-21 2007-05-30 V 2635 Sotsiaaltöötajad ja nõustajad 0923 Sotsiaaltöö ja nõustamine 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Telfor III Telfor III 1 Telfor III (versioon 2) Telfor III (versioon 3) Telfor III (versioon 4) Telfor III (versioon 5) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Nõustamine Telfor 10 2002-05-15 2002-05-15 2006-06-20 III 3412 Sotsiaaltöö keskastme spetsialistid 0923 Sotsiaaltöö ja nõustamine 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Telfor IV Telfor IV 1 Telfor IV (versioon 2) Telfor IV (versioon 3) Telfor IV (versioon 4) Telfor IV (versioon 5) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Nõustamine Telfor 10 2002-05-15 2002-05-15 2006-06-20 IV 3412 Sotsiaaltöö keskastme spetsialistid 0923 Sotsiaaltöö ja nõustamine 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Telfor V Telfor V 1 Telfor V (versioon 2) Telfor V (versioon 3) Telfor V (versioon 4) Telfor V (versioon 5) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Nõustamine Telfor 10 2002-05-15 2002-05-15 2006-06-20 V 2635 Sotsiaaltöötajad ja nõustajad 0923 Sotsiaaltöö ja nõustamine 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Trükiettevalmistaja I Graphic Prepress Operator I 2 Trükiettevalmistaja I (versioon 1) Trükiettevalmistaja I (versioon 3) Trükiettevalmistaja I (versioon 4) Trükiettevalmistaja, tase 4 (versioon 5) Trükiettevalmistaja, tase 4 (versioon 6) Trükiettevalmistaja, tase 4 (versioon 7) Trükiettevalmistaja, tase 4 (versioon 8) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Trükitööstus Trükiettevalmistaja 32 2008-03-12 2008-03-12 2008-12-10 I 7321 Trükiettevalmistajad 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 18 Trükindus ja salvestiste paljundus Trükiettevalmistaja II Graphic Prepress Operator II 2 Trükiettevalmistaja II (versioon 1) Trükiettevalmistaja II (versioon 3) Trükiettevalmistaja II (versioon 5) Trükiettevalmistaja, tase 5 (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Trükitööstus Trükiettevalmistaja 32 2008-03-12 2008-03-12 2008-12-10 II 7321 Trükiettevalmistajad 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 18 Trükindus ja salvestiste paljundus Trükiettevalmistaja III Graphic Prepress Operator III 2 Trükiettevalmistaja III (versioon 1) Trükiettevalmistaja III (versioon 3) Trükiettevalmistaja III (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Trükitööstus Trükiettevalmistaja 32 2008-03-12 2008-03-12 2008-12-10 III 7321 Trükiettevalmistajad 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 18 Trükindus ja salvestiste paljundus Trükiettevalmistaja I Graphic Prepress Operator I 1 Trükiettevalmistaja I (versioon 2) Trükiettevalmistaja I (versioon 3) Trükiettevalmistaja I (versioon 4) Trükiettevalmistaja, tase 4 (versioon 5) Trükiettevalmistaja, tase 4 (versioon 6) Trükiettevalmistaja, tase 4 (versioon 7) Trükiettevalmistaja, tase 4 (versioon 8) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Trükitööstus Trükiettevalmistaja 17 2004-03-08 2004-03-08 2008-03-11 I 7321 Trükiettevalmistajad 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 18 Trükindus ja salvestiste paljundus Trükiettevalmistaja II Graphic Prepress Operator II 1 Trükiettevalmistaja II (versioon 2) Trükiettevalmistaja II (versioon 3) Trükiettevalmistaja II (versioon 5) Trükiettevalmistaja, tase 5 (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Trükitööstus Trükiettevalmistaja 17 2004-03-08 2004-03-08 2008-03-11 II 7321 Trükiettevalmistajad 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 18 Trükindus ja salvestiste paljundus Trükiettevalmistaja III Graphic Prepress Operator III 1 Trükiettevalmistaja III (versioon 2) Trükiettevalmistaja III (versioon 3) Trükiettevalmistaja III (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Trükitööstus Trükiettevalmistaja 17 2004-03-08 2004-03-08 2008-03-11 III 7321 Trükiettevalmistajad 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 18 Trükindus ja salvestiste paljundus Trükiste järeltöötleja I Post-press Operator, Print Finishing Specialist I 2 Trükiste järeltöötleja I (versioon 1) Trükiste järeltöötleja I (versioon 3) Trükiste järeltöötleja I (versioon 4) Trükiste järeltöötlusseadmete operaator, tase 4 (versioon 5) Trükiste järeltöötlusseadmete operaator, tase 4 (versioon 6) Trükiste järeltöötlusseadmete operaator, tase 4 (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Trükitööstus Trükiste järeltöötleja 32 2008-03-12 2008-03-12 2008-12-10 I 7323 Trükiste järeltöötlejad 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 18 Trükindus ja salvestiste paljundus Trükiste järeltöötleja II Post-press Operator, Print Finishing Specialist II 2 Trükiste järeltöötleja II (versioon 1) Trükiste järeltöötleja II (versioon 3) Trükiste järeltöötleja II (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Trükitööstus Trükiste järeltöötleja 32 2008-03-12 2008-03-12 2008-12-10 II 7323 Trükiste järeltöötlejad 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 18 Trükindus ja salvestiste paljundus Trükiste järeltöötleja III Post-press Operator, Print Finishing Specialist III 2 Trükiste järeltöötleja III (versioon 1) Trükiste järeltöötleja III (versioon 3) Trükiste järeltöötleja III (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Trükitööstus Trükiste järeltöötleja 32 2008-03-12 2008-03-12 2008-12-10 III 7323 Trükiste järeltöötlejad 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 18 Trükindus ja salvestiste paljundus Trükiste järeltöötleja I Post-press Operator, Print Finishing Specialist I 1 Trükiste järeltöötleja I (versioon 2) Trükiste järeltöötleja I (versioon 3) Trükiste järeltöötleja I (versioon 4) Trükiste järeltöötlusseadmete operaator, tase 4 (versioon 5) Trükiste järeltöötlusseadmete operaator, tase 4 (versioon 6) Trükiste järeltöötlusseadmete operaator, tase 4 (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Trükitööstus Trükiste järeltöötleja 17 2004-03-08 2004-03-08 2008-03-11 I 7323 Trükiste järeltöötlejad 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 18 Trükindus ja salvestiste paljundus Trükiste järeltöötleja II Post-press Operator, Print Finishing Specialist II 1 Trükiste järeltöötleja II (versioon 2) Trükiste järeltöötleja II (versioon 3) Trükiste järeltöötleja II (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Trükitööstus Trükiste järeltöötleja 17 2004-03-08 2004-03-08 2008-03-11 II 7323 Trükiste järeltöötlejad 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 18 Trükindus ja salvestiste paljundus Trükiste järeltöötleja III Post-press Operator, Print Finishing Specialist III 1 Trükiste järeltöötleja III (versioon 2) Trükiste järeltöötleja III (versioon 3) Trükiste järeltöötleja III (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Trükitööstus Trükiste järeltöötleja 17 2004-03-08 2004-03-08 2008-03-11 III 7323 Trükiste järeltöötlejad 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 18 Trükindus ja salvestiste paljundus Turundusspetsialist IV Marketer IV 2 Turundusspetsialist IV (versioon 1) Turundusspetsialist IV (versioon 3) Turundusspetsialist IV (versioon 4) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Turundusspetsialist 33 2008-05-27 2008-08-27 2008-12-10 IV 2431 Reklaami ja turunduse tippspetsialistid 0414 Turundus ja reklaam 70 Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine Turundusspetsialist IV Marketer IV 1 Turundusspetsialist IV (versioon 2) Turundusspetsialist IV (versioon 3) Turundusspetsialist IV (versioon 4) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Turundusspetsialist 19 2004-07-14 2004-07-14 2008-05-26 IV 2431 Reklaami ja turunduse tippspetsialistid 0414 Turundus ja reklaam 70 Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine Valgustaja III Lighting technician III 1 Valgustaja III (versioon 2) Valgustaja, tase 4 (versioon 3) Valgustaja, tase 4 (versioon 4) Valgustaja, tase 4 (versioon 5) Valgustaja, tase 4 (versioon 6) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Valgustaja 14 2007-06-13 2007-06-13 2010-12-28 III 3521 Audiovisuaal- ja ringhäälingutehnikud 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Õigusnõustaja III Legal Adviser III 1 Õigusnõustaja III (versioon 2) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Nõustamine Õigusnõunik 26 2006-09-21 2006-09-21 2008-12-10 III 2611 Advokaadid, prokurörid ja kohtujuristid 0421 Õigus 69 Juriidilised toimingud ja arvepidamine Õigusnõustaja IV Legal Adviser IV 1 Õigusnõustaja IV (versioon 2) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Nõustamine Õigusnõunik 26 2006-09-21 2006-09-21 2008-12-10 IV 2611 Advokaadid, prokurörid ja kohtujuristid 0421 Õigus 69 Juriidilised toimingud ja arvepidamine Õigusnõustaja V Legal Adviser V 1 Õigusnõunik, tase 7 (versioon 3) Õigusnõunik, tase 7 (versioon 4) Õigusnõustaja V (versioon 2) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Nõustamine Õigusnõunik 26 2006-09-21 2006-09-21 2008-12-10 V 2611 Advokaadid, prokurörid ja kohtujuristid 0421 Õigus 69 Juriidilised toimingud ja arvepidamine Ärikorralduse spetsialist III Business Administration Specialist III 4 Ärijuhi assistent III (versioon 1) Ärijuhi assistent III (versioon 2) Ärikorralduse spetsialist III (versioon 3) Ärikorralduse spetsialist III (versioon 5) Ärikorralduse spetsialist III (versioon 6) Ärikorralduse spetsialist, tase 5 (versioon 7) Ärikorralduse spetsialist, tase 5 (versioon 8) Ärikorralduse spetsialist, tase 5 (versioon 9) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Ärijuht 33 2008-05-27 2008-05-27 2008-12-10 III 3322 Müügiesindajad 0413 Juhtimine ja haldus 70 Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine Ärikorralduse spetsialist III Business Administration Specialist III 3 Ärijuhi assistent III (versioon 1) Ärijuhi assistent III (versioon 2) Ärikorralduse spetsialist III (versioon 4) Ärikorralduse spetsialist III (versioon 5) Ärikorralduse spetsialist III (versioon 6) Ärikorralduse spetsialist, tase 5 (versioon 7) Ärikorralduse spetsialist, tase 5 (versioon 8) Ärikorralduse spetsialist, tase 5 (versioon 9) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Ärijuht 19 2004-07-14 2004-07-14 2008-05-26 III 3322 Müügiesindajad 0413 Juhtimine ja haldus 70 Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine Ärijuhi assistent III Assistant Business Manager III 2 Ärijuhi assistent III (versioon 1) Ärikorralduse spetsialist III (versioon 3) Ärikorralduse spetsialist III (versioon 4) Ärikorralduse spetsialist III (versioon 5) Ärikorralduse spetsialist III (versioon 6) Ärikorralduse spetsialist, tase 5 (versioon 7) Ärikorralduse spetsialist, tase 5 (versioon 8) Ärikorralduse spetsialist, tase 5 (versioon 9) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Ärijuht 15 2003-11-25 2003-11-25 2004-07-13 III 3322 Müügiesindajad 0413 Juhtimine ja haldus 70 Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine Ärijuhi assistent III Assistant Business Manager III 1 Ärijuhi assistent III (versioon 2) Ärikorralduse spetsialist III (versioon 3) Ärikorralduse spetsialist III (versioon 4) Ärikorralduse spetsialist III (versioon 5) Ärikorralduse spetsialist III (versioon 6) Ärikorralduse spetsialist, tase 5 (versioon 7) Ärikorralduse spetsialist, tase 5 (versioon 8) Ärikorralduse spetsialist, tase 5 (versioon 9) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Finantsvahenduse - Äriteeninduse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Ärijuht 2 1999-05-17 1999-05-17 2003-11-24 III 3322 Müügiesindajad 0413 Juhtimine ja haldus 70 Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine Tantsuspetsialist III Dance expert III 1 Tantsuspetsialist III (versioon 2) Tantsuspetsialist III (versioon 3) Tantsuspetsialist, tase 5 (versioon 4) Tantsuspetsialist, tase 5 (versioon 5) Tantsuspetsialist, tase 5 (versioon 6) Tantsuspetsialist, tase 5 (versioon 7) Tantsuspetsialist, tase 5 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Tantsuspetsialist 11 2006-12-06 2006-12-06 2008-12-09 III 2653 Tantsijad ja koreograafid 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Tantsuspetsialist IV Dance expert IV 1 Tantsuspetsialist IV (versioon 2) Tantsuspetsialist IV (versioon 3) Tantsuspetsialist, tase 6 (versioon 4) Tantsuspetsialist, tase 6 (versioon 5) Tantsuspetsialist, tase 6 (versioon 6) Tantsuspetsialist, tase 6 (versioon 7) Tantsuspetsialist, tase 6 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Tantsuspetsialist 11 2006-12-06 2006-12-06 2008-12-09 IV 2653 Tantsijad ja koreograafid 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Tantsuspetsialist V Dance expert V 1 Tantsuspetsialist V (versioon 2) Tantsuspetsialist V (versioon 3) Tantsuspetsialist, tase 7 (versioon 4) Tantsuspetsialist, tase 7 (versioon 5) Tantsuspetsialist, tase 7 (versioon 6) Tantsuspetsialist, tase 7 (versioon 7) Tantsuspetsialist, tase 7 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Tantsuspetsialist 11 2006-12-06 2006-12-06 2008-12-09 V 2653 Tantsijad ja koreograafid 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Tankla müüja-operaator II Filling station attendant II 2 Tankla müüja-operaator II (versioon 1) Tankla müüja-operaator II (versioon 3) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Vedelkütuste varustus Tankla müüja-operaator 11 2003-11-21 2003-11-21 2007-05-23 II 5245 Tanklatöötajad 0711 Keemiatehnoloogia ja -protsessid 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Tankla müüja-operaator II Filling station attendant II 1 Tankla müüja-operaator II (versioon 2) Tankla müüja-operaator II (versioon 3) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Vedelkütuste varustus Tankla müüja-operaator 4 2000-11-30 2000-11-30 2003-11-20 II 5245 Tanklatöötajad 0711 Keemiatehnoloogia ja -protsessid 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Tankla müüja-operaator I Filling station attendant I 1 Tankla müüja-operaator I (versioon 2) Tankla müüja-operaator I (versioon 3) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Vedelkütuste varustus Tankla müüja-operaator 1 1999-12-10 1999-12-10 2003-11-20 I 5245 Tanklatöötajad 0711 Keemiatehnoloogia ja -protsessid 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Veoautojuht II Truck driver II 2 Veoautojuht II (versioon 1) Veoautojuht II (versioon 3) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Sõidukite juhtimine Veoautojuht 7 2003-06-13 2003-06-13 2006-11-28 II 8332 Veoautojuhid 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Veoautojuht II Truck driver II 1 Veoautojuht II (versioon 2) Veoautojuht II (versioon 3) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Sõidukite juhtimine Veoautojuht 1 2000-11-07 2000-11-07 2003-06-12 II 8332 Veoautojuhid 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Puidupingitööline I Machinery I 1 Puidupingitööline I (versioon 2) Puidupingitööline I (versioon 3) Puidupingitööline, tase 2 (versioon 4) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Mööbli tootmine Puidupingitööline 11 2002-09-23 2002-09-23 2006-11-20 I 7523 Puidutöötluspinkide seadistajad ja operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 31 Mööblitootmine Puidupingitööline I Machinery I 2 Puidupingitööline I (versioon 1) Puidupingitööline I (versioon 3) Puidupingitööline, tase 2 (versioon 4) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Mööbli tootmine Puidupingitööline 20 2006-11-21 2006-11-21 2008-11-19 I 7523 Puidutöötluspinkide seadistajad ja operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 31 Mööblitootmine Puidukaubanduse spetsialist III Timber merchant III 2 Puidukaubanduse spetsialist III (versioon 1) Puidukaubanduse spetsialist III (versioon 3) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Puidukaubanduse spetsialist 17 2005-05-24 2005-05-24 2008-11-19 III 1311 Põllumajandus- ja metsandusjuhid 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Puidukaubanduse spetsialist IV Timber merchant IV 2 Puidukaubanduse spetsialist IV (versioon 1) Puidukaubanduse spetsialist IV (versioon 3) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Puidukaubanduse spetsialist 17 2005-05-24 2005-05-24 2008-11-19 IV 1311 Põllumajandus- ja metsandusjuhid 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Puidukaubanduse spetsialist III Timber merchant III 1 Puidukaubanduse spetsialist III (versioon 2) Puidukaubanduse spetsialist III (versioon 3) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Puidukaubanduse spetsialist 9 2001-11-27 2001-11-27 2005-05-23 III 1311 Põllumajandus- ja metsandusjuhid 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Puidukaubanduse spetsialist IV Timber merchant IV 1 Puidukaubanduse spetsialist IV (versioon 2) Puidukaubanduse spetsialist IV (versioon 3) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Puidukaubanduse spetsialist 9 2001-11-27 2001-11-27 2005-05-23 IV 1311 Põllumajandus- ja metsandusjuhid 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Puidukuivati operaator II Kiln dry operator II 2 Puidukuivati operaator II (versioon 1) Puidukuivati operaator II (versioon 3) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puidutöötlemine Puidukuivati operaator 24 2008-11-20 2008-11-20 2011-11-01 II 8172 Puidutöötlemisseadmete operaatorid 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Puidukuivati operaator II Kiln dry operator II 1 Puidukuivati operaator II (versioon 2) Puidukuivati operaator II (versioon 3) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puidutöötlemine Puidukuivati operaator 20 2006-11-21 2006-11-21 2008-11-19 II 8172 Puidutöötlemisseadmete operaatorid 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Puidutöötlemise CNC masina operaator I Puidutöötlemise CNC masina operaator I 2 CNC puidutöötlemiskeskuse operaator, tase 4 (versioon 6) CNC puidutöötlemiskeskuse operaator, tase 4 (versioon 7) CNC puidutöötlemiskeskuse operaator, tase 4 (versioon 8) CNC töötlemiskeskuse operaator, tase 4 (versioon 4) CNC töötlemiskeskuse operaator, tase 4 (versioon 5) Puidutöötlemise CNC masina operaator I (versioon 1) Puidutöötlemise CNC masina operaator I (versioon 3) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puidutöötlemine CNC töötlemiskeskuse operaator 24 2008-11-20 2008-11-20 2011-11-01 I 8172 Puidutöötlemisseadmete operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 16 Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine Puidutöötlemise CNC masina operaator II Puidutöötlemise CNC masina operaator II 2 CNC töötlemiskeskuse operaator, tase 5 (versioon 4) Puidutöötlemise CNC masina operaator II (versioon 1) Puidutöötlemise CNC masina operaator II (versioon 3) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puidutöötlemine CNC töötlemiskeskuse operaator 24 2008-11-20 2008-11-20 2011-11-01 II 8172 Puidutöötlemisseadmete operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 16 Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine Puidutöötlemise CNC masina operaator III Puidutöötlemise CNC masina operaator III 2 Puidutöötlemise CNC masina operaator III (versioon 1) Puidutöötlemise CNC masina operaator III (versioon 3) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puidutöötlemine CNC töötlemiskeskuse operaator 24 2008-11-20 2008-11-20 2011-11-01 III 8172 Puidutöötlemisseadmete operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 16 Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine Puidutöötlemise CNC masina operaator I Puidutöötlemise CNC masina operaator I 1 CNC puidutöötlemiskeskuse operaator, tase 4 (versioon 6) CNC puidutöötlemiskeskuse operaator, tase 4 (versioon 7) CNC puidutöötlemiskeskuse operaator, tase 4 (versioon 8) CNC töötlemiskeskuse operaator, tase 4 (versioon 4) CNC töötlemiskeskuse operaator, tase 4 (versioon 5) Puidutöötlemise CNC masina operaator I (versioon 2) Puidutöötlemise CNC masina operaator I (versioon 3) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puidutöötlemine CNC töötlemiskeskuse operaator 18 2005-12-05 2005-12-05 2008-11-19 I 8172 Puidutöötlemisseadmete operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 16 Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine Puidutöötlemise CNC masina operaator II Puidutöötlemise CNC masina operaator II 1 CNC töötlemiskeskuse operaator, tase 5 (versioon 4) Puidutöötlemise CNC masina operaator II (versioon 2) Puidutöötlemise CNC masina operaator II (versioon 3) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puidutöötlemine CNC töötlemiskeskuse operaator 18 2005-12-05 2005-12-05 2008-11-19 II 8172 Puidutöötlemisseadmete operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 16 Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine Puidutöötlemise CNC masina operaator III Puidutöötlemise CNC masina operaator III 1 Puidutöötlemise CNC masina operaator III (versioon 2) Puidutöötlemise CNC masina operaator III (versioon 3) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puidutöötlemine CNC töötlemiskeskuse operaator 18 2005-12-05 2005-12-05 2008-11-19 III 8172 Puidutöötlemisseadmete operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 16 Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine Puittoodete viimistleja I Finisher I 3 Puittoodete viimistleja I (versioon 1) Puittoodete viimistleja I (versioon 2) Puittoodete viimistleja I (versioon 5) Puittoodete viimistleja, tase 2 (versioon 4) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puidutöötlemine Puidutöötleja 24 2008-11-20 2008-11-20 2011-11-01 I 7521 Puidutöötlejad 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 16 Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine Puittoodete viimistleja I Finisher I 2 Puittoodete viimistleja I (versioon 1) Puittoodete viimistleja I (versioon 3) Puittoodete viimistleja I (versioon 5) Puittoodete viimistleja, tase 2 (versioon 4) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puidutöötlemine Puidutöötleja 20 2006-11-21 2006-11-21 2008-11-19 I 7521 Puidutöötlejad 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 16 Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine Puittoodete viimistleja I Finisher I 1 Puittoodete viimistleja I (versioon 2) Puittoodete viimistleja I (versioon 3) Puittoodete viimistleja I (versioon 5) Puittoodete viimistleja, tase 2 (versioon 4) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puidutöötlemine Puidutöötleja 11 2002-09-23 2002-09-23 2006-11-20 I 7521 Puidutöötlejad 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 16 Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine Puittoodete koostaja I Puittoodete koostaja I 1 Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puidutöötlemine Puittoodete koostaja 11 2002-09-23 2002-09-23 2006-09-22 I 8211 Mehaaniliste seadmete koostajad 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 16 Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine Sadulsepp I Upholsterer I 2 Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 4) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 5) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 6) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 7) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 8) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 9) Pehme mööbli valmistaja, tase 5 (versioon 4) Sadulsepp I (versioon 1) Sadulsepp I (versioon 3) Sadulsepp II (versioon 1) Sadulsepp II (versioon 2) Sadulsepp II (versioon 3) Sadulsepp III (versioon 1) Sadulsepp III (versioon 2) Sadulsepp III (versioon 3) Sadulsepp-restauraator IV (versioon 1) Sadulsepp-restauraator IV (versioon 2) Sadulsepp-restauraator IV (versioon 3) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Mööbli tootmine Sadulsepp 24 2008-11-20 2008-11-20 2011-11-01 I 7534 Polsterdajad jms töölised 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 31 Mööblitootmine Sadulsepp II Upholsterer II 2 Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 4) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 5) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 6) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 7) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 8) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 9) Pehme mööbli valmistaja, tase 5 (versioon 4) Sadulsepp I (versioon 1) Sadulsepp I (versioon 2) Sadulsepp I (versioon 3) Sadulsepp II (versioon 1) Sadulsepp II (versioon 3) Sadulsepp III (versioon 1) Sadulsepp III (versioon 2) Sadulsepp III (versioon 3) Sadulsepp-restauraator IV (versioon 1) Sadulsepp-restauraator IV (versioon 2) Sadulsepp-restauraator IV (versioon 3) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Mööbli tootmine Sadulsepp 24 2008-11-20 2008-11-20 2011-11-01 II 7534 Polsterdajad jms töölised 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 31 Mööblitootmine Sadulsepp III Upholsterer III 2 Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 4) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 5) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 6) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 7) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 8) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 9) Pehme mööbli valmistaja, tase 5 (versioon 4) Sadulsepp I (versioon 1) Sadulsepp I (versioon 2) Sadulsepp I (versioon 3) Sadulsepp II (versioon 1) Sadulsepp II (versioon 2) Sadulsepp II (versioon 3) Sadulsepp III (versioon 1) Sadulsepp III (versioon 3) Sadulsepp-restauraator IV (versioon 1) Sadulsepp-restauraator IV (versioon 2) Sadulsepp-restauraator IV (versioon 3) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Mööbli tootmine Sadulsepp 24 2008-11-20 2008-11-20 2011-11-01 III 7534 Polsterdajad jms töölised 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 31 Mööblitootmine Sadulsepp-restauraator IV Upholsterer renovator IV 2 Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 4) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 5) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 6) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 7) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 8) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 9) Pehme mööbli valmistaja, tase 5 (versioon 4) Sadulsepp I (versioon 1) Sadulsepp I (versioon 2) Sadulsepp I (versioon 3) Sadulsepp II (versioon 1) Sadulsepp II (versioon 2) Sadulsepp II (versioon 3) Sadulsepp III (versioon 1) Sadulsepp III (versioon 2) Sadulsepp III (versioon 3) Sadulsepp-restauraator IV (versioon 1) Sadulsepp-restauraator IV (versioon 3) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Mööbli tootmine Sadulsepp 24 2008-11-20 2008-11-20 2011-11-01 IV 7534 Polsterdajad jms töölised 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 31 Mööblitootmine Sadulsepp I Upholsterer I 1 Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 4) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 5) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 6) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 7) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 8) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 9) Pehme mööbli valmistaja, tase 5 (versioon 4) Sadulsepp I (versioon 2) Sadulsepp I (versioon 3) Sadulsepp II (versioon 1) Sadulsepp II (versioon 2) Sadulsepp II (versioon 3) Sadulsepp III (versioon 1) Sadulsepp III (versioon 2) Sadulsepp III (versioon 3) Sadulsepp-restauraator IV (versioon 1) Sadulsepp-restauraator IV (versioon 2) Sadulsepp-restauraator IV (versioon 3) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Mööbli tootmine Sadulsepp 19 2006-06-08 2006-06-08 2008-11-19 I 7534 Polsterdajad jms töölised 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 31 Mööblitootmine Sadulsepp II Upholsterer II 1 Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 4) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 5) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 6) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 7) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 8) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 9) Pehme mööbli valmistaja, tase 5 (versioon 4) Sadulsepp I (versioon 1) Sadulsepp I (versioon 2) Sadulsepp I (versioon 3) Sadulsepp II (versioon 2) Sadulsepp II (versioon 3) Sadulsepp III (versioon 1) Sadulsepp III (versioon 2) Sadulsepp III (versioon 3) Sadulsepp-restauraator IV (versioon 1) Sadulsepp-restauraator IV (versioon 2) Sadulsepp-restauraator IV (versioon 3) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Mööbli tootmine Sadulsepp 19 2006-06-08 2006-06-08 2008-11-19 II 7534 Polsterdajad jms töölised 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 31 Mööblitootmine Sadulsepp III Upholsterer III 1 Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 4) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 5) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 6) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 7) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 8) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 9) Pehme mööbli valmistaja, tase 5 (versioon 4) Sadulsepp I (versioon 1) Sadulsepp I (versioon 2) Sadulsepp I (versioon 3) Sadulsepp II (versioon 1) Sadulsepp II (versioon 2) Sadulsepp II (versioon 3) Sadulsepp III (versioon 2) Sadulsepp III (versioon 3) Sadulsepp-restauraator IV (versioon 1) Sadulsepp-restauraator IV (versioon 2) Sadulsepp-restauraator IV (versioon 3) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Mööbli tootmine Sadulsepp 19 2006-06-08 2006-06-08 2008-11-19 III 7534 Polsterdajad jms töölised 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 31 Mööblitootmine Sadulsepp-restauraator IV Upholsterer renovator IV 1 Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 4) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 5) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 6) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 7) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 8) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 9) Pehme mööbli valmistaja, tase 5 (versioon 4) Sadulsepp I (versioon 1) Sadulsepp I (versioon 2) Sadulsepp I (versioon 3) Sadulsepp II (versioon 1) Sadulsepp II (versioon 2) Sadulsepp II (versioon 3) Sadulsepp III (versioon 1) Sadulsepp III (versioon 2) Sadulsepp III (versioon 3) Sadulsepp-restauraator IV (versioon 2) Sadulsepp-restauraator IV (versioon 3) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Mööbli tootmine Sadulsepp 19 2006-06-08 2006-06-08 2008-11-19 IV 7534 Polsterdajad jms töölised 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 31 Mööblitootmine Saeliini operaator II Sawline operator II 2 Saeliini operaator II (versioon 1) Saeliini operaator II (versioon 3) Saematerjali tootja ja töötleja, tase 4 (versioon 5) Saematerjalide järeltöötlemisliini operaator II (versioon 1) Saematerjalide järeltöötlemisliini operaator II (versioon 2) Saematerjalide järeltöötlemisliini operaator II (versioon 3) Saematerjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 1) Saematerjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 2) Saematerjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 3) Saematerjalide tootja ja töötleja, tase 4 (versioon 4) Ümarmetsamaterjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 1) Ümarmetsamaterjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 2) Ümarmetsamaterjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 3) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puidutöötlemine Saematerjalide töötleja 24 2008-11-20 2008-11-20 2011-11-01 II 8172 Puidutöötlemisseadmete operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 16 Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine Saeliini operaator II Sawline operator II 1 Saeliini operaator II (versioon 2) Saeliini operaator II (versioon 3) Saematerjali tootja ja töötleja, tase 4 (versioon 5) Saematerjalide järeltöötlemisliini operaator II (versioon 1) Saematerjalide järeltöötlemisliini operaator II (versioon 2) Saematerjalide järeltöötlemisliini operaator II (versioon 3) Saematerjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 1) Saematerjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 2) Saematerjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 3) Saematerjalide tootja ja töötleja, tase 4 (versioon 4) Ümarmetsamaterjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 1) Ümarmetsamaterjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 2) Ümarmetsamaterjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 3) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puidutöötlemine Saematerjalide töötleja 20 2006-11-21 2006-11-21 2008-11-19 II 8172 Puidutöötlemisseadmete operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 16 Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine Saematerjalide järeltöötlemisliini operaator II Further processing line operator II 2 Saeliini operaator II (versioon 1) Saeliini operaator II (versioon 2) Saeliini operaator II (versioon 3) Saematerjali tootja ja töötleja, tase 4 (versioon 5) Saematerjalide järeltöötlemisliini operaator II (versioon 1) Saematerjalide järeltöötlemisliini operaator II (versioon 3) Saematerjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 1) Saematerjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 2) Saematerjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 3) Saematerjalide tootja ja töötleja, tase 4 (versioon 4) Ümarmetsamaterjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 1) Ümarmetsamaterjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 2) Ümarmetsamaterjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 3) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puidutöötlemine Saematerjalide töötleja 24 2008-11-20 2008-11-20 2011-11-01 II 8172 Puidutöötlemisseadmete operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 16 Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine Saematerjalide järeltöötlemisliini operaator II Further processing line operator II 1 Saeliini operaator II (versioon 1) Saeliini operaator II (versioon 2) Saeliini operaator II (versioon 3) Saematerjali tootja ja töötleja, tase 4 (versioon 5) Saematerjalide järeltöötlemisliini operaator II (versioon 2) Saematerjalide järeltöötlemisliini operaator II (versioon 3) Saematerjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 1) Saematerjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 2) Saematerjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 3) Saematerjalide tootja ja töötleja, tase 4 (versioon 4) Ümarmetsamaterjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 1) Ümarmetsamaterjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 2) Ümarmetsamaterjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 3) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puidutöötlemine Saematerjalide töötleja 20 2006-11-21 2006-11-21 2008-11-19 II 8172 Puidutöötlemisseadmete operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 16 Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine Saematerjalide sorteerimisliini operaator II Grading operator of sawmaterials II 2 Saeliini operaator II (versioon 1) Saeliini operaator II (versioon 2) Saeliini operaator II (versioon 3) Saematerjali tootja ja töötleja, tase 4 (versioon 5) Saematerjalide järeltöötlemisliini operaator II (versioon 1) Saematerjalide järeltöötlemisliini operaator II (versioon 2) Saematerjalide järeltöötlemisliini operaator II (versioon 3) Saematerjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 1) Saematerjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 3) Saematerjalide tootja ja töötleja, tase 4 (versioon 4) Ümarmetsamaterjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 1) Ümarmetsamaterjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 2) Ümarmetsamaterjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 3) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puidutöötlemine Saematerjalide töötleja 24 2008-11-20 2008-11-20 2011-11-01 II 8172 Puidutöötlemisseadmete operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 16 Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine Saematerjalide sorteerimisliini operaator II Grading operator of sawmaterials II 1 Saeliini operaator II (versioon 1) Saeliini operaator II (versioon 2) Saeliini operaator II (versioon 3) Saematerjali tootja ja töötleja, tase 4 (versioon 5) Saematerjalide järeltöötlemisliini operaator II (versioon 1) Saematerjalide järeltöötlemisliini operaator II (versioon 2) Saematerjalide järeltöötlemisliini operaator II (versioon 3) Saematerjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 2) Saematerjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 3) Saematerjalide tootja ja töötleja, tase 4 (versioon 4) Ümarmetsamaterjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 1) Ümarmetsamaterjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 2) Ümarmetsamaterjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 3) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puidutöötlemine Saematerjalide töötleja 20 2006-11-21 2006-11-21 2008-11-19 II 8172 Puidutöötlemisseadmete operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 16 Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine Ümarmetsamaterjalide sorteerimisliini operaator II Log sorting operator II 2 Saeliini operaator II (versioon 1) Saeliini operaator II (versioon 2) Saeliini operaator II (versioon 3) Saematerjali tootja ja töötleja, tase 4 (versioon 5) Saematerjalide järeltöötlemisliini operaator II (versioon 1) Saematerjalide järeltöötlemisliini operaator II (versioon 2) Saematerjalide järeltöötlemisliini operaator II (versioon 3) Saematerjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 1) Saematerjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 2) Saematerjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 3) Saematerjalide tootja ja töötleja, tase 4 (versioon 4) Ümarmetsamaterjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 1) Ümarmetsamaterjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 3) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puidutöötlemine Saematerjalide töötleja 24 2008-11-20 2008-11-20 2011-11-01 II 8172 Puidutöötlemisseadmete operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 16 Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine Ümarmetsamaterjalide sorteerimisliini operaator II Log sorting operator II 1 Saeliini operaator II (versioon 1) Saeliini operaator II (versioon 2) Saeliini operaator II (versioon 3) Saematerjali tootja ja töötleja, tase 4 (versioon 5) Saematerjalide järeltöötlemisliini operaator II (versioon 1) Saematerjalide järeltöötlemisliini operaator II (versioon 2) Saematerjalide järeltöötlemisliini operaator II (versioon 3) Saematerjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 1) Saematerjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 2) Saematerjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 3) Saematerjalide tootja ja töötleja, tase 4 (versioon 4) Ümarmetsamaterjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 2) Ümarmetsamaterjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 3) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puidutöötlemine Saematerjalide töötleja 20 2006-11-21 2006-11-21 2008-11-19 II 8172 Puidutöötlemisseadmete operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 16 Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine Põllumajandustehnika spetsialist III Specialist on agricultural machinery III 2 Põllumajandustehnika spetsialist III (versioon 1) Põllumajandustehnika spetsialist III (versioon 3) Põllumajandustehnika spetsialist III (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Looma- ja taimekasvatus. Põllumajandustehnika Põllumajandustehnika spetsialist 16 2005-06-07 2005-06-07 2008-11-25 III 7233 Põllumajandus- ja tööstusmasinate mehaanikud ning lukksepad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 28 Mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine Põllumajandustehnika spetsialist IV Specialist on agricultural machinery IV 2 Põllumajandustehnika spetsialist IV (versioon 1) Põllumajandustehnika spetsialist IV (versioon 3) Põllumajandustehnika spetsialist IV (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Looma- ja taimekasvatus. Põllumajandustehnika Põllumajandustehnika spetsialist 16 2005-06-07 2005-06-07 2008-11-25 IV 3142 Põllumajandustehnikud 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 28 Mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine Põllumajandustehnika spetsialist III Specialist on agricultural machinery III 1 Põllumajandustehnika spetsialist III (versioon 2) Põllumajandustehnika spetsialist III (versioon 3) Põllumajandustehnika spetsialist III (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Looma- ja taimekasvatus. Põllumajandustehnika Põllumajandustehnika spetsialist 9 2002-11-29 2002-11-29 2005-06-06 III 7233 Põllumajandus- ja tööstusmasinate mehaanikud ning lukksepad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 28 Mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine Põllumajandustehnika spetsialist IV Specialist on agricultural machinery IV 1 Põllumajandustehnika spetsialist IV (versioon 2) Põllumajandustehnika spetsialist IV (versioon 3) Põllumajandustehnika spetsialist IV (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Looma- ja taimekasvatus. Põllumajandustehnika Põllumajandustehnika spetsialist 9 2002-11-29 2002-11-29 2005-06-06 IV 3142 Põllumajandustehnikud 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 28 Mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine Põllumajandustootja III Farmer III 2 Loomakasvatustootja, tase 5 (versioon 8) Loomakasvatustootja, tase 5 (versioon 9) Põllumajandustootja III (versioon 1) Põllumajandustootja III (versioon 3) Põllumajandustootja III (versioon 4) Põllumajandustootja, tase 5 (versioon 5) Põllumajandustootja, tase 5 (versioon 6) Põllumajandustootja, tase 5 (versioon 7) Loomakasvatus Mittetraditsiooniline põllumajandus Taimekasvatus Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Looma- ja taimekasvatus. Põllumajandustehnika Põllumajandustootja 14 2004-12-07 2004-12-07 2008-11-25 III 6111 Põllusaaduste ja köögiviljakasvatajad 0811 Põllundus ja loomakasvatus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Põllumajandustootja III Farmer III 1 Loomakasvatustootja, tase 5 (versioon 8) Loomakasvatustootja, tase 5 (versioon 9) Põllumajandustootja III (versioon 2) Põllumajandustootja III (versioon 3) Põllumajandustootja III (versioon 4) Põllumajandustootja, tase 5 (versioon 5) Põllumajandustootja, tase 5 (versioon 6) Põllumajandustootja, tase 5 (versioon 7) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Looma- ja taimekasvatus. Põllumajandustehnika Põllumajandustootja 4 2000-11-28 2000-11-28 2004-12-16 III 6111 Põllusaaduste ja köögiviljakasvatajad 0811 Põllundus ja loomakasvatus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Põllumajandustöötaja II Farm-worker II 4 Loomakasvataja, tase 4 (versioon 10) Loomakasvataja, tase 4 (versioon 8) Loomakasvataja, tase 4 (versioon 9) Põllumajandustöötaja II (versioon 1) Põllumajandustöötaja II (versioon 2) Põllumajandustöötaja II (versioon 3) Põllumajandustöötaja II (versioon 5) Põllumajandustöötaja, tase 4 (versioon 6) Põllumajandustöötaja, tase 4 (versioon 7) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Looma- ja taimekasvatus. Põllumajandustehnika Põllumajandustootja 26 2008-11-26 2008-11-26 2011-11-16 II 6130 Segapõllumajanduse oskustöölised 0811 Põllundus ja loomakasvatus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Põllumajandustöötaja I Farm-worker I 3 Loomakasvatustöötaja, tase 3 (versioon 10) Loomakasvatustöötaja, tase 3 (versioon 8) Loomakasvatustöötaja, tase 3 (versioon 9) Põllumajandustöötaja I (versioon 1) Põllumajandustöötaja I (versioon 2) Põllumajandustöötaja I (versioon 4) Põllumajandustöötaja I (versioon 5) Põllumajandustöötaja, tase 3 (versioon 6) Põllumajandustöötaja, tase 3 (versioon 7) Veisekasvatus/lüpsmine Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Looma- ja taimekasvatus. Põllumajandustehnika Põllumajandustootja 20 2006-11-22 2006-11-22 2008-11-25 I 6130 Segapõllumajanduse oskustöölised 0811 Põllundus ja loomakasvatus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Põllumajandustöötaja II Farm-worker II 3 Loomakasvataja, tase 4 (versioon 10) Loomakasvataja, tase 4 (versioon 8) Loomakasvataja, tase 4 (versioon 9) Põllumajandustöötaja II (versioon 1) Põllumajandustöötaja II (versioon 2) Põllumajandustöötaja II (versioon 4) Põllumajandustöötaja II (versioon 5) Põllumajandustöötaja, tase 4 (versioon 6) Põllumajandustöötaja, tase 4 (versioon 7) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Looma- ja taimekasvatus. Põllumajandustehnika Põllumajandustootja 20 2006-11-22 2006-11-22 2008-11-25 II 6130 Segapõllumajanduse oskustöölised 0811 Põllundus ja loomakasvatus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Põllumajandustöötaja I Farm-worker I 2 Loomakasvatustöötaja, tase 3 (versioon 10) Loomakasvatustöötaja, tase 3 (versioon 8) Loomakasvatustöötaja, tase 3 (versioon 9) Põllumajandustöötaja I (versioon 1) Põllumajandustöötaja I (versioon 3) Põllumajandustöötaja I (versioon 4) Põllumajandustöötaja I (versioon 5) Põllumajandustöötaja, tase 3 (versioon 6) Põllumajandustöötaja, tase 3 (versioon 7) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Looma- ja taimekasvatus. Põllumajandustehnika Põllumajandustootja 16 2005-06-07 2005-06-07 2006-11-21 I 6130 Segapõllumajanduse oskustöölised 0811 Põllundus ja loomakasvatus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Põllumajandustöötaja II Farm-worker II 2 Loomakasvataja, tase 4 (versioon 10) Loomakasvataja, tase 4 (versioon 8) Loomakasvataja, tase 4 (versioon 9) Põllumajandustöötaja II (versioon 1) Põllumajandustöötaja II (versioon 3) Põllumajandustöötaja II (versioon 4) Põllumajandustöötaja II (versioon 5) Põllumajandustöötaja, tase 4 (versioon 6) Põllumajandustöötaja, tase 4 (versioon 7) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Looma- ja taimekasvatus. Põllumajandustehnika Põllumajandustootja 16 2005-06-07 2005-06-07 2006-11-21 II 6130 Segapõllumajanduse oskustöölised 0811 Põllundus ja loomakasvatus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Põllumajandustöötaja I Farm-worker I 1 Loomakasvatustöötaja, tase 3 (versioon 10) Loomakasvatustöötaja, tase 3 (versioon 8) Loomakasvatustöötaja, tase 3 (versioon 9) Põllumajandustöötaja I (versioon 2) Põllumajandustöötaja I (versioon 3) Põllumajandustöötaja I (versioon 4) Põllumajandustöötaja I (versioon 5) Põllumajandustöötaja, tase 3 (versioon 6) Põllumajandustöötaja, tase 3 (versioon 7) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Looma- ja taimekasvatus. Põllumajandustehnika Põllumajandustootja 8 2002-06-11 2002-06-11 2005-06-06 I 6130 Segapõllumajanduse oskustöölised 0811 Põllundus ja loomakasvatus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Põllumajandustöötaja II Farm-worker II 1 Loomakasvataja, tase 4 (versioon 10) Loomakasvataja, tase 4 (versioon 8) Loomakasvataja, tase 4 (versioon 9) Põllumajandustöötaja II (versioon 2) Põllumajandustöötaja II (versioon 3) Põllumajandustöötaja II (versioon 4) Põllumajandustöötaja II (versioon 5) Põllumajandustöötaja, tase 4 (versioon 6) Põllumajandustöötaja, tase 4 (versioon 7) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Looma- ja taimekasvatus. Põllumajandustehnika Põllumajandustootja 8 2002-06-11 2002-06-11 2005-06-06 II 6130 Segapõllumajanduse oskustöölised 0811 Põllundus ja loomakasvatus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Taimekasvatusspetsialist IV Plant breeding specialist IV 2 Taimekasvatusspetsialist IV (versioon 1) Taimekasvatusspetsialist IV (versioon 3) Taimekasvatusspetsialist IV (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Looma- ja taimekasvatus. Põllumajandustehnika Taimekasvataja 16 2005-06-07 2005-06-07 2008-11-25 IV 2132 Põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse nõuandjad 0811 Põllundus ja loomakasvatus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Taimekasvatusspetsialist IV Plant breeding specialist IV 1 Taimekasvatusspetsialist IV (versioon 2) Taimekasvatusspetsialist IV (versioon 3) Taimekasvatusspetsialist IV (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Looma- ja taimekasvatus. Põllumajandustehnika Taimekasvataja 8 2002-06-11 2002-06-11 2005-06-06 IV 2132 Põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse nõuandjad 0811 Põllundus ja loomakasvatus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Toidutehnoloog IV Food technologist IV 2 Toidutehnoloog IV (versioon 1) Toidutehnoloog IV (versioon 3) Toidutehnoloog IV (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Toidutehnoloog 19 2006-06-12 2006-06-12 2008-11-25 IV 2145 Keemiainsenerid 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Toidutehnoloog IV Food technologist IV 1 Toidutehnoloog IV (versioon 2) Toidutehnoloog IV (versioon 3) Toidutehnoloog IV (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Toidutehnoloog 8 2002-06-11 2002-06-11 2006-06-11 IV 2145 Keemiainsenerid 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Kalakonservide kaanetaja III Can coverer III 1 Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Kalakäitleja 2 1999-12-13 1999-12-13 2003-12-13 III 8160 Toiduainete jms toodete masinate operaatorid 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Kalakonservide steriliseerija III Sterilizer III 1 Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Kalakäitleja 2 1999-12-13 1999-12-13 2003-12-13 III 8160 Toiduainete jms toodete masinate operaatorid 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Jääger III Professional Hunter III 1 Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Jahindus Jahimees 5 2000-05-05 2000-05-05 2004-05-05 III 6224 Jahimehed ja karusnahakütid 0811 Põllundus ja loomakasvatus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Piirivalveametnik I Border guard officer I 3 Piirivalveametnik I (versioon 1) Piirivalveametnik I (versioon 2) Piirivalveametnik I (versioon 4) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Piirivalveteenistus Piirivalvur 16 2007-03-20 2007-03-20 2011-11-14 I 5419 Turvatöötajad, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Piirivalveametnik I Border guard officer I 2 Piirivalveametnik I (versioon 1) Piirivalveametnik I (versioon 3) Piirivalveametnik I (versioon 4) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Piirivalveteenistus Piirivalvur 9 2005-04-13 2005-04-13 2007-03-19 I 5419 Turvatöötajad, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Piirivalveametnik I Border guard officer I 1 Piirivalveametnik I (versioon 2) Piirivalveametnik I (versioon 3) Piirivalveametnik I (versioon 4) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Piirivalveteenistus Piirivalvur 6 2004-03-03 2004-03-03 2005-04-12 I 5419 Turvatöötajad, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Piirivalveametnik II Border guard official II 3 Piirivalveametnik II (versioon 1) Piirivalveametnik II (versioon 2) Piirivalveametnik II (versioon 4) Piirivalvur, tase 4 (versioon 5) Piirivalvur, tase 4 (versioon 6) Piirivalvur, tase 4 (versioon 7) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Piirivalveteenistus Piirivalvur 16 2007-03-20 2007-03-20 2011-11-14 II 3351 Tolli- ja piiriinspektorid 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Piirivalveametnik II Border guard official II 2 Piirivalveametnik II (versioon 1) Piirivalveametnik II (versioon 3) Piirivalveametnik II (versioon 4) Piirivalvur, tase 4 (versioon 5) Piirivalvur, tase 4 (versioon 6) Piirivalvur, tase 4 (versioon 7) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Piirivalveteenistus Piirivalvur 9 2005-04-13 2005-04-13 2007-03-19 II 3351 Tolli- ja piiriinspektorid 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Piirivalveametnik II Border guard official II 1 Piirivalveametnik II (versioon 2) Piirivalveametnik II (versioon 3) Piirivalveametnik II (versioon 4) Piirivalvur, tase 4 (versioon 5) Piirivalvur, tase 4 (versioon 6) Piirivalvur, tase 4 (versioon 7) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Piirivalveteenistus Piirivalvur 2 2002-09-09 2002-09-09 2005-04-12 II 3351 Tolli- ja piiriinspektorid 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Piirivalveametnik III Border guard official III 3 Piirivalveametnik III (versioon 1) Piirivalveametnik III (versioon 2) Piirivalveametnik III (versioon 4) Piirivalveametnik III (versioon 5) Piirivalvur, tase 5 (versioon 6) Piirivalvur, tase 5 (versioon 7) Piirivalvur, tase 5 (versioon 8) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Piirivalveteenistus Piirivalvur 9 2005-04-13 2005-04-13 2007-03-19 III 3351 Tolli- ja piiriinspektorid 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Piirivalveametnik III Border guard official III 2 Piirivalveametnik III (versioon 1) Piirivalveametnik III (versioon 3) Piirivalveametnik III (versioon 4) Piirivalveametnik III (versioon 5) Piirivalvur, tase 5 (versioon 6) Piirivalvur, tase 5 (versioon 7) Piirivalvur, tase 5 (versioon 8) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Piirivalveteenistus Piirivalvur 6 2004-03-03 2004-03-03 2005-04-12 III 3351 Tolli- ja piiriinspektorid 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Piirivalveametnik III Border guard official III 1 Piirivalveametnik III (versioon 2) Piirivalveametnik III (versioon 3) Piirivalveametnik III (versioon 4) Piirivalveametnik III (versioon 5) Piirivalvur, tase 5 (versioon 6) Piirivalvur, tase 5 (versioon 7) Piirivalvur, tase 5 (versioon 8) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Piirivalveteenistus Piirivalvur 2 2002-09-09 2002-09-09 2004-03-02 III 3351 Tolli- ja piiriinspektorid 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Piirivalveametnik IV Border guard official IV 3 Piirivalveametnik IV (versioon 1) Piirivalveametnik IV (versioon 2) Piirivalveametnik IV (versioon 4) Piirivalveametnik IV (versioon 5) Piirivalvur, tase 6 (versioon 6) Piirivalvur, tase 6 (versioon 7) Piirivalvur, tase 6 (versioon 8) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Piirivalveteenistus Piirivalvur 9 2005-04-13 2005-04-13 2007-03-19 IV 1112 Kõrgemad valitsusametnikud 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Piirivalveametnik IV Border guard official IV 2 Piirivalveametnik IV (versioon 1) Piirivalveametnik IV (versioon 3) Piirivalveametnik IV (versioon 4) Piirivalveametnik IV (versioon 5) Piirivalvur, tase 6 (versioon 6) Piirivalvur, tase 6 (versioon 7) Piirivalvur, tase 6 (versioon 8) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Piirivalveteenistus Piirivalvur 6 2004-03-03 2004-03-03 2005-04-12 IV 1112 Kõrgemad valitsusametnikud 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Piirivalveametnik IV Border guard official IV 1 Piirivalveametnik IV (versioon 2) Piirivalveametnik IV (versioon 3) Piirivalveametnik IV (versioon 4) Piirivalveametnik IV (versioon 5) Piirivalvur, tase 6 (versioon 6) Piirivalvur, tase 6 (versioon 7) Piirivalvur, tase 6 (versioon 8) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Piirivalveteenistus Piirivalvur 2 2002-09-09 2002-09-09 2004-03-02 IV 1112 Kõrgemad valitsusametnikud 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Piirivalveametnik V Border guard official V 3 Piirivalveametnik V (versioon 1) Piirivalveametnik V (versioon 2) Piirivalveametnik V (versioon 4) Piirivalvur, tase 7 (versioon 5) Piirivalvur, tase 7 (versioon 6) Piirivalvur, tase 7 (versioon 7) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Piirivalveteenistus Piirivalvur 16 2007-03-20 2007-03-20 2011-11-14 V 1112 Kõrgemad valitsusametnikud 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Piirivalveametnik V Border guard official V 2 Piirivalveametnik V (versioon 1) Piirivalveametnik V (versioon 3) Piirivalveametnik V (versioon 4) Piirivalvur, tase 7 (versioon 5) Piirivalvur, tase 7 (versioon 6) Piirivalvur, tase 7 (versioon 7) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Piirivalveteenistus Piirivalvur 9 2005-04-13 2005-04-13 2007-03-19 V 1112 Kõrgemad valitsusametnikud 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Piirivalveametnik V Border guard official V 1 Piirivalveametnik V (versioon 2) Piirivalveametnik V (versioon 3) Piirivalveametnik V (versioon 4) Piirivalvur, tase 7 (versioon 5) Piirivalvur, tase 7 (versioon 6) Piirivalvur, tase 7 (versioon 7) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Piirivalveteenistus Piirivalvur 5 2003-11-19 2003-11-19 2005-04-12 V 1112 Kõrgemad valitsusametnikud 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Tuletõrje- ja päästeinspektor III Fire inspector III 1 Päästeinspektor III (versioon 2) Päästeinspektor III (versioon 3) Päästeinspektor III (versioon 4) Päästeinspektor III (versioon 6) Päästeinspektor, tase 5 (versioon 5) Päästeinspektor, tase 5 (versioon 7) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Päästeinspektor 1 2002-06-21 2002-06-21 2006-01-31 III 3359 Valitsuse haldusalade ametnikud, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Päästeinspektor IV Fire inspector IV 2 Päästeinspektor IV (versioon 1) Päästeinspektor IV (versioon 3) Päästeinspektor IV (versioon 4) Päästeinspektor IV (versioon 6) Päästeinspektor, tase 6 (versioon 5) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Päästeinspektor 18 2007-10-30 2007-10-30 2008-06-04 IV 3359 Valitsuse haldusalade ametnikud, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Päästeinspektor IV Fire inspector IV 1 Päästeinspektor IV (versioon 2) Päästeinspektor IV (versioon 3) Päästeinspektor IV (versioon 4) Päästeinspektor IV (versioon 6) Päästeinspektor, tase 6 (versioon 5) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Päästeinspektor 15 2006-12-11 2006-12-11 2007-10-29 IV 3359 Valitsuse haldusalade ametnikud, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Päästekorraldaja II Dispatcher II 2 Päästekorraldaja II (versioon 1) Päästekorraldaja II (versioon 3) Päästekorraldaja II (versioon 4) Päästekorraldaja II (versioon 6) Päästekorraldaja, tase 4 (versioon 10) Päästekorraldaja, tase 4 (versioon 5) Päästekorraldaja, tase 4 (versioon 7) Päästekorraldaja, tase 4 (versioon 8) Päästekorraldaja, tase 4 (versioon 9) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Päästekorraldaja 10 2005-06-06 2005-06-06 2008-12-09 II 5419 Turvatöötajad, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Päästekorraldaja III Dispatcher III 2 Päästekorraldaja III (versioon 1) Päästekorraldaja III (versioon 3) Päästekorraldaja III (versioon 4) Päästekorraldaja III (versioon 6) Päästekorraldaja-logistik, tase 5 (versioon 10) Päästekorraldaja-logistik, tase 5 (versioon 5) Päästekorraldaja-logistik, tase 5 (versioon 7) Päästekorraldaja-logistik, tase 5 (versioon 8) Päästekorraldaja-logistik, tase 5 (versioon 9) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Päästekorraldaja 10 2005-06-06 2005-06-06 2008-12-09 III 5419 Turvatöötajad, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Päästekorraldaja II Dispatcher II 1 Päästekorraldaja II (versioon 2) Päästekorraldaja II (versioon 3) Päästekorraldaja II (versioon 4) Päästekorraldaja II (versioon 6) Päästekorraldaja, tase 4 (versioon 10) Päästekorraldaja, tase 4 (versioon 5) Päästekorraldaja, tase 4 (versioon 7) Päästekorraldaja, tase 4 (versioon 8) Päästekorraldaja, tase 4 (versioon 9) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Päästekorraldaja 1 2002-06-21 2002-06-21 2005-06-05 II 5419 Turvatöötajad, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Päästekorraldaja III Dispatcher III 1 Päästekorraldaja III (versioon 2) Päästekorraldaja III (versioon 3) Päästekorraldaja III (versioon 4) Päästekorraldaja III (versioon 6) Päästekorraldaja-logistik, tase 5 (versioon 10) Päästekorraldaja-logistik, tase 5 (versioon 5) Päästekorraldaja-logistik, tase 5 (versioon 7) Päästekorraldaja-logistik, tase 5 (versioon 8) Päästekorraldaja-logistik, tase 5 (versioon 9) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Päästekorraldaja 1 2002-06-21 2002-06-21 2005-06-05 III 5419 Turvatöötajad, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Päästespetsialist III Sub fire officer III 4 Päästemeeskonna juht, tase 5 (versioon 6) Päästemeeskonna juht, tase 5 (versioon 8) Päästemeeskonna juht, tase 5 (versioon 9) Päästespetsialist III (versioon 2) Päästespetsialist III (versioon 3) Päästespetsialist III (versioon 5) Päästespetsialist III (versioon 7) Tuletõrje- ja päästespetsialist III (versioon 1) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Päästja 2 2009-12-03 2009-12-03 2011-11-14 III 3359 Valitsuse haldusalade ametnikud, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Päästespetsialist III Sub fire officer III 3 Päästemeeskonna juht, tase 5 (versioon 6) Päästemeeskonna juht, tase 5 (versioon 8) Päästemeeskonna juht, tase 5 (versioon 9) Päästespetsialist III (versioon 2) Päästespetsialist III (versioon 4) Päästespetsialist III (versioon 5) Päästespetsialist III (versioon 7) Tuletõrje- ja päästespetsialist III (versioon 1) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Päästja 22 2008-12-10 2008-12-10 2009-12-02 III 3359 Valitsuse haldusalade ametnikud, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Päästespetsialist III Sub fire officer III 2 Päästemeeskonna juht, tase 5 (versioon 6) Päästemeeskonna juht, tase 5 (versioon 8) Päästemeeskonna juht, tase 5 (versioon 9) Päästespetsialist III (versioon 3) Päästespetsialist III (versioon 4) Päästespetsialist III (versioon 5) Päästespetsialist III (versioon 7) Tuletõrje- ja päästespetsialist III (versioon 1) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Päästja 12 2006-02-01 2006-02-01 2008-12-09 III 3359 Valitsuse haldusalade ametnikud, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Tuletõrje- ja päästespetsialist III Sub fire officer III 1 Päästemeeskonna juht, tase 5 (versioon 6) Päästemeeskonna juht, tase 5 (versioon 8) Päästemeeskonna juht, tase 5 (versioon 9) Päästespetsialist III (versioon 2) Päästespetsialist III (versioon 3) Päästespetsialist III (versioon 4) Päästespetsialist III (versioon 5) Päästespetsialist III (versioon 7) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Päästja 1 2002-06-21 2002-06-21 2006-01-31 III 3359 Valitsuse haldusalade ametnikud, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Päästja I Firefighter I 5 Päästja I (versioon 3) Päästja I (versioon 4) Päästja I (versioon 6) Päästja II (versioon 3) Päästja II (versioon 4) Päästja II (versioon 5) Päästja II (versioon 6) Päästja, tase 4 (versioon 7) Päästja, tase 4 (versioon 8) Päästja, tase 4 (versioon 9) Tuletõrjuja-päästja I (versioon 1) Tuletõrjuja-päästja I (versioon 2) Tuletõrjuja-päästja II (versioon 1) Tuletõrjuja-päästja II (versioon 2) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Päästja 4 2010-11-24 2010-11-24 2011-11-14 I 2 2 5411 Päästjad ja tuletõrjujad 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Päästja II Firefighter II 5 Päästja I (versioon 3) Päästja I (versioon 4) Päästja I (versioon 5) Päästja I (versioon 6) Päästja II (versioon 3) Päästja II (versioon 4) Päästja II (versioon 6) Päästja, tase 4 (versioon 7) Päästja, tase 4 (versioon 8) Päästja, tase 4 (versioon 9) Tuletõrjuja-päästja I (versioon 1) Tuletõrjuja-päästja I (versioon 2) Tuletõrjuja-päästja II (versioon 1) Tuletõrjuja-päästja II (versioon 2) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Päästja 4 2010-11-24 2010-11-24 2011-11-14 II 3 3 5411 Päästjad ja tuletõrjujad 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Päästja I Firefighter I 4 Päästja I (versioon 3) Päästja I (versioon 5) Päästja I (versioon 6) Päästja II (versioon 3) Päästja II (versioon 4) Päästja II (versioon 5) Päästja II (versioon 6) Päästja, tase 4 (versioon 7) Päästja, tase 4 (versioon 8) Päästja, tase 4 (versioon 9) Tuletõrjuja-päästja I (versioon 1) Tuletõrjuja-päästja I (versioon 2) Tuletõrjuja-päästja II (versioon 1) Tuletõrjuja-päästja II (versioon 2) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Päästja 22 2008-12-10 2008-12-10 2010-11-23 I 5411 Päästjad ja tuletõrjujad 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Päästja II Firefighter II 4 Päästja I (versioon 3) Päästja I (versioon 4) Päästja I (versioon 5) Päästja I (versioon 6) Päästja II (versioon 3) Päästja II (versioon 5) Päästja II (versioon 6) Päästja, tase 4 (versioon 7) Päästja, tase 4 (versioon 8) Päästja, tase 4 (versioon 9) Tuletõrjuja-päästja I (versioon 1) Tuletõrjuja-päästja I (versioon 2) Tuletõrjuja-päästja II (versioon 1) Tuletõrjuja-päästja II (versioon 2) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Päästja 22 2008-12-10 2008-12-10 2010-11-23 II 5411 Päästjad ja tuletõrjujad 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Päästja I Firefighter I 3 Päästja I (versioon 4) Päästja I (versioon 5) Päästja I (versioon 6) Päästja II (versioon 3) Päästja II (versioon 4) Päästja II (versioon 5) Päästja II (versioon 6) Päästja, tase 4 (versioon 7) Päästja, tase 4 (versioon 8) Päästja, tase 4 (versioon 9) Tuletõrjuja-päästja I (versioon 1) Tuletõrjuja-päästja I (versioon 2) Tuletõrjuja-päästja II (versioon 1) Tuletõrjuja-päästja II (versioon 2) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Päästja 12 2006-02-01 2006-02-01 2008-12-09 I 5411 Päästjad ja tuletõrjujad 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Päästja II Firefighter II 3 Päästja I (versioon 3) Päästja I (versioon 4) Päästja I (versioon 5) Päästja I (versioon 6) Päästja II (versioon 4) Päästja II (versioon 5) Päästja II (versioon 6) Päästja, tase 4 (versioon 7) Päästja, tase 4 (versioon 8) Päästja, tase 4 (versioon 9) Tuletõrjuja-päästja I (versioon 1) Tuletõrjuja-päästja I (versioon 2) Tuletõrjuja-päästja II (versioon 1) Tuletõrjuja-päästja II (versioon 2) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Päästja 12 2006-02-01 2006-02-01 2008-12-09 II 5411 Päästjad ja tuletõrjujad 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Tuletõrjuja-päästja I Firefighter I 2 Päästja I (versioon 3) Päästja I (versioon 4) Päästja I (versioon 5) Päästja I (versioon 6) Päästja II (versioon 3) Päästja II (versioon 4) Päästja II (versioon 5) Päästja II (versioon 6) Päästja, tase 4 (versioon 7) Päästja, tase 4 (versioon 8) Päästja, tase 4 (versioon 9) Tuletõrjuja-päästja I (versioon 1) Tuletõrjuja-päästja II (versioon 1) Tuletõrjuja-päästja II (versioon 2) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Päästja 8 2004-12-13 2004-12-13 2006-01-31 I 5411 Päästjad ja tuletõrjujad 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Tuletõrjuja-päästja II Firefighter II 2 Päästja I (versioon 3) Päästja I (versioon 4) Päästja I (versioon 5) Päästja I (versioon 6) Päästja II (versioon 3) Päästja II (versioon 4) Päästja II (versioon 5) Päästja II (versioon 6) Päästja, tase 4 (versioon 7) Päästja, tase 4 (versioon 8) Päästja, tase 4 (versioon 9) Tuletõrjuja-päästja I (versioon 1) Tuletõrjuja-päästja I (versioon 2) Tuletõrjuja-päästja II (versioon 1) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Päästja 8 2004-12-13 2004-12-13 2006-01-31 II 5411 Päästjad ja tuletõrjujad 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Tuletõrjuja-päästja I Firefighter I 1 Päästja I (versioon 3) Päästja I (versioon 4) Päästja I (versioon 5) Päästja I (versioon 6) Päästja II (versioon 3) Päästja II (versioon 4) Päästja II (versioon 5) Päästja II (versioon 6) Päästja, tase 4 (versioon 7) Päästja, tase 4 (versioon 8) Päästja, tase 4 (versioon 9) Tuletõrjuja-päästja I (versioon 2) Tuletõrjuja-päästja II (versioon 1) Tuletõrjuja-päästja II (versioon 2) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Päästja 1 2002-06-21 2002-06-21 2004-12-12 I 5411 Päästjad ja tuletõrjujad 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Tuletõrjuja-päästja II Firefighter II 1 Päästja I (versioon 3) Päästja I (versioon 4) Päästja I (versioon 5) Päästja I (versioon 6) Päästja II (versioon 3) Päästja II (versioon 4) Päästja II (versioon 5) Päästja II (versioon 6) Päästja, tase 4 (versioon 7) Päästja, tase 4 (versioon 8) Päästja, tase 4 (versioon 9) Tuletõrjuja-päästja I (versioon 1) Tuletõrjuja-päästja I (versioon 2) Tuletõrjuja-päästja II (versioon 2) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Päästja 1 2002-06-21 2002-06-21 2004-12-12 II 5411 Päästjad ja tuletõrjujad 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Turvajuht III Security officer III 2 Turvajuht III (versioon 1) Turvajuht III (versioon 3) Turvajuht III (versioon 4) Turvajuht, tase 5 (versioon 5) Turvajuht, tase 5 (versioon 6) Turvajuht, tase 5 (versioon 7) Turvajuht, tase 5 (versioon 8) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Turvateenistus Turvatöötaja 8 2004-12-13 2004-12-13 2008-06-04 III 5414 Turvatöötajad 1032 Vara- ja isikukaitse 80 Turvatöö ja juurdlus Turvajuht III Security officer III 1 Turvajuht III (versioon 2) Turvajuht III (versioon 3) Turvajuht III (versioon 4) Turvajuht, tase 5 (versioon 5) Turvajuht, tase 5 (versioon 6) Turvajuht, tase 5 (versioon 7) Turvajuht, tase 5 (versioon 8) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Turvateenistus Turvatöötaja 6 2004-03-03 2004-03-03 2004-12-12 III 5414 Turvatöötajad 1032 Vara- ja isikukaitse 80 Turvatöö ja juurdlus Turvatöötaja I Security guard I 4 Turvatöötaja I (versioon 1) Turvatöötaja I (versioon 2) Turvatöötaja I (versioon 3) Turvatöötaja I (versioon 5) Turvatöötaja, tase 3 (versioon 6) Turvatöötaja, tase 3 (versioon 7) Turvatöötaja, tase 3 (versioon 8) Valvetöötaja, tase 3 (versioon 9) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Turvateenistus Turvatöötaja 4 2010-11-24 2010-11-24 2011-11-14 I 3 3 5414 Turvatöötajad 1032 Vara- ja isikukaitse 80 Turvatöö ja juurdlus Turvatöötaja II Security guard II 4 Turvatöötaja II (versioon 1) Turvatöötaja II (versioon 2) Turvatöötaja II (versioon 3) Turvatöötaja II (versioon 5) Turvatöötaja, tase 4 (versioon 6) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Turvateenistus Turvatöötaja 4 2010-11-24 2010-11-24 2011-11-14 II 3 3 5414 Turvatöötajad 1032 Vara- ja isikukaitse 80 Turvatöö ja juurdlus Turvatöötaja I Security guard I 3 Turvatöötaja I (versioon 1) Turvatöötaja I (versioon 2) Turvatöötaja I (versioon 4) Turvatöötaja I (versioon 5) Turvatöötaja, tase 3 (versioon 6) Turvatöötaja, tase 3 (versioon 7) Turvatöötaja, tase 3 (versioon 8) Valvetöötaja, tase 3 (versioon 9) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Turvateenistus Turvatöötaja 21 2008-06-05 2008-06-05 2010-11-23 I 5414 Turvatöötajad 1032 Vara- ja isikukaitse 80 Turvatöö ja juurdlus Turvatöötaja II Security guard II 3 Turvatöötaja II (versioon 1) Turvatöötaja II (versioon 2) Turvatöötaja II (versioon 4) Turvatöötaja II (versioon 5) Turvatöötaja, tase 4 (versioon 6) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Turvateenistus Turvatöötaja 21 2008-06-05 2008-06-05 2010-11-23 II 5414 Turvatöötajad 1032 Vara- ja isikukaitse 80 Turvatöö ja juurdlus Turvatöötaja I Security guard I 2 Turvatöötaja I (versioon 1) Turvatöötaja I (versioon 3) Turvatöötaja I (versioon 4) Turvatöötaja I (versioon 5) Turvatöötaja, tase 3 (versioon 6) Turvatöötaja, tase 3 (versioon 7) Turvatöötaja, tase 3 (versioon 8) Valvetöötaja, tase 3 (versioon 9) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Turvateenistus Turvatöötaja 8 2004-12-13 2004-12-13 2008-06-04 I 5414 Turvatöötajad 1032 Vara- ja isikukaitse 80 Turvatöö ja juurdlus Turvatöötaja II Security guard II 2 Turvatöötaja II (versioon 1) Turvatöötaja II (versioon 3) Turvatöötaja II (versioon 4) Turvatöötaja II (versioon 5) Turvatöötaja, tase 4 (versioon 6) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Turvateenistus Turvatöötaja 8 2004-12-13 2004-12-13 2008-06-04 II 5414 Turvatöötajad 1032 Vara- ja isikukaitse 80 Turvatöö ja juurdlus Turvatöötaja I Security guard I 1 Turvatöötaja I (versioon 2) Turvatöötaja I (versioon 3) Turvatöötaja I (versioon 4) Turvatöötaja I (versioon 5) Turvatöötaja, tase 3 (versioon 6) Turvatöötaja, tase 3 (versioon 7) Turvatöötaja, tase 3 (versioon 8) Valvetöötaja, tase 3 (versioon 9) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Turvateenistus Turvatöötaja 6 2004-03-03 2004-03-03 2004-12-12 I 5414 Turvatöötajad 1032 Vara- ja isikukaitse 80 Turvatöö ja juurdlus Turvatöötaja II Security guard II 1 Turvatöötaja II (versioon 2) Turvatöötaja II (versioon 3) Turvatöötaja II (versioon 4) Turvatöötaja II (versioon 5) Turvatöötaja, tase 4 (versioon 6) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Turvateenistus Turvatöötaja 6 2004-03-03 2004-03-03 2004-12-12 II 5414 Turvatöötajad 1032 Vara- ja isikukaitse 80 Turvatöö ja juurdlus Vangivalvur I Guard I 1 Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Vanglateenistus Vanglainspektor 1 2002-06-21 2002-06-21 2006-06-21 I 5413 Vangivalvurid 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Vangivalvur II Guard II 1 Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Vanglateenistus Vanglainspektor 1 2002-06-21 2002-06-21 2006-06-21 II 5413 Vangivalvurid 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Vanglainspektor III Prison Inspector III 1 Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Vanglateenistus Vanglainspektor 1 2002-06-21 2002-06-21 2006-06-21 III 1112 Kõrgemad valitsusametnikud 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Vanglainspektor IV Prison Inspector IV 1 Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Vanglateenistus Vanglainspektor 1 2002-06-21 2002-06-21 2006-06-21 IV 1112 Kõrgemad valitsusametnikud 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Vanglainspektor V Prison Inspector V 1 Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Vanglateenistus Vanglainspektor 1 2002-06-21 2002-06-21 2006-06-21 V 1112 Kõrgemad valitsusametnikud 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Katlakäitaja II Boiler operator II 1 Aurukatlad Kuumaveekatlad Vedelikukatlad Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektri, sooja- ja gaasivarustus Soojusseadmete käitaja 4 2000-11-30 2000-11-30 2004-11-30 II 8182 Aurumasinate ja -katelde operaatorid 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Pumplaoperaator II Pumping station operator II 1 Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Veevarustus Pumplaoperaator 4 2000-11-30 2000-11-30 2004-11-30 II 8189 Seadme- ja masinaoperaatorid, mujal liigitamata 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 36 Veekogumine, -töötlus ja -varustus Peojuht I Master of Ceremonies (MC) I 1 Kultuur Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kultuuritöö Peojuht 11 2002-12-13 2002-12-13 2006-12-13 I 3332 Konverentside ja ürituste korraldajad 0215 Muusika ja esituskunstid 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Peojuht II Master of Ceremonies (MC) II 1 Kultuur Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kultuuritöö Peojuht 11 2002-12-13 2002-12-13 2006-12-13 II 3332 Konverentside ja ürituste korraldajad 0215 Muusika ja esituskunstid 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Peojuht III Master of Ceremonies (MC) III 1 Kultuur Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kultuuritöö Peojuht 11 2002-12-13 2002-12-13 2006-12-13 III 3332 Konverentside ja ürituste korraldajad 0215 Muusika ja esituskunstid 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Korterelamuhaldur II Manager of multi-apartment houses II 4 Korterelamuhaldur II (versioon 1) Korterelamuhaldur II (versioon 2) Korterelamuhaldur II (versioon 3) Korteriühistu juht, tase 4 (versioon 7) Korteriühistu juht, tase 4 (versioon 8) Korteriühistujuht, tase 4 (versioon 5) Korteriühistujuht, tase 4 (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara haldur 20 2012-09-11 2012-09-11 2013-12-31 II 3 3 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Demineerija EOD1, tase 4 EOD1 technician, level 4 1 Demineerija EOD1, tase 4 (versioon 2) Demineerija EOD1, tase 4 (versioon 3) Demineerija EOD1, tase 4 (versioon 4) Demineerija EOD1, tase 4 (versioon 5) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Demineerija 7 2012-09-03 2012-09-03 2017-08-31 4 4 5411 Päästjad ja tuletõrjujad 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Ando Piirsoo Päästeameti demineerimiskeskus Arno Pugonen Päästeameti demineerimiskeskus Margus Möldri Sisekaitseakadeemia Reelika Ein Päästeamet Demineerija kutsealal on demineerija EOD1, demineerija EOD2, demineerija EOD3, pommitehnik EOD4 ja demineerimisinstruktori kutsed. Demineerimiskeskuse töökoolituse korraldamisel ja koolitusteemade koostamisel lähtutakse rahvusvahelistest EOD (Explosive Ordnance Disposal) koolituspõhimõtetest ja ohutusreeglistikust; sellest tulenevalt on kutse nimetuses ka akronüüm EOD. Demineerija EOD1 töö on abistada plahvatusohtliku lahingumoona tuvastamisel ja leiukohal uuringul tuvastatud plahvatusohtliku lahingumoona hävitamisel. Demineerija EOD2 töö on abistada leitud esemete ohutustaseme hindamisel ja määramisel, ohutult eset liigutata ja transportida üht või mitut eset. Demineerija EOD3 töö on tuvastada plahvatusohtlikku lahingumoona ning hinnata leitud esemete ohutustaset, teha ohutustamise protseduure ja hävitada igasugust lahingumoona. Pommitehnik EOD4 on spetsialist, kes on treenitud ja kvalifitseeritud hävitama esemeid, mis nõuavad eritehnikaid ja oskusi, eeskätt lõhkeseadeldiste ja teiste improviseeritud lõhkematerjalide käitlemiseks (nt vedelikud raketimootorites, vaesestatud uraaniga (Depleted Uranium) täidetud lahingumoon jne). Demineerimisinstruktor on spetsialist, kes on läbinud etapiliselt kõik demineerimise kvalifikatsioonikursused ja omandanud vastava kompetentsuse. Demineerimisinstruktori töö on juhendamine, demineerimisandmete analüüs ja teadmiste edasiandmine. Demineerija EOD1 eesmärk on abistada kõrgema tasemega demineerijat pommiohu, lahingumoonaohu ja plahvatusohu tõrjumisega seotud tegevustel maismaal ja siseveekogudel. Ta töötab kõrgema tasemega demineerija juhendamisel. Demineerija EOD1 töötab meeskonnas ning tema töö eeldab suhtlemist kolleegide ja ameti- ning eraisikutega. A.2.1 Töö planeerimine ja korraldamine. A.2.2 Lõhketööde tegemine. A.2.3 Pommiohu tõrjumine. A.2.4 Lahingumoonaohu tõrjumine. A.2.5 Plahvatusohu tõrjumine. A.2.6 Pommikoera kasutamine EOD1. A.2.7 Pommikoera kasutamine EOD3. A.2.8 Pommikoera kasutamise instruktor. Demineerija töötab kõrgendatud ohuga töökeskkonnas. Tema töökeskkonda mõjutavad füüsikalised, keemilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid. Töö toimub nii väli- kui sisetingimustes ja nõuab aeg-ajalt füüsilist pingutust. Töötaja peab olema teadlik töötamisel esinevatest tervise- ja keskkonnariskidest. Töö on vaimselt ja emotsionaalselt pingeline, eeldab töötamist ka öösiti, puhkepäevadel ja riigipühadel. Peamised ohud on plahvatustest ja kemikaalidest tulenevad vigastused, haigestumised ja töötraumad, võimalikud on mitmesugused bioloogiliste, keemiliste ning füüsiliste ja füüsikaliste faktorite poolt tekitatud tervisekahjustused. Töötamisel on oluline täita tööohutuseeskirju ja kasutada isikukaitsevahendeid. Pommiülikonna kasutamine eeldab demineerijalt head füüsilist vormi. Demineerija peamised töövahendid on kaitseriietus ja kaitsevahendid, lõhkematerjal, veekahur, erilaengud, metallidetektorid, pommirobot, GPS-seadmed, sideseadmed, röntgeniaparaat, foto- ja videokaamera, vaatlustehnilised abivahendid, pommikonteiner, tugitehnika ja -varustus (paat, ekskavaator, ATV jms). Demineerija kutsealal töötamisel on soovitavad järgmised isiksuseomadused, võimed ja oskused: - lojaalsus Eesti Vabariigile, ausus, pühendumus ja seaduskuulekus; - otsustus-, vastutus- ja eneseregulatsioonivõime, sealhulgas võime stabiilselt ja tulemuslikult töötada ka pingeolukorras ning oskus teha meeskonnatööd; - tolerantsus, sihikindlus, avatus ja loovus ning hea suhtlemisoskus. Üldjuhul on demineerija EOD1-l keskharidus ja läbitud demineerija koolituskavas nõutud koolitused. Demineerija. Demineerimise valdkonnas töötamine on reguleeritud Eesti Vabariigis kehtivate seaduste (avaliku teenistuse seadus, päästeseadus, päästeteenistuse seadus jm), määruste ja muude õigusaktide ning IMAS-standardi (International Mine Action Standard) nõuetega. Demineerija EOD1 kutse koosneb viiest kohustuslikust ja kolmest valitavast kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 - B.2.5 ja B.2.9 (läbiv kompetents) tõendamine. Valitavatest kompetentsidest (B.2.6 – B.2.8) on võimalik valida vastava taseme kompetents pommikoera kasutamise tegevusalal. Märge valitava kompetentsi tõendamise kohta kantakse kutsetunnistusele. Töö planeerimine ja korraldamine 4 Lõhketööde tegemine 4 Pommiohu tõrjumine 4 Lahingumoonaohu tõrjumine 4 Plahvatusohu tõrjumine 4 Valitavatest kompetentsidest (B.2.6 – B.2.8) on võimalik valida vastava taseme kompetents pommikoera kasutamise tegevusalal. Märge valitava kompetentsi tõendamise kohta kantakse kutsetunnistusele. Pommikoera kasutamine EOD1 4 Pommikoera kasutamine EOD3 5 Pommikoera kasutamise instruktor 6 Demineerija EOD1, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Demineerija EOD2, tase 4 EOD2 technician, level 4 1 Demineerija EOD2, tase 4 (versioon 2) Demineerija EOD2, tase 4 (versioon 3) Demineerija EOD2, tase 4 (versioon 4) Demineerija EOD2, tase 4 (versioon 5) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Demineerija 7 2012-09-03 2012-09-03 2017-08-31 4 4 5411 Päästjad ja tuletõrjujad 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Ando Piirsoo Päästeameti demineerimiskeskus Arno Pugonen Päästeameti demineerimiskeskus Margus Möldri Sisekaitseakadeemia Reelika Ein Päästeamet Demineerija kutsealal on demineerija EOD1, demineerija EOD2, demineerija EOD3, pommitehnik EOD4 ja demineerimisinstruktori kutsed. Demineerimiskeskuse töökoolituse korraldamisel ja koolitusteemade koostamisel lähtutakse rahvusvahelistest EOD (Explosive Ordnance Disposal) koolituspõhimõtetest ja ohutusreeglistikust; sellest tulenevalt on kutse nimetuses ka akronüüm EOD. Demineerija EOD1 töö on abistada plahvatusohtliku lahingumoona tuvastamisel ja leiukohal uuringul tuvastatud plahvatusohtliku lahingumoona hävitamisel. Demineerija EOD2 töö on abistada leitud esemete ohutustaseme hindamisel ja määramisel, ohutult eset liigutata ja transportida üht või mitut eset. Demineerija EOD3 töö on tuvastada plahvatusohtlikku lahingumoona ning hinnata leitud esemete ohutustaset, teha ohutustamise protseduure ja hävitada igasugust lahingumoona. Pommitehnik EOD4 on spetsialist, kes on treenitud ja kvalifitseeritud hävitama esemeid, mis nõuavad eritehnikaid ja oskusi, eeskätt lõhkeseadeldiste ja teiste improviseeritud lõhkematerjalide käitlemiseks (nt vedelikud raketimootorites, vaesestatud uraaniga (Depleted Uranium) täidetud lahingumoon jne). Demineerimisinstruktor on spetsialist, kes on läbinud etapiliselt kõik demineerimise kvalifikatsioonikursused ja omandanud vastava kompetentsuse. Demineerimisinstruktori töö on juhendamine, demineerimisandmete analüüs ja teadmiste edasiandmine. Demineerija EOD2 eesmärk on abistada kõrgema tasemega demineerijat pommiohu, lahingumoonaohu ja plahvatusohu tõrjumisega seotud tegevustel maismaal ja siseveekogudel. Ta töötab üldjuhul kõrgema tasemega demineerija juhendamisel, kuid lihtsamaid (korduvaid) tööülesandeid täidab iseseisvalt. Demineerija EOD2 töötab meeskonnas ning tema töö eeldab suhtlemist kolleegide ja ameti- ning eraisikutega. A.2.1 Töö planeerimine ja korraldamine. A.2.2 Lõhketööde tegemine. A.2.3 Pommiohu tõrjumine. A.2.4 Lahingumoonaohu tõrjumine. A.2.5 Plahvatusohu tõrjumine. A.2.6 Pommikoera kasutamine EOD1. A.2.7 Pommikoera kasutamine EOD3. A.2.8 Pommikoera kasutamise instruktor. Demineerija töötab kõrgendatud ohuga töökeskkonnas. Tema töökeskkonda mõjutavad füüsikalised, keemilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid. Töö toimub nii väli- kui sisetingimustes ja nõuab aeg-ajalt füüsilist pingutust. Töötaja peab olema teadlik töötamisel esinevatest tervise- ja keskkonnariskidest. Töö on vaimselt ja emotsionaalselt pingeline, eeldab töötamist ka öösiti, puhkepäevadel ja riigipühadel. Peamised ohud on plahvatustest ja kemikaalidest tulenevad vigastused, haigestumised ja töötraumad, võimalikud on mitmesugused bioloogiliste, keemiliste ning füüsiliste ja füüsikaliste faktorite tekitatud tervisekahjustused. Töötamisel on oluline täita tööohutuseeskirju ja kasutada isikukaitsevahendeid.Pommiülikonna kasutamine eeldab demineerijalt head füüsilist vormi. Demineerija peamised töövahendid on kaitseriietus ja kaitsevahendid, lõhkematerjal, veekahur, erilaengud, metallidetektorid, pommirobot, GPS-seadmed, sideseadmed, röntgeniaparaat, foto- ja videokaamera, vaatlustehnilised abivahendid, pommikonteiner, tugitehnika ja -varustus (paat, ekskavaator, ATV jms). Demineerija kutsealal töötamisel on soovitavad järgmised isiksuseomadused, võimed ja oskused: - lojaalsus Eesti Vabariigile, ausus, pühendumus ja seaduskuulekus; - otsustus-, vastutus- ja eneseregulatsioonivõime, sealhulgas võime stabiilselt ja tulemuslikult töötada ka pingeolukorras ning oskus teha meeskonnatööd; - tolerantsus, sihikindlus, avatus ja loovus ning hea suhtlemisoskus. Üldjuhul on demineerija EOD2-l keskharidus, läbitud demineerija koolituskavas nõutud koolitused ja töökohal omandatud kutseoskused. Demineerija EOD2 on demineerija EOD1-na töötanud vähemalt 2 aastat. Demineerija. Demineerimise valdkonnas töötamine on reguleeritud Eesti Vabariigis kehtivate seaduste (avaliku teenistuse seadus, päästeseadus, päästeteenistuse seadus jm), määruste ja muude õigusaktide ning IMAS-standardi (International Mine Action Standard) nõuetega. Demineerija EOD2 kutse koosneb viiest kohustuslikust ja kolmest valitavast kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 - B.2.5 ja B.2.9 (läbiv kompetents) tõendamine. Valitavatest kompetentsidest (B.2.6 – B.2.8) on võimalik valida vastava taseme kompetents pommikoera kasutamise tegevusalal. Märge valitava kompetentsi tõendamise kohta kantakse kutsetunnistusele. Töö planeerimine ja korraldamine 4 Lõhketööde tegemine 4 Pommiohu tõrjumine 4 Lahingumoonaohu tõrjumine 4 Plahvatusohu tõrjumine 4 Valitavatest kompetentsidest (B.2.6 – B.2.8) on võimalik valida vastava taseme kompetents pommikoera kasutamise tegevusalal. Märge valitava kompetentsi tõendamise kohta kantakse kutsetunnistusele. Pommikoera kasutamine EOD1 4 Pommikoera kasutamine EOD3 5 Pommikoera kasutamise instruktor 6 Demineerija EOD2, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Demineerija EOD3, tase 5 EOD3 technician, level 5 1 Demineerija EOD3, tase 5 (versioon 2) Demineerija EOD3, tase 5 (versioon 3) Demineerija EOD3, tase 5 (versioon 4) Demineerija EOD3, tase 5 (versioon 5) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Demineerija 7 2012-09-03 2012-09-03 2017-08-31 5 5 5411 Päästjad ja tuletõrjujad 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Ando Piirsoo Päästeameti demineerimiskeskus Arno Pugonen Päästeameti demineerimiskeskus Margus Möldri Sisekaitseakadeemia Reelika Ein Päästeamet Demineerija kutsealal on demineerija EOD1, demineerija EOD2, demineerija EOD3, pommitehnik EOD4 ja demineerimisinstruktori kutsed. Demineerimiskeskuse töökoolituse korraldamisel ja koolitusteemade koostamisel lähtutakse rahvusvahelistest EOD (Explosive Ordnance Disposal) koolituspõhimõtetest ja ohutusreeglistikust; sellest tulenevalt on kutse nimetuses ka akronüüm EOD. Demineerija EOD1 töö on abistada plahvatusohtliku lahingumoona tuvastamisel ja leiukohal uuringul tuvastatud plahvatusohtliku lahingumoona hävitamisel. Demineerija EOD2 töö on abistada leitud esemete ohutustaseme hindamisel ja määramisel, ohutult eset liigutata ja transportida üht või mitut eset. Demineerija EOD3 töö on tuvastada plahvatusohtlikku lahingumoona ning hinnata leitud esemete ohutustaset, teha ohutustamise protseduure ja hävitada igasugust lahingumoona. Pommitehnik EOD4 on spetsialist, kes on treenitud ja kvalifitseeritud hävitama esemeid, mis nõuavad eritehnikaid ja oskusi, eeskätt lõhkeseadeldiste ja teiste improviseeritud lõhkematerjalide käitlemiseks (nt vedelikud raketimootorites, vaesestatud uraaniga (Depleted Uranium) täidetud lahingumoon jne). Demineerimisinstruktor on spetsialist, kes on läbinud etapiliselt kõik demineerimise kvalifikatsioonikursused ja omandanud vastava kompetentsuse. Demineerimisinstruktori töö on juhendamine, demineerimisandmete analüüs ja teadmiste edasiandmine. Demineerija EOD3 eesmärk on igasuguse lahingumoona tuvastamine, ohutaseme hindamine, ohutustamine ja hävitamine. Demineerija EOD3 juhendab demineerijaid EOD 1 ja EOD 2 lahingumoonaga seotud tööülesannete täitmisel. Demineerija EOD3 töötab meeskonnas ning tema töö eeldab suhtlemist kolleegide ja ameti- ning eraisikutega. A.2.1 Töö planeerimine ja korraldamine. A.2.2 Lõhketööde tegemine. A.2.3 Pommiohu tõrjumine. A.2.4 Lahingumoonaohu tõrjumine. A.2.5 Plahvatusohu tõrjumine. A.2.6 – A.2.8 Veealuste demineerimistööde tegemine. A.2.9 – A.2.11 Pommikoera kasutamine. A.2.12 – A.2.15 CBRN-ohu tõrjumine. Demineerija töötab kõrgendatud ohuga töökeskkonnas. Tema töökeskkonda mõjutavad füüsikalised, keemilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid. Töö toimub nii väli- kui sisetingimustes ja nõuab aeg-ajalt füüsilist pingutust. Töötaja peab olema teadlik töötamisel esinevatest tervise- ja keskkonnariskidest. Töö on vaimselt ja emotsionaalselt pingeline, eeldab töötamist ka öösiti, puhkepäevadel ja riigipühadel. Peamised ohud on plahvatustest ja kemikaalidest tulenevad vigastused, haigestumised ja töötraumad, võimalikud on mitmesugused bioloogiliste, keemiliste ning füüsiliste ja füüsikaliste faktorite tekitatud tervisekahjustused. Töötamisel on oluline täita tööohutuseeskirju ja kasutada isikukaitsevahendeid. Pommiülikonna kasutamine eeldab demineerijalt head füüsilist vormi. Demineerija peamised töövahendid on kaitseriietus ja kaitsevahendid, lõhkematerjal, veekahur, erilaengud, metallidetektorid, pommirobot, GPS-seadmed, sideseadmed, röntgeniaparaat, foto- ja videokaamera, vaatlustehnilised abivahendid, pommikonteiner, tugitehnika ja -varustus (paat, ekskavaator, ATV jms). Demineerija kutsealal töötamisel on soovitavad järgmised isiksuseomadused, võimed ja oskused: - lojaalsus Eesti Vabariigile, ausus, pühendumus ja seaduskuulekus; - otsustus-, vastutus- ja eneseregulatsioonivõime, sealhulgas võime stabiilselt ja tulemuslikult töötada ka pingeolukorras ning oskus juhtida ja teha meeskonnatööd; - tolerantsus, sihikindlus, avatus ja loovus ning hea suhtlemisoskus. Üldjuhul on demineerija EOD3-l keskharidus, läbitud demineerija koolituskavas nõutud koolitused ja töökohal omandatud kutseoskused. Demineerija EOD3 on demineerija EOD2-na töötanud vähemalt 3 aastat. Demineermistööde juhina töötamiseks peab ta olema läbinud juhtimiskoolituse. Demineerija. Demineerimise valdkonnas töötamine on reguleeritud Eesti Vabariigis kehtivate seaduste (avaliku teenistuse seadus, päästeseadus, päästeteenistuse seadus jm), määruste ja muude õigusaktide ning IMAS-standardi (International Mine Action Standard) nõuetega. Demineerija EOD3 kutse koosneb viiest kohustuslikust ja kümnest valitavast kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 - B.2.5 ja B.2.16 (läbiv kompetents) tõendamine. Valitavatest kompetentsidest (B.2.6 – B.2.15) on võimalik valida vastava taseme kompetents kolmel tegevusalal: B.2.6 – B.2.8 Veealuste demineerimistööde tegemine, B.2.9 – B.2.11 Pommikoera kasutamine ning B.2.12 – B.2.15 CBRN-ohu tõrjumine. Märge valitava kompetentsi tõendamise kohta kantakse kutsetunnistusele. Töö planeerimine ja korraldamine 5 Lõhketööde tegemine 5 Pommiohu tõrjumine 5 Lahingumoonaohu tõrjumine 5 Plahvatusohu tõrjumine 5 Valitavatest kompetentsidest (B.2.6 – B.2.15) on võimalik valida vastava taseme kompetents kolmel tegevusalal: B.2.6 – B.2.8 Veealuste demineerimistööde tegemine, B.2.9 – B.2.11 Pommikoera kasutamine ning B.2.12 – B.2.15 CBRN-ohu tõrjumine. Märge valitava kompetentsi tõendamise kohta kantakse kutsetunnistusele. Veealuste demineerimistööde tegemine EOD3 5 Veealuste demineerimistööde tegemine EOD4 5 Veealuste demineerimistööde instruktor 6 Pommikoera kasutamine EOD1 4 Pommikoera kasutamine EOD3 5 Pommikoera kasutamise instruktor 6 CBRN-ohu tõrjumine EOD2 4 CBRN-ohu tõrjumine EOD3 5 CBRN-ohu tõrjumine EOD4 5 CBRN-ohu tõrjumise instruktor 6 Demineerija EOD3, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Pommitehnik, tase 5 EOD4 technician, level 5 1 Pommitehnik EOD3+, tase 5 (versioon 2) Pommitehnik EOD3+, tase 5 (versioon 3) Pommitehnik EOD3+, tase 5 (versioon 4) Pommitehnik EOD3+, tase 5 (versioon 5) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Demineerija 7 2012-09-03 2012-09-03 2017-08-31 5 5 3359 Valitsuse haldusalade ametnikud, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Ando Piirsoo Päästeameti demineerimiskeskus Arno Pugonen Päästeameti demineerimiskeskus Margus Möldri Sisekaitseakadeemia Reelika Ein Päästeamet Demineerija kutsealal on demineerija EOD1, demineerija EOD2, demineerija EOD3, pommitehnik EOD4 ja demineerimisinstruktori kutsed. Demineerimiskeskuse töökoolituse korraldamisel ja koolitusteemade koostamisel lähtutakse rahvusvahelistest EOD (Explosive Ordnance Disposal) koolituspõhimõtetest ja ohutusreeglistikust; sellest tulenevalt on kutse nimetuses ka akronüüm EOD. Demineerija EOD1 töö on abistada plahvatusohtliku lahingumoona tuvastamisel ja leiukohal uuringul tuvastatud plahvatusohtliku lahingumoona hävitamisel. Demineerija EOD2 töö on abistada leitud esemete ohutustaseme hindamisel ja määramisel, ohutult eset liigutata ja transportida üht või mitut eset. Demineerija EOD3 töö on tuvastada plahvatusohtlikku lahingumoona ning hinnata leitud esemete ohutustaset, teha ohutustamise protseduure ja hävitada igasugust lahingumoona. Pommitehnik EOD4 on spetsialist, kes on treenitud ja kvalifitseeritud hävitama esemeid, mis nõuavad eritehnikaid ja oskusi, eeskätt lõhkeseadeldiste ja teiste improviseeritud lõhkematerjalide käitlemiseks (nt vedelikud raketimootorites, vaesestatud uraaniga (Depleted Uranium) täidetud lahingumoon jne). Demineerimisinstruktor on spetsialist, kes on läbinud etapiliselt kõik demineerimise kvalifikatsioonikursused ja omandanud vastava kompetentsuse. Demineerimisinstruktori töö on juhendamine, demineerimisandmete analüüs ja teadmiste edasiandmine. Pommitehniku eesmärk on improviseeritud lõhkeseadeldiste hävitamine, kahjutustamine ja neutraliseerimine ning demineerijate juhendamine nende tööülesannete täitmisel. Pommitehnik töötab meeskonnas ning tema töö eeldab suhtlemist kolleegide ja ameti- ning eraisikutega. A.2.1 Töö planeerimine ja korraldamine. A.2.2 Lõhketööde tegemine. A.2.3 Pommiohu tõrjumine. A.2.4 Lahingumoonaohu tõrjumine. A.2.5 Plahvatusohu tõrjumine. A.2.6 – A.2.8 Veealuste demineerimistööde tegemine. A.2.9 – A.2.11 Pommikoera kasutamine. A.2.12 – A.2.15 CBRN-ohu tõrjumine. Pommitehnik töötab kõrgendatud ohuga töökeskkonnas. Tema töökeskkonda mõjutavad füüsikalised, keemilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid. Töö toimub nii väli- kui sisetingimustes ja nõuab aeg-ajalt füüsilist pingutust. Töötaja peab olema teadlik töötamisel esinevatest tervise- ja keskkonnariskidest. Töö on vaimselt ja emotsionaalselt pingeline, eeldab töötamist ka öösiti, puhkepäevadel ja riigipühadel. Peamised ohud on plahvatustest ja kemikaalidest tulenevad vigastused, haigestumised ja töötraumad, võimalikud on mitmesuguste bioloogiliste, keemiliste ning füüsiliste ja füüsikaliste faktorite tekitatud tervisekahjustused. Töötamisel on oluline täita tööohutuseeskirju ja kasutada isikukaitsevahendeid.Pommiülikonna kasutamine eeldab demineerijalt head füüsilist vormi. Pommitehniku peamised töövahendid on kaitseriietus ja kaitsevahendid, lõhkematerjal, veekahur, erilaengud, metallidetektorid, pommirobot, GPS-seadmed, sideseadmed, röntgeniaparaat, foto- ja videokaamera, vaatlustehnilised abivahendid, pommikonteiner, tugitehnika ja -varustus (paat, ekskavaator, ATV jms). Demineerija kutsealal töötamisel on soovitavad järgmised isiksuseomadused, võimed ja oskused: - lojaalsus Eesti Vabariigile, ausus, pühendumus ja seaduskuulekus; - otsustus-, vastutus- ja eneseregulatsioonivõime, sealhulgas võime stabiilselt ja tulemuslikult töötada ka pingeolukorras ning oskus juhtida ja teha meeskonnatööd; - tolerantsus, sihikindlus, avatus ja loovus ning hea suhtlemisoskus. Üldjuhul on pommitehnikul keskharidus, läbitud demineerija/pommitehniku koolituskavas nõutud koolitused ja töökohal omandatud kutseoskused. Pommitehnik (EOD4) on demineerija EOD3-na töötanud vähemalt 4 aastat. Demineerija, pommitehnik. Demineerimise valdkonnas töötamine on reguleeritud Eesti Vabariigis kehtivate seaduste (avaliku teenistuse seadus, päästeseadus, päästeteenistuse seadus jm), määruste ja muude õigusaktide ning IMAS-standardi (International Mine Action Standard) nõuetega. Pommitehniku (EOD4) kutse koosneb viiest kohustuslikust ja kümnest valitavast kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 - B.2.5 ja B.2.16 (läbiv kompetents) tõendamine. Valitavatest kompetentsidest (B.2.6 – B.2.15) on võimalik valida vastava taseme kompetents kolmel tegevusalal: B.2.6 – B.2.8 Veealuste demineerimistööde tegemine, B.2.9 – B.2.11 Pommikoera kasutamine ning B.2.12 – B.2.15 CBRN-ohu tõrjumine. Märge valitava kompetentsi tõendamise kohta kantakse kutsetunnistusele. Töö planeerimine ja korraldamine 5 Lõhketööde tegemine 5 Pommiohu tõrjumine 5 Lahingumoonaohu tõrjumine 5 Plahvatusohu tõrjumine 5 Valitavatest kompetentsidest (B.2.6 – B.2.15) on võimalik valida vastava taseme kompetents kolmel tegevusalal: B.2.6 – B.2.8 Veealuste demineerimistööde tegemine, B.2.9 – B.2.11 Pommikoera kasutamine ning B.2.12 – B.2.15 CBRN-ohu tõrjumine. Märge valitava kompetentsi tõendamise kohta kantakse kutsetunnistusele. Veealuste demineerimistööde tegemine EOD3 5 Veealuste demineerimistööde tegemine EOD4 5 Veealuste demineerimistööde instruktor 6 Pommikoera kasutamine EOD1 4 Pommikoera kasutamine EOD3 5 Pommikoera kasutamise instruktor 6 CBRN-ohu tõrjumine EOD2 4 CBRN-ohu tõrjumine EOD3 5 CBRN-ohu tõrjumine EOD4 5 CBRN-ohu tõrjumise instruktor 6 Pommitehniku (EOD4), tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Demineerimisinstruktor, tase 6 EOD technician, level 6 1 Demineerimisinstruktor, tase 6 (versioon 2) Demineerimisinstruktor, tase 6 (versioon 3) Demineerimisinstruktor, tase 6 (versioon 4) Demineerimisinstruktor, tase 6 (versioon 5) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Demineerija 7 2012-09-03 2012-09-03 2017-08-31 6 6 3359 Valitsuse haldusalade ametnikud, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Ando Piirsoo Päästeameti demineerimiskeskus Arno Pugonen Päästeameti demineerimiskeskus Margus Möldri Sisekaitseakadeemia Reelika Ein Päästeamet Demineerija kutsealal on demineerija EOD1, demineerija EOD2, demineerija EOD3, pommitehnik EOD4 ja demineerimisinstruktori kutsed. Demineerimiskeskuse töökoolituse korraldamisel ja koolitusteemade koostamisel lähtutakse rahvusvahelistest EOD (Explosive Ordnance Disposal) koolituspõhimõtetest ja ohutusreeglistikust; sellest tulenevalt on kutse nimetuses ka akronüüm EOD. Demineerija EOD1 töö on abistada plahvatusohtliku lahingumoona tuvastamisel ja leiukohal uuringul tuvastatud plahvatusohtliku lahingumoona hävitamisel. Demineerija EOD2 töö on abistada leitud esemete ohutustaseme hindamisel ja määramisel, ohutult eset liigutata ja transportida üht või mitut eset. Demineerija EOD3 töö on tuvastada plahvatusohtlikku lahingumoona ning hinnata leitud esemete ohutustaset, teha ohutustamise protseduure ja hävitada igasugust lahingumoona. Pommitehnik EOD4 on spetsialist, kes on treenitud ja kvalifitseeritud hävitama esemeid, mis nõuavad eritehnikaid ja oskusi, eeskätt lõhkeseadeldiste ja teiste improviseeritud lõhkematerjalide käitlemiseks (nt vedelikud raketimootorites, vaesestatud uraaniga (Depleted Uranium) täidetud lahingumoon jne). Demineerimisinstruktor on spetsialist, kes on läbinud etapiliselt kõik demineerimise kvalifikatsioonikursused ja omandanud vastava kompetentsuse. Demineerimisinstruktori töö on juhendamine, demineerimisandmete analüüs ja teadmiste edasiandmine. Demineerimisinstruktori eesmärk on demineerimise kvaliteedi hoidmine ja tõstmine. Demineerimisinstruktor töötab meeskonnas ning tema töö eeldab suhtlemist kolleegide ja ameti- ning eraisikutega. A.2.1 Töö planeerimine ja korraldamine. A.2.2 Lõhketööde tegemine. A.2.3 Pommiohu tõrjumine. A.2.4 Lahingumoonaohu tõrjumine. A.2.5 Plahvatusohu tõrjumine. A.2.6 – A.2.8 Veealuste demineerimistööde tegemine. A.2.9 – A.2.11 Pommikoera kasutamine. A.2.12 – A.2.15 CBRN-ohu tõrjumine. Demineerimisinstruktor töötab kõrgendatud ohuga töökeskkonnas. Tema töökeskkonda mõjutavad füüsikalised, keemilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid. Töö toimub nii väli- kui sisetingimustes ja nõuab aeg-ajalt füüsilist pingutust. Töötaja peab olema teadlik töötamisel esinevatest tervise- ja keskkonnariskidest. Töö on vaimselt ja emotsionaalselt pingeline, eeldab töötamist ka öösiti, puhkepäevadel ja riigipühadel. Peamised ohud on plahvatustest ja kemikaalidest tulenevad vigastused, haigestumised ja töötraumad, võimalikud on mitmesuguste bioloogiliste, keemiliste ning füüsiliste ja füüsikaliste faktorite tekitatud tervisekahjustused. Töötamisel on oluline täita tööohutuseeskirju ja kasutada isikukaitsevahendeid.Pommiülikonna kasutamine eeldab demineerijalt head füüsilist vormi. Demineerimisinstruktori peamised töövahendid on kaitseriietus ja kaitsevahendid, lõhkematerjal, veekahur, erilaengud, metallidetektorid, pommirobot, GPS-seadmed, sideseadmed, röntgeniaparaat, foto- ja videokaamera, vaatlustehnilised abivahendid, pommikonteiner, tugitehnika ja -varustus (paat, ekskavaator, ATV jms). Demineerija kutsealal töötamisel on soovitavad järgmised isiksuseomadused, võimed ja oskused: - lojaalsus Eesti Vabariigile, ausus, pühendumus ja seaduskuulekus; - otsustus-, vastutus- ja eneseregulatsioonivõime, sealhulgas võime stabiilselt ja tulemuslikult töötada ka pingeolukorras ning oskus juhtida ja teha meeskonnatööd; - tolerantsus, sihikindlus, avatus ja loovus ning hea suhtlemisoskus. Üldjuhul on demineerimisinstruktoril kõrgharidus ja töökohal omandatud kutseoskused. Demineerimisinstruktoril on nõutav vähemalt 2-aastane kogemus pommitehnikuna. Demineerija, demineerimisinstruktor. Demineerimise valdkonnas töötamine on reguleeritud Eesti Vabariigis kehtivate seaduste (avaliku teenistuse seadus, päästeseadus, päästeteenistuse seadus jm), määruste ja muude õigusaktide ning IMAS-standardi (International Mine Action Standard) nõuetega. Demineerimisinstruktori kutse koosneb viiest kohustuslikust ja kümnest valitavast kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 - B.2.5 ja B.2.16 (läbiv kompetents) tõendamine. Valitavatest kompetentsidest (B.2.6 – B.2.15) on võimalik valida vastava taseme kompetents kolmel tegevusalal: B.2.6 – B.2.8 Veealuste demineerimistööde tegemine, B.2.9 – B.2.11 Pommikoera kasutamine ning B.2.12 – B.2.15 CBRN-ohu tõrjumine. Märge valitava kompetentsi tõendamise kohta kantakse kutsetunnistusele. Töö planeerimine ja korraldamine 6 Lõhketööde tegemine 6 Pommiohu tõrjumine 6 Lahingumoonaohu tõrjumine 6 Plahvatusohu tõrjumine 6 Valitavatest kompetentsidest (B.2.6 – B.2.15) on võimalik valida vastava taseme kompetents kolmel tegevusalal: B.2.6 – B.2.8 Veealuste demineerimistööde tegemine, B.2.9 – B.2.11 Pommikoera kasutamine ning B.2.12 – B.2.15 CBRN-ohu tõrjumine. Märge valitava kompetentsi tõendamise kohta kantakse kutsetunnistusele. Veealuste demineerimistööde tegemine EOD3 5 Veealuste demineerimistööde tegemine EOD4 5 Veealuste demineerimistööde instruktor 6 Pommikoera kasutamine EOD1 4 Pommikoera kasutamine EOD3 5 Pommikoera kasutamise instruktor 6 CBRN-ohu tõrjumine EOD2 4 CBRN-ohu tõrjumine EOD3 5 CBRN-ohu tõrjumine EOD4 5 CBRN-ohu tõrjumise instruktor 6 Demineerimisinstruktor, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Kohtupsühhiaatriaekspert, tase 7 Expert in Forensic Psychiatry, level 7 1 Kohtupsühhiaatriaekspert, tase 7 (versioon 2) Kohtupsühhiaatriaekspert, tase 7 (versioon 3) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Justiits- ja kohtuteenistused Kohtupsühhiaatriaekspert 7 2012-09-03 2012-09-03 2017-04-18 7 7 2212 Eriarstid 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Hanna Sova Eesti Psühhiaatrite Selts (EPS), riiklikult tunnustatud ekspert Maia-Liisa Mürkel Eesti Kohtuekspertiisi Instituut Andres Lehtmets Eesti Psühhiaatrite Selts Katrin Eino riiklikult tunnustatud ekspert, EPS Marika Väli Eesti Kohtuekspertiisi Instituut Siiri Ambre Tartu vangla, EPS Kohtupsühhiaatria kutsealal on kohtupsühhiaatriaekspert, tase 7 ja kohtupsühhiaatriaekspert, tase 8 kutsed. 7. taseme kohtupsühhiaatriaekspert on psühhiaatria eriala arst, kes teeb kohtupsühhiaatrilisi ekspertiise, omades selles valdkonnas eriteadmisi. 8. taseme kohtupsühhiaatriaekspert tegeleb lisaks kohtupsühhiaatriliste ekspertiiside tegemisele ja komisjoniliste ekspertiiside koordineerimisele ka valdkonna arendamise, valdkonda puudutavate seaduste väljatöötamise ning eksperdiks valmistuvate psühhiaatrite koolitamise ja juhendamisega. 7. taseme kohtupsühhiaatriaeksperdi eesmärk on anda igakülgne, erapooletu ja teaduslikult põhjendatud ekspertarvamus. Ta vastutab teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest kriminaalkorras vastavalt karistusseadustiku §-le 321. Kohtupsühhiaatriaekspert töötab iseseisvalt dokumentidega, intervjueerib ekspertiisialust, suhtleb menetleja ja teiste asjasse puutuvate isikutega ning vajaduse korral osaleb kohtuistungil eksperdina. A.2.1 Kohtupsühhiaatriliste ekspertiiside tegemine. A.2.2 Enesearendamine ja valdkonna arendamine. A.2.3 Seksuaalse hälbega isikute kohtupsühhiaatriliste ekspertiiside tegemine. A.2.4 Laste ja noorukite kohtupsühhiaatriliste ekspertiiside tegemine. 7. taseme kohtupsühhiaatriaeksperdi tööaeg on paindlik, sõltub materjalide mahukusest, ekspertiisialuse kättesaadavusest ja muudest ekspertiisiga seonduvatest asjaoludest. Kohtupsühhiaatriaekspert töötab enamasti sisetingimustes, vajaduse korral uuritava asukohas kõrgenenud ohtlikkusega tingimustes (sh psühhiaatriahaigla, kinnipidamisasutus, uuritava elukoht, hoolekandeasutus jm). Kohtupsühhiaatriaeksperdi peamised töövahendid on arvuti ja kontoritarbed. Kohtupsühhiaatriaeksperdi töös on vajalikud stressitaluvus, suhtlemisoskus, koostöö- ja vastutusvõime, hea analüüsi- ja üldistusvõime, korrektsus, otsustusvõime ning iseseisvus. Kohtupsühhiaatriaekspert, tase 7 on läbinud arstiteaduse õppekava ning omab vastavat diplomit, on tervishoiutöötajate registrisse kantud psühhiaatrina. Tal on vähemalt üheaastane iseseisev erialane töökogemus psühhiaatrina ja selle järgselt juhendamise all ekspertiiside tegemise kogemus. Kohtupsühhiaatriaeksperdi kutseoskused on omandatud töö käigus. Kohtupsühhiaatriaekspert. Tööd kohtupsühhiaatriaeksperdina reguleerivad kohtuekspertiisiseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus, kriminaalmenetlusseadus, tsiviilmenentluse seadus, psühhiaatrilise abi seadus, karistusseadustik. Kohtupsühhiaatriaekspert, tase 7 kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1, B.2.2 ja B.2.5 (läbiv kompetents) tõendamine ning lisaks on võimalik tõendada valitavad kompetentsid B.2.3 ja B.2.4. Kohtupsühhiaatriliste ekspertiiside tegemine 7 Enesearendamine ja valdkonna arendamine 7 Seksuaalse hälbega isikute kohtupsühhiaatriliste ekspertiiside tegemine 7 Laste ja noorukite kohtupsühhiaatriliste ekspertiiside tegemine 7 Kohtupsühhiaatriaekspert, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Kohtupsühhiaatriaekspert, tase 8 Expert in Forensic Psychiatry, level 8 1 Kohtupsühhiaatriaekspert, tase 8 (versioon 2) Kohtupsühhiaatriaekspert, tase 8 (versioon 3) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Justiits- ja kohtuteenistused Kohtupsühhiaatriaekspert 7 2012-09-03 2012-09-03 2017-04-18 8 8 2212 Eriarstid 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Hanna Sova Eesti Psühhiaatrite Selts (EPS), riiklikult tunnustatud ekspert Maia-Liisa Mürkel Eesti Kohtuekspertiisi Instituut Andres Lehtmets Eesti Psühhiaatrite Selts Katrin Eino riiklikult tunnustatud ekspert, EPS Marika Väli Eesti Kohtuekspertiisi Instituut Siiri Ambre Tartu vangla, EPS Kohtupsühhiaatria kutsealal on kohtupsühhiaatriaekspert, tase 7 ja kohtupsühhiaatriaekspert, tase 8 kutsed. 7. taseme kohtupsühhiaatriaekspert on psühhiaatria eriala arst, kes teeb kohtupsühhiaatrilisi ekspertiise, omades selles valdkonnas eriteadmisi. 8. taseme kohtupsühhiaatriaekspert tegeleb lisaks kohtupsühhiaatriliste ekspertiiside tegemisele ja komisjoniliste ekspertiiside koordineerimisele ka valdkonna arendamise, valdkonda puudutavate seaduste väljatöötamise ning eksperdiks valmistuvate psühhiaatrite koolitamise ja juhendamisega. 8. taseme kohtupsühhiaatriaeksperdi eesmärk on anda igakülgne, erapooletu ja teaduslikult põhjendatud ekspertarvamus. Ta vastutab teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest kriminaalkorras vastavalt karistusseadustiku §-le 321. Kohtupsühhiaatriaekspert töötab iseseisvalt dokumentidega, intervjueerib ekspertiisialust, suhtleb menetleja ja teiste asjasse puutuvate isikutega ning vajaduse korral osaleb kohtuistungil eksperdina. A.2.1 Kohtupsühhiaatriliste ekspertiiside tegemine. A.2.2 Ekspertide tegevuse koordineerimine kompleks- ja komisjonilistes ekspertiisides. A.2.3 Enesearendamine ja valdkonna arendamine. A.2.4 Koolitamine ja juhendamine. A.2.5 Seksuaalse hälbega isikute kohtupsühhiaatriliste ekspertiiside tegemine. A.2.6 Laste ja noorukite kohtupsühhiaatriliste ekspertiiside tegemine. 8. taseme kohtupsühhiaatriaeksperdi tööaeg on paindlik, sõltub materjalide mahukusest, ekspertiisialuse kättesaadavusest ja muudest ekspertiisiga seonduvatest asjaoludest. Kohtupsühhiaatriaekspert töötab enamasti sisetingimustes, vajaduse korral uuritava asukohas kõrgenenud ohtlikkusega tingimustes (sh psühhiaatriahaigla, kinnipidamisasutus, uuritava elukoht, hoolekandeasutus jm). Kohtupsühhiaatriaeksperdi peamised töövahendid on arvuti ja kontoritarbed. Kohtupsühhiaatriaeksperdi töös on vajalikud stressitaluvus, suhtlemisoskus, koostöö- ja vastutusvõime, hea analüüsi- ja üldistusvõime, korrektsus, otsustusvõime ning iseseisvus. Kohtupsühhiaatriaekspert, tase 8 on läbinud arstiteaduse õppekava ning omab vastavat diplomit, on tervishoiutöötajate registrisse kantud psühhiaatrina. Kohtupsühhiaatriaeksperdi kutseoskused on omandatud töö käigus, ta omab vähemalt kümneaastast töökogemust eksperdina. Kohtupsühhiaatriaekspert. Tööd kohtupsühhiaatriaeksperdina reguleerivad kohtuekspertiisiseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus, kriminaalmenetlusseadus, tsiviilmenentluse seadus, psühhiaatrilise abi seadus, karistusseadustik. Kohtupsühhiaatriaekspert, tase 8 kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 - B.2.4 ja B.2.7 (läbiv kompetents) tõendamine ning lisaks on võimalik tõendada valitavad kompetentsid B.2.5 ja B.2.6. Kohtupsühhiaatriliste ekspertiiside tegemine 7 Ekspertide tegevuse koordineerimine kompleks- ja komisjonilistes ekspertiisides 8 Enesearendamine ja valdkonna arendamine 8 Koolitamine ja juhendamine 8 Seksuaalse hälbega isikute kohtupsühhiaatriliste ekspertiiside tegemine 7 Laste ja noorukite kohtupsühhiaatriliste ekspertiiside tegemine 7 Kohtupsühhiaatriaekspert, tase 8 kutset läbiv kompetents 8 Keevitaja I Welder I 6 Keevitaja I (versioon 1) Keevitaja I (versioon 2) Keevitaja I (versioon 3) Keevitaja I (versioon 4) Keevitaja I (versioon 5) Keevitaja, tase 3 (versioon 10) Keevitaja, tase 3 (versioon 7) Keevitaja, tase 3 (versioon 8) Keevitaja, tase 3 (versioon 9) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Keevitaja 6 2012-09-19 2012-09-19 2013-12-31 I 3 3 7212 Keevitajad ja leeklõikajad 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Selle kutsestandardi alusel võib jätkuda kutse andmine kuni 31. detsembrini 2016 neile isikutele, kes on õppinud vastava kutsestandardi põhjal koostatud kutseõppe õppekaval. Keevitaja II Welder II 5 Keevitaja II (versioon 1) Keevitaja II (versioon 2) Keevitaja II (versioon 3) Keevitaja II (versioon 4) Keevitaja, tase 4 (versioon 6) Keevitaja, tase 4 (versioon 7) Keevitaja, tase 4 (versioon 8) Keevitaja, tase 4 (versioon 9) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Keevitaja 6 2012-09-19 2012-09-19 2013-12-31 II 4 4 7212 Keevitajad ja leeklõikajad 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Keevitaja III Welder III 5 Keevitaja III (versioon 1) Keevitaja III (versioon 2) Keevitaja III (versioon 3) Keevitaja III (versioon 4) Keevitaja, tase 5 (versioon 6) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Keevitaja 6 2012-09-19 2012-09-19 2013-12-31 III 5 5 7212 Keevitajad ja leeklõikajad 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Koostelukksepp I Assembler I 5 Koostelukksepp I (versioon 1) Koostelukksepp I (versioon 2) Koostelukksepp I (versioon 3) Koostelukksepp I (versioon 4) Koostelukksepp, tase 3 (versioon 6) Koostelukksepp, tase 3 (versioon 7) Koostelukksepp, tase 3 (versioon 8) Metalltoodete koostaja, tase 3 (versioon 9) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Koostelukksepp 6 2012-09-19 2012-09-19 2013-12-31 I 3 3 7222 Tööriistavalmistajad jms töölised 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Selle kutsestandardi alusel võib jätkuda kutse andmine kuni 31. detsembrini 2016 neile isikutele, kes on õppinud vastava kutsestandardi põhjal koostatud kutseõppe õppekaval. Koostelukksepp II Assembler II 4 Koostelukksepp II (versioon 1) Koostelukksepp II (versioon 2) Koostelukksepp II (versioon 3) Koostelukksepp, tase 4 (versioon 5) Koostelukksepp, tase 4 (versioon 6) Koostelukksepp, tase 4 (versioon 7) Metalltoodete koostaja, tase 4 (versioon 8) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Koostelukksepp 6 2012-09-19 2012-09-19 2013-12-31 II 4 4 7222 Tööriistavalmistajad jms töölised 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Koostelukksepp III Assembler III 4 Koostelukksepp III (versioon 1) Koostelukksepp III (versioon 2) Koostelukksepp III (versioon 3) Koostelukksepp, tase 5 (versioon 5) Koostelukksepp, tase 5 (versioon 6) Koostelukksepp, tase 5 (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Koostelukksepp 6 2012-09-19 2012-09-19 2013-12-31 III 5 5 7222 Tööriistavalmistajad jms töölised 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Metallitöötlemispinkidel töötaja I Machine-tool Worker I 5 Freesija II (versioon 1) Freesija II (versioon 2) Freesija II (versioon 3) Freesija II (versioon 4) Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, tase 3 (versioon 6) Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, tase 3 (versioon 7) Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, tase 3 (versioon 8) Lihvija II (versioon 1) Lihvija II (versioon 2) Lihvija II (versioon 3) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 1) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 2) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 3) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 4) Treial II (versioon 1) Treial II (versioon 2) Treial II (versioon 3) Treial II (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Metallitöötlemispinkidel töötaja 6 2012-09-19 2012-09-19 2013-12-31 I 3 3 7223 Metallitöötluspinkide seadistajad ja operaatorid 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Selle kutsestandardi alusel võib jätkuda kutse andmine kuni 31. detsembrini 2016 neile isikutele, kes on õppinud vastava kutsestandardi põhjal koostatud kutseõppe õppekaval. Freesija II Miller II 4 Freesija II (versioon 1) Freesija II (versioon 2) Freesija II (versioon 3) Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, tase 3 (versioon 6) Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, tase 3 (versioon 7) Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, tase 3 (versioon 8) Lihvija II (versioon 1) Lihvija II (versioon 2) Lihvija II (versioon 3) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 1) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 2) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 3) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 4) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 5) Treial II (versioon 1) Treial II (versioon 2) Treial II (versioon 3) Treial II (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Freesija 6 2012-09-19 2012-09-19 2013-12-31 II 4 4 7223 Metallitöötluspinkide seadistajad ja operaatorid 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Freesija III Miller III 4 Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 1) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 2) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 3) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 4) CNC metallilõikepingi operaator, tase 4 (versioon 8) CNC metallilõikepingi operaator, tase 4 (versioon 9) Freesija III (versioon 1) Freesija III (versioon 2) Freesija III (versioon 3) Lihvija III (versioon 1) Lihvija III (versioon 2) Lihvija III (versioon 3) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 (versioon 5) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 (versioon 6) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 (versioon 7) Treial III (versioon 1) Treial III (versioon 2) Treial III (versioon 3) Treial III (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Freesija 6 2012-09-19 2012-09-19 2013-12-31 III 5 5 7223 Metallitöötluspinkide seadistajad ja operaatorid 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Treial II Turner II 4 Freesija II (versioon 1) Freesija II (versioon 2) Freesija II (versioon 3) Freesija II (versioon 4) Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, tase 3 (versioon 6) Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, tase 3 (versioon 7) Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, tase 3 (versioon 8) Lihvija II (versioon 1) Lihvija II (versioon 2) Lihvija II (versioon 3) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 1) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 2) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 3) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 4) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 5) Treial II (versioon 1) Treial II (versioon 2) Treial II (versioon 3) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Treial 6 2012-09-19 2012-09-19 2013-12-31 II 4 4 7223 Metallitöötluspinkide seadistajad ja operaatorid 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Treial III Turner III 4 Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 1) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 2) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 3) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 4) CNC metallilõikepingi operaator, tase 4 (versioon 8) CNC metallilõikepingi operaator, tase 4 (versioon 9) Freesija III (versioon 1) Freesija III (versioon 2) Freesija III (versioon 3) Freesija III (versioon 4) Lihvija III (versioon 1) Lihvija III (versioon 2) Lihvija III (versioon 3) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 (versioon 5) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 (versioon 6) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 (versioon 7) Treial III (versioon 1) Treial III (versioon 2) Treial III (versioon 3) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Treial 6 2012-09-19 2012-09-19 2013-12-31 III 5 5 7223 Metallitöötluspinkide seadistajad ja operaatorid 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator I CNC Machine tool operator I 4 Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator I (versioon 1) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator I (versioon 2) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator I (versioon 3) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Metallilõikepinkidel töötaja 6 2012-09-19 2012-09-19 2013-12-31 I 3 3 8121 Metallitootmisseadmete operaatorid 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Selle kutsestandardi alusel võib jätkuda kutse andmine kuni 31. detsembrini 2016 neile isikutele, kes on õppinud vastava kutsestandardi põhjal koostatud kutseõppe õppekaval. Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-meister III Machine tool operator III 4 Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-meister III (versioon 1) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-meister III (versioon 2) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-meister III (versioon 3) CNC metallilõikepingi operaator-seadistaja, tase 5 (versioon 8) CNC metallilõikepingi operaator-seadistaja, tase 5 (versioon 9) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 5 (versioon 5) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 5 (versioon 6) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 5 (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Metallilõikepinkidel töötaja 6 2012-09-19 2012-09-19 2013-12-31 III 5 5 8121 Metallitootmisseadmete operaatorid 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II Machine tool operator II 4 Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 1) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 2) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 3) CNC metallilõikepingi operaator, tase 4 (versioon 8) CNC metallilõikepingi operaator, tase 4 (versioon 9) Freesija III (versioon 1) Freesija III (versioon 2) Freesija III (versioon 3) Freesija III (versioon 4) Lihvija III (versioon 1) Lihvija III (versioon 2) Lihvija III (versioon 3) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 (versioon 5) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 (versioon 6) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 (versioon 7) Treial III (versioon 1) Treial III (versioon 2) Treial III (versioon 3) Treial III (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Metallilõikepinkidel töötaja 6 2012-09-19 2012-09-19 2013-12-31 II 4 4 8121 Metallitootmisseadmete operaatorid 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 4 Sheet metal, CNC machine operator, level 4 1 APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 4 (versioon 2) APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 4 (versioon 3) APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 4 (versioon 4) APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 4 (versioon 5) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator 6 2012-09-19 2012-09-19 2014-06-01 4 4 7223 Metallitöötluspinkide seadistajad ja operaatorid 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Ivar Peedu FinEst Steel AS Peeter Kalmet Favor AS Henri Tabri Aider OÜ Aleksei Saareväli Tallinna Tööstushariduskeskus Veiko Põldmaa Tallinna Tööstushariduskeskus Katrin Tammjärv SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator on oskustööline, kes töötab lehtmetalli töötlemisega tegelevas ettevõttes. Tema peamisteks tööülesanneteks on lehtmetallist detailide valmistamine arvprogrammjuhtimisega seadmetel. APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 4 koostab juhtimisprogramme lihtsamatele detailidele või kasutab tööpingi juhtimissüsteemi sisestatud eelnevalt koostatud juhtimisprogramme. Ta häälestab töökäsu alusel tööpingi ning tagab töödeldava detaili kvaliteetsuse, kasutades kontroll-mõõtevahendeid. APJ lehtmetalli töötlemispingi operaator, tase 4 tuleb oma tööülesannete täitmisega toime tavapärastes olukordades ning vastutab nende kvaliteetse täitmise eest. Oma tööülesannete täitmisel juhindub APJ lehtmetalli töötlemispingi operaator temale ette antud töökäsust, tehnilistest- ja normdokumentidest ning üldistest kvaliteedinõuetest. A.2.1 Lehtmetallide lõikamine erinevatel meetoditel 2.1.1. Vesilõikuspinkidel töötamine 2.1.2. Gaasilõikuspinkidel töötamine 2.1.3. Plasmalõikuspinkidel töötamine 2.1.4. Laserlõikusmasinatel töötamine 2.1.5. Mehaanilise lõikamise masinatel töötamine A.2.2 Lehtmetallide stantsimine 2.2.1. APJ lehe- töötlemiskeskustel töötamine 2.2.2. Muudel stantsimisseadmetel töötamine A.2.3 Lehtmetallide plastne deformeerimine 2.3.1. APJ painutuspinkidel töötamine 2.3.2. APJ valtsimisseadmetel töötamine 2.3.3. Muudel vormimisseadmetel töötamine APJ lehtmetalli töötlemispingi operaatori tööaeg võib sõltuvalt tööandjast olla vahetustega, töögraafiku alusel, hõlmates ka öist aega, nädalavahetusi ning riigipühasid. Töötempo võib periooditi olla kiire ja pingeline. Töökeskkond asub siseruumides ning võib olla mürarikas. Töökeskkonnas esineb metallitolmu, mis võib tekitada allergilisi reaktsioone. Töökeskkonnaohutuse nõuete eiramine võib endaga kaasa tuua tööõnnetuse. Mitmesugused mehitamata kraanad, kahveltõstukid, mõõteriistad (nihik, mõõdulint, nurgamõõteseade jne.), elektrilised ja pneumaatilised käsitööriistad (nurklihvija, meislid jne.) APJ lehtmetalli töötlemispingi operaatori töö eeldab matemaatilis-loogilist võimekust ja analüüsioskust, ruumilist kujutlusvõimet, visuaalset mälu ning kontsentreerumisvõimet. Töö eeldab liigutuste täpsust, koordinatsiooni ning füüsilise pingutuse võimet. Kasuks tulevad korrektsus, täpsus, õppimisvõime ja vastutustundlikkus. Tavapäraselt töötavad APJ lehtmetalli töötlemispinkide 4. taseme operaatorina erialase kutsekeskhariduse või keskharidusega inimesed. Erialast haridust mitte omavad inimesed on oma tööks vajalikud oskused omandanud kas täiendkoolituste käigus või töökohal õppides. APJ lehetöötluspinkide operaator APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 4 kutsestandardis on kirjeldatud kolm kohustuslikku kompetentsi (B.2.1 - B.2.3), masinaoperaatori kutsespetsiifilised läbivad kompetentsid (B.2.5) ja üldised läbivad kompetentsid (B.2.4). Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 ühe vabalt valitava alapunkti, B.2.2 ühe vabalt valitava alapunkti, B.2.3 ühe vabalt valitava alapunkti ning mõlema läbivaid kompetentse (B.2.4 ja B.2.5) kirjeldava kompetentsi täies mahus tõendamine. Lehtmetalli lõikamine erinevatel meetoditel 4 Lehtmetalli stantsimine 4 Lehtmetalli plastne deformeerimine 4 APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 4 üldine läbiv kompetents 4 APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 4 masinaoperaatori läbiv kompetents 4 APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 5 Sheet metal, CNC machine operator, level 5 1 APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 5 (versioon 2) APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 5 (versioon 3) Lehtmetallist toodete valmistamine APJ painutuspressil Lehtmetallist toodete valmistamine APJ-lehetöötluskeskusel Lehtmetallist toodete valmistamine gaasi- ja plasmalõikustehnoloogia abil Lehtmetallist toodete valmistamine laserlõikustehnoloogia abil Lehtmetallist toodete valmistamine vesilõikustehnoloogia abil Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator 6 2012-09-19 2012-09-19 2014-06-01 5 5 7223 Metallitöötluspinkide seadistajad ja operaatorid 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Ivar Peedu FinEst Steel AS Peeter Kalmet Favor AS Henri Tabri Aider OÜ Aleksei Saareväli Tallinna Tööstushariduskeskus Veiko Põldmaa Tallinna Tööstushariduskeskus Katrin Tammjärv SA Innove APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator on erialase haridusega, täienduskoolitused läbinud ja töökogemusega oskustööline, kes töötab lehtmetalli töötlemisega tegelevas ettevõttes. Tema peamine tööülesanne on lehtmetallist detailide valmistamine arvjuhtimisega seadmetel. APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 5 on sõltuvalt töökogemusest spetsialiseerunud ühele või mitmele tehnoloogiale. 5. kutsetaseme töötaja koostab juhtimisprogramme. Ta häälestab tööpinke ning tagab töödeldava detaili kvaliteetsuse, kasutades kontroll-mõõtevahendeid. Lehtmetallide arvjuhtimispingi taseme APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 5 on võimeline juhendama väiksema meeskonna tööd ning vastutab oma tööülesannete kvaliteetse ning õigeaegse täitmise eest. Tööülesannete täitmisel juhindub APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator etteantud tehnilistest- ja normdokumentidest ning üldistest kvaliteedinõuetest. A.2.1 Lehtmetallist toodete valmistamine gaasi- ja plasmalõikustehnoloogia abil. 2.1.1. Töökoha ettevalmistamine 2.1.2. Tööpingi seadistamine ja proovidetaili valmistamine 2.1.3. Lehtmetallist detailide valmistamine gaasilõikuspinkidel 2.1.4. Lehtmetallist detailide valmistamine plasmalõikuspinkidel. 2.1.5. Detailide puhastamine lõikejääkidest A.2.2 Lehtmetallist toodete valmistamine vesilõikustehnoloogia abil. 2.2.1. Töökoha ettevalmistamine 2.2.2. Tööpingi seadistamine ja proovidetaili valmistamine 2.2.3. Lehtmaterjalist detailide valmistamine vesilõikuspinkidel 2.2.4. Valmis detailide järel töötlemine A.2.3 Lehtmetallist toodete valmistamine laserlõikustehnoloogia abil. 2.3.1. Töökoha ettevalmistamine 2.3.2. Tööpingi seadistamine ja proovidetaili valmistamine 2.3.3. Lehtmetallist detailide valmistamine laserlõikuspinkidel 2.3.4. Detailide puhastamine lõikejääkidest A.2.4 Lehtmetallist toodete valmistamine APJ-lehetöötluskeskusel. 2.4.1. Töökoha ettevalmistamine 2.4.2. Tööpingi seadistamine ja proovidetaili valmistamine 2.4.3. Lehtmetallist detailide valmistamine APJ lehetöötluskeskusel 2.4.4. Detailide puhastamine lõikejääkidest A.2.5 Lehtmetallist toodete valmistamine APJ-painutuspressil. 2.5.1. Töökoha ettevalmistamine 2.5.2. Tööpingi seadistamine ja proovidetaili valmistamine 2.5.3. Lehtmetallist detailide valmistamine APJ painutuspressil APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaatori tööaeg võib sõltuvalt tööandjast olla vahetustega või töögraafiku alusel, hõlmates ka öist aega, nädalavahetusi ning riigipühasid. Töötempo võib periooditi olla kiire ja pingeline. Töökeskkond asub siseruumides ning võib olla mürarikas. Töökeskkonnas esineb metallitolmu, mis võib tekitada allergilisi reaktsioone. Töökeskkonnaohutuse nõuete eiramine võib endaga kaasa tuua tööõnnetuse. Mehitamata kraanad, kahveltõstukid, mõõteriistad (nihik, mõõdulint, nurgamõõteseade jne), elektrilised ja pneumaatilised käsitööriistad (nurklihvija, meislid jne). APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaatori töö eeldab matemaatilis-loogilist võimekust ja analüüsioskust, ruumilist kujutlusvõimet, visuaalset mälu ning kontsentreerumisvõimet. Töö eeldab liigutuste täpsust, koordinatsiooni ning füüsilist võimekust. Kasuks tulevad korrektsus, täpsus, õppimisvõime ja vastutustundlikkus. APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 5 kutsealal töötavad inimesed omavad pikemaajalist töökogemust ja üldjuhul erialast või mõne lähedase valdkonna kutsekeskharidust. Erialast haridust mitte omavad inimesed on oma kutseoskused omandanud tööpraktika käigus. Neil on tavapäraselt keskharidus ning nad on läbinud kutsealased täienduskoolitused. APJ-lehetöötluspinkide operaator APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 5 kutsestandardis on kirjeldatud masinaoperaatori kutsespetsiifilised läbivad kompetentsid (B.2.6), APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaatori läbivad kompetentsid (B.2.7) ja viis erinevat spetsialiseerumist (B.2.1-B.2.5). Selle kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe spetsialiseerumise ning mõlema läbiva kompetentsi (B.2.6. ja B.2.7) täies mahus tõendamine. APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 5 üldine läbiv kompetents 5 APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 5 masinaoperaatori läbiv kompetents 5 Palkmaja ehitaja I Log house builder I 5 Käsitsi palkmajaehitaja I (versioon 1) Käsitsi palkmajaehitaja I (versioon 2) Palkmaja ehitaja I (versioon 1) Palkmaja ehitaja I (versioon 2) Palkmaja ehitaja I (versioon 3) Palkmaja ehitaja I (versioon 4) Palkmajaehitaja, tase 3 (versioon 6) Palkmajaehitaja, tase 3 (versioon 7) Palkmajaehitaja, tase 3 (versioon 8) Puitmajaehitaja, tase 3 (versioon 10) Puitmajaehitaja, tase 3 (versioon 9) Puitmajaehitaja, tase 4 esmane kutse (versioon 11) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Metsanduse Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Palkmajaehitus Palkmaja ehitaja 10 2012-10-17 2012-10-17 2013-12-31 I 3 3 7111 Üldehitajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 41 Hoonete ehitus Palkmaja ehitaja II Log house builder II 5 Käsitsi palkmajaehitaja II (versioon 1) Käsitsi palkmajaehitaja II (versioon 2) Palkmaja ehitaja II (versioon 1) Palkmaja ehitaja II (versioon 2) Palkmaja ehitaja II (versioon 3) Palkmaja ehitaja II (versioon 4) Palkmajaehitaja, tase 4 (versioon 6) Palkmajaehitaja, tase 4 (versioon 7) Palkmajaehitaja, tase 4 (versioon 8) Puitmajaehitaja, tase 4 (versioon 10) Puitmajaehitaja, tase 4 (versioon 11) Puitmajaehitaja, tase 4 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Metsanduse Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Palkmajaehitus Palkmaja ehitaja 10 2012-10-17 2012-10-17 2013-12-31 II 4 4 7111 Üldehitajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 41 Hoonete ehitus Palkmaja ehitaja III Log house builder III 6 Käsitsi palkmajaehitaja III (versioon 1) Käsitsi palkmajaehitaja III (versioon 2) Palkmaja ehitaja III (versioon 1) Palkmaja ehitaja III (versioon 2) Palkmaja ehitaja III (versioon 3) Palkmaja ehitaja III (versioon 4) Palkmajaehitaja, tase 5 (versioon 5) Palkmajaehitaja, tase 5 (versioon 7) Palkmajaehitaja, tase 5 (versioon 8) Puitmajaehitaja, tase 5 (versioon 10) Puitmajaehitaja, tase 5 (versioon 11) Puitmajaehitaja, tase 5 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Metsanduse Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Palkmajaehitus Palkmaja ehitaja 10 2012-10-17 2012-10-17 2013-12-31 III 5 5 7111 Üldehitajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 41 Hoonete ehitus Pehme mööbli valmistaja, tase 4 Upholsterer, level 4 4 Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 5) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 6) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 7) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 8) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 9) Pehme mööbli valmistaja, tase 5 (versioon 4) Sadulsepp I (versioon 1) Sadulsepp I (versioon 2) Sadulsepp I (versioon 3) Sadulsepp II (versioon 1) Sadulsepp II (versioon 2) Sadulsepp II (versioon 3) Sadulsepp III (versioon 1) Sadulsepp III (versioon 2) Sadulsepp III (versioon 3) Sadulsepp-restauraator IV (versioon 1) Sadulsepp-restauraator IV (versioon 2) Sadulsepp-restauraator IV (versioon 3) Karkassi koostaja, tase 4 Karkassi polsterdaja, tase 4 Mööblikatete (keedrid, lukud, tepingud jm) õmbleja, tase 4 Pealistusmaterjalide (kangas või nahk) lõikaja, tase 4 Pehmendus- ja alusmaterjalide lõikaja, tase 3 Pehmendus- ja alusmaterjalide pealistaja (liimija), tase 4 Toote või toote osade monteerija ja pakkija, tase 3 Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Mööbli tootmine Sadulsepp 10 2012-10-17 2012-10-17 2016-10-12 4 4 7534 Polsterdajad jms töölised 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 31 Mööblitootmine Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Aulika Riisenberg SA Innove Jüri Minjajev Eesti Mööblitootjate Liit Mati Konsa OÜ Ermatiko Raimo Jõgi AS Tempest Udo Lätt AS Fleming Taimi Hillak, ekspert AS Antsla Inno Pehme mööbli valmistaja, tase 4 on oskustöötaja, kes valmistab esteetilise välimusega kvaliteetset pehmet mööblit kogu tootmisprotsessi ulatuses enamasti suurtööstuses. Tema peamisteks tööülesanneteks on karkassi koostamine, pehmendus- ja alusmaterjalide lõikamine, pehmendus- ja alusmaterjalide pealistamine (liimimine), pealistusmaterjalide (kangas või nahk) lõikamine, mööblikatete (keedrid, lukud, tepingud jm) õmblemine, karkassi polsterdamine ja toote või toote osade monteerimine ja pakkimine. Pehme mööbli valmistaja, tase 4 kutse koosneb seitsmest eraldi käsitletavast osast. A.2.1 Karkassi koostamine A.2.2 Pehmendus- ja alusmaterjalide lõikamine A.2.3 Pehmendus- ja alusmaterjalide pealistamine (liimimine) A.2.4 Pealistusmaterjalide (kangas või nahk) lõikamine A.2.5 Mööblikatete (keedrid, lukud, tepingud jm) õmblemine A.2.6 Karkassi polsterdamine A.2.7 Toote või toote osade monteerimine ja pakkimine Pehme mööbli valmistaja, tase 4 sisaldab järgmisi osakutseid: Karkassi koostaja, tase 4, mis moodustub töö osast A.2.1. Osakaal tervikkutses 15% Pehmendus- ja alusmaterjalide lõikaja, tase 3, mis moodustub töö osast A.2.2. Osakaal tervikkutses 5% Pehmendus- ja alusmaterjalide pealistaja (liimija), tase 4, mis moodustub töö osast A.2.3. Osakaal tervikkutses 10 % Pealistusmaterjalide (kangas või nahk) lõikaja, tase 4 osakutse, mis moodustub töö osast A.2.4. Osakaal tervikkutses 10% Mööblikatete õmbleja, tase 4, mis moodustub töö osast A.2.5. Osakaal tervikkutses 20% Karkassi polsterdaja, tase 4, mis moodustub töö osast A.2.6. Osakaal tervikkutses 30% Monteerija ja pakkija, tase 3, mis moodustub töö osast A.2.7. Osakaal tervikkutses 10% Pehme mööbli valmistaja töökeskkond eri tööprotsessides, nt liimimine ja karkassi koostamine, võib olla tervist kahjustav. Ta puutub oma töös kokku tolmu ja erinevate materjalidega, mis võivad põhjustada allergiat. Töö võib olla füüsilist pingutust nõudev. Pehme mööbli valmistaja põhilisteks töövahenditeks on valdavalt elektrilised ja pneumaatilised käsitööriistad ning õmblusmasinad ja tööpingid. Töötamine pehme mööbli valmistajana eeldab ruumilist kujutlusvõimet, loomingulisust, võimet töötada meeskonnas ning rutiinitaluvust ja täpsust. 4. taseme pehme mööbli valmistaja esmakutse saadakse kutseõppeasutuse lõpetamisel. 4. taseme pehme mööbli valmistajatena töötavad tavapäraselt inimesed, kellel on kutseoskused omandatud praktilise töö käigus või kutseõppeasutuses. Sadulsepp, polsterdaja, pehme mööbli valmistaja Pehme mööbli valmistaja, tase 4 kutse saamiseks on vajalik kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.7 ja B.2.8 (läbiv kompetents) tõendamine. Pehme mööbli valmistaja kutset on võimalik tõendada osade kaupa. Kompetentside B.2.1 ja B.2.8 tõendamine annab karkassi koostaja, tase 4 osakutse. Kompetentside B.2.2 ja B.2.8 tõendamine annab pehmendus- ja alusmaterjalide lõikaja, tase 3 osakutse. Kompetentside B.2.3 ja B.2.8 tõendamine annab pehmendus- ja alusmaterjalide pealistaja (liimija), tase 4 osakutse. Kompetentside B.2.4 ja B.2.8 tõendamine annab pealistusmaterjalide (kangas või nahk) lõikaja, tase 4 osakutse. Kompetentside B.2.5 ja B.2.8 tõendamine annab mööblikatete õmbleja, tase 4 osakutse. Kompetentside B.2.6 ja B.2.8 tõendamine annab karkassi polsterdaja, tase 4 osakutse. Kompetentside B.2.7 ja B.2.8 tõendamine annab monteerija ja pakkija, tase 3 osakutse. Karkassi koostamine 4 Pehmendus- ja alusmaterjalide lõikamine 3 Pehmendus- ja alusmaterjalide pealistamine (liimimine) 4 Pealistusmaterjalide (kangas või nahk) lõikamine 4 Mööblikatete (keedrid, lukud, tepingud jm) õmblemine 4 Karkassi polsterdamine 4 Toote või toote osade monteerimine ja pakkimine 3 Pehme mööbli valmistaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Pehme mööbli valmistaja, tase 5 Upholsterer, level 5 4 Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 4) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 5) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 6) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 7) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 8) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 9) Sadulsepp I (versioon 1) Sadulsepp I (versioon 2) Sadulsepp I (versioon 3) Sadulsepp II (versioon 1) Sadulsepp II (versioon 2) Sadulsepp II (versioon 3) Sadulsepp III (versioon 1) Sadulsepp III (versioon 2) Sadulsepp III (versioon 3) Sadulsepp-restauraator IV (versioon 1) Sadulsepp-restauraator IV (versioon 2) Sadulsepp-restauraator IV (versioon 3) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Mööbli tootmine Sadulsepp 10 2012-10-17 2012-10-17 2017-10-16 5 5 7534 Polsterdajad jms töölised 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 31 Mööblitootmine Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Aulika Riisenberg SA Innove Jüri Minjajev Eesti Mööblitootjate Liit Mati Konsa OÜ Ermatiko Raimo Jõgi AS Tempest Udo Lätt AS Fleming Taimi Hillak, ekspert AS Antsla Inno Pehme mööbli valmistaja, tase 5 on kogemusega spetsialist, kes valmistab esteetilise välimusega kvaliteetset pehmet mööblit kogu tootmisprotsessi ulatuses enamasti suurtööstuses ja omab ülevaadet kaasaegsest mööblitööstusest. Tema peamisteks tööülesanneteks on tootmisprotsessi planeerimine, kaastöötajate juhendamine ja juhendmaterjalide ning tehnoloogiakaartide koostamine. Pehme mööbli valmistamise protsessis on tema tööülesanneteks: karkassi koostamine, pehmendus- ja alusmaterjalide lõikamine, pehmendus- ja alusmaterjalide pealistamine (liimimine), pealistusmaterjalide (kangas või nahk) lõikamine, mööblikatete (ka keedrid, lukud, tepingud jm) õmblemine, karkassi polsterdamine ja toote või toote osade monteerimine ja pakkimine. Pehme mööbli valmistaja, tase 5 kutse koosneb kaheksast kohustuslikust osast. A.2.1 Tootmisprotsessi planeerimine ja juhendamine A.2.2 Karkassi koostamine A.2.3 Pehmendus- ja alusmaterjalide lõikamine A.2.4 Pehmendus- ja alusmaterjalide pealistamine (liimimine) A.2.5 Pealistusmaterjalide (kangas või nahk) lõikamine A.2.6 Mööblikatete (keedrid, lukud, tepingud jm) õmblemine A.2.7 Karkassi polsterdamine A.2.8 Toote või toote osade monteerimine ja pakkimine Pehme mööbli valmistaja töökeskkond eri tööprotsessides, nt liimimine ja karkassi koostamine, võib olla tervist kahjustav. Ta puutub oma töös kokku tolmu ja erinevate materjalidega, mis võivad põhjustada allergiat. Töö võib olla füüsilist pingutust nõudev. Pehme mööbli valmistaja põhilisteks töövahenditeks on valdavalt elektrilised ja pneumaatilised käsitööriistad ning õmblusmasinad ja tööpingid. Töötamine pehme mööbli valmistajana eeldab ruumilist kujutlusvõimet, loomingulisust, võimet töötada meeskonnas ning rutiinitaluvust ja täpsust. 5. taseme pehme mööbli valmistajatena töötavad tavapäraselt inimesed, kellel on vähemalt kesk- või kutsekeskharidus ja pehme mööbli valmistamise töökogemus. Sadulsepp, polsterdaja, pehme mööbli valmistaja Pehme mööbli valmistaja, tase 5 kutse tõendamiseks on vajalik kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.9 ja B.2.10 (läbiv kompetents) tõendamine. Tootmisprotsessi planeerimine ja juhendamine 5 Karkassi koostamine 4 Pehmendus- ja alusmaterjalide lõikamine 3 Pehmendus- ja alusmaterjalide pealistamine (liimimine) 4 Pealistusmaterjalide (kangas või nahk) lõikamine 4 Mööblikatete (keedrid, lukud, tepingud jm) õmblemine 4 Karkassi polsterdamine 4 Toote või toote osade monteerimine ja pakkimine 3 Pehme mööbli valmistaja, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Tisler, tase 3 Cabinetmaker, level 3 6 Tisler I (versioon 1) Tisler I (versioon 2) Tisler I (versioon 3) Tisler I (versioon 4) Tisler, tase 3 (versioon 5) Tisler, tase 3 (versioon 7) Puidupingioperaator, tase 3 Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Mööbli tootmine Tisler 10 2012-10-17 2012-10-17 2017-10-04 3 3 7522 Tislerid jms töölised 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 31 Mööblitootmine Tööosad ja tööülesanded Kutsealased terminid Jüri Minjajev Eesti Mööblitootjate Liit Zigmontas Strepaitis OÜ Balteco Mööbel Tiit Kaps Tallinna Tehnikaülikool Kunnar Kamar Tallinna Ehituskool Aulika Riisenberg SA Innove Tisler on oskustööline, kes töötab enamasti mööblitööstuse ja puidutöötlemise ettevõtetes valmistades puidust ja puidupõhistest materjalidest mööblit (näiteks erinevad kapid, riiulid, lauad jne) ja teisi puittooteid (näiteks uksi, aknaid, treppe jne). Tisler, tase 3 töötab üldjuhul muutumatus olukorras iseseisvalt, võib vajada juhendamist. Ta kasutab tööde teostamisel enamlevinud seadmeid ja vahendeid ning valdab põhilisi puidutöötlemise ja –viimistlemise võtteid, oskab korraldada oma tööd ja tuleb toime oma tööaja planeerimisega, täidab ja järgib töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid. Tisler, tase 3 kutse sisaldab puidupingioperaator, tase 3 osakutset. Tisleri töökeskkond on mürarohke. Töökeskkonnas esineb puidutolmu ja keemilisi ained, mis võivad põhjustada allergiat ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja –vahendeid. Tisleri põhilisteks töövahenditeks on puidutöötlemispingid ja elektrilised, pneumaatilised ning muud käsitööriistad, lihtsamad liimimise, pealistamise ja viimistlemise seadmed Tisleri töö on käeline, seega on oluline liigutuste ratsionaalsus, kiirus ja täpsus. Tisleril peab olema ruumilist kujutlusvõimet ja koormustaluvust. Tisler, EKR tase 3, ettevalmistus on seotud õppega kutseõppeasutustes, kutsealane ettevalmistus toimub enamasti kutsekeskhariduse tasemel. 3. taset võib saavutada ka õppides kursustel või iseõppimise teel. Enamlevinud ametinimetus on tisler Selle kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside (B.2.1 – B.2.6) tõendamine. Kompetentsi B.2.2 tõendamine annab puidupingioperaator, tase 3 osakutse. Ettevalmistustööd puidu või puidupõhiste materjalide töötlemiseks 3 Puidu või puidupõhiste materjalide lõiketöötlemine puidutöötlemispinkidel 3 Puidu või puidupõhiste materjalide töötlemine käsitööriistadega, sh pneumo- ja elektriliste käsitööriistadega 3 Lihtsamate puidust või puidupõhistest materjalidest toodete koostamine 3 Puidu või puidupõhistest materjalidest detailide pealistamine 3 Mööbli ja puittoodete viimistlemine 3 Tisler, tase 4 Cabinetmaker, level 4 6 Tisler II (versioon 1) Tisler II (versioon 2) Tisler II (versioon 3) Tisler II (versioon 4) Tisler, tase 4 (versioon 10) Tisler, tase 4 (versioon 11) Tisler, tase 4 (versioon 5) Tisler, tase 4 (versioon 7) Tisler, tase 4 (versioon 8) Tisler, tase 4 (versioon 9) Puidupingioperaator, tase 3 Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Mööbli tootmine Tisler 10 2012-10-17 2012-10-17 2017-10-04 4 4 7522 Tislerid jms töölised 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 31 Mööblitootmine Tööosad ja tööülesanded Kutsealased terminid Jüri Minjajev Eesti Mööblitootjate Liit Zigmontas Strepaitis OÜ Balteco Mööbel Tiit Kaps Tallinna Tehnikaülikool Kunnar Kamar Tallinna Ehituskool Aulika Riisenberg SA Innove Tisler on oskustööline, kes töötab enamasti mööblitööstuse ja puidutöötlemise ettevõtetes valmistades puidust ja puidupõhistest materjalidest mööblit (näiteks erinevad kapid, riiulid, lauad jne) ja teisi puittooteid (näiteks uksi, aknaid, treppe jne). Tisler, tase 4 töötab iseseisvalt olukordades, mida saab tavaliselt ette näha, aga mis võivad ka muutuda teostades keerukamaid tööoperatsioone kasutades erinevaid puidu töötlemise ja viimistlemise võtteid. Ta oskab korraldada oma tööd ja planeerida tööaega ning järgib töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid. Tisler, tase 4 kutse sisaldab puidupingioperaator, tase 3 osakutset. Tisleri töökeskkond on mürarohke. Töökeskkonnas esineb puidutolmu ja keemilisi ained, mis võivad põhjustada allergiat ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja –vahendeid. Tisleri põhilisteks töövahenditeks on nii puidutöötlemispingid kui ka elektrilised, pneumaatilised ning muud käsitööriistad, liimimise, pealistamise ja viimistlemise seadmed. Tisleri töö on käeline, seega on oluline liigutuste ratsionaalsus, kiirus ja täpsus. Tisleril peab olema ruumilist kujutlusvõimet ja koormustaluvust. Tisler, tase 4 omandatakse töökohal praktilise töö käigus õppides. Enamlevinud ametinimetus on tisler Selle kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside (B.2.1 – B.2.7) tõendamine. Kompetentsi B.2.2 tõendamine annab puidupingioperaator, tase 3 osakutse. Ettevalmistustööd puidu või puidupõhiste materjalide töötlemiseks 4 Puidu või puidupõhiste materjalide lõiketöötlemine puidutöötlemispinkidel 3 Puidu või puidupõhiste materjalide töötlemine käsitööriistadega, sh pneumo- ja elektriliste käsitööriistadega 4 Puidust või puidupõhistest materjalidest toodete koostamine 4 Puidu või puidupõhistest materjalidest detailide pealistamine 4 Mööbli ja puittoodete viimistlemine 4 Mööbli ja puittoodete paigaldamine 4 Tisler, tase 5 Cabinetmaker, level 5 6 Tisler III (versioon 1) Tisler III (versioon 2) Tisler III (versioon 3) Tisler III (versioon 4) Tisler, tase 5 (versioon 5) Tisler, tase 5 (versioon 7) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Mööbli tootmine Tisler 10 2012-10-17 2012-10-17 2017-10-04 5 5 7522 Tislerid jms töölised 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 31 Mööblitootmine Tööosad ja tööülesanded Kutsealased terminid Jüri Minjajev Eesti Mööblitootjate Liit Zigmontas Strepaitis OÜ Balteco Mööbel Tiit Kaps Tallinna Tehnikaülikool Kunnar Kamar Tallinna Ehituskool Aulika Riisenberg SA Innove Tisler on oskustööline, kes töötab enamasti mööblitööstuse ja puidutöötlemise ettevõtetes valmistades puidust ja puidupõhistest materjalidest mööblit (näiteks erinevad kapid, riiulid, lauad jne) ja teisi puittooteid (näiteks uksi, aknaid, treppe jne). Tisler, tase 5 teostab meisterlikult keerukaid tööoperatsioone, valmistab ja remondib detaile ja puittooteid ning valmistab etalontooteid, kasutades laia hulka puidu töötlemise ja viimistlemise võtteid. Ta korraldab teiste tööd, juhendab kaastöötajaid ja annab edasi kutsealaseid teadmisi ja oskusi. Projekteerib ja disainib tooteid, loeb CAD jooniseid. Töötab iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades. Vastutab töörühma töö eest. Ta oskab korraldada tööd ja planeerida tööaega ning järgib töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid. Tisleri töökeskkond on mürarohke. Töökeskkonnas esineb puidutolmu ja keemilisi ained, mis võivad põhjustada allergiat ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja –vahendeid. Tisleri põhilisteks töövahenditeks on puidutöötlemispingid, -masinad, seadmed ja elektrilised, pneumaatilised ja muud käsitööriistad, CAD/CAM tarkvara. Tisleri töö on käeline, seega on oluline liigutuste ratsionaalsus, kiirus ja täpsus. Tisleril peab olema ruumilist kujutlusvõimet, eeldab koormustaluvust, vastutustunnet, suhtlemisoskust, kohanemis- ja otsustusvõimet. Tisler, tase 5 omandatakse töökohal praktilise töö käigus õppides ja kelle ettevalmistus hõlmab täiendkoolitust. Enamlevinud ametinimetus tisler, meister. Selle kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside (B.2.1 – B.2.9) tõendamine. Ettevalmistustööd puidu ja puidupõhiste materjalidega töötlemiseks 5 Puidu ja puidupõhiste materjalide lõiketöötlemine puidutöötlemispinkidel 3 Puidu ja puidupõhiste materjalide töötlemine käsitööriistadega, sh pneumo- ja elektriliste käsitööriistadega 5 Puidust või puidupõhistest materjalidest toodete koostamine 5 Puidu või puidupõhistest materjalidest detailide pealistamine 5 Mööbli ja puittoodete viimistlemine 5 Mööbli ja puittoodete remontimine 5 Mööbli ja puittoodete paigaldamine 5 Teiste töö juhendamine ja korraldamine 5 Raietööline, tase 3 Logger, level 3 6 Raietööline I (versioon 1) Raietööline I (versioon 2) Raietööline I (versioon 3) Raietööline I (versioon 4) Raietööline I (versioon 5) Raietööline, tase 3 (versioon 10) Raietööline, tase 3 (versioon 7) Raietööline, tase 3 (versioon 8) Raietööline, tase 3 (versioon 9) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Raietööline 10 2012-10-17 2012-10-17 2013-12-04 3 3 6210 Metsanduse jms oskustöölised 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Tööosad ja tööülesanded Aita Sauemägi SA Innove Andres Müürisepp Luua Metsanduskool Ilmar Paal Riigimetsa Majandamise Keskus Marko Vinni Luua Metsanduskool Ott Otsmann Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Peep Lohu Odenkat OÜ Rainer Laigu Riigimetsa Majandamise Keskus Toomas Keskkülla Artiston OÜ Tõnu Reinsalu Luua Metsanduskool Urmas Valter Raviltos OÜ Raietööline, tase 3 on oskustöötaja, kes teeb metsakasvatusega ja puidu varumisega seotud töid. Raietööline juhindub oma töös püstitatud metsakasvatuslikest eesmärkidest. Puidu varumisel juhindub ta raielangi tehnoloogilisest skeemist ja sortimendi kvaliteedinõuetest, luues optimaalsed töötingimused puidu kokkuveoks ja ladustamiseks. Raietööline kasutab ja hooldab võsa- ja kettsaagi ning teisi töö- ja turvavahendeid. Raietööline, tase 3 kutse koosneb kolmest osast: A.2.1 Metsauuenduse rajamine A.2.2 Metsauuenduse hooldamine ja valgustusraie tegemine A.2.3 Hooldus- ja uuendusraie tegemine 3. taseme raietöölise kutse eeldab orienteerumisvõimet looduses ja füüsilist vastupidavust. Töö on keskmisest kõrgema ohtlikkusega. Raietööline on kohustatud kasutama töö osale vastavat turvavarustust ning järgima tööohutusnõudeid. Raietöölise põhilisteks töövahenditeks on võsa- ja kettsaag ning labidas, istutustoru ja maakirves. Kutse eeldab otsustus-, vastutus-, keskendumis- ja nägemisvõimet ning füüsilist vastupidavust. Tavapäraselt on 3. taseme raietöölisel erialane kutseharidus või kutseoskused on omandatud praktilise töö käigus. Raietööline, metsur, saemees 3. taseme raietöölise kutse tõendamiseks on vajalik kompetentside B.2.1-B.2.3 ja B.2.4 (läbiv kompetents) tõendamine. Metsauuenduse rajamine 3 Metsauuenduse hooldamine ja valgustusraie tegemine 3 Hooldus- ja uuendusraie tegemine 3 Raietööline, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Forvarderioperaator, tase 4 Forwarder operator, level 4 5 Forvarderioperaator, tase 4 (versioon 6) Forvarderioperaator, tase 4 (versioon 7) Forvarderioperaator, tase 4 (versioon 8) Forwarderioperaator II (versioon 1) Forwarderioperaator III (versioon 2) Forwarderioperaator III (versioon 3) Forwarderioperaator III (versioon 4) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Forvarderioperaator 10 2012-10-17 2012-10-17 2013-12-04 4 4 8341 Põllu- ja metsamasinate juhid 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Aita Sauemägi SA Innove Andres Müürisepp Luua Metsanduskool Ilmar Paal Riigimetsa Majandamise Keskus Marko Vinni Luua Metsanduskool Ott Otsmann Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Peep Lohu Odenkat OÜ Rainer Laigu Riigimetsa Majandamise Keskus Toomas Keskkülla Artiston OÜ Tõnu Reinsalu Luua Metsanduskool Urmas Valter Raviltos OÜ Forvarderioperaator, tase 4 on oskustöötaja, kes tunneb forvarderi ehitust ja hooldamist ning töötab sellega iseseisvalt vastavalt puiduvarumistehnoloogiatele. Forvarderioperaator hindab puidu sortimendi kvaliteeti, laadib puidu forvarderile, hindab puidu kogust, veab puidu laoplatsile, virnastab puidu ja peab arvestust kokkuveetud koguste üle. Forvarderioperaator arvestab tema tööle eelnenud ja järgnevate töölõikudega, nende sujuvusega ning puidu sortimentidele ja laoplatsile esitatud nõuetega. Forvarderioperaatorina töötamisel tuleb kasuks mootorsõiduki ja liikurmasina juhtimisõigus (juhiluba) vastavalt kehtivale liiklusseadusele. Forvarderioperaator, tase 4 kutse koosneb kahest osast: A.2.1 Puidu kokkuvedu raietel A.2.2 Forvarderi seadistamine ja korrashoid 4. taseme forvarderioperaatori kutse eeldab orienteerumisvõimet looduses ja füüsilist vastupidavust. Forvarderioperaator on kohustatud kasutama töö osale vastavat turvavarustust ning järgima tööohutusnõudeid. Forvarderioperaatori põhiliseks töövahendiks on hüdrotõstukiga puidu kokkuveotraktor ehk forvarder. Forvarderioperaatori kutse eeldab otsustus-, vastutus-, keskendumis- ja nägemisvõimet, füüsilist vastupidavust ning käelise tegevuse täpsust, sujuvust ja kiirust. Tavapäraselt on 4. taseme forvarderioperaatoril erialane kutseharidus või kutseoskused on omandatud praktilise töö käigus. Forvarderioperaator, kokkuveomasina operaator Forvarderioperaator, tase 4 kutse tõendamiseks on vajalik kompetentside B.2.1; B.2.2 ja B.2.3 (läbiv kompetents) tõendamine. Puidu kokkuvedu raietel 4 Forvarderi seadistamine ja korrashoid 4 Forvarderioperaator, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Harvesterioperaator, tase 4 Harvester operator, level 4 5 Harvesterioperaator III (versioon 1) Harvesterioperaator III (versioon 2) Harvesterioperaator III (versioon 3) Harvesterioperaator III (versioon 4) Harvesterioperaator, tase 4 (versioon 6) Harvesterioperaator, tase 4 (versioon 7) Harvesterioperaator, tase 4 (versioon 8) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Harvesterioperaator 10 2012-10-17 2012-10-17 2013-12-04 4 4 8341 Põllu- ja metsamasinate juhid 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Aita Sauemägi SA Innove Andres Müürisepp Luua Metsanduskool Ilmar Paal Riigimetsa Majandamise Keskus Marko Vinni Luua Metsanduskool Ott Otsmann Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Peep Lohu Odenkat OÜ Rainer Laigu Riigimetsa Majandamise Keskus Toomas Keskkülla Artiston OÜ Tõnu Reinsalu Luua Metsanduskool Urmas Valter Raviltos OÜ Harvesterioperaator, tase 4 on oskustöötaja, kes tunneb harvesteri ehitust ja hooldamist ning töötab sellega iseseisvalt vastavalt puiduvarumistehnoloogiatele. Harvesterioperaator valib lähtuvalt metsakasvatuslikust otsusest raiutavad puud ning langetab, laasib ja järkab tüved nõutava kvaliteedi ja parameetritega sortimentideks, tagades optimaalse majandusliku tulemi ning metsade ökoloogilise ja majandusliku kestvuse. Harvesterioperaator arvestab tema tööle eelnenud ja järgnevate töölõikudega, nende sujuvusega ning puidu sortimentidele ja kokkuveoteedele esitatud nõuetega. Harvesterioperaator viib iseseisvalt läbi harvesteri kontrollmõõtmisi ja koostab järkamisfaile. Harvesterioperaatorina töötamisel tuleb kasuks mootorsõiduki ja liikurmasina juhtimisõigus (juhiluba) vastavalt kehtivale liiklusseadusele. Harvesterioperaator, tase 4 kutse koosneb kahest osast: A.2.1 Hooldus- ja uuendusraie tegemine A.2.2 Harvesteri seadistamine ja korrashoid 4. taseme harvesterioperaatori kutse eeldab orienteerumisvõimet looduses ja füüsilist vastupidavust. Harvesterioperaator on kohustatud kasutama töö osale vastavat turvavarustust ning järgima tööohutusnõudeid. Harvesterioperaatori põhilisteks töövahenditeks on metsalangetustraktor ehk harvester. Harvesterioperaatori kutse eeldab otsustus-, vastutus-, analüütilist, keskendumis- ja nägemisvõimet; füüsilist vastupidavust ning käelise tegevuse täpsust, sujuvust ja kiirust. Tavapäraselt on 4. taseme harvesterioperaatoril erialane kutseharidus või kutseoskused on omandatud praktilise töö käigus. Harvesterioperaator, raiemasina operaator Harvesterioperaator, tase 4 kutse tõendamiseks on vajalik kompetentside B.2.1; B.2.2 ja B.2.3 (läbiv kompetents) tõendamine. Hooldus- ja uuendusraie tegemine 4 Harvesteri seadistamine ja korrashoid 4 Harvesterioperaator, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Puidupingioperaator, tase 3 Machine operator, level 3 1 Puidupingioperaator, tase 3 (versioon 2) Puidupingioperaator, tase 3 (versioon 3) Puidupingioperaator, tase 3 (versioon 4) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Mööbli tootmine Puidupingitööline 10 2012-10-17 2012-10-17 2017-10-04 3 3 7523 Puidutöötluspinkide seadistajad ja operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 31 Mööblitootmine Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Aulika Riisenberg SA Innove Harri Karjane AS Hapval Jaanus Sults OÜ Wisecraft Jüri Minjajev Eesti Mööblitootjate Liit Tarmo Kalmann Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Üllar Luga Tallinna Tehnikaülikool Zigmontas Strepaitis OÜ Balteco Mööbel Puidupingioperaator, tase 3 on oskustöötaja, kes töötab mööblitööstuse ja puidutöötlemise ettevõtetes. Tema tööks on puidu või puidupõhiste materjalide lõiketöötlemine puidutöötlemispinkidel, seadistades neid ja sooritades nendel tööoperatsioone. Ta tunneb puidutöötlemispinkide ja -seadmete ehitust ning tööpõhimõtteid, detailide lõiketöötlemise režiime ning kasutatavate puit- ja puidupõhiste materjalide omadusi ja toodete kvaliteedile kehtestatud nõudeid. Puidupingioperaator, tase 3 loeb tööjooniseid, korraldab oma tööd ja planeerib tööaega, täidab ja järgib töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid. Töötab meeskonna liikmena, jälgib tööprotsessist kinnipidamist ja tootlikkust ning hoiab toodangu kvaliteeti. 3. taseme puidupingioperaator kasutab oma töös erialast eesti ja inglise keelt. Puidupingioperaator, tase 3 koosneb ühest kohustuslikust töö osast: A.2.1 Puidu või puidupõhiste materjalide lõiketöötlemine puidutöötlemispinkidel Puidupingioperaatori tööaeg võib sõltuvalt tööandjast olla vahetustega, töögraafiku alusel, hõlmates ka öist aega, nädalavahetusi ning riigipühasid. Töötempo võib periooditi olla kiire ja pingeline. Töökeskkond asub siseruumides ning võib olla mürarikas. Töökeskkonnas esineb puidutolmu, mis võib tekitada allergilisi reaktsioone. Töökeskkonnaohutuse nõuete eiramine võib põhjustada tööõnnetuse või võimaliku püsiva tervisekahjustuse või kutsehaigestumise. Puidupingioperaatori põhilisteks tööriistadeks on erinevad mõõteriistad (nihik, mõõdulint, nurgamõõteseade jne), elektrilised ja pneumaatilised käsitööriistad. Kutse eeldab matemaatilis-loogilist võimekust ja analüüsioskust, ruumilist kujutlusvõimet, liigutuste täpsust, koordinatsiooni ning füüsilise pingutuse võimet, tehnilist taiplikkust ja vastutustunnet. Kõrgendatud ja pidev tähelepanu töö protsessi jälgimisele eeldab vaimset pingetaluvust. Kasuks tulevad korrektsus, täpsus, õppimisvõime ja vastutustundlikkus. Tavapäraselt töötavad puidupingioperaatoritena inimesed, kes on tööks vajalikud oskused omandanud kutseõppes või täienduskoolituste käigus või töökohal õppides. Puidupingioperaator, puidupingitööline Puidupingioperaator, tase 3 kutse tõendamiseks on vajalik kohustusliku kompetentsi B.2.1 tõendamine. Puidu või puidupõhiste materjalide lõiketöötlemine puidutöötlemispinkidel 3 CNC töötlemiskeskuse operaator, tase 4 CNC machine operator, level 4 4 CNC puidutöötlemiskeskuse operaator, tase 4 (versioon 6) CNC puidutöötlemiskeskuse operaator, tase 4 (versioon 7) CNC puidutöötlemiskeskuse operaator, tase 4 (versioon 8) CNC töötlemiskeskuse operaator, tase 4 (versioon 5) Puidutöötlemise CNC masina operaator I (versioon 1) Puidutöötlemise CNC masina operaator I (versioon 2) Puidutöötlemise CNC masina operaator I (versioon 3) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puidutöötlemine CNC töötlemiskeskuse operaator 10 2012-10-17 2012-10-17 2017-10-04 4 4 7523 Puidutöötluspinkide seadistajad ja operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 16 Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Aulika Riisenberg SA Innove Harri Karjane AS Hapval Jaanus Sults OÜ Wisecraft Jüri Minjajev Eesti Mööblitootjate Liit Tarmo Kalmann Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Üllar Luga Tallinna Tehnikaülikool Zigmontas Strepaitis OÜ Balteco Mööbel CNC töötlemiskeskuse operaator, tase 4 on oskustöötaja, kes töötab CNC töötlemiskeskustel mööblitööstuse ja puidutöötlemise ettevõtetes. Ta tunneb pinkide ja seadmete ehitust ning tööpõhimõtteid, detailide lõiketöötlemise režiime ning kasutatavate puit- ja puidupõhiste materjalide omadusi ja toodete kvaliteedile kehtestatud nõudeid. CNC töötlemiskeskuse operaator loeb tööjooniseid, korraldab oma tööd ja planeerib tööaega, täidab ja järgib töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid. Töötab meeskonna liikmena, jälgib tööprotsessist kinnipidamist ja tootlikkust ning hoiab toodangu kvaliteeti. 4. taseme CNC töötlemiskeskuse operaator kasutab oma töös erialast eesti ja inglise keelt. CNC töötlemiskeskuse operaator, tase 4 koosneb ühest kohustuslikust töö osast. A.2.1 Puidu või puidupõhiste materjalide lõiketöötlemine CNC töötlemiskeskustel Tööaeg võib sõltuvalt tööandjast olla vahetustega, töögraafiku alusel, hõlmates ka öist aega, nädalavahetusi ning riigipühasid. Töötempo võib periooditi olla kiire ja pingeline. Töökeskkond asub siseruumides ning võib olla mürarikas. Töökeskkonnas esineb puidutolmu, mis võib tekitada allergilisi reaktsioone. Töökeskkonnaohutuse nõuete eiramine võib põhjustada tööõnnetuse või võimaliku püsiva tervisekahjustuse või kutsehaigestumise. Erinevad mõõteriistad (nihik, mõõdulint, nurgamõõteseade jne), elektrilised ja pneumaatilised käsitööriistad. Kutse eeldab matemaatilis-loogilist võimekust ja analüüsioskust, ruumilist kujutlusvõimet, liigutuste täpsust, koordinatsiooni ning füüsilise pingutuse võimet, tehnilist taiplikkust ja vastutustunnet. Kõrgendatud ja pidev tähelepanu töö protsessi jälgimisele eeldab vaimset pingetaluvust. Kasuks tulevad korrektsus, täpsus, õppimisvõime ja vastutustundlikkus. Tavapäraselt töötavad CNC töötlemiskeskuse operaatoritena vähemalt keskharidust omavad inimesed, kes on tööks vajalikud oskused omandanud kutseõppes või täienduskoolituste käigus või töökohal õppides. CNC-operaator Kutse tõendamiseks on vajalik kohustusliku kompetentsi B.2.1 tõendamine. Puidu või puidupõhiste materjalide lõiketöötlemine CNC töötlemiskeskustel 4 CNC töötlemiskeskuse operaator, tase 5 CNC machine operator, level 5 4 Puidutöötlemise CNC masina operaator II (versioon 1) Puidutöötlemise CNC masina operaator II (versioon 2) Puidutöötlemise CNC masina operaator II (versioon 3) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puidutöötlemine CNC töötlemiskeskuse operaator 10 2012-10-17 2012-10-17 2017-10-16 5 5 7523 Puidutöötluspinkide seadistajad ja operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 16 Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Aulika Riisenberg SA Innove Harri Karjane AS Hapval Jaanus Sults OÜ Wisecraft Jüri Minjajev Eesti Mööblitootjate Liit Tarmo Kalmann Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Üllar Luga Tallinna Tehnikaülikool Zigmontas Strepaitis OÜ Balteco Mööbel CNC töötlemiskeskuse operaator, tase 5 on kogemusega spetsialist, kes töötab mööblitööstuse ja puidutöötlemise ettevõtetes. Tema tööks on puidu või puidupõhiste materjalide lõiketöötlemine CNC töötlemiskeskustel, sh kavandades ja korraldades tööde tehnoloogiat ning analüüsides tootmisprotsessi. 5. taseme CNC töötlemiskeskuse operaatori ülesannete hulka kuulub CNC programmide koostamine ja programmide parameetrite muutmine, veateadete tundmine, keerulisemate toodete valmistamine ning kaastöötajate juhendamine. Ta tunneb põhjalikult pinkide ja seadmete ehitust ning tööpõhimõtteid, detailide lõiketöötlemise režiime ning kasutatavate puit- ja puidupõhiste materjalide omadusi ja toodete kvaliteedile kehtestatud nõudeid. Jälgib tootlikkust ja tööprotsessist kinnipidamist. CNC töötlemiskeskuse operaator, tase 5 kasutab valdkonna spetsiifilisi teadmisi ja detailset tehnilist kogemust, pakub välja hästi töötavaid uuendusi ning jagab oma teadmisi ja valdkonna spetsiifikat kaastöötajatega. Ta kohandab oma suhtlemisstiili erinevate olukordade ja inimestega ning kujundab meeskonnavaimu. 5. taseme CNC töötlemiskeskuse operaator hindab ohufaktoreid tootmises ja võtab kasutusele abinõud ohtude maandamiseks. Õnnetusjuhtumi korral kutsub professionaalse abi ja käitub vastavalt organisatsiooni sisekorraeeskirjale. Ta kasutab oma töös arvutit tasemel AO1 ja AO2 (vt lisa 2 „Arvuti kasutamise oskused AO“) ja omab üldteadmisi CAD/CAM-programmidest. Ta kasutab tööks erialast eesti keelt tasemel B2 ja inglise või vene keelt tasemel B1 (vt lisa 3 “Keelte oskustasemete kirjeldused“). 5. taseme CNC töötlemiskeskuse operaatori kutse koosneb ühest tööosast. A.2.1 Puidu või puidupõhiste materjalide lõiketöötlemine CNC töötlemiskeskustel Tööaeg võib sõltuvalt tööandjast olla vahetustega, töögraafiku alusel, hõlmates ka öist aega, nädalavahetusi ning riigipühasid. Töötempo võib periooditi olla kiire ja pingeline. Töökeskkond asub siseruumides ning võib olla mürarikas. Töökeskkonnas esineb puidutolmu, mis võib tekitada allergilisi reaktsioone. Töökeskkonnaohutuse nõuete eiramine võib põhjustada tööõnnetuse. Põhilisteks tööriistadeks on erinevad mõõteriistad (nihik, mõõdulint, nurgamõõteseade jne), elektrilised ja pneumaatilised käsitööriistad. Kutse eeldab matemaatilis-loogilist võimekust ja analüüsioskust, ruumilist kujutlusvõimet, liigutuste täpsust, koordinatsiooni ning füüsilise pingutuse võimet, tehnilist taiplikkust ja vastutustunnet. Kasuks tulevad korrektsus, täpsus, õppimisvõime ja vastutustundlikkus. Tavapäraselt töötavad CNC töötlemiskeskuse operaatorina vähemalt keskharidust omavad inimesed, kes on tööks vajalikud oskused omandanud kutseõppes või täienduskoolituste käigus või töökohal õppides. CNC-operaator Kutse tõendamiseks on vajalik kompetentsi B.2.1 tõendamine. Puidu või puidupõhiste materjalide lõiketöötlemine CNC töötlemiskeskustel 5 Trükiettevalmistaja, tase 4 Graphic Prepress Operator, level 4 5 Trükiettevalmistaja I (versioon 1) Trükiettevalmistaja I (versioon 2) Trükiettevalmistaja I (versioon 3) Trükiettevalmistaja I (versioon 4) Trükiettevalmistaja, tase 4 (versioon 6) Trükiettevalmistaja, tase 4 (versioon 7) Trükiettevalmistaja, tase 4 (versioon 8) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Trükitööstus Trükiettevalmistaja 11 2012-11-13 2012-11-13 2017-05-10 4 4 7321 Trükiettevalmistajad 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 18 Trükindus ja salvestiste paljundus Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Ivar Kaselaid AS Uniprint Külli Tammes Eesti Trükitööstuse Liit Marko Levin Tallinna Polütehnikum Merike Mägi AS Uniprint Merle Okas AS Kroonpress Peeter Russow Tallinna Polütehnikum Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Trüki ettevalmistamine on trükikotta saabunud digitaalse algmaterjali kontrollimine ja korrigeerimine, poognamontaaž, RIP konfigureerimine, trükifilmide või -plaatide valmistamine ning vajaduse korral trükiste kujundamine. Trükiettevalmistaja elukutse on täpsust ja pühendumist nõudev töö, mis eeldab keerulise arvuti- ja seadmepargi käsitsemis- ja hooldusoskust. Trükiettevalmistaja töös on tähtis tootmise eripärast tingitud tööülesannete täpne tõlgendamine ja täitmine, töö planeerimine, töövahendite ratsionaalne ja keskkonnaohutu kasutamine. Trükiettevalmistaja peab olema valmis ennast pidevalt arendama ja koolitama, et tulla toime areneva trükitehnoloogia, tarkvara, uute seadmete ja töövõtetega. Trükiettevalmistaja, tase 4 on kvalifitseeritud spetsialist, kelle töö eeldab huvi kaasaegse trüki- ja infotehnoloogia vastu. Trükiettevalmistaja töö trükise valmimise protsessis on individuaalne ja vastutusrikas. Vajalik on valmisolek meeskonnatööks nii trükikoja sees kui ka suhtlemisel klientidega. Selle kutseala esindajate põhilised töökohad on trükikojad, reprokojad, reklaamibürood, ettevõtete turundusosakonnad, toimetused ja kirjastused. A.2.1 Trükiste kujundamine. 1) Trükise kujundamise planeerimine 2) Trükise kujundamise ettevalmistamine 3) Trükiste kujundamine ja küljendamine 4) Digitaalsete originaalide valmistamine A.2.2 Digitaalsete originaalide töötlemine. 1) Digitaalsete originaalide kontrollimine ja korrigeerimine 2) Poognamontaaži tegemine 3) Poognamontaaži kontrollimine 4) RIP-i (värvilahutus ja rasterdamise tarkvara) seadistamine 5) RIP-i originaalide kooskõlastamine A.2.3 Trükiplaatide valmistamine. 1) Trükiplaatide valmistamine kopeervalgusraamil 2) Trükiplaatide valmistamine plaadiprinteril 3) Ilmutusseadmetel töötamine ja hooldamine A.2.4 Trükikvaliteedi ohjamine. 1) Trükiettevalmistusseadmete kasutamine 2) Proovitõmmiste mõõtmine ja hindamine 3) Värvinäidiste mõõtmine ja hindamine A.2.5 Multimeediumi ja veebi arendamine. 1) Veebilehtede koostamine ja haldamine 2) Multimeedia objektide haldamine 3) Trükimeedia avaldamine veebis A.2.6 Digitaalne trükkimine. 1) Digitrükiseadme hooldamine 2) Digitrükiseadmel trükkimine 3) Andmebaas-kirjastamine Trükiettevalmistaja töötab siseruumides. Pidev töö arvutiga koormab silmi. Samuti põhjustab sundasend sageli pingeid kaelas, ülaseljas ja randmetes. Üldjuhul on tööaeg fikseeritud, kuid sõltuvalt töökohast võib olla vajalik valmisolek töötada ka öisel ajal, samuti nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. Ülitundlikel inimestel võib töötamine kemikaalide ja trükimaterjalidega põhjustada allergiat. Trükiettevalmistaja töökeskkonna moodustavad arvutid, printerid ja lisaseadmed ning trüki ettevalmistamiseks kasutatav tarkvara. 1) süsteemsus, 2) värvitaju, 3) pinge- ja stressitaluvus, 4) suhtlemisoskus, 5) koostöövalmidus, 6) vastutusvõime (täpsus, korrektsus, usaldatavus, kohusetunne, enesedistsipliin), 7) iseseisvus ja otsustusvõime, 8) õppimis- ja arenemisvõime, 9) motiveeritus elukestvaks õppeks. Trükiettevalmistaja, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav keskharidus ja kutsealane koolitus või erialane kutsekeskharidus. Trükiettevalmistaja, prepressiteostaja, reprospetsialist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside B.2.1 – B.2.6 ja B.2.7 (läbiv kompetents) tõendamine. Trükiste kujundamine 4 Digitaalsete originaalide töötlemine 4 Trükiplaatide valmistamine 4 Trükikvaliteedi ohjamine 4 Multimeediumi ja veebi arendamine 4 Digitaalne trükkimine 4 Trükiettavalmistaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Trükiettevalmistaja I Graphic Prepress Operator I 4 Trükiettevalmistaja I (versioon 1) Trükiettevalmistaja I (versioon 2) Trükiettevalmistaja I (versioon 3) Trükiettevalmistaja, tase 4 (versioon 5) Trükiettevalmistaja, tase 4 (versioon 6) Trükiettevalmistaja, tase 4 (versioon 7) Trükiettevalmistaja, tase 4 (versioon 8) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Trükitööstus Trükiettevalmistaja 11 2012-11-13 2012-11-13 2013-12-31 I 4 4 7321 Trükiettevalmistajad 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 18 Trükindus ja salvestiste paljundus Trükiettevalmistaja II Graphic Prepress Operator II 5 Trükiettevalmistaja II (versioon 1) Trükiettevalmistaja II (versioon 2) Trükiettevalmistaja II (versioon 3) Trükiettevalmistaja, tase 5 (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Trükitööstus Trükiettevalmistaja 11 2012-11-13 2012-11-13 2013-12-31 II 7321 Trükiettevalmistajad 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 18 Trükindus ja salvestiste paljundus Trükiettevalmistaja, tase 5 Graphic Prepress Operator, level 5 4 Trükiettevalmistaja II (versioon 1) Trükiettevalmistaja II (versioon 2) Trükiettevalmistaja II (versioon 3) Trükiettevalmistaja II (versioon 5) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Trükitööstus Trükiettevalmistaja 11 2012-11-13 2012-11-13 2017-11-12 5 5 7321 Trükiettevalmistajad 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 18 Trükindus ja salvestiste paljundus Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Ivar Kaselaid AS Uniprint Külli Tammes Eesti Trükitööstuse Liit Marko Levin Tallinna Polütehnikum Merike Mägi AS Uniprint Merle Okas AS Kroonpress Peeter Russow Tallinna Polütehnikum Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Trüki ettevalmistamine on trükikotta saabunud digitaalse algmaterjali kontrollimine ja korrigeerimine, poognamontaaž, RIPi konfigureerimine, trükifilmide või -plaatide valmistamine ning vajaduse korral trükiste kujundamine. Trükiettevalmistaja elukutse on täpsust ja pühendumist nõudev töö, mis eeldab keerulise arvuti- ja seadmepargi käsitsemis- ja hooldusoskust. Trükiettevalmistaja töös on tähtis tootmise eripärast tingitud tööülesannete täpne tõlgendamine ja täitmine, töö planeerimine, töövahendite ratsionaalne ja keskkonnaohutu kasutamine. Trükiettevalmistaja peab olema valmis ennast pidevalt arendama ja koolitama, et tulla toime areneva trükitehnoloogia, tarkvara, uute seadmete ja töövõtetega. Trükiettevalmistaja, tase 5 on kogemustega spetsialist, kes tuleb toime keerukate tööülesannete täitmisega muutuvates olukordades. Trükiettevalmistaja töö trükise valmimise protsessis on individuaalne ja vastutusrikas. Vajalik on valmisolek meeskonnatööks nii trükikoja sees kui ka klientide nõustamisel. 5. taseme trükiettevalmistaja on trükikvaliteedi tagamise spetsialist ettevõttes. Selle kutseala esindajate põhilised töökohad on trükikojad, reprokojad, reklaamibürood, ettevõtete turundusosakonnad, toimetused ja kirjastused. A.2.1 Digitaalsete originaalide töötlemine. 1) Digitaalsete originaalide kontrollimine ja korrigeerimine 2) Poognamontaaži tegemine 3) Poognamontaaži kontrollimine 4) RIP-i (värvilahutus ja rasterdamise tarkvara) seadistamine 5) RIP-i originaalide kooskõlastamine A.2.2 Trükikvaliteedi ohjamine. 1) Trükiettevalmistusseadmete kasutamine 2) Proovitõmmiste mõõtmine ja hindamine 3) Värvinäidiste mõõtmine ja hindamine A.2.3 Trükiste kujundamine. 1) Trükise kujundamise planeerimine 2) Trükise kujundamise ettevalmistamine 3) Trükiste kujundamine ja küljendamine 4) Digitaalsete originaalide valmistamine A.2.4 Trükiplaatide valmistamine. 1) Trükiplaatide valmistamine kopeervalgusraamil 2) Trükiplaatide valmistamine plaadiprinteril 3) Ilmutusseadmetel töötamine ja hooldamine A.2.5 Multimeediumi ja veebi arendamine. 1) Veebilehtede koostamine ja haldamine 2) Multimeedia objektide haldamine 3) Trükimeedia avaldamine veebis A.2.6 Digitaalne trükkimine. 1) Digitrükiseadme hooldamine 2) Digitrükiseadmel trükkimine 3) Andmebaas-kirjastamine Trükiettevalmistaja töötab siseruumides. Pidev töö arvutiga koormab silmi. Samuti põhjustab sundasend sageli pingeid kaelas, ülaseljas ja randmetes. Üldjuhul on tööaeg fikseeritud, kuid sõltuvalt töökohast võib olla vajalik valmisolek töötada ka öisel ajal, samuti nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. Ülitundlikel inimestel võib töötamine kemikaalide ja trükimaterjalidega põhjustada allergiat. Trükiettevalmistaja töökeskkonna moodustavad arvutid, printerid ja lisaseadmed ning trüki ettevalmistamiseks kasutatav tarkvara. 1) süsteemsus, 2) värvitaju, 3) pinge- ja stressitaluvus, 4) suhtlemisoskus, 5) koostöövalmidus, 6) vastutusvõime (täpsus, korrektsus, usaldatavus, kohusetunne, enesedistsipliin), 7) iseseisvus ja otsustusvõime, 8) õppimis- ja arenemisvõime, 9) motiveeritus elukestvaks õppeks. Trükiettevalmistaja, tase 5 kutse taotlemisel on nõutav vähemalt kolmeaastane kutsealane töökogemus, keskharidus ja kutsealane koolitus või erialane kutsekeskharidus. Trükiettevalmistaja, prepressiteostaja, reprospetsialist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside B.2.1 – B.2.2 ja B.2.7 (läbiv kompetents) tõendamine. Vastavalt oma töö spetsiifikale tõendab valitavate kompetentside B.2.3 - B.2.6 hulgast ühe kompetentsi. Digitaalsete originaalide töötlemine 5 Trükikvaliteedi ohjamine 5 Vastavalt oma töö spetsiifikale tõendab taotleja valitavate kompetentside B.2.3 - B.2.6 hulgast ühe kompetentsi. Trükiste kujundamine 5 Trükiplaatide valmistamine 5 Multimeediumi ja veebi arendamine 5 Digitaalne trükkimine 5 Trükiettevalmistaja, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Trükiettevalmistaja III Graphic Prepress Operator III 4 Trükiettevalmistaja III (versioon 1) Trükiettevalmistaja III (versioon 2) Trükiettevalmistaja III (versioon 3) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Trükitööstus Trükiettevalmistaja 11 2012-11-13 2012-11-13 2013-12-31 III 7321 Trükiettevalmistajad 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 18 Trükindus ja salvestiste paljundus Karjääriinfo spetsialist, tase 5 Career Information Specialist, level 5 3 Karjääriinfo spetsialist III (versioon 1) Karjääriinfo spetsialist III (versioon 2) Karjääriinfo spetsialist III (versioon 4) Haridus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Karjäärinõustaja 11 2012-11-13 2012-11-13 2017-11-12 5 5 2423 Personali ja karjääri tippspetsialistid 0417 Tööoskused 85 Haridus Tööosad ja tööülesanded Kutsealased terminid Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Ande Magus SA Innove Ave Szymanel SA Innove Mare Lehtsalu SA Innove Mare Väli SA Innove Mikk Kasesalk Tallinna Ülikool Kadri Eensalu SA Innove Kadri Daljajev Eesti Töötukassa Kaire Karon Karjäärinõustajate Ühing Kati Raudsaar SA Innove Lana Randaru Eesti Töötukassa Piret Jamnes AS Fontes PMP Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Pidevad muutused töömaailmas nõuavad noortelt ja täiskasvanuilt elu jooksul töö- ja õppevalikute tegemist. Karjääriinfo spetsialistid koostöös karjäärinõustajaga, kooli karjäärikoordinaatoriga ja teiste spetsialistidega on inimestele abiks karjääri planeerimisel. Karjääriinfo spetsialistid abistavad ja toetavad inimesi kutse, töö, koolituse ja haridustee valimisel. Karjääriinfo spetsialistid töötavad teavitamis- ja nõustamiskeskustes, kõrgkoolide ja kutseõppeasutuste karjäärikeskustes, töötukassa karjääriinfotubades, noorsootööasutustes. Nende kliendid võivad olla õpilased, lapsevanemad, pedagoogid, tudengid, töötavad täiskasvanud, töötud, tööandjad, karjääri- ning personalispetsialistid jt. Karjääriinfo spetsialisti töö on vaimselt pingeline ning nõuab inimese vajadustesse ja probleemidesse sisseelamist. Klienditeenindajana tuleb kokku puutuda inimestega, kellel võivad olla erineva raskusastmega probleemid. Olulisel kohal on eetiliste põhimõtete ja konfidentsiaalsuse nõuete järgimine. Karjääriinfo spetsialist, tase 5 on abiks haridust, tööturgu ja elukutseid puudutava infovajaduse selgitamisel, info leidmisel ja kasutamisel. Ta vahendab infot individuaalselt või gruppides. Peale klienditöö uuendab karjääriinfo spetsialist karjääriinfo materjale, haldab andmebaase, koordineerib infoliikumist, teavitab avalikkust ning kogub tagasisidet. Lisaks karjääriinfo spetsialist tasemele 5 on olemas kutse: Karjääriinfo spetsialist, tase 6 on abiks haridust, tööturgu ja elukutseid puudutava infovajaduse selgitamisel, info leidmisel ja kasutamisel. Ta vahendab infot individuaalselt või gruppides. Peale klienditöö loob ja arendab karjääriinfo spetsialist piirkonna koostöövõrgustiku karjääriinfo kättesaadavuse parendamiseks, kogub ja analüüsib klientide tagasisidet, koostab karjääriinfomaterjale ning arendab andmebaase, samuti juhendab teisi karjäärivaldkonnas tegutsevaid spetsialiste. Olulisel kohal on avalikkuse teavitamine karjääriplaneerimise vajalikkusest ning karjääriteenustest. A.2.1 Karjääriinfo vahendamine 1) Kontakti loomine ja kliendi vajaduste määratlemine 2) Kliendi juhendamine tööotsimis- ja haridusvalikute tegemise oskuste arendamisel 3) Karjääriinfo vahendamine gruppidele 4) Infoliikumise koordineerimine A.2.2 Avalikkuse teavitamine teenustest 1) Karjääriplaneerimise propageerimine ja teenuse tutvustamine avalikkusele 2) Karjääriteemaliste ürituste ja teiste info vahendamiseks korraldatud ürituste planeerimine ja korraldamine A.2.3 Teenuse osutamiseks vajalik võrgustikutöö 1) Koostöövõrgustikus osalemine A.2.4 Teenuse arendamine 1) Karjääriteenuste kaasajastamine arendus- ja/või teadustegevuse kaudu 2) Info ja metoodiliste materjalide kohandamine 3) Andmete kogumine, analüüsimine ja aruannete tegemine Karjääriinfo spetsialistid töötavad valdava aja klienditööks sobivates ja kaasaegsete infotehnoloogiliste vahenditega varustatud ruumides. Karjääriinfo spetsialisti tööaeg on tavaliselt viis päeva nädalas ja kaheksa tundi päevas. Töö nõuab sageli teenuse osutamist koolides kohapeal, messidel käimist, tööandjate ja teiste koostööpartnerite külastamist. Karjääriinfo spetsialisti töövahendid on andmebaasid, küsimustikud, veebilehed, raamatukogu kataloogid jm infovahendid. Tööks on vajalik individuaalseks kasutamiseks mõeldud arvuti, samuti infootsinguteks vajalikud arvutid klientidele. - Analüütiline ja kontseptuaalne mõtlemine. - Suhtlemisvalmidus ja -oskus. - Empaatiavõime. - Positiivne ellusuhtumine. - Meeskonnatöövõime. - Süsteemsus ja korrektsus. Karjääriinfo spetsialist, tase 5 kutse taotlemise eelduseks on või on omandamisel kõrgharidus soovitavalt kasvatus- ja sotsiaalteaduse erialadelt ning aastane töökogemus karjääriinfo spetsialistina. Karjääriinfo spetsialist, infospetsialist, infotöötaja. Karjääriinfo spetsialist, tase 5 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.4 ja B.2.5 (läbiv kompetents) tõendamine. Karjääriinfo vahendamine 5 Teenustest teavitamine 5 Teenuse osutamiseks vajalik võrgustikutöö 5 Teenuse arendamine 5 Karjääriinfo spetsialist, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Karjääriinfo spetsialist III Career Information Specialist III 4 Karjääriinfo spetsialist III (versioon 1) Karjääriinfo spetsialist III (versioon 2) Karjääriinfo spetsialist, tase 5 (versioon 3) Haridus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Karjäärinõustaja 11 2012-11-13 2012-11-13 2013-12-31 III 2423 Personali ja karjääri tippspetsialistid 0417 Tööoskused 85 Haridus Karjääriinfo spetsialist, tase 6 Career Information Specialist, level 6 3 Karjääriinfo spetsialist IV (versioon 1) Karjääriinfo spetsialist IV (versioon 2) Karjääriinfo spetsialist IV (versioon 4) Haridus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Karjäärinõustaja 11 2012-11-13 2012-11-13 2017-11-12 6 6 2423 Personali ja karjääri tippspetsialistid 0417 Tööoskused 85 Haridus Tööosad ja tööülesanded Kutsealased terminid Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Ande Magus SA Innove Ave Szymanel SA Innove Mare Lehtsalu SA Innove Mare Väli SA Innove Mikk Kasesalk Tallinna Ülikool Kadri Eensalu SA Innove Kadri Daljajev Eesti Töötukassa Kaire Karon Karjäärinõustajate Ühing Kati Raudsaar SA Innove Lana Randaru Eesti Töötukassa Piret Jamnes AS Fontes PMP Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Pidevad muutused töömaailmas nõuavad noortelt ja täiskasvanuilt elu jooksul töö- ja õppevalikute tegemist. Karjääriinfo spetsialistid koostöös karjäärinõustajaga, kooli karjäärikoordinaatoriga ja teiste spetsialistidega on inimestele abiks karjääri planeerimisel. Karjääriinfo spetsialistid abistavad ja toetavad inimesi kutse, töö, koolituse ja haridustee valimisel. Karjääriinfo spetsialistid töötavad teavitamis- ja nõustamiskeskustes, kõrgkoolide ja kutseõppeasutuste karjäärikeskustes, töötukassa karjääriinfotubades, noorsootööasutustes. Nende kliendid võivad olla õpilased, lapsevanemad, pedagoogid, tudengid, töötavad täiskasvanud, töötud, tööandjad, karjääri- ning personalispetsialistid jt. Karjääriinfo spetsialisti töö on vaimselt pingeline ning nõuab inimese vajadustesse ja probleemidesse sisseelamist. Klienditeenindajana tuleb kokku puutuda väga erinevate inimestega ja tihti ka raskete juhtumitega. Olulisel kohal on eetiliste põhimõtete ja konfidentsiaalsuse nõuete järgimine. Karjääriinfo spetsialist, tase 6 on abiks haridust, tööturgu ja elukutseid puudutava infovajaduse selgitamisel, info leidmisel ja kasutamisel. Ta vahendab infot individuaalselt või gruppides. Peale klienditöö loob ja arendab karjääriinfo spetsialist piirkonna koostöövõrgustikku karjääriinfo kättesaadavuse parendamiseks, kogub ja analüüsib klientide tagasisidet, koostab karjääriinfo materjale ning arendab andmebaase, samuti juhendab teisi karjäärivaldkonnas tegutsevaid spetsialiste. Olulisel kohal on avalikkuse teavitamine karjääriplaneerimise vajalikkusest ning karjääriteenustest. Lisaks karjääriinfo spetsialist tasemele 6 on olemas kutse: Karjääriinfo spetsialist, tase 5 on abiks haridust, tööturgu ja elukutseid puudutava infovajaduse selgitamisel, info leidmisel ja kasutamisel. Ta vahendab infot individuaalselt või gruppides. Peale klienditöö uuendab karjääriinfo spetsialist karjääriinfo materjale ning haldab andmebaase koordineerib infoliikumist, teavitab avalikkust ning kogub tagasisidet. A.2.1 Karjääriinfo vahendamine 1) Kontakti loomine ja kliendi vajaduste määratlemine 2) Kliendi juhendamine tööotsimis- ja haridusvalikute tegemise oskuste arendamisel 3) Karjääriinfo vahendamine gruppidele 4) Infoliikumise koordineerimine A.2.2 Avalikkuse teavitamine teenustest 1) Karjääriplaneerimise propageerimine ja teenuse tutvustamine avalikkusele 2) Karjääriteemaliste ürituste ja teiste info vahendamiseks korraldatud ürituste planeerimine ja korraldamine A.2.3 Teenuse osutamiseks vajalik võrgustikutöö 1) Koostöövõrgustiku loomine ja arendamine 2) Koostöövõrgustikus osalemine A.2.4 Teenuse arendamine 1) Karjääriteenuste kaasajastamine arendus- ja/või teadustegevuse kaudu 2) Info ja metoodiliste materjalide koostamine 3) Andmete kogumine, analüüsimine ja aruannete tegemine A.2.5 Juhendamine ja koolitamine 1) Juhendamine 2) koolitamine Karjääriinfo spetsialistid töötavad valdava aja klienditööks sobilikes ja kaasaegsete infotehnoloogiliste vahenditega varustatud ruumides. Karjääriinfo spetsialisti tööaeg on tavaliselt viis päeva nädalas ja kaheksa tundi päevas. Töö nõuab sageli teenuse osutamist koolides kohapeal, messidel käimist, tööandjate ja teiste koostööpartnerite külastamist. Karjääriinfo spetsialisti töövahendid on andmebaasid, veebilehed, raamatukogu kataloogid jm infovahendid. Tööks on vajalik individuaalseks kasutamiseks mõeldud arvuti, samuti infootsinguteks vajalikud arvutid klientidele. - Analüütiline ja kontseptuaalne mõtlemine. - Suhtlemisvalmidus ja -oskus. - Empaatiavõime. - Positiivne ellusuhtumine. - Meeskonnatöövõime. - Algatusvõime. - Süsteemsus ja korrektsus. - Vastutusvõime. Karjääriinfo spetsialist, tase 6 kutse taotlemise eelduseks on kõrgharidus soovitavalt kasvatus- ja sotsiaalteaduse erialadelt, on läbitud karjääriinfo spetsialisti baaskoolitus ning omab kolmeaastast töökogemust karjääriinfo spetsialistina. Karjääriinfo spetsialist, infospetsialist, infotöötaja. Karjääriinfo spetsialist, tase 6 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.5 ja B.2.6 (läbiv kompetents) tõendamine. Karjääriinfo vahendamine 6 Teenustest teavitamine 6 Teenuse osutamiseks vajalik võrgustikutöö 6 Teenuse arendamine 6 Juhendamine ja koolitamine 6 Karjääriinfo spetsialist, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Karjääriinfo spetsialist IV Career Information Specialist IV 4 Karjääriinfo spetsialist IV (versioon 1) Karjääriinfo spetsialist IV (versioon 2) Karjääriinfo spetsialist, tase 6 (versioon 3) Haridus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Karjäärinõustaja 11 2012-11-13 2012-11-13 2013-12-31 IV 2423 Personali ja karjääri tippspetsialistid 0417 Tööoskused 85 Haridus Karjäärinõustaja, tase 6 Career Counsellor, level 6 4 Karjäärinõustaja IV (versioon 1) Karjäärinõustaja IV (versioon 2) Karjäärinõustaja IV (versioon 3) Karjäärispetsialist, tase 6 (versioon 5) Karjäärispetsialist, tase 6 (versioon 6) Karjäärispetsialist, tase 6 (versioon 7) Haridus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Karjäärinõustaja 11 2012-11-13 2012-11-13 2017-11-12 6 6 2423 Personali ja karjääri tippspetsialistid 0417 Tööoskused 85 Haridus Tööosad ja tööülesanded Kutsealased terminid Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Ande Magus SA Innove Ave Szymanel SA Innove Mare Lehtsalu SA Innove Mare Väli SA Innove Mikk Kasesalk Tallinna Ülikool Kadri Eensalu SA Innove Kadri Daljajev Eesti Töötukassa Kaire Karon Karjäärinõustajate Ühing Kati Raudsaar SA Innove Lana Randaru Eesti Töötukassa Piret Jamnes AS Fontes PMP Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Pidevad muutused töömaailmas nõuavad noortelt ja täiskasvanuilt kogu elu jooksul töö- ja õppevalikute tegemist. Karjäärinõustajad koostöös karjääriinfo spetsialistide ja kooli karjäärikoordinaatoritega on inimestele abiks karjääri planeerimisel. Karjäärispetsialistid abistavad ja toetavad inimesi kutse, töö, koolituse ja haridustee valimisel. Karjäärinõustajad töötavad teavitamis- ja nõustamiskeskustes, kõrgkoolide ja kutseõppeasutuste karjäärikeskustes, töötukassa osakondades, noorsootööasutustes ja teistes organisatsioonides. Nende kliendid võivad olla õpilased, lapsevanemad, õpetajad, tudengid, töötavad täiskasvanud, töötud, tööandjad jt. Karjäärinõustaja töö on vaimselt pingeline ning nõuab inimese vajadustesse ja probleemidesse sisseelamist. Nõustajana tuleb kokku puutuda inimestega, kellel võivad olla väga erineva raskusastmega probleemid. Olulisel kohal on eetiliste põhimõtete ja konfidentsiaalsuse nõuete järgimine. Karjäärinõustaja, tase 6 toetab inimest karjääri planeerimisel, aidates tal suurendada teadlikkust iseendast, haridus- ja tööturuvõimalustest, püstitada eesmärke ning kavandada tegevust nende saavutamiseks. Nõustatakse individuaalselt või grupis. Peale klienditöö valmistab nõustaja ette metoodilisi materjale, vajaduse korral konsulteerib koostöövõrgustiku teiste spetsialistidega kliendi edasise tegevuse kavandamisel, kogub ja analüüsib klientide tagasisidet. Olulisel kohal on avalikkuse teavitamine karjääriteenustest. Lisaks karjäärinõustaja tasemele 6 on olemas kutse: Karjäärinõustaja, tase 7 toetab inimest karjääri planeerimisel, aidates tal suurendada teadlikkust iseendast, haridus- ja tööturuvõimalustest, püstitada eesmärke ning kavandada tegevust nende saavutamiseks. Nõustatakse individuaalselt või grupis. Peale otsese klienditöö valmistab nõustaja ette metoodilisi materjale, vajadusel konsulteerib koostöövõrgustiku teiste spetsialistidega kliendi edasise tegevuse kavandamise teemal, kogub ja analüüsib klientide tagasisidet. Olulisel kohal on avalikkuse teavitamine karjääriteenustest. Töötab välja metoodilisi materjale, juhendab ja koolitab teisi karjäärivaldkonnas tegutsevaid spetsialiste. Viib läbi kovisiooni teistele karjäärivaldkonna spetsialistidele. A.2.1 Individuaalne karjäärinõustamine. 1) Probleemi määratlemine ja kliendi nõustamiseks vajaliku tegevusplaani koostamine 2) Kliendi probleemile lahenduste otsimine, hindamine ja karjääriplaani väljatöötamine 3) Kliendi juhendamine tööotsimis- ja haridusvalikute tegemise oskuste arendamisel 4) Nõustamistulemuste hindamine, tagasiside vahetamine, kokkuvõtte tegemine ja juhtumi analüüsimine A.2.2 Grupinõustamine. 1) Grupinõustamiseks vajaliku tegevusplaani koostamine 2) Grupinõustamise läbiviimine 3) Nõustamistulemuste hindamine, tagasiside vahetamine, kokkuvõtte tegemine ja juhtumi analüüsimine A.2.3 Teenuse osutamiseks vajalik võrgustikutöö. 1) Koostöövõrgustiku kaardistamine 2) Koostöövõrgustikus osalemine A.2.4 Teenuse arendamine. 1) Karjääriteenuste kaasajastamine arendus- ja/või teadustegevuse kaudu 2) Metoodiliste materjalide koostamine 3) Andmete kogumine, analüüsimine ja aruannete tegemine A.2.5 Avalikkuse teavitamine teenustest. 1) Karjääriplaneerimise propageerimine ja teenuse tutvustamine avalikkusele 2) Karjääriteemaliste ürituste ja teiste, info vahendamiseks korraldatud ürituste planeerimine ja korraldamine Karjäärinõustajad töötavad valdava aja klienditööks sobivates ja kaasaegsete infotehnoloogiliste vahenditega varustatud ruumides. Karjäärinõustaja tööaeg on tavaliselt viis päeva nädalas ja kaheksa tundi päevas. Töö nõuab aeg-ajalt teenuse osutamist sihtrühma juures kohapeal (nt kool, koostööpartnerid jne). Karjäärinõustaja töövahendid on tavapärased kontoritarbed, psühhomeetrilised testid, küsimustikud, töölehed, andmebaasid, veebilehed, raamatukogu kataloogid jms. Tööks on vajalik individuaalseks kasutamiseks mõeldud arvuti ning teised infotehnoloogilised vahendid. - Analüütiline ja kontseptuaalne mõtlemine. - Suhtlemisvalmidus ja -oskus. - Empaatiavõime. - Positiivne ellusuhtumine. - Meeskonnatöövõime. - Algatusvõime. - Süsteemsus. - Vastutusvõime. - Loovus. - Pingetaluvus. Karjäärinõustaja, tase 6 kutse taotlemise eelduseks on kõrgharidus soovitavalt kasvatus - ja sotsiaalteaduse erialadelt, on läbitud karjäärinõustaja baaskoolitus kaheaastast töökogemust karjäärinõustajana. Karjäärinõustaja, karjäärikonsultant, nõustaja. Karjäärinõustaja, tase 6 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.5 ja B.2.6 (läbiv kompetents) tõendamine. Individuaalne karjäärinõustamine 6 Grupinõustamine 6 Teenuse osutamiseks vajalik võrgustikutöö 6 Teenuse arendamine 6 Teenustest teavitamine 6 Karjäärinõustaja, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Karjäärinõustaja, tase 7 Career Counsellor, level 7 3 Karjäärinõustaja V (versioon 1) Karjäärinõustaja V (versioon 2) Karjäärispetsialist, tase 7 (versioon 4) Karjäärispetsialist, tase 7 (versioon 5) Karjäärispetsialist, tase 7 (versioon 6) Haridus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Karjäärinõustaja 11 2012-11-13 2012-11-13 2017-11-12 7 7 2423 Personali ja karjääri tippspetsialistid 0417 Tööoskused 85 Haridus Tööosad ja tööülesanded Kutsealased terminid Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Ande Magus SA Innove Ave Szymanel SA Innove Mare Lehtsalu SA Innove Mare Väli SA Innove Mikk Kasesalk Tallinna Ülikool Kadri Eensalu SA Innove Kadri Daljajev Eesti Töötukassa Kaire Karon Karjäärinõustajate Ühing Kati Raudsaar SA Innove Lana Randaru Eesti Töötukassa Piret Jamnes AS Fontes PMP Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Pidevad muutused töömaailmas nõuavad noortelt ja täiskasvanuilt elu jooksul töö- ja õppevalikute tegemist. Karjäärinõustajad koostöös karjääriinfo spetsialistide ja kooli karjäärikoordinaatoritega on inimestele abiks karjääri planeerimisel. Karjäärispetsialistid abistavad ja toetavad inimesi kutse, töö, koolituse ja haridustee valimisel. Karjäärinõustajad töötavad teavitamis- ja nõustamiskeskustes, kõrgkoolide ja kutseõppeasutuste karjäärikeskustes, töötukassa osakondades, noorsootööasutustes ja teistes organisatsioonides. Nende kliendid võivad olla õpilased, lapsevanemad, pedagoogid, tudengid, töötavad täiskasvanud, töötud, tööandjad jt. Karjäärinõustaja töö on vaimselt pingeline ning nõuab inimese vajadustesse ja probleemidesse sisseelamist. Nõustajana tuleb kokku puutuda inimestega, kellel võivad olla väga erineva raskusastmega probleemid. Olulisel kohal on eetiliste põhimõtete ja konfidentsiaalsuse nõuete järgimine. Karjäärinõustaja, tase 7 toetab inimest karjääri planeerimisel, aidates tal suurendada teadlikkust iseendast, haridus- ja tööturuvõimalustest, püstitada eesmärke ning kavandada tegevust nende saavutamiseks. Nõustatakse individuaalvestluses või grupis. Peale klienditöö valmistab nõustaja ette metoodilisi materjale, vajaduse korral konsulteerib koostöövõrgustiku teiste spetsialistidega kliendi edasise tegevuse kavandamisel, kogub ja analüüsib klientide tagasisidet. Olulisel kohal on avalikkuse teavitamine karjääriteenustest. Töötab välja metoodilisi materjale, juhendab ja koolitab teisi karjäärivaldkonnas tegutsevaid spetsialiste. Viib läbi kovisiooni teistele karjäärivaldkonna spetsialistidele. Lisaks karjäärinõustaja tasemele 7 on olemas kutse: Karjäärinõustaja, tase 6 toetab inimest karjääri planeerimisel, aidates tal suurendada teadmisi iseendast, haridus- ja tööturuvõimalustest, püstitada eesmärke ning kavandada tegevust nende saavutamiseks. Nõustatakse individuaalvestluses või grupis. Peale klienditöö valmistab nõustaja ette metoodilisi materjale, vajaduse korral konsulteerib koostöövõrgustiku teiste spetsialistidega kliendi edasise tegevuse kavandamisel, kogub ja analüüsib klientide tagasisidet. Olulisel kohal on avalikkuse teavitamine karjääriteenustest. A.2.1 Individuaalne karjäärinõustamine. 1) Probleemi määratlemine ja kliendi nõustamiseks vajaliku tegevusplaani koostamine 2) Kliendi probleemile lahenduste otsimine, hindamine ja karjääriplaani väljatöötamine 3) Kliendi juhendamine tööotsimis- ja haridusvalikute tegemise oskuste arendamisel 4) Nõustamistulemuste hindamine, tagasiside vahetamine, kokkuvõtte tegemine ja juhtumi analüüsimine A.2.2 Grupinõustamine. 1) Grupinõustamiseks vajaliku tegevusplaani koostamine 2) Grupinõustamise läbiviimine 3) Nõustamistulemuste hindamine, tagasiside vahetamine, kokkuvõtte tegemine ja juhtumi analüüsimine A.2.3 Teenuse osutamiseks vajalik võrgustikutöö. 1) Koostöövõrgustiku loomine ja arendamine 2) Koostöövõrgustikus osalemine A.2.4 Teenuse arendamine. 1) Karjääriteenuste kaasajastamine arendus- ja/või teadustegevuse kaudu 2) Metoodiliste materjalide koostamine 3) Andmete kogumine, analüüsimine ja aruannete tegemine A.2.5 Avalikkuse teavitamine teenustest. 1) Karjääriplaneerimise propageerimine ja teenuse tutvustamine avalikkusele 2) Karjääriteemaliste ürituste ja teiste, info vahendamiseks korraldatud ürituste planeerimine ja korraldamine A.2.6 Juhendamine ja koolitamine 1) Juhendamine 2) Koolitamine Karjäärinõustajad töötavad valdava aja klienditööks sobivates ja kaasaegsete infotehnoloogiliste vahenditega varustatud ruumides. Karjäärinõustaja tööaeg on tavaliselt viis päeva nädalas ja kaheksa tundi päevas. Töö nõuab aeg-ajalt teenuse osutamist sihtrühma juures kohapeal (nt kool, koostööpartnerid jne). Karjäärinõustaja töövahendid on tavapärased kontoritarbed, psühhomeetrilised testid, küsimustikud, töölehed, andmebaasid, veebilehed, raamatukogu kataloogid jms. Tööks on vajalik individuaalseks kasutamiseks mõeldud arvuti ning teised infotehnoloogilised vahendid. - Analüütiline ja kontseptuaalne mõtlemine. - Suhtlemisvalmidus ja -oskus. - Empaatiavõime. - Positiivne ellusuhtumine. - Meeskonnatöövõime. - Algatusvõime. - Süsteemsus. - Vastutusvõime. - Loovus. - Pingetaluvus. Karjäärinõustaja, tase 7 kutse taotlemise eeldusteks on magistrikraad või sellega võrdsustatud kõrgharidus, soovitavalt kasvatus- ja sotsiaalteaduse erialadelt, on läbitud karjäärinõustaja baaskoolitus ning omab viieaastast töökogemust karjäärinõustajana. Karjäärinõustaja, karjäärikonsultant, nõustaja. Karjäärinõustaja, tase 7 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.6 ja B.2.7 (läbiv kompetents) tõendamine. Individuaalne karjäärinõustamine 7 Grupinõustamine 7 Teenuse osutamiseks vajalik võrgustikutöö 7 Teenuse arendamine 7 Teenustest teavitamine 7 Juhendamine ja koolitamine 7 Karjäärinõustaja, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Kooli karjäärikoordinaator, tase 6 School Career Coordinator, level 6 3 Kooli karjäärikoordinaator III (versioon 1) Kooli karjäärikoordinaator III (versioon 2) Haridus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Karjäärinõustaja 11 2012-11-13 2012-11-13 2017-11-12 6 6 2423 Personali ja karjääri tippspetsialistid 0417 Tööoskused 85 Haridus Tööosad ja tööülesanded Kutsealased terminid Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Ande Magus SA Innove Ave Szymanel SA Innove Mare Lehtsalu SA Innove Mare Väli SA Innove Mikk Kasesalk Tallinna Ülikool Kadri Eensalu SA Innove Kadri Daljajev Eesti Töötukassa Kaire Karon Karjäärinõustajate Ühing Kati Raudsaar SA Innove Lana Randaru Eesti Töötukassa Piret Jamnes AS Fontes PMP Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Pidevad muutused töömaailmas nõuavad noortelt ja täiskasvanuilt elu jooksul töö- ja õppevalikute tegemist. Kooli karjäärikoordinaatorid koostöös karjääriinfo spetsialistide ja karjäärinõustajatega on inimestele abiks karjääri planeerimisel. Kooli karjäärikoordinaatori töö on vaimselt pingeline ning nõuab inimese vajadustesse ja probleemidesse sisseelamist. Olulisel kohal on eetiliste põhimõtete ja konfidentsiaalsuse nõuete järgimine. Kooli karjäärikoordinaator, tase 6 on spetsialist, kes juhendab, suunab ja korraldab koolis karjääriõppe kavandamist kooli õppekava osana. Ta juhib kooli karjäärimeeskonna tööd, hoides ja ergutades koostöö suhet koolisisestes ja -välistes koostöövõrgustikes. Kooli karjäärikoordinaator koordineerib õpetajate koostööd karjääriõppe kavandamisel, sobilike meetodite ja õppesisu valikul ning õpikeskkonna kujundamisel. On eestvedaja kooli karjääriõppe kvaliteedi hindamisel sisehindamise raames. Karjäärikoordinaator on õpilastele karjääri- ja õpivalikutega seotud küsimustes esmane juhendaja. Esmatasandi juhendamise käigus ta täpsustab õpilase vajadusi, suunab teemaarendust võimalike lahenduste suunas, võimalusel abistab õpilast ise ja vajadusel suunab teda edasi teiste spetsialistide juurde abi saamiseks. A.2.1 Kooli karjääriteenuste korralduskava koostamine ja elluviimine 1) Karjääriõppe kavandamine kooli õppekava osana 2) Karjääriõppe kvaliteedi hindamine kooli sisehindamise osana 3) Kooli karjääriõppe meeskonna töö juhtimine A.2.2 Karjääriteenuse osutamiseks vajaliku koostöövõrgustiku koordineerimine 1) Koostöövõrgustiku loomine ja arendamine 2) Koostöövõrgustikus osalemine A.2.3 Karjääriteenuse arendamine 1) Karjääriteenuste kaasajastamine arendus- ja/või teadustegevuse kaudu 2) Metoodiliste materjalide koostamine 3) Andmete kogumine, analüüsimine ja aruannete tegemine A.2.4 Karjääriinfo vahendamine 1) Õpilase juhendamine tööotsimis- ja haridusvalikute tegemise oskuste arendamisel 2) Infoliikumise koordineerimine A.2.5 Avalikkuse teavitamine karjääriteenustest 1) Karjääriplaneerimise propageerimine ja teenuse tutvustamine avalikkusele 2) Karjääriteemaliste ürituste ja teiste info vahendamiseks korraldatud ürituste planeerimine ja korraldamine A.2.6 Juhendamine ja koolitamine 1) Juhendamine 2) Koolitamine Kooli karjäärikoordinaator töötab tavapärases koolikeskkonnas, kasutades kaasaegseid infotehnoloogilisi vahendeid. Kooli karjäärikoordinaatori tööaeg vastab pedagoogide tööaja jaotusele. Töö nõuab aeg-ajalt viibimist koolivälises keskkonnas, messidel käimist, tööandjate ja teiste koostööpartnerite külastamist. Kooli karjäärikoordinaatori töövahendid on tavapärased kontori- ja bürootarbed, töölehed, andmebaasid, veebilehed, raamatukogu kataloogid jms. Tööks on vajalik individuaalseks kasutamiseks mõeldud arvuti ning teised infotehnoloogilised vahendid. - Analüütiline ja kontseptuaalne mõtlemine. - Suhtlemisvalmidus ja -oskus. - Empaatiavõime. - Positiivne ellusuhtumine. - Meeskonnatöövõime. - Algatusvõime. - Süsteemsus. - Vastutusvõime. - Loovus. - Pingetaluvus. Kooli karjäärikoordinaator, tase 6 kutse taotlemise eelduseks on kõrgharidus, soovitavalt kasvatus- ja sotsiaalteaduse erialadelt või muu õpetaja koolitusele ja pedagoogi kvalifikatsiooninõuetele vastav ettevalmistus, on läbitud karjäärikoordinaatorite baaskoolitus ning omab kolmeaastast töökogemust kooli karjäärikoordinaatorina. Kooli karjäärikoordinaator. Kooli karjäärikoordinaator, tase 6 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.6 ja B.2.7 (läbiv kompetents) tõendamine. Kooli karjääriteenuste korralduskava koostamine ja rakendamine 6 Karjääriteenuse osutamiseks vajaliku koostöövõrgustiku koordineerimine 6 Karjääriteenuse arendamine 6 Karjääriinfo vahendamine 6 Karjääriteenustest teavitamine 6 Juhendamine ja koolitamine 6 Karjäärikoordinaator, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Suhtlemistreener III Communication and interaction skills trainer III 4 Suhtlemistreener III (versioon 1) Suhtlemistreener III (versioon 2) Suhtlemistreener, tase 5 (versioon 3) Haridus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Suhtlemistreener 11 2012-11-13 2012-11-13 2013-12-31 III 5 5 2424 Töötajate koolituse ja täiendõppe tippspetsialistid 0111 Kasvatusteadus 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Suhtlemistreener IV Communication and interaction skills trainer IV 5 Suhtlemistreener IV (versioon 1) Suhtlemistreener IV (versioon 2) Suhtlemistreener IV (versioon 3) Suhtlemistreener, tase 6 (versioon 4) Haridus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Suhtlemistreener 11 2012-11-13 2012-11-13 2013-12-31 IV 6 6 2424 Töötajate koolituse ja täiendõppe tippspetsialistid 0111 Kasvatusteadus 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Suhtlemistreener V Communication and interaction skills trainer V 5 Suhtlemistreener V (versioon 1) Suhtlemistreener V (versioon 2) Suhtlemistreener V (versioon 3) Suhtlemistreener, tase 7 (versioon 4) Haridus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Suhtlemistreener 11 2012-11-13 2012-11-13 2013-12-31 V 7 7 2424 Töötajate koolituse ja täiendõppe tippspetsialistid 0111 Kasvatusteadus 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Dokumendihaldur IV Records Manager IV 5 Dokumendihaldur IV (versioon 1) Dokumendihaldur IV (versioon 2) Dokumendihaldur IV (versioon 3) Dokumendihaldur IV (versioon 4) Dokumendihaldur, tase 6 (versioon 6) Teabehaldur, tase 6 (versioon 9) Teabehalduse korraldaja, tase 6 (versioon 7) Teabehalduse korraldaja, tase 6 (versioon 8) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Bürootöö Dokumendihaldur 11 2012-11-13 2012-11-13 2013-12-31 IV 6 6 2422 Strateegiate väljatöötajad 0415 Sekretäri- ja kontoritöö 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Dokumendihaldur V Records Manager V 5 Dokumendihaldur V (versioon 1) Dokumendihaldur V (versioon 2) Dokumendihaldur V (versioon 3) Dokumendihaldur V (versioon 4) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Bürootöö Dokumendihaldur 11 2012-11-13 2012-11-13 2013-12-31 V 7 7 2422 Strateegiate väljatöötajad 0415 Sekretäri- ja kontoritöö 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Konsultant III Consultant III 3 Konsultant III (versioon 1) Konsultant III (versioon 2) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Nõustamine Konsultant 11 2012-11-13 2012-11-13 2013-12-31 III 2421 Juhtimis- ja organisatsioonianalüütikud 0413 Juhtimine ja haldus 70 Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine Konsultant IV Consultant IV 3 Konsultant IV (versioon 1) Konsultant IV (versioon 2) Konsultant, tase 6 (versioon 4) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Nõustamine Konsultant 11 2012-11-13 2012-11-13 2013-12-31 IV 6 6 2421 Juhtimis- ja organisatsioonianalüütikud 0413 Juhtimine ja haldus 70 Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine Konsultant V Consultant V 3 Konsultant V (versioon 1) Konsultant V (versioon 2) Konsultant, tase 7 (versioon 4) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Nõustamine Konsultant 11 2012-11-13 2012-11-13 2013-12-31 V 7 7 2421 Juhtimis- ja organisatsioonianalüütikud 0413 Juhtimine ja haldus 70 Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine Projektijuht II Certificated Project Managment Practitioner II 3 Nooremprojektijuht, tase 5 (versioon 6) Nooremprojektijuht, tase 5 (versioon 7) Nooremprojektijuht, tase 5 (versioon 8) Projektijuhi assistent, tase 5 (versioon 4) Projektijuhi assistent, tase 5 (versioon 5) Projektijuht II (versioon 1) Projektijuht II (versioon 2) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Projektijuht 11 2012-11-13 2012-11-13 2013-12-31 II 5 5 3339 Äriteenuste agendid, mujal liigitamata 0413 Juhtimine ja haldus 70 Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine Projektijuht III Certificated Project Management Professional III 3 Projektijuht III (versioon 1) Projektijuht III (versioon 2) Projektijuht, tase 6 (versioon 4) Projektijuht, tase 6 (versioon 5) Projektijuht, tase 6 (versioon 6) Projektijuht, tase 6 (versioon 7) Projektijuht, tase 6 (versioon 8) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Projektijuht 11 2012-11-13 2012-11-13 2013-12-31 III 6 6 1219 Äriteenindus- ja haldusjuhid, mujal liigitamata 0413 Juhtimine ja haldus 70 Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine Projektijuht IV Certificated International Project Manager IV 3 Projektijuht IV (versioon 1) Projektijuht IV (versioon 2) Vanemprojektijuht, tase 6 (versioon 4) Vanemprojektijuht, tase 6 (versioon 5) Vanemprojektijuht, tase 7 (versioon 6) Vanemprojektijuht, tase 7 (versioon 7) Vanemprojektijuht, tase 7 (versioon 8) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Projektijuht 11 2012-11-13 2012-11-13 2013-12-31 IV 6 6 1219 Äriteenindus- ja haldusjuhid, mujal liigitamata 0413 Juhtimine ja haldus 70 Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine Projektijuht V Certificated Projects Director V 3 Projektijuht V (versioon 1) Projektijuht V (versioon 2) Projektijuht, tase 7 (versioon 4) Projektiportfelli juht, tase 7 (versioon 5) Projektiportfelli juht, tase 7 (versioon 6) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Projektijuht 11 2012-11-13 2012-11-13 2013-12-31 V 7 7 1219 Äriteenindus- ja haldusjuhid, mujal liigitamata 0413 Juhtimine ja haldus 70 Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine Pürotehnik I Pyrotechnician I 4 Abipürotehnik, tase 3 (versioon 5) Abipürotehnik, tase 3 (versioon 6) Abipürotehnik, tase 3 (versioon 7) Abipürotehnik, tase 3 (versioon 8) Abipürotehnik, tase 3 (versioon 9) Pürotehnik I (versioon 1) Pürotehnik I (versioon 2) Pürotehnik I (versioon 3) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puurimis- ja lõhkamistööd Pürotehnik 11 2012-11-13 2012-11-13 2013-12-31 I 3 3 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0724 Kaevandamine ja rikastamine 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Pürotehnik II Pyrotechnician II 4 Pürotehnik II (versioon 1) Pürotehnik II (versioon 2) Pürotehnik II (versioon 3) Pürotehnik, tase 4 (versioon 10) Pürotehnik, tase 4 (versioon 5) Pürotehnik, tase 4 (versioon 6) Pürotehnik, tase 4 (versioon 7) Pürotehnik, tase 4 (versioon 8) Pürotehnik, tase 4 (versioon 9) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puurimis- ja lõhkamistööd Pürotehnik 11 2012-11-13 2012-11-13 2013-12-31 II 4 4 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0724 Kaevandamine ja rikastamine 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Pürotehnik III Pyrotechnician III 4 Pürotehnik III (versioon 1) Pürotehnik III (versioon 2) Pürotehnik III (versioon 3) Pürotehnik, tase 5 (versioon 5) Pürotehnik, tase 5 (versioon 6) Pürotehnik, tase 5 (versioon 7) Pürotehnik, tase 5 (versioon 8) Pürotehnik, tase 5 (versioon 9) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puurimis- ja lõhkamistööd Pürotehnik 11 2012-11-13 2012-11-13 2013-12-31 III 5 5 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0724 Kaevandamine ja rikastamine 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Raamatupidaja assistent I Book-keeper I 7 Raamatupidaja assistent I (versioon 1) Raamatupidaja assistent I (versioon 2) Raamatupidaja assistent I (versioon 3) Raamatupidaja assistent I (versioon 4) Raamatupidaja assistent I (versioon 5) Raamatupidaja assistent I (versioon 6) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Raamatupidamine Raamatupidaja 11 2012-11-13 2012-11-13 2013-12-31 I 4 4 3313 Raamatupidamise keskastme spetsialistid 0411 Majandusarvestus ja maksundus 69 Juriidilised toimingud ja arvepidamine Selle kutsestandardi alusel võib jätkuda kutse andmine kuni 31. detsembrini 2016 neile isikutele, kes on õppinud vastava kutsestandardi põhjal koostatud kutseõppe õppekaval. Raamatupidaja II Accountant II 8 Raamatupidaja II (versioon 1) Raamatupidaja II (versioon 2) Raamatupidaja II (versioon 3) Raamatupidaja II (versioon 4) Raamatupidaja II (versioon 5) Raamatupidaja II (versioon 6) Vanemraamatupidaja, tase 6 (versioon 10) Vanemraamatupidaja, tase 6 (versioon 7) Vanemraamatupidaja, tase 6 (versioon 9) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Raamatupidamine Raamatupidaja 11 2012-11-13 2012-11-13 2013-12-31 II 5 5 3313 Raamatupidamise keskastme spetsialistid 0411 Majandusarvestus ja maksundus 69 Juriidilised toimingud ja arvepidamine Raamatupidaja III Accountant III 8 Juhtivraamatupidaja, tase 7 (versioon 10) Juhtivraamatupidaja, tase 7 (versioon 7) Juhtivraamatupidaja, tase 7 (versioon 9) Raamatupidaja III (versioon 1) Raamatupidaja III (versioon 2) Raamatupidaja III (versioon 3) Raamatupidaja III (versioon 4) Raamatupidaja III (versioon 5) Raamatupidaja III (versioon 6) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Raamatupidamine Raamatupidaja 11 2012-11-13 2012-11-13 2013-12-31 III 6 6 3313 Raamatupidamise keskastme spetsialistid 0411 Majandusarvestus ja maksundus 69 Juriidilised toimingud ja arvepidamine Sekretär I Secretary I 5 Bürooassistent, tase 4 (versioon 8) Bürootöötaja, tase 4 (versioon 6) Bürootöötaja, tase 4 (versioon 7) Sekretär I (versioon 1) Sekretär I (versioon 2) Sekretär I (versioon 3) Sekretär I (versioon 4) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Bürootöö Sekretär 11 2012-11-13 2012-11-13 2013-12-31 I 4 4 4120 Asjaajamise tugitöötajad 0415 Sekretäri- ja kontoritöö 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Sekretär II Secretary II 6 Sekretär II (versioon 1) Sekretär II (versioon 2) Sekretär II (versioon 3) Sekretär II (versioon 4) Sekretär, tase 5 (versioon 5) Sekretär, tase 5 (versioon 7) Sekretär, tase 5 (versioon 8) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Bürootöö Sekretär 11 2012-11-13 2012-11-13 2013-12-31 II 5 5 4120 Asjaajamise tugitöötajad 0415 Sekretäri- ja kontoritöö 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Kindlustuse spetsialist, tase 5 Insurance specialist, level 5 5 Kindlustuse kliendihaldur III (versioon 3) Kindlustuse kliendihaldur III (versioon 4) Kindlustuse klienditeenindaja I (versioon 1) Kindlustuse klienditeenindaja I (versioon 2) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Kindlustus Kindlustuse kliendihaldur 1 2016-04-13 2016-04-13 2021-04-12 5 5 3321 Kindlustusagendid 0412 Rahandus, pangandus ja kindlustus 65 Kindlustus, edasikindlustus ja pensionifondid, v.a kohustuslik sotsiaalkindlustus Keelte oskustasemete kirjeldused Kaido Kepp ekspert Kadri Kütimaa If P&C Insurance AS Mihkel Mandre Swedbank Life Insurance SE Andre Nõmm Finantsinspektsioon Algor Orav Salva Kindlustuse AS Andres Piirsalu Eesti Kindlustusseltside Liit Heli Rannik Tallinna Majanduskool Kadri Sõrmus Eesti Kindlustusseltside Liit Kaido Tropp Eesti Kindlustusmaaklerite Liit Siiri Tõniste Rahandusministeerium Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kindlustuse spetsialist, tase 5 kutsestandard on välja töötatud a) kutsehariduse vastava taseme õppekava aluseks b) isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks. Kindlustuse spetsialist, tase 5 on kindlustusvaldkonna töötaja, kelle töö eesmärgiks on kindlustuse klientide teenindamine, sh nõustamine kindlustusandja, kindlustusvõtja või kindlustusvahendaja esindajana. Sõltuvalt ametikohast võivad tema tööülesanneteks olla kliendisuhte loomine, kliendi nõustamine, kindlustuslepingu sõlmimine ja/või vahendamine, kindlustusriski hindamine või nõude käsitlemine. Tema tööülesanded ning iseseisvuse ja vastutuse ulatus sõltuvad konkreetse töö iseärasustest ja tööandja eripärast. Kahjukäsitlemise ja riskihindamise valdkonnas on selle taseme spetsialistil piiratud vastutuspädevus, mis võimaldab tal käsitleda ja hinnata eelkõige standardseid ja piiratud iseseisva otsustusõigusega kahjujuhtumeid ja kindlustusriske. Kindlustuse spetsialist, tase 5 teab ja rakendab oma igapäevatöös kindlustustegevuse üldisi põhimõtteid ning kindlustuse valdkonna õigusaktidest tulenevaid nõudeid. A.2.1 Kindlustussuhte loomine ja hoidmine kindlustusandja esindajana 2.1.1 Kliendi leidmine 2.1.2 Kindlustuse kliendisuhte tutvustamine 2.1.3 Kliendi kindlustushuvi ja kindlustusvajaduse väljaselgitamine 2.1.4 Kindlustusriski hindamiseks vajaliku teabe kogumine 2.1.5 Lepingueelse teabe esitamine ja kindlustuspakkumise tegemine kliendile 2.1.6 Kindlustuslepingu sõlmimine 2.1.7 Kindlustuskaitse vastavuses hoidmine kliendi kindlustusvajadusega A.2.2 Kindlustusvõtja esindamine kindlustusmaaklerina kindlustussuhte loomisel ja hoidmisel 2.2.1 Kliendi leidmine 2.2.2 Kindlustusvahenduse kliendisuhte tutvustamine 2.2.3 Kindlustusvahenduse/maaklerteenuse lepingu sõlmimine 2.2.4 Kliendi kindlustushuvi väljaselgitamine 2.2.5 Kindlustustellimuse koostamine ja selgitamine kliendile 2.2.6 Kindlustuslepingu tingimuste tutvustamine kliendile ja tugi kindlustuslepingu sõlmimisel 2.2.7 Kindlustuskaitse vastavuses hoidmine kliendi vajadustega 2.2.8 Kliendi nõustamine kindlustusjuhtumi korral A.2.3 Kindlustusriski hindamine 2.3.1 Kindlustusriski hindamiseks vajaliku teabe kogumine 2.3.2 Kindlustusriski hindamine ja kindlustuslepingu tingimuste määramine 2.3.3 Kindlustuspakkumuse koostamine ja selgitamine 2.3.4 Kindlustusteenuse kujundamises osalemine A.2.4 Nõude käsitlemine 2.4.1 Kahjuteate või -nõude vastuvõtmine 2.4.2 Juhtumi ja nõude asjaolude selgitamine 2.4.3 Hüvitamisotsuse tegemine 2.4.4 Nõude hüvitamise korraldamine Kindlustuse spetsialisti tööaeg võib sõltuvalt tööandja spetsiifikast olla kas fikseeritud või paindlik, vajadusel tuleb tööd teha ka nädalavahetustel või väljaspool tööaega. Üldjuhul töötab kindlustuse spetsialist kontoris. Suure osa igapäevatööst moodustab suhtlemine klientidega, mistõttu aeg-ajalt võib töö olla vaimselt ja emotsionaalselt pingeline. Arvuti ja muud igapäevased kontoritarbed, sidevahendid, tööks vajalik tarkvara, erinevad andmebaasid. Kindlustuse spetsialisti töö nõuab täpsust ja korrektsust. Väga olulised on suhtlemisoskus, usaldusväärsus, ausus ning vastutustunne. Tööülesannete edukaks täitmiseks on vajalikud otsustusvõime, pingetaluvus ja argumenteerimisoskused. Vajalik on oskus rahumeelselt lahendada konfliktolukordi ja võime teha koostööd erinevate inimestega. 5. taseme kindlustuse spetsialist on läbinud vastava kutseeriharidusõppe või ta on oma kutseoskused omandanud töökohal õppides ja täiendkoolitustel osaledes. Klienditeenindaja, kliendihaldur, kindlustusnõustaja, kindlustusmaakler, kahjukäsitleja, kindlustusagent. Kindlustus- ja kindlustusvahendustegevust reguleerib kindlustustegevuse seadus. Kindlustuslepingute sisu ja sõlmimist reguleerib võlaõigusseaduse 4. osa. Kindlustuse spetsialist, tase 5 kutse saamiseks on vajalik tõendada kõik (B.2.1-B.2.5) kompetentsid. Kindlustussuhte loomine ja hoidmine kindlustusandja esindajana 5 Kindlustusvõtja esindamine kindlustusmaaklerina kindlustussuhte loomisel ja hoidmisel 5 Kindlustusriski hindamine 5 Nõude käsitlemine 5 Kindlustuse spetsialist, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Konservaator, tase 6 Conservator, level 6 7 Konservaator III (versioon 1) Konservaator III (versioon 2) Konservaator III (versioon 3) Konservaator, tase 5 (versioon 4) Konservaator, tase 5 (versioon 5) Konservaator, tase 5 (versioon 6) Konservaator, tase 6 (versioon 8) Arhiivi ja raamatukogu pabermaterjalide konservaator, tase 6 Köitekonservaator, tase 6 Maalikonservaator, tase 6 Monumentaalmaali konservaator, tase 6 Paberalusel kunstiteoste konservaator, tase 6 Puidukonservaator, tase 6 Segamaterjalidest objekti konservaator, tase 6 Tekstiilikonservaator, tase 6 Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Restaureerimine-konserveerimine Konservaator 3 2016-11-01 2016-12-06 2021-12-05 6 6 2621 Arhivaarid ja kuraatorid 0222 Ajalugu ja arheoloogia 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Annes Hermann Tartu Kõrgem Kunstikool Ülle Jukk Muinsuskaitseamet Merike Kallas Eesti Kunstiakadeemia Eve Keedus Rahvusarhiiv Marike Laht SA Eesti Vabaõhumuuseum Jaan Lehtaru Rahvusarhiiv Margit Pajupuu Eesti Kunstimuuseum Heige Peets SA EVM Konserveerimis- ja digiteerimiskeskus Kanut Silli Peedosk Tartu Kõrgem Kunstikool Ruth Tiidor Rahvusarhiiv Ülle Vahar Eesti Rahva Muuseum Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Konservaator, tase 6 kutsestandard on aluseks täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Konserveerimine on interdistsiplinaarne kutseala. Konserveerimise eesmärk on parendada ja/või stabiliseerida materiaalse kultuuripärandi objektide seisundit, säilitades samaaegselt maksimaalselt võimalikus ulatuses nende esteetilise, ajaloolise ja füüsilise terviklikkuse. Konservaator on spetsialist, kelle teadmised, oskused, kogemused, hoiakud ja haridus võimaldavad osaleda kultuuripärandi säilitamisel ja tagada selle kasutamist praegustel ja tulevastel põlvkondadel. Konservaatori kompetents on määratletud materjali- või objektipõhise spetsialiseerumisega. Konservaator planeerib ja teostab objekti uuringuid, konserveerimist ja restaureerimist, ning vastutab nimetatud tööde teostamise ja dokumenteerimise eest. Konservaator lähtub oma töös kutse-eetika normidest, konserveerimise põhiprintsiipidest (pööratavus, töötlemise sobilikkus ja hädavajalikkus, minimalism ja kvaliteet), objekti ohutu käsitsemise ja rahvusvahelise parima praktika tavades andes oma panuse kultuuripärandi mõistmiseks selle esteetilise ja ajaloolise tähtsuse ja füüsilise terviklikkuse osas. Konservaator, tase 6 on erialase ettevalmistusega, kuid väheste praktiliste kogemustega töötaja, kes järgib oma tööülesannete täitmisel täpselt etteantud juhiseid ning võib vajada vahetut juhendamist. Kogub ja analüüsib erialast informatsiooni. Vastutab talle antud tööülesannete täitmise eest. Konservaatori kutsealal on lisaks konservaator, tase 6-le järgmised kutsed: Konservaator, tase 7 on erialase ettevalmistusega ning praktilise kogemusega vastutav spetsialist, kes töötab iseseisvalt. Juhendab vajadusel konservaatoreid, praktikante jne. Kogub ja analüüsib erialast informatsiooni ning koostab vajadusel säilitus- ja konserveerimisalaseid juhiseid. Konservaator, tase 8 on erialase ettevalmistusega ning praktiliste kogemustega tippspetsialist, kes töötab iseseisvalt ja omal vastutusel. Koostab, hindab ja juhib vajadusel kõrge säilivusriskiga objektide ja kollektsioonide konserveerimisprojekte. Kogub ja analüüsib erialast informatsiooni, koostab ning hindab konserveerimis- ja restaureerimismetoodikaid. Konservaatori kutsel on järgmised spetsialiseerumised: Arhiivi ja raamatukogu pabermaterjalide paberikonservaator tegeleb käsi- ja/või trükikirjas vormistatud paberalusel dokumentide, raamatute sisuplokkide jms konserveerimisega, mis võivad olla ka koloreeritud. Köitekonservaator tegeleb köidetud või õmmeldud kõva- ja pehmekaaneliste trükitud või käsikirjaliste arhiividokumentide, raamatute, albumite, perioodika- ja jätkväljaannete-, jms köite konserveerimisega. Köited võivad sisaldada illustratsioone ja kokkuvolditud lisalehti jms. Köitekonservaator teeb lihtsamaid paberiparandusi. Maalikonservaator tegeleb erinevates maalitehnikates (nt õli-, akrüül-, tempera- või segatehnikas) valminud lõuend-, puit-, vineer-, masoniit- vms. alusel (va paberalusel) tahvelmaalide ning ikoonide konserveerimisega. Monumentaalmaali konservaator tegeleb erinevatele aluspindadele (nt krohv, puit, lõuend) teostatud suuremõõtmeliste seina- ja laemaalide ning arhitektuursete maalingute konserveerimisega. Paberalusel kunstiteoste konservaator tegeleb loomingulise tegevuse tulemusel erinevates tehnikates (graafika-, trüki-, manuaal- ja maali tehnikad jms) valminud paberalusel kunstiteoste konserveerimisega. Puidukonservaator tegeleb monoliitsete etnograafiliste puitesemete, puitkonstruktsioonide, mööbli ning eriotstarbeliste puidust objektide (skulptuurid, mudelid jms) konserveerimisega. Segamaterjalidest objekti konservaator tegeleb vähemalt kahest erinevast põhimaterjalist koosneva eseme konserveerimisega, mis ei liigitu mõne teise siintoodud spetsialiseerumise alla. Põhimaterjalid on järgmised: metall, klaas, keraamika, puit, nahk, kips, kivim. Tekstiili konservaator tegeleb esemete konserveerimisega, mille põhimaterjaliks on tekstiil (nt lipud, vaibad, rõivad, sisustus- ja kirikutekstiilid, aksessuaarid jms). A.2.1 Objekti uurimine 1) Materjali ja tehnikate määramine 2) Seisundi analüüsimine A.2.2 Dokumenteerimine 1) Seisundi visuaalne jäädvustamine 2) Objekti ja selle seisundi kirjeldamine 3) Konserveerimiskava koostamine 4) Konserveerimistööde kirjeldamine A.2.3 Töökoha organiseerimine ja tööohutuse tagamine 1) Töökoha korraldamine 2) Objekti säästev ja ohutu käsitsemine 3) Tööohutuse tagamine A.2.4 Konserveerimistööde maksumuse arvestamine 1) Materjali- ja tööajakulu järelarvestamine A.2.5 Objekti märgistamine ja ettevalmistamine eksponeerimiseks, hoidmiseks või transportimiseks 1) Ümbrise valmistamine, objekti pakkimine ja märgistamine A.2.6 Konserveerimise praktiline teostamine Olenevalt spetsialiseerumisest võib konservaator töötada sise- ja/või välistingimustes. Töös tuleb järgida tervisekaitse- ja ohutusnõudeid ning kasutada isikukaitsevahendeid. Konservaator puutub kokku kemikaalide, hallitusseente, tolmu jm allergiat põhjustada võivate ainetega. Töö võib nõuda füüsilist pingutust ja töötamist sundasendites, tööaeg võib olla paindlik. Tavaliselt kasutab konservaator oma töös erinevaid töövahendeid, materjale ja seadmeid: traditsioonilisi käsitöövahendeid, kaasaegseid mehhaanilisi ja elektrilisi, sh eriotstarbelisi tööriistu ja seadmeid ning spetsiaalselt konserveerimistöödeks valmistatud vahendeid ja seadmeid. Konservaatori töö nõuab head käelist osavust, korrektsust, keskendumisvõimet, rutiinitaluvust, ruumi-, värvi- ja kujunditaju, koostöövalmidust, otsustus- ja analüüsivõimet, vastutustunnet ja loogilist mõtlemist. Kutsealal töötamine eeldab üldjuhul kõrgharidust, nt järgmistel erialadel: kultuuriväärtuste konserveerimine, restaureerimine ja/või säilitamine. Konservaator, restauraator. Konservaator, tase 6 kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid B.2.1 - B.2.7. Spetsialiseeruda on võimalik järgnevalt: Arhiivi ja raamatukogu pabermaterjalide konserveerimine Köite konserveerimine Maali konserveerimine Monumentaalmaali konserveerimine Paberalusel kunstiteoste konserveerimine Puidu konserveerimine Segamaterjalidest objekti konserveerimine Tekstiili konserveerimine Objekti uurimine 6 Dokumenteerimine 6 Töökoha organiseerimine ja tööohutuse tagamine 7 Konserveerimistööde maksumuse arvestamine 6 Objekti märgistamine ja ettevalmistamine eksponeerimiseks, hoidmiseks või transportimiseks 7 Konserveerimise praktiline teostamine 6 Konservaator, tase 6 kutseline käitumine ja tegutsemine 6 Konservaator, tase 7 Conservator, level 7 7 Konservaator IV (versioon 1) Konservaator IV (versioon 2) Konservaator IV (versioon 3) Konservaator, tase 6 (versioon 4) Konservaator, tase 6 (versioon 5) Konservaator, tase 6 (versioon 6) Konservaator, tase 7 (versioon 8) Arhiivi ja raamatukogu pabermaterjalide konservaator, tase 7 Köitekonservaator, tase 7 Maalikonservaator, tase 7 Monumentaalmaali konservaator, tase 7 Paberalusel kunstiteoste konservaator, tase 7 Puidukonservaator, tase 7 Segamaterjalidest objekti konservaator, tase 7 Tekstiilikonservaator, tase 7 Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Restaureerimine-konserveerimine Konservaator 3 2016-11-01 2016-12-06 2021-12-05 7 7 2651 Kujutavad kunstnikud 0222 Ajalugu ja arheoloogia 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Annes Hermann Tartu Kõrgem Kunstikool Ülle Jukk Muinsuskaitseamet Merike Kallas Eesti Kunstiakadeemia Eve Keedus Rahvusarhiiv Marike Laht SA Eesti Vabaõhumuuseum Jaan Lehtaru Rahvusarhiiv Margit Pajupuu Eesti Kunstimuuseum Heige Peets SA EVM Konserveerimis- ja digiteerimiskeskus Kanut Silli Peedosk Tartu Kõrgem Kunstikool Ruth Tiidor Rahvusarhiiv Ülle Vahar Eesti Rahva Muuseum Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Konservaator, tase 7 kutsestandard on aluseks täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Konserveerimine on interdistsiplinaarne kutseala. Konserveerimise eesmärk on parendada ja/või stabiliseerida materiaalse kultuuripärandi objektide seisundit, säilitades samaaegselt maksimaalselt võimalikus ulatuses nende esteetilise, ajaloolise ja füüsilise terviklikkuse. Konservaator on spetsialist, kelle teadmised, oskused, kogemused, hoiakud ja haridus võimaldavad osaleda kultuuripärandi säilitamisel ja tagada selle kasutamist praegustel ja tulevastel põlvkondadel. Konservaatori kompetents on määratletud materjali- või objektipõhise spetsialiseerumisega. Konservaator planeerib ja teostab objekti uuringuid, konserveerimist ja restaureerimist, ning vastutab nimetatud tööde teostamise ja dokumenteerimise eest. Konservaator lähtub oma töös kutse-eetika normidest, konserveerimise põhiprintsiipidest (pööratavus, töötlemise sobilikkus ja hädavajalikkus, minimalism ja kvaliteet), objekti ohutu käsitsemise ja rahvusvahelise parima praktika tavadest andes oma panuse kultuuripärandi mõistmiseks selle esteetilise ja ajaloolise tähtsuse ja füüsilise terviklikkuse osas. Konservaator, tase 7 on erialase ettevalmistusega ning praktilise kogemusega vastutav spetsialist, kes töötab iseseisvalt. Juhendab vajadusel konservaatoreid, praktikante jne. Kogub ja analüüsib erialast informatsiooni ning koostab vajadusel säilitus- ja konserveerimisalaseid juhiseid. Konservaatori kutsealal on lisaks konservaator, tase 7-le järgmised kutsed: Konservaator, tase 6 on erialase ettevalmistusega, kuid väheste praktiliste kogemustega töötaja, kes järgib oma tööülesannete täitmisel täpselt etteantud juhiseid ning võib vajada vahetut juhendamist. Kogub ja analüüsib erialast informatsiooni. Vastutab talle antud tööülesannete täitmise eest. Konservaator, tase 8 on erialase ettevalmistusega ning praktiliste kogemustega tippspetsialist, kes töötab iseseisvalt ja omal vastutusel. Koostab, hindab ja juhib vajadusel kõrge säilivusriskiga objektide ja kollektsioonide konserveerimisprojekte. Kogub ja analüüsib erialast informatsiooni, koostab ning hindab konserveerimis- ja restaureerimismetoodikaid. Konservaatori kutsel on järgmised spetsialiseerumised: Arhiivi ja raamatukogu pabermaterjalide paberikonservaator tegeleb käsi- ja/või trükikirjas vormistatud paberalusel dokumentide, raamatute sisuplokkide jms konserveerimisega, mis võivad olla ka koloreeritud. Köitekonservaator tegeleb köidetud või õmmeldud kõva- ja pehmekaaneliste trükitud või käsikirjaliste arhiividokumentide, raamatute, albumite, perioodika- ja jätkväljaannete-, jms köite konserveerimisega. Köited võivad sisaldada illustratsioone ja kokkuvolditud lisalehti jms. Köitekonservaator teeb lihtsamaid paberiparandusi. Maalikonservaator tegeleb erinevates maalitehnikates (nt õli-, akrüül-, tempera- või segatehnikas) valminud lõuend-, puit-, vineer-, masoniit- vms. alusel (va paberalusel) tahvelmaalide ning ikoonide konserveerimisega. Monumentaalmaali konservaator tegeleb erinevatele aluspindadele (nt krohv, puit, lõuend) teostatud suuremõõtmeliste seina- ja laemaalide ning arhitektuursete maalingute konserveerimisega. Paberalusel kunstiteoste konservaator tegeleb loomingulise tegevuse tulemusel erinevates tehnikates (graafika-, trüki-, manuaal- ja maali tehnikad jms) valminud paberalusel kunstiteoste konserveerimisega. Puidukonservaator tegeleb monoliitsete etnograafiliste puitesemete, puitkonstruktsioonide, mööbli ning eriotstarbeliste puidust objektide (skulptuurid, mudelid jms) konserveerimisega. Segamaterjalidest objekti konservaator tegeleb vähemalt kahest erinevast põhimaterjalist koosneva eseme konserveerimisega, mis ei liigitu mõne teise siintoodud spetsialiseerumise alla. Põhimaterjalid on järgmised: metall, klaas, keraamika, puit, nahk, kips, kivim. Tekstiili konservaator tegeleb esemete konserveerimisega, mille põhimaterjaliks on tekstiil (nt lipud, vaibad, rõivad, sisustus- ja kirikutekstiilid, aksessuaarid jms). A.2.1 Objekti uurimine 1) Materjali ja tehnikate määramine 2) Seisundi analüüsimine 3) Ajaloolise uuringu teostamine A.2.2 Dokumenteerimine 1) Seisundi visuaalne jäädvustamine 2) Objekti ja selle seisundi kirjeldamine 3) Konserveerimiskava koostamine 4) Konserveerimistööde kirjeldamine 5) Säilituskava koostamine A.2.3 Töökoha organiseerimine ja tööohutuse tagamine 1) Töökoha korraldamine 2) Objekti säästev ja ohutu käsitsemine 3) Tööohutuse tagamine A.2.4 Konserveerimistööde maksumuse arvestamine 1) Materjali- ja tööajakulu planeerimine 2) Materjali- ja tööajakulu järelarvestamine A.2.5 Objekti märgistamine ja ettevalmistamine eksponeerimiseks, hoidmiseks või transportimiseks 1) Ümbrise valmistamine, objekti pakkimine ja märgistamine A.2.6 Juhendamine, juhtimine ja nõustamine konserveerimis- ja säilitamisalastes küsimustes 1) Eriala praktikantide/konservaatorite juhendamine 2) Nõustamine A.2.7 Konserveerimise praktiline teostamine Olenevalt spetsialiseerumisest võib konservaator töötada sise- ja/või välistingimustes. Töös tuleb järgida tervisekaitse- ja ohutusnõudeid ning kasutada isikukaitsevahendeid. Konservaator puutub kokku kemikaalide, hallitusseente, tolmu jm allergiat põhjustada võivate ainetega. Töö võib nõuda füüsilist pingutust ja töötamist sundasendites, tööaeg võib olla paindlik. Tavaliselt kasutab konservaator oma töös erinevaid töövahendeid, materjale ja seadmeid: traditsioonilisi käsitöövahendeid, kaasaegseid mehhaanilisi ja elektrilisi, sh eriotstarbelisi tööriistu ja seadmeid ning spetsiaalselt konserveerimistöödeks valmistatud vahendeid ja seadmeid. Konservaatori töö nõuab head käelist osavust, korrektsust, keskendumisvõimet, rutiinitaluvust, ruumi-, värvi- ja kujunditaju, koostöövalmidust, otsustus- ja analüüsivõimet, vastutustunnet ja loogilist mõtlemist. Kutsealal töötamine eeldab üldjuhul kõrgharidust, nt järgmistel erialadel: kultuuriväärtuste konserveerimine, restaureerimine ja/või säilitamine. Konservaator, restauraator. Konservaator, tase 7 kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid B.2.1 - B.2.8. Spetsialiseeruda on võimalik järgnevalt: Arhiivi ja raamatukogu pabermaterjalide konserveerimine Köite konserveerimine Maali konserveerimine Monumentaalmaali konserveerimine Paberalusel kunstiteoste konserveerimine Puidu konserveerimine Segamaterjalidest objekti konserveerimine Tekstiili konserveerimine Objekti uurimine 8 Dokumenteerimine 7 Töökoha organiseerimine ja tööohutuse tagamine 7 Konserveerimistööde maksumuse arvestamine 7 Objekti märgistamine ja ettevalmistamine eksponeerimiseks, hoidmiseks või transportimiseks 7 Juhendamine, juhtimine ja nõustamine konserveerimis- ja säilitamisalastes küsimustes 7 Konserveerimise praktiline teostamine 7 Konservaator, tase 7 kutseline käitumine ja tegutsemine 7 Konservaator, tase 8 Conservator, level 8 7 Konservaator V (versioon 1) Konservaator V (versioon 2) Konservaator V (versioon 3) Konservaator, tase 7 (versioon 4) Konservaator, tase 7 (versioon 5) Konservaator, tase 7 (versioon 6) Konservaator, tase 8 (versioon 8) Arhiivi ja raamatukogu pabermaterjalide konservaator, tase 8 Köitekonservaator, tase 8 Maalikonservaator, tase 8 Monumentaalmaali konservaator, tase 8 Paberalusel kunstiteoste konservaator, tase 8 Puidukonservaator, tase 8 Segamaterjalidest objekti konservaator, tase 8 Tekstiilikonservaator, tase 8 Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Restaureerimine-konserveerimine Konservaator 3 2016-11-01 2016-12-06 2021-12-05 8 8 2651 Kujutavad kunstnikud 0222 Ajalugu ja arheoloogia 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Annes Hermann Tartu Kõrgem Kunstikool Ülle Jukk Muinsuskaitseamet Merike Kallas Eesti Kunstiakadeemia Eve Keedus Rahvusarhiiv Marike Laht SA Eesti Vabaõhumuuseum Jaan Lehtaru Rahvusarhiiv Margit Pajupuu Eesti Kunstimuuseum Heige Peets SA EVM Konserveerimis- ja digiteerimiskeskus Kanut Silli Peedosk Tartu Kõrgem Kunstikool Ruth Tiidor Rahvusarhiiv Ülle Vahar Eesti Rahva Muuseum Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Konservaator, tase 8 kutsestandard on aluseks täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Konserveerimine on interdistsiplinaarne kutseala. Konserveerimise eesmärk on parendada ja/või stabiliseerida materiaalse kultuuripärandi objektide seisundit, säilitades samaaegselt maksimaalselt võimalikus ulatuses nende esteetilise, ajaloolise ja füüsilise terviklikkuse. Konservaator on spetsialist, kelle teadmised, oskused, kogemused, hoiakud ja haridus võimaldavad osaleda kultuuripärandi säilitamisel ja tagada selle kasutamist praegustel ja tulevastel põlvkondadel. Konservaatori kompetents on määratletud materjali- või objektipõhise spetsialiseerumisega. Konservaator planeerib ja teostab objekti uuringuid, konserveerimist ja restaureerimist, ning vastutab nimetatud tööde teostamise ja dokumenteerimise eest. Konservaator lähtub oma töös kutse-eetika normidest, konserveerimise põhiprintsiipidest (pööratavus, töötlemise sobilikkus ja hädavajalikkus, minimalism ja kvaliteet), objekti ohutu käsitsemise ja rahvusvahelise parima praktika tavadest andes oma panuse kultuuripärandi mõistmiseks selle esteetilise ja ajaloolise tähtsuse ja füüsilise terviklikkuse osas. Konservaator, tase 8 on erialase ettevalmistusega ning praktiliste kogemustega tippspetsialist, kes töötab iseseisvalt ja omal vastutusel. Koostab, hindab ja juhib vajadusel kõrge säilivusriskiga objektide ja kollektsioonide konserveerimisprojekte. Kogub ja analüüsib erialast informatsiooni, koostab ning hindab konserveerimis- ja restaureerimismetoodikaid. Konservaatori kutsealal on lisaks konservaator, tase 8-le järgmised kutsed: Konservaator, tase 6 on erialase ettevalmistusega, kuid väheste praktiliste kogemustega töötaja, kes järgib oma tööülesannete täitmisel täpselt etteantud juhiseid ning võib vajada vahetut juhendamist. Kogub ja analüüsib erialast informatsiooni. Vastutab talle antud tööülesannete täitmise eest. Konservaator, tase 7 on erialase ettevalmistusega ning praktilise kogemusega vastutav spetsialist, kes töötab iseseisvalt. Juhendab vajadusel konservaatoreid, praktikante jne. Kogub ja analüüsib erialast informatsiooni ning koostab vajadusel säilitus-ja konserveerimisalaseid juhiseid. Konservaatori kutsel on järgmised spetsialiseerumised: Arhiivi ja raamatukogu pabermaterjalide paberikonservaator tegeleb käsi- ja/või trükikirjas vormistatud paberalusel dokumentide, raamatute sisuplokkide jms konserveerimisega, mis võivad olla ka koloreeritud. Köitekonservaator tegeleb köidetud või õmmeldud kõva- ja pehmekaaneliste trükitud või käsikirjaliste arhiividokumentide, raamatute, albumite, perioodika- ja jätkväljaannete-, jms köite konserveerimisega. Köited võivad sisaldada illustratsioone ja kokkuvolditud lisalehti jms. Köitekonservaator teeb lihtsamaid paberiparandusi. Maalikonservaator tegeleb erinevates maalitehnikates (nt õli-, akrüül-, tempera- või segatehnikas) valminud lõuend-, puit-, vineer-, masoniit- vms. alusel (va paberalusel) tahvelmaalide ning ikoonide konserveerimisega. Monumentaalmaali konservaator tegeleb erinevatele aluspindadele (nt krohv, puit, lõuend) teostatud suuremõõtmeliste seina- ja laemaalide ning arhitektuursete maalingute konserveerimisega. Paberalusel kunstiteoste konservaator tegeleb loomingulise tegevuse tulemusel erinevates tehnikates (graafika-, trüki-, manuaal- ja maali tehnikad jms) valminud paberalusel kunstiteoste konserveerimisega. Puidukonservaator tegeleb monoliitsete etnograafiliste puitesemete, puitkonstruktsioonide, mööbli ning eriotstarbeliste puidust objektide (skulptuurid, mudelid jms) konserveerimisega. Segamaterjalidest objekti konservaator tegeleb vähemalt kahest erinevast põhimaterjalist koosneva eseme konserveerimisega, mis ei liigitu mõne teise siintoodud spetsialiseerumise alla. Põhimaterjalid on järgmised: metall, klaas, keraamika, puit, nahk, kips, kivim. Tekstiili konservaator tegeleb esemete konserveerimisega, mille põhimaterjaliks on tekstiil (nt lipud, vaibad, rõivad, sisustus- ja kirikutekstiilid, aksessuaarid jms). A.2.1 Objekti uurimine 1) Materjali ja tehnikate määramine 2) Seisundi analüüsimine 3) Ajaloolise uuringu teostamine A.2.2 Dokumenteerimine 1) Seisundi visuaalne jäädvustamine 2) Objekti ja selle seisundi kirjeldamine 3) Konserveerimiskava koostamine 4) Konserveerimistööde kirjeldamine 5) Säilituskava koostamine A.2.3 Töökoha organiseerimine ja tööohutuse tagamine 1) Töökoha korraldamine 2) Objekti säästev ja ohutu käsitsemine 3) Tööohutuse tagamine A.2.4 Konserveerimistööde maksumuse arvestamine 1) Materjali- ja tööajakulu planeerimine 2) Materjali- ja tööajakulu järelarvestamine A.2.5 Objekti märgistamine ja ettevalmistamine eksponeerimiseks, hoidmiseks või transportimiseks 1) Ümbrise valmistamine, objekti pakkimine ja märgistamine A.2.6 Juhendamine, juhtimine ja nõustamine konserveerimis- ja säilitamisalastes küsimustes 1) Eriala praktikantide/konservaatorite juhendamine 2) Nõustamine 3) Juhtimine A.2.7 Konserveerimise praktiline teostamine Olenevalt spetsialiseerumisest võib konservaator töötada sise- ja/või välistingimustes. Töös tuleb järgida tervisekaitse- ja ohutusnõudeid ning kasutada isikukaitsevahendeid. Konservaator puutub kokku kemikaalide, hallitusseente, tolmu jm allergiat põhjustada võivate ainetega. Töö võib nõuda füüsilist pingutust ja töötamist sundasendites, tööaeg võib olla paindlik. Tavaliselt kasutab konservaator oma töös erinevaid töövahendeid, materjale ja seadmeid: traditsioonilisi käsitöövahendeid, kaasaegseid mehhaanilisi ja elektrilisi, sh eriotstarbelisi tööriistu ja seadmeid ning spetsiaalselt konserveerimistöödeks valmistatud vahendeid ja seadmeid. Konservaatori töö nõuab head käelist osavust, korrektsust, keskendumisvõimet, rutiinitaluvust, ruumi-, värvi- ja kujunditaju, koostöövalmidust, otsustus- ja analüüsivõimet, vastutustunnet ja loogilist mõtlemist. Kutsealal töötamine eeldab kõrgharidust, nt järgmistel erialadel: kultuuriväärtuste konserveerimine, restaureerimine ja/või säilitamine. Konservaator, restauraator. Konservaator, tase 8 kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid B.2.1 - B.2.8. Spetsialiseeruda on võimalik järgnevalt: Arhiivi ja raamatukogu pabermaterjalide konserveerimine Köite konserveerimine Maali konserveerimine Monumentaalmaali konserveerimine Paberalusel kunstiteoste konserveerimine Puidu konserveerimine Segamaterjalidest objekti konserveerimine Tekstiili konserveerimine Objekti uurimine 8 Dokumenteerimine 8 Töökoha organiseerimine ja tööohutuse tagamine 7 Konserveerimistööde maksumuse arvestamine 7 Objekti märgistamine ja ettevalmistamine eksponeerimiseks, hoidmiseks või transportimiseks 8 Juhendamine, juhtimine ja nõustamine konserveerimis- ja säilitamisalastes küsimustes 8 Konserveerimise praktiline teostamine 7 Konservaator, tase 8 kutseline käitumine ja tegutsemine 8 Logistiku abi, tase 4 Logistic assistant, level 4 3 Logistik, tase 4 (versioon 1) Logistiku abi, tase 4 (versioon 2) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Veokorraldaja-logistik 3 2016-11-24 2016-11-24 2021-11-23 4 4 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Ain Tulvi PAC Training OÜ, Eesti Ostu- ja Tarneahelate Juhtimise Ühing Tõnis Hintsov Cargo Order.COM OÜ, Eesti Ostu- ja Tarneahelate Juhtimise Ühing Eveli Laurson Eesti Ostu- ja Tarneahelate Juhtimise Ühing Katre Kasepõld Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon Ott Koppel Tallinna Tehnikaülikool Raivo Roolaid Magnum Logistics OÜ Tarmo Küünarpuu DHL Estonia Tiina Matsulevitš SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Logistiku abi, tase 4 kutsestandard on. tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja kutseõppe õppekavade koostamise ning kompetentsuse hindamise alus. Logistika kutsealal töötavad inimesed tegelevad logistika valdkonna erinevate toimingute juhtimise ja korraldamisega, nt vedude korraldamine, laotöö korraldamine, kaubavarude ja -voogude planeerimine jne. Logistiku abi tase 4 on logistika kutseala madalaim tase. 4. taseme logistiku abi töö eesmärgiks on logistika valdkonna kliendi- ja/või tarnijasuhete haldamine igapäevatöö tasemel ning otsese juhi assisteerimine. Tema töö hõlmab klientide teenindamist, tellimuste käsitlemist, info töötlemist, dokumentatsiooni haldamist, logistikateenuste ostmist ja müüki, veokorraldust jm. 4. taseme logistiku abi töötab tüüpsituatsioonides iseseisvalt, ebaharilikes või keerukates situatsioonides võib ta vajada juhendamist. Töö sisaldab palju suhtlemist nii ettevõttesiseselt kui -väliselt. 4. taseme logistiku abi peab olema valmis töötama nii üksinda kui meeskonnas. 4. taseme logistiku abi töö eeldab korrektsust, kohanemisvõimet uute olukordadega, kiiret reageerimist, oskust oma töökohta organiseerida, iseseisvat mõtlemist ning suhtlemisoskust ja –valmidust. A.2.1 Veotellimuste käsitlemine A.2.2 Laotoimingute haldamine A.2.3 Logistikateenuste ostmine ja müümine A.2.4 Klienditeenindus A.2.5 Varude haldamine ja ostutoimingute teostamine A.2.6 Kvaliteedi haldamine logistikas A.2.7 Informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine A.2.8 Riskide haldamine A.2.9 Tagastuslogistika haldamine 4. taseme logistiku abi tööaeg sõltub ettevõtte töökorraldusest ning võib nõuda töötamist vahetustega, puhkepäevadel ja pühade ajal, päeval või öösel. Töö on vahelduva tempoga, sisaldades nii rutiinseid tegevusi kui ka kiiret reageerimist nõudvaid situatsioone. Üldjuhul töötab logistik siseruumides. Logistiku abi kasutab oma igapäevatöös enamlevinud kontoritehnikat ja sidevahendeid. 4. taseme logistiku abi tööks vajalikud eeldused on loogiline mõtlemine, matemaatiline võimekus (arvsuhete ja kvantitatiivsete seoste mõistmine), visuaalne mälu, töö iseloomust tulenevalt hea kuulmine ja selge diktsioon. Isiksuseomadustest on väga olulised otsustusjulgus, pingetaluvus, emotsionaalne stabiilsus ning vastutusvõime. Üldjuhul töötavad 4. taseme logistiku abina inimesed, kellel on vastava eriala kutseharidus ja/või töökohal õppides omandatud kutseoskused. Võimalikud ametinimetused on logistikasekretär, logistiku assistent, logistika klienditeenindaja, logistiku abi, logistik-teenindaja, nooremlogistik. Kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside (B.2.1 – B.2.10) tõendamine. Veotellimuste käsitlemine 4 Laotoimingute haldamine 4 Logistikateenuste ostmine ja müümine 4 Klienditeenindus 4 Varude haldamine ja ostutoimingute teostamine 4 Kvaliteedi haldamine logistikas 4 Informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine 4 Riskide haldamine 4 Tagastuslogistika haldamine 4 Logistiku abi, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Biogaasijaama operaator, tase 5 Biogas plant operator, level 5 2 Biogaasijaama operaator, tase 5 (versioon 1) Biogaasijaama operaator, tase 5 (versioon 3) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektri, sooja- ja gaasivarustus Biogaasijaama operaator 4 2016-12-07 2016-12-07 2021-11-09 5 5 3131 Energiatootmisettevõtete operaatorid 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Peep Pitk AS Graanul Invest Kristjan Plamus Tallinna Vesi AS Henry Uljas Baltic Biogas, MTÜ Eesti Biogaasi Assotsiatsioon Ahto Oja Mõnus Minek OÜ, MTÜ Eesti Biogaasi Assotsiatsioon Aulika Riisenberg SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Biogaasijaama operaator, tase 5 kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja kutseõppe õppekavade koostamise ja kompetentsuse hindamise alus. Biogaasijaama* operaator juhib, jälgib ja käitab biogaasi tootmisprotsessi juhtimisseadmeid, mille abil toodetakse biolagunevast toorainest** biogaasi ning muundatakse see soojus- ja/või elektrienergiaks või mootorikütuseks. Töö sisaldab biogaasi tootmisega seotud tegevusi alates tooraine vastuvõtust kuni lõpptoodangu väljastamiseni. Biogaasijaama operaator töötab tavaliselt üksinda, ta vastutab biogaasijaama käigushoidmise ning oma tegevuse tagajärjel tekkinud ohtlike olukordade ja keskkonnakahju eest. Ta suudab lahendada igapäevase tööga seotud probleeme ja tegutseda keerukates olukordades parimal võimalikul viisil. Töö eeldab suhtlemist ettevõtte partneritega. * tooraine etteandmise seadmetest, käärititest, biogaasi hoiustamis- ja puhastusseadmetest ning elektri- ja soojuse koostootmisjaamast või mootorikütuse edasiandmisseadmetest koosnev üksus **põllumajanduslikud kõrvalsaadused, energiakultuurid ja roheline biomass, biojäätmed, reoveesete jm. A.2.1 Protsesside jälgimine 1. Tootmisprotsesside igapäevane jälgimine 2. Seadmete töö igapäevane jälgimine 3. Toorainevaru ja kvaliteedi jälgimine 4. Toodangu mahu ja kvaliteedi jälgimine A.2.2 Protsesside juhtimine ja optimeerimine 1. Osalemine tootmisprotsessi ja seadmete esmasel käivitamisel 2. Seadmete töö juhtimine 3. Tootmisprotsessi stabiilsuse tagamine 4. Tooraine vastuvõtmine, etteandmine ja kasutamine A.2.3 Seadmete hooldamine 1. Seadmete korraline hooldamine 2. Remonditoimingute korraldamine Töö toimub vahelduvalt sise- ja välitingimustes. Biogaasijaama juhitakse kas koht- või kaugjuhtimise teel. Biogaasijaama töötsoonis esineb plahvatusohtu, müra ja vibratsiooni, võimalik on kokkupuude mitmesuguste mürgiste ainete, kemikaalide ja patogeensete mikroorganismidega, mis võivad ohustada töötaja tervist (allergia, mürgitus, nakkushaigus). Töö eeldab gaasi-, elektri-, keskkonna- ja tööohutusnõuete täitmist. Tööaeg on paindlik, töörütm vahelduv. Põhilised töövahendid on käsi- ja spetsiaaltööriistad, kaitsevahendid (nt gaasidetektorid), protsesside jälgimis- ja mõõteseadmed, arvuti, laadimistehnika jm seadmed. Biogaasijaama operaatori tööd toetavad analüüsi-, otsustus-, keskendumis- ja kohanemisvõime, järjekindlus, emotsionaalne stabiilsus ja meeskonnas töötamise oskus. Tööga toimetulek eeldab füüsilist vastupidavust, täpseid ja koordineeritud liigutusi, võimet tegutseda kõrgustes ning head nägemis-, kuulmis- ja haistmismeelt. 5. taseme biogaasijaama operaatoriks saab tavaliselt kutseõppeasutuses õppides. Õppima asumine eeldab keskharidust ja töökogemust tehnilisel alal või 4. taseme tehniliste erialade kutsetunnistust (sise- ja välistööde elektrik, automaatik, mehhatroonik). Operaator, biogaasijaama operaator Pingevabade tööde ja lülituste tegemiseks on kohustuslik omada kehtivat elektriohuteadlikkuse tunnistust. Alus: Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi määruse „Elektripaigaldise käidule ja elektritööle esitatavad nõuded“. Gaasipaigaldise järelevaatajana töötamisel on nõutud sertifitseerimisasutuse pädevustunnistust. Alus: Seadme ohutuse seadus. Biogaasijaama operaator, tase 5 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.5. tõendamine. Protsesside jälgimine 4 Protsesside juhtimine ja optimeerimine 5 Seadmete hooldamine 5 Töö- ja keskkonnaohutus 5 Biogaasijaama operaator, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Juhiabi III Assistant III 5 Juhiabi III (versioon 1) Juhiabi III (versioon 2) Juhiabi III (versioon 3) Juhiabi III (versioon 4) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Bürootöö Sekretär 11 2012-11-13 2012-11-13 2013-12-31 III 5 5 3343 Sekretärid-asjaajajad ja sekretärid-juhiabid 0415 Sekretäri- ja kontoritöö 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Juhiabi IV Juhiabi IV 5 Juhiabi IV (versioon 1) Juhiabi IV (versioon 2) Juhiabi IV (versioon 3) Juhiabi, tase 6 (versioon 4) Juhiabi, tase 6 (versioon 6) Juhiabi, tase 6 (versioon 7) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Bürootöö Sekretär 11 2012-11-13 2012-11-13 2013-12-31 IV 6 6 3343 Sekretärid-asjaajajad ja sekretärid-juhiabid 0415 Sekretäri- ja kontoritöö 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Telfor II Telfor II 3 Telfor II (versioon 1) Telfor II (versioon 2) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Nõustamine Telfor 11 2012-11-13 2012-11-13 2013-12-31 II 4 4 3412 Sotsiaaltöö keskastme spetsialistid 0923 Sotsiaaltöö ja nõustamine 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Telfor III Telfor III 5 Telfor III (versioon 1) Telfor III (versioon 2) Telfor III (versioon 3) Telfor III (versioon 4) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Nõustamine Telfor 11 2012-11-13 2012-11-13 2013-12-31 III 5 5 3412 Sotsiaaltöö keskastme spetsialistid 0923 Sotsiaaltöö ja nõustamine 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Telfor IV Telfor IV 5 Telfor IV (versioon 1) Telfor IV (versioon 2) Telfor IV (versioon 3) Telfor IV (versioon 4) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Nõustamine Telfor 11 2012-11-13 2012-11-13 2013-12-31 IV 6 6 3412 Sotsiaaltöö keskastme spetsialistid 0923 Sotsiaaltöö ja nõustamine 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Telfor V Telfor V 5 Telfor V (versioon 1) Telfor V (versioon 2) Telfor V (versioon 3) Telfor V (versioon 4) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Nõustamine Telfor 11 2012-11-13 2012-11-13 2013-12-31 V 6 6 2635 Sotsiaaltöötajad ja nõustajad 0923 Sotsiaaltöö ja nõustamine 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Trükiste järeltöötleja I Post-press Operator, Print Finishing Specialist I 4 Trükiste järeltöötleja I (versioon 1) Trükiste järeltöötleja I (versioon 2) Trükiste järeltöötleja I (versioon 3) Trükiste järeltöötlusseadmete operaator, tase 4 (versioon 5) Trükiste järeltöötlusseadmete operaator, tase 4 (versioon 6) Trükiste järeltöötlusseadmete operaator, tase 4 (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Trükitööstus Trükiste järeltöötleja 11 2012-11-13 2012-11-13 2013-12-31 I 7323 Trükiste järeltöötlejad 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 18 Trükindus ja salvestiste paljundus Trükiste järeltöötleja II Post-press Operator, Print Finishing Specialist II 4 Trükiste järeltöötleja II (versioon 1) Trükiste järeltöötleja II (versioon 2) Trükiste järeltöötleja II (versioon 3) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Trükitööstus Trükiste järeltöötleja 11 2012-11-13 2012-11-13 2013-12-31 II 7323 Trükiste järeltöötlejad 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 18 Trükindus ja salvestiste paljundus Trükiste järeltöötleja III Post-press Operator, Print Finishing Specialist III 4 Trükiste järeltöötleja III (versioon 1) Trükiste järeltöötleja III (versioon 2) Trükiste järeltöötleja III (versioon 3) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Trükitööstus Trükiste järeltöötleja 11 2012-11-13 2012-11-13 2013-12-31 III 7323 Trükiste järeltöötlejad 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 18 Trükindus ja salvestiste paljundus Trükkal I Printingmachine operator I 4 Trükkal I (versioon 1) Trükkal I (versioon 2) Trükkal I (versioon 3) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Trükitööstus Trükkal 11 2012-11-13 2012-11-13 2013-12-31 I 4 4 7322 Trükkalid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 18 Trükindus ja salvestiste paljundus Trükkal II Printingmachine operator II 4 Ofsettrükkal, tase 4 (versioon 5) Ofsettrükkal, tase 4 (versioon 6) Ofsettrükkal, tase 4 (versioon 7) Ofsettrükkal, tase 4 (versioon 8) Trükkal II (versioon 1) Trükkal II (versioon 2) Trükkal II (versioon 3) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Trükitööstus Trükkal 11 2012-11-13 2012-11-13 2013-12-31 II 4 4 7322 Trükkalid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 18 Trükindus ja salvestiste paljundus Digitrükk Fleksotrükk Poogenofsett Rullofset Siiditrükk Trükkal III Printingmachine operator III 5 Ofsettrükkal, tase 5 (versioon 4) Trükkal III (versioon 1) Trükkal III (versioon 2) Trükkal III (versioon 3) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Trükitööstus Trükkal 11 2012-11-13 2012-11-13 2013-12-31 III 7322 Trükkalid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 18 Trükindus ja salvestiste paljundus Digitrükk Fleksotrükk Poogenofsett Rullofset Siiditrükk Fleksotrükkal I flexoprinter I 4 Fleksotrükkal I (versioon 1) Fleksotrükkal I (versioon 2) Fleksotrükkal I (versioon 3) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Trükitööstus Trükkal 11 2012-11-13 2012-11-13 2013-12-31 I 3 3 7322 Trükkalid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 18 Trükindus ja salvestiste paljundus Fleksotrükkal II flexoprinter II 4 Fleksotrükkal II (versioon 1) Fleksotrükkal II (versioon 2) Fleksotrükkal II (versioon 3) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Trükitööstus Trükkal 11 2012-11-13 2012-11-13 2013-12-31 II 4 4 7322 Trükkalid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 18 Trükindus ja salvestiste paljundus Fleksotrükkal III flexoprinter III 4 Fleksotrükkal III (versioon 1) Fleksotrükkal III (versioon 2) Fleksotrükkal III (versioon 3) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Trükitööstus Trükkal 11 2012-11-13 2012-11-13 2013-12-31 III 4 4 7322 Trükkalid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 18 Trükindus ja salvestiste paljundus Turundusspetsialist IV Marketer IV 4 Turundusspetsialist IV (versioon 1) Turundusspetsialist IV (versioon 2) Turundusspetsialist IV (versioon 3) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Turundusspetsialist 11 2012-11-13 2012-11-13 2013-12-31 IV 2431 Reklaami ja turunduse tippspetsialistid 0414 Turundus ja reklaam 70 Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine Ärikorralduse spetsialist III Business Administration Specialist III 6 Ärijuhi assistent III (versioon 1) Ärijuhi assistent III (versioon 2) Ärikorralduse spetsialist III (versioon 3) Ärikorralduse spetsialist III (versioon 4) Ärikorralduse spetsialist III (versioon 5) Ärikorralduse spetsialist, tase 5 (versioon 7) Ärikorralduse spetsialist, tase 5 (versioon 8) Ärikorralduse spetsialist, tase 5 (versioon 9) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Ärijuht 11 2012-11-13 2012-11-13 2013-12-31 III 3322 Müügiesindajad 0413 Juhtimine ja haldus 70 Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine Tuleohutusspetsialist, tase 5 Fire safety specialist, level 5 1 Tuleohutusspetsialist, tase 5 (versioon 2) Tuleohutusspetsialist, tase 5 (versioon 3) Tuleohutusspetsialist, tase 5 (versioon 4) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Tuleohutusspetsialist 8 2012-11-16 2012-11-16 2017-08-31 5 5 3112 Ehitustehnikud 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Tagne Tähe Päästeamet Rait Pukk Päästeamet Margo Tähe MTÜ Eesti Tuleohutuspaigaldiste Hooldajate Keskliit Toomas Randmaa Eesti Kindlustusseltside Liit Kajar Laus Rovalis OÜ Heiki Kurissoo OÜ Tuletaltsutaja Alar Valge Sisekaitseakadeemia Kaupo Kuusik Eesti Turvaettevõtete Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kutsestandardi kasutusalad 1) Tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine 2) Inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel 3) Ametite kirjeldamine ja tutvustamine 4) Karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks 5) Koolitusvajaduste väljaselgitamine ning koolituse planeerimine 6) Ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine 7) Kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine Tuleohutusspetsialisti töö sisu on tuleohutusalase olukorra hindamine; ehitiste haldajate, omanike jt tuleohutusalane nõustamine ja juhendamine ning teavitustöö tulekahjude jm õnnetuste ennetamiseks. Tuleohutusspetsialist töötab nii iseseisvalt kui ka meeskonnas, tema töö eeldab suhtlemist kaastöötajate ja klientidega. Tuleohutusspetsialisti kutsealal on ka 6. taseme tuleohutuseksperdi kutse, kes täiendavalt tuleohutusspetsialisti tegevustele teeb tuleohutusekspertiise ning omab kompetentsi ehitisliku tuleohutuse valdkonnas. A.2.1 Tuleohutusalase konsultatsiooniteenuse pakkumine 2.1.1 Ehitise/asutuse/ettevõtte tuleohutusalase olukorra hindamine. 2.1.2 Ehitise/asutuse/ettevõtte tuleohutusalase olukorra kaardistamine. 2.1.3 Vajalike korrektiivmeetmete ja prioriteetsuse määramine. A.2.2 Ehitise tuleohutuskorralduse läbiviimine 2.2.1 Ehitise tuleohutuskorralduse hindamine. 2.2.2 Ehitise tuleohutuskorralduse kaardistamine. 2.2.3 Täiendavate andmete kogumine. 2.2.4 Tuleohutuskorraldusest kokkuvõtete tegemine. 2.2.5 Dokumentatsiooni koostamine/uuendamine. A.2.3 Tuleohutuskoolituste ja -õppuste ettevalmistamine ning läbiviimine 2.3.1 Sihtgrupi koolitusvajaduse väljaselgitamine ja koolituskava koostamine. 2.3.2 Koolituse sisuline ettevalmistamine ja läbiviimine. 2.3.3 Koolituse tulemuse hindamine ja tagasiside andmine. 2.3.4 Koolitustegevuse dokumenteerimine. Tuleohutusspetsialisti tööaeg on fikseerimata, lähtudes teenuse tellijast. Tuleohutusspetsialist töötab nii sise- kui välitingimustes, sh kõrgendatud riski/ohtlikkusega tingimustes. Tuleohutusspetsialist kasutab oma töös vastavalt objekti eripärale isikukaitsevahendeid, mitmesuguseid mõõtmisseadmeid ja salvestusvahendeid ning kontoritehnikat ja -tarbeid. Tuleohutusspetsialisti töös on vajalikud suhtlemisoskus, koostöö- ja vastutusvõime, analüüsi- ja üldistusvõime, korrektsus, otsustusvõime ning iseseisvus. Tavaliselt on tuleohutusspetsialistil keskharidus, kutseoskused on omandatud kas erialastel koolitustel, kutseõppeasutuses või töö käigus. Tuleohutusspetsialist. Tuleohutusspetsialist, tase 5 kutse koosneb kolmest kohustuslikust ja ühest valitavast kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 - B.2.2 ja B.2.4 (läbiv kompetents) tõendamine ning lisaks on võimalik täiendavalt tõendada kompetentsi B.2.3. Märge valitava kompetentsi tõendamise kohta kantakse kutsetunnistusele. Tuleohutusalase konsultatsiooniteenuse pakkumine 5 Ehitise tuleohutuskorralduse läbiviimine 5 Täiendavalt on võimalik tõendada kompetentsi B.2.3. Märge valitava kompetentsi tõendamise kohta kantakse kutsetunnistusele. Tuleohutuskoolituste ja -õppuste ettevalmistamine ning läbiviimine 5 Tuleohutusspetsialist, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Tuleohutusekspert, tase 6 Fire protection expert, level 6 1 Tuleohutusekspert, tase 6 (versioon 2) Tuleohutusekspert, tase 6 (versioon 3) Tuleohutusekspert, tase 6 (versioon 4) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Tuleohutusspetsialist 8 2012-11-16 2012-11-16 2017-08-31 6 6 3112 Ehitustehnikud 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Tagne Tähe Päästeamet Rait Pukk Päästeamet Margo Tähe MTÜ Eesti Tuleohutuspaigaldiste Hooldajate Keskliit Toomas Randmaa Eesti Kindlustusseltside Liit Kajar Laus Rovalis OÜ Heiki Kurissoo OÜ Tuletaltsutaja Alar Valge Sisekaitseakadeemia Kaupo Kuusik Eesti Turvaettevõtete Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kutsestandardi kasutusalad 1) Tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine 2) Inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel 3) Ametite kirjeldamine ja tutvustamine 4) Karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks 5) Koolitusvajaduste väljaselgitamine ning koolituse planeerimine 6) Ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine 7) Kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine Tuleohutuseksperdi töö sisu on tuleohutusekspertiiside tegemine ja eksperdiarvamuse andmine ehitiste, seadmete ja tegevuste tuleohutuse kohta; tuleohutusalase olukorra hindamine; ehitajate, projekteerijate, ehitiste haldajate ning omanike jt tuleohutusalane konsulteerimine; tulekahjuekspertide nõustamine; ehitusliku tuleohutuse valdkonnas tekkinud tehniliste vaidlussituatsioonide lahendamine; seadusalane teavitustöö tulekahjude jm õnnetuste ennetamiseks ning osalemine tuleohutuse tehniliste normide ja standardite väljatöötamisel. Tuleohutusekspert töötab nii iseseisvalt kui ka meeskonnas, tema töö eeldab suhtlemist kaastöötajate, klientide, meedia ja ametiasutustega. Tuleohutusekspert juhib tuleohutusspetsialistide või teiste ekspertide tegevust. Ta vastutab teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest. Tuleohutusalase hindamise ja nõustamisega tegeleb ka 5. taseme tuleohutusspetsialist, kes ei tee iseseisvalt tuleohutusekspertiise ega nõusta ehitusliku tuleohutuse valdkonnas. A.2.1 Tuleohutusalase konsultatsiooniteenuse pakkumine 2.1.1 Ehitise/asutuse/ettevõtte tuleohutusalase olukorra hindamine. 2.1.2 Ehitise/asutuse/ettevõtte tuleohutusalase olukorra kaardistamine. 2.1.3 Vajalike korrektiivmeetmete ja prioriteetsuse määramine. A.2.2 Ehitise tuleohutuskorralduse läbiviimine 2.2.1 Ehitise tuleohutuskorralduse hindamine. 2.2.2 Ehitise tuleohutuskorralduse kaardistamine. 2.2.3 Täiendavate andmete kogumine. 2.2.4 Tuleohutuskorraldusest kokkuvõtete tegemine. 2.2.5 Dokumentatsiooni koostamine/uuendamine. A.2.3 Tuleohutusekspertiisi tegemine 2.3.1 Ehitise, ehitise osa või ehitusprojekti olulistele tuleohutusnõuetele vastavuse hindamine. 2.3.2 Ekspertide/spetsialistide valimine ja kaasamine. 2.3.3 Ekspertiisiks vajalike andmete hindamine, lisamaterjali ja täiendavate uuringute taotlemine. 2.3.4 Ekspertiisiprotsessi koordineerimine. 2.3.5 Andmete analüüsimine. 2.3.6 Kokkuvõtva ekspertiisi aruande koostamine. 2.3.7 Ehitise või selle osa ehituslike tuleohutuslahenduste väljatöötamine. 2.3.8 Ekspertarvamuse esitlemine ja kaitsmine. A.2.4 Tuleohutuskoolituste ja -õppuste ettevalmistamine ning läbiviimine 2.4.1 Sihtgrupi koolitusvajaduse väljaselgitamine ja koolituskava koostamine. 2.4.2 Koolituse sisuline ettevalmistamine ja läbiviimine. 2.4.3 Koolituse tulemuse hindamine ja tagasiside andmine. 2.4.4 Koolitustegevuse dokumenteerimine. Tuleohutuseksperdi tööaeg on fikseerimata, lähtudes teenuse tellijast. Tuleohutusekspert töötab nii sise- kui välitingimustes, sh kõrgendatud riski/ohtlikkusega tingimustes. Tuleohutusekspert kasutab oma töös vastavalt objekti eripärale isikukaitsevahendeid, mitmesuguseid mõõtmisseadmeid ja salvestusvahendeid ning kontoritehnikat ja -tarbeid. Tuleohutuseksperdi töös on vajalikud suhtlemisoskus, koostöö- ja vastutusvõime, analüüsi- ja üldistusvõime, korrektsus, otsustusvõime ning iseseisvus. Tavaliselt on tuleohutuseksperdil rakenduskõrgharidus või bakalaureusekraad, läbitud erialane koolitus ning tal on töö käigus omandatud kutseoskused. Üldjuhul on tuleohutusekspert varem töötanud tuleohutusspetsialistina. Tuleohutusekspert. Regulatsioonid tuleohutuseksperdina töötamiseks on toodud ehitusseaduses ja tuleohutuse seaduses. Tuleohutusekspert, tase 6 kutse koosneb neljast kohustuslikust ja ühest valitavast kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 - B.2.3 ja B.2.5 (läbiv kompetents) tõendamine ning lisaks on võimalik täiendavalt tõendada kompetentsi B.2.4. Märge valitava kompetentsi tõendamise kohta kantakse kutsetunnistusele. Tuleohutusalase konsultatsiooniteenuse pakkumine 6 Ehitise tuleohutuskorralduse läbiviimine 6 Tuleohutusekspertiisi tegemine 6 Täiendavalt on võimalik tõendada kompetentsi B.2.4. Märge valitava kompetentsi tõendamise kohta kantakse kutsetunnistusele. Tuleohutuskoolituste ja -õppuste ettevalmistamine ning läbiviimine 5 Tuleohutusekspert, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Sisearhitekt IV Interior Architect IV 4 Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 (versioon 3) Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 (versioon 9) Sisearhitekt IV (versioon 1) Sisearhitekt IV (versioon 2) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Kultuuri Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Sisearhitekt 13 2012-11-20 2012-11-20 2013-11-20 IV 6 6 2161 Ehitusarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Sisearhitekt V Interior Architect V 4 Sisearhitekt V (versioon 1) Sisearhitekt V (versioon 2) Volitatud sisearhitekt, tase 7 (versioon 3) Volitatud sisearhitekt, tase 7 (versioon 5) Volitatud sisearhitekt, tase 7 (versioon 6) Volitatud sisearhitekt, tase 7 (versioon 7) Volitatud sisearhitekt, tase 7 (versioon 8) Volitatud sisearhitekt, tase 7 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Kultuuri Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Sisearhitekt 13 2012-11-20 2012-11-20 2013-11-20 V 7 7 2161 Ehitusarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Puhkpilliorkestrijuht, tase 5 Conductor, level 5 3 Orkestrijuht III (versioon 1) Orkestrijuht III (versioon 2) Orkestrijuht III (versioon 4) Puhkpilliorkestri juht, tase 5 (versioon 5) Puhkpilliorkestri juht, tase 5 (versioon 6) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Puhkpilliorkestri juht 13 2012-11-20 2012-11-20 2017-05-31 5 5 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Valdo Rüütelmaa Eesti Puhkpillimuusika Ühing Kalev Kütaru Tallinna Noorte Puhkpilliorkester Aavo Ots Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Priit Sonn Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool Andres Avarand Tallinna Ülikool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Puhkpilliorkestrijuht on isik, kes omab muusikalisi võimeid, haridust ja kogemusi aktiivselt tegutseva orkestrikollektiivi juhtimiseks. Tema töö eesmärk on orkestri kunstiline juhtimine ning publikule kõrgetasemelise muusikaelamuse pakkumine. Puhkpilliorkestrijuhi töö on oma olemuselt pedagoogiline ning eeldab lisaks muusikalistele oskustele ka iseseisvat tööd orkestriga ning metoodilisi ja psühholoogilisi teadmisi. Puhkpilliorkestrijuht valdab dirigeerimistehnikat, tunneb ja tunnetab orkestrit kui instrumenti, oskab lugeda orkestri partituuri, tunneb orkestri literatuuri ja valdab erinevaid muusikastiile. Puhkpilliorkestrijuht, tase 5 on muusikalise ettevalmistusega loovisik, kes tagab isetegevusliku puhkpilliorkestri toimimise. Organiseerib esinemisi ning osaleb kohalikus kultuurielus ja orkestriliikumise tegevuses. Lisaks puhkpilliorkester, tase 5-le on järgmised kutsed: Puhkpilliorkestrijuht, tase 6 on muusikalise ettevalmistusega loovisik, kes juhatab isetegevuslikku puhkpilliorkestrit ja osaleb orkestriga piirkondlikus kultuurielus. Võtab osa puhkpilliorkestrite konkurssidest Eestis ja/või juhatab orkestrit maakondlikel laulupäevadel. Puhkpilliorkestrijuht, tase 7 on muusikalise ettevalmistusega loovisik, kes juhatab isetegevuslikku ja/või professionaalset puhkpilliorkestrit. Osaleb juhatava orkestriga üleriigiliste ja rahvusvaheliste puhkpilliorkestrite konkurssidel ja/või festivalidel. Võtab osa konkursside žüriide tööst, on üldjuht/dirigent regionaalsel laulu- ja orkestrimuusika päeval ja/või üldlaulupeol (ka noorte laulupeol), avaldab erialaseid publikatsioone või tegutseb täiendkoolitajana. Puhkpilliorkestrijuht, tase 8 on muusikalise ettevalmistusega rahvusvaheliselt tunnustatud loovisik, kes osaleb aktiivselt ja tulemuslikult Eesti orkestrimuusika arendamisel. Ta osaleb juhatatava orkestriga üleriigilistel ja tunnustatud rahvusvahelistel puhkpilliorkestrite konkurssidel; on külalisdirigent väljaspool Eestit; osaleb rahvusvaheliste puhkpilliorkestrite konkursside züriides; avaldab erialaseid publikatsioone või tegutseb täiendkoolitajana. A.2.1 Orkestri organisatsiooniline juhtimine. 1) Tegevuse planeerimine 2) Tööruumi ettevalmistamine 3) Orkestri struktuuri (sh juhtiva) loomine ja arendamine 4) Töökultuuri arendamine A.2.2 Orkestri kunstiline juhtimine. 1) Repertuaari valimine 2) Proovide ette valmistamine 3) Proovide läbiviimine 4) Töötamine pillirühmadega 5) Kontserttegevus A.2.3 Töötamine repertuaariga. 1) Dirigendi töö repertuaariga 2) Repertuaari kohandamine A.2.4 Orkestri loomine. 1) Koostöö loomine katusorganisatsiooniga 2) Orkestri majandamine 3) Mängijates huvi äratamine 4) Pillimängu õpetamine 5) Orkestri koosseisu komplekteerimine A.2.5 Orkestri arendamine. 1) Orkestri kaasajastamine 2) Orkestri mängutaseme arendamine Orkestrijuhi tööaeg on paindlik. Töötatakse ka puhkepäevadel ja pühade ajal. Töö toimub üldjuhul siseruumides, kuid esinetakse ka välitingimustes. Noodimaterjal, dirigendipult, dirigeerimiskepp ja sau. 1) muusikalised võimed, 2) loovus, loomingulisus, 3) juhtimisoskus, 4) empaatiavõime, 5) analüüsivõime, 6) valmisolek meeskonnatööks, 7) pinge- ja stressitaluvus, 8) järjekindlus, enesedistsipliin, 9) täpsus, 10) vastutustunne, 11) saavutusvajadus. Puhkpilliorkestrijuht, tase 5 on üldjuhul muusikalise kutsekeskharidusega või keskharidusega erialase koolitusega, kes osaleb puhkpilliorkestri arendamises ning on töötanud orkestrijuhina vähemalt kolm aastat. Orkestrijuht, puhkpilliorkestri dirigent, puhkpilliorkestrijuht. Puhkpilliorkestrijuht, tase 5 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.3 ja B.2.6 (läbiv kompetents) tõendamine. Soovi korral on võimalik tõendada üks valitavatest kompetentsidest B.2.4 või B.2.5. Orkestri organisatsiooniline juhtimine 5 Orkestri kunstiline juhtimine 5 Töötamine repertuaariga 5 Soovi korral on võimalik tõendada üks valitavatest kompetentsidest B.2.4 või B.2.5. Orkestri loomine 5 Orkestri arendamine 5 Puhkpilliorkestrijuht, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Puhkpilliorkestrijuht, tase 6 Conductor, level 6 3 Orkestrijuht IV (versioon 1) Orkestrijuht IV (versioon 2) Orkestrijuht IV (versioon 4) Puhkpilliorkestri juht, tase 6 (versioon 5) Puhkpilliorkestri juht, tase 6 (versioon 6) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Puhkpilliorkestri juht 13 2012-11-20 2012-11-20 2017-05-31 6 6 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Valdo Rüütelmaa Eesti Puhkpillimuusika Ühing Kalev Kütaru Tallinna Noorte Puhkpilliorkester Aavo Ots Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Priit Sonn Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool Andres Avarand Tallinna Ülikool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Orkestrijuht on isik, kes omab muusikalisi võimeid, haridust ja kogemusi aktiivselt tegutseva orkestrikollektiivi juhtimiseks. Tema töö eesmärk on orkestri kunstiline juhtimine ning publikule kõrgetasemelise muusikaelamuse pakkumine. Orkestrijuhi töö on oma olemuselt pedagoogiline ning eeldab lisaks muusikalistele oskustele ka iseseisvat tööd orkestriga ning metoodilisi ja psühholoogilisi teadmisi. Orkestrijuht valdab dirigeerimistehnikat, tunneb ja tunnetab orkestrit kui instrumenti, oskab lugeda orkestri partituuri, tunneb orkestri literatuuri ja valdab erinevaid muusikastiile. Ta osaleb orkestrite konkursil Eestis või välismaal ja võtab osa orkestrite konkurssidest või juhatab orkestrit maakondlikel laulupäevadel. Puhkpilliorkestrijuht, tase 6 on muusikalise ettevalmistusega loovisik, kes juhatab isetegevuslikku puhkpilliorkestrit ja osaleb orkestriga piirkondlikus kultuurielus. Võtab osa puhkpilliorkestrite konkurssidest Eestis ja/või juhatab orkestrit maakondlikel laulupäevadel. Lisaks puhkpilliorkester, tase 6-le on järgmised kutsed: Puhkpilliorkestrijuht, tase 5 on muusikalise ettevalmistusega loovisik, kes tagab isetegevusliku puhkpilliorkestri toimimise. Organiseerib esinemisi ning osaleb kohalikus kultuurielus ja orkestriliikumise tegevuses. Puhkpilliorkestrijuht, tase 7 on muusikalise ettevalmistusega loovisik, kes juhatab isetegevuslikku ja/või professionaalset puhkpilliorkestrit. Osaleb juhatava orkestriga üleriigiliste ja rahvusvaheliste puhkpilliorkestrite konkurssidel ja/või festivalidel. Võtab osa konkursside žüriide tööst, on üldjuht/dirigent regionaalsel laulu- ja orkestrimuusika päeval ja/või üldlaulupeol (ka noorte laulupeol), avaldab erialaseid publikatsioone või tegutseb täiendkoolitajana. Puhkpilliorkestrijuht, tase 8 on muusikalise ettevalmistusega rahvusvaheliselt tunnustatud loovisik, kes osaleb aktiivselt ja tulemuslikult Eesti orkestrimuusika arendamisel. Ta osaleb juhatatava orkestriga üleriigilistel ja tunnustatud rahvusvahelistel puhkpilliorkestrite konkurssidel; on külalisdirigent väljaspool Eestit; osaleb rahvusvaheliste puhkpilliorkestrite konkursside züriides; avaldab erialaseid publikatsioone või tegutseb täiendkoolitajana. A.2.1 Orkestri organisatsiooniline juhtimine. 1) Tegevuse planeerimine 2) Tööruumi ettevalmistamine 3) Orkestri struktuuri (sh juhtiva) loomine ja arendamine 4) Töökultuuri arendamine A.2.2 Orkestri kunstiline juhtimine. 1) Repertuaari valimine 2) Proovide ette valmistamine 3) Proovide läbiviimine 4) Töötamine pillirühmadega 5) Kontserttegevus A.2.3 Töötamine repertuaariga. 1) Dirigendi töö repertuaariga 2) Repertuaari kohandamine A.2.4 Orkestri loomine. 1) Koostöö loomine katusorganisatsiooniga 2) Orkestri majandamine 3) Mängijates huvi äratamine 4) Pillimängu õpetamine 5) Orkestri koosseisu komplekteerimine A.2.5 Orkestri arendamine. 1) Orkestri kaasajastamine 2) Orkestri mängutaseme arendamine Orkestrijuhi tööaeg on paindlik. Töötatakse ka puhkepäevadel ja pühade ajal. Töö toimub üldjuhul siseruumides, kuid esinetakse ka välitingimustes. Noodimaterjal, dirigendipult, dirigeerimiskepp ja sau. 1) muusikalised võimed, 2) loovus, loomingulisus, 3) juhtimisoskus, 4) empaatiavõime, 5) analüüsivõime, 6) valmisolek meeskonnatööks, 7) pinge- ja stressitaluvus, 8) järjekindlus, enesedistsipliin, 9) täpsus, 10) vastutustunne, 11) saavutusvajadus. Puhkpilliorkestrijuht, tase 6 on üldjuhul muusikalise bakalaureuse- või rakendusliku kõrgharidusega isik, kes osaleb puhkpilliorkestri arendamises ning on töötanud orkestrijuhina vähemalt kolm aastat. Orkestrijuht, puhkpilliorkestri dirigent, puhkpilliorkestrijuht. Puhkpilliorkestrijuht, tase 6 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.3 ja B.2.6 (läbiv kompetents) tõendamine ning ühe kompetentsi tõendamine valitavate kompetentside B.2.4 või B.2.5 hulgast. Orkestri organisatsiooniline juhtimine 6 Orkestri kunstiline juhtimine 6 Töötamine repertuaariga 6 Kutse taotlemisel on nõutav ühe kompetentsi tõendamine valitavate kompetentside B.2.4 või B.2.5 hulgast. Orkestri loomine 6 Orkestri arendamine 6 Puhkpilliorkestrijuht, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Puhkpilliorkestrijuht, tase 7 Conductor, level 7 3 Orkestrijuht V (versioon 1) Orkestrijuht V (versioon 2) Orkestrijuht V (versioon 4) Puhkpilliorkestri juht, tase 7 (versioon 5) Puhkpilliorkestri juht, tase 7 (versioon 6) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Puhkpilliorkestri juht 13 2012-11-20 2012-11-20 2017-05-31 7 7 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Valdo Rüütelmaa Eesti Puhkpillimuusika Ühing Kalev Kütaru Tallinna Noorte Puhkpilliorkester Aavo Ots Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Priit Sonn Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool Andres Avarand Tallinna Ülikool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kutsestandardi kasutusalad 1) Tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine 2) Inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel 3) Ametite kirjeldamine ja tutvustamine 4) Karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks 5) Koolitusvajaduste väljaselgitamine ning koolituse planeerimine 6) Ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine 7) Kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine Orkestrijuht on isik, kes omab muusikalisi võimeid, haridust ja kogemusi aktiivselt tegutseva orkestrikollektiivi juhtimiseks. Tema töö eesmärk on orkestri kunstiline juhtimine ning publikule kõrgetasemelise muusikaelamuse pakkumine. Orkestrijuhi töö on oma olemuselt pedagoogiline ning eeldab lisaks muusikalistele oskustele ka iseseisvat tööd orkestriga ning metoodilisi ja psühholoogilisi teadmisi. Orkestrijuht valdab dirigeerimistehnikat, tunneb ja tunnetab orkestrit kui instrumenti, oskab lugeda orkestri partituuri, tunneb orkestri literatuuri ja valdab erinevaid muusikastiile. Puhkpilliorkestrijuht, tase 7 on muusikalise ettevalmistusega loovisik, kes juhatab isetegevuslikku ja/või professionaalset puhkpilliorkestrit. Osaleb juhatava orkestriga üleriigiliste ja rahvusvaheliste puhkpilliorkestrite konkurssidel ja/või festivalidel. Võtab osa konkursside žüriide tööst, on üldjuht/dirigent regionaalsel laulu- ja orkestrimuusika päeval ja/või üldlaulupeol (ka noorte laulupeol), avaldab erialaseid publikatsioone või tegutseb täiendkoolitajana. Lisaks puhkpilliorkester, tase 7-le on järgmised kutsed: Puhkpilliorkestrijuht, tase 5 on muusikalise ettevalmistusega loovisik, kes tagab isetegevusliku puhkpilliorkestri toimimise. Organiseerib esinemisi ning osaleb kohalikus kultuurielus ja orkestriliikumise tegevuses. Puhkpilliorkestrijuht, tase 6 on muusikalise ettevalmistusega loovisik, kes juhatab isetegevuslikku puhkpilliorkestrit ja osaleb orkestriga piirkondlikus kultuurielus. Võtab osa puhkpilliorkestrite konkurssidest Eestis ja/või juhatab orkestrit maakondlikel laulupäevadel. Puhkpilliorkestrijuht, tase 8 on muusikalise ettevalmistusega rahvusvaheliselt tunnustatud loovisik, kes osaleb aktiivselt ja tulemuslikult Eesti orkestrimuusika arendamisel. Ta osaleb juhatatava orkestriga üleriigilistel ja tunnustatud rahvusvahelistel puhkpilliorkestrite konkurssidel; on külalisdirigent väljaspool Eestit; osaleb rahvusvaheliste puhkpilliorkestrite konkursside züriides; avaldab erialaseid publikatsioone või tegutseb täiendkoolitajana. A.2.1 Orkestri organisatsiooniline juhtimine. 1) Tegevuse planeerimine 2) Tööruumi ettevalmistamine 3) Orkestri struktuuri (sh juhtiva) loomine ja arendamine 4) Töökultuuri arendamine A.2.2 Orkestri kunstiline juhtimine. 1) Repertuaari valimine 2) Proovide ette valmistamine 3) Proovide läbiviimine 4) Töötamine pillirühmadega 5) Kontserttegevus A.2.3 Töötamine repertuaariga. 1) Dirigendi töö repertuaariga 2) Repertuaari kohandamine A.2.4 Orkestri loomine. 1) Koostöö loomine katusorganisatsiooniga 2) Orkestri majandamine 3) Mängijates huvi äratamine 4) Pillimängu õpetamine 5) Orkestri koosseisu komplekteerimine A.2.5 Orkestri arendamine. 1) Orkestri kaasajastamine 2) Orkestri mängutaseme arendamine Orkestrijuhi tööaeg on paindlik. Töötatakse ka puhkepäevadel ja pühade ajal. Töö toimub üldjuhul siseruumides, kuid esinetakse ka välitingimustes. Noodimaterjal, dirigendipult, dirigeerimiskepp ja sau. 1) muusikalised võimed, 2) loovus, loomingulisus, 3) juhtimisoskus, 4) empaatiavõime, 5) analüüsivõime, 6) valmisolek meeskonnatööks, 7) pinge- ja stressitaluvus, 8) järjekindlus, enesedistsipliin, 9) täpsus, 10) vastutustunne, 11) saavutusvajadus. Puhkpilliorkestrijuht, tase 7 on tavaliselt magistrikraad puhkpillimuusikas või dirigeerimises, kellel on 5-aastane töökogemus puhkpilliorkestrijuhina (viimase 10 aasta jooksul). Orkestrijuht, puhkpilliorkestri dirigent, puhkpilliorkestrijuht. Puhkpilliorkestrijuht, tase 7 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.3 ja B.2.6 (läbiv kompetents) tõendamine ning ühe kompetentsi tõendamine valitavate kompetentside B.2.4 või B.2.5 hulgast. Orkestri organisatsiooniline juhtimine 7 Orkestri kunstiline juhtimine 7 Töötamine repertuaariga 7 Kutse taotlemisel on nõutav ühe kompetentsi tõendamine valitavate kompetentside B.2.4 või B.2.5 hulgast. Orkestri loomine 7 Orkestri arendamine 7 Puhkpilliorkestrijuht, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Orkestrijuht III Conductor III 4 Orkestrijuht III (versioon 1) Orkestrijuht III (versioon 2) Puhkpilliorkestri juht, tase 5 (versioon 5) Puhkpilliorkestri juht, tase 5 (versioon 6) Puhkpilliorkestrijuht, tase 5 (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Puhkpilliorkestri juht 13 2012-11-20 2012-11-20 2013-11-20 III 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Orkestrijuht IV Conductor IV 4 Orkestrijuht IV (versioon 1) Orkestrijuht IV (versioon 2) Puhkpilliorkestri juht, tase 6 (versioon 5) Puhkpilliorkestri juht, tase 6 (versioon 6) Puhkpilliorkestrijuht, tase 6 (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Puhkpilliorkestri juht 13 2012-11-20 2012-11-20 2013-11-20 IV 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Orkestrijuht V Conductor V 4 Orkestrijuht V (versioon 1) Orkestrijuht V (versioon 2) Puhkpilliorkestri juht, tase 7 (versioon 5) Puhkpilliorkestri juht, tase 7 (versioon 6) Puhkpilliorkestrijuht, tase 7 (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Puhkpilliorkestri juht 13 2012-11-20 2012-11-20 2013-11-20 V 7 7 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Arhitektuuri konservaator III Conservator/Preservator of Architecture III 3 Arhitektuuri konservaator III (versioon 1) Arhitektuuri konservaator III (versioon 2) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 6 (versioon 4) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 6 (versioon 5) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 6 (versioon 6) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Restaureerimine-konserveerimine Arhitektuuripärandi spetsialist 13 2012-11-20 2012-11-20 2013-11-20 III 2621 Arhivaarid ja kuraatorid 0222 Ajalugu ja arheoloogia 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Arhitektuuri konservaator IV Conservator/Preservator of Architecture IV 3 Arhitektuuri konservaator IV (versioon 1) Arhitektuuri konservaator IV (versioon 2) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 7 (versioon 4) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 7 (versioon 5) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 7 (versioon 6) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 7 (versioon 7) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 7 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Restaureerimine-konserveerimine Arhitektuuripärandi spetsialist 13 2012-11-20 2012-11-20 2013-11-20 IV 2621 Arhivaarid ja kuraatorid 0222 Ajalugu ja arheoloogia 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Dekoraator III Property (prop) Builder III 4 Dekoraator III (versioon 1) Dekoraator III (versioon 2) Dekoraator III (versioon 3) Dekoraator III (versioon 5) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Dekoraator 13 2012-11-20 2012-11-20 2013-05-28 III 3432 Sisekujundajad ja dekoraatorid 0213 Kujutav kunst ja kunstiteadus 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Dekoraator IV Property (prop) Builder IV 4 Dekoraator IV (versioon 1) Dekoraator IV (versioon 2) Dekoraator IV (versioon 3) Dekoraator IV (versioon 6) Dekoraator-butafoor, tase 6 (versioon 5) Dekoraator-butafoor, tase 6 (versioon 7) Dekoraator-butafoor, tase 6 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Dekoraator 13 2012-11-20 2012-11-20 2013-05-28 IV 3432 Sisekujundajad ja dekoraatorid 0213 Kujutav kunst ja kunstiteadus 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Dekoraator-kunstnik V Property (prop) master V 4 Dekoraator-butafoor, tase 7 (versioon 7) Dekoraator-butafoor, tase 7 (versioon 8) Dekoraator-kunstnik V (versioon 1) Dekoraator-kunstnik V (versioon 2) Dekoraator-kunstnik V (versioon 3) Dekoraator-kunstnik V (versioon 6) Kunstnik-dekoraator, tase 7 (versioon 5) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Dekoraator 13 2012-11-20 2012-11-20 2013-05-28 V 3432 Sisekujundajad ja dekoraatorid 0213 Kujutav kunst ja kunstiteadus 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Fotograaf I Professional Photographer I 3 Fotograaf I (versioon 1) Fotograaf I (versioon 2) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kunst, fotograafia ja disain Fotograaf 13 2012-11-20 2012-11-20 2013-11-20 I 4 4 7322 Trükkalid 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Fotograaf II Professional Photographer II 3 Fotograaf II (versioon 1) Fotograaf II (versioon 2) Fotograaf, tase 4 (versioon 4) Fotograaf, tase 4 (versioon 5) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kunst, fotograafia ja disain Fotograaf 13 2012-11-20 2012-11-20 2013-11-20 II 4 4 3431 Fotograafid 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Fotograaf III Professional Photographer III 3 Fotograaf III (versioon 1) Fotograaf III (versioon 2) Fotograaf, tase 5 (versioon 4) Fotograaf, tase 5 (versioon 5) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kunst, fotograafia ja disain Fotograaf 13 2012-11-20 2012-11-20 2013-11-20 III 3431 Fotograafid 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Fotograaf IV Professional Photographer IV 3 Fotograaf IV (versioon 1) Fotograaf IV (versioon 2) Fotograaf, tase 6 (versioon 4) Fotograaf, tase 6 (versioon 5) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kunst, fotograafia ja disain Fotograaf 13 2012-11-20 2012-11-20 2013-11-20 IV 6 6 3431 Fotograafid 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Fotograaf V Professional Photographer V 3 Fotograaf V (versioon 1) Fotograaf V (versioon 2) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kunst, fotograafia ja disain Fotograaf 19 2012-11-20 2012-11-20 2013-11-20 V 3431 Fotograafid 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Klaverimeister II Tuner II 3 Klaverihäälestaja-tehnik, tase 4 (versioon 4) Klaverihäälestaja-tehnik, tase 4 (versioon 5) Klaverihäälestaja-tehnik, tase 4 (versioon 6) Klaverimeister II (versioon 1) Klaverimeister II (versioon 2) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Klaverihäälestaja 13 2012-11-20 2012-11-20 2014-12-31 II 4 4 7312 Pillimeistrid ja -häälestajad 0215 Muusika ja esituskunstid 95 Arvutite ning tarbeesemete ja kodutarvete parandus Klaverimeister III Tuner technician III 3 Klaverimeister III (versioon 1) Klaverimeister III (versioon 2) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Klaverihäälestaja 13 2012-11-20 2012-11-20 2014-12-31 III 5 5 7312 Pillimeistrid ja -häälestajad 0215 Muusika ja esituskunstid 95 Arvutite ning tarbeesemete ja kodutarvete parandus Konservaator III Conservator III 3 Konservaator III (versioon 1) Konservaator III (versioon 2) Konservaator, tase 5 (versioon 4) Konservaator, tase 5 (versioon 5) Konservaator, tase 5 (versioon 6) Konservaator, tase 6 (versioon 7) Konservaator, tase 6 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Restaureerimine-konserveerimine Konservaator 13 2012-11-20 2012-11-20 2013-11-20 III 5 5 2621 Arhivaarid ja kuraatorid 0222 Ajalugu ja arheoloogia 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Konservaator IV Conservator IV 3 Konservaator IV (versioon 1) Konservaator IV (versioon 2) Konservaator, tase 6 (versioon 4) Konservaator, tase 6 (versioon 5) Konservaator, tase 6 (versioon 6) Konservaator, tase 7 (versioon 7) Konservaator, tase 7 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Restaureerimine-konserveerimine Konservaator 13 2012-11-20 2012-11-20 2013-11-20 IV 6 6 2621 Arhivaarid ja kuraatorid 0222 Ajalugu ja arheoloogia 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Konservaator V Conservator V 3 Konservaator V (versioon 1) Konservaator V (versioon 2) Konservaator, tase 7 (versioon 4) Konservaator, tase 7 (versioon 5) Konservaator, tase 7 (versioon 6) Konservaator, tase 8 (versioon 7) Konservaator, tase 8 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Restaureerimine-konserveerimine Konservaator 13 2012-11-20 2012-11-20 2013-11-20 V 2621 Arhivaarid ja kuraatorid 0222 Ajalugu ja arheoloogia 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Arheoloogiline materjal Film Foto Keraamika Kips Kivim Klaas Köide Maal Metall Monumentaalmaal Nahk Objekt Paber Polükroomne puit Puit Tekstiil Koorijuht III Choir conductor III 4 Koorijuht III (versioon 1) Koorijuht III (versioon 2) Koorijuht III (versioon 3) Koorijuht, tase 5 (versioon 5) Koorijuht, tase 5 (versioon 6) Koorijuht, tase 5 (versioon 7) Koorijuht, tase 5 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Koorijuht 13 2012-11-20 2012-11-20 2013-11-20 III 5 5 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Koorijuht IV Choir conductor IV 4 Koorijuht IV (versioon 1) Koorijuht IV (versioon 2) Koorijuht IV (versioon 3) Koorijuht, tase 6 (versioon 5) Koorijuht, tase 6 (versioon 6) Koorijuht, tase 6 (versioon 7) Koorijuht, tase 6 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Koorijuht 13 2012-11-20 2012-11-20 2013-11-20 IV 6 6 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Koorijuht V Choir conductor V 4 Koorijuht V (versioon 1) Koorijuht V (versioon 2) Koorijuht V (versioon 3) Koorijuht, tase 7 (versioon 5) Koorijuht, tase 7 (versioon 6) Koorijuht, tase 7 (versioon 7) Koorijuht, tase 7 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Koorijuht 13 2012-11-20 2012-11-20 2013-11-20 V 7 7 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Lavatöötaja I Stage worker I 3 Lavamees, tase 3 (versioon 5) Lavatehnik, tase 3 (versioon 6) Lavatehnik, tase 3 (versioon 7) Lavatehnik, tase 3 (versioon 8) Lavatöötaja I (versioon 1) Lavatöötaja I (versioon 2) Lavatöötaja I (versioon 4) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Lavatöötaja 13 2012-11-20 2012-11-20 2013-05-28 I 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Lavameister II Stage manager II 3 Lavameister II (versioon 1) Lavameister II (versioon 2) Lavameister II (versioon 4) Lavameister, tase 4 (versioon 5) Lavameister, tase 4 (versioon 6) Lavameister, tase 4 (versioon 7) Lavameister, tase 4 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Lavatöötaja 13 2012-11-20 2012-11-20 2013-05-28 II 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Lavameister III Stage manager III 3 Juhtiv lavameister, tase 5 (versioon 5) Juhtiv lavameister, tase 5 (versioon 6) Juhtiv lavameister, tase 5 (versioon 7) Juhtiv lavameister, tase 5 (versioon 8) Lavameister III (versioon 1) Lavameister III (versioon 2) Lavameister III (versioon 4) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Lavatöötaja 13 2012-11-20 2012-11-20 2013-05-28 III 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Muusikateoreetik III Music Theorist III 3 Muusikateoreetik III (versioon 1) Muusikateoreetik III (versioon 2) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Muusikateoreetik 13 2012-11-20 2012-11-20 2014-12-31 III 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Tantsuspetsialist III Dance expert III 3 Tantsuspetsialist III (versioon 1) Tantsuspetsialist III (versioon 2) Tantsuspetsialist, tase 5 (versioon 4) Tantsuspetsialist, tase 5 (versioon 5) Tantsuspetsialist, tase 5 (versioon 6) Tantsuspetsialist, tase 5 (versioon 7) Tantsuspetsialist, tase 5 (versioon 8) Kaasaegse tantsu spetsialist III Koreograaf-lavastaja III Rahvatantsuspetsialist III Tantsija III Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Tantsuspetsialist 13 2012-11-20 2012-11-20 2013-11-20 III 5 5 2653 Tantsijad ja koreograafid 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Tantsuspetsialist IV Dance expert IV 3 Tantsuspetsialist IV (versioon 1) Tantsuspetsialist IV (versioon 2) Tantsuspetsialist, tase 6 (versioon 4) Tantsuspetsialist, tase 6 (versioon 5) Tantsuspetsialist, tase 6 (versioon 6) Tantsuspetsialist, tase 6 (versioon 7) Tantsuspetsialist, tase 6 (versioon 8) Kaasaegse tantsu spetsialist IV Koreograaf-lavastaja IV Rahvatantsuspetsialist IV Tantsija IV Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Tantsuspetsialist 13 2012-11-20 2012-11-20 2013-11-20 IV 6 6 2653 Tantsijad ja koreograafid 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Tantsuspetsialist V Dance expert V 3 Tantsuspetsialist V (versioon 1) Tantsuspetsialist V (versioon 2) Tantsuspetsialist, tase 7 (versioon 4) Tantsuspetsialist, tase 7 (versioon 5) Tantsuspetsialist, tase 7 (versioon 6) Tantsuspetsialist, tase 7 (versioon 7) Tantsuspetsialist, tase 7 (versioon 8) Kaasaegse tantsu spetsialist V Koreograaf-lavastaja V Rahvatantsuspetsialist V Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Tantsuspetsialist 13 2012-11-20 2012-11-20 2013-11-20 V 7 7 2653 Tantsijad ja koreograafid 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Noorsootöötaja, tase 4 Youth worker, level 4 4 Noorsootöötaja III (versioon 1) Noorsootöötaja III (versioon 2) Noorsootöötaja III (versioon 3) Noorsootöötaja III (versioon 5) Noorsootöötaja, tase 4 (versioon 6) Noorsootöötaja, tase 4 (versioon 7) Noorsootöötaja, tase 4 (versioon 8) Noorsootöötaja, tase 5 (versioon 10) Noorsootöötaja, tase 5 (versioon 9) Laagrikasvataja, tase 4 Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Noorsootöö Noorsootöötaja 9 2012-11-21 2012-11-21 2017-11-14 4 4 3412 Sotsiaaltöö keskastme spetsialistid 0922 Lastehoid ja teenused noortele 85 Haridus Kutse-eetika noorsootöös Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Triino Lest Eesti Huvijuhtide Liit Epp Reedik Eesti Noorsootöö Keskus Andres Kask Huvikeskuste Juhtide Kogu HAKK Ilona-Evelyn Rannala Eesti Noorsootöötajate Ühendus Edgar Schlümmer Eesti Noorsootöö Keskus Riina Vaap Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus Ülly Enn Euroopa Noored Eesti büroo, SA Archimedes Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kutsestandardi kasutusalad 1) Tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine 2) Inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel 3) Ametite kirjeldamine ja tutvustamine 4) Karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks 5) Koolitusvajaduste väljaselgitamine ning koolituse planeerimine 6) Ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine 7) Kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine Noorsootöötaja lähtub oma töös noorsootöö põhimõtetest ning rakendab erinevaid tegevusi ja meetodeid sõltuvalt noorsootöö valdkonna eripärast, eesmärgist, sihtgrupist, noorsootöö tegemise kohast ja situatsioonist. Noorsootöötaja on teadlik noorte elu tegelikkusest ja kohalikest oludest, oskab hinnata noore olukorda ja vajadusi, valida ja rakendada sobivaid meetodeid ning analüüsida tehtud töö mõjusust. 4. taseme noorsootöötaja töö sisu on individuaalne töö noore ja noortegruppidega; koostöö noorte, nende vanemate, teiste huvi- ja sidusgruppide ning valdkondade spetsialistidega; noorega usaldusliku suhte loomine ning hoidmine; tingimuste loomine noore omaalgatuse ja vastutuse arenguks; noorsootöö tegevuste elluviimine; noorteinfo vahendamine. Tema eesmärk on juhendada noorte mitteformaalse õppimise protsessi, kasutades noortele arendavateks võimalusteks loodud tingimusi, toetada noorte arengut ning sotsialiseerumist. Noorsootöötaja, tase 4 töötab nii iseseisvalt kui ka meeskonna liikmena, arendustegevuses ja võrgustikutöös osaleb kõrgema taseme noorsootöötaja juhendamisel. Noorsootöö kutsealal on ka noorsootöötaja, tase 6 ja noorsootöötaja, tase 7 kutsed. 6. taseme noorsootöötaja tegeleb praktilise noorsootöö korraldamise ning noorsootöö organisatsioonide ja/või asutuste juhtimisega. 7. taseme noorsootöötaja arendab noortevaldkonda kohalikul ja riiklikul tasandil, juhib noorsootöö asutusi, organisatsioone ja erialavõrgustikke ning juhendab teiste noorsootöötajate tööd. 4. taseme noorsootöötaja kutse koosneb järgmistest tööosadest ja -ülesannetest: A.2.1. Noorsootöö korraldamine 2.1.1 Noorte arenguvajaduste (sh mitteformaalsete õpieesmärkide) ja tugevuste/võimete kaardistamine 2.1.2 Mitteformaalset õpet toetavate tegevuste kavandamine 2.1.3 Noorte mitteformaalset õpet toetavate mitmekesiste tegevuste juhendamine ja selleks tingimuste loomine 2.1.4 Noorsootöö keskkondade, meetodite ja IKT-vahendite kasutamine, mitmekesistamine ja arendamine 2.1.5 Noorte kaasamine (sh vähemate võimaluste ja erivajadustega noored) 2.1.6 Osalusmotivatsiooni ja -harjumuste kujundamine 2.1.7 Omaalgatuse toetamine ja võimaluste loomine nende elluviimiseks 2.1.8 Eestvedamise, ettevõtlikkuse julgustamine 2.1.9 Tervisekäitumise ja keskkonnasäästliku eluviisi toetamine 2.1.10 Õigusrikkumiste ennetamine, õiguskuuleka käitumise kujundamine 2.1.11 Kultuuridevahelises õppes osalemine, selle toetamine ja arendamine 2.1.12 Kogetu ja saavutatu hindamine koos noortega, tagasiside andmine, eneseanalüüsi juhendamine A.2.2. Noorteinfo vahendamine ja noorte nõustamine 2.2.1 Noorteinfo teenuse korraldamine, teabe edastamine 2.2.2 Noorteinfo ürituste ja koolituste korraldamine 2.2.3 Inforessursside (sh tehnoloogiliste, kultuuriliste, hariduslike) kasutama õpetamine 2.2.4 Esmane nõustamine, edasisuunamine, tagasiside andmine (noorele, vanemale, koolile jne) A.2.3. Administreerimine ja juhtimine 2.3.1 Administratiivse töö tegemine/põhitegevuste administreerimine 2.3.2 Projektide ja nende tegevuste planeerimine, juhtimine, teostamine, analüüs 2.3.3 Ürituste, huvihariduse ja -tegevuste, laagrite, malevate jne korraldamine 2.3.4 Töö tulemuse hindamine ja parendamine A.2.4. Võrgustikutöö ja suhtlemine avalikkusega 2.4.1 Suhtlemine avalikkusega, sh noorsootöö tegevuste ja väärtuste tutvustamine 2.4.2 Noorsootöö valdkonnasisene koostöö 2.4.3 Koostöö teiste valdkondade spetsialistidega, vanemate ja huvigruppidega A.2.5. Turvalise keskkonna tagamine 2.5.1 Ohutusnõuete järgimine 2.5.2 Ennetustegevuse teostamine 2.5.3 Tegutsemine kriisiolukorras 2.5.4 Turvalise keskkonna tagamine ja vastava käitumise kujundamine noortes A.2.6. Professionaalne enesearendamine 2.6.1 Eri- ja kutsealane enesetäiendamine 2.6.2 Töö ja tegevuste sisu ning meetodite ajakohastamine 2.6.3 Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse tervise hoidmine Noorsootöötaja, tase 4 kutse sisaldab osakutset Laagrikasvataja, tase 4, mis moodustub tööosadest A.2.1 ja A.2.5. 4. taseme noorsootöötaja tööaeg on kokkuleppeline, sõltudes asutuse või organisatsiooni töökorraldusest; sageli toimub töö õhtustel aegadel ja nädalavahetustel. Tema töö nõuab paindlikkust, kiiret kohanemist, erinevate sihtrühmadega suhtlemist, esineb töötamist nii ruumis kui ka välitingimustes. Töö iseloomust tulenevalt võib esineda töölähetusi. 4. taseme noorsootöötaja töötab kohaliku omavalitsuse asutuses, era- või kolmanda sektori institutsioonis, üldhariduskoolis, huvikoolis, noortekeskuses, noorte teavitamis- ja nõustamiskeskuses, noorteühingus, noortelaagris, kirikus, raamatukogus, kultuuri- ja spordiasutuses jms. Noorsootöötaja peamised töövahendid on kontoritarbed ja –tehnika, ning erivahendid vastavalt töö spetsiifikale (nt spordi- , matka-, muusika-, kunsti-, IT- jm vahendid). Töös noorsootöötajana on olulised empaatiavõime, sallivus ja avatus, loovus ja algatusvõime, vastutustunne, stressitaluvus, enesekehtestamine ning koostöövalmidus. Tavaliselt on 4. taseme noorsootöötajal keskharidus, töö käigus omandatud kutseoskused ning läbitud erialane koolitus. Noorsootöötaja, ringijuht, huvijuht, laagrikasvataja, noorteinfo spetsialist, huvihariduse spetsialist jm. Regulatsioonid noorsootöötajana töötamiseks (piirang lastega töötamiseks, nõuded laagrikasvatajale jne) on toodud noorsootöö seaduses ja Eesti Vabariigi lastekaitse seaduses. Noorsootöötaja, tase 4 kutse moodustub seitsmest kompetentsist. Kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.6 ja B.2.7 (läbiv kompetents) tõendamine. Laagrikasvataja, tase 4 osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.5 ja B.2.7 tõendamine. Noorsootöö korraldamine 4 Noorteinfo vahendamine ja noorte nõustamine 4 Administreerimine ja juhtimine 4 Võrgustikutöö ja suhtlemine avalikkusega 4 Turvalise keskkonna tagamine 4 Professionaalne enesearendamine 4 Noorsootöötaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Noorsootöötaja, tase 6 Youth worker, level 6 4 Noorsootöötaja IV (versioon 1) Noorsootöötaja IV (versioon 2) Noorsootöötaja IV (versioon 3) Noorsootöötaja IV (versioon 5) Noorsootöötaja, tase 6 (versioon 10) Noorsootöötaja, tase 6 (versioon 6) Noorsootöötaja, tase 6 (versioon 7) Noorsootöötaja, tase 6 (versioon 8) Noorsootöötaja, tase 6 (versioon 9) Laagri juhataja, tase 6 Laagrikasvataja, tase 6 Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Noorsootöö Noorsootöötaja 9 2012-11-21 2012-11-21 2017-11-14 6 6 2635 Sotsiaaltöötajad ja nõustajad 0922 Lastehoid ja teenused noortele 85 Haridus Kutse-eetika noorsootöös Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Triino Lest Eesti Huvijuhtide Liit Epp Reedik Eesti Noorsootöö Keskus Andres Kask Huvikeskuste Juhtide Kogu HAKK Ilona-Evelyn Rannala Eesti Noorsootöötajate Ühendus Edgar Schlümmer Eesti Noorsootöö Keskus Riina Vaap Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus Ülly Enn Euroopa Noored Eesti büroo, SA Archimedes Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kutsestandardi kasutusalad 1) Tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine 2) Inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel 3) Ametite kirjeldamine ja tutvustamine 4) Karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks 5) Koolitusvajaduste väljaselgitamine ning koolituse planeerimine 6) Ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine 7) Kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine Noorsootöötaja, tase 6 tegeleb praktilise noorsootöö korraldamise ning noorsootöö organisatsioonide ja/või asutuste juhtimisega. 6. taseme noorsootöötaja töö sisu on individuaalne töö noore ja noortegruppidega, mitteformaalse õppe tegevustesse kaasamine ja tingimuste loomine noore omaalgatuse ning vastutuse arenguks. Ta loob usaldusliku suhte ja teeb koostööd noorte, nende vanemate, teiste huvi- ja sidusgruppide ning valdkondade spetsialistidega. Noorsootöötaja, tase 6 arendab noortevaldkonda ja tööd oma organisatsioonis koostöös oma kolleegidega. 6. taseme noorsootöötaja juhendab teisi noorsootöötajaid, vabatahtlikke, praktikante jt ning osaleb võrgustiku töös. Noorsootöö kutsealal on ka noorsootöötaja, tase 4 ja noorsootöötaja, tase 7 kutsed. 4. taseme noorsootöötaja tegeleb praktilise noorsootöö korraldamisega, mis võib toimuda ka kõrgema taseme noorsootöötaja juhendamisel. 7. taseme noorsootöötaja arendab noortevaldkonda kohalikul ja riiklikul tasandil, juhib noorsootöö asutusi, organisatsioone ja erialavõrgustikke ning juhendab teiste noorsootöötajate tööd. Noorsootöötaja lähtub oma töös noorsootöö põhimõtetest ning rakendab erinevaid tegevusi ja meetodeid sõltuvalt noorsootöö valdkonna eripärast, eesmärgist, sihtgrupist, noorsootöö tegemise kohast ja situatsioonist. Noorsootöötaja on teadlik noorte elu tegelikkusest ja kohalikest oludest, oskab hinnata noore olukorda ja vajadusi, valida ja rakendada sobivaid meetodeid ning analüüsida tehtud töö mõjusust. 6. taseme noorsootöötaja kutse koosneb järgmistest tööosadest ja -ülesannetest: A.2.1. Noorsootöö korraldamine 2.1.1 Noorte arenguvajaduste (sh mitteformaalsete õpieesmärkide) ja tugevuste/võimete kaardistamine 2.1.2 Mitteformaalset õpet toetavate tegevuste kavandamine 2.1.3 Noorte mitteformaalset õpet toetavate mitmekesiste tegevuste juhendamine ja selleks tingimuste loomine 2.1.4 Noorsootöö keskkondade, meetodite ja IKT-vahendite kasutamine, mitmekesistamine ja arendamine 2.1.5 Noorte kaasamine (sh vähemate võimaluste ja erivajadustega noored) 2.1.6 Osalusmotivatsiooni ja -harjumuste kujundamine 2.1.7 Omaalgatuse toetamine ja võimaluste loomine nende elluviimiseks 2.1.8 Eestvedamise, ettevõtlikkuse julgustamine 2.1.9 Tervisekäitumise ja keskkonnasäästliku eluviisi toetamine 2.1.10 Õigusrikkumiste ennetamine, õiguskuuleka käitumise kujundamine 2.1.11 Kultuuridevahelises õppes osalemine, selle toetamine ja arendamine 2.1.12 Kogetu ja saavutatu hindamine koos noortega, tagasiside andmine, eneseanalüüsi juhendamine A.2.2. Noorteinfo vahendamine ja noorte nõustamine 2.2.1 Noorte infovajaduse kaardistamine 2.2.2 Informatsiooni kogumine, süstematiseerimine 2.2.3 Noorteinfo teenuse korraldamine, teabe edastamine 2.2.4 Noorteinfo ürituste ja koolituste korraldamine 2.2.5 Inforessursside (sh tehnoloogiliste, kultuuriliste, hariduslike) kasutama õpetamine 2.2.6 Esmane nõustamine, edasisuunamine, tagasiside andmine (noorele, vanemale, koolile jne) A.2.3. Administreerimine ja juhtimine 2.3.1 Administratiivse töö tegemine/põhitegevuste administreerimine 2.3.2 Teadmistepõhine juhtimine ja motiveerimine, tagasiside korraldamine 2.3.3 Projektide ja nende tegevuste planeerimine, juhtimine, teostamine, analüüs 2.3.4 Ürituste, huvihariduse ja -tegevuste, laagrite, malevate jne korraldamine 2.3.5 Strateegiline planeerimine (tegevuste eesmärkide saavutamise hindamine ja uute tegevuste algatamine) 2.3.6 Töö tulemuse hindamine ja parendamine A.2.4. Võrgustikutöö ja suhtlemine avalikkusega 2.4.1 Suhtlemine avalikkusega, sh noorsootöö tegevuste ja väärtuste tutvustamine 2.4.2 Noorsootöö valdkonnasisene koostöö 2.4.3 Koostöö teiste valdkondade spetsialistidega, vanemate ja huvigruppidega A.2.5. Turvalise keskkonna tagamine 2.5.1 Riskitegurite hindamine ja maandamine 2.5.2 Ohutusnõuete järgimine 2.5.3 Ennetustegevuse teostamine 2.5.4 Tegutsemine kriisiolukorras 2.5.5 Turvalise keskkonna tagamine ja vastava käitumise kujundamine noortes A.2.6. Noortevaldkonna arendamine 2.6.1 Noortepoliitika arendamine 2.6.2 Noorteuuringute ja trendide järjepidev jälgimine ja järgimine 2.6.3 Noorsootöö valdkonda reguleerivate õigusaktide ja strateegiate tundmine, oma tööga seostamine ning nende rakendamine 2.6.4 Eakohaste ja mitmekesiste valikuvõimaluste loomine ja pakkumine tegutsemiseks 2.6.5 Noorte kaasamine tegevuste planeerimisse, teostamisse ja hindamisse, sh mitteorganiseerunud noorte esindatuseks riiklikul, maakondlikul ja kohalikul tasandil 2.6.6 Noorsootöö koordineerimine KOV, maakondlikul või riiklikul tasandil 2.6.7 Osalemine kohalikes, üleriigilistes ja/või rahvusvahelistes töögruppides A.2.7. Professionaalne enesearendamine 2.7.1 Eri- ja kutsealane enesetäiendamine 2.7.2 Töö ja tegevuste sisu ning meetodite ajakohastamine 2.7.3 Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse tervise hoidmine Noorsootöötaja, tase 6 kutse sisaldab järgmisi osakutseid: Laagrikasvataja, tase 6, mis moodustub tööosadest A.2.1 ja A.2.5. Laagri juhataja, tase 6, mis moodustub tööosadest A.2.1, A.2.3 ja A.2.5. 6. taseme noorsootöötaja tööaeg on kokkuleppeline, sõltudes asutuse või organisatsiooni töökorraldusest; sageli toimub töö õhtustel aegadel ja nädalavahetustel. Tema töö nõuab paindlikkust, kiiret kohanemist, erinevate sihtrühmadega suhtlemist, esineb töötamist nii ruumis kui ka välitingimustes. Töö iseloomust tulenevalt võib esineda töölähetusi. 6. taseme noorsootöötaja töötab kohaliku omavalitsuse asutuses, era- või kolmanda sektori institutsioonis, sh valla- või linnavalitsuses, üldhariduskoolis, huvikoolis, noortekeskuses, noorte teavitamis- ja nõustamiskeskuses, noorteühingus, noortelaagris, kirikus, raamatukogus, kultuuri- ja spordiasutuses jms. Noorsootöötaja peamised töövahendid on kontoritarbed, ja -tehnika ning erivahendid vastavalt töö spetsiifikale (nt spordi- , matka-, muusika-, kunsti-, IT- jm vahendid). Töös noorsootöötajana on olulised empaatiavõime, sallivus ja avatus, loovus ja algatusvõime, vastutustunne, stressitaluvus, enesekehtestamine ning koostöövalmidus. Tavaliselt on 6. taseme noorsootöötajal rakenduskõrgharidus või bakalaureusekraad, läbitud erialane koolitus ning tal on töö käigus omandatud kutseoskused. Noorsootöötaja, noortekeskuse juhataja, noorsootöö spetsialist, huvijuht, ringijuht, laagrikasvataja, laagri juhataja, noorteinfo spetsialist, huvihariduse spetsialist jm. Regulatsioonid noorsootöötajana töötamiseks (piirang lastega töötamiseks, nõuded laagrikasvatajale, laagri juhatajale jne) on toodud noorsootöö seaduses ja Eesti Vabariigi lastekaitse seaduses. Noorsootöötaja, tase 6 kutse moodustub kaheksast kompetentsist. Kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.7 ja B.2.8 (läbiv kompetents) tõendamine. Laagrikasvataja, tase 6 osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.5 ja B.2.8 tõendamine. Laagri juhataja, tase 6 osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.3, B.2.5 ja B.2.8 tõendamine. Noorsootöö korraldamine 6 Noorteinfo vahendamine ja noorte nõustamine 6 Administreerimine ja juhtimine 6 Võrgustikutöö ja suhtlemine avalikkusega 6 Turvalise keskkonna tagamine 6 Noortevaldkonna arendamine 6 Professionaalne enesearendamine 6 Noorsootöötaja, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Noorsootöötaja, tase 7 Youth worker, level 7 4 Noorsootööjuht, tase 7 (versioon 9) Noorsootöötaja V (versioon 1) Noorsootöötaja V (versioon 2) Noorsootöötaja V (versioon 3) Noorsootöötaja V (versioon 5) Noorsootöötaja, tase 7 (versioon 6) Noorsootöötaja, tase 7 (versioon 7) Noorsootöötaja, tase 7 (versioon 8) Laagri juhataja, tase 7 Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Noorsootöö Noorsootöötaja 9 2012-11-21 2012-11-21 2017-11-14 7 7 2635 Sotsiaaltöötajad ja nõustajad 0922 Lastehoid ja teenused noortele 85 Haridus Kutsestandardis kasutatud terminid Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Kutse-eetika noorsootöös Triino Lest Eesti Huvijuhtide Liit Epp Reedik Eesti Noorsootöö Keskus Andres Kask Huvikeskuste Juhtide Kogu HAKK Ilona-Evelyn Rannala Eesti Noorsootöötajate Ühendus Edgar Schlümmer Eesti Noorsootöö Keskus Riina Vaap Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus Ülly Enn Euroopa Noored Eesti büroo, SA Archimedes Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kutsestandardi kasutusalad 1) Tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine 2) Inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel 3) Ametite kirjeldamine ja tutvustamine 4) Karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks 5) Koolitusvajaduste väljaselgitamine ning koolituse planeerimine 6) Ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine 7) Kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine Noorsootöötaja lähtub oma töös noorsootöö põhimõtetest ning rakendab erinevaid tegevusi ja meetodeid sõltuvalt noorsootöö valdkonna eripärast, eesmärgist, sihtgrupist, noorsootöö tegemise kohast ja situatsioonist. Noorsootöötaja on teadlik noorte elu tegelikkusest ja kohalikest oludest, oskab hinnata noore olukorda ja vajadusi, valida ja rakendada sobivaid meetodeid ning analüüsida tehtud töö mõjusust. 7. taseme noorsootöötaja arendab noortevaldkonda kohalikul ja riiklikul tasandil, juhib noorsootöö asutusi, organisatsioone ja erialavõrgustikke ning juhendab teiste noorsootöötajate tööd. Noorsootöötaja, tase 7 töö sisu on luua tingimused ja võimalused noortevaldkonna korraldamiseks ning arendamiseks kohalikul, riiklikul ja võimaluse korral rahvusvahelisel tasandil. Ta juhendab teisi noorsootöötajaid ning loob koostöövorme nii valdkonnasiseselt kui koostöös sidusvaldkondadega ja arendab võrgustikutööd. 7. taseme noorsootöötaja töö eeldab suhtlemist laiema avalikkusega. Noorsootöö kutsealal on ka noorsootöötaja, tase 4 ja noorsootöötaja, tase 7 kutsed. 4. taseme noorsootöötaja tegeleb praktilise noorsootöö korraldamisega, mis võib toimuda ka kõrgema taseme noorsootöötaja juhendamisel. 6. taseme noorsootöötaja tegeleb praktilise noorsootöö korraldamise ning noorsootöö organisatsioonide ja/või asutuste juhtimisega. 7. taseme noorsootöötaja kutse koosneb järgmistest tööosadest ja -ülesannetest: A.2.1. Noorsootöö korraldamine 2.1.1 Noorte arenguvajaduste (sh mitteformaalsete õpieesmärkide) ja tugevuste/võimete kaardistamine 2.1.2 Mitteformaalset õpet toetavate tegevuste kavandamine 2.1.3 Noorte mitteformaalset õpet toetavate mitmekesiste tegevuste juhendamine ja selleks tingimuste loomine 2.1.4 Noorsootöö keskkondade, meetodite ja IKT-vahendite kasutamine, mitmekesistamine ja arendamine 2.1.5 Noorte kaasamine (sh vähemate võimaluste ja erivajadustega noored) 2.1.6 Osalusmotivatsiooni ja -harjumuste kujundamine 2.1.7 Omaalgatuse toetamine ja võimaluste loomine nende elluviimiseks 2.1.8 Eestvedamise, ettevõtlikkuse julgustamine 2.1.9 Tervisekäitumise ja keskkonnasäästliku eluviisi toetamine 2.1.10 Õigusrikkumiste ennetamine, õiguskuuleka käitumise kujundamine 2.1.11 Kultuuridevahelises õppes osalemine, selle toetamine ja arendamine A.2.2. Noorteinfo vahendamine ja noorte nõustamine 2.2.1 Noorte infovajaduse kaardistamine 2.2.2 Informatsiooni kogumine, süstematiseerimine 2.2.3 Noorteinfo teenuse korraldamine, teabe edastamine 2.2.4 Noorteinfo ürituste ja koolituste korraldamine 2.2.5 Inforessursside (sh tehnoloogiliste, kultuuriliste, hariduslike) kasutama õpetamine 2.2.6 Esmane nõustamine, edasisuunamine, tagasiside andmine (noorele, vanemale, koolile jne) A.2.3. Administreerimine ja juhtimine 2.3.1 Administratiivse töö tegemine/põhitegevuste administreerimine 2.3.2 Teadmistepõhine juhtimine ja motiveerimine, tagasiside korraldamine 2.3.3 Projektide ja nende tegevuste planeerimine, juhtimine, teostamine, analüüs 2.3.4 Ürituste, huvihariduse ja -tegevuste, laagrite, malevate jne korraldamine 2.3.5 Strateegiline planeerimine (tegevuste eesmärkide saavutamise hindamine ja uute tegevuste algatamine) 2.3.6 Töö tulemuse hindamine ja parendamine A.2.4. Võrgustikutöö ja suhtlemine avalikkusega 2.4.1 Suhtlemine avalikkusega, sh noorsootöö tegevuste ja väärtuste tutvustamine 2.4.2 Noorsootöö valdkonnasisene koostöö 2.4.3 Koostöö teiste valdkondade spetsialistidega, vanemate ja huvigruppidega A.2.5. Turvalise keskkonna tagamine 2.5.1 Riskitegurite hindamine ja maandamine 2.5.2 Ohutusnõuete järgimine 2.5.3 Ennetustegevuse teostamine 2.5.4 Tegutsemine kriisiolukorras A.2.6. Noortevaldkonna arendamine 2.6.1 Noortepoliitika arendamine 2.6.2 Noorteuuringute ja trendide järjepidev jälgimine ja järgimine 2.6.3 Noorsootöö valdkonda reguleerivate õigusaktide ja strateegiate tundmine, oma tööga seostamine ning nende rakendamine 2.6.4 Eakohaste ja mitmekesiste valikuvõimaluste loomine ja pakkumine tegutsemiseks 2.6.5 Noorte kaasamine tegevuste planeerimisse, teostamisse ja hindamisse, sh mitteorganiseerunud noorte esindatuseks riiklikul, maakondlikul ja kohalikul tasandil 2.6.6 Noorsootöö koordineerimine KOV, maakondlikul või riiklikul tasandil 2.6.7 Osalemine kohalikes, üleriigilistes ja/või rahvusvahelistes töögruppides A.2.7. Professionaalne enesearendamine 2.7.1 Eri- ja kutsealane enesetäiendamine 2.7.2 Töö ja tegevuste sisu ning meetodite ajakohastamine 2.7.3 Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse tervise hoidmine Noorsootöötaja, tase 7 kutse sisaldab osakutset Laagri juhataja, tase 7, mis moodustub tööosadest A.2.1, A.2.3 ja A.2.5. 7. taseme noorsootöötaja tööaeg on valdavalt fikseeritud. Võib esineda töötamist õhtustel aegadel ja nädalavahetustel. Tema töö nõuab paindlikkust, kiiret kohanemist, erinevate sihtrühmadega suhtlemist. Töö iseloomust tulenevalt võib esineda töölähetusi. 7. taseme noorsootöötaja töötab valitsus- või riigiasutuses, kohalikus omavalitsuses, era- või kolmanda sektori institutsioonis, teadus-arendusasutuses, huvikoolis, noortekeskuses, noorte teavitamis- ja nõustamiskeskuses, noorteühingus, noortelaagris, kultuuri- ja spordiasutuses jms. Noorsootöötaja peamised töövahendid on kontoritarbed ja –tehnika ning erivahendid vastavalt töö spetsiifikale. Töös noorsootöötajana on olulised empaatiavõime, sallivus ja avatus, loovus ja algatusvõime, vastutustunne, stressitaluvus, enesekehtestamine, ennastjuhtivus ning koostöövalmidus. Tavaliselt on 7. taseme noorsootöötajal magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, läbitud erialane koolitus ning tal on töö käigus omandatud kutseoskused. Noorsootöötaja, noorsootöö peaspetsialist, noorsootöö nõunik, huvijuht, laagri juhataja, noorteinfo spetsialist, noortevaldkonna koolitaja, noorsootööasutuse juht. Regulatsioonid noorsootöötajana töötamiseks (piirang lastega töötamiseks, nõuded laagri juhatajale jne) on toodud noorsootöö seaduses ja Eesti Vabariigi lastekaitse seaduses. Noorsootöötaja, tase 7 kutse moodustub kaheksast kompetentsist. Kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.7 ja B.2.8 (läbiv kompetents) tõendamine. Laagri juhataja, tase 7 osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.3, B.2.5 ja B.2.8 tõendamine. Noorsootöö korraldamine 7 Noorteinfo vahendamine ja noorte nõustamine 7 Administreerimine ja juhtimine 7 Võrgustikutöö ja suhtlemine avalikkusega 7 Turvalise keskkonna tagamine 7 Noortevaldkonna arendamine 7 Professionaalne enesearendamine 7 Noorsootöötaja, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Noorsootöötaja III Youth worker III 5 Noorsootöötaja III (versioon 1) Noorsootöötaja III (versioon 2) Noorsootöötaja III (versioon 3) Noorsootöötaja, tase 4 (versioon 4) Noorsootöötaja, tase 4 (versioon 6) Noorsootöötaja, tase 4 (versioon 7) Noorsootöötaja, tase 4 (versioon 8) Noorsootöötaja, tase 5 (versioon 10) Noorsootöötaja, tase 5 (versioon 9) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Noorsootöö Noorsootöötaja 9 2012-11-21 2012-11-21 2013-05-31 III 4 4 3412 Sotsiaaltöö keskastme spetsialistid 0922 Lastehoid ja teenused noortele 85 Haridus Noorsootöötaja IV Youth worker IV 5 Noorsootöötaja IV (versioon 1) Noorsootöötaja IV (versioon 2) Noorsootöötaja IV (versioon 3) Noorsootöötaja, tase 6 (versioon 10) Noorsootöötaja, tase 6 (versioon 4) Noorsootöötaja, tase 6 (versioon 6) Noorsootöötaja, tase 6 (versioon 7) Noorsootöötaja, tase 6 (versioon 8) Noorsootöötaja, tase 6 (versioon 9) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Noorsootöö Noorsootöötaja 9 2012-11-21 2012-11-21 2013-05-31 IV 6 6 2635 Sotsiaaltöötajad ja nõustajad 0922 Lastehoid ja teenused noortele 85 Haridus Noorsootöötaja V Youth worker V 5 Noorsootööjuht, tase 7 (versioon 9) Noorsootöötaja V (versioon 1) Noorsootöötaja V (versioon 2) Noorsootöötaja V (versioon 3) Noorsootöötaja, tase 7 (versioon 4) Noorsootöötaja, tase 7 (versioon 6) Noorsootöötaja, tase 7 (versioon 7) Noorsootöötaja, tase 7 (versioon 8) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Noorsootöö Noorsootöötaja 9 2012-11-21 2012-11-21 2013-05-31 V 7 7 2635 Sotsiaaltöötajad ja nõustajad 0922 Lastehoid ja teenused noortele 85 Haridus Kutseõpetaja III, EKR tase 5 Vocational teacher III, EstQF level 5 4 Kutseõpetaja III (versioon 1) Kutseõpetaja III (versioon 2) Kutseõpetaja III, EKR tase 5 (versioon 3) Kutseõpetaja, tase 5 (versioon 5) Kutseõpetaja, tase 5 (versioon 6) Kutseõpetaja, tase 5 (versioon 7) Kutseõpetaja, tase 5 (versioon 8) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Kutseõpetaja 9 2012-11-21 2012-11-21 2014-12-31 III 5 5 2320 Kutseõpetajad 0114 Aineõpetajate koolitus 85 Haridus Kutseõpetaja IV, EKR tase 6 Vocational teacher IV, EstQF level 6 4 Kutseõpetaja IV (versioon 1) Kutseõpetaja IV (versioon 2) Kutseõpetaja IV, EKR tase 6 (versioon 3) Kutseõpetaja, tase 6 (versioon 5) Kutseõpetaja, tase 6 (versioon 6) Kutseõpetaja, tase 6 (versioon 7) Kutseõpetaja, tase 6 (versioon 8) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Kutseõpetaja 9 2012-11-21 2012-11-21 2014-12-31 IV 6 6 2320 Kutseõpetajad 0114 Aineõpetajate koolitus 85 Haridus Kutseõpetaja V, EKR tase 7 Vocational teacher V, EstQF level 7 4 Kutseõpetaja V (versioon 1) Kutseõpetaja V (versioon 2) Kutseõpetaja V, EKR tase 7 (versioon 3) Kutseõpetaja, tase 7 (versioon 5) Kutseõpetaja, tase 7 (versioon 6) Kutseõpetaja, tase 7 (versioon 7) Kutseõpetaja, tase 7 (versioon 8) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Kutseõpetaja 9 2012-11-21 2012-11-21 2014-12-31 V 7 7 2320 Kutseõpetajad 0114 Aineõpetajate koolitus 85 Haridus Ämmaemand IV Midwife IV 6 Ämmaemand IV (versioon 1) Ämmaemand IV (versioon 2) Ämmaemand IV (versioon 3) Ämmaemand IV (versioon 4) Ämmaemand IV (versioon 5) Ämmaemand, tase 6 (versioon 10) Ämmaemand, tase 6 (versioon 7) Ämmaemand, tase 6 (versioon 8) Ämmaemand, tase 6 (versioon 9) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Ämmaemandus Ämmaemand 11 2012-12-06 2012-12-06 2013-12-31 IV 6 6 2222 Ämmaemandad 0913 Õendus ja ämmaemandus 86 Tervishoid Hotelliteenindaja I Hospitality service person I 5 Hotelliteenindaja I (versioon 1) Hotelliteenindaja I (versioon 2) Hotelliteenindaja I (versioon 3) Hotelliteenindaja I (versioon 4) Hotelliteenindaja, tase 3 (versioon 6) Hotelliteenindaja, tase 3 (versioon 7) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Hotelliteenindaja 9 2012-11-27 2012-11-27 2013-12-31 I 4 4 5151 Kontorite, hotellide jm asutuste koristus- ja majapidamistööde juhatajad 1013 Majutamine ja toitlustamine 55 Majutus Selle kutsestandardi alusel võib jätkuda kutse andmine kuni 30. juunini 2014 neile isikutele, kes on õppinud vastava kutsestandardi põhjal koostatud kutseõppe õppekaval. Hotelliteenindaja II Hospitality service person II 5 Hotelliteenindaja II (versioon 1) Hotelliteenindaja II (versioon 2) Hotelliteenindaja II (versioon 3) Hotelliteenindaja, tase 4 (versioon 4) Hotelliteenindaja, tase 4 (versioon 6) Hotelliteenindaja, tase 4 (versioon 7) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Hotelliteenindaja 9 2012-11-27 2012-11-27 2013-12-31 II 4 4 5151 Kontorite, hotellide jm asutuste koristus- ja majapidamistööde juhatajad 1013 Majutamine ja toitlustamine 55 Majutus Kelner I Waiter I 6 Kelner I (versioon 3) Kelner I (versioon 4) Kelner, tase 4 (versioon 5) Kelner, tase 4 (versioon 7) Kelner, tase 4 (versioon 8) Kelner, tase 4 (versioon 9) Kelner/ettekandja I (versioon 1) Kelner/ettekandja I (versioon 2) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Kelner 9 2012-11-27 2012-11-27 2013-12-31 I 4 4 5131 Ettekandjad ja kelnerid 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Kelner II Waiter II 5 Kelner II (versioon 2) Kelner II (versioon 3) Kelner/ettekandja II (versioon 1) Vanemkelner, tase 5 (versioon 4) Vanemkelner, tase 5 (versioon 5) Vanemkelner, tase 5 (versioon 6) Vanemkelner, tase 5 (versioon 7) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Kelner 9 2012-11-27 2012-11-27 2013-12-31 II 5131 Ettekandjad ja kelnerid 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Korstnapühkija I Chimney sweeper I 3 Korstnapühkija I (versioon 1) Korstnapühkija I (versioon 2) Korstnapühkija, tase 3 (versioon 4) Korstnapühkija, tase 3 (versioon 5) Korstnapühkija, tase 3 (versioon 6) Korstnapühkija, tase 3 (versioon 7) Korstnapühkija, tase 3 (versioon 8) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Teeninduse Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Küttesüsteemide ehitus ja hooldus Korstnapühkija 9 2012-11-27 2012-11-27 2013-12-31 I 3 3 7133 Ehitustarindite puhastajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 81 Hoonete ja maastike hooldus Füsioterapeut, tase 7 Physiotherapist, level 7 6 Füsioterapeut V (versioon 1) Füsioterapeut V (versioon 2) Füsioterapeut V (versioon 3) Füsioterapeut V (versioon 4) Füsioterapeut V (versioon 5) Füsioterapeut, tase 7 (versioon 10) Füsioterapeut, tase 7 (versioon 7) Füsioterapeut, tase 7 (versioon 8) Füsioterapeut, tase 7 (versioon 9) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Füsioteraapia Füsioterapeut 11 2012-12-06 2012-12-06 2017-11-20 7 7 2264 Füsioterapeudid 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Kutse-eetika Mõisted Teadmiste ja oskuste tasemete kirjeldused Priit Eelmäe Eesti Haiglate Liit Kadri Englas Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus Siiri Heinaru AS Ida-Tallinna Keskhaigla Liis Lamson Tartu Ülikooli Kliinikum Anna-Liisa Parm Tartu Tervishoiu Kõrgkool Kirsti Pedak SA Tallinna Lastehaigla Kadri Pill Tartu Ülikool Jelena Sokk Eesti Füsioterapeutide Liit Pille Tammpere Sotsiaalministeerium Doris Vahtrik Eesti Füsioterapeutide Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Füsioterapeut on spetsialist, kes taastab, säilitab ja arendab patsiendi/kliendi liikumis- ja tegevusvõimet ning tema osalust igapäevaelus. Füsioteraapia eesmärk, mis saavutatakse koostöös patsiendi/kliendi ja/või tema tugivõrgustikuga, on toetada ja arendada patsiendi/kliendi iseseisvust tema eale vastavates igapäevategevustes, sooviga parandada elukvaliteeti. Füsioterapeut kasutab oma töös patsientide/klientidega erinevaid sekkumisviise (näit kehalised harjutused ja funktsionaalne treening, manuaalsed tehnikad, erinevaid füüsikalise ravi meetodeid jt). Füsioterapeut järgib kutse-eetikat, suhtleb viisakalt ja professionaalselt ning on orienteeritud probleemide lahendamisele. Väga olulisel kohal on füsioterapeudi töös tõhus ajaplaneerimine. Füsioterapeudi töös on vajalik pidev enesetäiendamine ning valmisolek elukestvaks õppeks. Füsioterapeut tase 7 on tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna tipp-spetsialist, kes rakendab oma töös kõrgtasemel kliinilist mõtlemist, tõenduspõhiseid erialaseid teadmisi ja oskuseid. Füsioterapeut lahendab erinevaid rutiinseid ja keerulisi füsioteraputilisi probleeme. Juhendab füsioteraapia eriala üliõpilasi kliinilisel praktikal ja/või nõustab teisi oma eriala või teiste erialade spetsialiste. Vajadusel moodustab ja juhib meeskonda. Füsioterapeut esineb erialaste ettekannetega või koostab erialaseid juhendmaterjale ning esindab ja arendab oma eriala nii kohalikus kui rahvusvahelises kontekstis. Ta analüüsib ja sünteesib uusi kutsealaseid ideid ja arengusuundi, osaleb teadusuuringute läbiviimisel ning väärtustab elukestvat õpet. A.2.1 Patsiendi/kliendi füsioterapeutiline hindamine 1) Füsioteraapia vajaduse väljaselgitamine. 2) Füsioterapeutilise hindamise läbiviimine ja sobivate hindamismeetodite kasutamine. 3) Hindamistulemuse analüüsimine. 4) Füsioterapeutilise diagnoosi püstitamine. A.2.2 Füsioterapeutilise töö planeerimine 1) Eesmärgi püstitamine. 2) Füsioterapeutiliste sekkumiste valimine ja edasise tegevuskava koostamine. A.2.3 Füsioteraapia läbiviimine 1) Füsioterapeutiliste sekkumiste rakendamine. 2) Patsiendi/kliendi ja/või tema lähedaste juhendamine. 3) Läbiviidava sekkumise analüüsimine ja vajadusel tegevuskava korrigeerimine. 4) Abivahendite valimine, soovitamine, kohandamine ja kasutamise juhendamine. A.2.4 Patsiendi/kliendi nõustamine 1) Tervisekäitumise alane nõustamine. 2) Motiveerimine (võimestamine) teraapiaprotsessiks ning sobivaks tervisekäitumiseks. 3) Patsiendi/kliendi tugivõrgustiku nõustamine. 4) Patsiendi/kliendi ja/või tema tugivõrgustiku nõustamine abivahendi valikul ja selle kasutamise osas. A.2.5 Suhtlemine 1) Korrektse erialase terminoloogia kasutamine. 2) Sobivate suhtlemismeetodite ja stiilide valimine ja kasutamine erinevates tööalastes situatsioonides. 3) Eetiliste tõekspidamiste ja väärtuste tähtsustamine. A.2.6 Dokumenteerimine 1) Hindamistulemuste dokumenteerimine. 2) Korrektse erialase terminoloogia kasutamine. 3) Kirjalike materjalide esitamine. 4) Teabe esitamine. A.2.7 Meeskonnatöö 1) Kuulamine ja konsulteerimine. 2) Osalemine meeskonnatöös. 3) Teadmiste ja valdkonna spetsiifika jagamine. 4) Meeskonna juhtimine. Füsioterapeut töötab tervishoiu-, sotsiaal-, kultuuri- ja haridusasutuses või erapraksises erinevas vanuses inimestega. Füsioterapeudi peamised töövahendid on füsioterapeutilise hindamise (näit erinevad testid, goniomeeter, mõõdulint jm), terapeutilise harjutuse (näit teraapiapallid, veloergomeeter jm) ning füüsikalise ravi vahendid (näit ultraheliaparaat, elektrostimulaator jm). Oma töös patsientide/klientidega kasutatakse nii lihtsamaid kui keerulisemaid tehnoloogilisi seadmeid (näit isokineetiline dünamomeeter, elektromüograaf jt). Kohandatakse liikumis- ja tegevusabivahendeid (näit ratastoolid, kargud, kõnniraamid) ning nõustatakse nende kasutamist. Töö meetoditeks on peamiselt funktsionaalne treening ning erinevad spetsiifilised ravimetoodikad (näit PNF (proprioceptive neuromuscular facilitation), NDT (neurodevelopmental treatment), manuaalsed käsitlustehnikad vmt). Füsioterapeut on analüüsi- ja koostöövõimeline, usaldusväärne ja empaatiavõimeline, otsustus- ja kohanemisvõimeline, loominguline, heatahtlik, täpne ning hea (aja)planeerimisvõimega. Füsioterapeut on erialase kõrgharidusega spetsialist. Füsioterapeut Füsioterapeudi kutset iseloomustavad kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.7 ja läbivad kompetentsid B.2.8 Patsiendi/kliendi füsioterapeutiline hindamine 7 Füsioteraapia planeerimine 7 Füsioteraapia läbiviimine 7 Patsiendi/kliendi nõustamine 7 Suhtlemine 7 Dokumenteerimine 7 Meeskonnatöö 7 Füsioterapeut, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Ämmaemand III Midwife III 5 Ämmaemand III (versioon 1) Ämmaemand III (versioon 2) Ämmaemand III (versioon 3) Ämmaemand III (versioon 4) Ämmaemand, tase 6 esmane kutse (versioon 6) Ämmaemand, tase 6 esmane kutse (versioon 7) Ämmaemand, tase 6 esmane kutse (versioon 8) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Ämmaemandus Ämmaemand 11 2012-12-06 2012-12-06 2013-12-31 III 6 6 3222 Ämmaemanda abid 0913 Õendus ja ämmaemandus 86 Tervishoid Korstnapühkija II Chimney sweeper II 4 Korstnapühkija II (versioon 1) Korstnapühkija II (versioon 2) Korstnapühkija, tase 4 (versioon 3) Korstnapühkija, tase 4 (versioon 5) Korstnapühkija, tase 4 (versioon 6) Korstnapühkija, tase 4 (versioon 7) Korstnapühkija, tase 4 (versioon 8) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Teeninduse Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Küttesüsteemide ehitus ja hooldus Korstnapühkija 9 2012-11-27 2012-11-27 2013-12-31 II 4 4 7133 Ehitustarindite puhastajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 81 Hoonete ja maastike hooldus Hiina loodusravispetsialist, tase 5 Chinese natural specialist, level 5 4 Hiina loodusravispetsialist, tase 5 (versioon 5) Hiina loodusravispetsialist, tase 5 (versioon 6) Hiina loodusterapeut II (versioon 1) Hiina loodusterapeut II (versioon 2) Hiina loodusterapeut II (versioon 3) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Loodusravi ja täiendmeditsiin Loodusraviterapeut 11 2012-12-06 2012-12-06 2013-12-10 5 5 3230 Täiendmeditsiini ja loodusravi keskastme spetsialistid 0917 Traditsiooniline ja täiendav meditsiin ning teraapia 86 Tervishoid Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Täiendmeditsiini ja loodusraviterapeudi eetikakoodeks Tiina Talijärv Eesti Loodusteraapiate Nõukoda Sven Konga Eesti Neijingi Kool Heino Tiik nõelraviarst Hiina loodusravispetsialist, tase 5 kutsestandard on aluseks õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Hiina loodusravi spetsialist on spetsialist, kes kasutab traditsioonilisi Hiina teadmisi loodusravist selleks, et toetada inimese enda võimet kohaneda keskkonnamuutuste ja -mõjudega. Hiina loodusravi spetsialist valmistab ette töökeskkonna, loob lõdvestust soodustava ümbruse ja õhkkonna. Ta kasutab erinevaid tehnikaid (nt. keele uurimine), selgitamaks välja kliendi pöördumise põhjused , saades informatsiooni erinevate organsüsteemide seisukorrast ning seejärel annab nõu elustiili muutmiseks (nt toitumine) ja vajaduse korral teostab mitmesuguseid organismi tasakaalustavaid toiminguid. Ta kasutab selleks spetsiaalseid resoneerivaid (energia-) punkte ja kanaleid ning erinevaid meetodeid nagu massaaž, Qi Gong (hingamis- ja liikumisharjutused) ja moksibustsioon (soojendamine). A.2.1 Kliendi seisundi hindamine ja kliendi loo ärakuulamine ning teabe dokumenteerimine 1. Kliendi seisundi esmane hindamine. 2. Kliendi küsitlemine. 3. Kliendi seisundi, tundlikkuse ja vastunäidustustega arvestamine. A.2.2 Kliendi pöördumise põhjuste välja selgitamine 1. Vaatlemine. 2. Kliendi loo kuulamine ja täpsustavate küsimuste esitamine. 3. Palpeerimine. 4. Kokkuvõtete tegemine ja terviseprobleemi põhjuste väljaselgitamine. A.2.3 Terapeutilise töö (teraapiate tsükli) planeerimine, elluviimine ning vahekokkuvõtete ja lõppkokkuvõtte tegemine 1. Küsitlusest kokkuvõtte tegemine ja eesmärgi püstitamine. 2. Eesmärkide selgitamine. 3. Vastastikuste õiguste ja kohustuste selgitamine. 4. Tagasiside kogumine ja hindamine. 5. Terviseprobleemi ülalhoidvate faktorite leidmine ja väljatoomine. 6. Eluviisi muutmise vajalikkuse ja võimalikkuse selgitamine. 7. Teiste spetsialistide kaasamine. 8. Dokumenteerimine. A.2.4 Teraapia teostamine 1. Teraapia planeerimine ja teostamine. 2. Tervise ja terviseprobleemi arengu prognoosimine. A.2.5 Klienditeenindus 1. Enda ja tööruumi ettevalmistamine. 2. Kliendiga suhtlemine. 3. Probleemidega toimetulemine. Hiina loodusravispetsialist töötab eraettevõtluses ja/ või tervise- ja taastusravikeskustes. Loodusravispetsialisti tööaeg on paindlik ja jaguneb tööks klientidega, iseseisvaks tööks, koostööks teiste spetsialistidega ja enesetäiendamiseks. Hiina loodusravispetsialisti töövahendid on teraapiaprotsessis kasutatavad vahendid (nt õlid, ravimtaimed, padi, massaažilaud jt). Eeldatakse usaldusväärsust, tolerantsust ja empaatiavõimet; analüüsi ja koostöövõimet; loovust ja paindlikkust; pingetaluvust; asjatundlikkust. Tavaliselt on hiina loodusravispetsialistil keskharidus ja erialane (täiendmeditsiini ja loodusravi alane) koolitus. Hiina loodusravi spetsialist. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada B.2.1- B.2.7 kompetentsid. Kliendi seisundi hindamine ja kliendi loo ärakuulamine ning teabe dokumenteerimine 6 Kliendi pöördumise põhjuste väljaselgitamine 5 Terapeutilise töö (teraapiate tsükli) planeerimine, läbiviimine ning vahekokkuvõtete ja lõppkokkuvõtte tegemine 6 Teraapia teostamine 5 Klienditeenindus 5 Hiina loodusravispetsialist, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 4 Aroomterapeut II (versioon 1) Aroomterapeut II (versioon 2) Aroomterapeut II (versioon 3) Aroomterapeut III (versioon 1) Aroomterapeut III (versioon 2) Aroomterapeut III (versioon 3) Hiina loodusterapeut III (versioon 1) Hiina loodusterapeut III (versioon 2) Hiina loodusterapeut III (versioon 3) Homöopaat II (versioon 1) Homöopaat II (versioon 2) Homöopaat II (versioon 3) Homöopaat III (versioon 1) Homöopaat III (versioon 2) Homöopaat III (versioon 3) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 1) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 2) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 3) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 1) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 2) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 3) Refleksoloog II (versioon 1) Refleksoloog II (versioon 2) Refleksoloog II (versioon 3) Refleksoloog III (versioon 1) Refleksoloog III (versioon 2) Refleksoloog III (versioon 3) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 5) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 6) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 7) Aroomterapeut, tase 6 Eesti loodusterapeut, tase 6 Hiina loodusterapeut, tase 6 Holistilise regressiooni terapeut, tase 6 Homöopaat, tase 6 Refleksoloog, tase 6 Shiatsu terapeut, tase 6 Tai loodusterapeut, tase 6 Tiibeti loodusterapeut, tase 6 Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Loodusravi ja täiendmeditsiin Loodusraviterapeut 11 2012-12-06 2012-12-06 2013-12-10 6 6 2230 Täiendmeditsiini ja loodusravi tippspetsialistid 0917 Traditsiooniline ja täiendav meditsiin ning teraapia 86 Tervishoid Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Täiendmeditsiini ja loodusraviterapeudi eetikakoodeks Ella Alemaa Ki-Shiatsu Ühendus MTÜ Marina Eberth Holistilise Teraapia Instituut, European Association for Regression Therapy, Marina Eberth OÜ Tiia Frantsusova MTÜ Holistilise Teraapia Eesti Selts ja Tõusutee OÜ Epp Hallik Eesti Aroomteraapia Ühing Valdo Herzmann Ki-Shiatsu Ühendus MTÜ, Massaaz ja Shiatsu OÜ Sven Konga Eesti Neijingi Kool Alar Krautman Krautmani Massaaži ja Terviseakadeemia Elin Langron homöopaatia ekspert Ülo Liivamägi Sternum Koolitus kool Katariina Martens MTÜ Holistilise Teraapia Eesti Selts ja Katariina Koolitused OÜ Karl Muinast Eesti Aroomteraapia Ühing, Eesti Massööride Ühing Annika Noor MTÜ Eesti Refleksoloogid Anu Rootalu Eesti Tiibeti Traditsioonilise Meditsiini Ühing Heili Sõmer Heiliko OÜ, Fie Heili-Riina Sõmer, MTÜ Eesti Konsultantide Assotsiatsioon, OÜ Implement Inscape Tiina Talijärv Eesti Loodusteraapiate Nõukoda Heino Tiik nõelraviarst Kaidi-Ly Välb MTÜ Läbi Tähevärava, Peetri Kooli Hoolekogu Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 kutsestandard on aluseks õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Täiendmeditsiini ja loodusravi terapeudi töö eesmärk on aidata inimestel saavutada optimaalset elukvaliteeti. Elukvaliteet paraneb koos muutustega tervislikus seisundis, mõtteviisis, elustiilis ja -tegevuses. Täiendmeditsiini ja loodusravi terapeut käsitleb klienti kui unikaalset indiviidi, kelle keha, tunded ja mõtted moodustavad lahutamatu terviku. Tema töö fookus on tihti terviseprobleemide ennetamisel. Koostöös kliendiga aitab ta leida heaolu languse põhjused ja läbi viia muutused, mis aitavad uuesti leida sisemist tasakaalu, tagades sel moel tervise ja elukvaliteedi tõusu. Ta täiendab oma oskusi pidevalt ja vajadusel soovitab kliendil pöörduda mõne teise spetsialisti poole. Käesolevas kutsestandardis kasutatav mõiste „loodusravi terapeut“ ei tähenda isikut, kellel on arsti kutse ning kes diagnoosib ja ravib lähtudes konventsionaalse meditsiini seisukohtadest. Täiendmeditsiini ja loodusraviterapeudi spetsialiseerumisalad on järgmised: Aroomteraapia on meetod, kus kasutatakse aromaatsete taimede ürtidest, lehtedest, juurtest, seemnetest või ka puidust ja vahadest ekstraheeritud eeterlikke õlisid ja õlirikaste taimede külmpressimisel saadud baasõlide segusid. Aroomteraapia aktiveerib organismi valmidust võidelda tõvestavate viiruste ja bakteritega. Aroomteraapiaga saab leevendada ja ära hoida stressist või vääratest elutavadest põhjustatud tervisehäireid. Aroomteraapiat kasutatakse ka inimese tundemaailma tasakaalustamiseks, füsioloogiliste häirete ennetamiseks ja nendest taastumiseks. Aroomterapeut on spetsialist, kes tunneb kasutatavate õlide näidustusi ja vastunäidustusi konkreetsele kliendile, valdab aroomteraapilist massaažitehnikat ning oskab nõustada klienti teistes aroomteraapilistes kasutusvõimalustes ja vajadustes, et saavutada parim tervistav tulemus. Aroomteraapiat rakendatakse lisaks nahahoolduses, veeprotseduuridel (vannid, mähised, saunad, inhalatsioon jne.) ja ruumide lõhnastamisel. Eesti loodusteraapia on eestlaste (maarahva) pärimusel baseeruv looduslik raviviis, mis on ajaproovile vastu pidanud ja kohandatud tänapäeva oludele. Eesti loodusterapeut nõustab pärimusliku elulaadi ja eluviiside osas. Eesti loodusterapeut võib kasutada lisaks pärimuslikele raviviisidele ka muid Eestis kasutatavaid loomulikke ja kogu tervikut toetavaid raviviise, kui need vastavad loodusravi põhimõtetele. Eesti loodusterapeut kasutab oma töös mitmesuguseid loodusravi viise: taimeravi, saunaravi, soonetasumine (massaaž), kupuravi, kaaniravi, mesilasravi, heli- ja sõnaravi (regilaul, loits), veeravi, ravi tervistavate harjutustega jms. Ta võib ravida saunas või iidsetes looduslikes pühapaikades (hiied, raviallikad). Oma töös võib Eesti loodusterapeut kasutada kompresse, salve, ürdivanne, soola, savi, taruvaiku, kopranõret vms vahendeid. Ennetustegevustes ja ravis kasutab ta ökoloogilist ja maailmas jätkusuutlikku mõtteviisi, võib kasutada ka astroloogiat, veesoonte paiknemist (vitsa või pendlit), paastu või toitumisravi, tervistavaid harjutusi ning teha iluprotseduure (kasutades selleks arhailisi ja/või kodumaiseid saadusi). Hiina traditsiooniline meditsiin on iidne teadmiste kogum elustiili korrastamiseks, terviseprobleemide ennetamiseks ja ravimiseks. Hiina loodusterapeut on spetsialist, kes kasutab traditsioonilisi Hiina teadmisi selleks, et toetada inimese enda võimet kohaneda keskkonnamuutuste ja -mõjudega. Hiina loodusterapeut valmistab ette töökeskkonna, loob lõdvestust soodustava ümbruse ja õhkkonna. Ta kasutab erialast diagnostikat (keel, pulss), saades informatsiooni erinevate organsüsteemide seisukorrast ning seejärel annab nõu elustiili muutmiseks (nt toitumine) ja vajaduse korral teostab mitmesuguseid organismi tasakaalustavaid toiminguid. Ta kasutab selleks spetsiaalseid resoneerivaid (aku)punkte ja energiakanaleid (meridiaane) ning meetodeid nagu punktmassaaž, massaaž, Qi Gong (hingamis- ja liikumisharjutused) ja moksibustsioon (soojendamine). Homöopaatia alusepanijaks on Saksa arst Samuel Hahnemann, kes aastal 1796 avaldas uue teraapiaviisi põhimõtted. Homöopaatia tähendab kreeka keeles “sarnane kannatus“, ladina keeles kasutatakse väljendit similia similibus curentur ehk “sarnane ravib sarnast“. Seega sarnane impulss, mis on terviseprobleeme põhjustanud, saab olla ka tervendajaks. Ideede aluseks on arusaam, et organismil on endal suund sisemisele tasakaalule ning inimese tervendamiseks piisab impulsi andmisest organismi enda tervendavatele jõududele. Homöopaadi tööülesanded on kliendi loo kuulamine ning selle alusel õige homöopaatilise aine määramine, kliendi reaktsioonide jälgimine ja vajaduse korral uue kliendiloo võtmine. Oma töös juhindub homöopaat Organoni, Repertooriumidesse ja Materia medicatesse kogutud teabest ning kasutab klassikalisel meetodil valmistatud homöopaatilisi raviaineid. Oma töös kasutab homöopaat homöopaatilisi aineid, mis on mineraalse, taimse või loomse päritoluga. Holistilise regressiooni terapeudi töö eesmärk on toetada klienti tema psüühilise ning selle kaudu ka füüsilise ja sotsiaalse heaoluseisundi saavutamisel. Teraapia aluseks on põhjuse ja tagajärje seoste uurimine ja selgitamine. Terapeut lähtub oma töös kliendi eesmärgist ja teraapia käigus selgunud teabest. Ta aitab kliendil nii leida kui ka teadvustada probleemide põhjuseks olevaid sisekonflikte ning neid lahendada käitumuslikul, emotsionaalsel, füüsilisel, mentaalsel ja suhete tasandil. Terapeut juhendab klienti teraapiaprotsessis saadud uue informatsiooni ellu integreerimisel ja terviklikkuse poole liikumisel. Terapeudi fookus on positiivsel, ta toetab klienti potentsiaali teadvustamisel ja julgustab teda oma ressursse kasutama. Holistilise regressiooni terapeut lähtub teraapias põhimõttest, et klient on võrdne koostööpartner ning kliendi omavastutus on muutuste ja tervenemise aluseks. Iga klient on unikaalne ja terapeut valib antud kliendile sobiva lähenemise ja töövõtted.Oma töös järgib terapeut eetikakoodeksit (vt http://holistiliseteraapiaselts.weebly.com/eetikakoodeks.html). Refleksoloogia meetod põhineb avastusel, et organism peegeldab informatsiooni oma organite seisundeist keha pinnal asuvatesse kindlatesse tsoonidesse. Refleksoloogi töö seisneb käelise tegevuse kaudu nende tsoonide masseerimises. Töö eesmärk on organismi eneseregulatsiooni funktsioonide tugevdamine, tasakaalustamine ja tervisehäirete ennetamine. Töö tulemusena käivitub organismi puhastumine jääkainetest, suureneb keha vastupanuvõime infektsioonidele ning kasvab stressitaluvus. Refleksoloogi põhilised tööülesanded on töökoha ettevalmistamine, kliendiloo kogumine, tsoonide masseerimine ja pidev kliendi reaktsioonide jälgimine. Kuna iga klient on erinev, siis valib refleksoloog iga kord ainulaadse, ainult antud kliendile vastava ja sobiva massaaži järjekorra ja töövõtted. Shiatsu kui Jaapani ühe tuntuma teraapia alged on pärit samadest allikatest, kust pärineb ka Hiina traditsiooniline meditsiin. Tänapäeval maailmas kahe tuntuma shiatsu-koolkonna arendajateks olid Tokujiro Namikochi ja Shizuto Masunaga. Namikochi selgitas shiatsut lääne meditsiini terminite abil, pannes rõhu vaid nn neuro-lihaspunktide survele. Masunaga, soovides muuta ravimeetodeid efektiivsemaks, sidus meridiaanide teooria kaasaegse psühholoogia ja füsioloogiaga, rõhutas kliendi probleemi väljaselgitamisel kõhult võtmise viisi diagnoosi olulisust ning laiendas meridiaanide kasutusulatust ravis. Ta lõi oma koolkonna teoreetilise baasi pikaaegse kliinilise praktika jooksul. Masunaga Ki-shiatsu põhineb täielikule idamaisele meditsiinilisele süsteemile, kirjeldades inimkeha kui võrgustikku meridiaanidest läbi mille voolab eluenergia – Jaapani keeles Ki. Shiatsu teraapiaga stimuleeritakse keha iseeneslikku paranemisvõimet, mille tulemusena paraneb organismi enda elujõud, mis ongi võtmeks terviseprobleemide võitmiseks ja ärahoidmiseks. Kui Ki vool läbi meridiaanide on sujuv, on inimene terve. Kui vool saab takistatud, inimene haigestub. Energia voolu seisundit hinnatakse Hiina duaalse yin-yang`i kontseptsiooni järgi ning jagatakse kahte seisundisse: Kyo ja Jitsu. Idamaise meditsiini kohaselt on suur osa terviseprobleemidest tingitud lahendamata probleemidest tulenevast stressist, mille käigus on meridiaanides voolava eluenergia Ki vool organismi mõnes osas häiritud, takerdunud ja vastavad organismi funktsioonid tuhmunud. Selle tulemusena energia kuhjub teistes, Jitsu-kohtades, kus on vool liiga kiire ja organismi funktsioonid liigaktiivsed. Kui energia jätkuvalt ei liigu, blokeering süveneb ning tekivad nn “energiaaugud”, mis viivadki terviseprobleemideni. Shiatsu eesmärk on blokeerunud energia taas liikuma panna, täites „energiaauke“ ja tagades energia vaba vool ja organismi loomulik tasakaal. Shiatsu loodusterapeut tunnetab organismi olukorda ja energia liikumist käte abil ning teeb pehmeid vajutusi ja venitusi piki meridiaane, keha pinnal asuvaid liine. Shiatsu-teraapia aitab ravida paljusid terviseprobleeme nagu stress, kurnatus, unetus, ainevahetushäired, selja-, kaela- ja peavalu, liigesteprobleemid jpm. Järjepidev shiatsu-teraapia mitte ainult ei vähenda terviseprobleemide ilminguid, vaid omab ka profülaktilist toimet oma tervise eest hoolitsemisel. Lääne meditsiini kohaselt rahustab shiatsu autonoomset närvisüsteemi, mille tulemusena väheneb stress ja suureneb stressitaluvus. Samuti paranevad vere-ja lümfiringe, lihaste toonus ning siseorganite funktsioonid, tugevneb immuunsüsteem. Shiatsu`t soovitatakse üha enamate terviseprobleemide raviks. Shiatsu`t kirjeldatakse ka kui ”tähelepaneliku puudutuse kunsti”. Teda on kirjeldatud erilise sisemise austava hoiaku ja tähelepanuna kliendi suhtes. Shiatsu-teraapia toimub meditatiivses lõõgastavas atmosfääris, mis võimaldab avatud kontakti kliendi ja terapeudi vahel. Tai loodusteraapia on tailaste iidne traditsiooniline meditsiin, mis on üle 4000 aasta vana ja kasutusel (ning pideval täiustamisel) tänapäevani. Algselt koosnes see ravitsemisest, sünnitusabist, luude- liigeste korrigeerimisest ja massaažist. Kuigi siiani on kasutusel kõik valdkonnad, on kõige tuntum praegu Nuad Bo- Rarn (iidne Tai massaaž). Massaažidest kasutatakse lisaks veel tai jalamassaaži, massaaži kuumade taimepallidega, tai õlimassaaž, tai käemassaaži ja paljusid erinevaid SPA massaaže. Ravitsemistest on enamkasutatavad toitumisravi, kõhuravi, Tok Sen, Yamkhan ja taimeravi. Tai loodusterapeut on spetsialist, kes kasutab tai rahvameditsiinis kasutatavaid teadmisi ja oskusi selleks, et toetada inimese enda võimet ennetada haigestumisi ja stressi ning viia organismi tasakaalu. Tai loodusterapeut valmistab ette töökeskkonna, loob lõdvestust soodustava ümbruse ja õhkkonna, kasutades erialast diagnostikat (nt erinevate energialiinide ja tsoonide pinge). Ta teeb erinevaid organismi tasakaalustavaid toiminguid või massaaži. Nuad Bo- Rarn massaažis kasutatakse käsi, jalgu, küünarvarsi ning põlvi, et venitada klienti joogavõimlemise sarnaselt ja teha samal ajal spetsiaalset ravimassaaži energialiinidele (sarnased Hiina meridiaanide ja ajurveda nadidega) ja energiapunktidele. Nuad Bo-Rarn massaaži teraapia osa käsitleb kümmet eluenergia kanalit Sen Sib`i, milles ringleb eluenergia Lom Pran. Sellise tegevuse abil tekib tasakaalustumine energialiinides ja lihaste ja kõõluste verevarustuses, vere- ja lümfiringe paranemine, mõjutused neurohumoraalsel tasandil ning tekib lõõgastumine ja organismi tasakaalustumine. Tais on enam kui füüsilise keha korrastamine, oluline just energeetilise tasakaalu saavutamine. Tiibeti traditsiooniline meditsiin (TTM) on üks vanimaid katkematu järjepidevusena praktiseeritav meditsiinisüsteem maailmas, mille vanus on u 3900 aastat. Tegemist on Tiibetist alguse saanud meditsiinisüsteemiga, millel on unikaalne omapära. TTMi eesmärgiks on inimese keha, energia ja meele harmoonia. Tiibeti loodusterapeut rakendab Tiibeti meditsiinis kasutatavaid teadmisi ja oskusi nii organismi tasakaalu säilitamiseks (preventsioon) kui ka taastamiseks (ravi). Selleks valmistab ta ette sobiva töökeskkonna, määrab küsitluse teel inimese konstitutsioonilise tüübi ja/või selles peituvad ebakõlad, selgitab välja kliendi probleemi kasutades pulsi meetodit, uriini, keele jm põhjal patoloogia olemasolu, soovitab tasakaalustatud toitumist ja eluviisi ning viib vastavalt vajadusele läbi TTMis kasutatavaid tasakaalustavaid teraapiaid. A.2.1 Kliendi seisundi hindamine ja kliendi loo ärakuulamine ning teabe dokumenteerimine 1. Kliendi seisundi esmane hindamine. 2. Kliendi küsitlemine tema pöördumise põhjuste väljaselgitamiseks. 3. Kliendi seisundi, tundlikkuse ja vastunäidustustega arvestamine. A.2.2 Terapeutilise töö (teraapiate tsükli) planeerimine, elluviimine ning vahekokkuvõtete ja lõppkokkuvõtte tegemine 1. Küsitlusest kokkuvõtte tegemine ja eesmärgi püstitamine. 2. Eesmärkide selgitamine kliendile. 3. Vastastikuste õiguste ja kohustuste selgitamine. 4. Tagasiside kogumine ja hindamine. 5. Terviseprobleeme ülalhoidvate faktorite leidmine ja väljatoomine. 6. Eluviisi muutmise vajalikkuse ja võimalikkuse selgitamine. 7. Teiste spetsialistide kaasamine. 8. Dokumenteerimine. A.2.3 Klienditeenindus 1. Tööks ettevalmistamine. 2. Tööruumi ettevalmistamine. 3. Kliendiga suhtlemine. 4. Probleemidega toimetulemine. Aroomteraapia A.2.4 Kliendi pöördumise põhjuste väljaselgitamine ja teraapia teostamine 1. Vastunäidustuste määratlemine. 2. Eeterlike aroomõlide valimine. 3. Aroommassaaži tegemine. 4. Reaktsioonide ja tagasiside jälgimine ja hindamine. Eesti loodusteraapia A.2.5 Terapeutilise töö (teraapiate tsükli) planeerimine, elluviimine ning vahekokkuvõtete ja lõppkokkuvõtte tegemine 1. Pöördumise põhjuste, näidustuste ja vastunäidustuste väljaselgitamine. 2. Sobiva teraapia valimine. 3. Teraapia teostamine. 4. Reaktsioonide ja tagasiside jälgimine ja hindamine. 5. Kliendi nõustamine. Hiina loodusteraapia A.2.6 Kliendi pöördumise põhjuste välja selgitamine 1. Vaatlemine. 2. Kliendi loo kuulamine ja täpsustavate küsimuste esitamine. 3. Palpeerimine. 4. Kokkuvõtete tegemine ja terviseprobleemide põhjuste väljaselgitamine. A.2.7 Teraapia teostamine 1. Teraapia planeerimine ja teostamine. 2. Tervise ja terviseprobleemide arengu prognoosimine. 3. Tervisliku eluviisi aluste tutvustamine. Holistiline regressiooniteraapia A.2.8 Kliendi seisundi hindamine ja kliendiloo kogumine 1. Kontakti loomine kliendiga ja vastastikuste kokkulepete sõlmimine. 2. Genogrammi koostamine. A.2.9 Terapeutilise töö (teraapiate tsükli) planeerimine, elluviimine ning vahekokkuvõtete ja lõppkokkuvõtte tegemine 1. Kliendi suunamine soovitud muutust kirjeldama. 2. Teraapia fookuse hoidmine ja holistilise regressiooniteraapia spetsiifiliste tehnikate kasutamine. 3. Holistilise rännaku läbiviimise võtete kasutamine. 4. Ühenduste loomine olevikumomendi ja minevikusündmuste vahel. 5. Kliendi juhendamine vajaduste, tunnete ja kehareaktsioonide kogemisel ning väljendamisel. 6. Kliendi juhendamine uue informatsiooni mõtestamisel ja integreerimisel. A.2.10 Vestluse läbiviimine holistilise regressiooniteraapia põhimõtete kohaselt 1. Vestluse eesmärgistamine. 2. Intervjueerimise, kuulamise ja mõjutamise tehnikate kasutamine. 3. Empaatiline ja avatud olemine. Homöopaat A.2.11 Juhtumi analüüsimine 1. Põhitõdede tutvustamine. 2. Kliendiloo kuulamine. 3. Ilmingute analüüsimine ja klassifitseerimine. A.2.12 Repertoriseerimine (raviainete leidmine vastavalt ilmingutele) ja raviaine valimine Materia Medica abil 1. Ilmingute repertoriseerimine. 2. Raviainete leidmine. 3. Raviaine valimine. A.2.13 Raviaine annustamine ja kliendi jälgimine 1. Raviaine potentsi määramine. 2. Raviaine manustamise määramine. 3. Raviaine manustamise sageduse ja doosi määramine. 4. Kliendi juhendamine homöopaatiliste raviainete kasutamisel. 5. Soovituste andmine terviseprobleemide ülalhoidvate faktorite kõrvaldamiseks. 6. Järgmise kontakteerumise aja ja meetodi määramine. 7. Tagasiside kogumine ilmingutes toimunud muutuste kohta. Refleksoloog A.2.14 Kliendi pöördumise põhjuste väljaselgitamine ja teraapia teostamine 1. Artikulatsiooni (kehapiirkondade soojendus, lahtivõimlemine) tegemine. 2. Refleksoloogiliste tsoonide mõjutamise teostamine. 3. Kliendi konkreetse probleemiga seotud piirkondade hindamine. 4. Reaktsioonide jälgimine ja analüüsimine ning vajadusel teraapia kulu korrigeerimine. Shiatsu A.2.15 Kliendi pöördumise põhjuste väljaselgitamine 1. Kliendi vaatlemine tervikuna. 2. Kliendi loo kuulamine. 3. Kliendi kõhu palpeerimine. 4. Kokkuvõtte tegemine. A.2.16 Teraapia teostamine 1. Teraapia planeerimine ja teostamine. 2. Kliendi nõustamine tervislikuma eluviisi aluste osas. Tai loodusteraapia A.2.17 Kliendi pöördumise põhjuste väljaselgitamine 1. Kliendi vaatlemine tervikuna. 2. Kliendi loo kuulamine. 3. Kliendi palpeerimine. 4. Kokkuvõtte tegemine. A.2.18 Teraapia elluviimine 1. Teraapiaviisi valimine. 2. Kliendile eluviisi aluste tutvustamine. Tiibeti traditsiooniline meditsiin A.2.19 Kliendi pöördumise põhjuste väljaselgitamine 1. Kliendi vaatlemine tervikuna. 2. Kliendi loo kuulamine. 3. Kliendi palpeerimine. 4. Kokkuvõtete tegemine. A.2.20 Teraapia teostamine 1. Teraapia planeerimine ja teostamine. 2. Tervise ja terviseprobleemide arengu planeerimine. 3. Kliendile eluviisi aluste tutvustamine. Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut töötab eraettevõtluses ja/ või tervise- ja taastusravikeskustes. Loodusravispetsialisti tööaeg on paindlik ja jaguneb tööks klientidega, iseseisvaks tööks, koostööks teiste spetsialistidega ja enesetäiendamiseks. Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeudi töövahendid on teraapiaprotsessis kasutatavad vahendid (nt õlid, ravimtaimed, padi, massaažilaud jt). Eeldatakse usaldusväärsust, tolerantsust ja empaatiavõimet, analüüsi- ja koostöövõimet, loovust ja paindlikkust, pingetaluvust, asjatundlikkust. Tavaliselt on täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeudil keskharidus ja erialane (täiendmeditsiini ja loodusravi alane) koolitus, soovitavalt kõrgharidus. Aroomterapeut, Eesti loodusterapeut, ennetus- ja täiendmeditsiini spetsialist, Hiina loodusterapeut, holistiline regressiooniterapeut, homöopaat, refleksoloog, shiatsu-terapeut, Tai loodusterapeut, Tiibeti loodusterapeut. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentse järgmiselt: Kõigile on kohustuslikud kompetentsid B.2.1 – B.2.4 ja läbiv kompetents B.2.22, järgnevate hulgast peab valima ühe spetsialiseerumise: Aroomteraapia B.2.5. Eesti loodusteraapia B.2.6. Hiina loodusterapeut B.2.7 – B.2.8. Holistiline regressiooniteraapia B.2.9 – B.2.11. Homöopaatia B.2.12 – B.2.14. Refleksoloogia B.2.15. Shiatsu B.2.16 – B.2.17. Tai loodusteraapia B.2.18 – B.2.19. Tiibeti loodusteraapia B.2.20- B.2.21 Kliendi seisundi hindamine ja kliendi loo ärakuulamine ning teabe dokumenteerimine 6 Terapeutilise töö (teraapiate tsükli) planeerimine, elluviimine ning vahekokkuvõtete ja lõppkokkuvõtte tegemine 6 Klienditeenindus 5 Selle kutse taotleja peab valima ühe spetsialiseerumise: Aroomteraapia B.2.5. Eesti loodusteraapia B.2.6. Hiina loodusterapeut B.2.7 – B.2.8. Holistiline regressiooniteraapia B.2.9 – B.2.11. Homöopaatia B.2.12 – B.2.14. Refleksoloogia B.2.15. Shiatsu B.2.16 – B.2.17. Tai loodusteraapia B.2.18 – B.2.19. Tiibeti loodusteraapia B.2.20- B.2.21 Täiendmeditsiini ja loodusravi terapeudi kutset läbiv kompetents 6 Füsioterapeut, tase 6 Physiotherapist, level 6 6 Füsioterapeut IV (versioon 1) Füsioterapeut IV (versioon 2) Füsioterapeut IV (versioon 3) Füsioterapeut IV (versioon 4) Füsioterapeut IV (versioon 5) Füsioterapeut, tase 6 (versioon 10) Füsioterapeut, tase 6 (versioon 7) Füsioterapeut, tase 6 (versioon 8) Füsioterapeut, tase 6 (versioon 9) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Füsioteraapia Füsioterapeut 11 2012-12-06 2012-12-06 2017-11-20 6 6 2264 Füsioterapeudid 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Kutse-eetika Mõisted Teadmiste ja oskuste tasemete kirjeldused Priit Eelmäe Eesti Haiglate Liit Kadri Englas Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus Siiri Heinaru AS Ida-Tallinna Keskhaigla Liis Lamson Tartu Ülikooli Kliinikum Anna-Liisa Parm Tartu Tervishoiu Kõrgkool Kirsti Pedak SA Tallinna Lastehaigla Kadri Pill Tartu Ülikool Jelena Sokk Eesti Füsioterapeutide Liit Pille Tammpere Sotsiaalministeerium Doris Vahtrik Eesti Füsioterapeutide Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Füsioterapeut on spetsialist, kes taastab, säilitab ja arendab patsiendi/kliendi liikumis- ja tegevusvõimet ning tema osalust igapäevaelus. Füsioteraapia eesmärk, mis saavutatakse koostöös patsiendi/kliendi ja/või tema tugivõrgustikuga, on toetada ja arendada patsiendi/kliendi iseseisvust tema eale vastavates igapäevategevustes, sooviga parandada elukvaliteeti. Füsioterapeut kasutab oma töös patsientide/klientidega erinevaid sekkumisviise (näit kehalised harjutused ja funktsionaalne treening, manuaalsed tehnikad, erinevaid füüsikalise ravi meetodeid jt). Väga olulisel kohal on füsioterapeudi töös tõhus ajaplaneerimine. Füsioterapeut järgib kutse-eetikat, suhtleb viisakalt ja professionaalselt ning on orienteeritud probleemide lahendamisele. Füsioterapeut tase 6 on tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna tipp-spetsialist, kes rakendab oma töös kesktasemel kliinilist mõtlemist, tõenduspõhiseid erialaseid teadmisi ja oskuseid. Ta lahendab tavapäraseid füsioteraapia valdkonna juhtumeid. Hoiab end kursis eriala arengutega ning hindab elukestvat õpet. A.2.1 Patsiendi/kliendi füsioterapeutiline hindamine 1) Füsioteraapia vajaduse väljaselgitamine. 2) Füsioterapeutilise hindamise läbiviimine ja sobivate hindamismeetodite kasutamine. 3) Hindamistulemuse analüüsimine ja füsioterapeutilise diagnoosi määramine. 4) Füsioterapeutilise diagnoosi püstitamine. A.2.2 Füsioterapeutilise töö planeerimine 1) Eesmärgi püstitamine. 2) Füsioterapeutiliste sekkumiste valimine ja edasise tegevuskava koostamine. A.2.3 Füsioteraapia läbiviimine 1) Füsioterapeutiliste sekkumiste rakendamine. 2) Patsiendi/kliendi ja/või tema lähedaste juhendamine. 3) Läbiviidava sekkumise analüüsimine ja vajadusel tegevuskava korrigeerimine. 4) Abivahendite valimine, soovitamine, kohandamine ja kasutamise juhendamine. A.2.4 Patsiendi/kliendi nõustamine 1) Tervisekäitumise alane nõustamine. 2) Motiveerimine (võimestamine) teraapiaprotsessiks. 3) Patsiendi/kliendi tugivõrgustiku nõustamine. 4) Patsiendi/kliendi ja/või tema tugivõrgustiku nõustamine abivahendi valikul ja kasutamise osas. A.2.5 Suhtlemine 1) Korrektse erialase terminoloogia kasutamine. 2) Sobivate suhtlemismeetodite ja stiilide valimine ja kasutamine erinevates tööalastes situatsioonides. 3) Eetiliste tõekspidamiste ja väärtuste tähtsustamine. A.2.6 Dokumenteerimine 1) Hindamistulemuste dokumenteerimine. 2) Korrektse erialase terminoloogia kasutamine. A.2.7 Meeskonnatöö 1) Kuulamine ja konsulteerimine. 2) Osalemine meeskonnatöös. 3) Valdkonna spetsiifiliste teadmiste ja kogemuste jagamine. Füsioterapeut töötab tervishoiu-, sotsiaal-, kultuuri- ja haridusasutuses või erapraksises erinevas vanuses inimestega. Füsioterapeudi peamised töövahendid on füsioterapeutilise hindamise (näit erinevad testid, goniomeeter, mõõdulint jm), terapeutilise harjutuse (näit teraapiapallid, veloergomeeter jm) ning füüsikalise ravi vahendid (näit ultraheliaparaat, elektrostimulaator jm). Oma töös patsientide/klientidega kasutatakse nii lihtsamaid kui keerulisemaid tehnoloogilisi seadmeid (näit isokineetiline dünamomeeter, elektromüograaf jt). Kohandatakse liikumis- ja tegevusabivahendeid (näit ratastoolid, kargud, kõnniraamid) ning nõustatakse nende kasutamist. Töö meetoditeks on peamiselt funktsionaalne treening ning erinevad spetsiifilised ravimetoodikad (näit PNF (proprioceptive neuromuscular facilitation), NDT (neurodevelopmental treatment), manuaalsed käsitlustehnikad vmt). Füsioterapeut on analüüsi- ja koostöövõimeline, usaldusväärne ja empaatiavõimeline, otsustus- ja kohanemisvõimeline, loominguline, heatahtlik, täpne ning hea (aja)planeerimisvõimega. Füsioterapeut on erialase kõrgharidusega spetsialist. Füsioterapeut. Füsioterapeudi kutset iseloomustavad kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.7 ja läbivad kompetentsid B.2.8 Patsiendi/kliendi füsioterapeutiline hindamine 6 Füsioteraapia planeerimine 6 Füsioteraapia läbiviimine 6 Patsiendi/kliendi nõustamine 6 Suhtlemine 6 Dokumenteerimine 6 Meeskonnatöö 6 Füsioterapeut, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Korstnapühkija III Chimney sweeper III 4 Korstnapühkija III (versioon 1) Korstnapühkija III (versioon 2) Korstnapühkija-meister, tase 5 (versioon 3) Korstnapühkija-meister, tase 5 (versioon 4) Korstnapühkija-meister, tase 5 (versioon 5) Korstnapühkija-meister, tase 5 (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Teeninduse Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Küttesüsteemide ehitus ja hooldus Korstnapühkija 9 2012-11-27 2012-11-27 2013-12-31 III 7133 Ehitustarindite puhastajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 81 Hoonete ja maastike hooldus Maaturismi ettevõtja III Rural Tourism Entrepreneur III 3 Maaturismi ettevõtja III (versioon 1) Maaturismi ettevõtja III (versioon 2) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Maaturismi ettevõtja 9 2012-11-27 2012-11-27 2013-12-31 III 1411 Hotellide, motellide ja hostelite juhid 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 94 Organisatsioonide tegevus Puhastustööde juht III Cleaning manager III 4 Puhastustööde juht III (versioon 1) Puhastustööde juht III (versioon 2) Puhastustööde juht, tase 5 (versioon 3) Puhastustööde juht, tase 5 (versioon 5) Puhastustööde juht, tase 5 (versioon 6) Puhastustööde juht, tase 5 (versioon 7) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Puhastusteenindus Puhastusteenindaja 9 2012-11-27 2012-11-27 2013-12-31 III 5 5 1219 Äriteenindus- ja haldusjuhid, mujal liigitamata 1011 Koduteenindus 81 Hoonete ja maastike hooldus Retkejuht II Wilderness Guide II 3 Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 (versioon 10) Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 (versioon 4) Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 (versioon 5) Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 (versioon 6) Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 (versioon 7) Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 (versioon 8) Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 (versioon 9) Retkejuht II (versioon 1) Retkejuht II (versioon 2) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Retkejuht 9 2012-11-27 2012-11-27 2013-12-31 II 5111 Reisi- ja lennusaatjad 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus Hooldustöötaja, tase 3 Care worker, level 3 5 Hooldustöötaja, tase 3 (versioon 6) Hooldustöötaja, tase 3 (versioon 7) Hooldustöötaja, tase 3 (versioon 8) Hooldustöötaja, tase 3 (versioon 9) Hooldusõde I (versioon 1) Hooldusõde I (versioon 2) Hooldusõde I (versioon 3) Sotsiaalhooldaja I (versioon 1) Sotsiaalhooldaja I (versioon 2) Sotsiaalhooldaja I (versioon 3) Sotsiaalhooldaja I (versioon 4) Hooldaja, tase 3 Koduhooldaja, tase 3 Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaalhooldus Hooldustöötaja 11 2012-12-06 2012-12-06 2014-05-28 3 3 5322 Koduhooldustöötajad 0921 Eakate ja puudega täiskasvanute hooldamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Tööosad ja tööülesanded Sotsiaalala töötaja eetikakoodeks Krista Ernits SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Anu Tuuksam SA Innove Maiu Kauber Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Urve Lehe Mustamäe Sotsiaalkeskus Merike Kravets Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Piret Kruuser Eesti Tervishoiualatöötajate Ametiühingute Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kutsestandardi kasutusalad 1) Tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine 2) Inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel 3) Ametite kirjeldamine ja tutvustamine 4) Karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks 5) Koolitusvajaduste väljaselgitamine ning koolituse planeerimine 6) Ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine 7) Kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine Hooldustöötaja, tase 3 on erialase ettevalmistusega töötaja, kes on omandanud tööks vajalikud teadmised ja oskused abivajaja hooldamiseks vastava plaani (nt rehabilitatsiooniplaan, hooldusplaan vm) alusel. Hooldustöötaja, tase 3 on hoolekande- ja tervishoiutöötaja. Tema töö eesmärk on toetada ja abistada abivajajat väärika elu korraldamisel ja võimalikult kõrge elukvaliteedi saavutamisel. Ta hoolitseb abivajaja füüsiliste, sotsiaalsete ja psüühiliste vajaduste rahuldamise eest. Hooldustöötaja, tase 3 töötab erineva ea ja kultuuritaustaga inimestega, kes oma elusituatsiooni tõttu või muul põhjusel vajavad abi ja hooldust. Ta lähtub oma töös abivajajast ja tema vajadustest, jõuvarudest, toimetulekuvõimest ning tõekspidamistest. Hooldustöötaja järgib inimõigusi, kutse-eetikat ja võrdse kohtlemise põhimõtteid. Ta teeb koostööd ja suhtleb abivajaja, tema lähedaste, sugulaste ja teiste võrgustiku töötajatega (nt vabatahtlikud). Hooldustöötaja töös on oluline pidev enesetäiendamine ja elukestev õpe. Hooldustöötaja kutsealal on olemas ka hooldustöötaja, tase 4 kutse. A.2.1 Abivajaja abistamine elamistoimingutes ja hooldustegevustes 2.1.1 Hooldustegevuste planeerimine ja teostamine. 2.1.2 Tervislikust toitumisest teavitamine. 2.1.3 Toidukõlblikkuse ja toiduhügieeni jälgimine. 2.1.4 Toitumise jälgimine. 2.1.5 Riiete otstarbekuse ja mugavuse hindamine. 2.1.6 Hügieeni- ja ilutoimingute juhendamine, abistamine ja teostamine. 2.1.7 Seksuaalsuse väljendamise juhendamine ja toetamine. 2.1.8 Hooldusega seotud toimingute teostamine. 2.1.9 Ravimite hankimine. 2.1.10 Õe abistamine õendustoimingute sooritamisel. 2.1.11 Lähedaste toetamine ja juhendamine surija hooldusel või surija hooldamine. A.2.2 Abivajaja abistamine majapidamistöödel ja eluaseme korrastamisel 2.2.1 Pesu- ja puhastusteenuste korraldamine. 2.2.2 Majapidamises vajalike tööde korraldamine. 2.2.3 Toiduainete ja ravimite hankimine. A.2.3 Esmaabi andmine 2.3.1 Tervisliku seisundi määratlemine. 2.3.2 Esmaabi andmine haigushoogude, õnnetusjuhtumite ja traumade korral. 2.3.3 Kliinilises surmas oleva elustamine. Hooldustöötaja, tase 3 kutse sisaldab järgmisi osakutseid: Koduhooldaja, tase 3, mis moodustub tööosadest A.2.2 ja A.2.3. Hooldaja, tase 3, mis moodustub tööosadest A.2.1 ja A.2.3. Hooldustöötaja võib töötada nii abivajaja kodus kui ka hoolekande- või tervishoiuasutuses (sotsiaalkeskus, haigla, hooldekodu jm). Töö võib toimuda graafiku alusel, sh puhkepäevadel ja öösiti. Töö võib olla emotsionaalselt pingeline ja füüsiliselt raske ning hõlmata nii individuaalset kui ka meeskonnas töötamist. Hooldustöötaja kasutab oma töös sobivaid abi-, kaitse-, hooldus- ja puhastusvahendeid (nt kindad, A- ja antiseptikud, tõstmise abivahendid, libistuslinad, olmekeemia jm), kodu- ja majapidamistehnika (pliit, külmik, pesumasin, mikrolaineahi jm) ja vajadusel erinevaid infotehnoloogia- ja kommunikatsioonivahendeid (nt telefon, arvuti jm). Hooldustöötaja on empaatia- ja vastutusvõimeline, kohusetundlik, hooliv, usaldusväärne ja aus. Ta on hea suhtleja ja koostööaldis. Hooldustöötaja töö eeldab kõrget kõlbelist hoiakut ja väärtuste järgimist, pingetaluvust ja tolerantsust. Tavaliselt on hooldustöötaja, tase 3 läbinud erialased kursused, praktilised kutsealased oskused on omandatud töö käigus. Hooldustöötaja, hooldaja, sotsiaalhooldaja, hooldusõde. Hooldustöötaja, tase 3 kutse moodustub neljast kompetentsist. Kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.3 ja B.2.4 (läbiv kompetents) tõendamine. Koduhooldaja, tase 3 osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.2, B.2.3 ja B.2.4 tõendamine. Hooldaja, tase 3 osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.3 ja B.2.4 tõendamine. Abivajaja abistamine elamistoimingutes ja hooldustegevustes 3 Abivajaja abistamine majapidamistöödel ja eluaseme korrastamisel 3 Esmaabi andmine 4 Hooldustöötaja, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Hooldustöötaja, tase 4 Care worker, level 4 8 Hooldaja II (versioon 1) Hooldaja III (versioon 1) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 10) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 11) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 12) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 7) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 9) Hooldusõde II (versioon 1) Hooldusõde II (versioon 2) Hooldusõde II (versioon 3) Hooldusõde II (versioon 4) Hooldusõde II (versioon 5) Hooldusõde III (versioon 1) Hooldusõde III (versioon 2) Hooldusõde III (versioon 3) Hooldusõde III (versioon 4) Sotsiaalhooldaja II (versioon 1) Sotsiaalhooldaja II (versioon 2) Sotsiaalhooldaja II (versioon 3) Sotsiaalhooldaja II (versioon 4) Sotsiaalhooldaja II (versioon 5) Sotsiaalhooldaja II (versioon 6) Sotsiaalhooldaja III (versioon 1) Sotsiaalhooldaja III (versioon 2) Sotsiaalhooldaja III (versioon 3) Sotsiaalhooldaja III (versioon 4) Sotsiaalhooldaja III (versioon 5) Koduhooldaja, tase 4 Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaalhooldus Hooldustöötaja 11 2012-12-06 2012-12-06 2014-05-28 4 4 5322 Koduhooldustöötajad 0921 Eakate ja puudega täiskasvanute hooldamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Tööosad ja tööülesanded Sotsiaalala töötaja eetikakoodeks Krista Ernits Põhja-Eesti Regionaalhaigla Anu Tuuksam SA Innove Eda Tunnel Munalaskme Hooldekodu Maiu Kauber Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Urve Lehe Mustamäe Sotsiaalkeskus Merike Kravets Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Piret Kruuser Eesti Tervishoiualatöötajate Ametiühingute Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kutsestandardi kasutusalad 1) Tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine 2) Inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel 3) Ametite kirjeldamine ja tutvustamine 4) Karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks 5) Koolitusvajaduste väljaselgitamine ning koolituse planeerimine 6) Ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine 7) Kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine Hooldustöötaja on erialase ettevalmistusega töötaja, kes on omandanud tööks vajalikud teadmised ja oskused abivajaja hooldamiseks, juhendamiseks ning rehabilitatsiooniks vastava plaani alusel. Hooldustöötaja on hoolekande- ja tervishoiutöötaja. Tema töö eesmärk on toetada ja abistada abivajajat väärika elu korraldamisel ja võimalikult kõrge elukvaliteedi saavutamisel. Ta hoolitseb abivajaja füüsiliste, sotsiaalsete ja psüühiliste vajaduste rahuldamise eest, juhendab ja toetab teda. Hooldustöötaja abistab abivajajat funktsionaalsete häirete ja rehabilitatsiooni korral, aidates tervist taastada, saavutada ja säilitada ning toetab teda surma lähenedes. Hooldustöötaja töötab erineva ea ja kultuuritaustaga inimestega, kes oma elusituatsiooni tõttu või muul põhjusel vajavad abi, hooldust, juhendamist või tuge. Ta lähtub oma töös abivajajast kui tervikust ja tema vajadustest, jõuvarudest, toimetulekuvõimest ning tõekspidamistest iseseisvuse toetamisel. Hooldustöötaja järgib inimõigusi, kutse-eetikat ja võrdse kohtlemise põhimõtteid. Ta teeb koostööd ja suhtleb abivajaja, tema lähedaste, sugulaste ja teiste võrgustikutöötajatega. Hooldustöötaja töös on oluline pidev enesetäiendamine ja elukestev õpe. A.2.1 Abivajaja abistamine elamistoimingutes ja hooldustegevustes A.2.2 Abivajaja abistamine majapidamistöödel ja eluaseme korrastamisel A.2.7 Abivajaja ja tema võrgustikuga kontakti loomine, säilitamine ja suhtlemine A.2.8 Abivajaja tervist ja toimetulekut mõjutavate tegurite hindamine ning teenuste korraldamine A.2.9 Esmaabi andmine A.2.10 Suhtlemine A.2.11 Arvuti kasutamine A.2.3 Meeskonnatöö korraldamine ja juhendamine A.2.4 Töö lastega A.2.5 Töö eakatega A.2.6 Töö erivajadustega inimestega Hooldustöötaja, tase 4 kutse sisaldab osakutset Koduhooldaja, tase 4, mis moodustub tööosadest A.2.2, A.2.9 ja A.2.10. Hooldustöötaja võib töötada nii avahoolduses kui ka hoolekande- ja tervishoiuasutustes. Töö võib toimuda graafiku alusel, sh puhkepäevadel ja öösiti. Töö võib olla emotsionaalselt pingeline ning füüsiliselt raske, nii individuaalne kui ka meeskonnatöö. Hooldustöötaja kasutab oma töös sobivaid abi-, kaitse-, hooldus- ja puhastusvahendeid (nt kindad, A- ja antiseptikud, tõstmise abivahendid, libistuslinad, olmekeemia jm), kodu- ja majapidamistehnika (pliit, külmik, pesumasin, mikrolaineahi jm) ja vajadusel erinevaid infotehnoloogia- ja kommunikatsioonivahendeid (nt telefon, arvuti jm). Hooldustöötaja on empaatia- ja vastutusvõimeline, hooliv, usaldusväärne ja aus. Oluline on kohusetundlikkus oma töös. Ta on hea suhtleja ja koostööaldis. Hooldustöötaja töö eeldab kõrget kõlbelist hoiakut, pingetaluvust, inimkeskseid väärtushoiakuid ja tolerantsust. Samuti on tähtsad kehtestamisoskus, analüüsivõime, sihikindlus ja järjepidevus. Kutsehariduse tasemel vastavalt hooldustöötaja eriala riiklikule õppekavale või erialastel kursustel. Hooldustöötaja, hooldaja, sotsiaalhooldaja, hooldusõde. Hooldustöötaja, tase 4 kutse koosneb seitsmest kohustuslikust ja neljast valitavast kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 - B.2.2 ja B.2.7 – B.2.11 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitavatest kompetentsidest B.2.3 – B.2.6 vähemalt üks (1). Koduhooldaja, tase 4 osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.2, B.2.9 ja B.2.10 tõendamine. Abivajaja abistamine elamistoimingutes ja hooldustegevustes 4 Abivajaja abistamine majapidamistöödel ja eluaseme korrastamisel 4 Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitavatest kompetentsidest B.2.3 – B.2.6 vähemalt üks (1). Meeskonnatöö korraldamine ja juhendamine 4 Töö lastega 4 Töö eakatega 4 Töö erivajadustega inimestega 4 Abivajaja ja tema võrgustikuga kontakti loomine, säilitamine ja suhtlemine 4 Abivajaja tervist ja toimetulekut mõjutavate tegurite hindamine ning teenuste korraldamine 4 Esmaabi andmine 4 Suhtlemine 4 Arvuti kasutamine 4 Tegevusterapeut, tase 6 Occupational Therapist, level 6 5 Tegevusterapeut IV (versioon 1) Tegevusterapeut IV (versioon 2) Tegevusterapeut IV (versioon 3) Tegevusterapeut IV (versioon 4) Tegevusterapeut, tase 6 (versioon 6) Tegevusterapeut, tase 6 (versioon 7) Tegevusterapeut, tase 6 (versioon 8) Tegevusterapeut, tase 6 (versioon 9) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Tegevusteraapia Tegevusterapeut 11 2012-12-06 2012-12-06 2017-11-20 6 6 2269 Tervishoiu tippspetsialistid, mujal liigitamata 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Kutsealased terminid Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Teadmiste ja oskuste tasemete kirjeldused Hanna-Maria Põldma Eesti Tegevusterapeutide Liit Ingrid Saarmets AS Fertilitas Kadri Englas Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus Karin Lilienberg Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Mariliis Põld Tartu Ülikooli Kliinikum Piret Laur Põhja-Eesti Regionaalhaigla Tiiu Tahk Ida-Tallinna Keskhaigla Kutsestandardi kasutusalad 1) Tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine 2) Inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel Tegevusterapeut on tegevuse ja tegevusvõime spetsialist. Tema töö eesmärk on häirunud tegevusvõimega isiku tegevusvõime säilitamine ja edendamine. Tegevusteraapia on suunatud inimese iseseisvuse suurendamisele igapäevaelus. Tegevusterapeudi ülesanded on info hankimine isiku tervisliku seisundi kohta, inimese tegevusvõime hindamine, tegevusteraapia planeerimine ja tegevusteraapia rakendamine vastavalt tema vajadustele kas individuaal- või rühmatööna. Tegevusteraapia tulemuslikkuse hindamine, teraapiaprotsessi dokumenteerimine ning meeskonnatöös osalemine. Hindamisel ja teraapia elluviimisel keskendub tegevusterapeut inimese tegevuseeldustele, tegevustervikutele ja tegevuskontekstidele. Tegevusvõimet mõjutavad inimese vanus, arengutase, tervislik seisund, tema eesmärgid ja soovid, elukeskkonna võimalused ja piirangud. (vt lisa 1 „Kutsealased terminid“). Tegevusterapeut annab vajaduse korral erialast abi ja nõu (nii suulist kui ka kirjalikku) oma kolleegidele, teistele erialaspetsialistidele, samuti häirunud tegevusvõimega isiku lähedastele. Nõustamine ja juhendamine on suunatud inimese igapäevaelu tegevustega toimetuleku säilitamisele ja edendamisele. Tegevusterapeudi ülesanded on tegevusteraapia protsessi juhtimine ja erialase identiteedi arendamine. Oluline on lugeda ja analüüsida erialast kirjandust ning olla kursis uuringutega ja võimaluse korral rakendada uuringute tulemusi oma töös. A.2.1 Patsiendi/kliendi tegevusvõime ja tegevuskeskkonna hindamine 1. Tegevusteraapia vajaduse väljaselgitamine. 2. Hindamistulemuste analüüsimine. 3. Teraapia tulemuslikkuse hindamine. A.2.2 Tegevusteraapia planeerimine 1. Tegevusteraapia lühi- või pikaajaliste eesmärkide püstitamine. 2. Tegevusterapeutiliste sekkumisviiside ja meetodite valimine. 3. Tähtaegadest ning etappidest kinnipidamise jälgimine. A.2.3 Tegevusteraapia läbiviimine 1. Igapäevaelu tegevuste õpetamine. 2. Tegevuseelduste arendamine, parandamine ja säilitamine. 3. Individuaalsete ortooside valmistamine ja kohandamine. 4. Abivahendite valimine ja soovitamine. 5. Tegevusvõimet toetavate keskkonnakohanduste planeerimine ja soovitamine. A.2.4 Nõustamine 1. Isiku ja teda toetava võrgustiku nõustamine. 2. Isikuga tegelevate spetsialistide nõustamine. A.2.5 Suhtlemine 1. Teiste kuulamine, konsulteerimine ja suhtlemise algatamine. 2. Erialase terminoloogia kasutamine. 3. Asjakohase sõnavara kasutamine. 4. Viisakalt suhtlemine. 5. Terapeutilise suhte loomine. 6. Suhtlemisstiili kohandamine. 7. Individuaalsete erinevustega arvestamine. 8. Konfliktidega toimetulek. 9. Kriitikasse mõistvalt suhtumine. A.2.6 Dokumenteerimine 1. Tegevusteraapia aruande kirjutamine. 2. Erialase terminoloogia kasutamine. 3. Kirjalike materjalide esitamine. A.2.7 Meeskonnatöö 1. Meeskonnatöös osalemine. 2. Teadmiste ja valdkonnaspetsiifika jagamine. 3. Ühise eesmärgi nimel töötamine. A.2.8 Laste ja noorukite tegevusteraapia A.2.9 Eakate tegevusteraapia A.2.10 Tugiliikumise elundkonna häiretega isikute tegevusteraapia A.2.11 Neuroloogiliste häiretega isikute tegevusteraapia A.2.12 Vaimse tervise häiretega isikute tegevusteraapia Tegevusterapeut töötab nii laste kui ka täiskasvanutega sotsiaal-, tervishoiu- või haridusasutustes või erapraksises. Tegevusterapeudi töö on vaimne ning eeldab pidevat suhtlemist ja lähikontakti ravitava isikuga. Töö on psühholoogiliselt pingeline. Tegevusterapeut töötab pidevalt muutuvas olukorras, mis tuleneb klientide erinevatest probleemidest ja motivatsioonist. Tegevusterapeut peab oma töös tagama kliendi konfidentsiaalsuse. Tööks on vaja eraldi ruumi, mille sisustus võimaldab inimestega läbi viia eakohaseid tegevusi nii individuaalselt kui ka grupis. Tegevusterapeutiline sekkumine võib olla nii lühi- kui pikaajaline. Tegevusterapeut põhilised töövahendid on tegevusvõime hindamiseks ja teraapia elluviimiseks vajalikud vahendid ning keskkond. Empaatiavõime, tolerantsus, vastutusvõime, koostöövõime, analüüsivõime, pingetaluvus, loovus, kohanemisvõime, iseseisvus, püsivus. Tegevusterapeudil on erialane kõrgharidus. Tegevusterapeut. Selle kutse taotlemisel on vajalik tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1 - B.2.7, läbiv kompetents B.2.13 ja valida vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.8 – B.2.12. Valitavate kompetentside tegevusnäitajad on ühesed, erisus tuleneb valitud valdkonna spetsiifilistest teadmistest. Patsiendi/kliendi tegevusvõime ja tegevuskeskkonna hindamine 6 Tegevusteraapia planeerimine 6 Tegevusteraapia elluviimine 6 Nõustamine 5 Suhtlemine 6 Dokumenteerimine 5 Meeskonnatöö 5 Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.8 – B.2.12. Valitavate kompetentside tegevusnäitajad on ühesed, erisus tuleneb valitud valdkonna spetsiifilistest teadmistest. Laste ja noorukite tegevusteraapia 6 Eakate tegevusteraapia 6 Tugiliikumise elundkonna häiretega isikute tegevusteraapia (lihaste, luustiku ja liikumisega seotud funktsioonid) 6 Neuroloogiliste häiretega isikute tegevusteraapia 6 Vaimse tervise häiretega isikute tegevusteraapia 6 Tegevusterapeut, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Kosmeetik I Cosmetician I 5 Kosmeetik I (versioon 1) Kosmeetik I (versioon 2) Kosmeetik I (versioon 3) Kosmeetik, tase 4 (versioon 4) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Kosmeetik 9 2012-11-27 2012-11-27 2013-06-30 I 4 4 5142 Iluteenindajad (v.a juuksurid) 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Selle kutsestandardi alusel võib jätkuda kutse andmine kuni 30. juunini 2014 neile isikutele, kes on õppinud vastava kutsestandardi põhjal koostatud kutseõppe õppekaval. Kosmeetik II Cosmetician II 5 Kosmeetik II (versioon 1) Kosmeetik II (versioon 2) Kosmeetik II (versioon 3) Kosmeetik II (versioon 4) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Kosmeetik 9 2012-11-27 2012-11-27 2013-12-31 II 4 4 5142 Iluteenindajad (v.a juuksurid) 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Kosmeetik III Cosmetician III 5 Kosmeetik III (versioon 1) Kosmeetik III (versioon 2) Kosmeetik III (versioon 3) Kosmeetik, tase 5 (versioon 10) Kosmeetik, tase 5 (versioon 4) Kosmeetik, tase 5 (versioon 6) Kosmeetik, tase 5 (versioon 7) Kosmeetik, tase 5 (versioon 8) Kosmeetik, tase 5 (versioon 9) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Kosmeetik 9 2012-11-27 2012-11-27 2013-12-31 III 5 5 5142 Iluteenindajad (v.a juuksurid) 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Juuksur I Hairdresser I 7 Juuksur I (versioon 2) Juuksur I (versioon 3) Juuksur I (versioon 4) Juuksur I (versioon 5) Juuksur, tase 4 (versioon 10) Juuksur, tase 4 (versioon 11) Juuksur, tase 4 (versioon 6) Juuksur, tase 4 (versioon 8) Juuksur, tase 4 (versioon 9) Noorjuuksur I (versioon 1) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Juuksur 9 2012-11-27 2012-11-27 2013-12-31 I 4 4 5141 Juuksurid 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Selle kutsestandardi alusel võib jätkuda kutse andmine kuni 30. juunini 2014 neile isikutele, kes on õppinud vastava kutsestandardi põhjal koostatud kutseõppe õppekaval. Juuksur II Hairdresser II 6 Juuksur II (versioon 2) Juuksur II (versioon 3) Juuksur II (versioon 4) Juuksur II (versioon 5) Juuksur-stilist-tehnik II (versioon 1) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Juuksur 9 2012-11-27 2012-11-27 2013-12-31 II 4 4 5141 Juuksurid 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Juuksur III Hairdresser III 7 Juuksur III (versioon 2) Juuksur III (versioon 3) Juuksur III (versioon 4) Juuksur III (versioon 5) Juuksur, tase 5 (versioon 8) Meisterjuuksur III (versioon 1) Meisterjuuksur, tase 5 (versioon 10) Meisterjuuksur, tase 5 (versioon 6) Meisterjuuksur, tase 5 (versioon 9) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Juuksur 9 2012-11-27 2012-11-27 2013-12-31 III 5 5 5141 Juuksurid 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Küünetehnik I Nail Stylist I 4 Küünetehnik I (versioon 1) Küünetehnik I (versioon 2) Küünetehnik I (versioon 3) Küünetehnik, tase 3 (versioon 5) Küünetehnik, tase 3 (versioon 6) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Küünetehnik 9 2012-11-27 2012-11-27 2013-12-31 I 4 4 5142 Iluteenindajad (v.a juuksurid) 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Küünetehnik II Nail Stylist II 4 Küünetehnik II (versioon 1) Küünetehnik II (versioon 2) Küünetehnik II (versioon 3) Küünetehnik, tase 4 (versioon 5) Küünetehnik, tase 4 (versioon 6) Küünetehnik, tase 4 (versioon 7) Küünetehnik, tase 4 (versioon 8) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Küünetehnik 9 2012-11-27 2012-11-27 2013-12-31 II 4 4 5142 Iluteenindajad (v.a juuksurid) 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Küünetehnik III Nail Stylist III 4 Küünetehnik III (versioon 1) Küünetehnik III (versioon 2) Küünetehnik III (versioon 3) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Küünetehnik 9 2012-11-27 2012-11-27 2013-12-31 III 5 5 5142 Iluteenindajad (v.a juuksurid) 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Dokker, tase 3 Docker, Longshoreman, level 3 5 Dokker I (versioon 1) Dokker I (versioon 2) Dokker I (versioon 3) Dokker I (versioon 4) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Dokker 10 2012-11-29 2012-11-29 2017-11-28 3 3 8343 Kraana-, tõstuki- jm tõsteseadmete juhid 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Tööosad ja tööülesanded Terminid Tõnis Hunt Eesti Mereakadeemia Argo Korjus AS Silsteve Eno Saar AS HTG Invest Raul Siniallik Eesti Meremeeste Sõltumatu AÜ Toomas Uibokant Transiidikeskuse AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kutsestandardi kasutusalad Tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine Tänapäeva sadamad on muutunud tarneahela dünaamiliseks transpordisõlmeks, st erinevalt varasemast ajast liiguvad tänapäeval kaubad sadamast läbi sujuvalt, ilma suuremate seisakuteta. Dokkeri- sadamas kauba füüsilise ümberlaadimisega tegeleva töötaja ülesanne on kaupa võimalikult efektiivselt, viivituste ja vigastusteta ümber laadida. Vastasel juhul, kui kaup jääb sadamasse seisma, tekivad viivitused tarneahelas, mis omakorda toovad kaasa täiendavaid kulutusi ka teistele tarneahelas osalevatele ettevõtetele. See vähendab ettevõtete ja tarneahela konkurentsivõimet ning kvaliteetse teenuse pakkumise võimalust tervikuna. Lõpptarbijale tähendab see toote hinna kasvu. Dokker (sadamalaadurite, vedukite, kraanade jm juht) töötab sadamas. Tema põhilised tööülesanded on veoste laadimine ja lossimine, ümberlaadimine, ümberpaigutamine ning ladustamine, kasutades mitmesuguseid transpordivahendeid. Dokkeri tööde hulka kuulub ka veoste troppimine ja lahtivõtmine. Samuti laevade sildumisega seotud tööd. Töötamisel on vajalik B-kategooria autojuhiluba. Kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Dokkeri kutsealal on kirjeldatud kaks kutsetaset. 3. taseme dokker on sadamatöötaja, kes töötab laaduritega (tõstevõimega kuni 10000 kg) ja seadmetega ja on läbinud koolituse ning tegeleb sildumistöödega. 4. taseme dokker on sadamatöötaja, kes töötab laaduritega (tõstevõimega alates 10000 kg), kraanadega ja teiste seadmetega ja on läbinud koolituse ning tegeleb sildumistöödega. A.2.1 Laadimine ja lossimine (ilma mehhanismideta) 1. Tõstetroppide valimine ja kontrollimine. 2. Markeeringu jälgimine. 3. Veoste sorteerimine. 4. Kraana- või tõstukijuhi abistamine. 5. Transpordivahendite grupeerimine. 6. Vagunite, konteinerite, trümmide, seadmete puhastamine peale lossimist. A.2.2 Mehhanismide ja seadmetega töötamine 1. Sadamas kasutatavate tõste- ja transpordivahenditega töötamine. 2. Lastikäitlusvahendite kasutamine. 3. Erisuguste väikemehhanismide ja abiseadmete kasutamine. A.2.3 Sildumistööde tegemine 1. Sildumisotsade kinnitamine või äraandmine. 2. Laevameeskonna liikmete või lootsiga suhtlemine. 3. Laeva haalamises osalemine. 4. Laeva sildumisala ettevalmistamine. Töö terminalitraktoriga (sadamaveduk) 1. Haagiste ja treilerite teisaldamine. A.2.5 Töötamine kopplaaduri (sh ekskavaator) ja/või roomiktehnikaga 1. Puistekaupade ümberlaadimine. 2. Puistekaupade kuhjamine. 3. Sadama territooriumi puhastamine. A.2.6 Töötamine raudteeveeremiga 1. Raudteetaristu ja veeremi valmisoleku hindamine. 2. Raudteevagunite paigutamine ja teisaldamine. 3. Vaguni tõkiskingade paigaldamine või äravõtmine. Dokkeri töö on üldjuhul graafikupõhine ja toimub peamiselt välitingimustes. Tööga toimetuleku eelduseks on vaimne ning füüsiline koormustaluvus ning valmisolek meeskonnatööks. Dokkeri peamised töövahendid on tõste- ja transpordiseadmed, lastikäitlusvahendid jms. Oluline on kasutada isikukaitsevahendeid (nt kiiver jm). Tööga toimetuleku eelduseks on füüsiline koormustaluvus, hea koordinatsioon ja inertsitunnetus, kohusetundlikkus ning valmisolek meeskonnatööks. Tavaliselt on 3.taseme dokkeril põhiharidus, ta on läbinud erialase koolituse koos praktilise väljaõppega töökeskkonnas. Dokker, dokker-mehhanisaator, sadamatööline. Töötamisel lähtutakse liiklusseadusest. Dokkeri kutse taotlemisel on nõutav kompetentside tõendamine järgmiselt: kohustuslikud kompetentsid B.2.1 –B.2.3, läbivad kompetentsid B.2.7 – B.2.11 ja taotleja soovi korral võib tõendada valitavatest kompetentsidest B.2.4 – B.2.6 ühe või mitu. Laadimine ja lossimine (ilma mehhanismideta) 3 Mehhanismide ja seadmetega töötamine 3 Laevade sildumisega seotud tööd 3 Töötamine kopplaaduri (nt ekskavaator) ja/või roomiktehnikaga (nt buldooser) 3 taotleja võib soovi korral tõendada valitavatest kompetentsidest B.2.4 – B.2.6 ühe või mitu Töö terminalitraktoriga (sadamaveduk) 3 Töötamine raudteeveeremiga 3 Töökoha ja seadmete ning masinate (tõstevõime kuni 10000 kg) ettevalmistamine 2 Tööohutusnõuete järgimine (sh üldohutus ja turvalisus) 4 Ohtliku lastiga töötamine (IMDG koodeks) 3 Sidepidamisvahendite kasutamine 2 Dokker, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Väikelaevaehitaja, tase 4 Boatbuilder, level 4 5 Paadiehitaja II (versioon 1) Väikelaevade ehitaja II (versioon 2) Väikelaevade ehitaja II (versioon 3) Väikelaevaehitaja, tase 4 (versioon 4) Väikelaevaehitaja, tase 4 (versioon 6) Komposiitmaterjalist väikelaeva ehitamine Metallmaterjalidest väikelaeva ehitamine Puitmaterjalist väikelaeva ehitamine Väikelaevaelektrik, tase 4 Väikelaevamehaanik, tase 4 Elektrisüsteemide ja elektroonikaseadmete paigaldamine Laevatehnika (seadmed, sõlmed, süsteemid jne) paigaldamine Lamineerimine Metallist väikelaeva koostamine Väikelaeva keevitamine Väikelaeva kere välisviimistlus Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Väikelaevaehitus Väikelaevaehitaja 10 2012-11-29 2012-11-29 2013-12-09 4 4 7115 Puusepad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 30 Muude transpordivahendite tootmine Tööosad ja tööülesanded Andres Kõnd Veeteede Amet Kaido Trei Kuressaare Ametikool Mark Muru Alunaut OÜ Peeter Laum Tallinna TTÜ Kuressaare Kolledž, Alandia Engineering AS Peeter Sääsk Saare Paat AS Väikelaevaehitaja, tase 4 kutsestandard on aluseks kutsekeskhariduse taseme riikliku õppekava koostamisele ja töötajate hindamisele. Väikelaevaehitajad leiavad tööd nii komposiitmaterjalist, puitmaterjalist, kui ka metallmaterjalist veesõidukeid valmistavates ning nende remondi ja hooldusega tegelevates ettevõtetes. Väikelaevaehitaja ehitab, vormib ja koostab paate, jahtlaevu, kaatreid jm. veesõidukeid (edaspidi väikelaevu) kerepikkusega kuni 24 m ning paigaldab nendesse sisustust ja varustust. Väikelaevaehitaja põhilised tööülesanded on konstruktsioonelementide ja teiste detailide valmistamine, remontimine, paigaldamine ja sobitamine, konstruktsioonide valmistamine ja monteerimine, erinevate väikelaeva seadmete paigaldamine ja süsteemide ehitamine. Väikelaevaehitaja valdab väikelaevade ehitusalaseid oskusi, tunneb erinevate materjalide omadusi ning oskab kasutada materjalide töötlemise pinke, seadmeid, käsi-, pneumo- ja elektritööriistu. Oma tööülesannete täitmisel juhindub väikelaevaehitaja kutsealal kasutatavatest normdokumentidest ja kvaliteedinõuetest ning järgib üldtunnustatud töökultuuri põhimõtteid. Väljendab end ladusalt nii kirjalikult kui suuliselt. Väikelaevaehitaja, tase 4 on õppinud ja praktiliste kogemustega töötaja, kes täidab tööülesandeid iseseisvalt, lähtudes oma töös etteantud juhistest, vajadusel juhendab teiste tööd. Väikelaevaehitaja töö on hooajaline, nõuab füüsilist pingutust, tööaeg võib olla paindlik. Töötamine toimub aeg-ajalt välistingimustes ja kõrgustes. Väikelaevaehitaja on teadlik töötamisel esinevatest tervise- ja keskkonnariskidest (esineda võivad müra, vibratsioon, tolm jne). Töötamine kemikaalidega võib esile kutsuda allergiat. Töötamisel on kohustuslik kasutada isikukaitsevahendeid. Tööohutuseeskirjade täitmine on äärmiselt vajalik. Väikelaevaehitaja kasutab oma töös erinevaid seadmeid, käsi-, pneumo- ja elektrilisi tööriistu. Tööga toimetulek eeldab loogilist mõtlemist, ruumilist kujutlusvõimet, käelist osavust, koormustaluvust, õpivalmidust, enese kehtestamist ning oskust töötada meeskonnas. Vajalik on tehniline taip. Kutsealane koolitus, mis on läbitud kas kutseõppeasutuses või töötamise käigus. Omab töökogemust. Väikelaevaehitaja, paadiehitaja, lamineerija, mudelsepp, viimistleja, laevapuusepp, väikelaeva mehaanik, väikelaeva elektrik, koostelukksepp, koostekeevitaja, taglastaja, keevitaja 1) Meresõiduohutuse seadus 2) Toote nõuetele vastavuse seadus 3) Kutsealaga seotud õigusaktid ja juhendmaterjalid (mitmesugused ehitusnormatiivid) Selle kutse taotlemisel on nõutav järgmiste kompetentside tõendamine: Kõigile kohustuslikud on kompetentsid B.2.1 – B.2.2 ja B.2.20 Lisaks üks spetsialiseerumistest: Komposiitmaterjalist väikelaevade ehitamine – kompetents B.2.3 – B.2.6 Metallmaterjalist väikelaevade ehitamine – kompetents B.2.7 – B.2.10 Puitmaterjalist väikelaevade ehitamine – kompetents B.2.11 – B.2.14 Väikelaeva tehnika paigaldamine – kompetents B.2.15 – B.2.16 Ja valitavate kompetentside B.2.17 – B.2.19 hulgast vähemalt 1 kompetents. Osakutsed: Laevatehnika (seadmed, sõlmed, süsteemid jne) paigaldamine - osakutse taotlemisel on nõutav kompetentsi B.2.15 tõendamine. Elektrisüsteemide ja elektroonikaseadmete paigaldamine - osakutse taotlemisel on nõutav kompetentsi B.2.16 tõendamine. Lamineerimine - osakutse taotlemisel on nõutav kompetentsi B.2.3 Valmistab väikelaeva kere-, tekikonstruktsiooni- ja tugevduselemente ning koostab detailidest väikelaeva vastavalt ette antud juhenditele tegevusnäitajate 1-3 tõendamine. Väikelaeva keevitamine - osakutse taotlemisel on nõutav kompetentsi B.2.7 Valmistab väikelaeva kere-, tekikonstruktsiooni- ja tugevduselemente ning koostab detailidest väikelaeva vastavalt ette antud juhenditele tegevusnäitajate 1,4,5 tõendamine. Metallist väikelaeva koostamine - osakutse taotlemisel on nõutav kompetentsi B.2.7 Valmistab väikelaeva kere-, tekikonstruktsiooni- ja tugevduselemente ning koostab detailidest väikelaeva vastavalt ette antud juhenditele tegevusnäitajate 2,3 tõendamine. Väikelaeva kere välisviimistlus - osakutse taotlemisel on nõutav kompetentsi B.2.4, B.2.8 ja B.2.12 tõendamine. Väikelaevaehituse töö juhendamine 4 Väikelaeva standarditele, spetsifikatsioonile ja juhenditele vastavuse ja kvaliteedi kontrollimine 4 Kutse taotlemisel on nõutav lisaks ühe spetsialiseerumise tõendamine: Komposiitmaterjalist väikelaevade ehitamine – kompetents B.2.3 – B.2.6 Metallmaterjalist väikelaevade ehitamine – kompetents B.2.7 – B.2.10 Puitmaterjalist väikelaevade ehitamine – kompetents B.2.11 – B.2.14 Väikelaeva tehnika paigaldamine – kompetents B.2.15 – B.2.16 Kutse taotlemisel on nõutav valitavate kompetentside B.2.17 – B.2.19 hulgast vähemalt 1 kompetentsi tõendamine. Väikelaeva müügieelne ettevalmistus 4 Väikelaeva järelteenindus ja hooldus 4 Taglastamine 4 Kutseline käitumine 4 Dokker, tase 4 Docker, level 4 5 Dokker III (versioon 1) Dokker III (versioon 2) Dokker III (versioon 3) Dokker III (versioon 4) Dokker, tase 4 (versioon 6) Dokker, tase 4 (versioon 7) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Dokker 10 2012-11-29 2012-11-29 2017-11-23 4 4 8343 Kraana-, tõstuki- jm tõsteseadmete juhid 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Tööosad ja tööülesanded Kutsealased terminid Tõnis Hunt Eesti Mereakadeemia Argo Korjus AS Silsteve Erik Noor Veeteede Amet Eno Saar AS HTG Invest Raul Siniallik Eesti Meremeeste Sõltumatu AÜ Toomas Uibokant Transiidikeskuse AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kutsestandardi kasutusala - tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine Tänapäeva sadamad on muutunud tarneahela dünaamiliseks transpordisõlmeks, st erinevalt varasemast ajast liiguvad tänapäeval kaubad sadamast läbi sujuvalt, ilma suuremate seisakuteta. Dokkeri sadamas kauba füüsilise ümberlaadimisega tegeleva töötaja ülesanne on kaupa võimalikult efektiivselt, viivituste ja kahjustusteta ümber laadida. Vastasel juhul, kui kaup jääb sadamasse seisma, tekivad viivitused tarneahelas, mis omakorda toovad kaasa täiendavaid kulutusi ka teistele tarneahelas osalevatele ettevõtetele. See vähendab ettevõtete ja tarneahela konkurentsivõimet ning kvaliteetse teenuse pakkumise võimalust tervikuna. Lõpptarbijale tähendab see toote hinna kasvu. Dokker (sadamalaadurite, vedukite, kraanade jm juht) töötab sadamas. Tema põhilised tööülesanded on veoste laadimine ja lossimine, ümberlaadimine, ümberpaigutamine ning ladustamine, kasutades mitmesuguseid transpordivahendeid. Dokkeri tööde hulka kuulub ka veoste troppimine ja lahtivõtmine. Samuti laevade sildumisega seotud tööd. Töötamisel on vajalik B-kategooria autojuhiluba. Kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Dokkeri kutsealal on kirjeldatud kaks kutsetaset. 3. taseme dokker on sadamatöötaja, kes töötab laaduritega (tõstevõimega kuni 10000 kg) ja seadmetega ja on läbinud vastava väljaõppe ning tegeleb sildumistöödega. 4. taseme dokker on sadamatöötaja, kes töötab laaduritega (tõstevõimega alates 10000 kg), kraanadega ja teiste seadmetega ja on läbinud vastava väljaõppe ning tegeleb sildumistöödega. A.2.1 Laadimine ja lossimine ilma mehhanismideta 1. Tõstetroppide väljavalimine ja kontrollime. 2. Markeeringu jälgimine. 3. Veoste sorteerimine. 4. Kraana- ja tõstukijuhi abistamine. 5. Transpordivahendite grupeerimine. 6. Toidet vajavate konteinerite ja treilerite ühendamine toitevõrku. 7. Vagunite, konteinerite, trümmide, seadmete puhastamine peale lossimist. A.2.2 Laadimine ja lossimine mehhanismidega. 1. Sadamas kasutatavate tõste- ja transpordivahenditega töötamine. 2. Erinevate lastikäsitlusvahendite valimine ja kasutamine. 3. Erisuguste väikemehhanismide ja abiseadmetega töötamise juhendamine. A.2.3 Sildumistööde tegemine. 1. Sildumisotste kinnitamine või äraandmine. 2. Laevameeskonna või lootsiga suhtlemine. 3. Laeva haalamisel osalemine. 4. Laeva sildumisala ettevalmistamine. Töötamine terminalitraktoriga (sadamaveduk) 1. Haagiste ja treilerite teisaldamine. 2. Haagisrongide teisaldamine. A.2.5 Töötamine kopplaaduri (sh ekskavaator) ja/või roomiktehnikaga 1. Puistekaupade ümberlaadimine. 2. Puistekaupade kuhjamine. 3. Sadama territooriumi puhastamine. 4. Puistekauba pressimine, tasandamine ja etteandmine. A.2.6 Töötamine konteinerite käitlemiseks kasutatavate eritõstetranspordivahenditega (nt liikurvirnasti - reach stacker, konteinervirnasti - straddle carrier jne) 1. Konteinerite käitlemine. 2. Terminalisiseste vedude teostamine ja konteinerite virnastamine. A.2.7 Töötamine spetsialiseeritud terminalides kasutatava eritehnikaga (nt kombineeritud portaalümberlaadur, pneumaatilised, mehaanilised portaalümberlaadurid jt) 1. Kauba käitlemine. A.2.8 Töö raudteeveeremiga 1. Raudteetaristu ja veeremi valmisoleku hindamine. 2. Raudteevagunite paigutamine ja teisaldamine. 3. Vaguni tõkiskingade paigaldamine või äravõtmine. A.2.9 Töötamine kraanadega. 1. Erinevate lastiliikide laadimine või lossimine. 2. Kauba ümberpaigutamine. A.2.10 Töö juhendamine 1. Madalama tasemega dokkeri juhendamine. 2. Tööprotsessi korraldamine. Dokkeri töö on üldjuhul graafikupõhine ja toimub peamiselt välitingimustes. Tööga toimetuleku eelduseks on vaimne ning füüsiline koormustaluvus ning valmisolek meeskonnatööks. Dokkeri peamised töövahendid on tõste- ja transpordiseadmed, lastikäitlusvahendid jms. Oluline on kasutada isikukaitsevahendeid (nt kiiver jm). Tööga toimetuleku eelduseks on vaimne ja füüsiline koormustaluvus ning valmisolek meeskonnatööks. Tavaliselt on 4.taseme dokkeril keskharidus, ta on läbinud erialase koolituse koos praktilise väljaõppega töökeskkonnas ja omab kutsealast töökogemust. Dokker, dokker-mehhanisaator, sadamatööline. Töötamisel kraanajuhina lähtutakse masina ohutuse seaduse §-st 14. Dokkeri kutse taotlemisel on nõutav kompetentside tõendamine järgmiselt: kohustuslikud kompetentsid B.2.1 –B.2.3, läbivad kompetentsid B.2.11 – B.2.13 ja valitavate kompetentside B.2.4 – B.2.9 hulgast üks kompetents Soovi korral võib taotleja valida ja tõendada lisaks eelnimetatutele ka kompetentsi B.2.10. Laadimine ja lossimine ilma mehhanismideta 4 Laadimine ja lossimine mehhanismidega 4 Laevade sildumisega seotud tööd 3 Selle kutse taotlemisel on nõutav tõendada valitavate kompetentside B.2.4 – B.2.9 hulgast üks kompetents Soovi korral võib taotleja valida ja tõendada lisaks eelnimetatutele ka kompetentsi B.2.10. Töötamine terminalitraktoriga (sadamaveduk) 4 Töötamine kopplaaduri (nt ekskavaator) ja/või roomiktehnikaga (buldooser) 4 Töötamine konteinerite käitlemiseks kasutatavate eritõstetranspordivahenditega (nt liikurvirnasti - reach stacker, konteinervirnasti - straddle carrier jne) 5 Töötamine spetsialiseeritud terminalides kasutatava eritehnikaga (nt kombineeritud portaalümberlaadur, pneumaatilised, mehaanilised portaalümberlaadurid jt) 5 Töötamine raudteeveeremiga 3 Töötamine kraanadega 4 Töö juhendamine 4 Töökoha ja seadmete ning masinate (tõstevõimega alates 10000 kg) ettevalmistamine 4 Tööohutusnõuete järgimine (sh üldohutus ja turvalisus) 4 Ohtliku lastiga töötamine (IMDG koodeks) 3 Sidepidamisvahendite kasutamine 2 Dokker, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Ekspedeerija, tase 6 Freight forwarder, level 6 5 Logistik IV (versioon 1) Logistik IV (versioon 2) Logistik IV (versioon 3) Logistik IV (versioon 4) Logistik, tase 6 (versioon 5) Logistikajuht, tase 6 (versioon 6) Logistikajuht, tase 6 (versioon 7) Veokorraldaja IV (versioon 1) Veokorraldaja IV (versioon 2) Veokorraldaja IV (versioon 3) Veokorraldaja IV (versioon 4) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Veokorraldaja-logistik 10 2012-11-29 2012-11-29 2017-11-23 6 6 3331 Tollimaaklerid ja ekspedeerijad 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Alar Lõhmus Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon, KLG Eesti AS Katre Kasepõld Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon Ott Koppel Tallinna Tehnikaülikool Tiina Kalda Tallinna Tehnikakõrgkool Tõnis Hintsov Eesti Ostu- ja Tarneahelate Juhtimise Ühing, Logiconnect OÜ Ekspedeerija, tase 6 kutsestandard on aluseks rakenduskõrghariduse taseme õppekavade koostamisele. Ekspedeerija organiseerib peamiselt rahvusvahelisi kaubavedusid, rakendades erinevaid ekspedeerimisviise. Tema ülesanne on ekspedeerimistellimuste vastuvõtmine, ekspedeerimisdokumentide vormistamine, ekspedeerimislepingute sõlmimine, ekspedeerimiskulude arvestamine ja optimaalsete ekspedeerimisvariantide leidmine. Töötab meeskonnas ja vajaduse korral juhib ja arendab protsesse ning meeskondi ja vastutab tulemuse eest. Ekspedeerija töö eesmärk on saadetiste ja info sujuv ning tõhus liikumine lähtepunktist sihtpunkti. Ekspedeerija suhtleb koostööpartnerite, kaastöötajate ning mitmete ametkondade esindajatega. Ekspedeerija töö eeldab nii iseseisvust kui ka koostöövõimet meeskonnas. Ta peab suutma tööprobleeme operatiivselt ja iseseisvalt lahendada ning leidma alternatiivseid lahendusvõimalusi. Olulisel kohal on enesetäiendamine. A.2.1 Veoste ekspedeerimine 1) Veoste ekspedeerimise korraldamine. 2) Veo tellimine. 3) Dokumentide koostamine. 4) Lepingu koostamine, veovahendi valimine, koorma planeerimine, sõiduteekonna ja ajagraafiku koostamine. 5) Saadetiste liikumist ja/või saadetistega tehtavate toimingute jälgimine. 6) Eritingimustele vastavate veoste tuvastamine. 7) Veopakendite tagastamise korraldamine. 8) Veoste veo ekspedeerimine (mereekspedeerimine) A.2.2 Tollindus 1) Tollimaksude tekkimiste põhimõtete mõistmine. 2) Tollisüütegude ja –pettustega kursis olemine. A.2.3 Logistika 1) Kuluefektiivselt logistilise protsessi haldamine ja/või juhtimine. A.2.4 Kindlustus 1) Kindlustusprobleemidega tegelemine. A.2.5 Ohtlikud kaubad 1) Ohtlike kaupade käsitlemise nõuete jälgimine. 2) Dokumentatsiooni kasutamine. A.2.6 Ohutus ja turvalisus 1) Ohutuse ja turvalisuse meetmete ja programmide kasutamine. A.2.7 Informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia ekspedeerimises 1) Sobivate programmide kasutamine. 2) Vajaliku teabe töötlemine ja analüüsimine. 6. taseme ekspedeerija tööaeg sõltub ettevõtte töökorraldusest ning võib nõuda töötamist vahetustega, puhkepäevadel ja pühade ajal, päeval või öösel. Töö on vahelduva tempoga, sisaldades nii rutiinseid tegevusi kui ka kiiret reageerimist. Üldjuhul töötab ekspedeerija siseruumides. Ekspedeerija kasutab oma igapäevatöös enamlevinud kontoritehnikat ja sidevahendeid. Ekspedeerija töö eeldab suhtlemisvalmidust, organiseerimisvõimet, korrektsust ja täpsust, loogilist mõtlemist, iseseisvat ja kiiret otsustamis- ning analüüsivõimet, head pingetaluvust, laia silmaringi ja avatud suhtlemist erinevates kultuuriruumides. Tavaliselt on ekspedeerija erialase rakenduskõrgharidus- või bakalaureusõppe läbinud isik. Ekspedeerija, speditöör, ekspediitor, suunajuht, liiniagent, stividor. 6. taseme ekspedeerija esmase kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik B.2.1 – B.2.7 kompetentsid. Kompetentside hindamine toimub õppetöö jooksul. Kutsestandardi koostamise aluseks on rahvusvahelise ekspedeerijate organisatsioonide föderatsiooni FIATA (The International Federation of Freight Forwarders Associations) nõuded. Veoste ekspedeerimine 6 Tollindus 6 Logistika 6 Kindlustus 6 Ohtlikud kaubad 6 Ohutus ja turvalisus 6 Informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia ekspedeerimises 6 Veokorraldaja, tase 5 Freight Forwarder, level 5 1 Logistik III (versioon 1) Logistik III (versioon 2) Logistik, tase 5 (versioon 3) Logistik, tase 5 (versioon 4) Logistik, tase 5 (versioon 5) Logistik, tase 5 (versioon 6) Veokorraldaja, tase 5 (versioon 2) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Veokorraldaja-logistik 10 2012-11-29 2012-11-29 2014-03-03 5 5 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Alar Lõhmus Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon, KLG Eesti AS Katre Kasepõld Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon Kersti Raudsepp SA Innove Ott Koppel Tallinna Tehnikaülikool Raivo Plado KLG Eesti AS Sven Andresen Tallinna Tehnikakõrgkool Tiina Kalda Tallinna Tehnikakõrgkool Tõnis Hintsov Eesti Ostu- ja Tarneahelate Juhtimise Ühing, Logiconnect OÜ Veokorraldaja, tase 5 kutsestandard on aluseks täiendkoolituse õppekavade koostamisele. Veokorraldaja organiseerib peamiselt rahvusvahelisi kaubavedusid, rakendades erinevaid veoviise. Tema ülesanne on veotellimuste vastuvõtmine, veodokumentide vormistamine, veolepingute sõlmimine, veokulude arvestamine ja optimaalsete veovõimaluste leidmine. Töötab meeskonnas ja vajaduse korral juhib ja arendab protsesse ning meeskondi ja vastutab tulemuse eest. Veokorraldaja töö eesmärk on saadetiste ja info sujuv ning tõhus liikumine lähtepunktist sihtpunkti võimalikult . Veokorraldaja suhtleb koostööpartnerite, kaastöötajate ning mitmete ametkondade esindajatega. Veokorraldaja töö eeldab nii iseseisvust kui ka koostöövõimet meeskonnas. Ta peab suutma lahendada operatiivselt ja iseseisvalt tööprobleeme ning leidma alternatiivseid lahendusi. Olulisel kohal on enesetäiendamine. A.2.1 Veoprotsessi juhtimine 1) Vedude tellimine. 2) Veodokumentide koostamine. 3) Lepingu koostamine ja koostöö korraldamine. 4) Saadetiste liikumise ja/või saadetistega tehtavate toimingute jälgimine. 5) Erivedude (ATP, ADR, toidukaup, projektiveod, suurveose veod jm) korraldamine. 6) Tollikontrolli all olevate ja aktsiisikaupade vedude korraldamine. 7) Veopakendite säästliku kasutamise korraldamine. A.2.2 Logistikateenuste ostmine ja müümine 1) Sobiva teenuse pakkumine. 2) Lepingu sõlmimine. 3) Kliendi- ning partnersuhete haldamine. A.2.3 Riskijuhtimine 1) Koostööpartnerite tausta uurimine. 2) Kliendi nõustamine kindlustuse teemadel. 3) Hüvitisnõuete registreerimine, koostamine ja menetlemine. A.2.4 Klienditeenindus 1) Klientide nõustamine. 2) Kõrvalekallete käsitlemine. 3) Teenuse arvete koostamine, nende haldamine ja kontrollimine, krediidipoliitika ja -tingimuste järgmine. A.2.5 Juhendamine ja juhtimine 1) Tegevusplaanide koostamine. 2) Meeskonna valik ja juhtimine. 3) Personali arendamine . 5.taseme veokorraldaja tööaeg sõltub ettevõtte töökorraldusest ning võib nõuda töötamist vahetustega, puhkepäevadel ja pühade ajal, päeval või öösel. Töö on vahelduva tempoga, sisaldades nii rutiinseid tegevusi kui ka kiiret reageerimist. Üldjuhul töötab veokorraldaja siseruumides. Veokorraldaja kasutab oma igapäevatöös enamlevinud kontoritehnikat ja sidevahendeid. Veokorraldaja töö eeldab suhtlemisvalmidust, organiseerimisvõimet, korrektsust ja täpsust, loogilist mõtlemist, iseseisvat ja kiiret otsustamis- ning analüüsivõimet, head pingetaluvust, laia silmaringi ja avatud suhtlemist erisugustes kultuuriruumides. Tavaliselt on veokorraldaja keskhariduse ja täiendkoolituseõppe läbinud isik. Veokorraldaja, speditöör, ekspediitor, suunajuht, liiniagent, stividor. Veokorraldaja kutse taotlemisel on vajalik tõendada kõik kompetentsid B.2.1 – B.2.7 Veoprotsessi juhtimine 5 Logistikateenuste ostmine ja müümine 5 Riskijuhtimine 5 Klienditeenindus 5 Juhendamine ja juhtimine 5 Suhtlemine 5 Veokorraldaja, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Transpordikorraldusjuht, tase 7 Transport Manager, level 7 5 Logistik V (versioon 1) Logistik V (versioon 2) Logistik V (versioon 3) Logistik V (versioon 4) Logistik, tase 7 (versioon 5) Veokorraldaja V (versioon 1) Veokorraldaja V (versioon 2) Veokorraldaja V (versioon 3) Veokorraldaja V (versioon 4) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Veokorraldaja-logistik 10 2012-11-29 2012-11-29 2017-11-28 7 7 1324 Tarne-, turustus- jms juhid 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Alar Lõhmus Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon, KLG Eesti AS Katre Kasepõld Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon Kersti Raudsepp SA Innove Ott Koppel Tallinna Tehnikaülikool Raivo Plado KLG Eesti AS Sven Andresen Tallinna Tehnikakõrgkool Tiina Kalda Tallinna Tehnikakõrgkool Tõnis Hintsov Eesti Ostu- ja Tarneahelate Juhtimise Ühing, Logiconnect OÜ Transpordikorraldusejuht, tase 7 kutsestandard on aluseks magistritaseme õppekavade koostamisele. Transpordikorraldusjuht korraldab ja juhib ettevõtte veondust ja/või ekspedeerimist. Tema ülesanded on ettevõtte veondus- ja/või ekspedeerimisstrateegia väljatöötamine, läbirääkimiste pidamine partneritega koostöö korraldamiseks ning veonduse analüüsimine ja parendusettepanekute tegemine. Transpordikorraldusjuhi töös on oluline protsesside ja inimeste tõhus juhtimine, kliendisuhete ning partnervõrgustiku haldamine ja arendamine. Tähtis on majandustegevust reguleerivate õigusaktide ja normide järgimine, hea suuline ja kirjalik eneseväljendus. Olulisel kohal on enesetäiendamine. A.2.1 Transpordilogistika juhtimine 1) Kaupade transpordikorralduse juhtimine (vajalike vedude tellimine, kaubasaadetistele ja veovahenditele kehtestatud nõuete järgimine). 2) Reisijateveo juhtimine. 3) Transporditoimingute protseduurireeglite ja kvaliteedinõuete väljatöötamine. 4) Vedude planeerimise ja veovahendite valiku koostamine ja kehtestamine. 5) Saadetiste liikumise korraldamise ja/või saadetistega tehtavate toimingute eest vastutamine. 6) Erivedude eest vastutamine. 7) Tollikontrolli all olevate ja aktsiisikaupade vedude eest vastutamine. 8) Veopakendite säästliku kasutamise korraldamine. A.2.2 Veo-, ekspedeerimis- ja laoteenuste ostmine ja müümine 1) Klientide vajaduste väljaselgitamine ja teenuse kujundamine. 2) Taustauuringute reeglite väljatöötamine. 3) Lepingu koostamine ja sõlmimine. 4) Hangetel osalemine. 5) Kliendi- ning partnersuhete haldamine. 6) Turundusplaani koostamine A.2.3 Riskijuhtimine 1) Riskide ennetamise ja maandamise eeskirjade välatöötamine. 2) Riskide kindlustamise korraldamine. 3) Hüvitisnõuded ja nende lahendamine. A.2.4 Klienditeenindus 1) Klienditeeninduse strateegia väljatöötamine. 2) Kõrvalekallete käsitlemine. 3) Arvelduse kvaliteedi jälgimine, tulemuste analüüsimine. A.2.5 Juhendamine ja juhtimine 1) Organisatsiooni struktuuri kujundamine. 2) Äristrateegia koostamine. 3) Meeskonna valik ja juhtimine. 4) Personali arendamine. 5) Personali kaasamine. 7. taseme transpordikorraldusjuhi tööaeg sõltub ettevõtte töökorraldusest. Transpordikorraldusjuht töötab siseruumides. Transpordikorraldusejuht kasutab oma igapäevatöös enamlevinud kontoritehnikat ja sidevahendeid. Transpordikorraldusjuhi töö eeldab suhtlemisvalmidust, organiseerimisvõimet, loogilist mõtlemist, üldistusvõimet, analüüsivõimet, pingetaluvust, laia silmaringi ja avatust suhtlemiseks erisugustes kultuuriruumides. Tööga toimetuleku eelduseks on koostöövõime, orienteeritus tulemusele ja paindlikkus. Tavaliselt on transpordikorraldusjuht erialase magistriõppe läbinud isik. Transpordikorraldusjuht, liiniinsener (reisijate veol), transpordijuht, ekspedeerimisosakonna juhataja, peaagent (merendus), transpordidirektor. Transpordikorraldusjuhi kutse taotlemisel on vaja tõendada kõik kompetentsid B.2.1 – B.2.7 Transpordilogistika juhtimine 7 Veo-, ekspedeerimis- ja laoteenuste ostmine ja müümine 7 Riskijuhtimine 7 Klienditeenindus 7 Juhendamine ja juhtimine 7 Suhtlemine 7 Transpordikorraldusjuht, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Aednik I Gardener I 6 Aednik I (versioon 1) Aednik I (versioon 2) Aednik I (versioon 3) Aednik I (versioon 4) Nooremaednik, tase 3 (versioon 10) Nooremaednik, tase 3 (versioon 11) Nooremaednik, tase 3 (versioon 5) Nooremaednik, tase 3 (versioon 7) Nooremaednik, tase 3 (versioon 8) Nooremaednik, tase 3 (versioon 9) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Aednik 18 2012-12-03 2012-12-03 2013-12-31 I 3 3 6113 Aednikud, puukooli töötajad ja istikukasvatajad 0812 Aiandus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Aednik II Gardener II 6 Aednik II (versioon 1) Aednik II (versioon 2) Aednik II (versioon 3) Aednik II (versioon 4) Aednik, tase 4 (versioon 10) Aednik, tase 4 (versioon 11) Aednik, tase 4 (versioon 5) Aednik, tase 4 (versioon 7) Aednik, tase 4 (versioon 8) Aednik, tase 4 (versioon 9) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Aednik 18 2012-12-03 2012-12-03 2013-12-31 II 4 4 6113 Aednikud, puukooli töötajad ja istikukasvatajad 0812 Aiandus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Elektroonikaseadmete koostaja, tase 2 Electronics assembly operator, level 2 1 Elektroonikaseadmete koostaja, tase 2 (versioon 2) Elektroonikaseadmete koostaja, tase 2 (versioon 3) Elektroonikaseadmete koostaja, tase 2 (versioon 4) Elektroonikaseadmete koostaja, tase 2 (versioon 5) Elektroonikakoostude koostaja, tase 2 Kaablikoostude koostaja, tase 2 Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Elektroonika Elektroonikaseadmete koostaja 11 2012-11-30 2012-11-30 2017-11-23 2 2 8212 Elektri- ja elektroonikaseadmete koostajad 0714 Elektroonika ja automaatika 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Tööosad ja tööülesanded Elektroonikaseadmete koostaja, tase 2 kutsestandard on aluseks täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Elektroonikaseadmete koostaja kutseala koosneb kolmest kutsest: kahest osakutsest moodustuv elektroonikaseadmete koostaja, tase 2; kahest osakutsest ja ühest spetsialiseerumise valdkonnast moodustuv elektroonikaseadmete koostaja, tase 3 ja elektroonikaseadmete tehnik, tase 4. Elektroonikaseadmete koostajad töötavad tavapäraselt tööstusettevõtetes, kus koostatakse ja valmistatakse elektroonikakooste või neid sisaldavaid tooteid. Elektroonikaseadmete koostaja, tase 2 töö eesmärgiks on kaabli- ja juhtmeköidiste (edaspidi kaablikoostude) ja/või elektroonikakoostude valmistamine vastavalt etteantud dokumentatsioonile ja juhistele põhiliselt seeriatoodangu valmistamiseks. Elektroonikaseadmete koostaja, tase 2 kutse koosneb kahest tööosast. A.2.1 Elektroonikakoostude valmistamine ja visuaalsete vigade tuvastamine A.2.2 Kaablikoostude valmistamine ja visuaalsete vigade tuvastamine Elektroonikaseadmete koostaja, tase 2 kutset on võimalik taotleda ja tõendada osade kaupa järgmiselt: Elektroonikakoostude koostaja, tase 2 osakutse Kaablikoostude koostaja, tase 2 osakutse Elektroonikaseadmete koostaja töötab eritingimustele vastavates siseruumides, kus võib olla nõutud eri tööriietuse kasutamine. Töö eripäraks võib olla töötamine väikeste detailidega, mis eeldab head nägemist ja värvide eristamist. Elektroonikaseadmete koostaja võib oma töös kokku puutuda kemikaalidega. Elektroonikaseadmete koostaja peamisteks töövahenditeks on mehaanilised ja elektrilised käsitööriistad, elektrimõõteriistad, arvutijuhitavad seadmed (sh testseadmed), koostu valmistamiseks mõeldud abivahendid (nt koostefikstuur jt), arvuti ning tehniline dokumentatsioon ja normdokumendid (standardid, juhendid). Elektroonikaseadmete koostaja töö eeldab rutiinitaluvust, liigutuste täpsust ja head nägemist, sh värvide eristamist. 2. taseme elektroonikaseadmete koostajatena töötavad tavapäevaselt inimesed, kelle kutseoskused on omandatud töökohal, täiendus- või kutseõppes. Elektroonikaseadmete koostaja enamlevinud ametinimetused on koosteoperaator, operaator, monteerija ja koostaja. Elektroonikaseadmete koostaja kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.2 ja B.2.3 (läbiv kompetents) tõendamine. Elektroonikakoostude koostaja, tase 2 osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 ja B.2.3 tõendamine. Kaablikoostude koostaja, tase 2 osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.2 ja B.2.3 tõendamine. Elektroonikakoostude valmistamine ja visuaalsete vigade tuvastamine 2 Kaablikoostude valmistamine ja visuaalsete vigade tuvastamine 2 Elektroonikaseadmete koostaja, tase 2 kutset läbiv kompetents 2 Aednik III Gardener III 5 Aednik III (versioon 1) Aednik III (versioon 2) Aednik III (versioon 3) Aednik III (versioon 4) Meisteraednik, tase 5 (versioon 10) Meisteraednik, tase 5 (versioon 6) Meisteraednik, tase 5 (versioon 7) Meisteraednik, tase 5 (versioon 8) Meisteraednik, tase 5 (versioon 9) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Aednik 18 2012-12-03 2012-12-03 2013-12-31 III 5 5 6113 Aednikud, puukooli töötajad ja istikukasvatajad 0812 Aiandus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Florist I Florist I 6 Florist I (versioon 1) Florist I (versioon 2) Florist I (versioon 3) Florist I (versioon 4) Florist, tase 4 (versioon 5) Florist, tase 4 (versioon 7) Florist, tase 4 (versioon 8) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Florist 18 2012-12-03 2012-12-03 2013-12-31 I 4 4 5211 Kioski- ja turumüüjad 0812 Aiandus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Florist II Florist II 6 Florist II (versioon 1) Florist II (versioon 2) Florist II (versioon 3) Florist II (versioon 4) Meisterflorist, tase 5 (versioon 5) Meisterflorist, tase 5 (versioon 7) Meisterflorist, tase 5 (versioon 8) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Florist 18 2012-12-03 2012-12-03 2013-12-31 II 4 4 5211 Kioski- ja turumüüjad 0812 Aiandus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Maastikuehitaja II Landscape contractor II 4 Maastikuehitaja II (versioon 1) Maastikuehitaja II (versioon 2) Maastikuehitaja, tase 4 (versioon 3) Maastikuehitaja, tase 4 (versioon 5) Maastikuehitaja, tase 4 (versioon 6) Maastikuehitaja, tase 4 (versioon 7) Maastikuehitaja, tase 4 (versioon 8) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Maastikuehitaja 18 2012-12-03 2012-12-03 2013-12-31 II 4 4 6113 Aednikud, puukooli töötajad ja istikukasvatajad 0812 Aiandus 43 Eriehitustööd Maastikuehitaja, tase 4 Landscape gardner, level 4 5 Maastikuehitaja II (versioon 1) Maastikuehitaja II (versioon 2) Maastikuehitaja II (versioon 4) Maastikuehitaja, tase 4 (versioon 3) Maastikuehitaja, tase 4 (versioon 6) Maastikuehitaja, tase 4 (versioon 7) Maastikuehitaja, tase 4 (versioon 8) Haljasalade hooldaja, tase 4 Piirdeaedade ehitaja, tase 4 Sillutise paigaldaja, tase 4 Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Maastikuehitaja 18 2012-12-03 2012-12-03 2017-11-12 4 4 6113 Aednikud, puukooli töötajad ja istikukasvatajad 0812 Aiandus 43 Eriehitustööd Tööosad ja tööülesanded Kutsealaga seonduvad mõisted Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Taimmaterjali nimekiri Ülle Grišakov OÜ Kivisilla Liina Jürisoo Lamark OÜ Raili Laas Luua Metsanduskool Tarmo Loid VT Haljastus OÜ Ain Luks Haljastuslux Mihkel Saar Hansaplant Aita Sauemägi SA Innove Kati Veski Ardens OÜ Kutsestandard on dokument, mis kirjeldab tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kutsestandardi kasutusalad 1) Tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine 2) Inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel 3) Ametite kirjeldamine ja tutvustamine 4) Inimese karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks 5) Koolitusvajaduste väljaselgitamine ning koolituse planeerimine 6) Ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine 7) Kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine Sellel kutsealal on kolm kutset: noorem-maastikuehitaja, tase 3; maastikuehitaja, tase 4 ja vanem-maastikuehitaja, tase 5. Maastikuehitaja, tase 4 kutse eeldab nooremaednik, tase 3 kompetentside olemasolu. Maastikuehitaja on oskustöötaja, kelle põhiülesanded on maastikuehituse objekti mahamärkimine, ettevalmistustööd ja materjali ladustamine objektil, projekti põhjal aia või haljasala rajamine, mullatööd, teede, müüride ja puidust väikerajatiste ehitamine, istutusalade ettevalmistamine, istutamine, muru rajamine jms. Ta töötab iseseisvalt. Hooldustöödel ta rohib, niidab, lõikab taimi, väetab, teeb taimekaitset jm. Maastikuehitaja kasutab tööks vajalikke seadmeid ja töövahendeid ning täidab täpselt etteantud juhiseid. Ta organiseerib iseseisvalt oma tööd, suudab töötada meeskonnas ja juhendab noorem-maastikuehitajat. Maastikuehitaja töötab välitingimustes ja avalikus ruumis, sellel kutsealal töötamine nõuab head tervist, füüsilist vastupidavust ja pingetaluvust. Ta suhtub austusega elusloodusesse. Maastikuehitaja töö eeldab autojuhilubade olemasolu. Maastikuehitaja töö koosneb nooremaednik, tase 3 kolmest kohustuslikust tööosast ning maastikuehitaja, tase 4 üheksast kohustuslikust töö osas ja valitavatest tööosadest. Nooremaednik, tase 3 tööosad: A.2.1 Külvi- ja istutuspinna ettevalmistamine ning külvamine ja istutamine A.2.2 Aiakultuuride hooldamine A.2.3 Saagi või toodangu koristamine, säilitamine ja müügiks ettevalmistamine Maastikuehitaja, tase 4 tööosad: A.2.4 Töö planeerimine A.2.5 Objekti (haljasala, rajatis) ettevalmistamine A.2.6 Istutusalade rajamine, taimede, sh sibulate, istutamine ning seemnete külvamine A.2.7 Sillutiste (betoonkivi, looduskivi, puidu- ja sõelmeteede) rajamine A.2.8 Puidust rajatiste (pergolad, terrassid, võreseinad ja lihtsamad katusealused) ehitamine ja hooldamine A.2.9 Muru rajamine A.2.10 Aedade ja haljasalade hooldamine A.2.11 Müüride ehitamine A.2.12 Nõlvade kindlustamine ja treppide ehitamine A.2.13 Sisehaljastuse rajamine ja hooldamine A.2.14 Maastikuehituses kasutatavate masinate ja seadmete kasutamine ning igapäevane hooldus A.2.15 Lokaalse kuivendus- ja kastmissüsteemi kavandamine ja paigaldamine A.2.16 Aiaveekogude rajamine A.2.17 Piirete ehitamine A.2.18 Mänguväljakute ja spordiplatside ehitamine A.2.19 Maastikuehituslike eelarvete ja hinnapakkumiste koostamine A.2.20 Juhendamine Maastikuehitaja, tase 4 kutse sisaldab järgmisi osakutseid: Sillutise paigaldaja, tase 4, mis moodustub töö osadest A.2.5., A.2.7. ja A.2.9. Piirdeaedade ehitaja, tase 4, mis moodustub töö osadest A.2.5., A.2.11. ja A.2.17. Haljasalade hooldaja, tase 4, mis moodustub töö osadest A.2.1.– A.2.4., A.2.9. ja A.2.10. Maastikuehitaja töö on paindliku tööajaga, vajadusel töötatakse ka puhkepäevadel. Töö on vahelduvate tööülesannetega ning toimub põhiliselt välitingimustes ja vahel sisetingimustes. Maastikuehitaja töö eripära on töötamine avalikus ruumis, tööriietes ja möödakäijate pilgu all; raskuste tõstmine, töötamine sundasendis, müra, vibratsioon, heitgaasid, ilmastikutingimuste ja temperatuuride vaheldumine, niiskus ning kokkupuude erinevate allergeenidega (nt kemikaalid, tolm jm). Maastikuehitaja põhilised töövahendid on: mõõteriistad: nivelliirid, mõõdulint, vesilood jm; lõikevahendid: noad, aia-, oksa- ja hekikäärid, saed, tangid, kivigiljotiinid jm; aiandustarvikud: kärud, kastekannud, labidad, rehad, kühvlid, hargid, vee- ja mürgipritsid jm; puidutööriistad: vasarad, saed, kirved, höövlid, peitlid, trellid ja lihvimismasinad jm; masinad ja seadmed: frontaallaadurid, miniekskavaatorid ja minilaadurid, niidukid, trimmerid, mootorsaed, ketaslõikurid, segumasinad, pinnasetihendajad, hekilõikurid, erinevad freesid jm; muud abivahendid: koristusvahendid jm. Maastikuehitaja töö eeldab füüsilist vastupidavust ja pingetaluvust. Kasuks tulevad keskendumisvõime, kohusetundlikkus, kohanemisvõime, koostöövõime, keskkonnataluvus, suhtlemisvalmidus, otsustusvõime ja iseseisvus, loogiline mõtlemine, saavutusvajadus, koormustaluvus, vastupidavus, koordinatsioon ja osavus. 4. taseme maastikuehitaja esmakutse saadakse vastava kutsekeskhariduse õppe lõpetamisel. 4. taseme maastikuehitaja kutsetunnistust on tavapäraselt võimalik taotleda inimestel, kellel on maastikuehitusalane töökogemus ja keskharidus või kutsekeskharidus ning kes on läbinud ettevõtlusalase koolituse. Haljastaja, haljasalade hooldaja, maastikuehitaja. Selle kutse taotlemise eelduseks on nooremaednik, tase 3 kutse kolme kohustusliku kompetentsi tõendamine. Selle kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.12 ja B.2.21 (läbiv kompetents) tõendamine ning valitavatest kompetentsidest B.2.13-B.2.20 peab valima ja tõendama vähemalt 2 kompetentsi. Maastikuehitaja, tase 4 kutset on võimalik tõendada osade kaupa. Kompetentside B.2.5., B.2.7., B.2.9. ja B.2.21 tõendamine annab sillutise paigaldaja, tase 4 osakutse. Kompetentside B.2.5., B.2.11., B.2.17. ja B.2.21 tõendamine annab piirdeaedade ehitaja, tase 4 osakutse. Kompetentside B.2.1.-B.2.4., B.2.9, B.2.10. ja B.2.21 tõendamine annab haljasalade hooldaja, tase 4 osakutse. Külvi- ja istutuspinna ettevalmistamine ning külvamine ja istutamine 3 Aiakultuuride hooldamine 3 Saagi või toodangu koristamine, säilitamine ja müügiks ettevalmistamine 3 Töö planeerimine 4 Objekti (haljasala, rajatis) ettevalmistamine 4 Istutusalade rajamine, taimede, sh sibulate, istutamine ning seemnete külvamine 4 Sillutise (betoonkivi, looduskivi, puidu- ja sõelmeteede) paigaldamine 4 Puidust rajatiste (pergolad, terrassid, võreseinad ja lihtsamad katusealused) ehitamine ja hooldamine 4 Muru rajamine 4 Aedade ja haljasalade hooldamine 4 Müüride ehitamine 4 Nõlvade toestamine ja treppide ehitamine 4 Kutse taotlemisel peab valitavatest kompetentsidest B.2.13-B.2.20 valima ja tõendama vähemalt 2 kompetentsi. Sisehaljastuse rajamine ja hooldamine 4 Maastikuehituses kasutatavate masinate ja seadmete kasutamine ning igapäevane hooldamine 4 Lokaalse kuivendus- ja kastmissüsteemi kavandamine ja paigaldamine 4 Aiaveekogude rajamine 4 Piirete ehitamine 4 Mänguväljakute ja spordiplatside ehitamine 4 Maastikuehituslike eelarvete ja hinnapakkumiste koostamine 4 Juhendamine 4 Maastikuehitaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Ämmaemand V Ämmaemand V 5 Ämmaemand V (versioon 1) Ämmaemand V (versioon 2) Ämmaemand V (versioon 3) Ämmaemand V (versioon 4) Ämmaemand, tase 7 (versioon 6) Ämmaemand, tase 7 (versioon 7) Ämmaemand, tase 7 (versioon 8) Ämmaemand, tase 7 (versioon 9) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Ämmaemandus Ämmaemand 11 2012-12-06 2012-12-06 2013-12-31 V 6 6 2222 Ämmaemandad 0913 Õendus ja ämmaemandus 86 Tervishoid Logopeed III Speech Therapist III 6 Logopeed III (versioon 1) Logopeed III (versioon 2) Logopeed III (versioon 3) Logopeed III (versioon 4) Logopeed III (versioon 5) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Kõneravi Logopeed 11 2012-12-06 2012-12-06 2013-03-26 III 7 7 2266 Audioloogid ja logopeedid 0111 Kasvatusteadus 86 Tervishoid Logopeed IV Speech Therapist IV 7 Logopeed IV (versioon 1) Logopeed IV (versioon 2) Logopeed IV (versioon 3) Logopeed IV (versioon 4) Logopeed IV (versioon 5) Logopeed, tase 7 (versioon 10) Logopeed, tase 7 (versioon 11) Logopeed, tase 7 (versioon 12) Logopeed, tase 7 (versioon 6) Logopeed, tase 7 (versioon 8) Logopeed, tase 7 (versioon 9) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Kõneravi Logopeed 11 2012-12-06 2012-12-06 2013-03-26 IV 7 7 2266 Audioloogid ja logopeedid 0111 Kasvatusteadus 86 Tervishoid Logopeed V Speech Therapist V 7 Logopeed V (versioon 1) Logopeed V (versioon 2) Logopeed V (versioon 3) Logopeed V (versioon 4) Logopeed V (versioon 5) Logopeed, tase 8 (versioon 10) Logopeed, tase 8 (versioon 11) Logopeed, tase 8 (versioon 12) Logopeed, tase 8 (versioon 6) Logopeed, tase 8 (versioon 8) Logopeed, tase 8 (versioon 9) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Kõneravi Logopeed 11 2012-12-06 2012-12-06 2013-03-26 V 7 7 2266 Audioloogid ja logopeedid 0111 Kasvatusteadus 86 Tervishoid Elektroonikaseadmete koostaja, tase 3 Electronics assembly operator, level 3 4 Elektroonikaseadmete koostaja II (versioon 1) Elektroonikaseadmete koostaja II (versioon 2) Elektroonikaseadmete koostaja II (versioon 3) Elektroonikaseadmete koostaja, tase 3 (versioon 5) Elektroonikaseadmete koostaja, tase 3 (versioon 6) Elektroonikaseadmete koostaja, tase 3 (versioon 7) Elektroonikaseadmete koostaja, tase 3 (versioon 8) Elektroonikaseadmete remontija, tase 4 Elektroonikakoostude koostaja, tase 3 Kaablikoostude koostaja, tase 3 Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Elektroonika Elektroonikaseadmete koostaja 11 2012-11-30 2012-11-30 2017-11-23 3 3 8212 Elektri- ja elektroonikaseadmete koostajad 0714 Elektroonika ja automaatika 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Elektroonikaseadmete koostaja, tase 3 kutsestandard on aluseks kutsehariduse ja täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Elektroonikaseadmete koostaja kutseala koosneb kolmest kutsest: kahest osakutsest moodustuv elektroonikaseadmete koostaja, tase 2; kahest osakutsest ja ühest spetsialiseerumise valdkonnast moodustuv elektroonikaseadmete koostaja, tase 3 ja elektroonikaseadmete tehnik, tase 4. Elektroonikaseadmete koostajad töötavad tavapäraselt tööstusettevõtetes, kus koostatakse ja valmistatakse elektroonikakooste või neid sisaldavaid tooteid. Elektroonikaseadmete koostaja, tase 3 töö eesmärgiks on kaabli- ja juhtmeköidiste (edaspidi kaablikoostude) ja/või elektroonikakoostude valmistamine vastavalt etteantud dokumentatsioonile ja juhistele põhiliselt seeriatoodangu valmistamiseks. Elektroonikaseadmete koostaja, tase 3 võib spetsialiseeruda elektroonikaseadmete remontimisele. Elektroonikaseadmete koostaja, tase 3 kutse koosneb kahest kohustuslikust ja ühest spetsialiseerumisega seotud tööosast. A.2.1 Elektroonikakoostude valmistamine ja visuaalsete vigade tuvastamine A.2.2 Kaablikoostude valmistamine ja visuaalsete vigade tuvastamine Spetsialiseerumisega seotud tööosa A.2.3 Elektroonikaseadmete remontimine Elektroonikaseadmete koostaja, tase 3 kutset on võimalik taotleda ja tõendada osade kaupa järgmiselt: Elektroonikakoostude koostaja, tase 3 osakutse Kaablikoostude koostaja, tase 3 osakutse Elektroonikaseadmete koostaja töötab eritingimustele vastavates siseruumides, kus võib olla nõutud eri tööriietuse kasutamine. Töö eripäraks võib olla töötamine väikeste detailidega, mis eeldab head nägemist ja värvide eristamist. Elektroonikaseadmete koostaja võib oma töös kokku puutuda kemikaalidega. Elektroonikaseadmete koostaja peamisteks töövahenditeks on mehaanilised ja elektrilised käsitööriistad, elektrimõõteriistad, arvutijuhitavad seadmed (sh testseadmed), koostu valmistamiseks mõeldud abivahendid (nt koostefikstuur jt), arvuti ning tehniline dokumentatsioon ja normdokumendid (standardid, juhendid). Elektroonikaseadmete koostaja töö eeldab loogilist mõtlemist, rutiinitaluvust, liigutuste täpsust ja head nägemist sh värvide eristamist. 3. taseme elektroonikaseadmete koostajatena töötavad tavapäevaselt inimesed, kelle kutseoskused on omandatud töökohal, täiendus- või kutseõppes. Elektroonikaseadmete koostaja enamlevinud ametinimetused on koosteoperaator, operaator, monteerija, koostaja ja häälestaja. Elektroonikaseadmete koostaja kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.2 ja B.2.4 (läbiv kompetents) tõendamine. Spetsialiseerumisel elektroonikaseadmete remontimisele peab täiendavalt tõendama kompetentsi B.2.3. Elektroonikakoostude koostaja, tase 3 osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 ja B.2.4 tõendamine. Kaablikoostude koostaja, tase 3 osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.2 ja B.2.4 tõendamine. Elektroonikakoostude valmistamine ja visuaalsete vigade tuvastamine 3 Kaablikoostude valmistamine ja visuaalsete vigade tuvastamine 3 Spetsialiseerumisel elektroonikaseadmete remontimisele peab täiendavalt tõendama kompetentsi B.2.3. Elektroonikaseadmete koostaja, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Elektroonikaseadmete tehnik, tase 4 Electronics assembly technician, level 4 4 Elektroonikaseadmete koostaja III (versioon 1) Elektroonikaseadmete koostaja III (versioon 2) Elektroonikaseadmete koostaja III (versioon 3) Elektroonikaseadmete tehnik, tase 4 (versioon 5) Elektroonikaseadmete tehnik, tase 4 (versioon 6) Elektroonikaseadmete tehnik, tase 4 (versioon 7) Elektroonikaseadmete tehnik, tase 4 (versioon 8) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Elektroonika Elektroonikaseadmete koostaja 11 2012-11-30 2012-11-30 2017-11-23 4 4 7421 Elektroonikaseadmete mehaanikud ja hooldajad 0714 Elektroonika ja automaatika 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Elektroonikaseadmete tehnik, tase 4 kutsestandard on aluseks kutsekeskhariduse ja täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Elektroonikaseadmete koostaja kutseala koosneb kolmest kutsest: kahest osakutsest moodustuv elektroonikaseadmete koostaja, tase 2; kahest osakutsest ja ühest spetsialiseerumise valdkonnast moodustuv elektroonikaseadmete koostaja, tase 3 ja elektroonikaseadmete tehnik, tase 4. Elektroonikaseadmete tehnikud töötavad tavapäraselt tööstusettevõtetes, kus koostatakse ja valmistatakse elektroonikakooste või neid sisaldavaid tooteid. Elektroonikaseadmete tehnik, tase 4 on oskustöötaja, kelle töö eesmärgiks on elektroonikakoostude valmistamine, häälestamine, remontimine ja vigade otsimine kogu tootmisprotsessi ulatuses vastavalt etteantud dokumentatsioonile, nii seeriatootmises kui väikeseeriate ja prototüüpide valmistamiseks. Elektroonikaseadmete tehnik, tase 4 kasutab tööoperatsioonidel erinevaid töövõtteid ja seadmeid. Ta juhendab vajadusel kaastöötajaid ja väikest töögruppi. Elektroonikaseadmete tehnik, tase 4 kutse koosneb viiest tööosast. A.2.1 Mõõteriistade kasutamine testimiseks A.2.2 Elektroonikaseadmete koostamine A.2.3 Elektroonikaseadmete remontimine A.2.4 Elektroonikaseadmete visuaalsete ja funktsionaalsete vigade tuvastamine A.2.5 Tööprotsessi dokumenteerimine Elektroonikaseadmete tehnik töötab eritingimustele vastavates siseruumides, kus võib olla nõutud eri tööriietuse kasutamine. Töö eripäraks võib olla töötamine väikeste detailidega, mis eeldab head nägemist ja värvide eristamist. Tema töökeskkond on seotud elektriohuga ja ta võib oma töös kokku puutuda kemikaalidega. Elektroonikaseadmete tehniku peamisteks töövahenditeks on arvuti ja arvutijuhitavad seadmed (sh testseadmed), käsitööriistad (sh elektrilised, pneumaatilised jm), mõõteriistad (sh elektrilised jm) ja koostu valmistamiseks mõeldud abivahendid (nt koostefikstuur jt), tehniline dokumentatsioon ja normdokumendid (standardid, juhendid). Elektroonikaseadmete tehniku töö eeldab loogilist mõtlemist, analüüsivõimet, nii paindlikkust kui rutiinitaluvust, liigutuste täpsust. 4. taseme elektroonikaseadmete tehnikuna töötavad tavapäraselt inimesed, kellel on erialane kutsekeskharidus või keskharidus ja oskused on omandatud töökohal või täiendusõppes. Elektroonikaseadmete tehniku enamlevinud ametinimetused on veaotsija, häälestaja, tehnik, seadistaja ja remontija. Elektroonikaseadmete tehnik, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.5 ja B.2.6 (läbiv kompetents) tõendamine. Mõõteriistade kasutamine testimiseks 4 Elektroonikaseadmete koostamine 4 Elektroonikaseadmete remontimine 4 Elektroonikaseadmete visuaalsete ja funktsionaalsete vigade tuvastamine 4 Tööprotsessi dokumenteerimine 4 Elektroonikaseadmete tehnik, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Laborant II Laboratory assistant II 5 Laborant II (versioon 3) Laborant II (versioon 4) Labori assistent II (versioon 1) Labori assistent II (versioon 2) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Keemiatööstus Laborant 9 2012-12-07 2012-12-07 2014-12-31 II 3 3 3116 Keemiatööstuse tehnikud 0711 Keemiatehnoloogia ja -protsessid 20 Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine Keemiaprotsesside operaator I Operator of chemical processes I 5 Keemiaprotsesside operaator I (versioon 3) Keemiaprotsesside operaator I (versioon 4) Keemilise protsessi operaator I (versioon 1) Keemilise protsessi operaator I (versioon 2) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Keemiatööstus Keemiaprotsesside operaator 9 2012-12-07 2012-12-07 2014-12-31 I 3 3 8131 Keemiatoodete seadmete ja masinate operaatorid 0711 Keemiatehnoloogia ja -protsessid 20 Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine Keemiaprotsesside operaator II Operator of chemical processes II 5 Keemiaprotsesside operaator II (versioon 3) Keemiaprotsesside operaator II (versioon 4) Keemiaprotsesside operaator, tase 4 (versioon 6) Keemiaprotsesside operaator, tase 4 (versioon 7) Keemiaprotsesside operaator, tase 4 (versioon 8) Keemiaprotsesside operaator, tase 4 (versioon 9) Keemilise protsessi operaator II (versioon 1) Keemilise protsessi operaator II (versioon 2) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Keemiatööstus Keemiaprotsesside operaator 9 2012-12-07 2012-12-07 2014-12-31 II 4 4 8131 Keemiatoodete seadmete ja masinate operaatorid 0711 Keemiatehnoloogia ja -protsessid 20 Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine Keemiaprotsesside operaator III Operator of chemical processes III 5 Keemiaprotsesside operaator III (versioon 3) Keemiaprotsesside operaator III (versioon 4) Keemiaprotsesside operaator, tase 5 (versioon 6) Keemiaprotsesside operaator, tase 5 (versioon 7) Keemiaprotsesside operaator, tase 5 (versioon 8) Keemilise protsessi operaator III (versioon 1) Keemilise protsessi operaator III (versioon 2) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Keemiatööstus Keemiaprotsesside operaator 9 2012-12-07 2012-12-07 2014-12-31 III 5 5 8131 Keemiatoodete seadmete ja masinate operaatorid 0711 Keemiatehnoloogia ja -protsessid 20 Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine Laborant III Laboratory assistant III 3 Laborant III (versioon 1) Laborant III (versioon 2) Laborant, tase 4 (versioon 4) Laborant, tase 4 (versioon 5) Laborant, tase 4 (versioon 6) Laborant, tase 4 (versioon 7) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Keemiatööstus Laborant 9 2012-12-07 2012-12-07 2014-12-31 III 4 4 3116 Keemiatööstuse tehnikud 0711 Keemiatehnoloogia ja -protsessid 20 Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine Külmamehaanik I Refrigeration Mechanic I 5 Külmamehaanik A2, tase 3 (versioon 9) Külmamehaanik I (versioon 2) Külmamehaanik I (versioon 3) Külmamehaanik I (versioon 4) Külmamehaanik, tase 3 (versioon 6) Külmamehaanik, tase 3 (versioon 7) Külmamehaanik, tase 3 (versioon 8) Külmutusmehaanik I (versioon 1) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Külmatehnika Külmamehaanik 9 2012-12-07 2012-12-07 2014-03-26 I 3 3 7127 Kliima- ja külmutusseadmete mehaanikud 0713 Elektrienergia ja energeetika 33 Masinate ja seadmete remont ja paigaldus Sisaldab Komisjoni määruse (EÜ) 303/2008 II kategooriale vastavaid kutseoskusi. Määruse mõistes teha lubatud toimingud on kantud kutseregistri õiendile. Külmamehaanik II Refrigeration Mechanic II 5 Külmamehaanik A1, tase 4 (versioon 9) Külmamehaanik II (versioon 2) Külmamehaanik II (versioon 3) Külmamehaanik II (versioon 4) Külmamehaanik, tase 4 (versioon 6) Külmamehaanik, tase 4 (versioon 7) Külmamehaanik, tase 4 (versioon 8) Külmutusmehaanik II (versioon 1) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Külmatehnika Külmamehaanik 9 2012-12-07 2012-12-07 2014-03-26 II 4 4 7127 Kliima- ja külmutusseadmete mehaanikud 0713 Elektrienergia ja energeetika 33 Masinate ja seadmete remont ja paigaldus Sisaldab Komisjoni määruse (EÜ) 303/2008 I kategooriale vastavaid kutseoskusi. Määruse mõistes teha lubatud toimingud on kantud kutseregistri õiendile. Külmatehnik III Refrigeration Technician III 5 Külmatehnik III (versioon 2) Külmatehnik III (versioon 3) Külmatehnik III (versioon 4) Külmatehnika paigaldusjuht A1, tase 5 (versioon 9) Külmatehnika paigaldusjuht, tase 5 (versioon 6) Külmatehnika paigaldusjuht, tase 5 (versioon 7) Külmatehnika paigaldusjuht, tase 5 (versioon 8) Külmutustehnik III (versioon 1) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Külmatehnika Külmamehaanik 9 2012-12-07 2012-12-07 2014-03-26 III 5 5 7127 Kliima- ja külmutusseadmete mehaanikud 0713 Elektrienergia ja energeetika 33 Masinate ja seadmete remont ja paigaldus Sisaldab Komisjoni määruse (EÜ) 303/2008 I kategooriale vastavaid kutseoskusi. Määruse mõistes teha lubatud toimingud on kantud kutseregistri õiendile. Plastitöötluse operaator I Plastic machinery operator I 7 Plastitöötluse operaator I (versioon 1) Plastitöötluse operaator I (versioon 2) Plastitöötluse operaator I (versioon 3) Plastitöötluse operaator I (versioon 4) Plastitöötluse operaator I (versioon 5) Plastitöötluse operaator I (versioon 6) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Plastitöötlus Plastitöötluse operaator 9 2012-12-07 2012-12-07 2014-12-31 I 2 2 8142 Plasttoodete masinate operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 22 Kummi- ja plasttoodete tootmine Plastitöötluse operaator II Plastic machinery operator II 7 Plastitöötluse operaator II (versioon 1) Plastitöötluse operaator II (versioon 2) Plastitöötluse operaator II (versioon 3) Plastitöötluse operaator II (versioon 4) Plastitöötluse operaator II (versioon 5) Plastitöötluse operaator II (versioon 6) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Plastitöötlus Plastitöötluse operaator 9 2012-12-07 2012-12-07 2014-12-31 II 3 3 8142 Plasttoodete masinate operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 22 Kummi- ja plasttoodete tootmine Plastitöötluse operaator III Plastic machinery operator III 7 Plastitöötluse operaator III (versioon 1) Plastitöötluse operaator III (versioon 2) Plastitöötluse operaator III (versioon 3) Plastitöötluse operaator III (versioon 4) Plastitöötluse operaator III (versioon 5) Plastitöötluse operaator III (versioon 6) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Plastitöötlus Plastitöötluse operaator 9 2012-12-07 2012-12-07 2014-12-31 III 4 4 8142 Plasttoodete masinate operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 22 Kummi- ja plasttoodete tootmine Plastitöötluse seadistaja I Plastic mashinery installer I 6 Plastitöötluse seadistaja I (versioon 1) Plastitöötluse seadistaja I (versioon 2) Plastitöötluse seadistaja I (versioon 3) Plastitöötluse seadistaja I (versioon 4) Plastitöötluse seadistaja I (versioon 5) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Plastitöötlus Plastitöötluse seadistaja 9 2012-12-07 2012-12-07 2014-12-31 I 2 2 8142 Plasttoodete masinate operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 22 Kummi- ja plasttoodete tootmine Plastitöötluse seadistaja II Plastic mashinery installer II 6 Plastitöötluse seadistaja II (versioon 1) Plastitöötluse seadistaja II (versioon 2) Plastitöötluse seadistaja II (versioon 3) Plastitöötluse seadistaja II (versioon 4) Plastitöötluse seadistaja II (versioon 5) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Plastitöötlus Plastitöötluse seadistaja 9 2012-12-07 2012-12-07 2014-12-31 II 3 3 8142 Plasttoodete masinate operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 22 Kummi- ja plasttoodete tootmine Plastitöötluse seadistaja III Plastic mashinery installer III 6 Plastitöötluse seadistaja III (versioon 1) Plastitöötluse seadistaja III (versioon 2) Plastitöötluse seadistaja III (versioon 3) Plastitöötluse seadistaja III (versioon 4) Plastitöötluse seadistaja III (versioon 5) Plastitöötluse seadistaja, tase 4 (versioon 7) Plastitöötluse seadistaja, tase 4 (versioon 8) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Plastitöötlus Plastitöötluse seadistaja 9 2012-12-07 2012-12-07 2014-12-31 III 4 4 8142 Plasttoodete masinate operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 22 Kummi- ja plasttoodete tootmine Ehitusinsener, tase 6 Civil Engineer in Buildings and Structures, level 6 5 Ehitusinsener IV (versioon 1) Ehitusinsener IV (versioon 2) Ehitusinsener IV (versioon 3) Ehitusinsener IV (versioon 4) Ehitusinsener IV (versioon 6) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 10) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 11) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 12) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 13) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 7) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 8) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 9) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 10) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 11) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 12) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 13) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 5) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 7) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 8) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 9) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 10) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 11) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 12) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 13) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 5) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 7) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 8) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 9) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 10) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 11) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 12) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 13) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 5) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 7) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 8) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Ehitusinsener 9 2012-12-11 2012-12-11 2013-06-04 6 6 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning määratakse kompetentsusnõuded kutse taotlejale või selle pikendajale. Üldehituse eriala rakenduskõrgharidusõppe läbinud isikule antakse lõpetamisel ehitusinseneri esmakutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava vastab üldehitusinseneri kutsestandardi järgmistele osadele: • Teadmised ja oskused (lisa 5) • Inseneritööks vajalikud hoiakud (B 2.3) Õppekava peab olema riiklikult tunnustatud. Esmakutse omanik võib üldehituse erialal tegutseda selle eriala ehitusinseneri, diplomeeritud ehitusinseneri või volitatud ehitusinseneri kutset omava spetsialisti juhendamisel. Esmakutse andmisel ei ole praktiline töökogemus nõutav, mistõttu ametialasid ei määratleta. Esmakutse on tähtajatu. Ehitusvaldkonna insenerid tegutsevad kesktaseme- või tippjuhina hoonete ja rajatiste püstitamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel, samuti hoonete lammutus- ja restaureerimistöödel. Ehitusinseneride ülesandeks on väljatöötatud projektlahenduste realiseerimine, arvestades sotsiaalsete, majanduslike, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetiliste aspektidega. See kutsestandard sisaldab 6. taseme ehitusinseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonna inseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Ehitusinsener (EKR 6.tase) töötab iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutades nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Ehitusinsenerid üldehituse erialal spetsialiseeruvad hoonete ehituse, sadamaehituse või geotehnika allerialadele. Ehituseinseneride tööosad ja -ülesanded üldehituse erialal on loetletud standardi avalehel toodud erialade ja ametialade lõikes. Vastav tööosade ja –ülesannete loetelu on esitatud lisas 3. Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad tööosadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Üldehituse eriala ehitusinseneril peab olema rakenduskõrghariduse diplom või bakalaureuse kraad üldehituse erialal. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Lisaks sellele tuleb täita täiendusõppe nõuded vastavalt lisale 7. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise ja taastõendamise eeldused on esitatud lisas 7. Kutse taotlemise erijuht on kirjeldatud lisas 8. Ehitusinsenerid üldehituse erialal töötavad kesktaseme-, tippjuhi või spetsialistina erinevatel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks ehitusjuht, objektijuht jms. Üldehituse eriala ehitusinseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada üldehituse erialal iseseisvalt ja enda vastutusel tõendatud kompetentsuse piires ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Ehitusinseneri volituste ulatus üldehituse erialal vt lisast 11. Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 Diploma Civil Engineer in Buildings and Structures, level 7 5 Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 1) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 2) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 3) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 4) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 6) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Ehitusinsener 9 2012-12-11 2012-12-11 2013-06-04 7 7 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning määratakse kompetentsusnõuded kutse taotlejale või selle pikendajale. Üldehituse eriala magistriõppe või sellele haridustasemele vastava integreeritud õppe läbinud isikule antakse lõpetamisel diplomeeritud ehitusinseneri esmakutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava vastab diplomeeritud üldehitusinseneri kutsestandardi järgmistele osadele: • Teadmised ja oskused (lisa 5) • Inseneritööks vajalikud hoiakud (B 2.3) Õppekava peab olema riiklikult tunnustatud. Esmakutse omanik võib üldehituse erialal tegutseda selle eriala diplomeeritud ehitusinseneri või volitatud ehitusinseneri kutset omava spetsialisti juhendamisel. Esmakutse andmisel ei ole praktiline töökogemus nõutav, mistõttu ametialasid ei määratleta. Esmakutse on tähtajatu. Ehitusvaldkonna insenerid tegutsevad kesktaseme- või tippjuhina või kitsama ametiala spetsialistina hoonete ja rajatiste kavandamisel, püstitamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel, hoonete lammutus- ja restaureerimistöödel. Ehitusinseneride ülesandeks on ehitustehniliste lahenduste väljatöötamine ja projektlahenduste realiseerimine, arvestades sotsiaalsete, majanduslike, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetiliste aspektidega. Kutsestandard sisaldab 7. taseme diplomeeritud ehitusinseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonna inseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Diplomeeritud ehitusinsener (EKR 7.tase) töötab iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutades nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Diplomeeritud ehitusinsenerid üldehituse erialal spetsialiseeruvad hoonete ehituse, sadamaehituse või geotehnika allerialadele. Diplomeeritud ehituseinseneride tööosad ja -ülesanded üldehituse erialal on loetletud standardi avalehel toodud erialade ja ametialade lõikes. Vastav tööosade ja –ülesannete loetelu on lisas 3. Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad tööosadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Üldehituse eriala diplomeeritud ehitusinseneril peab olema vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud kõrghariduse diplom üldehituse erialal. Üldehituse erialal rakenduskõrghariduse omandanud kutse taotlejalt nõutakse täiendava ülikooliõppe ja täiendusõppe läbimist, mida võib sooritada ka VÕTA 1) kaudu. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise ja taastõendamise eeldused on esitatud lisas 7. Kutse taotlemise erijuhud on kirjeldatud lisas 8. Üldehituse eriala diplomeeritud ehitusinsenerid töötavad kesktaseme-, tippjuhi või spetsialistina ametikohtadel, mille nimetused on näiteks projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht, konsultant. Üldehituse eriala diplomeeritud ehitusinseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada üldehituse erialal iseseisvalt ja enda vastutusel tõendatud kompetentsuse piires ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Diplomeeritud ehitusinseneri volituste ulatus üldehituse erialal vt lisast 11. Volitatud ehitusinsener, tase 8 Chartered Civil Engineer in Buildings and Structures, level 8 5 Volitatud ehitusinsener V (versioon 1) Volitatud ehitusinsener V (versioon 2) Volitatud ehitusinsener V (versioon 3) Volitatud ehitusinsener V (versioon 4) Volitatud ehitusinsener V (versioon 6) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Ehitusinsener 9 2012-12-11 2012-12-11 2013-06-04 8 8 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning määratakse kompetentsusnõuded kutse taotlejale või selle pikendajale. Ehitusvaldkonna insenerid tegutsevad kesktaseme- või tippjuhina või kitsama ametiala spetsialistina hoonete ja rajatiste kavandamisel, püstitamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel, samuti hoonete lammutus- ja restaureerimistöödel. Ehitusinseneride ülesandeks on ehitustehniliste lahenduste väljatöötamine ja väljatöötatud projektlahenduste realiseerimine arvestades sotsiaalsete, majanduslike, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetiliste aspektidega. See kutsestandard sisaldab 8. taseme volitatud ehitusinseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonna inseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Volitatud ehitusinsener (EKR 8.tase) töötab iseseisvalt juhtiva spetsialisti, juhtiva projektijuhi või teadlase-uurijana keerukate ehitustehniliste lahenduste väljatöötamisel ja realiseerimisel, vastutades nii enda, töörühmade kui ka ettevõtete või nende allüksuse töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Volitatud insenerilt eeldatakse sünteesimist ja arendustööd teatud kitsamal eri- ja/või ametialal. Volitatud ehitusinsenerid üldehituse erialal spetsialiseeruvad hoonete ehituse, sadamaehituse või geotehnika allerialadele. Volitatud ehituseinseneride tööosad ja -ülesanded üldehituse erialal on loetletud standardi avalehel toodud erialade ja ametialade lõikes. Vastav tööosade ja –ülesannete loetelu on esitatud lisas 3. Üldehituse eriala volitatud ehitusinseneril peab olema vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud haridustasemega kõrghariduse diplom üldehituse erialal. Reeglina on volitatud inseneri kutse esmasel taotlemisel eelduseks diplomeeritud inseneri (EKR 7. tase) kutse olemasolu üldehituse erialal või doktorikraadi kaitsmine üldehitusega seotud teemal. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava iseseisva eri- ja ametialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise ja taastõendamise eeldused on esitatud lisas 7. Üldehituse eriala volitatud ehitusinsenerid töötavad kesktaseme-, tippjuhi või spetsialistina ametikohtadel, mille nimetused on näiteks projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht, projektijuht või konsultant. Üldehituse eriala volitatud ehitusinseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada üldehituse erialal iseseisvalt ja enda vastutusel tõendatud kompetentsuse piires ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Volitatud ehitusinseneri volituste ulatus üldehituse erialal vt lisast 11. Teedeinsener, tase 6 Civil Engineer in road engineering, level 6 4 Teedeinsener IV (versioon 1) Teedeinsener IV (versioon 2) Teedeinsener IV (versioon 3) Teedeinsener, tase 6 (versioon 10) Teedeinsener, tase 6 (versioon 11) Teedeinsener, tase 6 (versioon 5) Teedeinsener, tase 6 (versioon 6) Teedeinsener, tase 6 (versioon 7) Teedeinsener, tase 6 (versioon 8) Teedeinsener, tase 6 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Teedeehitus Teedeinsener 9 2012-12-11 2012-12-11 2013-06-04 6 6 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning määratakse kutse taotleja või selle pikendaja kompetentsusnõuded. Teedeehituse eriala rakenduskõrgharidusõppe läbinud isikule antakse lõpetamisel teedeinseneri esmakutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava vastab teedeinseneri kutsestandardi järgmistele osadele: • Teadmised ja oskused (lisa 5). • Inseneritööks vajalikud hoiakud (B 2.3). Õppekava peab olema riiklikult tunnustatud. Esmakutse omanik võib teedeehituse erialal tegutseda diplomeeritud või volitatud teedeinseneri kutset omava inseneri juhendamisel. Esmakutse andmisel ei ole praktiline töökogemus nõutav, mistõttu ametialasid ei määratleta. Esmakutse on tähtajatu. Teedeinsener tegutseb kesktasemejuhi, tippjuhi või kitsama ametiala spetsialistina maanteede, tänavate, raudteede ja rajatiste rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning teede ja rajatiste lammutamisel. Teedeinseneri ülesanne on projektlahenduste realiseerimine, silmas pidades sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetilisi aspekte. Kutsestandard sisaldab 6. taseme teedeinseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi teedeinseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Teedeinsener (EKR 6.tase) peab olema võimeline iseseisvalt töötama keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutades nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Teedeinsenerid spetsialiseeruvad maanteede ja tänavate ehituse, sildade ja viaduktide ehituse ning raudteede ehituse allallerialadele. Teedeinseneri töö osad ja ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel erialade ja ametialade loetelus. Töö osade ja ülesannete üksikasjalikku loetelu vt lisast 3. Teedeinsener töötab nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutab insener spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad töö osadest ja ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Teedeinseneril peab olema rakenduskõrghariduse diplom teedeehituse erialal. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise ja taastõendamise eeldusi vt lisast 7. Insenerikutset võib taotleda ka ehitusalase bakalaureusekraadi olemasolul või poolelijäänud ülikooliõppe korral teedeehituse valdkonnas (teoreetiline kursus on läbitud, kuid lõputöö on jäänud kaitsmata). Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Lisaks sellele tuleb täita täiendusõppe nõudeid vastavalt lisale 7. Teedeinsener töötab kesktasemejuhi või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks ehitusjuht, objektijuht, teehooldetööde juht jms. Teedeinseneri kutse tõendab isiku volitusi töötada iseseisvalt ja enda vastutusel teedeehituse erialal tõendatud pädevuse piires. Teedeinseneri volituste ulatust vt lisast 11. Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 Diploma Civil Engineer in road engineering, level 7 4 Diplomeeritud teedeinsener V (versioon 1) Diplomeeritud teedeinsener V (versioon 2) Diplomeeritud teedeinsener V (versioon 3) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Teedeehitus Teedeinsener 9 2012-12-11 2012-12-11 2013-06-04 7 7 2142 Ehitusinsenerid 1041 Transporditeenused 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning määratakse kutse taotleja või selle pikendaja kompetentsusnõuded. Teedeehituse eriala magistriõppe või sellele haridustasemele vastava integreeritud õppe läbinud isikule antakse lõpetamisel diplomeeritud teedeinseneri esmakutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava vastab diplomeeritud teedeinseneri kutsestandardi järgmistele osadele: • Teadmised ja oskused (lisa 5). • Inseneritööks vajalikud hoiakud (B 2.3). Õppekava peab olema riiklikult tunnustatud. Esmakutse omanik võib teedeehituse erialal tegutseda diplomeeritud või volitatud teedeinseneri kutset omava inseneri juhendamisel. Esmakutse andmisel ei ole praktiline töökogemus nõutav, mistõttu ametialasid ei määratleta. Esmakutse on tähtajatu. Teedeinsener tegutseb kesktasemejuhi, tippjuhi või kitsama ametiala spetsialistina maanteede, tänavate, raudteede ja rajatiste kavandamisel, rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning teede ja rajatiste lammutamisel. Teedeinseneri ülesanne on teeehituse tehniliste lahenduste väljatöötamine ja projektlahenduste realiseerimine, silmas pidades sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetilisi aspekte. Kutsestandard sisaldab 7. taseme diplomeeritud teedeinseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi teedeinseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Diplomeeritud teedeinsener (EKR 7.tase) peab olema võimeline töötama iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutades nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Diplomeeritud teedeinsenerid spetsialiseeruvad maanteede ja tänavate ehituse, sildade ja viaduktide ehituse ning raudteede ehituse allerialadele. Diplomeeritud teedeinseneri töö osad ja ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel erialade ja ametialade loetelus. Töö osade ja ülesannete üksikasjalikku loetelu vt lisast 3. Diplomeeritud teedeinsener töötab nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutab insener spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad töö osadest ja ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Diplomeeritud teedeinseneril peab olema vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud kõrgharidusdiplom teedeehituse erialal. Teedeehituse erialal rakenduskõrghariduse omandanud kutse taotlejalt nõutakse täiendava ülikooliõppe ja täiendusõppe läbimist, mida võib sooritada VÕTA* kaudu. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise ja taastõendamise eeldusi vt lisast 7. Kutse taotlemise erijuhte on kirjeldatud lisas 8. * VÕTA = Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (ingl APEL = Accreditation of Prior and Experiental Learning). Diplomeeritud teedeinsener töötab kesktasemejuhi, tippjuhi või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks projekteerija, omanikujärelevalve tegija, projektijuht, ehitusjuht, objektijuht, teehooldetööde juht, peaspetsialist ja konsultant. Diplomeeritud teedeinseneri kutse tõendab isiku volitusi töötada iseseisvalt ja enda vastutusel teedeehituse erialal tõendatud pädevuse piires. Diplomeeritud teedeinseneri volituste ulatust vt lisast 11. Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 Diploma Engineer in Heating, Ventilation and Air Conditioning (HVAC), EstQF Level 7 11 Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 1) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 2) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 3) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 4) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 6) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener 16 2018-10-04 2018-11-29 2023-11-13 7 7 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Heiki Meos EstKonsult OÜ Tiit Kerem Telora-E AS Taavi Ränk BI Inseneribüroo OÜ Teet Tark Hevac OÜ Ants Raja Ants Raja Ehituskorraldus FIE Andres Piirsalu OÜ Entec Eesti Andres Piir Projektbüroo KODA OÜ Peeter Parre IB Aksiaal OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener (edaspidi KVJ insener) tegutseb spetsialistina hoonete kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide ning nendega seonduvate paigaldiste (edaspidi sisekliima tagamise süsteemid), lokaalse soojustootmise ja kinnistusiseste kaugkütte ja -jahutuse võrkude kavandamisel, püstitamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel, samuti süsteemide lammutustöödel (ehitusseadustiku ja muude asjakohaste norise mõistes). KVJ inseneri ülesanne on sisekliima tagamiseks ette nähtud tehniliste lahenduste väljatöötamine ja väljatöötatud projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte, keskkonnahoidu ning tööohutust ja töötervishoidu. KVJ insener teeb koostööd teiste sidusvaldkondade spetsialistidega KVJ inseneri kutsealal on välja töötatud järgmised kutsestandardid: - Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 - Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 - Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 Diplomeeritud KVJ inseneri 7. taseme kutse taotlemisel tuleb valida vähemalt üks järgmistest ametialadest: a) sisekliima tagamise süsteemi projekti koostamine b) ehitustegevuse juhtimine küttesüsteemide ehitamisel c) ehitustegevuse juhtimine ventilatsioonisüsteemide ehitamisel d) ehitustegevuse juhtimine jahutussüsteemide ehitamisel e) ehitusjuhtimine f) omanikujärelevalve g) sisekliima tagamise süsteemi projekti ekspertiis h) sisekliima tagamise süsteemi audit i) projekteerimise juhtimine¹ Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 on spetsialist, kes vastutab nii iseenda kui enda poolt juhitud töörühma töö tulemuste eest. Diplomeeritud KVJ insener, tase 7 kutsetunnistus annab selle omanikule seadusest tulenevatel alustel õiguse tegutseda pädeva isikuna iseseisvalt ja omal vastutusel ainult järgnevalt kirjeldatud piirangute ulatuses: I SISEKLIIMA TAGAMISE SÜSTEEMI PROJEKTI KOOSTAMINE Kõik hooned köetava pinnaga kuni 10 000 m², välja arvatud: - kõrgendatud sisekliima nõuetega hooned või ruumid (õhu puhtus, temperatuur, müra, - niiskus), nt muuseumid, haiglad, puhasruumid - tootmishooned, millel on erinõuded sisekliimale - kõrghooned - veekeskused, ujulad - uurimis- ja teaduslaborid - tunnelid ja allmaarajatised - kõrgendatud tuleohuga hooned II SISEKLIIMA TAGAMISE SÜSTEEMI EHITAMINE, EHITUSJUHTIMINE Kõik hooned, välja arvatud: - kõrgendatud sisekliima nõuetega hooned või ruumid (õhu puhtus, temperatuur, müra, niiskus), nt muuseumid, haiglad, puhasruumid. III OMANIKUJÄRELEVALVE Kõik hooned köetava pinnaga kuni 10 000 m², välja arvatud: - kõrgendatud sisekliima nõuetega hooned või ruumid (õhu puhtus, temperatuur, müra, niiskus), nt muuseumid, haiglad, puhasruumid - tootmishooned, millel on erinõuded sisekliimale - kõrghooned - veekeskused, ujulad - uurimis- ja teaduslaborid - tunnelid ja allmaarajatised - kõrgendatud tuleohuga hooned IV SISEKLIIMA TAGAMISE SÜSTEEMI PROJEKTI EKSPERTIIS, SISEKLIIMA TAGAMISE SÜSTEEMI AUDIT Kõik hooned köetava pinnaga kuni 10 000 m², välja arvatud: - kõrgendatud sisekliima nõuetega hooned või ruumid (õhu puhtus, temperatuur, müra, niiskus), nt muuseumid, haiglad, puhasruumid - tootmishooned, millel on erinõuded sisekliimale - kõrghooned - veekeskused, ujulad - uurimis- ja teaduslaborid - tunnelid ja allmaarajatised - kõrgendatud tuleohuga hooned V PROJEKTEERIMISE JUHTIMINE¹ Tavapärase konstruktsioonilahendusega ehitise, kus ei mõju suuri staatilisi ja dünaamilisi koormusi ning mis on maapinnast kuni 65 m kõrgused ja kuni 8 m sügavused (v.a. vaialused), ehitusprojekt. Ehitised konstruktsioonid silletega kuni: - monoliitsed betoonkonstruktsioonid kuni 18 m - monteeritavad konstruktsioonid kuni 32 m - teraskonstruktsioonid kuni 36 m - puitkonstruktsioonid kuni 18 m - komposiitkonstruktsioonid kuni 24 m __________________________________________ ¹ - projekteerimise projektijuhtimise tegevuse all peetakse silmas mitte kitsa eriala, vaid kogu ehitise tervikprojekti projekteerimise projektijuhtimist. A.2.1 Kütte-, ventilatsiooni ja jahutusinseneritööd tööd läbiv kohustuslik kompetents 1. Kutse-eetika nõuete järgimine 2. Erialane enesearendamine 3. Meeskonnatöös osalemine, meeskonna juhtimine 4. Keskkonnahoidlikkuse ja energiatõhususe põhimõtete rakendamine 5. Valdkondlike teadmiste rakendamine töös 6. Digipädevus ja keeleoskus A.2.2 Sisekliima tagamise süsteemi projekteerimine 1. Projekti koostamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Tehniliste lahenduste kavandamine 4. Lähteandmete edastamine teistele projekti osapooltele 5. Seletuskirja koostamine 6. Sisekliima tagamise süsteemide projekti koostamine ja vormistamine 7. Lihtsustatud korras energiamärgise väljastamine 8. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 9. Projekteerija järelevalve tegemine 10. Täiendavate dokumentide koostamine A.2.3 Ehitustegevuse juhtimine küttesüsteemide ehitamisel 1. Ehitustegevuse juhtimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Ehituspakkumise koostamine 3. Küttesüsteemi ehitamise kavandamine 4. Ehituse ressursside kavandamine 5. Alltöövõtu töödele hangete korraldamine ja lepingute sõlmimine 6. Ehitustoodete hankimine 7. Küttesüsteemi ehitustegevuse korraldamine ehitustööde kestel 8. Küttesüsteemi kvaliteedikontrolli ja mõõdistustööde tegemise korraldamine 9. Objekti üleandmisdokumentatsiooni koostamine 10. Objekti üleandmise korraldamine A.2.4 Ehitustegevuse juhtimine ventilatsioonisüsteemide ehitamisel 1. Ehitustegevuse juhtimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Ehituspakkumise koostamine 3. Ventilatsioonisüsteemi ehitamise kavandamine 4. Ehituse ressursside kavandamine 5. Alltöövõtu töödele hangete korraldamine ja lepingute sõlmimine 6. Ehitustoodete hankimine 7. Ventilatsioonisüsteemi ehitustegevuse korraldamine ehitustööde kestel 8. Ventilatsioonisüsteemi kvaliteedikontrolli ja mõõdistustööde tegemise korraldamine 9. Objekti üleandmisdokumentatsiooni koostamine 10. Objekti üleandmise korraldamine A.2.5 Ehitustegevuse juhtimine jahutussüsteemide ehitamisel 1. Ehitustegevuse juhtimine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Ehituspakkumise koostamine 3. Jahutussüsteemi ehitamise kavandamine 4. Ehituse ressursside kavandamine 5. Alltöövõtu töödele hangete korraldamine ja lepingute sõlmimine 6. Ehitustoodete hankimine 7. Jahutussüsteemi ehitustegevuse korraldamine ehitustööde kestel 8. Jahutussüsteemi kvaliteedikontrolli ja mõõdistustööde tegemise korraldamine 9. Objekti üleandmisdokumentatsiooni koostamine 10. Objekti üleandmise korraldamine A.2.6 Ehitusjuhtimine 1. Ehitusjuhtimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Vajadusuuringu läbiviimine 3. Hanke ettevalmistamine ja hankedokumentatsiooni koostamine 4. Tehnosüsteemide elutsükli kavandamine 5. Ehitusmaksumuse arvutamine 6. Projekteerimise ettevalmistamine ja tööde korraldamine 7. Projekteerijate valimine ja lepingute ettevalmistamine 8. Ehitustööde ettevalmistamine 9. Pakkumus-dokumentatsiooni ettevalmistamine 10. Alltöövõtjate valimine 11. Ehitusprotsessi koordineerimine tellija esindajana 12. Objekti üleandmine ja kasutuselevõtmine 13. Garantiiperioodi toimingud A.2.7 Omanikujärelevalve 1. Omanikujärelevalve tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Järelevalveprogrammi koostamine 3. Ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimine 4. Ehitustegevuse lepingule vastavuse kontrollimine 5. Kvaliteedi vastavuse kontrollimine ja hindamine 6. Ohutusele vastavuse kontrollimine 7. Vajaliku dokumentatsiooni kontrollimine 8. Ehitise vastuvõtmine 9. Teavitustegevus 10. Ettepanekute tegemine A.2.8 Sisekliima tagamise süsteemi projekti ekspertiis 1. Sisekliima tagamise süsteemi projekti ekspertiisi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Projektiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Projekti mahulise vastavuse kontrollimine 4. Projekti lahenduste eesmärgile ja nõuetele 5. Ekspertiisi aruande koostamine A.2.9 Sisekliima tagamise süsteemi audit 1. Sisekliima tagamise süsteemi auditi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Süsteemiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Täiendavate uuringute ja testide korraldamine 4. Kontrollarvutuste ja täiendavate mõõtmiste tegemine 5. Auditi aruande koostamine A.2.10 Projekteerimise juhtimine 1. Projekteerimise juhtimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Projekteerimislepingu ettevalmistamine 3. Projekteerimismeeskonna komplekteerimine 4. Infovahetuse korraldamine 5. Projekteerimise koordineerimine ja kvaliteedijuhtimine 6. Projekteerija järelevalve korraldamine Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka väliobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Magistrikraad või sellega võrdsustatud 5-aastase integreeritud kõrghariduse diplom kütte, ventilatsiooni ja jahutuse või muul tehnilisel erialal, mille õpe sisaldab etteantud mahus erialaaineid. Lisaks kutse taotlemiseks ettenähtud mahus praktilist töökogemust ja läbitud täienduskoolitusi. Kõik nõuded on detailsemalt kirjas kutse andmise korra dokumentatsioonis. projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht, konsultant. Ehitusseadustik ja selle asjakohased rakendusaktid. Muud erialased standardid, juhendmaterjalid ja normid. Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 kutse saamiseks on vaja tõendada kohustuslik kompetents B.2.1 ja vähemalt üks valitavatest kompetentsidest: B.2.2, B.2.3, B.2.4, B.2.5, B.2.6, B.2.7, B.2.8, B.2.9 või B.2.10. Kütte-, ventilatsiooni ja jahutusinseneritööd tööd läbiv kohustuslik kompetents 7 Kutse saamiseks on vaja tõendada vähemalt üks valitavatest kompetentsidest: B.2.2, B.2.3, B.2.4, B.2.5, B.2.6, B.2.7, B.2.8, B.2.9 või B.2.10. Sisekliima tagamise süsteemi projekteerimine 7 Ehitustegevuse juhtimine küttesesüsteemide ehitamisel 7 Ehitustegevuse juhtimine ventilatsioonisüsteemide ehitamisel 7 Ehitustegevuse juhtimine jahutussüsteemide ehitamisel 7 Ehitusjuhtimine 7 Omanikujärelevalve 7 Sisekliima tagamise süsteemi projekti ekspertiis 7 Sisekliima tagamise süsteemi audit 7 Projekteerimise juhtimine 7 Kinnisvaramaakler, tase 5 Real estate broker, level 5 9 Kinnisvaramaakler III (versioon 1) Kinnisvaramaakler III (versioon 2) Kinnisvaramaakler III (versioon 3) Kinnisvaramaakler III (versioon 4) Kinnisvaramaakler III (versioon 5) Kinnisvaramaakler III (versioon 6) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 10) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 11) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 12) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 7) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 8) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvaramaakler 16 2018-10-04 2018-10-04 2019-05-05 5 5 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0416 Hulgi- ja jaekaubandus 68 Kinnisvaraalane tegevus Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuse enesehindamise skaala Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja liikmete heade tavade koodeks Peeter Nurm Kinnisvaraekspert Staaring OÜ Ardo Lepp DTZ Kinnisvaraekspert Tanel Olek Technopolis Ave Kuusk Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda Marge Tõnnis Domus Kinnisvara Ronald Nermann Eesti Kinnisvarakompetentsi Keskus Aare Kruuser Tallinna Ülikool Anti Radik Tallinna Majanduskool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kinnisvaramaakler tegutseb kinnisvaratehingutes käsundandja nimel või vahendajana. Kinnisvaramaakleri peamised tööülesanded on käsundi alusel vahendada kinnisvara ostu-, müügi-, üüri- ja renditehinguid ja anda kinnisvaravaldkonnaga seonduvaid konsultatsioone. Maakler tegutseb iseseisvalt või meeskonnas ja vastutab oma tegevuse eest. Maaklerid juhinduvad on töös seadusandlusest, EVS-EN 15733 standardist ja Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja heade tavade koodeksist. A.2.1 Turuinformatsiooni kogumine ja analüüsimine 1. Toimunud tehingute informatsiooni kogumine 2. Avalike müügi-, üüri- ja rendipakkumiste ning hinnatrendide kogumine ja jälgimine 3. Müügi-, üüri- ja rendipakkumiste ning tehinguinformatsiooni süstematiseerimine ja sisestamine andmebaasi 4. Kogutud informatsiooni analüüsimine A.2.2 Teenuse turundamine 1. Sihtgrupi määratlemine 2. Turundusstrateegia väljatöötamine ja elluviimine A.2.3 Läbirääkimiste pidamine ja käsunduslepingu sõlmimine 1. Läbirääkimiste ettevalmistamine 2. Objekti omandiõigusega seonduvate küsimuste täpsustamine 3. Objekti koosseisu, suuruse ja seisukorra täpsustamine 4. Objektiga seotud kitsenduste ja piirangute olemasolu täpsustamine, kolmandate isikute õiguste välja selgitamine 5. Objekti ümbruse ja piirkonna täpsustamine 6. Läbirääkimiste pidamine ja käsunduslepingu sõlmimine A.2.4 Objekti turundamine 1. Turundamisega seotud tegevuste planeerimine 2. Sihtgrupi teavitamine turunduskanalite kaudu 3. Objekti esitlemine 4. Tehingutingimuste tutvustamine 5. Käsundiandja teavitamine käsundi täitmise käigust ja nõustamine 2.5 Tehingu vormistamine 1. Läbirääkimiste korraldamine 2. Tehinguks vajalike dokumentide ettevalmistamise korraldamine 3. Lepingu sõlmimise korraldamine ja lepingupooltega kooskõlastamine 2.6 Objekti valduse üleandmine 1. Üleandmise-vastuvõtmise akti ettevalmistamine 2. Valduse ja kinnisasja päraldiste üleandmine ning akti allkirjastamise korraldamine Kinnisvaramaakleri töö toimub üldjoontes paindliku graafiku alusel, üldjuhul 40 h nädalas. Sõltuvalt kokkulepetest tööandjaga, töömahust või muudest töökorralduse eripäradest võib töö toimuda ka puhkepäevadel. Töö toimub võrdses ulatuses nii siseruumides kui ka väljas (objektide ülevaatused). Tööülesanded on vahelduvad, töö maht ja rütm sõltuvad tellimuste hulgast ja tehingu objektidest. Maakleri töökeskkonnaga seotud riskifaktorid tulenevad peamiselt välitöödel vahendatavate ehitiste, ehitus- ja tööstusobjektide eripärast, seetõttu peab ta rangelt järgima kehtivaid ohutusnõudeid. Teatud olukordades tuleb maakleril tööülesannete täitmise käigus siseneda eravaldustesse, mistõttu võivad märkimisväärseks ohufaktoriks olla ka kurjad koduloomad, peamiselt koerad. Arvuti, fotoaparaat, kontoritarbed, telefon, internet. Kinnisvaramaakleri töö nõuab täpsust, korrektsust, konkreetsust, loogilist mõtlemist ja analüüsivõimet. Töö tegemiseks on vajalikud suhtlemisoskus, usaldusväärsus, ausus ning vastutustunne. Tööülesannete edukaks täitmiseks tulevad kasuks organiseerimis- ja otsustusvõime, pingetaluvus ja läbirääkimisoskused. Vajalik on oskus rahumeelselt lahendada konfliktolukordi ja võime teha koostööd erinevate inimestega. Kinnisvaramaakleril on kas a) erialane kutseharidus või b) keskharidus, läbitud erialane täiendkoolitus ja olemas praktiline töökogemus. Maakler, kinnisvaramaakler, kutseline maakler. Kinnisvaramaakler, tase 5 kutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kõik kutsestandardis kirjeldatud kompetentsid. Turuinformatsiooni kogumine ja analüüsimine 5 Teenuse turustamine 5 Läbirääkimiste pidamine, objekti ülevaatamine ja käsunduslepingu sõlmimine 5 Objekti turundamine 5 Tehingu ettevalmistamine ja vormistamine 5 Objekti valduse üleandmine 5 Suhtlemisoskus, meeskonnatöö ja klienditeenindus 5 Kutse-eetika põhimõtete järgimine 5 Tegevuste planeerimine 5 Enesearendamine/elukestva õppe protsessis osalemine 5 Keskkonnahoidliku tööstiili hoidmine 5 Keeleoskus 5 Arvutioskus 5 Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 Chartered Engineer in Heating, Ventilation and Air Conditioning (HVAC), EstQF Level 8 11 Volitatud ehitusinsener V (versioon 1) Volitatud ehitusinsener V (versioon 2) Volitatud ehitusinsener V (versioon 3) Volitatud ehitusinsener V (versioon 4) Volitatud ehitusinsener V (versioon 6) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener 16 2018-10-04 2018-11-29 2023-11-13 8 8 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Heiki Meos EstKonsult OÜ Tiit Kerem Telora-E AS Taavi Ränk BI Inseneribüroo OÜ Teet Tark Hevac OÜ Ants Raja Ants Raja Ehituskorraldus FIE Andres Piirsalu OÜ Entec Eesti Andres Piir Projektbüroo KODA OÜ Peeter Parre IB Aksiaal OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener (edaspidi KVJ insener) tegutseb spetsialistina hoonete kütte-, ventilatsiooni-, niisutus-, kuivatus- ja jahutussüsteemide ning nendega seonduvate paigaldiste (edaspidi sisekliima tagamise süsteemid), lokaalse soojustootmise ja kinnistusiseste kaugkütte ja -jahutuse võrkude kavandamisel, püstitamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel, samuti süsteemide lammutustöödel (ehitusseadustiku ja muude asjakohaste normide mõistes). KVJ inseneri ülesanne on sisekliima tagamiseks ette nähtud tehniliste lahenduste väljatöötamine ja väljatöötatud projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte, keskkonnahoidu ning tööohutust ja töötervishoidu. KVJ insener teeb koostööd teiste sidusvaldkondade spetsialistidega KVJ inseneri kutsealal on välja töötatud järgmised kutsestandardid: - Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 - Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 - Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 Volitatud KVJ inseneri 8. taseme kutse taotlemisel tuleb valida vähemalt üks järgmistest ametialadest: a) sisekliima tagamise süsteemi projekti koostamine b) ehitustegevuse juhtimine c) ehitusjuhtimine d) omanikujärelevalve e) sisekliima tagamise süsteemi projekti ekspertiis f) sisekliima tagamise süsteemi audit g) projekteerimise juhtimine¹ h) inseneride koolitamine ja arendustegevus Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 on spetsialist, kes vastutab nii iseenda kui enda poolt juhitud töörühma töö tulemuste eest. Volitatud KVJ insener, tase 8 kutsetunnistus annab selle omanikule seadusest tulenevatel alustel õiguse tegutseda pädeva isikuna iseseisvalt ja omal vastutusel ainult järgnevalt kirjeldatud piirangute ulatuses: I SISEKLIIMA TAGAMISE SÜSTEEMI PROJEKTI KOOSTAMINE Ilma tehniliste piiranguteta II SISEKLIIMA TAGAMISE SÜSTEEMI EHITAMINE, EHITUSJUHTIMINE Ilma tehniliste piiranguteta III OMANIKUJÄRELEVALVE Ilma tehniliste piiranguteta IV SISEKLIIMA TAGAMISE SÜSTEEMI PROJEKTI EKSPERTIIS Ilma tehniliste piiranguteta V SISEKLIIMA TAGAMISE SÜSTEEMI AUDIT Ilma tehniliste piiranguteta VI PROJEKTEERIMISE JUHTIMINE¹ Ilma tehnilise piiranguta __________________________________________ ¹ - projekteerimise juhtimise tegevuse all peetakse silmas mitte kitsa eriala, vaid kogu ehitise tervikprojekti projekteerimise juhtimist A.2.1 Kütte-, ventilatsiooni ja jahutusinseneritööd tööd läbiv kohustuslik kompetents 1. Kutse-eetika nõuete järgimine 2. Erialane enesearendamine 3. Meeskonnatöös osalemine, meeskonna juhtimine 4. Keskkonnahoidlikkuse ja energiatõhususe põhimõtete rakendamine 5. Valdkondlike teadmiste rakendamine töös 6. Digipädevus ja keeleoskus A.2.2 Sisekliima tagamise süsteemi projekti koostamine 1. Projekti koostamine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Tehniliste lahenduste kavandamine 4. Lähteandmete edastamine teistele projekti osapooltele 5. Seletuskirja koostamine 6. Sisekliima tagamise süsteemide projekti koostamine ja vormistamine 7. Lihtsustatud korras energiamärgise väljastamine 8. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 9. Projekteerija järelevalve tegemine 10. Täiendavate dokumentide koostamine A.2.3 Ehitustegevuse juhtimine 1. Ehituspakkumise koostamine 2. Sisekliima tagamise süsteemi ehitamise kavandamine 3. Ehituse ressursside kavandamine 4. Alltöövõtu töödele hangete korraldamine ja lepingute sõlmimine 5. Ehitustoodete hankimine 6. Sisekliima tagamise süsteemi ehitustegevuse korraldamine ehitustööde kestel 7. Sisekliima tagamise süsteemi ehitustööde kvaliteedikontrolli ja mõõdistustööde tegemise korraldamine 8. Objekti üleandmisdokumentatsiooni koostamine 9. Objekti üleandmise korraldamine A.2.4 Ehitusjuhtimine 1. Ehitusjuhtimine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Vajadusuuringu läbiviimine 3. Hanke ettevalmistamine ja hankedokumentatsiooni koostamine 4. Tehnosüsteemide elutsükli kavandamine 5. Ehitusmaksumuse arvutamine 6. Projekteerimise ettevalmistamine ja tööde korraldamine 7. Projekteerijate valimine ja lepingute ettevalmistamine 8. Ehitustööde ettevalmistamine 9. Pakkumusdokumentatsiooni ettevalmistamine 10. Alltöövõtjate valimine 11. Ehitusprotsessi koordineerimine tellija esindajana 12. Objekti üleandmine ja kasutuselevõtmine 13. Garantiiperioodi toimingud A.2.5 Omanikujärelevalve 1. Omanikujärelevalve tegemine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Järelevalveprogrammi koostamine 3. Ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimine 4. Ehitustegevuse lepingule vastavuse kontrollimine 5. Kvaliteedi vastavuse kontrollimine ja hindamine 6. Ohutusele vastavuse kontrollimine 7. Vajaliku dokumentatsiooni kontrollimine 8. Ehitise vastuvõtmine 9. Teavitustegevus 10. Ettepanekute tegemine A.2.6 Sisekliima tagamise projekti ekspertiis 1. Sisekliima tagamise süsteemi projekti ekspertiisi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Projektiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Projekti mahulise vastavuse kontrollimine 4. Projekti lahenduste eesmärgile ja nõuetele vastavuse kontrollimine 5. Ekspertiisi aruande koostamine A.2.7 Sisekliima tagamise süsteemi audit 1. Sisekliima tagamise süsteemi auditi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Süsteemiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Täiendavate uuringute ja testide korraldamine 4. Kontrollarvutuste ja täiendavate mõõtmiste tegemine 5. Auditi aruande koostamine A.2.8 Projekteerimise juhtimine 1. Projekteerimise juhtimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Projekteerimislepingu ettevalmistamine 3. Projekteerimismeeskonna komplekteerimine 4. Infovahetuse korraldamine 5. Projekteerimise koordineerimine ja kvaliteedijuhtimine 6. Projekteerija järelevalve korraldamine A.2.9 Inseneride koolitamine ja arendustegevus 1. Koolitustegevus 2. Õppe- ja juhendmaterjalide koostamine 3. Teaduslike või rakenduslike uurimistööde tegemine Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka väliobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Magistrikraad või sellega võrdsustatud 5-aastase integreeritud kõrghariduse diplom kütte, ventilatsiooni ja jahutuse või muul tehnilisel erialal, mille õppe sisaldab etteantud mahus erialaaineid. Lisaks kutse taotlemiseks ettenähtud mahus praktilist töökogemust ja läbitud täienduskoolitusi. Kõik nõuded on detailsemalt kirjas kutse andmise korra dokumentatsioonis. projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht, konsultant. Ehitusseadustik ja selle asjakohased rakendusaktid. Muud erialased standardid, juhendmaterjalid ja normid. Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 kutse saamiseks on vaja tõendada kohustuslik kompetents (B.2.1) ja vähemalt üks vabalt valitav kompetents B.2.2, B.2.3, B.2.4, B.2.5, B.2.6, B.2.7, B.2.8 või B.2.9 hulgast. Kütte-, ventilatsiooni ja jahutusinseneritööd tööd läbiv kohustuslik kompetents 7 Kutse saamiseks on vaja tõendada vähemalt üks valitavatest kompetentsidest: B.2.2, B.2.3, B.2.4, B.2.5, B.2.6, B.2.7, B.2.8 või B.2.9. Sisekliima tagamise süsteemi projekteerimine 8 Ehitustegevuse juhtimine 8 Ehitusjuhtimine 8 Omanikujärelevalve 8 Sisekliima tagamise süsteemi projekti ekspertiis 8 Sisekliima tagamise süsteemi audit 8 Projekteerimise projektijuhtimine 8 Inseneride koolitamine ja arendustöö 8 Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 Assistant Property Valuer, level 5 6 Hindaja assistent III (versioon 1) Hindaja assistent III (versioon 2) Hindaja assistent III (versioon 3) Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 (versioon 4) Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 (versioon 5) Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 (versioon 7) Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 (versioon 8) Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hindaja 16 2018-10-04 2018-10-04 2023-10-03 5 5 3315 Hindajad ja kahjuhindajad 0421 Õigus 68 Kinnisvaraalane tegevus Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala EKHÜ Heade Tavade Koodeks Marje Kolmar 1Partner Kinnisvarabüroo, EKHÜ Andres Teder Pindi Kinnisvara / ERI Kinnisvara Härmo Haljaste Kaanon Kinnisvarabüroo Andres Juss Maa-amet Martin Kõiv Keskkonnaministeerium, EKHÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kinnisvara hindamise kutsealal töötavate hindajate peamised tööülesanded on varade väärtuste leidmine, hindamisaruannete koostamine või nende läbivaatamine. Hindajad tuginevad oma töös Eesti vara hindamise standarditele EVS 875 ja juhul kui EVS 875 regulatsioon on ebapiisav, siis rahvusvahelistele vara hindamise standarditele. Hindajad lähtuvad oma töös Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu (edaspidi EKHÜ) heade tavade koodeksist (Lisa 3 - Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu heade tavade koodeks). Kinnisvara hindamise kutsealal on kutsed kolmel tasemel: 1) kinnisvara nooremhindaja, tase 5 2) kinnisvara hindaja, tase 6 3) vara hindaja, tase 7 Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 suhtleb oma töös tellijaga, teostab hinnatava vara ülevaatuse ja koostab turuanalüüsi (v.a. makromajandusliku). Koostöös kõrgema kutsetaseme hindajaga valib ja rakendab hindamismeetodi, koostab hindamisaruande ning esitab selle kõrgema kutsetasemega hindajale läbivaatamiseks ja allkirjastamiseks. A.2.1 Suhtlemine tellijaga 1. Lähteülesande fikseerimine 2. Tellimuslepingu sõlmimine A.2.2 Teabe kogumine hinnatava vara kohta 1. Dokumentide ja registriandmete kogumine 2. Hinnatava vara ülevaatamine 3. Hinnatava vara kohta kogutud andmete süstematiseerimine ja analüüsimine A.2.3 Kinnisvaraturu analüüsimine hinnatava vara kontekstis 1. Kinnisvaraturu analüüsimine 2. Turuandmete kogumine A.2.4 Vara hindamine ja hindamisaruande vormistamine 1. Eelduste ja piiravate tingimuste määratlemine 2. Hindamismeetodi valimine 3. Hindamismeetodi realiseerimine 4. Hindamisaruande koostamine A.2.5 Aruandlus ja juhendamine 1. Hindamisaruannete arhiveerimine 2. Aruandluse esitamine Kinnisvara nooremhindaja töö on üldjoontes fikseeritud (40 tundi nädalas), kuid sõltuvalt kokkulepetest tööandjaga, töömahust või muudest töökorralduse eripäradest võib töö toimuda ka paindliku graafiku alusel või väljaspool kontorit. Hindaja töö toimub peamiselt siseruumides, kuid hinnatavat vara vaadatakse üle välitöödel. Tööülesanded on vahelduvad, töö maht ja rütm sõltuvad tellimuste hulgast ja hinnatava vara eripärast. Hindaja töökeskkonnaga seotud riskifaktorid tulenevad peamiselt välitöödel hinnatavate ehitiste, ehitus- ja tööstusobjektide eripärast, seetõttu peab ta rangelt järgima kehtivaid ohutusnõudeid. Teatud olukordades tuleb hindajal tööülesannete täitmisel siseneda eravaldustesse, mistõttu võivad märkimisväärseks ohufaktoriks olla ka kurjad koduloomad, peamiselt koerad. Arvuti, fotoaparaat, kontoritarbed, telefon, andmebaasid, internet. Kinnisvara nooremhindaja töös on oluline täpsus, korrektsus, konkreetsus ja analüütiline mõtlemine. Töö tegemiseks on äärmiselt vajalikud ka suhtlemisoskus, pingetaluvus ja võime rahumeelselt lahendada konfliktolukordi. Tööülesannete täitmisel tulevad kasuks läbirääkimis- ja argumenteerimisoskused, meelekindlus ja otsustusvõime. Kinnisvara nooremhindajatena töötavad üldjuhul inimesed, kellel on keskharidus, kes on läbinud erialase täiendkoolituse ja omandanud oma kutsealased oskused tööpraktika käigus. Hindaja assistent, kinnisvara nooremhindaja. Krediidiandjate- ja vahendajate seadus. Rahandusministri 15.06.2016 määrus nr 25 „Nõuded elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu tagatiseks oleva kinnisvara hindamisele“. Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 kutse saamiseks tuleb tõendada kõik kompetentsid (B.2.1 – 2.11). Suhtlemine tellijaga 5 Teabe kogumine hinnatava objekti kohta 5 Kinnisvaraturu analüüsimine hinnatava vara kontekstis 5 Vara hindamine ja hindamisaruande vormistamine 5 Aruandlus ja juhendamine 5 Kutse-eetika põhimõtete järgimine 5 Oma töö planeerimine 5 Suhtlemisoskused, meeskonnatöö ja klienditeenindus 5 Elukestvas õppes osalemine 5 Keskkonnahoidliku tööstiili hoidmine 5 Keelteoskus ja arvutioskus 5 Kinnisvara hindaja, tase 6 Residential Valuer, level 6 9 Kinnisvara hindaja IV (versioon 4) Kinnisvara hindaja IV (versioon 5) Kinnisvara hindaja IV (versioon 6) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 10) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 11) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 12) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 7) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 8) Kinnisvarahindaja IV (versioon 1) Kinnisvarahindaja IV (versioon 2) Kinnisvarahindaja IV (versioon 3) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hindaja 16 2018-10-04 2018-10-04 2023-10-03 6 6 3315 Hindajad ja kahjuhindajad 0421 Õigus 68 Kinnisvaraalane tegevus Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala EKHÜ Heade Tavade Koodeks Marje Kolmar 1Partner Kinnisvarabüroo, EKHÜ Andres Teder Pindi Kinnisvara / ERI Kinnisvara Härmo Haljaste Kaanon Kinnisvarabüroo Andres Juss Maa-amet Martin Kõiv Keskkonnaministeerium, EKHÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kinnisvara hindamise kutsealal töötavate hindajate peamised tööülesanded on varade väärtuste leidmine, hindamisaruannete koostamine või nende läbivaatamine. Hindajad tuginevad oma töös Eesti vara hindamise standarditele EVS 875 ja juhul kui EVS 875 regulatsioon on ebapiisav, siis rahvusvahelistele vara hindamise standarditele. Hindajad lähtuvad oma töös Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu (edaspidi EKHÜ) heade tavade koodeksist (Lisa 3 - Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu heade tavade koodeks). Kinnisvara hindamise kutsealal on kutsed kolmel tasemel: 1) kinnisvara nooremhindaja, tase 5 2) kinnisvara hindaja, tase 6 3) vara hindaja, tase 7 Kinnisvara hindaja, tase 6 suhtleb tellijaga, teostab hinnatava vara ülevaatuse, koostab turuanalüüsi, valib ja rakendab hindamismeetodi, koostab ja vormistab hindamisaruande. Ta juhendab nooremhindajaid nende töös: kontrollib töö õigsust, kirjutab alla hindamisaruannetele. 6. taseme kinnisvara hindaja koostab ja allkirjastab peamiselt eluotstarbelise vara hindamisaruandeid. Oma kutsetaset ületavate varaliikide hindamisaruandeid esitab ta kõrgema taseme varahindajale läbivaatamiseks ja allkirjastamiseks. 6. taseme kinnisvara hindaja võib vajadusel juhtida äriühingu hindamisgrupi või hindamisosakonna tööd või hindamisteenuse osutamist äriühingus. A.2.1 Suhtlemine tellijaga 1. Lähteülesande fikseerimine 2. Tellimuslepingu sõlmimine A.2.2 Teabe kogumine hinnatava vara kohta 1. Dokumentide ja registriandmete kogumine 2. Hinnatava vara ülevaatamine 3. Hinnatava vara kohta kogutud andmete süstematiseerimine ja analüüsimine A.2.3 Kinnisvaraturu analüüsimine hinnatava vara kontekstis 1. Makromajandusliku olukorra kirjeldamine 2. Kinnisvaraturu analüüsimine 3. Turuandmete kogumine A.2.4 Vara hindamine ja hindamisaruande vormistamine 1. Eelduste ja piiravate tingimuste määratlemine 2. Hindamismeetodi valimine 3. Hindamismeetodi realiseerimine 4. Hindamisaruande koostamine 5. Hindamisaruannet läbivaatamine A.2.5 Aruandlus ja juhendamine 1. Hindamisaruannete arhiveerimine 2. Aruandluse esitamine 3. Teiste hindajate töö juhendamine Kinnisvara hindaja töö on üldjoontes fikseeritud (40 tundi nädalas), kuid sõltuvalt kokkulepetest tööandjaga, töömahust või muudest töökorralduse eripäradest võib töö toimuda ka paindliku graafiku alusel või väljaspool kontorit. Hindaja töö toimub peamiselt siseruumides, kuid hinnatavat vara vaadatakse üle välitöödel. Tööülesanded on vahelduvad, töö maht ja rütm sõltuvad tellimuste hulgast ja hinnatava vara eripärast. Hindaja töökeskkonnaga seotud riskifaktorid tulenevad peamiselt välitöödel hinnatavate ehitiste, ehitus- ja tööstusobjektide eripärast, seetõttu peab ta rangelt järgima kehtivaid ohutusnõudeid. Teatud olukordades tuleb hindajal tööülesannete täitmisel siseneda eravaldustesse, mistõttu võivad märkimisväärseks ohufaktoriks olla ka kurjad koduloomad, peamiselt koerad. Arvuti, fotoaparaat, kontoritarbed, telefon, andmebaasid, internet. Kinnisvara hindaja töös on oluline täpsus, korrektsus, konkreetsus ja analüütiline mõtlemine. Töö tegemiseks on äärmiselt vajalikud ka suhtlemisoskus, pingetaluvus ja võime rahumeelselt lahendada konfliktolukordi. Tööülesannete täitmisel tulevad kasuks läbirääkimis- ja argumenteerimisoskused, meelekindlus ja otsustusvõime. Kinnisvara hindajatena töötavatel inimestel on üldjuhul kõrgharidus, eelistatavalt majandus-, ehitus-, õigusteadus- või kinnisvaraalane. Lisaks praktiline töökogemus kinnisvara hindamise kutsealal ja läbitud kutsealane täiendõpe. Kinnisvara hindaja, hindamisekspert, kutseline hindaja. Krediidiandjate- ja vahendajate seadus. Rahandusministri 15.06.2016 määrus nr 25 „Nõuded elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu tagatiseks oleva kinnisvara hindamisele“. Kinnisvara hindaja, tase 6 kutse saamiseks tuleb tõendada kõik kompetentsid (B.2.1 – 2.11). Suhtlemine tellijaga 6 Teabe kogumine hinnatava objekti kohta 6 Kinnisvaraturu analüüsimine hinnatava vara kontekstis 6 Vara hindamine ja hindamisaruande vormistamine 6 Aruandlus ja juhendamine 6 Kutse-eetika põhimõtete järgimine 6 Oma töö planeerimine 6 Suhtlemisoskused, meeskonnatöö ja klienditeenindus 6 Elukestvas õppes osalemine 6 Keskkonnahoidliku tööstiili hoidmine 6 Keelteoskus ja arvutioskus 6 Vara hindaja, tase 7 Property valuer, level 7 6 Vara hindaja V (versioon 1) Vara hindaja V (versioon 2) Vara hindaja V (versioon 3) Vara hindaja, tase 7 (versioon 4) Vara hindaja, tase 7 (versioon 5) Vara hindaja, tase 7 (versioon 7) Vara hindaja, tase 7 (versioon 8) Vara hindaja, tase 7 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hindaja 16 2018-10-04 2018-10-04 2023-10-03 7 7 3315 Hindajad ja kahjuhindajad 0421 Õigus 68 Kinnisvaraalane tegevus Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala EKHÜ Heade Tavade Koodeks Marje Kolmar 1Partner Kinnisvarabüroo, EKHÜ Andres Teder Pindi Kinnisvara / ERI Kinnisvara Härmo Haljaste Kaanon Kinnisvarabüroo Andres Juss Maa-amet Martin Kõiv Keskkonnaministeerium, EKHÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kinnisvara hindamise kutsealal töötavate hindajate peamised tööülesanded on varade väärtuste leidmine, hindamisaruannete koostamine või nende läbivaatamine. Hindajad tuginevad oma töös Eesti vara hindamise standarditele EVS 875 ja juhul kui EVS 875 regulatsioon on ebapiisav, siis rahvusvahelistele vara hindamise standarditele. Hindajad lähtuvad oma töös Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu (edaspidi EKHÜ) heade tavade koodeksist (Lisa 3 - Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu heade tavade koodeks). Kinnisvara hindamise kutsealal on kutsed kolmel tasemel: 1) kinnisvara nooremhindaja, tase 5 2) kinnisvara hindaja, tase 6 3) vara hindaja, tase 7 Vara hindaja, tase 7 suhtleb tellijaga, teostab hinnatava vara ülevaatuse, koostab turuanalüüsi, valib ja rakendab hindamismeetodi, koostab ja vormistab hindamisaruande. Ta juhendab madalama taseme hindajaid nende töös: kontrollib nende poolt tehtud töö õigsust, kirjutab alla hindamisaruannetele. 7. taseme vara hindaja koostab ja allkirjastab kõikide vara liikide hindamisaruandeid. Vara hindaja võib juhtida äriühingu hindamisgrupi või hindamisosakonna tööd või hindamisteenuse osutamist äriühingus. A.2.1 Suhtlemine tellijaga 1. Lähteülesande fikseerimine 2. Tellimuslepingu sõlmimine A.2.2 Teabe kogumine hinnatava vara kohta 1. Dokumentide ja registriandmete kogumine 2. Hinnatava vara ülevaatamine 3. Hinnatava vara kohta kogutud andmete süstematiseerimine ja analüüsimine A.2.3 Kinnisvaraturu analüüsimine hinnatava vara kontekstis 1. Makromajandusliku olukorra kirjeldamine 2. Kinnisvaraturu analüüsimine 3. Turuandmete kogumine A.2.4 Vara hindamine ja hindamisaruande vormistamine 1. Eelduste ja piiravate tingimuste määratlemine 2. Hindamismeetodi valimine 3. Hindamismeetodi realiseerimine 4. Hindamisaruande koostamine 5. Hindamisaruannet läbivaatamine A.2.5 Aruandlus ja juhendamine 1. Hindamisaruannete arhiveerimine 2. Aruandluse esitamine 3. Teiste hindajate töö juhendamine Vara hindaja töö on üldjoontes fikseeritud (40 tundi nädalas), kuid sõltuvalt kokkulepetest tööandjaga, töömahust või muudest töökorralduse eripäradest võib töö toimuda ka paindliku graafiku alusel või väljaspool kontorit. Hindaja töö toimub peamiselt siseruumides, kuid hinnatavat vara vaadatakse üle välitöödel. Tööülesanded on vahelduvad, töö maht ja rütm sõltuvad tellimuste hulgast ja hinnatava vara eripärast. Hindaja töökeskkonnaga seotud riskifaktorid tulenevad peamiselt välitöödel hinnatavate ehitiste, ehitus- ja tööstusobjektide eripärast, seetõttu peab ta rangelt järgima kehtivaid ohutusnõudeid. Teatud olukordades tuleb hindajal tööülesannete täitmisel siseneda eravaldustesse, mistõttu võivad märkimisväärseks ohufaktoriks olla ka kurjad koduloomad, peamiselt koerad. Arvuti, fotoaparaat, kontoritarbed, telefon, andmebaasid, internet. Vara hindaja töös on oluline täpsus, korrektsus, konkreetsus ja analüütiline mõtlemine. Töö tegemiseks on äärmiselt vajalikud ka suhtlemisoskus, pingetaluvus ja võime rahumeelselt lahendada konfliktolukordi. Tööülesannete täitmisel tulevad kasuks läbirääkimis- ja argumenteerimisoskused, meelekindlus ja otsustusvõime. Vara hindajatena töötavatel inimestel on kõrgharidus, eelistatavalt majandus-, ehitus-, õigusteadus- või kinnisvaraalane. Lisaks praktiline töökogemus kinnisvara hindamise kutsealal ja läbitud kutsealane täiendõpe. Vara hindaja, hindamisekspert, kutseline hindaja. Krediidiandjate- ja vahendajate seadus. Rahandusministri 15.06.2016 määrus nr 25 „Nõuded elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu tagatiseks oleva kinnisvara hindamisele“. Vara hindaja, tase 7 kutse saamiseks tuleb tõendada kõik kompetentsid (B.2.1 – 2.11). Suhtlemine tellijaga 7 Teabe kogumine hinnatava objekti kohta 7 Kinnisvaraturu analüüsimine hinnatava vara kontekstis 7 Vara hindamine ja hindamisaruande vormistamine 7 Aruandlus ja juhendamine 7 Kutse-eetika põhimõtete järgimine 7 Oma töö planeerimine 7 Suhtlemisoskused, meeskonnatöö ja klienditeenindus 7 Elukestvas õppes osalemine 7 Keskkonnahoidliku tööstiili hoidmine 7 Keelteoskus ja arvutioskus 6 Ehitusinsener, tase 6 Civil Engineer in Buildings and Structures, EstQF Level 6 11 Ehitusinsener IV (versioon 1) Ehitusinsener IV (versioon 2) Ehitusinsener IV (versioon 3) Ehitusinsener IV (versioon 4) Ehitusinsener IV (versioon 6) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 10) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 12) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 13) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 5) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 7) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 8) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 9) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 10) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 11) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 12) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 13) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 5) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 7) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 8) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 9) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 10) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 11) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 12) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 13) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 5) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 7) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 8) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 9) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 10) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 11) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 12) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 13) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 5) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 7) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 8) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 9) Geotehnika Hoonete ehitus Sadamaehitus Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Ehitusinsener 16 2018-10-04 2018-11-29 2023-11-13 6 6 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Heiki Meos EstKonsult OÜ Ants Raja Ants Raja Ehituskorraldus FIE Andres Piirsalu OÜ Entec Eesti Andres Piir Projektbüroo KODA OÜ Peeter Parre IB Aksiaal OÜ Aleksander Grünstam Allux SG OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Ehitusvaldkonna insenerid tegutsevad spetsialistina hoonete ja rajatiste projekteerimisel, püstitamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel, samuti lammutus- ja restaureerimistöödel. Ehitusinsenerid arvestavad oma ametialaste ülesannete täitmisel sotsiaalsete, majanduslike, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetiliste aspektidega ning teevad koostööd sidusvaldkondade spetsialistidega. Ehitusinseneri kutsealal on välja töötatud kutsestandardid kolmel EKR tasemel: - Ehitusinsener, tase 6 - Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 - Volitatud ehitusinsener, tase 8 Ehitusinsenerid üldehituse erialal spetsialiseeruvad ühele kolmest allerialast: a) Hoonete ehitus b) Sadamaehitus c) Geotehnika¹ Spetsialiseerumiste all on vajalik valida vähemalt üks järgmistest ametialadest: a) Hoonete ehituse puhul: - Hoone ehitusprojekti koostamine - Hoone klaasfassaadi projekti koostamine - Hoone kergfassaadi projekti koostamine - Hoone katuse projekti koostamine - Palkmaja ehitusprojekti koostamine - Ehitustegevuse juhtimine - Ehitustegevuse juhtimine klaasfassaadide ehitamisel - Ehitustegevuse juhtimine kergfassaadide ehitamisel - Ehitustegevuse juhtimine katuseehitustöödel - Ehitustegevuse juhtimine palkmajade ehitamisel - Ehitusjuhtimine - Omanikujärelevalve - Ehitusprojekti ekspertiis - Projekteerimise juhtimine² - Ehitusmaksumuse hindamine b) Sadamaehituse puhul: - Ehitustegevuse juhtimine - Ehitusjuhtimine - Omanikujärelevalve - Ehitusprojekti ekspertiis - Projekteerimise juhtimine² - Ehitusmaksumuse hindamine c) Geotehniliste tööde puhul: - Geotehniline projekteerimine - Ehitusgeoloogilised uuringud - Ehitustegevuse juhtimine - Ehitusjuhtimine - Omanikujärelevalve - Ehitusprojekti ekspertiis - Projekteerimise juhtimine² - Ehitusmaksumuse hindamine Ehitusinsener, tase 6 on spetsialist, kes vastutab nii iseenda kui enda poolt juhitud töörühma töö tulemuste eest. Ehitusinsener, tase 6 kutsetunnistus annab selle omanikule seadusest tulenevatel alustel õiguse tegutseda pädeva isikuna iseseisvalt ja omal vastutusel ainult järgnevalt kirjeldatud piirangute ulatuses: I EHITUSLOAKOHUSTUSLIKU EHITISE VÕI SADAMARAJATISE EHITAMINE, GEOTEHNILISED TÖÖD, EHITUSJUHTIMINE 1. Ehitusloakohustusliku ehitise ehitamine 1.1 Maapinnast kuni 45 m kõrguste ja kuni 8 m sügavuste hoonete ja nende konstruktsioonide ehitamine silletega kuni: - monoliitsed betoonkonstruktsioonid kuni 18 m - monteeritavad konstruktsioonid kuni 25 m - teraskonstruktsioonid kuni 36 m - puitkonstruktsioonid kuni 18 m - komposiitkonstruktsioonid kuni 18 m Eelnimetatud piirangutega ehitiste piirdekonstruktsioonide ja palkmajade ehitamine. 1.2 Kuni teise geotehnilise kategooriaga ehitiste³ ehitamine. 1.3 Avalikkusele mittekasutatavate teede, platside ja transpordirajatiste ehitamine mittekeerukates ehitusgeoloogilistes tingimustes. 1.4 Ehituselementide tehaseline tootmine. 2. Sadamarajatiste ehitamine 2.1 Väikelaevade kaid, muulid, kaldakindlustused ja lainemurdjad veesügavusega kuni 4,5 m. 3. Geotehnilised tööd 3.1 Geotehniliste uuringute välitööde juhtimine 3.2 Esimese geotehnilise³ kategooria ehitiste geotehniliste uuringute andmetöötlus 3.3 Kuni teise geotehnilise kategooriaga³ ehitiste ehitamine. 3.4 Krundisiseste teede-platside ja transpordirajatiste ehitamine mittekeerukates ehitusgeoloogilistes tingimustes. II EHITUSLOAKOHUSTUSLIKU EHITISE EHITUSPROJEKTI KOOSTAMINE, GEOTEHNILINE PROJEKTEERIMINE 1. Ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekti koostamine Eramud ja EVS-EN 1990:2002+NA:2002 standardi CC1 tagajärgede klassi liigituvad muud ehitised konstruktsioonid kandeavasid arvestades: - monoliitsed betoonkonstruktsioonid kuni 6 m - monteeritavad konstruktsioonid kuni 9 m - teraskonstruktsioonid kuni 6 m - puitkonstruktsioonid kuni 6 m - komposiitkonstruktsioonid kuni 6 m 2. Geotehniline projekteerimine 2.1 Kuni teise geotehnilise kategooriaga³ ehitised 2.2 Krundisisesed teed-platsid ja transpordirajatised mittekeerukates ehitusgeoloogilistes tingimustes III OMANIKUJÄRELEVALVE Eramud ja EVS-EN 1990:2002+NA:2002 standardi CC1 tagajärgede klassi liigituvad muud hooned. IV EHITUSPROJEKTI EKSPERTIIS Piirangud on analoogsed ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekti koostamisele ning geotehnilisele projekteerimisele kohalduvatega. V PROJEKTEERIMISE JUHTIMINE Piirangud on analoogsed ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekti koostamisele. VI EHITUSMAKSUMUSE HINDAMINE Ilma tehniliste piiranguteta. ______________________________________________ ¹ - Ehitusinseneride standardite raames on sõna "hoone" all mõeldud kõiki maismaaehitisi va sillad, tunnelid, truubid jms, mis kuuluvad teedehituse valdkonda ² - Üldehituse eriala geotehnika allerialal antud kutsega on õigus tegutseda 6. taseme pädeva isikuna ka teedeehituse ning keskkonnatehnika hoonete tehnosüsteemide eriala geotehniliste tööde alal. ³ - projekteerimise juhtimise tegevuse all peetakse silmas mitte kitsa eriala, vaid kogu tervikprojekti projekteerimise projektijuhtimist. ⁴ - EVS-NE 1997-1 liigituse järgi A.2.1 Ehitusinseneri tööd läbiv kohustuslik kompetents 1. Kutse-eetika nõuete järgimine 2. Erialane enesearendamine 3. Meeskonnatöös osalemine, meeskonna juhtimine 4. Keskkonnahoidlikkuse ja energiatõhususe põhimõtete rakendamine 5. Valdkondlike teadmiste rakendamine töös 6. Digipädevus ja keeleoskus A.2.2 Hoonete ehitus 1. Tööde juhtimine ja korraldamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Valminud tööde ja nende osade kvaliteedi kontrollimine 3. Valminud tööde kompleksse vastavuse/sobivuse kontrollimine 4. Valminud tööde tellijale esitamise/üleandmise korraldamine A.2.3 Sadamaehitus 1. Tööde juhtimine ja korraldamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Valminud tööde ja nende osade kvaliteedi kontrollimine 3. Valminud tööde kompleksse vastavuse/sobivuse kontrollimine 4. Valminud tööde tellijale esitamise/üleandmise korraldamine A.2.4 Geotehnilised tööd 1. Tööde juhtimine ja korraldamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Valminud tööde ja nende osade kvaliteedi kontrollimine 3. Valminud tööde kompleksse vastavuse/sobivuse kontrollimine 4. Valminud tööde tellijale esitamise/üleandmise korraldamine A.2.5 Hoone ehitusprojekti koostamine 1. Ehitusprojekti koostamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Kandeskeemi ja liigi valimine, arvutamine ja dimensioneerimine 4. Piirdetarindite lahenduste määramine 5. Seletuskirja koostamine 6. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 7. Konstruktsiooniosa projekti koostamine ja vormistamine 8. Konstruktsioonide lammutusprojekti koostamine 9. Ehitise kasutus- ja hooldusjuhendi koostamine 10. Projekteerija järelevalve tegemine A.2.6 Hoone klaasfassaadi projekti koostamine 1. Klaasfassaadi projekteerimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Kandeskeemi ja liigi valimine, arvutamine ja dimensioneerimine 4. Piirdetarindite lahenduste määramine 5. Seletuskirja koostamine 6. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 7. Konstruktsiooniosa projekti koostamine ja vormistamine 8. Konstruktsioonide lammutusprojekti koostamine 9. Konstruktsiooni kasutus- ja hooldusjuhendi koostamine 10. Projekteerija järelevalve tegemine A.2.7 Hoone kergfassaadi projekti koostamine 1. Kergfassaadi projekteerimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Kandeskeemi ja liigi valimine, arvutamine ja dimensioneerimine 4. Piirdetarindite lahenduste määramine 5. Seletuskirja koostamine 6. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 7. Konstruktsiooniosa projekti koostamine ja vormistamine 8. Konstruktsioonide lammutusprojekti koostamine 9. Konstruktsiooni kasutus- ja hooldusjuhendi koostamine 10. Projekteerija järelevalve tegemine A.2.8 Hoone katuse projekti koostamine 1. Katuse projekteerimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Kandeskeemi ja liigi valimine, arvutamine ja dimensioneerimine 4. Piirdetarindite lahenduste määramine 5. Seletuskirja koostamine 6. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 7. Konstruktsiooniosa projekti koostamine ja vormistamine 8. Konstruktsioonide lammutusprojekti koostamine 9. Konstruktsiooni kasutus- ja hooldusjuhendi koostamine 10. Projekteerija järelevalve tegemine A.2.9 Palkmaja ehitusprojekti koostamine 1. Palkmaja ehitusprojekti koostamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Kandeskeemi ja liigi valimine, arvutamine ja dimensioneerimine 4. Piirdetarindite lahenduste määramine 5. Seletuskirja koostamine 6. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 7. Konstruktsiooniosa projekti koostamine ja vormistamine 8. Konstruktsioonide lammutusprojekti koostamine 9. Ehitise kasutus- ja hooldusjuhendi koostamine 10. Projekteerija järelevalve tegemine 2.10 Geotehniline projekteerimine 1. Geotehniline projekteerimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Pinnaseuuringute tegemine 3. Kaevete, nõlvade, pinnastammide ja süvendite üldstabiilsuse ja kandevõime arvutamine 4. Sulund- ja tugiseinte kavandamine 5. Pinnase tihendamise, parendamise ja armeerimise kavandamine 6. Vaia kandevõime määramine 7. Ehitustegevuse geotehnilise mõju hindamine 2.11 Ehitustegevuse juhtimine 1. Ehitustegevuse juhtimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Ehituspakkumise koostamine 3. Ehitamise kavandamine 4. Ehituse ressursside kavandamine 5. Alltööhangete korraldamine ja lepingute sõlmimine 6. Ehitustoodete hankimine 7. Ehitustegevuse korraldamine ehitustööde kestel 8. Kvaliteedikontrolli ja mõõdistustööde tegemise korraldamine 9. Objekti üleandmisdokumentatsiooni koostamine 10. Objekti üleandmise korraldamine A.2.12 Ehitustegevuse juhtimine klaasfassaadide ehitamisel 1. Ehitustegevuse juhtimine klaasfassaadide ehitustöödel kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Ehituspakkumise koostamine 3. Ehitamise kavandamine 4. Ehituse ressursside kavandamine 5. Alltööhangete korraldamine ja lepingute sõlmimine 6. Ehitustoodete hankimine 7. Ehitustegevuse korraldamine ehitustööde kestel 8. Kvaliteedikontrolli ja mõõdistustööde tegemise korraldamine 9. Objekti üleandmisdokumentatsiooni koostamine 10. Objekti üleandmise korraldamine A.2.13 Ehitustegevuse juhtimine kergfassaadide ehitamisel 1. Ehitustegevuse juhtimine kergfassaadide ehitustöödel kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Ehituspakkumise koostamine 3. Ehitamise kavandamine 4. Ehituse ressursside kavandamine 5. Alltööhangete korraldamine ja lepingute sõlmimine 6. Ehitustoodete hankimine 7. Ehitustegevuse korraldamine ehitustööde kestel 8. Kvaliteedikontrolli ja mõõdistustööde tegemise korraldamine 9. Objekti üleandmisdokumentatsiooni koostamine 10. Objekti üleandmise korraldamine A.2.14 Ehitustegevuse juhtimine katuseehitustöödel 1. Ehitustegevuse juhtimine katuseehitustöödel kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Ehituspakkumise koostamine 3. Ehitamise kavandamine 4. Ehituse ressursside kavandamine 5. Alltööhangete korraldamine ja lepingute sõlmimine 6. Ehitustoodete hankimine 7. Ehitustegevuse korraldamine ehitustööde kestel 8. Kvaliteedikontrolli ja mõõdistustööde tegemise korraldamine 9. Objekti üleandmisdokumentatsiooni koostamine 10. Objekti üleandmise korraldamine A.2.15 Ehitustegevuse juhtimine palkmajade ehitamisel 1. Ehitustegevuse juhtimine palkmajade ehitamisel kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Ehituspakkumise koostamine 3. Ehitamise kavandamine 4. Ehituse ressursside kavandamine 5. Alltööhangete korraldamine ja lepingute sõlmimine 6. Ehitustoodete hankimine 7. Ehitustegevuse korraldamine ehitustööde kestel 8. Kvaliteedikontrolli ja mõõdistustööde tegemise korraldamine 9. Objekti üleandmisdokumentatsiooni koostamine 10. Objekti üleandmise korraldamine A.2.16 Ehitusjuhtimine 1. Ehitusjuhtimine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Vajadusuuringu läbiviimine 3. Hanke ettevalmistamine ja hankedokumentatsiooni koostamine 4. Ehitise elutsükli kavandamine 5. Ehitusmaksumuse arvutamine 6. Projekteerimise ettevalmistamine ja tööde korraldamine 7. Projekteerijate valimine ja lepingute ettevalmistamine 8. Ehitustööde ettevalmistamine 9. Pakkumus-dokumentatsiooni ettevalmistamine 10. Alltöövõtjate valimine 11. Ehitusprotsessi koordineerimine tellija esindajana 12. Objekti üleandmine ja kasutuselevõtmine 13. Garantiiperioodi toimingud A.2.17 Omanikujärelevalve 1. Omanikujärelevalve tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Järelevalveprogrammi koostamine 3. Ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimine 4. Ehitustegevuse lepingule vastavuse kontrollimine 5. Kvaliteedi vastavuse kontrollimine ja hindamine 6. Ohutusele vastavuse kontrollimine 7. Vajaliku dokumentatsiooni kontrollimine 8. Ehitise vastuvõtmine 9. Teavitustegevus 10. Ettepanekute tegemine A.2.18 Ehitusprojekti ekspertiis 1. Ehitusprojekti ekspertiisi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Projektiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Projekti mahulise vastavuse kontrollimine 4. Projekti lahenduste eesmärgile ja nõuetele vastavuse kontrollimine 5. Ekspertiisi aruande koostamine A.2.19 Ehitusgeoloogilised uuringud 1. Ehitusgeoloogiliste uuringute tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Väliuuringute tegemine 3. Uuringu aruannete vormistamine A.2.20 Projekteerimise juhtimine 1. Projekteerimise juhtimistegevuste läbiviimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Projekteerimislepingu ettevalmistamine 3. Projekteerimismeeskonna komplekteerimine 4. Infovahetuse korraldamine 5. Projekteerimise koordineerimine ja kvaliteedijuhtimine 6. Projekteerija järelevalve korraldamine A.2.21 Ehitusmaksumuse hindamine 1. Maksumus- ja tasuvusuuringute tegemine 2. Tellija eelarve koostamine, maksumusplaanimine 3. Ehituspakkumuse hinnaosa koostamine Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Üldehituse eriala ehitusinseneril on üldjuhul rakenduskõrghariduse diplom või bakalaureuse kraad üldehituse erialal. Lisaks on vajalikud taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töökogemuse olemasolu ning etteantud mahus läbitud täiendusõpe. Kõik nõuded on detailsemalt kirjas kutse andmise korras dokumentatsioonis. Projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht, konsultant. Ehitusseadustik ja selle asjakohased rakendusaktid. Muud erialased standardid, juhendmaterjalid ja normid. Ehitusinsener, tase 6 kutse saamiseks tuleb tõendada kohustuslik kompetents B.2.1, üks spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.2 - B.2.4 hulgast ning vähemalt üks valitav kompetents valikust B.2.5 - B.2.22 spetsialiseerumise juurde. Ehitusinseneri tööd läbiv kohustuslik kompetents 7 Kutse saamiseks tuleb tõendada üks spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.2 - B.2.4 hulgast. Kutse saamiseks tuleb tõendada vähemalt üks valitav kompetents valikust B.2.5 - B.2.22 spetsialiseerumise juurde. Hoone ehitusprojekti koostamine 6 Hoone klaasfassaadi projekti koostamine 6 Hoone kergfassaadi projekti koostamine 6 Hoone katuse projekti koostamine 6 Palkmaja ehitusprojekti koostamine 6 Geotehniline projekteerimine 6 Ehitustegevuse juhtimine 6 Ehitustegevuse juhtimine klaasfassaadide ehitamisel 6 Ehitustegevuse juhtimine kergfassaadide ehitamisel 6 Ehitustegevuse juhtimine palkmajade ehitamisel 6 Ehitustegevuse juhtimine katuste ehitamisel 6 Ehitusjuhtimine 6 Omanikujärelevalve 6 Ehitusprojekti ekspertiis 6 Ehitusgeoloogilised uuringud 6 Projekteerimise juhtimine 6 Ehitusmaksumuse hindamine 6 Volitatud teedeinsener, tase 8 Chartered Civil Engineer in road engineering, level 8 4 Volitatud teedeinsener V (versioon 1) Volitatud teedeinsener V (versioon 2) Volitatud teedeinsener V (versioon 3) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 6) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Teedeehitus Teedeinsener 9 2012-12-11 2012-12-11 2013-06-04 8 8 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning määratakse kutse taotleja või selle pikendaja kompetentsusnõuded. Teedeinsener tegutseb kesktasemejuhi, tippjuhi või kitsama ametiala spetsialistina maanteede, tänavate, raudteede ja rajatiste kavandamisel, rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning teede ja rajatiste lammutamisel. Teedeinseneri ülesanne on teeehituse tehniliste lahenduste väljatöötamine ja projektlahenduste realiseerimine, silmas pidades sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetilisi aspekte. Kutsestandard sisaldab 8. taseme volitatud teedeinseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi teedeinseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Volitatud teedeinsener (EKR 8.tase) peab olema võimeline iseseisvalt töötama keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutades nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Volitatud insenerilt eeldatakse sünteesimist ja arendustööd teatud kitsamal all-, eri- ja/või ametialal. Volitatud teedeinsenerid spetsialiseeruvad maanteede ja tänavate ehituse, sildade ja viaduktide ehituse ning raudteede ehituse allerialadele. Volitatud teedeinseneri töö osad ja ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel erialade ja ametialade loetelus. Töö osade ja ülesannete loetelu vt lisast 3. Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 Engineer in Water Supply and Sewerage, level 6 5 Ehitusinsener IV (versioon 1) Ehitusinsener IV (versioon 2) Ehitusinsener IV (versioon 3) Ehitusinsener IV (versioon 4) Ehitusinsener IV (versioon 6) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 10) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 11) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 12) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 13) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 5) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 7) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 8) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 9) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 10) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 11) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 12) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 13) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 5) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 7) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 8) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 9) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 10) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 11) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 12) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 13) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 5) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 7) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 8) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 9) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 10) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 11) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 12) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 13) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 7) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 8) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener 9 2012-12-11 2012-12-11 2013-06-04 6 6 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning määratakse kutse taotleja või selle pikendaja kompetentsusnõuded. Veevarustuse ja kanalisatsiooni eriala rakenduskõrgharidusõppe läbinud isikule antakse lõpetamisel veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneri esmakutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava vastab veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneri kutsestandardi järgmistele osadele:  Teadmised ja oskused (lisa 5).  Inseneritööks vajalikud hoiakud (B 2.3). Õppekava peab olema riiklikult tunnustatud. Esmakutse omanik võib veevarustuse- ja kanalisatsiooni erialal tegutseda sama eriala inseneri, diplomeeritud inseneri või volitatud inseneri kutset omava inseneri juhendamisel. Esmakutse andmisel ei ole praktiline töökogemus nõutav, mistõttu ametialasid ei määratleta. Esmakutse on tähtajatu. Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener (lühendatult VK-insener) tegutseb kesktasemejuhi või kitsama ametiala spetsialistina hoonete veevarustuse ja kanalisatsiooni ning veevarustus- ja kanalisatsiooniehitiste ja -seadmete rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning veevarustus- ja kanalisatsiooniehitiste ja -seadmete lammutamisel. VK-inseneri ülesanne on projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas tööohutust ja töötervishoidu, keskkonnahoidu ning sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte. Kutsestandard sisaldab 6. taseme VK-inseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonna inseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. VK-insener (EKR 6.tase) peab olema võimeline iseseisvalt töötama keerulistes ja ettearvamatutes olukordades ning vastutama nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. VK-insenerid spetsialiseeruvad hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni ning välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni allerialadele. VK-inseneride tööosad ja -ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel ametialade loetelus, tööosade ja -ülesannete üksikasjalikku loetelu vt lisast 3. Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad töö osadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. VK-inseneril peab olema rakenduskõrgharidusdiplom või bakalaureusekraad veevarustuse ja kanalisatsiooni erialal. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Lisaks sellele tuleb täita täiendusõppe nõuded vastavalt lisale 7. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise või taastõendamise eeldusi vt lisast 7. Kutse taotlemise erijuhtu on kirjeldatud lisas 8. VK-insener töötab tavapäraselt kesktasemejuhi või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks ehitusjuht, objektijuht jms. VK-inseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada veevarustuse ja kanalisatsiooni erialal tõendatud kompetentsuse piires iseseisvalt ja omal vastutusel ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. VK-inseneri volituste ulatust veevarustuse- ja kanalisatsiooni erialal vt lisast 11. Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 Diploma Engineer in Water Supply and Sewerage, level 7 5 Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 1) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 2) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 3) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 4) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 6) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener 9 2012-12-11 2012-12-11 2013-06-04 7 7 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning määratakse kutse taotleja või selle pikendaja kompetentsusnõuded. Veevarustuse ja kanalisatsiooni eriala magistriõppe või sellele haridustasemele vastava integreeritud õppe läbinud isikule antakse lõpetamisel diplomeeritud veevarustus- ja kanalisatsiooniinseneri esmakutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava vastab diplomeeritud veevarustus- ja kanalisatsiooniinseneri kutsestandardi järgmistele osadele:  Teadmised ja oskused (lisa 5)  Inseneritööks vajalikud hoiakud (B 2.3) Õppekava peab olema riiklikult tunnustatud. Esmakutse omanik võib erialal tegutseda vastava eriala inseneri, diplomeeritud inseneri või volitatud inseneri kutset omava inseneri juhendamisel. Esmakutse andmisel ei ole praktiline töökogemus nõutav, mistõttu ametialasid ei määratleta. Esmakutse on tähtajatu. Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener (lühendatult: VK-insener) tegutseb kesktaseme- või tippjuhina või kitsama ametiala spetsialistina hoonete veevarustuse ja kanalisatsiooni ning veevarustus- ja kanalisatsiooniehitiste ja -seadmete kavandamisel, rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning veevarustus- ja kanalisatsiooniehitiste ja –seadmete lammutamisel. VK-inseneride ülesanne on ehitustehniliste ja tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ning projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas tööohutust ja töötervishoidu, keskkonnahoidu ning sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte. Kutsestandard sisaldab 7. taseme diplomeeritud VK-inseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonnainseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener (EKR 7.tase) peab olema võimeline iseseisvalt töötama keerulistes ja ettearvamatutes olukordades ning vastutama nii enda kui ka töörühmade töötulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Diplomeeritud VK-insenerid spetsialiseeruvad hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni ning välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni allerialadele. Diplomeeritud VK-inseneride tööosad ja -ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel toodud ametialade lõikes, tööosade ja -ülesannete üksikasjalik loetelu vt lisast 3. Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad tööosadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Diplomeeritud VK-inseneril peab olema vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud kõrgharidusdiplom veevarustuse ja kanalisatsiooni erialal. Veevarustuse ja kanalisatsiooni erialal rakenduskõrghariduse omandanud kutse taotlejalt nõutakse täiendava ülikooliõppe ja täiendusõppe läbimist, mida võib tõendada ka VÕTA* kaudu. Teadmiste ja oskuste miinimumnõuded vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemiseks või taastõendamiseks vajalikud eeldused on esitatud lisas 7. Kutse taotlemise erijuhud on kirjeldatud lisas 8. * VÕTA = Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (inglise keeles: APEL = Accreditation of Prior and Experiental Learning) Diplomeeritud VK-insenerid töötavad kesktaseme-, tippjuhi või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht, konsultant. Diplomeeritud VK-inseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada veevarustuse ja kanalisatsiooni erialal tõendatud kompetentsuse piires iseseisvalt ja omal vastutusel ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Diplomeeritud VK-inseneri volituste ulatust vt lisast 11. Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 Chartered Engineer in Water Supply and Sewerage, level 8 5 Volitatud ehitusinsener V (versioon 1) Volitatud ehitusinsener V (versioon 2) Volitatud ehitusinsener V (versioon 3) Volitatud ehitusinsener V (versioon 4) Volitatud ehitusinsener V (versioon 6) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener 9 2012-12-11 2012-12-11 2013-06-04 8 8 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning määratakse kutse taotleja või selle pikendaja kompetentsusnõuded Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener (lühendatult: VK-insener) tegutseb kesktaseme- või tippjuhina või kitsama ametiala spetsialistina hoonete veevarustuse ja kanalisatsiooni ning veevarustus- ja kanalisatsiooniehitiste ja -seadmete kavandamisel, rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning veevarustus- ja kanalisatsiooniehitiste ja –seadmete lammutamisel. VK-inseneride ülesanne on ehitustehniliste ja tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ning projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas tööohutust ja töötervishoidu, keskkonnahoidu ning sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte. Kutsestandard sisaldab 8. taseme volitatud VK-inseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonnainseneride kutsetasemete iseloomustust vt lisast 2. Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener (EKR 8.tase) peab olema võimeline iseseisvalt töötama keerulistes ja ettearvamatutes olukordades ning vastutama nii enda kui ka töörühmade töötulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Volitatud VK-insenerid spetsialiseeruvad hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni ning välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni allerialadele. Volitatud VK-inseneride tööosad ja -ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel ametialade lõikes, tööosade ja -ülesannete üksikasjalikku loetelu vt lisast 3. Hüdrotehnikainsener, tase 6 Engineer in Hydrotechnical engineering, level 6 5 Ehitusinsener IV (versioon 1) Ehitusinsener IV (versioon 2) Ehitusinsener IV (versioon 3) Ehitusinsener IV (versioon 4) Ehitusinsener IV (versioon 6) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 10) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 11) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 12) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 13) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 5) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 7) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 8) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 9) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 10) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 11) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 12) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 13) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 7) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 8) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 9) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 10) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 11) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 12) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 13) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 5) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 7) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 8) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 9) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 10) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 11) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 12) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 13) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 5) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 7) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 8) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Hüdrotehnikainsener 9 2012-12-11 2012-12-11 2013-06-04 6 6 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning määratakse kutse taotleja või selle pikendaja kompetentsusnõuded. Hüdrotehnika eriala rakenduskõrgharidusõppe läbinud isikule antakse lõpetamisel hüdrotehnikainseneri esmakutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava vastab hüdrotehnikainseneri kutsestandardi järgmistele osadele:  Teadmised ja oskused (lisa 5).  Inseneritööks vajalikud hoiakud (B 2.3). Õppekava peab olema riiklikult tunnustatud. Esmakutse omanik võib erialal tegutseda vastava eriala inseneri, diplomeeritud inseneri või volitatud inseneri kutset omava inseneri juhendamisel. Esmakutse andmisel ei ole praktiline töökogemus nõutav, mistõttu ametialasid ei määratleta. Esmakutse on tähtajatu. Hüdrotehnikainsener tegutseb kesktasemejuhi või kitsama ametiala spetsialistina hüdrotehniliste ehitiste ja seadmete rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning hüdrotehniliste ehitiste ja seadmete lammutamisel. Hüdrotehnikainseneride ülesanne on projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas tööohutust ja töötervishoidu, keskkonnahoidu ning sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte. Kutsestandard sisaldab 6. taseme diplomeeritud hüdrotehnikainseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonna inseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Hüdrotehnikainsener (EKR 6.tase) peab olema võimeline iseseisvalt töötama keerulistes ja ettearvamatutes olukordades ning vastutama nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Hüdrotehnikainseneride tööosad ja -ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel ametialade loetelus, tööosade ja -ülesannete üksikasjalikku loetelu vt lisast 3. Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad tööosadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Hüdrotehnikainseneril peab olema rakenduskõrgharidusdiplom hüdrotehnilise ehitamise sisu omaval erialal. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Lisaks sellele tuleb täita täiendusõppe nõuded vastavalt lisale 7. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava erialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise või taastõendamise eeldusi vt lisast 7. Kutse taotlemise erijuht on kirjeldatud lisas 8. Hüdrotehnikainsener töötab tavapäraselt kesktasemejuhi, või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks ehitusjuht, objektijuht. Hüdrotehnikainseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada hüdrotehnika erialal tõendatud kompetentsuse piires iseseisvalt ja omal vastutusel ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Hüdrotehnikainseneri volituste ulatus vt lisast 11. Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 Diploma Engineer in Hydrotechnical engineering, level 7 5 Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 1) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 2) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 3) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 4) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 6) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Hüdrotehnikainsener 9 2012-12-11 2012-12-11 2013-06-04 7 7 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning määratakse kutse taotleja või selle pikendaja kompetentsusnõuded. Hüdrotehnika eriala magistriõppe või sellele haridustasemele vastava integreeritud õppe läbinud isikule antakse lõpetamisel diplomeeritud hüdrotehnikainseneri esmakutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava vastab diplomeeritud hüdrotehnikainseneri kutsestandardi järgmistele osadele: - Teadmised ja oskused (lisa 5). - Inseneritööks vajalikud hoiakud (B 2.3). Õppekava peab olema riiklikult tunnustatud. Esmakutse omanik võib erialal tegutseda vastava eriala inseneri, diplomeeritud inseneri või volitatud inseneri kutset omava inseneri juhendamisel. Esmakutse andmisel ei ole praktiline töökogemus nõutav, mistõttu ametialasid ei määratleta. Esmakutse on tähtajatu. Hüdrotehnikainsener tegutseb kesktasemejuhi, tippjuhi või kitsama ametiala spetsialistina hüdrotehniliste ehitiste ja seadmete kavandamisel, rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning hüdrotehniliste ehitiste ja seadmete lammutamisel. Hüdrotehnikainseneride ülesanne on ehitustehniliste ja tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ning projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas tööohutust ja töötervishoidu, keskkonnahoidu ning sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte. Kutsestandard sisaldab 7. taseme diplomeeritud hüdrotehnikainseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonna inseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Diplomeeritud hüdrotehnikainsener (EKR 7.tase) peab olema võimeline iseseisvalt töötama keerulistes ja ettearvamatutes olukordades ning vastutama nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Diplomeeritud hüdrotehnikainseneride töö osad ja ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel ametialade loetelus, tööosade ja -ülesannete üksikasjalikku loetelu vt lisast 3. Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad töö osadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Diplomeeritud hüdrotehnikainseneril peab olema vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud kõrgharidusdiplom hüdrotehnilise ehitamise sisu omaval erialal. Hüdrotehnika erialal rakenduskõrghariduse omandanud insenerilt nõutakse täiendava ülikooliõppe ja täiendusõppe läbimist, mida võib tõendada ka VÕTA* kaudu. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava erialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise või taastõendamise eeldusi vt lisast 7. Kutse taotlemise erijuhte on kirjeldatud lisas 8. *VÕTA = Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (ingl APEL = Accreditation of Prior and Experiental Learning Diplomeeritud hüdrotehnikainsener töötab tavapäraselt kesktasemejuhi, tippjuhi või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht, konsultant. Diplomeeritud hüdrotehnikainseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada hüdrotehnika erialal tõendatud kompetentsuse piires iseseisvalt ja omal vastutusel ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Diplomeeritud hüdrotehnikainseneri volituste ulatus vt lisast 11. Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 Chartered Engineer in Hydrotechnical engineering, level 8 5 Volitatud ehitusinsener V (versioon 1) Volitatud ehitusinsener V (versioon 2) Volitatud ehitusinsener V (versioon 3) Volitatud ehitusinsener V (versioon 4) Volitatud ehitusinsener V (versioon 6) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Hüdrotehnikainsener 9 2012-12-11 2012-12-11 2013-06-04 8 8 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning määratakse kutse taotleja või selle pikendaja kompetentsusnõuded. Hüdrotehnikainsener tegutseb kesktasemejuhi, tippjuhi või kitsama ametiala spetsialistina hüdrotehniliste ehitiste ja seadmete kavandamisel, rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning hüdrotehniliste ehitiste ja seadmete lammutamisel. Hüdrotehnikainseneride ülesanne on ehitustehniliste ja tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ning projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas tööohutust ja töötervishoidu, keskkonnahoidu ning sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte. Kutsestandard sisaldab 8. taseme volitatud hüdrotehnikainseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonnainseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Volitatud hüdrotehnikainsener (EKR 8.tase) peab olema võimeline iseseisvalt töötama keerulistes ja ettearvamatutes olukordades ning vastutama nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Volitatud hüdrotehnikainseneride tööosad ja -ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel ametialade loetelus, töö osade ja -ülesannete üksikasjalikku loetelu vt lisast 3. Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 HVAC (heating, ventilation, and air conditioning) Engineer, level 6 5 Ehitusinsener IV (versioon 1) Ehitusinsener IV (versioon 2) Ehitusinsener IV (versioon 3) Ehitusinsener IV (versioon 4) Ehitusinsener IV (versioon 6) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 10) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 11) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 12) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 13) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 5) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 7) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 8) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 9) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 10) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 11) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 12) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 13) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 5) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 7) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 8) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 9) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 10) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 11) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 12) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 13) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 7) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 8) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 9) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 10) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 11) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 12) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 13) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 5) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 7) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 8) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener 9 2012-12-11 2012-12-11 2013-06-04 6 6 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning määratakse kutse taotleja või selle pikendaja kompetentsusnõuded. Kütte, ventilatsiooni ja jahutuse eriala rakenduskõrgharidusõppe läbinud isikutele antakse lõpetamisel kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinseneri esmakutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava vastab kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinseneri kutsestandardi järgmistele osadele:  Teadmised ja oskused (lisa 5).  Inseneritööks vajalikud hoiakud (B 2.3). Õppekava peab olema tunnustatud. Esmakutse omanik võib kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal tegutseda sama eriala inseneri, diplomeeritud inseneri või volitatud inseneri kutset omava inseneri juhendamisel. Esmakutse andmisel ei ole praktiline töökogemus nõutav, mistõttu ametialasid ei määratleta. Esmakutse on tähtajatu. Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener (edaspidi KVJ-insener) tegutseb kesktasemejuhina hoonete kütte, ventilatsiooni ja jahutussüsteemide ning nendega seonduvate paigaldiste (edaspidi sisekliima tagamise süsteemid) püstitamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel, samuti süsteemide lammutustöödel (ehitusseaduse mõistes). KVJ-inseneri ülesanne on sisekliima tagamiseks ette nähtud väljatöötatud projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte, keskkonnahoidu ning tööohutust ja töötervishoidu. Kutsestandard sisaldab 6. taseme KVJ-inseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonna inseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. KVJ-insener (EKR 6.tase) peab olema võimeline töötama iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutades nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursi jagamine ja teiste töö juhtimine. KVJ-inseneri tööosad ja -ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel ametialade loetelus. Vastav tööosade ja -ülesannete loetelu on lisas 3. KVJ-insener töötab nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutab insener spetsiaalseid arvutiprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad tööosadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. KVJ-inseneril peab olema rakenduskõrghariduse diplom või bakalaureusekraad kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Lisaks sellele tuleb täita täiendusõppe nõuded vastavalt lisale 7. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava erialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise ja taastõendamise eeldusi vt lisast 7. Kutse taotlemise erijuhtu on kirjeldatud lisas 8. KVJ-insener töötab tavapäraselt kesktasemejuhi või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks töödejuhataja, objektijuht ja projektijuht. KVJ-inseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal tõendatud kompetentsuse piires iseseisvalt ja omal vastutusel ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. KVJ-inseneri volituste ulatust kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal vt lisast 11. Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 HVAC (heating, ventilation, and air conditioning) Engineer, level 7 5 Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 1) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 2) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 3) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 4) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 6) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener 9 2012-12-11 2012-12-11 2013-06-04 7 7 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning määratakse kutse taotleja või selle pikendaja kompetentsusnõuded. Kütte, ventilatsiooni ja jahutuse eriala magistriõppe või sellele haridustasemele vastava integreeritud õppe läbinud isikule antakse lõpetamisel diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinseneri esmakutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava vastab kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinseneri kutsestandardi järgmistele osadele:  Teadmised ja oskused (lisa 5).  Inseneritööks vajalikud hoiakud (B 2.3). Õppekava peab olema tunnustatud. Esmakutse omanik võib kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal tegutseda sama eriala diplomeeritud inseneri või volitatud inseneri kutset omava inseneri juhendamisel. Esmakutse andmisel ei ole praktiline töökogemus nõutav, mistõttu ametialasid ei määratleta. Esmakutse on tähtajatu. Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener (edaspidi KVJ-insener) tegutseb kesktasemejuhi, tippjuhi või kitsama ametiala spetsialistina hoonete kütte, ventilatsiooni ja jahutussüsteemide ning nendega seonduvate paigaldiste (edaspidi sisekliima tagamise süsteemid) kavandamisel, püstitamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel, samuti süsteemide lammutustöödel (ehitusseaduse mõistes). KVJ-inseneri ülesanne on sisekliima tagamiseks ette nähtud tehniliste lahenduste väljatöötamine ja väljatöötatud projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte, keskkonnahoidu ning tööohutust ja töötervishoidu. Kutsestandard sisaldab 7. taseme diplomeeritud KVJ-inseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonna inseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Diplomeeritud KVJ-insener (EKR 7. tase) peab olema võimeline iseseisvalt töötama keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutades nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Diplomeeritud KVJ-inseneri tööosad ja -ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel ametialade loetelus. Vastav tööosade ja -ülesannete loetelu on lisas 3. Diplomeeritud KVJ-insener töötab nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutab insener spetsiaalseid arvutiprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad tööosadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Diplomeeritud KVJ-inseneril peab olema magistrikraad või sellega võrdsustatud kõrgharidusdiplom kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal. Kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal rakenduskõrghariduse omandanud kutsetaotlejalt nõutakse täiendava akadeemilise ja täiendusõppe läbimist, mida võib tõendada ka VÕTA* kaudu. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava erialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise ja taastõendamise eeldusi vt lisast 7. Kutse taotlemise erijuhud on kirjeldatud lisas 8. *VÕTA = Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (ingl APEL = Accreditation of Prior and Experiental Learning) Diplomeeritud KVJ-insener töötab tavapäraselt kesktasemejuhi, tippjuhi või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht ja konsultant. Diplomeeritud KVJ-inseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal iseseisvalt ja enda vastutusel tõendatud kompetentsuse piires ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Diplomeeritud KVJ-inseneri volituste ulatust kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal vt lisast 11. Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 HVAC (heating, ventilation, and air conditioning) Engineer, level 8 5 Volitatud ehitusinsener V (versioon 1) Volitatud ehitusinsener V (versioon 2) Volitatud ehitusinsener V (versioon 3) Volitatud ehitusinsener V (versioon 4) Volitatud ehitusinsener V (versioon 6) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener 9 2012-12-11 2012-12-11 2013-06-04 8 8 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning määratakse kutse taotleja või selle pikendaja kompetentsusnõuded. Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener (edaspidi KVJ-insener) tegutseb kesktasemejuhi, tippjuhi või kitsama ametiala spetsialistina hoonete kütte, ventilatsiooni ja jahutussüsteemide ning nendega seonduvate paigaldiste (edaspidi sisekliima tagamise süsteemid) kavandamisel, püstitamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel, samuti süsteemide lammutustöödel (ehitusseaduse mõistes). KVJ-inseneri ülesanne on sisekliima tagamiseks ette nähtud tehniliste lahenduste väljatöötamine ja väljatöötatud projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte, keskkonnahoidu ning tööohutust ja töötervishoidu. Kutsestandard sisaldab 8. taseme volitatud KVJ-inseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonna inseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Volitatud KVJ-insener (EKR 8. tase) peab olema võimeline iseseisvalt töötama juhtiva spetsialisti, juhtiva projektijuhi või teadlase-uurijana keerukate sisekliima tagamise lahenduste väljatöötamisel ja realiseerimisel, vastutades nii enda, töörühmade kui ka ettevõtete või selle allüksuse töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursi jagamine ja teiste töö juhtimine. Volitatud insenerilt eeldatakse sünteesimist ja arendustööd teatud kitsamal eri- ja/või ametialal. Volitatud KVJ-inseneri inseneri tööosad ja -ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel ametialade loetelus. Vastav tööosade ja -ülesannete loetelu on lisas 3. Ehitusinsener IV Civil Engineer IV 6 Ehitusinsener IV (versioon 1) Ehitusinsener IV (versioon 2) Ehitusinsener IV (versioon 3) Ehitusinsener IV (versioon 4) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 10) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 11) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 12) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 13) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 5) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 7) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 8) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 9) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 10) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 11) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 12) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 13) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 5) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 7) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 8) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 9) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 10) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 11) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 12) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 13) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 5) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 7) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 8) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 9) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 10) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 11) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 12) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 13) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 5) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 7) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 8) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Ehitusinsener 9 2012-12-11 2012-12-11 2013-08-27 IV 6 6 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Ehitusmaterjalide tootmine Hüdrotehniline ehitus Küte ja ventilatsioon Raudtee-ehitus Sillaehitus Tee-ehitus Veevarustus ja kanalisatsioon Üldehitus Diplomeeritud ehitusinsener V Diploma Civil Engineer V 6 Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 1) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 2) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 3) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 4) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Ehitusinsener 9 2012-12-11 2012-12-11 2013-08-27 V 7 7 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Ehitusmaterjalide tootmine Hüdrotehniline ehitus Küte ja ventilatsioon Raudtee-ehitus Sillaehitus Tee-ehitus Veevarustus ja kanalisatsioon Üldehitus Volitatud ehitusinsener V Chartered Civil Engineer V 6 Volitatud ehitusinsener V (versioon 1) Volitatud ehitusinsener V (versioon 2) Volitatud ehitusinsener V (versioon 3) Volitatud ehitusinsener V (versioon 4) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Ehitusinsener 9 2012-12-11 2012-12-11 2013-08-27 V 8 8 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Ehituskorraldus Ehitusmaterjalide tootmine Ehitusprojekti juhtimine Ehitiste haldamine Ehitusökonoomika Geotehnika Hüdrotehniline ehitus Küte ja ventilatsioon Maaparandusehitised Raudtee-ehitus Sillaehitus Tee-ehitus Veevarustus ja kanalisatsioon Üldehitus ehitamine ehitiste käitamine ehituskulude arvutus inseneride koolitus järelevalve konsulteerimine projekteerimine-konsulteerimine projektijuhtimine teehoole tehnosüsteemide käitamine uurimistöö Klaasipuhuja sell, tase 4 Glass blower assistant, level 4 1 Klaasipuhuja assistent, tase 4 (versioon 2) Klaasipuhuja assistent, tase 4 (versioon 3) Klaasesemete valmistamine, tase 4 Klaastoodete ja teenuste turundus, tase 4 Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Klaasipuhuja 12 2012-12-13 2012-12-13 2017-04-10 4 4 7315 Klaasipuhujad, -lõikajad, -lihvijad ja -viimistlejad 0212 Moe-, sise- ja tööstusdisain 94 Organisatsioonide tegevus Käsitöölise kutse-eetika Kai Kiudsoo-Värv Eesti Klaasikunstnike Ühendus Kateriin Rikken Rikkeriin Klaas OÜ Mare Saare Eesti Kunstiakadeemia Inna Soonurm SA Innove Eili Soon Olustvere TMK Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kutsestandardi kasutusalad 1) Tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine 2) Inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel 3) Ametite kirjeldamine ja tutvustamine 4) Karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks 5) Koolitusvajaduste väljaselgitamine ning koolituse planeerimine 6) Ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine 7) Kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine Klaasipuhuja sell, tase 4 valmistab piibuga puhudes ja/või käsitsi tööriistadega vormides lihtsamaid kvaliteetseid ja esteetilisi klaasesemeid, kasutades klaasipuhumise tähtsamaid traditsioonilisi ja kaasaegseid tehnikaid ja töövõtteid. Ta osaleb klaasi kuumtöötlemise protsessis töörühma liikme või klaasipuhuja assistendina. Keerulisemate klaasesemete puhumisel, klaasesemete viimistlemisel ja dekoreerimisel ning valmistoodangu esitlemisel võib ta vajada juhendamist. Klaasipuhuja sell leiab tööd klaasistuudios või -tehases. Ta on valmis oma oskuste piires osutama käsitööteenuseid (nt klaasipuhumismeistri assisteerimine, harrastajate juhendamine, õpitubade läbiviimine jms) Teised klaasipuhujate kutsetasemed: Klaasipuhuja, tase 5 valmistab ja viimistleb erineva keerukusega kvaliteetseid ja esteetilisi ja funktsionaalseid klaasesemeid. Klaasipuhuja teeb iseseisvalt kavandeid, valmistab ja viimistleb unikaalesemeid või väikesarju ja esitleb valmistoodangut. Ta annab edasi oma kutsealaseid oskusi ja teadmisi ning organiseerib kaastöötajate tööd, vastutades klaasipuhumisprotsessi sujuvuse eest Lisaks on ta omandanud oskused vähemalt ühes külmtöötlustehnikas või ettevõtte majandamises. Klaasipuhumismeister, tase 7 valmistab ja viimistleb erineva keerukusega kunstiliselt kõrgetasemelisi ning kvaliteetseid klaasesemeid ja väikesarju. Ta juhib, planeerib, kontrollib tööprotsessi ja vastutab klaasipuhumismeeskonna töö tulemuse ning tööohutuse eest. Lisaks on ta omandanud oskused vähemalt ühes külmtöötlustehnikas või ettevõtte majandamises või valdkonna arendamises või valdkonna koolitamises. A.2.1 Klaasesemete valmistamine 2.1.1 Kavandamine. 2.1.2 Materjalide varumine ja kasutamine. 2.1.3 Valmistusviisi ja -tehnika valimine. 2.1.4 Töövahendite ja seadmete ettevalmistamine ja kasutamine. 2.1.5 Ergonoomilise ja ohutu töökeskkonna loomine. 2.1.6 Tööprotsessi ettevalmistamine. 2.1.7 Kuumtöötlustehnikas klaasesemete valmistamine ja viimistlemine. A.2.2 Klaastoodete ja teenuste turundus 2.2.1. Toodete ja teenuste väljaarendamine. 2.2.2. Toodete ja teenuste kaubastamine. Klaasipuhuja selli tervikkutse moodustub kahest tööosast, mis on klaasipuhuja selli osakutsed. Klaasipuhujal on paindlik tööaeg, vajadusel korral hooajatöö ja töö puhkepäevadel. Töö on füüsiliselt pingutav, töötatakse enamasti püstiasendis või istudes, töötempo on kiire, Tööülesande on kindlaks määratud ja vahelduvad. Klaasipuhuja töötab ruumis, kus on tavapärasest kõrgem temperatuur ja ere valgus. Töötamisel puututakse kokku kuumade töövahendite, toksiliste ainete, tolmu, müra ja vibratsiooniga, mis võib kujutada ohtu tervisele (allergia vms), mistõttu tuleb kasutada töökaitsevahendeid ja järgida tööohutusnõudeid. Elektri- ja/või gaasiseadmed (sh ahjud, põletid, lihvimisseadmed, kompressorid), käsi-tööriistad (sh puhumispiibud, naablid, švakid, kulbid, käärid), muud töövahendid (sh puhumispink, rullimislaud, puhumisvormid ning seadmete tööd reguleeriv tarkvara). Töös on oluline loogiline mõtlemine, visuaalne mälu, ruumiline kujutlusvõime, kontsentreerumisvõime ja proportsioonitunnetus. Vajalik on füüsiline vastupidavus, liigutuste täpsus ja kiirus, koordinatsioon, nägemine, kuulmine (oluline klaasipuhujal). Eduka töötamise eelduseks on kohanemis-, koostöö- ja õppimisvõime ning kiire otsustusvõime. Klaasipuhuja selliks saab tavaliselt õppida õppeasutuses või kutsealal töötades/meistri käe all õppides. Klaasipuhuja assistent, klaastoodete viimistleja. Klaasipuhuja selli kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B 2.2 ja läbiva kompetentsi B.2.3 tõendamine. Klaasipuhuja selli osakutse „Klaasesemete valmistamine“ koosneb kompetentsidest B 2.1 ja B 2.3 Klaasipuhuja selli osakutse „Klaastoodete ja teenuste turundus" koosneb kompetentsidest B.2.2 ja B.2.3 Klaasesemete valmistamine 4 Klaastoodete ja teenuste turundus 4 Klaasipuhuja sell, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Klaasipuhuja, tase 5 Glass blower, level 5 1 Klaasipuhuja, tase 5 (versioon 2) Klaasipuhuja, tase 5 (versioon 3) Klaasesemete valmistamine, tase 5 Klaastoodete ja teenuste turundus, tase 5 Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Klaasipuhuja 12 2012-12-13 2012-12-13 2017-04-10 5 5 7315 Klaasipuhujad, -lõikajad, -lihvijad ja -viimistlejad 0212 Moe-, sise- ja tööstusdisain 94 Organisatsioonide tegevus Käsitöölise kutse-eetika Kai Kiudsoo-Värv Eesti Klaasikunstnike Ühendus Kateriin Rikken Rikkeriin Klaas OÜ Mare Saare Eesti Kunstiakadeemia Inna Soonurm SA Innove Eili Soon Olustvere TMK Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kutsestandardi kasutusalad 1) Tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine 2) Inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel 3) Ametite kirjeldamine ja tutvustamine 4) Karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks 5) Koolitusvajaduste väljaselgitamine ning koolituse planeerimine 6) Ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine 7) Kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine Klaasipuhuja 5 valmistab piibuga puhudes ja/või käsitsi tööriistadega vormides erineva keerukusega kvaliteetseid, esteetilisi ja funktsionaalseid klaasesemeid traditsioonilistes ja kaasaegsetes tehnikates. Klaasipuhuja teeb iseseisvalt kavandeid, ta valmistab ja viimistleb unikaalesemeid või väikesarju ning esitleb valmistoodangut. Klaasipuhuja on omandanud lisaks oskused vähemalt ühes külmtöötlustehnikas või klaasipuhumisettevõtte majandamises. Klaasipuhuja annab edasi oma kutsealaseid oskusi ja teadmisi ning organiseerib kaastöötajate tööd, vastutades klaasipuhumisprotsessi sujuvuse eest. Klaasipuhuja leiab tööd klaasistuudios või -tehases, ta võib töötada ka iseseisva ettevõtjana. Klaasipuhuja osutab oma oskuste piires teenuseid (nt klaasipuhumismeistri assisteerimine, harrastajate juhendamine, õpitubade ja huvialaringi juhendamine, klaasipuhumist tutvustavate ürituste läbiviimine). Teised klaasipuhujate kutsetasemed: Klaasipuhuja sell 4 valmistab klaasesemeid töörühma liikme või klaasipuhuja assistendina. Keerulisemate klaasesemete puhumisel, klaasesemete viimistlemisel ja dekoreerimisel ning valmistoodangu esitlemisel võib ta vajada juhendamist. Klaasipuhumise meister 7 valmistab ja viimistleb erineva keerukusega klaasesemeid ja väikesarju ning juhib, planeerib ja kontrollib tööprotsessi. Ta vastutab klaasipuhumismeeskonna töö tulemuste ja tööohutuse eest. Lisaks on ta omandanud oskused vähemalt ühes külmtöötlustehnikas või ettevõtte majandamises või valdkonna arendamises või valdkonna koolitamises. A.2.1 Klaasesemete valmistamine A 2.1.2 Kavandamine. A 2.1.3 Materjalide varumine ja kasutamine. A 2.1.4 Valmistusviisi ja -tehnika valimine. A 2.1.5 Töövahendite ja seadmete ettevalmistamine ja kasutamine. A 2.1.6 Ergonoomilise ja ohutu töökeskkonna loomine. A 2.1.7 Tööprotsessi ettevalmistamine. A 2.1.8 Kuumtöötlustehnikas klaasesemete valmistamine ja viimistlemine. A 2.1.9 Töötajate juhtimine. A 2.1.10 Juhendamine. A.2.2 Klaastoodete ja teenuste turundus A2.2.1 Toodete ja -teenuste väljaarendamine. A 2.2.1 Toodete ja teenuste kaubastamine. Klaasipuhuja tervikkutse moodustub kahest kohustuslikust tööosast ja ühest valitavast tööosast. Klaasipuhuja osakutsed tulenevad kohustuslikest tööosadest. Klaasipuhuja osakutse moodustub ühest kohustuslikust tööosast ja ühest valitavast tööosast. A.2.3 Klaasesemete viimistlemine A.2.4 Klaasipuhumisettevõtte majandamine Klaasipuhujal on paindlik tööaeg, vajaduse korral ka hooajatöö ja töö puhkepäevadel. Töö on füüsiliselt pingutav, töötatakse enamasti püstiasendis või istudes, töötempo on kiire. Tööülesanded on kindlaks määratud ja vahelduvad. Klaasipuhuja töötab ruumis, kus on tavapärasest kõrgem temperatuur ja ere valgus. Oma töös puutub ta kokku kuumade töövahendite, toksiliste ainete, tolmu, müra ja vibratsiooniga, mis võivad kujutada ohtu tervisele (allergia vms), mistõttu on vajalik kasutada töökaitsevahendeid ja järgida tööohutusnõudeid. Elektri- ja/või gaasiseadmed (sh ahjud, põletid, lihvimisseadmed, kompressorid), käsi-tööriistad (sh puhumispiibud, naablid, švakid, kulbid, käärid), muud töövahendid (sh puhumispink, rullimislaud, puhumisvormid ning seadmete tööd reguleeriv tarkvara). Töös on olulised loogiline mõtlemine, visuaalne mälu, ruumiline kujutlusvõime, kontsentreerumisvõime ja proportsioonitunnetus. Vajalik on füüsiline vastupidavus, liigutuste täpsus ja kiirus, koordinatsioon, nägemine ja kuulmine. Eduka töötamise eelduseks on kohanemis-, koostöö- ja õppimisvõime ning kiire otsustusvõime. Klaasipuhujaks saab õppida õppeasutuses ja kutsealal töötades/meistri käe all õppides. Klaasipuhuja, klaastoodete viimistleja. Klaasipuhuja kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.2 tõendamine, lisaks valikust B.2.3 –B.2.4 ühe kompetentsi tõendamine ja läbiva kompetentsi B.2.5 tõendamine. Klaasipuhuja osakutse „Klaasesemete valmistamine“ koosneb järgmistest kompetentsidest B.2.1; B.2.3 ja B.2.5 Klaasipuhuja osakutse „Klaastoodete ja teenuste turundus“ koosneb kompetentsidest B.2.2; B.2.4 ja B 2.5 Klaasesemete valmistamine 5 Klaastoodete ja teenuste turundus 5 Kutse taotlemisel on nõutav lisaks valikust B.2.3 –B.2.4 ühe kompetentsi tõendamine ja läbiva kompetentsi B.2.5 tõendamine. Klaasesemete viimistlemine 5 Klaasipuhumisettevõtte majandamine 5 Klaasipuhuja, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Elektrik II Electrician II 7 Elektrik II (versioon 1) Elektrik II (versioon 2) Elektrik II (versioon 3) Elektrik II (versioon 4) Elektrik II (versioon 5) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Elektrik 9 2012-12-07 2012-12-07 2013-11-26 II 3 3 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Elektrik III Electrician III 6 Elektrik III (versioon 1) Elektrik III (versioon 2) Elektrik III (versioon 3) Elektrik III (versioon 4) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Elektrik 9 2012-12-07 2012-12-07 2013-11-26 III 4 4 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Sisetööde elektrik, tase 4 Electrician, level 4 2 Ehitiste elektrik, tase 4 (versioon 6) Ehitiste elektrik, tase 4 (versioon 7) Ehitiste elektrik, tase 4 (versioon 8) Sisetööde elektrik, tase 4 (versioon 1) Sisetööde elektrik, tase 4 (versioon 3) Sisetööde elektrik, tase 4 (versioon 4) Sisetööde elektrik, tase 4 (versioon 5) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Elektrik 9 2012-12-07 2012-12-07 2017-11-15 4 4 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Tööosad ja tööülesanded Jaan Allem Elektritööde Ettevõtjate Liit Arvo Ulla Elektritööde Ettevõtjate Liit Enn Valgma Tartu Kutsehariduskeskus Jaak Matsi AS Aia Raivo Roasto OÜ Tehnokontrollikeskus Arvo Kübarsepp Auditron OÜ Katrin Tammjärv Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kutsestandardi kasutusalad 1) Tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine 2) Inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel 3) Ametite kirjeldamine ja tutvustamine 4) Karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks 5) Koolitusvajaduste väljaselgitamine ning koolituse planeerimine 6) Ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine 7) Kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine Sisetööde elektrikud paigaldavad ja hooldavad kuni 1000 V vahelduvpingelisi ja kuni 1500 V alalispingelisi elektrijuhistike süsteeme, masinaid ja seadmeid mitmesugustes elamutes, hoonetes, tehnilistes rajatistes ning kuni 1000 V välisvõrkudes (alates liitumispunktist). A.2.1 Töö planeerimine ja korraldamine A.2.2 Elektritarvikute ja -juhistike ning seadmete paigaldamine A.2.3 Elektripaigaldiste ja tarvitite käit (hooldus- ja remonditööd) A.2.4 Tänava ja territooriumi valgustuspaigaldised A.2.5 Kuni 1000 V õhu- ja kaabelliinid A.2.6 Releekaitse ja automaatikatööd (hooneautomaatika) A.2.7 Nõrkvoolupaigaldised A.2.8 Piksekaitsepaigaldised A.2.9 Elektrimootorite ja ajamitega seotud seadmed A.2.10 Potentsiaalse plahvatusohuga keskkonna paigaldised Töötatakse peamiselt siseruumides. Võimalik on kokkupuude pingevabade, pingelähedaste või pingestatud seadmete, müra ja tolmuga. Traumade vältimiseks tuleb järgida töö- ja elektriohutuse standardeid, eeskirju, tööjuhtide nõuandeid ning vajaduse korral kasutada isikukaitsevahendeid ja kanda eririietust. Eriolukordades tuleb töötada nädalavahetustel, riiklike pühade ajal ja öösel. Põhilised töövahendid on käsi- ja spetsiaaltööriistad, mehhanismid (nt tõstukid) ja mõõteseadmed (testrid, ampermeetrid jt). Töö eeldab füüsilist vastupidavust, täpseid ja koordineeritud liigutusi, tehtavale tööle vastavat tervislikku seisundit , sh normaalset nägemist ja kuulmist ning valmisolekut töötada kõrgustes. Edukat tööd toetavad järjekindlus, emotsionaalne stabiilsus, keskendumis-, kohanemis- ja analüüsivõime. Sisetööde elektrikuks saab õppida kutseõppeasutuses ja täiskasvanute koolituse kursustel. Elektrik, elektrimontöör, käiduelektrik. Elektri- ja käidutöid tehakse üldjuhul elektrialal pädeva isiku juhtimisel. Kui sisetööde 4. taseme sisetööde elektrik omab kehtivat A, B, B1 või C pädevustunnistust, võib ta elektripaigaldistes tööandja otsusel vastavaid töid teha iseseisval pädevustunnistusel toodud õiguste ja pädevuse piires. Kohustuslik on: 1) pingealuse käidu- ja elektritöö tegemiseks kehtiva elektriohuteadlikkuse tunnistuse omamine, alus: „Elektriohutusseadus“ 20.07.2007, määrus nr 53, 19.06.2007 „Käidukorraldusele ja elektritööle esitatavad nõuded“ ning standard EVS-EN 50110 2) tuletööde koolituse läbimine ja tuletöötunnistuse omamine, alus siseministri määrus nr 47, 13.09.2010 „Tuletöö tegemisele esitatavad nõuded“ 3) kõrgtööde tunnistuse omamine, alus VV määrus nr.13, 01.05.2004 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ 4) tervisekontrolli läbimine, alus sotsiaalministri määrus nr 74, 01.04.2006 „Töötajate tervisekontrolli kord“ 5) esmaabikoolituse läbimine, alus sotsiaalministri määrus nr 80, 01.06.2002 „Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord“ 6) vanuse alammäär 18 aastat, alus „Töölepinguseadus“ 01.01.2011 ja VV määrus nr 94, 01.07. 2009 „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 -B.2.3 tõendamine, läbivate kompetentside B.2.11-B.2.12 tõendamine ning vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.4 – B.2.10. Tõendatud lisakompetentsid laiendavad kutseoskusi ja annavad võimaluse edaspidisele spetsialiseerumisele sidusvaldkonna kutsetele. Töö planeerimine ja korraldamine 4 Elektritarvikute ja -juhistike ning seadmete paigaldamine 4 Elektripaigaldiste ja tarvitite käit (hooldus- ja remonditööd) 4 Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.4 – B.2.10. Tänava ja territooriumi valgustuspaigaldised 3 Kuni 1000 V õhu- ja kaabelliinid 3 Releekaitse ja automaatikatööd (hooneautomaatika) 3 Nõrkvoolupaigaldised 3 Piksekaitsepaigaldised 3 Elektrimootorite ja -ajamitega seotud paigaldised 3 Potentsiaalse plahvatusohuga keskkonna paigaldised 3 Sisetööde elektrik, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Töö- ja keskkonna ohutus 4 Välispaigalduse elektrik, tase 4 Electrical network installer, level 4 2 Jaotusvõrgu elektrik, tase 4 (versioon 3) Jaotusvõrgu elektrik, tase 4 (versioon 4) Jaotusvõrgu elektrik, tase 4 (versioon 5) Jaotusvõrgu elektrik, tase 4 (versioon 6) Võrguelektrik, tase 4 (versioon 7) Võrguelektrik, tase 4 (versioon 8) Võrguelektrik, tase 4 (versioon 9) Välispaigalduse elektrik, tase 4 (versioon 1) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Elektrik (jaotusvõrk) 9 2012-12-07 2012-12-07 2014-03-25 4 4 7413 Elektriliinide paigaldajad ja hooldajad 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Tööosad ja tööülesanded Erlend Kaljula Stik Elekter AS Arvo Ulla Elektritööde Ettevõtjate Liit Enn Valgma Tartu Kutsehariduskeskus Paul Nagel Eltel Networks AS Harri Vihman Empower AS Jaan Allem Elektritööde Ettevõtjate Liit Katrin Tammjärv Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus See kutsestandard on aluseks kutsekeskhariduse (esmataseme) õppekavale. Välispaigalduse elektrikud ehitavad ja käitavad elektriliine, alajaamu, jaotlaid ning elektrienergia tootmisüksuseid. Välispaigalduse elektrik 4 täidab tavapäraseid kuni 45 kV elektrivõrgu paigaldamise, hoolduse ning käidu toimingutega seonduvaid ülesandeid nagu näiteks kaabli paigaldus, seadmete töökorda seadmine, põhirikete avastamine ja parandamine. Ta on võimeline teostama iseseisvalt pingevabasid töötoiminguid või töötama meeskonnaliikmena alludes töö juhtija korraldustele. Vajadusel suudab ta täita tänava ja territooriumi valgustustööde, elekterveoliinide ja tõsteseadmete paigaldustööde, üle 45 kV liinide ehitamise ning siseelektritöödega seonduvaid tööülesandeid. Tööosad ja -ülesanded vt Lisa 1 Töö toimub peamiselt välitingimustes töötsoonides, kus tuleb teha pingevabu, pingelähedasi või pingealuseid töötoiminguid. Elektriohu ja trauma vältimiseks on töötaja kohustatud järgima töötoimingu juhtijate nõuandeid ning töö- ja elektriohutuse eeskirju ja juhiseid. Töö eeldab füüsilist pingutust ja kõrgustes tegutsemist. Tööga kaasnevad võimalikud ohud on elektrilöök, kukkumine ning ekstreemsetest ilmastikutingimustest tingitud kahjustused. Töötajalt nõutakse isikukaitsevahendite kasutamist ja eririietuse kandmist. Põhilisteks töövahenditeks on käsi- ja spetsiaaltööriistad, isikukaitsevahendid ning mehhanismid ja mõõteseadmed. Tööga toimetulek eeldab füüsilist vastupidavust, täpseid ja koordineeritud liigutusi, normaalset nägemist ja kuulmist ning võimet töötada kõrgustes. Tööd toetavad keskendumis- ja kohanemisvõime, järjekindlus, emotsionaalne stabiilsus ning meeskonnas töötamise oskus. Elektrikuks saab õppida kutseõppeasutuses, täiskasvanute tööalase koolituse kursustel või töökohal. Elektrik, elektrimontöör, käiduelektrik Elektriohutusseaduse kohaselt on kohustuslik enne elektritöödele asumist läbida elektritööde ohutuse koolitus ja sellele vastav esmaabikoolitus. Pingealust käidu- ja elektritöid tegevad isikud peavad läbima elektritöö juhi või käidukorraldaja poolt teostatud teadmiste ja oskuste kontrolli. Vastavate töötoimingute sooritamine on lubatud vaid kehtiva elektriohuteadlikkuse tunnistuse olemasolul. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt lubatakse elektritöödele isikud, kes on vähemalt 18 aastat vanad ning kelle pädevus ja tervislik seisund vastavad tehtavale tööle. Tervisliku kontrolli perioodiline läbimine on kohustuslik. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside (B 2.1 - B 2.4) tõendamine Töö planeerimine ja korraldamine 4 Töökeskkonna ohutus 4 Elektripaigaldiste ja -seadmete paigaldus- ning ehitustööd 4 Elektripaigaldiste ja -tarvitite hooldus ja käidutööd 4 Mootorsõidukihooldaja, tase 3 Vehicle maintenance technician, level 3 1 Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik, tase 3 (versioon 3) Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik, tase 3 (versioon 4) Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik, tase 3 (versioon 5) Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik, tase 3 (versioon 6) Sõidukite pindadehooldaja/rehvitehnik, tase 3 (versioon 2) Liikurmasinahooldaja, tase 3 Sõiduautohooldaja, tase 3 Veoauto- ja bussihooldaja, tase 3 Väikemasinahooldaja, tase 3 Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Autotehnik 11 2013-01-17 2013-01-17 2014-09-09 3 3 7231 Mootorsõidukimehaanikud ja -lukksepad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Lauri Ert Toyota Baltic AS, MTÜ Autokutseõppe Liit Rein Solnask Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool Vladimir Krasnoštšjokov Toyota Baltic AS Valter Kokkota MTÜ Autokutseõppe Liit Peeter Johannson Tallinna Autobussikoondise AS Tarmo Talismaa Volvo Estonia OÜ Piret Jamnes SA Innove Ülo Ramp MTÜ Autokutseõppe Liit Janek Pukka Rakvere Ametikool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Mootorsõidukite hoolduse ja remondi kutsealal on mootorsõidukihooldaja, tase 3, mootorsõidukitehniku, tase 4 ja sõiduautodiagnostiku, tase 5 kutsed. Mootorsõidukihooldaja tegeleb mootorsõidukite, liikur- ja väikemasinate, haagiste ning nende lisa- ja tööseadmete (edaspidi sõidukite) hoolduse, osandamise ja koostamisega. Mootorsõidukihooldaja töö eesmärk on sõiduki töökindluse tagamine hooldusest hoolduseni. Seoses kiiresti uueneva tehnoloogiaga on vajalik pidev enesetäiendamine. Mootorsõidukihooldaja võib töötada nii üksi kui ka meeskonnas ja võib vajada mõningat juhendamist, tema töö eeldab suhtlemist kaastöötajate ja klientidega. Mootorsõidukihooldaja töö koosneb kohustuslikest tööosadest. Spetsialiseerumine toimub vastavalt sõiduki kategooriale/liigile ning kõik tööosad on spetsialiseerumisega otseselt seotud. Sõiduautohooldaja töö ei sisalda tööosa A.2.6. A.2.1 Mootorsõiduki puhastus A.2.2 Kere, sisustuse ja pealisehituse hooldus A.2.3 Mootori hooldus A.2.4 Jõuülekande hooldus A.2.5 Juhtimisseadmete ja veermiku hooldus A.2.6 Lisa- ja tööseadmete ning nende kinnitusmehhanismide hooldus, osandamine ja koostamine Spetsialiseerumine toimub sõltuvalt sõiduki kategooriast/liigist – sõiduautohooldaja, veoauto- ja bussihooldaja, liikurmasinahooldaja ja väikemasinahooldaja. Spetsialiseerumine on otseselt seotud kirjeldatud tööosadega. Mootorsõidukihooldaja tööaeg on enamasti päevane. Töö on vahelduvate tööülesannetega ja toimub enamasti siseruumis. Võib ette tulla töötamist suurenenud ohu olukorras. Hooldaja töötab üldiselt seistes, kuid sageli ka ergonoomiliselt rasketes tingimustes. Võimalik on kokkupuude tervistkahjustavate ainetega (mootorikütused, määrdeained ja tehnilised vedelikud, happed, heitgaasid jmt). Töökeskkonnas võib esineda müra, tolmu, niiskust ja vibratsiooni. Mootorsõidukihooldaja kasutab käsi-, elektri-, hüdro- ja pneumotööriistu ning töökoja-, remondi- ja hooldusseadmeid. Ta kasutab ka töörõivastust ja isikukaitsevahendeid. Mootorsõidukihooldaja eeldatavad isikuomadused on täpsus, vastutustunne, koostöövalmidus ja pingetaluvus. Enamasti on mootorsõidukihooldajana töötaval inimesel vastava eriala kutseharidus ja/või töökohal õppides omandatud kutseoskused. Mootorsõidukihooldaja teised võimalikud ametinimetused on autohooldelukksepp, tehnohooldespetsialist, väikemehhanismihooldaja. Mootorsõidukihooldaja kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe spetsialiseerumise valimine ning kohustuslike kompetentside B.2.1–B.2.6 tõendamine. Mootorsõidukihooldaja kutse siseselt spetsialiseerutakse vastavalt sõiduki kategooriale: sõiduautohooldaja (M1, N1, O1, O2), veoauto- ja bussihooldaja (M2, M3, N2, N3, O3, O4), liikurmasinahooldaja (T, LM, R), väikemasinahooldaja (L, LM, O1). Taotleja hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele sõidukipõhiselt. Mootorsõiduki puhastus 3 Kere, sisustuse ja pealisehituse hooldus 3 Mootori hooldus 3 Jõuülekande hooldus 3 Juhtimisseadmete ja veermiku hooldus 3 Lisa- ja tööseadmete ning nende kinnitusmehhanismide hooldus, osandamine ja koostamine 3 Mootorsõidukihooldaja, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Mootorsõidukitehnik, tase 4 Vehicle technician, level 4 6 Autolukksepp I (versioon 1) Autotehnik I (versioon 2) Autotehnik I (versioon 3) Autotehnik I (versioon 4) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 10) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 11) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 5) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 7) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 8) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 9) Liikurmasinatehnik, tase 4 Sõiduautotehnik, tase 4 Veoauto- ja bussitehnik, tase 4 Mootorsõiduki jõuülekande ülddiagnostika, hooldus ja remont Mootorsõiduki elektriseadiste ja mugavussüsteemide ülddiagnostika, hooldus ja remont Mootorsõiduki juhtimisseadmete ja veermiku ülddiagnostika, hooldus ja remont Mootorsõiduki kere, sisustuse ja pealisehituse ülddiagnostika, hooldus ja remont Mootorsõiduki kliimaseadmete (sõitjateruumi soojendus-, ventilatsiooni- ja jahutusseadmete) ülddiagnostika, hooldus ja remont Mootorsõiduki lisa- ja tööseadmete ning nende hüdrosüsteemide ja kinnitusmehhanismide ülddiagnostika, hooldus ja remont Mootorsõiduki mootori ülddiagnostika, hooldus ja remont Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Autotehnik 11 2013-01-17 2013-01-17 2014-09-09 4 4 7231 Mootorsõidukimehaanikud ja -lukksepad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Lauri Ert Toyota Baltic AS, MTÜ Autokutseõppe Liit Rein Solnask Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool Vladimir Krasnoštšjokov Toyota Baltic AS Valter Kokkota MTÜ Autokutseõppe Liit Peeter Johannson Tallinna Autobussikoondise AS Tarmo Talismaa Volvo Estonia OÜ Piret Jamnes SA Innove Ülo Ramp MTÜ Autokutseõppe Liit Janek Pukka Rakvere Ametikool Mootorsõidukitehnik, tase 4 kutsestandard on aluseks kutsekeskhariduse ja täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Mootorsõidukite hoolduse ja remondi kutsealal on järgmised kutsed: mootorsõidukihooldaja, tase 3, mootorsõidukitehnik, tase 4 ja sõiduautodiagnostik, tase 5. Mootorsõidukitehnik tegeleb mootorsõidukite, liikurmasinate, haagiste ning nende lisa- ja tööseadmete (edaspidi sõidukite) hoolduse, remondi ja ülddiagnoosimisega, rikete leidmise ja kõrvaldamisega. Mootorsõidukitehnik töötab iseseisvalt, kasutades vajadusel remondiandmebaase, -katalooge ja -juhendeid. Ta kannab töövõtjana vastutust nii tööohutuse kui ka hoolduse ja/või remondi tagajärjel tekkinud liiklusohtlike olukordade eest. Seoses kiiresti uueneva tehnoloogiaga on vajalik pidev enesetäiendamine. Mootorsõidukitehnik võib töötada nii üksi kui ka meeskonnas, tema töö eeldab suhtlemist kaastöötajate ja klientidega. Spetsialiseerumise liigituse aluseks olevad dokumendid: Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele (Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus - RT I, 24.07.2012, 16) Lisa 5 Sõidukite jaotus kategooriatesse ja klassidesse Traktori, liikurmasina ja nende haagiste tehnonõuded, nõuded varustusele ning tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord (majandus-ja kommunikatsiooniministri määrus – RT I, 24.07.2012, 17) Lisa 4 Masina kategooriate määratlused. Mootorsõidukitehniku töö koosneb kohustuslikest tööosadest. Spetsialiseerumine toimub vastavalt sõiduki kategooriale/liigile ning kõik tööosad on spetsialiseerumisega otseselt seotud. A.2.1 Mootorsõiduki ülddiagnostika, hooldus ja remont A.2.2 Kere, sisustuse ja pealisehituse ülddiagnostika, hooldus ja remont A.2.3 Mootori ülddiagnostika, hooldus ja remont A.2.4 Jõuülekande ülddiagnostika, hooldus ja remont A.2.5 Elektriseadiste ja mugavussüsteemide ülddiagnostika, hooldus ja remont A.2.6 Juhtimisseadmete ja veermiku ülddiagnostika, hooldus ja remont A.2.7 Kliimaseadmete (sõitjateruumi soojendus-, ventilatsiooni- ja jahutusseadmete) ülddiagnostika, hooldus ja remont A.2.8 Lisa- ja tööseadmete ning nende hüdrosüsteemide ja kinnitusmehhanismide ülddiagnostika, hooldus ja remont Spetsialiseerumine sõltub sõiduki kategooriast/liigist järgmiselt: sõiduautotehnik, veoauto- ja bussitehnik ja liikurmasinatehnik. Kõik spetsialiseerumised on otseselt seotud kirjeldatud tööosadega. Mootorsõidukitehniku tööaeg on enamasti päevane. Tööülesanded vahelduvad. Ta töötab enamasti siseruumis. Võib ette tulla töötamist suurenenud ohu olukorras ja liikurmasinatehnikul töötamist välitingimustes. Mootorsõidukitehnik töötab üldiselt seistes, kuid sageli ka ergonoomiliselt rasketes tingimustes. Võimalik on kokkupuude tervistkahjustavate ainetega (mootorikütused, määrdeained ja tehnilised vedelikud, happed, heitgaasid jmt). Töökeskkonnas võib esineda müra, tolmu, niiskust ja vibratsiooni. Mootorsõidukitehnik kasutab käsi-, elektri-, hüdro- ja pneumotööriistu ning töökoja-, remondi- ja hooldusseadmeid. Ta kasutab ka töörõivastust ja isikukaitsevahendeid. Mootorsõidukitehniku eeldatavad isikuomadused on täpsus, vastutustunne, koostöövalmidus, pingetaluvus ning analüüsi- ja otsustusvõime. Enamasti on mootorsõidukitehnikuna töötaval inimesel vastava eriala kutsekeskharidus ja/või töökohal õppides omandatud kutseoskused. Tal peab olema vastava kategooria sõiduki juhiluba. Mootorsõidukitehniku teised võimalikud ametinimetused on autotehnik, automehaanik, autoremondilukksepp, autohooldelukksepp, tehnohooldemeister, tehnohooldespetsialist, tehnoseisundi-kontrolör, garantiitehnik. Keskkonnaministri 11. märtsi 2005 määruse nr 16, Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 842/2006 ning Euroopa Komisjoni määruste 303/2008, 307/2008 ning direktiivi 2006/40/EÜ põhjal on mootorsõidukite kliimaseadmete käitlejana töötamisel nõutav osakutse tunnistus. Mootorsõidukitehniku kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe spetsialiseerumise valimine ning kohustuslike kompetentside B.2.1–B.2.8 ja läbiva kompetentsi B.2.9 tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse vastavalt sõiduki kategooriale: sõiduautotehnik (M1, N1, O1, O2), veoauto- ja bussitehnik (M2, M3, N2, N3, O3, O4), liikurmasinatehnik (T, LM, R), Kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele sõidukipõhiselt. Sõiduautotehniku töö ei sisalda tööosa A.2.8 Lisa- ja tööseadmete ning nende hüdrosüsteemide ja kinnitusmehhanismide ülddiagnostika, hooldus ja remont. Osakutsed: Mootorsõiduki kere, sisustuse ja pealisehituse ülddiagnostika, hooldus ja remont osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.2 ja B.2.9 tõendamine. Mootorsõiduki mootori ülddiagnostika, hooldus ja remont osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.3 ja B.2.9 tõendamine. Mootorsõiduki jõuülekande ülddiagnostika, hooldus ja remont osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.4 ja B.2.9 tõendamine. Mootorsõiduki elektriseadiste ja mugavussüsteemide ülddiagnostika, hooldus ja remont osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.5 ja B.2.9 tõendamine. Mootorsõiduki juhtimisseadmete ja veermiku ülddiagnostika, hooldus ja remont osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.6 ja B.2.9 tõendamine. Mootorsõiduki kliimaseadmete (sõitjateruumi soojendus-, ventilatsiooni- ja jahutusseadmete) ülddiagnostika, hooldus ja remont osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.7 ja B.2.9 tõendamine. Mootorsõiduki lisa- ja tööseadmete ning nende hüdrosüsteemide ja kinnitusmehhanismide ülddiagnostika, hooldus ja remont osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.8 ja B.2.9 tõendamine. Mootorsõiduki ülddiagnostika, hooldus ja remont 4 Kere, sisustuse ja pealisehituse ülddiagnostika, hooldus ja remont 4 Mootori ülddiagnostika, hooldus ja remont 4 Jõuülekande ülddiagnostika, hooldus ja remont 4 Elektriseadiste ja mugavussüsteemide ülddiagnostika, hooldus ja remont 4 Juhtimisseadmete ja veermiku ülddiagnostika, hooldus ja remont 4 Kliimaseadmete (sõitjateruumi soojendus-, ventilatsiooni- ja jahutusseadmete) ülddiagnostika, hooldus ja remont 4 Lisa- ja tööseadmete ning nende hüdrosüsteemide ja kinnitusmehhanismide ülddiagnostika, hooldus ja remont 4 Mootorsõidukitehnik, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Sõiduautodiagnostik, tase 5 Vehicle technician, level 5 5 Autolukksepp II (versioon 1) Autotehnik II (versioon 2) Autotehnik II (versioon 3) Autotehnik II (versioon 4) Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 (versioon 10) Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 (versioon 11) Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 (versioon 7) Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 (versioon 8) Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 (versioon 9) Sõiduautodiagnostik, tase 5 (versioon 6) Mootorsõidukite kliimaseadmete käitleja, tase 5 Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Autotehnik 11 2013-01-17 2013-01-17 2014-03-03 5 5 7231 Mootorsõidukimehaanikud ja -lukksepad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Lauri Ert Toyota Baltic AS, MTÜ Autokutseõppe Liit Rein Solnask Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool Vladimir Krasnoštšjokov Toyota Baltic AS Valter Kokkota MTÜ Autokutseõppe Liit Peeter Johannson Tallinna Autobussikoondise AS Tarmo Talismaa Volvo Estonia OÜ Piret Jamnes SA Innove Ülo Ramp MTÜ Autokutseõppe Liit Janek Pukka Rakvere Ametikool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Mootorsõidukite hoolduse ja remondi kutsealal on mootorsõidukihooldaja, tase 3, mootorsõidukitehniku, tase 4 ja sõiduautodiagnostiku, tase 5 kutsed. Sõiduautodiagnostik tegeleb sõiduautode diagnoosimise-, remondi- ja rikkepõhjuste analüüsiga, leiab ja kõrvaldab rikkeid. Ta töötab iseseisvalt, kasutades vajadusel remondiandmebaase, -katalooge ja -juhendeid ning kannab töövõtjana vastutust nii tööohutuse kui ka hoolduse ja/või remondi tagajärjel tekkinud liiklusohtlike olukordade eest. Vajalik on pidev enesetäiendamine. Diagnostik võib töötada nii üksi kui ka meeskonnas, tema töö eeldab suhtlemist kaastöötajate ja klientidega. Vajadusel juhendab sõiduautohooldaja ja sõiduautotehniku tööd. A.2.1 Mootorielektroonika diagnostika ja remont A.2.2 Jõuülekande diagnostika ja remont A.2.3 Siinivõrkude diagnostika ja remont A.2.4 Elektriseadiste ja mugavussüsteemide diagnostika ja remont A.2.5 Juhtimisseadmete ja veermiku diagnostika ja remont A.2.6 Kliimaseadmete (sõitjateruumi soojendus-, ventilatsiooni- ja jahutusseadmete) diagnostika ja remont A.2.7 Turvaseadiste diagnostika ja remont Sõiduautodiagnostiku tööaeg on enamasti päeval. Töö on vahelduvate tööülesannetega ja toimub enamasti siseruumis. Võib ette tulla töötamist suurenenud ohu olukorras. Diagnostik töötab üldiselt seistes, kuid sageli ka ergonoomiliselt rasketes tingimustes. Võimalik on kokkupuude tervistkahjustavate ainetega (mootorikütused, määrdeained ja tehnilised vedelikud, happed, heitgaasid jmt). Töökeskkonnas võib esineda müra, tolmu, niiskust ja vibratsiooni. Sõiduautodiagnostik kasutab diagnostikaseadmeid, käsi-, elektri-, hüdro- ja pneumotööriistu ning töökoja-, remondi- ja hooldusseadmeid. Ta kasutab ka töörõivastust ja isikukaitsevahendeid. Sõiduautodiagnostiku eeldatavad isikuomadused on täpsus, vastutustunne, koostöövalmidus, pingetaluvus ning analüüsi- ja otsustusvõime. Enamasti on sõiduautodiagnostikuna töötaval inimesel vastava eriala kutsekeskharidus ja/või töökohal õppides omandatud kutseoskused. Tal peab olema vastava kategooria sõiduki juhiluba. Sõiduautodiagnostik, autodiagnostik, automehaanik, autoelektrik, tehnohooldemeister, tehnoseisundi-kontrolör, tehniline nõustaja, tehniline konsultant, meister. Keskkonnaministri 11. märtsi 2005 määruse nr 16, Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 842/2006 ning Euroopa Komisjoni määruste 303/2008, 307/2008 ning direktiivi 2006/40/EÜ põhjal on mootorsõidukite kliimaseadmete käitlejana töötamisel nõutav osakutse tunnistus. Sõiduautodiagnostiku kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1–B.2.7 tõendamine. Mootorsõidukite kliimaseadmete käitleja osakutse taotlemisel on nõutav kompetentsi B.2.6 tõendamine. Mootorielektroonika diagnostika ja remont 5 Jõuülekande diagnostika ja remont 5 Siinivõrkude diagnostika ja remont 5 Elektriseadiste ja mugavussüsteemide diagnostika ja remont 5 Juhtimisseadmete ja veermiku diagnostika ja remont 5 Kliimaseadmete (sõitjateruumi soojendus-, ventilatsiooni- ja jahutusseadmete) diagnostika ja remont 5 Turvaseadiste diagnostika ja remont 5 Sõiduautodiagnostik, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Võlanõustaja, tase 6 Debt councillor, level 6 1 Võlanõustaja, tase 6 (versioon 2) Võlanõustaja, tase 6 (versioon 3) Võlanõustaja assistent, tase 5 Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaaltöö ja nõustamine Sotsiaaltöötaja 12 2013-01-23 2013-01-23 2017-11-02 6 6 2635 Sotsiaaltöötajad ja nõustajad 0923 Sotsiaaltöö ja nõustamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Astrid Ojasoon Eesti Võlanõustajate Liit Maiu Kauber Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Kaidi Silver-Schöbe Eesti Võlanõustajate Liit Helen Peeker Tallinna Sotsiaaltöö Keskus Anne Rähn Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž Tiina Larven MTÜ Süda-Eesti Sotsiaalkeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kutsestandardi kasutusalad 1) Tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine 2) Inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel 3) Ametite kirjeldamine ja tutvustamine 4) Karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks 5) Koolitusvajaduste väljaselgitamine ning koolituse planeerimine 6) Ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine 7) Kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine Võlanõustaja töö sisu on võlaprobleemidega üksikisikute, perekondade ja leibkondade nõustamine, toetamine ning abistamine nende toimetuleku parandamiseks ja majanduslike raskuste ületamiseks. Võlanõustamise eesmärk on võlgnevuse likvideerimine või selle talutavaks muutmine, uute võlgade tekkimise vältimine ning muude võlgadega seonduvate probleemide lahendamine. Võlanõustaja töötab iseseisvalt ja/või meeskonnas ning võib juhtida teiste võlanõustajate tegevust. Võlanõustaja suhtleb oma töös aktiivselt klientide, võlausaldajate, koostöövõrgustike liikmete, kolleegide ja teiste osapooltega. Võlanõustaja kutse sisaldab osakutset võlanõustaja assistent, kes koordineerib teenuse osutamisega seotud toiminguid (nt registreerib vastuvõtte, korraldab dokumentatsiooni, annab infot teenuse kohta). A.2.1 Nõustajatöö planeerimine ja korraldamine 2.1.1 Teenuse kriteeriumidele vastavate tingimuste loomine. 2.1.2 Teavitustöö tegemine. 2.1.3 Dokumentatsiooni koostamine. 2.1.4 Vastuvõttude registreerimine. A.2.2 Võlgnike nõustamine 2.2.1 Nõustamise alustamine, koostöötingimuste kokkuleppimine kliendi/osapooltega. 2.2.2 Probleemide selgitamine ja määratlemine. 2.2.3 Dokumentidega tutvumine, info kogumine, võlanõuete kontrollimine. 2.2.4 Kliendile tema õiguste ja kohustuste selgitamine. 2.2.5 Võlajuhtumi analüüsimine, võrgustikukaardi koostamine. 2.2.6 Eesmärkide sõnastamine, tegevuse (sh sekkumise) ja ajakava planeerimine. 2.2.7 Avalduse jt dokumentide vormistamine. 2.2.8 Kliendi toetamine ja motiveerimine. 2.2.9 Tegevuste hindamine, kohandamine/muutmine. 2.2.10 Nõustamise lõpetamine või lõppemine, tulemuse hindamine. A.2.3 Läbirääkimiste pidamine kliendi ja võlausaldaja(te) vahel 2.3.1 Lähtepositsiooni kaardistamine. 2.3.2 Võimalike lahenduste leidmine. 2.3.3 Kliendi abistamine kokkulepete sõlmimise protsessis. A.2.4 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 2.4.1 Oma töö analüüsimine ja hindamine. 2.4.2 Kollegiaalses nõustamises (kovisioonis) osalemine. 2.4.3 Supervisioonis osalemine. 2.4.4 Erialane enesetäiendamine. A.2.5 Võlanõustamisteenuse arendamine 2.5.1 Teenuse sisu ja metoodika arendamine. 2.5.2 Teenuse korralduse arendamine. A.2.6 Ennetus- ja teavitustöö tegemine kliendiga ja ühiskonnas laiemalt 2.6.1 Võlanõustamisteenuse tutvustamine ja teavitustöö tegemine. 2.6.2 Peremajanduse aluste õpetamine erinevatele sihtgruppidele. 2.6.3 Elanikkonna finantskirjaoskuse tõstmine. A.2.7 Juhtimine ja juhendamine 2.7.1 Võlanõustajate töö juhtimine organisatsioonis, üksuses, nõustamiskeskuses vm. 2.7.2 Projektide koostamine ja/või juhtimine. 2.7.3 Organisatsiooni või töörühmade juhtimine. 2.7.4 Juhendamine ja mentorlus. A.2.8 Koolituse ettevalmistamine ja läbiviimine 2.8.1 Võlanõustamisteemaliste koolituste, seminaride, teemapäevade jm korraldamine ja/või läbiviimine. 2.8.2 Võlanõustajate koolitamine. 2.8.3 Õppematerjalide väljatöötamine. A.2.9 Nõustamine võlgade ümberkujundamise protsessis 2.9.1 Kliendi abistamine läbirääkimistel võlausaldajatega. 2.9.2 Kliendi abistamine võlgade ümberkujundamise avalduse koostamisel. 2.9.3 Kliendi motiveerimine ja toetamine võlgade ümberkujundamise kava täitmisel. A.2.10 Usaldusisikuks olemine kohustustest vabastamise menetluses 2.10.1 Võlgniku toetamine rahaasjade planeerimisel ja korraldamisel. 2.10.2 Võlgniku juhendamine ja kontrollimine (võla)kohustuste täitmisel. 2.10.3 Seadusest tulenevate usaldusisiku ülesannete täitmine. Võlanõustaja, tase 6 kutse sisaldab osakutset võlanõustaja assistent, tase 5, mille moodustab tööosa A.2.1. Võlanõustaja töö toimub sobiva sisustusega eraldi tööruumis, mis tagab kliendi privaatsuse ja isikuandmete kaitse. Võlanõustaja peab teenuse tellija nõudel olema valmis osutama teenust teenuse tellija poolt ettenähtud kohas. Võlanõustaja töö on vaimselt väsitav ja pingeline, eeldab toimetulekut erinevate klientidega ning pidevat erialast enesetäiendamist. Võlanõustaja peamised töövahendid on kaasaegsed sidevahendid ja kontoritehnika, bürootarbed ning nõustamiseks vajalikud metoodilised vahendid. Töös võlanõustajana on olulised majanduslik ja analüüsiv mõtlemine, iseseisvus, vastutus- ja otsustusvõime, suutlikkus langetada otsuseid oma pädevuse piires ja näha ette otsuste tagajärgi. Võlanõustajat iseloomustab aktiivsus, pingetaluvus, korrektsus ja usaldusväärsus, positiivne eluhoiak, tolerantsus, hoolivus ja empaatiavõime. Tavaliselt on võlanõustajal kõrgharidus (soovitavalt majanduse, õiguse või sotsiaalvaldkonnast) ning võlanõustamiskoolituse ja -töö käigus omandatud kutseoskused. Võlanõustaja. Võlanõustaja, tase 6 kutse koosneb seitsmest kohustuslikust ja neljast valitavast kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 - B.2.6 ja B.2.11 (läbiv kompetents) tõendamine. Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitavatest kompetentsidest B.2.7 – B.2.10 vähemalt üks. Võlanõustaja assistent, tase 5 osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 ja B.2.11 tõendamine. Nõustajatöö planeerimine ja korraldamine 5 Võlgnike nõustamine 6 Läbirääkimiste pidamine kliendi ja võlausaldaja(te) vahel 6 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 6 Võlanõustamisteenuse arendamine 6 Ennetus- ja teavitustöö tegemine kliendiga ja ühiskonnas laiemalt 6 Selle kutse taotlemisel on lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitavatest kompetentsidest B.2.7 – B.2.10 vähemalt üks. Juhtimine ja juhendamine 6 Koolituse ettevalmistamine ja läbiviimine 6 Nõustamine võlgade ümberkujundamise protsessis 6 Usaldusisikuks olemine kohustustest vabastamise menetluses 6 Võlanõustaja, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Monteerija, tase 4 esmane kutse Steelworker, level 4 VET level 1 Monteerija, tase 4 esmane kutse (versioon 2) Monteerija, tase 4 esmane kutse (versioon 3) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Monteerija 21 2013-01-18 2013-01-18 2014-10-19 4 4 7214 Metallkonstruktsioonide valmistajad ja monteerijad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Tööosad ja tööülesanded Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Jaak Kleinberg Skanska EMV AS Kalev Ramjalg Roxor Ehitus Priit Alas Anmeri OÜ Tarmo Laaban Tallinna Ehituskool Tõnu Peipman IB Printsiip OÜ Vahur Külm AS Columbia-Kivi Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Monteerija on oskustöötaja, kes töötab ehitusettevõttes. Monteerija peamised tööülesanded on terasest ja raudbetoonist konstruktsioonielementide ja ehitusdetailide monteerimine. Töö toimub tihti kõrgustes. Esmane kutse on formaalharidusõppe lõpetamisel saadav kutse. Õppeasutus saab esmase kutse andmise õiguse, kui õppekava vastab käesolevale kutsestandardile ja on riiklikult tunnustatud. Monteerija 4. taseme esmase kutse kutsestandard on mõeldud aluseks kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitaja riiklikule õppekavale. 4. taseme esmase kutse saanud monteerija korraldab iseseisvalt oma töökoha ja täidab tööülesandeid kvaliteetselt tavapärastes olukordades. Vastutust nõudvate otsuste vastuvõtmise ning keerulisemate tööde tegemisel vajab esmast kutset omav monteerija juhendamist. A.2.1 Metallkonstruktsioonide monteerimine 2.1.1 Aluspinna kontrollimine ja ettevalmistamine 2.1.2 Kinnitussõlmede ettevalmistamine 2.1.3 Montaažielementide eelmonteerimine 2.1.4 Montaažielementide paigale asetamine, rihtimine ja toestamine 2.1.5 Montaažielementide kinnitamine 2.1.6 Terasdetailide korrosioonitõrje teostamine A.2.2 Raudbetoondetailide monteerimine 2.2.1 Aluspinna kontrollimine ja ettevalmistamine 2.2.2 Kinnitussõlmede ettevalmistamine 2.2.3 Montaažielementide paigale asetamine, toestamine ja rihtimine 2.2.4 Montaažielementide liitekohtade monolitiseerimine ja kohtbetoneerimine 2.2.5 Terasdetailide korrosioonitõrje teostamine A.2.3 Troppimistööde tegemine 2.3.1 Materjalide peale- ja mahalaadimine, ladustamine ja paigaldamine 2.3.2 Mehitamata tõsteseadmete töö juhtimine A.2.4 Käsikaarkeevitustööde (elektrikeevitustööde) ja gaasikeevitustööde tegemine 2.4.1 Keevistööde ettevalmistamine 2.4.2 Keevisliidete tegemine 2.4.3 Keevisliidete järeltöötlemine ja tulemuse kontrollimine Monteerija töö on raske ja nõuab füüsilist pingutust. Sageli tuleb tõsta raskeid ehitusdetaile, töötada sundasendis, ronida tellingutel, redelitel ning konstruktsioonidel. Töö toimub erinevatel kõrgustel ja muutuvates keskkonnatingimustes, valdavalt välitingimustes. Monteerija töökeskkonnaga on seotud vigastuste tekkimise kõrgendatud risk. Samuti võivad tervisekahjustusi põhjustada tolm, õhus lenduvad keemilised ühendid, müra, temperatuurikõikumised ja tuuletõmbus ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja -vahendeid. Monteerija peab järgima tööeeskirju, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Monteerija kasutab oma töö tegemiseks erinevaid tõstemehhanisme, mehaanilisi (montaažikangid, haamer jne) ja elektrilisi (trellid, nurklihvijad, lõikurid, keevitusseadmed jne) tööriistu ning kontrollmõõteriistu (nivelliir, mõõdulint, loodid jne). Lisaks kuuluvad monteerija töövahendite hulka mitmesuguseid tellingud, redelid ja tõstukid. Vajalik on hea tervis, füüsiline vastupidavus ja kõrgusetaluvus. Töö eeldab kohuse- ja vastutustunnet, loogilist mõtlemist, ruumilist kujutlusvõimet, planeerimisoskust, liigutuste täpsust, koormustaluvust, õpivalmidust ning oskust töötada meeskonnas. Vajalik on tehniline taip ning hea koordinatsioon. 4. taseme monteerija esmane kutse saadakse kutse andmise õigust omavas kutseõppeasutuses vastava kutsekeskhariduse õppe lõpetamisel. Märge selle taseme omistamise kohta kantakse õppekava läbimise korral õppuri hinnetelehele. monteerija Monteerija 4. taseme esmase kutse kutsestandardis on kirjeldatud kolm kohustuslikku ja üks valitav kompetents. Monteerija esmase kutse saamiseks peavad olema tõestatud kõik kohustuslikud kompetentsid vahemikus B.2.1-2.3 ning alapunktis B.2.5 kirjeldatud monteerija läbivad ja B.2.6 kirjeldatud kutsespetsiifilised läbivad kompetentsid. B.2.4 omandamise korral tuleb tõendada ka seda kompetentsi. Metallkonstruktsioonide monteerimine 4 Raudbetoondetailide monteerimine 4 Troppimistööde tegemine 4 Käsikaarkeevistööde (elektrikeevitustööde) ja gaasikeevitustööde tegemine 4 Monteerija, tase 4 esmase kutse üldised läbivad kompetentsid 4 Monteerija, tase 4 esmase kutse kutsespetsiifilised läbivad kompetentsid 4 Monteerija, tase 4 Steelworker, level 4 1 Monteerija, tase 4 (versioon 2) Monteerija, tase 4 (versioon 3) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Monteerija 21 2013-01-18 2013-01-18 2014-10-19 4 4 7214 Metallkonstruktsioonide valmistajad ja monteerijad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Tööosad ja tööülesanded Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Jaak Kleinberg Skanska EMV AS Kalev Ramjalg Roxor Ehitus Priit Alas Anmeri OÜ Tarmo Laaban Tallinna Ehituskool Tõnu Peipman IB Printsiip OÜ Vahur Külm AS Columbia-Kivi Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Monteerija on oskustöötaja, kes töötab ehitusettevõttes. Monteerija peamised tööülesanded on terasest ja raudbetoonist konstruktsioonielementide ja ehitusdetailide monteerimine. Töö toimub tihti kõrgustes. 4. taseme monteerija korraldab iseseisvalt oma töökoha ja vastutab tööülesannete kvaliteetse täitmise eest. Selle taseme monteerija valmistab vajaduse korral ette ja kohaldab asjakohaseid muudatusi töökohal. A.2.1 Metallkonstruktsioonide monteerimine 2.1.1 Aluspinna kontrollimine ja ettevalmistamine 2.1.2 Kinnitussõlmede ettevalmistamine 2.1.3 Montaažielementide eelmonteerimine 2.1.4 Montaažielementide paigale asetamine, rihtimine ja toestamine 2.1.5 Montaažielementide kinnitamine 2.1.6 Terasdetailide korrosioonitõrje teostamine A.2.2 Raudbetoondetailide monteerimine 2.2.1 Aluspinna kontrollimine ja ettevalmistamine 2.2.2 Kinnitussõlmede ettevalmistamine 2.2.3 Montaažielementide paigale asetamine, toestamine ja rihtimine 2.2.4 Montaažielementide liitekohtade monolitiseerimine ja kohtbetoneerimine 2.2.5 Terasdetailide korrosioonitõrje teostamine A.2.3 Troppimistööde tegemine 2.3.1 Materjalide peale- ja mahalaadimine, ladustamine ja paigaldamine 2.3.2 Mehitamata tõsteseadmete töö juhtimine A.2.4 Madalama kvalifikatsiooniga monteerija nõustamine ja juhendamine 2.4.1 Tööga seotud keskkonnariskide hindamine ja juhendatava nõustamine 2.4.2 Töö tegemisel ilmnenud vigade analüüsimise ja parandamise nõustamine 2.4.3 Madalama kvalifikatsiooniga monteerija juhendamine ja nõustamine tööülesannete täitmisel Monteerija töö on raske ja nõuab füüsilist pingutust. Sageli tuleb tõsta raskeid ehitusdetaile, töötada sundasendis, ronida tellingutel, redelitel ning konstruktsioonidel. Töö toimub erinevatel kõrgustel ja muutuvates keskkonnatingimustes, valdavalt välitingimustes. Monteerija töökeskkonnaga on seotud vigastuste tekkimise kõrgendatud risk. Samuti võivad tervisekahjustusi põhjustada tolm, õhus lenduvad keemilised ühendid, müra, temperatuurikõikumised ja tuuletõmbus ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja -vahendeid. Monteerija peab järgima tööeeskirju, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Monteerija kasutab oma töö tegemiseks erinevaid tõstemehhanisme, mehaanilisi (montaažikangid, haamer jne) ja elektrilisi (trellid, nurklihvijad, lõikurid, keevitusseadmed jne) tööriistu ning kontrollmõõteriistu (nivelliir, mõõdulint, loodid jne). Lisaks kuuluvad monteerija töövahendite hulka mitmesugused tellingud, redelid ja tõstukid. Vajalik on hea tervis, füüsiline vastupidavus ja kõrgusetaluvus. Töö eeldab kohuse- ja vastutustunnet, loogilist mõtlemist, ruumilist kujutlusvõimet, planeerimisoskust, liigutuste täpsust, koormustaluvust, õpivalmidust ning oskust töötada meeskonnas. Vajalik on tehniline taip ning hea koordinatsioon. 4. taseme monteerijatena töötavatel inimestel on kas erialane kutsekeskharidus ning töökogemus ehitusettevõttes või keskharidus, erialane täiendkoolitus ning töökogemus ehitusettevõttes monteerija Monteerija 4. taseme kutsestandardis on kirjeldatud kolm kohustuslikku ja üks valitav kompetents, samuti monteerija läbivad ja kutsespetsiifilised läbivad kompetentsid. Kutse saamiseks peab taotleja tõendama kõigi kohustuslike (B.2.1 – B.2.3) ning monteerija läbivate (B.2.5) ning kutsespetsiifiliste läbivate (B.2.6) kompetentside olemasolu. Valitava kompetentsi (B.2.4) tõendamine EKR 4. tasemel on vabatahtlik. Metallkonstruktsioonide monteerimine 4 Raudbetoondetailide monteerimine 4 Troppimistööde tegemine 4 Valitava kompetentsi (B.2.4) tõendamine EKR 4. tasemel on vabatahtlik. Madalama kvalifikatsiooniga monteerija nõustamine ja juhendamine 4 Monteerija, tase 4 üldised läbivad kompetentsid 4 Monteerija, tase 4 kutsespetsiifilised läbivad kompetentsid 4 Geodeet III Geodesist III 4 Geodeet III (versioon 1) Geodeet III (versioon 2) Geodeet III (versioon 3) Geodeet III (versioon 7) Geodeet, tase 5 (versioon 10) Geodeet, tase 5 (versioon 5) Geodeet, tase 5 (versioon 6) Geodeet, tase 5 (versioon 8) Geodeet, tase 5 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Geodeet 21 2013-01-18 2013-01-18 2013-10-29 III 5 5 2165 Kartograafid ja maamõõtjad 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Ehitusgeodeetilised tööd Geodeetilised tööd maakorralduses Insenertehnilised eritööd Kõrgema geodeesiaga seotud tööd Topogeodeetilised tööd Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 esmane kutse Concrete worker, level 4 VET level 4 Betoonkonstruktsioonide ehitaja I (versioon 1) Betoonkonstruktsioonide ehitaja I (versioon 2) Betoonkonstruktsioonide ehitaja I (versioon 3) Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 esmane kutse (versioon 5) Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 esmane kutse (versioon 6) Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 esmane kutse (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Betoonkonstruktsioonide ehitaja 21 2013-01-18 2013-01-18 2014-10-19 4 4 7114 Betoneerijad, betoonpindade viimistlejad jms töölised 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 23 Muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine Tööosad ja tööülesanded Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Jaak Kleinberg Skanska EMV AS Kalev Ramjalg Roxor Ehitus Priit Alas Anmeri OÜ Tarmo Laaban Tallinna Ehituskool Tõnu Peipman IB Printsiip OÜ Vahur Külm AS Columbia-Kivi Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Betoonkonstruktsioonide ehitaja on oskustöötaja, kes võib töötada nii ehitusettevõttes kui ka betoonelemente valmistavas tehases. Betoonkonstruktsioonide ehitaja peamised tööülesanded on raudbetoonkonstruktsioonide ehitamine ja valmistamine. Esmane kutse on formaalharidusõppe lõpetamisel saadav kutse. Õppeasutus saab esmase kutse andmise õiguse, kui õppekava vastab käesolevale kutsestandardile ja on riiklikult tunnustatud. Betoonkonstruktsioonide ehitaja 4. taseme esmase kutse kutsestandard on mõeldud aluseks kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitaja riiklikule õppekavale. 4. taseme esmase kutse saanud betoonkonstruktsioonide ehitaja korraldab iseseisvalt oma töökoha ja täidab tööülesandeid kvaliteetselt tavapärastes olukordades. Vastutust nõudvate otsuste vastuvõtmise ning keerulisemate tööde tegemisel vajab esmast kutset omav betoonkonstruktsioonide ehitaja juhendamist. A.2.1 Vundamentide ehitamine 2.1.1 Aluspinnase ettevalmistamine vundamentide ehitamiseks 2.1.2. Hüdroisolatsiooni ja soojustusmaterjali paigaldamine 2.1.3. Vundamendi raketiste paigaldamine ja toestamine 2.1.4. Sarrustamine 2.1.5. Betoneerimine ja betooni tihendamine 2.1.6. Lahtirakestamine 2.1.7. Betoonpindade järelhooldus A.2.2 Betoonpõrandate ehitamine 2.2.1 Aluspindade ettevalmistamine betoonpõrandate ehitamiseks 2.2.2. Raketiste ja vuugiprofiilide paigaldamine ja toestamine 2.2.3. Sarrustamine 2.2.4. Põranda betoneerimine 2.2.5. Lahtirakestamine 2.2.6. Mahukahanemisvuukide lõikamine ja täitmine 2.2.7. Betoonipõrandate järelhooldus A.2.3 Betoonitööde tegemine - seinte, vahelagede, postide ja treppide ehitamine 2.3.1 Aluspindade ettevalmistamine betoonitööde tegemiseks. 2.3.2. Raketiste paigaldamine 2.3.3. Sarruste paigaldamine 2.3.4. Betoneerimistööde tegemine 2.3.5. Lahtirakestamine 2.3.6. Betoonipindade järeltöötlemine ja -hooldamine Betoonkonstruktsioonide ehitaja töö nõuab füüsilist pingutust. Sageli tuleb tõsta raskeid ehitusdetaile, töötada sundasendis, ronida tellingutel, redelitel ning konstruktsioonidel. Töö toimub erinevatel kõrgustel ja muutuvates keskkonnatingimustes, valdavalt välitingimustes. Betoonkonstruktsioonide ehitaja töökeskkonnaga on seotud kõrgendatud risk vigastuste tekkimiseks. Samuti võivad tervisekahjustusi põhjustada tolm, õhus lenduvad keemilised ühendid, müra, temperatuurikõikumised ja tuuletõmbus ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja -vahendeid. Betoonkonstruktsioonide ehitaja peab järgima tööeeskirju, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Betoonimikserid, betoonipumbad, betoonilaoturid, betoonitihendajad, laba-, teemant-, nurk- jm lihvijad, teemantlõikur, sarruse painutuspink, piikvasar, erinevad elektrilised ja mehaanilised käsitööriistad, erinevad mõõteriistad (loodid, nivelliirid jne). Vajalik on hea tervis, füüsiline vastupidavus ja kõrgusetaluvus. Töö eeldab kohuse- ja vastutustunnet, loogilist mõtlemist, ruumilist kujutlusvõimet, planeerimisoskust, liigutuste täpsust, koormustaluvust, õpivalmidust ning oskust töötada meeskonnas. Vajalik on tehniline taip ning hea koordinatsioon. 4. taseme betoonkonstruktsioonide ehitaja esmane kutse saadakse kutse andmise õigust omavas kutseõppeasutuses vastava kutsekeskhariduse õppe lõpetamisel. Märge selle taseme omistamise kohta kantakse õppekava läbimise korral õppuri hinnetelehele. Betoneerija, armeerija, sarrustaja. 4. taseme betoonkonstruktsioonide ehitaja esmase kutse kutsestandardis on kirjeldatud kolme kohustuslikku kompetentsi, samuti betoonkonstruktsioonide ehitaja kutse üldisi läbivaid ja kutsespetsiifilisi läbivaid kompetentse. Esmase kutse saamiseks peavad olema tõendatud kõik eelpoolnimetatud kompetentsid (vahemikus B.2.1-2.5). Vundamentide ehitamine 4 Betoonpõrandate ehitamine 4 Betoonitööde tegemine - seinte, vahelagede, postide ja treppide ehitamine 4 Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 esmast kutset läbiv kompetents 4 Betoonkonstruktsioonide ehitaja kutsespetsiifilised läbivad kompetentsid 4 Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 Concrete worker, level 4 4 Betoonkonstruktsioonide ehitaja II (versioon 1) Betoonkonstruktsioonide ehitaja II (versioon 2) Betoonkonstruktsioonide ehitaja II (versioon 3) Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 (versioon 5) Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 (versioon 6) Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Betoonkonstruktsioonide ehitaja 21 2013-01-18 2013-01-18 2014-10-19 4 4 7114 Betoneerijad, betoonpindade viimistlejad jms töölised 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 23 Muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine Tööosad ja tööülesanded Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Jaak Kleinberg Skanska EMV AS Kalev Ramjalg Roxor Ehitus Priit Alas Anmeri OÜ Tarmo Laaban Tallinna Ehituskool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Betoonkonstruktsioonide ehitaja on oskustöötaja, kes võib töötada nii ehitusettevõttes kui ka betoonelemente valmistavas tehases. Betoonkonstruktsioonide ehitaja peamised tööülesanded on raudbetoonkonstruktsioonide ehitamine ja valmistamine. 4. taseme betoonkonstruktsioonide ehitaja korraldab iseseisvalt oma töökoha ja vastutab tööülesannete kvaliteetse täitmise eest. Selle taseme spetsialist valmistab vajaduse korral ette ja kohaldab asjakohaseid muudatusi töökohal. A.2.1 Vundamentide ehitamine 2.1.1 Aluspinnase ettevalmistamine vundamentide ehitamiseks 2.1.2. Hüdroisolatsiooni ja soojustusmaterjali paigaldamine 2.1.3. Vundamendi raketise detailide ülevaatus ja ettevalmistamine 2.1.4. Vundamendi raketiste paigaldamine ja toestamine 2.1.5. Sarrustamine 2.1.6. Betoneerimine ja betooni tihendamine 2.1.7. Lahtirakestamine 2.1.8. Betoonpindade järelhooldus A.2.2 Betoonpõrandate ehitamine 2.2.1 Aluspindade ettevalmistamine betoonpõrandate ehitamiseks 2.2.2. Raketiste ja vuugiprofiilide paigaldamine ja toestamine 2.2.3. Sarrustamine 2.2.4. Põranda betoneerimine 2.2.5. Betoonpinna viimistlemine 2.2.6. Lahtirakestamine 2.2.7. Mahukahanemisvuukide lõikamine ja täitmine 2.2.8. Betoonpõrandate järelhooldus A.2.3 Betoonitööde tegemine - seinte, vahelagede, postide ja treppide ehitamine 2.3.1 Aluspindade ettevalmistamine betoonitööde tegemiseks 2.3.2. Raketise detailide ülevaatus ja ettevalmistamine 2.3.3. Raketiste paigaldamine 2.3.4. Sarruste paigaldamine 2.3.5. Betoneerimistööde tegemine 2.3.6. Lahtirakestamine 2.3.7. Betoonipindade järeltöötlemine ja -hooldamine A.2.4. Lõppviimistlusega betoonipindade tegemine 2.4.1. Lõppviimistlusega betoonpinna ettevalmistustööde tegemine 2.4.2. Betooni valamine 2.4.3. Betoonpinna lõppviimistlemine A.2.5. Madalama kvalifikatsiooniga betoonkonstruktsioonide ehitaja nõustamine ja juhendamine 2.5.1. Tööga seotud keskkonnariskide hindamine ja juhendatava nõustamine 2.5.2. Töö tegemisel ilmnenud vigade analüüsimise ja parandamise nõustamine 2.5.3. Madalama kvalifikatsiooniga betoonkonstruktsioonide ehitaja juhendamine ja nõustamine tööülesannete täitmisel Betoonkonstruktsioonide ehitaja töö nõuab füüsilist pingutust. Sageli tuleb tõsta raskeid ehitusdetaile, töötada sundasendis, ronida tellingutel, redelitel ning konstruktsioonidel. Töö toimub erinevatel kõrgustel ja muutuvates keskkonnatingimustes, valdavalt välitingimustes. Betoonkonstruktsioonide ehitaja töökeskkonnaga on seotud kõrgendatud risk vigastuse tekkimiseks. Samuti võivad tervisekahjustusi põhjustada tolm, õhus lenduvad keemilised ühendid, müra, temperatuurikõikumised ja tuuletõmbus ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja -vahendeid. Betoonkonstruktsioonide ehitaja peab järgima tööeeskirju, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Betoonimikserid, betoonipumbad, betoonilaoturid, betoonitihendajad, laba-, teemant-, nurk- jm lihvijad, teemantlõikur, sarruse painutuspink, piikvasar, erinevad elektrilised ja mehaanilised käsitööriistad, erinevad mõõteriistad (loodid, nivelliirid jne). Vajalik on hea tervis, füüsiline vastupidavus ja kõrgusetaluvus. Töö eeldab kohuse- ja vastutustunnet, loogilist mõtlemist, ruumilist kujutlusvõimet, planeerimisoskust, liigutuste täpsust, koormustaluvust, õpivalmidust ning oskust töötada meeskonnas. Vajalik on tehniline taip ning hea koordinatsioon. 4. taseme betoonkonstruktsioonide ehitajana töötavatel inimestel on kas erialane kutsekeskharidus ning töökogemus ehitusettevõttes või keskharidus, erialane täiendkoolitus ning töökogemus ehitusettevõttes. Betoneerija, armeerija, sarrustaja. 4. taseme betoonkonstruktsioonide ehitaja kutsestandardis on kirjeldatud kolm kohustuslikku ja kaks valitavat kompetentsi, samuti betoonkonstruktsioonide ehitaja kutse üldisi läbivaid ja kutsespetsiifilisi läbivaid kompetentse. Kutse saamiseks peavad olema tõendatud kõik kohustuslikud kompetentsid (B.2.1.-B.2.3), betoonkonstruktsioonide ehitaja kutse üldised läbivad (B.2.6) ja kutsespetsiifilised läbivad (B.2.7) kompetentsid. Mõlema valitava kompetentsi (B.2.4 ja B 2.5) tõendamine sellel tasemel on vabatahtlik. Vundamentide ehitamine 4 Betoonpõrandate ehitamine 4 Betoonitööde tegemine - seinte, vahelagede, postide ja treppide ehitamine 4 Valitavate kompetentside (B.2.4 ja B 2.5) tõendamine selle kutse taotlemisel on vabatahtlik. Lõppviimistlusega betoonipindade tegemine 4 Madalama kvalifikatsiooniga betoonkonstruktsioonide ehitaja nõustamine ja juhendamine 4 Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Betoonkonstruktsioonide ehitaja kutsespetsiifilised läbivad kompetentsid 4 Korteriühistujuht, tase 4 Manager of multi-apartment association, level 4 5 Korterelamuhaldur II (versioon 1) Korterelamuhaldur II (versioon 2) Korterelamuhaldur II (versioon 3) Korterelamuhaldur II (versioon 4) Korteriühistu juht, tase 4 (versioon 7) Korteriühistu juht, tase 4 (versioon 8) Korteriühistujuht, tase 4 (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara haldur 21 2013-01-18 2013-01-18 2015-06-09 4 4 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Kutsestandardis kasutatud mõisted Jüri Kröönström Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit Meelis Pääro Armel Ehitus OÜ Birgit Hüüs Kaitsevägi Anu Sarnet Eesti Korteriühistute Liit Marit Otsing Eesti Korteriühistute Liit Jaanus Luhaäär Eesti Korteriühistute Liit Roode Liias ekspert, Tallinna Tehnikaülikool Kutsestandard on dokument, mis kirjeldab tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Korteriühistujuht töötab korteri- või hooneühistus (edaspidi ühistu) või korterelamute haldamisega tegelevas ettevõttes. Tema tööülesanded on ühistu juhtimine ja korterelamu majandamise säästlik ja plaanipärane kavandamine ja korraldamine. Ta lähtub oma töös korteriomanike tahtest, pöörates suurt tähelepanu ühistusisesele suhtluskorraldusele. Korteriühistujuht töötab ja võtab vastu otsuseid iseseisvalt. Oskusteavet nõudvate otsuste ja küsimuste korral konsulteerib vastava ala spetsialistidega. Selles kutsestandardis kirjeldatud tegevusnäitajad on koostatud kinnisvara korrashoiu valdkonna standardis EVS 807 esitatud tegevuste klassifikaatorit silmas pidades. A.2.1 Korterelamu majandamise ja ühistu juhtimise strateegiline korraldamine 2.1.1. Pikaajalise investeeringute ajakava koostamine 2.1.2. Ühistu pikaajalise majanduskava koostamine ja elluviimise korraldamine A.2.2 Korterelamu majandamise ja ühistu juhtimise taktikaline korraldamine 2.2.1. Korterelamu tehniliste ülevaatuste juhtimine 2.2.2. Hooldusraamatu ja hoone/kinnistu passi pidamine 2.2.3. Korterelamu hoolduskorralduse ettevalmistamine 2.2.4. Majandusaasta kava koostamine 2.2.5. Tugiteenuste korraldamine 2.2.6. Kinnisvara korrashoiu teenuste hangete korraldamine, lepingute haldamine ja korrashoiuteenuste järelevalve 2.2.7. Avariide likvideerimise korraldamine 2.2.8. Tarbimisteenuste korraldamine 2.2.9. Aruannete koostamine ja edastamine 2.2.10. Väikesemahuliste ehitus- ja renoveerimistööde korraldamine A.2.3 Korterelamu majandamise ja ühistu juhtimise operatiivne korraldamine 2.3.1. Ohutus- ja evakuatsiooninõuete täitmise korraldamine 2.3.2. Korrashoiutegevuste kuluanalüüsi tegemine 2.3.3. Elanike nõustamine 2.3.4. Üldkoosoleku korraldamine 2.3.5. Ühistu esindamine 2.3.6. Sisekommunikatsiooni ja ühistegevuste korraldamine Töökeskkond on muutuv, töötada tuleb nii sise- kui väliskeskkonnas, mistõttu on vajalik hea tervis ja füüsiline vastupidavus. Iga hallatav objekt (korterelamu kinnistu) on arhitektuuriliste eripärade ja omanike soovide tõttu erinev ning nõuab personaalset lähenemist. Tööaeg on otseses sõltuvuses probleemidest kinnistul, mistõttu peab arvestama, et mõnikord tuleb tööülesandeid täita ka väljaspool tööaega. Korteriühistujuht kasutab oma töös tavapäraseid bürootöö- ja kommunikatsioonivahendeid, kontoritarkvara, mõõtmis- ja kontrollseadmeid. Korteriühistujuhi kutsealal töötamine eeldab inimeselt teenindus- ja suhtlemisvalmidust ning avatust. Korterelamu elanikega suhtlemine nõuab meeldivat ja viisakat käitumisstiili, rahulikku meelt, kannatlikkust, paindlikkust ning lugupidamist erinevuste suhtes (etnilised, kultuurilised ja religioossed erinevused, erivajadused jne). Kutsealal töötamist toetavateks isikuomadusteks on planeerimis-, organiseerimis- ja juhtimisoskus, täpsus, hoolikus, kohusetunne ja ausus, enesedistsipliin ja usaldatavus. Samuti tuleb erinevates olukordades kasuks pingetaluvus ja enesekehtestamise võime. Korteriühistujuhina töötavad tavapäraselt inimesed, kellel on vähemalt keskharidus ning kes on oma kutseoskused omandanud kutsealase täienduskoolituse kursustel ning tööpraktikaga. Majahaldur, elamuhaldur, korteriühistu tegevjuht, korteriühistu juhatuse liige. Korteriühistujuht, tase 4 kutsestandardis on kirjeldatud 3 kohustuslikku kutsespetsiifilist ning korteriühistujuhi kutset läbivat üldist kompetentsi. Selle kutse taotlemisel on vajalik kõikide kohustuslike kompetentside (B.2.1. - B.2.3) ning korteriühistujuhi kutset läbiva kompetentsi (B.2.4) tõendamine. Korterelamu majandamise ja ühistu juhtimise strateegiline korraldamine 4 Korterelamu majandamise ja ühistu juhtimise taktikaline korraldamine 4 Korterelamu majandamise ja ühistu juhtimise operatiivne haldamine 4 Korteriühistujuht, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Soojuspumpade paigaldaja, tase 4 Heatpump installer, level 4 1 Soojuspumpade paigaldaja, tase 4 (versioon 2) Soojuspumpade paigaldaja, tase 4 (versioon 3) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Keskkonnatehnika Soojuspumpade paigaldaja 21 2013-01-18 2013-01-18 2014-11-20 4 4 7127 Kliima- ja külmutusseadmete mehaanikud 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Alar Suurväli Soojuspumba Liit Margus Keerutaja AS Sovek Marius Vahter OÜ Ait-Nord Priit Pärn ABC Kliima Tõnu Jõgi Energy Smart Selles kutsestandardis sisalduv kompetents on mõeldud kasutamiseks täiendõppe õppekavade koostamisel keskkonnatehnika lukksepana ja/või külmatehnikuna töötavatele inimestele. Seda kompetentsi on sobiv lülitada täiendava kompetentsina erinevatesse kutsestandarditesse. Soojuspumpade paigaldamise kompetents sisaldab eri liiki soojuspumpade paigaldamiseks tehtavate ettevalmistustööde, paigaldamise ning kliendi järelkoolituse kirjeldust. Soojuspumpade paigaldaja paigaldab eelnevalt koostatud projekti, tööjoonise või tootja paigaldusjuhendi alusel seadme ning teeb toru- ja kaabeldustööd. Soojuspumpade paigaldaja kompetentsi kuulub ka kliendi nõustamine seadme edasise kasutuse, võimaluste ja hoolduse osas. Soojuspumpade paigaldamise kompetents eeldab, et inimene on eelnevalt omandanud keskkonnatehnikalukksepa või külmamehaaniku kutse. Sõltuvalt paigaldatava pumba liigist on paigaldajal vajalik omada järgmisi põhikutseid: - külmamehaaniku kutse on vajalik õhk-õhk tüüpi soojuspumba paigaldajatele; - keskkonnatehnikalukksepa l kutse on vajalik maasoojus- ehk geotermiliste ning ventilatsioonisoojuspumpade paigaldajatele. Õhk-vesi soojuspumba paigaldajal on vajalik eelnevalt omada mõlemaid kutseid, nii keskkonnatehnika lukksepa kui ka külmamehaaniku oma. Soojuspumba paigaldajate tööaeg on üldjuhul fikseeritud, kuid vajaduse korral ja kliendi soovidest lähtuvalt tuleb töötada ka pärast tavapärast tööaega või nädalavahetustel. Tööülesanded on fikseeritud. Töö toimub nii sise- ja välitingimustes kui ka kõrgustes. Soojuspumba paigaldaja puutub oma töös kokku ohtlike keemiliste ainetega (nt freoongaasid, glükooli vesilahus jne), mistõttu on vajalik rangelt kinni pidada tööohutusnõuetest ning järgida täpselt ohtlike ainete käitlemise korda. Elektrilised ja mehaanilised käsitööriistad, mõõteriistad rõhkude ja temperatuuri mõõtmiseks, freoonikaal, vakumeerimispump, valtsid jne. Soojuspumba paigaldaja töö eeldab füüsilist vastupidavust ja võimekust, vajaduse korral tuleb töötada ka katustel või tõstukitel. Oluline on ka keskkonnataluvus, korrektsus, täpsus ja vastutusvõime. Soojuspumpade paigaldajatel on eelnevalt omandatud külmamehaaniku või keskkonnatehnikalukksepa kutse (vt punkt A.1). Eri liiki soojuspumpade paigaldamine 4 Termiliste päikeseküttesüsteemide paigaldaja, tase 4 Solar heating system installer, level 4 1 Termiliste päikeseküttesüsteemide paigaldaja, tase 4 (versioon 2) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Keskkonnatehnika Termiliste päikeseküttesüsteemide paigaldaja 21 2013-01-18 2013-01-18 2014-11-20 4 4 7127 Kliima- ja külmutusseadmete mehaanikud 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Alar Suurväli Soojuspumba Liit Margus Keerutaja AS Sovek Marius Vahter OÜ Ait-Nord Priit Pärn ABC Kliima Tõnu Jõgi Energy Smart Selles kutsestandardis sisalduv kompetents on mõeldud kasutamiseks täiendõppe õppekavade koostamisel keskkonnatehnika lukksepana töötavatele inimestele. Seda kompetentsi on sobiv lülitada täiendava kompetentsina erinevatesse kutsestandarditesse. Termiliste päikeseküttesüsteemide paigaldamise kompetents sisaldab seadme paigaldamiseks tehtavate ettevalmistustööde, paigaldamise ning kliendi järelkoolituse kirjeldust. Termiliste päikesekütesüsteemide paigaldaja monteerib seadmeid eelnevalt koostatud projekti, tööjoonise või tootja paigaldusjuhendi alusel ning teeb vajalikud toru- ning kaabeldustööd. Termiliste päikesekütesüsteemide paigaldaja kompetentsi kuulub ka kliendi nõustamine seadme edasise kasutuse, võimaluste ja hoolduse osas. Termiliste päikeseküttesüsteemide paigaldamise kompetents eeldab, et inimene on eelnevalt omandanud keskkonnatehnikalukksepa kutse. Termiliste päikeseküttesüsteemide paigaldaja tööaeg on üldjuhul fikseeritud, kuid vajaduse korral ja kliendi soovidest lähtuvalt tuleb töötada ka pärast tavapärast tööaega või nädalavahetustel. Tööülesanded on fikseeritud. Töö toimub nii sise- ja välitingimustes kui ka kõrgustes. Ta puutub oma töös kokku ohtlike keemiliste ainetega (nt glükooli vesilahus jne.), mistõttu on vajalik rangelt kinni pidada tööohutusnõuetest ning järgida täpselt ohtlike ainete käitlemise korda. Elektrilised ja mehaanilised käsi-tööriistad, mõõteriistad rõhkude ja temperatuuri mõõtmiseks, survestuspump, pH-mõõdik jne. Termiliste päikeseküttesüsteemide paigaldaja töö eeldab füüsilist vastupidavust ja võimekust, vajaduse korral tuleb töötada ka katustel või tõstukitel. Oluline on ka keskkonnataluvus, korrektsus, täpsus ja vastutusvõime. Termiliste päikeseküttesüsteemide paigaldaja on eelnevalt omandatud keskkonnatehnikalukksepa kutse. Termiliste päikeseküttesüsteemide paigaldamine 4 Krohvija, tase 4 esmane kutse Plasterer, level 4 VET level 2 Krohvija, tase 3 (versioon 1) Krohvija, tase 4 esmane kutse (versioon 3) Krohvija, tase 4 esmane kutse (versioon 4) Krohvija, tase 4 esmane kutse (versioon 5) Krohvija, tase 4 esmane kutse (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitusviimistlus Krohvija 21 2013-01-18 2013-01-18 2013-06-02 4 4 7123 Krohvijad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Tööosad ja tööülesanded Tõnu Armulik Tallinna Ehituskool Terje Jaksen Tallinna Ehituskool Meelis Kann Nordecon Infra AS Tarmo Lige Tallinna Tehnikaülikool Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Aulika Riisenberg Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Mati Uusrand Skanska EMV AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning esitatakse kompetentsusnõuded ehk töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit. Kutsestandardi kasutusalad 1) Tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine 2) Inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel 3) Ametite kirjeldamine ja tutvustamine 4) Inimese karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks 5) Koolitusvajaduste väljaselgitamine ning koolituse planeerimine 6) Ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine 7) Kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine Krohvija on oskustööline, kes töötab ehitus- või kinnisvara korrashoiu ettevõttes. Krohvija tööülesanneteks on hoonete ja rajatiste erinevate pindade soojustamine, krohvimine ja tasandamine. Krohvija korraldab iseseisvalt oma töökoha, tuleb tööülesannete täitmisega toime tavapärastes olukordades ja vastutab nende kvaliteetse täitmise eest. Vastutust nõudvate otsuste langetamisel võib 4. taseme esmase kutse krohvija vajada juhendamist. Krohvija töö nõuab füüsilist pingutust, võib toimuda erinevatel kõrgustel ja muutuvates keskkonnatingimustes. Krohvija peab järgima tööeeskirju ja ohutusnõudeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada õnnetuse – näiteks trauma, avarii, tulekahju, mürgistuse. Töökeskkonnas esineb tolmu ja lenduvaid keemilisi ühendeid, mis võivad põhjustada tervisekahjustusi ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja vahendeid. Peamised töövahendid on krohvimistöödeks vajalikud käsi- ja elektrilised mõõteriistad ja töövahendid (loodid, mootorsegistid, kellud, hõõrutid, tasandus- ja rihtlatid, krohvisilurid jt) Krohvija töö eeldab koostöövalmidust, rutiinitaluvust, keskendumisvõimet ja hoolikust. Vajalik on koordinatsioon, füüsiline vastupidavus ja kõrgusetaluvus. Kutsealane koolitus, mis on läbitud kutseõppeasutuses või töötamise käigus. Krohvija Selle kutse taotlemisel on nõutav järgmiste kompetentside tõendamine: 1) kõigile kohustuslikud on kompetentsid B.2.1 – B.2.5 ja B.2.9 2) valitavate kompetentside B.2.6 – B.2.8 hulgast tuleb valida vähemalt 1 kompetents Töö planeerimine 4 Töökoha ettevalmistamine ja korraldamine 4 Hoonete ja rajatiste sise- ja välispindade krohvimine 4 Kuivkrohvplaatide paigaldamine 4 Soojusisolatsiooni liitsüsteemide paigaldamine 4 Valitavate kompetentside B.2.6 – B.2.8 hulgast tuleb valida vähemalt 1 kompetents. Ornamentaalsete seina- ja karniisidetailide parandamine 4 Hüdroisolatsioonitööde teostamine 4 Parapetile ja fassaadipindadele plekkdetailide paigaldamine 4 Krohvija, tase 4 esmast kutset läbiv kompetents 4 Turvasüsteemide tehnik III Security and Fire Protection Systems Technician III 5 Turvasüsteemide tehnik III (versioon 1) Turvasüsteemide tehnik III (versioon 2) Turvasüsteemide tehnik III (versioon 3) Turvasüsteemide tehnik III (versioon 4) Turvasüsteemide tehnik, tase 5 (versioon 6) Turvasüsteemide tehnik, tase 5 (versioon 7) Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 (versioon 10) Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 (versioon 11) Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 (versioon 8) Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 (versioon 9) Fluoreeritud gaase sisaldavate gaaskustutussüsteemide paigaldamine ja hooldamine Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Turvasüsteemide tehnik 10 2013-02-05 2013-02-05 2014-12-31 III 5 5 3114 Elektroonikatehnikud 0714 Elektroonika ja automaatika 80 Turvatöö ja juurdlus Selle kutsestandardi alusel võib jätkuda kutse andmine kuni 31. detsembrini 2014. Automaatsete tulekahju-signalisatsioonisüsteemide paigaldamine ja hooldamine Automaatsete tulekahju-signalisatsioonisüsteemide projekteerimine Gaaskustutussüsteemide paigaldamine ja hooldamine Gaaskustutussüsteemide projekteerimine Sprinkler- ja vahttulekustutussüsteemide paigaldamine ja hooldamine Sprinkler- ja vahttulekustutussüsteemide projekteerimine Valvesüsteemide paigaldamine ja hooldamine Valvesüsteemide projekteerimine Sisetööde elektrik, tase 3 Electrician, level 3 1 Ehitiste elektrik, tase 3 (versioon 2) Ehitiste elektrik, tase 3 (versioon 3) Ehitiste elektrik, tase 3 (versioon 4) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Elektrik 10 2013-02-05 2013-02-05 2018-02-04 3 3 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Tööosad ja tööülesanded Jaan Allem Elektritööde Ettevõtjate Liit Arvo Ulla Elektritööde Ettevõtjate Liit Enn Valgma Tartu Kutsehariduskeskus Jaak Matsi AS Aia Raivo Roasto OÜ Tehnokontrollikeskus Arvo Kübarsepp Auditron OÜ Katrin Tammjärv Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kutsestandardi kasutusalad 1) Tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine 2) Inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel 3) Ametite kirjeldamine ja tutvustamine 4) Karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks 5) Koolitusvajaduste väljaselgitamine ning koolituse planeerimine 6) Ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine 7) Kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine Sisetööde elektrikud paigaldavad ja hooldavad kuni 1000 V vahelduvpingelisi ja kuni 1500 V alalisepingelisi elektrijuhistike süsteeme, masinaid ja seadmeid mitmesugustes elamutes, hoonetes, tehnilistes rajatistes ning kuni 1000 V välisvõrkudes (alates liitumispunktist). 3. taseme sisetööde elektrik töötab töörühma liikmena, mõningatel juhtudel ka iseseisvalt (nt töödel, milles ta on varem osalenud töörühma liikmena). Ta teeb tavapäraseid paigaldus- ja hooldustöid ning vastutab nende kvaliteedi eest. Suuremat vastutust nõudvate tööde juures võib 3. taseme sisetööde elektrik vajada juhendamist. A.2.1 Töö planeerimine ja korraldamine A.2.2 Elektritarvikute ja -juhistike ning seadmete paigaldamine A.2.3 Elektripaigaldiste ja tarvitite käit (hooldus- ja remonditööd) A.2.4 Kuni 1000 V õhu- ja kaabelliinid A.2.5 Releekaitse ja automaatikatööd (hooneautomaatika) A.2.6 Nõrkvoolupaigaldised A.2.7 Elektrimootorite ja ajamitega seotud seadmed Töötatakse peamiselt siseruumides. Võimalik on kokkupuude müra ja tolmuga ning pingestatud seadmetega. Traumade vältimiseks tuleb järgida töö- ja elektriohutuse standardeid, eeskirju, tööjuhtide nõuandeid ning vajaduse korral kasutada isikukaitsevahendeid ja kanda eririietust. Eriolukordades tuleb töötada nädalavahetustel, riiklike pühade ajal ja öösel. Põhilised töövahendid on käsi- ja spetsiaaltööriistad, mehhanismid (nt tõstukid) ja mõõteseadmed (testrid, ampermeetrid jt). Töö eeldab füüsilist vastupidavust, täpseid ja koordineeritud liigutusi, tehtavale tööle vastavat tervislikku seisundit , sh normaalset nägemist ja kuulmist ning valmisolekut töötada kõrgustes. Edukat tööd toetavad järjekindlus, emotsionaalne stabiilsus, keskendumis-, kohanemis- ja analüüsivõime. Sisetööde elektrikuks saab õppida kutseõppeasutuses ja täiskasvanute koolituse kursustel. Elektrik, elektrimontöör, käiduelektrik. Elektri- ja käidutöid tehakse üldjuhul elektrialal pädeva isiku juhtimisel. Kui 3. taseme sisetööde elektrik omab kehtivat A, B, B1 või C pädevustunnistust, võib ta elektripaigaldistes tööandja otsusel vastavaid töid teha iseseisval pädevustunnistusel toodud õiguste ja pädevuse piires. Kohustuslik on: 1) pingealuse käidu- ja elektritöö tegemiseks kehtiva elektriohuteadlikkuse tunnistuse omamine, alus: „Elektriohutusseadus“ 20.07.2007, määrus nr 53, 19.06.2007 „Käidukorraldusele ja elektritööle esitatavad nõuded“ ning standard EVS-EN 50110 2) tuletööde koolituse läbimine ja tuletöötunnistuse omamine, alus siseministri määrus nr 47, 13.09.2010 „Tuletöö tegemisele esitatavad nõuded“ 3) kõrgtööde tunnistuse omamine, alus VV määrus nr.13, 01.05.2004 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ 4) tervisekontrolli läbimine, alus sotsiaalministri määrus nr 74, 01.04.2006 „Töötajate tervisekontrolli kord“ 5) esmaabikoolituse läbimine, alus sotsiaalministri määrus nr 80, 01.06.2002 „Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord“ 6) vanuse alammäär 18 aastat, alus „Töölepinguseadus“ 01.01.2011 ja VV määrus nr 94, 01.07. 2009 „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 -B.2.3 tõendamine ja läbivate kompetentside B.2.8-B.2.9 tõendamine. Taotlejal on võimalus vabalt valida kompetentsi tõendamine valikust B.2.4-B.2.7. Töö planeerimine ja korraldamine 3 Elektritarvikute ja -juhistike ning seadmete paigaldamine 3 Elektripaigaldiste ja tarvitite käit (hooldus- ja remonditööd) 3 Taotlejal on võimalus vabalt valida kompetentsi tõendamine valikust B.2.4-B.2.7. Kuni 1000 V õhu- ja kaabelliinid 3 Releekaitse ja automaatikatööd (hooneautomaatika) 3 Nõrkvoolupaigaldised 3 Elektrimootorite ja -ajamitega seotud paigaldised 3 Sisetööde elektrik, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Töö- ja keskkonna ohutus 3 Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal II Ceramist, Potter II 4 Keraamik, tase 4 (versioon 6) Keraamik, tase 4 (versioon 7) Keraamikasell, tase 4 (versioon 5) Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal II (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal II (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal II (versioon 3) Glasuuripealne maalimine Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Keraamik 13 2013-02-22 2013-02-22 2013-12-31 II 4 4 7314 Savi- ja portselanimeistrid 0212 Moe-, sise- ja tööstusdisain 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal IV Ceramist, Potter IV 4 Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal IV (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal IV (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal IV (versioon 3) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Keraamik 13 2013-02-22 2013-02-22 2013-12-31 IV 6 6 2659 Loomingulised töötajad, mujal liigitamata 0212 Moe-, sise- ja tööstusdisain 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal V Ceramist, Potter V 4 Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal V (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal V (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal V (versioon 3) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Keraamik 13 2013-02-22 2013-02-22 2013-12-31 V 7 7 2659 Loomingulised töötajad, mujal liigitamata 0212 Moe-, sise- ja tööstusdisain 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister kivitöö alal II Stone-mason II 4 Rahvakunsti- ja käsitöömeister kivitöö alal II (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister kivitöö alal II (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister kivitöö alal II (versioon 3) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Kiviraidur 13 2013-02-22 2013-02-22 2013-12-31 II 4 4 7113 Kiviraidurid, -tahujad jms töölised 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister kivitöö alal III Stone-mason III 4 Rahvakunsti- ja käsitöömeister kivitöö alal III (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister kivitöö alal III (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister kivitöö alal III (versioon 3) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Kiviraidur 13 2013-02-22 2013-02-22 2013-12-31 III 5 5 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister kivitöö alal IV Stonecutter IV 4 Rahvakunsti- ja käsitöömeister kivitöö alal IV (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister kivitöö alal IV (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister kivitöö alal IV (versioon 3) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Kiviraidur 13 2013-02-22 2013-02-22 2013-12-31 IV 6 6 2659 Loomingulised töötajad, mujal liigitamata 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal II Master of folk art and crafts in leathercraft II 4 Nahkkäsitöö valmistaja, tase 4 (versioon 5) Nahkkäsitöö valmistaja, tase 4 (versioon 6) Nahkkäsitöö valmistaja, tase 4 (versioon 7) Nahkkäsitöö valmistaja, tase 4 (versioon 8) Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal II (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal II (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal II (versioon 3) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Nahakunstnik 13 2013-02-22 2013-02-22 2013-12-31 II 4 4 7318 Tekstiil-, nahk- jms tooteid valmistavad käsitöömeistrid 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister kivitöö alal V Stonecutter V 4 Rahvakunsti- ja käsitöömeister kivitöö alal V (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister kivitöö alal V (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister kivitöö alal V (versioon 3) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Kiviraidur 13 2013-02-22 2013-02-22 2013-12-31 V 7 7 2659 Loomingulised töötajad, mujal liigitamata 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal III Master of folk art and crafts in leathercraft III 4 Nahkkäsitöö valmistaja, tase 5 (versioon 5) Nahkkäsitöö valmistaja, tase 5 (versioon 6) Nahkkäsitöö valmistaja, tase 5 (versioon 7) Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal III (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal III (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal III (versioon 3) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Nahakunstnik 13 2013-02-22 2013-02-22 2013-12-31 III 5 5 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal IV Master of folk art and crafts in leathercraft IV 4 Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal IV (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal IV (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal IV (versioon 3) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Nahakunstnik 13 2013-02-22 2013-02-22 2013-12-31 IV 6 6 2659 Loomingulised töötajad, mujal liigitamata 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal V Master of folk art and crafts in leathercraft V 4 Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal V (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal V (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal V (versioon 3) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Nahakunstnik 13 2013-02-22 2013-02-22 2013-12-31 V 7 7 2659 Loomingulised töötajad, mujal liigitamata 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal II Joiner II 4 Puukäsitööline, tase 4 (versioon 5) Puukäsitööline, tase 4 (versioon 6) Puukäsitööline, tase 4 (versioon 7) Puukäsitööline, tase 4 (versioon 8) Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal II (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal II (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal II (versioon 3) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Puutöömeister 13 2013-02-22 2013-02-22 2013-12-31 II 4 4 7317 Puidust, punumis- jm materjalidest tooteid valmistavad käsitöömeistrid 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal III Joiner III 4 Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal III (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal III (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal III (versioon 3) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Puutöömeister 13 2013-02-22 2013-02-22 2013-12-31 III 5 5 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal IV Joiner IV 4 Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal IV (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal IV (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal IV (versioon 3) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Puutöömeister 13 2013-02-22 2013-02-22 2013-12-31 IV 6 6 2659 Loomingulised töötajad, mujal liigitamata 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal V Joiner V 4 Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal V (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal V (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal V (versioon 3) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Puutöömeister 13 2013-02-22 2013-02-22 2013-12-31 V 7 7 2659 Loomingulised töötajad, mujal liigitamata 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal II Blacksmith II 4 Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal II (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal II (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal II (versioon 3) Sepp, tase 4 (versioon 5) Sepp, tase 4 (versioon 6) Sepp, tase 4 (versioon 7) Sepp, tase 4 (versioon 8) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Sepp 13 2013-02-22 2013-02-22 2013-12-31 II 4 4 7221 Sepad, stantsijad jms oskustöölised 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal III Blacksmith III 4 Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal III (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal III (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal III (versioon 3) Sepp, tase 5 (versioon 5) Sepp, tase 5 (versioon 6) Sepp, tase 5 (versioon 7) Sepp, tase 5 (versioon 8) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Sepp 13 2013-02-22 2013-02-22 2013-12-31 III 5 5 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal IV Blacksmith IV 4 Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal IV (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal IV (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal IV (versioon 3) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Sepp 13 2013-02-22 2013-02-22 2013-12-31 IV 6 6 2659 Loomingulised töötajad, mujal liigitamata 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal V Blacksmith V 4 Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal V (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal V (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal V (versioon 3) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Sepp 13 2013-02-22 2013-02-22 2013-12-31 V 7 7 2659 Loomingulised töötajad, mujal liigitamata 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal II Master of folk art and crafts in textile II 5 Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal II (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal II (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal II (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal II (versioon 4) Tekstiilkäsitöö sell, tase 4 (versioon 6) Tekstiilkäsitööline, tase 4 (versioon 7) Tekstiilkäsitööline, tase 4 (versioon 8) Tekstiilkäsitööline, tase 4 (versioon 9) Siidi maalimine Telgedel kootud tekstiili valmistamine Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Tekstiilkäsitööline 13 2013-02-22 2013-02-22 2013-12-31 II 4 4 7318 Tekstiil-, nahk- jms tooteid valmistavad käsitöömeistrid 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal III Master of folk art and crafts in textile III 5 Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal III (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal III (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal III (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal III (versioon 4) Tekstiilikäsitööline, tase 5 (versioon 6) Tekstiilkäsitööline, tase 5 (versioon 7) Tekstiilkäsitööline, tase 5 (versioon 8) Tekstiilkäsitööline, tase 5 (versioon 9) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Tekstiilkäsitööline 13 2013-02-22 2013-02-22 2013-12-31 III 5 5 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal IV Master of folk art and crafts in textile IV 5 Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal IV (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal IV (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal IV (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal IV (versioon 4) Rahvarõivameister, tase 6 (versioon 6) Tekstiilimeister, tase 6 (versioon 6) Tekstiilkäsitöö meister, tase 6 (versioon 7) Tekstiilkäsitöö meister, tase 6 (versioon 8) Tekstiilkäsitöö meister, tase 6 (versioon 9) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Tekstiilkäsitööline 13 2013-02-22 2013-02-22 2013-12-31 IV 6 6 2659 Loomingulised töötajad, mujal liigitamata 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal V Master of folk art and crafts in textile V 5 Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal V (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal V (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal V (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal V (versioon 4) Tekstiilkäsitöö meister, tase 7 (versioon 6) Tekstiilkäsitöö meister, tase 7 (versioon 7) Tekstiilkäsitöö meister, tase 7 (versioon 8) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Tekstiilkäsitööline 13 2013-02-22 2013-02-22 2013-12-31 V 7 7 2659 Loomingulised töötajad, mujal liigitamata 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Treener II Coach II 9 Nooremtreener, tase 4 (versioon 11) Nooremtreener, tase 4 (versioon 12) Nooremtreener, tase 4 (versioon 13) Nooremtreener, tase 4 (versioon 14) Nooremtreener, tase 4 (versioon 15) Nooremtreener, tase 4 (versioon 16) Nooremtreener, tase 4 (versioon 17) Nooremtreener, tase 4 (versioon 18) Nooremtreener, tase 4 (versioon 19) Nooremtreener, tase 4 (versioon 20) Nooremtreener, tase 4 (versioon 21) Nooremtreener, tase 4 (versioon 22) Nooremtreener, tase 4 (versioon 23) Treener II (versioon 1) Treener II (versioon 10) Treener II (versioon 2) Treener II (versioon 3) Treener II (versioon 4) Treener II (versioon 5) Treener II (versioon 6) Treener II (versioon 7) Treener II (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 9 2011-06-08 2011-06-08 2013-03-13 II 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treener III Coach III 9 Treener III (versioon 1) Treener III (versioon 10) Treener III (versioon 2) Treener III (versioon 3) Treener III (versioon 4) Treener III (versioon 5) Treener III (versioon 6) Treener III (versioon 7) Treener III (versioon 8) Treener, tase 5 (versioon 11) Treener, tase 5 (versioon 12) Treener, tase 5 (versioon 13) Treener, tase 5 (versioon 14) Treener, tase 5 (versioon 15) Treener, tase 5 (versioon 16) Treener, tase 5 (versioon 17) Treener, tase 5 (versioon 18) Treener, tase 5 (versioon 19) Treener, tase 5 (versioon 20) Treener, tase 5 (versioon 21) Treener, tase 5 (versioon 22) Treener, tase 5 (versioon 23) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 9 2011-06-08 2011-06-08 2013-03-13 III 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treener IV Coach IV 9 Treener IV (versioon 1) Treener IV (versioon 10) Treener IV (versioon 2) Treener IV (versioon 3) Treener IV (versioon 4) Treener IV (versioon 5) Treener IV (versioon 6) Treener IV (versioon 7) Treener IV (versioon 8) Vanemtreener, tase 6 (versioon 11) Vanemtreener, tase 6 (versioon 12) Vanemtreener, tase 6 (versioon 13) Vanemtreener, tase 6 (versioon 14) Vanemtreener, tase 6 (versioon 15) Vanemtreener, tase 6 (versioon 16) Vanemtreener, tase 6 (versioon 17) Vanemtreener, tase 6 (versioon 18) Vanemtreener, tase 6 (versioon 19) Vanemtreener, tase 6 (versioon 20) Vanemtreener, tase 6 (versioon 21) Vanemtreener, tase 6 (versioon 22) Vanemtreener, tase 6 (versioon 23) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 9 2011-06-08 2011-06-08 2013-03-13 IV 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treener V Coach V 9 Meistertreener, tase 7 (versioon 11) Meistertreener, tase 7 (versioon 12) Meistertreener, tase 7 (versioon 13) Meistertreener, tase 7 (versioon 14) Meistertreener, tase 7 (versioon 15) Meistertreener, tase 7 (versioon 16) Meistertreener, tase 7 (versioon 17) Meistertreener, tase 7 (versioon 18) Meistertreener, tase 7 (versioon 19) Meistertreener, tase 7 (versioon 20) Meistertreener, tase 7 (versioon 21) Meistertreener, tase 7 (versioon 22) Meistertreener, tase 7 (versioon 23) Treener V (versioon 1) Treener V (versioon 10) Treener V (versioon 2) Treener V (versioon 3) Treener V (versioon 4) Treener V (versioon 5) Treener V (versioon 6) Treener V (versioon 7) Treener V (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 9 2011-06-08 2011-06-08 2013-03-13 V 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Raamatukoguhoidja, tase 6 Librarian, level 6 4 Raamatukoguhoidja III (versioon 1) Raamatukoguhoidja III (versioon 2) Raamatukoguhoidja III (versioon 3) Raamatukoguhoidja III (versioon 5) Raamatukoguhoidja, tase 6 (versioon 6) Raamatukoguhoidja, tase 6 (versioon 7) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Raamatukogundus Raamatukoguhoidja 14 2013-03-14 2013-03-14 2017-11-21 6 6 2622 Raamatukoguhoidjad jms teabe tippspetsialistid 0322 Raamatukogundus, teave, arhiivindus 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Janne Andresoo Eesti Rahvusraamatukogu Kaie Holm Tallinna Keskraamatukogu Aira Lepik Tallinna Ülikool Sigrid Mandre TLÜ Akadeemiline Raamatukogu Heli Priimets Tallinna Majanduskool Piia Selge Arte Gümnaasiumi Raamatukogu Anneli Sepp Tartu Ülikooli Raamatukogu Ülle Siska Jüri Raamatukogu Ilmar Vaaro Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Raamatukoguhoidja töö sisu on kogude kujundamine, töötlemine, säilitamine, ja inforessursside vahendamine, tagades nii raamatukogukasutajate vajaduste rahuldamise kui ka kultuuripärandi säilimise tulevastele põlvkondadele. Raamatukoguhoidja töö peamine eesmärk on pakkuda kõrgetasemelist raamatukogu- ja infoteenust kõikidele teabevajajatele, võimaldades juurdepääsu kasutajate infovajadustele vastavalt komplekteeritud ja korrastatud inforessurssidele, olenemata infokandjast. Raamatukoguhoidja osaleb eesti rahvusliku teabevaramu loomisel, rahvusvahelises infovahetuses ning toetab teadus- ja arendustegevust, elukestvat õpet ja kultuuridevahelist suhtlemist. Tulemuslik töö eeldab pidevat enesetäiendamist ja valmisolekut tutvustada raamatukogu- ja infotööd. Raamatukoguhoidja, tase 6 töö koosneb standardite ja juhendite järgi täidetavatest tööülesannetest, mis hõlmavad raamatukogu töö põhiprotsesse, on korduva iseloomuga, vähese või keskmise uudsusega ning nõuavad iseseisvat otsustamist kindlate ülesannete piires. A.2.1 Kogude kujundamine 1.1. Infovajaduse väljaselgitamine ja kogutava info valimine 1.2. Teavikute hankimine 1.3. Teavikute kustutamine 1.3. Kogude inventuuri läbiviimine A.2.2 Kogude töötlemine 2.1. Teavikute arvelevõtmine 2.2. Teavikute kataloogimine (kirjeldamine, liigitamine, märksõnastamine) ja bibliografeerimine 2.3. Teavikute raamatukogunduslik töötlemine A.2.3 Kogude säilitamine 3.1. Kogude säilitustingimuste jälgimine ja parendamine 3.2. Teavikute seisundi jälgimine ja parendamine A.2.4 Lugejateenindus; Andmekogude loomine ja vahendamine 4.1. Erinevate teenindusviiside rakendamine (nt teavikute kohalkasutus või kojulaenutus, raamatukogudevaheline laenutus, jm) 4.2. Erinevate raamatukogu- ja infoteenuste vahendamine (nt teatmeteenindus, elektrooniline dokumendiedastus, valikteadistus, eritingimustes ja erivajadustega inimeste teenindamine, bibliograafiate ja referaatväljaannete koostamine jm). 4.3. Kogude ja teenuste tutvustamine (sh kasutajakoolitus, näituste ja teiste ürituste korraldamine, teavitusmaterjalide koostamine jm) 4.4. Inforessursside loomine A.2.5 Arendustegevus 5.1. Raamatukogude ja teiste asutuste ning organisatsioonide vahelises rahvusvahelises koostöös osalemine 5.2. Raamatukogude ja teiste asutuste ning organisatsioonide vahelises siseriiklikus koostöös osalemine 5.3. Raamatukogu- ja infoteenuse arendamine 5.4. Koostöövõrgustiku haldamine ja arendamine strateegiliste partneritega (nt ülikoolid, kutse- ja eriala liidud, valitsusasutused, KOV jne) Raamatukoguhoidjad töötavad üldjuhul siseruumides: lugemissaalides, hoidlates ja muudes tööruumides. Töö iseloom võib olla kas rutiinne või vahelduv, sisaldades mitmesuguseid tööülesandeid. Tööaja korraldus võib olla kindlalt fikseeritud tööaja alguse ja lõpu sätestamisega või paindlikult summeeritud tööajakava alusel (töötamine puhkepäevadel). Võib esineda allergiarisk (tolm, trükivärv jne). Raamatukoguhoidja põhitöövahendiks on arvuti ja spetsiaalne tarkvara. 1) analüüsi- ja üldistamisvõime; 2) empaatiavõime; 3) kohanemisvõime ja pingetaluvus; 4) õpivalmidus; 5) täpsus; 6) kohusetunne; 7) vastutustunne; 8) koostöövalmidus; 9) iseseisvus; 10) suhtlemisvalmidus. Raamatukoguhoidja, tase 6 esmakutse antakse pärast bakalaureuseõppe või rakenduskõrgharidusõppe õppekava täiemahulist läbimist. Raamatukoguhoidja, tase 6 kutsetunnistust on võimalik taotleda kutsealal töötaval inimesel, kel on läbitud täies mahus bakalaureuseõppe või rakenduskõrgharidusõppe õppekava - raamatukogunduses või infoteadustes (kui bakalaureuse kraadi omistamisest või rakenduskõrghariduse omandamisest on möödunud 5 või rohkem aastat, on nõutav kutsealane täienduskoolitus); - muul erialal ning lisaks on läbitud raamatukoguhoidja kutsekoolitus; või - keskharidusega kutsealal töötaja, kes on läbinud kutsekoolituse. Nõuded töökogemusele ja täienduskoolitusele on toodud kutse andmise korras. Raamatukoguhoidja, lugejateenindaja, kataloogija, bibliograaf, digiteerija, konsultant, liigitaja-märksõnastaja, komplekteerija Rahvaraamatukogu seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/12798044 Kooliraamatukogude töökorralduse alused: https://www.riigiteataja.ee/akt/13351557 Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.5 ja B.2.6 (läbiv kompetents) tõendamine. Raamatukoguhoidja, tase 6 kutsetunnistuse taotlemisel peavad olema tõendatud kõik kompetentsid vahemikus B.2.1 – B.2.5 ja B.2.6 (läbiv kompetents). Taseme tõendanud taotlejale väljastatakse kutsetunnistus. Kogude kujundamine 6 Kogude töötlemine 6 Kogude säilitamine 6 Lugejateenindus; andmekogude loomine ja vahendamine 6 Arendustegevus 6 Raamatukoguhoidja, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Raamatukoguhoidja, tase 7 Librarian, level 7 4 Raamatukoguhoidja IV (versioon 1) Raamatukoguhoidja IV (versioon 2) Raamatukoguhoidja IV (versioon 3) Raamatukoguhoidja IV (versioon 5) Raamatukoguhoidja, tase 7 (versioon 6) Raamatukoguhoidja, tase 7 (versioon 7) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Raamatukogundus Raamatukoguhoidja 14 2013-03-14 2013-03-14 2017-11-21 7 7 2622 Raamatukoguhoidjad jms teabe tippspetsialistid 0322 Raamatukogundus, teave, arhiivindus 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Janne Andresoo Eesti Rahvusraamatukogu Kaie Holm Tallinna Keskraamatukogu Aira Lepik Tallinna Ülikool Sigrid Mandre TLÜ Akadeemiline Raamatukogu Heli Priimets Tallinna Majanduskool Piia Selge Arte Gümnaasiumi Raamatukogu Anneli Sepp Tartu Ülikooli Raamatukogu Ülle Siska Jüri Raamatukogu Ilmar Vaaro Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Raamatukoguhoidja töö sisu on kogude kujundamine, säilitamine ja inforessursside vahendamine, tagades nii raamatukogu kasutajate vajaduste täitmise kui ka kultuuripärandi säilimise tulevastele põlvkondadele. Raamatukoguhoidja töö peamine eesmärk on pakkuda kõrgetasemelist raamatukogu- ja infoteenust kõikidele teabevajajatele, võimaldades juurdepääsu hästi komplekteeritud ja korrastatud inforessurssidele, olenemata infokandjast. Raamatukoguhoidja osaleb Eesti rahvusliku teabevaramu loomisel, rahvusvahelises infovahetuses ning toetab õppe-, teadus- ja arendustegevust, elukestvat õpet ja kultuuridevahelist suhtlemist. Tulemuslik töö eeldab pidevat enesetäiendamist. Oluline on valmisolek raamatukogu- ja infotööd tutvustada. Töö eeldab osalemist eriala arendus- või teadustegevuses. Raamatukoguhoidja, tase 7 on tippspetsialist töölõikudes, mis nõuavad teoreetilisi teadmisi raamatukogu- ja infoteaduses ning nende rakendamise oskust. Töö eeldab pädevust inimeste ja ressursside juhtimisel ning koosneb tööosadest ja -ülesannetest, mis nõuavad iseseisvat otsustamist. A.2.1 Kogude kujundamine 1.1. Infovajaduse väljaselgitamine ja kogutava info valimine 1.2. Teavikute hankimine 1.3. Teavikute kustutamine 1.4. Kogude inventuuri läbiviimine A.2.2 Kogude töötlemine 2.1. Teavikute arvelevõtmine 2.2. Teavikute kataloogimine (kirjeldamine, liigitamine, märksõnastamine) ja bibliografeerimine 2.3. Teavikute raamatukogunduslik töötlemine A.2.3 Kogude säilitamine 3.1. Kogude säilitustingimuste jälgimine ja parendamine 3.2. Teavikute seisundi jälgimine ja parendamine A.2.4 Lugejateenindus; Andmekogude loomine ja vahendamine 4.1. Erinevate teenindusviiside rakendamine (nt teavikute kohalkasutus või kojulaenutus, raamatukogudevaheline laenutus, jm) 4.2. Erinevate raamatukogu- ja infoteenuste vahendamine (nt teatmeteenindus, elektrooniline dokumendiedastus, valikteadistus, eritingimustes ja erivajadustega inimeste teenindamine, bibliograafiate ja referaatväljaannete koostamine jm). 4.3. Kogude ja teenuste tutvustamine (sh kasutajakoolitus, näituste ja teiste ürituste korraldamine, teavitusmaterjalide koostamine jm) 4.4. Inforessursside loomine A.2.5 Arendustegevus 5.1. Raamatukogude ja teiste asutuste ning organisatsioonide vahelises rahvusvahelises koostöös osalemine 5.2. Raamatukogude ja teiste asutuste ning organisatsioonide vahelises siseriiklikus koostöös osalemine 5.3. Raamatukogu- ja infoteenuse arendamine 5.4. Koostöövõrgustiku haldamine ja arendamine strateegiliste partneritega (nt ülikoolid, kutse- ja eriala liidud, valitsusasutused, KOV jne) A.2.6 Juhtimine 6.1. Eelarve koostamine, selle täitmine ja täitmise jälgimine 6.2. Tööprotsesside kavandamine, korraldamine ja hindamine 6.3. Personali planeerimine, töö analüüsimine (töökohtade kavandamine, ametikoha kirjeldamine (ametinõuete, töökirjelduste ja ametijuhendite väljatöötamine)), personali värbamine ja valik 6.4. Personali töösoorituse hindamine, arendamine ja motiveerimine 6.5. Raamatukogu arengupoliitika ja -strateegiate (kommunikatsioon, turundus, säilitus jm) ning -kavade koostamine ja elluviimine 6.6. Varade haldamine 6.7. Aruandlus Raamatukoguhoidjad töötavad üldjuhul siseruumides: lugemissaalides, hoidlates ja muudes tööruumides. Töö iseloom võib olla kas rutiinne või vahelduv, sisaldades mitmesuguseid tööülesandeid. Tööaja korraldus võib olla kindlalt fikseeritud tööaja alguse ja lõpu sätestamisega või paindlikult summeeritud tööajakava alusel (töötamine puhkepäevadel). Võib esineda allergiarisk (tolm, trükivärv jne). Raamatukoguhoidja põhitöövahendiks on arvuti ja spetsiaalne tarkvara. 1) analüüsi- ja üldistamisvõime; 2) empaatiavõime; 3) kohanemisvõime ja pingetaluvus; 4) õpivalmidus; 5) täpsus; 6) kohusetunne; 7) vastutustunne; 8) koostöövalmidus; 9) iseseisvus; 10) suhtlemisoskus. Raamatukoguhoidja, tase 7 kutse antakse pärast magistriõppe õppekava täiemahulist läbimist. Raamatukoguhoidja, tase 7 kutsetunnistust on võimalik taotleda kutsealal töötaval inimesel, kel on läbitud täies mahus magistriõppe õppekava või omandatud sellega võrdsustatud haridus: -raamatukogunduses või infoteadustes (kui magistrikraadi omistamisest on möödunud 5 või rohkem aastat, on nõutav kutsealane täienduskoolitus); - muul erialal ning on läbitud raamatukoguhoidja kutsekoolitus või sooritatud kutseeksam; kui kutsekoolitusest või kutseeksami sooritamisest on möödunud 5 või rohkem aastat, siis on nõutav kutsealane täienduskoolitus. Nõuded töökogemusele ja täienduskoolitusele on toodud kutse andmise korras. Direktor/raamatukogu juhataja ja osakonna/sektori/keskuse/haruraamatukogu juhataja, peaspetsialist, raamatukoguhoidja, referent/ainespetsialist, komplekteerija, konsultant, digiteerija, lugejateenindaja, kataloogija, bibliograaf, liigitaja-märksõnastaja, infospetsialist. Rahvaraamatukogu seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/12798044 Kooliraamatukogude töökorralduse alused: https://www.riigiteataja.ee/akt/13351557 Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.6 ja B.2.7 (läbiv kompetents) tõendamine. Raamatukoguhoidja, tase 7 kutsetunnistuse taotlemisel peavad olema tõendatud kõik kompetentsid vahemikus B.2.1 – B.2.6 ja B.2.7 (läbiv kompetents). Taseme tõendanud taotlejale väljastatakse kutsetunnistus. Kogude kujundamine 7 Kogude töötlemine 7 Kogude säilitamine 7 Lugejateenindus; andmekogude loomine ja vahendamine 7 Arendustegevus 7 Juhtimine 7 Raamatukoguhoidja, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Raamatukoguhoidja, tase 8 Librarian, level 8 4 Raamatukoguhoidja V (versioon 1) Raamatukoguhoidja V (versioon 2) Raamatukoguhoidja V (versioon 3) Raamatukoguhoidja V (versioon 5) Raamatukoguhoidja, tase 8 (versioon 6) Raamatukoguhoidja, tase 8 (versioon 7) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Raamatukogundus Raamatukoguhoidja 14 2013-03-14 2013-03-14 2017-11-21 8 8 2622 Raamatukoguhoidjad jms teabe tippspetsialistid 0322 Raamatukogundus, teave, arhiivindus 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Janne Andresoo Eesti Rahvusraamatukogu Kaie Holm Tallinna Keskraamatukogu Aira Lepik Tallinna Ülikool Sigrid Mandre TLÜ Akadeemiline Raamatukogu Heli Priimets Tallinna Majanduskool Piia Selge Arte Gümnaasiumi Raamatukogu Anneli Sepp Tartu Ülikooli Raamatukogu Ülle Siska Jüri Raamatukogu Ilmar Vaaro Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Raamatukoguhoidja töö sisu on kogude kujundamine, säilitamine ja inforessursside vahendamine, tagades nii raamatukogu kasutajate vajaduste täitmise kui ka kultuuripärandi säilimise tulevastele põlvkondadele. Raamatukoguhoidja töö peamine eesmärk on pakkuda kõrgetasemelist raamatukogu- ja infoteenust kõikidele teabevajajatele, võimaldades juurdepääsu hästi komplekteeritud ja korrastatud inforessurssidele, olenemata infokandjast. Raamatukoguhoidja osaleb Eesti rahvusliku teabevaramu loomisel, rahvusvahelises infovahetuses ning toetab õppe-, teadus- ja arendustegevust, elukestvat õpet ja kultuuridevahelist suhtlemist. Tulemuslik töö eeldab pidevat enesetäiendamist. Oluline on valmisolek raamatukogu- ja infotööd tutvustada. Töö eeldab osalemist arendus- või teadustegevuses. Raamatukoguhoidja, tase 8 on tippspetsialist töölõikudes, mis nõuavad teoreetilisi teadmisi raamatukogu- ja infoteaduses, uute teadmiste loomist, töövaldkonna arengute kavandamist ning nende rakendamist. Töö eeldab pädevust inimeste ja ressursside juhtimisel ning koosneb tööosadest ja -ülesannetest, mis nõuavad strateegiliste uurimis- ja arendustegevuste algatamist, kavandamist ja teostamist ning vastutust organisatsiooni tegevuse eest. A.2.1 Kogude kujundamine 1.1. Infovajaduse väljaselgitamine ja kogutava info valimine 1.2. Teavikute hankimine 1.3. Teavikute kustutamine A.2.2 Kogude töötlemine 2.1. Teavikute arvelevõtmine 2.2. Teavikute kataloogimine (kirjeldamine, liigitamine, märksõnastamine) ja bibliografeerimine 2.3. Teavikute raamatukogunduslik töötlemine A.2.3 Kogude säilitamine 3.1. Kogude säilitustingimuste jälgimine ja parendamine 3.2. Teavikute seisundi jälgimine ja parendamine 3.3. Kogude inventuuri läbiviimine A.2.4 Lugejateenindus; Andmekogude loomine ja vahendamine 4.1. Erinevate teenindusviiside rakendamine (nt teavikute kohalkasutus või kojulaenutus, raamatukogudevaheline laenutus, jm) 4.2. Erinevate raamatukogu- ja infoteenuste vahendamine (nt teatmeteenindus, elektrooniline dokumendiedastus, valikteadistus, eritingimustes ja erivajadustega inimeste teenindamine, bibliograafiate ja referaatväljaannete koostamine jm). 4.3. Kogude ja teenuste tutvustamine (sh kasutajakoolitus, näituste ja teiste ürituste korraldamine, teavitusmaterjalide koostamine jm) 4.4. Inforessursside loomine A.2.5 Arendustegevus 5.1. Raamatukogude ja teiste asutuste ning organisatsioonide vahelises rahvusvahelises koostöös osalemine 5.2. Raamatukogude ja teiste asutuste ning organisatsioonide vahelises siseriiklikus koostöös osalemine 5.3. Raamatukogu- ja infoteenuse arendamine 5.4. Koostöövõrgustiku haldamine ja arendamine strateegiliste partneritega (nt ülikoolid, kutse- ja eriala liidud, valitsusasutused, KOV jne) A.2.6 Juhtimine 6.1. Eelarve koostamine, selle täitmine ja täitmise jälgimine 6.2. Tööprotsesside kavandamine, korraldamine ja hindamine 6.3. Personali planeerimine, töö analüüsimine (töökohtade kavandamine, ametikoha kirjeldamine (ametinõuete, töökirjelduste ja ametijuhendite väljatöötamine)), personali värbamine ja valik 6.4. Personali töösoorituse hindamine, arendamine ja motiveerimine 6.5. Raamatukogu arengupoliitika ja -strateegiate (kommunikatsioon, turundus, säilitus jm) ning -kavade koostamine ja elluviimine 6.6. Varade haldamine 6.7. Aruandlus Raamatukoguhoidjad töötavad üldjuhul siseruumides. Töö iseloom on vahelduv, sisaldades mitmesuguseid tööülesandeid. Tööaja korraldus võib olla kindlalt fikseeritud tööaja alguse ja lõpu sätestamisega või paindlikult summeeritud tööajakava alusel. Raamatukoguhoidja põhitöövahendiks on arvuti ja spetsiaalne tarkvara. 1) analüüsi- ja üldistamisvõime; 2) empaatiavõime; 3) kohanemisvõime ja pingetaluvus; 4) õpivalmidus; 5) täpsus; 6) kohusetunne; 7) vastutustunne; 8) koostöövalmidus; 9) iseseisvus; 10) suhtlemisoskus; 11) tulemustele orienteeritus. Raamatukoguhoidja, tase 8 kutse antakse pärast doktoriõppe õppekava täiemahulist läbimist. Raamatukoguhoidja, tase 8 kutsetunnistust on võimalik taotleda kutsealal töötaval inimesel, kel on läbitud täies mahus doktoriõppe õppekava või omandatud sellega võrdsustatud haridus: - raamatukogunduses või infoteadustes (kui doktorikraadi omistamisest on möödunud 5 või rohkem aastat, on nõutav kutsealane täienduskoolitus); - muul erialal ning on läbitud raamatukoguhoidja kutsekoolitus või sooritatud kutseeksam; kui kutsekoolitusest või kutseeksami sooritamisest on möödunud 5 või rohkem aastat, siis on nõutav kutsealane täienduskoolitus. Nõuded töökogemusele ja täienduskoolitusele on toodud kutse andmise korras. Direktor/raamatukogu juhataja, vastutusala direktor, peaspetsialist, peavarahoidja, vanemteadur, teadur. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.6 ja B.2.7 (läbiv kompetents) tõendamine. Kogude kujundamine 8 Kogude töötlemine 8 Kogude säilitamine 8 Lugejateenindus; andmekogude loomine ja vahendamine 8 Arendustegevus 8 Juhtimine 8 Raamatukoguhoidja, tase 8 kutset läbiv kompetents 8 Rakendusarhitekt, tase 6 Applied Architect, level 6 2 Rakendusarhitekt, tase 6 (versioon 1) Rakendusarhitekt, tase 6 (versioon 3) Rakendusarhitekt, tase 6 (versioon 4) Rakendusarhitekt, tase 6 (versioon 5) Rakendusarhitekt, tase 6 (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Kultuuri Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Arhitekt 14 2013-03-14 2013-03-14 2018-03-13 6 6 2161 Ehitusarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Ilmar Heinsoo Eesti Arhitektide Liit, Arhitekti- ja Inseneribüroo ARX OÜ Tõnu Laigu Eesti Arhitektide Liit, QP Arhitektid Andres Levald Eesti Arhitektide Liit, E-Konsult OÜ Hindrek Kesler Tallinna Tehnikakõrgkool, Arhitektuuribüroo Zero OÜ Joel Kopli Tallinna Tehnikakõrgkool, Arhitektuuribüroo PLUSS OÜ Nele Nutt Eesti Maastikuarhitektide Liit Toomas Paaver Eesti Arhitektide Liit, Paik Arhitektid OÜ Margus Sarmet Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeerium Jüri Soolep Eesti Kunstiakadeemia Kai Süda Tallinna Tehnikakõrgkool, KARISMA arhitektid OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning esitatakse kompetentsusnõuded ehk töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit. Kutsestandardi kasutusalad 1) Tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine 2) Inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel 3) Ametite kirjeldamine ja tutvustamine 4) Inimese karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks 5) Koolitusvajaduste väljaselgitamine ning koolituse planeerimine 6) Ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine 7) Kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine. Arhitektuurne projekteerimine, ehituste kvaliteet, nende harmooniline sulandumine ümbruskonda, austus loodus- ja linnamaastiku ning riikliku ja eraõigusliku pärandi vastu on avaliku huvi objektiks. Rakendusarhitekti töö eesmärgiks on osaleda ruumilise terviklahenduse väljatöötamises, ühendades projekteeritavate ehitiste tehnilise toimivuse kunstiliste ja ökonoomiliste lahendustega. Rakendusarhitekt on rakenduskõrgkooli või sellega võrreldava õppeasutuse rakendusarhitektiõppe lõpetanud isik. Oma töös lähtub rakendusarhitekt heast planeerimis-, projekteerimis- ja ehitustavast. Rakendusarhitekt, tase 6 on spetsialist, kes on võimeline volitatud arhitekti juhendamisel osalema maa-alade, linnade ja asulate ruumiliste planeeringute ja ehitusprojektide koostamisel. Arhitekti kutsealal on lisaks Rakendusarhitekt, tase 6-le järgmised kutsed: Diplomeeritud arhitekt, tase 7 on spetsialist, kes koostab volitatud arhitekti juhendamisel planeeringute erinevate liikide ning ehitiste ehitusprojektide arhitektuurset osa ja arhitektuurseid terviklahendusi. Volitatud arhitekt, tase 7 on spetsialist, kes on võimeline iseseisvalt ja omal vastutusel koostama, hindama ja juhtima maa-alade, linnade ja asulate ruumiliste planeeringute ja ehitusprojektide arhitektuurseid terviklahendusi ning hindama ehitatud keskkonda. Volitatud arhitekt on võimeline andma tavapäraseid eksperthinnanguid oma erialal ja osalema kohalike arhitektuurivõistluste žüriides. Volitatud arhitekt on võimeline töötama riigi ja kohalike omavalitsuste asutustes juhtiva arhitektina. Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 on tippspetsialist, kellel on doktorikraad või muu sellega võrreldav akadeemiline kraad või on ta rahvusvaheliselt tunnustatud loovisik, kes on võimeline iseseisvalt ja omal vastutusel koostama, hindama ja juhtima maa-alade, linnade ja asulate ruumiliste planeeringute ja ehitusprojektide arhitektuurseid terviklahendusi ning hindama ehitatud keskkonda. Volitatud arhitekt-ekspert tase 8 on võimeline andma keerulisemaid eksperthinnanguid oma erialal ja osalema rahvusvaheliste arhitektuurivõistluste žüriides. On võimeline töötama riigi ja kohalike omavalitsuste asutustes vastava ala tippasjatundjana. A.2.1 Planeeringu arhitektuurse osa koostamine erinevates planeeringu liikides A.2.2 Ehitusprojektide arhitektuurse osa, sh välis- ja siseruumi terviklahenduse koostamine selle kõigis staadiumites A.2.3 Töötamine kohalikes omavalitsustes ja riigiasutustes A.2.4 Büroo tegevuse juhtimine Arhitekt töötab valdavalt arhitektibüroos. Võib töötada ka ametiasutustes, välitingimustes objektil ja mujal. Ehitusobjektil tuleb järgida ohutusnõudeid, siseruumides kehtivad üldised bürooruumidele esitatavad tervisekaitsenõuded. Töö on loominguline, periooditi võib olla vaimselt pingeline. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Rakendusarhitekt kasutab oma töös tavapäraseid bürootöövahendeid, erinevaid kommunikatsioonitehnikaid, kontori- ja projekteerimistarkvara ning maketeerimisvahendeid. Rakendusarhitektitöös on olulised järgmised isikuomadused: Koostöövõime, suhtlemisoskus ja pingetaluvus, loogiline mõtlemine ja üldistusvõime, täpsus ja korrektsus , ruumitaju ning ruumi ettekujutamise ja komponeerimise võime, loominguline mõtlemine, õpivalmidus ja arenemisvõime. Rakendusarhitekt on rakendusarhitektuuri õppekava läbinud spetsialist. Rakendusarhitekt, ehitusarhitekt, arhitekti abi, arhitekt-assistent, arhitekt-tehnik, projekteerija. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.4 tõendamine. Kompetentside hindamismeetodiks on dokumentaalne tõestamine ja portfoolio, vajadusel intervjuu ja/või eksperthinnang. Planeeringu arhitektuurse osa koostamine erinevates planeeringu liikides 6 Ehitusprojektide arhitektuurse osa, sh välis- ja siseruumi terviklahenduse koostamine selle kõigis staadiumites 6 Töötamine kohalikes omavalitsustes ja riigiasutustes 6 Büroo tegevuse juhtimine 6 Rakendusarhitekt, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Diplomeeritud arhitekt, tase 7 esmane kutse Diploma architect, level 7 high education qualification 2 Diplomeeritud arhitekt, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Kultuuri Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Arhitekt 14 2013-03-14 2013-03-14 2013-12-19 7 7 2161 Ehitusarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Ilmar Heinsoo Eesti Arhitektide Liit, Arhitekti- ja Inseneribüroo ARX OÜ Tõnu Laigu Eesti Arhitektide Liit, QP Arhitektid Andres Levald Eesti Arhitektide Liit, E-Konsult OÜ Hindrek Kesler Tallinna Tehnikakõrgkool, Arhitektuuribüroo Zero OÜ Joel Kopli Tallinna Tehnikakõrgkool, Arhitektuuribüroo PLUSS OÜ Nele Nutt Eesti Maastikuarhitektide Liit Toomas Paaver Eesti Arhitektide Liit, Paik Arhitektid OÜ Margus Sarmet Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeerium Jüri Soolep Eesti Kunstiakadeemia Kai Süda Tallinna Tehnikakõrgkool, KARISMA arhitektid OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning esitatakse kompetentsusnõuded ehk töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit. Kutsestandardi kasutusalad 1) Tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine 2) Inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel 3) Ametite kirjeldamine ja tutvustamine 4) Inimese karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks 5) Koolitusvajaduste väljaselgitamine ning koolituse planeerimine 6) Ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine 7) Kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine. Arhitektuurne projekteerimine, ehituste kvaliteet, nende harmooniline sulandumine ümbruskonda, austus loodus- ja linnamaastiku ning riikliku ja eraõigusliku pärandi vastu on avaliku huvi objektiks. Arhitekti töö eesmärgiks on välja töötada ruumiline terviklahendus, ühendades tehnoloogilised, tehnilised, kunstilised ja ökonoomilised lahendused. Ruumiline terviklahendus hõlmab hoonete arhitektuuri, hoonete siseruumi ja hoonetevahelise ruumi lahendusi ning seob need tasakaalustatud terviklahenduseks. Ruumiline terviklahendus on edasise projekteerimise ja ehitamise tulemusel valmiva tervikliku elukeskkonna loomise aluseks. Arhitekti kutset omavad isikud on võimelised mõistma ja vahendama üksikisikute, ühiskondlike gruppide ja ametiasutuste vajadusi seoses ruumilise planeerimise, arhitektuurse projekteerimise, ehitamise, arhitektuuripärandi säilitamise ja väärtustamise ning loodusliku tasakaalu hoidmisega. Arhitekt on ülikooli või sellega võrreldava õppeasutuse arhitektiõppe lõpetanud isik. Oma töös lähtub arhitekt heast planeerimis-, projekteerimis- ja ehitustavast. Diplomeeritud arhitekt, tase 7 on spetsialist, kes koostab volitatud arhitekti juhendamisel planeeringute erinevate liikide ning ehitiste ehitusprojektide arhitektuurset osa ja arhitektuurseid terviklahendusi. Arhitekti kutsealal on lisaks Diplomeeritud arhitekt, tase 7-le järgmised kutsed: Rakendusarhitekt, tase 6 on spetsialist, kes on võimeline volitatud arhitekti juhendamisel osalema maa-alade, linnade ja asulate ruumiliste planeeringute ja ehitusprojektide koostamisel. Volitatud arhitekt, tase 7 on spetsialist, kes on võimeline iseseisvalt ja omal vastutusel koostama, hindama ja juhtima maa-alade, linnade ja asulate ruumiliste planeeringute ja ehitusprojektide arhitektuurseid terviklahendusi ning hindama ehitatud keskkonda. Volitatud arhitekt on võimeline andma tavapäraseid eksperthinnanguid oma erialal ja osalema kohalike arhitektuurivõistluste žüriides. Volitatud arhitekt on võimeline töötama riigi ja kohalike omavalitsuste asutustes juhtiva arhitektina. Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 on tippspetsialist, kellel on doktorikraad või muu sellega võrreldav akadeemiline kraad või on ta rahvusvaheliselt tunnustatud loovisik, kes on võimeline iseseisvalt ja omal vastutusel koostama, hindama ja juhtima maa-alade, linnade ja asulate ruumiliste planeeringute ja ehitusprojektide arhitektuurseid terviklahendusi ning hindama ehitatud keskkonda. Volitatud arhitekt-ekspert tase 8 on võimeline andma keerulisemaid eksperthinnanguid oma erialal ja osalema rahvusvaheliste arhitektuurivõistluste žüriides. On võimeline töötama riigi ja kohalike omavalitsuste asutustes vastava ala tippasjatundjana. A.2.1 Planeeringu arhitektuurse osa koostamine erinevates planeeringu liikides A.2.2 Ehitusprojektide arhitektuurse osa, sh välis- ja siseruumi terviklahenduse koostamine selle kõigis staadiumites A.2.3 Töötamine kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste ruumiliste otsuste koordineerimise ja ettevalmistamisega A.2.4 Ehitus- ja planeeringuprotsesside juhtimine Arhitekt töötab valdavalt arhitektibüroos. Võib töötada ka ametiasutustes, välitingimustes objektil ja mujal. Ehitusobjektil tuleb järgida ohutusnõudeid, siseruumides kehtivad üldised bürooruumidele esitatavad tervisekaitsenõuded. Töö on loominguline, kuid võib olla periooditi vaimselt pingeline. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Arhitekt kasutab oma töös tavapäraseid bürootöövahendeid, erinevaid kommunikatsioonitehnikaid, kontori- ja projekteerimistarkvara ning maketeerimisvahendeid. Arhitektitöös on olulised järgmised isikuomadused: ruumitaju ning ruumi ettekujutamise ja komponeerimise võime, loominguline mõtlemine, loogiline mõtlemine ja üldistusvõime, iseseisvus ja otsustamisjulgus, vastutusvõime ja täpsus, koostöövõime, suhtlemisoskus ja pingetaluvus, saavutusvajadus, ilumeel. Ülikool või sellega võrreldava õppeasutuse arhitektiõpe, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga 7. septembrist 2005, 2005/36/EÜ, „ Kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta” ja Eesti Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri 2004. a määrusega nr 312, „Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded“. Arhitekt, projekteerija, planeerija, nõunik. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.4 ja B.2.6 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Esmataseme taotlemisel toimub kompetentside hindamine ühtses magistritaseme lõputöös. Planeeringu arhitektuurse osa koostamine erinevates planeeringu liikides 7 Ehitusprojektide arhitektuurse osa, sh välis- ja siseruumi terviklahenduse koostamine selle kõigis staadiumites 7 Töötamine kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste ruumiliste otsuste koordineerimise ja ettevalmistamisega 7 Ehitusprojektide koostamise juhtimine 7 Büroo tegevuse juhtimine 6 Diplomeeritud arhitekt, tase 7 esmast kutset läbiv kompetents 7 Diplomeeritud arhitekt, tase 7 Diploma architect, level 7 4 Arhitekt III (versioon 1) Arhitekt III (versioon 2) Diplomeeritud arhitekt, tase 7 (versioon 3) Diplomeeritud arhitekt, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud arhitekt, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud arhitekt, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud arhitekt, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud arhitekt, tase 7 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Kultuuri Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Arhitekt 14 2013-03-14 2013-03-14 2018-03-13 7 7 2161 Ehitusarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Ilmar Heinsoo Eesti Arhitektide Liit, Arhitekti- ja Inseneribüroo ARX OÜ Tõnu Laigu Eesti Arhitektide Liit, QP Arhitektid Andres Levald Eesti Arhitektide Liit, E-Konsult OÜ Hindrek Kesler Tallinna Tehnikakõrgkool, Arhitektuuribüroo Zero OÜ Joel Kopli Tallinna Tehnikakõrgkool, Arhitektuuribüroo PLUSS OÜ Nele Nutt Eesti Maastikuarhitektide Liit Toomas Paaver Eesti Arhitektide Liit, Paik Arhitektid OÜ Margus Sarmet Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeerium Jüri Soolep Eesti Kunstiakadeemia Kai Süda Tallinna Tehnikakõrgkool, KARISMA arhitektid OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning esitatakse kompetentsusnõuded ehk töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit. Kutsestandardi kasutusalad 1) Tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine 2) Inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel 3) Ametite kirjeldamine ja tutvustamine 4) Inimese karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks 5) Koolitusvajaduste väljaselgitamine ning koolituse planeerimine 6) Ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine 7) Kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine. Arhitektuurne projekteerimine, ehituste kvaliteet, nende harmooniline sulandumine ümbruskonda, austus loodus- ja linnamaastiku ning riikliku ja eraõigusliku pärandi vastu on avaliku huvi objektiks. Arhitekti töö eesmärgiks on välja töötada ruumiline terviklahendus, ühendades tehnoloogilised, tehnilised, kunstilised ja ökonoomilised lahendused. Ruumiline terviklahendus hõlmab hoonete arhitektuuri, hoonete siseruumi ja hoonetevahelise ruumi lahendusi ning seob need tasakaalustatud terviklahenduseks. Ruumiline terviklahendus on edasise projekteerimise ja ehitamise tulemusel valmiva tervikliku elukeskkonna loomise aluseks. Arhitekti kutset omavad isikud on võimelised mõistma ja vahendama üksikisikute, ühiskondlike gruppide ja ametiasutuste vajadusi seoses ruumilise planeerimise, arhitektuurse projekteerimise, ehitamise, arhitektuuripärandi säilitamise ja väärtustamise ning loodusliku tasakaalu hoidmisega. Arhitekt on ülikooli või sellega võrreldava õppeasutuse arhitektiõppe lõpetanud isik. Oma töös lähtub arhitekt heast planeerimis-, projekteerimis- ja ehitustavast. Diplomeeritud arhitekt, tase 7 on spetsialist, kes koostab volitatud arhitekti juhendamisel planeeringute erinevate liikide ning ehitiste ehitusprojektide arhitektuurset osa ja arhitektuurseid terviklahendusi. Arhitekti kutsealal on lisaks Diplomeeritud arhitekt, tase 7-le järgmised kutsed: Rakendusarhitekt, tase 6 on spetsialist, kes on võimeline volitatud arhitekti juhendamisel osalema maa-alade, linnade ja asulate ruumiliste planeeringute ja ehitusprojektide koostamisel. Volitatud arhitekt, tase 7 on spetsialist, kes on võimeline iseseisvalt ja omal vastutusel koostama, hindama ja juhtima maa-alade, linnade ja asulate ruumiliste planeeringute ja ehitusprojektide arhitektuurseid terviklahendusi ning hindama ehitatud keskkonda. Volitatud arhitekt on võimeline andma tavapäraseid eksperthinnanguid oma erialal ja osalema kohalike arhitektuurivõistluste žüriides. Volitatud arhitekt on võimeline töötama riigi ja kohalike omavalitsuste asutustes juhtiva arhitektina. Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 on tippspetsialist, kellel on doktorikraad või muu sellega võrreldav akadeemiline kraad või on ta rahvusvaheliselt tunnustatud loovisik, kes on võimeline iseseisvalt ja omal vastutusel koostama, hindama ja juhtima maa-alade, linnade ja asulate ruumiliste planeeringute ja ehitusprojektide arhitektuurseid terviklahendusi ning hindama ehitatud keskkonda. Volitatud arhitekt-ekspert tase 8 on võimeline andma keerulisemaid eksperthinnanguid oma erialal ja osalema rahvusvaheliste arhitektuurivõistluste žüriides. On võimeline töötama riigi ja kohalike omavalitsuste asutustes vastava ala tippasjatundjana. A.2.1 Planeeringu arhitektuurse osa koostamine erinevates planeeringu liikides A.2.2 Ehitusprojektide arhitektuurse osa, sh välis- ja siseruumi terviklahenduse koostamine selle kõigis staadiumites A.2.3 Töötamine kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste ruumiliste otsuste koordineerimise ja ettevalmistamisega A.2.4 Ehitus- ja planeeringuprotsesside juhtimine Arhitekt töötab valdavalt arhitektibüroos. Võib töötada ka ametiasutustes, välitingimustes objektil ja mujal. Ehitusobjektil tuleb järgida ohutusnõudeid, siseruumides kehtivad üldised bürooruumidele esitatavad tervisekaitsenõuded. Töö on loominguline, kuid võib olla periooditi vaimselt pingeline. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Arhitekt kasutab oma töös tavapäraseid bürootöövahendeid, erinevaid kommunikatsioonitehnikaid, kontori- ja projekteerimistarkvara ning maketeerimisvahendeid. Arhitektitöös on olulised järgmised isikuomadused: ruumitaju ning ruumi ettekujutamise ja komponeerimise võime, loominguline mõtlemine, loogiline mõtlemine ja üldistusvõime, iseseisvus ja otsustamisjulgus, vastutusvõime ja täpsus, koostöövõime, suhtlemisoskus ja pingetaluvus, saavutusvajadus, ilumeel. Ülikool või sellega võrreldava õppeasutuse arhitektiõpe, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga 7. septembrist 2005, 2005/36/EÜ, „ Kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta” ja Eesti Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri 2004. a määrusega nr 312, „Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded“. Arhitekt, projekteerija, planeerija, nõunik. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.4 ja B.2.6 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Planeeringu arhitektuurse osa koostamine erinevates planeeringu liikides 7 Ehitusprojektide arhitektuurse osa, sh välis- ja siseruumi terviklahenduse koostamine selle kõigis staadiumites 7 Töötamine kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste ruumiliste otsuste koordineerimise ja ettevalmistamisega 7 Ehitusprojektide koostamise juhtimine 7 Büroo tegevuse juhtimine 6 Diplomeeritud arhitekt, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Volitatud arhitekt, tase 7 Chartered/Principal Architect, level 7 4 Volitatud arhitekt IV (versioon 1) Volitatud arhitekt IV (versioon 2) Volitatud arhitekt, tase 7 (versioon 3) Volitatud arhitekt, tase 7 (versioon 5) Volitatud arhitekt, tase 7 (versioon 6) Volitatud arhitekt, tase 7 (versioon 7) Volitatud arhitekt, tase 7 (versioon 8) Volitatud arhitekt, tase 7 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Kultuuri Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Arhitekt 14 2013-03-14 2013-03-14 2016-04-05 7 7 2161 Ehitusarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Ilmar Heinsoo Eesti Arhitektide Liit, Arhitekti- ja Inseneribüroo ARX OÜ Tõnu Laigu Eesti Arhitektide Liit, QP Arhitektid Andres Levald Eesti Arhitektide Liit, E-Konsult OÜ Hindrek Kesler Tallinna Tehnikakõrgkool, Arhitektuuribüroo Zero OÜ Joel Kopli Tallinna Tehnikakõrgkool, Arhitektuuribüroo PLUSS OÜ Nele Nutt Eesti Maastikuarhitektide Liit Toomas Paaver Eesti Arhitektide Liit, Paik Arhitektid OÜ Margus Sarmet Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeerium Jüri Soolep Eesti Kunstiakadeemia Kai Süda Tallinna Tehnikakõrgkool, KARISMA arhitektid OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning esitatakse kompetentsusnõuded ehk töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit. Kutsestandardi kasutusalad 1) Tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine 2) Inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel 3) Ametite kirjeldamine ja tutvustamine 4) Inimese karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks 5) Koolitusvajaduste väljaselgitamine ning koolituse planeerimine 6) Ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine 7) Kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine. Arhitektuurne projekteerimine, ehituste kvaliteet, nende harmooniline sulandumine ümbruskonda, austus loodus- ja linnamaastiku ning riikliku ja eraõigusliku pärandi vastu on avaliku huvi objektiks. Arhitekti töö eesmärgiks on välja töötada ruumiline terviklahendus , ühendades tehnoloogilised, tehnilised, kunstilised ja ökonoomilised lahendused. Ruumiline terviklahendus hõlmab hoonete arhitektuuri, hoonete siseruumi ja hoonetevahelise ruumi lahendusi ning seob need tasakaalustatud terviklahenduseks. Ruumiline terviklahendus on edasise projekteerimise ja ehitamise tulemusel valmiva tervikliku elukeskkonna loomise aluseks. Arhitekti kutset omavad isikud on võimelised mõistma ja vahendama üksikisikute, ühiskondlike gruppide ja ametiasutuste vajadusi seoses ruumilise planeerimise, arhitektuurse projekteerimise, ehitamise, arhitektuuripärandi säilitamise ja väärtustamise ning loodusliku tasakaalu hoidmisega. Arhitekt on ülikooli või sellega võrreldava õppeasutuse arhitektiõppe lõpetanud isik. Oma töös lähtub arhitekt heast planeerimis-, projekteerimis- ja ehitustavast. Volitatud arhitekt, tase 7 on spetsialist, kes on võimeline iseseisvalt ja omal vastutusel koostama, hindama ja juhtima maa-alade, linnade ja asulate ruumilisi planeeringuid ja ehitusprojekte ning hindama ehitatud keskkonda. Volitatud arhitekt on võimeline andma tavapäraseid eksperthinnanguid oma erialal ja osalema kohalike arhitektuurivõistluste žüriides. On võimeline töötama riigi ja kohalike omavalitsuste asutustes vastava ala asjatundjana. Arhitekti kutsealal on lisaks Volitatud arhitekt, tase 7-le järgmised kutsed: Rakendusarhitekt, tase 6 on spetsialist, kes on võimeline volitatud arhitekti juhendamisel osalema maa-alade, linnade ja asulate ruumiliste planeeringute ja ehitusprojektide koostamisel. Diplomeeritud arhitekt, tase 7 on spetsialist, kes koostab volitatud arhitekti juhendamisel planeeringute erinevate liikide ning ehitiste ehitusprojektide arhitektuurset osa ja arhitektuurseid terviklahendusi. Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 on tippspetsialist, kellel on doktorikraad või muu sellega võrreldav akadeemiline kraad või on ta rahvusvaheliselt tunnustatud loovisik, kes on võimeline iseseisvalt ja omal vastutusel koostama, hindama ja juhtima maa-alade, linnade ja asulate ruumiliste planeeringute ja ehitusprojektide arhitektuurseid terviklahendusi ning hindama ehitatud keskkonda. Volitatud arhitekt-ekspert tase 8 on võimeline andma keerulisemaid eksperthinnanguid oma erialal ja osalema rahvusvaheliste arhitektuurivõistluste žüriides. On võimeline töötama riigi ja kohalike omavalitsuste asutustes vastava ala tippasjatundjana. A.2.1 Planeeringu arhitektuurse osa koostamine erinevates planeeringu liikides A.2.2 Ehitusprojektide arhitektuurse osa, sh välis- ja siseruumi terviklahenduse koostamine selle kõigis staadiumites A.2.3 Planeeringute ja ehitusprojektide erinevate liikide ja staadiumite ruumiliste lahenduste ning ehitatud keskkonna hindamine A.2.4 Töötamine kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste ruumiliste otsuste koordineerimise ja ettevalmistamisega A.2.5 Planeeringute ja ehitusprojektide koostamise ning büroo tegevuse juhtimine Arhitekti töötab valdavalt arhitektibüroos. Võib töötada ka ametiasutustes, välitingimustes objektil ja mujal. Ehitusobjektil tuleb järgida ohutusnõudeid, siseruumides kehtivad üldised bürooruumidele esitatavad tervisekaitsenõuded. Töö on loominguline, kuid võib olla periooditi vaimselt pingeline. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Arhitekt kasutab oma töös tavapäraseid bürootöövahendeid, erinevaid kommunikatsioonitehnikaid, kontori- ja projekteerimistarkvara ning maketeerimisvahendeid. Arhitektitöös on olulised järgmised isikuomadused: ruumitaju ning ruumi ettekujutamise ja komponeerimise võime, loominguline mõtlemine, loogiline mõtlemine ja üldistusvõime, iseseisvus ja otsustamisjulgus, vastutusvõime ja täpsus, koostöövõime, suhtlemisoskus ja pingetaluvus, saavutusvajadus, ilumeel Ülikool või sellega võrreldava õppeasutuse arhitektiõpe, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga 7. septembrist 2005, 2005/36/EÜ, „ Kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta” ja Eesti Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri 2004. a määrusega nr 312, „Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded“. Arhitekt , peaarhitekt, projekteerija, planeerija, nõunik. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.5 ja B.2.6 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Planeeringu arhitektuurse osa koostamine erinevates planeeringu liikides 7 Ehitusprojektide arhitektuurse osa, sh välis- ja siseruumi terviklahenduse koostamine selle kõigis staadiumites 7 Planeeringute ja ehitusprojektide erinevate liikide ja staadiumite ruumiliste lahenduste ning ehitatud keskkonna hindamine 7 Töötamine kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste ruumiliste otsuste koordineerimise ja ettevalmistamisega 7 Planeeringute ja ehitusprojektide koostamise ning büroo tegevuse juhtimine 7 Volitatud arhitekt, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 Chartered/Principal Architect, level 8 5 Volitatud arhitekt V (versioon 1) Volitatud arhitekt V (versioon 2) Volitatud arhitekt V (versioon 3) Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 4) Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 6) Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 7) Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 8) Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Kultuuri Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Arhitekt 14 2013-03-14 2013-03-14 2018-03-13 8 8 2161 Ehitusarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Ilmar Heinsoo Eesti Arhitektide Liit, Arhitekti- ja Inseneribüroo ARX OÜ Tõnu Laigu Eesti Arhitektide Liit, QP Arhitektid Andres Levald Eesti Arhitektide Liit, E-Konsult OÜ Hindrek Kesler Tallinna Tehnikakõrgkool, Arhitektuuribüroo Zero OÜ Joel Kopli Tallinna Tehnikakõrgkool, Arhitektuuribüroo PLUSS OÜ Nele Nutt Eesti Maastikuarhitektide Liit Toomas Paaver Eesti Arhitektide Liit, Paik Arhitektid OÜ Margus Sarmet Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeerium Jüri Soolep Eesti Kunstiakadeemia Kai Süda Tallinna Tehnikakõrgkool, KARISMA arhitektid OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning esitatakse kompetentsusnõuded ehk töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit. Kutsestandardi kasutusalad 1) Tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine 2) Inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel 3) Ametite kirjeldamine ja tutvustamine 4) Inimese karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks 5) Koolitusvajaduste väljaselgitamine ning koolituse planeerimine 6) Ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine 7) Kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine. Arhitektuurne projekteerimine, ehitiste kvaliteet, nende harmooniline sulandumine ümbruskonda, austus loodus- ja linnamaastiku ning riikliku ja eraõigusliku pärandi vastu on avaliku huvi objektiks. Arhitekti töö eesmärgiks on välja töötada ruumiline terviklahendus, ühendades tehnoloogilised, tehnilised, kunstilised ja ökonoomilised lahendused. Ruumiline terviklahendus hõlmab hoonete arhitektuuri, hoonete siseruumi ja hoonetevahelise ruumi lahendus ning seob need tasakaalustatud terviklahenduseks. Ruumiline terviklahendus on edasise projekteerimise ja ehitamise tulemusel valmiva tervikliku elukeskkonna loomise aluseks. Arhitekti kutset omavad isikud on võimelised mõistma ja vahendama üksikisikute, ühiskondlike gruppide ja ametiasutuste vajadusi seoses ruumilise planeerimise, arhitektuurse projekteerimise, ehitamise, arhitektuuripärandi säilitamise ja väärtustamise ning loodusliku tasakaalu hoidmisega. Arhitekt on ülikooli või sellega võrreldava õppeasutuse arhitektiõppe lõpetanud isik. Oma töös lähtub arhitekt heast planeerimis-, projekteerimis- ja ehitustavast. Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 on tippspetsialist, kellel on doktorikraad või muu sellega võrreldav akadeemiline kraad või on ta rahvusvaheliselt tunnustatud loovisik, kes on võimeline iseseisvalt ja omal vastutusel koostama, hindama ja juhtima maa-alade, linnade ja asulate ruumiliste planeeringute ja ehitusprojektide arhitektuurseid terviklahendusi ning hindama ehitatud keskkonda. Volitatud arhitekt-ekspert tase 8 on võimeline andma keerulisemaid eksperthinnanguid oma erialal ja osalema rahvusvaheliste arhitektuurivõistluste žüriides. On võimeline töötama riigi ja kohalike omavalitsuste asutustes vastava ala tippasjatundjana. Arhitekti kutsealal on lisaks Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8-le järgmised kutsed: Rakendusarhitekt, tase 6 on spetsialist, kes on võimeline volitatud arhitekti juhendamisel osalema maa-alade, linnade ja asulate ruumiliste planeeringute ja ehitusprojektide koostamisel. Diplomeeritud arhitekt, tase 7 on spetsialist, kes koostab volitatud arhitekti juhendamisel planeeringute erinevate liikide ning ehitiste ehitusprojektide arhitektuurset osa ja arhitektuurseid terviklahendusi. Volitatud arhitekt, tase 7 on spetsialist, kes on võimeline iseseisvalt ja omal vastutusel koostama, hindama ja juhtima maa-alade, linnade ja asulate ruumiliste planeeringute ja ehitusprojektide arhitektuurseid terviklahendusi ning hindama ehitatud keskkonda. Volitatud arhitekt on võimeline andma tavapäraseid eksperthinnanguid oma erialal ja osalema kohalike arhitektuurivõistluste žüriides. Volitatud arhitekt on võimeline töötama riigi ja kohalike omavalitsuste asutustes juhtiva arhitektina. A.2.1 Planeeringu arhitektuurse osa koostamine erinevates planeeringu liikides A.2.2 Ehitusprojektide arhitektuurse osa, sh välis- ja siseruumi terviklahenduse koostamine selle kõigis staadiumites A.2.3 Planeeringute ja ehitusprojektide erinevate liikide ja staadiumite ruumiliste lahenduste ning ehitatud keskkonna hindamine A.2.4 Töötamine kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste ruumiliste otsuste koordineerimise ja ettevalmistamisega A.2.5 Ehitus- ja planeeringuprotsesside juhtimine Arhitekt töötab valdavalt arhitektibüroos. Võib töötada ka ametiasutustes, välitingimustes objektil ja mujal. Ehitusobjektil tuleb järgida ohutusnõudeid, siseruumides kehtivad üldised bürooruumidele esitatavad tervisekaitsenõuded. Töö on loominguline, kuid võib olla periooditi vaimselt pingeline. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Arhitekt kasutab oma töös tavapäraseid bürootöövahendeid, erinevaid kommunikatsioonitehnikaid, kontori- ja projekteerimistarkvara ning maketeerimisvahendeid. Arhitekti töös on olulised järgmised isikuomadused: ruumitaju ning ruumi ettekujutamise ja komponeerimise võime, loominguline mõtlemine, loogiline mõtlemine ja üldistusvõime, iseseisvus ja otsustamisjulgus, vastutusvõime ja täpsus, koostöövõime, suhtlemisoskus ja pingetaluvus, saavutusvajadus, ilumeel. Ülikool või sellega võrreldava õppeasutuse arhitektiõpe, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga 7. septembrist 2005, 2005/36/EÜ, „ Kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta” ja Eesti Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri 2004. a määrusega nr 312, „Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded“. Arhitekt, peaarhitekt, ekspert, projekteerija, planeerija, nõunik. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.5 ja B.2.6 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Planeeringu arhitektuurse osa koostamine erinevates planeeringu liikides 8 Ehitusprojektide arhitektuurse osa, sh välis- ja siseruumi terviklahenduse koostamine selle kõigis staadiumites 8 Planeeringute ja ehitusprojektide erinevate liikide ja staadiumite ruumiliste lahenduste ning ehitatud keskkonna hindamine 8 Töötamine kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste ruumiliste otsuste koordineerimise ja ettevalmistamisega 8 Ehitus- ja planeeringuprotsesside juhtimine 8 Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 kutset läbiv kompetents 8 Logopeed, tase 8 Speech and language therapist, level 8 8 Logopeed V (versioon 1) Logopeed V (versioon 2) Logopeed V (versioon 3) Logopeed V (versioon 4) Logopeed V (versioon 5) Logopeed V (versioon 7) Logopeed, tase 8 (versioon 10) Logopeed, tase 8 (versioon 11) Logopeed, tase 8 (versioon 12) Logopeed, tase 8 (versioon 6) Logopeed, tase 8 (versioon 9) Kliiniline logopeed, tase 8 Logopeed, tase 8 Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Kõneravi Logopeed 13 2013-03-27 2013-03-27 2018-03-10 8 8 2266 Audioloogid ja logopeedid 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Tööosad ja tööülesanded Logopeedi kutse-eetika Mõisted Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Aita Kolts SA Viljandi Haigla Anna-Liisa Sutt The Prince Charles Hospital, Austraalia, Eesti Logopeedide Ühing Birgit Kaasik SA Tallinna Lastehaigla Helen Saareoja SA Tallinna Lastehaigla, Eesti Logopeedide Ühing Linnu Mae Eesti Logopeedide Ühing, Tallinna Tondi Põhikool, Tallinna Õppenõustamiskeskus, Adeli Eesti Rehabilitatsioonikeskus Marika Padrik Tartu Ülikool, Tartu Hariduse Tugiteenuste Keskus Logopeed, tase 8 kutsestandard on aluseks isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Logopeed on tippspetsialist, kelle töö eesmärk on patsiendi kommunikatsioonivõime ja neelamisfunktsiooni hindamine, kujundamine ja/või taastamine ning häire ennetamine. Töö koosneb vahetust tööst patsientidega, töö ettevalmistusest ja analüüsist, suhtlemisest patsiendi lähedaste ning teiste erialaspetsialistidega. Logopeedid töötavad erinevas vanuses patsientidega tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusasutuses või erapraksises. Tervishoiuasutustes töötamine eeldab kliinilise logopeedi kutset. Logopeed järgib kutse- eetikat ja tema töös on vajalik pidev enesetäiendamine ja supervisioon. 8.taseme logopeedid suudavad teraapiat läbi viia ning nõustada komplekssete ja keerukate juhtumite korral, mis eeldavad aktiivset koostööd teiste spetsialistidega. Nad esindavad erialaste loengutega või koostavad erialaseid juhendmaterjale. Nad juhendavad või nõustavad teisi oma eriala spetsialiste ja/või teiste erialade spetsialiste. Nad analüüsivad ja sünteesivad uusi kutsealaseid ideid ja arengusuundi, osaledes teadusuuringute läbiviimisel. Logopeed, tase 8 töötab enamasti haridus- ja sotsiaalasutustes (sh rehabilitatsiooniasutustes) eri tüüpi arenguliste või hariduslike erivajadustega klientidega. Logopeed osaleb aktiivse liikme või juhina patsiendiga tegeleva meeskonna töös ja tugivõrgustiku loomisel. Enamlevinud töökohad on nõustamiskeskused, lasteaia erirühmad ning erikoolid ja -klassid. Kliiniline logopeed, tase 8 töötab reeglina tervishoiuasutustes. Peamised töökohad on haigla statsionaarsed osakonnad ja ambulatoorse vastuvõtu kabinetid. Ta tegeleb kommunikatsiooni- ja/või neelamisprobleemidega, sh probleemidega, mis esinevad patoloogilise anatoomia (väärarengud, kasvajalised protsessid, operatsioonijärgsed seisundid), progresseeruvate neuroloogiliste haiguste, psüühikahäirete ja hulgikahjustuste korral. Kliiniline logopeed osaleb aktiivse liikmena ravimeeskonna töös, vajadusel viib ise läbi instrumentaalseid uuringuid ja tõlgendab uuringute tulemusi. A.2.1 Kommunikatsioonivõime ja neelamisfunktsiooni hindamine. A.2.2 Hindamistulemuste analüüsimine ja tõlgendamine. A.2.3 Logopeedilise töö planeerimine, läbiviimine ja kokkuvõtte tegemine. A.2.4 Nõustamine ja juhendamine. Kliiniline logopeed A.2.5 Kommunikatsioonivõime ja neelamisfunktsiooni hindamine. Logopeed A.2.6 Kommunikatsioonivõime ja neelamisfunktsiooni hindamine. A.2.7 Kliiniline logopeediline töö laste neelamishäirete, sh pea- ja kaelapiirkonna patoloogilisest anatoomiast tingitud häirete puhul. A.2.8 Kliiniline logopeediline töö täiskasvanute neelamishäirete, sh pea- ja kaelapiirkonna patoloogilisest anatoomiast tingitud häirete puhul. A.2.9 Kliiniline logopeediline töö häälehäiretega, sh pea- ja kaelapiirkonna patoloogilisest anatoomiast tingitud häirete puhul (sh häälepaelte operatsiooni järgsed, neuroloogilise kahjustuse järgsed). A.2.10 Kliiniline logopeediline töö neuroloogilisest patoloogiast tingitud kõnehäiretega täiskasvanutega. A.2.11 Kliiniline logopeediline töö neuroloogilisest patoloogiast tingitud kõnehäiretega lastega. A.2.12 Kliiniline logopeediline töö pea- ja kaelapiirkonna patoloogilisest anatoomiast tingitud kõnehäirete puhul (lõhedega patsiendid, trahheostomeeritud jt). A.2.13 Kliiniline logopeediline töö larüngektomeeritud patsientidega. A.2.14 Kliiniline logopeediline töö psüühika- ja käitumishäiretest tingitud kommunikatsioonihäirete korral. A.2.15 Kliiniline logopeediline töö kuulmislangusest tingitud kõnehäirete puhul. A.2.16 Logopeediline töö kõnevoolavushäirete puhul. A.2.17 Nõustamine kõnet toetavate ja/või asendavate abivahendite valikuks, hankimiseks, kohandamiseks ja kasutamiseks. A.2.18 Logopeediline töö primaarsete arenguliste kõne- ja keelehäirete (düslaalia, SKAP), motoorsete kõnehäirete (düsartria, hääldusapraksia), rinolaalia ja häälehäirete puhul. A.2.19 Logopeediline töö kirjaliku kõne häirete puhul. A.2.20 Logopeediline töö meelepuuetest tingitud kõnehäirete puhul. A.2.21 Logopeediline töö intellektipuudega klientidega. A.2.22 Logopeediline töö autismispektrihäirega patsientidega. Töö osadega seotud ülesannete loetelu „Töö osad ja ülesanded“ on toodud kutsestandardi Lisas 1. Logopeed töötab nii laste kui täiskasvanutega haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalasutuses või erapraksises. Logopeedi töö on vaimne ning eeldab pidevat suhtlemist. Logopeed töötab pidevalt muutuvas olukorras, mis tuleneb klientide erinevatest kommunikatsiooniprobleemidest, vanusest ja motivatsioonist. Logopeed peab oma töös tagama patsiendi konfidentsiaalsuse. Tööks on vaja eraldi ruumi, mille sisustus võimaldab töötada eriealiste ja -vajadustega inimestega nii individuaalselt kui ka grupis. Töö on psühholoogiliselt pingeline ja nõuab sageli ka lähikontakti patsiendiga. Reeglina on logopeediline töö pikaajaline protsess. Esemelised-, pildilised ja tekstilised hindamis- ja teraapiamaterjalid, kommunikatsiooni toetavad vahendid, stetoskoop, müofunktsionaalsed vahendid (nt erinevad sondid, sensoorse stimulatsiooni vahendid jm), tagasiside vahendid (sh tehnilised vahendid, peegel), arvuti ja spetsiaalsed arvutiprogrammid. Logopeedi töö nõuab head suhtlemisoskust, analüüsivõimet, pingetaluvust, tolerantsust, pidevat enesearendamist, empaatilisust, kannatlikkust. Olulisel kohal on ka motiveerimisvõime. Logopeedina töötamine eeldab logopeedia magistriõppe läbimist ja lisaks erialast töökogemust. Nõuded täpsustatakse kutse andmisel. Logopeed, kliiniline logopeed. Kliinilise logopeedi kutse taotlemisel on nõutav kompetentside tõendamine järgmiselt: kohustuslikud kompetentsid B.2.1 –B.2.4, läbiv kompetents B.2.23, spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.5 ja valitavatest kompetentsidest B.2.7 – B.2.17 hulgast vähemalt kaks kompetentsi, millest üks tuleb valida kompetentside B.2.7-B.2.11 hulgast. Logopeedi kutse taotlemisel on nõutav kompetentside tõendamine järgmiselt: kohustuslikud kompetentsid B.2.1 –2.4, läbiv kompetents B.2.23, spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.2.6 ja valitavatest kompetentsidest B.2.16 – B.2.22 vähemalt kaks kompetentsi. Kommunikatsioonivõime ja neelamisfunktsiooni hindamine 8 Hindamistulemuste analüüsimine ja tõlgendamine 8 Logopeedilise töö planeerimine, läbiviimine ja kokkuvõtte tegemine 8 Nõustamine ja juhendamine 8 Kliiniline logopeediline töö laste neelamishäirete, sh pea- ja kaelapiirkonna patoloogilisest anatoomiast tingitud häirete puhul 8 Kliiniline logopeediline töö täiskasvanute neelamishäirete, sh pea- ja kaelapiirkonna patoloogilisest anatoomiast tingitud häirete puhul 8 Kliiniline logopeediline töö häälehäiretega, sh pea- ja kaelapiirkonna patoloogilisest anatoomiast tingitud häirete puhul (sh häälepaelte operatsiooni järgsed, neuroloogilise kahjustuse järgsed) 8 Kliiniline logopeediline töö neuroloogilisest patoloogiast tingitud kõnehäiretega täiskasvanutega 8 Kliiniline logopeediline töö neuroloogilisest patoloogiast tingitud kõnehäiretega lastega 8 Kliiniline logopeediline töö pea- ja kaelapiirkonna patoloogilisest anatoomiast tingitud kõnehäirete puhul (lõhedega patsiendid, trahheostomeeritud jt) 8 Kliiniline logopeediline töö larüngektomeeritud patsientidega 8 Kliiniline logopeediline töö psüühika- ja käitumishäiretest tingitud kommunikatsioonihäirete korral 8 Kliiniline logopeediline töö kuulmislangusest tingitud kõnehäirete puhul 8 Logopeedi töö kõnevoolavushäirete puhul 8 Nõustamine kõnet toetavate ja/või asendavate abivahendite valikuks, hankimiseks, kohandamiseks ja kasutamiseks 8 Logopeediline töö primaarsete arenguliste kõne- ja keelehäirete (düslaalia, SKAP), motoorsete kõnehäirete (düsartria, hääldusapraksia), rinolaalia ja häälehäirete puhul 8 Logopeediline töö kirjaliku kõne häirete puhul 8 Logopeediline töö meelepuuetest tingitud kõnehäirete puhul 8 Logopeediline töö intellektipuudega kliendiga 8 Logopeediline töö autismispektrihäirega patsientidega 8 Logopeed ja kliiniline logopeed, tase 8 kutset läbiv kompetents 8 Logopeed, tase 7 Speech and language therapist, level 7 8 Logopeed IV (versioon 1) Logopeed IV (versioon 2) Logopeed IV (versioon 3) Logopeed IV (versioon 4) Logopeed IV (versioon 5) Logopeed IV (versioon 7) Logopeed, tase 7 (versioon 10) Logopeed, tase 7 (versioon 11) Logopeed, tase 7 (versioon 12) Logopeed, tase 7 (versioon 6) Logopeed, tase 7 (versioon 9) Kliiniline logopeed, tase 7 Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Kõneravi Logopeed 13 2013-03-27 2013-03-27 2018-03-10 7 7 2266 Audioloogid ja logopeedid 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Tööosad ja tööülesanded Logopeedi kutse-eetika Mõisted Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Aita Kolts SA Viljandi Haigla Anna-Liisa Sutt The Prince Charles Hospital, Austraalia, Eesti Logopeedide Ühing Birgit Kaasik SA Tallinna Lastehaigla Helen Saareoja SA Tallinna Lastehaigla, Eesti Logopeedide Ühing Linnu Mae Eesti Logopeedide Ühing, Tallinna Tondi Põhikool, Tallinna Õppenõustamiskeskus, Adeli Eesti Rehabilitatsioonikeskus Marika Padrik Tartu Ülikool, Tartu Hariduse Tugiteenuste Keskus Logopeed, tase 7 kutsestandard on aluseks õppekavade koostamisele ja isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Logopeedi töö eesmärgiks on: - kommunikatsioonivõime, s.t suulise ja kirjaliku kõne loome- ja mõistmisoskuse, hääle ning mitteverbaalse suhtlemise arendamine ja/või parandamine; - neelamisfunktsiooni kujundamine ja/või taastamine. Oma töös lähtub logopeed kutse- eetikast. Logopeedi põhilisteks tööülesanneteks on: - kommunikatsiooni- ja neelamishäirete väljaväljaselgitamine (logopeediline diagnostika); - kommunikatsiooni- ja neelamishäirete ennetamine (preventsioon); - kommunikatsioonivõime ja/või neelamisfunktsiooni arendamine, taastamine ja kompenseerimine; - kommunikatsiooni- ja/või neelamishäirega isiku, tema lähedaste ja teiste erialade spetsialistide nõustamine. Logopeediline diagnostika on protsess, mille käigus uurib logopeed inimese kommunikatsioonivõimet ja neelamisfunktsiooni, selgitab välja kliendi võimalikud häired, kaasates vajadusel teisi spetsialiste. Oluline on arvestada samal ajal ka kliendi toimivaid funktsioone, oskusi ning suhtlus-, õpi- ja töökeskkonna tingimusi edasise teraapia planeerimiseks. Kommunikatsioonihäirete ennetamine seisneb riskirühmade väljaselgitamises ja sobiva suhtluskeskkonna kujundamises. Oluline on ühiskonna teavitamine kommunikatsiooni- ja neelamishäiretega inimeste probleemidest ja nende abistamise võimalustest logopeedilises töös. Kommunikatsioonivõime ja/või neelamisfunktsiooni arendamine, taastamine ja kompenseerimine kulgeb logopeedilise õpetuse ja/või ravi käigus. Paljudel juhtudel on vaja teiste spetsialistide abi. Logopeediline töö on sisult ja meetoditelt kliendi õpetuslik ja psühholoogiline suunamine ja mõjutamine. Olulisel kohal on keskkonnatingimuste loomine või kohandamine kommunikatsioonivõime ja/või neelamisfunktsiooni kompenseerimiseks, kujundamiseks või taastamiseks. Logopeedilise töö eesmärk on aidata kliendil/patsiendil (re)integreeruda igapäeva ellu ja säilitada või tõsta tema elukvaliteeti. Logopeed töötab nii laste kui täiskasvanutega haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalasutuses (sh rehabilitatsiooniasutustes) või erapraksises. Tervishoiuteenust osutav logopeed spetsialiseerub kliiniliseks logopeediks, kes tegeleb lisaks kõne- ja keelehäiretele ka hääle- ja neelamishäirete diagnoosimise ja teraapiaga. Logopeedi töös on vajalik pidev enesetäiendamine ja supervisioon. A.2.1 Kommunikatsioonivõime ja neelamisfunktsiooni hindamine. A.2.2 Hindamistulemuste analüüsimine ja tõlgendamine. A.2.3 Logopeedilise töö planeerimine, läbiviimine ja kokkuvõtte tegemine. A.2.4 Nõustamine. Kliiniline logopeed A.2.5 Kommunikatsioonivõime ja neelamisfunktsiooni hindamine. A.2.6 Logopeedilise töö planeerimine, läbiviimine ja kokkuvõtte tegemine. A.2.7 Nõustamine Logopeed töötab nii laste kui täiskasvanutega haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalasutuses või erapraksises. Logopeedi töö on vaimne ning eeldab pidevat suhtlemist. Logopeed töötab pidevalt muutuvas olukorras, mis tuleneb klientide erinevatest kommunikatsiooniprobleemidest, vanusest ja motivatsioonist. Logopeed peab oma töös tagama kliendi konfidentsiaalsuse. Tööks on vaja eraldi ruumi, mille sisustus võimaldab töötada eriealiste ja -vajadustega inimestega nii individuaalselt kui ka grupis. Töö on psühholoogiliselt pingeline ja nõuab sageli ka lähikontakti kliendiga. Reeglina on logopeediline töö pikaajaline protsess. Esemelised-, pildilised ja tekstilised hindamis- ja teraapiamaterjalid, kommunikatsiooni toetavad vahendid, stetoskoop, müofunktsionaalsed vahendid (nt erinevad sondid, sensoorse stimulatsiooni vahendid jm), tagasiside vahendid (sh tehnilised vahendid, peegel), arvuti ja spetsiaalsed arvutiprogrammid. Logopeedilt eeldatakse empaatia-, analüüsi- ja otsustusvõimet, usaldusväärsust, pingetaluvust ja loomingulisust. Logopeedil peavad olema hea meeskonnatöö- ja suhtlemisvõime. Olulisel kohal on ka motiveerimisvõime. Logopeedil ja kliinilisel logopeedil on erialane kõrgharidus magistritasemel. Logopeed, kliiniline logopeed. Logopeedi kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 - B.2.4 ja B.2.8 tõendamine. Kommunikatsioonivõime ja neelamisfunktsiooni hindamine 7 Hindamistulemuste analüüsimine ja tõlgendamine 7 Logopeedilise töö planeerimine, läbiviimine ja kokkuvõtte tegemine 7 Nõustamine 6 Kliinilise logopeedi kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 - B.2.4 ja B.2.8 ning spetsialiseerumisega seotud kompetentside B.2.5 – B.2.7 tõendamine. Logopeed ja kliiniline logopeed, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Ehituspuusepp III Construction carpenter III 4 Ehituspuusepp III (versioon 1) Ehituspuusepp III (versioon 2) Ehituspuusepp III (versioon 3) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Ehituspuusepp 24 2013-04-12 2013-04-12 2013-12-31 III 5 5 7115 Puusepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Päästja, tase 4 Rescuer, level 4 7 Päästja I (versioon 3) Päästja I (versioon 4) Päästja I (versioon 5) Päästja I (versioon 6) Päästja II (versioon 3) Päästja II (versioon 4) Päästja II (versioon 5) Päästja II (versioon 6) Päästja, tase 4 (versioon 8) Päästja, tase 4 (versioon 9) Tuletõrjuja-päästja I (versioon 1) Tuletõrjuja-päästja I (versioon 2) Tuletõrjuja-päästja II (versioon 1) Tuletõrjuja-päästja II (versioon 2) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Päästja 9 2013-04-17 2013-04-17 2018-04-10 4 4 5411 Päästjad ja tuletõrjujad 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Päästeteenistuja kutse-eetika Aivar Lepp Eesti Päästeala Töötajate Ametiühing, Päästeameti Ida Päästekeskus Stella Polikarpus Sisekaitseakadeemia Aivar Kilp Päästeameti Põhja Päästekeskus Gert Teder Päästeameti Põhja Päästekeskus Tarvi Ojala Päästeamet Häli Allas Päästeamet Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kutsestandardi kasutusalad 1) Tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine 2) Inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel 3) Ametite kirjeldamine ja tutvustamine 4) Karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks 5) Koolitusvajaduste väljaselgitamine ning koolituse planeerimine 6) Ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine 7) Kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine Päästja töö eesmärk on teha päästetööd, kaitsta inimeste tervist, elu, vara ja keskkonda ning abistada neid operatiivselt ja professionaalselt õnnetuste korral. Päästja töö sisu on tulekustutustööde ja tehnilise päästetöö tegemine ning ohtlike ainetega toimunud päästesündmuste likvideerimine. Päästja töötab meeskonna liikmena. Päästetööl täidab ta päästetöö juhi korraldusi, kuid vajaduse korral peab iseseisvalt otsuseid vastu võtma. Päästja kasutab oma töös isikukaitsevahendeid. Päästetöö valveteenistuja kutsealal on ka päästemeeskonna juhi, tase 5 ja päästejuhi, tase 6 kutsed. Päästemeeskonnajuht koordineerib päästemeeskonna tööd, võtab vastu otsuseid ja annab korraldusi meeskonnale ja teistele päästesündmusele kaasatud asutustele ja isikutele. Päästemeeskonnajuht allub operatiivteenistuslikult päästejuhile. Päästejuht korraldab keerukate ja ulatuslike päästesündmuse lahendamist. A.2.1 Töö planeerimine ja korraldamine 2.1.1 Töökorralduslike dokumentide täitmine. 2.1.2 Ennetustöös osalemine. A.2.2 Päästesündmuse lahendamine 2.2.1 Riskide ja eriohtude hindamine sündmuskohal. 2.2.2 Koostöö tegemine teiste ametkondadega. A.2.3 Tulekustutustöö tegemine 2.3.1 Töövahendite kasutamine ja kasutusjärgne hooldamine. 2.3.2 Tuleohutuspaigaldiste kasutamine. 2.3.3 Hargnemised. 2.3.4 Suitsusukeldumine. 2.3.5 Inimeste (ja loomade) evakueerimine ja päästmine. 2.3.6 Põlemise likvideerimine. A.2.4 Tehnilise päästetöö tegemine 2.4.1 Töövahendite kasutamine ja kasutusjärgne hooldamine. 2.4.2 Hargnemised. 2.4.3 Inimeste (ja loomade) evakueerimine ja päästmine. 2.4.4 Tehnilise päästesündmuse likvideerimine baasteenuse ulatuses. A.2.5 Ohtlike ainetega toimunud päästesündmuste likvideerimine 2.5.1 Töövahendite kasutamine ja kasutusjärgne hooldamine. 2.5.2 Hargnemised. 2.5.3 Inimeste (ja loomade) evakueerimine ja päästmine. 2.5.4 Keemiapäästetöö tegemine. 2.5.5 Saasteärastustööde tegemine. 2.5.6 Naftareostuse korjetööde tegemine. A.2.6 Alarmsõidu tegemine 2.6.1 Alarmsõidu tegemine vastava kategooria sõidukiga. 2.6.2 Ohtude ja riskide hindamine alarmsõidul. Tööosade- ja ülesannete täielik loetelu on toodud kutsestandardi Lisas 1. Päästja töö on korraldatud ööpäevaringsete valvevahetustega, sõltumata puhkepäevadest ja riigipühadest. Päästja töötab nii sise- kui ka välitingimustes, sõltumata ilmastikuoludest, sageli ekstreemsetes oludes (kõrge temperatuur, hingamiskõlbmatu keskkond, kitsad olud, töötamine kõrgustes ja sügavustes jm) ning teeb füüsilist pingutust nõudvat tööd. Päästetööl puutub päästja kokku ohuteguritega (põlemisgaasid, elekter, ohtlikud ained, vesi jm), mis võivad mõjuda tema elule ja/või tervisele. Päästjal peab olema valmisolek tegeleda tema enda psüühikat traumeerivate olukordadega. Päästja töövahendid on päästetöö elektrilised, sisepõlemismootoriga, pneumaatilised, hüdraulilised ja käsivahendid, tuletõrjepumbad ja -armatuur, redelid, voolikud, IKT-, esmaabivahendid jm. Tööks vajalikud isikuomadused on kohusetunne, pinge- ja stressitaluvus, avatus, organiseeritus. Tavaliselt on päästjal keskharidus, kutseoskused on omandatud kutseõppeasutuses või töö käigus ning läbitud erialased kursused. Päästja, vanempäästja, juhtivpäästja. Töö päästeteenistujana on reguleeritud päästeteenistuse seadusega. Päästja, tase 4 kutse koosneb kuuest kohustuslikust ja ühest valitavast kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 - B.2.5 ja B.2.7 (läbiv kompetents) tõendamine ning lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitavat kompetentsi B.2.6. Märge valitava kompetentsi tõendamise kohta kantakse kutsetunnistusele. Töö planeerimine ja korraldamine 4 Päästesündmuse lahendamine 4 Tulekustutustöö tegemine 4 Tehnilise päästetöö tegemine 4 Ohtlike ainetega toimunud päästesündmuste likvideerimine 4 Selle kutse taotlemisel on lisaks võimalik täiendavalt tõendada valitav kompetents B.2.6. Alarmsõidu tegemine 4 Päästja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Päästemeeskonna juht, tase 5 Rescue unit leader, level 5 6 Päästemeeskonna juht, tase 5 (versioon 8) Päästemeeskonna juht, tase 5 (versioon 9) Päästespetsialist III (versioon 2) Päästespetsialist III (versioon 3) Päästespetsialist III (versioon 4) Päästespetsialist III (versioon 5) Päästespetsialist III (versioon 7) Tuletõrje- ja päästespetsialist III (versioon 1) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Päästja 9 2013-04-17 2013-04-17 2018-04-10 5 5 1349 Kutseteenuste juhid, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Päästeteenistuja kutse-eetika Aivar Lepp Eesti Päästeala Töötajate Ametiühing, Päästeameti Ida Päästekeskus Stella Polikarpus Sisekaitseakadeemia Gert Teder Päästeameti Põhja Päästekeskus Aivar Kilp Päästeameti Põhja Päästekeskus Tarvi Ojala Päästeamet Häli Allas Päästeamet Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kutsestandardi kasutusalad 1) Tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine 2) Inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel 3) Ametite kirjeldamine ja tutvustamine 4) Karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks 5) Koolitusvajaduste väljaselgitamine ning koolituse planeerimine 6) Ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine 7) Kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine Päästemeeskonnajuhi töö eesmärk on teha ja juhtida päästetööd, kaitsta inimeste tervist, elu, vara ja keskkonda ning abistada neid operatiivselt ja professionaalselt õnnetuste korral. Päästemeeskonnajuht koordineerib päästemeeskonna tööd päästekomandos ja päästetööl, võtab päästesündmusel vastu otsuseid ja annab korraldusi päästemeeskonnale ja teistele päästesündmusele kaasatud asutustele ja isikutele. Päästemeeskonnajuht allub operatiivteenistuslikult päästejuhile. Päästemeeskonnajuht kasutab oma töös isikukaitsevahendeid. Päästetöö valveteenistuja kutsealal on ka päästja, tase 4 ja päästejuhi, tase 6 kutsed. Päästja ülesanded on tulekustutustööde ja tehnilise päästetöö tegemine ning ohtlike ainetega toimunud päästesündmuste likvideerimine. Päästejuht korraldab keerukate ja ulatuslike päästesündmuse lahendamist. A.2.1 Töö planeerimine ja korraldamine 2.1.1 Valmisoleku tagamine. 2.1.2 Päästetöö varustuse ja tehnika hooldamise korraldamine ja kontroll. 2.1.3 Ennetustöös osalemine. 2.1.4 Töökorralduslike dokumentide ettevalmistamine, koostamine ja täitmine. A.2.2 Päästesündmuse lahendamine 2.2.1 Riskide ja eriohtude hindamine sündmuskohal. 2.2.2 Päästetöö juhtimine. 2.2.3 Koostöö tegemine teiste ametkondadega. 2.2.4 Päästesündmuse teabe edastamine. 2.2.5 Päästesündmuse aruandluse koostamine. A.2.3 Tulekustutustöö tegemine 2.3.1 Töövahendite kasutamine ja kasutusjärgne hooldamine. 2.3.2 Tuleohutuspaigaldiste kasutamine. 2.3.3 Hargnemised. 2.3.4 Suitsusukeldumine. 2.3.5 Inimeste (ja loomade) evakueerimine ja päästmine. 2.3.6 Põlemise likvideerimine. A.2.4 Tehnilise päästetöö tegemine 2.4.1 Töövahendite kasutamine ja kasutusjärgne hooldamine. 2.4.2 Hargnemised. 2.4.3 Inimeste (ja loomade) evakueerimine ja päästmine. 2.4.4 Tehnilise päästesündmuse likvideerimine baasteenuse ulatuses. A.2.5 Ohtlike ainetega toimunud päästesündmuste likvideerimine 2.5.1 Töövahendite kasutamine ja kasutusjärgne hooldamine. 2.5.2 Hargnemised. 2.5.3 Inimeste (ja loomade) evakueerimine ja päästmine. 2.5.4 Keemiapäästetöö tegemine. 2.5.5 Saasteärastustööde tegemine. 2.5.6 Naftareostuse korjetööde tegemine. A.2.6 Koolituse ettevalmistamine ja läbiviimine 2.6.1 Koolitusvajaduse väljaselgitamine. 2.6.2 Koolituse sisuline ettevalmistamine ja läbiviimine. 2.6.3 Koolitustegevuse dokumenteerimine. A.2.7 Alarmsõidu tegemine 2.7.1 Alarmsõidu tegemine vastava kategooria sõidukiga. 2.7.2 Ohtude ja riskide hindamine alarmsõidul. Tööosade- ja ülesannete täielik loetelu on toodud kutsestandardi Lisas 1. Päästemeeskonnajuhi töö on korraldatud ööpäevaringsete valvevahetustega, sõltumata puhkepäevadest ja riigipühadest. Päästemeeskonnajuht, tase 5 töötab nii sise- kui ka välitingimustes, sõltumata ilmastikuoludest, sageli ekstreemsetes oludes (kõrge temperatuur, hingamiskõlbmatu keskkond, kitsad olud, töötamine kõrgustes ja sügavustes jm) ning teeb füüsilist pingutust nõudvat tööd. Päästetööl puutub ta kokku ohuteguritega (põlemisgaasid, elekter, ohtlikud ained, vesi jm), mis võivad mõjuda tema elule ja/või tervisele. Päästemeeskonnajuhil peab olema valmisolek tegeleda tema enda psüühikat traumeerivate olukordadega. Päästemeeskonnajuhi töövahendid on päästetöö elektrilised, sisepõlemismootoriga, pneumaatilised, hüdraulilised ja käsivahendid, tuletõrjepumbad ja -armatuur, redelid, voolikud, IKT-, esmaabivahendid jm. Tööks vajalikud isikuomadused on kohusetunne, pinge- ja stressitaluvus, avatus, organiseeritus, korrektsus ja head juhiomadused. Tavaliselt on päästemeeskonnajuhil keskharidus, kutseoskused on omandatud kutseõppeasutuses või töö käigus ning läbitud erialased kursused. Päästemeeskonnajuht on eelnevalt töötanud päästjana. Meeskonnavanem, rühmapealik. Töö päästeteenistujana on reguleeritud päästeteenistuse seadusega. Päästemeeskonnajuht, tase 5 kutse koosneb seitsmest kohustuslikust ja ühest valitavast kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 - B.2.6 ja B.2.8 (läbiv kompetents) tõendamine ning lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitavat kompetentsi B.2.7. Märge valitava kompetentsi tõendamise kohta kantakse kutsetunnistusele. Töö planeerimine ja korraldamine 5 Päästesündmuse lahendamine 5 Tulekustutustöö tegemine 5 Tehnilise päästetöö tegemine 5 Ohtlike ainetega toimunud päästesündmuste likvideerimine 5 Koolituse ettevalmistamine ja läbiviimine 5 Selle kutse taotlemisel on lisaks võimalik täiendavalt tõendada üks valitav kompetents B.2.7. Alarmsõidu tegemine 5 Päästemeeskonnajuht, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Päästejuht, tase 6 Rescue commander, level 6 1 Päästejuht, tase 6 (versioon 2) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Päästja 9 2013-04-17 2013-04-17 2018-04-10 6 6 1349 Kutseteenuste juhid, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Päästeteenistuja kutse-eetika Aivar Lepp Eesti Päästeala Töötajate Ametiühing, Päästeameti Ida Päästekeskus Stella Polikarpus Sisekaitseakadeemia Gert Teder Päästeameti Põhja Päästekeskus Aivar Kilp Päästeameti Põhja Päästekeskus Tarvi Ojala Päästeamet Häli Allas Päästeamet Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kutsestandardi kasutusalad 1) Tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine 2) Inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel 3) Ametite kirjeldamine ja tutvustamine 4) Karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks 5) Koolitusvajaduste väljaselgitamine ning koolituse planeerimine 6) Ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine 7) Kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine Päästejuhi töö eesmärk on juhtida päästetööd, kaitsta inimeste tervist, elu, vara ja keskkonda ning abistada neid operatiivselt ja professionaalselt õnnetuste korral. Päästejuht koordineerib ja kontrollib päästemeeskondade tööd päästepiirkonnas, võtab päästesündmusel vastu otsuseid ja annab korraldusi päästemeeskondadele ja teistele päästesündmusele kaasatud asutustele ja isikutele. Päästejuht korraldab keerukate ja ulatuslike päästesündmuse lahendamist. Päästejuht kasutab vajadusel oma töös isikukaitsevahendeid. Päästejuhile alluvad operatiivteenistuslikult päästemeeskondade juhid ja teised päästesündmusele kaasatud asutused ja isikud. Päästetöö valveteenistuja kutsealal on ka päästja, tase 4 ja päästemeeskonna juhi, tase 5 kutsed. Päästja ülesanded on tulekustutustööde ja tehnilise päästetöö tegemine ning ohtlike ainetega toimunud päästesündmuste likvideerimine. Päästemeeskonnajuht koordineerib päästemeeskonna tööd, võtab vastu otsuseid ja annab korraldusi meeskonnale ning teistele päästesündmusele kaasatud asutustele ja isikutele. A.2.1 Töö planeerimine ja korraldamine 2.1.1 Valmisoleku tagamine. 2.1.2 Päästetöö varustuse ja tehnika hooldamise korraldamine ja kontroll. 2.1.3 Ennetustöös osalemine. 2.1.4 Töökorralduslike dokumentide ettevalmistamine, koostamine ja täitmine. A.2.2 Päästesündmuse lahendamine 2.2.1 Riskide ja eriohtude hindamine sündmuskohal. 2.2.2 Päästetöö juhtimine. 2.2.3 Koostöö tegemine teiste ametkondadega. 2.2.4 Pikaajaliste päästesündmuste puhul ressursside tagamine. 2.2.5 Päästesündmuse teabe edastamine. 2.2.6 Päästesündmuse aruandluse koostamine. A.2.3 Koolituse ettevalmistamine ja läbiviimine 2.3.1 Koolitusvajaduse väljaselgitamine. 2.3.2 Koolituse sisuline ettevalmistamine ja läbiviimine. 2.3.3 Koolitustegevuse dokumenteerimine. A.2.4 Alarmsõidu tegemine 2.4.1 Alarmsõidu tegemine vastava kategooria sõidukiga. 2.4.2 Ohtude ja riskide hindamine alarmsõidul. Tööosade- ja ülesannete täielik loetelu on toodud kutsestandardi Lisas 1. Päästejuhi töö on korraldatud ööpäevaringsete valvevahetustega, sõltumata puhkepäevadest ja riigipühadest. Päästejuht, tase 6 töötab nii sise- kui ka välitingimustes, sõltumata ilmastikuoludest, ka ekstreemsetes oludes (kõrge temperatuur, hingamiskõlbmatu keskkond, kitsad olud, töötamine kõrgustes ja sügavustes jm) ning teeb füüsilist pingutust nõudvat tööd. Päästetööl võib ta kokku puutuda ohuteguritega (põlemisgaasid, elekter, ohtlikud ained, vesi jm), mis võivad mõjuda tema elule ja/või tervisele. Päästejuhil peab olema valmisolek tegeleda pingeliste ja psüühikat traumeerivate olukordadega. Päästejuhi töövahendid on kontoritarbed, IKT- ja esmaabivahendid, juhtimisauto jm. Tööks vajalikud isikuomadused on kohusetunne, pinge- ja stressitaluvus, avatus, organiseeritus, korrektsus ja head juhiomadused. Tavaliselt on päästejuhil kõrgharidus, soovitavalt päästealane. Kutseoskused on omandatud õppimise ja töö käigus. Päästejuht on eelnevalt töötanud päästemeeskonnajuhina. Operatiivkorrapidaja, vanemoperatiivkorrapidaja. Töö päästeteenistujana on reguleeritud päästeteenistuse seadusega. Päästejuht, tase 6 kutse koosneb viiest kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.4 ja B.2.5 (läbiv kompetents) tõendamine. Töö planeerimine ja korraldamine 6 Päästesündmuse lahendamine 6 Koolituse ettevalmistamine ja läbiviimine 6 Alarmsõidu tegemine 6 Päästejuht, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Kokk, tase 4 Cook, level 4 8 Kokk I (versioon 1) Kokk I (versioon 2) Kokk I (versioon 3) Kokk I (versioon 4) Kokk I (versioon 5) Kokk II (versioon 1) Kokk II (versioon 2) Kokk II (versioon 3) Kokk II (versioon 4) Kokk, tase 3 (versioon 6) Kokk, tase 4 (versioon 10) Kokk, tase 4 (versioon 5) Kokk, tase 4 (versioon 7) Kokk, tase 4 (versioon 9) Restoranitöö Suurköögitöö Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Kokk 8 2013-04-10 2013-04-10 2017-11-08 4 4 5120 Kokad 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Indrek Kivisalu Eesti Peakokkade Ühendus, Food Studio Inga Paenurm Eesti Peakokkade Ühendus, Vabariigi Presidendi Kantselei Ülle Parbo SA Innove Mare Pihl Tallinna Teeninduskool, Eesti Mereakadeemia söökla juhataja Sirje Rekkor Eesti Peakokkade Ühendus, Tallinna Ülikool Donald Visnapuu ekspert, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit Rudolf Visnapuu Eesti Peakokkade Ühendus, Restoran Mannerheim Angelica Udeküll Eesti Peakokkade Ühendus, Laulasmaa SPA Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Koka kutsestandard on aluseks tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamiseks ning kompetentsuse hindamise aluseks. Toiduvalmistamise kutsealal on välja töötatud 3. taseme abikoka, 4. taseme koka ja 5. taseme meisterkoka kutsestandardid. Kokal on vajalikud kompetentsid iseseisvaks tööks. Kokk käitleb toidutooret, kasutades mitmesuguseid külm- ja kuumtöötlemise võtteid ning valmistab ja serveerib toite juhendi järgi. Koka töö eeldab majanduslikku mõtlemisviisi, sealhulgas oskust käidelda toidutooret ja toitu säästlikult. Täidab enesekontrolli tegevusi. Töö iseloom eeldab oskust oma tööd iseseisvalt ja ratsionaalselt korraldada ning aega planeerida. Vajalik on tahe ja oskus töötada meeskonnas. Kokk valmistab toitu vastavalt klientide vajadustele ja soovile ning tegutseb ja käitub eetiliselt, esteetiliselt ning muul sotsiaalselt heaks kiidetud viisil. Kokal on võimalik spetsialiseeruda restoranitööle või suurköögitööle. A.2.1 Töö planeerimine ja korraldamine: 1) enesekontrolli tegevuste täitmine; 2) töö planeerimine ja korraldamine; 3) puhastus- ja koristustööd. A.2.2 Menüü koostamine: 1) hindade ja tooraine kalkuleerimine; 2) tehnoloogiliste kaartide koostamine; 3) menüüde koostamine. A.2.3 Kaupade haldamine: 1) laoseisu jälgimine; 2) kauba dokumentatsiooni haldamine; 3) laoseisu inventeerimine. A.2.4 Toidutoorme eeltöötlemine: 1) toidutoorme külm eeltöötlemine; 2) toidutoorme kuum eeltöötlemine. A.2 5 Toitude valmistamine: 1) eelroogade valmistamine; 2) suppide valmistamine; 3) kastmete valmistamine; 4) lihast, linnulihast, kalast ja mereandidest toitude valmistamine; 5) aedviljadest ning metsaandidest toitude valmistamine; 6) teraviljatoodetest ja tangainetest toitude ja lisandite valmistamine; 7) piimasaadustest ja munast toitude valmistamine; 8) magustoitude valmistamine; 9) taignatoodete valmistamine; 10) külmade ja kuumade jookide valmistamine. A.2.6 Teenindamine ja müügitöö: 1) positiivse kliendikontakti loomine; 2) kliendi vajaduste väljaselgitamine; 3) menüü tundmine; 4) laudade katmine ja teenindamine; 5) toitude ja jookide serveerimine; 6) portsjonite ja vaagnate vormistamine; 7) teenindussituatsiooni lõpetamine; A.2.7 Kaastöötajate juhendamine: 1) tööülesannete täitmiseks vajaliku informatsiooni kogumine, analüüsimine, edastamine; 2) töökvaliteedi kontrollimine; 3) positiivse tööõhkkonna loomine; 4) probleemide lahendamine. A.2.8 Toodete arendamine: 1) info kogumine ja töötlemine lähtuvalt ettevõtte vajadustest; 2) toodete arendamine. Suurköögitöö A.2.9 Suurköögitöö korraldus: 1) suurköögiseadmete kasutamine; 2) toidutoorme vajaduse väljaselgitamine; 3) toidutoorme eeltöötlemine suurtes kogustes; 4) toitude valmistamine suurtes kogustes; 5) toitude serveerimine suurköögis. A.2.10 Dieettoitlustus: 1) menüüde koostamine erinevatele dieetidele; 2) toitude valmistamine erinevatele dieetidele; 3) toidukordade sageduse planeerimine. A.2.11 Catering-teenindus: 1) catering-teenuse planeerimine ja korraldamine; 2) catering menüüde koostamine; 3) külmade ja kuumade suupistete valmistamine; 4) teenindamine catering-teeninduses. Restoranitöö A.2.12 Restoranitöö korraldus: 1) söögisaali ja laudade ettevalmistamine; 2) toitude ja jookide valmistamine vastavalt restoranimenüüle; 3) klientide teenindamine; 4) toodete ja teenuste esitlemine; 5) toitude ja jookide serveerimine. A.2.13 Peoteenindus: 1) toitude valmistamine vastavalt sündmuse formaadile; 2) söögisaali ja laudade ettevalmistamine; 3) toitude ja jookide vormistamine; 4) toitude ja jookide serveerimine; 5) toodete ja teenuste esitlemine. A.2.14 Rahvus- ja regionaalköögid: 1) erinevate rahvusköökide toitude valmistamine; 2) erinevate rahvusköökide toitude serveerimine. Kutse eeldab valmisolekut töötada ka puhkepäevadel, riiklikel pühadel, õhtusel ja öisel ajal. Töö võib olla periooditi pingeline. Töö eeldab valmidust ja oskust suhelda inimestega. Köögiseadmed: köögivilja, liha ja kala töötlemise seadmed, lõikurid ja viilutajad, elektri-, gaasi- ja induktsioonpliidid, prae-ja küpsetusahjud, aurutamis- ja keetmisseadmed, väljastusseadmed, jahutus- ja külmutusseadmed, nõudepesumasinad, kaalud, kilepakendajad, vakumeerijad, mikserid ja vahustajad, käsikärud (togid). Väiketöövahendid: GN-nõud, noad, lõikelauad, mõõtevahendid, praadimislabidad, kaabitsad, segamis- ja vahustamisvahendid, sõelad, riivid, lihavasarad, ahju- ja küpsetusvormid, pannid, keedunõud, kulbid jt tõstevahendid, termomeetrid, kausid. Serveerimisvahendid: taldrikud, klaasid, söögiriistad, serveerimisnõud ja –vahendid. Arvlemistehnika, koristamisvahendid jm seadmed vastavalt restorani eripärale. Töö eeldab suhtlemisvalmidust ja –oskust, ausust, täpsust, vastutusvõimet. Koka töös on oluline arenenud ilumeel ning hea värvi-, maitse- ja lõhnataju. Vajalik on hea füüsiline tervis ja vastupidavus ning pinge- ja stressitaluvus. Kokaks saab õppida kutseõppeasutuses, täiskasvanute tööalase koolituse kursustel ja töökohal. Kokk, peakokk Selle kutse taotlemisel on nõutav kõigi kohustuslike kompetentside B.2.1 – B.2.8 ja B.2.15 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Koka kutse taotlemisel võib lisaks valida spetsialiseerumisega seotud kompetentside tõendamise: 1. suurköögitöö B.2.9-B.2.11; 2. restoranitöö B.2.12-B.2.14. Töö planeerimine ja korraldamine 4 Menüü koostamine 4 Kaupade haldamine 4 Toidutoorme eeltöötlemine 4 Toitude valmistamine 4 Teenindus ja müük 4 Kaastöötajate juhendamine 4 Toodete arendamine 4 Koka kutse taotlemisel võib lisaks valida spetsialiseerumisega seotud kompetentside tõendamise: 1. suurköögitöö B.2.9-B.2.11; 2. restoranitöö B.2.12-B.2.14. Kokk, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Metsur, tase 4 Forest worker, level 4 5 Metsur II (versioon 1) Metsur II (versioon 2) Metsur II (versioon 3) Metsur II (versioon 4) Metsur, tase 4 (versioon 6) Metsur, tase 4 (versioon 7) Metsur, tase 4 (versioon 8) Metsur, tase 4 (versioon 9) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Metsur 12 2013-05-08 2013-05-08 2018-05-07 4 4 6210 Metsanduse jms oskustöölised 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Kutsestandardis kasutatud mõisted Rainer Laigu Riigimetsa Majandamise Keskus Ott Otsmann Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Ilmar Paal Riigimetsa Majandamise Keskus Ilmar Paal Riigimetsa Majandamise Keskus Guido Ploompuu Eestimaa Erametsaliit Taavi Saar Artiston OÜ Aita Sauemägi SA Innove Marko Vinni Luua Metsanduskool Metsur, tase 4 kutsestandard on aluseks kutsekeskhariduse ja täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Selle kutsestandardi alusel antakse nii esmast kutset kui kutset: a) esmane kutse saadakse riiklikult tunnustatud, käesolevale kutsestandardile vastava õppekava täitmisel. Lõputunnistusele/diplomi lisale kantud märge esmase kutse saamise kohta tõendab, et isik on saanud ettevalmistuse ja omab valmisolekut vastaval tasemel kutsealal tegutsema asumiseks. b) kutse saadakse, kui kutset andev organ on hinnanud isiku reaalses tööelus tõendatud kompetentside vastavust kutsestandardile ning väljastanud kutsetunnistuse. Metsanduse kutseala koosneb viiest kutsest: raietööline, tase 3, metsur, tase 4, forvarderioperaator, tase 4, harvesterioperaator, tase 4 ja metsanduse spetsialist, tase 5. Metsur, tase 4 on oskustöötaja, kes teeb ise ja korraldab metsakasvatusega ja puidu varumisega seotud töid. Ta juhendab teiste tööd ja võtab vastutuse töötulemuste eest. Metsur juhindub oma töös püstitatud metsakasvatuslikest eesmärkidest. Puidu varumisel juhindub ta raielangi tehnoloogilisest skeemist ja sortimendi kvaliteedinõuetest, luues optimaalsed töötingimused puidu kokkuveoks ja ladustamiseks. Metsur kasutab ja hooldab võsa- ja kettsaagi ning teisi töö- ja turvavahendeid. Metsuril on eeldusi luua oma väikeettevõte ning seda majandada. Metsur, tase 4 sisaldab raietööline, tase 3 kompetentse. A.2.1 Metsauuenduse rajamine A.2.2 Metsauuenduse hooldamine ja valgustusraie tegemine A.2.3 Hooldus- ja uuendusraie tegemine A.2.4 Juhtimine ja majandamine Tööosadega seotud tööülesannete loetelu „Tööosad ja tööülesanded“ on toodud kutsestandardi Lisas 1. 4. taseme metsuri töö toimub põhiliselt looduslikus keskkonnas ja välitingimustes. Metsur on kohustatud kasutama tööosale vastavat turvavarustust ning järgima tööohutusnõudeid. Metsuri põhilisteks töövahenditeks on võsa- ja kettsaag ning labidas, istutustoru, maakirves ja relaskoop. Metsuri kutse eeldab orienteerumisvõimet looduses, otsustus-, vastutus-, keskendumis- ja nägemisvõimet, koostöö- ja suhtlemisvalmidust ning füüsilist vastupidavust. Tavapäraselt on 4. taseme metsuril vähemalt metsandusalane kutseharidus. Metsur, saemeeste brigadir, saemeeste eestööline. Metsur, tase 4 kutse tõendamiseks on vajalik kompetentside B.2.1-B.2.4 ja B.2.5 (läbiv kompetents) tõendamine. Metsauuenduse rajamine 4 Metsauuenduse hooldamine ja valgustusraie tegemine 4 Hooldus- ja uuendusraie tegemine 4 Juhtimine ja majandamine 4 Metsur, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Metsanduse spetsialist, tase 5 Forest specialist, level 5 5 Metsamajanduse spetsialist, tase 5 (versioon 8) Metsamajanduse spetsialist, tase 5 (versioon 9) Metsanduse spetsialist, tase 5 (versioon 6) Metsanduse spetsialist, tase 5 (versioon 7) Metsandustehnik IV (versioon 1) Metsandustehnik IV (versioon 2) Metsandustehnik IV (versioon 3) Metsandustehnik IV (versioon 4) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Metsandustehnik 12 2013-05-08 2013-05-08 2013-12-04 5 5 3143 Metsandustehnikud 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Kutsestandardis kasutatud mõisted Rainer Laigu Riigimetsa Majandamise Keskus Ott Otsmann Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Ilmar Paal Riigimetsa Majandamise Keskus Guido Ploompuu Eestimaa Erametsaliit Taavi Saar Artiston OÜ Aita Sauemägi SA Innove Marko Vinni Luua Metsanduskool Metsanduse spetsialist, tase 5, kutsestandard on aluseks kutse- ja täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Metsanduse kutseala koosneb viiest kutsest: raietööline, tase 3, metsur, tase 4, forvarderioperaator, tase 4, harvesterioperaator, tase 4 ja metsanduse spetsialist, tase 5. Metsanduse spetsialist, tase 5 inventeerib metsa, planeerib ja korraldab metsamajanduslikke töid: metsakasvatamine, puiduvarumine, puidu vedamine, puidu hakkimine ja metsaparandus. Metsanduse spetsialist suhtleb töövõtjatega, klientidega ja koostööpartneritega. Metsanduse spetsialisti kutse sisaldab metsur, tase 4 kompetentse. A.2.1 Metsa korraldamine 1.1 Metsaeraldiste kaardistamine 1.2 Metsa inventeerimine 1.3 Pikaajaliste metsamajanduslike tegevuste kavandamine A.2.2 Metsamajanduslike tööde korraldamine 2.1 Metsauuenduse planeerimine ja kavandamine ning tehtud tööde kvaliteedi hindamine 2.2 Metsauuenduse hooldamise ja valgustusraie planeerimine ja korraldamine ning tehtud tööde kvaliteedi hindamine 2.3 Hooldusraie planeerimine ja korraldamine ning tehtud tööde kvaliteedi hindamine 2.4 Uuendusraie planeerimine ja korraldamine ning tehtud tööde kvaliteedi hindamine 2.5 Puidu sortimendi kvaliteedi hindamine 2.6 Puidu sortimendi mahu hindamine 2.7 Kasvava metsa rinnaspindala hindamine 2.8 Laoarvestuse pidamine 2.9 Puidu veol ja hakkimisel logistiliste lahenduste planeerimine 2.10 Metsakuivendustööde planeerimine ja korraldamine ning tehtud tööde kvaliteedi hindamine 2.11 Metsateede ehitamise ja hooldamise planeerimine ja korraldamine ning tehtud tööde kvaliteedi hindamine Tööosadega seotud tööülesannete loetelu „Tööosad ja tööülesanded“ on toodud kutsestandardi Lisas 1. Metsandusspetsialisti töö toimub põhiliselt looduslikus keskkonnas ja välitingimustes. Metsanduse spetsialisti põhilisteks töövahenditeks on arvuti, sõiduauto või väikeveok ja metsa inventeerimise töövahendid (kõrgusmõõtja, juurdekasvupuur, talmeeter, relaskoop jt). Metsanduse spetsialisti kutse eeldab orienteerumisvõimet looduses, otsustus-, vastutus-, keskendumis- ja nägemisvõimet, pingetaluvust, koostöö- ja suhtlemisvalmidust ning füüsilist vastupidavust. Tavapäraselt on 5. taseme metsanduse spetsialistil vähemalt metsandusalane kutsekeskharidus või keskharidus ja erialane kutseharidus. Metsatööde juht, metsameister, metsakorraldaja, metsnik, praaker, metsakasvataja, taksaator, metsaparandaja, puidulogistik. Metsanduse spetsialist, tase 5 kutse tõendamiseks on vajalik kompetentside B.2.1, B.2.2 ja B.2.3 (läbiv kompetents) tõendamine. Metsa korraldamine 5 Metsamajanduslike tööde korraldamine 5 Metsanduse spetsialist, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Saematerjalide tootja ja töötleja, tase 4 Saw timber manufacturer and processor, level 4 4 Saeliini operaator II (versioon 1) Saeliini operaator II (versioon 2) Saeliini operaator II (versioon 3) Saematerjali tootja ja töötleja, tase 4 (versioon 5) Saematerjalide järeltöötlemisliini operaator II (versioon 1) Saematerjalide järeltöötlemisliini operaator II (versioon 2) Saematerjalide järeltöötlemisliini operaator II (versioon 3) Saematerjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 1) Saematerjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 2) Saematerjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 3) Ümarmetsamaterjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 1) Ümarmetsamaterjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 2) Ümarmetsamaterjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 3) Liimpuidu tootja, tase 4 Saeliini lõiketerade hooldaja, tase 4 Saeliini operaator, tase 4 Saematerjalide hööveldusliini operaator, tase 4 Saematerjalide järeltöötlemisliini operaator, tase 4 Saematerjalide kuivati operaator, tase 4 Saematerjalide lahtisaagimise liini operaator, tase 4 Saematerjalide sorteerimisliini operaator, tase 4 Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puidutöötlemine Saematerjalide töötleja 8 2013-05-08 2013-05-08 2018-05-07 4 4 8172 Puidutöötlemisseadmete operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 16 Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Tõnu Ehrprais Viiratsi Saeveski/Aegviidu Puit Marek Moorits Stora Enso Eesti AS Imavere Saeveski Martin Arula Toftan AS Tõnu Eller Luua Metsanduskool Ott Otsmann Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Saematerjalide tootja ja töötleja, tase 4 kutsestandard on aluseks kutsekeskhariduse ja täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Saematerjalide tootja ja töötleja, tase 4 on oskustöötaja, kes töötab saetööstuses, saematerjalide tootmisel ja töötlemisel järeltöötlemisliinidel. Töö eeldab soovi valmistada kvaliteetset saematerjali erinevatele turgudele. Saematerjalide tootja ja töötleja, tase 4 töötab põhiliselt ilma juhendamiseta ja iseseisvalt kindlates töölõikudes, planeerib ja ohjab tootmist kogu tootmisprotsessi ulatuses ning võib organiseerida ka töögrupi tööd. Saematerjalide tootja ja töötleja on kursis toorme ja toodangu kvaliteedinõuetega ning teab toodetavate materjalide kasutusvaldkondi. Saematerjalide tootja ja töötleja põhilisteks tööülesanneteks on: 1) saetööstuse liinide töö juhtimine alates saepalkide sissevõtust kuni saematerjali toodangu väljastamiseni ning 2) järeltöötlemisliinidel on põhilisteks tööülesanneteks saematerjalide kalibreerimine, optimeerimine, sõrmjätkamine, hööveldamine ja/või liimimine. Ta seadistab puiduliine vastavalt materjali profiilile ja mõõtmetele, sooritab tööoperatsioone ning loeb tööjooniseid. Tema tööülesannete hulka kuulub töö masinate ja liinide tehnohooldel ja remondil. A.2.1 Saepalgi vastuvõtmine ja sorteerimine 1) Sissetuleva saepalgi vastuvõtmine ja registreerimine 2) Koguse määramine ja kvaliteedi hindamine ning sorteerimine 3) Ladustamise korraldamine A.2.2 Palkide saagimine 1) Palkide kvaliteedi kontrollimine 2) Seadmete seisukorra hindamine, saeliini seadistamine, häälestamine, käivitamine 3) Saeliini töö juhtimine, vigade registreerimine, teavitamine ja likvideerimine A.2.3 Saematerjalide sorteerimine 1) Sorteerimisliinide seisukorra hindamine, seadistamine, häälestamine ja käivitamine 2) Sorteerimisliinide töö juhtimine, vigade registreerimine, teavitamine ja likvideerimine 3) Saematerjali kvaliteedi hindamine ja sorteerimine 4) Saematerjalide pakkimine A.2.4 Saematerjalide kuivatamine 1) Kuivatusseadmete seisukorra hindamine, seadistamine, häälestamine ja käivitamine 2) Kuivatusprotsessi juhtimine, vigade registreerimine, teavitamine ja likvideerimine 3) Kuivatusgraafiku jälgimine ning kuivatuskvaliteedi hindamine, sh niiskuse määramine 4) Kuivatatava saematerjali logistika korraldamine A.2.5 Lõiketerade hooldamine 1) Lõiketerade seisukorra hindamine, teritusseadmete seadistamine, häälestamine, käivitamine 2) Lõiketerade hooldetööde juhtimine, töökvaliteedi hindamine, probleemidest teavitamine ja nende likvideerimine 3) Kvaliteedi kontrollimine A.2.6 Saematerjali lahtisaagimine 1) Lahtisaagimise liini seisukorra hindamine, seadistamine, häälestamine, käivitamine 2) Lahtisaagimise liini töö juhtimine, vigade registreerimine, teavitamine ja likvideerimine 3) Kvaliteedi kontrollimine A.2.7 Saematerjali hööveldamine 1) Hööveldusliini seisukorra hindamine, seadistamine, häälestamine, käivitamine 2) Hööveldusliini töö juhtimine, vigade registreerimine, teavitamine ja likvideerimine 3) Kvaliteedi kontrollimine A.2.8 Liimpuidu tootmine 1) Liimitava materjali kvaliteedi hindamine ja vajadusel sorteerimine 2) Liimitavate materjalide ettevalmistusliini seadmete seisukorra hindamine, seadistamine, häälestamine ja käivitamine 3) Liimimisliini seadmete seisukorra hindamine, seadistamine, häälestamine ja käivitamine 4) Toodangu viimistlemine ja kvaliteedi kontrollimine ning seadmete seisukorra hindamine, seadistamine, häälestamine ja käivitamine 5) Liimpuittoodete pakkimine Saematerjalide tootja ja töötleja töötab enamasti sundasendis olles staatilist tähelepanu nõudvas pingestatud tööasendis või tehes pidevalt monotoonseid liigutusi. Oma igapäevatöös puutub operaator kokku infotehnoloogiaga, samuti tööstusseadmete ja masinatega, puitmaterjaliga. Töö on tavaliselt vahetustega, töötatakse ka öisel ajal. Saematerjalide tootja ja töötleja töökohaks on enamasti ruumid, kus on kasutusel erinevad infotehnoloogilised ja masinate juhtimise vahendid. Töö eeldab kohusetundlikkust, täpsust, koostöövõimet, õpivalmidust ja korrektsust. Saematerjalide tootjana ja töötlejana töötavad tavapäraselt inimesed, kellel on kutsealane kompetentsus omandatud töökohal, kutseõppeasutuses või täiendusõppes. Saeliini operaator, saetööstuse oskustööline/spetsialist Saematerjalide tootja ja töötleja, tase 4 tervikkutse saamiseks on vajalik kompetentside B.2.1-B.2.8 ja B.2.9 (läbiv kompetents) tõendamine. Saematerjalide tootja ja töötleja kutset on võimalik tõendada osade kaupa. Kompetentside B.2.1, B.2.2 ja B.2.9 tõendamine annab saeliini operaator, tase 4 osakutse. Kompetentside B.2.3 ja B.2.9 tõendamine annab saematerjalide sorteerimisliini operaator, tase 4 osakutse. Kompetentside B.2.4 ja B.2.9 tõendamine annab saematerjalide kuivati operaator, tase 4 osakutse. Kompetentside B.2.5 ja B.2.9 tõendamine annab saeliini lõiketerade hooldaja, tase 4 osakutse. Kompetentside B.2.6 ja B.2.9 tõendamine annab saematerjalide lahtisaagimise liini operaator, tase 4 osakutse. Kompetentside B.2.7 ja B.2.9 tõendamine annab saematerjalide hööveldusliini operaator, tase 4 osakutse. Kompetentside B.2.8 ja B.2.9 tõendamine annab liimpuidu tootja, tase 4 osakutse. Kompetentside B.2.6-B.2.8 ja B.2.9 tõendamine annab saematerjalide järeltöötlemisliini operaator, tase 4 osakutse. Saepalgi vastuvõtmine ja sorteerimine 4 Palkide saagimine 4 Saematerjalide sorteerimine 4 Saematerjalide kuivatamine 4 Lõiketerade hooldamine 4 Saematerjali lahtisaagimine 4 Saematerjali hööveldamine 4 Liimpuidu tootmine 4 Saematerjalide tootja ja töötleja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Müüja-klienditeenindaja, tase 4 Shop assistant, level 4 5 Klienditeenindaja kaubanduses, tase 4 (versioon 7) Klienditeenindaja kaubanduses, tase 4 (versioon 8) Müüja II (versioon 1) Müüja II (versioon 2) Müüja II (versioon 3) Müüja II (versioon 4) Müüja-klienditeenindaja, tase 4 (versioon 6) Aia- ja ehituskaubad Elektroonika- ja bürookaubad Garderoobikaubad Toidu- ja esmatarbekaubad Vaba-aja kaubad Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Kaubandus Müüja 11 2013-05-09 2013-05-09 2013-10-30 4 4 5223 Poemüüjad 0416 Hulgi- ja jaekaubandus 47 Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad Kaido Kaljuvee Elisa Eesti AS Heldi Kikas Tallinna Ülikool Katrin Kuldkepp Eesti Kaupmeeste Liit Õrne Lainde Rimi Eesti Food AS Marika Merilai Eesti Kaupmeeste Liit Anu Moosel SA Innove Kaie Pärn Pärnumaa KHK Reet Ratas Prisma Peremarket AS Edda Sõõru Tartu KHK Müüja-klienditeenindaja kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamise ning kompetentsuse hindamise alus. Müüja töötab kaubandusettevõttes ja tema tööks on klientide teenindamine, kaupade käitlemine, müümine ja arveldamine. Müüja osaleb müügitöö korraldamisel ja meeskonnatöös, on teenindusvalmis, täidab oma tööülesandeid nii tava- kui eriolukordades. Müüja vastutab oma tööülesannete täitmise eest ja on valmis juhendama teisi töötajaid oma vastutusala piires. Müüjal on võimalik spetsialiseeruda kindlale kaubagrupile: 1) toidu- ja esmatarbekaubad; 2) aia- ja ehituskaubad; 3) garderoobikaubad; 4) vaba-aja kaubad; 5) elektroonika- ja bürookaubad. A.2.1 Kaupade käitlemine ja kaubatundmine: 1) kaupade vastuvõtmine; 2) kaupade ladustamine; 3) kaupade ettevalmistamine müügiks ja müügisaali paigutamine; 4) pakendite, taara ja ohtlike jäätmete käitlemine; 5) kaupade realiseerimisaegade jälgimine; 6) kaupade inventeerimine; 7) kaupade kvaliteedi hindamine; 8) kaubagruppide liigitamine. A.2.2 Teenindamine ja müümine: 1) kliendikontakti loomine ja kliendi vajaduste väljaselgitamine; 2) kaupade tutvustamine, kliendi nõustamine, müümine; 3) kliendikontakti lõpetamine; 4) müügijärgne teenindamine. A.2.3 Kassatöö: 1) kassatoimingud ja arvete koostamine; 2) raha käitlemine; 3) kassaaruande koostamine. A.2.4 Müügitöö korraldamine: 1) kliendi tagasiside edastamine; 2) kaubavarude juhtimine (tellimine, laovarude ja müügianalüüs;) 3) hindade kujundamine; 4) kaupade väljapanekute kujundamine. Müüja töötab töögraafiku alusel, mis eeldab töötamist päeva-, õhtu- ja öötundidel, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel. Müüja põhilised töövahendid on kassasüsteemid või -aparaat, arvuti, kaarditerminal, vöötkoodilugeja, rahakontrollimisseade, rahalugemisseade, kuum- ja külmseadmed, kaalud, hinnapüstol, lõikeseadmed, kaubakärud, tõstukid ja muud kauba käitlemiseks vajalikud vahendid. Müüja töö on seotud erinevate tegevuste vaheldumisega, mis eeldab füüsilist ja vaimset vastupidavust ja võimet paindlikult lülituda ühelt tegevuselt teisele. Müüja töö eeldab ausust, iseseisvust ja kohusetundlikkust. Töö sujumisele aitab kaasa tolerantsus, kannatlikkus, meeldiv ja viisakas käitumine ning hea suhtlemis- ja väljendusoskus. Müüjaks saab õppida kutseõppeasutuses, täiskasvanute tööalase koolituse kursustel või töökohal. Müüja, klienditeenindaja, kassapidaja, müüja–konsultant. Müüja-klienditeenindaja, tase 4 kutse koosneb viiest kohustuslikust kompetentsist ja läbivatest kompetentsidest. Müüja-klienditeenindaja, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 – B.2.4 tõendamine ja läbivate kompetentside B.2.5 – B.2.10 tõendamine. Lisaks on võimalik müüja-klienditeenindaja, tase 4 kutse taotlemisel valida spetsialiseerumine ühele järgnevast kaubagrupist: 1) toidu- ja esmatarbekaubad; 2) aia- ja ehituskaubad; 3) garderoobikaubad; 4) vaba-aja kaubad; 5) elektroonika- ja bürookaubad. Kaupade käitlemine ja kaubatundmine 4 Teenindamine ja müümine 4 Kassatöö 4 Müügitöö korraldamine 4 Suhtlemine ja kommunikatsioonivahendite kasutamine 4 Töökoha ettevalmistamine ja korrashoid 4 Tööohutuse, töötervishoiu ja turvanõuete järgimine 4 Hügieeninõuete täitmine 4 Kaubanduse valdkonna seadusandlus 4 Baarmen, tase 4 Barman, level 4 4 Baarmen II (versioon 2) Baarmen II (versioon 3) Baarmen, tase 4 (versioon 5) Baarmen, tase 4 (versioon 6) Baarmen, tase 4 (versioon 7) Baarmen/baaridaam II (versioon 1) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Baarmen 11 2013-05-09 2013-05-09 2018-04-25 4 4 5132 Baariteenindajad 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Heinar Õispuu BUTTERFLY LOUNGE - Lendav Liblikas OÜ, Eesti Baarmenite Assotsiatsioon Margit Kikas Eesti Baarmenite Assotsiatsioon Marge Mänd Restoran ja hotell Cru, Eesti Baarmenite Assotsiatsioon Ritta Roosaar Eesti Sommeljeede Assotsiatsioon Baarmeni kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamise ning kompetentsuse hindamise alus. Baarmeni tööks on klientide teenindamine baariletist ja lauas. Baarmen töötab toitlustus- ja meelelahutusteenust pakkuvas ettevõttes. Baarmeni peamine töö on jookide valmistamine, serveerimine ja müümine. Baarmen töötab iseseisvalt, on teenindusvalmis, suhtleb klientidega sõbralikult ja lähtuvalt heast tavast, nõustab kliente, võtab vastu ja täidab tellimused, arveldab klientidega ning hoiab baariruumi korras. Oma töös lähtub baarmen klientide vajadustest ja soovidest, konkreetse ettevõtte nõuetest ning tegutseb ja käitub vastavalt eetilistele, esteetilistele ja muudele sotsiaalsetele normidele. A.2.1 Töö planeerimine ja korraldamine 1) töö planeerimine; 2) kaupade ja vahendite tellimine, vastuvõtmine, ladustamine ning kontrollimine; 3) inventeerimine. A.2.2 Teenindamine 1) klientide soovide väljaselgitamine ja nõustamine; 2) tagasiside küsimine ja edastamine; 3) klientidega arveldamine. A.2.3 Jookide valmistamine ja serveerimine 1) jookide valmistamine; 2) jookide serveerimine. A.2.4 Töövahendite ja töökoha korrashoid 1) töövahendite ja seadmete korrashoid; 2) töökoha ja abiruumide korrashoid; 3) seadmete hooldamine. Tööosade ja ülesannete täielik loetelu on toodud kutsestandardi Lisas 1. Baarmeni kutse eeldab valmisolekut töötada vahetustega, puhkepäevadel, riiklikel pühadel, õhtusel ja öisel ajal. Töö võib olla periooditi pingeline. Kohvi valmistamise seadmed, šeiker, blender, mensuurid jm baaritarvikud, serveerimisvahendid, kassaaparaat, nõudepesumasin, jäämasin. Klientide teenindamine eeldab teenindus- ja suhtlemisvalmidust, oskust oma tööd ratsionaalselt korraldada ning kiirelt ja sujuvalt siirduda ühelt tegevuselt teisele. Baarmeni töö eeldab head kontsentratsiooni- ja empaatiavõimet, korrektsust, ergast mälu, pingetaluvust ja füüsilist vastupidavust. Vajalik on hea väljendus- ja keelteoskus ning selge diktsioon. Baarmeniks saab õppida kursustel ja/või töökohal. Baarmen, baaridaam, klienditeenindaja. Baarmeni kutse moodustub neljast kompetentsist. Kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.4 ja B.2.5 - B.2.9 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Töö planeerimine ja korraldamine 4 Teenindamine 4 Jookide valmistamine ja serveerimine 4 Töövahendite ja töökoha korrashoid 4 Tööohutus ja -hügieeninõuete täitmine 4 Arvuti kasutamise oskus 4 Keeleoskus 4 Suhtlemisoskus 4 Meeskonnatöö oskus 4 Vanembaarmen, tase 5 Barman, level 5 4 Baarmen III (versioon 2) Baarmen III (versioon 3) Baarmen/baaridaam III (versioon 1) Vanembaarmen, tase 5 (versioon 5) Vanembaarmen, tase 5 (versioon 6) Vanembaarmen, tase 5 (versioon 7) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Baarmen 11 2013-05-09 2013-05-09 2018-04-25 5 5 5132 Baariteenindajad 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Heinar Õispuu BUTTERFLY LOUNGE - Lendav Liblikas OÜ, Eesti Baarmenite Assotsiatsioon Margit Kikas Eesti Baarmenite Assotsiatsioon Marge Mänd Restoran ja hotell Cru, Eesti Baarmenite Assotsiatsioon Ritta Roosaar Eesti Sommeljeede Assotsiatsioon Baarmeni kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamise ning kompetentsuse hindamise alus. Vanembaarmeni töö on klientide teenindamine baariletist ja lauas. Vanembaarmen töötab toitlustus- ja meelelahutusteenust pakkuvas ettevõttes, tema peamine töö on jookide valmistamine, serveerimine ja müümine. Vanembaarmen suhtleb klientidega sõbralikult ja lähtuvalt heast tavast, nõustab kliente, võtab vastu ja täidab tellimused, arveldab klientidega ning hoiab baariruumi korras. Vanembaarmen juhendab baaritöötajaid, annab edasi kutsealaseid teadmisi ja oskusi ning vastutab ressursside jagamise, teiste töö korraldamise ja kvaliteetsete töötulemuste eest. Jälgib ja inventeerib laoseisu, vastutab kaupade ja töövahendite olemasolu eest. Kogub ja analüüsib tagasisidet kogu teenindusprotsessi vältel. Vastutab tööprotsessi tõrgeteta toimimise eest, jälgib enesekontrolliplaani ja selle täitmist. Vanembaarmen on kursis ettevõtte toodete ja tootearendusega. A.2.1 Töö planeerimine ja korraldamine 1) töö planeerimine; 2) joogikaartide koostamine; 3) hinnakujundus, pakkumiste ja kalkulatsioonide tegemine; 4) kaupade ja vahendite tellimine, vastuvõtmine, ladustamine ja kontrollimine; 5) inventeerimine. A.2.2 Teenindamine 1) klientide soovide selgitamine ja nõustamine; 2) tagasiside küsimine ja edastamine; 3) klientidega arveldamine. A.2.3 Jookide valmistamine ja serveerimine 1) jookide valmistamine; 2) jookide serveerimine. A.2.4 Töövahendite ja töökoha korrashoid 1) töövahendite ja seadmete korrashoid; 2) töökoha ja abiruumide korrashoid; 3) seadmete hooldamine. A.2.5 Juhtimine ja juhendamine 1) klientide tarbimisvajaduste väljaselgitamine; 2) teeninduspersonali koolitamine ja juhendamine; 3) teeninduspersonali juhtimine. Tööosade ja ülesannete täielik loetelu on toodud kutsestandardi Lisas 1. Vanembaarmeni kutse eeldab valmisolekut töötada vahetustega, puhkepäevadel, riiklikel pühadel, õhtusel ja öisel ajal. Töö võib olla periooditi pingeline. Kohvi valmistamise seadmed, šeiker, blender, mensuurid jm baaritarvikud, serveerimisvahendid, kassaaparaat, nõudepesumasin, jäämasinad ning arvuti. Klientide teenindamine eeldab teenindus- ja suhtlemisvalmidust, oskust oma ja teiste tööd ratsionaalselt korraldada, võimet kiirelt ja sujuvalt siirduda ühelt tegevuselt teisele. Vanembaarmeni töö eeldab head kontsentratsiooni- ja empaatiavõimet, ergast mälu, korrektsust, pingetaluvust ja füüsilist vastupidavust. Vajalik on hea väljendus- ja keelteoskus ning selge diktsioon. Töö eeldab vastutusvõimet, täpsust, kohusetunnet, enesedistsipliini, juhtimisvõimekust ja analüütilist mõtlemist. Vanembaarmeniks saab õppida kursustel, töökohal ja järjepideval töötamisel baarmenina. Vanembaarmenilt eeldatakse keskharidust. Vanembaarmen, peabaarmen. Vanembaarmeni kutse moodustub viiest kompetentsist. Kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.5 ja B.2.6 - B.2.10 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Töö planeerimine ja korraldamine 5 Teenindamine 5 Jookide valmistamine ja serveerimine 5 Töövahendite ja töökoha korrashoid 5 Juhtimine ja juhendamine 5 Tööohutus ja -hügieeninõuete täitmine 5 Arvuti kasutamise oskus 5 Keeleoskus 5 Suhtlemisoskus 5 Meeskonnatööoskus 5 Kosmeetik, tase 5 Cosmetician, level 5 6 Kosmeetik III (versioon 1) Kosmeetik III (versioon 2) Kosmeetik III (versioon 3) Kosmeetik III (versioon 5) Kosmeetik, tase 5 (versioon 10) Kosmeetik, tase 5 (versioon 4) Kosmeetik, tase 5 (versioon 7) Kosmeetik, tase 5 (versioon 8) Kosmeetik, tase 5 (versioon 9) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Kosmeetik 11 2013-05-09 2013-05-09 2018-04-25 5 5 5142 Iluteenindajad (v.a juuksurid) 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Keelte oskustasemete kirjeldused Anneli Puusepp Eesti Rahvusvaheline Kosmeetikute Ühendus Merike Ivask Eesti Rahvusvaheline Kosmeetikute Ühendus Sirje Tammeoks Eesti Esimene Erakosmeetikakool Leelo Simisker Eesti Kosmeetikute Liit Kaire Raidmets Viru ilusalong Inna Soonurm SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kosmeetiku kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamise ning kompetentsuse hindamise alus. Kosmeetiku töö eesmärk on kliendi esteetilise välimuse parendamine, arvestades tema soove, vajadusi ja võimalusi. Kosmeetik töötab kollektiivis ja vastutab isiklikult salongis tehtud töö lõpptulemuse eest, vajaduse korral juhendab kaastöötajaid. Kosmeetiku tööülesanneteks on näo-, käte-, keha- ja jalgade hooldus, karvade eemaldus ning jumestamine. Kosmeetik nõustab klienti temale sobivate kosmeetikavahendite valikul ja kasutamisel. Kosmeetiku töö nõuab erinevate protseduuride tegemiseks vastava aparatuuri tundmist ning selle kasutusoskust. Kosmeetiku töö eeldab sihipärast ja loomingulist töösse suhtumist, head suhtlemisoskust ja vastutust oma töö tulemuste eest. Kosmeetiku töö nõuab pidevat enesetäiendamist. Kosmeetik on kursis moetrendidega, oskab soovitada kosmeetilisi protseduure vastavalt kliendi isikupärale. Soovitab kliendile hooldusvahendeid kodus kasutamiseks vastavalt salongis tehtud hooldusele. A.2.1 Töökoha ettevalmistamine: 1) töökoha ettevalmistamine ja korrashoid; 2) tööks vajalike kaupade ja vahendite tellimine, vastuvõtmine ja kontrollimine; 3) koristamine ja puhastamine. A.2.2 Näohooldus; ripsmete, kulmude keemiline värvimine ning kulmude kujundamine ja korrigeerimine: 1) näonaha analüüsimine ja algpuhastus; 2) näonaha eelpuhastamine; 3) mehhaaniline puhastamine; 4) aparaadihooldus; 5) massaaži tegemine; 6) maski ja/või kreemi kasutamine; 7) ripsmete ja kulmude värvimine ning kulmude kujundamine ja korrigeerimine; 8) erihooldused. A.2.3 Kätehooldus: 1) käte naha ja sõrmeküünte analüüs ja hooldamine; 2) käte massaaž; 3) käte erihooldus; 4) küünte lakkimine. A.2.4 Jalgade hooldus: 1) jalgade naha ja varbaküünte analüüs ja hooldamine; 2) jalgade massaaž; 3) jalgade erihooldus; 4) küünte lakkimine. A.2.5 Kehahooldus: 1) kehaanalüüs ja eelhooldus; 2) keha hooldamine; 3) keha masseerimine. A.2.6 Näo- ja kehapiirkonna karvade eemaldamine: 1) naha ettevalmistamine; 2) karvade eemaldamine; 3) naha järelhooldus. A.2.7 Jumestamine: 1) naha eelhooldus; 2) jumestamine. A.2.8 Klienditeenindus: 1) kliendiga kontakti loomine; 2) kliendiga suhtlemine hoolduse ajal; 3) kliendi nõustamine ja teenindussituatsiooni lõpetamine. A.2.9 Juhendamine: 1) juhendamine. Valdavalt töötab kosmeetik istudes ja sundasendis. Tööaeg on paindlik, töötatakse ka puhkepäevadel ja mitmesugustes töökeskkondades. Kosmeetik puutub oma töös kokku erinevate kosmeetikavahenditega, mis võivad põhjustada allergiat. Kosmeetiku töövahendid on tangid, viilid, pintslid, poorilusikas, elektrilised töövahendid, erisugusteks hooldusteks vajalikud abi- ja kaitsevahendid ning kemikaalid. Kosmeetiku kutse eeldab sihipärast ja loomingulist töösse suhtumist, head suhtlemisoskust ja vastutust oma töö tulemuste eest. Oluline on empaatiavõime, tolerantsus, vastutus-, koostöö-, analüüsi- ja kohanemisvõime. Töö eeldab korrektsust, stressitaluvust ja füüsilist suutlikkust. Oluline on käeline osavus, liigutuste täpsus, kiirus ja hea koordinatsioon. Tööd pärsivad kroonilised haigused ja ülitundlikkus. Kosmeetikuks saab õppida isik, kes on eelnevalt omandanud keskhariduse. Kosmeetikuks saab õppida kutseõppeasutuses. Kosmeetik, CIDESCO kosmetoloog, iluteenindaja. Kosmeetik, tase 5 kutse saamiseks on vajalik kompetentside B.2.1-B.2.9 ja B.2.10 – B.2.15 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Töökoha ettevalmistamine 5 Näohooldus; ripsmete, kulmude keemiline värvimine ning kulmude kujundamine ja korrigeerimine 5 Kätehooldus 5 Jalgade hooldus 5 Kehahooldus 5 Näo- ja kehapiirkonna karvade eemaldamine 5 Jumestamine 5 Klienditeenindus 5 Juhendamine 5 Tööohutus ja –keskkond 5 Esmaabi osutamine 5 Suhtlemisoskus 5 Keeleoskus 5 Arvuti kasutamise oskus 5 Tooteinfo ja kasutusjuhendite järgimine 5 Isiku kompetentsuse hindaja, tase 5 Competency assessor, level 5 1 Isiku kompetentsuse hindaja, tase 5 (versioon 2) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Isiku kompetentsuse hindaja 10 2013-05-15 2013-05-15 2018-04-17 5 5 2359 Pedagoogika tippspetsialistid, mujal liigitamata 0111 Kasvatusteadus 85 Haridus Isiku kompetentsuse hindaja eetikakoodeks Sirje Rekkor (hindamisspetsialist) Tallinna Ülikool Kersti Pärn Kvaliteediühing Andro Kullerkupp Eesti Konsultantide Assotsiatsioon Algis Perens Helvetia Balti Parterite OÜ Riina Rohelaan HR Outsourcing OÜ Larissa Jõgi (andragoogika spetsialist) Tallinna Ülikool Ülle Parbo SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardi kasutusalad EKR 5. taseme isiku kompetentsuse hindaja (edaspidi hindaja) kutsestandard on aluseks erinevates valdkondades tegutsevate hindajate, nt kutse taotlejate ja varasemate õpingute ja töökogemuse (VÕTA) hindajate, personalitöötajate, värbamisspetsialistide, karjäärispetsialistide, treenerite, nõustajate, atesteerijate, juhendajate • koolitamiseks nõuetekohaste koolituskavade koostamisele ning enesehindamisele. Kutsestandardis sisalduv kompetents on kasutatav iseseisvana ning seda on sobiv lülitada nendesse kutsestandarditesse, mis sisaldavad isikute kompetentsuse hindamise tööülesannet. Isiku kompetentsuse hindamise kutsealal on kaks kutset: isiku kompetentsuse hindaja, tase 5 ja isiku kompetentsuse juhtivhindaja, tase 6. 5. taseme hindaja tegevuse eesmärk on hinnangu andmine hinnatava kompetentsuse vastavuse kohta kompetentsusnõuetele. Ta töötab iseseisvalt muutuvates olukordades, täidab hindamisega seotud mitmekülgseid tööülesandeid, kavandab tööprotsessis asjakohaseid muudatusi ja korraldab nende rakendamist. Valib ja kasutab asja- ja ajakohaseid hindamismeetodeid ja -tehnoloogiaid ning töövahendeid objektiivsete hindamistulemuste saavutamiseks. Peamised tööülesanded on hindamise planeerimine, läbiviimine ja hindamisotsuse tegemine. Hindaja mõistab ja väärtustab taotlejat isiksusena ja enesearengu subjektina ning kaasab ta hindamisprotsessi. Ta on hindamisel neutraalne ja aus, järgib hindamise head tava ja eetikanõudeid ning tagab hindamise käigus saadud info konfidentsiaalsuse. Vt Lisa 1 „Isiku kompetentsuse hindaja eetikakoodeks“. 6.taseme juhtivhindaja töötab iseseisvalt keerulistes ja muutuvates olukordades, täidab hindamisega seotud mitmekülgseid tööülesandeid, mis eeldavad uuenduslikku lähenemist ja meisterlikkust. Ta tegeleb hindamismudelite analüüsi ning uute mudelite loomisega, integreerib hindamistegevusi ja -meetodeid ning hindab nende võimalikke tagajärgi, analüüsib ja koordineerib teiste hindajate tööd ja koostööd ning nõustab kolleege. Langetab otsused ka piiratud teabe alusel, vastutab enda ja teiste objektiivsete hindamistulemuste saavutamise eest. A.2.1 Isiku kompetentsuse hindamine Töökeskkond on vahelduv ja pingeline, sageli tuleb töötada hinnatava töökeskkonnas. Tavapäraselt kasutab hindaja oma töös hindamiseks sobilikke töövahendeid, nt internetti ja arvutit, hindamiskeskkondi ja -mudeleid. Hindaja töö on seotud suhtlemise ja koostööga, suure iseseisva jõudluse ning pideva enesearenguga. Hindaja tööd toetavad olulised isiksuseomadused on sotsiaalsus (usaldus, sõbralikkus, siirus, omakasupüüdmatus, vastutulelikkus, tolerantsus, abivalmidus), avatus kogemustele, ideedele, väärtustele ja tegudele, meelekindlus (asjatundlikkus, korralikkus, kohusetundlikkus, eesmärgipärasus, enesedistsipliin), kohanemisvõime, emotsionaalne stabiilsus, paindlikkus, rahulikkus ja kriitikataluvus. Tööks vajalikud võimed on intelligentsus, loogiline mõtlemine, kontsentreerumisvõime. Vajalik on positiivne hoiak. Hindamisalane kompetentsus kujuneb tavaliselt tasemeõppes või vastavatel täiendkoolitustel ja/või praktilise töö käigus, nt õpetajana, lektorina, koolitajana, organisatsioonides töötajate oskuste hindajana. Hinnatava valdkonna alased oskused omandatakse nt tasemeõppes või täienduskoolitustel ja/või praktilise töö käigus. Hindaja, koolitusspetsialist, personali värbamisspetsialist. Kutse koosneb ühest kompetentsist. Kutse taotlemisel hinnatakse seda kompetentsi kas eraldi või nende kutsete osana, mille kutsestandardid sisaldavad isiku kompetentsuse hindamise nõuet. Isiku kompetentsuse hindamine 5 Isiku kompetentsuse juhtivhindaja, tase 6 Leading assessor competency, level 6 1 Isiku kompetentsuse juhtivhindaja, tase 6 (versioon 2) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Isiku kompetentsuse hindaja 10 2013-05-15 2013-05-15 2018-04-17 6 6 2359 Pedagoogika tippspetsialistid, mujal liigitamata 0111 Kasvatusteadus 85 Haridus Isiku kompetentsuse hindaja eetikakoodeks Sirje Rekkor (hindamisspetsialist) Tallinna Ülikool Kersti Pärn Kvaliteediühing Andro Kullerkupp Eesti Konsultantide Assotsiatsioon Algis Perens Helvetia Balti Parterite OÜ Riina Rohelaan HR Outsourcing OÜ Larissa Jõgi (andragoogika spetsialist) Tallinna Ülikool Ülle Parbo SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardi kasutusalad EKR 6. taseme isiku kompetentsuse juhtivhindaja (edaspidi juhtivhindaja) kutsestandard on aluseks erinevates valdkondades tegutsevate hindajate, nt kutse taotlejate ja varasemate õpingute ja töökogemuse (VÕTA) hindajate, personalitöötajate, värbamisspetsialistide, karjäärispetsialistide, treenerite, nõustajate, atesteerijate, juhendajate, hindamiskoordinaatorite • koolitamiseks nõuetekohaste koolituskavade koostamisele ning enesehindamisele. Kutsestandardis sisalduv kompetents on kasutatav iseseisvana ning seda on sobiv lülitada nendesse kutsestandarditesse, mis sisaldavad isikute kompetentsuse hindamise tööülesannet. Isiku kompetentsuse hindamise kutsealal on kaks kutset: isiku kompetentsuse hindaja, tase 5 ja isiku kompetentsuse juhtivhindaja, tase 6. 6. taseme juhtivhindaja tegevuse eesmärk on hinnangu andmine hinnatava kompetentsuse vastavuse kohta kompetentsusnõuetele. Ta töötab iseseisvalt keerulistes ja muutuvates olukordades, täidab hindamisega seotud mitmekülgseid tööülesandeid, mis eeldavad uuenduslikku lähenemist ja meisterlikkust. Integreerib hindamistegevusi ja -meetodeid ning hindab nende võimalikke tagajärgi. Langetab otsused ka piiratud teabe alusel, vastutab enda ja teiste objektiivsete hindamistulemuste saavutamise eest. Peamised tööülesanded on hindamise planeerimine, läbiviimine, hindamisotsuse tegemine, hindamismudelite analüüs ning uute mudelite loomine, teiste hindajate töö ja koostöö analüüsimine koordineerimine ning kolleegide nõustamine. Juhtivhindaja mõistab ja väärtustab taotlejat isiksusena ja enesearengu subjektina ning kaasab ta hindamisprotsessi. Ta on hinnangute andmisel neutraalne ja aus, järgib hindamise head tava ja eetikanõudeid ning tagab hindamise käigus saadud info konfidentsiaalsuse. Vt Lisa 1 „Kompetentsuse hindaja eetikakoodeks“. 5.taseme hindaja töötab iseseisvalt muutuvates olukordades, täidab hindamisega seotud mitmekülgseid tööülesandeid, kavandab tööprotsessis asjakohaseid muudatusi ja korraldab nende rakendamist. Valib ja rakendab asja- ja ajakohaseid hindamismeetodeid ja-kriteeriume ja tehnoloogiaid ning töövahendeid objektiivsete hindamistulemuste saavutamiseks. A.2.1 Isiku kompetentsuse hindamine Töökeskkond on vahelduv ja pingeline, sageli tuleb töötada hinnatava töökeskkonnas. Tavapäraselt kasutab juhtivhindaja oma töös hindamiseks sobilikke töövahendeid, nt internetti ja arvutit, hindamiskeskkondi ja -mudeleid. Juhtivhindaja töö on seotud suhtlemise ja koostööga, teiste juhtimise, suure iseseisva jõudluse ning pideva enesearenguga. Juhtivhindaja tööd toetavad olulised isiksuseomadused on sotsiaalsus (usaldus, sõbralikkus, siirus, omakasupüüdmatus, vastutulelikkus, tolerantsus, abivalmidus), avatus kogemustele, ideedele, väärtustele ja tegudele, meelekindlus (asjatundlikkus, korralikkus, kohusetundlikkus, eesmärgipärasus, enesedistsipliin, kõrge enesekontroll), kohanemisvõime, emotsionaalne stabiilsus, aktiivsus, initsiatiivikus, paindlikkus, rahulikkus ja kriitikataluvus. Tööks vajalikud võimed on intelligentsus, loogiline mõtlemine, kontsentreerumisvõime. Vajalik on positiivne hoiak. Hindamisalane kompetentsus kujuneb tavaliselt tasemeõppes või vastavatel täiendkoolitustel ja/või praktilise töö käigus, nt õpetajana, lektorina, koolitajana, organisatsioonides töötajate oskuste hindajana. Hinnatava valdkonna alased oskused omandatakse nt tasemeõppes või täienduskoolitustel ja/või praktilise töö käigus. Juhtivhindaja, hindajate koordinaator, koolitusjuht, personali värbamisspetsialist. Kutse koosneb ühest kompetentsist. Kutse taotlemisel hinnatakse seda kompetentsi kas eraldi või nende kutsete osana, mille kutsestandardid sisaldavad isiku kompetentsuse hindamise nõuet. Isiku kompetentsuse hindamine 6 Õpetaja, tase 7-1 Teacher, level 7-1 4 Õpetaja V (versioon 1) Õpetaja V (versioon 2) Õpetaja V (versioon 3) Õpetaja, tase 7 (versioon 10) Õpetaja, tase 7 (versioon 11) Õpetaja, tase 7 (versioon 12) Õpetaja, tase 7 (versioon 5) Õpetaja, tase 7 (versioon 6) Õpetaja, tase 7 (versioon 7) Õpetaja, tase 7 (versioon 8) Õpetaja, tase 7 (versioon 9) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Õpetaja 10 2013-05-15 2013-05-15 2013-11-26 7 7 2341 Põhikooli (1.–9. klass) õpetajad 0113 Klassiõpetaja koolitus 85 Haridus Kutsestandardis kasutatud terminid Keelte oskustasemete kirjeldused Margus Pedaste Tartu Ülikool Katrin Meinart Eesti Õpetajate Liit Evi Veesaar Eesti Haridustöötajate Liit Kaja Plado Eesti Eripedagoogide Liit Urve Rannaääre Eesti Koolijuhtide Ühendus Maris Laanela Eesti Lasteaednike Liit Katrin Poom-Valickis Tallinna Ülikool Vilja Saluveer Haridus- ja Teadusministeerium Margit Timakov Eesti Õpetajate Liit Toomas Kruusimägi Eesti Koolijuhtide Ühendus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardi kasutusalad 1. Inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel; kutsenimetus märgitakse kutsetunnistusele. 2. Tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine, hindamine, arendamine. 3. Ametite kirjeldamine ja tutvustamine. 4. Karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks. 5. Koolitusvajaduse väljaselgitamine ning koolituse planeerimine. 6. Ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine. 7. Kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine. Õpetaja töö on toetada õppijate arengut, lähtudes nende tasemest, võimetest ja vajadustest ning arvestades riiklikes õppekavades seatud eesmärkidega ja arendada oma kutseoskusi. Õpetaja kavandab iseseisvalt ja koos teiste õpetajatega õpitegevust, õpetab ja kujundab selleks õppija arengut toetava õpikeskkonna. Professionaalse arengu eesmärgil reflekteerib oma tegevust. Vajadusel toetub oma töös nõustamisele ja mentorlusele ning nõustab ise õppijaid ja lapsevanemaid. Õpetaja osaleb meeskonna liikmena haridusasutuse arendus- ja loometegevuses, teeb koostööd kolleegide, tugispetsialistide, lapsevanemate ja õppijatega. Õpetaja kutsealal on ka õpetaja, tase 7-2 kutse, kes lisaks õpitegevuste läbiviimisele toetab teiste õpetajate ning organisatsiooni arengut ja arendab valdkonna metoodikat oma organisatsioonis. Ta on õpetaja, tase 7-1-le nõustajaks ja mentoriks uurimistöö läbiviimisel ning õpivara arendamisel. Õpetaja, tase 7-1 kutse koosneb järgmistest tööosadest ja -ülesannetest: A.2.1. Õpi- ja õpetamistegevuse kavandamine 2.1.1. Õppija arengu- ja õpivajaduste väljaselgitamine. 2.1.2. Õpetaja töö kavade koostamine. 2.1.3. Osapoolte kaasamine. 2.1.4. Õppevara valimine. A.2.2. Õpikeskkonna kujundamine 2.2.1. Füüsilise õpikeskkonna kujundamine. 2.2.2. Vaimse õpikeskkonna kujundamine. 2.2.3. Organisatsiooni kultuuri kujundamine. A.2.3. Õppimise ja arengu toetamine 2.3.1. Õpetamine. 2.3.2. Õpiprotsessi ja klassi/rühma juhtimine. 2.3.3. Õppija arengu toetamine. 2.3.4. Õppimist ja arengut toetav tagasiside ja hindamine. 2.3.5. Osapoolte kaasamine. A.2.4. Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 2.4.1. Õpetaja oma töö analüüsimine ja enesearendamine. 2.4.2. Õpetamise ja õppimise uurimine ning pedagoogilise teadmuse levitamine. 2.4.3. Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse heaolu tagamine. A.2.5. Nõustamine ja mentorlus 2.5.1. Õppija nõustamine. 2.5.2. Lapsevanema nõustamine. A.2.6. Arendus-, loome- ja teadustegevus 2.6.1. Haridusvaldkonna poliitika kujundamine ja arengu kavandamine. 2.6.2. Õppijatele suunatud õpivara koostamine või kohandamine. Õpetaja tööaeg ja puhkus on reguleeritud töölepinguseadusega. Töötingimused võivad täiendavalt olla reguleeritud töökorraldusreeglite või muude organisatsioonis kehtestatud õigusaktidega. Õpetaja töö on vaheldusrikas ja väljakutseid pakkuv, nõuab head suhtlemisoskust ja pingetaluvust, oluline on vaimse ja füüsilise tervise, sh hääle hoidmise oskus. Õpetaja peamised töövahendid on õpivara, kooli- ja kontoritarbed ning –tehnika, tahvel, IKT-vahendid ja -programmid ning erivahendid ja -materjalid vastavalt õpetatavale valdkonnale. Õpetajatöös on olulised ennastjuhtivus, ettevõtlikkus, vastutustundlikkus, enesekindlus, loomingulisus, tolerantsus, empaatiavõime, ausus ja positiivsus. Õpetaja hariduslik ettevalmistus on reguleeritud VV määrusega „Õpetajate koolituse raamnõuded“. Õpetaja, pedagoog. Õpetaja, tase 7-1 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.6 ja B.2.7 (läbiv kompetents) tõendamine. Õpi- ja õpetamistegevuse kavandamine 7 Õpikeskkonna kujundamine 7 Õppimise ja arengu toetamine 7 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 7 Nõustamine ja mentorlus 7 Arendus-, loome- ja teadustegevus 7 Õpetaja, tase 7-1 kutset läbiv kompetents 7 Õpetaja, tase 7-2 Senior teacher, level 7 1 Vanemõpetaja, tase 7 (versioon 2) Vanemõpetaja, tase 7 (versioon 3) Vanemõpetaja, tase 7 (versioon 4) Vanemõpetaja, tase 7 (versioon 5) Vanemõpetaja, tase 7 (versioon 6) Vanemõpetaja, tase 7 (versioon 7) Vanemõpetaja, tase 7 (versioon 8) Vanemõpetaja, tase 7 (versioon 9) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Õpetaja 10 2013-05-15 2013-05-15 2013-11-26 7 7 2330 Gümnaasiumiõpetajad 0113 Klassiõpetaja koolitus 85 Haridus Kutsestandardis kasutatud terminid Keelte oskustasemete kirjeldused Margus Pedaste Tartu Ülikool Katrin Meinart Eesti Õpetajate Liit Evi Veesaar Eesti Haridustöötajate Liit Kaja Plado Eesti Eripedagoogide Liit Urve Rannaääre Eesti Koolijuhtide Ühendus Maris Laanela Eesti Lasteaednike Liit Katrin Poom-Valickis Tallinna Ülikool Vilja Saluveer Haridus- ja Teadusministeerium Margit Timakov Eesti Õpetajate Liit Toomas Kruusimägi Eesti Koolijuhtide Ühendus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kutsestandardi kasutusalad 1. Tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine. 2. Inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel. 3. Ametite kirjeldamine ja tutvustamine. 4. Karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks. 5. Koolitusvajaduste väljaselgitamine ning koolituse planeerimine. 6. Ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine. 7. Kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine. Õpetaja töö on toetada õppijate arengut, lähtudes nende tasemest, võimetest ja vajadustest ning arvestades riiklikes õppekavades seatud eesmärkidega ja arendada oma kutseoskusi. Õpetaja, tase 7-2 kavandab iseseisvalt ja koos teiste õpetajatega õpitegevusi, õpetab ja kujundab selleks õppija arengut toetava õpikeskkonna. Professionaalse arengu eesmärgil reflekteerib oma tegevust, nõustab kolleege, õppijaid ja lapsevanemaid. Ta osaleb arendus-, loome- ja teadustegevuses ja teeb seonduvaid ettepanekuid. Õpetaja, tase 7-2 teeb koostööd kolleegide, tugispetsialistide, lapsevanemate ja õppijatega, juhendab õpetajaid õpivara arendamisel, õpitegevuste kavandamisel ja analüüsil, lapsevanemate, kolleegide ja tugispetsialistide kaasamisel, uurimistöö läbiviimisel ning enesearendamisel ja nõustamisel. Ta toetab teiste õpetajate ning organisatsiooni arengut ja arendab valdkonna metoodikat oma organisatsioonis. Õpetaja kutsealal on lisaks õpetaja, tase 7-2 kutsele ka õpetaja, tase 7-1 kutse, mis omandatakse õpetaja esmakoolituse läbimisel või isiku kompetentsuse hindamisel kutsestandardile vastavaks kutset andva organi poolt. A.2.1. Õpi- ja õpetamistegevuse kavandamine 2.1.1. Õppija arengu- ja õpivajaduste väljaselgitamine. 2.1.2. Õpetaja töö kavade koostamine. 2.1.3. Osapoolte kaasamine. 2.1.4. Õppevara valimine. A.2.2. Õpikeskkonna kujundamine 2.2.1. Füüsilise õpikeskkonna kujundamine. 2.2.2. Vaimse õpikeskkonna kujundamine. 2.2.3. Organisatsiooni kultuuri kujundamine. A.2.3. Õppimise ja arengu toetamine 2.3.1. Õpetamine. 2.3.2. Õpiprotsessi ja klassi/rühma juhtimine. 2.3.3. Õppija arengu toetamine. 2.3.4. Õppimist ja arengut toetav tagasiside ja hindamine. 2.3.5. Osapoolte kaasamine. A.2.4. Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 2.4.1. Õpetaja oma töö analüüsimine ja enesearendamine. 2.4.2. Õpetamise ja õppimise uurimine ning pedagoogilise teadmuse levitamine. 2.4.3. Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse heaolu tagamine. A.2.5. Nõustamine ja mentorlus 2.5.1. Õppija nõustamine. 2.5.2. Lapsevanema nõustamine. 2.5.3. Kolleegide mentorlus. A.2.6. Arendus-, loome- ja teadustegevus 2.6.1. Haridusvaldkonna poliitika kujundamine ja arengu kavandamine. 2.6.2. Õppijatele suunatud õpivara koostamine või kohandamine. A.2.7. Kollektiivi juhtimine 2.7.1. Projektimeeskondade juhtimine. 2.7.2. Aine-, kutse- ja/või erialaühenduste juhtimine. A.2.8. Õpetajate koolitamine 2.8.1. Tegevõpetajate koolitamine. 2.8.2. Õpetajakoolituse praktika juhendamine või koordineerimine. Õpetaja tööaeg ja puhkus on reguleeritud töölepinguseadusega. Töötingimused võivad täiendavalt olla reguleeritud töökorraldusreeglite või muude organisatsioonis kehtestatud õigusaktidega. Õpetaja töö on vaheldusrikas ja väljakutseid pakkuv, nõuab head suhtlemisoskust ja pingetaluvust, oluline on vaimse ja füüsilise tervise, sh hääle hoidmise oskus. Õpetaja peamised töövahendid on õpivara, kooli- ja kontoritarbed ning –tehnika, tahvel, IKT-vahendid ja -programmid ning erivahendid ja -materjalid vastavalt õpetatavale valdkonnale. Õpetajatöös on olulised ennastjuhtivus, ettevõtlikkus, vastutustundlikkus, enesekindlus, loomingulisus, tolerantsus, empaatiavõime, ausus ja positiivsus. Õpetaja hariduslik ettevalmistus on reguleeritud VV määrusega „Õpetajate koolituse raamnõuded“. Õpetaja, pedagoog. Õpetaja, tase 7-2 kutse koosneb üheksast kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.6 ja B.2.9 (läbiv kompetents) tõendamine. Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitavatest kompetentsidest B.2.7 ja B.2.8 vähemalt üks (1). Õpi- ja õpetamistegevuse kavandamine 7 Õpikeskkonna kujundamine 7 Õppimise ja arengu toetamine 7 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 7 Nõustamine ja mentorlus 7 Arendus-, loome- ja teadustegevus 7 Kollektiivi juhtimine 7 Õpetajate koolitamine 7 Õpetaja, tase 7-2 kutset läbiv kompetents 7 Abipagar, tase 3 Assistant Baker, level 3 6 Abipagar, tase 3 (versioon 10) Abipagar, tase 3 (versioon 7) Abipagar, tase 3 (versioon 8) Abipagar, tase 3 (versioon 9) Pagar I (versioon 1) Pagar I (versioon 2) Pagar I (versioon 3) Pagar I (versioon 4) Pagar I (versioon 5) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Pagar 19 2013-05-16 2013-05-16 2018-04-16 3 3 7512 Pagarid, kondiitrid ja maiustustevalmistajad 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Katrin Kapten-Leppik OÜ Vilmix Kairit Luhakooder AS Eesti Pagar Viiu Magnus Eesti Pagarite Selts Eha Martma Tallinna Teeninduskool Ülle Parbo SA Innove Inga Rahnu OÜ Vilmix Janno Semidor Fazer Food OÜ Raivo Vilbaste Eesti Leivaliit Abipagar, tase 3 kutsestandard on aluseks kutsehariduse ja täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Pagari kutseala koosneb kolmest kutsest: abipagar, tase 3; pagar, tase 4 ja pagar, tase 5, milles 3. taseme abipagar töötab põhiliselt juhendamisel kindlates kitsastes töölõikudes, 4. taseme pagar töötab iseseisvalt kõikides töölõikudes ja 5. taseme meisterpagar planeerib ja ohjab tootmist kogu tootmisprotsessi ulatuses, osaleb uute toodete kavandamisel ja arendamisel ning organiseerib töögrupi tööd. Abipagar, tase 3 on oskustöötaja, kes töötab pagari või kondiitri juhendamisel ettevõttes, kus valmistatakse pagari- ja/või kondiitritooteid. Ta täidab temale antud erialaseid töökorraldusi vastavalt ettevõtte eripärale. Tema põhilisteks tööülesanneteks on toorainete ladustamine ja ettevalmistamine; taina vormimine, valmistoodete pakendamine ja ladustamine ning puhastus- ja koristustööde tegemine. Abipagar osaleb meeskonnatöös. A.2.1 Toorainete ettevalmistamine 1) Toodete ja/või kaunistusmaterjalide ettevalmistamine 2) Lihtsamate soolaste ja magusate täidiste valmistamine A.2.2 Tainaste vormimine ning küpsetuseelne ja -järgne viimistlemine 1) Tainaste tükeldamine ja kaalu jälgimine 2) Lihtpagaritoodete ja valikpagaritoodete viimistlemine A.2.3 Toodete jahutamine ning lihtsamate pagaritoodete viimistlemine ja külmutamine 1) Toodete jahutamine ja lõppviimistlemine 2) Tainaste, eelküpsetatud toodete ja valmistoodete külmutamine A.2.4 Toodete pakendamine ja ladustamine 1) Toodete pakendamine 2) Toodete ladustamine A.2.5 Masinate ja seadmete kasutamine 1) Masina või seadme osade seisukorra kontrollimine 2) Masina või seadme käivitamine 3) Toote valmistamine 4) Masina või seadme veateadete eristamine 5) Masina või seadme veateadete salvestamine 6) Masina või seadme seiskamine 7) Masina või seadme korrastamine ja puhastamine Pagar töötab enamasti seistes või liikudes, mis nõuab füüsilise koormuse taluvust ja head tervist. Oma igapäevatöös puutub pagar kokku toorainetega, mis võivad ülitundlikel inimestel põhjustada allergiat. Töö eripära nõuab valmisolekut töötada ka öisel ajal, samuti nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. Pagari tööks on enamasti vajalikud järgmised töövahendid, masinad ja seadmed: 1) töövahendid: kaalud, krabad, noad, spaatlid, visplid, vahustajad, kausid, sõelad, ahjuplaadid, termomeetrid, lõikelauad, mõõtevahendid, käsikärud (togid), riivid, ahju- ja küpsetusvormid jm, 2) masinad ja seadmed: kaalud, tainasegamismasinad, tainatükeldajad ja -ümardajad, vormimismasinad, kerkekapid, ahjud, jahutamisseadmed, pakkimismasinad, külmutamisseadmed jm, 3) koristusvahendid ja -seadmed. Pagari töö eeldab füüsilise pingutuse võimet, kohusetundlikkust, täpsust, koostöövõimet, õpivalmidust ja korrektsust. Abipagari kutseoskused on enamasti omandatud töökohal või kutse- või täiendusõppes. Pagar, pagar-kondiiter, abipagar Abipagar, tase 3 kutse saamiseks on vajalik kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.4 ja B.2.6 (läbiv kompetents) tõendamine. Täiendavalt on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.5. Toorainete ettevalmistamine 3 Tainaste vormimine ning küpsetuseelne ja -järgne viimistlemine 3 Toodete jahutamine ning lihtsamate pagaritoodete viimistlemine ja külmutamine 3 Toodete pakendamine ja ladustamine 3 Täiendavalt on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.5. Masinate ja seadmete kasutamine 3 Abipagar, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Pagar, tase 4 Baker, level 4 5 Pagar II (versioon 1) Pagar II (versioon 2) Pagar II (versioon 3) Pagar II (versioon 4) Pagar, tase 4 (versioon 6) Pagar, tase 4 (versioon 7) Pagar, tase 4 (versioon 8) Pagar, tase 4 (versioon 9) Tainavalmistaja, tase 4 Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Pagar 19 2013-05-16 2013-05-16 2018-04-16 4 4 7512 Pagarid, kondiitrid ja maiustustevalmistajad 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Katrin Kapten-Leppik OÜ Vilmix Kairit Luhakooder AS Eesti Pagar Viiu Magnus Eesti Pagarite Selts Eha Martma Tallinna Teeninduskool Ülle Parbo SA Innove Inga Rahnu OÜ Vilmix Janno Semidor Fazer Food OÜ Raivo Vilbaste Eesti Leivaliit Pagar, tase 4 kutsestandard on aluseks kutsekeskhariduse ja täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Selle kutsestandardi alusel antakse nii esmast kutset kui kutset: a) esmane kutse saadakse riiklikult tunnustatud, käesolevale kutsestandardile vastava õppekava täitmisel. Lõputunnistusele/diplomi lisale kantud märge esmase kutse saamise kohta tõendab, et isik on saanud ettevalmistuse ja omab valmisolekut vastaval tasemel kutsealal tegutsema asumiseks. b) kutse saadakse, kui kutset andev organ on hinnanud isiku reaalses tööelus tõendatud kompetentside vastavust kutsestandardile ning väljastanud kutsetunnistuse. Pagari kutseala koosneb kolmest kutsest: abipagar, tase 3; pagar, tase 4 ja pagar, tase 5, milles 3. taseme abipagar töötab põhiliselt juhendamisel kindlates kitsastes töölõikudes, 4. taseme pagar töötab iseseisvalt kõikides töölõikudes ja 5. taseme meisterpagar planeerib ja ohjab tootmist kogu tootmisprotsessi ulatuses, osaleb uute toodete kavandamisel ja arendamisel ning organiseerib töögrupi tööd. Pagar, tase 4 on oskustöötaja, kes töötab ettevõttes, kus valmistatakse pagari- ja/või kondiitritooteid. Pagari töö eeldab soovi valmistada kvaliteetseid pagaritooteid. Pagari tööülesanded on toorainete vastuvõtmine, toorainete ja toodete kvaliteedi kontrollimine (sh sensoorne hindamine, füüsikalis-keemiline hindamine jm), ladustamine ja ettevalmistamine; retsepti järgi taina valmistamine, vormimine, kergitamine, küpsetamine; valmistoodete pakendamine, ladustamine ja väljastamine. Pagar kasutab tööks vajalikke seadmeid ja töövahendeid. Ta organiseerib iseseisvalt oma tööd ning osaleb meeskonnatöös. Vajalik on pidev erialane enesetäiendamine. Pagar, tase 4 kutse sisaldab järgmist osakutset: Töö osad A.2.2 ja A.2.3 moodustavad tainavalmistaja, tase 4 osakutse. A.2.1 Pooltoodete ja/või kaunistusmaterjalide valmistamine 1) Tootmisseadmete ettevalmistamine 2) Toorainete ettevalmistamine 3) Soolaste ja magusate täidiste valmistamine 4) Rasvaglasuuride kasutamine A.2.2 Tainaste valmistamine, sh juuretise ja keedu valmistamine 1) Tootmisseadmete ettevalmistamine 2) Toorainete ettevalmistamine 3) Komponentide lisamine ja tainaste segamine 4) Tainaste kvaliteedi ja valmiduse hindamine (sh sensoorne hindamine) A.2.3 Tainaste kääritamine, vormimine, kergitamine 1) Tainaste kääritamine 2) Tainaste tükeldamine ja kaalu jälgimine 3) Tainaste kergitamine A.2.4 Toodete küpsetamine 1) Tootmisseadmete seadistamine 2) Lihtpagaritoodete ja lihtsamate valikpagaritoodete küpsetuseelne viimistlemine 3) Toodete küpsetamine erinevates ahjutüüpides ja küpsetusseadmetes 4) Kvaliteedi jälgimine A.2.5 Toodete jahutamine ja viimistlemine 1) Toodete jahutamine 2) Toodete lõppviimistlemine A.2.6 Toodete külmutamine 1) Pooltoodete külmutamine 1.1 Tainaste külmutamine 1.2 Eelküpsetatud toodete külmutamine 2) Valmistoodete külmutamine A.2.7 Toodete pakendamine ja ladustamine 1) Toodete pakendamine 2) Toodete ladustamine A.2.8 Juhtimine ja majandamine 1) Müügi ja turundustöös osalemine 2) Kaastöötajate juhendamine ja nõustamine 3) Oma töölõigu töö korraldamine A.2.9 Masinate ja seadmete kasutamine 1) Tegevuse kavandamine 2) Masinate ja seadmete seisukorra kontrollimine 3) Masinate ja seadmete käivitamine 4) Toote valmistamine 5) Toote kvaliteedi hindamine 6) Masinate ja seadmete veateadete eristamine 7) Masinate ja seadmete veateadete salvestamine 8) Masinate või seadmete seiskamine 9) Masinate või seadmete korrastamine ja puhastamine Pagar töötab enamasti seistes või liikudes, mis nõuab füüsilise koormuse taluvust ja head tervist. Oma igapäevatöös puutub pagar kokku toorainetega, mis võivad ülitundlikel inimestel põhjustada allergiat. Töö eripära nõuab valmisolekut töötada ka öisel ajal, samuti nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. Pagari tööks on enamasti vajalikud järgmised töövahendid, masinad ja seadmed: 1) töövahendid: kaalud, krabad, noad, spaatlid, visplid, vahustajad, kausid, sõelad, ahjuplaadid, termomeetrid, lõikelauad, mõõtevahendid, käsikärud (togid), riivid, ahju- ja küpsetusvormid jm, 2) masinad ja seadmed: kaalud, tainasegamismasinad, tainatükeldajad ja -ümardajad, vormimismasinad, kerkekapid, ahjud, jahutamisseadmed, pakkemasinad, külmutamisseadmed jm, 3) koristusvahendid ja -seadmed. Pagari töö eeldab füüsilise pingutuse võimet, kohusetundlikkust, täpsust, koostöövõimet, õpivalmidust ja korrektsust. 4. taseme pagari esmataseme kutse saadakse kutsekeskhariduse õppekava läbimise järel. 4. taseme kutsetunnistusega pagaril on enamasti erialane kutsekeskharidus, kutseoskused on omandatud töökohal või täiendusõppes ja tal on vähemalt kuue kuune erialane töökogemus. Pagar, pagar-kondiiter. Pagar, tase 4 kutse saamiseks on vajalik kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.8 ja B.2.10 (läbiv kompetents) tõendamine. Täiendavalt on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.9. Kompetentside B.2.2, B.2.3 ja B.2.10 tõendamisel on võimalik saada tainavalmistaja, tase 4 osakutse. Pooltoodete ja/või kaunistusmaterjalide valmistamine 4 Tainaste valmistamine, sh juuretise ja keedu valmistamine 4 Tainaste kääritamine, vormimine, kergitamine 4 Toodete küpsetamine 4 Toodete jahutamine ja viimistlemine 4 Toodete külmutamine 4 Toodete pakendamine ja ladustamine 4 Juhtimine ja majandamine 4 Täiendavalt on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.9. Masinate ja seadmete kasutamine 4 Pagar, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Meisterpagar, tase 5 Baker, level 5 5 Meisterpagar, tase 5 (versioon 6) Meisterpagar, tase 5 (versioon 7) Pagar III (versioon 1) Pagar III (versioon 2) Pagar III (versioon 3) Pagar III (versioon 4) Vanempagar, tase 5 (versioon 8) Vanempagar, tase 5 (versioon 9) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Pagar 19 2013-05-16 2013-05-16 2018-04-16 5 5 7512 Pagarid, kondiitrid ja maiustustevalmistajad 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Katrin Kapten-Leppik OÜ Vilmix Kairit Luhakooder AS Eesti Pagar Viiu Magnus Eesti Pagarite Selts Eha Martma Tallinna Teeninduskool Ülle Parbo SA Innove Inga Rahnu OÜ Vilmix Janno Semidor Fazer Food OÜ Raivo Vilbaste Eesti Leivaliit Meisterpagar, tase 5 kutsestandard on aluseks täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Pagari kutseala koosneb kolmest kutsest: abipagar, tase 3; pagar, tase 4 ja meisterpagar, tase 5, milles 3. taseme abipagar töötab põhiliselt juhendamisel kindlates kitsastes töölõikudes, 4. taseme pagar töötab iseseisvalt kõikides töölõikudes ja 5. taseme meisterpagar planeerib ja ohjab tootmist kogu tootmisprotsessi ulatuses, osaleb uute toodete kavandamisel ja arendamisel ning organiseerib töögrupi tööd. Meisterpagar, tase 5 on kogemusega spetsialist, kes töötab ettevõttes, kus valmistatakse pagari- ja/või kondiitritooteid. Ta planeerib ja ohjab tootmist kogu tootmisprotsessi ulatuses, vajadusel arendab uusi pagaritooteid. Vastutab töörühma liikmete töö eest ja vajadusel juhendab neid. Meisterpagari tööülesanded on toorainete vastuvõtmine, kvaliteedi kontrollimine, ladustamine ja ettevalmistamine; retsepti järgi taina valmistamine, vormimine, kergitamine, küpsetamine; pool- ja valmistoodete kvaliteedi kontrollimine (sh sensoorne hindamine, füüsikalis-keemiline hindamine jm), pakendamine, ladustamine ja väljastamine. Ta kasutab tööks vajalikke seadmeid ja töövahendeid. Ta hoiab ennast kursis valdkonna arengutega Eestis ja teistes riikides, täiendab oma kompetentsust järjepidevalt. 5. taseme meisterpagar organiseerib enda ja töögrupi tööd ning töötab meeskonnas. A.2.1 Toodete kavandamine ja arendamine 1) Toodete kavandamine ja arendamine 2) Toote hinna kujundamine ning retseptide ja tehnoloogiliste juhendite koostamine A.2.2 Pooltoodete ja/või kaunistusmaterjalide valmistamine 1) Tootmisseadmete seadistamine 2) Toorainete ettevalmistamine 3) Soolaste ja magusate täidiste valmistamine 4) Rasvaglasuuride kasutamine A.2.3 Tainaste valmistamine, sh juuretise ja keedu valmistamine 1) Tootmisseadmete seadistamine 2) Toorainete ettevalmistamine 3) Komponentide lisamine ja tainaste segamine 4) Tainaste kvaliteedi ja valmiduse hindamine (sh sensoorne hindamine) A.2.4 Tainaste kääritamine, vormimine, kergitamine 1) Tainaste kääritamine 2) Tainaste tükeldamine ja kaalu jälgimine 3) Tainaste kergitamine A.2.5 Toodete küpsetamine 1) Tootmisseadmete seadistamine 2) Liht- ja valikpagaritoodete küpsetuseelne viimistlemine 3) Toodete küpsetamine erinevates ahjutüüpides ja küpsetusseadmetes 4) Kvaliteedi jälgimine A.2.6 Toodete jahutamine ja viimistlemine 1) Toodete jahutamine 2) Toodete lõppviimistlemine A.2.7 Toodete külmutamine 1) Pooltoodete külmutamine 1.1 Tainaste külmutamine 1.2 Eelküpsetatud toodete külmutamine 2) Valmistoodete külmutamine A.2.8 Toodete pakendamine ja ladustamine 1) Toodete pakendamine 2) Toodete ladustamine A.2.9 Juhtimine ja majandamine 1) Äriplaani koostamisel osalemine 2) Enesekontrolli plaani koostamisel osalemine 3) Ettevõtte töö korraldamine 4) Kaastöötajate juhendamine ja nõustamine 5) Müügi ja turundustöö korraldamine A.2.10 Masinate ja seadmete kasutamine 1) Tegevuse kavandamine 2) Masinate ja seadmete seisukorra kontrollimine 3) Masinate ja seadmete käivitamine 4) Toote valmistamine 5) Toote kvaliteedi hindamine 6) Masinate ja seadmete veateadete eristamine 7) Masinate ja seadmete veateadete salvestamine 8) Masinate või seadmete seiskamine 9) Masinate või seadmete korrastamine ja puhastamine Pagar töötab enamasti seistes või liikudes, mis nõuab füüsilise koormuse taluvust ja head tervist. Oma igapäevatöös puutub pagar kokku toorainetega, mis võivad ülitundlikel inimestel põhjustada allergiat. Töö eripära nõuab valmisolekut töötada ka öisel ajal, samuti nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. Pagari tööks on enamasti vajalikud järgmised töövahendid, masinad ja seadmed: 1) töövahendid: kaalud, krabad, noad, spaatlid, visplid, vahustajad, kausid, sõelad, ahjuplaadid, termomeetrid, lõikelauad, mõõtevahendid, käsikärud (togid), riivid, ahju- ja küpsetusvormid jm, 2) masinad ja seadmed: kaalud, tainasegamismasinad, tainatükeldajad, -ümardajad, vormimismasinad, kerkekapid, ahjud, jahutamisseadmed, pakkemasinad, külmutamisseadmed jm, 3) koristusvahendid ja -seadmed. Meisterpagari töö eeldab loovust, füüsilise pingutuse võimet, kohusetundlikkust, täpsust, koostöövõimet, õpivalmidust ja korrektsust. 5. taseme meisterpagaril on enamasti erialane kutsekeskharidus või kutseoskused on omandatud töökohal või täiendusõppes ja vähemalt viieaastane erialane töökogemus pagari- või kondiitritooteid valmistatavas ettevõttes. Pagar, pagar-kondiiter Meisterpagar, tase 5 kutse saamiseks on vajalik kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.9 ja B.2.11 (läbiv kompetents) tõendamine. Täiendavalt on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.10. Toodete kavandamine ja arendamine 5 Pooltoodete ja/või kaunistusmaterjalide valmistamine 5 Tainaste valmistamine, sh juuretise ja keedu valmistamine 5 Tainaste kääritamine, vormimine, kergitamine 5 Toodete küpsetamine 5 Toodete jahutamine ja viimistlemine 5 Toodete külmutamine 5 Toodete pakendamine ja ladustamine 5 Juhtimine ja majandamine 5 Täiendavalt on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.10. Masinate ja seadmete kasutamine 4 Meisterpagar, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Kondiiter, tase 4 Pastry-cook, level 4 5 Kondiiter II (versioon 1) Kondiiter II (versioon 2) Kondiiter II (versioon 3) Kondiiter II (versioon 4) Kondiiter, tase 4 (versioon 6) Kondiiter, tase 4 (versioon 7) Kondiiter, tase 4 (versioon 8) Kondiiter, tase 4 (versioon 9) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Kondiiter 19 2013-05-16 2013-05-16 2018-04-16 4 4 7512 Pagarid, kondiitrid ja maiustustevalmistajad 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Katrin Kapten-Leppik OÜ Vilmix Kairit Luhakooder AS Eesti Pagar Viiu Magnus Eesti Pagarite Selts Eha Martma Tallinna Teeninduskool Ülle Parbo SA Innove Inga Rahnu OÜ Vilmix Janno Semidor Fazer Food OÜ Raivo Vilbaste Eesti Leivaliit Kondiiter, tase 4 kutsestandard on aluseks kutsekeskhariduse ja täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Selle kutsestandardi alusel antakse nii esmast kutset kui kutset: a) esmane kutse saadakse riiklikult tunnustatud, käesolevale kutsestandardile vastava õppekava täitmisel. Lõputunnistusele/diplomi lisale kantud märge esmase kutse saamise kohta tõendab, et isik on saanud ettevalmistuse ja omab valmisolekut vastaval tasemel kutsealal tegutsema asumiseks. b) kutse saadakse, kui kutset andev organ on hinnanud isiku reaalses tööelus tõendatud kompetentside vastavust kutsestandardile ning väljastanud kutsetunnistuse. Kondiitri kutseala koosneb kahest kutsest: kondiiter, tase 4 ja meisterkondiiter, tase 5, milles 4. taseme kondiiter töötab iseseisvalt kõikides töölõikudes ja 5. taseme meisterkondiiter planeerib ja ohjab tootmist kogu tootmisprotsessi ulatuses, osaleb uute toodete kavandamisel ja arendamisel ning organiseerib töögrupi tööd. Kondiiter, tase 4 on oskustöötaja, kes töötab ettevõttes, kus valmistatakse valikpagari- ja/või kondiitritooteid. Kondiitri tööülesanded on toorainete vastuvõtmine, kontrollimine, ladustamine ja ettevalmistamine; retsepti järgi taina valmistamine, küpsetamine; täidiste, katete ja kaunistuste valmistamine; toodete kokkupanemine, kaunistamine ja viimistlemine; valmistoodete pakendamine, ladustamine ja väljastamine. Kondiitri töö on suures osas käsitöö, mis eeldab käte osavust, loovust ja ilumeelt. Kondiiter kasutab tööks vajalikke seadmeid ja töövahendeid. Ta organiseerib iseseisvalt oma tööd ning osaleb meeskonnatöös. Vajalik on pidev erialane enesetäiendamine. A.2.1 Pooltoodete ja/või kaunistusmaterjalide valmistamine 1) Tootmisseadmete ettevalmistamine 2) Toorainete ettevalmistamine 3) Soolaste ja magusate täidiste valmistamine 4) Küpsetatud pooltoodete valmistamine 5) Suhkruliste pooltoodete valmistamine ja kasutamine 6) Šokolaadi ja rasvaglasuuride kasutamine A.2.2 Tainaste valmistamine 1) Tootmisseadmete ettevalmistamine 2) Toorainete ettevalmistamine 3) Komponentide lisamine ja tainaste segamine 4) Tainaste kvaliteedi ja valmiduse hindamine A.2.3 Tainaste vormimine ja kergitamine 1) Tainaste tükeldamine ja kaalu jälgimine 2) Toodete kergitamine A.2.4 Toodete küpsetamine 1) Tootmisseadmete seadistamine 2) Valikpagaritoodete küpsetuseelne viimistlemine 3) Toodete küpsetamine erinevates ahjutüüpides ja küpsetusseadmetes 4) Kvaliteedi jälgimine A.2.5 Toodete jahutamine ja viimistlemine 1) Toodete jahutamine 2) Toodete lõppviimistlemine A.2.6 Valikpagaritoodete külmutamine 1) Pooltoodete külmutamine 1.1 Tainaste külmutamine 1.2 Eelküpsetatud toodete külmutamine 2) Valmistoodete külmutamine A.2.7 Toodete pakendamine ja ladustamine 1) Toodete pakendamine 2) Toodete ladustamine A.2.8 Juhtimine ja majandamine 1) Müügi ja turundustöös osalemine 2) Kaastöötajate juhendamine ja nõustamine 3) Oma töölõigu töö korraldamine A.2.9 Masinate ja seadmete kasutamine 1) Tegevuse kavandamine 2) Masinate ja seadmete seisukorra kontrollimine 3) Masinate ja seadmete käivitamine 4) Toote valmistamine 5) Toote kvaliteedi hindamine 6) Masinate ja seadmete veateadete eristamine 7) Masinate ja seadmete veateadete salvestamine 8) Masinate või seadmete seiskamine 9) Masinate või seadmete korrastamine ja puhastamine Kondiiter töötab enamasti seistes või liikudes, mis nõuab füüsilise koormuse taluvust ja head tervist. Oma igapäevatöös puutub kondiiter kokku toorainetega, mis võivad ülitundlikel inimestel põhjustada allergiat. Töö eripära nõuab valmisolekut töötada ka öisel ajal, samuti nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. Kondiitri tööks on enamasti vajalikud järgmised töövahendid, masinad ja seadmed: 1) töövahendid: kaalud, krabad, noad, spaatlid, visplid, vahustajad, kausid, sõelad, ahjuplaadid, termomeetrid, lõikelauad, mõõtevahendid, käsikärud (togid), riivid, ahju- ja küpsetusvormid jm; 2) masinad ja seadmed: kaalud, tainasegamismasinad, tainatükeldajad ja -ümardajad, vormimismasinad, kerkekapid, ahjud, jahutamisseadmed, pakkemasinad, külmutamisseadmed jm; 3) koristusvahendid ja -seadmed. Kondiitri töö eeldab füüsilise pingutuse võimet, kohusetundlikkust, täpsust, koostöövõimet, õpivalmidust ja korrektsust ning loovust ja ilumeelt. 4. taseme kondiitri esmataseme kutse saadakse kutsekeskhariduse õppekava läbimise järel. 4. taseme kutsetunnistusega kondiitril on enamasti erialane kutsekeskharidus, kutseoskused on omandatud töökohal või täiendusõppes ja tal on vähemalt kuue kuune erialane töökogemus. Kondiiter, pagar-kondiiter Kondiiter, tase 4 kutse saamiseks on vajalik kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.8 ja B.2.10 (läbiv kompetents) tõendamine. Täiendavalt on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.9. Pooltoodete ja/või kaunistusmaterjalide valmistamine 4 Tainaste valmistamine 4 Tainaste vormimine ja kergitamine 4 Toodete küpsetamine 4 Toodete jahutamine ja viimistlemine 4 Valikpagaritoodete külmutamine 4 Toodete pakendamine ja ladustamine 4 Juhtimine ja majandamine 4 Täiendavalt on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.9. Masinate ja seadmete kasutamine 4 Kondiiter, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Meisterkondiiter, tase 5 Pastry Chef, level 5 5 Kondiiter III (versioon 1) Kondiiter III (versioon 2) Kondiiter III (versioon 3) Kondiiter III (versioon 4) Meisterkondiiter, tase 5 (versioon 6) Meisterkondiiter, tase 5 (versioon 7) Vanemkondiiter, tase 5 (versioon 8) Vanemkondiiter, tase 5 (versioon 9) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Kondiiter 19 2013-05-16 2013-05-16 2018-04-16 5 5 7512 Pagarid, kondiitrid ja maiustustevalmistajad 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Katrin Kapten-Leppik OÜ Vilmix Kairit Luhakooder AS Eesti Pagar Viiu Magnus Eesti Pagarite Selts Eha Martma Tallinna Teeninduskool Ülle Parbo SA Innove Inga Rahnu OÜ Vilmix Janno Semidor Fazer Food OÜ Raivo Vilbaste Eesti Leivaliit Meisterkondiiter, tase 5 kutsestandard on aluseks kutsehariduse ja täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Kondiitri kutseala koosneb kahest kutsest: kondiiter, tase 4 ja meisterkondiiter, tase 5, milles 4. taseme kondiiter töötab iseseisvalt kõikides töölõikudes ja 5. taseme meisterkondiiter planeerib ja ohjab tootmist kogu tootmisprotsessi ulatuses, osaleb uute toodete kavandamisel ja arendamisel ning organiseerib töögrupi tööd. Meisterkondiiter, tase 5 on kogemusega spetsialist, kes töötab ettevõttes, kus valmistatakse valikpagari- ja/või kondiitritooteid. Ta planeerib ja ohjab tootmist kogu tootmisprotsessi ulatuses, vajadusel arendab uusi kondiitritooteid. Vastutab töögrupi liikmete töö eest ja vajadusel juhendab neid. Meisterkondiitri tööülesanded on toorainete vastuvõtmine; toorainete ja toodete kvaliteedi kontrollimine, ladustamine ja ettevalmistamine; retsepti järgi taina valmistamine, küpsetamine; täidiste, katete ja kaunistuste valmistamine; toodete kokkupanemine, kaunistamine ja viimistlemine; valmistoodete pakendamine, ladustamine ja väljastamine. Kondiitri töö on suures osas käsitöö, mis eeldab käte osavust, loovust ja ilumeelt. Kondiiter kasutab tööks vajalikke seadmeid ja töövahendeid. 5. taseme kondiiter organiseerib enda ja töögrupi tööd ning töötab meeskonnas. Ta hoiab ennast kursis valdkonna arengutega Eestis ja teistes riikides ja täiendab oma kompetentsust järjepidevalt. 5. taseme meisterkondiiter organiseerib enda ja töögrupi tööd ning töötab meeskonnas. A.2.1 Toodete kavandamine ja arendamine 1) Toodete kavandamine ja arendamine 2) Toote hinna kujundamine ning retseptide ja tehnoloogiliste juhendite koostamine A.2.2 Pooltoodete ja/või kaunistusmaterjalide valmistamine 1) Tootmisseadmete seadistamine 2) Toorainete ettevalmistamine 3) Soolaste ja magusate täidiste valmistamine 4) Küpsetatud pooltoodete valmistamine 5) Suhkruliste pooltoodete valmistamine ja kasutamine 6) Šokolaadi ja rasvaglasuuride kasutamine A.2.3 Tainaste valmistamine 1) Tootmisseadmete seadistamine 2) Toorainete ettevalmistamine 3) Komponentide lisamine ja tainaste segamine 4) Tainaste kvaliteedi ja valmiduse hindamine A.2.4 Tainaste vormimine ja kergitamine 1) Tainaste tükeldamine ja kaalu jälgimine 2) Tainaste kergitamine A.2.5 Toodete küpsetamine 1) Tootmisseadmete seadistamine 2) Valikpagaritoodete küpsetuseelne viimistlemine 3) Toodete küpsetamine erinevates ahjutüüpides ja küpsetusseadmetes 4) Kvaliteedi jälgimine A.2.6 Toodete jahutamine ja viimistlemine 1) Toodete jahutamine 2) Toodete lõppviimistlemine A.2.7 Valikpagaritoodete külmutamine 1) Pooltoodete külmutamine 1.1 Tainaste külmutamine 1.2 Eelküpsetatud toodete külmutamine 2) Valmistoodete külmutamine A.2.8 Toodete pakendamine ja ladustamine 1) Toodete pakendamine 2) Toodete ladustamine A.2.9 Juhtimine ja majandamine 1) Äriplaani koostamisel osalemine 2) Enesekontrolli plaani koostamisel osalemine 3) Ettevõtte töö korraldamine 4) Kaastöötajate juhendamine ja nõustamine 5) Müügi ja turundustöö korraldamine A.2.9 Masinate ja seadmete kasutamine 1) Tegevuse kavandamine 2) Masinate ja seadmete seisukorra kontrollimine 3) Masinate ja seadmete käivitamine 4) Toote valmistamine 5) Toote kvaliteedi hindamine 6) Masinate ja seadmete veateadete eristamine 7) Masinate ja seadmete veateadete salvestamine 8) Masinate või seadmete seiskamine 9) Masinate või seadmete korrastamine ja puhastamine Kondiiter töötab enamasti seistes või liikudes, mis nõuab füüsilise koormuse taluvust ja head tervist. Oma igapäevatöös puutub kondiiter kokku toorainetega, mis võivad ülitundlikel inimestel põhjustada allergiat. Töö eripära nõuab valmisolekut töötada ka öisel ajal, samuti nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. Kondiitri tööks on enamasti vajalikud järgmised töövahendid, masinad ja seadmed: 1) töövahendid: kaalud, krabad, noad, spaatlid, visplid, vahustajad, kausid, sõelad, ahjuplaadid, termomeetrid, lõikelauad, mõõtevahendid, käsikärud (togid), riivid, ahju- ja küpsetusvormid jm; 2) masinad ja seadmed: kaalud, tainasegamismasinad, tainatükeldajad ja -ümardajad, vormimismasinad, kerkekapid, ahjud, jahutamisseadmed, pakkimismasinad, külmutamisseadmed jm; 3) koristusvahendid ja -seadmed. 5. taseme meisterkondiitri töö eeldab loovust ja ilumeelt, kohusetundlikkust, täpsust, koostöövõimet, õpivalmidust ja korrektsust ning loovust ja füüsilise pingutuse võimet. 5. taseme meisterkondiitril on enamasti erialane kutsekeskharidus või kutseoskused on omandatud töökohal või täiendusõppes ja vähemalt viieaastane erialane töökogemus valikpagari- või kondiitritooteid valmistatavas ettevõttes. Kondiiter, pagar-kondiiter Kondiiter, tase 5 kutse saamiseks on vajalik kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.9 ja B.2.11 (läbiv kompetents) tõendamine. Täiendavalt on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.10. Toodete kavandamine ja arendamine 5 Pooltoodete ja/või kaunistusmaterjalide valmistamine 5 Tainaste valmistamine 5 Tainaste vormimine ja kergitamine 5 Toodete küpsetamine 5 Toodete jahutamine ja viimistlemine 5 Valikpagaritoodete külmutamine 5 Toodete pakendamine ja ladustamine 5 Juhtimine ja majandamine 5 Täiendavalt on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.10. Masinate ja seadmete kasutamine 4 Meisterkondiiter, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Rannakalur, tase 4 Coastal fisherman, level 4 6 Rannakalur II (versioon 1) Rannakalur II (versioon 2) Rannakalur II (versioon 3) Rannakalur II (versioon 4) Rannakalur II (versioon 5) Rannakalur, tase 4 (versioon 7) Rannakalur, tase 4 (versioon 8) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Kalandus Kalur 19 2013-05-16 2013-05-16 2017-11-12 4 4 6222 Sisevete- ja rannapüügikalurid 0831 Kalandus 03 Kalapüük ja vesiviljelus Keelte oskustasemete kirjeldused Andres Jagor Eesti Mereakadeemia Eve Külmallik Põllumajandusministeerium Lauri Laurent Rannakalur Helgi Lunina Eesti Kalurite Liit Liivika Näks Keskkonnaministeerium Toivo Orgusaar Eesti Kalurite Liit Katrin Pärn TÜ EMI Kalanduse Teabekeskus Jaak-Velori Sadul Maamajanduse Infokeskus Mati Sarevet Eesti Kaugpüüdjate Liit Indrek Ulla Keskkonnainspektsioon Rannakalur, tase 4 kutsestandard on aluseks kutsehariduse ja täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Rannakalur, tase 4 on oskustöötaja, kes tegeleb kalapüügi ja kala esmakäitlemisega. Lisaks on tema tööülesanneteks püüniste hooldamine, korrastamine ja nende püügiks ettevalmistamine, kalapüügiks vajalike tehniliste vahendite kasutamine ja hooldamine ning kalasaagi müügiks ettevalmistamine ja ladustamine. Rannakalur kasutab oma töös lubatud kalapüügimeetodeid ja -vahendeid. Ta järgib kalapüüki reguleerivate õigusaktide nõudeid. Rannakalur, tase 4 töötab iseseisvalt ja vastutab oma tegevuse eest vastavalt õigusaktide nõuetele. 4. taseme rannakaluri kutsetunnistus annab õiguse olla kantud kalurina kalapüügiloale vastavalt kalapüügiseaduses sätestatule. Sisevetel töötavatele kaluritele kohaldatakse rannakaluritele esitatavad nõuded. Töötamisel rannakalurina tuleb kasuks väikelaevajuhi tunnistus. A.2.1 Püüniste korrastamine püügieelselt ja -järgselt 1.1 Püüniste ettevalmistamine püügiks 1.2 Püüniste korrashoid A.2.2 Kalapüük ja selle vormistamine 2.1 Kalapüügikoha ja -aja valimine 2.2 Kalapüügiviiside valimine ja kalapüüniste kasutamine kalapüügil 2.3 Kalade esmakäitlemine 2.4 Kalapüügiandmete esitamine A.2.3 Kalapüügi tehniliste vahendite kasutamine ja hooldamine 3.1 Võrgumasina kasutamine ja hooldamine 3.2 Vintside kasutamine ja hooldamine 3.3 Kalapumpade kasutamine (laevas või kail) ja hooldamine 3.4 Elektrooniliste seadmete (GPS, raadioside, kaardid jm) kasutamine ja hooldamine 3.5 Kalalaevade kasutamine ja hooldamine A.2.4 Kalasaagi esmakäitlemine, müügiks ettevalmistamine ja ladustamine 4.1 Saagi koguse ja kvaliteedi määramine 4.2 Saagi sorteerimine 4.3 Saagi kvaliteedi säilitamine 4.4 Saagile lisandväärtuse andmine (väärindamine) 4.5 Saagi müügiks ettevalmistamine 4.6 Saagi ladustamine A.2.5 Juhtimine ja majandamine 5.1 Kaastöötajate juhendamine ja nõustamine 5.2 Töö korraldamine 5.3 Äriplaani koostamine ja tasuvuse arvestamine 5.4 Klientide ja koostööpartneritega lepingute sõlmimine 5.5 Müügi- ja turundustöö korraldamine Rannakaluri töö eeldab meresõidu ja üksiolemise taluvust, valmisolekut töötada põhiliselt välitingimustes niiskes ja märjas keskkonnas, kus võib ette tulla järske temperatuuride vahetusi. Töö on hooajaline ja võib toimuda puhkepäevadel, riiklikel pühadel ja vajadusel öisel ajal. Vaja võib minna käitumisoskust ekstreemsetes olukordades ning esmaseid pääste- ja esmaabioskusi veekogudel. Rannakaluri põhilisteks töövahenditeks on kalapüügivahendid, masinad ja seadmed ning muud vajalikud abivahendid. Rannakaluri töö eeldab suurt füüsilist ja vaimset koormustaluvust, keskkonnataluvust, koostöö- ja otsustusvõimet ning iseseisvust. Rannakaluritena töötavad tavapäraselt inimesed, kellel on kutseharidus või kutseoskused on omandatud töö käigus kutselise rannakaluri juhendamisel. 4. taseme rannakaluril on tavapäraselt vähemalt kolmeaastane kalapüügialane töökogemus ja vähemalt põhiharidus. Kalur, rannakalur Kutsealal töötamiseks on nõutav rannakalur, tase 4 kutsetunnistus vastavalt kalapüügiseadusele. Täpsustus: rannakalur, tase 4 ja rannakalur II kutsetunnistused on võrdsustatud. Rannakalur, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.4 ja B.2.6 (läbiv kompetents) tõendamine. Täiendavalt on võimalik tõendada kompetents B.2.5. Püüniste korrastamine püügieelselt ja -järgselt 4 Kalapüük ja selle vormistamine 4 Kalapüügi tehniliste vahendite kasutamine ja hooldamine 4 Kalasaagi esmakäitlemine, müügiks ettevalmistamine ja ladustamine 4 Täiendavalt on võimalik tõendada kompetents B.2.5. Juhtimine ja majandamine 4 Rannakalur, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Aedviljatöötleja, tase 4 esmane kutse Fruit and vegetable processor, level 4, VET level 5 Aedviljatöötleja I (versioon 1) Aedviljatöötleja I (versioon 2) Aedviljatöötleja I (versioon 3) Aedviljatöötleja I (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Aedviljatöötleja 19 2013-05-16 2013-05-16 2018-05-15 4 4 7514 Puu- ja köögivilja ning marjade töötlejad 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Veiko Pak Ants Paki Kadarbiku talu Helgi Žukovits AS Põltsamaa Felix Mall Toom Tartu Kutsehariduskeskus Olev Kalda, ekspert Veterinaar- ja Toiduamet Ülo Kivine, ekspert Tere AS Jüri Kuuskaru, ekspert Rakvere Lihakombinaat AS Tarmo Laht, ekspert AS A.Le.Coq Helgi Lunina, ekspert MTÜ Eesti Kalurite Liit Ülle Parbo SA Innove Sirje Potisepp, ekspert Eesti Toiduainetööstuse Liit Tarmo Tappo, ekspert Saku Õlletehase AS Merle Truupõld, ekspert Tartu Kutsehariduskeskus Aedviljatöötleja, tase 4 esmase kutse kutsestandard on aluseks kutsehariduse ja täiendusõppe õppekavade koostamisele ning esmase kutse andmisele. Esmase kutse nimetus märgitakse koolilõputunnistusele/akadeemilisele õiendile. Esmane kutse saadakse riiklikult tunnustatud, käesolevale kutsestandardile vastava õppekava täitmisel. Koolilõputunnistusele/akadeemilisele õiendile kantud märge esmase kutse saamise kohta tõendab, et isik on saanud ettevalmistuse ja omab valmisolekut vastaval tasemel kutsealal tegutsema asumiseks. Aedviljatöötleja, tase 4 esmase kutse omanik on oskustöötaja, kes leiab tööd aedvilja töötlemise ettevõtetes, aedviljatooteid kohapeal valmistavates kauplustes, taludes jm. Aedviljatöötleja põhitegevuseks on erinevate tööoperatsioonide teostamine aedviljade töötlemisel; masinate ja seadmetega töötamine, nende puhastamine, pesemine ja desinfitseerimine; oma töökoha korrashoid, kvaliteetse toodangu ning toiduohutuse tagamine kõigi tööoperatsioonide käigus. A.2.1 Aedviljade toorme puhastamine ja töötlemine 1.1 Aedviljade vastuvõtmine ja sorteerimine vastavalt vajadusele suuruse, värvi, küpsusastme vm näitaja alusel, kvaliteedi määramine ning säilitamine vastavalt nõuetele 1.2 Aedviljade toorme esmatöötlemine 1.3 Erinevate aedviljaliikide puhastamine, koorimine ja järelpuhastamine 1.4 Seemnekodade, südamike, kivide ja -kambrite eraldamine 1.5 Aedviljade peenestamine, tükeldamine ja lõikamine 1.6 Aedviljade püreestamine ja mahlameski valmistamine A.2.2 Aedviljade kiirkülmutamine 2.1 Aedviljade etteandmine kiirkülmutusliinile või -seadmele 2.2 Kiirkülmutusliini töö jälgimine ja režiimide reguleerimine 2.3 Külmutatud aedviljade pakendamine A.2.3 Aedviljade soolamine, hapendamine ja marineerimine 3.1 Soolvee või kattelahuse valmistamine, soolvee kontsentratsiooni määramine 3.2 Erinevate aedviljade hapendamine A.2.4 Aedviljatoodete valmistamine 4.1 Aedvilja ja aedviljatoodete kuumtöötlemine 4.2 Toorsalatite valmistamiseks toorainete eeltöötlemine, toorainete tükeldamine ja salatite segamine 4.3 Salatite pakendamine 4.4 Aedviljakonservide valmistamine 4.5 Konserveerimisel ja vaakumpakendamisel pakendite hermeetilisuse kontrollimine ja konservide tööstuslik pastöriseerimine või steriliseerimine 4.6 Aedviljatoodete pakendamine enamkasutatavatesse müügi- ja transportpakenditesse 4.7 Aedviljatoodete märgistamine, säilitamine ja ladustamine müügi- ja veopakenditesse A.2.5 Pesemine ja desinfitseerimine aedviljatööstuses 5.1 Pesu- ja desinfitseerimislahuste valmistamine tsentraalsüsteemiks ja käsitsi pesemiseks 5.2 Jäätmete käitlemine ja kogumine 5.3 Tankide, torustike ja pakkemasinate pesuks pesumarsruudi koostamine ja õigete pesuainete ja pesurežiimi valimine 5.4 Käsitsi pestavate liiniosade pesemine ning desinfitseerimine 5.5 Pesutulemuste puhtuse hindamine enne töö algust ja vaatlustulemuste fikseerimine 5.6 Tootmisruumide igapäevane hooldamine, pesemine ja desinfitseerimine A.2.6 Tehnoloogiliste seadmete käsitsemine aedviljatoodete valmistamisel 6.1 Seadmete töö ja tootejärjestuse kavandamine 6.2 Segamis-, töötlemis-, villimis-, pakkimis- ja muude liinide kontrollimine 6.3 Seadme käivitamine ja seadistamine 6.4 Seadme töö kvaliteedi hindamine 6.5 Seadme veateadete eristamine 6.6 Veateadete salvestamine ja dokumenteerimine 6.7 Seadme seiskamine 6.8 Seadme igapäevane hooldamine A.2.7 Teenindamine ja müügitöö 7.1 Positiivse kliendikontakti loomine 7.2 Kliendi vajaduste väljaselgitamine 7.3 Toodete tutvustamine kliendile 7.4 Teenindussituatsiooni lõpetamine 7.5 Müügitöö ja arveldamine Aedviljatöötleja töö on seotud pikaajalise sundasendis töötamisega (seismine, istumine, raskuste tõstmine jm). Ta puutub kokku toorme ja materjalidega, mis võivad põhjustada allergiat (näiteks desinfitseerimismaterjalid, mõned aia- ja põllumajandussaadused jm). Töö võib olla osaliselt hooajaline ja eeldada töötamist vahetustega ning vajadusel ka nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. Aedviljatöötleja põhilisteks töövahenditeks on toidutööstuses kasutatavad masinad ja seadmed (sh infotehnoloogiline riist- ja tarkvara) ning erinevad lõikeriistad. Kutse eeldab rutiini- ja keskkonnataluvust (palavus, külm, niiskus, lõhnad jm). Tavapäraselt töötavad toidutöötlejatena inimesed, kellel on kutseharidus või kelle kutseoskused on omandatud praktilise töö käigus Aedviljatöötleja, aedviljakäitleja Töötamine toidu käitlemises nõuab tervisetõendit vastavalt toiduseadusele. Selle kutse tõendamiseks on vajalik kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.6 ja B.2.8 (läbiv kompetents) tõendamine. Täiendavalt on võimalik valida ja tõendada kompetents B.2.7. Aedviljade toorme puhastamine ja töötlemine 4 Aedviljade kiirkülmutamine 3 Aedviljade soolamine, hapendamine ja marineerimine 4 Aedviljatoodete valmistamine 4 Pesemine ja desinfitseerimine aedviljatööstuses 4 Tehnoloogiliste seadmete käsitsemine aedviljatoodete valmistamisel 4 Täiendavalt on võimalik valida ja tõendada kompetents B.2.7. Teenindamine ja müügitöö 4 Aedviljatöötleja, tase 4 esmast kutset läbiv kompetents 4 Kalakäitleja, tase 4 esmane kutse Fishprocessor, level 4 VET level 4 Kalatöötleja I (versioon 1) Kalatöötleja I (versioon 2) Kalatöötleja I (versioon 3) Kalade eeltöötleja, tase 4 Kalade töötleja, tase 4 Kalatoodete valmistaja, tase 4 Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Kalakäitleja 19 2013-05-16 2013-05-16 2018-05-15 4 4 7511 Lihatöötlejad, kalakäitlejad jms töölised 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Ene Koppel Maseko AS Helgi Lunina MTÜ Eesti Kalurite Liit Tiiu Riksa DGM Shipping Olev Kalda, ekspert Veterinaar- ja Toiduamet Ülo Kivine, ekspert Tere AS Jüri Kuuskaru, ekspert Rakvere Lihakombinaat AS Tarmo Laht, ekspert AS A.Le.Coq Veiko Pak, ekspert Ants Paki Kadarbiku talu Ülle Parbo, ekspert SA Innove Sirje Potisepp, ekspert Eesti Toiduainetööstuse Liit Helgi Žukovits, ekspert AS Põltsamaa Felix Tarmo Tappo, ekspert Saku Õlletehase AS Merle Truupõld, ekspert Tartu Kutsehariduskeskus Kalakäitleja, tase 4 esmase kutse kutsestandard on aluseks kutsehariduse ja täiendusõppe õppekavade koostamisele ning esmase kutse andmisele. Esmase kutse nimetus märgitakse koolilõputunnistusele/ akadeemilisele õiendile. Esmane kutse saadakse riiklikult tunnustatud, käesolevale kutsestandardile vastava õppekava täitmisel. Koolilõputunnistusele/akadeemilisele õiendile kantud märge esmase kutse saamise kohta tõendab, et isik on saanud ettevalmistuse ja omab valmisolekut vastaval tasemel kutsealal tegutsema asumiseks. Kalakäitleja, tase 4 esmase kutse omanik on oskustöötaja, kes töötab kalatöötlemise kaldaettevõtetes või kala- ja tehaslaevadel. Kalatöötleja põhitegevuseks on erinevate tööoperatsioonide teostamine kala ja meresaaduste töötlemisel; masinate ja seadmete teenindamine ning nende puhastamine ja desinfitseerimine. Ta töötab iseseisvalt, järgides etteantud juhiseid, ja juhendab vajadusel kaastöötajaid oma pädevuse piires. Kalakäitleja hoiab korras oma töökoha ning tagab toiduohutuse kõigi tööoperatsioonide käigus. A.2.1 Kala eeltöötlemine 1.1 Kala vastuvõtmine, dokumentide kontrollimine, kvaliteedihindamine ning sorteerimine 1.2 Kala kiirkülmutamine 1.3 Kala glasuurimine ja pakendamine 1.4 Teiste meresaaduste (koorikloomad, molluskid, vetikad jm) töötlemine A.2.2 Kala rookimine, fileerimine ja tükeldamine 2.1 Kala sulatamine 2.2 Kala varrastamine käsitsi, abivahendi või masinaga 2.3 Kala rookimine ja tükeldamine 2.4 Kalamaksa ja -marja eraldamine nende edasiseks töötlemiseks 2.5 Kala fileerimine A.2.3 Kalatoodete valmistamine 3.1 Kala soolamiseks soolvee valmistamine, soolveekontsentraatori ja soolamismahutite teenindamine 3.2 Maitseainete ja materjalide ettevalmistamine 3.3 Kala soolamine 3.4 Kalamarja soolamine 3.5 Kala marineerimine 3.6 Kala ja kalatoodete kuumtöötlemine: keetmine, blanšeerimine, küpsetamine, suitsutamine, praadimine, pastöriseerimine ja steriliseerimine 3.7 Kalatoodete valmistamine 3.8 Kala valmis- ja pooltoodete sensoorne kvaliteedihindamine (maitse, värv, lõhn jm) 3.9 Kalatoodete pakendamine erinevatesse müügipakenditesse 3.10 Kalatoodete müügi- ja veopakendite märgistamine, ladustamine ja säilitamine A.2.4 Pesemine ja desinfitseerimine kalatööstuses 4.1 Pesu- ja desinfitseerimislahuste valmistamine tsentraalsüsteemiks ja käsitsi pesemiseks 4.2 Jäätmete käitlemine ja kogumine 4.3 Tankide, torustike ja pakkemasinate pesuks pesumarsruudi koostamine ja õigete pesuainete ja pesurežiimi valimine 4.4 Käsitsi pestavate liiniosade pesemine ning desinfitseerimine 4.5 Pesutulemuste puhtuse hindamine enne töö algust ja vaatlustulemuste fikseerimine 4.6 Tootmisruumide igapäevane hooldamine, pesemine ja desinfitseerimine A.2.5 Tehnoloogiliste seadmete käsitsemine kalatoodete valmistamisel 5.1 Seadmete töö ja tootejärjestuse kavandamine 5.2 Segamis-, töötlemis-, villimis-, pakkimis- ja muude liinide kontrollimine 5.3 Seadme käivitamine ja seadistamine 5.4 Seadme töö kvaliteedi hindamine 5.5 Seadme veateadete eristamine 5.6 Veateadete salvestamine ja dokumenteerimine 5.7 Seadme seiskamine 5.8 Seadme igapäevane hooldamine Kalakäitleja, tase 4 kutse sisaldab järgmisi osakutseid: kalade eeltöötleja, tase 4, mis moodustub tööosadest A.2.1 ja A.2.4, kalade töötleja, tase 4, mis moodustub tööosadest A.2.2 ja A.2.4, kalatoodete valmistaja, tase 4, mis moodustub tööosadest A.2.3-A.2.5 Kalatöötleja töö nõuab füüsilist vastupidavust ning on seotud nii pikaajalise seismise, istumise kui ka liikumisega. Kalatöötleja puutub kokku toorme ja materjalidega, mis võivad põhjustada allergiat. Töö võib toimuda graafiku alusel vahetustega, mis eeldab töötamist ka ööpäevaringselt, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. Kalatöötleja põhilisteks töövahenditeks on toidutööstuses kasutatavad masinad ja seadmed (sh infotehnoloogiline riist- ja tarkvara) ning anumad, lõikeriistad jm. Kutse eeldab rutiini- ja kalatöötlemise keskkonnataluvust (palavus, külm, niiskus, lõhnad, tuuletõmme, masinamüra, vibratsioon jm), head koordinatsiooni, keskendumis- ja otsustusvõimet, loogilist mõtlemist ning koostöö- ja õpivalmidust. Tavapäraselt töötavad toidutöötlejatena inimesed, kellel on kutseharidus või kelle kutseoskused on omandatud praktilise töö käigus Kalatöötleja, kalakäitleja Töötamine toidu käitlemises nõuab tervisetõendit vastavalt toiduseadusele. Kalakäitleja, tase 4 esmase kutse tõendamiseks on vajalik kompetentside B.2.1-B.2.5 ja B.2.6 (läbiv kompetents) tõendamine. Kalakäitleja, tase 4 esmast kutset on võimalik tõendada osade kaupa: kalade eeltöötleja, tase 4 osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 ja B.2.4 tõendamine, kalade töötleja, tase 4 osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.2 ja B.2.4 tõendamine, kalatoodete valmistaja, tase 4 osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.3-B.2.5 tõendamine. Kala eeltöötlemine 4 Kala rookimine, fileerimine ja tükeldamine 4 Kalatoodete valmistamine 4 Pesemine ja desinfitseerimine kalatööstuses 4 Tehnoloogiliste seadmete käsitsemine kalatoodete valmistamisel 4 Kalakäitleja, tase 4 esmast kutset läbiv kompetents 4 Jookide valmistaja, tase 4 Beverage Producer, level 4 5 Jookide valmistaja II (versioon 1) Jookide valmistaja II (versioon 2) Jookide valmistaja II (versioon 3) Jookide valmistaja II (versioon 4) Alkohoolsete jookide, sh piiritusjookide, valmistaja, tase 4 esmane kutse Mittealkohoolsete jookide valmistaja, tase 4 esmane kutse Piiritusevalmistaja, tase 4 esmane kutse Veinivalmistaja, tase 4 esmane kutse Õllevalmistaja, tase 4 esmane kutse Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Jookide valmistaja 19 2013-05-16 2013-05-16 2018-05-15 4 4 8160 Toiduainete jms toodete masinate operaatorid 0721 Toiduainete töötlemine 11 Joogitootmine Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Tarmo Laht AS A.Le.Coq Lauri Lipping AS A.Le.Coq Sirje Potisepp Eesti Toiduainetööstuse Liit Inga Roos AS Liviko Helgi Žukovits AS Põltsamaa Felix Velve Tagger AS Liviko Tarmo Tappo Saku Õlletehase AS Olev Kalda, ekspert Veterinaar- ja Toiduamet Ülo Kivine, ekspert Tere AS Jüri Kuuskaru, ekspert Rakvere Lihakombinaat AS Helgi Lunina, ekspert MTÜ Eesti Kalurite Liit Veiko Pak, ekspert Ants Paki Kadarbiku talu Ülle Parbo, ekspert SA Innove Helgi Žukovits, ekspert AS Põltsamaa Felix Merle Truupõld, ekspert Tartu Kutsehariduskeskus Jookide valmistaja, tase 4 kutsestandard on aluseks kutsehariduse ja täiendusõppe õppekavade koostamisele ning esmase kutse andmisele. Esmase kutse nimetus märgitakse koolilõputunnistusele/ akadeemilisele õiendile. Esmane kutse saadakse riiklikult tunnustatud, käesolevale kutsestandardile vastava õppekava täitmisel. Koolilõputunnistusele/akadeemilisele õiendile kantud märge esmase kutse saamise kohta tõendab, et isik on saanud ettevalmistuse ja omab valmisolekut vastaval tasemel kutsealal tegutsema asumiseks. Jookide valmistaja, tase 4 on oskustöötaja, kes töötab joogitööstuse valdkonnas mittealkohoolsete jookide, veini, õlle, piiritusjookide ja piirituse valmistamisel. Jookide valmistaja tunneb kogu toote valmistamise tehnoloogilist protsessi ning võib töötada selle protsessi erinevates etappides. Jookide valmistaja põhiliseks tööülesandeks on tehnoloogiliste režiimide, toodete kvaliteedi jälgimine ja toiduohutuse tagamine kõigi tööoperatsioonide käigus. Jookide valmistaja võib tegeleda ka tootmise korraldamisega ning osaleda uute toodete väljatöötamisel. Ta hoiab ennast kursis valdkonna uuendustega ja täiendab ennast pidevalt. Jookide valmistaja võib spetsialiseeruda mittealkohoolsete jookide valmistajaks, õllevalmistajaks, veinivalmistajaks, alkohoolsete jookide, sh piiritusjookide, valmistajaks ja piirituse valmistajaks. A.2.1 Joogitoorme käitlemine 1.1 Joogitoorme kvaliteedi hindamine, valimine ja vajadusel sorteerimine 1.2 Joogitoorme ettevalmistamine ja hoiustamine A.2.2 Pesemine ja desinfitseerimine joogitööstuses 2.1 Pesu- ja desinfitseerimislahuste valmistamine tsentraalsüsteemiks ja käsitsi pesemiseks 2.2 Jäätmete käitlemine ja kogumine 2.3 Tankide, torustike ja pakkemasinate pesuks pesumarsruudi koostamine ja õigete pesuainete ja pesurežiimi valimine 2.4 Käsitsi pestavate liiniosade pesemine ning desinfitseerimine 2.5 Pesutulemuste puhtuse hindamine enne töö algust ja vaatlustulemuste fikseerimine 2.6 Tootmisruumide igapäevane hooldamine, pesemine ja desinfitseerimine A.2.3 Tehnoloogiliste seadmete käsitsemine jookide valmistamisel 3.1 Seadmete töö ja tootejärjestuse kavandamine 3.2 Segamis-, töötlemis-, villimis-, pakkimis- ja muude liinide kontrollimine 3.3 Seadme käivitamine ja seadistamine 3.4 Seadme töö kvaliteedi hindamine 3.5 Seadme veateadete eristamine 3.6 Veateadete salvestamine ja dokumenteerimine 3.7 Seadme seiskamine 3.8 Seadme igapäevane hooldamine A.2.4 Mittealkohoolsete jookide valmistamine 4.1 Vee ettevalmistamine ja puhastamine 4.2 Siirupite, marjade, mahlade, maitseainete jm ettevalmistamine 4.3 Toodete kupažeerimine 4.4 Toodete filtreerimine ja selitamine 4.5 Toodete gaseerimine 4.6 Toodete pastöriseerimine A.2.5 Õlle valmistamine 5.1 Teravilja käitlemine ja ettevalmistamine jahvatuseks 5.2 Vee töötlemine 5.3 Humalate töötlemine 5.4 Virde keetmine 5.5 Õlle kääritamine 5.6 Pärmi kasutamine 5.7 Õlle filtreerimine A.2.6 Veini valmistamine 6.1 Tooraine valimine ja ettevalmistamine 6.2 Vee kvaliteedi hindamine 6.3 Tooraine töötlemine 6.4 Pärmide kasutamine veini kääritamisel 6.5 Veini selitamine ja filtreerimine 6.6 Veini laagerdamine 6.7 Veini pastöriseerimine A.2.7 Alkohoolsete jookide, sh piiritusjookide, valmistamine 7.1 Tooraine valimine ja ettevalmistamine 7.2 Vee ettevalmistamine ja puhastamise 7.3 Jookide kupažeerimine 7.4 Jookide filtreerimine ja selitamine 7.5 Jookide laagerdamine A.2.8 Piirituse valmistamine 8.1 Põllumajandusliku tooraine valimine 8.2 Tooraine sorteerimine, jahvatamine ja purustamine 8.3 Tooraine meskimine 8.4 Meski kääritamine 8.5 Meski filtreerimine 8.6 Piirituse destilleerimine ja rektifitseerimine Jookide valmistaja, tase 4 kutse sisaldab järgmisi spetsialiseerumisi: mittealkohoolsete jookide valmistaja, mis moodustub tööosadest A.2.1-A.2.4, õllevalmistaja, mis moodustub tööosadest A.2.1-A.2.3 ja A.2.5, veinivalmistaja, mis moodustub tööosadest A.2.1-A.2.3 ja A.2.6, alkohoolsete jookide, sh piiritusjookide, valmistaja, mis moodustub tööosadest A.2.1-A.2.3 ja A.2.7, piiritusevalmistaja, mis moodustub tööosadest A.2.1-A.2.3 ja A.2.8. Töö võib toimuda mitmes vahetuses, ka puhkepäevadel ja riiklikel pühadel. Töö on vahelduva iseloomuga. Põhilisteks töövahenditeks on joogitööstuses kasutatavad masinad ja seadmed (sh infotehnoloogiline riist- ja tarkvara). Kutse eeldab süsteemset mõtlemist, otsustusvõimet, hoolsust, kohusetunnet, eneseväljendusoskust ning pinge- ja rutiinitaluvust. Tavapäraselt töötavad jookide valmistajatena inimesed, kellel on kutseharidus või kelle kutseoskused on omandatud praktilise töö käigus. Tootmisliini operaator, vahetuse juht, kupažist, toote ettevalmistaja, filtreerija, laborant, pesuoperaator Töötamine toidu käitlemises nõuab tervisetõendit vastavalt toiduseadusele. Jookide valmistaja, tase 4 kutse taotlemisel on vajalik kompetentside B.2.1-B.2.3 ja B.2.9 tõendamine. Spetsialiseerumiseks peab tõendama vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.2.4-B.2.8. Kompetentside tõendamine toimub vastavalt spetsialiseerumise valdkonnale. Spetsialiseerumisel: mittealkohoolsete jookide valmistajaks on lisaks vajalik kompetentsi B.2.4 tõendamine, õllevalmistajaks on lisaks vajalik kompetentsi B.2.5 tõendamine, veinivalmistajaks on vajalik kompetentsi B.2.6 tõendamine, alkohoolsete jookide, sh piiritusjookide, valmistajaks on vajalik kompetentsi B.2.7 tõendamine, piiritusevalmistajaks on vajalik kompetentsi B.2.8 tõendamine. Joogitoorme käitlemine 4 Pesemine ja desinfitseerimine joogitööstuses 4 Tehnoloogiliste seadmete käsitsemine jookide valmistamisel 4 Spetsialiseerumisel: mittealkohoolsete jookide valmistajaks on lisaks vajalik kompetentsi B.2.4 tõendamine, õllevalmistajaks on lisaks vajalik kompetentsi B.2.5 tõendamine, veinivalmistajaks on vajalik kompetentsi B.2.6 tõendamine, alkohoolsete jookide, sh piiritusjookide, valmistajaks on vajalik kompetentsi B.2.7 tõendamine, piiritusevalmistajaks on vajalik kompetentsi B.2.8 tõendamine. Jookide valmistaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Lihatöötleja, tase 4 Processor of fresh meat and meat products, level 4 5 Lihatoodete valmistaja II (versioon 1) Lihatoodete valmistaja II (versioon 2) Lihatoodete valmistaja II (versioon 3) Lihatoodete valmistaja II (versioon 4) Värske liha käitleja II (versioon 1) Värske liha käitleja II (versioon 2) Värske liha käitleja II (versioon 3) Värske liha käitleja II (versioon 4) Lihavalmististe valmistaja, tase 4 esmane kutse Praetud ja küpsetatud lihatoodete valmistaja, tase 4 esmane kutse Sinkide valmistaja, tase 4 esmane kutse Sültide, tarrendtoodete ja pasteetide valmistaja, tase 4 esmane kutse Vorstide valmistaja, tase 4 esmane kutse Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Lihatöötleja 19 2013-05-16 2013-05-16 2018-05-15 4 4 7511 Lihatöötlejad, kalakäitlejad jms töölised 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Jüri Kuuskaru Rakvere Lihakombinaat AS Silja Sillakivi AS Maag Lihatööstus Merle Truupõld Tartu Kutsehariduskeskus Marek Tepper Tartu Kutsehariduskeskus Kristi Luht Tartu Kutsehariduskeskus Olev Kalda, ekspert Veterinaar- ja Toiduamet Ülo Kivine, ekspert Tere AS Tarmo Laht, ekspert AS A.Le.Coq Helgi Lunina, ekspert MTÜ Eesti Kalurite Liit Veiko Pak, ekspert Ants Paki Kadarbiku talu Ülle Parbo, ekspert SA Innove Sirje Potisepp, ekspert Eesti Toiduainetööstuse Liit Helgi Žukovits, ekspert AS Põltsamaa Felix Tarmo Tappo, ekspert Saku Õlletehase AS Lihatöötleja, tase 4 kutsestandard on aluseks kutsehariduse ja täiendusõppe õppekavade koostamisele ning esmase kutse andmisele. Esmase kutse nimetus märgitakse koolilõputunnistusele/ akadeemilisele õiendile. Esmane kutse saadakse riiklikult tunnustatud, käesolevale kutsestandardile vastava õppekava täitmisel. Koolilõputunnistusele/akadeemilisele õiendile kantud märge esmase kutse saamise kohta tõendab, et isik on saanud ettevalmistuse ja omab valmisolekut vastaval tasemel kutsealal tegutsema asumiseks. Lihatöötleja, tase 4 on oskustöötaja, kes töötab enamasti lihatöötlemise või jaekaubandusettevõttes. Lihatöötleja võib spetsialiseeruda värske liha käitlemisele või lihatoodete valmistamisele. Lihatöötleja tagab toiduohutuse kõigi tööoperatsioonide käigus. Värske liha käitleja põhilisteks tööülesanneteks võivad olla liharümpade tükeldamine ja konditustamine, liha siirimine, sorteerimine, standardiseerimine, lihavalmististe valmistamine, vajadusel pakendamine ja/või pakkimine ning müümine. Lihatoodete valmistaja põhilisteks tööülesanneteks võivad olla segude koostamine, toodete vormimine, vorsttoodete, sinkide, praetud ja küpsetatud toodete põhi- ja abitooraine ning abivahendite ettevalmistamine, lihatoodete termiline töötlemine (kuum- ja külmtöötlemine), lihatoodete viilutamine, pakendamine ja pakkimine. A.2.1 Pesemine ja desinfitseerimine lihatööstuses 1.1 Pesu- ja desinfitseerimislahuste valmistamine tsentraalsüsteemiks ja käsitsi pesemiseks 1.2 Jäätmete käitlemine ja kogumine 1.3 Tankide, torustike ja pakkemasinate pesuks pesumarsruudi koostamine ja õigete pesuainete ja pesurežiimi valimine 1.4 Käsitsi pestavate liiniosade pesemine ning desinfitseerimine 1.5 Pesutulemuste puhtuse hindamine enne töö algust ja vaatlustulemuste fikseerimine 1.6 Tootmisruumide igapäevane hooldamine, pesemine ja desinfitseerimine A.2.2 Tehnoloogiliste seadmete käsitsemine lihatoodete valmistamisel 2.1 Seadmete töö ja tootejärjestuse kavandamine 2.2 Segamis-, töötlemis-, villimis-, pakkimis- ja muude liinide kontrollimine 2.3 Seadme käivitamine ja seadistamine 2.4 Seadme töö kvaliteedi hindamine 2.5 Seadme veateadete eristamine 2.6 Veateadete salvestamine ja dokumenteerimine 2.7 Seadme seiskamine 2.8 Seadme igapäevane hooldamine A.2.3 Värske liha lõikamine 3.1 Liharümpade sorteerimine ja transportimine 3.2 Liharümpade tükeldamine 3.3 Liharümpade konditustamine ja siirimine 3.4 Liha sorteerimine ja standardiseerimine 3.5 Värske liha külmutamine 3.6 Värske liha transportimine A.2.4 Lihavalmististe valmistamine 4.1 Tooraine kvaliteedi kontrollimine ja hindamine 4.2 Tükilihast lihavalmististe valmistamine 4.3 Hakkliha ja hakklihavalmististe valmistamine 4.4 Lihavalmististe ja hakkliha külmutamine 4.5 Liha ja lihavalmististe pakendamine ja/või pakkimine ja markeerimine 4.6 Värske liha ja lihavalmististe transportimine A.2.5 Vorstide valmistamine 5.1 Tooraine valimine ja ettevalmistamine 5.2 Vorstisegu valmistamine vastavalt retseptile 5.3 Vorsti kestade ja soolte ettevalmistamine ja vorstide vormimine 5.4 Vorstide sidumine ja/või klipsimine 5.5 Vorstide kvaliteedi kontrollimine ja vajadusel mittestandardse toote eemaldamine 5.6 Vorstide ettevalmistamine kuumtöötlemiseks 5.7 Vorstide kuumtöötlemine ja jahutamine 5.8 Vorstide tükeldamine ja viilutamine 5.9 Vorstide pakendamine ja/või pakkimine ja markeerimine 5.10 Vorstide transportimine A.2.6 Sinkide valmistamine 6.1 Tooraine valimine ja ettevalmistamine 6.2 Singiliha soolamine 6.3 Singiliha tumbleerimine/masseerimine 6.4 Singikestade ja -võrkude ettevalmistamine 6.5 Singiliha vormimine 6.6 Sinkide termiline töötlemine 6.7 Sinkide tükeldamine ja viilutamine 6.8 Sinkide pakendamine ja/või pakkimine ja markeerimine 6.9 Sinkide transportimine A.2.7 Praetud ja küpsetatud lihatoodete valmistamine 7.1 Tooraine valimine ja ettevalmistamine 7.2 Segu koostamine ja vormimine 7.3 Toote termiline töötlemine 7.4 Toote pakendamine ja/või pakkimine ja markeerimine 7.5 Toote transportimine A.2.8 Sültide, tarrendtoodete ja pasteetide valmistamine 8.1 Tooraine valimine ja ettevalmistamine 8.2 Toorainete keetmine, jahutamine ja sorteerimine 8.3 Segu koostamine ja kuumutamine 8.4 Segu vormimine ja jahutamine 8.5 Toote pakendamine ja/või pakkimine ja markeerimine 8.6 Toote transportimine A.2 9 Teenindamine ja müügitöö 9.1 Positiivse kliendikontakti loomine 9.2 Kliendi vajaduste väljaselgitamine 9.3 Toodete tutvustamine kliendile 9.4 Teenindussituatsiooni lõpetamine 9.5 Müügitöö ja arveldamine Spetsialiseerumisel lihavalmististe valmistaja, tase 4, mis moodustub tööosadest A.2.1 - A.2.4, vorstide valmistaja, tase 4, mis moodustub tööosadest A.2.1-A.2.3 ja A.2.5, sinkide valmistaja, tase 4, mis moodustub tööosadest A.2.1-A.2.3 ja A.2.6, praetud ja küpsetatud lihatoodete valmistaja, tase 4, mis moodustub tööosadest A.2.1-A.2.3 ja A.2.7, sültide, tarrendtoodete ja pasteetide valmistaja, tase 4, mis moodustub tööosadest A.2.1-A.2.3 ja A.2.8, lihatoodete valmistaja-müüja, tase 4, mis moodustub tööosadest A.2.3, A.2.4 ja A.2.7-A.2.9. Lihatöötleja töö on füüsiliselt raske, mis eeldab head tervislikku seisundit, kohanemisvõimet ja füüsilise koormuse taluvust. Töös esinevate ohufaktorite tõttu (teravad noad, kuumad vormid, jm) on nõutav väga range hügieeni- ja tööohutusnõuete täitmine. Töö on rutiinne, toimub põhiliselt seistes ja sundasendis ning võib toimuda vahetustega, puhkepäevadel, riiklikel pühadel ning vajadusel öisel ajal. Töid teostatakse üldjuhul niisketes ja reguleeritud temperatuuriga ruumides (0 - +12°C). Arvestada tuleb tooraine ja töökeskkonna spetsiifiliste tingimustega (temperatuurikõikumised, tuuletõmme, masinamüra, vibratsioon jm). Masinate kiire töörütm eeldab kontsentreerumisvõimet ja head koordinatsiooni. Lihatöötleja põhilisteks töövahenditeks on toidutööstuses kasutatavad masinad ja seadmed (sh infotehnoloogiline riist- ja tarkvara) ning terariistad. Kutse eeldab lihatöötlemise keskkonna- ja rutiinitaluvust, koostöö- ja kontsentreerumisvõimet. Tavapäraselt töötavad lihatöötlejatena inimesed, kellel on erialane kutseharidus või kelle kutseoskused on omandatud praktilise töö käigus. Lihatöötleja, värske liha käitleja, lihatoodete valmistaja, kuterdaja, ahjuoperaator ja lihalõikaja, pakendaja, komplekteerija, kaaluja, transport tööline Töötamine toidu käitlemises nõuab tervisetõendit vastavalt toiduseadusele. Lihatöötleja, tase 4 kutse taotlemisel on vajalik kompetentside B.2.1-B.2.3 ja B.2.10 (läbiv kompetents) tõendamine. Spetsialiseerumiseks peab tõendama vähemalt kaks spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.2.4-B.2.8. Täiendavalt on võimalik valida ja tõendada kompetents B.2.9. Spetsialiseerumisel: lihavalmististe valmistajaks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.4tõendamine. vorstide valmistajaks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.5 tõendamine. sinkide valmistajaks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.6 tõendamine. praetud ja küpsetatud lihatoodete valmistajaks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.7 tõendamine. sültide, tarrendtoodete ja pasteetide valmistajaks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.8 tõendamine. lihatoodete valmistaja-müüjaks on lisaks nõutav kompetentside B.2.4 ja B.2.7-B.2.9 tõendamine. Pesemine ja desinfitseerimine lihatööstuses 4 Tehnoloogiliste seadmete käsitsemine lihatoodete valmistamisel 4 Värske liha lõikamine 4 Spetsialiseerumisel: lihavalmististe valmistajaks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.4tõendamine. vorstide valmistajaks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.5 tõendamine. sinkide valmistajaks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.6 tõendamine. praetud ja küpsetatud lihatoodete valmistajaks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.7 tõendamine. sültide, tarrendtoodete ja pasteetide valmistajaks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.8 tõendamine. lihatoodete valmistaja-müüjaks on lisaks nõutav kompetentside B.2.4 ja B.2.7-B.2.9 tõendamine. Täiendavalt on võimalik valida ja tõendada kompetents B.2.9. Teenindamine ja müügitöö 4 Lihatöötleja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Piimatöötleja, tase 4 Dairy products maker, level 4 5 Piimatöötleja II (versioon 1) Piimatöötleja II (versioon 2) Piimatöötleja II (versioon 3) Piimatöötleja II (versioon 4) Hapendatud (fermenteeritud) piimatoodete valmistaja, tase 4 esmane kutse Juustuvalmistaja, tase 4 esmane kutse Jäätisevalmistaja, tase 4 esmane kutse Kondenseeritud ja kuivatatud piimatoodete valmistaja, tase 4 esmane kutse Piimatööstuse laborant, tase 4 esmane kutse Või ja võitoodete valmistaja, tase 4 esmane kutse Piimatööstuse liinioperaator, tase 4 Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Piimatöötleja 19 2013-05-16 2013-05-16 2018-05-15 4 4 7513 Piimatöötlejad 0721 Toiduainete töötlemine 11 Joogitootmine Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Aivar Aus Premia Tallinna Külmhoone AS Ülo Kivine Tere AS Tiina Korjus Valio Eesti AS Jaana Meejärv AS Võru Juust Anne Lipp AS Saaremaa Piimatööstus Aime Paas AS Saaremaa Piimatööstus Vilma Tatar Eesti Maaülikool Merle Kukk, ekspert Tere AS Sirje Potisepp, ekspert Eesti Toiduainetööstuse Liit Irmeli Ristissaar, ekspert Tere AS Olev Kalda, ekspert Veterinaar- ja Toiduamet Jüri Kuuskaru, ekspert Rakvere Lihakombinaat AS Tarmo Laht, ekspert AS A.Le.Coq Helgi Lunina, ekspert MTÜ Eesti Kalurite Liit Veiko Pak, ekspert Ants Paki Kadarbiku talu Ülle Parbo, ekspert SA Innove Helgi Žukovits, ekspert AS Põltsamaa Felix Tarmo Tappo, ekspert Saku Õlletehase AS Piimatöötleja, tase 4 kutsestandard on aluseks kutsehariduse ja täiendusõppe õppekavade koostamisele ning esmase kutse andmisele. Esmase kutse nimetus märgitakse koolilõputunnistusele/akadeemilisele õiendile. Esmane kutse saadakse riiklikult tunnustatud, käesolevale kutsestandardile vastava õppekava täitmisel. Koolilõputunnistusele/akadeemilisele õiendile kantud märge esmase kutse saamise kohta tõendab, et isik on saanud ettevalmistuse ja omab valmisolekut vastaval tasemel kutsealal tegutsema asumiseks. Piimatöötleja, tase 4 on oskustöötaja, kes leiab tööd erinevates piimatöötlemise ettevõtetes. Tema põhilised tööülesanded võivad olla tooraine vastuvõtmine ja töötlemine, toodete - juustude, või, hapukoore, jäätise jm - valmistamine tehnoloogiliste juhendite järgi ja toodete pakendamine ning toiduohutuse tagamine kõigi tööoperatsioonide käigus. Piimatöötleja, tase 4 mõistab piima ja piimatoodete tähtsust toiduna. Ta töötab iseseisvalt, järgides etteantud juhiseid, ja juhendab vajadusel kaastöötajaid oma pädevuse piires. A.2.1 Toorpiima töötlemine ja toodete valmistamine 1.1 Piima puhastamine ja separeerimine 1.2 Piimasegu normaliseerimine 1.3 Piima homogeniseerimine 1.4 Piima termiline töötlemine A.2.2 Pesemine ja desinfitseerimine piimatööstuses 2.1 Pesu- ja desinfitseerimislahuste valmistamine tsentraalsüsteemiks ja käsitsi pesemiseks 2.2 Jäätmete käitlemine ja kogumine 2.3 Tankide, torustike ja pakkemasinate pesuks pesumarsruudi koostamine ja õigete pesuainete ja pesurežiimi valimine 2.4 Käsitsi pestavate liiniosade pesemine ning desinfitseerimine 2.5 Pesutulemuste puhtuse hindamine enne töö algust ja vaatlustulemuste fikseerimine 2.6 Tootmisruumide igapäevane hooldamine, pesemine ja desinfitseerimine A.2.3 Tehnoloogiliste seadmete käsitsemine piimatoodete valmistamisel 3.1 Seadmete töö ja tootejärjestuse kavandamine 3.2 Segamis-, töötlemis-, villimis-, pakkimis- ja muude liinide kontrollimine 3.3 Seadme käivitamine ja seadistamine 3.4 Seadme töö kvaliteedi hindamine 3.5 Seadme veateadete eristamine 3.6 Veateadete salvestamine ja dokumenteerimine 3.7 Seadme seiskamine 3.8 Seadme igapäevane hooldamine A.2.4 Hapendatud (fermenteeritud) piimatoodete valmistamine 4.1 Piima ettevalmistamine hapendatud toodete valmistamiseks 4.2 Segu kuumtöötlemine ja jahutamine ning selleks kasutatavate seadmete seadistamine 4.3 Segupiima ja koore vastuvõtmine hapendustankidesse ning juuretise lisamine 4.4 Hapendamine, kalgendi segamine ja jahutamine 4.5 Lisandite lisamine ja toote pakendamine A.2.5 Kohupiima ja kohupiimatoodete valmistamine 5.1 Piima ettevalmistamine kohupiima ja kohupiimapasta valmistamiseks 5.2 Piima kuumtöötlemine ja jahutamine 5.3 Kohupiima hapendamine happe meetodil 5.4 Kohupiima hapendamine happe-laabi meetodil 5.5 Traditsioonilise kohupiima valmistamine nõrutusmeetodil 5.6 Kohupiimapasta valmistamine separaatoriga 5.7 Kohupiimatoodete valmistamine A.2.6 Juustu valmistamine 6.1 Piima ettevalmistamine juustu valmistamiseks 6.2 Juustukatla töö parameetrite seadistamine 6.3 Piimasegu kalgendamine, lõikamine, tera töötlemine ja järelsoojendamine 6.4 Juustusegu eelpressimine, -vormimine, pressimine ja soolamine 6.5 Juustu pinna katmine (sh kilestamine) 6.6 Juustu valmimine ja omaduste jälgimine valmimisel 6.7 Juustude tükeldamine, viilutamine, riivimine jne ning pakendamine 6.8 Sulatatud juustu valmistamine A.2.7 Või ja võitoodete valmistamine 7.1 Piima ettevalmistamine ja separeerimine 7.2 Koore termiline töötlemine ja valmimise jälgimine 7.3 Koore hapendamine või juuretise lisamine töötlemise käigus 7.4 Koore kokkulöömine võiteraks ja peti eemaldamine 7.5 Võitera pesemine ja töötlemine 7.6 Või ja võitoodete pressimine ja pakendamine 7.7 Või ja võitoodete valmistamine pidevtoimega võimasinas A.2.8 Kondenseeritud ja kuivatatud piimatoodete valmistamine 8.1 Piima konserveerimine 8.2 Piima kondenseerimine steriliseeritud kondenspiima või suhkruga kondenspiima valmistamiseks 8.3 Kuivatatud piimatoodete (täispiima-, lõssi-, peti- ja vadakupulber jm) valmistamine 8.4 Kiirestilahustuvate piimapõhiste pulbrite valmistamine A.2.9 Jäätise valmistamine 9.1 Tooraine säilitamine ja ettevalmistamine jäätisesegu valmistamiseks 9.2 Jäätisesegu valmistamine 9.3 Jäätisesegu pastöriseerimine, homogeniseerimine, jahutamine ja säilitamine 9.4 Jäätisesegu friisimine 9.5 Jäätisesegu doseerimine ja lisandite lisamine 9.6 Jäätise kalestamine 9.7 Jäätise pakkimine ja säilitamine A.2.10 Proovide võtmine ja analüüside tegemine 10.1 Proovide võtmine toorainest, lisamaterjalidest ja valmistoodetest 10.2 Proovide võtmine tehnoloogilise protsessi käigus 10.3 Sensoorne, füüsikalis-keemiline ja mikrobioloogiline analüüs 10.4 Analüüsitulemuste tõlgendamine ja edasise tegevuse kavandamine 10.5 Analüüsitulemuste registreerimine ja dokumentatsiooni täitmine Piimatöötleja, tase 4 kutse sisaldab järgmisi spetsialiseerumisi: fermenteeritud piimatoodete valmistaja, mis moodustub tööosadest A.2.1-A.2.5, juustuvalmistaja, mis moodustub tööosadest A.2.1-A.2.3 ja A.2.6, või ja võitoodete valmistaja, mis moodustub tööosadest A.2.1-A.2.3 ja A.2.7, kondenseeritud ja kuivatatud piimatoodete valmistaja, mis moodustub tööosadest A.2.1- A.2.3 ja A.2.8, jäätisevalmistaja, mis moodustub tööosadest A.2.1- A.2.3 ja A.2.9. piimatööstuse laborant, mis moodustub tööosast A.2.10. Piimatöötleja, tase 4 kutse sisaldab järgmist osakutset: piimatööstuse liinioperaator, mis moodustub tööosadest A.2.3. Töö eeldab head tervist ja füüsilist vastupidavust ning mitteallergilisust piima, piimatoodete, toiduainetööstuses kasutatavate lisandite, piimatööstuses kasutatavate pesu- ja desinfitseerimisainete suhtes. Töötaja peab arvestama piimatööstusele omaste spetsiifiliste töötingimustega (niiskus, pesu- ja desinfitseerimisained, vahelduv temperatuur, seadmetest tingitud müra ja vibratsioon, rõhk/aur, töö külma-ainetega (näiteks ammoniaak, freoon jne)). Töö toimub graafiku alusel vahetustega, mis eeldab töötamist ka öisel ajal, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. Piimatöötleja põhilisteks töövahenditeks on toidutööstuses kasutatavad masinad ja seadmed ning käitlemisvahendid (sh infotehnoloogiline riist- ja tarkvara). Kutse eeldab piimatöötlemise keskkonna- ja rutiinitaluvust ning kontsentreerumisvõimet. Tavapäraselt töötavad piimatöötlejatena inimesed, kellel on kutseharidus või kelle kutseoskused on omandatud praktilise töö käigus Piimatöötleja, keetja, liinioperaator, friseerija, meister, laborant, pakkija Töötamine toidu käitlemises nõuab tervisetõendit vastavalt toiduseadusele. Piimatöötleja, tase 4 kutse taotlemisel on vajalik kompetentside B.2.1-B.2.3 ja B.2.11 tõendamine. Spetsialiseerumiseks peab tõendama vähemalt kaks spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.2.4-B.2.9. Täiendavalt on võimalik valida ja tõendada kompetents B.2.10. Kompetentside tõendamine toimub vastavalt spetsialiseerumise valdkonnale. Spetsialiseerumisel: fermenteeritud piimatoodete valmistajaks on vajalik kompetentside B.2.1-B.2.5 tõendamine, juustuvalmistajaks on vajalik kompetentside B.2.1-B.2.3 ja B.2.6 tõendamine, või valmistajaks on vajalik kompetentside B.2.1 - B.2.3 ja B.2.7 tõendamine, kondenseeritud ja kuivatatud piimatoodete valmistajaks on vajalik kompetentside B.2.1-B.2.3 ja B.2.8 tõendamine, jäätisevalmistajaks on vajalik kompetentside B.2.1-B.2.3 ja B.2.9 tõendamine. piimatööstuse laborant, tase 4 on vajalik kompetentside B.2.1-B.2.3 ja B.2.10 tõendamine. Osakutse: piimatööstuse liinioperaator, tase 4 on vajalik kompetentsi B.2.3 tõendamine. Toorpiima töötlemine ja toodete valmistamine 4 Pesemine ja desinfitseerimine piimatööstuses 4 Tehnoloogiliste seadmete käsitsemine piimatoodete valmistamisel 4 Spetsialiseerumisel: fermenteeritud piimatoodete valmistajaks on vajalik kompetentside B.2.1-B.2.5 tõendamine, juustuvalmistajaks on vajalik kompetentside B.2.1-B.2.3 ja B.2.6 tõendamine, või valmistajaks on vajalik kompetentside B.2.1 - B.2.3 ja B.2.7 tõendamine, kondenseeritud ja kuivatatud piimatoodete valmistajaks on vajalik kompetentside B.2.1-B.2.3 ja B.2.8 tõendamine, jäätisevalmistajaks on vajalik kompetentside B.2.1-B.2.3 ja B.2.9 tõendamine. piimatööstuse laborant, tase 4 on vajalik kompetentside B.2.1-B.2.3 ja B.2.10 tõendamine. Täiendavalt on võimalik valida ja tõendada kompetents B.2.10. Proovide võtmine ja -analüüside tegemine 4 Piimatöötleja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Põllumajandustootja, tase 5 Animal husbandry specialist, level 5 5 Loomakasvatustootja, tase 5 (versioon 8) Loomakasvatustootja, tase 5 (versioon 9) Põllumajandustootja III (versioon 1) Põllumajandustootja III (versioon 2) Põllumajandustootja III (versioon 3) Põllumajandustootja III (versioon 4) Põllumajandustootja, tase 5 (versioon 6) Põllumajandustootja, tase 5 (versioon 7) Hobusekasvatusspetsialist, tase 5 Karusloomakasvatusspetsialist, tase 5 Küülikukasvatusspetsialist, tase 5 Lamba- ja/või kitsekasvatusspetsialist, tase 5 Linnukasvatusspetsialist, tase 5 Seakasvatusspetsialist, tase 5 Taimekasvatusspetsialist, tase 5 Veisekasvatusspetsialist, tase 5 Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Looma- ja taimekasvatus. Põllumajandustehnika Põllumajandustootja 19 2013-05-16 2013-05-16 2013-06-06 5 5 1311 Põllumajandus- ja metsandusjuhid 0811 Põllundus ja loomakasvatus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Tanel-Taavi Bulitko Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu Asso Einberg Lääne-Virumaa Põllumajanduse Nõuandekeskus Hanna Kreen Põllumajandusministeerium Merle Kruus Eesti Tõusigade Aretusühistu Külli Marrandi Järvamaa Kutsehariduskeskus Salme Mitt karusloomakasvatuse konsulent Ann Riisenberg Eesti Põllumeeste Keskliit Aita Sauemägi SA Innove Külli Vikat Eesti Lambakasvatajate Selts Matti Piirsalu, ekspert Eesti Linnukasvatajate Selts Professor Harald Tikk, ekspert linnukasvataja Põllumajandustootja, tase 5 kutsestandard on aluseks kutse- ja täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Põllumajanduse kutseala koosneb neljast kutsest: põllumajandustöötaja, tase 3; põllumajandustöötaja, tase 4; hobuhooldaja, tase 4 ja põllumajandustootja, tase 5. Põllumajandustootja, tase 5 on erialase töökogemusega spetsialist, kes planeerib, analüüsib, korraldab ja vastutab looma- või taimekasvatusliku tootmise eest vastavalt spetsialiseerumisele. Ta toodab, esmatöötleb ja turustab põllumajandussaadusi. Tema peamisteks tööülesanneteks on ettevõtte tootmistegevuse kavandamine ja korraldamine, tootmismahtude ja tööjõu vajaduste planeerimine, tööde juhtimine või teostamine, majandustegevuse üle arvestuse ja aruandluse pidamine, vajadusel ettevõtte esindamine ning klientide ja vahendajatega suhtlemine. Töötamine põllumajandustootjana eeldab tööd inimestega, organiseerides ja vastutades meeskonna töö eest. Ta on kursis oma valitud valdkonna arengutega ja on vajadusel valmis rakendama asjakohaseid muudatusi. Töötamine põllumajanduse tootmisettevõttes eeldab heade põllumajandustavade järgimist ja tegutsemist viisil, mis tagab ohutu toidu ja sööda tootmise. Põllumajandustootja, tase 5, kes töötab taimekasvatuses on spetsialiseerunud põllukultuuride (teravili, tehnilised kultuurid jm) ja rohumaaviljeluskultuuride tootmisele. Põllumajandustootja, tase 5, kes töötab loomakasvatuses on spetsialiseerunud vähemalt ühe põllumajanduslooma- ja/või linnuliigi kasvatusele. Põllumajandustootja, kes töötab segatootmises võib spetsialiseeruda mõlemale suunale või mitmele looma- ja/või linnuliigile. A.2.1 Juhtimine ja majandamine A.2.2 Loomade ja lindude hooldamine A.2.3 Loomade ja lindude söötmine A.2.4 Loomade ja lindude tervisliku seisundi jälgimine, kõrvalekallete märkamine ja ravi loomaarsti juhendamisel A.2.5 Loomade karjatamine A.2.6 Piima tootmine A.2.7 Veiste taastootmine A.2.8 Sigade taastootmine A.2.9 Lammaste ja/või kitsede taastootmine A.2.10 Küülikute taastootmine A.2.11 Lindude taastootmine A.2.12 Linnusaaduste tootmine A.2.13 Küülikusaaduste tootmine A.2.14 Lamba- ja kitsesaaduste tootmine A.2.15 Hobuste taastootmine A.2.16 Karusloomade taastootmine A.2.17 Karusloomkasvatussaaduste tootmine A.2.18 Külvipinna ettevalmistamine, külvamine ning põllumajandusliku maa ja põllukultuuride hooldamine A.2.19 Põllukultuuride (v.a koresööt) koristamine, säilitamine ja arvelevõtmine A.2.20 Koresööda (silo, hein jm) varumine A.2.21 Põllumajandusmasinate (traktor, kombain) ja -seadmete (haakeriistad, kuivati jm) hooldamine ning remontimine Põllumajandustootja, tase 5 kutse sisaldab järgmisi spetsialiseerumisi: Taimekasvatusspetsialist, tase 5, mis moodustub tööosadest A.2.1 ja A.2.18 – A.2.21 Veisekasvatusspetsialist, tase 5, mis moodustub tööosadest A.2.1-A.2.7 Seakasvatusspetsialist, tase 5, mis moodustub tööosadest A.2.1-A.2.4 ja A.2.8 Lamba- ja/või kitsekasvatusspetsialist, tase 5, mis moodustub tööosadest A.2.1-A.2.6, A.2.9 ja A.2.14 Hobusekasvatusspetsialist, tase 5, mis moodustub tööosadest A.2.1-A.2.5 ja A.2.15 Linnukasvatusspetsialist, tase 5, mis moodustub tööosadest A.2.1-A.2.4, A.2.11 ja A.2.12 Küülikukasvatusspetsialist, tase 5, mis moodustub tööosadest A.2.1-A.2.4, A.2.10 ja A.2.13 Karusloomakasvatusspetsialist, tase 5, mis moodustub tööosadest A.2.1-A.2.4 ja A.2.16-A.2.17 Põllumajandustootja töö eeldab töötamist nii sise- kui välitingimustes, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel ning vajadusel öisel ajal. Oma töös puutub ta kokku erinevate allergeenidega (loomade karvad, taimekaitsevahendid, söödad, tolm, pesu- ja desinfektsioonivahendid, ravimid jm) ning tema töös võib esineda müra. Töö loomadega nõuab sõbralikku ja heatahtlikku käitumist oma hoolealustega ning nende vajaduste ja heaoluga arvestamist. Töö loomadega maandab stressi ja vabastab vaimsest (psühhosotsiaalsest) pingest. Põllumajandustootja töötab kutsealal kasutatavate põllutöömasinate, farmiseadmete ja –tarvikutega (sh infotehnoloogiline riist- ja tarkvara). Põllumajandustootja töö eeldab analüüsi- ja organiseerimisvõimet, füüsilise koormuse taluvust, head füüsilist vormi ja tervist. Vajalikud on pingetaluvus (öötöö, loomade sünd ja surm jm), vastutus-, kohanemis- ja koostöövõime ning täpsus ja kohusetunne. 5. taseme põllumajandustootja on enamasti erialane kutsekeskharidus või kutseoskused on omandatud töökohal või täiendusõppes ja pikaajaline töökogemus loomakasvatusettevõttes. Taimekasvatusspetsialist, agronoom, veisekasvatusspetsialist, seakasvatusspetsialist, lamba- ja/või kitsekasvatusspetsialist, hobusekasvatusspetsialist, küülikukasvatusspetsialist, karusloomakasvatusspetsialist, linnukasvatusspetsialist, zootehnik, talunik. Töötamine taimekaitsevahenditega nõuab taimekaitsetunnistust vastavalt taimekaitseseadusele. Töötamine liikurmasinatega nõuab juhtimisõigust vastavalt liiklusseadusele. Töötamine loomadega nõuab tervisetõendit vastavalt loomatauditõrje seadusele. Põllumajandustootja, tase 5 kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 ja B.2.22 (läbiv kompetents) tõendamine ning spetsialiseerumisega seotud kompetentside tõendamine. Põllumajandustootja spetsialiseerub vähemalt ühele looma- ja/või linnuliigile ja/või taimekasvatusele. Spetsialiseerumisel: taimekasvatusspetsialistiks on lisaks nõutav kompetentside B.2.18 – B.2.21 tõendamine; veisekasvatusspetsialistiks on lisaks nõutav kompetentside B.2.2-B.2.7 tõendamine, seakasvatusspetsialistiks on lisaks nõutav kompetentside B.2.2 - B.2.4 ja B.2.8 tõendamine, lamba- ja/või kitsekasvatusspetsialistiks on lisaks nõutav kompetentside B.2.2 – B.2.6, B.2.9 ja B.2.14 tõendamine, hobusekasvatusspetsialistiks on lisaks nõutav kompetentside B.2.2 -B.2.5 ja B.2.15 tõendamine; linnukasvatusspetsialistiks on lisaks nõutav kompetentside B.2.2-B.2.4 ja B.2.11-B.2.12 tõendamine; küülikukasvatusspetsialistiks on lisaks nõutav kompetentside B.2.2-B.2.4, B.2.10 ja B.2.13 tõendamine, karusloomakasvatusspetsialistiks on lisaks nõutav kompetentside B.2.2-B.2.4 ja B.2.16-B.2.17 tõendamine. Juhtimine ja majandamine 5 Loomade ja lindude hooldamine 5 Loomade ja lindude söötmine 5 Loomade ja lindude tervisliku seisundi jälgimine, kõrvalekallete märkamine ja ravi loomaarsti juhendamisel 5 Loomade karjatamine 5 Piima tootmine 5 Veiste taastootmine 5 Sigade taastootmine 5 Lammaste ja/või kitsede taastootmine 5 Küülikute taastootmine 5 Lindude taastootmine 5 Linnusaaduste tootmine 5 Küülikusaaduste tootmine 5 Lamba- ja kitsesaaduste tootmine 5 Hobuste taastootmine 5 Karusloomade taastootmine 5 Karusloomkasvatussaaduste tootmine 5 Külvipinna ettevalmistamine, külvamine ning põllumajandusliku maa ja põllukultuuride hooldamine 5 Põllukultuuride (v.a koresööt) koristamine, säilitamine ja arvelevõtmine 5 Koresööda (silo, hein jm) varumine 5 Põllumajandusmasinate (traktor, kombain) ja -seadmete (haakeriistad, kuivati jm) hooldamine ning remontimine 5 Põllumajandustootja, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Elektrituulikute paigaldaja, tase 4 Small scale wind turbines installer, level 4 1 Elektrituulikute paigaldaja, tase 4 (versioon 2) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektri, sooja- ja gaasivarustus Elektrituulikute tehnik 11 2013-05-15 2013-05-15 2018-05-02 4 4 7127 Kliima- ja külmutusseadmete mehaanikud 0713 Elektrienergia ja energeetika 43 Eriehitustööd Anti Tiik Bakeri OÜ Priit Kaselaan Bakeri OÜ Ander Pukk Naps Solar Estonia OÜ Argo Rosin Tallinna Tehnikaülikool Rein Pinn Eesti Päikeseenergia Assotsiatsioon Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandard on aluseks tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamiseks. Elektertuulikute* (edaspidi ET) paigaldaja monteerib tuulikuid, kilpe, invertereid, kontrollereid jm elektriseadmeid, millega toodetakse taastuvast energiaallikast - tuulest - elektrienergiat. ET-paigaldaja teeb ehitus- ja kaabeldustöid ning montaaži- ja hooldustööd järgides eelnevalt koostatud projekti, tööjoonist või tootja paigaldusjuhendit. Ta vastutab monteeritud paigaldise nõuetele vastavuse eest: paigaldis peab olema ohutu, asjakohane, toimiv ja töökindel. ET-paigaldaja kasutab ressursse säästvalt ja tegutseb keskkonnahoidlikult. Töö eeldab elektriseadmete paigaldamise oskuste olemasolu ning teadmisi katuse ja mastide konstruktsioonidest ning kõrgtöödest. *Elektrituulik on väiketuulik kogukõrgusega kuni 30 m või tööpindalaga (swept area) kuni 200 m2 (vastavalt standardile IEC 61400-2). Töö toimub nii sise- kui ka välistingimustes, ka kõrgustes. Võimalik on kokkupuude müra ja tolmuga ning pingestatud seadmetega, seetõttu nõutakse tööohusnõuete täpset täitmist ja vajaduse korral isikukaitsevahendite kasutamist ja eririietuse kandmist. Käsi- ja spetsiaaltööriistad, mehhanismid (nt tõstukid, talid) ja mõõte- ja häälestusseadmed (testrid, ampermeetrid, arvuti koos lisaseadmetega jt). ET-paigaldaja töö eeldab füüsilist vastupidavust ja võimet töötada kõrgustes, sest töötatakse ka katustel, mastidel ja tõstukitel. Töös on oluline keskendumis- ja kohanemisvõime, analüüsivõime, käeline osavus, meeskonnas töötamise oskus ja vastutusvõime. Väljaõpe elektrialal või sellega seotud aladel (nt mehhatroonika, automaatika) või ehituse alal. Eeldatakse erialast töökogemus ja direktiivijärgse ET-paigaldamise koolituse läbimist. ET-paigaldaja kutsestandardi alusel koolituse läbimist tõendav tunnistus tõendab isiku pädevust paigaldada elektrituulikuid ehitus- ja elektripaigaldiste valdkondi reguleerivate õigusaktide mõistes. Seaduses ette nähtud juhtudel töötab vastutava spetsialisti juhendamisel. Elektrituulikute paigaldamine 4 Elektrituulikute tehnik, tase 5 Small scale wind turbines installer, level 5 1 Elektrituuliku tehnik, tase 5 (versioon 3) Elektrituuliku tehnik, tase 5 (versioon 4) Elektrituulikute tehnik, tase 5 (versioon 2) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektri, sooja- ja gaasivarustus Elektrituulikute tehnik 11 2013-05-15 2013-05-15 2018-05-02 5 5 3113 Elektrotehniliste alade tehnikud 0713 Elektrienergia ja energeetika 43 Eriehitustööd Anti Tiik Bakeri OÜ Priit Kaselaan Bakeri OÜ Ander Pukk Naps Solar Estonia OÜ Argo Rosin Tallinna Tehnikaülikool Rein Pinn Eesti Päikeseenergia Assotsiatsioon Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandard on aluseks tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamiseks. Elektrituulikute* tehnik (edaspidi ET tehnik) paigaldab kompleksselt tuulikuid, kilpe, invertereid, kontrollereid jm elektriseadmeid, millega toodetakse taastuvast energiaallikast - tuulest - elektrienergiat. ET tehnik teeb ehitus- ja kaabeldustöid ning montaaži- ja hooldustöid (sh juhendab klienti seadme kasutamisel) järgides eelnevalt koostatud projekti, tööjoonist või tootja paigaldusjuhendit. Enne paigaldustöid hindab ta objektil ehitusprojekti teostatavust ja vajadusel teeb ettepanekuid tööprojekti korrigeerimiseks. ET-tehnik kasutab ressursse säästvalt ja tegutseb keskkonnahoidlikult. ET-tehnik korraldab paigaldusmeeskonna tööd ja vastutab monteeritud paigaldise nõuetele vastavuse eest: paigaldis peab olema ohutu, asjakohane, toimiv ja töökindel. Töö eeldab elektriseadmete paigaldamise oskuste olemasolu ning teadmisi katuse ja mastide konstruktsioonidest ning kõrgtöödest. *Elektrituulik on väiketuulik kogukõrgusega kuni 30 m või tööpindalaga (swept area) kuni 200 m2 (vastavalt standardile IEC 61400-2). Töö toimub nii sise- kui ka välistingimustes, ka kõrgustes. Võimalik on kokkupuude müra ja tolmuga ning pingestatud seadmetega, seetõttu nõutakse tööohusnõuete täpset täitmist ja vajaduse korral isikukaitsevahendite kasutamist ja eririietuse kandmist. Käsi- ja spetsiaaltööriistad, mehhanismid (nt tõstukid, talid) ja mõõte- ja häälestusseadmed (testrid, ampermeetrid, arvuti koos lisaseadmetega jt). ET-tehniku töö eeldab füüsilist vastupidavust ja võimet töötada kõrgustes, sest töötatakse ka katustel, mastidel ja tõstukitel. Töös on oluline keskendumis- ja kohanemisvõime, analüüsivõime, käeline osavus, meeskonnas töötamise oskus, keskkonnataluvus ja vastutusvõime. Elektriku, mehhatrooniku või automaatiku kutsetunnistuse olemasolu või elektri, mehhatroonika, automaatika alane kutseõppe läbimine ja erialal töötamine. Mõlemal juhul on nõutav direktiivijärgse ET-paigaldamise koolituse läbimine. ET-tehniku kutsestandardi alusel koolituse läbimist tõendav tunnistus tõendab isiku pädevust paigaldada elektrituulikuid ehitus- ja elektripaigaldiste valdkondi reguleerivate õigusaktide mõistes. Seaduses ette nähtud juhtudel töötab vastutava spetsialisti juhendamisel. Elektrituulikute paigaldamine 5 Fotoelektriliste elektritootmissüsteemide paigaldaja, tase 4 Photovoltaic system installer, level 4 1 Fotoelektriliste elektritootmissüsteemide paigaldaja, tase 4 (versioon 2) Päikeseelektrisüsteemide paigaldaja, tase 4 (versioon 3) Päikeseelektrisüsteemide paigaldaja, tase 4 (versioon 4) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektri, sooja- ja gaasivarustus Päikeseelektrisüsteemide paigaldaja 11 2013-05-15 2013-05-15 2018-05-02 4 4 7127 Kliima- ja külmutusseadmete mehaanikud 0713 Elektrienergia ja energeetika 43 Eriehitustööd Anti Tiik Bakeri OÜ Priit Kaselaan Bakeri OÜ Ander Pukk Naps Solar Estonia OÜ Argo Rosin Tallinna Tehnikaülikool Rein Pinn Eesti Päikeseenergia Assotsiatsioon Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandard on aluseks tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamiseks. Fotoelektriliste elektritootmissüsteemide (edaspidi FEET-süsteemide) paigaldaja monteerib paneele, kilpe, invertereid jm liitumispingega kuni 1 kV FEET-süsteemide seadmeid, millega toodetakse taastuvast energiaallikast - päikesest - elektrienergiat. FEET-süsteemide paigaldaja teeb ehitus- ja kaabeldustööd ning montaaži- ja hooldustöid järgides eelnevalt koostatud projekti, tööjoonist või tootja paigaldusjuhendit. Ta vastutab monteeritud paigaldise nõuetele vastavuse eest: paigaldis peab olema ohutu, asjakohane, toimiv ja töökindel. FEET-süsteemide paigaldaja kasutab ressursse säästvalt ja tegutseb keskkonnahoidlikult. Töö eeldab elektriseadmete paigaldamise oskuste olemasolu ning teadmisi paneelide kinnitus- ja katusekonstruktsioonidest ning kõrgtöödest. Töö toimub nii sise- kui ka välistingimustes, ka kõrgustes. Võimalik on kokkupuude müra ja tolmuga ning pingestatud seadmetega, seetõttu nõutakse tööohusnõuete täpset täitmist ja vajaduse korral isikukaitsevahendite kasutamist ja eririietuse kandmist. Käsi- ja spetsiaaltööriistad, mehhanismid (nt tõstukid, talid) ja mõõte- ja häälestusseadmed (testrid, ampermeetrid, arvuti koos lisaseadmetega jt). FEET-süsteemide paigaldaja töö eeldab füüsilist vastupidavust ja võimet töötada kõrgustes, sest töötatakse ka katustel ja tõstukitel. Töös on oluline keskendumis- ja kohanemisvõime, analüüsivõime, käeline osavus, meeskonnas töötamise oskus, keskkonnataluvus ja vastutusvõime. Väljaõpe elektrialal või sellega seotud aladel (nt mehhatroonika, automaatika) või ehituse alal. Eeldatakse erialast töökogemus ja direktiivijärgse FEET-paigaldamise koolituse läbimist. FEET-süsteemide tehniku kompetentsistandardi alusel koolituse läbimist tõendav tunnistus tõendab isiku pädevust paigaldada FEET-süsteeme ehitus- ja elektripaigaldiste valdkondi reguleerivate õigusaktide mõistes. Seaduses ette nähtud juhtudel töötab ta vastutava spetsialisti juhendamisel. Fotoelektriliste elektritootmissüsteemide paigaldamine 4 Fotoelektriliste elektritootmissüsteemide tehnik, tase 5 Photovoltaic system installer, level 5 1 Fotoelektriliste elektritootmissüsteemide tehnik, tase 5 (versioon 2) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektri, sooja- ja gaasivarustus Päikeseelektrisüsteemide paigaldaja 11 2013-05-15 2013-05-15 2018-05-02 5 5 3113 Elektrotehniliste alade tehnikud 0713 Elektrienergia ja energeetika 43 Eriehitustööd Anti Tiik Bakeri OÜ Priit Kaselaan Bakeri OÜ Ander Pukk Naps Solar Estonia OÜ Argo Rosin Tallinna Tehnikaülikool Rein Pinn Eesti Päikeseenergia Assotsiatsioon Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandard on aluseks tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamiseks. Fotoelektriliste elektritootmissüsteemide (edaspidi FEET-süsteemide) tehnik paigaldab kompleksselt paneele, kilpe, invertereid jm liitumispingega kuni 1 kV FEET-süsteemide seadmeid, millega toodetakse taastuvast energiaallikast - päikesest - elektrienergiat. FEET-süsteemide tehnik teeb vajalikud ehitus-, kaabeldus-, montaaži- ning hooldustöid (sh kliendi juhendamist seadme edasisel kasutamisel) järgides eelnevalt koostatud projekti, tööjoonist või tootja paigaldusjuhendit. Enne paigaldustöid hindab ta objektil ehitusprojekti teostatavust ja teeb vajadusel ettepanekuid tööprojekti korrigeerimiseks. FEET-süsteemide tehnik kasutab ressursse säästvalt ja tegutseb keskkonnahoidlikult. FEET-süsteemide tehnik korraldab paigaldusmeeskonna tööd ja vastutab monteeritud paigaldise nõuetele vastavuse eest: paigaldis peab olema ohutu, asjakohane, toimiv ja töökindel. Töö eeldab elektriseadmete paigaldamise oskuste olemasolu ning teadmisi paneelide kinnitus- ja katusekonstruktsioonidest ning kõrgtöödest. Töö toimub nii sise- kui ka välistingimustes, ka kõrgustes. Võimalik on kokkupuude müra ja tolmuga ning pingestatud seadmetega, seetõttu nõutakse tööohusnõuete täpset täitmist ja vajaduse korral isikukaitsevahendite kasutamist ja eririietuse kandmist. Käsi- ja spetsiaaltööriistad, mehhanismid (nt tõstukid, talid) ja mõõte- ja häälestusseadmed (testrid, ampermeetrid, arvuti koos lisaseadmetega jt). FEET-süsteemide tehniku töö eeldab füüsilist vastupidavust ja võimet töötada kõrgustes, sest töötatakse ka katustel ja tõstukitel. Töös on oluline keskendumis- ja kohanemisvõime, analüüsivõime, käeline osavus, meeskonnas töötamise oskus, keskkonnataluvus ja vastutusvõime. Elektriku, mehhatrooniku või automaatiku kutsetunnistuse olemasolu või elektri, mehhatroonika, automaatika alane kutseõppe läbimine ja erialal töötamine. Mõlemal juhul on nõutav direktiivijärgse FEET süsteemide paigaldamise koolituse läbimine. FEET-süsteemide tehniku kompetentsistandardi alusel koolituse läbimist tõendav tunnistus tõendab isiku pädevust paigaldada FEET-süsteeme ehitus- ja elektripaigaldiste valdkondi reguleerivate õigusaktide mõistes. Seaduses ette nähtud juhtudel töötab ta vastutava spetsialisti juhendamisel. Fotoelektriliste elektritootmissüsteemide paigaldamine 5 Pürotehnik, tase 4 Pyrotechnician, level 4 5 Pürotehnik II (versioon 1) Pürotehnik II (versioon 2) Pürotehnik II (versioon 3) Pürotehnik II (versioon 4) Pürotehnik, tase 4 (versioon 10) Pürotehnik, tase 4 (versioon 6) Pürotehnik, tase 4 (versioon 7) Pürotehnik, tase 4 (versioon 8) Pürotehnik, tase 4 (versioon 9) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puurimis- ja lõhkamistööd Pürotehnik 13 2013-05-22 2013-05-22 2014-01-01 4 4 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0724 Kaevandamine ja rikastamine 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Kaimar Eilo Tehnilise Järelevalve Amet Ivo Melder Eesti Pürotehnikute Liit Merike Ring Tehnilise Järelevalve Amet Vambola Saks Eesti Pürotehnikute Liit Steven Vaarmann Eesti Pürotehnikute Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardi kasutusalad 1) tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine; 2) inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel; 3) ametite kirjeldamine ja tutvustamine; 4) karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks; 5) koolitusvajaduste selgitamine ning koolituse planeerimine; 6) ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine; 7) kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine. Pürotehniku tööks on ilutulestiku korraldamine. Ilutulestik on vaatemäng, mis eeldab suure hulga inimeste lähedalolekut. Iga viga tegutsemisel võib olla väga ohtlik. Pürotehnikul peab olema piisavalt teadmisi, et tagada ilutulestiku ohutus. Pürotehnik vastutab ilutulestiku ohutuse eest täies ulatuses. Pürotehnik teab ja arvestab ümbritseva keskkonna ja ilmastiku mõju ilutulestikule, samuti ilutulestikuefektide ja plahvatuse mõju ümbritsevatele objektidele ja keskkonnale. Pürotehnik, tase 4 töötab iseseisvalt, ta oskab koostada ilutulestiku projekti ja võib olla ilutulestiku eest vastutav isik. A.2.1 Ilutulestiku objekti kaardistamine ja korraldamise dokumentatsiooni koostamine: 1) ilutulestiku koha hindamine ja ohutusalade kaardistamine; 2) ilutulestiku planeerimine laskeplatsil; 3) ilutulestiku toodete süütamise plaani ja järjekorra koostamine; 4) ilutulestiku projekti vormistamine; 5) ilutulestiku loa taotlemine. A.2.2 Pürotehniliste toodete ettevalmistamine: 1) pürotehniliste toodete ja efektide valimine ja pakendamine; 2) ilutulestiku korraldamisel vajalike abivahendite ettevalmistamine; 3) pürotehniliste toodete transportimine. A.2.3 Ilutulestiku ettevalmistamine laskeplatsil: 1) ilutulestiku ohutusala piiramine; 2) keskkonnamõju arvestamine; 3) pürotehniliste toodete paigutamine laskeplatsile; 4) ilutulestiku ohutusabinõude tutvustamine. A.2.4 Ilutulestiku korraldamine: 1) ilutulestiku eelkontroll; 2) ilutulestiku süütamine; 3) ilutulestiku jälgimine. A.2.5 Ilutulestiku laskeplatsi järelkontroll: 1) pürotehniliste toodete ja laskeplatsi kontroll; 2) pürotehniliste tõrkelaengute eemaldamine; 3) laskeplatsi koristamine. A.2.6 Pürotehniliste toodete kontroll ja katsetamine: 1) toodete ülevaatus; 2) pürotehniliste toodete katsetamine. A.2.7 Töörühma juhtimine: 1) töötaja(te) juhendamine ja töö organiseerimine; 2) praktiline juhendamine. A.2.8 Siseilutulestiku korraldamine: 1) siseilutulestiku ettevalmistus; 2) siseilutulestiku ettevalmistus laskeplatsil; 3) siseilutulestiku ohutuse järgimine. A.2.9 Väliilutulestiku korraldamine: 1) väliilutulestiku ettevalmistus; 2) väliilutulestiku ettevalmistus laskeplatsil; 3) väliilutulestiku ohutuse järgimine. A.2.10 Pürotehniliste toodete hävitamine: 1) hävitatavate toodete väljavalimine; 2) hävitusmeetodi ja -koha valimine; 3) hävituskoha järelkontroll; 4) hävitusakti koostamine. Pürotehnik töötab peamiselt välitingimustes. Töökeskkond on potentsiaalselt ohtlik, võimalikud ohutegurid on plahvatus- ja mürgitusoht. Töö nõuab lõhketöö ohutute tööviiside tundmist, tööohutusnõuete täpset täitmist, pürotehnika sihtotstarbelist kasutamist ning isiklike kaitsevahendite kasutamist (kindad, kaitsekiiver, kõrvaklapid, kaitseprillid jne). Pürotehniku töövahenditeks on süüteseade, sideseade, kontrollmõõteriistad elektrivõrgu korrasoleku kontrolliks, lõikeriistad, näpitsad, taskulamp, kell jt tööks vajalikud vahendid. Tööga toimetuleku eelduseks on vastutusvõime, täpsus ja hoolikus, valmisolek iseseisvaks ja meeskonnatööks. Vajalikud on taiplikkus, tasakaalukus ja kohanemisvõime. Pürotehnikult eeldatakse aja- ja ruumitaju, loogilist mõtlemist, kiiret reaktsiooni ja keskendumisvõimet. Kutse eeldab tervisetõendi olemasolu. Pürotehnikuks saab õppida kutsealasel koolituskursusel. Pürotehnikuna töötamise eelduseks on keskharidus, vanus vähemalt 19 aastat ning erialase väljaõppe läbimine ja kutseeksami sooritamine. Seadusega on pürotehniku kutsetunnistuse taotlejale sätestatud vanuselised, tervislikud, tööalased ja seaduskuulekusega seonduvad nõuded. Pürotehnik, siseilutulestiku pürotehnik, välisilutulestiku pürotehnik. Vastavalt Lõhkematerjaliseadusele peab pürotehnikul olema pürotehniku kutsetunnistus. Pürotehniku, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kõigi kohustuslike kompetentside (B.2.1 – B.2.7), läbiva kompetentsi (B.2.11) ja vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.8 - B.2.10 Väliilutulestiku korraldamise (B.2.9) puhul tuleb lisaks tõendada kompetents B.2.10. Ilutulestiku objekti kaardistamine ja korraldamise dokumentatsiooni koostamine 4 Pürotehniliste toodete ettevalmistamine 4 Ilutulestiku ettevalmistamine laskeplatsil 4 Ilutulestiku korraldamine 4 Ilutulestiku laskeplatsi järelkontroll 4 Pürotehniliste toodete kontrollimine ja katsetamine 4 Töörühma juhtimine 4 Selle kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.8 - B.2.10 Väliilutulestiku korraldamise (B.2.9) puhul tuleb lisaks tõendada kompetents B.2.10. Siseilutulestiku korraldamine 4 Väliilutulestiku korraldamine 4 Pürotehniliste toodete hävitamine 4 Pürotehnik, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Pürotehnik, tase 5 Pyrotechnician, level 5 5 Pürotehnik III (versioon 1) Pürotehnik III (versioon 2) Pürotehnik III (versioon 3) Pürotehnik III (versioon 4) Pürotehnik, tase 5 (versioon 6) Pürotehnik, tase 5 (versioon 7) Pürotehnik, tase 5 (versioon 8) Pürotehnik, tase 5 (versioon 9) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puurimis- ja lõhkamistööd Pürotehnik 13 2013-05-22 2013-05-22 2018-05-02 5 5 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0724 Kaevandamine ja rikastamine 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Kaimar Eilo Tehnilise Järelevalve Amet Ivo Melder Eesti Pürotehnikute Liit Merike Ring Tehnilise Järelevalve Amet Vambola Saks Eesti Pürotehnikute Liit Steven Vaarmann Eesti Pürotehnikute Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kutsestandardi kasutusalad 1) tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine; 2) inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel; 3) ametite kirjeldamine ja tutvustamine; 4) karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks; 5) koolitusvajaduste selgitamine ning koolituse planeerimine; 6) ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine; 7) kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine. Pürotehniku tööks on ilutulestiku korraldamine. Ilutulestik on vaatemäng, mis üldjuhul eeldab suure hulga inimeste lähedalolekut. Iga viga tegutsemisel võib olla väga ohtlik. Pürotehnikul peab olema piisavalt teadmisi, mis tagab ilutulestiku ohutuse. Pürotehnik vastutab ilutulestiku ohutuse eest täies ulatuses. Pürotehnik teab ja arvestab ümbritseva keskkonna ja ilmastiku mõju ilutulestikule, samuti ilutulestikuefektide ja plahvatuse mõju ümbritsevatele objektidele ja keskkonnale. Pürotehnik, tase 5 on oma kutseala meister, kes juhendab ja õpetab abipürotehnikuid. A.2.1 Pürotehniliste toodete käitlemise planeerimine: 1) olukorra kaardistamine; 2) tegevuse kavandamine ja töö organiseerimine. A.2.2 Pürotehniliste toodete transportimine: 1) pürotehniliste toodete sisse- ja väljavedu; 2) pürotehniliste toodete veoks ettevalmistamine. A.2.3 Pürotehniliste toodete ladustamine ja hävitamine: 1) pürotehniliste toodete ladustamine; 2) laodokumentatsiooni ja laoarvestuse korraldamine; 3) jäätmekäitluse korraldamine. A.2.4 Pürotehniliste toodete võõrandamine: 1) müügi korraldamine; 2) müüjate väljaõppe korraldamine. A.2.5 Ilutulestiku objekti kaardistamine ja korraldamise dokumentatsiooni koostamine: 1) ilutulestiku koha hindamine ja ohutusalade kaardistamine; 2) ilutulestiku planeerimine laskeplatsil; 3) ilutulestiku toodete süütamise plaani ja järjekorra koostamine; 4) ilutulestiku projekti vormistamine; 5) ilutulestiku loa taotlemine. A.2.6 Pürotehniliste toodete ettevalmistamine: 1) pürotehniliste toodete ja efektide valimine ja pakendamine; 2) Ilutulestiku korraldamisel vajalike abivahendite ettevalmistamine; 3) pürotehniliste toodete transportimine. A.2.7 Ilutulestiku ettevalmistamine laskeplatsil: 1) ilutulestiku ohutusala piiramine; 2) keskkonnamõju arvestamine; 3) pürotehniliste toodete paigutamine laskeplatsile; 4) ilutulestiku ohutusabinõude tutvustamine. A.2.8 Ilutulestiku korraldamine: 1) ilutulestiku eelkontroll; 2) ilutulestiku süütamine; 3) ilutulestiku jälgimine. A.2.9 Ilutulestiku laskeplatsi järelkontroll: 1) pürotehniliste toodete ja laskeplatsi kontroll; 2) pürotehniliste tõrkelaengute eemaldamine; 3) laskeplatsi koristamine. A.2.10 Pürotehniliste toodete kontrollimine ja katsetamine 1) toodete ülevaatamine; 2) pürotehniliste toodete katsetamine. A.2.11 Töörühma juhtimine: 1) töötaja(te) juhendamine ja töö organiseerimine; 2) praktiline juhendamine. A.2.12 Siseilutulestiku korraldamine: 1) siseilutulestikuks ettevalmistamine; 2) siseilutulestiku ettevalmistamine laskeplatsil; 3) siseilutulestiku ohutuse järgimine. A.2.13 Väliilutulestiku korraldamine: 1) väliilutulestikuks ettevalmistamine; 2) väliilutulestiku ettevalmistamine laskeplatsil; 3) Väliilutulestiku ohutuse järgimine A.2.14 Pürotehniliste toodete hävitamine: 1) hävitamisele minevate toodete väljavalimine; 2) hävitusmeetodi ja -koha valimine; 3) hävituskoha järelkontroll; 4) hävitusakti koostamine. Pürotehnik töötab peamiselt välitingimustes. Töökeskkond on potentsiaalselt ohtlik, võimalikud ohutegurid on plahvatus- ja mürgitusoht. Töö nõuab lõhketöö ohutute tööviiside tundmist, tööohutusnõuete täpset täitmist, pürotehnika sihtotstarbelist kasutamist ning isiklike kaitsevahendite kasutamist (kindad, kaitsekiiver, kõrvaklapid, kaitseprillid jne). Pürotehniku töövahenditeks on süüteseade, sideseade, kontrollmõõteriistad elektrivõrgu korrasoleku kontrolliks, lõikeriistad, näpitsad, taskulamp, kell jt töövahendid. Tööga toimetuleku eelduseks on vastutusvõime, täpsus ja hoolikus, valmisolek iseseisvaks ja meeskonnatööks. Vajalikud on taiplikkus, tasakaalukus ja kohanemisvõime. Pürotehnikult eeldatakse aja- ja ruumitaju, loogilist mõtlemist (sh olukordade põhjendamine ja korrigeerimine), kiiret reaktsiooni ja keskendumisvõimet, ohtude või riskide ennetamise oskust, otsustusvõimet, teatud juhiomadusi ning autoriteetsust. Kutse eeldab tervisetõendi olemasolu. Pürotehnikuks saab õppida kutsealasel koolituskursusel. Pürotehnikuna töötamise eelduseks on keskharidus, vanus vähemalt 19 aastat ning erialase väljaõppe läbimine ja kutseeksami sooritamine. Seadusega on pürotehniku kutsetunnistuse taotlejale sätestatud vanuselised, tervislikud, tööalased ja seaduskuulekusega seonduvad nõuded. Pürotehnik, siseilutulestiku pürotehnik, välisilutulestiku pürotehnik, meisterpürotehnik Vastavalt Lõhkematerjaliseadusele peab pürotehnikul olema pürotehniku kutsetunnistus. Pürotehnik, tase 5 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.14 ja B.2.15 (läbiv kompetents) tõendamine. Pürotehniliste toodete käitlemise planeerimine 5 Pürotehniliste toodete transportimine 5 Pürotehniliste toodete ladustamine ja hävitamine 5 Pürotehniliste toodete võõrandamine 5 Ilutulestiku objekti kaardistamine ja korraldamise dokumentatsiooni koostamine 5 Pürotehniliste toodete ettevalmistamine 5 Ilutulestiku ettevalmistamine laskeplatsil 5 Ilutulestiku korraldamine 5 Ilutulestiku laskeplatsi järelkontroll 5 Pürotehniliste toodete kontrollimine ja katsetamine 5 Töörühma juhtimine 5 Siseilutulestiku korraldamine 5 Väliilutulestiku korraldamine 5 Pürotehniliste toodete hävitamine 5 Pürotehnik, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Bioanalüütik, tase 6 esmane kutse Biomedical (laboratory) scientist, level 6 VET level 1 Bioanalüütik, tase 6 esmane kutse (versioon 2) Bioanalüütik, tase 6 esmane kutse (versioon 3) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Laboratoorne analüüs Bioanalüütik 14 2013-05-23 2013-05-23 2018-04-11 6 6 3212 Meditsiini- ja patoloogialaborite tehnikud 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Annike Koorts Põhja-Eesti Regionaalhaigla Jane Kurm Põhja-Eesti Regionaalhaigla Piret Mängel SA Tartu Ülikooli Kliinikum Aivar Orav Eesti Bioanalüütikute Ühing Mare Remm Tartu Tervishoiu Kõrgkool Monyca Sepp Eesti Laborimeditsiini Ühing Bioanalüütik, tase 6 esmase kutse kutsestandard on rakenduskõrghariduse või bakalaureusetaseme õppekavade ja esmase kutse andmise alus. Bioanalüütik on spetsialist, kes töötab laborites, kus uuritakse organismi seisundit ning organite, kudede, rakkude, molekulide ehitust ja funktsiooni, mikrobioloogilist kooslust ja inimorganismi mõjutavaid tegureid. Bioanalüütiku töö on teha tõenduspõhisele meditsiinile toetuvaid laboriuuringuid, mis väljendavad patsiendi tervislikku seisundit. Bioanalüütiku töö on analüüsiprotsessi preanalüütilise etapi haldamine ja nõustamine preanalüütilistes küsimustes, analüütiliste mõõtmiste ja tehniliste protseduuride tegemine ja haldamine. Bioanalüütik lõpetab iseseisvalt rutiinse laboriuuringu ja väljastab uuringu tulemuse, vastutades isiklikult selle kvaliteedi eest. Bioanalüütiku töö on mitmekesine, sõltudes labori spetsiifikast. Bioanalüütik teeb koostööd nii laboritöötajate kui ka teiste valdkondade töötajatega. Ta arendab tööteadmisi läbi pideva kutsealase arengu. Bioanalüütiku kutsealal on kolm kutset: Esmataseme bioanalüütik, tase 6 on saanud kutsealase ettevalmistuse asumaks tööle tervishoiulaborisse ja tema töö on kvaliteetsete laboriuuringute tegemine, patsientide/klientide juhendamine ja ettevalmistamine laborianalüüsideks, patsiendi turvalisuse tagamine laboris ja analüüside tegemisel, iseenda ja keskkonna ohutuse tagamine, kutsealase koostöö korraldamine teiste spetsialistidega, laboritöö ja selle kvaliteedi arendamine, kutse-eetika nõuete järgimine. Ta arendab tööteadmisi läbi pideva kutsealase arengu. Bioanalüütik, tase 6 on töökogemusega spetsialist, kes vajaduse korral juhendab kolleege ja praktikante. Meisterbioanalüütik, tase 7 on töökogemusega spetsialist, kes lisaks tervishoiulabori uuringutele tegeleb labori arendustegevusega, osaleb uute meetodite väljatöötamisel ja katsetamisel ning nõustab ja koolitab tervishoiutöötajaid. A.2.1 Laboritöö korraldamine ja tegemine 1. Laboriseadmete kasutamine. 2. Hooldamine. 3. Seadmete ettevalmistamine. 4. Meeskonnatöö korraldamine ja juhtimine. A.2.2 Laboriuuringute läbiviimine 1. Patsiendilt uuringumaterjali võtmine. 2. Rutiinsete laboriuuringute tegemine. A.2.3 Laboriuuringute kvaliteedi tagamine 1. Kvaliteedi kontrollimine. Bioanalüütik puutub oma töös kokku bioloogiliste materjalide, keemiliste ainete ja füüsikaliste ohuteguritega. Ta töötab meditsiinilabori seadmetega. Töö eeldab kaitseriietuse ja isikukaitsevahendite kasutamist. Tööga on seotud nakkus- ja kemikaalioht. Tööst arvuti jt seadmetega on võimalikud terviseriskid. Meditsiinilabori seadmed ja tarvikud, arvutid ja infosüsteemid. Pingetaluvus, korrektsus, täpsus, analüüsivõime, koostöövõime, kohusetundlikkus, õpivõime, vastutusvõime. Erialase kõrghariduse õppekava läbinud isik. Bioanalüütik. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Laboritöö korraldamine ja tegemine 6 Laboriuuringute tegemine 6 Laboriuuringute kvaliteedi tagamine 6 Bioanalüütik, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Bioanalüütik, tase 6 Biomedical (laboratory) scientist, level 6 6 Bioanalüütik III (versioon 1) Bioanalüütik III (versioon 2) Bioanalüütik III (versioon 3) Bioanalüütik III (versioon 4) Bioanalüütik III (versioon 5) Bioanalüütik, tase 6 (versioon 7) Bioanalüütik, tase 6 (versioon 8) Bioanalüütik, tase 6 (versioon 9) Bioanalüütik, tase 6 esmane kutse (versioon 4) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Laboratoorne analüüs Bioanalüütik 14 2013-05-23 2013-05-23 2018-04-11 6 6 3212 Meditsiini- ja patoloogialaborite tehnikud 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Annike Koorts Põhja-Eesti Regionaalhaigla Jane Kurm Põhja-Eesti Regionaalhaigla Piret Mängel SA Tartu Ülikooli Kliinikum Aivar Orav Eesti Bioanalüütikute Ühing Mare Remm Tartu Tervishoiu Kõrgkool Monyca Sepp Pärnu Haigla Bioanalüütik, tase 6 kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamise ja isikute kompetentsuse hindamise alus. Bioanalüütik on spetsialist, kes töötab laborites, kus uuritakse organismi seisundit ning organite, kudede, rakkude, molekulide ehitust ja funktsiooni, mikrobioloogilist kooslust ja inimorganismi mõjutavaid tegureid. Bioanalüütiku töö on teha tõenduspõhisele meditsiinile toetuvaid laboriuuringuid, mis väljendavad patsiendi tervislikku seisundit. Bioanalüütiku töö on analüüsiprotsessi preanalüütilise etapi haldamine ja nõustamine preanalüütilistes küsimustes, analüütiliste mõõtmiste ja tehniliste protseduuride tegemine ja haldamine. Bioanalüütik lõpetab iseseisvalt rutiinse laboriuuringu ja väljastab uuringu tulemuse, vastutades isiklikult selle kvaliteedi eest. Bioanalüütiku töö on mitmekesine, sõltudes labori spetsiifikast. Bioanalüütik teeb koostööd nii laboritöötajate kui ka teiste valdkondade töötajatega. Ta arendab tööteadmisi läbi pideva kutsealase arengu. Bioanalüütiku kutsealal on kolm kutset: Esmataseme bioanalüütik, tase 6 on saanud kutsealase ettevalmistuse asumaks tööle tervishoiulaborisse ja tema töö on kvaliteetsete laboriuuringute tegemine, patsientide/klientide juhendamine ja ettevalmistamine laborianalüüsideks, patsiendi turvalisuse tagamine laboris ja analüüside tegemisel, iseenda ja keskkonna ohutuse tagamine, kutsealase koostöö korraldamine teiste spetsialistidega, laboritöö ja selle kvaliteedi arendamine, kutse-eetika nõuete järgimine. Bioanalüütik, tase 6 on töökogemusega spetsialist, kes vajaduse korral juhendab kolleege ja praktikante. Meisterbioanalüütik, tase 7 on töökogemusega spetsialist, kes lisaks tervishoiulabori uuringutele tegeleb labori arendustegevusega, osaleb uute meetodite väljatöötamisel ja katsetamisel ning nõustab ja koolitab tervishoiutöötajaid. Ta arendab tööteadmisi läbi pideva kutsealase arengu. A.2.1 Laboritöö korraldamine ja tegemine 1. Laboriseadmete kasutamine. 2. Hooldamine. 3. Seadmete ettevalmistamine. 4. Meeskonnatöö korraldamine ja juhtimine. A.2.2 Laboriuuringute läbiviimine 1. Patsiendilt uuringumaterjali võtmine. 2. Rutiinsete laboriuuringute tegemine. A.2.3 Laboriuuringute kvaliteedi tagamine 1. Kvaliteedi kontrollimine. 2. Uuringute tulemuste eest vastutamine. A.2.4 Tervishoiutöötajate koolitamine ja nõustamine 1. Tervishoiutöötajate teavitamine labori töökorraldusest. 2. Tervishoiutöötajate teavitamine laboriuuringute referentsväärtuste, määramispiiride ja otsustuspiiride osas. 3. Tervishoiutöötajate teavitamine uuringutulemusi mõjutavate tingimuste osas. 4. Praktikantide juhendamine. Bioanalüütik puutub oma töös kokku bioloogiliste materjalide, keemiliste ainete ja füüsikaliste ohuteguritega. Ta töötab meditsiinilabori seadmetega. Töö eeldab kaitseriietuse ja isikukaitsevahendite kasutamist. Tööga on seotud nakkus- ja kemikaalioht. Tööst arvuti jt seadmetega on võimalikud terviseriskid. Meditsiinilabori seadmed ja tarvikud, arvutid ja infosüsteemid. Pingetaluvus, korrektsus, täpsus, analüüsivõime, koostöövõime, kohusetundlikkus, õpivõime, vastutusvõime. Bioanalüütik on enamasti erialase kõrghariduse ja töökogemusega isik. Bioanalüütik. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Laboritöö korraldamine ja tegemine 6 Laboriuuringute tegemine 6 Laboriuuringute kvaliteedi tagamine 6 Tervishoiutöötajate koolitamine ja nõustamine 6 Bioanalüütik, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Meisterbioanalüütik, tase 7 Senior biomedical (laboratory) scientist, level 7 5 Bioanalüütik IV (versioon 1) Bioanalüütik IV (versioon 2) Bioanalüütik IV (versioon 3) Bioanalüütik IV (versioon 4) Bioanalüütik, tase 7 (versioon 6) Bioanalüütik, tase 7 (versioon 7) Bioanalüütik, tase 7 (versioon 8) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Laboratoorne analüüs Bioanalüütik 14 2013-05-23 2013-05-23 2018-04-11 7 7 3212 Meditsiini- ja patoloogialaborite tehnikud 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Annike Koorts Põhja-Eesti Regionaalhaigla Jane Kurm Põhja-Eesti Regionaalhaigla Piret Mängel SA Tartu Ülikooli Kliinikum Aivar Orav Eesti Bioanalüütikute Ühing Mare Remm Tartu Tervishoiu Kõrgkool Monyca Sepp Eesti Laborimeditsiini Ühing Meisterbioanalüütik, tase 7 kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamise ja isikute kompetentsuse hindamise alus. Bioanalüütik on spetsialist, kes töötab laborites, kus uuritakse organismi seisundit ning organite, kudede, rakkude, molekulide ehitust ja funktsiooni, mikrobioloogilist kooslust ja inimorganismi mõjutavaid tegureid. Bioanalüütiku töö on teha tõenduspõhisele meditsiinile toetuvaid laboriuuringuid, mis väljendavad patsiendi tervislikku seisundit. Bioanalüütiku töö on analüüsiprotsessi preanalüütilise etapi haldamine ja nõustamine preanalüütilistes küsimustes, analüütiliste mõõtmiste ja tehniliste protseduuride tegemine ja haldamine. Bioanalüütik lõpetab iseseisvalt rutiinse laboriuuringu ja väljastab uuringu tulemuse, vastutades isiklikult selle kvaliteedi eest. Bioanalüütiku töö on mitmekesine, sõltudes labori spetsiifikast. Bioanalüütik teeb koostööd nii laboritöötajate kui ka teiste valdkondade töötajatega. Ta arendab tööteadmisi läbi pideva kutsealase arengu. Bioanalüütiku kutsealal on kolm kutset: Esmataseme bioanalüütik, tase 6 on saanud kutsealase ettevalmistuse asumaks tööle tervishoiulaborisse ja tema töö on kvaliteetsete laboriuuringute tegemine, patsientide/klientide juhendamine ja ettevalmistamine laborianalüüsideks, patsiendi turvalisuse tagamine laboris ja analüüside tegemisel, iseenda ja keskkonna ohutuse tagamine, kutsealase koostöö korraldamine teiste spetsialistidega, laboritöö ja selle kvaliteedi arendamine, kutse-eetika nõuete järgimine. Bioanalüütik, tase 6 on töökogemusega spetsialist, kes vajaduse korral juhendab kolleege ja praktikante. Meisterbioanalüütik, tase 7 on töökogemusega spetsialist, kes lisaks tervishoiulabori uuringutele tegeleb labori arendustegevusega, osaleb uute meetodite väljatöötamisel ja katsetamisel ning nõustab ja koolitab tervishoiutöötajaid. A.2.1 Laboritöö korraldamine ja tegemine 1. Laboriseadmete kasutamine. 2. Hoolduse ja remondi järelevalve koordineerimine ja tegemine. 3. Seadmetehnilise kirjelduse koostamisel osalemine. 4. Seadmete ettevalmistamine. 5. Reaktiivide ja tarvikute tellimine ja vastuvõtmine. 6. Meeskonnatöö korraldamine ja juhtimine. 7. Kolleegide nõustamine. 8. Kolleegide teavitamine. 9. Koostöö tegemine osakonna õendus- või valdkonnajuhtidega. 10. Koolitamine. A.2.2 Laboriuuringute tegemine 1. Patsiendilt uuringumaterjali võtmine. 2. Rutiinsete ja spetsiifiliste laboriuuringute tegemine. 3. Tulemuste hindamine. A.2.3 Uute laborimeetodite või -uuringute väljatöötamine 1. Meetodite ja uuringute väljatöötamisel osalemine. 2. Tööjuhendite ja dokumentatsiooni koostamine. 3. Kvaliteedi tagamise süsteemi loomine. 4. Uute meetodite kasutamise õpetamine. 5. Teabematerjalide koostamine. A.2.4 Laboriuuringute kvaliteedi tagamine 1. Kvaliteedisüsteemi dokumentide koostamine. 2. Kvaliteedi kontrollimine. 3. Kvaliteedikontrolli tulemuste analüüsimine. 4. Lahenduste leidmine. 5. Uuringute tulemuste eest vastutamine. A.2.5 Tervishoiutöötajate koolitamine ja nõustamine 1. Tervishoiutöötajate teavitamine labori töökorraldusest. 2. Tervishoiutöötajate teavitamine laboriuuringute referentsväärtuste, määramispiiride ja otsustuspiiride osas. 3. Tervishoiutöötajate teavitamine uuringutulemusi mõjutavate tingimuste osas. 4. Täiendkoolituste korraldamine ja juhtimine. 5. Praktikantide juhendamine. Bioanalüütik puutub oma töös kokku bioloogiliste materjalide, keemiliste ainete ja füüsikaliste ohuteguritega. Ta töötab meditsiinilabori seadmetega. Töö eeldab kaitseriietuse ja isikukaitsevahendite kasutamist. Tööga on seotud nakkus- ja kemikaalioht. Tööst arvuti jt seadmetega on võimalikud terviseriskid. Meditsiinilabori seadmed ja tarvikud, arvutid ja infosüsteemid. Pingetaluvus, korrektsus, täpsus, analüüsivõime, koostöövõime, õpivõime, kohusetundlikkus, iseseisev otsustus- ja vastutusvõime. Meisterbioanalüütik on erialase kõrgharidusega, täiendkoolituse läbinud ja praktilise töökogemusega isik. Bioanalüütik Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Laboritöö korraldamine ja tegemine 7 Laboriuuringute tegemine 7 Uute laborimeetodite või -uuringute väljatöötamine 7 Laboriuuringute kvaliteedi tagamine 7 Tervishoiutöötajate koolitamine ja nõustamine 7 Meisterbioanalüütik, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Hambatehnik, tase 6 Dental technician, level 6 7 Hambatehnik II (versioon 1) Hambatehnik III (versioon 2) Hambatehnik III (versioon 3) Hambatehnik IV (versioon 1) Hambatehnik, tase 6 (versioon 10) Hambatehnik, tase 6 (versioon 8) Hambatehnik, tase 6 (versioon 9) Noorem hambatehnik III (versioon 4) Noorem hambatehnik III (versioon 5) Noorem hambatehnik III (versioon 6) Vanem hambatehnik IV (versioon 2) Vanem hambatehnik IV (versioon 3) Vanem hambatehnik IV (versioon 4) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Hambaravi Hambatehnik 14 2013-05-23 2013-05-23 2018-05-22 6 6 3214 Meditsiiniliste ja hambaproteeside tehnikud 0911 Hambaravi 86 Tervishoid Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Jekaterina Kruusimäe JK Tehnik OÜ, Vabariiklik Kutseliste Hambatehnikute Selts Heli Kuuse Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Marit Paljak Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Kaido Rinaldo Dental Design OÜ Marika Väli Pärnu Hambapolikliinik Eksperdid: Kristina Saarepera K3 Hambaravi OÜ Ester Vill Ester Vill Hambaravi OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Hambatehnik, tase 6 kutsestandard on rakenduskõrghariduse taseme õppekava ja esmase kutse andmise ning täiendkoolituse ja isikute kompetentsuse hindamise alus. Hambatehnik, tase 6 on suutervishoiu spetsialist, kelle tööks on valmistada koostöös hambaarstiga tehniliselt suuõõnde paigaldatavaid dentaalrestauratsioone ehk meditsiinitehnilisi seadmeid ja ortodontilisi raviaparaate. Hambatehniku töö nõuab manuaalset peenmotoorikat ja erialaspetsiifilise aparatuuri käsitsemist. Hambatehnik lähtub oma igapäevatöös nii objektiivsetest kui subjektiivsetest kriteeriumidest patsientide individuaalsete, esteetiliste ja funktsionaalsete vajaduste rahuldamisel hambarestauratsioonide valmistamisel. Tähtsal kohal on hambaarsti koostatud raviplaani tõlgendamisoskus, töö planeerimine, töövahendite ja materjalide otstarbekas ning keskkonnaohutu kasutamine. Oluline on valmisolek meeskonnatööks hambaarsti ja patsiendiga, samuti teiste erialade esindajatega. Hambatehnik on saanud ettevalmistuse oma kutsealal ja on valmis end pidevalt täiendama. Hambatehniku kutsealal on kaks kutset: Hambatehnik, tase 6 valmistab koostöös hambaarstiga tehniliselt suuõõnde paigaldatavaid hambarestauratsioone ehk meditsiinitehnilisi seadmeid ja ortodontilisi raviaparaate. Oma töös lähtub ta raviplaanist ja erinevatest juhenditest. Meisterhambatehnik, tase 7 on suutervishoiu spetsialist, kelle tööks on valmistada koostöös hambaarstiga tehniliselt suuõõnde paigaldatavaid hambarestauratsioone ehk meditsiinitehnilisi seadmeid ja ortodontilisi raviaparaate. Meisterhambatehniku töös on olulisel kohal juhtimise ja juhendamise osa. A.2.1 Suhtlemine 1. Erialaterminoloogia kasutamine. 2. Sobivate suhtlemismeetodite valimine ja kasutamine. 3. Viisakas suhtlemine. 4. Erinevate sidekanalite kasutamine. A.2.2 Meeskonnatöö 1. Teiste spetsialistidega konsulteerimine. 2. Meeskonnatöös osalemine. 3. Valdkonnaspetsiifiliste teadmiste jagamine. A.2.3 Analüüsimine ja planeerimine 1. Raviplaani järgimine ja analüüsimine. A.2.4 Hambaproteesi valmistamine (tellimisel valmistatud meditsiiniseade) 1. Raviplaani järgimine ja analüüsimine. 2. Hambaarstilt saadud jäljendi analüüsimine. 3. Töömudeli ja/või kontrollmudeli valmistamine. 4. Hambarestauratsiooni(de) või ortodontilise raviaparaadi valmistamine hambaarstile. 5. Hambarestauratsiooni(de) saatmine hambaarstile. 6. Proovist tagasitulnud hambarestauratsiooni vaheetapi korrigeerimine. A.2.5 Suust mitte-eemaldatavate hambaproteeside valmistamine 1. Raviplaani järgimine ja analüüsimine. 2. Hammaste ülesvahatuse valmistamine. 3. Ülesvahatuse teostamine. 4. Proteesi valmistamiseks mudeli ettevalmistamine. 5. Artikulaatorisse töömudelite kipseerimine/fikseerimine. 6. Töömudelite kohandamine. 7. Hambarestauratsiooni valmistamine mudelile. 8. Hambaköndile vahast kappe modelleerimine. 9. Sisestamine, põletamine, valamine või pressimine. 10. Karkassi puhastamine sisestusmaterjalist. 11. Keraamilise materjali kandmine karkassile. 12. Lõplik viimistlemine. 13. Kontrollmudeli lõpliku kontrolli teostamine. 14. Lukusüsteemi valmistamine. A.2.6 Suust eemaldatavate hambaproteeside valmistamine a) Metallkarkassiga partsiaalproteesi (e. büügelprotees) valmistamine 1. Individuaallusika valmistamine. 2. Kipsist/akrüülist töömudeli valmistamine. 3. Hambumuse valmistamine. 4. Tulekindla mudeli valmistamine. 5. Tulekindlale mudelile vahast karkassi modelleerimine. 6. Valuvahakanalite paigaldamine vahast konstruktsioonile. 7. Metalli sulamist karkassi valamine. 8. Eelkuumutusahju programmeerimine. 9. Metallivalamise aparaadi seadistamine. 10. Metallkarkassi puhastamine sisestusmassist. 11. Metallkarkassi töötlemine. 12. Töömudeli fikseerimine artikulaatorisse. 13. Metallkarkassile baasise valmistamine. 14. Akrüülhammaste ladumine baasisele. 15. Baasiste valmistamine tehismaterjalist (näit vaha, akrüül, valguspolümeriseeruvad jm materjalid). 16. Töö lõplik viimistlemine. 17. Protsessi kontrollimine. b) Akrüülproteeside (totaalsed ja partsiaalsed) valmistamine 1. Anatoomilise mudeli valmistamine. 2. Individuaallusika valmistamine anatoomilisele mudelile. 3. Töömudeli valmistamine. 4. Baasise valmistamine. 5. Hambumuse ehk oklusioonivalli valmistamine baasisele. 6. Fikseerimine artikulaatorisse. 7. Akrüülhammaste valimine. 8. Akrüülhammaste ladumine baasisele. 9. Klambrite painutamine ja sobitamine baasisesse. 10. Kunstigemete modelleerimine ja viimistlemine hammastega prooviks. 11. Ettevalmistus proteesi polümerisatsiooniks (vahabaasise servade kinnisulatamine). 12. Küveteerimine. 13. Vaha väljasulatamine küvetist. 14. Proteeside polümeerimine (kuum- või külmpolümeerimine). 15. Proteeside vabastamine küvetist ja puhastamine kipsist. 16. Proteeside töötlus. 17. Töö lõplik viimistlemine. A.2.7 Ortodontiliste raviaparaatide valmistamine 1. Ortodontiliste raviaparaatide valmistamine. 2. Eelfabritseeritud detailide (näit nuppklamber, kaarelaienduskruvi, retraktsioonikaar jt) kohandamine, painutamine ja paigaldamine. 3. Baasise valmistamine erinevatel meetoditel (näit pressplaat, "sool-pipar", tainasegamismeetod jt). 4. Diagnostilise mudeli väljavalamine kipsist ja trimmimine. 5. Võrudega jäljendi väljavalamine kipsist. 6. Traadist detailide ja võrude ühendamine. 7. Jootmise teel ühendatud detailide töötlus ja poleerimine. 8. Keeletõkke painutamine ja sobitamine baasisesse või jootmise teel võrudega ühendamine. 9. Erinevate kallakpindade valmistamine. 10. Erinevate vedrude (käesarnane, protraktsiooni, diasteemisulgemise jne) ja klambrite painutamine (Adamsi, kolmnurklamber, noolpeaklamber, T-klamber jne). 11. Kohahoidja painutamine ja ühendamine võruga ja/ või baasisega. 12. Retaineri painutamine. 13. Erinevate aktivaatorite (Van Beek, Herbst, Twin block, jne ) valmistamine ja painutamine. 14. Lip Bumperi valmistamine. 15. Suulae kiire laiendaja painutamine ja kohandamine. 16. Operatsioonisplintide valmistamine. 17. Quad ja Bi Helixi painutamine ja võrudega ühendamine, jootmise teel painutamine. 18. Lindvaalkaare ja palataalkaare painutamine. 19. Raviaparaadi töötlus ja lõplik viimistlus. 20. Kapede ehk splintide valmistamine (näit retineerivad kaped, desorientatsioonikape, valgendus-, norskamis-, bruksismikape, diagnostiline kape jm). Hambatehnik töötab hambatehnoloogia laboratooriumis. Hambatehnikul on risk oma töös kokku puutuda allergeenidega. Enamlevinud töövahendid on puurid, freesid, mikromootor, modelleerimise instrumendid, pintslid jt spetsiifilised töövahendid ja seadmed. Hambatehniku kutse eeldab püsivust, vastutusvõimet, täpsust, suhtlemisoskust ja tulemusele orienteeritust. Olulised on füüsiline koordinatsioon, vastupidavus ning käelised oskused. Tavaliselt on hambatehnikul erialane kõrgharidus. Hambatehnik. Selle kutse taotlemisel on vajalik tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1 – B.2.4 ja läbiv kompetents B.2.8 Lisaks tuleb tõendada üks järgmistest valikutest: Suust mitte- eemaldatavate hambaproteeside valmistamine– kompetents B.2.5 Suust eemaldatavate hambaproteeside valmistamine– kompetentsid B.2.6 Ortodontia/ortodontiliste raviaparaatide valmistamine - kompetents B.2.7 Suhtlemine 6 Meeskonnatöö 6 Analüüsimine ja planeerimine 6 Hambaproteesi valmistamine (tellimisel valmistatud meditsiiniseade) 6 Lisaks tuleb tõendada üks järgmistest valikutest: Suust mitte- eemaldatavate hambaproteeside valmistamine– kompetents B.2.5 Suust eemaldatavate hambaproteeside valmistamine– kompetentsid B.2.6 Ortodontia/ortodontiliste raviaparaatide valmistamine - kompetents B.2.7 Suust mitte-eemaldatavate hambaproteeside valmistamine 6 Suust eemaldatavate hambaproteeside valmistamine 6 Ortodontiliste raviaparaatide valmistamine 6 Hambatehnik, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Meisterhambatehnik, tase 7 Dental technician, level 7 5 Hambatehnik V (versioon 1) Meister hambatehnik V (versioon 2) Meister hambatehnik V (versioon 3) Meister hambatehnik V (versioon 4) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Hambaravi Hambatehnik 14 2013-05-23 2013-05-23 2018-05-22 7 7 3214 Meditsiiniliste ja hambaproteeside tehnikud 0911 Hambaravi 86 Tervishoid Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Jekaterina Kruusimäe JK Tehnik OÜ, Vabariiklik Kutseliste Hambatehnikute Selts Heli Kuuse Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Marit Paljak Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Kaido Rinaldo Dental Design OÜ Marika Väli Pärnu Hambapolikliinik Eksperdid: Kristina Saarepera K3 Hambaravi OÜ Ester Vill Ester Vill Hambaravi OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Meisterhambatehnik, tase 7 kutsestandard on täiendkoolituse ja isikute kompetentsuse hindamise alus. Meisterhambatehnik, tase 7 on suutervishoiu spetsialist, kelle töö on valmistada koostöös hambaarstiga tehniliselt suuõõnde paigaldatavaid hambarestauratsioone ehk meditsiinitehnilisi seadmeid ja ortodontilisi raviaparaate. Meisterhambatehnik tegeleb ka komplitseeritud ja keerukate ravijuhtudega planeerimisest teostamiseni ja vajadusel juhendab erinevaid ravijuhte. Ta vastutab kogu laboratoorse tööprotsessi eest. Tähtsal kohal on hambaarsti koostatud raviplaani tõlgendamisoskus, töö planeerimine, töövahendite ja materjalide otstarbekas ning keskkonnaohutu kasutamine. Meisterhambatehnik lähtub oma igapäevatöös nii objektiivsetest kui subjektiivsetest kriteeriumidest patsientide individuaalsete, esteetiliste ja funktsionaalsete vajaduste rahuldamisel hambarestauratsioonide valmistamisel. Vajadusel komplekteerib ja juhib meeskonnatööd hambaarsti ja patsiendiga, samuti teiste erialade esindajatega. Meisterhambatehnik on orienteeritud pidevale enesetäiendamisele, kutseala mainekujunduses on oma kutseala edendaja. Pakub välja uuendusi, mille rakendamine toob uue kvalitseedi kutsealases tegevuses. Meisterhambatehnik on uute hambatehnikute mentor ja/või organiseerib ning viib läbi erialaseid koolitusi või publitseerib erialaseid artikleid, osaleb eriala- uuringutes. Hambatehniku kutsealal on kaks kutset: Hambatehnik, tase 6 valmistab koostöös hambaarstiga tehniliselt suuõõnde paigaldatavaid hambarestauratsioone ehk meditsiinitehnilisi seadmeid ja ortodontilisi raviaparaate. Oma töös lähtub ta raviplaanist ja erinevatest juhenditest. Meisterhambatehnik, tase 7 on suutervishoiu spetsialist, kelle töö on valmistada koostöös hambaarstiga tehniliselt suuõõnde paigaldatavaid hambarestauratsioone ehk meditsiinitehnilisi seadmeid ja ortodontilisi raviaparaate. Meisterhambatehnik oskab juhtida ja juhendada. A.2.1 Suhtlemine 1. Erialase terminoloogia kasutamine. 2. Sobivate suhtlemismeetodite kasutamine. 3. Viisakas suhtlemine. 4. Koostööpartneritega suhtlemine. 5. Erinevate sidekanalite kasutamine. A.2.2 Meeskonnatöö 1. Teiste spetsialistidega konsulteerimine. 2. Meeskonnatöös osalemine. 3. Valdkonnaspetsiifiliste teadmiste jagamine. 4. Organisatsiooni kultuuri kujundamine. A.2.3 Juhtimine ja juhendamine 1. Töö- ja puhkusegraafikute koostamine ja kooskõlastamine. 2. Materjali olemasolu jälgimine. 3. Tegeliku ja planeeritud ressursi kasutamise analüüsimine. 4. Tööprotsessi planeerimine ja juhtimine. 5. Proteesi mittesobimise või kahjustumise ulatuse hindamine. 6. Kalkulatsiooni edastamine. 7. Arvete koostamine. 8. Klientide andmebaasi haldamine. A.2.4 Analüüsimine ja planeerimine 1. Diskussioonide algatamine ja juhtimine. 2. Kommunikatsioonivahendite kasutamine. A.2.5 Hambaproteesi valmistamine (tellimisel valmistatud meditsiiniseade) 1. Raviplaani järgimine ja analüüsimine. 2. Töömudeli ja/või kontrollmudeli valmistamine. 3. Hambarestauratsiooni(de) või ortodontilise raviaparaadi valmistamine hambaarstile. 4. Hambarestauratsiooni(de) saatmine hambaarstile. 5. Proovist tagasitulnud hambarestauratsiooni vaheetapi korrigeerimine. A.2.6 Suust mitte-eemaldatavate hambaproteeside valmistamine 1. Raviplaani järgmine ja analüüsimine. 2. Hammaste ülesvahatuse valmistamine. 3. Ülesvahatuse teostamine. 4. Proteesi valmistamiseks mudeli ettevalmistamine. 5. Artikulaatorisse töömudelite kipseerimine/fikseerimine. 6. Töömudelite kohandamine. 7. Hambarestauratsiooni valmistamine mudelile. 8. Lukusüsteemi valmistamine. A.2.7 Suust eemaldatavate hambaproteeside valmistamine a) Metallkarkassiga partsiaalproteesi (e. büügelprotees) valmistamine 1. Individuaallusika valmistamine. 2. Kipsist/akrüülist töömudeli valmistamine. 3. Hambumuse valmistamine. 4. Tulekindla mudeli valmistamine. 5. Tulekindlale mudelile vahast karkassi modelleerimine. 6. Valuvahakanalite paigaldamine vahast konstruktsioonile. 7. Metalli sulamist karkassi valamine. 8. Eelkuumutusahju programmeerimine. 9. Metallivalamise aparaaadi seadistamine. 10. Metallkarkassi puhastamine sisestusmassist. 11. Metallkarkassi töötlemine. 12. Töömudeli fikseerimine artikulaatorisse. 13. Metallkarkassile baasiste valmistamine. 14. Akrüülhammaste ladumine baasisele. 15. Baasiste valmistamine tehismaterjalist (näit vaha, akrüül, valguspolümeriseeruvad jm materjalid). 16. Töö lõplik viimistlemine. 17. Protsessi kontrollimine. b) Totaalsed ja partsiaalproteeside valmistamine 1. Anatoomilise mudeli valmistamine. 2. Individuaallusika valmistamine anatoomilisele mudelile. 3. Töömudeli valmistamine. 4. Baasise valmistamine. 5. Hambumuse ehk oklusioonivalli valmistamine baasisele. 6. Fikseerimine artikulaatorisse. 7. Akrüülhammaste valimine. 8. Akrüülhammaste ladumine baasisele. 9. Klambrite painutamine ja sobitamine baasisesse. 10. Kunstigemete modelleerimine ja viimistlemine hammastega prooviks. 11. Ettevalmistus proteesi polümerisatsiooniks (vahabaasise servade kinnisulatamine). 12. Küveteerimine. 13. Vaha väljasulatamine küvetist. 14. Proteeside polümeriseerimine (kuum- või külmpolümerisatsioon). 15. Proteeside vabastamine küvetist ja puhastamine kipsist. 16. Proteeside töötlus. A.2.8 Ortodontiliste raviaparaatide valmistamine 1. Ortodontiliste raviaparaatide valmistamine. 2. Eelfabritseeritud detailide (näit nuppklamber, kaarelaienduskruvi, retraktsioonikaar jt) kohandamine, painutamine ja paigaldamine. 3. Baasise valmistamine erinevatel meetoditel (näit pressplaat, "sool-pipar", „tainasegamismeetod“ jt). 4. Diagnostiliste mudelite väljavalamine kipsist ja trimmimine. 5. Võrudega jäljendi välja valamine kipsist, enne välja valamist võrude täitmine. 6. Traadist detailide ja võrude ühendamine jootmise teel. 7. Jootmise teel ühendatud detailide töötlus ja poleerimine. 8. Keeletõkke painutamine ja sobitamine baasisesse või jootmise teel võrudega ühendamine. 9. Erinevate kallakpindade valmistamine. 10. Erinevate vedrude (käesarnane, protraktsiooni, diasteemisulgemise jne) ja klambrite painutamine (Adamsi, kolmnurklamber, noolpeaklamber, T-klamber jne). 11. Kohahoidja painutamine ja ühendamine võruga ja/ või baasisega. 12. Retaineri painutamine. 13. Erinevate aktivaatorite (Van Beek, Herbst, Twin block, jne ) valmistamine. 14. Lip Bumperi valmistamine. 15. Suulae kiire laiendaja painutamine ja kohandamine. 16. Operatsioonisplintide valmistamine. 17. Quad ja Bi Helixi painutamine ja võrudega ühendamine ja jootmise teel painutamine. 18. Lindvaalkaare ja palataalkaare painutamine. 19. Raviaparaadi töötlus ja lõplik viimistlus. 20. Kapede ehk splintide valmistamine (näit retineerivad kaped, desorientatsioonikape, valgendus-, norskamis-, bruksismikape, diagnostiline kape jm). Hambatehnik töötab hambatehnoloogia laboratooriumis. Hambatehnikul on risk oma töös kokku puutuda allergeenidega. Enamlevinud töövahendid on puurid, freesid, mikromootor, modelleerimise instrumendid, pintslid jt spetsiifilised töövahendid ja seadmed. Hambatehniku kutse eeldab püsivust, vastutusvõimet, täpsust, suhtlemisvõimet, tulemusele orienteeritust ja saavutusvajadust. Olulised on füüsiline koordinatsioon, vastupidavus ning käelised oskused. Meisterhambatehnik on enamasti kõrgharidusega ja erialase(d) täiendkoolituse(d) läbinud isik. Hambatehnik. Selle kutse taotlemisel on vajalik tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1 – B.2.5 ja läbivad kompetentsid B.2.9 - B.2.10 Lisaks tuleb tõendada üks järgmistest valikutest: suust mitte-eemaldatavate hambaproteeside valmistamine– kompetents B.2.6; suust eemaldatavate hambaproteeside valmistamine– kompetentsid B.2.7; ortodontia/ortodontiliste raviaparaatide valmistamine- kompetents B.2.8. Suhtlemine 7 Meeskonnatöö 7 Juhtimine ja juhendamine 7 Analüüsimine ja planeerimine 7 Hambaproteesi valmistamine (tellimisel valmistatud meditsiiniseade) 7 Lisaks tuleb tõendada üks järgmistest valikutest: suust mitte-eemaldatavate hambaproteeside valmistamine– kompetents B.2.6; suust eemaldatavate hambaproteeside valmistamine– kompetentsid B.2.7; ortodontia/ortodontiliste raviaparaatide valmistamine- kompetents B.2.8. Suust mitte-eemaldatavate hambaproteeside valmistamine 7 Suust eemaldatavate hambaproteeside valmistamine 7 Ortodontiliste raviaparaatide valmistamine 7 Nõustamine 5 Meisterhambatehnik, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Ämmaemand, tase 6 esmane kutse Midwife, level 6, Initial Higher Education level 6 Ämmaemand III (versioon 1) Ämmaemand III (versioon 2) Ämmaemand III (versioon 3) Ämmaemand III (versioon 4) Ämmaemand III (versioon 5) Ämmaemand, tase 6 esmane kutse (versioon 7) Ämmaemand, tase 6 esmane kutse (versioon 8) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Ämmaemandus Ämmaemand 14 2013-05-23 2013-05-23 2018-04-11 6 6 2222 Ämmaemandad 0913 Õendus ja ämmaemandus 86 Tervishoid Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Irena Bartels Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Svetlana Nilbe Põlva Haigla AS Marge Mahla Tartu Tervishoiu Kõrgkool Siiri Põllumaa Eesti Ämmaemandate Ühing Pille Teesalu Eesti Ämmaemandate Ühing, Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliinik Maila Teramees Ida-Tallinna Keskhaigla Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Ämmaemand, tase 6 esmase kutse kutsestandard on rakenduskõrghariduse õppekava ja esmase kutse andmise alus. Esmase kutsega ämmaemand on läbinud kutsealase rakenduskõrghariduse õppekava ja saanud ettevalmistuse iseseisvaks töötamiseks ämmaemanda või õena. Ämmaemand pakub tervishoiu filosoofiast tulenevat teenust. Ämmaemand juhendab, jälgib, hooldab ja nõustab naisi raseduse ja sünnituse ajal, sünnitusjärgsel perioodil ning günekoloogiliste probleemide lahendamisel; juhib sünnitusi omal vastutusel; hooldab ja jälgib vastsündinuid ja imikuid. Ta osaleb tervisekasvatuses ja pereplaneerimises üksikisiku, perekonna ja ühiskonna tasandil. Ämmaemand korraldab ämmaemandustegevust koostöös kolleegide, arstide, patsientide ja teiste meeskonna liikmetega. Ämmaemand täiendab elukestva õppe raames oma teadmisi, oskusi ja kvalifikatsiooni, osaledes kutsealastel täiendkoolitustel, edendades seeläbi isiklikku karjääri ja elukvaliteeti. Ämmaemanda kutsealal on kolm kutset: Ämmaemand, tase 6 esmane kutse. Esmase kutsega ämmaemand on läbinud kutsealase rakenduskõrghariduse õppekava ja saanud ettevalmistuse iseseisvaks töötamiseks ämmaemanda või õena. Ämmaemand, tase 6 on töökogemusega spetsialist. Ämmaemand, tase 7 on kogenud töötaja, kes juhendab nii üliõpilasi, teisi tervise valdkonna töötajaid kui ka kolleege ja viib läbi grupinõustamisi. A.2.1 Tervisekasvatus ja pereplaneerimine 1. Tervisedenduses ja -kasvatuses osalemine. 2. Läbivaatuse teostamine. 3. Rasestumisvastaste meetodite selgitamine ja vahendite välja kirjutamine. A.2.2 Ämmaemandus raseduse puhul (raseda ja tugiisiku ettevalmistamine sünnituseks, sünnitusjärgseks perioodiks, vastsündinu hoolduseks, imetamiseks) 1. Raseduse tuvastamine. 2. Raseduse jälgimine. 3. Oletatava sünnitustähtaja arvutamine. 4. Vaginaalse läbivaatuse teostamine (vajadusel pelvimeetria kasutamine), tulemuste analüüsimine. 5. Läbivaatuse teostamine ja kõhupalpatsiooni teostamine. 6. Rasedusriskide hindamine ja selgitamine. 7. Sünnieelse diagnostika selgitamine. 8. Rasedusaegsete muutuste selgitamine. A.2.3 Ämmaemandus sünnituse puhul 1. Turvalise sünnituskeskkonna loomine ja tagamine. 2. Sünnituse jälgimine. 3. Sünnituse avanemisperioodi jälgimine ja sünnitaja abistamine. 4. Loote seisundi hindamine. 5. Valutustamine. 6. Vedeliku tasakaalu tagamine. 7. Riskide hindamine sünnitustegevuses ja/või loote seisundis. 8. Elupäästvate võtete kasutamine. 9. Sünnitaja ettevalmistamine sünnitusabi operatsioonideks. 10. Tegutsemine sünnitustegevuse kõrvalkallete korral. 11. Sünnituse väljutusperioodi kulu hindamine ja jälgimine ning sünnituse vastuvõtmine. 12. Emale ja lapsele turvalise keskkonna tagamine kiindumussuhte kujunemiseks. 13. Nabaväädi klemmimise ajastuse hindamine ja sulgemine. 14. Sünnituse platsentaarperioodi jälgimine ja hindamine ning platsenta manuaalne eemaldamine. 15. Verekaotuse ennetamine, hindamine ja ravi. 16. Sünnitusteede terviklikkuse hindamine ning vajadusel taastamine. A.2.4 Sünnitusjärgne ämmaemandus 1. Ema ja lapse nahk-naha kontakti algatamine ja esmase imetamise toetamine. 2. Sünnitanu läbivaatuse teostamine. 3. Emaka involutsiooni hindamine. 4. Operatsioonijärgse patsiendi seisundi hindamine ja jälgimine. 5. Sünnitusjärgse taastumise, enesehoolduse, ohutunnuste ja pöördumisvajaduse ning -võimaluste selgitamine ja õpetamine. 6. Vastsündinu vajaduste mõistmise ja hindamise õpetamine. 7. Sünnitanule imetamise õpetamine ning abistamine. 8. Esmaabi osutamine. A.2.5 Vastsündinu hooldus 1. Vastsündinule turvalise keskkonna tagamine. 2. Vastsündinu identifitseerimine ja sünni registreerimise tagamine. 3. Vastsündinu kohanemise jälgimine ja vastsündinu seisundi hindamine. 4. Vastsündinu esmase tualeti tegemine. 5. Vastsündinu läbivaatuse teostamine. 6. Vastsündinule esmaabi osutamine ja elustamisvõtete kasutamine. 7. Vajalike analüüside või uuringute tellimine või teostamine. 8. Vanemate juhendamine/õpetamine lapse kohanemisel, hooldamisel, kasvamisel ja arenemisel. 9. Vanemate toetamine leinas. A.2.6 Ämmaemandus naistehaiguste ja raseduse katkemise/katkestamise puhul 1. Naistehaiguste ja sugulisel teel levivate haiguste ennetamise, leviku, põhjuste, kliiniliste tunnuste, kulu, diagnostika ja ravipõhimõtete selgitamine. 2. Emakasisese raseduse olemasolu hindamine. 3. Koolitamine seksuaalkäitumise ning rasestumisvastaste vahendite osas. 4. Naise seisundi hindamine raseduse katkemise/katkestamise järgselt, komplikatsioonide tuvastamine ning enesehoolduse ja abi võimaluste selgitamine. 5. Viljatusravi vajaduse hindamine. A.2.7 Ämmaemandus/õendustoimingud 1. Vererõhu, kehatemperatuuri, pulsi, saturatsiooni mõõtmise vajaduse selgitamine ja teostamine. 2. Intramuskulaarsete, -venoossete, naha-aluste ja nahasiseste ravimite tegemise vajaduse selgitamine ja teostamine. 3. Erituselunditega seotud toimingute tegemise vajaduse selgitamine ja teostamine. 4. Fototeraapia tegemise vajaduse selgitamine ja teostamine. 5. Haavahoolduse teostamine. Ämmaemand võib praktiseerida haiglates, nõuandlates, tervisekeskustes, muudes tervishoiu- ja haridusasutustes ning kodudes. Ämmaemanda töö võib toimuda ööpäevaringselt graafiku alusel. Ämmaemand kasutab oma töös meditsiinitehnikat, abi- ja kaitsevahendeid (nt kindad, doppler jm) ning infotehnoloogilisi vahendeid. Ämmaemanda kutse eeldab vastutus-, otsustus-, empaatia-, kohanemis- ja koostöövõimet ning suhtlemisvalmidust. Üldjuhul on ämmaemandal kutsealane kõrgharidus. Ämmaemand Tervishoiuteenuste korraldamise seadusest lähtuvalt peab ämmaemand tegutsemiseks kutse alal tööl olema registreeritud tervishoiutöötajate registris. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Tervisekasvatus ja pereplaneerimine 6 Ämmaemandus raseduse puhul (raseda ja tugiisiku ettevalmistamine sünnituseks, sünnitusjärgseks perioodiks, vastsündinu hoolduseks, imetamiseks) 6 Ämmaemandus sünnituse puhul 6 Sünnitusjärgne ämmaemandus 6 Vastsündinu hooldus 6 Ämmaemandus naistehaiguste ja raseduse katkemise/katkestamise puhul 6 Ämmaemandus/õendustoimingud 6 Suhtlemine 6 Ravimite ordineerimine ja manustamine 6 Dokumenteerimine 6 Kliendi/patsiendi individuaalne nõustamine 6 Meeskonnatöö 6 Ämmaemand, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Ämmaemand, tase 6 Midwife, level 6 7 Ämmaemand IV (versioon 1) Ämmaemand IV (versioon 2) Ämmaemand IV (versioon 3) Ämmaemand IV (versioon 4) Ämmaemand IV (versioon 5) Ämmaemand IV (versioon 6) Ämmaemand, tase 6 (versioon 10) Ämmaemand, tase 6 (versioon 8) Ämmaemand, tase 6 (versioon 9) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Ämmaemandus Ämmaemand 14 2013-05-23 2013-05-23 2018-04-11 6 6 2222 Ämmaemandad 0913 Õendus ja ämmaemandus 86 Tervishoid Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Irena Bartels Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Svetlana Nilbe Põlva Haigla AS Marge Mahla Tartu Tervishoiu Kõrgkool Siiri Põllumaa Eesti Ämmaemandate Ühing Pille Teesalu Eesti Ämmaemandate Ühing, Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliinik Maila Teramees Ida-Tallinna Keskhaigla Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Ämmaemand, tase 6 kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamise ja isikute kompetentsuse hindamise alus. Ämmaemand pakub tervishoiu filosoofiast tulenevat teenust. Ämmaemand juhendab, jälgib, hooldab ja nõustab naisi raseduse ja sünnituse ajal, sünnitusjärgsel perioodil ning günekoloogiliste probleemide lahendamisel; juhib sünnitusi omal vastutusel; hooldab ja jälgib vastsündinuid ja imikuid. Ta osaleb tervisekasvatuses ja pereplaneerimises üksikisiku, perekonna ja ühiskonna tasandil. Ämmaemand korraldab ämmaemandustegevust koostöös kolleegide, arstide, patsientide ja teiste meeskonna liikmetega. Ämmaemand täiendab elukestva õppe raames oma teadmisi, oskusi ja kvalifikatsiooni, osaledes kutsealastel täiendkoolitustel, edendades seeläbi isiklikku karjääri ja elukvaliteeti. Ämmaemandal on õigus iseseisvalt töötada nii ämmaemanda kui õena. Ämmaemanda kutsealal on kolm kutset: Ämmaemand, tase 6 esmane kutse. Esmase kutsega ämmaemand on läbinud kutsealase rakenduskõrghariduse õppekava ja saanud ettevalmistuse iseseisvaks töötamiseks ämmaemanda või õena. Ämmaemand, tase 6 on töökogemusega spetsialist. Ämmaemand, tase 7 on kogenud töötaja, kes juhendab nii üliõpilasi, teisi tervise valdkonna töötajaid kui ka kolleege ja viib läbi grupinõustamisi. A.2.1 Tervisekasvatus ja pereplaneerimine 1. Tervisedenduses ja -kasvatuses osalemine. 2. Läbivaatuse teostamine. 3. Rasestumisvastaste meetodite selgitamine ja vahendite välja kirjutamine. A.2.2 Ämmaemandus raseduse puhul (raseda ja tugiisiku ettevalmistamine sünnituseks, sünnitusjärgseks perioodiks, vastsündinu hoolduseks, imetamiseks) 1. Raseduse tuvastamine. 2. Raseduse jälgimine. 3. Oletatava sünnitustähtaja arvutamine. 4. Vaginaalse läbivaatuse teostamine (vajadusel pelvimeetria kasutamine), tulemuste analüüsimine. 5. Läbivaatuse ja kõhupalpatsiooni teostamine. 6. Rasedusriskide hindamine ja selgitamine. 7. Sünnieelse diagnostika selgitamine. 8. Rasedusaegsete muutuste selgitamine. A.2.3 Ämmaemandus sünnituse puhul 1. Turvalise sünnituskeskkonna loomine ja tagamine. 2. Sünnituse jälgimine. 3. Sünnituse avanemisperioodi jälgimine ja sünnitaja abistamine. 4. Loote seisundi hindamine. 5. Valutustamine. 6. Vedeliku tasakaalu tagamine. 7. Riskide hindamine sünnitustegevuses ja/või loote seisundis. 8. Elupäästvate võtete kasutamine. 9. Sünnitaja ettevalmistamine sünnitusabi operatsioonideks. 10. Tegutsemine sünnitustegevuse kõrvalkallete korral. 11. Sünnituse väljutusperioodi kulu hindamine ja jälgimine ning sünnituse vastuvõtmine. 12. Emale ja lapsele turvalise keskkonna tagamine kiindumussuhte kujunemiseks. 13. Nabaväädi klemmimise ajastuse hindamine ja sulgemine. 14. Sünnituse platsentaarperioodi jälgimine ja hindamine ning platsenta manuaalne eemaldamine. 15. Verekaotuse ennetamine, hindamine ja ravi. 16. Sünnitusteede terviklikkuse hindamine ning vajadusel taastamine. A.2.4 Sünnitusjärgne ämmaemandus 1. Ema ja lapse nahk-naha kontakti algatamine ja esmase imetamise toetamine. 2. Sünnitanu läbivaatuse teostamine. 3. Emaka involutsiooni hindamine. 4. Operatsioonijärgse patsiendi seisundi hindamine ja jälgimine. 5. Sünnitusjärgse taastumise, enesehoolduse, ohutunnuste ja pöördumisvajaduse ning -võimaluste selgitamine ja õpetamine. 6. Vastsündinu vajaduste mõistmise ja hindamise õpetamine. 7. Sünnitanule imetamise õpetamine ning abistamine. 8. Esmaabi osutamine. A.2.5 Vastsündinu hooldus 1. Vastsündinule turvalise keskkonna tagamine. 2. Vastsündinu identifitseerimine ja sünni registreerimise tagamine. 3. Vastsündinu kohanemise jälgimine ja seisundi hindamine. 4. Vastsündinu esmase tualeti tegemine. 5. Vastsündinu läbivaatuse teostamine. 6. Vastsündinule esmaabi osutamine ja elustamisvõtete kasutamine. 7. Analüüside või uuringute tellimine või teostamine. 8. Vanemate juhendamine/õpetamine lapse kohanemise, hooldamise, kasvamise ja arengu osas. 9. Vanemate toetamine leinas. A.2.6 Ämmaemandus naistehaiguste ja raseduse katkemise/katkestamise puhul 1. Naistehaiguste ja sugulisel teel levivate haiguste ennetamise, leviku, põhjuste, kliiniliste tunnuste, kulu, diagnostika ja ravipõhimõtete selgitamine. 2. Emakasisese raseduse olemasolu hindamine. 3. Koolitamine seksuaalkäitumise ning rasestumisvastaste vahendite osas. 4. Naise seisundi hindamine raseduse katkemise/katkestamise järgselt, komplikatsioonide tuvastamine ning enesehoolduse ja abi võimaluste selgitamine. 5. Viljatusravi vajaduse hindamine. A.2.7 Ämmaemandus/õendustoimingud 1. Vererõhu, kehatemperatuuri, pulsi, saturatsiooni mõõtmise vajaduse selgitamine ja teostamine. 2. Intramuskulaarsete, -venoossete, naha- aluste ja nahasiseste ravimite tegemise vajaduse selgitamine ja teostamine. 3. Erituselunditega seotud toimingute tegemise vajaduse selgitamine ja teostamine. 4. Fototeraapia tegemise vajaduse selgitamine ja teostamine. 5. Haavahoolduse teostamine. Ämmaemand võib praktiseerida haiglates, nõuandlates, tervisekeskustes, muudes tervishoiu- ja haridusasutustes ning kodudes. Ämmaemanda töö võib toimuda ööpäevaringselt graafiku alusel. Ämmaemand kasutab oma töös meditsiinitehnikat, abi- ja kaitsevahendeid (nt kindad, doppler jm) ning infotehnoloogilisi vahendeid. Ämmaemanda kutse eeldab vastutus-, otsustus-, empaatia-, kohanemis- ja koostöövõimet ning suhtlemisvalmidust. Ämmaemandal on erialane kõrgharidus. Ämmaemand Tervishoiuteenuste korraldamise seadusest lähtuvalt peab ämmaemand tegutsemiseks kutse alal tööl olema registreeritud tervishoiutöötajate registris. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Tervisekasvatus ja pereplaneerimine 6 Ämmaemandus raseduse puhul (raseda ja tugiisiku ettevalmistamine sünnituseks, sünnitusjärgseks perioodiks, vastsündinu hoolduseks, imetamiseks) 6 Ämmaemandus sünnituse puhul 6 Sünnitusjärgne ämmaemandus 6 Vastsündinu hooldus 6 Ämmaemandus naistehaiguste ja raseduse katkemise/katkestamise puhul 6 Ämmaemandus/õendustoimingud 6 Suhtlemine 5 Ravimite ordineerimine ja manustamine 6 Dokumenteerimine 6 Kliendi/patsiendi individuaalne nõustamine 6 Juhendamine 6 Meeskonnatöö 6 Ämmaemand, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Ämmaemand, tase 7 Midwife, level 7 6 Ämmaemand V (versioon 1) Ämmaemand V (versioon 2) Ämmaemand V (versioon 3) Ämmaemand V (versioon 4) Ämmaemand V (versioon 5) Ämmaemand, tase 7 (versioon 7) Ämmaemand, tase 7 (versioon 8) Ämmaemand, tase 7 (versioon 9) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Ämmaemandus Ämmaemand 14 2013-05-23 2013-05-23 2018-04-11 7 7 2222 Ämmaemandad 0913 Õendus ja ämmaemandus 86 Tervishoid Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Irena Bartels Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Svetlana Nilbe Põlva Haigla AS Marge Mahla Tartu Tervishoiu Kõrgkool Siiri Põllumaa Eesti Ämmaemandate Ühing Pille Teesalu Eesti Ämmaemandate Ühing, Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliinik Maila Teramees Ida-Tallinna Keskhaigla Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Ämmaemand, tase 7 kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamise ja isikute kompetentsuse hindamise alus. Ämmaemand pakub tervishoiu filosoofiast tulenevat teenust. Ämmaemand juhendab, jälgib, hooldab ja nõustab naisi raseduse ja sünnituse ajal, sünnitusjärgsel perioodil ning günekoloogiliste probleemide lahendamisel; juhib sünnitusi omal vastutusel; hooldab ja jälgib vastsündinuid ja imikuid. Ta osaleb tervisekasvatuses ja pereplaneerimises üksikisiku, perekonna ja ühiskonna tasandil. Ämmaemand korraldab ämmaemandustegevust koostöös kolleegide, arstide, patsientide ja teiste meeskonna liikmetega. Ämmaemand täiendab elukestva õppe raames oma teadmisi, oskusi ja kvalifikatsiooni, osaledes kutsealastel täiendkoolitustel, edendades seeläbi isiklikku karjääri ja elukvaliteeti. Ämmaemandal on õigus iseseisvalt töötada nii ämmaemanda kui õena. Ämmaemanda kutsealal on kolm kutset: Ämmaemand, tase 6 esmane kutse. Esmase kutsega ämmaemand on läbinud kutsealase rakenduskõrghariduse õppekava ja saanud ettevalmistuse iseseisvaks töötamiseks ämmaemanda või õena. Ämmaemand, tase 6 on töökogemusega spetsialist. Ämmaemand, tase 7 on kogenud töötaja, kes juhendab nii üliõpilasi, teisi tervise valdkonna töötajaid kui ka kolleege ja viib läbi grupinõustamisi. A.2.1 Tervisekasvatus ja pereplaneerimine 1. Tervisedenduses ja -kasvatuses osalemine. 2. Läbivaatuse teostamine. 3. Rasestumisvastaste meetodite selgitamine ja vahendite välja kirjutamine. A.2.2 Ämmaemandus raseduse puhul (raseda ja tugiisiku ettevalmistamine sünnituseks, sünnitusjärgseks perioodiks, vastsündinu hoolduseks, imetamiseks) 1. Raseduse tuvastamine. 2. Raseduse jälgimine. 3. Oletatava sünnitustähtaja arvutamine. 4. Vaginaalse läbivaatuse teostamine (vajadusel pelvimeetria kasutamine), tulemuste analüüsimine. 5. Läbivaatuse ja kõhupalpatsiooni teostamine . 6. Loote kuklavoldi mõõtmine, loote seisundi ja kasvu hindamine. 7. Rasedusriskide hindamine ja selgitamine. 8. Sünnieelse diagnostika selgitamine. 9. Rasedusaegsete muutuste selgitamine. 10. Sünnitusplaani koostamine ja sünnituskoha valimine. A.2.3 Ämmaemandus sünnituse puhul 1. Turvalise sünnituskeskkonna loomine ja tagamine. 2. Sünnituse jälgimine. 3. Sünnituse avanemisperioodi jälgimine ja sünnitaja abistamine. 4. Loote seisundi hindamine. 5. Valutustamine. 6. Vedeliku tasakaalu tagamine. 7. Riskide hindamine sünnitustegevuses ja/või loote seisundis. 8. Elupäästvate võtete kasutamine. 9. Sünnitaja ettevalmistamine sünnitusabi operatsioonideks. 10. Tegutsemine sünnitustegevuse kõrvalkallete korral. 11. Sünnituse väljutusperioodi kulu hindamine ja jälgimine ning sünnituse vastuvõtmine. 12. Emale ja lapsele turvalise keskkonna tagamine kiindusmussuhte kujunemiseks. 13. Nabaväädi klemmimise ajastuse hindamine ja sulgemine. 14. Sünnituse platsentaarperioodi jälgimine ja hindamine ning platsenta manuaalne eemaldamine. 15. Verekaotuse ennetamine, hindamine ja ravi. 16. Sünnitusteede terviklikkuse hindamine ning vajadusel taastamine. A.2.4 Sünnitusjärgne ämmaemandus 1. Ema ja lapse nahk-naha kontakti algatamine ja esmase imetamise toetamine. 2. Sünnitanu läbivaatuse teostamine. 3. Emaka involutsiooni hindamine. 4. Operatsioonijärgse patsiendi seisundi hindamine ja jälgimine. 5. Sünnitusjärgse taastumise, enesehoolduse, ohutunnuste ja pöördumisvajaduse ning -võimaluste selgitamine ja õpetamine. 6. Vastsündinu vajaduste mõistmise ja hindamise õpetamine. 7. Sünnitanule imetamise õpetamine ning abistamine. 8. Esmaabi osutamine. A.2.5 Vastsündinu hooldus 1. Vastsündinule turvalise keskkonna tagamine. 2. Vastsündinu identifitseerimine ja sünni registreerimise tagamine. 3. Vastsündinu kohanemise jälgimine ja seisundi hindamine. 4. Vastsündinu esmase tualeti tegemine. 5. Vastsündinu läbivaatuse teostamine. 6. Vastsündinule esmaabi osutamine ja elustamisvõtete kasutamine. 7. Analüüside või uuringute tellimine või teostamine. 8. Vanemate juhendamine/õpetamine lapse kohanemise, hooldamise, kasvamise ja arengu osas. 9. Vanemate toetamine leinas. A.2.6 Ämmaemandus naistehaiguste ja abordi puhul 1. Naistehaiguste ja sugulisel teel levivate haiguste ennetamise, leviku, põhjuste, kliiniliste tunnuste, kulu, diagnostika ja ravipõhimõtete selgitamine. 2. Emakasisese raseduse olemasolu hindamine. 3. Koolitamine seksuaalkäitumise ning rasestumisvastaste vahendite osas. 4. Kliinilise ja sotsiaalse anamneesi võtmine. 5. Naise seisundi hindamine raseduse katkemise/katkestamise järgselt, komplikatsioonide tuvastamine ning enesehoolduse ja abi võimaluste selgitamine. 6. Viljatusravi vajaduse hindamine. A.2.7 Ämmaemandus/õendustoimingud 1. Vererõhu, kehatemperatuuri, pulsi, saturatsiooni mõõtmise vajaduse selgitamine ja teostamine. 2. Intramuskulaarsete, -venoossete, naha- aluste või nahasiseste ravimite manustamise vajaduse selgitamine ja teostamine. 3. Erituselunditega seotud toimingute tegemise vajaduse selgitamine ja teostamine. 4. Fototeraapia tegemise vajaduse selgitamine ja teostamine. 5. Haavahoolduse teostamine. 6. Lootevee avamine. 7. Skalpelektroodi paigaldamine. A.2.8 Grupi nõustamine 1. Grupi vajaduste väljaselgitamine. 2. Grupitöö reeglite kokkuleppimine. 3. Grupiprotsessi juhtimine. 4. Grupiga nõustamistulemuste hindamine. 5. Kokkuvõtte tegemine. 6. Pereplaneerimise nõustamisesse naise ja tema partneri kaasamine. 7. Kaasaegses tervisedenduses reproduktiivtervise tagamisega tegelemine. Ämmaemand võib praktiseerida haiglates, nõuandlates, tervisekeskustes, muudes tervishoiu- ja haridusasutustes ning kodudes. Ämmaemanda töö võib kulgeda ööpäevaringselt graafiku alusel. Ämmaemand kasutab oma töös meditsiinitehnikat, abi- ja kaitsevahendeid (nt kindad, doppler jm) ning infotehnoloogilisi vahendeid. Ämmaemanda kutse eeldab vastutus-, otsustus-, empaatia-, kohanemis- , algatus- ja koostöövõimet ning suhtlemisvalmidust. Ämmaemand on erialase kõrghariduse ja töökogemusega isik. Ämmaemand. Tervishoiuteenuste korraldamise seadusest lähtuvalt peab ämmaemand tegutsemiseks oma kutse-alal olema registreeritud tervishoiutöötajate registris. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Tervisekasvatus ja pereplaneerimine 6 Ämmaemandus raseduse puhul (raseda ja tugiisiku ettevalmistamine sünnituseks, sünnitusjärgseks perioodiks, vastsündinu hoolduseks, imetamiseks) 7 Ämmaemandus sünnituse puhul 7 Sünnitusjärgne ämmaemandus 6 Vastsündinu hooldus 6 Ämmaemandus naistehaiguste ja raseduse katkemise/katkestamise puhul 7 Ämmaemandus/õendustoimingud 7 Grupi nõustamine 7 Suhtlemine 5 Ravimite ordineerimine ja manustamine 6 Dokumenteerimine 6 Kliendi/patsiendi individuaalne nõustamine 6 Juhendamine 7 Meeskonnatöö 7 Ämmaemand, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Massöör, tase 5 Masseur/masseuse, level 5 5 Lümfimassöör, tase 5 (versioon 5) Massöör II (versioon 1) Massöör II (versioon 2) Massöör II (versioon 3) Massöör II (versioon 4) Massöör, tase 5 (versioon 10) Massöör, tase 5 (versioon 6) Massöör, tase 5 (versioon 7) Massöör, tase 5 (versioon 8) Massöör, tase 5 (versioon 9) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Massaažiteenused Massöör 14 2013-05-23 2013-05-23 2013-12-10 5 5 3255 Abifüsioterapeudid 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Hele-Leek Ambur Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž Kadri Englas Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus, Eesti Füsioterapeutide Liit Lilli Gross OÜ Grossing Spordimassööride Kool Martin Ilves M.I. Massaažikool Marella Kakkum Kuressaare Ametikool, FIE Alar Krautman Eesti Loodusteraapiate Nõukoda, Krautmani Massaazi- ja Terviseakadeemia Lia Lasn Kalevi Veekeskuse OÜ taastusraviarst Mai-Liis Toivar Eesti Massööride Liit Jelena Viil Kalevi Veekeskuse OÜ, Eesti Spa Liit Massöör, tase 5 kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamise ja isikute kompetentsuse hindamise alus. Massööri töö on kliendi masseerimine (peamiselt kätega, aga ka jalgade, kuppude vms abil) tema füüsilise ja vaimse suutlikkuse taastamiseks, tervisehäirete ennetamiseks, organismi üldise vastupanuvõime tugevdamisele ja hea enesetunde saavutamisele kaasaaitamine. Massöör valmistab ette töökoha, loob kontakti masseeritavaga, kogub anamneesi ja masseerib, kasutades korrektseid ja kohaseid massaaživõtteid ning järgib kutse-eetikat. Ta nõustab ja juhendab kliente ning vajadusel soovitab pöörduda tervishoiuspetsialisti poole. A.2.1 Klienditeenindus ja suhtlemine 1. Kliendi vastuvõtmine ja ära saatmine. 2. Massaažiteenuste ja toodete tutvustamine. 3. Klientide teenindamine. A.2.2 Töö dokumentide ja andmebaasiga 1. Töö dokumenteerimine. 2. Oma raamatupidamise korraldamine. 3. Korrektse erialaterminoloogia valdamine. 4. Kliendibaasi haldamine. A.2.3 Massaaž ja selle läbiviimist toetavad tegevused 1. Tööks ettevalmistumine (riietus, juuksed, küüned, hügieen; psühholoogiline valmisolek jm). 2. Töökeskkonna ja töövahendite ettevalmistamine. 3. Töökoha korrashoidmine. 4. Anamneesi kogumine ja kliendi seisundi hindamine ning kliendi ettevalmistamine massaažiks. 5. Massaažiseansi planeerimine. 6. Massaaži teostamine. 7. Massaaži lõpetamine. A.2.4 Enesearenduslik tegevus 1. Koostöö teiste massööride ja tervishoiuspetsialistidega. 2. Osalemine erialastel täiendkoolitustel, seminaridel jms Massööri töökeskkond peab olema ergonoomiline, puhas, valgustatud, õhutatud ja soe. Massööri töö eripäraks on vältimatu kehaline kontakt kliendiga, mis loob delikaatse situatsiooni, kus klient peab tundma end turvaliselt. Massöör töötab massaažikabinetis, kliendi töökeskkonnas, spaakeskustes jms. Massöör kasutab massaaži teostamisel massaažilauda, massaažimatti, patju, tekke, linasid, õlisid, puhastusvahendeid jms. Sobiva keskkonna loomiseks kasutab erinevaid värve, lõhnu, helisid ja valgustust. Massööri töö eeldab motoorset võimekust, analüüsi- ja sünteesivõimet ning teenindusvalmidust. Massöör on empaatiavõimeline, usaldusväärne, koostöö- ja kohanemisvõimeline, loominguline, kõrge füüsilise- ja vaimse pingetaluvusega. Massöör on tähelepanelik ja delikaatne. Tavaliselt on massöör keskharidusega erialase koolituse läbinud isik. Massöör. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Klienditeenindus ja suhtlemine 5 Töö dokumentide ja andmebaasiga 4 Massaaž ja selle läbiviimist toetavad tegevused 5 Enesearenduslik tegevus 4 Massöör, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Projektijuhi assistent, tase 5 Certified Project Management Associat, level 5 4 Nooremprojektijuht, tase 5 (versioon 6) Nooremprojektijuht, tase 5 (versioon 7) Nooremprojektijuht, tase 5 (versioon 8) Projektijuhi assistent, tase 5 (versioon 5) Projektijuht II (versioon 1) Projektijuht II (versioon 2) Projektijuht II (versioon 3) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Projektijuht 13 2013-05-22 2013-05-22 2018-05-01 5 5 3339 Äriteenuste agendid, mujal liigitamata 0413 Juhtimine ja haldus 70 Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine Seletav sõnastik Marika Katarina Arendia Elita von Wolsky Eesti Projektijuhtide Liit Jako Kull Eesti Projektijuhtide Liit Ivar Soone Tallinna Ülikool Kristjan Kangur Elion Ettevõtted AS Arvi Kuura Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž Algis Perens Eesti Konsultantide Assotsiatsioon Liina Freivald Swedbank AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kutsestandardi kasutusalad 1) Tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine 2) Inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel 3) Ametite kirjeldamine ja tutvustamine 4) Karjääri plaanimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks 5) Koolitusvajaduste väljaselgitamine ning koolituse plaanimine 6) Ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine 7) Kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine Projektijuhte rakendatakse mitmesugustes organisatsioonides ajutiste protsesside (nii harukordsete kui ka korduvate tegevuste) ning ajutiste organisatsioonide (projektimeeskondade ja -gruppide) juhtimisel. Kõrgematel kutsetasemetel lisandub mitmete projektide koostoime korraldamine ning projektiportfelli koordineerimine ja selle sidustamine alalise organisatsiooni igapäevategevustega. Projektijuhi kutsealal on järgmised kutsetasemed: Projektijuhi assistent, EKR tase 5 (IPMA D) on suuteline rakendama projektijuhtimise teadmisi ja oskusi igat mastaapi projektides. Võib olla suuteline juhtima allprojekti (tööpaketti) või tüüpset, vähekeerukat (väike)projekti. 5. EKR taseme projektijuht on spetsialist, kes on läbinud erialase koolituse ning on valmis osalema projektides meeskonna liikmena. Sellel tasemel ei eeldata projektijuhtimise kogemuse olemasolu. Projektijuhi assistendi teadmised võimaldavad praktikas väiksemaid projekte ka iseseisvalt ellu viia. Projektijuht, EKR tase 6 (IPMA C) omab lisaks projektijuhtimise teadmistele ja oskustele ka piisavat kogemust ning on suuteline juhtima keskmise keerukuse ja mastaabiga projekti või keeruka ja mastaapse projekti allprojekti või projekti programmis. Programmijuht, vanemprojektijuht, EKR tase 6 (IPMA B) on suuteline juhtima keerukat ja mastaapset projekti või programmi ning tegeleb pigem (all)projektide juhtide suunamise ja juhendamise kui projektimeeskonna vahetu juhtimisega. Projektiportfelli juht, projektidirektor, projektijuht, EKR tase 7 (IPMA A) on suuteline juhtima olulist, keerukat ja mastaapset programmi ning koordineerima mitmeid projekte/programme, juhtima projektiportfelli, arendama projektijuhtimist organisatsioonis või juhtima projektipõhist organisatsiooni. Projektijuhi töö koosneb reeglina neljast järjestikusest, projekti etappide (faaside) loogikat järgivast komplekstegevusest – ettevalmistus, plaanimine, teostamine ja lõpetamine (A.2.1 – A.2.4) ning kolmest läbivast komplekstegevusest – hindamine, riskide ja võimaluste haldamine ning kvaliteedijuhtimine (A.2.5 – A.2.7), osas A.2.5 sisalduv järelhindamine väljub projekti ajalistest raamidest. A.2.1 Projekti ettevalmistamine, sh: - projekti määratlemine, - projekti (idee, ettepaneku) analüüsimine, - projekti edukuse kriteeriumite määratlemine. A.2.2 Projekti plaanimine, sh: - projekti tegevuste plaanimine, - projekti ressursside plaanimine. A.2.3 Projekti teostamine, sh: - projekti käivitamine, - projekti koordineerimine, - muudatuste juhtimine, - meeskonna juhtimine, - infovahetuse ja aruandluse korraldamine. A.2.4 Projekti lõpetamine, sh: - projekti käigu ja tulemuste dokumenteerimine, - akumuleeritud oskusteabe (kogemuse) siirdamine, - projekti tulemi üleandmine, - projekti ressursside (sh inimeste) taasintegreerimine. A.2.5 Projekti hindamine, sh: - eelhindamine, - vahehindamine, - lõpphindamine, - järelhindamine. A.2.6 Projekti riskide ja võimaluste haldamine, sh: - riskide määratlemine ja hindamine, - võimaluste määratlemine ja hindamine, - riskide maandamine ja haldamine. A.2.7 Kvaliteedijuhtimine projektides, sh: - kvaliteedikriteeriumite määratlemine, - kvaliteeditagamise meetmete valimine, - kvaliteeditagamise meetmete rakendamine, - kvaliteedi hindamine ja parendusmeetmete kavandamine. Kutsestandardi B-osas toodud kompetentsusnõuded on vajalikud kõikide terviklike projektide juhtimisel ja enamikku neist läheb vaja kõikides etappides. Kuna ükski kompetentsi ei ole seotud ainult ühe töö osaga, ei ole kutsestandardis A- ja B-osa numeratsioonid kattuvad. Projektijuhi tööaeg on paindlik ning töötada tuleb mõningatel juhtudel ka puhkepäevadel ja pühade ajal. Valdavalt töötatakse päeval. Töös on tegemist vahelduvate ülesannetega ning töötatakse nii ruumis kui ka välistingimustes. Ülesanded, millega tuleb kokku puutuda on erineva keerukusega, varieerudes väga lihtsatest ülikeerulisteni. Projektijuhi töö eripära seisneb ka selles, et tihti tuleb tal otsuseid vastu võtta ajalise surve all. Projektijuhi töö võib olla liikuva iseloomuga ning eeldada nii riigisiseseid kui ka rahvusvahelisi lähetusi. Projektijuht kasutab oma töö tegemiseks tavaliselt personaal- või sülearvutit, kontoritarkvara ning projektide plaanimise ja juhtimise tarkvara. Valdkonnast olenevalt võib lisaks kasutuses olla ka mingi spetsiifiline tarkvara või töövahend. Edukaks projektijuhina töötamiseks on vajalikud järgmised võimed: • loogiline ja loov mõtlemine • vastutustundlik • kohanemisvõime • stressitaluvus • koostöövõime • õppimisvõime • korrektsus ja täpsus • empaatiavõime • saavutusvajadus Projektijuhtidena töötajad omavad vähemalt keskharidust või kutsekeskharidust. Tüüpilist teed kutsealase ettevalmistuse saamiseks ei ole. Võimalus on õppida nii iseseisvalt, töökohal kui ka mitteformaalsel teel, osaledes mitmesugustel täienduskoolitustel. Vastavasisulised koolitusmoodulid on olemas kutse- ja kõrgkoolides ning õppijatel on võimalik neid läbides omandada esmane kutsealane ettevalmistus. Projektijuht, projektijuhi assistent, (projekti) koordinaator. See kutse moodustub kahekümne kuuest kompetentsist. Kutse taotlemisel on nõutav kõigi kompetentside tõendamine. Kutse kirjeldamisel on aluseks võetud D-tase IPMA (International Project Management Association) rahvusvahelise standardi ICB (International Competence Baseline) versioonis 3.0. Kompetentsid on jaotatud kahte gruppi: 1. Projektijuhtimise meetodid ja tehnikad. 2. Käitumuslikud kompetentsid. Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad: Projektijuhtimise edukuse tagamine ja näitamine. Huvipoolte juhtimine. Projekti nõuete ja eesmärkide juhtimine. Riskide ja võimaluste juhtimine. Kvaliteedijuhtimine. Meeskonnatöö juhtimine. Probleemide lahendamine. Mahu ja tulemite haldamine. Projekti faaside ja aja juhtimine. Ressursside juhtimine. Kulu ja finantseerimise juhtimine. Hangete ja lepingute juhtimine. Muudatuste juhtimine. Kontroll ja aruandlus. Info ja dokumentatsiooni haldamine. Kommunikatsioonijuhtimine. Projekti käivitamine. Projekti lõpetamine. Käitumuslikud kompetentsid: Projekti eestvedamine. Panustamine ja motiveerimine. Tulemustele suunatus ja suunamine. Tõhususe tagamine ja parendamine. Konsulteerimine. Läbirääkimine. Konflikti ja kriisi haldamine. Väärtuste mõistmine. Projektijuhtimise edukuse tagamine ja näitamine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 5 Huvipoolte juhtimine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 5 Projekti nõuete ja eesmärkide juhtimine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 5 Riskide ja võimaluste juhtimine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 5 Kvaliteedijuhtimine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 5 Meeskonnatöö juhtimine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 5 Probleemide lahendamine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 5 Mahu ja tulemite haldamine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 5 Projekti faaside ja aja juhtimine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 5 Ressursside juhtimine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 5 Kulu ja finantseerimise juhtimine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 5 Hangete ja lepingute juhtimine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 5 Muudatuste juhtimine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 5 Kontroll ja aruandlus (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 5 Info ja dokumentatsiooni haldamine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 5 Kommunikatsioonijuhtimine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 5 Projekti käivitamine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 5 Projekti lõpetamine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 5 Eestvedamine (Käitumuslikud kompetentsid) 5 Panustamine ja motiveerimine (Käitumuslikud kompetentsid) 5 Tulemustele suunatus ja suunamine (Käitumuslikud kompetentsid) 5 Tõhususe tagamine ja parendamine (Käitumuslikud kompetentsid) 5 Konsulteerimine (Käitumuslikud kompetentsid) 5 Läbirääkimine (Käitumuslikud kompetentsid) 5 Konflikti ja kriisi haldamine (Käitumuslikud kompetentsid) 5 Väärtuste mõistmine (Käitumuslikud kompetentsid) 5 Projektijuht, tase 6 Certified Project Manager, level 6 4 Projektijuht III (versioon 1) Projektijuht III (versioon 2) Projektijuht III (versioon 3) Projektijuht, tase 6 (versioon 5) Projektijuht, tase 6 (versioon 6) Projektijuht, tase 6 (versioon 7) Projektijuht, tase 6 (versioon 8) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Projektijuht 13 2013-05-22 2013-05-22 2018-05-01 6 6 1219 Äriteenindus- ja haldusjuhid, mujal liigitamata 0413 Juhtimine ja haldus 70 Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine Seletav sõnastik Marika Katarina Arendia Elita von Wolsky Eesti Projektijuhtide Liit Jako Kull Eesti Projektijuhtide Liit Ivar Soone Tallinna Ülikool Kristjan Kangur Elion Ettevõtted AS Arvi Kuura Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž Algis Perens Eesti Konsultantide Assotsiatsioon Liina Freivald Swedbank AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kutsestandardi kasutusalad 1) Tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine 2) Inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel 3) Ametite kirjeldamine ja tutvustamine 4) Karjääri plaanimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks 5) Koolitusvajaduste väljaselgitamine ning koolituse plaanimine 6) Ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine 7) Kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine Projektijuhte rakendatakse mitmesugustes organisatsioonides ajutiste protsesside (nii harukordsete kui ka korduvate tegevuste) ning ajutiste organisatsioonide (projektimeeskondade ja -gruppide) juhtimisel. Kõrgematel kutsetasemetel lisandub mitmete projektide koostoime korraldamine ning projektiportfelli koordineerimine ja selle sidustamine alalise organisatsiooni igapäevategevustega. Projektijuhi kutsealal on järgmised kutsetasemed: Projektijuhi assistent, EKR tase 5 (IPMA D) on suuteline rakendama projektijuhtimise teadmisi ja oskusi igat mastaapi projektides. Võib olla suuteline juhtima allprojekti (tööpaketti) või tüüpset, vähekeerukat (väike)projekti. 5. EKR taseme projektijuht on spetsialist, kes on läbinud erialase koolituse ning on valmis osalema projektides meeskonna liikmena. Sellel tasemel ei eeldata projektijuhtimise kogemuse olemasolu. Projektijuhi assistendi teadmised võimaldavad praktikas väiksemaid projekte ka iseseisvalt ellu viia. Projektijuht, EKR tase 6 (IPMA C) omab lisaks projektijuhtimise teadmistele ja oskustele ka piisavat kogemust ning on suuteline juhtima keskmise keerukuse ja mastaabiga projekti või keeruka ja mastaapse projekti allprojekti või projekti programmis. Programmijuht, vanemprojektijuht, EKR tase 6 (IPMA B) on suuteline juhtima keerukat ja mastaapset projekti või programmi ning tegeleb pigem (all)projektide juhtide suunamise ja juhendamise kui projektimeeskonna vahetu juhtimisega. Projektiportfelli juht, projektidirektor, projektijuht, EKR tase 7 (IPMA A) on suuteline juhtima olulist, keerukat ja mastaapset programmi ning koordineerima mitmeid projekte/programme, juhtima projektiportfelli, arendama projektijuhtimist organisatsioonis või juhtima projektipõhist organisatsiooni. Projektijuhi töö koosneb reeglina neljast järjestikusest, projekti etappide (faaside) loogikat järgivast komplekstegevusest – ettevalmistus, plaanimine, teostamine ja lõpetamine (A.2.1 – A.2.4) ning kolmest läbivast komplekstegevusest – hindamine, riskide ja võimaluste haldamine ning kvaliteedijuhtimine (A.2.5 – A.2.7), osas A.2.5 sisalduv järelhindamine väljub projekti ajalistest raamidest. A.2.1 Projekti ettevalmistamine, sh: - projekti määratlemine, - projekti (idee, ettepaneku) analüüsimine, - projekti edukuse kriteeriumite määratlemine. A.2.2 Projekti plaanimine, sh: - projekti tegevuste plaanimine, - projekti ressursside plaanimine. A.2.3 Projekti teostamine, sh: - projekti käivitamine, - projekti koordineerimine, - muudatuste juhtimine, - meeskonna juhtimine, - infovahetuse ja aruandluse korraldamine. A.2.4 Projekti lõpetamine, sh: - projekti käigu ja tulemuste dokumenteerimine, - akumuleeritud oskusteabe (kogemuse) siirdamine, - projekti tulemi üleandmine, - projekti ressursside (sh inimeste) taasintegreerimine. A.2.5 Projekti hindamine, sh: - eelhindamine, - vahehindamine, - lõpphindamine, - järelhindamine. A.2.6 Projekti riskide ja võimaluste haldamine, sh: - riskide määratlemine ja hindamine, - võimaluste määratlemine ja hindamine, - riskide maandamine ja haldamine. A.2.7 Kvaliteedijuhtimine projektides, sh: - kvaliteedikriteeriumite määratlemine, - kvaliteeditagamise meetmete valimine, - kvaliteeditagamise meetmete rakendamine, - kvaliteedi hindamine ja parendusmeetmete kavandamine. Kutsestandardi B-osas toodud kompetentsusnõuded on vajalikud kõikide terviklike projektide juhtimisel ja enamikku neist läheb vaja kõikides etappides. Kuna ükski kompetents ei ole seotud ainult ühe töö osaga, ei ole kutsestandardis A- ja B-osa numeratsioonid kattuvad. Projektijuhi tööaeg on paindlik ning töötada tuleb mõningatel juhtudel ka puhkepäevadel ja pühade ajal. Valdavalt töötatakse päeval. Töös on tegemist vahelduvate ülesannetega ning töötatakse nii ruumis kui ka välistingimustes. Ülesanded, millega tuleb kokku puutuda on erineva keerukusega, varieerudes väga lihtsatest ülikeerulisteni. Projektijuhi töö eripära seisneb ka selles, et tihti tuleb tal otsuseid vastu võtta ajalise surve all. Projektijuhi töö võib olla liikuva iseloomuga ning eeldada nii riigisiseseid kui ka rahvusvahelisi lähetusi. Projektijuht kasutab oma töö tegemiseks tavaliselt personaal- või sülearvutit, kontoritarkvara ning projektide plaanimise ja juhtimise tarkvara. Valdkonnast olenevalt võib lisaks kasutuses olla ka mingi spetsiifiline tarkvara või töövahend. Edukaks projektijuhina töötamiseks on vajalikud järgmised võimed: • loogiline ja loov mõtlemine • vastutustundlik • kohanemisvõime • stressitaluvus • koostöövõime • õppimisvõime • korrektsus ja täpsus • empaatiavõime • saavutusvajadus Projektijuhtidena töötajad omavad vähemalt keskharidust või kutsekeskharidust. Tüüpilist teed kutsealase ettevalmistuse saamiseks ei ole. Võimalus on õppida nii iseseisvalt, töökohal kui ka mitteformaalsel teel, osaledes mitmesugustel täienduskoolitustel. Vastavasisulised koolitusmoodulid on olemas kutse- ja kõrgkoolides ning õppijatel on võimalik neid läbides omandada esmane kutsealane ettevalmistus. Projektijuht, (projekti) koordinaator, vanemprojektijuht. See kutse moodustub neljakümnest kompetentsist. Kutse taotlemisel on nõutav kõigi kompetentside tõendamine. Kutse kirjeldamisel on aluseks võetud C-tase IPMA (International Project Management Association) rahvusvahelise standardi ICB (International Competence Baseline) versioonis 3.0. Kompetentsid on jaotatud kolme gruppi: Projektijuhtimise meetodid ja tehnikad. Käitumuslikud kompetentsid. Kontekstuaalsed kompetentsid. Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad: Projektijuhtimise edukuse tagamine ja näitamine. Huvipoolte juhtimine. Projekti nõuete ja eesmärkide juhtimine. Riskide ja võimaluste juhtimine. Kvaliteedijuhtimine. Projekti organisatsiooni loomine. Meeskonnatöö juhtimine. Probleemide lahendamine. Projekti struktuuride loomine. Mahu ja tulemite haldamine. Projekti faaside ja aja juhtimine. Ressursside juhtimine. Kulu ja finantseerimise juhtimine. Hangete ja lepingute juhtimine. Muudatuste juhtimine. Kontroll ja aruandlus. Info ja dokumentatsiooni haldamine. Kommunikatsioonijuhtimine. Projekti käivitamine. Projekti lõpetamine. Käitumuslikud kompetentsid: Projekti eestvedamine. Panustamine ja motiveerimine. Pingete ja väsimuse leevendamine/maandamine. Avatus. Loomingulisus. Tulemustele suunatus ja suunamine. Tõhususe tagamine ja parendamine. Konsulteerimine. Läbirääkimine. Konflikti ja kriisi haldamine. Usalduse loomine. Väärtuste mõistmine. Eetilisuse tagamine. Kontekstuaalsed kompetentsid: Projektiorienteerituse juhtimine. Alalise organisatsiooni seoste haldus projekti kontekstis. Süsteemide, toodete, tehnoloogia juurutamine ja arendamine. Personalijuhtimine. Tervise, turvalisuse, ohutuse ja keskkonnahoiu tagamine. Finantseerimise korraldamine. Õiguslike küsimuste korraldamine. Projektijuhtimise edukuse tagamine ja näitamine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 6 Huvipoolte juhtimine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 6 Projekti nõuete ja eesmärkide juhtimine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 6 Riskide ja võimaluste juhtimine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 6 Kvaliteedijuhtimine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 6 Projekti organisatsiooni loomine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 6 Meeskonnatöö juhtimine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 6 Probleemide lahendamine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 6 Projekti struktuuride loomine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 6 Mahu ja tulemite haldus (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 6 Projekti faaside ja aja juhtimine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 6 Ressurside juhtimine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 6 Kulu ja finantseerimise juhtimine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 6 Hangete ja lepingute juhtimine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 6 Muudatuste juhtimine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 6 Kontroll ja aruandlus (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 6 Info ja dokumentatsiooni haldamine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 6 Kommunikatsiooni juhtimine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 6 Projekti käivitamine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 6 Projekti lõpetamine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 6 Projekti eestvedamine (Käitumuslikud kompetentsid) 6 Panustamine ja motiveerimine (Käitumuslikud kompetentsid) 6 Pingete ja väsimuse leevendamine/maandamine (Käitumuslikud kompetentsid) 6 Avatus (Käitumuslikud kompetentsid) 6 Loovus (Käitumuslikud kompetentsid) 6 Tulemustele suunatus ja suunamine (Käitumuslikud kompetentsid) 6 Tõhususe tagamine ja parendamine (Käitumuslikud kompetentsid) 6 Konsulteerimine (Käitumuslikud kompetentsid) 6 Läbirääkimine (Käitumuslikud kompetentsid) 6 Konflikti ja kriisi haldamine (Käitumuslikud kompetentsid) 6 Usalduse loomine (Käitumuslikud kompetentsid) 6 Väärtuste mõistmine (Käitumuslikud kompetentsid) 6 Eetilisuse tagamine (Käitumuslikud kompetentsid) 6 Projektipõhise keskkonna juhtimine/loomine (Kontekstuaalsed kompetentsid) 6 Alalise organisatsiooni seoste haldus projekti organisatsiooniga (Kontekstuaalsed kompetentsid) 6 Süsteemide, toodete, tehnoloogia juurutamine ja arendamine (Kontekstuaalsed kompetentsid) 6 Personalijuhtimine (Kontekstuaalsed kompetentsid) 6 Tervise, turvalisuse, ohutuse ja keskkonnahoiu tagamine (Kontekstuaalsed kompetentsid) 6 Finantseerimise korraldamine (Kontekstuaalsed kompetentsid) 6 Õiguslike küsimuste korraldamine (Kontekstuaalsed kompetentsid) 6 Vanemprojektijuht, tase 6 Certified Senior Project Manager, level 6 4 Projektijuht IV (versioon 1) Projektijuht IV (versioon 2) Projektijuht IV (versioon 3) Vanemprojektijuht, tase 6 (versioon 5) Vanemprojektijuht, tase 7 (versioon 6) Vanemprojektijuht, tase 7 (versioon 7) Vanemprojektijuht, tase 7 (versioon 8) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Projektijuht 13 2013-05-22 2013-05-22 2018-05-01 6 6 1219 Äriteenindus- ja haldusjuhid, mujal liigitamata 0413 Juhtimine ja haldus 70 Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine Seletav sõnastik Marika Katarina Arendia Elita von Wolsky Eesti Projektijuhtide Liit Jako Kull Eesti Projektijuhtide Liit Ivar Soone Tallinna Ülikool Kristjan Kangur Elion Ettevõtted AS Arvi Kuura Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž Algis Perens Eesti Konsultantide Assotsiatsioon Liina Freivald Swedbank AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kutsestandardi kasutusalad 1) Tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine 2) Inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel 3) Ametite kirjeldamine ja tutvustamine 4) Karjääri plaanimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks 5) Koolitusvajaduste väljaselgitamine ning koolituse plaanimine 6) Ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine 7) Kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine Projektijuhte rakendatakse mitmesugustes organisatsioonides ajutiste protsesside (nii harukordsete kui ka korduvate tegevuste) ning ajutiste organisatsioonide (projektimeeskondade ja -gruppide) juhtimisel. Kõrgematel kutsetasemetel lisandub mitmete projektide koostoime korraldamine ning projektiportfelli koordineerimine ja selle sidustamine alalise organisatsiooni igapäevategevustega. Projektijuhi kutsealal on järgmised kutsetasemed: Projektijuhi assistent, EKR tase 5 (IPMA D) on suuteline rakendama projektijuhtimise teadmisi ja oskusi igat mastaapi projektides. Võib olla suuteline juhtima allprojekti (tööpaketti) või tüüpset, vähekeerukat (väike)projekti. 5. EKR taseme projektijuht on spetsialist, kes on läbinud erialase koolituse ning on valmis osalema projektides meeskonna liikmena. Sellel tasemel ei eeldata projektijuhtimise kogemuse olemasolu. Projektijuhi assistendi teadmised võimaldavad praktikas väiksemaid projekte ka iseseisvalt ellu viia. Projektijuht, EKR tase 6 (IPMA C) omab lisaks projektijuhtimise teadmistele ja oskustele ka piisavat kogemust ning on suuteline juhtima keskmise keerukuse ja mastaabiga projekti või keeruka ja mastaapse projekti allprojekti või projekti programmis. Programmijuht, vanemprojektijuht, EKR tase 6 (IPMA B) on suuteline juhtima keerukat ja mastaapset projekti või programmi ning tegeleb pigem (all)projektide juhtide suunamise ja juhendamise kui projektimeeskonna vahetu juhtimisega. Projektiportfelli juht, projektidirektor, projektijuht, EKR tase 7 (IPMA A) on suuteline juhtima olulist, keerukat ja mastaapset programmi ning koordineerima mitmeid projekte/programme, juhtima projektiportfelli, arendama projektijuhtimist organisatsioonis või juhtima projektipõhist organisatsiooni. Projektijuhi töö koosneb reeglina neljast järjestikusest, projekti etappide (faaside) loogikat järgivast komplekstegevusest – ettevalmistus, plaanimine, teostamine ja lõpetamine (A.2.1 – A.2.4) ning kolmest läbivast komplekstegevusest – hindamine, riskide ja võimaluste haldamine ning kvaliteedijuhtimine (A.2.5 – A.2.7), osas A.2.5 sisalduv järelhindamine väljub projekti ajalistest raamidest. A.2.1 Projekti ettevalmistamine, sh: - projekti määratlemine, - projekti (idee, ettepaneku) analüüsimine, - projekti edukuse kriteeriumite määratlemine. A.2.2 Projekti plaanimine, sh: - projekti tegevuste plaanimine, - projekti ressursside plaanimine. A.2.3 Projekti teostamine, sh: - projekti käivitamine, - projekti koordineerimine, - muudatuste juhtimine, - meeskonna juhtimine, - infovahetuse ja aruandluse korraldamine. A.2.4 Projekti lõpetamine, sh: - projekti käigu ja tulemuste dokumenteerimine, - akumuleeritud oskusteabe (kogemuse) siirdamine, - projekti tulemi üleandmine, - projekti ressursside (sh inimeste) taasintegreerimine. A.2.5 Projekti hindamine, sh: - eelhindamine, - vahehindamine, - lõpphindamine, - järelhindamine. A.2.6 Projekti riskide ja võimaluste haldamine, sh: - riskide määratlemine ja hindamine, - võimaluste määratlemine ja hindamine, - riskide maandamine ja haldamine. A.2.7 Kvaliteedijuhtimine projektides, sh: - kvaliteedikriteeriumite määratlemine, - kvaliteeditagamise meetmete valimine, - kvaliteeditagamise meetmete rakendamine, - kvaliteedi hindamine ja parendusmeetmete kavandamine. Kutsestandardi B-osas toodud kompetentsusnõuded on vajalikud kõikide terviklike projektide juhtimisel ja enamikku neist läheb vaja kõikides etappides. Kuna ükski kompetents ei ole seotud ainult ühe töö osaga, ei ole kutsestandardis A- ja B-osa numeratsioonid kattuvad. Projektijuhi tööaeg on paindlik ning töötada tuleb mõningatel juhtudel ka puhkepäevadel ja pühade ajal. Valdavalt töötatakse päeval. Töös on tegemist vahelduvate ülesannetega ning töötatakse nii ruumis kui ka välistingimustes. Ülesanded, millega tuleb kokku puutuda on väga erineva keerukusega, varieerudes väga lihtsatest ülikeerulisteni. Projektijuhi töö eripära seisneb ka selles, et väga tihti tuleb tal otsuseid vastu võtta ajalise surve all. Projektijuhi töö võib olla liikuva iseloomuga ning eeldada nii riigisiseseid kui ka rahvusvahelisi lähetusi. Projektijuht kasutab oma töö tegemiseks tavaliselt personaal- või sülearvutit, kontoritarkvara ning projektide plaanimise ja juhtimise tarkvara. Valdkonnast olenevalt võib kasutuses olla kamingi spetsiifiline tarkvara. Edukaks projektijuhina töötamiseks on vajalikud järgmised võimed: • loogiline ja loov mõtlemine • vastutustundlik • kohanemisvõime • stressitaluvus • koostöövõime • õppimisvõime • korrektsus ja täpsus • empaatiavõime • saavutusvajadus Projektijuhtidena töötajad omavad vähemalt keskharidust või kutsekeskharidust. Tüüpilist teed kutsealase ettevalmistuse saamiseks ei ole. Võimalus on õppida nii iseseisvalt, töökohal kui ka mitteformaalsel teel, osaledes mitmesugustel täienduskoolitustel. Vastavasisulised koolitusmoodulid on olemas kutse- ja kõrgkoolides ning õppijatel on võimalik neid läbides omandada esmane kutsealane ettevalmistus. (Projekti) koordinaator, programmijuht, vanemprojektijuht, projektiportfelli juht. See kutse moodustub neljakümne viiest kompetentsist. Kutse taotlemisel on nõutav kõigi kompetentside tõendamine. Kutse kirjeldamisel on aluseks võetud B-tase IPMA (International Project Management Association) rahvusvahelise standardi ICB (International Competence Baseline) versioonis 3.0. Kompetentsid on jaotatud kolme gruppi: Projektijuhtimise meetodid ja tehnikad. Käitumuslikud kompetentsid. Kontekstuaalsed kompetentsid. Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad: Projektijuhtimise edukuse tagamine ja näitamine. Huvipoolte juhtimine. Projekti nõuete ja eesmärkide juhtimine. Riskide ja võimaluste juhtimine. Kvaliteedijuhtimine. Projekti organisatsiooni loomine. Meeskonnatöö juhtimine. Probleemide lahendamine. Projekti struktuuride loomine. Mahu ja tulemite haldus. Projekti faaside ja aja juhtimine. Ressursside juhtmine. Kulu ja finantseerimise juhtimine. Hangete ja lepingute juhtimine. Muudatuste juhtimine. Kontroll ja aruandlus. Info ja dokumentatsiooni haldamine. Kommunikatsioonijuhtimine. Projekti käivitamine. Projekti lõpetamine. Käitumuslikud kompetentsid: Projekti eestvedamine. Panustamine ja motiveerimine. Enesekontroll. Enesekindlus. Pingete ja väsimuse leevendamine/maandamine. Avatus. Loovus. Tulemustele suunatus ja suunamine. Tõhususe tagamine ja parendamine. Konsulteerimine. Läbirääkimised. Konflikti ja kriisi haldamine. Usalduse loomine. Väärtuste mõistmine. Eetilisuse tagamine. Kontekstuaalsed kompetentsid: Projektipõhise keskkonna juhtimine/loomine. Programmipõhine juhtimine. Portfelli juhtimine. Alalise organisatsiooni seoste haldus projekti kontekstis. Ärinõuete juhtimine. Süsteemide, toodete, tehnoloogia juurutamine ja arendamine. Personalijuhtimine. Tervise, turvalisuse, ohutuse ja keskkonnahoiu tagamine. Finantseerimise korraldamine. Õiguslike küsimuste korraldamine. Projektijuhtimise edukuse tagamine ja näitamine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 6 Huvipoolte juhtimine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 6 Projekti nõuete ja eesmärkide juhtimine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 6 Riskide ja võimaluste juhtimine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 6 Kvaliteedijuhtimine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 6 Projekti organisatsiooni loomine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 6 Meeskonnatöö juhtimine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 6 Probleemide lahendamine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 6 Projekti struktuuride loomine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 6 Mahu ja tulemite haldus (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 6 Projekti faaside ja aja juhtimine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 6 Ressursside juhtimine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 6 Kulu ja finantseerimise juhtimine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 6 Hangete ja lepingute juhtimine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 6 Muudatuste juhtimine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 6 Kontroll ja aruandlus (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 6 Info ja dokumentatsiooni haldamine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 6 Kommunikatsioonijuhtimine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 6 Projekti käivitamine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 6 Projekti lõpetamine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 6 Projekti eestvedamine (Käitumuslikud kompetentsid) 6 Panustamine ja motiveerimine (Käitumuslikud kompetentsid) 6 Enesekontroll (Käitumuslikud kompetentsid) 6 Enesekindlus (Käitumuslikud kompetentsid) 6 Pingete ja väsimuse leevendamine/maandamine (Käitumuslikud kompetentsid) 6 Avatus (Käitumuslikud kompetentsid) 6 Loovus (Käitumuslikud kompetentsid) 6 Tulemustele suunatus ja suunamine (Käitumuslikud kompetentsid) 6 Tõhususe tagamine ja parendamine (Käitumuslikud kompetentsid) 6 Konsulteerimine (Käitumuslikud kompetentsid) 6 Läbirääkimine (Käitumuslikud kompetentsid) 6 Konflikti ja kriisi haldamine (Käitumuslikud kompetentsid) 6 Usalduse loomine (Käitumuslikud kompetentsid) 6 Väärtuste mõistmine (Käitumuslikud kompetentsid) 6 Eetilisuse tagamine (Käitumuslikud kompetentsid) 6 Projektipõhise keskkonna juhtimine/loomine (Kontekstuaalsed kompetentsid) 6 Programmipõhine juhtimine (Kontekstuaalsed kompetentsid) 6 Portfelli juhtimine (Kontekstuaalsed kompetentsid) 6 Alalise organisatsiooni seoste haldus projekti organisatsiooniga (Kontekstuaalsed kompetentsid) 6 Ärinõuete juhtimine (Kontekstuaalsed kompetentsid) 6 Süsteemide, toodete, tehnoloogia juurutamine ja arendamine (Kontekstuaalsed kompetentsid) 6 Personalijuhtimine (Kontekstuaalsed kompetentsid) 6 Tervise, turvalisuse, ohutuse ja keskkonnahoiu tagamine (Kontekstuaalsed kompetentsid) 6 Finantseerimise korraldamine (Kontekstuaalsed kompetentsid) 6 Õiguslike küsimuste korraldamine (Kontekstuaalsed kompetentsid) 6 Projektijuht, tase 7 Certified Projects Director, level 7 4 Projektijuht V (versioon 1) Projektijuht V (versioon 2) Projektijuht V (versioon 3) Projektiportfelli juht, tase 7 (versioon 5) Projektiportfelli juht, tase 7 (versioon 6) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Projektijuht 13 2013-05-22 2013-05-22 2014-01-01 7 7 1219 Äriteenindus- ja haldusjuhid, mujal liigitamata 0413 Juhtimine ja haldus 70 Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine Seletav sõnastik Marika Katarina Arendia Elita von Wolsky Eesti Projektijuhtide Liit Jako Kull Eesti Projektijuhtide Liit Ivar Soone Tallinna Ülikool Kristjan Kangur Elion Ettevõtted AS Arvi Kuura Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž Algis Perens Eesti Konsultantide Assotsiatsioon Liina Freivald Swedbank AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kutsestandardi kasutusalad 1) Tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine 2) Inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel 3) Ametite kirjeldamine ja tutvustamine 4) Karjääri plaanimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks 5) Koolitusvajaduste väljaselgitamine ning koolituse plaanimine 6) Ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine 7) Kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine Projektijuhte rakendatakse mitmesugustes organisatsioonides ajutiste protsesside (nii harukordsete kui ka korduvate tegevuste) ning ajutiste organisatsioonide (projektimeeskondade ja -gruppide) juhtimisel. Kõrgematel kutsetasemetel lisandub mitmete projektide koostoime korraldamine ning projektiportfelli koordineerimine ja selle sidustamine alalise organisatsiooni igapäevategevustega. Projektijuhi kutsealal on järgmised kutsetasemed: Projektijuhi assistent, EKR tase 5 (IPMA D) on suuteline rakendama projektijuhtimise teadmisi ja oskusi igat mastaapi projektides. Võib olla suuteline juhtima allprojekti (tööpaketti) või tüüpset, vähekeerukat (väike)projekti. 5. EKR taseme projektijuht on spetsialist, kes on läbinud erialase koolituse ning on valmis osalema projektides meeskonna liikmena. Sellel tasemel ei eeldata projektijuhtimise kogemuse olemasolu. Projektijuhi assistendi teadmised võimaldavad praktikas väiksemaid projekte ka iseseisvalt ellu viia. Projektijuht, EKR tase 6 (IPMA C) omab lisaks projektijuhtimise teadmistele ja oskustele ka piisavat kogemust ning on suuteline juhtima keskmise keerukuse ja mastaabiga projekti või keeruka ja mastaapse projekti allprojekti või projekti programmis. Programmijuht, vanemprojektijuht, EKR tase 6 (IPMA B) on suuteline juhtima keerukat ja mastaapset projekti või programmi ning tegeleb pigem (all)projektide juhtide suunamise ja juhendamise kui projektimeeskonna vahetu juhtimisega. Projektiportfelli juht, projektidirektor, projektijuht, EKR tase 7 (IPMA A) on suuteline juhtima olulist, keerukat ja mastaapset programmi ning koordineerima mitmeid projekte/programme, juhtima projektiportfelli, arendama projektijuhtimist organisatsioonis või juhtima projektipõhist organisatsiooni. Projektijuhi töö koosneb reeglina neljast järjestikusest, projekti etappide (faaside) loogikat järgivast komplekstegevusest – ettevalmistus, plaanimine, teostamine ja lõpetamine (A.2.1 – A.2.4) ning kolmest läbivast komplekstegevusest – hindamine, riskide ja võimaluste haldamine ning kvaliteedijuhtimine (A.2.5 – A.2.7), osas A.2.5 sisalduv järelhindamine väljub projekti ajalistest raamidest. A.2.1 Projekti ettevalmistamine, sh: - projekti määratlemine, - projekti (idee, ettepaneku) analüüsimine, - projekti edukuse kriteeriumite määratlemine. A.2.2 Projekti plaanimine, sh: - projekti tegevuste plaanimine, - projekti ressursside plaanimine. A.2.3 Projekti teostamine, sh: - projekti käivitamine, - projekti koordineerimine, - muudatuste juhtimine, - meeskonna juhtimine, - infovahetuse ja aruandluse korraldamine. A.2.4 Projekti lõpetamine, sh: - projekti käigu ja tulemuste dokumenteerimine, - akumuleeritud oskusteabe (kogemuse) siirdamine, - projekti tulemi üleandmine, - projekti ressursside (sh inimeste) taasintegreerimine. A.2.5 Projekti hindamine, sh: - eelhindamine, - vahehindamine, - lõpphindamine, - järelhindamine. A.2.6 Projekti riskide ja võimaluste haldamine, sh: - riskide määratlemine ja hindamine, - võimaluste määratlemine ja hindamine, - riskide maandamine ja haldamine. A.2.7 Kvaliteedijuhtimine projektides, sh: - kvaliteedikriteeriumite määratlemine, - kvaliteeditagamise meetmete valimine, - kvaliteeditagamise meetmete rakendamine, - kvaliteedi hindamine ja parendusmeetmete kavandamine. Kutsestandardi B-osas toodud kompetentsusnõuded on vajalikud kõikide terviklike projektide juhtimisel ja enamikku neist läheb vaja kõikides etappides. Kuna ükski kompetents ei ole seotud ainult ühe töö osaga, ei ole kutsestandardi A- ja B-osa numeratsioonid kattuvad. Projektijuhi tööaeg on paindlik ning töötada tuleb mõningatel juhtudel ka puhkepäevadel ja pühade ajal. Valdavalt töötatakse päeval. Töös on tegemist vahelduvate ülesannetega ning töötatakse nii ruumis kui ka välistingimustes. Ülesanded, millega tuleb kokku puutuda on väga erineva keerukusega, varieerudes väga lihtsatest ülikeerulisteni. Projektijuhi töö eripära seisneb ka selles, et väga tihti tuleb tal otsuseid vastu võtta ajalise surve all. Projektijuhi töö võib olla liikuva iseloomuga ning eeldada nii riigisiseseid kui ka rahvusvahelisi lähetusi. Projektijuht kasutab oma töö tegemiseks tavaliselt personaal- või sülearvutit, kontoritarkvara ning projektide plaanimise ja juhtimise tarkvara. Valdkonnast olenevalt võib kasutuses olla kamingi spetsiifiline tarkvara. Edukaks projektijuhina töötamiseks on vajalikud järgmised võimed: • loogiline ja loov mõtlemine • vastutustundlik • kohanemisvõime • stressitaluvus • koostöövõime • õppimisvõime • korrektsus ja täpsus • empaatiavõime • saavutusvajadus Projektijuhtidena töötajad omavad vähemalt keskharidust või kutsekeskharidust. Tüüpilist teed kutsealase ettevalmistuse saamiseks ei ole. Võimalus on õppida nii iseseisvalt, töökohal kui ka mitteformaalsel teel, osaledes mitmesugustel täienduskoolitustel. Vastavasisulised koolitusmoodulid on olemas kutse- ja kõrgkoolides ning õppijatel on võimalik neid läbides omandada esmane kutsealane ettevalmistus. (Projekti) koordinaator, programmijuht, vanemprojektijuht, projektiportfelli juht. See kutse moodustub neljakümne kuuest kompetentsist. Kutse taotlemisel on nõutav kõigi kompetentside tõendamine. Kutse kirjeldamisel on aluseks võetud A-tase IPMA (International Project Management Association) rahvusvahelise standardi ICB (International Competence Baseline) versioonis 3.0. Kompetentsid on jaotatud kolme gruppi: Projektijuhtimise meetodid ja tehnikad. Käitumuslikud kompetentsid. Kontekstuaalsed kompetentsid. Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad: Projektijuhtimise edukuse tagamine ja näitamine. Huvipoolte juhtimine. Projekti nõuete ja eesmärkide haldamine. Riskide ja võimaluste haldamine. Kvaliteedijuhtimine. Projekti organisatsiooni loomine. Meeskonnatöö juhtimine. Probleemide lahendamine. Projekti struktuuride haldamine. Mahu ja tulemite haldamine. Projekti protsesside juhtimine. Ressursside haldamine. Kulu ja finantseerimise haldamine. Hangete ja lepingute haldamine. Muudatuste haldamine. Kontroll ja aruandlus. Info ja dokumentatsiooni haldamine. Kommunikatsioonitegevuse haldamine. Projekti käivitamine. Projekti lõpetamine. Käitumuslikud kompetentsid: Projekti eestvedamine. Kaasamine ja motiveerimine. Enesekontroll. Enesekindlus. Pingete ja väsimuse leevendamine/maandamine. Avatus. Loovus. Tulemustele suunatus ja suunamine. Tõhususe tagamine ja parendamine. Konsulteerimine. Läbirääkimised. Konflikti ja kriisi haldamine. Usalduse loomine. Väärtushinnangutest aru saamine ja nendega arvestamine. Eetilisuse tagamine. Kontekstuaalsed kompetentsid: Projektiorienteerituse juhtimine. Programmiorientatsiooni juhtimine. Portfelli-orientatsiooni juhtimine. Projektide, programmide ja portfellide rakendamine. Alalise organisatsiooni seoste haldus projekti kontekstis. Ärinõuete haldus. Süsteemide, toodete, tehnoloogia juurutamine ja arendamine. Personalijuhtimine. Tervise, turvalisuse, ohutuse ja keskkonnahoiu tagamine. Finantseerimise korraldamine. Õiguslike küsimuste korraldamine. Projektijuhtimise edukuse tagamine ja näitamine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 7 Huvipoolte juhtimine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 7 Projekti nõuete ja eesmärkide haldamine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 7 Riskide ja võimaluste haldamine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 7 Kvaliteedijuhtimine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 7 Projekti organisatsiooni loomine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 7 Meeskonnatöö juhtimine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 7 Probleemide lahendamine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 7 Projekti struktuuride haldamine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 7 Mahu ja tulemite haldamine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 7 Projekti protsessi juhtimine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 7 Ressursside haldamine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 7 Kulu ja finantseerimise haldamine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 7 Hangete ja lepingute haldamine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 7 Muudatuste haldamine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 7 Kontroll ja aruandlus (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 7 Info ja dokumentatsiooni haldamine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 7 Kommunikatsioonitegevuse haldamine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 7 Projekti käivitamine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 7 Projekti lõpetamine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 7 Projekti eestvedamine (Käitumuslikud kompetentsid) 7 Kaasamine ja motiveerimine (Käitumuslikud kompetentsid) 7 Enesekontroll (Käitumuslikud kompetentsid) 7 Enesekindlus (Käitumuslikud kompetentsid) 7 Pingete ja väsimuse leevendamine ning maandamine (Käitumuslikud kompetentsid) 7 Avatus (Käitumuslikud kompetentsid) 7 Loovus (Käitumuslikud kompetentsid) 7 Tulemustele suunatus ja suunamine (Käitumuslikud kompetentsid) 7 Tõhususe tagamine ja parendamine (Käitumuslikud kompetentsid) 7 Konsulteerimine (Käitumuslikud kompetentsid) 7 Läbirääkimine (Käitumuslikud kompetentsid) 7 Konflikti ja kriisi haldamine (Käitumuslikud kompetentsid) 7 Usalduse loomine (Käitumuslikud kompetentsid) 7 Väärtushinnangutest aru saamine ja nendega arvestamine (Käitumuslikud kompetentsid) 7 Eetilisuse tagamine (Käitumuslikud kompetentsid) 7 Projektipõhise keskkonna juhtimine/loomine (Kontekstuaalsed kompetentsid) 7 Programmi juhtimine (Kontekstuaalsed kompetentsid) 7 Portfelli juhtimine (Kontekstuaalsed kompetentsid) 7 Projektide, programmide ja portfellide rakendamine (Kontekstuaalsed kompetentsid) 7 Alalise organisatsiooni seoste haldus projekti kontekstis (Kontekstuaalsed kompetentsid) 7 Ärinõuete haldus (Kontekstuaalsed kompetentsid) 7 Süsteemide, toodete, tehnoloogia juurutamine ja arendamine (Kontekstuaalsed kompetentsid) 7 Personalijuhtimine (Kontekstuaalsed kompetentsid) 7 Tervise, turvalisuse, ohutuse ja keskkonnahoiu tagamine (Kontekstuaalsed kompetentsid) 7 Finantseerimise korraldamine (Kontekstuaalsed kompetentsid) 7 Õiguslike küsimuste korraldamine (Kontekstuaalsed kompetentsid) 7 Info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia vanemspetsialist, tase 6 ICT Senior Specialist 1 Info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia vanemspetsialist, tase 6 (versioon 2) Info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia vanemspetsialist, tase 6 (versioon 3) Info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia vanemspetsialist, tase 6 (versioon 4) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Telekommunikatsioon Telekommunikatsiooni spetsialist 12 2013-05-24 2013-05-24 2018-05-23 6 6 2523 Arvutivõrkude tippspetsialistid 0612 Andmebaaside ja võrgu disain ning haldus 61 Telekommunikatsioon Tööosad ja –ülesanded Euroopa IKT-kompetentside raamistik (e-CF) Keelte oskustasemete kirjeldused Peeter Ellervee Tallinna Ülikool Laur Lemendik Televõrgu AS Milko Milatskov Stoneridge Electronics AS Avo Ots Tallinna Tehnikaülikool Indrek Rokk IT Kolledž Triin Sepp Cybernetica AS Tiit Tammiste, ekspert EMT AS Info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia vanemspetsialist, tase 6 kutsestandard on aluseks rakenduskõrghariduse, bakalaureuse ja täiendusõppe õppekavade koostamisele. Info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia vanemspetsialist, tase 6 töö eesmärgiks on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) võrkude (lai-, koht-, raadio- ja optiliste võrkude) ja süsteemide (sh taristu) kavandamine ning haldamine ja ajakohastamine. IKT vanemspetsialist valib IKT süsteemi nõuetest lähtuvalt süsteemi elemente ja nendevahelisi ühendusi, pidades silmas standardeid, protokolle ja erinevate toodete omadusi. Ta kasutab võrgu haldussüsteeme, et jälgida võrkude võtmenäitajaid, millele tuginedes kavandab ennetavad tegevused mittevastavuste vältimiseks. IKT vanemspetsialist omab baasteadmisi ja on kaasatud telekommunikatsioonivõrkude, lai-, koht-, raadio- ja optiliste võrkude tervikarhitektuuri projekteerimisel. Ta osaleb andmehalduskeskuste arhitektuuri kavandamisel, arvestades virtualiseerimis- ja pilvetehnoloogiaid, kõrgkäideldavust ning turu vajadusi. Ta tunneb enamlevinud komponentide toimimise füüsikalisi aluseid ja tehnoloogilisi toimimispiiranguid. IKT vanemspetsialist on teadlik organisatsiooni IKT strateegiast ja äristrateegiast, IKT eelarve piirangutest, IKT süsteemi turbest ning meetoditest, tagamaks terviklikkust ja ajakohasusust. Ta analüüsib IKT süsteeme toimimise tõhustamise eesmärgil – teeb kindlaks muudatuste vajaduse ja hiljem seirab muudatuste tulemusi. Ta teeb riskianalüüsi, tagamaks väljatöötluse kvaliteeti, sh käideldavust, turvalisust ja hinnates IKT seadmete toimimise aluseks olevaid loodusressursse (sh toimimiskeskkond), nende omadusi, kasutuse haldust ja haldusmeetodeid (nt raadiosageduste ja optiliste ressursside piiratust ning energiatarvet). IKT vanemspetsialisti töös on olulisteks ülesanneteks IKT süsteemide kavandamine, hooldusplaanide väljatöötamine, seadistamine, mittevastavuste tuvastamine ja kõrvaldamine. Ta lähtub oma töös kehtivatest standarditest, protokollidest ja parimatest praktikatest, tuvastades probleemide põhjusi ning registreerides ja lahendades neid. Ta annab sisendi hinnapakkumiste koostamisse ja on kaasatud klientide nõustamisse. IKT vanemspetsialist töötab iseseisvalt muutuvates olukordades. Ta juhendab telekommunikatsiooni spetsialisti tööd ja vajadusel teiste kaastöötajate tööd ning võtab vastutuse teiste arendamise eest. IKT vanemspetsialist vastutab enda ja teiste ohutuse eest töökeskkonnas ning järgib töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid. IKT kutsete kirjeldamisel on aluseks Euroopa IKT kompetentside raamistik (e-CF), mis määratleb kokku 36 e-CF põhikompetentsi ja jaotab need viie IKT äriprotsessi valdkonna vahel. 36 e-CF põhikompetentsi on toodud kutsestandardi lisas 1. Info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia vanemspetsialist, tase 6 töö koosneb 18 põhitegevusega seotud osast ja 8 tugitegevusega seotud osast. NB! Tööosade loetelu ei määra nõutud kompetentside taset ja nende järjekord ei määra olulisust. IKT vanemspetsialisti põhitegevused 80% kutsest: 1. Infosüsteemi ja äristrateegia kooskõlastamine (e-CF kompetents A.1.) 2. Teenusetaseme haldus (e-CF kompetents A.2.) 3. Toote või projekti kavandamine (e-CF kompetents A.4.) 4. Arhitektuuri projekteerimine (e-CF kompetents A.5.) 5. Rakenduse projekteerimine/kavandamine (e-CF kompetents A.6.) 6. Jätkusuutlik areng (e-CF kompetents A.8.) 7. Kavandamine ja väljatöötamine (e-CF kompetents B.1.) 8. Süsteemide integreerimine (e-CF kompetents B.2.) 9. Testimine (e-CF kompetents B.3.) 10. Lahenduse juurutamine/paigaldamine/kasutuselevõtt (e-CF kompetents B.4.) 11. Muudatuste tugi (e-CF kompetents C.2.) 12. Teenuse osutamine (e-CF kompetents C.3.) 13. Probleemihaldus (e-CF kompetents C.4.) 14. Infoturbestrateegia väljatöötamine (e-CF kompetents D.1.) 15. Hankimine (e-CF kompetents D.4.) 16. Prognooside koostamine (e-CF kompetents E.1.) 17. Protsessi täiustamine (e-CF kompetents E.5.) 18. Infoturbe haldamine (e-CF kompetents E.8.) IKT vanemspetsialisti tugitegevused 20% kutsest: 19. Äriplaani väljatöötamine (e-CF kompetents A.3.) 20. Tehnoloogia arengu jälgimine (e-CF kompetents A.7.) 21. Dokumentatsiooni koostamine (e-CF kompetents B.5.) 22. Kasutajatugi (e-CF kompetents C.1.) 23. Informatsiooni ja oskusteabe haldamine (e-CF kompetents D.10.) 24. Projektijuhtimine ja -portfelli haldamine (e-CF kompetents E.2.) 25. Riskijuhtimine (e-CF kompetents E.3.) 26. IKT kvaliteedijuhtimine (e-CF kompetents E.6.) IKT vanemspetsialisti töökeskkond on seotud kõrgendatud elektriohuga ning raadio- ja laserkiirgusohuga; vajadusel tuleb töötada välitingimustes ja kõrgustes. Ta täidab tööülesandeid erisuguses ja vahelduvas töökeskkonnas. Töö võib nõuda füüsilist pingutust, töö on periooditi kiire ja pingeline. Töökohustused võivad tingida vajaduse töötada ja/või reageerida (kokkulepitud graafiku alusel) väljaspool tavapäraseid kontoritunde, nädalavahetusel, riigipühade ajal ja/või öösel. Põhilisteks töövahenditeks on mõõteseadmed ja -vahendid, infotehnoloogiline riist- ja tarkvara, tööriistad, kaitsevahendid, tehniline dokumentatsioon ja normdokumendid (standardid, juhendid). Töö eeldab analüütilist mõtlemist, matemaatilist võimekust, koostöö- ja otsustusvõimet, arenenud vastutustunnet, stressitaluvust, õppimisvalmidust ja sallivust. IKT vanemspetsialistidena töötavad tavapäraselt inimesed, kellel on erialane või lähedase valdkonna kutsekeskharidus või keskharidus ja kutseharidus või kõrgharidus ja vähemalt viie aastane IKT valdkonna töökogemus kogenud kolleegi juhendamisel ning läbitud on IKT alane täiendusõpe. Telekommunikatsiooni peaspetsialist, raadiovõrkude peaspetsialist, optikavõrkude peaspetsialist, IP võrkude peaspetsialist, võrgujuht, võrgudisainer või arhitekt. Info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia vanemspetsialist, tase 6 kutse koosneb järgmistest e-CF kompetentsidest: A.1.; A.2.; A.3.; A.4.; A.5.; A.6.; A.7.; A.8.; B.1.; B.2.; B.3.; B.4.; B.5.; C.1.; C.2.; C.3.; C.4.; D.1.; D.4.; D.10.; E.1.; E.2.; E.3.; E.5.; E.6.; E:8. ja läbivast kompetentsist, kokku 27 nõutavat kompetentsi. Selles kutsestandardis kasutatud mõisted *IKT projekt on ajaliselt piiritletud ülesanne eesmärgiga luua toode või teenus, mis sisaldab olulisel määral uue IKT lahenduse juurutamist või olemasoleva lahenduse olulist täiustamist. *Standardiks nimetatakse konsensuse alusel koostatud ja tunnustatud asutuse poolt vastuvõetud normdokumenti, milles on reeglid, juhtnöörid ja omadused tegevuste või nende tulemuste kohta üldiseks ja korduvaks kasutamiseks ja mis on suunatud korrastatuse optimaalse taseme saavutamisele antud kontekstis. *Protokoll on formaalne juhendite ja reeglite kogum info- ja telekommunikatsioonisüsteemides, mis määratleb digitaalsete sõnumite vormid ja selle, kuidas süsteemides andmeid edastatakse. *Parimad praktikad on need meetodid või tehnikad, mille kasutamine annab paremaid tulemusi kui mõne teise kasutamine ning mida rakendatakse võrdlusena. Infosüsteemi ja äristrateegia kooskõlastamine (e-CF kompetents A.1.) 6 Teenusetaseme haldus (e-CF kompetents A.2.) 6 Toote või projekti kavandamine (e-CF kompetents A.4.) 6 Arhitektuuri projekteerimine (e-CF kompetents A.5.) 6 Rakenduse projekteerimine/kavandamine (e-CF kompetents A.6.) 6 Jätkusuutlik areng (e-CF kompetents A.8.) 6 Kavandamine ja väljatöötamine (e-CF kompetents B.1.) 6 Süsteemide integreerimine (e-CF kompetents B.2.) 6 Testimine (e-CF kompetents B.3.) 6 Lahenduste juurutamine/paigaldamine/kasutuselevõtt (e-CF kompetents B.4.) 6 Muudatuste tugi (e-CF kompetents C.2.) 6 Teenuse osutamine (e-CF kompetents C.3.) 6 Probleemihaldus (e-CF kompetents C.4.) 6 Infoturbestrateegia väljatöötamine (e-CF kompetents D.1.) 6 Hanked (e-CF kompetents D.4.) 6 Prognooside koostamine (e-CF kompetents E.1.) 6 Protsessi täiustamine (e-CF kompetents E.5.) 6 Infoturbe haldamine (e-CF kompetents E.8.) 6 Äriplaani väljatöötamine (e-CF kompetents A.3.) 6 Tehnoloogia arengu jälgimine (e-CF kompetents A.7.) 6 Dokumentatsiooni koostamine (e-CF kompetents B.5.) 6 Kasutajatugi (e-CF kompetents C.1.) 6 Informatsiooni ja oskusteabe haldamine (e-CF kompetents D.10.) 6 Projektijuhtimine ja -portfelli haldamine (e-CF kompetents E.2.) 6 Riskijuhtimine (e-CF kompetents E.3.) 6 IKT kvaliteedijuhtimine (e-CF kompetents E.6.) 6 IKT vanemspetsialist, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Tarkvaraarenduse vanemspetsialist, tase 6 Senior software developer, level 6 1 Tarkvaraarendaja, tase 6 (versioon 3) Tarkvaraarendaja, tase 6 (versioon 4) Tarkvaraarendaja, tase 6 (versioon 5) Tarkvaraarenduse vanemspetsialist, tase 6 (versioon 2) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Tarkvaraarendus Tarkvara arendaja 12 2013-05-24 2013-05-24 2014-03-06 6 6 2512 Tarkvaraarendajad 0613 Tarkvara ja rakenduste arendus ning analüüs 62 Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused Selgitused tarkvaraarenduse vanemspetsialisti kutsestandardisse Keelte oskustasemete kirjeldused Erik Jõgi Codeborne OÜ Kristjan Kuhi Ericsson Eesti AS Marek Kusmin Codeborne OÜ Andres Kütt Nordea Pank Eesti Jaanus Pöial IT Kolledž Triin Sepp Cybernetica AS Enn Õunapuu Tallinna Tehnikaülikool Tarkvaraarenduse vanemspetsialist, tase 6 kutsestandard on aluseks rakenduskõrghariduse, bakalaureuse ja täiendusõppe õppekavade koostamisele. Tarkvaraarenduse vanemspetsialisti, tase 6 töö eesmärk on kliendi vajaduste mõistmine ja koostöös kliendiga selle alusel töötava ja väärtust loova tarkvarasüsteemi loomine. Ta tagab tarkvara vajaliku kvaliteedi kasutades parimaid praktikaid, standardeid ja silmas pidades tehtavate kulutuste optimaalsust ning osaledes väljatöötatud lahenduse juurutamisel. Tarkvaraarenduse vanemspetsialist valib sobivad vahendid ja viisid vastavalt ülesande olemusele ning mõistab loodava lahenduse konteksti. Ta hindab süsteemide keerukust ja hoiab lahenduse võimalikult lihtsana. Tarkvaraarenduse vanemspetsialist hindab olemasolevat infosüsteemi ja näeb selle täiendamise võimalusi. Ta osaleb meeskonna töös ja võtab selles sobiva rolli (vajadusel ka liidri rolli), kaasates koostööpartnereid kõigilt tasanditelt. Ta mõistab infotehnoloogia põhimõtteid ning ettevõtluse ja juhtimise aluseid. Tarkvaraarenduse vanemspetsialist on teadlik infotehnoloogia arengusuundadest ja nende mõjust tarkvarale. Tarkvaraarenduse vanemspetsialist, tase 6 kutse koosneb seitsmest tööosast. A.2.1 Tarkvaralahenduse kavandamine koostöös kliendiga A.2.2 Lahenduse arhitektuuri analüüsimine ja valimine A.2.3 Arendusprotsessis osalemine/Arendusprotsessi läbiviimine A.2.4 Tarkvarasüsteemi realiseerimine A.2.5 Testimine A.2.6 Juurutamine A.2.7 Tarkvarasüsteemi toetamine Tarkavaraarendaja töötab siseruumis ja põhiliselt istudes. Tema töö on vaimselt pingeline ja riskiteguriteks on sundasend arvutiga töötamisel ning koormus silmadele. Tarkvaraarendaja töö nõuab lävimist mitmekesist rahvuslikku ning kultuuritausta omavate klientide ja kolleegidega, erinevatest maailma paikadest. Meeskonna liikmed võivad asuda üksteisest geograafiliselt kaugel. Tarkavaraarendaja põhilised töövahendid on arvutustehnika ja tarkvara (sh tarkvara modelleerimise töövahendid, tarkvara arendus- ja koostevahendid, suhtlus- ja dokumentatsioonivahendid, verisoonihaldus-süsteemid jne). Tarkavaraarendaja töö eeldab loogilist ja analüütilist mõtlemist, tehnilist loomingulisust ning meeskonnatöövalmidust. Oluline on õppimistahe, koostöö-ja kohanemisvõime, suhtlemisvalmidus, orienteeritus tulemustele, vastutustunne, korrektsus, täpsus, enesedistsipliin ja stressitaluvus. Tarkvaraarenduse vanemspetsialistidena töötavad tavaliselt inimesed, kellel on erialane rakenduskõrgharidus või kõrgharidus. Kutseoskused võivad olla omandatud täiendusõppes või töökohal õppides. Tarkvaraarendaja, programmeerija, tarkvara testija, juhtiv tarkvaraarendaja Tarkvaraarenduse vanemspetsialist, tase 6 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.7 ja B.2.8 (läbiv kompetents) tõendamine. 6. taseme tarkvaraarenduse vanemspetsialisti esmakutse saadakse vastava tasemeõppe läbimisel ja: - lõpueksami sooritamise järel või - lõputöö kaitsmise järel. Tarkvaralahenduse kavandamine koostöös kliendiga 6 Lahenduse arhitektuuri analüüsimine ja valimine 6 Arendusprotsessis osalemine/Arendusprotsessi läbiviimine 6 Tarkvarasüsteemi realiseerimine 6 Testimine 6 Juurutamine 6 Tarkvarasüsteemi toetamine 6 Tarkvaraarenduse vanemspetsialist, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Noorem-viipekeeletõlk, tase 5 Sign language interpreter, level 5 4 Noorem-viipekeeletõlk, tase 5 (versioon 6) Noorem-viipekeeletõlk, tase 5 (versioon 7) Viipekeeletõlk III (versioon 1) Viipekeeletõlk III (versioon 2) Viipekeeletõlk III (versioon 3) Viipekeeletõlk III (versioon 5) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Tõlkimine ja toimetamine Viipekeeletõlk 11 2013-05-09 2013-05-09 2018-04-25 5 5 2643 Tõlkijad, tõlgid ja keeleteadlased 0231 Keeleõpe 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Viipekeeletõlgi kutsestandardis kasutatud terminite süsteem Viipekeeletõlgi kutse-eetika nõuded Keelte oskustasemete kirjeldused Liivi Hollman Tartu Ülikool Ülle Leis Eesti Tõlkide ja Tõlkijate Liit Raili Loit Tallinna Heleni Kool Harri Paabo Viipekeeletõlkide OÜ Regina Paabo Eesti Viipekeeletõlkide Ühing Tiit Papp Eesti Kurtide Liit Jari Pärgma Eesti Kurtide Noorte Organisatsioon Airi Püss Eesti Kuulmispuudega Laste Vanemate Liit Ulvi Saks Eesti Viipekeeletõlkide Ühing Helle Sass Tartumaa Kurtide Ühing Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Noorem-viipekeeletõlgi kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamise ning kompetentsuse hindamise alus. Viipekeeletõlgi töö on keele ja kultuuri vahendamine, kusjuures üheks töökeeleks on viipekeel ja üheks kultuuriks on kurtide kultuur. Viipekeeletõlk tagab mitmekeelses olukorras osalejatele keelelise võrdsuse ja kommunikatsiooni, kasutades selleks kliendile sobivat suhtlemissüsteemi. Viipekeeletõlk järgib oma töös viipekeeletõlgi kutse-eetika nõudeid (lisa nr 2). Noorem-viipekeeletõlgi töö põhisisuks on tõlkimine ühest viipekeelest (visuaal-motoorsest keelest) teise viipekeelde või suulisse (auditiiv-verbaalsesse) keelde ja vastupidi. Noorem-viipekeeletõlgi keelekombinatsioon koosneb vähemalt kahest aktiivsest töökeelest. Töötab iseseisvalt ja vastava koolituse läbimise korral võib juhendada viipekeeletõlgi eriala omandajat erialapraktikal. Noorem-viipekeeletõlgi töö koosneb neljast osast. A.2.1 Tõlketöö korraldamine: 1. tellimuste vastuvõtmine; 2. tööaja planeerimine; 3. dokumentatsiooni vormistamine. A.2.2 Tõlkimiseks valmistumine: 1. sisuline ettevalmistus; 2. logistilis-tehniline ettevalmistus . A.2.3 Tõlkimine: 1. lähteteksti tajumine, mõistmine ja analüüsimine; 2. lähteteksti tõlkimine sihtkeelde. A.2.4 Arendustöö: 1. enesearendamine; 2. kutse arendamine. Kutse eeldab valmisolekut töötada kliendile sobival ajal, kohas ja tingimustes. Valged kindad ja tõlkesituatsioonile kohane riietus. Noorem-viipekeeletõlgil, kelle töökeelteks on ainult viipekeeled, peab olema normaalne nägemine ja defektideta käed; teiste töökeelte puhul ka normaalne kuulmine ja kõne ning selge diktsioon. Noorem-viipekeeletõlgilt eeldatakse empaatia-, kontsentratsiooni-, kohanemis- ja otsustusvõimet, loomingulisust ja pingetaluvust, emotsionaalset stabiilsust ning head suhtlemisoskust. Vähemalt keskharidust ja viipekeeletõlgi erialast ettevalmistust. Viipekeeletõlgiks saab õppida kutse- või kõrgkoolis ja/või erialakursustel. Viipekeeletõlk. Noorem-viipekeeletõlgi kutse moodustub neljast kohustuslikust kompetentsist. Kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 - B.2.4 ja B.2.5 – B.2.6 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Tõlketöö korraldamine 5 Tõlkimiseks valmistumine 5 Tõlkimine 5 Arendustöö 5 Keeleoskus 5 Koostööoskus 5 Vanem-viipekeeletõlk, tase 6 Sign language interpreter, level 6 4 Vanem-viipekeeletõlk, tase 6 (versioon 6) Vanem-viipekeeletõlk, tase 6 (versioon 7) Viipekeeletõlk IV (versioon 1) Viipekeeletõlk IV (versioon 2) Viipekeeletõlk IV (versioon 3) Viipekeeletõlk IV (versioon 5) Viipekeeletõlk, tase 6 (versioon 8) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Tõlkimine ja toimetamine Viipekeeletõlk 11 2013-05-09 2013-05-09 2018-04-25 6 6 2643 Tõlkijad, tõlgid ja keeleteadlased 0231 Keeleõpe 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Viipekeeletõlgi kutsestandardis kasutatud terminite süsteem Viipekeeletõlgi kutse-eetika nõuded Keelte oskustasemete kirjeldused Liivi Hollman Tartu Ülikool Ülle Leis Eesti Tõlkide ja Tõlkijate Liit Raili Loit Tallinna Heleni Kool Harri Paabo Viipekeeletõlkide OÜ Regina Paabo Eesti Viipekeeletõlkide Ühing Tiit Papp Eesti Kurtide Liit Jari Pärgma Eesti Kurtide Noorte Organisatsioon Airi Püss Eesti Kuulmispuudega Laste Vanemate Liit Ulvi Saks Eesti Viipekeeletõlkide Ühing Helle Sass Tartumaa Kurtide Ühing Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Vanem-viipekeeletõlgi kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamise ning kompetentsuse hindamise alus. Viipekeeletõlgi töö on keele ja kultuuri vahendamine, kusjuures üheks töökeeleks on viipekeel ja üheks kultuuriks kurtide kultuur. Viipekeeletõlk tagab mitmekeelses olukorras osalejatele keelelise võrdsuse ja toimiva kommunikatsiooni, kasutades selleks kliendile sobivat suhtlemissüsteemi. Viipekeeletõlk järgib oma töös viipekeeletõlgi kutse-eetika nõudeid (lisa nr 2). Vanem-viipekeeletõlgi töö põhisisuks on tõlkimine ühest viipekeelest (visuaal-motoorsest keelest) teise viipekeelde või suulisesse (auditiiv-verbaalsesse) keelde ja vastupidi. Vanem-viipekeeletõlgi keelekombinatsioon koosneb vähemalt kahest aktiivsest töökeelest ja ühest passiivsest töökeelest. Töötab iseseisvalt, juhendab viipekeeletõlgi eriala omandajat erialapraktikal ja viipekeeletõlgi kutse taotlejat ning korraldab ja juhib tõlkemeeskonna tööd. Vanem-viipekeeletõlgi töö koosneb viiest osast. A.2.1 Tõlketöö korraldamine: 1. tellimuste vastuvõtmine; 2. tööaja planeerimine; 3. dokumentatsiooni vormistamine. A.2.2 Tõlkimiseks valmistumine: 1. sisuline ettevalmistus; 2. logistilis-tehniline ettevalmistus. A.2.3 Tõlkimine: 1. lähteteksti tajumine, mõistmine ja analüüsimine; 2. lähteteksti tõlkimine sihtkeelde. A.2.4 Arendustöö: 1. enesearendamine; 2. kutse arendamine. A.2.5 Juhendamine: 1. juhendatava suunamine; 2. erialaoskuste jälgimine, arendamine ja süvendamine; 3. juhendatava tõlketöö vaatlemine, analüüsimine ja tagasiside andmine. Kutse eeldab valmisolekut töötada kliendile sobival ajal, kohas ja tingimustes. Mikrofon, tõlketehnika, valged kindad ja tõlkesituatsioonile kohane riietus. Vanem-viipekeeletõlgil, kelle töökeelteks on ainult viipekeeled, peab olema normaalne nägemine ja defektideta käed, teiste töökeelte puhul ka normaalne kuulmine ja kõne ning selge diktsioon. Vanem-viipekeeletõlgilt eeldatakse empaatia-, kontsentratsiooni-, kohanemis-, analüüsi-, üldistamis- ja otsustusvõimet, loomingulisust, pingetaluvust, emotsionaalset stabiilsust ja head meeskonnatöö- ning suhtlemisoskust. Vanem-viipekeeletõlgi kutse eeldab kõrgharidust ja viipekeeletõlgi erialast ettevalmistust. Viipekeeletõlgiks saab õppida kutse- või kõrgkoolis ning erialakursustel. Viipekeeletõlk Vanem-viipekeeletõlgi kutse moodustub viiest kohustuslikust kompetentsist. Kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 - B.2.5 ja B.2.6 – B.2.7 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Tõlketöö korraldamine 6 Tõlkimiseks valmistumine 6 Tõlkimine 6 Arendustöö 6 Juhendamine 6 Keeleoskus 6 Koostööoskus 6 Meister-viipekeeletõlk, tase 7 Sign language interpreter, level 7 4 Meister-viipekeeletõlk, tase 7 (versioon 6) Meister-viipekeeletõlk, tase 7 (versioon 7) Meister-viipekeeletõlk, tase 7 (versioon 8) Viipekeeletõlk V (versioon 1) Viipekeeletõlk V (versioon 2) Viipekeeletõlk V (versioon 3) Viipekeeletõlk V (versioon 5) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Tõlkimine ja toimetamine Viipekeeletõlk 11 2013-05-09 2013-05-09 2018-04-25 7 7 2643 Tõlkijad, tõlgid ja keeleteadlased 0231 Keeleõpe 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Viipekeeletõlgi kutsestandardis kasutatud terminite süsteem Viipekeeletõlgi kutse-eetika nõuded Keelte oskustasemete kirjeldused Liivi Hollman Tartu Ülikool Ülle Leis Eesti Tõlkide ja Tõlkijate Liit Raili Loit Tallinna Heleni Kool Harri Paabo Viipekeeletõlkide OÜ Regina Paabo Eesti Viipekeeletõlkide Ühing Tiit Papp Eesti Kurtide Liit Jari Pärgma Eesti Kurtide Noorte Organisatsioon Airi Püss Eesti Kuulmispuudega Laste Vanemate Liit Ulvi Saks Eesti Viipekeeletõlkide Ühing Helle Sass Tartumaa Kurtide Ühing Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Meister-viipekeeletõlgi kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamise ning kompetentsuse hindamise alus. Viipekeeletõlgi töö on keele ja kultuuri vahendamine, kusjuures üheks töökeeleks on viipekeel ja üheks kultuuriks on kurtide kultuur. Viipekeeletõlk tagab mitmekeelses olukorras osalejatele keelelise võrdsuse ja toimiva kommunikatsiooni, kasutades selleks kliendile sobivat suhtlemissüsteemi. Viipekeeletõlk järgib oma töös viipekeeletõlgi kutse-eetika nõudeid (lisa nr 2). Meister-viipekeeletõlgi töö põhisisuks tõlkimine ühest viipekeelest (visuaal-motoorsest keelest) teise viipekeelde või suulisse (auditiiv-verbaalsesse) keelde ja vastupidi. Meister-viipekeeletõlgi keelekombinatsioon koosneb vähemalt kolmest aktiivsest töökeelest ja ühest passiivsest töökeelest. Töötab iseseisvalt, juhendab viipekeeletõlgi eriala omandajat erialapraktikal, viipekeeletõlgi kutse taotlejat ja kutselisi viipekeeletõlke, korraldab ja juhib tõlkemeeskonna tööd teeb kutsealast arendustööd ja koolitab viipekeeletõlke. Meister-viipekeeletõlgi töö koosneb viiest osast. A.2.1 Tõlketöö korraldamine: 1. tellimuste vastuvõtmine; 2. tööaja planeerimine; 3. dokumentatsiooni vormistamine. A.2.2 Tõlkimiseks valmistumine: 1. sisuline ettevalmistus; 2. logistilis-tehniline ettevalmistus. A.2.3 Tõlkimine: 1. lähteteksti tajumine, mõistmine ja analüüsimine; 2. lähteteksti tõlkimine sihtkeelde. A.2.4 Arendustöö: 1. enesearendamine; 2. kutse arendamine. A.2.5 Juhendamine: 1. juhendatava suunav toetamine; 2. erialaoskuste jälgimine, arendamine ja süvendamine; 3. juhendatava tõlketöö vaatlemine, analüüsimine ja tagasiside andmine. Kutse eeldab valmisolekut töötada kliendile vajalikul ajal, kohas ja tingimustes. Mikrofon, tõlketehnika, valged kindad ja tõlkesituatsioonile kohane riietus. Meister-viipekeeletõlgil, kelle töökeelteks on ainult viipekeeled, peab olema normaalne nägemine ja defektideta käed, teiste töökeelte puhul ka normaalne kuulmine ja kõne ning selge diktsioon. Meister-viipekeeletõlgilt eeldatakse empaatia-, kontsentratsiooni-, kohanemis-, analüüsi-, üldistamis- ja otsustusvõimet, loomingulisust, pingetaluvust, emotsionaalset stabiilsust ja head meeskonnatöö- ning suhtlemisoskust. Meister-viipekeeletõlgi kutse eeldab kõrgharidust ja viipekeeletõlgi erialast ettevalmistust. Viipekeeletõlgiks saab õppida kutse- või kõrgkoolis ning eriala kursustel. Viipekeeletõlk. Meister-viipekeeletõlgi kutse moodustub viiest kohustuslikust kompetentsist. Kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 - B.2.5 ja B.2.6 – B.2.7 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Tõlketöö korraldamine 7 Tõlkimiseks valmistumine 7 Tõlkimine 7 Arendustöö 7 Juhendamine 7 Keeleoskus 7 Koostööoskus 7 Viipekeeletõlk III Sign language interpreter III 5 Noorem-viipekeeletõlk, tase 5 (versioon 4) Noorem-viipekeeletõlk, tase 5 (versioon 6) Noorem-viipekeeletõlk, tase 5 (versioon 7) Viipekeeletõlk III (versioon 1) Viipekeeletõlk III (versioon 2) Viipekeeletõlk III (versioon 3) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Tõlkimine ja toimetamine Viipekeeletõlk 11 2013-05-09 2013-05-09 2013-12-31 III 5 5 2643 Tõlkijad, tõlgid ja keeleteadlased 0231 Keeleõpe 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Viipekeeletõlk IV Sign language interpreter IV 5 Vanem-viipekeeletõlk, tase 6 (versioon 4) Vanem-viipekeeletõlk, tase 6 (versioon 6) Vanem-viipekeeletõlk, tase 6 (versioon 7) Viipekeeletõlk IV (versioon 1) Viipekeeletõlk IV (versioon 2) Viipekeeletõlk IV (versioon 3) Viipekeeletõlk, tase 6 (versioon 8) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Tõlkimine ja toimetamine Viipekeeletõlk 11 2013-05-09 2013-05-09 2013-12-31 IV 6 6 2643 Tõlkijad, tõlgid ja keeleteadlased 0231 Keeleõpe 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Viipekeeletõlk V Sign language interpreter V 5 Meister-viipekeeletõlk, tase 7 (versioon 4) Meister-viipekeeletõlk, tase 7 (versioon 6) Meister-viipekeeletõlk, tase 7 (versioon 7) Meister-viipekeeletõlk, tase 7 (versioon 8) Viipekeeletõlk V (versioon 1) Viipekeeletõlk V (versioon 2) Viipekeeletõlk V (versioon 3) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Tõlkimine ja toimetamine Viipekeeletõlk 11 2013-05-09 2013-05-09 2013-12-31 V 7 7 2643 Tõlkijad, tõlgid ja keeleteadlased 0231 Keeleõpe 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Tekstiilkäsitöö valmistaja, tase 3 Textiles craftspeople, level 3 1 Tekstiilkäsitöö valmistaja, tase 3 (versioon 2) Tekstiilkäsitöö valmistaja, tase 3 (versioon 3) Tekstiilkäsitöö valmistaja, tase 3 (versioon 4) Tekstiilkäsitöö valmistaja, tase 3 (versioon 5) Käsitöö valmistaja heegeldamise alal Käsitöö valmistaja kanga dekoreerimise alal Käsitöö valmistaja kangakudumise alal Käsitöö valmistaja põimimise alal Käsitöö valmistaja silmuskudumise alal Käsitöö valmistaja tikkimise alal Käsitöö valmistaja õmblemise alal Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Tekstiilkäsitööline 14 2013-05-28 2013-05-28 2015-11-03 3 3 7318 Tekstiil-, nahk- jms tooteid valmistavad käsitöömeistrid 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Käsitöömeistri kutse-eetika Inna Soonurm SA Innove Kadi Pajupuu Tekstiilikunstnike Liit Pille Kivihall Eesti Nahakunstnike Liit Ave Matsin Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Liisa Tomasberg Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Anu Randmaa Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Tekstiilkäsitöö valmistaja, tase 3 kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamise ning kompetentsuse hindamise alus. Kutse saadakse, kui kutset andev organ on hinnanud isiku reaalses tööelus tõendatud kompetentside vastavust kutsestandardile ning väljastanud kutsetunnistuse. Tekstiilkäsitöö valmistaja teeb vastavalt etteantud juhenditele kvaliteetseid ja esteetilisi tekstiilist käsitööesemeid või nende osi. Ta on omandanud oskused vähemalt ühes järgnevas tekstiilitehnikas: õmblemises, kangakudumises, silmuskudumises, heegeldamises, tikkimises, põimimises või kangakujundamises. Tavaliselt töötab ta iseseisvalt, keerukamate tööülesannete juures võib ta vajada juhendamist. Tekstiilkäsitöö valmistaja vastutab talle antud tööülesannete täitmise eest. Ta järgib käsitöömeistri eetikanõudeid (vt lisa 1 „Käsitöömeistri kutse-eetika“) ning töö turvalisuse ja töötervishoiu reegleid. Teised tekstiiliala kutsetasemed: Tekstiilkäsitöö sell, tase 4 Tekstiilikäsitööline, tase 5 Tekstiilimeister, tase 6 Tekstiilimeister, tase 7 (Käsitöömeister, tase 7 spetsialiseerumine) A.2.1 Tööprotsessi ettevalmistamine 2.1.1 Töö planeerimine, sh kavandamine. 2.1.2 Materjalide ja töövahendite ettevalmistamine 2.1.3. Töökoha korraldamine. A.2.2 Tekstiilesemete valmistamine 2.2.1 Eseme või selle osa valmistamine. 2.2.2 Eseme viimistlemine. Tekstiilkäsitöö valmistaja tervikkutse sisaldab osakutset „Käsitööesemete valmistaja“. Töö võib olla füüsiliselt pingutav, sundasendit nõudev, kokku võib puutuda tolmu ja keemiliste ainetega, mis võib esile kutsuda allergiat vms. Oluline on järgida ergonoomilisi töövõtteid, kasutada kaitsevahendeid ning järgida ohutusnõudeid. Tekstiilimaali tarvikud, õmblusmasinad, kangasteljed jm seadmed, nõelad, käärid, heegelnõelad vardad jm. Töös on oluline käeline osavus, püsivus, õpivalmidus, sihipärasus ja vastutustunne. Tekstiilkäsitöö valmistajaks saab õppida iseseisvalt, õppeasutuses või juhendaja käe all. Kangamaalija, kangakuduja, õmbleja, tikkija jt. Tekstiilkäsitöö valmistaja tervikkutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 ja B2.2 tõendamine. Tekstiilesemete valmistaja osakutse taotlemiseks õmblemise, kangakudumise, silmuskudumise, heegeldamise, tikkimise või põimimise alal tuleb oma oskustele vastavalt tõendada kompetents B.2.2. Tööprotsessi ettevalmistamine 3 Tekstiilesemete valmistamine 3 Tekstiilkäsitöö sell, tase 4 Textiles craftspeople, level 4 6 Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal II (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal II (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal II (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal II (versioon 4) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal II (versioon 5) Tekstiilkäsitööline, tase 4 (versioon 7) Tekstiilkäsitööline, tase 4 (versioon 8) Tekstiilkäsitööline, tase 4 (versioon 9) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Tekstiilkäsitööline 14 2013-05-28 2013-05-28 2018-04-24 4 4 7318 Tekstiil-, nahk- jms tooteid valmistavad käsitöömeistrid 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Käsitöömeistri kutse-eetika Inna Soonurm SA Innove Kadi Pajupuu Tekstiilikunstnike Liit Pille Kivihall Eesti Nahakunstnike Liit Ave Matsin Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Liisa Tomasberg Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Anu Randmaa Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Selle kutsestandardi alusel võib jätkuda kutse andmine kuni 31. oktoobrini 2019 neile isikutele, kes on õppinud vastava kutsestandardi põhjal koostatud kutseõppe õppekaval. Alus: SA Kutsekoda juhatuse liikme korraldus nr 14/2018 16.04.2018 ---------------- Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Tekstiilkäsitöö sell, tase 4 kutsestandard on aluseks kutsekeskhariduse ja täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Tekstiilkäsitöö sell valmistab tekstiilist kvaliteetseid ja esteetilisi käsitööesemeid, kasutades tähtsamaid traditsioonilisi ja kaasaegseid tehnikaid, töövõtteid ja valmistusviise. Tekstiilkäsitöö sell oskab õmmelda, tikkida, kangastelgedel ja varrastel kududa, heegeldada ning kangaid maalida, värvida või trükkida. Lisaks on ta omandanud vähemalt ühe tekstiili eritehnika või esemegrupi valmistusviisi. Tekstiilkäsitöö sell vastutab talle antud tööülesannete täitmise eest, keerukamate tööülesannete juures võib ta vajada meistri abi. Ta on valmis oma oskuste piires kaastöötajaid ja praktikante juhendama. Tekstiilkäsitöö sell peab kinni käsitöömeistri eetikanõuetest ning järgib tööohutuse ja keskkonnahoiu reegleid. Tekstiilkäsitöö sell leiab tööd tekstiilkäsitööettevõttes, teatri õmblustöökojas jm. Ta on valmis turundama oma toodangut (teostama oma ideid, uuendama ja täiendama olemasolevaid tooteid jms), suhtlema tellijatega ning osutama teenuseid, nagu näiteks esemete valmistamine etteantud kavandite järgi, allhanke tegemine ja harrastajate juhendamine oma oskuste piires. Teised tekstiiliala kutsetasemed: Tekstiilkäsitöö valmistaja, tase 3 (sisaldab osakutset „Käsitööeseme valmistaja“) Tekstiilikäsitööline, tase 5 Tekstiilimeister, tase 6 Tekstiilimeister, tase 7 (Käsitöömeister, tase 7 spetsialiseerumine) A.2.1 Tekstiilist käsitööesemete valmistamine 2.1.1 Esemete kavandamine. 2.1.2 Materjalide varumine ja kasutamine. 2.1.3 Tööprotsessi ettevalmistamine. 2.1.4 Töövahendite ja seadmete ettevalmistamine ja kasutamine. 2.1.5 Ergonoomilise ja ohutu töökeskkonna loomine. 2.1.6 Eseme valmistamine ja viimistlemine. A.2.2 Tekstiilitoodete ja - teenuste turundamine 2.2.1 Toodete ja teenuste kujundamine. 2.2.2 Toodete ja teenuste kaubastamine. A.2.3 Õmbluskäsitöö. A.2.4 Kanga rakendamine ja kudumine. A.2.5 Tikandi kavandamine ja tikkimine. A.2.6 Tekstiilitrükk. A.2.7 Tekstiilimaal ja värvimine. A.2.8 Viltimine. A.2.9 Lõikejärgne silmuskudumine, heegeldamine ja nõeltehnika. A.2.10 Eesti rahvarõiva komplektiosade valmistamine. A.2.11 Vööde ja paelte tegemine. A.2.12 Pitsitehnikates esemete valmistamine. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt, vajadusel tuleb valmis olla hooajatööks ja töötamiseks puhkepäevadel. Töö võib olla füüsiliselt pingutav, sundasendit nõudev ja kiire tempoga. Võib esineda kokkupuudet tolmu, müra või vibratsiooniga, mis võib kujutada ohtu tervisele (allergia vms), mistõttu on vaja kasutada töökaitsevahendeid ning järgida tööohutusnõudeid. Õmblusmasinad, kangasteljed jm seadmed, nõelad, käärid, heegelnõelad vardad jm. Töös on oluline käeline osavus, ruumiline kujutlusvõime, proportsioonitunnetus, püsivus, loovus, õpivalmidus ja vastutustunne. Tekstiilkäsitöö selliks saab õppida õppeasutuses või kutsealal töötades või meistri käe all. Kangakuduja, tikkija, tekstiilikunstniku abiline, kardinadisaineri abiline. Kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.2 tõendamine, lisaks valikust B.2.3 – B.2.12 ühe kompetentsi tõendamine ning läbiva kompetentsi B.2.13 tõendamine. Tekstiilist käsitööesemete valmistamine 4 Tekstiilitoodete ja -teenuste turundamine 4 Kutse taotlemisel on nõutav valikust B.2.3 – B.2.12 ühe kompetentsi tõendamine ning läbiva kompetentsi B.2.13 tõendamine. Õmbluskäsitöö 4 Kanga rakendamine ja kudumine 4 Tikandi kavandamine ja tikkimine 4 Tekstiilitrükk 4 Tekstiilimaal ja värvimine 4 Viltimine 4 Lõikejärgne silmuskudumine, heegeldamine ja nõeltehnika 4 Eesti rahvarõiva komplektiosade valmistamine 4 Vööde ja paelte valmistamine 4 Pitsitehnikates esemete valmistamine 4 Tekstiilkäsitöö sell, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Puhkpilliorkestrijuht, tase 8 Conductor, level 8 1 Puhkpilliorkestri juht, tase 8 (versioon 2) Puhkpilliorkestri juht, tase 8 (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Puhkpilliorkestri juht 15 2013-05-29 2013-05-29 2017-05-31 8 8 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Valdo Rüütelmaa Eesti Puhkpillimuusika Ühing Kalev Kütaru Tallinna Noorte Puhkpilliorkester Aavo Ots Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Priit Sonn Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool Andres Avarand Tallinna Ülikool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kutsestandardi kasutusalad 1) tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine; 2) inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel; 3) ametite kirjeldamine ja tutvustamine; 4) karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks; 5) koolitusvajaduste selgitamine ning koolituse planeerimine; 6) ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine; 7) kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine. Orkestrijuht on isik, kes omab muusikalisi võimeid, haridust ja kogemusi aktiivselt tegutseva orkestrikollektiivi juhtimiseks. Tema töö eesmärk on orkestri kunstiline juhtimine ning publikule kõrgetasemelise muusikaelamuse pakkumine. Orkestrijuhi töö on oma olemuselt pedagoogiline ning eeldab lisaks muusikalistele oskustele ka iseseisvat tööd orkestriga ning metoodilisi ja psühholoogilisi teadmisi. Orkestrijuht valdab dirigeerimistehnikat, tunneb ja tunnetab orkestrit kui instrumenti, oskab lugeda orkestri partituuri, tunneb orkestri literatuuri ja valdab erinevaid muusikastiile. Puhkpilliorkestrijuht, tase 8 on puhkpillimuusika või dirigeerimisalase magistrikraadiga rahvusvaheliselt tunnustatud loovisik, kes osaleb aktiivselt ja tulemuslikult Eesti orkestrimuusika arendamisel. On oma tegevusega eeskujuks puhkpilliorkestri muusika arendamisel. Osaleb juhatatava orkestriga üleriigilistel ja tunnustatud rahvusvahelistel orkestrite konkurssidel. Viib läbi puhkpilliorkestri muusika meistrikursusi Euroopas ja mujal. On külalisdirigent mujal maailmas nii amatöör kui ka professionaalsete orkestrite juures (sh muusikakõrgkoolide orkestrid), arvestades orkestrite staatuse, kodukorra ja traditsioonidega. Osaleb rahvusvahelistes žüriides ja rahvusvaheliste organisatsioonide tegevuses. Lisaks puhkpilliorkestrijuht, tase 8-le on järgmised kutsed: Puhkpilliorkestrijuht, tase 5 on muusikalise ettevalmistusega loovisik, kes tagab isetegevusliku puhkpilliorkestri toimimise. Organiseerib esinemisi ning osaleb kohalikus kultuurielus ja orkestriliikumise tegevuses. Puhkpilliorkestrijuht, tase 6 on muusikalise ettevalmistusega loovisik, kes juhatab isetegevuslikku puhkpilliorkestrit ja osaleb orkestriga piirkondlikus kultuurielus. Võtab osa puhkpilliorkestrite konkurssidest Eestis ja/või juhatab orkestrit maakondlikel laulupäevadel. Puhkpilliorkestrijuht, tase 7 on muusikalise ettevalmistusega loovisik, kes juhatab isetegevuslikku ja/või professionaalset puhkpilliorkestrit. Osaleb juhatava orkestriga üleriigiliste ja rahvusvaheliste puhkpilliorkestrite konkurssidel ja/või festivalidel. Võtab osa konkursside žüriide tööst, on üldjuht/dirigent regionaalsel laulu- ja orkestrimuusika päeval ja/või üldlaulupeol (ka noorte laulupeol), avaldab erialaseid publikatsioone või tegutseb täiendkoolitajana. A.2.1 Orkestri organisatsiooniline juhtimine: 1) tegevuse planeerimine; 2) tööruumi ettevalmistamine; 3) orkestri struktuuri (sh juhtiva) loomine ja arendamine; 4) töökultuuri arendamine. A.2.2 Orkestri kunstiline juhtimine: 1) repertuaari valimine; 2) proovide ette valmistamine; 3) proovide läbiviimine; 4) töötamine pillirühmadega; 5) kontserttegevus. A.2.3 Töötamine repertuaariga: 1) dirigendi töö repertuaariga; 2) repertuaari kohandamine. A.2.4 Orkestri loomine: 1) koostöö loomine katusorganisatsiooniga; 2) orkestri majandamine; 3) mängijates huvi äratamine; 4) pillimängu õpetamine; 5) orkestri koosseisu komplekteerimine. A.2.5 Orkestri arendamine: 1) orkestri kaasajastamine; 2) orkestri mängutaseme arendamine. Orkestrijuhi tööaeg on paindlik. Töötatakse ka puhkepäevadel ja pühade ajal. Töö toimub üldjuhul siseruumides, kuid esinetakse ka välitingimustes. Noodimaterjal, dirigendipult, dirigeerimiskepp ja sau. 1) muusikalised võimed, 2) loovus, loomingulisus, 3) juhtimisoskus, 4) empaatiavõime, 5) analüüsivõime, 6) valmisolek meeskonnatööks, 7) pinge- ja stressitaluvus, 8) järjekindlus, enesedistsipliin, 9) täpsus, 10) vastutustunne, 11) saavutusvajadus. Puhkpilliorkestrijuht, tase 8 on vähemalt magistrikraad dirigeerimises ning 10-aastane töökogemus (viimase 15 aasta jooksul) või töökogemus kutselise orkestri dirigendina. Orkestrijuht, puhkpilliorkestri dirigent, puhkpilliorkestrijuht. Puhkpilliorkestrijuht, tase 8 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.3 ja B.2.6 (läbiv kompetents) tõendamine ning ühe kompetentsi tõendamine valitavate kompetentside B.2.4 või B.2.5 hulgast. Orkestri organisatsiooniline juhtimine 8 Orkestri kunstiline juhtimine 8 Töötamine repertuaariga 8 Kutse taotlemisel on nõutav ühe kompetentsi tõendamine valitavate kompetentside B.2.4 või B.2.5 hulgast. Orkestri loomine 8 Orkestri arendamine 8 Puhkpilliorkestrijuht, tase 8 kutset läbiv kompetents 8 Dekoraator-butafoor, tase 6 Scenic artist, level 6 5 Dekoraator IV (versioon 1) Dekoraator IV (versioon 2) Dekoraator IV (versioon 3) Dekoraator IV (versioon 4) Dekoraator IV (versioon 6) Dekoraator-butafoor, tase 6 (versioon 7) Dekoraator-butafoor, tase 6 (versioon 8) Butafoor, tase 6 Dekoratsioonimaalija, tase 6 Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Dekoraator 15 2013-05-29 2013-05-29 2018-04-24 6 6 3432 Sisekujundajad ja dekoraatorid 0213 Kujutav kunst ja kunstiteadus 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Sirli Bergström Tallinna Linnateater Külliki Falkenberg Eesti Draamateater Liina Laigu Rahvusooper Estonia Jaan Mikkel, ekspert Rein Neimar Tallinna Linnateater Kersti Rattus Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia Liina Unt Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia Evelin Vassar Eesti Nuku-ja Noorsooteater Riina Viiding Eesti Teatriliit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardi kasutusalad 1) tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine; 2) inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel; 3) ametite kirjeldamine ja tutvustamine; 4) karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks; 5) koolitusvajaduste selgitamine ning koolituse planeerimine; 6) ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine; 7) kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine. Dekoraator-butafoori töö eesmärgiks on tellija (erinevad etendusasutused, tele- ja filmiettevõtted, muuseumid, kaubandusettevõtted, mitmesugused eratellijad jt) soovile vastavate, erinevate kujunduselementide valmistamine, mis nõuab tööde teostamist võimaldavaid kunstniku teadmisi ning oskusi ja eriliigiliste, spetsiifiliste tehnoloogiate ning väljendusvahendite tundmist ja valdamist koos oskusega loovalt uusi lahendusi leiutada. Kujunduselemendi keerukusest lähtuvalt kaasab dekoraator-butafoor dekoratsioonide valmistamisse vastava eriala spetsialiste (nt puidu- ning metallitöö spetsialiste, õmblejaid jt). Dekoraator-butafoori vastutus võib hõlmata nii kogu objekti valmistamise protsessi kui mingit selle osa ning töö teostamisel võib vajada juhendamist. Dekoraator-butafoor, tase 6 töö eeldab oskust töötada nii kollektiivis kui ka iseseisvalt kõigis tööülesannete lõikudes. Kollektiivis töötab Dekoraator-butafoor oma eriala erinevates, ka organiseerimisoskust nõudvates rollides. Dekoraator ja butafoor tegelevad teatri,- filmi- ja telelavastuste kujunduse teostamisega. Samuti tegelevad nad muuseumite, kaubandusettevõtete jt tellijate tellimusele vastavalt dekoratsioonide valmistamisega. A.1. Töö ettevalmistamine: 1.1 maketi, kavandite ja tööjooniste lugemine; 1.2 materjali valimine (kogus, sobivus, maksumus jms); 1.3 tööde järjekorra ja tööaja planeerimine. A.2. Kujunduselementide valmistamine: 2.1 kujunduselemendi valmistamine ja viimistlemine; 2.2 kujunduselemendi kohandamine ja täiustamine. Butafooria A.5 Töö ettevalmistamine 5.1 maketi, kavandite ja tööjooniste lugemine; 5.2 materjali valimine (kogus, sobivus, maksumus jms); 5.3 tööde järjekorra ja tööaja planeerimine. A.6 Kujunduselemendi valmistamine ja viimistlemine 6.1 kujunduselemendi ja selle osade proportsioonide määratlemine, vajaliku materjali mõõtmine, vajadusel joonise kandmine vajalikku mõõtkavasse; 6.2 mahuliste vormide valmistamine. A.7 Kujunduselemendi kohandamine ja täiustamine: 6.1 kujunduselemendi kohandamine; 6.2 kujunduselemendi täiustamine. Dekoratsioonimaalija A.8 Töö ettevalmistamine 8.1 maketi, kavandite ja tööjooniste lugemine; 8.2 materjali valimine (kogus, sobivus, maksumus jms); 8.3 tööde järjekorra ja tööaja planeerimine. A.9 Kujunduselemendi valmistamine ja viimistlemine 9.1 kujunduselemendi ja selle osade proportsioonide määratlemine, vajaliku materjali mõõtmine, vajadusel joonise kandmine vajalikku mõõtkavasse; 9.2 pindade, raamide katmine erinevate materjalidega, pehmete dekoratsioonipindade ettevalmistamine; 9.3 värvimine, faktuurid, maalingud. A.10 Kujunduselemendi kohandamine ja täiustamine 10.1 kujunduselemendi kohandamine; 10.2 kujunduselemendi täiustamine. A.3 Erilahendustega kujunduselementide valmistamine (eriefektid, tehnikat sisaldavad elemendid jms): 3.1 töö ettevalmistamine; 3.2 töö teostamine. A.4 Töö erinevate programmeeritavate automaatsete või poolautomaatsete seadmetega (3D printer, vaakuumpress vms): 4.1 töö ettevalmistamine; 4.2 töö teostamine. Vastavalt kokkuleppele tööandajaga võib töö aeg olla paindlik või fikseeritud. Töö on vahelduvate tööülesannetega ja valdavalt siseruumis. Vastavalt tööülesande iseloomule võib esineda sundasendis töötamist. Võimalik on kokkupuude tervistkahjustavate (sh allergiat tekitavate) faktoritega, mis võivad olla riskiteguriks töötaja tervisele, nt kemikaalid, toksilised ained, tolm, müra, vibratsioon. Kunstitarbed (pliiatsid, pintslid, värvid, jm), mõõteriistad (joonlaud, mõõtkava joonlaud jm), lõikeriistad (käärid, saed, noad jm), ehitus- (liimid, kipsid, vahud jm) ja muud materjalid (kangad, paberid, kiled jms), projektor, mehaanilised ja elektrilised seadmed ning kujundus- ja projekteerimistarkvara jms. 1) analüüsivõime; 2) järjekindlus, enesedistsipliin; 3) loovus, loomingulisus; 4) orienteeritus tulemusele; 5) paindlikkus; 6) pingetaluvus; 7) saavutusvajadus; 8) täpsus; 9) valmisolek meeskonnatööks; 10) vastutustunne; 11) õppimisvõime. Dekoraator-butafoor, tase 6 on üldjuhul rakendusliku erialase kõrgharidusega või bakalaureuse kraadiga isik. Dekoraator-butafoor, dekoraator, butafoor, kunstnik-teostaja. Töörühm soovitab kasutada järgmisi ametinimetusi: dekoraator-butafoor, dekoraator, butafoor. Dekoraator-butafoor 6. taseme kutsestandardis on kirjeldatud kutset läbiv kompetents ja kaks kohustuslikku kompetentsi, kaks valitavat kompetentsi ning spetsialiseerumisega seotud kompetentsid. Dekoraator-butafoor 6. taseme kutsetunnistuse taotlemisel peavad olema tõendatud kõik kohustuslikud kompetentsid B.2.1 ja B.2.2 ning läbiv kompetents B.2.11. Lisaks on võimalik tõendada ühte või mõlemat kompetentsi valitavate kompetentside (B.2.9 – B.2.10) hulgast. Spetsialiseerumisel butafoori kutsele peab kutse taotleja tõendama lisaks kompetentsid B.2.3 – B.2.5. Spetsialiseerumisel dekoratsioonimaalija kutsele peab kutse taotleja tõendama lisaks kompetentsid B.2.6 – B.2.8. Töö ettevalmistamine 6 Kujunduselementide valmistamine 6 Spetsialiseerumisel butafoori kutsele peab kutse taotleja tõendama lisaks kompetentsid B.2.3 – B.2.5. Spetsialiseerumisel dekoratsioonimaalija kutsele peab kutse taotleja tõendama lisaks kompetentsid B.2.6 – B.2.8. Lisaks on võimalik tõendada ühte või mõlemat kompetentsi valitavate kompetentside (B.2.9 – B.2.10) hulgast. Erilahendustega kujunduselementide valmistamine (eriefektid, tehnikat sisaldavad elemendid jms) 6 Töö erinevate programmeeritavate automaatsete või poolautomaatsete seadmetega (3D printer, vaakumpress vms) 6 Dekoraator-butafoor, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Kunstnik-dekoraator, tase 7 Senior scenic artist, level 7 5 Dekoraator-butafoor, tase 7 (versioon 7) Dekoraator-butafoor, tase 7 (versioon 8) Dekoraator-kunstnik V (versioon 1) Dekoraator-kunstnik V (versioon 2) Dekoraator-kunstnik V (versioon 3) Dekoraator-kunstnik V (versioon 4) Dekoraator-kunstnik V (versioon 6) Kunstnik-butafoor, tase 7 Kunstnik-dekoratsioonimaalija, tase 7 Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Dekoraator 15 2013-05-29 2013-05-29 2018-04-24 7 7 3432 Sisekujundajad ja dekoraatorid 0213 Kujutav kunst ja kunstiteadus 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Sirli Bergström Tallinna Linnateater Külliki Falkenberg Eesti Draamateater Liina Laigu Rahvusooper Estonia Jaan Mikkel, ekspert Rein Neimar Tallinna Linnateater Kersti Rattus Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia Liina Unt Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia Evelin Vassar Eesti Nuku-ja Noorsooteater Riina Viiding Eesti Teatriliit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardi kasutusalad 1) tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine; 2) inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel; 3) ametite kirjeldamine ja tutvustamine; 4) karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks; 5) koolitusvajaduste selgitamine ning koolituse planeerimine; 6) ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine; 7) kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine. Kunstnik-dekoraatori töö eesmärgiks on tellija (erinevad etendusasutused, tele- ja filmiettevõtted, muuseumid, kaubandusettevõtted, mitmesugused eratellijad jt) soovile vastavate, erinevate kujunduselementide valmistamine, mis nõuab tööde teostamist võimaldavaid kunstilisi teadmisi ning oskusi ning eriliigiliste, spetsiifiliste tehnoloogiate ning väljendusvahendite tundmist ja valdamist koos oskusega loovalt uusi lahendusi leiutada. Kujunduselemendi keerukusest lähtuvalt kaasab dekoraator-butafoor dekoratsioonide valmistamisse vastava eriala spetsialiste (nt puidu- ning metallitöö spetsialiste, õmblejaid jt). Kunstnik-dekoraatori vastutus võib hõlmata nii kogu objekti valmistamise protsessi kui mingit selle osa. Kunstnik-dekoraatori töö eeldab oskust töötada nii kollektiivis kui ka iseseisvalt kõigis tööülesannete lõikudes, ka planeerimis-, organiseerimis- ja juhendamisoskust nõudvates rollides. Samuti eeldab töö teostamine ja selle organiseerimine kiiret ja optimaalset tehnoloogilist lahendust. Kunstnik-dekoraator tegeleb teatri,- filmi- ja telelavastuste kujunduse teostamisega. Samuti tegelevad nad muuseumite, kaubandusettevõtete jt tellijate tellimusele vastavalt dekoratsioonide valmistamisega. A.1. Töö ettevalmistamine: 1.1 maketi, kavandite ja tööjooniste lugemine; 1.2 materjali valimine (kogus, sobivus, maksumus jms); 1.3 tööde järjekorra ja tööaja planeerimine. A.2. Kujunduselementide valmistamine 2.1 kujunduselemendi valmistamine ja viimistlemine; 2.2 kujunduselemendi kohandamine ja täiustamine. Kunstnik-butafoor A.5 Töö ettevalmistamine 5.1 maketi, kavandite ja tööjooniste lugemine; 5.2 materjali valimine (kogus, sobivus, maksumus jms); 5.3 tööde järjekorra ja tööaja planeerimine. A.6 Kujunduselemendi valmistamine ja viimistlemine: 6.1 kujunduselemendi ja selle osade proportsioonide määratlemine, vajaliku materjali mõõtmine, vajadusel joonise kandmine vajalikku mõõtkavasse; 6.2 mahuliste vormide valmistamine. A.7 Kujunduselemendi kohandamine ja täiustamine: 7.1 kujunduselemendi kohandamine; 7.2 kujunduselemendi täiustamine. Kunstnik-dekoratsioonimaalija A.8 Töö ettevalmistamine: 8.1 maketi, kavandite ja tööjooniste lugemine; 8.2 materjali valimine (kogus, sobivus, maksumus jms); 8.3 tööde järjekorra ja tööaja planeerimine. A.9 Kujunduselemendi valmistamine ja viimistlemine 9.1 kujunduselemendi ja selle osade proportsioonide määratlemine, vajaliku materjali mõõtmine, vajadusel joonise kandmine vajalikku mõõtkavasse; 9.2 pindade, raamide katmine erinevate materjalidega, pehmete dekoratsioonipindade ettevalmistamine; 9.3 värvimine, faktuurid, maalingud. A.10 Kujunduselemendi kohandamine ja täiustamine 10.1 kujunduselemendi kohandamine; 10.2 kujunduselemendi täiustamine. A.3 Erilahendustega kujunduselementide valmistamine (eriefektid, tehnikat sisaldavad elemendid jms): 3.1 töö ettevalmistamine; 3.2 töö teostamine. A.4 Töö erinevate programmeeritavate automaatsete või poolautomaatsete seadmetega (3D printer, vaakumpress vms): 4.1 töö ettevalmistamine: 4.2 töö teostamine. Vastavalt kokkuleppele tööandajaga võib töö aeg olla paindlik või fikseeritud. Töö on vahelduvate tööülesannetega ja valdavalt siseruumis. Vastavalt tööülesande iseloomule võib esineda sundasendis töötamist. Võimalik kokkupuude tervistkahjustavate (sh allergiat tekitavate) faktoritega, mis võivad olla riskiteguriks töötaja tervisele, nt kemikaalid, toksilised ained, tolm, müra, vibratsioon. Kunstitarbed (pliiatsid, pintslid, värvid, jm), mõõteriistad (joonlaud, mõõtkava joonlaud jm), lõikeriistad (käärid, saed, noad jm), ehitus- (liimid, kipsid, vahud jm) ja muud materjalid (kangad, paberid, kiled jms), projektor, mehaanilised ja elektrilised seadmed ning kujundus- ja projekteerimistarkvara jms. 1) analüüsivõime; 2) järjekindlus, enesedistsipliin; 3) loovus, loomingulisus; 4) orienteeritus tulemusele; 5) paindlikkus; 6) pingetaluvus; 7) saavutusvajadus; 8) täpsus; 9) valmisolek meeskonnatööks; 10) vastutustunne; 11) õppimisvõime. Kunstnik-dekoraator, tase 7 on üldjuhul rakendusliku erialase kõrgharidusega või bakalaureuse kraadiga isik, kellel on erialast töökogemust kaks aastat. Kunstnik-dekoraator, kunstnik-teostaja, kunstnik-butafoor, dekoraator, butafoor. Töörühm soovitab kasutada järgmisi ametinimetusi: kunstnik-dekoraator ja kunstnik-butafoor. Kunstnik-dekoraator 7. taseme kutsestandardis on kirjeldatud kutset läbivat kompetentsi ja kaks kohustuslikku kompetentsi, kaks valitavat kompetentsi ning spetsialiseerumisega seotud kompetentsid. Kunstnik-dekoraator 7. taseme kutsetunnistuse taotlemisel peavad olema tõendatud kõik kohustuslikud kompetentsid B.2.1 ja B.2.2 ning läbiv kompetents B.2.11. Lisaks on võimalik tõendada ühte või mõlemat kompetentsi valitavate kompetentside (B.2.9 – B.2.10) hulgast. Spetsialiseerumisel butafoori kutsele peab kutse taotleja tõendama lisaks kompetentsid B.2.3 – B.2.5. Spetsialiseerumisel dekoratsioonimaalija kutsele peab kutse taotleja tõendama lisaks kompetentsid B.2.6 – B.2.8. Töö ettevalmistamine 7 Kujunduselementide valmistamine 7 Spetsialiseerumisel butafoori kutsele peab kutse taotleja tõendama lisaks kompetentsid B.2.3 – B.2.5. Spetsialiseerumisel dekoratsioonimaalija kutsele peab kutse taotleja tõendama lisaks kompetentsid B.2.6 – B.2.8. Lisaks on võimalik tõendada ühte või mõlemat kompetentsi valitavate kompetentside (B.2.9 – B.2.10) hulgast. Erilahendustega kujunduselementide valmistamine (eriefektid, tehnikat sisaldavad elemendid jms) 7 Töö erinevate programmeeritavate automaatsete või poolautomaatsete seadmetega (3D printer, vaakumpress vms) 7 Kunstnik-dekoraator, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Dekoraator III Property (prop) Builder III 5 Dekoraator III (versioon 1) Dekoraator III (versioon 2) Dekoraator III (versioon 3) Dekoraator III (versioon 4) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Dekoraator 15 2013-05-29 2013-05-29 2013-11-20 III 4 4 3432 Sisekujundajad ja dekoraatorid 0213 Kujutav kunst ja kunstiteadus 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Dekoraator IV Property (prop) Builder IV 6 Dekoraator IV (versioon 1) Dekoraator IV (versioon 2) Dekoraator IV (versioon 3) Dekoraator IV (versioon 4) Dekoraator-butafoor, tase 6 (versioon 5) Dekoraator-butafoor, tase 6 (versioon 7) Dekoraator-butafoor, tase 6 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Dekoraator 15 2013-05-29 2013-05-29 2013-11-20 IV 5 5 3432 Sisekujundajad ja dekoraatorid 0213 Kujutav kunst ja kunstiteadus 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Dekoraator-kunstnik V Property (prop) master V 6 Dekoraator-butafoor, tase 7 (versioon 7) Dekoraator-butafoor, tase 7 (versioon 8) Dekoraator-kunstnik V (versioon 1) Dekoraator-kunstnik V (versioon 2) Dekoraator-kunstnik V (versioon 3) Dekoraator-kunstnik V (versioon 4) Kunstnik-dekoraator, tase 7 (versioon 5) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Dekoraator 15 2013-05-29 2013-05-29 2013-11-20 V 6 6 3432 Sisekujundajad ja dekoraatorid 0213 Kujutav kunst ja kunstiteadus 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Lavatöötaja I Stage worker I 4 Lavamees, tase 3 (versioon 5) Lavatehnik, tase 3 (versioon 6) Lavatehnik, tase 3 (versioon 7) Lavatehnik, tase 3 (versioon 8) Lavatöötaja I (versioon 1) Lavatöötaja I (versioon 2) Lavatöötaja I (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Lavatöötaja 15 2013-05-29 2013-05-29 2013-11-20 I 4 4 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Lavameister II Stage manager II 4 Lavameister II (versioon 1) Lavameister II (versioon 2) Lavameister II (versioon 3) Lavameister, tase 4 (versioon 5) Lavameister, tase 4 (versioon 6) Lavameister, tase 4 (versioon 7) Lavameister, tase 4 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Lavatöötaja 15 2013-05-29 2013-05-29 2013-11-20 II 4 4 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Lavameister III Stage manager III 4 Juhtiv lavameister, tase 5 (versioon 5) Juhtiv lavameister, tase 5 (versioon 6) Juhtiv lavameister, tase 5 (versioon 7) Juhtiv lavameister, tase 5 (versioon 8) Lavameister III (versioon 1) Lavameister III (versioon 2) Lavameister III (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Lavatöötaja 15 2013-05-29 2013-05-29 2013-11-20 III 4 4 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Pärimuskultuuri spetsialist, tase 5 Specialist in Traditional Culture, level 5 4 Pärimuskultuuri spetsialist III (versioon 1) Pärimuskultuuri spetsialist III (versioon 2) Pärimuskultuuri spetsialist III (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kultuuritöö Pärimuskultuuri spetsialist 15 2013-05-29 2013-05-29 2018-05-28 5 5 2359 Pedagoogika tippspetsialistid, mujal liigitamata 0322 Raamatukogundus, teave, arhiivindus 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Kutsealased terminid Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Ene Lukka-Jegikjan Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu Krista Sildoja Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu Õie Sarv Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Sofia Joons Eesti Pärimusmuusika Keskus Ene-Mall Vernik-Tuubel Haridus- ja Teadusministeerium Laura Liinat Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kutsestandardi kasutusalad 1) Tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine 2) Inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel 3) Ametite kirjeldamine ja tutvustamine 4) Karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks 5) Koolitusvajaduste väljaselgitamine ning koolituse planeerimine 6) Ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine 7) Kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine Pärimuskultuur on levinud suulise pärimuse või jäljendamise teel ning jaguneb aineliseks ja vaimseks kultuuriks ehk folklooriks (rahvaloomingu liigid: rahvaluule ja -muusika, rahvatantsud, mängud, traditsioonilised tõekspidamised, teadmised ja oskused, rahvausund ja -kombestiku, käsitööoskus, rahvameditsiin, rahvapedagoogika jms). Pärimuskultuuri spetsialist on isik, kes omab muusikalisi ja/või muid võimeid (jutuvestmine, tants, käsitöö jne) ning muid pärimuslikud töövõtteid, haridust ja kogemust tööks erinevate pärimusrühmadega (pärimusring, folkloorirühm jne). Pärimuskutuuri spetsialist valdab vähemalt ühte pärimuslikku žanri (pillimäng, jutustamine, käsitöö jms). Pärimuse õpetamiseks või vahendamiseks valdab ta metoodikat. Pärimuskultuuri spetsialisti töö eesmärk on pärimuse viljelemine, pärimusalase teabe vahendamine, pärimuskoolituste ja -sündmuste korraldamine ning osalemine koolitustel, õpitubades jne. Pärimuskultuuri spetsialisti töö eeldab iseseisvat tööd pärimusmaterjaliga (arhiivid, välitööd, pärimuslike žanrite praktiseerimine, regulaarne enesetäiendamine). Pärimuskultuuri spetsialist toetab ja suunab oma tegevusega isiksuse terviklikku arengut ning aitab kindlustada vaimse ja ainelise kultuuripärandi säilimist ja järjepidevust. Suhtleb aktiivselt teiste pärimusekandjatega, on missioonitundlik ja õppimisvõimeline. Pärimuskultuuri spetsialist on pärimuskultuuri ühte alavaldkonda sügavuti tundev ja selles tegutsev isik, kes töötab haridus-* või kultuuriasutuses, kohalikus omavalitsuses, kodanikeühenduses, ettevõtluses, vabakutselisena jm. Pärimuskultuuri spetsialist tase 5 valdab pärimuskultuuris oma alavaldkonda teoreetiliselt ning praktiliselt (pillimäng jne). On eeskujuks ja osaleb pärimuskultuurialases paikkondlikus ja/või kogukondlikus tegevuses. Pärimuskultuuri spetsialisti kutsealal on lisaks Pärimuskultuuri spetsialist tase 5-le järgmised kutsed: Pärimuskultuuri spetsialist tase 6 valdab pärimuskultuuris oma valdkonda teoreetiliselt ja praktiliselt niivõrd, et võib korraldada kultuuriregiooni tasandil (Mulgimaa, Setomaa jne) pärimuskultuurialaseid tegevusi. On eeskujuks ja osaleb pärimuskultuurialases paikkondlikus ja/või kogukondlikus tegevuses ja juhendab pärimuskultuuris osalejaid (õpitoad, rühmad, individuaalõpe jne. Pärimuskultuuri spetsialist tase 7 valdab pärimuskultuuris oma valdkonda teoreetiliselt ja praktiliselt niivõrd, et võib korraldada ja juhtida üle-Eestilisi ning rahvusvahelisi pärimuskultuurialaseid tegevusi (festivalid, konverentsid, teabetoad, sündmused, koolitused jne). Analüüsib pärimuskultuurialast tegevust ja juhendab ning nõustab pärimuskultuuris osalejaid (sh 5. ja 6.taseme spetsialiste). On tunnustatud pärimuskultuuri valdkonna juht ja/või uurija ning omab visiooni valdkonna tulevikust. * Töötamisel õpetajana peab pärimuskultuuri spetsialist läbima seaduses nõutud pedagoogilise täienduskoolituse. A.2.1 Eheda vaimse ja ainelise pärimuskultuuri rakendamine: 1.1 ühe või mitme pärimusliku praktilise tegevuse või tegevusvaldkonna valdamine (rahvamuusika, rahvatants, jutuvestmine, pärimuslikud töövõtted, ürituste korraldamine jne); 1.2 pärimuskultuurilises tegevuses osalemine; 1.3 paikkondlike ja/või kogukondlike traditsioonide levitamine; 1.4 erinevate sihtrühmade kaasamine. A.2.2 Juhendamine: 2.1 pärimusainese vahendamine. Töö/tegevus on loominguline. Töö-/ tegevuskeskkond võib olla erialati ja paikkonniti erinev, töö/tegevus toimub siseruumides ja/või välitingimustes. Siseruumides kehtivad üldised bürooruumidele esitatavad tervisekaitsenõuded. Oluline on järgida ohutusnõudeid. Tööaeg võib jaotuda ebaühtlaselt ja töökoormus on paindlik. Kasutab oma töös andmebaase, arvutiprogramme, arhiivimaterjale, kirjandust, audiovideo väljaandeid, audio-, video- ja tavapärast kontoritehnikat. Loovus avatus sallivus paindlikkus järjekindlus vastutustundlikkus õpi- ja õpetamisvõime suhtlemisvalmidus algatusvõime üldistamis- ja analüüsivõime 5. tasemel on nõutav kesk- ja/või kutseharidus, erialane täienduskoolitus ja tegevus erialal (6 aastat viimase 8 aasta jooksul) või pärimuse õppimine ja omandamine traditsioonilises keskkonnas (nt vanemalt põlvkonnalt nooremale) ja tegevus erialal (6 aastat viimase 8 aasta jooksul). Pärimuskultuuri õpetaja/juhendaja/ringijuht, muusik, tantsuspetsialist, pilli- ja käsitöömeister, jutuvestja, kultuurikorraldaja/ -juht, rahvakultuurispetsialist, koolitusjuht, teadur jt. Pärimuskultuuri spetsialisti kutse moodustub kolmest kompetentsist. Kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.2 ja B.2.3 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Eheda vaimse ja ainelise pärimuskultuuri rakendamine 5 Juhendamine 5 Pärimuskultuuri spetsialist, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Pärimuskultuuri spetsialist, tase 6 Specialist in Traditional Culture, level 6 4 Pärimuskultuuri spetsialist IV (versioon 1) Pärimuskultuuri spetsialist IV (versioon 2) Pärimuskultuuri spetsialist IV (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kultuuritöö Pärimuskultuuri spetsialist 15 2013-05-29 2013-05-29 2018-05-28 6 6 2359 Pedagoogika tippspetsialistid, mujal liigitamata 0322 Raamatukogundus, teave, arhiivindus 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Kutsealased terminid Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Ene Lukka-Jegikjan Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu Krista Sildoja Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu Õie Sarv Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Sofia Joons Eesti Pärimusmuusika Keskus Ene-Mall Vernik-Tuubel Haridus- ja Teadusministeerium Laura Liinat Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning selle edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardi kasutusalad 1) tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine; 2) inimese kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel; 3) ametite kirjeldamine ja tutvustamine; 4) karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks; 5) koolitusvajaduse selgitamine ning koolituse planeerimine; 6) ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine; 7) kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine. Pärimuskultuur on levinud suulise pärimuse või jäljendamise teel ning jaguneb aineliseks ja vaimseks kultuuriks ehk folklooriks (rahvaloomingu liigid: rahvaluule ja -muusika, rahvatantsud, mängud, traditsioonilised tõekspidamised, teadmised ja oskused, rahvausund ja -kombestiku, käsitööoskus, rahvameditsiin, rahvapedagoogika jms). Pärimuskultuuri spetsialist on isik, kes omab muusikalisi ja/või muid võimeid (jutuvestmine, tants, käsitöö jne) ning muid pärimuslikud töövõtteid, haridust ja kogemust tööks erinevate pärimusrühmadega (pärimusring, folkloorirühm jne). Pärimuskultuuri spetsialist valdab vähemalt ühte pärimuslikku žanri (pillimäng, jutustamine, käsitöö jms). Pärimuse õpetamiseks või vahendamiseks valdab ta metoodikat. Pärimuskultuuri spetsialisti töö eesmärk on pärimuse viljelemine, pärimusalase teabe vahendamine, pärimuskoolituste ja -sündmuste korraldamine ning osalemine koolitustel, õpitubades jne. Pärimuskultuuri spetsialisti töö eeldab iseseisvat tööd pärimusmaterjaliga (arhiivid, välitööd, pärimuslike žanrite praktiseerimine, regulaarne enesetäiendamine). Pärimuskultuuri spetsialist toetab ja suunab oma tegevusega isiksuse terviklikku arengut ning aitab kindlustada vaimse ja ainelise kultuuripärandi säilimist ja järjepidevust. Suhtleb aktiivselt teiste pärimusekandjatega, on missioonitundlik ja õppimisvõimeline. Pärimuskultuuri spetsialist on pärimuskultuuri ühte alavaldkonda sügavuti tundev ja selles tegutsev isik, kes töötab haridus-* või kultuuriasutuses, kohalikus omavalitsuses, kodanikeühenduses, ettevõtluses, vabakutselisena jm. Pärimuskultuuri spetsialist tase 6 valdab pärimuskultuuris oma valdkonda teoreetiliselt ja praktiliselt niivõrd, et võib korraldada kultuuriregiooni tasandil (Mulgimaa, Setomaa jne) pärimuskultuurialaseid tegevusi. On eeskujuks ja osaleb pärimuskultuurialases paikkondlikus ja/või kogukondlikus tegevuses ja juhendab pärimuskultuuris osalejaid (õpitoad, rühmad, individuaalõpe jne. Pärimuskultuuri spetsialisti kutsealal on lisaks Pärimuskultuuri spetsialist tase 6-le järgmised kutsed: Pärimuskultuuri spetsialist tase 5 valdab pärimuskultuuris oma alavaldkonda teoreetiliselt ning praktiliselt (pillimäng jne). On eeskujuks ja osaleb pärimuskultuurialases paikkondlikus ja/või kogukondlikus tegevuses. Pärimuskultuuri spetsialist tase 7 valdab pärimuskultuuris oma valdkonda teoreetiliselt ja praktiliselt niivõrd, et võib korraldada ja juhtida üle-Eestilisi ning rahvusvahelisi pärimuskultuurialaseid tegevusi (festivalid, konverentsid, teabetoad, sündmused, koolitused jne). Analüüsib pärimuskultuurialast tegevust ja juhendab ning nõustab pärimuskultuuris osalejaid (sh 5. ja 6.taseme spetsialiste). On tunnustatud pärimuskultuuri valdkonna juht ja/või uurija ning omab visiooni valdkonna tulevikust. * Töötamisel õpetajana peab pärimuskultuuri spetsialist läbima seaduses nõutud pedagoogilise täienduskoolituse. A.2.1 Eheda vaimse ja ainelise pärimuskultuuri rakendamine: 1.1 ühe või mitme pärimusliku praktilise tegevuse või tegevusvaldkonna valdamine (rahvamuusika, rahvatants, jutuvestmine, pärimuslikud töövõtted, ürituste korraldamine jne); 1.2 pärimuskultuurilises tegevuses osalemine; 1.3 paikkondlike ja/või kogukondlike traditsioonide levitamine; 1.4 erinevate sihtrühmade kaasamine; 1.5 pärimuslike tegevuste korraldamine; 2.3 väärtushoiakute kujundamine. A.2.2 Juhendamine: 2.1 pärimusainese vahendamine; 2.2 õppematerjalide väljatöötamine ja koostamine; 2.3 nõustamine. Töö/tegevus on loominguline. Töö-/tegevuskeskkond võib olla erialati ja paikkonniti erinev, töö/tegevus kulgeb siseruumides ja/või väljas. Siseruumides kehtivad üldised bürooruumidele esitatavad tervisekaitsenõuded. Oluline on järgida ohutuseeskirju. Tööaeg võib jaotuda ebaühtlaselt ja töökoormus on paindlik. Kasutab andmebaase, arvutiprogramme, arhiivimaterjale, kirjandust, audiovideo väljaandeid, audio-, video- ja tavapärast kontoritehnikat. loovus, avatus, sallivus, paindlikkus, järjekindlus, vastutustundlikkus, õpi- ja õpetamisvõime, suhtlemisvalmidus, algatusvõime, üldistamis- ja analüüsivõime. 6. tasemel on nõutav kõrgharidus ja erialane täienduskoolitus ning tegevus erialal (8 aastat viimase 10 aasta jooksul). * Erialase kõrghariduse olemasolul väheneb täienduskoolituse nõutav maht vähemalt poole võrra. * Kutsega seonduvad erialad: huvijuht-loovtegevuse juhendaja (folklooriõpetaja), kultuurikorraldus (folklooriringi juhendaja), pärimusmuusika, rahvamuusika, rahvuslik käsitöö: rahvuslik tekstiil, rahvuslik metallitöö, rahvuslik ehitus, koreograafia (pärimustantsu suund), etnomusikoloogia, etnoloogia, folkloristika, etnobotaanik jt. Pärimuskultuuri õpetaja/juhendaja/ringijuht, muusik, tantsuspetsialist, pilli-ja käsitöömeister, jutuvestja, kultuurikorraldaja/ -juht, rahvakultuurispetsialist, koolitusjuht, teadur. Pärimuskultuuri spetsialisti kutse moodustub kolmest kompetentsist. Kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.2 ja B.2.3 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Eheda vaimse ja ainelise pärimuskultuuri rakendamine 6 Juhendamine 6 Pärimuskultuuri spetsialist, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Pärimuskultuuri spetsialist, tase 7 Specialist in Traditional Culture, level 7 4 Pärimuskultuuri spetsialist V (versioon 1) Pärimuskultuuri spetsialist V (versioon 2) Pärimuskultuuri spetsialist V (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kultuuritöö Pärimuskultuuri spetsialist 15 2013-05-29 2013-05-29 2018-05-28 7 7 2359 Pedagoogika tippspetsialistid, mujal liigitamata 0322 Raamatukogundus, teave, arhiivindus 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Kutsealased terminid Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Ene Lukka-Jegikjan Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu Krista Sildoja Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu Õie Sarv Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Sofia Joons Eesti Pärimusmuusika Keskus Ene-Mall Vernik-Tuubel Haridus- ja Teadusministeerium Laura Liinat Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardi kasutusalad 1) tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine; 2) inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel; 3) ametite kirjeldamine ja tutvustamine; 4) karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks; 5) koolitusvajaduse selgitamine ning koolituse planeerimine; 6) ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine; 7) kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine. Pärimuskultuur on levinud suulise pärimuse või jäljendamise teel ning jaguneb aineliseks ja vaimseks kultuuriks ehk folklooriks (rahvaloomingu liigid: rahvaluule ja -muusika, rahvatantsud, mängud, traditsioonilised tõekspidamised, teadmised ja oskused, rahvausund ja -kombestiku, käsitööoskus, rahvameditsiin, rahvapedagoogika jms). Pärimuskultuuri spetsialist on isik, kes omab muusikalisi ja/või muid võimeid (jutuvestmine, tants, käsitöö jne) ning muid pärimuslikud töövõtteid, haridust ja kogemust tööks erinevate pärimusrühmadega (pärimusring, folkloorirühm jne). Pärimuskultuuri spetsialist valdab vähemalt ühte pärimuslikku žanri (pillimäng, jutustamine, käsitöö jms). Pärimuse õpetamiseks või vahendamiseks valdab ta metoodikat. Pärimuskultuuri spetsialisti töö eesmärk on pärimuse viljelemine, pärimusalase teabe vahendamine, pärimuskoolituste ja -sündmuste korraldamine ning osalemine koolitustel, õpitubades jne. Pärimuskultuuri spetsialisti töö eeldab iseseisvat tööd pärimusmaterjaliga (arhiivid, välitööd, pärimuslike žanrite praktiseerimine, regulaarne enesetäiendamine). Pärimuskultuuri spetsialist toetab ja suunab oma tegevusega isiksuse terviklikku arengut ning aitab kindlustada vaimse ja ainelise kultuuripärandi säilimist ja järjepidevust. Suhtleb aktiivselt teiste pärimusekandjatega, on missioonitundlik ja õppimisvõimeline. Pärimuskultuuri spetsialist on pärimuskultuuri ühte alavaldkonda sügavuti tundev ja selles tegutsev isik, kes töötab haridus-* või kultuuriasutuses, kohalikus omavalitsuses, kodanikeühenduses, ettevõtluses, vabakutselisena jm. Pärimuskultuuri spetsialist tase 7 valdab pärimuskultuuris oma valdkonda teoreetiliselt ja praktiliselt niivõrd, et võib korraldada ja juhtida üle-Eestilisi ning rahvusvahelisi pärimuskultuurialaseid tegevusi (festivalid, konverentsid, teabetoad, sündmused, koolitused jne). Analüüsib pärimuskultuurialast tegevust ja juhendab ning nõustab pärimuskultuuris osalejaid (sh 5. ja 6.taseme spetsialiste). On tunnustatud pärimuskultuuri valdkonna juht ja/või uurija ning omab visiooni valdkonna tulevikust. Pärimuskultuuri spetsialisti kutsealal on lisaks Pärimuskultuuri spetsialist tase 7-le järgmised kutsed: Pärimuskultuuri spetsialist tase 5 valdab pärimuskultuuris oma alavaldkonda teoreetiliselt ning praktiliselt (pillimäng jne). On eeskujuks ja osaleb pärimuskultuurialases paikkondlikus ja/või kogukondlikus tegevuses. Pärimuskultuuri spetsialist tase 6 valdab pärimuskultuuris oma valdkonda teoreetiliselt ja praktiliselt niivõrd, et võib korraldada kultuuriregiooni tasandil (Mulgimaa, Setomaa jne) pärimuskultuurialaseid tegevusi. On eeskujuks ja osaleb pärimuskultuurialases paikkondlikus ja/või kogukondlikus tegevuses ja juhendab pärimuskultuuris osalejaid (õpitoad, rühmad, individuaalõpe jne. * Töötamisel õpetajana peab pärimuskultuuri spetsialist läbima seaduses nõutud pedagoogilise täienduskoolituse. A.2.1 Eheda vaimse ja ainelise pärimuskultuuri rakendamine 1.1 ühe või mitme pärimusliku praktilise tegevuse või tegevusvaldkonna valdamine (rahvamuusika, rahvatants, jutuvestmine, pärimuslikud töövõtted, ürituste korraldamine jne); 1.2 pärimuskultuurilises tegevuses osalemine; 1.3 paikkondlike ja/või kogukondlike traditsioonide levitamine; 1.4 erinevate sihtrühmade kaasamine; 1.5 pärimuslike tegevuste korraldamine; 1.6 väärtushoiakute kujundamine. A.2.2 Juhendamine: 2.1 pärimusainese vahendamine; 2.2 õppematerjalide väljatöötamine ja koostamine; 2.3 nõustamine. A.2.3 Juhtimine: 3.1 meeskonna juhtimine; 3.2 haldustegevuse korraldamine; 3.3 avalikkusega suhtlemine; 3.4 organisatsiooni juhtimine või töötamine valdkonna eksperdina. A.2.4 Uurimine: 4.1 teadustöös osalemine; 4.2 teadustöö rakendamine; 4.3 teadustöö juhendamine ja retsenseerimine. Töö/tegevus on loominguline. Töö-/tegevuskeskkond võib olla erialati ja paikkonniti erinev, töö/tegevus kulgeb siseruumides ja/või väljas. Siseruumides kehtivad üldised bürooruumidele esitatavad tervisekaitsenõuded. Oluline on järgida ohutuseeskirju. Tööaeg võib jaotuda ebaühtlaselt ja töökoormus on paindlik. Kasutab oma töös andmebaase, arvutiprogramme, arhiivimaterjale, kirjandust, audiovideo väljaandeid, audio-,video- ja tavapärast kontoritehnikat. Loovus, avatus, sallivus, paindlikkus, järjekindlus, vastutustundlikkus, õpi- ja õpetamisvõime, suhtlemisvalmidus, algatusvõime, üldistamis- ja analüüsivõime. 7. tasemel on nõutav kõrgharidus ja erialane täienduskoolitus ning tegevus erialal (12 aastat viimase 15 aasta jooksul). * Erialase kõrghariduse olemasolul väheneb täienduskoolituse nõutav maht vähemalt poole võrra. * Kutsega seonduvad erialad: huvijuht-loovtegevuse juhendaja (folklooriõpetaja), kultuurikorraldus (folklooriringi juhendaja), pärimusmuusika, rahvamuusika, rahvuslik käsitöö: rahvuslik tekstiil, rahvuslik metallitöö, rahvuslik ehitus, koreograafia (pärimustantsu suund), etnomusikoloogia, etnoloogia, folkloristika, etnobotaanik jt. Pärimuskultuuri õpetaja/juhendaja/ringijuht, muusik, tantsuspetsialist, pilli- ja käsitöömeister, jutuvestja, kultuurikorraldaja/ -juht, rahvakultuurispetsialist, koolitusjuht, teadur. Pärimuskultuuri spetsialisti kutse moodustub kahest kohustuslikust ja kahest valitavast kompetentsist. Kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.2 ja B.2.5 (läbivad kompetentsid) ning ühe valitava kompetentsi B.2.3 või B.2.4 tõendamine. Eheda vaimse ja ainelise pärimuskultuuri rakendamine 7 Juhendamine 7 Kutse taotlemisel on nõutav ühe valitava kompetentsi B.2.3 või B.2.4 tõendamine. Juhtimine 7 Uurimine 7 Pärimuskultuuri spetsialisti, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Konservaator, tase 5 Conservator, level 5 4 Konservaator III (versioon 1) Konservaator III (versioon 2) Konservaator III (versioon 3) Konservaator, tase 5 (versioon 5) Konservaator, tase 5 (versioon 6) Konservaator, tase 6 (versioon 7) Konservaator, tase 6 (versioon 8) Köitekonservaator, tase 5 Maalikonservaator, tase 5 Monumentaalmaali konservaator, tase 5 Paberikonservaator, tase 5 Puidukonservaator, tase 5 Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Restaureerimine-konserveerimine Konservaator 15 2013-05-29 2013-05-29 2014-09-22 5 5 2621 Arhivaarid ja kuraatorid 0222 Ajalugu ja arheoloogia 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Annes Hermann Tartu Kõrgem Kunstikool Ülle Jukk Muinsuskaitseamet Merike Kallas Eesti Kunstiakadeemia Eve Keedus Rahvusarhiiv Marike Laht Eesti Vabaõhumuuseum Jaan Lehtaru Rahvusarhiiv Margit Pajupuu Eesti Kunstimuuseum Heige Peets Ennistuskoda Kanut Silli Peedosk Tartu Kõrgem Kunstikool Ruth Tiidor Rahvusarhiiv Ülle Vahar Eesti Rahva Muuseum Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kutsestandardi kasutusalad 1) tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine; 2) inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel; 3) ametite kirjeldamine ja tutvustamine; 4) karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks; 5) koolitusvajaduste selgitamine ning koolituse planeerimine; 6) ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine; 7) kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine. Konserveerimine on interdistsiplinaarne kutseala. Konserveerimise eesmärk on parendada ja/või stabiliseerida materiaalse kultuuripärandi objektide seisundit, säilitades samaaegselt maksimaalselt võimalikus ulatuses nende esteetilise, ajaloolise ja füüsilise terviklikkuse. Konservaator on spetsialist, kelle teadmised, oskused, kogemused, hoiakud ja haridus võimaldavad osaleda kultuuripärandi säilitamisel ja tagada selle kasutamist praegustel ja tulevastel põlvkondadel. Konservaatori kompetents on määratletud materjali- või objektipõhise spetsialiseerumisega. Konservaator planeerib ja teostab objekti uuringuid, konserveerimist ja restaureerimist, ning vastutab nimetatud tööde teostamise ja dokumenteerimise eest. Konservaator lähtub oma töös kutse-eetika normidest, konserveerimise põhiprintsiipidest (pööratavus, töötlemise sobilikkus ja hädavajalikkus, minimalism ja kvaliteet), objekti ohutu käsitsemise ja rahvusvahelise parima praktika tavades andes oma panuse kultuuripärandi mõistmiseks selle esteetilise ja ajaloolise tähtsuse ja füüsilise terviklikkuse osas. Konservaator, tase 5 on erialase ettevalmistusega, kuid väheste praktiliste kogemustega töötaja, kes järgib oma tööülesannete täitmisel täpselt etteantud juhiseid ning võib vajada vahetut juhendamist. Kogub ja analüüsib erialast informatsiooni. Vastutab talle antud tööülesannete täitmise eest. Konservaatori kutsealal on lisaks konservaator, tase 5-le järgmised kutsed: Konservaator, tase 6 on erialase ettevalmistusega ning praktilise kogemusega vastutav spetsialist, kes töötab iseseisvalt. Juhendab vajadusel konservaatoreid, praktikante jne. Kogub ja analüüsib erialast informatsiooni ning koostab vajadusel säilitus- ja konserveerimisalaseid juhiseid. Konservaator, tase 7 on erialase ettevalmistusega ning praktiliste kogemustega tippspetsialist, kes töötab iseseisvalt ja omal vastutusel. Koostab, hindab ja juhib vajadusel kõrge säilivusriskiga objektide ja kollektsioonide konserveerimisprojekte. Kogub ja analüüsib erialast informatsiooni, koostab ning hindab konserveerimis- ja restaureerimismetoodikaid. Konservaatori kutsel on järgmised spetsialiseerumised: Arhiivi ja raamatukogu materjalide paberikonservaator tegeleb käsi- ja/või trükikirjas vormistatud paberalusel dokumentide, raamatute sisuplokkide jms konserveerimisega, mis võivad olla ka koloreeritud. Paberalusel kunstiteoste konservaator tegeleb loomingulise tegevuse tulemusel erinevates tehnikates (graafika tehnikad, trüki-, manuaal- ja maali tehnikad jms) valminud paberalusel kunstiteoste konserveerimisega. Köitekonservaator tegeleb kõva- või pehmekaaneliste trükitud või käsikirjaliste raamatute, albumite, perioodika- ja jätkväljaannete, köidetud/õmmeldud arhiividokumentide jms konserveerimisega. Köited võivad sisaldada illustratsioone ja kokkuvolditud lisalehti jms. Köitekonservaator teeb lihtsamaid paberiparandusi. Puidukonservaator tegeleb monoliitsete etnograafiliste puitesemete, puitkonstruktsioonide, mööbli ning eriotstarbeliste puidust objektide (skulptuurid, puidust mudelid jms) konserveerimisega. Maalikonservaator tegeleb erinevates maalitehnikates (nt õli-, akrüül-, tempera- või segatehnikas) valminud lõuend-, puit-, vineer-, masoniit- vms. alusel (va paberalusel) tahvelmaalide ning ikoonide konserveerimisega. Monumentaalmaali konservaator tegeleb erinevatele aluspindadele (nt krohv, puit, lõuend) teostatud suuremõõtmeliste seina- ja laemaalide ning arhitektuursete maalingute konserveerimisega. A.2.1 Objekti uurimine 1) Materjali ja tehnikate määramine 2) Seisundi analüüsimine A.2.2 Dokumenteerimine 1) Seisundi visuaalne jäädvustamine 2) Objekti ja selle seisundi kirjeldamine 3) Konserveerimiskava koostamine 4) Konserveerimistööde kirjeldamine A.2.3 Töökoha organiseerimine ja tööohutuse tagamine 1) Töökoha korraldamine 2) Objekti säästev ja ohutu käsitsemine 3) Tööohutuse tagamine A.2.4 Konserveerimistööde maksumuse arvestamine 1) Materjali- ja tööajakulu järelarvestamine A.2.5 Objekti märgistamine ja ettevalmistamine eksponeerimiseks, hoidmiseks või transportimiseks Ümbrise valmistamine, objekti pakkimine ja märgistamine Paberikonservaator A.2.6 Pabermaterjalide konserveerimine Köitekonservaator A.2.7 Köidete konserveerimine Puidukonservaator A.2.8 Puitesemete konserveerimine Maalikonservaator A.2.9 Maalide konserveerimine Monumentaalmaali konservaator A.2.10 Monumentaalmaali konserveerimine A.2.11 Paberalusel kunstiteoste konserveerimine A.2.12 Arhiivi- ja raamatukogu materjalide konserveerimine Olenevalt spetsialiseerumisest võib konservaator töötada sise- ja/või välistingimustes. Töös tuleb järgida tervisekaitse- ja ohutusnõudeid ning kasutada isikukaitsevahendeid. Konservaator puutub kokku kemikaalide, hallitusseente, tolmu jm allergiat põhjustada võivate ainetega. Töö võib nõuda füüsilist pingutust ja töötamist sundasendites, tööaeg võib olla paindlik. Tavaliselt kasutab konservaator oma töös erinevaid töövahendeid, materjale ja seadmeid: traditsioonilisi käsitöövahendeid, kaasaegseid mehhaanilisi ja elektrilisi, sh eriotstarbelisi tööriistu ja seadmeid ning spetsiaalselt konserveerimistöödeks valmistatud vahendeid ja seadmeid. Konservaatori töö nõuab head käelist osavust, korrektsust, keskendumisvõimet, rutiinitaluvust, ruumi-, värvi- ja kujunditaju, koostöövalmidust, otsustus- ja analüüsivõimet, vastutustunnet ja loogilist mõtlemist. Kutsealal töötamine eeldab üldjuhul kõrgharidust, nt järgmistel erialadel: kultuuriväärtuste konserveerimine, restaureerimine ja/või säilitamine. Konservaator, restauraator, ennistaja. Konservaator, tase 5 kutse koosneb kohustuslikest (B.2.1 - B.2.5), läbivast (B.2.13) ja spetsialiseerumisega (B.2.6 - B.2.10) seotud kompetentsidest. Selle kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 – B.2.5, läbiva kompetentsi B.2.13 ja ühe vastavalt spetsialiseerumisele valitud kompetentsi tõendamine: Paberikonservaator B.2.6, paberikonservaator tõendab veel vähemalt ühe kompetentsi valikust B.2.11- B.2.12 Köitekonservaator B.2.7 Puidukonservaator B.2.8 Maalikonservaator B.2.9 Monumentaalmaali konservaator B.2.10 Objekti uurimine 5 Dokumenteerimine 5 Töökoha organiseerimine ja tööohutuse tagamine 5 Konserveerimistööde maksumuse arvestamine 5 Objekti märgistamine ja ettevalmistamine eksponeerimiseks, hoidmiseks või transportimiseks 5 Selle kutse taotlemisel on nõutav ühe vastavalt spetsialiseerumisele valitud kompetentsi tõendamine: Paberikonservaator B.2.6 Köitekonservaator B.2.7 Puidukonservaator B.2.8 Maalikonservaator B.2.9 Monumentaalmaali konservaator B.2.10 Paberikonservaator tõendab veel vähemalt ühe kompetentsi valikust B.2.11- B.2.12 Paberalusel kunstiteoste konserveerimine 5 Arhiivi- ja raamatukogumaterjalide konserveerimine 5 Konservaator, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Konservaator, tase 6 esmane kutse Conservator, level 6 VET level 1 Konservaator, tase 6 esmane kutse (versioon 2) Konservaator, tase 6 esmane kutse (versioon 3) Konservaator, tase 6 esmane kutse (versioon 4) Konservaator, tase 6 esmane kutse (versioon 5) Köitekonservaator, tase 6 esmane kutse Maalikonservaator, tase 6 esmane kutse Monumentaalmaali konservaator, tase 6 esmane kutse Paberikonservaator, tase 6 esmane kutse Puidukonservaator, tase 6 esmane kutse Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Restaureerimine-konserveerimine Konservaator 15 2013-05-29 2013-05-29 2014-09-22 6 6 2621 Arhivaarid ja kuraatorid 0222 Ajalugu ja arheoloogia 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Annes Hermann Tartu Kõrgem Kunstikool Ülle Jukk Muinsuskaitseamet Merike Kallas Eesti Kunstiakadeemia Eve Keedus Rahvusarhiiv Marike Laht Eesti Vabaõhumuuseum Jaan Lehtaru Rahvusarhiiv Margit Pajupuu Eesti Kunstimuuseum Heige Peets Ennistuskoda Kanut Silli Peedosk Tartu Kõrgem Kunstikool Ruth Tiidor Rahvusarhiiv Ülle Vahar Eesti Rahva Muuseum Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardi kasutusalad Konservaator, tase 6 esmase taseme kutsestandard on rakenduskõrghariduse või bakalaureusetaseme õppekavade ja esmase kutse andmise alus. Konserveerimine on interdistsiplinaarne kutseala. Konserveerimise eesmärk on parendada ja/või stabiliseerida materiaalse kultuuripärandi objektide seisundit, säilitades samaaegselt maksimaalselt võimalikus ulatuses nende esteetilise, ajaloolise ja füüsilise terviklikkuse. Konservaator on spetsialist, kelle teadmised, oskused, kogemused, hoiakud ja haridus võimaldavad osaleda kultuuripärandi säilitamisel ja tagada selle kasutamist praegustel ja tulevastel põlvkondadel. Konservaatori kompetents on määratletud materjali- või objektipõhise spetsialiseerumisega. Konservaator planeerib ja teostab objekti uuringuid, konserveerimist ja restaureerimist, ning vastutab nimetatud tööde teostamise ja dokumenteerimise eest. Konservaator lähtub oma töös kutse-eetika normidest, konserveerimise põhiprintsiipidest (pööratavus, töötlemise sobilikkus ja hädavajalikkus, minimalism ja kvaliteet), objekti ohutu käsitsemise ja rahvusvahelise parima praktika tavades andes oma panuse kultuuripärandi mõistmiseks selle esteetilise ja ajaloolise tähtsuse ja füüsilise terviklikkuse osas. Konservaator, tase 6 esmase kutse saanud on erialase ettevalmistusega, kuid väheste praktiliste kogemustega töötaja, kes järgib oma tööülesannete täitmisel täpselt etteantud juhiseid. Vastutust nõudvate otsuste vastuvõtmise ja keerulisemate tööde tegemisel võib vajada vahetut juhendamist. Kogub ja analüüsib erialast informatsiooni. Vastutab talle antud tööülesannete täitmise eest. Konservaatori kutsel on järgmised spetsialiseerumised: Arhiivi ja raamatukogu materjalide paberikonservaator tegeleb käsi- ja/või trükikirjas vormistatud paberalusel dokumentide, raamatute sisuplokkide jms konserveerimisega, mis võivad olla ka koloreeritud. Paberalusel kunstiteoste konservaator tegeleb loomingulise tegevuse tulemusel erinevates tehnikates (graafika tehnikad, trüki-, manuaal- ja maali tehnikad jms) valminud paberalusel kunstiteoste konserveerimisega. Köitekonservaator tegeleb kõva- või pehmekaaneliste trükitud või käsikirjaliste raamatute, albumite, perioodika- ja jätkväljaannete, köidetud/õmmeldud arhiividokumentide jms konserveerimisega. Köited võivad sisaldada illustratsioone ja kokkuvolditud lisalehti jms. Köitekonservaator teeb lihtsamaid paberiparandusi. Puidukonservaator tegeleb monoliitsete etnograafiliste puitesemete, puitkonstruktsioonide, mööbli ning eriotstarbeliste puidust objektide (skulptuurid, puidust mudelid jms) konserveerimisega. Maalikonservaator tegeleb erinevates maalitehnikates (nt õli-, akrüül-, tempera- või segatehnikas) valminud lõuend-, puit-, vineer-, masoniit- vms. alusel (va paberalusel) tahvelmaalide ning ikoonide konserveerimisega. Monumentaalmaali konservaator tegeleb erinevatele aluspindadele (nt krohv, puit, lõuend) teostatud suuremõõtmeliste seina- ja laemaalide ning arhitektuursete maalingute konserveerimisega. A.2.1 Objekti uurimine 1) Materjali ja tehnikate määramine 2) Seisundi analüüsimine A.2.2 Dokumenteerimine 1) Seisundi visuaalne jäädvustamine 2) Objekti ja selle seisundi kirjeldamine 3) Konserveerimiskava koostamine 4) Konserveerimistööde kirjeldamine A.2.3 Töökoha organiseerimine ja tööohutuse tagamine 1) Töökoha korraldamine 2) Objekti säästev ja ohutu käsitsemine 3) Tööohutuse tagamine A.2.4 Konserveerimistööde maksumuse arvestamine 1) Materjali- ja tööajakulu järelarvestamine A.2.5 Objekti märgistamine ja ettevalmistamine eksponeerimiseks, hoidmiseks või transportimiseks 1) Ümbrise valmistamine, objekti pakkimine ja märgistamine Paberikonservaator A.2.6 Pabermaterjalide konserveerimine Köitekonservaator A.2.7 Köidete konserveerimine Puidukonservaator A.2.8 Puitesemete konserveerimine Maalikonservaator A.2.9 Maalide konserveerimine Monumentaalmaali konservaator A.2.10 Monumentaalmaali konserveerimine A.2.11 Paberalusel kunstiteoste konserveerimine A.2.12 Arhiivi- ja raamatukogu materjalide konserveerimine Olenevalt spetsialiseerumisest võib konservaator töötada sise- ja/või välistingimustes. Töös tuleb järgida tervisekaitse- ja ohutusnõudeid ning kasutada isikukaitsevahendeid. Konservaator puutub kokku kemikaalide, hallitusseente, tolmu jm allergiat põhjustada võivate ainetega. Töö võib nõuda füüsilist pingutust ja töötamist sundasendites, tööaeg võib olla paindlik. Tavaliselt kasutab konservaator oma töös erinevaid töövahendeid, materjale ja seadmeid: traditsioonilisi käsitöövahendeid, kaasaegseid mehhaanilisi ja elektrilisi, sh eriotstarbelisi tööriistu ja seadmeid ning spetsiaalselt konserveerimistöödeks valmistatud vahendeid ja seadmeid. Konservaatori töö nõuab head käelist osavust, korrektsust, keskendumisvõimet, rutiinitaluvust, ruumi-, värvi- ja kujunditaju, koostöövalmidust, otsustus- ja analüüsivõimet, vastutustunnet ja loogilist mõtlemist. Kutsealal töötamine eeldab üldjuhul kõrgharidust, nt järgmistel erialadel: kultuuriväärtuste konserveerimine, restaureerimine ja/või säilitamine. Konservaator, restauraator, ennistaja. Konservaator, tase 6 esmane kutse koosneb kohustuslikest (B.2.1 - B.2.5), läbivast (B.2.13) ja spetsialiseerumisega (B.2.6 - B.2.10) seotud kompetentsidest. Selle kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 – B.2.5, läbiva kompetentsi B.2.13 ja ühe vastavalt spetsialiseerumisele valitud kompetentsi tõendamine: Paberikonservaator B.2.6, paberikonservaator tõendab veel vähemalt ühe kompetentsi valikust B.2.11- B.2.12 Köitekonservaator B.2.7 Puidukonservaator B.2.8 Maalikonservaator B.2.9 Monumentaalmaali konservaator B.2.10 Objekti uurimine 6 Dokumenteerimine 6 Töökoha organiseerimine ja tööohutuse tagamine 6 Konserveerimistööde maksumuse arvestamine 6 Objekti märgistamine ja ettevalmistamine eksponeerimiseks, hoidmiseks või transportimiseks 6 Selle kutse taotlemisel on nõutav ühe vastavalt spetsialiseerumisele valitud kompetentsi tõendamine: Paberikonservaator B.2.6 Köitekonservaator B.2.7 Puidukonservaator B.2.8 Maalikonservaator B.2.9 Monumentaalmaali konservaator B.2.10 Paberikonservaator tõendab veel vähemalt ühe kompetentsi valikust B.2.11- B.2.12 Paberalusel kunstiteoste konserveerimine 6 Arhiivi- ja raamatukogumaterjalide konserveerimine 6 Konservaator, tase 6 esmast kutset läbiv kompetents 6 Konservaator, tase 6 Conservator, level 6 4 Konservaator IV (versioon 1) Konservaator IV (versioon 2) Konservaator IV (versioon 3) Konservaator, tase 6 (versioon 5) Konservaator, tase 6 (versioon 6) Konservaator, tase 7 (versioon 7) Konservaator, tase 7 (versioon 8) Köitekonservaator, tase 6 Maalikonservaator, tase 6 Monumentaalmaali konservaator, tase 6 Paberikonservaator, tase 6 Puidukonservaator, tase 6 Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Restaureerimine-konserveerimine Konservaator 15 2013-05-29 2013-05-29 2014-09-22 6 6 2621 Arhivaarid ja kuraatorid 0222 Ajalugu ja arheoloogia 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Annes Hermann Tartu Kõrgem Kunstikool Ülle Jukk Muinsuskaitseamet Merike Kallas Eesti Kunstiakadeemia Eve Keedus Rahvusarhiiv Marike Laht Eesti Vabaõhumuuseum Jaan Lehtaru Rahvusarhiiv Margit Pajupuu Eesti Kunstimuuseum Heige Peets Ennistuskoda Kanut Silli Peedosk Tartu Kõrgem Kunstikool Ruth Tiidor Rahvusarhiiv Ülle Vahar Eesti Rahva Muuseum Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kutsestandardi kasutusalad 1) tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine; 2) inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel; 3) ametite kirjeldamine ja tutvustamine; 4) karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks; 5) koolitusvajaduste selgitamine ning koolituse planeerimine; 6) ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine; 7) kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine. Konserveerimine on interdistsiplinaarne kutseala. Konserveerimise eesmärk on parendada ja/või stabiliseerida materiaalse kultuuripärandi objektide seisundit, säilitades samaaegselt maksimaalselt võimalikus ulatuses nende esteetilise, ajaloolise ja füüsilise terviklikkuse. Konservaator on spetsialist, kelle teadmised, oskused, kogemused, hoiakud ja haridus võimaldavad osaleda kultuuripärandi säilitamisel ja tagada selle kasutamist praegustel ja tulevastel põlvkondadel. Konservaatori kompetents on määratletud materjali- või objektipõhise spetsialiseerumisega. Konservaator planeerib ja teostab objekti uuringuid, konserveerimist ja restaureerimist, ning vastutab nimetatud tööde teostamise ja dokumenteerimise eest. Konservaator lähtub oma töös kutse-eetika normidest, konserveerimise põhiprintsiipidest (pööratavus, töötlemise sobilikkus ja hädavajalikkus, minimalism ja kvaliteet), objekti ohutu käsitsemise ja rahvusvahelise parima praktika tavades andes oma panuse kultuuripärandi mõistmiseks selle esteetilise ja ajaloolise tähtsuse ja füüsilise terviklikkuse osas. Konservaator, tase 6 on erialase ettevalmistusega ning praktilise kogemusega vastutav spetsialist, kes töötab iseseisvalt. Juhendab vajadusel konservaatoreid, praktikante jne. Kogub ja analüüsib erialast informatsiooni ning koostab vajadusel säilitus- ja konserveerimisalaseid juhiseid. Konservaatori kutsealal on lisaks konservaator, tase 6-le järgmised kutsed: Konservaator, tase 5 on erialase ettevalmistusega, kuid väheste praktiliste kogemustega töötaja, kes järgib oma tööülesannete täitmisel täpselt etteantud juhiseid ning võib vajada vahetut juhendamist. Kogub ja analüüsib erialast informatsiooni. Vastutab talle antud tööülesannete täitmise eest. Konservaator, tase 7 on erialase ettevalmistusega ning praktiliste kogemustega tippspetsialist, kes töötab iseseisvalt ja omal vastutusel. Koostab, hindab ja juhib vajadusel kõrge säilivusriskiga objektide ja kollektsioonide konserveerimisprojekte. Kogub ja analüüsib erialast informatsiooni, koostab ning hindab konserveerimis- ja restaureerimismetoodikaid. Konservaatori kutsel on järgmised spetsialiseerumised: Arhiivi ja raamatukogu materjalide paberikonservaator tegeleb käsi- ja/või trükikirjas vormistatud paberalusel dokumentide, raamatute sisuplokkide jms konserveerimisega, mis võivad olla ka koloreeritud. Paberalusel kunstiteoste konservaator tegeleb loomingulise tegevuse tulemusel erinevates tehnikates (graafika tehnikad, trüki-, manuaal- ja maali tehnikad jms) valminud paberalusel kunstiteoste konserveerimisega. Köitekonservaator tegeleb kõva- või pehmekaaneliste trükitud või käsikirjaliste raamatute, albumite, perioodika- ja jätkväljaannete, köidetud/õmmeldud arhiividokumentide jms konserveerimisega. Köited võivad sisaldada illustratsioone ja kokkuvolditud lisalehti jms. Köitekonservaator teeb lihtsamaid paberiparandusi. Puidukonservaator tegeleb monoliitsete etnograafiliste puitesemete, puitkonstruktsioonide, mööbli ning eriotstarbeliste puidust objektide (skulptuurid, puidust mudelid jms) konserveerimisega. Maalikonservaator tegeleb erinevates maalitehnikates (nt õli-, akrüül-, tempera- või segatehnikas) valminud lõuend-, puit-, vineer-, masoniit- vms. alusel (va paberalusel) tahvelmaalide ning ikoonide konserveerimisega. Monumentaalmaali konservaator tegeleb erinevatele aluspindadele (nt krohv, puit, lõuend) teostatud suuremõõtmeliste seina- ja laemaalide ning arhitektuursete maalingute konserveerimisega. A.2.1 Objekti uurimine 1) Materjali ja tehnikate määramine 2) Seisundi analüüsimine 3) Ajaloolise uuringu teostamine A.2.2 Dokumenteerimine 1) Seisundi visuaalne jäädvustamine 2) Objekti ja selle seisundi kirjeldamine 3) Konserveerimiskava koostamine 4) Konserveerimistööde kirjeldamine 5) Säilituskava koostamine A.2.3 Töökoha organiseerimine ja tööohutuse tagamine 1) Töökoha korraldamine 2) Objekti säästev ja ohutu käsitsemine 3) Tööohutuse tagamine A.2.4 Konserveerimistööde maksumuse arvestamine 1) Materjali- ja tööajakulu planeerimine 2) Materjali- ja tööajakulu järelarvestamine A.2.5 Objekti märgistamine ja ettevalmistamine eksponeerimiseks, hoidmiseks või transportimiseks 1) Ümbrise valmistamine, objekti pakkimine ja märgistamine A.2.6 Juhendamine, juhtimine ja nõustamine konserveerimis- ja säilitamisalastes küsimustes 1) Eriala praktikantide/konservaatorite juhendamine 2) Nõustamine Paberikonservaator A.2.7 Pabermaterjalide konserveerimine Köitekonservaator A.2.8 Köidete konserveerimine Puidukonservaator A.2.9 Puitesemete konserveerimine Maalikonservaator A.2.10 Maalide konserveerimine Monumentaalmaali konservaator A.2.11 Monumentaalmaali konserveerimine A.2.12 Paberalusel kunstiteoste konserveerimine A.2.13 Arhiivi- ja raamatukogu materjalide konserveerimine Olenevalt spetsialiseerumisest võib konservaator töötada sise- ja/või välistingimustes. Töös tuleb järgida tervisekaitse- ja ohutusnõudeid ning kasutada isikukaitsevahendeid. Konservaator puutub kokku kemikaalide, hallitusseente, tolmu jm allergiat põhjustada võivate ainetega. Töö võib nõuda füüsilist pingutust ja töötamist sundasendites, tööaeg võib olla paindlik Tavaliselt kasutab konservaator oma töös erinevaid töövahendeid, materjale ja seadmeid: traditsioonilisi käsitöövahendeid, kaasaegseid mehhaanilisi ja elektrilisi, sh eriotstarbelisi tööriistu ja seadmeid ning spetsiaalselt konserveerimistöödeks valmistatud vahendeid ja seadmeid. Konservaatori töö nõuab head käelist osavust, korrektsust, keskendumisvõimet, rutiinitaluvust, ruumi-, värvi- ja kujunditaju, koostöövalmidust, otsustus- ja analüüsivõimet, vastutustunnet ja loogilist mõtlemist. Kutsealal töötamine eeldab üldjuhul erialast kõrgharidust, nt järgmistel erialadel: kultuuriväärtuste konserveerimine, restaureerimine ja/või säilitamine. Konservaator, restauraator, ennistaja. Konservaator, tase 6 kutse koosneb kohustuslikest (B.2.1 - B.2.6), läbivast (B.2.14) ja spetsialiseerumisega (B.2.7 - B.2.11) seotud kompetentsidest. Selle kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 – B.2.6, läbiva kompetentsi B.2.14 ja ühe vastavalt spetsialiseerumisele valitud kompetentsi tõendamine: Paberikonservaator B.2.7, paberikonservaator tõendab veel vähemalt ühe kompetentsi valikust B.2.12- B.2.13 Köitekonservaator B.2.8 Puidukonservaator B.2.9 Maalikonservaator B.2.10 Monumentaalmaali konservaator B.2.11 Objekti uurimine 6 Dokumenteerimine 6 Töökoha organiseerimine ja tööohutuse tagamine 6 Konserveerimistööde maksumuse arvestamine 6 Objekti märgistamine ja ettevalmistamine eksponeerimiseks, hoidmiseks või transportimiseks 6 Juhendamine, juhtimine ja nõustamine konserveerimis- ja säilitamisalastes küsimustes 6 Kutse taotlemisel on nõutav ühe vastavalt spetsialiseerumisele valitud kompetentsi tõendamine: Paberikonservaator B.2.7 Köitekonservaator B.2.8 Puidukonservaator B.2.9 Maalikonservaator B.2.10 Monumentaalmaali konservaator B.2.11 Paberikonservaator tõendab veel vähemalt ühe kompetentsi valikust B.2.12- B.2.13 Paberalusel kunstiteoste konserveerimine 6 Arhiivi- ja raamatukogumaterjalide konserveerimine 6 Konservaator, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Konservaator, tase 7 Conservator, level 7 4 Konservaator V (versioon 1) Konservaator V (versioon 2) Konservaator V (versioon 3) Konservaator, tase 7 (versioon 5) Konservaator, tase 7 (versioon 6) Konservaator, tase 8 (versioon 7) Konservaator, tase 8 (versioon 8) Köitekonservaator, tase 7 Maalikonservaator, tase 7 Monumentaalmaali konservaator, tase 7 Paberikonservaator, tase 7 Puidukonservaator, tase 7 Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Restaureerimine-konserveerimine Konservaator 15 2013-05-29 2013-05-29 2014-09-22 7 7 2621 Arhivaarid ja kuraatorid 0222 Ajalugu ja arheoloogia 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Annes Hermann Tartu Kõrgem Kunstikool Ülle Jukk Muinsuskaitseamet Merike Kallas Eesti Kunstiakadeemia Eve Keedus Rahvusarhiiv Marike Laht Eesti Vabaõhumuuseum Jaan Lehtaru Rahvusarhiiv Margit Pajupuu Eesti Kunstimuuseum Heige Peets Ennistuskoda Kanut Silli Peedosk Tartu Kõrgem Kunstikool Ruth Tiidor Rahvusarhiiv Ülle Vahar Eesti Rahva Muuseum Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kutsestandardi kasutusalad 1) tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine; 2) inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel; 3) ametite kirjeldamine ja tutvustamine; 4) karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks; 5) koolitusvajaduste selgitamine ning koolituse planeerimine; 6) ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine; 7) kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine. Konserveerimine on interdistsiplinaarne kutseala. Konserveerimise eesmärk on parendada ja/või stabiliseerida materiaalse kultuuripärandi objektide seisundit, säilitades samaaegselt maksimaalselt võimalikus ulatuses nende esteetilise, ajaloolise ja füüsilise terviklikkuse. Konservaator on spetsialist, kelle teadmised, oskused, kogemused, hoiakud ja haridus võimaldavad osaleda kultuuripärandi säilitamisel ja tagada selle kasutamist praegustel ja tulevastel põlvkondadel. Konservaatori kompetents on määratletud materjali- või objektipõhise spetsialiseerumisega. Konservaator planeerib ja teostab objekti uuringuid, konserveerimist ja restaureerimist, ning vastutab nimetatud tööde teostamise ja dokumenteerimise eest. Konservaator lähtub oma töös kutse-eetika normidest, konserveerimise põhiprintsiipidest (pööratavus, töötlemise sobilikkus ja hädavajalikkus, minimalism ja kvaliteet), objekti ohutu käsitsemise ja rahvusvahelise parima praktika tavades andes oma panuse kultuuripärandi mõistmiseks selle esteetilise ja ajaloolise tähtsuse ja füüsilise terviklikkuse osas. Konservaator, tase 7 on erialase ettevalmistusega ning praktiliste kogemustega tippspetsialist, kes töötab iseseisvalt ja omal vastutusel. Koostab, hindab ja juhib vajadusel kõrge säilivusriskiga objektide ja kollektsioonide konserveerimisprojekte. Kogub ja analüüsib erialast informatsiooni, koostab ning hindab konserveerimis- ja restaureerimismetoodikaid. Konservaatori kutsealal on lisaks konservaator, tase 7-le järgmised kutsed: Konservaator, tase 5 on erialase ettevalmistusega, kuid väheste praktiliste kogemustega töötaja, kes järgib oma tööülesannete täitmisel täpselt etteantud juhiseid ning võib vajada vahetut juhendamist. Kogub ja analüüsib erialast informatsiooni. Vastutab talle antud tööülesannete täitmise eest. Konservaator, tase 6 on erialase ettevalmistusega ning praktilise kogemusega vastutav spetsialist, kes töötab iseseisvalt. Juhendab vajadusel konservaatoreid, praktikante jne. Kogub ja analüüsib erialast informatsiooni ning koostab vajadusel säilitus-ja konserveerimisalaseid juhiseid. Konservaatori kutsel on järgmised spetsialiseerumised: Arhiivi ja raamatukogu materjalide paberikonservaator tegeleb käsi- ja/või trükikirjas vormistatud paberalusel dokumentide, raamatute sisuplokkide jms konserveerimisega, mis võivad olla ka koloreeritud. Paberalusel kunstiteoste konservaator tegeleb loomingulise tegevuse tulemusel erinevates tehnikates (graafika tehnikad, trüki-, manuaal- ja maali tehnikad jms) valminud paberalusel kunstiteoste konserveerimisega. Köitekonservaator tegeleb kõva- või pehmekaaneliste trükitud või käsikirjaliste raamatute, albumite, perioodika- ja jätkväljaannete, köidetud/õmmeldud arhiividokumentide jms konserveerimisega. Köited võivad sisaldada illustratsioone ja kokkuvolditud lisalehti jms. Köitekonservaator teeb lihtsamaid paberiparandusi. Puidukonservaator tegeleb monoliitsete etnograafiliste puitesemete, puitkonstruktsioonide, mööbli ning eriotstarbeliste puidust objektide (skulptuurid, puidust mudelid jms) konserveerimisega. Maalikonservaator tegeleb erinevates maalitehnikates (nt õli-, akrüül-, tempera- või segatehnikas) valminud lõuend-, puit-, vineer-, masoniit- vms. alusel (va paberalusel) tahvelmaalide ning ikoonide konserveerimisega. Monumentaalmaali konservaator tegeleb erinevatele aluspindadele (nt krohv, puit, lõuend) teostatud suuremõõtmeliste seina- ja laemaalide ning arhitektuursete maalingute konserveerimisega. A.2.1 Objekti uurimine 1) Materjali ja tehnikate määramine 2) Seisundi analüüsimine 3) Ajaloolise uuringu teostamine A.2.2 Dokumenteerimine 1) Seisundi visuaalne jäädvustamine 2) Objekti ja selle seisundi kirjeldamine 3) Konserveerimiskava koostamine 4) Konserveerimistööde kirjeldamine 5) Säilituskava koostamine A.2.3 Töökoha organiseerimine ja tööohutuse tagamine 1) Töökoha korraldamine 2) Objekti säästev ja ohutu käsitsemine 3) Tööohutuse tagamine A.2.4 Konserveerimistööde maksumuse arvestamine 1) Materjali- ja tööajakulu planeerimine 2) Materjali- ja tööajakulu järelarvestamine A.2.5 Objekti märgistamine ja ettevalmistamine eksponeerimiseks, hoidmiseks või transportimiseks 1) Ümbrise valmistamine, objekti pakkimine ja märgistamine A.2.6 Juhendamine, juhtimine ja nõustamine konserveerimis- ja säilitamisalastes küsimustes 1) Eriala praktikantide/konservaatorite juhendamine 2) Nõustamine 3) Juhtimine Paberikonservaator A.2.7 Pabermaterjalide konserveerimine Köitekonservaator A.2.8 Köidete konserveerimine Puidukonservaator A.2.9 Puitesemete konserveerimine Maalikonservaator A.2.10 Maalide konserveerimine Monumentaalmaali konservaator A.2.11 Monumentaalmaali konserveerimine A.2.12 Paberalusel kunstiteoste konserveerimine A.2.13 Arhiivi- ja raamatukogu materjalide konserveerimine Olenevalt spetsialiseerumisest võib konservaator töötada sise- ja/või välistingimustes. Töös tuleb järgida tervisekaitse- ja ohutusnõudeid ning kasutada isikukaitsevahendeid. Konservaator puutub kokku kemikaalide, hallitusseente, tolmu jm allergiat põhjustada võivate ainetega. Töö võib nõuda füüsilist pingutust ja töötamist sundasendites, tööaeg võib olla paindlik. Tavaliselt kasutab konservaator oma töös erinevaid töövahendeid, materjale ja seadmeid: traditsioonilisi käsitöövahendeid, kaasaegseid mehhaanilisi ja elektrilisi, sh eriotstarbelisi tööriistu ja seadmeid ning spetsiaalselt konserveerimistöödeks valmistatud vahendeid ja seadmeid. Konservaatori töö nõuab head käelist osavust, korrektsust, keskendumisvõimet, rutiinitaluvust, ruumi-, värvi- ja kujunditaju, koostöövalmidust, otsustus- ja analüüsivõimet, vastutustunnet ja loogilist mõtlemist. Kutsealal töötamine eeldab üldjuhul erialast kõrgharidust, nt järgmistel erialadel: kultuuriväärtuste konserveerimine, restaureerimine ja/või säilitamine. Konservaator, restauraator, ennistaja. Konservaator, tase 7 kutse koosneb kohustuslikest (B.2.1 - B.2.6), läbivast kompetentsist (B.2.14) ja spetsialiseerumisega (B.2.7 - B.2.11) seotud kompetentsidest. Selle kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 – B.2.6, läbiva kompetentsi B.2.14 ja ühe vastavalt spetsialiseerumisele valitud kompetentsi tõendamine: Paberikonservaator B.2.7, paberikonservaator tõendab veel vähemalt ühe kompetentsi valikust B.2.12- B.2.13 Köitekonservaator B.2.8 Puidukonservaator B.2.9 Maalikonservaator B.2.10 Monumentaalmaali konservaator B.2.11 Objekti uurimine 7 Dokumenteerimine 7 Töökoha organiseerimine ja tööohutuse tagamine 7 Konserveerimistööde maksumuse arvestamine 7 Objekti märgistamine ja ettevalmistamine eksponeerimiseks, hoidmiseks või transportimiseks 7 Juhendamine, juhtimine ja nõustamine konserveerimis- ja säilitamisalastes küsimustes 7 Kutse taotlemisel on nõutav ühe vastavalt spetsialiseerumisele valitud kompetentsi tõendamine: Paberikonservaator B.2.7 Köitekonservaator B.2.8 Puidukonservaator B.2.9 Maalikonservaator B.2.10 Monumentaalmaali konservaator B.2.11 Paberikonservaator tõendab veel vähemalt ühe kompetentsi valikust B.2.12- B.2.13 Paberalusel kunstiteoste konserveerimine 7 Arhiivi- ja raamatukogumaterjalide konserveerimine 7 Konservaator, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Keraamikaesemete valmistaja, tase 3 Ceramist, level 3 1 Keraamikaesemete valmistaja, tase 3 (versioon 2) Keraamiliste esemete maalija, tase 3 Saviesemete valmistaja, tase 3 Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Keraamik 14 2013-05-28 2013-05-28 2017-11-21 3 3 7314 Savi- ja portselanimeistrid 0212 Moe-, sise- ja tööstusdisain 94 Organisatsioonide tegevus Käsitöömeistri kutse-eetika Kersti Laanmaa Brendor OÜ Kärt Seppel Keraamikute Liit, OÜ Asuurkeraamika Kaie Pungas Olustvere TMK Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Keraamikaesemete valmistaja, tase 3 kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamise ning kompetentsuse hindamise alus. Kutse saadakse, kui kutset andev organ on hinnanud isiku reaalses tööelus tõendatud kompetentside vastavust kutsestandardile ning väljastanud kutsetunnistuse. Keraamikaesemete valmistaja vormib ja viimistleb etteantud juhendite järgi saviesemeid ning kaunistab neid. Ta on omandanud vähemalt ühe vormimis- ja kaunistustehnika. Tavaliselt töötab ta iseseisvalt, keerukamate tööülesannete juures võib vajada juhendamist. Keraamikaesemete valmistaja vastutab talle antud tööülesannete täitmise eest. Keraamikaesemete valmistaja järgib töö turvalisuse ja keskkonnahoiu nõudeid. Teised keraamikaala kutsetasemed: Keraamikasell tase 4 A.2.1 Tööprotsessi ettevalmistamine. 2.1.1 Töö planeerimine. 2.1.2 Materjalide ja töövahendite ettevalmistamine. 2.1.3 Töökoha korraldamine. A.2.2 Saviesemete valmistamine 2.2.1 Eseme või selle osa vormimine. 2.2.2 Eseme viimistlemine. A.2.3 Keraamilise eseme maalimine 2.3.1 Maalimise ettevalmistamine. 2.3.2 Maalimine kontuurile. Keraamikaesemete valmistaja tervikkutse sisaldab kahte osakutset: „Saviesemete valmistaja“, mis koosneb tööosast A.2.2 ja „Keraamiliste esemete maalija“, mis koosneb tööosast A.2.3 Töö võib olla füüsiliselt pingutav, sundasendit nõudev, kokku võib puutuda tolmu ja keemiliste ainetega, mis võivad esile kutsuda allergiat vms. Oluline on järgida ergonoomilisi töövõtteid, kasutada kaitsevahendeid ning järgida ohutusnõudeid. Treipink, kaalud, tõmbekapp voolimispulgad jm tarvikud jm. Töös on oluline käe osavus, püsivus, õpivalmidus, sihipärasus ja vastutustunne. Keraamikaesemete valmistajaks saab õppida iseseisvalt, õppeasutuses või juhendaja käe all. Savitoodete valaja, savitoodete vormija, keraamikaesemete dekoratiivmaalija, savitreija jm. Keraamikaesemete valmistaja tervikkutse moodustub järgmistest kompetentsidest: B.2.1, B.2.2 ja B.2.3. Keraamikaesemete valmistaja osakutse „Saviesemete valmistaja“ koosneb kompetentsist B.2.2. Keraamikaesemete valmistaja osakutse „Keraamiliste esemete maalija“ koosneb kompetentsist B.2.3. Tööprotsessi ettevalmistamine 3 Saviesemete valmistamine 3 Keraamiliste esemete maalimine 3 Keraamikasell, tase 4 Ceramist, level 4 5 Keraamik, tase 4 (versioon 6) Keraamik, tase 4 (versioon 7) Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal II (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal II (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal II (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal II (versioon 4) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Keraamik 14 2013-05-28 2013-05-28 2017-11-21 4 4 7314 Savi- ja portselanimeistrid 0212 Moe-, sise- ja tööstusdisain 94 Organisatsioonide tegevus Käsitöömeistri kutse-eetika Kersti Laanmaa Brendor OÜ Kärt Seppel Keraamikute Liit, OÜ Asuurkeraamika Kaie Pungas Olustvere TMK Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Keraamikasell, tase 4 kutsestandard on aluseks kutsekeskhariduse ja täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Keraamikasell valmistab käsitsi vormides kvaliteetseid ja esteetilisi keraamilisi esemeid, kasutades traditsioonilisi ja kaasaegseid tehnikaid ning töövõtteid. Keraamikasell oskab esemeid viimistleda, põletada, glasuurida ja kaunistada. Keerulisemte tööülesannnete täitmisel võib ta vajada meistri abi. Ta järgib kõigis tööprotsessi etappides tööohutuse ja keskkonnahoiu nõudeid. Keraamikasell turundab oma toodangut ning osutab teenuseid nagu näiteks esemete valmistamine etteantud kavandi järgi, harrastajate juhendamine oma oskuste piires. Keraamikasell leiab tööd keraamikastuudios või -tehases. Keraamikaselli kutse omandanu võib edaspidi spetsialiseeruda pottsepp-keraamikuks või kipsimeistriks. Teised keraamikaala kutsetasemed: Keraamikaesemete valmistaja, tase 3 (sisaldab osakutseid „Saviesemete valmistaja“ ja „Keraamiliste esemete maalija“). A.2.1 Keraamikaesemete valmistamine. 2.1.1 Kavandamine. 2.1.2 Valmistusviisi valimine. 2.1.3 Materjalide varumine ja hoiustamine. 2.1.4 Tööprotsessi ettevalmistamine. 2.1.5 Töövahendite ja seadmete ettevalmistamine ja kasutamine. 2.1.6 Kipsvormi valmistamine. 2.1.7 Savimassi ettevalmistus. 2.1.8 Savist esemete valmistamine, viimistlemine ja kuivatamine. 2.1.9 Esemete ahju pakkimine ja põletamine. 2.1.10 Keraamikaesemete dekoreerimine 2.1.11 Keraamikaesemete glasuurimine. 2.1.12 Keraamikaesemete järelviimistlemine ja pakendamine. A.2.2 Toodete ja teenuste turundus. 2.2.1 Oma toote kujundamine. 2.2.2 Teenuse kujundamine. 2.2.3 Toodete ja teenuste kaubastamine. Keraamikaselli töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt, vajadusel tuleb olla valmis hooajatööks ja töötamiseks puhkepäevadel. Töö võib olla füüsiliselt pingutav, sundasendit nõudev ja kiire tempoga. Kokku võib puutuda niiskuse, tolmu ja kemikaalidega, mis võivad põhjustada ohtu tervisele (allergia vms), mistõttu tuleb kasutada töökaitsevahendeid ning järgida tööohutusnõudeid. Treipink, ahi, kaalud, tõmbekapp, glasuuriprits, savivalts, voolimispulgad, trell, vispel jm tarvikud. Töös on oluline käe osavus, ruumiline kujutlusvõime, proportsioonitunnetus, püsivus, loovus, õpivalmidus ja vastutustunne. Keraamikaselliks saab õppeasutuses õppides või kutsealal töötades või meistri käe all õppides. Savitoodete valaja, savitoodete vormija, keraamika dekoratiivmaalija, savitreija jm. Kutse taotlemiseks on nõutav tõendada kompetentsid B.2.1-B.2.3. Keraamikaesemete valmistamine 4 Toodete ja teenuste turundus 4 Keraamikasell, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Tekstiilikäsitööline, tase 5 Textiles craftspeople, level 5 6 Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal III (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal III (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal III (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal III (versioon 4) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal III (versioon 5) Tekstiilkäsitööline, tase 5 (versioon 7) Tekstiilkäsitööline, tase 5 (versioon 8) Tekstiilkäsitööline, tase 5 (versioon 9) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Tekstiilkäsitööline 14 2013-05-28 2013-05-28 2018-04-24 5 5 7318 Tekstiil-, nahk- jms tooteid valmistavad käsitöömeistrid 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Käsitöömeistri kutse-eetika Inna Soonurm SA Innove Kadi Pajupuu Tekstiilikunstnike Liit Pille Kivihall Eesti Nahakunstnike Liit Ave Matsin Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Liisa Tomasberg Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Anu Randmaa Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Selle kutsestandardi alusel võib jätkuda kutse andmine kuni 31. oktoobrini 2019 neile isikutele, kes on õppinud vastava kutsestandardi põhjal koostatud kutseõppe õppekaval. Alus: SA Kutsekoda juhatuse liikme korraldus nr 14/2018 16.04.2018 ---------------- Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Tekstiilikäsitööline, tase 5 kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja isikute kompetentsuse hindamise alus. Tekstiilikäsitööline valmistab tekstiilist kvaliteetseid, esteetilisi ja funktsionaalseid käsitööesemeid ühes kindlas traditsioonilises või kaasaegses tekstiilitehnikas või -esemegrupis (nt õmbluskäsitöö, kangakudumine, rahvarõivad, peakatted, nukud). Ta teeb iseseisvalt kavandeid, valmistab ja viimistleb unikaalesemeid või väikesarju. Ta on valmis vastutama töörühma tööprotsessi sujuva läbiviimise ja töötajate töötulemuste eest. Tekstiilikäsitööline suudab organiseerida ja suunata kaastöötajate, sellide või praktikantide tegevust, majandada ettevõtet ning teha koostööd sidusalade spetsialistidega. Ta oskab lahendada probleeme ja teha ettepanekuid töötulemuste parandamiseks. Oma tegevuses peab ta tähtsaks käsitöömeistri eetika, tööohutuse ja keskkonnahoiu reeglite järgimist. Tekstiilikäsitööline turundab oma toodangut, nõustab tellijaid ja osutab teenuseid, nagu nt harrastajate juhendamine, õpitubade läbiviimine, huviringi töö korraldamine, tekstiilitööd tutvustavate ürituste läbiviimine. Ta teeb allhankeid, kavandeid, tööjuhiseid ja –jooniseid ning uurimistöid. Teised tekstiiliala kutsetasemed: Tekstiilkäsitöö valmistaja, tase 3 (sisaldab osakutset „Käsitööeseme valmistaja“) Tekstiilkäsitöö sell, tase 4 Tekstiilimeister, tase 6 Tekstiilimeister, tase 7 A.2.1 Tekstiilist käsitööesemete valmistamine. 2.1.1 Esemete kavandamine. 2.1.2 Materjalide varumine ja kasutamine. 2.1.3 Tööprotsessi ettevalmistamine. 2.1.4 Töövahendite ja seadmete ettevalmistamine ja kasutamine. 2.1.5 Ergonoomilise ja ohutu töökeskkonna loomine. 2.1.6 Esemete valmistamine ja viimistlemine. A.2.2 Tekstiili toodete ja teenuste turundamine. 2.2.1 Toodete ja teenuste kujundamine. 2.2.2 Toodete ja teenuste kaubastamine. Tekstiilikäsitöölise töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt, vajadusel tuleb olla valmis hooajatööks ja töötamiseks puhkepäevadel. Töö võib olla füüsiliselt pingutav, sundasendit nõudev ja kiire tempoga. Võib esineda kokkupuudet tolmu, müra või vibratsiooniga, mis võib kujutada ohtu tervisele (allergia vms), mistõttu on vaja kasutada töökaitsevahendeid ning järgida tööohutusnõudeid. Õmblusmasinad, kangasteljed jm seadmed, nõelad, käärid, heegelnõelad vardad jm. Töös on oluline käeline osavus, ruumiline kujutlusvõime, proportsioonitunnetus, püsivus, loovus, õpivalmidus ja vastutustunne. Tekstiilikäsitööliseks saab õppida õppeasutuses ja kutsealal töötades või meistri käe all. Kangakuduja, tikkija, tekstiilikunstniku abiline, kardinadisaineri abiline. Tekstiilikäsitöölise kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.2 tõendamine ning läbiva kompetentsi B.2.3 tõendamine. Tekstiilist käsitööesemete valmistamine 5 Tekstiilitoodete ja -teenuste turustamine 5 Tekstiilikäsitööline, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Tekstiilimeister, tase 6 Textiles craftspeople, level 6 6 Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal IV (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal IV (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal IV (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal IV (versioon 4) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal IV (versioon 5) Rahvarõivameister, tase 6 (versioon 6) Tekstiilkäsitöö meister, tase 6 (versioon 7) Tekstiilkäsitöö meister, tase 6 (versioon 8) Tekstiilkäsitöö meister, tase 6 (versioon 9) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Tekstiilkäsitööline 14 2013-05-28 2013-05-28 2018-04-24 6 6 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Käsitöömeistri kutse-eetika Inna Soonurm SA Innove Kadi Pajupuu Tekstiilikunstnike Liit Pille Kivihall Eesti Nahakunstnike Liit Ave Matsin Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia Liisa Tomasberg Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Anu Randmaa Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid.. Tekstiilimeister, tase 6 kutsestandard on aluseks kõrghariduse õppekavade koostamisele. Tekstiilimeister, tase 6 esmane kutse antakse isikule kõrgharidusõppe lõpetamisel akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava on riiklikult tunnustatud ja vastab tekstiilimeister, tase 6 kutsestandardile. Tekstiilimeister, tase 6 valmistab tekstiilist erineva keerukusega kõrgekvaliteedilisi, esteetilisi ja funktsionaalseid käsitööesemeid ühes kindlas tekstiilitehnikas (õmbluskäsitöö, kangakudumine jm). Tekstiilimeister kombineerib teadlikult ja oskuslikult traditsioonilisi ja kaasaegseid tekstiilitehnikaid tekstiilesemete, unikaalesemete, väikesarjade, rahvarõivaesemete, ajalooliste tekstiilesemete koopiate jm esemete valmistamisel. Ta koostab kavandeid ja tööjoonised ning uurib algallikaid. Tema kompetentsust laiendavad uuendusliku viltimise, materjali muutmise, tekstiilist mänguasjade, nukkude jm esemete või esemegruppide valmistamise oskused. Tekstiilimeister läheneb keerulistele tööülesannetele uuenduslikult ja loovalt. Ta võtab vastutuse enda ja teiste töö eest. Ta organiseerib ja suunab kaastöötajate, sellide või praktikantide tegevust ning teeb koostööd sidusalade spetsialistidega. Ta turundab oma toodangut, osutab tekstiilialaseid teenuseid ning on valmis majandama oma ettevõtet. Seonduvad kutsed: Tekstiilkäsitöö valmistaja, tase 3 (sisaldab osakutset „Käsitööeseme valmistaja“) Tekstiilkäsitöö sell, tase 4 Tekstiilikäsitööline, tase 5 Tekstiilimeister, tase 7 (käsitöömeister 7 spetsialiseerumisala) A.2.1 Tekstiilist käsitööesemete valmistamine. 2.1.1 Esemete kavandamine. 2.1.2 Materjalide varumine ja kasutamine. 2.1.3 Tööprotsessi ettevalmistamine. 2.1.4 Töövahendite ja seadmete ettevalmistamine ja kasutamine. 2.1.5 Ergonoomilise ja ohutu töökeskkonna loomine. 2.1.6 Esemete valmistamine ja viimistlemine. A.2.2 Tekstiili toodete ja teenuste turundamine. 2.2.1 Toodete ja teenuste kujundamine. 2.2.2 Toodete ja teenuste müümine. 2.2.3 Nõustamine. 2.2.4 Käsitööettevõtte majandamine. Tekstiilimeistri töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt, vajadusel tuleb olla valmis hooajatööks ja töötamiseks puhkepäevadel. Töö võib olla füüsiliselt pingutav, sundasendit nõudev ja kiire tempoga. Võib esineda kokkupuudet tolmu, müra või vibratsiooniga, mis võib kujutada ohtu tervisele (allergia vms), mistõttu on vaja kasutada töökaitsevahendeid ning järgida tööohutusnõudeid. Õmblusmasinad, kangasteljed jm seadmed, nõelad, käärid, heegelnõelad vardad jm. Töös on oluline käeline osavus, ruumiline kujutlusvõime, proportsioonitunnetus, püsivus, loovus, õpivalmidus ja vastutustunne. 6. taseme tekstiilimeistriks saab õppida rakenduskõrgharidust andvas õppeasutuses. Kangakuduja, tikkija, huviringijuht, nõustaja, käsitööettevõtte juht. 6. taseme tekstiilimeistri kutse taotlemisel on nõutav taotleja oskustest/valmistustehnikatest lähtuvate kompetentside B.2.1-B.2.2 tõendamine, ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.3-B.2.5 ning läbiva kompetentsi B.2.6 tõendamine. Tekstiilist käsitööesemete valmistamine 6 Tekstiilitoodete ja -teenuste turustamine 6 Kutse taotlemisel on nõutav ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.3-B.2.5 Nõustamine 6 Koolitamine 6 Käsitööettevõtte majandamine 6 Tekstiilimeister, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Rahvarõivameister, tase 6 Master of Estonian national costums, level 6 6 Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal IV (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal IV (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal IV (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal IV (versioon 4) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal IV (versioon 5) Tekstiilimeister, tase 6 (versioon 6) Tekstiilkäsitöö meister, tase 6 (versioon 7) Tekstiilkäsitöö meister, tase 6 (versioon 8) Tekstiilkäsitöö meister, tase 6 (versioon 9) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Tekstiilkäsitööline 14 2013-05-28 2013-05-28 2018-04-24 6 6 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Käsitöömeistri kutse-eetika Silja Nõu OÜ Kodukäsitöö Anu Randmaa Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Maret Lehis OÜ Pilem Kadi Pajupuu Tekstiilikunstnike Liit Inna Soonurm SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Rahvarõivameister, tase 6 kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamise ning kompetentsuse hindamise alus. Rahvarõivameister komplekteerib maakonna tasandil eesti rahvarõiva* komplekte ja valmistab ise need komplekti esemed tehnikates, milles tal on süvendatud oskused. Ülejäänud esemed tellib ta teistelt spetsialistidelt. Rahvarõivavalmistajal on õmblusoskus ning valikuliselt: 1) silmuskudumise ja kangakudumise või 2) silmuskudumise ja tikkimise või 3) heegeldamise ja tikkimise või 4) heegeldamise ja kangakudumise oskus. Rahvarõivameistri kompetentsust laiendavad rahvuslike vööde ja paelte, pitside, ehete, peakatete, jalanõude jt rahvarõivastega seotud esemete valmistamise oskus. Rahvarõivameister kombineerib teadlikult ja oskuslikult traditsioonilisi ja kaasaegseid tehnikaid. Ta kogub lisateavet varasemate uurimuste kohta õppeasutustest, raamatukogudest ja muuseumidest ja oskab saadud infot analüüsida ja praktikas kasutada. Ta suudab saavutada rahvarõivakomplektide originaaliläheduse, ajastupõhisuse, valmistamis- ja kandmistraditsioonidele vastavuse ning autentse rahvarõiva ja stilisatsiooni lahususe. Rahvarõivameister vastutab oma ja teiste töötajate ning alltöövõtjate töötulemuste eest (nt tellimuste kvaliteet ja õigeaegne täitmine). Rahvarõivameister turundab oma toodangut ning osutab teenuseid. Ta korraldab ja juhib valdkonna üritusi ja huviringe, koostab kavandeid, tööjuhiseid ja -jooniseid, uurib algallikaid, annab rahvarõivaalast nõu, võtab osa valdkonna arendamisest jms. Seonduv kutsetase: Rahvarõivameister, tase 7 (Käsitöömeister, tase 7 spetsialiseerumine) *rahvarõivaiks loetakse eesti talupoja rõivastust alates 1700 a kuni linnamoelisele rõivastusele üleminekuni 19 saj II poolel. Esimesel rahvuslikul ärkamisajal kuulutati talurahva pidurõivas eesti pidulikuks rahvarõivaks. A.2.1 Rahvarõivaste komplekteerimine ja üksikesemete valmistamine 2.1.1 Komplekteerimine. 2.1.2 Tegevuse kavandamine, valmistustehnika valimine. 2.1.3 Materjali varumine. 2.1.4 Töövahendite ja seadmete ettevalmistamine. 2.1.5 Ergonoomilise ja ohutu töökeskkonna loomine. 2.1.6 Eseme valmistamine ja viimistlemine. A.2.2 Rahvarõivaste ja nendega seonduvate teenuste turundamine 2.2.1 Toodete ja teenuste kujundamine. 2.2.2 Toodete ja teenuste kaubastamine. 2.2.3 Nõustamine. 2.2.4 Käsitööettevõtte majandamine. Tööaeg on paindlik. Töö võib olla füüsiliselt pingutav, sundasendit nõudev, kiire tempoga. Kokku võib puutuda tolmu ja müraga, mis võivad kujutada ohtu tervisele allergia vms), mistõttu tuleb kasutada töökaitsevahendeid ja järgida tööohutusnõudeid. Õmblusmasin, kangasteljed, materjalide töötlemise seadmed ja tarvikud (nõelad, sõrmkübar, käärid, vardad jm). Töö eeldab käelist osavust, vastupidavust sundasendis töötamiseks ja head nägemist. Vajalik on loogiline mõtlemine, nägemismälu, ruumiline kujutlusvõime, proportsioonitunnetus, õpivalmidus, vastutustunne, kontsentreerumis- ja kohanemisvõime, loovus ning tulemustele orienteeritus. Rahvarõivameistriks saab õppeasutuses õppides ja kutsealal töötades või erialasel koolitusel ja kutsealal töötades. Kasuks tulevad õmbleja, konstrueerija, köösneri, kingsepa, kübarategija jt tekstiilkäsitööga seotud kutseoskused. Ettevõtja, huviringijuht, maakonna rahvarõiva ala nõustaja. 6. taseme rahvarõivameistri kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1- B.2.2 tõendamine, vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.3-B.2.4 ning läbiva kompetentsi B.2.5 tõendamine. Rahvarõivaste komplekteerimine ja üksikesemete valmistamine 6 Rahvarõivaste ja nendega seonduvate teenuste turundamine 6 Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.3-B.2.4 Nõustamine 6 Käsitööettevõtte majandamine 6 Rahvarõivameister, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Käsitöömeister, tase 7 Master of folk art and crafts, level 7 2 Rahvakunsti- ja käsitöömeister V (versioon 1) Klaasipuhumismeister, tase 7 Rahvarõivameister, tase 7 Tekstiilimeister, tase 7 Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Tekstiilkäsitööline 14 2013-05-28 2013-05-28 2018-04-24 7 7 2355 Huvikoolide ja eratundide kunstiõpetajad 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Käsitöömeistri kutse-eetika Kai Kiudsoo-Värv Eesti Klaasikunstnike Ühendus Kateriin Rikken Rikkeriin Klaas OÜ Mare Saare Eesti Kunstiakadeemia Inna Soonurm SA Innove Eili Soon Olustvere TMK Kadi Pajupuu Tekstiilikunstnike Liit Pille Kivihall Eesti Nahakunstnike Liit Ave Matsin Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Liisa Tomasberg Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Anu Randmaa Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Silja Nõu OÜ Kodukäsitöö Maret Lehis OÜ Pilem Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Käsitöömeister, tase 7 kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamise ning kompetentsuse hindamise alus. Käsitöömeister 7 valmistab erineva keerukusastmega tehniliselt viimistletud, kõrgekvaliteedilisi, esteetilisi ja funktsionaalsetele nõuetele vastavaid käsitööesemeid traditsioonilises ja kaasaegsetes tehnikates. Ta vastututab oma ja teiste töötajate ning alltöövõtjate töötulemuste eest (nt tellimuste kvaliteet ja õigeaegne täitmine, tööprotsessi järjepidevus). Keerulistele tööülesannetele läheneb ta uuenduslikult ja loovalt. Tema tegevusel on tähtis ning positiivne mõju valdkonna käsitöö arengule. Käsitöömeister võib tegutseda käsitööettevõtja, käsitööliste koolitaja, konsultandina või arendusspetsialistina. Käsitöömeister spetsialiseerub klaasipuhumisele, tekstiilkäsitööle või rahvarõivaste valmistamisele ning sellega seotud koolitusele, arendustegevusele, juhtimisele nõustamisele või ettevõtte majandamisele. Klaasipuhumismeister valmistab piibuga puhudes ja/või käsitsi tööriistadega vormides klaasesemeid ja väikesarju koostöös kunstnikuga või iseseisvalt. Rahvarõivameister komplekteerib piirkondlikul (Lõuna-, Põhja-, Lääne-Eesti ja saared) tasandil eesti rahvarõiva* kostüüme ja valmistab ise suurema osa komplekti esemetest. Ta määrab oma valitud piirkonna ulatuses rahvarõivaste kihelkondliku päritolu ja ajastu. Rahvarõivameistri kompetentsust laiendavad rahvuslike vööde ja paelte, pitside, ehete, peakatete, jalanõude jt rahvarõivastega seotud esemete valmistamine. Tekstiilimeister kavandab ja valmistab ühes tekstiilitöö põhitehnikas nüüdisaegsetel tehnoloogiatel ja pärimusteabel põhinevaid tekstiilesemeid (nt unikaalesemeid või väikesarju, ajalooliste tekstiilesemete koopiad). Lisaks on ta omandanud ühe tekstiilitöö eritehnika või valmistusviisi: nt tekstiili viimistlus "materjali muutmine", uuenduslik viltimine, tekstiilist mänguasjade ja nukkude valmistamine jms. Seonduvad kutsed: Tekstiilkäsitöö valmistaja, tase 3 (sh tekstiilkäsitöö valmistaja osakutsed), Tekstiilikäsitöö sell, tase 4, Tekstiilikäsitööline, tase 5, Tekstiilimeister, tase 6, Klaasipuhuja sell, tase 4, Klaasipuhuja, tase 5. *Rahvarõivaiks loetakse Eesti talupoja rõivastust alates 1700 a kuni linnamoelisele rõivastusele üleminekuni 19 saj II poolel. Esimesel rahvuslikul ärkamisajal kuulutati talurahva pidurõivas Eesti pidulikuks rahvarõivaks. A.2.1 Käsitööesemete valmistamine. 2.1.1 Kavandamine ja valmistustehnika valimine. 2.1.2 Töö planeerimine ja ettevalmistamine. 2.1.3 Materjalide varumine ja ettevalmistamine. 2.1.4 Eseme valmistamine ja viimistlemine. A.2.2 Käsitöötoodete ja teenuste turundus ja müük. 2.2.1 2.2.1 Toodete ja -teenuste väljaarendamine. 2.2.2 Toodete ja teenuste kaubastamine. A 2.3 Nõustamine. A 2.4 Koolitamine. A 2.5 Arendustegevus A.2.6 Käsitööettevõtte majandamine. Käsitöömeister töötab paindliku tööajaga, töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt, vajaduse korral tuleb olla valmis hooajatööks ja töötamiseks puhkepäevadel. Kokku võib puutuda tolmu ja keemiliste ainetega, mis võib esile kutsuda allergiat vms. Oluline on järgida ergonoomilisi töövõtteid, kasutada kaitsevahendeid ning järgida ohutusnõudeid. Klaasipuhumisel kasutatavad töövahendid: elektri- ja/või gaasiseadmed, käsitööriistad ning töövahendid (rullimislaud, puhumisvormid, seadmete tööd reguleeriv tarkvara jm). Tekstiilkäsitöö ja rahvarõivaste valmistamisel kasutatavad töövahendid: õmblusmasinad, kangasteljed, viimistlusseadmed, nõelad, käärid, heegelnõelad, vardad, sõrmkübar jm. Töös on oluline loogiline mõtlemine, nägemismälu, ruumiline kujutlusvõime, kontsentreerumisvõime ja proportsioonitunnetus. Vajalik on füüsiline vastupidavus, nägemine, kuulmine (oluline klaasipuhujal), osavus (liigutuste täpsus ja kiirus, koordinatsioon). Eduka töötamise eelduseks on kohanemis-, koostöö- ja õppimis- ning otsustusvõime, loovus, uuendusmeelsus ja ettevõtlikkus. Käsitöömeistriteks saab õppeasutuses õppides ja erialal töötades või erialal töötades ja end pidevalt täiendades. Tekstiili- ja rahvarõivameistrile on kasuks rõivaste õmbleja/rätsepa, konstrueerija, köösneri, kingsepa, kübarategija tekstiilkäsitööga seotud kutseoskused. Klaasimeister, klaasipuhuja, rahvarõivavalmistaja, rahvarõivameister, kangakuduja, tikkija, silmuskuduja, masinkuduja. Rahvarõivameistri kutse taotlemisel on nõutav tõendada kompetentsid B.2.1 - B.2.2 ja üks kompetents valikust B.2.4 - B.2.5. Tekstiilimeistri kutse taotlemisel on nõutav tõendada kompetentsid B.2.1 - B.2.2 ja vähemalt üks kompetents valikust B.2.3 – B.2.6 Klaasipuhumisemeistri kutse taotlemisel on nõutav tõendada kompetentsid B.2.1 - B.2.2 ja vähemalt üks kompetents valikust B.2.4 - B.2.6. Käsitööesemete valmistamine 7 Käsitöötoodete ja teenuste turundus ja müük 7 Rahvarõivameistri ja klaasipuhumismeistri kutse taotlemisel on nõutav tõendada üks kompetents valikust B.2.4 - B.2.5. Tekstiilimeistri kutse taotlemisel on nõutav tõendada vähemalt üks kompetents valikust B.2.3 – B.2.6 Nõustamine 7 Koolitamine 7 Arendustegevus 7 Käsitööettevõtte majandamine 7 Maamõõdutehnik, tase 4 Land surveyor, level 4 4 Geodeet II (versioon 1) Geodeet II (versioon 2) Geodeet II (versioon 3) Geodeet II (versioon 5) Maamõõdutehnik, tase 4 (versioon 6) Maamõõdutehnik, tase 4 (versioon 7) Maamõõdutehnik, tase 4 (versioon 8) Ehitusgeodeetilised tööd Ehitusgeodeetilised uuringud Katastrimõõdistamine Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Geodeet 25 2013-06-03 2013-06-03 2014-11-20 4 4 3112 Ehitustehnikud 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Tööosad ja tööülesanded Mairolt Kakko OÜ REIB, Eesti Geodeetide Ühing Jaan Kallandi OÜ Metricus, Eesti Geodeetide Ühing Jüri Randjärv Eesti Maaülikool Karin Kollo Maa-amet Toivo Tomingas Maa-amet Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Maamõõdutehnik, tase 4 kutsestandard on aluseks nii kutsehariduse riiklikule õppekavale kui isikute kutsealaste kompetentside hindamisele. Geodeesia (geodaisia – maajagamine (kreeka keeles)) on teadus planeet Maa ja selle pinna osade kuju ja suuruse määramisest, seejuures ka kasutatavatest mõõtmismeetoditest, mõõtmistulemuste matemaatilisest töötlemisest ning maapinna osade kujutamisest tasapinnal kaartide, plaanide ja profiilidena. Geodeedi peamine tööülesanne on geodeetiliste tööde tegemine ehitusobjektidel, planeeringu- ja projekteerimisaladel: esmalt mõõdistustööd objektil ning seejärel saadud andmete töötlemine, analüüsimine, tõlgendamine ja vormistamine. Geodeet tegutseb vastavalt erialale erinevates valdkondades: ehitusgeodeetilised tööd, insenertehnilised eritööd, kõrgema geodeesiaga seotud tööd, geodeetilised uurimistööd. Tegevusvaldkonnast ja väljakujunenud traditsioonidest lähtuvalt nimetatakse geodeesiaalal töötajat koos maakorraldajaga ka maamõõtjaks. Geodeesia kutsealal on kutsed neljal tasemel: Maamõõdutehnik, tase 4; Geodeet, tase 5; Geodeet, tase 6 ja Geodeet, tase 7. Käesolevas kutsestandardis kirjeldatakse 4. taseme maamõõdutehniku kutsealaseid kompetentse. Maamõõdutehnik, tase 4 on oskustöötaja, kes töötab geomaatika valdkonnaga seotud ettevõtetes ja asutustes. Tema peamine tööülesanne on geodeetiliste tööde tegemine ehitusobjektidel, geodeetiliste ja maakorralduslike tööde tegemine katastriüksustel ning planeeringu- ja projekteerimisaladel. Maamõõdutehnik, tase 4 täidab nii tavapäraseid kui ka uudseid tööülesandeid, valides ja kasutades nende täitmiseks asjakohaseid töövahendeid ja meetodeid. Ta vastutab oma töö kvaliteetse täitmise eest. Tavapärasest suuremat vastutust ja uudset lähenemist nõudvate tööde tegemisel vajab maamõõdutehnik geodeedi või maakorraldaja juhendamist. Maamõõdutehnik peab spetsialiseeruma vähemalt ühele järgnevatest töödest: 1) Ehitusgeodeetilised tööd 2) Ehitusgeodeetilised uuringud 3) Katastrimõõdistustööd A.2.1 Mõõdistustööd objektil 2.1.1 Mõõdistustööde ettevalmistamine 2.1.2 Tahhümeetriliste mõõdistamistööde tegemine 2.1.3 Geodeetiliste satelliitmõõdistamistööde tegemine 2.1.4 Nivelleerimistööde tegemine A.2.2 Mõõtmisandmete töötlemine 2.2.1 Mõõtmisandmete kontrollimine ja analüüs 2.2.2 Geodeetiliste arvutuste tegemine 2.2.3 Geodeetiliste jooniste koostamine 2.2.4 Mõõtmisandmete ja arvutustulemuste dokumenteerimine A.2.3 Ehitusgeodeetilised tööd 2.3.1 Märkimistööde tegemine 2.3.2 Teostus- ja kontrollmõõdistamistööde tegemine 2.3.3 Tehnovõrkude geodeetiline uurimine ja tulemuste dokumenteerimine A.2.4 Ehitusgeodeetilised uuringud 2.4.1 Mõõdistamisvõrkude rajamine 2.4.2 Maa-ala mõõdistamine 2.4.3 Tehnovõrkude geodeetiline uurimine ja tulemuste dokumenteerimine 2.4.4 Maa-ala plaani koostamine A.2.5 Katastrimõõdistustööd 2.5.1 Katastriüksuse piiride määramine 2.5.2 Situatsiooni mõõdistamine 2.5.3 Katastriüksuse plaani koostamine 2.5.4 Pindalade määramine 2.5.5 Katastrimõõdistamise dokumenteerimine Geomaatika kutseala tööosade ja ülesannete võrdlev loetelu on toodud kutsestandardi lisas nr 1 „Tööosad ja tööülesanded“. Maamõõdutehnikud töötavad nii kontoris kui ka välitöödel. Tööaeg on paindlik, sõltuvalt vajadusest tuleb objekte mõõdistada ka väljaspool tavapärast tööaega. Töö iseloom on vahelduv – kontoris töötamine vaheldub välitingimustes töötamisega. Maamõõdutehniku töökeskkonnaga seotud riskifaktorid tulenevad peamiselt liiklusest ning ehitiste, ehitus- ja tööstusobjektide eripärast, seetõttu peab ta rangelt järgima kehtivaid ohutusnõudeid. Teatud olukordades võib juhtuda, et tööülesannete täitmisel tuleb geodeedil siseneda eravaldustesse, riigi piiritsooni või muudele piiratud ligipääsuga territooriumitele. Sellisel juhul on vaja hankida luba nimetatud territooriumil viibimiseks ja töötamiseks. Maamõõdutehniku töövahendid kontoritingimustes on tavapärane kontoritehnika ning erialased tarkvaraprogrammid. Välitingimustes kasutab maamõõdutehnik asjakohaseid instrumente (nt tahhümeeter, nivelliir, GPS-mõõteriistad jne) ning vajaduse korral ka tavapäraseid käsitööriistu nagu labidas, saag, haamer jne. Välitöö objektidel on kohustuslik kanda turvariideid (kiiver, helkurvest). Maamõõdutehniku töö eeldab loogilist mõtlemist, visuaalset mälu, ruumilist kujutlusvõimet. Oluline on ka matemaatiline võimekus ja keskendumisvõime. Maamõõdutehniku töös on vajalikud täpsus, kohusetunne , hea suhtlemisvõime ja enesedistsipliin. Välitöödeks on soovitatav hea füüsiline vorm ja valmisolek tööks erinevates ilmastikutingimustes. Tavapäraselt töötavad 4. taseme maamõõdutehnikutena erialase kutseharidusega ja töökogemusega või erialased täiendkoolitused läbinud ja töökohas praktilised oskused omandanud inimesed. maamõõtja, tehnik-geodeet, maamõõdutehnik Maamõõdutehnik, tase 4 kutsestandard koosneb kahest kohustuslikust (B.2.1-2.2), maamõõdutehniku kutset läbivatest (B.2.6 – 2.10) ning kolmest spetsialiseerumisega seotud kompetentsist (B.2.3-2.5). Selle kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside (B.2.1 ja B.2.2), läbivate kompetentside (B.2.6 – 2.10) ja vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi tõendamine. Mõõdistustööd objektil 4 Mõõtmisandmete töötlemine 4 Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi tõendamine. Kvaliteedi järgimine töös 4 Oma töö planeerimine 4 Suhtlemisoskused ja meeskonnatöö 4 Toimetulek probleemidega 4 Elukestev õpe 4 Geodeet, tase 5 Land surveyor, level 5 5 Geodeet III (versioon 1) Geodeet III (versioon 2) Geodeet III (versioon 3) Geodeet III (versioon 4) Geodeet III (versioon 7) Geodeet, tase 5 (versioon 10) Geodeet, tase 5 (versioon 6) Geodeet, tase 5 (versioon 8) Geodeet, tase 5 (versioon 9) Ehitusgeodeetilised tööd Ehitusgeodeetilised uuringud Insenertehnilised geodeesiatööd Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Geodeet 25 2013-06-03 2013-06-03 2013-10-29 5 5 2165 Kartograafid ja maamõõtjad 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Mairolt Kakko OÜ REIB, Eesti Geodeetide Ühing Jaan Kallandi OÜ Metricus, Eesti Geodeetide Ühing Jüri Randjärv Eesti Maaülikool Karin Kollo Maa-amet Toivo Tomingas Maa-amet Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Käesolev kutsestandard on aluseks isikute tööalaste kompetentside hindamisele. Geodeesia (kr geodaisia "maajagamine") on teadus planeet Maa ja selle pinna osade kuju ja suuruse määramisest, seejuures ka kasutatavatest mõõtmismeetoditest, mõõtmistulemuste matemaatilisest töötlemisest ning maapinna osade kujutamisest tasapinnal kaartide, plaanide ja profiilidena. Geodeedi peamine tööülesanne on geodeetiliste tööde tegemine ehitusobjektidel, planeeringu- ja projekteerimisaladel: esmalt mõõdistustööd objektil ning seejärel saadud andmete töötlemine, analüüsimine, tõlgendamine ja vormistamine. Geodeet tegutseb vastavalt erialale erinevates valdkondades: ehitusgeodeetilised tööd, insenertehnilised eritööd, kõrgema geodeesiaga seotud tööd, geodeetilised uurimistööd. Tegevusvaldkonnast ja väljakujunenud traditsioonidest lähtuvalt nimetatakse geodeesiaalal töötajat koos maakorraldajaga ka maamõõtjaks. Geodeesia kutsealal on kutsed neljal tasemel: Maamõõdutehnik, tase 4; Geodeet, tase 5; Geodeet, tase 6 ja Geodeet, tase 7. Käesolevas kutsestandardis kirjeldatakse 5. taseme geodeedi kutsealaseid kompetentse. Geodeet, tase 5 on erialase haridusega spetsialist, kes töötab geomaatika valdkonnaga seotud ettevõtetes ja asutustes. Tema peamine tööülesanne on geodeetiliste tööde tegemine erinevatel objektidel. 5. taseme geodeet töötab üldjuhul iseseisvalt ja vastutab enda töö kvaliteetse täitmise eest. Keerulisemaid töid teeb ta koostöös kõrgema taseme geodeediga. Sõltuvalt tasemest on geodeedil kohustuslik spetsialiseeruda vähemalt ühele, kuid soovi korral võib ta spetsialiseeruda ka mitmele alljärgnevast tegevusvaldkonnast: 1) ehitusgeodeetilised tööd 2) insenertehnilised geodeesiatööd 3) kõrgema geodeesia tööd 4) ehitusgeodeetilised uuringud A.2.1 Mõõdistustööd objektil 2.1.1 Mõõdistustööde ettevalmistamine 2.1.2 Geodeetilise mõõdistamisvõrgu loomine 2.1.3 Tahhümeetriliste mõõdistamistööde tegemine 2.1.4 Geodeetiline satelliitmõõdistamine 2.1.5 Nivelleerimistööde tegemine A.2.2 Mõõtmisandmete töötlemine 2.2.1 Mõõtmisandmete kontrollimine ja analüüsimine 2.2.2 Arvutuste tegemine 2.2.3 Jooniste koostamine 2.2.4 Mõõtmisandmete ja arvutustulemuste dokumenteerimine A.2.3 Ehitusgeodeetilised tööd 2.3.1 Kõrgusliku ja plaanilise ehitusvõrgu rajamine 2.3.2 Ehitusgeodeetiliste märkimistööde tegemine 2.3.3 Ehitiste (sh tehnorajatiste) teostus- ja kontrollmõõdistamistööde tegemine ja dokumenteerimine A.2.4 Insenertehnilised geodeesiatööd 2.4.1 Hoonete arhitektuurne mõõdistamine ja jooniste koostamine 2.4.2 Keerukamate rajatiste mõõdistamine ja jooniste koostamine 2.4.3 Ajalooliste ehitiste (sh varemete) mõõdistamine 2.4.4 Ehitiste deformatsioonide mõõdistamine 2.4.5 Materjalimahtude mõõdistamine ja arvutamine 2.4.6 Spetsiifiliste rajatiste kalibreerimine ja pasportiseerimine 2.4.7 Hüdrograafiliste mõõdistustööde tegemine A.2.5 Ehitusgeodeetilised uuringud 2.5.1 Mõõdistamisvõrkude rajamine 2.5.2 Maa-ala mõõdistamine 2.5.3 Tehnovõrkude uurimine ja tulemuste dokumenteerimine 2.5.4 Maa-ala plaani koostamine Geomaatika kutseala tööosade ja ülesannete võrdlev loetelu on toodud kutsestandardi lisas nr 1 „Tööosad ja tööülesanded“. Geodeedid töötavad nii kontoris kui KA välitöödel. Tööaeg on paindlik, sõltuvalt vajadusest tuleb objekte mõõdistada ka väljaspool tavapärast tööaega. Töö iseloom on vahelduv – kontoris töötamine vaheldub välitingimustes töötamisega. Geodeedi töökeskkonnaga seotud riskifaktorid tulenevad peamiselt liiklusest ning ehituste, ehitus- ja tööstusobjektide eripärast, seetõttu peab ta rangelt järgima kehtivaid ohutusnõudeid. Teatud olukordades võib juhtuda, et tööülesannete täitmisel tuleb geodeedil siseneda eravaldustesse, riigi piiritsooni või muudele piiratud ligipääsuga territooriumitele. Sellisel juhul on vaja hankida luba nimetatud territooriumil viibimiseks ja töötamiseks. Geodeedi töövahendid kontoritingimustes on kontoritehnika ning erialased tarkvaraprogrammid. Välitingimustes kasutab geodeet asjakohaseid instrumente (näit. tahhümeeter, nivelliir, GPS-mõõteriistad jne.) ning vajaduse korral ka tavapäraseid käsitööriistu nagu labidas, saag, haamer jne. Välitöö objektidel on kohustuslik kanda turvavarustust (kiiver, helkurvest). Geodeedi töö eeldab loogilist mõtlemist ja analüüsivõimet, visuaalset mälu, ruumilist kujutlusvõimet. Oluline on ka matemaatiline võimekus ja keskendumisvõime. Geodeeditöös on vajalikud avatus ja hea suhtlemisoskus, täpsus, kohusetunne, hea suhtlemisvõime, enesedistsipliin ja stressitaluvus. Välitöödeks on soovitatav hea füüsiline vorm ja valmisolek tööks erinevates ilmastikutingimustes. 5. taseme geodeedina töötajal on erialane haridus ja läbitud täiendkoolitused ning kellel on praktiline töökogemus geodeesia valdkonnas. Geodeet, maamõõtja Geodeet, tase 5 kutsestandard koosneb kahest kohustuslikust (B.2.1-2.2), geodeedi kutset läbivatest (B.2.6 – 2.12) ning kolmest spetsialiseerumisega seotud kompetentsist (B.2.3-2.5). 5. taseme geodeedi kutse saamiseks on nõutav kohustuslike kompetentside (B.2.1 ja B.2.2), kutset läbivate kompetentside (B.2.6 – 2.12) ning vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi (B.2.3 - 2.5) tõendamine. Spetsialiseerumisel insenertehnilistele geodeesiatöödele (B.2.4) tuleb taotlejal tõendada kohustuslike (B.2.1 – B.2.2), kutset läbivate kompetentside (B.2.6 – 2.12) ja vähemalt kahte nimetatud spetsialiseerumise all kirjeldatud tegevusnäitajat. Mõõdistustööd objektil 5 Mõõtmisandmete töötlemine 5 5. taseme geodeedi kutse saamiseks on nõutav kohustuslike kompetentside (B.2.1 ja B.2.2), kutset läbivate kompetentside (B.2.6 – 2.12) ning vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi (B.2.3 - 2.5) tõendamine. Spetsialiseerumisel insenertehnilistele geodeesiatöödele (B.2.4) tuleb taotlejal tõendada kohustuslike (B.2.1 – B.2.2), kutset läbivate kompetentside (B.2.6 – 2.12) ja vähemalt kahte nimetatud spetsialiseerumise all kirjeldatud tegevusnäitajat. Kvaliteedi järgimine töös 5 Oma töö planeerimine 5 Suhtlemisoskused ja meeskonnatöö 5 Toimetulek probleemidega 5 Elukestva õppe protsessis osalemine 5 Keelteoskus 5 Arvuti kasutamise oskused 5 Geodeet, tase 6 Land surveyor, level 6 4 Geodeet IV (versioon 1) Geodeet IV (versioon 2) Geodeet IV (versioon 3) Geodeet, tase 6 (versioon 5) Geodeet, tase 6 (versioon 6) Geodeet, tase 6 (versioon 7) Geodeet, tase 6 (versioon 8) Ehitusgeodeetilised tööd Ehitusgeodeetilised uuringud Insenertehnilised geodeesiatööd Kõrgema geodeesia tööd Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Geodeet 25 2013-06-03 2013-06-03 2013-10-29 6 6 2165 Kartograafid ja maamõõtjad 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Mairolt Kakko OÜ REIB, Eesti Geodeetide Ühing Jaan Kallandi OÜ Metricus, Eesti Geodeetide Ühing Jüri Randjärv Eesti Maaülikool Karin Kollo Maa-amet Toivo Tomingas Maa-amet Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Käesolev kutsestandard on aluseks isikute tööalase kompetentsuse hindamisele. Geodeesia (kr geodaisia "maajagamine") on teadus planeet Maa ja selle pinna osade kuju ja suuruse määramisest, seejuures ka kasutatavatest mõõtmismeetoditest, mõõtmistulemuste matemaatilisest töötlemisest ning maapinna osade kujutamisest tasapinnal kaartide, plaanide ja profiilidena. Geodeedi peamine tööülesanne on geodeetiliste tööde tegemine ehitusobjektidel, planeeringu- ja projekteerimisaladel: esmalt mõõdistustööd objektil ning seejärel saadud andmete töötlemine, analüüsimine, tõlgendamine ja vormistamine. Geodeet tegutseb vastavalt erialale erinevates valdkondades: ehitusgeodeetilised tööd, insenertehnilised eritööd, kõrgema geodeesiaga seotud tööd, geodeetilised uurimistööd. Tegevusvaldkonnast ja väljakujunenud traditsioonidest lähtuvalt nimetatakse geodeesiaalal töötajaid koos maakorraldajaga ka maamõõtjaks. Geodeesia kutsealal on kutsed neljal tasemel: Maamõõdutehnik, tase 4; Geodeet, tase 5; Geodeet, tase 6 ja Geodeet, tase 7. Käesolevas kutsestandardis kirjeldatakse 6. taseme geodeedi kutsealaseid kompetentse. Geodeet, tase 6 on spetsialist, kes töötab geomaatika valdkonnaga seotud ettevõtetes ja asutustes. Tema peamine tööülesanne on geodeetiliste tööde tegemine erinevatel objektidel. Geodeet, tase 6 töötab keerulistes ja ettearvamatutes olukordades ning leiab operatiivselt lahendusi tekkinud probleemidele. Ta vastutab töörühma töö kvaliteetse täitmise eest. Vajaduse korral konsulteerib kõrgema taseme geodeediga. Sõltuvalt tasemest on geodeedil kohustuslik spetsialiseeruda vähemalt ühele, kuid soovi korral ka mitmele alljärgnevast tegevusvaldkonnast: 1) ehitusgeodeetilised tööd 2) ehitusgeodeetilised uuringud 3) kõrgema geodeesia tööd 4) insenertehnilised geodeesiatööd A.2.1 Mõõdistustööd objektil 2.1.1 Mõõdistustööde ettevalmistamine 2.1.2 Geodeetilise mõõdistamisvõrgu loomine 2.1.3 Tahhümeetriliste mõõdistamistööde tegemine 2.1.4 Geodeetiline satelliitmõõdistamine 2.1.5 Nivelleerimistööde tegemine A.2.2 Mõõtmisandmete töötlemine 2.2.1 Mõõtmisandmete kontrollimine ja analüüsimine 2.2.2 Arvutuste tegemine 2.2.3 Jooniste koostamine 2.2.4 Mõõtmisandmete ja arvutustulemuste dokumenteerimine A.2.3 Ehitusgeodeetilised tööd 2.3.1 Kõrgusliku ja plaanilise ehitusvõrgu rajamine 2.3.2 Ehitusgeodeetiliste märkimistööde tegemine 2.3.3 Ehitiste (sh tehnorajatiste) teostus- ja kontrollmõõdistamistööde tegemine ja dokumenteerimine A.2.4 Insenertehnilised geodeesiatööd 2.4.1 Hoonete arhitektuurne mõõdistamine ja jooniste koostamine 2.4.2 Keerukamate rajatiste mõõdistamine ja jooniste koostamine 2.4.3 Ajalooliste ehitiste (sh varemete) mõõdistamine 2.4.4 Ehitiste deformatsioonide mõõdistamine 2.4.5 Materjalimahtude mõõdistamine ja arvutamine 2.4.6 Spetsiifiliste rajatiste kalibreerimine ja pasportiseerimine 2.4.7 Hüdrograafiliste mõõdistustööde tegemine A.2.5 Ehitusgeodeetilised uuringud 2.5.1 Mõõdistamisvõrkude rajamine 2.5.2 Maa-ala mõõdistamine 2.5.3 Tehnovõrkude uurimine ja tulemuste dokumenteerimine 2.5.4 Maa-ala plaani koostamine 2.5.5 Vajalike kooskõlastuste hankimine A.2.6 Kõrgema geodeesia tööd 2.6.1 Kohalike geodeetiliste võrkude projekteerimine 2.6.2 Kohalike geodeetiliste võrkude rajamine ja rekonstrueerimine 2.6.3 Riiklike geodeetiliste võrkude rajamine ja rekonstrueerimine 2.6.4 Koordinaatsüsteemide vahelised teisendused ja teisendusparameetrite määramine Geomaatika kutseala tööosade ja ülesannete võrdlev loetelu on toodud kutsestandardi lisas nr 1 „Tööosad ja tööülesanded“. Geodeedid töötavad nii kontoris kui ka välitöödel. Tööaeg on paindlik, sõltuvalt vajadusest tuleb objekte mõõdistada ka väljaspool tavapärast tööaega. Töö iseloom on vahelduv – kontoris töötamine vaheldub välitingimustes töötamisega. Geodeedi töökeskkonnaga seotud riskifaktorid tulenevad peamiselt liiklusest ning ehituste, ehitus- ja tööstusobjektide eripärast, seetõttu peab ta rangelt järgima kehtivaid ohutusnõudeid. Teatud olukordades võib juhtuda, et tööülesannete täitmisel tuleb geodeedil siseneda eravaldustesse, riigi piiritsooni või muudele piiratud ligipääsuga territooriumitele. Sellisel juhul on vaja hankida luba nimetatud territooriumil viibimiseks ja töötamiseks. Geodeedi töövahendid kontoritingimustes on kontoritehnika ning erialased tarkvaraprogrammid. Välitingimustes kasutab geodeet asjakohaseid instrumente (nt tahhümeeter, nivelliir, GPS-mõõteriistad jne.) ning vajaduse korral ka tavapäraseid käsitööriistu nagu labidas, saag, haamer jne. Välitöö objektidel on kohustuslik kanda turvavarustust (kiiver, helkurvest). Geodeedi töö eeldab loogilist mõtlemist ja analüüsivõimet, visuaalset mälu, ruumilist kujutlusvõimet. Oluline on ka matemaatiline võimekus ja keskendumisvõime, otsustus- ja planeerimisvõime. Geodeeditöös on vajalikud avatus ja hea suhtlemisoskus, täpsus, kohusetunne, enesedistsipliin ja stressitaluvus. Välitöödeks on soovitatav hea füüsiline vorm ja valmisolek tööks erinevates ilmastikutingimustes. 6. taseme geodeedina töötajal on erialane kõrgharidus, läbitud täiendkoolitused ning kellel on praktiline töökogemus geodeesia valdkonnas. Geodeet, maamõõtja Geodeet, tase 6 kutsestandard koosneb kahest kohustuslikust (B.2.1-2.2) ja neljast spetsialiseerumisega seotud kompetentsist (B.2.3-2.6). 6. taseme geodeedi kutse saamiseks on nõutav kohustuslike kompetentside (B.2.1 ja B.2.2) ja vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi (B.2.3 - 2.6) tõendamine. Standardi lõpuosas B.2.7 - B.2.13 kirjeldatud „Läbivad kompetentsid“ ja „Läbivad teadmised“ kehtivad kõikide eelpool loetletud (B.2.1 – B.2.6) kompetentside kohta. Spetsialiseerumisel kõrgema geodeesia töödele tuleb taotlejal tõendada kohustuslike (B.2.1 – B.2.2), läbivate (B.2.7 – B.2.13) ja spetsialiseerumise (B.2.5) all kirjeldatud tegevusnäitaja 2 (kohalike geodeetiliste võrkude rajamine ja rekonstrueerimine) ning täiendavalt ühe B.2.5 all kirjeldatud vabalt valitud tegevusnäitajat. Spetsialiseerumisel insenertehnilistele geodeesiatöödele (B.2.6) tuleb taotlejal tõendada kohustuslike (B.2.1 – B.2.2), kutset läbivate kompetentside (B.2.6 – 2.13) ja vähemalt kahte nimetatud spetsialiseerumise all kirjeldatud tegevusnäitajat. Mõõdistustööd objektil 6 Mõõtmisandmete töötlemine 6 Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi (B.2.3 - 2.6) tõendamine. Spetsialiseerumisel kõrgema geodeesia töödele tuleb taotlejal tõendada kohustuslike (B.2.1 – B.2.2), läbivate (B.2.7 – B.2.13) ja spetsialiseerumise (B.2.5) all kirjeldatud tegevusnäitaja 2 (kohalike geodeetiliste võrkude rajamine ja rekonstrueerimine) ning täiendavalt ühe B.2.5 all kirjeldatud vabalt valitud tegevusnäitajat. Spetsialiseerumisel insenertehnilistele geodeesiatöödele (B.2.6) tuleb taotlejal tõendada kohustuslike (B.2.1 – B.2.2), kutset läbivate kompetentside (B.2.6 – 2.13) ja vähemalt kahte nimetatud spetsialiseerumise all kirjeldatud tegevusnäitajat. Kvaliteedi järgimine töös 6 Oma töö planeerimine 6 Suhtlemisoskused ja meeskonnatöö 6 Toimetulek probleemidega 6 Elukestva õppe protsessis osalemine 6 Keelteoskus 6 Arvuti kasutamise oskused 6 Geodeet, tase 7 Land surveyor, level 7 4 Geodeesiainsener, tase 7 (versioon 8) Geodeet V (versioon 1) Geodeet V (versioon 2) Geodeet V (versioon 3) Geodeet, tase 7 (versioon 5) Geodeet, tase 7 (versioon 6) Geodeet, tase 7 (versioon 7) Ehitusgeodeetilised tööd Ehitusgeodeetilised uuringud Insenertehnilised geodeesiatööd Kõrgema geodeesia tööd Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Geodeet 25 2013-06-03 2013-06-03 2013-10-29 7 7 2165 Kartograafid ja maamõõtjad 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Mairolt Kakko OÜ REIB, Eesti Geodeetide Ühing Jaan Kallandi OÜ Metricus, Eesti Geodeetide Ühing Jüri Randjärv Eesti Maaülikool Karin Kollo Maa-amet Toivo Tomingas Maa-amet Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Käesolev kutsestandard on aluseks isikute tööalase kompetentsuse hindamisele. Geodeesia (kr geodaisia "maajagamine") on teadus planeet Maa ja selle pinna osade kuju ja suuruse määramisest, seejuures ka kasutatavatest mõõtmismeetoditest, mõõtmistulemuste matemaatilisest töötlemisest ning maapinna osade kujutamisest tasapinnal kaartide, plaanide ja profiilidena. Geodeedi peamine tööülesanne on geodeetiliste tööde tegemine ehitusobjektidel, planeeringu- ja projekteerimisaladel: esmalt mõõdistustööd objektil ning seejärel saadud andmete töötlemine, analüüsimine, tõlgendamine ja vormistamine. Geodeet tegutseb vastavalt erialale erinevates valdkondades: ehitusgeodeetilised tööd, insenertehnilised eritööd, kõrgema geodeesiaga seotud tööd, geodeetilised uurimistööd. Tegevusvaldkonnast ja väljakujunenud traditsioonidest lähtuvalt nimetatakse geodeesiaalal töötajat koos maakorraldajaga ka maamõõtjaks. Geodeesia kutsealal on kutsed järgmistel tasemetel: Maamõõdutehnik, tase 4; Geodeet, tase 5; Geodeet, tase 6 ja Geodeet, tase 7. Käesolevas kutsestandardis kirjeldatakse 7. taseme geodeedi kutsealaseid kompetentse. Geodeet, tase 7 on suurte kogemustega tippspetsialist, kes töötab geomaatika valdkonnaga seotud ettevõtetes ja asutustes ja vastutab töörühma töö kvaliteetse täitmise eest. Geodeet, tase 7 töötab keerulistes ja ettearvamatutes olukordades ning vajaduse korral pakub välja innovaatilisi lahendusi tekkinud probleemidele, vajaduse korral töötab välja ja rakendab uusi tehnoloogiaid. Sõltuvalt tasemest on geodeedil kohustuslik spetsialiseeruda vähemalt ühele, kuid soovi korral ka mitmele alljärgnevast tegevusvaldkonnast: 1) ehitusgeodeetilised tööd 2) ehitusgeodeetilised uuringud 3) insenertehnilised geodeesiatööd 4) kõrgema geodeesia tööd A.2.1 Mõõdistustööd objektil 2.1.1 Mõõdistustööde ettevalmistamine 2.1.2 Geodeetilise mõõdistamisvõrgu loomine 2.1.3 Tahhümeetriliste mõõdistamistööde tegemine 2.1.4 Geodeetiline satelliitmõõdistamine 2.1.5 Nivelleerimistööde tegemine A.2.2 Mõõtmisandmete töötlemine 2.2.1 Mõõtmisandmete kontrollimine ja analüüsimine 2.2.2 Arvutuste tegemine 2.2.3 Jooniste koostamine 2.2.4 Mõõtmisandmete ja arvutustulemuste dokumenteerimine A.2.3 Ehitusgeodeetilised tööd 2.3.1 Kõrgusliku ja plaanilise ehitusvõrgu rajamine 2.3.2 Ehitusgeodeetiliste märkimistööde tegemine 2.3.3 Ehitiste (sh tehnorajatiste) teostus- ja kontrollmõõdistamistööde tegemine ja dokumenteerimine A.2.4 Insenertehnilised geodeesiatööd 2.4.1 Hoonete arhitektuurne mõõdistamine ja jooniste koostamine 2.4.2 Keerukamate rajatiste mõõdistamine ja jooniste koostamine 2.4.3 Ajalooliste ehitiste (sh varemete) mõõdistamine 2.4.4 Ehitiste deformatsioonide mõõdistamine 2.4.5 Materjalimahtude mõõdistamine ja arvutamine 2.4.6 Spetsiifiliste rajatiste kalibreerimine ja pasporteerimine 2.4.7 Hüdrograafiliste mõõdistustööde tegemine A.2.5 Ehitusgeodeetilised uuringud 2.5.1 Mõõdistamisvõrkude rajamine 2.5.2 Maa-ala mõõdistamine 2.5.3 Tehnovõrkude uurimine ja tulemuste dokumenteerimine 2.5.4 Vajalike kooskõlastuste hankimine A.2.6 Kõrgema geodeesia tööd 2.6.1 Kohalike geodeetiliste võrkude projekteerimine 2.6.2 Riiklike geodeetiliste võrkude projekteerimine 2.6.3 Kohalike geodeetiliste võrkude rajamine ja rekonstrueerimine 2.6.4 Riiklike geodeetiliste võrkude rajamine ja rekonstrueerimine 2.6.5 Gravimeetriliste võrkude rajamine 2.6.6 Koordinaatsüsteemide vahelised teisendused ja teisendusparameetrite määramine Geomaatika kutseala tööosade ja ülesannete võrdlev loetelu on toodud kutsestandardi lisas nr 1 „Tööosad ja tööülesanded“. Geodeedid töötavad nii kontoris kui ka välitöödel. Tööaeg on paindlik, sõltuvalt vajadusest tuleb objekte mõõdistada ka väljaspool tavapärast tööaega. Töö iseloom on vahelduv – kontoris töötamine vaheldub välitingimustes töötamisega. Geodeedi töökeskkonnaga seotud riskifaktorid tulenevad peamiselt liiklusest ja ehituste, ehitus- ja tööstusobjektide eripärast, seetõttu peab ta rangelt järgima kehtivaid ohutusnõudeid. Teatud olukordades võib juhtuda, et tööülesannete täitmisel tuleb geodeedil siseneda eravaldustesse, riigi piiritsooni või muudele piiratud ligipääsuga territooriumitele. Sellisel juhul on vaja hankida luba nimetatud territooriumil viibimiseks ja töötamiseks. Geodeedi töövahendid kontoritingimustes on kontoritehnika ning erialased tarkvaraprogrammid. Välitingimustes kasutab geodeet asjakohaseid instrumente (nt tahhümeeter, nivelliir, GPS-mõõteriistad jne) ning vajaduse korral ka tavapäraseid käsitööriistu nagu labidas, saag, haamer jne. Välitöö objektidel on kohustuslik kanda turvavarustust (kiiver, helkurvest). Geodeedi töö eeldab loogilist mõtlemist ja analüüsivõimet, visuaalset mälu, ruumilist kujutlusvõimet. Oluline on ka matemaatiline võimekus ja keskendumisvõime, otsustus- ja planeerimisvõime. Geodeeditöös on vajalikud avatus ja hea suhtlemisoskus, täpsus, kohusetunne, enesedistsipliin ja stressitaluvus. Välitöödeks on soovitatav hea füüsiline vorm ja valmisolek tööks erinevates ilmastikutingimustes. 7.taseme geodeedina töötajal on erialane kõrgharidus, läbitud täiendkoolitused ning pikaajaline praktiline töökogemus geodeesia vallas. Geodeet, maamõõtja Geodeet, tase 7 kutsestandard koosneb kahest kohustuslikust (B.2.1-2.2) ja neljast spetsialiseerumisega seotud kompetentsist (B.2.3-2.6). 7. taseme geodeedi kutse saamiseks on nõutav kohustuslike kompetentside (B.2.1 ja B.2.2) ja vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi (B.2.3 - 2.6) tõendamine. Standardi lõpuosas B.2.7 - B.2.13 kirjeldatud „Läbivad kompetentsid“ ja „Läbivad teadmised“ kehtivad kõikide eelpool loetletud (B.2.1 – B.2.6) kompetentside kohta. Spetsialiseerumisel kõrgema geodeesia töödele tuleb taotlejal tõendada kohustuslike (B.2.1 – B.2.2), läbivate (B.2.7 – B.2.13) ja spetsialiseerumise (B.2.5) all kirjeldatud tegevusnäitaja 4 (riiklike geodeetiliste võrkude projekteerimine) ning täiendavalt ühe B.2.5 all kirjeldatud vabalt valitud tegevusnäitajat. Spetsialiseerumisel insenertehnilistele geodeesiatöödele (B.2.6) tuleb taotlejal tõendada kohustuslike (B.2.1 – B.2.2), kutset läbivate kompetentside (B.2.6 – 2.13) ja vähemalt kahte nimetatud spetsialiseerumise all kirjeldatud tegevusnäitajat. Mõõdistustööd objektil 7 Mõõtmisandmete töötlemine 7 Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi (B.2.3 - 2.6) tõendamine. Spetsialiseerumisel kõrgema geodeesia töödele tuleb taotlejal tõendada kohustuslike (B.2.1 – B.2.2), läbivate (B.2.7 – B.2.13) ja spetsialiseerumise (B.2.5) all kirjeldatud tegevusnäitaja 4 (riiklike geodeetiliste võrkude projekteerimine) ning täiendavalt ühe B.2.5 all kirjeldatud vabalt valitud tegevusnäitajat. Spetsialiseerumisel insenertehnilistele geodeesiatöödele (B.2.6) tuleb taotlejal tõendada kohustuslike (B.2.1 – B.2.2), kutset läbivate kompetentside (B.2.6 – 2.13) ja vähemalt kahte nimetatud spetsialiseerumise all kirjeldatud tegevusnäitajat. Kvaliteedi järgimine töös 7 Oma töö planeerimine 7 Suhtlemisoskused ja meeskonnatöö 7 Toimetulek probleemidega 7 Elukestva õppe protsessis osalemine 7 Keelteoskus 7 Arvuti kasutamise oskused 7 Massaažiterapeut, tase 6 Massage therapist, level 6 5 Lümfiterapeut, tase 6 (versioon 5) Lümfiterapeut, tase 6 (versioon 6) Lümfiterapeut, tase 6 (versioon 7) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 10) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 11) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 6) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 7) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 8) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 9) Massöör III (versioon 1) Massöör III (versioon 2) Massöör III (versioon 3) Massöör III (versioon 4) Lastemassaažiterapeut, tase 6 Spordimassaažiterapeut, tase 6 Üldmassaažiterapeut, tase 6 Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Massaažiteenused Massöör 14 2013-05-23 2013-05-23 2013-12-10 6 6 3255 Abifüsioterapeudid 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Hele-Leek Ambur Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž Kadri Englas Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus, Eesti Füsioterapeutide Liit Lilli Gross OÜ Grossing Spordimassööride Kool Martin Ilves M.I. Massaažikool Marella Kakkum Kuressaare Ametikool, FIE Alar Krautman Eesti Loodusteraapiate Nõukoda, Krautmani Massaazi- ja Terviseakadeemia Lia Lasn Kalevi Veekeskuse OÜ taastusraviarst Mai-Liis Toivar Eesti Massööride Liit Jelena Viil Kalevi Veekeskuse OÜ, Eesti Spa Liit Massaažiterapeut, tase 6 kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamise ja isikute kompetentsuse hindamise alus. Massaažiterapeudi töö on kliendi/patsiendi organismi häirunud funktsioonide taastamine, tervisehäirete ennetamine ja leevendamine parimal võimalikul viisil, toetades kliendi/patsiendi igapäevast elukvaliteeti. Massaažiterapeut valmistab ette töökoha, loob kontakti masseeritavaga, kogub anamneesi ja masseerib, kasutades korrektseid ja kohaseid massaaživõtteid ning järgib kutse-eetikat. Ta nõustab ja juhendab kliente ning vajadusel soovitab pöörduda tervishoiuspetsialisti poole. Lastemassaažiterapeudi töö on igas vanuses lapsele massaaži teostamine ja lapse suunamine kehaliste harjutuste tegemisele, arvestades lapse ealist arengut ning tervislikku seisundit. Lastemassaažiterapeut töötab tavaliselt tugimeeskonna liikmena, hinnates adekvaatselt oma rolli töös lapsevanema või hooldaja, lastearsti, füsioterapeudi, logopeedi jt spetsialistidega või iseseisvalt. Ta nõustab ja juhendab last ning lapsevanemat, vajadusel soovitab pöörduda teiste spetsialistide poole. Ta nõustab ja juhendab last ning lapsevanemat või hooldajat, vajadusel soovitab pöörduda tervishoiutöötaja ja/või füsioterapeudi poole. Lastemassaažiterapeudi kliendiks on laps koos tema vanema ja/või hooldajaga. Spordimassaažiterapeut töötab tavaliselt iseseisvalt või meeskonna liikmena, kuhu kuuluvad üksiksportlane ja/või võistkond, treener, spordiarst, füsioterapeut. Meeskonnas töötades oskab hinnata adekvaatselt enda rolli .Tema ülesanne on massaažiga sportlaste treenituse taseme ja maksimaalse saavutusvõime sihikindlale tõusule kaasaaitamine ning ajastatud tippvormi säilitamine. Spordimassaažiterapeut kontrollib ja mõjutab oma tööga kõige vahetumalt sportlaste organite talitluslikku seisundit, soodustades koormusjärgseid taastumisprotsesse, ennetamaks üleväsimust, traumasid ja tugiliikumisaparaadi ülekoormushaigusi. A.2.1 Klienditeenindus ja suhtlemine 1. Kliendi vastuvõtmine ja ära saatmine. 2. Massaažiteenuste ja toodete tutvustamine. 3. Klientide teenindamine. A.2.2 Töö dokumentide ja andmebaasiga 1. Töö dokumenteerimine. 2. Oma raamatupidamise korraldamine. 3. Korrektse erialaterminoloogia valdamine. 4. Kliendibaasi haldamine. A.2.3 Massaaž ja selle läbiviimist toetavad tegevused 1. Tööks ettevalmistumine (riietus, juuksed, küüned, hügieen; psühholoogiline valmisolek jm). 2. Töökeskkonna ja töövahendite ettevalmistamine. 3. Töökoha korrashoidmine. 4. Anamneesi kogumine ja kliendi seisundi hindamine ning kliendi ettevalmistamine massaažiks. 5. Massaažiseansi/teraapia planeerimine. 6. Massaaži/teraapia teostamine. 7. Abi ja/või võimlemisvahendite kasutamine. 8. Massaaži/teraapia lõpetamine. 9. Rehabilitatsioonimeeskonna liikmena tegutsemine. 10. Teraapia tulemuste hindamine. A.2.4 Kutse- ja enesearenduslik tegevus 1. Nõustamine. 2. Positiivse õhkkonna loomine. 3. Erialase teabe ja artiklite avaldamine. 4. Koolitamine. 5. Koostöö teiste erialaliitudega. 6. Erialaliidu töös osalemine. Lastemassaaž A.2.5 Ettevalmistused lastemassaažiks ja massaaži teostamine 1. Kontakti loomine. 2. Massaažikabineti ettevalmistamine. 3. Teabe kogumine. 4. Juhiste andmine. Spordimassaaž A.2.6 Ettevalmistused spordimassaažiks ja massaaži teostamine 1. Otstarbelise aparatuuri kasutamine. 2. Tulemuste hindamine. 3. Võistluseelne, võistlusaegne ja võistlusjärgne massaaž. 4. Spordiala spetsiifikast lähtumine. 5. Esmaabi andmine traumade korral. 6. Erinevaite spordimassaaži tehnikate ja meetodite. 7. Spordimassaažiks, sh spordivigastuste ennetamiseks, sobivate tehnikate kasutamine. 8. Tugimeeskonna füsioterapeudi või arsti assisteerimine. 9. Tugede kasutamine (nt ortoosid, teipimine jm). 10. Spordispetsiifiliste õlide, kreemide, salvide jm kasutamine. Üldmassaaži teraapia A.2.7 Ettevalmistused massaažiteraapiaks ja massaaži teostamine Massaažiterapeudi töökeskkond peab olema ergonoomiline, puhas, valgustatud, õhutatud ja soe. Massaažiterapeudi töö eripäraks on vältimatu kehaline kontakt kliendiga, mis loob delikaatse situatsiooni, kus klient peab tundma end turvaliselt. Massaažiterapeut töötab tervishoiu-, sotsiaal-, haridusasutuses või erapraksises. Lastemassaažiterapeudil tuleb arvestada oma kabineti sisustamisel lapse arenguetappide erisustega. Spordimassaaziterapeut töötab spordi- või terviseklubides. Spordimassaažiterapeudi töötab sportlasega individuaalselt või meeskonnaliikmena. Massöör kasutab massaaži teostamisel massaažilauda, massaažimatti, patju, tekke, linasid, õlisid, puhastusvahendeid jms. Kasutab ida- ja läänemeditsiini terapeutilisi abivahendeid (kinesioteip, mähkimiskiled, ravisukad, jms). Lastemassaažiterapeut kasutab ka lastemassaažilauda ja ujutamisvanni ning -vahendeid. Massaažiterapeudi töö eeldab motoorset võimekust, analüüsi- ja sünteesivõimet ning teenindusvalmidust. Massaažiterapeut on empaatiavõimeline, usaldusväärne, koostöövõimeline, kohanemisvõimeline, loominguline, hea pingetaluvusega. Lastemassaažiterapeut on lapsesõbralik. Tavaliselt on massaažiterapeut keskharidusega erialase koolituse läbinud ja töökogemusega isik. Massaažiterapeut, lastemassaažiterapeut ja spordimassaažiterapeut. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentse järgmiselt: Kõigile on kohustuslikud kompetentsid B.2.1 – B.2.4 ja läbiv kompetents B.2.8. Spetsialiseerumistel tuleb tõendada lisaks kohustuslikele kompetentsidele alljärgnevalt: Lastemassaažiterapeut - kompetents B.2.5 Spordimassaažiterapeut - kompetents B.2.6 Üldmassaažiterapeut - kompetents B.2.7. Klienditeenindus ja suhtlemine 5 Töö dokumentide ja andmebaasiga 4 Massaaž ja selle läbiviimist toetavad tegevused 6 Kutse- ja enesearenduslik tegevus 6 Spetsialiseerumistel tuleb tõendada lisaks kohustuslikele kompetentsidele alljärgnevalt: Lastemassaažiterapeut - kompetents B.2.5 Spordimassaažiterapeut - kompetents B.2.6 Üldmassaažiterapeut - kompetents B.2.7. Massaažiterapeut, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Kinnisvarahaldur, tase 4 Technical facilities manager, level 4 7 Kinnisvara haldur II (versioon 3) Kinnisvara haldur II (versioon 4) Kinnisvara haldur II (versioon 5) Kinnisvara haldur II (versioon 6) Kinnisvara nooremhaldur II (versioon 1) Kinnisvara nooremhaldur II (versioon 2) Kinnisvarahaldur, tase 4 (versioon 10) Kinnisvarahaldur, tase 4 (versioon 11) Kinnisvarahaldur, tase 4 (versioon 8) Kinnisvarahaldur, tase 4 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara haldur 25 2013-06-03 2013-06-03 2015-06-09 4 4 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Kutsestandardis kasutatud mõisted Jüri Kröönström Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit Meelis Pääro Kinnisvarakeskkonna Ekspert OÜ Birgit Hüüs Kaitsevägi Kinnisvarahaldur, tase 4 kutsestandard on aluseks kutsehariduse riiklikule õppekavale ja/või kutsealaste kompetentside hindamisele. 4. taseme kinnisvarahaldur töötab kinnisvarahaldusega tegelevas ettevõttes või mistahes majandusvaldkonna organisatsiooni kinnisvarahaldusega tegelevas struktuuriüksuses. Tema peamised tööülesanded on kinnisvara korrashoiu korraldamine ja järelevalve tegemine, lähtudes osapoolte vahel sõlmitud lepingute sätetest. Selle taseme kinnisvarahaldur töötab üldiselt iseseisvalt, kuid keeruliste olukordade lahendamisel ning strateegiliste otsuste vastuvõtmisel ja rakendamisel vajab ta kõrgema kutsetasemega spetsialisti juhendamist. Ta võtab vastu operatiivseid otsuseid oma volituste piires. A.2.1 Kinnisvara korrashoiu tegevuste strateegiline haldamine. A.2.2 Kinnisvara korrashoiu tegevuste taktikaline haldamine. A.2.3 Kinnisvara korrashoiu tegevuste operatiivne haldamine. Tööosadega seotud tööülesannete loetelu on toodud lisas 1 „Tööosad ja tööülesanded“. Töökeskkond on muutuv, töötada tuleb nii siseruumides kui ka väljas, mistõttu on vajalik hea tervis ja füüsiline vastupidavus. Iga objekt (kinnistu) on kinnisvarahaldajale kinnistu arhitektuuriliste eripärade ja kliendi soovide tõttu erinev ning nõuab personaalset lähenemist. Tööaeg on otseses sõltuvuses kinnistul tekkivatest probleemidest, mistõttu tuleb arvestada, et väljakutse võidakse esitada ka õhtusel või öisel ajal ning nädalavahetustel. Kinnisvarahaldur kasutab oma töös tavapäraseid bürootöö- ja kommunikatsioonivahendeid, kontoritarkvara, mõõtmis- ja kontrollseadmeid. Kinnisvarahaldurina töötamine eeldab teenindus- ja suhtlemisvalmidust ning avatust. Inimestega suhtlemine nõuab meeldivat ja viisakat käitumist, rahulikku meelt, kannatlikkust ja paindlikkust. Kutsealal töötamiseks vajalike isikuomaduste hulka kuuluvad ka planeerimis- ja juhtimisoskus, koostöövalmidus, täpsus, hoolikus, kohusetunne ja ausus, enesedistsipliin ja usaldatavus. Samuti tuleb erinevates olukordades kasuks pingetaluvus. 4. taseme kinnisvarahaldurina töötavad tavapäraselt inimesed, kellel on: a) vähemalt keskharidus ja kes on oma kutsealased oskused omandanud kutsealaste täienduskoolituste ja tööpraktikaga; b) kes on kutseõppeasutuses läbinud täies mahus vastava riikliku õppekava. Halduri abi, nooremhaldur, halduri assistent Kinnisvarahaldur, tase 4 kutsestandard koosneb kolmest kohustuslikust (B.2.1. - B.2.3.) ja kuuest kinnisvarahalduri kutset läbivast kompetentsist (B.2.4 – B.2.9). Kutse taotlemisel on vajalik kõikide kompetentside tõendamine. Kinnisvara korrashoiu tegevuste strateegiline haldamine 4 Kinnisvara korrashoiu tegevuste taktikaline haldamine 4 Kinnisvara korrashoiu tegevuste operatiivne haldamine 4 Kutse-eetika põhimõtete järgimine 4 Meeskonnatöös osalemine 4 Enesearendamine, elukestva õppe protsessis osalemine 4 Keskkonnahoidliku tööstiili hoidmine 4 Keeleoskus 4 Arvuti kasutamise oskus 4 Maaler, tase 4 esmane kutse Painter, level 4 VET level 1 Maaler, tase 4 esmane kutse (versioon 2) Maaler, tase 4 esmane kutse (versioon 3) Maaler, tase 4 esmane kutse (versioon 4) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitusviimistlus Maaler 25 2013-06-03 2013-06-03 2014-10-19 4 4 7131 Ehitusmaalrid jms töölised 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Tööosad ja tööülesanded Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Timo Torni Edictum OÜ Jaan Vikat MTÜ Eesti Maalrite Liit Tõnu Armulik Tallinna Ehituskool Terje Jaksen Tallinna Ehituskool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Käesolev kutsestandard on aluseks ehitusviimistleja riikliku õppekava väljatöötamisele ning inimeste kutsealaste kompetentside hindamisele. Ehitusviimistlejad töötavad valdavalt ehitus- ja kinnisvarahooldusettevõtetes. Maalri põhiliseks tööülesandeks on erinevate viimistletavate pindade lõppviimistluse teostamine (nt pindade värvimine, lakkimine, õlitamine jm) ja viimistletavate pindade katmine rullmaterjaliga (nt tapeedi, tekstiili jmt vimistlusmaterjaliga). Tööülesanne hõlmab viimistletavate pindade ettevalmistamist, materjalide arvestust, mõõtulõikamist ja paigaldamist. Esmane kutse on formaalharidusõppe lõpetamisel saadav kutse. Õppeasutus saab esmase kutse andmise õiguse, kui õppekava vastab käesolevale kutsestandardile ja on riiklikult tunnustatud. Maaler, EKR taseme 4 esmase kutse kutsestandard on mõeldud nii ehitusviimistleja riikliku õppekava koostamise aluseks kui isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks. 4. taseme esmase kutse saanud maaler korraldab iseseisvalt oma töökoha ning täidab tööülesandeid kvaliteetselt tavapärastes olukordades. Vastutust nõudvate otsuste vastuvõtmise ning keerulisemate tööde tegemise juures vajab esmast kutset omav maaler juhendamist. A.2.1 Hoonete ja rajatiste sise- ja välispindade värvimine, lakkimine ja õlitamine 2.1.1. Viimistletavate pindade ettevalmistamine 2.1.2. Värvitavate pindade kruntimine, tasandamine ja pahteldamine ning järeltöötlemine 2.1.3. Vuukide ja ühenduskohtade hermetiseerimine 2.1.4. Sise- ja välispindade värvimine 2.1.5. Sise- ja välispindade lakkimine ja õlitamine A.2.2 Seina katmine rullmaterjaliga 2.2.1. Rullmaterjalidega kaetavate pindade ettevalmistamine 2.2.2. Rullmaterjaliga kaetavate pindade tasandamine, pahteldamine, kruntimine ja värvimine 2.2.3. Rullmaterjalide paigaldamine 2.2.4. Rullmaterjalide viimistlemine 2.2.5. Töö käigus tekkinud vigade parandamine A.2.3 Dekoratiiv-viimistlus dekoratiivvärvidega 2.3.1. Proovipinna teostamine ja kooskõlastamine tellijaga 2.3.2. Viimistletavate pindade ettevalmistamine 2.3.3. Dekoratiivvärvi või -värvisüsteemi pinnale kandmine Töö osadega seotud ülesannete loetelu on toodud lisas 1 „Tööosad ja tööülesanded“. Üldjuhul töötavad maalrid täistööajaga (kaheksa tundi päevas, viiel päeval nädalas). Töö toimub nii siseruumides kui ka välitingimustes, sõltuvalt viimistletavast pinnast (sisesviimistlus või välisviimistlus). Töö on füüsiliselt koormav, töörütm on vahelduv ja sõltub täidetavatest tööülesannetest. Töötatakse enamasti seistes, sageli tuleb töötada ebamugavates sundasendites: redelil või tellingul seistes, kummargil, põlviliasendis, käte asend võib olla ka pea kohal. Ettevaatlik tuleb olla komistamiste ja libastumistega. Maalritöös tuleb kokku puutuda tolmu ja erinevate kemikaalidega, mis võivad tundlikel inimestel põhjustada allergiat ning seetõttu on kohustuslik kasutada isikukaitsevahendeid ja kanda kaitseriietust. Vastunäidustatud on allergia värvainete ja lahustite suhtes. Maalri töövahendid on erinevad käsi-tööriistad (pahtlilabidad, pintslid, tapeedi- ja värvirullid jne), masinad ja seadmed (segutrellid, lihvimisseadmed, värvipritsid jne) ning materjalid (kuivsegud, värvid, lakid, liimid, lahustid, rullmaterjalid jne). Maalri töö eeldab lisaks erialastele oskustele korrektsust ja täpsust, hoolikust, kannatlikkust, ruumilist kujutlusvõimet, liigutuste kiirust ja head koordinatsiooni. Oluline on võime töötada nii iseseisvalt kui ka meeskonnas. Vajalikud on ka hea nägemine ja kõrgusetaluvus. Väga olulised on hea tervis ja vastupidavus, sest suurem osa tööpäevast möödub sundasendis. 4. taseme maalri esmane kutse saadakse esmase kutse andmise õigust omavas kutseõppeasutuses vastava kutsekeskhariduse õppe lõpetamisel. Märge selle taseme omistamise kohta kantakse õppekava läbimise korral õppuri hinnetelehele. Maaler, viimistleja Käesolev maaler, tase 4 esmane kutse kutsestandard kirjeldab kutsekeskhariduse õppekava läbinud maalri kutsealaseid kompetentse. Selles kutsestandardis on kirjeldatud kolm kohustuslikku kompetentsi (B.2.1 - 2.3), lisaks maalri kutset läbivad kutsespetsiifilised (B.2.4 - 2.9) ja üldised (B.2.10 - 2.17) kompetentsid. Maalri esmase kutse saamiseks peab õppur tõendama kõik kompetentsid. Hoonete ja rajatiste sise- ja välispindade värvimine, lakkimine ja õlitamine 4 Seina katmine rullmaterjaliga 4 Dekoratiiv-viimistlus dekoratiivvärvidega 4 Materjalide kulu ja tööaja määramine 4 Hooldusvärvimispinna ulatuse määratlemine 4 Nõuetekohase töökoha korraldamine 4 Koostöö teiste töövõtjatega 4 Töövahendite kasutamine ja hoiustamine 4 Tööjuhiste, tehnoloogiate ja kvaliteedinõuete järgmine 4 Töötervishoiu ja tööohutusnõuete järgimine 4 Esmaabi osutamine 4 Ümbritseva keskkonna kaitsmine, jäätmekäitlusnõuete järgimine 4 Meeskonnatöös osalemine 4 Tööalaste otsuste vastuvõtmine ja kohanemine muutuvate oludega 4 Tööalaste tagasilöökidega toime tulemine 4 Tööalase tegevuse planeerimine, täiendõppes osalemine 4 Maaler, tase 4 Painter, level 4 1 Maaler, tase 4 (versioon 2) Maaler, tase 4 (versioon 3) Maaler, tase 4 (versioon 4) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitusviimistlus Maaler 25 2013-06-03 2013-06-03 2014-10-19 4 4 7131 Ehitusmaalrid jms töölised 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Tööosad ja tööülesanded Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Timo Torni Edictum OÜ Jaan Vikat MTÜ Eesti Maalrite Liit Tõnu Armulik Tallinna Ehituskool Terje Jaksen Tallinna Ehituskool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Käesolev kutsestandard on aluseks isikute kutsealase kompetentsuse hindamisele. Ehitusviimistlejad töötavad valdavalt ehitus- ja kinnisvarahooldusettevõtetes. Maalri põhiliseks tööülesandeks on erinevate viimistlevate pindade lõppviimistluse teostamine (nt värvimine, lakkimine, õlitamine jmt) ja viimistletavate pindade katmine rullmaterjaliga (nt tapeedi, tekstiili jmt viimistlusmaterjaliga). Tööülesanne hõlmab viimistlevate pindade ettevalmistamist, materjalide arvestust, mõõtulõikamist ja paigaldamist. Maaler, tase 4 korraldab iseseisvalt oma töökoha ja vastutab oma tööülesannete kvaliteetse täitmise eest. Selle taseme maaler valmistab vajaduse korral ette ja kohaldab asjakohaseid muudatusi töökohal. A.2.1 Hoonete ja rajatiste sise- ja välispindade värvimine, lakkimine ja õlitamine 2.1.1 Viimistletavate pindade ettevalmistamine 2.1.2 Värvitavate pindade kruntimine, tasandamine ja pahteldamine ning järeltöötlemine 2.1.3 Vuukide ja ühenduskohtade hermetiseerimine 2.1.4 Sise- ja välispindade värvimine 2.1.5 Sise- ja välispindade lakkimine ja õlitamine A.2.2 Seina katmine rullmaterjaliga 2.2.1 Rullmaterjalidega kaetavate pindade ettevalmistamine 2.2.2 Rullmaterjaliga kaetavate pindade tasandamine, pahteldamine, kruntimine ja värvimine 2.2.3 Rullmaterjalide paigaldamine 2.2.4 Rullmaterjalide viimistlemine 2.2.5 Töö käigus tekkinud vigade parandamine A.2.3 Dekoratiiv-viimistlustehnikate teostamine dekoratiivvärvidega 2.3.1 Proovipinna teostamine ja kooskõlastamine tellijaga 2.3.2 Viimistletavate pindade ettevalmistamine 2.3.3 Dekoratiivvärvi või -värvisüsteemi pinnale kandmine 2.3.4 Jäljendustehnikate teostamine A.2.4 Madalama tasemega maalrite nõustamine ja juhendamine 2.4.1 Tööga seotud keskkonnariskide hindamine ja juhendatava nõustamine 2.4.2 Töö teostamisel ilmnenud vigade analüüsimine ja parandamise nõustamine 2.4.3 Maalrite juhendamine ja nõustamine tööülesannete täitmisel Töö osadega seotud ülesannete loetelu on toodud lisas 1 „Tööosad ja tööülesanded“. Üldjuhul töötavad maalrid täistööajaga (kaheksa tundi päevas, viiel päeval nädalas). Töö toimub nii siseruumides kui ka välitingimustes, sõltuvalt viimistletavast pinnast (siseviimistlus või välisviimistlus). Töö on füüsiliselt koormav, töörütm on vahelduv ja sõltub täidetavatest tööülesannetest. Töötatakse enamasti seistes, sageli tuleb töötada ebamugavates sundasendites: redelil seistes, kummargil, põlvili asendis, käte asend võib olla ka pea kohal. Ettevaatlik tuleb olla komistamiste ja libastumistega. Maalritöös tuleb kokku puutuda tolmu ja erinevate kemikaalidega, mis võivad tundlikel inimestel põhjustada allergiat ning seetõttu on kohustuslik kasutada isikukaitsevahendeid ja kanda kaitseriietust. Vastunäidustatud on allergia värvainete ja lahustite suhtes. Maalri töövahendid on erinevad käsi-tööriistad (pahtlilabidad, pintslid, tapeedi- ja värvirullid jne), masinad ja seadmed (segutrellid, lihvimisseadmed, värvipritsid jne) ning materjalid (kuivsegud, värvid, lakid, liimid, lahustid, rullmaterjalid jne). Maalri töö eeldab lisaks erialastele oskustele korrektsust ja täpsust, hoolikust, kannatlikkust, ruumilist kujutlusvõimet, liigutuste kiirust ja head koordinatsiooni. Oluline on võime töötada nii iseseisvalt kui ka meeskonnas. Vajalikud on ka hea nägemine ja kõrgusetaluvus. Väga olulised on hea tervis ja vastupidavus, sest suurem osa tööpäevast möödub sundasendis. 4. taseme maalrina töötavatel inimestel on üldjuhul kas erialane kutsekeskharidus ja praktilise töö kogemus ehitusettevõttes või keskharidus ja praktiline töökogemus ehitusettevõttes. Viimasel juhul peab töötaja olema läbinud ka ettevõtlusalase täiendkoolituse. Maaler, viimistleja Käesolevas Maaler, tase 4 kutsestandard koosneb kohustuslikest (B.2.1 - 2.4), maalri kutset läbivatest kutsespetsiifilistest (B.2.5 - 2.11) ja üldistest (B.2.12 - 2.19) kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav kõigi kompetentside tõendamine. Hoonete ja rajatiste sise- ja välispindade värvimine, lakkimine ja õlitamine 4 Seina katmine rullmaterjaliga 4 Dekoratiivviimistlemine dekoratiivvärvidega 4 Madalama kvalifikatsiooniga maalrite nõustamine ja juhendamine 4 Materjalide kulu ja tööaja määramine 4 Hooldusvärvimispinna ulatuse määratlemine 4 Nõuetekohase töökoha korraldamine 4 Koostöö teiste töövõtjatega 4 Materjalide ja pinna omavahelise sobivuse määramine 4 Töövahendite kasutamine ja hoiustamine 4 Klientide teenindamine 4 Tööjuhiste, tehnoloogiate ja kvaliteedinõuete järgmine 4 Töötervishoiu ja tööohutusnõuete järgimine 4 Esmaabi osutamine 4 Ümbritseva keskkonna kaitsmine, jäätmekäitlusnõuete järgimine 4 Meeskonnatöös osalemine 4 Tööalaste otsuste vastuvõtmine ja kohanemine muutuvate oludega 4 Tööalaste tagasilöökidega toime tulemine 4 Tööalase tegevuse planeerimine, täiendõppes osalemine 4 Plaatija, tase 4 esmane kutse Tiler, level 4 VET level 1 Plaatija, tase 4 esmane kutse (versioon 2) Plaatija, tase 4 esmane kutse (versioon 3) Plaatija, tase 4 esmane kutse (versioon 4) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitusviimistlus Plaatija 25 2013-06-03 2013-06-03 2014-10-19 4 4 7122 Põrandategijad ja plaatijad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Tööosad ja tööülesanded Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Timo Torni Edictum OÜ Jaan Vikat MTÜ Eesti Maalrite Liit Tõnu Armulik Tallinna Ehituskool Terje Jaksen Tallinna Ehituskool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Käesolev kutsestandard on aluseks ehitusviimistleja riikliku õppekava väljatöötamisele ning inimeste kutsealaste kompetentside hindamisele. Plaatijad töötavad valdavalt ehitus- ja kinnisvarahooldusettevõtetes. Plaatija põhilised tööülesanded on pindade ettevalmistamine plaatimistööde tegemiseks ja pindade plaatimine. Esmane kutse on formaalharidusõppe lõpetamisel saadav kutse. Õppeasutus saab esmase kutse andmise õiguse, kui õppekava vastab käesolevale kutsestandardile ja on riiklikult tunnustatud. Plaatija, EKR tase 4 esmase kutse kutsestandard on mõeldud aluseks ehitusviimistleja riiklikule õppekavale. 4. taseme esmase kutse saanud Plaatija korraldab iseseisvalt oma töökoha ning täidab tööülesandeid kvaliteetselt tavapärastes olukordades. Vastutust nõudvate otsuste vastuvõtmise ning keerulisemate tööde tegemise juures vajab esmast kutset omav plaatija juhendamist. A.2.1 Pindade ettevalmistamine 2.1.1. Pindade puhastamine 2.1.2. Plaaditavatele pindadele krundi ja hüdroisolatsiooni paigaldamine A. 2.2 Pindade plaatimine 2.2.1. Pindade ettevalmistamine 2.2.2. Plaadi jaotuskavandi koostamine 2.2.3. Pindade plaatimine keraamiliste- ja kiviplaatidega 2.2.4. Plaaditud pindade vuukimine 2.2.5. Plaaditud pindade kaitsmine võimalike kahjustuste eest 2.2.6. Plaaditud pindade remontimine 2.2.7. Töö käigus tekkinud vigade parandamine Tööosadega seotud tööülesannete loetelu „Tööosad ja tööülesanded“ on toodud kutsestandardi Lisas 1. Üldjuhul töötavad plaatijad täistööajaga (kaheksa tundi päevas, viiel päeval nädalas). Töö toimub nii siseruumides kui ka välitingimustes, sõltuvalt plaaditavast pinnast. Töö on füüsiliselt koormav, töörütm on vahelduv ja sõltub täidetavatest tööülesannetest. Töötatakse sageli sundasendites: redelil seistes, põlvili asendis, käte asend võib olla ka pea kohal. Ettevaatlik tuleb olla komistamiste ja libastumistega. Vajalik on kasutada isikukaitsevahendeid: põlvekaitsmeid, tolmumaski, kaitseprille ja –kindaid ning turvajalatseid. Peamised ohud plaatija töös tulenevad kasutatavate elektriliste ja mehaaniliste tööriistade ettevaatamatust käsitsemisest. Plaatijatöös puututakse kokku ka tolmu ja erinevate kemikaalidega, mis võivad ülitundlikel inimestel põhjustada allergiat ning seetõttu on kohustuslik kasutada isikukaitsevahendeid ja kanda kaitseriietust. Plaatija töövahendid on erinevad käsitööriistad (plaadikamm, segukellu, vuugiraud, lõiketangid, plaadinuga, lood jne), seadmed ja mõõteriistad (segutrell, plaadilõikur, frees, laser jne) ning materjalid (kuivsegud, liimid, hermeetikud jne). Plaatija töö eeldab lisaks erialastele oskustele korrektsust ja täpsust, hoolikust, kannatlikkust, ruumilist kujutlusvõimet, liigutuste kiirust ja head koordinatsiooni. Oluline on võime töötada nii iseseisvalt kui ka meeskonnas. Väga olulised on hea tervis ja vastupidavus, sest suurem osa tööpäevast möödub sundasendis. 4. taseme plaatija esmane kutse saadakse esmase kutse andmise õigust omavas kutseõppeasutuses vastava kutsekeskhariduse õppe lõpetamisel. Märge selle taseme omistamise kohta kantakse õppekava läbimise korral õppuri hinnetelehele. plaatija Käesolev plaatija, tase 4 esmane kutse kutsestandard kirjeldab kutsekeskhariduse õppekava läbinud plaatija kutsealaseid kompetentse. Selles kutsestandardis on kirjeldatud kaks kohustuslikku kompetentsi (B.2.1 - 2.2), lisaks plaatija kutset läbivad kutsespetsiifilised (B.2.4 - 2.7) ja üldised (B.2.8 - 2.15) kompetentsid. Plaatija esmase kutse saamiseks peab õppur tõendama kõik kompetentsid. Pindade ettevalmistamine 4 Pindade plaatimine 4 Materjalide kulu ja tööaja määramine 4 Nõuetekohase töökoha korraldamine 4 Koostöö teiste töövõtjatega 4 Materjalide ja pinna omavahelise sobivuse määramine 4 Töövahendite kasutamine ja hoiustamine 4 Tööjuhiste, tehnoloogiate ja kvaliteedinõuete järgmine 4 Töötervishoiu ja tööohutusnõuete järgimine 4 Esmaabi osutamine 4 Ümbritseva keskkonna kaitsmine, jäätmekäitlusnõuete järgimine 4 Meeskonnatöös osalemine 4 Tööalaste otsuste vastuvõtmine ja kohanemine muutuvate oludega 4 Tööalaste tagasilöökidega toime tulemine 4 Tööalase tegevuse planeerimine, täiendõppes osalemine 4 Plaatija, tase 4 Tiler, level 4 1 Plaatija, tase 4 (versioon 2) Plaatija, tase 4 (versioon 3) Plaatija, tase 4 (versioon 4) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitusviimistlus Plaatija 25 2013-06-03 2013-06-03 2014-10-19 4 4 7122 Põrandategijad ja plaatijad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Tööosad ja tööülesanded Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Timo Torni Edictum OÜ Jaan Vikat MTÜ Eesti Maalrite Liit Tõnu Armulik Tallinna Ehituskool Terje Jaksen Tallinna Ehituskool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Käesolev Plaatija, tase 4 kutsestandard on aluseks isikute kutsealase kompetentsuse hindamisele. Plaatijad töötavad valdavalt ehitus- ja kinnisvarahooldusettevõtetes. Plaatija põhilised tööülesanded on pindade ettevalmistamine plaatimistööde tegemiseks ja pindade plaatimine. 4. taseme plaatija korraldab iseseisvalt oma töökoha ja vastutab oma tööülesannete kvaliteetse täitmise eest. Selle taseme plaatija valmistab vajaduse korral ette ja kohaldab asjakohaseid muudatusi töökohal. A.2.1 Pindade ettevalmistamine 2.1.1. Pindade puhastamine 2.1.2. Põrandakallete valamine 2.1.3 Plaaditavatele pindadele krundi ja hüdroisolatsiooni paigaldamine A.2.2 Pindade plaatimine 2.2.1. Pindade ettevalmistamine 2.2.3. Plaadi jaotuskavandi koostamine 2.2.4. Pindade plaatimine keraamiliste- ja kiviplaatidega 2.2.5. Pindade plaatimine looduskividest materjalidega 2.2.6. Plaaditud pindade vuukimine 2.2.7. Plaaditud pindade kaitsmine võimalike kahjustuste eest 2.2.8. Plaaditud pindade remontimine 2.2.9. Töö käigus tekkinud vigade parandamine 2.2.10. Kliendi nõustamine plaaditud pindade hooldamiseks A.2.3 Madalama kvalifikatsiooniga plaatijate nõustamine ja juhendamine 2.3.1. Tööga seotud keskkonnariskide hindamine ja juhendatava nõustamine 2.3.2. Töö teostamisel ilmnenud vigade analüüsimise ja parandamise nõustamine 2.3.3. Plaatija juhendamine ja nõustamine tööülesannete täitmisel Töö osadega seotud ülesannete loetelu on toodud lisas 1 „Tööosad ja -ülesanded“. Üldjuhul töötavad plaatijad täistööajaga (kaheksa tundi päevas, viiel päeval nädalas). Töö toimub nii siseruumides kui ka välitingimustes, sõltuvalt plaaditavast pinnast. Töö on füüsiliselt koormav, töörütm on vahelduv ja sõltub täidetavatest tööülesannetest. Töötatakse sageli sundasendites: redelil seistes, põlvili asendis, käte asend võib olla ka pea kohal. Ettevaatlik tuleb olla komistamiste ja libastumistega. Vajalik on kasutada isikukaitsevahendeid: põlvekaitsmeid, tolmumaski, kaitseprille ja –kindaid ning turvajalatseid. Peamised ohud plaatija töös tulenevad kasutatavate elektriliste ja mehaaniliste tööriistade ettevaatamatust käsitsemisest ning seetõttu on kohustuslik kasutada isikukaitsevahendeid ja kanda kaitseriietust. Plaatijatöös puututakse kokku ka tolmu ja erinevate kemikaalidega, mis võivad ülitundlikel inimestel põhjustada allergiat. Plaatija töövahendid on erinevad käsitööriistad (plaadikamm, segukellu, vuugiraud, lõiketangid, plaadinuga, lood jne), seadmed ja mõõteriistad (segutrell, plaadilõikur, frees, laser jne) ning materjalid (kuivsegud, liimid, hermeetikud jne). Plaatija töö eeldab lisaks erialastele oskustele korrektsust ja täpsust, hoolikust, kannatlikkust, ruumilist kujutlusvõimet, liigutuste kiirust ja head koordinatsiooni. Oluline on võime töötada nii iseseisvalt kui ka meeskonnas. Väga olulised on hea tervis ja vastupidavus, sest suurem osa tööpäevast möödub sundasendis. 4. taseme plaatijana töötavatel inimestel on üldjuhul erialane kutseharidus ja praktiline töökogemus ehitusettevõttes või keskharidus ning praktiline töökogemus ehitusettevõttes. Viimasel juhul peab töötaja olema läbinud ka ettevõtlusalase täiendkoolituse. plaatija Käesolevas plaatija, tase 4 kutsestandardis on kirjeldatud kolm kohustuslikku (B.2.1 - 2.3) kompetentsi, lisaks plaatija kutset läbivad kutsespetsiifilised (B.2.4 - 2.8) ja üldised (B.2.9 - 2.16) kompetentsid. 4. taseme plaatija kutse saamiseks peab taotleja tõendama kõik kompetentsid. Pindade ettevalmistamine 4 Pindade plaatimine 4 Madalama kvalifikatsiooniga plaatijate nõustamine ja juhendamine 4 Materjalide kulu ja tööaja määramine 4 Nõuetekohase töökoha korraldamine 4 Koostöö teiste töövõtjatega 4 Materjalide ja pinna omavahelise sobivuse määramine 4 Töövahendite kasutamine ja hoiustamine 4 Tööjuhiste, tehnoloogiate ja kvaliteedinõuete järgmine 4 Töötervishoiu ja tööohutusnõuete järgimine 4 Esmaabi osutamine 4 Ümbritseva keskkonna kaitsmine, jäätmekäitlusnõuete järgimine 4 Meeskonnatöös osalemine 4 Tööalaste otsuste vastuvõtmine ja kohanemine muutuvate oludega 4 Tööalaste tagasilöökidega toime tulemine 4 Tööalase tegevuse planeerimine, täiendõppes osalemine 4 Põrandakatja, tase 4 esmane kutse Floor Covering Installer, level 4 VET level 1 Põrandakatja, tase 4 esmane kutse (versioon 2) Põrandakatja, tase 4 esmane kutse (versioon 3) Põrandakatja, tase 4 esmane kutse (versioon 4) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitusviimistlus Põrandakatja 25 2013-06-03 2013-06-03 2014-10-19 4 4 7122 Põrandategijad ja plaatijad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Tööosad ja tööülesanded Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Timo Torni Edictum OÜ Jaan Vikat MTÜ Eesti Maalrite Liit Tõnu Armulik Tallinna Ehituskool Terje Jaksen Tallinna Ehituskool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Käesolev kutsestandard on aluseks ehitusviimistleja riikliku õppekava väljatöötamisele ning inimeste kutsealaste kompetentside hindamisele. Ehitusviimistlejad töötavad valdavalt ehitus- ja kinnisvarahooldusettevõtetes. Põrandakatja põhiliseks tööülesandeks on viimistletavate pindade katmine erinevate materjalidega (PVC, tekstiil, parketid jne). Tööülesanne hõlmab ka viimistlevate pindade ettevalmistamist, materjalide arvestust, mõõtulõikamist ja paigaldamist. Esmane kutse on formaalharidusõppe lõpetamisel saadav kutse. Õppeasutus saab esmase kutse andmise õiguse, kui õppekava vastab käesolevale kutsestandardile ja on riiklikult tunnustatud. Põrandakatja, EKR tase 4 esmase kutse kutsestandard on mõeldud aluseks ehitusviimistleja riiklikule õppekavale. 4. taseme esmase kutse saanud põrandakatja korraldab iseseisvalt oma töökoha ning täidab tööülesandeid kvaliteetselt tavapärastes olukordades. Vastutust nõudvate otsuste vastuvõtmise ning keerulisemate tööde tegemise juures vajab esmast kutset omav plaatija juhendamist. A.2.1 PVC plaat- ja rullmaterjalide paigaldamine 2.1.1. PVC plaat- ja rullmaterjalidega kaetavate pindade ettevalmistamine 2.1.2. Materjali jaotuskavandi koostamine ja mustri ja/või kujundi mahamärkimine 2.1.3. Materjalide mõõtulõikamine ja kokkusobitamine 2.1.4. PVC plaat- või rullmaterjalide paigaldamine 2.1.5. Liitekohtade vormistamine A.2.2 Parkettide paigaldamine põrandatele 2.2.1. Parketiga kaetavate põrandapindade ettevalmistamine 2.2.2. Materjali jaotuskavandi koostamine ja mustri ja/või kujundi mahamärkimine 2.2.3. Ujuvparketi paigaldamine 2.2.4. Aluspõrandale liimitava parketi paigaldamine 2.2.5. Liitekohtade vormistamine A.2.3 Tekstiilist plaat- või rullkatete paigaldamine 2.3.1. Tekstiilist plaat- või rullkatetega kaetavate pindade ettevalmistamine 2.3.2. Materjali jaotuskavandi koostamine ja mustri ja/või kujundi mahamärkimine 2.3.3. Materjalide mõõtulõikamine ja kokkusobitamine 2.3.4. Tekstiilist plaat- või rullkatte paigaldamine 2.3.5. Liitekohtade vormistamine A.2.4 Epoksüvaik pinnakatete paigaldamine 2.4.1. Tööde ettevalmistamine 2.4.2. Pindade ettevalmistamine ja kruntimine 2.4.3. Viimistluskihi/süsteemi pinnalekandmine 2.4.4. Mitmekihilise epoksüvaik viimistluskihi/süsteemi pinnalekandmine Töö osadega seotud ülesannete loetelu on toodud lisas 1 „Tööosad ja tööülesanded“. Üldjuhul töötavad põrandakatjad täistööajaga (kaheksa tundi päevas, viiel päeval nädalas). Töö toimub nii siseruumides kui ka välitingimustes, sõltuvalt kaetavatest pindadest. Töö on füüsiliselt koormav, töörütm on vahelduv ja sõltub täidetavatest tööülesannetest. Töötatakse sageli sundasendites: seistes, põlvili asendis või kükakil. Ettevaatlik tuleb olla komistamiste ja libastumistega. Vajalik on kasutada isikukaitsevahendeid: põlvekaitsmeid, tolmumaski, kaitseprille ja –kindaid ning turvajalatseid. Peamised ohud põrandakatja töös tulenevad kasutatavate elektriliste ja mehaaniliste tööriistade ettevaatamatust käsitsemisest. Põrandakatja töös puututakse kokku ka tolmu ja erinevate kemikaalidega, mis võivad ülitundlikel inimestel põhjustada allergiat ning seetõttu on kohustuslik kasutada isikukaitsevahendeid ja kanda kaitseriietust. Põrandakatja töövahendid on erinevad käsitööriistad (lood, käsilõikeriistad, liimikamm, haamrid jne), seadmed ja mõõteriistad (segutrell, frees, laser jne) ning materjalid kuivsegud, liimid, hermeetikud jne). Põrandakatja töö eeldab lisaks erialastele oskustele korrektsust ja täpsust, hoolikust, kannatlikkust, ruumilist kujutlusvõimet, liigutuste kiirust ja head koordinatsiooni. Oluline on võime töötada nii iseseisvalt kui ka meeskonnas. Väga olulised on hea tervis ja vastupidavus, sest suurem osa tööpäevast möödub sundasendis. 4. taseme põrandakatja esmane kutse saadakse esmase kutse andmise õigust omavas kutseõppeasutuses vastava kutsekeskhariduse õppe lõpetamisel. Märge esmase kutse omistamise kohta kantakse õppekava läbimise korral õppuri hinnetelehele. Põrandakatja Käesolev põrandakatja, tase 4 esmane kutse kutsestandard kirjeldab kutsekeskhariduse õppekava läbinud põrandakatja kutsealaseid kompetentse. Selles standardis on kirjeldatud neli kohustuslikku (B.2.1 – B.2.4) kompetentsi, lisaks põrandakatja kutset läbivad kutsespetsiifilised (B.2.5 – B.2.9) ja üldised (B.2.10 – B.2.17) kompetentsid. Põrandakatja esmase kutse saamiseks peab õppur tõendama kõik kompetentsid. PVC plaat- ja rullmaterjalide paigaldamine 4 Parkettide paigaldamine põrandatele 4 Tekstiilist plaat- või rullmaterjali paigaldamine 4 Epoksüvaik pinnakatete paigaldamine 4 Materjalide kulu ja tööaja määramine 4 Nõuetekohase töökoha korraldamine 4 Koostöö teiste töövõtjatega 4 Materjalide ja pinna omavahelise sobivuse määramine 4 Töövahendite kasutamine ja hoiustamine 4 Tööjuhiste, tehnoloogiate ja kvaliteedinõuete järgmine 4 Töötervishoiu ja tööohutusnõuete järgimine 4 Esmaabi osutamine 4 Ümbritseva keskkonna kaitsmine, jäätmekäitlusnõuete järgimine 4 Meeskonnatöös osalemine 4 Tööalaste otsuste vastuvõtmine ja kohanemine muutuvate oludega 4 Tööalaste tagasilöökidega toime tulemine 4 Tööalase tegevuse planeerimine, täiendõppes osalemine 4 Põrandakatja, tase 4 Floor Covering Installer, level 4 1 Põrandakatja, tase 4 (versioon 2) Põrandakatja, tase 4 (versioon 3) Põrandakatja, tase 4 (versioon 4) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitusviimistlus Põrandakatja 25 2013-06-03 2013-06-03 2014-10-19 4 4 7122 Põrandategijad ja plaatijad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Tööosad ja tööülesanded Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Timo Torni Edictum OÜ Jaan Vikat MTÜ Eesti Maalrite Liit Tõnu Armulik Tallinna Ehituskool Terje Jaksen Tallinna Ehituskool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Käesolev kutsestandard on aluseks isikute kutsealase kompetentsuse hindamisele. Ehitusviimistlejad töötavad valdavalt ehitus- ja kinnisvarahooldusettevõtetes. Põrandakatja põhiliseks tööülesandeks on viimistletavate pindade katmine erinevate materjalidega (PVC, tekstiil, parketid jne). Tööülesanne hõlmab ka viimistlevate pindade ettevalmistamist, materjalide arvestust, mõõtulõikamist ja paigaldamist. 4. taseme põrandakatja korraldab iseseisvalt oma töökoha ja vastutab oma tööülesannete kvaliteetse täitmise eest. Selle taseme põrandakatja valmistab vajaduse korral ette ja kohaldab asjakohaseid muudatusi töökohal. A.2.1 PVC plaat- ja rullmaterjalide paigaldamine 2.1.1. PVC plaat- ja rullmaterjalidega kaetavate pindade ettevalmistamine 2.1.2. Materjali jaotuskavandi koostamine ja mustri ja/või kujundi mahamärkimine 2.1.3. Materjalide mõõtulõikamine ja kokkusobitamine 2.1.4. PVC plaat- või rullmaterjalide paigaldamine 2.1.5. Liitekohtade vormistamine A. 2.2 Parkettide paigaldamine põrandatele 2.2.1. Parketiga kaetavate põrandapindade ettevalmistamine 2.2.2. Materjali jaotuskavandi koostamine ja mustri ja/või kujundi mahamärkimine 2.2.3. Ujuvparketi paigaldamine 2.2.4. Aluspõrandale liimitava parketi paigaldamine 2.2.5. Liitekohtade vormistamine A.2.3 Tekstiilist plaat- või rullmaterjali paigaldamine 2.3.1. Tekstiilist plaat- või rullmaterjaliga kaetavate pindade ettevalmistamine 2.3.2. Materjali jaotuskavandi koostamine ja mustri ja/või kujundi mahamärkimine 2.3.3. Materjalide mõõtulõikamine ja kokkusobitamine 2.3.4. Tekstiilist plaat- või rullmaterjali paigaldamine 2.3.5. Liitekohtade vormistamine A.2.4. Madalama kvalifikatsiooniga põrandakatjate nõustamine ja juhendamine 2.4.1. Tööga seotud keskkonnariskide hindamine ja juhendatava nõustamine 2.4.2. Töö teostamisel ilmnenud vigade analüüsimise ja parandamise nõustamine 2.4.3. Plaatija juhendamine ja nõustamine tööülesannete täitmisel Töö osadega seotud ülesannete loetelu on toodud lisas 1 „Tööosad ja ülesanded“. Üldjuhul töötavad põrandakatjad täistööajaga (kaheksa tundi päevas, viiel päeval nädalas). Töö toimub nii siseruumides kui ka välitingimustes, sõltuvalt kaetavatest pindadest. Töö on füüsiliselt koormav, töörütm on vahelduv ja sõltub täidetavatest tööülesannetest. Töötatakse sageli sundasendites: seistes, põlvili asendis või kükakil. Ettevaatlik tuleb olla komistamiste ja libastumistega. Põrandakatja töös puututakse kokku ka tolmu ja erinevate kemikaalidega, mis võivad tundlikel inimestel põhjustada allergiat ning seetõttu on kohustuslik kasutada isikukaitsevahendeid ning kanda kaitseriietust. Põrandakatja töövahendid on erinevad käsitööriistad (lood, käsilõikeriistad, liimikamm, haamrid jne), seadmed ja mõõteriistad (segutrell, frees, laser jne) ning materjalid(kuivsegud, liimid, hermeetikud jne). Põrandakatja töö eeldab lisaks erialastele oskustele korrektsust ja täpsust, hoolikust, kannatlikkust, ruumilist kujutlusvõimet, liigutuste kiirust ja head koordinatsiooni. Oluline on võime töötada nii iseseisvalt kui ka meeskonnas. Väga olulised on hea tervis ja vastupidavus, sest suurem osa tööpäevast möödub püstiasendis. 4. taseme põrandakatjana töötavatel inimestel on üldjuhul kas erialane kutsekeskharidus ja praktilise töö kogemus ehitusettevõttes või keskharidus ja praktiline töökogemus ehitusettevõttes. Viimasel juhul peab töötaja olema läbinud ka ettevõtlusalase täiendkoolituse. Põrandakatja 4. taseme põrandakatja tööd kirjeldavas kutsestandard koosneb kohustuslikest kutsespetsiifilistest (B.2.1 - 2.4), põrandakatja kutset läbivatest kutsespetsiifilistest (B.2.5 – B.2.10) ja üldistest (B.2.11 – B.2.18) kompetentsidest. 4. taseme põrandakatja kutse saamiseks peab taotleja tõendama kõik kompetentsid. PVC plaat- ja rullmaterjalide paigaldamine 4 Parkettide paigaldamine põrandatele 4 Tekstiilist plaat- või rullmaterjali paigaldamine 4 Epoksüvaik pinnakatete paigaldamine 4 Madalama kvalifikatsiooniga põrandakatjate nõustamine ja juhendamine 4 Materjalide kulu ja tööaja määramine 4 Nõuetekohase töökoha korraldamine 4 Koostöö teiste töövõtjatega 4 Materjalide ja pinna omavahelise sobivuse määramine 4 Töövahendite kasutamine ja hoiustamine 4 Klientide teenindamine 4 Tööjuhiste, tehnoloogiate ja kvaliteedinõuete järgmine 4 Töötervishoiu ja tööohutusnõuete järgimine 4 Esmaabi osutamine 4 Ümbritseva keskkonna kaitsmine, jäätmekäitlusnõuete järgimine 4 Meeskonnatöös osalemine 4 Tööalaste otsuste vastuvõtmine ja kohanemine muutuvate oludega 4 Tööalaste tagasilöökidega toime tulemine 4 Tööalase tegevuse planeerimine, täiendõppes osalemine 4 Krohvija, tase 4 esmane kutse Plasterer, level 4 VET level 3 Krohvija, tase 3 (versioon 1) Krohvija, tase 4 esmane kutse (versioon 2) Krohvija, tase 4 esmane kutse (versioon 4) Krohvija, tase 4 esmane kutse (versioon 5) Krohvija, tase 4 esmane kutse (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitusviimistlus Krohvija 25 2013-06-03 2013-06-03 2014-10-19 4 4 7123 Krohvijad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Tööosad ja tööülesanded Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Timo Torni Edictum OÜ Jaan Vikat MTÜ Eesti Maalrite Liit Tõnu Armulik Tallinna Ehituskool Terje Jaksen Tallinna Ehituskool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Käesolev kutsestandard on aluseks ehitusviimistleja riikliku õppekava väljatöötamisele ning inimeste kutsealaste kompetentside hindamisele. Ehitusviimistlejad töötavad valdavalt ehitus- või kinnisvarahooldusettevõtetes. Krohvija peamine tööülesanne on hoonete ja rajatiste erinevate pindade soojustamine, krohvimine ja tasandamine. Tööülesanded hõlmavad ka krohvitavate pindade ettevalmistamist ja tööks vajalike materjalide arvestust. Esmane kutse on formaalharidusõppe lõpetamisel saadav kutse. Õppeasutus saab esmase kutse andmise õiguse, kui õppekava vastab käesolevale kutsestandardile ja on riiklikult tunnustatud. Krohvija, tase 4 esmane kutse kutsestandard on mõeldud nii ehitusviimistleja riikliku õppekava koostamise aluseks kui isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks. 4. taseme esmase kutse saanud krohvija korraldab iseseisvalt oma töökoha ning täidab tööülesandeid kvaliteetselt tavapärastes olukordades. Vastutust nõudvate otsuste vastuvõtmise ning keerulisemate tööde tegemise juures vajab ta juhendamist. A.2.1 Hoonete ja rajatiste sise- ja välispindade krohvimine 2.1.1 Krohvitavate pindade ettevalmistamine 2.1.2 Pindade krohvimine 2.1.3 Krohvitud pindade värvimine A.2.2 Kuivkrohvplaatide paigaldamine 2.2.1 Kuivkrohviplaatidega kaetavate aluspindade ettevalmistamine 2.2.2 Pindade loodimine 2.2.3 Puit- või metallkarkassi ehitamine 2.2.4 Kuivkrohvplaatide paigaldamine 2.2.5 Kuivkrohvplaatide pahteldamine A.2.3 Soojusisolatsiooni liitsüsteemide paigaldamine 2.3.1 Soojusisolatsiooni liitsüsteemidega kaetavate pindade ettevalmistamine 2.3.2 Soojusisolatsiooniplaatide paigaldamine 2.3.3 Lisatarvikute paigaldamine 2.3.4 Armeeringu paigaldamine 2.3.5 Viimistluskrohvi ja -värvi pinnale kandmine A.2.4 Ehitise ehisdetailide parandamine 2.4.1 Ehisdetailide ja -pindade seisukorra hindamine 2.4.2 Pindade ettevalmistamine 2.4.3 Detailide algse kuju taastamine A.2.5 Parapetile ja fassaadipindadele plekkdetailide paigaldamine 2.5.1 Pinna ettevalmistamine plekkdetailide paigaldamiseks 2.5.2 Plekkdetailide töötlemine 2.5.2 Plekkdetailide paigaldamine, kinnitamine ja tihendamine 2.5.3 Paigaldatud plekkdetailide kaitsmine Krohvija töö osadega seotud ülesannete loetelu on toodud lisas 1 „Tööosad ja tööülesanded“. Üldjuhul töötavad krohvijad täistööajaga (kaheksa tundi päevas, viiel päeval nädalas). Töö toimub nii siseruumides kui ka välitingimustes, sõltuvalt krohvitavast pinnast (siseviimistlus või välisviimistlus). Krohvija töö on füüsiliselt koormav, töörütm on vahelduv ja sõltub täidetavatest tööülesannetest. Töötatakse sageli sundasendites: redelil või tellingutel seistes, kummargil, põlvili asendis. Käte asend võib olla ka pea kohal. Töö võib toimuda erinevatel kõrgustel ja muutuvates keskkonnatingimustes. Krohvija peab järgima tööeeskirju ja ohutusnõudeid, ettevaatlik tuleb olla komistamiste ja libastumistega. Krohvija töös tuleb kokku puutuda tolmu ja erinevate kemikaalidega, mis võivad tundlikel inimestel põhjustada tervisekahjustusi ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja vahendeid. Peamised töövahendid on krohvimistöödeks vajalikud käsi- ja elektrilised mõõteriistad ja töövahendid (loodid, mootorsegistid, kellud, hõõrutid, tasandus- ja rihtlatid, krohvisilurid jt) Krohvija töö eeldab lisaks erialastele oskustele korrektsust ja täpsust, hoolikust, kannatlikkust, liigutuste kiirust ja head koordinatsiooni. Oluline on võime töötada nii iseseisvalt kui ka meeskonnas. Vajalikud on ka hea nägemine ja kõrgusetaluvus. Väga olulised on hea tervis ja vastupidavus, sest suurem osa tööpäevast möödub sundasendites. 4. taseme krohvija esmane kutse saadakse esmase kutse andmise õigust omavas kutseõppeasutuses vastava kutsekeskhariduse õppe lõpetamisel. Märge selle taseme omistamise kohta kantakse õppekava läbimise korral õppuri hinnetelehele. Krohvija, viimistleja Krohvija, tase 4 esmane kutse kutsestandard kirjeldab kutsekeskhariduse õppekava läbinud krohvija kutsealaseid kompetentse. Selles kutsestandardis on kirjeldatud viis kohustuslikku (B.2.1 - 2.5) kompetentsi, lisaks krohvija kutset läbivad kutsespetsiifilised (B.2.6 – 2.10) ja üldised (B.2.11 – 18) kompetentsid. Krohvija esmase kutse saamiseks peab õppur tõendama kõik kompetentsid. Hoonete ja rajatiste sise- ja välispindade krohvimine 4 Kuivkrohvplaatide paigaldamine 4 Soojusisolatsiooni liitsüsteemide paigaldamine 4 Ehitise ehisdetailide parandamine 4 Parapetile ja fassaadipindadele plekkdetailide paigaldamine 4 Materjalide kulu ja tööaja määramine 4 Nõuetekohase töökoha korraldamine 4 Koostöö teiste töövõtjatega 4 Materjalide ja pinna omavahelise sobivuse määramine 4 Töövahendite kasutamine ja hoiustamine 4 Tööjuhiste, tehnoloogiate ja kvaliteedinõuete järgmine 4 Töötervishoiu ja tööohutusnõuete järgimine 4 Esmaabi osutamine 4 Ümbritseva keskkonna kaitsmine, jäätmekäitlusnõuete järgimine 4 Meeskonnatöös osalemine 4 Tööalaste otsuste vastuvõtmine ja kohanemine muutuvate oludega 4 Tööalaste tagasilöökidega toime tulemine 4 Tööalase tegevuse planeerimine, täiendõppes osalemine 4 Krohvija, tase 4 Plasterer, level 4 2 Krohvija, tase 4 (versioon 1) Krohvija, tase 4 (versioon 3) Krohvija, tase 4 (versioon 4) Krohvija, tase 4 (versioon 5) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitusviimistlus Krohvija 25 2013-06-03 2013-06-03 2014-10-19 4 4 7123 Krohvijad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Tööosad ja tööülesanded Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Timo Torni Edictum OÜ Jaan Vikat SIA Caparol Baltica Eesti filiaal Tõnu Armulik Tallinna Ehituskool Terje Jaksen Tallinna Ehituskool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Käesolev kutsestandard on aluseks isikute kutsealaste kompetentside hindamisele. Ehitusviimistlejad töötavad ehitus- ja kinnisvarahooldusettevõtetes. Krohvija tööülesanneteks on hoonete ja rajatiste erinevate pindade soojustamine, krohvimine ja tasandamine. Tööülesanded hõlmavad ka krohvitavate pindade ettevalmistust ja materjalide arvestust. Krohvija, tase 4 korraldab iseseisvalt oma töökoha ja vastutab oma tööülesannete kvaliteetse täitmise eest. Selle taseme maaler valmistab vajaduse korral ette ja kohaldab asjakohaseid muudatusi töökohal. A.2.1 Hoonete ja rajatiste sise- ja välispindade krohvimine 2.1.1 Krohvitavate pindade ettevalmistamine 2.1.2 Pindade krohvimine 2.1.3 Krohvitud pindade värvimine 2.1.4 Krohvitud pindade parandamine A.2.2 Kuivkrohvplaatide paigaldamine 2.2.1 Kuivkrohvplaatidega kaetavate pindade ettevalmistamine 2.2.2 Pindade loodimine 2.2.3 Puit- või metallkarkassi ehitamine 2.2.4 Kuivkrohvplaatide paigaldamine 2.2.5 Kuivkrohvplaatide pahteldamine A.2.3 Soojusisolatsiooni liitsüsteemide paigaldamine 2.3.1 Soojusisolatsiooni liitsüsteemidega kaetavate pindade ettevalmistamine 2.3.2 Soojusisolatsiooniplaatide paigaldamine 2.3.3 Lisatarvikute paigaldamine 2.3.4 Armeeringu paigaldamine 2.3.5 Viimistluskrohvi ja –värvi pinnale kandmine A.2.4 Ehitise ehisdetailide parandamine 2.4.1 Ehisdetailide ja -pindade seisukorra hindamine 2.4.2 Tehnoloogia, materjalide ja töövahendite valimine 2.4.3 Pindade ettevalmistamine 2.4.4 Detailide algse kuju taastamine A.2.5 Parapetile ja fassaadipindadele plekkdetailide paigaldamine 2.5.1 Plekkdetailide tootmiseks vajalike tööjooniste visandamine 2.5.2 Pinna ettevalmistamine plekkdetailide paigaldamiseks 2.5.3 Plekkdetailide töötlemine 2.5.4 Plekkdetailide paigaldamine, kinnitamine ja tihendamine 2.5.5 Paigaldatud plekkdetailide kaitsmine A.2.6 Madalama kvalifikatsiooniga krohvijate nõustamine ja juhendamine 2.6.1 Tööga seotud keskkonnariskide hindamine ja juhendatava nõustamine 2.6.2 Töö teostamisel ilmnenud vigade analüüsimise ja parandamise nõustamine 2.6.3 Krohvijate juhendamine ja nõustamine tööülesannete täitmisel Krohvija töö osadega seotud ülesannete loetelu on toodud lisas 1 „Töö osad ja ülesanded“ Üldjuhul töötavad krohvijad täistööajaga (kaheksa tundi päevas, viiel päeval nädalas). Töö toimub nii siseruumides kui ka välitingimustes, sõltuvalt krohvitavast pinnast (siseviimistlus või välisviimistlus). Krohvija töö on füüsiliselt koormav, töörütm on vahelduv ja sõltub täidetavatest tööülesannetest. Töötatakse sageli sundasendites: redelil või tellingutel seistes, kummargil, põlvili asendis. Käte asend võib olla ka pea kohal. Töö võib toimuda erinevatel kõrgustel ja muutuvates keskkonnatingimustes. Krohvija peab järgima tööeeskirju ja ohutusnõudeid, ettevaatlik tuleb olla komistamiste ja libastumistega. Krohvija töös tuleb kokku puutuda tolmu ja erinevate kemikaalidega, mis võivad tundlikel inimestel põhjustada tervisekahjustusi ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja vahendeid. Peamised töövahendid on krohvimistöödeks vajalikud käsi- ja elektrilised mõõteriistad ja töövahendid (loodid, mootorsegistid, kellud, hõõrutid, tasandus- ja rihtlatid, krohvisilurid jt) Krohvija töö eeldab lisaks erialastele oskustele korrektsust ja täpsust, hoolikust, kannatlikkust, liigutuste kiirust ja head koordinatsiooni. Oluline on võime töötada nii iseseisvalt kui ka meeskonnas. Vajalikud on ka hea nägemine ja kõrgusetaluvus. Väga olulised on hea tervis ja vastupidavus, sest suurem osa tööpäevast möödub sundasendites. 4. taseme krohvijana töötavatel inimestel on üldjuhul kas erialane kutsekeskharidus ja praktilise töö kogemus ehitusettevõttes või keskharidus ja praktiline töökogemus ehitusettevõttes. Viimasel juhul peab töötaja olema läbinud ka ettevõtlusalase täiendkoolituse. Krohvija, viimistleja Käesolevas Krohvija, tase 4 kutsestandardis on kirjeldatud kuus kohustuslikku (B.2.1 - 2.6) kompetentsi, lisaks krohvija kutset läbivad kutsespetsiifilised (B.2.7 – 2.13) ja üldised (B.2.14 – 2.21) kompetentsid. 4. taseme krohvija kutse saamiseks peab taotleja tõendama kompetentsid. Hoonete ja rajatiste sise- ja välispindade krohvimine 4 Kuivkrohvplaatide paigaldamine 4 Soojusisolatsiooni liitsüsteemide paigaldamine 4 Ehitise ehisdetailide parandamine 4 Parapetile ja fassaadipindadele plekkdetailide paigaldamine 4 Madalama kvalifikatsiooniga krohvijate nõustamine ja juhendamine 4 Materjalide kulu ja tööaja määramine 4 Hooldusvärvimispinna ulatuse määratlemine 4 Nõuetekohase töökoha korraldamine 4 Koostöö teiste töövõtjatega 4 Materjalide ja pinna omavahelise sobivuse määramine 4 Töövahendite kasutamine ja hoiustamine 4 Klientide teenindamine 4 Tööjuhiste, tehnoloogiate ja kvaliteedinõuete järgmine 4 Töötervishoiu ja tööohutusnõuete järgimine 4 Esmaabi osutamine 4 Ümbritseva keskkonna kaitsmine, jäätmekäitlusnõuete järgimine 4 Meeskonnatöös osalemine 4 Tööalaste otsuste vastuvõtmine ja kohanemine muutuvate oludega 4 Tööalaste tagasilöökidega toime tulemine 4 Tööalase tegevuse planeerimine, täiendõppes osalemine 4 Põllumajandustöötaja, tase 3 Farm-worker, level 3 6 Loomakasvatustöötaja, tase 3 (versioon 10) Loomakasvatustöötaja, tase 3 (versioon 8) Loomakasvatustöötaja, tase 3 (versioon 9) Põllumajandustöötaja I (versioon 1) Põllumajandustöötaja I (versioon 2) Põllumajandustöötaja I (versioon 3) Põllumajandustöötaja I (versioon 4) Põllumajandustöötaja I (versioon 5) Põllumajandustöötaja, tase 3 (versioon 7) Hobusekasvatustöötaja, tase 3 Karusloomakasvatustöötaja, tase 3 Lamba- ja kitsekasvatustöötaja, tase 3 Linnukasvatustöötaja, tase 3 Seakasvatustöötaja, tase 3 Veisekasvatustöötaja, tase 3 Lüpsja, tase 3 Põllumajandusmasinatega töötaja, tase 3 Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Looma- ja taimekasvatus. Põllumajandustehnika Põllumajandustootja 20 2013-06-07 2013-06-07 2018-04-16 3 3 6130 Segapõllumajanduse oskustöölised 0811 Põllundus ja loomakasvatus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Tanel-Taavi Bulitko Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu Asso Einberg Lääne-Virumaa Põllumajanduse Nõuandekeskus Hanna Kreen Põllumajandusministeerium Merle Kruus Eesti Tõusigade Aretusühistu Külli Marrandi Järvamaa Kutsehariduskeskus Salme Mitt karusloomakasvatuse konsulent Ann Riisenberg Eesti Põllumeeste Keskliit Aita Sauemägi SA Innove Külli Vikat Eesti Lambakasvatajate Selts Eksperdid: Matti Piirsalu Eesti Linnukasvatajate Selts Professor Harald Tikk linnukasvataja Põllumajandustöötaja, tase 3, kutsestandard on aluseks kutse- ja täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Põllumajanduse kutseala koosneb neljast kutsest: põllumajandustöötaja, tase 3; põllumajandustöötaja, tase 4; hobuhooldaja, tase 4 ja põllumajandustootja, tase 5. Põllumajandustöötaja, tase 3 töötab põllumajanduslikus ettevõttes vastavalt juhistele. Tema põhiliseks tööülesandeks on loomade või lindude heaolu tagamine. Ta töötab iseseisvalt temale etteantud tootmislõigu osas ja omab algteadmisi põllumajandusloomadest ja farmitehnikast. 3. taseme põllumajandustöötaja hooldab vähemalt ühte looma- või linnuliiki ja täidab muid liigispetsiifilisi tööülesandeid, nt lüpsmine, karjatamine, pügamine, karusloomade nahastamine jm. Töötamine põllumajanduses eeldab tööd põllu- ja farmitehnikaga ja põllumajanduslike masinatega. Töötamine põllumajanduse tootmisettevõttes eeldab heade põllumajandustavade järgimist ja tegutsemist viisil, mis tagab ohutu toidu ja sööda tootmise. 1. Töötamine põllumajanduslikus ettevõttes Veisekasvatustöötaja, tase 3 1. Veiste hooldamine 2. Veiste söötmine 3. Veiste tervisliku seisundi jälgimine, kõrvalekallete märkamine ja ravi loomaarsti juhendamisel 4. Veiste karjatamine 5. Veiste taastootmine 6. Lüpsmine Seakasvatustöötaja, tase 3 1. Sigade hooldamine 2. Sigade söötmine 3. Sigade tervisliku seisundi jälgimine, kõrvalekallete märkamine ja ravi loomaarsti juhendamisel 4. Sigade taastootmine Lamba- ja/või kitsekasvatustöötaja, tase 3 1. Lammaste ja/või kitsede hooldamine 2. Lammaste ja/või kitsede söötmine 3. Lammaste ja/või kitsede tervisliku seisundi jälgimine, kõrvalekallete märkamine ja ravi loomaarsti juhendamisel 4. Lammaste ja/või kitsede karjatamine 5. Lammaste ja/või kitsede taastootmine 6. Lüpsmine Hobusekasvatustöötaja, tase 3 1. Hobuste hooldamine 2. Hobuste söötmine 3. Hobuste tervisliku seisundi jälgimine, kõrvalekallete märkamine ja ravi loomaarsti juhendamisel 4. Hobuste karjatamine 5. Hobuste taastootmine Linnukasvatustöötaja, tase 3 1. Lindude hooldamine 2. Lindude söötmine 3. Lindude tervisliku seisundi jälgimine, kõrvalekallete märkamine ja ravi loomaarsti juhendamisel 4. Lindude taastootmine 5. Linnusaaduste tootmine Karusloomakasvatustöötaja, tase 3 1. Karusloomade hooldamine 2. Karusloomade söötmine 3. Karusloomade tervisliku seisundi jälgimine, kõrvalekallete märkamine ja ravi loomaarsti juhendamisel 4. Karusloomade taastootmine Põllumajandustöötaja, tase 3 kutse sisaldab järgmisi osakutseid: Lüpsja, tase 3 ja põllumajandusmasinatega töötaja, tase 3. Töö eeldab töötamist nii sise- kui välitingimustes, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel, vajadusel öisel ajal. Oma töös puutub ta kokku erinevate allergeenidega (loomade karvad, söödad, taimekaitsevahendid, tolm, pesu- ja desinfektsioonivahendid, ravimid jm). Töö eripäraks on loomade ettearvamatust käitumisest tulenevad ohud. Töö loomadega nõuab sõbralikku ja heatahtlikku käitumist oma hoolealustega ning nende vajaduste ja heaoluga arvestamist. Töö loomadega maandab stressi ja vabastab vaimsest pingest. Põllumajandustöötaja töötab kutsealal kasutatavate farmiseadmete ja -tarvikutega (sh infotehnoloogiline riist- ja tarkvara). Põllumajandustöötajal töö eeldab füüsilise koormuse taluvust, head füüsilist vormi ja tervist. Vajalikud on pingetaluvus (öötöö, loomade sünd ja surm jm), vastutus-, kohanemis- ja koostöövõime ning täpsus ja kohusetunne. Põllumajandustöötaja kutseoskused on enamasti omandatud töökohal või kutse- või täiendusõppes. Talitaja, karjatalitaja, karjak, lüpsja, traktorist Töötamine liikurmasinatega nõuab juhtimisõigust vastavalt liiklusseadusele. Töötamine loomadega nõuab tervisetõendit vastavalt loomatauditõrje seadusele. Põllumajandustöötaja, tase 3 spetsialiseerub vähemalt ühele loomaliigile. Kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 ja B.2.14 (läbiv kompetents) tõendamine ning lisaks spetsialiseerumisega seotud kompetentside tõendamine järgmiselt: Spetsialiseerumisel: veisekasvatustöötajaks on lisaks nõutav kompetentside B.2.2-B.2.6 ja B.2.13 tõendamine, seakasvatustöötajaks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.2-B.2.4 ja B.2.7 tõendamine, lamba- ja/või kitsekasvatustöötajaks on lisaks nõutav kompetentside B.2.2-B.2.5, B.2.8 ja B.2.13 tõendamine, hobusekasvatustöötajaks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.2-B.2.5 ja B.2.9 tõendamine, linnukasvatustöötajaks on lisaks nõutav kompetentside B.2.2-B.2.4, B.2.10 ja B.2.11 tõendamine, karusloomakasvatustöötajaks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.2-B.2.4 ja B.2.12 tõendamine. Osakutsed: Lüpsja, tase 3 osakutse taotlemisel on nõutav kompetentsi B.2.13 tõendamine. Põllumajandusmasinatega töötaja, tase 3 osakutse taotlemisel on nõutav kompetentsi B.2.1 tõendamine. Töötamine põllumajanduslikus ettevõttes 3 Loomade ja lindude hooldamine 3 Loomade ja lindude söötmine 3 Loomade ja lindude tervisliku seisundi jälgimine, kõrvalekallete märkamine ja ravi loomaarsti juhendamisel 3 Loomade karjatamine 3 Veiste taastootmine 3 Sigade taastootmine 3 Lammaste ja/või kitsede taastootmine 3 Hobuste taastootmine 3 Lindude taastootmine 3 Linnusaaduste tootmine 3 Karusloomade taastootmine 3 Lüpsmine 3 Põllumajandustöötaja, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Põllumajandustöötaja, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Põllumajandustöötaja, tase 4 Farm-worker, level 4 6 Loomakasvataja, tase 4 (versioon 10) Loomakasvataja, tase 4 (versioon 8) Loomakasvataja, tase 4 (versioon 9) Põllumajandustöötaja II (versioon 1) Põllumajandustöötaja II (versioon 2) Põllumajandustöötaja II (versioon 3) Põllumajandustöötaja II (versioon 4) Põllumajandustöötaja II (versioon 5) Põllumajandustöötaja, tase 4 (versioon 7) Hobusekasvataja, tase 4 Karuslooma- ja küülikukasvataja, tase 4 Lamba- ja kitsekasvataja, tase 4 Linnukasvataja, tase 4 Seakasvataja, tase 4 Taimekasvataja, tase 4 Veisekasvataja, tase 4 Lüpsja, tase 4 Põllumajandusmasinatega töötaja, tase 4 Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Looma- ja taimekasvatus. Põllumajandustehnika Põllumajandustootja 20 2013-06-07 2013-06-07 2018-04-16 4 4 6130 Segapõllumajanduse oskustöölised 0811 Põllundus ja loomakasvatus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Tanel-Taavi Bulitko Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu Asso Einberg Lääne-Virumaa Põllumajanduse Nõuandekeskus Hanna Kreen Põllumajandusministeerium Merle Kruus Eesti Tõusigade Aretusühistu Külli Marrandi Järvamaa Kutsehariduskeskus Salme Mitt karusloomakasvatuse konsulent Ann Riisenberg Eesti Põllumeeste Keskliit Aita Sauemägi SA Innove Külli Vikat Eesti Lambakasvatajate Selts Eksperdid: Matti Piirsalu Eesti Linnukasvatajate Selts Professor Harald Tikk linnukasvataja Põllumajandustöötaja, tase 4 kutsestandard on aluseks kutsekeskhariduse ja täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Selle kutsestandardi alusel antakse nii esmast kutset kui kutset: a) esmane kutse saadakse riiklikult tunnustatud, käesolevale kutsestandardile vastava õppekava täitmisel. Lõputunnistusele/diplomi lisale kantud märge esmase kutse saamise kohta tõendab, et isik on saanud ettevalmistuse ja omab valmisolekut vastaval tasemel kutsealal tegutsema asumiseks. b) kutse saadakse, kui kutset andev organ on hinnanud isiku reaalses tööelus tõendatud kompetentside vastavust kutsestandardile ning väljastanud kutsetunnistuse. Põllumajanduse kutseala koosneb neljast kutsest: põllumajandustöötaja, tase 3; põllumajandustöötaja, tase 4; hobuhooldaja, tase 4 ja põllumajandustootja, tase 5. Loomakasvatusega seotud kutsetes toimub spetsialiseerumine loomaliigiti. Põllumajandustöötaja, tase 4 sisaldab põllumajandustöötaja, tase 3 kompetentse. Põllumajandustöötaja, tase 4 on oskustöötaja, kes töötab iseseisvalt põllumajanduslikus (nii tava- kui mahepõllumajanduslikus) ettevõttes looma- ja/või taimekasvatussaaduste tootmises. Ta omab põhilisi teadmisi nii põllumajandusloomadest, taimekasvatusest kui farmitehnikast. Töötamine põllumajanduse tootmisettevõttes eeldab heade põllumajandustavade järgimist ja tegutsemist viisil, mis tagab ohutu toidu ja sööda tootmise. Põllumajandustöötaja, tase 4, kes töötab taimekasvatuses on spetsialiseerunud põllukultuuride (teravili, tehnilised kultuurid jm) ja rohumaaviljeluskultuuride kasvatusele. Tema põhilisteks tööülesanneteks taimekasvatussaaduste tootmisel on sööda varumine, põlluharimine, sh külvipinna ettevalmistamine, külvamine ning põllumajandusliku maa ja kultuuride hooldamine. Ta koristab saaki, säilitab seda ja valmistab müügiks ette. Põllumajandustöötaja, tase 4, kes töötab loomakasvatuses on spetsialiseerunud vähemalt ühe põllumajanduslooma- ja/või linnuliigi kasvatusele. Tema põhilisteks tööülesanneteks loomakasvatussaaduste tootmisel on loomade heaolu ja tervisliku seisundi jälgimine, nende hooldamine ja söötmine, osalemine loomade taastootmisega seotud töödel ning loomakasvatussaaduste tootmine. Põllumajandustöötaja, kes töötab segatootmises võib spetsialiseeruda mõlemale suunale või mitmele looma- ja/või linnuliigile. 1. Töötamine põllumajanduslikus ettevõttes 2. Juhtimine ja majandamine Taimekasvataja, tase 4 1. Külvipinna ettevalmistamine, külvamine ning põllumajandusliku maa ja põllukultuuride hooldamine 2. Põllukultuuride (v.a koresööt) koristamine, säilitamine ja arvelevõtmine 3. Koresööda (silo, hein jm) varumine 4. Põllumajandusmasinate (traktor, kombain) ja -seadmete (haakeriistad, kuivati jm) hooldamine ning remontimine Veisekasvataja, tase 4 1. Veiste hooldamine 2. Veiste söötmine 3. Veiste tervisliku seisundi jälgimine, kõrvalekallete märkamine ja ravi loomaarsti juhendamisel 4. Veiste karjatamine 5. Lüpsmine 6. Veiste taastootmine Seakasvataja, tase 4 1. Sigade hooldamine 2. Sigade söötmine 3. Sigade tervisliku seisundi jälgimine, kõrvalekallete märkamine ja ravi loomaarsti juhendamisel 4. Sigade taastootmine Lamba- ja kitsekasvataja, tase 4 1. Lammaste ja/või kitsede hooldamine 2. Lammaste ja/või kitsede söötmine 3. Lammaste ja/või kitsede tervisliku seisundi jälgimine, kõrvalekallete märkamine ja ravi loomaarsti juhendamisel 4. Lammaste ja/või kitsede karjatamine 5. Lüpsmine 6. Lammaste ja/või kitsede taastootmine 7. Lamba- ja/või kitsesaaduste tootmine Hobusekasvataja, tase 4 1. Hobuste hooldamine 2. Hobuste söötmine 3. Hobuste tervisliku seisundi jälgimine, kõrvalekallete märkamine ja ravi loomaarsti juhendamisel 4. Hobuste karjatamine 5. Hobuste taastootmine Linnukasvataja, tase 4 1. Lindude hooldamine 2. Lindude söötmine 3. Lindude tervisliku seisundi jälgimine, kõrvalekallete märkamine ja ravi loomaarsti juhendamisel 4. Lindude taastootmine 5. Linnusaaduste tootmine Karuslooma- ja küülikukasvataja, tase 4 1. Karusloomade hooldamine 2. Karusloomade söötmine 3. Karusloomade tervisliku seisundi jälgimine, kõrvalekallete märkamine ja ravi loomaarsti juhendamisel 4. Karusloomade taastootmine 5. Karusloomakasvatussaaduste tootmine Põllumajandustöötaja, tase 4 kutse sisaldab järgmisi osakutseid: Lüpsja, tase 4 ja põllumajandusmasinatega töötaja, tase 4. Põllumajandustöötaja töö eeldab töötamist nii sise- kui välitingimustes, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel, vajadusel öisel ajal. Oma töös puutub ta kokku erinevate allergeenidega (loomade karvad, söödad, taimekaitsevahendid, tolm, pesu- ja desinfektsioonivahendid, ravimid jm). Töö eripäraks on loomade ettearvamatust käitumisest tulenevad ohud. Töötamine looduslikus keskkonnas maandab stressi ja vabastab vaimsest pingest. Töö loomadega eeldab sõbralikku ja heatahtlikku käitumist oma hoolealustega ning nende vajaduste ja heaoluga arvestamist. Põllumajandustöötaja töötab kutsealal kasutatavate põllutöömasinate, farmiseadmete ja –tarvikutega (sh infotehnoloogiline riist- ja tarkvara). Põllumajandustöötaja töö eeldab füüsilise koormuse taluvust, head füüsilist vormi ja tervist. Vajalikud on pingetaluvus (öötöö, loomade sünd ja surm jm), vastutus-, kohanemis-, ja koostöövõime ning täpsus ja kohusetunne. 4. taseme põllumajandustöötajal on enamasti erialane kutsekeskharidus ja/või töökohal ning täiendõppes omandatud kutseoskused. Veisekasvataja, seakasvataja, lambakasvataja, kitsekasvataja, karusloomakasvataja, linnukasvataja, hobusekasvataja, hobuhooldaja, taimekasvataja. Töötamine taimekaitsevahenditega nõuab taimekaitsetunnistust vastavalt taimekaitseseadusele. Töötamine liikurmasinatega nõuab juhtimisõigust vastavalt liiklusseadusele. Töötamine loomadega nõuab tervisetõendit vastavalt loomatauditõrje seadusele. Põllumajandustöötaja, tase 4 spetsialiseerub vähemalt ühele loomaliigile ja/või taimekasvatusele. Kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1, B.2.2 ja B.2.21 (läbiv kompetents) tõendamine ning lisaks spetsialiseerumisega seotud kompetentside tõendamine järgmiselt: Spetsialiseerumisel: taimekasvatajaks on lisaks nõutav kompetentside B.2.3-B.2.6 tõendamine. veisekasvatajaks on lisaks nõutav kompetentside B.2.7-B.2.12 tõendamine, seakasvatajaks on lisaks nõutav kompetentside B.2.7- B.2.9 ja B.2.13 tõendamine, lamba- ja kitsekasvatajaks on lisaks nõutav kompetentside B.2.7-B.2.11, B.2.14 ja B.2.15 tõendamine, hobusekasvatajaks on lisaks nõutav kompetentside B.2.7-B.2.10 ja B.2.16 tõendamine, linnukasvatajaks on lisaks nõutav kompetentside B.2.7-B.2.9, B.2.17 ja B.2.18 tõendamine, karuslooma- ja küülikukasvatajaks on lisaks nõutav kompetentside B.2.7-B.2.9, B.2.19 ja B.2.20 tõendamine. Osakutsed: Lüpsja, tase 4 osakutse taotlemisel on nõutav kompetentsi B.2.12 tõendamine Põllumajandusmasinatega töötaja, tase 4 osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 ja B.2.6 tõendamine. Töötamine põllumajanduslikus ettevõttes 4 Juhtimine ja majandamine 4 Külvipinna ettevalmistamine, külvamine ning põllumajandusliku maa ja põllukultuuride hooldamine 4 Põllukultuuride (v.a koresööt) koristamine, säilitamine ja arvelevõtmine 4 Koresööda (silo, hein jm) varumine 4 Põllumajandusmasinate (traktor, kombain) ja -seadmete (haakeriistad, kuivati jm) hooldamine ning remontimine 4 Loomade ja lindude hooldamine 4 Loomade ja lindude söötmine 4 Loomade ja lindude tervisliku seisundi jälgimine, kõrvalekallete märkamine ja ravi loomaarsti juhendamisel 4 Loomade karjatamine 4 Lüpsmine 4 Veiste taastootmine 4 Sigade taastootmine 4 Lammaste ja/või kitsede taastootmine 4 Lamba- ja/või kitsesaaduste tootmine 4 Hobuste taastootmine 4 Lindude taastootmine 4 Linnusaaduste tootmine 4 Karusloomade taastootmine 4 Karusloomakasvatussaaduste tootmine 4 Põllumajandustöötaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Põllumajandustöötaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Põllumajandustootja, tase 5 Farmer, level 5 6 Loomakasvatustootja, tase 5 (versioon 8) Loomakasvatustootja, tase 5 (versioon 9) Põllumajandustootja III (versioon 1) Põllumajandustootja III (versioon 2) Põllumajandustootja III (versioon 3) Põllumajandustootja III (versioon 4) Põllumajandustootja, tase 5 (versioon 5) Põllumajandustootja, tase 5 (versioon 7) Hobusekasvatusspetsialist, tase 5 Karusloomakasvatusspetsialist, tase 5 Küülikukasvatusspetsialist, tase 5 Lamba- ja/või kitsekasvatusspetsialist, tase 5 Linnukasvatusspetsialist, tase 5 Seakasvatusspetsialist, tase 5 Taimekasvatusspetsialist, tase 5 Veisekasvatusspetsialist, tase 5 Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Looma- ja taimekasvatus. Põllumajandustehnika Põllumajandustootja 20 2013-06-07 2013-06-07 2018-04-16 5 5 1311 Põllumajandus- ja metsandusjuhid 0811 Põllundus ja loomakasvatus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Tanel-Taavi Bulitko Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu Asso Einberg Lääne-Virumaa Põllumajanduse Nõuandekeskus Hanna Kreen Põllumajandusministeerium Merle Kruus Eesti Tõusigade Aretusühistu Külli Marrandi Järvamaa Kutsehariduskeskus Salme Mitt karusloomakasvatuse konsulent Ann Riisenberg Eesti Põllumeeste Keskliit Aita Sauemägi SA Innove Külli Vikat Eesti Lambakasvatajate Selts Eksperdid: Matti Piirsalu Eesti Linnukasvatajate Selts Professor Harald Tikk linnukasvataja Põllumajandustootja, tase 5 kutsestandard on aluseks kutse- ja täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Põllumajanduse kutseala koosneb neljast kutsest: põllumajandustöötaja, tase 3; põllumajandustöötaja, tase 4; hobuhooldaja, tase 4 ja põllumajandustootja, tase 5. Põllumajandustootja, tase 5 on erialase töökogemusega spetsialist, kes planeerib, analüüsib, korraldab ja vastutab looma- või taimekasvatusliku tootmise (nii tava- kui mahetootmise) eest vastavalt spetsialiseerumisele. Ta toodab, esmatöötleb ja turustab põllumajandussaadusi. Tema peamisteks tööülesanneteks on ettevõtte tootmistegevuse kavandamine ja korraldamine, tootmismahtude ja tööjõu vajaduste planeerimine, tööde juhtimine või teostamine, majandustegevuse üle arvestuse ja aruandluse pidamine, vajadusel ettevõtte esindamine ning klientide ja vahendajatega suhtlemine. Töötamine põllumajandustootjana eeldab tööd inimestega, organiseerides ja vastutades meeskonna töö eest. Ta on kursis oma valitud valdkonna arengutega ja on vajadusel valmis rakendama asjakohaseid muudatusi. Töötamine põllumajanduse tootmisettevõttes eeldab heade põllumajandustavade järgimist ja tegutsemist viisil, mis tagab ohutu toidu ja sööda tootmise. Põllumajandustootja, tase 5, kes töötab taimekasvatuses on spetsialiseerunud põllukultuuride (teravili, tehnilised kultuurid jm) ja rohumaaviljeluskultuuride tootmisele. Põllumajandustootja, tase 5, kes töötab loomakasvatuses on spetsialiseerunud vähemalt ühe põllumajanduslooma- ja/või linnuliigi kasvatusele. Põllumajandustootja, kes töötab segatootmises võib spetsialiseeruda mõlemale suunale või mitmele looma- ja/või linnuliigile. 1. Juhtimine ja majandamine Taimekasvatusspetsialist, tase 5 1. Külvipinna ettevalmistamine, külvamine ning põllumajandusliku maa ja põllukultuuride hooldamine 2. Põllukultuuride (v.a koresööt) koristamine, säilitamine ja arvelevõtmine 3. Koresööda (silo, hein jm) varumine 4. Põllumajandusmasinate (traktor, kombain) ja -seadmete (haakeriistad, kuivati jm) hooldamine ning remontimine Veisekasvatusspetsialist, tase 5 1. Veiste hooldamine 2. Veiste söötmine 3. Veiste tervisliku seisundi jälgimine, kõrvalekallete märkamine ja ravi loomaarsti juhendamisel 4. Veiste karjatamine 5. Piima tootmine 6. Veiste taastootmine Seakasvatusspetsialist, tase 5 1. Sigade hooldamine 2. Sigade söötmine 3. Sigade tervisliku seisundi jälgimine, kõrvalekallete märkamine ja ravi loomaarsti juhendamisel 4. Sigade taastootmine Lamba- ja/või kitsekasvatusspetsialist, tase 5 1. Lammaste ja/või kitsede hooldamine 2. Lammaste ja/või kitsede söötmine 3. Lammaste ja/või kitsede tervisliku seisundi jälgimine, kõrvalekallete märkamine ja ravi loomaarsti juhendamisel 4. Lammaste ja/või kitsede karjatamine 5. Piima tootmine 6. Lammaste ja/või kitsede taastootmine 7. Lamba- ja kitsesaaduste tootmine Hobusekasvatusspetsialist, tase 5 1. Hobuste hooldamine 2. Hobuste söötmine 3. Hobuste tervisliku seisundi jälgimine, kõrvalekallete märkamine ja ravi loomaarsti juhendamisel 4. Hobuste karjatamine 5. Hobuste taastootmine Linnukasvatusspetsialist, tase 5 1. Lindude hooldamine 2. Lindude söötmine 3. Lindude tervisliku seisundi jälgimine, kõrvalekallete märkamine ja ravi loomaarsti juhendamisel 4. Lindude taastootmine 5. Linnusaaduste tootmine Küülikukasvatusspetsialist, tase 5 1. Küülikute hooldamine 2. Küülikute söötmine 3. Küülikute tervisliku seisundi jälgimine, kõrvalekallete märkamine ja ravi loomaarsti juhendamisel 4. Küülikute taastootmine 5. Küülikusaaduste tootmine Karusloomakasvatusspetsialist, tase 5 1. Karusloomade hooldamine 2. Karusloomade söötmine 3. Karusloomade tervisliku seisundi jälgimine, kõrvalekallete märkamine ja ravi loomaarsti juhendamisel 4. Karusloomade taastootmine 5. Karusloomkasvatussaaduste tootmine Põllumajandustootja töö eeldab töötamist nii sise- kui välitingimustes, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel ning vajadusel öisel ajal. Oma töös puutub ta kokku erinevate allergeenidega (loomade karvad, taimekaitsevahendid, söödad, tolm, pesu- ja desinfektsioonivahendid, ravimid jm) ning tema töös võib esineda müra. Töö loomadega nõuab sõbralikku ja heatahtlikku käitumist oma hoolealustega ning nende vajaduste ja heaoluga arvestamist. Töö loomadega maandab stressi ja vabastab vaimsest (psühhosotsiaalsest) pingest. Põllumajandustootja töötab kutsealal kasutatavate põllutöömasinate, farmiseadmete ja –tarvikutega (sh infotehnoloogiline riist- ja tarkvara). Põllumajandustootja töö eeldab analüüsi- ja organiseerimisvõimet, füüsilise koormuse taluvust, head füüsilist vormi ja tervist. Vajalikud on pingetaluvus (öötöö, loomade sünd ja surm jm), vastutus-, kohanemis- ja koostöövõime ning täpsus ja kohusetunne. 5. taseme põllumajandustootja on enamasti erialane kutsekeskharidus või kutseoskused on omandatud töökohal või täiendusõppes ja pikaajaline töökogemus loomakasvatusettevõttes. Taimekasvatusspetsialist, agronoom, veisekasvatusspetsialist, seakasvatusspetsialist, lamba- ja/või kitsekasvatusspetsialist, hobusekasvatusspetsialist, küülikukasvatusspetsialist, karusloomakasvatusspetsialist, linnukasvatusspetsialist, zootehnik, talunik. Töötamine taimekaitsevahenditega nõuab taimekaitsetunnistust vastavalt taimekaitseseadusele. Töötamine liikurmasinatega nõuab juhtimisõigust vastavalt liiklusseadusele. Töötamine loomadega nõuab tervisetõendit vastavalt loomatauditõrje seadusele. Põllumajandustootja, tase 5 spetsialiseerub vähemalt ühele loomaliigile ja/või taimekasvatusele. Kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 ja B.2.22 (läbiv kompetents) tõendamine ning spetsialiseerumisega seotud kompetentside tõendamine järgmiselt: Spetsialiseerumisel: taimekasvatusspetsialistiks on lisaks nõutav kompetentside B.2.2 – B.2.5 tõendamine; veisekasvatusspetsialistiks on lisaks nõutav kompetentside B.2.6-B.11 tõendamine, seakasvatusspetsialistiks on lisaks nõutav kompetentside B.2.6-B.2.8 ja B.2.12 tõendamine, lamba- ja/või kitsekasvatusspetsialistiks on lisaks nõutav kompetentside B.2.6 – B.2.10, B.2.13 ja B.2.14 tõendamine, hobusekasvatusspetsialistiks on lisaks nõutav kompetentside B.2.6 -B.2.9 ja B.2.15 tõendamine; linnukasvatusspetsialistiks on lisaks nõutav kompetentside B.2.6-B.2.8, B.2.16 ja B.2.17 tõendamine; küülikukasvatusspetsialistiks on lisaks nõutav kompetentside B.2.6-B.2.8, B.2.18 ja B.2.19 tõendamine, karusloomakasvatusspetsialistiks on lisaks nõutav kompetentside B.2.6-B.2.8, B.2.20 ja B.2.21 tõendamine. Juhtimine ja majandamine 5 Külvipinna ettevalmistamine, külvamine ning põllumajandusliku maa ja põllukultuuride hooldamine 5 Põllukultuuride (v.a koresööt) koristamine, säilitamine ja arvelevõtmine 5 Koresööda (silo, hein jm) varumine 5 Põllumajandusmasinate (traktor, kombain) ja -seadmete (haakeriistad, kuivati jm) hooldamine ning remontimine 5 Loomade ja lindude hooldamine 5 Loomade ja lindude söötmine 5 Loomade ja lindude tervisliku seisundi jälgimine, kõrvalekallete märkamine ja ravi loomaarsti juhendamisel 5 Loomade karjatamine 5 Piima tootmine 5 Veiste taastootmine 5 Sigade taastootmine 5 Lammaste ja/või kitsede taastootmine 5 Lamba- ja kitsesaaduste tootmine 5 Hobuste taastootmine 5 Lindude taastootmine 5 Linnusaaduste tootmine 5 Küülikute taastootmine 5 Küülikusaaduste tootmine 5 Karusloomade taastootmine 5 Karusloomkasvatussaaduste tootmine 5 Põllumajandustootja, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Põllumajandustootja, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Ehitusinsener, tase 6 Civil Engineer in Buildings and Structures, level 6 7 Ehitusinsener IV (versioon 1) Ehitusinsener IV (versioon 2) Ehitusinsener IV (versioon 3) Ehitusinsener IV (versioon 4) Ehitusinsener IV (versioon 6) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 10) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 11) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 12) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 13) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 5) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 8) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 9) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 10) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 11) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 12) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 13) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 5) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 7) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 8) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 9) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 10) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 11) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 12) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 13) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 5) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 7) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 8) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 9) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 10) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 11) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 12) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 13) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 5) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 7) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 8) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 9) Geotehnika Hoonete ehitus Sadamaehitus Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Ehitusinsener 10 2013-06-05 2013-06-05 2015-12-15 6 6 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning määratakse kompetentsusnõuded kutse taotlejale või selle pikendajale. Üldehituse eriala rakenduskõrgharidusõppe läbinud isikule antakse lõpetamisel ehitusinseneri esmakutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava vastab üldehitusinseneri kutsestandardi järgmistele osadele: • Teadmised ja oskused (lisa 5) • Inseneritööks vajalikud hoiakud (B 2.3) Õppekava peab olema riiklikult tunnustatud. Esmakutse omanik võib üldehituse erialal tegutseda selle eriala ehitusinseneri, diplomeeritud ehitusinseneri või volitatud ehitusinseneri kutset omava spetsialisti juhendamisel. Esmakutse andmisel ei ole praktiline töökogemus nõutav, mistõttu ametialasid ei määratleta. Esmakutse on tähtajatu. Ehitusvaldkonna insenerid tegutsevad kesktaseme- või tippjuhina hoonete ja rajatiste püstitamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel, samuti hoonete lammutus- ja restaureerimistöödel. Ehitusinseneride ülesandeks on väljatöötatud projektlahenduste realiseerimine, arvestades sotsiaalsete, majanduslike, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetiliste aspektidega. See kutsestandard sisaldab 6. taseme ehitusinseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonna inseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Ehitusinsener (EKR 6.tase) töötab iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutades nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Ehitusinsenerid üldehituse erialal spetsialiseeruvad hoonete ehituse, sadamaehituse või geotehnika allerialadele. Ehituseinseneride tööosad ja -ülesanded üldehituse erialal on loetletud standardi avalehel toodud erialade ja ametialade lõikes. Vastav tööosade ja –ülesannete loetelu on esitatud lisas 3. Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad tööosadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Üldehituse eriala ehitusinseneril peab olema rakenduskõrghariduse diplom või bakalaureuse kraad üldehituse erialal. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Lisaks sellele tuleb täita täiendusõppe nõuded vastavalt lisale 7. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise ja taastõendamise eeldused on esitatud lisas 7. Kutse taotlemise erijuht on kirjeldatud lisas 8. Ehitusinsenerid üldehituse erialal töötavad kesktaseme-, tippjuhi või spetsialistina erinevatel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks ehitusjuht, objektijuht jms. Üldehituse eriala ehitusinseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada üldehituse erialal iseseisvalt ja enda vastutusel tõendatud kompetentsuse piires ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Ehitusinseneri volituste ulatus üldehituse erialal vt lisast 11. Ehitustegevuse juhtimine 6 Ehitusmaksumuse hindamine 6 Ehitusjuhtimine 6 Omanikujärelevalve 6 Ehitusgeoloogilised uuringud 6 Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 Diploma Civil Engineer in Buildings and Structures, level 7 7 Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 1) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 2) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 3) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 4) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 6) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 9) Geotehnika Hoonete ehitus Sadamaehitus Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Ehitusinsener 10 2013-06-05 2013-06-05 2015-12-15 7 7 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning määratakse kompetentsusnõuded kutse taotlejale või selle pikendajale. Üldehituse eriala magistriõppe või sellele haridustasemele vastava integreeritud õppe läbinud isikule antakse lõpetamisel diplomeeritud ehitusinseneri esmakutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava vastab diplomeeritud üldehitusinseneri kutsestandardi järgmistele osadele: • Teadmised ja oskused (lisa 5) • Inseneritööks vajalikud hoiakud (B 2.3) Õppekava peab olema riiklikult tunnustatud. Esmakutse omanik võib üldehituse erialal tegutseda selle eriala diplomeeritud ehitusinseneri või volitatud ehitusinseneri kutset omava spetsialisti juhendamisel. Esmakutse andmisel ei ole praktiline töökogemus nõutav, mistõttu ametialasid ei määratleta. Esmakutse on tähtajatu. Ehitusvaldkonna insenerid tegutsevad kesktaseme- või tippjuhina või kitsama ametiala spetsialistina hoonete ja rajatiste kavandamisel, püstitamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel, hoonete lammutus- ja restaureerimistöödel. Ehitusinseneride ülesandeks on ehitustehniliste lahenduste väljatöötamine ja projektlahenduste realiseerimine, arvestades sotsiaalsete, majanduslike, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetiliste aspektidega. Kutsestandard sisaldab 7. taseme diplomeeritud ehitusinseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonna inseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Diplomeeritud ehitusinsener (EKR 7.tase) töötab iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutades nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Diplomeeritud ehitusinsenerid üldehituse erialal spetsialiseeruvad hoonete ehituse, sadamaehituse või geotehnika allerialadele. Diplomeeritud ehituseinseneride tööosad ja -ülesanded üldehituse erialal on loetletud standardi avalehel toodud erialade ja ametialade lõikes. Vastav tööosade ja –ülesannete loetelu on lisas 3. Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad tööosadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Üldehituse eriala diplomeeritud ehitusinseneril peab olema vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud kõrghariduse diplom üldehituse erialal. Üldehituse erialal rakenduskõrghariduse omandanud kutse taotlejalt nõutakse täiendava ülikooliõppe ja täiendusõppe läbimist, mida võib sooritada ka VÕTA 1) kaudu. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise ja taastõendamise eeldused on esitatud lisas 7. Kutse taotlemise erijuhud on kirjeldatud lisas 8. Üldehituse eriala diplomeeritud ehitusinsenerid töötavad kesktaseme-, tippjuhi või spetsialistina ametikohtadel, mille nimetused on näiteks projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht, konsultant. Üldehituse eriala diplomeeritud ehitusinseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada üldehituse erialal iseseisvalt ja enda vastutusel tõendatud kompetentsuse piires ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Diplomeeritud ehitusinseneri volituste ulatus üldehituse erialal vt lisast 11. Projekteerimine 7 Projekteerimise juhtimine 7 Omanikujärelevalve 7 Ehitusjuhtimine 7 Ehitustegevuse juhtimine 7 Ehitusmaksumuse hindamine 7 Ehitusgeoloogilised uuringud 7 Volitatud ehitusinsener, tase 8 Chartered Civil Engineer in Buildings and Structures, level 8 7 Volitatud ehitusinsener V (versioon 1) Volitatud ehitusinsener V (versioon 2) Volitatud ehitusinsener V (versioon 3) Volitatud ehitusinsener V (versioon 4) Volitatud ehitusinsener V (versioon 6) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 9) Geotehnika Hoonete ehitus Sadamaehitus Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Ehitusinsener 10 2013-06-05 2013-06-05 2015-12-15 8 8 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning määratakse kompetentsusnõuded kutse taotlejale või selle pikendajale. Ehitusvaldkonna insenerid tegutsevad kesktaseme- või tippjuhina või kitsama ametiala spetsialistina hoonete ja rajatiste kavandamisel, püstitamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel, samuti hoonete lammutus- ja restaureerimistöödel. Ehitusinseneride ülesandeks on ehitustehniliste lahenduste väljatöötamine ja väljatöötatud projektlahenduste realiseerimine arvestades sotsiaalsete, majanduslike, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetiliste aspektidega. See kutsestandard sisaldab 8. taseme volitatud ehitusinseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonna inseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Volitatud ehitusinsener (EKR 8.tase) töötab iseseisvalt juhtiva spetsialisti, juhtiva projektijuhi või teadlase-uurijana keerukate ehitustehniliste lahenduste väljatöötamisel ja realiseerimisel, vastutades nii enda, töörühmade kui ka ettevõtete või nende allüksuse töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Volitatud insenerilt eeldatakse sünteesimist ja arendustööd teatud kitsamal eri- ja/või ametialal. Volitatud ehitusinsenerid üldehituse erialal spetsialiseeruvad hoonete ehituse, sadamaehituse või geotehnika allerialadele. Volitatud ehituseinseneride tööosad ja -ülesanded üldehituse erialal on loetletud standardi avalehel toodud erialade ja ametialade lõikes. Vastav tööosade ja –ülesannete loetelu on esitatud lisas 3. Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad tööosadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Üldehituse eriala volitatud ehitusinseneril peab olema vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud haridustasemega kõrghariduse diplom üldehituse erialal. Reeglina on volitatud inseneri kutse esmasel taotlemisel eelduseks diplomeeritud inseneri (EKR 7. tase) kutse olemasolu üldehituse erialal või doktorikraadi kaitsmine üldehitusega seotud teemal. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava iseseisva eri- ja ametialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise ja taastõendamise eeldused on esitatud lisas 7. Üldehituse eriala volitatud ehitusinsenerid töötavad kesktaseme-, tippjuhi või spetsialistina ametikohtadel, mille nimetused on näiteks projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht, projektijuht või konsultant. Üldehituse eriala volitatud ehitusinseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada üldehituse erialal iseseisvalt ja enda vastutusel tõendatud kompetentsuse piires ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Volitatud ehitusinseneri volituste ulatus üldehituse erialal vt lisast 11. Projekteerimine 8 Projekteerimise juhtimine 7 Omanikujärelevalve 8 Ehitusjuhtimine 8 Ehitustegevuse juhtimine 8 Ehitusmaksumuse hindamine 8 Inseneride koolitamine ja uurimistöö 8 Ehitusgeoloogilised uuringud 8 Teedeinsener, tase 6 Civil Engineer in road engineering, level 6 5 Teedeinsener IV (versioon 1) Teedeinsener IV (versioon 2) Teedeinsener IV (versioon 3) Teedeinsener, tase 6 (versioon 10) Teedeinsener, tase 6 (versioon 11) Teedeinsener, tase 6 (versioon 4) Teedeinsener, tase 6 (versioon 6) Teedeinsener, tase 6 (versioon 7) Teedeinsener, tase 6 (versioon 8) Teedeinsener, tase 6 (versioon 9) Raudteeehitus Sillaehitus Teeehitus Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Teedeehitus Teedeinsener 10 2013-06-05 2013-06-05 2015-12-15 6 6 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning määratakse kutse taotleja või selle pikendaja kompetentsusnõuded. Teedeehituse eriala rakenduskõrgharidusõppe läbinud isikule antakse lõpetamisel teedeinseneri esmakutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava vastab teedeinseneri kutsestandardi järgmistele osadele: • Teadmised ja oskused (lisa 5). • Inseneritööks vajalikud hoiakud (B 2.3). Õppekava peab olema riiklikult tunnustatud. Esmakutse omanik võib teedeehituse erialal tegutseda diplomeeritud või volitatud teedeinseneri kutset omava inseneri juhendamisel. Esmakutse andmisel ei ole praktiline töökogemus nõutav, mistõttu ametialasid ei määratleta. Esmakutse on tähtajatu. Teedeinsener tegutseb kesktasemejuhi, tippjuhi või kitsama ametiala spetsialistina maanteede, tänavate, raudteede ja rajatiste rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning teede ja rajatiste lammutamisel. Teedeinseneri ülesanne on projektlahenduste realiseerimine, silmas pidades sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetilisi aspekte. Kutsestandard sisaldab 6. taseme teedeinseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi teedeinseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Teedeinsener (EKR 6.tase) peab olema võimeline iseseisvalt töötama keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutades nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Teedeinsenerid spetsialiseeruvad maanteede ja tänavate ehituse, sildade ja viaduktide ehituse ning raudteede ehituse allallerialadele. Teedeinseneri töö osad ja ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel erialade ja ametialade loetelus. Töö osade ja ülesannete üksikasjalikku loetelu vt lisast 3. Teedeinsener töötab nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutab insener spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad töö osadest ja ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Teedeinseneril peab olema rakenduskõrghariduse diplom teedeehituse erialal. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise ja taastõendamise eeldusi vt lisast 7. Insenerikutset võib taotleda ka ehitusalase bakalaureusekraadi olemasolul või poolelijäänud ülikooliõppe korral teedeehituse valdkonnas (teoreetiline kursus on läbitud, kuid lõputöö on jäänud kaitsmata). Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Lisaks sellele tuleb täita täiendusõppe nõudeid vastavalt lisale 7. Teedeinsener töötab kesktasemejuhi või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks ehitusjuht, objektijuht, teehooldetööde juht jms. Teedeinseneri kutse tõendab isiku volitusi töötada iseseisvalt ja enda vastutusel teedeehituse erialal tõendatud pädevuse piires. Teedeinseneri volituste ulatust vt lisast 11. Ehitusjuhtimine 6 Ehitustegevuse juhtimine 6 Sillahoole 6 Teehoole 6 Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 Diploma Civil Engineer in road engineering, level 7 5 Diplomeeritud teedeinsener V (versioon 1) Diplomeeritud teedeinsener V (versioon 2) Diplomeeritud teedeinsener V (versioon 3) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 9) Raudteeehitus Sillaehitus Teeehitus Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Teedeehitus Teedeinsener 10 2013-06-05 2013-06-05 2015-02-18 7 7 2142 Ehitusinsenerid 1041 Transporditeenused 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning määratakse kutse taotleja või selle pikendaja kompetentsusnõuded. Teedeehituse eriala magistriõppe või sellele haridustasemele vastava integreeritud õppe läbinud isikule antakse lõpetamisel diplomeeritud teedeinseneri esmakutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava vastab diplomeeritud teedeinseneri kutsestandardi järgmistele osadele: • Teadmised ja oskused (lisa 5). • Inseneritööks vajalikud hoiakud (B 2.3). Õppekava peab olema riiklikult tunnustatud. Esmakutse omanik võib teedeehituse erialal tegutseda diplomeeritud või volitatud teedeinseneri kutset omava inseneri juhendamisel. Esmakutse andmisel ei ole praktiline töökogemus nõutav, mistõttu ametialasid ei määratleta. Esmakutse on tähtajatu. Teedeinsener tegutseb kesktasemejuhi, tippjuhi või kitsama ametiala spetsialistina maanteede, tänavate, raudteede ja rajatiste kavandamisel, rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning teede ja rajatiste lammutamisel. Teedeinseneri ülesanne on teeehituse tehniliste lahenduste väljatöötamine ja projektlahenduste realiseerimine, silmas pidades sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetilisi aspekte. Kutsestandard sisaldab 7. taseme diplomeeritud teedeinseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi teedeinseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Diplomeeritud teedeinsener (EKR 7.tase) peab olema võimeline töötama iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutades nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Diplomeeritud teedeinsenerid spetsialiseeruvad maanteede ja tänavate ehituse, sildade ja viaduktide ehituse ning raudteede ehituse allerialadele. Diplomeeritud teedeinseneri töö osad ja ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel erialade ja ametialade loetelus. Töö osade ja ülesannete üksikasjalikku loetelu vt lisast 3. Diplomeeritud teedeinsener töötab nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutab insener spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad töö osadest ja ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Diplomeeritud teedeinseneril peab olema vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud kõrgharidusdiplom teedeehituse erialal. Teedeehituse erialal rakenduskõrghariduse omandanud kutse taotlejalt nõutakse täiendava ülikooliõppe ja täiendusõppe läbimist, mida võib sooritada VÕTA 1) kaudu. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise ja taastõendamise eeldusi vt lisast 7. Kutse taotlemise erijuhte on kirjeldatud lisas 8. Diplomeeritud teedeinsener töötab kesktasemejuhi, tippjuhi või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks projekteerija, omanikujärelevalve tegija, projektijuht, ehitusjuht, objektijuht, teehooldetööde juht, peaspetsialist ja konsultant. Diplomeeritud teedeinseneri kutse tõendab isiku volitusi töötada iseseisvalt ja enda vastutusel teedeehituse erialal tõendatud pädevuse piires. Diplomeeritud teedeinseneri volituste ulatust vt lisast 11. Projekteerimine 7 Projekteerimise juhtimine 7 Omanikujärelevalve 7 Ehitusjuhtimine 7 Ehitustegevuse juhtimine 7 Sillahoole 7 Projekteerimine-planeerimine 7 Teehoole 7 Liiklusohutuse auditeerimine ja hindamine 7 Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 Diploma Civil Engineer in Buildings and Structures, EstQF Level 7 11 Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 1) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 2) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 3) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 4) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 6) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 9) Geotehnika Hoonete ehitus Sadamaehitus Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Ehitusinsener 16 2018-10-04 2018-11-29 2023-11-13 7 7 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Heiki Meos EstKonsult OÜ Ants Raja Ants Raja Ehituskorraldus FIE Andres Piirsalu OÜ Entec Eesti Andres Piir Projektbüroo KODA OÜ Peeter Parre IB Aksiaal OÜ Aleksander Grünstam Allux SG OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Ehitusvaldkonna insenerid tegutsevad spetsialistina hoonete ja rajatiste projekteerimisel, püstitamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel, samuti lammutus- ja restaureerimistöödel. Ehitusinsenerid arvestavad oma ametialaste ülesannete täitmisel sotsiaalsete, majanduslike, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetiliste aspektidega ning teevad koostööd sidusvaldkondade spetsialistidega. Ehitusinseneri erialal on välja töötatud järgmised kutsestandardid: - Ehitusinsener, tase 6 - Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 - Volitatud ehitusinsener, tase 8 Ehitusinsenerid spetsialiseeruvad ühele kolmest allerialast: a) Hoonete¹ ehitus b) Sadamaehitus c) Geotehnika² Spetsialiseerumise all on vajalik valida vähemalt üks järgmistest ametialadest: a) Hoonete¹ ehituse puhul: - Hoone ehitusprojekti koostamine - Hoone klaasfassaadi projekti koostamine - Hoone kergfassaadi projekti koostamine - Hoone katuse projekti koostamine - Palkmaja ehitusprojekti koostamine - Ehitustegevuse juhtimine - Ehitustegevuse juhtimine klaasfassaadide ehitamisel - Ehitustegevuse juhtimine kergfassaadide ehitamisel - Ehitustegevuse juhtimine katuseehitustöödel - Ehitustegevuse juhtimine palkmajade ehitamisel - Ehitusjuhtimine - Omanikujärelevalve - Ehitusprojekti ekspertiis - Ehitise audit - Projekteerimise juhtimine³ - Ehitusmaksumuse hindamine b) Sadamaehituse puhul: - Sadamarajatiste projekteerimine - Ehitustegevuse juhtimine - Ehitusjuhtimine - Omanikujärelevalve - Ehitusprojekti ekspertiis - Ehitise audit - Projekteerimise juhtimine³ - Ehitusmaksumuse hindamine c) Geotehniliste tööde puhul: - Geotehniline projekteerimine - Ehitusgeoloogilised uuringud - Ehitustegevuse juhtimine - Ehitusjuhtimine - Omanikujärelevalve - Ehitusprojekti ekspertiis - Ehitise audit - Projekteerimise juhtimine³ - Ehitusmaksumuse hindamine Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 on spetsialist, kes vastutab nii iseenda kui enda poolt juhitud töörühma töö tulemuste eest. Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 kutsetunnistus annab selle omanikule seadusest tulenevatel alustel õiguse tegutseda pädeva isikuna iseseisvalt ja omal vastutusel ainult järgnevalt kirjeldatud piirangute ulatuses: I EHITUSLOAKOHUSTUSLIKU EHITISE VÕI SADAMARAJATISE EHITAMINE, GEOTEHNILISED TÖÖD, EHITUSJUHTIMINE 1. Ehitusloakohustusliku ehitise ehitamine 1.1 Maapinnast kuni 100 m kõrguste ja kuni 12 m sügavuste hoonete ja nende konstruktsioonide ehitamine 1.1.1 Eelnimetatud piirangutega ehitiste piirdekonstruktsioonide ja palkmajade ehitamine. 1.2 Kuni 3. geotehnilise kategooriaga⁴ ehitiste ehitamine 1.3 Avalikkusele mittekasutatavate teede, platside ja transpordirajatiste ehitamine 1.4 Ehituselementide tehaseline tootmine 2. Sadamarajatiste ehitamine 2.1 Kaid, muulid, kaldakindlustused ja lainemurdjad veesügavusega kuni 19 m 3. Geotehnilised tööd 3.1 Geotehniliste uuringute välitööde juhtimine 3.2 Kuni 3. geotehnilise kategooriaga⁴ ehitiste geotehniliste uuringute andmetöötlus 3.3 Kuni 3. geotehnilise kategooriaga⁴ ehitiste ehitamine II EHITUSLOAKOHUSTUSLIKU EHITISE EHITUSPROJEKTI JA SADAMARAJATISE EHITUSPROJEKTI KOOSTAMINE, GEOTEHNILINE PROJEKTEERIMINE 1. Ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekti koostamine Tavapärase konstruktsioonilahendusega ehitis kus ei mõju suuri staatilisi ja dünaamilisi koormusi ning mis on maapinnast kuni 65 m kõrgused ja kuni 8 m sügavused (v.a.vaialused). Konstruktsioonid silletega kuni: - monoliitsed betoonkonstruktsioonid kuni 18 m - monteeritavad konstruktsioonid kuni 32 m - teraskonstruktsioonid kuni 36 m - puitkonstruktsioonid kuni 18 m - komposiitkonstruktsioonid kuni 24 m Eelnimetatud piirangutega ehitiste piirdekonstruktsioonide ja palkmajade projekteerimine. 2. Sadamarajatiste projekteerimine 2.1 Kaid, muulid, kaldakindlustused ja lainemurdjad veesügavusega kuni 14 m 2.2 Arvutuslik lainekõrgus kuni 3 m 2.3 Kuni 2. geotehnilise kategooriaga⁴ ehitis 3. Geotehniline projekteerimine 3.1 Kuni 2. geotehnilise kategooriaga⁴ ehitised III OMANIKUJÄRELEVALVE 1. Ehitise omanikujärelevalve 1.1 Maapinnast kuni 65 m kõrguste ja kuni 8 m sügavuste hoonete ja nende konstruktsioonide ehitamine 1.2 Kuni 3. geotehnilise kategooriaga⁴ ehitiste ehitamine 1.3 Avalikkusele mittekasutatavate teede, platside ja transpordirajatiste ehitamine 2. Sadamarajatiste omanikujärelevalve 2.1 Kaid, muulid, kaldakindlustused ja lainemurdjate konstruktsioonid veesügavusega kuni 19 m 3. Geotehniliste tööde omanikujärelevalve 3.1 Geotehniliste uuringute välitööde juhtimine 3.2 Kuni 3. geotehnilise kategooriaga⁴ ehitiste geotehniliste uuringute andmetöötlus 3.3 Kuni 3. geotehnilise kategooriaga⁴ ehitiste ehitamine IV EHITUSPROJEKTI EKSPERTIIS V EHITISE AUDIT VI PROJEKTEERIMISE JUHTIMINE³ Piirangud on analoogsed ehitusloakohustusliku ehitise ja sadamarajatise ehitusprojekti koostamisele ning geotehnilisele projekteerimisele kohalduvatega. VII EHITUSMAKSUMUSE HINDAMINE Ilma tehniliste piiranguteta. _____________________________________________ ¹ - Ehitusinseneride standardite raames on sõna "hoone" all mõeldud kõiki maismaaehitisi va sillad, tunnelid, truubid jms, mis kuuluvad teedehituse valdkonda ²- Üldehituse eriala geotehnika allerialal antud kutsega on õigus tegutseda 7. taseme pädeva isikuna ka teedeehituse ning keskkonnatehnika hoonete tehnosüsteemide eriala geotehniliste tööde alal. ³ - projekteerimise juhtimise tegevuse all peetakse silmas mitte kitsa eriala, vaid kogu tervikprojekti projekteerimise projektijuhtimist ⁴ - EVS-NE 1997-1 liigituse järgi A.2.1 Ehitusinseneri tööd läbiv kohustuslik kompetents 1. Kutse-eetika nõuete järgimine 2. Erialane enesearendamine 3. Meeskonnatöös osalemine, meeskonna juhtimine 4. Keskkonnahoidlikkuse ja energiatõhususe põhimõtete rakendamine 5. Valdkondlike teadmiste rakendamine töös 6. Digipädevus ja keeleoskus A.2.2 Hoonete ehitus 1. Tööde juhtimine ja korraldamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Valminud tööde ja nende osade kvaliteedi kontrollimine 3. Valminud tööde kompleksse vastavuse/sobivuse kontrollimine 4. Valminud tööde tellijale esitamise/üle andmise korraldamine A.2.3 Sadamaehitus 1. Tööde juhtimine ja korraldamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Valminud tööde ja nende osade kvaliteedi kontrollimine 3. Valminud tööde kompleksse vastavuse/sobivuse kontrollimine 4. Valminud tööde tellijale esitamise/üle andmise korraldamine A.2.4 Geotehnilised tööd 1. Tööde juhtimine ja korraldamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Valminud tööde ja nende osade kvaliteedi kontrollimine 3. Valminud tööde kompleksse vastavuse/sobivuse kontrollimine 4. Valminud tööde tellijale esitamise/üle andmise korraldamine A.2.5 Hoone ehitusprojekti koostamine 1. Ehitusprojekti koostamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Kandeskeemi ja liigi valimine, arvutamine ja dimensioneerimine 4. Piirdetarindite lahenduste määramine 5. Seletuskirja koostamine 6. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 7. Konstruktsiooniosa projekti koostamine ja vormistamine 8. Konstruktsioonide lammutusprojekti koostamine 9. Ehitise kasutus- ja hooldusjuhendi koostamine 10. Projekteerija järelevalve tegemine A.2.6 Hoone klaasfassaadi projekti koostamine 1. Klaasfassaadi projekteerimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Piirdetarindite lahenduste määramine 4. Seletuskirja koostamine 5. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 6. Klaasfassaadi projekti koostamine ja vormistamine 7. Klaasfassaadi lammutusprojekti koostamine 8. Klaasfassaadi kasutus- ja hooldusjuhendi koostamine 9. Projekteerija järelevalve tegemine A.2.7 Hoone kergfassaadi projekti koostamine 1. Kergfassaadi projekteerimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Piirdetarindite lahenduste määramine 4. Seletuskirja koostamine 5. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 6. Konstruktsiooniosa projekti koostamine ja vormistamine 7. Konstruktsioonide lammutusprojekti koostamine 8. Konstruktsiooniosa kasutus- ja hooldusjuhendi koostamine 9. Projekteerija järelevalve tegemine A.2.8 Hoone katuse projekti koostamine 1. Hoone katuse projekteerimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Kandeskeemi ja liigi valimine, arvutamine ja dimensioneerimine 4. Piirdetarindite lahenduste määramine 5. Seletuskirja koostamine 6. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 7. Katuse konstruktsiooniosa projekti koostamine ja vormistamine 8. Katusekonstruktsioonide lammutusprojekti koostamine 9. Katuse kasutus- ja hooldusjuhendi koostamine 10. Projekteerija järelevalve tegemine A.2.9 Palkmaja ehitusprojekti koostamine 1. Palkmajade projekteerimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Kandeskeemi ja liigi valimine, arvutamine ja dimensioneerimine 4. Piirdetarindite lahenduste määramine 5. Seletuskirja koostamine 6. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 7. Konstruktsiooniosa projekti koostamine ja vormistamine 8. Konstruktsioonide lammutusprojekti koostamine 9. Ehitise kasutus- ja hooldusjuhendi koostamine 10. Projekteerija järelevalve tegemine 2.10 Sadamarajatiste projekteerimine 1. Sadamarajatise projekti koostamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Kandeskeemi ja liigi valimine, arvutamine ja dimensioneerimine 4. Seletuskirja koostamine 5. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 6. Konstruktsiooniosa projekti koostamine ja vormistamine 7. Konstruktsioonide lammutusprojekti koostamine 8. Rajatise kasutus- ja hooldusjuhendi koostamine 9. Projekteerija järelevalve tegemine A.2.11 Geotehniline projekteerimine 1. Geotehniline projekteerimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Pinnaseuuringute tegemine 3. Kaevete, nõlvade, pinnastammide ja süvendite üldstabiilsuse ja kandevõime arvutamine 4. Sulund- ja tugiseinte kavandamine 5. Pinnase tihendamise, parendamise ja armeerimise kavandamine 6. Vaia kandevõime määramine 7. Ehitustegevuse geotehnilise mõju hindamine A.2.12 Ehitustegevuse juhtimine 1. Ehitustegevuse juhtimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Ehituspakkumise koostamine 3. Ehitamise kavandamine 4. Ehituse ressursside kavandamine 5. Alltööhangete korraldamine ja lepingute sõlmimine 6. Ehitustoodete hankimine 7. Ehitustegevuse korraldamine ehitustööde kestel 8. Kvaliteedikontrolli ja mõõdistustööde tegemise korraldamine 9. Objekti üleandmisdokumentatsiooni koostamine 10. Objekti üleandmise korraldamine A.2.13 Ehitustegevuse juhtimine klaasfassaadide ehitamisel 1. Ehitustegevuse juhtimine klaasfassaadide ehitustöödel kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Ehituspakkumise koostamine 3. Ehitamise kavandamine 4. Ehituse ressursside kavandamine 5. Alltööhangete korraldamine ja lepingute sõlmimine 6. Ehitustoodete hankimine 7. Ehitustegevuse korraldamine ehitustööde kestel 8. Kvaliteedikontrolli ja mõõdistustööde tegemise korraldamine 9. Objekti üleandmisdokumentatsiooni koostamine 10. Objekti üleandmise korraldamine A.2.14 Ehitustegevuse juhtimine kergfassaadide ehitamisel 1. Ehitustegevuse juhtimine kergfassaadide ehitustöödel kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Ehituspakkumise koostamine 3. Ehitamise kavandamine 4. Ehituse ressursside kavandamine 5. Alltööhangete korraldamine ja lepingute sõlmimine 6. Ehitustoodete hankimine 7. Ehitustegevuse korraldamine ehitustööde kestel 8. Kvaliteedikontrolli ja mõõdistustööde tegemise korraldamine 9. Objekti üleandmisdokumentatsiooni koostamine 10. Objekti üleandmise korraldamine A.2.15 Ehitustegevuse juhtimine katuseehitustöödel 1. Ehitustegevuse juhtimine katuseehitustöödel kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Ehituspakkumise koostamine 3. Ehitamise kavandamine 4. Ehituse ressursside kavandamine 5. Alltööhangete korraldamine ja lepingute sõlmimine 6. Ehitustoodete hankimine 7. Ehitustegevuse korraldamine ehitustööde kestel 8. Kvaliteedikontrolli ja mõõdistustööde tegemise korraldamine 9. Objekti üleandmisdokumentatsiooni koostamine 10. Objekti üleandmise korraldamine A.2.16 Ehitustegevuse juhtimine palkmajade ehitamisel 1. Ehitustegevuse juhtimine palkmajade ehitamisel kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Ehituspakkumise koostamine 3. Ehitamise kavandamine 4. Ehituse ressursside kavandamine 5. Alltööhangete korraldamine ja lepingute sõlmimine 6. Ehitustoodete hankimine 7. Ehitustegevuse korraldamine ehitustööde kestel 8. Kvaliteedikontrolli ja mõõdistustööde tegemise korraldamine 9. Objekti üleandmisdokumentatsiooni koostamine 10. Objekti üleandmise korraldamine A.2.17 Ehitusjuhtimine 1. Ehitusjuhtimine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Vajadusuuringu läbiviimine 3. Hanke ettevalmistamine ja hankedokumentatsiooni koostamine 4. Ehitise elutsükli kavandamine 5. Ehitusmaksumuse arvutamine 6. Projekteerimise ettevalmistamine ja tööde korraldamine 7. Projekteerijate valimine ja lepingute ettevalmistamine 8. Ehitustööde ettevalmistamine 9. Pakkumus-dokumentatsiooni ettevalmistamine 10. Alltöövõtjate valimine 11. Ehitusprotsessi koordineerimine tellija esindajana 12. Objekti üleandmine ja kasutuselevõtmine 13. Garantiiperioodi toimingud A.2.18 Omanikujärelevalve 1. Omanikujärelevalve tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Järelevalveprogrammi koostamine 3. Ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimine 4. Ehitustegevuse lepingule vastavuse kontrollimine 5. Kvaliteedi vastavuse kontrollimine ja hindamine 6. Ohutusele vastavuse kontrollimine 7. Vajaliku dokumentatsiooni kontrollimine 8. Ehitise vastuvõtmine 9. Teavitustegevus 10. Ettepanekute tegemine A.2.19 Ehitusprojekti ekspertiis 1. Ehitusprojekti ekspertiisi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Projektiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Projekti mahulise vastavuse kontrollimine 4. Projekti lahenduste eesmärgile ja nõuetele vastavuse kontrollimine 5. Ekspertiisi aruande koostamine A.2.20 Ehitise audit 1. Ehitise auditi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Süsteemiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Täiendavate uuringute ja testide korraldamine 4. Kontrollarvutuste ja täiendavate mõõtmiste tegemine 5. Auditi aruande koostamine A.2.21 Ehitusgeoloogilised uuringud 1. Ehitusgeoloogiliste uuringute tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Väliuuringute tegemine 3. Uuringu aruannete vormistamine A.2.22 Projekteerimise juhtimine 1. Projekteerimislepingu ettevalmistamine 2. Projekteerimismeeskonna komplekteerimine 3. Infovahetuse korraldamine 4. Projekteerimise koordineerimine ja kvaliteedijuhtimine 5. Projekteerija järelevalve korraldamine A.2.23 Ehitusmaksumuse hindamine 1. Maksumus- ja tasuvusuuringute tegemine 2. Tellija eelarve koostamine, maksumusplaanimine 3. Ehituspakkumuse hinnaosa koostamine Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Üldehituse eriala diplomeeritud ehitusinseneril peab üldjuhul olema magistrikraad või sellega võrdsustatud 5-aastase integreeritud kõrghariduse diplom üldehituse erialal Vabariigi Valitsuse 25.10.2004 määruse nr 312 „Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded“ mõistes. Lisaks on vajalikud taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töökogemuse olemasolu ning etteantud mahus läbitud täiendusõpe. Kõik nõuded on detailsemalt kirjas kutse andmise korras ja selle lisades. projektijuht, objektijuht, projekteerija, konstruktor, järelevalve tegija, ekspert Ehitusseadustik ja selle asjakohased rakendusaktid. Muud erialased standardid, juhendmaterjalid ja normid. Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 kutse saamiseks tuleb tõendada kohustuslik kompetents B.2.1, üks spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.2 - B.2.4 hulgast ning vähemalt üks valitav kompetents valikust B.2.5 - B.2.23 spetsialiseerumise juurde. Ehitusinseneri tööd läbiv kohustuslik kompetents 7 Kutse saamiseks tuleb tõendada üks spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.2 - B.2.4 hulgast. Kutse saamiseks tuleb tõendada vähemalt üks valitav kompetents valikust B.2.5 - B.2.23 spetsialiseerumise juurde. Hoone ehitusprojekti koostamine 7 Hoone klaasfassaadi projekti koostamine 7 Hoone kergfassaadi projekti koostamine 7 Hoone katuse projekti koostamine 7 Palkmaja ehitusprojekti koostamine 7 Sadamarajatise projekteerimine 7 Geotehniline projekteerimine 7 Ehitustegevuse juhtimine 7 Ehitustegevuse juhtimine klaasfassaadide ehitamisel 7 Ehitustegevuse juhtimine kergfassaadide ehitamisel 7 Ehitustegevuse juhtimine palkmajade ehitamisel 7 Ehitustegevuse juhtimine katuste ehitamisel 7 Ehitusjuhtimine 7 Omanikujärelevalve 7 Ehitusprojekti ekspertiis 7 Ehitise audit 7 Ehitusgeoloogilised uuringud 7 Projekteerimise juhtimine 7 Ehitusmaksumuse hindamine 7 Volitatud ehitusinsener, tase 8 Chartered Civil Engineer in Buildings and Structures, EstQF Level 8 11 Volitatud ehitusinsener V (versioon 1) Volitatud ehitusinsener V (versioon 2) Volitatud ehitusinsener V (versioon 3) Volitatud ehitusinsener V (versioon 4) Volitatud ehitusinsener V (versioon 6) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 9) Geotehnika Hoonete ehitus Sadamaehitus Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Ehitusinsener 16 2018-10-04 2018-11-29 2023-11-13 8 8 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Heiki Meos EstKonsult OÜ Ants Raja Ants Raja Ehituskorraldus FIE Andres Piirsalu OÜ Entec Eesti Andres Piir Projektbüroo KODA OÜ Peeter Parre IB Aksiaal OÜ Aleksander Grünstam Allux SG OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Ehitusvaldkonna insenerid tegutsevad spetsialistina hoonete ja rajatiste projekteerimisel, püstitamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel, samuti lammutus- ja restaureerimistöödel või teadlase-uurijana keerukate ehitustehniliste lahenduste väljatöötamisel ja realiseerimisel. Ehitusinsenerid arvestavad oma ametialaste ülesannete täitmisel sotsiaalsete, majanduslike, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetiliste aspektidega ning teevad koostööd sidusvaldkondade spetsialistidega. Ehitusinseneri kutsealal on välja töötatud järgmised kutsestandardid: Ehitusinsener, tase 6 Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 Volitatud ehitusinsener, tase 8 Ehitusinsenerid üldehituse erialal spetsialiseeruvad ühele kolmest allerialast: a) Hoonete ehitus b) Sadamaehitus c) Geotehnika¹ Spetsialiseerumiste all on vajalik valida vähemalt üks järgmistest ametialadest: a) Hoonete ehituse korral: - Hoone ehitusprojekti koostamine - Ehitustegevuse juhtimine - Ehitusjuhtimine - Omanikujärelevalve - Ehitusprojekti ekspertiis - Ehitise audit - Projekteerimise juhtimine² - Ehitusmaksumuse hindamine - Inseneride koolitamine ja uurimistöö b) Sadamaehituse korral: - Sadamarajatiste projekteerimine - Ehitustegevuse juhtimine - Ehitusjuhtimine - Omanikujärelevalve - Ehitusprojekti ekspertiis - Ehitise audit - Projekteerimise juhtimine² - Ehitusmaksumuse hindamine - Inseneride koolitamine ja uurimistöö c) Geotehniliste tööde korral: - Geotehniline projekteerimine - Ehitustegevuse juhtimine - Ehitusjuhtimine - Omanikujärelevalve - Projekti ekspertiis - Ehitise audit - Ehitusgeoloogilised uuringud - Projekteerimise juhtimine² - Ehitusmaksumuse hindamine - Inseneride koolitamine ja uurimistöö Volitatud ehitusinsener, tase 8 on spetsialist, kes vastutab nii iseenda kui enda poolt juhitud töörühma töö tulemuste eest. Volitatud ehitusinsener, tase 8 kutsetunnistus annab selle omanikule seadusest tulenevatel alustel õiguse tegutseda pädeva isikuna iseseisvalt ja omal vastutusel järgnevalt: I EHITUSLOAKOHUSTUSLIKU EHITISE VÕI SADAMARAJATISE EHITAMINE, EHITUSJUHTIMINE, EHITUSMAKSUMUSE HINDAMINE ja GEOTEHNILISED TÖÖD Ilma tehniliste piiranguteta II EHITUSLOAKOHUSTUSLIKU EHITISE EHITUSPROJEKTI JA SADAMARAJATISE EHITUSPROJEKTI KOOSTAMINE, GEOTEHNILINE PROJEKTEERIMINE Ilma tehniliste piiranguteta III OMANIKUJÄRELEVALVE Ilma tehniliste piiranguteta IV EHITUSPROJEKTI EKSPERTIIS V EHITISE AUDIT VI PROJEKTEERIMISE JUHTIMINE² Ilma tehniliste piiranguteta VII EHITUSMAKSUMUSE HINDAMINE Ilma tehniliste piiranguteta _________________ ¹ - Üldehituse eriala geotehnika allerialal antud kutsega on õigus tegutseda 8. taseme pädeva isikuna ka teedeehituse ning keskkonnatehnika hoonete tehnosüsteemide eriala geotehniliste tööde alal. ² - projekteerimise juhtimise tegevuse all peetakse silmas mitte kitsa eriala, vaid kogu tervikprojekti projekteerimise juhtimist A.2.1 Inseneritööd läbiv kohustuslik kompetents 1. Kutse-eetika nõuete järgimine 2. Erialane enesearendamine 3. Meeskonnatöös osalemine, meeskonna juhtimine 4. Keskkonnahoidlikkuse ja energiatõhususe põhimõtete rakendamine 5. Valdkondlike teadmiste rakendamine töös 6. Digipädevus ja keeleoskus A.2.2 Hoonete ehitus 1. Tööde juhtimine ja korraldamine 2. Valminud tööde ja nende osade kvaliteedi kontrollimine 3. Valminud tööde kompleksse vastavuse ja sobivuse kontrollimine 4. Valminud tööde tellijale esitamise/üle andmise korraldamine A.2.3 Sadamaehitus 1. Tööde juhtimine ja korraldamine 2. Valminud tööde ja nende osade kvaliteedi kontrollimine 3. Valminud tööde kompleksse vastavuse ja sobivuse kontrollimine 4. Valminud tööde tellijale esitamise/üle andmise korraldamine A.2.4 Geotehnilised tööd 1. Tööde juhtimine ja korraldamine 2. Valminud tööde ja nende osade kvaliteedi kontrollimine 3. Valminud tööde kompleksse vastavuse ja sobivuse kontrollimine 4. Valminud tööde tellijale esitamise/üle andmise korraldamine A.2.5 Hoone ehitusprojekti koostamine 1. Ehitusprojekti koostamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Kandeskeemi ja liigi valimine, arvutamine ja dimensioneerimine 4. Piirdetarindite lahenduste määramine 5. Seletuskirja koostamine 6. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 7. Konstruktsiooniosa projekti koostamine ja vormistamine 8. Konstruktsioonide lammutusprojekti koostamine 9. Ehitise kasutus- ja hooldusjuhendi koostamine 10. Projekteerija järelevalve tegemine A.2.6 Sadamarajatiste projekteerimine 1. Sadamarajatise projekti koostamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Kandeskeemi ja liigi valimine, arvutamine ja dimensioneerimine 4. Seletuskirja koostamine 5. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 6. Konstruktsiooniosa projekti koostamine ja vormistamine 7. Konstruktsioonide lammutusprojekti koostamine 8. Rajatise kasutus- ja hooldusjuhendi koostamine 9. Projekteerija järelevalve tegemine A.2.7 Geotehniline projekteerimine 1. Geotehniline projekteerimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Pinnaseuuringute tegemine 3. Kaevete, nõlvade, pinnastammide ja süvendite üldstabiilsuse ja kandevõime arvutamine 4. Sulund- ja tugiseinte kavandamine 5. Pinnase tihendamise, parendamise ja armeerimise kavandamine 6. Vaia kandevõime määramine 7. Ehitustegevuse geotehnilise mõju hindamine A.2.8 Ehitustegevuse juhtimine 1. Ehitustegevuse juhtimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Ehituspakkumise koostamine 3. Ehitamise kavandamine 4. Ehituse ressursside kavandamine 5. Alltööhangete korraldamine ja lepingute sõlmimine 6. Ehitustoodete hankimine 7. Ehitustegevuse korraldamine ehitustööde kestel 8. Kvaliteedikontrolli ja mõõdistustööde tegemise korraldamine 9. Objekti üleandmisdokumentatsiooni koostamine 10. Objekti üleandmise korraldamine A.2.9 Ehitusjuhtimine 1. Ehitusjuhtimine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Vajadusuuringu läbiviimine 3. Hanke ettevalmistamine ja hankedokumentatsiooni koostamine 4. Ehitise elutsükli kavandamine 5. Ehitusmaksumuse arvutamine 6. Projekteerimise ettevalmistamine ja tööde korraldamine 7. Projekteerijate valimine ja lepingute ettevalmistamine 8. Ehitustööde ettevalmistamine 9. Pakkumus-dokumentatsiooni ettevalmistamine 10. Alltöövõtjate valimine 11. Ehitusprotsessi koordineerimine tellija esindajana 12. Objekti üleandmine ja kasutuselevõtmine 13. Garantiiperioodi toimingud A.2.10 Omanikujärelevalve 1. Omanikujärelevalve tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Järelevalveprogrammi koostamine 3. Ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimine 4. Ehitustegevuse lepingule vastavuse kontrollimine 5. Kvaliteedi vastavuse kontrollimine ja hindamine 6. Ohutusele vastavuse kontrollimine 7. Vajaliku dokumentatsiooni kontrollimine 8. Ehitise vastuvõtmine 9. Teavitustegevus 10. Ettepanekute tegemine A.2.11 Ehitusprojekti ekspertiis 1. Ehitusprojekti ekspertiisi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Projektiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Projekti mahulise vastavuse kontrollimine 4. Projekti lahenduste eesmärgile ja nõuetele vastavuse kontrollimine 5. Ekspertiisi aruande koostamine A.2.12 Ehitise audit 1. Ehitise auditi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Süsteemiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Täiendavate uuringute ja testide korraldamine 4. Kontrollarvutuste ja täiendavate mõõtmiste tegemine 5. Auditi aruande koostamine A.2.13 Ehitusgeoloogilised uuringud 1. Ehitusgeoloogiliste uuringute tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Väliuuringute tegemine 3. Uuringu aruannete vormistamine A.2.14 Projekteerimise juhtimine 1. Projekteerimise juhtimistegevuste läbiviimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Projekteerimislepingu ettevalmistamine 3. Projekteerimismeeskonna komplekteerimine 4. Infovahetuse korraldamine 5. Projekteerimise koordineerimine ja kvaliteedijuhtimine 6. Projekteerija järelevalve korraldamine A.2.15 Ehitusmaksumuse hindamine 1. Maksumus- ja tasuvusuuringute tegemine 2. Tellija eelarve koostamine, maksumusplaanimine 3. Ehituspakkumuse hinnaosa koostamine A.2.16 Inseneride koolitamine ja ehitusalane uurimistöö 1. Koolitustegevus 2. Õppe- ja juhendmaterjalide koostamine 3. Teaduslike või rakenduslike uurimistööde tegemine Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Üldehituse eriala volitatud ehitusinseneril peab olema vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud 5-aastase integreeritud kõrghariduse diplom üldehituse erialal Vabariigi Valitsuse 25.10.2004 määruse nr 312 „Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded“ mõistes. Lisaks on vajalikud taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töökogemuse olemasolu ning etteantud mahus läbitud täiendusõpe. Kõik nõuded on detailsemalt kirjas kutse andmise korra dokumentatsioonis. projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, projektijuht ja konsultant Ehitusseadustik ja selle asjakohased rakendusaktid. Muud erialased standardid, juhendmaterjalid ja normid. Volitatud ehitusinsener, tase 8 kutse saamiseks tuleb tõendada kohustuslik kompetents B.2.1, üks spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.2 - B.2.4 hulgast ning vähemalt üks valitav kompetents valikust B.2.5 - B.2.16 spetsialiseerumise juurde. Ehitusinseneri tööd läbiv kohustuslik kompetents 7 Kutse saamiseks tuleb tõendada üks spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.2 - B.2.4 hulgast. Kutse saamiseks tuleb tõendada vähemalt üks valitav kompetents valikust B.2.5 - B.2.16 spetsialiseerumise juurde. Hoone ehitusprojekti koostamine 8 Sadamarajatise projekteerimine 8 Geotehniline projekteerimine 8 Ehitustegevuse juhtimine 8 Ehitusjuhtimine 8 Omanikujärelevalve 8 Ehitusprojekti ekspertiis 8 Ehitise audit 8 Ehitusgeoloogilised uuringud 8 Projekteerimise juhtimine 8 Ehitusmaksumuse hindamine 8 Inseneride koolitamine ja arendustöö 8 Õpetaja, tase 6 Teacher, level 6 3 Õpetaja, tase 6 (versioon 1) Õpetaja, tase 6 (versioon 2) Õpetaja, tase 6 (versioon 4) Õpetaja, tase 6 (versioon 5) Õpetaja, tase 6 (versioon 6) Õpetaja, tase 6 (versioon 7) Õpetaja, tase 6 (versioon 8) Õpetaja, tase 6 (versioon 9) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Õpetaja 18 2018-11-07 2018-11-07 2019-12-31 6 6 2342 Koolieelse lasteasutuse õpetajad 0112 Koolieelikute õpetajate koolitus 85 Haridus Kutsestandardis kasutatud terminid Keelte oskustasemete kirjeldused Kaire Kollom TLÜ Pedagoogiline Seminar Toomas Kruusimägi Eesti Koolijuhtide Ühendus Maris Laanela Eesti Lasteaednike Liit Katrin Meinart Eesti Õpetajate Liit Airi Niilo Tartu Ülikool Margus Pedaste Tartu Ülikool Tiina Peterson Haridus- ja Teadusministeerium Kaja Plado Eesti Eripedagoogide Liit Katrin Poom-Valickis Tallinna Ülikool Urve Rannaääre Eesti Koolijuhtide Ühendus Margit Timakov Eesti Õpetajate Liit Evi Veesaar Eesti Haridustöötajate Liit Pille Villems Tartu Ülikool Pärje Ülavere Eesti Alushariduse Juhtide Ühendus Valitava kompetentsi töörühm: Pille Häidkind Tartu Ülikool Hille Ilves Eesti Linnade Liit Agnes Pihlak SA Innove Kaja Plado Eesti Eripedagoogide Liit Jürgen Rakaselg Haridus- ja Teadusministeerium Astrid Sildnik Eesti Õpetajate Liit Tiiu Tammemäe Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituut Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Õpetaja töö on toetada õppijate (vt lisa 1 "Kutsestandardis kasutatud terminid") arengut, lähtudes nende tasemest, võimetest ja vajadustest ning arvestades riiklikes õppekavades seatud eesmärkidega ja arendada oma kutseoskusi. Õpetaja, tase 6 kavandab iseseisvalt ja koos teiste õpetajatega õpitegevust, õpetab ja kujundab selleks õppija arengut toetava õpi- ja kasvukeskkonna. Ta rakendab õpetamisel mängu ja teisi aktiivset õppimist ning loovust toetavaid meetodeid. Ta reflekteerib oma tegevust professionaalse arengu eesmärgil. Vajadusel toetub ta oma töös nõustamisele ja mentorlusele ning nõustab ise õppijaid ja lapsevanemaid. Õpetaja, tase 6 osaleb meeskonna liikmena haridusasutuse arendustegevuses, teeb koostööd kolleegide, tugispetsialistide, lapsevanemate ja õppijatega. 6. taseme õpetaja töötab koolieelses lasteasutuses. Õpetaja kutsealal on lisaks õpetaja, tase 6 kutsele ka järgmised kutsed: - õpetaja, tase 7 kutse, mis omandatakse õpetaja esmakoolituse (magistriõppe) läbimisel või isiku kompetentsuse hindamisel kutsestandardile vastavaks kutset andva organi poolt; - vanemõpetaja, tase 7, kes lisaks õpitegevuste läbiviimisele toetab teiste õpetajate ning organisatsiooni arengut ja arendab valdkonna metoodikat oma organisatsioonis; - meisterõpetaja, tase 8, kes lisaks õpitegevuste läbiviimisele osaleb arendus- ja loometegevuses nii organisatsioonis kui ka väljaspool seda ning teeb tihedat koostööd kõrgkooliga. A.2.1. Õpi- ja õpetamistegevuse kavandamine 1. Õppija arengu- ja õpivajaduste väljaselgitamine. 2. Õpetaja töö kavade koostamine. 3. Osapoolte kaasamine. 4. Õppevara valimine. A.2.2. Õpikeskkonna kujundamine 1. Füüsilise õpikeskkonna kujundamine. 2. Vaimse õpikeskkonna kujundamine. 3. Organisatsiooni kultuuri kujundamine. A.2.3. Õppimise ja arengu toetamine 1. Õpetamine. 2. Õpiprotsessi ja rühma juhtimine. 3. Õppija arengu toetamine. 4. Õppimist ja arengut toetav tagasiside ja hindamine. 5. Osapoolte kaasamine. A.2.4. Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 1. Õpetaja oma töö analüüsimine ja enesearendamine. 2. Õpetamise ja õppimise uurimine. 3. Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse heaolu tagamine. A.2.5. Nõustamine 1. Õppija nõustamine. 2. Lapsevanema nõustamine. A.2.6. Hariduslike erivajadustega õppija toetamine 1. Õppija hariduslike erivajaduste väljaselgitamine. 2. Õpikeskkonna kohandamine vastavalt erivajadustega õppija vajadusele. 3. Erivajadustega õppija arengu toetamine. 4. Koostöö kolleegide, erialaspetsialistide ja lapsevanematega. Õpetaja tööaeg ja puhkus on reguleeritud töölepinguseadusega. Töötingimused võivad olla täiendavalt reguleeritud töökorraldusreeglite või muude organisatsioonis kehtestatud normdokumentidega. Õpetaja töö on vaheldusrikas ja väljakutseid pakkuv, nõuab head suhtlemisoskust ja pingetaluvust, oluline on vaimse ja füüsilise tervise, sh hääle hoidmise oskus. Õpetaja peamised töövahendid on õpi- ja mänguvahendid. Õpetajatöös on olulised ennastjuhtivus, koostöövõime, ettevõtlikkus, vastutustundlikkus, enesekindlus, loomingulisus, tolerantsus, empaatiavõime, ausus ja positiivsus. Õpetaja hariduslik ettevalmistus on reguleeritud Vabariigi Valitsuse määrusega „Õpetajate koolituse raamnõuded“. Õpetaja, pedagoog. Õpetaja, tase 6 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.5 ja B.2.7 (läbiv kompetents) tõendamine. Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitav kompetents B.2.6. Õpi- ja õpetamistegevuse kavandamine 6 Õpikeskkonna kujundamine 6 Õppimise ja arengu toetamine 6 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 6 Nõustamine 6 Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitav kompetents B.2.6. Hariduslike erivajadustega õppija toetamine õppeprotsessis 6 Õpetaja, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Õpetaja, tase 7 Teacher, level 7 7 Õpetaja V (versioon 1) Õpetaja V (versioon 2) Õpetaja V (versioon 3) Õpetaja, tase 7 (versioon 10) Õpetaja, tase 7 (versioon 11) Õpetaja, tase 7 (versioon 12) Õpetaja, tase 7 (versioon 5) Õpetaja, tase 7 (versioon 6) Õpetaja, tase 7 (versioon 8) Õpetaja, tase 7 (versioon 9) Õpetaja, tase 7-1 (versioon 4) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Õpetaja 18 2018-11-07 2018-11-07 2019-12-31 7 7 2341 Põhikooli (1.–9. klass) õpetajad 0113 Klassiõpetaja koolitus 85 Haridus Kutsestandardis kasutatud terminid Keelte oskustasemete kirjeldused Toomas Kruusimägi Eesti Koolijuhtide Ühendus Maris Laanela Eesti Lasteaednike Liit Katrin Meinart Eesti Õpetajate Liit Margus Pedaste Tartu Ülikool Kaja Plado Eesti Eripedagoogide Liit Katrin Poom-Valickis Tallinna Ülikool Urve Rannaääre Eesti Koolijuhtide Ühendus Vilja Saluveer Haridus- ja Teadusministeerium Margit Timakov Eesti Õpetajate Liit Evi Veesaar Eesti Haridustöötajate Liit Valitava kompetentsi töörühm: Pille Häidkind Tartu Ülikool Hille Ilves Eesti Linnade Liit Agnes Pihlak SA Innove Kaja Plado Eesti Eripedagoogide Liit Jürgen Rakaselg Haridus- ja Teadusministeerium Astrid Sildnik Eesti Õpetajate Liit Tiiu Tammemäe Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituut Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Õpetaja töö on toetada õppijate arengut, lähtudes nende tasemest, võimetest ja vajadustest ning arvestades riiklikes õppekavades seatud eesmärkidega ja arendada oma kutseoskusi. Õpetaja kavandab iseseisvalt ja koos teiste õpetajatega õpitegevust, õpetab ja kujundab selleks õppija arengut toetava õpikeskkonna. Professionaalse arengu eesmärgil reflekteerib oma tegevust. Vajadusel toetub oma töös nõustamisele ja mentorlusele ning nõustab ise õppijaid ja lapsevanemaid. Õpetaja osaleb meeskonna liikmena haridusasutuse arendus- ja loometegevuses, teeb koostööd kolleegide, tugispetsialistide, lapsevanemate ja õppijatega. Õpetaja kutsealal on lisaks 7. taseme õpetaja kutsele järgmised kutsed: - õpetaja, tase 6 kutse, mis omandatakse lasteaiaõpetaja esmakoolituse (rakenduskõrghariduse või bakalaureuseõppe) läbimisel või isiku kompetentsuse hindamisel kutsestandardile vastavaks kutset andva organi poolt; 6. taseme õpetaja töötab koolieelses lasteasutuses; - vanemõpetaja, tase 7, kes lisaks õpitegevuste läbiviimisele toetab teiste õpetajate ning organisatsiooni arengut ja arendab valdkonna metoodikat oma organisatsioonis; - meisterõpetaja, tase 8, kes lisaks õpitegevuste läbiviimisele osaleb arendus- ja loometegevuses nii organisatsioonis kui ka väljaspool seda ning teeb tihedat koostööd kõrgkooliga. A.2.1. Õpi- ja õpetamistegevuse kavandamine 1. Õppija arengu- ja õpivajaduste väljaselgitamine. 2. Õpetaja töö kavade koostamine. 3. Osapoolte kaasamine. 4. Õppevara valimine. A.2.2. Õpikeskkonna kujundamine 1. Füüsilise õpikeskkonna kujundamine. 2. Vaimse õpikeskkonna kujundamine. 3. Organisatsiooni kultuuri kujundamine. A.2.3. Õppimise ja arengu toetamine 1. Õpetamine. 2. Õpiprotsessi ja klassi/rühma juhtimine. 3. Õppija arengu toetamine. 4. Õppimist ja arengut toetav tagasiside ja hindamine. 5. Osapoolte kaasamine. A.2.4. Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 1. Õpetaja oma töö analüüsimine ja enesearendamine. 2. Õpetamise ja õppimise uurimine ning pedagoogilise teadmuse levitamine. 3. Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse heaolu tagamine. A.2.5. Nõustamine ja mentorlus 1. Õppija nõustamine. 2. Lapsevanema nõustamine. A.2.6. Arendus-, loome- ja teadustegevus 1. Haridusvaldkonna poliitika kujundamine ja arengu kavandamine. 2. Õppijatele suunatud õpivara koostamine või kohandamine. A.2.7. Hariduslike erivajadustega õppija toetamine 1. Õppija hariduslike erivajaduste väljaselgitamine. 2. Õpikeskkonna kohandamine vastavalt HEV õppija vajadusele. 3. Õppija arengu toetamine. 4. Koostöö kolleegide, erialaspetsialistide ja lapsevanematega. Õpetaja tööaeg ja puhkus on reguleeritud töölepinguseadusega. Töötingimused võivad täiendavalt olla reguleeritud töökorraldusreeglite või muude organisatsioonis kehtestatud õigusaktidega. Õpetaja töö on vaheldusrikas ja väljakutseid pakkuv, nõuab head suhtlemisoskust ja pingetaluvust, oluline on vaimse ja füüsilise tervise, sh hääle hoidmise oskus. Õpetaja peamised töövahendid on õpivara, kooli- ja kontoritarbed ning –tehnika, tahvel, IKT-vahendid ja -programmid ning erivahendid ja -materjalid vastavalt õpetatavale valdkonnale. Õpetajatöös on olulised ennastjuhtivus, ettevõtlikkus, vastutustundlikkus, enesekindlus, loomingulisus, tolerantsus, empaatiavõime, ausus ja positiivsus. Õpetaja hariduslik ettevalmistus on reguleeritud VV määrusega „Õpetajate koolituse raamnõuded“. Õpetaja, pedagoog. Õpetaja, tase 7 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.6 ja B.2.8 (läbiv kompetents) tõendamine. Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitav kompetents B.2.7. Õpi- ja õpetamistegevuse kavandamine 7 Õpikeskkonna kujundamine 7 Õppimise ja arengu toetamine 7 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 7 Nõustamine ja mentorlus 7 Arendus-, loome- ja teadustegevus 7 Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitav kompetents B.2.7. Hariduslike erivajadustega õppija toetamine õppeprotsessis 7 Õpetaja, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Vanemõpetaja, tase 7 Senior teacher, level 7 4 Vanemõpetaja, tase 7 (versioon 2) Vanemõpetaja, tase 7 (versioon 3) Vanemõpetaja, tase 7 (versioon 5) Vanemõpetaja, tase 7 (versioon 6) Vanemõpetaja, tase 7 (versioon 7) Vanemõpetaja, tase 7 (versioon 8) Vanemõpetaja, tase 7 (versioon 9) Õpetaja, tase 7-2 (versioon 1) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Õpetaja 18 2018-11-07 2018-11-07 2019-12-31 7 7 2330 Gümnaasiumiõpetajad 0113 Klassiõpetaja koolitus 85 Haridus Kutsestandardis kasutatud terminid Keelte oskustasemete kirjeldused Toomas Kruusimägi Eesti Koolijuhtide Ühendus Maris Laanela Eesti Lasteaednike Liit Katrin Meinart Eesti Õpetajate Liit Margus Pedaste Tartu Ülikool Kaja Plado Eesti Eripedagoogide Liit Katrin Poom-Valickis Tallinna Ülikool Urve Rannaääre Eesti Koolijuhtide Ühendus Vilja Saluveer Haridus- ja Teadusministeerium Margit Timakov Eesti Õpetajate Liit Evi Veesaar Eesti Haridustöötajate Liit Valitava kompetentsi töörühm: Pille Häidkind Tartu Ülikool Hille Ilves Eesti Linnade Liit Agnes Pihlak SA Innove Kaja Plado Eesti Eripedagoogide Liit Jürgen Rakaselg Haridus- ja Teadusministeerium Astrid Sildnik Eesti Õpetajate Liit Tiiu Tammemäe Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituut Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Õpetaja töö on toetada õppijate (vt lisa 1 "Kutsestandardis kasutatud terminid") arengut, lähtudes nende tasemest, võimetest ja vajadustest ning arvestades riiklikes õppekavades seatud eesmärkidega ja arendada oma kutseoskusi. Vanemõpetaja kavandab iseseisvalt ja koos teiste õpetajatega õpitegevusi, õpetab ja kujundab selleks õppija arengut toetava õpikeskkonna. Professionaalse arengu eesmärgil reflekteerib oma tegevust, nõustab kolleege, õppijaid ja lapsevanemaid. Ta osaleb arendus-, loome- ja teadustegevuses ja teeb seonduvaid ettepanekuid. Vanemõpetaja, tase 7 teeb koostööd kolleegide, tugispetsialistide, lapsevanemate ja õppijatega, juhendab õpetajaid õpivara arendamisel, õpitegevuste kavandamisel ja analüüsil, lapsevanemate, kolleegide ja tugispetsialistide kaasamisel, uurimistöö läbiviimisel ning enesearendamisel ja nõustamisel. Ta toetab teiste õpetajate ning organisatsiooni arengut ja arendab valdkonna metoodikat oma organisatsioonis. Õpetaja kutsealal on lisaks vanemõpetaja, tase 7 kutsele ka järgmised kutsed: - õpetaja, tase 6 kutse, mis omandatakse lasteaiaõpetaja esmakoolituse (rakenduskõrghariduse või bakalaureuseõppe) läbimisel või isiku kompetentsuse hindamisel kutsestandardile vastavaks kutset andva organi poolt; 6. taseme õpetaja töötab koolieelses lasteasutuses; - õpetaja, tase 7 kutse, mis omandatakse õpetaja esmakoolituse (magistriõppe) läbimisel või isiku kompetentsuse hindamisel kutsestandardile vastavaks kutset andva organi poolt; - meisterõpetaja, tase 8, kes lisaks õpitegevuste läbiviimisele osaleb arendus- ja loometegevuses nii organisatsioonis kui ka väljaspool seda ning teeb tihedat koostööd kõrgkooliga. A.2.1. Õpi- ja õpetamistegevuse kavandamine 1. Õppija arengu- ja õpivajaduste väljaselgitamine. 2. Õpetaja töö kavade koostamine. 3. Osapoolte kaasamine. 4. Õppevara valimine. A.2.2. Õpikeskkonna kujundamine 1. Füüsilise õpikeskkonna kujundamine. 2. Vaimse õpikeskkonna kujundamine. 3. Organisatsiooni kultuuri kujundamine. A.2.3. Õppimise ja arengu toetamine 1. Õpetamine. 2. Õpiprotsessi ja klassi/rühma juhtimine. 3. Õppija arengu toetamine. 4. Õppimist ja arengut toetav tagasiside ja hindamine. 5. Osapoolte kaasamine. A.2.4. Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 1. Õpetaja oma töö analüüsimine ja enesearendamine. 2. Õpetamise ja õppimise uurimine ning pedagoogilise teadmuse levitamine. 3. Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse heaolu tagamine. A.2.5. Nõustamine ja mentorlus 1. Õppija nõustamine. 2. Lapsevanema nõustamine. 3. Kolleegide mentorlus. A.2.6. Arendus-, loome- ja teadustegevus 1. Haridusvaldkonna poliitika kujundamine ja arengu kavandamine. 2. Õppijatele suunatud õpivara koostamine või kohandamine. A.2.7. Juhtimine 1. Projekti- ja arendustegevuste juhtimine. 2. Aine-, kutse- ja/või erialaühenduste juhtimine. A.2.8. Õpetajate juhendamine ja koolitamine 1. Tegevõpetajate koolitamine. 2. Õpetajakoolituse praktika juhendamine või koordineerimine. A.2.9. Hariduslike erivajadustega õppija toetamine 1. Õppija hariduslike erivajaduste väljaselgitamine. 2. Õpikeskkonna kohandamine vastavalt HEV õppija vajadusele. 3. Õppija arengu toetamine. 4. Koostöö kolleegide, erialaspetsialistide ja lapsevanematega. Õpetaja tööaeg ja puhkus on reguleeritud töölepinguseadusega. Töötingimused võivad täiendavalt olla reguleeritud töökorraldusreeglite või muude organisatsioonis kehtestatud õigusaktidega. Õpetaja töö on vaheldusrikas ja väljakutseid pakkuv, nõuab head suhtlemisoskust ja pingetaluvust, oluline on vaimse ja füüsilise tervise, sh hääle hoidmise oskus. Õpetaja peamised töövahendid on õpivara, kooli- ja kontoritarbed ning –tehnika, tahvel, IKT-vahendid ja -programmid ning erivahendid ja -materjalid vastavalt õpetatavale valdkonnale. Õpetajatöös on olulised ennastjuhtivus, ettevõtlikkus, vastutustundlikkus, enesekindlus, loomingulisus, tolerantsus, empaatiavõime, ausus ja positiivsus. Õpetaja hariduslik ettevalmistus on reguleeritud VV määrusega „Õpetajate koolituse raamnõuded“. Õpetaja, pedagoog. Vanemõpetaja, tase 7 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.6 ja B.2.10 (läbiv kompetents) tõendamine. Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitavatest kompetentsidest B.2.7 – B.2.9 vähemalt üks (1). Õpi- ja õpetamistegevuse kavandamine 7 Õpikeskkonna kujundamine 7 Õppimise ja arengu toetamine 7 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 7 Nõustamine ja mentorlus 7 Arendus-, loome- ja teadustegevus 7 Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitavatest kompetentsidest B.2.7 – B.2.9 vähemalt üks (1). Juhtimine 7 Õpetajate juhendamine ja koolitamine 7 Hariduslike erivajadustega õppija toetamine õppeprotsessis 7 Vanemõpetaja, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Meisterõpetaja, tase 8 Master teacher, level 8 3 Meisterõpetaja, tase 8 (versioon 1) Meisterõpetaja, tase 8 (versioon 2) Meisterõpetaja, tase 8 (versioon 4) Meisterõpetaja, tase 8 (versioon 5) Meisterõpetaja, tase 8 (versioon 6) Meisterõpetaja, tase 8 (versioon 7) Meisterõpetaja, tase 8 (versioon 8) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Õpetaja 18 2018-11-07 2018-11-07 2019-12-31 8 8 2330 Gümnaasiumiõpetajad 0113 Klassiõpetaja koolitus 85 Haridus Kutsestandardis kasutatud terminid Keelte oskustasemete kirjeldused Toomas Kruusimägi Eesti Koolijuhtide Ühendus Maris Laanela Eesti Lasteaednike Liit Katrin Meinart Eesti Õpetajate Liit Margus Pedaste Tartu Ülikool Kaja Plado Eesti Eripedagoogide Liit Katrin Poom-Valickis Tallinna Ülikool Urve Rannaääre Eesti Koolijuhtide Ühendus Vilja Saluveer Haridus- ja Teadusministeerium Margit Timakov Eesti Õpetajate Liit Evi Veesaar Eesti Haridustöötajate Liit Valitava kompetentsi töörühm: Pille Häidkind Tartu Ülikool Hille Ilves Eesti Linnade Liit Agnes Pihlak SA Innove Kaja Plado Eesti Eripedagoogide Liit Jürgen Rakaselg Haridus- ja Teadusministeerium Astrid Sildnik Eesti Õpetajate Liit Tiiu Tammemäe Tartu Ülikooli haridusteaduste instituut Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Õpetaja töö on toetada õppijate (vt lisa 1 "Kutsestandardis kasutatud terminid") arengut, lähtudes nende tasemest, võimetest ja vajadustest ning arvestades riiklikes õppekavades seatud eesmärkidega ja arendada oma kutseoskusi. Meisterõpetaja kavandab iseseisvalt ja koos teiste õpetajatega õpitegevusi, õpetab ja kujundab selleks õppija arengut toetava õpikeskkonna. Professionaalse arengu eesmärgil reflekteerib oma tegevust, nõustab kolleege, õppijaid ja lapsevanemaid. Meisterõpetaja juhib arendus-, loome- ja teadustegevust organisatsioonis ja väljaspool seda ning teeb seonduvaid ettepanekuid. Ta juhendab õpetajaid õpivara arendamisel, õpitegevuste kavandamisel ja analüüsil, lapsevanemate, kolleegide ning tugispetsialistide kaasamisel ja nõustamisel, uurimistöö läbiviimisel ning enesearendamisel. Meisterõpetaja teeb koostööd ülikoolidega õpetajahariduse arendamisel ja juhendab üliõpilasi õpetaja kompetentside omandamisel. Õpetaja kutsealal on lisaks meisterõpetaja, tase 8 kutsele ka järgmised kutsed: - õpetaja, tase 6 kutse, mis omandatakse lasteaiaõpetaja esmakoolituse (rakenduskõrghariduse või bakalaureuseõppe) läbimisel või isiku kompetentsuse hindamisel kutsestandardile vastavaks kutset andva organi poolt; 6. taseme õpetaja töötab koolieelses lasteasutuses; - õpetaja, tase 7 kutse, mis omandatakse õpetaja esmakoolituse (magistriõppe) läbimisel või isiku kompetentsuse hindamisel kutsestandardile vastavaks kutset andva organi poolt; - vanemõpetaja, tase 7, kes lisaks õpitegevuste läbiviimisele toetab teiste õpetajate ning organisatsiooni arengut ja arendab valdkonna metoodikat oma organisatsioonis. A.2.1. Õpi- ja õpetamistegevuse kavandamine 1. Õppija arengu- ja õpivajaduste väljaselgitamine. 2. Õpetaja töö kavade koostamine. 3. Osapoolte kaasamine. 4. Õppevara valimine. A.2.2. Õpikeskkonna kujundamine 1. Füüsilise õpikeskkonna kujundamine. 2. Vaimse õpikeskkonna kujundamine. 3. Organisatsiooni kultuuri kujundamine. A.2.3. Õppimise ja arengu toetamine 1. Õpetamine. 2. Õpiprotsessi ja klassi/rühma juhtimine. 3. Õppija arengu toetamine. 4. Õppimist ja arengut toetav tagasiside ja hindamine. 5. Osapoolte kaasamine. A.2.4. Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 1. Õpetaja oma töö analüüsimine ja enesearendamine. 2. Õpetamise ja õppimise uurimine ning pedagoogilise teadmuse levitamine. 3. Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse heaolu tagamine. A.2.5. Nõustamine ja mentorlus 1. Õppija nõustamine. 2. Lapsevanema nõustamine. 3. Kolleegide mentorlus. A.2.6. Arendus-, loome- ja teadustegevus 1. Haridusvaldkonna poliitika kujundamine ja arengu kavandamine. 2. Õppijatele suunatud õpivara koostamine või kohandamine. 3. Õpetajahariduse valdkonna teadus- ja arendustöö. A.2.7. Juhtimine 1. Meeskonna loomine ja otsustamine. 2. Projekti- ja arendustegevuste juhtimine. 3. Aine-, kutse- ja/või erialaühenduste juhtimine. A.2.8. Õpetajate juhendamine ja koolitamine 1. Tegevõpetajate koolitamine. 2. Õpetajate esmaõppe läbiviimine. 3. Õpetajakoolituse praktika juhendamine või koordineerimine. 4. Õpetajakoolituse õppejõudude nõustamine. A.2.9 Metoodika ja õpivara arendamine 1. Metoodikate ja mudelite väljatöötamine. 2. Õpivara loomine ja arendamine. 3. Uuringute läbiviimine. A.2.10. Hariduslike erivajadustega õppija toetamine 1. Õppija hariduslike erivajaduste väljaselgitamine. 2. Õpikeskkonna kohandamine vastavalt HEV õppija vajadusele. 3. Õppija arengu toetamine. 4. Koostöö kolleegide, erialaspetsialistide ja lapsevanematega. 5. Nõustamine ja arendustegevus. Õpetaja tööaeg ja puhkus on reguleeritud töölepinguseadusega. Töötingimused võivad täiendavalt olla reguleeritud töökorraldusreeglite või muude organisatsioonis kehtestatud normdokumentidega. Õpetaja töö on vaheldusrikas ja väljakutseid pakkuv, nõuab head suhtlemisoskust ja pingetaluvust, oluline on vaimse ja füüsilise tervise, sh hääle hoidmise oskus. Õpetaja peamised töövahendid on õpivara, kooli- ja kontoritarbed ning –tehnika, tahvel, IKT-vahendid ja -programmid ning erivahendid ja -materjalid vastavalt õpetatavale valdkonnale. Õpetajatöös on olulised ennastjuhtivus, koostöövõime, ettevõtlikkus, vastutustundlikkus, enesekindlus, loomingulisus, tolerantsus, empaatiavõime, ausus ja positiivsus. Õpetaja hariduslik ettevalmistus on reguleeritud VV määrusega „Õpetajate koolituse raamnõuded“. Õpetaja, pedagoog. Meisterõpetaja, tase 8 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.7 ja B.2.11 (läbiv kompetents) tõendamine. Valitavatest kompetentsidest B.2.8 ja B.2.9 tuleb tõendada vähemalt üks kompetents ning täiendavalt võib tõendada kompetentsi B.2.10. Õpi- ja õpetamistegevuse kavandamine 8 Õpikeskkonna kujundamine 8 Õppimise ja arengu toetamine 8 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 8 Nõustamine ja mentorlus 8 Arendus-, loome- ja teadustegevus 8 Juhtimine 8 Valitavatest kompetentsidest B.2.8 ja B.2.9 tuleb tõendada vähemalt üks kompetents ning täiendavalt võib tõendada kompetentsi B.2.10. Õpetajate juhendamine ja koolitamine 8 Metoodika ja õpivara arendamine 7 Hariduslike erivajadustega õppija toetamine õppeprotsessis 8 Meisterõpetaja, tase 8 kutset läbiv kompetents 7 Volitatud teedeinsener, tase 8 Chartered Civil Engineer in road engineering, level 8 5 Volitatud teedeinsener V (versioon 1) Volitatud teedeinsener V (versioon 2) Volitatud teedeinsener V (versioon 3) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 6) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 9) Raudteeehitus Sillaehitus Teeehitus Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Teedeehitus Teedeinsener 10 2013-06-05 2013-06-05 2015-02-18 8 8 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning määratakse kutse taotleja või selle pikendaja kompetentsusnõuded. Teedeinsener tegutseb kesktasemejuhi, tippjuhi või kitsama ametiala spetsialistina maanteede, tänavate, raudteede ja rajatiste kavandamisel, rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning teede ja rajatiste lammutamisel. Teedeinseneri ülesanne on teeehituse tehniliste lahenduste väljatöötamine ja projektlahenduste realiseerimine, silmas pidades sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetilisi aspekte. Kutsestandard sisaldab 8. taseme volitatud teedeinseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi teedeinseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Volitatud teedeinsener (EKR 8.tase) peab olema võimeline iseseisvalt töötama keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutades nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Volitatud insenerilt eeldatakse sünteesimist ja arendustööd teatud kitsamal all-, eri- ja/või ametialal. Volitatud teedeinsenerid spetsialiseeruvad maanteede ja tänavate ehituse, sildade ja viaduktide ehituse ning raudteede ehituse allerialadele. Volitatud teedeinseneri töö osad ja ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel erialade ja ametialade loetelus. Töö osade ja ülesannete loetelu vt lisast 3. Volitatud insener töötab nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutab insener spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad töö osadest ja ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Volitatud teedeinseneril peab olema vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud kõrgharidusdiplom teedeehituse erialal. Reeglina on volitatud inseneri kutse esmasel taotlemisel eelduseks diplomeeritud inseneri (EKR 7. tase) kutse olemasolu teedeehituse erialal või doktorikraad teedeehitusega seotud teemal. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava erialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise ja taastõendamise eeldusi vt lisast 7. Volitatud teedeinsener töötab kesktasemejuhi, tippjuhi või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks projekteerija, omanikujärelevalve tegija, projektijuht, ehitusjuht, objektijuht, teehooldetööde juht, peaspetsialist ja konsultant. Volitatud teedeinseneri tõendab isiku volitusi töötada iseseisvalt ja enda vastutusel teedeehituse erialal tõendatud pädevuse piires. Volitatud teedeinseneri volituste ulatust vt lisast 11. Projekteerimine 8 Projekteerimise juhtimine 7 Omanikujärelevalve 8 Ehitusjuhtimine 8 Ehitustegevuse juhtimine 8 Sillahoole 8 Inseneride koolitamine ja uurimistöö 8 Projekteerimine-planeerimine 8 Teehoole 8 Liiklusohutuse auditeerimine ja hindamine 8 Erakorralise meditsiini tehnik, tase 4 Emergency Medical Technician, level 4 6 Erakorralise meditsiini tehnik I (versioon 3) Erakorralise meditsiini tehnik I (versioon 4) Erakorralise meditsiini tehnik I (versioon 5) Erakorralise meditsiini tehnik, tase 4 (versioon 10) Erakorralise meditsiini tehnik, tase 4 (versioon 7) Erakorralise meditsiini tehnik, tase 4 (versioon 8) Erakorralise meditsiini tehnik, tase 4 (versioon 9) Noorem parameedik I (versioon 2) Parameedik I (versioon 1) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Parameditsiin Erakorralise meditsiini tehnik 19 2014-02-21 2014-02-21 2018-11-27 4 4 3258 Kiirabitehnikud 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Anu Tuuksam SA Innove Eve Sarja SA TÜK AIK Jaan-Hendrik Toomel Transpordi AÜ Kalle Kask SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Kersti Lea Kaitseväe Peastaap Marianna Lezepjokova SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Pille Tammpere Tallinna Kiirabi Piret Tamme Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Terje Kalve SA TÜK Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Erakorralise meditsiini tehnik, tase 4 kutsestandard on aluseks kutsekeskhariduse riikliku õppekavale, alus tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamiseks ja isikute kompetentsuse hindamiseks. Erakorralise meditsiini tehnik on spetsialist, kelle tegevuse eesmärk on erakorralist abi vajavale patsiendile abi osutamine. Ta hindab ja jälgib patsiendi seisundit ning alustab esmase abi andmist patsiendile, assisteerib tervishoiutöötajaid ravi- ja diagnostilistel protseduuridel. Erakorralise meditsiini tehnik rakendab erakorralises meditsiinis kasutatavat aparatuuri ja varustust. Tal on üldised teadmised haigustest ja erakorralises meditsiinis kasutatavate ravimite omadustest, ravimvormidest ning oskab neid manustada tervishoiutöötaja kontrolli all. Abi osutamisel oskab hinnata sündmusega või sündmuskohaga seotud ohte, abi osutamiseks vajalikke ressursse. Erakorralise meditsiini tehnik võib iseseisvalt läbi viia esmase ülevaatuse, vabastada hingamisteed, osutada esmaabi, defibrilleerida täisautomaatse defibrillaatoriga, määrata glükoosi taset veres, kanüülida veeni ja alustada infusiooni ja hapniku manustamisega. Oluline on erakorralise meditsiini tehniku töös tagada iseenda füüsiline võimekus. Erakorralise meditsiini tehnik, tase 4 töötab kiirabis osaledes kiirabi osutamisel või töötab haigla erakorralise meditsiini osakonnas. A.2.1 Ettevalmistumine erakorralise meditsiiniabi osutamiseks A.2.2 Erakorralise meditsiiniabi osutamine A.2.3 Suhtlemine A.2.4 Meeskonnatöö A.2.5 Alarmsõiduki juhtimine Kutse eeldab valmisolekut töötada erinevates ettearvamatutes olukordades nii meeskonnas kui iseseisvalt, puhkepäevadel, riigi pühadel, samuti öisel ajal. Haiglas töötav erakorralise meditsiini tehnik osaleb erakorralise meditsiini osakonna töös (EMO). Töötatakse graafiku alusel. Kiirabis töötav erakorralise meditsiini tehnik on kiirabibrigaadi liige. Kui tal on alarmsõiduki juhi koolitustunnistus (omades eelnevalt vastava kategooria juhilubasid ja juhtimiskogemust), siis võib ta juhtida alarmsõidukit. Töötatakse graafiku alusel. Erakorralises meditsiinis kasutatav aparatuur, seadmed ja tarvikud (näit defibrillaatorid, monitorid, lahased, žgutid, glükomeeter, soojendusaparaadid, seadmed ja tarvikud ravimite manustamiseks jm). Erakorralise meditsiini tehniku töö eeldab head suhtlemisvalmidust, vastutus-, koostöö- ja empaatiavõimet, pingetaluvust, korrektsust. Ta peab olema vaimselt ja füüsiliselt terve ja vastupidav. Erakorralise meditsiini tehnik on erialase koolituse läbinud isik. Erakorralise meditsiini tehnik, parameedik, kiirabitehnik. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kohustuslikud kompetentsid B.2.1 – B.2.4 ja läbiv kompetents B.2.6. Soovi korral on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.5. Ettevalmistumine erakorralise meditsiiniabi osutamiseks 4 Erakorralise abi osutamine 4 Suhtlemine 4 Meeskonnatöö 4 Soovi korral on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.5. Alarmsõiduki juhtimine 4 Erakorralise meditsiini tehnik, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Kinnisvarahooldaja, tase 4 Facility serviceman, level 4 5 Kinnisvarahooldaja II (versioon 1) Kinnisvarahooldaja II (versioon 2) Kinnisvarahooldaja II (versioon 3) Kinnisvarahooldaja II (versioon 4) Kinnisvarahooldaja, tase 4 (versioon 10) Kinnisvarahooldaja, tase 4 (versioon 6) Kinnisvarahooldaja, tase 4 (versioon 7) Kinnisvarahooldaja, tase 4 (versioon 8) Kinnisvarahooldaja, tase 4 (versioon 9) Hoonete ja krundi rajatiste konstruktsioonide tehnohoolduse ja heakorratööde tegemine Hoonete ja krundi rajatiste tehnosüsteemide hooldustööde tegemine Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hooldaja 28 2014-02-17 2014-02-17 2015-06-09 4 4 5153 Hoonete haldajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Tööosad ja tööülesanded Kutsestandardis kasutatud mõisted Keelte oskustasemete kirjeldused Heade tavade koodeks Jüri Kröönström Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit Aarne Sarapuu Browik E. OÜ Toomas Väljaots Browik E. OÜ Tiit Teder Villevar OÜ Urmas Mahlapuu Tera AS Sirje Talvistu Koduhooldus OÜ Andry Krass Kvatro Kinnisvarahooldus OÜ Ena Drenkhan Tartu Kutsehariduskeskus Toomas Lelumees Tartu Kutsehariduskeskus Leho Lilleorg Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kinnisvarahooldaja, tase 4 kutsestandard on aluseks nii kutsehariduse riiklikule kui ka täiendkoolituse õppekavadele ja isikute kutsealaste kompetentside hindamisele. Kinnisvara (ehitise ja selle juurde kuuluva krundi) hooldamine on kinnisvara korrashoiu tervikteenuse osa. Kinnisvara hooldamine on kompleksteenus, mille peamine eesmärk on säilitada või taastada seisund, mille korral ehitis ja selle juurde kuuluv krunt säilitab oma toimivuse ja kasutatavuse ning vastab kavandatud ehitise ja selle juurde kuuluva krundi otstarbe täitmiseks esitatud tingimustele. Kinnisvara hooldamine jaguneb kaheks suuremaks alajaotuseks: ehitiste tehniline hooldamine ja heakorratööde tegemine. Ehitiste tehniline hooldamine jaguneb omakorda ehitiste ehituskonstruktsioonide hoolduseks, ehitiste keskkonnatehnika hoolduseks ning ehitiste elektripaigaldiste ja nõrkvoolusüsteemide hoolduseks. Heakorratööd jagunevad krundi heakorra- ja haljastustöödeks ning ehitise sisepuhastus- ja koristustöödeks. Kinnisvara hooldamise töö sisu ja eesmärk on täpsemalt esitatud kutsestandardi mõistete lisas (Lisa 2). Kinnisvarahooldaja töötab ehitiste konstruktsioonide ja/või tehnosüsteemide ja/või krundi hoolduse alal, peamiselt kinnisvara korrashoiu valdkonnas tegutsevas ettevõttes. Põhilised tööülesanded on seotud ehitise krundi, ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide ja siseruumide korrashoiu korraldamisega. Kinnisvarahooldaja juhindub oma tegevuses valdkonda reguleerivatest õigusaktidest, standarditest EVS 807:2010 „Kinnisvara korrashoid“ ja EVS-EN 15311:2011 „Ehitiste hooldusteenuste kavandamise, korraldamise ja kontrollimise kriteeriumid“ ning kinnisvara korrashoiu valdkonna heast tavast, samuti kutse andja antavatest valdkonna üldistest juhistest ning valdkonna avalikult kättesaadavatest juhendmaterjalidest (nt „Kinnisvarahooldaja käsiraamat“ jt). Kinnisvara hoolduse tegevusala tegevused on kirjeldatud EMTAKi (NACE) alajaotustega 8110, 8121 ja 8130. Elektritööde osas piirdub kinnisvarahooldaja pädevus lihtsate elektritöödega kehtivate õigusaktide mõistes (v.a juhul, kui kinnisvarahooldaja omab elektritööde tegemiseks vastavat pädevustunnistust). Kinnisvara hooldamise kutsealal on kolm kutsetaset: Kinnisvarahooldaja, tase 4; Kinnisvara hooldusmeister, tase 5; Kinnisvara hooldusjuht, tase 6. 4. taseme kinnisvarahooldaja peamised tööülesanded on ehitiste, tehnosüsteemide ning krundi vahetu hooldamine ja sellega seonduvate tööülesannete kvaliteetne täitmine. Töö seisneb ehitise ja selle juurde kuuluva krundi hooldamises vastavalt hooldusjuhendile ja tööandja antud juhistele. Peamised tööülesanded on hooldus- ja heakorrategevuste tegemine ehitise ja selle juurde kuuluva krundi korrashoiu tagamiseks, sh nt ennetuslik ja avariilise hooldus hooldusraamatu täitmine; vajadusel ülevaatuse, toimivuse katsetuste, seadistamise ja diagnostika tegemine; avastatud vigadest teavitamine või nende likvideerimine; ning kinnisvarahooldusplaanis sisalduvate teiste hooldusmeetmete rakendamine. Kinnisvarahooldaja teeb ka lihtsamaid remonditöid. Keerulisemate eritööde puhul informeerib kinnisvarahooldaja nende tegemise vajadusest oma tööandjat või kutsub vastavalt juhistele kohale eritööde spetsialisti. Kinnisvarahooldaja järgib oma töös kutse-eetikat ja head tava (Lisa 4) ning lähtub oma tööülesannete täitmisel konfidentsiaalsuse põhimõttest. Tuleb oma tööülesannete täitmisega toime tavapärastes olukordades, töötades iseseisvalt vastavalt etteantud juhistele. Keerulisemate tööülesannete täitmisel vajab kinnisvarahooldaja hooldusmeistri vahetut juhendamist. Oskab töötades kasutada ökonoomselt ning tervist ja keskkonda säästvalt ehitusmaterjale, puhastusaineid, töövahendeid, seadmeid ja masinaid. Valdavalt töötab üksinda, vajadusel ka meeskonnas. Töö eeldab suhtlemist kolleegide ja klientidega. Kinnisvarahooldaja vastutab oma töö õigeaegse valmimise ja kvaliteetse tulemuse eest. A.2.1 Kinnisvarahoolduse tööde tegemine 2.1.1 Heakorratööde ja tehnosüsteemide plaaniliste hooldustööde tegemine objektidel. 2.1.2 Hooldus-, parandus- ja -remonttööde tegemine või juhtimine objektil. 2.1.3 Avariide ja rikete lokaliseerimine ja/või likvideerimine. 2.1.4 Arvestinäitude fikseerimine. 2.1.5 Töötervishoiu- ja tööohutusnõuete täitmine. 2.1.6 Vastutamine materiaalsete väärtuste säilimise eest. Hoonete ja krundi rajatiste konstruktsioonide tehnohoolduse ja heakorratööde tegemine A.2.2 Ehitise konstruktsioonide tehnohooldus 2.2.1 Krundi rajatiste (nt aiad, väravad, tõkkepuud, piirded jne), hoone põhikonstruktsiooni, fassaadide ja vundamentide hooldamine. 2.2.2 Katuste ja katuseräästaste hooldamine. 2.2.3 Akende, uste ja muude avatäidete hooldamine. 2.2.4 Hoone sisetarindite hooldamine. 2.2.5 Korstnate ja küttekollete seisukorra visuaalne kontrollimine ja hoolduse korraldamine. A.2.3. Krundi heakord ja haljastus 2.3.1 Kõnniteede, radade, sõiduteede ja parklate puhastamine ja hooldamine. 2.3.2 Hoone välispiirete puhastamine. 2.3.3 Parkmetsade ja haljasalade puhastamine ja hooldamine. 2.3.4 Spordi- ja mänguväljakute puhastamine ja hooldamine. 2.3.5 Veekogude (nii looduslike kui kunstlike) ja kaldaribade puhastamine ja hooldamine. 2.3.6 Muude heakorratööde tegemine. A.2.4 Sisepuhastus- ja koristustööd 2.4.1 Objekti puhastus- ja koristusvajaduse määratlemine. 2.4.2 Tööks vajalike vahendite valimine. 2.4.3 Hügieenitarvikute valimine, lisamine ja paigaldamine. 2.4.4 Põhi-, üldkasutatavate ja tehniliste ruumide puhastamine ja koristamine. 2.4.5 Põhi-, üldkasutatavate ja tehniliste ruumide pindade hooldamine ja eripuhastustööde tegemine. 2.4.6 Muud ühekordsed ja eriotstarbelised puhastustööd. 2.4.7 Hoonesiseste jäätmekäitlustööde tegemine. Hoonete ja krundi rajatiste tehnosüsteemide hooldustööde tegemine A.2.5 Küttesüsteemide tehnohooldus 2.5.1 Küttesüsteemide korralise hoolduse tegemine. 2.5.2 Küttesüsteemide tehnohooldustööde tegemine. 2.5.3 Küttesüsteemi avariiolukordade lokaliseerimine ja likvideerimine. A.2.6 Ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide tehnohooldus 2.6.1 Ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide korralise hoolduse tegemine. 2.6.2 Ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide tehnohooldustööde tegemine. 2.6.3 Ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide avariiolukordade lokaliseerimine ja likvideerimine. A.2.7 Soojasõlme tehnohooldus 2.7.1 Soojasõlmede korralise hoolduse tegemine. 2.7.2 Soojasõlmede tehnohooldustööde tegemine. 2.7.3 Soojamõõtjanäitude fikseerimine. 2.7.4 Soojasõlme avariiolukordade lokaliseerimine ja likvideerimine. 2.8 Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide tehnohooldus 2.8.1 Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide korralise hoolduse tegemine. 2.8.2 Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide tehnohooldustööde tegemine. 2.8.3 Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide avariiolukordade lokaliseerimine ja likvideerimine. 2.8.4 Veemõõtjanäitude fikseerimine. A.2.9 Elektripaigaldiste tehnohooldus 2.9.1 Elektripaigaldiste tehnilise seisukorra ülevaatamine. 2.9.2 Ennetuslike ja korrigeerivate hooldustööde tegemine käidukava põhjal. A.2.10 Nõrkvoolupaigaldiste, turvasüsteemide ja eriseadmete tehnohooldus 2.10.1 Nõrkvoolupaigaldiste, turvasüsteemide ja eriseadmete töö jälgimine. 2.10.2 Nõrkvoolupaigaldistele, turvasüsteemidele ja eriseadmetele lihtsamate hooldustööde ja seadistuste tegemine. 2.10.3 Kaabeldustööde tegemine. Kinnisvara hoolduse kutsete tööosade ja tööülesannete võrdlev loetelu on toodud Lisas 1. Töökeskkond on muutuv, töötada tuleb nii sise- kui ka välistingimustes. Iga objekt on kinnisvarahooldajale kinnistu tehnilise eripära ja kliendi soovide tõttu erinev ning vahelduvad tööülesanded nõuavad personaalset lähenemist. Töö eeldab valmisolekut töötada täis- või osalise tööajaga, samuti puhkepäevadel ja vajadusel ööpäevaringselt. Töös võidakse kokku puutuda tuuletõmbuse, temperatuuride vahetumise, töötamisega kõrgustes, tolmu ja muu saastumisega ning mitmesuguste elektriliste seadmete ja kemikaalidega. Töö nõuab füüsilist pingutust. Töötades peab järgima tööeeskirju, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Kinnisvarahooldaja kannab enamasti ettevõtte töörõivastust. Tema töövahendid sõltuvad eelkõige spetsialiseerumisest. Peamised töövahendid on mitmesugused mehaanilised ja elektrilised käsitööriistad, koristusained, -tarvikud, -masinad, abi- ja kaitsevahendid, kuid kasutusel võivad olla ka mitmesugused mõõte- ja seadistusriistad või suuremad tööstuslikud seadmed, tehniline dokumentatsioon, IT-seadmed ja tarkvara. Kinnisvarahooldaja töö eeldab kohanemisvõimet mitmesuguste keskkonnatingimustega, vajalik on hea koordinatsioon ja füüsiline vastupidavus ning koostöö- ja meeskonnatöö valmidus, keskendumisvõime ja hoolikus. Kinnisvarahooldaja töö on seotud klienditeenindusega ning see eeldab teenindus- ja suhtlemisvalmidust, avatust ja sõbralikkust. Inimestega suhtlemine nõuab head suulist väljendusoskust, meeldivat ja viisakat käitumist, rahulikku meelt, kannatlikkust ja paindlikkust. Paljudes olukordades tuleb kasuks pinge- ja stressitaluvus. Olulised märksõnad on veel usaldatavus, emotsionaalne stabiilsus ja korrektsus, kohusetunne ja enesedistsipliin. 4. taseme kinnisvarahooldajatena töötavad tavapäraselt inimesed, kellel on, kas: a) vähemalt põhiharidus, läbitud erialane täiendkoolitus ja tööpraktikaga omandatud kutsealased oskused või b) erialane kutseharidus ning töökogemus kinnisvarahoolduse ettevõttes. 4. taseme kinnisvarahooldaja esmane kutse saadakse esmase kutse andmise õigust omavas kutseõppeasutuses vastava kutsehariduse õppekava lõpetamisel täies mahus. Kinnisvarahooldaja, majahoidja, puhastaja, üldremondimees, hooldustöötaja. Kinnisvarahooldaja, tase 4 kutse saamiseks on vajalik tõendada kompetentsid B.2.1 ja B.2.11 - B.2.15 ning vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsid: 1) hoonete ja krundi rajatiste konstruktsioonide tehnohoolduse ja heakorratööde tegemine (kompetentsid B.2.2, B.2.3 ja B.2.4); 2) hoonete ja krundi rajatiste tehnosüsteemide hooldustööde tegemine (kompetentsid B.2.5, B.2.6, B.2.7, B.2.8, B.2.9, B.2.10). Kinnisvarahoolduse tööde tegemine 4 Kutse saamiseks on vaja tõendada vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsid: 1) hoonete ja krundi rajatiste konstruktsioonide tehnohoolduse ja heakorratööde tegemine (kompetentsid B.2.2, B.2.3 ja B.2.4); 2) hoonete ja krundi rajatiste tehnosüsteemide hooldustööde tegemine (kompetentsid B.2.5, B.2.6, B.2.7, B.2.8, B.2.9, B.2.10). Kutse-eetika põhimõtete järgimine 4 Meeskonnatöös osalemine 4 Enesearendamine (elukestev õpe) 4 Keskkonnahoidlikkus 4 Keeleoskus 4 Spaateenindaja, tase 4 Spa therapist, level 4 2 Spaateenindaja, tase 4 (versioon 1) Spaateenindaja, tase 4 (versioon 3) Spaateenindaja, tase 4 (versioon 4) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Spaateenindaja 14 2014-01-09 2014-01-09 2018-10-16 4 4 5142 Iluteenindajad (v.a juuksurid) 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Keelte oskustasemete kirjeldused Anne Ast Laulasmaa SPA Aire Toffer Eesti Spaaliit Irene Targem Gospa OÜ Irene Väli Spaahotell Laine, Eesti Spaaliit Ly Voolaid Kubija hotell - loodusspaa Marella Kakkum Pädaste Mõis OÜ, Kuressaare Ametikool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Spaateenindaja kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate õppekavade koostamise ning isiku kompetentsuse hindamise alus. Spaateenindaja töö eesmärk on kliendile spaateenuste osutamine, arvestades tema soove, vajadusi, tervislikku seisundit ja ettevõtte võimalusi. Spaateenindaja on laiapõhjalise ettevalmistusega isikuteenuse pakkuja, kes töötab spaateenusi pakkuvas ettevõttes. Spaateenindaja viib läbi spaahoolitsust, millel on tervist tugevdav, lõõgastav mõju, spaateenindaja ei lahenda terviseprobleeme. Spaahoolitsus annab kliendile emotsionaalse ja füüsilise heaolu tunde. Spaateenindaja peamised tööülesanded on kliendi nõustamine spaahoolitsuse valikul; seadmete, vahendite ja ruumide ning kliendi valmisseadmine; ilu- ja heaoluhoolitsuse, vee-, sauna- ja terviseprotseduuride läbiviimine. Spaateenindaja soovitab kliendile koduseks hoolitsuseks sobivaid hooldusvahendeid ja hoolitsust vastavalt kliendi isikupärale ja spaas tehtud hoolitsusele. A.2.1 Kliendi teenindamine: 1) kliendiga kontakti loomine; 2) kliendi heaolu jälgimine; 3) spaateenuste ja toodete tutvustamine ning müümine. A.2.2 Spaateenuste korraldamine: 1) ruumide korraldamine spaahoolitsuseks; 2) seadmete ja töövahendite korrashoid; 3) toodete laovaru jälgimine. A.2.3 Spaahoolitsuste läbiviimine: 1) hoolitsuseks ettevalmistamine; 2) saunahoolitsused; 3) veehoolitsused; 4) soojahoolitsused; 5) mudahoolitsused; 6) erihoolitsused. A.2.4 Kehahoolitsuste läbiviimine: 1) massaažihoolitsused; 2) kehahoolitsused. A.2.5 Näohoolitsuse läbiviimine: 1) näohoolitsused. A.2.6 Aktiivse kehalise tegevuse läbiviimine: 1) hommikuvõimlemise juhendamine; 2) kepikõnni juhendamine. Töötatakse enamasti hoolitsusteks spetsiaalselt kohandatud ruumis, mis on ergonoomiliselt sisustatud, puhas, valgustatud, õhutatud ja soe, et see mõjuks kliendile emotsionaalselt positiivselt ja turvaliselt. Tööaeg on paindlik, vajadusel töötatakse puhkepäevadel ja erinevates töökeskkondades. Spaateenindaja puutub oma töös kokku erinevate töövahendite ja materjalidega (kosmeetikumid, essentsõlid jne), mis võivad põhjustada allergiat. Spaateenindaja võib oma töös kokku puutuda kõrge ja madala temperatuuriga töövahendite ja -ainetega, mille kasutamisel tuleb järgida ohutusnõudeid. Spaateenindaja töövahendid on erinevaks hoolitsuseks vajaminevad abi- ja kaitsevahendid, kemikaalid, kosmeetikatooted, massaažitooted, instrumendid, erinevad aparaadid ja kehahoolduskapslid, vannisüsteemid ning võimlemisvahendid. Spaateenindaja kutse eeldab sihipärast ja loomingulist suhtumist töösse, paindlikkust, head suhtlemisoskust ja vastutust oma töö tulemuste eest. Oluline on empaatiavõime, delikaatsus, tolerantsus, vastutus-, koostöö-, analüüsi- ja kohanemisvõime. Töö eeldab teenindusvalmidust, korrektsust, stressitaluvust ja füüsilist suutlikkust ning tervislikke eluviise. Oluline on käeline osavus, liigutuste täpsus, kiirus ja hea koordinatsioon. Tööd pärsivad kroonilised haigused ja allergiad. Töö eripäraks on sageli ka vältimatu füüsiline kontakt kliendiga, mis loob delikaatse situatsiooni, kus klient peab tundma end turvaliselt. Spaateenindajaks saab õppida kutseõppeasutuses, täiskasvanute tööalase koolituse kursustel ja/või töökohal. Spaateenindaja. 4. taseme spaateenindaja kutse saamiseks on vajalik kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.5 ja B.2.7-B.2.9 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Võimalik on valida B.2.6 valitava kompetentsi tõendamine. Kliendi teenindamine 4 Spaateenuste korraldamine 4 Spaahoolitsuste läbiviimine 4 Kehahoolitsuste läbiviimine 4 Näohoolitsuse läbiviimine 4 Soovi korral on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.6 Aktiivse kehalise tegevuse läbiviimine 4 Töökeskkonnaohutus 4 Keeleoskus 4 Suhtlemisoskus 4 Kuulmisnõustaja, tase 5 Hearing Councellor, level 5 1 Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Psühholoogia Kuulmisnõustaja 18 2014-01-21 2014-01-21 2019-01-20 5 5 3259 Tervishoiu keskastme spetsialistid, mujal liigitamata 0313 Psühholoogia 86 Tervishoid Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Külliki Bode Eesti Vaegkuuljate Liit Andrus Helenurm Eesti Vaegkuuljate Liit Tiiu Hermat Eesti Kurtide Liit Ene Oga Eesti Vaegkuuljate Liit Kuulmisnõustaja, tase 5 kutsestandard on aluseks koolitusprogrammide koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Kuulmisnõustaja töö eesmärk on vähendada haigustest, õnnetustest ja muudest olukordadest põhjustatud kuulmislanguse tagajärjel väljenduvaid kõrval- ja järelmõjusid. Kuulmisnõustaja aitab kuulmispuudega inimestel, nende pereliikmetel ja teistel kuulmisprobleemidega kokkupuutuvatel inimestel mõista nõustatava hetkeolukorda ja leida lahendusi. Oluline on nõustatava igakülgne toetamine eesmärgiga parandada tema toimetulekut ühiskonnas. Kuulmisnõustaja tegeleb inimeste erinevate kuulmisalaste probleemidega, kasutades nõustamistehnikaid ning oma erialaspetsiifilisi teadmisi. Kuulmisnõustaja teeb koostööd teiste erialade esindajatega ning kliendivõrgustiku liikmetega. Ta võib läbi viia koolitusi erinevatele kliendigruppidele. Kuulmisnõustajad töötavad nõustamiskeskustes, sotsiaalteenust osutavates asutustes vm asutuses. A.2.1 Kliendi individuaalne kuulmisnõustamine 2.1.1 Kontakti loomine kliendiga 2.1.2 Olukorra kaardistamine 2.1.3 Eesmärkide seadmine koos kliendiga 2.1.4 Ennetustegevus 2.1.5 Kliendi motiveerimine 2.1.6 Lahenduste leidmine 2.1.7 Nõustamistulemuste hindamine 2.1.8 Oma nõustamistegevuse analüüsimine A.2.2 Kliendi abistamine kuulmisabivahendite kasutamisel 2.2.1 Audiogrammi lugemine 2.2.2 Abistamine kuulmisabivahendite lihtsamate probleemide puhul 2.2.3 Kuulmistarvikute tutvustamine ja kasutama õpetamine 2.2.4 Nõustamine toetuste saamiseks A.2.3 Kliendi sotsiaalne nõustamine ja abistamine kuulmisspetsiifilistes küsimustes 2.3.1 Kliendi abistamine dokumentide vormistamisel 2.3.2 Kliendi abistamine tööotsingutel 2.3.3 Kliendi abistamine ja nõustamine haridusega seotud küsimustes 2.3.4 Kliendi abistamine olmeküsimustes 2.3.5 Suhtlemine pereliikmete ja tugivõrgustikuga 2.3.6 Kodu- ja haiglakülastuste tegemine 2.3.7 Kliendi abistamine tõlketeenuse hankimisel 2.3.8 Teavitustöö 2.3.9 Ennetustöö 2.3.10 Kliendi motiveerimine ja toetamine A.2.4 Suhtlemine ja koostöö 2.4.1 Suhtlemine klientidega 2.4.2 Suhtlemistehnikate kasutamine 2.4.3 Toimetulek konfliktsete olukordadega 2.4.4 Koostöö teiste spetsialistidega 2.4.5 Meeskonnatöö A.2.5 Koolituste ja loengute läbiviimine erinevatele sihtrühmadele 2.5.1 Koolituskava koostamine 2.5.2 Koolituse ettevalmistamine 2.5.3 Koolituse korraldamine 2.5.4 Koolituse dokumenteerimine A.2.6 Viipekeele kasutamine 2.6.1 Kliendi nõustamine viipekeeles 2.6.2 Enesetäiendamine viipekeele osas Kuulmisnõustaja töötab sotsiaal- või tervishoiuteenust osutavas asutuses, kasutades selleks klientide vastuvõtuks sobivat ruumi, kus on internetikasutamise võimalus. Vajadusel osutab teenust sihtrühma juures kohapeal. Kuulmisnõustaja kasutab oma töös kontoritarbeid, arvutit, näidisabivahendeid. Kuulmisnõustaja töö eeldab suhtlemisvalmidust, empaatiavõimet, otsustusvõimet, korrektsust, täpsust ja diskreetsust. Kuulmisnõustajal on vähemalt keskharidus ning ta on läbinud erialase täienduskoolituse. Kuulmisnõustaja. Kuulmisnõustaja, tase 5 kutse moodustub viiest kohustuslikust ning kahest valitavast kompetentsist. Kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.4 ja B.2.7 (läbiv kompetents) tõendamine. Lisaks on taotlejal võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.5 ja B.2.6. Kliendi individuaalne kuulmisnõustamine 5 Kliendi abistamine kuulmisabivahendite kasutamisel 5 Kliendi sotsiaalne nõustamine ja abistamine kuulmisspetsiifilistes küsimustes 5 Suhtlemine ja koostöö 5 Lisaks on taotlejal võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.5 ja B.2.6. Koolituste ja loengute läbiviimine erinevatele sihtrühmadele 5 Viipekeele kasutamine 5 Kuulmisnõustaja, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Hoolekandeasutuse juht, tase 6 Manager of Social Care Institution, level 6 4 Hoolekandeasutuse juht V (versioon 1) Hoolekandeasutuse juht V (versioon 2) Hoolekandeasutuse juht V (versioon 3) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaalhooldus Hoolekandeasutuse juht 18 21.01.2014 2014-01-21 2019-01-20 6 6 1344 Sotsiaalhoolekande teenuste juhid 0413 Juhtimine ja haldus 87 Hoolekandeasutuste tegevus Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Mare Pariis Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda Uku Torjus Sotsiaalministeerium Vello Vengerfeldt MTÜ Balti Sotsiaalteenuste Kvaliteedi Liit Terje Kraanvelt Iru Hooldekodu Mailiis Kaljula Eesti Maaomavalitsuste Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Hoolekandeasutuse juht, tase 6 kutsestandard on aluseks koolitusprogrammide koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Hoolekandeasutuse juhi töö eesmärk on hoolekandeasutuse (edaspidi: asutuse) töö korraldamine. Hoolekandeasutuse juhi ülesanneteks on asutuse strateegiline juhtimine, töö operatiivne juhtimine, töötajate juhtimine ja asutuse esindamine. A.2.1. Hoolekandeasutuse strateegiline juhtimine 2.1.1. Asutuse arengukava koostamine. 2.1.2. Asutuse arengu- ja tegevuskava rakendamine. 2.1.3. Asutuse eelarvestrateegia kavandamine. 2.1.4. Asutuse struktuuri kujundamine. 2.1.5. Asutuse sisekontrolli korraldamine. 2.1.6. Asutuse dokumentide ja protseduurireeglite väljatöötamine. A.2.2. Hoolekandeasutuse töö operatiivne juhtimine 2.2.1. Asutuse üldine töö korraldamine. 2.2.2. Töö dokumentidega. A.2.3. Hoolekandeasutuse töötajate juhtimine 2.3.1. Mehitamine: personali planeerimine, värbamine ja valik. 2.3.2. Tööülesannete delegeerimine. 2.3.3. Meeskonnatöö kujundamine ja koostöö koordineerimine. 2.3.4. Töötajate juhendamine, nõustamine ja innustamine. 2.3.5. Töötajate motiveerimine ja arendamine. 2.3.6. Töötulemuste kontrollimine ja tulemustest teavitamine. A.2.4. Hoolekandeasutuse esindamine 2.4.1. Asutuse/kliendi esindamine õigustoimingutes. 2.4.2. Suhtlemine koostööpartnerite ja avalikkusega. A.2.5. Refleksioon ja enesearendamine 2.5.1. Oma töö analüüsimine. 2.5.2. Töövõime hoidmine. 2.5.3. Enesetäiendamine ja kutseoskuste arendamine. Hoolekandeasutuse juht töötab siseruumides, tööaeg on paindlik. Ta võib kokku puutuda ohuteguritega (infektsioonid, emotsionaalsed ja/või füüsilised rünnakud, kõrgendatud emotsionaalne pinge jm). Hoolekandeasutuse juhi töövahenditeks on IKT vahendid, infosüsteemid, bürootarbed jne. Hoolekandeasutuse juhi töö nõuab usaldusväärsust, sihikindlust, pingetaluvust, ettevõtlikkust, analüüsi- ja sünteesivõimet, koostöövõimet ning otsustus- ja vastutusvõimet. Tavaliselt on hoolekandeasutuse juhil kõrgharidus ja läbitud hoolekandeasutuse juhi koolitus. Hoolekandeasutuse juhataja, hoolekandeasutuse direktor, hoolekandeasutuse juht, direktor, juhataja, juht. Hoolekandeasutuse juht, tase 6 kutse koosneb kuuest kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Hoolekandeasutuse strateegiline juhtimine 6 Hoolekandeasutuse töö operatiivne juhtimine 6 Hoolekandeasutuse töötajate juhtimine 6 Hoolekandeasutuse esindamine 6 Refleksioon ja enesearendamine 6 Hoolekandeasutuse juht, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 HVAC (heating, ventilation, and air conditioning) Engineer, level 6 7 Ehitusinsener IV (versioon 1) Ehitusinsener IV (versioon 2) Ehitusinsener IV (versioon 3) Ehitusinsener IV (versioon 4) Ehitusinsener IV (versioon 6) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 10) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 11) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 12) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 13) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 5) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 7) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 8) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 9) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 10) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 11) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 12) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 13) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 5) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 7) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 8) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 9) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 10) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 11) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 12) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 13) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 5) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 8) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 9) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 10) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 11) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 12) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 13) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 5) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 7) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 8) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener 10 2013-06-05 2013-06-05 2014-05-19 6 6 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning määratakse kutse taotleja või selle pikendaja kompetentsusnõuded. Kütte, ventilatsiooni ja jahutuse eriala rakenduskõrgharidusõppe läbinud isikutele antakse lõpetamisel kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinseneri esmakutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava vastab kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinseneri kutsestandardi järgmistele osadele:  Teadmised ja oskused (lisa 5).  Inseneritööks vajalikud hoiakud (B 2.3). Õppekava peab olema tunnustatud. Esmakutse omanik võib kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal tegutseda sama eriala inseneri, diplomeeritud inseneri või volitatud inseneri kutset omava inseneri juhendamisel. Esmakutse andmisel ei ole praktiline töökogemus nõutav, mistõttu ametialasid ei määratleta. Esmakutse on tähtajatu. Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener (edaspidi KVJ-insener) tegutseb kesktasemejuhina hoonete kütte, ventilatsiooni ja jahutussüsteemide ning nendega seonduvate paigaldiste (edaspidi sisekliima tagamise süsteemid) püstitamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel, samuti süsteemide lammutustöödel (ehitusseaduse mõistes). KVJ-inseneri ülesanne on sisekliima tagamiseks ette nähtud väljatöötatud projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte, keskkonnahoidu ning tööohutust ja töötervishoidu. Kutsestandard sisaldab 6. taseme KVJ-inseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonna inseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. KVJ-insener (EKR 6.tase) peab olema võimeline töötama iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutades nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursi jagamine ja teiste töö juhtimine. KVJ-inseneri tööosad ja -ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel ametialade loetelus. Vastav tööosade ja -ülesannete loetelu on lisas 3. KVJ-insener töötab nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutab insener spetsiaalseid arvutiprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad tööosadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. KVJ-inseneril peab olema rakenduskõrghariduse diplom või bakalaureusekraad kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Lisaks sellele tuleb täita täiendusõppe nõuded vastavalt lisale 7. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava erialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise ja taastõendamise eeldusi vt lisast 7. Kutse taotlemise erijuhtu on kirjeldatud lisas 8. KVJ-insener töötab tavapäraselt kesktasemejuhi või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks töödejuhataja, objektijuht ja projektijuht. KVJ-inseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal tõendatud kompetentsuse piires iseseisvalt ja omal vastutusel ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. KVJ-inseneri volituste ulatust kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal vt lisast 11. Ehitusjuhtimine 6 Ehitustegevuse juhtimine 6 Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 HVAC (heating, ventilation, and air conditioning) Engineer, level 7 7 Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 1) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 2) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 3) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 4) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 6) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener 10 2013-06-05 2013-06-05 2014-05-19 7 7 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning määratakse kutse taotleja või selle pikendaja kompetentsusnõuded. Kütte, ventilatsiooni ja jahutuse eriala magistriõppe või sellele haridustasemele vastava integreeritud õppe läbinud isikule antakse lõpetamisel diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinseneri esmakutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava vastab kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinseneri kutsestandardi järgmistele osadele: - Teadmised ja oskused (lisa 5). - Inseneritööks vajalikud hoiakud (B 2.3). Õppekava peab olema tunnustatud. Esmakutse omanik võib kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal tegutseda sama eriala diplomeeritud inseneri või volitatud inseneri kutset omava inseneri juhendamisel. Esmakutse andmisel ei ole praktiline töökogemus nõutav, mistõttu ametialasid ei määratleta. Esmakutse on tähtajatu. Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener (edaspidi KVJ-insener) tegutseb kesktasemejuhi, tippjuhi või kitsama ametiala spetsialistina hoonete kütte, ventilatsiooni ja jahutussüsteemide ning nendega seonduvate paigaldiste (edaspidi sisekliima tagamise süsteemid) kavandamisel, püstitamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel, samuti süsteemide lammutustöödel (ehitusseaduse mõistes). KVJ-inseneri ülesanne on sisekliima tagamiseks ette nähtud tehniliste lahenduste väljatöötamine ja väljatöötatud projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte, keskkonnahoidu ning tööohutust ja töötervishoidu. Kutsestandard sisaldab 7. taseme diplomeeritud KVJ-inseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonna inseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Diplomeeritud KVJ-insener (EKR 7. tase) peab olema võimeline iseseisvalt töötama keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutades nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Diplomeeritud KVJ-inseneri tööosad ja -ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel ametialade loetelus. Vastav tööosade ja -ülesannete loetelu on lisas 3. Diplomeeritud KVJ-insener töötab nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutab insener spetsiaalseid arvutiprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad tööosadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Diplomeeritud KVJ-inseneril peab olema magistrikraad või sellega võrdsustatud kõrgharidusdiplom kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal. Kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal rakenduskõrghariduse omandanud kutsetaotlejalt nõutakse täiendava akadeemilise ja täiendusõppe läbimist, mida võib tõendada ka VÕTA 1) kaudu. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava erialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise ja taastõendamise eeldusi vt lisast 7. Kutse taotlemise erijuhud on kirjeldatud lisas 8. Diplomeeritud KVJ-insener töötab tavapäraselt kesktasemejuhi, tippjuhi või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht ja konsultant. Diplomeeritud KVJ-inseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal iseseisvalt ja enda vastutusel tõendatud kompetentsuse piires ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Diplomeeritud KVJ-inseneri volituste ulatust kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal vt lisast 11. Projekteerimine 7 Projekteerimise juhtimine 7 Omanikujärelevalve 7 Ehitusjuhtimine 7 Ehitustegevuse juhtimine 7 Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 HVAC (heating, ventilation, and air conditioning) Engineer, level 8 7 Volitatud ehitusinsener V (versioon 1) Volitatud ehitusinsener V (versioon 2) Volitatud ehitusinsener V (versioon 3) Volitatud ehitusinsener V (versioon 4) Volitatud ehitusinsener V (versioon 6) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener 10 2013-06-05 2013-06-05 2014-05-19 8 8 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning määratakse kutse taotleja või selle pikendaja kompetentsusnõuded. Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener (edaspidi KVJ-insener) tegutseb kesktasemejuhi, tippjuhi või kitsama ametiala spetsialistina hoonete kütte, ventilatsiooni ja jahutussüsteemide ning nendega seonduvate paigaldiste (edaspidi sisekliima tagamise süsteemid) kavandamisel, püstitamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel, samuti süsteemide lammutustöödel (ehitusseaduse mõistes). KVJ-inseneri ülesanne on sisekliima tagamiseks ette nähtud tehniliste lahenduste väljatöötamine ja väljatöötatud projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte, keskkonnahoidu ning tööohutust ja töötervishoidu. Kutsestandard sisaldab 8. taseme volitatud KVJ-inseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonna inseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Volitatud KVJ-insener (EKR 8. tase) peab olema võimeline iseseisvalt töötama juhtiva spetsialisti, juhtiva projektijuhi või teadlase-uurijana keerukate sisekliima tagamise lahenduste väljatöötamisel ja realiseerimisel, vastutades nii enda, töörühmade kui ka ettevõtete või selle allüksuse töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursi jagamine ja teiste töö juhtimine. Volitatud insenerilt eeldatakse sünteesimist ja arendustööd teatud kitsamal eri- ja/või ametialal. Volitatud KVJ-inseneri inseneri tööosad ja -ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel ametialade loetelus. Vastav tööosade ja -ülesannete loetelu on lisas 3. Volitatud KVJ-insener töötab nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutab insener spetsiaalseid arvutiprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad tööosadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Volitatud KVJ-inseneril peab olema magistrikraad või sellega võrdsustatud kõrgharidusdiplom kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal. Reeglina on volitatud inseneri kutse esmasel taotlemisel eelduseks diplomeeritud inseneri (EKR 7. tase) kutse olemasolu kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal või doktorikraadi kaitsmine seotud teemal. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava erialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise ja taastõendamise eeldusi vt lisast 7. Kutse taotlemise erijuhud on loetletud lisas 8. Volitatud KVJ-insener töötab tavapäraselt kesktasemejuhi, tippjuhi või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, projektijuht ja konsultant. Volitatud KVJ-inseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal tõendatud kompetentsuse piires iseseisvalt ja omal vastutusel ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Volitatud KVJ-inseneri volituste ulatust kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal vt lisast 11. Projekteerimine 8 Projekteerimise juhtimine 7 Omanikujärelevalve 8 Ehitusjuhtimine 8 Ehitustegevuse juhtimine 8 Inseneride koolitamine ja uurimistöö 8 Hüdrotehnikainsener, tase 6 Engineer in Hydrotechnical engineering, level 6 7 Ehitusinsener IV (versioon 1) Ehitusinsener IV (versioon 2) Ehitusinsener IV (versioon 3) Ehitusinsener IV (versioon 4) Ehitusinsener IV (versioon 6) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 10) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 11) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 12) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 13) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 5) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 7) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 8) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 9) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 10) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 11) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 12) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 13) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 5) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 8) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 9) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 10) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 11) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 12) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 13) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 5) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 7) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 8) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 9) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 10) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 11) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 12) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 13) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 5) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 7) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 8) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Hüdrotehnikainsener 10 2013-06-05 2013-06-05 2015-12-15 6 6 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning määratakse kutse taotleja või selle pikendaja kompetentsusnõuded. Hüdrotehnika eriala rakenduskõrgharidusõppe läbinud isikule antakse lõpetamisel hüdrotehnikainseneri esmakutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava vastab hüdrotehnikainseneri kutsestandardi järgmistele osadele: - Teadmised ja oskused (lisa 5). - Inseneritööks vajalikud hoiakud (B 2.3). Õppekava peab olema riiklikult tunnustatud. Esmakutse omanik võib erialal tegutseda vastava eriala inseneri, diplomeeritud inseneri või volitatud inseneri kutset omava inseneri juhendamisel. Esmakutse andmisel ei ole praktiline töökogemus nõutav, mistõttu ametialasid ei määratleta. Esmakutse on tähtajatu. Hüdrotehnikainsener tegutseb kesktasemejuhi või kitsama ametiala spetsialistina hüdrotehniliste ehitiste ja seadmete rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning hüdrotehniliste ehitiste ja seadmete lammutamisel. Hüdrotehnikainseneride ülesanne on projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas tööohutust ja töötervishoidu, keskkonnahoidu ning sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte. Kutsestandard sisaldab 6. taseme diplomeeritud hüdrotehnikainseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonna inseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Hüdrotehnikainsener (EKR 6.tase) peab olema võimeline iseseisvalt töötama keerulistes ja ettearvamatutes olukordades ning vastutama nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Hüdrotehnikainseneride tööosad ja -ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel ametialade loetelus, tööosade ja -ülesannete üksikasjalikku loetelu vt lisast 3. Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad tööosadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Hüdrotehnikainseneril peab olema rakenduskõrgharidusdiplom hüdrotehnilise ehitamise sisu omaval erialal. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Lisaks sellele tuleb täita täiendusõppe nõuded vastavalt lisale 7. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava erialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise või taastõendamise eeldusi vt lisast 7. Kutse taotlemise erijuht on kirjeldatud lisas 8. Hüdrotehnikainsener töötab tavapäraselt kesktasemejuhi, või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks ehitusjuht, objektijuht. Hüdrotehnikainseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada hüdrotehnika erialal tõendatud kompetentsuse piires iseseisvalt ja omal vastutusel ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Hüdrotehnikainseneri volituste ulatus vt lisast 11. Ehitusjuhtimine 6 Ehitustegevuse juhtimine 6 Hooldamine ja käitamine 6 Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 Diploma Engineer in Hydrotechnical engineering, level 7 7 Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 1) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 2) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 3) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 4) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 6) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Hüdrotehnikainsener 10 2013-06-05 2013-06-05 2015-12-15 7 7 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning määratakse kutse taotleja või selle pikendaja kompetentsusnõuded. Hüdrotehnika eriala magistriõppe või sellele haridustasemele vastava integreeritud õppe läbinud isikule antakse lõpetamisel diplomeeritud hüdrotehnikainseneri esmakutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava vastab diplomeeritud hüdrotehnikainseneri kutsestandardi järgmistele osadele: - Teadmised ja oskused (lisa 5). - Inseneritööks vajalikud hoiakud (B 2.3). Õppekava peab olema riiklikult tunnustatud. Esmakutse omanik võib erialal tegutseda vastava eriala inseneri, diplomeeritud inseneri või volitatud inseneri kutset omava inseneri juhendamisel. Esmakutse andmisel ei ole praktiline töökogemus nõutav, mistõttu ametialasid ei määratleta. Esmakutse on tähtajatu. Hüdrotehnikainsener tegutseb kesktasemejuhi, tippjuhi või kitsama ametiala spetsialistina hüdrotehniliste ehitiste ja seadmete kavandamisel, rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning hüdrotehniliste ehitiste ja seadmete lammutamisel. Hüdrotehnikainseneride ülesanne on ehitustehniliste ja tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ning projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas tööohutust ja töötervishoidu, keskkonnahoidu ning sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte. Kutsestandard sisaldab 7. taseme diplomeeritud hüdrotehnikainseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonna inseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Diplomeeritud hüdrotehnikainsener (EKR 7.tase) peab olema võimeline iseseisvalt töötama keerulistes ja ettearvamatutes olukordades ning vastutama nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Diplomeeritud hüdrotehnikainseneride töö osad ja -ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel ametialade loetelus, tööosade ja -ülesannete üksikasjalikku loetelu vt lisast 3. Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad töö osadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Diplomeeritud hüdrotehnikainseneril peab olema vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud kõrgharidusdiplom hüdrotehnilise ehitamise sisu omaval erialal. Hüdrotehnika erialal rakenduskõrghariduse omandanud insenerilt nõutakse täiendava ülikooliõppe ja täiendusõppe läbimist, mida võib tõendada ka VÕTA 1) kaudu. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava erialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise või taastõendamise eeldusi vt lisast 7. Kutse taotlemise erijuhte on kirjeldatud lisas 8. Diplomeeritud hüdrotehnikainsener töötab tavapäraselt kesktasemejuhi, tippjuhi või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht, konsultant. Diplomeeritud hüdrotehnikainseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada hüdrotehnika erialal tõendatud kompetentsuse piires iseseisvalt ja omal vastutusel ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Diplomeeritud hüdrotehnikainseneri volituste ulatus vt lisast 11. Projekteerimine 7 Projekteerimise juhtimine 7 Omanikujärelevalve 7 Ehitusjuhtimine 7 Ehitustegevuse juhtimine 7 Hooldamine ja käitamine 7 Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 Chartered Engineer in Hydrotechnical engineering, level 8 7 Volitatud ehitusinsener V (versioon 1) Volitatud ehitusinsener V (versioon 2) Volitatud ehitusinsener V (versioon 3) Volitatud ehitusinsener V (versioon 4) Volitatud ehitusinsener V (versioon 6) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Hüdrotehnikainsener 10 2013-06-05 2013-06-05 2015-12-15 8 8 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning määratakse kutse taotleja või selle pikendaja kompetentsusnõuded. Hüdrotehnikainsener tegutseb kesktasemejuhi, tippjuhi või kitsama ametiala spetsialistina hüdrotehniliste ehitiste ja seadmete kavandamisel, rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning hüdrotehniliste ehitiste ja seadmete lammutamisel. Hüdrotehnikainseneride ülesanne on ehitustehniliste ja tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ning projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas tööohutust ja töötervishoidu, keskkonnahoidu ning sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte. Kutsestandard sisaldab 8. taseme volitatud hüdrotehnikainseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonnainseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Volitatud hüdrotehnikainsener (EKR 8.tase) peab olema võimeline iseseisvalt töötama keerulistes ja ettearvamatutes olukordades ning vastutama nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Volitatud hüdrotehnikainseneride tööosad ja -ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel ametialade loetelus, töö osade ja -ülesannete üksikasjalikku loetelu vt lisast 3. Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad tööosadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Volitatud hüdrotehnikainseneril peab olema vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud kõrgharidusdiplom hüdrotehnilise ehitamise sisu omaval erialal. Reeglina on volitatud inseneri kutse esmasel taotlemisel eelduseks diplomeeritud inseneri (EKR 7. tase) kutse olemasolu hüdrotehnika erialal või doktorikraad hüdrotehnikaga seotud teemal. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise või taastõendamise eeldusi vt lisast 7. Volitatud hüdrotehnikainsener töötab tavapäraselt kesktasemejuhi, tippjuhi või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht, konsultant. Volitatud hüdrotehnikainseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada hüdrotehnika erialal tõendatud kompetentsuse piires iseseisvalt ja omal vastutusel ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Volitatud hüdrotehnikainseneri volituste ulatust vt lisast 11. Projekteerimine 8 Projekteerimise juhtimine 7 Omanikujärelevalve 8 Ehitusjuhtimine 8 Ehitustegevuse juhtimine 8 Hooldamine ja käitamine 8 Inseneride koolitamine ja uurimistöö 8 Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 Engineer in Water Supply and Sewerage, level 6 7 Ehitusinsener IV (versioon 1) Ehitusinsener IV (versioon 2) Ehitusinsener IV (versioon 3) Ehitusinsener IV (versioon 4) Ehitusinsener IV (versioon 6) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 10) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 11) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 12) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 13) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 5) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 7) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 8) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 9) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 10) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 11) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 12) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 13) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 5) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 7) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 8) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 9) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 10) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 11) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 12) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 13) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 5) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 7) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 8) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 9) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 10) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 11) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 12) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 13) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 5) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 8) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 9) Hoone veevarustus ja kanalisatsioon Välisveevarustus ja -kanalisatsioon Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener 10 2013-06-05 2013-06-05 2015-12-15 6 6 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning määratakse kutse taotleja või selle pikendaja kompetentsusnõuded. Veevarustuse ja kanalisatsiooni eriala rakenduskõrgharidusõppe läbinud isikule antakse lõpetamisel veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneri esmakutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava vastab veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneri kutsestandardi järgmistele osadele:  Teadmised ja oskused (lisa 5).  Inseneritööks vajalikud hoiakud (B 2.3). Õppekava peab olema riiklikult tunnustatud. Esmakutse omanik võib veevarustuse- ja kanalisatsiooni erialal tegutseda sama eriala inseneri, diplomeeritud inseneri või volitatud inseneri kutset omava inseneri juhendamisel. Esmakutse andmisel ei ole praktiline töökogemus nõutav, mistõttu ametialasid ei määratleta. Esmakutse on tähtajatu. Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener (lühendatult VK-insener) tegutseb kesktasemejuhi või kitsama ametiala spetsialistina hoonete veevarustuse ja kanalisatsiooni ning veevarustus- ja kanalisatsiooniehitiste ja -seadmete rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning veevarustus- ja kanalisatsiooniehitiste ja -seadmete lammutamisel. VK-inseneri ülesanne on projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas tööohutust ja töötervishoidu, keskkonnahoidu ning sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte. Kutsestandard sisaldab 6. taseme VK-inseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonna inseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. VK-insener (EKR 6.tase) peab olema võimeline iseseisvalt töötama keerulistes ja ettearvamatutes olukordades ning vastutama nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. VK-insenerid spetsialiseeruvad hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni ning välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni allerialadele. VK-inseneride tööosad ja -ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel ametialade loetelus, tööosade ja -ülesannete üksikasjalikku loetelu vt lisast 3. Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad töö osadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. VK-inseneril peab olema rakenduskõrgharidusdiplom või bakalaureusekraad veevarustuse ja kanalisatsiooni erialal. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Lisaks sellele tuleb täita täiendusõppe nõuded vastavalt lisale 7. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise või taastõendamise eeldusi vt lisast 7. Kutse taotlemise erijuhtu on kirjeldatud lisas 8. VK-insener töötab tavapäraselt kesktasemejuhi või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks ehitusjuht, objektijuht jms. VK-inseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada veevarustuse ja kanalisatsiooni erialal tõendatud kompetentsuse piires iseseisvalt ja omal vastutusel ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. VK-inseneri volituste ulatust veevarustuse- ja kanalisatsiooni erialal vt lisast 11. Ehitusjuhtimine 6 Ehitustegevuse juhtimine 6 Hooldamine ja käitamine 6 Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 Diploma Engineer in Water Supply and Sewerage, level 7 7 Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 1) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 2) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 3) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 4) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 6) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 9) Hoone veevarustus ja kanalisatsioon Välisveevarustus ja -kanalisatsioon Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener 10 2013-06-05 2013-06-05 2015-12-15 7 7 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning määratakse kutse taotleja või selle pikendaja kompetentsusnõuded. Veevarustuse ja kanalisatsiooni eriala magistriõppe või sellele haridustasemele vastava integreeritud õppe läbinud isikule antakse lõpetamisel diplomeeritud veevarustus- ja kanalisatsiooniinseneri esmakutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava vastab diplomeeritud veevarustus- ja kanalisatsiooniinseneri kutsestandardi järgmistele osadele: - Teadmised ja oskused (lisa 5) - Inseneritööks vajalikud hoiakud (B 2.3) Õppekava peab olema riiklikult tunnustatud. Esmase kutse omanik võib erialal tegutseda vastava eriala inseneri, diplomeeritud inseneri või volitatud inseneri kutset omava inseneri juhendamisel. Esmase kutse andmisel ei ole praktiline töökogemus nõutav, mistõttu ametialasid ei määratleta. Esmane kutse on tähtajatu. Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener (lühendatult: VK-insener) tegutseb kesktaseme- või tippjuhina või kitsama ametiala spetsialistina hoonete veevarustuse ja kanalisatsiooni ning veevarustus- ja kanalisatsiooniehitiste ja -seadmete kavandamisel, rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning veevarustus- ja kanalisatsiooniehitiste ja –seadmete lammutamisel. VK-inseneride ülesanne on ehitustehniliste ja tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ning projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas tööohutust ja töötervishoidu, keskkonnahoidu ning sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte. Kutsestandard sisaldab 7. taseme diplomeeritud VK-inseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonnainseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener (EKR 7. tase) peab olema võimeline iseseisvalt töötama keerulistes ja ettearvamatutes olukordades ning vastutama nii enda kui ka töörühmade töötulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Diplomeeritud VK-insenerid spetsialiseeruvad hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni ning välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni allerialadele. Diplomeeritud VK-inseneride tööosad ja -ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel toodud ametialade lõikes, tööosade ja -ülesannete üksikasjalik loetelu vt lisast 3. Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad tööosadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Diplomeeritud VK-inseneril peab olema vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud kõrgharidusdiplom veevarustuse ja kanalisatsiooni erialal. Veevarustuse ja kanalisatsiooni erialal rakenduskõrghariduse omandanud kutse taotlejalt nõutakse täiendava ülikooliõppe ja täiendusõppe läbimist, mida võib tõendada ka VÕTA 1) kaudu. Teadmiste ja oskuste miinimumnõuded vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemiseks või taastõendamiseks vajalikud eeldused on esitatud lisas 7. Kutse taotlemise erijuhud on kirjeldatud lisas 8. Diplomeeritud VK-insenerid töötavad kesktaseme-, tippjuhi või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht, konsultant. Diplomeeritud VK-inseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada veevarustuse ja kanalisatsiooni erialal tõendatud kompetentsuse piires iseseisvalt ja omal vastutusel ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Diplomeeritud VK-inseneri volituste ulatust vt lisast 11. Projekteerimine 7 Projekteerimise juhtimine 7 Omanikujärelevalve 7 Ehitusjuhtimine 7 Ehitustegevuse juhtimine 7 Hooldamine ja käitamine 7 Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 Chartered Engineer in Water Supply and Sewerage, level 8 7 Volitatud ehitusinsener V (versioon 1) Volitatud ehitusinsener V (versioon 2) Volitatud ehitusinsener V (versioon 3) Volitatud ehitusinsener V (versioon 4) Volitatud ehitusinsener V (versioon 6) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 9) Hoone veevarustus ja kanalisatsioon Välisveevarustus ja -kanalisatsioon Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener 10 2013-06-05 2013-06-05 2015-12-15 8 8 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning määratakse kutse taotleja või selle pikendaja kompetentsusnõuded. Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener (lühendatult: VK-insener) tegutseb kesktaseme- või tippjuhina või kitsama ametiala spetsialistina hoonete veevarustuse ja kanalisatsiooni ning veevarustus- ja kanalisatsiooniehitiste ja -seadmete kavandamisel, rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning veevarustus- ja kanalisatsiooniehitiste ja –seadmete lammutamisel. VK-inseneride ülesanne on ehitustehniliste ja tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ning projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas tööohutust ja töötervishoidu, keskkonnahoidu ning sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte. Kutsestandard sisaldab 8. taseme volitatud VK-inseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonnainseneride kutsetasemete iseloomustust vt lisast 2. Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener (EKR 8.tase) peab olema võimeline iseseisvalt töötama keerulistes ja ettearvamatutes olukordades ning vastutama nii enda kui ka töörühmade töötulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Volitatud VK-insenerid spetsialiseeruvad hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni ning välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni allerialadele. Volitatud VK-inseneride tööosad ja -ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel ametialade lõikes, tööosade ja -ülesannete üksikasjalikku loetelu vt lisast 3. Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad tööosadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Volitatud VK-inseneril peab olema vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud kõrgharidusdiplom veevarustuse ja kanalisatsiooni erialal. Reeglina on volitatud inseneri kutse esmasel taotlemisel eelduseks diplomeeritud inseneri (EKR 7. tase) kutse olemasolu veevarustuse ja kanalisatsiooni erialal või doktorikraad veevarustuse ja kanalisatsiooniga seotud teemal. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõuded vt lisast 6. Kutse taotlemiseks või taastõendamiseks vajalikud eeldused on vt lisast 7. Volitatud VK-insenerid töötavad kesktaseme-, tippjuhi või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht, konsultant. Volitatud VK-inseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada veevarustuse ja kanalisatsiooni erialal tõendatud kompetentsuse piires iseseisvalt ja omal vastutusel ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Volitatud VK-inseneri volituste ulatust vt. lisast 11. Projekteerimine 8 Projekteerimise juhtimine 7 Omanikujärelevalve 8 Ehitusjuhtimine 8 Ehitustegevuse juhtimine 8 Inseneride koolitamine ja uurimistöö 8 Hooldamine ja käitamine 8 Energiaaudiitor, tase 6 Energy Auditor, level 6 3 Energiaaudiitor IV (versioon 1) Energiaaudiitor IV (versioon 2) Energiaaudiitor, tase 6 (versioon 7) Hoonete energiaaudiitor, tase 6 (versioon 4) Hoonete energiaaudiitor, tase 6 (versioon 5) Hoonete energiaaudiitor, tase 6 (versioon 6) Hoonete energiamärgise väljastaja III (versioon 1) Elamute energiaauditite koostamine, tase 6 Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitiste energiatõhusus Energiaaudiitor 10 2013-06-05 2013-06-05 2018-06-04 6 6 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Energiatõhususe kutsete tasemete ülevaade Energiatõhususe kutsete taotlemise eeldused Energiatõhususe kutsete täiendusõppe arvestus Kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Teet Tark Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus Siim Link Eesti Soojustehnikainseneride Selts Ülo Kask Tallinna Tehnikaülikooli Soojustehnikainstituut Paul Einaste Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit Peter Haab Eesti Projektbüroode Liit Targo Kalamees Tallinna Tehnikaülikool Tiit Pukk Volitatud energiaaudiitor, EKVÜ energiatõhususe valdkonna kutsete hindamiskomisjoni esimees Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Energiaaudiitor, tase 6 kutsestandard on koolituskavade, isikute kompetentsuse hindamise ning kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemise alus. Energiaaudiitori kutse antakse isikule kutsetunnistusega juhul, kui kutset andev organ on tunnistanud tema kompetentside vastavust kutsestandardile. Energiaaudiitor, tase 6 on ehitusseaduse vastutava spetsialisti mõistele vastav spetsialist, kes on võimeline iseseisvalt ja omal vastutusel koostama elamute ja ühiskondlike hoonete energiaauditeid, väljastama energiamärgiseid olemasolevatele hoonetele. Ta on valmis töötama meeskonnas ning tegema koostööd sidusvaldkondade inseneride jt spetsialistidega. Ta on võimeline juhtima energiaauditi sooritamiseks moodustatud töörühma ja vastutama töörühma töötulemuste eest. Energiaaudiitor, tase 6 tervikkutsest moodustab elamute energiaauditite koostamine eraldi osakutse (sisaldab tööosasid A.2.1, A.2.2, A.2.3 ja A.2.4 ning B.2.6 ja B.2.7.). Energiatõhususe valdkonnas on lisaks energiaaudiitor, tase 6 kutsele kehtestatud diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 esmane kutse, diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 ja volitatud energiatõhususe spetsialist, tase 8 kutsed. Ülevaade ehitiste energiatõhususe valdkonna kutsetest ja tasemetest on toodud lisas 1. A.2.1 Energia auditeerimise ettevalmistamine. A.2.2 Objekti ülevaatamine ja selle komponentidele hinnangu(te) andmine. A.2.3 Tehnilis-majandusliku analüüsi teostamine. A.2.4 Elamute energiaauditi koostamine. A.2.5 Ühiskondlike hoonete energiaauditi koostamine. A.2.6 Energiamärgise koostamine ja väljastamine olemasolevatele hoonetele. Energiaaudiitor töötab põhiliselt büroos ja objektidel. Tal tuleb kohapeal (auditeeritava) objekt üle vaadata koos vajalike mõõdistuste ja intervjuudega. Objektid võivad paikneda erinevates piirkondades. Töötada tuleb paindliku tööajarežiimiga. Vajadusel tuleb kasutada spetsiaalseid tööriideid ja kaitsevahendeid. Juhinduda tuleb üldise tööohutuse ja vajadusel elektriohutuse nõuetest. Energiaaudiitor kasutab oma töös lisaks tavapärasele kontoritehnikale (arvutid, kommunikatsiooniseadmed jms.) ja –tarkvarale (tekstitöötlus, tabelarvutus, internetisuhtlus jms) spetsiaalseid arvutusprogramme (näiteks energiatarbimise arvutusprogrammid jms) ning mõõtetehnikat (nt salvestavad mõõtevahendid). Töö eeldab innovaatilist, keskkonnahoidlikku ning säästvat arengut toetavat mõtlemist, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, analüüsioskust , täpsust, vastutustunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, ruumilist kujutlus- ning kohanemisvõimet. Energiaaudiitori kutse saamise eelduseks on tehnikaalane kõrgharidus. Energiaaudiitoreid valmistatakse ette vastavatel kursustel ja õppeasutustes. Edukaks kutsetegevuseks on vajalik kompetentsus, mis moodustub teadmistest ja oskustest, eri- ja ametialasest töökogemusest ja energiatõhususe spetsialisti tööks vajalikest hoiakutest. Kutse taotlemisel tuleb järgida taotlemise tingimusi ja täiendõppe arvestuse nõudeid ( vt lisa 2 ja 3). Energiaaudiitor, energiamärgise väljastaja, konsultant, projektijuht jm. Energiaaudiitori kutse omamine tõendab energiatõhususevaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes isiku pädevust töötada energiatõhususe erialal omal vastutusel ja iseseisvalt tõendatud kompetentsuse piires. Energiaaudiitori, tase 6 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 –B.2.7 tõendamine. Osakutse „Elamute energiaauditite koostamine“ koosneb kompetentsidest B.2.1 - B.2.4 ning B.2.6 ja B.2.7. Energiaauditeerimise ettevalmistamine 6 Objekti ülevaatamine ja selle komponentidele hinnangu(te) andmine 6 Tehnilis-majandusliku analüüsi teostamine 6 Elamute energiaauditi koostamine 6 Ühiskondlike hoonete energiaauditi koostamine 6 Energiamärgise koostamine ja väljastamine olemasolevatele hoonetele 6 Energiaaudiitor, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 Diploma Specialist in energy performance of buildings, level 7 3 Diplomeeritud energiaaudiitor V (versioon 1) Diplomeeritud energiaaudiitor V (versioon 2) Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitiste energiatõhusus Energiaaudiitor 10 2013-06-05 2013-06-05 2017-10-17 7 7 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Energiatõhususe kutsete tasemete ülevaade Energiatõhususe kutsete taotlemise eeldused Energiatõhususe kutsete täiendusõppe arvestus Kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Teet Tark Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus Siim Link Eesti Soojustehnikainseneride Selts Ülo Kask Tallinna Tehnikaülikooli Soojustehnikainstituut Paul Einaste Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit Peter Haab Eesti Projektbüroode Liit Targo Kalamees Tallinna Tehnikaülikool Tiit Pukk Volitatud energiaaudiitor, EKVÜ energiatõhususe valdkonna kutsete hindamiskomisjoni esimees Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 kutsestandard on kõrghariduse õppekavade, isikute kompetentsuse hindamise ning kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemise alus. Selle kutsestandardi alusel antakse järgmisi kutseid: a) Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 esmane kutse antakse isikule kõrgharidusõppe lõpetamisel akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava on riiklikult tunnustatud ja vastab kutsestandardi osadele B 2.1-2.6. Esmase kutse omamine tõendab, et isik on suuteline rakendama üldteoreetilisi ja hoonete energiatõhususe teadmisi ja oskusi kogenud energiatõhususe spetsialisti juhendamisel. Esmane kutse on tähtajatu. b) Diplomeeritud energiatõhususe spetsialisti kutse antakse isikule kutsetunnistusega juhul, kui kutset andev organ on tunnistanud tema kompetentside vastavust kutsestandardile. Energiatõhususe spetsialistide töö põhieesmärk on ehitiste energiatõhususe hindamine ning nõustamine, lähtudes säästva arengu printsiipidest, kutse-eetikast, kaasaegsetest insenerteadmistest ja heast projekteerimis-, konsulteerimis- ja ehitustavast. Kutsestandard sisaldab diplomeeritud energiatõhususe spetsialisti kutse kirjeldust ja kompetentsusnõudeid. Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist on ehitusseaduse vastutava spetsialisti mõistele vastav spetsialist (pädev isik), kes on võimeline iseseisvalt ja omal vastutusel koostama elamute ja ühiskondlike hoonete energiaauditeid, väljastama olemasolevatele hoonetele energiamärgiseid ning nõustama elamute ja ühiskondlike hoonete energiatõhususe valdkonnas. Tal on oskus teostada arvutusi hoonete energiatõhususe miinimumnõuete, madala- ja liginullenergiahoonete nõuetele vastavuse tõendamiseks. Ta on valmis töötama interdistsiplinaarses meeskonnas koos sidusvaldkondade inseneride jt spetsialistidega. Vajadusel juhendab ja kaasab ta teisi spetsialiste. Ta on võimeline juhtima väiksemaid töörühmi või organisatsiooni strateegiliste eesmärkide saavutamiseks ning võtma vastutust teiste töö tulemuste eest. Diplomeeritud energiatõhususe spetsialisti iseloomustab võime leida probleemidele lahendusi ja viia neid ellu majanduslikult vastuvõetaval, keskkonnasõbralikul ning ühiskondlikult aktsepteeritaval moel. Energiatõhususe valdkonnas on lisaks diplomeeritud energiatõhususe spetsialisti, tase 7 kutsele kehtestatud energiaaudiitor, tase 6 esmane kutse, diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 ja volitatud energiatõhususe spetsialist, tase 8 kutsed. Ülevaade ehitiste energiatõhususe valdkonna kutsetest ja tasemetest on toodud lisas 1. A.2.1 Olemasoleva ehitise energiatõhususe hindamine. A.2.2 Tehnilis-majandusliku analüüsi teostamine. A.2.3 Elamute ja ühiskondlike hoonete energiaauditi koostamine. A.2.4 Energiatõhususe-alane nõustamine. A.2.5 Energiamärgise koostamine ja väljastamine olemasolevatele hoonetele. Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist töötab põhiliselt büroos ja objektidel. Ta vaatab kohapeal objekti üle koos vajalike mõõdistuste ja intervjuudega. Objektid võivad paikneda erinevates piirkondades. Töötada tuleb paindliku tööajarežiimiga. Vajadusel tuleb kasutada spetsiaalseid tööriideid ja kaitsevahendeid. Juhinduda tuleb üldise tööohutuse ja vajadusel elektriohutuse nõuetest. Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist kasutab oma töös lisaks tavapärasele kontoritehnikale (arvutid, kommunikatsiooniseadmed jms.) ja –tarkvarale (tekstitöötlus, tabelarvutus, internetisuhtlus jms) spetsiaalseid arvutusprogramme (näiteks energiatarbimise dünaamilise soojuslevi arvutusprogrammid jms) ning mõõtetehnikat (näiteks salvestavad mõõtevahendid). Töö eeldab innovaatilist, keskkonnahoidlikku ning säästvat arengut toetavat mõtlemist, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, analüüsivõimet, täpsust, vastutustunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, ruumilist kujutlus- ning kohanemisvõimet. Diplomeeritud energiatõhususe spetsialistina töötamine eeldab tehnikaalast kõrgharidust. Diplomeeritud energiatõhususe spetsialisti valmistatakse ette kursustel ja kõrgkoolis. Edukaks kutsetegevuseks on vajalik kompetentsus, mis moodustub teadmistest ja oskustest, eri- ja ametialasest töökogemusest ja energiatõhususe spetsialisti tööks vajalikest hoiakutest. Kutse taotlemisel tuleb järgida taotlemistingimusi ja täiendõppe arvestuse nõudeid (vt lisa 2 ja 3). Insener, projekteerija, energiaaudiitor, energiamärgise väljastaja, projektijuht, konsultant, energiaekspert, energiakasutuse modelleerija, osakonnajuhataja, teadlane-uurija jm. Energiaaudiitori kutse omamine tõendab energiatõhususevaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes isiku pädevust töötada energiatõhususe erialal omal vastutusel ja iseseisvalt tõendatud kompetentsuse piires. Diplomeeritud energiatõhususe spetsialisti kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B2.1 - B 2.6 tõendamine. Olemasoleva ehitise energiatõhususe hindamine 7 Tehnilis-majanduslik analüüs 7 Elamute ja ühiskondlike hoonete energiaauditi koostamine 7 Energiatõhususe alane nõustamine 7 Energiamärgise koostamine ja väljastamine olemasolevatele hoonetele 7 Energiatõhususe spetsialist, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Volitatud energiatõhususe spetsialist, tase 8 Chartered Specialist in energy performance of buildings, level 8 3 Volitatud energiaaudiitor V (versioon 1) Volitatud energiaaudiitor V (versioon 2) Volitatud energiatõhususe spetsialist, tase 8 (versioon 4) Volitatud energiatõhususe spetsialist, tase 8 (versioon 5) Volitatud energiatõhususe spetsialist, tase 8 (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitiste energiatõhusus Energiaaudiitor 10 2013-06-05 2013-06-05 2018-06-04 8 8 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Energiatõhususe kutsete tasemete ülevaade Energiatõhususe kutsete taotlemise eeldused Energiatõhususe kutsete täiendusõppe arvestus Kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Teet Tark Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus Siim Link Eesti Soojustehnikainseneride Selts Ülo Kask Tallinna Tehnikaülikooli Soojustehnikainstituut Paul Einaste Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit Peter Haab Eesti Projektbüroode Liit Targo Kalamees Tallinna Tehnikaülikool Tiit Pukk Volitatud energiaaudiitor, EKVÜ energiatõhususe valdkonna kutsete hindamiskomisjoni esimees Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Volitatud energiatõhususe spetsialist, tase 8 kutsestandard on koolituskavade, isikute kompetentsuse hindamise ning kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemise alus. Volitatud energiatõhususe spetsialisti kutse antakse isikule kutsetunnistusega juhul, kui kutset andev organ on tunnistanud tema kompetentside vastavust kutsestandardile. Energiatõhususe spetsialisti töö on ehitiste energiatõhususe hindamine ning energiatõhususe-alane nõustamine, lähtudes säästva arengu printsiipidest, kutse-eetikast , kaasaegsetest inseneriteadmistest ja heast projekteerimis-, konsulteerimis- ja ehitustavast. See kutsestandard sisaldab volitatud energiatõhususe spetsialisti kutse kirjeldust ja kompetentsus- nõudeid. Volitatud energiatõhususe spetsialist on ehitusseaduse vastutava spetsialisti (pädeva isiku) mõistele vastav spetsialist, kes on võimeline iseseisvalt ja omal vastutusel koostama kõigile ehitiste tüüpidele (elamud, ühiskondlikud hooned, tööstusobjektid jm keerulised hooned) energiaauditeid, väljastama olemasolevatele hoonetele energiamärgiseid ning nõustama ehitiste (ka tööstuse valdkonnas) alal energiatõhususe valdkonnas. Tal on oskus teostada arvutusi hoonete energiatõhususe miinimumnõuete, madala- ja liginullenergiahoonete nõuetele vastavuse tõendamiseks. Ta osaleb teadus- ja arengutegevuses. Ta on valmis töötama interdistsiplinaarses meeskonnas koos sidusvaldkondade inseneride jt spetsialistidega. Vajadusel juhendab ja kaasab ta teisi spetsialiste. Volitatud energiatõhususe spetsialisti iseloomustab võime leida keerukatele probleemidele lahendusi ja viia neid ellu majanduslikult vastuvõetaval, keskkonnasõbralikul ning ühiskondlikult aktsepteeritaval moel. Ta on võimeline juhtima suuri töörühmi või organisatsiooni strateegiliste eesmärkide saavutamiseks ning vastutama teiste töö tulemuste eest. Volitatud energiatõhususe spetsialist on laiaulatuslike kogemustega ehitiste energiatõhususe valdkonna tippspetsialist, kes on võimeline looma uusi lahendusi ja tehnoloogiaid ning andma eksperthinnanguid keerukatele projektidele, töödele jm. Ehitiste energiatõhususe valdkonnas on lisaks volitatud energiatõhususe spetsialist, tase 8 kutsele kehtestatud energiaaudiitor, tase 6, diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 esmane kutse ja diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 kutsed. Ülevaade ehitiste energiatõhususe valdkonna kutsetest ja tasemetest on toodud lisas 1. A.2.1 Olemasoleva ehitise energiatõhususe hindamine. A.2.2 Tehnilis-majanduslik analüüs. A.2.3 Elamute, ühiskondlike ja keerukate (nt tööstusobjektid) hoonete energiaauditi koostamine. A.2.4 Energiatõhususe- alane nõustamine. A.2.5 Energiamärgise koostamine ja väljastamine olemasolevatele hoonetele. Volitatud energiatõhususe spetsialisti töötab põhiliselt büroos ja objektidel. Tal tuleb kohapeal objekt üle vaadata koos vajalike mõõdistuste ja intervjuudega. Objektid võivad paikneda erinevates piirkondades. Töötada tuleb paindliku tööajarežiimiga. Vajadusel tuleb kasutada spetsiaalseid tööriideid ja kaitsevahendeid. Juhinduda tuleb üldise tööohutuse ja vajadusel elektriohutuse nõuetest. Volitatud energiatõhususe spetsialist kasutab oma töös lisaks tavapärasele kontoritehnikale (arvutid, kommunikatsiooniseadmed jms) ja –tarkvarale (tekstitöötlus, tabelarvutus, internetisuhtlus jms) spetsiaalseid arvutusprogramme (näiteks energiatarbimise dünaamilise soojuslevi arvutusprogrammid jms) ning mõõtetehnikat (näiteks salvestavad mõõtevahendid). Töö eeldab innovaatilist, keskkonnahoidlikku ning säästvat arengut toetavat mõtlemist, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, analüüsivõimet, täpsust, vastutustunnet, üldistamisoskust, suhtlemis- ja koostöövalmidust, ruumilist kujutlusvõimet ning kohanemisvõimet. Volitatud energiatõhususe spetsialistina töötamine eeldab tehnikaalast kõrgharidust. Diplomeeritud energiatõhususe spetsialisti valmistatakse ette kursustel ja kõrgkoolis. Edukaks kutsetegevuseks on vajalik kompetentsus, mis moodustub teadmistest ja oskustest, eri- ja ametialasest töökogemusest ja energiatõhususe spetsialisti tööks vajalikest hoiakutest. Kutse taotlemisel tuleb järgida taotlemise tingimusi ja täiendõppe arvestuse nõudeid (vt lisa 2 ja 3). Insener, projekteerija, energiaaudiitor, energiamärgise väljastaja, projektijuht, konsultant, energiaekspert, energiakasutuse modelleerija, tippjuht, teadur, õppejõud jm. Energiaaudiitori kutse omamine tõendab energiatõhususevaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes isiku pädevust töötada energiatõhususe erialal omal vastutusel ja iseseisvalt kutsega tõendatud kompetentsuse piires. Volitatud energiatõhususe spetsialisti kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B2.1 - B 2.6 tõendamine. Olemasoleva ehitise energiatõhususe hindamine 8 Tehnilis-majanduslik analüüs 8 Elamute ja ühiskondlike ning keerukate (ka tööstus) ehitiste energiaauditi koostamine 8 Energiatõhususe-alane nõustamine 8 Energiamärgise koostamine ja väljastamine olemasolevatele hoonetele 8 Energiatõhususe spetsialist, tase 7 kutset läbiv kompetents 8 Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 Diploma Thermal Engineering Engineer, level 7 4 Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud soojustehnikainsener V (versioon 1) Diplomeeritud soojustehnikainsener V (versioon 2) Diplomeeritud soojustehnikainsener V (versioon 3) Diplomeeritud soojusenergeetikainsener energiamuundamise seadmete alal, tase 7 Diplomeeritud soojusenergeetikainsener soojusmajanduse ja kütuste alal, tase 7 Diplomeeritud soojusenergeetikainsener soojustehnoloogia seadmete alal, tase 7 Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Inseneride Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Inseneeria (energeetika) Soojustehnikainsener 10 2013-06-05 2013-06-05 2018-06-04 7 7 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Soojusenergeetikainseneride kutsete tasemed Insenerikutsete taotlemise eeldused Inseneri täiendusõppe arvestus Kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Aadu Paist Tallinna Tehnikaülikool Uudo-Rein Lehtse ESTIS Aleksander Iivanainen Tehnokontrollikeskus OÜ Mati Tatar Adven AS Arvi Poobus ESTIS Kuuno Külasalu TS Energia OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 kutsestandard on kõrghariduse õppekavade, isikute kompetentsuse hindamise ning kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemise alus. Selle kutsestandardi alusel antakse järgmisi kutseid: a) Diplomeeritud soojusenergeetikainseneri esmane kutse antakse isikule kõrgharidusõppe lõpetamisel akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava on riiklikult tunnustatud ja vastab kutsestandardi osadele B 2.1-2.8. Esmase kutse omamine tõendab, et isik on suuteline rakendama üldteoreetilisi teadmisi ja oskusi kogenud soojusenergeetikainseneri juhendamisel. Esmane kutse on tähtajatu. b) Diplomeeritud soojusenergeetikainsener kutse antakse isikule kutsetunnistusega juhul, kui kutset andev organ on tunnistanud tema kompetentside vastavust kutsestandardile. Soojusenergeetikainsenerid töötavad soojuse elektrienergiaks muundamise, soojusallikate energiakasutuse, kütuste ning kütusemajanduse alal ning viivad läbi soojusenergeetika seadmete, soojusvõrkude ja –süsteemide projekteerimise, ehitamise ning käitamisega seotud toiminguid, arvestades sotsiaalsete, majanduslike, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetiliste aspektidega. Soojusenergeetikainsenerid on valmis töötama meeskonnas koos sidusvaldkondade inseneride jt spetsialistidega. Kutsestandard sisaldab 7. taseme diplomeeritud soojusenergeetikainseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Diplomeeritud soojusenergeetikainsener hoiab käigus ja kohandab (optimeerib) olemasolevaid tehnoloogiaid, rakendab uusi teadmisi, tehnoloogiaid ja ideid ning toetab tehnoloogiasiiret. Ta teeb ettepanekuid probleemidele lahenduste leidmisel ja elluviimisel. Töö hõlmab ressursside jagamist ja teiste töö juhtimist. Vastutada tuleb nii oma kui alluvate töö tulemuste eest. Diplomeeritud soojusenergeetikainsener võib tegutseda ka koolitaja või arendusspetsialistina. Teised soojusenergeetikainseneride kutsed: Diplomeeritud soojusenergeetikainsener tase 7, esmane kutse. Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8. Soojusenergeetikainseneride kutsetasemete kirjeldusi vt lisast 1. A.2.1 Üldinsenerlike ja soojusvaldkonna teadmiste rakendamine. A.2.2 Tehniline ja äriline juhtimine. A.2.3 Kutsealale pühendumine. A.2.4 Tööalane suhtlemine A.2.5 Soojustehnoloogia seadmed. A.2.6 Energiamuundamine. A.2.7 Soojusmajandus ja kütused. Soojusenergeetikainsenerid töötavad nii büroos kui väliobjektidel. Kõrgendatud ohu allikatega töölõikudel töötades tuleb juhinduda tööohutuse ja valdkonna ohutuse nõuetest. Teatud töökohtadel võidakse insenerilt nõuda vastavalt töökohale esitatud nõuetele pädevustunnistust. Soojusenergeetikainsener kasutab oma töös lisaks tavapärasele kontoritehnikale (arvutid, kommunikatsiooniseadmed jms) ja -tarkvarale (tekstitöötlus, tabelarvutus, internetisuhtlus jms) spetsiaalseid arvutusprogramme ning spetsiaalseid töövahendeid ja mõõtetehnikat. Töö eeldab insenerlikku ja keskkonnahoidlikku ning säästvat arengut toetavat mõtlemist, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, analüüsivõimet, täpsust, vastutustunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, ruumilist kujutlus- ning kohanemisvõimet. Diplomeeritud soojusenergeetikainsener on üldjuhul saanud soojusenergeetika-alase ettevalmistuse kõrgkoolis. Ta on oma teadmisi perioodiliselt täiendanud ja tal on iseseisva erialase töö kogemus. Kutse taolemise eeldused ja täiendõppe nõuded vt lisadest 2 ja 3. Diplomeeritud soojusenergeetikainseneri kutsetunnistuse kehtib 5 aastat. Soojusenergeetikainsenerid töötavad kesktaseme, tippjuhi või spetsialistina ametikohtadel, mille nimetused on näiteks soojustehnikainsener, elektrienergia tootmise insener, soojusautomaatikainsener, režiimi dispetšer, energiasüsteemide peaspetsialist, elektrijaama juht, energeetikainsener, energiaplokkide peaspetsialist, juhataja, peainsener, insener, projekteerija, projektijuht, objektijuht, ehitusjuht, konsultant, ekspert, arendusjuht, osakonnajuhataja, teadur, juhtivteadur jm. Soojusenergeetikainseneri kutsetunnistus on eeltingimus vastutava spetsialistina töötamisel ja teatud tegevusaladel majandustegevuse registrisse kandmisel. Soojusenergeetika seadmete, soojusvõrkude ja -süsteemide projekteerimise, ehitamise ning käitamisega seotud toimingud nõuavad vastavate õigusaktide järgimist. Kõrgendatud ohtlikkusega töölõikudel võidakse nõuda töökoha nõuetele vastavat pädevustunnistust. Diplomeeritud soojusenergeetikainseneri kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.4 tõendamine, valikust B.2.5 - B.2.7 ühe kompetentsi tõendamine. Üldinsenerlike ja soojusvaldkonna teadmiste rakendamine 7 Tehniline ja äriline juhtimine 7 Kutsealale pühendumine 7 Tööalane suhtlemine 7 Kutse taotlemisel on nõutav valikust B.2.5 - B.2.7 ühe kompetentsi tõendamine. Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 Chartered Thermal Power Engineering Engineer, level 8 4 Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 (versioon 6) Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud soojustehnikainsener V (versioon 1) Volitatud soojustehnikainsener V (versioon 2) Volitatud soojustehnikainsener V (versioon 3) Volitatud soojusenergeetikainsener energiamuundamise seadmete alal, tase 8 Volitatud soojusenergeetikainsener soojusmajanduse ja kütuste alal, tase 8 Volitatud soojusenergeetikainsener soojustehnoloogia seadmete alal, tase 8 Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Inseneride Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Inseneeria (energeetika) Soojustehnikainsener 10 2013-06-05 2013-06-05 2018-06-04 8 8 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Soojusenergeetikainseneride kutsete tasemed Insenerikutsete taotlemise eeldused Inseneri täiendusõppe arvestus Kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Aadu Paist Tallinna Tehnikaülikool Uudo-Rein Lehtse ESTIS Aleksander Iivanainen Tehnokontrollikeskus OÜ Mati Tatar Adven AS Arvi Poobus ESTIS Kuuno Külasalu TS Energia OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 kutsestandard on koolituskavade, isikute kompetentsuse hindamise ning kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemise alus. Volitatud soojusenergeetikainseneri kutse antakse isikule kutsetunnistusega juhul, kui kutset andev organ on tunnistanud tema kompetentside vastavust kutsestandardile. Soojusenergeetikainsenerid töötavad soojuse elektrienergiaks muundamise, soojusallikate energiakasutuse ja kütuste ning kütusemajanduse alal ning viivad läbi soojusenergeetika seadmete, soojusvõrkude ja –süsteemide projekteerimise, ehitamise ning käitamisega seotud toiminguid, arvestades sotsiaalsete, majanduslike, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetiliste aspektidega. Soojusenergeetikainsenerid on valmis töötama meeskonnas koos sidusvaldkondade inseneride jt spetsialistidega. See kutsestandard sisaldab 8. taseme volitatud soojusenergeetikainseneri kutsekirjeldust ja –nõudeid. Volitatud soojusenergeetikainsener hoiab käigus ja kohandab (optimeerib) olemasolevaid ning arendatavaid tehnoloogiaid. Ta loob uusi teadmisi ja tehnoloogiaid, analüüsib ja sünteesib uusi ja keerulisi kutsealaseid ideid ning esitab neid arendus- või uurimistöö tulemuste või praktiliste rakenduste kaudu. Ta annab eksperthinnanguid ning osaleb keerukatele probleemidele lahenduste leidmisel ja elluviimisel. Ta juhib töörühmi või organisatsiooni strateegiliste eesmärkide saavutamiseks ning vastutab nii oma kui teiste töö tulemuste eest. Volitatud soojusenergeetikainsener võib tegutseda koolitaja või arendusspetsialistina, kelle tegevusel on oluline ning positiivne mõju soojusenergeetika valdkonna arengule. Soojusenergeetikainseneride teised kutsed: Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 esmane kutse Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 Soojusenergeetika valdkonna inseneride kutsetasemete ülevaade vt lisa 1. A.2.1. Üldinsenerlike ja soojusvaldkonna teadmiste rakendamine. A.2.2. Tehniline ja äriline juhtimine. A.2.3 Kutsealale pühendumine ja kutsealaga seotud kohustuste võtmine. A.2.4 Tööalane suhtlemine. A.2.5 Soojustehnoloogia seadmed. A.2.6 Energiamuundamine. A.2.7 Soojusmajandus ja kütused. Soojusenergeetikainsenerid töötavad nii büroos kui objektidel. Objektidel töötades tuleb juhinduda ohutus nõuetest. Tööaeg võib olla paindlik. Soojusenergeetikainsener kasutab oma töös lisaks tavapärasele kontoritehnikale (arvutid, kommunikatsiooniseadmed jms.) ja -tarkvarale (tekstitöötlus, tabelarvutus, internetisuhtlus jms) spetsiaalseid arvutusprogramme ning spetsiaalseid töövahendeid ja mõõtetehnikat. Töö eeldab insenerlikku ja keskkonnahoidlikku ning säästvat arengut toetavat mõtlemist, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, analüüsivõimet, täpsust, vastutustunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, ruumilist kujutlus- ning kohanemisvõimet. Volitatud soojusenergeetikainsener on üldjuhul saanud soojusenergeetika-alase ettevalmistuse kõrgkoolis. Ta on oma teadmisi perioodiliselt täiendanud ja tal on iseseisva erialase töö kogemus. Kutse taolemise eeldused ja täiendõppe nõuded on lisas 2 ja 3. Volitatud soojusenergeetikainseneri kutsetunnistus kehtib 5 aastat. Soojusenergeetikainsenerid töötavad keskastme-, tippjuhi või spetsialistina ametikohtadel, mille nimetused on näiteks soojustehnikainsener, elektrienergia tootmise insener, soojusautomaatikainsener, režiimi dispetšer, energiasüsteemide peaspetsialist, elektrijaama juht, energeetikainsener, energiaplokkide peaspetsialist, juhataja, peainsener, insener, projekteerija, projektijuht, objektijuht, ehitusjuht, konsultant, ekspert, arendusjuht, osakonnajuhataja, teadur, juhtivteadur jm. Soojusenergeetikainseneri kutsetunnistus on eeltingimus vastutava spetsialistina töötamisel ja teatud tegevusaladel majandustegevuse registrisse kandmisel. Soojusenergeetika seadmete, soojusvõrkude ja –süsteemide projekteerimise, ehitamise ning käitamisega seotud toimingud nõuavad vastavat tegevust reguleerivate õigusaktide järgimist. Soojusenergeetikainseneril peab teatud töökohale esitatud nõuete järgi olema pädevustunnistus. Kõrgendatud ohtlikkusega töölõikudel võidakse nõuda töökoha nõuetele vastavat pädevustunnistust. Volitatud soojusenergeetikainseneri kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B2.1 - B 2.4 tõendamine ning valikust B.2.5 - B.2.7 ühe kompetentsi tõendamine. Üldinsenerlike ja soojusvaldkonna teadmiste rakendamine 8 Tehniline ja äriline juhtimine 8 Kutsealale pühendumine ja kutsealaga seotud kohustuste võtmine 8 Tööalane suhtlemine 8 Kutse taotlemisel on nõutav valikust B.2.5 - B.2.7 ühe kompetentsi tõendamine. Mehaanikainsener, tase 6 Mechanical Engineer, level 6 4 Mehaanikainsener IV (versioon 1) Mehaanikainsener IV (versioon 2) Mehaanikainsener IV (versioon 3) Mehaanikainsener, tase 6 (versioon 5) Mehaanikainsener, tase 6 (versioon 6) Mehaanikainsener, tase 6 (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Mehaanikainsener 10 2013-06-05 2013-06-05 2018-04-23 6 6 2144 Mehaanikainsenerid 0715 Mehaanika ja metallitöö 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Mehaanikainseneride kutsetasemed Insenerikutsete taotlemise eeldused Inseneri täiendusõppe arvestus Kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Kulu (töörühma juht) Tallinna Tehnikaülikool Aigar Hermaste Tallinna Tehnikaülikool, EMIL Jüri Riives IMECC OÜ Martins Sarkans Norcar AS Heinart Puhkim KXM OÜ Andres Laansoo Eesti Keevitusühing Marek Heero Monier OÜ Martin Mehilane E-Profiil AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Mehaanikainsener, tase 6 kutsestandard on kõrghariduse õppekavade, isikute kompetentsuse hindamise ning kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemise alus. Selle kutsestandardi alusel antakse järgmisi kutseid: a) mehaanikainseneri esmane kutse antakse kõrgharidusõppe lõpetamisel isikule akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava on riiklikult tunnustatud ja vastab mehaanikainseneri kutsestandardi osadele B 2.1–2.4. Õppekava peab sisaldama erialast praktikat vähemalt 27 EAP ulatuses. Esmakutse omanik võib tegutseda mehaanikainseneri, diplomeeritud mehaanikainseneri või volitatud mehaanikainseneri kutsega spetsialisti juhendamisel. Esmakutse on tähtajatu. b) mehaanikainseneri kutse antakse isikule kutsetunnistusega juhul, kui kutset andev organ on tunnistanud tema kompetentside vastavust kutsestandardile. Mehaanikainsenerid on spetsialistid, kellel on teadmised ja oskused erinevate insener-tehniliste ülesannete määratlemiseks ja lahendamiseks, mis on majanduslikult põhjendatud ning keskkonnasäästlikud. Mehaanikainsenerid on valmis töötama interdistsiplinaarses meeskonnas koos soojustehnika-, transporditehnika- ja mehhatroonikainseneridega. Mehaanikainsener on spetsialist, kes töötab üldjuhul konstruktori, tehnoloogi või tootmisjuhina masina-, metalli- või aparaaditööstuses ning konstrueerib ja töötab välja masinate, seadmete ja toodete valmistamise tehnoloogiaid. Mehaanikainsener tunneb mehaanika valdkonna tööõiguse, -tervishoiu ja -ohutuse, kvaliteedijuhtimise põhimõtteid ning oskab kasutada erialast terminoloogiat. Mehaanikainsener peab tegutsema vastavalt insenerieetika koodeksile. Teised mehaanikainseneride kutsed: Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 6 esmane kutse Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 Volitatud mehaanikainsener, tase 8 Kõigi mehaanikainseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 1. A 2.1 Üldinsenerlike ja valdkondlike inseneriteadmiste rakendamine. A 2.2 Juhtimine. A 2.3 Kutsealale pühendumine. A 2.4 Suhtlemine. A 2.5 Erialatöö. Mehaanikainsenerid töötavad projekteerimis- , tootmis- ja remondiettevõtetes, kõrgkoolides ja kutseõppeasutustes. Tootmisettevõtetes, objektidel ja laborites töötades tuleb juhinduda töötervishoiu ja -ohutuse nõuetest. Tööaeg võib olla paindlik. Mehaanikainsenerid kasutavad oma töös kaasaegseid tehnilisi vahendeid ja inseneritarkvara. Mehaanikainseneri töö eeldab insenerlikku loogilist mõtlemist, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, analüüsivõimet, täpsust, vastutustunnet, kohusetunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, ruumilist kujutlusvõimet, empaatia- ja kohanemisvõimet, enesekehtestamist ja õpivõimet. Mehaanikainseneri kutse taotlemise eelduseks on inseneriõpe mahus 180 EAP ja vahetult taotlemisele eelnev erialane töö 3 a või 240 EAP ja vahetult taotlemisele eelnev erialane töö 2 a. Kõikide inseneride kutse taotlemise eeldusi vt lisast 2 „Insenerikutsete taotlemise eeldused“. Inseneri täiendusõppe arvestuse nõuded on toodud lisas 3. Projektijuht, projekteerija, konstruktor, tootmisjuht, tehnoloog, mehaanik jm. Tootmissüsteemide ning seadmete projekteerimine, ehitamine ja käitamine nõuab vastavat tegevust reguleerivate õigusaktide järgimist. Kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.5 tõendamine. Üldinsenerlike ja valdkondlike inseneriteadmiste rakendamine 6 Juhtimine 6 Kutsealale pühendumine 6 Suhtlemine 6 Erialane töö 6 Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 Diploma Mechanical Engineer, level 7 4 Diplomeeritud mehaanikainsener V (versioon 1) Diplomeeritud mehaanikainsener V (versioon 2) Diplomeeritud mehaanikainsener V (versioon 3) Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud mehaanikainsener tootearenduse alal, tase 7 Diplomeeritud mehaanikainsener tootmistehnika alal, tase 7 Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Mehaanikainsener 10 2013-06-05 2013-06-05 2018-04-23 7 7 2144 Mehaanikainsenerid 0715 Mehaanika ja metallitöö 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Mehaanikainseneride kutsetasemed Insenerikutsete taotlemise eeldused Inseneri täiendusõppe arvestus Kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Kulu (töörühma juht) Tallinna Tehnikaülikool Aigar Hermaste Tallinna Tehnikaülikool, EMIL Jüri Riives IMECC OÜ Martins Sarkans Norcar AS Heinart Puhkim KXM OÜ Andres Laansoo Eesti Keevitusühing Marek Heero Monier OÜ Martin Mehilane E-Profiil AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 kutsestandard on kõrghariduse õppekavade, isikute kompetentsuse hindamise ning kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemise alus. Selle kutsestandardi alusel antakse järgmisi kutseid: a) Diplomeeritud mehaanikainseneri esmane kutse antakse kõrgharidusõppe lõpetamisel isikule akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui tehnika, tootmise ja tehnoloogia õppekavagrupi õppekava on riiklikult tunnustatud ja vastab mehaanikainseneri kutsestandardi osadele B 2.1–2.4 ja osale B 2.5 või B 2.6. Õppekava peab sisaldama erialast praktikat vähemalt 5 EAP ulatuses. Esmakutse omanik võib tegutseda mehaanikainseneri, diplomeeritud mehaanikainseneri või volitatud mehaanikainseneri kutsega spetsialisti juhendamisel. Esmakutse andmisel ei ole töökogemus nõutav, mistõttu spetsialiseerumist ei määratleta. Esmakutse on tähtajatu. b) Diplomeeritud mehaanikainseneri kutse antakse isikule kutsetunnistusega juhul, kui kutset andev organ on tunnistanud tema kompetentside vastavust kutsestandardile. Ühe taotluse raames võidakse anda diplomeeritud mehaanikainseneri kutse ühel spetsialiseerumisel. Mehaanikainsenerid on spetsialistid, kellel on teadmised ja oskused mehaanika valdkonnas erinevate insener-tehniliste ülesannete määratlemiseks ja lahendamiseks majanduslikult vastuvõetaval ning keskkonnasäästlikudsõbralikul moel, mis on ohutud ja ühiskondlikult aktsepteeritavad. Mehaanikainsenerid peavad tegutsema vastavalt kõrgele moraalile ja eetikanormidele ning järgima jätkusuutliku arengu põhimõtet. Mehaanikainsenerid on valmis töötama interdistsiplinaarses meeskonnas koos soojustehnika-, transporditehnika- ja mehhatroonikainseneridega. Diplomeeritud mehaanikainsener suudab analüüsida probleeme ja neid lahendada. Ta kasutab oma teadmisi toodete ja tehnoloogiate arendamisel. Ta on spetsialist, kes projekteerib ja arendab keerulisi seadmeid, aparatuuri, tehnoloogiaid ja tootmissüsteeme. Diplomeeritud mehaanikainseneril on laialdased teadmised valdkonna tootearendusest, tootmistehnoloogiatest, seadmete remondist ja hooldusest, keskkonnakaitsest, seadusandlusest, masinaehituse tootmissüsteemide toimimisest ja käitamisest. Ta täiendab pidevalt oma teadmisi. Teised mehaanikainseneride kutsed: Mehaanikainsener, tase 6 esmane kutse Mehaanikainsener, tase 6 Volitatud mehaanikainsener, tase 8 Kõigi mehaanikainseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 1. A 2.1 Üldinsenerlike ja valdkondlike inseneriteadmiste rakendamine. A 2.2 Juhtimine. A 2.3 Kutsealale pühendumine. A 2.4 Suhtlemine. A 2.5 Tootearendus. A 2.6 Tootmistehnika. Mehaanikainsenerid töötavad büroodes, tootmisettevõtetes ning sise- ja välisobjektidel. Tootmisettevõtetes ja objektidel töötades tuleb juhinduda üldise tööohutuse nõuetest. Tööaeg võib olla paindlik. Mehaanikainsenerid kasutavad oma töös lisaks tavapärasele bürootehnikale (arvutid, kommunikatsiooniseadmed jms.) ja tarkvarale (tekstitöötlus, tabelarvutus, internetisuhtlus jms) spetsiaalseid arvutus- ja joonestusprogramme ning muid töövahendeid. Mehaanikainseneri töö eeldab insenerlikku loogilist mõtlemist, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, analüüsivõimet, täpsust, vastutus- ja kohusetunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, ruumilist kujutlusvõimet, empaatia- ja kohanemisvõimet, enesekehtestamist ja õpivõimet. Diplomeeritud mehaanikainseneri kutse taotlemise eelduseks on integreeritud bakalaureuse ja magistriõpe mahus 300 EAP või mehaanikainseneri 6. tase + täiendusõpe min 45 EAP ulatuses ja vahetult taotlemisele eelnev 2- aastane eri- ja ametialane töö. Insenerikutse taotlemise eeldusi vt lisast 2 „Insenerikutsete taotlemise eeldused“. Inseneri täiendusõppe arvestuse nõuded on toodud lisas 3. Projekteerija, tootearendusinsener, tootmisinsener, projektijuht, tootmisjuht jm. Tootmissüsteemide ning seadmete projekteerimine, ehitamine ja käitamine nõuab vastavat tegevust reguleerivate õigusaktide järgimist. Diplomeeritud mehaanikainsener spetsialiseerub kas tootearendusele või tootmistehnikale. Tootearendusele spetsialiseerunud diplomeeritud mehaanikainseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.4 ja kompetentsi B.2.5 tõendamine. Tootmistehnikale spetsialiseerunud diplomeeritud mehaanikainseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.4 ja kompetentsi B.2.6 tõendamine. Üldinsenerlike ja valdkondlike inseneriteadmiste rakendamine 7 Juhtimine 7 Kutsealale pühendumine 7 Suhtlemine 7 Tootearendusele spetsialiseerunud diplomeeritud mehaanikainseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.4 ja kompetentsi B.2.5 tõendamine. Tootmistehnikale spetsialiseerunud diplomeeritud mehaanikainseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.4 ja kompetentsi B.2.6 tõendamine. Volitatud mehaanikainsener, tase 8 Chartered Mechanical Engineer, level 8 4 Volitatud mehaanikainsener V (versioon 1) Volitatud mehaanikainsener V (versioon 2) Volitatud mehaanikainsener V (versioon 3) Volitatud mehaanikainsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud mehaanikainsener, tase 8 (versioon 6) Volitatud mehaanikainsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud mehaanikainsener tootearenduse alal, tase 8 Volitatud mehaanikainsener tootmistehnika alal, tase 8 Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Mehaanikainsener 10 2013-06-05 2013-06-05 2018-04-23 8 8 2144 Mehaanikainsenerid 0715 Mehaanika ja metallitöö 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Mehaanikainseneride kutsetasemed Insenerikutsete taotlemise eeldused Inseneri täiendusõppe arvestus Kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Kulu (töörühma juht) Tallinna Tehnikaülikool Aigar Hermaste Tallinna Tehnikaülikool, EMIL Jüri Riives IMECC OÜ Martins Sarkans Norcar AS Heinart Puhkim KXM OÜ Andres Laansoo Eesti Keevitusühing Marek Heero Monier OÜ Martin Mehilane E-Profiil AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Volitatud mehaanikainsener, tase 8 kutsestandard on koolituskavade, isikute kompetentsuse hindamise ning kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemise alus. Volitatud mehaanikainseneri kutse antakse isikule kutsetunnistusega juhul, kui kutset andev organ on tunnistanud tema kompetentside vastavust kutsestandardile. Mehaanikainsenerid on spetsialistid, kellel on teadmised ja oskused mehaanika valdkonnas erinevate insener-tehniliste ülesannete määratlemiseks ja lahendamiseks majanduslikult vastuvõetaval ning keskkonnasõbralikul moel, mis on ohutud ja ühiskondlikult aktsepteeritavad. Mehaanikainsenerid peavad tegutsema vastavalt kõrgele moraalile ja eetikanormidele ning järgima jätkusuutliku arengu põhimõtet. Mehaanikainseneridel on valmisolek töötada interdistsiplinaarses meeskonnas koos soojustehnika-, transporditehnika- ja mehhatroonikainseneridega. Volitatud mehaanikainsener suudab loominguliselt lahendada keerulisi probleeme ja anda neile eksperthinnanguid. Ta loob uusi teadmisi, tooteid ja tehnoloogiaid. Ta on vastutav spetsialist, kes iseseisvalt arendab ja projekteerib keerulisi seadmeid, aparatuuri, tehnoloogiaid ja tootmissüsteeme. Volitatud mehaanikainseneril on põhjalikud teadmised valdkonna tootearendusest, tootmistehnoloogiatest, seadmete remondist ja hooldusest, keskkonnakaitsest, seadusandlusest, masinaehituslike tootmissüsteemide toimimisest ja käitamisest, ta on oma teadmisi perioodiliselt täiendanud. Volitatud mehaanikainseneril on laialdased teadmised ja oskused valdkonna ärilistes aspektides, ta oskab rakendada oma teadmisi töötajate ja kollektiivide juhtimisel, mis eeldab head suhtlemisoskust. Ta vastutab oma ja töörühma töö tulemuste eest. Teised mehaanikainseneride kutsed: Mehaanikainsener, tase 6 esmane kutse Mehaanikainsener, tase 6 Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 esmane kutse Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 Volitatud mehaanikainsener, tase 8 Mehaanikainseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 1. A 2.1 Üldinsenerlike ja valdkondlike inseneriteadmiste rakendamine. A 2.2 Juhtimine. A 2.3 Kutsealale pühendumine. A 2.4 Suhtlemine. A 2.5 Tootearendus. A 2.6 Tootmistehnika. A 2.7 TA ja õppetegevus. A 2.8 Projekteerimine ja projektijuhtimine. A 2.9 Tootmise korraldamine ja juhtimine. A 2.10 Seadmete käit ja hooldus. A 2.11 Materjalitehnika. A 2.12 Keevitustehnoloogia. Mehaanikainsenerid töötavad büroos, tootmisettevõtetes ning sise- ja välisobjektidel. Tootmisettevõtetes ja objektidel töötades tuleb juhinduda üldise tööohutuse nõuetest. Tööaeg võib olla paindlik. Mehaanikainsenerid kasutavad oma töös lisaks tavapärasele bürootehnikale (arvutid, kommunikatsiooniseadmed jms.) ja tarkvarale (tekstitöötlus, tabelarvutus, internetisuhtlus jms) spetsiaalseid arvutus- ja joonestusprogramme ning muid töövahendeid. Mehaanikainseneri töö eeldab insenerlikku loogilist mõtlemist, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, analüüsivõimet, täpsust, vastutustunnet, kohusetunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, ruumilist kujutlusvõimet, empaatia- ja kohanemisvõimet, enesekehtestamist ja õpivõimet. Volitatud mehaanikainseneri kutse taotlemise eelduseks on diplomeeritud mehaanikainseneri 7. tase või doktoriõpe mahus 240 EAP ja vahetult taotlemisele eelnev 4-aastane iseseisev eri- ja ametialane töö ja täiendusõpe 80 TP ulatuses. Inseneride kutse taotlemise eeldusi vt lisast 2 „Insenerikutsete taotlemise eeldused“. Inseneri täiendusõppe arvestuse nõuded on toodud lisas 3. Volitatud mehaanikainseneri kutsetunnistuse kehtivus on viis aastat. Projekteerija, tootearendusinsener, projektijuht, tootmisjuht, tootmisinsener, käidujuht, konsultant, ekspert, arendusjuht jm. Tootmissüsteemide ning seadmete projekteerimine, ehitamine ja käitamine nõuab teatud tegevusaladel vastavat tegevust reguleerivate õigusaktide järgimist. Volitatud mehaanikainsener spetsialiseerub kas tootearendusele või tootmistehnikale. Tootearendusele spetsialiseerunud volitatud mehaanikainseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.4, kompetentsi B.2.5 ning lisaks valikust B.2.7 - B.2.12 ühe kompetentsi tõendamine. Tootmistehnikale spetsialiseerunud volitatud mehaanikainseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.4, kompetentsi B.2.6 ning lisaks valikust B.2.7 - B.2.12 ühe kompetentsi tõendamine. Üldinsenerlike ja valdkondlike inseneriteadmiste rakendamine 8 Juhtimine 8 Kutsealale pühendumine 8 Suhtlemine 8 Tootearendusele spetsialiseerunud volitatud mehaanikainseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentsi B.2.5 tõendamine. Tootmistehnikale spetsialiseerunud volitatud mehaanikainseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentsi B.2.6 tõendamine. Tootearendusele või tootmistehnikale spetsialiseerunud volitatud mehaanikainseneri kutse tõendamiseks on nõutav lisaks valikust B.2.7 - B.2.12 ühe kompetentsi tõendamine. Teadus-arendus ja õppetegevus 8 Projekteerimine ja projektijuhtimine 8 Tootmise korraldamine ja juhtimine 8 Seadmed, käit ja järelevalve 8 Materjalitehnika 8 Keevitustehnoloogia 8 Elektriinsener, tase 6 Electrical Engineer, level 6 4 Elektriinsener IV (versioon 1) Elektriinsener IV (versioon 2) Elektriinsener IV (versioon 3) Elektriinsener, tase 6 (versioon 5) Elektriinsener, tase 6 (versioon 6) Elektriinsener, tase 6 (versioon 7) Elektriinsener, tase 6 (versioon 8) Elektriinsener, tase 6 (versioon 9) Elektriinsener elektriautomaatika alal, tase 6 Elektriinsener elektrivõrkude ja -süsteemide alal, tase 6 Elektriinsener tarbija elektripaigaldiste alal, tase 6 Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Inseneride Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Inseneeria (energeetika) Elektriinsener 10 2013-06-05 2013-06-05 2016-04-04 6 6 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Elektriinseneride kutsete tasemed Insenerikutsete taotlemise eeldused Inseneri täiendusõppe arvestus Kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Heiki Tammoja EEES,Tallinna Tehnikaülikool Tiit Metusala EEES,Tallinna Tehnikaülikool Lauri Öövel EEES, OÜ Energoservis Arvi Hamburg Eesti Inseneride Liit, Tallinna Tehnikaülikool Lembit Vali EEES, OÜ Energiasalv Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Elektriinsener, tase 6 kutsestandard on kõrghariduse õppekavade, isikute kompetentsuse hindamise ning kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemise alus. Selle kutsestandardi alusel antakse järgmisi kutseid: a) Elektriinseneri esmane kutse antakse isikule kõrgharidusõppe lõpetamisel akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava on riiklikult tunnustatud ja vastab kutsestandardi osadele B 2.1-2.8. Õppekava peab sisaldama 27 EAP praktikat. Esmase kutse omamine tõendab, et isik omab baaskvalifikatsiooni ja on valmis kutsealal tegutsema. Töökogemuse nõue puudub. Esmase kutse omanik võib elektroenergeetika alal tegutseda sama eriala kogenud elektriinseneri juhendamisel. Esmakutse on tähtajatu. b) Elektriinseneri kutse antakse isikule kutsetunnistusega juhul, kui kutset andev organ on tunnistanud tema kompetentside vastavust kutsestandardile. Elektriinsenerid töötavad elektriliste süsteemide, komponentide ja seadmetega, nad kavandavad ja juhivad nende ehitamist ja nendega töötamist ning juhivad nende talitlust, hooldust ja remonti majanduslikult vastuvõetaval, keskkonnasõbralikul ning ühiskondlikult aksepteeritaval moel. Elektriinsenerid on valmis töötama interdistsiplinaarses meeskonnas koos sidusvaldkondade inseneride jt spetsialistidega. See kutsestandard sisaldab 6.taseme elektriinseneri kutse kirjeldust ja kompetentsuse nõudeid. 6. taseme elektriinsener on kogemustega spetsialist, kes rakendab inseneriteadmisi, võimeid ja praktilisi oskusi olemasolevate ja arendatavate tehnoloogiate käigushoidmiseks. Keerukate probleemide lahendamisel võib ta vajada kogenud inseneride abi. Ta vastutab enda ja teiste tööülesannete täitmise eest. Tööga kaasneb ressursside jagamine ning töötajate juhendamine. 6. taseme elektriinsenerid spetsialiseeruvad elektrivõrkudele ja –süsteemidele, elektriautomaatikale või tarbija elektripaigaldiste erialale ning kitsamale ametilalale: projekteerimisele või ehituse, käidu ja järelevalvele või energia- ja tehnoloogiakaubandusele. Elektriinseneride teised kutsed: Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 esmane kutse Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 Volitatud elektriinsener, tase 8 Elektriinseneride kutsetasemete kirjeldusi vt lisast 1. A.2.1 Inseneriteadmiste rakendamine. A.2.2 Inseneritööd. A.2.3 Juhtimine. A.2.4 Kutsealale pühendumine. A.2.5 Suhtlemine. A.2.6 Elektrivõrgud ja-süsteemid. A 2.7 Elektriautomaatika. A 2.8 Tarbija elektripaigaldised. A.2.9 Projekteerimine. A.2.10 Ehitus, käit ja järelevalve. A.2.11 Elektrikaubandus ja tehnoloogiakaubandus. Elektriinsenerid töötavad nii büroos kui objektidel. Tööaeg võib olla paindlik. Objektidel töötades tuleb juhinduda üldise tööohutuse ja elektriohutuse nõuetest. Elektriinsenerid kasutavad oma töös lisaks tavapärastele kommunikatsioonivahenditele, arvutitele ja nende tarkvarale ning kontoriseadmetele ka spetsiaalseid arvutusprogramme ning erinevaid elektrilisi töövahendeid ja mõõteriistu. Elektriinseneri töö eeldab innovaatilist, keskkonnahoidlikku ning säästvat arengut toetavat mõtlemist, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, analüüsivõimet, täpsust, vastutustunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, ruumilist kujutlusvõimet ning kohanemisvõimet. Elektriinsener on saanud erialase* ettevalmistuse kõrgkoolis ning ta on oma teadmisi perioodiliselt täiendanud. Elektriinseneri kutse taotlemise eelduseks on vahetult taotlemisele eelnev kaheaastane töökogemus. Insenerikutsete taotlemise eeldused on esitatud lisas 2 „Insenerikutsete taotlemise eeldused“. Inseneri täiendusõppe arvestuse nõuded on toodud lisas 3. * erialane spetsialiseerumine elektrivõrkudele ja -süsteemidele, elektriautomaatikale või tarbija elektripaigaldistele. Insener, projekteerija, objektijuht, käidujuht, dispetšer, konsultant jm. Elektrivõrkude ja-süsteemide inseneri, elektriautomaatika inseneri ja tarbija elektripaigaldiste inseneri kutsetunnistuse omamine on elektrituruseaduse ja elektriohutusseaduse kohaselt eeltingimuseks spetsialistina töötamisel: pädevustunnistuse olemasolul teatud tegevusaladel ettevõtte majandustegevuse registrisse kandmisel ja töötamisel elektritööde juhina. Elektrisüsteemide ja -võrkudele spetsialiseerunud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.5 tõendamine, kompetentsi B.2.6 tõendamine ja vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.9 - B.2.11. Elektriautomaatikale spetsialiseerunud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.5, kompetentsi B.2.7 tõendamine ja vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.9 - B.2.11. Tarbija elektripaigaldistele spetsialiseerunud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.5, kompetentsi B.2.8 tõendamine ja ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.9 - B.2.11. Inseneriteadmiste rakendamine 6 Inseneritööd 6 Juhtimine 6 Kutsealale pühendumine 6 Suhtlemine 6 Elektrisüsteemide ja -võrkudele spetsialiseerunud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentsi B.2.6 tõendamine. Elektriautomaatikale spetsialiseerunud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentsi B.2.7 tõendamine. Tarbija elektripaigaldistele spetsialiseerunud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentsi B.2.8 tõendamine. Kõigi elektriinsener, tase 6 kutsete tõendamiseks on nõutav lisaks ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.9 - B.2.11. Projekteerimine 6 Ehitus, käit ja järelevalve 6 Energiakaubandus ja tehnoloogiakaubandus 6 Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 Diploma Electrical Engineer, level 7 4 Diplomeeritud elektriinsener V (versioon 1) Diplomeeritud elektriinsener V (versioon 2) Diplomeeritud elektriinsener V (versioon 3) Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud elektriinsener elektriautomaatika alal, tase 7 Diplomeeritud elektriinsener elektrivõrkude ja -süsteemide alal, tase 7 Diplomeeritud elektriinsener tarbija elektripaigaldiste alal, tase 7 Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Inseneride Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Inseneeria (energeetika) Elektriinsener 10 2013-06-05 2013-06-05 2016-04-04 7 7 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Elektriinseneride kutsete tasemed Insenerikutsete taotlemise eeldused Inseneri täiendusõppe arvestus Kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Heiki Tammoja EEES,Tallinna Tehnikaülikool Tiit Metusala EEES,Tallinna Tehnikaülikool Lauri Öövel EEES, OÜ Energoservis Arvi Hamburg Eesti Inseneride Liit, Tallinna Tehnikaülikool Lembit Vali EEES, OÜ Energiasalv Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 kutsestandard on kõrghariduse õppekavade, isikute kompetentsuse hindamise ning kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemise alus. Selle kutsestandardi alusel antakse järgmisi kutseid: a) Diplomeeritud elektriinseneri esmane kutse antakse isikule kõrgharidusõppe lõpetamisel akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava on riiklikult tunnustatud ja vastab kutsestandardi osadele B 2.1-2.8. Õppekava peab sisaldama 5 EAP praktikat. Esmase kutse omamine tõendab, et isik omab baaskvalifikatsiooni ja on valmis kutsealal tegutsema. Töökogemuse nõue puudub. Esmase kutse omanik võib elektroenergeetika alal tegutseda sama eriala kogenud elektriinseneri juhendamisel. Esmakutse on tähtajatu. b) Diplomeeritud elektriinseneri kutse antakse isikule kutsetunnistusega juhul, kui kutset andev organ on tunnistanud tema kompetentside vastavust kutsestandardile. Elektriinsenerid töötavad elektriliste süsteemide, komponentide ja seadmetega, nad kavandavad ja juhivad nende ehitamist ja nendega töötamist ning juhivad nende talitlust, hooldust ja remonti majanduslikult vastuvõetaval, keskkonnasõbralikul ning ühiskondlikult aksepteeritaval moel. Elektriinseneridel on valmisolek töötada interdistsiplinaarses meeskonnas koos sidusvaldkondade inseneride jt spetsialistidega. See kutsestandard sisaldab diplomeeritud elektriinseneri kutse kirjeldust ja kompetentsuse nõudeid. Diplomeeritud elektriinsener on kogemustega spetsialist, kes rakendab inseneriteadmisi ja mõistmist ning võimeid olemasolevate või arendatavate tehnoloogiate rakendamiseks. Ta töötab iseseisvalt keerulistes, ettearvamatutes ja uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades. Tema tööülesanded on seotud projekteerimise, arendamise, tootmise, ehitamise ning käiduga. Ta on võimeline juhtima töörühmi või organisatsiooni ning võtma vastutust teiste töö tulemuste eest. Diplomeeritud elektriinsenerid spetsialiseeruvad elektrivõrkudele ja –süsteemidele, elektri-automaatikale või tarbija elektripaigaldiste erialale ning mõnele kitsamale ametialale (projekteerimine, teadus-ja õppetöö, arendus ja juhtimine, elektrikaubandus ja tehnoloogia-kaubandus, energiapoliitika või ehitus, käit ja järelevalve). Elektriinseneride teised kutsed: Elektriinsener, tase 6 esmane kutse Elektriinsener, tase 6 Volitatud elektriinsener, tase 8 Elektriinseneride kutsetasemete kirjeldusi vt lisast 1. A.2.1 Inseneriteadmiste rakendamine. A.2.2 Inseneritööd. A.2.3 Juhtimine. A.2.4 Kutsealale pühendumine. A.2.5 Suhtlemine. A.2.6 Elektrivõrgud ja-süsteemid. A 2.7 Elektriautomaatika. A 2.8 Tarbija elektripaigaldised. A.2.9 Projekteerimine. A.2.10 Teadus-ja õppetöö. A.2.11 Arendus ja juhtimine. A.2.12 Elektrikaubandus ja tehnoloogiakaubandus. A.2.13 Energiapoliitika. A.2.14 Ehitus, käit ja järelevalve. Elektriinsenerid töötavad nii büroos kui objektidel. Tööaeg võib olla paindlik. Objektidel töötades tuleb juhinduda üldise tööohutuse ja elektriohutuse nõuetest. Elektriinsenerid kasutavad oma töös lisaks tavapärastele kommunikatsioonivahenditele, arvutitele ja nende tarkvarale ning kontoriseadmetele ka spetsiaalseid arvutusprogramme ning erinevaid elektrilisi töövahendeid ja mõõteriistu. Töö eeldab innovaatilist, keskkonnahoidlikku ning säästvat arengut toetavat mõtlemist, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, analüüsivõimet, täpsust, vastutustunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, ruumilist kujutlusvõimet ning kohanemisvõimet. Diplomeeritud elektriinsener on saanud erialase* ettevalmistuse kõrgkoolis ning ta on oma teadmisi perioodiliselt täiendanud. Diplomeeritud elektriinseneri kutse taotlemise eelduseks on 6. taseme elektriinseneri kutse koos täiendõppega või diplomeeritud elektriinseneri esmane kutse või magistriõppe läbimine. Kõikidel juhtudel on nõutav vahetult taotlemisele eelnev kahe aastane töökogemus. Insenerikutsete taotlemise eeldused on esitatud lisas 2 „Insenerikutsete taotlemise eeldused“. Inseneri täiendusõppe arvestuse nõuded on toodud lisas 3. *erialane spetsialiseerumine elektrivõrkudele ja –süsteemidele, elektriautomaatikale või tarbija elektripaigaldistele. Juhataja, peainsener, insener, projekteerija, projektijuht, objektijuht, ehitusjuht, käidujuht, dispetšer, konsultant, ekspert, arendusjuht, osakonnajuhataja teadlane-uurija jm. Elektrivõrkude ja-süsteemide diplomeeritud inseneri, elektriautomaatika diplomeeritud inseneri ja tarbija elektripaigaldiste diplomeeritud inseneri kutsetunnistuse omamine on elektrituruseaduse ja elektriohutusseaduse kohaselt eeltingimuseks vastutava spetsialistina töötamisel ja pädevustunnistuse olemasolul teatud tegevusaladel: ettevõtte majandustegevuse registrisse kandmisel ja töötamisel elektritööde juhina. Elektrisüsteemide ja -võrkudele spetsialiseerunud diplomeeritud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.5 tõendamine, kompetentsi B.2.6 tõendamine ja vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.9 - B.2.14. Elektriautomaatikale spetsialiseerunud diplomeeritud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1 - B 2.5, kompetentsi B.2.7 tõendamine ja vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.9 - B.2.14. Tarbija elektripaigaldistele spetsialiseerunud diplomeeritud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.5, kompetentsi B.2.8 tõendamine ja vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.9 - B.2.14. Inseneriteadmiste rakendamine 7 Inseneritööd 7 Juhtimine 7 Kutsealale pühendumine 7 Suhtlemine 7 Elektrisüsteemide ja -võrkudele spetsialiseerunud diplomeeritud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentsi B.2.6 tõendamine. Elektriautomaatikale spetsialiseerunud diplomeeritud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentsi B.2.7 tõendamine. Tarbija elektripaigaldistele spetsialiseerunud diplomeeritud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentsi B.2.8 tõendamine. Kõikide diplomeeritud elektriinsener, tase 7 kutsete taotlemisel on nõutav lisaks vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.9 - B.2.14. Projekteerimine 7 Teadus- ja õppetöö 7 Arendus ja juhtimine 7 Energiakaubandus ja tehnoloogiakaubandus 7 Energiapoliitika 7 Ehitus, käit ja järelevalve 7 Volitatud elektriinsener, tase 8 Chartered Electrical Engineer, level 8 4 Volitatud elektriinsener V (versioon 1) Volitatud elektriinsener V (versioon 2) Volitatud elektriinsener V (versioon 3) Volitatud elektriinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud elektriinsener, tase 8 (versioon 6) Volitatud elektriinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud elektriinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud elektriinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud elektriinsener elektriautomaatika alal, tase 8 Volitatud elektriinsener elektrivõrkude ja -süsteemide alal, tase 8 Volitatud elektriinsener tarbija elektripaigaldiste alal, tase 8 Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Inseneride Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Inseneeria (energeetika) Elektriinsener 10 2013-06-05 2013-06-05 2016-04-04 8 8 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Elektriinseneride kutsete tasemed Insenerikutsete taotlemise eeldused Inseneri täiendusõppe arvestus Kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Heiki Tammoja EEES,Tallinna Tehnikaülikool Tiit Metusala EEES,Tallinna Tehnikaülikool Lauri Öövel EEES, OÜ Energoservis Arvi Hamburg Eesti Inseneride Liit, Tallinna Tehnikaülikool Lembit Vali EEES, OÜ Energiasalv Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Volitatud elektriinsener, tase 8 kutsestandard on koolituskavade, isikute kompetentsuse hindamise ning kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemise alus. Volitatud elektriinseneri kutse antakse isikule kutsetunnistusega juhul, kui kutset andev organ on tunnistanud tema kompetentside vastavust kutsestandardile. Elektriinsenerid töötavad elektriliste süsteemide, komponentide ja seadmetega, nad kavandavad ja juhivad nende ehitamist ja nendega töötamist ning juhivad nende talitlust, hooldust ja remonti majanduslikult vastuvõetaval, keskkonnasõbralikul ning ühiskondlikult aksepteeritaval moel. Elektriinseneridel on valmisolek töötada interdistsiplinaarses meeskonnas koos sidusvaldkondade inseneride jt spetsialistidega. See kutsestandard sisaldab volitatud elektriinseneri kutse kirjeldust ja kompetentsuse nõudeid. Volitatud elektriinsener on laiaulatuslike kogemustega tippspetsialist, kes rakendab inseneriteadmisi, mõistmist ning võimeid olemasolevate tootmistehnoloogiate käigus hoidmiseks ja täiustamiseks või uute teadmiste ja tehnoloogiate loomiseks. Ta annab eksperthinnanguid keerukatele projektidele ja töödele. Volitatud elektriinsener lahendab keerulisi tehnoloogilisi probleeme uuenduste, loovuse ja muutmise abil. Ta pakub välja uusi turundusalaseid lahendusi, tehnoloogiaalaseid teenuseid ja juhtimismeetodeid. Volitatud elektriinsener juhib organisatsiooni või töörühmi strateegiliste eesmärkide saavutamiseks ning võtab täisvastutuse enda ja teiste töö tulemuste eest. Volitatud elektriinsenerid spetsialiseeruvad elektrivõrkudele ja –süsteemidele, elektriautomaatikale või tarbija elektripaigaldiste erialale ning kitsamale ametialale: teadus- ja õppetööle, arendusele ja juhtimisele, projekteerimisele, ehitusele, käidule ja tehnojärelvalvele, energiapoliitikale ning elektrikaubandusele ja tehnoloogiakaubandusele. Elektriinseneride teised kutsed: Elektriinsener, tase 6 esmane kutse Elektriinsener, tase 6 Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 esmane kutse Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 Elektriinseneride kutsetasemete kirjeldusi vt lisast 1. A.2.1 Inseneriteadmiste rakendamine. A.2.2 Inseneritööd. A.2.3 Juhtimine. A.2.4 Kutsealale pühendumine. A.2.5 Suhtlemine. A.2.6 Elektrivõrgud ja-süsteemid. A 2.7 Elektriautomaatika. A 2.8 Tarbija elektripaigaldised. A.2.9 Projekteerimine. A.2.10 Teadus-ja õppetöö. A.2.11 Arendus ja juhtimine. A.2.12 Elektrikaubandus ja tehnoloogiakaubandus. A.2.13 Energiapoliitika. A.2.14 Ehitus, käit ja järelevalve. Elektriinsenerid töötavad nii büroos kui objektidel. Tööaeg võib olla paindlik. Objektidel töötades tuleb juhinduda üldise tööohutuse ja elektriohutuse nõuetest. Elektriinsenerid kasutavad oma töös lisaks tavapärastele kommunikatsiooni¬vahenditele, arvutitele ja nende tarkvarale ning kontoriseadmetele ka spetsiaalseid arvutusprogramme ning erinevaid elektrilisi töövahendeid ja mõõteriistu. Töö eeldab innovaatilist, keskkonnahoidlikku ning säästvat arengut toetavat mõtlemist, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, analüüsivõimet, täpsust, vastutustunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, ruumilist kujutlusvõimet ning kohanemisvõimet. Volitatud elektriinsener on saanud erialase ettevalmistuse* kõrgkoolis ning ta on oma teadmisi perioodiliselt täiendanud. Volitatud elektriinseneri kutse taotlemise eelduseks on diplomeeritud elektriinseneri või diplomeeritud soojusenergeetikainseneri kutse omamine (sel juhul nõutav spetsiaalne ümberõpe) või doktoriõppe läbimine. Kõikidel juhtudel on nõutav vahetult taotlemisele eelnev nelja aastane töökogemus . Insenerikutsete taotlemise eeldused on esitatud lisas 2 „Insenerikutsete taotlemise eeldused“. Inseneri täiendusõppe arvestuse nõuded on toodud lisas 3. * elektrivõrkude ja –süsteemide, elektriautomaatika või tarbija elektripaigaldiste erialadel. Juhataja, peainsener, insener, projekteerija, projektijuht, objektijuht, ehitusjuht, käidujuht, dispetšer, konsultant, ekspert, arendusjuht, osakonnajuhataja, teadlane-uurija, teadur, juhtivteadur jm. Elektrivõrkude ja-süsteemide volitatud inseneri, elektriautomaatika volitatud inseneri ja tarbija elektripaigaldiste volitatud inseneri kutsetunnistuse omamine on elektrituruseaduse ja elektriohutusseaduse kohaselt eeltingimuseks vastutava spetsialistina töötamisel ja pädevustunnistuse olemasolul teatud tegevusaladel: ettevõtte majandustegevuse registrisse kandmisel ja töötamisel elektritööde juhina. Elektrisüsteemide ja -võrkudele spetsialiseerunud volitatud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.5 tõendamine, kompetentsi B.2.6 tõendamine ja vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.9 - B.2.14. Elektriautomaatikale spetsialiseerunud volitatud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.5, kompetentsi B.2.7 tõendamine ja ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.9 - B.2.14. Tarbija elektripaigaldistele spetsialiseerunud volitatud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1 - B 2.5, kompetentsi B.2.8 tõendamine ja vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.9 - B.2.14. Inseneriteadmiste rakendamine 8 Inseneritööd 8 Juhtimine 8 Kutsealale pühendumine 8 Suhtlemine 8 Elektrisüsteemide ja -võrkudele spetsialiseerunud volitatud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentsi B.2.6 tõendamine. Elektriautomaatikale spetsialiseerunud volitatud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentsi B.2.7 tõendamine. Tarbija elektripaigaldistele spetsialiseerunud volitatud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentsi B.2.8 tõendamine. Kõikide volitatud elektriinsener, tase 8 kutsete tõendamisel on nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.9 - B.2.14. Projekteerimine 8 Teadus- ja õppetöö 8 Arendus ja juhtimine 8 Energiakaubandus ja tehnoloogiakaubandus 8 Energiapoliitika 8 Ehitus, käit ja järelevalve 8 Lennundusjulgestustöötaja, tase 4 Aviation security officer, level 4 1 Esemete (kaup, varud ja pagas) läbivaatamine Isikute läbivaatamine Juurdepääsu kontrollimine Sõidukite kontrollimine Vara- ja Isikukaitse Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Turvateenistus Lennundusjulgestustöötaja 14 2013-06-17 2013-06-17 2018-06-16 4 4 5414 Turvatöötajad 1032 Vara- ja isikukaitse 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Keelte oskustasemete kirjeldused Nele Ahtma Tallinna Lennujaam Tarvi Pihlakas Tallinna Lennujaam Martin Kiuru Lennuamet Ivar Nikopenzius AS G4S Eesti Kristjan Saarik AS G4S Eesti Heigo Stamm AS G4S Eesti Tauno Nugis AS G4S Eesti Meelis Keldrema AS G4S Eesti Lennundusjulgestustöötaja, tase 4 kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamise ning isikute kompetentsuse hindamise alus. Lennundusjulgestustöötaja töö on ennetada ohte ja tõkestada ebaseaduslikku sekkumist tsiviillennunduses. Lennundusjulgestustöötaja kontrollib juurdepääsu lennualale ja ohu märkamisel reageerib vastavalt kehtestatud korrale. Lennundusjulgestustöö alal on kaks kutset: Lennundusjulgestustöötaja, tase 4, kes teostab kontrollib juurdepääsu lennualale ja Lennundusjulgestustöötaja, tase 5, kes teostab kontrollib juurdepääsu lennualale ja juhendab teisi töötajaid. Lennundusjulgestustöötaja töös on järgmised osakutsed: Juurdepääsu kontrollimine; Isikute läbivaatamine; Esemete (kaup, varud ja pagas) läbivaatamine; Sõidukite kontrollimine. A.2.1 Juurdepääsu kontrollimine 1. Juurdepääsudokumentide kontrollimine visuaalselt ja seadmete abil. 2. Sisenevate isikute hindamine. A.2.2 Isikute läbivaatamine 1. Isiku ettevalmistamine julgestuspiirangualale sisenemiseks. 2. Läbivaatus käsitsi või seadmetega. 3. Reageerimine leiule. A.2.3 Esemete (kaup, varud ja pagas) läbivaatamine 1. Isiku ja ettevõtte staatuse kindlakstegemine. 2. Läbivaatuse tegemine käsitsi või seadmetega vastavalt juhendile. 3. Läbivaatuse erinõuetest ja erandite teadmine. 4. Reageerimine leiule. A.2.4 Sõidukite kontrollimine 1. Läbivaatus käsitsi vastavalt juhendile. 2. Reageerimine leiule. A.2.5 Patrullimine 1. Lennuvälja ala kontrollimine. 2. Isikute ja sõidukite läbipääsulubade kontrollimine. 3. Erinevate lennuväljaalade vaheliste piiride kontrollimine. 4. Reisiterminali lähialade juurdepääsuteede kontrollimine. 5. Registreeritud pagasi, kauba ja varude puutumatuse kontrollimine. A.2.6 Suhtlemine 1. Professionaalse suhtlemise põhimõtetest lähtumine. 2. Klientide vajadustele reageerimine. 3. Sõbralik suhtlemine klientidega. 4. Sobiva suhtlemismeetodi kasutamine. 5. Selge eneseväljendamine. 6. Aktiivne kuulamine. 7. Erialaterminoloogia kasutamine. Lennundusjulgestustöötaja töötab nii sise- kui väliskeskkonnas. Töötamine võib toimuda kõrgendatud riskiga objektil ja peamiselt graafiku alusel. Enamlevinud töövahendid on läbivalgustusseadmed, sidevahendid jm. Pingetaluvus, ausus, kohusetundlikkus, kohanemisvõime. Tavaliselt on julgestustöötajad erialase koolituse läbinud isikud. Lennundusjulgestustöötaja. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kohustuslikud B.2.1 – B.2.6 ja läbivad B.2.8 kompetentsid. Osakutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid järgmiselt: Juurdepääsu kontrollimine B.2.1 ja B.2.8 Isikute läbivaatamine B.2.2 ja B.2.8 Esemete (kaup, varud ja pagas) läbivaatamine B.2.3 ja B.2.8 Sõidukite kontrollimine B.2.4 ja B.2.8 Järelvalve töö teostamisel võib taotleja soovi korral tõendada lisaks kompetentsi Järelvalve läbiviimine B.2.7 Juurdepääsu kontrollimine 4 Isikute läbivaatamine 4 Esemete (kaup, varud ja pagas) läbivaatamine 4 Sõidukite kontrollimine 4 Patrullimine 4 Suhtlemine 4 Järelvalve töö teostamisel võib taotleja soovi korral tõendada lisaks kompetentsi Järelvalve läbiviimine B.2.7 Järelvalve läbiviimine 4 Julgestustöötaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Lennundusjulgestustöötaja, tase 5 Aviation security officer, level 5 1 Vara- ja Isikukaitse Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Turvateenistus Lennundusjulgestustöötaja 14 2013-06-17 2013-06-17 2018-06-16 5 5 5414 Turvatöötajad 1032 Vara- ja isikukaitse 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Nele Ahtma Tallinna Lennujaam Tarvi Pihlakas Tallinna Lennujaam Martin Kiuru Lennuamet Ivar Nikopenzius AS G4S Eesti Kristjan Saarik AS G4S Eesti Heigo Stamm AS G4S Eesti Tauno Nugis AS G4S Eesti Meelis Keldrema AS G4S Eesti Lennundusjulgestustöötaja, tase 5 kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamise ning isikute kompetentsuse hindamise alus. Lennundusjulgestustöötaja töö on ennetada ohtusid ja tõkestada ebaseaduslikku sekkumist tsiviillennunduses. Lennundusjulgestustöötaja kontrollib juurdepääsu lennualale ja ohu märkamisel reageerib vastavalt kehtestatud korrale. 5. taseme lennundusjulgestustöötaja on teiste töötajate järelevaataja ja juhendaja. A.2.1 Juurdepääsu kontrollimine 1. Juurdepääsudokumentide kontrollimine visuaalselt ja seadmetega. 2. Lennujaama sisenevate isikute hindamine. A.2.2 Isikute läbivaatamine 1. Isiku ettevalmistamine julgestuspiirangualale sisenemiseks. 2. Läbivaatuse tegemine käsitsi või seadmetega. 3. Reageerimine leiule. A.2.3 Esemete (kaup, varud ja pagas) läbivaatamine 1. Isiku ja ettevõtte staatuse kindlakstegemine. 2. Läbivaatus tegemine käsitsi või seadmetega vastavalt juhendile. 3. Läbivaatuse erinõuete erandite tundmine. 4. Reageerimine leiule. 5. Läbivalgustuseks esemete kasutamine. A.2.4 Sõidukite kontrollimine 1. Käsitsi läbivaatus tegemine. 2. Reageerimine leiule. A.2.5 Patrullimine 1. Lennuvälja ala kontrollimine. 2. Isikute ja sõidukite läbipääsulubade kontrollimine. 3. Erinevate lennuväljaalade vaheliste piiride kontrollimine. 4. Reisiterminali lähialade juurdepääsuteede kontrollimine. 5. Registreeritud pagasi, kauba ja varude puutumatuse kontrollimine. 6. Töötamine videotehnikaga. A.2.6 Suhtlemine 1. Professionaalse suhtlemise põhimõtetest lähtumine. 2. Klientide vajadustele reageerimine. 3. Sõbralik suhtlemine klientidega. 4. Sobiva suhtlemismeetodi kasutamine. 5. Suhtlemisstiili kohandamine. 6. Viisakas suhtlemine. 7. Probleemide lahendamine. 8. Enese väljendamine selgelt. 9. Aktiivne kuulamine. 10. Erialaterminoloogia kasutamine. A.2.7 Juhendamine 1. Julgestustöö eesmärgi ja olemuse, tööpõhimõtete mõistmine ja rakendamine. 2. Informatsiooni edastamine uuele töötajale. 3. Juhendatava abistamine. 4. Juhendatava töö jälgimine. 5. Tagasiside andmine juhendatavale. 6. Uue töötaja tunnustamine. 7. Juhendatava töö analüüsimine ja hindamine. 8. Juhendatava nõustamine. A.2.8 Järelvalve läbiviimine 1. Vastutamine kogu objektil kulgevate tööprotsesside eest. 2. Informeerimine. 3. Vastutamine seadmete korrasoleku eest. 4. Töötajate nõustamine ja juhendamine. 5. Lennujaama erinevate üksuste või teenistuste teavitamine. 6. Vahetu juhi teavitamine häid töötulemusi saavutanud töötajatest. 7. Vastutamine julgestuse eest. Lennundusjulgestustöötaja töötab nii sise- kui väliskeskkonnas. Töötatakse kõrgendatud riskiga objektil ja peamiselt graafiku alusel. Enamlevinud töövahendid on läbivalgustusseadmed, sidevahendid jm. Pingetaluvus, ausus, kohusetundlikkus, kohanemisvõime, analüüsivõime, otsustusvõime. Tavaliselt on lennundusjulgestustöötajad erialase koolituse läbinud ja töökogemusega isikud. Lennundusjulgestustöötaja, vahetuse ülem, vahetuse ülema abi, järelevaataja. Selle taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1 – B.2.6 ning läbiv kompetents B.2.9. Soovi korral võib taotleja tõendada kompetentse B.2.7 Juhendamine ja B.2.8 Järelvalve läbiviimine. Juurdepääsu kontrollimine 5 Isikute läbivaatamine 5 Esemete (kaup, varud ja pagas) läbivaatamine seadmetega 5 Sõidukite kontrollimine 5 Patrullimine 5 Suhtlemine 5 Soovi korral võib taotleja tõendada kompetentse B.2.7 Juhendamine ja B.2.8 Järelvalve läbiviimine. Juhendamine 5 Järelvalve läbiviimine 5 Julgestustöötaja, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Päästeinspektor, tase 5 Fire Safety Inspector, level 5 5 Päästeinspektor III (versioon 2) Päästeinspektor III (versioon 3) Päästeinspektor III (versioon 4) Päästeinspektor III (versioon 6) Päästeinspektor, tase 5 (versioon 7) Tuletõrje- ja päästeinspektor III (versioon 1) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Päästeinspektor 13 2013-06-21 2013-06-21 2017-08-31 5 5 3112 Ehitustehnikud 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Tagne Tähe Päästeamet Marko Rüü Päästeamet Mati Käo Päästeameti Lõuna Päästekeskus Ants Aguraiuja Päästeameti Põhja Päästekeskus Karmen Eiser Päästeameti Ida Päästekeskus Kadi Luht Sisekaitseakadeemia Kutsestandardi kasutusalad 1. Tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine. 2. Inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel. 3. Ametite kirjeldamine ja tutvustamine. 4. Karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks. 5. Koolitusvajaduse väljaselgitamine ning koolituse planeerimine. 6. Ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine. 7. Kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine. Päästeinspektori töö on turvalise ja tuleohutuma elukeskkonna kujundamine. 5. taseme päästeinspektori töö sisuks on järelevalve tuleohutusnõuete täitmise üle, tulekahjude ning muude õnnetuste ennetamine, tegevuste planeerimine õnnetustega kaasnevate kahjude vähendamiseks ning tulekahjude tekkepõhjuste väljaselgitamine. Päästeinspektor viib iseseisvalt läbi menetlusi ning teeb tuleohutuse teadlikkuse tõstmiseks koostööd teiste struktuuriüksuste, asutuste ja ettevõtetega. Päästeinspektori töö eeldab palju suhtlemist. Päästeinspektori kutsealal on ka päästeinspektor, tase 6 kutse. Lisaks 5. taseme päästeinspektori tegevustele juhib 6. taseme päästeinspektor valdkonna ressursse, teostab töökvaliteedi järelevalvet ning suhtleb avalikkusega. A.2.1. Tuleohu riskide hindamine 2.1.1. Piirkonna tuleohu riskide hindamine 2.1.2. Ehitise ja territooriumi tuleohu riskide hindamine A.2.2. Haldus- ja väärteomenetluse läbiviimine 2.2.1. Menetlusvajaduse väljaselgitamine 2.2.2. Menetlusosaliste väljaselgitamine 2.2.3. Menetlustoimingud 2.2.4. Ekspertiisi tellimine 2.2.5. Haldusakti koostamine 2.2.6. Lahendi tegemine 2.2.7. Asendustäitmine 2.2.8. Vaidemenetlus 2.2.9. Täitemenetlus A.2.3. Ehitusliku tuleohutuse hindamine 2.3.1. Ehitise, ehitise osa või ehitusprojekti tuleohutusnõuetele vastavuse hindamine 2.3.2. Tuleohutuspaigaldiste nõuetele vastavuse hindamine 2.3.3. Toodete tuleohutusnõuetele vastavuse hindamine 2.3.4. Teenuste tuleohutusnõuete hindamine A.2.4. Korraldusliku tuleohutuse hindamine 2.4.1. Territooriumi/ehitise/ruumi tuleohutusalase olukorra ja seadme nõuetekohase kasutamise hindamine 2.4.2. Ehitise, asutuse või ettevõtte tuleohutuskorralduse hindamine A.2.5. Andmekogude kasutamine 2.5.1. Andmete kandmine andmekogudesse 2.5.2. Päringute tegemine andmekogudest A.2.6. Ennetustöö 2.6.1. Tuleohutusnõuetest teavitamine 2.6.2. Tuleohutusalaste koolituste läbiviimine 2.6.3. Osalemine õppustel vaatlejana/nõustajana 2.6.4. Tuleohutusalane nõustamine A.2.7. Juhtimine ja juhendamine 2.7.1. Praktika juhendamine 2.7.2. Tööplaanide ja -aruannete koostamine Päästeinspektori tööaeg on üldjuhul fikseeritud päevatöö. Päästeinspektor töötab nii sise- kui välitingimustes, sh kõrgendatud riski/ohtlikkusega tingimustes. Päästeinspektor kasutab oma töös erinevaid andmekogusid, vastavalt objekti eripärale isikukaitsevahendeid, mitmesuguseid mõõtmisseadmeid ja salvestusvahendeid ning kontoritehnikat ja -tarbeid. Päästeinspektori töös on vajalikud suhtlemisoskus, koostöö- ja vastutusvõime, analüüsi- ja üldistusvõime, korrektsus, otsustusvõime ning iseseisvus. Tavaliselt on 5. taseme päästeinspektoril keskharidus ning ta kutseoskused on omandatud töö käigus. Päästeinspektor, tuleohutusjärelevalve inspektor. Päästeteenistuja töö on reguleeritud päästeteenistuse seadusega. Päästeinspektor, tase 5 kutse koosneb kaheksast kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.7 ja B.2.8 (läbiv kompetents) tõendamine. Tuleohu riskide hindamine 5 Haldus- ja väärteomenetluse läbiviimine 5 Ehitusliku tuleohutuse hindamine 5 Korraldusliku tuleohutuse hindamine 5 Andmekogude kasutamine 5 Ennetustöö 5 Juhtimine ja juhendamine 5 Päästeinspektor, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Päästeinspektor, tase 6 Fire Safety Officer, level 6 5 Päästeinspektor IV (versioon 1) Päästeinspektor IV (versioon 2) Päästeinspektor IV (versioon 3) Päästeinspektor IV (versioon 4) Päästeinspektor IV (versioon 6) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Päästeinspektor 13 2013-06-21 2013-06-21 2018-06-20 6 6 3112 Ehitustehnikud 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Tagne Tähe Päästeamet Marko Rüü Päästeamet Mati Käo Päästeameti Lõuna Päästekeskus Ants Aguraiuja Päästeameti Põhja Päästekeskus Karmen Eiser Päästeameti Ida Päästekeskus Kadi Luht Sisekaitseakadeemia Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardi kasutusalad 1. Tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine. 2. Inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel. 3. Ametite kirjeldamine ja tutvustamine. 4. Karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks. 5. Koolitusvajaduse väljaselgitamine ning koolituse planeerimine. 6. Ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine. Kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine. Päästeinspektori töö on turvalise ja tuleohutuma elukeskkonna kujundamine. 6. taseme päästeinspektori töö sisuks on järelevalve tuleohutusnõuete täitmise üle, tulekahjude ning muude õnnetuste ennetamine, tegevuste planeerimine õnnetustega kaasnevate kahjude vähendamiseks ning tulekahjude tekkepõhjuste väljaselgitamine. Ta juhib valdkonna ressursse, teostab töökvaliteedi järelevalvet ning suhtleb avalikkusega. Päästeinspektor viib iseseisvalt läbi menetlusi ning teeb tuleohutusalase teadlikkuse tõstmiseks koostööd teiste struktuuriüksuste, asutuste ja ettevõtetega. Päästeinspektori töö eeldab palju suhtlemist. Päästeinspektori kutsealal on ka päästeinspektor, tase 5 kutse, kes ei juhi valdkonna ressursse ega teosta töökvaliteedi järelevalvet. A.2.1. Tuleohu riskide hindamine 2.1.1. Piirkonna tuleohu riskide hindamine 2.1.2. Ehitise ja territooriumi tuleohu riskide hindamine A.2.2. Haldus- ja väärteomenetluse läbiviimine 2.2.1. Menetlusvajaduse väljaselgitamine 2.2.2. Menetlusosaliste väljaselgitamine 2.2.3. Menetlustoimingud 2.2.4. Ekspertiisi tellimine 2.2.5. Haldusakti koostamine 2.2.6. Lahendi tegemine 2.2.7. Asendustäitmine 2.2.8. Vaidemenetlus 2.2.9. Täitemenetlus A.2.3. Ehitusliku tuleohutuse hindamine 2.3.1. Ehitise, ehitise osa või ehitusprojekti tuleohutusnõuetele vastavuse hindamine 2.3.2. Tuleohutuspaigaldiste nõuetele vastavuse hindamine 2.3.3. Toodete tuleohutusnõuetele vastavuse hindamine 2.3.4. Teenuste tuleohutusnõuete hindamine A.2.4. Korraldusliku tuleohutuse hindamine 2.4.1. Territooriumi/ehitise/ruumi tuleohutusalase olukorra ja seadme nõuetekohase kasutamise hindamine 2.4.2. Ehitise, asutuse või ettevõtte tuleohutuskorralduse hindamine A.2.5. Andmekogude kasutamine 2.5.1. Andmete kandmine andmekogudesse 2.5.2. Päringute tegemine andmekogudest 2.5.3. Andmeanalüüside koostamine A.2.6. Ennetustöö 2.6.1. Tuleohutusnõuetest teavitamine 2.6.2. Tuleohutusalaste koolituste läbiviimine 2.6.3. Osalemine õppustel vaatlejana/nõustajana 2.6.4. Tuleohutusalane nõustamine 2.6.5. Avalikkusega suhtlemine A.2.7. Juhtimine ja juhendamine 2.7.1. Praktika juhendamine 2.7.2. Mentorlus 2.7.3. Tööplaanide ja -aruannete koostamine 2.7.4. Ressursside planeerimine ja juhtimine A.2.8. Töökvaliteedi kontroll 2.8.1. Menetlustoimingute õigusaktidele vastavuse hindamine 2.8.2. Tööülesannete nõuetekohase täitmise kontroll 2.8.3. Arenguvestluste läbiviimine Päästeinspektori tööaeg on üldjuhul fikseeritud päevatöö. Päästeinspektor töötab nii sise- kui välitingimustes, sh kõrgendatud riski/ohtlikkusega tingimustes. Päästeinspektor kasutab oma töös erinevaid andmekogusid, vastavalt objekti eripärale isikukaitsevahendeid, mitmesuguseid mõõtmisseadmeid, salvestusvahendeid ning kontoritehnikat ja -tarbeid. Päästeinspektori töös on vajalikud suhtlemisoskus, koostöö- ja vastutusvõime, analüüsi- ja üldistusvõime, korrektsus, otsustusvõime, iseseisvus ning head juhiomadused. 6. taseme päästeinspektoril on vähemalt rakenduskõrgharidus või bakalaureusekraad ning tal on töö käigus omandatud kutseoskused. Päästeinspektor, tuleohutusjärelevalve inspektor. Päästeteenistuja töö on reguleeritud päästeteenistuse seadusega. Päästeinspektor, tase 6 kutse koosneb üheksast kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.8 ja B.2.9 (läbiv kompetents) tõendamine. Tuleohu riskide hindamine 6 Haldus- ja väärteomenetluse läbiviimine 6 Ehitusliku tuleohutuse hindamine 5 Korraldusliku tuleohutuse hindamine 5 Andmekogude kasutamine 6 Ennetustöö 6 Juhtimine ja juhendamine 6 Töökvaliteedi kontroll 6 Päästeinspektor, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse Diploma Civil Engineer in Buildings and Structures, level 7 high education qualification 1 Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Üldehitus Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Ehitusinsener 10 2013-06-05 2013-06-05 2018-05-15 7 7 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning määratakse kompetentsusnõuded kutse taotlejale või selle pikendajale. Üldehituse eriala magistriõppe või sellele haridustasemele vastava integreeritud õppe läbinud isikule antakse lõpetamisel diplomeeritud ehitusinseneri esmakutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava vastab diplomeeritud üldehitusinseneri kutsestandardi järgmistele osadele: • Teadmised ja oskused (lisa 5) • Inseneritööks vajalikud hoiakud (B 2.3) Õppekava peab olema riiklikult tunnustatud. Esmakutse omanik võib üldehituse erialal tegutseda selle eriala diplomeeritud ehitusinseneri või volitatud ehitusinseneri kutset omava spetsialisti juhendamisel. Esmakutse andmisel ei ole praktiline töökogemus nõutav, mistõttu ametialasid ei määratleta. Esmakutse on tähtajatu. Ehitusvaldkonna insenerid tegutsevad kesktaseme- või tippjuhina või kitsama ametiala spetsialistina hoonete ja rajatiste kavandamisel, püstitamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel, hoonete lammutus- ja restaureerimistöödel. Ehitusinseneride ülesandeks on ehitustehniliste lahenduste väljatöötamine ja projektlahenduste realiseerimine, arvestades sotsiaalsete, majanduslike, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetiliste aspektidega. Kutsestandard sisaldab 7. taseme diplomeeritud ehitusinseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonna inseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Diplomeeritud ehitusinsener (EKR 7.tase) töötab iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutades nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Diplomeeritud ehitusinsenerid üldehituse erialal spetsialiseeruvad hoonete ehituse, sadamaehituse või geotehnika allerialadele. Diplomeeritud ehituseinseneride tööosad ja -ülesanded üldehituse erialal on loetletud standardi avalehel toodud erialade ja ametialade lõikes. Vastav tööosade ja –ülesannete loetelu on lisas 3. Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad tööosadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Üldehituse eriala diplomeeritud ehitusinseneril peab olema vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud kõrghariduse diplom üldehituse erialal. Üldehituse erialal rakenduskõrghariduse omandanud kutse taotlejalt nõutakse täiendava ülikooliõppe ja täiendusõppe läbimist, mida võib sooritada ka VÕTA 1) kaudu. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise ja taastõendamise eeldused on esitatud lisas 7. Kutse taotlemise erijuhud on kirjeldatud lisas 8. Üldehituse eriala diplomeeritud ehitusinsenerid töötavad kesktaseme-, tippjuhi või spetsialistina ametikohtadel, mille nimetused on näiteks projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht, konsultant. Üldehituse eriala diplomeeritud ehitusinseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada üldehituse erialal iseseisvalt ja enda vastutusel tõendatud kompetentsuse piires ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Diplomeeritud ehitusinseneri volituste ulatus üldehituse erialal vt lisast 11. Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse Diploma Engineer in Water Supply and Sewerage, level 7 high education qualification 1 Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener 10 2013-06-05 2013-06-05 2018-05-15 7 7 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning määratakse kutse taotleja või selle pikendaja kompetentsusnõuded. Veevarustuse ja kanalisatsiooni eriala magistriõppe või sellele haridustasemele vastava integreeritud õppe läbinud isikule antakse lõpetamisel diplomeeritud veevarustus- ja kanalisatsiooniinseneri esmakutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava vastab diplomeeritud veevarustus- ja kanalisatsiooniinseneri kutsestandardi järgmistele osadele: - Teadmised ja oskused (lisa 5) - Inseneritööks vajalikud hoiakud (B 2.3) Õppekava peab olema riiklikult tunnustatud. Esmakutse omanik võib erialal tegutseda vastava eriala inseneri, diplomeeritud inseneri või volitatud inseneri kutset omava inseneri juhendamisel. Esmakutse andmisel ei ole praktiline töökogemus nõutav, mistõttu ametialasid ei määratleta. Esmakutse on tähtajatu. Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener (lühendatult: VK-insener) tegutseb kesktaseme- või tippjuhina või kitsama ametiala spetsialistina hoonete veevarustuse ja kanalisatsiooni ning veevarustus- ja kanalisatsiooniehitiste ja -seadmete kavandamisel, rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning veevarustus- ja kanalisatsiooniehitiste ja –seadmete lammutamisel. VK-inseneride ülesanne on ehitustehniliste ja tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ning projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas tööohutust ja töötervishoidu, keskkonnahoidu ning sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte. Kutsestandard sisaldab 7. taseme diplomeeritud VK-inseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonnainseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener (EKR 7.tase) peab olema võimeline iseseisvalt töötama keerulistes ja ettearvamatutes olukordades ning vastutama nii enda kui ka töörühmade töötulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Diplomeeritud VK-insenerid spetsialiseeruvad hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni ning välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni allerialadele. Diplomeeritud VK-inseneride tööosad ja -ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel toodud ametialade lõikes, tööosade ja -ülesannete üksikasjalik loetelu vt lisast 3. Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad tööosadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Diplomeeritud VK-inseneril peab olema vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud kõrgharidusdiplom veevarustuse ja kanalisatsiooni erialal. Veevarustuse ja kanalisatsiooni erialal rakenduskõrghariduse omandanud kutse taotlejalt nõutakse täiendava ülikooliõppe ja täiendusõppe läbimist, mida võib tõendada ka VÕTA 1) kaudu. Teadmiste ja oskuste miinimumnõuded vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemiseks või taastõendamiseks vajalikud eeldused on esitatud lisas 7. Kutse taotlemise erijuhud on kirjeldatud lisas 8. Diplomeeritud VK-insenerid töötavad kesktaseme-, tippjuhi või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht, konsultant. Diplomeeritud VK-inseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada veevarustuse ja kanalisatsiooni erialal tõendatud kompetentsuse piires iseseisvalt ja omal vastutusel ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Diplomeeritud VK-inseneri volituste ulatust vt lisast 11. Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse Diploma Engineer in Hydrotechnical engineering, level 7 high education qualification 1 Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Hüdrotehnikainsener 10 2013-06-05 2013-06-05 2018-05-15 7 7 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning määratakse kutse taotleja või selle pikendaja kompetentsusnõuded. Hüdrotehnika eriala magistriõppe või sellele haridustasemele vastava integreeritud õppe läbinud isikule antakse lõpetamisel diplomeeritud hüdrotehnikainseneri esmakutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava vastab diplomeeritud hüdrotehnikainseneri kutsestandardi järgmistele osadele: - Teadmised ja oskused (lisa 5). - Inseneritööks vajalikud hoiakud (B 2.3). Õppekava peab olema riiklikult tunnustatud. Esmakutse omanik võib erialal tegutseda vastava eriala inseneri, diplomeeritud inseneri või volitatud inseneri kutset omava inseneri juhendamisel. Esmakutse andmisel ei ole praktiline töökogemus nõutav, mistõttu ametialasid ei määratleta. Esmakutse on tähtajatu. Hüdrotehnikainsener tegutseb kesktasemejuhi, tippjuhi või kitsama ametiala spetsialistina hüdrotehniliste ehitiste ja seadmete kavandamisel, rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning hüdrotehniliste ehitiste ja seadmete lammutamisel. Hüdrotehnikainseneride ülesanne on ehitustehniliste ja tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ning projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas tööohutust ja töötervishoidu, keskkonnahoidu ning sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte. Kutsestandard sisaldab 7. taseme diplomeeritud hüdrotehnikainseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonna inseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Diplomeeritud hüdrotehnikainsener (EKR 7.tase) peab olema võimeline iseseisvalt töötama keerulistes ja ettearvamatutes olukordades ning vastutama nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Diplomeeritud hüdrotehnikainseneride töö osad ja -ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel ametialade loetelus, tööosade ja -ülesannete üksikasjalikku loetelu vt lisast 3. Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad töö osadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Diplomeeritud hüdrotehnikainseneril peab olema vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud kõrgharidusdiplom hüdrotehnilise ehitamise sisu omaval erialal. Hüdrotehnika erialal rakenduskõrghariduse omandanud insenerilt nõutakse täiendava ülikooliõppe ja täiendusõppe läbimist, mida võib tõendada ka VÕTA 1) kaudu. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava erialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise või taastõendamise eeldusi vt lisast 7. Kutse taotlemise erijuhte on kirjeldatud lisas 8. Diplomeeritud hüdrotehnikainsener töötab tavapäraselt kesktasemejuhi, tippjuhi või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht, konsultant. Diplomeeritud hüdrotehnikainseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada hüdrotehnika erialal tõendatud kompetentsuse piires iseseisvalt ja omal vastutusel ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Diplomeeritud hüdrotehnikainseneri volituste ulatus vt lisast 11. Eripedagoog, tase 7 Special education teacher, level 7 1 Eripedagoog, tase 7 (versioon 2) Eripedagoog, tase 7 (versioon 3) Eripedagoog, tase 7 (versioon 4) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Eripedagoog 11 2013-06-21 2013-06-21 2018-04-17 7 7 2352 Eripedagoogid 0111 Kasvatusteadus 85 Haridus Kutsestandardis kasutatud terminid Keelte oskustasemete kirjeldused Kaie Henk Tallinna Tondi Kool Ülle Kuusik Tartu Hariduse ja Tugiteenuste keskus, Rehabilitatsioonimeeskond Meelika Maila Tartu Kroonuaia Kool Lea Pilme Rakvere Põhikool, Eesti Eripedagoogide Liit Kaja Plado Tartu Ülikool, Eesti Eripedagoogide Liit Epp Roon Sõmerpalu vald, Rehabilitatsioonimeeskond Mari Väljaots Sotsiaalministeerium Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kutsestandardi kasutusalad 1) Tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine 2) Inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel 3) Ametite kirjeldamine ja tutvustamine 4) Karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks 5) Koolitusvajaduste väljaselgitamine ning koolituse planeerimine 6) Ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine 7) Kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine Eripedagoogi põhitegevus on koostöös teiste spetsialistidega erivajadustega õppija toetamine ja suunamine eesmärgiga soodustada igakülgselt tema arengut eakohasuse suunas, esmase mahajäämuse ületamine/vähendamine ja teisese mahajäämuse ennetamine/leevendamine eripedagoogiliste vahenditega, tema lähimale arenguvallale vastava õpikeskkonna kujundamine. Töö eripedagoogina eeldab suhtlemist erivajadustega inimestega/õppijatega ja erinevate sotsiaalsete rühmadega. Eripedagoog töötab koolieelses lasteasutuses, koolis jt haridusasutustes, tervishoiu- ja sotsiaalasutustes, sh rehabilitatsioonimeeskonnas. 7. taseme eripedagoog uurib ja hindab õppija erivajadusi, kavandab ja viib läbi õppe- ja kasvatustegevuse lähtuvalt õppija lähimast arenguvallast. Eripedagoog, tase 7 teeb organisatsioonis koostööd vanemate, teiste spetsialistide ja kolleegidega, nõustab neid ning täiendab ennast erialaselt, koolitab ja juhendab kolleege, teisi spetsialiste ja üliõpilasi. Eripedagoogi kutsealal on ka kutse eripedagoog, tase 8, kes lisaks eelloetletule osaleb eripedagoogika ja lähivaldkondade arendamises, koostab ja retsenseerib õppevara, koordineerib ja juhib koostöövõrgustike tööd. A.2.1 Õppija erivajaduste märkamine, uurimine ja hindamine 2.1.1 Erivajadustega õppija psüühiliste protsesside, kõne, käitumise, õpioskuste jm uurimine, hindamine ja kirjeldamine 2.1.2 Õppija reaalse arenguvalla väljaselgitamine ja lähima arenguvalla määratlemine 2.1.3 Teiste erialaspetsialistide hinnangute (eri)pedagoogiline tõlgendamine A.2.2 Õppetegevuse planeerimine 2.2.1 Töökava, sh individuaalse õppekava, käitumise tugikava ja arenduskava, koostamine 2.2.2 Erinevate huvigruppide kaasamine 2.2.3 Õppetöövälise tegevuse kavandamine 2.2.4 Õpivara valimine, kohandamine ja koostamine A.2.3 Õpikeskkonna kujundamine 2.3.1 Turvalise, tervisliku ja õppimist toetava, motiveeriva ja erivajadusi arvestava füüsilise õpikeskkonna kujundamine 2.3.2 Turvalise ja õppimist toetava, koostöise, tunnustava ja erivajadusi arvestava vaimse keskkonna kujundamine 2.3.3 Õppijaid, vanemaid, õpetajaid ja teisi haridusasutuse töötajaid ühistöösse kaasava sotsiaalse keskkonna kujundamine A.2.4 Õpetamine 2.4.1 Erivajadusega õppija toetamine õpieesmärkide seadmisel 2.4.2 Erivajadusega õppija arengu toetamine, õppeprotsessi ülesehitamine vastavalt eritasemelistele õppekavadele 2.4.3 Klassi/rühma, allrühma või individuaalseid erivajadusi arvestava õppeprotsessi elluviimine, õppetegevuste kohandamine 2.4.4 Sekkumine eriolukordade lahendamiseks A.2.5 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 2.5.1 Eneseanalüüs 2.5.2 Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse tervise hoidmine ja arendamine 2.5.3 Eri- ja kutsealane enesetäiendamine 2.5.4 Tööga seotud valdkondade õigusaktide nõuete rakendamine A.2.6 Eripedagoogiline nõustamine ja mentorlus 2.6.1 Õppija nõustamine 2.6.2 Vanemate nõustamine ja perede toetamine õppija erivajadustest lähtuvalt 2.6.3 Kolleegide ja teiste erialade spetsialistide nõustamine õppija erivajadustest lähtuvalt A.2.7 Osalemine arendus-, loome- ja teadustegevuses 2.7.1 Erivajadustega õppijatele suunatud õppevara koostamine, kohandamine või uuendamine 2.7.2 Organisatsiooni arengut suunavate dokumentide kavandamine ja koostamine A.2.8 Kollektiivi juhtimine 2.8.1 Klassi/rühma vm grupi juhatamine 2.8.2 Ürituse või projekti juhtimine A.2.9 Õpetajate eripedagoogika-alane koolitamine 2.9.1 Õpetajakoolituse üliõpilaste ja tegevõpetajate koolitamine 2.9.2 Eripedagoogika õppekava üliõpilaste praktika juhendamine Eripedagoogi tööaeg ja puhkus on reguleeritud töölepinguseadusega. Töötingimused võivad täiendavalt olla reguleeritud töökorraldusreeglite või muude organisatsioonis kehtestatud õigusaktidega. Eripedagoogi töö on vaheldusrikas ja väljakutseid pakkuv, nõuab head koostöö- ja suhtlemisoskust ning pingetaluvust, oluline on vaimse ja füüsilise tervise hoidmise oskus. Eripedagoog puutub kokku emotsionaalsete ja füüsiliste ohuteguritega, tal peab olema valmisolek toimimiseks tavapärasest erinevates olukordades. Eripedagoogi peamised töövahendid on õpivara, kooli- ja kontoritarbed ning –tehnika, tahvel, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) vahendid ja programmid ning erivahendid ja -materjalid vastavalt õppijate sihtgrupile ja õpetatavale valdkonnale. Eripedagoogi töös on olulised positiivsus, paindlikkus, kohanemisvõime, analüüsivõime, loovus, järjekindlus, pingetaluvus, tasakaalukus, sallivus ja empaatia. Tavaliselt on 7. taseme eripedagoogil eripedagoogika magistrikraad ning kompetentside saavutamiseks vajalik töökogemus. Eripedagoog Eripedagoog, tase 7 kutse koosneb kaheksast kohustuslikust ning kahest valitavast kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.7 ja B.2.10 (läbiv kompetents) tõendamine. Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.8 ja B.2.9. Õppija erivajaduste märkamine, uurimine ja hindamine 7 Õppetegevuse planeerimine 7 Õpikeskkonna kujundamine 7 Õpetamine 7 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 7 Eripedagoogiline nõustamine ja mentorlus 7 Osalemine arendus-, loome- ja teadustegevuses 7 Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.8 ja B.2.9. Kollektiivi juhtimine 7 Õpetajate eripedagoogika-alane koolitamine 7 Eripedagoog, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Ehitusinsener, tase 6 esmane kutse Civil Engineer in Buildings and Structures, level 6 high education qualification 1 Ehitusinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 2) Ehitusinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 3) Ehitusinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 4) Ehitusinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 5) Ehitusinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 6) Ehitusinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 7) Üldehitus Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Ehitusinsener 10 2013-06-05 2013-06-05 2018-05-15 6 6 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning määratakse kompetentsusnõuded kutse taotlejale või selle pikendajale. Üldehituse eriala rakenduskõrgharidusõppe läbinud isikule antakse lõpetamisel ehitusinseneri esmakutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava vastab üldehitusinseneri kutsestandardi järgmistele osadele: • Teadmised ja oskused (lisa 5) • Inseneritööks vajalikud hoiakud (B 2.3) Õppekava peab olema riiklikult tunnustatud. Esmakutse omanik võib üldehituse erialal tegutseda selle eriala ehitusinseneri, diplomeeritud ehitusinseneri või volitatud ehitusinseneri kutset omava spetsialisti juhendamisel. Esmakutse andmisel ei ole praktiline töökogemus nõutav, mistõttu ametialasid ei määratleta. Esmakutse on tähtajatu. Ehitusvaldkonna insenerid tegutsevad kesktaseme- või tippjuhina hoonete ja rajatiste püstitamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel, samuti hoonete lammutus- ja restaureerimistöödel. Ehitusinseneride ülesandeks on väljatöötatud projektlahenduste realiseerimine, arvestades sotsiaalsete, majanduslike, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetiliste aspektidega. See kutsestandard sisaldab 6. taseme ehitusinseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonna inseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Ehitusinsener (EKR 6.tase) töötab iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutades nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Ehitusinsenerid üldehituse erialal spetsialiseeruvad hoonete ehituse, sadamaehituse või geotehnika allerialadele. Ehituseinseneride tööosad ja -ülesanded üldehituse erialal on loetletud standardi avalehel toodud erialade ja ametialade lõikes. Vastav tööosade ja –ülesannete loetelu on esitatud lisas 3. Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad tööosadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Üldehituse eriala ehitusinseneril peab olema rakenduskõrghariduse diplom või bakalaureuse kraad üldehituse erialal. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Lisaks sellele tuleb täita täiendusõppe nõuded vastavalt lisale 7. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise ja taastõendamise eeldused on esitatud lisas 7. Kutse taotlemise erijuht on kirjeldatud lisas 8. Ehitusinsenerid üldehituse erialal töötavad kesktaseme-, tippjuhi või spetsialistina erinevatel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks ehitusjuht, objektijuht jms. Üldehituse eriala ehitusinseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada üldehituse erialal iseseisvalt ja enda vastutusel tõendatud kompetentsuse piires ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Ehitusinseneri volituste ulatus üldehituse erialal vt lisast 11. Teedeinsener, tase 6 esmane kutse Civil Engineer in road engineering, level 6 high education qualification 1 Teedeinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 2) Teedeinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 3) Teedeinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 4) Teedeinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 5) Teedeinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 6) Teedeinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 7) Teedeehitus Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Teedeehitus Teedeinsener 10 2013-06-05 2013-06-05 2018-05-15 6 6 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning määratakse kutse taotleja või selle pikendaja kompetentsusnõuded. Teedeehituse eriala rakenduskõrgharidusõppe läbinud isikule antakse lõpetamisel teedeinseneri esmakutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava vastab teedeinseneri kutsestandardi järgmistele osadele: • Teadmised ja oskused (lisa 5). • Inseneritööks vajalikud hoiakud (B 2.3). Õppekava peab olema riiklikult tunnustatud. Esmakutse omanik võib teedeehituse erialal tegutseda diplomeeritud või volitatud teedeinseneri kutset omava inseneri juhendamisel. Esmakutse andmisel ei ole praktiline töökogemus nõutav, mistõttu ametialasid ei määratleta. Esmakutse on tähtajatu. Teedeinsener tegutseb kesktasemejuhi, tippjuhi või kitsama ametiala spetsialistina maanteede, tänavate, raudteede ja rajatiste rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning teede ja rajatiste lammutamisel. Teedeinseneri ülesanne on projektlahenduste realiseerimine, silmas pidades sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetilisi aspekte. Kutsestandard sisaldab 6. taseme teedeinseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi teedeinseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Teedeinsener (EKR 6.tase) peab olema võimeline iseseisvalt töötama keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutades nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Teedeinsenerid spetsialiseeruvad maanteede ja tänavate ehituse, sildade ja viaduktide ehituse ning raudteede ehituse allallerialadele. Teedeinseneri töö osad ja ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel erialade ja ametialade loetelus. Töö osade ja ülesannete üksikasjalikku loetelu vt lisast 3. Teedeinsener töötab nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutab insener spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad töö osadest ja ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Teedeinseneril peab olema rakenduskõrghariduse diplom teedeehituse erialal. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise ja taastõendamise eeldusi vt lisast 7. Insenerikutset võib taotleda ka ehitusalase bakalaureusekraadi olemasolul või poolelijäänud ülikooliõppe korral teedeehituse valdkonnas (teoreetiline kursus on läbitud, kuid lõputöö on jäänud kaitsmata). Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Lisaks sellele tuleb täita täiendusõppe nõudeid vastavalt lisale 7. Teedeinsener töötab kesktasemejuhi või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks ehitusjuht, objektijuht, teehooldetööde juht jms. Teedeinseneri kutse tõendab isiku volitusi töötada iseseisvalt ja enda vastutusel teedeehituse erialal tõendatud pädevuse piires. Teedeinseneri volituste ulatust vt lisast 11. Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 esmane kutse Diploma Civil Engineer in road engineering, level 7 high education qualification 1 Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Teedeehitus Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Teedeehitus Teedeinsener 10 2013-06-05 2013-06-05 2018-05-15 7 7 2142 Ehitusinsenerid 1041 Transporditeenused 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning määratakse kutse taotleja või selle pikendaja kompetentsusnõuded. Teedeehituse eriala magistriõppe või sellele haridustasemele vastava integreeritud õppe läbinud isikule antakse lõpetamisel diplomeeritud teedeinseneri esmakutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava vastab diplomeeritud teedeinseneri kutsestandardi järgmistele osadele: • Teadmised ja oskused (lisa 5). • Inseneritööks vajalikud hoiakud (B 2.3). Õppekava peab olema riiklikult tunnustatud. Esmakutse omanik võib teedeehituse erialal tegutseda diplomeeritud või volitatud teedeinseneri kutset omava inseneri juhendamisel. Esmakutse andmisel ei ole praktiline töökogemus nõutav, mistõttu ametialasid ei määratleta. Esmakutse on tähtajatu. Teedeinsener tegutseb kesktasemejuhi, tippjuhi või kitsama ametiala spetsialistina maanteede, tänavate, raudteede ja rajatiste kavandamisel, rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning teede ja rajatiste lammutamisel. Teedeinseneri ülesanne on teeehituse tehniliste lahenduste väljatöötamine ja projektlahenduste realiseerimine, silmas pidades sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetilisi aspekte. Kutsestandard sisaldab 7. taseme diplomeeritud teedeinseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi teedeinseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Diplomeeritud teedeinsener (EKR 7.tase) peab olema võimeline töötama iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutades nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Diplomeeritud teedeinsenerid spetsialiseeruvad maanteede ja tänavate ehituse, sildade ja viaduktide ehituse ning raudteede ehituse allerialadele. Diplomeeritud teedeinseneri töö osad ja ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel erialade ja ametialade loetelus. Töö osade ja ülesannete üksikasjalikku loetelu vt lisast 3. Diplomeeritud teedeinsener töötab nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutab insener spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad töö osadest ja ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Diplomeeritud teedeinseneril peab olema vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud kõrgharidusdiplom teedeehituse erialal. Teedeehituse erialal rakenduskõrghariduse omandanud kutse taotlejalt nõutakse täiendava ülikooliõppe ja täiendusõppe läbimist, mida võib sooritada VÕTA 1) kaudu. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise ja taastõendamise eeldusi vt lisast 7. Kutse taotlemise erijuhte on kirjeldatud lisas 8. Diplomeeritud teedeinsener töötab kesktasemejuhi, tippjuhi või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks projekteerija, omanikujärelevalve tegija, projektijuht, ehitusjuht, objektijuht, teehooldetööde juht, peaspetsialist ja konsultant. Diplomeeritud teedeinseneri kutse tõendab isiku volitusi töötada iseseisvalt ja enda vastutusel teedeehituse erialal tõendatud pädevuse piires. Diplomeeritud teedeinseneri volituste ulatust vt lisast 11. Eripedagoog, tase 8 Special education teacher, level 8 1 Eripedagoog, tase 8 (versioon 2) Eripedagoog, tase 8 (versioon 3) Eripedagoog, tase 8 (versioon 4) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Eripedagoog 11 2013-06-21 2013-06-21 2018-04-17 8 8 2352 Eripedagoogid 0111 Kasvatusteadus 85 Haridus Kutsestandardis kasutatud terminid Keelte oskustasemete kirjeldused Kaie Henk Tallinna Tondi Kool Ülle Kuusik Tartu Hariduse ja Tugiteenuste keskus, Rehabilitatsioonimeeskond Meelika Maila Tartu Kroonuaia Kool Lea Pilme Rakvere Põhikool, Eesti Eripedagoogide Liit Kaja Plado Tartu Ülikool, Eesti Eripedagoogide Liit Epp Roon Sõmerpalu vald, Rehabilitatsioonimeeskond Mari Väljaots Sotsiaalministeerium Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kutsestandardi kasutusalad 1) Tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine 2) Inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel 3) Ametite kirjeldamine ja tutvustamine 4) Karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks 5) Koolitusvajaduste väljaselgitamine ning koolituse planeerimine 6) Ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine 7) Kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine Eripedagoogi põhitegevus on koostöös teiste spetsialistidega erivajadustega õppija toetamine ja suunamine eesmärgiga soodustada igakülgselt tema arengut eakohasuse suunas, esmase mahajäämuse ületamine/vähendamine ja teisese mahajäämuse ennetamine/leevendamine eripedagoogiliste vahenditega, tema lähimale arenguvallale vastava õpikeskkonna kujundamine. Töö eripedagoogina eeldab suhtlemist erivajadustega inimestega/õppijatega ja erinevate sotsiaalsete rühmadega. Eripedagoog töötab koolieelses lasteasutuses, koolis jt haridusasutustes, tervishoiu- ja sotsiaalasutustes, sh rehabilitatsioonimeeskonnas. 8. taseme eripedagoog uurib ja hindab õppija arengulisi ja hariduslikke erivajadusi, kavandab ja viib läbi õppe- ja kasvatustegevuse lähtuvalt õppija lähimast arenguvallast. Ta teeb koostööd vanemate, teiste spetsialistide ja kolleegidega, nõustab neid ning täiendab ennast erialaselt. 8. taseme eripedagoog osaleb eripedagoogika ja lähivaldkondade arendamises, koostab ja retsenseerib õppevara, koolitab ja juhendab kolleege, teisi spetsialiste ja üliõpilasi, koordineerib ja juhib koostöövõrgustike tööd. Eripedagoogi kutsealal on ka kutse eripedagoog, tase 7, kes analüüsib õppija arengulisi ja hariduslikke erivajadusi, kavandab ja viib läbi õppe- ja kasvatustegevuse lähtuvalt õppija lähimast arenguvallast, teeb organisatsioonis koostööd vanemate, teiste spetsialistide ja kolleegidega ning täiendab ennast erialaselt. A.2.1 Õppija erivajaduste märkamine, uurimine ja hindamine 2.1.1 Erivajadustega õppija psüühiliste protsesside, kõne, käitumise, õpioskuste jm uurimine, hindamine ja kirjeldamine 2.1.2 Õppija reaalse arenguvalla väljaselgitamine ja lähima arenguvalla määratlemine 2.1.3 Teiste erialaspetsialistide hinnangute (eri)pedagoogiline tõlgendamine A.2.2 Õppetegevuse planeerimine 2.2.1 Töökava, sh individuaalse õppekava, käitumise tugikava ja arenduskava koostamine 2.2.2 Erinevate huvigruppide kaasamine 2.2.3 Õppetöövälise tegevuse kavandamine 2.2.4 Õpivara valimine A.2.3 Õpikeskkonna kujundamine 2.3.1 Turvalise, tervisliku ja õppimist toetava, motiveeriva ja erivajadusi arvestava füüsilise õpikeskkonna kujundamine 2.3.2 Turvalise ja õppimist toetava, koostöise, tunnustava ja erivajadusi arvestava vaimse keskkonna kujundamine 2.3.3 Õppijaid, vanemaid, õpetajaid ja teisi haridusasutuse töötajaid ühistöösse kaasava sotsiaalse keskkonna kujundamine A.2.4 Õpetamine 2.4.1 Erivajadusega õppija toetamine õpieesmärkide seadmisel 2.4.2 Erivajadusega õppija arengu toetamine, õppeprotsessi ülesehitamine vastavalt eritasemelistele õppekavadele 2.4.3 Klassi/rühma, allrühma või individuaalseid erivajadusi arvestava õppeprotsessi elluviimine, õppetegevuste kohandamine 2.4.4 Sekkumine eriolukordade lahendamiseks A.2.5 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 2.5.1 Eneseanalüüs 2.5.2 Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse tervise hoidmine ja arendamine 2.5.3 Eri- ja kutsealane enesetäiendamine 2.5.4 Tööga seotud valdkondade õigusaktide nõuete rakendamine A.2.6 Eripedagoogiline nõustamine ja mentorlus 2.6.1 Õppija nõustamine 2.6.2 Vanemate nõustamine ja perede toetamine õppija erivajadustest lähtuvalt 2.6.3 Kolleegide ja teiste erialade spetsialistide nõustamine õppija erivajadustest lähtuvalt 2.6.4 Kõrgkooli õppejõudude nõustamine A.2.7 Osalemine arendus-, loome- ja teadustegevuses 2.7.1 Organisatsiooni arengut suunavate dokumentide kavandamine/koostamine erivajaduste kontekstis 2.7.2 Erivajadustega õppijatele suunatud õppevara koostamine, kohandamine või uuendamine 2.7.3 Õpetajatele suunatud erimetoodiliste materjalide või vahendite koostamine, kohandamine või uuendamine 2.7.4 Õpetajahariduse ja eripedagoogika valdkonna teadus- ja arendustöö A.2.8 Kollektiivi juhtimine 2.8.1 Klassi/rühma vm grupi juhatamine 2.8.2 Ürituse või projekti juhtimine 2.8.3 Erialaste organisatsioonide ja/või ainesektsioonide või töörühmade juhtimine A.2.9 Õpetajate eripedagoogika-alane koolitamine 2.9.1 Õpetajakoolituse üliõpilaste ja tegevõpetajate koolitamine 2.9.2 Eripedagoogide õppekavas olevate loengute/seminaride läbiviimine esmaõppes 2.9.3 Eripedagoogika õppekava üliõpilaste praktika juhendamine Eripedagoogi tööaeg ja puhkus on reguleeritud töölepinguseadusega. Töötingimused võivad täiendavalt olla reguleeritud töökorraldusreeglite või muude organisatsioonis kehtestatud õigusaktidega. Eripedagoogi töö on vaheldusrikas ja väljakutseid pakkuv, nõuab head koostöö- ja suhtlemisoskust ning pingetaluvust, oluline on vaimse ja füüsilise tervise hoidmise oskus. Eripedagoog puutub kokku emotsionaalsete ja füüsiliste ohuteguritega, tal peab olema valmisolek toimimiseks tavapärasest erinevates olukordades. Eripedagoogi peamised töövahendid on õpivara, kooli- ja kontoritarbed ning –tehnika, tahvel, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT)vahendid ja programmid ning erivahendid ja -materjalid vastavalt õppijate sihtgrupile ja õpetatavale valdkonnale. Eripedagoogi töös on olulised positiivsus, paindlikkus, kohanemisvõime, analüüsivõime, loovus, järjekindlus, pingetaluvus, tasakaalukus, sallivus ja empaatia. Tavaliselt on 8. taseme eripedagoogil eripedagoogika magistri- või doktorikraad ning kompetentside saavutamiseks vajalik töökogemus. Eripedagoog Eripedagoog, tase 8 kutse koosneb kaheksast kohustuslikust ning kahest valitavast kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1- B.2.7 ja B.2.10 (läbiv kompetents) tõendamine. Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.8 ja B.2.9. Õppija erivajaduste märkamine, uurimine ja hindamine 8 Õppetegevuse planeerimine 8 Õpikeskkonna kujundamine 8 Õpetamine 8 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 8 Eripedagoogiline nõustamine ja mentorlus 8 Osalemine arendus-, loome- ja teadustegevuses 8 Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.8 ja B.2.9. Kollektiivi juhtimine 8 Õpetajate eripedagoogika-alane koolitamine 8 Eripedagoog, tase 8 kutset läbiv kompetents 8 Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse HVAC (heating, ventilation, and air conditioning) Engineer, level 7 high education qualification 1 Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener 10 2013-06-05 2013-06-05 2018-05-15 7 7 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning määratakse kutse taotleja või selle pikendaja kompetentsusnõuded. Kütte, ventilatsiooni ja jahutuse eriala magistriõppe või sellele haridustasemele vastava integreeritud õppe läbinud isikule antakse lõpetamisel diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinseneri esmakutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava vastab kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinseneri kutsestandardi järgmistele osadele: - Teadmised ja oskused (lisa 5). - Inseneritööks vajalikud hoiakud (B 2.3). Õppekava peab olema tunnustatud. Esmakutse omanik võib kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal tegutseda sama eriala diplomeeritud inseneri või volitatud inseneri kutset omava inseneri juhendamisel. Esmakutse andmisel ei ole praktiline töökogemus nõutav, mistõttu ametialasid ei määratleta. Esmakutse on tähtajatu. Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener (edaspidi KVJ-insener) tegutseb kesktasemejuhi, tippjuhi või kitsama ametiala spetsialistina hoonete kütte, ventilatsiooni ja jahutussüsteemide ning nendega seonduvate paigaldiste (edaspidi sisekliima tagamise süsteemid) kavandamisel, püstitamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel, samuti süsteemide lammutustöödel (ehitusseaduse mõistes). KVJ-inseneri ülesanne on sisekliima tagamiseks ette nähtud tehniliste lahenduste väljatöötamine ja väljatöötatud projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte, keskkonnahoidu ning tööohutust ja töötervishoidu. Kutsestandard sisaldab 7. taseme diplomeeritud KVJ-inseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonna inseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Diplomeeritud KVJ-insener (EKR 7. tase) peab olema võimeline iseseisvalt töötama keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutades nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Diplomeeritud KVJ-inseneri tööosad ja -ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel ametialade loetelus. Vastav tööosade ja -ülesannete loetelu on lisas 3. Diplomeeritud KVJ-insener töötab nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutab insener spetsiaalseid arvutiprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad tööosadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Diplomeeritud KVJ-inseneril peab olema magistrikraad või sellega võrdsustatud kõrgharidusdiplom kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal. Kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal rakenduskõrghariduse omandanud kutsetaotlejalt nõutakse täiendava akadeemilise ja täiendusõppe läbimist, mida võib tõendada ka VÕTA 1) kaudu. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava erialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise ja taastõendamise eeldusi vt lisast 7. Kutse taotlemise erijuhud on kirjeldatud lisas 8. Diplomeeritud KVJ-insener töötab tavapäraselt kesktasemejuhi, tippjuhi või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht ja konsultant. Diplomeeritud KVJ-inseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal iseseisvalt ja enda vastutusel tõendatud kompetentsuse piires ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Diplomeeritud KVJ-inseneri volituste ulatust kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal vt lisast 11. Ehitusjuht, tase 6 Construction Site Manager, level 6 6 Ehitusjuht III (versioon 1) Ehitusjuht III (versioon 2) Ehitusjuht III (versioon 3) Ehitusjuht III (versioon 4) Ehitusjuht III (versioon 5) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 10) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 11) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 12) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 13) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 7) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 8) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 9) Jahutussüsteemide ehitamine Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide ehitamise omanikujärelevalve tegemine Küttesüsteemide ehitamine Veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitamistööde omanikujärelevalve tegemine Veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitamine Ventilatsioonisüsteemide ehitamine Üldehituslik ehitamine Üldehitusliku ehitamise omanikujärelevalve tegemine Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Ehitusjuht 32 2014-10-20 2014-10-20 2015-06-09 6 6 3123 Ehituse töödejuhatajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 41 Hoonete ehitus Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Enn Tammaru Tallinna Tehnikakõrgkool Meelis Kann AS Nordecon Enno Põder Merko Ehitus Eesti AS Ago Rehand OÜ Viljandi Õhumeister Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. 6. taseme ehitusjuhi kutsestandard on välja töötatud täiendkoolituse õppekavade aluseks ja isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks. Ehitusjuht, tase 6 töötab ehitustööde korraldajana ja vastutava spetsialistina ehitusobjektidel. Ehitusjuhina tegutsedes on lisaks ehitusalastele teadmistele ja oskustele oluline juhtimisoskus. Ehitusjuht on vastutav objekti tehnilise ja majandusliku poole eest ning vajadusel ka tööohutuse eest objektil. Ta juhib ehitustöid, korraldab erinevaid koosolekuid (alltöövõtjad, hankijad, tellija, projekteerija) ja kontrollib, kas tööd on teostatud vastavalt projektdokumentatsioonile ja ehitusnormidele. Ehitusjuhiks on võimalik spetsialiseeruda järgmistel tegevusaladel: 1. Üldehituslik ehitamine 1) Maapinnast kuni 30 m kõrguste ja kuni 5 m sügavuste hoonete ja nende konstruktsioonide ehitamine arvestades järgmisi sillete piiranguid: a) monoliitsed betoonkonstruktsioonid 18 m; b) monteeritavad betoonkonstruktsioonid 25 m; c) kivikonstruktsioonid; d) teraskonstruktsioonid 36 m; e) puitkonstruktsioonid 18 m. 2) Kuni 2. geotehnilise kategooriaga ¹) ehitiste ehitamine; 3) Mitte üldises kasutuses olevate krundisiseste teede-platside ja transpordirajatiste ehitamine mittekeerukates ehitusgeoloogilistes tingimustes. 2. Tehnosüsteemide ehitamine 1) Hoone ja selle juurde kuuluva küttesüsteemide ehitamine, sh katlasüsteemide ehitamine 2) Ventilatsioonisüsteemide ehitamine 3) Jahutussüsteemide ehitamine 4) Hoone ja selle juurde kuuluvate veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitamine 3. Omanikujärelvalve tegemine 1) Üldehitusliku ehitamise omanikujärelvalve tegemine 2) Kütte-, ventilatsiooni-, jahutussüsteemide ehitamise omanikujärelvalve tegemine 3) Veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitamise omanikujärelvalve tegemine Ehitusjuht 6 tehnosüsteemide ehitamisel kehtivad pädevuspiirangud: 1. küttesüsteemide ehitamine Eramud; kortermajad v.a. kõrghooned; lihtsad, kuni 5-korruselised-ilma erinõueteta hooned köetava pinnaga kuni 3000 m 2. jahutussüsteemide ehitamine Eramud; kortermajad v.a. kõrghooned; lihtsad, kuni 5-korruselised-ilma erinõueteta hooned köetava pinnaga kuni 3000 m 3. ventilatsioonisüsteemide ehitamine Eramud; kortermajad v.a. kõrghooned; lihtsad, kuni 5-korruselised-ilma erinõueteta hooned köetava pinnaga kuni 3000 m 4. veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitamine Hoone ja selle juurde kuuluva veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitamine: Eramud; kortermajad v.a. kõrghooned; lihtsad, kuni 5-korruselised-ilma erinõueteta hooned köetava pinnaga kuni 3000 m ja sinna juurde kuuluvad kinnistusisesed torustikud ja seadmed (sh omapuhastid, kinnistu pumplad ja puurkaev-pumplad, mille projektikohane tootlikkus on alla 10 m³/ ööpäevas ühe kinnisasja või kuni 50 inimese vajaduseks) Ehitusjuht 6 omanikujärelvalve tegemisel kehtivad pädevuspiirangud: 1. üldehitusliku ehitamise omanikujärelvalve tegemine Eramud ja tagajärgede klassi CC1 (EVS-EN 1990:2002+NA:2002 järgi) liigituvad hooned 2. kütte-, ventilatsiooni-, jahutussüsteemide omanikujärelvalve tegemine Eramute ja tagajärgede klassi CC1 (EVS-EN 1990:2002+NA:2002 järgi) liigituvate hoonete kütte-, ventilatsiooni-, jahutussüsteemid. 3. veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemide omanikujärelvalve tegemine Eramute ja tagajärgede klassi CC1 (EVS-EN 1990:2002+NA:2002 järgi) liigituvate hoonete veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemid ning sinna juurde kuuluvad kinnistusisesed torustikud ja seadmed. Ehitusjuht, tase 6 kutse annab õiguse juhtida ehitustegevust ainult kutsestandardis kirjeldatud piirangute ulatuses. ________________________________ ¹) EVS-EN 1997-1:2006 liigituse järgi A.2.1 Ehituspakkumuse koostamine 2.1.1 Hankedokumentatsiooni läbitöötamine 2.1.2 Materjalide, seadmete ja alltöövõtutööde hinnapakkumiste küsimine 2.1.3 Ehitustööde ajagraafiku koostamine 2.1.4 Ehitustööde omahinna arvutamine 2.1.5 Ehitustööde üld- ja isikustatud kulude määratlemine ja kalkulatsiooni koostamine 2.1.6 Ehitustööde finantsplaani koostamine 2.1.7 Pakkumuse koostamine ja esitamine A.2.2 Ehitamise ettevalmistamine ja kavandamine 2.2.1 Ehitustöövõtulepingu sõlmimine 2.2.2 Hangete ja ehitustööde ajagraafiku koostamine 2.2.3 Projekti organisatsiooniskeemi määratlemine 2.2.4 Alltöövõtu- ja allhankelepingute ettevalmistamine ja sõlmimine 2.2.5 Tööprojekti tellimine 2.2.6 Ehituseks vajalike lubade hankimine 2.2.7 Ehitusplatsi organiseerimise skeemi koostamine A.2.3 Ressursside juhtimine 2.3.1 Materjalikulu planeerimine 2.3.2 Töömahu ja tööaja arvestamine 2.3.3 Ehitusmehhanismide ja transpordivahendite töö planeerimine 2.3.4 Ehitusobjekti üldkulude planeerimine 2.3.5 Tegelike ehituskulude võrdlemine finantsplaaniga A.2.4 Ehitustööde juhtimine, korraldamine ja koordineerimine ehitusplatsil kooskõlas tööde tegemise ajagraafikuga 2.4.1 Vajaliku projektdokumentatsiooni ohjamine 2.4.2 Ehituslike mõõtmete mahamärkimine ja kõrgusmärkide ülekandmine 2.4.3 Töökoosolekute juhtimine 2.4.4 Ehitustööde nõuetekohane dokumenteerimine 2.4.5 Lisa- ja muudatustööde kooskõlastamine ja korraldamine A.2.5 Ohutu töö korraldamine ehitustöödel 2.5.1 Ehitusobjektidel olevate põhiliste ohuallikate äratundmine ja määratlemine 2.5.2 Töötervishoiu- ja tööohutusnõuete täitmise tagamine 2.5.3 Ehitusplatsi korrashoiu ja keskkonnaohutuse tagamine 2.5.4 Tegutsemine hädaolukorras (tööõnnetus, avarii, tulekahju, konstruktsiooni lagunemine vm) A.2.6 Kvaliteedi tagamine ehitustöödel 2.6.1 Kontrolltegevuste planeerimine ehitustööde kvaliteedi tagamiseks 2.6.2 Ehitustööde kvaliteedinõuetele vastavuse kontrollimine 2.6.3 Kaetavate tööde ja ehitise osade ülevaatuse korraldamine A.2.7 Ehitustööde üleandmine ja ehitise kasutusele võtmine 2.7.1 Ehitise üleandmise- ja vastuvõtmise kavandamine ja juhtimine 2.7.2 Ehitise täitedokumentatsiooni komplekteerimine 2.7.3 Ehitustööde, sh tehnosüsteemide lõppülevaatuse korraldamine 2.7.4 Ehitise haldajale vajalike kasutuskoolituste korraldamine 2.7.5 Garantiiperioodi toimingute korraldamine A.2.8 Energiatõhus ehitamine A.2.9 Üldehituslik ehitamine 2.9.1 Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2.9.2 Ehitustööde kvaliteedi tagamine 2.9.3 Üldehitustöödega seotud tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine 2.9.4 Lammutatava objekti riskianalüüsi koostamine 2.9.5 Lammutustööde tegemine A.2.10 Küttesüsteemide ehitamine 2.10.1 Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2.10.2 Ehitustööde kvaliteedi tagamine 2.10.3 Küttesüsteemide ehitamisega seotud tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine A.2.11 Jahutussüsteemide ehitamine 2.11.1 Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2.11.2 Ehitustööde kvaliteedi tagamine 2.11.3 Jahutussüsteemide ehitamisega seotud tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine A.2.12 Ventilatsioonisüsteemide ehitamine 2.12.1 Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2.12.2 Ehitustööde kvaliteedi tagamine 2.12.3 Ventilatsioonisüsteemide ehitamisega seotud tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine A.2.13 Hoone ja selle juurde kuuluva veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamine 2.13.1 Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2.13.2 Ehitustööde kvaliteedi tagamine 2.13.3 Veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamisega seotud tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine A.2.14 Omanikujärelevalve tegemine üldehitusliku ehitamise valdkonnas 2.14.1 Järelevalve programmi koostamine 2.14.2 Ehitusprojekti terviklikkuse kontrollimine 2.14.3 Ehitise mahamärkimisega seotud geodeetiliste tööde kontrollimine 2.14.4 Reaalsete vundeerimistingimuste kontrollimine 2.14.5 Ehitustegevuse vastavuse kontrollimine 2.14.6 Ehitamise tehniliste dokumentide nõuetekohase ja õigeaegse täitmise kontrollimine 2.14.7 Kaetavate tööde kontrollimine 2.14.8 Ehitustööde akteerimine 2.14.9 Ehitise üleandmise-vastuvõtmise protsessis osalemine 2.14.10 Keskkonnaohutuse nõuete täitmise kontrollimine 2.14.11 Tööohutusnõuete järgimise kontrollimine A.2.15 Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide ehitamistööde omanikujärelevalve tegemine 2.15.1 Järelevalve programmi koostamine 2.15.2 Ehitusprojekti terviklikkuse kontrollimine 2.15.3 Ehitise mahamärkimisega seotud geodeetiliste tööde kontrollimine 2.15.4 Ehitustegevuse vastavuse kontrollimine 2.15.5 Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide ehitamise tehniliste dokumentide nõuetekohase ja õigeaegse täitmise kontrollimine 2.15.6 Kaetavate tööde kontrollimine 2.15.7 Ehitustööde akteerimine 2.15.8 Ehitise üleandmise-vastuvõtmise protsessis osalemine 2.15.9 Keskkonnaohutuse nõuete täitmise kontrollimine 2.15.10 Tööohutusnõuete järgimise kontrollimine A.2.16 Veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitustööde omanikujärelevalve tegemine 2.16.1 Järelevalve programmi koostamine 2.16.2 Ehitusprojekti terviklikkuse kontrollimine 2.16.3 Ehitise mahamärkimisega seotud geodeetiliste tööde kontrollimine 2.16.4 Ehitustegevuse vastavuse kontrollimine 2.16.5 Veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitamise tehniliste dokumentide nõuetekohase ja õigeaegse täitmise kontrollimine 2.16.6 Kaetavate tööde kontrollimine 2.16.7 Ehitustööde akteerimine 2.16.8 Ehitise üleandmise-vastuvõtmise protsessis osalemine 2.16.9 Keskkonnaohutuse nõuete täitmise kontrollimine 2.16.10 Tööohutusnõuete järgimise kontrollimine Ehitusjuhi põhitööd tehakse ehitusobjektil ja kontoris. Tööaeg on paindlik – üldjuhul töötatakse viiel päeval nädalas, kuid vajadusel tuleb töötada ka nädalavahetusel. Töö rütm võib sõltuvalt ehitustehnoloogilistest vajadusest, hooajalisusest või tööde ajagraafikust olla intensiivne, töötada tuleb sõltuvalt ehitusobjektist suurtel kõrgustel või süvendis. Töökeskkond ehitusobjektil on seotud kõrgendatud riskidega, mistõttu ehitusjuht peab järgima keskkonna-, tööohutuse- ja töötervishoiunõudeid. Ehitusjuht kasutab oma töös kontoritehnikat (arvutid, kommunikatsiooniseadmed jne) ja nõuetekohasuse esmaseks tõendamiseks vastavat mõõtetehnikat. Ehitusjuht peab suutma langetada otsuseid iseseisvalt, juhtima meeskonda ja töötama meeskonnas. Tal peab olema kõrge pingetaluvus, hea suhtlemisoskus ja võime ennast kehtestada. Tööks on vajalikud ka analüüsivõime, algatusvõime ja nii suuline kui kirjalik eneseväljendusoskus. Ehitusjuht peab olema kohusetundlik ja korrektne. 6. taseme ehitusjuhina töötavad inimesed, kellel on ehitusalane või muu tehniline kõrgharidus või ehitustehniline keskeriharidus (TEMT), läbitud täiendkoolitus(ed) ja olemas kutse eeldustele vastav praktiline töökogemus. Objektijuht, projektijuht Ehitusseadus Ehitusjuht, tase 6 kutsestandard koosneb kaheksast kohustuslikust (B.2.1 – B.2.8), kaheksast spetsialiseerumisega seotud (B.2.9 – B.2.16) ja kuuest ehitusjuhi kutset läbivast (B.2.17 – B.2.22) kompetentsist. Ehitusjuhi kutse on spetsialiseerumispõhine. Kutse taotleja peab vastavalt spetsialiseerumisele tõendama järgmised kompetentsid: 1) Ehitusjuht, tase 6, üldehituslik ehitamine: B.2.1 – B.2.8, B.2.9 ja B.2.17 – B.2.22; 2) Ehitusjuht, tase 6, küttesüsteemide ehitamine: B.2.1 – B.2.8, B.2.10 ja B.2.17 – B.2.22; 3) Ehitusjuht, tase 6, jahutussüsteemide ehitamine: B.2.1 – B.2.8, B.2.11 ja B.2.17 – B.2.22; 4) Ehitusjuht, tase 6, ventilatsioonisüsteemide ehitamine: B.2.1 – B.2.8, B.2.12 ja B.2.17 – B.2.22; 5) Ehitusjuht, tase 6, veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitamine: B.2.1 – B.2.8, B.2.13 ja B.2.17 – B.2.22; 6) Ehitusjuht, tase 6, üldehitusliku ehitamise omanikujärelevalve tegemine: B.2.1 – B.2.8, B.2.14 ja B.2.17 – B.2.22; 7) Ehitusjuht, tase 6, kütte-, ventilatsiooni-, jahutussüsteemide omanikujärelevalve tegemine: B.2.1 – B.2.8, B.2.15 ja B.2.17 – B.2.22; 8) Ehitusjuht, tase 6, veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide omanikujärelevalve tegemine: B.2.1 – B.2.8, B.2.16 ja B.2.17 – B.2.22. Ehituspakkumuse koostamine 6 Ehitamise ettevalmistamine ja kavandamine 6 Ressursside juhtimine 6 Ehitustööde juhtimine, korraldamine ja koordineerimine ehitusplatsil kooskõlas tööde tegemise ajagraafikuga 6 Ohutu töö korraldamine ehitustöödel 6 Kvaliteedi tagamine ehitustöödel 6 Ehitustööde üleandmine ja ehitise kasutusele võtmine 6 Energiatõhus ehitamine 5 Ehitusjuhi kutse on spetsialiseerumispõhine. Spetsialiseerumisega seotud kompetentsid on: 1) Ehitusjuht, tase 6, üldehituslik ehitamine: B.2.9 2) Ehitusjuht, tase 6, küttesüsteemide ehitamine: B.2.10 3) Ehitusjuht, tase 6, jahutussüsteemide ehitamine: B.2.11 4) Ehitusjuht, tase 6, ventilatsioonisüsteemide ehitamine: B.2.12 5) Ehitusjuht, tase 6, veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitamine: B.2.13 6) Ehitusjuht, tase 6, üldehitusliku ehitamise omanikujärelevalve tegemine: B.2.14 7) Ehitusjuht, tase 6, kütte-, ventilatsiooni-, jahutussüsteemide omanikujärelevalve tegemine: B.2.15 8) Ehitusjuht, tase 6, veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide omanikujärelevalve tegemine: B.2.16 Kutse-eetika põhimõtete järgimine 6 Meeskonnatöös osalemine 6 Enesearendamine ja elukestva õppe protsessis osalemine 6 Keskkonnasäästlike tööpõhimõtete järgimine 6 Keelteoskus 6 Arvuti kasutamise oskused 6 Kliiniline psühholoog, tase 7 Clinical Psychologist, level 7 5 Kliiniline psühholoog IV (versioon 1) Kliiniline psühholoog IV (versioon 2) Kliiniline psühholoog IV (versioon 3) Kliiniline psühholoog IV (versioon 4) Kliiniline psühholoog, tase 7 (versioon 6) Kliiniline psühholoog, tase 7 (versioon 7) Kliiniline psühholoog, tase 7 (versioon 8) Kliiniline kohtu- ja korrektsioonipsühholoog, tase 7 Kliiniline lapsepsühholoog, tase 7 Kliiniline psühholoog-psühhoterapeut, tase 7 Neuropsühholoog, tase 7 Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Psühholoogia Kliiniline psühholoog 16 2013-10-15 2013-10-15 2018-10-14 7 7 2634 Psühholoogid 0912 Meditsiin 86 Tervishoid Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Tööosad ja tööülesanded Anu Aluoja Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinik Elen Kihl Psühhiaatria ja psühhoteraapia keskus SENSUS, Pärnu Haigla Tiina Kompus Eesti Psühholoogide Liit Maie Kreegipuu Tartu Ülikooli Psühholoogiainstituut Mairi Männamaa Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastekliinik Peeter Pruul SA Lääne-Tallinna Keskhaigla Liina Vahter Sclerosis multiplexi keskus, SA Lääne-Tallinna Keskhaigla Kliiniline psühholoog, tase 7 on aluseks magistritaseme õppekavadele ja isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Kliinilise psühholoogi töö eesmärk on psüühilise distressi, psüühika- ja käitumishäirete, puuete ja riskikäitumise hindamine, leevendamine, ravimine ja ennetamine. Kliinilise psühholoogi töö esitab kõrgendatud nõudeid tema eetilistele põhimõtetele ja isikuomadustele. Kliiniline psühholoog spetsialiseerub järgmistele valdkondadele: kliiniline lapsepsühholoogia, psühhoteraapia, kliiniline kohtu- ja korrektsioonipsühholoogia ja neuropsühholoogia. Kliinilises psühholoogias on kaks kutset: 7. taseme kliinilise psühholoogi töö sisu on inimese isiksuseomaduste, psüühiliste protsesside ja probleemide hindamine ja mõõtmine kehaliste ja psüühiliste haiguste ning inimese psühhosotsiaalse funktsioneerimise raskendatuse puhul; psüühika- ja käitumishäirete psühholoogiline diagnostika; toetav psühhoteraapia; nõustamine; konsulteerimine; õpetamine ja nooremate kolleegide töö juhendamine; eksperthinnangute andmine kliinilise psühholoogia valdkonda kuuluvates küsimustes; koostöö teiste erialade spetsialistidega. Kliinilise psühholoogi töö meetod seisneb tööhüpoteeside püstitamises ja kontrollimises ning oma kutseoskuste ja teadmiste rakendamises iga inimese või grupi puhul vastavalt tema eripärale. 8. taseme kliiniline psühholoog on võimeline täitma kõiki 7. taseme kliinilise psühholoogi tööülesandeid, lisaks sisaldub tema töös kliinilise psühholoogia alane koolitamine; psüühiliste häirete ja tervise teaduslik uurimine, uute psühholoogilise diagnostika- ja sekkumismeetodite väljatöötamine ja kontrollimine ning osalemine tervisepoliitika planeerimises ja programmide hindamises. A.2.1 Eesmärkide määratlemine. A.2.2 Patsiendi hindamine. A.2.3 Kliinilise psühholoogia erialameetodite arendamine. A.2.4 Kliinilis-psühholoogiline sekkumine. A.2.5 Kliinilis-psühholoogiliste sekkumiste hindamine. A.2.6 Teabe jagamine patsientidele ja avalikkusele. A.2.7 Kliinilise psühholoogi erialane areng ja koostöö. Kliiniline lapsepsühholoog A.2.8 Lapse ja pereliikmete vajaduste määratlemine ja eesmärkide püstitamine. A.2.9 Lapse kliinilis-psühholoogiline hindamine ja testimine. A.2.10 Tõenduspõhiste psühholoogiliste sekkumiste kavandamine ja rakendamine lastel. Kliiniline psühholoog-psühhoterapeut A.2.11 Tõenduspõhise psühhoteraapia läbiviimine. Kliiniline kohtu- ja korrektsioonipsühholoog A.2.12 Psühholoogia-alaste eksperdiarvamuste andmine menetlusasjades. A.2.13 Hälbiva käitumise juhtumite kliiniline analüüs. A.2.14 Tõenduspõhise psühhokorrektsiooni kavandamine ja tegemine. Neuropsühholoog A.2.15 Neuropsühholoogilise hindamise kavandamine ja tegemine. A.2.16 Tõenduspõhiste neuropsühholoogiliste sekkumiste rakendamine. A.2.17 Kliinilise psühholoogia erialase teenuse väljatöötamine ja kasutamine. A.2.18 Praksise haldamine. A.2.19 Turundus ja müük. A.2.20 Psühholoogiaalane koolitamine ja juhendamine. A.2.21 Kliinilise psühholoogia teadusuurimuste tegemine. Kliiniline psühholoog töötab psüühika- ja käitumishäirete ja -puuetega inimestega. Kliinilised psühholoogid töötavad tervishoiuteenuse osutaja juures, sotsiaal- ja haridusasutustes ning erapraksistes. Kliinilisel psühholoogil on spetsiaalse sisustusega (laud ja toolid, pehme mööbel, riiulid avalike töövahendite ja lukustatavad kapid testide ning konfidentsiaalse patsiendiinfo hoidmiseks) eraldi tööruum. Kliinilise psühholoogi tööaeg on paindlik ja jaguneb tööks patsientidega, tööks patsientide tugivõrgustikega, iseseisvaks tööks, koostööks teiste spetsialistidega ja enesetäiendamiseks. Töö toimub pingelises ja muutuvas keskkonnas, kõrgendatud haavatavuse seisundis klientide ja patsientidega. Kliinilise psühholoogi töövahendid on psühholoogilised hindamisvahendid (testid, küsimustikud, spetsiaalsed arvutiprogrammid jne), erialased teatmeteosed ja käsiraamatud, hindamist ning sekkumist toetavad abivahendid (teraapia töölehed, kunstitarbed, mänguasjad jms), arvuti, telefon jt kontoritarbed. Töö häiretega või haavatavas olukorras inimestega nõuab kliiniliselt psühholoogilt empaatiat, sõbralikkust, siirust ja pingetaluvust. Kuna töö toimub mitmekesistes, muutuvates ja sageli ka ennustamatutes olukordades väga erinevate inimestega, nõuab töö temalt loovust, analüüsivõimet, iseseisva ja kriitilise mõtlemise oskust ning paindlikkust. Kliinilisi psühholooge valmistatakse ette ülikoolis. 7. taseme kliiniliselt psühholoogilt on nõutav psühholoogia bakalaureuse- ja magistriõppe läbimine ja sellele järgnev kutseaasta, mis sisaldab spetsialiseerumiskursuseid ja juhendatud praktikat. Kliiniline psühholoog, kliiniline lapsepsühholoog, kliiniline psühholoog-psühhoterapeut, kliiniline kohtu- ja korrektsioonipsühholoog, neuropsühholoog, psühholoog. Ohvriabi seadus, §61, lg (4); haiglate liikide nõuded, sotsiaalministri määrus, §19 psühhiaatrilise teenuse osutamine; Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu, §7 kliinilise psühholoogi vastuvõtt eriarsti suunamisel. Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajale makstava tasu arvutamise metoodika, sotsiaalministri määrus, §51 Raviarve vormistamine, lg(2). Kliinilise psühholoogi 7. taseme kutse taotlemisel on nõutav kompetentside tõendamine alljärgnevalt: Kliiniline psühholoog 7 – kompetentsid B.2.1– B.2.7 ja läbiv kompetents B.2.22 Kliiniline lapsepsühholoog, tase 7 – kompetentsid B.2.1 – B.2.7, B.2.22 ja B.2.8 - B.2.10; Kliiniline psühholoog-psühhoterapeut, tase 7 – kompetentsid B.2.1 – B.2.7, B.2.22 ja B.2.11; Kliiniline kohtu- ja korrektsioonipsühholoog, tase 7 – kompetentsid B.2.1 – B.2.7, B.2.22, 2.12 - B.2.14; Neuropsühholoog, tase 7 –kompetentsid B.2.1 – B.2.7, B.2.22 ja B.2.15 - B.2.16; Taotleja soovi korral on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.17 - B.2.21. Eesmärkide määratlemine 7 Patsiendi hindamine 7 Kliinilise psühholoogia erialameetodite arendamine 7 Kliinilis-psühholoogiline sekkumine 7 Kliinilis-psühholoogiliste sekkumiste hindamine 7 Teabe jagamine patsientidele ja avalikkusele 7 Kliinilise psühholoogi erialane areng ja koostöö 7 Kliiniline lapsepsühholoog, tase 7 – kompetentsid B.2.8 - B.2.10; Kliiniline psühholoog-psühhoterapeut, tase 7 – kompetents B.2.11; Kliiniline kohtu- ja korrektsioonipsühholoog, tase 7 – kompetentsid B.2.12 - B.2.14; Neuropsühholoog, tase 7 – kompetentsid B.2.15 - B.2.16 Taotleja soovi korral on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.17 - B.2.21. Kliinilise psühholoogia erialase teenuse väljatöötamine ja kasutamine 7 Praksise haldamine 7 Turundus ja müük 7 Psühholoogiaalane koolitamine ja juhendamine 7 Kliinilise psühholoogia teadusuurimuste tegemine 7 Kliiniline psühholoog, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Kaplan, tase 7 Chaplain, level 7 3 Kaplan V (versioon 1) Kaplan V (versioon 2) Kaplan, tase 7 (versioon 4) Kaplan, tase 7 (versioon 5) Kaplan, tase 7 (versioon 6) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaaltöö ja nõustamine Kaplan 16 15.10.2013 2013-10-15 2018-10-14 7 7 2636 Religioonivaldkonna tippspetsialistid 0221 Usundiõpetus ja usuteadus 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Naatan Haamer SA TÜ Kliinikum Dmitri Hüvanen Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik Kerstin Kask Usuteaduse Instituut Taavi Laanepere Kaitseväe kaplaniteenistus Ruudi Leinus Eesti Kirikute Nõukogu Igor Miller Kaplanite Kutseühing Piiskop Eelija (Ott Ojaperv) Vanglate kaplaniteenistus Johann-Christian Põder Vanglate kaplaniteenistus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardi kasutusalad: 1) tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine; 2) inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel; 3) ametite kirjeldamine ja tutvustamine; 4) karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks; 5) koolitusvajaduse väljaselgitamine ning koolituse planeerimine; 6) ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine; 7) kutse ja kvalifikatsiooni võrdlemine. Kaplani töö on teenida inimest, tagades tema usuvabaduse. Kaplan on inimesele toeks tema enda vajadustest ja veendumustest lähtuvalt. Ta hoolitseb inimese kui terviku eest, keskendudes eksistentsiaalsetele ja usulistele teemadele. Kaplan töötab inimväärikuse ja inimsuse nimel ning kaitsel. Kaplan on ordineeritud vaimulik ja kuulub Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikusse või Eesti Vabariigis registreeritud usuühendusse ning tal on oma kiriku/usuühenduse juhtorgani volitus või nõusolek selleks tööks. Teistesse usuühendustesse kuuluvate kaplanite töö kooskõlastatakse EKN-iga. 7. taseme kaplan viib läbi jumalateenistusi ja teisi usulisi talitusi ning teeb hingehoiutööd. Ta arendab erialast tegevust, juhendab ning koolitab hingehoiu valdkonnas. 7. taseme kaplan esindab organisatsiooni ja teeb koostööd riigisiseselt ning rahvusvaheliselt, koordineerib koostööd kolleegide ja teiste spetsialistidega. Kaplan töötab nii üksi kui ka meeskonnas. Tema töö keskmes on suhtlemine nii abivajaja, tema lähedaste, kolleegide kui ka teiste erialade spetsialistidega. Hingehoiu kutsealal on lisaks 7. taseme kaplani kutsele veel järgmised kutsed: - hingehoidja, tase 6, kes teeb hingehoiutööd abivajajaga, koolitab hingehoiu valdkonnas, esindab organisatsiooni ja teeb koostööd kolleegide ja teiste spetsialistidega. - hingehoidja, tase 7, kes lisaks hingehoiutööle arendab erialast tegevust, juhendab ning koolitab hingehoiu valdkonnas, esindab organisatsiooni ja teeb koostööd riigisiseselt ning rahvusvaheliselt, koordineerib koostööd kolleegide ja teiste spetsialistidega. - kaplan, tase 6, kes viib läbi jumalateenistusi ja teisi usulisi talitusi, teeb hingehoiutööd abivajajaga, koolitab ja nõustab usulistes, eetika- ja moraaliküsimustes ning teeb koostööd teiste erialade spetsialistidega; vangla kaplanina viib läbi taasühiskonnastava eesmärgiga usulise suunitlusega sotsiaalprogramme. A.2.1 Jumalateenistuste ja usuliste talituste korraldamine ja läbiviimine 2.1.1 Jumalateenistuste ja usuliste talituste, sh oikumeenilise teenistuse ettevalmistamine ja/või läbiviimine. 2.1.2 Usulised talitused eritingimustes (merematus, välimatus lahingupiirkonnas jne). A.2.2 Koostöö erinevate usuliste ja ühiskondlike ühendustega. 2.2.1 Erinevate usuliste ühenduste vaimulike tegevuse koordineerimine ning korraldamine. 2.2.2 Teiste spetsialistide ja vabatahtlike kaasamine nende töö korraldamine. 2.2.3 Osalemine ühiskondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonide tegevuses A.2.3 Hingehoidlik nõustamine 2.3.1 Abivajaja seisundi kaardistamine 2.3.2 Nõustamine religiooni alal. 2.3.3 Nõustamine eetika ja moraali alal. 2.3.4 Nõustamine sotsiaalse toimetuleku küsimustes. 2.3.5 Hingehoidlik vestlus. 2.3.6 Kolleegide hingehoiu nõustamine. 2.3.7 Nõustamine lepitusprotsessis. 2.3.8 Langenute, hukkunute ja vigastatute hooldus. 2.3.9 Nõustamine surnuga ümberkäimisel. 2.3.10 Leinanõustamine. 2.3.11 Kultuuride- ja religioonidevaheline kommunikatsioon. 2.3.12 Töö peredega. A.2.4 Koolitamine 2.4.1 Koolitusvajaduse väljaselgitamine. 2.4.2 Koolituskava koostamine. 2.4.3 Koolituse sisuline ettevalmistamine ja läbiviimine. 2.4.4 Koolitustulemuse hindamine ja tagasiside . A.2.5 Kriisiabi 2.5.1 Kriisikommunikatsioon. 2.5.2 Kriisiolukorra lahendamine. 2.5.3 Kriisinõustamine. A.2.6 Kutsealase tegevuse arendamine ja juhtimine. 2.6.1 Arengu, tegevuse, eelarve, koolituse ja personali juhtimine. 2.6.2 Mentorlus. 2.6.3 Töö planeerimine ja analüüsimine. 2.6.4 Dokumentatsiooni koostamine. 2.6.5 Rahvusvahelise, siseriikliku ja asutusesisese koostöö arendamine ning korraldamine. 2.6.6 Osalemine organisatsiooni väärtuste ja hoiakute kujundamises. 2.6.7 Organisatsiooni sotsiaalse mälu alalhoidmine ja vahendamine. A.2.7 Ennetustöö 2.7.1 Koostöö teiste erialade spetsialistidega. 2.7.2 Koostöö abivajaja lähedastega, töö peredega. 2.7.3 Avalikkuse teavitamine probleemide ennetamise võimalustest. 2.7.4 Suitsiidipreventsioon. 2.7.5 Rahvusvaheliste õigusaktide järgimise jälgimine. Kaplan on vastavalt vastutusvaldkonna reeglitele ööpäevaringselt kättesaadav. Kaplan võib kokku puutuda ohuteguritega (emotsionaalsed ja füüsilised rünnakud, kõrgendatud emotsionaalne pinge, infektsioonid jm), mis võivad mõjuda tema elule ja/või tervisele. Kaplan peab olema valmis tegelema enda psüühikat traumeerivate olukordadega. Kaplani peamised töövahendid on usuliste talisuste läbiviimise ja nõustamise vahendid (ametiriietus, Piibel, palveraamatud, lauluraamat, rist jm religioosne sümboolika jne), kaasaegsed sidevahendid, arvuti ja bürootarbed. Kaplani töös on olulised empaatia, analüüsi- ja aktsepteerimisvõime, pingetaluvus, kohusetunne, pühendumus ja paindlikkus. Üldjuhul on kaplanil teoloogiline kõrgharidus ning magistrikraad. Kutseoskused on omandatud täiendkoolituste ja töö käigus. Nõutav on vaimuliku pühitsus. Kaplan, vanglakaplan, vanglavaimulik, haiglakaplan, haiglavaimulik, välipreester, kaitseväe kaplan, koolikaplan, politseikaplan. Kaplan, tase 7 kutse koosneb kaheksast kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.7 ja B.2.8 (läbiv kompetents) tõendamine. Jumalateenistuste ja usuliste talituste korraldamine ja läbiviimine 7 Koostöö erinevate usuliste ja ühiskondlike ühendustega 7 Hingehoidlik nõustamine 7 Koolitamine 7 Kriisiabi 7 Kutsealase tegevuse arendamine ja juhtimine 7 Ennetustöö 7 Kaplan, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Hingehoidja, tase 6 Pastoral counsellor, level 6 3 Hingehoidja IV (versioon 1) Hingehoidja IV (versioon 2) Hingehoidja, tase 6 (versioon 4) Hingehoidja, tase 6 (versioon 5) Hingehoidja, tase 6 (versioon 6) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaaltöö ja nõustamine Hingehoidja 16 15.10.2013 2013-10-15 2018-10-14 6 6 2636 Religioonivaldkonna tippspetsialistid 0221 Usundiõpetus ja usuteadus 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Naatan Haamer SA TÜ Kliinikum Dmitri Hüvanen Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik Kerstin Kask Usuteaduse Instituut Taavi Laanepere Kaitseväe kaplaniteenistus Ruudi Leinus Eesti Kirikute Nõukogu Igor Miller Kaplanite Kutseühing Piiskop Eelija (Ott Ojaperv) Vanglate kaplaniteenistus Johann-Christian Põder Vanglate kaplaniteenistus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardi kasutusalad: 1) tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine; 2) inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel; 3) ametite kirjeldamine ja tutvustamine; 4) karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks; 5) koolitusvajaduse väljaselgitamine ning koolituse planeerimine; 6) ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine; 7) kutse ja kvalifikatsiooni võrdlemine. Hingehoidja töö eesmärk on olla kannatavale/kriisis inimesele toeks tema enda vajadustest ja veendumustest lähtuvalt. Hingehoidja hoolitseb inimese kui terviku eest, keskendudes eksistentsiaalsetele ja usulistele teemadele. Hingehoidja kuulub Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikusse või Eesti Vabariigis registreeritud usuühendusse ning tal on oma kiriku/usuühenduse juhtorgani volitus või nõusolek selleks tööks. Teistesse usuühendustesse kuuluvate hingehoidjate töö kooskõlastatakse EKN-iga. 6. taseme hingehoidja teeb hingehoiutööd abivajajaga, koolitab hingehoiu valdkonnas, esindab organisatsiooni ja teeb koostööd kolleegide ja teiste spetsialistidega. Ta töötab nii üksi kui ka meeskonnas. Hingehoidja töö keskmes on suhtlemine nii abivajaja, tema lähedaste, kolleegide kui ka teiste erialade spetsialistidega. Hingehoiu kutsealal on lisaks 6. taseme hingehoidja kutsele veel järgmised kutsed: - hingehoidja, tase 7, kes lisaks hingehoiutööle arendab erialast tegevust, juhendab ning koolitab hingehoiu valdkonnas, esindab organisatsiooni ja teeb koostööd riigisiseselt ning rahvusvaheliselt, koordineerib koostööd kolleegide ja teiste spetsialistidega. - kaplan, tase 6, kes viib läbi jumalateenistusi ja teisi usulisi talitusi, teeb hingehoiutööd abivajajaga, koolitab ja nõustab usu-, eetika- ja moraaliküsimustes ning teeb koostööd teiste erialade spetsialistidega; vangla kaplan viib läbi taasühiskonnastava eesmärgiga usulise suunitlusega sotsiaalprogramme. - kaplan, tase 7, kes lisaks jumalateenistuste ja teiste usuliste talituste läbiviimisele ning hingehoiutööle arendab erialast tegevust, juhendab ning koolitab hingehoiu valdkonnas, esindab organisatsiooni ja teeb koostööd riigisiseselt ning rahvusvaheliselt, koordineerib koostööd kolleegide ja teiste spetsialistidega. A.2.1 Jumalateenistuste ja usuliste talituste korraldamine 2.1.1 Jumalateenistuste ja usuliste talituste, sh oikumeenilise teenistuse ettevalmistamine. A.2.2 Koostöö erinevate usuliste ja ühiskondlike ühendustega 2.2.1 Erinevate usuliste ühenduste vaimulike tegevuse koordineerimine ning korraldamine. 2.2.2 Teiste spetsialistide ja vabatahtlike kaasamine ja nende töö korraldamine. 2.2.3 Osalemine ühiskondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonide tegevuses. A.2.3 Hingehoidlik nõustamine 2.3.1 Abivajaja seisundi kaardistamine. 2.3.2 Nõustamine religiooni alal. 2.3.3 Nõustamine eetika ja moraali alal. 2.3.4 Nõustamine sotsiaalse toimetuleku küsimustes. 2.3.5 Hingehoidlik vestlus. 2.3.6 Nõustamine lepitusprotsessis. 2.3.7 Hukkunute ja vigastatute hooldus. 2.3.8 Nõustamine surnuga ümberkäimisel. 2.3.9 Leinanõustamine. 2.3.10 Kultuuride- ja religioonidevaheline kommunikatsioon. 2.3.11 Töö peredega. A.2.4 Koolitamine 2.4.1 Koolitusvajaduse väljaselgitamine. 2.4.2 Koolituse ettevalmistamine ja läbiviimine. 2.4.3 Koolitustulemuse hindamine ja tagasiside andmine. A.2.5 Kriisiabi 2.5.1 Kriisikommunikatsioon. 2.5.2 Kriisiolukorra lahendamine. 2.5.3 Kriisinõustamine. A.2.6 Kutsealase tegevuse arendamine ja juhtimine 2.6.1 Töö planeerimine ja analüüsimine. 2.6.2 Dokumentatsiooni koostamine. 2.6.3 Osalemine organisatsiooni väärtuste ja hoiakute kujundamises. A.2.7 Ennetustöö 2.7.1 Koostöö teiste erialade spetsialistidega. 2.7.2 Koostöö abivajaja lähedastega, töö peredega. 2.7.3 Suitsiidipreventsioon. 2.7.4 Rahvusvaheliste õigusaktide järgimise jälgimine. Hingehoidja on vastavalt vastutusvaldkonna reeglitele ööpäevaringselt kättesaadav. Hingehoidja võib kokku puutuda ohuteguritega (infektsioonid, emotsionaalsed rünnakud, kõrgendatud emotsionaalne pinge jm), mis võivad mõjuda tema elule ja/või tervisele. Hingehoidjal peab olema valmis tegelema tema enda psüühikat traumeerivate olukordadega. Hingehoidja peamised töövahendid on erialane kirjandus ja teatmeteosed, usuline kirjandus, Piibel, palveraamatud, rist jm religioosne sümboolika, kaasaegsed sidevahendid, arvuti ja bürootarbed jne. Hingehoidja töös on olulised empaatia, analüüsi- ja aktsepteerimisvõime, pingetaluvus, pühendumus, paindlikkus ja ehedus. Üldjuhul on hingehoidjal teoloogiline rakenduskõrgharidus või bakalaureusekraad ning töö ja täiendkoolituste käigus omandatud kutseoskused. Vaimuliku pühitsus ei ole nõutav. Hingehoidja, pastoraalnõustaja. Hingehoidja tase 6 kutse koosneb kaheksast kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.7 ja B.2.8 (läbiv kompetents) tõendamine. Jumalateenistuste ja usuliste talituste korraldamine ja läbiviimine 6 Koostöö erinevate usuliste ja ühiskondlike ühendustega 6 Hingehoidlik nõustamine 6 Koolitamine 6 Kriisiabi 6 Kutsealase tegevuse arendamine ja juhtimine 6 Ennetustöö 6 Hingehoidja, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Hingehoidja, tase 7 Pastoral counsellor, level 7 3 Hingehoidja V (versioon 1) Hingehoidja V (versioon 2) Hingehoidja, tase 7 (versioon 4) Hingehoidja, tase 7 (versioon 5) Hingehoidja, tase 7 (versioon 6) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaaltöö ja nõustamine Hingehoidja 16 15.10.2013 2013-10-15 2018-10-14 7 7 2636 Religioonivaldkonna tippspetsialistid 0221 Usundiõpetus ja usuteadus 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Naatan Haamer SA TÜ Kliinikum Dmitri Hüvanen Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik Kerstin Kask Usuteaduse Instituut Taavi Laanepere Kaitseväe kaplaniteenistus Ruudi Leinus Eesti Kirikute Nõukogu Igor Miller Kaplanite Kutseühing Piiskop Eelija (Ott Ojaperv) Vanglate kaplaniteenistus Johann-Christian Põder Vanglate kaplaniteenistus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardi kasutusalad: 1) tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine; 2) inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel; 3) ametite kirjeldamine ja tutvustamine; 4) karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks; 5) koolitusvajaduse väljaselgitamine ning koolituse planeerimine; 6) ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine; 7) kutse ja kvalifikatsiooni võrdlemine. Hingehoidja töö eesmärk on olla kannatavale/kriisis inimesele toeks tema enda vajadustest ja veendumustest lähtuvalt. Hingehoidja hoolitseb inimese kui terviku eest, keskendudes eksistentsiaalsetele ja usulistele teemadele. Hingehoidja kuulub Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikusse või Eesti Vabariigis registreeritud usuühendusse ning tal on oma kiriku/usuühenduse juhtorgani volitus või nõusolek selleks tööks. Teistesse usuühendustesse kuuluvate hingehoidjate töö kooskõlastatakse EKN-iga. 7. taseme hingehoidja teeb hingehoiutööd, arendab erialast tegevust, juhendab ning koolitab hingehoiu valdkonnas, esindab organisatsiooni ja teeb koostööd riigisiseselt ning rahvusvaheliselt, koordineerib koostööd kolleegide ja teiste spetsialistidega. Ta töötab nii üksi kui ka meeskonnas. Hingehoidja töö keskmes on suhtlemine nii abivajaja, tema lähedaste, kolleegide kui ka teiste erialade spetsialistidega. Hingehoiu kutsealal on lisaks 7. taseme hingehoidja kutsele veel järgmised kutsed: - hingehoidja, tase 6, kes teeb hingehoiutööd abivajajaga, koolitab hingehoiu valdkonnas, esindab organisatsiooni ja teeb koostööd kolleegide ja teiste spetsialistidega. - kaplan, tase 6, kes viib läbi jumalateenistusi ja teisi usulisi talitusi, teeb hingehoiutööd abivajajaga, koolitab ja nõustab usu-, eetika- ja moraaliküsimustes ning teeb koostööd teiste erialade spetsialistidega; vangla kaplan viib läbi taasühiskonnastava eesmärgiga usulise suunitlusega sotsiaalprogramme. - kaplan, tase 7, kes lisaks jumalateenistuste ja teiste usuliste talituste läbiviimisele ning hingehoiutööle arendab erialast tegevust, juhendab ning koolitab hingehoiu valdkonnas, esindab organisatsiooni ja teeb koostööd riigisiseselt ning rahvusvaheliselt, koordineerib koostööd kolleegide ja teiste spetsialistidega. A.2.1 Jumalateenistuste ja usuliste talituste korraldamine. 2.1.1 Jumalateenistuste ja usuliste talituste, sh oikumeenilise teenistuse ettevalmistamine. A.2.2 Koostöö erinevate usuliste ja ühiskondlike ühendustega. 2.2.1 Erinevate usuliste ühenduste vaimulike tegevuse koordineerimine ning korraldamine. 2.2.2 Teiste spetsialistide ja vabatahtlike kaasamine ja nende töö korraldamine. 2.2.3 Osalemine ühiskondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonide tegevuses. A.2.3 Hingehoidlik nõustamine 2.3.1 Abivajaja seisundi kaardistamine. 2.3.2 Nõustamine religiooni alal. 2.3.3 Nõustamine eetika ja moraali alal. 2.3.4 Nõustamine sotsiaalse toimetuleku küsimustes. 2.3.5 Hingehoidlik vestlus. 2.3.6 Kolleegide nõustamine hingehoiu küsimustes. 2.3.7 Nõustamine lepitusprotsessis. 2.3.8 Hukkunute ja vigastatute hooldus. 2.3.9 Nõustamine surnuga ümberkäimisel. 2.3.10 Leinanõustamine. 2.3.11 Kultuuride- ja religioonidevaheline kommunikatsioon. 2.3.12 Töö peredega. A.2.4 Koolitamine 2.4.1 Koolitusvajaduse väljaselgitamine. 2.4.2 Koolituskava koostamine. 2.4.3 Koolituse ettevalmistamine ja läbiviimine. 2.4.4 Koolitustulemuse hindamine ja tagasiside. A.2.5 Kriisiabi 2.5.1 Kriisikommunikatsioon. 2.5.2 Kriisiolukorra lahendamine. 2.5.3 Kriisinõustamine. A.2.6 Kutsealase tegevuse arendamine ja juhtimine 2.6.1 Arengu, tegevuse, eelarve, koolituse ja personali juhtimine. 2.6.2 Mentorlus. 2.6.3 Töö planeerimine ja analüüsimine. 2.6.4 Dokumentatsiooni koostamine. 2.6.5 Rahvusvahelise, siseriikliku ja asutusesisese koostöö arendamine ning korraldamine 2.6.6 Osalemine organisatsiooni väärtuste ja hoiakute kujundamises. A.2.7 Ennetustöö 2.7.1 Koostöö teiste erialade spetsialistidega. 2.7.2 Koostöö abivajaja lähedastega, töö peredega. 2.7.3 Avalikkuse teavitamine probleemide ennetamise võimalustest. 2.7.4 Suitsiidipreventsioon. 2.7.5 Rahvusvaheliste õigusaktide järgimise jälgimine. Hingehoidja on vastavalt vastutusvaldkonna reeglitele ööpäevaringselt kättesaadav. Hingehoidja võib kokku puutuda ohuteguritega (infektsioonid, emotsionaalsed rünnakud, kõrgendatud emotsionaalne pinge jm), mis võivad mõjuda tema elule ja/või tervisele. Hingehoidjal peab olema valmis tegelema enda psüühikat traumeerivate olukordadega. Hingehoidja peamised töövahendid on erialane kirjandus ja teatmeteosed, usuline kirjandus, Piibel, palveraamatud, rist jm religioosne sümboolika, kaasaegsed sidevahendid, arvuti ja bürootarbed jne. Hingehoidja on olulised empaatia-, analüüsi- ja aktsepteerimisvõime, pingetaluvus, pühendumus, paindlikkus ja ehedus. Üldjuhul on 7. taseme hingehoidjal teoloogiline kõrgharidus ning magistrikraad. Kutseoskused on omandatud täiendkoolituste ja töö käigus. Vaimuliku pühitsus ei ole nõutav. Hingehoidja, pastoraalnõustaja. Hingehoidja, tase 7 kutse koosneb kaheksast kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.7 ja B.2.8 (läbiv kompetents) tõendamine. Jumalateenistuste ja usuliste talituste korraldamine ja läbiviimine 7 Koostöö erinevate usuliste ja ühiskondlike ühendustega 7 Hingehoidlik nõustamine 7 Koolitamine 7 Kriisiabi 7 Kutsealase tegevuse arendamine ja juhtimine 7 Ennetustöö 7 Hingehoidja, tase 7 kutset läbiv kompetents 6 Abiaednik, tase 2 Assisting Gardener, level 2 1 Abiaednik, tase 2 (versioon 2) Abiaednik, tase 2 (versioon 3) Abiaednik, tase 2 (versioon 4) Aiakultuuride hooldaja, tase 2 Istutaja, tase 2 Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Aednik 21 2013-10-21 2013-10-21 2018-04-16 2 2 6113 Aednikud, puukooli töötajad ja istikukasvatajad 0812 Aiandus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Kutsealaga seonduvad mõisted Madis Kahu AS Sagro Leo-Kaupo Kivirand FIE Lillekasvatus Tiina Paasik Räpina Aianduskool Mihkel Saar Hansaplant Aita Sauemägi SA Innove Indrek Teder Baltic Agro AS Elmar Zimmer Seedri Puukool Huko Laanoja Räpina Aianduskooli Maarja Küla õpperühm Jane Pokk Räpina Aianduskooli Maarja Küla õpperühm Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Abiaednik, tase 2 kutsestandard on aluseks kutseõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Aianduse kutsealal on neli kutset: abiaednik, tase 2; nooremaednik, tase 3; aednik, tase 4 ja meisteraednik, tase 5. Abiaednik täidab kõrvalise abiga lihtsaid tööülesandeid kõikides aianduse valdkondades – köögiviljanduses, puuviljanduses, puukoolis, lillekasvatuses jm. 2. taseme abiaednik on lihttöötaja, kelle põhilisteks tööülesanneteks on külvi- ja istutuspinna ettevalmistamine, külvamine ja istutamine ning hooldamine; saagi/toodangu koristamine, säilitamine ja müügiks ettevalmistamine. Abiaednik töötab üldjuhul piiritletud olukorras, otsesel juhendamisel ning osaleb meeskonnatöös. A.2.1 Külvi- ja istutuspinna ettevalmistamine ning külvamine ja istutamine A.2.2 Aiakultuuride hooldamine A.2.3 Saagi või toodangu koristamine, säilitamine ja müügiks ettevalmistamine A.2.4 Muru hooldamine A.2.5 Aiakaupade müümine A.2.6 Lilleseadete ja kompositsioonide valmistamine A.2.7 Sisehaljastuse hooldamine Abiaednik, tase 2 kutse sisaldab järgmisi osakutseid: Istutaja, tase 2, mis moodustub töö osast A.2.1. Aiakultuuride hooldaja, tase 2, mis moodustub töö osadest A.2.2 ja A.2.3. Abiaedniku töö on paindliku tööajaga, vajadusel töötatakse ka puhkepäevadel. Tema töö on vahelduvate tööülesannetega ning toimub nii väli- kui ka sisetingimustes. Abiaedniku töö terviseriskid on raskuste tõstmine, müra, töötamine mehhanismidega, töötamine kõrgustes, ilmastikuolude ja temperatuuride vaheldumine, niiskus ning kokkupuude erinevate allergeenidega (nt taimed, kemikaalid, tolm jm). Abiaedniku põhilisteks töövahenditeks on: aiandustarvikud: substraadid, pakkematerjalid, potid, väetised, taimekaitsevahendid, aianduslikud kattematerjalid, toestusvahendid, multšid, kärud, labidad, rehad, kühvlid, mitmesugused lõikevahendid ja muud tarvikud; masinad ja seadmed: muruniidukid, trimmerid, mootorsaed, hekilõikurid ja muud masinad ning seadmed; mõõteriistad: mõõdulint, kaal; sidevahendid: arvuti ja telefon jm; muud abivahendid: koristusvahendid jm abivahendid. Abiaedniku töö eeldab töökust, ausust, motiveeritust, vastupidavust, koordinatsiooni; koormus-, pinge- ja keskkonnataluvust; kohanemis-, vastutus-, koostöö- ja õppimisvõimet; korrektsust ja sotsiaalsust. 2. taseme abiaednikena töötavad tavaliselt inimesed, kellel on läbitud kutseõpe või on oskused omandatud praktilise tööga. Köögiviljakasvataja abi, puuviljakasvataja abi, nooremaedniku abi, abiaednik, puukooli aedniku abi, puukooli töölise abi, lillekasvataja abi, põllutöölise abi, aiatöölise abi. Abiaednik, tase 2 kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.3 ja B.2.8 (läbiv kompetents) tõendamine ning võimalus valida ja tõendada lisakompetentsid (valitavad kompetentsid B.2.4-B.2.7). Abiaednik, tase 2 kutset on võimalik tõendada osade kaupa. Kompetentsi B.2.1 tõendamine annab istutaja, tase 2 osakutse. Kompetentside B.2.2 ja B.2.3 tõendamine annab aiakultuuride hooldaja, tase 2 osakutse. Külvi- ja istutuspinna ettevalmistamine ning külvamine ja istutamine 2 Aiakultuuride hooldamine 2 Saagi või toodangu koristamine, säilitamine ja müügiks ettevalmistamine 2 Kutse taotlemisel on võimalik valida ja tõendada lisakompetentsid (B.2.4 - B.2.7). Muru hooldamine 2 Aiakaupade müümine 2 Lilleseadete ja kompositsioonide valmistamine 2 Sisehaljastuse hooldamine 2 Abiaednik, tase 2 kutset läbiv kompetents 2 Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 Assistant Property Valuer, level 5 4 Hindaja assistent III (versioon 1) Hindaja assistent III (versioon 2) Hindaja assistent III (versioon 3) Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 (versioon 5) Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 (versioon 6) Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 (versioon 7) Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 (versioon 8) Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hindaja 26 2013-10-30 2013-10-30 2014-07-02 5 5 3315 Hindajad ja kahjuhindajad 0421 Õigus 68 Kinnisvaraalane tegevus Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused EKHÜ Heade Tavade Koodeks Tiia Redi Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing Martin Kõiv Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing Aivar Tomson DTZ Kinnisvaraekspert Kristjan Gross Domus Kinnisvara Virgo Laansoo Arco Real Estate Käesolev kutsestandard on aluseks kinnisvara hindamise kutsealal töötavate inimeste kutsealaste kompetentside hindamisele. Kinnisvara hindamise kutsealal töötavate hindajate peamised tööülesanded on varade väärtuste leidmine, hindamisaruannete koostamine või nende läbivaatamine. Hindajad tuginevad oma töös Eesti varahindamise standarditele EVS 875 ja juhul, kui EVS 875 regulatsioon on ebapiisav, siis rahvusvahelistele varahindamise standarditele (IVS). Vara hindaja lähtub oma töös Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu (edaspidi EKHÜ) heade tavade koodeksist (lisa 4). Kinnisvara hindamise kutsealal on kutsed kolmel tasemel: Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 Kinnisvara hindaja, tase 6 Vara hindaja, tase 7 Käesolevas kutsestandardis on kirjeldatud kinnisvara nooremhindaja, tase 5 kutset. Kinnisvara nooremhindaja suhtleb oma töös tellijaga, teostab hinnatava objekti ülevaatuse ja koostab turuanalüüsi (v.a. makromajandusliku). Koostöös kõrgema kutsetasemega hindajaga valib ja rakendab hindamismeetodi, koostab hindamisaruande ning esitab selle kõrgema kutsetasemega hindajale läbivaatamiseks ja allkirjastamiseks. A.2.1 Suhtlemine tellijaga 2.1.1. Lähteülesande fikseerimine 2.1.2. Tellimuslepingu sõlmimine A.2.2 Teabe kogumine hinnatava objekti kohta 2.2.1. Dokumentide ja registriandmete kogumine 2.2.2. Hinnatava objekti ülevaatamine 2.2.3. Objekti andmete süstematiseerimine ja analüüsimine A.2.3 Kinnisvaraturu analüüsimine hinnatava objekti kontekstis 2.3.1. Kinnisvaraturu analüüsimine 2.3.2. Turuandmete kogumine A.2.4 Objekti hindamine ja hindamisaruande vormistamine 2.4.1. Eelduste ja piiravate tingimuste määratlemine 2.4.2. Hindamismeetodi valimine 2.4.3. Objekti hindamine 2.4.4. Hindamisaruande koostamine A.2.5 Aruandlus ja juhendamine 2.5.1. Hindamisaruannete arhiveerimine 2.5.2. Aruandluse esitamine Kinnisvara hindamise kutseala kutsete tööosade ja tööülesannete täielik võrdlev loetelu on toodud kutsestandardi lisas 1. Kinnisvara nooremhindaja töö on üldjoontes fikseeritud (40 tundi nädalas), kuid sõltuvalt kokkulepetest tööandjaga, töömahust või muudest töökorralduse eripäradest võib töö toimuda ka paindliku graafiku alusel või väljaspool kontorit. Hindaja töö toimub peamiselt siseruumides, kuid objektide ülevaatusi teostatakse välitöödel. Tööülesanded on vahelduvad, töö maht ja rütm sõltuvad tellimuste hulgast ja hinnatavatest objektidest. Hindaja töökeskkonnaga seotud riskifaktorid tulenevad peamiselt välitööde käigus hinnatavate ehituste, ehitus- ja tööstusobjektide eripärast, seetõttu peab ta rangelt järgima kehtivaid ohutusnõudeid. Teatud olukordades tuleb hindajal tööülesannete täitmise käigus siseneda eravaldustesse, mistõttu võivad märkimisväärseks ohufaktoriks olla ka kurjad koduloomad, peamiselt koerad. Arvuti, fotoaparaat, kontoritarbed, telefon, andmebaasid, internet Kinnisvara nooremhindaja töös on oluline täpsus, korrektsus, konkreetsus ja analüütiline mõtlemine. Töö tegemiseks on äärmiselt vajalikud ka suhtlemisoskus, pingetaluvus ja võime rahumeelselt lahendada konfliktolukordi. Tööülesannete täitmisel tulevad kasuks läbirääkimis- ja argumenteerimisoskused, meelekindlus ja otsustusvõime. Kinnisvara nooremhindajatena töötavad üldjuhul inimesed, kellel on keskharidus, kes on läbinud erialase täiendkoolituse ja omandanud oma kutsealased oskused tööpraktika käigus. Hindaja assistent, kinnisvara nooremhindaja Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 kutsestandard koosneb viiest kohustuslikust (B.2.1 – B.2.5) ja viiest kutset läbivast kompetentsist (B.2.6 – B.2.10) Kutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kõik kompetentsid (B.2.1 – B.2.10). Teadmiste nõuded on täpsemalt esitatud dokumendis „Teoreetiliste teadmiste nõuded“, mis on üleval kutse andja kodulehel. Suhtlemine tellijaga 5 Teabe kogumine hinnatava objekti kohta 5 Kinnisvaraturu analüüsimine hinnatava objekti kontekstis 5 Objekti hindamine ja hindamisaruande vormistamine 5 Aruandlus ja juhendamine 5 Kutse-eetika põhimõtete järgimine 5 Oma töö planeerimine 5 Suhtlemisoskused, meeskonnatöö ja klienditeenindus 5 Elukestvas õppes osalemine 5 Keskkonnahoidliku tööstiili hoidmine 5 Vara hindaja, tase 7 Property Valuer, level 7 5 Vara hindaja V (versioon 1) Vara hindaja V (versioon 2) Vara hindaja V (versioon 3) Vara hindaja, tase 7 (versioon 4) Vara hindaja, tase 7 (versioon 6) Vara hindaja, tase 7 (versioon 7) Vara hindaja, tase 7 (versioon 8) Vara hindaja, tase 7 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hindaja 31 2014-07-03 2014-07-03 2018-10-03 7 7 3315 Hindajad ja kahjuhindajad 0421 Õigus 68 Kinnisvaraalane tegevus Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused EKHÜ Heade Tavade Koodeks Tiia Redi Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing Martin Kõiv Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing Aivar Tomson DTZ Kinnisvaraekspert Kristjan Gross Domus Kinnisvara Virgo Laansoo Arco Real Estate Käesolev kutsestandard on aluseks kinnisvara hindamise kutsealal töötavate inimeste kutsealaste kompetentside hindamisele. Kinnisvara hindamise kutsealal töötavate hindajate tööülesandeks on peamiselt varade väärtuste leidmine, hindamisaruannete koostamine või nende läbivaatamine. Hindajad tuginevad oma töös Eesti varahindamise standarditele EVS 875 ja juhul, kui EVS 875 regulatsioon on ebapiisav, siis Rahvusvahelistele varahindamise standarditele (IVS). Vara hindaja lähtub oma töös Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu (edaspidi EKHÜ) heade tavade koodeksist (lisa 4). Kinnisvara hindamise kutsealal on kutsed kolmel tasemel: Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 Kinnisvara hindaja, tase 6 Vara hindaja, tase 7 Käesolevas kutsestandardis on kirjeldatud vara hindaja, tase 7 kutset. 7. taseme vara hindaja suhtleb tellijaga, teostab hinnatava objekti ülevaatuse, koostab turuanalüüsi, valib ja rakendab hindamismeetodi, koostab ja vormistab hindamisaruande. Juhendab madalama taseme hindajaid nende töös: kontrollib nende poolt tehtud töö õigsust, kirjutab alla hindamisaruannetele. 7. taseme vara hindaja koostab ja allkirjastab kõikide vara liikide hindamisaruandeid. Vara hindaja võib juhtida äriühingu hindamisgrupi või hindamisosakonna tööd või hindamisteenuse osutamist äriühingus. A.2.1 Suhtlemine tellijaga 2.1.1. Lähteülesande fikseerimine 2.1.2. Tellimuslepingu sõlmimine A.2.2 Teabe kogumine hinnatava objekti kohta 2.2.1. Dokumentide ja registriandmete kogumine 2.2.2. Hinnatava objekti ülevaatamine 2.2.3. Objekti andmete süstematiseerimine ja analüüsimine A.2.3 Kinnisvaraturu analüüsimine hinnatava objekti kontekstis 2.3.1. Makromajandusliku olukorra kirjeldamine 2.3.2. Kinnisvaraturu analüüsimine 2.3.3. Turuandmete kogumine A.2.4 Objekti hindamine ja hindamisaruande vormistamine 2.4.1. Eelduste ja piiravate tingimuste määratlemine 2.4.2. Hindamismeetodi valimine 2.4.3. Objekti hindamine 2.4.4. Hindamisaruande koostamine 2.4.5. Hindamisaruannete läbivaatamine A.2.5 Aruandlus ja juhendamine 2.5.1. Hindamisaruannete arhiveerimine 2.5.2. Aruandluse esitamine 2.5.3. Teiste hindajate töö juhendamine Kinnisvara hindamise kutseala kutsete tööosade ja tööülesannete täielik võrdlev loetelu on toodud kutsestandardi lisas 1. Vara hindaja töö on üldjoontes fikseeritud (40 tundi nädalas), kuid sõltuvalt kokkulepetest tööandjaga, töömahust või muudest töökorralduse eripäradest võib töö toimuda ka paindliku graafiku alusel või väljaspool kontorit. Hindaja töö toimub peamiselt siseruumides, kuid objektide ülevaatusi teostatakse välitöödel. Tööülesanded on vahelduvad, töö maht ja rütm sõltuvad tellimuste hulgast ja hinnatavatest objektidest. Hindaja töökeskkonnaga seotud riskifaktorid tulenevad peamiselt välitööde käigus hinnatavate ehituste, ehitus- ja tööstusobjektide eripärast, seetõttu peab ta rangelt järgima kehtivaid ohutusnõudeid. Teatud olukordades tuleb hindajal tööülesannete täitmise käigus siseneda eravaldustesse, mistõttu võivad märkimisväärseks ohufaktoriks olla ka kurjad koduloomad, peamiselt koerad. Arvuti, fotoaparaat, kontoritarbed, telefon, andmebaasid, internet. Vara hindaja töös on oluline täpsus, korrektsus, konkreetsus ja analüütiline mõtlemine. Töö tegemiseks on äärmiselt vajalikud ka suhtlemisoskus, pingetaluvus ja võime rahumeelselt lahendada konfliktolukordi. Tööülesannete täitmisel tulevad kasuks läbirääkimis- ja argumenteerimisoskused, meelekindlus ja otsustusvõime. Vara hindajatena töötavatel inimestel on kõrgharidus, eelistatavalt majandus-, ehitus-, õigusteadus- või kinnisvaraalane. Lisaks praktiline töökogemus kinnisvara hindamise kutsealal ja läbitud kutsealane täiendõpe. Vara hindaja, hindamisekspert, kutseline hindaja Vara hindaja, tase 7 kutsestandard koosneb viiest kohustuslikust (B.2.1 – B.2.5) ja viiest kutset läbivast kompetentsist (B.2.6 – B.2.10) Kutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kõik kompetentsid (B.2.1 – B.2.10). Teadmiste ja oskuste nõuded on täpsemalt esitatud dokumendis „Teoreetiliste teadmiste ja oskuste nõuded“, mis on üleval kutse andja kodulehel. Suhtlemine tellijaga 7 Teabe kogumine hinnatava objekti kohta 7 Kinnisvaraturu analüüsimine hinnatava objekti kontekstis 7 Objekti hindamine ja hindamisaruande vormistamine 7 Aruandlus ja juhendamine 7 Kutse-eetika põhimõtete järgimine 7 Oma töö planeerimine 7 Suhtlemisoskused, meeskonnatöö ja klienditeenindus 7 Elukestvas õppes osalemine 7 Keskkonnahoidliku tööstiili hoidmine 7 Keelteoskus 7 Arvutioskus 7 Geodeet, tase 5 Land surveyor, level 5 6 Geodeet III (versioon 1) Geodeet III (versioon 2) Geodeet III (versioon 3) Geodeet III (versioon 4) Geodeet III (versioon 7) Geodeet, tase 5 (versioon 10) Geodeet, tase 5 (versioon 5) Geodeet, tase 5 (versioon 8) Geodeet, tase 5 (versioon 9) Ehitusgeodeetilised tööd Ehitusgeodeetilised uuringud Insenertehnilised geodeesiatööd Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Geodeet 26 2013-10-30 2013-10-30 2014-11-20 5 5 2165 Kartograafid ja maamõõtjad 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Mairolt Kakko OÜ REIB, Eesti Geodeetide Ühing Jaan Kallandi OÜ Metricus, Eesti Geodeetide Ühing Jüri Randjärv Eesti Maaülikool Karin Kollo Maa-amet Toivo Tomingas Maa-amet Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Käesolev kutsestandard on aluseks isikute tööalaste kompetentside hindamisele. Geodeesia (kr geodaisia "maajagamine") on teadus planeet Maa ja selle pinna osade kuju ja suuruse määramisest, seejuures ka kasutatavatest mõõtmismeetoditest, mõõtmistulemuste matemaatilisest töötlemisest ning maapinna osade kujutamisest tasapinnal kaartide, plaanide ja profiilidena. Geodeedi peamine tööülesanne on geodeetiliste tööde tegemine ehitusobjektidel, planeeringu- ja projekteerimisaladel: esmalt mõõdistustööd objektil ning seejärel saadud andmete töötlemine, analüüsimine, tõlgendamine ja vormistamine. Geodeet tegutseb vastavalt erialale erinevates valdkondades: ehitusgeodeetilised tööd, insenertehnilised eritööd, kõrgema geodeesiaga seotud tööd, geodeetilised uurimistööd. Tegevusvaldkonnast ja väljakujunenud traditsioonidest lähtuvalt nimetatakse geodeesiaalal töötajat koos maakorraldajaga ka maamõõtjaks. Geodeesia kutsealal on kutsed neljal tasemel: Maamõõdutehnik, tase 4; Geodeet, tase 5; Geodeet, tase 6 ja Geodeet, tase 7. Käesolevas kutsestandardis kirjeldatakse 5. taseme geodeedi kutsealaseid kompetentse. Geodeet, tase 5 on erialase haridusega spetsialist, kes töötab geomaatika valdkonnaga seotud ettevõtetes ja asutustes. Tema peamine tööülesanne on geodeetiliste tööde tegemine erinevatel objektidel. 5. taseme geodeet töötab üldjuhul iseseisvalt ja vastutab enda töö kvaliteetse täitmise eest. Keerulisemaid töid teeb ta koostöös kõrgema taseme geodeediga. Sõltuvalt tasemest on geodeedil kohustuslik spetsialiseeruda vähemalt ühele, kuid soovi korral võib ta spetsialiseeruda ka mitmele alljärgnevast tegevusvaldkonnast: 1) ehitusgeodeetilised tööd 2) insenertehnilised geodeesiatööd 3) kõrgema geodeesia tööd 4) ehitusgeodeetilised uuringud A.2.1 Mõõdistustööd objektil 2.1.1 Mõõdistustööde ettevalmistamine 2.1.2 Geodeetilise mõõdistamisvõrgu loomine 2.1.3 Tahhümeetriliste mõõdistamistööde tegemine 2.1.4 Geodeetiline satelliitmõõdistamine 2.1.5 Nivelleerimistööde tegemine A.2.2 Mõõtmisandmete töötlemine 2.2.1 Mõõtmisandmete kontrollimine ja analüüsimine 2.2.2 Arvutuste tegemine 2.2.3 Jooniste koostamine 2.2.4 Mõõtmisandmete ja arvutustulemuste dokumenteerimine A.2.3 Ehitusgeodeetilised tööd 2.3.1 Kõrgusliku ja plaanilise ehitusvõrgu rajamine 2.3.2 Ehitusgeodeetiliste märkimistööde tegemine 2.3.3 Ehitiste (sh tehnorajatiste) teostus- ja kontrollmõõdistamistööde tegemine ja dokumenteerimine A.2.4 Insenertehnilised geodeesiatööd 2.4.1 Hoonete arhitektuurne mõõdistamine ja jooniste koostamine 2.4.2 Keerukamate rajatiste mõõdistamine ja jooniste koostamine 2.4.3 Ajalooliste ehitiste (sh varemete) mõõdistamine 2.4.4 Ehitiste deformatsioonide mõõdistamine 2.4.5 Materjalimahtude mõõdistamine ja arvutamine 2.4.6 Spetsiifiliste rajatiste kalibreerimine ja pasportiseerimine 2.4.7 Hüdrograafiliste mõõdistustööde tegemine A.2.5 Ehitusgeodeetilised uuringud 2.5.1 Mõõdistamisvõrkude rajamine 2.5.2 Maa-ala mõõdistamine 2.5.3 Tehnovõrkude uurimine ja tulemuste dokumenteerimine 2.5.4 Maa-ala plaani koostamine Geomaatika kutseala tööosade ja ülesannete võrdlev loetelu on toodud kutsestandardi lisas nr 1 „Tööosad ja tööülesanded“. Geodeedid töötavad nii kontoris kui KA välitöödel. Tööaeg on paindlik, sõltuvalt vajadusest tuleb objekte mõõdistada ka väljaspool tavapärast tööaega. Töö iseloom on vahelduv – kontoris töötamine vaheldub välitingimustes töötamisega. Geodeedi töökeskkonnaga seotud riskifaktorid tulenevad peamiselt liiklusest ning ehituste, ehitus- ja tööstusobjektide eripärast, seetõttu peab ta rangelt järgima kehtivaid ohutusnõudeid. Teatud olukordades võib juhtuda, et tööülesannete täitmisel tuleb geodeedil siseneda eravaldustesse, riigi piiritsooni või muudele piiratud ligipääsuga territooriumitele. Sellisel juhul on vaja hankida luba nimetatud territooriumil viibimiseks ja töötamiseks. Geodeedi töövahendid kontoritingimustes on kontoritehnika ning erialased tarkvaraprogrammid. Välitingimustes kasutab geodeet asjakohaseid instrumente (näit. tahhümeeter, nivelliir, GPS-mõõteriistad jne.) ning vajaduse korral ka tavapäraseid käsitööriistu nagu labidas, saag, haamer jne. Välitöö objektidel on kohustuslik kanda turvavarustust (kiiver, helkurvest). Geodeedi töö eeldab loogilist mõtlemist ja analüüsivõimet, visuaalset mälu, ruumilist kujutlusvõimet. Oluline on ka matemaatiline võimekus ja keskendumisvõime. Geodeeditöös on vajalikud avatus ja hea suhtlemisoskus, täpsus, kohusetunne, hea suhtlemisvõime, enesedistsipliin ja stressitaluvus. Välitöödeks on soovitatav hea füüsiline vorm ja valmisolek tööks erinevates ilmastikutingimustes. 5. taseme geodeedina töötajal on erialane haridus ja läbitud täiendkoolitused ning kellel on praktiline töökogemus geodeesia valdkonnas. Geodeet, maamõõtja Geodeet, tase 5 kutsestandard koosneb kahest kohustuslikust (B.2.1-2.2), geodeedi kutset läbivatest (B.2.6 – 2.12) ning kolmest spetsialiseerumisega seotud kompetentsist (B.2.3-2.5). 5. taseme geodeedi kutse saamiseks on nõutav kohustuslike kompetentside (B.2.1 ja B.2.2), kutset läbivate kompetentside (B.2.6 – 2.12) ning vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi (B.2.3 - 2.5) tõendamine. Spetsialiseerumisel insenertehnilistele geodeesiatöödele (B.2.4) tuleb taotlejal tõendada kohustuslike (B.2.1 – B.2.2), kutset läbivate kompetentside (B.2.6 – 2.12) ja vähemalt kahte nimetatud spetsialiseerumise all kirjeldatud tegevusnäitajat. Mõõdistustööd objektil 5 Mõõtmisandmete töötlemine 5 5. taseme geodeedi kutse saamiseks on nõutav kohustuslike kompetentside (B.2.1 ja B.2.2), kutset läbivate kompetentside (B.2.6 – 2.12) ning vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi (B.2.3 - 2.5) tõendamine. Spetsialiseerumisel insenertehnilistele geodeesiatöödele (B.2.4) tuleb taotlejal tõendada kohustuslike (B.2.1 – B.2.2), kutset läbivate kompetentside (B.2.6 – 2.12) ja vähemalt kahte nimetatud spetsialiseerumise all kirjeldatud tegevusnäitajat. Kvaliteedi järgimine töös 5 Oma töö planeerimine 5 Suhtlemisoskused ja meeskonnatöö 5 Toimetulek probleemidega 5 Elukestva õppe protsessis osalemine 5 Keelteoskus 5 Arvuti kasutamise oskused 5 Geodeet, tase 6 Land surveyor, level 6 5 Geodeet IV (versioon 1) Geodeet IV (versioon 2) Geodeet IV (versioon 3) Geodeet, tase 6 (versioon 4) Geodeet, tase 6 (versioon 6) Geodeet, tase 6 (versioon 7) Geodeet, tase 6 (versioon 8) Ehitusgeodeetilised tööd Ehitusgeodeetilised uuringud Insenertehnilised geodeesiatööd Kõrgema geodeesia tööd Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Geodeet 26 2013-10-30 2013-10-30 2014-11-20 6 6 2165 Kartograafid ja maamõõtjad 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Mairolt Kakko OÜ REIB, Eesti Geodeetide Ühing Jaan Kallandi OÜ Metricus, Eesti Geodeetide Ühing Jüri Randjärv Eesti Maaülikool Karin Kollo Maa-amet Toivo Tomingas Maa-amet Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Käesolev kutsestandard on aluseks isikute tööalase kompetentsuse hindamisele. Geodeesia (kr geodaisia "maajagamine") on teadus planeet Maa ja selle pinna osade kuju ja suuruse määramisest, seejuures ka kasutatavatest mõõtmismeetoditest, mõõtmistulemuste matemaatilisest töötlemisest ning maapinna osade kujutamisest tasapinnal kaartide, plaanide ja profiilidena. Geodeedi peamine tööülesanne on geodeetiliste tööde tegemine ehitusobjektidel, planeeringu- ja projekteerimisaladel: esmalt mõõdistustööd objektil ning seejärel saadud andmete töötlemine, analüüsimine, tõlgendamine ja vormistamine. Geodeet tegutseb vastavalt erialale erinevates valdkondades: ehitusgeodeetilised tööd, insenertehnilised eritööd, kõrgema geodeesiaga seotud tööd, geodeetilised uurimistööd. Tegevusvaldkonnast ja väljakujunenud traditsioonidest lähtuvalt nimetatakse geodeesiaalal töötajaid koos maakorraldajaga ka maamõõtjaks. Geodeesia kutsealal on kutsed neljal tasemel: Maamõõdutehnik, tase 4; Geodeet, tase 5; Geodeet, tase 6 ja Geodeet, tase 7. Käesolevas kutsestandardis kirjeldatakse 6. taseme geodeedi kutsealaseid kompetentse. Geodeet, tase 6 on spetsialist, kes töötab geomaatika valdkonnaga seotud ettevõtetes ja asutustes. Tema peamine tööülesanne on geodeetiliste tööde tegemine erinevatel objektidel. Geodeet, tase 6 töötab keerulistes ja ettearvamatutes olukordades ning leiab operatiivselt lahendusi tekkinud probleemidele. Ta vastutab töörühma töö kvaliteetse täitmise eest. Vajaduse korral konsulteerib kõrgema taseme geodeediga. Sõltuvalt tasemest on geodeedil kohustuslik spetsialiseeruda vähemalt ühele, kuid soovi korral ka mitmele alljärgnevast tegevusvaldkonnast: 1) ehitusgeodeetilised tööd 2) ehitusgeodeetilised uuringud 3) kõrgema geodeesia tööd 4) insenertehnilised geodeesiatööd A.2.1 Mõõdistustööd objektil 2.1.1 Mõõdistustööde ettevalmistamine 2.1.2 Geodeetilise mõõdistamisvõrgu loomine 2.1.3 Tahhümeetriliste mõõdistamistööde tegemine 2.1.4 Geodeetiline satelliitmõõdistamine 2.1.5 Nivelleerimistööde tegemine A.2.2 Mõõtmisandmete töötlemine 2.2.1 Mõõtmisandmete kontrollimine ja analüüsimine 2.2.2 Arvutuste tegemine 2.2.3 Jooniste koostamine 2.2.4 Mõõtmisandmete ja arvutustulemuste dokumenteerimine A.2.3 Ehitusgeodeetilised tööd 2.3.1 Kõrgusliku ja plaanilise ehitusvõrgu rajamine 2.3.2 Ehitusgeodeetiliste märkimistööde tegemine 2.3.3 Ehitiste (sh tehnorajatiste) teostus- ja kontrollmõõdistamistööde tegemine ja dokumenteerimine A.2.4 Insenertehnilised geodeesiatööd 2.4.1 Hoonete arhitektuurne mõõdistamine ja jooniste koostamine 2.4.2 Keerukamate rajatiste mõõdistamine ja jooniste koostamine 2.4.3 Ajalooliste ehitiste (sh varemete) mõõdistamine 2.4.4 Ehitiste deformatsioonide mõõdistamine 2.4.5 Materjalimahtude mõõdistamine ja arvutamine 2.4.6 Spetsiifiliste rajatiste kalibreerimine ja pasportiseerimine 2.4.7 Hüdrograafiliste mõõdistustööde tegemine A.2.5 Ehitusgeodeetilised uuringud 2.5.1 Mõõdistamisvõrkude rajamine 2.5.2 Maa-ala mõõdistamine 2.5.3 Tehnovõrkude uurimine ja tulemuste dokumenteerimine 2.5.4 Maa-ala plaani koostamine 2.5.5 Vajalike kooskõlastuste hankimine A.2.6 Kõrgema geodeesia tööd 2.6.1 Kohalike geodeetiliste võrkude projekteerimine 2.6.2 Kohalike geodeetiliste võrkude rajamine ja rekonstrueerimine 2.6.3 Riiklike geodeetiliste võrkude rajamine ja rekonstrueerimine 2.6.4 Koordinaatsüsteemide vahelised teisendused ja teisendusparameetrite määramine Geomaatika kutseala tööosade ja ülesannete võrdlev loetelu on toodud kutsestandardi lisas nr 1 „Tööosad ja tööülesanded“. Geodeedid töötavad nii kontoris kui ka välitöödel. Tööaeg on paindlik, sõltuvalt vajadusest tuleb objekte mõõdistada ka väljaspool tavapärast tööaega. Töö iseloom on vahelduv – kontoris töötamine vaheldub välitingimustes töötamisega. Geodeedi töökeskkonnaga seotud riskifaktorid tulenevad peamiselt liiklusest ning ehituste, ehitus- ja tööstusobjektide eripärast, seetõttu peab ta rangelt järgima kehtivaid ohutusnõudeid. Teatud olukordades võib juhtuda, et tööülesannete täitmisel tuleb geodeedil siseneda eravaldustesse, riigi piiritsooni või muudele piiratud ligipääsuga territooriumitele. Sellisel juhul on vaja hankida luba nimetatud territooriumil viibimiseks ja töötamiseks. Geodeedi töövahendid kontoritingimustes on kontoritehnika ning erialased tarkvaraprogrammid. Välitingimustes kasutab geodeet asjakohaseid instrumente (nt tahhümeeter, nivelliir, GPS-mõõteriistad jne.) ning vajaduse korral ka tavapäraseid käsitööriistu nagu labidas, saag, haamer jne. Välitöö objektidel on kohustuslik kanda turvavarustust (kiiver, helkurvest). Geodeedi töö eeldab loogilist mõtlemist ja analüüsivõimet, visuaalset mälu, ruumilist kujutlusvõimet. Oluline on ka matemaatiline võimekus ja keskendumisvõime, otsustus- ja planeerimisvõime. Geodeeditöös on vajalikud avatus ja hea suhtlemisoskus, täpsus, kohusetunne, enesedistsipliin ja stressitaluvus. Välitöödeks on soovitatav hea füüsiline vorm ja valmisolek tööks erinevates ilmastikutingimustes. 6. taseme geodeedina töötajal on erialane kõrgharidus, läbitud täiendkoolitused ning kellel on praktiline töökogemus geodeesia valdkonnas. Geodeet, maamõõtja Geodeet, tase 6 kutsestandard koosneb kahest kohustuslikust (B.2.1-2.2) ja neljast spetsialiseerumisega seotud kompetentsist (B.2.3-2.6). 6. taseme geodeedi kutse saamiseks on nõutav kohustuslike kompetentside (B.2.1 ja B.2.2) ja vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi (B.2.3 - 2.6) tõendamine. Standardi lõpuosas B.2.7 - B.2.13 kirjeldatud „Läbivad kompetentsid“ ja „Läbivad teadmised“ kehtivad kõikide eelpool loetletud (B.2.1 – B.2.6) kompetentside kohta. Spetsialiseerumisel kõrgema geodeesia töödele tuleb taotlejal tõendada kohustuslike (B.2.1 – B.2.2), läbivate (B.2.7 – B.2.13) ja spetsialiseerumise (B.2.5) all kirjeldatud tegevusnäitaja 2 (kohalike geodeetiliste võrkude rajamine ja rekonstrueerimine) ning täiendavalt ühe B.2.5 all kirjeldatud vabalt valitud tegevusnäitajat. Spetsialiseerumisel insenertehnilistele geodeesiatöödele (B.2.6) tuleb taotlejal tõendada kohustuslike (B.2.1 – B.2.2), kutset läbivate kompetentside (B.2.6 – 2.13) ja vähemalt kahte nimetatud spetsialiseerumise all kirjeldatud tegevusnäitajat. Mõõdistustööd objektil 6 Mõõtmisandmete töötlemine 6 Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi (B.2.3 - 2.6) tõendamine. Spetsialiseerumisel kõrgema geodeesia töödele tuleb taotlejal tõendada kohustuslike (B.2.1 – B.2.2), läbivate (B.2.7 – B.2.13) ja spetsialiseerumise (B.2.5) all kirjeldatud tegevusnäitaja 2 (kohalike geodeetiliste võrkude rajamine ja rekonstrueerimine) ning täiendavalt ühe B.2.5 all kirjeldatud vabalt valitud tegevusnäitajat. Spetsialiseerumisel insenertehnilistele geodeesiatöödele (B.2.6) tuleb taotlejal tõendada kohustuslike (B.2.1 – B.2.2), kutset läbivate kompetentside (B.2.6 – 2.13) ja vähemalt kahte nimetatud spetsialiseerumise all kirjeldatud tegevusnäitajat. Kvaliteedi järgimine töös 6 Oma töö planeerimine 6 Suhtlemisoskused ja meeskonnatöö 6 Toimetulek probleemidega 6 Elukestva õppe protsessis osalemine 6 Keelteoskus 6 Arvuti kasutamise oskused 6 Geodeet, tase 7 Land surveyor, level 7 5 Geodeesiainsener, tase 7 (versioon 8) Geodeet V (versioon 1) Geodeet V (versioon 2) Geodeet V (versioon 3) Geodeet, tase 7 (versioon 4) Geodeet, tase 7 (versioon 6) Geodeet, tase 7 (versioon 7) Ehitusgeodeetilised tööd Ehitusgeodeetilised uuringud Insenertehnilised geodeesiatööd Kõrgema geodeesia tööd Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Geodeet 26 2013-10-30 2013-10-30 2014-11-20 7 7 2165 Kartograafid ja maamõõtjad 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Mairolt Kakko OÜ REIB, Eesti Geodeetide Ühing Jaan Kallandi OÜ Metricus, Eesti Geodeetide Ühing Jüri Randjärv Eesti Maaülikool Karin Kollo Maa-amet Toivo Tomingas Maa-amet Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Käesolev kutsestandard on aluseks isikute tööalase kompetentsuse hindamisele. Geodeesia (kr geodaisia "maajagamine") on teadus planeet Maa ja selle pinna osade kuju ja suuruse määramisest, seejuures ka kasutatavatest mõõtmismeetoditest, mõõtmistulemuste matemaatilisest töötlemisest ning maapinna osade kujutamisest tasapinnal kaartide, plaanide ja profiilidena. Geodeedi peamine tööülesanne on geodeetiliste tööde tegemine ehitusobjektidel, planeeringu- ja projekteerimisaladel: esmalt mõõdistustööd objektil ning seejärel saadud andmete töötlemine, analüüsimine, tõlgendamine ja vormistamine. Geodeet tegutseb vastavalt erialale erinevates valdkondades: ehitusgeodeetilised tööd, insenertehnilised eritööd, kõrgema geodeesiaga seotud tööd, geodeetilised uurimistööd. Tegevusvaldkonnast ja väljakujunenud traditsioonidest lähtuvalt nimetatakse geodeesiaalal töötajat koos maakorraldajaga ka maamõõtjaks. Geodeesia kutsealal on kutsed järgmistel tasemetel: Maamõõdutehnik, tase 4; Geodeet, tase 5; Geodeet, tase 6 ja Geodeet, tase 7. Käesolevas kutsestandardis kirjeldatakse 7. taseme geodeedi kutsealaseid kompetentse. Geodeet, tase 7 on suurte kogemustega tippspetsialist, kes töötab geomaatika valdkonnaga seotud ettevõtetes ja asutustes ja vastutab töörühma töö kvaliteetse täitmise eest. Geodeet, tase 7 töötab keerulistes ja ettearvamatutes olukordades ning vajaduse korral pakub välja innovaatilisi lahendusi tekkinud probleemidele, vajaduse korral töötab välja ja rakendab uusi tehnoloogiaid. Sõltuvalt tasemest on geodeedil kohustuslik spetsialiseeruda vähemalt ühele, kuid soovi korral ka mitmele alljärgnevast tegevusvaldkonnast: 1) ehitusgeodeetilised tööd 2) ehitusgeodeetilised uuringud 3) insenertehnilised geodeesiatööd 4) kõrgema geodeesia tööd A.2.1 Mõõdistustööd objektil 2.1.1 Mõõdistustööde ettevalmistamine 2.1.2 Geodeetilise mõõdistamisvõrgu loomine 2.1.3 Tahhümeetriliste mõõdistamistööde tegemine 2.1.4 Geodeetiline satelliitmõõdistamine 2.1.5 Nivelleerimistööde tegemine A.2.2 Mõõtmisandmete töötlemine 2.2.1 Mõõtmisandmete kontrollimine ja analüüsimine 2.2.2 Arvutuste tegemine 2.2.3 Jooniste koostamine 2.2.4 Mõõtmisandmete ja arvutustulemuste dokumenteerimine A.2.3 Ehitusgeodeetilised tööd 2.3.1 Kõrgusliku ja plaanilise ehitusvõrgu rajamine 2.3.2 Ehitusgeodeetiliste märkimistööde tegemine 2.3.3 Ehitiste (sh tehnorajatiste) teostus- ja kontrollmõõdistamistööde tegemine ja dokumenteerimine A.2.4 Insenertehnilised geodeesiatööd 2.4.1 Hoonete arhitektuurne mõõdistamine ja jooniste koostamine 2.4.2 Keerukamate rajatiste mõõdistamine ja jooniste koostamine 2.4.3 Ajalooliste ehitiste (sh varemete) mõõdistamine 2.4.4 Ehitiste deformatsioonide mõõdistamine 2.4.5 Materjalimahtude mõõdistamine ja arvutamine 2.4.6 Spetsiifiliste rajatiste kalibreerimine ja pasporteerimine 2.4.7 Hüdrograafiliste mõõdistustööde tegemine A.2.5 Ehitusgeodeetilised uuringud 2.5.1 Mõõdistamisvõrkude rajamine 2.5.2 Maa-ala mõõdistamine 2.5.3 Tehnovõrkude uurimine ja tulemuste dokumenteerimine 2.5.4 Vajalike kooskõlastuste hankimine A.2.6 Kõrgema geodeesia tööd 2.6.1 Kohalike geodeetiliste võrkude projekteerimine 2.6.2 Riiklike geodeetiliste võrkude projekteerimine 2.6.3 Kohalike geodeetiliste võrkude rajamine ja rekonstrueerimine 2.6.4 Riiklike geodeetiliste võrkude rajamine ja rekonstrueerimine 2.6.5 Gravimeetriliste võrkude rajamine 2.6.6 Koordinaatsüsteemide vahelised teisendused ja teisendusparameetrite määramine Geomaatika kutseala tööosade ja ülesannete võrdlev loetelu on toodud kutsestandardi lisas nr 1 „Tööosad ja tööülesanded“. Geodeedid töötavad nii kontoris kui ka välitöödel. Tööaeg on paindlik, sõltuvalt vajadusest tuleb objekte mõõdistada ka väljaspool tavapärast tööaega. Töö iseloom on vahelduv – kontoris töötamine vaheldub välitingimustes töötamisega. Geodeedi töökeskkonnaga seotud riskifaktorid tulenevad peamiselt liiklusest ja ehituste, ehitus- ja tööstusobjektide eripärast, seetõttu peab ta rangelt järgima kehtivaid ohutusnõudeid. Teatud olukordades võib juhtuda, et tööülesannete täitmisel tuleb geodeedil siseneda eravaldustesse, riigi piiritsooni või muudele piiratud ligipääsuga territooriumitele. Sellisel juhul on vaja hankida luba nimetatud territooriumil viibimiseks ja töötamiseks. Geodeedi töövahendid kontoritingimustes on kontoritehnika ning erialased tarkvaraprogrammid. Välitingimustes kasutab geodeet asjakohaseid instrumente (nt tahhümeeter, nivelliir, GPS-mõõteriistad jne) ning vajaduse korral ka tavapäraseid käsitööriistu nagu labidas, saag, haamer jne. Välitöö objektidel on kohustuslik kanda turvavarustust (kiiver, helkurvest). Geodeedi töö eeldab loogilist mõtlemist ja analüüsivõimet, visuaalset mälu, ruumilist kujutlusvõimet. Oluline on ka matemaatiline võimekus ja keskendumisvõime, otsustus- ja planeerimisvõime. Geodeeditöös on vajalikud avatus ja hea suhtlemisoskus, täpsus, kohusetunne, enesedistsipliin ja stressitaluvus. Välitöödeks on soovitatav hea füüsiline vorm ja valmisolek tööks erinevates ilmastikutingimustes. 7.taseme geodeedina töötajal on erialane kõrgharidus, läbitud täiendkoolitused ning pikaajaline praktiline töökogemus geodeesia vallas. Geodeet, maamõõtja Geodeet, tase 7 kutsestandard koosneb kahest kohustuslikust (B.2.1-2.2) ja neljast spetsialiseerumisega seotud kompetentsist (B.2.3-2.6). 7. taseme geodeedi kutse saamiseks on nõutav kohustuslike kompetentside (B.2.1 ja B.2.2) ja vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi (B.2.3 - 2.6) tõendamine. Standardi lõpuosas B.2.7 - B.2.13 kirjeldatud „Läbivad kompetentsid“ ja „Läbivad teadmised“ kehtivad kõikide eelpool loetletud (B.2.1 – B.2.6) kompetentside kohta. Spetsialiseerumisel kõrgema geodeesia töödele tuleb taotlejal tõendada kohustuslike (B.2.1 – B.2.2), läbivate (B.2.7 – B.2.13) ja spetsialiseerumise (B.2.5) all kirjeldatud tegevusnäitaja 4 (riiklike geodeetiliste võrkude projekteerimine) ning täiendavalt ühe B.2.5 all kirjeldatud vabalt valitud tegevusnäitajat. Spetsialiseerumisel insenertehnilistele geodeesiatöödele (B.2.6) tuleb taotlejal tõendada kohustuslike (B.2.1 – B.2.2), kutset läbivate kompetentside (B.2.6 – 2.13) ja vähemalt kahte nimetatud spetsialiseerumise all kirjeldatud tegevusnäitajat. Mõõdistustööd objektil 7 Mõõtmisandmete töötlemine 7 Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi (B.2.3 - 2.6) tõendamine. Spetsialiseerumisel kõrgema geodeesia töödele tuleb taotlejal tõendada kohustuslike (B.2.1 – B.2.2), läbivate (B.2.7 – B.2.13) ja spetsialiseerumise (B.2.5) all kirjeldatud tegevusnäitaja 4 (riiklike geodeetiliste võrkude projekteerimine) ning täiendavalt ühe B.2.5 all kirjeldatud vabalt valitud tegevusnäitajat. Spetsialiseerumisel insenertehnilistele geodeesiatöödele (B.2.6) tuleb taotlejal tõendada kohustuslike (B.2.1 – B.2.2), kutset läbivate kompetentside (B.2.6 – 2.13) ja vähemalt kahte nimetatud spetsialiseerumise all kirjeldatud tegevusnäitajat. Kvaliteedi järgimine töös 7 Oma töö planeerimine 7 Suhtlemisoskused ja meeskonnatöö 7 Toimetulek probleemidega 7 Elukestva õppe protsessis osalemine 7 Keelteoskus 7 Arvuti kasutamise oskused 7 Spaateenindaja, tase 4 Spa therapist, level 4 1 Spaateenindaja, tase 4 (versioon 2) Spaateenindaja, tase 4 (versioon 3) Spaateenindaja, tase 4 (versioon 4) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Spaateenindaja 12 2013-10-31 2013-10-31 2013-11-21 4 4 5142 Iluteenindajad (v.a juuksurid) 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Keelte oskustasemete kirjeldused Anne Ast Laulasmaa SPA Aire Toffer Eesti Spaaliit Irene Targem Gospa OÜ Irene Väli Spaahotell Laine, Eesti Spaaliit Ly Voolaid Kubija hotell - loodusspaa Marella Kakkum Pädaste Mõis OÜ, Kuressaare Ametikool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Spaateenindaja kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamise ning kompetentsuse hindamise alus. Spaateenindaja töö eesmärk on kliendile spaateenuste osutamine, arvestades tema soove, vajadusi, tervislikku seisundit ja ettevõtte võimalusi. Spaateenindaja on laiapõhjalise ettevalmistusega isikuteenuse pakkuja, kes töötab spaateenusi pakkuvas ettevõttes. Spaateenindaja viib läbi spaahoolitsust, millel on tervist tugevdav, lõõgastav ja kaunistav mõju, spateenindaja ei lahenda terviseprobleeme. Spaahoolitsus annab kliendile emotsionaalse ja füüsilise heaolu tunde. Spaateenindaja peamised tööülesanded on kliendi nõustamine spaahoolitsuse valikul; seadmete, vahendite ja ruumide ning kliendi valmisseadmine; ilu- ja heaoluhoolitsuse, vee-, sauna- ja terviseprotseduuride läbiviimine. Spaateenindaja soovitab kliendile koduseks hoolitsuseks sobivaid hooldusvahendeid ja hoolitsust vastavalt kliendi isikupärale ja spaas tehtud hoolitsusele. A.2.1 Kliendi teenindamine: 1) kliendiga kontakti loomine; 2) kliendi heaolu jälgimine; 3) spaateenuste ja toodete tutvustamine ning müümine. A.2.2 Spaateenuste korraldamine: 1) ruumide korraldamine spaahoolitsuseks; 2) seadmete ja töövahendite korrashoid; 3) toodete laovaru jälgimine. A.2.3 Spaahoolitsuste läbiviimine: 1) hoolitsuseks ettevalmistamine; 2) saunahoolitsused; 3) veehoolitsused; 4) soojahoolitsused; 5) mudahoolitsused; 6) erihoolitsused. A.2.4 Kehahoolitsuste läbiviimine: 1) massaažihoolitsused; 2) kehahoolitsused. A.2.5 Käte ja jalgade hoolitsuste läbiviimine: 1) käte- ja jalgade hoolitsused. A.2.6 Näohoolitsuse läbiviimine: 1) näohoolitsused. A.2.7 Aktiivse kehalise tegevuse läbiviimine: 1) hommikuvõimlemise juhendamine; 2) kepikõnni juhendamine. Töötatakse enamasti hoolitsusteks spetsiaalselt kohandatud ruumis, mis on ergonoomiliselt sisustatud, puhas, valgustatud, õhutatud ja soe, et see mõjuks kliendile emotsionaalselt positiivselt ja turvaliselt. Tööaeg on paindlik, vajadusel töötatakse puhkepäevadel ja erinevates töökeskkondades. Spaateenindaja puutub oma töös kokku erinevate töövahendite ja materjalidega (kosmeetikumid, essentsõlid jne), mis võivad põhjustada allergiat. Spaateenindaja võib oma töös kokku puutuda kõrge ja madala temperatuuriga töövahendite ja -ainetega, mille kasutamisel tuleb järgida ohutusnõudeid. Spaateenindaja töövahendid on erinevaks hoolitsuseks vajaminevad abi- ja kaitsevahendid, kemikaalid, kosmeetikatooted, massaažitooted, instrumendid, erinevad aparaadid ja kehahoolduskapslid, vannisüsteemid ning võimlemisvahendid. Spaateenindaja kutse eeldab sihipärast ja loomingulist suhtumist töösse, paindlikkust, head suhtlemisoskust ja vastutust oma töö tulemuste eest. Oluline on empaatiavõime, delikaatsus, tolerantsus, vastutus-, koostöö-, analüüsi- ja kohanemisvõime. Töö eeldab teenindusvalmidust, korrektsust, stressitaluvust ja füüsilist suutlikkust ning tervislikke eluviise. Oluline on käeline osavus, liigutuste täpsus, kiirus ja hea koordinatsioon. Tööd pärsivad kroonilised haigused ja allergiad. Töö eripäraks on sageli ka vältimatu füüsiline kontakt kliendiga, mis loob delikaatse situatsiooni, kus klient peab tundma end turvaliselt. Spaateenindajaks saab õppida kutseõppeasutuses, täiskasvanute tööalase koolituse kursustel ja/ või töökohal. Spaateenindaja. 4. taseme spaateenindaja kutse saamiseks on vajalik kohustuslike B.2.1-B.2.6 ja läbivate B.2.8-B.2.10 kompetentside tõendamine. Soovi korral on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.7. Kliendi teenindamine 4 Spaateenuste korraldamine 4 Spaahoolitsuste läbiviimine 4 Kehahoolitsuste läbiviimine 4 Käte ja jalgade hoolitsuste läbiviimine 4 Näohoolitsuse läbiviimine 4 Soovi korral on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.7. Aktiivse kehalise tegevuse läbiviimine 4 Töökeskkonnaohutus 4 Keeleoskus 4 Suhtlemisoskus 4 Müüja-klienditeenindaja, tase 4 Shop assistant, level 4 6 Klienditeenindaja kaubanduses, tase 4 (versioon 7) Klienditeenindaja kaubanduses, tase 4 (versioon 8) Müüja II (versioon 1) Müüja II (versioon 2) Müüja II (versioon 3) Müüja II (versioon 4) Müüja-klienditeenindaja, tase 4 (versioon 5) Aia- ja ehituskaubad Elektroonika- ja bürookaubad Garderoobikaubad Toidu- ja esmatarbekaubad Vaba-aja kaubad Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Kaubandus Müüja 12 2013-10-31 2013-10-31 2018-10-30 4 4 5223 Poemüüjad 0416 Hulgi- ja jaekaubandus 47 Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad Keelte oskustasemete kirjeldused Kaido Kaljuvee Elisa Eesti AS Heldi Kikas Tallinna Ülikool Katrin Kuldkepp Eesti Kaupmeeste Liit Õrne Lainde Rimi Eesti Food AS Marika Merilai Eesti Kaupmeeste Liit Anu Moosel SA Innove Kaie Pärn Pärnumaa KHK Reet Ratas Prisma Peremarket AS Edda Sõõru Tartu KHK Müüja-klienditeenindaja kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamise ning kompetentsuse hindamise alus. Müüja-klienditeenindaja töötab kaubandusettevõttes ja tema tööks on klientide teenindamine, kaupade käitlemine, müümine ja arveldamine. Müüja-klienditeenindaja osaleb müügitöö korraldamisel ja meeskonnatöös, on teenindusvalmis, täidab oma tööülesandeid nii tava- kui eriolukordades. Müüja-klienditeenindaja vastutab oma tööülesannete täitmise eest ja on valmis juhendama teisi töötajaid oma vastutusala piires. Müüja-klienditeenindajal on lisaks võimalik spetsialiseeruda kindlale kaubagrupile: 1) toidu- ja esmatarbekaubad; 2) aia- ja ehituskaubad; 3) garderoobikaubad; 4) vaba-aja kaubad; 5) elektroonika- ja bürookaubad. A.2.1 Kaupade käitlemine ja kaubatundmine: 1) kaupade vastuvõtmine; 2) kaupade ladustamine; 3) kaupade ettevalmistamine müügiks ja müügisaali paigutamine; 4) pakendite, taara ja ohtlike jäätmete käitlemine; 5) kaupade realiseerimisaegade jälgimine; 6) kaupade inventeerimine; 7) kaupade kvaliteedi hindamine; 8) kaubagruppide liigitamine. A.2.2 Teenindamine ja müümine: 1) kliendikontakti loomine ja kliendi vajaduste väljaselgitamine; 2) kaupade tutvustamine, kliendi nõustamine, müümine; 3) kliendikontakti lõpetamine; 4) müügijärgne teenindamine. A.2.3 Kassatöö: 1) kassatoimingud ja arvete koostamine; 2) raha käitlemine; 3) kassaaruande koostamine. A.2.4 Müügitöö korraldamine: 1) kliendi tagasiside edastamine; 2) kaubavarude juhtimine (tellimine, laovarude ja müügianalüüs;) 3) hindade kujundamine; 4) kaupade väljapanekute kujundamine. Müüja-klienditeenindaja töötab töögraafiku alusel, mis eeldab töötamist päeva-, õhtu- ja öötundidel, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel. Müüja-klienditeenindaja põhilised töövahendid on kassasüsteemid või -aparaat, arvuti, kaarditerminal, vöötkoodilugeja, rahakontrollimisseade, rahalugemisseade, kuum- ja külmseadmed, kaalud, hinnapüstol, lõikeseadmed, kaubakärud, tõstukid ja muud kauba käitlemiseks vajalikud vahendid. Müüja-klienditeenindaja töö on seotud erinevate tegevuste vaheldumisega, mis eeldab füüsilist ja vaimset vastupidavust ja võimet paindlikult lülituda ühelt tegevuselt teisele. Müüja-klienditeenindaja töö eeldab ausust, iseseisvust ja kohusetundlikkust. Töö sujumisele aitab kaasa tolerantsus, kannatlikkus, meeldiv ja viisakas käitumine ning hea suhtlemis- ja väljendusoskus. Müüja-klienditeenindajaks saab õppida kutseõppeasutuses, täiskasvanute tööalase koolituse kursustel või töökohal. Müüja-klienditeenindaja, klienditeenindaja, kassapidaja, müüja–konsultant. Müüja-klienditeenindaja, tase 4 kutse koosneb viiest kohustuslikust kompetentsist ja läbivatest kompetentsidest. Müüja-klienditeenindaja, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 – B.2.4 tõendamine ja läbivate kompetentside B.2.5 – B.2.10 tõendamine. Lisaks on võimalik müüja-klienditeenindaja, tase 4 kutse taotlemisel valida spetsialiseerumine ühele järgnevast kaubagrupist: 1) toidu- ja esmatarbekaubad; 2) aia- ja ehituskaubad; 3) garderoobikaubad; 4) vaba-aja kaubad; 5) elektroonika- ja bürookaubad. Kaupade käitlemine ja kaubatundmine 4 Teenindamine ja müümine 4 Kassatöö 4 Müügitöö korraldamine 4 Suhtlemine ja kommunikatsioonivahendite kasutamine 4 Keeleoskus 4 Töökoha ettevalmistamine ja korrashoid 4 Tööohutuse, töötervishoiu ja turvanõuete järgimine 4 Hügieeninõuete täitmine 4 Kaubanduse valdkonna seadusandlus 4 Reisikonsultant, tase 5 Travel consultant, level 5 2 Reisikonsultant, tase 5 (versioon 3) Reisikonsultant, tase 5 (versioon 4) Reisikonsultant, tase 5 (versioon 5) Vanemreisikonsultant, tase 5 (versioon 1) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Reisikonsultant 12 2013-10-31 2013-10-31 2018-10-16 5 5 4221 Reisikonsultandid jm reisibüroo klienditeenindajad 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Kutsestandardis kasutatud kutsespetsiifilised terminid Asmik Tsaturjan Baltic Tours AS Helle Kärdi Eesti Turismifirmade Liit Ingrid Käo Go Travel AS Jüri Toomel Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Kersti Kont Eesti Turismifirmade Liit Leelo Ilbis Tallinna Linnavalitus Ettevõtlusamet Merike Hallik Kaleva Travel AS Tatjana Koor Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž Tiina Peterson EAS Turismiarenduskeskus Ülle Parbo SA Innove Pille Paisuots Estravel AS Elen Hallik Wris AS Kutsestandard on dokument, mis kirjeldab tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Reisikonsultandi kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamise ning kompetentsuse hindamise alus. 5. taseme reisikonsultant on klienditeenindaja, kes käitub vastavalt eetilistele, esteetilistele ja muudele sotsiaalselt heakskiidetud normidele. Ta täidab mitmekesiseid tööülesandeid, kavandab asjakohaseid muudatusi ja korraldab nende rakendamist. Tööülesannete hulka kuulub klientidele reisiteenuste müümine, nende reisivajaduste väljaselgitamine, informatsiooni andmine ning nõustamine toodete ja teenuste, sihtkohamaa eritingimuste ning kliendi õiguste ja kohustuste kohta; kliendile müügi vormistamine ja reisidokumentide ettevalmistamine. Oluline on hea suuline ja kirjalik väljendusoskus. Tal on vajalikud kompetentsid iseseisvaks tööks ja kolleegide juhendamiseks oma vastutusala piires. A.2.1 Turismiinfo haldamine: 1) turismialase info haldamine; 2) turismitooted/teenused. A.2.2 Klienditeenindus: 1) kliendi reisivajaduse väljaselgitamine; 2) kliendi nõustamine; 3) tagasiside kogumine ja analüüsimine; 4) kaebuste lahendamine. A.2.3 Reisiteenuste paketi koostamine: 1) tooteinfo kogumine; 2) hinnapakkumiste võtmine; 3) pakkumiste koostamine. A.2.4 Müügi korraldamine: 1) erinevate toodete/teenuste broneerimine ja müümine; 2) reisiteenusega kaasneva olulise info edastamine kliendile; 3) müügipakkumiste vormistamine; 4) müügiarvestuse pidamine; 5) reisiinfo koondamine, edastamine ja uuendamine. A.2.5 Bürootöö korraldamine: 1) oma töökoha organiseerimine ja korrashoid; 2) reisiteenuste dokumentide vormistamine; 3) arveldamine; 4) kliendibaasi haldamine; 5) müügiprotsessi arendamine. A.2.6 Juhendamine: 1) kolleegide nõustamine ja juhendamine. Reisikonsultant töötab reisibüroos või reisikorraldusettevõttes. Töö eeldab töötamist ka puhkepäeviti ja riiklikel pühadel. Erialane ja bürootarkvara, tavapärased bürootöövahendid. Arvuti, arvutiprogrammid ja andmebaasid, professionaalne tarkvara, sh broneerimissüsteemid. Reisikonsultandi töö on seotud klientide teenindamisega ning eeldab suhtlemisvalmidust, sõbralikkust, võimet tulla toime erinevate klientidega, kiiret taipu ja head mälu. Töös sisalduvad mitmesugused tegevused nõuavad kiiret ja paindlikku tegutsemist, korrektsust, täpsust, stressitaluvust ja pidevat enesetäiendamist. Tööga kaasnev materiaalne vastutus eeldab ausust. Reisikonsultandiks saab õppida kutseõppeasutuses või kõrgkoolis, kursustel ja töökohal. Reisikonsultandilt eeldatakse vähemalt keskharidust. Reisikonsultant, assistent, kliendihaldur, reisinõustaja. Selle kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside B.2.1-B.2.11 tõendamine. Turismiinfo haldamine 5 Klienditeenindus 5 Reisiteenuste paketi koostamine 5 Müügi korraldamine 5 Bürootöö korraldamine 5 Juhendamine 5 Reisikonsultant, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Suhtlemisoskus 5 Arvutikasutamise oskus 5 Keeleoskus 5 Meeskonnatöö 5 Hotelliteenindaja, tase 3 Hospitality service person, level 3 7 Hotelliteenindaja I (versioon 1) Hotelliteenindaja I (versioon 2) Hotelliteenindaja I (versioon 3) Hotelliteenindaja I (versioon 4) Hotelliteenindaja I (versioon 5) Hotelliteenindaja, tase 3 (versioon 6) Hommikusöögi teenindaja, tase 3 Toateenija, tase 3 Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Hotelliteenindaja 12 2013-10-31 2013-10-31 2018-10-30 3 3 4224 Hotelliadministraatorid 1013 Majutamine ja toitlustamine 55 Majutus Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Andra Piirsalu Hotell Telegraaf Ester Saaremets ekspert Siivi Kaldoja Radisson Blu Hotell Olümpia Toomas Undusk Eesti Hotellide ja Restoranide Liit Ülle Parbo SA Innove Kutsestandard on dokument, mis kirjeldab tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Hotelliteenindaja kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamise ning kompetentsuse hindamise alus. Majutusteeninduse kutsealal on koostatud hotelliteenindaja, tase 3, hotelliteenindaja, tase 4 ning hotelliteeninduse spetsialist, tase 5 kutsestandardid. 3. taseme hotelliteenindaja on klienditeenindaja majutusteenust pakkuvas ettevõttes, kes on omandanud nii toateenija kui toitlustusteenindaja kompetentsid. 3. taseme hotelliteenindaja lähtub oma töös erineva kultuuritaustaga külaliste vajadustest ja soovidest ning tegutseb ja käitub vastavalt eetilistele, esteetilistele ja muudele sotsiaalselt heaks kiidetud normidele. Ta oskab teenindada külalisi, valmistada lihtsamaid toite ja koristada numbritube ning üldkasutatavaid ruume. Ta suhtleb nii välis- kui siseklientidega sõbralikult ja lähtuvalt heast tavast. Oluline on väljendus- ja keelteoskus. Tal on tahe ja oskus töötada meeskonnas ja juhendamise all. Vajalik on kohalike huviväärsuste ning turistidele suunatud teenuste tundmine ning oskus neid soovitada. 3. taseme hotelliteenindaja kutse koosneb kahest osakutsest: 1) toateenija, tase 3 osakutse 2) hommikusöögi teenindaja, tase 3 osakutse. A.2.1 Puhastusteenindus ja laomajandus: 1) Oma töökoha korras hoidmine 2) Numbritubade koristamine 3) Üldkasutatavate ruumide koristamine 4) Kauba tellimine ja vastu võtmine A.2.2 Toitlustusteenindus: 1) Ettevalmistuste tegemine hommikusöögiks 2) Toiduvalmistamine 3) Laudade katmine ja koristamine 4) Hommikusöögi välja panemine 5) Toitude ja jookide serveerimine Hotelliteenindaja, tase 3 töötab majutusteenust ja sellega kaasnevaid teenuseid pakkuvas ettevõttes. Majutusettevõtete liigid on hotell, motell, külalistemaja, hostel, puhkeküla ja -laager, puhkemaja, külaliskorter ja kodumajutus. Töö eeldab valmisolekut töötamiseks ka puhkepäevadel, riiklikel pühadel, õhtusel ja öisel ajal. Majutusettevõttesisene kommunikatsioon ja infosüsteemid, puhastusvahendid, toitlustusteeninduses kasutatavad seadmed ja vahendid. Teenindamine eeldab külaliste soovidest ja vajadustest lähtuvat teenindus- ja suhtlemisvalmidust, konfidentsiaalsust, pingetaluvust ja võimet erinevates olukordades kiiresti reageerida. Tööga kaasneb materiaalne vastutus, mis nõuab ausust ja täpsust. Hotelliteenindajaks saab õppida kutsekoolis või töökohal. Hotelliteenindaja, toateenija, toitlustusteenindaja, hommikusöögi teenindaja, teenindaja. Tervisetõend. Hotelliteenindaja, tase 3 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.2 ja läbivate kompetentside tõendamine. Toateenija, tase 3 osakutse taotlemisel on nõutav kompetentsi B.2.1 ja läbivate kompetentside tõendamine. Hommikusöögi teenindaja, tase 3 osakutse taotlemisel on nõutav kompetentsi B.2.2 ja läbivate kompetentside tõendamine. Puhastusteenindus ja laomajandus 3 Toitlustusteenindus 3 Hotelliteenindaja, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Hotelliteenindaja, tase 4 Hospitality service person, level 4 6 Hotelliteenindaja II (versioon 1) Hotelliteenindaja II (versioon 2) Hotelliteenindaja II (versioon 3) Hotelliteenindaja II (versioon 5) Hotelliteenindaja, tase 4 (versioon 4) Hotelliteenindaja, tase 4 (versioon 7) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Hotelliteenindaja 12 2013-10-31 2013-10-31 2015-02-18 4 4 4224 Hotelliadministraatorid 1013 Majutamine ja toitlustamine 55 Majutus Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Andra Piirsalu Hotell Telegraaf Ester Saaremets ekspert Siivi Kaldoja Radisson Blu Hotell Olümpia Toomas Undusk Eesti Hotellide ja Restoranide Liit Ülle Parbo SA Innove Kutsestandard on dokument, mis kirjeldab tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Hotelliteenindaja kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamise ning kompetentsuse hindamise alus. See esmataseme kutsestandard on aluseks kutsehariduse õppekavale. Majutusteeninduse kutsealal on koostatud hotelliteenindaja, tase 3, hotelliteenindaja, tase 4 ning hotelliteeninduse spetsialist, tase 5 kutsestandardid. 4. taseme hotelliteenindaja on klienditeenindaja, kes töötab majutusteenust pakkuvas ettevõttes ja oma töös lähtub erineva kultuuritaustaga külaliste vajadustest ja soovidest ning tegutseb ja käitub vastavalt eetilistele, esteetilistele ja muudele sotsiaalselt heakskiidetud normidele. 4. taseme hotelliteenindaja loob positiivse kliendikontakti suheldes aktiivselt ja sõbralikult klientidega, tutvustab ja müüb ettevõttes pakutavaid tooteid ja teenuseid ning organiseerib saabujate tubade ettevalmistamist. Ta valdab külaliste sisse- ja väljaregistreerimise protseduure, arveldab klientidega kasutades erinevaid maksevahendeid, koostab külaliste saabumise plaani ja vastavad aruanded. Väga oluline on hea väljendus- ja keelteoskus. Teab toiduvalmistamise aluseid ja oskab valmistada lihtsamaid toite. Organiseerib majapidamistöid ja korraldab numbritubade koristamist ning organiseerib üritusruumide ettevalmistamise ja teenindamise. 4. taseme hotelliteenindaja oskab iseseisvalt oma tööd organiseerida ja on samal ajal valmis tegema meeskonnatööd ning juhendama uusi töötajaid. Vajalik on Eesti ja kohalike huviväärsuste ning turistidele suunatud teenuste tundmine ning oskus neid soovitada. A.2.1 Tellimuste tegemine ja kliendi vastuvõtmine: 1) Tellimuste vastu võtmine ja kinnitamine; 2) Sisse registreerimine; 3) Tubade määramine. A.2.2 Arveldamine: 1) Arvete koostamine; 2) Erinevate makseviiside kasutamine; 3) Valuuta vahetamine; 4) Kliendi välja registreerimine; 5) Rahaliste vahendite eest vastutamine; 6) Aruannete tegemine. A.2.3 Klientide teenindamine ja müügitöö: 1) Positiivse kliendikontakti loomine; 2) Majutusettevõtte tutvustamine ning toodete ja teenuste müük; 3) Piirkonna turismiinfo valdamine; 4) Transpordi korraldamine; 5) Probleemide lahendamine; 6) Turvalisuse tagamine hotellis; 7) Kliendi erisoovide täitmine; 8) Teenindussituatsiooni lõpetamine. A.2.4 Puhastus ja laomajandus: 1) Oma töökoha korras hoidmine; 2) Numbritubade koristamine; 3) Üldkasutatavate ruumide koristamine; 4) Kauba tellimine ja vastu võtmine. A.2.5 Toitlustusteenindus: 1) Ettevalmistuste tegemine hommikusöögiks; 2) Toiduvalmistamine; 3) Laudade katmine ja koristamine; 4) Hommikusöögi välja panemine; 5) Toitude ja jookide serveerimine. A.2.6 Üritusteenindus: 1) Ruumide ettevalmistamine ja korrashoid; 2) Ürituste toitlustamine; 3) Külaliste teenindamine; 4) Arvete koostamine. A.2.7 Juhendamine: 1) Uute töötajate juhendamine. A.2.8 Spaa-teeninduse administreerimine: 1) Kliendi teenindamine; 2) Teenuste broneerimine; 3) Puhtuse ja korra tagamine; 4) Esmaabi osutamine; 5) Tööjõu planeerimine. Hotelliteenindaja töötab majutusteenust ja sellega kaasnevaid teenuseid pakkuvas ettevõttes. Töö eeldab valmisolekut töötamiseks ka puhkepäevadel, riiklikel pühadel, õhtusel ja öisel ajal. Majutusettevõttesisene kommunikatsioon ja infosüsteemid, hotellisisese reserveerimissüsteemi kasutamine, erinevad maksevahendid, puhastusvahendid, ürituskorralduses kasutatavad tehnilised seadmed ja vahendid, toitlustusteeninduses kasutatavad seadmed ja vahendid. Teenindamine eeldab külaliste soovidest ja vajadustest lähtuvalt teenindus- ja suhtlemisvalmidust, konfidentsiaalsust, pingetaluvust ja oskust kiiresti reageerida erinevates olukordades. Tööga kaasneb materiaalne vastutus, mis nõuab ausust ja täpsust. Hotelliteenindaja 4 kutse eeldab keskharidust. Hotelliteenindajaks saab õppida kutsekoolis või töökohal. Hotelliteenindaja, administraator, teenindaja. Tervisetõend. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.7 ja B.2.9 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Võimalik on valida B.2.8 valitava kompetentsi tõendamine. Tellimuste tegemine ja kliendi vastuvõtmine 4 Arveldamine 4 Klientide teenindamine ja müügitöö 4 Puhastus ja laomajandus 4 Toitlustusteenindus 4 Üritusteenindus 4 Juhendamine 4 Võimalik on valida B.2.8 valitava kompetentsi tõendamine. Spaa-teeninduse administreerimine 4 Hotelliteenindaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Treener, tase 5 Coach, level 5 11 Treener III (versioon 1) Treener III (versioon 10) Treener III (versioon 2) Treener III (versioon 3) Treener III (versioon 4) Treener III (versioon 5) Treener III (versioon 6) Treener III (versioon 7) Treener III (versioon 8) Treener III (versioon 9) Treener, tase 5 (versioon 12) Treener, tase 5 (versioon 13) Treener, tase 5 (versioon 14) Treener, tase 5 (versioon 15) Treener, tase 5 (versioon 16) Treener, tase 5 (versioon 17) Treener, tase 5 (versioon 18) Treener, tase 5 (versioon 19) Treener, tase 5 (versioon 20) Treener, tase 5 (versioon 21) Treener, tase 5 (versioon 22) Treener, tase 5 (versioon 23) Aeroobika ja rühmatreeningud Aerutamine Aikido Allveesport Ameerika jalgpall Ammulaskmine Automudelism Autosport Capoeira Curling Golf Iaido Indiaca Jalgpall Jalgrattasport Ju-jutsu Judo Jõutõstmine Jäähoki Jääpall Kabe Karate Kelgutamine Kepikõnd Kergejõustik Kickboxing Kobudo Koroona ja novus Korvpall Kriket Kudo Kujundujumine Kulturism ja fitness Kurnimäng Käsipall Laskesuusatamine Laskmine Lauatennis Lennusport Liikumisharrastus Maadlus Maahoki Male Matkasport Moodne viievõistlus Mootorrattasport Orienteerumine personaaltreener Pesapall Petank Piljard Poks Purjetamine Raadiosport Ragbi Ratsutamine Rulluisutamine Saalihoki Sambo Sport chanbara Squash Sulgpall Sumo Suusatamine Sõudmine Taekwon-do ITF Taekwondo WTF Taipoks Tennis Triatlon Turniiribridž Tõstesport Uisutamine Ujumine Veemoto Veepall Veeremängud Vehklemine Vesiaeroobika Vettehüpped Vibusport Võimlemine Võistlustants Võrkpall Wu-shu Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 17 2013-11-20 2013-11-20 2013-12-18 5 5 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treenerite eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Ilver Audentese Spordigümnaasium Üllar Kerde Eesti Korvpalliliit Janek Küppar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Kadri Liivak Eesti Võimlemisliit Aldur Partasjuk Spordiklubi Reval-Sport Erich Petrovits Jõhvi Spordikeskus Kristjan Port Tallinna Ülikool Aavo Põhjala Eesti Judoliit Jaak Salumets Eesti Treenerite Liit Toomas Tõnise Eesti Olümpiakomitee Priit Vene Eesti Olümpiakomitee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Treener, tase 5 kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamise ja isikute kompetentsuse hindamise alus. Treener on liikumisharrastuse ja spordispetsialist, kes juhib käitumisharjumuste kujundamise ja kehaliste ning vaimsete harjutuste abil inimese tervist toetavate ja sportlike eesmärkide saavutamist. Treeneri ülesanne on sportlike ja kehaliste võimete terviklik, tulemuslik ja ohutu arendamine. Treener töötab iseseisvalt, meeskonna liikmena või liidrina, kaasates erinevaid spetsialiste. Treeneritöö eeldab vastutustunnet, loomingulisust, saavutusvajadust, täpsust ja ausust. Vajalik on perioodiline treeningtööd toetavate teadmiste ja oskuste tulemuslik täiendamine ning kogemuste ja teadmiste edasiandmine kolleegidele. Oluline on oskus mõjutada treenitavaid isikliku eeskujuga. Treener järgib treenerite eetikakoodeksit (vt C-osa lisa 1). TREENER, tase 5 täidab tööülesandeid erisugustes olukordades ja kõrgendatud saavutusnõuete nimel elukvaliteedi tõstmise eesmärgil või sportliku konkurentsi tingimustes. On omandanud kutsealased oskused ja teadmised enamasti kutsealasel õppe ja pikaajalise treeneritööga. Omab valmisolekut erialaste teadmiste edasiandmiseks huvitatud osapooltele. Vastutab treeningtööks vajalike ajaliste ja tehniliste vahendite kasutamise ja treenerite omavahelise töökorralduse eest. A.2.1 Sportimise organiseerimine ja arendamine: 1) treenitava valimine või treeningurühma komplekteerimine; 2) treeningute plaani koostamine; 3) teiste spetsialistide kaasamine treeningprotsessi; 4) teiste treenerite juhendamine; 5) treenitava tervisliku eriolukorra arvestamine treeningprotsessis. A.2.2 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine: 1) kehaliste võimete arendamine; 2) spordialaspetsiifiliste oskuste arendamine; 3) sotsiaalsete võimete arendamine ja spordiala kultuuri õpetamine; 4) taastumisvahendite kasutamine; 5) spordivarustuse ja treeningvahendite soovitamine ja kasutamine; 6) treenitava juhendamine võistlusel; 7) toitumisharjumuste suunamine; 8) treenitava tervikarengu planeerimine, mõõtmine, analüüsimine ja tagasiside andmine; 9) taktikaline ning psühholoogiline ettevalmistamine valitud spordialal. Spetsialiseerumine toimub sõltuvalt spordiala spetsiifikast, spordialal kasutatavatest vahendidest ja harrastamiskeskkonnast. Spordiala spetsiifikast tulenevalt on kutse andjal õigus kehtestada erinõudeid. Spetsialiseerumine on otseselt seotud kutsestandardis kirjeldatud tööosadega. Treeneritöö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel, kodust eemal (treeningulaagrid, võistlused, koolitused jms). Kasutab treeningprotsessis vajalikke vahendeid vastavalt spordialale. 1) pinge- ja stressitaluvus; 2) suhtlemisoskus; 3) saavutusvajadus; 4) vastutustunne; 5) ausus; 6) järjekindlus; 7) täpsus; 8) paindlikkus, kohanemisvõime; 9) headus, empaatiavõime; 10) emotsionaalne stabiilsus; 11) motiveerimisvõime. Treener on nõutava koolituse läbinud ja tasemele vastava erialase töökogemusega isik. Kutse taotlemise eeltingimused on kirjas kutse andmise korras. Treener. Töö treenerina on reguleeritud spordiseadusega. Treener, tase 5 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse käesolevas kutsestandardis nimetatud spordialale, kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumised nagu matkasport, suusatamine, uisutamine ja veeremängud jagunevad omakorda: Matkasport -alpinism -jalgsimatkamine -jalgrattamatkamine -mägimatkamine -veematkamine Suusatamine -murdmaasuusatamine -mäesuusatamine -lumelauasport -kahevõistlus ja suusahüpped Uisutamine -iluuisutamine -kiiruisutamine Veeremängud -bowling -sportkeegel Sportimise organiseerimine ja arendamine 5 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 5 alpinism jalgsimatkamine jalgrattamatkamine mägimatkamine veematkamine murdmaasuusatamine mäesuusatamine lumelauasport kahevõistlus ja suusahüpped iluuisutamine kiiruisutamine Bowling sportkeegel Treener, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Vanemtreener, tase 6 Senior coach, level 6 11 Treener IV (versioon 1) Treener IV (versioon 10) Treener IV (versioon 2) Treener IV (versioon 3) Treener IV (versioon 4) Treener IV (versioon 5) Treener IV (versioon 6) Treener IV (versioon 7) Treener IV (versioon 8) Treener IV (versioon 9) Vanemtreener, tase 6 (versioon 12) Vanemtreener, tase 6 (versioon 13) Vanemtreener, tase 6 (versioon 14) Vanemtreener, tase 6 (versioon 15) Vanemtreener, tase 6 (versioon 16) Vanemtreener, tase 6 (versioon 17) Vanemtreener, tase 6 (versioon 18) Vanemtreener, tase 6 (versioon 19) Vanemtreener, tase 6 (versioon 20) Vanemtreener, tase 6 (versioon 21) Vanemtreener, tase 6 (versioon 22) Vanemtreener, tase 6 (versioon 23) Aeroobika ja rühmatreeningud Aerutamine Aikido Allveesport Ameerika jalgpall Ammulaskmine Automudelism Autosport Capoeira Curling Golf Iaido Indiaca Jalgpall Jalgrattasport Ju-jutsu Judo Jõutõstmine Jäähoki Jääpall Kabe Karate Kelgutamine Kepikõnd Kergejõustik Kickboxing Kobudo Koroona ja novus Korvpall Kriket Kudo Kujundujumine Kulturism ja fitness Kurnimäng Käsipall Laskesuusatamine Laskmine Lauatennis Lennusport Maadlus Maahoki Male Matkasport Moodne viievõistlus Mootorrattasport Orienteerumine personaaltreener Pesapall Petank Piljard Poks Purjetamine Raadiosport Ragbi Ratsutamine Rulluisutamine Saalihoki Sambo Sport chanbara Squash Sulgpall Sumo Suusatamine Sõudmine Taekwon-do ITF Taekwondo WTF Taipoks Tennis Triatlon Turniiribridž Tõstesport Uisutamine Ujumine Veemoto Veepall Veeremängud Vehklemine Vesiaeroobika Vettehüpped Vibusport Võimlemine Võistlustants Võrkpall Wu-shu Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 17 2013-11-20 2013-11-20 2013-12-18 6 6 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treenerite eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Ilver Audentese Spordigümnaasium Üllar Kerde Eesti Korvpalliliit Janek Küppar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Kadri Liivak Eesti Võimlemisliit Aldur Partasjuk Spordiklubi Reval-Sport Erich Petrovits Jõhvi Spordikeskus Kristjan Port Tallinna Ülikool Aavo Põhjala Eesti Judoliit Jaak Salumets Eesti Treenerite Liit Toomas Tõnise Eesti Olümpiakomitee Priit Vene Eesti Olümpiakomitee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Vanemtreener, tase 6 kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamise ja isikute kompetentsuse hindamise alus. Treener on liikumisharrastuse ja spordispetsialist, kes juhib käitumisharjumuste kujundamise ja kehaliste ning vaimsete harjutuste abil inimese tervist toetavate ja sportlike eesmärkide saavutamist. Treeneri ülesanne on sportlike ja kehaliste võimete terviklik, tulemuslik ja ohutu arendamine. Treener töötab iseseisvalt, meeskonna liikmena või liidrina, kaasates erinevaid spetsialiste. Treeneritöö eeldab vastutustunnet, loomingulisust, saavutusvajadust, täpsust ja ausust. Vajalik on perioodiline treeningtööd toetavate teadmiste ja oskuste tulemuslik täiendamine ning kogemuste ja teadmiste edasiandmine kolleegidele. Oluline on oskus mõjutada treenitavaid isikliku eeskujuga. Treener järgib treenerite eetikakoodeksit (vt Lisa 1). VANEMTREENER, tase 6 täidab analüüsimist ja otsustamist eeldavaid tööülesandeid ettearvamatutes olukordades ja sportliku konkurentsi või tervise erinõuete tingimustes. Enamasti on omandanud kutsealased oskused ja teadmised kombineeritult kõrgema erialase formaalõppe ja kutsealase koolitusega ning pikaajalise ja tulemusliku treeneritööga. Vastutab erialaste teadmiste edasiandmise eest huvitatud osapooltele. Juhib terviklikuks treeningprotsessiks vajalike ressursside kasutamist ja treenerite omavahelist töökorraldust. A.2.1 Sportimise organiseerimine ja arendamine: 1) treenitava valimine või treeningurühma komplekteerimine; 2) treeningute plaani koostamine; 3) teiste spetsialistide kaasamine treeningprotsessi; 4) teiste treenerite juhendamine; 5) treenitava tervisliku eriolukorra arvestamine treeningprotsessis; 6) koolitamine ja metoodiliste materjalide väljatöötamine. A.2.2 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine: 1) kehaliste võimete arendamine; 2) spordialaspetsiifiliste oskuste arendamine; 3) sotsiaalsete võimete arendamine ja spordiala kultuuri õpetamine; 4) taastumisvahendite kasutamine; 5) spordivarustuse ja treeningvahendite soovitamine ja kasutamine; 6) treenitava juhendamine võistlusel; 7) toitumisharjumuste suunamine; 8) treenitava tervikarengu planeerimine, mõõtmine, analüüsimine ja tagasiside andmine; 9) taktikaline ning psühholoogiline ettevalmistamine valitud spordialal. Spetsialiseerumine toimub sõltuvalt spordiala spetsiifikast, spordialal kasutatavatest vahendidest ja harrastamiskeskkonnast. Spordiala spetsiifikast tulenevalt on kutse andjal õigus kehtestada erinõudeid. Spetsialiseerumine on otseselt seotud kutsestandardis kirjeldatud tööosadega. Treeneritöö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel, kodust eemal (treeningulaagrid, võistlused, koolitused jms). Kasutab treeningprotsessis vajalikke vahendeid vastavalt spordialale. 1) pinge- ja stressitaluvus; 2) suhtlemisoskus; 3) saavutusvajadus; 4) vastutustunne; 5) ausus; 6) järjekindlus; 7) täpsus; 8) paindlikkus, kohanemisvõime; 9) headus, empaatiavõime; 10) emotsionaalne stabiilsus; 11) motiveerimisvõime. Vanemtreener on nõutava koolituse läbinud ja tasemele vastava erialase töökogemusega isik. Kutse taotlemise eeltingimused on kirjas kutse andmise korras. Treener. Töö treenerina on reguleeritud spordiseadusega. Vanemtreener, tase 6 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse käesolevas kutsestandardis nimetatud spordialale, kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumised nagu matkasport, suusatamine, uisutamine ja veeremängud jagunevad omakorda: Matkasport -alpinism -jalgsimatkamine -jalgrattamatkamine -mägimatkamine -veematkamine Suusatamine -murdmaasuusatamine -mäesuusatamine -lumelauasport -kahevõistlus ja suusahüpped Uisutamine -iluuisutamine -kiiruisutamine Veeremängud -bowling -sportkeegel Sportimise organiseerimine ja arendamine 6 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 6 alpinism jalgsimatkamine jalgrattamatkamine mägimatkamine veematkamine murdmaasuusatamine mäesuusatamine lumelauasport kahevõistlus ja suusahüpped iluuisutamine kiiruisutamine Bowling sportkeegel Vanemtreener, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Meistertreener, tase 7 Master Coach, EstQF Level 7 11 Meistertreener, tase 7 (versioon 12) Meistertreener, tase 7 (versioon 13) Meistertreener, tase 7 (versioon 14) Meistertreener, tase 7 (versioon 15) Meistertreener, tase 7 (versioon 16) Meistertreener, tase 7 (versioon 17) Meistertreener, tase 7 (versioon 18) Meistertreener, tase 7 (versioon 19) Meistertreener, tase 7 (versioon 20) Meistertreener, tase 7 (versioon 21) Meistertreener, tase 7 (versioon 22) Meistertreener, tase 7 (versioon 23) Treener V (versioon 1) Treener V (versioon 10) Treener V (versioon 2) Treener V (versioon 3) Treener V (versioon 4) Treener V (versioon 5) Treener V (versioon 6) Treener V (versioon 7) Treener V (versioon 8) Treener V (versioon 9) Aeroobika ja rühmatreeningud Aerutamine Aikido Allveesport Ameerika jalgpall Ammulaskmine Automudelism Autosport Capoeira Curling Golf Iaido Indiaca Jalgpall Jalgrattasport Ju-jutsu Judo Jõutõstmine Jäähoki Jääpall Kabe Karate Kelgutamine Kepikõnd Kergejõustik Kickboxing Kobudo Koroona ja novus Korvpall Kriket Kudo Kujundujumine Kulturism ja fitness Kurnimäng Käsipall Laskesuusatamine Laskmine Lauatennis Lennusport Maadlus Maahoki Male Matkasport Moodne viievõistlus Mootorrattasport Orienteerumine personaaltreener Pesapall Petank Piljard Poks Purjetamine Raadiosport Ragbi Ratsutamine Rulluisutamine Saalihoki Sambo Sport chanbara Squash Sulgpall Sumo Suusatamine Sõudmine Taekwon-do ITF Taekwondo WTF Taipoks Tennis Triatlon Turniiribridž Tõstesport Uisutamine Ujumine Veemoto Veepall Veeremängud Vehklemine Vesiaeroobika Vettehüpped Vibusport Võimlemine Võistlustants Võrkpall Wu-shu Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 17 2013-11-20 2013-11-20 2013-12-18 7 7 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treenerite eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Ilver Audentese Spordigümnaasium Üllar Kerde Eesti Korvpalliliit Janek Küppar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Kadri Liivak Eesti Võimlemisliit Aldur Partasjuk Spordiklubi Reval-Sport Erich Petrovits Jõhvi Spordikeskus Kristjan Port Tallinna Ülikool Aavo Põhjala Eesti Judoliit Jaak Salumets Eesti Treenerite Liit Toomas Tõnise Eesti Olümpiakomitee Priit Vene Eesti Olümpiakomitee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Meistertreener, tase 7 kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamise ja isikute kompetentsuse hindamise alus. Treener on liikumisharrastuse ja spordispetsialist, kes juhib käitumisharjumuste kujundamise ja kehaliste ning vaimsete harjutuste abil inimese tervist toetavate ja sportlike eesmärkide saavutamist. Treeneri ülesanne on sportlike ja kehaliste võimete terviklik, tulemuslik ja ohutu arendamine. Treener töötab iseseisvalt, meeskonna liikmena või liidrina, kaasates erinevaid spetsialiste. Treeneritöö eeldab vastutustunnet, loomingulisust, saavutusvajadust, täpsust ja ausust. Vajalik on perioodiline treeningtööd toetavate teadmiste ja oskuste tulemuslik täiendamine ning kogemuste ja teadmiste edasiandmine kolleegidele. Oluline on oskus mõjutada treenitavaid isikliku eeskujuga. Treener järgib treenerite eetikakoodeksit (vt Lisa 1). MEISTERTREENER, tase 7 täidab teadmiste analüüsimist, süstematiseerimist, edasiarendamist ja õpetamist eeldavaid tööülesandeid ettearvamatutes ning uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades ja kõrgetasemelise sportliku konkurentsi või tervise erinõuete tingimustes. Enamasti on omandanud kutsealased oskused ja teadmised kombineeritult kõrgema erialase formaalõppe ja kutsealase koolitusega ning pikaajalise pideva ja tipptasemel tulemusliku treeneritööga. Vastutab erialaste teadmiste edasiandmise eest huvitatud osapooltele. Loob uut teadmust, arendab spordiala metoodikaid ning koostab õppematerjale, mis aitavad kaasa treenitavate meisterlikkuse kasvule. Vastutab tervikliku treeningprotsessi strateegilise planeerimise ja juhtimise eest. A.2.1 Sportimise organiseerimine ja arendamine: 1) treenitava valimine või treeningrühma komplekteerimine; 2) treeningute plaani koostamine; 3) teiste spetsialistide kaasamine treeningprotsessi; 4) teiste treenerite juhendamine; 5) treenitava tervisliku eriolukorra arvestamine treeningprotsessis; 6) koolitamine ja metoodiliste materjalide väljatöötamine. A.2.2 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine: 1) kehaliste võimete arendamine; 2) spordialaspetsiifiliste oskuste arendamine; 3) sotsiaalsete võimete arendamine ja spordiala kultuuri õpetamine; 4) taastumisvahendite kasutamine; 5) spordivarustuse ja treeningvahendite soovitamine ja kasutamine; 6) treenitava juhendamine võistlusel; 7) toitumisharjumuste suunamine; 8) treenitava tervikarengu planeerimine, mõõtmine, analüüsimine ja tagasiside andmine; 9) taktikaline ning psühholoogiline ettevalmistamine valitud spordialal. Spetsialiseerumine toimub sõltuvalt spordiala spetsiifikast, spordialal kasutatavatest vahendidest ja harrastamiskeskkonnast. Spordiala spetsiifikast tulenevalt on kutse andjal õigus kehtestada erinõudeid. Spetsialiseerumine on otseselt seotud kutsestandardis kirjeldatud tööosadega. Treeneritöö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel, kodust eemal (treeningulaagrid, võistlused, koolitused jms). Kasutab treeningprotsessis vajalikke vahendeid vastavalt spordialale. 1) pinge- ja stressitaluvus; 2) suhtlemisoskus; 3) saavutusvajadus; 4) vastutustunne; 5) ausus; 6) järjekindlus; 7) täpsus; 8) paindlikkus, kohanemisvõime; 9) headus, empaatiavõime; 10) emotsionaalne stabiilsus; 11) motiveerimisvõime. Meistertreener on nõutava koolituse läbinud ja tasemele vastava erialase töökogemusega isik. Kutse taotlemise eeltingimused on kirjas kutse andmise korras. Treener. Töö treenerina on reguleeritud spordiseadusega. Meistertreener, tase 7 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse käesolevas kutsestandardis nimetatud spordialale, kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumised nagu matkasport, suusatamine, uisutamine ja veeremängud jagunevad omakorda: Matkasport -alpinism -jalgsimatkamine -jalgrattamatkamine -mägimatkamine -veematkamine Suusatamine -murdmaasuusatamine -mäesuusatamine -lumelauasport -kahevõistlus ja suusahüpped Uisutamine -iluuisutamine -kiiruisutamine Veeremängud -bowling -sportkeegel Sportimise organiseerimine ja arendamine 7 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 7 alpinism jalgsimatkamine jalgrattamatkamine mägimatkamine veematkamine murdmaasuusatamine mäesuusatamine lumelauasport kahevõistlus ja suusahüpped iluuisutamine kiiruisutamine Bowling sportkeegel Meistertreener, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Eliittreener, tase 8 Elite coach, level 8 1 Eliittreener, tase 8 (versioon 10) Eliittreener, tase 8 (versioon 11) Eliittreener, tase 8 (versioon 12) Eliittreener, tase 8 (versioon 13) Eliittreener, tase 8 (versioon 2) Eliittreener, tase 8 (versioon 3) Eliittreener, tase 8 (versioon 4) Eliittreener, tase 8 (versioon 5) Eliittreener, tase 8 (versioon 6) Eliittreener, tase 8 (versioon 7) Eliittreener, tase 8 (versioon 8) Eliittreener, tase 8 (versioon 9) Aeroobika ja rühmatreeningud Aerutamine Aikido Allveesport Ameerika jalgpall Ammulaskmine Automudelism Autosport Capoeira Curling Golf Iaido Indiaca Jalgpall Jalgrattasport Ju-jutsu Judo Jõutõstmine Jäähoki Jääpall Kabe Karate Kelgutamine Kepikõnd Kergejõustik Kickboxing Kobudo Koroona ja novus Korvpall Kriket Kudo Kujundujumine Kulturism ja fitness Kurnimäng Käsipall Laskesuusatamine Laskmine Lauatennis Lennusport Maadlus Maahoki Male Matkasport Moodne viievõistlus Mootorrattasport Orienteerumine personaaltreener Pesapall Petank Piljard Poks Purjetamine Raadiosport Ragbi Ratsutamine Rulluisutamine Saalihoki Sambo Sport chanbara Squash Sulgpall Sumo Suusatamine Sõudmine Taekwon-do ITF Taekwondo WTF Taipoks Tennis Triatlon Turniiribridž Tõstesport Uisutamine Ujumine Veemoto Veepall Veeremängud Vehklemine Vesiaeroobika Vettehüpped Vibusport Võimlemine Võistlustants Võrkpall Wu-shu Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 17 2013-11-20 2013-11-20 2013-12-18 8 8 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treenerite eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Ilver Audentese Spordigümnaasium Üllar Kerde Eesti Korvpalliliit Janek Küppar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Kadri Liivak Eesti Võimlemisliit Aldur Partasjuk Spordiklubi Reval-Sport Erich Petrovits Jõhvi Spordikeskus Kristjan Port Tallinna Ülikool Aavo Põhjala Eesti Judoliit Jaak Salumets Eesti Treenerite Liit Toomas Tõnise Eesti Olümpiakomitee Priit Vene Eesti Olümpiakomitee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Eliittreener, tase 8 kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamise ja isikute kompetentsuse hindamise alus. Treener on liikumisharrastuse ja spordispetsialist, kes juhib käitumisharjumuste kujundamise ja kehaliste ning vaimsete harjutuste abil inimese tervist toetavate ja sportlike eesmärkide saavutamist. Treeneri ülesanne on sportlike ja kehaliste võimete terviklik, tulemuslik ja ohutu arendamine. Treener töötab iseseisvalt, meeskonna liikmena või liidrina, kaasates erinevaid spetsialiste. Treeneritöö eeldab vastutustunnet, loomingulisust, saavutusvajadust, täpsust ja ausust. Vajalik on perioodiline treeningtööd toetavate teadmiste ja oskuste tulemuslik täiendamine ning kogemuste ja teadmiste edasiandmine kolleegidele. Oluline on oskus mõjutada treenitavaid isikliku eeskujuga. Treener järgib treenerite eetikakoodeksit (vt Lisa 1). ELIITTREENER, tase 8 täidab valitud erialal eriti arenenud ja spetsialiseeritud oskusi ning tehnikaid eeldavaid tööülesandeid, kasutades tulemuslikult kõige edumeelsemaid ja piirialadel olevaid teadmisi kõikides liikumisharrastuse ning spordi valdkondades ja tasemetel. On omandanud kutsealased tipposkused ja -teadmised akadeemilise kõrgtasemega võrreldaval määral ning need on rahvusvahelisel tipptasemel korduvalt tõestatud tulemusliku treeneritöö kaudu. Omab rahvusvahelist autoriteeti, kujundab eeskuju ja käitumise kaudu spordiala kultuuri rahvusvahelisel tasemel. Demonstreerib oma novaatorlikkust, iseseisvust, teadus- ja kutsealast meisterlikkust ning pidevat pühendumust uute ideede või protsesside arendamisel töö- või õppesituatsioonides. A.2.1 Sportimise organiseerimine ja arendamine: 1) treenitava valimine või treeningrühma komplekteerimine; 2) treeningute plaani koostamine; 3) teiste spetsialistide kaasamine treeningprotsessi; 4) teiste treenerite juhendamine; 5) treenitava tervisliku eriolukorra arvestamine treeningprotsessis; 6) koolitamine ja metoodiliste materjalide väljatöötamine. A.2.2 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine: 1) kehaliste võimete arendamine; 2) spordialaspetsiifiliste oskuste arendamine; 3) sotsiaalsete võimete arendamine ja spordiala kultuuri õpetamine; 4) taastumisvahendite kasutamine; 5) spordivarustuse ja treeningvahendite soovitamine ja kasutamine; 6) treenitava juhendamine võistlusel; 7) toitumisharjumuste suunamine; 8) treenitava tervikarengu planeerimine, mõõtmine, analüüsimine ja tagasiside andmine; 9) taktikaline ning psühholoogiline ettevalmistamine valitud spordialal. Spetsialiseerumine toimub sõltuvalt spordiala spetsiifikast, spordialal kasutatavatest vahendidest ja harrastamiskeskkonnast. Spordiala spetsiifikast tulenevalt on kutse andjal õigus kehtestada erinõudeid. Spetsialiseerumine on otseselt seotud kutsestandardis kirjeldatud tööosadega. Treeneritöö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel, kodust eemal (treeningulaagrid, võistlused, koolitused jms.). Kasutab treeningprotsessis vajalikke vahendeid vastavalt spordialale. 1) pinge- ja stressitaluvus; 2) suhtlemisoskus; 3) saavutusvajadus; 4) vastutustunne; 5) ausus; 6) järjekindlus; 7) täpsus; 8) paindlikkus, kohanemisvõime; 9) headus, empaatiavõime; 10) emotsionaalne stabiilsus; 11) motiveerimisvõime. Eliittreener on nõutava koolituse läbinud ja tasemele vastava erialase töökogemusega isik. Kutse taotlemise eeltingimused on kirjas kutse andmise korras. Treener. Töö treenerina on reguleeritud spordiseadusega. Eliittreener, tase 8 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse käesolevas kutsestandardis nimetatud spordialale, kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumised nagu matkasport, suusatamine, uisutamine ja veeremängud jagunevad omakorda: Matkasport -alpinism -jalgsimatkamine -jalgrattamatkamine -mägimatkamine -veematkamine Suusatamine -murdmaasuusatamine -mäesuusatamine -lumelauasport -kahevõistlus ja suusahüpped Uisutamine -iluuisutamine -kiiruisutamine Veeremängud -bowling -sportkeegel Sportimise organiseerimine ja arendamine 8 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 8 alpinism jalgsimatkamine jalgrattamatkamine mägimatkamine veematkamine murdmaasuusatamine mäesuusatamine lumelauasport kahevõistlus ja suusahüpped iluuisutamine kiiruisutamine Bowling sportkeegel Eliittreener, tase 8 kutset läbiv kompetents 8 Personalitöötaja, tase 3 HR administrator, level 3 6 Personalitöötaja I (versioon 1) Personalitöötaja I (versioon 2) Personalitöötaja I (versioon 3) Personalitöötaja I (versioon 4) Personalitöötaja I (versioon 5) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Personalitöö Personalijuht 15 2014-01-02 2014-01-02 2014-12-06 I 3 3 4416 Personalitöö assistendid 0417 Tööoskused 78 Tööhõive Personalitöötaja, tase 4 Human resource administrator, level 4 6 Personalispetsialist II (versioon 1) Personalispetsialist II (versioon 2) Personalispetsialist II (versioon 4) Personalitöötaja II (versioon 3) Personalitöötaja II (versioon 5) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Personalitöö Personalijuht 15 2014-01-02 2014-01-02 2014-12-06 II 4 4 2423 Personali ja karjääri tippspetsialistid 0417 Tööoskused 78 Tööhõive Sõiduautodiagnostik, tase 5 Vehicle technician, level 5 6 Autolukksepp II (versioon 1) Autotehnik II (versioon 2) Autotehnik II (versioon 3) Autotehnik II (versioon 4) Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 (versioon 10) Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 (versioon 11) Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 (versioon 7) Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 (versioon 8) Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 (versioon 9) Sõiduautodiagnostik, tase 5 (versioon 5) Mootorsõidukite kliimaseadmete käitleja, tase 5 Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Autotehnik 16 2014-03-04 2014-03-04 2014-09-09 5 5 7231 Mootorsõidukimehaanikud ja -lukksepad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Lauri Ert Toyota Baltic AS, MTÜ Autokutseõppe Liit Rein Solnask Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool Vladimir Krasnoštšjokov Toyota Baltic AS Valter Kokkota MTÜ Autokutseõppe Liit Peeter Johannson Tallinna Autobussikoondise AS Tarmo Talismaa Volvo Estonia OÜ Piret Jamnes SA Innove Ülo Ramp MTÜ Autokutseõppe Liit Janek Pukka Rakvere Ametikool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Mootorsõidukite hoolduse ja remondi kutsealal on mootorsõidukihooldaja, tase 3, mootorsõidukitehniku, tase 4 ja sõiduautodiagnostiku, tase 5 kutsed. Sõiduautodiagnostik tegeleb sõiduautode diagnoosimise-, remondi- ja rikkepõhjuste analüüsiga, leiab ja kõrvaldab rikkeid. Ta töötab iseseisvalt, kasutades vajadusel remondiandmebaase, -katalooge ja -juhendeid ning kannab töövõtjana vastutust nii tööohutuse kui ka hoolduse ja/või remondi tagajärjel tekkinud liiklusohtlike olukordade eest. Vajalik on pidev enesetäiendamine. Diagnostik võib töötada nii üksi kui ka meeskonnas, tema töö eeldab suhtlemist kaastöötajate ja klientidega. Vajadusel juhendab sõiduautohooldaja ja sõiduautotehniku tööd. A.2.1 Mootorielektroonika diagnostika ja remont A.2.2 Jõuülekande diagnostika ja remont A.2.3 Siinivõrkude diagnostika ja remont A.2.4 Elektriseadiste ja mugavussüsteemide diagnostika ja remont A.2.5 Juhtimisseadmete ja veermiku diagnostika ja remont A.2.6 Kliimaseadmete (sõitjateruumi soojendus-, ventilatsiooni- ja jahutusseadmete) diagnostika ja remont A.2.7 Turvaseadiste diagnostika ja remont A.2.8 Kliimaseadmete käitlemine Sõiduautodiagnostiku tööaeg on enamasti päeval. Töö on vahelduvate tööülesannetega ja toimub enamasti siseruumis. Võib ette tulla töötamist suurenenud ohu olukorras. Diagnostik töötab üldiselt seistes, kuid sageli ka ergonoomiliselt rasketes tingimustes. Võimalik on kokkupuude tervistkahjustavate ainetega (mootorikütused, määrdeained ja tehnilised vedelikud, happed, heitgaasid jmt). Töökeskkonnas võib esineda müra, tolmu, niiskust ja vibratsiooni. Sõiduautodiagnostik kasutab diagnostikaseadmeid, käsi-, elektri-, hüdro- ja pneumotööriistu ning töökoja-, remondi- ja hooldusseadmeid. Ta kasutab ka töörõivastust ja isikukaitsevahendeid. Sõiduautodiagnostiku eeldatavad isikuomadused on täpsus, vastutustunne, koostöövalmidus, pingetaluvus ning analüüsi- ja otsustusvõime. Enamasti on sõiduautodiagnostikuna töötaval inimesel vastava eriala kutsekeskharidus ja/või töökohal õppides omandatud kutseoskused. Tal peab olema vastava kategooria sõiduki juhiluba. Sõiduautodiagnostik, autodiagnostik, automehaanik, autoelektrik, tehnohooldemeister, tehnoseisundi-kontrolör, tehniline nõustaja, tehniline konsultant, meister. Keskkonnaministri 11. märtsi 2005 määruse nr 16, Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 842/2006 ning Euroopa Komisjoni määruste 303/2008, 307/2008 ning direktiivi 2006/40/EÜ põhjal on mootorsõidukite kliimaseadmete käitlejana töötamisel nõutav osakutse tunnistus. Sõiduautodiagnostiku kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1–B.2.8 tõendamine. Mootorsõidukite kliimaseadmete käitleja osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.6 ja B.2.8 tõendamine. Mootorielektroonika diagnostika ja remont 5 Jõuülekande diagnostika ja remont 5 Siinivõrkude diagnostika ja remont 5 Elektriseadiste ja mugavussüsteemide diagnostika ja remont 5 Juhtimisseadmete ja veermiku diagnostika ja remont 5 Kliimaseadmete (sõitjateruumi soojendus-, ventilatsiooni- ja jahutusseadmete) diagnostika ja remont 5 Turvaseadiste diagnostika ja remont 5 Kliimaseadmete käitlemine 5 Sõiduautodiagnostik, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Tantsuspetsialist, tase 8 Dance expert, level 8 1 Tantsuspetsialist, tase 8 (versioon 2) Tantsuspetsialist, tase 8 (versioon 3) Tantsuspetsialist, tase 8 (versioon 4) Tantsuspetsialist, tase 8 (versioon 5) Kaasaegse tantsu spetsialist, tase 8 Koreograaf-lavastaja, tase 8 Ladina ja standardtantsu spetsialist, tase 8 Rahvatantsuspetsialist, tase 8 Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Tantsuspetsialist 17 2013-11-20 2013-11-20 2015-04-05 8 8 2653 Tantsijad ja koreograafid 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Mõisted Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Lii Ainsalu Tantsuhariduse Liit Angela Arraste Tallinna Ülikool Ülle Feršel Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Urve Gromov Rahvakultuuri keskus Laura Kvelstein Tallinna Ülikool Heili Lindepuu ETHL, Tallinna Tantsuteater Martin Medar Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Mall Noormets TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia Silvia Purje Eesti Tantsuspordi Liit Erika Põlendik Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Taimi Saarma Eesti Maaomavalitsuste Liit Kadri Tiis Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Tantsuspetsialist, tase 8 kutsestandard on aluseks taseme ja täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Tantsuspetsialistide töö on loominguline. Tantsuspetsialistid oskavad ise tantsida ning suudavad oma oskusi ka teistele edasi anda. Tantsuspetsialisti kutsealal on neli kutset: tantsuspetsialist, tase 5; tantsuspetsialist, tase 6; tantsuspetsialist, tase 7 ja tantsuspetsialist, tase 8. Tantsuvaldkond hõlmab järgnevaid spetsialiseerumisi: 1) rahvatantsuspetsialist; 2) kaasaegse tantsu spetsialist; 3) ladina ja standardtantsu spetsialist; 4) koreograaf-lavastaja. 8. taseme tantsuspetsialist on loovisik, kes on tantsijate ja/või tantsuvaldkonnas osalevate isikute juhendaja, mentor ja/või koolitaja. Juhib lavastusprotsessi, sh lavastus- ja tehnilise meeskonna tööd ning viib läbi lavastusproove. On valdkonnas tunnustatud spetsialist, ekspert ja arvamusliider. Ta kavandab tantsuvaldkonna arenguid, loob valdkonnavahelisi seoseid ja prognoosib nende mõju ning osaleb erialas(t)es töögruppides. Töö tulem on suurvorm ja erialane publikatsioon, artikkel või uurimistöö. Lähtub oma töös heast tavast. Tantsuspetsialist töötab nii iseseisvalt kui meeskonnas. Töö eeldab aktiivset suhtlust tantsijatega, kolleegidega, lavastusmeeskonnaga, tööandja(te)ga ja tantsu- ning teiste kultuuri valdkondade ekspertidega. Vastutab lavastusliku terviku kunstilise taseme, oma töö laiema mõju ja valdkonna järjepideva arendamise eest. A.2.1 Repertuaari/koreograafia ettevalmistamine: 1) repertuaari valimine ja/või loomine; 2) repertuaari kohandamine. A.2.2 Juhtimine: 1) trupi/ringi loominguline juhtimine; 2) trupi/ringi organisatoorne juhtimine; 3) koostöö osapooltega. A.2.3 Valdkonna arendamine: 1) mentorlus; 2) koolituste läbiviimine; 3) arendustegevuste kavandamine. Spetsialiseerumine toimub vastavalt tantsustiilile ning kõik tööosad on spetsialiseerumisega otseselt seotud. – rahvatantsuspetsialist, - kaasaegse tantsu spetsialist, - ladina ja standardtantsu spetsialist, - koreograaf-lavastaja. A.2.4 Koreograafia loomine ja edastamine: 1) idee tutvustamine; 2) koreograafilise materjali loomine, edastamine ja arendamine; 3) repeteerimine. A.2.5 Lavastamine: 1) visiooni loomine; 2) tegevusplaani koostamine; 3) liikumismaterjali loomine ja/või valimine; 4) proovide juhtimine; 5) loomingulise tulemuse esitlemine ja analüüs. A.2.6 Projektijuhtimine/produtseerimine: 1) töötamine projekti ideega; 2) projekti ettevalmistamine; 3) projekti juhtimine ja/või läbiviimine; 4) projekti analüüs. A.2.7 Tantsukollektiivi loomine: 1) vajaduste ja/või võimaluste väljaselgitamine; 2) kollektiivi loomine. Tööaeg on paindlik, võib sisaldada töötamist puhkepäevadel ja pühade ajal. Töö on vahelduvate tööülesannetega, füüsilist ja vaimset pingutust nõudev. Üldjuhul töötatakse sisetingimustes, riskiteguriteks tervisele võib olla tolm ja müra. Üldjuhul on töövahenditeks sobiv rõivastus ja jalanõud, muusikainstrument, muusikat mängiv seade või muud tehnilised vahendid. 1) loovus, loomingulisus; 2) valmisolek meeskonnatööks; 3) pinge- ja koormustaluvus; 4) enesedistsipliin ja orienteeritus tulemusele; 5) vastutustunne; 6) empaatiavõime; 7) analüüsivõime. 8. taseme tantsuspetsialistil on üldjuhul doktorikraad või magistrikraad (või sellega võrdsustatud haridus antud valdkonnas), pikaajaline töökogemus ning läbitud erialane täienduskoolitus. Kutse taotlemise eeldused on kirjas kutse andmise korras. Ringijuht, tantsuõpetaja, ballettmeister, kunstiline juht, loominguline juht, koreograaf, tantsuringi juhendaja, huviringi juht, liikumisjuht. 8. taseme tantsuspetsialisti kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe spetsialiseerumise valimine ning kohustuslike kompetentside B.2.1 – B.2.3 ja läbiva kompetentsi B.2.12 tõendamine, lisaks kahe kompetentsi tõendamine valitavate kompetentside B.2.9 - B.2.11 hulgast. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse vastavalt tantsustiilile: -rahvatantsuspetsialist, -kaasaegse tantsu spetsialist, -ladina ja standardtantsu spetsialist, -koreograaf-lavastaja. Kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele tantsustiili põhiselt. Repertuaari/koreograafia ettevalmistamine 8 Juhtimine 8 Valdkonna arendamine 8 Kutsesiseselt spetsialiseerutakse vastavalt tantsustiilile: -rahvatantsuspetsialist, -kaasaegse tantsu spetsialist, -ladina ja standardtantsu spetsialist, -koreograaf-lavastaja. Kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele tantsustiili põhiselt. Õpetamine võib olla seotud lavastusprotsessiga, võib toimuda periooditi. Kutse taotlemisel on nõutav lisaks kahe kompetentsi tõendamine valitavate kompetentside B.2.9 - B.2.11 hulgast. Koreograafia loomine ja edastamine 8 Lavastamine 8 Projektijuhtimine/produtseerimine 8 Tantsukollektiivi loomine 8 Tantsuspetsialist, tase 8 kutset läbiv kompetents 8 Raamatukoguhoidja III Librarian III 5 Raamatukoguhoidja III (versioon 1) Raamatukoguhoidja III (versioon 2) Raamatukoguhoidja III (versioon 3) Raamatukoguhoidja, tase 6 (versioon 4) Raamatukoguhoidja, tase 6 (versioon 6) Raamatukoguhoidja, tase 6 (versioon 7) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Raamatukogundus Raamatukoguhoidja 17 2013-11-20 2013-11-20 2013-12-31 III 6 6 2622 Raamatukoguhoidjad jms teabe tippspetsialistid 0322 Raamatukogundus, teave, arhiivindus 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Raamatukoguhoidja IV Librarian IV 5 Raamatukoguhoidja IV (versioon 1) Raamatukoguhoidja IV (versioon 2) Raamatukoguhoidja IV (versioon 3) Raamatukoguhoidja, tase 7 (versioon 4) Raamatukoguhoidja, tase 7 (versioon 6) Raamatukoguhoidja, tase 7 (versioon 7) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Raamatukogundus Raamatukoguhoidja 17 2013-11-20 2013-11-20 2013-12-31 IV 6 6 2622 Raamatukoguhoidjad jms teabe tippspetsialistid 0322 Raamatukogundus, teave, arhiivindus 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Fotograaf, tase 4 Professional Photographer, level 4 4 Fotograaf II (versioon 1) Fotograaf II (versioon 2) Fotograaf II (versioon 3) Fotograaf, tase 4 (versioon 5) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kunst, fotograafia ja disain Fotograaf 17 2013-11-20 2013-11-20 2018-04-24 4 4 3431 Fotograafid 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Mõisted Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Toomas Huik Postimees Kaupo Kikkas Eestifoto Henry Mang Eesti Fotograafide Liit Aivar Pihelgas Fotoakadeemia Rain Tirul Tallinna Polütehnikum Urmas Ääro Eestifoto Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Fotograaf, tase 4 kutsestandard on aluseks kutsehariduse ja täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Fotograafi töö põhiülesanne on jäädvustada sündmusi ja olukordi. Tihti tuleb tal selleks ise valgust ja sobilikke olukordi kujundada või luua. Fotograafil peab olema hea kompositsiooni- ja värvitaju ning ta peab valdama erialaseid teadmisi. Tänapäeval on fotograafi lahutamatu töövahend tavapärase fototehnika kõrval arvuti, erialaprogrammide tundmine ja võime nendega tööd teha. Fotograafi kutset on kirjeldatud kolmel tasemel: fotograaf, tase 4, fotograaf, tase 5 ja fotograaf,tase 6. 4. taseme fotograaf täidab enamlevinuid fotograafi tööülesandeid. On praktiseerinud juhendaja käe all või omab vähest fotograafi töökogemust. Töötab iseseisvalt tavapärastes olukordades. Valdab tööprotsessi, alates planeerimisest kuni töö üleandmiseni. A.2.1 Portfoolio loomine, reklaamimine, turundamine ja enesearendamine: 1) portfoolio loomine; 2) reklaamimine ja turundamine; 3) enesearendamine. A.2.2 Töö lähteülesande analüüsimine ja kooskõlastamine: 1) suhtlemine kliendiga ja lähteülesande analüüsimine; 2) idee arendamine; 3) hinnapakkumise koostamine; 4) fotografeerimise kavandamine; 5) lõplik kooskõlastamine tellijaga. A.2.3 Fotografeerimine: 1) valmisoleku kontrollimine; 2) võtte tehniline eeltöö; 3) fototehnika ja valguse käsitlemine võttel; 4) töö kompositsiooniga; 5) töö pildistatavatega; 6) võtte lõpetamine. A.2.4 Võttejärgne töö: 1) failihaldus; 2) pilditöötluse lähteülesande püstitamine; 3) pilditöötlus; 4) lõppresultaadi vormistamine; 5) töö üleandmine; 6) tagasiside kogumine, andmine ja analüüsimine. A.2.5 Fotokaameraga filmimine: 1) suhtlemine kliendiga ja lähteülesande analüüsimine; 2) kaamera seadistamine filmimiseks; 3) liikuva pildi salvestamine; 4) heli salvestamine; 5) võtte lõpetamine; 6) järeltöötlus, montaaž ja helindamine; 7) töö üleandmine. A.2.6 Skaneerimine ja repro: 1) skaneerimine ja reprode pildistamine; 2) reprotöötlus. Töö on vaheldusrikas ning tööolukorrad ja -ülesanded varieeruvad. Tööaeg on varieeruv, sõltudes nt tellija soovidest, võtte eripärast, ilmastikust jms. Tavapärane on töötamine nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. Töötatakse sise- ja välistingimustes. Fotograafil on reeglina isiklikud töövahendid: võttetehnika, pilditöötluseks vajalik arvutitehnika ja -programmid. Kasuks tuleb ka valgustehnika olemasolu. 1) ruumi-, värvi- ja kujunditaju; 2) empaatiavõime; 3) otsustusvõime; 4) analüüsivõime; 5) vastutustunne; 6) püsivus- ja rutiinitaluvus; 7) koostöövalmidus; 8) täpsus; 9) tehniline vaist. 4. taseme fotograafi kutsetunnistust on tavapäraselt võimalik taotleda inimesel, kellel on keskharidus või kutsekeskharidus ja ta on läbinud erialase koolituse. Fotograaf. Fotograaf, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.4 ja B.2.7 (läbiv kompetents) tõendamine. Täiendavalt on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.5 või B.2.6. Portfoolio loomine, reklaamimine, turundamine ja enesearendamine 4 Töö lähteülesande analüüsimine ja kooskõlastamine 4 Fotografeerimine 4 Võttejärgne töö 4 Täiendavalt on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.5 või B.2.6. Fotokaameraga filmimine 4 Skaneerimine ja repro 4 Fotograaf, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Kliiniline psühholoog, tase 8 Clinical Psychologist, level 8 5 Kliiniline psühholoog V (versioon 1) Kliiniline psühholoog V (versioon 2) Kliiniline psühholoog V (versioon 3) Kliiniline psühholoog V (versioon 4) Kliiniline kohtu- ja korrektsioonipsühholoog, tase 8 Kliiniline lapsepsühholoog, tase 8 Kliiniline psühholoog-psühhoterapeut, tase 8 Neuropsühholoog, tase 8 Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Psühholoogia Kliiniline psühholoog 16 2013-10-15 2013-10-15 2018-10-14 8 8 2634 Psühholoogid 0912 Meditsiin 86 Tervishoid Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Tööosad ja tööülesanded Anu Aluoja Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinik Elen Kihl Psühhiaatria ja psühhoteraapia keskus SENSUS, Pärnu Haigla Tiina Kompus Eesti Psühholoogide Liit Maie Kreegipuu Tartu Ülikooli Psühholoogiainstituut Mairi Männamaa Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastekliinik Peeter Pruul SA Lääne-Tallinna Keskhaigla Liina Vahter Sclerosis multiplexi keskus, SA Lääne-Tallinna Keskhaigla Kliiniline psühholoog, tase 8 on aluseks isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Kliinilise psühholoogi töö eesmärk on psüühilise distressi, psüühika- ja käitumishäirete, puuete ja riskikäitumise hindamine, leevendamine, ravimine ja ennetamine. Kliinilise psühholoogi töö esitab kõrgendatud nõudeid tema eetilistele põhimõtetele ja isikuomadustele. Kliiniline psühholoog spetsialiseerub järgmistele valdkondadele: kliiniline lapsepsühholoogia, psühhoteraapia, kliiniline kohtu- ja korrektsioonipsühholoogia ja neuropsühholoogia. Kliinilises psühholoogias on kaks kutset: 7. taseme kliinilise psühholoogi, töö sisu on inimese isiksuseomaduste, psüühiliste protsesside ja probleemide hindamine ja mõõtmine kehaliste ja psüühiliste haiguste ning inimese psühhosotsiaalse funktsioneerimise raskendatuse puhul; psüühika- ja käitumishäirete psühholoogiline diagnostika; toetav psühhoteraapia; nõustamine; konsulteerimine; õpetamine ja nooremate kolleegide töö juhendamine; eksperthinnangute andmine kliinilise psühholoogia valdkonda kuuluvates küsimustes; koostöö teiste erialade spetsialistidega. Kliinilise psühholoogi töö meetod seisneb tööhüpoteeside püstitamises ja kontrollimises ning oma kutseoskuste ja teadmiste rakendamises iga inimese või grupi puhul vastavalt tema eripärale. 8. taseme kliiniline psühholoog, on võimeline täitma kõiki 7. taseme kliinilise psühholoogi tööülesandeid, lisaks sisaldub tema töös kliinilise psühholoogia alane koolitamine; psüühiliste häirete ja tervise teaduslik uurimine, uute psühholoogilise diagnostika- ja sekkumismeetodite väljatöötamine ja kontrollimine ning osalemine tervisepoliitika planeerimises ja programmide hindamises. A.2.1 Eesmärkide määratlemine. A.2.2 Patsiendi hindamine. A.2.3 Kliinilise psühholoogia erialameetodite arendamine. A.2.4 Kliinilis-psühholoogiline sekkumine. A.2.5 Kliinilis-psühholoogiliste sekkumiste hindamine. A.2.6 Teabe jagamine patsientidele ja avalikkusele. A.2.7 Kliinilise psühholoogi erialane areng ja koostöö. A.2.8 Psühholoogiaalane koolitamine ja juhendamine. A.2.9 Kliinilise psühholoogia teadusuurimuste tegemine. Kliiniline lapsepsühholoog A.2.10 Lapse ja pereliikmete vajaduste määratlemine ja eesmärkide püstitamine. A.2.11 Lapse kliinilis-psühholoogiline hindamine ja testimine. A.2.12 Tõenduspõhiste psühholoogiliste sekkumiste kavandamine ja rakendamine lastel. A.2.13 Kliinilise lapsepsühholoogia alane teadus- ja arendustegevus. Kliiniline psühholoog-psühhoterapeut A.2.14 Tõenduspõhise psühhoteraapia läbiviimine. A.2.15 Psühhoteraapia alane teadus- ja arendustegevus. Kliiniline kohtu- ja korrektsioonipsühholoog A.2.16 Psühholoogiaalaste eksperdiarvamuste andmine menetlusasjades. A.2.17 Hälbiva käitumise juhtumite kliiniline analüüs. A.2.18 Tõenduspõhise psühhokorrektsiooni kavandamine ja tegemine. A.2.19 Kliinilise kohtu- ja korrektsioonipsühholoogia alane teadus- ja arendustegevus. Neuropsühholoog A.2.20 Neuropsühholoogilise hindamise kavandamine ja tegemine. A.2.21 Tõenduspõhiste neuropsühholoogiliste sekkumiste rakendamine. A.2.22 Neuropsühholoogia alane teadus- ja arendustegevus. A.2.23 Kliinilise psühholoogia erialase teenuse väljatöötamine ja kasutamine. A.2.24 Praksise haldamine. A.2.25 Turundus ja müük. Kliiniline psühholoog töötab psüühika- ja käitumishäirete ja puuetega inimestega. Kliinilised psühholoogid töötavad tervishoiuteenuse osutaja juures, sotsiaal- ja haridusasutustes ning erapraksistes. Kliinilisel psühholoogil on spetsiaalse sisustusega (laud ja toolid, pehme mööbel, riiulid avalike töövahendite ja lukustatavad kapid testide ning konfidentsiaalse patsiendiinfo hoidmiseks) eraldi tööruum. Kliinilise psühholoogi tööaeg on paindlik ja jaguneb tööks patsientidega, tööks patsientide tugivõrgustikega, iseseisvaks tööks, koostööks teiste spetsialistidega ja enesetäiendamiseks. Töö toimub pingelises ja muutuvas keskkonnas, kõrgendatud haavatavuse seisundis klientide ja patsientidega. Kliinilise psühholoogi töövahendid on psühholoogilised hindamisvahendid (testid, küsimustikud, spetsiaalsed arvutiprogrammid jne), erialased teatmeteosed ja käsiraamatud, hindamist ning sekkumist toetavad abivahendid (teraapia töölehed, kunstitarbed, mänguasjad jms), arvuti, telefon jt kontoritarbed. Töö häiretega või haavatavas olukorras inimestega nõuab kliiniliselt psühholoogilt empaatiat, sõbralikkust, siirust ja pingetaluvust. Kuna töö toimub mitmekesistes, muutuvates ja sageli ka ennustamatutes olukordades väga erinevate inimestega, nõuab töö temalt loovust, analüüsivõimet, iseseisva ja kriitilise mõtlemise oskust ning paindlikkust. Kliinilisi psühholooge valmistatakse ette ülikoolis, nõutav on psühholoogia bakalaureuse- ja magistriõppe läbimine ja sellele järgnev kutseaasta, mis sisaldab spetsialiseerumiskursusi ja juhendatud praktikat. 8. taseme kliiniline psühholoog on lisaks läbinud psühholoogia doktoriprogrammi. Kliiniline psühholoog, kliiniline lapsepsühholoog, kliiniline psühholoog-psühhoterapeut, kliiniline kohtu- ja korrektsioonipsühholoog, neuropsühholoog, psühholoog. Ohvriabi seadus, §61, lg (4); Sotsiaalministri määrus nr 103 „Haiglate liikide nõuded“, §19 lg 4 psühhiaatrilise teenuse osutamine; Vabariigi Valitsuse määrus „Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu“, §7 kliinilise psühholoogi vastuvõtt eriarsti suunamisel. Sotsiaalministri määrus nr 9 „Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajale makstava tasu arvutamise metoodika“, § 51 lg 2 raviarve vormistamine, Sotsiaalministri määrus nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise ning nende dokumentide säilitamise tingimused ja kord“ § 281 rasedakaardi kanded, lg 10 – teiste arstide ja spetsialistide konsultatsioonid. Kliinilise psühholoogi 8. taseme kutse taotlemisel on nõutav kompetentside tõendamine alljärgnevalt: Kliiniline psühholoog, tase 8 – kompetentsid B.2.1 – B.2.9 ja läbiv kompetents B.2.26. Kliiniline lapsepsühholoog, tase 8 – kompetentsid B.2.1 – B.2.7, B.2.26 ja B.2.10 – B.2.13. Kliiniline psühholoog-psühhoterapeut, tase 8 – kompetentsid B.2.1 – B.2.7, B.2.26 ja B.2.14 ja B.2.15. Kliiniline kohtu- ja korrektsioonipsühholoog, tase 8 – kompetentsid B.2.1 – B.2.7, B.2.26 ja B.2.16 – B.2.19. Neuropsühholoog, tase 8 – kompetentsid B.2.1 – B.2.7, B.2.26 ja B.2.20 – B.2.22. Taotleja soovi korral on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.23 – B.2.25. Eesmärkide määratlemine 8 Patsiendi hindamine 8 Kliinilise psühholoogia erialameetodite arendamine 8 Kliinilis-psühholoogiline sekkumine 8 Kliinilis-psühholoogiliste sekkumiste hindamine 8 Teabe jagamine patsientidele ja avalikkusele 8 Kliinilise psühholoogi erialane areng ja koostöö 8 Psühholoogiaalane koolitamine ja juhendamine 8 Kliinilise psühholoogia teadusuurimuste tegemine 8 Kliiniline lapsepsühholoog, tase 8 – kompetentsid B.2.10 - B.2.13; Kliiniline psühholoog-psühhoterapeut, tase 8 – kompetentsid B.2.14 - B.2.15; Kliiniline kohtu- ja korrektsioonipsühholoog, tase 8 – kompetentsid B.2.16 - B.2.19; Neuropsühholoog, tase 8 – kompetentsid B.2.20 - B.2.22. Taotleja soovi korral on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.23 - B.2.25. Kliinilise psühholoogia erialase teenuse väljatöötamine ja kasutamine 8 Praksise haldamine 6 Turundus ja müük 8 Kliiniline psühholoog, tase 8 kutset läbiv kompetents 8 Fotograaf, tase 5 Professional Photographer, level 5 4 Fotograaf III (versioon 1) Fotograaf III (versioon 2) Fotograaf III (versioon 3) Fotograaf, tase 5 (versioon 5) Pilditöötleja, tase 5 Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kunst, fotograafia ja disain Fotograaf 17 2013-11-20 2013-11-20 2018-04-24 5 5 3431 Fotograafid 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Mõisted Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Toomas Huik Postimees Kaupo Kikkas Eestifoto Henry Mang Eesti Fotograafide Liit Aivar Pihelgas Fotoakadeemia Rain Tirul Tallinna Polütehnikum Urmas Ääro Eestifoto Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Fotograaf, tase 5 kutsestandard on aluseks täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Fotograafi töö põhiülesanne on jäädvustada sündmusi ja olukordi. Tihti tuleb selleks ise valgust ja sobilikke olukordi kujundada või luua. Fotograafil peab olema hea kompositsiooni- ja värvitaju ning ta peab valdama erialateadmisi. Tänapäeva fotograafi lahutamatu töövahend on tavapärase fototehnika kõrval arvuti, erialaprogrammide tundmine ja võime nendega tööd teha. Fotograafi kutset on kirjeldatud kolmel tasemel - fotograaf, tase 4, fotograaf, tase 5 ja fotograaf, tase 6. 5. taseme fotograaf täidab mitmekülgseid fotograafi tööülesandeid. Tal on fotograafi töökogemus. Töötab iseseisvalt tavapärastes ja keerukates olukordades. Valdab tööprotsessi, alates planeerimisest kuni töö üleandmiseni. Tavapäraselt keskendub valitud fotovaldkonnale, tundes valdkonda süvitsi (nt meedia, portree, pulmad, loodus, arhitektuur jne). On võimeline töötama suures meeskonnas ja rahvusvaheliste klientidega. Suudab olla protsessi loovjuht, pakkudes kliendile terviklahendusi ideest kuni lõpplahenduseni. A.2.1 Portfoolio loomine, reklaamimine, turundamine ja enesearendamine: 1) portfoolio loomine; 2) reklaamimine ja turundamine; 3) enesearendamine. A.2.2 Töö lähteülesande analüüsimine ja kooskõlastamine: 1) suhtlemine kliendiga ja lähteülesande analüüsimine; 2) idee arendamine; 3) hinnapakkumise koostamine; 4) fotografeerimise kavandamine; 5) lõplik kooskõlastamine tellijaga. A.2.3 Fotografeerimine: 1) valmisoleku kontrollimine; 2) võtte tehniline eeltöö; 3) töö koordineerimine võttel; 4) fototehnika ja valguse käsitlemine võttel; 5) töö kompositsiooniga; 6) töö pildistatavatega; 7) võtte lõpetamine. A.2.4 Võttejärgne töö: 1) failihaldus; 2) pilditöötluse lähteülesande püstitamine; 3) pilditöötlus; 4) lõppresultaadi vormistamine; 5) töö üleandmine; 6) tagasiside kogumine, andmine ja analüüsimine. A.2.5 Juhendamine ja koolitamine: 1) juhendamine. A.2.6 Fotokaameraga filmimine: 1) suhtlemine kliendiga ja lähteülesande analüüsimine; 2) kaamera seadistamine filmimiseks; 3) liikuva pildi salvestamine; 4) heli salvestamine; 5) võtte lõpetamine; 6) järeltöötlus, montaaž ja helindamine; 7) töö üleandmine. A.2.7 Skaneerimine ja repro: 1) skaneerimine ja reprode pildistamine; 2) reprotöötlus. Töö on vaheldusrikas ning tööolukorrad ja -ülesanded varieeruvad. Tööaeg on varieeruv, sõltudes nt tellija soovidest, võtte eripärast, ilmastikust jms. Tavapärane on töötamine nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. Töötatakse sise- ja välistingimustes. Fotograafil on reeglina isiklikud töövahendid: võttetehnika, pilditöötluseks vajalik arvutitehnika ja -programmid. Kasuks tuleb ka valgustehnika olemasolu. 1) ruumi-, värvi- ja kujunditaju; 2) empaatiavõime; 3) otsustusvõime; 4) analüüsivõime; 5) vastutustunne; 6) püsivus- ja rutiinitaluvus; 7) koostöövalmidus; 8) täpsus; 9) tehniline vaist. 5. taseme fotograafil on üldjuhul keskharidus või kutsekeskharidus ja ta on läbinud erialase täienduskoolituse ning tal on erialane töökogemus. Fotograaf. 5. taseme fotograafi kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.5 ja B.2.8 (läbiv kompetents) tõendamine. Täiendavalt on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.6 või B.2.7. 5. taseme pilditöötleja osakutse taotlemisel peab taotleja tõendama B.2.1; B.2.2; B.2.4 ja B.2.7 kompetentse. Kompetentside tõendamisel väljastatakse taotlejale kompetentsitunnistus. Portfoolio loomine, reklaamimine, turundamine ja enesearendamine 5 Töö lähteülesande analüüsimine ja kooskõlastamine 5 Fotografeerimine 5 Võttejärgne töö 5 Juhendamine ja koolitamine 5 Täiendavalt on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.6 või B.2.7. Fotokaameraga filmimine 5 Skaneerimine ja repro 5 Fotograaf, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Fotograaf, tase 6 Professional Photographer, level 6 4 Fotograaf IV (versioon 1) Fotograaf IV (versioon 2) Fotograaf IV (versioon 3) Fotograaf, tase 6 (versioon 5) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kunst, fotograafia ja disain Fotograaf 17 2013-11-20 2013-11-20 2018-04-24 6 6 3431 Fotograafid 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Mõisted Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Toomas Huik Postimees Kaupo Kikkas Eestifoto Henry Mang Eesti Fotograafide Liit Aivar Pihelgas Fotoakadeemia Rain Tirul Tallinna Polütehnikum Urmas Ääro Eestifoto Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Fotograaf, tase 6 kutsestandard on aluseks täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Fotograafi töö põhiülesanne on jäädvustada sündmusi ja olukordi. Tihti tuleb selleks ise valgust ja sobilikke olukordi kujundada või luua. Fotograafil peab olema hea kompositsiooni- ja värvitaju ning ta peab valdama erialateadmisi. Tänapäeva fotograafi lahutamatu töövahend on tavapärase fototehnika kõrval arvuti, erialaprogrammide tundmine ja võime nendega tööd teha. Fotograafi kutset on kirjeldatud kolmel tasemel – fotograaf, tase 4, fotograaf, tase 5 ja fotograaf, tase 6. 6. taseme fotograaf täidab mitmekülgseid fotograafi tööülesandeid. Tal on pikaajaline fotograafi töökogemus ja ta on oma eriala juhendaja. Töötab iseseisvalt tavapärastes ja keerukates olukordades. On võimeline töötama suures meeskonnas ja rahvusvaheliste klientidega. Suudab olla protsessi loovjuht, pakkudes kliendile terviklahendusi, alates ideest kuni lõpplahenduseni ning vastutab töö tulemuse eest. Valdab tööprotsessi, alates planeerimisest kuni töö üleandmiseni. Tavapäraselt keskendub valitud fotovaldkonnale, tundes valdkonda süvitsi (nt meedia, portree, pulmad, loodus, arhitektuur jne). On oma ala tunnustatud meister, osaleb edukalt näitustel/fotokonkurssidel, peab loenguid/ettekandeid või avaldab erialakirjutisi valdkonna ajakirjades, ajalehtedes, portaalides, blogides jne. A.2.1 Portfoolio loomine, reklaamimine, turundamine ja enesearendamine: 1) portfoolio loomine; 2) reklaamimine ja turundamine; 3) enesearendamine. A.2.2 Töö lähteülesande analüüsimine ja kooskõlastamine: 1) suhtlemine kliendiga ja lähteülesande analüüsimine; 2) idee arendamine; 3) hinnapakkumise koostamine; 4) fotografeerimise kavandamine; 5) lõplik kooskõlastamine tellijaga. A.2.3 Fotografeerimine: 1) valmisoleku kontrollimine; 2) võtte tehniline eeltöö; 3) töö koordineerimine võttel; 4) fototehnika ja valguse käsitlemine võttel; 5) töö kompositsiooniga; 6) töö pildistatavatega; 7) võtte lõpetamine. A.2.4 Võttejärgne töö: 1) failihaldus; 2) pilditöötluse lähteülesande püstitamine; 3) pilditöötlus; 4) lõppresultaadi vormistamine; 5) töö üleandmine; 6) tagasiside kogumine, andmine ja analüüsimine. A.2.5 Juhendamine ja koolitamine: 1) juhendamine; 2) koolitamine. A.2.6 Fotokaameraga filmimine: 1) suhtlemine kliendiga ja lähteülesande analüüsimine; 2) kaamera seadistamine filmimiseks; 3) liikuva pildi salvestamine; 4) heli salvestamine; 5) võtte lõpetamine; 6) järeltöötlus, montaaž ja helindamine; 7) töö üleandmine. A.2.7 Skaneerimine ja repro: 1) skaneerimine ja reprode pildistamine; 2) reprotöötlus. Töö on vaheldusrikas ning tööolukorrad ja -ülesanded varieeruvad. Tööaeg on varieeruv, sõltudes nt tellija soovidest, võtte eripärast, ilmastikust jms. Tavapärane on töötamine nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. Töötatakse sise- ja välistingimustes. Fotograafil on reeglina isiklikud töövahendid: võttetehnika, pilditöötluseks vajalik arvutitehnika ja –programmid. Kasuks tuleb ka valgustehnika olemasolu. 1) ruumi-, värvi- ja kujunditaju; 2) empaatiavõime; 3) otsustusvõime; 4) analüüsivõime; 5) vastutustunne; 6) püsivus- ja rutiinitaluvus; 7) koostöövalmidus; 8) täpsus; 9) tehniline vaist. 6. taseme fotograafil on üldjuhul kesk- või kõrgharidus, on läbinud erialase täienduskoolituse ja tal on pikaajaline erialane töökogemus. Fotograaf. 6. taseme fotograafi kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.5 ja B.2.8 (läbiv kompetents) tõendamine. Täiendavalt on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.6 või B.2.7. Portfoolio loomine, reklaamimine, turundamine ja enesearendamine 6 Töö lähteülesande analüüsimine ja kooskõlastamine 6 Fotografeerimine 6 Võttejärgne töö 6 Juhendamine ja koolitamine 6 Täiendavalt on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.6 või B.2.7. Fotokaameraga filmimine 6 Skaneerimine ja repro 6 Fotograaf, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Kujundaja, tase 4 Designer, level 4 1 Disainer, tase 4 (versioon 6) Kujundaja, tase 4 (versioon 2) Kujundaja, tase 4 (versioon 3) Kujundaja, tase 4 (versioon 4) Kujundaja, tase 4 (versioon 5) 3D animaator, tase 4 3D kunstnik-kujundaja, tase 4 3D modelleerija, tase 4 3D tekstuurija, tase 4 Dekoraator, tase 4 Digiskulptor, tase 4 Illustraator, tase 4 Interaktiivse graafika kujundaja, tase 4 Kujundusgraafik, tase 4 Liikuva graafika kujundaja, tase 4 Stilist, tase 4 Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kunst, fotograafia ja disain Kujundaja 17 2013-11-20 2013-11-20 2015-11-17 4 4 2166 Kujundajad ja multimeediadisainerid 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Mõisted Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Markko Karu Brand Manual OÜ Kadi Kreis Tartu Kunstikool Katrin Kull OÜ Dreamers Ruth-Helene Melioranski Meliorad OÜ Anu Moosel SA Innove Madis Nurms Tartu Kunstikool Peeter Parker Pärnu Saksa Tehnoloogiakool Janika Nõmmela Semjonov Tartu Kunstikool Maila Juns-Veldre Kuressaare Ametikool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kujundaja, tase 4 kutsestandard on aluseks kutsehariduse ja täiendusõppe õppekavade koostamisele, esmase kutse andmisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Esmase kutse nimetus märgitakse koolilõputunnistusele/akadeemilisele õiendile. Esmane kutse saadakse riiklikult tunnustatud, käesolevale kutsestandardile vastava õppekava täitmisel. Koolilõputunnistusele/akadeemilisele õiendile kantud märge esmase kutse saamise kohta tõendab, et isik on saanud ettevalmistuse ja omab valmisolekut vastaval tasemel kutsealal tegutsema asumiseks. Kujundaja töö sisuks on info loominguline visualiseerimine ja modelleerimine erialaste teadmiste ning oskuste abil. Kujundaja töö eesmärgiks on keskkonna ja objektide kujundamine ning teabe esitamine esteetiliselt, korrastatud ja mõtestatud moel. Ta lähtub etteantud ülesandest ja loob eesmärgipärase lahenduse. Kujundaja lähtub oma töös erialastest teadmistest, tellijaga kooskõlastatud lähteülesandest, autorikaitse seadustest, heast tavast ning annab erialaseid oskusi, tehnoloogiaid ja töövahendeid kasutades oma panuse teabe, keskkonna ja objektide esteetiliseks, korrastatuks ja mõtestatuks kujundamiseks. Kujundaja, tase 4 on erialase ettevalmistusega töötaja, kes järgib oma tööülesannete täitmisel etteantud juhiseid ning võib vajada vahetut juhendamist. Kogub ja analüüsib erialast informatsiooni. Tegutseb ja korraldab töid plaanipäraselt, kestlikult ja tulemuslikult. Vastutab talle antud tööülesannete täitmise eest. A.1 Lähteülesande analüüsimine, kujunduse eelarvestamine ja ressursside kooskõlastamine: A.1.1 lähteülesande analüüsimine; A.1.2 tööprotsessi kavandamine. A.2 Kujunduse loomine: A.2.1 info kogumine ja analüüs; A.2.2 idee loomine ja arendamine ideekavandiks; A.2.3 ideekavandi arendamine kujunduskavandiks; A.2.4 kujunduskavandi arendamine kujunduslahenduseks; A.2.5 kujunduslahenduse vormistamine. A.3 Kujunduslahenduse kooskõlastamine tellija, meeskonna ja partneritega A.3.1 idee-, kujunduskavandi ja kujunduslahenduse kooskõlastamine tellijaga; A.3.2 meeskonna ja partnerite kaasamine kujunduslahenduse teostamisse või tootmisprotsessi; A.3.3 teostatud töö üleandmine; A.3.4 arhiveerimine. A.2.4 Kujundusgraafika loomine A.2.5 Liikuva graafika loomine A.2.6 Interaktiivse graafika loomine A.2.7 Dekoreerimine A.2.8 Stiliseerimine A.2.9 3D modelleerimine A.2.10 3D animeerimine A.2.11 3D tekstuuride ja faktuuride loomine A.2.12 3D kujunduse loomine A.2.13 Digitaalsete miniatuuride loomine A.2.14 Illustreerimine Tööaeg võib olla paindlik või fikseeritud, erandkorras ööd, puhkepäevad ja pühad. Kujundusülesannetel võivad olla lühikesed tähtajad ja kaasneda tööstress. Töö rütm on muutuv (võib olla nii aeglane kui kiire). Töö sisaldab nii loomingulisi kui ka rutiinseid ülesandeid. Töötamine võib toimuda nii sise- kui välitingimustes. Töökeskkond võib ühe ülesande lahendamisel muutuda. Töötamine võib kohati toimuda ohtlikes oludes, nt kõrgustes (dekoraator). Töötamine võib kohati toimuda sundasendis (nt kujundusgraafik päev otsa arvuti taga, dekoraatoril erinevad sundasendid). Töötamisel võib kohati kokku puutuda tervistkahjustavate (sh allergiat tekitavate) faktoritega, mis võivad olla riskiteguriks töötaja tervisele, nt kemikaalid, toksilised ained, tolm, müra, vibratsioon. Spetsiifiline mööbel: reguleeritav kontoritool, laud ja valgusti; valguslaud, montaažilaud, joonestuslaud, tööpind jne. Kunsti-ja kirjatarbed, mõõtmis- ja lõikamistarbed (joonlaud, käärid, paberinuga, lõikematt jms), kinnitusvahendid ja –materjalid. Riistvara: arvuti (ekraan, hiir, klaviatuur, digilaud, ergonoomiline käetugi), foto-, filmi- ja skaneerimisvarustus, eritüübilised printer ja lõikurid (laserprinter, plotter, kilelõikur, 3D printer, kuumpress jms). Tarkvara: vektorgraafika programmid (Adobe Illustrator, Corel, Inscape jms), fototöötlusprogrammid (Adobe Photoshop, GIMP jms), küljendusprogrammid (InDesign jms), montaaži- ja filmitöötlusprogrammid (FinalCut, Premiere, After Effects, Motion jms), 3D modelleerimistrakvara (Blender, SkechUp, 3DMax jne), komposiitimis- ja eritarkvaraga (Nuke, SynthEyes, Silhouette). • loomingulisus (loov mõtlemine, uuenduste ja ideede väljatöötamise võime); • visuaalse väljenduse võime (ilumeel, ruumiline kujutlusvõime, detailide märkamine); • analüütiline mõtlemine, kontsentreerumisvõime, üldistusvõime; • koostöövõime (delegeerimine, läbirääkimisvõime); • suhtlemisvalmidus (aktiivne kuulamine, veenev eneseväljendamine); • vastutusvõime (usaldatavus, korrektsus, täpsus, kohusetunne, enesedistsipliin); • otsusutusvõime ja iseseisvus; • kohanemisvõime (pinge- ja stressitaluvus, õppimisvõime) • nägemine ja värvitaju; • liigutuste täpsus ja käeline osavus. 4. taseme kujundaja esmakutse saadakse vastava kutsekeskhariduse või keskkoolijärgse kutseõppe lõpetamisel. 4. taseme kujundaja kutsetunnistust on tavapäraselt võimalik taotleda inimestel, kellel on keskharidus või kutsekeskharidus ja vähemalt 3-aastane erialane töökogemus, mis tõendatav portfoolioga. Disainer, graafiline disainer, kujundaja, küljendaja, trükiettevalmistaja, desktopper, dekoraator, stilist, arvutigraafik. Selle kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.3 ja B.2.15 (läbiv kompetents) tõendamine ning vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.2.4 – B.2.14 tõendamine. Lähteülesande analüüsimine, kujunduse eelarvestamine ja ressursside kooskõlastamine 4 Kujunduse loomine 4 Kujunduslahenduse kooskõlastamine tellija, meeskonna ja partneritega 4 Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.2.4 – B.2.14 tõendamine. Kujundaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Kujundaja, tase 5 Designer, level 5 1 Disainer, tase 5 (versioon 5) Kujundaja, tase 5 (versioon 2) Kujundaja, tase 5 (versioon 3) Kujundaja, tase 5 (versioon 4) 3D animaator, tase 5 3D modelleerija, tase 5 3D tekstuurija, tase 5 Dekoraator, tase 5 Digiskulptor, tase 5 Illustraator, tase 5 Interaktiivse graafika kujundaja, tase 5 Kontseptkunstnik, tase 5 Kujundusgraafik, tase 5 Liikuva graafika kujundaja, tase 5 Stilist, tase 5 Virtuaalkeskkonna kujundaja, tase 5 Visuaalefektide kunstnik, tase 5 Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kunst, fotograafia ja disain Kujundaja 17 2013-11-20 2013-11-20 2018-11-13 5 5 2166 Kujundajad ja multimeediadisainerid 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Mõisted Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Markko Karu Brand Manual OÜ Kadi Kreis Tartu Kunstikool Katrin Kull OÜ Dreamers Ruth-Helene Melioranski Meliorad OÜ Anu Moosel SA Innove Madis Nurms Tartu Kunstikool Peeter Parker Pärnu Saksa Tehnoloogiakool Janika Nõmmela Semjonov Tartu Kunstikool Maila Juns-Veldre Kuressaare Ametikool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kujundaja, tase 5 kutsestandard on aluseks täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Kujundaja töö sisuks on info loominguline visualiseerimine ja modelleerimine erialaste teadmiste ning oskuste abil. Kujundaja töö eesmärgiks on visuaalse keskkonna ja objektide kujundamine ning teabe esitamine esteetiliselt, korrastatud ja mõtestatud moel. Ta lähtub etteantud ülesandest ja loob eesmärgipärase lahenduse. Kujundaja lähtub oma töös erialastest teadmistest, tellijaga kooskõlastatud lähteülesandest, autorikaitse seadustest, heast tavast ning annab erialaseid oskusi, tehnoloogiaid ja töövahendeid kasutades oma panuse teabe, keskkonna ja objektide esteetiliseks, korrastatuks ja mõtestatuks kujundamiseks. Kujundaja, tase 5 on töökogemusega isik, kes töötab iseseisvalt, juhib tööprotsessi ja vajadusel valdkonnaga seotud (trüki, foto, jne) tehnilist meeskonda (projektijuht, assistent) ning teeb koostööd teiste autoritega/loovisikutega. Kogub ja analüüsib erialast informatsiooni. Tegutseb ja korraldab töid plaanipäraselt, kestlikult ja tulemuslikult. Vastutab talle antud tööülesannete täitmise eest. Tema portfoolios esitatud tööd on mitmekesised ja kvaliteetsed. A.1 Lähteülesande analüüsimine, kujunduse eelarvestamine ja ressursside kooskõlastamine: 1.1 lähteülesande analüüsimine; 1.2 tööprotsessi kavandamine; 1.3 tellimuse kokku leppimine. A.2 Kujunduse loomine 2.1 info kogumine ja analüüs; 2.2 idee loomine ja arendamine ideekavandiks; 2.3 ideekavandi arendamine kujunduskavandiks; 2.4 kujunduskavandi arendamine kujunduslahenduseks; 2.5 kujunduslahenduse vormistamine. A.3 Kujunduslahenduse kooskõlastamine tellija, meeskonna ja partneritega 3.1 idee-, kujunduskavandi ja kujunduslahenduse kooskõlastamine tellijaga; 3.2 meeskonna ja partnerite kaasamine kujunduslahenduse teostamisse või tootmisprotsessi; 3.3 teostatud töö üleandmine; 3.4 arveldamine; 3.5 arhiveerimine. A.4 Kujundusgraafika loomine A.5 Liikuva graafika loomine A.6 Interaktiivse graafika loomine A.7 Dekoreerimine A.8 Stiliseerimine A.9 3D modelleerimine A.10 3D animeerimine A.11 Tekstuuride ja faktuuride loomine A.12 Visuaalefektide loomine A.13 Virtuaalse keskkonna loomine A.14 Digitaalsete miniatuuride loomine A.15 Digitaalse keskkonna, esemete jms loomine A.16 Illustreerimine Tööaeg võib olla paindlik või fikseeritud, erandkorras ööd, puhkepäevad ja pühad. Kujundusülesannetel võivad olla lühikesed tähtajad ja kaasneda tööstress. Töö rütm on muutuv (võib olla nii aeglane kui kiire). Töö sisaldab nii loomingulisi kui ka rutiinseid ülesandeid. Töötamine võib toimuda nii sise- kui välitingimustes. Töökeskkond võib ühe ülesande lahendamisel muutuda. Töötamine võib kohati toimuda ohtlikes oludes, nt kõrgustes (dekoraator). Töötamine võib kohati toimuda sundasendis (nt kujundusgraafik päev otsa arvuti taga, dekoraatoril erinevad sundasendid). Töötamisel võib kohati kokku puutuda tervistkahjustavate (sh allergiat tekitavate) faktoritega, mis võivad olla riskiteguriks töötaja tervisele, nt kemikaalid, toksilised ained, tolm, müra, vibratsioon. Spetsiifiline mööbel: reguleeritav kontoritool, laud ja valgusti; valguslaud, montaazilaud, joonestuslaud, tööpind jne. Kunsti-ja kirjatarbed, mõõtmis- ja lõikamistarbed (joonlaud, käärid, paberinuga, lõikematt jms), kinnitusvahendid ja –materjalid. Riistvara: arvuti (ekraan, hiir, klaviatuur, digilaud, ergonoomiline käetugi), foto- , filmi- ja skaneerimisvarustus, eritüübilised printer ja lõikurid (laserprinter, plotter, kilelõikur, 3D printer, kuumpress jms). Tarkvara: vektorgraafika programmid (Adobe Illustrator, Corel, Inscape jms), fototöötlusprogrammid (Adobe Photoshop, GIMP jms), küljendusprogrammid (InDesign jms), montaaži- ja filmitöötlusprogrammid (FinalCut, Premiere, After Effects, Motion jms), 3D modelleerimistrakvara (Blender, SkechUp, 3DMax jne), komposiitimis- ja eritarkvaraga (Nuke, SynthEyes, Silhouette). • loomingulisus (loov mõtlemine, uuenduste ja ideede väljatöötamise võime); • visuaalse väljenduse võime (ilumeel, ruumiline kujutlusvõime, detailide märkamine); • analüütiline mõtlemine, kontsentreerumisvõime, üldistusvõime; • koostöövõime (delegeerimine, läbirääkimisvõime); • suhtlemisvalmidus (aktiivne kuulamine, veenev eneseväljendamine); • vastutusvõime (usaldatavus, korrektsus, täpsus, kohusetunne, enesedistsipliin); • otsusutusvõime ja iseseisvus; • kohanemisvõime (pinge- ja stressitaluvus, õppimisvõime) • nägemine ja värvitaju. Tavapäraselt on 5. taseme kujundajal vähemalt kesk- või kutsekeskharidus, erialane töökogemus, mis on tõendatav portfoolioga ja läbitud erialane täienduskoolitus. Disainer, graafiline disainer, kujundaja, küljendaja, trükiettevalmistaja, desktopper, dekoraator, stilist, arvutigraafik. Selle kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.3 ja B.2.17 (läbiv kompetents) tõendamine ning vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.2.4-B.2.16 tõendamine. Lähteülesande analüüsimine, kujunduse eelarvestamine ja ressursside kooskõlastamine 5 Kujunduse loomine 5 Kujunduslahenduse kooskõlastamine tellija, meeskonna ja partneritega 5 Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.2.4-B.2.16 tõendamine. Kujundaja, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Tantsuspetsialist, tase 5 Dance expert, level 5 4 Tantsuspetsialist III (versioon 1) Tantsuspetsialist III (versioon 2) Tantsuspetsialist III (versioon 3) Tantsuspetsialist, tase 5 (versioon 5) Tantsuspetsialist, tase 5 (versioon 6) Tantsuspetsialist, tase 5 (versioon 7) Tantsuspetsialist, tase 5 (versioon 8) Kaasaegse tantsu spetsialist, tase 5 Koreograaf-lavastaja, tase 5 Ladina ja standardtantsu spetsialist, tase 5 Rahvatantsuspetsialist, tase 5 Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Tantsuspetsialist 17 2013-11-20 2013-11-20 2015-04-05 5 5 2653 Tantsijad ja koreograafid 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Mõisted Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Lii Ainsalu Tantsuhariduse Liit Angela Arraste Tallinna Ülikool Ülle Feršel Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Urve Gromov Rahvakultuuri keskus Laura Kvelstein Tallinna Ülikool Heili Lindepuu ETHL, Tallinna Tantsuteater Martin Medar Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Mall Noormets TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia Silvia Purje Eesti Tantsuspordi Liit Erika Põlendik Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Taimi Saarma Eesti Maaomavalitsuste Liit Kadri Tiis Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Tantsuspetsialist, tase 5 kutsestandard on aluseks täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Tantsuspetsialistide töö on loominguline. Tantsuspetsialistid oskavad ise tantsida ning suudavad oma oskusi ka teistele edasi anda. Tantsuspetsialisti kutsealal on neli kutset: tantsuspetsialist, tase 5; tantsuspetsialist, tase 6; tantsuspetsialist, tase 7 ja tantsuspetsialist, tase 8. Tantsuvaldkond hõlmab järgnevaid spetsialiseerumisi: 1) rahvatantsuspetsialist; 2) kaasaegse tantsu spetsialist; 3) ladina ja standardtantsu spetsialist; 4) koreograaf-lavastaja. 5. taseme tantsuspetsialist on loovisik, kes on tantsijate ja/või tantsuvaldkonnas osalevate isikute juhendaja või juhendaja assistent. On erialase praktilise ettevalmistusega ja vähese töökogemusega (võib vajada juhendamist). Valmistab ette ja viib läbi treeningtunde. Töö tulem on tantsukollektiivi esinemine. Lähtub oma töös heast tavast. Tantsuspetsialist töötab nii iseseisvalt kui meeskonnas. Töö eeldab aktiivset suhtlust tantsijatega ja tööandjaga. Vastutab oma konkreetsete tööülesannete tulemusliku täitmise eest. Tantsuspetsialisti töö koosneb kohustuslikest tööosadest. A.2.1 Repertuaari ettevalmistamine: 1) repertuaari valimine ja/või loomine; 2) repertuaari kohandamine. A.2.2 Tantsutreeningu/proovi läbiviimine: 1) ettevalmistamine; 2) treeningtunni/proovi juhtimine; 3) liikumismaterjali ja/või koreograafia õpetamine; 4) repeteerimine; 5) analüüsimine; 6) tagasiside andmine. A.2.3 Juhtimine: 1) trupi/ringi loominguline juhtimine; 2) trupi/ringi organisatoorne juhtimine; 3) koostöö osapooltega. A.2.4 Esinemine: 1) sündmuse/teema kaardistamine; 2) repertuaari valimine ja/või kohandamine; 3) tagasiside ja analüüs. Spetsialiseerumine toimub vastavalt tantsustiilile ning kõik tööosad on spetsialiseerumisega otseselt seotud. – rahvatantsuspetsialist, - kaasaegse tantsu spetsialist, - ladina ja standardtantsu spetsialist, - koreograaf-lavastaja. Tööaeg on paindlik, võib sisaldada töötamist puhkepäevadel ja pühade ajal. Töö on vahelduvate tööülesannetega, füüsilist ja vaimset pingutust nõudev. Üldjuhul töötatakse sisetingimustes, riskiteguriteks tervisele võib olla tolm ja müra. Üldjuhul on töövahenditeks sobiv rõivastus ja jalanõud, muusikainstrument, muusikat mängiv seade või muud tehnilised vahendid. 1) loovus, loomingulisus; 2) valmisolek meeskonnatööks; 3) pinge- ja koormustaluvus; 4) enesedistsipliin ja orienteeritus tulemusele; 5) vastutustunne; 6) empaatiavõime; 7) analüüsivõime. 5. taseme tantsuspetsialistil on üldjuhul keskharidus ja erialane töökogemus ning läbitud erialane koolitus. Kutse taotlemise eeldused on kirjas kutse andmise korras. Ringijuht, tantsuõpetaja, ballettmeister, kunstiline juht, loominguline juht, koreograaf, tantsuringi juhendaja, huviringi juht, liikumisjuht. Tantsuspetsialisti kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe spetsialiseerumise valimine ning kohustuslike kompetentside B.2.1–B.2.4 ja läbiva kompetentsi B.2.13 tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse vastavalt tantsustiilile: -rahvatantsuspetsialist, -kaasaegse tantsu spetsialist, -ladina ja standardtantsu spetsialist, -koreograaf-lavastaja. Kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele tantsustiili põhiselt. Repertuaari ettevalmistamine 5 Tantsutreeningu/proovi läbiviimine 5 Juhtimine 5 Esinemine 5 Kutsesiseselt spetsialiseerutakse vastavalt tantsustiilile: -rahvatantsuspetsialist, -kaasaegse tantsu spetsialist, -ladina ja standardtantsu spetsialist, -koreograaf-lavastaja. Kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele tantsustiili põhiselt. Koreograaf-lavastaja töö ei sisalda tööosa A.2.4 Esinemine. Tantsuspetsialist, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Geodeet I Geodesist I 4 Geodeet I (versioon 1) Geodeet I (versioon 2) Geodeet I (versioon 3) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Geodeet 26 2013-10-30 2013-10-30 2014-03-01 I 3 3 2165 Kartograafid ja maamõõtjad 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Ehitusgeodeetilised tööd Geodeetilised tööd maakorralduses Insenertehnilised eritööd Kõrgema geodeesiaga seotud tööd Topogeodeetilised tööd Geodeet II Geodesist II 5 Geodeet II (versioon 1) Geodeet II (versioon 2) Geodeet II (versioon 3) Maamõõdutehnik, tase 4 (versioon 4) Maamõõdutehnik, tase 4 (versioon 6) Maamõõdutehnik, tase 4 (versioon 7) Maamõõdutehnik, tase 4 (versioon 8) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Geodeet 26 2013-10-30 2013-10-30 2014-03-01 II 4 4 2165 Kartograafid ja maamõõtjad 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Ehitusgeodeetilised tööd Geodeetilised tööd maakorralduses Insenertehnilised eritööd Kõrgema geodeesiaga seotud tööd Topogeodeetilised tööd Pottsepp-sell, tase 3 Oven-builder, level 3 4 Pottsepp I (versioon 1) Pottsepp I (versioon 2) Pottsepp I (versioon 3) Pottsepp-sell, tase 3 (versioon 5) Pottsepp-sell, tase 3 (versioon 6) Pottsepp-sell, tase 3 (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Küttesüsteemide ehitus ja hooldus Pottsepp 28 2014-02-17 2014-02-17 2019-02-12 3 3 7314 Savi- ja portselanimeistrid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Tööosad ja tööülesanded Kasutatud mõisted Andrus Schults OÜ Raidkivi Annes Andresson MTÜ Eesti Pottsepad Koit Koppel MTÜ Eesti Korstnapühkijate Koda Mati Jürgenson OÜ Ahjusepad Mati Malm OÜ Kodusoe Grupp Pepe Sussen OÜ Potipoiss Raido Jalas Päästeamet Raivo Koppel OÜ Ahjumaailm Sigrid Ester Tani MTÜ Eesti Pottsepad Urmas Danil OÜ Schiedel Moodulkorstnad Paul Pääso MTÜ Eesti Pottsepad Käesolev kutsestandard on mõeldud isikute kutsealaste kompetentside hindamiseks ning täiendkoolituse õppekavade aluseks. Pottsepa peamised tööülesanded on tahkeküttesüsteemi ja selle elementide ehitamine, paigaldamine ja renoveerimine. Tahkeküttesüsteemide alla kuuluvad nii tellistest, erinevatest plaatidest ja plokkidest, maakivist või muust materjalist tahkeküttel töötavad müüritiskütteseadmed (ahjud, pliidid, kaminad jne) ja nendega kaasnevad süsteemid (lõõrid, korstnad jne.) kui ka tootja vastutusega valmiskütteseadmed ja korstnasüsteemid (nt kerged õhkküttekaminad, saunakerised). Pottsepa kutsealal on kutsed kolmel tasemel: Pottsepp-sell, tase 3; Pottsepp, tase 4; Pottseppmeister, tase 5 Pottsepp-sell ehitab ja remondib tahkekütteseadmeid ja korstnasüsteeme kõrgema taseme pottsepa juhendamisel. Pottsepp-sell lähtub oma töö tegemisel standardist EVS 812-3 Ehitiste tuleohutus Osa 3: Küttesüsteemid. A.2.1 Kliendiga suhtlemine ja nõustamine, tutvumine objekti võimaluste ja dokumentatsiooniga 2.1.1. Kliendi soovide väljaselgitamine 2.1.2. Tutvumine dokumentatsiooniga A.2.1 Kliendiga suhtlemine ja nõustamine, tutvumine objekti võimaluste ja ehitusliku dokumentatsiooniga 2.1.1. Kliendi soovide väljaselgitamine. 2.1.2. Tutvumine ehitusliku dokumentatsiooniga. A.2.2 Ehitatava ja/või paigaldatava küttesüsteemi kavandamine või projekteerimine 2.2.1. Hoone või ruumi soojavajaduse arvutamine. 2.2.2. Vajalike materjalide valimine ja hinnapakkumise koostamine. A.2.3 Tahkekütteseadme ehitamine ja/või paigaldamine 2.3.1. Töökeskkonna ettevalmistamine. 2.3.2. Vundamendi ja aluspinna (põrand) ette valmistamine ja ehitamine. 2.3.3. Aluspinna (sein, vahelagi vms) ette valmistamine. 2.3.4. Tootja vastutusega kütteseadme paigaldamine eelnevalt ettevalmistatud aluspinnale. 2.3.5. Müüritiskütteseadme ehitamine. 2.3.6. Müüritiskorstna ehitamine. 2.3.7. Tootja vastutusega või eritellimusel valmistatud (v.a. müüritiskorsten) korstna paigaldamine. 2.3.8. Küttesüsteemi osade dekoratiivviimistlemine. A.2.4 Tahkekütteseadme või -süsteemi renoveerimine või muutmine 2.4.1. Müüritud küttesüsteemi või selle osade renoveerimine või muutmine. 2.4.2. Tootja vastutusega küttesüsteemi või selle osade renoveerimine või muutmine. Pottsepa kutsete tööosade ja tööülesannete täielik võrdlev loetelu on toodud kutsestandardi lisas 1. Pottsepa töö toimub paindliku töögraafiku alusel. Sõltuvalt tööandja või kliendiga sõlmitud kokkulepetest, töö mahust või muudest töökorralduse eripäradest võib töö toimuda ka puhkepäevadel, pühade ajal või õhtuti. Töö rütm võib sõltuvalt tellimuse mahust ja iseloomust olla kiire ja pingeline. Pottsepatöö on raske ja nõuab füüsilist pingutust. Sageli tuleb tõsta raskeid ehitusmaterjale, töötada sundasendis või ronida ajutistel tellingutel ja konstruktsioonidel. Töö toimub nii siseruumides kui ka õues, erinevatel kõrgustel ja muutuvates keskkonnatingimustes. Pottsepa töökeskkonnaga on seotud kõrgendatud vigastuste tekkimise risk, mistõttu ta peab järgima tööeeskirju, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Riskiteguriteks on ka tolm, õhus lenduvad keemilised ühendid, müra, temperatuuri kõikumised ja tuuletõmbus ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja -vahendeid. Pottsepa peamised töövahendid on mitmesugused käsitööriistad (kellud, müürihaamrid jne.), mõõteriistad (mõõdulindid, loodid, nivelliirid jne), elektrilised seadmed (lõikurid, segumasinad jne), tõsteseadmed ja -vahendid (tõstukid jne), märkimisvahendid. Pottsepa töö eeldab korrektsust, täpsust, rutiinitaluvust, õppimis- ja keskendumisvõimet. Töö tegemiseks on vajalikud hea koordinatsioon, füüsiline vastupidavus ja kõrgusetaluvus. Pottsepa kutsealal töötavad inimesed peaksid olema hea stressitaluvusega, ladusad suhtlejad ja kohusetundlikud. Töö tegemisel tulevad kasuks ruumiline kujutlusvõime ja ilumeel. Pottsepad omandavad oma kutsealased oskused praktilise tööga ning erialaste täiendkoolituste kaudu. Pottsepp, kaminameister, ahjumeister, korstnapaigaldaja, korstna renoveerija Tuleohutusseadus, § 9 , lg 1 - Tahkekütusel töötava ahju, kamina, pliidi või muu tahkekütusel töötava kütteseadme (edaspidi ahi, kamin või pliit) ning korstna ja ühenduslõõri võib majandustegevusena ehitada või paigaldada pottsepp, kellel on pottsepa kutsetunnistus. Pottsepp-sell, tase 3 kutsestandard koosneb neljast kohustuslikust (B.2.1.-2.4) ja viiest kutset läbivast kompetentsist (B.2.5. – B.2.9). Kutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kõik standardis kirjeldatud kompetentsid (B.2.1 – 2.9). Kliendiga suhtlemine ja nõustamine, tutvumine objekti võimaluste ja dokumentatsiooniga 3 Ehitatava ja/või paigaldatava küttesüsteemi kavandamine või projekteerimine 3 Tahkekütteseadme ehitamine ja/või paigaldamine 3 Tahkekütteseadme või -süsteemi renoveerimine või muutmine 3 Suhtlemisoskus ja klienditeenindus 3 Kutse-eetika põhimõtete järgimine 3 Tegevuste planeerimine 3 Enesearendamine/elukestva õppe protsessis osalemine 3 Keskkonnahoidliku tööstiili hoidmine 3 Logistik, tase 7 Logistics Manager, level 7 5 Logistik V (versioon 1) Logistik V (versioon 2) Logistik V (versioon 3) Logistik V (versioon 4) Transpordikorraldusjuht, tase 7 (versioon 5) Veokorraldaja V (versioon 1) Veokorraldaja V (versioon 2) Veokorraldaja V (versioon 3) Veokorraldaja V (versioon 4) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Veokorraldaja-logistik 16 2014-03-04 2014-03-04 2015-12-28 V 7 7 1324 Tarne-, turustus- jms juhid 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Pottsepp, tase 4 Oven-builder, level 4 4 Pottsepp II (versioon 1) Pottsepp II (versioon 2) Pottsepp II (versioon 3) Pottsepp, tase 4 (versioon 5) Pottsepp, tase 4 (versioon 6) Pottsepp, tase 4 (versioon 7) Küttesüsteemi paigaldaja, tase 4 Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Küttesüsteemide ehitus ja hooldus Pottsepp 28 2014-02-17 2014-02-17 2019-02-12 4 4 7314 Savi- ja portselanimeistrid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Kasutatud mõisted Andrus Schults OÜ Raidkivi Annes Andresson MTÜ Eesti Pottsepad Koit Koppel MTÜ Eesti Korstnapühkijate Koda Mati Jürgenson OÜ Ahjusepad Mati Malm OÜ Kodusoe Grupp Pepe Sussen OÜ Potipoiss Raido Jalas Päästeamet Raivo Koppel OÜ Ahjumaailm Sigrid Ester Tani MTÜ Eesti Pottsepad Urmas Danil OÜ Schiedel Moodulkorstnad Paul Pääso MTÜ Eesti Pottsepad Käesolev kutsestandard on mõeldud isikute kutsealaste kompetentside hindamiseks ning täiendkoolituse õppekavade aluseks. Pottsepa peamised tööülesanded on tahkeküttesüsteemi ja selle elementide ehitamine, paigaldamine ja renoveerimine. Tahkeküttesüsteemide alla kuuluvad nii tellistest, erinevatest plaatidest ja plokkidest, maakivist või muust materjalist tahkeküttel töötavad müüritiskütteseadmed (ahjud, pliidid, kaminad jne) ja nendega kaasnevad süsteemid (lõõrid, korstnad jne.) kui ka tootja vastutusega valmiskütteseadmed ja korstnasüsteemid (nt kerged õhkküttekaminad, saunakerised). Pottsepa kutsealal on kutsed kolmel tasemel: Pottsepp-sell tase 3; Pottsepp tase 4; Pottseppmeister tase 5. 4. taseme pottsepp ehitab ja renoveerib erinevaid tahkekütteseadmeid ja korstnasüsteeme ning ehitab ja parandab tootjavastutusega valmiskütteseadmeid ning korstnasüsteeme. Pottsepp, tase 4 lähtub oma töö tegemisel standardist EVS 812-3 Ehitiste tuleohutus Osa 3: Küttesüsteemid. Selle taseme pottsepp juhendab ning õpetab välja ka pottsepp-selle. Pottsepa 4. taseme kutse raames on võimalik omandada ka piiratud õigustega küttesüsteemi paigaldaja osakutse, mis lubab inimesel tööturul iseseisvalt tegutseda ning paigaldada, monteerida (koostada) ning renoveerida tootja vastutusega valmiskütteseadmeid ja korstnasüsteeme. A.2.1 Kliendiga suhtlemine ja nõustamine, tutvumine objekti võimaluste ja ehitusliku dokumentatsiooniga 2.1.1. Kliendi soovide väljaselgitamine. 2.1.2. Tutvumine ehitusliku dokumentatsiooniga. 2.1.3. Olemasolevale küttesüsteemile hinnangu andmine. 2.1.4. Õhuvarustuse olemasolu hindamine. 2.1.5. Kliendi nõustamine. A.2.2 Ehitatava küttesüsteemi kavandamine ja eelprojekti koostamine 2.2.1. Hoone või ruumi soojavajaduse arvutamine. 2.2.2. Ruumi planeeritava kütteseadme soojustehniliste arvutuste tegemine, tööprojekti ja/või -jooniste koostamine 2.3. Küttesüsteemi juurde planeeritava ühenduslõõri ja korstna soojustehniliste arvutuste tegemine, tööprojekti ja/või -jooniste koostamine. 2.2.4. Vajalike materjalide valimine ja hinnapakkumise koostamine. A.2.3 Tootjavastutusega küttesüsteemi või selle osade paigaldamise kavandamine ja eelprojekti koostamine 2.3.1. Hoone või ruumi soojavajaduse arvutamine. 2.3.2. Küttesüsteemi juurde planeeritava ühenduslõõri ja korstna soojustehniliste arvutuste tegemine, tööprojekti ja/või -jooniste koostamine. 2.3.3. Vajalike materjalide valimine ja hinnapakkumise koostamine. A.2.4 Tahkekütteseadme ehitamine 2.4.1. Töökeskkonna ettevalmistamine. 2.4.2. Vundamendi ja aluspinna (põrand) ette valmistamine ja ehitamine. 2.4.3. Aluspinna (sein, vahelagi vms) ette valmistamine. 2.4.4. Müüritiskütteseadme ehitamine. 2.4.5. Müüritiskorstna ehitamine. 2.4.6. Küttesüsteemi osade dekoratiivviimistlemine. 2.4.7. Valmis küttesüsteemi või selle osa üleandmine kliendile. 2.4.8. Küttesüsteemi juurde kuuluva dokumentatsiooni vormistamine ja väljastamine kliendile. 2.4.9. Kliendi juhendamine kütteseadme kasutamise ja hooldamise osas. A.2.5 Tootja vastutusega tahkekütteseadme paigaldamine 2.5.1. Töökeskkonna ettevalmistamine. 2.5.2. Vundamendi ja aluspinna (põrand) ette valmistamine ja ehitamine. 2.5.3. Aluspinna (sein, vahelagi vms) ette valmistamine. 2.5.4. Tootja vastutusega kütteseadme paigaldamine eelnevalt ettevalmistatud aluspinnale. 2.5.5. Tootja vastutusega või eritellimusel valmistatud (v.a müüritiskorsten) korstna paigaldamine. 2.5.6. Küttesüsteemi osade dekoratiivviimistlemine. 2.5.7. Valmis küttesüsteemi või selle osa üleandmine kliendile. 2.5.8. Küttesüsteemi juurde kuuluva dokumentatsiooni vormistamine ja väljastamine kliendile. 2.5.9. Kliendi juhendamine kütteseadme kasutamise ja hooldamise osas. A.2.6 Tahkekütteseadme või -süsteemi renoveerimine või muutmine 2.6.1. Tahkekütteseadme või -süsteemi seisukorra hindamine. 2.6.2. Müüritud küttesüsteemi või selle osade renoveerimine või muutmine. A.2.7 Tootja vastutusega tahkekütteseadme või -süsteemi renoveerimine 2.7.1. Tootja vastutusega tahkekütteseadme või -süsteemi seisukorra hindamine. 2.7.2. Tootja vastutusega küttesüsteemi või selle osade renoveerimine või muutmine. Küttesesüsteemi paigaldaja 4. taseme osakutse moodustub järgmistest tööosadest: A.2.1 Kliendiga suhtlemine ja nõustamine, tutvumine objekti võimaluste ja dokumentatsiooniga 2.1.1 Kliendi soovide väljaselgitamine. 2.1.2 Tutvumine dokumentatsiooniga. 2.1.3 Olemasolevale küttesüsteemile hinnangu andmine. 2.1.4 Õhuvarustuse olemasolu hindamine. 2.1.5 Kliendi nõustamine. A.2.3 Tootjavastutusega küttesüsteemi või selle osade paigaldamise kavandamine ja eelprojekti koostamine 2.3.1. Hoone või ruumi soojavajaduse arvutamine. 2.3.2. Küttesüsteemi juurde planeeritava ühenduslõõri ja korstna soojustehniliste arvutuste tegemine, tööprojekti ja/või -jooniste koostamine. 2.3.3. Vajalike materjalide valimine ja hinnapakkumise koostamine. A.2.5 Tootja vastutusega tahkekütteseadme paigaldamine 2.5.1. Töökeskkonna ettevalmistamine. 2.5.2. Vundamendi ja aluspinna (põrand) ette valmistamine ja ehitamine. 2.5.3. Aluspinna (sein, vahelagi vms) ette valmistamine. 2.5.4. Tootja vastutusega kütteseadme paigaldamine eelnevalt ettevalmistatud aluspinnale. 2.5.5. Tootja vastutusega või eritellimusel valmistatud (v.a. müüritiskorsten) korstna paigaldamine. 2.5.6. Küttesüsteemi osade dekoratiivviimistlemine. 2.5.7. Valmis küttesüsteemi või selle osa üleandmine kliendile. 2.5.8. Küttesüsteemi juurde kuuluva dokumentatsiooni vormistamine ja väljastamine kliendile. 2.5.9. Kliendi juhendamine kütteseadme kasutamise ja hooldamise osas. A.2.7 Tootja vastutusega tahkekütteseadme või -süsteemi renoveerimine 2.7.1. Tootja vastutusega tahkekütteseadme või -süsteemi seisukorra hindamine. 2.7.2. Tootja vastutusega küttesüsteemi või selle osade renoveerimine või muutmine. Pottsepa kutsete tööosade ja tööülesannete täielik võrdlev loetelu on toodud kutsestandardi lisas 1. Pottsepatöö toimub paindliku töögraafiku alusel. Sõltuvalt tööandja või kliendiga sõlmitud kokkulepetest, töö mahust või muudest töökorralduse eripäradest võib töö toimuda ka puhkepäevadel, pühade ajal või õhtuti. Töö rütm võib sõltuvalt tellimuse mahust ja iseloomust olla kiire ja pingeline. Pottsepatöö on raske ja nõuab füüsilist pingutust. Sageli tuleb tõsta raskeid ehitusmaterjale, töötada sundasendis või ronida ajutistel tellingutel ja konstruktsioonidel. Töö toimub nii siseruumides kui ka õues, erinevatel kõrgustel ja muutuvates keskkonnatingimustes. Pottsepa töökeskkonnaga on seotud kõrgendatud vigastuste tekkimise risk, mistõttu ta peab järgima tööeeskirju, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Riskiteguriteks on ka tolm, õhus lenduvad keemilised ühendid, müra, temperatuuri kõikumised ja tuuletõmbus ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja -vahendeid. Pottsepa peamised töövahendid on mitmesugused käsitööriistad (kellud, müürihaamrid jne.), mõõteriistad (mõõdulindid, loodid, nivelliirid jne), elektrilised seadmed (lõikurid, segumasinad jne), tõsteseadmed ja -vahendid (tõstukid jne), märkimisvahendid. Pottsepa töö eeldab korrektsust, täpsust, rutiinitaluvust, õppimis- ja keskendumisvõimet. Töö tegemiseks on vajalikud hea koordinatsioon, füüsiline vastupidavus ja kõrgusetaluvus. Pottsepa kutsealal töötavad inimesed peaksid olema hea stressitaluvusega, ladusad suhtlejad ja kohusetundlikud. Töö tegemisel tulevad kasuks ruumiline kujutlusvõime ja ilumeel. Pottsepad omandavad oma kutsealased oskused praktilise tööga ning erialaste täiendkoolituste kaudu. Pottsepp, kaminameister, ahjumeister, korstnapaigaldaja, korstna renoveerija Tuleohutusseadus, § 9, lg 1 - Tahkekütusel töötava ahju, kamina, pliidi või muu tahkekütusel töötava kütteseadme (edaspidi ahi, kamin või pliit) ning korstna ja ühenduslõõri võib majandustegevusena ehitada või paigaldada pottsepp, kellel on pottsepa kutsetunnistus. Pottsepp, tase 4 kutsestandard koosneb neljast kohustuslikust (B.2.1-B.2.7) ja seitsmest pottsepa kutset läbivast kompetentsist (B.2.8–B.2.14). Kutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kõik kompetentsid (B.2.1–B.2.14). Küttesüsteemi paigaldaja osakutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada Pottsepp, tase 4 kohustuslikud B.2.1, B.2.3, B.2.5, B.2.7 ja läbivad kompetentsid B.2.8-B.2.14. Kliendiga suhtlemine ja nõustamine, tutvumine objekti võimaluste ja ehitusliku dokumentatsiooniga 4 Ehitatava küttesüsteemi kavandamine ja eelprojekti koostamine 4 Tootjavastutusega küttesüsteemi või selle osade paigaldamise kavandamine ja eelprojekti koostamine 4 Tahkekütteseadme ehitamine 4 Tootjavastutusega tahkekütteseadme paigaldamine 4 Tahkekütteseadme või -süsteemi renoveerimine või muutmine 4 Tootjavastutusega tahkekütteseadme või -süsteemi renoveerimine 4 Suhtlemisoskus ja klienditeenindus 4 Kutse-eetika põhimõtete järgimine 4 Tegevuste planeerimine 4 Enesearendamine/elukestva õppe protsessis osalemine 4 Juhendamine ja õpetamine 4 Keskkonnahoidliku tööstiili hoidmine 4 Arvutioskus 4 Sepp, tase 4 Blacksmith, level 4 5 Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal II (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal II (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal II (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal II (versioon 4) Sepp, tase 4 (versioon 6) Sepp, tase 4 (versioon 7) Sepp, tase 4 (versioon 8) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Sepp 15 2014-03-03 2014-03-03 2018-11-13 4 4 7221 Sepad, stantsijad jms oskustöölised 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Käsitöömeistri kutse-eetika Kaupo Kangur Kunstiosakond OÜ Heigo Jelle Eesti Metallikunstnike Liit Joonas Kiri Vana-Vigala TTK Tauro Pungas Ferrum Fabricum OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Sepp, tase 4 kutsestandard on kutse- ja täiendusõppe õppekavade koostamise ning isikute kutsealaste kompetentside hindamise alus. Sepistamine on metallide survetöötlemine, mille puhul toode või pooltoode saadakse kuumutatud toorikut plastselt deformeerides. Käsisepistamisel muudetakse järkjärguliselt alasil vabalt paikneva tooriku kuju sepavasara, suruõhuvasara jm sepatööriistade abil. Sepistamise põhioperatsioonid on jämendamine, venitamine, silumine, augu löömine, raiumine, painutamine, väänamine ja kokkukeetmine. Sepistamisel jäävad metalli kiud läbi lõikamata, seepärast on sepistatud tooteil paremad mehaanilised omadused kui lõiketöötlemise teel valmistatud toodetel. 4. taseme sepp valmistab oma koostatud tööjooniste või etteantud kavandite, tööjuhiste või lihtsamate esemete järgi kvaliteetseid ja esteetilisi sepiseid, kasutades tähtsamaid traditsioonilisi ja kaasaegseid tehnikaid, töövõtteid ja valmistusviise. Tema käe all valmivad erinevatest metallidest sepistatud tavapärased tööriistad ning käsitöö- ja tarbeesemed (nt nagid, lingid, kaminatarbed). Tööülesanded on seotud metallide ettevalmistuse, kuumtöötlemise ja sepistamise, sepise monteerimise, sepise pinna viimistlemise ning lihtsamate sepiste parandamisega. Töö eeldab orienteerumist olulisemates sepist mõjutanud ajaloolistes stiilides ja perioodides, nagu nt renessanss, barokk, klassitsism ja juugend. 4. taseme sepp vastutab talle antud tööülesannete täitmise eest, keerukamate tööülesannete (nt montaaži) juures võib ta vajada meistri abi. Ta on valmis oma kogemusi jagama. Töötamisel on oluline järgida käsitöömeistri eetikanõudeid ning tööohutuse ja keskkonnahoiu reegleid. 4. taseme sepp on suuteline tegutsema ettevõtjana, turundama oma toodangut, suhtlema tellijatega ning osutama teenuseid (nt sepiste valmistamine etteantud kavandite järgi, allhanke tegemine ja harrastajate juhendamine oma oskuste piires). Seotud kutsed Sepp, tase 5 A.2.1 Sepiste valmistamine 2.1.1 Tööjooniste koostamine ja kavandite lugemine. 2.1.2 Materjalide varumine ja kasutamine. 2.1.3 Tööprotsessi ettevalmistamine. 2.1.4 Töövahendite ja seadmete ettevalmistamine ja kasutamine. 2.1.5 Ergonoomilise ja ohutu töökeskkonna loomine. 2.1.6 Eseme valmistamine ja viimistlemine. A.2.2 Sepistatud toodete ja sepatöö teenuste turundus 2.2.1 Toodete ja teenuste kujundamine. 2.2.2 Toodete ja teenuste kaubastamine. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt, vajadusel tuleb valmis olla hooajatööks. Töö võib olla füüsiliselt pingutav, sundasendit nõudev ja kiire tempoga. Sepp töötab ruumis, kus võib olla tavapärasest kõrgem temperatuur ja tõmbetuul. Võib esineda kokkupuudet tolmu, müra, kuumade töövahenditega ja pindadega, toksiliste ainetega ja vibratsiooniga, mis võib kujutada ohtu tervisele (allergia vms). Vajalik on kasutada töökaitsevahendeid ning järgida tööohutusnõudeid. Alasi, sepavasarad (käsivasarad), sepapihid, pinnid, venitusrauad, sepameislid ja -tornid, alusrauad. Töös on oluline käeline osavus, ruumiline kujutlusvõime, ilumeel, proportsioonitunnetus, püsivus, õpivalmidus ja vastutustunne, visuaalne mälu ja loogiline mõtlemine. Sepaks saab õppeasutuses õppides või meistri käe all töötades. Sepiste valmistaja, metallikunstniku abiline, disaineri abiline jm. Kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.2 ja läbiva kompetentsi B.2.3 tõendamine. Sepiste valmistamine 4 Sepistatud toodete ja teenuste turundus 4 Sepp, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Puukäsitööline, tase 3 Woodworker, level 3 1 Puukäsitööline, tase 3 (versioon 2) Puukäsitööline, tase 3 (versioon 3) Puukäsitööline, tase 3 (versioon 4) Puitesemete ja -detailide valmistamine, tase 3 Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Puutöömeister 15 2014-03-03 2014-03-03 2018-11-13 3 3 7317 Puidust, punumis- jm materjalidest tooteid valmistavad käsitöömeistrid 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Käsitöömeistri kutse-eetika Meelis Kihulane Olustvere TMK Elo Liiv Kuressaare Ametikool Andres Koidu Kersleti ateljee Janica Sepp, ettevõtja Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Puukäsitööline, tase 3 kutsestandard on kutse- ja täiendusõppe õppekavade koostamise ning isikute kutsealaste kompetentside hindamise alus. Puukäsitööline, tase 3 teeb vastavalt etteantud juhenditele kvaliteetseid ja esteetilisi puidust käsitööesemeid või detaile puidutöö põhilistes tehnikates. Tavaliselt töötab ta iseseisvalt, keerukamate tööülesannete juures võib ta vajada juhendamist. Puitesemete valmistaja vastutab talle antud tööülesannete täitmise eest. Ta on valmis oma oskuste piires osutama teenuseid allhanke korras jms. Puukäsitööline järgib töö turvalisuse ja keskkonnahoiu reegleid. Ta peab tähtsaks käsitöö valdkonna eetilisi tõekspidamisi ja väärtusi. Seotud kutsed: Puukäsitööline, tase 4 A.2.1 Tööprotsessi ettevalmistamine 2.1.1 Töö planeerimine. 2.1.2 Materjalide varumine ja kasutamine. 2.1.3 Töövahendite ettevalmistamine. 2.1.4 Töökoha korraldamine. A.2.2 Puitesemete ja detailide valmistamine 2.2.1 Eseme või selle osa valmistamine. 2.2.2 Eseme viimistlemine. Puuesemete valmistaja, tase 3 tervikkutse sisaldab osakutset „Puitesemete ja detailide valmistamine“. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt, vajadusel tuleb valmis olla hooajatööks. Töö võib olla füüsiliselt pingutav, sundasendit nõudev ja kiire tempoga. Võib esineda kokkupuudet tolmu, müra või vibratsiooniga, mis võib kujutada ohtu tervisele (allergia vms), mistõttu on vaja kasutada töökaitsevahendeid ning järgida tööohutusnõudeid. Traditsioonilised käsitööriistad, puutöömasinad jm. Töös on oluline käeline osavus, ilumeel, püsivus, pühendumine, õpivalmidus ja vastutustunne. Puukäsitööliseks saab õppida õppeasutuses või juhendaja käe all. Kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.3 tõendamine. Puukäsitöölise osakutse „Puitesemete ja detailide valmistamine“ koosneb kompetentsidest B.2.2 ja B.2.3. Tööprotsessi ettevalmistamine 3 Puitesemete ja -detailide valmistamine 3 Puukäsitööline, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Vedurijuhi abi, tase 3 Assistant driver, level 3 5 Vedurijuhi abi II (versioon 1) Vedurijuhi abi II (versioon 2) Vedurijuhi abi II (versioon 3) Vedurijuhi abi II (versioon 4) Vedurijuhi abi, tase 3 (versioon 6) Vedurijuhi abi, tase 3 (versioon 7) Vedurijuhiabi, tase 4 (versioon 8) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Vedurijuht 16 2014-03-04 2014-03-04 2018-09-20 3 3 8311 Veduri- ja rongijuhid 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Anto Looken SA Raudteekutsed Evi Noorhani Eesti Energia Kaevandused ASi Logistikaettevõte Leonid Vätson AS EVR Cargo Mart Klaassen Edelaraudtee AS Mati Lõhmus AS Eesti Raudtee Tiiu Poltruk Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Tambet Lõhmus AS EVR Cargo Tambet Õun AS EVR Cargo Tõnu Aruste AS Eesti Raudtee Tõnu Sarapuu Edelaraudtee AS Vera Pesotskaja Eesti Energia Kaevandused ASi Logistikaettevõte Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Vedurijuhi abi, tase 3 kutsestandard on aluseks täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Vedurijuhi abi töötab vedurimeeskonna liikmena ja koostöös vedurijuhiga jälgib tee vabaolekut, signaale, signaalnäidikuid ja -märke, ütleb vedurijuhile signaalide näidud ja lubatud kiirused, vajadusel kontrollib rongi seisukorda ja vedurijuhi korraldusel veduri (mootorrongi) tehnilist korrasolekut. Lisaks täidab 3. taseme vedurijuhi abi ka manöövrijuhi ülesandeid, tehes manöövritööd, juhtides ja juhendades seejuures manöövrimeeskonna liikmeid, tehes kommertsülevaatust ja vagunite tehnohooldust. Vedurijuhi abi kutsealal on kaks kutset. Vedurijuhi abi, tase 2 töötab koos vedurijuhiga, täites tema korraldusi. Vedurijuhi abi, tase 3 täidab lisaks 2. taseme vedurijuhi abi ülesannetele ka manöövrijuhi ülesandeid. A.2.1 Töö alustamine, veduri vastuvõtmine ja üleandmine 1) Tutvumine operatiivkorralduste ja muudatustega tööpiirkonnas 2) Tööks kasutatava inventari olemasolu ja korrasoleku kontrollimine 3) Tutvumine raudteeveeremi üle andnud vedurimeeskonna märkustega ja tehnohoolduse tegemise kuupäeva kontrollimine 4) Veendumine raadioside ja mootorrongi koosseisus "reisija-vedurijuht" side korrasolekus 5) Veendumine veduri automaatsignalisatsiooni, autostopi, kiirusmeeriku ja muude ohutusseadmete plommide korrasolekus 6) Kontrollülevaatuse tegemine raudteeveeremi vastuvõtmisel depoos või jaama teedel 7) Veduri koristamine ja puhastamine 8) Mittekorras seadmete rikkepõhjuste ja seisundi kindlakstegemine ning rikete kõrvaldamine A.2.2 Tööpiirkonnas liikumine 1) Vedurijuhi korralduste täitmine veoveeremi agregaatide ja sõlmede kontrollimisel, hooldusel ja tehnilisel teenindamisel 2) Kehtestatud kõneluste reglemendi täitmine 3) Rongi sundpeatumisel jaamavahel pidurite iseenesliku töösserakendumise põhjuste väljaselgitamine ning raudteeveeremi kinnitamine iseenesliku liikuma hakkamise vältimiseks 4) Tee ja signaalide jälgimine 5) Keelava näiduga foorile lähenemisel või muudel kiiruse vähendamist nõudvatel juhtudel vedurijuhi tegevuse kontrollimine ja keelava näidu pidev kordamine ning vedurijuhi mittetegutsemisel rongi peatamine 6) Vedurijuhi mittetegutsemisel või juhtimisvõime kaotusel teate edastamine liikluskorraldajale ja kõikidele sel teelõigul olevatele raudteeveeremi juhtidele 7) Reisirongi peatuste ajal reisijate peale- ja mahamineku visuaalne jälgimine 8) Mootoriruumi seadmete töö kontrollimine ja tulemuste teatamine vedurijuhile 9) Rongi seisukorra, terviklikkuse ja rongist antavate signaalide jälgimine, kaherajalises piirkonnas ka vastutuleva rongi seisukorra jälgimine A.2.3 Veduri tehniline teenindamine teel olles ja vahejaamas 1) Veduri veermiku seisundi kontrollimine 2) Pidurihoovastiku kontrollimine ja reguleerimine 3) Piduriklotside kulumisastme, neid fikseerivate kiilude olemasolu ja asendi kontrollimine 4) Veoveeremi agregaatide ja sõlmede korrasoleku kontrollimine 5) Veduri määrdeainete, liiva, vee ja kütusega varustatuse kontrollimine A.2.4 Rongi tehnohoolduse tegemine 1) Raudteeveeremi tehnohoolduse tegemine, raudteeveeremi sõlmede korrasoleku ja komplektsuse kontrollimine 2) Õhujagajate režiimide kontrollimine, raudteeveeremi pidurivoolikute ühendamine ning automaatpiduriproovi tegemine ja piduriteatise vormistamine 3) Raudteeveeremi piiramine A.2.5 Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine 1) Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ning korralduse andmine pidurkingadele pealesõitmiseks 2) Korralduse andmine pidurkingadelt mahasõitmiseks, pidurkingade eemaldamine ja hoiukohta paigutamine 3) Raudteeveeremi kinnitamine muude kehtestatud kinnitusvahenditega ja neist vabastamine A.2.6 Matka valmistamine 1) Üksikpöörme või jaamakõriku kohalikule juhtimisele võtmine 2) Matka valmistamine käsipöörmetel 3) Matka valmistamine kurbliga 4) Üksikpöörme või jaamakõriku keskjuhtimisele tagasiandmine A.2.7 Dokumentidega töötamine 1) Veodokumentide vastuvõtmine ja üleandmine 2) Veodokumentide ja vagunite vastavuse kontrollimine 3) Vedurijuhi jaoks kirjaliku hoiatuse ja/või muu sõiduloa saamine ja nende kontrollimine A.2.8 Töövahetuse alustamine ja lõpetamine manöövrijuhi töös 1) Tööks kasutatava inventari olemasolu ja korrasoleku kontrollimine 2) Teel asuva raudteeveeremi paigutuse kontrollimine 3) Teedel asuvate vagunite pidurkingadega kinnitamise kontrollimine 4) Pidurkingade olemi ja nende korrasoleku kontrollimine 5) Töökoha korrasoleku tagamine ja kontrollimine 6) Töövahetuse alustamise ja lõpetamise vormistamine A.2.9 Rongi koostamine ja lahutamine ning manöövritöö tegemine manöövrijuhi töös 1) Töökoha ettevalmistamine teedel 2) Rongi lahutamiseks ettevalmistamine ja rongi lahutamine 3) Raudteeveeremi paigutamine vastavalt koosteplaanile 4) Raudteeveeremi tagurdamine või kokkulükkamine 5) Raudteeveeremi kokkuhaakumise kontrollimine 6) Raudteeveeremi olukorra kontrollimine 7) Manöövritöö katkestamine A.2.10 Kommertsülevaatuse tegemine manöövrijuhi töös 1) Kaupade laadimiseeskirjade järgse laadimise ja kinnitamise kontrollimine lahtisel raudteeveeremil 2) Raudteeveeremi dokumentidele vastavuse kontrollimine 3) Vaguni puhtuse kontrollimine A.2.11 Laadimis- ja tühjendamiskohtade teenindamine manöövrijuhi töös 1) Laadimis- ja tühjendamiskohale sõiduks korralduse vastuvõtmine 2) Laadimis- ja tühjendamiskohale sõitmine 3) Manöövritöö tegemine laadimis- ja tühjendamiskohal A.2.12 Manöövrimeeskonna liikmete juhtimine ja juhendamine manöövrijuhi töös 1) Manöövritööplaani kooskõlastamine liikluskorraldajaga 2) Manöövrimeeskonna liikmetele liikluskorraldajaga kooskõlastatud tööplaani tutvustamine 3) Manöövrimeeskonna liikmete suunamine töökohale 4) Manöövrimeeskonna tööks valmisoleku kontrollimine A.2.13 Töö- või päästerongiga töötamine manöövrijuhi töös 1) Töörongi koostamine enne väljumist 2) Piduriproovi tegemine jaamas ja jaamavahel ning piduriteatise korrigeerimine või uue väljastamine 3) Vedurijuhi jaoks kirjaliku hoiatuse ja/või muu sõiduloa saamine 4) Töötamine tööjuhi või päästerongi juhi või kohaliku päästejuhi korraldusel 5) Vagunite tehnohoolduse tegemine Vedurijuhi abi tööaeg sõltub tööiseloomust ja rongide liiklusgraafikust, seetõttu töötab ta ka puhkepäevadel, riiklikel pühadel ja öösiti. Töö on vahelduvate tööülesannetega, toimub välitingimustes ja raudteeveeremil. Võimalik on kokkupuude tervistkahjustavate ainetega (mootorikütused, määrdeained ja tehnilised vedelikud, happed, heitegaasid jmt). Töökeskkonnas võib esineda müra, tolmu, niiskust ja vibratsiooni. Töökeskkond (näit liikuv raudteeveerem ja liikuvad mehhanismid) on seotud vigastuste tekkimise kõrgendatud riskiga. Keskmisest kõrgema ohtlikkusega töö tõttu peab vedurijuhi abi täpselt järgima tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid, kandma tööandja poolt väljastatud ja töötingimustele vastavat tööriietust ning kasutama isikukaitsevahendeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada haigestumise, trauma, töövõimetuse või raudteeliiklusõnnetuse. Vedurijuhi abi kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Põhilisteks töövahenditeks on raudteeveerem ja selle hoolduseks vajalikud käsitööriistad, raadiojaam, vile ja signaalvahendid (näit signaallipud, käsilatern), lahtihaakimiskahvel, pidurkingad. Vedurijuhi abi töö eeldab loogilist mõtlemist, visuaalset mälu, keskendumisvõimet, füüsilist vastupidavust, liigutuste täpsust ja kiirust, head koordinatsiooni, head nägemist ja kuulmist, pingetaluvust, keskkonnataluvust, koostöövõimet ja meeskonnatöö korraldamise oskust, õppimisvõimet, otsustus- ja vastutusvõimet, täpsust, suhtlusvalmidust, kohusetundlikkust ja iseseisvust. Töö ohtlikkuse tõttu on vedurijuhi abi töös olulised kõrge enesedistsipliin ja meelekindlus. Vedurijuhi abi peab suhtuma oma töösse ja teistesse inimestesse tähelepanuga, uskuma oma töö vajalikusse ja organisatsiooni toimepidevusse ning manöövrijuhi ülesandeid täites usaldama alluvaid nende tööülesannete täitmisel. Tavaliselt töötavad 3. taseme vedurijuhi abina inimesed, kellele on vähemalt üldkeskharidus ja kutseoskused on omandatud töökohal õppides vähemalt samal tasemel kogenud vedurijuhi abi või vedurijuhi juhendamisel. Vedurijuhi abi Vedurijuhi abi töö on reguleeritud raudteeseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrusega „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Vedurijuhi abi, tase 3 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.14 tõendamine. Töö alustamine, veduri vastuvõtmine ja üleandmine 2 Tööpiirkonnas liikumine 2 Veduri tehniline teenindamine teel olles ja vahejaamas 2 Rongi tehnohoolduse tegemine 2 Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine 3 Matka valmistamine 3 Dokumentidega töötamine 3 Töövahetuse alustamine ja lõpetamine manöövrijuhi töös 3 Rongi koostamine ja lahutamine ning manöövritöö tegemine manöövrijuhi töös 3 Kommertsülevaatuse tegemine manöövrijuhi töös 3 Laadimis- ja tühjendamiskohtade teenindamine manöövrijuhi töös 3 Manöövrimeeskonna liikmete juhtimine ja juhendamine manöövrijuhi töös 3 Töö- või päästerongiga töötamine manöövrijuhi töös 3 Vedurijuhi abi, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Raietööline, tase 2 Logger, level 2 1 Metsatööline, tase 2 (versioon 3) Raietööline, tase 2 (versioon 2) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Raietööline 14 2014-02-20 2014-02-20 2018-12-05 2 2 6210 Metsanduse jms oskustöölised 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Aino Mölder Luua Metsanduskool Sulev Järve Eesti Arboristide Ühing MTÜ, Tallinna Keskkonnaamet Heiki Hanso Arboristide Koda, ArborEst OÜ Aivar Paat A-Kuller & Partnerid OÜ Eero Tali Roheline Ruum OÜ Liina Jürisoo Eesti Maaülikool Anu-Kristin Tara OÜ Puudehooldus Ulve Pärn Teede Projektijuhtimise AS Ain Järve Tallinna Kommunaalamet, Kadrioru Park Aita Sauemägi SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Raietööline, tase 2, kutsestandard on aluseks kutsehariduse ja täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Selle kutsestandardi alusel antakse nii esmast kutset kui kutset: a) esmane kutse saadakse riiklikult tunnustatud, käesolevale kutsestandardile vastava õppekava täitmisel. Lõputunnistusele/diplomi lisale kantud märge esmase kutse saamise kohta tõendab, et isik on saanud ettevalmistuse ja omab valmisolekut vastaval tasemel kutsealal tegutsema asumiseks. b) kutse saadakse, kui kutset andev organ on hinnanud isiku reaalses tööelus tõendatud kompetentside vastavust kutsestandardile ning väljastanud kutsetunnistuse. Raietööline, tase 2 on oskustöötaja, kes teeb lihtsamaid raietöid etteantud tööülesande järgi. Ta töötab põhiliselt trasside raietel: sihid, teeservad, kraavid, liinikoridorid jm. Raietööline kasutab ja hooldab võsa- ja kettsaage. Raietööline töötab ohutult ja ergonoomiliselt ning hoiab korras oma turvavarustust ja muud tööks vajaliku varustust. A.2.1 Võsa- ja kettsaagidega töötamine 1) Töövahendi valimine 2) Ohufaktorite hindamine ja töö kavandamine 3) Turva- ja töövarustuse valimine ja kasutamine 4) Turva- ja töövarustuse hooldamine 5) Võsa- ja kettsae hooldamine 6) Töötamine võsasaega 7) Töötamine kettsaega 8) Tegutsemine õnnetusjuhtumi korral Raietööline töötab välistingimustes, vibratsiooni ja müra keskkonnas. Töö on keskmisest kõrgema ohtlikkusega ja nõuab füüsilist vastupidavust ning töötamist sundasendites. Raietööline on kohustatud kasutama asjakohast turva- ja töövarustust ning järgima tööohutusnõudeid. Oma töös puutub ta kokku heitgaasidega. Raietöölise põhilisteks töövahenditeks on võsa- ja kettsaed, raietel vajalik turva- ja töövarustus. Kutse eeldab keskendumisvõimet, kiiret reageerimist ning füüsilist vastupidavust. Tavapäraselt saadakse raietööline, tase 2 esmakutse kutseharidusliku õppekava läbimise järel kutseõppeasutuses. Kutseoskused võivad olla omandatud ka praktilise töö käigus. Raietööline, saemotorist, saemees Raietööline, tase 2 kutse saamiseks on vajalik kompetentsi B.2.1 tõendamine. Võsa- ja kettsaagidega töötamine 2 Arborist, tase 4 Tree Worker, level 4 4 Arborist II (versioon 1) Arborist II (versioon 2) Arborist, tase 4 (versioon 3) Arborist, tase 4 (versioon 5) Arborist, tase 4 (versioon 6) Parkmetsade ja haljastute hooldaja, tase 4 Raietööline, tase 2 Viljapuude ja marjapõõsaste hooldaja, tase 4 Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Arborist 14 2014-02-20 2014-02-20 2019-02-19 4 4 6210 Metsanduse jms oskustöölised 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Arboristi eetikakoodeks Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Aino Mölder Luua Metsanduskool Sulev Järve Eesti Arboristide Ühing MTÜ, Tallinna Keskkonnaamet Heiki Hanso Arboristide Koda, ArborEst OÜ Aivar Paat A-Kuller & Partnerid OÜ Eero Tali Roheline Ruum OÜ Liina Jürisoo Eesti Maaülikool Anu-Kristin Tara OÜ Puudehooldus Ulve Pärn Teede Projektijuhtimise AS Ain Järve Tallinna Kommunaalamet, Kadrioru Park Aita Sauemägi SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Arborist, tase 4 kutsestandard on aluseks kutsehariduse ja täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Selle kutsestandardi alusel antakse nii esmast kutset kui kutset: a) esmane kutse saadakse riiklikult tunnustatud, käesolevale kutsestandardile vastava õppekava täitmisel. Lõputunnistusele/diplomi lisale kantud märge esmase kutse saamise kohta tõendab, et isik on saanud ettevalmistuse ja omab valmisolekut vastaval tasemel kutsealal tegutsema asumiseks; b) kutse saadakse, kui kutset andev organ on hinnanud isiku reaalses tööelus tõendatud kompetentside vastavust kutsestandardile ning väljastanud kutsetunnistuse. Arboriste on kahel tasemel: arborist, tase 4 ja meisterarborist, tase 5. Arborist, tase 4 on oskustöötaja, kes istutab ja hooldab puittaimi asustatud piirkondades, et tagada puude võimalikult hea tervislik seisund ning turvaline ja esteetiline elukeskkond inimestele. Arborist töötab välitingimustes ja avalikus ruumis ning langetab iseseisvalt oma tööga seotud otsuseid. Sellel kutsealal töötamine eeldab füüsilist vastupidavust ja pingetaluvust. Arborist, tase 4 kutse sisaldab kolme osakutset: 1) raietööline, tase 2, 2) parkmetsade ja haljastute hooldaja, tase 4, 3) viljapuude ja marjapõõsaste hooldaja, tase 4. Töötamisel avalikus ruumis järgib arborist oma tegevuste planeerimisel projekti või tööjuhendit ning arboristi kutse-eetikat (lisa 1). Arborist, tase 4 kutse koosneb 11 töö osast. A.2.1 Võsa- ja kettsaagidega töötamine 1) Töövahendi valimine 2) Ohufaktorite hindamine ja töö kavandamine 3) Turva- ja töövarustuse valimine ja kasutamine 4) Turva- ja töövarustuse hooldamine 5) Võsa- ja kettsae hooldamine 6) Töötamine võsasaega 7) Töötamine kettsaega 8) Tegutsemine õnnetusjuhtumi korral A.2.2 Puittaimede istutamine 1) Istikute säilimise tagamine nende transpordil, istutustöödel ja ladustamisel 2) Töökoha piiramine ja tähistamine 3) Istutuskoha ettevalmistamine 4) Puittaimede istutamine kasvukohale 5) Puittaimede istutusaegne lõikamine 6) Istutatud puittaimede järelhooldamine A.2.3 Puude ümberistutamine 1) Puu ettevalmistamine ümberistutamiseks 2) Puittaimede ümberistutamine uuele kasvukohale 3) Puude istutusaegne lõikamine 4) Ümberistutatud puude järelhooldamine A.2.4 Puittaimede hoolduslõikuse tegemine 1) Lõikustööde planeerimine 2) Kujundus- ja hoolduslõikuse tegemine 3) Hekkide ja põõsaste hoolduslõikuse tegemine A.2.5 Viljapuude ja marjapõõsaste hooldamine 1) Lõikustööde planeerimine 2) Marjapõõsaste hoolduslõikuse tegemine 3) Viljapuude hoolduslõikuse tegemine 4) Tüvede ja võrade kaitsmine 5) Väetamisvajaduse hindamine 6) Taimekaitsetööde tegemine A.2.6 Puittaimede erihooldustööde tegemine 1) Puittaimede ehitusaegne kaitsmine 2) Puudele tugivööde paigaldamine 3) Puittaimede kaitsmine kahjustavate mõjude eest 4) Puittaime väetamisvajaduse hindamine ja väetamine 5) Taimekaitsetööde tegemine A.2.7 Puude raie eritingimustes (kallakud, elektriliini alus ja lähedus, teede ja rajatiste lähedus, piiratud ruum, tormimurd jm) 1) Langetusmeetodi valimine 2) Puude langetamine 3) Töötamine tormimurru aladel 4) Langetatud tüvede, valmistatud materjalide ja raidmete käitlemine,transportimine või ladustamine 5) Puiduhakkuri kasutamine 6) Langetatavate puude hindamine tarbepuiduna 7) Objekti viimistlemine A.2.8 Parkmetsade ja haljastute hooldustööde planeerimine ja tegemine 1) Hooldustööde planeerimine 2) Parkmetsade ja haljastute hooldamine 3) Langetatavate puude hindamine tarbepuiduna 4) Langetatud tüvede ja raidmete käitlemine 5) Kändude eemaldamine 6) Objekti viimistlemine A.2.9 Korvtõstukilt töötamine 1) Tõstuki valimine ja tellimine 2) Tõstuki ohutu kasutamine 3) Tõstukilt töötamine 4) Tegutsemine õnnetusjuhtumi korral A.2.10 Ronimisköitega töötamine 1) Ronimisvarustuse ja töövahendite valimine 2) Riskianalüüsi läbiviimine 3) Tellitud töö tegemine 4) Ronimisvarustuse hooldamine 5) Tegutsemine õnnetusjuhtumi korral A.2.11 Juhtimine, juhendamine ja majandamine 1) Kulude kalkuleerimine 2) Kokkulepete sõlmimine 3) Lubade ja kooskõlastuste olemasolu kontrollimine 4) Töö juhtimine ja juhendamine Arborist, tase 4 kutse sisaldab järgmisi osakutseid: 1) raietööline, tase 2, mis moodustub töö osast A.2.1; 2) viljapuude ja marjapõõsaste hooldaja, tase 4, mis moodustub töö osadest A.2.1 ja A.2.5; 3) parkmetsade ja haljastute hooldaja, tase 4, mis moodustub töö osadest A.2.1 ja A.2.8 Arborist töötab välistingimustes, vibratsiooni- ja müra keskkonnas. Töö nõuab füüsilist pingutust, töötamist kõrgustes ja sundasendites. Oma töös puutub ta kokku heitgaasidega. Arboristi põhilisteks töövahenditeks on võsa- ja kettsaed ning mootorlõikurid, oksasaed ja -käärid, puude seisukorra määramise vahendid ja teised abivahendid: tõstukid, köied, kännufreesid, oksapurustid, vintsid jm. Arboristi töö nõuab kõrgusetaluvust, koordinatsioonivõimet, kiiret reageerimist ning füüsilist vastupidavust. Arborist, tase 4 esmakutse saadakse kutseõppeasutuse lõpetamisel. Arborist, tase 4 omab tavapäraselt metsandusalast kutseharidust või kutseoskused on omandatud praktilise töö käigus. Arborist, puuhooldusspetsialist, kõrghaljastusspetsialist. Arborist, tase 4 kutse saamiseks on vajalik kompetentside B.2.1-B.2.12 tõendamine. Arborist, tase 4 kutset on võimalik tõendada osade kaupa. Kompetentsi B.2.1 tõendamisel saadakse raietööline, tase 2 osakutse. Kompetentside B.2.1, B.2.5 ja B.2.12 tõendamisel saadakse viljapuude ja marjapõõsaste hooldaja, tase 4 osakutse. Kompetentside B.2.1, B.2.8 ja B.2.12 tõendamisel saadakse parkmetsade ja haljastute hooldaja, tase 4 osakutse. Võsa- ja kettsaagidega töötamine 2 Puittaimede istutamine 4 Puude ümberistutamine 4 Puittaimede hoolduslõikus 4 Viljapuude ja marjapõõsaste hooldamine 4 Puittaimede erihooldustööde tegemine 4 Puude raie eritingimustes (kallakud, elektriliini alus ja lähedus, teede ja rajatiste lähedus, piiratud ruum, tormimurd jm) 4 Parkmetsade hooldamine 4 Korvtõstukilt töötamine 4 Ronimisköitega töötamine 4 Juhtimine, juhendamine ja majandamine 4 Arborist, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Raudteeveeremi mehaanik, tase 3 Rolling-stock mechanical engineer, level 3 1 Raudteeveeremi mehaanik, tase 3 (versioon 2) Raudteeveeremi mehaanik, tase 3 (versioon 3) Raudteeveeremi mehaanik, tase 3 (versioon 4) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudteeveeremi mehaanik 16 2014-03-04 2014-03-04 2018-09-20 3 3 7231 Mootorsõidukimehaanikud ja -lukksepad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Anto Looken SA Raudteekutsed Indrek Rästep Leonhard Weiss RTE AS Ljudmilla Knjazeva AS EVR Cargo Mati Lõhmus AS Eesti Raudtee Viktor Tkatšov AS Eesti Raudtee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Raudteeveeremi mehaanik, tase 3 kutsestandard on aluseks tööturu nõudmistele vastavate täiendusõppe õppekavade koostamisele ja isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Raudteeveeremi mehaanik, tase 3 tööks on raudtee teehooldus- ja -remondimasinate tehnohoolduse tegemine ja remontimine, juhindudes keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetilistest aspektidest. 3. taseme raudteeveeremi mehaanik täidab iseseisvalt etteantud juhiseid, vastutades nii enda kui ka kaastöötajate tööohutuse eest ning tagab säästlikud ja tulemuslikud töövõtted. Ta võib töötada nii üksi kui ka meeskonnas, tema töö eeldab suhtlemist kaastöötajatega. Raudteeveeremi mehaanik, tase 3 vastutab oma kutsetaseme piires talle antud tööülesannete kvaliteedikontrolli, tööohutuse ja remondi tagajärjel tekkinud liiklusohtlike olukordade eest. Raudteeveeremi mehaaniku kutseala koosneb kahest kutsest. Raudteeveeremi mehaanik, tase 3 on oskustööline, kes teeb raudteeveeremi tehnohooldust ja remonti. Raudteeveeremi mehaanik, tase 5 on keskastme spetsialist, kes korraldab raudteeveeremi tehnohoolduse tegemist ja remontimist ning juhib tööprotsessi. A.2.1 Tööks valmistumine 1) Tööks kasutatava inventari olemasolu ja korrasoleku kontrollimine 2) Pidurkingade olemasolu ja nende korrasoleku kontrollimine 3) Töökoha korrasoleku tagamine ja kontrollimine A.2.2 Teehooldus- ja -remondimasinate tehnohoolduse tegemine 1) Teehooldus- ja -remondimasinate tehnohoolduse tegemine 2) Rikkis teehooldus- ja -remondimasinate edasitoimetamise ettevalmistamine A.2.3 Teehooldus- ja -remondimasinate ja nende sõlmede remontimine 1) Teehooldus- ja -remondimasinate remonti vastuvõtmine ja defekteerimine 2) Teehooldus- ja -remondimasinate puhastamine 3) Algandmete kogumine teehooldus- ja -remondimasinate remondikalkulatsioonide koostamiseks 4) Teehooldus- ja -remondimasinate kere ja raami remontimine 5) Teehooldus- ja -remondimasinate rattapaaride alt või alla veeretamine 6) Teehooldus- ja -remondimasinate pöördvankrite remontimine 7) Teehooldus- ja -remondimasinate automaatpidurite demonteerimistööde tegemine automaatpidurite remonti saatmiseks ja remondijärgsete monteerimistööde tegemine 8) Teehooldus- ja -remondimasinate haakeseadmete demonteerimistööde tegemine haakeseadmete remonti saatmiseks ja remondijärgsete monteerimistööde tegemine 9) Teehooldus- ja -remondimasinate diiselmootori remontimine 10) Teehooldus- ja -remondimasinate elektriaparatuuri remontimine 11) Teehooldus- ja -remondimasinate veoülekande remontimine 12) Teehooldus- ja -remondimasinate ohutus- ja juhtimisseadmete remontimine 13) Teehooldus- ja -remondimasinate käiguosade värvimine 14) Teehooldus- ja -remondimasinate kere värvimine 15) Teehooldus- ja -remondimasinate remondist vastuvõtmine A.2.4 Tegutsemine ohu- ja ebastandardses olukorras 1) Ohu- ja ebastandardses olukorras teabe vastuvõtmine, edastamine ja tegutsemine 2) Õnnetusjuhtumi, tõsise õnnetusjuhtumi ja vahejuhtumi korral tegutsemine 3) Tööõnnetuse korral tegutsemine 3. taseme raudteeveeremi mehaanik töötab nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Vajadusel peab ta töötama ka puhkepäevadel ja pühade ajal. Tema töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Raudteeveeremi mehaaniku töökeskkond on seotud vigastuste tekkimise kõrgendatud riskiga. Sageli on vaja töötada sundasendis veeremi all või ronida veeremile. Raudteeveeremi mehaaniku töös on vajalik hea füüsiline tervis ja keskkonnataluvus. Tervisekahjustusi võivad põhjustada müra, vibratsioon, temperatuurikõikumised ja tuuletõmbus ning seetõttu peab raudteeveeremi mehaanik kasutama kaitseriietust ja isikukaitsevahendeid. Keskmisest kõrgema ohtlikkusega töö tõttu peab raudteeveeremi mehaanik täpselt järgima tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada haigestumise, trauma, töövõimetuse või raudteeliiklusõnnetuse. Raudteeveeremi mehaaniku kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Põhilisteks töövahenditeks on mehaanilised-, suruõhu-, hüdraulilised- ja elektrilised käsitööriistad, masinate skeemid ja varuosakataloogid, diagnostikaseadmed, spetsiaalsed arvutiprogrammid ning töövahendid (märke- ja mõõteriistad jms). Raudteeveeremi mehaaniku töö eeldab täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, pingetaluvust, keskendumisvõimet ning suhtlemis- ja koostöövalmidust. Tavaliselt töötavad 3. taseme raudteeveeremi mehaanikutena inimesed, kellel on üldkeskharidus või kutseharidus ja kes on läbinud kutsealase täiendusõppe või omandanud kutseoskused vähemalt üheaastase praktilise töö käigus vähemalt samal kutsetasemel kogenud raudteeveeremi mehaaniku juhendamisel. Mehaanik, lukksepp, tehnik Raudteeveeremi mehaaniku töö on reguleeritud raudteeseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrusega „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Raudteeveeremi mehaanik, tase 3 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.5 tõendamine. Tööks valmistumine 3 Teehooldus- ja -remondimasinate tehnohoolduse tegemine 3 Teehooldus- ja remondimasinate ja nende sõlmede remontimine 3 Tegutsemine ohu- ja ebastandardses olukorras 5 Raudteeveeremi mehaanik, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 4 Sheet metal, CNC machine operator, level 4 2 APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 4 (versioon 1) APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 4 (versioon 3) APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 4 (versioon 4) APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 4 (versioon 5) Lehtmetalli APJ gaasi- ja plasmalõikepinkide operaator Lehtmetalli APJ laserlõikepinkide operaator Lehtmetalli APJ lehetöötlemiskeskuste operaator Lehtmetalli APJ painutuspinkide operaator Lehtmetalli APJ plastse deformeerimise seadmete operaator Lehtmetalli APJ vesilõikepinkide operaator Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator 8 2014-06-02 2014-06-02 2015-06-14 4 4 7223 Metallitöötluspinkide seadistajad ja operaatorid 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Ivar Peedu FinEst Steel AS Peeter Kalmet Favor AS Henri Tabri Aider OÜ Aleksei Saareväli Tallinna Tööstushariduskeskus Veiko Põldmaa Tallinna Tööstushariduskeskus Katrin Tammjärv SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 4 kutsestandard on välja töötatud kutsehariduse õppekavade, täiendkoolituste õppekavade ja isikute kutsealaste kompetentside hindamise aluseks. APJ (CNC - Computer Numerical Control) lehtmetalli töötlemispinkide operaator on oskustööline, kes töötab lehtmetalli töötlemisega tegelevas ettevõttes. Tema peamisteks tööülesanneteks on lehtmetallist detailide valmistamine arvprogrammjuhtimisega seadmetel. Oma tööülesannete täitmisel juhindub APJ lehtmetalli töötlemispingi operaator temale ette antud töökäsust, tehnilistest- ja normdokumentidest ning üldistest kvaliteedinõuetest. APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 4 on koostab juhtimisprogramme lihtsamatele detailidele või kasutab tööpingi juhtimissüsteemi sisestatud eelnevalt koostatud juhtimisprogramme. Ta häälestab töökäsu alusel tööpingi ning tagab töödeldava detaili kvaliteetsuse, kasutades kontroll-mõõtevahendeid. APJ lehtmetalli töötlemispingi operaator, tase 4 tuleb oma tööülesannete täitmisega toime tavapärastes olukordades ning vastutab nende kvaliteetse täitmise eest. APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaatori kutse sisaldab järgmisi osakutseid: 1) Lehtmetalli APJ vesilõikepinkide operaator 2) Lehtmetalli APJ gaasi- ja plasmalõikepinkide operaator 3) Lehtmetalli APJ laserlõikepinkide operaator 4) Lehtmetalli APJ lehetöötlemiskeskuste operaator 5) Lehtmetalli APJ painutuspinkide operaator 6) Lehtmetalli APJ plastse deformeerimise seadmete operaator A.2.1 Tööprotsessi ettevalmistamine A.2.2 Tööpingi töö kontrollimine, jälgimine, kohandamine ja seadistamine A.2.3 Tööpingi hooldus- ja remonditööde tegemine APJ lehtmetalli töötlemispinkie operaatori kutse sisaldab järgmisi osakutseid: Lehtmetalli APJ vesilõikepinkide operaator A.2.1 Tööprotsessi ettevalmistamine A.2.2 Tööpingi töö kontrollimine, jälgimine, kohandamine ja seadistamine A.2.3 Tööpingi hooldus- ja remonditööde tegemine A.2.4 Lehtmetallide lõikamine vesilõikuspinkidel A.2.8 Lehtmetallide lõikamine mehaanilise lõikamise masinatel Lehtmetalli APJ gaasi- ja plasmalõikepinkide operaator A.2.1 Tööprotsessi ettevalmistamine A.2.2 Tööpingi töö kontrollimine, jälgimine, kohandamine ja seadistamine A.2.3 Tööpingi hooldus- ja remonditööde tegemine A.2.5 Lehtmetallide lõikamine gaasilõikuspinkidel A.2.6 Lehtmetallide lõikamine plasmalõikuspinkidel A.2.8 Lehtmetallide lõikamine mehaanilise lõikamise masinatel Lehtmetalli APJ laserlõikepinkide operaator A.2.1 Tööprotsessi ettevalmistamine A.2.2 Tööpingi töö kontrollimine, jälgimine, kohandamine ja seadistamine A.2.3 Tööpingi hooldus- ja remonditööde tegemine A.2.7 Lehtmetallide lõikamine laserlõikusmasinatel A.2.8 Lehtmetallide lõikamine mehaanilise lõikamise masinatel Lehtmetalli APJ lehetöötlemiskeskuste operaator A.2.1 Tööprotsessi ettevalmistamine A.2.2 Tööpingi töö kontrollimine, jälgimine, kohandamine ja seadistamine A.2.3 Tööpingi hooldus- ja remonditööde tegemine A.2.9 Lehtmetallide stantsimine APJ lehetöötlemiskeskustel A.2.10 Lehtmetallide stantsimine muudel stantsimisseadmetel Lehtmetalli APJ painutuspinkide operaator A.2.1 Tööprotsessi ettevalmistamine A.2.2 Tööpingi töö kontrollimine, jälgimine, kohandamine ja seadistamine A.2.3 Tööpingi hooldus- ja remonditööde tegemine A.2.8 Lehtmetallide lõikamine mehaanilise lõikamise masinatel A.2.11 Lehtmetallide plastne deformeerimine APJ painutuspinkidel Lehtmetalli APJ plastse deformeerimise seadmete operaator A.2.1 Tööprotsessi ettevalmistamine A.2.2 Tööpingi töö kontrollimine, jälgimine, kohandamine ja seadistamine A.2.3 Tööpingi hooldus- ja remonditööde tegemine A.2.8 Lehtmetallide lõikamine mehaanilise lõikamise masinatel A.2.11 Lehtmetallide plastne deformeerimine APJ painutuspinkidel A.2.12 Lehtmetallide plastne deformeerimine rullpainutus- ja rullprofileerimisseadmetel A.2.13 Lehtmetallide plastne deformeerimine muudel vormimisseadmetel. A.2.4 Lehtmetallide lõikamine vesilõikuspinkidel 2.4.1 Vesilõikuspingi seadistamine detailide valmistamiseks 2.4.2 Proovidetaili valmistamine 2.4.3 Lehtmetallist detaili valmistamine vesilõikuspingil A.2.5 Lehtmetallide lõikamine gaasilõikuspinkidel 2.5.1 Gaasilõikuspingi seadistamine detailide valmistamiseks 2.5.2 Proovidetaili valmistamine 2.5.3 Lehtmetallist detaili valmistamine gaasilõikuspingil A.2.6 Lehtmetallide lõikamine plasmalõikuspinkidel 2.6.1 Plasmalõikuspingi seadistamine detailide valmistamiseks 2.6.2 Proovidetaili valmistamine 2.6.3 Lehtmetallist detaili valmistamine plasmalõikuspingil A.2.7 Lehtmetallide lõikamine laserlõikusmasinatel 2.7.1 Laserlõikuspingi seadistamine detailide valmistamiseks 2.7.2 Proovidetaili valmistamine 2.7.3 Lehtmetallist detaili valmistamine laserlõikuspingil A.2.8 Lehtmetallide lõikamine mehaanilise lõikamise masinatel 2.8.1 Tööpingi seadistamine detailide valmistamiseks 2.8.2 Proovidetaili valmistamine 2.8.3 Lehtmetallist detaili valmistamine mehaanilise lõikamise masinatel A.2.9 Lehtmetallide stantsimine APJ lehetöötlemiskeskustel 2.9.1 APJ lehetöötlemiskeskuse seadistamine detailide valmistamiseks 2.9.2 Proovidetaili valmistamine 2.9.3 Lehtmetallist detaili stantsimine APJ lehetöötlemiskeskusel A.2.10 Lehtmetallide stantsimine muudel stantsimisseadmetel 2.10.1 Stantsimisseadme seadistamine detailide valmistamiseks 2.10.2 Proovidetaili valmistamine 2.10.3 Lehtmetallist detaili stantsimine muudel stantsimisseadmetel A.2.11 Lehtmetallide plastne deformeerimine APJ painutuspinkidel 2.11.1 Detailide plastne deformeerimine APJ painutuspinkidel 2.11.2 Proovidetaili valmistamine APJ painutuspinkidel 2.11.3 Tööpingi seadistamine lihtsamate detailide painutamiseks APJ painutuspinkidel A.2.12 Lehtmetallide plastne deformeerimine rullpainutus- ja rullprofileerimisseadmetel 2.12.1 Detailide plastne deformeerimine APJ valtsimisseadmetel 2.12.2 Proovidetaili valmistamine APJ valtsimisseadmetel 2.12.3 Tööringi seadistamine lihtsamate detailide valtsimiseks APJ valtsimisseadmetel A.2.13 Lehtmetallide plastne deformeerimine muudel vormimisseadmetel 2.13.1 Detailide plastne deformeerimine muudel lehtmetalli vormimise seadmetel 2.13.2 Proovidetaili valmistamine muudel lehtmetalli vormimise seadmetel 2.13.3 Tööpingi seadistamine lihtsamate detailide valmistamiseks muudel vormimisseadmetel. APJ lehtmetalli töötlemispingi operaatori tööaeg võib sõltuvalt tööandjast olla vahetustega, töögraafiku alusel, hõlmates ka öist aega, nädalavahetusi ning riigipühasid. Töötempo võib periooditi olla kiire ja pingeline. Töökeskkond asub siseruumides ning võib olla mürarikas. Töökeskkonnas esineb metallitolmu, mis võib tekitada allergilisi reaktsioone. Töökeskkonnaohutuse nõuete eiramine võib endaga kaasa tuua tööõnnetuse. Mitmesugused mehitamata kraanad, kahveltõstukid, mõõteriistad (nihik, mõõdulint, nurgamõõteseade jne.), elektrilised ja pneumaatilised käsitööriistad (nurklihvija, meislid jne.) APJ lehtmetalli töötlemispingi operaatori töö eeldab matemaatilis-loogilist võimekust ja analüüsioskust, ruumilist kujutlusvõimet, visuaalset mälu ning kontsentreerumisvõimet. Töö eeldab liigutuste täpsust, koordinatsiooni ning füüsilise pingutuse võimet. Kasuks tulevad korrektsus, täpsus, õppimisvõime ja vastutustundlikkus. Tavapäraselt töötavad APJ lehtmetalli töötlemispinkide 4. taseme operaatorina erialase kutsehariduse või keskharidusega inimesed. Erialast haridust mitte omavad inimesed on oma tööks vajalikud oskused omandanud kas täiendkoolituste käigus või töökohal õppides. APJ lehetöötluspinkide operaator APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 4 kutse saamiseks tuleb tõendada kõik kohustuslikud (B.2.1 – B.2.3), kutset läbivad (B.2.14) ning a) üks vabalt valitav lehtmetalli lõiketehnoloogia rakendamise kompetents (B.2.4-B.2.8) b) üks vabalt valitav lehtmetalli stantsimistehnoloogia rakendamise kompetents (B.2.9 ja B.2.10) ja c) üks vabalt valitav lehtmetalli plastse deformeerimise rakendamise kompetents (B.2.11-B.2.13). Osakutsete saamiseks tuleb tõendada kompetentsid järgmiselt: a) Lehtmetalli APJ vesilõikepinkide operaatori osakutse: kompetentsid B.2.1 – 2.3, B.2.14, B.2.4 ja B.2.8; b) Lehtmetalli APJ gaasi- ja plasmalõikepinkide operaatori osakutse: kompetentsid B.2.1 – 2.3, B.2.14, B.2.5, B.2.6 ja B.2.8; c) Lehtmetalli APJ laserlõikepinkide operaatori osakutse: kompetentsid B.2.1 – 2.3, B.2.14, B.2.7 ja B.2.8; d) Lehtmetalli APJ lehetöötlemiskeskuste operaatori osakutse: kompetentsid B.2.1 – 2.3, B.2.14, B.2.9 ja B.2.10; e) Lehtmetalli APJ painutuspinkide operaatori osakutse: kompetentsid B.2.1 – 2.3, B.2.14, B.2.8 ja B.2.11; f) Lehtmetalli APJ plastse deformeerimise seadmete operaatori osakutse: kompetentsid B.2.1 – 2.3, B.2.14, B.2.8, B.2.11, B.2.12 ja B.2.13 Tööprotsessi ettevalmistamine 4 Tööpingi töö kontrollimine, jälgimine, kohandamine ja seadistamine 4 Tööpingi hooldus- ja remonditööd 4 Kutse saamiseks tuleb tõendada lisaks: a) üks vabalt valitav lehtmetalli lõiketehnoloogia rakendamise kompetents (B.2.4-B.2.8) b) üks vabalt valitav lehtmetalli stantsimistehnoloogia rakendamise kompetents (B.2.9 ja B.2.10) ja c) üks vabalt valitav lehtmetalli plastse deformeerimise rakendamise kompetents (B.2.11-B.2.13). Lehtmetalli lõikamine vesilõikuspinkidel 4 Lehtmetalli lõikamine gaasilõikuspingil 4 Lehtmetalli lõikamine plasmalõikuspingil 4 Lehtmetalli lõikamine laserlõikuspingil 4 Lehtmetalli lõikamine mehaanilise lõikamise masinatel 4 Lehtmetalli stantsimine APJ lehetöötlemiskeskustel 4 Lehtmetalli stantsimine erinevatel stantsimispress-seadmetel 4 Lehtmetallide plastne deformeerimine APJ painutuspinkidel 4 Lehtmetallide plastne deformeerimine rullpainutus- ja rullprofileerimis-seadmetel 4 Lehtmetalli plastne deformeerimine muudel vormimisseadmetel 4 APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 5 Sheet metal, CNC machine operator, level 5 2 APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 5 (versioon 1) APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 5 (versioon 3) Lehtmetallist toodete valmistamine APJ painutuspressil Lehtmetallist toodete valmistamine APJ-lehetöötluskeskusel Lehtmetallist toodete valmistamine gaasi- ja plasmalõikustehnoloogia abil Lehtmetallist toodete valmistamine laserlõikustehnoloogia abil Lehtmetallist toodete valmistamine vesilõikustehnoloogia abil Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator 8 2014-06-02 2014-06-02 2019-05-07 5 5 7223 Metallitöötluspinkide seadistajad ja operaatorid 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Ivar Peedu FinEst Steel AS Peeter Kalmet Favor AS Henri Tabri Aider OÜ Aleksei Saareväli Tallinna Tööstushariduskeskus Veiko Põldmaa Tallinna Tööstushariduskeskus Katrin Tammjärv SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 5 kutsestandard on täiendkoolituse õppekavade aluseks ja isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks. APJ (CNC - Computer Numerical Control) lehtmetalli töötlemispinkide operaator on erialase haridusega, täienduskoolitused läbinud ja töökogemusega oskustööline, kes töötab lehtmetalli töötlemisega tegelevas ettevõttes. Tema peamine tööülesanne on lehtmetallist detailide valmistamine arvjuhtimisega seadmetel. Tööülesannete täitmisel juhindub APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator etteantud tehnilistest- ja normdokumentidest ning üldistest kvaliteedinõuetest. APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 5 on sõltuvalt töökogemusest spetsialiseerunud ühele või mitmele tehnoloogiale. 5. kutsetaseme töötaja koostab juhtimisprogramme. Ta häälestab tööpinke ning tagab töödeldava detaili kvaliteetsuse, kasutades kontroll-mõõtevahendeid. Lehtmetallide arvjuhtimispingi taseme APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 5 on võimeline juhendama väiksema meeskonna tööd ning vastutab oma tööülesannete kvaliteetse ning õigeaegse täitmise eest. A.2.1 Tööprotsessi ettevalmistamine A.2.2 Tööpingi töö kontrollimine, jälgimine, kohandamine ja seadistamine A.2.3 Tööpingi hooldus- ja remonditööde tegemine A.2.4 Ladustamine ja utiliseerimine A.2.5 Lehtmetallist toodete valmistamine gaasi- ja plasmalõikustehnoloogia abil 2.5.1 Töökoha ettevalmistamine 2.5.2 Tööpingi seadistamine ja proovidetaili valmistamine 2.5.3 Lehtmetallist detailide valmistamine gaasilõikuspinkidel 2.5.4 Lehtmetallist detailide valmistamine plasmalõikuspinkidel 2.5.5 Detailide puhastamine lõikejääkidest A.2.6 Lehtmetallist toodete valmistamine vesilõikustehnoloogia abil 2.6.1 Töökoha ettevalmistamine 2.6.2 Tööpingi seadistamine ja proovidetaili valmistamine 2.6.3 Lehtmaterjalist detailide valmistamine vesilõikuspinkidel 2.6.4 Valmis detailide järel töötlemine A.2.7 Lehtmetallist toodete valmistamine laserlõikustehnoloogia abil 2.7.1 Töökoha ettevalmistamine 2.7.2 Tööpingi seadistamine ja proovidetaili valmistamine 2.7.3 Lehtmetallist detailide valmistamine laserlõikuspinkidel 2.7.4 Detailide puhastamine lõikejääkidest A.2.8 Lehtmetallist toodete valmistamine APJ-lehetöötluskeskusel 2.8.1 Töökoha ettevalmistamine 2.8.2 Tööpingi seadistamine ja proovidetaili valmistamine 2.8.3 Lehtmetallist detailide valmistamine APJ lehetöötluskeskusel 2.8.4 Detailide puhastamine lõikejääkidest A.2.9 Lehtmetallist toodete valmistamine APJ-painutuspressil 2.9.1 Töökoha ettevalmistamine 2.9.2 Tööpingi seadistamine ja proovidetaili valmistamine 2.9.3 Lehtmetallist detailide valmistamine APJ painutuspressil APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaatori tööaeg võib sõltuvalt tööandjast olla vahetustega või töögraafiku alusel, hõlmates ka öist aega, nädalavahetusi ning riigipühasid. Töötempo võib periooditi olla kiire ja pingeline. Töökeskkond asub siseruumides ning võib olla mürarikas. Töökeskkonnas esineb metallitolmu, mis võib tekitada allergilisi reaktsioone. Töökeskkonnaohutuse nõuete eiramine võib endaga kaasa tuua tööõnnetuse. Mehitamata kraanad, kahveltõstukid, mõõteriistad (nihik, mõõdulint, nurgamõõteseade jne), elektrilised ja pneumaatilised käsitööriistad (nurklihvija, meislid jne). APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaatori töö eeldab matemaatilis-loogilist võimekust ja analüüsioskust, ruumilist kujutlusvõimet, visuaalset mälu ning kontsentreerumisvõimet. Töö eeldab liigutuste täpsust, koordinatsiooni ning füüsilist võimekust. Kasuks tulevad korrektsus, täpsus, õppimisvõime ja vastutustundlikkus. APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 5 kutsealal töötavad inimesed omavad pikemaajalist töökogemust ja üldjuhul erialast või mõne lähedase valdkonna kutseharidust. Erialast haridust mitte omavad inimesed on oma kutseoskused omandanud tööpraktika käigus. Neil on tavapäraselt keskharidus ning nad on läbinud kutsealased täienduskoolitused. APJ-lehetöötluspinkide operaator APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 5 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.4, B.2.10 ja vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi (B.2.5 – B.2.9) tõendamine. Tööprotsessi ettevalmistamine 5 Tööpingi töö kontrollimine, jälgimine, kohandamine ja seadistamine 5 Tööpingi hooldus- ja remonditööd 5 Ladustamine ja utiliseerimine 5 Selle kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi (B.2.5 – B.2.9) tõendamine. APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Õmblustehnoloog, tase 6 Sewing Technologist, level 6 4 Õmblustehnoloog IV (versioon 1) Õmblustehnoloog IV (versioon 2) Õmblustehnoloog IV (versioon 3) Õmblustehnoloog, tase 6 (versioon 5) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Rõivatootmine Õmblustehnoloog 11 2014-06-02 2014-06-02 2018-11-07 6 6 3122 Töötleva tööstuse töödejuhatajad 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 14 Rõivatootmine Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Mare-Ann Perkmann Tallinna Tehnikakõrgkool Margit Kuusk Tallinna Tehnikakõrgkool Helle Raidvee Ilves-Extra Sirje Riimaa Baltika Maive Sein Nurme Vabrik Kaja Piirla Miss Mary Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Käesolev õmblustehnoloogi kutsestandard on aluseks vastavale rakenduskõrghariduse õppekavale ning töötajate kutsealaste täiendkoolituste väljatöötamisele. Õmblustehnoloog töötab tekstiili-, rõiva- ja nahktoodete tootmisega tegelevas ettevõttes või muus õmblemisega tegelevas ettevõttes. Tema põhitöö on tootmise efektiivne korraldamine ning vastutamine etteantud ülesannete kvaliteetse ja tähtajalise täitmise eest. Õmblustehnoloogi tööülesannete hulka kuuluvad tootmise planeerimine, tootmisprotsesside projekteerimine, tootmisprotsessi struktuuri planeerimine, tootmise efektiivsuse analüüs, sh töökorraldus ja tööuurimine. Tehnoloog tegeleb ka töötajate oskuste hindamise ja täiendõppe korraldamisega. Oluline on informatsiooni vahendamine struktuuriüksuste vahel. Õmblustehnoloog peab tundma tehnoloogilist protsessi, õmblustehnoloogiat, õmblusmaterjale, tootmisvahendeid, seadmeid ja masinaid. Ta peab tundma ja oskama rakendada kvaliteedijuhtimise meetodeid ja põhimõtteid, tegevusvaldkonda reguleerivaid standardeid ja õigusakte. A.2.1 Tootmise planeerimine ja analüüsimine: 2.1.1 Tootmisprotsesside projekteerimine. 2.1.2 Tootmisvõimsuse arvestamine. 2.1.3 Tootmise planeerimine ja tulemuste analüüsimine. A.2.2 Tootmisprotsesside ettevalmistamine: 2.2.1 Toote tehnoloogilise järjestuse koostamine. 2.2.2 Masinate ja seadmete järjestuse korraldamine. 2.2.3 Operatsioonide töönormide väljatöötamine. 2.2.4 Tööjaotuse koostamine. 2.2.5 Tootmislogistika korraldamine. A.2.3 Tööuurimine ja analüüsimine: 2.3.1 Tööoperatsioonide uurimine ja analüüsimine. 2.3.2 Tööjõudluse uurimine ja analüüsimine. 2.3.3 Töökoha ergonoomika uurimine ja analüüs. 2.3.4 Tootmiskulude analüüsimine. A.2.4 Töö korraldamine: 2.4.1 Töökohtade paigutamine. 2.4.2 Töökoha korraldamine. 2.4.3 Tööoperatsioonide ajaline tasakaalustamine. 2.4.4 Töötasu andmete kontrollimine. 2.4.5 Tootmisplaani täitmise jälgimine ja tagamine. A.2.5 Kvaliteedi ohjamine: 2.5.1 Jooksva kontrolli tegemine toote valmistamise ajal. 2.5.2 Tekkinud vigade analüüsimine ja parendamise korraldamine. 2.5.3 Materjalide kvaliteedi kontrollimine. A.2.6 Toodete valmistamise korraldamine: 2.6.1 Õmbluseelsete tegevuste korraldamine. 2.6.2 Õmblustegevuste korraldamine. 2.6.3 Toote tehnoloogilise dokumentatsiooni koostamine. 2.6.4 Õmblusjärgsete tegevuste korraldamine. A.2.7 Töötajate väljaõpetamine ja juhendamine: 2.7.1 Töötajate oskuste hindamine ja analüüsimine. 2.7.2 Töötajate juhendamine ja õpetamine. Õmblustehnoloogi töö on üldjoontes fikseeritud (40 tundi nädalas), kuid sõltuvalt kokkulepetest tööandjaga, tootmisvajadusest või muudest töökorralduse eripäradest võidakse töötada ka paindliku graafiku alusel. Õmblustehnoloogi töö toimub siseruumides. Töö on emotsionaalselt pingeline, vastutusrikas ja stressirohke. Sõltuvalt töökohast ja kasutatavatest materjalidest võivad riskiteguriteks osutuda töökeskkonnas esinev tekstiilitolm, müra ja toote valmistamisel kasutatavad kemikaalid (liimid, kuumtöötlemisel või puhastamisel eralduvad toksilised aurud jne). Arvuti, erialased tarkvaraprogrammid, printer, joonestusvahendid (pliiats, joonlaud jne), mõõtmisvahendid (mõõdulint jne), mitmesugused õmblusseadmed ja -masinad, käärid ja muud vajalikud abivahendid, tööuurimise vahendid. Vajalik on inimeste ja materiaalsete ressursside juhtimise oskus, orienteeritus tulemusele ja paindlikkus. Edukas töötamine kutsealal eeldab pidevat enesetäiendamist. Kutse eeldab iseseisvat ja kiiret otsustamis- ning väga head organiseerimisvõimet. Töö nõuab probleemide nägemise ja nende lahendamise oskust, veenmis- ja argumenteerimisoskust, pinge- ja stressitaluvust ning korrektsust ja täpsust tööga seonduvate juhendite täitmisel. Tööga toimetuleku oluliseks eelduseks on väga hea suhtlemisoskus, enesekindlus, enesekehtestamine, võime inimesi mõjutada ning oskus kujundada koostöövalmis meeskond. Õmblustehnoloogina töötavad üldjuhul inimesed, kellel on erialane kõrgharidus. Tehnoloog, tööuurija, õmblustehnoloog, töökorraldaja, tootmisjuht, liinijuht, tootmisplaneerija, tööõpetaja, kvaliteedispetsialist. Õmblustehnoloog, tase 6 kutse taotlemisel on nõutav kõikide (B.2.1 – B.2.12) kompetentside tõendamine. Tootmise planeerimine ja analüüsimine 6 Tootmisprotsesside ettevalmistamine 6 Tööuurimine ja analüüsimine 6 Töö korraldamine 6 Kvaliteedi ohjamine 6 Toodete valmistamise korraldamine 6 Töötajate väljaõpetamine ja juhendamine 6 Kvaliteedi järgimine töös 6 Meeskonnatöö korraldamine 6 Elukestva õppe protsessis osalemine 6 Keelteoskus 6 Arvuti kasutamise oskus 6 Raudteeveeremi mehaanik, tase 5 Rolling-stock mechanical engineer, level 5 5 Raudteeveeremi mehaanik III (versioon 1) Raudteeveeremi mehaanik III (versioon 2) Raudteeveeremi mehaanik III (versioon 3) Raudteeveeremi mehaanik III (versioon 4) Raudteeveeremi mehaanik, tase 5 (versioon 6) Raudteeveeremi mehaanik, tase 5 (versioon 7) Raudteeveeremi mehaanik, tase 5 (versioon 8) Diiselrongide tehnohooldus ja remontimine Elektrirongide tehnohooldus ja remontimine Raudteevagunite tehnohooldus ja remontimine Teehooldus- ja -remondimasinate tehnohooldus ja remontimine Vedurite tehnohooldus ja remontimine Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudteeveeremi mehaanik 16 2014-03-04 2014-03-04 2018-09-20 5 5 7231 Mootorsõidukimehaanikud ja -lukksepad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Anto Looken SA Raudteekutsed Indrek Rästep Leonhard Weiss RTE AS Ljudmilla Knjazeva AS EVR Cargo Mati Lõhmus AS Eesti Raudtee Viktor Tkatšov AS Eesti Raudtee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Raudteeveeremi mehaanik, tase 5 kutsestandard on aluseks tööturu nõudmistele vastavate täiendusõppe õppekavade koostamisele ja isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Raudteeveeremi mehaanik, tase 5 tööks on raudteeveeremi (kauba- ja reisivagunite, vedurite, diisel- ja elektrirongide ning teehooldus- ja -remondimasinate) tehnohoolduse ja remondi korraldamine, tööprotsessi juhtimine, töömahtude hindamine ja kalkulatsioonide koostamine ning töökoja seadmete remondivajaduse jälgimine, nende hoolduse ja remondi korraldamine, juhindudes sotsiaalsetest, majanduslikest, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetilistest aspektidest. 5. taseme raudteeveeremi mehaanik töötab iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutades nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Ta võib töötada nii üksi kui ka meeskonnas, tema töö eeldab suhtlemist kaastöötajate ja klientidega. Raudteeveeremi mehaanik vastutab nii kvaliteedikontrolli, tööohutuse kui ka remondi tagajärjel tekkinud liiklusohtlike olukordade eest põhjendatud juhtumitel. Raudteeveeremi mehaanik, tase 5 peab spetsialiseeruma vähemalt ühele veeremiliigile: raudteevagunid, vedurid, diiselrongid, elektrirongid või teehooldus- ja -remondimasinad. Raudteeveeremi mehaaniku kutseala koosneb kahest kutsest. Raudteeveeremi mehaanik, tase 3 on oskustööline, kes teeb raudteeveeremi tehnohooldust ja remonti. Raudteeveeremi mehaanik, tase 5 on keskastme spetsialist, kes korraldab raudteeveeremi tehnohoolduse tegemist ja remontimist ning juhib tööprotsessi. A.2.1 Tööks valmistumine 1) Tööks kasutatava inventari olemasolu ja korrasoleku kontrollimine 2) Teedel asuvate raudteeveeremite paigutuse kontrollimine 3) Töökoha korrasoleku tagamine ja kontrollimine A.2.2 Tegutsemine ohu- ja ebastandardses olukorras 1) Ohu- ja ebastandardses olukorras teabe vastuvõtmine, edastamine ja tegutsemine 2) Õnnetusjuhtumi, tõsise õnnetusjuhtumi ja vahejuhtumi korral tegutsemine 3) Tööõnnetuse korral tegutsemine A.2.3 Juhtimine ja juhendamine 1) Raudteeveeremi tehnohoolduspunkti töö juhtimine 2) Raudteeveeremi töökoja või tsehhi töö juhtimine 3) Madalama kutsetasemega töötajate juhendamine 4) Ressursside haldamine A.2.4 Vagunite tehnohoolduse korraldamine 1) Vagunite tehnohoolduse korraldamine 2) Rikkis vagunite edasitoimetamise otsustamine A.2.5 Vedurite tehnohoolduse korraldamine 1) Vedurite tehnohoolduse korraldamine 2) Rikkis vedurite edasitoimetamise otsustamine A.2.6 Diiselrongide tehnohoolduse korraldamine 1) Diiselrongide tehnohoolduse korraldamine 2) Rikkis diiselrongide edasitoimetamise otsustamine A.2.7 Elektrirongide tehnohoolduse korraldamine 1) Elektrirongide tehnohoolduse korraldamine 2) Rikkis elektrirongide edasitoimetamise otsustamine A.2.8 Teehooldus- ja -remondimasinate tehnohoolduse korraldamine 1) Teehooldus- ja remondimasinate tehnohoolduse korraldamine 2) Rikkis teehooldus- ja -remondimasinate edasitoimetamise otsustamine A.2.9 Vagunite ja nende sõlmede remondi korraldamine 1) Vagunite remonti vastuvõtmine ja defekteerimine 2) Vagunite puhastamise korraldamine 3) Vagunite remondimahu määramine 4) Algandmete kogumine vagunite remondikalkulatsioonide koostamiseks 5) Vagunite kere ja raami remondi korraldamine 6) Vagunite rattapaaride ja rull-laagrite remondi korraldamine 7) Vagunite pöördvankrite remondi korraldamine 8) Vagunite automaatpidurite remondi korraldamine 9) Vagunite haakeseadmete remondi korraldamine 10) Reisivagunite kütte- ja veevarustussüsteemi remondi korraldamine 11) Reisivagunite elektrivarustuse remondi korraldamine 12) Vagunite elektriaparatuuri remondi korraldamine 13) Vagunite detailide mittepurustava kontrolli korraldamine 14) Vagunite käiguosade värvimise korraldamine 15) Vagunite kere värvimise korraldamine 16) Vagunite remondist vastuvõtmine A.2.10 Vedurite ja nende sõlmede remondi korraldamine 1) Vedurite remonti vastuvõtmine ja defekteerimine 2) Vedurite puhastamise korraldamine 3) Vedurite remondimahu määramine 4) Algandmete kogumine vedurite remondikalkulatsioonide koostamiseks 5) Vedurite kere ja raami remondi korraldamine 6) Vedurite rattapaaride ja rulllaagrite remondi korraldamine 7) Vedurite pöördvankrite remondi korraldamine 8) Vedurite automaatpidurite remondi korraldamine 9) Vedurite haakeseadmete remondi korraldamine 10) Vedurite diiselmootori remondi korraldamine 11) Vedurite veoülekande remondi korraldamine 12) Vedurite ohutus- ja juhtimisseadmete remondi korraldamine 13) Vedurite detailide mittepurustava kontrolli korraldamine 14) Vedurite käiguosade värvimise korraldamine 15) Vedurite remondist vastuvõtmine A.2.11 Diiselrongide ja nende sõlmede remondi korraldamine 1) Diiselrongide remonti vastuvõtmine ja defekteerimine 2) Diiselrongide puhastamise korraldamine 3) Diiselrongide remondimahu määramine 4) Algandmete kogumine diiselrongide remondikalkulatsioonide koostamiseks 5) Diiselrongide kere ja raami remondi korraldamine 6) Diiselrongide rattapaaride ja rulllaagrite remondi korraldamine 7) Diiselrongide pöördvankrite remondi korraldamine 8) Diiselrongide automaatpidurite remondi korraldamine 9) Diiselrongide haakeseadmete remondi korraldamine 10) Diiselrongide mootorite remondi korraldamine 11) Diiselrongide elektriaparatuuri remondi korraldamine 12) Diiselrongide veoülekande remondi korraldamine 13) Diiselrongide ohutus- ja juhtimisseadmete remondi korraldamine 14) Diiselrongide detailide mittepurustava kontrolli korraldamine 15) Diiselrongide käiguosade värvimise korraldamine 16) Diiselrongide kere värvimise korraldamine 17) Diiselrongide remondist vastuvõtmine A.2.12 Elektrirongide ja nende sõlmede remondi korraldamine 1) Elektrirongide remonti vastuvõtmine ja defekteerimine 2) Elektrirongide puhastamise korraldamine 3) Elektrirongide remondimahu määramine 4) Algandmete kogumine elektrirongide remondikalkulatsioonide koostamiseks 5) Elektrirongide kere ja raami remondi korraldamine 6) Elektrirongide rattapaaride ja rulllaagrite remondi korraldamine 7) Elektrirongide pöördvankrite remondi korraldamine 8) Elektrirongide automaatpidurite remondi korraldamine 9) Elektrirongide haakeseadmete remondi korraldamine 10) Elektrirongide elektriaparatuuri remondi korraldamine 11) Elektrirongide veoülekande remondi korraldamine 12) Elektrirongide ohutus- ja juhtimisseadmete remondi korraldamine 13) Elektrirongide detailide mittepurustava kontrolli korraldamine 14) Elektrirongide käiguosade värvimise korraldamine 15) Elektrirongide kere värvimise korraldamine 16) Elektrirongide remondist vastuvõtmine A.2.13 Teehooldus- ja remondimasinate ja nende sõlmede remondi korraldamine 1) Teehooldus- ja remondimasinate remonti vastuvõtmine ja defekteerimine 2) Teehooldus- ja remondimasinate puhastamise korraldamine 3) Teehooldus- ja remondimasinate remondimahu määramine 4) Algandmete kogumine teehooldus- ja remondimasinate remondikalkulatsioonide koostamiseks 5) Teehooldus- ja remondimasinate kere ja raami remondi korraldamine 6) Teehooldus- ja remondimasinate rattapaaride alt või alla veeretamise korraldamine 7) Teehooldus- ja remondimasinate pöördvankrite remondi korraldamine 8) Teehooldus- ja remondimasinate automaatpidurite remondi korraldamine 9) Teehooldus- ja remondimasinate haakeseadmete remondi korraldamine 10) Teehooldus- ja remondimasinate diiselmootorite remondi korraldamine 11) Teehooldus- ja remondimasinate elektriaparatuuri remondi korraldamine 12) Teehooldus- ja remondimasinate veoülekande remondi korraldamine 13) Teehooldus- ja remondimasinate ohutus- ja juhtimisseadmete remondi korraldamine 14) Teehooldus- ja remondimasinate käiguosade värvimise korraldamine 15) Teehooldus- ja remondimasinate kere värvimise korraldamine 16) Teehooldus- ja remondimasinate remondist vastuvõtmine Raudteeveeremi mehaanik, tase 5 kutse sisaldab järgmisi spetsialiseerumisi: 1) raudteevagunite tehnohooldus ja remontimine, mis moodustub tööosadest A.2.1, A.2.2, A.2.3, A.2.4 ja A.2.9; 2) vedurite tehnohooldus ja remontimine, mis moodustub tööosadest A.2.1, A.2.2, A.2.3, A.2.5 ja A.2.10; 3) diiselrongide tehnohooldus ja remontimine, mis moodustub tööosadest A.2.1, A.2.2, A.2.3, A.2.6 ja A.2.11; 4) elektrirongide tehnohooldus ja remontimine, mis moodustub tööosadest A.2.1, A.2.2, A.2.3, A.2.7 ja A.2.12; 5) teehooldus- ja -remondimasinate tehnohooldus ja remontimine, mis moodustub tööosadest A.2.1, A.2.2, A.2.3, A.2.8 ja A.2.13. 5. taseme raudteeveeremi mehaanik töötab nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Tema tööaeg on fikseeritud, kuid vajadusel peab ta töötama ka väljaspool tavapärast tööaega, puhkepäevadel ja ka pühade ajal. Tema töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Raudteeveeremi mehaaniku töökeskkond on seotud vigastuste tekkimise kõrgendatud riskiga. Raudteeveeremi remontimisel on sageli vaja töötada sundasendis veeremi all või ronida veeremile. Raudteeveeremi mehaaniku töös on vajalik hea füüsiline tervis ja keskkonnataluvus. Tervisekahjustusi võivad põhjustada müra, temperatuurikõikumised ja tuuletõmbus ning seetõttu peab raudteeveeremi mehaanik kasutama kaitseriietust ja isikukaitsevahendeid. Keskmisest kõrgema ohtlikkusega töö tõttu peab raudteeveeremi mehaanik täpselt järgima tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada haigestumise, trauma, töövõimetuse või raudteeliiklusõnnetuse. Raudteeveeremi mehaaniku kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Põhilisteks töövahenditeks on kontoritehnika ja -tarkvara, spetsiaalsed arvutiprogrammid ja töövahendid (märke- ja mõõteriistad jms). Raudteeveeremi mehaaniku töö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust ja vastutusvõimet, pingetaluvust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Tavaliselt töötavad 5. taseme raudteeveeremi mehaanikutena inimesed, kellel on üldkeskharidus või kutseharidus ja kes on läbinud kutsealase täiendusõppe või omandanud kutseoskused vähemalt üheaastase praktilise töö käigus vähemalt samal kutsetasemel kogenud raudteeveeremi mehaaniku juhendamisel. Tehnoloog, hooldusgrupijuht, avariigrupijuht, mehaanik, tehnik, meister või tsehhijuhataja Raudteeveeremi mehaaniku töö on reguleeritud raudteeseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrusega „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Raudteeveeremi mehaanik, tase 5 kutse taotlemisel on vaja tõendada kompetentsid B.2.1-B.2.3 ja B.2.14. Spetsialiseerumisel raudteevagunite tehnohooldusele ja remontimisele on vaja lisaks tõendada kompetentsid B.2.4 ja B.2.5; vedurite tehnohooldusele ja remontimisele on vaja lisaks tõendada kompetentsid B.2.6 ja B.2.7; diiselrongide tehnohooldusele ja remontimisele on vaja lisaks tõendada kompetentsid B.2.8 ja B.2.9; elektrirongide tehnohooldusele ja remontimisele on vaja lisaks tõendada kompetentsid B.2.10 ja B.2.11; teehooldus- ja -remondimasinate tehnohooldusele ja remontimisele on vaja lisaks tõendada kompetentsid B.2.12 ja B.2.13. Tööks valmistumine 4 Tegutsemine ohu- ja ebastandardses olukorras 5 Juhtimine ja juhendamine 6 Spetsialiseerumisel raudteevagunite tehnohooldusele ja remontimisele on vaja lisaks tõendada kompetentsid B.2.4 ja B.2.5; vedurite tehnohooldusele ja remontimisele on vaja lisaks tõendada kompetentsid B.2.6 ja B.2.7; diiselrongide tehnohooldusele ja remontimisele on vaja lisaks tõendada kompetentsid B.2.8 ja B.2.9; elektrirongide tehnohooldusele ja remontimisele on vaja lisaks tõendada kompetentsid B.2.10 ja B.2.11; teehooldus- ja -remondimasinate tehnohooldusele ja remontimisele on vaja lisaks tõendada kompetentsid B.2.12 ja B.2.13. Raudteeveeremi mehaanik, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Mehaanikainsener, tase 6 esmane kutse Mechanical Engineer, level 6 VET level 1 Mehaanikainsener, tase 6 esmane kutse (versioon 2) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Mehaanikainsener 10 2013-06-05 2013-06-05 2016-03-28 6 6 2144 Mehaanikainsenerid 0715 Mehaanika ja metallitöö 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Mehaanikainseneride kutsetasemed Insenerikutsete taotlemise eeldused Inseneri täiendusõppe arvestus Kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Kulu (töörühma juht) Tallinna Tehnikaülikool Aigar Hermaste Tallinna Tehnikaülikool, EMIL Jüri Riives IMECC OÜ Martins Sarkans Norcar AS Heinart Puhkim KXM OÜ Andres Laansoo Eesti Keevitusühing Marek Heero Monier OÜ Martin Mehilane E-Profiil AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Mehaanikainsener, tase 6 kutsestandard on kõrghariduse õppekavade, isikute kompetentsuse hindamise ning kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemise alus. Selle kutsestandardi alusel antakse järgmisi kutseid: a) mehaanikainseneri esmane kutse antakse kõrgharidusõppe lõpetamisel isikule akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava on riiklikult tunnustatud ja vastab mehaanikainseneri kutsestandardi osadele B 2.1–2.4. Õppekava peab sisaldama erialast praktikat vähemalt 27 EAP ulatuses. Esmakutse omanik võib tegutseda mehaanikainseneri, diplomeeritud mehaanikainseneri või volitatud mehaanikainseneri kutsega spetsialisti juhendamisel. Esmakutse on tähtajatu. b) mehaanikainseneri kutse antakse isikule kutsetunnistusega juhul, kui kutset andev organ on tunnistanud tema kompetentside vastavust kutsestandardile. Mehaanikainsenerid on spetsialistid, kellel on teadmised ja oskused erinevate insener-tehniliste ülesannete määratlemiseks ja lahendamiseks, mis on majanduslikult põhjendatud ning keskkonnasäästlikud. Mehaanikainsenerid on valmis töötama interdistsiplinaarses meeskonnas koos soojustehnika-, transporditehnika- ja mehhatroonikainseneridega. Mehaanikainsener on spetsialist, kes töötab üldjuhul konstruktori, tehnoloogi või tootmisjuhina masina-, metalli- või aparaaditööstuses ning konstrueerib ja töötab välja masinate, seadmete ja toodete valmistamise tehnoloogiaid. Mehaanikainsener tunneb mehaanika valdkonna tööõiguse, -tervishoiu ja -ohutuse, kvaliteedijuhtimise põhimõtteid ning oskab kasutada erialast terminoloogiat. Mehaanikainsener peab tegutsema vastavalt insenerieetika koodeksile. Teised mehaanikainseneride kutsed: Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 6 Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 Volitatud mehaanikainsener, tase 8 Kõigi mehaanikainseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 1. A 2.1 Üldinsenerlike ja valdkondlike inseneriteadmiste rakendamine. A 2.2 Juhtimine. A 2.3 Kutsealale pühendumine. A 2.4 Suhtlemine. A 2.5 Erialatöö. Mehaanikainsenerid töötavad projekteerimis- , tootmis- ja remondiettevõtetes, kõrgkoolides ja kutseõppeasutustes. Tootmisettevõtetes, objektidel ja laborites töötades tuleb juhinduda töötervishoiu ja -ohutuse nõuetest. Tööaeg võib olla paindlik. Mehaanikainsenerid kasutavad oma töös kaasaegseid tehnilisi vahendeid ja inseneritarkvara. Mehaanikainseneri töö eeldab insenerlikku loogilist mõtlemist, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, analüüsivõimet, täpsust, vastutustunnet, kohusetunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, ruumilist kujutlusvõimet, empaatia- ja kohanemisvõimet, enesekehtestamist ja õpivõimet. Mehaanikainseneri kutse taotlemise eelduseks on inseneriõpe mahus 180 EAP ja vahetult taotlemisele eelnev erialane töö 3 a või 240 EAP ja vahetult taotlemisele eelnev erialane töö 2 a. Kõikide inseneride kutse taotlemise eeldusi vt lisast 2 „Insenerikutsete taotlemise eeldused“. Inseneri täiendusõppe arvestuse nõuded on toodud lisas 3. Projektijuht, projekteerija, konstruktor, tootmisjuht, tehnoloog, mehaanik jm. Tootmissüsteemide ning seadmete projekteerimine, ehitamine ja käitamine nõuab vastavat tegevust reguleerivate õigusaktide järgimist. Kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.5 tõendamine. Üldinsenerlike ja valdkondlike inseneriteadmiste rakendamine 6 Juhtimine 6 Kutsealale pühendumine 6 Suhtlemine 6 Erialane töö 6 Müügikorraldaja, tase 5 Sales Organizer, level 5 5 Müügikorraldaja, tase 5 (versioon 6) Müügikorraldaja, tase 5 (versioon 7) Müüja-konsultant III (versioon 1) Müüja-konsultant III (versioon 2) Müüja-konsultant III (versioon 3) Müüja-konsultant III (versioon 4) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Kaubandus Müüja 15 2014-03-03 2014-03-03 2018-10-30 5 5 3322 Müügiesindajad 0416 Hulgi- ja jaekaubandus 47 Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad Keelte oskustasemete kirjeldused Edda Sõõru Tartu Kutsehariduskeskus Esta Soover Selver AS Heve Kirikal Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Kaie Pärn Pärnumaa Kutsehariduskeskus Katrin Kuldkepp Eesti Kaupmeeste Liit Marika Merilai Eesti Kaupmeeste Liit Õrne Lainde Rimi Eesti Food AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Müügikorraldaja, tase 5 kutsestandardi on tööturu nõudmistele vastavate õppekavade koostamise ning isiku kompetentsuse hindamise alus. Müügikorraldaja töö eesmärk on tagada müügi- ja teenindustöö sujuva korraldamisega klientide rahulolu ja ettevõtte eesmärkide täitmine. Tal on ülevaade kaubanduse rollist ja seostest teiste majandusharudega. Müügikorraldaja töötab kaubandus- ja teenindusettevõtetes või tootja müügiüksustes müügijuhi abina, ta on võimeline vajadusel müügijuhti asendama. Müügikorraldaja on valmis tegutsema muutuvas keskkonnas ning oskab toimida paindlikult ja loominguliselt vastavalt olukorrale ja klientide vajadustele. Ta abistab müügijuhti müügitulemuste jälgimisel ja analüüsimisel ning müügieelarvete koostamisel ja korrigeerimisel. Müügikorraldaja teenindab ja nõustab kliente, vormistab pakkumis- ja ostu-müügidokumente, lahendab iseseisvalt töös tekkinud probleeme ning esindab ettevõtet talle antud volituste piires. A.2.1 Klienditeeninduse korraldamine: 1) teenindusprotsessi juhtimine; 2) kassatöö korraldamine; 3) kliendi tagasiside kogumine, analüüsimine ja probleemide lahendamine. A.2.2 Kaupade käitlemise korraldamine: 1) kaubavarude analüüsimine ja kaupade tellimine; 2) kaubakäitlemise korraldamine; 3) kaupade väljapanekute kujundamine. A.2.3 Müügitöö korraldamine: 1) majandustegevuse tulemuste arvestamine ja analüüsimine; 2) turundamine kaubandusettevõttes. A.2.4 Juhendamine ja juhtimine: 1) personali juhendamine ja igapäevase töö korraldamine; 2) juhtimine ja eestvedamine. Müügikorraldaja töö on vaheldusrikas ja väljakutseid pakkuv, eeldab valmisolekut töötada vahetustega, puhkepäevadel, riiklikel pühadel ja õhtusel ajal. Töö võib olla periooditi pingeline ja pikaajaliselt istuva, seisva või liikuva iseloomuga. Müügikorraldaja töö eeldab valmisolekut töötada erineva temperatuuriga ruumides ja olmemüra keskkonnas, töötamist kuvariga ja raskuste tõstmist. Müügitööks vajalikud seadmed ja vahendid, riist- ja tarkvara. Müügikorraldajana töötamine eeldab koostöö- ja suhtlemisvalmidust, vastutusvõimet, usaldatavust, korrektsust, kohusetunnet, enesedistsipliini, juhtimisvõimekust, planeerimis- ja analüüsioskust, organiseerimisvõimet, initsiatiivi ja otsustamisjulgust. Müügikorraldaja töös on olulised ausus, iseseisvus, positiivsus, paindlikkus, kohanemisvõime, sallivus ja empaatia. Müügikorraldaja töö eeldab füüsilise ja vaimse koormuse taluvust. Müügikorraldajaks saab õppida kutseõppeasutuses, täiskasvanute tööalase koolituse kursustel või töökohal. Müügikorraldajalt eeldatakse keskharidust. Müügikorraldaja, müügiassistent, teenindusjuht, tooterühmajuht, vahetuse vanem, teenindaja-administraator. Müügikorraldaja 5. taseme kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside B.2.1–B.2.10 tõendamine. Klienditeeninduse korraldamine 5 Kaupade käitlemise korraldamine 5 Müügitöö korraldamine 5 Juhendamine ja juhtimine 5 Suhtlemisoskus 5 Meeskonnatööoskus 5 Keeleoskus 5 Arvuti kasutamise oskus 5 Töökoha ettevalmistamine ja korrashoid 5 Tööohutus-, töötervishoiu- ja turvanõuete järgimine 5 Automatiseeritud süsteemide insener, tase 7 Systems Engineer, level 7 1 Elektroonika- ja süsteemiinsener, tase 7 (versioon 2) Elektroonika- ja süsteemiinsener, tase 7 (versioon 3) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Elektroonika Elektroonika- ja süsteemiinsener 14 2014-03-07 2014-03-07 2019-03-06 7 7 2152 Elektroonikainsenerid 0714 Elektroonika ja automaatika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Tööosad ja –ülesanded Euroopa IKT-kompetentside raamistik (e-CF) Keelte oskustasemete kirjeldused Kutsestandardis kasutatud mõisted Peeter Ellervee Tallinna Tehnikaülikool Ants Koel Proact Eesti AS Arno Kolk Eesti Elektroonikatööstuse Liit Milko Milatškov Stoneridge Electronics AS Hanno Luts ABB AS Eduard Petlenkov Tallinna Tehnikaülikool Triin Sepp Cybernetica AS Automatiseeritud süsteemide insener, tase 7 kutsestandard on aluseks magistri- ja täiendusõppe õppekavade koostamisele. Automatiseeritud süsteemide insener, tase 7 töö eesmärgiks on terviklike automatiseeritud süsteemide ja toodete tehniliste lahenduste ning protsesside planeerimine, projekteerimine, integreerimine, juurutamine ja toetamine. Ta jälgib tehniliste lahenduste protseduuride ja arendusmudelite ajakohasust ja kooskõla erinevate standarditega. Vajadusel juhib tehniliste spetsialistide meeskonda. Ta tunneb oma spetsialiseerumise valdkonda sellisel määral, mis kindlustab eeldatud tasemel originaalloomingu võime uute toodete, süsteemide ja protsesside väljatöötamisel, olemasolevate täiustamisel ning tootmise tehnoloogilisel korraldamisel. Automatiseeritud süsteemide insener, tase 7 planeerib süsteemide jälgimise, haldamise ja parendamise meetmeid ning vahendeid. Ta tagab süsteemi tõrkekindluse ja kavandab ennetavad tegevused mittevastavuste vältimiseks. Automatiseeritud süsteemide insener projekteerib süsteemi ja/või komponendi tervikarhitektuuri. Ta kavandab süsteemi andmehõive ja -töötluse ning tulemuste analüüsi ja nende põhjal otsuste tegemise. Automatiseeritud süsteemide insener puutub kokku järgmiste eriala valdkondadega: elektroonika, arvuti- ja süsteemitehnika, tarkvara, side, ajamid, keskkond-tagasiside, mõõtmine/ mõjutamine. Automatiseeritud süsteemide insener, tase 7 kavandab ja juhib tootmisprotsessi. Ta tunneb komponentide toimimise füüsikalisi aluseid, tehnoloogilisi toimimispiiranguid ning süsteemi turvalisuse nõudeid ja selle tagamise meetodeid. Ta planeerib oma tööd, lähtudes organisatsiooni üldisest äristrateegiast. Ta analüüsib automatiseeritud süsteeme toimimise tõhustamise eesmärgil – teeb kindlaks muudatuste vajaduse, korraldab nende teostamise ja hiljem seirab muudatuste tulemusi. Ta teeb riskianalüüsi, tagamaks väljatöötluse ja/või tootmise kvaliteeti, sh käideldavust, turvalisust ja hinnates süsteemide ja komponentide toimimise aluseks olevaid ressursse (sh keskkond, eluiga jm), nende omadusi, kasutuse haldust ja haldusmeetodeid. Automatiseeritud süsteemide insener valib süsteemi nõuetest lähtudes süsteemi komponente ja nende seotust (sh kokkusobivust), pidades silmas standardeid, protokolle ja erinevate toodete omadusi ning parimaid praktikaid. Ta näeb ette dokumenteerimise vajaduse süsteemi planeerimise, realiseerimise, haldamise ja kasutamise erinevates etappides ning korraldab ja jälgib dokumenteerimise protseduuride elluviimist. Automatiseeritud süsteemide inseneri töös on olulisteks ülesanneteks süsteemide ja toodete kavandamine, hooldusplaanide ja kalibreerimismetoodika väljatöötamine, seadistamine, mittevastavuste tuvastamine ja kõrvaldamine. Ta lähtub oma töös kehtivatest standarditest, protokollidest ja parimatest praktikatest, tuvastades probleemide juurpõhjusi ning dokumenteerides ja lahendades neid. Ta osaleb hinnapakkumiste koostamises ja on kaasatud klientide nõustamisse. Automatiseeritud süsteemide insener töötab muutuvates olukordades ning tegeleb süstemaatiliselt enda ja meeskonna erialase arendamisega ning kompetentside kasvatamisega. Ta hindab kaastöötajate erialaseid kompetentse ja juhendab vanemspetsialistide ja spetsialistide tööd. Insener vastutab enda ja teiste ning oma arendatud toote või protsessi ohutuse eest töökeskkonnas ning järgib töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kutsete kirjeldamisel on aluseks Euroopa IKT kompetentside raamistik (e-CF), mis määratleb kokku 36 e CF põhikompetentsi ja jaotab need viie IKT äriprotsessi valdkonna vahel. 36 e CF põhikompetentsi on toodud kutsestandardi lisas 1. Automatiseeritud süsteemide insener, tase 7 töö koosneb 11 seotud tööosast. Tööosade loetelu ei määra nõutud kompetentside taset ja nende järjekord ei määra olulisust. Automatiseeritud süsteemide inseneri põhitegevused 70% kutsest: 1. Toote või projekti kavandamine (e-CF kompetents A.4.) 2. Arhitektuuri projekteerimine (e-CF kompetents A.5.) 3. Rakenduse projekteerimine/kavandamine (e-CF kompetents A.6.) 4. Tootmise kavandamine ja väljatöötamine (e-CF kompetents B.1. Kavandamine ja väljatöötamine) 5. Süsteemide integreerimine (e-CF kompetents B.2.) 6. Testimine (e-CF kompetents B.3.) 7. Probleemihaldus (e-CF kompetents C.4.) 8. Protsessi täiustamine (e-CF kompetents E.5.) Automatiseeritud süsteemide inseneri tugitegevused 30 % kutsest: 9. Tehnoloogia arengu jälgimine (e-CF kompetents A.7.) 10. Projektijuhtimine ja -portfelli haldamine (e-CF kompetents E.2.) 11. IKT kvaliteedijuhtimine (e-CF kompetents E.6.) Automatiseeritud süsteemide insener töötab eritingimustele vastavates siseruumides, kus võib olla nõutud eritööriietuse kasutamine. Töö eripäraks võib olla töötamine väikeste detailidega, mis eeldab head nägemist ja värvide eristamist. Töökeskkond on seotud kõrgendatud elektriohuga ning raadio- ja laserkiirgusohuga; vajadusel tuleb töötada välitingimustes ja kõrgustes ning kokku puutuda kemikaalidega. Ta täidab tööülesandeid erisuguses ja vahelduvas töökeskkonnas. Automatiseeritud süsteemide inseneri põhilisteks töövahenditeks on mõõteseadmed ja -vahendid, tehnoloogiline riist- ja tarkvara, tööriistad, kaitsevahendid, tehniline dokumentatsioon ja normdokumendid (standardid, juhendid). Automatiseeritud süsteemide inseneri töö eeldab analüüsivõimet, loogilist mõtlemist, matemaatilist võimekust, koostöö- ja otsustusvõimet, arenenud vastutustunnet, stressitaluvust, õppimisvalmidust ja sallivust. Automatiseeritud süsteemide insenerina töötavad tavapäraselt inimesed, kellel on erialane magistrikraad või sellega samaväärne kõrgharidus. Süsteemiinsener, elektroonikainsener, automaatikainsener, tehnoloogia insener, protsessiinsener, müügiinsener Automatiseeritud süsteemide insener, tase 7 kutse koosneb järgmistest e-CF kompetentsidest: A.4.; A.5.; A.6.; A.7.; B.1.; B.2.; B.3.; C.4.; E.2.; E.5.; E.6. ja läbivast kompetentsist, kokku 12 nõutavat kompetentsi. Toote või projekti kavandamine (e-CF kompetents A.4.) 7 Arhitektuuri projekteerimine (e-CF kompetents A.5.) 7 Rakenduse projekteerimine/kavandamine (e-CF kompetents A.6.) 7 Kavandamine ja väljatöötamine (e-CF kompetents B.1. Tootmise kavandamine ja väljatöötamine) 7 Süsteemide integreerimine (e-CF kompetents B.2.) 7 Testimine (e-CF kompetents B.3.) 7 Probleemihaldus (e-CF kompetents C.4.) 7 Protsessi täiustamine (e-CF kompetents E.5.) 7 Tehnoloogia arengu jälgimine (e-CF kompetents A.7.) 7 Projektijuhtimine ja -portfelli haldamine (e-CF kompetents E.2.) 7 IKT kvaliteedijuhtimine (e-CF kompetents E.6.) 7 Automatiseeritud süsteemide insener, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia insener, tase 7 ICT Engineer, level 7 1 Info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia insener, tase 7 (versioon 2) Info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia insener, tase 7 (versioon 3) Info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia insener, tase 7 (versioon 4) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Telekommunikatsioon Telekommunikatsiooni spetsialist 14 2014-03-07 2014-03-07 2019-03-06 7 7 2153 Telekommunikatsiooniinsenerid 0612 Andmebaaside ja võrgu disain ning haldus 61 Telekommunikatsioon Tööosad ja –ülesanded Euroopa IKT-kompetentside raamistik (e-CF) Keelte oskustasemete kirjeldused Kutsestandardis kasutatud mõisted Peeter Ellervee Tallinna Tehnikaülikool Hurmi Jürjens Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Andres Laidvee EMT AS Avo Ots Tallinna Tehnikaülikool Urmas Ruuto Ericsson Eesti AS Triin Sepp Cybernetica AS Taavi Tammiste Televõrk AS Ergo Tars AS EVR Cargo Info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia insener, tase 7 kutsestandard on aluseks magistritaseme ja täiendusõppe õppekavade koostamisele. Info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia insener, tase 7 töö eesmärgiks on info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia (IKT) süsteemide ja võrkude kavandamise, haldamise ja arendamise eestvedamine ning uute lahenduste väljatöötamine. Info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia insener (edaspidi IKT insener) on teadlik organisatsiooni strateegiast ja eelarve piirangutest. Ta analüüsib IKT süsteeme toimimise tõhustamise eesmärgil – teeb kindlaks muudatuste vajaduse, algatab ja viib ellu muudatusi, seirab muudatuste tulemusi. IKT insener kavandab eesmärgipäraselt IKT süsteemide ja võrkude arhitektuuri, arvestades virtualiseerimist, kõrgkäideldavust ja turvalisust. IKT insener arvestab arenguid tehnoloogias ning valib vastavalt sellele arenduse strateegia. IKT insener valib otstarbest lähtudes süsteemi komponente ja nendevahelisi ühendusi, pidades silmas standardeid, protokolle ja erinevate toodete omadusi, teisi kasutusel olevaid IKT süsteeme ja äristrateegiast tulenevaid eesmärke. Ta kasutab võrgu haldussüsteeme, et jälgida võrkude võtmenäitajaid, millele tuginedes kavandab ennetavad tegevused mittevastavuste vältimiseks. IKT inseneril on laialdased teadmised ja võimekus juhtida IKT süsteemide ja võrkude projekteerimist ning väljaehitamist. Ta teeb riskianalüüsi IKT süsteemide üleselt, analüüsides IKT riskide ja äririskide koosmõju ning kavandab ja rakendab meetmed riskide maandamiseks. Ta tunneb IKT seadmete ja võrkude toimimise füüsikalisi aluseid ja tehnoloogilisi talitluspiiranguid. IKT insener loob uusi IKT lahenduste prototüüpe, koostades spetsifikatsioone ja projektdokumentatsioone. IKT insener esitleb väljatöötatud lahendusi organisatsioonisiseselt ja teistele osapooltele. IKT insener töötab muutuvates olukordades ning tegeleb süstemaatiliselt enda erialase arendamisega ja kompetentside kasvatamisega. Ta hindab kaastöötajate IKT alaseid kompetentse ja juhendab vanemspetsialistide ja spetsialistide tööd. IKT kutsete kirjeldamisel on aluseks Euroopa IKT kompetentside raamistik (e-CF), mis määratleb kokku 36 e CF põhikompetentsi ja jaotab need viie IKT äriprotsessi valdkonna vahel. 36 e CF põhikompetentsi on toodud kutsestandardi lisas 1. IKT insener, tase 7 töö koosneb 19 osast. Tööosade loetelu ei määra nõutud kompetentside taset ja nende järjekord ei määra olulisust. IKT inseneri põhitegevused 70% kutsest: 1. Teenusetaseme haldus (e-CF kompetents A.2.) 2. Äriplaani väljatöötamine (e-CF kompetents A.3.) 3. Toote või projekti kavandamine (e-CF kompetents A.4.) 4. Arhitektuuri projekteerimine (e-CF kompetents A.5.) 5. Tehnoloogia arengu jälgimine (e-CF kompetents A.7.) 6. Kavandamine ja väljatöötamine (e-CF kompetents B.1.) 7. Süsteemide integreerimine (e-CF kompetents B.2.) 8. Testimine (e-CF kompetents B.3.) 9. Müügipakkumuse koostamine (e-CF kompetents D.5.) 10. Prognooside koostamine (e-CF kompetents E.1.) 11. Projektijuhtimine ja -portfelli haldamine (e-CF kompetents E.2.) 12. Protsessi täiustamine (e-CF kompetents E.5.) IKT inseneri tugitegevused 30% kutsest: 13. Jätkusuutlik areng (e-CF kompetents A.8.) 14. Probleemihaldus (e-CF kompetents C.4.) 15. Infoturbestrateegia väljatöötamine (e-CF kompetents D.1.) 16. IKT kvaliteedistrateegia väljatöötamine (e-CF kompetents D.2.) 17. Hankimine (e-CF kompetents D.4.) 18. IKT kvaliteedijuhtimine (e-CF kompetents E.6.) 19. Infoturbe haldamine (e-CF kompetents E.8.) IKT inseneri töökeskkond on seotud kõrgendatud elektriohuga ning raadio- ja laserkiirgusohuga; vajadusel tuleb töötada välitingimustes ja kõrgustes. Ta täidab tööülesandeid erisuguses ja vahelduvas töökeskkonnas. Töö võib nõuda füüsilist pingutust, töö on periooditi kiire ja pingeline. Töökohustused võivad tingida vajaduse töötada ja/või reageerida (kokkulepitud graafiku alusel) väljaspool tavapäraseid kontoritunde, nädalavahetusel, riigipühade ajal ja/või öösel. IKT inseneri põhilisteks töövahenditeks on mõõteseadmed ja -vahendid, infotehnoloogiline riist- ja tarkvara, tööriistad, kaitsevahendid, tehniline dokumentatsioon ja normdokumendid (standardid, juhendid). IKT inseneri töö eeldab analüütilist mõtlemist, matemaatilist võimekust, koostöö- ja otsustusvõimet, arenenud vastutustunnet, stressitaluvust, õppimisvalmidust ja sallivust. IKT inseneridena töötavad tavapäraselt inimesed, kellel on erialane magistrikraad või sellega samaväärne kõrgharidus. IKT peaspetsialist, arhitekt, raadiovõrkude peaspetsialist, optiliste võrkude peaspetsialist, IP võrkude peaspetsialist, võrgujuht, võrgudisainer, andmehalduse eksperdid, teenuste haldur IKT insener, tase 7 kutse koosneb järgmistest e-CF kompetentsidest: A.2.; A.3.; A.4.; A.5.; A.7.; A.8.; B.1.; B.2.; B.3.; C.4.; D.1.; D.2.; D.4.; D.5.; E.1.; E.2.; E.5.; E.6; E.8. ja läbivast kompetentsist, kokku 20 nõutavat kompetentsi. Teenusetaseme haldus (e-CF kompetents A.2.) 7 Äriplaani väljatöötamine (e-CF kompetents A.3.) 7 Toote või projekti kavandamine (e-CF kompetents A.4.) 7 Arhitektuuri projekteerimine (e-CF kompetents A.5.) 7 Tehnoloogia arengu jälgimine (e-CF kompetents A.7.) 7 Kavandamine ja väljatöötamine (e-CF kompetents B.1.) 7 Süsteemide integreerimine (e-CF kompetents B.2.) 7 Testimine (e-CF kompetents B.3.) 7 Müügipakkumuse koostamine (e-CF kompetents D.5.) 7 Prognooside koostamine (e-CF kompetents E.1.) 7 Projektijuhtimine ja -portfelli haldamine (e-CF kompetents E.2.) 7 Protsessi täiustamine (e-CF kompetents E.5.) 7 Jätkusuutlik areng (e-CF kompetents A.8.) 7 Probleemihaldus (e-CF kompetents C.4.) 7 Infoturbestrateegia väljatöötamine (e-CF kompetents D.1.) 7 IKT kvaliteedistrateegia väljatöötamine (e-CF kompetents D.2.) 7 Hanked (e-CF kompetents D.4.) 7 IKT kvaliteedijuhtimine (e-CF kompetents E.6.) 7 Infoturbe haldamine (e-CF kompetents E.8.) 7 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia insener, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Tarkvaraarenduse vanemspetsialist, tase 6 Senior software developer, level 6 2 Tarkvaraarendaja, tase 6 (versioon 3) Tarkvaraarendaja, tase 6 (versioon 4) Tarkvaraarendaja, tase 6 (versioon 5) Tarkvaraarenduse vanemspetsialist, tase 6 (versioon 1) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Tarkvaraarendus Tarkvara arendaja 14 2014-03-07 2014-03-07 2014-12-09 6 6 2512 Tarkvaraarendajad 0613 Tarkvara ja rakenduste arendus ning analüüs 62 Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused Selgitused tarkvaraarenduse vanemspetsialisti kutsestandardisse Keelte oskustasemete kirjeldused Erik Jõgi Codeborne OÜ Kristjan Kuhi Ericsson Eesti AS Marek Kusmin Codeborne OÜ Andres Kütt Nordea Pank Eesti Jaanus Pöial IT Kolledž Triin Sepp Cybernetica AS Enn Õunapuu Tallinna Tehnikaülikool Tarkvaraarenduse vanemspetsialist, tase 6 kutsestandard on aluseks rakenduskõrghariduse, bakalaureuse ja täiendusõppe õppekavade koostamisele. Tarkvaraarenduse vanemspetsialist, tase 6 töö eesmärk on kliendi vajaduste mõistmine ja koostöös kliendiga selle alusel töötava ja väärtust loova tarkvarasüsteemi loomine. Ta tagab tarkvara vajaliku kvaliteedi kasutades parimaid praktikaid, standardeid ja silmas pidades tehtavate kulutuste optimaalsust ning osaledes väljatöötatud lahenduse juurutamisel. Tarkvaraarenduse vanemspetsialist valib sobivad vahendid ja viisid vastavalt ülesande olemusele ning mõistab loodava lahenduse konteksti. Ta hindab süsteemide keerukust ja hoiab lahenduse võimalikult lihtsana. Tarkvaraarenduse vanemspetsialist hindab olemasolevat infosüsteemi ja näeb selle täiendamise võimalusi. Ta osaleb meeskonna töös ja võtab selles sobiva rolli (vajadusel ka liidri rolli), kaasates koostööpartnereid kõigilt tasanditelt. Ta mõistab infotehnoloogia põhimõtteid ning ettevõtluse ja juhtimise aluseid. Tarkvaraarenduse vanemspetsialist on teadlik infotehnoloogia arengusuundadest ja nende mõjust tarkvarale. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kutsete kirjeldamisel on aluseks Euroopa IKT kompetentside raamistik (e-CF), mis määratleb kokku 36 e CF põhikompetentsi ja jaotab need viie IKT äriprotsessi/valdkonna vahel. 36 e CF põhikompetentsi on toodud kutsestandardi lisas. Tarkvaraarenduse vanemspetsialist, tase 6 kutse koosneb seitsmest tööosast. A.2.1 Tarkvaralahenduse kavandamine koostöös kliendiga A.2.2 Lahenduse arhitektuuri analüüsimine ja valimine A.2.3 Arendusprotsessis osalemine/Arendusprotsessi läbiviimine A.2.4 Tarkvarasüsteemi realiseerimine A.2.5 Testimine A.2.6 Juurutamine A.2.7 Tarkvarasüsteemi toetamine Tarkavaraarendaja töötab siseruumis ja põhiliselt istudes. Tema töö on vaimselt pingeline ja riskiteguriteks on sundasend arvutiga töötamisel ning koormus silmadele. Tarkvaraarendaja töö nõuab lävimist mitmekesist rahvuslikku ning kultuuritausta omavate klientide ja kolleegidega, erinevatest maailma paikadest. Meeskonna liikmed võivad asuda üksteisest geograafiliselt kaugel. Tarkavaraarendaja põhilised töövahendid on arvutustehnika ja tarkvara (sh tarkvara modelleerimise töövahendid, tarkvara arendus- ja koostevahendid, suhtlus- ja dokumentatsioonivahendid, verisoonihaldus-süsteemid jne). Tarkavaraarendaja töö eeldab loogilist ja analüütilist mõtlemist, tehnilist loomingulisust ning meeskonnatöövalmidust. Oluline on õppimistahe, koostöö-ja kohanemisvõime, suhtlemisvalmidus, orienteeritus tulemustele, vastutustunne, korrektsus, täpsus, enesedistsipliin ja stressitaluvus. Tarkvaraarenduse vanemspetsialistidena töötavad tavaliselt inimesed, kellel on erialane rakenduskõrgharidus või kõrgharidus. Kutseoskused võivad olla omandatud täiendusõppes või töökohal õppides. Tarkvaraarendaja, programmeerija, tarkvara testija, juhtiv tarkvaraarendaja Tarkvaraarenduse vanemspetsialist, tase 6 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.7 ja B.2.8 (läbiv kompetents) tõendamine. 6. taseme tarkvaraarenduse vanemspetsialisti esmakutse saadakse vastava tasemeõppe läbimisel ja: - lõpueksami sooritamise järel või - lõputöö kaitsmise järel. Arhitektuuri projekteerimine (e-CF kompetents A.5) Tarkvaralahenduse kavandamine koostöös kliendiga 6 Arhitektuuri projekteerimine (e-CF kompetents A.5) Lahenduse arhitektuuri analüüsimine ja valimine 6 Kavandamine ja väljatöötamine (e-CF kompetents B.1.) Arendusprotsessis osalemine/Arendusprotsessi läbiviimine 6 Süsteemide integreerimine (e-CF kompetents B.2.) Tarkvarasüsteemi realiseerimine 6 Testimine (e-CF kompetents B.3.) 6 Lahenduste juurutamine/paigaldamine/kasutuselevõtt (e-CF kompetents B.4.) Juurutamine 6 Kasutajatugi (e-CF kompetents C.1.) Tarkvarasüsteemi toetamine 6 Tarkvaraarenduse vanemspetsialist, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Tarkvaraarenduse insener, tase 7 Senior software developer, level 7 1 Tarkvaraarenduse insener, tase 7 (versioon 2) Tarkvaraarenduse insener, tase 7 (versioon 3) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Tarkvaraarendus Tarkvara arendaja 14 2014-03-07 2014-03-07 2019-03-06 7 7 2512 Tarkvaraarendajad 0613 Tarkvara ja rakenduste arendus ning analüüs 62 Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused Tööosad ja –ülesanded Euroopa IKT-kompetentside raamistik (e-CF) Keelte oskustasemete kirjeldused Selgitused tarkvaraarenduse vanemspetsialisti kutsestandardisse Erik Jõgi Codeborne OÜ Kristjan Kuhi Ericsson Eesti AS Marek Kusmin Codeborne OÜ Marko Kääramees Tallinna Tehnikaülikool Andres Kütt Nordea Pank Eesti Raul Raudsepp Tieto Eesti AS Triin Sepp Cybernetica AS Varmo Vene Tartu Ülikool Tarkvaraarenduse insener, tase 7 kutsestandard on aluseks magistriõppe ja täiendusõppe õppekavade koostamisele. Tarkvaraarenduse insener, tase 7 töö eesmärk on kliendi vajaduste mõistmine ja koostöös kliendiga selle alusel töötava ja väärtust loova tarkvarasüsteemi loomine. Ta tagab tarkvara vajaliku kvaliteedi, kasutades parimaid praktikaid, standardeid ja pidades silmas tehtavate kulutuste optimaalsust ning osaledes väljatöötatud lahenduse juurutamisel. Tarkvaraarenduse insener valib sobivad vahendid ja viisid vastavalt ülesande olemusele ning mõistab loodava lahenduse konteksti. Ta hindab süsteemide keerukust ja hoiab lahenduse võimalikult lihtsana. Tarkvaraarenduse insener hindab olemasolevat info-/tarkvarasüsteemi ja näeb selle täiendamise võimalusi tarkvara elutsükli kontekstis. Ta osaleb meeskonna töös ja võtab selles sobiva rolli (sageli ka liidri rolli), kaasates koostööpartnereid kõigilt tasanditelt. Ta mõistab infotehnoloogia põhimõtteid ning ettevõtluse ja juhtimise aluseid. Tarkvaraarenduse insener on teadlik infotehnoloogia arengusuundadest, nende mõjust organisatsioonile ja võtab aktiivse rolli nende juurutamisel. Ta hindab lahenduse või lahenduse osade tootestamise võimalusti ja vajadusi ning projekteerib vajadusel toote. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kutsete kirjeldamisel on aluseks Euroopa IKT kompetentside raamistik (e-CF), mis määratleb kokku 36 e CF põhikompetentsi ja jaotab need viie IKT äriprotsessi/valdkonna vahel. 36 e CF põhikompetentsi on toodud kutsestandardi lisas 1. Tarkvaraarenduse insener, tase 7 töö koosneb 7 osast. Tööosade loetelu ei määra nõutud kompetentside taset ja nende järjekord ei määra olulisust. A.2.1 Tarkvaralahenduse kavandamine koostöös kliendiga (Arhitektuuri projekteerimine (e-CF kompetents A.5.)) A.2.2 Lahenduse arhitektuuri analüüsimine ja valimine (Arhitektuuri projekteerimine (e-CF kompetents A.5.)) A.2.3 Arendusprotsessi läbiviimine (Kavandamine ja väljatöötamine (e-CF kompetents B.1.)) A.2.4 Tarkvarasüsteemi realiseerimine (Süsteemide integreerimine (e-CF kompetents B.2.)) A.2.5 Testimine (Testimine (e-CF kompetents B.3.)) A.2.6 Juurutamine (Lahenduse juurutamine/paigaldamine/kasutuselevõtt (e-CF kompetents B.4.)) A.2.7 Tarkvarasüsteemi toetamine (Kasutajatugi (e-CF kompetents C.1.)) Tarkavaraarenduse insener töötab siseruumis ja põhiliselt istudes. Tema töö on vaimselt pingeline ja riskiteguriteks on sundasend arvutiga töötamisel ning koormus silmadele. Tarkavaraarenduse inseneri töö nõuab lävimist mitmekesist rahvuslikku ning kultuuritausta omavate klientide ja kolleegidega erinevatest riikidest. Meeskonna liikmed võivad asuda üksteisest geograafiliselt kaugel. Tarkavaraarenduse inseneri põhilised töövahendid on arvutustehnika ja tarkvara (sh tarkvara modelleerimise töövahendid, tarkvara arendus- ja koostevahendid, suhtlus- ja dokumentatsioonivahendid, verisoonihaldussüsteemid jne). Tarkavaraarenduse inseneri töö eeldab loogilist ja analüütilist mõtlemist, tehnilist loomingulisust ning meeskonnatöövalmidust ja -soovi. Oluline on õppimis- ja juhendamistahe, koostöö- ja kohanemisvõime, suhtlemisvalmidus, orienteeritus tulemustele, vastutustunne, korrektsus, täpsus, enesedistsipliin ja stressitaluvus. Tarkvaraarenduse inseneridena töötavad tavaliselt inimesed, kellel on erialane kõrgharidus. Kutseoskused võivad olla omandatud täiendusõppes või töökohal õppides. Vanem-tarkvaraarendaja, vanemprogrammeerija, juhtivtestija, juhtiv tarkvaraarendaja, tarkvaraarhitekt, tarkvaraanalüütik, süsteemianalüütik, arendusjuht. Tarkvaraarenduse insener, tase 7 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.8 tõendamine. Arhitektuuri projekteerimine (e-CF kompetents A.5) Tarkvaralahenduse kavandamine koostöös kliendiga 7 Arhitektuuri projekteerimine (e-CF kompetents A.5) Lahenduse arhitektuuri analüüsimine ja valimine 7 Kavandamine ja väljatöötamine (e-CF kompetents B.1.) Arendusprotsessi läbiviimine 7 Süsteemide integreerimine (e-CF kompetents B.2.) Tarkvarasüsteemi realiseerimine 7 Testimine (e-CF kompetents B.3.) 7 Lahenduste juurutamine/paigaldamine/kasutuselevõtt (e-CF kompetents B.4.) Juurutamine 7 Kasutajatugi (e-CF kompetents C.1.) Tarkvarasüsteemi toetamine 7 Tarkvaraarenduse insener, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Pottseppmeister, tase 5 Oven-builder, level 5 4 Pottsepp III (versioon 1) Pottsepp III (versioon 2) Pottsepp III (versioon 3) Pottsepp-restauraator III (versioon 1) Pottsepp-restauraator III (versioon 2) Pottsepp-restauraator III (versioon 3) Pottseppmeister, tase 5 (versioon 5) Pottseppmeister, tase 5 (versioon 6) Pottseppmeister, tase 5 (versioon 7) Pottseppmeister-restauraator, tase 5 Küttesüsteemi vastutav paigaldaja, tase 5 Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Küttesüsteemide ehitus ja hooldus Pottsepp 28 2014-02-17 2014-02-17 2019-02-12 5 5 7314 Savi- ja portselanimeistrid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Kasutatud mõisted Keelte oskustasemete kirjeldused Andrus Schults OÜ Raidkivi Annes Andresson MTÜ Eesti Pottsepad Koit Koppel MTÜ Eesti Korstnapühkijate Koda Mati Jürgenson OÜ Ahjusepad Mati Malm OÜ Kodusoe Grupp Pepe Sussen OÜ Potipoiss Raido Jalas Päästeamet Raivo Koppel OÜ Ahjumaailm Sigrid Ester Tani MTÜ Eesti Pottsepad Urmas Danil OÜ Schiedel Moodulkorstnad Paul Pääso MTÜ Eesti Pottsepad Käesolev kutsestandard on aluseks isikute kutsealaste kompetentside hindamisele ja täiendkoolituse õppekavadele. Pottsepa peamised tööülesanded on tahkeküttesüsteemi ja selle elementide ehitamine, paigaldamine ja renoveerimine. Tahkeküttesüsteemide alla kuuluvad nii tellistest, erinevatest plaatidest ja plokkidest, maakivist või muust materjalist tahkeküttel töötavad müüritiskütteseadmed (ahjud, pliidid, kaminad jne) ja nendega kaasnevad süsteemid (lõõrid, korstnad jne.) kui ka tootja vastutusega valmiskütteseadmed ja korstnasüsteemid (nt kerged õhkküttekaminad, saunakerised). Pottsepa kutsealal on kutsed kolmel tasemel: Pottsepp-sell tase 3 Pottsepp tase 4 Pottseppmeister tase 5 5. taseme pottseppmeister ehitab ja renoveerib erinevaid tahkekütteseadmeid ja korstnasüsteeme ning paigaldab ja parandab tootjavastutusega valmiskütteseadmeid ning korstnasüsteeme. Tal on õigus koostada eksperthinnanguid. Meistri tasemel pottsepp juhendab ning õpetab välja pottsepp-selle. Pottseppmeister, tase 5 kutse raames on võimalik omandada ka piiratud õigustega küttesüsteemi vastutava paigaldaja osakutse, mis lubab inimesel tööturul iseseisvalt tegutseda ning paigaldada, monteerida (koostada) ning renoveerida tootja vastutusega valmiskütteseadmeid ja korstnasüsteeme. 5.taseme pottseppmeister võib soovi korral ning vajalikke koolitusi läbides spetsialiseeruda ja omandada pottseppmeister-restauraatori kutse. 5.taseme pottseppmeister lähtub oma töö tegemisel standardist EVS 812-3 Ehitiste tuleohutus Osa 3: Küttesüsteemid. A.2.1 Kliendiga suhtlemine ja nõustamine, tutvumine objekti võimaluste ja dokumentatsiooniga 2.1.1. Kliendi soovide väljaselgitamine 2.1.2. Tutvumine dokumentatsiooniga 2.1.3. Olemasolevale küttesüsteemile hinnangu andmine 2.1.4. Õhuvarustuse olemasolu hindamine 2.1.5. Kliendi nõustamine A.2.2 Ehitatava küttesüsteemi kavandamine ja eelprojekti koostamine 2.2.1. Hoone või ruumi soojavajaduse arvutamine 2.2.2. Ruumi planeeritava kütteseadme soojustehniliste arvutuste tegemine, tööprojekti ja/või -jooniste koostamine 2.2.3. Küttesüsteemi juurde planeeritava ühenduslõõri ja korstna soojustehniliste arvutuste tegemine, tööprojekti ja/või -jooniste koostamine 2.2.4. Vajalike materjalide valimine ja hinnapakkumise koostamine A.2.3 Tootjavastutusega küttesüsteemi või selle osade paigaldamise kavandamine ja eelprojekti koostamine 2.3.1. Hoone või ruumi soojavajaduse arvutamine 2.3.2. Küttesüsteemi juurde planeeritava ühenduslõõri ja korstna soojustehniliste arvutuste tegemine, tööprojekti ja/või -jooniste koostamine 2.3.3. Vajalike materjalide valimine ja hinnapakkumise koostamine A.2.4 Tahkekütteseadme ehitamine 2.3.1. Töökeskkonna ettevalmistamine 2.3.2. Vundamendi ja aluspinna (põrand) ette valmistamine ja ehitamine 2.3.3. Aluspinna (sein, vahelagi vms) ette valmistamine 2.3.4. Müüritiskütteseadme ehitamine 2.3.5. Müüritiskorstna ehitamine 2.3.6. Küttesüsteemi osade dekoratiivviimistlemine 2.3.7. Valmis küttesüsteemi või selle osa üleandmine kliendile 2.3.8. Küttesüsteemi juurde kuuluva dokumentatsiooni vormistamine ja väljastamine kliendile 2.3.9. Kliendi juhendamine kütteseadme kasutamise ja hooldamise osas A.2.5 Tootjavastutusega tahkekütteseadme paigaldamine 2.5.1. Töökeskkonna ettevalmistamine 2.5.2. Vundamendi ja aluspinna (põrand) ette valmistamine ja ehitamine 2.5.3. Aluspinna (sein, vahelagi vms) ette valmistamine 2.5.4. Tootja vastutusega kütteseadme paigaldamine eelnevalt ettevalmistatud aluspinnale 2.5.5. Tootja vastutusega või eritellimusel valmistatud (v.a. müüritiskorsten) korstna paigaldamine 2.5.6. Küttesüsteemi osade dekoratiivviimistlemine 2.5.7. Valmis küttesüsteemi või selle osa üleandmine kliendile 2.5.8. Küttesüsteemi juurde kuuluva dokumentatsiooni vormistamine ja väljastamine kliendile 2.5.9. Kliendi juhendamine kütteseadme kasutamise ja hooldamise osas A.2.6 Tahkekütteseadme või -süsteemi renoveerimine või muutmine 2.6.1. Tahkekütteseadme või -süsteemi seisukorra hindamine 2.6.2. Müüritud küttesüsteemi või selle osade renoveerimine või muutmine A.2.7 Tootjavastutusega tahkekütteseadme või –süsteemi renoveerimine 2.7.1. Tahkekütteseadme või -süsteemi seisukorra hindamine 2.7.2. Tootja vastutusega küttesüsteemi või selle osade renoveerimine või muutmine A.2.8 Tahkeküttesüsteemile eksperthinnangu andmine 2.8.1. Küttesüsteemi ja/või selle osade seisundi hindamine eksperthinnangu andmise eesmärgil 2.8.2. Eksperthinnangu koostamine ja vormistamine Küttesesüsteemi vastutava paigaldaja 5. taseme osakutse moodustub järgmistest tööosadest: A.2.1 Kliendiga suhtlemine ja nõustamine, tutvumine objekti võimaluste ja ehitusliku dokumentatsiooniga 2.1.1 Kliendi soovide väljaselgitamine. 2.1.2 Tutvumine ehitusliku dokumentatsiooniga. 2.1.3 Olemasolevale küttesüsteemile hinnangu andmine. 2.1.4 Kliendi nõustamine. 2.1.5 Õhuvarustuse olemasolu hindamine. A.2.3 Tootjavastutusega küttesüsteemi või selle osade paigaldamise kavandamine ja eelprojekti koostamine 2.3.1. Hoone või ruumi soojavajaduse arvutamine. 2.3.2. Küttesüsteemi juurde planeeritava ühenduslõõri ja korstna soojustehniliste arvutuste tegemine, tööprojekti ja/või -jooniste koostamine. 2.3.3. Vajalike materjalide valimine ja hinnapakkumise koostamine. A.2.5 Tootjavastutusega tahkekütteseadme paigaldamine 2.5.1. Töökeskkonna ettevalmistamine. 2.5.2. Vundamendi ja aluspinna (põrand) ette valmistamine ja ehitamine. 2.5.3. Aluspinna (sein, vahelagi vms) ette valmistamine. 2.5.4. Tootja vastutusega kütteseadme paigaldamine eelnevalt ettevalmistatud aluspinnale. 2.5.5. Tootja vastutusega või eritellimusel valmistatud (v.a müüritiskorsten) korstna paigaldamine. 2.5.6. Küttesüsteemi osade dekoratiivviimistlemine. 2.5.7. Valmis küttesüsteemi või selle osa üleandmine kliendile. 2.5.8. Küttesüsteemi juurde kuuluva dokumentatsiooni vormistamine ja väljastamine kliendile. 2.5.9. Kliendi juhendamine kütteseadme kasutamise ja hooldamise osas. A.2.7 Tootjavastutusega tahkekütteseadme või –süsteemi renoveerimine 2.7.1. Tahkekütteseadme või -süsteemi seisukorra hindamine. 2.7.2. Tootja vastutusega küttesüsteemi või selle osade renoveerimine või muutmine. A.2.9 Tahkekütteseadme restaureerimine 2.9.1. Dokumentatsiooniga tutvumine ja vajaliku dokumentatsiooni korraldamine. 2.9.2. Ehitusmahu määramine ja tööplaani koostamine. 2.9.3. Restaureerimisprogrammiga tutvumine (selle olemasolul) ja/või selle koostamine. 2.9.4. Tahkekütteseadme restaureerimiseks ettevalmistamine. 2.9.5. Tellija ja kolmandate osapooltega suhtlemine. 2.9.6. Tahkekütteseadme restaureerimine ja/või konserveerimine. Pottsepa kutsete tööosade ja tööülesannete täielik võrdlev loetelu on toodud kutsestandardi lisas 1. Pottsepatöö toimub paindliku töögraafiku alusel. Sõltuvalt tööandja või kliendiga sõlmitud kokkulepetest, töö mahust või muudest töökorralduse eripäradest võib töö toimuda ka puhkepäevadel, pühade ajal või õhtuti. Töö rütm võib sõltuvalt tellimuse mahust ja iseloomust olla kiire ja pingeline. Pottsepatöö on raske ja nõuab füüsilist pingutust. Sageli tuleb tõsta raskeid ehitusmaterjale, töötada sundasendis või ronida ajutistel tellingutel ja konstruktsioonidel. Töö toimub nii siseruumides kui ka õues, erinevatel kõrgustel ja muutuvates keskkonnatingimustes. Pottsepa töökeskkonnaga on seotud kõrgendatud vigastuste tekkimise risk, mistõttu ta peab järgima tööeeskirju, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Riskiteguriteks on ka tolm, õhus lenduvad keemilised ühendid, müra, temperatuuri kõikumised ja tuuletõmbus ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja -vahendeid. Pottsepa peamised töövahendid on mitmesugused käsitööriistad (kellud, müürihaamrid jne), mõõteriistad (mõõdulindid, loodid, nivelliirid jne), elektrilised seadmed (lõikurid, segumasinad jne), tõsteseadmed ja -vahendid (tõstukid jne), märkimisvahendid. Pottsepa töö eeldab korrektsust, täpsust, rutiinitaluvust, õppimis- ja keskendumisvõimet. Töö tegemiseks on vajalikud hea koordinatsioon, füüsiline vastupidavus ja kõrgusetaluvus. Pottsepa kutsealal töötavad inimesed peaksid olema hea stressitaluvusega, ladusad suhtlejad ja kohusetundlikud. Töö tegemisel tulevad kasuks ruumiline kujutlusvõime ja ilumeel. Pottseppmeistritena töötavatel inimestel on üldjuhul keskharidus. Nad on omandanud oma kutsealased oskused praktilise tööga ning täiendkoolituste kaudu. Pottseppmeister-restauraatorina töötavad pottsepad on läbinud lisaks täiendkoolituse restaureerimises. Pottsepp, kaminameister, ahjumeister, korstnapaigaldaja, korstna renoveerija, pottseppmeister Tuleohutusseadus, § 9, lg 1 - Tahkekütusel töötava ahju, kamina, pliidi või muu tahkekütusel töötava kütteseadme (edaspidi ahi, kamin või pliit) ning korstna ja ühenduslõõri võib majandustegevusena ehitada või paigaldada pottsepp, kellel on pottsepa kutsetunnistus. Meisterpottsepp, tase 5 kutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kõik kohustuslikud (B.2.1-B.2.8) ja läbivad (B.2.10–B.2.17) kompetentsid. Pottseppmeister-restauraator, tase 5 kutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kõik kohustuslikud (B.2.1-B.2.8) ja läbivad (B.2.10–B.2.17) kompetentsid ning spetsialiseerumisega seotud kompetents (B.2.9). Küttesüsteemi vastutav paigaldaja, tase 5 osakutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada Pottseppmeister, tase 5 kohustuslikud kompetentsid B.2.1, B.2.3, B.2.5 ja B.2.7 ning läbivad kompetentsid B.2.10-B.2.17. Kliendiga suhtlemine ja nõustamine, tutvumine objekti võimaluste ja ehitusliku dokumentatsiooniga 5 Ehitatava küttesüsteemi kavandamine ja eelprojekti koostamine 5 Tootjavastutusega küttesüsteemi või selle osade paigaldamine ja eelprojekti koostamine 5 Tahkekütteseadme ehitamine 5 Tootjavastutusega tahkekütteseadme paigaldamine 5 Tahkekütteseadme või -süsteemi renoveerimine või muutmine 5 Tootjavastutusega tahkekütteseadme või -süsteemi renoveerimine või muutmine 5 Tahkeküttesüsteemile eksperthinnangu andmine 5 Pottseppmeister-restauraator, tase 5 kutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kõik kohustuslikud (B.2.1-B.2.8) ja läbivad (B.2.10–B.2.17) kompetentsid ning spetsialiseerumisega seotud kompetents (B.2.9). Suhtlemisoskus ja klienditeenindus 5 Kutse-eetika põhimõtete järgimine 5 Tegevuste planeerimine 5 Enesearendamine/elukestva õppe protsessis osalemine 5 Juhendamine ja õpetamine 5 Keskkonnahoidliku tööstiili hoidmine 5 Arvutioskus 5 Keelteoskus 5 Kinnisvara hooldusmeister, tase 5 Facility serviceman, level 5 5 Kinnisvara heakorrameister, tase 5 (versioon 7) Kinnisvara heakorrameister, tase 5 (versioon 8) Kinnisvara heakorrameister, tase 5 (versioon 9) Kinnisvara hooldusmeister III (versioon 2) Kinnisvara hooldusmeister III (versioon 3) Kinnisvara hooldusmeister III (versioon 4) Kinnisvara hooldusmeister, tase 5 (versioon 6) Kinnisvara tehnohoolduse meister, tase 5 (versioon 7) Kinnisvara tehnohoolduse meister, tase 5 (versioon 8) Kinnisvara tehnohoolduse meister, tase 5 (versioon 9) Kinnisvarahooldaja III (versioon 1) Hoonete ja krundi rajatiste konstruktsioonide tehnohoolduse ja heakorratööde tegemine Hoonete ja krundi rajatiste tehnosüsteemide hooldustööde tegemine Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hooldaja 28 2014-02-17 2014-02-17 2019-02-12 5 5 5153 Hoonete haldajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Tööosad ja tööülesanded Kutsestandardis kasutatud mõisted Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Heade tavade koodeks Jüri Kröönström Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit Aarne Sarapuu Browik E. OÜ Toomas Väljaots Browik E. OÜ Tiit Teder Villevar OÜ Urmas Mahlapuu Tera AS Sirje Talvistu Koduhooldus OÜ Andry Krass Kvatro Kinnisvarahooldus OÜ Ena Drenkhan Tartu Kutsehariduskeskus Toomas Lelumees Tartu Kutsehariduskeskus Leho Lilleorg Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kinnisvara hooldusmeister, tase 5 kutsestandard on aluseks täiendkoolituse õppekavadele ja isikute kutsealaste kompetentside hindamisele. Kinnisvara (ehitise ja selle juurde kuuluva krundi) hooldamine on kinnisvara korrashoiu tervikteenuse osa. Kinnisvara hooldamine on kompleksteenus, mille peamine eesmärk on säilitada või taastada seisund, mille korral ehitis ja selle juurde kuuluv krunt säilitab oma toimivuse ja kasutatavuse ning vastab kavandatud ehitise ja selle juurde kuuluva krundi otstarbe täitmiseks esitatud tingimustele. Kinnisvara hooldamine jaguneb kaheks suuremaks alajaotuseks: ehitiste tehniline hooldamine ja heakorratööde tegemine. Ehitiste tehniline hooldamine jaguneb omakorda ehitiste ehituskonstruktsioonide hoolduseks, ehitiste keskkonnatehnika hoolduseks ning ehitiste elektripaigaldiste ja nõrkvoolusüsteemide hoolduseks. Heakorratööd jagunevad krundi heakorra- ja haljastustöödeks ning ehitise sisepuhastus- ja koristustöödeks. Kinnisvara hooldamise töö sisu ja eesmärk on täpsemalt esitatud kutsestandardi mõistete lisas (Lisa 2). Kinnisvara hooldusmeister töötab ehitiste konstruktsioonide ja/või tehnosüsteemide ja/või krundi hoolduse alal, peamiselt kinnisvara korrashoiu valdkonnas tegutsevas ettevõttes. Põhilised tööülesanded on seotud ehitise krundi, ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide ja siseruumide korrashoiu korraldamisega. Kinnisvara hooldusmeister juhindub oma tegevuses valdkonda reguleerivatest õigusaktidest, standarditest EVS 807:2010 „Kinnisvara korrashoid“ ja EVS-EN 15311:2011 „Ehitiste hooldusteenuste kavandamise, korraldamise ja kontrollimise kriteeriumid“ ning kinnisvara korrashoiu valdkonna heast tavast, samuti kutse andja antavatest valdkonna üldistest juhistest ning valdkonna avalikult kättesaadavatest juhendmaterjalidest (nt „Kinnisvarahooldaja käsiraamat“ jt). Kinnisvara hoolduse tegevusala tegevused on kirjeldatud EMTAKi (NACE) alajaotustega 8110, 8121 ja 8130. Elektritööde osas piirdub kinnisvara hooldusmeistri pädevus lihtsate elektritöödega kehtivate õigusaktide mõistes (v.a juhul kui hooldusmeister omab elektritööde tegemiseks vastavat pädevustunnistust). Kinnisvara hooldamise kutsealal on kolm kutsetaset: Kinnisvarahooldaja, tase 4; Kinnisvara hooldusmeister, tase 5; Kinnisvara hooldusjuht, tase 6. 5. taseme kinnisvara hooldusmeistri peamised tööülesanded on ehitiste, tehnosüsteemide ning krundi hooldamise korraldamine ja hooldustööliste juhendamine, vajadusel vahetu hooldamine ja sellega seonduvate tööülesannete kvaliteetne täitmine. Töö seisneb ehitise ja selle juurde kuuluva krundi hooldamises vastavalt hoolduskavale, hooldustööde eelarvele ja tööandja antud juhistele. Tööülesannete hulka kuuluvad ka hooldus- ja heakorrategevuste korraldamine ja/või tegemine;, hooldustööliste töö korraldamine ja järelevalve ( sh nt ennetusliku ja avariilise hoolduse korraldamine) ehitise ja selle juurde kuuluva krundi korrashoiu tagamiseks; hooldusraamatu täitmise, ülevaatuste, toimivuse katsetuste, seadistamiste ja diagnostika korraldamine; avastatud vigade likvideerimise korraldamine; teiste kinnisvarahooldusplaanis sisalduvate hooldusmeetmete rakendamise korraldamine; ning keerulisemate eritööde tegemise korraldamine. Kinnisvara hooldusmeister järgib oma töös kutse-eetikat ja head tava (Lisa 5) ning lähtub oma tööülesannete täitmisel konfidentsiaalsuse põhimõttest. Ta tuleb tööülesannete täitmisega toime nii tavapärastes kui ka keerukates olukordades, töötades iseseisvalt vastavalt hooldusjuhi etteantud juhistele. Oskab töötades kasutada ökonoomselt ning tervist ja keskkonda säästvalt ehitusmaterjale, puhastusaineid, töövahendeid, seadmeid ja masinaid. Valdavalt töötab meeskonnas, töö eeldab suhtlemist hooldustööliste, kolleegide ja klientidega. Kinnisvara hooldusmeister vastutab oma töö õigeaegse valmimise ja kvaliteetse tulemuse eest ning ka kavandatud hoolduskava ja tööde eelarve täitmise eest. A.2.1 Kinnisvarahoolduse tööde tegemine ja tööliste juhtimine 2.1.1 Heakorratööde ja tehnosüsteemide plaaniliste hooldustööde tegemine objektidel. 2.1.2 Hooldus-, parandus- ja remonttööde tegemine või juhtimine objektil. 2.1.3 Avariide ja rikete lokaliseerimine ja/või likvideerimine. 2.1.4 Arvestinäitude fikseerimine. 2.1.5 Töötervishoiu- ja tööohutusnõuete täitmine. 2.1.6 Sisseostetavate teenuste teostuse ja kvaliteedi kontrollimine. 2.1.7 Vastutamine materiaalsete väärtuste säilimise eest. Hoonete ja krundi rajatiste konstruktsioonide tehnohoolduse ja heakorratööde tegemine A.2.2 Ehitise konstruktsioonide tehnohooldus 2.2.1 Krundi rajatiste (nt aiad, väravad, tõkkepuud, piirded jne), hoone põhikonstruktsiooni, fassaadide ja vundamentide hooldamine. 2.2.2 Katuste ja katuseräästaste hooldamine. 2.2.3 Akende, uste ja muude avatäidete hooldamine. 2.2.4 Hoone sisetarindite hooldamine. 2.2.5 Korstnate ja küttekollete seisukorra visuaalne kontrollimine ja hoolduse korraldamine. A.2.3 Krundi heakord ja haljastus 2.3.1 Kõnniteede, radade, sõiduteede ja parklate puhastamine ja hooldamine. 2.3.2 Hoone välispiirete puhastamine. 2.3.3 Parkmetsade ja haljasalade puhastamine ja hooldamine. 2.3.4 Spordi- ja mänguväljakute puhastamine ja hooldamine. 2.3.5 Veekogude (nii looduslike kui kunstlike) ja kaldaribade puhastamine ja hooldamine. 2.3.6 Muude heakorratööde tegemine. A.2.4 Sisepuhastus- ja koristustööd 2.4.1 Objekti puhastus- ja koristusvajaduse määratlemine. 2.4.2 Tööks vajalike vahendite valimine. 2.4.3 Hügieenitarvikute valimine, lisamine ja paigaldamine. 2.4.4 Põhi-, üldkasutatavate ja tehniliste ruumide puhastamine ja koristamine. 2.4.5 Põhi-, üldkasutatavate ja tehniliste ruumide pindade hooldamine ja eripuhastustööde tegemine. 2.4.6 Muud ühekordsed ja eriotstarbelised puhastustööd. 2.4.7 Hoonesiseste jäätmekäitlustööde tegemine. Hoonete ja krundi rajatiste tehnosüsteemide hooldustööde tegemine A.2.5 Küttesüsteemide tehnohooldus 2.5.1 Küttesüsteemide korralise hoolduse tegemine. 2.5.2 Küttesüsteemide tehnohooldustööde tegemine. 2.5.3 Küttesüsteemi avariiolukordade lokaliseerimine ja likvideerimine. A.2.6 Ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide hooldamine 2.6.1 Ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide korralise hoolduse tegemine. 2.6.2 Ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide tehnohooldustööde tegemine. 2.6.3 Ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide avariiolukordade lokaliseerimine ja likvideerimine. A.2.7 Soojasõlme tehnohooldus 2.7.1 Soojasõlmede korralise hoolduse tegemine. 2.7.2 Soojasõlmede tehnohooldustööde tegemine. 2.7.3 Soojamõõtjanäitude fikseerimine. 2.7.4 Soojasõlme avariiolukordade lokaliseerimine ja likvideerimine. 2.8 Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide tehnohooldus 2.8.1 Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide korralise hoolduse tegemine. 2.8.2 Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide tehnohooldustööde tegemine. 2.8.3 Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide avariiolukordade lokaliseerimine ja likvideerimine. 2.8.4 Veemõõtjanäitude fikseerimine. A.2.9 Elektripaigaldiste tehnohooldus 2.9.1 Elektripaigaldiste tehnilise seisukorra ülevaatamine. 2.9.2 Ennetuslike ja korrigeerivate hooldustööde tegemine käidukava põhjal. A.2.10 Nõrkvoolupaigaldiste, turvasüsteemide ja eriseadmete tehnohooldus 2.10.1 Nõrkvoolupaigaldiste, turvasüsteemide ja eriseadmete töö jälgimine. 2.10.2 Nõrkvoolupaigaldistele, turvasüsteemidele ja eriseadmetele lihtsamate hooldustööde ja seadistuste tegemine. 2.10.3 Kaabeldustööde tegemine. Töökeskkond on muutuv, töötada tuleb nii sise- kui ka välistingimustes, samuti büroos. Iga objekt on kinnisvara hooldusmeistrile kinnistu tehnilise eripära ja kliendi soovide tõttu erinev ning vahelduvad tööülesanded nõuavad personaalset lähenemist. Töö eeldab valmisolekut töötada täis- või osalise tööajaga, samuti puhkepäevadel ja vajadusel ööpäevaringselt. Töös võidakse kokku puutuda tuuletõmbuse, temperatuuride vahetumise, töötamisega kõrgustes, tolmu ja muu saastumisega ning mitmesuguste elektriliste seadmete ja kemikaalidega. Töö nõuab füüsilist pingutust, aga samuti ka bürootööoskusi ja -kogemust. Töötades peab järgima töötervishoiu- ja ohutusnõudeid. Kinnisvara hooldusmeister kannab enamasti ettevõtte töörõivastust. Tema töövahendid sõltuvad eelkõige spetsialiseerumisest. Peamised töövahendid on mitmesugused mehaanilised ja elektrilised käsitööriistad, koristusained, -tarvikud, -masinad, abi- ja kaitsevahendid, kuid kasutusel võivad olla ka mitmesugused mõõte- ja seadistusriistad või suuremad tööstuslikud seadmed, tehniline dokumentatsioon, IT-seadmed ja tarkvara. Lisaks kasutab kinnisvara hooldusmeister oma töös transpordivahendit ja bürootehnikat. Kinnisvara hooldusmeistri töö eeldab kohanemisvõimet mitmesuguste keskkonnatingimustega, vajalik on hea koordinatsioon ja füüsiline vastupidavus ning koostöö- ja meeskonnatöö valmidus, töötajate juhtimisoskus, keskendumisvõime, täpsus ja hoolikus. Hooldusmeistri töö on seotud klienditeenindusega ning see eeldab teenindus- ja suhtlemisvalmidust, avatust ja sõbralikkust. Inimestega suhtlemine nõuab head suulist väljendusoskust, meeldivat ja viisakat käitumist, rahulikku meelt, kannatlikkust ja paindlikkust. Paljudes olukordades tuleb kasuks pinge- ja stressitaluvus. Olulised märksõnad on usaldatavus, emotsionaalne stabiilsus ja korrektsus, kohusetunne ja enesedistsipliin. Isikuomadustena tulevad töötamisel kasuks intelligentsus, planeerimisoskus, matemaatiline võimekus, vastutusvõime, meelekindlus, oskus plaanitut ellu viia ja eesmärke saavutada. 5. taseme kinnisvara hooldusmeistritena töötavad üldjuhul inimesed, kellel on keskharidus või erialane kutseharidus, läbitud erialane täiendkoolitus ning kellel on pikaajaline töökogemus kinnisvarahoolduse valdkonnas. Töödejuhataja, hooldaja, majahoidja, puhastaja, üldremondimees, hooldusmeister. Kinnisvara hooldusmeister, tase 5 kutse saamiseks on vajalik tõendada kompetentsid B.2.1 ja B.2.11 - B.2.16 ning vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsid: 1) hoonete ja krundi rajatiste konstruktsioonide tehnohoolduse ja heakorratööde tegemine (kompetentsid B.2.2, B.2.3 ja B.2.4); 2) hoonete ja krundi rajatiste tehnosüsteemide hooldustööde tegemine (kompetentsid B.2.5, B.2.6, B.2.7, B.2.8, B.2.9, B.2.10). Kinnisvarahoolduse tööde tegemine ja tööliste juhtimine 5 Kutse saamiseks on lisaks vaja tõendada vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsid: 1) hoonete ja krundi rajatiste konstruktsioonide tehnohoolduse ja heakorratööde tegemine (kompetentsid B.2.2, B.2.3 ja B.2.4); 2) hoonete ja krundi rajatiste tehnosüsteemide hooldustööde tegemine (kompetentsid B.2.5, B.2.6, B.2.7, B.2.8, B.2.9, B.2.10). Kutse-eetika põhimõtete järgimine 5 Meeskonnatöös osalemine 5 Enesearendamine (elukestev õpe) 5 Keskkonnahoidlikkus 5 Keeleoskus 5 Arvutioskus 5 Kinnisvara hooldusjuht, tase 6 Facility maintenance manager, level 6 5 Kinnisvara hooldusjuht IV (versioon 2) Kinnisvara hooldusjuht IV (versioon 3) Kinnisvara hooldusjuht IV (versioon 4) Kinnisvara hooldusjuht, tase 6 (versioon 6) Kinnisvara hooldusjuht, tase 6 (versioon 7) Kinnisvara hooldusjuht, tase 6 (versioon 8) Kinnisvara hooldusjuht, tase 6 (versioon 9) Kinnisvarahooldaja IV (versioon 1) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hooldaja 28 2014-02-17 2014-02-17 2019-02-12 6 6 1219 Äriteenindus- ja haldusjuhid, mujal liigitamata 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Tööosad ja tööülesanded Kutsestandardis kasutatud mõisted Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Heade tavade koodeks Jüri Kröönström Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit Aarne Sarapuu Browik E. OÜ Toomas Väljaots Browik E. OÜ Tiit Teder Villevar OÜ Urmas Mahlapuu Tera AS Sirje Talvistu Koduhooldus OÜ Andry Krass Kvatro Kinnisvarahooldus OÜ Ena Drenkhan Tartu Kutsehariduskeskus Toomas Lelumees Tartu Kutsehariduskeskus Leho Lilleorg Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool Kinnisvara hooldusjuht, tase 6 kutsestandard on aluseks kõrghariduse ja täiendkoolituse õppekavadele ning isikute kutsealaste kompetentside hindamisele. Kinnisvara (ehitise ja selle juurde kuuluva krundi) hooldamine on kinnisvara korrashoiu tervikteenuse osa. Kinnisvara hooldamine on kompleksteenus, mille peamine eesmärk on säilitada või taastada seisund, mille korral ehitis ja selle juurde kuuluv krunt säilitab oma toimivuse ja kasutatavuse ning vastab kavandatud ehitise ja selle juurde kuuluva krundi otstarbe täitmiseks esitatud tingimustele. Kinnisvara hooldamine jaguneb kaheks suuremaks alajaotuseks: ehitiste tehniline hooldamine ja heakorratööde tegemine. Ehitiste tehniline hooldamine jaguneb omakorda ehitiste ehituskonstruktsioonide hoolduseks, ehitiste keskkonnatehnika hoolduseks ning ehitiste elektripaigaldiste ja nõrkvoolusüsteemide hoolduseks. Heakorratööd jagunevad krundi heakorra- ja haljastustöödeks ning ehitise sisepuhastus- ja koristustöödeks. Kinnisvara hooldamise töö sisu ja eesmärk on täpsemalt esitatud kutsestandardi mõistete lisas. Kinnisvara hooldusjuht töötab ehitiste konstruktsioonide ja/või tehnosüsteemide ja/või krundi hoolduse alal. Kinnisvara hooldusjuht töötab peamiselt kinnisvarahoolduse teenust osutavas ettevõttes aga ka kinnisvara korrashoiu tervikteenust osutavas ettevõttes. Põhilised tööülesanded on seotud ehitise krundi, ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide ja siseruumide korrashoiutegevuste juhtimisega. Kinnisvara hooldusjuht juhindub oma tegevuses valdkonda reguleerivatest õigusaktidest, standarditest EVS 807:2010 „Kinnisvara korrashoid“, EVS-EN 15311:2011 „Ehitiste hooldusteenuste kavandamise, korraldamise ja kontrollimise kriteeriumid“, EVS-EN 15221-2 „Kinnisvarakeskkonna juhtimine. Osa 2: Kinnisvarakeskkonna juhtimise lepingute ettevalmistamine“ ja EVS-EN 15221-3 „Kinnisvarakeskkonna juhtimine. Osa 3: Kinnisvarakeskkonna juhtimise kvaliteedijuhend“ ning kinnisvara korrashoiu valdkonna heast tavast, samuti kutse andja antavatest valdkonna üldistest juhistest ning valdkonna avalikult kättesaadavatest juhendmaterjalidest (nt „Kinnisvarahooldaja käsiraamat“ jt). Kinnisvarahoolduse tegevusala tegevused on kirjeldatud EMTAKi (NACE) alajaotustega 8110, 8121 ja 8130. Kinnisvara hooldamise kutsealal on kolm kutsetaset: Kinnisvarahooldaja, tase 4; Kinnisvara hooldusmeister, tase 5; Kinnisvara hooldusjuht, tase 6. 6. taseme kinnisvara hooldusjuht töötab juhtiva ja/või vastutava spetsialistina kinnisvara hooldamisega tegelevas ettevõttes või mistahes majandusvaldkonna organisatsiooni kinnisvarahooldusega tegelevas struktuuriüksuses. Kinnisvara hooldusjuht tegeleb peamiselt kinnisvarahoolduse efektiivsuse analüüsimisega, töötab välja kinnisvarahoolduse protsessi strateegiaid, aluseid ja uuenduslikke lahendusi ning viib ellu kinnisvarahoolduse pikaajalisi tegevusstrateegiaid, vastutades alluvate töörühmade tegevuse eest. 6. taseme kinnisvara hooldusjuhi peamised tööülesanded on ehitiste, tehnosüsteemide ning krundihoolduse protsessi juhtimine ja kogu hooldustegevuse korraldamine ning hooldusmeistrite juhendamine ja sellega seonduvate tööülesannete kvaliteetne täitmine. Töö põhisisuks on ehitise ja selle juurde kuuluva krundi hooldamise tagamine vastavalt organisatsiooni hooldusstrateegiale ja -mudelile, hooldusobjektide hoolduse teenustaseme lepingutele, hoolduskavadele, hooldustööde eelarvele ja ettevõtte juhi või omanike antud juhistele. Kinnisvara hooldusjuht järgib oma töös kutse-eetikat, head tava ja lähtub konfidentsiaalsuse põhimõttest. Ta tuleb tööülesannete täitmisega toime nii tavapärastes kui ka keerukates olukordades. On võimeline töötama iseseisvalt, kuid töötab valdavalt meeskonnas. Töö eeldab suhtlemist hooldusmeistrite, kolleegide ja klientidega. Kinnisvata hooldusjuht vastutab oma töö õigeaegse valmimise ja kvaliteetse tulemuse eest ning ka kavandatud hooldusstrateegiate ja hoolduse teenustaseme lepingute täitmise eest. A.2.1 Kinnisvarahoolduse protsesside juhtimine ja teenuse korraldamine 2.1.1 Kinnisvara hooldusteenuse juhtimine, kinnisvaraobjektide hooldusstrateegiate ja kvaliteedisüsteemide koostamine ning rakendamine. 2.1.2 Kinnisvara hooldusteenuse infosüsteemi ja klienditeeninduse väljatöötamine ning rakendamine. 2.1.3 Kinnisvara hooldusteenuse majanduslik ja juriidiline korraldamine. 2.1.4 Kinnisvara hooldusteenuse tehniline korraldamine. Töökeskkond on üldiselt stabiilne, töötada tuleb peamiselt büroos ja fikseeritud tööajaga. Kinnisvara hooldusjuht kasutab oma töös tavapäraseid bürootöö- ja kommunikatsioonivahendeid, bürootehnikat ja arvutitarkvara. Kinnisvara hooldusjuhi kutsealal töötamine eeldab inimeselt intelligentsust, teenindus- ja suhtlemisvalmidust, loovat mõtlemist, head analüüsivõimet ja avatust. Inimestega suhtlemine nõuab meeldivat ja viisakat käitumist, rahulikku meelt, kannatlikkust ja paindlikkust. Kutsealal töötamiseks vajalike isikuomaduste hulka kuuluvad ka planeerimis- ja juhtimisoskus, koostöövalmidus, täpsus, hoolikus, kohusetunne ja ausus, enesedistsipliin ja usaldatavus. Samuti tuleb mitmesugustes olukordades kasuks pingetaluvus. 6. taseme kinnisvara hooldusjuhtidena töötavad üldjuhul inimesed, kellel on, kas: a) kinnisvara korrashoiu erialane kõrgharidus, läbitud erialane täiendkoolitus ning töökogemus kinnisvarahoolduse valdkonnas; või b) kinnisvara korrashoiu kutseala 5. taseme kehtiv kutsetunnistus, läbitud erialane täiendkoolitus ning pikaajaline töökogemus kinnisvarahoolduse valdkonnas. Hooldusgrupi juht, hooldusnõunik, hoolduskonsultant. Kinnisvara hooldusjuht, tase 6 kutse saamiseks on vajalik tõendada kõik standardis kirjeldatud kompetentsid B.2.1- B.2.7. Kinnisvarahoolduse protsesside juhtimine ja teenuse korraldamine 6 Kutse-eetika põhimõtete järgimine 6 Meeskonnatöövalmidus 6 Enesearendamine (elukestev õpe) 6 Keskkonnahoidlikkus 6 Keelteoskus 6 Arvutioskus 6 Kinnisvaramaakler, tase 5 Real estate broker, level 5 8 Kinnisvaramaakler III (versioon 1) Kinnisvaramaakler III (versioon 2) Kinnisvaramaakler III (versioon 3) Kinnisvaramaakler III (versioon 4) Kinnisvaramaakler III (versioon 5) Kinnisvaramaakler III (versioon 6) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 10) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 11) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 12) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 7) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvaramaakler 28 2014-02-17 2014-02-17 2018-10-03 5 5 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0416 Hulgi- ja jaekaubandus 68 Kinnisvaraalane tegevus Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja liikmete heade tavade koodeks Peeter Nurm Staaring Kinnisvarabüroo OÜ Ardo Lepp DTZ Kinnisvaraekspert Aivar Roosik DTZ Kinnisvaraekspert Ingmar Saksing LVM Kinnisvara Tanel Olek Uus Maa Kinnisvarabüroo Ave Kuusk Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda Käesolev kutsestandard on aluseks kinnisvaratehingute kutsealal töötavate inimeste kutsealaste kompetentside arendamisele ja hindamisele. Kinnisvaramaakler on isik, kes tegutseb kinnisvaratehingutes käsundandja nimel või vahendajana. Kinnisvaramaakleri peamised tööülesanded on käsundi alusel vahendada kinnisvara ostu-, müügi-, üüri- ja renditehinguid ja anda kinnisvaravaldkonnaga seonduvaid konsultatsioone. Maakler tegutseb iseseisvalt või meeskonnas ja vastutab oma tegevuse eest. Maaklerid juhinduvad on töös seadusandlusest, EVS-EN 15733 standardist ja Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja heade tavade koodeksist. A.2.1 Turuinformatsiooni kogumine ja analüüsimine 2.1.1 Toimunud tehingute informatsiooni kogumine. 2.1.2 Avalike müügi-, üüri- ja rendipakkumiste ning hinnatrendide kogumine ja jälgimine. 2.1.3 Müügi-, üüri- ja rendipakkumiste ning tehinguinformatsiooni süstematiseerimine ja sisestamine andmebaasi. 2.1.4 Kogutud informatsiooni analüüsimine. A.2.2 Teenuse turundamine 2.2.1 Sihtgrupi määratlemine. 2.2.2 Turundusstrateegia väljatöötamine ja elluviimine. A.2.3 Läbirääkimiste pidamine ja käsunduslepingu sõlmimine 2.3.1 Läbirääkimiste ettevalmistamine. 2.3.2 Objekti omandiõigusega seonduvate küsimuste täpsustamine. 2.3.3 Objekti koosseisu, suuruse ja seisukorra täpsustamine. 2.3.4 Objektiga seotud kitsenduste ja piirangute olemasolu täpsustamine, kolmandate isikute õiguste väljaselgitamine. 2.3.5 Objekti ümbruse ja piirkonna täpsustamine. 2.3.6 Läbirääkimiste pidamine ja käsunduslepingu sõlmimine. A.2.4 Objekti turundamine 2.4.1 Objekti müügitegevuse planeerimine. 2.4.2 Sihtgrupi teavitamine turunduskanalite kaudu. 2.4.3 Objekti esitlemine. 2.4.4 Tehingutingimuste tutvustamine. 2.4.5 Käsundiandja teavitamine käsundi täitmise käigust ja nõustamine. 2.5 Tehingu vormistamine 2.5.1 Läbirääkimiste korraldamine. 2.5.2 Tehinguks vajalike dokumentide ettevalmistamise korraldamine. 2.5.3 Lepingu sõlmimise korraldamine ja lepingupooltega kooskõlastamine. 2.6 Objekti valduse üleandmine 2.6.1 Üleandmise-vastuvõtmise akti ettevalmistamine. 2.6.2 Valduse ja kinnisasja päraldiste üleandmine ning akti allkirjastamise korraldamine. Kinnisvaramaakleri töö toimub üldjoontes paindliku graafiku alusel, üldjuhul 40 h nädalas. Sõltuvalt kokkulepetest tööandjaga, töömahust või muudest töökorralduse eripäradest võib töö toimuda ka puhkepäevadel. Töö toimub võrdses ulatuses nii siseruumides kui objektide ülevaatusi teostatakse välitöödel. Tööülesanded on vahelduvad, töö maht ja rütm sõltuvad tellimuste hulgast ja tehingu objektidest. Maakleri töökeskkonnaga seotud riskifaktorid tulenevad peamiselt välitööde käigus vahendatavate ehitiste, ehitus- ja tööstusobjektide eripärast, seetõttu peab ta rangelt järgima kehtivaid ohutusnõudeid. Teatud olukordades tuleb maakleril tööülesannete täitmise käigus siseneda eravaldustesse, mistõttu võivad märkimisväärseks ohufaktoriks olla ka kurjad koduloomad, peamiselt koerad. Arvuti, fotoaparaat, kontoritarbed, telefon, andmebaasid Kinnisvaramaakleri töö nõuab täpsust, korrektsust, konkreetsust, loogilist mõtlemist ja analüüsivõimet. Töö tegemiseks on vajalikud suhtlemisoskus, usaldusväärsus, ausus ning vastutustunne. Tööülesannete edukaks täitmiseks tulevad kasuks organiseerimis- ja otsustusvõime, pingetaluvus ja läbirääkimisoskused. Vajalik on oskus rahumeelselt lahendada konfliktolukordi ja võime teha koostööd erinevate inimestega. Kinnisvaramaakleritena töötavad inimesed, kellel on keskharidus ja kes on läbinud erialase täiendkoolituse või omandanud oma kutsealased oskused tööpraktika käigus. Maakler, kinnisvaramaakler, kutseline maakler 5. taseme kinnisvaramaakleri kutse koosneb kuuest kohustuslikust kutsespetsiifilisest (B.2.1 - B.2.6) ja seitsmest kutset läbivast kompetentsist (B.2.7 – B.2.13). Kinnisvaramaakler, tase 5 kutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kõik kutsestandardis kirjeldatud kompetentsid. Turuinformatsiooni kogumine ja analüüsimine 5 Teenuse turustamine 5 Läbirääkimiste pidamine, objekti ülevaatamine ja käsunduslepingu sõlmimine 5 Objekti turustamine 5 Tehingu ettevalmistamine ja vormistamine 5 Objekti valduse üleandmine 5 Suhtlemisoskus, meeskonnatöö ja klienditeenindus 5 Kutse-eetika põhimõtete järgimine 5 Tegevuste planeerimine 5 Enesearendamine/elukestva õppe protsessis osalemine 5 Keskkonnahoidliku tööstiili hoidmine 5 Keeleoskus 5 Arvutioskus 5 Veokorraldaja, tase 4 Transport organizer, level 4 6 Veokorraldaja III (versioon 1) Veokorraldaja III (versioon 2) Veokorraldaja III (versioon 3) Veokorraldaja III (versioon 4) Veokorraldaja-logistik, tase 4 (versioon 10) Veokorraldaja-logistik, tase 4 (versioon 8) Veokorraldaja-logistik, tase 4 (versioon 9) Veokorraldaja, tase 4 (versioon 5) Veokorraldaja, tase 4 (versioon 7) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Veokorraldaja-logistik 16 2014-03-04 2014-03-04 2017-05-02 4 4 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Alar Lõhmus Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon, KLG Eesti AS Katre Kasepõld Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon Kersti Raudsepp SA Innove Ott Koppel Tallinna Tehnikaülikool Raivo Plado KLG Eesti AS Sven Andresen Tallinna Tehnikakõrgkool Tiina Kalda Tallinna Tehnikakõrgkool Tõnis Hintsov Eesti Ostu- ja Tarneahelate Juhtimise Ühing Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Veokorraldaja, tase 4 kutsestandard on alus riikliku kutsekeskhariduse õppekavadele. Veokorraldaja organiseerib siseriiklikke ja rahvusvahelisi maanteevedusid. Tema ülesanne on veotellimuste vastuvõtmine, veodokumentide vormistamine, veolepingute sõlmimine, veokulude arvestamine ja optimaalse marsruudi ja veovahendi leidmine. Veokorraldaja töö eesmärk on saadetiste, dokumentide ja teabe sujuv ning tõhus edastamine veoprotsessi osapoolte vahel. Veokorraldaja suhtleb klientide ja kaastöötajatega. Veokorraldaja töö eeldab nii iseseisvust kui ka koostöövõimet meeskonnas. Ta peab suutma lahendada operatiivselt ja iseseisvalt töös ettetulevaid probleeme ning leidma alternatiivseid lahendusi. Suhtlemisel vedajaga annab vahetuid korraldusi. Olulisel kohal on enesetäiendamine. Kutsestandardis kirjeldatud veokorraldaja ei ole veokorraldaja Autoveoseaduse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 mõistes. A.2.1 Transpordilogistika juhtimine. A.2.2 Veo- ja ekspedeerimisteenuste ostmine ja müümine. A.2.3 Riskijuhtimine. A.2.4 Klienditeenindus. A.2.5 Informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine. 4. taseme veokorraldaja tööaeg sõltub ettevõtte töökorraldusest ning võib nõuda töötamist vahetustega, puhkepäevadel ja pühade ajal, päeval või öösel. Töö on vahelduva tempoga, sisaldades nii rutiinseid tegevusi kui ka kiiret reageerimist nõudvaid situatsioone. Üldjuhul töötab veokorraldaja siseruumides. Veokorraldaja kasutab igapäevatöös enamlevinud kontoritehnikat ja sidevahendeid. Veokorraldaja töö eeldab suhtlemisvalmidust, organiseerimisvõimet, korrektsust ja täpsust, loogilist mõtlemist, iseseisvat ja kiiret otsustamisvõimet, analüüsivõimet, head pingetaluvust. Tavaliselt on veokorraldajal erialane kutsekeskharidus või keskharidus ja erialane täiendkoolitus. Veokorraldaja, vedude organiseerija, veoagent, dispetšer, transpordikorraldaja. Veokorraldaja, tase 4 kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1 – B.2.5 ja läbivad kompetentsid B.2.6 - B.2.7. Transpordilogistika juhtimine 4 Veo- ja ekspedeerimisteenuste ostmine ja müümine 4 Riskijuhtimine 4 Klienditeenindus 4 Informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine 4 Suhtlemine 4 Veokorraldaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Veokorraldaja, tase 5 Freight Forwarder, level 5 2 Logistik III (versioon 1) Logistik III (versioon 2) Logistik, tase 5 (versioon 3) Logistik, tase 5 (versioon 4) Logistik, tase 5 (versioon 5) Logistik, tase 5 (versioon 6) Veokorraldaja, tase 5 (versioon 1) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Veokorraldaja-logistik 16 2014-03-04 2014-03-04 2017-11-28 5 5 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Arvuti kasutamise oskused Alar Lõhmus Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon, KLG Eesti AS Katre Kasepõld Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon Kersti Raudsepp SA Innove Ott Koppel Tallinna Tehnikaülikool Raivo Plado KLG Eesti AS Sven Andresen Tallinna Tehnikakõrgkool Tiina Kalda Tallinna Tehnikakõrgkool Tõnis Hintsov Eesti Ostu- ja Tarneahelate Juhtimise Ühing, Logiconnect OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Veokorraldaja, tase 5 kutsestandard on aluseks täiendkoolituse õppekavade koostamisele. Veokorraldaja organiseerib peamiselt rahvusvahelisi kaubavedusid, rakendades erinevaid veoviise. Tema ülesanne on veotellimuste vastuvõtmine, veodokumentide vormistamine, veolepingute sõlmimine, veokulude arvestamine ja optimaalsete veovõimaluste leidmine. Töötab meeskonnas ja vajaduse korral juhib ja arendab protsesse ning meeskondi ja vastutab tulemuse eest. Veokorraldaja töö eesmärk on saadetiste ja info sujuv ning tõhus liikumine lähtepunktist sihtpunkti võimalikult . Veokorraldaja suhtleb koostööpartnerite, kaastöötajate ning mitmete ametkondade esindajatega. Veokorraldaja töö eeldab nii iseseisvust kui ka koostöövõimet meeskonnas. Ta peab suutma lahendada operatiivselt ja iseseisvalt tööprobleeme ning leidma alternatiivseid lahendusi. Olulisel kohal on enesetäiendamine. A.2.1 Veoprotsessi juhtimine 1) Vedude tellimine. 2) Veodokumentide koostamine. 3) Lepingu koostamine ja koostöö korraldamine. 4) Saadetiste liikumise ja/või saadetistega tehtavate toimingute jälgimine. 5) Erivedude (ATP, ADR, toidukaup, projektiveod, suurveose veod jm) korraldamine. 6) Tollikontrolli all olevate ja aktsiisikaupade vedude korraldamine. 7) Veopakendite säästliku kasutamise korraldamine. A.2.2 Logistikateenuste ostmine ja müümine 1) Sobiva teenuse pakkumine. 2) Lepingu sõlmimine. 3) Kliendi- ning partnersuhete haldamine. A.2.3 Riskijuhtimine 1) Koostööpartnerite tausta uurimine. 2) Kliendi nõustamine kindlustuse teemadel. 3) Hüvitisnõuete registreerimine, koostamine ja menetlemine. A.2.4 Klienditeenindus 1) Klientide nõustamine. 2) Kõrvalekallete käsitlemine. 3) Teenuse arvete koostamine, nende haldamine ja kontrollimine, krediidipoliitika ja -tingimuste järgmine. A.2.5 Juhendamine ja juhtimine 1) Tegevusplaanide koostamine. 2) Meeskonna valik ja juhtimine. 3) Personali arendamine. A.2.6 Informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine 1) Kontoritehnika ja –seadmete kasutamine. 2) Rakendusprogrammide ja tarkvarade kasutamine. 3) Arvuti kasutamine. 5. taseme veokorraldaja tööaeg sõltub ettevõtte töökorraldusest ning võib nõuda töötamist vahetustega, puhkepäevadel ja pühade ajal, päeval või öösel. Töö on vahelduva tempoga, sisaldades nii rutiinseid tegevusi kui ka kiiret reageerimist. Üldjuhul töötab veokorraldaja siseruumides. Veokorraldaja kasutab oma igapäevatöös enamlevinud kontoritehnikat ja sidevahendeid. Veokorraldaja töö eeldab suhtlemisvalmidust, organiseerimisvõimet, korrektsust ja täpsust, loogilist mõtlemist, iseseisvat ja kiiret otsustamis- ning analüüsivõimet, head pingetaluvust, laia silmaringi ja avatud suhtlemist erisugustes kultuuriruumides. Tavaliselt on veokorraldaja keskhariduse ja täiendkoolituseõppe läbinud isik. Veokorraldaja, speditöör, ekspediitor, suunajuht, liiniagent, stividor. Veokorraldaja kutse taotlemisel on vajalik tõendada kõik kompetentsid B.2.1 – B.2.7 Veoprotsessi juhtimine 5 Logistikateenuste ostmine ja müümine 5 Riskijuhtimine 5 Klienditeenindus 5 Juhendamine ja juhtimine 5 Informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine 5 Suhtlemine 5 Veokorraldaja, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Logistiku abi, tase 4 Logistic assistant, level 4 2 Logistik, tase 4 (versioon 1) Logistiku abi, tase 4 (versioon 3) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Veokorraldaja-logistik 16 2014-03-04 2014-03-04 2016-11-23 4 4 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Ain Tulvi Eesti Ostu- ja Tarneahelate Juhtimise Ühing Martin Luts Eesti Post AS Peep Piiber Taurus Consulting Piret Jamnes SA Innove Tõnis Hintsov Eesti Ostu- ja Tarneahelate Juhtimise Ühing, Trans World Shipping OÜ Kutsestandard on dokument, mis kirjeldab tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Logistiku abi, tase 4 kutsestandard on aluseks riiklikku kutsekeskhariduse õppekava koostamisel. Logistika kutsealal on logistikajuhi ja logistiku kutsed. Sellel kutsealal töötavad inimesed tegelevad logistika valdkonna erinevate toimingute juhtimise ja korraldamisega, nt vedude korraldamine, laotöö korraldamine, kaubavarude ja -voogude planeerimine jne. Logistiku abi tase 4 on logistika kutseala madalaim tase. 4. taseme logistiku abi töö eesmärgiks on logistika valdkonna kliendi- ja/või tarnijasuhete haldamine igapäevatöö tasemel ning otsese juhi assisteerimine. Tema töö hõlmab klientide teenindamist, tellimuste käsitlemist, info töötlemist, dokumentatsiooni haldamist, logistikateenuste ostmist ja müüki, veokorraldust jm. 4. taseme logistiku abi töötab tüüpsituatsioonides iseseisvalt, ebaharilikes või keerukates situatsioonides võib ta vajada juhendamist. Töö sisaldab palju suhtlemist nii ettevõttesiseselt kui -väliselt. 4. taseme logistiku abi peab olema valmis töötama nii üksinda kui meeskonnas. 4. taseme logistiku abi töö eeldab korrektsust, kohanemisvõimet uute olukordadega, kiiret reageerimist, oskust oma töökohta organiseerida, iseseisvat mõtlemist ning suhtlemisoskust ja –valmidust. A.2.1 Veotellimuste käsitlemine A.2.2 Laotoimingute haldamine A.2.3 Logistikateenuste ostmine ja müümine A.2.4 Klienditeenindus A.2.5 Varude haldamine ja ostutoimingute teostamine A.2.6 Kvaliteedi haldamine logistikas A.2.7 Informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine A.2.8 Riskide haldamine A.2.9 Tagastuslogistika haldamine 4. taseme logistiku abi tööaeg sõltub ettevõtte töökorraldusest ning võib nõuda töötamist vahetustega, puhkepäevadel ja pühade ajal, päeval või öösel. Töö on vahelduva tempoga, sisaldades nii rutiinseid tegevusi kui ka kiiret reageerimist nõudvaid situatsioone. Üldjuhul töötab logistik siseruumides. Logistiku abi kasutab oma igapäevatöös enamlevinud kontoritehnikat ja sidevahendeid. 4. taseme logistiku abi tööks vajalikud eeldused on loogiline mõtlemine, matemaatiline võimekus (arvsuhete ja kvantitatiivsete seoste mõistmine), visuaalne mälu, töö iseloomust tulenevalt hea kuulmine ja selge diktsioon. Isiksuseomadustest on väga olulised otsustusjulgus, pingetaluvus, emotsionaalne stabiilsus ning vastutusvõime. Üldjuhul töötavad 4. taseme logistiku abina inimesed, kellel on vastava eriala kutseharidus ja/või töökohal õppides omandatud kutseoskused. Võimalikud ametinimetused on logistikasekretär, logistiku assistent, logistika klienditeenindaja, logistiku abi, logistik-teenindaja, nooremlogistik. 4. taseme logistiku abi kutse moodustub kümnest kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.10 tõendamine. Veotellimuste käsitlemine 4 Laotoimingute haldamine 4 Logistikateenuste ostmine ja müümine 4 Klienditeenindus 4 Varude haldamine ja ostutoimingute teostamine 4 Kvaliteedi haldamine logistikas 4 Informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine 4 Riskide haldamine 4 Tagastuslogistika haldamine 4 Logistiku abi, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Logistik, tase 5 Logistics, level 5 3 Logistik III (versioon 1) Logistik III (versioon 2) Logistik, tase 5 (versioon 4) Logistik, tase 5 (versioon 5) Logistik, tase 5 (versioon 6) Veokorraldaja, tase 5 (versioon 1) Veokorraldaja, tase 5 (versioon 2) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Veokorraldaja-logistik 16 2014-03-04 2014-03-04 2015-12-28 III 5 5 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Väärismetallesemete valmistaja, tase 4 Jeweller, level 4 1 Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Väärismetallesemete valmistaja 15 2014-03-03 2014-03-03 2019-03-02 4 4 7313 Juveeli- ja väärismetallitöötlejad 0212 Moe-, sise- ja tööstusdisain 94 Organisatsioonide tegevus Kutse-eetika Viktoria Lukats Viivian-Gold OÜ Jaan Pärn Eesti Metallikunstnike Liit Eivor Maiväli Roman Tavast OÜ Hendrik Karlson Sporrong Eesti OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Väärismetallesemete valmistaja, tase 4 kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamise ning isikute kompetentsuse hindamise alus. 4. taseme väärismetallesemete valmistaja teeb ehteid ning tseremoniaalseid, religioosseid jm esemeid kullast, hõbedast, plaatinast, vääris- või poolvääriskividest ja muudest materjalidest. Ta valdab traditsioonilisi ja kaasaegseid metallitöö tehnikaid, töövõtteid ja valmistusviise. Väärismetallesemete valmistaja paigaldab vääris- ja poolvääriskive, valab eelnevalt valmistatud vormide abil ehteid ja esemeid, teeb ehete kinnitusi ja ümberpaigutusi, kontrollib monteeritud või valmis eseme kvaliteeti. Ta on võimeline turundama oma tooteid ja/või teenuseid ning juhendama algajaid oma oskuste piires. Väärismetallesemete valmistaja võib tõsta oma kutsetaset metallitöö eritehnikaid juurde õppides. Sellisel juhul spetsialiseerub ta emailijaks, graveerijaks, kiviistutajaks, kivilihvijaks, trugijaks, treijaks, kohrutajaks, restaureerijaks, kujundajaks, graveerijaks, galvaanijaks jm. A.2.1 Väärismetallesemete valmistamise eeltööd. 2.1.1 Kavandamine ja valmistustehnika valimine. 2.1.2 Töö planeerimine ja ettevalmistamine. 2.1.3 Töövahendite hankimine või valmistamine. 2.1.4 Materjalide tööks ettevalmistamine ja töötlemine. A.2.2 Väärismetallesemete valmistamine. 2.2.1 Esemete valmistamine ja parandamine. 2.2.2 Komplekteerimine ja viimistlemine. A.2.3 Toodete ja teenuste turundus. 2.2.1 Oma toote kujundamine. 2.2.2 Teenuse kujundamine. 2.2.3 Toodete ja teenuste müümine/kaubastamine. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt, vajadusel tuleb olla valmis hooajatööks ja töötamiseks puhkepäevadel. Töö võib olla füüsiliselt pingutav, sundasendit nõudev ja kiire tempoga. Kokku võib puutuda tolmu, kemikaalide, gaaside ja elektrimasinatega, mis võivad põhjustada ohtu tervisele. Seetõttu on vajalik kasutada töökaitsevahendeid ning järgida tööohutusnõudeid. Põhilised metallitöö riistad näiteks treipink, kaalud, mootorid lihvimiseks ja poleerimiseks, UH-pesumasin, haamrid, saed, viilid, tangid, näpitsad, väikesed alasid, kruustangid, tõmberauad, märknõelad, puurid, käsitrell, gaasipõleti jpm. Töös on oluline käeline osavus, ruumiline kujutlusvõime, proportsioonitunnetus, püsivus, loovus, õpivalmidus ja vastutustunne. Väärismetallesemete valmistajaks saab õppeasutuses õppides, kutsealal töötades või meistri käe all õppides. Väärismetallesemete valmistaja tööga seotud ametinimetused on emailija, hõbesepp, juveliir, kullassepp, vääriskivide paigaldaja, juveeli- ja väärismetallitöötleja, graveerija jm. Kui tegutsetakse ettevõtjana on vajalik registreering majandustegevuse registris. Proovimärgistusteks on vajalik Proovikoja registreering (väärismetalltoodete seadus). Kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside B.2.1 - B.2.4 tõendamine. Väärismetallesemete valmistamise eeltööd 4 Väärismetallesemete valmistamine 4 Toodete ja teenuste turundus 4 Väärismetallesemete valmistaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Kinnisvaramaakler, tase 5 Real estate broker, level 5 7 Kinnisvaramaakler III (versioon 1) Kinnisvaramaakler III (versioon 2) Kinnisvaramaakler III (versioon 3) Kinnisvaramaakler III (versioon 4) Kinnisvaramaakler III (versioon 5) Kinnisvaramaakler III (versioon 6) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 10) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 11) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 12) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 8) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvaramaakler 26 2013-10-30 2013-10-30 2014-02-16 5 5 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0416 Hulgi- ja jaekaubandus 68 Kinnisvaraalane tegevus Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja liikmete heade tavade koodeks Peeter Nurm Staaring Kinnisvarabüroo OÜ Ardo Lepp DTZ Kinnisvaraekspert Aivar Roosik DTZ Kinnisvaraekspert Ingmar Saksing LVM Kinnisvara Tanel Olek Uus Maa Kinnisvarabüroo Ave Kuusk Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda Käesolev kutsestandard on aluseks kinnisvaratehingute kutsealal töötavate inimeste kutsealaste kompetentside arendamisele ja hindamisele. Kinnisvaramaakler on isik, kes tegutseb kinnisvaratehingutes käsundandja nimel või vahendajana. Kinnisvaramaakleri peamised tööülesanded on käsundi alusel vahendada kinnisvara ostu-, müügi-, üüri- ja renditehinguid ja anda kinnisvaravaldkonnaga seonduvaid konsultatsioone. Maakler tegutseb iseseisvalt või meeskonnas ja vastutab oma tegevuse eest. Maaklerid juhinduvad on töös seadusandlusest, EVS-EN 15733 standardist ja Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja heade tavade koodeksist. A.2.1 Turuinformatsiooni kogumine ja analüüsimine 2.1.1 Toimunud tehingute informatsiooni kogumine. 2.1.2 Avalike müügi-, üüri- ja rendipakkumiste ning hinnatrendide kogumine ja jälgimine. 2.1.3 Müügi-, üüri- ja rendipakkumiste ning tehinguinformatsiooni süstematiseerimine ja sisestamine andmebaasi. 2.1.4 Kogutud informatsiooni analüüsimine. A.2.2 Teenuse turundamine 2.2.1 Sihtgrupi määratlemine. 2.2.2 Turundusstrateegia väljatöötamine ja elluviimine. A.2.3 Läbirääkimiste pidamine ja käsunduslepingu sõlmimine 2.3.1 Läbirääkimiste ettevalmistamine. 2.3.2 Objekti omandiõigusega seonduvate küsimuste täpsustamine. 2.3.3 Objekti koosseisu, suuruse ja seisukorra täpsustamine. 2.3.4 Objektiga seotud kitsenduste ja piirangute olemasolu täpsustamine, kolmandate isikute õiguste väljaselgitamine. 2.3.5 Objekti ümbruse ja piirkonna täpsustamine. 2.3.6 Läbirääkimiste pidamine ja käsunduslepingu sõlmimine. A.2.4 Objekti turundamine 2.4.1 Objekti müügitegevuse planeerimine. 2.4.2 Sihtgrupi teavitamine turunduskanalite kaudu. 2.4.3 Objekti esitlemine. 2.4.4 Tehingutingimuste tutvustamine. 2.4.5 Käsundiandja teavitamine käsundi täitmise käigust ja nõustamine. 2.5 Tehingu vormistamine 2.5.1 Läbirääkimiste korraldamine. 2.5.2 Tehinguks vajalike dokumentide ettevalmistamise korraldamine. 2.5.3 Lepingu sõlmimise korraldamine ja lepingupooltega kooskõlastamine. 2.6 Objekti valduse üleandmine 2.6.1 Üleandmise-vastuvõtmise akti ettevalmistamine. 2.6.2 Valduse ja kinnisasja päraldiste üleandmine ning akti allkirjastamise korraldamine. Kinnisvaramaakleri töö toimub üldjoontes paindliku graafiku alusel, üldjuhul 40 h nädalas. Sõltuvalt kokkulepetest tööandjaga, töömahust või muudest töökorralduse eripäradest võib töö toimuda ka puhkepäevadel. Töö toimub võrdses ulatuses nii siseruumides kui objektide ülevaatusi teostatakse välitöödel. Tööülesanded on vahelduvad, töö maht ja rütm sõltuvad tellimuste hulgast ja tehingu objektidest. Maakleri töökeskkonnaga seotud riskifaktorid tulenevad peamiselt välitööde käigus vahendatavate ehitiste, ehitus- ja tööstusobjektide eripärast, seetõttu peab ta rangelt järgima kehtivaid ohutusnõudeid. Teatud olukordades tuleb maakleril tööülesannete täitmise käigus siseneda eravaldustesse, mistõttu võivad märkimisväärseks ohufaktoriks olla ka kurjad koduloomad, peamiselt koerad. Arvuti, fotoaparaat, kontoritarbed, telefon, andmebaasid Kinnisvaramaakleri töö nõuab täpsust, korrektsust, konkreetsust, loogilist mõtlemist ja analüüsivõimet. Töö tegemiseks on vajalikud suhtlemisoskus, usaldusväärsus, ausus ning vastutustunne. Tööülesannete edukaks täitmiseks tulevad kasuks organiseerimis- ja otsustusvõime, pingetaluvus ja läbirääkimisoskused. Vajalik on oskus rahumeelselt lahendada konfliktolukordi ja võime teha koostööd erinevate inimestega. Kinnisvaramaakleritena töötavad inimesed, kellel on keskharidus ja kes on läbinud erialase täiendkoolituse või omandanud oma kutsealased oskused tööpraktika käigus. Maakler, kinnisvaramaakler, kutseline maakler 5. taseme kinnisvaramaakleri kutse koosneb kuuest kohustuslikust kutsespetsiifilisest (B.2.1 - B.2.6) ja seitsmest kutset läbivast kompetentsist (B.2.7 – B.2.13). Kinnisvaramaakler, tase 5 kutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kõik kutsestandardis kirjeldatud kompetentsid. Turuinformatsiooni kogumine ja analüüsimine 5 Teenuse turustamine 5 Läbirääkimiste pidamine, objekti ülevaatamine ja käsunduslepingu sõlmimine 5 Objekti turustamine 5 Tehingu ettevalmistamine ja vormistamine 5 Objekti valduse üleandmine 5 Suhtlemisoskus, meeskonnatöö ja klienditeenindus 5 Kutse-eetika põhimõtete järgimine 5 Tegevuste planeerimine 5 Enesearendamine/elukestva õppe protsessis osalemine 5 Keskkonnahoidliku tööstiili hoidmine 5 Keeleoskus 5 Arvutioskus 5 Kinnisvara hindaja, tase 6 Residential valuer, level 6 7 Kinnisvara hindaja IV (versioon 4) Kinnisvara hindaja IV (versioon 5) Kinnisvara hindaja IV (versioon 6) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 10) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 11) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 12) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 8) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 9) Kinnisvarahindaja IV (versioon 1) Kinnisvarahindaja IV (versioon 2) Kinnisvarahindaja IV (versioon 3) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hindaja 26 2013-10-30 2013-10-30 2014-07-02 6 6 3315 Hindajad ja kahjuhindajad 0421 Õigus 68 Kinnisvaraalane tegevus Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused EKHÜ Heade Tavade Koodeks Tiia Redi Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing Martin Kõiv Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing Aivar Tomson DTZ Kinnisvaraekspert Kristjan Gross Domus Kinnisvara Virgo Laansoo Arco Real Estate Käesolev kutsestandard on aluseks kinnisvara hindamise kutsealal töötavate inimeste kutsealaste kompetentside hindamisele. Kinnisvara hindamise kutsealal töötavate hindajate tööülesandeks on peamiselt varade väärtuste leidmine, hindamisaruannete koostamine või nende läbivaatamine. Hindajad tuginevad oma töös Eesti varahindamise standarditele EVS 875 ja juhul, kui EVS 875 regulatsioon on ebapiisav, siis Rahvusvahelistele varahindamise standarditele (IVS). Vara hindaja lähtub oma töös Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu (edaspidi EKHÜ) heade tavade koodeksist (lisa 4). Kinnisvara hindamise kutsealal on kutsed kolmel tasemel: Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 Kinnisvara hindaja, tase 6 Vara hindaja, tase 7 Käesolevas kutsestandardis on kirjeldatud kinnisvara hindaja, tase 6 kutset. 6. taseme kinnisvara hindaja suhtleb tellijaga, teostab hinnatava objekti ülevaatuse, koostab turuanalüüsi, valib ja rakendab hindamismeetodi, koostab ja vormistab hindamisaruande. Juhendab nooremhindajaid nende töös: kontrollib nende poolt tehtud töö õigsust, kirjutab alla hindamisaruannetele. 6. taseme kinnisvara hindaja koostab ja allkirjastab peamiselt eluotstarbelise vara hindamisaruandeid. Oma kutsetaset ületavate vara liikide hindamisaruandeid esitab ta kõrgema taseme vara hindajale läbivaatamiseks ja allkirjastamiseks. 6. taseme kinnisvara hindaja võib vajadusel juhtida äriühingu hindamisgrupi või hindamisosakonna tööd või hindamisteenuse osutamist äriühingus. A.2.1 Suhtlemine tellijaga 2.1.1. Lähteülesande fikseerimine 2.1.2. Tellimuslepingu sõlmimine A.2.2 Teabe kogumine hinnatava objekti kohta 2.2.1. Dokumentide ja registriandmete kogumine 2.2.2. Hinnatava objekti ülevaatamine 2.2.3. Objekti andmete süstematiseerimine ja analüüsimine A.2.3 Kinnisvaraturu analüüsimine hinnatava objekti kontekstis 2.3.1. Makromajandusliku olukorra kirjeldamine 2.3.2. Kinnisvaraturu analüüsimine 2.3.3. Turuandmete kogumine A.2.4 Objekti hindamine ja hindamisaruande vormistamine 2.4.1. Eelduste ja piiravate tingimuste määratlemine 2.4.2. Hindamismeetodi valimine 2.4.3. Objekti hindamine 2.4.4. Hindamisaruande koostamine 2.4.5. Hindamisaruannete läbivaatamine A.2.5 Aruandlus ja juhendamine 2.5.1. Hindamisaruannete arhiveerimine 2.5.2. Aruandluse esitamine 2.5.3. Teiste hindajate töö juhendamine Kinnisvara hindamise kutseala kutsete tööosade ja tööülesannete täielik võrdlev loetelu on toodud kutsestandardi lisas 1. Kinnisvara hindaja töö on üldjoontes fikseeritud (40 tundi nädalas), kuid sõltuvalt kokkulepetest tööandjaga, töömahust või muudest töökorralduse eripäradest võib töö toimuda ka paindliku graafiku alusel või väljaspool kontorit. Hindaja töö toimub peamiselt siseruumides, kuid objektide ülevaatusi teostatakse välitöödel. Tööülesanded on vahelduvad, töö maht ja rütm sõltuvad tellimuste hulgast ja hinnatavatest objektidest. Hindaja töökeskkonnaga seotud riskifaktorid tulenevad peamiselt välitööde käigus hinnatavate ehituste, ehitus- ja tööstusobjektide eripärast, seetõttu peab ta rangelt järgima kehtivaid ohutusnõudeid. Teatud olukordades tuleb hindajal tööülesannete täitmise käigus siseneda eravaldustesse, mistõttu võivad märkimisväärseks ohufaktoriks olla ka kurjad koduloomad, peamiselt koerad. Arvuti, fotoaparaat, kontoritarbed, telefon, erinevad andmebaasid, internet Kinnisvara hindaja töös on oluline täpsus, korrektsus, konkreetsus ja analüütiline mõtlemine. Töö tegemiseks on äärmiselt vajalikud ka suhtlemisoskus, pingetaluvus ja võime rahumeelselt lahendada konfliktolukordi. Tööülesannete edukaks täitmiseks tulevad kasuks läbirääkimis- ja argumenteerimisoskused, meelekindlus ja otsustusvõime. Kinnisvara hindajatena töötavatel inimestel on üldjuhul kõrgharidus, eelistatavalt majandus-, ehitus-, õigusteadus- või kinnisvaraalane. Lisaks praktiline töökogemus kinnisvara hindamise kutsealal ja läbitud kutsealane täiendõpe. Kinnisvara hindaja, hindamisekspert, kutseline hindaja Kinnisvara hindaja, tase 6 kutsestandard koosneb viiest kohustuslikust (B.2.1 – B.2.5) ja viiest kutset läbivast kompetentsist (B.2.6. – B.2.10) Kutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kõik kompetentsid (B.2.1 – B.2.10). Teadmiste nõuded on täpsemalt esitatud dokumendis „Teoreetiliste teadmiste nõuded“, mis on üleval kutse andja kodulehel. Suhtlemine tellijaga 6 Teabe kogumine hinnatava objekti kohta 6 Kinnisvaraturu analüüsimine hinnatava objekti kontekstis 6 Objekti hindamine ja hindamisaruande vormistamine 6 Aruandlus ja juhendamine 6 Kutse-eetika põhimõtete järgimine 6 Oma töö planeerimine 6 Suhtlemisoskused, meeskonnatöö ja klienditeenindus 6 Elukestvas õppes osalemine 6 Keskkonnahoidliku tööstiili hoidmine 6 Tööpsühholoog, tase 7 Work psychologist, level 7 1 Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Töötervishoid Tööpsühholoog 16 2013-10-15 2013-10-15 2018-10-14 7 7 2634 Psühholoogid 0313 Psühholoogia 86 Tervishoid Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Mari Järvelaid Terviseamet Ülo Kristjuhan Tallinna Tehnikaülikool, TALO Merle Lõhmus TTÜ Tööstuspsühholoogia Instituut Ivar Raik Sotsiaalministeerium Märt Reinvee MTÜ Ergoest, Eesti Maaülikool Alar Seiler Qvalitas Arstikeskus AS, Eesti Maaülikool Argo Soon Eesti Teadusagentuur Mare Teichmann Tallinna Tehnikaülikool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kutsestandardi kasutusalad 1) Kutse kirjeldamine ja tutvustamine 2) Tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine 3) Inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel 4) Koolitusvajaduste väljaselgitamine ning koolituse planeerimine 5) Ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine 6) Kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine Tööpsühholoogi töö eesmärk on ennetada tööga seotud haigestumisi ja tööõnnetusi ning säilitada ja edendada töötaja tervist ja töövõimet, tagada töötaja heaolu ning tõsta tootlikkust. Tööpsühholoog on spetsialist, kes aitab kaasa tervisliku ja ohutu töökeskkonna loomisele, hindab töökeskkonna psühhosotsiaalsete ohutegurite mõju töötajate tervisele, nõustab tööandjaid ja töötajaid probleemide lahendamises ning rakendab parendusmeetmeid. Tööpsühholoog osaleb nõustajana uute toodete disainimises. Mittemeditsiinilise töötervisespetsialisti kutsealal on lisaks tööpsühholoogi kutsele veel järgmised kutsed: - tööhügieenik, tase 6, kes tegeleb töökeskkonna riskianalüüsiga, - tööhügieenik, tase 7, kes selgitab töökeskkonna füüsikalised, keemilised ja bioloogilised ohutegurid, rakendab vastavaid meetmeid ja nõustab probleemide lahendamises, - ergonoom, tase 7, kes selgitab töökeskkonna füsioloogilised ohutegurid, rakendab vastavaid meetmeid ja nõustab probleemide lahendamises. A.2.1 Töökorralduse analüüsimine ja hindamine 2.1.1 Tööülesannete ja tööde tehnoloogia analüüsimine 2.1.2 Töökeskkonnast tulenevate töötaja eripärade hindamine A.2.2 Töökeskkonna riskianalüüs ja terviseriskide vähendamine 2.2.1 Töökeskkonna riskianalüüsi läbiviimine 2.2.2 Ohutegurite mõõtmine 2.2.3 Füsioloogiliste ohutegurite hindamine 2.2.4 Psühholoogiliste ohutegurite hindamine 2.2.5 Psühhosotsiaalsete ohutegurite hindamine 2.2.6 Ennetusmeetmete kavandamine ohutegurite võimaliku mõju vähendamiseks A.2.3 Töökeskkonna kujundamine 2.3.1 Tehnoloogia ja töövahendite valimine 2.3.2 Ühiskaitsevahendite ja -meetmete vajaduse hindamine ning valimine 2.3.3 Isikukaitsevahendite vajaduse hindamine ning valimine 2.3.4 Ohumärguannete vajaduse hindamine ning valimine 2.3.5 Töötaja õiguste, väärikuse ja privaatsuse kaitstuse hindamine A.2.4 Inimene-masin-keskkond süsteemi optimeerimine 2.4.1 Töövahendite ja materjali paigutamine töökeskkonnas 2.4.2 Töökoormuse optimeerimine 2.4.3 Töökorralduse ja töökoha kohandamine vastavalt töötaja individuaalsetele iseärasustele A.2.5 Osalemine tööõnnetuste ja tööga seotud haigestumiste ja õnnetusjuhtumite uurimises ning ennetamises 2.5.1 Osalemine tööõnnetuste ja tööga seotud haigestumiste uurimises, ennetusmeetmete kavandamine 2.5.2 Õnnetusjuhtumite analüüsimine ja ennetusmeetmete kavandamine 2.5.3 Tööõnnetuse ja tööga seotud haigestumise järgne töötaja integreerimine tööprotsessi 2.5.4 Tööandja nõustamine töökeskkonna parendamises A.2.6 Tööandjate ja töötajate nõustamine ning teavitamine 2.6.1 Ohutusjuhendite koostamine ja ohutusalane juhendamine 2.6.2 Tööelu kvaliteedi analüüsimine, hindamine ja parendamine 2.6.3 Soovituste andmine erivajadustega töötaja kaasamiseks 2.6.4 Töötaja töövõime säilitamine ja parendamine 2.6.5 Hoiakute kujundamine 2.6.6 Uute nõuete ja teadmiste edastamine A.2.7 Töötervishoiu- ja tööohutusalaste koolituste ettevalmistamine ning läbiviimine 2.7.1 Sihtgrupi koolitusvajaduse väljaselgitamine ja koolituskava koostamine 2.7.2 Koolituse sisuline ettevalmistamine ja läbiviimine 2.7.3 Koolituse tulemuslikkuse hindamine ja tagasiside andmine 2.7.4 Koolitustegevuse dokumenteerimine A.2.8 Uue toote kujustamises osalemine 2.8.1 Tootearenduses osalemine 2.8.2 Toote katsetamine ja kasutajasõbralikkuse hindamine Tööpsühholoogi tööaeg on paindlik, töötingimused sõltuvad tööülesannetest ja analüüsitavast töökeskkonnast. Tööpsühholoog kasutab oma töös töökeskkonna psühhosotsiaalsete tegurite mõõtmiseks, hindamiseks ja dokumenteerimiseks vajalikke vahendeid (testid, küsimustikud, ülesanded jm). Tööpsühholoogi töös on vajalikud analüüsi- ja üldistusvõime, algatusvõime, täpsus, koostöö- ja vastutusvõime, otsustusvõime ning iseseisvus. Tavaliselt on 7. taseme tööpsühholoogil psühholoogia-alane magistrikraad ja kompetentside saavutamiseks vajalik töökogemus. Tööpsühholoog, psühholoog Tööpsühholoog, tase 7 kutse koosneb seitsmest kohustuslikust ning kahest valitavast kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.6 ja B.2.9 (läbiv kompetents) tõendamine. Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.7 ja B.2.8. Töökorralduse analüüsimine ja hindamine 7 Töökeskkonna riskianalüüs ja terviseriskide vähendamine 7 Töökeskkonna kujundamine 7 Inimene-masin-keskkond süsteemi optimeerimine 7 Osalemine tööõnnetuste ja tööga seotud haigestumiste ja õnnetusjuhtumite uurimises ning ennetamises 7 Tööandjate ja töötajate nõustamine ning teavitamine 7 Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.7 ja B.2.8. Töötervishoiu- ja tööohutusalaste koolituste ettevalmistamine ning läbiviimine 7 Uue toote kujustamises osalemine 7 Tööpsühholoog, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Tööhügieenik, tase 7 Occupational hygienist, level 7 1 Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Töötervishoid Tööhügieenik 16 2013-10-15 2013-10-15 2018-10-14 7 7 2263 Töötervishoiu ja tööohutuse tippspetsialistid 1022 Töötervishoid ja -kaitse 86 Tervishoid Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Mari Järvelaid Terviseamet Ülo Kristjuhan Tallinna Tehnikaülikool, TALO Merle Lõhmus TTÜ Tööstuspsühholoogia Instituut Ivar Raik Sotsiaalministeerium Märt Reinvee MTÜ Ergoest, Eesti Maaülikool Alar Seiler Qvalitas Arstikeskus AS, Eesti Maaülikool Argo Soon Eesti Teadusagentuur Mare Teichmann Tallinna Tehnikaülikool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardi kasutusalad: 1) Kutse kirjeldamine ja tutvustamine 2) Tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine 3) Inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel 4) Koolitusvajaduste väljaselgitamine ning koolituse planeerimine 5) Ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine 6) Kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine Tööhügieeniku töö eesmärk on ennetada tööga seotud haigestumisi ja tööõnnetusi ning säilitada ja edendada töötaja tervist ja töövõimet, tagada töötaja heaolu ning tõsta töö tõhusust. Tööhügieenik on spetsialist, kes aitab kaasa tervisliku ja ohutu töökeskkonna loomisele. Ta tuvastab töökeskkonna ohutegurid ja mõõdab ise või korraldab ohutegurite parameetrite mõõtmised. Ta hindab töökeskkonna (eelkõige füüsikaliste, keemiliste ning bioloogiliste) ohutegurite võimalikku mõju töötajate tervisele ning nõustab tööandjaid ja töötajaid tervist säästvate töötingimuste loomises. Mittemeditsiinilise töötervisespetsialisti kutsealal on lisaks tööhügieenik, tase 7 kutsele veel järgmised kutsed: - tööhügieenik, tase 6, kes tegeleb töökeskkonna riskianalüüsiga, - ergonoom, tase 7, kes selgitab töökeskkonna füsioloogilised ohutegurid, rakendab vastavaid meetmeid ja nõustab probleemide lahendamises, - tööpsühholoog, tase 7, kes selgitab töökeskkonna psühhosotsiaalsed ohutegurid, rakendab parendusmeetmeid ja nõustab probleemide lahendamises. A.2.1 Töökorralduse analüüsimine ja hindamine 2.1.1 Tööülesannete ja tööde tehnoloogia analüüsimine A.2.2 Töökeskkonna riskianalüüs ja terviseriskide vähendamine 2.2.1 Töökeskkonna riskianalüüsi läbiviimine 2.2.2 Ohutegurite mõõtmine 2.2.3 Füüsikaliste ohutegurite hindamine 2.2.4 Keemiliste ohutegurite hindamine 2.2.5 Bioloogiliste ohutegurite hindamine 2.2.6 Füsioloogiliste ohutegurite hindamine 2.2.7 Psühholoogiliste ohutegurite hindamine 2.2.8 Ennetusmeetmete kavandamine ohutegurite võimaliku mõju vähendamiseks A.2.3 Töökeskkonna kujundamine 2.3.1 Tehnoloogia ja töövahendite valimine 2.3.2 Ühiskaitsevahendite ja -meetmete vajaduse hindamine ning valimine 2.3.3 Isikukaitsevahendite vajaduse hindamine ning valimine 2.3.4 Ohumärguannete vajaduse hindamine ning valimine A.2.4 Inimene-masin-keskkond süsteemi optimeerimine 2.4.1 Töövahendite ja materjali paigutamine töökeskkonnas A.2.5 Osalemine tööõnnetuste ja tööga seotud haigestumiste ja õnnetusjuhtumite uurimises ning ennetamises 2.5.1 Osalemine tööõnnetuste ja tööga seotud haigestumiste uurimises, ennetusmeetmete kavandamine 2.5.2 Õnnetusjuhtumite analüüsimine ja ennetusmeetmete kavandamine A.2.6 Tööandjate ja töötajate nõustamine ning teavitamine 2.6.1 Ohutusjuhendite koostamine ja ohutusalane juhendamine 2.6.2 Soovituste andmine erivajadustega töötaja kaasamiseks 2.6.3 Töötaja töövõime säilitamine ja parendamine 2.6.4 Hoiakute kujundamine 2.6.5 Uute nõuete ja teadmiste edastamine A.2.7 Töötervishoiu- ja tööohutusalaste koolituste ettevalmistamine ning läbiviimine 2.7.1 Sihtgrupi koolitusvajaduse väljaselgitamine ja koolituskava koostamine 2.7.2 Koolituse sisuline ettevalmistamine ja läbiviimine 2.7.3 Koolituse tulemuslikkuse hindamine ja tagasiside andmine 2.7.4 Koolitustegevuse dokumenteerimine Tööhügieeniku tööaeg on paindlik, töötingimused sõltuvad analüüsitavast töökeskkonnast. Esineb töötamist ohtlikes ja tervistkahjustavates oludes. Tööhügieenik kasutab oma töös töökeskkonna ohutegurite hindamiseks ja mõõtmiseks, tööprotsessi jäädvustamiseks ja dokumenteerimiseks vajalikke vahendeid. Tööhügieeniku töös on vajalikud analüüsi- ja üldistusvõime, täpsus, koostöö- ja vastutusvõime, otsustusvõime ning iseseisvus. Tavaliselt on 7. taseme tööhügieenikul kutsealaga seotud valdkonna magistrikraad ja kompetentside saavutamiseks vajalik töökogemus. Tööhügieenik, töökeskkonnainsener Tööhügieenik, tase 7 kutse koosneb seitsmest kohustuslikust ning ühest valitavast kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.6 ja B.2.8 (läbiv kompetents) tõendamine. Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitav kompetents B.2.7. Töökorralduse analüüsimine ja hindamine 7 Töökeskkonna riskianalüüs ja terviseriskide vähendamine 7 Töökeskkonna kujundamine 7 Inimene-masin-keskkond süsteemi optimeerimine 7 Osalemine tööõnnetuste ja tööga seotud haigestumiste ja õnnetusjuhtumite uurimises ning ennetamises 7 Tööandjate ja töötajate nõustamine ning teavitamine 7 Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitav kompetents B.2.7. Töötervishoiu- ja tööohutusalaste koolituste ettevalmistamine ning läbiviimine 7 Tööhügeenik, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Ergonoom, tase 7 Ergonomist, level 7 1 Ergonoom, tase 7 (versioon 2) Ergonoom, tase 7 (versioon 3) Ergonoom, tase 7 (versioon 4) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Töötervishoid Ergonoom 16 2013-10-15 2013-10-15 2018-10-14 7 7 2263 Töötervishoiu ja tööohutuse tippspetsialistid 1022 Töötervishoid ja -kaitse 86 Tervishoid Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Mari Järvelaid Terviseamet Ülo Kristjuhan Tallinna Tehnikaülikool, TALO Merle Lõhmus TTÜ Tööstuspsühholoogia Instituut Ivar Raik Sotsiaalministeerium Märt Reinvee MTÜ Ergoest, Eesti Maaülikool Alar Seiler Qvalitas Arstikeskus AS, Eesti Maaülikool Argo Soon Eesti Teadusagentuur Mare Teichmann Tallinna Tehnikaülikool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardi kasutusalad: 1) Kutse kirjeldamine ja tutvustamine 2) Tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine 3) Inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel 4) Koolitusvajaduste väljaselgitamine ning koolituse planeerimine 5) Ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine 6) Kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine Ergonoomi töö eesmärk on ennetada tööga seotud haigestumisi ja tööõnnetusi ning säilitada ja edendada töötaja tervist ja töövõimet, tagada töötaja heaolu ning tõsta tootlikkust. Ergonoom on spetsialist, kes aitab kaasa tervisliku ja ohutu töökeskkonna loomisele. Ta tuvastab töökeskkonna ohutegurid ja mõõdab ise või korraldab ohutegurite parameetrite mõõtmised. Ta hindab töökeskkonna füüsikaliste ja füsioloogiliste ohutegurite võimalikku mõju töötajate tervisele ning nõustab tööandjaid ja töötajaid tervist säästvate töötingimuste loomises. Ergonoom osaleb nõustajana uute toodete disainimises. Mittemeditsiinilise töötervisespetsialisti kutsealal on lisaks ergonoomi kutsele veel järgmised kutsed: - tööhügieenik, tase 6, kes tegeleb töökeskkonna riskianalüüsiga, - tööhügieenik, tase 7, kes selgitab töökeskkonna füüsikalised, keemilised ja bioloogilised ohutegurid, rakendab vastavaid meetmeid ja nõustab probleemide lahendamises, - tööpsühholoog, tase 7, kes selgitab töökeskkonna psühhosotsiaalsed ohutegurid, rakendab parendusmeetmeid ja nõustab probleemide lahendamises. A.2.1 Töökorralduse analüüsimine ja hindamine 2.1.1 Tööülesannete ja tööde tehnoloogia analüüsimine 2.1.2 Töökeskkonnast tulenevate töötaja eripärade arvestamine A.2.2 Töökeskkonna riskianalüüs ja terviseriskide vähendamine 2.2.1 Töökeskkonna riskianalüüsi läbiviimine 2.2.2 Füüsikaliste ohutegurite hindamine 2.2.3 Füsioloogiliste ohutegurite hindamine 2.2.4 Keemiliste ohutegurite hindamine 2.2.5 Psühholoogiliste ohutegurite hindamine 2.2.6 Bioloogiliste ohutegurite hindamine 2.2.7 Ennetusmeetmete kavandamine ohutegurite võimaliku mõju vähendamiseks A.2.3 Töökeskkonna kujundamine 2.3.1 Tehnoloogia ja töövahendite valimine 2.3.2 Ühiskaitsevahendite ja -meetmete vajaduse hindamine ning valimine 2.3.3 Isikukaitsevahendite vajaduse hindamine ning valimine 2.3.4 Ohumärguannete vajaduse hindamine ning valimine A.2.4 Inimene-masin-keskkond süsteemi optimeerimine 2.4.1 Töövahendite ja materjali paigutamine töökeskkonnas 2.4.2 Töökoormuse optimeerimine 2.4.3 Töökorralduse ja töökoha kohandamine vastavalt töötaja individuaalsetele iseärasustele 2.4.4 Tööasendi kujundamine A.2.5 Osalemine tööõnnetuste ja tööga seotud haigestumiste ja õnnetusjuhtumite uurimises ning ennetamises 2.5.1 Osalemine tööõnnetuste ja tööga seotud haigestumiste uurimises, ennetusmeetmete kavandamine 2.5.2 Õnnetusjuhtumite analüüsimine ja ennetusmeetmete kavandamine 2.5.3 Tööõnnetuse ja tööga seotud haigestumise järgne töötaja integreerimine tööprotsessi A.2.6 Tööandjate ja töötajate nõustamine ning teavitamine 2.6.1 Ohutusjuhendite koostamine ja ohutusalane juhendamine 2.6.2 Soovituste andmine erivajadustega töötaja kaasamiseks 2.6.3 Töötaja töövõime säilitamine ja parendamine 2.6.4 Hoiakute kujundamine 2.6.5 Uute nõuete ja teadmiste edastamine A.2.7 Töötervishoiu- ja tööohutusalaste koolituste ettevalmistamine ning läbiviimine 2.7.1 Sihtgrupi koolitusvajaduse väljaselgitamine ja koolituskava koostamine 2.7.2 Koolituse sisuline ettevalmistamine ja läbiviimine 2.7.3 Koolituse tulemuslikkuse hindamine ja tagasiside andmine 2.7.4 Koolitustegevuse dokumenteerimine A.2.8 Uue toote kujustamises osalemine 2.8.1 Tootearenduses osalemine 2.8.2 Toote katsetamine ja kasutajasõbralikkuse hindamine Ergonoomi tööaeg on paindlik, töötingimused sõltuvad tööülesannetest ja analüüsitavast töökeskkonnast. Ergonoom kasutab oma töös töökeskkonna ergonoomilisuse hindamiseks ja mõõtmiseks, tööprotsessi jäädvustamiseks ja dokumenteerimiseks vajalikke vahendeid. Ergonoomi töös on vajalikud loovus, analüüsi- ja üldistusvõime, täpsus, koostöö- ja vastutusvõime, otsustusvõime ning iseseisvus. Tavaliselt on 7. taseme ergonoomil ergonoomika-alane magistrikraad ja kompetentside saavutamiseks vajalik töökogemus. Ergonoom, tööfüsioloog, ohutusspetsialist, töötervishoiu spetsialist Ergonoom, tase 7 kutse koosneb seitsmest kohustuslikust ning kahest valitavast kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.6 ja B.2.9 (läbiv kompetents) tõendamine. Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.7 ja B.2.8. Töökorralduse analüüsimine ja hindamine 7 Töökeskkonna riskianalüüs ja terviseriskide vähendamine 7 Töökeskkonna kujundamine 7 Inimene-masin-keskkond süsteemi optimeerimine 7 Osalemine tööõnnetuste ja tööga seotud haigestumiste ja õnnetusjuhtumite uurimises ning ennetamises 7 Tööandjate ja töötajate nõustamine ning teavitamine 7 Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.7 ja B.2.8. Töötervishoiu- ja tööohutusalaste koolituste ettevalmistamine ning läbiviimine 7 Uue toote kujustamises osalemine 7 Ergonoom, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Abivahendi spetsialist, tase 5 Assistive Technology Specialist (ATS), level 5 2 Abivahendi spetsialist, tase 5 (versioon 3) Abivahendispetsialist, tase 5 (versioon 4) Erivajadusega inimese abivahendi spetsialist, tase 5 (versioon 1) Kuulmisvaldkonna abivahendi spetsialist, tase 5 Kõne- ja kommunikatsiooni valdkonna abivahendi spetsialist, tase 5 Liikumise valdkonna abivahendi spetsialist, tase 5 Nägemisvaldkonna abivahendi spetsialist, tase 5 Olme- ja hügieeni valdkonna abivahendi spetsialist, tase 5 Ortopeedilise valdkonna abivahendi spetsialist, tase 5 Tegevuskeskkonna hindamise ja kohandamise valdkonna abivahendi spetsialist, tase 5 Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Rehabilitatsioonitöö Abivahendi spetsialist 16 2013-10-15 2013-10-15 2018-10-14 5 5 3253 Kohalike omavalitsuste tervishoiutöötajad 0921 Eakate ja puudega täiskasvanute hooldamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Abivahendite loetelu ISO klassifikaatori alusel Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Olga Ilgina Eesti Pimekurtide Tugiliit Andrus Ilves Tervise Abi OÜ Tiia Sihver Eesti Töötukassa Hille Maas Tallinna Ülikool Ligita Haavik Tervise Abi OÜ Linnu Mae Tondi Põhikool Marko Tilk Gadox AS Kadri Soosalu Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Piret Põllu Eesti Kuulmispuudega Laste Vanemate Liit Kirsti Pedak Tallinna Ülikool, SA Tallinna Lastehaigla Abivahendi spetsialist, tase 5 kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamise ja isikute kompetentsuse hindamise alus. Abivahendi spetsialisti töö eesmärk on isiku töö- ja tegevusvõime probleemidest tulenevate häirete kompenseerimine sobiva abivahendi valimise ja kohandamise või valmistamise teel. Abivahendi spetsialist hindab inimese toimetulekut toetavate abivahendite vajadust ja efektiivsust, valib abivahendi ning kohandab ja/või valmistab abivahendi (abivahendite loetelu vt lisast 1). 5. taseme abivahendi spetsialist töötab plaanipäraselt ja tulemuslikult. Väga olulisel kohal on koostöö teiste spetsialistidega. Abivahendi spetsialist järgib oma töös kutse-eetikat, elukestva õppe printsiipe, täiendab ennast pidevalt erialaselt ning on kursis erialaste uuendustega. Kasutab töös tõenduspõhiseid hindamismeetodeid. Abivahendi spetsialist võib töötada abivahenditeenust pakkuvas ettevõttes, rehabilitatsiooni-, tervishoiu-, hoolekande- või haridusasutuses. A.2.1 Abivahendi vajaduse hindamine ning abivahendi valimine ja soovitamine 1. Tervishoiu- ja rehabilitatsiooniteabes välja toodud funktsioonihäirest/häiretest lähtumine. 2. Isiku töö- ja tegevusvõime probleemidest tulenevate häirete kompenseerimine. 3. Isiku individuaalse abivahendi vajaduse hindamine. 4. Isiku tegevusvõime häiret kompenseeriva ja tegevuskeskkonda toetava abivahendi soovitamine ja valimine. A.2.2 Abivahendi proovimine, kohandamine, valmistamine 1. Isikupõhiste abivahendi kriteeriumite ja parameetrite määramine. 2. Abivahendi rahastamisvõimaluste väljaselgitamine. 3. Sobiva abivahendi valimine/valmistamine/ kohandamine. 4. Abivahendi prooviperioodi ja kasutusvormi kooskõlastamine. 5. Abivahendi kasutamise õpetamine. 6. Abivahendi hooldamise planeerimine. A.2.3 Abivahendi kasutuse tulemuslikkuse hindamine 1. Järelhindamise perioodi ja aja määramine. 2. Isiku rahulolu abivahendiga ja abivahendi efektiivsuse hindamine. 3. Isiku töö- ja tegevusvõime probleemidest tulenevate häirete kompenseerimise analüüsimine. A.2.4 Klienditeenindus 1. Kliendiga suhtlemine. 2. Konfidentsiaalsuse põhimõtetest lähtumine. 3. Kultuuride mitmekesisuse mõistmine. 4. Suhtlemisstiili kohandamine. 5. Lugupidamise ülesnäitamine kultuuriliste- ja religioossete erinevuste suhtes. A.2.5 Võrgustikutöö 1. Koostöö tegemine. 2. Koostöö algatamine ja/või edendamine. A.2.6 Dokumenteerimine 1. Dokumenteerimine. 2. Delikaatsete isikuandmete töötlejale kehtestatud nõuete järgmine. A.2.7 Nägemisvaldkonna abivahendid A.2.8 Kuulmisvaldkonna abivahendid A.2.9 Ortopeedilised abivahendid A.2.10 Liikumise valdkonna abivahendid A.2.11 Kõne- ja kommunikatsiooni abivahendid A.2.12 Olme- ja hügieeniabivahendid A.2.13 Tegevuskeskkonna hindamine ja kohandamine Abivahendi spetsialist töötab ajutiste või püsivate funktsioonihäiretega inimestega, teeb koostööd tervishoiu-, haridus- ja sotsiaalvaldkonna spetsialistidega ning isiku lähisugulaste või võrgustikuga. Töö keskkonnaks võib olla ettevõte või isiku kodu-, töö-, õpikeskkond. Abivahendi spetsialisti peamised töövahendid on hindamisvahendid, mõõtmisvahendid, testimisvahendid vastavalt oma valdkonnale ning üldisemalt kasutatavad kommunikatsioonivahendid. Abivahendi spetsialisti töös on oluline empaatiavõime, koostöövõime, vastutusvõime, suhtlemisvõime ja tehniline taiplikkus. Abivahendi spetsialisti kutse eeldab kutsestandardis kirjeldatud kompetentside omandamist praktilise töö kaudu ning erialast täiendkoolitust. Abivahendi spetsialist, ortoosi- või proteesitehnik, kommunikatsioonivahendite spetsialist, nägemisabivahendite spetsialist, kuulmisabivahendite spetsialist, inkovahendite nõustaja, keskkonnakohanduste spetsialist. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada järgnevaid kompetentse: Kõigile kohustuslikud kompetentsid B.2.1 – B.2.6 ja läbiv kompetents B.2.14 ning vähemalt üks spetsialiseerumisega seotud kompetents. Abivahendi vajaduse hindamine ning abivahendi valimine ja soovitamine 5 Abivahendi proovimine, kohandamine, valmistamine 5 Abivahendi kasutuse tulemuslikkuse hindamine 5 Klienditeenindus 5 Võrgustikutöö 5 Dokumenteerimine 5 Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi tõendamine alljärgnevast: B.2.7 Nägemisvaldkonna abivahendid B.2.8 Kuulmisvaldkonna abivahendid B.2.9 Ortopeedilised abivahendid B.2.10 Liikumise valdkonna abivahendid B.2.11 Kõne- ja kommunikatsiooni abivahendid B.2.12 Olme- ja hügieeniabivahendid B.2.13 Tegevuskeskkonna hindamine ja kohandamine Abivahendi spetsialist, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Geodeet III Geodesist III 7 Geodeet III (versioon 1) Geodeet III (versioon 2) Geodeet III (versioon 3) Geodeet III (versioon 4) Geodeet, tase 5 (versioon 10) Geodeet, tase 5 (versioon 5) Geodeet, tase 5 (versioon 6) Geodeet, tase 5 (versioon 8) Geodeet, tase 5 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Geodeet 26 2013-10-30 2013-10-30 2014-03-01 III 5 5 2165 Kartograafid ja maamõõtjad 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Ehitusgeodeetilised tööd Geodeetilised tööd maakorralduses Insenertehnilised eritööd Kõrgema geodeesiaga seotud tööd Topogeodeetilised tööd Kaplan, tase 6 Chaplain, level 6 3 Kaplan IV (versioon 1) Kaplan IV (versioon 2) Kaplan, tase 6 (versioon 4) Kaplan, tase 6 (versioon 5) Kaplan, tase 6 (versioon 6) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaaltöö ja nõustamine Kaplan 16 15.10.2013 2013-10-15 2018-10-14 6 6 2636 Religioonivaldkonna tippspetsialistid 0221 Usundiõpetus ja usuteadus 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Naatan Haamer SA TÜ Kliinikum Dmitri Hüvanen Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik Kerstin Kask Usuteaduse Instituut Taavi Laanepere Kaitseväe kaplaniteenistus Ruudi Leinus Eesti Kirikute Nõukogu Igor Miller Kaplanite Kutseühing Piiskop Eelija (Ott Ojaperv) Vanglate kaplaniteenistus Johann-Christian Põder Vanglate kaplaniteenistus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardi kasutusalad: 1) tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine; 2) inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel; 3) ametite kirjeldamine ja tutvustamine; 4) karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks; 5) koolitusvajaduse väljaselgitamine ning koolituse planeerimine; 6) ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine; 7) kutse ja kvalifikatsiooni võrdlemine. Kaplani töö on teenida inimest, tagades tema usuvabaduse. Kaplan on inimesele toeks tema enda vajadustest ja veendumustest lähtuvalt. Ta hoolitseb inimese kui terviku eest, keskendudes eksistentsiaalsetele ja usulistele teemadele. Kaplan töötab inimväärikuse ja inimsuse nimel ning kaitsel. Kaplan on ordineeritud vaimulik ja kuulub Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikusse või Eesti Vabariigis registreeritud usuühendusse ning tal on oma kiriku/usuühenduse juhtorgani volitus või nõusolek selleks tööks. Teistesse usuühendustesse kuuluvate kaplanite töö kooskõlastatakse EKN-iga. 6. taseme kaplan viib läbi jumalateenistusi ja teisi usulisi talitusi, teeb hingehoiutööd abivajajaga, koolitab ja nõustab usulistes, eetika- ja moraaliküsimustes ning teeb koostööd teiste erialade spetsialistidega; vangla kaplanina viib läbi taasühiskonnastava eesmärgiga usulise suunitlusega sotsiaalprogramme. Kaplan töötab iseseisvalt, nii üksi kui ka meeskonnas. Tema töö keskmes on suhtlemine nii abivajaja, tema lähedaste, kolleegide kui ka teiste erialade spetsialistidega. Hingehoiu kutsealal on lisaks 6. taseme kaplani kutsele veel järgmised kutsed: - hingehoidja, tase 6, kes teeb hingehoiutööd abivajajaga, koolitab hingehoiu valdkonnas, esindab organisatsiooni ja teeb koostööd kolleegide ja teiste spetsialistidega. - hingehoidja, tase 7, kes lisaks hingehoiu tööle arendab erialast tegevust, juhendab ning koolitab hingehoiu valdkonnas, esindab organisatsiooni ja teeb koostööd riigisiseselt ning rahvusvaheliselt, koordineerib koostööd kolleegide ja teiste spetsialistidega. - kaplan, tase 7, kes lisaks jumalateenistuste ja teiste usuliste talituste läbiviimisele ning hingehoiutööle arendab erialast tegevust, juhendab ning koolitab hingehoiu valdkonnas, esindab organisatsiooni ja teeb koostööd riigisiseselt ning rahvusvaheliselt, koordineerib koostööd kolleegide ja teiste spetsialistidega. A.2.1 Jumalateenistuste ja usuliste talituste korraldamine ja läbiviimine 2.1.1 Jumalateenistuste ja usuliste talituste, sh oikumeenilise teenistuse ettevalmistamine ja/või läbiviimine. 2.1.2 Usulised talitused eritingimustes (merematus, välimatus lahingupiirkonnas jne) A.2.2 Koostöö erinevate usuliste ja ühiskondlike ühendustega. 2.2.1 Erinevate usuliste ühenduste vaimulike tegevuse koordineerimine ning korraldamine. 2.2.2 Teiste spetsialistide ja vabatahtlike kaasamine ja nende töö korraldamine. 2.2.3 Osalemine ühiskondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonide tegevuses. A.2.3 Hingehoidlik nõustamine 2.3.1 Abivajaja seisundi kaardistamine. 2.3.2 Nõustamine religiooni alal. 2.3.3 Nõustamine eetika ja moraali alal. 2.3.4 Nõustamine sotsiaalse toimetuleku küsimustes. 2.3.5 Hingehoidlik vestlus. 2.3.6 Kolleegide nõustamine hingehoiu küsimustes. 2.3.7 Nõustamine lepitusprotsessis. 2.3.8 Langenute, hukkunute ja vigastatute hooldus. 2.3.9 Nõustamine surnuga ümberkäimisel. 2.3.10 Leinanõustamine. 2.3.11 Kultuuride- ja religioonidevaheline kommunikatsioon. 2.3.12 Töö peredega. A.2.4 Koolitamine 2.4.1 Koolitusvajaduse väljaselgitamine. 2.4.2 Koolituse sisuline ettevalmistamine ja läbiviimine. 2.4.3 Koolitustulemuse hindamine ja tagasiside . A.2.5 Kriisiabi 2.5.1 Kriisikommunikatsioon. 2.5.2 Kriisiolukorra lahendamine. 2.5.3 Kriisinõustamine. A.2.6 Kutsealase tegevuse arendamine ja juhtimine 2.6.1 Töö planeerimine ja analüüsimine. 2.6.2 Dokumentatsiooni koostamine. 2.6.3 Osalemine organisatsiooni väärtuste ja hoiakute kujundamises. 2.6.4 Organisatsiooni sotsiaalse mälu hoidmine ja vahendamine. A.2.7 Ennetustöö 2.7.1 Koostöö teiste erialade spetsialistidega. 2.7.2 Koostöö abivajaja lähedastega, töö peredega. 2.7.3 Suitsiidipreventsioon. 2.7.4 Rahvusvaheliste õigusaktide järgimise jälgimine. Kaplan on vastavalt vastutusvaldkonna reeglitele ööpäevaringselt kättesaadav. Kaplan võib kokku puutuda ohuteguritega (emotsionaalsed ja füüsilised rünnakud, kõrgendatud emotsionaalne pinge, infektsioonid jm), mis võivad mõjuda tema elule ja/või tervisele. Kaplanil peab olema valmisolek tegelda tema enda psüühikat traumeerivate olukordadega. Kaplani peamised töövahendid on usuliste talituste läbiviimise ja nõustamise vahendid (ametiriietus, Piibel, palveraamatud, lauluraamat, rist jm religioosne sümboolika jne), kaasaegsed sidevahendid, arvuti ja bürootarbed. Kaplani töös on olulised empaatia, analüüsi- ja aktsepteerimisvõime, pingetaluvus, kohusetunne, pühendumus ja paindlikkus. Üldjuhul on kaplanil teoloogiline rakenduskõrgharidus või bakalaureusekraad ning töö ja täiendkoolituste käigus omandatud kutseoskused. Nõutav on vaimuliku pühitsus. Kaplan, vanglakaplan, vanglavaimulik, haiglakaplan, haiglavaimulik, välipreester, kaitseväe kaplan, koolikaplan, politseikaplan. Kaplan, tase 6 kutse koosneb kaheksast kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.7 ja B.2.8 (läbiv kompetents) tõendamine. Jumalateenistuste ja usuliste talituste korraldamine ja läbiviimine 6 Koostöö erinevate usuliste ja ühiskondlike ühendustega 6 Hingehoidlik nõustamine 6 Koolitamine 6 Kriisiabi 6 Kutsealase tegevuse arendamine ja juhtimine 6 Ennetustöö 6 Kaplan, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Lavameister, tase 4 Stage manager, level 4 5 Lavameister II (versioon 1) Lavameister II (versioon 2) Lavameister II (versioon 3) Lavameister II (versioon 4) Lavameister, tase 4 (versioon 6) Lavameister, tase 4 (versioon 7) Lavameister, tase 4 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Lavatöötaja 17 2013-11-20 2013-11-20 2018-04-24 4 4 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Toivo Kaev Eesti Draamateater Tõnis Kask Püünemeistrid OÜ Anton Kulagin RO Estonia Roland Leesment Endla Teater Lui Lääts Vanemuise teater Jaan Mikkel, ekspert Liina Unt TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kutsestandardi kasutusalad 1) Tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine 2) Inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel 3) Ametite kirjeldamine ja tutvustamine 4) Karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks 5) Koolitusvajaduste väljaselgitamine ning koolituse planeerimine 6) Ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine 7) Kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine 4. taseme lavameister juhib lavadekoratsioonide monteerimis- ja demonteerimistöid lavaplaani järgi. Lavameister juhindub antud ülesannetest ning isiklikest tööoskustest. Lavameister koordineerib lavadekoratsioonide vahetamist ja liigutamist etenduse või proovi ajal ning vastutab nende toimingute korrektse läbiviimise eest. Lavameister juhatab monteerimistöid ohutult, ratsionaalselt ja ettenägelikult. Juhendab ja kontrollib lavatööliste ettevalmistustöid enne proovi ja etendust (ka väljasõiduetendustel). Töö eeldab algatusvõimet, vastutustunnet ning oskust töötada meeskonnas. Töös on oluline mõttekiirus ja täpsus ning tehniline loovus. Töö nõuab valmisolekut pingelisteks ja suure koormusega tööperioodideks, et tagada planeeritud lavastuse õigeaegne valmimine. Vajalik on arvuti kasutamise oskus etenduse läbiviimiseks, operatiivsete muudatuste tegemiseks ning etenduste ja proovide juhtimiseks. A.2.1 Etenduse ettevalmistamine: 1) lavakujunduse monteerimine; 2) lavastaja ja kunstniku lavapildi korrashoiu tagamine. A.2.2 Etenduse läbiviimine: 1) lavakujunduse ümberehitamine etenduse ajal; 2) (eri)efektide kasutamine laval. A.2.3 Lavakujunduse demonteerimine ja ladustamine: 1) lavakujunduse demonteerimine; 2) lavakujunduse ladustamine; 3) lavakujunduse transportimine; 4) lavaploki korrashoidmine. A.2.4 Lavastuse ettevalmistamine: 1) osalemine tehnilistes aruteludes. A.2.5 Lava tehnilise meeskonna juhtimine: 1) inimressursside juhtimine; 2) lavatehniliste materiaalsete ressursside juhtimine. A.2.6 Väljasõiduetenduste tehniline planeerimine: 1) lavakujunduse kohandamine väljasõidupaigale; 2) suhtlemine kohaliku vastuvõtjaga. Üldjuhul on tööaeg paindlik. Võib ette tulla töötamist puhkepäevadel ja pühade ajal. Töötamine toimub nii sise- kui ka välitingimustes. Töö on vahelduvate tööülesannetega, kuid teatud aspektid võivad olla rutiinsed. Lava on kõrgendatud ohuga tööpiirkond. Võib esineda kokkupuudet tervistkahjustavate faktoritega (kemikaalid, tolm jms). Elektrilised, mehaanilised jm spetsiifilised töövahendid ning materjalid lavakujunduse monteerimiseks ja lavaseadmed. Hoolikus ja täpsus; loovus; ruumiline kujutlusvõime; analüüsivõime; saavutusvajadus; iseseisvus ja otsustusvõime; vastutusvõime (usaldatavus, kohusetunne, enesedistsipliin); kohanemisvõime ja pingetaluvus; koostöövalmidus; arenemisvalmidus ja õppimisvõime; suhtlemisvalmidus. 4. taseme lavameistri kutse taotlemise eelduseks on 3. taseme lavamehe kutseoskusnõuded, üldjuhul keskharidus ja erialane täienduskoolitus ning töökogemus. Kutse taotlemise eeldused on kirjas kutse andmise korras. Lavamees, lavatööline, dekoratsioonimonteerija, lavatehnik, lavameister, pealavameister. Lavameistri 4. taseme kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.6 ja B.2.7 (läbiv kompetents) tõendamine. Etenduse ettevalmistamine 4 Etenduse läbiviimine 4 Lavakujunduse demonteerimine ja ladustamine 4 Lavastuse ettevalmistamine 4 Lavatehnilise meeskonna juhtimine 4 Väljasõiduetenduste tehniline planeerimine 4 Lavameister, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Juhtiv lavameister, tase 5 Stage manager, level 5 5 Juhtiv lavameister, tase 5 (versioon 6) Juhtiv lavameister, tase 5 (versioon 7) Juhtiv lavameister, tase 5 (versioon 8) Lavameister III (versioon 1) Lavameister III (versioon 2) Lavameister III (versioon 3) Lavameister III (versioon 4) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Lavatöötaja 17 2013-11-20 2013-11-20 2018-04-24 5 5 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Toivo Kaev Eesti Draamateater Tõnis Kask Püünemeistrid OÜ Anton Kulagin RO Estonia Roland Leesment Endla Teater Lui Lääts Vanemuise teater Jaan Mikkel, ekspert Liina Unt TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kutsestandardi kasutusalad 1) Tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine 2) Inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel 3) Ametite kirjeldamine ja tutvustamine 4) Karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks 5) Koolitusvajaduste väljaselgitamine ning koolituse planeerimine 6) Ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine 7) Kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine 5. taseme juhtiv lavameister tagab ja koordineerib lavakujunduse ohutu ja plaanikohase paigaldamise ning juhib lavadekoratsioonide monteerimis- ja demonteerimistöid kinnitatud lavaplaani järgi. Koordineerib lavadekoratsioonide vahetamist ja liigutamist etenduse või proovi ajal ning vastutab nende toimingute korrektse läbiviimise eest. Juhatab monteerimistöid ohutult, ratsionaalselt ja ettenägelikult. Kontrollib ja juhendab lavatööliste ettevalmistustöid enne proovi ja etendust (ka väljasõiduetendustel). Reageerib etendusel juhtuvatele ettenägematutele sündmustele kiirelt ja loovalt. Tagab lavakujunduse võimalikult täpse taasesituse ning montaaži vastavalt olukorrale, koostades selleks detailse lavaplaani koostöös kunstniku/lavastajaga. Töö eeldab algatusvõimet, vastutustunnet ning oskust töötada meeskonnas. Töös on oluline mõttekiirus, täpsus ja tehniline loovus. Töö nõuab valmisolekut pingelisteks ja suure koormusega tööperioodideks, et tagada planeeritud lavastuse õigeaegne valmimine. Juhtiv lavameister koordineerib ja planeerib dünaamiliselt lavastusmeeskonna tööjaotust repertuaariplaanile ja organisatsiooni sisereeglitele vastavalt. Vajalik on arvuti kasutamise oskus nii etenduse läbiviimisel ja operatiivsete muudatuste tegemisel kui ka lavaplaanide lugemisel, täiendamisel ja väljasõiduetenduse kohandamisel kohalikele oludele. Töö eeldab võõrkeele (soovitavalt inglise keel) oskamist, eelkõige seoses lavatehnilise spetsiifikaga. A.2.1 Etenduse ettevalmistamine: 1) lavakujunduse monteerimine; 2) lavastaja ja kunstniku lavapildi korrashoiu tagamine. A.2.2 Etenduse läbiviimine: 1) lavakujunduse ümberehitamine etenduse ajal; 2) (eri)efektide kasutamine laval. A.2.3 Lavakujunduse demonteerimine ja ladustamine: 1) lavakujunduse demonteerimine; 2) lavakujunduse ladustamine; 3) lavakujunduse transportimine; 4) lavaploki korrashoidmine. A.2.4 Lavastuse ettevalmistamine: 1) osalemine tehnilistes aruteludes; 2) nõustamine. A.2.5 Lavatehnilise meeskonna juhtimine: 1) inimressursside juhtimine; 2) lavatehniliste materiaalsete ressursside juhtimine. A.2.6 Väljasõiduetenduste tehniline planeerimine: 1) lavakujunduse kohandamine väljasõidupaigale; 2) suhtlemine kohaliku vastuvõtjaga. Üldjuhul on tööaeg paindlik. Võib ette tulla töötamist puhkepäevadel ja pühade ajal. Töötamine toimub nii sise- kui ka välitingimustes. Töö on vahelduvate tööülesannetega, kuid teatud aspektid võivad olla rutiinsed. Lava on kõrgendatud ohuga tööpiirkond. Võib esineda kokkupuudet tervistkahjustavate faktoritega (kemikaalid, tolm jms). Elektrilised, mehaanilised jm spetsiifilised töövahendid ning materjalid lavakujunduse monteerimiseks ja lavaseadmed. Hoolikus ja täpsus; loovus; ruumiline kujutlusvõime; analüüsivõime; saavutusvajadus; iseseisvus ja otsustusvõime; vastutusvõime (usaldatavus, kohusetunne, enesedistsipliin); kohanemisvõime ja pingetaluvus; koostöövalmidus; arenemisvalmidus ja õppimisvõime; suhtlemisvalmidus. 5. taseme juhtiva lavameistri kutse taotlemise eelduseks on 3. taseme lavamehe ja 4. taseme lavameistri kutseoskusnõuded. Juhtiva lavameistri 5. taseme kutse taotlemisel on soovitav keskharidus ja erialane täienduskoolitus ning kutsealane töökogemus. Kutse taotlemise eeldused on kirjas kutse andmise korras. Lavamees, lavatööline, dekoratsioonimonteerija, lavatehnik, lavameister, pealavameister. Juhtiva lavameistri 5. taseme kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.6 ja B.2.7 (läbiv kompetents) tõendamine. Etenduse ettevalmistamine 5 Etenduse läbiviimine 5 Lavakujunduse demonteerimine ja ladustamine 5 Lavastuse ettevalmistamine 5 Lavatehnilise meeskonna juhtimine 5 Väljasõiduetenduste tehniline planeerimine 5 Juhtiv lavameister, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Päästekorraldaja, tase 4 Call taker, level 4 5 Päästekorraldaja II (versioon 1) Päästekorraldaja II (versioon 2) Päästekorraldaja II (versioon 3) Päästekorraldaja II (versioon 4) Päästekorraldaja II (versioon 6) Päästekorraldaja, tase 4 (versioon 10) Päästekorraldaja, tase 4 (versioon 7) Päästekorraldaja, tase 4 (versioon 8) Päästekorraldaja, tase 4 (versioon 9) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Päästekorraldaja 11 2013-11-21 2013-11-21 2018-04-10 4 4 4229 Klienditeenindajad, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Päästekorraldaja töös nõutavad keeled Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Ludmilla Alliksaar, valdkonna ekspert Ülle Jõessar Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Katre Kurvits Häirekeskus Meelis Mesi Häirekeskus Ott Nauts Häirekeskus Kaire Saage Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Kaili Tamm Häirekeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Seda kutsestandardit kasutatakse 1) õppekavade koostamiseks 2) inimeste kompetentsuse hindamiseks, sh enesehindamiseks ja vastavushindamiseks kutse andmisel 3) koolitusvajaduse väljaselgitamiks ning koolitusprogrammide koostamiseks 4) ametijuhendite koostamiseks ja töötajate värbamiseks Päästekorraldaja, tase 4 töö on võtta vastu ja töödelda viivitamatult kõiki hädaabinumbrile saabuvaid teateid, anda kõigile hädaabiteadetele kiire ja õige ohuhinnang ning edastada vastavalt kehtivatele nõuetele esmast informatsiooni. 4. taseme päästekorraldaja võtab vastu ja töötleb hädaabiteateid iseseisvalt, langetab otsuseid ja võtab nendega kaasneva vastutuse. Töö eeldab meeskonnatööoskust ning suhtlemist klientide ja koostööpartneritega. Päästekorraldaja kutsealal on ka päästekorraldaja-logistik, tase 5 ja päästekorraldaja-valvevahetuse juht, tase 6 kutsed. 5. taseme päästekorraldaja-logistiku töö on päästeasutusele ja kiirabibrigaadidele õigeaegselt väljasõidukorralduse andmine ning väljasõidukorralduse saanud päästeasutusega ja kiirabibrigaadidega side pidamine, info kogumine, vahendamine ja selle dokumenteerimine. 6. taseme päästekorraldaja-valvevahetuse juhi töö on tagada hädaabiteadete viivitamatu ja nõuetekohane menetlemine läbi päästekorraldaja, tase 4 ja päästekorraldaja-logistik, tase 5 teenistusülesannete täitmise kontrollimise ja nende tegevuse toetamise. A.2.1 Hädaabiteadete vastuvõtmine 2.1.1 Hädaabiteadetele vastamine 2.1.2 Probleemi väljaselgitamine ja esmase ohuhinnangu andmine 2.1.3 Väljakutseks mittekvalifitseeruvate hädaabiteadete registreerimine infosüsteemi ja vajadusel info edastamine asjaomastele asutustele või isikutele 2.1.4 Kliendiga suhtlemine A.2.2 Hädaabiteadete töötlemine ja ohuhinnangu andmine 2.2.1 Hädaabiteate töötlemise käigus esmase informatsiooni kogumine ja ohuhinnangu andmine 2.2.2 Hädaabiteate edastajale esmaste nõuannete andmine 2.2.3 Hädaabiteate töötlemise käigus täiendava informatsiooni kogumine ja ohuhinnangu andmine 2.2.4 Kliendiga suhtlemine 2.2.5 Väljakutsete jälgimine A.2.3 Hädaabiteadete menetlemisega seotud informatsiooni reaalajas infosüsteemi sisestamine 2.3.1 Hädaabiteadete menetlemisega seotud esmase informatsiooni reaalajas infosüsteemi sisestamine 2.3.2 Hädaabiteadete menetlemisega seotud täiendava informatsiooni reaalajas infosüsteemi sisestamine A.2.4 Hädaabiteadete esmase informatsiooni edastamine 2.4.1 Hädaabiteate töötlemise käigus saadud esmase informatsiooni edastamine A.2.5 Professionaalne eneseareng 2.5.1 Oma töö analüüs, enesetäiendamine 2.5.2 Tööks vajalike isikuomaduste arendamine 2.5.3 Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse tervise hoidmine A.2.6 Juhendamine 2.6.1 Uute ja täiendavat juhendamist vajavate teenistujate juhendamine 2.6.2 Praktikantide juhendamine A.2.7 Hädaabiteadete menetlemine võõrkeeles (v.a vene keel) 2.7.1 Hädaabiteadete menetlemine võõrkeeles 2.7.2 Teiste teenistujate abistamine võõrkeelsete hädaabiteadete töötlemisel. Päästekorraldaja töö on korraldatud ööpäevaringselt valvevahetustega, sõltumata puhkepäevadest ja riigipühadest. Tema töö on vastutusrikas ja psüühilist pingutust nõudev ning eeldab valmisolekut ja oskust erinevate olukordade lahendamiseks. Päästekorraldaja on valmis töötama pidevalt muutuvates olukordades ning taluma ooteloleku aega ja teadmatust. Päästekorraldaja töövahendid on erinevad hädaabiteadete menetlemiseks vajalikud side- ja infotehnoloogia vahendid, andmebaasid ja -kogud. Tööks vajalikud isikuomadused on kohusetundlikkus, empaatiavõime, pinge- ja stressitaluvus, ausus, korrektsus, analüüsivõime, usaldusväärsus. Tavaliselt on päästekorraldajal vähemalt keskharidus ja kutseoskused on omandatud kutseõppeasutuses. Päästekorraldaja. Töö päästeteenistujana on reguleeritud päästeteenistuse seadusega. Päästekorraldaja, tase 4 kutse koosneb kaheksast kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.5 ja B.2.8 (läbiv kompetents) tõendamine. Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitavaid kompetentse B.2.6 ja B.2.7. Hädaabiteadete vastuvõtmine 4 Hädaabiteadete töötlemine ja ohuhinnangu andmine 4 Hädaabiteadete menetlemisega seotud informatsiooni reaalajas infosüsteemi sisestamine 4 Hädaabiteadete esmase informatsiooni edastamine 4 Professionaalne eneseareng 5 Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitavaid kompetentse B.2.6 ja B.2.7. Juhendamine 5 Hädaabiteadete menetlemine võõrkeeles (v.a vene keel) 5 Päästekorraldaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Külmamehaanik, tase 4 Refrigeration Mechanic, level 4 6 Külmamehaanik A1, tase 4 (versioon 9) Külmamehaanik II (versioon 2) Külmamehaanik II (versioon 3) Külmamehaanik II (versioon 4) Külmamehaanik II (versioon 5) Külmamehaanik, tase 4 (versioon 7) Külmamehaanik, tase 4 (versioon 8) Külmutusmehaanik II (versioon 1) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Külmatehnika Külmamehaanik 12 2013-11-26 2013-11-26 2016-11-16 4 4 7127 Kliima- ja külmutusseadmete mehaanikud 0713 Elektrienergia ja energeetika 33 Masinate ja seadmete remont ja paigaldus Seotud kutsed Virge Raaga Eesti Külmaliit Riho Pilv Cooltec OÜ Imre Soorand Eesti Külmaliit Roland Jung Eesti Külmaliit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kutsestandardi kasutusalad 1) tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine 2) inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel. Külmamehaanikud paigaldavad ja hooldavad külmaaineid sisaldavaid süsteeme tehiskliima loomiseks kaubanduses, transpordis, elamutes, tööstuses jm. Külmamehaaniku töö sisaldab lukksepa-, elektri-, automaatika ja töid. 4. taseme külmamehaanik paigaldab, hooldab, käivitab ja häälestab mitmesuguseid külmaseadmeid ning kompleksseid külmaaineid sisaldavaid süsteeme. Ta kontrollib süsteemilekkeid nii avatud kui ka avamata külmakontuurides ning kogub külmaainet sõltumata kogusest. Ta tegutseb töörühma liikmena või iseseisvalt olukordades, kus on vajadus algatada ja kohaldada asjakohaseid muudatusi ning juhendada algajaid kaastöötajaid. Külmamehaanik arvestab oma töös külmaainete ja jahutuskompressori õlide omaduste ning külmasüsteemide ja nende kasutusohutusega. Seotud kutsed (vt lisa 1): 3. taseme külmamehaanik; 5. taseme külmatehnika paigaldusjuht A.2.1 Külmaseadmete ja- süsteemide paigaldamine 2.1.1 Tehnotrasside paigaldustööd. 2.1.2 Külmaainetorude ühendamine ja paigaldamine. 2.1.3 Tehases komplekteeritud seadmete paigaldamine. 2.1.4 Külmakomponentidest koosneva seadme paigaldus. A.2.2 Külmaseadmete ja -süsteemide hooldus ja käitamine 2.2.1 Seadmete reguleerimine. 2.2.2 Seadmete kontrollimine. 2.2.3 Seadmete hooldamine. 2.2.4 Seadmetes tõrgete tuvastamine ja remontimine. 2.2.5 Käivitamine, reguleerimine ja häälestamine. A.2.3 Külmasüsteemi lekkekontroll jahutuskontuuri avamisega. 2.3.1 Jahutuskontuuri kontrollimine. 2.3.2 Toimingud pärast kontrolli. A.2.4 Külmasüsteemi lekkekontroll jahutuskontuuri avamata. 2.4.1 Jahutuskontuuri kontrollimine. 2.4.2 Toimingud pärast kontrolli. A.2.5 Külmaaine käitlemine mahutites. 2.5.1 Külmasüsteemist külmaaine kokkukogumine. 2.5.2 Toimingud pärast külmaaine kogumist. Töötatakse nii sise- kui ka välistingimustes. Töö võib toimuda kõrgustes. Esineda võivad müra, vibratsioon, tolm ja temperatuurikõikumised. Võimalik on kokkupuude pingestatud seadmete ning ainetega, mis võivad esile kutsuda allergilisi reaktsioone, mistõttu nõutakse tööohutusnõuete täpset täitmist, vajaduse korral isikukaitsevahendite kasutamist ja eririietuse kandmist. Järgida tuleb seadmete ja töövahendite (sh tööriistad) kasutamise ohutusnõudeid. Põhilised töövahendid on elektrilised või mehaanilised käsi- ja spetsiaaltööriistad ning mõõteseadmed (testrid, ampermeetrid jt). Töö eeldab füüsilist vastupidavust, täpseid ja koordineeritud liigutusi, normaalset nägemist ja kuulmist ning valmisolekut töötada kõrgustes. Edukat tööd toetavad pidev enesearendamine, järjekindlus, emotsionaalne stabiilsus, meeskonnas töötamise oskus ning keskendumis-, kohanemis- ja analüüsivõime. 4. taseme külmamehaanikuks saab õppida kutseõppeasutuses ja kutsealal töötades, või koolituskursustel ja kutsealal töötades. Külmutus- ja kliimaseadmete mehaanik, laeva külmutusseadmete mehaanik jm. Euroopa komisjoni määruse (EÜ) nr 303/2008 järgi nõutakse kasvuhoonegaase sisaldavate seadmete paigalduse, hoolduse, teeninduse, lekkekontrolli ning gaaside kokkukogumisega seotud ametikohtadel töötamiseks külmamehaaniku 4. taseme kutsetunnistust või selle osakutsetunnistusi „Külmasüsteemi lekkekontroll kontuuri avamata “ või „Külmaaine käitlemine mahutites“ Komisjoni määruse (EÜ) 303/2008 I kategooria toimingutele vastavust kinnitatakse Kutseregistri õiendiga. Lisaks peavad kõik erinevates kutsestandardites sätestatud kutset taotlevad isikud olema läbinud keskkonnakoolituse, mis sisaldab ainete keskkonnamõju ning ainete (F-gaaside ja OKA-de) käitlemist puudutavaid Euroopa ja Eesti õigusakte. Elektri- ja käidutöid tehakse üldjuhul elektriasjatundja juhtimisel. Kui külmamehaanik omab kehtivat elektri A, B, B1 või C pädevustunnistust, võib ta elektripaigaldistes tööandja otsusel vastavaid töid teha ka pädevustunnistusel toodud õiguste ja pädevuste piires. Kohustuslik on tervisekontrolli läbimine, tööohutusväljaõppe ning tuletööde koolituse läbimine ja vastavate tunnistuste omamine. Külmamehaanik, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 -B.2.5 tõendamine ning läbiva kompetentsi B.2.6 tõendamine. Seadmete paigaldamine 4 Külmaseadmete ja -süsteemide hooldus ja käitamine 4 Külmasüsteemi lekkekontroll jahutuskontuuri avamisega 4 Külmasüsteemi lekkekontroll jahutuskontuuri avamata 3 Külmaaine käitlemine mahutites 3 Sisaldab Komisjoni määruse (EÜ) 303/2008 I kategooriale vastavaid kutseoskusi. Määruse mõistes teha lubatud toimingud on kantud kutseregistri õiendile. Külmamehaanik, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Külmatehnika paigaldusjuht, tase 5 Refrigeration Site Manager, level 5 6 Külmatehnik III (versioon 2) Külmatehnik III (versioon 3) Külmatehnik III (versioon 4) Külmatehnik III (versioon 5) Külmatehnika paigaldusjuht A1, tase 5 (versioon 9) Külmatehnika paigaldusjuht, tase 5 (versioon 7) Külmatehnika paigaldusjuht, tase 5 (versioon 8) Külmutustehnik III (versioon 1) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Külmatehnika Külmamehaanik 12 2013-11-26 2013-11-26 2016-11-16 5 5 7127 Kliima- ja külmutusseadmete mehaanikud 0713 Elektrienergia ja energeetika 33 Masinate ja seadmete remont ja paigaldus Seotud kutsed Virge Raaga Eesti Külmaliit Riho Pilv Cooltec OÜ Imre Soorand Eesti Külmaliit Roland Jung Eesti Külmaliit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kutsestandardi kasutusalad 1) tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine 2) inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel. 5. taseme külmatehnika paigaldusjuht paigaldab ja hooldab külmaaineid sisaldavaid süsteeme tehiskliima loomiseks kaubanduses, transpordis, elamutes, tööstuses jm. Külmatehnika paigaldusjuhi töö sisaldab lukksepa-, elektri- ja automaatika töid. Külmatehnika paigaldusjuht paigaldab ja hooldab kompleksseid külmaaineid sisaldavaid süsteeme, juhib paigaldusprojektide teostamist, käivitab ja häälestab mitmesuguseid külmaseadmeid ning leiab vigade põhjusi. Ta kontrollib süsteemilekkeid nii avatud kui ka avamata külmakontuurides ning kogub külmaainet sõltumata kogusest. Ta juhendab töötajaid ja korraldab töötajate tegevust, vastutades teiste töötulemuste eest. Seotud kutsed: 3. taseme külmamehaanik; 4. taseme külmamehaanik. A.2.1 Külmaseadmete ja -süsteemide paigaldamine 2.1.1 Tehnotrasside paigaldustööd. 2.1.2 Külmaainetorude ühendamine ja paigaldamine. 2.1.3 Tehases komplekteeritud seadmete paigaldamine. 2.1.4 Külmakomponentidest koosneva seadme paigaldus. A.2.2 Külmaseadmete ja -süsteemide hooldus ja käitamine 2.2.1 Seadmete reguleerimine. 2.2.2 Seadmete kontrollimine. 2.2.3 Seadmete hooldamine. 2.2.4 Seadmetes tõrgete tuvastamine ja remontimine. 2.2.5 Käivitamine, reguleerimine ja häälestamine. A.2.3 Külmasüsteemi lekkekontroll jahutuskontuuri avamisega 2.3.1 Jahutuskontuuri kontrollimine. 2.3.2 Toimingud pärast kontrolli. A.2.4. Külmasüsteemi lekkekontroll jahutuskontuuri avamata. 2.4.1 Jahutuskontuuri kontrollimine. 2.4.2 Toimingud pärast kontrolli. A.2.5. Külmaaine käitlemine mahutites. 2.5.1 Külmasüsteemist külmaaine kokkukogumine. 2.5.2 Toimingud pärast külmaaine kogumist. A.2.6. Juhtimine. 2.6.1 Paigaldusprojektide teostamise juhtimine. 2.6.2 Juhendatavate suunamine. 2.6.3 Töö korraldamine, töökvaliteedi kontrollimine. Töötatakse nii sise- kui ka välistingimustes. Töö võib toimuda kõrgustes. Esineda võivad müra, vibratsioon, tolm ja temperatuurikõikumised. Võimalik on kokkupuude pingestatud seadmete ning ainetega, mis võivad esile kutsuda allergilisi reaktsioone, mistõttu nõutakse tööohutusnõuete täpset täitmist, vajaduse korral isikukaitsevahendite kasutamist ja eririietuse kandmist. Järgida tuleb seadmete ja töövahendite (sh tööriistad) kasutamise ohutusnõudeid. Põhilised töövahendid on elektrilised või mehaanilised käsi- ja spetsiaaltööriistad ning mõõteseadmed (testrid, ampermeetrid jt). Töö eeldab füüsilist vastupidavust, täpseid ja koordineeritud liigutusi, normaalset nägemist ja kuulmist ning valmisolekut töötada kõrgustes. Edukat tööd toetavad pidev enesearendamine, järjekindlus, emotsionaalne stabiilsus, keskendumis-, kohanemis- ja analüüsivõime, meeskonnas töötamise oskus ning eneseorganiseerimisvõime. 5. taseme külmamehaanikuks saab õppida kutseõppeasutuses või koolituskursustel ja kutsealal töötades. Külmutus- ja kliimaseadmete mehaanik, laeva külmutusseadmete mehaanik jm. Euroopa komisjoni määruse (EÜ) nr 303/2008 järgi nõutakse kasvuhoonegaase sisaldavate seadmete paigalduse, hoolduse, teeninduse, lekkekontrolli ning gaaside kokkukogumisega seotud ametikohtadel töötamiseks külmamehaaniku 4. taseme kutsetunnistust või selle osakutsetunnistusi „Külmasüsteemi lekkekontroll kontuuri avamata “ või „Külmaaine käitlemine mahutites“ Komisjoni määruse (EÜ) 303/2008 I kategooria toimingutele vastavust kinnitatakse Kutseregistri õiendiga. Lisaks peavad kõik erinevates kutsestandardites sätestatud kutset taotlevad isikud olema läbinud keskkonnakoolituse, mis sisaldab ainete keskkonnamõju ning ainete (F-gaaside ja OKA-de) käitlemist puudutavaid Euroopa ja Eesti õigusakte. Elektri- ja käidutöid tehakse üldjuhul elektriasjatundja juhtimisel. Kui külmamehaanik omab kehtivat elektri A, B, B1 või C pädevustunnistust, võib ta elektripaigaldistes tööandja otsusel vastavaid töid teha ka pädevustunnistusel toodud õiguste ja pädevuste piires. Kohustuslik on tervisekontrolli läbimine, tööohutusväljaõppe ning tuletööde koolituse läbimine ja vastavate tunnistuste omamine. Külmatehnika paigaldusjuht, tase 5 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 -B.2.6 tõendamine ning läbiva kompetentsi B.2.7 tõendamine. Külmaseadmete ja -süsteemide paigaldamine 5 Külmaseadmete ja -süsteemide hooldus ja käitamine 5 Külmasüsteemi lekkekontroll jahutuskontuuri avamisega 4 Külmasüsteemi lekkekontroll jahutuskontuuri avamata 3 Külmaaine käitlemine mahutites 3 Juhtimine 5 Sisaldab Komisjoni määruse (EÜ) 303/2008 I kategooriale vastavaid kutseoskusi. Määruse mõistes teha lubatud toimingud on kantud kutseregistri õiendile. Külmaehitusjuht, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Konstruktor-modelleerija, tase 6 Patternmaker, level 6 5 Konstruktor-modelleerija, tase 6 (versioon 6) Modelleerija IV (versioon 1) Modelleerija IV (versioon 2) Modelleerija IV (versioon 3) Modelleerija IV (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Rõivatootmine Modelleerija 10 2013-11-18 2013-11-18 2018-11-07 6 6 3118 Joonestajad 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 14 Rõivatootmine Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Mare-Ann Perkmann Tallinna Tehnikakõrgkool Margit Kuusk Tallinna Tehnikakõrgkool Helle Raidvee Ilves-Extra Sirje Riimaa Baltika Maive Sein Nurme Vabrik Kaja Piirla Miss Mary Käesolev konstruktor-modelleerija kutsestandard on aluseks vastavale rakenduskõrghariduse õppekavale ning töötajate kutsealaste täiendkoolituste väljatöötamisele. Konstruktor-modelleerija töötab rõiva- ja tekstiilitööstus- või individuaalõmbluse ettevõtetes. Tema peamine tööülesanne on konstrueerida lõiked ja lekaalid vastavalt moejoonisele, tüüpmõõtude tabelile või kliendi mõõtudele, mille järgi lõigatakse ja õmmeldakse valmis toode. Konstruktor-modelleerija paljundab lekaale tehniliselt ning vajadusel töötab välja mudeli tehnilise kirjelduse. Lõigete ja lekaalide valmistamisel peab ta oskama arvestada materjalide omaduste, töötlemistehnoloogia ja seadmete võimalustega. Konstruktor-modelleerija tunneb toote valmistamise protsessi tervikuna, valdab õmblemise tehnoloogiaid ning oskab kasutada töövahendeid, seadmeid ja masinaid. Tema tööülesannete hulka kuulub ka toote valmistamise koordineerimine. Konstruktor-modelleerija töötab nii iseseisvalt kui ka töögrupi liikmena. Käesolev konstruktor-modelleerija kutsestandard on rakenduskõrghariduse õppekava ja töötajate kutsealaste täiendkoolituste väljatöötamise alus. A.2.1 Toote disainimine 2.1.1. Moejoonise tegemine 2.1.2. Toote sobitamine kliendile 2.1.3. Materjali ja tehnoloogia valimine A.2.2 Toote lõigete konstrueerimine 2.2.1. Mõõtude võtmine 2.2.2. Põhilõike konstrueerimine 2.2.3. Moekohase lõike konstrueerimine erinevatel meetoditel 2.2.4. Lekaalide loetelu koostamine 2.2.5. Lekaalide valmistamine 2.2.6. Lekaalide tehniline paljundamine A.2.3 Toote valmistamine 2.3.1. Lekaalide paigutamine 2.3.2. Detailide juurdelõikamine 2.3.3. Toote õmblemine ja viimistlemine A.2.4 Toote proovide tegemine 2.4.1. Prooviks ettevalmistamine 2.4.2. Lõike vigade fikseerimine 2.4.3. Vigade parandamine A.2.5 Kvaliteedi kontrollimine 2.5.1. Lõigete kontrollimine 2.5.2. Lekaalide kontrollimine 2.5.3. Tehnilise paljunduse kontrollimine 2.5.4. Toote mõõtude vastavuse kontrollimine A.2.6 Seadmete ja masinate käsitsemine 2.6.1. Õmblusseadmete seadistamine ja kasutamine 2.6.2. Kuumniiskete seadmete seadistamine ja kasutamine Konstruktor-modelleerija töö on üldjoontes fikseeritud (40 tundi nädalas), kuid sõltuvalt kokkulepetest tööandjaga, tootmisvajadusest või muudest töökorralduse eripäradest võib töö toimuda ka paindliku graafiku alusel. Konstruktor-modelleerija töö toimub siseruumides. Peamised riskitegurid töötaja tervisele on töötamine sundasendis (istuv või seisev töö) ja pingeline töö arvutiga (koormus silmadele). Sõltuvalt töökohast ja kasutatavatest materjalidest võivad riskiteguriteks osutuda ka töökeskkonnas esinev tekstiilitolm või toote valmistamisel kasutatavad kemikaalid (liimid, kuumtöötlemisel või puhastamisel eralduvad toksilised aurud jne). Arvuti ja konstrueerimis- ning joonestusprogrammid, printer, plotter ja digiteerimislaud, joonestusvahendid (pliiats, joonlaud jne), mõõtmisvahendid (mõõdulint jne), erinevad õmblusseadmed ja -masinad, käärid ja muud vajalikud abivahendid. Konstruktor-modelleerija töö tegemiseks on vajalikud kontsentreerumisvõime, loogiline ja matemaatiline mõtlemine, visuaalne mälu ja eriti ruumiline kujutlusvõime. Samuti tulevad töös kasuks ilumeel ja loomupärane võime kujutleda valmistoodet inimfiguuril. Töös on olulised kiire mõtlemine ja täpsus. Konstruktor-modelleerija töö on oma iseloomult meeskonnatöö, mistõttu on äärmiselt vajalikud suhtlemisoskus, pinge- ja stressitaluvus ning võime töötada meeskonnas. Modelleerija töös tulevad kasuks huvi uute tehnoloogiate, materjalide ja moetrendide vastu, vormi-, stiili- ja värvitaju ning loovus. Konstruktor-modelleerijatena töötavad üldjuhul inimesed, kellel on erialane kõrgharidus. Rõivaste konstruktor, rõivaste konstrueerija, konstruktor-modelleerija. 6. taseme konstruktor-modelleerija kutsestandard koosneb kuuest kohustuslikust (B.2.1 – B.2.6) ja kuuest konstruktor-modelleerija kutset läbivast kompetentsist (B.2.7 - 2.12). Kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Toote disainimine 6 Toote lõigete konstrueerimine 6 Toote valmistamine 6 Toote proovide tegemine 6 Kvaliteedi kontrollimine 6 Seadmete ja masinate käsitlemine 6 Töökoha korraldamine 6 Kvaliteedi järgimine töös 6 Meeskonnatöös osalemine 6 Enesearendamine ja elukestva õppe protsessis osalemine 6 Keelteoskus 6 Arvuti kasutamise oskus 6 Arborist, tase 5 Arborist, level 5 3 Arborist III (versioon 1) Arborist III (versioon 2) Meisterarborist, tase 5 (versioon 4) Puittaimede hindaja, tase 5 (versioon 5) Puittaimede spetsialist, tase 5 (versioon 6) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Arborist 13 2013-12-05 2013-12-05 2014-02-19 III 5 5 6210 Metsanduse jms oskustöölised 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Toitumisnõustaja, tase 5 Nutritional adviser, level 5 1 Toitumisnõustaja, tase 5 (versioon 2) Toitumisnõustaja, tase 5 (versioon 3) Toitumisnõustaja, tase 5 (versioon 4) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Psühholoogia Toitumisnõustaja 17 2013-12-11 2013-12-11 2018-11-27 5 5 2265 Dieedi ja toitumise tippspetsialistid 0313 Psühholoogia 86 Tervishoid Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Tööosad ja tööülesanded Teadmiste ja oskuste tasemete kirjeldused Tervisele ohtlikud seisundid Anneli Sammel Tervise Arengu Instituut Annely Soots Annely Sootsi Koolitus, OÜ Tervisekool Kristel Ehala-Aleksejev Eesti Endokrinoloogia Selts, Tartu Ülikooli Kliinikum Marek Morozov Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liit, Spordiklubi Sparta Tiiu Vihalemm Tartu Ülikooli arstiteaduskond Ülle Hõbemägi Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsioon Toitumisnõustaja, tase 5 kutsestandard on aluseks õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Toitumisnõustaja nõustab klienti/patsienti (edaspidi klient), lähtudes tõenduspõhistest toitumis- ja liikumissoovitustest tervise hoidmiseks, edendamiseks ja haiguste ennetamiseks. Ta abistab klienti toitumisteabes orienteerumisel, kliendile sobivate valikute tegemisel ja individuaalse tasakaalustatud menüü koostamisel ning füüsilise aktiivsuse korrigeerimisel, dokumenteerides oma tegevuse. Diagnoositud haiguste puhul nõustab toitumisnõustaja haigeid tervisliku toitumise osas, kuid ei määra haiguspuhuseid dieete. Toitumisnõustaja mõistab koostöö tähtsust teiste erialade esindajate ning kliendivõrgustiku liikmetega. Ta võib kliendigruppidele korraldada praktilisi töötubasid ja loenguid. Koolitajana tegutsemisel on soovitatav täiskasvanukoolitaja kompetentsus. Vajadusel osaleb erialastes projektides. Toitumisnõustaja täiendab ennast pidevalt erialaselt ja rakendab teadmisi praktikas. Toitumisnõustajad töötavad erakabinettides, nõustamiskeskustes, tervishoiuteenust või sotsiaalteenust osutavates asutustes, spordikeskustes vm asutustes iseseisvalt või organisatsiooni liikmena. Mõistet klient kasutatakse juhul kui nõustamine toimub väljaspool tervishoiuasutust (nt erakabinet jm). Mõistet patsient kasutatakse juhul kui nõustamine toimub tervishoiuasutuses. A.2.1 Kliendi toitumise ja eluviisi hindamine 1. Kliendiga kontakti loomine. 2. Kliendi küsitlemine ja andmete kogumine. 3. Toitumuslike vajaduste hindamine. 4. Kogutud andmete, sh menüü analüüsimine ja kliendi toitumuslike probleemide väljaselgitamine. A.2.2 Toitumise- ja eluviisi muutmise eesmärkide püstitamine ja sekkumisplaani koostamine 1. Hinnatavate ja realistlike eesmärkide püstitamine koos kliendiga. 2. Kliendi vajadustest lähtuva toitumis- ja tegevuskava koostamine. A.2.3 Toitumisnõustamine 1. Kliendi juhendamine, lähtudes individuaalsetest vajadustest ja järgides tõenduspõhiseid toitumissoovitusi. 2. Kliendi ja/või tema sotsiaalvõrgustiku liikmete nõustamine tervist säästvate/parandavate eluviiside järgimise osas. 3. Kliendi teavitamine teabeallikatest. 4. Kliendi toetamine ja võimestamine valikute tegemises. A.2.4 Toitumuslike sekkumiste mõju ja tulemuste hindamine 1. Tagasiside küsimine. 2. Vajadusel toitumiskava korrigeerimine. 3. Koos kliendiga nõustamistulemuste hindamine ning kokkuvõtete tegemine. A.2.5 Toitumisnõustamine liikumiseks ja harrastusspordiks 1. Kliendi toitumise, söömisharjumuste ja füüsilise koormuse hindamine. 2. Hindamistulemuste analüüsimine kliendi toitumuslike vajaduste määratlemiseks, lähtudes liikumisharjumustest või harrastatava spordiala valikust. 3. Kliendi nõustamine toitumise osas. 4. Vajadusel toidulisandite soovitamine. A.2.6 Suhtlemine 1. Viisaka ja nõuetekohase kliendisuhtluse kasutamine. 2. Klienti motiveerivate nõustamistehnikate kasutamine. 3. Enesekehtestamise reeglite kasutamine. 4. Konfliktidega toimetulemine. A.2.7 Koostöö 1. Vajadusel teiste spetsialistide juurde konsultatsioonile pöördumise soovitamine. 2. Vajadusel teiste spetsialistidega konsulteerimine. 3. Kliendi ja nõustamisteabe konfidentsiaalsuse tagamine. 4. Meeskonnasuhtluse tehnikate kasutamine. 5. Vajadusel teiste meeskonnaliikmete teavitamine. Toitumisnõustaja töötab klientide vastuvõtuks sobivas ruumis, mis võib olla erakabinet või asuda lasteasutuses, hooldekodus, haiglas, spordihoones jne. Ruumis peab olema internetikasutamise võimalus. Töö nõuab aeg-ajalt teenuse osutamist sihtrühma juures kohapeal (koolis, lasteaias vm). Tavapärased kontoritarbed. Arvuti andmete sisestamiseks, materjalide väljaprintimiseks, andmebaaside kasutamiseks ja internetilehekülgede sirvimiseks ja kliendiga suhtlemiseks elektroonilisel teel. Enamkasutatavad töövahendid on kaal ja mõõdulint, kliendile mõeldud jaotusmaterjalid ja teavikud, näitlikud abivahendid: toidupüramiid, taldrikureegel, kehamassi indeksi määramise abivahendid, toitainete tabelid ja toiduainete mulaažid, retseptid, näidismenüüd, toitude ja roogade pildid jms. Nõustajale mõeldud juhendmaterjalid ja käsiraamatud. Laste puhul spetsiaalsed mängulised vahendid. Töötubade korraldamiseks vajalikud vahendid, ruum ja tehnika. Toitumisnõustaja kutse eeldab suhtlemisvalmidust, empaatiavõimet, otsustusvõimet, positiivset ellusuhtumist, analüütilist mõtlemist, võimet omandada uusi teadmisi, korrektsust, täpsust ja diskreetsust. Toitumisnõustaja on vähemalt keskharidusega ja erialase täiendkoolituse läbinud isik. Toitumiskonsultant, toitumisnõustaja, treener-konsultant, personaaltreener, toitumisspetsialist. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kohustuslikud kompetentsid B.2.1 – B.2.7 ja läbiv kompetents B.2.8. Kliendi toitumise ja eluviisi hindamine 5 Toitumise- ja eluviisi muutmise eesmärkide püstitamine ja sekkumisplaani koostamine 5 Toitumisnõustamine 5 Toitumuslike sekkumiste mõju ja tulemuste hindamine 5 Toitumisnõustamine liikumiseks ja harrastusspordiks 5 Suhtlemine 5 Koostöö 5 Toitumisnõustaja, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Toitumisterapeut, tase 6 Nutritional therapist, level 6 1 Toitumisterapeut, tase 6 (versioon 2) Toitumisterapeut, tase 6 (versioon 3) Toitumisterapeut, tase 6 (versioon 4) Kliiniline toitumisterapeut, tase 6 Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Psühholoogia Toitumisnõustaja 17 2013-12-11 2013-12-11 2018-11-27 6 6 2265 Dieedi ja toitumise tippspetsialistid 0313 Psühholoogia 86 Tervishoid Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Tööosad ja tööülesanded Teadmiste ja oskuste tasemete kirjeldused Tervisele ohtlikud seisundid Anneli Sammel Tervise Arengu Instituut Annely Soots Annely Sootsi Koolitus, OÜ Tervisekool Kristel Ehala-Aleksejev Eesti Endokrinoloogia Selts, Tartu Ülikooli Kliinikum Marek Morozov Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liit, Spordiklubi Sparta Tiiu Vihalemm Tartu Ülikooli arstiteaduskond Ülle Hõbemägi Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsioon Toitumisterapeut, tase 6 kutsestandard on aluseks õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Toitumisteraapia on ravi toetav tegevus. Toitumisterapeut on toitumisspetsialist, kes rakendab tõenduspõhiseid teadmisi toitumisest inimeste tervise edendamiseks ja terviseprobleemide korral patsiendi/kliendi (edaspidi klient) heaolu ja toimetulekuvõime suurendamiseks. Ta lähtub toidu- ja toitumissoovitustest ning tunneb nõustamise põhimõtteid. Toitumisterapeut selgitab välja toitumuslikud probleemid, lähtudes omandatud teadmistest toidu ja toitumise mõjust inimese tervisele, sh haiguste tekkele ja olemasolevate haiguste kulule. Ta töötab inimestega personaalselt, aidates vältida haiguse süvenemist ning suurendades heaolu krooniliste haigusseisundite korral. Lisaks edendab toitumisterapeut elanikkonna gruppide tervist loengute pidamise ja artiklite kirjutamise kaudu. Koolitajana tegutsemisel on soovitav täiskasvanukoolitaja kompetents. Toitumisterapeut lähtub oma tegevuses toitumisnõustaja ja toitumisterapeudi kutse-eetikast. Toitumisterapeut täiendab ennast pidevalt erialaselt, rakendab teadmisi praktikas, hoiab ennast kursis uuemate tõenduspõhiste teadusuuringutega ja mõistab enesetäiendamise olulisust oma tegevuses. Vajadusel algatab ja juhib uurimisprojekte, kutsealast (erialast) tööd puudutavate komisjonide töökorraldust ning toetab kaastöötajate ja (üli)õpilaste kutsealast arengut. Toitumisterapeut töötab enamasti tervishoiuasutuses, erapraksises jm. Toitumisterapeut ei diagnoosi haigusi ega ravi klienti. Kliiniline toitumisterapeut töötab tervishoiuasutustes, koostab menüüsid haigusgrupist lähtuvalt, toetamaks arsti poolt määratud ravi. Viib läbi patsiendi individuaalset toitumisnõustamist. Kliiniline toitumisterapeut tegeleb lisaks ka ägedate juhtumite, operatsioonieelsete ja -järgsete klientidega, haiglaravil olevate, k.a intensiivravi patsientidega. Vajadusel nõustab meditsiinipersonali haiguspuhuse toitumise osas. Mõistet klient kasutatakse juhul kui nõustamine toimub väljaspool tervishoiuasutust (nt erakabinet jm). Mõistet patsient kasutatakse juhul kui nõustamine toimub tervishoiuasutuses. A.2.1 Kliendi toitumise ja eluviisi hindamine 1. Andmete kogumine toitumise, eluviisi ja neid mõjutavate tegurite kohta. 2. Kogutud andmete, sh menüü analüüsimine ja kliendi toitumuslike probleemide väljaselgitamine. A.2.2 Toitumise- ja eluviisi muutmise eesmärkide püstitamine ja sekkumisplaani koostamine 1. Toitumise ja elustiiliga seotud lühi- ja pikaajaliste eesmärkide püstitamine koostöös kliendiga. 2. Toitumuslike sekkumiste valimine ja edasise tegevuskava koostamine. A.2.3 Toitumisnõustamine ja/või -teraapia 1. Kliendi ja/või tema võrgustiku liikmete juhendamine toitumise ja vajadusel lisatoitainete tõenduspõhise kasutamise osas vastavalt individuaalsetele terviseprobleemidele. 2. Kliendi ja/või tema sotsiaalvõrgustiku toetamine ja võimestamine. A.2.4 Toitumuslike sekkumiste mõju ja tulemuste hindamine 1. Sekkumise analüüsimine ja kokkuvõtete tegemine. 2. Enda tegevuse analüüsimine ja hindamine. 3. Vajadusel toitumis- ja tegevuskava korrigeerimine. A.2.5 Klienditeenindus 1. Viisaka ja nõuetekohase kliendisuhtluse kasutamine. 2. Kliendi intervjueerimise ja nõustamise tehnikate kasutamine. A.2.6 Meeskonnatöö 1. Kliendivõrgustiku liikmetega koostöö tegemine. 2. Kliendi ja nõustamisteabe konfidentsiaalsuse tagamine. 3. Meeskonnatöös osalemine. A.2.7 Kliiniline toitumisteraapia 1. Haiglasisese toitumise korraldamine. 2. Patsiendigruppidele ravimenüüde koostamine. 3. Operatsioonieelsetele ja -järgsetele patsientidele ravimenüü koostamine. 4. Ravimenüüde kohandamise ja muutmise korraldamine. 5. Toitumisjuhiste koostamine. Toitumisnõustaja töötab klientide vastuvõtuks sobivas ruumis, mis võib olla erakabinet või asuda lasteasutuses, hooldekodus, haiglas, spordihoones jne. Ruumis peab olema internetikasutamise võimalus. Töö nõuab aeg-ajalt teenuse osutamist sihtrühma juures kohapeal (koolis, lasteaias vm). Tavapärased kontoritarbed. Arvuti andmete sisestamiseks, materjalide väljaprintimiseks, andmebaaside kasutamiseks ja internetilehekülgede sirvimiseks ja kliendiga suhtlemiseks elektroonilisel teel. Laste puhul spetsiaalsed mängulised vahendid. Brošüürid ja jaotusmaterjalid klientidele jagamiseks, näitlikud abivahendid: toidupüramiid, kehamassi indeksi määramise abivahendid, toitainete tabelid, visuaalsed materjalid jms. Töötubade jaoks toiduained - nende korraldamine eeldab toiduhügieenikoolituse läbimist, spetsiaalset ruumi ja tehnikat. Toitumisterapeudi kutse eeldab teenindus- ja suhtlemisvalmidust, analüüsi- ja otsustusvõimet, empaatilisust, korrektsust ja täpsust. Toitumisterapeut on kõrgharidusega (soovitavalt tervishoius või loodusteadustes), toitumisteraapia täiendkoolituse läbinud isik või toitumisteraapiaalase kõrgharidusega spetsialist. Kliiniline toitumisterapeut on kliinilise toitumisteraapia- ja tervishoiualase (õde, ämmaemand, arst) kõrgharidusega spetsialist või kliinilise toitumismeditsiinialase kõrgharidusega spetsialist. Toitumisterapeut, dietoloog. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.6 ja läbiv kompetents B.2.8 tõendamine. Spetsialiseerumisel kliiniliseks toitumisterapeudiks tuleb lisaks tõendada kompetents B.2.7. Kliendi toitumise ja eluviisi hindamine 6 Toitumise- ja eluviisi muutmise eesmärkide püstitamine ja sekkumisplaani koostamine 6 Toitumisnõustamine ja/või -teraapia 6 Toitumuslike sekkumiste mõju ja tulemuste hindamine 6 Klienditeenindus 6 Meeskonnatöö 6 Spetsialiseerumisel kliiniliseks toitumisterapeudiks tuleb lisaks tõendada kompetents B.2.7. Toitumisterapeut, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Raudtee defektoskoopia operaatori abi, tase 2 Defectoscopy Operator, level 2 4 Defektoskoopia operaator I (versioon 1) Defektoskoopia operaator I (versioon 2) Defektoskoopia operaator I (versioon 3) Raudtee defektoskoopia operaatori abi, tase 2 (versioon 5) Raudtee defektoskoopia operaatori abi, tase 2 (versioon 6) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee defektoskoopia operaator 15 2013-12-10 2013-12-10 2018-09-20 2 2 3119 Füüsika- ja tehnikateaduste tehnikud, mujal liigitamata 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Tööosad ja tööülesanded Anto Looken SA Raudteekutsed Gennadi Jurkin AS Eesti Raudtee Kaido Lanno AS Eesti Raudtee Mati Lõhmus AS Eesti Raudtee Priit Meos AS EVR Cargo Timofei Kilin AS Elron Tõnu Aruste AS Eesti Raudtee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Raudtee defektoskoopia operaatori abi, tase 2 kutsestandard on aluseks tööturu nõudmistele vastavate täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Raudtee defektoskoopia operaatori abi, tase 2 on lihttööline, kelle tööks on abistada rööbaste defektoskopeerimisele spetsialiseerunud 3. või 4. taseme raudtee defektoskoopia operaatorit defektoskoopia- ja mõõteseadmete korrasoleku kontrollimisel, tööks ettevalmistamisel, puhastamisel, rööbastee ja pöörmete visuaalsel kontrollimisel ja defektoskopeerimisel. Vajadusel töötab 2. taseme defektoskoopia operaatori abi signalistina. Raudtee defektoskopeerimise kutsealal on kolm kutset. Raudtee defektoskoopia operaatori abi, tase 2 abistab 3. või 4. taseme rööbaste defektoskoopia operaatorit rööbaste defektoskopeerimisel. Raudtee defektoskoopia operaator, tase 3 on oskustöötaja, kelle tööks on rööpmestiku visuaalne kontroll ning ultraheli- ja magnetmeetodil defektoskopeerimine või veeremidetailide ja -sõlmede visuaalne kontroll ning magnet-, ultraheli- ja keerisvoolumeetodil defektoskopeerimine. Raudtee defektoskoopia operaator, tase 4 on keskastme spetsialist, kes lisaks 3. taseme raudtee defektoskoopia operaatori ülesannetele esitab hoiatuste nõudeavaldusi ja tühistab neid, haldab rööpmestiku defektide andmebaasi, teeb rööpmestiku täppisotsinguid või kontrollib raudteeveeremi sõlmesid ja detaile ning nende keevisliiteid. 4. taseme raudtee defektoskoopia operaator korraldab raudtee defektoskoopia operaatorite meeskonna tööd, juhendab madalama tasemega raudtee defektoskoopia operaatoreid ja kontrollib tehtud töö tulemust. A.2.1 Defektoskoopiaseadmete korrasoleku kontrollimine ja hooldamine 1) Defektoskoopiaseadmete korrasoleku kontrollimine ja tööks ettevalmistamine 2) Defektoskoopiaseadmete hoolduse või remondi vajaduse hindamine 3) Defektoskoopiaseadmete puhastamine 4) Akude laadimine, juhtmete ja otsijate korrastamine A.2.2 Rööbastee ja pöörmete visuaalne kontrollimine ja defektoskopeerimine 1) Rööbaste visuaalne kontrollimine remondibaasis ja rööbastees 2) Rööbaste defektoskopeerimine remondibaasis ja rööbastees 3) Pöörmete visuaalne kontrollimine rööbastees 4) Pöörmete defektoskopeerimine rööbastees A.2.3 Liikluskorralduste täitmine 1) Signaal- ja sidevahendite kasutamine ning olemasolu kontrollimine 2) Liiklusohtlikust olukorrast teavitamine 3) Rööpakinnituste, -pilude ja vajumite kontrollimine Raudtee defektoskoopia operaatori abi, tase 2 töö toimub peamiselt välitingimustes ja on üldjuhul graafikupõhine. Töökeskkond on seotud vigastuste tekkimise kõrgendatud riskiga. Keskmisest kõrgema ohtlikkusega töö tõttu peab raudtee defektoskoopia operaatori abi täpselt järgima erialajuhendite, tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada tööõnnetuse, raudteel toimuva õnnetuse, vahejuhtumi või tulekahju. Raudtee defektoskoopia operaatori abi kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Põhilisteks töövahenditeks on defektoskoobid (ultraheli-, magnetdefektoskoop), signaalvahendid (näit lipud, pasunad jm). Raudtee defektoskoopia operaatori abi töö eeldab liigutuste täpsust, head nägemist ja kuulmist, füüsilise pingutuse võimet, vastutus-, õppimis- ja koostöövõimet, pingetaluvust, korrektsust, täpsust. Väga oluline on usaldatavus. Tavaliselt töötavad 2. taseme raudtee defektoskoopia operaatori abidena inimesed, kellel on põhiharidus, kutseoskused on omandatud praktilise töö käigus kogenud raudtee defektoskoopia operaatori juhendamisel ja kes on läbinud defektoskoopia-alase algõppe. Defektoskoopia operaator, ultrahelioperaator Raudtee defektoskoopia operaatori töö on reguleeritud raudteeseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrusega „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Raudtee defektoskoopia operaatori abi, tase 2 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.4 tõendamine. Defektoskoopiaseadmete korrasoleku kontrollimine ja hooldamine 2 Rööbastee ja pöörmete visuaalne kontrollimine ja defektoskopeerimine 2 Liikluskorralduste täitmine 2 Raudtee defektoskoopia operaatori abi, tase 2 kutset läbiv kompetents 2 Raudtee defektoskoopia operaator, tase 3 Defectoscopy Operator, level 3 3 Defektoskoopia operaator II (versioon 1) Defektoskoopia operaator II (versioon 2) Raudtee defektoskoopia operaator, tase 3 (versioon 4) Raudtee defektoskoopia operaator, tase 3 (versioon 5) Raudtee defektoskoopia operaator, tase 3 (versioon 6) Raudteeveeremi detailide defektoskopeerimine Rööbaste defektoskopeerimine Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee defektoskoopia operaator 15 2013-12-10 2013-12-10 2018-09-20 3 3 3119 Füüsika- ja tehnikateaduste tehnikud, mujal liigitamata 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Tööosad ja tööülesanded Anto Looken SA Raudteekutsed Gennadi Jurkin AS Eesti Raudtee Kaido Lanno AS Eesti Raudtee Mati Lõhmus AS Eesti Raudtee Priit Meos AS EVR Cargo Timofei Kilin AS Elron Tõnu Aruste AS Eesti Raudtee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Raudtee defektoskoopia operaator, tase 3 kutsestandard on aluseks tööturu nõudmistele vastavate täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Raudtee defektoskoopia operaator, tase 3 on kogemustega oskustöötaja, kes töötab iseseisvalt meeskonna liikmena. Ta tegutseb plaanipäraselt, säästlikult ja tulemuslikult. 3. taseme raudtee defektoskoopia operaator töötab üldjuhul muutumatus olukorras vastavalt etteantud juhistele. Ta korraldab oma tegevust ja kohandab enda käitumist vastavalt olukorrale ning vastutab oma tööülesannete täitmise eest. Tema tööks on rööpmestiku visuaalne kontrollimine ning ultraheli- ja magnetmeetodil defektoskopeerimine või veeremidetailide ja -sõlmede visuaalne kontrollimine ning magnet-, ultraheli- ja keerisvoolumeetodil defektoskopeerimine. 3. taseme raudtee defektoskoopia operaator on spetsialiseerunud rööbaste defektoskopeerimisele või raudteeveeremi detailide defektoskopeerimisele. Raudtee defektoskopeerimise kutsealal on kolm kutset. Raudtee defektoskoopia operaatori abi, tase 2 abistab 3. või 4. taseme rööbaste defektoskoopia operaatorit rööbaste defektoskopeerimisel. Raudtee defektoskoopia operaator, tase 3 on oskustöötaja, kelle tööks on rööpmestiku visuaalne kontrollimine ning ultraheli- ja magnetmeetodil defektoskopeerimine või veeremidetailide ja sõlmede visuaalne kontrollimine ning magnet-, ultraheli- ja keerisvoolumeetodil defektoskopeerimine. Raudtee defektoskoopia operaator, tase 4 on keskastme spetsialist, kes korraldab raudtee defektoskoopia operaatorite meeskonna tööd, juhendab madalama kutsetasemega raudtee defektoskoopia operaatoreid ja kontrollib tehtud töö tulemust. A.2.1 Töö planeerimine ja korraldamine rööbaste defektoskopeerimisel 1) Enda töö planeerimine 2) Tööülesandeks valmistumine 3) Tööks vajalike seadmete ja vahendite olemasolu tagamine A.2.2 Töö planeerimine ja korraldamine raudteeveeremi detailide defektoskopeerimisel 1) Enda töö planeerimine 2) Tööde organiseerimises osalemine 3) Tööks vajalike seadmete ja vahendite olemasolu tagamine A.2.3 Defektoskoopiaseadmete korrasoleku kontrollimine ja hooldamine rööbaste defektoskopeerimisel 1) Defektoskoopiaseadmete kalibreerituse kontrollimine 2) Defektoskoopiaseadmete korrasoleku kontrollimine ja tööks ettevalmistamine 3) Defektoskoopiaseadmete hoolduse või remondi vajaduse hindamine 4) Defektoskoopiaseadmete puhastamine 5) Akude laadimine, juhtmete ja otsijate korrastamine A.2.4 Defektoskoopiaseadmete korrasoleku kontrollimine ja hooldamine raudteeveeremi detailide defektoskopeerimisel 1) Defektoskoopiaseadmete kalibreerituse ja korrasoleku kontrollimine 2) Defektoskoopiaseadmete korrasoleku kontrollimine ja tööks ettevalmistamine 3) Defektoskoopiaseadmete puhastamine 4) Akude laadimine A.2.5 Juhtimine ja juhendamine rööbaste defektoskopeerimisel 1) Töötajate juhendamine 2) Töötulemuste hindamine ja kvaliteedinõuetest kinnipidamise kontrollimine A.2.6 Juhtimine ja juhendamine raudteeveeremi detailide defektoskopeerimisel 1) Töötulemuste hindamine ja kvaliteedinõuetest kinnipidamise kontrollimine 2) Töö dokumentidega A.2.7 Rööbastee ja pöörmete visuaalne kontrollimine ja defektoskopeerimine 1) Rööbaste visuaalne kontrollimine remondibaasis ja rööbastees 2) Rööbaste defektoskopeerimine remondibaasis ja rööbastees 3) Pöörmete visuaalne kontrollimine rööbastees 4) Pöörmete defektoskopeerimine rööbastees A.2.8 Liikluskorralduste täitmine 1) Rongidele hoiatuste taotlemine 2) Signaal- ja sidevahendite kasutamine ning olemasolu kontrollimine 3) Liiklusohtlikust olukorrast teavitamine 4) Rööpakinnituste, -pilude ja vajumite kontrollimine A.2.9 Keevisliidete kontrollimine 1) Keevisliidete kontrollimine 2) Keevisõmbluste ja -liidete kõvaduse kontrollimine 3) Materjali paksuse või kuluvuse mõõtmine A.2.10 Raudteeveeremi sõlmede ja detailide kontrollimine 1) Rattapaaride kontrollimine 2) Pöördvankrite kontrollimine 3) Haakeseadmete kontrollimine 4) Vagunikere ja -raami kontrollimine Raudtee defektoskoopia operaator, tase 3 kutse sisaldab järgmisi spetsialiseerumisi: rööbaste defektoskoopia operaator, mis moodustub tööosadest A.2.1, A.2.3, A.2.5, A.2.7 ja A.2.8; raudteeveeremi detailide defektoskoopia operaator, mis moodustub tööosadest A.2.2, A.2.4, A.2.6; A.2.9 ja A.2.10. Rööbaste defektoskopeerimisele spetsialiseerunud raudtee defektoskoopia operaatori töö toimub peamiselt välitingimustes ja on üldjuhul graafikupõhine. Raudteeveeremi detailide defektoskopeerimisele spetsialiseerunud raudtee defektoskoopia operaatori töö toimub peamiselt sisetingimustes ja on üldjuhul graafikupõhine vahetustega töö, mis eeldab töötamist ka öösel, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel. Tema töö on peamiselt rutiinne. Ta puutub oma töös kokku tolmu ja müraga. Raudtee defektoskoopia operaatori töökeskkond on seotud vigastuste tekkimise kõrgendatud riskiga. Keskmisest kõrgema ohtlikkusega töö tõttu peab raudtee defektoskoopia operaator täpselt järgima erialajuhendite, tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada tööõnnetuse, raudteel toimuva õnnetuse, vahejuhtumi või tulekahju. Raudtee defektoskoopia operaatori kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Rööbaste defektoskopeerimisele spetsialiseerunud raudtee defektoskoopia operaatori põhilisteks töövahenditeks on defektoskoobid (ultraheli-, magnetdefektoskoop) ja signaalvahendid (näit lipud, pasunad jm). Raudteeveeremi detailide defektoskopeerimisele spetsialiseerunud raudtee defektoskoopia operaatori põhilisteks töövahenditeks on erinevad defektoskoobid (näit ultraheli, magnet- ja keerisvooludefektoskoop) ja mõõtevahendid. Raudtee defektoskoopia operaatori töö eeldab liigutuste täpsust, head nägemist ja kuulmist, füüsilise pingutuse võimet, vastutus-, õppimis- ja koostöövõimet, pingetaluvust, korrektsust, täpsust. Raudtee defektoskoopia operaatori töös on väga oluline usaldatavus. Tavaliselt töötavad rööbaste defektoskopeerimisele spetsialiseerunud 3. taseme raudtee defektoskoopia operaatoritena inimesed, kellel on üldkeskharidus, kutseoskused on omandatud praktilise töö käigus rööbaste defektoskopeerimisele spetsialiseerunud kogenud raudtee defektoskoopia operaatori juhendamisel ja kes on läbinud defektoskoopia-alase täiendusõppe. Raudteeveeremi detailide defektoskopeerimisele spetsialiseerunud 3. taseme raudtee defektoskoopia operaatoritena töötavad tavaliselt inimesed, kellel on üldkeskharidus, kutseoskused on omandatud vähemalt 3-kuulise praktilise töö käigus raudteeveeremi detailide defektoskopeerimisele spetsialiseerunud kogenud raudtee defektoskoopia operaatori juhendamisel ja kes on läbinud defektoskoopia-alase täiendusõppe. Rööbaste defektoskopeerimisele spetsialiseerunud raudtee defektoskoopia operaator: defektoskoopia operaator, ultrahelioperaator. Raudteeveeremi detailide defektoskopeerimisele spetsialiseerunud raudtee defektoskoopia operaator: defektoskopist, defektoskopist-lukksepp. Raudtee defektoskoopia operaatori töö on reguleeritud raudteeseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrusega „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Raudtee defektoskoopia operaator, tase 3 kutse taotlemisel on vaja spetsialiseeruda rööbaste defektoskoopia operaatoriks ja tõendada kompetentsid B.2.1, B.2.3, B.2.5, B.2.7, B.2.8 ja B.2.11; või raudteeveeremi detailide defektoskoopia operaatoriks ja tõendada kompetentsid B.2.2, B.2.4, B.2.6, B.2.9, B.2.10 ja B.2.12. Töö planeerimine ja korraldamine rööbaste defektoskopeerimisel 3 Töö planeerimine ja korraldamine raudteeveeremi detailide defektoskopeerimisel 3 Defektoskoopiaseadmete korrasoleku kontrollimine ja hooldamine rööbaste defektoskopeerimisel 3 Defektoskoopiaseadmete korrasoleku kontrollimine ja hooldamine raudteeveeremi detailide defektoskopeerimisel 3 Juhtimine ja juhendamine rööbaste defektoskopeerimisel 3 Juhtimine ja juhendamine raudteeveeremi detailide defektoskopeerimisel 3 Rööbastee ja pöörmete visuaalne kontrollimine ja defektoskopeerimine 3 Liikluskorralduste täitmine 3 Keevisliidete kontrollimine 4 Raudteeveeremi sõlmede ja detailide kontrollimine 3 Raudtee defektoskoopia operaator, tase 3 kutset läbiv kompetents rööbaste defektoskopeerimisel 3 Raudtee defektoskoopia operaator, tase 3 kutset läbiv kompetents raudteeveeremi detailide defektoskopeerimisel 3 Raudtee defektoskoopia operaator, tase 4 Defectoscopy Operator, level 4 3 Defektoskoopia operaator III (versioon 1) Defektoskoopia operaator III (versioon 2) Raudtee defektoskoopia operaator, tase 4 (versioon 4) Raudtee defektoskoopia operaator, tase 4 (versioon 5) Raudtee defektoskoopia operaator, tase 4 (versioon 6) Raudteeveeremi detailide defektoskopeerimine Rööbaste defektoskopeerimine Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee defektoskoopia operaator 15 2013-12-10 2013-12-10 2018-09-20 4 4 3119 Füüsika- ja tehnikateaduste tehnikud, mujal liigitamata 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Tööosad ja tööülesanded Anto Looken SA Raudteekutsed Gennadi Jurkin AS Eesti Raudtee Kaido Lanno AS Eesti Raudtee Mati Lõhmus AS Eesti Raudtee Priit Meos AS EVR Cargo Timofei Kilin AS Elron Tõnu Aruste AS Eesti Raudtee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Raudtee defektoskoopia operaator, tase 4 kutsestandard on aluseks tööturu nõudmistele vastavate täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Raudtee defektoskoopia operaator, tase 4 tööks on rööpmestiku visuaalne kontrollimine, ultraheli- ja magnetmeetodil defektoskopeerimine või veeremidetailide ja -sõlmede visuaalne kontrollimine ning magnet-, ultraheli- ja keerisvoolumeetodil defektoskopeerimine, hoiatuste nõudeavalduste esitamine ja tühistamine, rööpmestiku defektide andmebaasi haldamine, rööpmestiku täppisotsingute tegemine või raudteeveeremi sõlmede, detailide ning nende keevisliidete kontrollimine. 4. taseme raudtee defektoskoopia operaator töötab iseseisvalt meeskonna liikmena, tegutseb ja korraldab töid plaanipäraselt, säästlikult ja tulemuslikult. Vajadusel ta algatab, valmistab ette ja kohaldab asjakohaseid muudatusi. Ta valib ja kasutab töövahendeid ja -meetodeid tava- ja uudsete tööülesannete täitmisel. Lisaks juhendab ta teiste tavatööd ja võtab mõningase vastutuse teiste arendamise eest. Raudtee defektoskoopia operaator, tase 4 on spetsialiseerunud rööbaste defektoskopeerimisele või raudteeveeremi detailide defektoskopeerimisele. Raudtee defektoskopeerimise kutsealal on kolm kutset. Raudtee defektoskoopia operaatori abi, tase 2 abistab 3. või 4. taseme rööbaste defektoskoopia operaatorit rööbaste defektoskopeerimisel. Raudtee defektoskoopia operaator, tase 3 on oskustöötaja, kelle tööks on rööpmestiku visuaalne kontrollimine ning ultraheli- ja magnetmeetodil defektoskopeerimine või veeremidetailide ja -sõlmede visuaalne kontrollimine ning magnet-, ultraheli- ja keerisvoolumeetodil defektoskopeerimine. Raudtee defektoskoopia operaator, tase 4 on keskastme spetsialist, kes korraldab raudtee defektoskoopia operaatorite meeskonna tööd, juhendab madalama kutsetasemega raudtee defektoskoopia operaatoreid ja kontrollib tehtud töö tulemust. A.2.1 Töö planeerimine ja korraldamine rööbaste defektoskopeerimisel 1) Enda töö planeerimine 2) Töögrupi töö planeerimine ja korraldamine 3) Tööülesandeks ettevalmistumine 4) Tööks vajalike seadmete ja vahendite olemasolu ja hoolduse tagamine A.2.2 Töö planeerimine ja korraldamine raudteeveeremi detailide defektoskopeerimisel 1) Enda töö planeerimine 2) Töö planeerimine ja korraldamine 3) Töökoha ettevalmistamine 4) Tööks vajalike seadmete ja vahendite olemasolu ja hoolduse tagamine A.2.3 Defektoskoopiaseadmete korrasoleku kontrollimine ja hooldamine rööbaste defektoskopeerimisel 1) Defektoskoopiaseadmete kalibreerituse kontrollimine 2) Defektoskoopiaseadmete korrasoleku kontrollimine ja tööks ettevalmistamine 3) Defektoskoopiaseadmete hoolduse või remondi vajaduse hindamine 4) Defektoskoopiaseadmete puhastamine 5) Akude laadimine, juhtmete ja otsijate korrastamine, külmumisvastase vedeliku säilitamine A.2.4 Defektoskoopiaseadmete korrasoleku kontrollimine ja hooldamine raudteeveeremi detailide defektoskopeerimisel 1) Defektoskoopiaseadmete kalibreerituse kontrollimine 2) Defektoskoopiaseadmete korrasoleku kontrollimine ja tööks ettevalmistamine 3) Defektoskoopiaseadmete hoolduse või remondi vajaduse hindamine 4) Defektoskoopiaseadmete puhastamine 5) Akude laadimine A.2.5 Juhtimine ja juhendamine rööbaste defektoskopeerimisel 1) Ressursside planeerimine ja haldamine 2) Töötajate juhendamine 3) Töötulemuste hindamine ja kvaliteedinõuetest kinnipidamise kontrollimine A.2.6 Juhtimine ja juhendamine raudteeveeremi detailide defektoskopeerimisel 1) Ressursside planeerimine ja haldamine 2) Töötajate juhendamine 3) Töötulemuste hindamine ja kvaliteedinõuetest kinnipidamise kontrollimine 4) Töö dokumentidega A.2.7 Rööbastee ja pöörmete visuaalne kontrollimine ja defektoskopeerimine 1) Rööbaste visuaalne kontrollimine remondibaasis ja rööbastees 2) Rööbaste defektoskopeerimine remondibaasis ja rööbastees 3) Rööbaste täppis- ja/või järelkontrollimine 4) Pöörmete visuaalne kontrollimine rööbastees 5) Pöörmete defektoskopeerimine rööbastees 6) Rööbaste keevisliidete kontrollimine A.2.8 Liikluskorralduste täitmine 1) Rongidele hoiatuste taotlemine 2) Signaal- ja sidevahendite kasutamine ning olemasolu kontrollimine 3) Liiklusohtlikust olukorrast teavitamine 4) Rööpakinnituste, -pilude ja vajumite kontrollimine A.2.9 Keevisliidete kontrollimine 1) Keevisliidete kontrollimine 2) Keevisõmbluste ja -liidete kõvaduse kontrollimine 3) Materjali paksuse või kuluvuse mõõtmine A.2.10 Raudteeveeremi sõlmede ja detailide kontrollimine 1) Rattapaaride kontrollimine 2) Pöördvankrite kontrollimine 3) Haakeseadmete kontrollimine 4) Vagunikere ja -raami kontrollimine Raudtee defektoskoopia operaator, tase 4 kutse sisaldab järgmisi spetsialiseerumisi: 1) rööbaste defektoskoopia operaator, mis moodustub tööosadest A.2.1, A.2.3, A.2.5, A.2.7 ja A.2.8; 2) raudteeveeremi detailide defektoskoopia operaator, mis moodustub tööosadest A.2.2, A.2.4, A.2.6, A.2.9 ja A.2.10. Rööbaste defektoskopeerimisele spetsialiseerunud raudtee defektoskoopia operaatori töö toimub peamiselt välitingimustes ja on üldjuhul graafikupõhine. Raudteeveeremi detailide defektoskopeerimisele spetsialiseerunud raudtee defektoskoopia operaatori töö toimub peamiselt sisetingimustes ja on üldjuhul graafikupõhine vahetustega töö, mis eeldab töötamist ka öösel, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel. Tema töö on peamiselt rutiinne. Ta puutub oma töös kokku tolmu ja müraga. Raudtee defektoskoopia operaatori töökeskkond on seotud vigastuste tekkimise kõrgendatud riskiga. Keskmisest kõrgema ohtlikkusega töö tõttu peab defektoskoopia operaator täpselt järgima erialajuhendite, tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada tööõnnetuse, raudteel toimuva õnnetuse, vahejuhtumi või tulekahju. Raudtee defektoskoopia operaatori kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Rööbaste defektoskopeerimisele spetsialiseerunud raudtee defektoskoopia operaatori põhilisteks töövahenditeks on defektoskoobid (ultraheli-, magnetdefektoskoop), signaalvahendid (näit lipud, pasunad jm), mõõtevahendid, arvuti ja eriveerem. Raudteeveeremi detailide defektoskopeerimisele spetsialiseerunud raudtee defektoskoopia operaatori põhilisteks töövahenditeks on erinevad defektoskoobid (näit ultraheli, magnet- ja keerisvoolu defektoskoop) ja mõõtevahendid. Rööbaste defektoskopeerimisele spetsialiseerunud raudtee defektoskoopia operaatori töö eeldab liigutuste täpsust, head nägemist ja kuulmist, füüsilise pingutuse võimet, otsustus-, vastutus-, õppimis- ja koostöövõimet, pingetaluvust, korrektsust, täpsust, loogilist mõtlemist, visuaalset mälu, ruumilist kujutlusvõimet ja kontsentreerumisvõimet. Raudteeveeremi detailide defektoskopeerimisele spetsialiseerunud raudtee defektoskoopia operaatori töö eeldab liigutuste täpsust, head nägemist ja kuulmist, füüsilise pingutuse võimet, otsustus- ja vastutusvõimet, õppimis- ja koostöövõimet, pingetaluvust, korrektsust ja täpsust. Raudtee defektoskoopia operaatori töös on väga oluline usaldatavus. Tavaliselt töötavad rööbaste defektoskopeerimisele spetsialiseerunud 4. taseme raudtee defektoskoopia operaatoritena inimesed, kellel on üldkeskharidus, kutseoskused on omandatud praktilise töö käigus rööbaste defektoskopeerimisele spetsialiseerunud kogenud raudtee defektoskoopia operaatori juhendamisel ja kes on läbinud defektoskoopia-alase täiendusõppe. Raudteeveeremi detailide defektoskopeerimisele spetsialiseerunud 4. taseme raudtee defektoskoopia operaatoritena töötavad tavaliselt inimesed, kellel on üldkeskharidus, kutseoskused on omandatud töökohal õppides, läbitud on defektoskoopia-alane täiendusõpe ja neil on vähemalt 3-aastane töökogemus raudteeveeremi detailide defektoskopeerimisele spetsialiseerunud 3. taseme raudtee defektoskoopia operaatorina. Rööbaste defektoskopeerimisele spetsialiseerunud raudtee defektoskoopia operaator: defektoskoopia meister, ultrahelimeister. Raudteeveeremi detailide defektoskopeerimisele spetsialiseerunud raudtee defektoskoopia operaator: defektoskopist, defektoskopist-lukksepp Raudtee defektoskoopia operaatori töö on reguleeritud raudteeseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrusega „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Raudtee defektoskoopia operaator, tase 4 kutse taotlemisel on vaja spetsialiseeruda rööbaste defektoskoopia operaatoriks ja tõendada kompetentsid B.2.1, B.2.3, B.2.5, B.2.7, B.2.8 ja B.2.11 või raudteeveeremi detailide defektoskoopia operaatoriks ja tõendada kompetentsid B.2.2, B.2.4, B.2.6, B.2.9, B.2.10 ja B.2.12. Töö planeerimine ja korraldamine rööbaste defektoskopeerimisel 4 Töö planeerimine ja korraldamine raudteeveeremi detailide defektoskopeerimisel 4 Defektoskoopiaseadmete korrasoleku kontrollimine ja hooldamine rööbaste defektoskopeerimisel 4 Defektoskoopiaseadmete korrasoleku kontrollimine ja hooldamine raudteeveeremi detailide defektoskopeerimisel 4 Juhtimine ja juhendamine rööbaste defektoskopeerimisel 4 Juhtimine ja juhendamine raudteeveeremi detailide defektoskopeerimisel 4 Rööbastee ja pöörmete visuaalne kontrollimine ja defektoskopeerimine 4 Liikluskorralduste täitmine 3 Keevisliidete kontrollimine 4 Raudteeveeremi sõlmede ja detailide kontrollimine 4 Raudtee defektoskoopia operaator, tase 4 kutset läbiv kompetents rööbaste defektoskopeerimisel 4 Raudtee defektoskoopia operaator, tase 4 kutset läbiv kompetents raudteeveeremi detailide defektoskopeerimisel 4 Abipürotehnik, tase 3 Pyrotechnician, level 3 5 Abipürotehnik, tase 3 (versioon 6) Abipürotehnik, tase 3 (versioon 7) Abipürotehnik, tase 3 (versioon 8) Abipürotehnik, tase 3 (versioon 9) Pürotehnik I (versioon 1) Pürotehnik I (versioon 2) Pürotehnik I (versioon 3) Pürotehnik I (versioon 4) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puurimis- ja lõhkamistööd Pürotehnik 15 2014-01-02 2014-01-02 2018-05-02 3 3 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0724 Kaevandamine ja rikastamine 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Kaimar Eilo Tehnilise Järelevalve Amet Ivo Melder Eesti Pürotehnikute Liit Merike Ring Tehnilise Järelevalve Amet Vambola Saks Eesti Pürotehnikute Liit Steven Vaarmann Eesti Pürotehnikute Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Pürotehniku tööks on ilutulestiku korraldamine. Ilutulestik on vaatemäng, mis eeldab suure hulga inimeste lähedalolekut. Iga viga tegutsemisel võib olla väga ohtlik. Pürotehnikul peab olema piisavalt teadmisi, et tagada ilutulestiku ohutus. Pürotehnik vastutab ilutulestiku ohutuse eest täies ulatuses. Pürotehnik teab ja arvestab ümbritseva keskkonna ja ilmastiku mõju ilutulestiku läbiviimisele, samuti ilutulestiku efektide ja plahvatuse mõju ümbritsevatele objektidele ja keskkonnale. Abipürotehnik, tase 3 omab tööks vajalikke teoreetilisi teadmisi, töötab meisterpürotehniku juhendamisel. A.2.1 Pürotehniliste toodete transportimine: 1) pürotehniliste toodete sisse- ja väljavedu; 2) pürotehniliste toodete veoks ettevalmistamine; A.2.2 Pürotehniliste toodete ladustamine ja hävitamine; 1) pürotehniliste toodete ladustamine; 2) laodokumentatsiooni ja laoarvestuse korraldamine; 3) jäätmekäitluse korraldamine; A.2.3 Ilutulestiku objekti kaardistamine ja korraldamise dokumentatsiooni koostamine: 1) ilutulestiku projekti vormistamine 2) ilutulestiku loa taotlemine; A.2.4 Pürotehniliste toodete ettevalmistamine: 1) ilutulestiku ettevalmistamine; 2) pürotehniliste toodete transportimine; A.2.5 Ilutulestiku ettevalmistamine laskeplatsil: 1) ilutulestiku ohutusala piiramine; 2) keskkonnast tuleneva mõju arvestamine; A.2.6 Ilutulestiku laskeplatsi järelkontrollimine: 1) laskeplatsi koristamine. Abipürotehnik töötab peamiselt välitingimustes. Töökeskkond on potentsiaalselt ohtlik, võimalikud ohutegurid on plahvatus- ja mürgitusoht. Töö nõuab lõhketöö ohutute tööviiside tundmist, tööohutusnõuete täpset täitmist, pürotehnika sihtotstarbelist kasutamist ning isiklike kaitsevahendite kasutamist (kindad, kaitsekiiver, kõrvaklapid, kaitseprillid jne). Abipürotehniku töövahendid on süüteseade, sideseade, kontrollmõõteriistad elektrivõrgu korrasoleku kontrolliks, lõikeriistad, näpitsad, taskulamp, kell jt tööks vajalikud vahendid. Tööga toimetuleku eelduseks on vastutusvõime, täpsus ja hoolikus, valmisolek iseseisvaks ja meeskonnatööks. Vajalikud on taiplikkus, tasakaalukus ja kohanemisvõime. Abipürotehnikult eeldatakse aja- ja ruumitaju, loogilist mõtlemist, kiiret reaktsiooni ja keskendumisvõimet. Kutse eeldab tervisetõendi olemasolu. Abipürotehnikuna tohib töötada spetsialist, kes on pärast erialast väljaõpet ja kutseeksami sooritamist saanud kutsetunnistuse. Pürotehnik, abipürotehnik. Abipürotehnik, tase 3 kutsetunnitus; Koolituskursuse läbimist tõendav dokument; Lõhkematerjaliseadus. Abipürotehnik, tase 3 kutse taotlemisel on nõutav kõigi kompetentside (B.2.1 – B.2.7) tõendamine. Pürotehniliste toodete transportimine 3 Pürotehniliste toodete ladustamine ja hävitamine 3 Ilutulestiku objekti kaardistamine ja korraldamise dokumentatsiooni koostamine 3 Pürotehniliste toodete ettevalmistamine 3 Ilutulestiku ettevalmistamine laskeplatsil 3 Ilutulestiku laskeplatsi järelkontrollimine 3 Abipürotehnik, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Konsultant, tase 6 Consultant, level 6 4 Konsultant IV (versioon 1) Konsultant IV (versioon 2) Konsultant IV (versioon 3) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Nõustamine Konsultant 15 2014-01-02 2014-01-02 2019-01-01 6 6 2421 Juhtimis- ja organisatsioonianalüütikud 0413 Juhtimine ja haldus 70 Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Andro Kullerkupp Eesti Konsultantide Assotsiatsioon Mihkel Laan Cumulus Consulting OÜ Pille-Mai Mandre Viis Vaala OÜ Algis Perens Eesti Konsultantide Assotsiatsioon Ülle Pihlak Estonian Business School Lo Rihvik BDA Consulting OÜ Elmo Puidet BDA Consulting OÜ Heidi Solba, ettevõtja, konsultantide hindaja Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardi kasutusalad 1) Tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine 2) Inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel 3) Ametite kirjeldamine ja tutvustamine 4) Karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks 5) Koolitusvajaduste väljaselgitamine ning koolituse planeerimine 6) Ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine 7) Kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine Konsultant annab nõu selliste probleemide lahendamisel, milleks klientettevõttes või -organisatsioonis puudub piisav oskusteave või ajaressurss. Nõustamisteenuse kaudu abistatakse juhte ja organisatsioone nende eesmärkide saavutamisel, lahendades juhtimis- ning äriprobleeme, leides ja kasutades uusi võimalusi, edendades õppimist ning viies ellu muutusi. Konsultandi töö eesmärk on anda kliendile metoodilist, informatiivset, tehnilist ja muud abi, mis aitab kliendil probleemi lahendada. A.2.1 Kliendisuhete loomine ja hoidmine. A.2.2 Andmete kogumine, analüüsimine ja järelduste tegemine. A.2.3 Kliendi abistamine muudatuste juhtimisel. A.2.4 Kollektiivsete mõtlemisprotsesside juhtimine. A.2.5 Töö vahe- ja lõpptulemuste presenteerimine. A.2.6 Enda professionaalsuse arendamine. Iga konsultant valib töökoha, lähtudes kliendi soovidest, töö iseloomust ja vajadustest ning väljakujunenud praktikast. Sageli peab konsultant tegema tööd kliendi juures asuvates büroo-, nõupidamis- ja tootmisruumides. Kõige olulisem töövahend on laua- või sülearvuti, professionaalne (valdkonnale iseloomulik) tarkvara, andmebaasid ja nende erinevad rakendused (sh ekspertsüsteemid) ning esitlusvahendid. Konsultandi töö on vaimne. Eelkõige peab konsultant olema hea kuulaja ja vestluse või rühmatöö juhtija. Võimed: 1) analüüsivõime, 2) üldistusvõime, 3) otsustusvõime, 4) kontseptualiseerimisvõime. Isikuomadused: 1) empaatilisus, 2) eetilisus, 3) usaldusväärsus, 4) pingetaluvus. Konsultandi erialane väljaõpe toimub kõrgkoolis või kutseõppeasutuses. Konsultandi kutsealane õpe võib toimuda kvalifikatsiooni- ja/või täiendõppe kursustel, mida korraldavad koolitusluba omavad avaliku, era- ja kolmanda sektori koolitusasutused. Oluline osa konsultandi erialast on töötades omandatud kogemus. Enamlevinud ametinimetused on konsultant, nõustaja, ekspert, spetsialist. Konsultandi 6. taseme kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside (B.2.1-B.2.7) tõendamine. Kliendisuhete hoidmine ja loomine 6 Andmete kogumine, analüüsimine ja järelduste tegemine 6 Kliendi abistamine muudatuste juhtimisel 6 Kollektiivsete mõtlemisprotsesside juhtimine 6 Töö vahe- ja lõpptulemuste presenteerimine 6 Enda professionaalsuse arendamine 6 Konsultant, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Konsultant, tase 7 Consultant, level 7 4 Konsultant V (versioon 1) Konsultant V (versioon 2) Konsultant V (versioon 3) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Nõustamine Konsultant 15 2014-01-02 2014-01-02 2019-01-01 7 7 2421 Juhtimis- ja organisatsioonianalüütikud 0413 Juhtimine ja haldus 70 Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Andro Kullerkupp Eesti Konsultantide Assotsiatsioon Mihkel Laan Cumulus Consulting OÜ Pille-Mai Mandre Viis Vaala OÜ Algis Perens Eesti Konsultantide Assotsiatsioon Ülle Pihlak Estonian Business School Lo Rihvik BDA Consulting OÜ Elmo Puidet BDA Consulting OÜ Heidi Solba, ettevõtja, konsultantide hindaja Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardi kasutusalad 1) Tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine 2) Inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel 3) Ametite kirjeldamine ja tutvustamine 4) Karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks 5) Koolitusvajaduste väljaselgitamine ning koolituse planeerimine 6) Ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine 7) Kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine Konsultant annab nõu selliste probleemide lahendamisel, milleks klientettevõttes või -organisatsioonis puudub piisav oskusteave või ajaressurss. Nõustamisteenuse kaudu abistatakse juhte ja organisatsioone nende eesmärkide saavutamisel, lahendades juhtimis- ning äriprobleeme, leides ja kasutades uusi võimalusi, edendades õppimist ning viies ellu muutusi. Konsultandi töö eesmärk on anda kliendile metoodilist, informatiivset, tehnilist ja muud abi, mis aitab kliendil probleemi lahendada. A.2.1 Kliendisuhete loomine ja hoidmine. A.2.2 Andmete kogumine, analüüsimine ja järelduste tegemine. A.2.3 Kliendi abistamine muudatuste juhtimisel. A.2.4 Kollektiivsete mõtlemisprotsesside juhtimine. A.2.5 Töö vahe- ja lõpptulemuste presenteerimine. A.2.6 Enda professionaalsuse arendamine. A.2.7 Arendus-, loome- ja teadustegevus. Iga konsultant valib töökoha, lähtudes kliendi soovidest, töö iseloomust ja vajadustest ning väljakujunenud praktikast. Sageli peab konsultant tegema tööd kliendi juures asuvates büroo-, nõupidamis- ja tootmisruumides. Kõige olulisem töövahend on laua- või sülearvuti, professionaalne (valdkonnale iseloomulik) tarkvara, andmebaasid ja nende erinevad rakendused (sh ekspertsüsteemid) ning esitlusvahendid. Konsultandi töö on vaimne. Eelkõige peab konsultant olema hea kuulaja ja vestluse või rühmatöö juhtija. Võimed: 1) analüüsivõime, 
 2) üldistusvõime, 3) otsustusvõime, 4) kontseptualiseerimisvõime. Isikuomadused: 1) empaatilisus, 2) eetilisus, 3) usaldusväärsus, 4) pingetaluvus. Konsultandi erialane väljaõpe toimub kõrgkoolis või kutseõppeasutuses. Konsultandi kutsealane õpe võib toimuda kvalifikatsiooni- ja/või täiendõppe kursustel, mida korraldavad koolitusluba omavad avaliku, era- ja kolmanda sektori koolitusasutused. Oluline osa konsultandi erialast on töötades omandatud kogemus. Enamlevinud ametinimetused on konsultant, nõustaja, ekspert, spetsialist. Konsultandi 7. taseme kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside (B.2.1-B.2.8) tõendamine. Kliendisuhete hoidmine ja loomine 7 Andmete kogumine, analüüsimine ja järelduste tegemine 7 Kliendi abistamine muudatuste juhtimisel 7 Kollektiivsete mõtlemisprotsesside juhtimine 7 Töö vahe- ja lõpptulemuste presenteerimine 7 Enda professionaalsuse arendamine 7 Arendus-, loome- ja teadustegevus 7 Konsultant, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Personalispetsialist, tase 5 Human resource specialist, level 5 7 Personalispetsialist III (versioon 2) Personalispetsialist III (versioon 3) Personalispetsialist III (versioon 4) Personalispetsialist III (versioon 5) Personalispetsialist III (versioon 6) Personalispetsialist, tase 5 (versioon 10) Personalispetsialist, tase 5 (versioon 11) Personalispetsialist, tase 5 (versioon 8) Personalispetsialist, tase 5 (versioon 9) Personalitöö spetsialist III (versioon 1) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Personalitöö Personalijuht 15 2014-01-02 2014-01-02 2014-12-06 III 5 5 2423 Personali ja karjääri tippspetsialistid 0417 Tööoskused 78 Tööhõive Motiveerimine ja palgakorraldus Personaliarvestus ja töösuhteid reguleerivad õigusaktid Tööjõu värbamine ja valik Töökeskkond ja –tervishoid Töötajate koolitus ja arendamine Värbamine ja valik Koolitus ja arendamine Tasustamine Raamatupidaja, tase 5 Accountant, level 5 2 Raamatupidaja, tase 5 (versioon 1) Raamatupidaja, tase 5 (versioon 3) Raamatupidaja, tase 5 (versioon 4) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Raamatupidamine Raamatupidaja 15 2014-01-02 2014-01-02 2017-06-18 5 5 2411 Raamatupidamise tippspetsialistid 0411 Majandusarvestus ja maksundus 69 Juriidilised toimingud ja arvepidamine Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Aivar Kangust Audiitorkogu Ene Rammo Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Ester Vahtre Sky Laser Advertising Group Helle Noorväli Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Jaan Alver Tallinna Tehnikaülikool Mai Palm SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Mare Berg Eesti Raamatupidajate Kogu Margus Tinits OÜ Tinitsa Konsultatsioonibüroo Tõnis Blank Eesti Raamatupidajate Kogu Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kutsestandardi kasutusalad 1. Tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine. 2. Inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel. 3. Ametite kirjeldamine ja tutvustamine. 4. Karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks. 5. Koolitusvajaduste väljaselgitamine ning koolituse planeerimine. 6. Ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine. 7. Kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine. Raamatupidamine on kitsamas mõttes finantsarvestuse osa, mis tegeleb raamatupidamiskannetega (raamatupidamisregistrite pidamisega). Laiemas mõttes hõlmab ta sama majandusüksuse majandusanalüüsi, tegevuse planeerimist (kavandamist, eelarvestamist) ja sisekontrolli. Raamatupidaja tegeleb järgmiste majandusarvestuse valdkondadega - põhiliselt finantsarvestusega, kuid ka finantsaruannete analüüsiga, maksuarvestusega, kulu- ja eelarvestusega. Raamatupidajad töötavad äri-, avalikus- ja mittetulundussektoris. Raamatupidaja korraldab raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava info saamine majandusüksuse finantsseisundist ja tegevustulemusest. Raamatupidaja juhindub Eesti heast raamatupidamistavast ja/või Euroopa Liidus tunnustatud standarditest, arvestuse ja aruandluse põhimõtetest ning järgib kutse-eetika nõudeid. Raamatupidaja põhilised tööülesanded on seotud igapäevase raamatupidamise tööga, sh maksudeklaratsioonide täitmisega, statistiliste aruannete koostamisega jne. Raamatupidaja töö eeldab isiklikku vastutust ja iseseisvust ning nõuab koostööd meeskonna/grupi teiste liikmetega. Töötamine toimub enamasti juhendamisel. Raamatupidaja peab oskama planeerida oma tööd ja aega, olema täpne ja kohusetundlik ning hea suhtleja. A.2.1 Finantsarvestus A.2.2 Maksuarvestus A.2.3 Juhtimisarvestus Tööosadega seotud tööülesannete loetelu „Tööosad ja tööülesanded“ on toodud kutsestandardi Lisas 1. Töötamine toimub siseruumides/büroos. Töö enamasti arvutiga, sundasendis. Töö on üldjuhul rutiinne. Töötempo on perioodiliselt pingeline. Büroo- ja sidetehnika ning tööks vajalik arvutitarkvara. 1) kohanemisvõime (pinge- ja stressitaluvus), 2) koostöövõime, 3) täpsus, 4) õppimisvõime, 5) vastutusvõime (usaldatavus, korrektsus, täpsus, kohusetunne, enesedistsipliin), 6) otsustusvõime ja iseseisvus, 7) analüütiline (matemaatiline) võimekus ja loogiline mõtlemine, analüüsioskus, 8) kontsentreerumisvõime, 9) ausus. Raamatupidaja, tase 5 kutse taotlemisel on soovitatav erialane kutseharidus keskhariduse baasil, ja/või eelnev töökogemus raamatupidajana ja/või läbitud raamatupidamise täienduskoolitus. Enamlevinud ametinimetused on raamatupidaja, palgaarvestaja, raamatupidaja assistent, kassapidaja, andmesisestaja. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.2, B.2.3 ja B.2.4 (läbiv kompetents) tõendamine. Finantsarvestus 5 Maksuarvestus 5 Juhtimisarvestus 5 Raamatupidaja, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Projektiportfelli juht, tase 7 Certified Projects Director, level 7 5 Projektijuht V (versioon 1) Projektijuht V (versioon 2) Projektijuht V (versioon 3) Projektijuht, tase 7 (versioon 4) Projektiportfelli juht, tase 7 (versioon 6) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Projektijuht 15 2014-01-02 2014-01-02 2018-05-01 7 7 1219 Äriteenindus- ja haldusjuhid, mujal liigitamata 0413 Juhtimine ja haldus 70 Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine Seletav sõnastik Marika Katarina Arendia Elita von Wolsky Eesti Projektijuhtide Liit Jako Kull Eesti Projektijuhtide Liit Ivar Soone Tallinna Ülikool Kristjan Kangur Elion Ettevõtted AS Arvi Kuura Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž Algis Perens Eesti Konsultantide Assotsiatsioon Liina Freivald Swedbank AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kutsestandardi kasutusalad 1) Tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine 2) Inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel 3) Ametite kirjeldamine ja tutvustamine 4) Karjääri plaanimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks 5) Koolitusvajaduste väljaselgitamine ning koolituse plaanimine 6) Ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine 7) Kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine Projektijuhte rakendatakse mitmesugustes organisatsioonides ajutiste protsesside (nii harukordsete kui ka korduvate tegevuste) ning ajutiste organisatsioonide (projektimeeskondade ja -gruppide) juhtimisel. Kõrgematel kutsetasemetel lisandub mitmete projektide koostoime korraldamine ning projektiportfelli koordineerimine ja selle sidustamine alalise organisatsiooni igapäevategevustega. Projektijuhi kutsealal on järgmised kutsetasemed: Projektijuhi assistent, EKR tase 5 (IPMA D) on suuteline rakendama projektijuhtimise teadmisi ja oskusi igat mastaapi projektides. Võib olla suuteline juhtima allprojekti (tööpaketti) või tüüpset, vähekeerukat (väike)projekti. 5. EKR taseme projektijuht on spetsialist, kes on läbinud erialase koolituse ning on valmis osalema projektides meeskonna liikmena. Sellel tasemel ei eeldata projektijuhtimise kogemuse olemasolu. Projektijuhi assistendi teadmised võimaldavad praktikas väiksemaid projekte ka iseseisvalt ellu viia. Projektijuht, EKR tase 6 (IPMA C) omab lisaks projektijuhtimise teadmistele ja oskustele ka piisavat kogemust ning on suuteline juhtima keskmise keerukuse ja mastaabiga projekti või keeruka ja mastaapse projekti allprojekti või projekti programmis. Programmijuht, vanemprojektijuht, EKR tase 6 (IPMA B) on suuteline juhtima keerukat ja mastaapset projekti või programmi ning tegeleb pigem (all)projektide juhtide suunamise ja juhendamise kui projektimeeskonna vahetu juhtimisega. Projektiportfelli juht, projektidirektor, projektijuht, EKR tase 7 (IPMA A) on suuteline juhtima olulist, keerukat ja mastaapset programmi ning koordineerima mitmeid projekte/programme, juhtima projektiportfelli, arendama projektijuhtimist organisatsioonis või juhtima projektipõhist organisatsiooni. Projektijuhi töö koosneb reeglina neljast järjestikusest, projekti etappide (faaside) loogikat järgivast komplekstegevusest – ettevalmistus, plaanimine, teostamine ja lõpetamine (A.2.1 – A.2.4) ning kolmest läbivast komplekstegevusest – hindamine, riskide ja võimaluste haldamine ning kvaliteedijuhtimine (A.2.5 – A.2.7), osas A.2.5 sisalduv järelhindamine väljub projekti ajalistest raamidest. A.2.1 Projekti ettevalmistamine, sh: - projekti määratlemine, - projekti (idee, ettepaneku) analüüsimine, - projekti edukuse kriteeriumite määratlemine. A.2.2 Projekti plaanimine, sh: - projekti tegevuste plaanimine, - projekti ressursside plaanimine. A.2.3 Projekti teostamine, sh: - projekti käivitamine, - projekti koordineerimine, - muudatuste juhtimine, - meeskonna juhtimine, - infovahetuse ja aruandluse korraldamine. A.2.4 Projekti lõpetamine, sh: - projekti käigu ja tulemuste dokumenteerimine, - akumuleeritud oskusteabe (kogemuse) siirdamine, - projekti tulemi üleandmine, - projekti ressursside (sh inimeste) taasintegreerimine. A.2.5 Projekti hindamine, sh: - eelhindamine, - vahehindamine, - lõpphindamine, - järelhindamine. A.2.6 Projekti riskide ja võimaluste haldamine, sh: - riskide määratlemine ja hindamine, - võimaluste määratlemine ja hindamine, - riskide maandamine ja haldamine. A.2.7 Kvaliteedijuhtimine projektides, sh: - kvaliteedikriteeriumite määratlemine, - kvaliteeditagamise meetmete valimine, - kvaliteeditagamise meetmete rakendamine, - kvaliteedi hindamine ja parendusmeetmete kavandamine. Kutsestandardi B-osas toodud kompetentsusnõuded on vajalikud kõikide terviklike projektide juhtimisel ja enamikku neist läheb vaja kõikides etappides. Kuna ükski kompetents ei ole seotud ainult ühe töö osaga, ei ole kutsestandardi A- ja B-osa numeratsioonid kattuvad. Projektijuhi tööaeg on paindlik ning töötada tuleb mõningatel juhtudel ka puhkepäevadel ja pühade ajal. Valdavalt töötatakse päeval. Töös on tegemist vahelduvate ülesannetega ning töötatakse nii ruumis kui ka välistingimustes. Ülesanded, millega tuleb kokku puutuda on väga erineva keerukusega, varieerudes väga lihtsatest ülikeerulisteni. Projektijuhi töö eripära seisneb ka selles, et väga tihti tuleb tal otsuseid vastu võtta ajalise surve all. Projektijuhi töö võib olla liikuva iseloomuga ning eeldada nii riigisiseseid kui ka rahvusvahelisi lähetusi. Projektijuht kasutab oma töö tegemiseks tavaliselt personaal- või sülearvutit, kontoritarkvara ning projektide plaanimise ja juhtimise tarkvara. Valdkonnast olenevalt võib kasutuses olla kamingi spetsiifiline tarkvara. Edukaks projektijuhina töötamiseks on vajalikud järgmised võimed: • loogiline ja loov mõtlemine • vastutustundlik • kohanemisvõime • stressitaluvus • koostöövõime • õppimisvõime • korrektsus ja täpsus • empaatiavõime • saavutusvajadus Projektijuhtidena töötajad omavad vähemalt keskharidust või kutsekeskharidust. Tüüpilist teed kutsealase ettevalmistuse saamiseks ei ole. Võimalus on õppida nii iseseisvalt, töökohal kui ka mitteformaalsel teel, osaledes mitmesugustel täienduskoolitustel. Vastavasisulised koolitusmoodulid on olemas kutse- ja kõrgkoolides ning õppijatel on võimalik neid läbides omandada esmane kutsealane ettevalmistus. (Projekti) koordinaator, programmijuht, vanemprojektijuht, projektiportfelli juht. See kutse moodustub neljakümne kuuest kompetentsist. Kutse taotlemisel on nõutav kõigi kompetentside tõendamine. Kutse kirjeldamisel on aluseks võetud A-tase IPMA (International Project Management Association) rahvusvahelise standardi ICB (International Competence Baseline) versioonis 3.0. Kompetentsid on jaotatud kolme gruppi: Projektijuhtimise meetodid ja tehnikad. Käitumuslikud kompetentsid. Kontekstuaalsed kompetentsid. Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad: Projektijuhtimise edukuse tagamine ja näitamine. Huvipoolte juhtimine. Projekti nõuete ja eesmärkide haldamine. Riskide ja võimaluste haldamine. Kvaliteedijuhtimine. Projekti organisatsiooni loomine. Meeskonnatöö juhtimine. Probleemide lahendamine. Projekti struktuuride haldamine. Mahu ja tulemite haldamine. Projekti protsesside juhtimine. Ressursside haldamine. Kulu ja finantseerimise haldamine. Hangete ja lepingute haldamine. Muudatuste haldamine. Kontroll ja aruandlus. Info ja dokumentatsiooni haldamine. Kommunikatsioonitegevuse haldamine. Projekti käivitamine. Projekti lõpetamine. Käitumuslikud kompetentsid: Projekti eestvedamine. Kaasamine ja motiveerimine. Enesekontroll. Enesekindlus. Pingete ja väsimuse leevendamine/maandamine. Avatus. Loovus. Tulemustele suunatus ja suunamine. Tõhususe tagamine ja parendamine. Konsulteerimine. Läbirääkimised. Konflikti ja kriisi haldamine. Usalduse loomine. Väärtushinnangutest aru saamine ja nendega arvestamine. Eetilisuse tagamine. Kontekstuaalsed kompetentsid: Projektiorienteerituse juhtimine. Programmiorientatsiooni juhtimine. Portfelli-orientatsiooni juhtimine. Projektide, programmide ja portfellide rakendamine. Alalise organisatsiooni seoste haldus projekti kontekstis. Ärinõuete haldus. Süsteemide, toodete, tehnoloogia juurutamine ja arendamine. Personalijuhtimine. Tervise, turvalisuse, ohutuse ja keskkonnahoiu tagamine. Finantseerimise korraldamine. Õiguslike küsimuste korraldamine. Projektijuhtimise edukuse tagamine ja näitamine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 7 Huvipoolte juhtimine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 7 Projekti nõuete ja eesmärkide haldamine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 7 Riskide ja võimaluste haldamine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 7 Kvaliteedijuhtimine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 7 Projekti organisatsiooni loomine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 7 Meeskonnatöö juhtimine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 7 Probleemide lahendamine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 7 Projekti struktuuride haldamine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 7 Mahu ja tulemite haldamine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 7 Projekti protsessi juhtimine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 7 Ressursside haldamine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 7 Kulu ja finantseerimise haldamine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 7 Hangete ja lepingute haldamine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 7 Muudatuste haldamine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 7 Kontroll ja aruandlus (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 7 Info ja dokumentatsiooni haldamine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 7 Kommunikatsioonitegevuse haldamine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 7 Projekti käivitamine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 7 Projekti lõpetamine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 7 Projekti eestvedamine (Käitumuslikud kompetentsid) 7 Kaasamine ja motiveerimine (Käitumuslikud kompetentsid) 7 Enesekontroll (Käitumuslikud kompetentsid) 7 Enesekindlus (Käitumuslikud kompetentsid) 7 Pingete ja väsimuse leevendamine ning maandamine (Käitumuslikud kompetentsid) 7 Avatus (Käitumuslikud kompetentsid) 7 Loovus (Käitumuslikud kompetentsid) 7 Tulemustele suunatus ja suunamine (Käitumuslikud kompetentsid) 7 Tõhususe tagamine ja parendamine (Käitumuslikud kompetentsid) 7 Konsulteerimine (Käitumuslikud kompetentsid) 7 Läbirääkimine (Käitumuslikud kompetentsid) 7 Konflikti ja kriisi haldamine (Käitumuslikud kompetentsid) 7 Usalduse loomine (Käitumuslikud kompetentsid) 7 Väärtushinnangutest aru saamine ja nendega arvestamine (Käitumuslikud kompetentsid) 7 Eetilisuse tagamine (Käitumuslikud kompetentsid) 7 Projektipõhise keskkonna juhtimine/loomine (Kontekstuaalsed kompetentsid) 7 Programmi juhtimine (Kontekstuaalsed kompetentsid) 7 Portfelli juhtimine (Kontekstuaalsed kompetentsid) 7 Projektide, programmide ja portfellide rakendamine (Kontekstuaalsed kompetentsid) 7 Alalise organisatsiooni seoste haldus projekti kontekstis (Kontekstuaalsed kompetentsid) 7 Ärinõuete haldus (Kontekstuaalsed kompetentsid) 7 Süsteemide, toodete, tehnoloogia juurutamine ja arendamine (Kontekstuaalsed kompetentsid) 7 Personalijuhtimine (Kontekstuaalsed kompetentsid) 7 Tervise, turvalisuse, ohutuse ja keskkonnahoiu tagamine (Kontekstuaalsed kompetentsid) 7 Finantseerimise korraldamine (Kontekstuaalsed kompetentsid) 7 Õiguslike küsimuste korraldamine (Kontekstuaalsed kompetentsid) 7 Raudtee teemehaaniku abi, tase 2 Railway Mechanic Assistant, level 2 4 Raudtee teemehaanik I (versioon 1) Raudtee teemehaanik I (versioon 2) Raudtee teemehaanik I (versioon 3) Raudtee teemehaaniku abi, tase 2 (versioon 5) Raudtee teemehaaniku abi, tase 2 (versioon 6) Pöörmete puhastaja, tase 2 Raudtee geoaluste mõõdistaja, tase 2 Ülekäikude ja ülesõitude puhastaja, tase 2 Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee teemehaanik 15 2013-12-10 2013-12-10 2018-09-20 2 2 7215 Troppijad ja trossijätkajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Tööosad ja tööülesanded Andrus Noor AS Eesti Raudtee Anto Looken SA Raudteekutsed Gennadi Jurkin AS Eesti Raudtee Jevgenia Kin Eesti Energia Kaevandused ASi Logistikaettevõte Mati Lõhmus AS Eesti Raudtee Rita Ojala Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Sander Hirvesaar GoTrack OÜ Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Tiiu Poltruk Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Urmas Lükki Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Vladimir Panov AS Eesti Raudtee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Raudtee teemehaaniku abi, tase 2 kutsestandard on aluseks tööturu nõudmistele vastavate täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Raudtee teemehaaniku abi, tase 2 tööks on rööbastee ja raudteerajatiste hooldus- ja remonttööd. Vajadusel töötab 2. taseme raudtee teemehaaniku abi signalistina, et tagada liiklusohutus rööbasteel töötamisel. 2. taseme raudtee teemehaaniku abi on lihttööline, kes töötab muutumatus olukorras mõningase iseseisvusega ja vastutab oma tööülesannete täitmise eest. Raudtee teemehaaniku abi, tase 2 kutse sisaldab kolme osakutset: 1) pöörmete puhastaja, tase 2; 2) ülekäikude ja ülesõitude puhastaja, tase 2; 3) raudtee geoaluste mõõdistaja, tase 2. Raudtee geoaluste mõõdistaja osakutse eeldab geodeedi kutsekvalifikatsiooni olemasolu. 2. taseme raudtee teemehaaniku abi töö võib eeldada liikluse reguleerimise õigust raudteeülesõidukohal vastavalt liiklusseadusele. Rööbastee ja raudteerajatiste hooldus-, remont- ja ehitustööde kutseala koosneb neljast kutsest. Raudtee teemehaaniku abi, tase 2 teeb brigaadi liikmena lihtsamaid raudtee hooldus- ja remonttöid, vajades mõnikord ka kogenud töötaja juhendamist. Raudtee teemehaanik, tase 3 töötab brigaadi liikmena, kontrollib iseseisvalt raudtee tehnilist seisukorda, teeb tehnohooldust ja remonti ning leiab võimalike vigade põhjusi. Raudtee teemehaanik, tase 4 korraldab ja teeb rööbastee ja raudteerajatiste hooldus-, remont- ja ehitustöid, juhendab brigaadi liikmeid ilmnenud vigade analüüsimisel ja vigade vältimiseks vajalike abinõude valikul ning kontrollib tehtud töö tulemust etteantud juhiste järgi. Raudtee teemehaanik, tase 5 planeerib ja juhib hooldus-, remont- ja ehitustöid (sh määrab materjalide ja mehhanismide vajadust), kontrollib tehtud töö tulemust, kavandab ja korraldab parendustegevused ning võtab töö vastu või kontrollib rööbastee ja raudteerajatiste seisukorda ning teeb raudteerajatiste hooldus-, remont- ja ehitustöid. A.2.1 Tööks valmistumine 1) Tööriistade, väikemehhanismide ja abiseadmete valimine 2) Isikukaitsevahendite kasutamine A.2.2 Liiklusohutuse tagamine 1) Ohutusmeetmete valimine 2) Töökoha piiramine ohutuse tagamiseks 3) Tee- ja signaalmärkide paigaldamine, hooldamine ja eemaldamine A.2.3 Liiklusohutuse tagamine pöörmete puhastaja, ülekäikude ja ülesõitude puhastaja või geoaluste mõõdistaja töös 1) Ohutusmeetmete valimine 2) Töökoha piiramine ohutuse tagamiseks 3) Jaamas töötamisel nõuetekohaste sissekannete tegemine A.2.4 Tööprotsessi ja tee seisukorra kontrollimine 1) Liiklusohtliku rikke kindlakstegemine ja tegutsemine selle likvideerimiseks 2) Ohutusnõuete täitmine 3) Töö tehnoloogia järgimine A.2.5 Tööprotsessi ja tee seisukorra kontrollimine raudtee geoaluste mõõdistaja töös 1) Ohutusnõuete täitmine 2) Töö tehnoloogia järgimine 3) Raudteerajatiste mõõdistamine A.2.6 Lumetõrjetööde tegemine raudteel 1) Ülesõitude ja pöörmete lumetõrjetööd 2) Ülesõitude ja pöörmete lumetõrjetööd väikemehhanismidega A.2.7 Liiprite ja prusside paigaldamine ja vahetamine 1) Üksikliiprite vahetamine ja kohendamine 2) Liiprite lausvahetamine 3) Pöörmeprusside paigaldamine ja lausvahetamine 4) Pöörmeprusside üksikvahetamine A.2.8 Rööbastee sideosade ja kinnituste paigaldamine, kontrollimine ja puuduste kõrvaldamine 1) Sideosade ja kinnituste kontrollimine 2) Üksikute sideosade ja kinnituste vahetamine Raudtee teemehaaniku abi, tase 2 kutse sisaldab järgmisi osakutseid: 1) pöörmete puhastaja, tase 2, mis moodustub tööosadest A.2.1, A.2.3, A.2.4 ja A.2.6; 2) ülekäikude ja ülesõitude puhastaja, tase 2, mis moodustub tööosadest A.2.1, A.2.3, A.2.4 ja A.2.6; 3) raudtee geoaluste mõõdistaja, tase 2, mis moodustub tööosadest A.2.1, A.2.3 ja A.2.5. 2. taseme raudtee teemehaaniku abi töö toimub välitingimustes ja üldjuhul tööpäeval, vajadusel ööpäevaringselt, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel. Mõnikord on vaja teha rikete kõrvaldamiseks vajalikke töid väljaspool tavapärast tööaega. Raudtee teemehaaniku abi töökeskkond on kõrgendatud ohuga, tema töökoht on rongiliikluseks avatud raudteel, kus töö toimub ebatasasel pinnal ja mistahes ilmastikuoludes. Seetõttu on raudtee teemehaaniku abi töös vajalik hea füüsiline tervis ja keskkonnataluvus. Keskmisest kõrgema ohtlikkusega töö tõttu peab raudtee teemehaaniku abi täpselt järgima tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid, kandma töö iseloomule ja ilmastikule vastavat tööriietust ja isikukaitsevahendeid, sealhulgas ohutusvesti. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada raudteeõnnetuse, töös osalejate trauma, kehavigastuse või hukkumise. Raudtee teemehaaniku abi kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Põhilisteks töövahenditeks on hooldustöödeks vajalikud käsitööriistad (näit labidas, luud, hari), erinevad kangid, erinevad võtmed, rööpa-ja liipritangid, väikemehhanismid (näit lumepuhur, topper, mutrikeeraja, lõikur jmt), signaallipp või -lamp ja sidevahendid (käsiraadiojaam, mobiiltelefon). Raudtee teemehaaniku abi, tase 2 töö eeldab füüsilist vastupidavust, kohusetundlikkust, otsustus- ja vastutusvõimet, tähelepanuvõimet, koostöövalmidust. Tavaliselt töötavad 2. taseme raudtee teemehaaniku abidena inimesed, kellel on vähemalt põhiharidus ja kutseoskused on omandatud töökohal õppides vähemalt 3. tasemel kogenud teemehaaniku juhendamisel. Teetööline, pöörmepuhastaja, ülekäikude ja ülesõitude puhastaja, raudtee geoaluste mõõdistaja, liikluse reguleerija Raudtee teemehaaniku töö on reguleeritud raudteeseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrusega „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Raudtee teemehaaniku abi, tase 2 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.2, B.2.4 ja B.2.6-B.2.9 tõendamine. Pöörmete puhastaja, tase 2 või ülekäikude ja ülesõitude puhastaja, tase 2 osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.3, B.2.4, B.2.6 ja B.2.9 tõendamine. Raudtee geoaluste mõõdistaja, tase 2 osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.3, B.2.5 ja B.2.9 tõendamine. Tööks valmistumine 2 Liiklusohutuse tagamine 3 Liiklusohutuse tagamine pöörmete puhastaja, ülekäikude ja ülesõitude puhastaja või raudtee geoaluste mõõdistaja töös 3 Tööprotsessi ja tee seisukorra kontrollimine 2 Tööprotsessi ja tee seisukorra kontrollimine raudtee geoaluste mõõdistaja töös 2 Lumetõrjetööde tegemine raudteel 2 Liiprite ja prusside mahapanek ja vahetamine 2 Rööbastee sideosade ja kinnituste paigaldamine, kontrollimine ja puuduste kõrvaldamine 2 Raudtee teemehaanik, tase 2 kutset läbiv kompetents 2 Raudtee teemehaanik, tase 3 Railway Mechanic, level 3 4 Raudtee teemehaanik II (versioon 1) Raudtee teemehaanik II (versioon 2) Raudtee teemehaanik II (versioon 3) Raudtee teemehaanik, tase 3 (versioon 5) Raudtee teemehaanik, tase 3 (versioon 6) Raudtee teemehaanik, tase 3 (versioon 7) Raudtee keevitaja, tase 3 Sillatööline, tase 3 Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee teemehaanik 15 2013-12-10 2013-12-10 2018-01-29 3 3 7215 Troppijad ja trossijätkajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Tööosad ja tööülesanded Andrus Noor AS Eesti Raudtee Anto Looken SA Raudteekutsed Gennadi Jurkin AS Eesti Raudtee Jevgenia Kin Eesti Energia Kaevandused ASi Logistikaettevõte Mati Lõhmus AS Eesti Raudtee Rita Ojala Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Sander Hirvesaar GoTrack OÜ Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Tiiu Poltruk Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Urmas Lükki Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Vladimir Panov AS Eesti Raudtee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Raudtee teemehaanik, tase 3 kutsestandard on aluseks tööturu nõudmistele vastavate täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Raudtee teemehaanik, tase 3 tööks on rööbastee ja raudteerajatiste hooldus-, remont- ja ehitustööd. Vajadusel töötab 3. taseme raudtee teemehaanik signalistina, et tagada liiklusohutus rööbasteel töötamisel. 3. taseme raudtee teemehaanik on oskustööline, kes töötab meeskonna liikmena või iseseisvalt ja vastutab oma tööülesannete täitmise eest. Raudtee teemehaanik, tase 3 kutse sisaldab kahte osakutset: sillatööline, tase 3 ja raudtee keevitaja, tase 3. Raudtee keevitaja osakutse eeldab keevitaja kutsekvalifikatsiooni olemasolu. 3. taseme raudtee teemehaaniku töö võib eeldada sõiduki juhtimisõigust ja liikluse reguleerimise õigust raudteeülesõidukohal vastavalt liiklusseadusele ning kompetentsust mehhanismidega töötamiseks. Rööbastee ja raudteerajatiste hooldus-, remont- ja ehitustööde kutseala koosneb neljast kutsest. Raudtee teemehaaniku abi, tase 2 teeb brigaadi liikmena lihtsamaid raudtee hooldus- ja remonttöid, vajades mõnikord ka kogenud töötaja juhendamist. Raudtee teemehaanik, tase 3 töötab brigaadi liikmena, kontrollib iseseisvalt raudtee tehnilist seisukorda, teeb tehnohooldust ja remonti ning leiab võimalike vigade põhjusi. Raudtee teemehaanik, tase 4 teeb ja korraldab rööbastee ja raudteerajatiste hooldus-, remont- ja ehitustöid, juhendab brigaadi liikmeid ilmnenud vigade analüüsimisel ja vigade vältimiseks vajalike abinõude valikul ning kontrollib tehtud töö tulemust etteantud juhiste järgi. Raudtee teemehaanik, tase 5 planeerib ja juhib hooldus-, remont- ja ehitustöid (sh määrab materjalide ja mehhanismide vajadust), kontrollib tehtud töö tulemust, kavandab ja korraldab parendustegevused ning võtab töö vastu või kontrollib rööbastee ja raudteerajatiste seisukorda ning teeb raudteerajatiste hooldus-, remont- ja ehitustöid. A.2.1 Töö planeerimine ja dokumenteerimine 1) Tööülesannete täitmiseks vajaliku informatsiooni kogumine, analüüsimine ja täpsustamine 2) Töö tehnoloogilise protsessi ettevalmistamine 3) Tööriistade, väikemehhanismide ja abiseadmete valimine 4) Isikukaitsevahendite kasutamine A.2.2 Töö planeerimine ja dokumenteerimine sillatöölise töös 1) Tööriistade, väikemehhanismide ja abiseadmete valimine 2) Isikukaitsevahendite kasutamine A.2.3 Liiklusohutuse tagamine 1) Ohutusmeetmete valimine 2) Töökoha piiramine ohutuse tagamiseks 3) Jaamas töötamisel nõuetekohaste sissekannete tegemine 4) Tee- ja signaalmärkide paigaldamine, hooldamine ja eemaldamine A.2.4 Liiklusohutuse tagamine sillatöölise töös 1) Töökoha piiramine ohutuse tagamiseks 2) Jaamas töötamisel nõuetekohaste sissekannete tegemine A.2.5 Liiklusohutuse tagamine raudtee keevitaja töös 1) Ohutusmeetmete valimine 2) Töökoha piiramine ohutuse tagamiseks 3) Jaamas töötamisel nõuetekohaste sissekannete tegemine A.2.6 Tööprotsessi ja tee seisukorra kontrollimine 1) Liiklusohtliku rikke avastamine ja tegutsemine selle likvideerimiseks 2) Ohutusnõuete täitmine 3) Tehnoloogia järgimine 4) Raudteerajatiste mõõdistamine A.2.7 Tööprotsessi ja tee seisukorra kontrollimine sillatöölise töös 1) Liiklusohtliku rikke avastamine ja tegutsemine selle likvideerimiseks 2) Ohutusnõuete täitmine 3) Tehnoloogia järgimine A.2.8 Lumetõrjetööde tegemine raudteel 1) Ülesõitude ja pöörmete lumetõrjetööd 2) Ülesõitude ja pöörmete lumetõrjetööd väikemehhanismidega A.2.9 Liiprite ja prusside paigaldamine, vahetamine ja kvaliteedi kontrollimine 1) Liiprite ja prusside kõlblikkuse kontrollimine 2) Üksikliiprite vahetamine ja kohendamine 3) Liiprite lausvahetamine 4) Pöörmeprusside paigaldamine ja lausvahetamine 5) Pöörmeprusside üksikvahetamine A.2.10 Liiprite ja prusside paigaldamine, vahetamine ja kvaliteedi kontrollimine sillatöölise töös 1) Liiprite ja prusside kõlblikkuse kontrollimine 2) Sillaprusside vahetamine A.2.11 Rööbastee sideosade ja kinnituste paigaldamine, kontrollimine ja puuduste kõrvaldamine 1) Sideosade ja kinnituste kontrollimine, paigaldamine ja vahetamine 2) Erinevate kinnituste paigaldamine ja vahetamine 3) Üksikute sideosade ja kinnituste vahetamine 4) Lukupilude hajutamine rööpaniiti katkestamata 5) Rööbaste ärajooksu tõkestamine A.2.12 Rööbastee sideosade ja kinnituste paigaldamine, kontrollimine ja puuduste kõrvaldamine raudtee keevitaja töös 1) Sideosade ja kinnituste kontrollimine, paigaldamine ja vahetamine 2) Erinevate kinnituste paigaldamine ja vahetamine 3) Üksikute sideosade ja kinnituste vahetamine A.2.13 Raudtee muldkeha remontimine ja hooldamine 1) Muldkeha defektide kõrvaldamine 2) Veeviimarite ja kraavide rajamine ja korrastamine A.2.14 Ballasti paigaldamine ja hooldamine 1) Ballasti vahetamine kuni 10 cm liipri tallast sügavamalt üksikute lirtsmete kohal 2) Ballasti vahetamine pikkrööbastega teel kuni 10 cm liipri tallast sügavamalt üksikute lirtsmete kohal A.2.15 Tee geomeetria korrashoiutööde tegemine 1) Tee rihtimine ja tõstmine kuni 60 mm 2) Rööpmelaiuse korrigeerimine kuni kolmel järjestikku asuval liipriotsal 3) Loodihälvete, vajumite, risttõugete parandamine kuni 20 mm ja teekergete kõrvaldamine kuni 60 mm A.2.16 Rööbasahelate korrashoiutööde tegemine 1) Rööbasahela rikete kindlakstegemine 2) Rööpaühendite ja isolatsioonimaterjali paigaldamine 3) Rööbasahela korrashoidmine automaatblokeeringuga ja elektriveoga liinil A.2.17 Rööbasahelate korrashoiutööde tegemine raudtee keevitaja töös 1) Rööpaühendite ja isolatsioonimaterjali paigaldamine 2) Rööbasahela korrashoidmine automaatblokeeringuga ja elektriveoga liinil A.2.18 Raudteesildade, -truupide, -viaduktide, -tunnelite, -rennide remontimine, seisukorra hindamine ja kontrollimine 1) Raudteetruubi puhastamine 2) Rennide seisukorra kontrollimine ja rikete kindlakstegemine ning kõrvaldamine A.2.19 Raudteesildade, -truupide, -viaduktide, -tunnelite, -rennide remontimine, seisukorra hindamine ja kontrollimine sillatöölise töös 1) Raudteetruubi remontimine 2) Raudteetruubi puhastamine 3) Rennide seisukorra kontrollimine ja rikete kindlakstegemine ning kõrvaldamine A.2.20 Rööbastee korrashoiutööde tegemine ja remontimine raudtee keevitaja töös 1) Rööbastele pealekeevitamine 2) Rööpaühendite keevitamine A.2.21 Raudtee ohutsoonis tegevuse ohutuse tagamine 1) Reisijate ooteplatvormi ehitamisel ja remontimisel ohutuse tagamine 2) Laadimisplatvormi ehitamisel ja remontimisel ohutuse tagamine 3) Raudtee estakaadi ehitamisel ja remontimisel ohutuse tagamine 4) Raudteekaalude remontimisel ohutuse tagamine 5) Pöördringide remontimisel ohutuse tagamine 6) Raudteega ristuvate tehnorajatiste ehitamisel ja remontimisel ohutuse tagamine Raudtee teemehaanik, tase 3 kutse sisaldab järgmisi osakutseid: 1) sillatööline, tase 3, mis moodustub tööosadest A.2.2, A.2.4, A.2.7, A.2.10 ja A.2.19; 2) raudtee keevitaja, tase 3, mis moodustub tööosadest A.2.1, A.2.5, A.2.6, A.2.12, A.2.17 ja A.2.20. 3. taseme raudtee teemehaaniku töö toimub välitingimustes ja üldjuhul tööpäeval, vajadusel ööpäevaringselt, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel. Mõnikord on vaja teha rikete kõrvaldamiseks vajalikke töid väljaspool tavapärast tööaega. Raudtee teemehaaniku töökeskkond on kõrgendatud ohuga töökoht rongiliikluseks avatud raudteel, sealjuures töötamine ebatasasel pinnal ja mistahes ilmastikuoludes. Seetõttu on raudtee teemehaaniku töös vajalik hea füüsiline tervis ja keskkonnataluvus. Keskmisest kõrgema ohtlikkusega töö tõttu peab raudtee teemehaanik täpselt järgima tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid, kandma töö iseloomule ja ilmastikule vastavat tööriietust, isikukaitsevahendeid, sealhulgas ohutusvesti. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada raudteeõnnetuse, töös osalejate trauma või hukkumise. Raudtee teemehaaniku kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Põhilisteks töövahenditeks on raudtee spetsiifilised käsitööriistad (näit vasar, kang, mutrivõti, liipri ja rööpa tangid), väikemehhanismid (näit lumepuhur, mutrikeeraja, topper, pilude reguleerija, elektrijaam, lõikur, lihvija jmt), signaalid (signaallipp, -lamp, piiramissignaalid), sidevahendid (käsiraadiojaam, mobiiltelefon) mõõtevahendid (näit mõõdulint, -ratas) ja teešabloon. Raudtee teemehaanik, tase 3 töö eeldab füüsilist vastupidavust, kohusetundlikkust, otsustus- ja vastutusvõimet, tähelepanuvõimet, koostöövalmidust, valmidust töötada brigaadis saadud töökorralduse järgi. Tavaliselt töötavad 3. taseme raudtee teemehaanikutena inimesed, kellel on vähemalt põhiharidus ja kutseoskused on omandatud töökohal õppides vähemalt samal tasemel kogenud teemehaaniku juhendamisel. Teemontöör, teetööline, brigadir, sillatööline, raudtee keevitaja Raudtee teemehaaniku töö on reguleeritud raudteeseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrusega „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Raudtee teemehaanik, tase 3 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.3, B.2.6, B.2.8, B.2.9, B.2.11, B.2.13-B.2.16, B.2.18, B.2.21 ja B.2.22 tõendamine. Sillatööline, tase 3 osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.2, B.2.4, B.2.7, B.2.10, B.2.19 ja B.2.22 tõendamine. Raudtee keevitaja, tase 3 osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.5, B.2.6, B.2.12, B.2.17, B.2.20 ja B.2.22 tõendamine. Töö planeerimine ja dokumenteerimine 3 Töö planeerimine ja dokumenteerimine sillatöölise töös 3 Liiklusohutuse tagamine 3 Liiklusohutuse tagamine sillatöölise töös 3 Liiklusohutuse tagamine raudtee keevitaja töös 3 Tööprotsessi ja tee seisukorra kontrollimine 3 Tööprotsessi ja tee seisukorra kontrollimine sillatöölise töös 3 Lumetõrjetööde tegemine raudteel 3 Liiprite ja prusside mahapanek, vahetamine ja kvaliteedi kontrollimine 2 Liiprite ja prusside mahapanek, vahetamine ja kvaliteedi kontrollimine sillatöölise töös 2 Rööbastee sideosade ja kinnituste paigaldamine, kontrollimine ja puuduste kõrvaldamine 3 Rööbastee sideosade ja kinnituste paigaldamine, kontrollimine ja puuduste kõrvaldamine raudtee keevitaja töös 3 Raudtee muldkeha remontimine ja hooldamine 3 Ballasti paigaldamine ja hooldamine 3 Tee geomeetria korrashoid 3 Rööbasahelate korrashoiutööde tegemine 3 Rööbasahelate korrashoiutööde tegemine raudtee keevitaja töös 3 Raudteesildade, -truupide, -viaduktide, -tunnelite, -rennide remontimine, seisukorra hindamine ja kontrollimine 3 Raudteesildade, -truupide, -viaduktide, -tunnelite, -rennide remontimine, seisukorra hindamine ja kontrollimine sillatöölise töös 3 Rööbastee korrashoid ja remontimine raudtee keevitaja töös 3 Raudtee ohutsoonis tegevuse ohutuse tagamine 3 Raudtee teemehaanik, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Personalijuht, tase 6 Human resource manager, tase 6 6 Personalijuht IV (versioon 1) Personalijuht IV (versioon 2) Personalijuht IV (versioon 3) Personalijuht IV (versioon 4) Personalijuht IV (versioon 5) Personalijuht, tase 6 (versioon 10) Personalijuht, tase 6 (versioon 7) Personalijuht, tase 6 (versioon 8) Personalijuht, tase 6 (versioon 9) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Personalitöö Personalijuht 15 2014-01-02 2014-01-02 2014-12-06 IV 6 6 1212 Personalijuhid 0417 Tööoskused 78 Tööhõive Piirivalvur, tase 4 Border Guard, level 4 5 Piirivalveametnik II (versioon 1) Piirivalveametnik II (versioon 2) Piirivalveametnik II (versioon 3) Piirivalveametnik II (versioon 4) Piirivalvur, tase 4 (versioon 6) Piirivalvur, tase 4 (versioon 7) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Piirivalveteenistus Piirivalvur 12 2013-12-11 2013-12-11 2018-04-10 4 4 3351 Tolli- ja piiriinspektorid 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Keelte oskustasemete kirjeldused Jalmar Ernits Politsei- ja Piirivalveamet Raavo Järva Politsei- ja Piirivalveamet Priit Järvpõld Politsei- ja Piirivalveamet Rando Kruusmaa Politsei- ja Piirivalveamet Merle Kutser Sisekaitseakadeemia Viljar Kärk Politsei- ja Piirivalveamet Maiko Martsik Sisekaitseakadeemia Janek Mägi Siseministeerium Heiki Suomalainen Politsei- ja Piirivalveamet Piret Teppan Sisekaitseakadeemia Ivo Utsar Politsei- ja Piirivalveamet Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Piirivalvur, tase 4 kutsestandard on aluseks õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Piirivalve eesmärgiks on Euroopa Liidu elanike ja EL viibivate isikute turvalisuse tagamine. Piirivalve ülesandeks on riigipiiri valvamine ja piiripunktides piirikontrolli teostamine, inimelude päästmine merel ja piiriveekogudel ning merereostuse avastamine ja likvideerimine. Piirivalvuri peamisteks tööülesanneteks on riiki (Euroopa Liitu) sisenemise ja riigist (Euroopa Liidust) väljumise tingimustele vastavuse kontrollimine, patrull- ja vaatlustegevus riigipiiril ebaseadusliku riigipiiri ületuse ennetamiseks, avastamiseks ja tõkestamiseks ning haldus- ja süüteomenetluste läbiviimine oma pädevuse piires. Piirivalvur langetab iseseisvalt otsuseid oma ametikoha pädevuse piires ja on võimeline ette nägema oma otsuste tagajärgi ning vastutab nende eest. Piirivalvur, tase 4 teostab piirikontrolli piiripunktides ning patrull- ja vaatlustegevust riigipiiril. Ta täidab juhi korraldusi ja võtab vastu iseseisvaid otsuseid oma pädevuse piires, tegutsedes nii üksi kui meeskonnas. Töö eeldab palju suhtlemist, sh võõrkeelte kasutamist. Piirivalve kutsealal on lisaks 4. taseme piirivalvuri kutsele järgmised kutsed: piirivalvur, tase 5, kes teostab piirikontrolli piiripunktides ning patrull- ja vaatlustegevust riigipiiril ning juhib toimkonna tegevust; piirivalvur, tase 6, kes korraldab piirikontrolli piiripunktides ning patrull- ja vaatlustegevust riigipiiril, korraldab siseriiklikku ja rahvusvahelist koostööd, juhib struktuuriüksuse tööd; piirivalvur, tase 7 juhib struktuuriüksuse tööd, korraldab piirikontrolli ning patrull- ja vaatlustegevuste metoodikate väljatöötamist, korraldab siseriiklikku ja rahvusvahelist koostööd, teostab järelevalvet. A.2.1 Piirivalve 2.1.1 Piirikontroll piiripunktis 2.1.2 Riigipiiri valvamine 2.1.3 Tehniliste vahendite kasutamine 2.1.4 Teabetöö 2.1.5 Turvataktika 2.1.6 Otsingu- ja päästetegevus merel ja piiriveekogul A.2.2 Menetlemine 2.2.1 Järelevalvemeetmete kohaldamine 2.2.2 Rahvusvahelise kaitse menetlus 2.2.3 Väärtegude menetlemine A.2.3 Väikelaeva juhtimine 2.3.1 Ohtude ja riskide hindamine sõidul väikelaevaga 2.3.2 Väikelaeva kasutuseelne ja -järgne hooldamine A.2.4 Alarmsõiduki juhtimine 2.4.1 Alarmsõidu tegemine 2.4.2 Ohtude ja riskide hindamine alarmsõidul 4. taseme piirivalvurid töötavad nii siseruumides (nt kordonid, piiripunktid) kui vabas õhus (nt patrullimine piiripunktide vahelisel alal, piiripunktides, merel ja piiriveekogudel). Töö on üldjuhul vahetustega, töötada tuleb päeval ja öösel, ka nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. Piirivalvur kannab teenistuses olles vormiriietust. Piirivalvuri töö on mitmekülgne, iseloomulikud on intensiivsed perioodid. Ette tuleb väga erinevate situatsioonide lahendamist, mis nõuavad kõrget professionaalsust, head füüsilist vormi ning vaimset vastupidavust. Piirivalvuri töövahenditeks on transpordivahendid, tehnilised vaatlusvahendid, piirikontrollivahendid, IKT vahendid, infosüsteemid, sidevahendid, päästevarustus, relvad ja erivahendid, mere- ja topograafilised kaardid. Piirivalvuri töö eeldab distsiplineeritust, lojaalsust Eesti Vabariigile, ausust, seaduskuulekust ja kohusetundlikkust. Vajalikud on ka hea stressitaluvus ja tasakaalukus. Tavaliselt on 4. taseme piirivalvuril vähemalt keskharidus ja kutseharidus piirivalve erialal. Piirivalvur, vanempiirivalvur. Töötamist piirivalvurina reguleerib politsei ja piirivalve seadus. Piirivalvur, tase 4 kutse koosneb viiest kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.2 ja B.2.5 (läbiv kompetents) tõendamine. Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.3 ja B.2.4. Piirivalve 4 Menetlemine 4 Kutse taotlemisel on võimalik täiendavalt tõendada vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.3 ja B.2.4. Väikelaeva juhtimine 4 Alarmsõiduki juhtimine 5 Piirivalvur, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Piirivalvur, tase 5 Border Guard, level 5 6 Piirivalveametnik III (versioon 1) Piirivalveametnik III (versioon 2) Piirivalveametnik III (versioon 3) Piirivalveametnik III (versioon 4) Piirivalveametnik III (versioon 5) Piirivalvur, tase 5 (versioon 7) Piirivalvur, tase 5 (versioon 8) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Piirivalveteenistus Piirivalvur 12 2013-12-11 2013-12-11 2018-04-10 5 5 3351 Tolli- ja piiriinspektorid 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Keelte oskustasemete kirjeldused Jalmar Ernits Politsei- ja Piirivalveamet Raavo Järva Politsei- ja Piirivalveamet Priit Järvpõld Politsei- ja Piirivalveamet Rando Kruusmaa Politsei- ja Piirivalveamet Merle Kutser Sisekaitseakadeemia Viljar Kärk Politsei- ja Piirivalveamet Maiko Martsik Sisekaitseakadeemia Janek Mägi Siseministeerium Heiki Suomalainen Politsei- ja Piirivalveamet Piret Teppan Sisekaitseakadeemia Ivo Utsar Politsei- ja Piirivalveamet Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Piirivalvur, tase 5 kutsestandard on aluseks koolitusprogrammide koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Piirivalve eesmärgiks on Euroopa Liidu elanike ja EL viibivate isikute turvalisuse tagamine. Piirivalve ülesandeks on riigipiiri valvamine ja piiripunktides piirikontrolli teostamine, inimelude päästmine merel ja piiriveekogudel ning merereostuse avastamine ja likvideerimine. Piirivalvuri peamisteks tööülesanneteks on riiki (Euroopa Liitu) sisenemise ja riigist (Euroopa Liidust) väljumise tingimustele vastavuse kontrollimine, patrull- ja vaatlustegevus riigipiiril ebaseadusliku riigipiiri ületuse ennetamiseks, avastamiseks ja tõkestamiseks ning haldus- ja süüteomenetluste läbiviimine oma pädevuse piires. Piirivalvur langetab iseseisvalt otsuseid oma ametikoha pädevuse piires ja on võimeline ette nägema oma otsuste tagajärgi ning vastutab nende eest. Piirivalvur, tase 5 teostab piirikontrolli piiripunktides ning patrull- ja vaatlustegevust riigipiiril ning juhib toimkonna tegevust. Täidab juhi korraldusi ja võtab vastu iseseisvaid otsuseid oma pädevuse piires, tegutsedes nii üksi kui meeskonnas. Töö eeldab palju suhtlemist, sh võõrkeelte kasutamist. Piirivalve kutsealal on lisaks 5. taseme piirivalvuri kutsele järgmised kutsed: piirivalvur, tase 4, kes teostab piirikontrolli piiripunktides ning patrull- ja vaatlustegevust riigipiiril; piirivalvur, tase 6, kes korraldab piirikontrolli piiripunktides ning patrull- ja vaatlustegevust riigipiiril, korraldab siseriiklikku ja rahvusvahelist koostööd, juhib struktuuriüksuse tööd; piirivalvur, tase 7 juhib struktuuriüksuse tööd, korraldab piirikontrolli ning patrull- ja vaatlustegevuste metoodikate väljatöötamist, korraldab siseriiklikku ja rahvusvahelist koostööd, teostab järelevalvet. A.2.1 Piirivalve 2.1.1 Piirikontroll piiripunktis 2.1.2 Riigipiiri valvamine 2.1.3 Tehniliste vahendite kasutamine 2.1.4 Teabetöö 2.1.5 Turvataktika 2.1.6 Otsingu- ja päästetegevus merel ja piiriveekogul A.2.2 Juhtimine 2.2.1 Piirihalduse korraldamine 2.2.2 Ressursside haldamine A.2.3 Menetlemine 2.3.1 Järelevalvemeetmete kohaldamine 2.3.2 Rahvusvahelise kaitse menetlus 2.3.3 Viisamenetluse läbiviimine piiripunktis 2.3.4 Väärtegude menetlemine A.2.4 Väikelaeva juhtimine 2.4.1 Ohtude ja riskide hindamine sõidul väikelaevaga 2.4.2 Väikelaeva kasutuseelne ja -järgne hooldamine A.2.5 Alarmsõiduki juhtimine 2.5.1 Alarmsõidu tegemine 2.5.2 Ohtude ja riskide hindamine alarmsõidul 5. taseme piirivalvurid töötavad nii siseruumides (nt kordonid, piiripunktid) kui vabas õhus (nt patrullimine piiripunktide vahelisel alal, piiripunktides, merel ja piiriveekogudel). Töö on üldjuhul vahetustega, töötada tuleb päeval ja öösel, ka nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. Piirivalvur kannab teenistuses olles vormiriietust. Piirivalvuri töö on mitmekülgne, iseloomulikud on intensiivsed perioodid. Ette tuleb väga erinevate situatsioonide lahendamist, mis nõuavad kõrget professionaalsust, head füüsilist vormi ning vaimset vastupidavust. Piirivalvuri töövahenditeks on transpordivahendid, tehnilised vaatlusvahendid, piirikontrollivahendid, IKT vahendid, infosüsteemid, sidevahendid, päästevarustus, relvad ja erivahendid, mere- ja topograafilised kaardid. Piirivalvuri töö eeldab distsiplineeritust, lojaalsust Eesti Vabariigile, ausust, seaduskuulekust ja kohusetundlikkust. Vajalikud on ka hea stressitaluvus ja tasakaalukus. Tavaliselt on 5. taseme piirivalvuril vähemalt keskharidus ja kutseharidus piirivalve erialal. Vanempiirivalvur, juhtivpiirivalvur. Töötamist piirivalvurina reguleerib politsei ja piirivalve seadus. Piirivalvur, tase 5 kutse koosneb kuuest kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.3 ja B.2.6 (läbiv kompetents) tõendamine. Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.4 ja B.2.5. Piirivalve 5 Juhtimine 5 Menetlemine 5 Kutse taotlemisel on võimalik täiendavalt tõendada vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.4 ja B.2.5. Väikelaeva juhtimine 5 Alarmsõiduki juhtimine 5 Piirivalvur, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Piirivalvur, tase 6 Border Guard, level 6 6 Piirivalveametnik IV (versioon 1) Piirivalveametnik IV (versioon 2) Piirivalveametnik IV (versioon 3) Piirivalveametnik IV (versioon 4) Piirivalveametnik IV (versioon 5) Piirivalvur, tase 6 (versioon 7) Piirivalvur, tase 6 (versioon 8) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Piirivalveteenistus Piirivalvur 12 2013-12-11 2013-12-11 2018-04-10 6 6 1349 Kutseteenuste juhid, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Keelte oskustasemete kirjeldused Jalmar Ernits Politsei- ja Piirivalveamet Raavo Järva Politsei- ja Piirivalveamet Priit Järvpõld Politsei- ja Piirivalveamet Rando Kruusmaa Politsei- ja Piirivalveamet Merle Kutser Sisekaitseakadeemia Viljar Kärk Politsei- ja Piirivalveamet Maiko Martsik Sisekaitseakadeemia Janek Mägi Siseministeerium Heiki Suomalainen Politsei- ja Piirivalveamet Piret Teppan Sisekaitseakadeemia Ivo Utsar Politsei- ja Piirivalveamet Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Piirivalvur, tase 6 kutsestandard on aluseks koolitusprogrammide koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Piirivalve eesmärgiks on Euroopa Liidu elanike ja EL viibivate isikute turvalisuse tagamine. Piirivalve ülesandeks on riigipiiri valvamine ja piiripunktides piirikontrolli teostamine, inimelude päästmine merel ja piiriveekogudel ning merereostuse avastamine ja likvideerimine. Piirivalvuri peamisteks tööülesanneteks on riiki (Euroopa Liitu) sisenemise ja riigist (Euroopa Liidust) väljumise tingimustele vastavuse kontrollimine, patrull- ja vaatlustegevus riigipiiril ebaseadusliku riigipiiri ületuse ennetamiseks, avastamiseks ja tõkestamiseks ning haldus- ja süüteomenetluste läbiviimine oma pädevuse piires. Piirivalvur langetab iseseisvalt otsuseid oma ametikoha pädevuse piires ja on võimeline ette nägema oma otsuste tagajärgi ning vastutab nende eest. Piirivalvur, tase 6 korraldab piirikontrolli piiripunktides ning patrull- ja vaatlustegevust riigipiiril, korraldab siseriiklikku ja rahvusvahelist koostööd, juhib ja korraldab struktuuriüksuse tööd või oma vastutusala valdkonna toimimist. Töö eeldab palju suhtlemist, sh võõrkeelte kasutamist. Piirivalve kutsealal on lisaks 6. taseme piirivalvuri kutsele järgmised kutsed: piirivalvur, tase 4, kes teostab piirikontrolli piiripunktides ning patrull- ja vaatlustegevust riigipiiril; piirivalvur, tase 5, kes teostab piirikontrolli piiripunktides ning patrull- ja vaatlustegevust riigipiiril ning juhib toimkonna tegevust; piirivalvur, tase 7 juhib struktuuriüksuse tööd, korraldab piirikontrolli ning patrull- ja vaatlustegevuste metoodikate väljatöötamist, korraldab siseriiklikku ja rahvusvahelist koostööd, teostab järelevalvet. A.2.1 Piirivalve 2.1.1 Piirikontroll piiripunktis 2.1.2 Riigipiiri valvamine 2.1.3 Tehniliste vahendite kasutamine 2.1.4 Teabetöö 2.1.5 Turvataktika 2.1.6 Otsingu- ja päästetegevus merel ja piiriveekogul A.2.2 Juhtimine 2.2.1 Piirihalduse korraldamine 2.2.2 Ressursside haldamine A.2.3 Menetlemine 2.3.1 Järelevalvemeetmete kohaldamine 2.3.2 Rahvusvahelise kaitse menetlus 2.3.3 Viisamenetluse läbiviimine piiripunktis 2.3.4 Väärtegude menetlemine A.2.4 Väikelaeva juhtimine A.2.4 Väikelaeva juhtimine 2.4.1 Ohtude ja riskide hindamine sõidul väikelaevaga 2.4.2 Väikelaeva kasutuseelne ja -järgne hooldamine A.2.5 Alarmsõiduki juhtimine 2.5.1 Alarmsõidu tegemine 2.5.2 Ohtude ja riskide hindamine alarmsõidul 6. taseme piirivalvurid töötavad nii siseruumides (nt kordonid, piiripunktid) kui vabas õhus (nt patrullimine piiripunktide vahelisel alal, piiripunktides, merel ja piiriveekogudel). Tööaeg on üldjuhul fikseeritud päevatöö. Piirivalvur kannab teenistuses olles vormiriietust. Piirivalvuri töö on mitmekülgne, ette tuleb erinevate situatsioonide lahendamist, mis nõuavad kõrget professionaalsust, head füüsilist vormi ning vaimset vastupidavust. Piirivalvuri töövahenditeks on transpordivahendid, tehnilised vaatlusvahendid, piirikontrollivahendid, IKT vahendid, infosüsteemid, sidevahendid, päästevarustus, relvad ja erivahendid, mere- ja topograafilised kaardid. Piirivalvuri töö eeldab distsiplineeritust, lojaalsust Eesti Vabariigile, ausust, seaduskuulekust ja kohusetundlikkust. Vajalikud on ka hea stressitaluvus, tasakaalukus ja head juhiomadused. Tavaliselt on 6. taseme piirivalvuril kõrgharidus piirivalve alal või muu kõrgharidus ja piirivalvealane koolitus. Vanempiiriametnik, juhtivpiiriametnik, struktuuriüksuse juht. Töötamist piirivalvurina reguleerib politsei ja piirivalve seadus. Piirivalvur, tase 6 kutse koosneb kuuest kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.3 ja B.2.6 (läbiv kompetents) tõendamine. Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.4 ja B.2.5. Piirivalve 6 Juhtimine 6 Menetlemine 6 Kutse taotlemisel on võimalik täiendavalt tõendada vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.4 ja B.2.5. Väikelaeva juhtimine 6 Alarmsõiduki juhtimine 5 Piirivalvur, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Piirivalvur, tase 7 Border Guard, level 7 5 Piirivalveametnik V (versioon 1) Piirivalveametnik V (versioon 2) Piirivalveametnik V (versioon 3) Piirivalveametnik V (versioon 4) Piirivalvur, tase 7 (versioon 6) Piirivalvur, tase 7 (versioon 7) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Piirivalveteenistus Piirivalvur 12 2013-12-11 2013-12-11 2018-04-10 7 7 1349 Kutseteenuste juhid, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Keelte oskustasemete kirjeldused Jalmar Ernits Politsei- ja Piirivalveamet Raavo Järva Politsei- ja Piirivalveamet Priit Järvpõld Politsei- ja Piirivalveamet Rando Kruusmaa Politsei- ja Piirivalveamet Merle Kutser Sisekaitseakadeemia Viljar Kärk Politsei- ja Piirivalveamet Maiko Martsik Sisekaitseakadeemia Janek Mägi Siseministeerium Heiki Suomalainen Politsei- ja Piirivalveamet Piret Teppan Sisekaitseakadeemia Ivo Utsar Politsei- ja Piirivalveamet Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Piirivalvur, tase 7 kutsestandard on aluseks koolitusprogrammide koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Piirivalve eesmärgiks on Euroopa Liidu elanike ja EL viibivate isikute turvalisuse tagamine. Piirivalve ülesandeks on riigipiiri valvamine ja piiripunktides piirikontrolli teostamine, inimelude päästmine merel ja piiriveekogudel ning merereostuse avastamine ja likvideerimine. Piirivalvuri peamisteks tööülesanneteks on riiki (Euroopa Liitu) sisenemise ja riigist (Euroopa Liidust) väljumise tingimustele vastavuse kontrollimine, patrull- ja vaatlustegevus riigipiiril ebaseadusliku riigipiiri ületuse ennetamiseks, avastamiseks ja tõkestamiseks ning haldus- ja süüteomenetluste läbiviimine oma pädevuse piires. Piirivalvur langetab iseseisvalt otsuseid oma ametikoha pädevuse piires ja on võimeline ette nägema oma otsuste tagajärgi ning vastutab nende eest. Piirivalvur, tase 7 juhib struktuuriüksuse tööd või oma vastutusala valdkonna toimimist, vastutab piirihalduse korralduse ja organisatsiooni arenduse eest, korraldab piirikontrolli ning patrull- ja vaatlustegevuste metoodikate väljatöötamist, korraldab siseriiklikku ja rahvusvahelist koostööd ning järelevalve teostamist. Töö eeldab palju suhtlemist, sh võõrkeelte kasutamist. Piirivalve kutsealal on lisaks 7. taseme piirivalvuri kutsele järgmised kutsed: piirivalvur, tase 4, kes teostab piirikontrolli piiripunktides ning patrull- ja vaatlustegevust riigipiiril; piirivalvur, tase 5, kes teostab piirikontrolli piiripunktides ning patrull- ja vaatlustegevust riigipiiril ning juhib toimkonna tegevust; piirivalvur, tase 6 korraldab piirikontrolli piiripunktides ning patrull- ja vaatlustegevust riigipiiril, korraldab siseriiklikku ja rahvusvahelist koostööd, juhib struktuuriüksuse tööd. A.2.1 Piirivalve 2.1.1 Piirikontroll piiripunktis 2.1.2 Riigipiiri valvamine 2.1.3 Tehniliste vahendite kasutamine 2.1.4 Teabetöö 2.1.5 Turvataktika A.2.2 Juhtimine 2.2.1 Piirihalduse korraldamine 2.2.2 Ressursside haldamine 2.2.3 Organisatsiooni arendamine A.2.3 Menetlemine 2.3.1 Järelevalvemeetmete kohaldamine 2.3.2 Rahvusvahelise kaitse menetlus 2.3.3 Viisamenetluse läbiviimine piiripunktis 2.3.4 Väärtegude menetlemine 7. taseme piirivalvurid töötavad siseruumides, tööaeg on fikseeritud päevatöö. Piirivalvur kannab teenistuses olles vormiriietust. Piirivalvuri töövahenditeks on IKT vahendid, infosüsteemid, sidevahendid. Piirivalvuri töö eeldab distsiplineeritust, lojaalsust Eesti Vabariigile, ausust, seaduskuulekust ja kohusetundlikkust. Vajalikud on ka hea stressitaluvus, tasakaalukus ja head juhiomadused. Tavaliselt on 7. taseme piirivalvuril magistrikraad ja läbitud kompetentside saavutamiseks vajalik piirivalvealane koolitus. Juhtivpiiriametnik, struktuuriüksuse juht. Töötamist piirivalvurina reguleerib politsei ja piirivalve seadus. Piirivalvur, tase 7 kutse koosneb neljast kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.3 ja B.2.4 (läbiv kompetents) tõendamine. Piirivalve 7 Juhtimine 7 Menetlemine 7 Piirivalvur, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Turvatöötaja, tase 3 Security Guard, level 3 6 Turvatöötaja I (versioon 1) Turvatöötaja I (versioon 2) Turvatöötaja I (versioon 3) Turvatöötaja I (versioon 4) Turvatöötaja I (versioon 5) Turvatöötaja, tase 3 (versioon 7) Turvatöötaja, tase 3 (versioon 8) Valvetöötaja, tase 3 (versioon 9) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Turvateenistus Turvatöötaja 12 2013-12-11 2013-12-11 2018-12-10 3 3 5414 Turvatöötajad 1032 Vara- ja isikukaitse 80 Turvatöö ja juurdlus Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Jaak Kivimäe USS Security Eesti AS Kaupo Kuusik Eesti Turvaettevõtete Liit Marge Litvinov Securitas Eesti AS Valdur Peebo G4S Eesti AS Katrin Peets USS Security Eesti AS Ainvar Rahe Politsei- ja Piirivalveamet Eduard Rodtšenkov Turko Õppekeskus OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Turvatöötaja, tase 3 kutsestandard on aluseks koolitusprogrammide koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Turvaettevõtluse eesmärgiks on tagada lepingulistel alustel kliendi turvalisus ning vara säilimine. Turvatöötaja tööülesanneteks on objekti turvalisuse tagamine, sh läbipääsude tagamine, ringkäikude teostamine ja ohuolukordade lahendamine. Turvatöötaja töötab turvajuhi koordineerimisel, tegutsedes talle antud pädevuse piires iseseisvalt, olles reeglina meeskonna liige. Turvatöötaja töötab turvateenuseid osutavas ettevõttes, täites tööülesandeid kliendi objektil. Lisaks turvatöötaja kutsele on turvateenistuja kutsealal turvajuht, tase 5 kutse, kes korraldab ja juhib turvateenuste osutamist. A.2.1 Töökoha/tööpiirkonna ettevalmistamine 2.1.1 Tööpiirkonna ülevaatamine 2.1.2 Töövahendite kontrollimine 2.1.3 Puuduste kõrvaldamine A.2.2 Valvealase informatsiooni käitlemine 2.2.1 Jälgimine ja informatsiooni analüüs 2.2.2 Informatsiooni vahetamine ja edastamine 2.2.3 Sündmuse dokumenteerimine A.2.3 Tehniliste süsteemide käsitlemine 2.3.1 Video- ja valvesüsteemide käsitlemine 2.3.2 Automaatse tulekahjusignalisatsiooni süsteemide (ATS) käsitlemine 2.3.3 Sidevahendite käsitlemine A.2.4 Isiku ajutine vabaduse piiramine 2.4.1 Isikute tegevuste piiramine/tõkestamine 2.4.2 Süüteos kahtlustatava kinnipidamine 2.4.3 Isiku tuvastamine 2.4.4 Relvade, erivahendite ja füüsilise jõu kasutamine 2.4.5 Sündmuskoha puutumatuse tagamine A.2.5 Läbipääsurežiimide tagamine 2.5.1 Läbipääsuõiguse tuvastamine 2.5.2 Isiku, isikuga kaasas olevate esemete ja transpordivahendite kontrollimine A.2.6 Raha ja väärtuste vedu 2.6.1 Raha ja väärtuste saatmine jalgsi 2.6.2 Raha ja väärtuste saatmine/vedamine transpordivahendiga A.2.7 Relvade ja erivahendite käitlemine 2.7.1 Relvade ja erivahendite hoidmine ja üleandmine 2.7.2 Relvade ja erivahendite kandmine 2.7.3 Relvade ja erivahendite kasutamine A.2.8 Valveobjektipõhine korra tagamine 2.8.1 Sisekorraeeskirjadest tuleneva korra tagamine 2.8.2 Korra tagamine üritustel 2.8.3 Sekkumine korrarikkumiste takistamiseks A.2.9 Ohu- ja eriolukordade ennetamine ja tegutsemine nendes 2.9.1 Tuleohutuse tagamine ja tegutsemine tulekahju korral 2.9.2 Tegutsemine pommiohu korral 2.9.3 Tegutsemine muudes ohuolukordades Turvatöötaja töö on korraldatud töögraafiku alusel erineva pikkusega nii päevastes kui öistes vahetustes, sõltumata puhkepäevadest ja riigipühadest. Turvatöötaja töötab nii sise- kui ka välitingimustes, sõltumata ilmastikuoludest ning teeb füüsilist pingutust nõudvat tööd (sundasendid, ebaühtlane füüsiline koormus). Turvatöötaja võib kokku puutuda ohuteguritega (emotsionaalsed ja füüsilised rünnakud, kõrgendatud emotsionaalne pinge jm). Turvatöötaja peamisteks töövahenditeks on sidevahendid, relvad ja erivahendid, valve- ja ohutussüsteemid. Turvatöötaja töö eeldab distsiplineeritust, ausust, seaduskuulekust ja kohusetundlikkust. Vajalikud on ka hea stressitaluvus ja tasakaalukus. Turvatöötaja hariduslik ja kutsealane ettevalmistus on reguleeritud turvaseadusega. Turvatöötaja. Töötamist turvatöötajana reguleerib turvaseadus. Turvatöötaja, tase 3 kutse koosneb kümnest kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Töökoha/tööpiirkonna ettevalmistamine 3 Valvealase informatsiooni käitlemine 3 Tehniliste süsteemide käsitlemine 3 Isiku ajutine vabaduse piiramine 3 Läbipääsurežiimide tagamine 3 Raha ja väärtuste vedu 3 Relvade ja erivahendite käitlemine 3 Valveobjektipõhine korra tagamine 3 Ohu- ja eriolukordade ennetamine ja tegutsemine nendes 3 Turvatöötaja, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Turvajuht, tase 5 Security Officer, level 5 5 Turvajuht III (versioon 1) Turvajuht III (versioon 2) Turvajuht III (versioon 3) Turvajuht III (versioon 4) Turvajuht, tase 5 (versioon 6) Turvajuht, tase 5 (versioon 7) Turvajuht, tase 5 (versioon 8) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Turvateenistus Turvatöötaja 12 2013-12-11 2013-12-11 2018-12-10 5 5 5414 Turvatöötajad 1032 Vara- ja isikukaitse 80 Turvatöö ja juurdlus Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Jaak Kivimäe USS Security Eesti AS Kaupo Kuusik Eesti Turvaettevõtete Liit Marge Litvinov Securitas Eesti AS Valdur Peebo G4S Eesti AS Katrin Peets USS Security Eesti AS Ainvar Rahe Politsei- ja Piirivalveamet Eduard Rodtšenkov Turko Õppekeskus OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Turvajuht, tase 5 kutsestandard on aluseks koolitusprogrammide koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Turvaettevõtluse eesmärgiks on tagada lepingulistel alustel kliendi turvalisus ning vara säilimine. Turvajuhi ülesandeks on korraldada ja juhtida turvateenuste osutamist. Turvajuht töötab turvateenuseid osutavas ettevõttes, korraldades teenuse osutamist kliendi objektil. Lisaks turvajuhi kutsele on turvateenistuja kutsealal turvatöötaja, tase 3 kutse, kelle tööülesanneteks on objekti turvalisuse tagamine, sh läbipääsude tagamine, ringkäikude teostamine ja ohuolukordade ennetamine ning lahendamine. A.2.1 Töökoha/tööpiirkonna ettevalmistamine 2.1.1 Tööpiirkonna ülevaatamine 2.1.2 Töövahendite kontrollimine 2.1.3 Puuduste kõrvaldamine A.2.2 Valvealase informatsiooni käitlemine 2.2.1 Jälgimine ja informatsiooni analüüs 2.2.2 Informatsiooni vahetamine ja edastamine 2.2.3 Sündmuse dokumenteerimine A.2.3 Tehniliste süsteemide käsitlemine 2.3.1 Video- ja valvesüsteemide käsitlemine 2.3.2 Automaatse tulekahjusignalisatsiooni süsteemide (ATS) käsitlemine 2.3.3 Sidevahendite käsitlemine A.2.4 Isiku ajutine vabaduse piiramine 2.4.1 Isikute tegevuste piiramine/tõkestamine 2.4.2 Süüteos kahtlustatava kinnipidamine 2.4.3 Isiku tuvastamine 2.4.4 Relvade, erivahendite ja füüsilise jõu kasutamine 2.4.5 Sündmuskoha puutumatuse tagamine A.2.5 Läbipääsurežiimide tagamine 2.5.1 Läbipääsuõiguse tuvastamine 2.5.2 Isiku, isikuga kaasas olevate esemete ja transpordivahendite kontrollimine A.2.6 Raha ja väärtuste vedu 2.6.1 Raha ja väärtuste saatmine jalgsi 2.6.2 Raha ja väärtuste saatmine/vedamine transpordivahendiga A.2.7 Relvade ja erivahendite käitlemine 2.7.1 Relvade ja erivahendite hoidmine ja üleandmine 2.7.2 Relvade ja erivahendite kandmine 2.7.3 Relvade ja erivahendite kasutamine A.2.8 Valveobjektipõhine korra tagamine 2.8.1 Sisekorraeeskirjadest tuleneva korra tagamine 2.8.2 Korra tagamine üritustel 2.8.3 Sekkumine korrarikkumiste takistamiseks A.2.9 Ohu- ja eriolukordade ennetamine ja tegutsemine nendes 2.9.1 Tuleohutuse tagamine ja tegutsemine tulekahju korral 2.9.2 Tegutsemine pommiohu korral 2.9.3 Tegutsemine muudes ohuolukordades A.2.10 Juhtimine ja juhendamine 2.10.1 Turvatöö ettevalmistamine 2.10.2 Turva-/ valvetöötaja valveobjektipõhine juhendamine 2.10.3 Turvatöötaja esmaõppe või täiendusõppe läbiviimine 2.10.4 Koostöö erinevate ettevõttesiseste ja -väliste isikute ning asutustega 2.10.5 Ohuolukordade juhtimine 2.10.6 Inimvara juhtimine A.2.11 Turvakonsultatsioon 2.11.1 Valveobjekti ohustavate riskide tuvastamine 2.11.2 Valveobjekti turvalisust tagavate soovituste kirjalik koostamine Turvajuhi töö on üldjuhul fikseeritud päevatöö. Turvajuht töötab nii sise- kui ka välitingimustes. Turvajuht võib kokku puutuda ohuteguritega (emotsionaalsed ja füüsilised rünnakud, kõrgendatud emotsionaalne pinge jm). Turvajuhi peamisteks töövahenditeks on sidevahendid, relvad ja erivahendid, valve- ja ohutussüsteemid, IKT-vahendid ja -süsteemid. Turvajuhi töö eeldab distsiplineeritust, ausust, seaduskuulekust ja kohusetundlikkust. Vajalikud on ka hea stressitaluvus, tasakaalukus ja head juhiomadused. Turvajuhi hariduslik ja kutsealane ettevalmitus on reguleeritud turvaseadusega. Turvajuht. Töötamist turvatöötajana reguleerib turvaseadus. Turvajuht, tase 5 kutse koosneb kaheteistkümnest kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Töökoha/tööpiirkonna ettevalmistamine 5 Valvealase informatsiooni käitlemine 5 Tehniliste süsteemide käsitlemine 5 Isiku ajutine vabaduse piiramine 5 Läbipääsurežiimide tagamine 5 Raha ja väärtuste vedu 5 Relvade ja erivahendite käitlemine 5 Valveobjektipõhine korra tagamine 5 Ohu- ja eriolukordade ennetamine ja tegutsemine nendes 5 Juhtimine ja juhendamine 5 Turvakonsultatsioon 5 Turvajuht, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Massöör, tase 5 Masseur/masseuse, level 5 6 Lümfimassöör, tase 5 (versioon 5) Massöör II (versioon 1) Massöör II (versioon 2) Massöör II (versioon 3) Massöör II (versioon 4) Massöör, tase 5 (versioon 10) Massöör, tase 5 (versioon 5) Massöör, tase 5 (versioon 7) Massöör, tase 5 (versioon 8) Massöör, tase 5 (versioon 9) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Massaažiteenused Massöör 17 2013-12-11 2013-12-11 2018-04-11 5 5 3255 Abifüsioterapeudid 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Hele-Leek Ambur Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž Kadri Englas Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus, Eesti Füsioterapeutide Liit Lilli Gross OÜ Grossing Spordimassööride Kool Martin Ilves M.I. Massaažikool Marella Kakkum Kuressaare Ametikool, FIE Alar Krautman Eesti Loodusteraapiate Nõukoda, Krautmani Massaazi- ja Terviseakadeemia Lia Lasn Kalevi Veekeskuse OÜ taastusraviarst Mai-Liis Toivar Eesti Massööride Liit Jelena Viil Kalevi Veekeskuse OÜ, Eesti Spa Liit Massöör, tase 5 kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamise ja isikute kompetentsuse hindamise alus. Massööri töö on kliendi masseerimine (peamiselt kätega, aga ka jalgade, kuppude vms abil) tema füüsilise ja vaimse suutlikkuse taastamiseks, tervisehäirete ennetamiseks, organismi üldise vastupanuvõime tugevdamisele ja hea enesetunde saavutamisele kaasaaitamine. Massöör valmistab ette töökoha, loob kontakti masseeritavaga, kogub anamneesi ja masseerib, kasutades korrektseid ja kohaseid massaaživõtteid ning järgib kutse-eetikat. Ta nõustab ja juhendab kliente ning vajadusel soovitab pöörduda tervishoiuspetsialisti poole. A.2.1 Klienditeenindus ja suhtlemine 1. Kliendi vastuvõtmine ja ära saatmine. 2. Massaažiteenuste ja toodete tutvustamine. 3. Klientide teenindamine. A.2.2 Töö dokumentide ja andmebaasiga 1. Töö dokumenteerimine. 2. Oma raamatupidamise korraldamine. 3. Korrektse erialaterminoloogia valdamine. 4. Kliendibaasi haldamine. A.2.3 Massaaž ja selle läbiviimist toetavad tegevused 1. Tööks ettevalmistumine (riietus, juuksed, küüned, hügieen; psühholoogiline valmisolek jm). 2. Töökeskkonna ja töövahendite ettevalmistamine. 3. Töökoha korrashoidmine. 4. Anamneesi kogumine ja kliendi seisundi hindamine ning kliendi ettevalmistamine massaažiks. 5. Massaažiseansi planeerimine. 6. Massaaži teostamine. 7. Massaaži lõpetamine. Massööri töökeskkond peab olema ergonoomiline, puhas, valgustatud, õhutatud ja soe. Massööri töö eripäraks on vältimatu kehaline kontakt kliendiga, mis loob delikaatse situatsiooni, kus klient peab tundma end turvaliselt. Massöör töötab massaažikabinetis, kliendi töökeskkonnas, spaakeskustes jms. Massöör kasutab massaaži teostamisel massaažilauda, massaažimatti, patju, tekke, linasid, õlisid, puhastusvahendeid jms. Sobiva keskkonna loomiseks kasutab erinevaid värve, lõhnu, helisid ja valgustust. Massööri töö eeldab motoorset võimekust, analüüsi- ja sünteesivõimet ning teenindusvalmidust. Massöör on empaatiavõimeline, usaldusväärne, koostöö- ja kohanemisvõimeline, loominguline, kõrge füüsilise- ja vaimse pingetaluvusega. Massöör on tähelepanelik ja delikaatne. Tavaliselt on massöör keskharidusega erialase koolituse läbinud isik. Massöör. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Klienditeenindus ja suhtlemine 5 Töö dokumentide ja andmebaasiga 4 Massaaž ja selle läbiviimine 5 Massöör, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Massaažiterapeut, tase 6 Massage therapist, level 6 6 Lümfiterapeut, tase 6 (versioon 5) Lümfiterapeut, tase 6 (versioon 6) Lümfiterapeut, tase 6 (versioon 7) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 10) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 11) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 5) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 7) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 8) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 9) Massöör III (versioon 1) Massöör III (versioon 2) Massöör III (versioon 3) Massöör III (versioon 4) Lastemassaažiterapeut, tase 6 Spordimassaažiterapeut, tase 6 Üldmassaažiterapeut, tase 6 Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Massaažiteenused Massöör 17 2013-12-11 2013-12-11 2016-06-08 6 6 3255 Abifüsioterapeudid 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Hele-Leek Ambur Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž Kadri Englas Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus, Eesti Füsioterapeutide Liit Lilli Gross OÜ Grossing Spordimassööride Kool Martin Ilves M.I. Massaažikool Marella Kakkum Kuressaare Ametikool, FIE Alar Krautman Eesti Loodusteraapiate Nõukoda, Krautmani Massaazi- ja Terviseakadeemia Lia Lasn Kalevi Veekeskuse OÜ taastusraviarst Mai-Liis Toivar Eesti Massööride Liit Jelena Viil Kalevi Veekeskuse OÜ, Eesti Spa Liit Massaažiterapeut, tase 6 kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamise ja isikute kompetentsuse hindamise alus. Massaažiterapeudi töö on kliendi/patsiendi organismi häirunud funktsioonide taastamine, tervisehäirete ennetamine ja leevendamine parimal võimalikul viisil, toetades kliendi/patsiendi igapäevast elukvaliteeti. Massaažiterapeut valmistab ette töökoha, loob kontakti masseeritavaga, kogub anamneesi ja masseerib, kasutades korrektseid ja kohaseid massaaživõtteid ning järgib kutse-eetikat. Ta nõustab ja juhendab kliente ning vajadusel soovitab pöörduda tervishoiuspetsialisti poole. Lastemassaažiterapeudi töö on igas vanuses lapsele massaaži teostamine ja lapse suunamine kehaliste harjutuste tegemisele, arvestades lapse ealist arengut ning tervislikku seisundit. Lastemassaažiterapeut töötab tavaliselt tugimeeskonna liikmena, hinnates adekvaatselt oma rolli töös lapsevanema või hooldaja, lastearsti, füsioterapeudi, logopeedi jt spetsialistidega või iseseisvalt. Ta nõustab ja juhendab last ning lapsevanemat, vajadusel soovitab pöörduda teiste spetsialistide poole. Ta nõustab ja juhendab last ning lapsevanemat või hooldajat, vajadusel soovitab pöörduda tervishoiutöötaja ja/või füsioterapeudi poole. Lastemassaažiterapeudi kliendiks on laps koos tema vanema ja/või hooldajaga. Spordimassaažiterapeut töötab tavaliselt iseseisvalt või meeskonna liikmena, kuhu kuuluvad üksiksportlane ja/või võistkond, treener, spordiarst, füsioterapeut. Meeskonnas töötades oskab hinnata adekvaatselt enda rolli .Tema ülesanne on massaažiga sportlaste treenituse taseme ja maksimaalse saavutusvõime sihikindlale tõusule kaasaaitamine ning ajastatud tippvormi säilitamine. Spordimassaažiterapeut kontrollib ja mõjutab oma tööga kõige vahetumalt sportlaste organite talitluslikku seisundit, soodustades koormusjärgseid taastumisprotsesse, ennetamaks üleväsimust, traumasid ja tugiliikumisaparaadi ülekoormushaigusi. A.2.1 Klienditeenindus ja suhtlemine 1. Kliendi vastuvõtmine ja ära saatmine. 2. Massaažiteenuste ja toodete tutvustamine. 3. Klientide teenindamine. A.2.2 Töö dokumentide ja andmebaasiga 1. Töö dokumenteerimine. 2. Oma raamatupidamise korraldamine. 3. Korrektse erialaterminoloogia valdamine. 4. Kliendibaasi haldamine. A.2.3 Massaaž ja selle läbiviimist toetavad tegevused 1. Tööks ettevalmistumine (riietus, juuksed, küüned, hügieen; psühholoogiline valmisolek jm). 2. Töökeskkonna ja töövahendite ettevalmistamine. 3. Töökoha korrashoidmine. 4. Anamneesi kogumine ja kliendi seisundi hindamine ning kliendi ettevalmistamine massaažiks. 5. Massaažiseansi/teraapia planeerimine. 6. Massaaži/teraapia teostamine. 7. Abi ja/või võimlemisvahendite kasutamine. 8. Massaaži/teraapia lõpetamine. 9. Rehabilitatsioonimeeskonna liikmena tegutsemine. 10. Teraapia tulemuste hindamine. Lastemassaaž A.2.4 Ettevalmistused lastemassaažiks ja massaaži teostamine 1. Kontakti loomine. 2. Massaažikabineti ettevalmistamine. 3. Teabe kogumine. 4. Juhiste andmine. Spordimassaaž A.2.5 Ettevalmistused spordimassaažiks ja massaaži teostamine 1. Otstarbelise aparatuuri kasutamine. 2. Tulemuste hindamine. 3. Võistluseelne, võistlusaegne ja võistlusjärgne massaaž. 4. Spordiala spetsiifikast lähtumine. 5. Esmaabi andmine traumade korral. 6. Erinevaite spordimassaaži tehnikate ja meetodite. 7. Spordimassaažiks, sh spordivigastuste ennetamiseks, sobivate tehnikate kasutamine. 8. Tugimeeskonna füsioterapeudi või arsti assisteerimine. 9. Tugede kasutamine (nt ortoosid, teipimine jm). 10. Spordispetsiifiliste õlide, kreemide, salvide jm kasutamine. Üldmassaaži teraapia A.2.6 Ettevalmistused massaažiteraapiaks ja massaaži teostamine Massaažiterapeudi töökeskkond peab olema ergonoomiline, puhas, valgustatud, õhutatud ja soe. Massaažiterapeudi töö eripäraks on vältimatu kehaline kontakt kliendiga, mis loob delikaatse situatsiooni, kus klient peab tundma end turvaliselt. Massaažiterapeut töötab tervishoiu-, sotsiaal-, haridusasutuses või erapraksises. Lastemassaažiterapeudil tuleb arvestada oma kabineti sisustamisel lapse arenguetappide erisustega. Spordimassaaziterapeut töötab spordi- või terviseklubides. Spordimassaažiterapeudi töötab sportlasega individuaalselt või meeskonnaliikmena. Massöör kasutab massaaži teostamisel massaažilauda, massaažimatti, patju, tekke, linasid, õlisid, puhastusvahendeid jms. Kasutab ida- ja läänemeditsiini terapeutilisi abivahendeid (kinesioteip, mähkimiskiled, ravisukad, jms). Lastemassaažiterapeut kasutab ka lastemassaažilauda ja ujutamisvanni ning -vahendeid. Massaažiterapeudi töö eeldab motoorset võimekust, analüüsi- ja sünteesivõimet ning teenindusvalmidust. Massaažiterapeut on empaatiavõimeline, usaldusväärne, koostöövõimeline, kohanemisvõimeline, loominguline, hea pingetaluvusega. Lastemassaažiterapeut on lapsesõbralik. Tavaliselt on massaažiterapeut keskharidusega erialase koolituse läbinud ja töökogemusega isik. Massaažiterapeut, lastemassaažiterapeut ja spordimassaažiterapeut. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentse järgmiselt: Kõigile on kohustuslikud kompetentsid B.2.1 – B.2.3 ja läbiv kompetents B.2.7. Spetsialiseerumistel tuleb tõendada lisaks kohustuslikele kompetentsidele alljärgnevalt: Lastemassaažiterapeut - kompetents B.2.4. Spordimassaažiterapeut - kompetents B.2.5. Massaažiterapeut - kompetents B.2.6. Klienditeenindus ja suhtlemine 5 Töö dokumentide ja andmebaasiga 4 Massaažiteraapia ja selle läbiviimine 6 Spetsialiseerumistel tuleb tõendada lisaks kohustuslikele kompetentsidele alljärgnevalt: Lastemassaažiterapeut - kompetents B.2.4. Spordimassaažiterapeut - kompetents B.2.5. Massaažiterapeut - kompetents B.2.6. Massaažiterapeut, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Väikelaevaehitaja, tase 4 esmane kutse Boatbuilder, level 4 VET level 5 Paadiehitaja I (versioon 1) Väikelaeva seadmete ja varustuse paigaldaja, tase 4 (versioon 7) Väikelaevade ehitaja I (versioon 2) Väikelaevade ehitaja I (versioon 3) Väikelaevaehitaja, tase 3 (versioon 4) Väikelaevaehitaja, tase 4 esmane kutse (versioon 6) Elektrisüsteemide ja elektroonikaseadmete paigaldamine, tase 4 Laevatehnika (seadmed, sõlmed, süsteemid jne) paigaldamine, tase 4 Sisustuselementide paigaldamine, tase 4 Sisustuselementide valmistamine, tase 4 Väikelaeva kere, tekikonstruktsioonide ja tugevduselementide valmistamine ning väikelaeva koostamine detailidest, tase 4 Väikelaeva viimistlemine, tase 4 Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Väikelaevaehitus Väikelaevaehitaja 15 2013-12-10 2013-12-10 2018-11-07 4 4 7115 Puusepad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 30 Muude transpordivahendite tootmine Keelte oskustasemete kirjeldused Tööosad ja tööülesanded Indrek Aavik OÜ Vätta Puit Andres Kõnd Veeteede Amet Andres Meisterson Kuressaare Ametikool Mark Muru OÜ Alunaut Aulika Riisenberg SA Innove Peeter Sääsk AS Saare Paat Väikelaevaehitaja, tase 4 esmane kutse kutsestandard on aluseks kutsekeskhariduse taseme riikliku õppekava koostamisele ja töötajate hindamisele. Väikelaevaehitajad leiavad tööd nii komposiitmaterjalist, puitmaterjalist kui ka metallmaterjalist veesõidukeid valmistavates ning nende remondi ja hooldusega tegelevates ettevõtetes. Ta ehitab, vormib ja koostab paate, jahtlaevu, kaatreid jm veesõidukeid (edaspidi väikelaevu) kerepikkusega kuni 24 m ning paigaldab nendesse sisustust ja varustust. Väikelaevaehitaja põhilised tööülesanded on konstruktsioonelementide ja teiste detailide valmistamine, remontimine, paigaldamine ja sobitamine ning konstruktsioonide valmistamine ja monteerimine. Ta valdab väikelaevade ehitamise oskusi, kasutab oma töödes mitmesuguseid materjale ning materjalide töötlemise pinke, seadmeid, käsi-, pneumo- ja elektritööriistu. Oma tööülesannete täitmisel juhindub väikelaevaehitaja kutsealal kasutatavatest normdokumentidest ja kvaliteedinõuetest ning järgib üldtunnustatud töökultuuri põhimõtteid. Esmataseme väikelaevaehitaja on õppinud, kuid väheste praktiliste kogemustega töötaja, kes tööülesannete täitmisel võib vajada juhendamist. A.2.1 Väikelaeva kere-, tekikonstruktsiooni- ja tugevduselementide valmistamine ning väikelaeva koostamine detailidest 1. Väikelaeva kere ehitamiseks vajalike detailide ja materjalide komplekteerimine. 2. Väikelaeva kere koostude alamkoostude, detailide ja materjalide valimine. A.2.2 Väikelaeva viimistlemine 1. Pinna ettevalmistamine. 2. Pindade viimistlemine. 3. Ohutusnõuete järgmine. 4. Kvaliteedi hindamine. A.2.3 Väikelaeva sisustuselementide valmistamine 1. Materjalide valimine ja sisustusdetailide valmistamine. 2. Koostude detailide valimine ja koostude koostamine. A.2.4 Väikelaeva sisustus- ja kujunduselementide paigaldamine 1. Lihtsamate sisustus- ja kujunduselementide sobitamine. 2. Sobitatud lihtsamad sisustus- ja kujunduselementide paigaldamine. A.2.5 Dokumenteerimine ja kvaliteedi kontrollimine 1. Dokumenteerimine. A.2.6 Väikelaeva mehaanikaseadmete ja -süsteemide paigaldamine 1. Väikelaeva mehaanikaseadmete ja -süsteemide paigaldamise ettevalmistamine. 2. Seadmete ja süsteemide paigaldamine. A.2.7 Väikelaeva elektrisüsteemide ja elektroonikaseadmete paigaldamine 1. Kaablikimpude koostamine. 2. Väikelaeva navigatsiooni- ja sidesüsteemide paigaldamise ettevalmistamine. 3. Väikelaeva audio-videosüsteemide paigaldamise ettevalmistamine. Väikelaevaehitaja kutse sisaldab järgmisi osakutseid: Väikelaeva kere-, tekikonstruktsiooni- ja tugevduselementide valmistamine ning väikelaeva koostamine detailidest. Väikelaeva viimistlemine. Sisustuselementide valmistamine. Sisustuselementide paigaldamine. Laevatehnika (seadmed, sõlmed, süsteemid jne) paigaldamine. Elektrisüsteemide ja elektroonikaseadmete paigaldamine. Väikelaevaehitaja töö nõuab füüsilist pingutust, tööaeg võib olla paindlik. Töötamine toimub aeg-ajalt välistingimustes ja kõrgustes. Väikelaevaehitaja on teadlik töötamisel esinevatest tervise- ja keskkonnariskidest (esineda võivad müra, vibratsioon, tolm, kukkumisoht jne). Töötamine kemikaalidega võib esile kutsuda allergiat. Töötamisel on kohustuslik kasutada isikukaitsevahendeid. Tööohutuseeskirjade täitmine on äärmiselt vajalik. Väikelaevaehitaja kasutab oma töös erinevaid seadmeid, käsi-, pneumo- ja elektrilisi tööriistu. Tööga toimetulek eeldab vastutusvõimet, loogilist mõtlemist, ruumilist kujutlusvõimet, käelist osavust, koormustaluvust, õpivalmidust ning oskust töötada meeskonnas. Vajalik on tehniline taiplikkus. Esmataseme väikelaevaehitaja on riikliku kutsekeskhariduse õppekava läbinud inimene. Väikelaevaehitaja, paadiehitaja, lamineerija, viimistleja, laevapuusepp, väikelaevamehaanik, väikelaevaelektrik, koostelukksepp, koostekeevitaja, taglastaja, keevitaja. Selle kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Osakutsete taotlemisel tuleb tõendada alljärgnevaid kompetentse: Väikelaeva kere-, tekikonstruktsiooni- ja tugevduselementide valmistamine ning väikelaeva koostamine detailidest – B.2.1, B.2.8, B.2.9. Väikelaeva viimistlemine – B.2.2, B.2.8, B.2.9. Sisustuselementide valmistamine – B.2.3, B.2.8, B.2.9. Sisustuselementide ja kujunduselementide paigaldamine – B.2.4, B.2.8, B.2.9. Laevatehnika (seadmed, sõlmed, süsteemid jne) paigaldamine - B.2.6, B.2.8, B.2.9. Elektrisüsteemide ja elektroonikaseadmete paigaldamine – B.2.7, B.2.8, B.2.9. Väikelaeva kere-, tekikonstruktsiooni- ja tugevduselementide valmistamine ning väikelaeva koostamine detailidest 4 Väikelaeva viimistlemine 4 Väikelaeva sisustuselementide valmistamine 4 Väikelaeva sisustus- ja kujunduselementide paigaldamine 4 Dokumenteerimine ja kvaliteedi kontrollimine 4 Väikelaeva mehaanikaseadmete ja –süsteemide paigaldamine 4 Väikelaeva elektrisüsteemide ja elektroonikaseadmete paigaldamine 4 Ohutus- ja keskkonnanõuded 4 Väikelaevaehitaja, tase 4 esmast kutset läbiv kompetents 4 Forvarderioperaator, tase 4 Forwarder operator, level 4 6 Forvarderioperaator, tase 4 (versioon 5) Forvarderioperaator, tase 4 (versioon 7) Forvarderioperaator, tase 4 (versioon 8) Forwarderioperaator II (versioon 1) Forwarderioperaator III (versioon 2) Forwarderioperaator III (versioon 3) Forwarderioperaator III (versioon 4) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Forvarderioperaator 13 2013-12-05 2013-12-05 2017-10-04 4 4 8341 Põllu- ja metsamasinate juhid 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Aita Sauemägi SA Innove Andres Müürisepp Luua Metsanduskool Ilmar Paal Riigimetsa Majandamise Keskus Marko Vinni Luua Metsanduskool Ott Otsmann Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Peep Lohu Odenkat OÜ Rainer Laigu Riigimetsa Majandamise Keskus Toomas Keskkülla Artiston OÜ Tõnu Reinsalu Luua Metsanduskool Urmas Valter Raviltos OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Forvarderioperaator, tase 4 kutsestandardi alusel antakse nii esmast kutset kui kutset: a) esmane kutse saadakse riiklikult tunnustatud, käesolevale kutsestandardile vastava õppekava täitmisel. Lõputunnistusele/diplomi lisale kantud märge esmase kutse saamise kohta tõendab, et isik on saanud ettevalmistuse ja omab valmisolekut vastaval tasemel kutsealal tegutsema asumiseks. b) kutse saadakse, kui kutset andev organ on hinnanud isiku reaalses tööelus tõendatud kompetentside vastavust kutsestandardile ning väljastanud kutsetunnistuse. Forvarderioperaator, tase 4 on oskustöötaja, kes tunneb forvarderi ehitust ja hooldamist ning töötab sellega iseseisvalt vastavalt puiduvarumistehnoloogiatele. Forvarderioperaator hindab puidu sortimendi kvaliteeti, laadib puidu forvarderile, hindab puidu kogust, veab puidu laoplatsile, virnastab puidu ja peab arvestust kokkuveetud koguste üle. Forvarderioperaator arvestab tema tööle eelnenud ja järgnevate töölõikudega, nende sujuvusega ning puidu sortimentidele ja laoplatsile esitatud nõuetega. Forvarderioperaatorina töötamisel tuleb kasuks mootorsõiduki ja liikurmasina juhtimisõigus (juhiluba) vastavalt kehtivale liiklusseadusele. Forvarderioperaator, tase 4 kutse koosneb kahest osast: A.2.1 Puidu kokkuvedu raietel A.2.2 Forvarderi seadistamine ja korrashoid 4. taseme forvarderioperaatori kutse eeldab orienteerumisvõimet looduses ja füüsilist vastupidavust. Forvarderioperaator on kohustatud kasutama töö osale vastavat turvavarustust ning järgima tööohutusnõudeid. Forvarderioperaatori põhiliseks töövahendiks on hüdrotõstukiga puidu kokkuveotraktor ehk forvarder. Forvarderioperaatori kutse eeldab otsustus-, vastutus-, keskendumis- ja nägemisvõimet, füüsilist vastupidavust ning käelise tegevuse täpsust, sujuvust ja kiirust. Tavapäraselt on 4. taseme forvarderioperaatoril erialane kutseharidus või kutseoskused on omandatud praktilise töö käigus. Forvarderioperaator, kokkuveomasina operaator Forvarderioperaator, tase 4 kutse tõendamiseks on vajalik kompetentside B.2.1; B.2.2 ja B.2.3 (läbiv kompetents) tõendamine. Puidu kokkuvedu raietel 4 Forvarderi seadistamine ja korrashoid 4 Forvarderioperaator, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Harvesterioperaator, tase 4 Harvester operator, level 4 6 Harvesterioperaator III (versioon 1) Harvesterioperaator III (versioon 2) Harvesterioperaator III (versioon 3) Harvesterioperaator III (versioon 4) Harvesterioperaator, tase 4 (versioon 5) Harvesterioperaator, tase 4 (versioon 7) Harvesterioperaator, tase 4 (versioon 8) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Harvesterioperaator 13 2013-12-05 2013-12-05 2017-10-04 4 4 8341 Põllu- ja metsamasinate juhid 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Aita Sauemägi SA Innove Andres Müürisepp Luua Metsanduskool Ilmar Paal Riigimetsa Majandamise Keskus Marko Vinni Luua Metsanduskool Ott Otsmann Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Peep Lohu Odenkat OÜ Rainer Laigu Riigimetsa Majandamise Keskus Toomas Keskkülla Artiston OÜ Tõnu Reinsalu Luua Metsanduskool Urmas Valter Raviltos OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Harvesterioperaator, tase 4 kutsestandardi alusel antakse nii esmast kutset kui kutset: a) esmane kutse saadakse riiklikult tunnustatud, käesolevale kutsestandardile vastava õppekava täitmisel. Lõputunnistusele/diplomi lisale kantud märge esmase kutse saamise kohta tõendab, et isik on saanud ettevalmistuse ja omab valmisolekut vastaval tasemel kutsealal tegutsema asumiseks. b) kutse saadakse, kui kutset andev organ on hinnanud isiku reaalses tööelus tõendatud kompetentside vastavust kutsestandardile ning väljastanud kutsetunnistuse. Harvesterioperaator, tase 4 on oskustöötaja, kes tunneb harvesteri ehitust ja hooldamist ning töötab sellega iseseisvalt vastavalt puiduvarumistehnoloogiatele. Harvesterioperaator valib lähtuvalt metsakasvatuslikust otsusest raiutavad puud ning langetab, laasib ja järkab tüved nõutava kvaliteedi ja parameetritega sortimentideks, tagades optimaalse majandusliku tulemi ning metsade ökoloogilise ja majandusliku kestvuse. Harvesterioperaator arvestab tema tööle eelnenud ja järgnevate töölõikudega, nende sujuvusega ning puidu sortimentidele ja kokkuveoteedele esitatud nõuetega. Harvesterioperaator viib iseseisvalt läbi harvesteri kontrollmõõtmisi ja koostab järkamisfaile. Harvesterioperaatorina töötamisel tuleb kasuks mootorsõiduki ja liikurmasina juhtimisõigus (juhiluba) vastavalt kehtivale liiklusseadusele. Harvesterioperaator, tase 4 kutse koosneb kahest osast: A.2.1 Hooldus- ja uuendusraie tegemine A.2.2 Harvesteri seadistamine ja korrashoid Tööosadega seotud tööülesannete loetelu „Tööosad ja tööülesanded“ on toodud kutsestandardi Lisas 1 4. taseme harvesterioperaatori kutse eeldab orienteerumisvõimet looduses ja füüsilist vastupidavust. Harvesterioperaator on kohustatud kasutama töö osale vastavat turvavarustust ning järgima tööohutusnõudeid. Harvesterioperaatori põhilisteks töövahenditeks on metsalangetustraktor ehk harvester. Harvesterioperaatori kutse eeldab otsustus-, vastutus-, analüütilist, keskendumis- ja nägemisvõimet; füüsilist vastupidavust ning käelise tegevuse täpsust, sujuvust ja kiirust. Tavapäraselt on 4. taseme harvesterioperaatoril erialane kutseharidus või kutseoskused on omandatud praktilise töö käigus. Harvesterioperaator, raiemasina operaator Harvesterioperaator, tase 4 kutse tõendamiseks on vajalik kompetentside B.2.1; B.2.2 ja B.2.3 (läbiv kompetents) tõendamine. Hooldus- ja uuendusraie tegemine 4 Harvesteri seadistamine ja korrashoid 4 Harvesterioperaator, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Metsanduse spetsialist, tase 5 Forest specialist, level 5 6 Metsamajanduse spetsialist, tase 5 (versioon 8) Metsamajanduse spetsialist, tase 5 (versioon 9) Metsanduse spetsialist, tase 5 (versioon 5) Metsanduse spetsialist, tase 5 (versioon 7) Metsandustehnik IV (versioon 1) Metsandustehnik IV (versioon 2) Metsandustehnik IV (versioon 3) Metsandustehnik IV (versioon 4) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Metsandustehnik 13 2013-12-05 2013-12-05 2018-05-07 5 5 3143 Metsandustehnikud 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Kutsestandardis kasutatud mõisted Rainer Laigu Riigimetsa Majandamise Keskus Ott Otsmann Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Ilmar Paal Riigimetsa Majandamise Keskus Guido Ploompuu Eestimaa Erametsaliit Taavi Saar Artiston OÜ Aita Sauemägi SA Innove Marko Vinni Luua Metsanduskool Metsanduse spetsialist, tase 5, kutsestandard on aluseks kutse- ja täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Metsanduse spetsialist, tase 5 kutsestandardi alusel antakse nii esmast kutset kui kutset: a) esmane kutse saadakse riiklikult tunnustatud, käesolevale kutsestandardile vastava õppekava täitmisel. Lõputunnistusele/diplomi lisale kantud märge esmase kutse saamise kohta tõendab, et isik on saanud ettevalmistuse ja omab valmisolekut vastaval tasemel kutsealal tegutsema asumiseks. b) kutse saadakse, kui kutset andev organ on hinnanud isiku reaalses tööelus tõendatud kompetentside vastavust kutsestandardile ning väljastanud kutsetunnistuse. Metsanduse kutseala koosneb viiest kutsest: raietööline, tase 3, metsur, tase 4, forvarderioperaator, tase 4, harvesterioperaator, tase 4 ja metsanduse spetsialist, tase 5. Metsanduse spetsialist, tase 5 inventeerib metsa, planeerib ja korraldab metsamajanduslikke töid: metsakasvatamine, puiduvarumine, puidu vedamine, puidu hakkimine ja metsaparandus. Metsanduse spetsialist suhtleb töövõtjatega, klientidega ja koostööpartneritega. Metsanduse spetsialisti kutse sisaldab metsur, tase 4 kompetentse. A.2.1 Metsa korraldamine 1.1 Metsaeraldiste kaardistamine 1.2 Metsa inventeerimine 1.3 Pikaajaliste metsamajanduslike tegevuste kavandamine A.2.2 Metsamajanduslike tööde korraldamine 2.1 Metsauuenduse planeerimine ja kavandamine ning tehtud tööde kvaliteedi hindamine 2.2 Metsauuenduse hooldamise ja valgustusraie planeerimine ja korraldamine ning tehtud tööde kvaliteedi hindamine 2.3 Hooldusraie planeerimine ja korraldamine ning tehtud tööde kvaliteedi hindamine 2.4 Uuendusraie planeerimine ja korraldamine ning tehtud tööde kvaliteedi hindamine 2.5 Puidu sortimendi kvaliteedi hindamine 2.6 Puidu sortimendi mahu hindamine 2.7 Kasvava metsa rinnaspindala hindamine 2.8 Laoarvestuse pidamine 2.9 Puidu veol ja hakkimisel logistiliste lahenduste planeerimine 2.10 Metsakuivendustööde planeerimine ja korraldamine ning tehtud tööde kvaliteedi hindamine 2.11 Metsateede ehitamise ja hooldamise planeerimine ja korraldamine ning tehtud tööde kvaliteedi hindamine Tööosadega seotud tööülesannete loetelu „Tööosad ja tööülesanded“ on toodud kutsestandardi Lisas 1. Metsandusspetsialisti töö toimub põhiliselt looduslikus keskkonnas ja välitingimustes. Metsanduse spetsialisti põhilisteks töövahenditeks on arvuti, sõiduauto või väikeveok ja metsa inventeerimise töövahendid (kõrgusmõõtja, juurdekasvupuur, talmeeter, relaskoop jt). Metsanduse spetsialisti kutse eeldab orienteerumisvõimet looduses, otsustus-, vastutus-, keskendumis- ja nägemisvõimet, pingetaluvust, koostöö- ja suhtlemisvalmidust ning füüsilist vastupidavust. Tavapäraselt on 5. taseme metsanduse spetsialistil vähemalt metsandusalane kutsekeskharidus või keskharidus ja erialane kutseharidus. Metsatööde juht, metsameister, metsakorraldaja, metsnik, praaker, metsakasvataja, taksaator, metsaparandaja, puidulogistik. Metsanduse spetsialist, tase 5 kutse tõendamiseks on vajalik kompetentside B.2.1, B.2.2 ja B.2.3 (läbiv kompetents) tõendamine. Metsa korraldamine 5 Metsamajanduslike tööde korraldamine 5 Metsanduse spetsialist, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Raietööline, tase 3 Logger, level 3 7 Raietööline I (versioon 1) Raietööline I (versioon 2) Raietööline I (versioon 3) Raietööline I (versioon 4) Raietööline I (versioon 5) Raietööline, tase 3 (versioon 10) Raietööline, tase 3 (versioon 6) Raietööline, tase 3 (versioon 8) Raietööline, tase 3 (versioon 9) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Raietööline 13 2013-12-05 2013-12-05 2017-10-04 3 3 6210 Metsanduse jms oskustöölised 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Tööosad ja tööülesanded Aita Sauemägi SA Innove Andres Müürisepp Luua Metsanduskool Ilmar Paal Riigimetsa Majandamise Keskus Marko Vinni Luua Metsanduskool Ott Otsmann Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Peep Lohu Odenkat OÜ Rainer Laigu Riigimetsa Majandamise Keskus Toomas Keskkülla Artiston OÜ Tõnu Reinsalu Luua Metsanduskool Urmas Valter Raviltos OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Raietööline, tase 3 kutsestandardi alusel antakse nii esmast kutset kui kutset: a) esmane kutse saadakse riiklikult tunnustatud, käesolevale kutsestandardile vastava õppekava täitmisel. Lõputunnistusele/diplomi lisale kantud märge esmase kutse saamise kohta tõendab, et isik on saanud ettevalmistuse ja omab valmisolekut vastaval tasemel kutsealal tegutsema asumiseks. b) kutse saadakse, kui kutset andev organ on hinnanud isiku reaalses tööelus tõendatud kompetentside vastavust kutsestandardile ning väljastanud kutsetunnistuse. Raietööline, tase 3 on oskustöötaja, kes teeb metsakasvatusega ja puidu varumisega seotud töid. Raietööline juhindub oma töös püstitatud metsakasvatuslikest eesmärkidest. Puidu varumisel juhindub ta raielangi tehnoloogilisest skeemist ja sortimendi kvaliteedinõuetest, luues optimaalsed töötingimused puidu kokkuveoks ja ladustamiseks. Raietööline kasutab ja hooldab võsa- ja kettsaagi ning teisi töö- ja turvavahendeid. Raietööline, tase 3 kutse koosneb kolmest osast: A.2.1 Metsauuenduse rajamine A.2.2 Metsauuenduse hooldamine ja valgustusraie tegemine A.2.3 Hooldus- ja uuendusraie tegemine 3. taseme raietöölise kutse eeldab orienteerumisvõimet looduses ja füüsilist vastupidavust. Töö on keskmisest kõrgema ohtlikkusega. Raietööline on kohustatud kasutama töö osale vastavat turvavarustust ning järgima tööohutusnõudeid. Raietöölise põhilisteks töövahenditeks on võsa- ja kettsaag ning labidas, istutustoru ja maakirves. Kutse eeldab otsustus-, vastutus-, keskendumis- ja nägemisvõimet ning füüsilist vastupidavust. Tavapäraselt on 3. taseme raietöölisel erialane kutseharidus või kutseoskused on omandatud praktilise töö käigus. Raietööline, metsur, saemees 3. taseme raietöölise kutse tõendamiseks on vajalik kompetentside B.2.1-B.2.3 ja B.2.4 (läbiv kompetents) tõendamine. Metsauuenduse rajamine 3 Metsauuenduse hooldamine ja valgustusraie tegemine 3 Hooldus- ja uuendusraie tegemine 3 Raietööline, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Väikelaevaehitaja, tase 4 Boatbuilder, level 4 6 Paadiehitaja II (versioon 1) Väikelaevade ehitaja II (versioon 2) Väikelaevade ehitaja II (versioon 3) Väikelaevaehitaja, tase 4 (versioon 4) Väikelaevaehitaja, tase 4 (versioon 5) Komposiitmaterjalist väikelaeva ehitamine Metallmaterjalidest väikelaeva ehitamine Puitmaterjalist väikelaeva ehitamine Väikelaevaelektrik, tase 4 Väikelaevamehaanik, tase 4 Elektrisüsteemide ja elektroonikaseadmete paigaldamine, tase 4 Laevatehnika (seadmed, sõlmed, süsteemid jne) paigaldamine, tase 4 Lamineerimine, tase 4 Metallist väikelaeva koostamine, tase 4 Väikelaeva keevitamine, tase 4 Väikelaeva kere välisviimistlus, tase 4 Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Väikelaevaehitus Väikelaevaehitaja 15 2013-12-10 2013-12-10 2018-12-09 4 4 7115 Puusepad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 30 Muude transpordivahendite tootmine Keelte oskustasemete kirjeldused Tööosad ja tööülesanded Indrek Aavik OÜ Vätta Puit Andres Meisterson Kuressaare Ametikool Mark Muru OÜ Alunaut Aulika Riisenberg SA Innove Peeter Sääsk Saare Paat AS Andres Kõnd Veeteede Amet Väikelaevaehitaja, tase 4 kutsestandard on aluseks kutsekeskhariduse taseme riikliku õppekava koostamisele ja töötajate hindamisele. Väikelaevaehitajad leiavad tööd nii komposiitmaterjalist, puitmaterjalist kui ka metallmaterjalist veesõidukeid valmistavates ning nende remondi ja hooldusega tegelevates ettevõtetes. Ta ehitab, vormib ja koostab paate, jahtlaevu, kaatreid jm veesõidukeid (edaspidi väikelaevu) kerepikkusega kuni 24 m ning paigaldab nendesse sisustust ja varustust. Väikelaevaehitaja põhilised tööülesanded on konstruktsioonelementide ja teiste detailide valmistamine, remontimine, paigaldamine ja sobitamine; konstruktsioonide valmistamine ja monteerimine; mitmesuguste väikelaevaseadmete paigaldamine ja süsteemide ehitamine. Ta valdab väikelaevade ehitamise oskusi, tunneb materjalide omadusi ning oskab kasutada materjalide töötlemise pinke, seadmeid, käsi-, pneumo- ja elektritööriistu. Oma tööülesannete täitmisel juhindub väikelaevaehitaja kutsealal kasutatavatest normdokumentidest ja kvaliteedinõuetest ning järgib üldtunnustatud töökultuuri põhimõtteid. Väljendab end ladusalt nii kirjalikult kui ka suuliselt. 4. taseme väikelaevaehitaja on õppinud ja praktiliste kogemustega töötaja, kes täidab tööülesandeid iseseisvalt, lähtudes oma töös etteantud juhistest. Vajadusel juhendab ta teiste töötajate tööd. A.2.1 Väikelaevaehituse töö juhendamine 1. Ühe töötaja, väikese töögrupi või väikeste töögruppide tööde juhendamine. A.2.2 Väikelaeva standarditele, spetsifikatsioonile ja juhenditele vastavuse ja kvaliteedi kontrollimine 1. Juhendatavate tööde vastavuse kontrollimine. 2. Dokumenteerimine. Komposiitmaterjalist väikelaeva ehitamine A.2.3 Väikelaeva kere-, tekikonstruktsiooni- ja tugevduselementide valmistamine ning detailidest väikelaeva koostamine vastavalt ette antud juhenditele 1. Vormide ettevalmistamine. 2. Klaasplastist detailide vormimine. 3. Komposiitmaterjalist detailide töötlemine. 4. Vormitud detailidest komposiitmaterjalist väikelaeva koostamine. 5. Vormide valmistamine komposiitmaterjalist väikelaevade tootmiseks. A.2.4 Lamineerimine 1. Vormide ettevalmistamine. 2. Klaasplastist detailide vormimine. 3. Komposiitmaterjalist detailide töötlemine. A.2.5 Väikelaeva kere välisviimistlemine 1. Pinna ettevalmistamine. 2. Pindade katmine pinnakaitse- (värvid, lakid, vahad jne) või muude kattematerjalidega. A.2.6 Väikelaeva sisustuselementide valmistamine ja viimistlemine 1. Pindade töötlemine. 2. Pindade ettevalmistamine. 3. Sisustusdetailide viimistlemine. A.2.7 Väikelaeva sisustuselementide paigaldamine 1. Sisustuselementide sobitamine. 2. Sisustuselementide paigaldamine. Metallmaterjalidest väikelaeva ehitamine A.2.8 Väikelaeva kere-, tekikonstruktsiooni- ja tugevduselementide valmistamine ning detailidest väikelaeva koostamine vastavalt ette antud juhenditele 1. Väikelaeva kere- ja tekikonstruktsioonide valmistamine. 2. Väikelaeva kere koostamine eelnevalt valmistatud detailidest ja koostudest. 3. Kere plaadistamine. 4. Rakiste valmistamine. 5. Keevisõmbluste keevitamine. A.2.9 Väikelaeva keevitamine 1. Väikelaeva kere- ja tekikonstruktsioonide valmistamine. 2. Rakiste valmistamine. 3. Keevisõmbluste keevitamine. A.2.10 Metallist väikelaeva koostamine 1. Väikelaeva kere koostamine eelnevalt valmistatud detailidest ja koostudest. 2. Väikelaeva kere plaadistamine. A.2.11 Väikelaeva kere välisviimistlus 1. Pinna ettevalmistamine. 2. Pindane katmine pinnakaitse- (värvid, lakid, vahad jne) või muude kattematerjalidega. A.2.12 Väikelaeva sisustuselementide valmistamine ja viimistlemine 1. Pindade töötlemine. 2. Pindade ettevalmistamine. 3. Sisustusdetailide viimistlemine. A.2.13 Väikelaeva sisustuselementide paigaldamine 1. Sisustuselementide sobitamine. 2. Sisustuselementide paigaldamine. Puitmaterjalist väikelaeva ehitamine A.2.14 Väikelaeva kere-, tekikonstruktsiooni- ja tugevduselementide valmistamine ning detailidest väikelaeva koostamine vastavalt ette antud juhenditele 1. Väikelaeva kere-, tekikonstruktsiooni- ja tugevduselementide valmistamine. 2. Väikelaeva kere plaadistamine. 3. Rakiste valmistamine. A.2.15 Väikelaeva kere välisviimistlus 1. Pinna ettevalmistamine. 2. Pindade katmine pinnakaitse- (värvid, lakid, vahad jne) või muude kattematerjalidega. A.2.16 Väikelaeva sisustuselementide valmistamine ja viimistlemine 1. Pindade töötlemine. 2. Pindade ettevalmistamine. 3. Sisustusdetailide viimistlemine. A.2.17 Väikelaeva sisustuselementide paigaldamine 1. Sisustuselementide sobitamine. 2. Sisutuselementide paigaldamine. Väikelaevatehnika paigaldamine A.2.18 Laevatehnika (seadmed, sõlmed, süsteemid jne) paigaldamine 1. Väikelaevatehnika paigaldamise ettevalmistamine. 2. Väikelaeva jõuseadmete (sh tugisüsteemid) ja käitursüsteemide paigaldamine ja seadmine. 3. Väikelaeva abiseadmete paigaldamine ja seadistamine. 4. Keerulisema paigaldustehnoloogiaga väikelaeva olme- ja sanitaarsüsteemide paigaldamine ja seadistamine. 5. Rooliseadmete paigaldamine ja seadistamine. 6. Erinevate süsteemide paigaldamine ja seadistamine. A.2.19 Elektrisüsteemide ja elektroonikaseadmete paigaldamine 1. Alalisvoolusüsteemide paigaldamine ja seadmine. 2. Vahelduvvoolusüsteemide paigaldamine ja seadmine. 3. Navigatsiooni- ja sidesüsteemide paigaldamine ja seadmine. 4. Audio-videosüsteemide paigaldamine ja seadistamine. A.2.20 Väikelaeva müügieelne ettevalmistus 1. Koristusmeeskonna töö juhendamine ja kontrollimine. 2. Keerukama inventari paigutamine. A.2.21 Väikelaeva järelteenindus ja hooldus 1. Seadmete ja süsteemide tõrgete põhjuste selgitamine. 2. Erinevate hooldustööde tegemine. 3. Väikelaeva põhikonstruktsioonide ja seadmete remontimine. A.2.22 Taglastamine 1. Seisva taglase taglastamine ja seadistamine. 2. Jooksva taglase taglastamine ja seadistamine. Väikelaevaehitaja kutse sisaldab järgmisi osakutseid: Laevatehnika (seadmed, sõlmed, süsteemid jne) paigaldamine. Elektrisüsteemide ja elektroonikaseadmete paigaldamine. Lamineerimine. Väikelaeva keevitamine. Metallist väikelaeva koostamine. Väikelaeva kere välisviimistlus. Väikelaevaehitaja töö on hooajaline, nõuab füüsilist pingutust, tööaeg võib olla paindlik. Töötamine toimub aeg-ajalt välistingimustes ja kõrgustes. Väikelaevaehitaja on teadlik töötamisel esinevatest tervise- ja keskkonnariskidest (esineda võivad müra, vibratsioon, tolm jne). Töötamine kemikaalidega võib esile kutsuda allergiat. Töötamisel on kohustuslik kasutada isikukaitsevahendeid. Tööohutuseeskirjade täitmine on äärmiselt vajalik. Väikelaevaehitaja kasutab oma töös erinevaid seadmeid, käsi-, pneumo- ja elektrilisi tööriistu. Tööga toimetulek eeldab loogilist mõtlemist, ruumilist kujutlusvõimet, käelist osavust, koormustaluvust, õpivalmidust, enesekehtestamist ning oskust töötada meeskonnas. Vajalik on tehniline taiplikkus. Kutsealane koolitus, mis on läbitud kas kutseõppeasutuses või töötades. Omab töökogemust. Väikelaevaehitaja, paadiehitaja, lamineerija, mudelsepp, viimistleja, laevapuusepp, väikelaevamehaanik, väikelaevaelektrik, koostelukksepp, koostekeevitaja, taglastaja, keevitaja. Selle kutse taotlemisel on nõutav järgmiste kompetentside tõendamine: Kõigile kohustuslikud on kompetentsid B.2.1 – B.2.2 ja läbiv kompetents B.2.23. Lisaks üks spetsialiseerumistest: Komposiitmaterjalist väikelaevade ehitamine – kompetentsid B.2.3 – B.2.7. Metallmaterjalist väikelaevade ehitamine – kompetentsid B.2.8 – B.2.13. Puitmaterjalist väikelaevade ehitamine – kompetentsid B.2.14 – B.2.17. Väikelaeva tehnika paigaldamine – kompetentsid B.2.18 – B.2.19. Valitavate kompetentside B.2.20 – B.2.22 hulgast vähemalt 1 kompetents. Osakutsed: Laevatehnika (seadmed, sõlmed, süsteemid jne) paigaldamine -osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.18 ja B.2.23 tõendamine. Elektrisüsteemide ja elektroonikaseadmete paigaldamine -osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.19 ja B.2.23 tõendamine. Lamineerimine -osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.4 ja B.2.23 tõendamine. Väikelaeva keevitamine -osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.9 ja B.2.23 tõendamine. Metallist väikelaeva koostamine -osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.10 ja B.2.23 tõendamine. Väikelaeva kere välisviimistlus -osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.5, B.2.11, B.2.15 ja B.2.23 tõendamine. Väikelaevaehituse töö juhendamine 4 Väikelaeva standarditele, spetsifikatsioonile ja juhenditele vastavuse ja kvaliteedi kontrollimine 4 Kutse taotlemisel on nõutav lisaks ühe spetsialiseerumise tõendamine: Komposiitmaterjalist väikelaevade ehitamine – kompetentsid B.2.3 – B.2.7. Metallmaterjalist väikelaevade ehitamine – kompetentsid B.2.8 – B.2.13. Puitmaterjalist väikelaevade ehitamine – kompetentsid B.2.14 – B.2.17. Väikelaeva tehnika paigaldamine – kompetentsid B.2.18 – B.2.19. Kutse taotlemisel on nõutav valitavate kompetentside B.2.17 – B.2.19 hulgast vähemalt ühe kompetentsi tõendamine. Väikelaeva müügieelne ettevalmistus 4 Väikelaeva järelteenindus ja hooldus 4 Taglastamine 4 Väikelaevaehitaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Sotsiaalpedagoog, tase 6 Social pedagogue, level 6 1 Sotsiaalpedagoog, tase 6 (versioon 2) Sotsiaalpedagoog, tase 6 (versioon 3) Sotsiaalpedagoog, tase 6 (versioon 4) Sotsiaalpedagoog, tase 6 (versioon 5) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Sotsiaalpedagoog 13 2013-12-13 2013-12-13 2015-03-31 6 6 2635 Sotsiaaltöötajad ja nõustajad 0313 Psühholoogia 85 Haridus Keelte oskustasemete kirjeldused Gerttu Aavik SA Raplamaa Info- ja Nõustamiskeskus Leena Arras Tallinna Pääsküla Gümnaasium Hille Ilves Eesti Linnade Liit Mare Leino Tallinna Ülikool Tiina Naarits-Linn Kriisinõustamise ja Eneseleidmise Keskus Mahena Kristiina Raud MTÜ Sotsiaalpedagoogide Ühendus Lea Voltri Tartu Laste Turvakodu Mari Väljaots Sotsiaalministeerium Sotsiaalpedagoog, tase 6 kutsestandard on aluseks õppekavade ja koolitusprogrammide koostamisel ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Sotsiaalpedagoogi töö eesmärk on isikute sotsiaalsete oskuste õpetamine, parendamine, erinevate sotsiaalsete ja toimetulekuprobleemide ennetamine ning leevendamine, tegutsemisvõime ja toimetuleku toetamine nii individuaal- kui võrgustikutöös pedagoogiliste vahenditega. 6. taseme sotsiaalpedagoog märkab abivajajaid, informeerib probleemidest võrgustikku, teavitab abivõimalustest ning leiab olukorra parendamiseks sobivad spetsialistid. Sotisaalpedagoogid töötavad haridusasutustes, turvakodudes, nõustamiskeskustes, vanglates jne. Sotsiaalpedagoogi kutsealal on ka 7. taseme sotsiaalpedagoog, kelle ülesanneteks on probleemide kaardistamine, ennetamine, hindamine ja koostöö. A.2.1 Sotsiaalpedagoogilise tegevuse kavandamine 2.1.1 Sotsiaalsete oskuste hindamine 2.1.2 Töö kavandamine 2.1.3 Erinevate huvigruppide kaasamine 2.1.4 Õppetööd toetavate tegevuste kavandamine 2.1.5 Õppija arengu toetamine 2.1.6 Õppetöövälise tegevuse toetamine 2.1.7 Metoodiliste materjalide valimine A.2.2 Sotsiaalpedagoogiline hindamine 2.2.1 Abivajajate väljaselgitamine 2.2.2 Lähikeskkonna võrgustiku ja ressursside väljaselgitamine 2.2.3 Sotsiaalkultuuriliste erinevuste ning integratsiooniga seotud probleemide märkamine, hindamine ja nendega tegelemine 2.2.4 Sotsiaalsete oskuste hindamine 2.2.5 Sotsiaalpedagoogilise sekkumise mõju tõhususe hindamine ja analüüsimine A.2.3 Juhtumikorraldus ja nõustamine 2.3.1 Olukorra kaardistamine 2.3.2 Esmatasandi sotsiaalpedagoogiline nõustamine 2.3.3 Juhtumitöö 2.3.4 Sotsiaalsete oskuste arendamine 2.3.5 Konfliktolukorras osalenute lepitamine A.2.4 Turvalise õpi- ja töökeskkonna kujundamine 2.4.1 Vaimse ja emotsionaalse turvalisuse tagamine 2.4.2 Füüsilise turvalisuse tagamine 2.4.3 Ennetustöö turvalise keskkonna säilitamiseks A.2.5 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 2.5.1 Oma töö analüüsimine ja enesearendamine 2.5.2 Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse tervise hoidmine ja arendamine 2.5.3 Erinevate spetsialistide nõustamine A.2.6 Arendustegevus 2.6.1 Organisatsiooni arengut suunavate dokumentide kavandamine või koostamine 2.6.2 Sotsiaalpedagoogilise töö põhimõtete ja praktikate tutvustamine A.2.7 Kollektiivi juhtimine 2.7.1 Rühma juhtimine 2.7.2 Ühiskondlike ja/või kutseorganisatsioonide juhtimine Sotsiaalpedagoogi tööaeg ja puhkus on reguleeritud töölepingu seadusega ja muude õigusaktidega. Sotsiaalpedagoogi töö on vaheldusrikas ja väljakutseid pakkuv, nõuab head koostöö- ja suhtlemisoskust ning pingetaluvust. Sotsiaalpedagoogi töö on paindlik, jagunedes tööks klientidega, iseseisvaks tööks, koostööks teiste spetsialistidega ja enesetäiendamiseks. Sotsiaalpedagoog puutub kokku emotsionaalsete ja füüsiliste ohuteguritega, tal peab olema valmisolek tegutseda igas olukorras. Sotsiaalpedagoogi peamised töövahendid on kaasaegsed info- ja kommunikatsioonivahendid, pedagoogilised materjalid (sh kirjandus) ning erivahendid ja -materjalid vastavalt sihtgrupile. Sotsiaalpedagoogi töös on olulised kohanemisvõime, järjekindlus, pingetaluvus ja empaatia. Tavaliselt on 6. taseme sotsiaalpedagoogil erialane bakalaureusekraad ning kompetentside saavutamiseks vajalik töökogemus. Muu eriala bakalaureusekraadi omamisel peab olema läbitud sotsiaalpedagoogika-alane täiendkoolitus. Sotsiaalpedagoog. Sotsiaalpedagoog, tase 6 kutse koosneb seitsmest kohustuslikust ning ühest valitavast kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.6 ja B.2.8 (läbiv kompetents) tõendamine. Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitav kompetents B.2.7. Sotsiaalpedagoogilise tegevuse kavandamine 6 Sotsiaalpedagoogiline hindamine 6 Juhtumikorraldus ja nõustamine 6 Turvalise õpi- ja töökeskkonna kujundamine 6 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 6 Arendustegevus 6 Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitav kompetents B.2.7. Kollektiivi juhtimine 6 Sotsiaalpedagoog, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Sotsiaalpedagoog, tase 7 Social pedagogue, level 7 1 Sotsiaalpedagoog, tase 7 (versioon 2) Sotsiaalpedagoog, tase 7 (versioon 3) Sotsiaalpedagoog, tase 7 (versioon 4) Sotsiaalpedagoog, tase 7 (versioon 5) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Sotsiaalpedagoog 13 2013-12-13 2013-12-13 2015-03-31 7 7 2635 Sotsiaaltöötajad ja nõustajad 0313 Psühholoogia 85 Haridus Keelte oskustasemete kirjeldused Gerttu Aavik SA Raplamaa Info- ja Nõustamiskeskus Leena Arras Tallinna Pääsküla Gümnaasium Hille Ilves Eesti Linnade Liit Mare Leino Tallinna Ülikool Tiina Naarits-Linn Kriisinõustamise ja Eneseleidmise Keskus Mahena Kristiina Raud MTÜ Sotsiaalpedagoogide Ühendus Lea Voltri Tartu Laste Turvakodu Mari Väljaots Sotsiaalministeerium Sotsiaalpedagoog, tase 7 kutsestandard on aluseks õppekavade ja koolitusprogrammide koostamisel ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Sotsiaalpedagoogi töö eesmärk on isikute sotsiaalsete oskuste õpetamine, parendamine, erinevate sotsiaalsete ja toimetulekuprobleemide ennetamine ning leevendamine, tegutsemisvõime ja toimetuleku toetamine nii individuaal- kui võrgustikutöös pedagoogiliste vahenditega. 7. taseme sotsiaalpedagoogi ülesanneteks on probleemide kaardistamine, ennetamine, hindamine ja koostöö. Sotsiaalpedagoog, tase 7 märkab ja hindab isiku hariduslikke vajadusi, toetab tema arengut ja toimetulekut. 7. taseme sotsiaalpedagoog loob abivajaja ümber võrgustiku, mis parimal võimalikul moel toetab isikut probleemi põhjuste väljaselgitamisel ja parimate võimalike lahenduste leidmisel. Sotisaalpedagoogid töötavad haridusasutustes, turvakodudes, nõustamiskeskustes, vanglates jne. Sotsiaalpedagoogi kutsealal on lisaks 7. taseme kutsele ka 6. taseme sotsiaalpedagoog, kes märkab abivajajaid, informeerib probleemidest võrgustikku, teavitab abivõimalustest ning leiab olukorra parendamiseks sobivad spetsialistid. A.2.1 Sotsiaalpedagoogilise tegevuse kavandamine 2.1.1 Sotsiaalsete oskuste hindamine 2.1.2 Töö kavandamine 2.1.3 Erinevate huvigruppide kaasamine 2.1.4 Õppetööd toetavate tegevuste kavandamine 2.1.5 Õppija arengu toetamine 2.1.6 Õppetöövälise tegevuse toetamine 2.1.7 Metoodiliste materjalide valimine A.2.2 Sotsiaalpedagoogiline hindamine 2.2.1 Abivajajate väljaselgitamine 2.2.2 Lähikeskkonna võrgustiku ja ressursside väljaselgitamine 2.2.3 Sotsiaalkultuuriliste erinevuste ning integratsiooniga seotud probleemide märkamine, hindamine ja nendega tegelemine 2.2.4 Sotsiaalsete oskuste hindamine 2.2.5 Sotsiaalpedagoogilise sekkumise mõju tõhususe hindamine ja analüüsimine A.2.3 Juhtumikorraldus ja nõustamine 2.3.1 Olukorra kaardistamine 2.3.2 Esmatasandi sotsiaalpedagoogiline nõustamine 2.3.3 Juhtumitöö 2.3.4 Sotsiaalsete oskuste arendamine 2.3.5 Konfliktolukorras osalenute lepitamine A.2.4 Turvalise õpi- ja töökeskkonna kujundamine 2.4.1 Vaimse ja emotsionaalse turvalisuse tagamine 2.4.2 Füüsilise turvalisuse tagamine 2.4.3 Ennetustöö turvalise keskkonna säilitamiseks A.2.5 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 2.5.1 Oma töö analüüsimine ja enesearendamine 2.5.2 Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse tervise hoidmine ja arendamine 2.5.3 Kolleegide nõustamine ja mentorlus 2.5.4 Tööd alustavate sotsiaalpedagoogide mentorlus 2.5.5 Erinevate spetsialistide nõustamine A.2.6 Arendustegevus 2.6.1 Organisatsiooni arengut suunavate dokumentide kavandamine või koostamine 2.6.2 Õppijatele ja koostöövõrgustikule suunatud õppevara kohandamine või uuendamine 2.6.3 Sotsiaalpedagoogilise töö põhimõtete ja praktikate tutvustamine A.2.7 Kollektiivi juhtimine 2.7.1 Rühma juhtimine 2.7.2 Ühiskondlike ja/või kutseorganisatsioonide juhtimine A.2.8 Sotsiaalpedagoogide koolitamine 2.8.1 Sotsiaalpedagoogiliste uuringute juhendamine või retsenseerimine 2.8.2 Sotsiaalpedagoogide praktika juhendamine või koordineerimine Sotsiaalpedagoogi tööaeg ja puhkus on reguleeritud töölepingu seadusega ja muude õigusaktidega. Sotsiaalpedagoogi töö on vaheldusrikas ja väljakutseid pakkuv, nõuab head koostöö- ja suhtlemisoskust ning pingetaluvust. Sotsiaalpedagoogi töö on paindlik, jagunedes tööks klientidega, iseseisvaks tööks, koostööks teiste spetsialistidega ja enesetäiendamiseks. Sotsiaalpedagoog puutub kokku emotsionaalsete ja füüsiliste ohuteguritega, tal peab olema valmisolek tegutseda igas olukorras. Sotsiaalpedagoogi peamised töövahendid on kaasaegsed info- ja kommunikatsioonivahendid, pedagoogilised materjalid (sh kirjandus) ning erivahendid ja -materjalid vastavalt sihtgrupile. Sotsiaalpedagoogi töös on olulised kohanemisvõime, järjekindlus, pingetaluvus ja empaatia. Tavaliselt on 7. taseme sotsiaalpedagoogil erialane magistrikraad ning kompetentside saavutamiseks vajalik töökogemus. Muu eriala magistrikraadi omamisel peab olema läbitud sotsiaalpedagoogika-alane täiendkoolitus. Sotsiaalpedagoog. Sotsiaalpedagoog, tase 7 kutse koosneb seitsmest kohustuslikust ning kahest valitavast kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.6 ja B.2.9 (läbiv kompetents) tõendamine. Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.7 ja B.2.8. Sotsiaalpedagoogilise tegevuse kavandamine 7 Sotsiaalpedagoogiline hindamine 7 Juhtumikorraldus ja nõustamine 7 Turvalise õpi- ja töökeskkonna kujundamine 6 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 7 Arendustegevus 7 Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.7 ja B.2.8. Kollektiivi juhtimine 7 Sotsiaalpedagoogide koolitamine 7 Sotsiaalpedagoog, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Raudtee teemehaanik, tase 4 Railway Mechanic, level 4 4 Raudtee teemehaanik III (versioon 1) Raudtee teemehaanik III (versioon 2) Raudtee teemehaanik III (versioon 3) Raudtee teemehaanik, tase 4 (versioon 5) Raudtee teemehaanik, tase 4 (versioon 6) Raudtee teemehaanik, tase 4 (versioon 7) Mullatööde tööjuht, tase 4 Raudtee keevitustööde tööjuht, tase 4 Rihtimis- ja tõstetööde tööjuht, tase 4 Teejärelevaataja, tase 4 Tööde juht ohutsoonis töötamisel, tase 4 Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee teemehaanik 15 2013-12-10 2013-12-10 2018-01-29 4 4 7215 Troppijad ja trossijätkajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Tööosad ja tööülesanded Andrus Noor AS Eesti Raudtee Anto Looken SA Raudteekutsed Gennadi Jurkin AS Eesti Raudtee Jevgenia Kin Eesti Energia Kaevandused ASi Logistikaettevõte Mati Lõhmus AS Eesti Raudtee Rita Ojala Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Sander Hirvesaar GoTrack OÜ Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Tiiu Poltruk Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Urmas Lükki Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Vladimir Panov AS Eesti Raudtee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Raudtee teemehaanik, tase 4 kutsestandard on aluseks tööturu nõudmistele vastavate täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Raudtee teemehaanik, tase 4 tööks on rööbastee ja raudteerajatiste hooldus-, remont- ja ehitustööde korraldamine ja juhtimine etteantud juhiste järgi ning tehtud tööde kontrollimine. 4. taseme raudtee teemehaanik on oskustööline, kes töötab meeskonna liikmena iseseisvalt, juhendab brigaadi tavatööd ning võtab vastutuse teiste arendamise eest. Raudtee teemehaanik, tase 4 kutse sisaldab viite osakutset: 1) raudtee keevitustööde tööjuht, tase 4; 2) mullatööde tööjuht, tase 4; 3) rihtimis- ja tõstetööde tööjuht, tase 4; 4) tööde juht ohutsoonis töötamisel, tase 4; 5) teejärelevaataja, tase 4. Raudtee keevitustööde tööjuhi osakutse eeldab keevitaja kutsekvalifikatsiooni olemasolu. 4. taseme raudtee teemehaaniku töö võib eeldada sõiduki juhtimisõigust ja liikluse reguleerimise õigust raudteeülesõidukohal vastavalt liiklusseadusele, eriveeremi juhtimisõigust vastavalt raudteeseadusele ning kompetentsust mehhanismidega töötamiseks. Rööbastee ja raudteerajatiste hooldus-, remont- ja ehitustööde kutseala koosneb neljast kutsest. Raudtee teemehaaniku abi, tase 2 teeb brigaadi liikmena lihtsamaid raudtee hooldus- ja remonttöid, vajades mõnikord ka kogenud töötaja juhendamist. Raudtee teemehaanik, tase 3 töötab brigaadi liikmena, kontrollib iseseisvalt raudtee tehnilist seisukorda, teeb tehnohooldust ja remonti ning leiab võimalike vigade põhjusi. Raudtee teemehaanik, tase 4 teeb ja korraldab rööbastee ja raudteerajatiste hooldus-, remont- ja ehitustöid, juhendab brigaadi liikmeid ilmnenud vigade analüüsimisel ja vigade vältimiseks vajalike abinõude valikul ning kontrollib tehtud töö tulemust etteantud juhiste järgi. Raudtee teemehaanik, tase 5 planeerib ja juhib hooldus-, remont- ja ehitustöid (sh määrab materjalide ja mehhanismide vajadust), kontrollib tehtud töö tulemust, kavandab ja korraldab parendustegevused ning võtab töö vastu või kontrollib rööbastee ja raudteerajatiste seisukorda ning teeb raudteerajatiste hooldus-, remont- ja ehitustöid. A.2.1 Töö planeerimine ja dokumenteerimine 1) Projektides oleva teabe analüüsimine ja kasutamine 2) Tööplaanide koostamine 3) Tööülesannete täitmiseks vajaliku informatsiooni kogumine, analüüsimine ja täpsustamine 4) Töö tehnoloogilise protsessi ettevalmistamine 5) Tööriistade, väikemehhanismide ja abiseadmete olemasolu tagamine 6) Isikukaitsevahendite kasutamine 7) Tööde dokumenteerimine ja andmete töötlemine A.2.2 Töö planeerimine ja dokumenteerimine teejärelevaataja töös 1) Projektides oleva teabe analüüsimine ja kasutamine 2) Tööplaanide koostamine 3) Tööülesannete täitmiseks vajaliku informatsiooni kogumine 4) Isikukaitsevahendite kasutamine 5) Tööde dokumenteerimine ja andmete töötlemine A.2.3 Liiklusohutuse tagamine 1) Ohutusmeetmete valimine 2) Hoiatuse nõudeavalduse esitamine 3) Töökoha piiramine ohutuse tagamiseks 4) Signalisti määramine ohutuse tagamiseks 5) Jaamas töötamisel nõuetekohaste sissekannete tegemine 6) Tee- ja signaalmärkide paigaldamise, hooldamise ja eemaldamise korraldamine 7) Tee- ja signaalmärkide olemasolu ja seisukorra kontrollimine A.2.4 Liiklusohutuse tagamine raudtee keevitustööde tööjuhi, mullatööde tööjuhi, rihtimis- ja tõstetööde tööjuhi ning ohutsoonis töötamisel tööde juhi töös 1) Ohutusmeetmete valimine ja nende täitmise kontrollimine 2) Hoiatuse nõudeavalduse esitamine 3) Töökoha piiramine ohutuse tagamiseks 4) Signalisti määramine ohutuse tagamiseks 5) Jaamas töötamisel nõuetekohaste sissekannete tegemine A.2.5 Liiklusohutuse tagamine teejärelevaataja töös 1) Ohutusmeetmete täitmise kontrollimine 2) Hoiatuse nõudeavalduse esitamine 3) Jaamas töötamisel nõuetekohaste sissekannete tegemine A.2.6 Tööprotsessi ja tee seisukorra kontrollimine 1) Liiklusohtliku rikke kindlakstegemine ja tegutsemine selle likvideerimiseks 2) Ohutusnõuete täitmine ja täitmise kontrollimine 3) Tehnoloogia järgimine ja järgimise kontrollimine 4) Raudteerajatiste mõõdistamine 5) Teemõõduvaguni mõõdistusandmete analüüsimine ja kasutamine A.2.7 Tööprotsessi ja tee seisukorra kontrollimine raudtee keevitustööde tööjuhi, mullatööde tööjuhi ning rihtimis- ja tõstetööde tööjuhi töös 1) Liiklusohtliku rikke kindlakstegemine ja tegutsemine selle likvideerimiseks 2) Ohutusnõuete täitmine ja täitmise tagamine 3) Tehnoloogia järgimine ja järgimise kontrollimine 4) Raudteerajatiste mõõdistamine mõõteriistadega A.2.8 Tööprotsessi ja tee seisukorra kontrollimine ohutsoonis töötamisel tööde juhi töös 1) Ohutusnõuete täitmine ja täitmise tagamine 2) Tehnoloogia järgimine ja järgimise kontrollimine A.2.9 Lumetõrjetööde tegemine raudteel 1) Ülesõitude ja pöörmete lumetõrjetööde tegemine ja korraldamine 2) Ülesõitude ja pöörmete lumetõrjetööde tegemine väikemehhanismidega ja tööde korraldamine 3) Masinate ja mehhanismidega lumetõrjetööde korraldamine A.2.10 Liiprite ja prusside paigaldamine, vahetamine ja kvaliteedi kontrollimine 1) Liiprite ja prusside kõlblikkuse kontrollimine 2) Liiprite ja prusside paigaldamise ja vahetamise tulemuse kontrollimine 3) Liiprite vahetamine 4) Pöörmeprusside paigaldamine ja vahetamine A.2.11 Liiprite ja prusside paigaldamise , vahetamise ja kvaliteedi kontrollimine teejärelevaataja töös 1) Liiprite ja prusside kõlblikkuse kontrollimine 2) Liiprite ja prusside paigaldamise ja vahetamise tulemuse kontrollimine A.2.12 Rööbastee sideosade ja kinnituste paigaldamine, kontrollimine ja puuduste kõrvaldamine 1) Sideosade ja kinnituste kontrollimine, kinnitamine, paigaldamine ja asendamine 2) Sideosade ja kinnituste paigaldamise ja vahetamise tulemuse kontrollimine 3) Erinevate kinnituste paigaldamine ja vahetamine 4) Lukupilude hajutamine rööpaniiti katkestamata ja lukupilude reguleerimine rööpaniidi katkestamisega 5) Rööbaste ärajooksu tõkestamine 6) Lukupilude korrasoleku ja rööbaste ärajooksu tõkestamise kontrollimine A.2.13 Rööbastee sideosade ja kinnituste paigaldamine, kontrollimine ja puuduste kõrvaldamine raudtee keevitustööde tööjuhi töös 1) Sideosade ja kinnituste kontrollimine, kinnitamine, paigaldamine ja asendamine 2) Erinevate kinnituste paigaldamine ja vahetamine 3) Lukupilude hajutamine rööpaniiti katkestamata ja lukupilude reguleerimine rööpaniidi katkestamisega 4) Rööbaste ärajooksu tõkestamine 5) Lukupilude korrasoleku ja rööbaste ärajooksu tõkestamise kontrollimine A.2.14 Rööbastee sideosade ja kinnituste ning nende paigaldamise ja vahetamise kontrollimine teejärelevaataja töös 1) Sideosade ja kinnituste kontrollimine 2) Sideosade ja kinnituste paigaldamise ja vahetamise tulemuse kontrollimine 3) Lukupilude korrasoleku ja rööbaste ärajooksu tõkestamise kontrollimine A.2.15 Raudtee muldkeha remontimine ja hooldamine 1) Muldkeha seisukorra hindamine 2) Muldkeha remont- ja hooldustööde tulemuse hindamine 3) Muldkeha remontimine ja hooldamine, sh defektide kõrvaldamine 4) Veeviimarite ja kraavide rajamine ja korrastamine A.2.16 Raudtee muldkeha seisukorra hindamine ning remont -ja hooldustööde kontrollimine teejärelevaataja töös 1) Muldkeha seisukorra hindamine 2) Muldkeha remont- ja hooldustööde tulemuse kontrollimine A.2.17 Ballasti paigaldamine ja hooldamine 1) Ballasti paigaldus- ja hooldustööde tulemuste hindamine 2) Ballasti seisukorra hindamine 3) Ballasti paigaldamine 4) Ballasti puhastamine ja lisamine A.2.18 Ballasti paigaldamine ja hooldamine rihtimis- ja tõstetööde tööjuhi töös 1) Ballasti paigaldus- ja hooldustööde tulemuste hindamine 2) Ballasti seisukorra hindamine 3) Ballasti paigaldamine A.2.19 Ballasti seisukorra hindamine ning ballasti paigaldamis- ja hooldustööde kontrollimine teejärelevaataja töös 1) Ballasti paigaldus- ja hooldustööde tulemuste hindamine 2) Ballasti seisukorra hindamine A.2.20 Tee geomeetria korrashoiutööde tegemine, korraldamine ja tulemuste hindamine 1) Tee geomeetria kontrollimine 2) Tee rihtimis- ja tõstetööde tulemuste hindamine 3) Tee rihtimine ja tõstmine 4) Teekõveriku rihtimine 5) Pöörme ja pöörmetaguse kõveriku geomeetria kontrollimine ja puuduste kõrvaldamine 6) Rööpmelaiuse korrashoiutööde tulemuste hindamine 7) Rööpmelaiuse korrigeerimine 8) Loodihälvete, vajumite, risttõugete parandamine ja teekergete kõrvaldamine A.2.21 Tee geomeetria korrashoiutööde tegemine, korraldamine ja tulemuste hindamine rihtimis- ja tõstetööde tööjuhi töös 1) Tee rihtimine ja tõstmine 2) Teekõveriku rihtimine 3) Pöörme ja pöörmetaguse kõveriku geomeetria kontrollimine ja puuduste kõrvaldamine 4) Rööpmelaiuse korrashoiutööde tulemuste hindamine 5) Loodihälvete, vajumite, risttõugete parandamine ja teekergete kõrvaldamine A.2.22 Tee geomeetria korrashoiutööde kontrollimine teejärelevaataja töös 1) Tee geomeetria kontrollimine 2) Tee rihtimis- ja tõstetööde tulemuste hindamine 3) Pöörme ja pöörmetaguse kõveriku geomeetria kontrollimine ja puuduste kõrvaldamine 4) Rööpmelaiuse korrashoiutööde tulemuste hindamine A.2.23 Rööbasahelate korrashoiutööde tegemine ja korraldamine 1) Rööbasahela rikete kindlakstegemine 2) Automaatblokeeringuga ja elektriveoga liinil rööbasahela seisukorra kontrollimine 3) Rööpaühendite ja isolatsioonimaterjali paigaldamise korraldamine 4) Rööbasahela korrastustööde korraldamine automaatblokeeringuga ja elektriveoga liinil A.2.24 Rööbasahelate korrashoiutööde tegemine ja korraldamine rihtimis- ja tõstetööde tööjuhi töös 1) Rööbasahela rikete kindlakstegemine 2) Rööpaühendite ja isolatsioonimaterjali paigaldamise korraldamine 3) Rööbasahela korrastustööde korraldamine automaatblokeeringuga ja elektriveoga liinil A.2.25 Rööbasahelate seisukorra kontrollimine teejärelevaataja töös 1) Rööbasahela rikete kindlakstegemine 2) Automaatblokeeringuga ja elektriveoga liinil rööbasahela seisukorra kontrollimine A.2.26 Raudteesildade, -truupide, -viaduktide, -tunnelite, -rennide remontimine, seisukorra hindamine ja kontrollimine 1) Raudteetruubi rajamine ja rekonstrueerimine 2) Raudteetruubi remontimine 3) Raudteetruubi puhastamise korraldamine 4) Raudteetruubi seisukorra kontrollimine ja rikete kindlakstegemine 5) Rennide ehitamine, rekonstrueerimine ja remontimine 6) Rennide seisukorra kontrollimise ja rikete kindlakstegemise ning kõrvaldamise korraldamine A.2.27 Raudteesildade, -truupide, -viaduktide, -tunnelite, -rennide remontimine, seisukorra hindamine ja kontrollimine ohutsoonis töötamisel tööde juhi töös 1) Raudteetruubi rajamine ja rekonstrueerimine 2) Raudteeviadukti remontimine A.2.28 Raudteesildade, -truupide, -viaduktide, -tunnelite, -rennide seisukorra hindamine ja kontrollimine teejärelevaataja töös 1) Raudteesilla seisukorra kontrollimine ja rikete kindlakstegemine 2) Raudteetruubi seisukorra kontrollimine ja rikete kindlakstegemine 3) Raudteeviadukti seisukorra kontrollimine 4) Rennide seisukorra kontrollimine, rikete kindlakstegemine ja tööde korraldamine A.2.29 Rööbastee korrashoiutööde tegemine ja korraldamine ning rööbastee remontimine 1) Rööbaste seisukorra kontrollimine 2) Pöörmete seisukorra kontrollimine 3) Rööbaste paigaldamine ja vahetamine 4) Pikkrööbastega tee paigaldamine 5) Pikkrööbastega tee vaherööpa vahetamine 6) Purunenud pikkrööpa ajutine taastamine 7) Pikkrööpa terviklikkuse taastamine 8) Pikkrööbaste temperatuuripingest vabastamine 9) Rööpaniitide venitamine arvutuslikku temperatuurivahemikku 10) Rööbastele pealekeevitamine 11) Rööbaste kokkukeevitamine 12) Pöörmete reguleerimine ja üksikute metallosade vahetamine A.2.30 Rööbastee korrashoiutööde tegemine ja korraldamine ning rööbastee remontimine raudtee keevitustööde tööjuhi töös 1) Rööbaste paigaldamine ja vahetamine 2) Pikkrööbastega tee paigaldamine 3) Pikkrööbastega tee vaherööpa vahetamine 4) Purunenud pikkrööpa ajutine taastamine 5) Pikkrööpa terviklikkuse taastamine 6) Pikkrööbaste temperatuuripingest vabastamine 7) Rööpaniitide venitamine arvutuslikku temperatuurivahemikku 8) Rööbastele pealekeevitamine 9) Rööbaste kokkukeevitamine 10) Rööpaühendite keevitamine A.2.31 Rööbastee seisukorra, korrashoiu- ja remonttööde kontrollimine teejärelevaataja töös 1) Rööbaste seisukorra kontrollimine 2) Pöörmete seisukorra kontrollimine A.2.32 Ülesõidu- ja ülekäigukohtade remontimine ja kontrollimine 1) Ülesõidu- ja ülekäigukohtade remontimise korraldamine 2) Ülesõidu- ja ülekäigukohtade katte vahetamise ja remontimise korraldamine 3) Ülesõidu- ja ülekäigukohtade kontrollimine ja rikete kindlakstegemine 4) Ülesõidu- ja ülekäigukohtade märgistuse ja nähtavuse olemasolu kontrollimine A.2.33 Ülesõidu- ja ülekäigukohtade kontrollimine teejärelevaataja töös 1) Ülesõidu- ja ülekäigukohtade kontrollimine ja rikete kindlakstegemine 2) Ülesõidu- ja ülekäigukohtade märgistuse ja nähtavuse olemasolu kontrollimine A.2.34 Raudtee ohutsoonis tegevuse ohutuse tagamine 1) Reisijate ooteplatvormi ehitamisel ja remontimisel ohutuse tagamine 2) Laadimisplatvormi ehitamisel ja remontimisel ohutuse tagamine 3) Raudtee estakaadi ehitamisel ja remontimisel ohutuse tagamine 4) Raudteekaalude remontimisel ohutuse tagamine 5) Pöördringide remontimisel ohutuse tagamine 6) Raudteega ristuvate tehnorajatiste ehitamisel ja remontimisel ohutuse tagamine 7) Raudteele ja selle äärde paigaldatud rajatiste kontrollimine ja rikete kindlakstegemine 8) Ohutuse tagamise kontrollimine A.2.35 Raudtee ohutsoonis tegevuse ohutuse tagamine ohutsoonis töötamisel tööde juhi töös 1) Reisijate ooteplatvormi ehitamisel ja remontimisel ohutuse tagamine 2) Laadimisplatvormi ehitamisel ja remontimisel ohutuse tagamine 3) Raudtee estakaadi ehitamisel ja remontimisel ohutuse tagamine 4) Raudteega ristuvate tehnorajatiste ehitamisel ja remontimisel ohutuse tagamine A.2.36 Juhendamine ja juhtimine 1) Madalama kutsetasemega töötajate juhendamine 2) Mehhanismide töö koordineerimine töökohal 3) Töötulemuste hindamine ja kvaliteedinõuetest kinnipidamise kontrollimine A.2.37 Juhendamine ja juhtimine raudtee keevitustööde tööjuhi, mullatööde tööjuhi, rihtimis- ja tõstetööde tööjuhi ning ohutsoonis töötamisel tööde juhi töös 1) Madalama kutsetasemega töötajate juhendamine 2) Mehhanismide töö koordineerimine töökohal Raudtee teemehaanik, tase 4 kutse sisaldab järgmisi osakutseid: 1) raudtee keevitustööde tööjuht, tase 4, mis moodustub tööosadest A.2.1, A.2.4, A.2.7, A.2.13, A.2.30 ja A.2.37; 2) mullatööde tööjuht, tase 4, mis moodustub tööosadest A.2.1, A.2.4, A.2.7, A.2.9, A.2.15 ja A.2.37; 3) rihtimis- ja tõstetööde tööjuht, tase 4, mis moodustub tööosadest A.2.1, A.2.4, A.2.7, A.2.18, A.2.21, A.2.24 ja A.2.37; 4) tööde juht ohutsoonis töötamisel, tase 4, mis moodustub tööosadest A.2.1, A.2.4, A.2.8, A.2.27, A.2.35 ja A.2.37; 5) teejärelevaataja, tase 4, mis moodustub tööosadest A.2.2, A.2.5, A.2.6, A.2.11, A.2.14, A.2.16, A.2.19, A.2.22, A.2.25, A.2.28, A.2.31 ja A.2.33. 4. taseme raudtee teemehaaniku töö toimub välitingimustes ja üldjuhul tööpäeval, vajadusel ööpäevaringselt, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel. Mõnikord on vaja teha rikete kõrvaldamiseks vajalikke töid väljaspool tavapärast tööaega. Raudtee teemehaanik tase 4 töö on vaheldusrikas ja kulgeb kiires tempos. Raudtee teemehaaniku töökeskkond on kõrgendatud ohuga töökoht rongiliikluseks avatud raudteel, sealjuures töötamine ebatasasel pinnal ja mistahes ilmastikuoludes. Seetõttu on raudtee teemehaaniku töös vajalik hea füüsiline tervis ja keskkonnataluvus. Lisaks on 4. taseme raudtee teemehaanikul vaja inimeste juhtimise oskust. Keskmisest kõrgema ohtlikkusega töö tõttu peab raudtee teemehaanik täpselt järgima tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid, kandma töö iseloomule ja ilmastikule vastavat tööriietust, isikukaitsevahendeid, sealhulgas ohutusvesti. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada raudteeõnnetuse, töös osalejate trauma või hukkumise. Raudtee teemehaaniku kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Põhilisteks töövahenditeks on raudtee spetsiifilised käsitööriistad (näit vasar, kang, mutrivõti), väikemehhanismid (näit lumepuhur, mutrikeeraja, topper, pilude reguleerija, elektrijaam, lõikur, lihvija jmt), signaalid (signaallipp, -lamp, piiramissignaalid), sidevahendid (käsiraadiojaam, mobiiltelefon) ja mõõtevahendid (näit mõõdulint, -ratas, teešabloon, universaalnihik, nivelliir). Raudtee teemehaanik, tase 4 töö eeldab füüsilist vastupidavust, kohusetundlikkust, otsustus- ja vastutusvõimet, tähelepanuvõimet, koostöövalmidust, valmidust töötada brigaadis ja juhtida brigaadi saadud töökorralduse järgi, loogilist mõtlemist, saavutusvajadust, enesedistsipliini ja positiivset eluhoiakut, valmidust reageerida positiivselt ja negatiivselt inimeste ja olukordade suhtes. Tavaliselt töötavad 4. taseme raudtee teemehaanikutena inimesed, kellel on vähemalt keskharidus ja kutseoskused on omandatud 6-kuulise praktilise töö käigus vähemalt samal tasemel kogenud teemehaaniku juhendamisel. Brigadir, tööjuht, raudtee keevitustööde juht, teejärelevaataja Raudtee teemehaaniku töö on reguleeritud raudteeseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrusega „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Raudtee teemehaanik, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.3, B.2.6, B.2.9, B.2.10, B.2.12, B.2.15, B.2.17, B.2.20, B.2.23, B.2.26, B.2.29, B.2.32, B.2.34, B.2.36 ja B.2.38 tõendamine. Raudtee keevitustööde tööjuht, tase 4 osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.4, B.2.7, B.2.13, B.2.30, B.2.37 ja B.2.38 tõendamine. Mullatööde tööjuht, tase 4 osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.4, B.2.7, B.2.9, B.2.15, B.2.37 ja B.2.38 tõendamine. Rihtimis- ja tõstetööde tööjuht, tase 4 osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.4, B.2.7, B.2.18, B.2.21, B.2.24, B.2.37 ja B.2.38 tõendamine. Tööde juht ohutsoonis töötamisel, tase 4 osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.4, B.2.8, B.2.27, B.2.35, B.2.37 ja B.2.38 tõendamine. Teejärelevaataja, tase 4 osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.2, B.2.5, B.2.6, B.2.11, B.2.14, B.2.16, B.2.19, B.2.22, B.2.25, B.2.28, B.2.31, B.2.33 ja B.2.38 tõendamine. Töö planeerimine ja dokumenteerimine 4 Töö planeerimine ja dokumenteerimine teejärelevaataja töös 4 Liiklusohutuse tagamine 4 Liiklusohutuse tagamine raudtee keevitustööde tööjuhi, mullatööde tööjuhi, rihtimis- ja tõstetööde tööjuhi ning ohutsoonis töötamisel tööde juhi töös 4 Liiklusohutuse tagamine teejärelevaataja töös 4 Tööprotsessi ja tee seisukorra kontrollimine 4 Tööprotsessi ja tee seisukorra kontrollimine raudtee keevitustööde tööjuhi, mullatööde tööjuhi ning rihtimis- ja tõstetööde tööjuhi töös 4 Tööprotsessi ja tee seisukorra kontrollimine ohutsoonis töötamisel tööde juhi töös 4 Lumetõrjetööde tegemine raudteel 4 Liiprite ja prusside paigaldamine, vahetamine ja kvaliteedi kontrollimine 4 Liiprite ja prusside paigaldamine, vahetamise ja kvaliteedi kontrollimine teejärelevaataja töös 4 Rööbastee sideosade ja kinnituste paigaldamine, kontrollimine ja puuduste kõrvaldamine 4 Rööbastee sideosade ja kinnituste paigaldamine, kontrollimine ja puuduste kõrvaldamine raudtee keevitustööde tööjuhi töös 4 Rööbastee sideosade ja kinnituste kontrollimine teejärelevaataja töös 4 Raudtee muldkeha remontimine ja hooldamine 4 Raudtee muldkeha seisukorra hindamine ning remont- ja hooldustööde kontrollimine teejärelevaataja töös 4 Ballasti paigaldamine ja hooldamine 4 Ballasti paigaldamine ja hooldamine rihtimis- ja tõstetööde tööjuhi töös 4 Ballasti seisukorra hindamine ning ballasti paigaldus- ja hooldustööde kontrollimine teejärelevaataja töös 4 Tee geomeetria korrashoiutööde tegemine, korraldamine ja tulemuste hindamine 4 Tee geomeetria korrashoiutööde tegemine, korraldamine ja tulemuste hindamine rihtimis- ja tõstetööde tööjuhi töös 4 Tee geomeetria korrashoiutööde kontrollimine teejärelevaataja töös 4 Rööbasahelate korrashoiutööde tegemine ja korraldamine 4 Rööbasahelate korrashoiutööde tegemine ja korraldamine rihtimis- ja tõstetööde tööjuhi töös 4 Rööbasahelate seisukorra kontrollimine teejärelevaataja töös 4 Raudteesildade, -truupide, -viaduktide, -tunnelite, -rennide remontimine, seisukorra hindamine ja kontrollimine 4 Raudteesildade, -truupide, -viaduktide, -tunnelite, -rennide remontimine, seisukorra hindamine ja kontrollimine ohutsoonis töötamisel tööde juhi töös 4 Raudteesildade, -truupide, -viaduktide, -tunnelite, -rennide seisukorra hindamine ja kontrollimine teejärelevaataja töös 4 Rööbastee korrashoiutööde tegemine ja korraldamine ning rööbastee remontimine 4 Rööbastee korrashoiutööde tegemine ja korraldamine ning rööbastee remontimine raudtee keevitustööde tööjuhi töös 4 Rööbastee seisukorra, korrashoiu- ja remonttööde kontrollimine teejärelevaataja töös 4 Ülesõidu- ja ülekäigukohtade remontimine ja kontrollimine 4 Ülesõidu- ja ülekäigukohtade kontrollimine teejärelevaataja töös 4 Raudtee ohutsoonis tegevuse ohutuse tagamine 4 Raudtee ohutsoonis tegevuse ohutuse tagamine ohutsoonis töötamisel tööde juhi töös 4 Juhendamine ja juhtimine 4 Juhendamine ja juhtimine raudtee keevitustööde tööjuhi, mullatööde tööjuhi, rihtimis- ja tõstetööde tööjuhi ning ohutsoonis töötamisel tööde juhi töös 4 Raudtee teemehaanik, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Raudtee teemehaanik, tase 5 Railway Mechanic, level 5 1 Raudtee teemehaanik, tase 5 (versioon 2) Raudtee teemehaanik, tase 5 (versioon 3) Raudtee teemehaanik, tase 5 (versioon 4) Sillameister, tase 5 Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee teemehaanik 15 2013-12-10 2013-12-10 2018-01-29 5 5 7215 Troppijad ja trossijätkajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Tööosad ja tööülesanded Andrus Noor AS Eesti Raudtee Anto Looken SA Raudteekutsed Gennadi Jurkin AS Eesti Raudtee Jevgenia Kin Eesti Energia Kaevandused ASi Logistikaettevõte Mati Lõhmus AS Eesti Raudtee Rita Ojala Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Sander Hirvesaar GoTrack OÜ Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Tiiu Poltruk Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Urmas Lükki Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Vladimir Panov AS Eesti Raudtee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Raudtee teemehaanik, tase 5 kutsestandard on aluseks tööturu nõudmistele vastavate täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Raudtee teemehaanik, tase 5 tööks on rööbastee ja raudteerajatiste hooldus-, remondi- ja ehitustööde planeerimine (sh materjalide ja mehhanismide vajaduse määramine) ja juhtimine, tehtud tööde kontrollimine ja vastuvõtmine. 5. taseme raudtee teemehaanik on keskastme spetsialist, kes töötab iseseisvalt ettearvamatutes olukordades ja vastutab meeskondade töö eest. Raudtee teemehaanik, tase 5 töö võib eeldada sõiduki juhtimisõigust ja liikluse reguleerimise õigust raudteeülesõidukohal vastavalt liiklusseadusele, eriveeremi juhtimisõigust vastavalt raudteeseadusele ning kompetentsust mehhanismidega töötamiseks. Raudtee teemehaanik, tase 5 kutse sisaldab osakutset sillameister, tase 5. Rööbastee ja raudteerajatiste hooldus-, remont- ja ehitustööde kutseala koosneb neljast kutsest. Raudtee teemehaaniku abi, tase 2 teeb brigaadi liikmena lihtsamaid raudtee hooldus- ja remonttöid, vajades mõnikord ka kogenud töötaja juhendamist. Raudtee teemehaanik, tase 3 töötab brigaadi liikmena, kontrollib iseseisvalt raudtee tehnilist seisukorda, teeb tehnohooldust ja remonti ning leiab võimalike vigade põhjusi. Raudtee teemehaanik, tase 4 teeb ja korraldab rööbastee ja raudteerajatiste hooldus-, remondi- ja ehitustöid, juhendab brigaadi liikmeid ilmnenud vigade analüüsimisel ja vigade vältimiseks vajalike abinõude valikul ning kontrollib tehtud töö tulemust etteantud juhiste järgi. Raudtee teemehaanik, tase 5 planeerib ja juhib rööbastee ja raudteerajatiste hooldus-, remont- ja ehitustöid, kontrollib tehtud töö tulemust, kavandab ja korraldab parendustegevused ning võtab töö vastu või kontrollib rööbastee ja raudteerajatiste seisukorda ning teeb raudteerajatiste hooldus-, remont- ja ehitustöid. A.2.1 Töö planeerimine ja dokumenteerimine 1) Projektides oleva teabe analüüsimine ja kasutamine 2) Tööplaanide koostamine 3) Tööülesannete täitmiseks informatsiooni kogumine, analüüsimine ja täpsustamine 4) Töö tehnoloogilise protsessi valmisoleku kontrollimine ja ettevalmistamine 5) Tööriistade, väikemehhanismide ja abiseadmete vajaduse otsustamine 6) Isikukaitsevahendite kasutamine ja kasutamise kontrollimine 7) Tööde dokumenteerimine ja andmete töötlemine A.2.2 Töö planeerimine ja dokumenteerimine sillameistri töös 1) Projektides oleva teabe analüüsimine ja kasutamine 2) Tööplaanide koostamine 3) Tööülesannete täitmiseks informatsiooni kogumine, analüüsimine ja täpsustamine 4) Töö tehnoloogilise protsessi ettevalmistamine 5) Tööriistade, väikemehhanismide ja abiseadmete valimine 6) Isikukaitsevahendite kasutamine 7) Tööde dokumenteerimine ja andmete töötlemine A.2.3 Liiklusohutuse tagamine 1) Ohutusmeetmete valimine ja nende täitmise kontrollimine 2) Hoiatuse nõudeavalduse esitamine 3) Töökoha piiramine ohutuse tagamiseks 4) Signalisti määramine ohutuse tagamiseks 5) Jaamas töötamisel nõuetekohaste sissekannete tegemine 6) Tee- ja signaalmärkide paigaldamise, hooldamise ja eemaldamise kavandamine ja korraldamine 7) Tee- ja signaalmärkide olemasolu ja seisukorra kontrollimine A.2.4 Liiklusohutuse tagamine sillameistri töös 1) Ohutusmeetmete valimine ja nende täitmise kontrollimine 2) Hoiatuse nõudeavalduse esitamine 3) Töökoha piiramine ohutuse tagamiseks 4) Signalisti määramine ohutuse tagamiseks 5) Jaamas töötamisel nõuetekohaste sissekannete tegemine A.2.5 Tööprotsessi ja tee seisukorra kontrollimine 1) Liiklusohtliku rikke ennetamine ja kindlakstegemine ning tegutsemine selle likvideerimiseks 2) Ohutusnõuete täitmine ja täitmise kontrollimine kogu tööprotsessis 3) Tööprotsessi tehnoloogia järgimine, järgimise kontrollimine ja tehnoloogia muutmine 4) Raudteerajatiste mõõdistamise korraldamine ja edasiste tegevuste planeerimine 5) Teemõõduvaguni mõõdistusandmete analüüsimine ja kasutamine ning edasise tegevuste planeerimine A.2.6 Tööprotsessi ja tee seisukorra kontrollimine sillameistri töös 1) Liiklusohtliku rikke ennetamine ja kindlakstegemine ning tegutsemine selle likvideerimiseks 2) Ohutusnõuete täitmine ja täitmise kontrollimine 3) Töö tehnoloogia järgimine, järgimise kontrollimine ja tehnoloogia muutmine 4) Raudteerajatiste mõõdistamise korraldamine ja edasise tegevuse planeerimine A.2.7 Raudteel lumetõrjetööde kavandamine ja korraldamine 1) Ülesõitude ja pöörmete lumetõrjetööde kavandamine ja korraldamine 2) Ülesõitude ja pöörmete väikemehhanismidega lumetõrjetööde kavandamine ja korraldamine 3) Masinate ja mehhanismidega lumetõrjetööde kavandamine, korraldamine ja kontrollimine A.2.8 Liiprite ja prusside paigaldamise ja vahetamise kavandamine ja kontrollimine ning kvaliteedi kontrollimise kavandamine ja korraldamine 1) Liiprite ja prusside kõlblikkuse kontrollimise kavandamine ja korraldamine ning vahetamise planeerimine 2) Liiprite ja prusside paigaldamise ja vahetamise töötulemuse hindamine 3) Liiprite vahetamise kavandamine ja korraldamine ning töötulemuse hindamine 4) Pöörmeprusside paigaldamise ja vahetamise kavandamine ja korraldamine 5) Riströöpa liikuva südamiku ja pöörme seademehhanismide kinnitusprusside vahetamise kavandamine 6) Sillaprusside vahetamise kavandamine ja korraldamine A.2.9 Liiprite ja prusside paigaldamise ja vahetamise kavandamine ja kontrollimine ning kvaliteedi kontrollimise kavandamine ja korraldamine sillameistri töös 1) Liiprite ja prusside kõlblikkuse kontrollimise kavandamine ja korraldamine ning vahetamise planeerimine 2) Sillaprusside vahetamise kavandamine ja korraldamine A.2.10 Rööbastee sideosade ja kinnituste paigaldamise, kontrollimise ja puuduste kõrvaldamise kavandamine ja korraldamine 1) Rööbastee sideosade ja kinnituste kontrollimise, paigaldamise ja vahetamise kavandamine ja korraldamine ning töötulemuse hindamine 2) Erinevate kinnituste paigaldamise ja vahetamise kavandamine ja korraldamine ning töötulemuse hindamine 3) Rööpaniiti katkestamata lukupilude hajutamise ja rööpaniidi katkestamisega lukupilude reguleerimise kavandamine ja korraldamine ning töötulemuse hindamine 4) Rööbaste ärajooksu tõkestamise kavandamine ja korraldamine ning töötulemuse hindamine 5) Lukupilude korrasoleku ja rööbaste ärajooksu tõkestamise kontrollimine, hindamise korraldamine ja edasise tegevuse planeerimine A.2.11 Raudtee muldkeha remont- ja hooldustööde kavandamine ja korraldamine 1) Raudtee muldkeha seisukorra ja kuju muutuse hindamise kavandamine ja korraldamine 2) Raudtee muldkeha remont- ja hooldustööde tulemuse hindamine 3) Raudtee muldkeha remont- ja hooldustööde kavandamine ja korraldamine 4) Veeviimarite ja kraavide rajamise ja korrastamise kavandamine ning korraldamine A.2.12 Raudtee muldkeha remont- ja hooldustööde kavandamine ja korraldamine sillameistri töös 1) Raudtee muldkeha seisukorra ja kuju muutuse hindamise kavandamine ja korraldamine 2) Veeviimarite ja kraavide rajamise ja korrastamise kavandamine ning korraldamine A.2.13 Ballasti paigaldus- ja hooldustööde kavandamine ja korraldamine 1) Ballasti paigaldus- ja hooldustööde tulemuste hindamine 2) Ballasti seisukorra hindamise korraldamine ja edasise tegevuse planeerimine 3) Ballasti paigaldamise kavandamine ja korraldamine ning töötulemuse hindamine 4) Ballasti puhastamise ja lisamise kavandamine ja korraldamine A.2.14 Tee geomeetria korrashoiutööde kavandamine ja korraldamine 1) Tee geomeetria kontrollimise kavandamine ja korraldamine ning edasise tegevuse planeerimine 2) Tee rihtimis- ja tõstetööde tulemuse hindamine 3) Tee rihtimise ja tõstmise kavandamine ja korraldamine ning töötulemuse hindamine 4) Teekõveriku rihtimise kavandamine ja korraldamine ning töötulemuse hindamine 5) Pöörme ja pöörmetaguse kõveriku geomeetria kontrollimise ja puuduste kõrvaldamise kavandamine ja korraldamine 6) Rööpmelaiuse korrashoiutööde tulemuste hindamine 7) Rööpmelaiuse korrigeerimise kavandamine ja korraldamine 8) Loodihälvete, vajumite, risttõugete parandamise ja teekergete kõrvaldamise kavandamine ja korraldamine ning töötulemuse hindamine A.2.15 Rööbasahelate korrashoiutööde kavandamine ja korraldamine 1) Isoleerlukkude, isolatsioonimaterjali ja ühendite korrasoleku kontrollimise kavandamine ja korraldamine 2) Automaatblokeeringuga ja elektriveoga liinil rööbasahela seisukorra kontrollimise kavandamine ja korraldamine ning edasise tegevuse planeerimine 3) Rööpaühendite ja isolatsioonimaterjali paigaldamise kavandamine ja korraldamine ning töötulemuse hindamine 4) Automaatblokeeringuga ja elektriveoga liinil rööbasahela korrastustööde kavandamine ja korraldamine ning töötulemuse hindamine A.2.16 Raudteesildade, -truupide, -viaduktide, -tunnelite ja -rennide remontimise, seisukorra hindamise ja kontrollimise kavandamine ja korraldamine 1) Raudteesilla remont- ja hooldustööde kavandamine ja korraldamine 2) Raudteesilla seisukorra kontrollimine ja rikete kindlakstegemine 3) Raudteetruubi rajamise ja rekonstrueerimise kavandamine ja korraldamine 4) Raudteetruubi remontimise kavandamine ja korraldamine 5) Raudteetruubi puhastamise kavandamine ja korraldamine ning töötulemuse hindamine 6) Raudteetruubi seisukorra kontrollimise ja rikete kindlakstegemise kavandamine ja korraldamine ning edasise tegevuse planeerimine 7) Raudteeviadukti remontimine 8) Raudteeviadukti seisukorra kontrollimine ja rikete kindlakstegemine 9) Raudteerennide ehitus-, rekonstrueerimis- ja remonttööde kavandamine ja korraldamine 10) Raudteerennide seisukorra kontrollimise ja rikete kõrvaldamise kavandamine ja korraldamine ning töötulemuse hindamine A.2.17 Rööbastee korrashoiu- ja remonttööde kavandamine ja korraldamine 1) Rööbaste seisukorra kontrollimise kavandamine ja korraldamine ning edasise tegevuse planeerimine 2) Pöörmete seisukorra kontrollimise kavandamine ja korraldamine ning edasise tegevuse planeerimine 3) Rööbaste paigaldamise ja vahetamise kavandamine ja korraldamine 4) Pikkrööbastega tee paigaldamise kavandamine ja korraldamine 5) Pikkrööbastega tee vaherööpa vahetamise kavandamine ja korraldamine 6) Purunenud pikkrööpa ajutise taastamise korraldamine 7) Pikkrööpa terviklikkuse taastamise korraldamine 8) Pikkrööbaste temperatuuripingest vabastamine 9) Rööpaniitide venitamine arvutuslikku temperatuurivahemikku 10) Rööbastele pealekeevitamise kavandamine ja korraldamine ning töötulemuse hindamine 11) Rööbaste kokkukeevitamise kavandamine ja korraldamine ning töötulemuse hindamine 12) Pöörmete reguleerimine ja üksikute metallosade vahetamine, töö kavandamine ja korraldamine ning töötulemuse hindamine 13) Pöörmete paigaldamise ja metallosade vahetamise korraldamine A.2.18 Rööbastee korrashoiutööde ja remontimise kavandamine ja korraldamine sillameistri töös 1) Rööbaste seisukorra kontrollimise kavandamine ja korraldamine ning edasise tegevuse planeerimine 2) Sillarööbaste paigaldamise ja vahetamise kavandamine ja korraldamine 3) Pikkrööbastega tee paigaldamise kavandamine ja korraldamine A.2.19 Ülesõidu- ja ülekäigukohtade remontimise, ehitamise ja kontrollimise kavandamine ja korraldamine 1) Ülesõidu- ja ülekäigukohtade ehitamise ja remontimise kavandamine ja korraldamine ning töötulemuse hindamine 2) Ülesõidu- ja ülekäigukohtade katte vahetamise ja remontimise kavandamine ja korraldamine ning töötulemuse hindamine 3) Ülesõidu- ja ülekäigukohtade kontrollimise ja rikete kindlakstegemise korraldamine ning edasise tegevuse planeerimine 4) Ülesõidu- ja ülekäigukohtade märgistuse ja nähtavuse olemasolu kontrollimise kavandamine ja korraldamine ning edasise tegevuse planeerimine A.2.20 Raudtee ohutsoonis tegevuse ohutuse tagamine 1) Reisijate ooteplatvormi ehitamisel ja remontimisel ohutuse tagamine 2) Laadimisplatvormi ehitamisel ja remontimisel ohutuse tagamine 3) Raudtee estakaadi ehitamisel ja remontimisel ohutuse tagamine 4) Raudteekaalude remontimisel ohutuse tagamine 5) Pöördringide remontimisel ohutuse tagamine 6) Raudteega ristuvate tehnorajatiste ehitamisel ja remontimisel ohutuse tagamine 7) Raudteele ja selle äärde paigaldatud rajatiste kontrollimine ja rikete kindlakstegemine 8) Ohutuse tagamise kontrollimine A.2.21 Juhendamine ja juhtimine 1) Tööde juhi määramine ja juhendamine 2) Madalama kutsetasemega töötajate juhendamine 3) Mehhanismide töö koordineerimine töökohal 4) Ressursside haldamine 5) Parendustegevuste kavandamine ja korraldamine 6) Töötulemuste hindamine ja kvaliteedinõuetest kinnipidamise kontrollimine A.2.22 Juhendamine ja juhtimine sillameistri töös 1) Madalama kutsetasemega töötajate juhendamine 2) Mehhanismide töö koordineerimine töökohal Sillameister, tase 5 osakutse moodustub tööosadest A.2.2, A.2.4, A.2.6, A.2.9, A.2.12, A.2.16, A.2.18 ja A.2.22. 5. taseme raudtee teemehaaniku töö toimub üldjuhul välitingimustes ja tööpäeval. Mõnikord on vaja teha rikete kõrvaldamiseks vajalikke töid väljaspool tavapärast tööaega - ööpäevaringselt, puhkepäevadel või riiklikel pühadel. Raudtee teemehaanik, tase 5 töö on vaheldusrikas, eeldab tähelepanelikkust ja vastutust raudtee seisukorra kontrollimisel, tulemuste analüüsimisel, meetmete rakendamisel, töö planeerimisel ja remonttööde õigeaegsel juhtimisel, liiklusohutuse tagamisel ning töötulemuste kontrollimisel. Raudtee teemehaaniku töökeskkond on raudteel töötamise ajal kõrgendatud ohuga töökoht rongiliikluseks avatud raudteel, sealjuures töötamine ebatasasel pinnal ja mistahes ilmastikuoludes. Seetõttu on raudtee teemehaaniku töös vajalik hea füüsiline tervis ja keskkonnataluvus. Lisaks on 5. taseme raudtee teemehaanikul vaja inimeste juhtimise ning dokumendihalduse oskust. Keskmisest kõrgema ohtlikkusega töö tõttu peab raudtee teemehaanik täpselt järgima tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid, kandma töö iseloomule ja ilmastikule vastavat tööriietust ja isikukaitsevahendeid, sealhulgas ohutusvesti. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada raudteeõnnetuse, töös osalejate trauma või hukkumise. Raudtee teemehaaniku kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Põhilisteks töövahenditeks on raudtee väikemehhanismid (näit lumepuhur, mutrikeeraja jmt), signaalid (signaallipp, -lamp, piiramissignaalid), sidevahendid (käsiraadiojaam, mobiiltelefon) ja mõõtevahendid (näit mõõdulint, -ratas, teešabloon, universaalnihik, nivelliir). 5. taseme teemehaanik kasutab oma töös ka dokumente (näit projekte, tööplaane) ja bürootehnikat (näit arvutit, printerit). Vajalikuks võib osutuda liiklusvahend töökohtadele jõudmiseks. Raudtee teemehaanik, tase 5 töö eeldab füüsilist vastupidavust, kohusetundlikkust, otsustus- ja vastutusvõimet, tähelepanuvõimet, koostöövalmidust, valmidust töötada brigaadis ja juhtida brigaadi saadud töökorralduse järgi, loogilist mõtlemist, korrektsust ja loomingulisust, analüüsioskust, saavutusvajadust, enesedistsipliini ja positiivset eluhoiakut, valmidust reageerida positiivselt ja negatiivselt inimeste ja olukordade suhtes. Tavaliselt töötavad 5. taseme raudtee teemehaanikutena inimesed, kellel on • vähemalt keskharidus ja kutseoskused on omandatud 3-aastase praktilise töö käigus vähemalt samal tasemel kogenud teemehaaniku juhendamisel või • erialane kõrgharidus ja kutseoskused on omandatud 3-kuulise praktilise töö käigus vähemalt samal tasemel kogenud teemehaaniku juhendamisel. Teemeister, sillameister, teejärelevaataja, tööjuht Raudtee teemehaaniku töö on reguleeritud raudteeseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrusega „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Raudtee teemehaanik, tase 5 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.3, B.2.5, B.2.7, B.2.8, B.2.10, B.2.11, B.2.13-B.2.17, B.2.19-B.2.21 ja B.2.23 tõendamine. Sillameister, tase 5 osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.2, B.2.4, B.2.6, B.2.9, B.2.12, B.2.16, B.2.18, B.2.22 ja B.2.23 tõendamine. Töö planeerimine ja dokumenteerimine 5 Töö planeerimine ja dokumenteerimine sillameistri töös 5 Liiklusohutuse tagamine 4 Liiklusohutuse tagamine sillameistri töös 4 Tööprotsessi ja tee seisukorra kontrollimine 5 Tööprotsessi ja tee seisukorra kontrollimine sillameistri töös 5 Raudteel lumetõrjetööde kavandamine ja korraldamine 5 Liiprite ja prusside paigaldamise ja vahetamise kavandamine ja kontrollimine ning kvaliteedi kontrollimise kavandamine ja korraldamine 5 Liiprite ja prusside paigaldamise ja vahetamise kavandamine ja kontrollimine ning kvaliteedi kontrollimise kavandamine ja korraldamine sillameistri töös 5 Rööbastee sideosade ja kinnituste paigaldamise, kontrollimise ja puuduste kõrvaldamise kavandamine ja korraldamine 5 Raudtee muldkeha remont- ja hooldustööde kavandamine ja korraldamine 5 Raudtee muldkeha remont- ja hooldustööde kavandamine ja korraldamine sillameistri töös 5 Ballasti paigaldus- ja hooldustööde kavandamine ja korraldamine 5 Tee geomeetria korrashoiutööde kavandamine ja korraldamine 5 Rööbasahelate korrashoiutööde kavandamine ja korraldamine 5 Raudteesildade, -truupide, -viaduktide, -tunnelite ja -rennide remontimise, seisukorra hindamise ja kontrollimise kavandamine ja korraldamine 5 Rööbastee korrashoiu- ja remonttööde kavandamine ja korraldamine 5 Rööbastee korrashoiutööde ja remontimise kavandamine ja korraldamine sillameistri töös 5 Ülesõidu- ja ülekäigukohtade remontimise, ehitamise ja kontrollimise kavandamine ja korraldamine 5 Raudtee ohutsoonis tegevuse ohutuse tagamine 4 Juhendamine ja juhtimine 5 Juhendamine ja juhtimine sillameistri töös 5 Raudtee teemehaanik, tase 5 kutset läbiv kompetents 4 Abitreener, tase 3 Assistant coach, level 3 12 Abitreener, tase 3 (versioon 11) Abitreener, tase 3 (versioon 13) Abitreener, tase 3 (versioon 14) Abitreener, tase 3 (versioon 15) Abitreener, tase 3 (versioon 16) Abitreener, tase 3 (versioon 17) Abitreener, tase 3 (versioon 18) Abitreener, tase 3 (versioon 19) Abitreener, tase 3 (versioon 20) Abitreener, tase 3 (versioon 21) Abitreener, tase 3 (versioon 22) Abitreener, tase 3 (versioon 23) Treener I (versioon 1) Treener I (versioon 10) Treener I (versioon 2) Treener I (versioon 3) Treener I (versioon 4) Treener I (versioon 5) Treener I (versioon 6) Treener I (versioon 7) Treener I (versioon 8) Treener I (versioon 9) Aeroobika ja rühmatreeningud Aerutamine Aikido Allveesport Ameerika jalgpall Ammulaskmine Automudelism Autosport Capoeira Curling Golf Hapkido Iaido Indiaca Jalgpall Jalgrattasport Ju-jutsu Judo Jõutõstmine Jäähoki Jääpall Kabe Karate Kelgutamine Kepikõnd Kergejõustik Kickboxing Kobudo Koroona ja novus Korvpall Kriket Kudo Kujundujumine Kulturism ja fitness Kurnimäng Käsipall Laevamudelism Laskesuusatamine Laskmine Lauatennis Lennusport Liikumisharrastus Maadlus Maahoki Male Matkasport Moodne viievõistlus Mootorrattasport Orienteerumine Pesapall Petank Piljard Poks Purjetamine Raadiosport Ragbi Ratsutamine Rulluisutamine Saalihoki Sambo Sport chanbara Squash Sulgpall Sumo Suusatamine Sõudmine Taekwon-do ITF Taekwondo WTF Taipoks Tennis Triatlon Turniiribridž Tõstesport Uisutamine Ujumine Veemoto Veepall Veeremängud Vehklemine Vesiaeroobika Vettehüpped Vibusport Võimlemine Võistlustants Võrkpall Wu-shu Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 18 2013-12-19 2013-12-19 2014-11-19 3 3 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treenerite eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Ilver Audentese Spordigümnaasium Üllar Kerde Eesti Korvpalliliit Janek Küppar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Kadri Liivak Eesti Võimlemisliit Aldur Partasjuk Spordiklubi Reval-Sport Erich Petrovits Jõhvi Spordikeskus Kristjan Port Tallinna Ülikool Aavo Põhjala Eesti Judoliit Jaak Salumets Eesti Treenerite Liit Toomas Tõnise Eesti Olümpiakomitee Priit Vene Eesti Olümpiakomitee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Abitreener, tase 3 kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamise ja isikute kompetentsuse hindamise alus. Treener on liikumisharrastuse ja spordi spetsialist, kes juhib käitumisharjumuste kujundamise ja kehaliste ning vaimsete harjutuste abil inimese tervist toetavate ja sportlike eesmärkide saavutamist. Treeneri ülesanne on sportlike ja kehaliste võimete terviklik, tulemuslik ja ohutu arendamine. Treener töötab iseseisvalt, meeskonna liikmena või liidrina, kaasates erinevaid spetsialiste. Treeneritöö eeldab vastutustunnet, loomingulisust, saavutusvajadust, täpsust ja ausust. Vajalik on perioodiline treeningtööd toetavate teadmiste ja oskuste tulemuslik täiendamine ning kogemuste ja teadmiste edasiandmine kolleegidele. Oluline on oskus mõjutada treenitavaid isikliku eeskujuga. Treener järgib treenerite eetikakoodeksit (vt Lisa 1). ABITREENER, tase 3 täidab tööülesandeid ühetaolistes olukordades. On omandanud kutsealased oskused ja teadmised enamasti kutsealase väljaõppega. Võib töös vajada juhendamist. Vastutab oma tööülesannete täitmise eest. A.2.1 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine: 1) kehaliste võimete arendamine; 2) spordialaspetsiifiliste oskuste arendamine; 3) sotsiaalsete võimete arendamine ja spordiala kultuuri õpetamine; 4) taastumisvahendite kasutamine; 5) spordivarustuse ja treeningvahendite soovitamine ja kasutamine. Spetsialiseerumine toimub sõltuvalt spordiala spetsiifikast, spordialal kasutatavatest vahendidest ja harrastamiskeskkonnast. Spordiala spetsiifikast tulenevalt on kutse andjal õigus kehtestada erinõudeid. Spetsialiseerumine on otseselt seotud kutsestandardis kirjeldatud tööosadega. Treeneritöö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel, kodust eemal (treeninglaagrid, võistlused, koolitused jms). Kasutab treeningprotsessis vajalikke vahendeid vastavalt spordialale. 1) pinge- ja stressitaluvus; 2) suhtlemisoskus; 3) saavutusvajadus; 4) vastutustunne; 5) ausus; 6) järjekindlus; 7) täpsus; 8) paindlikkus, kohanemisvõime; 9) headus, empaatiavõime; 10) emotsionaalne stabiilsus; 11) motiveerimisvõime. Abitreener on vähemalt 18 aastat vana, soovitavalt spordiala harrastamise kogemusega ja läbinud nõutava koolituse. Kutse taotlemise eeldused on kirjas kutse andmise korras. Treener. Töö treenerina on reguleeritud spordiseadusega. Abitreener, tase 3 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse käesolevas kutsestandardis nimetatud spordialale, kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumised nagu matkasport, suusatamine, uisutamine ja veeremängud jagunevad omakorda: Matkasport -alpinism -jalgsimatkamine -jalgrattamatkamine -mägimatkamine -veematkamine Suusatamine -murdmaasuusatamine -mäesuusatamine -lumelauasport -kahevõistlus ja suusahüpped Uisutamine -iluuisutamine -kiiruisutamine Veeremängud -bowling -sportkeegel Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 3 alpinism jalgsimatkamine jalgrattamatkamine mägimatkamine veematkamine murdmaasuusatamine mäesuusatamine lumelauasport kahevõistlus ja suusahüpped iluuisutamine kiiruisutamine Bowling sportkeegel Abitreener, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 5 Aroomterapeut II (versioon 1) Aroomterapeut II (versioon 2) Aroomterapeut II (versioon 3) Aroomterapeut III (versioon 1) Aroomterapeut III (versioon 2) Aroomterapeut III (versioon 3) Hiina loodusterapeut III (versioon 1) Hiina loodusterapeut III (versioon 2) Hiina loodusterapeut III (versioon 3) Homöopaat II (versioon 1) Homöopaat II (versioon 2) Homöopaat II (versioon 3) Homöopaat III (versioon 1) Homöopaat III (versioon 2) Homöopaat III (versioon 3) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 1) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 2) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 3) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 1) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 2) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 3) Refleksoloog II (versioon 1) Refleksoloog II (versioon 2) Refleksoloog II (versioon 3) Refleksoloog III (versioon 1) Refleksoloog III (versioon 2) Refleksoloog III (versioon 3) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 4) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 6) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 7) Aroomterapeut, tase 6 Eesti loodusterapeut, tase 6 Hiina loodusterapeut, tase 6 Holistilise regressiooni terapeut, tase 6 Homöopaat, tase 6 Refleksoloog, tase 6 Shiatsu terapeut, tase 6 Tai loodusterapeut, tase 6 Tiibeti loodusterapeut, tase 6 Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Loodusravi ja täiendmeditsiin Loodusraviterapeut 17 2013-12-11 2013-12-11 2014-01-20 6 6 2230 Täiendmeditsiini ja loodusravi tippspetsialistid 0917 Traditsiooniline ja täiendav meditsiin ning teraapia 86 Tervishoid Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Täiendmeditsiini ja loodusraviterapeudi eetikakoodeks Ella Alemaa Ki-Shiatsu Ühendus MTÜ Marina Eberth Holistilise Teraapia Instituut, European Association for Regression Therapy, Marina Eberth OÜ Tiia Frantsusova MTÜ Holistilise Teraapia Eesti Selts ja Tõusutee OÜ Epp Hallik Eesti Aroomteraapia Ühing Valdo Herzmann Ki-Shiatsu Ühendus MTÜ, Massaaz ja Shiatsu OÜ Sven Konga Eesti Neijingi Kool Alar Krautman Krautmani Massaaži ja Terviseakadeemia Elin Langron homöopaatia ekspert Ülo Liivamägi Sternum Koolitus kool Katariina Martens MTÜ Holistilise Teraapia Eesti Selts ja Katariina Koolitused OÜ Karl Muinast Eesti Aroomteraapia Ühing, Eesti Massööride Ühing Annika Noor MTÜ Eesti Refleksoloogid Anu Rootalu Eesti Tiibeti Traditsioonilise Meditsiini Ühing Heili Sõmer Heiliko OÜ, Fie Heili-Riina Sõmer, MTÜ Eesti Konsultantide Assotsiatsioon, OÜ Implement Inscape Tiina Talijärv Eesti Loodusteraapiate Nõukoda Heino Tiik nõelraviarst Kaidi-Ly Välb MTÜ Läbi Tähevärava, Peetri Kooli Hoolekogu Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 kutsestandard on aluseks õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Täiendmeditsiini ja loodusravi terapeudi töö eesmärk on aidata inimestel saavutada optimaalset elukvaliteeti. Elukvaliteet paraneb koos muutustega tervislikus seisundis, mõtteviisis, elustiilis ja -tegevuses. Täiendmeditsiini ja loodusravi terapeut käsitleb klienti kui unikaalset indiviidi, kelle keha, tunded ja mõtted moodustavad lahutamatu terviku. Tema töö fookus on tihti terviseprobleemide ennetamisel. Koostöös kliendiga aitab ta leida heaolu languse põhjused ja läbi viia muutused, mis aitavad uuesti leida sisemist tasakaalu, tagades sel moel tervise ja elukvaliteedi tõusu. Ta täiendab oma oskusi pidevalt ja vajadusel soovitab kliendil pöörduda mõne teise spetsialisti poole. Käesolevas kutsestandardis kasutatav mõiste „loodusravi terapeut“ ei tähenda isikut, kellel on arsti kutse ning kes diagnoosib ja ravib lähtudes konventsionaalse meditsiini seisukohtadest. Täiendmeditsiini ja loodusraviterapeudi spetsialiseerumisalad on järgmised: Aroomteraapia on meetod, kus kasutatakse aromaatsete taimede ürtidest, lehtedest, juurtest, seemnetest või ka puidust ja vahadest ekstraheeritud eeterlikke õlisid ja õlirikaste taimede külmpressimisel saadud baasõlide segusid. Aroomteraapia aktiveerib organismi valmidust võidelda tõvestavate viiruste ja bakteritega. Aroomteraapiaga saab leevendada ja ära hoida stressist või vääratest elutavadest põhjustatud tervisehäireid. Aroomteraapiat kasutatakse ka inimese tundemaailma tasakaalustamiseks, füsioloogiliste häirete ennetamiseks ja nendest taastumiseks. Aroomterapeut on spetsialist, kes tunneb kasutatavate õlide näidustusi ja vastunäidustusi konkreetsele kliendile, valdab aroomteraapilist massaažitehnikat ning oskab nõustada klienti teistes aroomteraapilistes kasutusvõimalustes ja vajadustes, et saavutada parim tervistav tulemus. Aroomteraapiat rakendatakse lisaks nahahoolduses, veeprotseduuridel (vannid, mähised, saunad, inhalatsioon jne.) ja ruumide lõhnastamisel. Eesti loodusteraapia on eestlaste (maarahva) pärimusel baseeruv looduslik raviviis, mis on ajaproovile vastu pidanud ja kohandatud tänapäeva oludele. Eesti loodusterapeut nõustab pärimusliku elulaadi ja eluviiside osas. Eesti loodusterapeut võib kasutada lisaks pärimuslikele raviviisidele ka muid Eestis kasutatavaid loomulikke ja kogu tervikut toetavaid raviviise, kui need vastavad loodusravi põhimõtetele. Eesti loodusterapeut kasutab oma töös mitmesuguseid loodusravi viise: taimeravi, saunaravi, soonetasumine (massaaž), kupuravi, kaaniravi, mesilasravi, heli- ja sõnaravi (regilaul, loits), veeravi, ravi tervistavate harjutustega jms. Ta võib ravida saunas või iidsetes looduslikes pühapaikades (hiied, raviallikad). Oma töös võib Eesti loodusterapeut kasutada kompresse, salve, ürdivanne, soola, savi, taruvaiku, kopranõret vms vahendeid. Ennetustegevustes ja ravis kasutab ta ökoloogilist ja maailmas jätkusuutlikku mõtteviisi, võib kasutada ka astroloogiat, veesoonte paiknemist (vitsa või pendlit), paastu või toitumisravi, tervistavaid harjutusi ning teha iluprotseduure (kasutades selleks arhailisi ja/või kodumaiseid saadusi). Hiina traditsiooniline meditsiin on iidne teadmiste kogum elustiili korrastamiseks, terviseprobleemide ennetamiseks ja ravimiseks. Hiina loodusterapeut on spetsialist, kes kasutab traditsioonilisi Hiina teadmisi selleks, et toetada inimese enda võimet kohaneda keskkonnamuutuste ja -mõjudega. Hiina loodusterapeut valmistab ette töökeskkonna, loob lõdvestust soodustava ümbruse ja õhkkonna. Ta kasutab erialast diagnostikat (keel, pulss), saades informatsiooni erinevate organsüsteemide seisukorrast ning seejärel annab nõu elustiili muutmiseks (nt toitumine) ja vajaduse korral teostab mitmesuguseid organismi tasakaalustavaid toiminguid. Ta kasutab selleks spetsiaalseid resoneerivaid (aku)punkte ja energiakanaleid (meridiaane) ning meetodeid nagu punktmassaaž, massaaž, Qi Gong (hingamis- ja liikumisharjutused) ja moksibustsioon (soojendamine). Homöopaatia alusepanijaks on Saksa arst Samuel Hahnemann, kes aastal 1796 avaldas uue teraapiaviisi põhimõtted. Homöopaatia tähendab kreeka keeles “sarnane kannatus“, ladina keeles kasutatakse väljendit similia similibus curentur ehk “sarnane ravib sarnast“. Seega sarnane impulss, mis on terviseprobleeme põhjustanud, saab olla ka tervendajaks. Ideede aluseks on arusaam, et organismil on endal suund sisemisele tasakaalule ning inimese tervendamiseks piisab impulsi andmisest organismi enda tervendavatele jõududele. Homöopaadi tööülesanded on kliendi loo kuulamine ning selle alusel õige homöopaatilise aine määramine, kliendi reaktsioonide jälgimine ja vajaduse korral uue kliendiloo võtmine. Oma töös juhindub homöopaat Organoni, Repertooriumidesse ja Materia medicatesse kogutud teabest ning kasutab klassikalisel meetodil valmistatud homöopaatilisi raviaineid. Oma töös kasutab homöopaat homöopaatilisi aineid, mis on mineraalse, taimse või loomse päritoluga. Holistilise regressiooni terapeudi töö eesmärk on toetada klienti tema psüühilise ning selle kaudu ka füüsilise ja sotsiaalse heaoluseisundi saavutamisel. Teraapia aluseks on põhjuse ja tagajärje seoste uurimine ja selgitamine. Terapeut lähtub oma töös kliendi eesmärgist ja teraapia käigus selgunud teabest. Ta aitab kliendil nii leida kui ka teadvustada probleemide põhjuseks olevaid sisekonflikte ning neid lahendada käitumuslikul, emotsionaalsel, füüsilisel, mentaalsel ja suhete tasandil. Terapeut juhendab klienti teraapiaprotsessis saadud uue informatsiooni ellu integreerimisel ja terviklikkuse poole liikumisel. Terapeudi fookus on positiivsel, ta toetab klienti potentsiaali teadvustamisel ja julgustab teda oma ressursse kasutama. Holistilise regressiooni terapeut lähtub teraapias põhimõttest, et klient on võrdne koostööpartner ning kliendi omavastutus on muutuste ja tervenemise aluseks. Iga klient on unikaalne ja terapeut valib antud kliendile sobiva lähenemise ja töövõtted.Oma töös järgib terapeut eetikakoodeksit (vt http://holistiliseteraapiaselts.weebly.com/eetikakoodeks.html). Refleksoloogia meetod põhineb avastusel, et organism peegeldab informatsiooni oma organite seisundeist keha pinnal asuvatesse kindlatesse tsoonidesse. Refleksoloogi töö seisneb käelise tegevuse kaudu nende tsoonide masseerimises. Töö eesmärk on organismi eneseregulatsiooni funktsioonide tugevdamine, tasakaalustamine ja tervisehäirete ennetamine. Töö tulemusena käivitub organismi puhastumine jääkainetest, suureneb keha vastupanuvõime infektsioonidele ning kasvab stressitaluvus. Refleksoloogi põhilised tööülesanded on töökoha ettevalmistamine, kliendiloo kogumine, tsoonide masseerimine ja pidev kliendi reaktsioonide jälgimine. Kuna iga klient on erinev, siis valib refleksoloog iga kord ainulaadse, ainult antud kliendile vastava ja sobiva massaaži järjekorra ja töövõtted. Shiatsu kui Jaapani ühe tuntuma teraapia alged on pärit samadest allikatest, kust pärineb ka Hiina traditsiooniline meditsiin. Tänapäeval maailmas kahe tuntuma shiatsu-koolkonna arendajateks olid Tokujiro Namikochi ja Shizuto Masunaga. Namikochi selgitas shiatsut lääne meditsiini terminite abil, pannes rõhu vaid nn neuro-lihaspunktide survele. Masunaga, soovides muuta ravimeetodeid efektiivsemaks, sidus meridiaanide teooria kaasaegse psühholoogia ja füsioloogiaga, rõhutas kliendi probleemi väljaselgitamisel kõhult võtmise viisi diagnoosi olulisust ning laiendas meridiaanide kasutusulatust ravis. Ta lõi oma koolkonna teoreetilise baasi pikaaegse kliinilise praktika jooksul. Masunaga Ki-shiatsu põhineb täielikule idamaisele meditsiinilisele süsteemile, kirjeldades inimkeha kui võrgustikku meridiaanidest läbi mille voolab eluenergia – Jaapani keeles Ki. Shiatsu teraapiaga stimuleeritakse keha iseeneslikku paranemisvõimet, mille tulemusena paraneb organismi enda elujõud, mis ongi võtmeks terviseprobleemide võitmiseks ja ärahoidmiseks. Kui Ki vool läbi meridiaanide on sujuv, on inimene terve. Kui vool saab takistatud, inimene haigestub. Energia voolu seisundit hinnatakse Hiina duaalse yin-yang`i kontseptsiooni järgi ning jagatakse kahte seisundisse: Kyo ja Jitsu. Idamaise meditsiini kohaselt on suur osa terviseprobleemidest tingitud lahendamata probleemidest tulenevast stressist, mille käigus on meridiaanides voolava eluenergia Ki vool organismi mõnes osas häiritud, takerdunud ja vastavad organismi funktsioonid tuhmunud. Selle tulemusena energia kuhjub teistes, Jitsu-kohtades, kus on vool liiga kiire ja organismi funktsioonid liigaktiivsed. Kui energia jätkuvalt ei liigu, blokeering süveneb ning tekivad nn “energiaaugud”, mis viivadki terviseprobleemideni. Shiatsu eesmärk on blokeerunud energia taas liikuma panna, täites „energiaauke“ ja tagades energia vaba vool ja organismi loomulik tasakaal. Shiatsu loodusterapeut tunnetab organismi olukorda ja energia liikumist käte abil ning teeb pehmeid vajutusi ja venitusi piki meridiaane, keha pinnal asuvaid liine. Shiatsu-teraapia aitab ravida paljusid terviseprobleeme nagu stress, kurnatus, unetus, ainevahetushäired, selja-, kaela- ja peavalu, liigesteprobleemid jpm. Järjepidev shiatsu-teraapia mitte ainult ei vähenda terviseprobleemide ilminguid, vaid omab ka profülaktilist toimet oma tervise eest hoolitsemisel. Lääne meditsiini kohaselt rahustab shiatsu autonoomset närvisüsteemi, mille tulemusena väheneb stress ja suureneb stressitaluvus. Samuti paranevad vere-ja lümfiringe, lihaste toonus ning siseorganite funktsioonid, tugevneb immuunsüsteem. Shiatsu`t soovitatakse üha enamate terviseprobleemide raviks. Shiatsu`t kirjeldatakse ka kui ”tähelepaneliku puudutuse kunsti”. Teda on kirjeldatud erilise sisemise austava hoiaku ja tähelepanuna kliendi suhtes. Shiatsu-teraapia toimub meditatiivses lõõgastavas atmosfääris, mis võimaldab avatud kontakti kliendi ja terapeudi vahel. Tai loodusteraapia on tailaste iidne traditsiooniline meditsiin, mis on üle 4000 aasta vana ja kasutusel (ning pideval täiustamisel) tänapäevani. Algselt koosnes see ravitsemisest, sünnitusabist, luude- liigeste korrigeerimisest ja massaažist. Kuigi siiani on kasutusel kõik valdkonnad, on kõige tuntum praegu Nuad Bo- Rarn (iidne Tai massaaž). Massaažidest kasutatakse lisaks veel tai jalamassaaži, massaaži kuumade taimepallidega, tai õlimassaaž, tai käemassaaži ja paljusid erinevaid SPA massaaže. Ravitsemistest on enamkasutatavad toitumisravi, kõhuravi, Tok Sen, Yamkhan ja taimeravi. Tai loodusterapeut on spetsialist, kes kasutab tai rahvameditsiinis kasutatavaid teadmisi ja oskusi selleks, et toetada inimese enda võimet ennetada haigestumisi ja stressi ning viia organismi tasakaalu. Tai loodusterapeut valmistab ette töökeskkonna, loob lõdvestust soodustava ümbruse ja õhkkonna, kasutades erialast diagnostikat (nt erinevate energialiinide ja tsoonide pinge). Ta teeb erinevaid organismi tasakaalustavaid toiminguid või massaaži. Nuad Bo- Rarn massaažis kasutatakse käsi, jalgu, küünarvarsi ning põlvi, et venitada klienti joogavõimlemise sarnaselt ja teha samal ajal spetsiaalset ravimassaaži energialiinidele (sarnased Hiina meridiaanide ja ajurveda nadidega) ja energiapunktidele. Nuad Bo-Rarn massaaži teraapia osa käsitleb kümmet eluenergia kanalit Sen Sib`i, milles ringleb eluenergia Lom Pran. Sellise tegevuse abil tekib tasakaalustumine energialiinides ja lihaste ja kõõluste verevarustuses, vere- ja lümfiringe paranemine, mõjutused neurohumoraalsel tasandil ning tekib lõõgastumine ja organismi tasakaalustumine. Tais on enam kui füüsilise keha korrastamine, oluline just energeetilise tasakaalu saavutamine. Tiibeti traditsiooniline meditsiin (TTM) on üks vanimaid katkematu järjepidevusena praktiseeritav meditsiinisüsteem maailmas, mille vanus on u 3900 aastat. Tegemist on Tiibetist alguse saanud meditsiinisüsteemiga, millel on unikaalne omapära. TTMi eesmärgiks on inimese keha, energia ja meele harmoonia. Tiibeti loodusterapeut rakendab Tiibeti meditsiinis kasutatavaid teadmisi ja oskusi nii organismi tasakaalu säilitamiseks (preventsioon) kui ka taastamiseks (ravi). Selleks valmistab ta ette sobiva töökeskkonna, määrab küsitluse teel inimese konstitutsioonilise tüübi ja/või selles peituvad ebakõlad, selgitab välja kliendi probleemi kasutades pulsi meetodit, uriini, keele jm põhjal patoloogia olemasolu, soovitab tasakaalustatud toitumist ja eluviisi ning viib vastavalt vajadusele läbi TTMis kasutatavaid tasakaalustavaid teraapiaid. A.2.1 Kliendi seisundi hindamine ja kliendi loo ärakuulamine ning teabe dokumenteerimine 1. Kliendi seisundi esmane hindamine. 2. Kliendi küsitlemine tema pöördumise põhjuste väljaselgitamiseks. 3. Kliendi seisundi, tundlikkuse ja vastunäidustustega arvestamine. A.2.2 Terapeutilise töö (teraapiate tsükli) planeerimine, elluviimine ning vahekokkuvõtete ja lõppkokkuvõtte tegemine 1. Küsitlusest kokkuvõtte tegemine ja eesmärgi püstitamine. 2. Eesmärkide selgitamine kliendile. 3. Vastastikuste õiguste ja kohustuste selgitamine. 4. Tagasiside kogumine ja hindamine. 5. Terviseprobleeme ülalhoidvate faktorite leidmine ja väljatoomine. 6. Eluviisi muutmise vajalikkuse ja võimalikkuse selgitamine. 7. Teiste spetsialistide kaasamine. 8. Dokumenteerimine. A.2.3 Klienditeenindus 1. Tööks ettevalmistamine. 2. Tööruumi ettevalmistamine. 3. Kliendiga suhtlemine. 4. Probleemidega toimetulemine. Aroomteraapia A.2.4 Kliendi pöördumise põhjuste väljaselgitamine ja teraapia teostamine 1. Vastunäidustuste määratlemine. 2. Eeterlike aroomõlide valimine. 3. Aroommassaaži tegemine. 4. Reaktsioonide ja tagasiside jälgimine ja hindamine. Eesti loodusteraapia A.2.5 Terapeutilise töö (teraapiate tsükli) planeerimine, elluviimine ning vahekokkuvõtete ja lõppkokkuvõtte tegemine 1. Pöördumise põhjuste, näidustuste ja vastunäidustuste väljaselgitamine. 2. Sobiva teraapia valimine. 3. Teraapia teostamine. 4. Reaktsioonide ja tagasiside jälgimine ja hindamine. 5. Kliendi nõustamine. Hiina loodusteraapia A.2.6 Kliendi pöördumise põhjuste välja selgitamine 1. Vaatlemine. 2. Kliendi loo kuulamine ja täpsustavate küsimuste esitamine. 3. Palpeerimine. 4. Kokkuvõtete tegemine ja terviseprobleemide põhjuste väljaselgitamine. A.2.7 Teraapia teostamine 1. Teraapia planeerimine ja teostamine. 2. Tervise ja terviseprobleemide arengu prognoosimine. 3. Tervisliku eluviisi aluste tutvustamine. Holistiline regressiooniteraapia A.2.8 Kliendi seisundi hindamine ja kliendiloo kogumine 1. Kontakti loomine kliendiga ja vastastikuste kokkulepete sõlmimine. 2. Genogrammi koostamine. A.2.9 Terapeutilise töö (teraapiate tsükli) planeerimine, elluviimine ning vahekokkuvõtete ja lõppkokkuvõtte tegemine 1. Kliendi suunamine soovitud muutust kirjeldama. 2. Teraapia fookuse hoidmine ja holistilise regressiooniteraapia spetsiifiliste tehnikate kasutamine. 3. Holistilise rännaku läbiviimise võtete kasutamine. 4. Ühenduste loomine olevikumomendi ja minevikusündmuste vahel. 5. Kliendi juhendamine vajaduste, tunnete ja kehareaktsioonide kogemisel ning väljendamisel. 6. Kliendi juhendamine uue informatsiooni mõtestamisel ja integreerimisel. A.2.10 Vestluse läbiviimine holistilise regressiooniteraapia põhimõtete kohaselt 1. Vestluse eesmärgistamine. 2. Intervjueerimise, kuulamise ja mõjutamise tehnikate kasutamine. 3. Empaatiline ja avatud olemine. Homöopaat A.2.11 Juhtumi analüüsimine 1. Põhitõdede tutvustamine. 2. Kliendiloo kuulamine. 3. Ilmingute analüüsimine ja klassifitseerimine. A.2.12 Repertoriseerimine (raviainete leidmine vastavalt ilmingutele) ja raviaine valimine Materia Medica abil 1. Ilmingute repertoriseerimine. 2. Raviainete leidmine. 3. Raviaine valimine. A.2.13 Raviaine annustamine ja kliendi jälgimine 1. Raviaine potentsi määramine. 2. Raviaine manustamise määramine. 3. Raviaine manustamise sageduse ja doosi määramine. 4. Kliendi juhendamine homöopaatiliste raviainete kasutamisel. 5. Soovituste andmine terviseprobleemide ülalhoidvate faktorite kõrvaldamiseks. 6. Järgmise kontakteerumise aja ja meetodi määramine. 7. Tagasiside kogumine ilmingutes toimunud muutuste kohta. Refleksoloog A.2.14 Kliendi pöördumise põhjuste väljaselgitamine ja teraapia teostamine 1. Artikulatsiooni (kehapiirkondade soojendus, lahtivõimlemine) tegemine. 2. Refleksoloogiliste tsoonide mõjutamise teostamine. 3. Kliendi konkreetse probleemiga seotud piirkondade hindamine. 4. Reaktsioonide jälgimine ja analüüsimine ning vajadusel teraapia kulu korrigeerimine. Shiatsu A.2.15 Kliendi pöördumise põhjuste väljaselgitamine 1. Kliendi vaatlemine tervikuna. 2. Kliendi loo kuulamine. 3. Kliendi kõhu palpeerimine. 4. Kokkuvõtte tegemine. A.2.16 Teraapia teostamine 1. Teraapia planeerimine ja teostamine. 2. Kliendi nõustamine tervislikuma eluviisi aluste osas. Tai loodusteraapia A.2.17 Kliendi pöördumise põhjuste väljaselgitamine 1. Kliendi vaatlemine tervikuna. 2. Kliendi loo kuulamine. 3. Kliendi palpeerimine. 4. Kokkuvõtte tegemine. A.2.18 Teraapia elluviimine 1. Teraapiaviisi valimine. 2. Kliendile eluviisi aluste tutvustamine. Tiibeti traditsiooniline meditsiin A.2.19 Kliendi pöördumise põhjuste väljaselgitamine 1. Kliendi vaatlemine tervikuna. 2. Kliendi loo kuulamine. 3. Kliendi palpeerimine. 4. Kokkuvõtete tegemine. A.2.20 Teraapia teostamine 1. Teraapia planeerimine ja teostamine. 2. Tervise ja terviseprobleemide arengu planeerimine. 3. Kliendile eluviisi aluste tutvustamine. Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut töötab eraettevõtluses ja/ või tervise- ja taastusravikeskustes. Loodusravispetsialisti tööaeg on paindlik ja jaguneb tööks klientidega, iseseisvaks tööks, koostööks teiste spetsialistidega ja enesetäiendamiseks. Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeudi töövahendid on teraapiaprotsessis kasutatavad vahendid (nt õlid, ravimtaimed, padi, massaažilaud jt). Eeldatakse usaldusväärsust, tolerantsust ja empaatiavõimet, analüüsi- ja koostöövõimet, loovust ja paindlikkust, pingetaluvust, asjatundlikkust. Tavaliselt on täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeudil keskharidus ja erialane (täiendmeditsiini ja loodusravi alane) koolitus, soovitavalt kõrgharidus. Aroomterapeut, Eesti loodusterapeut, ennetus- ja täiendmeditsiini spetsialist, Hiina loodusterapeut, holistiline regressiooniterapeut, homöopaat, refleksoloog, shiatsu-terapeut, Tai loodusterapeut, Tiibeti loodusterapeut. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentse järgmiselt: Kõigile on kohustuslikud kompetentsid B.2.1 – B.2.4 ja läbiv kompetents B.2.22, järgnevate hulgast peab valima ühe spetsialiseerumise: Aroomteraapia B.2.5. Eesti loodusteraapia B.2.6. Hiina loodusterapeut B.2.7 – B.2.8. Holistiline regressiooniteraapia B.2.9 – B.2.11. Homöopaatia B.2.12 – B.2.14. Refleksoloogia B.2.15. Shiatsu B.2.16 – B.2.17. Tai loodusteraapia B.2.18 – B.2.19. Tiibeti loodusteraapia B.2.20- B.2.21 Kliendi seisundi hindamine ja kliendi loo ärakuulamine ning teabe dokumenteerimine 6 Terapeutilise töö (teraapiate tsükli) planeerimine, elluviimine ning vahekokkuvõtete ja lõppkokkuvõtte tegemine 6 Klienditeenindus 5 Selle kutse taotleja peab valima ühe spetsialiseerumise: Aroomteraapia B.2.5. Eesti loodusteraapia B.2.6. Hiina loodusterapeut B.2.7 – B.2.8. Holistiline regressiooniteraapia B.2.9 – B.2.11. Homöopaatia B.2.12 – B.2.14. Refleksoloogia B.2.15. Shiatsu B.2.16 – B.2.17. Tai loodusteraapia B.2.18 – B.2.19. Tiibeti loodusteraapia B.2.20- B.2.21 Täiendmeditsiini ja loodusravi terapeudi kutset läbiv kompetents 6 Hiina loodusravispetsialist, tase 5 Chinese natural specialist, level 5 5 Hiina loodusravispetsialist, tase 5 (versioon 4) Hiina loodusravispetsialist, tase 5 (versioon 6) Hiina loodusterapeut II (versioon 1) Hiina loodusterapeut II (versioon 2) Hiina loodusterapeut II (versioon 3) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Loodusravi ja täiendmeditsiin Loodusraviterapeut 17 2013-12-11 2013-12-11 2017-11-20 5 5 3230 Täiendmeditsiini ja loodusravi keskastme spetsialistid 0917 Traditsiooniline ja täiendav meditsiin ning teraapia 86 Tervishoid Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Täiendmeditsiini ja loodusraviterapeudi eetikakoodeks Tiina Talijärv Eesti Loodusteraapiate Nõukoda Sven Konga Eesti Neijingi Kool Heino Tiik nõelraviarst Hiina loodusravispetsialist, tase 5 kutsestandard on aluseks õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Hiina loodusravi spetsialist on spetsialist, kes kasutab traditsioonilisi Hiina teadmisi loodusravist selleks, et toetada inimese enda võimet kohaneda keskkonnamuutuste ja -mõjudega. Hiina loodusravi spetsialist valmistab ette töökeskkonna, loob lõdvestust soodustava ümbruse ja õhkkonna. Ta kasutab erinevaid tehnikaid (nt. keele uurimine), selgitamaks välja kliendi pöördumise põhjused , saades informatsiooni erinevate organsüsteemide seisukorrast ning seejärel annab nõu elustiili muutmiseks (nt toitumine) ja vajaduse korral teostab mitmesuguseid organismi tasakaalustavaid toiminguid. Ta kasutab selleks spetsiaalseid resoneerivaid (energia-) punkte ja kanaleid ning erinevaid meetodeid nagu massaaž, Qi Gong (hingamis- ja liikumisharjutused) ja moksibustsioon (soojendamine). A.2.1 Kliendi seisundi hindamine ja kliendi loo ärakuulamine ning teabe dokumenteerimine 1. Kliendi seisundi esmane hindamine. 2. Kliendi küsitlemine. 3. Kliendi seisundi, tundlikkuse ja vastunäidustustega arvestamine. A.2.2 Kliendi pöördumise põhjuste välja selgitamine 1. Vaatlemine. 2. Kliendi loo kuulamine ja täpsustavate küsimuste esitamine. 3. Palpeerimine. 4. Kokkuvõtete tegemine ja terviseprobleemi põhjuste väljaselgitamine. A.2.3 Terapeutilise töö (teraapiate tsükli) planeerimine, elluviimine ning vahekokkuvõtete ja lõppkokkuvõtte tegemine 1. Küsitlusest kokkuvõtte tegemine ja eesmärgi püstitamine. 2. Eesmärkide selgitamine. 3. Vastastikuste õiguste ja kohustuste selgitamine. 4. Tagasiside kogumine ja hindamine. 5. Terviseprobleemi ülalhoidvate faktorite leidmine ja väljatoomine. 6. Eluviisi muutmise vajalikkuse ja võimalikkuse selgitamine. 7. Teiste spetsialistide kaasamine. 8. Dokumenteerimine. A.2.4 Teraapia teostamine 1. Teraapia planeerimine ja teostamine. 2. Tervise ja terviseprobleemi arengu prognoosimine. A.2.5 Klienditeenindus 1. Enda ja tööruumi ettevalmistamine. 2. Kliendiga suhtlemine. 3. Probleemidega toimetulemine. Hiina loodusravispetsialist töötab eraettevõtluses ja/ või tervise- ja taastusravikeskustes. Loodusravispetsialisti tööaeg on paindlik ja jaguneb tööks klientidega, iseseisvaks tööks, koostööks teiste spetsialistidega ja enesetäiendamiseks. Hiina loodusravispetsialisti töövahendid on teraapiaprotsessis kasutatavad vahendid (nt õlid, ravimtaimed, padi, massaažilaud jt). Eeldatakse usaldusväärsust, tolerantsust ja empaatiavõimet; analüüsi ja koostöövõimet; loovust ja paindlikkust; pingetaluvust; asjatundlikkust. Tavaliselt on hiina loodusravispetsialistil keskharidus ja erialane (täiendmeditsiini ja loodusravi alane) koolitus. Hiina loodusravi spetsialist. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada B.2.1- B.2.7 kompetentsid. Kliendi seisundi hindamine ja kliendi loo ärakuulamine ning teabe dokumenteerimine 6 Kliendi pöördumise põhjuste väljaselgitamine 5 Terapeutilise töö (teraapiate tsükli) planeerimine, läbiviimine ning vahekokkuvõtete ja lõppkokkuvõtte tegemine 6 Teraapia teostamine 5 Klienditeenindus 5 Hiina loodusravispetsialist, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Nooremtreener, tase 4 Junior coach, level 4 12 Nooremtreener, tase 4 (versioon 11) Nooremtreener, tase 4 (versioon 13) Nooremtreener, tase 4 (versioon 14) Nooremtreener, tase 4 (versioon 15) Nooremtreener, tase 4 (versioon 16) Nooremtreener, tase 4 (versioon 17) Nooremtreener, tase 4 (versioon 18) Nooremtreener, tase 4 (versioon 19) Nooremtreener, tase 4 (versioon 20) Nooremtreener, tase 4 (versioon 21) Nooremtreener, tase 4 (versioon 22) Nooremtreener, tase 4 (versioon 23) Treener II (versioon 1) Treener II (versioon 10) Treener II (versioon 2) Treener II (versioon 3) Treener II (versioon 4) Treener II (versioon 5) Treener II (versioon 6) Treener II (versioon 7) Treener II (versioon 8) Treener II (versioon 9) Aeroobika ja rühmatreeningud Aerutamine Aikido Allveesport Ameerika jalgpall Ammulaskmine Automudelism Autosport Capoeira Curling Golf Hapkido Iaido Indiaca Jalgpall Jalgrattasport Ju-jutsu Judo Jõutõstmine Jäähoki Jääpall Kabe Karate Kelgutamine Kepikõnd Kergejõustik Kickboxing Kobudo Koroona ja novus Korvpall Kriket Kudo Kujundujumine Kulturism ja fitness Kurnimäng Käsipall Laevamudelism Laskesuusatamine Laskmine Lauatennis Lennusport Liikumisharrastus Maadlus Maahoki Male Matkasport Moodne viievõistlus Mootorrattasport Orienteerumine Pesapall Petank Piljard Poks Purjetamine Raadiosport Ragbi Ratsutamine Rulluisutamine Saalihoki Sambo Sport chanbara Squash Sulgpall Sumo Suusatamine Sõudmine Taekwon-do ITF Taekwondo WTF Taipoks Tennis Triatlon Turniiribridž Tõstesport Uisutamine Ujumine Veemoto Veepall Veeremängud Vehklemine Vesiaeroobika Vettehüpped Vibusport Võimlemine Võistlustants Võrkpall Wu-shu Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 18 2013-12-19 2013-12-19 2014-11-19 4 4 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treenerite eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Ilver Audentese Spordigümnaasium Üllar Kerde Eesti Korvpalliliit Janek Küppar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Kadri Liivak Eesti Võimlemisliit Aldur Partasjuk Spordiklubi Reval-Sport Erich Petrovits Jõhvi Spordikeskus Kristjan Port Tallinna Ülikool Aavo Põhjala Eesti Judoliit Jaak Salumets Eesti Treenerite Liit Toomas Tõnise Eesti Olümpiakomitee Priit Vene Eesti Olümpiakomitee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Nooremtreener, tase 4 kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamise ja isikute kompetentsuse hindamise alus. Treener on liikumisharrastuse ja spordi spetsialist, kes juhib käitumisharjumuste kujundamise ja kehaliste ninga vaimsete harjutuste abil inimese tervist toetavate ja sportlike eesmärkide saavutamist. Treeneri ülesanne on sportlike ja kehaliste võimete terviklik, tulemuslik ja ohutu arendamine. Treener töötab iseseisvalt, meeskonna liikmena või liidrina, kaasates erinevaid spetsialiste. Treeneritöö eeldab vastutustunnet, loomingulisust, saavutusvajadust, täpsust ja ausust. Vajalik on perioodiline treeningtööd toetavate teadmiste ja oskuste tulemuslik täiendamine ning kogemuste ja teadmiste edasiandmine kolleegidele. Oluline on oskus mõjutada treenitavaid isikliku eeskujuga. Treener järgib treenerite eetikakoodeksit (vt C-osa lisa 1). NOOREMTREENER, tase 4 täidab tööülesandeid erisugustes olukordades. On omandanud kutsealased oskused ja teadmised enamasti kutsealase väljaõppe ja praktilise treeneritööga. Töötab enamasti iseseisvalt. Vastutab oma tööülesannete täitmise eest. A.2.1 Sportimise organiseerimine ja arendamine: 1) treenitava valimine või treeningurühma komplekteerimine; 2) treeningute plaani koostamine; 3) teiste spetsialistide kaasamine treeningprotsessi. A.2.2 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine: 1) kehaliste võimete arendamine; 2) spordialaspetsiifiliste oskuste arendamine; 3) sotsiaalsete võimete arendamine ja spordiala kultuuri õpetamine; 4) taastumisvahendite kasutamine; 5) spordivarustuse ja treeningvahendite soovitamine ja kasutamine; 6) treenitava juhendamine võistlusel; 7) toitumisharjumuste suunamine; 8) treenitava sportliku arengu lühemaajaline planeerimine, mõõtmine, esmane analüüsimine ja tagasiside andmine. Spetsialiseerumine toimub sõltuvalt spordiala spetsiifikast, spordialal kasutatavatest vahendidest ja harrastamiskeskkonnast. Spordiala spetsiifikast tulenevalt on kutse andjal õigus kehtestada erinõudeid. Spetsialiseerumine on otseselt seotud kutsestandardis kirjeldatud tööosadega. Treeneritöö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel, kodust eemal (treeningulaagrid, võistlused, koolitused jms). Kasutab treeningprotsessis vajalikke vahendeid vastavalt spordialale. 1) pinge- ja stressitaluvus; 2) suhtlemisoskus; 3) saavutusvajadus; 4) vastutustunne; 5) ausus; 6) järjekindlus; 7) täpsus; 8) paindlikkus, kohanemisvõime; 9) headus, empaatiavõime; 10) emotsionaalne stabiilsus; 11) motiveerimisvõime. Nooremtreener on nõutava koolituse läbinud ja tasemele vastava erialase töökogemusega isik. Kutse taotlemise eeldused on kirjas kutse andmise korras. Treener. Töö treenerina on reguleeritud spordiseadusega. Nooremtreener, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse käesolevas kutsestandardis nimetatud spordialale, kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumised nagu matkasport, suusatamine, uisutamine ja veeremängud jagunevad omakorda: Matkasport -alpinism -jalgsimatkamine -jalgrattamatkamine -mägimatkamine -veematkamine Suusatamine -murdmaasuusatamine -mäesuusatamine -lumelauasport -kahevõistlus ja suusahüpped Uisutamine -iluuisutamine -kiiruisutamine Veeremängud -bowling -sportkeegel Sportimise organiseerimine ja arendamine 4 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 4 alpinism jalgsimatkamine jalgrattamatkamine mägimatkamine veematkamine murdmaasuusatamine mäesuusatamine lumelauasport kahevõistlus ja suusahüpped iluuisutamine kiiruisutamine Bowling sportkeegel Nooremtreener, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Treener, tase 5 Coach, level 5 12 Treener III (versioon 1) Treener III (versioon 10) Treener III (versioon 2) Treener III (versioon 3) Treener III (versioon 4) Treener III (versioon 5) Treener III (versioon 6) Treener III (versioon 7) Treener III (versioon 8) Treener III (versioon 9) Treener, tase 5 (versioon 11) Treener, tase 5 (versioon 13) Treener, tase 5 (versioon 14) Treener, tase 5 (versioon 15) Treener, tase 5 (versioon 16) Treener, tase 5 (versioon 17) Treener, tase 5 (versioon 18) Treener, tase 5 (versioon 19) Treener, tase 5 (versioon 20) Treener, tase 5 (versioon 21) Treener, tase 5 (versioon 22) Treener, tase 5 (versioon 23) Aeroobika ja rühmatreeningud Aerutamine Aikido Allveesport Ameerika jalgpall Ammulaskmine Automudelism Autosport Capoeira Curling Golf Hapkido Iaido Indiaca Jalgpall Jalgrattasport Ju-jutsu Judo Jõutõstmine Jäähoki Jääpall Kabe Karate Kelgutamine Kepikõnd Kergejõustik Kickboxing Kobudo Koroona ja novus Korvpall Kriket Kudo Kujundujumine Kulturism ja fitness Kurnimäng Käsipall Laevamudelism Laskesuusatamine Laskmine Lauatennis Lennusport Liikumisharrastus Maadlus Maahoki Male Matkasport Moodne viievõistlus Mootorrattasport Orienteerumine personaaltreener Pesapall Petank Piljard Poks Purjetamine Raadiosport Ragbi Ratsutamine Rulluisutamine Saalihoki Sambo Sport chanbara Squash Sulgpall Sumo Suusatamine Sõudmine Taekwon-do ITF Taekwondo WTF Taipoks Tennis Triatlon Turniiribridž Tõstesport Uisutamine Ujumine Veemoto Veepall Veeremängud Vehklemine Vesiaeroobika Vettehüpped Vibusport Võimlemine Võistlustants Võrkpall Wu-shu Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 18 2013-12-19 2013-12-19 2014-11-19 5 5 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treenerite eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Ilver Audentese Spordigümnaasium Üllar Kerde Eesti Korvpalliliit Janek Küppar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Kadri Liivak Eesti Võimlemisliit Aldur Partasjuk Spordiklubi Reval-Sport Erich Petrovits Jõhvi Spordikeskus Kristjan Port Tallinna Ülikool Aavo Põhjala Eesti Judoliit Jaak Salumets Eesti Treenerite Liit Toomas Tõnise Eesti Olümpiakomitee Priit Vene Eesti Olümpiakomitee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Treener, tase 5 kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamise ja isikute kompetentsuse hindamise alus. Treener on liikumisharrastuse ja spordispetsialist, kes juhib käitumisharjumuste kujundamise ja kehaliste ning vaimsete harjutuste abil inimese tervist toetavate ja sportlike eesmärkide saavutamist. Treeneri ülesanne on sportlike ja kehaliste võimete terviklik, tulemuslik ja ohutu arendamine. Treener töötab iseseisvalt, meeskonna liikmena või liidrina, kaasates erinevaid spetsialiste. Treeneritöö eeldab vastutustunnet, loomingulisust, saavutusvajadust, täpsust ja ausust. Vajalik on perioodiline treeningtööd toetavate teadmiste ja oskuste tulemuslik täiendamine ning kogemuste ja teadmiste edasiandmine kolleegidele. Oluline on oskus mõjutada treenitavaid isikliku eeskujuga. Treener järgib treenerite eetikakoodeksit (vt C-osa lisa 1). TREENER, tase 5 täidab tööülesandeid erisugustes olukordades ja kõrgendatud saavutusnõuete nimel elukvaliteedi tõstmise eesmärgil või sportliku konkurentsi tingimustes. On omandanud kutsealased oskused ja teadmised enamasti kutsealasel õppe ja pikaajalise treeneritööga. Omab valmisolekut erialaste teadmiste edasiandmiseks huvitatud osapooltele. Vastutab treeningtööks vajalike ajaliste ja tehniliste vahendite kasutamise ja treenerite omavahelise töökorralduse eest. A.2.1 Sportimise organiseerimine ja arendamine: 1) treenitava valimine või treeningurühma komplekteerimine; 2) treeningute plaani koostamine; 3) teiste spetsialistide kaasamine treeningprotsessi; 4) teiste treenerite juhendamine; 5) treenitava tervisliku eriolukorra arvestamine treeningprotsessis. A.2.2 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine: 1) kehaliste võimete arendamine; 2) spordialaspetsiifiliste oskuste arendamine; 3) sotsiaalsete võimete arendamine ja spordiala kultuuri õpetamine; 4) taastumisvahendite kasutamine; 5) spordivarustuse ja treeningvahendite soovitamine ja kasutamine; 6) treenitava juhendamine võistlusel; 7) toitumisharjumuste suunamine; 8) treenitava tervikarengu planeerimine, mõõtmine, analüüsimine ja tagasiside andmine; 9) taktikaline ning psühholoogiline ettevalmistamine valitud spordialal. Spetsialiseerumine toimub sõltuvalt spordiala spetsiifikast, spordialal kasutatavatest vahendidest ja harrastamiskeskkonnast. Spordiala spetsiifikast tulenevalt on kutse andjal õigus kehtestada erinõudeid. Spetsialiseerumine on otseselt seotud kutsestandardis kirjeldatud tööosadega. Treeneritöö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel, kodust eemal (treeningulaagrid, võistlused, koolitused jms). Kasutab treeningprotsessis vajalikke vahendeid vastavalt spordialale. 1) pinge- ja stressitaluvus; 2) suhtlemisoskus; 3) saavutusvajadus; 4) vastutustunne; 5) ausus; 6) järjekindlus; 7) täpsus; 8) paindlikkus, kohanemisvõime; 9) headus, empaatiavõime; 10) emotsionaalne stabiilsus; 11) motiveerimisvõime. Treener on nõutava koolituse läbinud ja tasemele vastava erialase töökogemusega isik. Kutse taotlemise eeltingimused on kirjas kutse andmise korras. Treener. Töö treenerina on reguleeritud spordiseadusega. Treener, tase 5 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse käesolevas kutsestandardis nimetatud spordialale, kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumised nagu matkasport, suusatamine, uisutamine ja veeremängud jagunevad omakorda: Matkasport -alpinism -jalgsimatkamine -jalgrattamatkamine -mägimatkamine -veematkamine Suusatamine -murdmaasuusatamine -mäesuusatamine -lumelauasport -kahevõistlus ja suusahüpped Uisutamine -iluuisutamine -kiiruisutamine Veeremängud -bowling -sportkeegel Sportimise organiseerimine ja arendamine 5 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 5 alpinism jalgsimatkamine jalgrattamatkamine mägimatkamine veematkamine murdmaasuusatamine mäesuusatamine lumelauasport kahevõistlus ja suusahüpped iluuisutamine kiiruisutamine Bowling sportkeegel Treener, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Vanemtreener, tase 6 Senior coach, level 6 12 Treener IV (versioon 1) Treener IV (versioon 10) Treener IV (versioon 2) Treener IV (versioon 3) Treener IV (versioon 4) Treener IV (versioon 5) Treener IV (versioon 6) Treener IV (versioon 7) Treener IV (versioon 8) Treener IV (versioon 9) Vanemtreener, tase 6 (versioon 11) Vanemtreener, tase 6 (versioon 13) Vanemtreener, tase 6 (versioon 14) Vanemtreener, tase 6 (versioon 15) Vanemtreener, tase 6 (versioon 16) Vanemtreener, tase 6 (versioon 17) Vanemtreener, tase 6 (versioon 18) Vanemtreener, tase 6 (versioon 19) Vanemtreener, tase 6 (versioon 20) Vanemtreener, tase 6 (versioon 21) Vanemtreener, tase 6 (versioon 22) Vanemtreener, tase 6 (versioon 23) Aeroobika ja rühmatreeningud Aerutamine Aikido Allveesport Ameerika jalgpall Ammulaskmine Automudelism Autosport Capoeira Curling Golf Hapkido Iaido Indiaca Jalgpall Jalgrattasport Ju-jutsu Judo Jõutõstmine Jäähoki Jääpall Kabe Karate Kelgutamine Kepikõnd Kergejõustik Kickboxing Kobudo Koroona ja novus Korvpall Kriket Kudo Kujundujumine Kulturism ja fitness Kurnimäng Käsipall Laevamudelism Laskesuusatamine Laskmine Lauatennis Lennusport Maadlus Maahoki Male Matkasport Moodne viievõistlus Mootorrattasport Orienteerumine personaaltreener Pesapall Petank Piljard Poks Purjetamine Raadiosport Ragbi Ratsutamine Rulluisutamine Saalihoki Sambo Sport chanbara Squash Sulgpall Sumo Suusatamine Sõudmine Taekwon-do ITF Taekwondo WTF Taipoks Tennis Triatlon Turniiribridž Tõstesport Uisutamine Ujumine Veemoto Veepall Veeremängud Vehklemine Vesiaeroobika Vettehüpped Vibusport Võimlemine Võistlustants Võrkpall Wu-shu Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 18 2013-12-19 2013-12-19 2014-11-19 6 6 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treenerite eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Ilver Audentese Spordigümnaasium Üllar Kerde Eesti Korvpalliliit Janek Küppar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Kadri Liivak Eesti Võimlemisliit Aldur Partasjuk Spordiklubi Reval-Sport Erich Petrovits Jõhvi Spordikeskus Kristjan Port Tallinna Ülikool Aavo Põhjala Eesti Judoliit Jaak Salumets Eesti Treenerite Liit Toomas Tõnise Eesti Olümpiakomitee Priit Vene Eesti Olümpiakomitee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Vanemtreener, tase 6 kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamise ja isikute kompetentsuse hindamise alus. Treener on liikumisharrastuse ja spordispetsialist, kes juhib käitumisharjumuste kujundamise ja kehaliste ning vaimsete harjutuste abil inimese tervist toetavate ja sportlike eesmärkide saavutamist. Treeneri ülesanne on sportlike ja kehaliste võimete terviklik, tulemuslik ja ohutu arendamine. Treener töötab iseseisvalt, meeskonna liikmena või liidrina, kaasates erinevaid spetsialiste. Treeneritöö eeldab vastutustunnet, loomingulisust, saavutusvajadust, täpsust ja ausust. Vajalik on perioodiline treeningtööd toetavate teadmiste ja oskuste tulemuslik täiendamine ning kogemuste ja teadmiste edasiandmine kolleegidele. Oluline on oskus mõjutada treenitavaid isikliku eeskujuga. Treener järgib treenerite eetikakoodeksit (vt Lisa 1). VANEMTREENER, tase 6 täidab analüüsimist ja otsustamist eeldavaid tööülesandeid ettearvamatutes olukordades ja sportliku konkurentsi või tervise erinõuete tingimustes. Enamasti on omandanud kutsealased oskused ja teadmised kombineeritult kõrgema erialase formaalõppe ja kutsealase koolitusega ning pikaajalise ja tulemusliku treeneritööga. Vastutab erialaste teadmiste edasiandmise eest huvitatud osapooltele. Juhib terviklikuks treeningprotsessiks vajalike ressursside kasutamist ja treenerite omavahelist töökorraldust. A.2.1 Sportimise organiseerimine ja arendamine: 1) treenitava valimine või treeningurühma komplekteerimine; 2) treeningute plaani koostamine; 3) teiste spetsialistide kaasamine treeningprotsessi; 4) teiste treenerite juhendamine; 5) treenitava tervisliku eriolukorra arvestamine treeningprotsessis; 6) koolitamine ja metoodiliste materjalide väljatöötamine. A.2.2 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine: 1) kehaliste võimete arendamine; 2) spordialaspetsiifiliste oskuste arendamine; 3) sotsiaalsete võimete arendamine ja spordiala kultuuri õpetamine; 4) taastumisvahendite kasutamine; 5) spordivarustuse ja treeningvahendite soovitamine ja kasutamine; 6) treenitava juhendamine võistlusel; 7) toitumisharjumuste suunamine; 8) treenitava tervikarengu planeerimine, mõõtmine, analüüsimine ja tagasiside andmine; 9) taktikaline ning psühholoogiline ettevalmistamine valitud spordialal. Spetsialiseerumine toimub sõltuvalt spordiala spetsiifikast, spordialal kasutatavatest vahendidest ja harrastamiskeskkonnast. Spordiala spetsiifikast tulenevalt on kutse andjal õigus kehtestada erinõudeid. Spetsialiseerumine on otseselt seotud kutsestandardis kirjeldatud tööosadega. Treeneritöö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel, kodust eemal (treeningulaagrid, võistlused, koolitused jms). Kasutab treeningprotsessis vajalikke vahendeid vastavalt spordialale. 1) pinge- ja stressitaluvus; 2) suhtlemisoskus; 3) saavutusvajadus; 4) vastutustunne; 5) ausus; 6) järjekindlus; 7) täpsus; 8) paindlikkus, kohanemisvõime; 9) headus, empaatiavõime; 10) emotsionaalne stabiilsus; 11) motiveerimisvõime. Vanemtreener on nõutava koolituse läbinud ja tasemele vastava erialase töökogemusega isik. Kutse taotlemise eeltingimused on kirjas kutse andmise korras. Treener. Töö treenerina on reguleeritud spordiseadusega. Vanemtreener, tase 6 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse käesolevas kutsestandardis nimetatud spordialale, kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumised nagu matkasport, suusatamine, uisutamine ja veeremängud jagunevad omakorda: Matkasport -alpinism -jalgsimatkamine -jalgrattamatkamine -mägimatkamine -veematkamine Suusatamine -murdmaasuusatamine -mäesuusatamine -lumelauasport -kahevõistlus ja suusahüpped Uisutamine -iluuisutamine -kiiruisutamine Veeremängud -bowling -sportkeegel Sportimise organiseerimine ja arendamine 6 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 6 alpinism jalgsimatkamine jalgrattamatkamine mägimatkamine veematkamine murdmaasuusatamine mäesuusatamine lumelauasport kahevõistlus ja suusahüpped iluuisutamine kiiruisutamine Bowling sportkeegel Vanemtreener, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Meistertreener, tase 7 Master Coach, EstQF Level 7 12 Meistertreener, tase 7 (versioon 11) Meistertreener, tase 7 (versioon 13) Meistertreener, tase 7 (versioon 14) Meistertreener, tase 7 (versioon 15) Meistertreener, tase 7 (versioon 16) Meistertreener, tase 7 (versioon 17) Meistertreener, tase 7 (versioon 18) Meistertreener, tase 7 (versioon 19) Meistertreener, tase 7 (versioon 20) Meistertreener, tase 7 (versioon 21) Meistertreener, tase 7 (versioon 22) Meistertreener, tase 7 (versioon 23) Treener V (versioon 1) Treener V (versioon 10) Treener V (versioon 2) Treener V (versioon 3) Treener V (versioon 4) Treener V (versioon 5) Treener V (versioon 6) Treener V (versioon 7) Treener V (versioon 8) Treener V (versioon 9) Aeroobika ja rühmatreeningud Aerutamine Aikido Allveesport Ameerika jalgpall Ammulaskmine Automudelism Autosport Capoeira Curling Golf Hapkido Iaido Indiaca Jalgpall Jalgrattasport Ju-jutsu Judo Jõutõstmine Jäähoki Jääpall Kabe Karate Kelgutamine Kepikõnd Kergejõustik Kickboxing Kobudo Koroona ja novus Korvpall Kriket Kudo Kujundujumine Kulturism ja fitness Kurnimäng Käsipall Laevamudelism Laskesuusatamine Laskmine Lauatennis Lennusport Maadlus Maahoki Male Matkasport Moodne viievõistlus Mootorrattasport Orienteerumine personaaltreener Pesapall Petank Piljard Poks Purjetamine Raadiosport Ragbi Ratsutamine Rulluisutamine Saalihoki Sambo Sport chanbara Squash Sulgpall Sumo Suusatamine Sõudmine Taekwon-do ITF Taekwondo WTF Taipoks Tennis Triatlon Turniiribridž Tõstesport Uisutamine Ujumine Veemoto Veepall Veeremängud Vehklemine Vesiaeroobika Vettehüpped Vibusport Võimlemine Võistlustants Võrkpall Wu-shu Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 18 2013-12-19 2013-12-19 2014-11-19 7 7 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treenerite eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Ilver Audentese Spordigümnaasium Üllar Kerde Eesti Korvpalliliit Janek Küppar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Kadri Liivak Eesti Võimlemisliit Aldur Partasjuk Spordiklubi Reval-Sport Erich Petrovits Jõhvi Spordikeskus Kristjan Port Tallinna Ülikool Aavo Põhjala Eesti Judoliit Jaak Salumets Eesti Treenerite Liit Toomas Tõnise Eesti Olümpiakomitee Priit Vene Eesti Olümpiakomitee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Meistertreener, tase 7 kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamise ja isikute kompetentsuse hindamise alus. Treener on liikumisharrastuse ja spordispetsialist, kes juhib käitumisharjumuste kujundamise ja kehaliste ning vaimsete harjutuste abil inimese tervist toetavate ja sportlike eesmärkide saavutamist. Treeneri ülesanne on sportlike ja kehaliste võimete terviklik, tulemuslik ja ohutu arendamine. Treener töötab iseseisvalt, meeskonna liikmena või liidrina, kaasates erinevaid spetsialiste. Treeneritöö eeldab vastutustunnet, loomingulisust, saavutusvajadust, täpsust ja ausust. Vajalik on perioodiline treeningtööd toetavate teadmiste ja oskuste tulemuslik täiendamine ning kogemuste ja teadmiste edasiandmine kolleegidele. Oluline on oskus mõjutada treenitavaid isikliku eeskujuga. Treener järgib treenerite eetikakoodeksit (vt Lisa 1). MEISTERTREENER, tase 7 täidab teadmiste analüüsimist, süstematiseerimist, edasiarendamist ja õpetamist eeldavaid tööülesandeid ettearvamatutes ning uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades ja kõrgetasemelise sportliku konkurentsi või tervise erinõuete tingimustes. Enamasti on omandanud kutsealased oskused ja teadmised kombineeritult kõrgema erialase formaalõppe ja kutsealase koolitusega ning pikaajalise pideva ja tipptasemel tulemusliku treeneritööga. Vastutab erialaste teadmiste edasiandmise eest huvitatud osapooltele. Loob uut teadmust, arendab spordiala metoodikaid ning koostab õppematerjale, mis aitavad kaasa treenitavate meisterlikkuse kasvule. Vastutab tervikliku treeningprotsessi strateegilise planeerimise ja juhtimise eest. A.2.1 Sportimise organiseerimine ja arendamine: 1) treenitava valimine või treeningrühma komplekteerimine; 2) treeningute plaani koostamine; 3) teiste spetsialistide kaasamine treeningprotsessi; 4) teiste treenerite juhendamine; 5) treenitava tervisliku eriolukorra arvestamine treeningprotsessis; 6) koolitamine ja metoodiliste materjalide väljatöötamine. A.2.2 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine: 1) kehaliste võimete arendamine; 2) spordialaspetsiifiliste oskuste arendamine; 3) sotsiaalsete võimete arendamine ja spordiala kultuuri õpetamine; 4) taastumisvahendite kasutamine; 5) spordivarustuse ja treeningvahendite soovitamine ja kasutamine; 6) treenitava juhendamine võistlusel; 7) toitumisharjumuste suunamine; 8) treenitava tervikarengu planeerimine, mõõtmine, analüüsimine ja tagasiside andmine; 9) taktikaline ning psühholoogiline ettevalmistamine valitud spordialal. Spetsialiseerumine toimub sõltuvalt spordiala spetsiifikast, spordialal kasutatavatest vahendidest ja harrastamiskeskkonnast. Spordiala spetsiifikast tulenevalt on kutse andjal õigus kehtestada erinõudeid. Spetsialiseerumine on otseselt seotud kutsestandardis kirjeldatud tööosadega. Treeneritöö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel, kodust eemal (treeningulaagrid, võistlused, koolitused jms). Kasutab treeningprotsessis vajalikke vahendeid vastavalt spordialale. 1) pinge- ja stressitaluvus; 2) suhtlemisoskus; 3) saavutusvajadus; 4) vastutustunne; 5) ausus; 6) järjekindlus; 7) täpsus; 8) paindlikkus, kohanemisvõime; 9) headus, empaatiavõime; 10) emotsionaalne stabiilsus; 11) motiveerimisvõime. Meistertreener on nõutava koolituse läbinud ja tasemele vastava erialase töökogemusega isik. Kutse taotlemise eeltingimused on kirjas kutse andmise korras. Treener. Töö treenerina on reguleeritud spordiseadusega. Meistertreener, tase 7 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse käesolevas kutsestandardis nimetatud spordialale, kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumised nagu matkasport, suusatamine, uisutamine ja veeremängud jagunevad omakorda: Matkasport -alpinism -jalgsimatkamine -jalgrattamatkamine -mägimatkamine -veematkamine Suusatamine -murdmaasuusatamine -mäesuusatamine -lumelauasport -kahevõistlus ja suusahüpped Uisutamine -iluuisutamine -kiiruisutamine Veeremängud -bowling -sportkeegel Sportimise organiseerimine ja arendamine 7 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 7 alpinism jalgsimatkamine jalgrattamatkamine mägimatkamine veematkamine murdmaasuusatamine mäesuusatamine lumelauasport kahevõistlus ja suusahüpped iluuisutamine kiiruisutamine Bowling sportkeegel Meistertreener, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Eliittreener, tase 8 Elite coach, level 8 2 Eliittreener, tase 8 (versioon 1) Eliittreener, tase 8 (versioon 10) Eliittreener, tase 8 (versioon 11) Eliittreener, tase 8 (versioon 12) Eliittreener, tase 8 (versioon 13) Eliittreener, tase 8 (versioon 3) Eliittreener, tase 8 (versioon 4) Eliittreener, tase 8 (versioon 5) Eliittreener, tase 8 (versioon 6) Eliittreener, tase 8 (versioon 7) Eliittreener, tase 8 (versioon 8) Eliittreener, tase 8 (versioon 9) Aeroobika ja rühmatreeningud Aerutamine Aikido Allveesport Ameerika jalgpall Ammulaskmine Automudelism Autosport Capoeira Curling Golf Hapkido Iaido Indiaca Jalgpall Jalgrattasport Ju-jutsu Judo Jõutõstmine Jäähoki Jääpall Kabe Karate Kelgutamine Kepikõnd Kergejõustik Kickboxing Kobudo Koroona ja novus Korvpall Kriket Kudo Kujundujumine Kulturism ja fitness Kurnimäng Käsipall Laevamudelism Laskesuusatamine Laskmine Lauatennis Lennusport Maadlus Maahoki Male Matkasport Moodne viievõistlus Mootorrattasport Orienteerumine personaaltreener Pesapall Petank Piljard Poks Purjetamine Raadiosport Ragbi Ratsutamine Rulluisutamine Saalihoki Sambo Sport chanbara Squash Sulgpall Sumo Suusatamine Sõudmine Taekwon-do ITF Taekwondo WTF Taipoks Tennis Triatlon Turniiribridž Tõstesport Uisutamine Ujumine Veemoto Veepall Veeremängud Vehklemine Vesiaeroobika Vettehüpped Vibusport Võimlemine Võistlustants Võrkpall Wu-shu Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 18 2013-12-19 2013-12-19 2014-11-19 8 8 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treenerite eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Ilver Audentese Spordigümnaasium Üllar Kerde Eesti Korvpalliliit Janek Küppar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Kadri Liivak Eesti Võimlemisliit Aldur Partasjuk Spordiklubi Reval-Sport Erich Petrovits Jõhvi Spordikeskus Kristjan Port Tallinna Ülikool Aavo Põhjala Eesti Judoliit Jaak Salumets Eesti Treenerite Liit Toomas Tõnise Eesti Olümpiakomitee Priit Vene Eesti Olümpiakomitee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Eliittreener, tase 8 kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamise ja isikute kompetentsuse hindamise alus. Treener on liikumisharrastuse ja spordispetsialist, kes juhib käitumisharjumuste kujundamise ja kehaliste ning vaimsete harjutuste abil inimese tervist toetavate ja sportlike eesmärkide saavutamist. Treeneri ülesanne on sportlike ja kehaliste võimete terviklik, tulemuslik ja ohutu arendamine. Treener töötab iseseisvalt, meeskonna liikmena või liidrina, kaasates erinevaid spetsialiste. Treeneritöö eeldab vastutustunnet, loomingulisust, saavutusvajadust, täpsust ja ausust. Vajalik on perioodiline treeningtööd toetavate teadmiste ja oskuste tulemuslik täiendamine ning kogemuste ja teadmiste edasiandmine kolleegidele. Oluline on oskus mõjutada treenitavaid isikliku eeskujuga. Treener järgib treenerite eetikakoodeksit (vt Lisa 1). ELIITTREENER, tase 8 täidab valitud erialal eriti arenenud ja spetsialiseeritud oskusi ning tehnikaid eeldavaid tööülesandeid, kasutades tulemuslikult kõige edumeelsemaid ja piirialadel olevaid teadmisi kõikides liikumisharrastuse ning spordi valdkondades ja tasemetel. On omandanud kutsealased tipposkused ja -teadmised akadeemilise kõrgtasemega võrreldaval määral ning need on rahvusvahelisel tipptasemel korduvalt tõestatud tulemusliku treeneritöö kaudu. Omab rahvusvahelist autoriteeti, kujundab eeskuju ja käitumise kaudu spordiala kultuuri rahvusvahelisel tasemel. Demonstreerib oma novaatorlikkust, iseseisvust, teadus- ja kutsealast meisterlikkust ning pidevat pühendumust uute ideede või protsesside arendamisel töö- või õppesituatsioonides. A.2.1 Sportimise organiseerimine ja arendamine: 1) treenitava valimine või treeningrühma komplekteerimine; 2) treeningute plaani koostamine; 3) teiste spetsialistide kaasamine treeningprotsessi; 4) teiste treenerite juhendamine; 5) treenitava tervisliku eriolukorra arvestamine treeningprotsessis; 6) koolitamine ja metoodiliste materjalide väljatöötamine. A.2.2 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine: 1) kehaliste võimete arendamine; 2) spordialaspetsiifiliste oskuste arendamine; 3) sotsiaalsete võimete arendamine ja spordiala kultuuri õpetamine; 4) taastumisvahendite kasutamine; 5) spordivarustuse ja treeningvahendite soovitamine ja kasutamine; 6) treenitava juhendamine võistlusel; 7) toitumisharjumuste suunamine; 8) treenitava tervikarengu planeerimine, mõõtmine, analüüsimine ja tagasiside andmine; 9) taktikaline ning psühholoogiline ettevalmistamine valitud spordialal. Spetsialiseerumine toimub sõltuvalt spordiala spetsiifikast, spordialal kasutatavatest vahendidest ja harrastamiskeskkonnast. Spordiala spetsiifikast tulenevalt on kutse andjal õigus kehtestada erinõudeid. Spetsialiseerumine on otseselt seotud kutsestandardis kirjeldatud tööosadega. Treeneritöö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel, kodust eemal (treeningulaagrid, võistlused, koolitused jms.). Kasutab treeningprotsessis vajalikke vahendeid vastavalt spordialale. 1) pinge- ja stressitaluvus; 2) suhtlemisoskus; 3) saavutusvajadus; 4) vastutustunne; 5) ausus; 6) järjekindlus; 7) täpsus; 8) paindlikkus, kohanemisvõime; 9) headus, empaatiavõime; 10) emotsionaalne stabiilsus; 11) motiveerimisvõime. Eliittreener on nõutava koolituse läbinud ja tasemele vastava erialase töökogemusega isik. Kutse taotlemise eeltingimused on kirjas kutse andmise korras. Treener. Töö treenerina on reguleeritud spordiseadusega. Eliittreener, tase 8 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse käesolevas kutsestandardis nimetatud spordialale, kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumised nagu matkasport, suusatamine, uisutamine ja veeremängud jagunevad omakorda: Matkasport -alpinism -jalgsimatkamine -jalgrattamatkamine -mägimatkamine -veematkamine Suusatamine -murdmaasuusatamine -mäesuusatamine -lumelauasport -kahevõistlus ja suusahüpped Uisutamine -iluuisutamine -kiiruisutamine Veeremängud -bowling -sportkeegel Sportimise organiseerimine ja arendamine 8 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 8 alpinism jalgsimatkamine jalgrattamatkamine mägimatkamine veematkamine murdmaasuusatamine mäesuusatamine lumelauasport kahevõistlus ja suusahüpped iluuisutamine kiiruisutamine Bowling sportkeegel Eliittreener, tase 8 kutset läbiv kompetents 8 Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 6 Aroomterapeut II (versioon 1) Aroomterapeut II (versioon 2) Aroomterapeut II (versioon 3) Aroomterapeut III (versioon 1) Aroomterapeut III (versioon 2) Aroomterapeut III (versioon 3) Hiina loodusterapeut III (versioon 1) Hiina loodusterapeut III (versioon 2) Hiina loodusterapeut III (versioon 3) Homöopaat II (versioon 1) Homöopaat II (versioon 2) Homöopaat II (versioon 3) Homöopaat III (versioon 1) Homöopaat III (versioon 2) Homöopaat III (versioon 3) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 1) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 2) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 3) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 1) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 2) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 3) Refleksoloog II (versioon 1) Refleksoloog II (versioon 2) Refleksoloog II (versioon 3) Refleksoloog III (versioon 1) Refleksoloog III (versioon 2) Refleksoloog III (versioon 3) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 4) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 5) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 7) Aroomterapeut, tase 6 Eesti loodusterapeut, tase 6 Hiina loodusterapeut, tase 6 Holistilise regressiooni terapeut, tase 6 Homöopaat, tase 6 Refleksoloog, tase 6 Shiatsu terapeut, tase 6 Tai loodusterapeut, tase 6 Tiibeti loodusterapeut, tase 6 Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Loodusravi ja täiendmeditsiin Loodusraviterapeut 18 2014-01-21 2014-01-21 2017-11-20 6 6 2230 Täiendmeditsiini ja loodusravi tippspetsialistid 0917 Traditsiooniline ja täiendav meditsiin ning teraapia 86 Tervishoid Keelte oskustasemete kirjeldused Täiendmeditsiini ja loodusraviterapeudi eetikakoodeks Ella Alemaa Ki-Shiatsu Ühendus MTÜ Marina Eberth Holistilise Teraapia Instituut, European Association for Regression Therapy, Marina Eberth OÜ Tiia Frantsusova MTÜ Holistilise Teraapia Eesti Selts ja Tõusutee OÜ Epp Hallik Eesti Aroomteraapia Ühing Valdo Herzmann Ki-Shiatsu Ühendus MTÜ, Massaaz ja Shiatsu OÜ Sven Konga Eesti Neijingi Kool Alar Krautman Krautmani Massaaži ja Terviseakadeemia Elin Langron homöopaatia ekspert Ülo Liivamägi Sternum Koolitus kool Katariina Martens MTÜ Holistilise Teraapia Eesti Selts ja Katariina Koolitused OÜ Karl Muinast Eesti Aroomteraapia Ühing, Eesti Massööride Ühing Annika Noor MTÜ Eesti Refleksoloogid Anu Rootalu Eesti Tiibeti Traditsioonilise Meditsiini Ühing Heili Sõmer Heiliko OÜ, Fie Heili-Riina Sõmer, MTÜ Eesti Konsultantide Assotsiatsioon, OÜ Implement Inscape Tiina Talijärv Eesti Loodusteraapiate Nõukoda Heino Tiik nõelraviarst Kaidi-Ly Välb MTÜ Läbi Tähevärava, Peetri Kooli Hoolekogu Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 kutsestandard on aluseks õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Täiendmeditsiini ja loodusravi terapeudi töö eesmärk on aidata inimestel saavutada optimaalset elukvaliteeti. Elukvaliteet paraneb koos muutustega tervislikus seisundis, mõtteviisis, elustiilis ja -tegevuses. Täiendmeditsiini ja loodusravi terapeut käsitleb klienti kui unikaalset indiviidi, kelle keha, tunded ja mõtted moodustavad lahutamatu terviku. Tema töö fookus on tihti terviseprobleemide ennetamisel. Koostöös kliendiga aitab ta leida heaolu languse põhjused ja läbi viia muutused, mis aitavad uuesti leida sisemist tasakaalu, tagades sel moel tervise ja elukvaliteedi tõusu. Ta täiendab oma oskusi pidevalt ja vajadusel soovitab kliendil pöörduda mõne teise spetsialisti poole. Käesolevas kutsestandardis kasutatav mõiste „loodusravi terapeut“ ei tähenda isikut, kellel on arsti kutse ning kes diagnoosib ja ravib lähtudes konventsionaalse meditsiini seisukohtadest. Täiendmeditsiini ja loodusraviterapeudi spetsialiseerumisalad on järgmised: Aroomteraapia on meetod, kus kasutatakse aromaatsete taimede ürtidest, lehtedest, juurtest, seemnetest või ka puidust ja vahadest ekstraheeritud eeterlikke õlisid ja õlirikaste taimede külmpressimisel saadud baasõlide segusid. Aroomteraapia aktiveerib organismi valmidust võidelda tõvestavate viiruste ja bakteritega. Aroomteraapiaga saab leevendada ja ära hoida stressist või vääratest elutavadest põhjustatud tervisehäireid. Aroomteraapiat kasutatakse ka inimese tundemaailma tasakaalustamiseks, füsioloogiliste häirete ennetamiseks ja nendest taastumiseks. Aroomterapeut on spetsialist, kes tunneb kasutatavate õlide näidustusi ja vastunäidustusi konkreetsele kliendile, valdab aroomteraapilist massaažitehnikat ning oskab nõustada klienti teistes aroomteraapilistes kasutusvõimalustes ja vajadustes, et saavutada parim tervistav tulemus. Aroomteraapiat rakendatakse lisaks nahahoolduses, veeprotseduuridel (vannid, mähised, saunad, inhalatsioon jne.) ja ruumide lõhnastamisel. Eesti loodusteraapia on eestlaste (maarahva) pärimusel baseeruv looduslik raviviis, mis on ajaproovile vastu pidanud ja kohandatud tänapäeva oludele. Eesti loodusterapeut nõustab pärimusliku elulaadi ja eluviiside osas. Eesti loodusterapeut võib kasutada lisaks pärimuslikele raviviisidele ka muid Eestis kasutatavaid loomulikke ja kogu tervikut toetavaid raviviise, kui need vastavad loodusravi põhimõtetele. Eesti loodusterapeut kasutab oma töös mitmesuguseid loodusravi viise: taimeravi, saunaravi, soonetasumine (massaaž), kupuravi, kaaniravi, mesilasravi, heli- ja sõnaravi (regilaul, loits), veeravi, ravi tervistavate harjutustega jms. Ta võib ravida saunas või iidsetes looduslikes pühapaikades (hiied, raviallikad). Oma töös võib Eesti loodusterapeut kasutada kompresse, salve, ürdivanne, soola, savi, taruvaiku, kopranõret vms vahendeid. Ennetustegevustes ja ravis kasutab ta ökoloogilist ja maailmas jätkusuutlikku mõtteviisi, võib kasutada ka astroloogiat, veesoonte paiknemist (vitsa või pendlit), paastu või toitumisravi, tervistavaid harjutusi ning teha iluprotseduure (kasutades selleks arhailisi ja/või kodumaiseid saadusi). Hiina traditsiooniline meditsiin on iidne teadmiste kogum elustiili korrastamiseks, terviseprobleemide ennetamiseks ja ravimiseks. Hiina loodusterapeut on spetsialist, kes kasutab traditsioonilisi Hiina teadmisi selleks, et toetada inimese enda võimet kohaneda keskkonnamuutuste ja -mõjudega. Hiina loodusterapeut valmistab ette töökeskkonna, loob lõdvestust soodustava ümbruse ja õhkkonna. Ta kasutab erialast diagnostikat (keel, pulss), saades informatsiooni erinevate organsüsteemide seisukorrast ning seejärel annab nõu elustiili muutmiseks (nt toitumine) ja vajaduse korral teostab mitmesuguseid organismi tasakaalustavaid toiminguid. Ta kasutab selleks spetsiaalseid resoneerivaid (aku)punkte ja energiakanaleid (meridiaane) ning meetodeid nagu punktmassaaž, massaaž, Qi Gong (hingamis- ja liikumisharjutused) ja moksibustsioon (soojendamine). Homöopaatia alusepanijaks on Saksa arst Samuel Hahnemann, kes aastal 1796 avaldas uue teraapiaviisi põhimõtted. Homöopaatia tähendab kreeka keeles “sarnane kannatus“, ladina keeles kasutatakse väljendit similia similibus curentur ehk “sarnane ravib sarnast“. Seega sarnane impulss, mis on terviseprobleeme põhjustanud, saab olla ka tervendajaks. Ideede aluseks on arusaam, et organismil on endal suund sisemisele tasakaalule ning inimese tervendamiseks piisab impulsi andmisest organismi enda tervendavatele jõududele. Homöopaadi tööülesanded on kliendi loo kuulamine ning selle alusel õige homöopaatilise aine määramine, kliendi reaktsioonide jälgimine ja vajaduse korral uue kliendiloo võtmine. Oma töös juhindub homöopaat Organoni, Repertooriumidesse ja Materia medicatesse kogutud teabest ning kasutab klassikalisel meetodil valmistatud homöopaatilisi raviaineid. Oma töös kasutab homöopaat homöopaatilisi aineid, mis on mineraalse, taimse või loomse päritoluga. Holistilise regressiooni terapeudi töö eesmärk on toetada klienti tema psüühilise ning selle kaudu ka füüsilise ja sotsiaalse heaoluseisundi saavutamisel. Teraapia aluseks on põhjuse ja tagajärje seoste uurimine ja selgitamine. Terapeut lähtub oma töös kliendi eesmärgist ja teraapia käigus selgunud teabest. Ta aitab kliendil nii leida kui ka teadvustada probleemide põhjuseks olevaid sisekonflikte ning neid lahendada käitumuslikul, emotsionaalsel, füüsilisel, mentaalsel ja suhete tasandil. Terapeut juhendab klienti teraapiaprotsessis saadud uue informatsiooni ellu integreerimisel ja terviklikkuse poole liikumisel. Terapeudi fookus on positiivsel, ta toetab klienti potentsiaali teadvustamisel ja julgustab teda oma ressursse kasutama. Holistilise regressiooni terapeut lähtub teraapias põhimõttest, et klient on võrdne koostööpartner ning kliendi omavastutus on muutuste ja tervenemise aluseks. Iga klient on unikaalne ja terapeut valib antud kliendile sobiva lähenemise ja töövõtted.Oma töös järgib terapeut eetikakoodeksit (vt http://www.horetes.com/eetikakoodeks.html). Refleksoloogia meetod põhineb avastusel, et organism peegeldab informatsiooni oma organite seisundeist keha pinnal asuvatesse kindlatesse tsoonidesse. Refleksoloogi töö seisneb käelise tegevuse kaudu nende tsoonide masseerimises. Töö eesmärk on organismi eneseregulatsiooni funktsioonide tugevdamine, tasakaalustamine ja tervisehäirete ennetamine. Töö tulemusena käivitub organismi puhastumine jääkainetest, suureneb keha vastupanuvõime infektsioonidele ning kasvab stressitaluvus. Refleksoloogi põhilised tööülesanded on töökoha ettevalmistamine, kliendiloo kogumine, tsoonide masseerimine ja pidev kliendi reaktsioonide jälgimine. Kuna iga klient on erinev, siis valib refleksoloog iga kord ainulaadse, ainult antud kliendile vastava ja sobiva massaaži järjekorra ja töövõtted. Shiatsu kui Jaapani ühe tuntuma teraapia alged on pärit samadest allikatest, kust pärineb ka Hiina traditsiooniline meditsiin. Tänapäeval maailmas kahe tuntuma shiatsu-koolkonna arendajateks olid Tokujiro Namikochi ja Shizuto Masunaga. Namikochi selgitas shiatsut lääne meditsiini terminite abil, pannes rõhu vaid nn neuro-lihaspunktide survele. Masunaga, soovides muuta ravimeetodeid efektiivsemaks, sidus meridiaanide teooria kaasaegse psühholoogia ja füsioloogiaga, rõhutas kliendi probleemi väljaselgitamisel kõhult võtmise viisi diagnoosi olulisust ning laiendas meridiaanide kasutusulatust ravis. Ta lõi oma koolkonna teoreetilise baasi pikaaegse kliinilise praktika jooksul. Masunaga Ki-shiatsu põhineb täielikule idamaisele meditsiinilisele süsteemile, kirjeldades inimkeha kui võrgustikku meridiaanidest läbi mille voolab eluenergia – Jaapani keeles Ki. Shiatsu teraapiaga stimuleeritakse keha iseeneslikku paranemisvõimet, mille tulemusena paraneb organismi enda elujõud, mis ongi võtmeks terviseprobleemide võitmiseks ja ärahoidmiseks. Kui Ki vool läbi meridiaanide on sujuv, on inimene terve. Kui vool saab takistatud, inimene haigestub. Energia voolu seisundit hinnatakse Hiina duaalse yin-yang`i kontseptsiooni järgi ning jagatakse kahte seisundisse: Kyo ja Jitsu. Idamaise meditsiini kohaselt on suur osa terviseprobleemidest tingitud lahendamata probleemidest tulenevast stressist, mille käigus on meridiaanides voolava eluenergia Ki vool organismi mõnes osas häiritud, takerdunud ja vastavad organismi funktsioonid tuhmunud. Selle tulemusena energia kuhjub teistes, Jitsu-kohtades, kus on vool liiga kiire ja organismi funktsioonid liigaktiivsed. Kui energia jätkuvalt ei liigu, blokeering süveneb ning tekivad nn “energiaaugud”, mis viivadki terviseprobleemideni. Shiatsu eesmärk on blokeerunud energia taas liikuma panna, täites „energiaauke“ ja tagades energia vaba vool ja organismi loomulik tasakaal. Shiatsu loodusterapeut tunnetab organismi olukorda ja energia liikumist käte abil ning teeb pehmeid vajutusi ja venitusi piki meridiaane, keha pinnal asuvaid liine. Shiatsu-teraapia aitab ravida paljusid terviseprobleeme nagu stress, kurnatus, unetus, ainevahetushäired, selja-, kaela- ja peavalu, liigesteprobleemid jpm. Järjepidev shiatsu-teraapia mitte ainult ei vähenda terviseprobleemide ilminguid, vaid omab ka profülaktilist toimet oma tervise eest hoolitsemisel. Lääne meditsiini kohaselt rahustab shiatsu autonoomset närvisüsteemi, mille tulemusena väheneb stress ja suureneb stressitaluvus. Samuti paranevad vere-ja lümfiringe, lihaste toonus ning siseorganite funktsioonid, tugevneb immuunsüsteem. Shiatsu`t soovitatakse üha enamate terviseprobleemide raviks. Shiatsu`t kirjeldatakse ka kui ”tähelepaneliku puudutuse kunsti”. Teda on kirjeldatud erilise sisemise austava hoiaku ja tähelepanuna kliendi suhtes. Shiatsu-teraapia toimub meditatiivses lõõgastavas atmosfääris, mis võimaldab avatud kontakti kliendi ja terapeudi vahel. Tai loodusteraapia on tailaste iidne traditsiooniline meditsiin, mis on üle 4000 aasta vana ja kasutusel (ning pideval täiustamisel) tänapäevani. Algselt koosnes see ravitsemisest, sünnitusabist, luude- liigeste korrigeerimisest ja massaažist. Kuigi siiani on kasutusel kõik valdkonnad, on kõige tuntum praegu Nuad Bo- Rarn (iidne Tai massaaž). Massaažidest kasutatakse lisaks veel tai jalamassaaži, massaaži kuumade taimepallidega, tai õlimassaaž, tai käemassaaži ja paljusid erinevaid SPA massaaže. Ravitsemistest on enamkasutatavad toitumisravi, kõhuravi, Tok Sen, Yamkhan ja taimeravi. Tai loodusterapeut on spetsialist, kes kasutab tai rahvameditsiinis kasutatavaid teadmisi ja oskusi selleks, et toetada inimese enda võimet ennetada haigestumisi ja stressi ning viia organismi tasakaalu. Tai loodusterapeut valmistab ette töökeskkonna, loob lõdvestust soodustava ümbruse ja õhkkonna, kasutades erialast diagnostikat (nt erinevate energialiinide ja tsoonide pinge). Ta teeb erinevaid organismi tasakaalustavaid toiminguid või massaaži. Nuad Bo- Rarn massaažis kasutatakse käsi, jalgu, küünarvarsi ning põlvi, et venitada klienti joogavõimlemise sarnaselt ja teha samal ajal spetsiaalset ravimassaaži energialiinidele (sarnased Hiina meridiaanide ja ajurveda nadidega) ja energiapunktidele. Nuad Bo-Rarn massaaži teraapia osa käsitleb kümmet eluenergia kanalit Sen Sib`i, milles ringleb eluenergia Lom Pran. Sellise tegevuse abil tekib tasakaalustumine energialiinides ja lihaste ja kõõluste verevarustuses, vere- ja lümfiringe paranemine, mõjutused neurohumoraalsel tasandil ning tekib lõõgastumine ja organismi tasakaalustumine. Tais on enam kui füüsilise keha korrastamine, oluline just energeetilise tasakaalu saavutamine. Tiibeti traditsiooniline meditsiin (TTM) on üks vanimaid katkematu järjepidevusena praktiseeritav meditsiinisüsteem maailmas, mille vanus on u 3900 aastat. Tegemist on Tiibetist alguse saanud meditsiinisüsteemiga, millel on unikaalne omapära. TTMi eesmärgiks on inimese keha, energia ja meele harmoonia. Tiibeti loodusterapeut rakendab Tiibeti meditsiinis kasutatavaid teadmisi ja oskusi nii organismi tasakaalu säilitamiseks (preventsioon) kui ka taastamiseks (ravi). Selleks valmistab ta ette sobiva töökeskkonna, määrab küsitluse teel inimese konstitutsioonilise tüübi ja/või selles peituvad ebakõlad, selgitab välja kliendi probleemi kasutades pulsi meetodit, uriini, keele jm põhjal patoloogia olemasolu, soovitab tasakaalustatud toitumist ja eluviisi ning viib vastavalt vajadusele läbi TTMis kasutatavaid tasakaalustavaid teraapiaid. A.2.1 Kliendi seisundi hindamine ja kliendi loo ärakuulamine ning teabe dokumenteerimine 1. Kliendi seisundi esmane hindamine. 2. Kliendi küsitlemine tema pöördumise põhjuste väljaselgitamiseks. 3. Kliendi seisundi, tundlikkuse ja vastunäidustustega arvestamine. A.2.2 Terapeutilise töö (teraapiate tsükli) planeerimine, elluviimine ning vahekokkuvõtete ja lõppkokkuvõtte tegemine 1. Küsitlusest kokkuvõtte tegemine ja eesmärgi püstitamine. 2. Eesmärkide selgitamine kliendile. 3. Vastastikuste õiguste ja kohustuste selgitamine. 4. Tagasiside kogumine ja hindamine. 5. Terviseprobleeme ülalhoidvate faktorite leidmine ja väljatoomine. 6. Eluviisi muutmise vajalikkuse ja võimalikkuse selgitamine. 7. Teiste spetsialistide kaasamine. 8. Dokumenteerimine. A.2.3 Klienditeenindus 1. Tööks ettevalmistamine. 2. Tööruumi ettevalmistamine. 3. Kliendiga suhtlemine. 4. Probleemidega toimetulemine. Aroomteraapia A.2.4 Kliendi pöördumise põhjuste väljaselgitamine ja teraapia teostamine 1. Vastunäidustuste määratlemine. 2. Eeterlike aroomõlide valimine. 3. Aroommassaaži tegemine. 4. Reaktsioonide ja tagasiside jälgimine ja hindamine. Eesti loodusteraapia A.2.5 Terapeutilise töö (teraapiate tsükli) planeerimine, elluviimine ning vahekokkuvõtete ja lõppkokkuvõtte tegemine 1. Pöördumise põhjuste, näidustuste ja vastunäidustuste väljaselgitamine. 2. Sobiva teraapia valimine. 3. Teraapia teostamine. 4. Reaktsioonide ja tagasiside jälgimine ja hindamine. 5. Kliendi nõustamine. Hiina loodusteraapia A.2.6 Kliendi pöördumise põhjuste välja selgitamine 1. Vaatlemine. 2. Kliendi loo kuulamine ja täpsustavate küsimuste esitamine. 3. Palpeerimine. 4. Kokkuvõtete tegemine ja terviseprobleemide põhjuste väljaselgitamine. A.2.7 Teraapia teostamine 1. Teraapia planeerimine ja teostamine. 2. Tervise ja terviseprobleemide arengu prognoosimine. 3. Tervisliku eluviisi aluste tutvustamine. Holistiline regressiooniteraapia A.2.8 Kliendi seisundi hindamine ja kliendiloo kogumine 1. Kontakti loomine kliendiga ja vastastikuste kokkulepete sõlmimine. 2. Genogrammi koostamine. A.2.9 Terapeutilise töö (teraapiate tsükli) planeerimine, elluviimine ning vahekokkuvõtete ja lõppkokkuvõtte tegemine 1. Kliendi suunamine soovitud muutust kirjeldama. 2. Teraapia fookuse hoidmine ja holistilise regressiooniteraapia spetsiifiliste tehnikate kasutamine. 3. Holistilise rännaku läbiviimise võtete kasutamine. 4. Ühenduste loomine olevikumomendi ja minevikusündmuste vahel. 5. Kliendi juhendamine vajaduste, tunnete ja kehareaktsioonide kogemisel ning väljendamisel. 6. Kliendi juhendamine uue informatsiooni mõtestamisel ja integreerimisel. 7. Kliendi toetamine tema positiivse potentsiaali leidmisel ja muutuste tegemisel kliendi elus. 8. Teraapia protsessi vahekokkuvõtte ja lõppkokkuvõtte tegemine. A.2.10 Vestluse läbiviimine holistilise regressiooniteraapia põhimõtete kohaselt 1. Vestluse eesmärgistamine. 2. Intervjueerimise, kuulamise ja mõjutamise tehnikate kasutamine. 3. Empaatiline ja avatud olemine. Homöopaat A.2.11 Juhtumi analüüsimine 1. Põhitõdede tutvustamine. 2. Kliendiloo kuulamine. 3. Ilmingute analüüsimine ja klassifitseerimine. A.2.12 Repertoriseerimine (raviainete leidmine vastavalt ilmingutele) ja raviaine valimine Materia Medica abil 1. Ilmingute repertoriseerimine. 2. Raviainete leidmine. 3. Raviaine valimine. A.2.13 Raviaine annustamine ja kliendi jälgimine 1. Raviaine potentsi määramine. 2. Raviaine manustamise määramine. 3. Raviaine manustamise sageduse ja doosi määramine. 4. Kliendi juhendamine homöopaatiliste raviainete kasutamisel. 5. Soovituste andmine terviseprobleemide ülalhoidvate faktorite kõrvaldamiseks. 6. Järgmise kontakteerumise aja ja meetodi määramine. 7. Tagasiside kogumine ilmingutes toimunud muutuste kohta. Refleksoloog A.2.14 Kliendi pöördumise põhjuste väljaselgitamine ja teraapia teostamine 1. Artikulatsiooni (kehapiirkondade soojendus, lahtivõimlemine) tegemine. 2. Refleksoloogiliste tsoonide mõjutamise teostamine. 3. Kliendi konkreetse probleemiga seotud piirkondade hindamine. 4. Reaktsioonide jälgimine ja analüüsimine ning vajadusel teraapia kulu korrigeerimine. Shiatsu A.2.15 Kliendi pöördumise põhjuste väljaselgitamine 1. Kliendi vaatlemine tervikuna. 2. Kliendi loo kuulamine. 3. Kliendi kõhu palpeerimine. 4. Kokkuvõtte tegemine. A.2.16 Teraapia teostamine 1. Teraapia planeerimine ja teostamine. 2. Kliendi nõustamine tervislikuma eluviisi aluste osas. Tai loodusteraapia A.2.17 Kliendi pöördumise põhjuste väljaselgitamine 1. Kliendi vaatlemine tervikuna. 2. Kliendi loo kuulamine. 3. Kliendi palpeerimine. 4. Kokkuvõtte tegemine. A.2.18 Teraapia elluviimine 1. Teraapiaviisi valimine. 2. Kliendile eluviisi aluste tutvustamine. Tiibeti traditsiooniline meditsiin A.2.19 Kliendi pöördumise põhjuste väljaselgitamine 1. Kliendi vaatlemine tervikuna. 2. Kliendi loo kuulamine. 3. Kliendi palpeerimine. 4. Kokkuvõtete tegemine. A.2.20 Teraapia teostamine 1. Teraapia planeerimine ja teostamine. 2. Tervise ja terviseprobleemide arengu planeerimine. 3. Kliendile eluviisi aluste tutvustamine. Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut töötab eraettevõtluses ja/ või tervise- ja taastusravikeskustes. Loodusravispetsialisti tööaeg on paindlik ja jaguneb tööks klientidega, iseseisvaks tööks, koostööks teiste spetsialistidega ja enesetäiendamiseks. Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeudi töövahendid on teraapiaprotsessis kasutatavad vahendid (nt õlid, ravimtaimed, padi, massaažilaud jt). Eeldatakse usaldusväärsust, tolerantsust ja empaatiavõimet, analüüsi- ja koostöövõimet, loovust ja paindlikkust, pingetaluvust, asjatundlikkust. Tavaliselt on täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeudil keskharidus ja erialane (täiendmeditsiini ja loodusravi alane) koolitus, soovitavalt kõrgharidus. Aroomterapeut, Eesti loodusterapeut, ennetus- ja täiendmeditsiini spetsialist, Hiina loodusterapeut, holistiline regressiooniterapeut, homöopaat, refleksoloog, shiatsu-terapeut, Tai loodusterapeut, Tiibeti loodusterapeut. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentse järgmiselt: Kõigile on kohustuslikud kompetentsid B.2.1 – B.2.3 ja läbiv kompetents B.2.21, järgnevate hulgast peab valima ühe spetsialiseerumise: Aroomteraapia B.2.4 Eesti loodusteraapia B.2.5 Hiina loodusterapeut B.2.6 – B.2.7 Holistiline regressiooniteraapia B.2.8 – B.2.10 Homöopaatia B.2.11 – B.2.13 Refleksoloogia B.2.14 Shiatsu B.2.15 – B.2.16 Tai loodusteraapia B.2.17 – B.2.18 Tiibeti loodusteraapia B.2.19 - B.2.20 Kliendi seisundi hindamine ja kliendi loo ärakuulamine ning teabe dokumenteerimine 6 Terapeutilise töö (teraapiate tsükli) planeerimine, elluviimine ning vahekokkuvõtete ja lõppkokkuvõtte tegemine 6 Klienditeenindus 5 Selle kutse taotleja peab valima ühe spetsialiseerumise: Aroomteraapia B.2.4 Eesti loodusteraapia B.2.5 Hiina loodusterapeut B.2.6 – B.2.7 Holistiline regressiooniteraapia B.2.8 – B.2.10 Homöopaatia B.2.11 – B.2.13 Refleksoloogia B.2.14 Shiatsu B.2.15 – B.2.16 Tai loodusteraapia B.2.17 – B.2.18 Tiibeti loodusteraapia B.2.19 - B.2.20 Täiendmeditsiini ja loodusravi terapeudi kutset läbiv kompetents 6 Sepp, tase 5 Blacksmith, level 5 5 Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal III (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal III (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal III (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal III (versioon 4) Sepp, tase 5 (versioon 6) Sepp, tase 5 (versioon 7) Sepp, tase 5 (versioon 8) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Sepp 15 2014-03-03 2014-03-03 2018-11-13 5 5 7221 Sepad, stantsijad jms oskustöölised 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Käsitöömeistri kutse-eetika Kaupo Kangur Kunstiosakond OÜ Heigo Jelle Eesti Metallikunstnike Liit Joonas Kiri Vana-Vigala TTK Tauro Pungas Ferrum Fabricum OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Sepp, tase 5 kutsestandard on kutse- ja täiendusõppe õppekavade koostamise ning isikute kutsealaste kompetentside hindamise alus. Sepistamine on metallide survetöötlemine, mille puhul toode või pooltoode saadakse kuumutatud toorikut plastselt deformeerides. Käsisepistamisel muudetakse järkjärguliselt alasil vabalt paikneva tooriku kuju sepavasara, suruõhuvasara jm sepatööriistade abil. Sepistamise põhioperatsioonid on jämendamine, venitamine, silumine, augu löömine, raiumine, painutamine, väänamine ja kokkukeetmine. Sepistamisel jäävad metalli kiud läbi lõikamata, seepärast on sepistatud tooteil paremad mehaanilised omadused kui lõiketöötlemise teel valmistatud todetel. 5. taseme sepp valmistab enda koostatud kavandite või etteantud esemete järgi kvaliteetseid, esteetilisi ja funktsionaalseid sepiseid sh unikaalesemeid ja väikesarju. Tema käe all valmivad erinevatest metallidest traditsioonilistes või kaasaegsetes tehnikates sepistatud tööriistad ning käsitöö- ja tarbeesemed. Tööülesanded on seotud metallide ettevalmistuse, kuumtöötlemise ja sepistamise, sepise kokku monteerimise ja sepise pinna viimistlemisega. Sepp orienteerub olulisemates sepist mõjutanud ajaloolistes stiilides nagu nt renessanss, barokk, klassitsism ja juugend. 5. taseme sepp vastutab enda ja teiste töötajate töötulemuste eest. Ta organiseerib ja suunab kaastöötajate või praktikantide tegevust. Ta on suuteline majandama ettevõtet ning tegema koostööd oma eriala spetsialistide ning sidusalade esindajatega: ehitajate, sisekujundajatega jt. 5. taseme sepp on omandanud lisaks vähemalt ühe järgnevatest erioskustest: vanade esemete parandamine ja restaureerimine, raua (terase) keetmine ja damaskimine, terariistade valmistamine või hobuse rautamine. Töös on oluline järgida käsitöömeistri eetikanõuedeid ning tööohutuse ja keskkonnahoiu reegleid. 5. taseme sepp on valmis tegutsema ettevõtjana, turundama oma toodangut (teostama oma ideid, uuendama ja täiendama olemasolevaid tooteid jms), suhtlema tellijatega ning osutama teenuseid, nagu näiteks sepiste valmistamine kavandite järgi, allhanke tegemine ja harrastajate juhendamine. Seotud kutsed Sepp, tase 4 A.2.1 Sepiste valmistamine 2.1.1 Esemete kavandamine. 2.1.2 Materjalide varumine ja kasutamine. 2.1.3 Tööprotsessi ettevalmistamine. 2.1.4 Töövahendite ja seadmete ettevalmistamine ja kasutamine. 2.1.5 Ergonoomilise ja ohutu töökeskkonna loomine. 2.1.6 Eseme valmistamine ja viimistlemine. A.2.2 Sepistatud toodete ja sepatöö teenuste turundus 2.2.1 Toodete ja teenuste kujundamine. 2.2.2 Toodete ja teenuste kaubastamine. A.2.3 Vanade esemete parandamine ja restaureerimine A.2.4 Raua keetmine ja damaskimine A.2.5 Terariistade valmistamine A.2.6 Hobuse rautamine Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt, vajadusel tuleb valmis olla hooajatööks. Töö võib olla füüsiliselt pingutav, sundasendit nõudev ja kiire tempoga. Võib esineda kokkupuudet tolmu, müra või vibratsiooniga, mis võib kujutada ohtu tervisele (allergia vms), mistõttu on vaja kasutada töökaitsevahendeid ning järgida tööohutusnõudeid. Alasi, sepavasarad (käsivasarad), sepapihid, pinnid, venitusrauad, sepameislid ja -tornid, alusrauad. Töös on oluline käeline osavus, ruumiline kujutlusvõime, ilumeel, proportsioonitunnetus, püsivus, loovus, õpivalmidus ja vastutustunne, visuaalne mälu ja loogiline mõtlemine. Sepaks saab õppeasutuses õppides või kutsealal töötades nt meistri käe all. Sepiste valmistaja, metallikunstniku abiline, disaineri abiline, hobuserautaja, relvasepp, sepistaja jm. Keevitajana töötamine on reguleeritud, nõuab kehtiva atesteerimistunnistuse olemasolu. Kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.2 tõendamine, vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.3 - B.2.6 ning läbiva kompetentsi B.2.7 tõendamine. Kui sepal on omandatud kvalifikatsioon mõnes terase töötlemise tehnoloogias (nt keevitaja, treial), ei ole 5. taseme kutse taotlemisel nõutav erioskuse valimine. Sepiste valmistamine 5 Sepistatud toodete ja teenuste turundus 5 Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.3 - B.2.6. Kui sepal on omandatud kvalifikatsioon mõnes terase töötlemise tehnoloogias (nt keevitaja, treial), ei ole 5. taseme kutse taotlemisel nõutav erioskuse valimine. Vanade esemete parandamine ja restaureerimine 5 Raua (terase) keetmine ja damaskimine 5 Terariistade valmistamine 5 Hobuse rautamine 5 Sepp, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Automaatik, tase 4 Automatician, level 4 6 Automaatik II (versioon 2) Automaatik II (versioon 3) Automaatik II (versioon 4) Automaatik II (versioon 5) Automaatik-elektrik II (versioon 1) Automaatik, tase 4 (versioon 10) Automaatik, tase 4 (versioon 7) Automaatik, tase 4 (versioon 8) Automaatik, tase 4 (versioon 9) Ehitusautomaatik, tase 4 Tootmisautomaatik, tase 4 Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Automaatik 13 2014-03-26 2014-03-26 2018-10-31 4 4 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0714 Elektroonika ja automaatika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Leho Kuusk ABB AS Ellen Mihklepp Tallinna Vesi Natalja Tšurkina Tallinna Polütehnikum Arvo Ulla Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit Aleksander Grünstam Eesti Süsteemiinseneride Selts Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandard on alus kutsehariduse ja täiendusõppe õppekavade koostamisel ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Automaatikud on oskustöötajad, kelle põhitegevus on automaatikasüsteemide, -komponentide ja -seadmete paigaldamine ja käitamine. Tootmisautomaatika ettevõtetes kasutavad nad elektro-, pneumo- ja/või hüdroautomaatika vahendeid, ehitusautomaatika ettevõtetes spetsiifilist seadmestikku ja aparatuuri. Automaatik, tase 4 teeb paigaldus- ja hooldustöid iseseisvalt juhendite, eeskirjade, projektdokumentatsiooni (eelnevalt koostatud projektide, tööjooniste) või tootja paigaldusjuhendite järgi. Ta võtab oma töös arvesse energiatõhususe, säästlikkuse ja keskkonnahoiu põhimõtteid. Tööga võib kaasneda kaastöötajate juhendamine ning klientide nõustamine seadme kasutuse ja hoolduse osas. Töö eeldab suhtlemist elektrikute, tehnoloogide, IT- ja sidespetsialistide jm sidusvaldkondade spetsialistidega. Automaatik spetsialiseerub tootmis- või ehitusautomaatikale. Tootmisautomaatikale spetsialiseerunud automaatik töötab protsesside, tootmisseadmete ja -süsteemide automatiseerimisega tegelevates ettevõtetes. Ta reguleerib, juhib ja kontrollib elektritootmise, kaugkütte, puidu-, keemia-, toiduainete-, masina-, veevarustuse- ja põllumajandustööstuse jm automaatikasüsteeme. Ta täidab ka tootmisseadmete ja robotite paigaldamise, hooldamise ja käitamisega seotud tööülesandeid. Ehitusautomaatikale spetsialiseerunud automaatik töötab hoonete tehnosüsteemide automatiseerimisega tegelevates ettevõtetes. Ta täidab hoonete ja rajatiste soojus- ja külmavarustuse, kütte- ja jahutussüsteemide, ventilatsiooni automaatika ja lokaalsete juhtimisvõrkude, nõrkvoolusüsteemide paigalduse, hoolduse, korrashoiu ja kasutuselevõtuga seotud tööülesandeid. Seotud kutsed: Automaatik-tehnik, tase 5. A.2.1 Automaatikaseadmete ja -süsteemide paigaldamine 2.1.1 Ettevalmistustööd. 2.1.2 Süsteemide väljaehitamine. 2.1.3 Süsteemide käivitamine. 2.1.4 Dokumenteerimine. A.2.2 Automaatikaseadmete ja -süsteemide käitamine 2.2.1 Ettevalmistustööd. 2.2.2 Seadmete tööshoidmine, hooldus ja remont. 2.2.3 Automatiseeritud tehnoloogiliste protsesside jälgimine ja kontrollimine. A.2.3 Tootmisautomaatika paigaldamine ja käitamine 2.3.1 Seadmete ja süsteemide paigaldamine ja käitamine. 2.3.2 Protsesside juhtimine. A.2.4 Ehitusautomaatika paigaldamine ja käitamine 2.4.1 Seadmete ja süsteemide paigaldamine. 2.4.2 Seadmete ja süsteemide käitamine. A.2.5 Automaatikaseadmete ja -süsteemide paigaldamine ja käitamine plahvatusohtlikes keskkondades. A.2.6 Automaatikaseadmete ja -süsteemide paigaldamine ja käitamine keemiliselt agressiivsetes keskkondades. A.2.7 Automaatikaseadmete ja -süsteemide paigaldamine ja käitamine kõrgendatud steriilsusega seotud keskkondades. Tööga võib kaasneda füüsiline ja vaimne pingutus ning kiire töötempo. Olenevalt spetsialiseerumisalast võib töö toimuda välitingimustes, kõrgustes, ohtlikes või eritingimustega töökeskkondades (plahvatus- ja tuleoht, kokkupuude kemikaalidega, kõrgendatud hügieeni- ja steriilsusenõuded jne). Automaatiku põhilised töövahendid on infotehnoloogiavahendid (arvutustehnika riist- ja tarkvara), telekommunikatsioonivahendid, käsi- ja spetsiaaltööriistad, mõõteseadmed ning abivahendid. Tööga toimetulek eeldab loogilist mõtlemist, suhtlemis- ja väljendusoskust, head keskendumisvõimet, järjekindlust, koordinatsioonivõimet, arenenud vastutustunnet ja õppimisvalmidust. 4. taseme automaatikuks saab õppeasutuses õppides, või kutsealal töötades ja koolituskursusi läbides. Automaatik, automaatik-paigaldaja, automaatik-seadistaja, hooldusautomaatik, tööpinkide automaatikaseadistaja, programmeerija, automaatik-operaator, tööpinkide automaatik jm. Kohustuslik on läbida elektriohutuse, esmaabi ja tööohutuse koolitused. Automaatik, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1–B.2.2 ja B.2.8 (läbiv kompetents) ning ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi tõendamine valikust B.2.3-B.2.4. Tootmisautomaatika seadmetele ja süsteemidele spetsialiseerunud automaatiku kutse tõendamiseks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.3 tõendamine. Ehitusautomaatika seadmete ja süsteemide spetsialiseerunud automaatiku kutse tõendamiseks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.4 tõendamine. Valitavate kompetentside B.2.5-B.2.7 tõendamine on vabatahtlik. Automaatikaseadmete ja -süsteemide paigaldamine 4 Automaatikaseadmete ja -süsteemide käitamine 4 Tootmisautomaatika seadmetele ja süsteemidele spetsialiseerunud automaatiku kutse tõendamiseks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.3 tõendamine. Ehitusautomaatika seadmete ja süsteemide spetsialiseerunud automaatiku kutse tõendamiseks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.4 tõendamine. Valitavate kompetentside B.2.5-B.2.7 tõendamine on vabatahtlik. Automaatikaseadmete ja -süsteemide paigaldamine ja käitamine plahvatusohtlikes keskkondades 4 Automaatikaseadmete ja -süsteemide paigaldamine ja käitamine keemiliselt agressiivsetes keskkondades 4 Automaatikaseadmete ja -süsteemide paigaldamine ja käitamine kõrgendatud steriilsusega keskkondades 4 Automaatik, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Nahkkäsitöö valmistaja, tase 4 Leather craftsman, level 4 5 Nahkkäsitöö valmistaja, tase 4 (versioon 6) Nahkkäsitöö valmistaja, tase 4 (versioon 7) Nahkkäsitöö valmistaja, tase 4 (versioon 8) Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal II (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal II (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal II (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal II (versioon 4) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Nahakunstnik 15 2014-03-03 2014-03-03 2018-11-13 4 4 7318 Tekstiil-, nahk- jms tooteid valmistavad käsitöömeistrid 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Käsitöömeistri kutse-eetika Tiina Piisang Kopli Ametikool Pille Kivihall Eesti Nahakunstnike Liit Leelo Leesi Kuressaare Ametikool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Nahkkäsitöö valmistaja, tase 4 kutsestandard on aluseks kutsekeskhariduse ja täiendusõppe õppekavade koostamisele ning kutseõppeasutuse lõpetajale esmakutse andmiseks ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. 4. taseme nahkkäsitöö valmistaja valmistab enda koostatud tööjooniste või etteantud kavandite, tööjuhiste või lihtsamate esemete järgi kvaliteetseid ja esteetilisi nahast käsitööesemeid, kasutades tähtsamaid traditsioonilisi ja kaasaegseid tehnikaid, töövõtteid ja valmistusviise. Nahkkäsitöö valmistaja oskab teha naha juurdelõikust, õhendada nahka noa või masinaga, valmistada lihtsamaid vorme ja katta neid nahaga, ühendada detaile õmblemise, põimimise, liimimise ja neetimise teel ning dekoreerida ja viimistleda nahkesemeid. Lisaks põhioskustele on ta omandanud vähemalt ühe järgnevatest erioskustest: aksessuaaride (nt tavapärased kotid, rihmad, käpikud, mütsid), rõivaesemete (nt vest, lihtsalõikeline seelik), liistuta jalanõude (nt pastlad), sisustusesemete (nt padjad, istmekatted), nahkvormide (nt vutlarid, karbid) ja raamatuköidete valmistamise oskused. Nahkkäsitöö valmistaja vastutab talle antud tööülesannete täitmise eest, keerukamate tööülesannete juures võib ta vajada meistri abi. Ta on valmis oma oskuste piires kaastöötajaid ja praktikante juhendama. Nahkkäsitöö valmistaja peab kinni käsitöömeistri eetikanõuetest ning järgib tööohutuse ja keskkonnahoiu reegleid. Nahkkäsitöö valmistaja leiab tööd nahatööettevõttes, nahaõmblustöökojas, köitekojas jm, ta on valmis tegutsema ettevõtjana, turundama oma toodangut, suhtlema tellijatega ning osutama teenuseid (nt esemete valmistamine etteantud kavandite järgi, nahkesemete parandamine, allhanke tegemine ja harrastajate juhendamine oma oskuste piires). Nahkkäsitöö valmistaja võib end täiendades või rakenduskõrgkoolis õppides saada meistriks ning tegutseda konservaatori, mööblivalmistajana jms. A.2.1 Nahast käsitööesemete valmistamine 2.1.1 Tööjooniste koostamine ja kavandite lugemine. 2.1.2 Materjalide varumine ja kasutamine. 2.1.3 Töö ettevalmistamine. 2.1.4 Töövahendite ja seadmete ettevalmistamine ja kasutamine. 2.1.5 Ergonoomilise ja ohutu töökeskkonna loomine. 2.1.6 Eseme valmistamine ja viimistlemine. A.2.2 Nahktoodete ja -teenuste turundamine 2.2.1 Toodete ja teenuste kujundamine. 2.2.2 Toodete ja teenuste kaubastamine. A.2.3 Aksessuaaride valmistamine. A.2.4 Rõivaste valmistamine. A.2.5 Liistuta jalanõude ja pastelde valmistamine. A.2.6 Sisustusesemete valmistamine. A.2.7 Nahkvormide valmistamine. A.2.8 Raamatuköidete valmistamine. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt, vajadusel tuleb valmis olla hooajatööks. Töö võib olla füüsiliselt pingutav, sundasendit nõudev ja kiire tempoga. Võib esineda kokkupuudet tolmu, müra või vibratsiooniga, mis võib olla ohtlik tervisele (allergia vms). Seetõttu on vajalik kasutada töökaitsevahendeid ning järgida tööohutusnõudeid. Nahaõmblusmasinad, nahaõhendusmasinad, pressid, neetimispressid jm seadmed, noad, voltluu, voolipulk, nõelad, käärid jm. Töös on oluline käeline osavus, ruumiline kujutlusvõime, proportsioonitunnetus, püsivus, loovus, õpivalmidus ja vastutustunne. Nahkkäsitöö valmistajaks saab õppida õppeasutuses, kutsealal töötades või meistri käe all. Nahaõmbleja, köitja, nahkaksessuaaride valmistaja, nahakunstniku abiline, disaineri abiline jm. Kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.2 tõendamine, lisaks valikust B.2.3 - B.2.8 ühe kompetentsi tõendamine ning läbiva kompetentsi B.2.9 tõendamine. Nahast käsitööesemete valmistamine 4 Nahast toodete ja teenuste turundamine 4 Kutse taotlemisel on nõutav valikust B.2.3 - B.2.8 ühe kompetentsi tõendamine. Aksessuaaride valmistamine 4 Nahkrõivaste valmistamine 4 Nahkvormide valmistamine 4 Raamatuköidete valmistamine 4 Liistuta jalatsite ja pastelde valmistamine 4 Sisustusesemete valmistamine 4 Nahkkäsitöö valmistaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Puukäsitööline, tase 4 Woodworker, level 4 5 Puukäsitööline, tase 4 (versioon 6) Puukäsitööline, tase 4 (versioon 7) Puukäsitööline, tase 4 (versioon 8) Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal II (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal II (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal II (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal II (versioon 4) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Puutöömeister 15 2014-03-03 2014-03-03 2018-11-13 4 4 7317 Puidust, punumis- jm materjalidest tooteid valmistavad käsitöömeistrid 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Käsitöömeistri kutse-eetika Meelis Kihulane Olustvere TMK Elo Liiv Kuressaare Ametikool Andres Koidu Kersleti ateljee Janica Sepp, ettevõtja Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Puukäsitööline, tase 4 kutsestandard on kutse- ja täiendusõppe õppekavade koostamise ning isikute kutsealaste kompetentside hindamise alus. 4. taseme puukäsitööline valmistab enda koostatud tööjooniste, etteantud kavandite või lihtsamate esemete järgi kvaliteetseid ja esteetilisi traditsioonilistes või kaasaegsetes põhitehnikates puidust käsitööesemeid. Ta tahub, vestab, valmistab lihtsamaid vorme, ühendab detaile, (tapib, põimib, liimib), kaunistab, kirjab ja viimistleb esemeid. Ta oskab teha puitesemete lihtsamaid parandustöid. Tema tegevus hõlmab ka toore ja kuiva puitmaterjali varumist, säilitamist ja töötlemist. Puukäsitööline kasutab tavapäraselt oma töös traditsioonilisi käsitööriistu, vajadusel ka elektritööriistu ja lihtsamaid puidutöötluspinke (saag-, höövel-, puur-, ja treipinke). Ta on omandanud süvendatult vähemalt ühe järgmistest erioskustest: tahumistööd, looduslikest materjalidest punumine, treimine, painutamine, puidu nikerdamine, intarsia ja lihtsate täispuidust mööbliesemete (nt pink, tool, kirst) valmistamine. Puukäsitööline vastutab talle antud tööülesannete täitmise eest. Ta on valmis oma oskuste piires kaastöötajaid juhendama. Puukäsitööline peab kinni käsitöömeistri eetikanõuetest ning järgib tööohutuse ja keskkonnahoiu reegleid. Ta võib töötada puutöönduse ettevõtetes või tegutseda iseseisva ettevõtjana. Puukäsitööline on valmis turundama oma toodangut, teostama oma ideid, uuendama, parandama ja täiendama olemasolevaid tooteid, suhtlema tellijatega ning osutama teenuseid, nagu näiteks esemete valmistamine etteantud kavandite järgi, allhanke tegemine ja harrastajate juhendamine oma oskuste piires. Puukäsitööline võib end täiendades (nt rakenduskõrgkoolis õppides) saada puidu konservaatoriks, puupillide valmistajaks, paatide ehitajaks, korvipunujaks vms. Seotud kutsed: Puukäsitööline, tase 3 Tisler A.2.1 Puidust käsitööesemete valmistamine 2.1.1 Esemete kavandamine. 2.1.2 Materjalide varumine, säilitamine, ettevalmistamine ja kasutamine. 2.1.3 Tööprotsessi ettevalmistamine. 2.1.4 Töövahendite ettevalmistamine ja kasutamine. 2.1.5 Ergonoomilise ja ohutu töökeskkonna loomine. 2.1.6 Eseme valmistamine ja viimistlemine. A.2.2 Puittoodete ja -teenuste turundamine 2.2.1 Toodete ja teenuste kujundamine. 2.2.2 Toodete ja teenuste kaubastamine. A.2.3 Tahumistöö. A.2.4 Põimimine. A.2.5 Treimine. A.2.6 Painutamine. A.2.7 Puidu nikerdamine. A.2.8 Intarsia valmistamine. A.2.9 Lihtsate täispuidust mööblitoodete valmistamine. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt, vajadusel tuleb valmis olla hooajatööks. Töö võib olla füüsiliselt pingutav, sundasendit nõudev ja kiire tempoga. Võib esineda kokkupuudet tolmu, müra või vibratsiooniga, mis võib kujutada ohtu tervisele (allergia vms), mistõttu on vaja kasutada töökaitsevahendeid ning järgida tööohutusnõudeid. Traditsioonilised käsitööriistad, elektritööriistad ja lihtsamad puidutöötluspingid jm. Töös on oluline käeline osavus, ruumiline kujutlusvõime, ilumeel, täpsus, proportsioonitunnetus, püsivus, pühendumine, loovus, õpivalmidus ja vastutustunne. Puukäsitööliseks saab õppida õppeasutuses või meistri käe all. Puuesemete valmistaja, tisleri-, skulptori abiline jm. Kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.2 tõendamine, lisaks valikust B.2.3-B.2.9 ühe kompetentsi tõendamine ning läbiva kompetentsi B.2.10 tõendamine. Puidust käsitööesemete valmistamine 4 Puidust toodete ja teenuste turundamine 4 Kutse taotlemisel on nõutav B.2.3-B.2.9 ühe kompetentsi tõendamine. Tahumistöö 4 Põimimine 4 Treimine 4 Painutamine 4 Puidu nikerdamine 4 Intarsia 4 Lihtsate täispuidust mööblitoodete valmistamine 4 Puukäsitööline, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Vedurijuhi abi, tase 2 Assistant driver, level 2 4 Vedurijuhi abi I (versioon 1) Vedurijuhi abi I (versioon 2) Vedurijuhi abi I (versioon 3) Vedurijuhi abi, tase 2 (versioon 5) Vedurijuhi abi, tase 2 (versioon 6) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Vedurijuht 16 2014-03-04 2014-03-04 2018-09-20 2 2 8311 Veduri- ja rongijuhid 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Anto Looken SA Raudteekutsed Evi Noorhani Eesti Energia Kaevandused ASi Logistikaettevõte Leonid Vätson AS EVR Cargo Mart Klaassen Edelaraudtee AS Mati Lõhmus AS Eesti Raudtee Tiiu Poltruk Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Tambet Lõhmus AS EVR Cargo Tambet Õun AS EVR Cargo Tõnu Aruste AS Eesti Raudtee Tõnu Sarapuu Edelaraudtee AS Vera Pesotskaja Eesti Energia Kaevandused ASi Logistikaettevõte Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Vedurijuhi abi, tase 2 kutsestandard on aluseks täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Vedurijuhi abi töötab vedurimeeskonna liikmena ja koostöös vedurijuhiga jälgib tee vaba olekut, signaale, signaalnäidikuid ja -märke, ütleb vedurijuhile signaalide näidud ja lubatud kiirused, vajadusel kontrollib rongi seisukorda ja vedurijuhi korraldusel veduri (mootorrongi) tehnilist korrasolekut. Vedurijuhi abi kutsealal on kaks kutset. Vedurijuhi abi, tase 2 töötab koos vedurijuhiga, täites tema korraldusi. Vedurijuhi abi, tase 3 täidab lisaks 2. taseme vedurijuhi abi ülesannetele ka manöövrijuhi ülesandeid, tehes manöövritööd, juhtides ja juhendades seejuures manöövrimeeskonna liikmeid, tehes kommertsülevaatust ja vagunite tehnohooldust. A.2.1 Töö alustamine, veduri vastuvõtmine ja üleandmine 1) Tutvumine operatiivkorralduste ja muudatustega tööpiirkonnas 2) Tööks kasutatava inventari olemasolu ja korrasoleku kontrollimine 3) Tutvumine raudteeveeremi üle andnud vedurimeeskonna märkustega ja tehnohoolduse tegemise kuupäeva kontrollimine 4) Veendumine raadioside ja mootorrongi koosseisus "reisija-vedurijuht" side korrasolekus 5) Veendumine veduri automaatsignalisatsiooni, autostopi, kiirusmeeriku ja muude ohutusseadmete plommide korrasolekus 6) Kontrollülevaatuse tegemine raudteeveeremi vastuvõtmisel depoos või jaama teedel 7) Veduri koristamine ja puhastamine 8) Mittekorras seadmete rikkepõhjuste ja seisundi kindlakstegemine ning rikete kõrvaldamine A.2.2 Tööpiirkonnas liikumine 1) Vedurijuhi korralduste täitmine veoveeremi agregaatide ja sõlmede kontrollimisel, hooldusel ja tehnilisel teenindamisel 2) Kehtestatud kõneluste reglemendi täitmine 3) Rongi sundpeatumisel jaamavahel pidurite iseenesliku töösserakendumise põhjuste väljaselgitamine ning raudteeveeremi kinnitamine iseenesliku liikuma hakkamise vältimiseks 4) Tee ja signaalide jälgimine 5) Keelava näiduga foorile lähenemisel või muudel kiiruse vähendamist nõudvatel juhtudel vedurijuhi tegevuse kontrollimine ja keelava näidu pidev kordamine ning vedurijuhi mittetegutsemisel rongi peatamine 6) Vedurijuhi mittetegutsemisel või juhtimisvõime kaotusel teate edastamine liikluskorraldajale ja kõikidele sel teelõigul olevatele raudteeveeremi juhtidele 7) Reisirongi peatuste ajal reisijate peale- ja mahamineku visuaalne jälgimine 8) Mootoriruumi seadmete töö kontrollimine ja tulemuste teatamine vedurijuhile 9) Rongi seisukorra, terviklikkuse ja rongist antavate signaalide jälgimine, kaherajalises piirkonnas ka vastutuleva rongi seisukorra jälgimine A.2.3 Veduri tehniline teenindamine teel olles ja vahejaamas 1) Veduri veermiku seisundi kontrollimine 2) Pidurihoovastiku kontrollimine ja reguleerimine 3) Piduriklotside kulumisastme, neid fikseerivate kiilude olemasolu ja asendi kontrollimine 4) Veoveeremi agregaatide ja sõlmede korrasoleku kontrollimine 5) Veduri määrdeainete, liiva, vee ja kütusega varustatuse kontrollimine A.2.4 Rongi tehnohoolduse tegemine üksiku rikkis vaguni mahahaakimiseks 1) Raudteeveeremi tehnohoolduse tegemine, raudteeveeremi sõlmede korrasoleku ja komplektsuse kontrollimine 2) Raudteeveeremi pidurivoolikute ühendamine ning automaatpiduriproovi tegemine ja piduriteatise vormistamine 3) Raudteeveeremi piiramine A.2.5 Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine 1) Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ning korralduse andmine pidurkingadele pealesõitmiseks 2) Korralduse andmine pidurkingadelt mahasõitmiseks, pidurkingade eemaldamine ja hoiukohta paigutamine 3) Raudteeveeremi kinnitamine muude kehtestatud kinnitusvahenditega ja neist vabastamine A.2.6 Matka valmistamine 1) Matka valmistamine käsipöörmetel 2) Matka valmistamine kurbliga A.2.7 Dokumentidega töötamine 1) Veodokumentide vastuvõtmine ja üleandmine 2) Veodokumentide ja vagunite vastavuse kontrollimine 3) Vedurijuhi jaoks kirjaliku hoiatuse ja/või muu sõiduloa saamine ja nende kontrollimine Vedurijuhi abi tööaeg sõltub tööiseloomust ja rongide liiklusgraafikust, seetõttu töötab ta ka puhkepäevadel, riiklikel pühadel ja öösiti. Töö on vahelduvate tööülesannetega, toimub välitingimustes ja raudteeveeremil. Võimalik on kokkupuude tervistkahjustavate ainetega (mootorikütused, määrdeained ja tehnilised vedelikud, happed, heitegaasid jmt). Töökeskkonnas võib esineda müra, tolmu, niiskust ja vibratsiooni. Töökeskkond (näit liikuv raudteeveerem ja liikuvad mehhanismid) on seotud vigastuste tekkimise kõrgendatud riskiga. Keskmisest kõrgema ohtlikkusega töö tõttu peab vedurijuhi abi täpselt järgima tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid, kandma tööandja poolt väljastatud ja töötingimustele vastavat tööriietust ning kasutama isikukaitsevahendeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada haigestumise, trauma, töövõimetuse või raudteeliiklusõnnetuse. Vedurijuhi abi kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Põhilisteks töövahenditeks on raudteeveerem ja selle hoolduseks vajalikud käsitööriistad, raadiojaam, vile ja signaalvahendid (näit signaallipud, käsilatern), pidurkingad. Vedurijuhi abi töö eeldab füüsilise koormuse taluvust, pinge- ja keskkonnataluvust, liigutuste täpsust, head koordinatsiooni, kontsentreerumisvõimet, iseseisvust ja otsustusvõimet, suhtlusoskust ja koostöövalmidust, kohusetundlikkust ja õppimisvalmidust. Tavaliselt töötavad 2. taseme vedurijuhi abina inimesed, kellele on vähemalt põhiharidus ja kutseoskused on omandatud töökohal õppides vähemalt samal tasemel kogenud vedurijuhi abi või vedurijuhi juhendamisel. Vedurijuhi abi Vedurijuhi abi töö on reguleeritud raudteeseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrusega „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Vedurijuhi abi, tase 2 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.8 tõendamine. Töö alustamine, veduri vastuvõtmine ja üleandmine 2 Tööpiirkonnas liikumine 2 Veduri tehniline teenindamine teel olles ja vahejaamas 2 Rongi tehnohoolduse tegemine üksiku rikkis vaguni mahahaakimiseks 2 Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine 3 Matka valmistamine 2 Dokumentidega töötamine 3 Vedurijuhi abi, tase 2 kutset läbiv kompetents 2 Meisterarborist, tase 5 Tree Technician, level 5 4 Arborist III (versioon 1) Arborist III (versioon 2) Arborist, tase 5 (versioon 3) Puittaimede hindaja, tase 5 (versioon 5) Puittaimede spetsialist, tase 5 (versioon 6) Puittaimede hindaja, tase 5 Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Arborist 14 2014-02-20 2014-02-20 2019-02-19 5 5 6210 Metsanduse jms oskustöölised 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Arboristi eetikakoodeks Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Aino Mölder Luua Metsanduskool Sulev Järve Eesti Arboristide Ühing MTÜ, Tallinna Keskkonnaamet Heiki Hanso Arboristide Koda, ArborEst OÜ Aivar Paat A-Kuller & Partnerid OÜ Eero Tali Roheline Ruum OÜ Liina Jürisoo Eesti Maaülikool Anu-Kristin Tara OÜ Puudehooldus Ulve Pärn Teede Projektijuhtimise AS Ain Järve Tallinna Kommunaalamet, Kadrioru Park Aita Sauemägi SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Meisterarborist, tase 5 kutsestandard on aluseks kutsehariduse ja täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Selle kutsestandardi alusel antakse nii esmast kutset kui kutset: a) esmane kutse saadakse riiklikult tunnustatud, käesolevale kutsestandardile vastava õppekava täitmisel. Lõputunnistusele/diplomi lisale kantud märge esmase kutse saamise kohta tõendab, et isik on saanud ettevalmistuse ja omab valmisolekut vastaval tasemel kutsealal tegutsema asumiseks; b) kutse saadakse, kui kutset andev organ on hinnanud isiku reaalses tööelus tõendatud kompetentside vastavust kutsestandardile ning väljastanud kutsetunnistuse. Arboriste on kahel tasemel: arborist, tase 4 ja meisterarborist, tase 5. Meisterarborist, tase 5 on ulatusliku kogemusega puuhoolduse spetsialist, kes istutab ja hooldab puittaimi asustatud piirkondades, et tagada puude võimalikult hea tervislik seisund ning turvaline ja esteetiline elukeskkond inimestele. Ta hindab puittaimede seisukorda ja väärtust ning teeb keerulisemaid puuhooldustöid. Ta juhendab kaastöötajaid, korraldab tööde läbiviimist, annab erialast nõu ning koostab puittaimede kohta eksperthinnanguid. Meisterarboristi kutse sisaldab puittaimede hindaja, tase 5 osakutset. Meisterarborist töötab välitingimustes ja avalikus ruumis ning langetab iseseisvalt oma tööga seotud otsuseid. Sellel kutsealal töötamine eeldab füüsilist vastupidavust ja pingetaluvust. Meisterarborist kujundab sihikindlalt kutseala positiivset mainet: reklaamib; avaldab publikatsioone; osaleb erialaliidu tegevuses, võistlustel (organisaatori, osaleja või kohtunikuna), näitustel, töötubades; organiseerib erialaseid kursusi jms. Meisterarborist on arenemisvõimeline ja kursis rahvusvahelise arboristika arengusuundadega. Meisterarborist, tase 5 kutse koosneb 11 töö osast. A.2.1 Võsa- ja kettsaagidega töötamine 1) Töövahendi valimine 2) Ohufaktorite hindamine ja töö kavandamine 3) Turva- ja töövarustuse valimine ja kasutamine 4) Turva- ja töövarustuse hooldamine 5) Võsa- ja kettsae hooldamine 6) Töötamine võsasaega 7) Töötamine kettsaega 8) Tegutsemine õnnetusjuhtumi korral A.2.2 Puittaimede istutamine 1) Istikute valimine 2) Istikute hankimise korraldamine 3) Istikute säilimise tagamine nende transpordil, istutustöödel ja ladustamisel 4) Töökoha piiramine ja tähistamine 5) Istutuskoha ettevalmistamine 6) Kastmis- või kuivendussüsteemi paigaldamine 7) Puittaimede istutamine kasvukohale 8) Puittaimede istutusaegne lõikamine 9) Istutatud puittaimede järelhooldamise korraldamine A.2.3 Puude ümberistutamine 1) Puude ümberistutamise võimaluste hindamine 2) Puude ettevalmistamine ümberistutamiseks 3) Ümberistutustööde tehnilise plaani koostamine 4) Ümberistutustööde kooskõlastamine 5) Puittaimede ümberistutamine uuele kasvukohale 6) Ümberistutatud puude järelhooldamise kava koostamine ja täitmise kontrollimine A.2.4 Puittaimede hoolduslõikuse tegemine 1) Lõikustööde planeerimine 2) Puude, sh põlispuude, kujundus- ja hoolduslõikuse tegemine 3) Hekkide ja põõsaste hoolduslõikuse tegemine 4) Viljapuude ja marjapõõsaste hoolduslõikuse tegemine A.2.5 Puittaimede erihooldustööde tegemine 1) Puude hooldusvajaduse hindamine 2) Puittaimede hooldustööde planeerimine 3) Puittaimede ehitusaegne kaitsmine 4) Väärtuslike puude toestuslahenduse kavandamine ja puudele tugivööde paigaldamine 5) Puittaimede kaitsmine kahjustavate mõjude eest 6) Puittaime väetamisvajaduse hindamine ja väetamine 7) Taimekaitsetööde tegemine 8) Juurestiku ja võraaluse kasvupinna hooldusvajaduse hindamine ja hooldamine A.2.6 Puude raie eritingimustes (kallakud, elektriliini alus ja lähedus, teede ja rajatiste lähedus, piiratud ruum, tormimurd jm) 1) Töö planeerimine 2) Langetusmeetodi valimine 3) Puude langetamine 4) Töötamine tormimurrualadel 5) Langetatud tüvede, valmistatud materjalide ja ja raidmete käitlemine, transportimine või ladustamine 6) Puiduhakkuri kasutamine 7) Langetatavate puude hindamine tarbepuiduna 8) Objekti viimistlemine A.2.7 Parkmetsade ja haljastute hooldustööde planeerimine ja tegemine 1) Hoolduskava koostamine 2) Hooldustööde planeerimine 3) Parkmetsade ja haljastute hooldamine 4) Langetatavate puude hindamine tarbepuiduna 5) Langetatud tüvede, valmistatud materjalide ja raidmete käitlemine 6) Kändude eemaldamine 7) Objekti viimistlemine A.2.8 Puittaimede hindamine 1) Puittaimede väärtuse hindamine 2) Puittaimede seisundi hindamine 3) Hindamistulemuste tõlgendamine 4) Alusplaani kasutamine ja tõlgendamine 5) Kompensatsiooniväärtuse hindamine 6) Inventeerimisaruande koostamine A.2.9 Korvtõstukilt töötamine 1) Tõstuki valimine ja tellimine 2) Tõstuki ohutu kasutamine 3) Tõstukilt töötamine 4) Tegutsemine õnnetusjuhtumi korral A.2.10 Ronimisköitega töötamine 1) Ronimisvarustuse ja töövahendite valimine 2) Riskianalüüsi läbiviimine 3) Tellitud töö tegemine 4) Ronimisvarustuse hooldamine 5) Tegutsemine õnnetusjuhtumi korral A.2.11 Juhtimine, juhendamine ja majandamine 1) Kulude kalkuleerimine 2) Kokkulepete sõlmimine 3) Lubade ja kooskõlastuste olemasolu kontrollimine 4) Meeskonna töö juhtimine ja juhendamine 5) Klientide nõustamine 6) Turundustegevuse korraldamine 7) Kutseala maine kujundamine Meisterarborist, tase 5 kutse sisaldab järgmist osakutset: 1) puittaimede hindaja, tase 5, mis moodustub töö osast A.2.8. Meisterarborist töötab välistingimustes, vibratsiooni- ja müra keskkonnas. Töö nõuab füüsilist pingutust, töötamist kõrgustes ja sundasendites. Oma töös puutub ta kokku kemikaalide ja heitgaasidega. Meisterarboristi põhilisteks töövahenditeks on võsa – ja kettsaed ja mootor–lõikurid, oksasaed ja –käärid, puude seisukorra määramise vahendid ja teised abivahendid vastavalt töö iseloomule (näiteks tõstukid, julgestusköied, kännufreesid, oksapurustid jms.). Meisterarboristi töö nõuab kõrgusetaluvust, koordinatsioonivõimet, kiiret reageerimist ning füüsilist vastupidavust. Meisterarborist, tase 5 omab tavapäraselt metsandusalast kutseharidust või kutseoskused on omandatud praktilise töö käigus. Arborist, puuhooldusspetsialist, kõrghaljastusspetsialist Meisterarborist, tase 5 kutse saamiseks on vajalik kompetentside B.2.1- B.2.12 tõendamine. Meisterarborist, tase 5 kutset on võimalik tõendada osade kaupa. Kompetentside B.2.8 ja B.2.12 tõendamisel saadakse puittaimede hindaja, tase 5 osakutse. Võsa- ja kettsaagidega töötamine 2 Puittaimede istutamine 5 Puude ümberistutamine 5 Puittaimede hoolduslõikuse tegemine 5 Puittaimede erihooldustööde tegemine 5 Puude raie eritingimustes (kallakud, elektriliini alus ja lähedus, teede ja rajatiste lähedus, piiratud ruum, tormimurd jm) 5 Parkmetsade ja haljastute hooldustööde planeerimine ja tegemine 5 Puittaimede hindamine 5 Korvtõstukilt töötamine 5 Ronimisköitega töötamine 5 Juhtimine, nõustamine ja majandamine 5 Meisterarborist, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Logistik, tase 6 Logistician, level 6 5 Ekspedeerija, tase 6 (versioon 5) Logistik IV (versioon 1) Logistik IV (versioon 2) Logistik IV (versioon 3) Logistik IV (versioon 4) Logistikajuht, tase 6 (versioon 6) Logistikajuht, tase 6 (versioon 7) Veokorraldaja IV (versioon 1) Veokorraldaja IV (versioon 2) Veokorraldaja IV (versioon 3) Veokorraldaja IV (versioon 4) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Veokorraldaja-logistik 16 2014-03-04 2014-03-04 2015-12-28 IV 6 6 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Konsulent, tase 6 Rural Advisor, level 6 8 Konsulent V (versioon 1) Konsulent V (versioon 2) Konsulent V (versioon 3) Konsulent V (versioon 4) Konsulent V (versioon 5) Konsulent V (versioon 6) Konsulent, tase 6 (versioon 10) Konsulent, tase 6 (versioon 7) Konsulent, tase 6 (versioon 9) Aia-, põllu- ja metsasaaduste väiketöötlemise konsulent, tase 6 Aianduse konsulent, tase 6 Aianduslike põllumajandustehnoloogiate konsulent, tase 6 Hobusekasvatuse konsulent, tase 6 Jookide väiketöötlemise konsulent, tase 6 Juhtimise konsulent, tase 6 Kalanduse konsulent, tase 6 Kalatoodete väiketöötlemise konsulent, tase 6 Keskkonnakaitse ja loodushoiu konsulent, tase 6 Kitsekasvatuse konsulent, tase 6 Kogukonna arengu konsulent, tase 6 Lambakasvatuse konsulent, tase 6 Lihatoodete väiketöötlemise konsulent, tase 6 Linnukasvatuse konsulent, tase 6 Loomakasvatuslike põllumajandustehnoloogiate konsulent, tase 6 Maamajanduse konsulent, tase 6 Maaparanduse konsulent, tase 6 Mesinduse konsulent, tase 6 Metsanduse konsulent, tase 6 Mittetraditsioonilise loomakasvatuse konsulent, tase 6 Pagaritoodete väiketöötlemise konsulent, tase 6 Piimatoodete väiketöötlemise konsulent, tase 6 Põllumajanduslike ehitiste konsulent, tase 6 Seakasvatuse konsulent, tase 6 Taimekasvatuse konsulent, tase 6 Taimekasvatuslike põllumajandustehnoloogiate konsulent, tase 6 Veisekasvatuse konsulent, tase 6 Vesiviljeluse konsulent, tase 6 Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Põllu- ja maamajanduslik nõustamine Konsulent 24 2014-06-05 2014-06-05 2017-12-16 6 6 2132 Põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse nõuandjad 0413 Juhtimine ja haldus 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Konsulendi kutse-eetika Spetsialiseerumistega seotud teadmised ja oskused Kutsealaga seotud mõisted Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Asso Einberg Eesti Põllumeeste Keskliit Hanna Kreen Põllumajandusministeerium Ülar Loolaid Eesti Konsulentide Ühing Ülle Läll SA Erametsakeskus Helle Persitski Maamajanduse Infokeskus Leho Verk Eesti Talupidajate Keskliit Andres Vinni Maaelu Edendamise Sihtasutus Eksperdid: Marju Aamisepp Maamajanduse infokeskus Eve Ader Põllumajandusministeerium Martin Goldberg konsulent Kaidi Jakobson Põllumajandusministeerium Kristo Kiiker konsulent, OÜ Consultare Olav Kreen Rabaveere farm OÜ Olev Krist Põllumajandusministeerium Eve Külmallik Põllumajandusministeerium Alar Lugu konsulent Matis Luik Eesti Maaülikooli Tehnikainstituut Vello Luts OÜ Agorek Erkki Miller Põllumajandusministeerium Ulvi Moor Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Mati Mõtte Eesti Maaülikool, Majandus- ja Sotsiaalinstituut Marika Oeselg Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool, konsulent Priit Põldma Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut, konsulent Aili ja Tõnis Taal Taali Mesila OÜ Elle Roosaluste Tartu Ülikool, ökoloogia ja maateaduste instituut Airi Vetemaa Mahepõllumajanduse Sihtasutus Konsulent, tase 6 kutsestandard on aluseks tööturu vajadustest lähtuva täiendusõppe õppe- ja koolituskavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele, sh enesehindamisele ja vastavushindamisele kutse andmisel. Konsulendi kutsealal on kolm kutsetaset: konsulent, tase 5; konsulent, tase 6 ja konsulent, tase 7. Konsulendi töö peaeesmärgiks on anda kliendile põllu-, metsa- ja muud maamajanduse alast nõu. Lähtuvalt oma spetsialiseerumise valdkonnast edastab konsulent kliendile korrastatud teabe ja juhendab klienti arvestades kliendi vajadusi, soove, võimalusi ning piiranguid. Konsulent järgib konsulentide kutse-eetikat (vt lisa 1). Konsulent on kursis nõuandesüsteemiga, majanduskeskkonna suundumustega ning nende mõjuga Eesti maamajandusele. Konsulent, tase 6 on kogemusega konsulent, kes nõustab kliente ja klientide gruppe, kasutades sobivaid nõuandemeetodeid. Ta planeerib ja korraldab nõuandealast- ja koolitustegevust ning koolitab kliente. Konsulent, tase 6 töö koosneb seitsmest osast. Konsulent täidab kõiki tööosi lähtuvalt oma spetsialiseerumise valdkonnast. Spetsialiseerumisega seotud teadmised ja oskused on kirjeldatud lisas 2. A.2.1 Kliendisuhete kujundamine ja kliendi olukorra analüüsimine 1) Kliendisuhete loomine 2) Kliendisuhete hoidmine 3) Kliendi soovide, vajaduste, võimaluste ja piirangute selgitamine 4) Kliendi arengutakistuste ja arenguvõimaluste hindamine 5) Nõuandeteenuste turustamine A.2.2 Andmete kogumine ning analüüsimine 1) Andmete kogumise ja töötlemise kavandamine 2) Andmete kogumine ning korrastamine 3) Andmete analüüsimine 4) Lahendusvariantide kirjeldamine, kalkulatsioonide koostamine, analüüsimine ja põhjendamine A.2.3 Kliendi nõustamine ja juhendamine 1) Nõuandetöö vahe- ja lõpptulemuste esitamine 2) Lahendusvariantide tutvustamine ja põhjendamine 3) Tegevuste kavandamine koostöös kliendiga 4) Kliendi juhendamine valitud lahenduse elluviimisel 5) Kliendile võimalike edasiste tegevuste soovitamine A.2.4 Kollektiivsete mõtlemisprotsesside juhtimine ja ühistegevus 1) Ühistegevuse toetamine 2) Arutelu ettevalmistamine 3) Arutelu juhtimine 4) Arutelujärgne kokkuvõtte tegemine 5) Koolituse korraldamine 6) Koolitamine 7) Koolituse analüüsimine A.2.5 Nõuandetegevuse professionaalsete võrgustike töös osalemine ja nende kujundamine 1) Võrgustike töös osalemine 2) Võrgustike osapoolte soovitamine 3) Töögruppide algatamine 4) Võrgustiku kujundamine ja töö koordineerimine 5) Konsulentide omavahelise koostöö arendamine A.2.6 Konsulendi enda tegevuse kavandamine, kvaliteedi hindamine ja kutsealase võimekuse arendamine 1) Tagasiside kogumine 2) Konsulendi pakutava teenuse ja nõuandetöö kvaliteedi hindamine 3) Konsulendi isikliku arenguplaani kavandamine 4) Konsulendi arenguplaani teostamine 5) Konsulendi arenguplaani tulemuslikkuse hindamine A.2.7 Arendus-, loome- ja teadustegevus 1) Nõuandetoote väljatöötamine 2) Erialase teabematerjali koostamine 3) Erialaste info- ja kommunikatsioonitehnoloogiliste (IKT) vahendite kasutamine 4) Nõuande programmiline korraldamine 5) Teadustöö tulemuste kasutamine ja levitamine 6) Koostöö arendamine teadus- ja arendusasutustega Konsulendi töö on enamasti hooajaline, mitmekesine ja rohkele suhtlemisele ning inimsuhetele tuginev. Konsulendi enamlevinud töövahenditeks on erialane kirjandus ja andmekogud, bürootarbed, transpordi- ja sidevahendid, infotehnoloogiline riist- ja tarkvara ning spetsialiseerumise valdkonnaga seotud seadmed. Konsulendina töötamine eeldab eetilisust, usaldusväärsust, suhtlemisvalmidust, analüüsi-, otsustus-, kriitika- ja üldistusvõimet, pingetaluvust, iseseisvust, majandusliku mõtlemise võimet, empaatilisust, kuulamisvõimet ja inimesi väärtustavat hoiakut. Vajalikud on avatus uutele ideedele, organiseerimisvõime, vastutus-, kohanemis- ja koostöövõime ning täpsus ja kohusetunne. 6. taseme konsulentidel on tavapäraselt erialane kõrgharidus. Oluline osa ettevalmistusest on spetsialiseerumise valdkonnas töötades omandatud kogemused. Konsulent, nõustaja Töötamine liikurmasinatega nõuab juhtimisõigust vastavalt liiklusseadusele. Töötamine loomadega nõuab tervisetõendit vastavalt loomatauditõrje seadusele. Töötamine taimekaitsevahenditega ja nende kasutamise nõustamine nõuab taimekaitsetunnistust vastavalt taimekaitseseadusele. Konsulent, tase 6 kutse saamiseks peab tõendama kompetentsid B.2.1-B.2.24 lähtuvalt oma spetsialiseerumise valdkonnast. Spetsialiseerumisega seotud teadmised ja oskused on kirjeldatud lisas 2. Kutsealaga seotud mõisted on lisas 3. Kliendisuhete kujundamine ja kliendi olukorra analüüsimine 6 Andmete kogumine ning analüüsimine 5 Kliendi nõustamine ja juhendamine 6 Kollektiivsete mõtlemisprotsesside juhtimine ja ühistegevus 6 Nõuandetegevuse professionaalsete võrgustike töös osalemine ja nende kujundamine 6 Konsulendi enda tegevuse kavandamine, kvaliteedi hindamine ja kutsealase võimekuse arendamine 6 Arendus-, loome- ja teadustegevus 6 Väärtustest lähtumine ja põhimõtete järgimine 5 Nõustamismetoodika 5 Arvuti ja keelte kasutamine 6 Suhtlemine 5 Teabe esitamine 6 Koostöö 5 Otsustamine ja tegevuste algatamine 5 Protsesside juhtimine 5 Inimeste juhtimine ja juhendamine 5 Analüüsimine ja tõlgendamine 5 Teadmiste ja tehnoloogiate kasutamine 5 Õppimine ja enesearendamine 5 Loovus ja uuenduslikkus 6 Kontseptuaalne ja strateegiline mõtlemine 6 Avatus ja paindlikkus 5 Toimetulek pinge ja tagasilöökidega 5 Ettevõtlikkus 5 Konsulent, tase 7 Rural Advisor, level 7 1 Konsulent, tase 7 (versioon 2) Konsulent, tase 7 (versioon 3) Aia-, põllu- ja metsasaaduste väiketöötlemise konsulent, tase 7 Aianduse konsulent, tase 7 Aianduslike põllumajandustehnoloogiate konsulent, tase 7 Hobusekasvatuse konsulent, tase 7 Jookide väiketöötlemise konsulent, tase 7 Juhtimise konsulent, tase 7 Kalanduse konsulent, tase 7 Kalatoodete väiketöötlemise konsulent, tase 7 Keskkonnakaitse ja loodushoiu konsulent, tase 7 Kitsekasvatuse konsulent, tase 7 Kogukonna arengu konsulent, tase 7 Lambakasvatuse konsulent, tase 7 Lihatoodete väiketöötlemise konsulent, tase 7 Linnukasvatuse konsulent, tase 7 Loomakasvatuslike põllumajandustehnoloogiate konsulent, tase 7 Maamajanduse konsulent, tase 7 Maaparanduse konsulent, tase 7 Mesinduse konsulent, tase 7 Metsanduse konsulent, tase 7 Mittetraditsioonilise loomakasvatuse konsulent, tase 7 Pagaritoodete väiketöötlemise konsulent, tase 7 Piimatoodete väiketöötlemise konsulent, tase 7 Põllumajanduslike ehitiste konsulent, tase 7 Seakasvatuse konsulent, tase 7 Taimekasvatuse konsulent, tase 7 Taimekasvatuslike põllumajandustehnoloogiate konsulent, tase 7 Veisekasvatuse konsulent, tase 7 Vesiviljeluse konsulent, tase 7 Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Põllu- ja maamajanduslik nõustamine Konsulent 24 2014-06-05 2014-06-05 2017-12-16 7 7 2132 Põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse nõuandjad 0413 Juhtimine ja haldus 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Konsulendi kutse-eetika Spetsialiseerumistega seotud teadmised ja oskused Kutsealaga seotud mõisted Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Asso Einberg Eesti Põllumeeste Keskliit Hanna Kreen Põllumajandusministeerium Ülar Loolaid Eesti Konsulentide Ühing Ülle Läll SA Erametsakeskus Helle Persitski Maamajanduse Infokeskus Leho Verk Eesti Talupidajate Keskliit Andres Vinni Maaelu Edendamise Sihtasutus Eksperdid: Marju Aamisepp Maamajanduse infokeskus Eve Ader Põllumajandusministeerium Martin Goldberg konsulent Kaidi Jakobson Põllumajandusministeerium Kristo Kiiker konsulent, OÜ Consultare Olav Kreen Rabaveere farm OÜ Olev Krist Põllumajandusministeerium Eve Külmallik Põllumajandusministeerium Alar Lugu konsulent Matis Luik Eesti Maaülikooli Tehnikainstituut Vello Luts OÜ Agorek Erkki Miller Põllumajandusministeerium Ulvi Moor Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Mati Mõtte Eesti Maaülikool, Majandus- ja Sotsiaalinstituut Marika Oeselg Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool, konsulent Priit Põldma Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut, konsulent Aili ja Tõnis Taal Taali Mesila OÜ Elle Roosaluste Tartu Ülikool, ökoloogia ja maateaduste instituut Airi Vetemaa Mahepõllumajanduse Sihtasutus Konsulent, tase 7 kutsestandard on aluseks tööturu vajadustest lähtuva täiendusõppe õppe- ja koolituskavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele, sh enesehindamisele ja vastavushindamisele kutse andmisel. Konsulendi kutsealal on kolm kutsetaset: konsulent, tase 5; konsulent, tase 6 ja konsulent, tase 7. Konsulendi töö peaeesmärgiks on anda kliendile põllu-, metsa- ja muud maamajanduse alast nõu. Lähtuvalt oma spetsialiseerumise valdkonnast edastab konsulent kliendile korrastatud teabe ja juhendab klienti, arvestades kliendi vajadusi, soove, võimalusi ning piiranguid. Konsulent järgib konsulentide kutse-eetikat (vt lisa 1). Konsulent on kursis nõuandesüsteemiga, majanduskeskkonna suundumustega ning nende mõjuga Eesti maamajandusele. Konsulent, tase 7 on kogemusega konsulent, kes nõustab erineva suurusega kliente ja klientide gruppe, kasutades sobivaid nõuandemeetodeid. Ta planeerib ja korraldab nõuandealast- ja koolitustegevust ning koolitab kliente. 7. taseme konsulent osaleb nõuandesüsteemi arendamises ja juhendab praktikante. Ta planeerib ja korraldab tööd organisatsioonide ja võrgustikega ning suunab mõtlemisprotsesse. Konsulent, tase 7 töö koosneb seitsmest osast. Konsulent täidab kõiki tööosi lähtuvalt oma spetsialiseerumise valdkonnast. Spetsialiseerumisega seotud teadmised ja oskused on kirjeldatud lisas 2. A.2.1 Kliendisuhete kujundamine ja kliendi olukorra analüüsimine 1) Kliendisuhete loomine 2) Kliendisuhete hoidmine 3) Kliendi soovide, vajaduste, võimaluste ja piirangute selgitamine 4) Kliendi arengutakistuste ja arenguvõimaluste hindamine 5) Nõuandeteenuste turustamine A.2.2 Andmete kogumine ning analüüsimine 1) Andmete kogumise ja töötlemise kavandamine 2) Andmete kogumine ning korrastamine 3) Andmete analüüsimine 4) Lahendusvariantide kirjeldamine, kalkulatsioonide koostamine, analüüsimine ja põhjendamine A.2.3 Kliendi nõustamine ja juhendamine 1) Nõuandetöö vahe- ja lõpptulemuste esitamine 2) Lahendusvariantide tutvustamine ja põhjendamine 3) Tegevuste kavandamine koostöös kliendiga 4) Kliendi juhendamine valitud lahenduse elluviimisel 5) Kliendile võimalike edasiste tegevuste soovitamine A.2.4 Kollektiivsete mõtlemisprotsesside juhtimine ja ühistegevus 1) Ühistegevuse toetamine 2) Arutelu ettevalmistamine 3) Arutelu juhtimine 4) Arutelujärgne kokkuvõtte tegemine 5) Koolituse korraldamine 6) Koolitamine 7) Koolituse analüüsimine A.2.5 Nõuandetegevuse professionaalsete võrgustike töös osalemine ja nende kujundamine 1) Võrgustike töös osalemine 2) Võrgustike osapoolte soovitamine 3) Töögruppide algatamine 4) Võrgustiku kujundamine ja töö koordineerimine 5) Konsulentide omavahelise koostöö arendamine A.2.6 Konsulendi enda tegevuse kavandamine, kvaliteedi hindamine ja kutsealase võimekuse arendamine 1) Tagasiside kogumine 2) Konsulendi pakutava teenuse ja nõuandetöö kvaliteedi hindamine 3) Konsulendi isikliku arenguplaani kavandamine 4) Konsulendi arenguplaani teostamine 5) Konsulendi arenguplaani tulemuslikkuse hindamine A.2.7 Arendus-, loome- ja teadustegevus 1) Nõuandetoote väljatöötamine 2) Erialase teabematerjali koostamine 3) Erialaste info- ja kommunikatsioonitehnoloogiliste (IKT) vahendite kasutamine 4) Konsulendi ja nõustamispraktika juhendamine 5) Nõuande programmiline korraldamine 6) Eksperthinnangu andmine 7) Nõuandesüsteemi arendamine 8) Teadustöö tulemuste kasutamine ja levitamine 9) Koostöö arendamine teadus- ja arendusasutustega Konsulendi töö on enamasti hooajaline, mitmekesine ja rohkele suhtlemisele ning inimsuhetele tuginev. Konsulendi enamlevinud töövahenditeks on erialane kirjandus ja andmekogud, bürootarbed, transpordi- ja sidevahendid, infotehnoloogiline riist- ja tarkvara ning spetsialiseerumise valdkonnaga seotud seadmed. Konsulendina töötamine eeldab eetilisust, usaldusväärsust, suhtlemisvalmidust, analüüsi-, otsustus-, kriitika- ja üldistusvõimet, pingetaluvust, iseseisvust, majandusliku mõtlemise võimet, empaatilisust, kuulamisvõimet ja inimesi väärtustavat hoiakut. Vajalikud on avatus uutele ideedele, organiseerimisvõime, vastutus-, kohanemis- ja koostöövõime ning täpsus ja kohusetunne. 7. taseme konsulentidel on tavapäraselt erialane kõrgharidus (magistritase või sellega võrdsustatud haridus). Oluline osa ettevalmistusest on spetsialiseerumise valdkonnas töötades omandatud kogemused. Konsulent, nõustaja, spetsialist, ekspert Töötamine liikurmasinatega nõuab juhtimisõigust vastavalt liiklusseadusele. Töötamine loomadega nõuab tervisetõendit vastavalt loomatauditõrje seadusele. Töötamine taimekaitsevahenditega ja nende kasutamise nõustamine nõuab taimekaitsetunnistust vastavalt taimekaitseseadusele. Konsulent, tase 7 kutse saamiseks peab tõendama kompetentsid B.2.1-B.2.24 lähtuvalt oma spetsialiseerumise valdkonnast. Spetsialiseerumisega seotud teadmised ja oskused on kirjeldatud lisas 2. Kutsealaga seotud mõisted on lisas 3. Kliendisuhete kujundamine ja kliendi olukorra analüüsimine 6 Andmete kogumine ning analüüsimine 7 Kliendi nõustamine ja juhendamine 7 Kollektiivsete mõtlemisprotsesside juhtimine ja ühistegevus 7 Nõuandetegevuse professionaalsete võrgustike töös osalemine ja nende kujundamine 7 Konsulendi enda tegevuse kavandamine, kvaliteedi hindamine ja kutsealase võimekuse arendamine 7 Arendus-, loome- ja teadustegevus 7 Väärtustest lähtumine ja põhimõtete järgimine 7 Nõustamismetoodika 7 Arvuti ja keelte kasutamine 7 Suhtlemine 7 Teabe esitamine 7 Koostöö 7 Otsustamine ja tegevuste algatamine 7 Protsesside juhtimine 7 Inimeste juhtimine ja juhendamine 7 Analüüsimine ja tõlgendamine 7 Teadmiste ja tehnoloogiate kasutamine 7 Õppimine ja enesearendamine 7 Loovus ja uuenduslikkus 7 Kontseptuaalne ja strateegiline mõtlemine 7 Avatus ja paindlikkus 7 Toimetulek pinge ja tagasilöökidega 7 Ettevõtlikkus 7 Tantsuspetsialist, tase 6 esmane kutse Dance expert, level 6 initial 1 Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Tantsuspetsialist 19 2014-04-24 2014-04-24 2019-04-23 6 6 2653 Tantsijad ja koreograafid 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Mõisted Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Lii Ainsalu Tantsuhariduse Liit Angela Arraste Tallinna Ülikool Ülle Feršel Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Urve Gromov Rahvakultuuri keskus Laura Kvelstein Tallinna Ülikool Heili Lindepuu ETHL, Tallinna Tantsuteater Martin Medar Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Mall Noormets TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia Silvia Purje Eesti Tantsuspordi Liit Erika Põlendik Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Taimi Saarma Eesti Maaomavalitsuste Liit Kadri Tiis Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Tantsuspetsialist, tase 6 esmase kutse kutsestandard on aluseks rakenduskõrghariduse või bakalaureuse taseme ja täiendusõppe õppekavade koostamisele ja esmase kutse andmisele. Esmase kutse nimetus märgitakse koolilõputunnistusele/akadeemilisele õiendile. Esmane kutse saadakse riiklikult tunnustatud, käesolevale kutsestandardile vastava õppekava täitmisel. Koolilõputunnistusele/akadeemilisele õiendile kantud märge esmase kutse saamise kohta tõendab, et isik on saanud ettevalmistuse ja omab valmisolekut vastaval tasemel kutsealal tegutsema asumiseks. Tantsuspetsialistide töö on loominguline. Tantsuspetsialistid oskavad ise tantsida ning suudavad oma oskusi ka teistele edasi anda. Tantsuspetsialisti kutsealal on viis kutset: tantsuspetsialist, tase 5; tantsuspetsialist, tase 6 esmane kutse; tantsuspetsialist, tase 6; tantsuspetsialist, tase 7 ja tantsuspetsialist, tase 8. Tantsuspetsialist, tase 6 on loovisik, kes on tantsijate ja/või tantsuvaldkonnas osalevate isikute juhendaja. Valmistab ette ja viib läbi treeningtunde ja/või lavastusproove (so töötab iseseisvalt ja juhib teisi). Töö tulem on tantsukollektiivi esinemine ja/või (tantsu)lavastus. Lisaks tantsualastele teadmistele ja oskustele eeldab tantsuspetsialisti töö metoodilisi, pedagoogilisi ja psühholoogilisi teadmisi. Lähtub oma töös heast tavast. Tantsuspetsialist töötab nii iseseisvalt kui meeskonnas. Töö eeldab aktiivset suhtlust tantsijatega, lavastusmeeskonnaga ja tööandja(te)ga. Vastutab oma konkreetsete tööülesannete tulemusliku täitmise ning lavastusliku terviku kunstilise taseme eest. Esmane kutse ei eelda spetsialiseerumist. A.2.1 Repertuaari/koreograafia ettevalmistamine: 1) repertuaari valimine ja/või loomine; 2) repertuaari kohandamine. A.2.2 Tantsutreeningu/proovi läbiviimine: 1) ettevalmistamine; 2) treeningtunni/proovi juhtimine; 3) liikumismaterjali ja/või koreograafia õpetamine; 4) repeteerimine; 5) analüüsimine; 6) tagasiside andmine. A.2.3 Juhtimine: 1) trupi/ringi loominguline juhtimine; 2) trupi/ringi organisatoorne juhtimine; 3) koostöö osapooltega. A.2.4 Esinemine: 1) sündmuse/teema kaardistamine; 2) repertuaari valimine ja/või kohandamine; 3) tagasiside ja analüüs. A.2.5 Koreograafia loomine ja edastamine: 1) idee tutvustamine; 2) koreograafilise materjali loomine, edastamine ja arendamine; 3) repeteerimine. A.2.6 Projektijuhtimine/produtseerimine: 1) töötamine projekti ideega; 2) projekti ettevalmistamine; 3) projekti juhtimine ja läbiviimine; 4) projekti analüüs. A.2.7 Tantsukollektiivi loomine 1) vajaduste ja/või võimaluste väljaselgitamine; 2) kollektiivi loomine. Tööaeg on paindlik, võib sisaldada töötamist puhkepäevadel ja pühade ajal. Töö on vahelduvate tööülesannetega, füüsilist ja vaimset pingutust nõudev. Üldjuhul töötatakse sisetingimustes, riskiteguriteks tervisele võib olla tolm ja müra. Üldjuhul on töövahenditeks sobiv rõivastus ja jalanõud, muusikainstrument, muusikat mängiv seade või muud tehnilised vahendid. 1) loovus, loomingulisus; 2) valmisolek meeskonnatööks; 3) pinge- ja koormustaluvus; 4) enesedistsipliin ja orienteeritus tulemusele; 5) vastutustunne; 6) empaatiavõime; 7) analüüsivõime. 6. taseme tantsuspetsialistil on üldjuhul erialane kõrgharidus. Kutse taotlemise eeldused on kirjas kutse andmise korras. Ringijuht, tantsuõpetaja, ballettmeister, kunstiline juht, loominguline juht, koreograaf, tantsuringi juhendaja, huviringi juht, liikumisjuht. Tantsuspetsialist, tase 6 esmase kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.4 ja läbiva kompetentsi B.2.8 tõendamine. Taotleja soovi korral on tal võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.5-B.2.7. Repertuaari/koreograafia ettevalmistamine 6 Tantsutreeningu/proovi läbiviimine 6 Juhtimine 6 Esinemine 6 Taotleja soovi korral on tal võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.5-B.2.7 Koreograafia loomine ja edastamine 6 Projektijuhtimine/produtseerimine 6 Tantsukollektiivi loomine 6 Tantsuspetsialist, tase 6 esmast kutset läbiv kompetents 6 Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 6 Architectural Conservationist, level 6 4 Arhitektuuri konservaator III (versioon 1) Arhitektuuri konservaator III (versioon 2) Arhitektuuri konservaator III (versioon 3) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 6 (versioon 5) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 6 (versioon 6) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Restaureerimine-konserveerimine Arhitektuuripärandi spetsialist 19 2014-04-24 2014-04-24 2018-11-13 6 6 2621 Arhivaarid ja kuraatorid 0222 Ajalugu ja arheoloogia 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Õigusaktid Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Ilme Mäesalu Muinsuskaitseamet Juhan Kilumets Rändmeister OÜ Krista Laido Eesti Kunstiakadeemia Lilian Hansar Eesti Kunstiakadeemia Maari Idnurm EEB Projekt OÜ Maris Mändel Eesti Kunstiakadeemia Oliver Orro Eesti Kunstiakadeemia Tiina Linna Eesti Arhitektide Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 6 kutsestandard on bakalaureuse taseme ja täiendusõppe õppekavade koostamise ning isikute kompetentsuse hindamise alus kutse andmisel. Arhitektuuripärandi spetsialist lähtub oma töös kaasaegsest keskkonnakäsitluse filosoofiast ja säästva arengu põhimõtetest, mille eesmärk on kultuurilise mitmekesisuse säilitamine ja alalhoidlik suhtumine kultuuripärandisse. Arhitektuuripärandi spetsialisti teadmised, oskused, kogemused, hoiakud ja haridus võimaldavad osaleda töödes, mis väärtustavad ja säilitavad arhitektuuripärandit praegustele ja tulevastele põlvkondadele. Arhitektuuripärandi spetsialist tegeleb ehitiste (sh ehitis-, tehnika-, tööstus- ja ajaloomälestiste) ja hoonestatud alade (sh muinsuskaitsealade, miljööväärtuslike alade, rahvusparkide) uurimise, inventeerimise, kaitse tingimuste, eksperthinnangute, restaureerimiskontseptsioonide ja säilitamiskavade koostamise ning nõustamise ja nimetatud tegevuste juhtimisega. Arhitektuuripärandi spetsialist tunneb Eesti ja rahvusvahelisi kultuuripärandi säilitamise seadusandlikke dokumente ja hartasid, konserveerimise, restaureerimise, hooldamise põhimõtteid, meetodeid ja praktikat, arhitektuuri- ja kunstiajalugu, kultuuriväärtuslike alade kujunemise ajalugu ning nende planeerimise ja säilitamise põhimõtteid, arhitektuuri- ja ehitusterminoloogiat ning omab teadmisi muinsuskaitse filosoofiast, teooriast ja ajaloost. Arhitektuuripärandi spetsialist töötab interdistsiplinaarsel kutsealal, mis eeldab võimet mõista erinevate osapoolte vajadusi ehituspärandi väärtustamisel ja säilitamisel, on hea suhtleja ning meeskonnatöös osaleja. Arhitektuuripärandi spetsialist lähtub oma töös kutse-eetika normidest. Väga oluline on pidev erialane enesetäiendamine. 6. taseme arhitektuuripärandi spetsialist on erialase ettevalmistusega, kuid väheste praktiliste kogemustega töötaja. Järgib oma ülesannete täitmisel täpselt etteantud juhiseid, võib vajada kõrgema taseme spetsialisti juhendamist. Uurib, dokumenteerib ja analüüsib ehitiste ja hoonestatud alade ajalugu, seisukorda, väärtusi ning teeb säilitamise ettepanekuid. Vastutab talle antud ülesannete täitmise eest. 7. taseme arhitektuuripärandi spetsialist on erialase ettevalmistusega ning praktiliste kogemustega vastutav spetsialist, kes töötab iseseisvalt. Juhendab arhitektuuripärandi spetsialisti (tase 6), praktikante jt. Uurib, dokumenteerib ja analüüsib ehitiste ja hoonestatud alade ajalugu, seisukorda, määratleb väärtusi. Koostab ehitiste ja hoonestatud alade kaitse- ja kasutustingimusi ning muinsuskaitse eritingimusi, säilitus-, konserveerimis- ja restaureerimisjuhiseid, sise- ja välisviimistluslahendusi, teostab muinsuskaitselist järelevalvet. Nõustab ja juhib ehituspärandi säilitamise ja kaitsega seonduvaid töid. On kursis ehitiste konserveerimise kaasaegsete teooriate ja uute metoodikatega. 8. taseme arhitektuuripärandi spetsialist on erialase ettevalmistusega ning suure praktiliste kogemuste, laia silmaringi ja avatud mõtlemisega tippspetsialist, kes töötab iseseisvalt ja omal vastutusel. Uurib, dokumenteerib ja analüüsib kõrge väärtusega ja kõrgendatud avaliku huvi objektiks olevate ehitiste ja hoonestatud alade ajalugu, seisukorda, selgitab väärtusi ning koostab ja hindab kaitse tingimusi ning säilitus- ja konserveerimisjuhiseid ja metoodikaid ning restaureerimiskontseptsioone. Juhib ja nõustab ehituspärandi säilitamise ja kaitsega seonduvaid töid. On võimeline andma keerulisemaid eksperthinnanguid oma erialal. Analüüsib ja üldistab erialasest praktikast saadud kogemusi ja teavet ning jagab tulemusi erialaringkonna ja avalikkusega. Vahendab erialast rahvusvahelist teavet kohalikele ja vastupidi. On kursis ehitiste konserveerimise kaasaegsete teooriate ja uute metoodikatega. Osaleb rahvusvahelistes koostöövõrgustikes, töögruppides või erialasündmustel. A.2.1 Ehitiste ja hoonestatud alade uuringud. A.2.2 Juhendite, tingimuste ja ettepanekute koostamine. A.2.3 Tegevuse planeerimine. Arhitektuuripärandi spetsialist töötab nii sise- kui ka välitingimustes. Ehitisi uurides tuleb järgida ohutusnõudeid ja bürooruumides tervisekaitse nõudeid. Töökoormus võib olla ebaühtlane. Töö nõuab mõõdukat füüsilist pingutust, toimudes mitmesugustes looduslikes tingimustes ja ilmastikuoludes ning kokku puutudes erinevate sotsiaalsete keskkondadega. Arhitektuuripärandi spetsialist kasutab oma töös ehitiste uurimiseks ja dokumenteerimiseks vastavaid töövahendeid, erinevaid kommunikatsioonitehnikaid, kontori- ja projekteerimistarkvara ning tavapäraseid bürootöövahendeid. Loogiline mõtlemine ja üldistuvõime, tähelepanu- ja süvenemisvõime, täpsus, koostöövõime, suhtlemisvalmidus, õppimisvajadus, püsivus, kohusetunne. Erialane kõrgharidus. Muu asjaomane (arhitektuur, ehitus, konserveerimine, ajalugu) kõrgharidus koos arhitektuuri konserveerimise ja restaureerimise täiendkoolitusega. Arhitektuuri restauraator, arhitektuuri konservaator, tehnik, miljööväärtuslike alade spetsialist. 6. taseme arhitektuuripärandi spetsialisti kutse taotlemisel on nõutav kõigi kompetentside B.2.1–B.2.5 tõendamine. Ehitiste ja hoonestatud alade uuringud 6 Juhendite, tingimuste, ettepanekute ja uuringuaruannete koostamine 6 Tegevuse planeerimine 6 Suhtlemine 6 Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 7 Architectural Conservationist, level 7 4 Arhitektuuri konservaator IV (versioon 1) Arhitektuuri konservaator IV (versioon 2) Arhitektuuri konservaator IV (versioon 3) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 7 (versioon 5) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 7 (versioon 6) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 7 (versioon 7) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 7 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Restaureerimine-konserveerimine Arhitektuuripärandi spetsialist 19 2014-04-24 2014-04-24 2016-10-31 7 7 2621 Arhivaarid ja kuraatorid 0222 Ajalugu ja arheoloogia 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Õigusaktid Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Ilme Mäesalu Muinsuskaitseamet Juhan Kilumets Rändmeister OÜ Krista Laido Eesti Kunstiakadeemia Lilian Hansar Eesti Kunstiakadeemia Maari Idnurm EEB Projekt OÜ Maris Mändel Eesti Kunstiakadeemia Oliver Orro Eesti Kunstiakadeemia Tiina Linna Eesti Arhitektide Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 7 kutsestandard on magistritaseme ja täiendusõppe õppekavade koostamise ning isikute kompetentsuse hindamise alus kutse andmisel. Arhitektuuripärandi spetsialist lähtub oma töös kaasaegsest keskkonnakäsitluse filosoofiast ja säästva arengu põhimõtetest, mille eesmärk on kultuurilise mitmekesisuse säilitamine ja alalhoidlik suhtumine kultuuripärandisse. Arhitektuuripärandi spetsialisti teadmised, oskused, kogemused, hoiakud ja haridus võimaldavad osaleda töödes, mis väärtustavad ja säilitavad arhitektuuripärandit praegustele ja tulevastele põlvkondadele. Arhitektuuripärandi spetsialist tegeleb ehitiste (sh ehitis-, tehnika-, tööstus- ja ajaloomälestiste) ja hoonestatud alade (sh muinsuskaitsealade, miljööväärtuslike alade, rahvusparkide) uurimise, inventeerimise, kaitse tingimuste, eksperdihinnangute, restaureerimiskontseptsioonide ja säilitamiskavade koostamisega ning nõustamise ja nimetatud tegevuste juhtimisega. Arhitektuuripärandi spetsialist tunneb Eesti ja rahvusvahelisi kultuuripärandi säilitamise seadusandlikke dokumente ja hartasid, konserveerimise, restaureerimise, hooldamise põhimõtteid, meetodeid ja praktikat, arhitektuuri- ja kunstiajalugu, kultuuriväärtuslike alade kujunemise ajalugu ning nende planeerimise ja säilitamise põhimõtteid, arhitektuuri- ja ehitusterminoloogiat ning omab teadmisi muinsuskaitse filosoofiast, teooriast ja ajaloost. Arhitektuuripärandi spetsialist töötab interdistsiplinaarsel kutsealal, mis eeldab võimet mõista erinevate osapoolte vajadusi ehituspärandi väärtustamisel ja säilitamisel, on hea suhtleja ning meeskonnatöös osaleja. Arhitektuuripärandi spetsialist lähtub oma töös kutse-eetika normidest. Väga oluline on pidev erialane enesetäiendamine. 6. taseme arhitektuuripärandi spetsialist on erialase ettevalmistusega, kuid väheste praktiliste kogemustega töötaja. Järgib oma ülesannete täitmisel täpselt etteantud juhiseid, võib vajada kõrgema taseme spetsialisti juhendamist. Uurib, dokumenteerib ja analüüsib ehitiste ja hoonestatud alade ajalugu, seisukorda, väärtusi ning teeb säilitamise ettepanekuid. Vastutab talle antud ülesannete täitmise eest. 7. taseme arhitektuuripärandi spetsialist on erialase ettevalmistusega ning praktilise kogemusega vastutav spetsialist, kes töötab iseseisvalt. Juhendab arhitektuuripärandi spetsialisti (tase 6), praktikante jt. Uurib, dokumenteerib ja analüüsib ehitiste ja hoonestatud alade ajalugu, seisukorda, määratleb väärtusi. Koostab ehitiste ja hoonestatud alade kaitse- ja kasutustingimusi ning muinsuskaitse eritingimusi, säilitus-, konserveerimis- ja restaureerimisjuhiseid, sise- ja välisviimistluslahendusi, teostab muinsuskaitselist järelevalvet. Nõustab ja juhib ehituspärandi säilitamise ja kaitsega seonduvaid töid. On kursis ehitiste konserveerimise kaasaegsete teooriate ja uute metoodikatega. 8. taseme arhitektuuripärandi spetsialist on erialase ettevalmistusega ning suure praktilise kogemuse, laia silmaringi ja avatud mõtlemisega tippspetsialist, kes töötab iseseisvalt ja omal vastutusel. Uurib, dokumenteerib ja analüüsib kõrge väärtusega ja kõrgendatud avaliku huvi objektiks olevate ehitiste ja hoonestatud alade ajalugu, seisukorda, selgitab väärtusi ning koostab ja hindab kaitse tingimusi ning säilitus- ja konserveerimisjuhiseid ja metoodikaid ning restaureerimiskontseptsioone. Juhib ja nõustab ehituspärandi säilitamise ja kaitsega seonduvaid töid. On võimeline andma keerulisemaid eksperthinnanguid oma erialal. Analüüsib ja üldistab erialasest praktikast saadud kogemusi ja teavet ning jagab neid erialaringkonna ja avalikkusega. Vahendab rahvusvahelist erialast teavet kohalikele ja vastupidi. On kursis ehitiste konserveerimise kaasaegsete teooriate ja uute metoodikatega. Osaleb rahvusvahelistes koostöövõrgustikes, töögruppides või erialasündmustel. A.2.1 Ehitiste ja hoonestatud alade uuringud. A.2.2 Juhendite, tingimuste ja ettepanekute koostamine. A.2.3 Eksperthinnangud ehitiste ja hoonestatud alade kultuuriväärtustele. A.2.4 Muinsuskaitseline järelevalve. A.2.5 Juhendamine ja nõustamine. A.2.6 Tegevuse planeerimine. A.2.7 Eriala edendamine. A.2.8 Töötamine riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes. A.2.9 Töögrupi juhtimine. Arhitektuuripärandi spetsialist töötab sise- kui ka välitingimustes. Ehitisi uurides tuleb järgida ohutusnõudeid ja bürooruumides tervisekaitsenõuded. Töökoormus võib olla ebaühtlane. Töö nõuab mõõdukat füüsilist pingutust, toimudes erinevates looduslikes tingimustes ja ilmastikuoludes ning kokku puutudes erinevate sotsiaalsete keskkondadega. Arhitektuuripärandi spetsialist kasutab oma töös ehitiste uurimiseks ja dokumenteerimiseks vastavaid töövahendeid, erinevaid kommunikatsioonitehnikaid, kontori- ja projekteerimistarkvara ning tavapäraseid bürootöövahendeid. Loogiline mõtlemine ja üldistuvõime, tähelepanu- ja süvenemisvõime, iseseisvus, otsustamisjulgus, täpsus, koostöövõime, suhtlemisvalmidus, õppimise- ja saavutusvajadus, püsivus, kohuse- ja missioonitunne. Erialase või muu asjaomase (arhitektuur, ehitus, konserveerimine, ajalugu) haridusega magistri tasemel, arhitektuuri konserveerimise ja restaureerimise täiendkoolituse ja töökogemusega. Arhitektuuri restauraator, arhitektuuri konservaator, muinsuskaitse nõunik, muinsuskaitse inspektor, miljööväärtuslike alade spetsialist, restauraator-projektijuht. 7. taseme arhitektuuripärandi spetsialisti kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.7 ja B.2.10-B.2.11 tõendamine. Täiendavalt on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.8-B.2.9. Ehitiste ja hoonestatud alade uuringud 7 Juhendite, tingimuste ja ettepanekute koostamine 7 Eksperthinnangud ehitiste ja hoonestatud alade kultuuriväärtustele 7 Muinsuskaitseline järelevalve 7 Juhendamine ja nõustamine 7 Tegevuse planeerimine 7 Eriala edendamine 7 Täiendavalt on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.8-B.2.9. Töötamine riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes 7 Töögrupi juhtimine 7 Suhtlemine 7 Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 8 Architectural Conservationist, level 8 3 Arhitektuuri konservaator V (versioon 1) Arhitektuuri konservaator V (versioon 2) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 8 (versioon 4) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 8 (versioon 5) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 8 (versioon 6) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 8 (versioon 7) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Restaureerimine-konserveerimine Arhitektuuripärandi spetsialist 19 2014-04-24 2014-04-24 2016-10-31 8 8 2621 Arhivaarid ja kuraatorid 0222 Ajalugu ja arheoloogia 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Õigusaktid Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Ilme Mäesalu Muinsuskaitseamet Juhan Kilumets Rändmeister OÜ Krista Laido Eesti Kunstiakadeemia Lilian Hansar Eesti Kunstiakadeemia Maari Idnurm EEB Projekt OÜ Maris Mändel Eesti Kunstiakadeemia Oliver Orro Eesti Kunstiakadeemia Tiina Linna Eesti Arhitektide Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 8 kutsestandard on täiendusõppe õppekavade koostamise ning isikute kompetentsuse hindamise alus kutse andmisel. Arhitektuuripärandi spetsialist lähtub oma töös kaasaegsest keskkonnakäsitluse filosoofiast ja säästva arengu põhimõtetest, mille eesmärk on kultuurilise mitmekesisuse säilitamine ja alalhoidlik suhtumine kultuuripärandisse. Arhitektuuripärandi spetsialisti teadmised, oskused, kogemused, hoiakud ja haridus võimaldavad osaleda töödes, mis väärtustavad ja säilitavad arhitektuuripärandit praegustele ja tulevastele põlvkondadele. Arhitektuuripärandi spetsialist tegeleb ehitiste (sh ehitis-, tehnika-, tööstus- ja ajaloomälestiste) ja hoonestatud alade (sh muinsuskaitsealade, miljööväärtuslike alade, rahvusparkide) uurimise, inventeerimise, kaitse tingimuste, eksperdihinnangute, restaureerimiskontseptsioonide ja säilitamiskavade koostamisega ning nõustamise ja nimetatud tegevuste juhtimisega. Arhitektuuripärandi spetsialist tunneb Eesti ja rahvusvahelisi kultuuripärandi säilitamise seadusandlikke dokumente ja hartasid, konserveerimise, restaureerimise, hooldamise põhimõtteid, meetodeid ja praktikat, arhitektuuri- ja kunstiajalugu, kultuuriväärtusega alade kujunemise ajalugu ning nende planeerimise ja säilitamise põhimõtteid, arhitektuuri- ja ehitusterminoloogiat ning omab teadmisi muinsuskaitse filosoofiast, teooriast ja ajaloost. Arhitektuuripärandi spetsialist töötab interdistsiplinaarsel kutsealal, mis eeldab võimet mõista erinevate osapoolte vajadusi ehituspärandi väärtustamisel ja säilitamisel, on hea suhtleja ning meeskonnatöös osaleja. Arhitektuuripärandi spetsialist lähtub oma töös kutse-eetika normidest. Väga oluline on pidev erialane enesetäiendamine. 6. taseme arhitektuuripärandi spetsialist on erialase ettevalmistusega, kuid väheste praktiliste kogemustega töötaja. Järgib ülesannete täitmisel täpselt etteantud juhiseid, võib vajada kõrgema taseme spetsialisti juhendamist. Uurib, dokumenteerib ja analüüsib ehitiste ja hoonestatud alade ajalugu, seisukorda, väärtusi ning teeb säilitamise ettepanekuid. Vastutab talle antud ülesannete täitmise eest. 7. taseme arhitektuuripärandi spetsialist on erialase ettevalmistusega ning praktilise kogemusega vastutav spetsialist, kes töötab iseseisvalt. Juhendab arhitektuuripärandi spetsialisti (tase 6), praktikante jt. Uurib, dokumenteerib ja analüüsib ehitiste ja hoonestatud alade ajalugu, seisukorda, määratleb väärtusi. Koostab ehitiste ja hoonestatud alade kaitse- ja kasutustingimusi ning muinsuskaitse eritingimusi, säilitus-, konserveerimis- ja restaureerimisjuhiseid, sise- ja välisviimistluslahendusi, teostab muinsuskaitselist järelevalvet. Nõustab ja juhib ehituspärandi säilitamise ja kaitsega seonduvaid töid. On kursis ehitiste konserveerimise kaasaegsete teooriate ja uute metoodikatega. 8. taseme arhitektuuripärandi spetsialist on erialase ettevalmistusega ning suure praktilise kogemuse, laia silmaringi ja avatud mõtlemisega tippspetsialist, kes töötab iseseisvalt ja omal vastutusel. Uurib, dokumenteerib ja analüüsib kõrge väärtusega ja kõrgendatud avaliku huvi objektiks olevate ehitiste ja hoonestatud alade ajalugu, seisukorda, selgitab väärtusi ning koostab ja hindab kaitse tingimusi ning säilitus- ja konserveerimisjuhiseid ja metoodikaid ning restaureerimiskontseptsioone. Juhib ja nõustab ehituspärandi säilitamise ja kaitsega seonduvaid töid. On võimeline andma keerulisemaid eksperthinnanguid oma erialal. Analüüsib ja üldistab erialasest praktikast saadud kogemusi ja teavet ning jagab tulemusi erialaringkonna ja avalikkusega. Vahendab rahvusvahelist erialast teavet kohalikele spetsialistidele ja vastupidi. On kursis ehitiste konserveerimise kaasaegsete teooriate ja uute metoodikatega. Osaleb rahvusvahelistes koostöövõrgustikes, töögruppides või erialasündmustel. A.2.1 Ehitiste ja hoonestatud alade uuringud. A.2.2 Juhendite, tingimuste ja ettepanekute koostamine. A.2.3 Ehitiste ja hoonestatud alade kultuuriväärtuste eksperthinnangud. A.2.4 Muinsuskaitseline järelevalve. A.2.5 Juhendamine ja nõustamine. A.2.6 Tegevuse planeerimine. A.2.7 Eriala edendamine. A.2.8 Töötamine riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes. A.2.9 Töögrupi juhtimine. Arhitektuuripärandi spetsialist töötab nii sise- kui ka välitingimustes. Ehitiste uurimisel tuleb järgida ohutusnõudeid ja bürooruumides tervisekaitsenõudeid. Töökoormus võib olla ebaühtlane. Töö nõuab mõõdukat füüsilist pingutust, toimudes erinevates looduslikes tingimustes ja ilmastikuoludes ning kokku puutudes erinevate sotsiaalsete keskkondadega. Arhitektuuripärandi spetsialist kasutab oma töös ehitiste uurimiseks ja dokumenteerimiseks vastvaid töövahendeid, erinevaid kommunikatsioonitehnikaid, kontori- ja projekteerimistarkvara ning tavapäraseid bürootöövahendeid. Loogiline mõtlemine ja üldistuvõime, tähelepanu- ja süvenemisvõime, iseseisvus, otsustamisjulgus, täpsus, koostöövõime, suhtlemisvalmidus, õppimis- ja saavutusvajadus, püsivus, pühendumus, kohuse- ja missioonitunne. Doktoritase või sellele vastav kvalifikatsioon ja töökogemus või erialane magistritase ja pikaajaline töökogemus. Arhitektuuri restauraator, arhitektuuri konservaator, muinsuskaitse nõunik, muinsuskaitse inspektor, miljööväärtuslike alade spetsialist, restauraator-projektijuht. 8. taseme arhitektuuripärandi spetsialisti kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.7 ja B.2.10-B.2.11 tõendamine. Täiendavalt on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.8-B.2.9. Ehitiste ja hoonestatud alade uuringud 8 Juhendite, tingimuste ja ettepanekute koostamine 8 Eksperthinnangud ehitiste ja hoonestatud alade kultuuriväärtustele 8 Muinsuskaitseline järelevalve 8 Juhendamine ja nõustamine 8 Tegevuse planeerimine 8 Eriala edendamine 8 Täiendavalt on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.8-B.2.9. Töötamine riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes 8 Töögrupi juhtimine 8 Suhtlemine 7 Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 8 kutset läbiv kompetents 8 Teenindusjuht, tase 6 Customer service manager, level 6 1 Teenindusjuht, tase 6 (versioon 2) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Teeninduse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Teenindusjuht 16 2014-05-08 2014-05-08 2014-11-10 6 6 1439 Teenuste juhid, mujal liigitamata 0413 Juhtimine ja haldus 70 Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine Katrin Kreegimäe Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Tiina Merkuljeva Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Gerle Oks OÜ Oxforell Olesja Puumeister Elion AS Kerli Soosaar Dive OÜ Katrin Tamsar Eesti Energia AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Teenindusjuhi kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamise ning kompetentsuse hindamise alus. Teenindusjuhi töö eesmärk on üles ehitada kliendile väärtust loov teenindusprotsess organisatsioonis. Teenindusjuhi töö sisu on kliendi vajaduste ja ootuste selgitamine ning sellest tuleneva teenindusstrateegia väljatöötamine ja elluviimine; teenindusmeeskonna komplekteerimine, juhtimine ja arendamine; protsesside ja tegevusefektiivsuse parendamiseks ettepanekute tegemine. Teenindusjuht vastutab teenindusstrateegia elluviimise eest meeskonnas ja teenindusprotsessi tulemuslikkuse eest. A.2.1 Kliendi ootuste kaardistamine ja tulemuste analüüsimine: 1) kliendi ootuste kaardistamine; 2) kliendi teekonna kaardistamine; 3) teenindusprotsessi kaardistamine. A.2.2 Teenindusstrateegia väljatöötamine ja elluviimine: 1) teenindusstrateegia väljatöötamisprotsessis osalemine; 2) teenindusstrateegiast tuleneva tegevuskava koostamisel osalemine; 3) teenindusstrateegiast tuleneva tegevuskava elluviimine; 4) teenindusprotsessi juhtimine; 5) teenindusprotsessis esinevate tõrgete lahendamine ja kriisijuhtimine; 6) teeninduskvaliteedi mõõtmine; 7) klientide vahetu teenindamine. A.2.3 Meeskonna juhtimine ja arendamine: 1) teenindava personali planeerimine; 2) teenindava personali arendamine; 3) meeskonnatöö korraldamine; 4) dokumentide koostamine ja uuendamine; 5) juhtimine ja eestvedamine. Teenindusjuhi tööaeg võib olla fikseeritud või paindlik. Igapäevatööst moodustab suure osa suhtlemine kolleegide ja juhtkonnaga. Väljaspool organisatsiooni tuleb suhelda klientide ja koostööpartneritega. Probleemsete olukordade lahendamisel võib töö olla vaimselt ja emotsionaalselt pingeline. Teenindusjuhi töö on tihedalt seotud esmatasandi teenindajatega, kes loovad organisatsioonis klientidele väärtust. Tavapärased bürootöövahendid. Arvuti ja tööks vajalik professionaalne tarkvara. Teenindusjuhi töö on seotud teenindajate juhendamise ja klientide teenindamisega ning eeldab suhtlemisvalmidust, sõbralikkust ja võimet tulla toime erinevate inimestega. Töös sisalduvad mitmesugused tegevused nõuavad kiiret ja paindlikku tegutsemist, korrektsust, täpsust, uuendusmeelsust ja pidevat enesetäiendamist. Tööga kaasnev materiaalne vastutus eeldab ausust. Töö sujumisele aitab kaasa kannatlikkus, meeldiv ja viisakas käitumine ning hea väljendusoskus. Teenindusjuhilt eeldatakse proaktiivsust, vastutustundlikkust, empaatia- ja otsustusvõimet, samuti usaldusväärsust, loomingulisust, pingetaluvust ja head meeskonnatöö- ning suhtlemisoskust. Teenindusjuhiks saab õppida kõrgkoolis ja/või töökohal. Teenindusjuht, teenindusosakonna juhataja, klienditeeninduse juht. Teenindusjuht, tase 6 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside B.2.1–B.2.6 tõendamine. Kliendi ootuste kaardistamine ja tulemuste analüüsimine 6 Teenindusstrateegia väljatöötamine ja elluviimine 6 Meeskonna juhtimine ja arendamine 6 Suhtlemisoskus 6 Meeskonnatöö 6 Tööohutusnõuete ja tööga seotud õigusaktide järgmine 6 Automaatik-tehnik, tase 5 Automation Technician, level 5 5 Automaatik III (versioon 1) Automaatik III (versioon 2) Automaatik III (versioon 3) Automaatik III (versioon 4) Automaatik-tehnik, tase 5 (versioon 6) Automaatik-tehnik, tase 5 (versioon 7) Ehitusautomaatik, tase 5 Tootmisautomaatik, tase 5 Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Automaatik 13 2014-03-26 2014-03-26 2018-10-31 5 5 3113 Elektrotehniliste alade tehnikud 0714 Elektroonika ja automaatika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Keelte oskustasemete kirjeldused Leho Kuusk ABB AS Ellen Mihklepp Tallinna Vesi Natalja Tšurkina Tallinna Polütehnikum Arvo Ulla Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit Aleksander Grünstam Eesti Süsteemiinseneride Selts Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandard on alus kutsehariduse ja täiendusõppe õppekavade koostamisel ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Automaatikud on oskustöötajad, kelle põhitegevus on automaatikasüsteemide, -komponentide ja -seadmete paigaldamine ja käitamine. Tootmisautomaatika ettevõtetes kasutavad nad elektro-, pneumo- ja/või hüdroautomaatika vahendeid, ehitusautomaatika ettevõtetes spetsiifilist seadmestikku ja aparatuuri. Automaatik-tehnik, tase 5 töötab iseseisvalt või meeskonnas, kus ta juhib paigaldusprojektide teostamist. Ta vastutab enda ja teiste töötulemuste eest. Töö eeldab juhendamist, klientide nõustamist, vajadusel ressursside jagamist ning koostööd elektrikute, tehnoloogide, IT- jm sidusvaldkondade spetsialistidega. Ta võtab oma töös arvesse energiatõhususe, säästlikkuse ja keskkonnahoiu põhimõtteid. Automaatik-tehnik spetsialiseerub tootmis- või ehitusautomaatikale. Tootmisautomaatikale spetsialiseerunud automaatik-tehnik töötab protsesside, tootmisseadmete ja -süsteemide automatiseerimisega tegelevates ettevõtetes. Ta reguleerib, juhib ja kontrollib elektritootmise, kaugkütte, puidu-, keemia-, toiduainete- masina-, veevarustuse- ja põllumajandustööstuse jm automaatikasüsteeme. Ta täidab ka tootmisseadmete ja robotite paigaldamise, hooldamise ja käitamisega seotud tööülesandeid. Ehitusautomaatikale spetsialiseerunud automaatik-tehnik töötab ehitiste, sh hoonete ja rajatiste tehnosüsteemide automatiseerimisega tegelevates ettevõtetes. Ta täidab hoonete ja rajatiste soojus- ja külmavarustuse, kütte- ja jahutussüsteemide, ventilatsiooni, veevarustuse- ja kanalisatsiooni automaatika ja lokaalsete juhtimisvõrkude paigalduse, hoolduse, korrashoiu ja kasutuselevõtuga seotud tööülesandeid. Seotud kutsed: Automaatik, tase 4 A.2.1 Automaatikaseadmete ja -süsteemide paigaldamine 2.1.1 Ettevalmistustööd. 2.1.2 Seadmete ja süsteemide väljaehitamine. 2.1.3 Käivitustööd. 2.1.4 Dokumenteerimine. A.2.2 Automaatikaseadmete ja -süsteemide käitamine 2.2.1 Ettevalmistustööd. 2.2.2 Seadmete tööshoidmine, hooldus ja remont. 2.2.3 Automatiseeritud tehnoloogiliste protsesside jälgimine ja kontrollimine. A.2.3 Juhtimine ja juhendamine 2.3.1 Töö organiseerimine, sh paigaldusprojektide teostamise juhtimine. 2.3.2 Töötajate juhendamine. A.2.4 Tootmisautomaatika paigaldamine ja käitamine 2.4.1 Seadmete ja süsteemide paigaldus, hooldus- ja korrashoiutööd. 2.4.2 Protsesside juhtimine. A.2.5 Ehitusautomaatika paigaldamine ja käitamine 2.5.1 Seadmete ja süsteemide paigaldustööd. 2.5.2 Seadmete ja süsteemide käitamise, hoolduse ja korrashoiutööd. A.2.6 Automaatikaseadmete ja -süsteemide paigaldamine ja käitamine plahvatusohtlikes keskkondades. A.2.7 Automaatikaseadmete ja -süsteemide paigaldamine ja käitamine keemiliselt agressiivsetes keskkondades. A.2.8 Automaatikaseadmete ja -süsteemide paigaldamine ja käitamine kõrgendatud steriilsusega seotud keskkondades. Tööga võib kaasneda füüsiline ja vaimne pingutus ning kiire töötempo. Olenevalt spetsialiseerumisalast võib töö toimuda välitingimustes, kõrgustes, ohtlikes või eritingimustega töökeskkondades (plahvatus- ja tuleoht, kokkupuude kemikaalidega, kõrgendatud hügieeni- ja steriilsusenõuded jne). Automaatik-tehniku põhilised töövahendid on infotehnoloogiavahendid (arvutustehnika riist- ja tarkvara), telekommunikatsioonivahendid, käsi- ja spetsiaaltööriistad, mõõteseadmed ning abivahendid. Tööga toimetulek eeldab loogilist mõtlemist, suhtlemis- ja väljendusoskust, head keskendumisvõimet, järjekindlust, koordinatsioonivõimet, arenenud vastutustunnet ja õppimisvalmidust. 5. taseme automaatik-tehnikuks saab õppeasutuses õppides või kutsealal töötades ja koolituskursusi läbides. Automaatik, automaatik-paigaldaja, automaatik-seadistaja, hooldusautomaatik, tööpinkide automaatikaseadistaja, programmeerija, automaatik-operaator, tööpinkide automaatik jm. Automaatik-tehnik, tase 5 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.3 ja B.2.9 (läbiv kompetents) ning ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi tõendamine valikust B.2.4-B.2.5 Tootmisautomaatika seadmetele ja süsteemidele spetsialiseerunud automaatiku kutse tõendamiseks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.4 tõendamine. Ehitusautomaatika seadmete ja süsteemide spetsialiseerunud automaatiku kutse tõendamiseks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.5 tõendamine. Valitavate kompetentside B.2.6-B.2.8 tõendamine on vabatahtlik. Automaatikaseadmete ja -süsteemide paigaldamine 5 Automaatikaseadmete ja -süsteemide käitamine 5 Juhtimine ja juhendamine 5 Tootmisautomaatika seadmetele ja süsteemidele spetsialiseerunud automaatiku kutse tõendamiseks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.4 tõendamine. Ehitusautomaatika seadmete ja süsteemide spetsialiseerunud automaatiku kutse tõendamiseks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.5 tõendamine. Valitavate kompetentside B.2.6-B.2.8 tõendamine on vabatahtlik. Automaatikaseadmete ja -süsteemide paigaldamine ja käitamine plahvatusohtlikes keskkondades 5 Automaatikaseadmete ja -süsteemide paigaldamine ja käitamine keemiliselt agressiivsetes keskkondades 5 Automaatikaseadmete ja -süsteemide paigaldamine ja käitamine kõrgendatud steriilsusega keskkondades 5 Automaatik-tehnik, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Jaotusvõrgu elektrik, tase 4 Electrical network installer, level 4 3 Jaotusvõrgu elektrik, tase 4 (versioon 4) Jaotusvõrgu elektrik, tase 4 (versioon 5) Jaotusvõrgu elektrik, tase 4 (versioon 6) Võrguelektrik, tase 4 (versioon 7) Võrguelektrik, tase 4 (versioon 8) Võrguelektrik, tase 4 (versioon 9) Välispaigalduse elektrik, tase 4 (versioon 1) Välispaigalduse elektrik, tase 4 (versioon 2) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Elektrik (jaotusvõrk) 13 2014-03-26 2014-03-26 2018-11-01 4 4 7413 Elektriliinide paigaldajad ja hooldajad 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Keelte oskustasemete kirjeldused Vladimir Aunapuu Elektrilevi OÜ Arvo Ulla Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit Indrek Sild Elektrilevi OÜ Andrus Reinmann Empower AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Jaotusvõrgu elektrik, tase 4 kutsestandard on kutsehariduse õppekava, täiendkoolitusprogrammide ja isikute kutsealaste kompetentside hindamise alus. Jaotusvõrgu elektrikud täidavad elektriliinide, alajaamade, jaotlate ning elektrienergia tootmisüksuste ja seadmete ehitamise ja käitamisega seotud ülesandeid. 4. taseme jaotusvõrgu elektrik töötab iseseisvalt või töörühma liikmena töö juhtija alluvuses. Ta täidab tavapäraseid elektrivõrgu ehitamise ning käidu toimingutega seonduvaid ülesandeid, nagu näiteks kaabli paigaldus, seadmete töökorda seadmine, põhirikete avastamine ja kõrvaldamine. Tavapäraseid paigaldustöid teeb ta iseseisvalt, häälestamisi juhendamisel. Pärast vastava täienduskoolituse läbimist võib ta teha elektritöid kõrgepinge alajaamades, kõrgepingeliinidel, trammi- ja trollivõrgu ning elektriraudteede alal, alternatiivenergiaallikatest elektri tootmisel või mõõteseadmetega tehtavas töös. Seotud kutsed: Jaotusvõrgu elektrik, tase 5 A.2.1 Töö kavandamine ja ettevalmistamine 2.1.1 Tööülesande sisuga tutvumine ja riskide hindamine. 2.1.2 Oma tegevuste kavandamine. A.2.2 Töökeskkonna ohutuse tagamine objektil 2.2.1 Elektri- ja tuleohutuse tagamine. 2.2.2 Eritööde ohutuse tagamine. 2.2.3 Tegutsemine tööõnnetuse korral. 2.2.5 Ohutusalane juhendamine. A.2.3 Välispaigaldiste ja seadmete ehitamine ja käit 2.3.1 Töökoha organiseerimine. 2.3.2 Kuni 20 kV õhuliinide ehitamine. 2.3.3 Kuni 20 kV kaabelliinide ehitamine. 2.3.4 Välisvalgustuse paigaldamine. 2.3.5 Jaotusvõrgu alajaamade ja kilpide ehitamine. 2.3.6 Arvestus- ja andmeside seadmete paigaldamine ning häälestamine. 2.3.7 Paigaldiste käit ja hooldus. 2.3.8 Rikete tuvastamine ja kõrvaldamine. A.2.4 Kõrgepingeliinide tööd, alates 35 kV. A.2.5 Kõrgepinge alajaama tööd. A.2.6 Mõõteseadmetega tehtavad tööd. A.2.7 Trammi- ja trollivõrgu ning elektriraudtee tööd A.2.8 Elektri tootmine alternatiivenergiaallikatest. Töötatakse peamiselt välitingimustes töötsoonides, kus tuleb teha pingevabu, pingelähedasi või pingealuseid töid. Elektriohu ja trauma vältimiseks on töötaja kohustatud järgima töö juhtijate nõuandeid ning töö- ja elektriohutuse eeskirju ja juhiseid. Töö eeldab füüsilist pingutust ja kõrgustes tegutsemist. Tööga kaasnevad võimalikud ohud on elektrilöök, elektrikaare termiline toime, pingutatavad juhtmed ja trossid, töötavad transpordivahendid ja mehhanismid ning ekstreemsest ilmastikust tingitud kahjustused, mistõttu nõutakse isikukaitsevahendite kasutamist ja eririietuse kandmist. Tööaeg on paindlik, sõltuvalt vajadusest tuleb töötada väljaspool tavapärast tööaega. Põhilisteks töövahenditeks on käsi- ja spetsiaaltööriistad, mehhanismid ja mõõteseadmed. Tööga toimetulek eeldab füüsilist vastupidavust, täpseid ja koordineeritud liigutusi, normaalset nägemist ja kuulmist ning võimet töötada kõrgustes. Tööd toetavad keskendumis- ja kohanemisvõime, järjekindlus, emotsionaalne stabiilsus, meeskonnas töötamise oskus, loogiline mõtlemine, analüüsivõime ja suhtlemisoskus. Elektrikuks saab õppida kutseõppeasutuses, täiskasvanute koolituskursustel või töökohal. Elektrik, elektrimontöör, käiduelektrik. Elektriohutusseaduse kohaselt on kohustuslik enne elektritöödele asumist läbida elektritööde ohutuse koolitus. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt lubatakse elektritöödele isikud, kes on vähemalt 18 aastat vanad ning kelle pädevus ja tervislik seisund vastavad tehtavale tööle. Tervisliku kontrolli perioodiline läbimine on kohustuslik. Elektri eritöid (nt pingealused tööd, tuletööd) võib sooritada ainult elektripaigaldiste valdkonna õigusakte järgiva koolituse läbimisel. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.3 ja läbiva kompetentsi B.2.9 tõendamine. Valitavate kompetentside B.2.4-B.2.8 tõendamine on vabatahtlik. Töö kavandamine ja ettevalmistamine 4 Töökeskkonna ohutuse tagamine objektil 4 Välispaigaldiste ja seadmete ehitamine ja käit 4 Valitavate kompetentside B.2.4-B.2.8 tõendamine on vabatahtlik. Kõrgepingeliinide tööd, alates 35 kV 4 Kõrgepinge alajaama tööd 4 Mõõteseadmetega tehtavad tööd 4 Trammi- ja trollivõrgu ning elektriraudtee tööd 4 Elektri tootmine alternatiivenergiaallikatest 4 Jaotusvõrgu elektrik, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Jaotusvõrgu elektrik, tase 5 Electrical network installer, level 5 2 Jaotusvõrgu elektrik, tase 5 (versioon 3) Jaotusvõrgu elektrik, tase 5 (versioon 4) Jaotusvõrgu elektrik, tase 5 (versioon 5) Võrguelektrik, tase 5 (versioon 6) Võrguelektrik, tase 5 (versioon 7) Välispaigalduse elektrik, tase 5 (versioon 1) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Elektrik (jaotusvõrk) 13 2014-03-26 2014-03-26 2018-10-31 5 5 7413 Elektriliinide paigaldajad ja hooldajad 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Keelte oskustasemete kirjeldused Vladimir Aunapuu Elektrilevi OÜ Arvo Ulla Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit Indrek Sild Elektrilevi OÜ Andrus Reinmann Empower AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Jaotusvõrgu elektrik, tase 5 kutsestandard on kutsehariduse õppekava, täiendkoolitusprogrammide ja isikute kutsealaste kompetentside hindamise alus. Jaotusvõrgu elektrikud täidavad elektriliinide, alajaamade, jaotlate ning elektrienergia tootmisüksuste ja seadmete ehitamise ja käitamisega seotud ülesandeid. Jaotusvõrgu elektrik, tase 5 täidab madal- ja kõrgepinge elektrivõrgu paigaldamise, hoolduse ning käidu toimingutega seonduvaid varieeruvaid ülesandeid. Ta töötab iseseisvalt või töö juhtijana olukordades, kus võivad ette tulla ettearvamatud muutused. Võtab vastutust teiste töötulemuste ning kaastöötajate ja töötsoonis viibivate kõrvaliste isikute ohutuse eest. Pärast vastava täienduskoolituse läbimist võib ta teha elektritöid kõrgepinge alajaamades, kõrgepingeliinidel, trammi- ja trollivõrgu ning elektriraudteede alal, alternatiivenergiaallikatest elektri tootmisel või mõõteseadmetega tehtavas töös. Seotud kutse: Jaotusvõrgu elektrik, tase 4 A.2.1 Töö kavandamine ja ettevalmistamine 2.1.1 Tööülesande sisuga tutvumine ja riskide hindamine. 2.1.2 Oma tegevuse kavandamine. A.2.2 Töökeskkonna ohutuse tagamine 2.2.1 Elektri- ja tuleohutuse tagamine. 2.2.2 Eritööde ohutuse tagamine. 2.2.3 Tegutsemine tööõnnetuse korral. 2.2.4 Ohutusalane juhendamine. A.2.3 Välispaigaldiste ja seadmete ehitamine ja käit 2.3.1 Töökoha organiseerimine. 2.3.2 Kuni 20 kV õhuliinide ehitamine. 2.3.3 Kuni 20 kV kaabelliinide ehitamine. 2.3.4 Välisvalgustuse paigaldamine. 2.3.5 Jaotusvõrgu alajaamade ja kilpide ehitamine. 2.3.6 Arvestus- ja andmeside seadmete paigaldamine, häälestamine. 2.3.7 Paigaldiste käit ja hooldus. 2.3.8 Rikete tuvastamine ja kõrvaldamine. A.2.4 Juhtimine ja juhendamine 2.4.1 Töö korraldamine. 2.4.2 Töötajate juhendamine. A.2.5 Kõrgepingeliinide tööd alates 35 kV. A.2.6 Kõrgepinge alajaama tööd. A.2.7 Mõõteseadmetega tehtavad tööd. A.2.8 Trammi- ja trollivõrgu ning elektriraudtee tööd. A.2.9 Elektri tootmine alternatiiv -energiaallikatest. Töötatakse peamiselt välitingimustes töötsoonides, kus tuleb teha pingevabu, pingelähedasi või pingealuseid toiminguid. Elektriohu ja trauma vältimiseks on töötaja kohustatud järgima töötoimingu juhtijate nõuandeid ning töö- ja elektriohutuse eeskirju ja juhiseid. Töö eeldab füüsilist pingutust ja kõrgustes tegutsemist. Tööga kaasnevad võimalikud ohud on elektrilöök, elektrikaare termiline toime, pingutatavad juhtmed ja trossid, töötavad transpordivahendid ja mehhanismid ning ekstreemsetest ilmastikutingimustest tingitud kahjustused, mistõttu nõutakse isikukaitsevahendite kasutamist ja eririietuse kandmist. Tööaeg on paindlik, sõltuvalt vajadusest tuleb töötada väljaspool tavapärast tööaega. Põhilisteks töövahenditeks on käsi- ja spetsiaaltööriistad, mehhanismid ja mõõteseadmed. Tööga toimetulek eeldab füüsilist vastupidavust, täpseid ja koordineeritud liigutusi, normaalset nägemist ja kuulmist ning võimet töötada kõrgustes. Tööd toetavad keskendumis- ja kohanemis- ja organiseerimisvõime, järjekindlus, emotsionaalne stabiilsus, meeskonnas töötamise oskus, loogiline mõtlemine, analüüsivõime ja suhtlemisoskus. Elektrikuks saab õppida kutseõppeasutuses, täiskasvanute koolituskursustel või töökohal. Elektrik, elektrimontöör, käiduelektrik. Elektriohutusseaduse kohaselt on kohustuslik enne elektritöödele asumist läbida elektritööde ohutuse koolitus. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt lubatakse elektritöödele isikud, kes on vähemalt 18 aastat vanad ning kelle pädevus ja tervislik seisund vastavad tehtavale tööle. Tervisliku kontrolli perioodiline läbimine on kohustuslik. Elektri eritöid (nt pingealused tööd, tuletööd) võib sooritada ainult elektripaigaldiste valdkonna õigusakte järgiva koolituse läbimisel. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.4 ja läbiva kompetentsi B.2.10 tõendamine. Valitavate kompetentside B.2.5-B.2.9 tõendamine on vabatahtlik. Töö kavandamine ja ettevalmistamine 5 Töökeskkonna ohutuse tagamine objektil 5 Välispaigaldiste ja seadmete ehitamine ja käit 5 Juhtimine ja juhendamine 5 Valitavate kompetentside B.2.5-B.2.9 tõendamine on vabatahtlik. Kõrgepingeliinide tööd, alates 35 kV 5 Kõrgepinge alajaama tööd 5 Mõõteseadmetega tehtavad tööd 5 Trammi- ja trollivõrgu ning elektriraudtee tööd 5 Elektri tootmine alternatiivenergiaallikatest 5 Jaotusvõrgu elektrik, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Keemiaprotsesside operaator, tase 4 Operator of chemical processes, level 4 6 Keemiaprotsesside operaator II (versioon 3) Keemiaprotsesside operaator II (versioon 4) Keemiaprotsesside operaator II (versioon 5) Keemiaprotsesside operaator, tase 4 (versioon 7) Keemiaprotsesside operaator, tase 4 (versioon 8) Keemiaprotsesside operaator, tase 4 (versioon 9) Keemilise protsessi operaator II (versioon 1) Keemilise protsessi operaator II (versioon 2) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Keemiatööstus Keemiaprotsesside operaator 13 2014-03-26 2014-03-26 2018-10-31 4 4 8131 Keemiatoodete seadmete ja masinate operaatorid 0711 Keemiatehnoloogia ja -protsessid 20 Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine Andrei Arsenjev VKG Oil AS Zimfira Prelovskaja VKG Oil AS Vladimir Leskovski Molycorp Silmet AS Antonina Zguro TTÜ Virumaa Kolledž Galina Trofimova Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus Piret Lilover SA Innove Svetlana Belonina Novotrade Invest AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Keemiaprotsesside operaator, tase 4 kutsestandard on kutsehariduse riikliku õppekava, täiendkoolitusprogrammide ja isikute kutsealaste kompetentside hindamise alus. Keemiaprotsesside operaatorid kindlustavad keemilis-tehnoloogilise protsessi sujuva ja tõrgeteta kulgemise. Nad hooldavad tehnoloogilisi seadmeid, kontrollivad ja reguleerivad keemilis-tehnoloogilisi protsesse ning toodangu kvaliteeti. Protsessi juhitakse automatiseeritud juhtimissüsteemi abil, mis sisaldab kontrollmõõteriistu, automaatregulaatoreid, signalisatsiooni- ja kaitsesüsteeme. Protsessi kontrollitakse nii lokaalselt kui ka distantsilt dispetšeripuldilt. Operaatoritöö seondub erinevate keemiatoodete tootmise etappidega: lähteainete vastuvõtt, lõpptoodangu väljastamine jm. Täpsemad tööülesanded sõltuvad ettevõttes kasutatavast tehnoloogiast ja toorainest. Operaatorid leiavad tööd tööstus- ja tarbekeemia (näiteks põlevkivi- ja naftakeemia, metallurgiakeemia, värvi-lakitööstus, tselluloosi- ja paberitööstus) ning veepuhastus- ettevõtetes. Keemiaprotsesside operaator, tase 4 töötab meeskonnas ning võtab vastutab oma töö tulemuste eest. Ta täidab tavapäraseid tööülesandeid ja lahendab igapäevaprobleeme. Tööülesannete täitmisel juhindub ta etteantud tehnilistest ja normdokumentidest ning kvaliteedinõuetest. Seotud kutsed: Keemiaprotsesside operaator, tase 5 A.2.1 Keemilis-tehnoloogiliste protsesside monitooring ja kontrollimine 2.1.1 Tootmisprotsessi pidev jälgimine. 2.1.2 Seadmete töö pidev jälgimine. 2.1.3 Tooraine, vaheproduktide ja valmistoodangu kvaliteedi kontroll. A.2.2 Keemilis-tehnoloogiliste protsesside juhtimine 2.2.1 Osalemine seadmete käivitamises ja seiskamises. 2.2.2 Tehnoloogiaseadmete töö juhtimine. 2.2.3 Tehnoloogiliste voogude ja valmistoodangu juhtimine. A.2.3 Tehnoloogiaseadmete käitamine 2.3.1 Tehnoloogiaseadmete hooldamine. 2.3.2 Lihtsamad remonditööd. Töötatakse vahelduvalt sise- ja välitingimustes. Pidevast keemilis-tehnoloogilisest protsessist lähtuvalt töötavad operaatorid tavaliselt graafiku alusel vahetustega. Töö võib toimuda kõrgustes ja kinnises kitsas ruumis. Töökeskkond võib olla plahvatus- ja tuleohtlik. Võimalik on kokkupuude kemikaalide, müra, vibratsiooni, elektripingest mõjutatud seadmete, gaasi ja kuuma veeauruga. Keematööstuses kasutatavad toorained, valmistoodang ja reagendid on suures osas ohtlikud kemikaalid, mis on plahvatus- ja tuleohtlikud, toksilised ning tugeva omapärase lõhnaga ning võivad olla ohtlikud töötaja tervisele (allergia, mürgitus). Ohuolukordade ja keskkonnasaaste vältimiseks tuleb järgida töökeskkonnaohutuse nõudeid ning kasutada individuaalseid kaitsevahendeid vastavalt kehtivatele normidele. Keemiatööstuse põhilised mehhanismid ja seadmed on pumbad, kompressorid, kõrgrõhuaparaadid, reaktorid, soojusvahetusaparaadid, ahjud, kolonnid, ekstraktorid, reservuaarid, purustid, ainete transpordiseadmed (konveierid, elevaatorid) jm. Abivahenditeks on proovivõtuseadmed, gaasianalüsaatorid, tööriistad lihtsama remonditööde tegemiseks. Tõste- ja laadimismasinad (auto- ja elektritransport, statsionaarsed ja autonoomsed kraanad ja talid, käsitõstemehhanismid jm). Arvutite ja automaatjuhtimissüsteemidega varustatud dispetšeripuldid protsessi monitoorimiseks ja automaatjuhtimiseks. Töö eeldab vastutusvõimet, füüsilist vastupidavust, pingetaluvust, emotsionaalset stabiilsust, distsiplineeritust, rutiinitaluvust, visuaalset mälu ning kontsentreerumis- ja kohanemisvõimet. Keemiaprotsessi operaatoriks saab õppida kutseõppeasutuses, töökohal või täiskasvanute koolitus- kursustel. Tehnoloogilise seadme operaator, keemiatööstuse masinaoperaator, masinaoperaator-hüdrometallurg, veetöötlemise operaator jt. Keemiaprotsessi operaatorina võib töötada 18-aastane ja vanem isik (Vabariigi valitsuse määrus 11.06.2009 nr 94 „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“), kes on läbinud tervisekontrolli vastavalt sotsiaalministri määrusele 24.04.2003 nr 74 „Töötajate tervisekontrolli kord“. Keemiaprotsessi operaator, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.3 ning läbiva kompetentsi B.2.4 tõendamine. Keemilis-tehnoloogiliste protsesside monitooring ja kontrollimine 4 Keemilis-tehnoloogiliste protsesside juhtimine 4 Tehnoloogiaseadmete käitamine 4 Keemiaprotsesside operaator, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Meistergiid, tase 6 Master Tourist Guide, level 6 5 Meistergiid III (versioon 1) Meistergiid III (versioon 2) Meistergiid III (versioon 3) Meistergiid III (versioon 4) Meistergiid, tase 6 (versioon 6) Meistergiid, tase 6 (versioon 7) Meister-loodusgiid, tase 6 Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Giid 18 2014-11-11 2014-11-11 2019-06-04 6 6 5113 Giidid 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus Keelte oskustasemete kirjeldused Kutsestandardis kasutatud mõisted Priit Adler MTÜ Ökokratt Tuuli Elstrok EAS Turismiarenduskeskus Siiri Erm Tallinna Giidide Ühing Margit Hallmägi Eesti Giidide Liit Kauri Kivipõld MTÜ Lahemaa Ökoturist Kaja Kuusk Tallinna Giidide Ühing Aare Mae Eesti Giidide Liit Rauno Masing Muraste Looduskool Märt Männik Eesti Kutseliste Giide Ühing Katrin Roomet Eesti Giidide Liit Piia Sinisalu Eesti Kutseliste Giidide Ühing Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Meistergiid, tase 6 kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate õppekavade koostamise ning isiku kompetentsuse hindamise alus. Meistergiidi töö eesmärgiks on kutseoskuste edasiandmine juhendades või koolitades giide ja giiditööst huvitunuid või arendades giidi kutseala teenuste kvaliteedi tõstmise kaudu või luues uusi marsruute. Meistergiidilt eeldatakse terviklikku (holistlikku) maailmakäsitlust. Meistergiid on spetsialiseerunud kas juhendamisele, koolitamisele, marsruudi koostamisele või valdkonna arendamisele. A.2.1 Ekskursiooni ettevalmistamine 2.1.1 Kliendi vajaduste väljaselgitamine. 2.1.2 Materjalidega tutvumine ja info kogumine. 2.1.3 Marsruudi koostamine ja ekskursiooni ülesehitamine. A.2.2 Reisi juhtimine 2.2.1 Grupile info jagamine. 2.2.2 Grupi administreerimine. 2.2.3 Grupi turvalisuse eest hoolitsemine. A.2.3 Ekskursiooni läbiviimine pärandkultuuri keskkonnas 2.3.1 Ekskursiooni sissejuhatamine. 2.3.2 Grupi juhtimine. 2.3.3 Info vahendamine (interpreteerimine). 2.3.4 Kokkuvõtte tegemine ekskursioonist. A.2.4 Klienditeenindus 2.4.1 Turisti teenindamine. 2.4.2 Probleemide ja kaebuste käsitlemine. A.2.5 Hindamine 2.5.1 Hindamisprotsessi ettevalmistamine. 2.5.2 Hindamisprotsessi läbiviimine 2.5.3 Hindamistulemuste vormistamine. A.2.6 Juhendamine 2.6.1 Giiditöö erialane juhendamine. 2.6.2 Klienditeeninduslik ettevalmistamine. A.2.7 Ekskursiooni läbiviimine looduskeskkonnas 2.7.1 Loodus- ja kultuuripärandi vahendamine. 2.7.2 Grupi juhtimine loodus- ja pärandkultuuri keskkonnas. A.2.8 Koolitamine 2.8.1 Koolituste planeerimine ja ettevalmistamine. 2.8.2 Kohalike objektide tutvustamine. A.2.9 Valdkonna arendamine 2.9.1 Kutseala arendamine. 2.9.2 Ekskursioonijuhtimise metoodika väljatöötamine. Ebakorrapärane töörütm ja sageli vahelduvad töösituatsioonid nõuavad head kohanemisvõimet ja vastupidavust. Giid töötab nii sise- kui ka välitingimustes reglementeerimata tööajaga. Esmaabipakk ja lisaks näitlikustavad abivahendid nt. fotod, filmid, näidised, kaardid, raamatud, looduses luup, binokkel, transpordivahendis mikrofon. Meistergiidi töö eeldab distsiplineeritust, otsustus- ja vastutusvõimet, pingetaluvust ning füüsilist vastupidavust. Meistergiidi töö on seotud klientide teenindamisega, milleks on vajalik elujaatav hoiak, suhtlemisvalmidus, sõbralikkus, rõõmus meel, koostöövõime, viisakas käitumine ja korrektne välimus. Meistergiid peab oskama ennast kehtestada. Meistergiidiks saab õppida iseseisvalt, meistergiidi juhendamisel ja koolitustel. Meistergiidilt eeldatakse kõrgharidust. Meistergiid. Meistergiid, tase 6 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.6 ning läbivate kompetentside B.2.10 – B.2.11 tõendamine. Spetsialiseerumisel loodusgiidiks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.7 tõendamine. Valitavate kompetentside B.2.8 ja B.2.9 tõendamine on vabatahtlik. Ekskursiooni ettevalmistamine 5 Reisi juhtimine 4 Ekskursiooni läbiviimine pärandkultuuri keskkonnas 5 Klienditeenindus 5 Hindamine 6 Juhendamine 6 Spetsialiseerumisel loodusgiidiks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.7 tõendamine. Valitavate kompetentside B.2.8 ja B.2.9 tõendamine on vabatahtlik. Koolitamine 6 Valdkonna arendamine 6 Meistergiid, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Trükiste järeltöötlusseadmete operaator, tase 4 Postpress operator, level 4 5 Trükiste järeltöötleja I (versioon 1) Trükiste järeltöötleja I (versioon 2) Trükiste järeltöötleja I (versioon 3) Trükiste järeltöötleja I (versioon 4) Trükiste järeltöötlusseadmete operaator, tase 4 (versioon 6) Trükiste järeltöötlusseadmete operaator, tase 4 (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Trükitööstus Trükiste järeltöötleja 17 2014-05-28 2014-05-28 2019-05-28 4 4 7323 Trükiste järeltöötlejad 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 18 Trükindus ja salvestiste paljundus Külli Tammes Eesti Trükitööstuse Liit Marko Levin Tallinna Polütehnikum Merle Okas Kroonpress AS Trükiste järeltöötlusseadmete operaator, tase 4 kutsestandard on koostatud tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamiseks ning isikute kompetentsuse hindamiseks kutse andmisel. Trükiste järeltöötlusseadmete operaator, tase 4 on oskustöötaja, kelle peamine tööülesanne on trükiste järeltöötlemine. Järeltöötlemise protsessi kuuluvad: köitmine (sh õmblemine, traatimine, liimimine), stantsimine, lõikamine, liimimine, lakkimine, numereerimine, perforeerimine, adresseerimine, liitmine, pakendamine, lamineerimine, augustamine ja ladustamine. Trükiste järeltöötlejad töötavad perioodika-, raamatu-, pakendi- ja reklaamtrükikodades. Ta jälgib ja kontrollib pidevalt kogu trükiste järeltöötlusprotsessi, tema kohustuste hulka võib kuuluda järeltöötlusseadmete hooldamine: puhastamine, seadmete töökorras hoidmiseks vajalike kulumaterjalide regulaarne vahetamine ja lisamine, sellega seotud arvestuse pidamine jms. Järeltöötlemise kõrval on trükiste järeltöötlusseadmete operaatori tööülesandeks järeltöötluseks vajaminevate materjalide ettevalmistamine. Trükiste järeltöötlusseadmete operaatori töö eeldab täpsust ja pühendumist ning keerulise seadmepargi käsitsemis- ja hooldusoskust. Tema töös on tähtis tootmise eripärast tingitud tööülesannete täpne tõlgendamine ja täitmine, töö planeerimine, töövahendite ratsionaalne ja keskkonnaohutu kasutamine. Kuigi oma põhiloomult on trükiste järeltöötlusseadmete operaatori töö individuaalne peab ta kogu tootmisprotsessi vältel olema valmis koostööks teiste meeskonnaliikmetega. Trükiste järeltöötlusseadmete operaator peab olema valmis ennast pidevalt arendama ja koolitama, et tulla toime areneva tehnoloogia, uute seadmete ja töövõtetega. A.2.1 Trükiste järeltöötlusprotsessi ettevalmistamine 2.1.1 Oma tegevuse planeerimine 2.1.2 Järeltöötlusmasina korrasoleku kontrollimine 2.1.3 Järeltöötlusprotsessi ettevalmistamine A.2.2 Trükiste järeltöötlemine 2.2.1 Töötamine trükiste järeltöötlusseadmetel 2.2.2 Toodangu kvaliteedi tagamine 2.2.3 Trükiste järeltöötlusseadmete hooldamine 2.2.4 Toodangu märgistamine, pakendamine, transportimine ja ladustamine 2.2.5 Dokumentatsiooni täitmine Trükiste järeltöötlusseadmete operaatori töökeskkonnas võivad esineda riskitegurid: müra, töötamine öösel, vibratsioon ja tolm. Oma igapäevatöös puutub trükiste järeltöötleja kokku ainetega, mis võivad ülitundlikel inimestel põhjustada allergiat. Töö eripära nõuab head stressitaluvust, füüsilist vastupidavust ning valmisolekut töötada öösel, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. Sel kutsealal töötaja peab olema valmis pidevaks füüsiliseks pingutuseks (raskuste teisaldamiseks). Trükiste järeltöötlusmasinad ja –seadmed nt köiteseadmed, voltimisseadmed, paberilõikur jm. Trükiste järeltöötlusseadmete operaatori töö eeldab süsteemsust, iseseisvust, vastutus- (täpsust, korrektsust, usaldatavust, kohusetunnet, enesedistsipliini), otsustus-, õppimis- ja arenemisvõimet, pinge- ja stressitaluvust ning suhtlemis- ja koostöövalmidust. Trükiste järeltöötlusseadmete operaatori kutseoskused on enamasti omandatud töökohal või kutse- või täiendusõppes. Järeltöötleja, operaator-seadistaja, köitja, operaator-tehnik Trükiste järeltöötlusseadmete operaator, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside B.2.1 – B.2.3 tõendamine. Trükiste järeltöötlusprotsessi ettevalmistamine 4 Trükiste järeltöötlemine 4 Trükiste järeltöötlusseadmete operaator, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Kohtukriminalistikaekspert, tase 8 Forensic Expert, level 8 3 Ekspert V (versioon 1) Ekspert V (versioon 2) Kohtukriminalistikaekspert, tase 8 (versioon 4) Kohtukriminalistikaekspert, tase 8 (versioon 5) Kohtukriminalistikaekspert, tase 8 (versioon 6) Kohtukriminalistikaekspert, tase 8 (versioon 7) Alkoholiekspert, tase 8 DNA - ekspert, tase 8 Dokumendiekspert, tase 8 Hääleekspert, tase 8 Infotehnoloogiaekspert, tase 8 Jäljeekspert, tase 8 Kiuekspert, tase 8 Kujutiseekspert, tase 8 Käekirjaekspert, tase 8 Liiklusekspert, tase 8 Lõhkeaineekspert, tase 8 Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspert, tase 8 Metalli- ja lasujäägiekspert, tase 8 Narkootilise aine ekspert, tase 8 Põlevvedelikuekspert, tase 8 Raamatupidamiseekspert, tase 8 Sõrmejäljeekspert – esiletooja, tase 8 Sõrmejäljeekspert – identija, tase 8 Toksikoloogiaekspert, tase 8 Tulekahjuekspert, tase 8 Tulirelvaekspert, tase 8 Värvkatteekspert, tase 8 Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Justiits- ja kohtuteenistused Kohtukriminalistikaekspert 15 2014-05-14 2014-05-14 2016-04-19 8 8 2145 Keemiainsenerid 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Allan Juhe EKEI tehnikaosakond Kairi Kriiska-Maiväli EKEI dokumendiosakond Urmas Lõiv EKEI liiklusosakond Erik Mei EKEI sõrmejäljeosakond Aime Riikoja EKEI keemiaosakond Merike Rump EKEI kvaliteeditalitus Gunnar Tasa EKEI DNA osakond Marika Väli EKEI, Tartu Ülikool Kohtukriminalistikaekspert, tase 8 kutsestandard on aluseks koolitusprogrammide koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Kohtukriminalistikaekspert on riiklikus ekspertiisiasutuses töötav kohtuekspert, kes teeb ekspertiise ja uuringuid vastavalt eriteadmistele. 8. taseme kohtukriminalistikaeksperdi töö eesmärk on anda igakülgne, erapooletu ja teaduslikult põhjendatud eksperdiarvamus. Lisaks ekspertiiside ja uuringute tegemisele tegeleb ta valdkonna arendamise, uute metoodikate ja valdkonda puudutavate seaduste väljatöötamise ning koolitamise ja juhendamisega. Kohtukriminalistikaekspert töötab iseseisvalt, suhtleb menetleja ja teiste asjasse puutuvate isikutega ning vajaduse korral osaleb kohtuistungil eksperdina. Kohtukriminalistikaeksperdi kutsealal on järgmised spetsialiseerumised: DNA-ekspert võrdleb sündmuskoha DNA-profiile isiku DNA-profiilidega ja viib läbi DNA analüüsil baseeruvaid sugulusuuringuid. Jäljeekspert uurib jalatsi-, rehvi-, murdmisriista- jm jälgi ning võrdleb neid esitatud võrdlusmaterjaliga. Tulirelvaekspert uurib tulirelvi, laskemoona, nende komponente ja laskmisel tekkivaid jälgi. Tulekahjuekspert teeb kindlaks tulekahjukolde asukoha, uurib objekti süttimise võimalikkust kontrollitavast süüteallikast ja tuvastab tulekahju tehnilise tekkepõhjuse. Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspert uurib lõhkeseadeldisi, lõhkematerjale, pürotehnilisi tooteid ja nende osi ning plahvatusjärgseid fragmente jm. Liiklusekspert rekonstrueerib ja analüüsib liiklusõnnetusi, hindab sõidukite liiklusohutust tagavate süsteemide töövõimet ja rikke esinemisel tuvastab selle põhjuse, identifitseerib sõidukeid, analüüsib sõidukite vahelise kontakti toimumise võimalikkust. Sõrmejäljeekspert – esiletooja toob esemetelt ja pindadelt naha papillaarkurrustiku jäljed esile ning hindab esiletoodud naha papillaarkurrustiku jälgede individualiseeritavust. Sõrmejäljeekspert – identija hindab naha papillaarkurrustiku jälgede individualiseeritavust ning identifitseerib naha papillaarkurrustiku jälje alusel isiku. Dokumendiekspert uurib tähtsaid isikuttõendavaid dokumente, paberraha, teisi trükitooteid ja paberil vormistatud dokumente, tehes kindlaks, kas on tegemist ehtsate või võltsitud dokumentidega. Käekirjaekspert uurib kirjutaja tuvastamiseks tekste ja/või allkirju. Raamatupidamiseekspert uurib raamatupidamiskohuslase raamatupidamisarvestuse ja aruandluse korraldamist, raamatupidamisandmete moonutamist või ebaõigete andmete esitamist, ainelise kahju tekitamist ja selle ulatust, revisjonijärelduste õigsust jm kuriteo toimepanemise tõendamisel tähtsust omavaid asjaolusid. Hääleekspert parandab salvestuste arusaadavust, tuvastab kõneleja, määrab salvestiste õigsust ja transkribeerib kõnesid. Kujutiseekspert parandab kujutava materjali kvaliteeti, eraldab sündmusega seotud kaadreid ja töötleb erivormingus videofaile. Infotehnoloogiaekspert otsib ja taastab kuritegeliku tegevuse tuvastamiseks andmekandjatelt informatsiooni ning testib elektroonikaseadmeid. Narkootilise aine ekspert teeb kindlaks, kas ja millise narkootilise või psühhotroopse ainega on tegemist. Alkoholiekspert teeb kindlaks, kas on tegemist omavalmistatud või tööstusliku alkoholiga, samuti tuvastab puskariaparaate. Põlevvedelikuekspert uurib, kas tulekahju sündmuskohalt võetud objektides leidub põlevvedelike jälgi. Lõhkeaineekspert teeb kindlaks, kas on tegemist lõhkeainega või missugust lõhkeainet kasutati plahvatuse tekitamiseks. Kiuekspert uurib objektidel leiduvaid kiudusid ja karvu. Värvkatteekspert uurib ühe värvitud eseme värviosakeste leidumist teisel esemel. Metalli- ja lasujäägiekspert teeb kindlaks, kas inimese kätel või riietel leidub tulirelvast pärinevaid osakesi, tuvastab metalli elementkoostise või metallijäljed objektidel, tuvastab ja klassifitseerib võltsmünte. Toksikoloogiaekspert uurib joobeseisundi tuvastamiseks või surma põhjuse kindlakstegemiseks, milliseid aineid on isik tarvitanud. Kohtukriminalistikaeksperdi kutsealal on lisaks 8. tasemele ka 7. taseme kohtukriminalistikaekspert, kes teeb ekspertiise ja uuringuid vastavalt oma eriteadmistele. A.2.1 Ekspertiiside ja/või uuringute tegemine 2.1.1. Materjalidega tutvumine. 2.1.2. Ekspertiisi ja/või uuringu läbiviimine. 2.1.3. Menetlustoimingus osalemine. 2.1.4. Tulemuste vormistamine. A.2.2 Osalemine kohtuistungil 2.2.1. Kohutistungiks ettevalmistamine. 2.2.2. Kohtuistungil esinemine. 2.2.3. Kirjalik vastamine kohtuistungil esitatud aega või ettevalmistust vajavatele küsimustele. A.2.3 Enesearendamine ja valdkonna arendamine 2.3.1. Osalemine rahvusvahelistes võrdluskatsetes. 2.3.2. Ettekannete tegemine asutusesisestel erialakonverentsidel või –seminaridel. 2.3.3. Enese täiendamine erialaga seonduvatel koolitustel ja erialase kirjandusega. A.2.4 Koolitamine ja juhendamine 2.4.1. Erialaste koolituste läbiviimine. 2.4.2. Spetsialistide, eksperdiõpilaste ja/või üliõpilaste juhendamine. DNA - ekspert A.2.5 DNA ekspertiiside ja uuringute tegemine 2.5.1. DNA proovide võtmine ekspertiisideks ja uuringuteks. 2.5.2. DNA analüüsi käigus saadud tulemuste interpreteerimine. 2.5.3. DNA-tõendi kaalukuse hindamine. Jäljeekspert A.2.6 Jäljeekspertiisi tegemine 2.6.1. Jalatsi-, rehvi-, kinda- jms jälgede uurimine ja võrdlemine. 2.6.2. Murdmisriista-, tööriista jms jälgede uurimine ja võrdlemine. 2.6.3. Teiste jälgede uurimine. Tulirelvaekspert A.2.7 Tulirelvaekspertiisi tegemine 2.7.1. Esemete tulirelvade hulka kuuluvuse tuvastamine. 2.7.2. Padrunite tulirelva laskemoona hulka kuuluvuse tuvastamine. 2.7.3. Relva grupikuuluvuse identifitseerimine kuulide ja padrunikestade järgi. 2.7.4. Relva identifitseerimine kuulide ja padrunikestade järgi. 2.7.5. Laskmise asjaolude tuvastamine lasujälgede ja laskmise olustiku järgi. Tulekahjuekspert A.2.8 Tulekahjuekspertiisi tegemine 2.8.1. Tulekahju tehnilise tekkepõhjuse (süüteallika) tuvastamine. 2.8.2. Tulekahjukolde asukoha (süttimiskoha) tuvastamine. 2.8.3. Sündmuskoha olustiku uurimine. 2.8.4. Ekspertiisiobjektide uurimine laboris. 2.8.5. Muude tulekahju tekkimist ja arengut puudutavate asjaolude tuvastamine . Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspert A.2.9 Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi tegemine 2.9.1. Lõhkeseadeldiste, lõhkematerjalide, pürotehniliste toodete ja nende osade uurimine ning identifitseerimine. 2.9.2. Ekspertiisiobjektide ehituse ning omaduste tuvastamine. 2.9.3. Ekspertiisiobjektide katsetamine nende kasutuskõlbulikkuse ja/või plahvatusvõimelisuse kontrollimiseks. 2.9.4. Plahvatuskohalt kogutud objektide ja fragmentide uurimine, võrdlemine ja ühildamine. 2.9.5. Plahvatanud objekti rekonstrueerimine ning plahvatuse tekkepõhjuse ja muude asjaolude tuvastamine. Liiklusekspert A.2.10 Liiklustehnilise ekspertiisi tegemine 2.10.1. Sõidukite vastastikuse kokkupõrkeasendi määramine. 2.10.2. Sõidukite asendite määramine kokkupõrke hetkel tee suhtes. 2.10.3. Sõidukite liikumiskiiruste tuvastamine. 2.10.4. Liiklusõnnetuse vältimisvõimaluse hindamine. 2.10.5. Jalakäijatele otsasõitude rekonstrueerimine. 2.10.6. Liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi väljaselgitamine. A.2.11 Autotehnilise ekspertiisi tegemine 2.11.1. Sõiduki liiklusohutust tagavate süsteemide töövõime hindamine. 2.11.2. Sõiduki tehniliste rikete korral põhjuse tuvastamine. A.2.12 Liiklustrassoloogia ekspertiisi tegemine 2.12.1. Sõidukite identifitseerimine. 2.12.2. Sõidukite vahelise kontakti toimumise analüüs. Sõrmejäljeekspert – esiletooja A.2.13 Naha papillaarkurrustiku jälgede esiletoomine 2.13.1. Naha papillaarkurrustiku jälgede esiletoomine esemetelt ja pindadelt. 2.13.2. Naha papillaarkurrustiku jälgede individualiseerimine. Sõrmejäljeekspert – identija A.2.14 Naha papillaarkurrustiku jälgede alusel isikute identifitseerimine 2.14.1. Naha papillaarkurrustiku jälgede individualiseerimine. 2.14.2. Naha papillaarkurrustiku jälgede kokkulangevuse tuvastamine. Dokumendiekspert A.2.15 Dokumendiekspertiisi tegemine 2.15.1. Dokumendi õigsuse tuvastamine. 2.15.2. Võltsimiskahtlusega dokumendi võltsituse tuvastamine. 2.15.3. Võltsingute klassifitseerimine ja infovahetus. Käekirjaekspert A.2.16 Käekirjaekspertiisi tegemine 2.16.1. Ühise kirjutaja määramine. 2.16.2. Allkirja ja/või teksti kirjutaja tuvastamine. Raamatupidamiseekspert A.2.17 Raamatupidamisekspertiisi tegemine 2.17.1. Raamatupidamise usaldusväärsuse uurimine. 2.17.2. Raamatupidamise mittevastavuse tuvastamine Raamatupidamise seaduse või Riigi Raamatupidamise Üldeeskirja nõuetele. 2.17.3. Pankrotiseisu ja püsiva maksejõuetuse tekkimise aja tuvastamine. Hääleekspert A.2.18 Hääleekspertiisi tegemine 2.18.1. Kõneleja tuvastamine. 2.18.2. Autentimine ehk salvestiste õigsuse määramine. 2.18.3. Salvestiste arusaadavuse parandamine. 2.18.4. Transkribeerimine. Kujutiseekspert A.2.19 Kujutiseekspertiisi tegemine 2.19.1. Kujutava materjali kvaliteedi parandamine. 2.19.2. Sündmusega seotud kaadrite eraldamine ja kujutise analüüs. 2.19.3. Digitaalsete videovalveseadmete analüüs. 2.19.4. Salvestuste autentsuse määramine. Infotehnoloogiaekspert A.2.10 Infotehnoloogiaekspertiisi tegemine 2.20.1. Andmete kopeerimine. 2.20.2. Märksõnade ja viidete alusel informatsiooni tuvastamine. 2.20.3. Kustutatud informatsiooni taastamine. 2.20.4. Tegevuste modelleerimine. 2.20.5. Pahavara analüüs. 2.20.6. Mobiilsetest seadmetest andmete kopeerimine. 2.20.7. Elektroonikaseadmete testimine. Narkootilise aine ekspert A.2.21 Narkootilise aine ekspertiisi tegemine 2.21.1. Narkootilise aine tuvastamine. 2.21.2. Narkootilise aine protsendilise sisalduse määramine. Alkoholiekspert A.2.22 Alkoholiekspertiisi tegemine 2.22.1. Etanooli sisalduse määramine. 2.22.2. Alkoholi liigi määramine. 2.22.3. Illegaalsete alkoholivalmistamise seadmete uurimine. Põlevvedelikuekspert A.2.23 Põlevvedelikuekspertiisi tegemine 2.23.1. Põlevvedeliku olemasolu tuvastamine. 2.23.2. Põlevvedeliku identifitseerimine. Lõhkeaineekspert A.2.24 Lõhkeaineekspertiisi tegemine 2.24.1. Lõhkeaine olemasolu tuvastamine. 2.24.2. Lõhkeaine identifitseerimine. Kiuekspert A.2.25 Kiuekspertiisi tegemine 2.25.1. Kiudude/karvade olemasolu tuvastamine. 2.25.2. Kiudude/karvade võrdlemine. 2.25.3. Kiudude/karvade identifitseerimine. Värvkatteekspert A.2.26 Värvkatteekspertiisi tegemine 2.26.1. Värvkatte osakeste olemasolu tuvastamine. 2.26.2. Värvkatte osakeste võrdlemine. 2.26.3. Värvkatte osakeste identifitseerimine. Metalli- ja lasujäägiekspert A.2.27 Metalli- (sh mündi-) ja lasujäägiekspertiisi tegemine 2.27.1. Metalli, klaasi, värvkatte, aine, materjali võrdlusanalüüsi tegemine elektronmikroskoobiga. 2.27.2 Lasujääkide olemasolu tuvastamine. 2.27.3. Hõõglambi mikroskoopiline uurimine. 2.27.4. Võltsmüntide uurimine ja klassifitseerimine. Toksikoloogiaekspert A.2.28 Toksikoloogiaekspertiisi tegemine 2.28.1. Etanooli määramine. 2.28.2. Ühealuseliste alkoholide ja teiste kergestilenduvate ühendite määramine. 2.28.3. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete määramine. 2.28.4. Ravimite toimeainete määramine. 2.28.5. Karboksühemoglobiini määramine. 2.28.6. Muude mürgistavate ainete määramine. Kohtukriminalistikaeksperdi tööaeg on fikseeritud, võib esineda töötamist väljaspool tööaega. Töö on pingeline ja nõuab vaimset pingutust. Tööülesannete täitmisel võib kokku puutuda erinevate ohuteguritega sõltuvalt spetsialiseerumisest. Kohtukriminalistikaekspert töötab sisetingimustes, vajadusel sündmuskohal või uuritava objekti asukohas. Kohtukriminalistikaekspert kasutab oma töös erivahendeid ja seadmeid ning isikukaitsevahendeid vastavalt spetsialiseerumisele, IKT-vahendeid ja tarkvara vastavalt spetsialiseerumisele. Kohtukriminalistikaeksperdi töös on vajalikud ausus, objektiivsus, korrektsus, stressitaluvus, koostöö- ja vastutusvõime, hea analüüsi- ja otsustusvõime ning iseseisvus. Tavaliselt on 8. taseme kohtukriminalistikaeksperdil erialale sobiv kõrgharidus ning magistri- või doktorikraad. Kutseoskused on omandatud töö käigus. Kohtuekspert, ekspert. Kohtukriminalistikaekspert, tase 8 kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid järgnevalt: kõigile on kohustuslikud kompetentsid B.2.1- B.2.4 ja läbiv kompetents B.2.29 ning spetsialiseerumisega seotud kompetentside hulgast tuleb valida vähemalt üks spetsialiseerumine: DNA - ekspert, kompetents B.2.5; Jäljeekspert, kompetents B.2.6; Tulirelvaekspert, kompetents B.2.7; Tulekahjuekspert, kompetents B.2.8; Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspert, kompetents B.2.9; Liiklusekspert, kompetentsid B.2.10 – B.2.12; Sõrmejäljeekspert – esiletooja, kompetents B.2.13; Sõrmejäljeekspert – identija, kompetents B.2.14; Dokumendiekspert, kompetents B.2.15; Käekirjaekspert, kompetents B.2.16; Raamatupidamiseekspert, kompetents B.2.17; Hääleekspert, kompetents B.2.18; Kujutiseekspert, kompetents B.2.19; Infotehnoloogiaekspert, kompetents B.2.20; Narkootilise aine ekspert, kompetents B.2.21; Alkoholiekspert, kompetents B.2.22; Põlevvedelikuekspert, kompetents B.2.23; Lõhkeaineekspert, kompetents B.2.24; Kiuekspert, kompetents B.2.25; Värvkatteekspert, kompetents B.2.26; Metalli- ja lasujäägiekspert, kompetents B.2.27; Toksikoloogiaekspert, kompetents B.2.28. Ekspertiiside ja/või uuringute tegemine 7 Osalemine kohtuistungil 7 Enesearendamine ja valdkonna arendamine 8 Koolitamine ja juhendamine 8 Kutse taotlemisel tuleb valida vähemalt üks spetsialiseerumine. Kohtukriminalistikaekspert, tase 8 kutset läbiv kompetents 8 Küünetehnik, tase 3 Nail Technician, level 3 5 Küünetehnik I (versioon 1) Küünetehnik I (versioon 2) Küünetehnik I (versioon 3) Küünetehnik I (versioon 4) Küünetehnik, tase 3 (versioon 6) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Küünetehnik 16 2014-05-08 2014-05-08 2018-04-25 3 3 5142 Iluteenindajad (v.a juuksurid) 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Keelte oskustasemete kirjeldused Merike Ivask Eesti Rahvusvaheline Kosmeetikute Ühendus Glafira Nagel OÜ Trendnails Ülle Veskimeister OÜ Küünestuudio Selle kutsestandardi alusel võib jätkuda kutse andmine kuni 30. juunini 2018 neile isikutele, kes on õppinud vastava kutsestandardi põhjal koostatud kutseõppe õppekaval. Alus: SA Kutsekoda juhatuse liikme korraldus nr 20/2018 11.06.2018 -------------- Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Küünetehnik, tase 3 kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate õppekavade koostamise ning isiku kompetentsuse hindamise alus. Küünetehnik modelleerib ja kaunistab kliendi küüsi, kasutades selleks mitmesuguseid tehnoloogiaid, hoolitseb kliendi käte naha ja küünte eest ning nõustab klienti. A.2.1 Töökoha, seadmete ja vahendite ettevalmistamine ja korrashoid: 1) töökoha ettevalmistamine ja korrashoid; 2) koristamine ja puhastamine. A.2.2 Kätehooldus: 1) kätenaha ja sõrmeküünte hooldamine. A.2.3 Küünte katmine: 1) küünte katmine, kasutades akrüültehnoloogiat; 2) küünte katmine, kasutades kangastehnoloogiat; 3) küünte katmine, kasutades geelitehnoloogiat. A.2.4 Teenindamine: 1) kliendiga positiivse kontakti loomine; 2) kliendi nõustamine ja teenindussituatsiooni lõpetamine. Valdavalt töötab küünetehnik istudes ja sundasendis. Tööaeg on paindlik, vajadusel töötatakse puhkepäevadel. Töötatakse erinevates töökeskkondades. Küünetehnik puutub oma töös kokku mitmesuguste kemikaalidega, mis võivad põhjustada allergiat nii sissehingamisel kui ka nahale või silma sattudes. Küünetehniku töövahendid on erinevad käte- ja küünehooldusvahendid, vajalik aparatuur, abi- ja isikukaitsevahendid ning kemikaalid. Kutse nõuab sihipärast ja loomingulist suhtumist töösse, püsivust, head suhtlemisoskust, empaatiavõimet ja vastutust oma töö tulemuste eest. Oluline on käeline osavus, liigutuste täpsus ja kiirus. Küünetehniku töö nõuab pidevat enesetäiendamist. Küünetehnikuks saab õppida kutseõppeasutuses, kursustel või töökohal. Küünetehnik. Küünetehniku kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside B.2.1–B.2.6 tõendamine. Töökoha, seadmete ja vahendite ettevalmistamine ja korrashoid 3 Kätehooldus 3 Küünte katmine 3 Teenindamine 3 Töökeskkonna ohutus 3 Keeleoskus 3 Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 Diploma Engineer in Heating, Ventilation and Air Conditioning (HVAC), level 7 8 Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 1) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 2) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 3) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 4) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 6) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 9) Jahutussüsteemide ehitamine ehitustegevuse juhtimise ametialal Küttesüsteemide ehitamine ehitustegevuse juhtimise ametialal Ventilatsioonisüsteemide ehitamine ehitustegevuse juhtimise ametialal Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener 15 2014-05-20 2014-05-20 2015-12-15 7 7 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning määratakse kutse taotleja või selle pikendaja kompetentsusnõuded. Kütte, ventilatsiooni ja jahutuse eriala magistriõppe või sellele haridustasemele vastava integreeritud õppe läbinud isikule antakse lõpetamisel diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinseneri esmakutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava vastab kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinseneri kutsestandardi järgmistele osadele: - Teadmised ja oskused (lisa 5). - Inseneritööks vajalikud hoiakud (B 2.3). Õppekava peab olema tunnustatud. Ehitustegevuse juhtimise ametialal on võimalik isikul taotleda ühte või mitut osakutset kui tema teadmiste ja oskuste osa ei ole kogu alleriala hõlmav (vt. standardi p. B.2.1, B.2.2 ja lisa 5) või tal puudub vajalik töökogemus vastavalt lisa 6 toodule kütte-, jahutuse- või ventilatsioonisüsteemide ehitamisel. Muus osas on osakutse omistamisel standardi nõuded samad kutse omistamisega. Ehituse valdkonna erialade, allerialade ja ametialade täielik loend on esitatud lisas 1. Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener (edaspidi KVJ-insener) tegutseb kesktasemejuhi, tippjuhi või kitsama ametiala spetsialistina hoonete kütte, ventilatsiooni ja jahutussüsteemide ning nendega seonduvate paigaldiste (edaspidi sisekliima tagamise süsteemid) kavandamisel, püstitamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel, samuti süsteemide lammutustöödel (ehitusseaduse mõistes). KVJ-inseneri ülesanne on sisekliima tagamiseks ette nähtud tehniliste lahenduste väljatöötamine ja väljatöötatud projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte, keskkonnahoidu ning tööohutust ja töötervishoidu. Kutsestandard sisaldab 7. taseme diplomeeritud KVJ-inseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonna inseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Diplomeeritud KVJ-insener (EKR 7. tase) peab olema võimeline iseseisvalt töötama keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutades nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. KVJ-inseneri osakutse korral kehtib eeltoodu ainult spetsialiseerumise ulatuses ja käesoleva standardi mõistes tähendab spetsialiseerumine alleriala kütte, ventilatsioon ja jahutus ühte komponenti (n. küte) Diplomeeritud KVJ-inseneri tööosad ja -ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel ametialade loetelus. Vastav tööosade ja -ülesannete loetelu on lisas 3. Diplomeeritud KVJ-insener töötab nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutab insener spetsiaalseid arvutiprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad tööosadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Diplomeeritud KVJ-inseneril peab olema magistrikraad või sellega võrdsustatud kõrgharidusdiplom kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal. Kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal rakenduskõrghariduse omandanud kutsetaotlejalt nõutakse täiendava akadeemilise ja täiendusõppe läbimist, mida võib tõendada ka VÕTA 1) kaudu. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava erialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise ja taastõendamise eeldusi vt lisast 7. Kutse taotlemise erijuhud on kirjeldatud lisas 8. Diplomeeritud KVJ-insener töötab tavapäraselt kesktasemejuhi, tippjuhi või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht ja konsultant. Diplomeeritud KVJ-inseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal iseseisvalt ja enda vastutusel tõendatud kompetentsuse piires ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Diplomeeritud KVJ-inseneri volituste ulatust kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal vt lisast 11. Projekteerimine 7 Projekteerimise juhtimine 7 Omanikujärelevalve 7 Ehitusjuhtimine 7 Ehitustegevuse juhtimine 7 Mäeinsener, tase 6 Mining Engineer, level 6 3 Mäeinsener IV (versioon 1) Mäeinsener IV (versioon 2) Mäeinsener, tase 6 (versioon 4) Mäeinsener, tase 6 (versioon 5) Maardlate uurimine Maavarade allmaakaevandamine ja allmaa-kaeveõõne teisene kasutamine Maavarade pealmaakaevandamine Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Kaevandamine Mäeinsener 15 2014-05-20 2014-05-20 2017-04-25 6 6 2146 Mäetööstuse, metallurgia jms valdkondade tippspetsialistid 0532 Maateadus 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Mäeinseneride kutsete tasemete ülevaade Mäeinseneride kutsete taotlemise eeldused Mäeinseneride täiendusõppe arvestus Mäeinseneride eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Ingo Valgma TTÜ Mäeinstituut Gaia Grossfeldt TTÜ Mäeinstituut Enno Reinsalu MTÜ Eesti Mäeselts Eike Simmer Tehnilise Järelevalve Amet Arvi Hamburg Eesti Inseneride Liit Erik Väli AS Eesti Energia Kaevandused Erkki Kaisla AS Eesti Energia Heini Viilup EMTEL Rein Raudsep Eesti Geoloogia Selts Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. 6. taseme mäeinseneri kutsestandard on õppe- ja koolituskavade, esmase kutse andmise, isikute kompetentsuse hindamise ning kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemise alus. Mäeinseneride tegevuse eesmärk on tagada maavarade ohutu, keskkonnasäästlik ja efektiivne kaevandamine ja töötlemine. Mäeinsenerid on kõrgharidusega tehnika- ja/või tehnoloogiaspetsialistid või juhid, kes plaanivad ja juhivad maavarade kaevandamisega seotud protsesse ning osalevad maardlate uuringutes. Nad on valmis töötama valdkondadevahelises meeskonnas koos sidusvaldkondade (ehitus, geoloogia, mehaanika) inseneride ja spetsialistidega. See kutsestandard sisaldab 6. taseme mäeinseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. 6. taseme mäeinsener on kogemustega spetsialist, kes rakendab inseneriteadmisi, võimeid ja praktilisi oskusi olemasolevate tehnoloogiate käigushoidmiseks. Ta vastutab enda ja teiste tööülesannete täitmise eest. Tööga kaasneb ressursside jagamine ning töötajate juhendamine. Mäeinseneride spetsialiseerumisalad: 1) maavarade pealmaakaevandamine; 2) maavarade allmaakaevandamine ja allmaakaeveõõne teisene kasutamine; 3) maardlate uurimine. Mäeinseneri ametialane suunitlus võib spetsialiseerumise piirides olla tehniliste jooniste koostamine ja/või maavarade töötlemine ja kaubastamine. Mäeinseneride teised kutsed: Diplomeeritud mäeinsener, tase 7; Volitatud mäeinsener, tase 8. Mäeinseneride kutsetasemete ülevaadet vt lisast 1. A.2.1 Inseneritöö olemasolevate tehnoloogiate käigushoidmisel. A.2.2 Juhtimine. A.2.3 Kutsealale pühendumine A.2.4 Suhtlemine. A.2.5 Maavarade pealmaakaevandamine. A 2.6 Maavarade allmaakaevandamine ja allmaakaeveõõne teisene kasutamine. A 2.7 Maardlate uurimine. A.2.8 Tehniliste jooniste koostamine. A.2.9 Maavara töötlemine ja kaubastamine. Mäeinsener töötab sise-, välis- ja/või allmaatingimustes. Töötades võib kokku puutuda müra, niiskuse, heit- ja lõhkegaasidega. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse erialast arvutitarkvara ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms), vajadusel ka mootorsõidukit. Töö eeldab keskkonnahoidlikku ning säästvat arengut toetavat mõtlemist, iseseisvust, otsustamisjulgust, analüüsivõimet, täpsust, vastutustunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, ruumilist kujutlusvõimet ning kohanemisvõimet. Mäeinseneri kutse saamine eeldab vähemalt bakalaureuseõppe tasemel kõrgharidust mäenduses, geoloogias või muul maapõuega seotud erialal või kehtiva Tehnilise Järelevalve Ameti kaevandamise vastutava spetsialisti pädevustunnistuse olemasolu ning töökogemust ja täiendusõppe läbimist. Kutse taotlemise eeldusi ja täiendusõppe läbimise nõudeid vt lisadest 2 ja 3. Mäemeister, mäetööde juht, mäeinsener (vastavalt kompetentsusele ja ettevõtte struktuurile). 6. taseme mäeinseneri kutsetunnistuse omamine on kaevandamisseaduse kohaselt eeltingimus töötamaks enamohtlike tegevusalade ettevõtte vastutava spetsialistina oma spetsialiseerumise ulatuses. 6. taseme mäeinseneri kutse saamiseks on nõutav kompetentside B.2.1–B.2.4 tõendamine, vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.5–B.2.7 ning vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.8–B.2.9. Maavarade pealmaakaevandamisele spetsialiseerunud mäeinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1–B.2.5 tõendamine ja vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.8–B.2.9. Maavarade allmaakaevandamisele ja allmaakaeveõõne teisesele kasutamisele spetsialiseerunud mäeinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1–B.2.4 ja B.2.6 tõendamine ja vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.8–B.2.9. Maardlate uurimisele spetsialiseerunud mäeinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1–B.2.4 ja B.2.7 tõendamine ja vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.8–B.2.9. Inseneritöö olemasolevate tehnoloogiate käigushoidmisel 6 Juhtimine 6 Kutsealale pühendumine 6 Suhtlemine 6 Maavarade pealmaakaevandamisele spetsialiseerunud mäeinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1–B.2.5 tõendamine ja vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.8–B.2.9. Maavarade allmaakaevandamisele ja allmaakaeveõõne teisesele kasutamisele spetsialiseerunud mäeinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1–B.2.4 ja B.2.6 tõendamine ja vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.8–B.2.9. Maardlate uurimisele spetsialiseerunud mäeinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1–B.2.4 ja B.2.7 tõendamine ja vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.8–B.2.9. Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.8–B.2.9. Tehniliste jooniste koostamine 6 Maavara töötlemine ja kaubastamine 6 Diplomeeritud mäeinsener, tase 7 Diploma Mining Engineer, level 7 3 Diplomeeritud mäeinsener V (versioon 1) Diplomeeritud mäeinsener V (versioon 2) Diplomeeritud mäeinsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud mäeinsener, tase 7 (versioon 5) Maardlate uurimine Maavarade allmaakaevandamine ja allmaa-kaeveõõne teisene kasutamine Maavarade pealmaakaevandamine Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Kaevandamine Mäeinsener 15 2014-05-20 2014-05-20 2017-04-25 7 7 2146 Mäetööstuse, metallurgia jms valdkondade tippspetsialistid 0532 Maateadus 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Mäeinseneride kutsete tasemete ülevaade Mäeinseneride kutsete taotlemise eeldused Mäeinseneride täiendusõppe arvestus Mäeinseneride eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Ingo Valgma TTÜ Mäeinstituut Gaia Grossfeldt TTÜ Mäeinstituut Enno Reinsalu MTÜ Eesti Mäeselts Eike Simmer Tehnilise Järelevalve Amet Arvi Hamburg Eesti Inseneride Liit Erik Väli AS Eesti Energia Kaevandused Erkki Kaisla AS Eesti Energia Heini Viilup EMTEL Rein Raudsep Eesti Geoloogia Selts Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. 7. taseme diplomeeritud mäeinseneri kutsestandard on õppe- ja koolituskavade, esmase kutse andmise, isikute kompetentsuse hindamise ning kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemise alus. Mäeinseneride tegevuse eesmärk on tagada maavarade ohutu, keskkonnasäästlik ja efektiivne kaevandamine ja töötlemine. Mäeinsenerid on kõrgharidusega tehnika- ja/või tehnoloogiaspetsialistid või juhid, kes plaanivad ja juhivad maavarade kaevandamisega seotud protsesse ning osalevad maardlate uuringutes. Nad on valmis töötama valdkondadevahelises meeskonnas koos sidusvaldkondade (ehitus, geoloogia, mehaanika) inseneride ja spetsialistidega. See kutsestandard sisaldab 7. taseme diplomeeritud mäeinseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. 7. taseme diplomeeritud mäeinsener on kogemustega spetsialist, kes rakendab inseneriteadmisi, võimeid ja praktilisi oskusi olemasolevate tehnoloogiate käigushoidmiseks ja arendamiseks. Ta töötab iseseisvalt keerulistes, ettearvamatutes ja uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades. Ta on võimeline juhtima töörühmi ja/või organisatsiooni ning kandma vastutust teiste töö tulemuste eest. Diplomeeritud mäeinseneride spetsialiseerumisalad: 1) maavarade pealmaakaevandamine; 2) maavarade allmaakaevandamine ja allmaakaeveõõne teisene kasutamine; 3) maardlate uurimine. Diplomeeritud mäeinseneri ametialane suunitlus võib spetsialiseerumise piirides olla projekteerimine, teadus- ja õppetöö, arendus ja juhtimine, maavara töötlemine ja kaubastamine, mäetööstuse arengukavade koostamine ning ohutus- ja omanikujärelevalve. Mäeinseneride muud kutsetasemed on: Mäeinsener, tase 6; Volitatud mäeinsener, tase 8. Mäeinseneride kutsetasemete ülevaadet vt lisast 1. A.2.1 Inseneritöö tehnoloogiate käitamisel ja arendamisel. A.2.2 Juhtimine. A.2.3 Kutsealale pühendumine. A.2.4 Suhtlemine. A.2.5 Maavarade pealmaakaevandamine. A.2.6 Maavarade allmaakaevandamine ja allmaakaeveõõne teisene kasutamine. A.2.7 Maardlate uurimine. A.2.8 Projekteerimine. A.2.9 Teadus- ja õppetöö. A.2.10 Arendus ja juhtimine. A.2.11 Maavara töötlemine ja kaubastamine. A.2.12 Mäetööstuse arengukavade koostamine. A.2.13 Ohutus- ja omanikujärelevalve. Mäeinsener töötab sise-, välis- ja/või allmaatingimustes. Töötades võib kokku võib puutuda müra, niiskuse, heit- ja lõhkegaasidega. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse erialast arvutitarkvara ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms), vajadusel ka mootorsõidukit. Töö eeldab uuendusmeelset, keskkonnahoidlikku ning säästvat arengut toetavat mõtlemist, iseseisvust, otsustamisjulgust, analüüsivõimet, täpsust, vastutustunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, ruumilist kujutlusvõimet ning kohanemisvõimet. Diplomeeritud mäeinseneri kutse saamine eeldab vähemalt magistriõppe tasemel kõrgharidust mäenduses, geoloogias või muul maapõuega seotud erialal ning töökogemust ja täiendusõppe läbimist. Kutse taotlemise eeldusi ja täiendusõppe läbimise nõudeid vt lisadest 2 ja 3. Jaoskonna (üksuse, karjääri) juhataja, projektiinsener, mäe-, puurimis- jm töö juht, mäeinsener (vastavalt kompetentsusele ja ettevõtte struktuurile). Diplomeeritud mäeinseneri kutsetunnistuse omamine on kaevandamisseaduse kohaselt eeltingimus töötamaks enamohtlike tegevusalade ettevõtte vastutava spetsialistina ja/või projekteerimisega tegeleva ettevõtte vastutava spetsialistina oma spetsialiseerumise ulatuses. Projekteerimise alal vastutava spetsialistina töötamiseks on kohustus tõendada kompetents B.2.8 Projekteerimine. Diplomeeritud mäeinseneri kutse saamiseks on nõutav kompetentside B.2.1–B.2.4 tõendamine, vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.5–B.2.7 ning vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.8–B.2.13. Maavarade pealmaakaevandamisele spetsialiseerunud diplomeeritud mäeinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1–B.2.5. tõendamine ja vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.8–B.2.13. Maavarade allmaakaevandamisele ja allmaakaeveõõne teisesele kasutamisele spetsialiseerunud diplomeeritud mäeinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1–B.2.4 ja B.2.6 tõendamine ja vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.8. –B.2.13. Maardlate uurimisele spetsialiseerunud diplomeeritud mäeinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1–B.2.4 ja B.2.7 tõendamine ja vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.8–B.2.13. Inseneritöö tehnoloogiate käitamisel ja arendamisel 7 Juhtimine 7 Kutsealale pühendumine 7 Suhtlemine 7 Maavarade pealmaakaevandamisele spetsialiseerunud diplomeeritud mäeinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1–B.2.5. tõendamine ja vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.8–B.2.13. Maavarade allmaakaevandamisele ja allmaakaeveõõne teisesele kasutamisele spetsialiseerunud diplomeeritud mäeinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1–B.2.4 ja B.2.6 tõendamine ja vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.8. –B.2.13. Maardlate uurimisele spetsialiseerunud diplomeeritud mäeinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1–B.2.4 ja B.2.7 tõendamine ja vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.8–B.2.13. Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.8–B.2.13. Projekteerimine 7 Teadus- ja õppetöö 7 Arendus ja juhtimine 7 Maavara töötlemine ja kaubastamine 7 Mäetööstuse arengukavade koostamine 7 Ohutus- ja omanikujärelevalve 7 Volitatud mäeinsener, tase 8 Chartered Mining Engineer, level 8 3 Volitatud mäeinsener V (versioon 1) Volitatud mäeinsener V (versioon 2) Volitatud mäeinsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud mäeinsener, tase 8 (versioon 5) Maardlate uurimine Maavarade allmaakaevandamine ja allmaa-kaeveõõne teisene kasutamine Maavarade pealmaakaevandamine Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Kaevandamine Mäeinsener 15 2014-05-20 2014-05-20 2017-04-25 8 8 2146 Mäetööstuse, metallurgia jms valdkondade tippspetsialistid 0532 Maateadus 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Mäeinseneride kutsete tasemete ülevaade Mäeinseneride kutsete taotlemise eeldused Mäeinseneride täiendusõppe arvestus Mäeinseneride eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Ingo Valgma TTÜ Mäeinstituut Gaia Grossfeldt TTÜ Mäeinstituut Enno Reinsalu MTÜ Eesti Mäeselts Eike Simmer Tehnilise Järelevalve Amet Arvi Hamburg Eesti Inseneride Liit Erik Väli AS Eesti Energia Kaevandused Erkki Kaisla AS Eesti Energia Heini Viilup EMTEL Rein Raudsep Eesti Geoloogia Selts Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. 8. taseme volitatud mäeinseneri kutsestandard on koolituskavade, esmase kutse andmise, isikute kompetentsuse hindamise ning kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemise alus. Mäeinseneride tegevuse eesmärk on tagada maavarade ohutu, keskkonnasäästlik ja efektiivne kaevandamine ja töötlemine. Mäeinsenerid on kõrgharidusega tehnika- ja/või tehnoloogiaspetsialistid või juhid, kes plaanivad ja juhivad maavarade kaevandamisega seotud protsesse ning osalevad maardlate uuringutes. Nad on valmis töötama valdkondadevahelises meeskonnas koos sidusvaldkondade (ehitus, geoloogia, mehaanika) inseneride ja spetsialistidega. See kutsestandard sisaldab 8. taseme volitatud mäeinseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. 8. taseme volitatud mäeinsener on laiaulatuslike teadmiste ja kogemustega tippspetsialist-ekspert, kes rakendab inseneriteadmisi, mõistmist ning võimeid olemasolevate tootmistehnoloogiate käigushoidmisel ja täiustamisel või uute teadmiste ja tehnoloogiate loomisel ja hindamisel. Volitatud mäeinsener lahendab keerulisi tehnoloogilisi probleeme uuenduste, loovuse ja arendamise abil. Ta pakub välja uusi turunduslahendusi, tehnoloogiateenuseid ja juhtimismeetodeid. Juhina töötades vastutab ta üksuse või organisatsiooni strateegilise tegevuse eest. Volitatud mäeinseneride spetsialiseerumisalad: 1) maavarade pealmaakaevandamine; 2) maavarade allmaakaevandamine ja allmaakaeveõõne teisene kasutamine; 3) maardlate uurimine. Volitatud mäeinseneri ametialane suunitlus võib spetsialiseerumise piirides olla projekteerimine, teadus- ja õppetöö, arendus ja juhtimine, maavara töötlemine ja kaubastamine, maapõueressursside poliitika ning ohutus- ja omanikujärelevalve. Mäeinseneride teised kutsed: Mäeinsener, tase 6; Diplomeeritud mäeinsener, tase 7. Mäeinseneride kutsetasemete ülevaadet vt lisast 1. A.2.1 Inseneritöö tehnoloogia käigushoidmisel, täiustamisel ja arendamisel. A.2.2 Juhtimine. A.2.3 Kutsealale pühendumine. A.2.4 Suhtlemine. A.2.5 Maavarade pealmaakaevandamine. A.2.6 Maavarade allmaakaevandamine ja allmaakaeveõõne teisene kasutamine. A.2.7 Maardlate uurimine. A.2.8 Projekteerimine. A.2.9 Teadus- ja õppetöö. A.2.10 Arendus ja juhtimine. A.2.11 Maavara töötlemine ja kaubastamine. A.2.12 Maapõueressursside poliitika. A.2.13 Ohutus- ja omanikujärelevalve. Volitatud mäeinsener töötab sise-, välis- ja/või allmaatingimustes. Töötades võib kokku puutuda müra, niiskuse, heit- ja lõhkegaasidega. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse erialast arvutitarkvara ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms), vajadusel ka mootorsõidukit. Töö eeldab uuendusmeelset , keskkonnahoidlikku ning säästvat arengut toetavat mõtlemist, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, analüüsivõimet, täpsust, vastutustunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, ruumilist kujutlusvõimet ning kohanemisvõimet. Volitatud mäeinseneri kutse saamine eeldab diplomeeritud mäeinseneri kutsekvalifikatsiooni või doktorikraadi, töökogemust ning täiendusõppe läbimist mäenduses, geoloogias või muul maapõuega seotud erialal. Kutse taotlemise eeldusi ja täiendusõppe läbimise nõudeid vt lisadest 2 ja 3. Ettevõtte, osakonna, büroo, töökonna tehniline juhataja, peainsener, peatehnoloog, mäetööde juht, projektijuht, konsultant, ekspert vm (vastavalt kompetentsusele ja ettevõtte struktuurile), juhtiv spetsialist, juhtiv projektijuht, teadlane-uurija. Volitatud mäeinseneri kutsetunnistuse omamine on kaevandamisseaduse kohaselt eeltingimus töötamaks enamohtlike tegevusalade ettevõtte vastutava spetsialistina ja/või projekteerimisega tegeleva ettevõtte vastutava spetsialistina oma spetsialiseerumise ulatuses. Projekteerimise alal vastutava spetsialistina töötamiseks on kohustus tõendada kompetents B.2.8 Projekteerimine. Volitatud mäeinseneri kutse saamiseks on nõutav kompetentside B.2.1–B.2.4 tõendamine, vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.5–B.2.7 ning vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.8–B.2.13. Maavarade pealmaakaevandamisele spetsialiseerunud volitatud mäeinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.4 ja B.2.5 tõendamine ja vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.8.–B.2.13. Maavarade allmaakaevandamisele ja allmaakaeveõõne teisesele kasutamisele spetsialiseerunud volitatud mäeinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1–B.2.4 ja B.2.6 tõendamine ja vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2–B.2.13. Maardlate uurimisele spetsialiseerunud volitatud mäeinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1–B.2.4 ja B.2.7 tõendamine ja vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.8–B.2.13. Inseneritöö tehnoloogia käigus hoidmisel, täiustamisel ja arendamisel 8 Juhtimine 8 Kutsealale pühendumine 8 Suhtlemine 8 Maavarade pealmaakaevandamisele spetsialiseerunud volitatud mäeinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.4 ja B.2.5 tõendamine ja vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.8.–B.2.13. Maavarade allmaakaevandamisele ja allmaakaeveõõne teisesele kasutamisele spetsialiseerunud volitatud mäeinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1–B.2.4 ja B.2.6 tõendamine ja vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2–B.2.13. Maardlate uurimisele spetsialiseerunud volitatud mäeinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1–B.2.4 ja B.2.7 tõendamine ja vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.8–B.2.13. Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.8–B.2.13. Projekteerimine 8 Teadus- ja õppetöö 8 Arendus ja juhtimine 8 Maavara töötlemine ja kaubastamine 8 Maapõueressursside poliitika 8 Ohutus- ja omanikujärelevalve 8 Autoinsener, tase 6 Automotive Engineer, level 6 4 Autoinsener IV (versioon 1) Autoinsener IV (versioon 2) Autoinsener IV (versioon 3) Autoinsener, tase 6 (versioon 7) Autoinsener, tase 6 (versioon 5) Autoinsener, tase 6 (versioon 6) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Autoinsener 15 2014-05-20 2014-05-20 2019-05-19 6 6 2144 Mehaanikainsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Autoinseneride kutsetasemed Insenerikutse taotlemise eeldused Inseneri täiendusõppe arvestus Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Kalju Peterson Eesti Transpordi ja Teede Ühing Arno Sillat AMTEL Juhan Sein Autoinseneride Kutsekomisjon Aimar Lukk Tallinna Tehnikakõrgkool Tõnis Raamets Silwi Autoehitus Rein Siim Keila Autobaas Vladimir Krasnoštsjokov Toyota Baltic AS Jüri Lavrentjev Tallinna Tehnikaülikool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. 6. taseme autoinseneri kutsestandard on õppe- ja koolituskavade, isikute kompetentsuse hindamise, esmase kutse andmise ning kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemise alus. Autoinseneride töö eesmärk on tagada sõidukite (autod, haagised, mootorrattad) ohutu, keskkonnasäästlik ja efektiivne kasutamine ja arendamine. Autoinsenerid on kõrgharidusega tehnika- ja/või tehnoloogiaspetsialistid, kes töötavad autondusega seotud projekteerimis-, tootmis-, remondi-, käitlemis- ning müügiettevõtetes ja -asutustes. Autoinsenerid teevad koostööd elektroonika-, mehaanika-, mehhatroonika-, logistika- jt transpordispetsialistidega. 6. taseme autoinsener kavandab ja korraldab sõidukipargi korrashoiuga seotud tegevusi: sõidukite hooldust, teenindust, remonti ja taastamist. Töötada tuleb iseseisvalt mitmesugustes olukordades. Tööga kaasneb ressursside jagamine, töötajate tegevuse juhtimine ning juhendamine. Vastutada tuleb enda ja teiste töötajate töö tulemuste eest. 6. taseme autoinseneril on võimalus täiendusõppe kaudu omandada lisakvalifikatsioon maanteetranspordi tehnoloogias või sõidukite tootmises. Teised autoinseneride kutsed: Diplomeeritud autoinsener, tase 7; Volitatud autoinsener, tase 8. Kõiki autoinseneride kutsetasemete kirjeldusi ja profiile vt lisast 1. A.2.1 Sõidukipargi korrashoid. A.2.2 Juhtimine. A.2.3 Kutsealale pühendumine. A.2.4 Suhtlemine. Autoinseneril on võimalus vastava täiendusõppe ja töökogemuse kaudu omandada lisakvalifikatsioon järgmistel aladel: A.2.5 Maanteetranspordi tehnoloogia. A.2.6 Sõidukite tootmine. Töö toimub nii sise- kui välitingimustes. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt, tööülesanded on vahelduvad. Tööaeg võib olla paindlik ja töötempo vahelduv. Tootmis- ja remondiettevõtetes ning laborites töötades tuleb arvestada müra, vibratsiooni ja heitgaasidega ning järgida töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid. Autoinsenerid kasutavad oma töös kaasaegseid tehnilisi vahendeid (diagnostikaseadmed, mõõteriistad), inseneritarkvara, infovõrgustikku ja riistvara. Edukaks tegevuseks on vajalik üldine intelligentsus, insenerlik loogiline mõtlemine, visuaalne mälu, ruumiline kujutlusvõime, kontsentreerumisvõime, matemaatiline võimekus ( kvantitatiivsete seoste mõistmine), otsustamisjulgus, täpsus, vastutusvõime, suhtlemis- ja koostöövalmidus, õpi- ja kohanemisvõime, ilumeel. 6. taseme autoinseneri kutse saamine eeldab kõrgharidust autotehnikas, elektroonikas, mehaanikas või mehhatroonikas ning erialast töökogemust ja täiendusõppe läbimist. Kutse taotlemise eeldusi vt lisast 2 „Insenerikutsete taotlemise eeldused“. Inseneri täiendusõppe nõudeid vt lisast 3 „Inseneri täiendõppe arvestus“. Meister, diagnostikainsener, mootoriinsener, hooldus- ja remondiinsener, konstruktor, müügiinsener jm. Sõidukipargi juhtimine, projekteerimine ja käitamine nõuab vastavat tegevust reguleerivate õigusaktide järgimist, nt autode ümberehitamiseks on nõutud vastava ametkonna eriluba. 6. taseme autoinseneri kutse saamiseks on nõutav kompetentside B.2.1.–B.2.4 tõendamine. Kompetentsid B.2.5 ja B.2.6 on lisakompetentsid, mille tõendamine on vabatahtlik. Sõidukipargi korrashoid 6 Juhtimine 6 Kutsealale pühendumine 6 Suhtlemine 6 Kompetentsid B.2.5 ja B.2.6 on vabalt valitavad lisakompetentsid. Maanteetranspordi tehnoloogia 6 Sõidukite tootmine 6 Diplomeeritud autoinsener, tase 7 Diploma Automotive Engineer, level 7 4 Diplomeeritud autoinsener V (versioon 1) Diplomeeritud autoinsener V (versioon 2) Diplomeeritud autoinsener V (versioon 3) Diplomeeritud autoinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud autoinsener, tase 7 (versioon 6) Juhtiv autoinsener, tase 7 (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Autoinsener 15 2014-05-20 2014-05-20 2019-05-19 7 7 2144 Mehaanikainsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Autoinseneride kutsetasemed Insenerikutse taotlemise eeldused Inseneri täiendusõppe arvestus Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Kalju Peterson Eesti Transpordi ja Teede Ühing Arno Sillat AMTEL Juhan Sein Autoinseneride Kutsekomisjon Aimar Lukk Tallinna Tehnikakõrgkool Tõnis Raamets Silwi Autoehitus Rein Siim Keila Autobaas Vladimir Krasnoštsjokov Toyota Baltic AS Jüri Lavrentjev Tallinna Tehnikaülikool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. 7. taseme diplomeeritud autoinseneri kutsestandard on õppe- ja koolituskavade, isikute kompetentsuse hindamise, esmase kutse andmise ning kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemise alus. Autoinseneride töö eesmärk on tagada sõidukite (autod, haagised, mootorrattad) ohutu, keskkonnasäästlik ja efektiivne kasutamine ja arendamine. Autoinsenerid on kõrgharidusega tehnika- ja/või tehnoloogiaspetsialistid, kes töötavad autondusega seotud projekteerimis-, tootmis-, remondi-, käitlemis-, ning müügiettevõtetes ja -asutustes. Autoinsenerid teevad koostööd elektroonika-, mehaanika-, mehhatroonika-, logistika- jt transpordispetsialistidega. 7. taseme diplomeeritud autoinsener tegeleb sõidukipargi korrashoiu (sõidukite hooldus, teenindus, remont ja taastamine) ning uuendamise, arendamise ja käitlemisega (kogumine, lammutus). Töötada tuleb iseseisvalt keerulistes ja uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades. Tööga kaasneb ressursside jagamine, töötajate tegevuse juhtimine ja juhendamine. Vastutada tuleb enda ja teiste töötajate töö tulemuste eest. Koolituse suunal on diplomeeritud autoinseneri tegevus seotud loengute pidamise, laboritööde, projektide ja lõputööde juhendamise ning uute autotehnoloogia õppematerjalide koostamisega. Vajalikud on teadmised õppetöö korraldusest, pedagoogikast ja andragoogikast. 7. taseme diplomeeritud autoinseneril on võimalus täiendusõppe kaudu omandada lisakvalifikatsioon maanteetranspordi tehnoloogias. Teised autoinseneri kutsed: Autoinsener, tase 6; Volitatud autoinsener, tase 8. Kõiki autoinseneride kutsetasemete kirjeldusi ja profiile vt lisast 1. A.2.1 Sõidukipargi korrashoid ja arendamine. A.2.2 Juhtimine. A.2.3 Kutsealale pühendumine. A.2.4 Suhtlemine. Diplomeeritud autoinseneril on võimalus vastava täiendusõppe ja töökogemuse kaudu omandada lisakvalifikatsioon järgmisel alal: A.2.5 Maanteetranspordi tehnoloogia. Töö toimub nii sise- kui välitingimustes. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt, tööülesanded on vahelduvad. Tööaeg võib olla paindlik ja töötempo vahelduv. Tootmis- ja remondiettevõtetes ning laborites töötades tuleb arvestada müra, vibratsiooni ja heitgaasidega ning järgida töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid. Autoinsenerid kasutavad oma töös kaasaegseid tehnilisi vahendeid (diagnostikaseadmed, mõõteriistad), inseneritarkvara, infovõrgustikku ja riistvara. Edukaks tegevuseks on vajalik üldine intelligentsus, insenerlik loogiline mõtlemine, visuaalne mälu, ruumiline kujutlusvõime, kontsentreerumisvõime, matemaatiline võimekus (kvantitatiivsete seoste mõistmine), otsustamisjulgus, täpsus, vastutus- ja kohusetunne, suhtlemis- ja koostöövalmidus, õpi- ja kohanemisvõime, ilumeel. 7. taseme diplomeeritud autoinseneri kutse saamine eeldab kõrgharidust autotehnikas, elektroonikas, mehaanikas või mehhatroonikas ning erialast töökogemust ja täiendusõppe läbimist. Kutse taotlemise eeldusi vt lisast 2 „Insenerikutsete taotlemise eeldused“. Inseneri täiendusõppe nõudeid vt lisast 3 „Inseneri täiendusõppe arvestus“. Autokonstruktor, diagnostikainsener, mootoriinsener, hooldus- ja remondiinsener, tehniline juhataja. Sõidukipargi juhtimine, projekteerimine ja käitamine nõuab vastavat tegevust reguleerivate õigusaktide järgimist, nt autode ümberehitamiseks on nõutud vastava ametkonna eriluba. 7. taseme diplomeeritud autoinseneri kutse saamiseks on nõutav kompetentside B.2.1.–B.2.4 tõendamine. Kompetents B.2.5 on lisakompetents, mille tõendamine on vabatahtlik. Sõidukipargi korrashoid ja arendamine 7 Juhtimine 7 Kutsealale pühendumine 7 Suhtlemine 7 Kompetents B.2.5 on vabalt valitav lisakompetents. Maanteetranspordi tehnoloogia 7 Volitatud autoinsener, tase 8 Chartered Automotive Engineer, level 8 4 Vastutav autoinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud autoinsener V (versioon 1) Volitatud autoinsener V (versioon 2) Volitatud autoinsener V (versioon 3) Volitatud autoinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud autoinsener, tase 8 (versioon 6) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Autoinsener 15 2014-05-20 2014-05-20 2019-05-19 8 8 2144 Mehaanikainsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Autoinseneride kutsetasemed Insenerikutse taotlemise eeldused Inseneri täiendusõppe arvestus Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Kalju Peterson Eesti Transpordi ja Teede Ühing Arno Sillat AMTEL Juhan Sein Autoinseneride Kutsekomisjon Aimar Lukk Tallinna Tehnikakõrgkool Tõnis Raamets Silwi Autoehitus Rein Siim Keila Autobaas Vladimir Krasnoštsjokov Toyota Baltic AS Jüri Lavrentjev Tallinna Tehnikaülikool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. 8. taseme volitatud autoinseneri kutsestandard on koolituskavade ja isikute kompetentsuse hindamise ning kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemise alus. Autoinseneride töö eesmärk on tagada sõidukite (autod, haagised, mootorrattad) ohutu, keskkonnasäästlik ja efektiivne kasutamine ja arendamine. Autoinsenerid on kõrgharidusega tehnika- ja/või tehnoloogiaspetsialistid, kes töötavad autondusega seotud projekteerimis-, tootmis-, remondi-, käitlemis-, ning müügiettevõtetes ja -asutustes. Autoinsenerid teevad koostööd elektroonika-, mehaanika-, mehhatroonika-, logistika- jt transpordispetsialistidega. 8. taseme volitatud autoinsener on laiaulatuslike teadmiste ja kogemustega tippjuht või kitsama ala spetsialist, kes rakendab inseneriteadmisi, mõistmist ja loovust sõidukipargi korrashoiu, arendamise, sõidukite tootmise või maanteetranspordi tehnoloogia alal. Töötada tuleb iseseisvalt keerulises, piiritlemata ja uut strateegilist käsitlust vajavates olukordades. Volitatud autoinsener analüüsib ja sünteesib iseseisvalt uusi ja keerulisi kutsealaseid ideid ning pakub välja turunduslahendusi, tehnoloogiateenuseid, juhtimismeetodeid jm. Juhina vastutab ta organisatsiooni strateegilise tegevuse eest. Sõidukite tootmise suunal on inseneritegevus seotud sõidukite või nende komponentide projekteerimisega, toote tehnilise juhendmaterjali või toote valmistamise tehnoloogia väljatöötamise, sõidukite tehniliste ekspertiisidega ning uudsete autotehnoloogia võimaluste kasutuselevõtuga. Maanteetranspordi tehnoloogia suunal on inseneritegevus seotud autotehnika kasutamisetehniliste probleemide lahendamisega, autovedude optimeerimisega ning piirkondlikke liiklusskeemide koostamise ja täiustamisega, samuti liiklusloendustele eksperthinnangute andmise ning liiklus- ja autotehniliste ekspertiisidega. Koolituse suunal on inseneritegevus seotud uudse autotehnoloogia õppematerjali koostamise ja uue metoodika väljatöötamisega, õppetöö korraldamisega, loengute pidamisega ning laboritööde, projektide, lõputööde, arendus- ja uurimistööde juhendamisega. Teised autoinseneri kutsed: Autoinsener, tase 6; Diplomeeritud autoinsener, tase 7. Kõiki autoinseneride kutsetasemete kirjeldusi ja profiile vt lisast 1. A.2.1 Sõidukipargi optimeerimine ja arendamine. A.2.2 Juhtimine. A.2.3 Kutsealale pühendumine. A.2.4 Suhtlemine. Töö toimub nii sise- kui välitingimustes. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt, tööülesanded on vahelduvad. Tööaeg võib olla paindlik ja töötempo vahelduv. Tootmis- ja remondiettevõtetes ning laborites töötades tuleb arvestada müra, vibratsiooni ja heitgaasidega ning järgida töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid. Autoinsenerid kasutavad oma töös kaasaegseid tehnilisi vahendeid (diagnostikaseadmed, mõõteriistad), inseneritarkvara, infovõrgustikku ja riistvara. Edukaks tegevuseks on vajalik üldine intelligentsus, insenerlik loogiline mõtlemine, visuaalne mälu, ruumiline kujutlusvõime, kontsentreerumisvõime, matemaatiline võimekus (kvantitatiivsete seoste mõistmine), otsustamisjulgus, täpsus, vastutus- ja kohusetunne, suhtlemis- ja koostöövalmidus, kohanemisvõime, ilumeel, loovus. 8. taseme volitatud autoinseneri kutse saamine eeldab kõrgharidust autotehnikas, elektroonikas, mehaanikas või mehhatroonikas ning erialast töökogemust ja täiendusõppe läbimist. Kutse taotlemise eeldusi vt lisast 2 „Insenerikutsete taotlemise eeldused“. Inseneri täiendusõppe nõudeid vt lisast 3 „Inseneri täiendõppe arvestus“. Tehniline juhataja, peakonstruktor, tehniline direktor, arendusjuht, liiklusekspert jm. Sõidukipargi juhtimine, projekteerimine ja käitamine nõuab vastavat tegevust reguleerivate õigusaktide järgimist, nt autode ümberehitamiseks on nõutud vastava ametkonna eriluba. 8. taseme volitatud autoinseneri kutse saamiseks on nõutav kompetentside B.2.1.–B.2.4 tõendamine. Sõidukipargi optimeerimine ja arendamine 8 Juhtimine 8 Kutsealale pühendumine 8 Suhtlemine 8 Raudteeinsener, tase 6 Railway Engineer, level 6 4 Raudteeinsener IV (versioon 1) Raudteeinsener IV (versioon 2) Raudteeinsener IV (versioon 3) Raudteeinsener, tase 6 (versioon 5) Raudteeinsener, tase 6 (versioon 6) Raudteeinsener, tase 6 (versioon 7) Raudteeinsener, tase 6 (versioon 8) Transport ja Logistika Inseneride Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Inseneeria (transport) Raudteeinsener 15 2014-05-20 2014-05-20 2015-05-25 6 6 2144 Mehaanikainsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Raudteeinseneride kutsetasemete kirjeldused ja profiilid Insenerikutsete taotlemise eeldused Raudteeinseneride täiendusõppe arvestus Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Urmas Lükki Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Rita Ojala Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Anto Looken SA Raudtee Kutsed Anton Jartsev AS EVR Cargo Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Margus Meius Tehnilise Järelevalve Amet Kalju Peterson Transpordi ja Teede Ühing Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid 6. taseme raudteeinseneri kutsestandard on õppe- ja koolituskavade, isikute kompetentsuse hindamise, esmase kutse andmise ning kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemise alus. Raudteeinseneride töö eesmärk on kavandada, korraldada ja tagada ohutu reisijate ja kaubavedu raudteel. Raudteeinsenerid on kõrgharidusega tehnika- ja/või tehnoloogiaspetsialistid või juhid, kes töötavad raudteeinfrastruktuuri majandamise, raudteeveoteenuste osutamise ning raudteeveeremi (edaspidi veeremi) kasutamise ja raudteerajatiste ehitamisega tegelevates ettevõtetes ja asutustes. Raudteeinsenerid on valmis töötama interdistsiplinaarses meeskonnas koos raudteeehitus-, mehaanika- ja transpordiinseneride ning logistikutega. Raudteeinsener, tase 6 6. taseme raudteeinsener kavandab ja korraldab olemasolevate tehnoloogiate ja tehnika käigushoidmist (tagab raudteeinfrastruktuuri ja veeremi kasutuse ning koostoime). Ta töötab iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades. Tööga kaasneb ressursside jagamine, töötajate tegevuse juhtimine ning juhendamine. Vastutada tuleb enda ja teiste töötajate töö tulemuste eest. Raudteeinsener tegutseb vastavalt insenerieetika koodeksile. Seotud kutsed: Diplomeeritud raudteeinsener, tase 7; Volitatud raudteeinsener, tase 8. Raudteeinseneride kutsetasemete kirjeldusi ja profiile vt lisast 1. A.2.1 Raudteeinfrastruktuuri ja veeremi kasutuse ning koostoime tagamine. A.2.2 Juhtimine. A.2.3 Kutsealane pühendumine. A.2.4 Koostöö ja suhtlemine. Raudteeinsenerid töötavad sise ja/või välistingimustes. Vajadusel tuleb töötada väljaspool tavalist tööaega. Töötades tuleb arvestada liiklusest tulenevate ohtudega, võimalik on kokkupuude müra, vibratsiooni ja heitgaasidega. Juhinduda tuleb liiklusohutus-, töötervishoiu- ja tööohutusnõuetest. Raudteeinsenerid kasutavad oma töös põhiliselt kontoritehnikat (arvutid, kommunikatsiooniseadmed jms), tarkvara (tekstitöötlus, tabelarvutus, internetisuhtlus jms), spetsiaalseid arvutus- ja joonestusprogramme ning kontroll- ja mõõteriistu. Töö eeldab insenerlikku loogilist mõtlemist, iseseisvust, otsustamisjulgust, analüüsivõimet, täpsust, vastutusvõime, kohusetunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, ruumilist kujutlusvõimet, empaatia- ja kohanemisvõimet, enesekehtestamist ja õpivõimet. 6. taseme raudteeinseneri kutse saamine eeldab raudtee- , raudteeehituse, IKT, mehhaanika, mehhatroonika või elektroonika alast kõrgharidust ning erialast töökogemust ja täiendusõppe läbimist. Kutse taotlemise eeldusi vt lisast 2 „Insenerikutse taotlemise eeldused“. Inseneride täiendusõppe arvestuse nõudeid vt lisast 3. Tootmisjuht, piirkonnajuht, tehnoloog, spetsialist, peamehaanik, osakonna- või tsehhijuhataja, raudtee liikluskorraldaja, raudteevedude korraldaja, raudteeohutuse juht. Raudtee infrastruktuuri-, veo-, hooldus- ja remondiüksuste juhtimine, projekteerimine, ehitamine ja käitamine nõuab vastavat tegevust reguleerivate õigusaktide järgimist. Raudteeinsener, tase 6 kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.4 tõendamine. Raudteeinfrastruktuuri ja veeremi kasutuse ning koostoime tagamine 6 Juhtimine 6 Kutsealale pühendumine 6 Suhtlemine 6 Keemiaprotsesside operaator, tase 5 Operator of chemical processes, level 5 6 Keemiaprotsesside operaator III (versioon 3) Keemiaprotsesside operaator III (versioon 4) Keemiaprotsesside operaator III (versioon 5) Keemiaprotsesside operaator, tase 5 (versioon 7) Keemiaprotsesside operaator, tase 5 (versioon 8) Keemilise protsessi operaator III (versioon 1) Keemilise protsessi operaator III (versioon 2) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Keemiatööstus Keemiaprotsesside operaator 13 2014-03-26 2014-03-26 2018-10-31 5 5 3133 Keemiatööstuse protsessijuhtimistehnikud 0711 Keemiatehnoloogia ja -protsessid 20 Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine Arvuti kasutamise oskused Andrei Arsenjev VKG Oil AS Zimfira Prelovskaja VKG Oil AS Vladimir Leskovski Molycorp Silmet AS Antonina Zguro TTÜ Virumaa Kolledž Galina Trofimova Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus Piret Lilover SA Innove Svetlana Belonina Novotrade Invest AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Keemiaprotsesside operaator, tase 5 kutsestandard on kutsehariduse riikliku õppekava, täiendkoolitusprogrammide ja isikute kutsealaste kompetentside hindamise alus. Keemiaprotsesside operaatorid kindlustavad keemilis-tehnoloogilise protsessi sujuva ja tõrgeteta kulgemise. Nad hooldavad tehnoloogilisi seadmeid, kontrollivad ja reguleerivad keemilis-tehnoloogilisi protsesse ning toodangu kvaliteeti. Protsessi juhitakse automatiseeritud juhtimissüsteemi abil, mis sisaldab kontrollmõõteriistu, automaatregulaatoreid, signalisatsiooni- ja kaitsesüsteeme. Protsessi kontrollitakse nii lokaalselt kui ka distantsilt dispetšeripuldilt. Operaatoritöö seondub erinevate keemiatoodete tootmise etappidega: lähteainete vastuvõtt, lõpptoodangu väljastamine jm. Täpsemad tööülesanded sõltuvad ettevõttes kasutatavast tehnoloogiast ja toorainest. Operaatorid leiavad tööd tööstus-, tarbekeemia (näiteks põlevkivi- ja naftakeemia, metallurgiakeemia, värvi-lakitööstuse, tselluloosi- ja paberitööstuse) ja veepuhastusettevõtetes. Keemiaprotsesside operaator, tase 5 töötab meeskonna juhina ning vastutab teiste töö tulemuste ja ohutuse eest. Tema ülesandeks on jälgida eeskirjade, ohtlike kemikaalide ohutu käitlemise jm nõuete täitmist. Ta täidab tööülesandeid olukordades, kus võib ette tulla ettearvamatuid muutusi. Tööga kaasneb kaastöötajate ja praktikantide juhendamine. Seotud kutsed: Keemiaprotsesside operaator, tase 4 A.2.1 Keemilis-tehnoloogiliste protsesside monitooring ja kontrollimine 2.1.1 Tootmisprotsessi pidev jälgimine. 2.1.2 Seadmete töö pidev jälgimine. 2.1.3 Tooraine, vaheproduktide ja valmistoodangu kvaliteedi kontroll. A.2.2 Keemilis-tehnoloogiliste protsesside juhtimine 2.2.1 Seadmete käivitamine ja seiskamine. 2.2.2 Tehnoloogiaseadmete töö juhtimine. 2.2.3 Tehnoloogilise protsessi stabiilsuse tagamine. 2.2.4 Tehnoloogiliste voogude ja valmistoodangu juhtimine. A.2.3 Tehnoloogiaseadmete käitamine 2.3.1 Tehnoloogiaseadmete hooldamine. 2.3.2 Lihtsamad remonditööd. A.2.4 Töögrupi juhtimine 2.4.1 Tegevuse planeerimine. 2.4.2. Töötajate juhtimine tööprotsessis. 2.4.3 Juhendamine. Töötatakse vahelduvalt sise- ja välitingimustes. Pidevast keemilis-tehnoloogilisest protsessist lähtuvalt töötavad operaatorid tavaliselt graafiku alusel vahetustega. Töö võib toimuda kõrgustes ja kinnises kitsas ruumis. Töökeskkond võib olla plahvatus- ja tuleohtlik. Võimalik on kokkupuude kemikaalide, müra, vibratsiooni, elektripingest mõjutatud seadmete, gaasi ja kuuma veeauruga. Keematööstuses kasutatavad toorained, valmistoodang ja reagendid on suures osas ohtlikud kemikaalid, mis on plahvatus- ja tuleohtlikud, toksilised ning tugeva omapärase lõhnaga ja võivad olla ohtlikud töötaja tervisele (allergia, mürgitus). Ohuolukordade ja keskkonnasaaste vältimiseks tuleb järgida töökeskkonnaohutuse nõudeid ning kasutada individuaalseid kaitsevahendeid vastavalt kehtivatele normidele. Keemiatööstuse põhilised mehhanismid ja seadmed on pumbad, kompressorid, kõrgrõhuaparaadid, reaktorid, soojusvahetusaparaadid, ahjud, kolonnid, ekstraktorid, reservuaarid, purustid, ainete transpordiseadmed (konveierid, elevaatorid) jm. Abivahenditeks on proovivõtuseadmed, gaasianalüsaatorid ning tööriistad lihtsamate remonditööde tegemiseks. Tõste- ja laadimismasinad (auto- ja elektritransport, statsionaarsed ja autonoomsed kraanad ja talid, käsitõstemehhanismid jm). Arvutite ja automaatjuhtimissüsteemidega varustatud dispetšeripuldid protsessi monitoorimiseks ja automaatjuhtimiseks. Töö eeldab vastutus-, organiseerimis- ja analüüsivõimet. Vajalik on füüsiline vastupidavus, pingetaluvus, emotsionaalne stabiilsus, visuaalne mälu, rutiinitaluvus ning kontsentreerumis- ja kohanemisvõime. Keemiaprotsessi operaatoriks saab õppida kutseõppeasutuses, töökohal või täiskasvanute koolitus- kursustel. Vanemoperaator, vahetuse juht, vahetuse meister jt. Keemiaprotsessi operaatorina võib töötada 18-aastane ja vanem isik (Vabariigi valitsuse määrus 11.06.2009 nr 94 „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“), kes on läbinud tervisekontrolli vastavalt sotsiaalministri määrusele 24.04.2003 nr 74 „Töötajate tervisekontrolli kord“. Keemiaprotsessi operaator, tase 5 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.4 tõendamine ning läbiva kompetentsi B.2.5 tõendamine. Keemilis-tehnoloogiliste protsesside monitooring ja kontrollimine 5 Keemilis-tehnoloogiliste protsesside juhtimine 5 Tehnoloogiaseadmete käitamine 5 Töögrupi juhtimine 5 Keemiaprotsesside operaator, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Laborant, tase 4 Laboratory technician, level 4 4 Laborant III (versioon 1) Laborant III (versioon 2) Laborant III (versioon 3) Laborant, tase 4 (versioon 5) Laborant, tase 4 (versioon 6) Laborant, tase 4 (versioon 7) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Keemiatööstus Laborant 13 2014-03-26 2014-03-26 2018-10-31 4 4 3133 Keemiatööstuse protsessijuhtimistehnikud 0711 Keemiatehnoloogia ja -protsessid 20 Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine Olga Toom AS Nitrofert Elena Koidu VKG Oil AS Nina Oshchepkova Novotrade Invest AS Antonina Zguro TTÜ Virumaa Kolledž Tatjana Bandurina Narva Õlitööstus Piret Lilover SA Innove Galina Trofimova Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Laborant, tase 4 kutsestandard on kutsehariduse riikliku õppekava, täiendkoolitusprogrammide ja isikute kutsealaste kompetentside hindamise alus. Laborant, tase 4 analüüsib ainete ja segude koostist ning omadusi keemiliste, füüsikaliste ja füüsikalis-keemiliste analüüsi meetoditega. Laborant töötab katselaborites (tööstus-, keskkonnakaitse, teadus- uurimis-, sünteesi- jt laborites). Käesolev kutsestandard ei laiene kalibreerimislaboritele. Laborant kontrollib tooraine, reagentide, vaheproduktide, valmistoodangu, jäätmete, vee, õhu, mulla kvaliteeti ning sünteesib erinevaid aineid. Pärast eriväljaõpet võib ta rakendust leida mikrobioloogia- ja meditsiinilaborites. Laborant töötab meeskonnas, ta vastutab individuaalselt oma ametikohustuste täitmise eest. Laborant juhindub metoodikatest ja juhenditest, ta vastutab oma analüüside tulemuste usaldusväärsuse ja andmete dokumenteerimise täpsuse eest. A.2.1 Katsete ettevalmistamine 2.1.1 Tutvumine katsedokumentatsiooniga, sh metoodikatega. 2.1.2 Oma töö organiseerimine. 2.1.3 Standardlahuste ja reaktiivide valmistamine. 2.1.4 Katseseadmete ettevalmistamine tööks. A.2.2 Proovide võtmine ja analüüsiks ettevalmistamine 2.2.1 Proovide võtmise ettevalmistamine. 2.2.2 Proovide võtmine. 2.2.3 Proovide märgistamine ja registreerimine. 2.2.4 Proovide analüüsiks ettevalmistamine. 2.2.5 Proovide hoiustamine, säilitamine ja utiliseerimine. A.2.3 Katse läbiviimine 2.3.1 Analüüsiga seotud tegevuste ja operatsioonide läbiviimine. 2.3.2 Arvutuste tegemine ja tulemuste hindamine. A.2.4 Dokumenteerimine 2.4.1 Katsetulemuste vormistamine. 2.4.2 Katsetulemuste esitamine. Tööstuses töötavad laborandid tavaliselt graafiku alusel vahetustega. Teistes laborites võib olla päevatöö. Analüüsitakse enamasti siseruumides, kuid proove võidakse võtta õues, tootmis- või laohoonetes. Laboritöö võib olla seotud riskidega: tuleoht, müra ja vibratsioon, kokkupuude mürgiste kemikaalide ja patogeensete mikroobidega, purunenud laboriklaas, mis võivad olla ohtlikud töötaja tervisele (allergia, mürgistused, infektsioonid, lõikehaavad). Labori- ja mõõtenõud ning vahendid, laboriseadmed, arvutid ja infosüsteemid, individuaalsed kaitsevahendid. Laborandi töö nõuab täpsust, korrektsust, iseseisvust, meeskonnatöö oskust, vastutus- ja õppimisvõimet. Töös on oluline liigutuste koordinatsioon, hea visuaalne mälu, värvide eristamise võime ja tundlik haistmismeel. Laborandiks saab õppida kutseõppeasutuses, töökohal või täiskasvanute koolituskursustel. Keemilise analüüsi laborant, laborant-analüütik, meditsiinilise analüüsi laborant, keemilis-bakterioloogilise analüüsi laborant, tehnilise analüüsi laborant, laborant-ökoloog. Laborandina võib töötada 18-aastane ja vanem isik (VV määrus 11.06.2009 nr 94 „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“), kes on läbinud tervisekontrolli vastavalt sotsiaalministri määrusele 24.04.2003 nr 74 „Töötajate tervisekontrolli kord“. Laborant, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1–B.2.4 ja B.2.5 (läbiv kompetents) tõendamine. Katsete ettevalmistamine 4 Proovide võtmine ja analüüsiks ettevalmistamine 4 Katsete läbiviimine 4 Dokumenteerimine 4 Laborant, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Mäetööline, tase 4 Mine worker, level 4 4 Mäetööline II (versioon 1) Mäetööline II (versioon 2) Mäetööline II (versioon 3) Mäetööline, tase 4 (versioon 5) Mäetööline, tase 4 (versioon 6) Mäetööline, tase 4 (versioon 7) Allmaaläbindus- ja koristustööd Karjääritööd Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Kaevandamine Mäetööline 13 2014-03-26 2014-03-26 2018-10-31 4 4 8111 Kaevurid ja karjääritöölised, mäeseadmete operaatorid 0724 Kaevandamine ja rikastamine 05 Kivi- ja pruunsöe kaevandamine Sergei Ovsyannikov Eesti Energia Kaevandused Allan Viil Eesti Energia Kaevandused Merike Sirendi Eesti Energia Kaevandused Heini Viilup Eesti Mäeselts Galina Trofimova Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus Nikolai Malõšev VKG Oil AS Piret Lilover SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Mäetööline, tase 4 kutsestandard on kutseõppe ja täienduskoolituse õppekavade ning isikute kutsealaste kompetentside hindamise alus. Mäetöölised on oskustöölised, kes kaevandavad (väljavad), transpordivad ja töötlevad rikastusvabrikutes ja laadimiskompleksides liikuvmehhanismide, tehnilise varustuse ja mäemasinate abil maavara, kaevist, pinnast jm. Mäetöölised töötavad allmaa- ja karjääritöödel või muudel nende töödega sarnanevatel tegevusaladel, nt allmaarajatiste, vundamentide, teede ja tunnelite rajamisel. Mäetööliste tööülesanded hõlmavad mäemassiivi puurimist, maavara katva katendi eemaldamist, lõhketööde ettevalmistamist, kombainväljamist, kaevandusala toestamist ning valgustusseadmete, toitekaablite, vee kõrvaldamise pumpade ja vajadusel tuulutustorude ja/või tõkete paigaldamist. Mäetöölise täpsemad tööülesanded sõltuvad ettevõttes kasutatavast tehnoloogiast. Mäetöölised spetsialiseeruvad: 1) allmaaläbindus- ja koristustöödele kaeveõõntes, šahtides ja tunnelites ; 2) karjääritöödele avatud kaevandusaladel. Allmaatöödele spetsialiseerunud mäetööline võib teha allmaa elektri- ja lukksepatöid, kui ta on omandanud täienduskoolitusel vastavad erioskused. 4. taseme mäetööline Töötab iseseisvalt või meeskonnaliikmena. Täidab tööülesandeid tavapärastes olukordades ning vastutab oma töö tulemuste eest. Seotud kutsed: Mäetööline, tase 5 Lõhkaja, tase 3 Lõhkemeister, 4 A.2.1 Kaevise teisaldamine 2.1.1 Ettevalmistustööd 2.1.2 Laadimis- ja transporditööd 2.1.3 Töötamine liikuvmehhanismidega A.2.2 Mäetööde abitööd 2.2.1 Materjalide ja töövahendite laadimine ja transport 2.2.2 Ehitustööd 2.2.3 Kaevandatud ala korrastamine A.2.3 Mäeseadmete monteerimine 2.3.1 Ettevalmistustööd 2.3.2 Montaaž ja demontaaž 2.3.3 Automaatikatööd 2.3.4 Seadmete kontrollimine A.2.4 Mäeseadmete hooldus ja remont 2.4.1 Hooldus 2.4.2 Rikete tuvastamine ja kõrvaldamine 2.4.3 Hooldustulemuste dokumenteerimine A.2.5 Allmaaläbindus- ja koristustööd 2.5.1 Toestamis- ja veekõrvaldustööd 2.5.2 Lõhkeaukude puurimine 2.5.3 Kaevise väljamine 2.5.4 Soonimine 2.5.6 Tuulutusseadmete paigaldamine 2.5.7 Kaevise töötlemine A.2.6 Karjääritööd 2.6.1 Lõhkeaukude puurimine 2.6.2 Katendi eemaldamine 2.6.3 Toestamine 2.6.4 Veekõrvaldus 2.6.5 Kaevise väljamine 2.6.6 Kaevise töötlemine A.2.7 Allmaa elektri- ja lukksepatööd 2.7.1 Elektriseadmete ja -võrkude montaaži ja hooldus 2.7.2 Elektri- ja mehaaniliste rikete tuvastamine ja kõrvaldamine Mäetöölised töötavad välis- ja/või allmaatingimustes. Töökeskkond võib olla plahvatusohtlik, võimalik on kokkupuude müra, vibratsiooni, heit- ja lõhkegaasidega. Allmaatöödel võib töökeskkond olla pime, niiske ja kitsas. Nende ohutegurite tõttu tuleb töötajatel täita töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid (kanda eririietust, kasutada isikukaitsevahendeid jm). Töötatakse vahetustes, sh öösel. Töö võib olla füüsiliselt pingutav, sundasendit nõudev ja kiire. Liikuvad, käsijuhitavad- ja automaatsed mäetööstusseadmed ja masinad, samuti statsionaarsed mäetööstusseadmed. Töö eeldab füüsilist vastupidavust ja pingetaluvust, ruumitaju, loogilist mõtlemist, kohusetundlikkust, täpsust, kohanemisvõimet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, iseseisvust. Mäetööliseks saab õppida kutseõppeasutuses, töökohal või täiskasvanute koolituskursustel. Allmaa elektri- ja lukksepatööde tegemiseks tuleb läbida täienduskoolitus, kus omandatakse vastavad erioskused. Täienduskoolitusele oodatakse eelkõige eelneva elektriku väljaõppe või vähemalt 3. taseme elektriku kutse saanud isikuid. Mäe-, karjääri-, protsessitööline, koristuseetööline, läbindaja, allmaalukksepp-elektrik jm. 1) tervisekontroll, alus sotsiaalministri määrus „Töötajate tervisekontrolli kord“; 2) vanuse alammäär 18 aastat, alus „Töölepinguseadus“, „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“; 3) sõidualale vastav autojuhiluba (kategooria), alus: liiklusseadus. Kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 -B.2.4 ja B.2.8 ning vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.5-B.2.6. Allmaaläbindus- ja koristustöödele spetsialiseerumisel on nõutav lisaks kompetentsi B.2.5 tõendamine. Karjääritöödele spetsialiseerumisel on nõutav lisaks kompetentsi B.2.6 tõendamine. Allmaa elektri- ja lukksepatööde erioskuse saamiseks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.7 tõendamine. Kaevise teisaldamine 4 Mäetööde abitööd 4 Mäeseadmete monteerimine 4 Mäeseadmete hooldus ja remont 4 Allmaaläbindus- ja koristustöödele spetsialiseerumisel on nõutav lisaks kompetentsi B.2.5 tõendamine. Karjääritöödele spetsialiseerumisel on nõutav lisaks kompetentsi B.2.6 tõendamine. Allmaa elektri- ja lukksepatööde erioskuse saamiseks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.7 tõendamine. Allmaa elektri- ja lukksepatööd 4 Mäetööline, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Mäetööline, tase 5 Mine worker, level 5 4 Mäetööline III (versioon 1) Mäetööline III (versioon 2) Mäetööline III (versioon 3) Mäetööline, tase 5 (versioon 5) Mäetööline, tase 5 (versioon 6) Mäetööline, tase 5 (versioon 7) Allmaaläbindus- ja koristustööd Karjääritööd Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Kaevandamine Mäetööline 13 2014-03-26 2014-03-26 2018-10-31 5 5 8111 Kaevurid ja karjääritöölised, mäeseadmete operaatorid 0724 Kaevandamine ja rikastamine 05 Kivi- ja pruunsöe kaevandamine Sergei Ovsyannikov Eesti Energia Kaevandused Allan Viil Eesti Energia Kaevandused Merike Sirendi Eesti Energia Kaevandused Heini Viilup Eesti Mäeselts Galina Trofimova Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus Nikolai Malõšev VKG Oil AS Piret Lilover SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Mäetööline, tase 5 kutsestandard on kutseõppe ja täienduskoolituse õppekavade ning isikute kutsealaste kompetentside hindamise alus. Mäetöölised on oskustöötajad, kes kaevandavad (väljavad), transpordivad ja töötlevad rikastusvabrikutes ja laadimiskompleksides liikuvmehhanismide, tehnilise varustuse ja mäemasinate abil maavara, kaevist, pinnast jm. Mäetöölised töötavad allmaa karjääritöödel, või muudel nende töödega sarnanevatel tegevusaladel, nt allmaarajatiste, vundamentide, teede ja tunnelite rajamisel. Mäetööliste tööülesanded hõlmavad mäemassiivi puurimist, maavara katvate katendi eemaldamist, lõhketööde ettevalmistamist, kombainväljamist, kaevandusala toestamist ning valgustusseadmete, toitekaablite, vee kõrvaldamise pumpade ja vajadusel tuulutustorude ja/või tõkete paigaldamist. Mäetöölise täpsemad tööülesanded sõltuvad ettevõttes kasutatavast tehnoloogiast. Mäetöölised spetsialiseeruvad: 1) kaeveõõntes, šahtides ja tunnelites toimuvatele allmaaläbindus- ja koristustöödele 2) karjääritöödele avatud kaevandusaladel Allmaatöödele spetsialiseerunud mäetööline võib teha allmaaelektri- ja lukksepatöid, kui ta on omandanud täienduskoolituse kaudu vastavad erioskused. 5. taseme mäetööline töötab iseseisvalt või meeskonna juhina olukordades, kus võivad aset leida ettearvamatud muutused. Võtab vastutuse teiste töötulemuse ning ohutuse eest. 5. taseme mäetööline teeb koostööd tehnoloogide, mäemeistrite jt spetsialistidega. Seotud kutsed: Mäetööline, tase 4 Lõhkaja, tase 3 Lõhkemeister, tase 4 A.2.1 Kaevise teisaldamine 2.1.1 Ettevalmistus 2.1.2 Laadimine ja transport 2.1.3 Töötamine liikuvmehhanismidega A.2.2 Mäetööde abitööd 2.2.1 Materjalide ja töövahendite laadimine ja transport 2.2.2 Ehitus 2.2.3 Kaevandatud ala korrastamine A.2.3 Mäeseadmete monteerimine 2.3.1 Ettevalmistus 2.3.2 Montaaž ja demontaaž 2.3.3 Automaatikatööd 2.3.4 Häälestamine 2.3.5 Seadmete kontrollimine A.2.4 Mäeseadmete hooldus ja remont 2.4.1 Hooldus 2.4.2 Rikete tuvastamine ja kõrvaldamine 2.4.3 Hoolduse tulemuste dokumenteerimine A.2.5 Töörühma juhtimine 2.5.1 Töö korraldamine 2.5.2 Juhendamine A.2.6 Allmaaläbindus ja koristus 2.6.1 Toestamis- ja veekõrvaldustööd 2.6.2 Lõhkeaukude puurimine 2.6.3 Kaevise väljamine 2.6.4 Soonimine 2.6.7 Kaevise töötlemine A.2.7 Karjääritööd 2.7.1 Lõhkeaukude puurimine 2.7.2 Katendi eemaldamine 2.7.3 Toestamine 2.7.4 Veekõrvaldus 2.7.5 Kaevise väljamine 2.7.6 Kaevise töötlemine A.2.8 Allmaa elektri- ja lukksepatööd 2.8.1 Elektriseadmete ja -võrkude montaaž ja hooldustööd 2.8.2 Elektri- ja mehaaniliste rikete tuvastamine ja kõrvaldamine Mäetöölised töötavad välis- ja/või allmaatingimustes. Töökeskkond võib olla plahvatusohtlik, võimalik on kokkupuude müra, vibratsiooni, heit- ja lõhkegaasidega. Allmaatöödel võib töökeskkond olla pime, niiske ja kitsas. Nende ohutegurite tõttu tuleb töötajatel täita töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid (kanda eririietust, kasutada isikukaitsevahendeid jm). Töötatakse vahetustes, sh öösel. Töö võib olla füüsiliselt pingutav, sundasendit nõudev ja kiire. Liikuvad, käsijuhitavad- ja automaatsed mäetööstusseadmed ja masinad, samuti statsionaarsed mäetööstusseadmed. Töö eeldab füüsilist vastupidavust ja pingetaluvust, ruumitaju, loogilist mõtlemist, kohusetundlikkust, täpsust, kohanemisvõimet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, iseseisvust, otsustamisjulgust, ettenägemisvõimet, vastutustundlikkust. Mäetööliseks saab õppida kutseõppeasutuses, töökohal või täiskasvanute koolituse kursustel. Allmaa elektri- ja lukksepatööde tegemiseks tuleb läbida täienduskoolitus, kus omandatakse vastavad erioskused. Täienduskoolitusele oodatakse eelkõige eelneva elektriku väljaõppe või vähemalt 3. taseme elektriku kutse saanud isikuid. Mäe-, karjääri-, protsessitööline, koristusteetööline, läbindaja, allmaalukksepp-elektrik jm. 1) tervisekontroll, alus sotsiaalministri määrus „Töötajate tervisekontrolli kord“; 2) vanuse alammäär 18 aastat, alus „Töölepinguseadus“ „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“; 3) sõidualale vastava autojuhiloa (kategooria) omamine, alus: liiklusseadus. Kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.5 ja B.2.9 tõendamine ning vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.2.6-B.2.7 tõendamine. Allmaaläbindus- ja koristustöödele spetsialiseerumisel on nõutav lisaks kompetentsi B.2.6 tõendamine. Karjääritöödele spetsialiseerumisel on nõutav lisaks kompetentsi B.2.7 tõendamine. Allmaa elektri- ja lukksepa erioskuse saamiseks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.8 tõendamine. Kaevise teisaldamine 5 Mäetööde abitööd 5 Mäeseadmete monteerimine 5 Mäeseadmete hooldus ja remont 5 Töörühma juhtimine 5 Allmaaläbindus- ja koristustöödele spetsialiseerumisel on nõutav lisaks kompetentsi B.2.6 tõendamine. Karjääritöödele spetsialiseerumisel on nõutav lisaks kompetentsi B.2.7 tõendamine. Allmaa elektri- ja lukksepatööde erioskuse saamiseks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.8 tõendamine. Allmaa elektri- ja lukksepatööd 5 Mäetööline, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Aednik, tase 4 Gardener, level 4 7 Aednik II (versioon 1) Aednik II (versioon 2) Aednik II (versioon 3) Aednik II (versioon 4) Aednik II (versioon 6) Aednik, tase 4 (versioon 10) Aednik, tase 4 (versioon 11) Aednik, tase 4 (versioon 5) Aednik, tase 4 (versioon 8) Aednik, tase 4 (versioon 9) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Aednik 23 2014-04-09 2014-04-09 2018-04-16 4 4 6113 Aednikud, puukooli töötajad ja istikukasvatajad 0812 Aiandus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Tööosad ja tööülesanded Kutsealaga seonduvad mõisted Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Taimmaterjali nimekiri Madis Kahu AS Sagro Leo-Kaupo Kivirand FIE Lillekasvatus Tiina Paasik Räpina Aianduskool Mihkel Saar Hansaplant Aita Sauemägi SA Innove Indrek Teder Baltic Agro AS Elmar Zimmer Seedri Puukool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Aednik, tase 4 kutsestandard on aluseks kutsekeskhariduse ja täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Aianduse kutsealal on neli kutset: abiaednik, tase 2; nooremaednik, tase 3; aednik, tase 4 ja meisteraednik, tase 5. 4. taseme aednik on aianduslike põhiteadmistega oskustöötaja, kes täidab põhilisi tööülesandeid kõikides aianduse valdkondades – köögiviljanduses, puuviljanduses, puukoolis, lillekasvatuses jm. Ta korraldab töid plaanipäraselt, säästlikult ja tulemuslikult ning tema põhilised tööülesanded on töö planeerimine, külvi- ja istutuspinna ettevalmistamine ning külvamine ja istutamine, aiakultuuride hooldamine, saagi või toodangu koristamine, säilitamine ja müügiks ettevalmistamine. Aednik juhendab töötajate tavatööd ja vastutab oma pädevuse piires teiste töötajate arendamise eest. Korraldab oma tegevust ja kohandab enda käitumist vastavalt olukorrale. Aednik peab tähtsaks eetilisi tõekspidamisi ja väärtusi, järgides head aiandustava ning keskkonna- ja tööohutusnõudeid. Aednikuna töötamisel tuleb kasuks juhilubade olemasolu. A.2.1 Tööde ja vahendite planeerimine A.2.2 Külvi- ja istutuspinna ettevalmistamine ning külvamine ja istutamine A.2.3 Aiakultuuride hooldamine A.2.4 Saagi või toodangu koristamine, säilitamine ja müügiks ettevalmistamine A.2.5 Taimmaterjali paljundamine ja istikute kasvatamine A.2.6 Juhendamine A.2.7 Muru rajamine ja hooldamine A.2.8 Haljasalade rajamine ja hooldamine A.2.9 Sillutise (betoonkivi, looduskivi, puidu- ja sõelmeteede) paigaldamine A.2.10 Aiakaupade müümine A.2.11 Lilleseadete ja kompositsioonide valmistamine A.2.12 Sisehaljastuse rajamine ja hooldamine Tööosadega seotud tööülesannete loetelu „Tööosad ja tööülesanded“ on toodud kutsestandardi lisas 1. Aedniku töö on paindliku tööajaga, vajadusel töötatakse ka puhkepäevadel. Tema töö on vahelduvate tööülesannetega ning toimub nii väli- kui ka sisetingimustes. Aedniku töö terviseriskid on raskuste tõstmine, müra, töötamine mehhanismidega, töötamine kõrgustes, ilmastikuolude ja temperatuuride vaheldumine, niiskus ning kokkupuude erinevate allergeenidega (nt taimed, kemikaalid, tolm jm). Aedniku põhilisteks töövahenditeks on: aiandustarvikud: substraadid, pakkematerjalid, potid, väetised, taimekaitsevahendid, aianduslikud kattematerjalid, toestusvahendid, multšid, kärud, labidad, rehad, kühvlid, mitmesugused lõikevahendid ja muud tarvikud; masinad ja seadmed: traktorid, mullaharimisriistad, külvi- ja istutusmasinad, väetisekülvikud, taimekaitsepritsid, saagikoristusmasinad, niidukid, trimmerid, mootorsaed, hekilõikurid, laadurid, kastmissüsteemid, kasvuhooneautomaatika ja muud masinad ning seadmed; mõõteriistad: kasvuparameetrite mõõtjad, mõõdulint, kaal ja muud mõõteriistad; sidevahendid: arvuti ja telefon jm; muud abivahendid: koristusvahendid ja muud abivahendid. 4. taseme aedniku töö eeldab töökust, ausust, motiveeritust, vastupidavust, koordinatsiooni; koormus-, pinge- ja keskkonnataluvust; kohanemis-, vastutus-, otsustus-, koostöö- ja õppimisvõimet; korrektsust, sotsiaalsust, loomingulisust, iseseisvust ja saavutusvajadust. 4. taseme aedniku esmakutse saadakse vastava kutsekeskhariduse õppe lõpetamisel. 4. taseme aedniku kutsetunnistust on tavapäraselt võimalik taotleda inimestel, kellel on aiandusalane töökogemus ja keskharidus või kutsekeskharidus ning kes on läbinud ettevõtlusalase koolituse. Köögiviljakasvataja, puuviljakasvataja, aednik, puukooli aednik, lillekasvataja, põllutööline, aiatööline, tootmisjuht. Taimekaitsetunnistus vastavalt taimekaitseseadusele. Aednik, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.6 ja B.2.13 (läbiv kompetents) tõendamine ning valitavatest kompetentsidest B.2.7-B.2.12 peab tõendama vähemalt ühe kompetentsi. Tööde ja vahendite planeerimine 4 Külvi- ja istutuspinna ettevalmistamine ning külvamine ja istutamine 4 Aiakultuuride hooldamine 4 Saagi või toodangu koristamine, säilitamine ja müügiks ettevalmistamine 4 Taimmaterjali paljundamine ja istikute kasvatamine 4 Juhendamine 4 Kutse taotlemisel peab valitavatest kompetentsidest B.2.7-B.2.12 tõendama vähemalt ühe kompetentsi. Muru rajamine ja hooldamine 4 Haljasalade rajamine ja hooldamine 4 Sillutise (betoonkivi, looduskivi, puidu- ja sõelmeteede) paigaldamine 4 Aiakaupade müümine 4 Lilleseadete ja kompositsioonide valmistamine 4 Sisehaljastuse rajamine ja hooldamine 4 Aednik, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Nooremaednik, tase 3 Gardener’s assistant, level 3 7 Aednik I (versioon 1) Aednik I (versioon 2) Aednik I (versioon 3) Aednik I (versioon 4) Aednik I (versioon 6) Nooremaednik, tase 3 (versioon 10) Nooremaednik, tase 3 (versioon 11) Nooremaednik, tase 3 (versioon 5) Nooremaednik, tase 3 (versioon 8) Nooremaednik, tase 3 (versioon 9) Taimmaterjali paljundaja ja istikute kasvataja, tase 4 Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Aednik 23 2014-04-09 2014-04-09 2018-04-16 3 3 6113 Aednikud, puukooli töötajad ja istikukasvatajad 0812 Aiandus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Tööosad ja tööülesanded Kutsealaga seonduvad mõisted Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Taimmaterjali nimekiri Madis Kahu AS Sagro Leo-Kaupo Kivirand FIE Lillekasvatus Tiina Paasik Räpina Aianduskool Mihkel Saar Hansaplant Aita Sauemägi SA Innove Indrek Teder Baltic Agro AS Elmar Zimmer Seedri Puukool Selle kutsestandardi alusel võib kutse andmine jätkuda kutseõppe tasemeõppe eksami sooritajatele, kes on õppinud vastaval õppekaval kuni 30. juulini 2020. Alus: Kutsekoja juhatuse liikme korraldus nr 10 25.02.2019. ----------------- Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Nooremaednik, tase 3 kutsestandard on aluseks kutsehariduse ja täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Aianduse kutsealal on neli kutset: abiaednik, tase 2; nooremaednik, tase 3; aednik, tase 4 ja meisteraednik, tase 5. 3. taseme nooremaednik on oskustöötaja, kes mõistab põhilisi tööalaseid fakte ja põhimõtteid. Ta täidab põhilisi tööülesandeid kõikides aianduse valdkondades – köögiviljanduses, puuviljanduses, puukoolis, lillekasvatuses jm. Nooremaednik valib ja kasutab aiatöödeks sobivaid töövahendeid ja meetodeid, tegutsedes plaanipäraselt, säästlikult ja tulemuslikult. Tema põhilisteks tööülesanneteks on külvi- ja istutuspinna ettevalmistamine ning külvamine ja istutamine, hooldamine; saagi/toodangu koristamine, säilitamine ja müügiks ettevalmistamine. Nooremaednik töötab üldjuhul muutumatus olukorras, etteantud juhiste järgi ning osaleb tulemuslikult meeskonnatöös. Nooremaednik peab tähtsaks eetilisi tõekspidamisi ja väärtusi, järgides head aiandustava ning keskkonna- ja tööohutusnõudeid. A.2.1 Külvi- ja istutuspinna ettevalmistamine ning külvamine ja istutamine A.2.2 Aiakultuuride hooldamine A.2.3 Saagi või toodangu koristamine, säilitamine ja müügiks ettevalmistamine Nooremaednik, tase 3 kutse sisaldab järgmist spetsialiseerumist: Taimmaterjali paljundaja ja istikute kasvataja, tase 4, mis koosneb tööosadest A.2.1-A.2.4 A.2.4 Taimmaterjali paljundamine ja istikute kasvatamine A.2.5 Muru rajamine ja hooldamine A.2.6 Haljasalade rajamine ja hooldamine A.2.7 Sillutise (betoonkivi, looduskivi, puidu- ja sõelmeteede) paigaldamine A.2.8 Lilleseadete ja kompositsioonide valmistamine A.2.9 Sisehaljastuse rajamine ja hooldamine Nooremaedniku töö on paindliku tööajaga, vajadusel töötatakse ka puhkepäevadel. Tema töö on vahelduvate tööülesannetega ning toimub nii väli- kui ka sisetingimustes. Nooremaedniku töö terviseriskid on raskuste tõstmine, müra, töötamine mehhanismidega, töötamine kõrgustes, ilmastikuolude ja temperatuuride vaheldumine, niiskus ning kokkupuude erinevate allergeenidega (nt taimed, kemikaalid, tolm jm). Nooremaedniku põhilisteks töövahenditeks on: aiandustarvikud: substraadid, pakkematerjalid, potid, väetised, taimekaitsevahendid, aianduslikud kattematerjalid, toestusvahendid, multšid, kärud, labidad, rehad, kühvlid, mitmesugused lõikevahendid ja muud tarvikud; masinad ja seadmed: traktorid, mullaharimisriistad, külvi- ja istutusmasinad, väetisekülvikud, taimekaitsepritsid, saagikoristusmasinad, niidukid, trimmerid, mootorsaed, hekilõikurid, laadurid, kastmissüsteemid, kasvuhooneautomaatika ja muud masinad ning seadmed; mõõteriistad: kasvuparameetrite mõõtjad, mõõdulint, kaal ja muud mõõteriistad; sidevahendid: arvuti ja telefon jm; muud abivahendid: koristusvahendid jm abivahendid. Nooremaedniku töö eeldab töökust, ausust, motiveeritust, vastupidavust, koordinatsiooni; koormus-, pinge- ja keskkonnataluvust; kohanemis-, vastutus-, koostöö- ja õppimisvõimet; korrektsust ja sotsiaalsust. 3. taseme nooremaednikena töötavad tavaliselt inimesed, kellel on läbitud kutsealane täiendusõpe või on oskused omandatud praktilise tööga. Köögiviljakasvataja, puuviljakasvataja, nooremaednik, abiaednik, puukooli aednik, puukooli tööline, lillekasvataja, põllutööline, aiatööline. Nooremaednik, tase 3 kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.3 ja B.2.10 (läbiv kompetents) tõendamine ning võimalus valida ja tõendada lisakompetentsid (valitavad kompetentsid B.2.4-B.2.9). Kutse taotlemisel on võimalus spetsialiseeruda taimmaterjali paljundamisele ja istikute kasvatamisele, milleks on vajalik kompetentside B.2.1-B.2.3, B.2.4 ja B.2.10 tõendamine. Külvi- ja istutuspinna ettevalmistamine ning külvamine ja istutamine 3 Aiakultuuride hooldamine 3 Saagi või toodangu koristamine, säilitamine ja müügiks ettevalmistamine 3 Kutse taotlemisel on võimalus valida ja tõendada lisakompetentsid B.2.4-B.2.9. Taimmaterjali paljundamine ja istikute kasvatamine 4 Muru rajamine ja hooldamine 4 Haljasalade rajamine ja hooldamine 4 Sillutise (betoonkivi, looduskivi, puidu- ja sõelmeteede) paigaldamine 4 Lilleseadete ja kompositsioonide valmistamine 4 Sisehaljastuse rajamine ja hooldamine 4 Nooremaednik, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Giid, tase 5 Tourist Guide, level 5 5 Giid II (versioon 1) Giid II (versioon 2) Giid II (versioon 3) Giid II (versioon 4) Giid, tase 5 (versioon 6) Giid, tase 5 (versioon 7) Giid, tase 5 (versioon 8) Loodusgiid, tase 5 Reisisaatja, tase 5 Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Giid 17 2014-06-11 2014-06-11 2014-11-10 5 5 5113 Giidid 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus Keelte oskustasemete kirjeldused Kutsestandardis kasutatud mõisted Priit Adler MTÜ Ökokratt Tuuli Elstrok EAS Turismiarenduskeskus Siiri Erm Tallinna Giidide Ühing Margit Hallmägi Eesti Giidide Liit Kauri Kivipõld MTÜ Lahemaa Ökoturist Kaja Kuusk Tallinna Giidide Ühing Aare Mae Eesti Giidide Liit Rauno Masing Muraste Looduskool Märt Männik Eesti Kutseliste Giide Ühing Katrin Roomet Eesti Giidide Liit Piia Sinisalu Eesti Kutseliste Giidide Ühing Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Giid, tase 5 kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate õppekavade koostamise ning isiku kompetentsuse hindamise alus. Giidi töö eesmärk on teha tellitud ekskursioone oma atesteerimispiirkonnas Eesti Vabariigis. Ekskursioonidel tutvustatakse vaatamisväärsusi ja vahendatakse pärandkultuuri ning jagatakse teavet ekskursiooniprogrammi ja teenuste kohta. Giidi töö on seotud turistide teenindamisega, mis eeldab eetilist käitumist, head suhtlemisoskust, kultuurierinevuste arvestamist ja korrektset välimust. Giidil on põhjalikud teadmised oma atesteerimispiirkonna kohta. Loodusgiidi töö eesmärk on looduse ja pärandkultuurmaastike tutvustamine ja vahendamine ning keskkonnateadliku eluvaate kujundamine, mis ei eelda kliendilt füüsilist ja erialast ettevalmistust. Reisisaatja töö eesmärk on turistide saatmine varem kokku lepitud marsruudil. Reisisaatja on marsruudi administreerija, kes tagab reisipaketti kuuluvate teenuste osutamise ning vajadusel tõlgib, vastutab programmi õigeaegse ja kvaliteetse täitmise eest, jagab üldist teavet marsruudile jäävate objektide kohta. A.2.1 Ekskursiooni ettevalmistamine 2.1.1 Kliendi vajaduste väljaselgitamine. 2.1.2 Materjalidega tutvumine ja info kogumine. 2.1.3 Marsruudi koostamine ja ekskursiooni ülesehitamine. A.2.2 Reisi juhtimine 2.2.1 Grupile info jagamine. 2.2.2 Grupi administreerimine. 2.2.3 Grupi turvalisuse eest hoolitsemine. A.2.3 Ekskursiooni läbiviimine pärandkultuuri keskkonnas 2.3.1 Ekskursiooni sissejuhatamine. 2.3.2 Grupi juhtimine. 2.3.3 Info vahendamine (interpreteerimine). 2.3.4 Kokkuvõtte tegemine ekskursioonist. A.2.4 Klienditeenindus 2.4.1 Turisti teenindamine. 2.4.2 Probleemide ja kaebuste käsitlemine. A.2.5 Ekskursiooni läbiviimine looduskeskkonnas 2.5.1 Loodus- ja kultuuripärandi vahendamine. 2.5.2 Grupi juhtimine loodus- ja pärandkultuuri keskkonnas. Reisisaatja osakutse koosneb tööosadest A.2.2 Reisi juhtimine ja A.2.4 Klienditeenindus Ebakorrapärane töörütm ja sageli vahelduvad töösituatsioonid nõuavad head kohanemisvõimet ja vastupidavust. Giid töötab nii sise- kui ka välitingimustes ja reglementeerimata tööajaga. Näitlikustavad abivahendid (nt fotod, filmid, näidised, kaardid, raamatud), looduses luup ja binokkel, transpordivahendis mikrofon, esmaabipakk. Giidi töö eeldab distsiplineeritust, otsustus- ja vastutusvõimet, pingetaluvust, ning füüsilist vastupidavust. Giidi töö on seotud klientide teenindamisega, mille jaoks on vajalik elujaatav hoiak, suhtlemisvalmidus, empaatiavõime, sõbralikkus, rõõmus meel, koostöövõime, viisakas käitumist ja korrektne välimus. Giidiks saab õppida iseseisvalt, meistergiidi juhendamisel ja koolitustel. Giidilt eeldatakse keskharidust. Giid, reisisaatja, loodusgiid. Giid, tase 5 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.4 ning läbiva kompetentsi B.2.6 tõendamine. Spetsialiseerumisel loodusgiidiks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.5 tõendamine. Reisisaatja osakutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.2 ja B.2.4 tõendamine. Ekskursiooni ettevalmistamine 5 Reisi juhtimine 4 Ekskursiooni läbiviimine pärandkultuuri keskkonnas 5 Klienditeenindus 5 Spetsialiseerumisel loodusgiidiks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.5 tõendamine. Giid, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Raudteeveeremi lukksepp, tase 3 Rolling-stock locksmith, level 3 5 Raudteeveeremi lukksepp I (versioon 1) Raudteeveeremi lukksepp I (versioon 2) Raudteeveeremi lukksepp I (versioon 3) Raudteeveeremi lukksepp I (versioon 4) Raudteeveeremi lukksepp, tase 3 (versioon 6) Raudteeveeremi tehnik, tase 3 (versioon 7) Raudteevagunite hooldamine ja remontimine Vedurite või mootorrongide hooldamine ja remontimine Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudteeveeremi lukksepp 17 2014-05-23 2014-05-23 2019-05-14 3 3 7231 Mootorsõidukimehaanikud ja -lukksepad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Anto Looken SA Raudteekutsed Ljudmilla Knjazeva AS EVR Cargo Margus Kollo AS EVR Cargo Tõnu Aruste AS Eesti Raudtee Viktor Tkatšov AS Eesti Raudtee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Raudteeveeremi lukksepp, tase 3 kutsestandard on aluseks tööturu nõudmistele vastavate täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Raudteeveeremi lukksepp, tase 3 on kogemustega oskustöötaja, kes hooldab ja remondib raudteevaguneid tehnohoolduspunktis või remondidepoos või raudteeveeremit remondidepoos. Tema põhilisteks tööülesanneteks on raudteeveeremi sõlmede (näit veermiku, veeremi raami ja kere, veeremil asuvate automaatpiduriseadmete jne) ja süsteemide hooldamine ja remontimine. Ta täidab iseseisvalt etteantud juhiseid, vastutades nii enda kui ka kaastöötajate tööohutuse eest ning tagab säästlikud ja tulemuslikud töövõtted. Ta võib töötada nii üksi kui ka meeskonnas, tema töö eeldab suhtlemist kaastöötajatega. 3. taseme raudteeveeremi lukksepp vastutab oma kutsetaseme piires talle antud tööülesannete kvaliteedikontrolli, tööohutuse ja remondi tagajärjel tekkinud liiklusohtlike olukordade eest. Raudteeveeremi lukksepp, tase 3 spetsialiseerub raudteevagunite hooldamisele ja remontimisele või vedurite või mootorrongide hooldamisele ja remontimisele. Raudteeveeremi lukksepatööde kutseala koosneb kolmest kutsest. Raudteeveeremi lukksepp, tase 3 on kogemustega oskustöötaja, kes hooldab ja remondib raudteevaguneid tehnohoolduspunktis või remondidepoos või raudteeveeremit remondidepoos. Raudteeveeremi lukksepp, tase 4 on keskastme spetsialist, kes hooldab ja remondib raudteeveeremit remondidepoos. Raudteeveeremi hooldustehnik, tase 4 on keskastme spetsialist, kes hooldab ja remondib mootorronge remondidepoos. A.2.1 Raudteeveeremi käiguosade (veermiku) remontimine 1) Raudteeveeremi kere ülestõstmine 2) Pöördvankrite väljaveeretamine 3) Pöördvankrite demonteerimine 4) Pöördvankrite detailide vahetamine või remontimine 5) Rattapaaride vahetamine 6) Pöördvankrite kokkupanemine A.2.2 Raudteeveeremi haakeseadmete remontimine 1) Automaatsiduri ja teiste haakseadme detailide ning puhvrite vahetamine 2) Rikkis automaatsiduri lahtihaakimisseadmete vahetamine või remontimine 3) Leevendusaparaadi vahetamine 4) Puhvrite remontimine A.2.3 Raudteeveeremi kere ja raami hooldamine ja remontimine 1) Raudteeveeremi raami ja kere hooldamine 2) Raudteeveeremi raami ja kere remontimine A.2.4 Raudteeveeremi piduriseadmete remontimine 1) Piduriseadmete mahavõtmine ja paigaldamine 2) Hoobülekande remontimine 3) Pidurikolmnurga remontimine ja katsetamine või vahetamine 4) Suruõhuseadmete vahetamine 5) Pidurisilindri remontimine või vahetamine 6) Autorežiimi vahetamine 7) Pidurihoovastiku defektsete detailide vahetamine ja reguleerimine Raudteeveeremi lukksepp, tase 3 sisaldab järgmisi spetsialiseerumisi: 1) vedurite või mootorrongide hooldamine ja remontimine, mis moodustub tööosadest A.2.5 ja A.2.6; 2) raudteevagunite hooldamine ja remontimine, mis moodustub tööosast A.2.7. A.2.5 Vedurite või mootorrongide veoveeremi jõuseadmete hooldamine ja remontimine 1) Diiselgeneraatori demonteerimine ja paigaldamine 2) Diiselmootori gaasijaotusmehhanismi ja toiteaparatuuri hooldamine ja remontimine 3) Diiselmootori õlitussüsteemi hooldamine ja remontimine 4) Diiselmootori jahutussüsteemi hooldamine ja remontimine 5) Turbokompressori hooldamine, demonteerimine ja paigaldamine 6) Jahutussüsteemi jahutusvedeliku vahetamine 7) Jahutussüsteemi jahutusventilaatori vahetamine 8) Suruõhukompressori vahetamine 9) Suruõhukompressori hooldamine ja remontimine veduril 10) Liivatusseadmete hooldamine A.2.6 Vedurite või mootorrongide jõuülekande hooldamine ja remontimine 1) Rattapaaride allalaskmine ja ülestõstmine 2) Veomootorite demonteerimine ja paigaldamine, mootoririputuse hooldamine ja remontimine 3) Veogeneraatori hooldamine 4) Teljereduktori hooldamine 5) Kardaanvõlli hooldamine A.2.7 Reisivagunite jõuülekande hooldamine ja remontimine 1) Teljereduktori hooldamine 2) Kardaanvõlli hooldamine A.2.8 Reisivagunite akupatarei hooldamine või vedurite või mootorrongide akupatarei hooldamine 1) Akupatarei demonteerimine ja paigaldamine 2) Akupatarei ülevaatus ja puhastamine 3) Elektrolüüdi tiheduse ja nivoo mõõtmine 4) Üksiku aku või akupatarei vahetamine 5) Akupatarei komplekteerimine 6) Akude laadimine A.2.9 Reisivagunite abisüsteemide vahetamine või mootorrongide abisüsteemide vahetamine 1) Küttesüsteemi detailide vahetamine 2) Ventilatsioonisüsteemi või kliimaseadmete detailide vahetamine Raudteeveeremi lukksepa töö toimub sise- ja välistingimustes ning väljasõitudega. Üldjuhul on see graafikupõhine vahetustega töö, mis eeldab töötamist ka öösel, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel. Töö on vahelduvate tööülesannetega. Sageli tuleb töötada sundasendis raudteeveeremi all või ronida veeremile. Võimalik on kokkupuude tervistkahjustavate ainetega (mootorikütused, määrdeained ja tehnilised vedelikud, happed, heitegaasid jmt). Töökeskkonnas võib esineda müra, tolmu, niiskust ja vibratsiooni. Raudteeveeremi lukksepa töökeskkond (näit liikuv raudteeveerem ja liikuvad mehhanismid) on seotud vigastuste tekkimise kõrgendatud riskiga. Keskmisest kõrgema ohtlikkusega töö tõttu peab raudteeveeremi lukksepp täpselt järgima erialajuhendite, tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada tööõnnetuse, raudteel toimuva õnnetuse, vahejuhtumi või tulekahju. Põhilisteks töövahenditeks on mehaanilised-, suruõhu-, hüdraulilised- ja elektrilised käsitööriistad, seadmete skeemid ja varuosakataloogid, spetsiaalsed arvutiprogrammid ning töövahendid (märke- ja mõõteriistad jms). Raudteeveeremi lukksepa töös on olulised loogiline mõtlemine, visuaalne mälu, keskendumisvõime, füüsiline vastupidavus, liigutuste täpsus ja kiirus, hea koordinatsioon, hea nägemine ja kuulmine, pingetaluvus, keskkonnataluvus, koostöövõime, õppimisvõime, otsustus- ja vastutusvõime, täpsus, suhtlusvalmidus, kohusetundlikkus ja iseseisvus. Töö ohtlikkuse tõttu on olulised kõrge enesedistsipliin ja meelekindlus. Raudteeveeremi lukksepp peab suhtuma oma töösse ja teistesse inimestesse tähelepanuga, uskuma oma töö vajalikusse ja organisatsiooni toimepidevusse. Tavaliselt töötavad 3. taseme raudteeveeremi lukksepana inimesed, kellel on põhiharidus või kutseharidus ja kes on läbinud kutsealase täiendusõppe või omandanud kutseoskused vähemalt neljakuulise praktilise töö käigus vähemalt samal kutsetasemel kogenud raudteeveeremi lukksepa juhendamisel. Lukksepp, remondilukksepp Raudteeveeremi lukksepa töö on reguleeritud raudteeseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrusega „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Raudteeveeremi lukksepp, tase 3 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.4 ja B.2.10 tõendamine. Spetsialiseerumiseks: 1) vedurite või mootorrongide hooldamisele ja remontimisele on vaja lisaks tõendada kompetentsid B.2.5 ja B.2.6; 2) raudteevagunite hooldamisele ja remontimisele on vaja lisaks tõendada kompetents B.2.7. Valitavate kompetentside B.2.8 ja B.2.9 tõendamine on vabatahtlik. Raudteeveeremi käiguosade (veermiku) remontimine 3 Raudteeveeremi haakeseadmete remontimine 3 Raudteeveeremi kere ja raami hooldamine ja remontimine 3 Raudteeveeremi piduriseadmete remontimine 3 Spetsialiseerumiseks: 1) vedurite või mootorrongide hooldamisele ja remontimisele on vaja lisaks tõendada kompetentsid B.2.5 ja B.2.6; 2) raudteevagunite hooldamisele ja remontimisele on vaja lisaks tõendada kompetents B.2.7. Valitavate kompetentside B.2.8 ja B.2.9 tõendamine on vabatahtlik. Reisivagunite akupatarei hooldamine või vedurite või mootorrongide akupatarei hooldamine 3 Reisivagunite abisüsteemide vahetamine või mootorrongide abisüsteemide vahetamine 3 Raudteeveeremi lukksepp, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Raudteeveeremi lukksepp, tase 4 Rolling-stock locksmith, level 4 5 Raudteeveeremi lukksepp II (versioon 1) Raudteeveeremi lukksepp II (versioon 2) Raudteeveeremi lukksepp II (versioon 3) Raudteeveeremi lukksepp II (versioon 4) Raudteeveeremi lukksepp, tase 4 (versioon 6) Raudteeveeremi tehnik, tase 4 (versioon 7) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudteeveeremi lukksepp 17 2014-05-23 2014-05-23 2019-05-14 4 4 7231 Mootorsõidukimehaanikud ja -lukksepad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Tööosad ja tööülesanded Anto Looken SA Raudteekutsed Ljudmilla Knjazeva AS EVR Cargo Margus Kollo AS EVR Cargo Tõnu Aruste AS Eesti Raudtee Viktor Tkatšov AS Eesti Raudtee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Raudteeveeremi lukksepp, tase 4 kutsestandard on aluseks tööturu nõudmistele vastavate täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Raudteeveeremi lukksepp, tase 4 on keskastme spetsialist, kes hooldab ja remondib raudteeveeremit remondidepoos. Tema põhilisteks tööülesanneteks on raudteeveeremi sõlmede (näit õhujagajate, veerelaagrite, automaatsidurite jne) ja süsteemide hooldamine, remontimine ja stendidel katsetamine. Ta täidab ülesandeid iseseisvalt, vastutades nii enda kui ka kaastöötajate tööohutuse eest ning tagab säästlikud ja tulemuslikud töövõtted. Ta võib töötada nii üksi kui ka meeskonnas, tema töö eeldab suhtlemist kaastöötajatega. 4. taseme raudteeveeremi lukksepp vastutab oma kutsetaseme piires talle antud tööülesannete kvaliteedikontrolli, tööohutuse ja remondi tagajärjel tekkinud liiklusohtlike olukordade eest. Vastutust nõudvate otsuste langetamisel võib ta vajada juhendamist. Raudteeveeremi lukksepp, tase 4 on võimeline edasi andma oma kutsealaseid oskusi ja teadmisi. Raudteeveeremi lukksepatööde kutseala koosneb kolmest kutsest. Raudteeveeremi lukksepp, tase 3 on kogemustega oskustöötaja, kes hooldab ja remondib raudteevaguneid tehnohoolduspunktis või remondidepoos või raudteeveeremit remondidepoos. Raudteeveeremi lukksepp, tase 4 on keskastme spetsialist, kes hooldab ja remondib raudteeveeremit remondidepoos. Raudteeveeremi hooldustehnik, tase 4 on keskastme spetsialist, kes hooldab ja remondib mootorronge remondidepoos. A.2.1 Raudteeveeremi käiguosade (veermiku) remontimine 1) Raudteeveeremi kere ülestõstmine 2) Pöördvankrite väljaveeretamine 3) Pöördvankri detailide remontimine 4) Rattapaaride mõõtmete kontrollimine 5) Vedelikamortisaatorite remontimine ja katsetamine A.2.2 Raudteeveeremi haakeseadmete remontimine 1) Automaatsiduri, leevendusaparaadi ja teiste haakseadme detailide ning puhvrite vahetamine 2) Automaatsiduri remontimine 3) Leevendusaparaadi remontimine 4) Leevendusaparaadi vahetamine 5) Puhvrite remontimine A.2.3 Raudteeveeremi kere ja raami hooldamine ja remontimine 1) Raudteeveeremi raami ja kere hooldamine 2) Raudteeveeremi raami ja kere remontimine 3) Paak(tsistern)vagunite katla katsetamine A.2.4 Raudteeveeremi piduriseadmete remontimine 1) Automaatregulaatorite remontimine ja katsetamine 2) Suruõhuseadmete remontimine ja katsetamine 3) Õhumahutite kontrollimine ja katsetamine 4) Õhujagajate remontimine ja katsetamine 5) Autorežiimi remontimine ja katsetamine 6) Vedurijuhi juhikraani remontimine ja katsetamine A.2.5 Raudteeveeremi jõuülekande hooldamine ja remontimine 1) Rattapaaride allalaskmine ja ülestõstmine 2) Veomootorite demonteerimine ja paigaldamine, mootoririputuse hooldamine ja remontimine 3) Veogeneraatori hooldamine 4) Hüdraulilise käigukasti hooldamine, demonteerimine ja paigaldamine 5) Hüdraulilise käigukasti remontimine 6) Teljereduktori hooldamine 7) Teljereduktori remontimine 8) Kardaanvõlli remontimine A.2.6 Raudtee veoveeremi jõuseadmete hooldamine ja remontimine 1) Diiselgeneraatori demonteerimine ja paigaldamine 2) Diiselmootori väntmehhanismi hooldamine ja remontimine 3) Diiselmootori gaasijaotusmehhanismi ja toiteaparatuuri hooldamine ja remontimine 4) Diiselmootori õlitussüsteemi hooldamine ja remontimine 5) Diiselmootori jahutussüsteemi hooldamine ja remontimine 6) Turbokompressori hooldamine, demonteerimine ja paigaldamine 7) Turbokompressori remontimine, tasakaalustamine ja katsetamine 8) Jahutussüsteemi jahutusvedeliku vahetamine 9) Suruõhukompressori hooldamine ja remontimine veduril 10) Liivatusseadmete hooldamine 11) Diiselgeneraatori reostaatkatsetuse tegemine A.2.7 Rattapaaride ja veerelaagrite hooldamine ja remontimine 1) Veerelaagrite ja puksite hooldamine 2) Veerelaagritega pukside demonteerimine ja paigaldamine 3) Veerelaagrite remontimine 4) Rattapaaride liht- ja täisjärelevaatuse tegemine 5) Rattapaaride jooksva, kesk- ja kapitaalremondi tegemine Raudteeveeremi lukksepa töö toimub sise- ja välistingimustes ning väljasõitudega. Üldjuhul on see graafikupõhine vahetustega töö, mis eeldab töötamist ka öösel, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel. Töö on vahelduvate tööülesannetega. Sageli tuleb töötada sundasendis raudteeveeremi all või ronida veeremile. Võimalik on kokkupuude tervistkahjustavate ainetega (mootorikütused, määrdeained ja tehnilised vedelikud, happed, heitegaasid jmt). Töökeskkonnas võib esineda müra, tolmu, niiskust ja vibratsiooni. Töökeskkond (näit liikuv raudteeveerem ja liikuvad mehhanismid) on seotud vigastuste tekkimise kõrgendatud riskiga. Raudteeveeremi lukksepa töökeskkond (näit liikuv raudteeveerem ja liikuvad mehhanismid) on seotud vigastuste tekkimise kõrgendatud riskiga. Keskmisest kõrgema ohtlikkusega töö tõttu peab raudteeveeremi lukksepp täpselt järgima erialajuhendite, tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada tööõnnetuse, raudteel toimuva õnnetuse, vahejuhtumi või tulekahju. Põhilisteks töövahenditeks on mehaanilised-, suruõhu-, hüdraulilised- ja elektrilised käsitööriistad, seadmete skeemid ja varuosakataloogid, diagnostikaseadmed, spetsiaalsed arvutiprogrammid ning töövahendid (märke- ja mõõteriistad jms). Raudteeveeremi lukksepa töös on olulised loogiline mõtlemine, visuaalne mälu, keskendumisvõime, füüsiline vastupidavus, liigutuste täpsus ja kiirus, hea koordinatsioon, hea nägemine ja kuulmine, pingetaluvus, keskkonnataluvus, koostöövõime ja meeskonnatöö korraldamise oskus, õppimisvõime, otsustus- ja vastutusvõime, täpsus, suhtlusvalmidus, kohusetundlikkus ja iseseisvus. Töö ohtlikkuse tõttu on olulised kõrge enesedistsipliin ja meelekindlus. Raudteeveeremi lukksepp peab suhtuma oma töösse ja teistesse inimestesse tähelepanuga, uskuma oma töö vajalikusse ja organisatsiooni toimepidevusse. Tavaliselt töötavad 4. taseme raudteeveeremi lukksepana inimesed, kellel on üldkeskharidus või kutseharidus ja kes on läbinud kutsealase täiendusõppe või omandanud kutseoskused vähemalt üheaastase praktilise töö käigus vähemalt samal kutsetasemel kogenud raudteeveeremi lukksepa juhendamisel. Lukksepp, hooldustehnik, kontrollmõõteriistade lukksepp Raudteeveeremi lukksepa töö on reguleeritud raudteeseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrusega „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Raudteeveeremi lukksepp, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.5. ja B.2.8 tõendamine. Valitavate kompetentside B.2.6 ja B.2.7 tõendamine on vabatahtlik. Raudteeveeremi käiguosade (veermiku) remontimine 4 Raudteeveeremi haakeseadmete remontimine 4 Raudteeveeremi kere ja raami hooldamine ja remontimine 4 Raudteeveeremi piduriseadmete remontimine 4 Raudteeveeremi jõuülekande hooldamine ja remontimine 4 Valitavate kompetentside B.2.6 ja B.2.7 tõendamine on vabatahtlik. Raudtee veoveeremi jõuseadmete hooldamine ja remontimine 4 Rattapaaride ja veerelaagrite hooldamine ja remontimine 4 Raudteeveeremi lukksepp, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Raudteeveeremi hooldustehnik, tase 4 Railway rolling-stock service technician, level 4 1 Raudteeveeremi hooldustehnik, tase 4 (versioon 2) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudteeveeremi lukksepp 17 2014-05-23 2014-05-23 2019-05-14 4 4 7231 Mootorsõidukimehaanikud ja -lukksepad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Tööosad ja tööülesanded Anto Looken SA Raudteekutsed Ljudmilla Knjazeva AS EVR Cargo Margus Kollo AS EVR Cargo Tõnu Aruste AS Eesti Raudtee Viktor Tkatšov AS Eesti Raudtee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Raudteeveeremi hooldustehnik, tase 4 kutsestandard on aluseks tööturu nõudmistele vastavate täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Raudteeveeremi hooldustehnik, tase 4 on keskastme spetsialist, kes hooldab ja remondib mootorronge remondidepoos. Tema põhilisteks tööülesanneteks on raudteeveeremi sõlmede (näit õhujagajate, veerelaagrite, automaatsidurite jne) ja süsteemide hooldamine, remontimine ja stendidel katsetamine. Ta täidab ülesandeid iseseisvalt, vastutades nii enda kui ka kaastöötajate tööohutuse eest ning tagab säästlikud ja tulemuslikud töövõtted. Ta võib töötada nii üksi kui ka meeskonnas, tema töö eeldab suhtlemist kaastöötajatega. 4. taseme raudteeveeremi lukksepp vastutab oma kutsetaseme piires talle antud tööülesannete kvaliteedikontrolli, tööohutuse ja remondi tagajärjel tekkinud liiklusohtlike olukordade eest. Vastutust nõudvate otsuste langetamisel võib ta vajada juhendamist. Raudteeveeremi lukksepp, tase 4 on võimeline edasi andma oma kutsealaseid oskusi ja teadmisi. Raudteeveeremi lukksepatööde kutseala koosneb kolmest kutsest. Raudteeveeremi lukksepp, tase 3 on kogemustega oskustöötaja, kes hooldab ja remondib raudteevaguneid tehnohoolduspunktis või remondidepoos või raudteeveeremit remondidepoos. Raudteeveeremi lukksepp, tase 4 on keskastme spetsialist, kes hooldab ja remondib raudteeveeremit remondidepoos. Raudteeveeremi hooldustehnik, tase 4 on keskastme spetsialist, kes hooldab ja remondib mootorronge remondidepoos. A.2.1 Raudteeveeremi käiguosade (veermiku) remontimine 1) Raudteeveeremi kere ülestõstmine 2) Pöördvankrite väljaveeretamine 3) Rattapaaride vahetamine 4) Rattapaaride mõõtmete kontrollimine 5) Vedelikamortisaatorite remontimine ja katsetamine A.2.2 Raudteeveeremi haakeseadmete remontimine 1) Automaatsiduri ja teiste haakseadme detailide ning puhvrite vahetamine 2) Automaatsiduri remontimine 3) Rikkis automaatsiduri lahtihaakimisseadmete vahetamine või remontimine 4) Mootorrongiüksuse jäikühenduse hooldamine ja remontimine 5) Scharfenbergi siduri elektri- ja suruõhuühenduste remontimine A.2.3 Raudteeveeremi kere ja raami hooldamine ja remontimine 1) Raudteeveeremi raami ja kere hooldamine 2) Automaatuste hooldamine A.2.4 Raudteeveeremi piduriseadmete remontimine 1) Piduriseadmete mahavõtmine ja paigaldamine 2) Hoobülekande remontimine 3) Automaatregulaatorite remontimine ja katsetamine 4) Suruõhuseadmete vahetamine 5) Õhumahutite kontrollimine ja katsetamine 6) Pidurihoovastiku defektsete detailide vahetamine ja reguleerimine A.2.5 Raudteeveeremi jõuülekande hooldamine ja remontimine 1) Rattapaaride allalaskmine ja ülestõstmine 2) Veomootorite demonteerimine ja paigaldamine, mootoririputuse hooldamine ja remontimine 3) Veogeneraatori hooldamine 4) Muunduri vahetamine 5) Muunduri kondensaatori vahetamine 6) Inverteri vahetamine 7) Muunduri ventilaatori vahetamine 8) Muunduri jahutusseade jahutusvedeliku vahetamine A.2.6 Vooluvõtturi hooldamine 1) Vooluvõtturi vahetamine 2) Vooluvõtturi remontimine A.2.7 Raudteeveeremi hooldustööde tegemine 1) Diiselrongi hooldustööde P1-P4 tegemine 2) Elektrirongi hooldustööde P1-P4 tegemine A.2.8 Raudtee veoveeremi jõuseadmete hooldamine ja remontimine 1) Diiselmootori gaasijaotusmehhanismi ja toiteaparatuuri hooldamine ja remontimine 2) Diiselmootori õlitussüsteemi hooldamine ja remontimine 3) Diiselmootori jahutussüsteemi hooldamine ja remontimine 4) Jahutussüsteemi jahutusvedeliku vahetamine 5) Jahutussüsteemi jahutusventilaatori vahetamine 6) Suruõhukompressori vahetamine 7) Suruõhukompressori hooldamine ja remontimine veduril 8) Abikompressori vahetamine 9) Liivatusseadmete hooldamine A.2.9 Mootorrongide akupatarei hooldamine 1) Akupatarei demonteerimine ja paigaldamine 2) Akupatarei ülevaatus ja puhastamine 3) Elektrolüüdi tiheduse ja nivoo mõõtmine 4) Üksiku aku või akupatarei vahetamine 5) Akupatarei komplekteerimine 6) Akude laadimine A.2.10 Mootorrongide abisüsteemide vahetamine 1) Küttesüsteemi detailide vahetamine 2) Ventilatsioonisüsteemi või kliimaseadmete detailide vahetamine 3) Kliimaseadmete detailide vahetamine Raudteeveeremi hooldustehniku töö toimub sise- ja välistingimustes ning väljasõitudega. Üldjuhul on see graafikupõhine vahetustega töö, mis eeldab töötamist ka öösel, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel. Töö on vahelduvate tööülesannetega. Sageli tuleb töötada sundasendis raudteeveeremi all või ronida veeremile. Võimalik on kokkupuude tervistkahjustavate ainetega (mootorikütused, määrdeained ja tehnilised vedelikud, happed, heitegaasid jmt). Töökeskkonnas võib esineda müra, tolmu, niiskust ja vibratsiooni. Töökeskkond (näit liikuv raudteeveerem ja liikuvad mehhanismid) on seotud vigastuste tekkimise kõrgendatud riskiga. Raudteeveeremi hooldustehniku töökeskkond (näit liikuv raudteeveerem ja liikuvad mehhanismid) on seotud vigastuste tekkimise kõrgendatud riskiga. Keskmisest kõrgema ohtlikkusega töö tõttu peab raudteeveeremi hooldustehnik täpselt järgima erialajuhendite, tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada tööõnnetuse, raudteel toimuva õnnetuse, vahejuhtumi või tulekahju. Põhilisteks töövahenditeks on mehaanilised-, suruõhu-, hüdraulilised- ja elektrilised käsitööriistad, seadmete skeemid ja varuosakataloogid, diagnostikaseadmed, spetsiaalsed arvutiprogrammid ning töövahendid (märke- ja mõõteriistad jms). Raudteeveeremi hooldustehniku töös on olulised loogiline mõtlemine, visuaalne mälu, keskendumisvõime, füüsiline vastupidavus, liigutuste täpsus ja kiirus, hea koordinatsioon, hea nägemine ja kuulmine, pingetaluvus, keskkonnataluvus, koostöövõime ja meeskonnatöö korraldamise oskus, õppimisvõime, otsustus- ja vastutusvõime, täpsus, suhtlusvalmidus, kohusetundlikkus ja iseseisvus. Töö ohtlikkuse tõttu on olulised kõrge enesedistsipliin ja meelekindlus. Raudteeveeremi hooldustehnik peab suhtuma oma töösse ja teistesse inimestesse tähelepanuga, uskuma oma töö vajalikusse ja organisatsiooni toimepidevusse. Tavaliselt töötavad 4. taseme raudteeveeremi hooldustehnikuna inimesed, kellel on üldkeskharidus või kutseharidus ja kes on läbinud kutsealase täiendusõppe või omandanud kutseoskused vähemalt üheaastase praktilise töö käigus vähemalt samal kutsetasemel kogenud raudteeveeremi lukksepa juhendamisel. Lukksepp, hooldustehnik, kontrollmõõteriistade lukksepp Raudteeveeremi hooldustehniku töö on reguleeritud raudteeseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrusega „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Raudteeveeremi hooldustehnik, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.7 ja B.2.11 tõendamine. Valitavate kompetentside B.2.8-B.2.10 tõendamine on vabatahtlik. Raudteeveeremi käiguosade (veermiku) remontimine 4 Raudteeveeremi haakeseadmete remontimine 4 Raudteeveeremi kere ja raami hooldamine ja remontimine 4 Raudteeveeremi piduriseadmete remontimine 4 Raudteeveeremi jõuülekande hooldamine ja remontimine 4 Vooluvõtturi hooldamine 4 Raudteeveeremi hooldustööde tegemine 4 Valitavate kompetentside B.2.8-B.2.10 tõendamine on vabatahtlik. Raudtee veoveeremi jõuseadmete hooldamine ja remontimine 4 Reisivagunite akupatarei hooldamine või vedurite või mootorrongide akupatarei hooldamine 3 Mootorrongide abisüsteemide vahetamine 3 Raudteeveeremi hooldustehnik, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Raudtee turvanguseadmete nooremmehaanik, tase 2 Railway signalling area assistant, level 2 5 Raudtee turvanguseadmete mehaanik I (versioon 3) Raudtee turvanguseadmete mehaanik I (versioon 4) Raudtee turvanguseadmete nooremmehaanik, tase 2 (versioon 6) Raudtee turvanguseadmete nooremmehaanik, tase 2 (versioon 7) Raudteeautomaatik I (versioon 1) Raudteeautomaatik I (versioon 2) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee turvanguseadmete mehaanik 17 2014-05-23 2014-05-23 2019-05-14 2 2 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Tööosad ja tööülesanded Aleksandr Malõsev AS Eesti Raudtee Andres Türn Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Anto Looken SA Raudteekutsed Indrek Süld AS Eesti Raudtee Mati Lõhmus AS Eesti Raudtee Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Tiiu Poltruk Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Raudtee turvanguseadmete nooremmehaanik, tase 2 kutsestandard on aluseks täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Raudtee turvanguseadmete nooremmehaanik, tase 2 teeb raudteel kasutatavate turvangu- ja sideseadmete vähese keerukusega remonttöid ja tehnohooldust. Ta töötab muutumatus olukorras mõningase iseseisvusega. Raudtee turvanguseadmete nooremmehaanik vastutab oma tööülesannete täitmise ning tehnohoolduse käigus ohutusnõuete rikkumise (näit valed töövõtted, valed töövahendid ja meetodid) tagajärjel tekkinud ohtlike olukordade eest. Raudtee turvanguseadmete hooldus- ja remonttööde kutsealal on neli kutset. Raudtee turvanguseadmete nooremmehaanik, tase 2 teeb raudteel kasutatavate turvangu- ja sideseadmete vähese keerukusega remonttöid ja tehnohooldust. Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 4 teeb raudteel kasutatavate turvangu- ja sideseadmete tehnohooldust ja remonttöid. Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 5 tööks on raudteel kasutatavate turvangu- ja sideseadmete tehnohoolduse ning remonttööde kavandamine ja korraldamine või nende tööde tegemine oma piirkonnas. Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 6 tööks on raudteel kasutatavate turvangu- ja sideseadmete tehnohoolduse ning remonttööde kavandamine ja korraldamine mitmes piirkonnas või kogu ettevõttes. A.2.1 Turvanguseadmete tehnohoolduse tegemine Fooride tehnohoolduse tegemine 1) Lampide vahetamine ja asendamine foorides ja matkanäidikutes 2) Elektrimõõtmised foorides põhitoitel 3) Fooride tehnohooldus foori tavapärast tööd häirimata Pöörmete turvanguseadmete tehnohoolduse tegemine 4) Pöörmeajamite ja kinnitusgarnituuride tehnohooldus, mis ei vaja osade lahtimonteerimist ja elektriliste ühenduste katkestamist ega häiri seadme tavapärast tööd Rööbasahelate ja teljeloendurite tehnohoolduse tegemine 5) Seadmete tehnohooldus nende tavapärast tööd häirimata ja seadistatud parameetreid muutmata 6) Drosseltransformaatorite tehnohooldus väljalülitamiseta Arvutipõhiste juhtimisaparaatide tehnohoolduse tegemine 7) Liikluskorraldaja töökoha riistvara hooldamine seadmete tavapärast funktsionaalsust häirimata Siseseadmete, seadmekappide ja -konteinerite tehnohoolduse tegemine 8) Seadmekappide hooldamine seadmete väljalülitamiseta 9) Turvanguseadmete siseseadmete hooldamine seadmete väljalülitamiseta Ülesõitude turvanguseadmete tehnohoolduse tegemine 10) Ülesõidu automaatsignalisatsiooniseadmete tehnohooldus seadmete väljalülitamiseta ja parameetrite muutmiseta Turvanguseadmete elektritoite tehnohoolduse tegemine 11) Akude tehnohooldus toime katkestamiseta Raudtee turvanguseadmete nooremmehaanik töötab nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Nooremmehaaniku tööaeg on fikseeritud, kuid seadmete oluliste rikete korral või tehnoloogiliste akende ajal peab ta töötama ka väljaspool tavapärast tööaega, sealhulgas puhkepäevadel ja pühade ajal. Tema töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Raudtee turvanguseadmete nooremmehaaniku töökeskkond on seotud vigastuste tekkimise kõrgendatud riskiga, sageli tuleb töötada sundasendis ja kõrgustes. Tervisekahjustusi võivad põhjustada kokkupuude kemikaalide ja toksiliste ainetega, puukidega levivad viiruslikud nakkushaigused, kuumus, niiskus ja temperatuurikõikumised ning seetõttu peab raudtee turvanguseadmete nooremmehaanik kasutama isikukaitsevahendeid ning soovitavalt läbima vaktsineerimise. Keskmisest kõrgema ohtlikkusega töö tõttu peab raudtee turvanguseadmete nooremmehaanik täpselt järgima tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada haigestumise, trauma, töövõimetuse või raudteeliiklusõnnetuse. Raudtee turvanguseadmete nooremmehaaniku kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Põhilisteks töövahenditeks on lukksepatöövahendid (näit mutrivõti, haamer, kruvikeeraja), käsitöövahendid (näit labidas, elektrilised töövahendid), indikaatormõõteriistad ja sidevahendid (näit telefon, raadiojaam). Raudtee turvanguseadmete nooremmehaaniku töö eeldab koormustaluvust, vastupidavust, füüsilise pingutuse võimet, liigutuste täpsust, kiirust, koordinatsiooni, jõulisust, osavust, lõhnatundlikkust ning head nägemist ja kuulmist. Vajalikud on pingetaluvus, keskkonnataluvus, koostöövõime, õppimisvõime, vastutusvõime, usaldatavus, emotsionaalne stabiilsus, korrektsus, täpsus, enesedistsipliin, suhtlemisvalmidus ja otsustusvõime oma pädevuse piires. 2. taseme raudtee turvanguseadmete nooremmehaanikult eeldatakse pühendumist ametile ja organisatsiooni eesmärkide heakskiitmist. Tavaliselt töötavad raudtee turvanguseadmete nooremmehaanikutena inimesed, kellel on põhiharidus ja kutseoskused on omandatud praktilise töö käigus vähemalt 4. taseme raudtee turvanguseadmete mehaaniku juhendamisel. Raudtee turvanguseadmete montöör, raudteeautomaatik, sidemontöör Raudtee turvanguseadmete mehaaniku töö on reguleeritud raudteeseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrusega „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Raudtee turvanguseadmete nooremmehaanik, tase 2 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 ja B.2 tõendamine. Turvanguseadmete tehnohoolduse tegemine 2 Raudtee turvanguseadmete nooremmehaanik, tase 2 kutset läbiv kompetents 2 Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 4 Railway Signalling Area Engineer, level 4 5 Raudtee turvanguseadmete mehaanik II (versioon 3) Raudtee turvanguseadmete mehaanik II (versioon 4) Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 4 (versioon 6) Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 4 (versioon 7) Raudteeautomaatik II (versioon 1) Raudteeautomaatik II (versioon 2) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee turvanguseadmete mehaanik 17 2014-05-23 2014-05-23 2019-05-14 4 4 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Tööosad ja tööülesanded Aleksandr Malõsev AS Eesti Raudtee Andres Türn Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Anto Looken SA Raudteekutsed Indrek Süld AS Eesti Raudtee Mati Lõhmus AS Eesti Raudtee Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Tiiu Poltruk Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 4 kutsestandard on aluseks täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 4 teeb raudteel kasutatavate turvangu- ja sideseadmete tehnohooldust ja remonttöid. Ta töötab iseseisvalt olukordades, mida saab tavaliselt ette näha, aga mis võivad ka muutuda. Ta juhendab madalama kvalifikatsiooniga raudtee turvanguseadmete mehaanikute tavatööd ja võtab mõningase vastutuse nende arendamise eest. Ta võib töötada nii üksi kui ka meeskonnas, tema töö eeldab suhtlemist kaastöötajate ja teiste struktuuriüksuste töötajatega. 4. taseme raudtee turvanguseadmete mehaanik vastutab enda ja tema juhendamisel korraldatud tööde ohutuse ja kvaliteedi eest, tehnohoolduse käigus ohutusnõuete rikkumise (näit valed töövõtted, valed töövahendid ja meetodid) tagajärjel tekkinud ohtlike olukordade eest. Raudtee turvanguseadmete hooldus- ja remonttööde kutsealal on neli kutset. Raudtee turvanguseadmete nooremmehaanik, tase 2 teeb raudteel kasutatavate turvangu- ja sideseadmete vähese keerukusega remonttöid ja tehnohooldust. Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 4 teeb raudteel kasutatavate turvangu- ja sideseadmete tehnohooldust ja remonttöid. Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 5 tööks on raudteel kasutatavate turvangu- ja sideseadmete tehnohoolduse ning remonttööde kavandamine ja korraldamine või nende tööde tegemine oma piirkonnas. Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 6 tööks on raudteel kasutatavate turvangu- ja sideseadmete tehnohoolduse ning remonttööde kavandamine ja korraldamine mitmes piirkonnas või kogu ettevõttes. A.2.1 Turvanguseadmete tehnohoolduse tegemine Fooride tehnohoolduse tegemine 1) Fooride nähtavuse kontrollimine ja foori seadistamine 2) Lampide vahetamine ja asendamine fooris ja matkanäidikus 3) Elektrimõõtmised foorides põhitoitel 4) Elektrimõõtmised foorides reservtoitel 5) Fooride tehnohooldus foori tavapärast tööd häirimata 6) Fooride tehnohooldus seadmete osalise või täieliku väljalülitamisega 7) Signaalreleede aeglustuse mõõtmine Pöörmete turvanguseadmete tehnohoolduse tegemine 8) Pöörmeajamite ja kinnitusgarnituuride tehnohooldus, mis ei vaja osade lahtimonteerimist ja elektriliste ühenduste katkestamist ega häiri seadme tavapärast tööd 9) Tehnohooldus, mille käigus seatakse pöörangut ringi või mis nõuavad ajami, kinnitusgarnituuri või nende osade lahtimonteerimist, väljalülitamist ning elektriliste ühenduste katkestamist ja/või häirivad seadme tavapärast tööd 10) Elektriliste ja muude mõõtmiste teostamine pöörmetel ning elektriline ja mehaaniline seadistamine 11) Kontroll-lukkudega varustatud pöörmete sulgede liibumise kontrollimine ja pöörmelukkude mahamonteerimine või kokkupanemine Rööbasahelate ja teljeloendurite tehnohoolduse tegemine 12) Seadmete tehnohooldus nende tavapärast tööd häirimata ja seadistatud parameetreid muutmata 13) Seadmete tehnohooldus, mille käigus häiritakse seadmete tavapärast tööd, lülitatakse seadmed osaliselt või täielikult välja ja/või muutuvad seadistatud parameetrid 14) Rööbasahelate šunditundlikkuse kontrollimine 15) Elektriliste mõõtmiste teostamine ja seadistamine 16) Rööbasahelate polaarsuse vaheldumise kontrollimine 17) Teljeloendurite hooldamine väljalülitamiseta 18) Teljeloendurite hooldamine väljalülitamisega 19) Drosseltransformaatorite tehnohooldus väljalülitamiseta 20) Drosseltransformaatorite tehnohooldus osalise väljalülitamisega veovooluahelat katkestamata Automaatse vedurisignalisatsiooni (ALSN) teeseadmete tehnohoolduse tegemine 21) Koodivoolu mõõtmine ja seadistamine Elektro-mehaaniliste juhtimisaparaatide tehnohoolduse tegemine 22) Pultide, tabloode, manöövrikappide ja pöörmete tsentralisaatorite tehnohooldus Arvutipõhiste juhtimisaparaatide tehnohoolduse tegemine 23) Liikluskorraldaja töökoha riistvara hooldamine seadmete tavapärast funktsionaalsust häirimata 24) Juhtimisseadmete vahetamine ja konfiguratsiooni muutmine 25) Liikluskorraldaja töökoha tarkvara ja riistvara vahetamine, uuendamine ja taaskäivitamine 26) Dispetšertsentralisatsiooni tarkvara uuendamine ja taaskäivitamine 27) Dispetšertsentralisatsiooni riistvara uuendamine ja vahetamine Siseseadmete, seadmekappide ja -konteinerite tehnohoolduse tegemine 28) Seadmekappide hooldamine seadmete väljalülitamiseta 29) Turvanguseadmete siseseadmete hooldamine seadmete väljalülitamiseta 30) Tarkvara vahetamine, uuendamine ja taaskäivitamine 31) Juhtimismoodulite vahetamine ja hooldamine 32) Releede ja muu riistvara vahetamine 33) Juhtmestike ja kaabliühenduste seisukorra kontrollimine Ülesõitude turvanguseadmete tehnohoolduse tegemine 34) Ülesõidu automaatsignalisatsiooniseadmete tehnohooldus seadmete väljalülitamiseta ja parameetrite muutmiseta 35) Ülesõidu automaatsignalisatsiooniseadmete tehnohooldus seadmete väljalülitamisega ja parameetrite muutmisega ning tõkkefooride tehnohooldus Kaablivõrgu tehnohoolduse tegemine 36) Kaablitrasside, -muhvide, -püstikute ja krosside tehnohooldus ning elektrimõõtmised kaablite mehaanilise lahtiühendamiseta klemmilt või ühendusterminalist 37) Elektriliste ahelate mõõtmine mõõtepunktist Turvanguseadmete elektritoite tehnohoolduse tegemine 38) Toiteseadmete üldine tehnohooldus ja elektrimõõtmised, kaitseseadiste kontrollimine 39) Toiteallikate fiidrite ümberlülitamise kontrollimine ja diiselgeneraatori käivitumise kontrollimine 40) Akude tehnohooldus toime katkestamiseta 41) Akude tehnohooldus laadimispinge väljalülitamisega 42) UPS-seadmete tehnohooldus toime katkestamiseta 43) Toiteallikate ja -fiidrite ümberlülitamine koos foorinäitude säilimise kontrollimisega Turvanguseadmete kaitseseadiste ja -maanduste tehnohoolduse tegemine 44) Kaitsmete ja ülepingekaitsmete seisukorra kontrollimine ja tehnohooldus 45) Kaitsemaanduste seisukorra kontrollimine ja tehnohooldus ning maandustakistuse mõõtmine A.2.2 Turvanguseadmete dokumentatsiooni haldamine 1) Elektriskeemide ja tehnilise dokumentatsiooni vastavuse kontrollimine töötavatele seadmetele ja paranduste tegemine 2) Turvanguseadmete järelevalvedokumentatsiooni täitmine A.2.3 Juhtimine ja juhendamine 1) Madalama kvalifikatsiooniga töötaja juhendamine 2) Ressursside haldamine A.2.4 Sorteermägede turvanguseadmete tehnohoolduse tegemine 1) Sorteermägede vaguniaeglustite ja juhtimisseadmete hooldamine toimet katkestamata 2) Piirkonna vabaoleku kontrollandurite hooldamine toimet katkestamata A.2.5 ERTMS/ETCS seadmete tehnohoolduse tegemine 1) ERTMS/ETCS siseseadmete tehnohooldus, tarkvara haldamine, uuendamine ja taaskäivitamine 2) ERTMS/ETCS süsteemide väliseadmete hooldamine, sh tarkvara vahetamine ja uuendamine ------------- ERTMS - European Rail Traffic Management System - Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem ETCS - European Train Control System - Euroopa signalisatsioonisüsteem Raudtee turvanguseadmete mehaanik töötab nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Tema tööaeg on fikseeritud, kuid seadmete oluliste rikete korral või tehnoloogiliste akende ajal peab ta töötama ka väljaspool tavapärast tööaega, sealhulgas puhkepäevadel ja pühade ajal. Raudtee turvanguseadmete mehaaniku töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Töökeskkond on seotud vigastuste tekkimise kõrgendatud riskiga, sageli tuleb töötada sundasendis ja kõrgustes. Tervisekahjustusi võivad põhjustada kokkupuude kemikaalide ja toksiliste ainetega, puukidega levivad viiruslikud nakkushaigused, kuumus, niiskus ja temperatuurikõikumised ning seetõttu peab raudtee turvanguseadmete mehaanik kasutama isikukaitsevahendeid ning soovitavalt läbima vaktsineerimise. Keskmisest kõrgema ohtlikkusega töö tõttu peab raudtee turvanguseadmete mehaanik täpselt järgima tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada haigestumise, trauma, töövõimetuse või raudteeliiklusõnnetuse. Raudtee turvanguseadmete mehaaniku kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Põhilisteks töövahenditeks on lukksepatöövahendid (näit mutrivõti, haamer, kruvikeeraja), käsitöövahendid (näit labidas, elektrilised töövahendid), indikaatormõõteriistad, abivahendid (näit šunt, šabloonid), täppismõõteriistad (näit multimeeter) ja sidevahendid (näit telefon, raadiojaam). Raudtee turvanguseadmete mehaaniku töö eeldab tunnetusvõimeid (mõtete soravust, loogilist mõtlemist, visuaalset mälu, ruumilist kujutlusvõimet, kontsentreerumisvõimet) ja matemaatilist võimekust. Lisaks on vajalikud koormustaluvus, vastupidavus, füüsilise pingutuse võime, liigutuste täpsus, kiirus, koordinatsioon, jõulisus, osavus, lõhnatundlikkus ning nägemine ja kuulmine. 4. taseme raudtee turvanguseadmete mehaaniku töös on olulised pingetaluvus, keskkonnataluvus, koostöövõime, õppimisvõime, vastutusvõime, usaldatavus, emotsionaalne stabiilsus, korrektsus, täpsus, enesedistsipliin, suhtlemisvalmidus, otsustusvõime ja iseseisvus Raudtee turvanguseadmete mehaanikult eeldatakse pühendumist ametile, organisatsiooni eesmärkide heakskiitmist ja valmisolekut muudatusteks. Tavaliselt töötavad 4. taseme raudtee turvanguseadmete mehaanikutena inimesed, kellel on üldkeskharidus või kutseharidus ja kutseoskused on omandatud praktilise töö käigus vähemalt 4. taseme raudtee turvanguseadmete mehaaniku juhendamisel. Raudtee turvanguseadmete mehaanik, raudtee-automaatik, sidemehaanik Raudtee turvanguseadmete mehaaniku töö on reguleeritud raudteeseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrusega „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.3 ja B.2.6 tõendamine. Valitavate kompetentside B.2.4 ja B.2.5 tõendamine on vabatahtlik. Turvanguseadmete tehnohoolduse tegemine 4 Turvanguseadmete dokumentatsiooni haldamine 4 Juhtimine ja juhendamine 4 Valitavate kompetentside B.2.4 ja B.2.5 tõendamine on vabatahtlik. Sorteermägede turvanguseadmete tehnohoolduse tegemine 4 ERTMS /ETCS seadmete tehnohoolduse tegemine 4 Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 5 Railway Signalling Area Engineer, level 5 5 Raudtee turvanguseadmete mehaanik III (versioon 3) Raudtee turvanguseadmete mehaanik III (versioon 4) Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 5 (versioon 6) Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 5 (versioon 7) Raudteeautomaatik III (versioon 1) Raudteeautomaatik III (versioon 2) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee turvanguseadmete mehaanik 17 2014-05-23 2014-05-23 2019-05-14 5 5 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Tööosad ja tööülesanded Aleksandr Malõsev AS Eesti Raudtee Andres Türn Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Anto Looken SA Raudteekutsed Indrek Süld AS Eesti Raudtee Mati Lõhmus AS Eesti Raudtee Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Tiiu Poltruk Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 5 kutsestandard on aluseks täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 5 tööks on raudteel kasutatavate turvangu- ja sideseadmete tehnohoolduse ning remonttööde kavandamine ja korraldamine või nende tööde tegemine oma piirkonnas. Raudtee turvanguseadmete mehaaniku tööks võib olla ka uute liiklusjuhtimissüsteemide katsetamine ning uute turvanguseadmete ehitustöödel omanikujärelevalve tegemine. 5. taseme raudtee turvanguseadmete mehaanik töötab iseseisvalt ettearvamatutes olukordades ja vastutab töörühma töö eest oma piirkonnas. Ta võib töötada nii üksi kui ka meeskonnas, tema töö eeldab suhtlemist kaastöötajate, teiste struktuuriüksuste töötajate ja klientidega. 5. taseme raudtee turvanguseadmete mehaanik vastutab enda ja tema juhendamisel korraldatud tööde ohutuse ja kvaliteedi ning tehnohoolduse käigus ohutusnõuete rikkumise (näit valed töövõtted, valed töövahendid ja meetodid) tagajärjel tekkinud ohtlike olukordade eest. Raudtee turvanguseadmete hooldus- ja remonttööde kutsealal on neli kutset. Raudtee turvanguseadmete nooremmehaanik, tase 2 teeb raudteel kasutatavate turvangu- ja sideseadmete vähese keerukusega remonttöid ja tehnohooldust. Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 4 teeb raudteel kasutatavate turvangu- ja sideseadmete tehnohooldust ja remonttöid. Raudtee veoveeremi turvanguseadmete mehaanik, tase 4 teeb veoveeremi pardal paiknevate ALS Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 5 tööks on raudteel kasutatavate turvangu- ja sideseadmete tehnohoolduse ning remonttööde kavandamine ja korraldamine või nende tööde tegemine oma piirkonnas. Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 6 tööks on raudteel kasutatavate turvangu- ja sideseadmete tehnohoolduse ning remonttööde kavandamine ja korraldamine mitmes piirkonnas või kogu ettevõttes. A.2.1 Turvanguseadmete tehnohoolduse korraldamine Turvanguseadmete sõltuvuste kontrollimine 1) Turvanguseadmete sõltuvuste kontrollimine jaamades, jaamavahedel ja ülesõitudes ning signaalnäitude õigsuse kontrollimine Fooride tehnohoolduse korraldamine või tegemine 2) Fooride nähtavuse kontrollimise ja fooride seadistamise korraldamine või fooride nähtavuse kontrollimine ja fooride seadistamine 3) Foorides ja matkanäidikutes lampide vahetamise ja asendamise korraldamine või vahetamine ja asendamine 4) Elektrimõõtmiste korraldamine foorides põhitoitel või nende tööde tegemine 5) Elektrimõõtmiste korraldamine foorides reservtoitel või nende tööde tegemine 6) Fooride tehnohoolduse korraldamine või tegemine foori tavapärast tööd häirimata 7) Fooride tehnohoolduse korraldamine või tegemine seadmete osalise või täieliku väljalülitamisega 8) Signaalreleede aeglustuse mõõtmise korraldamine või selle tegemine Pöörmete turvanguseadmete tehnohoolduse korraldamine või tegemine 9) Pöörmeajamite ja kinnitusgarnituuride tehnohoolduse korraldamine või tegemine, mis ei vaja osade lahtimonteerimist ja elektriliste ühenduste katkestamist ega häiri seadme tavapärast tööd 10) Tehnohoolduse korraldamine või tegemine, mille käigus seatakse pöörangut ringi või mis nõuavad ajami, kinnitusgarnituuri või nende osade lahtimonteerimist, väljalülitamist ning elektriliste ühenduste katkestamist ja/või häirivad seadme tavapärast tööd 11) Elektriliste ja muude mõõtmiste korraldamine või tegemine pöörmetel ning elektriline ja mehaaniline seadistamine 12) Kontroll-lukkudega varustatud pöörmete sulgede liibumise kontrollimise ja pöörmelukkude mahamonteerimise või kokkupanemise korraldamine või nende tööde tegemine Rööbasahelate ja teljeloendurite tehnohoolduse korraldamine või tegemine 13) Seadmete tehnohoolduse korraldamine või tegemine nende tavapärast tööd häirimata ja seadistatud parameetreid muutmata 14) Seadmete tehnohoolduse korraldamine või tegemine, mille käigus häiritakse seadmete tavapärast tööd, lülitatakse seadmed osaliselt või täielikult välja ja/või muutuvad seadistatud parameetrid 15) Rööbasahelate šunditundlikkuse kontrollimise korraldamine või selle kontrollimine 16) Elektriliste mõõtmiste ja seadistamise korraldamine või nende tööde tegemine 17) Rööbasahelate polaarsuse vaheldumise kontrollimise korraldamine või selle kontrollimine 18) Teljeloendurite hooldamise korraldamine väljalülitamiseta või nende hooldamine 19) Teljeloendurite hooldamise korraldamine väljalülitamisega või nende hooldamine 20) Drosseltransformaatorite tehnohoolduse korraldamine väljalülitamiseta või selle tegemine 21) Drosseltransformaatorite tehnohoolduse korraldamine osalise väljalülitamisega veovooluahelat katkestamata või selle tegemine 22) Drosseltransformaatorite tehnohoolduse korraldamine veovooluahela katkestamisega või selle tegemine Automaatse vedurisignalisatsiooni (ALSN) teeseadmete tehnohoolduse korraldamine või tegemine 23) Koodivoolu mõõtmise ja seadistamise korraldamine või nende tööde tegemine Elektro-mehhaaniliste juhtimisaparaatide tehnohoolduse korraldamine ja tegemine 24) Pultide, tabloode, manöövrikappide ja pöörmete tsentralisaatorite tehnohoolduse korraldamine või tegemine 25) КБ-ЦШ tüüpi juhtaparaatide tehnohoolduse tegemine 26) Pöörmetsentralisaatorite sõltuvuskastide dokumentatsioonile vastavuse kontrollimine Arvutipõhiste juhtimisaparaatide tehnohoolduse korraldamine või tegemine 27) Liikluskorraldaja töökoha riistvara hooldamise korraldamine seadmete tavapärast funktsionaalsust häirimata või selle töö tegemine 28) Juhtimisseadmete vahetamise ja konfiguratsiooni muutmise korraldamine või nende tööde tegemine 29) Liikluskorraldaja töökoha tarkvara ja riistvara vahetamise, uuendamise ja taaskäivitamise korraldamine või nende tööde tegemine 30) Dispetšertsentralisatsiooni tarkvara uuendamise ja taaskäivitamise korraldamine või selle töö tegemine 31) Dispetšertsentralisatsiooni riistvara uuendamise ja vahetamise korraldamine või selle töö tegemine Siseseadmete, seadmekappide ja -konteinerite tehnohoolduse korraldamine või tegemine 32) Seadmekappide hooldamise korraldamine seadmete väljalülitamiseta või selle töö tegemine 33) Turvanguseadmete siseseadmete hooldamise korraldamine seadmete väljalülitamiseta või selle töö tegemine 34) Tarkvara vahetamise, uuendamise ja taaskäivitamise korraldamine või nende tööde tegemine 35) Juhtimismoodulite vahetamise ja hooldamise korraldamine või nende tööde tegemine 36) Releede ja muu riistvara vahetamise korraldamine või selle töö tegemine 37) Juhtmestike ja kaabliühenduste seisukorra kontrollimise korraldamine või selle töö tegemine 38) Töötavate turvanguseadmete vastavuse kontrollimise korraldamine kinnitatud tehnilisele dokumentatsioonile või selle töö tegemine Ülesõitude tehnohoolduse korraldamine või tegemine 39) Ülesõidu automaatsignalisatsiooniseadmete tehnohoolduse korraldamine seadmete väljalülitamiseta ja parameetrite muutmiseta või selle töö tegemine 40) Ülesõidu automaatsignalisatsiooniseadmete tehnohoolduse korraldamine seadmete väljalülitamisega ja parameetrite muutmisega ning tõkkefooride tehnohoolduse korraldamine või nende tööde tegemine 41) Ülesõidu automaatsignalisatsiooni tarkvara vahetamine Kaablivõrgu tehnohoolduse korraldamine või tegemine 42) Kaablitrasside, -muhvide, -püstikute ja krosside tehnohoolduse ning elektrimõõtmiste korraldamine kaablite mehaanilise lahtiühendamiseta klemmilt või ühendusterminalist või nende tööde tegemine 43) Kaablimuhvide, -püstikute ja krosside tehnohoolduse ning elektrimõõtmiste tegemine kaablite lahtiühendamisega 44) Elektriliste ahelate mõõtmise korraldamine mõõtepunktist või nende tööde tegemine Turvanguseadmete elektritoite tehnohoolduse korraldamine või tegemine 45) Toiteseadmete üldise tehnohoolduse ja elektrimõõtmiste, kaitseseadiste kontrollimise korraldamine või nende tööde tegemine 46) Toiteallikate fiidrite ümberlülitamise kontrollimise ja diiselgeneraatori käivitumise kontrollimise korraldamine või nende tööde tegemine 47) Akude tehnohoolduse korraldamine toime katkestamiseta või nende tööde tegemine 48) Akude tehnohoolduse korraldamine laadimispinge väljalülitamisega või nende tööde tegemine 49) UPS-seadmete tehnohoolduse korraldamine või tegemine toime katkestamiseta 50) UPS-seadmete tehnohoolduse tegemine toime katkestamisega 51) Toiteallikate ja -fiidrite ümberlülitamise korraldamine koos foorinäitude säilimise kontrollimisega või nende tööde tegemine 52) Toiteallikate elektriahelatesse ajutiste lahenduste sisseviimine Turvanguseadmete kaitseseadiste ja -maanduste tehnohoolduse korraldamine või tegemine 53) Kaitsmete ja ülepingekaitsmete seisukorra kontrollimise ja tehnohoolduse korraldamine või nende tööde tegemine 54) Kaitsemaanduste seisukorra kontrollimise ja tehnohoolduse ning maandustakistuse mõõtmise korraldamine või nende tööde tegemine A.2.2 Turvanguseadmete dokumentatsiooni haldamine 1) Hoolduspiirkonna plaangraafikute koostamine 2) Elektriskeemide ja tehnilise dokumentatsiooni töötavatele seadmetele vastavuse kontrollimise ja paranduste tegemise korraldamine või nende tööde tegemine 3) Turvanguseadmete järelevalvedokumentatsiooni täitmine 4) Turvanguseadmete struktuuri ajutiste lahenduste ja muudatuste väljatöötamine 5) Turvanguseadmete struktuuri ajutiste lahenduste ja muudatuste sisseviimine 6) Aastaaruannete koostamine A.2.3 Projektide juhtimine ja haldamine 1) Turvanguseadmete kasutus- ja hooldusjuhendite koostamine 2) Ehitusprojektide tehniline administreerimine ja ehitustööde juhtimine 3) Turvanguseadmete käitamise operatiivtöö korraldamine 4) Tarkvaraliste vahendite halduse korraldamine A.2.4 Juhtimine ja juhendamine 1) Allüksuse juhtimine 2) Madalama kvalifikatsiooniga töötajate juhendamine ja alluva struktuuriüksuse töö korraldamine 3) Töötajate õpetamine ja juhendamine turvanguseadmete kasutamiseks 4) Ressursside haldamine A.2.5 Sorteermägede turvanguseadmete tehnohoolduse korraldamine või tegemine 1) Sorteermägede vaguniaeglustite ja juhtimisseadmete hooldamise korraldamine toimet katkestamata või nende tööde tegemine 2) Sorteermägede vaguniaeglustite ja juhtimisseadmete seadistamine toime katkestamisega 3) Piirkonna vabaoleku kontrollandurite hooldamise korraldamine toimet katkestamata või selle töö tegemine 4) Piirkonna vabaoleku kontrollandurite seadistamine toime katkestamisega A.2.6 ERTMS/ETCS seadmete tehnohooldus 1) ERTMS/ETCS siseseadmete tehnohoolduse, tarkvara haldamise, uuendamise ja taaskäivitamise korraldamine või nende tööde tegemine 2) ERTMS/ETCS süsteemide väliseadmete hooldamise, sh tarkvara vahetamise ja uuendamise, korraldamine või nende tööde tegemine ------------- ERTMS - European Rail Traffic Management System - Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem ETCS - European Train Control System - Euroopa signalisatsioonisüsteem Raudtee turvanguseadmete mehaanik töötab nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Tema tööaeg on fikseeritud, kuid seadmete oluliste rikete korral või tehnoloogiliste akende ajal peab ta töötama ka väljaspool tavapärast tööaega, sealhulgas puhkepäevadel ja pühade ajal. Raudtee turvanguseadmete mehaaniku töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Töökeskkond on seotud vigastuste tekkimise kõrgendatud riskiga, sageli tuleb töötada sundasendis ja kõrgustes. Tervisekahjustusi võivad põhjustada kokkupuude kemikaalide ja toksiliste ainetega, puukidega levivad viiruslikud nakkushaigused, kuumus, niiskus ja temperatuurikõikumised ning seetõttu peab raudtee turvanguseadmete mehaanik kasutama isikukaitsevahendeid ning soovitavalt läbima vaktsineerimise. Keskmisest kõrgema ohtlikkusega töö tõttu peab raudtee turvanguseadmete mehaanik täpselt järgima tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada haigestumise, trauma, töövõimetuse või raudteeliiklusõnnetuse. Raudtee turvanguseadmete mehaaniku kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Põhilisteks töövahenditeks on lukksepatöövahendid (näit mutrivõti, haamer, kruvikeeraja), käsitöövahendid (näit labidas, elektrilised töövahendid), indikaatormõõteriistad, abivahendid (näit šunt, šabloonid), täppismõõteriistad (näit multimeeter), arvuti ja tarkvarad, arvutipõhised diagnostikaseadmed ning bürootöö- ja sidevahendid (näit telefon, raadiojaam). Raudtee turvanguseadmete mehaaniku töö eeldab tunnetusvõimeid (mõtete soravust, loogilist mõtlemist, visuaalset mälu, ruumilist kujutlusvõimet, kontsentreerumisvõimet) ja matemaatilist võimekust. Lisaks on vajalikud koormustaluvus, vastupidavus, füüsilise pingutuse võime, liigutuste täpsus, kiirus, koordinatsioon, jõulisus, osavus, nägemine, kuulmine, lõhnatundlikkus. 5. taseme raudtee turvanguseadmete mehaaniku töös on olulised pingetaluvus, keskkonnataluvus, koostöövõime analüüsivõime, õppimisvõime, vastutusvõime, usaldatavus, emotsionaalne stabiilsus, korrektsus, täpsus, enesedistsipliin, suhtlemisvalmidus, otsustusvõime, iseseisvus ja juhtimisvalmidus. 5. taseme raudtee turvanguseadmete mehaanikult eeldatakse pühendumist ametile, organisatsiooni eesmärkide heakskiitmist ja valmisolekut muudatusteks. Tavaliselt töötavad raudtee turvanguseadmete mehaanikutena inimesed, kellel on üldkeskharidus või kutseharidus, eelnev töökogemus 4. taseme raudtee turvanguseadmete mehaanikuna ja 5. taseme kutseoskused on omandatud praktilise töö käigus vähemalt 5. taseme raudtee turvanguseadmete mehaaniku juhendamisel. Raudtee turvanguseadmete vanemmehaanik, vanemsidemehaanik, raudtee turvanguseadmete hoolduspiirkonna juht Raudtee turvanguseadmete mehaaniku töö on reguleeritud raudteeseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrusega „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 5 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.4 ja B.2.7 tõendamine. Valitavate kompetentside B.2.5 ja B.2.6 tõendamine on vabatahtlik. Turvanguseadmete tehnohoolduse korraldamine 5 Turvanguseadmete dokumentatsiooni haldamine 5 Projektide juhtimine ja haldamine 5 Juhtimine ja juhendamine 5 Valitavate kompetentside B.2.5 ja B.2.6 tõendamine on vabatahtlik. Sorteermägede turvanguseadmete tehnohoolduse korraldamine või tegemine 5 ERTMS/ETCS seadmete tehnohoolduse korraldamine või tegemine 5 Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 6 Railway Signalling Area Engineer, level 6 5 Raudtee turvanguseadmete mehaanik IV (versioon 3) Raudtee turvanguseadmete mehaanik IV (versioon 4) Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 6 (versioon 6) Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 6 (versioon 7) Raudteeautomaatik IV (versioon 1) Raudteeautomaatik IV (versioon 2) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee turvanguseadmete mehaanik 17 2014-05-23 2014-05-23 2019-05-14 6 6 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Tööosad ja tööülesanded Aleksandr Malõsev AS Eesti Raudtee Andres Türn Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Anto Looken SA Raudteekutsed Indrek Süld AS Eesti Raudtee Mati Lõhmus AS Eesti Raudtee Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Tiiu Poltruk Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 6 kutsestandard on aluseks täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 6 tööks on raudteel kasutatavate turvangu- ja sideseadmete tehnohoolduse ning remonttööde kavandamine ja korraldamine mitmes piirkonnas või kogu ettevõttes. Tema tööks võib olla ka uute liiklusjuhtimissüsteemide projekteerimine tüüplahenduste alusel, nende katsetamine ja edasiarendamine ning uute turvanguseadmete ehitustöödel 6. taseme raudtee turvanguseadmete mehaanik töötab iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutades nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Ta võib töötada nii üksi kui ka meeskonnas, tema töö eeldab suhtlemist kaastöötajate, teiste struktuuriüksuste töötajate ja klientidega. 6. taseme raudtee turvanguseadmete mehaanik vastutab enda ja tema juhendamisel korraldatud tööde ohutuse ja kvaliteedi eest, tehnohoolduse käigus ohutusnõuete rikkumise (näit valed töövõtted, valed töövahendid ja meetodid) tagajärjel tekkinud ohtlike olukordade eest. Raudtee turvanguseadmete hooldus- ja remonttööde kutsealal on neli kutset. Raudtee turvanguseadmete nooremmehaanik, tase 2 teeb raudteel kasutatavate turvangu- ja sideseadmete vähese keerukusega remonttöid ja tehnohooldust. Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 4 teeb raudteel kasutatavate turvangu- ja sideseadmete tehnohooldust ja remonttöid. Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 5 tööks on raudteel kasutatavate turvangu- ja sideseadmete tehnohoolduse ning remonttööde kavandamine ja korraldamine või nende tööde tegemine oma piirkonnas. Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 6 tööks on raudteel kasutatavate turvangu- ja sideseadmete tehnohoolduse ning remonttööde kavandamine ja korraldamine mitmes piirkonnas või kogu ettevõttes. A.2.1 Turvanguseadmete tehnohoolduse korraldamine 1) Fooride tehnohoolduse protsessi analüüsimine ja korraldamine 2) Pöörmete turvanguseadmete tehnohoolduse protsessi analüüsimine ja korraldamine 3) Rööbasahelate ja teljeloendurite tehnohoolduse protsessi analüüsimine ja korraldamine 4) Automaatse vedurisignalisatsiooni (ALSN) teeseadmete tehnohoolduse protsessi analüüsimine ja korraldamine 5) Elektro-mehaaniliste juhtimisaparaatide tehnohoolduse protsessi analüüsimine ja korraldamine 6) Arvutipõhiste juhtimisaparaatide tehnohoolduse protsessi analüüsimine ja korraldamine 7) Siseseadmete, seadmekappide ja -konteinerite tehnohoolduse protsessi analüüsimine ja korraldamine 8) Ülesõitude turvanguseadmete tehnohoolduse protsessi analüüsimine ja korraldamine 9) Kaablivõrgu tehnohoolduse protsessi analüüsimine ja korraldamine 10) Turvanguseadmete elektritoite tehnohoolduse protsessi analüüsimine ja korraldamine 11) Turvanguseadmete kaitseseadiste ja -maanduste tehnohoolduse protsessi analüüsimine ja korraldamine A.2.2 Turvanguseadmete dokumentatsiooni haldamine 1) Hoolduspiirkonna plaangraafikute koostamise korraldamine 2) Turvanguseadmete järelevalvedokumentatsiooni täitmise kontrollimine 3) Turvanguseadmete sisse- ja väljalülitamise protseduuride koostamine ja koordineerimine 4) Turvanguseadmete struktuuri ajutiste lahenduste ja muudatuste väljatöötamine ning katsetuste korraldamine 5) Turvanguseadmete struktuuri ajutiste lahenduste ja muudatuste sisseviimise korraldamine ja kontrollimine 6) Aastaaruannete koostamise korraldamine A.2.3 Projektide juhtimine ja haldamine 1) Turvanguseadmete alusdokumentide väljatöötamise koordineerimine 2) Turvanguseadmete kasutus- ja hooldusjuhendite koostamise korraldamine 3) Põhiseadmete arhitektuurilise lahenduse valimine, projekteerimine ja ehitamine 4) Põhiseadmete funktsionaalsuse määramine 5) Projektide tehniliste tingimuste ja projekteerimistingimuste koostamise korraldamine 6) Ehitusprojektide tehnilise administreerimise ja ehitustööde juhtimise korraldamine 7) Eelarvete koostamine turvanguseadmete uuendusprojektideks ja käitamiseks 8) Turvanguseadmete käitamise operatiivtöö korraldamine 9) Tarkvaraliste vahendite halduse korraldamine A.2.4 Juhtimine ja juhendamine 1) Struktuuriüksuse juhtimine 2) Madalama kvalifikatsiooniga töötajate koolituse korraldamine 3) Töötajate ja lõppkasutajate õpetamine ja juhendamine turvanguseadmete kasutamiseks 4) Struktuuriüksuse ressursside haldamine ja eelarveliste vahendite sihipärase kasutamise jälgimine A.2.5 Sorteermägede turvanguseadmete tehnohoolduse korraldamine 1) Sorteermägede vaguniaeglustite ja juhtimisseadmete käitamisprotsessi korraldamine 2) Sorteermäe toime efektiivsuse analüüsimine A.2.6 ERTMS/ETCS seadmete tehnohoolduse korraldamine 1) ERTMS/ETCS süsteemide siseseadmete käitamise, tarkvara haldamise ja uuendamise ning süsteemide taaskäivitamise korraldamine 2) ERTMS/ETCS süsteemide väliseadmete käitamise, sh tarkvara vahetamise ja uuendamise korraldamine ------------- ERTMS - European Rail Traffic Management System - Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem ETCS - European Train Control System - Euroopa signalisatsioonisüsteem Raudtee turvanguseadmete mehaanik töötab nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Tema tööaeg on fikseeritud, kuid seadmete oluliste rikete korral või tehnoloogiliste akende ajal peab ta töötama ka väljaspool tavapärast tööaega, sealhulgas puhkepäevadel ja pühade ajal. Raudtee turvanguseadmete mehaaniku töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Töökeskkond on seotud vigastuste tekkimise kõrgendatud riskiga, sageli tuleb töötada sundasendis ja kõrgustes. Tervisekahjustusi võivad põhjustada kokkupuude kemikaalide ja toksiliste ainetega, puukidega levivad viiruslikud nakkushaigused, kuumus, niiskus ja temperatuurikõikumised ning seetõttu peab raudtee turvanguseadmete mehaanik kasutama isikukaitsevahendeid ning soovitavalt läbima vaktsineerimise. Keskmisest kõrgema ohtlikkusega töö tõttu peab raudtee turvanguseadmete mehaanik täpselt järgima tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada haigestumise, trauma, töövõimetuse või raudteeliiklusõnnetuse. Turvanguseadmete mehaaniku kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Põhilisteks töövahenditeks on indikaatormõõteriistad, abivahendid (näit šunt, šabloonid), täppismõõteriistad (näit multimeeter), arvuti ja tarkvarad, arvutipõhised diagnostikaseadmed ning bürootöö- ja sidevahendid (näit telefon, raadiojaam). Raudtee turvanguseadmete mehaaniku töö eeldab tunnetusvõimeid (mõtete soravust, loogilist mõtlemist, visuaalset mälu, ruumilist kujutlusvõimet, kontsentreerumisvõimet) ja matemaatilist võimekust. Lisaks on vajalikud pingetaluvus, keskkonnataluvus, koostöövõime, analüüsivõime, õppimisvõime, vastutusvõime, usaldatavus, emotsionaalne stabiilsus, korrektsus, täpsus, enesedistsipliin, suhtlemisvalmidus, otsustusvõime, iseseisvus ja juhtimisvalmidus. 6. taseme raudtee turvanguseadmete mehaanikult eeldatakse pühendumist ametile, organisatsiooni eesmärkide heakskiitmist ja valmisolekut muudatusteks. Tavaliselt töötavad raudtee turvanguseadmete mehaanikutena inimesed, kellel on kõrgharidus, eelnev töökogemus 5. taseme raudtee turvanguseadmete mehaanikuna ja kutseoskused on omandatud praktilise töö käigus 6. taseme raudtee turvanguseadmete B mehaaniku juhendamisel. STB hoolduspiirkonna juht, juhtivspetsialist, sidetalituse juht, piirkonnaülem, struktuuriüksuse (näit side- ja turvanguameti) juhataja. Raudtee turvanguseadmete mehaaniku töö on reguleeritud raudteeseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrusega „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 6 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.4 ja B.2.7 tõendamine. Valitavate kompetentside B.2.5 ja B.2.6 tõendamine on vabatahtlik. Turvanguseadmete tehnohoolduse korraldamine 6 Turvanguseadmete dokumentatsiooni haldamine 6 Projektide juhtimine ja haldamine 6 Juhtimine ja juhendamine 6 Valitavate kompetentside B.2.5 ja B.2.6 tõendamine on vabatahtlik. Sorteermägede turvanguseadmete tehnohoolduse korraldamine 6 ERTMS/ETCS seadmete tehnohoolduse korraldamine 6 Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Koorijuht, tase 4 Conductor, level 4 1 Koorijuht, tase 4 (versioon 2) Koorijuht, tase 4 (versioon 3) Koorijuht, tase 4 (versioon 4) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Koorijuht 19 2014-04-24 2014-04-24 2015-05-20 4 4 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Heli Jürgenson Eesti Koorijuhtide Liit, G. Otsa nim Tallinna Muusikakool Indrek Vijard Eesti Meestelaulu Selts Kaie Tanner Eesti Kooriühing Lilyan Kaiv H. Elleri nim. Tartu Muusikakool Varje Vürst Eesti Koorijuhtide Liit Koorijuht, tase 4 kutsestandard on kutseõppe õppekavade koostamise, ning isikute kompetentsuse hindamise alus kutse andmisel. Kooridirigendi töö on loominguline, mis eeldab muusikalist ettevalmistust. Kooridirigent on vokaalmuusika interpreet, kelle tööülesanneteks on laulude õpetamine koorile ja esitamine kontserdil. Töö eesmärk on koori kunstiline juhtimine ning kõrgetasemelise muusikaelamuse pakkumine publikule. Kooridirigendi töö on olemuselt pedagoogiline ning eeldab lisaks muusikalistele oskustele ka iseseisvat tööd kooriga ning metoodika ja psühholoogia tundmist. Koorijuhi kutsealal on viis kutset: Koorijuht, tase 4 töötab üldjuhul abidirigendina või oma kooriga. Koorijuht, tase 5 töötab üldjuhul dirigendina. Tal võib olla oma koor või töötab abidirigendina. Osaleb oma koori(de)ga konkurssidel, festivalidel ja annab kontserte. Koorijuht, tase 6 töötab üldjuhul dirigendina. Tal võib olla oma koor või töötab abidirigendina kontsertkoori juures. Osaleb oma koori(de)ga konkurssidel, festivalidel ja annab kontserte. Tema koorid osalevad aktiivselt kontserttegevuses. Koolitab vajadusel madalama taseme koorijuhte ja muusikaõpetajaid. Koorijuht, tase 7 töötab üldjuhul dirigendina. On tunnustatud oma ala spetsialist, keda kutsutakse juhatama ühendkoore laulupäevadel ja/või laulupidudel, üleriigilisel laulupeol või on liigijuht/kunstiline juht. On hinnatud koori hääleseadja ja koori vokaaltöö spetsialist. Osaleb oma koori(de)ga konkurssidel, festivalidel ja annab kontserte. Kooridel on aktiivne kontserttegevus. Viib läbi seminare, koolitusi mentorina, leiab koolituste läbiviimiseks vajaliku metoodika ning vajadusel koostab õppematerjale. Osaleb konkurssidel žürii liikmena. Juhib muusikalisi projekte (kunstilise juhi töö laulupidudel, laulupäevadel, galakontsertidel). Koorijuht, tase 8 on professionaalse koorimuusika tippinterpreet ja ekspert, rahvusvaheliselt tunnustatud dirigent, keda kutsutakse (oma kooriga) mainekatele rahvusvahelistele koorimuusika suursündmustele (dirigendina, koolitajana). On kunstiline juht ja arvamusliider rahvusvahelistel mainekatel koorimuusikasündmustel. Osaleb rahvusvahelisel konkursil või festivalil interpreedi või koolitajana. Juhatab vokaal-sümfoonilisi suurvorme orkestriga. A.2.1 Repertuaari ettevalmistamine 1.1 Repertuaari valimine ja esinemiskava koostamine 1.2 Muusikalise materjali ettevalmistamine tööks A.2.2 Repertuaari omandamine, harjutamine ja musitseerimine 2.1 Repertuaari omandamine/ettevalmistamine harjutamiseks 2.2 Harjutamine 2.3 Esinemine A.2.3 Töö repertuaariga 3.1 Repertuaari ettevalmistamine 3.2 Repertuaari õpetamine 3.3 Kooriansambli kujundamine A.2.4 Koori loominguline juhtimine 4.1 Kontserttegevus 4.2 Laulupeoprotsessis osalemine 4.3 Koori kui organisatsiooni juhtimine A.2.5 Muusika loomine 5.1 Arranžeerimine 5.2 Komponeerimine A.2.6 Noodigraafika- ja muusikaprogrammide kasutamine 6.1 Noodigraafika-programmide kasutamine 6.2 Muusikasalvestus-programmide kasutamine A.2.7 Koori administreerimine 7.1 Töö koostööpartneritega 7.2 Töö meediaga 7.3 Projekti elluviimine Kooridirigendi tööaeg on paindlik. Töötatakse ka puhkepäevadel ja pühade ajal. Töötatakse üldjuhul siseruumides, kuid esinetakse ka väljas. Noodimaterjal Muusikalised võimed, loovus, loomingulisus, empaatiavõime, valmisolek meeskonnatööks, pingetaluvus, järjekindlus, enesedistsipliin, täpsus, vastutustunne, paindlikkus, orienteeritus tulemusele. Tavaliselt on 4. taseme koorijuht erialase kutsekeskharidusega isik. Kutse taotlemise eeldused on kirjas kutse andmise korras. Kooridirigent, koorijuht, abidirigent. 4. taseme koorijuhi kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 – B.2.4 ja läbiva kompetentsi B.2.8 tõendamine. Taotleja soovi korral on võimalik tõendada valitavaid kompetentse: muusika loomine B.2.5; noodigraafika- ja muusikaprogrammide kasutamine B.2.6; koori administreerimine B.2.7. Repertuaari ettevalmistamine 4 Repertuaari omandamine, harjutamine ja musitseerimine 4 Töö repertuaariga 4 Koori loominguline juhtimine 4 Taotleja soovi korral on võimalik tõendada valitavaid kompetentse: muusika loomine B.2.5; noodigraafika- ja muusikaprogrammide kasutamine B.2.6; koori administreerimine B.2.7. Muusika loomine 4 Noodigraafika- ja muusikaprogrammide kasutamine 4 Koori administreerimine 4 Koorijuht, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Koorijuht, tase 5 Conductor, level 5 5 Koorijuht III (versioon 1) Koorijuht III (versioon 2) Koorijuht III (versioon 3) Koorijuht III (versioon 4) Koorijuht, tase 5 (versioon 6) Koorijuht, tase 5 (versioon 7) Koorijuht, tase 5 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Koorijuht 19 2014-04-24 2014-04-24 2015-05-20 5 5 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Heli Jürgenson Eesti Koorijuhtide Liit, G. Otsa nim Tallinna Muusikakool Indrek Vijard Eesti Meestelaulu Selts Kaie Tanner Eesti Kooriühing Lilyan Kaiv H. Elleri nim. Tartu Muusikakool Varje Vürst Eesti Koorijuhtide Liit Koorijuht, tase 5 kutsestandard on õppekavade koostamise ning isikute kompetentsuse hindamise alus kutse andmisel. Kooridirigendi töö on loominguline, mis eeldab muusikalist ettevalmistust. Kooridirigent on vokaalmuusika interpreet, kelle tööülesanneteks on laulude õpetamine koorile ja esitamine kontserdil. Töö eesmärk on koori kunstiline juhtimine ning publikule kõrgetasemelise muusikaelamuse pakkumine. Kooridirigendi töö on oma olemuselt pedagoogiline ning eeldab lisaks muusikalistele oskustele ka iseseisvat tööd kooriga ning metoodika ja psühholoogia tundmist. Koorijuhi kutsealal on viis kutset. Koorijuht, tase 4 töötab üldjuhul abidirigendina või oma kooriga. Koorijuht, tase 5 töötab üldjuhul dirigendina. Tal võib olla oma koor või töötab abidirigendina. Osaleb oma koori(de)ga konkurssidel, festivalidel ja annab kontserte. Koorijuht, tase 6 töötab üldjuhul dirigendina. Tal võib olla oma koor või töötab abidirigendina kontsertkoori juures. Osaleb oma koori(de)ga konkurssidel, festivalidel ja annab kontserte. Tema koorid osalevad on aktiivselt kontserttegevuses. Koolitab vajadusel madalama taseme koorijuhte ja muusikaõpetajaid. Koorijuht, tase 7 töötab üldjuhul dirigendina. On tunnustatud oma ala spetsialist, keda kutsutakse juhatama ühendkoore laulupäevadel ja/või laulupidudel, üleriigilisel laulupeol või on liigijuht/kunstiline juht. On hinnatud koori hääleseadja ja koori vokaaltöö spetsialist. Osaleb oma koori(de)ga konkurssidel, festivalidel ja annab kontserte. Kooridel on aktiivne kontserttegevus. Viib läbi seminare, koolitusi mentorina, leiab koolituste läbiviimiseks vajaliku metoodika ning vajadusel koostab õppematerjale. Osaleb konkurssidel žürii liikmena. Juhib muusikalisi projekte (kunstilise juhi töö laulupidudel, laulupäevadel, galakontsertidel). Koorijuht, tase 8 on professionaalse koorimuusika tippinterpreet ja ekspert, rahvusvaheliselt tunnustatud dirigent, keda kutsutakse (oma kooriga) mainekatele rahvusvahelistele koorimuusika suursündmustele (dirigendina, koolitajana). On kunstiline juht ja arvamusliider erinevatel rahvusvahelistel kõrgetasemelistel koorimuusikasündmustel. Osaleb rahvusvahelisel konkursil või festivalil interpreedi või koolitajana. Juhatab vokaal-sümfoonilisi suurvorme orkestriga. A.2.1 Repertuaari ettevalmistamine 1.1 Repertuaari valimine ja esinemiskava koostamine 1.2 Muusikalise materjali ettevalmistamine tööks A.2.2 Repertuaari omandamine, harjutamine ja musitseerimine 2.1 Repertuaari omandamine/ettevalmistamine harjutamiseks 2.2 Harjutamine 2.3 Esinemine A.2.3 Töö repertuaariga 3.1 Repertuaari ettevalmistamine 3.2 Repertuaari õpetamine 3.3 Kooriansambli kujundamine A.2.4 Koori loominguline juhtimine 4.1 Kontserttegevus 4.2 Laulupeoprotsessis osalemine. 4.3 Koori kui organisatsiooni juhtimine A.2.5 Valdkonna arendamine 5.1 Kooriliikumise edendamine 5.2 Kooriliikumise tutvustamine meedias 5.3 Dokumentatsiooni haldamine A.2.6 Töö vokaaliga 6.1 Hääleseade rühmades 6.2 Hääleseade kooriga A.2.7 Solfedžo õpetamine 7.1 Rütmiõpetus 7.2 Laadi ja astmetaju arendamine 7.3 Noodilugemisoskuse arendamine A.2.8 Muusika loomine 8.1 Arranžeerimine 8.2 Komponeerimine A.2.9 Noodigraafika- ja muusikaprogrammide kasutamine 9.1 Noodigraafika-programmide kasutamine 9.2 Muusikasalvestus-programmide kasutamine A.2.10 Koori administreerimine 10.1 Töö koostööpartneritega 10.2 Töö meediaga 10.3 Projekti elluviimine Kooridirigendi tööaeg on paindlik. Töötatakse ka puhkepäevadel ja pühade ajal. Töötatakse üldjuhul siseruumides, kuid esinetakse ka väljas. Noodimaterjal. 1) muusikalised võimed 2) loovus, loomingulisus 3) juhtimisoskus 4) empaatiavõime 5) analüüsivõime 6) valmisolek meeskonnatööks 7) pingetaluvus 8) järjekindlus, enesedistsipliin 9) täpsus 10) vastutustunne 11) saavutusvajadus 12) paindlikkus 13) orienteeritus tulemusele Üldjuhul on koorijuht, tase 5 keskhariduse, erialase koolituse ja töökogemusega isik. Kutse taotlemise eeldused on kirjas kutse andmise korras. Koorijuht, kooridirigent, abidirigent. Koorijuht, tase 5 kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud B.2.1 - B.2.4 ja läbivad B.2.11 kompetentsid. Taotleja soovi korral võib tõendada valitavaid kompetentse B.2.5 – B.2.10. Repertuaari ettevalmistamine 5 Repertuaari omandamine, harjutamine ja musitseerimine 5 Töö repertuaariga 5 Koori loominguline juhtimine 5 Taotleja soovi korral võib tõendada valitavaid kompetentse B.2.5 – B.2.10. Valdkonna arendamine 5 Töö vokaaliga 5 Solfedžo õpetamine 5 Muusika loomine 5 Noodigraafika- ja muusikaprogrammide kasutamine 5 Koori administreerimine 5 Koorijuht, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Koorijuht, tase 6 Conductor, level 6 5 Koorijuht IV (versioon 1) Koorijuht IV (versioon 2) Koorijuht IV (versioon 3) Koorijuht IV (versioon 4) Koorijuht, tase 6 (versioon 6) Koorijuht, tase 6 (versioon 7) Koorijuht, tase 6 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Koorijuht 19 2014-04-24 2014-04-24 2015-05-20 6 6 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Heli Jürgenson Eesti Koorijuhtide Liit, G. Otsa nim Tallinna Muusikakool Indrek Vijard Eesti Meestelaulu Selts Kaie Tanner Eesti Kooriühing Lilyan Kaiv H. Elleri nim. Tartu Muusikakool Varje Vürst Eesti Koorijuhtide Liit Koorijuht, tase 6 kutsestandard on rakenduskõrghariduse taseme ja täiendõppe õppekavade koostamise, esmase kutse andmise ning isikute kompetentsuse hindamise alus kutse andmisel. Kooridirigendi töö on loominguline, mis eeldab muusikalist ettevalmistust. Kooridirigent on vokaalmuusika interpreet, kelle tööülesanneteks on laulude õpetamine koorile ja esitamine kontserdil. Töö eesmärk on koori kunstiline juhtimine ning publikule kõrgetasemelise muusikaelamuse pakkumine. Kooridirigendi töö on oma olemuselt pedagoogiline ning eeldab lisaks muusikalistele oskustele ka iseseisvat tööd kooriga ning metoodika ja psühholoogia tundmist. Koorijuhi kutsealal on viis kutset. Koorijuht, tase 4 töötab üldjuhul abidirigendina või oma kooriga. Koorijuht, tase 5 töötab üldjuhul dirigendina. Tal võib olla oma koor või töötab abidirigendina. Osaleb oma koori(de)ga konkurssidel, festivalidel ja annab kontserte. Koorijuht, tase 6 töötab üldjuhul dirigendina. Tal võib olla oma koor või töötab abidirigendina kontsertkoori juures. Osaleb oma koori(de)ga konkurssidel, festivalidel ja annab kontserte. Tema koorid osalevad aktiivselt kontserttegevuses. Koolitab vajadusel madalama taseme koorijuhte ja muusikaõpetajaid. Koorijuht, tase 7 töötab üldjuhul dirigendina. On tunnustatud oma ala spetsialist, keda kutsutakse juhatama ühendkoore laulupäevadel ja/või laulupidudel, üleriigilisel laulupeol või on liigijuht/kunstiline juht. On hinnatud koori hääleseadja ja koori vokaaltöö spetsialist. Osaleb oma koori(de)ga konkurssidel, festivalidel ja annab kontserte. Kooridel on aktiivne kontserttegevus. Viib läbi seminare, koolitusi mentorina, leiab koolituste läbiviimiseks vajaliku metoodika ning vajadusel koostab õppematerjale. Osaleb konkurssidel žürii liikmena.. Juhib muusikalisi projekte (kunstilise juhi töö laulupidudel, laulupäevadel, galakontsertidel). Koorijuht, tase 8 on professionaalse koorimuusika tippinterpreet ja ekspert, rahvusvaheliselt tunnustatud dirigent, keda kutsutakse (oma kooriga) mainekatele rahvusvahelistele koorimuusika suursündmustele (dirigendina, koolitajana). On kunstiline juht ja arvamusliider erinevatel rahvusvahelistel kõrgetasemelistel koorimuusikasündmustel. Osaleb rahvusvahelisel konkursil või festivalil interpreedi või koolitajana. Juhatab vokaal-sümfoonilisi suurvorme orkestriga. A.2.1 Repertuaari ettevalmistamine 1.1 Repertuaari valimine ja esinemiskava koostamine 1.2 Muusikalise materjali ettevalmistamine tööks A.2.2 Repertuaari omandamine, harjutamine ja musitseerimine 2.1 Repertuaari omandamine/ettevalmistamine harjutamiseks 2.2 Harjutamine 2.3 Esinemine A.2.3 Töö repertuaariga 3.1 Repertuaari ettevalmistamine 3.2 Repertuaari õpetamine 3.3 Kooriansambli kujundamine A.2.4 Koori loominguline juhtimine 4.1 Kontserttegevus 4.2 Laulupeoprotsessis osalemine 4.3 Koori kui organisatsiooni juhtimine A.2.5 Valdkonna arendamine 5.1 Kooriliikumise edendamine 5.2 Kooriliikumise tutvustamine meedias 5.4 Dokumentatsiooni haldamine A.2.6 Töö vokaaliga 6.1 Hääleseade rühmades 6.2 Hääleseade kooriga A.2.7 Solfedžo õpetamine 7.1 Rütmiõpetus 7.2 Laadi ja astmetaju arendamine 7.3 Noodilugemisoskuse arendamine A.2.8 Muusika loomine 8.1 Arranžeerimine 8.2 Komponeerimine A.2.9 Noodigraafika- ja muusikaprogrammide kasutamine 9.1 Noodigraafika-programmide kasutamine 9.2 Muusikasalvestus-programmide kasutamine A.2.10 Koori administreerimine 7.1 Töö koostööpartneritega 7.2 Töö meediaga 7.3 Projekti elluviimine Kooridirigendi tööaeg on paindlik. Töötatakse ka puhkepäevadel ja pühade ajal. Töötatakse üldjuhul siseruumides, kuid esinetakse ka väljas. Noodimaterjal. 1) muusikalised võimed 2) loovus, loomingulisus 3) juhtimisoskus 4) empaatiavõime 5) analüüsivõime 6) valmisolek meeskonnatööks 7) pingetaluvus 8) järjekindlus, enesedistsipliin 9) täpsus 10) vastutustunne 11) saavutusvajadus 12) paindlikkus 13) orienteeritus tulemusele Üldjuhul on 6.taseme kooridirigent lõpetanud kooridirigeerimise/koolimuusika bakalaureuseõppe, läbinud erialase täienduskoolituse ja on töökogemusega isik. Kutse taotlemise eeldused on kirjas kutse andmise korras. Koorijuht, kooridirigent, koormeister. Koorijuht, tase 6 kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud (B.2.1 - B.2.4) ja läbivad (B.2.11) kompetentsid. Taotleja soovi korral võib tõendada valitavaid kompetentse B.2.5 – B.2.10. Repertuaari ettevalmistamine 6 Repertuaari omandamine, harjutamine ja musitseerimine 6 Töö repertuaariga 6 Koori loominguline juhtimine 6 Taotleja soovi korral võib tõendada valitavaid kompetentse B.2.5 – B.2.10. Valdkonna arendamine 6 Töö vokaaliga 6 Solfedžo õpetamine 6 Muusika loomine 6 Noodigraafika- ja muusikaprogrammide kasutamine 6 Koori administreerimine 6 Koorijuht, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Koorijuht, tase 7 Conductor, level 7 5 Koorijuht V (versioon 1) Koorijuht V (versioon 2) Koorijuht V (versioon 3) Koorijuht V (versioon 4) Koorijuht, tase 7 (versioon 6) Koorijuht, tase 7 (versioon 7) Koorijuht, tase 7 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Koorijuht 19 2014-04-24 2014-04-24 2015-05-20 7 7 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Heli Jürgenson Eesti Koorijuhtide Liit, G. Otsa nim Tallinna Muusikakool Indrek Vijard Eesti Meestelaulu Selts Kaie Tanner Eesti Kooriühing Lilyan Kaiv H. Elleri nim. Tartu Muusikakool Varje Vürst Eesti Koorijuhtide Liit Koorijuht, tase 7 kutsestandard on taseme ja täiendõppe õppekavade koostamise ning isikute kompetentsuse hindamise alus kutse andmisel. Kooridirigendi töö on loominguline, mis eeldab muusikalist ettevalmistust. Kooridirigent on vokaalmuusika interpreet, kelle tööülesanneteks on laulude õpetamine koorile ja esitamine kontserdil. Töö eesmärk on koori kunstiline juhtimine ning publikule kõrgetasemelise muusikaelamuse pakkumine. Kooridirigendi töö on oma olemuselt pedagoogiline ning eeldab lisaks muusikalistele oskustele ka iseseisvat tööd kooriga ning metoodika ja psühholoogia tundmist. Koorijuhi kutsealal on viis kutset. Koorijuht, tase 4 töötab üldjuhul abidirigendina või oma kooriga. Koorijuht, tase 5 töötab üldjuhul dirigendina. Tal võib olla oma koor või töötab abidirigendina. Osaleb oma koori(de)ga konkurssidel, festivalidel ja annab kontserte. Koorijuht, tase 6 töötab üldjuhul dirigent. Tal võib olla oma koor või töötab abidirigendina kontsertkoori juures. Osaleb oma koori(de)ga konkurssidel, festivalidel ja annab kontserte. Tema koorid osalevad aktiivselt kontserttegevuses. Koolitab vajadusel madalama taseme koorijuhte ja muusikaõpetajaid. Koorijuht, tase 7 töötab üldjuhul dirigendina. On tunnustatud oma ala spetsialist, keda kutsutakse juhatama ühendkoore laulupäevadel ja/või laulupidudel, üleriigilisel laulupeol või on liigijuht/kunstiline juht. On hinnatud koori hääleseadja ja koori vokaaltöö spetsialist. Osaleb oma koori(de)ga konkurssidel, festivalidel ja annab kontserte. Kooridel on aktiivne kontserttegevus. Viib läbi seminare, koolitusi mentorina, leiab koolituste läbiviimiseks vajaliku metoodika ning vajadusel koostab õppematerjale. Osaleb žürii liikmena konkurssidel. Juhib muusikalisi projekte (kunstilise juhi töö laulupidudel, laulupäevadel, galakontsertidel). Koorijuht, tase 8 on professionaalse koorimuusika tippinterpreet ja ekspert, rahvusvaheliselt tunnustatud dirigent, keda kutsutakse (oma kooriga) mainekatele rahvusvahelistele koorimuusika suursündmustele (dirigendina, koolitajana). On kunstiline juht ja arvamusliider erinevatel rahvusvahelistel kõrgetasemelistel koorimuusikasündmustel. Osaleb rahvusvahelisel konkursil või festivalil interpreedi või koolitajana. Juhatab vokaal-sümfoonilisi suurvorme orkestriga. A.2.1 Repertuaari ettevalmistamine 1.1 Repertuaari valimine ja esinemiskava koostamine 1.2 Muusikalise materjali ettevalmistamine tööks A.2.2 Repertuaari omandamine, harjutamine ja musitseerimine 2.1 Repertuaari omandamine/ettevalmistamine harjutamiseks 2.2 Harjutamine 2.3 Esinemine A.2.3 Töö repertuaariga 3.1 Repertuaari ettevalmistamine 3.2 Repertuaari õpetamine 3.3 Kooriansambli kujundamine A.2.4 Koori loominguline juhtimine 4.1 Kontserttegevus 4.2 Laulupeoprotsessis osalemine 4.3 koori kui organisatsiooni juhtimine A.2.5 Valdkonna arendamine 5.1 Kooriliikumise edendamine 5.2 Kooriliikumise tutvustamine meedias 5.4 Dokumentatsiooni haldamine A.2.6 Töö vokaaliga 6.1 Hääleseade rühmades 6.2 Hääleseade kooriga A.2.7 Solfedžo õpetamine 7.1 Rütmiõpetus 7.2 Laadi ja astmetaju arendamine 7.3 Noodilugemisoskuse arendamine A.2.8 Muusika loomine: 8.1 Arranžeerimine 8.2 Komponeerimine A.2.9 Noodigraafika- ja muusikaprogrammide kasutamine 9.1 Noodigraafika-programmide kasutamine 9.2 Muusikasalvestus-programmide kasutamine A.2.10 Koori administreerimine 10.1 Töö koostööpartneritega 10.2 Töö meediaga 10.3 Projekti elluviimine Kooridirigendi tööaeg on paindlik. Töötatakse ka puhkepäevadel ja pühade ajal. Töötatakse üldjuhul siseruumides, kuid esinetakse ka väljas. Noodimaterjal. 1) muusikalised võimed 2) loovus, loomingulisus 3) juhtimisoskus 4) empaatiavõime 5) analüüsivõime 6) valmisolek meeskonnatööks 7) pingetaluvus 8) järjekindlus, enesedistsipliin 9) täpsus 10) vastutustunne 11)saavutusvajadus 12) paindlikkus 13) orienteeritus tulemusele Tavaliselt on 7. taseme kooridirigendil kooridirigeerimise või koolimuusika magistrikraad ning kompetentside saavutamiseks vajalik töökogemus ja läbitud erialane täiendkoolitus. Kutse taotlemise eeldused on kirjas kutse andmise korras. Koorijuht, kooridirigent, koormeister, peadirigent. Koorijuht, tase 7 kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud (B.2.1 - B.2.4) ja läbivad (B.2.11) kompetentsid. Taotleja soovi korral võib tõendada valitavaid kompetentse B.2.5 – B.2.10. Repertuaari ettevalmistamine 7 Repertuaari omandamine, harjutamine ja musitseerimine 7 Töö repertuaariga 7 Koori loominguline juhtimine 7 Taotleja soovi korral võib tõendada valitavaid kompetentse B.2.5 – B.2.10. Valdkonna arendamine 7 Töö vokaaliga 7 Solfedžo õpetamine 5 Muusika loomine 6 Noodigraafika- ja muusikaprogrammide kasutamine 5 Koori administreerimine 5 Koorijuht, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Koorijuht, tase 8 Conductor, level 8 1 Koorijuht, tase 8 (versioon 2) Koorijuht, tase 8 (versioon 3) Koorijuht, tase 8 (versioon 4) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Koorijuht 19 2014-04-24 2014-04-24 2015-05-20 8 8 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Heli Jürgenson Eesti Koorijuhtide Liit, G. Otsa nim Tallinna Muusikakool Indrek Vijard Eesti Meestelaulu Selts Kaie Tanner Eesti Kooriühing Lilyan Kaiv H. Elleri nim. Tartu Muusikakool Varje Vürst Eesti Koorijuhtide Liit Koorijuht, tase 8 kutsestandard on aluseks isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Kooridirigendi töö on loominguline, mis eeldab muusikalist ettevalmistust. Kooridirigent on vokaalmuusika interpreet, kelle tööülesanneteks on laulude õpetamine koorile ja esitamine kontserdil. Töö eesmärk on koori kunstiline juhtimine ning publikule kõrgetasemelise muusikaelamuse pakkumine. Kooridirigendi töö on olemuselt pedagoogiline ning eeldab lisaks muusikalistele oskustele ka iseseisvat tööd kooriga ning metoodika ja psühholoogia tundmist. Koorijuhi kutsealal on viis kutset. Koorijuht, tase 4 töötab üldjuhul abidirigendina või oma kooriga. Koorijuht, tase 5 töötab üldjuhul dirigendina. Tal võib olla oma koor või töötab abidirigendina. Osaleb oma koori(de)ga konkurssidel, festivalidel ja annab kontserte. Koorijuht, tase 6 töötab üldjuhul dirigendina. Tal võib olla oma koor või töötab abidirigendina kontsertkoori juures. Osaleb oma koori(de)ga konkurssidel, festivalidel ja annab kontserte. Tema koorid osalevad aktiivselt kontserttegevuses. Koolitab vajadusel madalama taseme koorijuhte ja muusikaõpetajaid. Koorijuht, tase 7 töötab üldjuhul dirigendina. On tunnustatud oma ala spetsialist, keda kutsutakse juhatama ühendkoore laulupäevadel ja/või laulupidudel, üleriigilisel laulupeol või on liigijuht/kunstiline juht. On hinnatud koori hääleseadja ja koori vokaaltöö spetsialist.Osaleb oma koori(de)ga konkurssidel, festivalidel ja annab kontserte. Kooridel on aktiivne kontserttegevus. Viib läbi seminare, koolitusi mentorina, leiab koolituste läbiviimiseks vajaliku metoodika ning vajadusel koostab õppematerjale. Osaleb konkurssidel žürii liikmena . Juhib muusikalisi projekte (kunstilise juhi töö laulupidudel, laulupäevadel, galakontsertidel). Koorijuht, tase 8 on professionaalse koorimuusika tippinterpreet ja ekspert, rahvusvaheliselt tunnustatud dirigent, keda kutsutakse (oma kooriga) mainekatele rahvusvahelistele koorimuusika suursündmustele (dirigendina, koolitajana). On kunstiline juht ja arvamusliider rahvusvahelistel kõrgetasemelistel koorimuusikasündmustel. Osaleb rahvusvahelisel konkursil või festivalil interpreedi või koolitajana. Juhatab vokaal-sümfoonilisi suurvorme orkestriga. A.2.1 Repertuaari ettevalmistamine 1.1 Repertuaari valimine ja esinemiskava koostamine 1.2 Muusikalise materjali ettevalmistamine A.2.2 Repertuaari omandamine, harjutamine ja musitseerimine 2.1 Repertuaari omandamine/ettevalmistamine harjutamiseks 2.2 Harjutamine 2.3 Esinemine A.2.3 Töö repertuaariga 3.1 Repertuaari ettevalmistamine 3.2 Repertuaari õpetamine 3.3 Kooriansambli kujundamine A.2.4 Koori loominguline juhtimine 4.1 Kontserttegevus 4.2 Laulupeoprotsessis osalemine 4.3 Koori kui organisatsiooni juhtimine A.2.5 Valdkonna arendamine 5.1 Kooriliikumise edendamine 5.2 Kooriliikumise tutvustamine meedias 5.3 Dokumentatsiooni haldamine A.2.6 Töö vokaaliga 6.1 Hääleseade rühmades 6.2 Hääleseade kooriga A.2.7 Solfedžo õpetamine 7.1 Rütmiõpetus 7.2 Laadi ja astmetaju arendamine 7.3 Noodilugemisoskuse arendamine A.2.8 Muusika loomine 8.1 Arranžeerimine 8.2 Komponeerimine A.2.9 Noodigraafika- ja muusikaprogrammide kasutamine 9.1 Noodigraafika-programmide kasutamine 9.2 Muusikasalvestus-programmide kasutamine A.2.10 Koori administreerimine 10.1 Töö koostööpartneritega 10.2 Töö meediaga 10.3 Projekti elluviimine Kooridirigendi tööaeg on paindlik. Töötatakse ka puhkepäevadel ja pühade ajal. Töötatakse üldjuhul siseruumides, kuid esinetakse ka väljas. Noodimaterjal. 1) muusikalised võimed 2) loovus, loomingulisus 3) juhtimisoskus 4) empaatiavõime 5) analüüsivõime 6) valmisolek meeskonnatööks 7) pingetaluvus 8) järjekindlus, enesedistsipliin 9) täpsus 10) vastutustunne 11)saavutusvajadus 12) paindlikkus 13) orienteeritus tulemusele Tavaliselt on 8. taseme kooridirigendil kooridirigeerimise või koolimuusika magistri- või doktorikraad ning kompetentside saavutamiseks vajalik töökogemus. Kutse taotlemise eeldused on kirjas kutse andmise korras. Koorijuht, kooridirigent. Koorijuht, tase 8 kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud (B.2.1 - B.2.5) ja läbivad (B.2.11) kompetentsid. Taotleja soovi korral võib tõendada valitavaid kompetentse B.2.6 – B.2.10. Repertuaari ettevalmistamine 8 Repertuaari omandamine, harjutamine ja musitseerimine 8 Töö repertuaariga 8 Koori loominguline juhtimine 8 Valdkonna arendamine 8 Taotleja soovi korral võib tõendada valitavaid kompetentse B.2.5 – B.2.10. Töö vokaaliga 7 Solfedžo õpetamine 6 Muusika loomine 6 Noodigraafika- ja muusikaprogrammide kasutamine 5 Koori administreerimine 5 Koorijuht, tase 8 kutset läbiv kompetents 8 Turvasüsteemide tehnik, tase 4 Security and Fire Protection Systems Installer, level 4 1 Turvasüsteemide tehnik, tase 4 (versioon 2) Turvasüsteemide tehnik, tase 4 (versioon 3) Turvasüsteemide tehnik, tase 4 esmane kutse (versioon 4) Turvasüsteemide tehnik, tase 4 esmane kutse (versioon 5) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Turvasüsteemide tehnik 15 2014-05-14 2014-05-14 2017-03-20 4 4 3114 Elektroonikatehnikud 0714 Elektroonika ja automaatika 80 Turvatöö ja juurdlus Keelte oskustasemete kirjeldused Vassil Hartšuk Päästeamet Ülo Kala Eltron AS Marina Koit Henert Grupp OÜ Kaupo Kuusik Eesti Turvaettevõtete Liit Martin Lambing Siseministeerium Tarmo Nigols G4S Eesti AS Erik Pikknurm Antifire Tuleohutuslahendused OÜ Jüri Teder G4S Eesti AS Tamur Vaher Päästeamet Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Turvasüsteemide tehnik, tase 4 kutsestandard on aluseks koolitusprogrammide koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Turvasüsteemide tehnik, tase 4 tööks on turvasüsteemide ja tuleohutuspaigaldiste ehitamine ja hooldamine. 4. taseme turvasüsteemide tehnik täidab oma tööülesandeid iseseisvalt. Turvasüsteemide tehnik, tase 4 tegutseb vähemalt ühel järgmistest tegevusvaldkondadest: turvasüsteemide paigaldamine ja hooldamine; tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamine ja hooldamine; gaaskustutussüsteemi paigaldamine ja hooldamine; vee- ja vahttulekustutuse süsteemide paigaldamine ja hooldamine; suitsutõrjesüsteemi paigaldamine ja hooldamine; ehitise teavitamissüsteemi paigaldamine ja hooldamine; hädavalgustuse paigaldamine ja hooldamine; fluoreeritud gaase sisaldavate gaaskustutussüsteemide paigaldamine ja hooldamine. Turvasüsteemide tehniku kutsealal on ka turvasüsteemide tehnik, tase 5 ja turvasüsteemide projekteerija, tase 6 kutsed. Turvasüsteemide tehnik, tase 5 on vastutav spetsialist, kes juhib turvasüsteemide tehnik, tase 4 tööd. Turvasüsteemide projekteerija, tase 6 projekteerib turvasüsteeme ja tuleohutuspaigaldisi. A.2.1 Töö planeerimine ja korraldamine 2.1.1. Tööülesande sisuga tutvumine. 2.1.2. Tegevuste järjestamine ja ajagraafiku koostamine. 2.1.3. Töövahendite ja materjalide valimine vastavalt tööülesandele. A.2.2 Töökeskkonna ohutuse tagamine 2.2.1. Tööohutusnõuetega arvestamine. 2.2.2. Töökeskkonna ohutuse järgimine määratud objektil. 2.2.3. Tule- ja elektriohutuse nõuete järgimine. 2.2.4. Tööpaiga korrashoid. 2.2.5. Töö- ja kaitsevahendite kasutamine. A.2.3 Paigaldiste ning seadmete paigaldus- ja ehitustööd, süsteemide üleandmine 2.3.1. Töövahendite ja seadmete tööks ette valmistamine/komplekteerimine. 2.3.2. Ehitustööd oma valdkonnas. 2.3.3. Kaablite paigaldamine ja kaabliteede rajamine, vajalike markeeringute tegemine. 2.3.4. Seadmete paigaldamine. 2.3.5. Süsteemi komponentide ühendamine. 2.3.6. Töö dokumenteerimine. 2.3.7. Oma töö üleandmine. A.2.4 Paigaldiste kontroll ja hooldus 2.4.1. Kontrolli- ja hooldustoimingud. 2.4.2. Tehniliste mõõtmiste teostamine. 2.4.3. Rikete tuvastamine ja kõrvaldamine. 2.4.4. Hooldustegevuse ja tulemuste dokumenteerimine A.2.5 Turvasüsteemide paigaldamine ja hooldamine 2.5.1. Turvasüsteemide paigaldamine, seadistamine ning hooldamine. 2.5.2. Turvasüsteemide ja võrguseadmete konfigureerimine. 2.5.3. Turvasüsteemide testimine ja kontroll. A.2.6 Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamine ja hooldamine 2.6.1. Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamine. 2.6.2. Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi hooldamine. A.2.7 Gaaskustutussüsteemi paigaldamine ja hooldamine 2.7.1. Gaaskustutussüsteemide paigaldamine. 2.7.2. Gaaskustutussüsteemi hooldamine. A.2.8 Vee- ja vahttulekustutuse süsteemide paigaldamine ja hooldamine 2.8.1. Vee- ja vahttulekustutuse süsteemide paigaldamine. 2.8.2. Vee- ja vahttulekustutuse süsteemide hooldamine. A.2.9 Suitsutõrjesüsteemi paigaldamine ja hooldamine 2.9.1. Suitsutõrjesüsteemi paigaldamine. 2.9.2. Suitsutõrjesüsteemi hooldamine. A.2.10 Ehitise teavitamissüsteemi paigaldamine ja hooldamine 2.10.1. Tulekahjust teavitamise ja evakuatsiooni korraldamise süsteemi paigaldamine. 2.10.2. Tulekahjust teavitamise ja evakuatsiooni korraldamise süsteemi hooldamine. A.2.11 Hädavalgustuse paigaldamine ja hooldamine 2.11.1. Hädavalgustuse paigaldamine. 2.11.2. Hädavalgustussüsteemi hooldamine. A.2.12 Fluoreeritud gaase sisaldavate gaaskustutussüsteemide paigaldamine ja hooldamine 2.12.1. Fluoreeritud gaase sisaldavate gaaskustutussüsteemide käitlemine. 2.12.2. Mahutite paigaldamine. 2.12.3. Lekkekontroll. 2.12.4. Hooldustegevuse dokumenteerimine. Turvasüsteemide tehniku tööaeg on üldjuhul fikseeritud, vajadusel esineb töötamist väljaspool tööaega. Tööga võib kaasneda füüsiline ja vaimne pingutus, töötempo on periooditi kiire ja pingeline. Vajadusel tuleb töötada välitingimustes, kõrgustes, ohtlikus keskkonnas. Turvasüsteemide tehniku töövahenditeks on käsi- ja spetsiaaltööriistad, redelid, tõstukid, mõõteseadmed, tehniline dokumentatsioon, normdokumendid (standardid, juhendid) ning isikukaitsevahendid vastavalt objekti eripärale. Turvasüsteemide tehniku töös on vajalikud koostöö- ja vastutusvõime, analüüsi- ja üldistusvõime, korrektsus, täpsus, otsustusvõime ning iseseisvus. Tavaliselt on turvasüsteemide tehnik, tase 4 keskharidusega, kutseoskused on omandatud töö käigus või kutseõppeasutuses. Turvasüsteemide tehnik. Töötamine turvasüsteemide vastutava hooldusspetsialisti pädevuses on reguleeritud tuleohutuse seaduse ja turvaseadusega. Turvasüsteemide tehnik, tase 4 kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid järgnevalt: kõigile on kohustuslikud kompetentsid B.2.1- B.2.4, läbiv kompetents B.2.13 ja vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.5 – B.2.12: Turvasüsteemide paigaldamine ja hooldamine, kompetents B.2.5; Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamine ja hooldamine, kompetents B.2.6; Gaaskustutussüsteemi paigaldamine ja hooldamine, kompetents B.2.7; Vee- ja vahttulekustutuse süsteemide paigaldamine ja hooldamine, kompetents B.2.8; Suitsutõrjesüsteemi paigaldamine ja hooldamine, kompetents B.2.9; Ehitise teavitamissüsteemi paigaldamine ja hooldamine, kompetents B.2.10; Hädavalgustuse paigaldamine ja hooldamine, kompetents B.2.11; Fluoreeritud gaase sisaldavate gaaskustutussüsteemide paigaldamine ja hooldamine, kompetents B.2.12. Töö planeerimine ja korraldamine 4 Töökeskkonna ohutuse tagamine 4 Paigaldiste ning seadmete paigaldus- ja ehitustööd, süsteemide üleandmine 4 Paigaldiste kontroll ja hooldus 4 Kutse taotlemisel tuleb tõendada vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.5 – B.2.12. Turvasüsteemide paigaldamine ja hooldamine 4 Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamine ja hooldamine 4 Gaaskustutussüsteemi paigaldamine ja hooldamine 4 Vee- ja vahttulekustutuse süsteemide paigaldamine ja hooldamine 4 Suitsutõrjesüsteemi paigaldamine ja hooldamine 4 Ehitise teavitamissüsteemi paigaldamine ja hooldamine 4 Hädavalgustuse paigaldamine ja hooldamine 4 Fluoreeritud gaase sisaldavate gaaskustutussüsteemide paigaldamine ja hooldamine 4 Turvasüsteemide tehnik, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Turvasüsteemide tehnik, tase 5 Security and Fire Protection Systems Installer, level 5 6 Turvasüsteemide tehnik III (versioon 1) Turvasüsteemide tehnik III (versioon 2) Turvasüsteemide tehnik III (versioon 3) Turvasüsteemide tehnik III (versioon 4) Turvasüsteemide tehnik III (versioon 5) Turvasüsteemide tehnik, tase 5 (versioon 7) Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 (versioon 10) Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 (versioon 11) Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 (versioon 8) Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 (versioon 9) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Turvasüsteemide tehnik 15 2014-05-14 2014-05-14 2017-03-20 5 5 3114 Elektroonikatehnikud 0714 Elektroonika ja automaatika 80 Turvatöö ja juurdlus Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Vassil Hartšuk Päästeamet Ülo Kala Eltron AS Marina Koit Henert Grupp OÜ Kaupo Kuusik Eesti Turvaettevõtete Liit Martin Lambing Siseministeerium Tarmo Nigols G4S Eesti AS Erik Pikknurm Antifire Tuleohutuslahendused OÜ Jüri Teder G4S Eesti AS Tamur Vaher Päästeamet Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Turvasüsteemide tehnik, tase 5 kutsestandard on aluseks koolitusprogrammide koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Turvasüsteemide tehnik, tase 5 tööks on turvasüsteemide ja tuleohutuspaigaldiste ehitamise ja hooldamise korraldamine. 5. taseme turvasüsteemide tehnik töötab iseseisvalt. Ta vastutab turvasüsteemide ja tuleohutuspaigaldiste ehitamise ja hooldamise eest ning kontrollib nende teostust. Turvasüsteemide tehnik, tase 5 tegutseb vähemalt ühel järgmistest tegevusvaldkondadest: turvasüsteemide paigaldamine ja hooldamine; tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamine ja hooldamine; gaaskustutussüsteemi paigaldamine ja hooldamine; vee- ja vahttulekustutuse süsteemide paigaldamine ja hooldamine; suitsutõrjesüsteemi paigaldamine ja hooldamine; ehitise teavitamissüsteemi paigaldamine ja hooldamine; hädavalgustuse paigaldamine ja hooldamine. Turvasüsteemide tehniku kutsealal on ka turvasüsteemide tehnik, tase 4 ja turvasüsteemide projekteerija, tase 6 kutsed. Turvasüsteemide tehnik, tase 4 tööks on turvasüsteemide ja tuleohutuspaigaldiste ehitamine ja hooldamine. Turvasüsteemide projekteerija, tase 6 projekteerib turvasüsteeme ja tuleohutuspaigaldisi. A.2.1 Töö planeerimine ja korraldamine 2.1.1. Tööülesande sisuga tutvumine. 2.1.2. Tegevuste järjestamine ja ajagraafiku koostamine. 2.1.3. Töövahendite ja materjalide valimine vastavalt tööülesandele. 2.1.4. Töövahendite, materjalide ja seadmetega varustamise planeerimine. 2.1.5. Töörühmale tööülesannete jagamine. 2.1.6. Kooskõlastuste olemasolu või vajaduse kontrollimine. A.2.2 Töökeskkonna ohutuse tagamine 2.2.1. Tööohutusnõuetega arvestamine. 2.2.2. Töökeskkonna ohutuse järgimine määratud objektil. 2.2.3. Tule- ja elektriohutuse nõuete järgimine. 2.2.4. Tööpaiga korrashoid. 2.2.5. Töö- ja kaitsevahendite kasutamine. A.2.3 Paigaldiste ning seadmete paigaldus- ja ehitustööd, süsteemide üleandmine 2.3.1. Töövahendite ja seadmete tööks ette valmistamine/komplekteerimine. 2.3.2. Ehitustööd oma valdkonnas. 2.3.3. Kaablite paigaldamine ja kaabliteede rajamine, vajalike markeeringute tegemine. 2.3.4. Seadmete paigaldamine. 2.3.5. Süsteemi komponentide ühendamine. 2.3.6. Süsteemi häälestamine ja testimine. 2.3.7. Töö kvaliteedi kontrollimine. 2.3.8. Töö dokumenteerimine. 2.3.9. Oma töö üleandmine. A.2.4 Paigaldiste kontroll ja hooldus 2.4.1. Kontrolli- ja hooldustoimingud. 2.4.2. Hooldustegevuse ja tulemuste dokumenteerimine. 2.4.3. Süsteemi ja hooldustegevuste hindamine. A.2.5 Juhtimine ja juhendamine 2.5.1. Töötajate juhendamine. 2.5.2. Juhtimine. 2.5.3. Töö korraldamine. 2.5.4. Töötajate töö tulemuse hindamine. A.2.6 Turvasüsteemide paigaldamine ja hooldamine 2.6.1. Turvasüsteemidest terviklahenduste koostamine. 2.6.2. Turvasüsteemide valimine ja komplekteerimine. 2.6.3. Turvasüsteemide ja võrguseadmete konfigureerimine. 2.6.4. Turvasüsteemide testimine ja kontroll. 2.6.5. Turvasüsteemide uuendamine ja täiendamine. A.2.7 Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamine ja hooldamine 2.7.1. Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi terviklahenduse koostamine. 2.7.2. Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi valimine ja komplekteerimine. 2.7.3. Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamine. 2.7.4. Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi üleandmine. 2.7.5. Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi hooldamine. 2.7.6. Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi uuendamine ja täiendamine. A.2.8 Gaaskustutussüsteemi paigaldamine ja hooldamine 2.8.1. Gaaskustutussüsteemi terviklahenduse koostamine. 2.8.2. Gaaskustutussüsteemi valimine ja komplekteerimine. 2.8.3. Gaaskustutussüsteemide paigaldamine. 2.8.4. Gaaskustutussüsteemi üleandmine. 2.8.5. Gaaskustutussüsteemi hooldamine. 2.8.6. Gaaskustutussüsteemi uuendamine ja täiendamine. A.2.9 Vee- ja vahttulekustutuse süsteemide paigaldamine ja hooldamine 2.9.1. Vee- ja vahttulekustutuse süsteemide terviklahenduse koostamine. 2.9.2. Vee- ja vahttulekustutuse süsteemide valimine ja komplekteerimine. 2.9.3. Vee- ja vahttulekustutuse süsteemide paigaldamine 2.9.4. Vee- ja vahttulekustutuse süsteemide üleandmine. 2.9.5. Vee- ja vahttulekustutuse süsteemide hooldamine. 2.9.6. Vee- ja vahttulekustutuse süsteemide uuendamine ja täiendamine. A.2.10 Suitsutõrjesüsteemi paigaldamine ja hooldamine 2.10.1. Suitsutõrjesüsteemi terviklahenduse koostamine. 2.10.2. Suitsutõrjesüsteemi valimine ja komplekteerimine. 2.10.3. Suitsutõrjesüsteemi paigaldamine. 2.10.4. Suitsutõrjesüsteemi üleandmine. 2.10.5. Suitsutõrjesüsteemi hooldamine. 2.10.6. Suitsutõrjesüsteemi uuendamine ja täiendamine. A.2.11 Ehitise teavitamissüsteemi paigaldamine ja hooldamine 2.11.1. Tulekahjust teavitamise ja evakuatsiooni korraldamise süsteemi terviklahenduse koostamine. 2.11.2. Tulekahjust teavitamise ja evakuatsiooni korraldamise süsteemi valimine ja komplekteerimine. 2.11.3. Tulekahjust teavitamise ja evakuatsiooni korraldamise süsteemi paigaldamine. 2.11.4. Tulekahjust teavitamise ja evakuatsiooni korraldamise süsteemi üleandmine. 2.11.5. Tulekahjust teavitamise ja evakuatsiooni korraldamise süsteemi hooldamine. 2.11.6. Tulekahjust teavitamise ja evakuatsiooni korraldamise süsteemi uuendamine ja täiendamine. A.2.12 Hädavalgustuse paigaldamine ja hooldamine 2.12.1. Hädavalgustuse terviklahenduse koostamine. 2.12.2. Hädavalgustuse valimine ja komplekteerimine. 2.12.3. Hädavalgustuse paigaldamine. 2.12.4. Hädavalgustussüsteemi üleandmine. 2.12.5. Hädavalgustussüsteemi hooldamine. 2.12.6. Hädavalgustuse uuendamine ja täiendamine. Turvasüsteemide tehniku tööaeg on üldjuhul fikseeritud, vajadusel esineb töötamist väljaspool tööaega. Tööga võib kaasneda füüsiline ja vaimne pingutus, töötempo on periooditi kiire ja pingeline. Vajadusel tuleb töötada välitingimustes, kõrgustes, ohtlikus keskkonnas. Turvasüsteemide tehniku töövahenditeks on käsi- ja spetsiaaltööriistad, redelid, tõstukid, mõõteseadmed, tehniline dokumentatsioon, normdokumendid (standardid, juhendid), arvutid ja nende tarkvara, kontoriseadmed ja spetsiaalseid arvutusprogrammid. Turvasüsteemide tehnik kasutab vastavalt objekti eripärale isikukaitsevahendeid. Turvasüsteemide tehniku töös on vajalikud koostöö- ja vastutusvõime, analüüsi- ja üldistusvõime, korrektsus, otsustamisjulgus, iseseisvus ja head juhiomadused. Tavaliselt on turvasüsteemide tehnik, tase 5 keskharidusega, kutseoskused on omandatud töö käigus või kutseõppeasutuses. Üldjuhul on turvasüsteemide tehnik, tase 5 varem töötanud 4. taseme turvasüsteemide tehnikuna. Turvasüsteemide spetsialist, paigaldusjuht, hooldusjuht, objektijuht, projektijuht. Töötamine turvasüsteemide tehnikuna vastutava spetsialisti pädevuses on reguleeritud tuleohutuse seaduse ja turvaseadusega. Turvasüsteemide tehnik, tase 5 kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid järgnevalt: kõigile on kohustuslikud kompetentsid B.2.1- B.2.5, läbiv kompetents B.2.13 ja vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.6 – B.2.12: Turvasüsteemide paigaldamine ja hooldamine, kompetents B.2.6; Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamine ja hooldamine, kompetents B.2.7; Gaaskustutussüsteemi paigaldamine ja hooldamine, kompetents B.2.8; Vee- ja vahttulekustutuse süsteemide paigaldamine ja hooldamine, kompetents B.2.9; Suitsutõrjesüsteemi paigaldamine ja hooldamine, kompetents B.2.10; Ehitise teavitamissüsteemi paigaldamine ja hooldamine, kompetents B.2.11; Hädavalgustuse paigaldamine ja hooldamine, kompetents B.2.12. Töö planeerimine ja korraldamine 5 Töökeskkonna ohutuse tagamine 5 Paigaldiste ning seadmete paigaldus- ja ehitustööd, süsteemide üleandmine 5 Paigaldiste kontroll ja hooldus 5 Juhtimine ja juhendamine 5 Kutse taotlemisel tuleb tõendada vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.6 – B.2.12. Turvasüsteemide paigaldamine ja hooldamine 5 Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamine ja hooldamine 5 Gaaskustutussüsteemi paigaldamine ja hooldamine 5 Vee- ja vahttulekustutuse süsteemide paigaldamine ja hooldamine 5 Suitsutõrjesüsteemi paigaldamine ja hooldamine 5 Ehitise teavitamissüsteemi paigaldamine ja hooldamine 5 Hädavalgustuse paigaldamine ja hooldamine 5 Turvasüsteemide tehnik, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Teleoperaator, tase 4 TV Cameraman, level 4 6 Teleoperaator I (versioon 3) Teleoperaator I (versioon 4) Teleoperaator I (versioon 5) Teleoperaator, tase 4 (versioon 7) Teleoperaatori assistent I (versioon 1) Teleoperaatori assistent I (versioon 2) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Film ja televisioon Teleoperaator 19 2014-04-24 2014-04-24 2018-11-13 4 4 3521 Audiovisuaal- ja ringhäälingutehnikud 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 60 Programmid ja ringhääling Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Andres Suurevälja Eesti Rahvusringhääling, operaator Ergo Treier Eesti Rahvusringhääling, operaator Hendrik Reindla Eesti Rahvusringhääling, tootmisteenistuse juhataja Ivar Murel Eesti Rahvusringhääling, operaator Mihkel Robam Eesti Rahvusringhääling, ressursihaldur Taavo Kongi Eesti Rahvusringhääling, audiovisuaalse osakonna juhataja Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Teleoperaator, tase 4 kutsestandard on kutsehariduse ja täiendõppe õppekavade koostamise ning isikute kompetentsuse hindamise alus kutse andmisel. Teleoperaatori kutsealal on neli kutset: teleoperaator, tase 4, välioperaator, tase 5, juhtoperaator, tase 6 ja operaator-lavastaja, tase 6. Teleoperaatori töö eesmärk on kvaliteetse telepildi tootmine. Teleoperaator, tase 4 võib töötada televisioonistuudiotes või ettevõtetes, mis tegelevad tele- ja/või videotoodangu loomisega. Võtab osa televisioonisaadete ning videovõtete filmimisest. Teleoperaator töötab tavaliselt juhtoperaatori juhendamisel ega tööta portatiivse tehnikaga. Vastutab temale usaldatud võttetehnika eest televõtte, transportimise ja tagastamise ajal. Vajalik on pidev enesetäiendamine. Arendab tööalaseid teadmisi läbi pideva professionaalse arengu. A.2.1 Võttekoha hindamine A.2.2 Võttetehnika ettevalmistamine, kasutamine ja tagastamine A.2.3 Kaamera koha valimine ja meeskonna juhendamine A.2.4 Filmimine ja valgustamine A.2.5 Filmimine liikuva kaameraga A.2.6 Suhtlemine A.2.7 Ohutusnõuete järgimine Teleoperaatori töötingimused on muutuvad, ta võib töötada nii sise- kui väliskeskkonnas. Teleoperaatori põhilised töövahendid on kaamera ja statiiv. Tööülesannetega toimetulekuks on peale mitmekülgse tehnilise taibukuse vajalikud ka auditiivsed ja visuaalsed võimed ning loovus. Teleoperaatorina töötamise eelduseks on väga hea meeskonnatöö ja suhtlusvõime. Tööks on vajalik hea füüsiline vorm ja keskkonnataluvus. Tavaliselt on teleoperaator keskharidusega ja täiendkoolitusega, soovitav töökogemus teleoperaatori assistendina. Kaameramees, operaator Teleoperaator, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside B.2.1-B.2.8 tõendamine. Võttekoha hindamine 4 Võttetehnika ettevalmistamine, kasutamine ja tagastamine 4 Kaamera koha valimine ja meeskonna juhendamine 4 Filmimine ja valgustamine 4 Filmimine liikuva kaameraga 4 Suhtlemine 4 Ohutusnõuete järgimine 4 Teleoperaator, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Välioperaator, tase 5 TV Cameraman, level 5 5 Teleoperaator II (versioon 1) Teleoperaator II (versioon 2) Teleoperaator II (versioon 3) Teleoperaator II (versioon 4) Välioperaator, tase 5 (versioon 6) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Film ja televisioon Teleoperaator 19 2014-04-24 2014-04-24 2018-11-13 5 5 3521 Audiovisuaal- ja ringhäälingutehnikud 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 60 Programmid ja ringhääling Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Andres Suurevälja Eesti Rahvusringhääling, operaator Ergo Treier Eesti Rahvusringhääling, operaator Hendrik Reindla Eesti Rahvusringhääling, tootmisteenistuse juhataja Ivar Murel Eesti Rahvusringhääling, operaator Mihkel Robam Eesti Rahvusringhääling, ressursihaldur Taavo Kongi Eesti Rahvusringhääling, audiovisuaalse osakonna juhataja Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Välioperaator, tase 5 kutsestandard on aluseks kutsehariduse ja täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Teleoperaatori kutsealal on neli kutset: teleoperaator, tase 4, välioperaator, tase 5, juhtoperaator, tase 6 ja operaator-lavastaja, tase 6. Teleoperaatori töö eesmärk on kvaliteetse telepildi tootmine. Välioperaator võtab osa televisioonisaadete ning videovõtete filmimisest. Välioperaator töötab tavaliselt iseseisvalt või vajadusel juhtoperaatori juhendamisel. Vastutab salvestatava materjali loomingulise ja tehnilise kvaliteedi eest ning teeb seda kõrgel professionaalsel tasemel. Välioperaator tunneb põhjalikult televisioonikaamera tehnilisi iseärasusi, valdab valgustuse ja reportaažheli kasutamist maksimaalse tulemuse saavutamiseks ja tagab salvestatava materjali valmisoleku montaažiks. Välioperaator võib töötada televisioonistuudiotes või ettevõtetes, mis tegelevad tele- ja/või videotoodangu loomisega. Ta hoolitseb loominguliste ideede adekvaatse teostamise eest. A.2.1 Võttekoha hindamine A.2.2 Kaamera ja lisatehnika valimine A.2.3 Võttetehnika ettevalmistamine, kasutamine ja tagastamine A.2.4 Kaamera koha valimine ja meeskonna juhendamine A.2.5 Filmimine ja valgustamine A.2.6 Filmimine liikuva kaameraga A.2.7 Suhtlemine A.2.8 Ohutusnõuete järgimine Välioperaatori töötingimused on muutuvad, ta võib töötada nii sise- kui väliskeskkonnas. Välioperaatori põhilised töövahendid on kaamera ja statiiv. Tööülesannetega toimetulekuks on peale mitmekülgse tehnilise taibu vajalikud ka auditiivsed ja visuaalsed võimed ning loovus. Välioperaatorina töötamise eelduseks on väga hea meeskonnatöö ja suhtlusoskus. Tööks on vajalik hea füüsiline vorm ja keskkonnataluvus. Keskharidus ja kutsealane koolitus. Soovitatav on eelnev töökogemus teleoperaatori assistendina. Vajalik on pidev enesetäiendamine, et olla kursis tehnika kiire arenguga. Välioperaator Välioperaator, tase 5 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.9 tõendamine. Võttekoha hindamine 5 Kaamera ja lisatehnika valimine 5 Võttetehnika ettevalmistamine, kasutamine ja tagastamine 5 Kaamera koha valimine ja meeskonna juhendamine 5 Filmimine ja valgustamine 5 Filmimine liikuva kaameraga 5 Suhtlemine 6 Ohutusnõuete järgimine 4 Välioperaator, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Juhtoperaator, tase 6 Lighting cameraman, level 6 6 Juhtoperaator, tase 6 (versioon 7) Teleoperaator III (versioon 3) Teleoperaator III (versioon 4) Teleoperaator III (versioon 5) Vanemteleoperaator III (versioon 1) Vanemteleoperaator III (versioon 2) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Film ja televisioon Teleoperaator 19 2014-04-24 2014-04-24 2018-11-13 6 6 3521 Audiovisuaal- ja ringhäälingutehnikud 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 60 Programmid ja ringhääling Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Andres Suurevälja Eesti Rahvusringhääling, operaator Ergo Treier Eesti Rahvusringhääling, operaator Hendrik Reindla Eesti Rahvusringhääling, tootmisteenistuse juhataja Ivar Murel Eesti Rahvusringhääling, operaator Mihkel Robam Eesti Rahvusringhääling, ressursihaldur Taavo Kongi Eesti Rahvusringhääling, audiovisuaalse osakonna juhataja Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Juhtoperaator, tase 6 kutsestandard on aluseks kutsehariduse ja täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Teleoperaatori kutsealal on neli kutset: teleoperaator, tase 4, välioperaator, tase 5, juhtoperaator, tase 6 ja operaator-lavastaja, tase 6. Teleoperaatori töö eesmärk on kvaliteetse telepildi tootmine. 6. taseme juhtoperaator võib töötada televisioonistuudiotes või ettevõtetes, mis tegelevad tele- ja/või videotoodangu loomisega. Kutsealastele teadmistele ja oskustele lisanduvad kogemused ja vilumus. Ta töötab iseseisvalt või juhib teiste operaatorite ja teenindava tehnilise meeskonna tööd. Dokumentaalse või olukirjeldusliku salvestuse puhul vastutab salvestatava materjali loomingulise ja tehnilise kvaliteedi eest ning teeb seda kõrgel professionaalsel tasemel. Juhtoperaator tunneb põhjalikult televisioonikaamera tehnilisi iseärasusi, valdab valguse ja heli kasutamist maksimaalse tulemuse saavutamiseks ja tagab salvestatava materjali valmisoleku montaažiks. Juhtoperaator tutvub salvestuse või saate ettevalmistamisel koos lavastaja, režissööri, kunstniku ja valgustajaga võtteplatsi(de)ga ning määrab nendega koostöös kindlaks kaamerate asukohad, vajaliku optika, filtrid, valgustehnika. Viib läbi valgusproovi. Vajadusel osaleb saate või salvestuse tegemiseks vajaliku montaažlehe koostamisel ning vastavalt sellele jagab välja kaamerameestele ülesanded. Juhib teleoperaatorite meeskonda. Vajalik pidev enesetäiendamine. A.2.1 Võttekoha hindamine A.2.2 Kaamera ja lisatehnika valimine A.2.3 Koostöö korraldamine A.2.4 Võttetehnika ettevalmistamine, kasutamine ja tagastamine A.2.5 Kaamera koha valimine ja meeskonna juhendamine A.2.6 Filmimine ja valgustamine A.2.7 Filmimine liikuva kaameraga A.2.8 Juhendamine A.2.9 Suhtlemine A.2.10 Ohutusnõuete järgimine Juhtoperaatori töötingimused on muutuvad, ta võib töötada nii sise- kui väliskeskkonnas. Juhtoperaatori põhilised töövahendid on kaamera ja statiiv. Tööülesannetega toimetulekuks on peale mitmekülgsete tehniliste taiplikkuse vajalikud ka auditiivsed ja visuaalsed võimed ning loovus. Juhtoperaatorina töötamise eelduseks on väga hea meeskonnatöö ja suhtlemisvõime. Tööks on vajalik hea füüsiline vorm ja keskkonnataluvus. Kõrg- või keskharidus ja regulaarne kutsealane täiendkoolitus. Juhtoperaator Juhtoperaator, tase 6 kutse taotlemisel on nõutav kõigi kompetentside B.2.1-B.2.11 tõendamine. Võttekoha hindamine 6 Kaamera ja lisatehnika valimine 6 Koostöö korraldamine 6 Võttetehnika ettevalmistamine, kasutamine ja tagastamine 6 Kaamera koha valimine ja meeskonna juhendamine 6 Filmimine ja valgustamine 6 Filmimine liikuva kaameraga 6 Juhendamine 6 Suhtlemine 6 Ohutusnõuete järgimine 6 Juhtoperaator, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Operaator-lavastaja, tase 6 Creative TV cameraman, level 6 6 Teleoperaator IV (versioon 3) Teleoperaator IV (versioon 4) Teleoperaator IV (versioon 5) Teleoperaator-Lavastaja IV (versioon 1) Teleoperaator-Lavastaja IV (versioon 2) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Film ja televisioon Teleoperaator 19 2014-04-24 2014-04-24 2019-04-23 6 6 2654 Filmi-, teatri- jms lavastajad ja -produtsendid 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 60 Programmid ja ringhääling Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Andres Suurevälja Eesti Rahvusringhääling, operaator Ergo Treier Eesti Rahvusringhääling, operaator Hendrik Reindla Eesti Rahvusringhääling, tootmisteenistuse juhataja Ivar Murel Eesti Rahvusringhääling, operaator Mihkel Robam Eesti Rahvusringhääling, ressursihaldur Taavo Kongi Eesti Rahvusringhääling, audiovisuaalse osakonna juhataja Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Operaator-lavastaja, tase 6 kutsestandard on aluseks täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Teleoperaatori kutsealal on neli kutset: teleoperaator, tase 4, välioperaator, tase 5, juhtoperaator, tase 6 ja operaator-lavastaja, tase 6. Teleoperaatori töö eesmärk on kvaliteetse telepildi tootmine. 6. taseme operaator-lavastaja töötab tihedas koostöös režissööri ja produtsendiga saate või salvestuse planeerimisel ja loomingulise ning tehnilise vormi kujundamisel, koostab võtteskeeme. Juhendab operaatoreid kaameraproovi ajal režiipuldist (kadreeringud, kaamera asetus jms.), reeglina ise kaameramehe funktsioone ei täida. Osaleb montaažlehtede ettevalmistamisel, teeb koostööd kunstniku ja valgustajaga. Vajadusel kuulub tema tööülesannete hulka juhtkonna nõustamine tehnika ostmisel. Juhib teleoperaatorite tööd, osaleb esinejate ja näitlejate juhendamisel, kooskõlastades seda režissööriga. A.2.1 Võttekoha hindamine A.2.2 Kaamera ja lisatehnika valimine A.2.3 Koostöö korraldamine A.2.4 Võttetehnika ettevalmistamine, kasutamine ja tagastamine A.2.5 Kaamera koha valimine ja meeskonna juhendamine A.2.6 Filmimine ja valgustamine A.2.7 Filmimine liikuva kaameraga A.2.8 Juhendamine ja töö näitlejatega A.2.9 Suhtlemine A.2.10 Ohutusnõuete järgimine Töötingimused on muutuvad, ta võib töötada nii sise- kui väliskeskkonnas. Operaator-lavastaja põhilised töövahendid on kaamera ja statiiv. Operaator–lavastajana töötamine eeldab lisaks väga heale meeskonnatöö- ja suhtlemisoskusele üldistus-, analüüsi- ning probleemide lahendamise võimet. Juhifunktsiooni täites on olulised otsustusvõime, planeerimis- ja juhtimisvõime. Operaator–lavastaja on võimeline tegutsema koolitajana ja andma teleoperaatoritöö-alast konsultatsiooni. Mitmete suurte lavastuslike või rahvusvaheliste projektide edukas läbiviimine juhtoperaatorina. Operaator-lavastaja. Operaator-lavastaja, tase 6 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside B.2.1-B.2.11 tõendamine. Võttekoha hindamine 6 Kaamera ja lisatehnika valimine tootmise läbiviimiseks 6 Koostöö korraldamine lavastamisel 6 Võttetehnika ettevalmistamine, kasutamine ja tagastamine 6 Kaamera koha valimine ja meeskonna juhendamine 6 Filmimine ja valgustamine 6 Filmimine liikuva kaameraga 6 Juhendamine ja töö näitlejatega 6 Suhtlemine 6 Ohutusnõuete järgimine 6 Operaator-lavastaja, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Turvasüsteemide projekteerija, tase 6 Security and Fire Protection Systems Project Designer, EstQF Level 6 1 Turvasüsteemide projekteerija, tase 6 (versioon 2) Turvasüsteemide projekteerija, tase 6 (versioon 3) Turvasüsteemide projekteerija, tase 6 (versioon 4) Turvasüsteemide projekteerija, tase 6 (versioon 5) Turvasüsteemide projekteerija, tase 6 (versioon 6) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Turvasüsteemide projekteerija 15 2014-05-14 2014-05-14 2017-03-20 6 6 2152 Elektroonikainsenerid 0714 Elektroonika ja automaatika 80 Turvatöö ja juurdlus Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Vassil Hartšuk Päästeamet Ülo Kala Eltron AS Marina Koit Henert Grupp OÜ Kaupo Kuusik Eesti Turvaettevõtete Liit Martin Lambing Siseministeerium Tarmo Nigols G4S Eesti AS Erik Pikknurm Antifire Tuleohutuslahendused OÜ Jüri Teder G4S Eesti AS Tamur Vaher Päästeamet Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Turvasüsteemide projekteerija, tase 6 kutsestandard on aluseks koolitusprogrammide koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Turvasüsteemide projekteerija, tase 6 tööks on turvasüsteemide ja tuleohutuspaigaldiste projekteerimine. Turvasüsteemide projekteerija töötab iseseisvalt. Turvasüsteemide projekteerija, tase 6 tegutseb vähemalt ühel järgmistest tegevusvaldkondadest: turvasüsteemide projekteerimine; tulekahjusignalisatsioonisüsteemi projekteerimine; gaaskustutussüsteemi projekteerimine; vee- ja vahttulekustutuse süsteemide projekteerimine; suitsutõrjesüsteemi projekteerimine; ehitise teavitamissüsteemi projekteerimine; hädavalgustuse projekteerimine. Turvasüsteemide tehniku kutsealal on ka turvasüsteemide tehnik, tase 4 ja turvasüsteemide tehnik, tase 5 kutsed. Turvasüsteemide tehnik, tase 4 tööks on turvasüsteemide ja tuleohutuspaigaldiste ehitamine ja hooldamine. Turvasüsteemide tehnik, tase 5 on vastutav spetsialist, kes juhib turvasüsteemide tehnik, tase 4 tööd. A.2.1 Töö planeerimine ja korraldamine 2.1.1. Tööülesande sisuga tutvumine. 2.1.2. Tegevuste järjestamine ja ajagraafiku koostamine. 2.1.3. Töövahendite ja materjalide valimine vastavalt tööülesandele. 2.1.4. Töörühmale tööülesannete jagamine. 2.1.5. Kooskõlastuste olemasolu või vajaduse kontrollimine. A.2.2 Töökeskkonna ohutuse tagamine 2.2.1. Töökeskkonna ohutuse järgimine määratud objektil. 2.2.2. Tööpaiga korrashoid. A.2.3 Projekteerimine 2.3.1. Projekteerimisülesande püstitamine. 2.3.2. Koostöö erinevate osapooltega. 2.3.3. Projekti koostamine ja kooskõlastamine. 2.3.4. Projekti üleandmine ja kaitsmine. 2.3.5. Õigusaktide ja tehniliste normide järgimine. 2.3.6. Kutsealane enesearendamine. A.2.4 Turvasüsteemide projekteerimine 2.4.1. Turvasüsteemi projekti koostamine. 2.4.2. Turvasüsteemide valimine ja komplekteerimine. A.2.5 Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi projekteerimine 2.5.1. Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi projekti koostamine. 2.5.2. Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi valimine ja komplekteerimine. A.2.6 Gaaskustutussüsteemi projekteerimine 2.6.1. Gaaskustutussüsteemi projekti koostamine. 2.6.2. Gaaskustutussüsteemi valimine ja komplekteerimine. A.2.7 Vee- ja vahttulekustutuse süsteemide projekteerimine 2.7.1. Vee- ja vahttulekustutuse süsteemide projekti koostamine. 2.7.2. Vee- ja vahttulekustutuse süsteemide valimine ja komplekteerimine. A.2.8 Suitsutõrjesüsteemi projekteerimine 2.8.1. Suitsutõrjesüsteemi projekti koostamine. 2.8.2. Suitsutõrjesüsteemi valimine ja komplekteerimine. A.2.9 Ehitise teavitamissüsteemi projekteerimine 2.9.1. Tulekahjust teavitamise ja evakuatsiooni korraldamise süsteemi projekti koostamine. 2.9.2. Tulekahjust teavitamise ja evakuatsiooni korraldamise süsteemi valimine ja komplekteerimine. A.2.10 Hädavalgustuse projekteerimine 2.10.1. Hädavalgustuse projekti koostamine. 2.10.2. Hädavalgustuse valimine ja komplekteerimine. Turvasüsteemide projekteerija tööaeg on fikseeritud, vajadusel esineb töötamist väljaspool tööaega. Tööga võib kaasneda vaimne pingutus, töötempo on periooditi kiire ja pingeline. Turvasüsteemide projekteerija kasutab oma töös lisaks tavapärastele kommunikatsioonivahenditele, arvutitele ja nende tarkvarale ning kontoriseadmetele ka spetsiaalseid arvutusprogramme ning vastavalt spetsialiseerumisele erinevaid töövahendeid ja mõõteriistu. Turvasüsteemide projekteerija töö eeldab õppimisvalmidust, loovust, iseseisvust, otsustusvõimet, analüüsivõimet, täpsust, vastutustunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust ning ruumilist kujutlusvõimet. Tavaliselt on 6. taseme turvasüsteemide projekteerijal bakalaureusekraad või rakenduskõrgharidus ja kompetentside kujunemiseks vajalik töökogemus. Kutse saamiseks on ta üldjuhul eelnevalt töötanud turvasüsteemide projekteerija kutset omava isiku juhendamise all. Turvasüsteemide projekteerija. Töötamine turvasüsteemide projekteerijana vastutava spetsialisti pädevuses on reguleeritud tuleohutuse seaduse ja turvaseadusega. Turvasüsteemide projekteerija, tase 6 kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid järgnevalt: kõigile on kohustuslikud kompetentsid B.2.1 – B.2.3, läbiv kompetents B.2.11 ja vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.4 – B.2.10: Turvasüsteemide projekteerimine, kompetents B.2.4; Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi projekteerimine, kompetents B.2.5; Gaaskustutussüsteemi projekteerimine, kompetents B.2.6; Vee- ja vahttulekustutuse süsteemide projekteerimine, kompetents B.2.7; Suitsutõrjesüsteemi projekteerimine, kompetents B.2.8; Ehitise teavitamissüsteemi projekteerimine, kompetents B.2.9; Hädavalgustuse projekteerimine, kompetents B.2.10. Töö planeerimine ja korraldamine 6 Töökeskkonna ohutuse tagamine 6 Projekteerimine 6 Kutse taotlemisel tuleb tõendada vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.4 – B.2.10. Turvasüsteemide projekteerimine 6 Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi projekteerimine 6 Gaaskustutussüsteemi projekteerimine 6 Vee- ja vahttulekustutuse süsteemide projekteerimine 6 Suitsutõrjesüsteemi projekteerimine 6 Ehitise teavitamissüsteemi projekteerimine 6 Hädavalgustuse projekteerimine 6 Turvasüsteemide projekteerija, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Kohtukriminalistikaekspert, tase 7 Forensic Expert, level 7 3 Ekspert IV (versioon 1) Ekspert IV (versioon 2) Kohtukriminalistikaekspert, tase 7 (versioon 4) Kohtukriminalistikaekspert, tase 7 (versioon 5) Kohtukriminalistikaekspert, tase 7 (versioon 6) Kohtukriminalistikaekspert, tase 7 (versioon 7) Alkoholiekspert, tase 7 DNA - ekspert, tase 7 Dokumendiekspert, tase 7 Hääleekspert, tase 7 Infotehnoloogiaekspert, tase 7 Jäljeekspert, tase 7 Kiuekspert, tase 7 Kujutiseekspert, tase 7 Käekirjaekspert, tase 7 Liiklusekspert, tase 7 Lõhkeaineekspert, tase 7 Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspert, tase 7 Metalli- ja lasujäägiekspert, tase 7 Narkootilise aine ekspert, tase 7 Põlevvedelikuekspert, tase 7 Raamatupidamiseekspert, tase 7 Sõrmejäljeekspert – esiletooja, tase 7 Sõrmejäljeekspert – identija, tase 7 Toksikoloogiaekspert, tase 7 Tulekahjuekspert, tase 7 Tulirelvaekspert, tase 7 Värvkatteekspert, tase 7 Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Justiits- ja kohtuteenistused Kohtukriminalistikaekspert 15 2014-05-14 2014-05-14 2016-04-19 7 7 2145 Keemiainsenerid 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Allan Juhe EKEI tehnikaosakond Kairi Kriiska-Maiväli EKEI dokumendiosakond Urmas Lõiv EKEI liiklusosakond Erik Mei EKEI sõrmejäljeosakond Aime Riikoja EKEI keemiaosakond Merike Rump EKEI kvaliteeditalitus Gunnar Tasa EKEI DNA osakond Marika Väli EKEI, Tartu Ülikool Kohtukriminalistikaekspert, tase 7 kutsestandard on aluseks koolitusprogrammide koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Kohtukriminalistikaekspert on riiklikus ekspertiisiasutuses töötav kohtuekspert, kes teeb ekspertiise ja uuringuid vastavalt eriteadmistele. 7. taseme kohtukriminalistikaeksperdi töö eesmärk on anda igakülgne, erapooletu ja teaduslikult põhjendatud eksperdiarvamus. Kohtukriminalistikaekspert töötab iseseisvalt, suhtleb menetleja ja teiste asjasse puutuvate isikutega ning vajaduse korral osaleb kohtuistungil eksperdina. Kohtukriminalistikaeksperdi kutsealal on järgmised spetsialiseerumised: DNA-ekspert võrdleb sündmuskoha DNA-profiile isiku DNA-profiilidega ja viib läbi DNA analüüsil baseeruvaid sugulusuuringuid. Jäljeekspert uurib jalatsi-, rehvi-, murdmisriista- jm jälgi ning võrdleb neid esitatud võrdlusmaterjaliga. Tulirelvaekspert uurib tulirelvi, laskemoona, nende komponente ja laskmisel tekkivaid jälgi. Tulekahjuekspert teeb kindlaks tulekahjukolde asukoha, uurib objekti süttimise võimalikkust kontrollitavast süüteallikast ja tuvastab tulekahju tehnilise tekkepõhjuse. Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspert uurib lõhkeseadeldisi, lõhkematerjale, pürotehnilisi tooteid ja nende osi ning plahvatusjärgseid fragmente jm. Liiklusekspert rekonstrueerib ja analüüsib liiklusõnnetusi, hindab sõidukite liiklusohutust tagavate süsteemide töövõimet ja rikke esinemisel tuvastab selle põhjuse, identifitseerib sõidukeid, analüüsib sõidukite vahelise kontakti toimumise võimalikkust. Sõrmejäljeekspert – esiletooja toob esemetelt ja pindadelt naha papillaarkurrustiku jäljed esile ning hindab esiletoodud naha papillaarkurrustiku jälgede individualiseeritavust. Sõrmejäljeekspert – identija hindab naha papillaarkurrustiku jälgede individualiseeritavust ning identifitseerib naha papillaarkurrustiku jälje alusel isiku. Dokumendiekspert uurib tähtsaid isikuttõendavaid dokumente, paberraha, teisi trükitooteid ja paberil vormistatud dokumente, tehes kindlaks, kas on tegemist ehtsate või võltsitud dokumentidega. Käekirjaekspert uurib kirjutaja tuvastamiseks tekste ja/või allkirju. Raamatupidamiseekspert uurib raamatupidamiskohuslase raamatupidamisarvestuse ja aruandluse korraldamist, raamatupidamisandmete moonutamist või ebaõigete andmete esitamist, ainelise kahju tekitamist ja selle ulatust, revisjonijärelduste õigsust jm kuriteo toimepanemise tõendamisel tähtsust omavaid asjaolusid. Hääleekspert parandab salvestuste arusaadavust, tuvastab kõneleja, määrab salvestiste õigsust ja transkribeerib kõnesid. Kujutiseekspert parandab kujutava materjali kvaliteeti, eraldab sündmusega seotud kaadreid ja töötleb erivormingus videofaile. Infotehnoloogiaekspert otsib ja taastab kuritegeliku tegevuse tuvastamiseks andmekandjatelt informatsiooni ning testib elektroonikaseadmeid. Narkootilise aine ekspert teeb kindlaks, kas ja millise narkootilise või psühhotroopse ainega on tegemist. Alkoholiekspert teeb kindlaks, kas on tegemist omavalmistatud või tööstusliku alkoholiga, samuti tuvastab puskariaparaate. Põlevvedelikuekspert uurib, kas tulekahju sündmuskohalt võetud objektides leidub põlevvedelike jälgi. Lõhkeaineekspert teeb kindlaks, kas on tegemist lõhkeainega või missugust lõhkeainet kasutati plahvatuse tekitamiseks. Kiuekspert uurib objektidel leiduvaid kiudusid ja karvu. Värvkatteekspert uurib ühe värvitud eseme värviosakeste leidumist teisel esemel. Metalli- ja lasujäägiekspert teeb kindlaks, kas inimese kätel või riietel leidub tulirelvast pärinevaid osakesi, tuvastab metalli elementkoostise või metallijäljed objektidel, tuvastab ja klassifitseerib võltsmünte. Toksikoloogiaekspert uurib joobeseisundi tuvastamiseks või surma põhjuse kindlakstegemiseks, milliseid aineid on isik tarvitanud. Kohtukriminalistikaeksperdi kutsealal on lisaks 7. tasemele ka kohtukriminalistikaekspert, tase 8 kutse, kes tegeleb lisaks ekspertiiside/uuringute tegemisele ka valdkonna arendamise, uute metoodikate ja valdkonda puudutavate seaduste väljatöötamise ning koolitamise ja juhendamisega. A.2.1 Ekspertiiside ja/või uuringute tegemine 2.1.1. Materjalidega tutvumine. 2.1.2. Ekspertiisi ja/või uuringu läbiviimine. 2.1.3. Menetlustoimingus osalemine. 2.1.4. Tulemuste vormistamine. A.2.2 Osalemine kohtuistungil 2.2.1. Kohutistungiks ettevalmistamine. 2.2.2. Kohtuistungil esinemine. 2.2.3. Kirjalik vastamine kohtuistungil esitatud aega või ettevalmistust vajavatele küsimustele. A.2.3 Enesearendamine ja valdkonna arendamine 2.3.1. Osalemine rahvusvahelistes võrdluskatsetes. 2.3.2. Ettekannete tegemine asutusesisestel erialakonverentsidel või –seminaridel. 2.3.3. Enese täiendamine erialaga seonduvatel koolitustel ja erialase kirjandusega. DNA - ekspert A.2.4 DNA ekspertiiside ja uuringute tegemine 2.4.1. DNA proovide võtmine ekspertiisideks ja uuringuteks. 2.4.2. DNA analüüsi käigus saadud tulemuste interpreteerimine. 2.4.3. DNA-tõendi kaalukuse hindamine. Jäljeekspert A.2.5 Jäljeekspertiisi tegemine 2.5.1. Jalatsi-, rehvi-, kinda- jms jälgede uurimine ja võrdlemine. 2.5.2. Murdmisriista-, tööriista jms jälgede uurimine ja võrdlemine. 2.5.3. Teiste jälgede uurimine. Tulirelvaekspert A.2.6 Tulirelvaekspertiisi tegemine 2.6.1. Esemete tulirelvade hulka kuuluvuse tuvastamine. 2.6.2. Padrunite tulirelva laskemoona hulka kuuluvuse tuvastamine. 2.6.3. Relva grupikuuluvuse identifitseerimine kuulide ja padrunikestade järgi. 2.6.4. Relva identifitseerimine kuulide ja padrunikestade järgi. 2.6.5. Laskmise asjaolude tuvastamine lasujälgede ja laskmise olustiku järgi. Tulekahjuekspert A.2.7 Tulekahjuekspertiisi tegemine 2.7.1. Tulekahju tehnilise tekkepõhjuse (süüteallika) tuvastamine. 2.7.2. Tulekahjukolde asukoha (süttimiskoha) tuvastamine. 2.7.3. Sündmuskoha olustiku uurimine. 2.7.4. Ekspertiisiobjektide uurimine laboris. 2.7.5. Muude tulekahju tekkimist ja arengut puudutavate asjaolude tuvastamine. Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspert A.2.8 Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi tegemine 2.8.1. Lõhkeseadeldiste, lõhkematerjalide, pürotehniliste toodete ja nende osade uurimine ning identifitseerimine. 2.8.2. Ekspertiisiobjektide ehituse ning omaduste tuvastamine. 2.8.3. Ekspertiisiobjektide katsetamine nende kasutuskõlbulikkuse ja/või plahvatusvõimelisuse kontrollimiseks. 2.8.4. Plahvatuskohalt kogutud objektide ja fragmentide uurimine, võrdlemine ja ühildamine. 2.8.5. Plahvatanud objekti rekonstrueerimine ning plahvatuse tekkepõhjuse ja muude asjaolude tuvastamine. Liiklusekspert A.2.9 Liiklustehnilise ekspertiisi tegemine 2.9.1. Sõidukite vastastikuse kokkupõrkeasendi määramine. 2.9.2. Sõidukite asendite määramine kokkupõrke hetkel tee suhtes. 2.9.3. Sõidukite liikumiskiiruste tuvastamine. 2.9.4. Liiklusõnnetuse vältimisvõimaluse hindamine. 2.9.5. Jalakäijatele otsasõitude rekonstrueerimine. 2.9.6. Liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi väljaselgitamine. A.2.10 Autotehnilise ekspertiisi tegemine 2.10.1. Sõiduki liiklusohutust tagavate süsteemide töövõime hindamine. 2.10.2. Sõiduki tehniliste rikete korral põhjuse tuvastamine. A.2.11 Liiklustrassoloogia ekspertiisi tegemine 2.11.1. Sõidukite identifitseerimine. 2.11.2. Sõidukite vahelise kontakti toimumise analüüs. Sõrmejäljeekspert – esiletooja A.2.12 Naha papillaarkurrustiku jälgede esiletoomine 2.12.1. Naha papillaarkurrustiku jälgede esiletoomine esemetelt ja pindadelt. 2.12.2. Naha papillaarkurrustiku jälgede individualiseerimine. Sõrmejäljeekspert – identija A.2.13 Naha papillaarkurrustiku jälgede alusel isikute identifitseerimine 2.13.1. Naha papillaarkurrustiku jälgede individualiseerimine. 2.13.2. Naha papillaarkurrustiku jälgede kokkulangevuse tuvastamine. Dokumendiekspert A.2.14 Dokumendiekspertiisi tegemine 2.14.1. Dokumendi õigsuse tuvastamine. 2.14.2. Võltsimiskahtlusega dokumendi võltsituse tuvastamine. 2.14.3. Võltsingute klassifitseerimine ja infovahetus. Käekirjaekspert A.2.15 Käekirjaekspertiisi tegemine 2.15.1. Ühise kirjutaja määramine. 2.15.2. Allkirja ja/või teksti kirjutaja tuvastamine. Raamatupidamiseekspert A.2.16 Raamatupidamisekspertiisi tegemine 2.16.1. Raamatupidamise usaldusväärsuse uurimine. 2.16.2. Raamatupidamise mittevastavuse tuvastamine Raamatupidamise seaduse või Riigi Raamatupidamise Üldeeskirja nõuetele. 2.16.3. Pankrotiseisu ja püsiva maksejõuetuse tekkimise aja tuvastamine. Hääleekspert A.2.17 Hääleekspertiisi tegemine 2.17.1. Kõneleja tuvastamine. 2.17.2. Autentimine ehk salvestiste õigsuse määramine. 2.17.3. Salvestiste arusaadavuse parandamine. 2.17.4. Transkribeerimine. Kujutiseekspert A.2.18 Kujutiseekspertiisi tegemine 2.18.1. Kujutava materjali kvaliteedi parandamine. 2.18.2. Sündmusega seotud kaadrite eraldamine ja kujutise analüüs. 2.18.3. Digitaalsete videovalveseadmete analüüs. Infotehnoloogiaekspert A.2.19 Infotehnoloogiaekspertiisi tegemine 2.19.1. Andmete kopeerimine. 2.19.2. Märksõnade ja viidete alusel informatsiooni tuvastamine. 2.19.3. Kustutatud informatsiooni taastamine. 2.19.4. Tegevuste modelleerimine. 2.19.5. Pahavara analüüs. 2.19.6. Mobiilsetest seadmetest andmete kopeerimine. 2.19.7. Elektroonikaseadmete testimine. Narkootilise aine ekspert A.2.20 Narkootilise aine ekspertiisi tegemine 2.20.1. Narkootilise aine tuvastamine. 2.20.2. Narkootilise aine protsendilise sisalduse määramine. Alkoholiekspert A.2.21 Alkoholiekspertiisi tegemine 2.21.1. Etanooli sisalduse määramine. 2.21.2. Alkoholi liigi määramine. 2.21.3. Illegaalsete alkoholivalmistamise seadmete uurimine. Põlevvedelikuekspert A.2.22 Põlevvedelikuekspertiisi tegemine 2.22.1. Põlevvedeliku olemasolu tuvastamine. 2.22.2. Põlevvedeliku identifitseerimine. Lõhkeaineekspert A.2.23 Lõhkeaineekspertiisi tegemine 2.23.1. Lõhkeaine olemasolu tuvastamine. 2.23.2. Lõhkeaine identifitseerimine. Kiuekspert A.2.24 Kiuekspertiisi tegemine 2.24.1. Kiudude/karvade olemasolu tuvastamine. 2.24.2. Kiudude/karvade võrdlemine. 2.24.3. Kiudude/karvade identifitseerimine. Värvkatteekspert A.2.25 Värvkatteekspertiisi tegemine 2.25.1. Värvkatte osakeste olemasolu tuvastamine. 2.25.2. Värvkatte osakeste võrdlemine. 2.25.3. Värvkatte osakeste identifitseerimine. Metalli- ja lasujäägiekspert A.2.26 Metalli- (sh mündi-) ja lasujäägiekspertiisi tegemine 2.26.1. Metalli, klaasi, värvkatte, aine, materjali võrdlusanalüüsi tegemine elektronmikroskoobiga. 2.26.2. Lasujääkide olemasolu tuvastamine. 2.26.3. Hõõglambi mikroskoopiline uurimine. 2.26.4. Võltsmüntide uurimine ja klassifitseerimine. Toksikoloogiaekspert A.2.27 Toksikoloogiaekspertiisi tegemine Teeb vähemalt kahte järgmistest tüüpuuringutest: 2.27.1. Etanooli määramine. 2.27.2. Ühealuseliste alkoholide ja teiste kergestilenduvate ühendite määramine. 2.27.3. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete määramine. 2.27.4. Ravimite toimeainete määramine. 2.27.5. Karboksühemoglobiini määramine. Kohtukriminalistikaeksperdi tööaeg on fikseeritud, võib esineda töötamist väljaspool tööaega. Töö on pingeline ja nõuab vaimset pingutust. Tööülesannete täitmisel võib kokku puutuda erinevate ohuteguritega sõltuvalt spetsialiseerumisest. Kohtukriminalistikaekspert töötab sisetingimustes, vajadusel sündmuskohal või uuritava objekti asukohas. Kohtukriminalistikaekspert kasutab oma töös erivahendeid ja seadmeid ning isikukaitsevahendeid vastavalt spetsialiseerumisele, IKT-vahendeid ja tarkvara vastavalt spetsialiseerumisele. Kohtukriminalistikaeksperdi töös on vajalikud ausus, objektiivsus, korrektsus, stressitaluvus, koostöö- ja vastutusvõime, hea analüüsi- ja otsustusvõime ning iseseisvus. Tavaliselt on 7. taseme kohtukriminalistikaeksperdil erialale sobiv kõrgharidus ning magistrikraad. Kutseoskused on omandatud töö käigus. Kohtuekspert, ekspert. Kohtukriminalistikaekspert, tase 7 kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid järgnevalt: kõigile on kohustuslikud kompetentsid B.2.1 - B.2.3 ja läbiv kompetents B.2.28 ning spetsialiseerumisega seotud kompetentside hulgast tuleb valida vähemalt üks spetsialiseerumine: DNA - ekspert, kompetents B.2.4; Jäljeekspert, kompetents B.2.5; Tulirelvaekspert, kompetents B.2.6; Tulekahjuekspert, kompetents B.2.7; Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspert, kompetents B.2.8; Liiklusekspert, kompetentsid B.2.9 – B.2.11; Sõrmejäljeekspert – esiletooja, kompetents B.2.12; Sõrmejäljeekspert – identija, kompetents B.2.13; Dokumendiekspert, kompetents B.2.14; Käekirjaekspert, kompetents B.2.15; Raamatupidamiseekspert, kompetents B.2.16; Hääleekspert, kompetents B.2.17; Kujutiseekspert, kompetents B.2.18; Infotehnoloogiaekspert, kompetents B.2.19; Narkootilise aine ekspert, kompetents B.2.20; Alkoholiekspert, kompetents B.2.21; Põlevvedelikuekspert, kompetents B.2.22; Lõhkeaineekspert, kompetents B.2.23; Kiuekspert, kompetents B.2.24; Värvkatteekspert, kompetents B.2.25; Metalli- ja lasujäägiekspert, kompetents B.2.26; Toksikoloogiaekspert, kompetents B.2.27. Ekspertiiside ja/või uuringute tegemine 7 Osalemine kohtuistungil 7 Enesearendamine ja valdkonna arendamine 7 Kutse taotlemisel tuleb valida vähemalt üks spetsialiseerumine. Kohtukriminalistikaekspert, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 Engineer in Heating, Ventilation and Air Conditioning (HVAC), level 6 8 Ehitusinsener IV (versioon 1) Ehitusinsener IV (versioon 2) Ehitusinsener IV (versioon 3) Ehitusinsener IV (versioon 4) Ehitusinsener IV (versioon 6) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 10) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 11) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 12) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 13) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 5) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 7) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 8) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 9) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 10) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 11) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 12) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 13) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 5) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 7) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 8) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 9) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 10) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 11) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 12) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 13) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 5) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 7) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 9) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 10) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 11) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 12) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 13) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 5) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 7) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 8) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 9) Jahutussüsteemide ehitamine ehitustegevuse juhtimise ametialal Küttesüsteemide ehitamine ehitustegevuse juhtimise ametialal Ventilatsioonisüsteemide ehitamine ehitustegevuse juhtimise ametialal Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener 15 2014-05-20 2014-05-20 2015-12-15 6 6 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning määratakse kutse taotleja või selle pikendaja kompetentsusnõuded. Ehitustegevuse juhtimise ametialal on võimalik isikul taotleda ühte või mitut osakutset kui tema teadmiste ja oskuste osa ei ole kogu alleriala hõlmav (vt. standardi p. B.2.1, B.2.2 ja lisa 5) või tal puudub vajalik töökogemus vastavalt lisa 6 toodule kütte-, jahutuse- või ventilatsioonisüsteemide ehitamisel. Muus osas on osakutse omistamisel standardi nõuded samad kutse omistamisega. Kütte, ventilatsiooni ja jahutuse eriala rakenduskõrgharidusõppe läbinud isikutele antakse lõpetamisel kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinseneri esmakutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava vastab kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinseneri kutsestandardi järgmistele osadele: - Teadmised ja oskused (lisa 5). - Inseneritööks vajalikud hoiakud (B.2.3). Õppekava peab olema tunnustatud. Esmakutse omanik võib kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal tegutseda sama eriala inseneri, diplomeeritud inseneri või volitatud inseneri kutset omava inseneri juhendamisel. Esmakutse andmisel ei ole praktiline töökogemus nõutav, mistõttu ametialasid ei määratleta. Esmakutse on tähtajatu. Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener (edaspidi KVJ-insener) tegutseb kesktasemejuhina hoonete kütte, ventilatsiooni ja jahutussüsteemide ning nendega seonduvate paigaldiste (edaspidi sisekliima tagamise süsteemid) püstitamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel, samuti süsteemide lammutustöödel (ehitusseaduse mõistes). KVJ-inseneri ülesanne on sisekliima tagamiseks ette nähtud väljatöötatud projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte, keskkonnahoidu ning tööohutust ja töötervishoidu. Kutsestandard sisaldab 6. taseme KVJ-inseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonna inseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. KVJ-insener (EKR 6.tase) peab olema võimeline töötama iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutades nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursi jagamine ja teiste töö juhtimine. KVJ-inseneri osakutse korral kehtib eeltoodu ainult spetsialiseerumise ulatuses ja käesoleva standardi mõistes tähendab spetsialiseerumine alleriala kütte, ventilatsioon ja jahutus ühte komponenti (n. küte) KVJ-inseneri tööosad ja -ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel ametialade loetelus. Vastav tööosade ja -ülesannete loetelu on lisas 3. KVJ-insener töötab nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutab insener spetsiaalseid arvutiprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad tööosadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. KVJ-inseneril peab olema rakenduskõrghariduse diplom või bakalaureusekraad kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Lisaks sellele tuleb täita täiendusõppe nõuded vastavalt lisale 7. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava erialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise ja taastõendamise eeldusi vt lisast 7. Kutse taotlemise erijuhtu on kirjeldatud lisas 8. KVJ-insener töötab tavapäraselt kesktasemejuhi või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks töödejuhataja, objektijuht ja projektijuht. KVJ-inseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal tõendatud kompetentsuse piires iseseisvalt ja omal vastutusel ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. KVJ-inseneri volituste ulatust kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal vt lisast 11. Ehitusjuhtimine 6 Ehitustegevuse juhtimine 6 Raudtee-elektrik, tase 3 Rail maintenance electrician, level 3 1 Raudtee-elektrik, tase 3 (versioon 2) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee-elektrik 17 2014-05-23 2014-05-23 2019-05-14 3 3 7411 Ehituselektrikud 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Tööosad ja tööülesanded Anto Looken SA Raudteekutsed Sergei Andrejev AS Eesti Raudtee Valter Jamsja AS Eesti Raudtee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Raudtee-elektrik, tase 3 kutsestandard on aluseks tööturu nõudmistele vastavate täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Raudtee-elektrik, tase 3 tööks on raudtee infrastruktuuri ettevõttes elektripaigaldiste hooldus-, remont- ja ehitustööd. Vajadusel töötab 3. taseme raudtee-elektrik signalistina, et tagada liiklusohutus rööbasteel töötamisel. Raudtee-elektrik, tase 3 täidab tavapäraseid kuni 45 kV elektrivõrgu paigaldamise, hooldamise ning käidu toimingutega seonduvaid ülesandeid. 3. taseme raudtee-elektrik on oskustööline, kes töötab töörühma liikmena ja vastutab oma tööülesannete täitmise eest. 3. taseme raudtee-elektriku töö võib eeldada sõiduki juhtimisõigust ja liikluse reguleerimise õigust raudteeülesõidukohal vastavalt liiklusseadusele ning kompetentsust mehhanismidega töötamiseks. Raudtee elektripaigaldiste hooldus-, remont- ja ehitustööde kutseala koosneb kolmest kutsest. Raudtee-elektrik, tase 3 töötab töörühma liikmena, kontrollib iseseisvalt elektripaigaldiste tehnilist seisukorda, teeb tehnohooldust ja remonti ning tuvastab võimalike vigade põhjusi. Raudtee-elektrik, tase 4 teeb elektripaigaldiste hooldus-, remont- ja ehitustöid, juhendab töörühma liikmeid ilmnenud vigade analüüsimisel ja vigade vältimiseks vajalike abinõude valikul ning kontrollib tehtud töö tulemust etteantud juhiste järgi. Raudtee-elektrik, tase 5 planeerib, korraldab ja juhib elektripaigaldiste hooldus-, remont- ja ehitustöid (sh määrab materjalide ja mehhanismide vajadust), kontrollib tehtud töö tulemust, kavandab ja korraldab parendustegevused ning võtab töö vastu või kontrollib elektripaigaldiste seisukorda ning teeb elektripaigaldise hooldus-, remont- ja ehitustöid. A.2.1 Töö planeerimine 1) Tööülesandega tutvumine 2) Materjalide, tööriistade, väikemehhanismide ja abiseadmete valimine 3) Isikukaitsevahendite valimine ja kasutamine A.2.2 Töökeskkonna ohutuse tagamine 1) Tööohutusmeetmetega tutvumine 2) Töökoha ettevalmistamine ja korrashoidmine 3) Töö- ja elektriohutuse nõuete järgimine 4) Töö- ja isikukaitsevahendite korrashoid ja kontrollimine A.2.3 Liiklusohutuse tagamine 1) Töökoha piiramine ohutuse tagamiseks 2) Tee- ja signaalmärkide paigaldamine, hooldamine ja eemaldamine 3) Raudtee ohutsoonis tegevuse ohutuse tagamine A.2.4 Elektripaigaldiste ja -seadmete paigaldamine ja ehitamine 1) Töövahendite, materjalide ja seadmete tööks ettevalmistamine ja korrasoleku kontrollimine 2) Elektripaigaldiste ja seadmete üldehitustööde tegemine 3) Kaablitööde tegemine 4) Õhuliinitööde tegemine 5) Muude elektriseadmete paigaldamine 6) Oma töö tulemuse kontrollimine 7) Lülituste tegemine ja seadmete pingestamine A.2.5 Elektripaigaldiste ja -seadmete hooldus- ja käidutööde tegemine 1) Töövahendite, materjalide ja seadmete tööks ettevalmistamine ja korrasoleku kontrollimine 2) Hooldus- ja käidutoimingute tegemine 3) Tehniliste lihtmõõtmiste tegemine 4) Rikete tuvastamine ja kõrvaldamine A.2.6 Raudtee madal- ja keskpinge õhu- ja kaabelliinide ehitamine, hooldamine ja remontimine 1) Madal- ja keskpinge õhuliinide ehitamine, hooldamine ja remontimine raudteejaama alal 2) Turvanguseadmete madal- ja keskpinge toiteliinide hooldamine ja remontimine 3) Madal- ja keskpinge kaabelliinide ehitamine, hooldamine ja remontimine raudtee maa-alal A.2.7 Raudteejaama välisvalgustusseadmete hooldamine ja remontimine 1) Valgustusliinide ja prožektorimastide välisvalgustusseadmete hooldamine ja remontimine 2) Välisvalgustuse juhtimisseadmete paigaldamine ja reguleerimine A.2.8 Raudtee trafoalajaamade ja jaotusseadmete ehitamine, hooldamine ja remontimine 1) Madalpinge jaotlate ja välisvõrgu jaotuskilpide hooldamine ja remontimine 2) Trafoalajaamade keskpinge elektriseadmete hooldamine ja remontimine 3) Raudtee pöörmesoojendusseadmete hooldamine ja remontimine A.2.9 Raudtee kontaktvõrgu hooldamine ja remontimine 1) Kontaktvõrgu remontimine ja juhtmete reguleerimine 2) Kontaktvõrgu tugedele riputatud madal- ja keskpinge õhuliinide remontimine 3) Kontaktvõrgu tugedel välisvalgustusseadmete hooldamine ja paigaldamine 3. taseme raudtee-elektriku töö toimub välitingimustes ja üldjuhul tööpäeval. Mõnikord on vaja teha rikete kõrvaldamiseks vajalikke töid väljaspool tavapärast tööaega - öösel, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel. Võimalik on töötamine pingevabadel, pingelähedastel või pingestatud seadmetel. Raudtee-elektriku töökeskkond on kõrgendatud ohuga töökoht rongiliikluseks avatud raudteel, sealjuures töötamine ebatasasel pinnal, kõrgusel ja mitmesugustes ilmastikuoludes. Seetõttu on raudtee-elektriku töös vajalik hea füüsiline tervis ja keskkonnataluvus. Keskmisest kõrgema ohtlikkusega töö tõttu peab raudtee-elektrik täpselt järgima elektriohutuse standardite, tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid, kandma töö iseloomule ja ilmastikule vastavat tööriietust ning kasutama isikukaitsevahendeid, sealhulgas ohutusvesti. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada raudteeõnnetuse, töös osalejate trauma või hukkumise. Raudtee-elektriku kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Põhilisteks töövahenditeks on käsitööriistad, väikemehhanismid ja spetsiaaltööriistad, sidevahendid (käsiraadiojaam, mobiiltelefon), mehhanismid (nt tõstukid) ja mõõteseadmed (testrid, ampermeetrid jt). Raudtee-elektrik, tase 3 töö eeldab füüsilist vastupidavust, kõrgusetaluvust, kohusetundlikkust, otsustus- ja vastutusvõimet, tähelepanuvõimet, koostöövalmidust, valmidust töötada töörühmas saadud töökorralduse järgi. Edukat tööd toetavad järjekindlus, emotsionaalne stabiilsus, keskendumis-, kohanemis- ja analüüsivõime. Tavaliselt töötavad 3. taseme raudtee-elektrikuna inimesed, kellel on elektriala kutseharidus või vähemalt põhiharidus ja kutseoskused on omandatud töökohal õppides vähemalt samal tasemel kogenud raudtee-elektriku juhendamisel. Elektrik, elektrimontöör, elektrimehaanik Raudtee-elektriku töö on reguleeritud elektriohutuseseadusega, raudteeseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrustega. Elektri- ja käidutöid tehakse üldjuhul elektriala isiku juhtimisel. Kui 3. taseme raudtee-elektrik omab kehtivat A, B, B1 või C pädevustunnistust, võib ta elektripaigaldistes tööandja otsusel vastavaid töid teha iseseisval pädevustunnistusel toodud õiguste ja pädevuse piires. Kohustuslik on: 1) pingealuse käidu- ja elektritöö tegemiseks kehtiva elektriohuteadlikkuse tunnistuse omamine, alus: „Elektriohutusseadus“ 20.07.2007, määrus nr 53, 19.06.2007 „Käidukorraldusele ja elektritööle esitatavad nõuded“ ning standard EVS-EN 50110 2) tervisekontrolli läbimine, alus sotsiaalministri määrus nr 74, 01.04.2006 „Töötajate tervisekontrolli kord“ 3) esmaabikoolituse läbimine, alus sotsiaalministri määrus nr 80, 01.06.2002 „Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord“ 4) vanuse alammäär 18 aastat, alus „Töölepinguseadus“ 01.01.2011 ja VV määrus nr 94, 01.07. 2009 „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Raudtee-elektrik, tase 3 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.5 ja B.2.10 tõendamine. Valitavatest kompetentsidest on vaja tõendada vähemalt üks kompetents valikust B.2.6-B.2.9. Töö planeerimine 3 Töökeskkonna ohutuse tagamine 3 Liiklusohutuse tagamine 3 Elektripaigaldiste ja -seadmete paigaldamine ja ehitamine 3 Elektripaigaldiste ja -seadmete hooldus- ja käidutööde tegemine 3 Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine valikust B.2.6-B.2.9. Raudtee madal- ja keskpinge õhu- ja kaabelliinide ehitamine, hooldamine ja remontimine 3 Raudteejaama välisvalgustusseadmete hooldamine ja remontimine 3 Raudtee trafoalajaamade ja jaotusseadmete ehitamine, hooldamine ja remontimine 3 Raudtee kontaktvõrgu hooldamine ja remontimine 3 Raudtee-elektrik, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Kahjuritõrjuja, tase 5 Pest Control Operator, level 5 5 Desinfektor III (versioon 1) Kahjulike organismide tõrjuja, tase 5 (versioon 7) Kahjulike organismide tõrjuja, tase 5 (versioon 8) Kahjuritõrjuja III (versioon 2) Kahjuritõrjuja III (versioon 3) Kahjuritõrjuja, tase 5 (versioon 4) Kahjuritõrjuja, tase 5 (versioon 6) Ehitiste konserveerimine Fumigeerimine Olmekahjurite tõrjumine Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Puhastusteenindus Kahjuritõrjuja 16 2014-05-08 2014-05-08 2017-05-17 5 5 7544 Kahjuri- ja umbrohutõrjujad 1011 Koduteenindus 81 Hoonete ja maastike hooldus Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Roman Grorelov Fumiteam OÜ Riina Lahne Terviseamet; Kemikaaliohutuse osakond Annemari Linno Terviseamet; Kemikaali ja toote ohutuse büroo Piret Nutt Eesti Desinfektsiooni- ja Kahjuritõrjeettevõtete Liit Kalle Pilt Eesti Desinfektsiooni- ja Kahjuritõrjeettevõtete Liit; Eesti Maaülikooli Maaehituse osakond Toomas Trei Rentokil OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kahjuritõrjuja töö eesmärk on kahjulike ja soovimatute organismide elutegevuse ohjamine, et tagada parem ja ohutum elukeskkond ning elanikkonna teavitamine kahjuritega seotud ohtudest. 5. taseme kahjuritõrjuja on töötaja, kes on pikaajalise töökogemusega oma kutseala meister ning tuleb toime keerukate tööülesannete täitmisega muutuvates oludes. Ta juhendab madalama tasemega kahjuritõrjujaid, annab edasi kutsealaseid oskusi ja juhib meeskonnatööd. 5. taseme kahjuritõrjuja tööks on biotsiide ja/või füüsikaliste ning mehhaaniliste meetodite kasutamine kahjulike organismide tuvastamiseks, hävitamiseks, tõrjeks, kahjustava toime ennetamiseks või muul viisil nende vastu võitlemiseks. 5. taseme kahjuritõrjuja vastutab materiaalsete väärtuste jagamise, töö korraldamise ning töötulemuste eest. Tagab konfidentsiaalsuse, järgib isiku- ja muid andmekaitse nõudeid. A.2.1 Tööks ettevalmistamine A.2.2 Pindade puhastamine A.2.3 Kemikaalide transport, ladustamine ja jäätmekäitlus A.2.4.Töölahuse valmistamine A.2.5 Kahjurite tõrjeprotsessi läbiviimine A.2.6 Töötluse dokumenteerimine A.2.7 Kliendi nõustamine A.2.8 Juhtimine A.2.9. Olmekahjurite tõrjumine A.2.10 Ehitiste konserveerimine A.2.11 Fumigeerimine Kahjuritõrjuja tööga võivad kaasneda: 1) allergia kasutatavate biotsiidide või lisaainete suhtes; 2) kõrge temperatuuriga töökeskkond; 3) raskesti läbitavate läbipääsude ja avade esinemine; 4) liigniiske töökeskkond; 5) saastatud õhuga töökeskkond 6) töö õhtu-, öö- ja hommikutundidel, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel; 7) töötamine kõrgustes. Biotsiidid ja nende lisaained. Tõrjevahendid, seadmed, redelid, tellingud. Isikukaitsevahendid. Kahjuritõrjujal on hea füüsiline vorm ja vaimne tervis. Ta on vastutus- ja kohanemisvõimeline, täpne, korrektne nii kliendi kui ka tööandja suhtes, usaldusväärne ning kohusetundlik. Tal on hea enesedistsipliin, pinge- ja stressitaluvus. Puuduvad kroonilised haigused ja ülitundlikkus. Oluline on käeline osavus, liigutuste täpsus, kiirus ja hea koordinatsioon. On otsustus- ja analüüsivõimeline. 5. taseme kahjuritõrjuja on kesk- või keskeriharidusega ning läbinud kutsealase täienduskoolituse ja omab kutsealast töökogemust. Kahjuritõrjuja, ehitiste konserveerija, fumigeerija. Biotsiidiseadus § 39. vastutav spetsialist (2) Vastutaval spetsialistil peab olema kahjuritõrje juhtimiseks ja korraldamiseks omandatud kahjuritõrjuja /.../ kutsekvalifikatsioon kutseseaduse tähenduses, mille kohaselt isik korraldab ressursside jagamist ja teiste tööd ning vastutab selle töö eest. Selle kutse taotlemisel on nõutav kõigi kohustuslike kompetentside (B.2.1 – B.2.8) ja läbivate kompetentside(B.2.12 – B.2.17) tõendamine Spetsialiseerumisel tuleb tõendada kompetentsid vastavalt: Olmekahjurite tõrjumine B.2.9; Ehitiste konserveerimine B.2.10; Fumigeerimine B.2.11. Tööks ettevalmistamine 5 Pindade puhastamine 5 Kemikaali transport, ladustamine ja jäätmekäitlus 5 Töölahuse valmistamine 5 Kahjurite tõrjeprotsessi läbiviimine 5 Töötluse dokumenteerimine 5 Kliendi nõustamine 5 Juhtimine 5 Spetsialiseerumisel tuleb tõendada kompetentsid vastavalt: Olmekahjurite tõrjumine B.2.9; Ehitiste konserveerimine B.2.10; Fumigeerimine B.2.11. Tööohutus 5 Arvuti kasutamise oskus 5 Meeskonnatöö 5 Keeleoskus 5 Suhtlemisoskus 5 Raudtee-elektrik, tase 4 Rail maintenance electrician, level 4 5 Raudtee-elektrik II (versioon 1) Raudtee-elektrik II (versioon 2) Raudtee-elektrik II (versioon 3) Raudtee-elektrik II (versioon 4) Raudtee-elektrik, tase 4 (versioon 6) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee-elektrik 17 2014-05-23 2014-05-23 2019-05-14 4 4 7411 Ehituselektrikud 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Tööosad ja tööülesanded Anto Looken SA Raudteekutsed Sergei Andrejev AS Eesti Raudtee Valter Jamsja AS Eesti Raudtee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Raudtee-elektrik, tase 4 kutsestandard on aluseks tööturu nõudmistele vastavate täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Raudtee-elektrik, tase 4 tööks on raudtee infrastruktuuri ettevõttes elektripaigaldiste hooldus-, remont- ja ehitustööde teostamine etteantud juhiste järgi ning tehtud tööde kontrollimine. Raudtee-elektrik 4 täidab tavapäraseid kuni 45 kV elektrivõrgu paigaldamise, hoolduse ning käidu toimingutega seonduvaid ülesandeid. Ta täidab välisvalgustustööde, elektriliinide ja tõsteseadmete paigaldustööde, liinide ehitamise ning elektritöödega seonduvaid tööülesandeid. Ta on võimeline teostama iseseisvalt pingevabasid töötoiminguid. 4. taseme raudtee-elektrik on oskustööline, kes tööjuhi korraldustele alludes töötab meeskonna liikmena iseseisvalt, juhendab töörühma tavatööd ning võtab vastutuse teiste arendamise eest. 4. taseme raudtee-elektriku töö võib eeldada sõiduki juhtimisõigust ja liikluse reguleerimise õigust raudteeülesõidukohal vastavalt liiklusseadusele, eriveeremi juhtimisõigust vastavalt raudteeseadusele ning kompetentsust mehhanismidega töötamiseks. Raudtee elektripaigaldiste hooldus-, remont- ja ehitustööde kutseala koosneb kolmest kutsest. Raudtee-elektrik, tase 3 töötab töörühma liikmena, kontrollib iseseisvalt elektripaigaldiste tehnilist seisukorda, teeb tehnohooldust ja remonti ning leiab võimalike vigade põhjusi. Raudtee-elektrik, tase 4 töötab iseseisvalt, teeb elektripaigaldiste hooldus-, remont- ja ehitustöid, juhendab töörühma liikmeid ilmnenud vigade analüüsimisel ja vigade vältimiseks vajalike abinõude valikul ning kontrollib tehtud töö tulemust etteantud juhiste järgi. Raudtee-elektrik, tase 5 planeerib, korraldab ja juhib elektripaigaldiste hooldus-, remont- ja ehitustöid (sh määrab materjalide ja mehhanismide vajaduse), kontrollib tehtud töö tulemust, kavandab ja korraldab parendustegevused ning võtab töö vastu või kontrollib elektripaigaldiste seisukorda ning teeb elektripaigaldise hooldus-, remont- ja ehitustöid. A.2.1 Töö planeerimine ja dokumenteerimine 1) Tööülesannete täitmiseks vajaliku informatsiooni kogumine ja oma tööplaani koostamine 2) Materjalide, tööriistade, väikemehhanismide ja abiseadmete valimine 3) Isikukaitsevahendite valimine ja kasutamine 4) Tööks vajalike dokumentide koostamine ja vormistamine ning andmete töötlemine A.2.2 Töökeskkonna ohutuse tagamine 1) Tööohutusmeetmetega tutvumine 2) Töökoha ettevalmistamine ja korrashoidmine 3) Töö- ja elektriohutuse nõuete järgimine 4) Töörühma töö- ja elektriohutuse nõuete täitmise jälgimine 5) Töö- ja isikukaitsevahendite korrashoid ja kontrollimine 6) Kaitselahutusmeetmete kontrollimine 7) Pinge väljalülitamise kontrollimine ja maanduste paigaldamine töökohal A.2.3 Liiklusohutuse tagamine 1) Ohutusmeetmete valimine 2) Ohutusmeetmete täitmise kontrollimine 3) Töökoha piiramine ohutuse tagamiseks 4) Jaamas töötamisel nõuetekohaste sissekannete tegemine 5) Tee- ja signaalmärkide paigaldamine, hooldamine ja eemaldamine 6) Signaalmärkide olemasolu ja seisukorra kontrollimine 7) Raudtee ohutsoonis tegevuse ohutuse tagamine A.2.4 Elektripaigaldiste ja -seadmete paigaldamine ja ehitamine 1) Projektlahendusega tutvumine 2) Töövahendite, materjalide ja seadmete tööks ettevalmistamine ja korrasoleku kontrollimine 3) Elektripaigaldiste ja -seadmete üldehitustööde tegemine 4) Kaablitööde tegemine 5) Õhuliinitööde tegemine 6) Muude elektriseadmete paigaldamine 7) Oma töö tulemuse kontrollimine 8) Tehniliste lahenduste väljatöötamine 9) Töö dokumentatsiooniga 10) Elektriseadmete häälestamine ja reguleerimine 11) Lülituste tegemine ja seadmete pingestamine A.2.5 Elektripaigaldiste ja -seadmete hooldus- ja käidutööde tegemine 1) Töövahendite, materjalide ja seadmete tööks ettevalmistamine ja korrasoleku kontrollimine 2) Hooldus- ja käidutoimingute tegemine 3) Tehniliste lihtmõõtmiste tegemine 4) Tehniliste keeruliste mõõtmiste ja teimide tegemine 5) Rikete tuvastamine ja kõrvaldamine 6) Rikete põhjuste analüüsimine 7) Hooldus- ja käidutööde dokumenteerimine A.2.6 Juhendamine ja juhtimine 1) Mehhanismide töö koordineerimine töökohal 2) Töötulemuste hindamine ja kvaliteedinõuetest kinnipidamise kontrollimine 3) Tööde juhtimine A.2.7 Raudtee madal- ja keskpinge õhu- ja kaabelliinide ehitamine, hooldamine ja remontimine 1) Madal- ja keskpinge õhuliinide ehitamine, hooldamine ja remontimine raudteejaama alal 2) Turvanguseadmete madal- ja keskpinge toiteliinide hooldamine ja remontimine 3) Madal- ja keskpinge õhuliinide raudteega ristumiste ehitamine 4) Madal- ja keskpinge kaabelliinide ehitamine, hooldamine ja remontimine raudtee maa-alal A.2.8 Raudteejaama välisvalgustusseadmete hooldamine ja remontimine 1) Välisvalgustuse õhuliinide ehitamine raudtee maa-alal 2) Valgustusliinide ja prožektorimastide välisvalgustusseadmete hooldamine ja remontimine 3) Välisvalgustuse juhtimisseadmete paigaldamine ja reguleerimine A.2.9 Raudtee trafoalajaamade ja jaotusseadmete ehitamine, hooldamine ja remontimine 1) Madalpinge jaotlate ja välisvõrgu jaotuskilpide hooldamine ja remontimine 2) Trafoalajaamade keskpinge elektriseadmete hooldamine ja remontimine 3) Releekaitse- ja automaatikaseadmete paigaldamine ja hooldamine 4) Nõrkvooluseadmete paigaldamine ja hooldamine 5) Raudtee pöörmesoojendusseadmete hooldamine ja remontimine A.2.10 Raudtee kontaktvõrgu hooldamine ja remontimine 1) Kontaktvõrgu remontimine ja juhtmete reguleerimine 2) Kontaktvõrgu kandekonstruktsioonide paigaldamine 3) Isoleeritud remonditornilt pinge all kontaktvõrgu kontrollimine ja reguleerimine 4) Kontaktvõrgu tugedele riputatud madal- ja keskpinge õhuliinide remontimine 5) Kontaktvõrgu tugedel välisvalgustusseadmete hooldamine ja paigaldamine 4. taseme raudtee-elektriku töö toimub peamiselt välitingimustes ja üldjuhul tööpäeval. Mõnikord on vaja teha rikete kõrvaldamiseks vajalikke töid väljaspool tavapärast tööaega - ööpäevaringselt, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel. Raudtee-elektrik, tase 4 töö on vaheldusrikas ja kulgeb kiires tempos. Raudtee-elektriku töökeskkond on kõrgendatud ohuga töökoht rongiliikluseks avatud raudteel, sealjuures töötamine ebatasasel pinnal, kõrgusel ja mitmesugustes ilmastikuoludes. Seetõttu on raudtee-elektriku töös vajalik hea füüsiline tervis ja keskkonnataluvus. Keskmisest kõrgema ohtlikkusega töö tõttu peab raudtee-elektrik täpselt järgima tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid, kandma töö iseloomule ja ilmastikule vastavat tööriietust ning kasutama, isikukaitsevahendeid, sealhulgas ohutusvesti. Elektriohu ja trauma vältimiseks on töötaja kohustatud järgima töötoimingu juhtijate nõuandeid ning töö- ja elektriohutuse eeskirju ja juhiseid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada raudteeõnnetuse, töös osalejate trauma või hukkumise. Tööga kaasnevad võimalikud ohud on elektrilöök, kukkumine ning ekstreemsetest ilmastikutingimustest tingitud kahjustused. Raudtee-elektriku kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Põhilisteks töövahenditeks on käsitööriistad, väikemehhanismid ja spetsiaaltööriistad, sidevahendid (käsiraadiojaam, mobiiltelefon), mehhanismid (nt tõstukid) ja mõõteseadmed (testrid, ampermeetrid jt). Raudtee-elektrik, tase 4 töö eeldab füüsilist vastupidavust, kõrgusetaluvust, kohusetundlikkust, otsustus- ja vastutusvõimet, tähelepanuvõimet, koostöövalmidust, valmidust töötada töörühmas ja juhtida töörühma saadud töökorralduse järgi, loogilist mõtlemist, saavutusvajadust, enesedistsipliini ja positiivset eluhoiakut, valmidust reageerida positiivselt ja negatiivselt inimeste ja olukordade suhtes. Tavaliselt töötavad 4. taseme raudtee-elektrikuna inimesed, kellel on elektrialane kutseharidus või vähemalt keskharidus ja kutseoskused on omandatud töökohal õppides vähemalt samal tasemel kogenud raudtee-elektriku juhendamisel. Elektrik, elektrimontöör, elektrimehaanik Raudtee-elektriku töö on reguleeritud elektriohutuseseadusega, raudteeseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrustega. Elektri- ja käidutöid tehakse üldjuhul elektriala isiku juhtimisel. Kui 4. taseme raudtee-elektrik omab kehtivat A, B, B1 või C pädevustunnistust, võib ta elektripaigaldistes tööandja otsusel vastavaid töid teha iseseisval pädevustunnistusel toodud õiguste ja pädevuse piires. Kohustuslik on: 1) pingealuse käidu- ja elektritöö tegemiseks kehtiva elektriohuteadlikkuse tunnistuse omamine, alus: „Elektriohutusseadus“ 20.07.2007, määrus nr 53, 19.06.2007 „Käidukorraldusele ja elektritööle esitatavad nõuded“ ning standard EVS-EN 50110 2) tervisekontrolli läbimine, alus sotsiaalministri määrus nr 74, 01.04.2006 „Töötajate tervisekontrolli kord“ 3) esmaabikoolituse läbimine, alus sotsiaalministri määrus nr 80, 01.06.2002 „Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord“ 4) vanuse alammäär 18 aastat, alus „Töölepinguseadus“ 01.01.2011 ja VV määrus nr 94, 01.07. 2009 „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Raudtee-elektrik, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.6 ja B.2.11 tõendamine. Valitavatest kompetentsidest on vaja tõendada vähemalt üks kompetents valikust B.2.7-B.2.10. Töö planeerimine ja dokumenteerimine 4 Töökeskkonna ohutuse tagamine 4 Liiklusohutuse tagamine 4 Elektripaigaldiste ja -seadmete paigaldamine ja ehitamine 4 Elektripaigaldiste ja -seadmete hooldus- ja käidutööde tegemine 4 Juhendamine ja juhtimine 4 Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine valikust B.2.7-B.2.10. Raudtee madal- ja keskpinge õhu- ja kaabelliinide ehitamine, hooldamine ja remontimine 4 Raudteejaama välisvalgustusseadmete hooldamine ja remontimine 4 Raudtee trafoalajaamade ja jaotusseadmete ehitamine, hooldamine ja remontimine 4 Raudtee kontaktvõrgu hooldamine ja remontimine 4 Raudtee-elektrik, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Raudtee-elektrik, tase 5 Rail maintenance electrician, level 5 5 Raudtee-elektrik III (versioon 1) Raudtee-elektrik III (versioon 2) Raudtee-elektrik III (versioon 3) Raudtee-elektrik III (versioon 4) Raudtee-elektrik, tase 5 (versioon 6) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee-elektrik 17 2014-05-23 2014-05-23 2019-05-14 5 5 7411 Ehituselektrikud 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Tööosad ja tööülesanded Anto Looken SA Raudteekutsed Sergei Andrejev AS Eesti Raudtee Valter Jamsja AS Eesti Raudtee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Raudtee-elektrik, tase 5 kutsestandard on aluseks tööturu nõudmistele vastavate täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Raudtee-elektrik, tase 5 tööks on raudtee infrastruktuuri ettevõttes elektripaigaldiste hooldus-, remont- ja ehitustööde planeerimine (sh materjalide ja mehhanismide vajaduse määramine) ja juhtimine, tehtud tööde kontrollimine, vastuvõtmine ja dokumenteerimine. Ta täidab madal- ja keskpinge elektrivõrgu paigaldamise, hoolduse ning käidu toimingutega seonduvaid vahelduvaid ülesandeid - ehitab ja käitab madal- ja keskpinge elektriliine, alajaamu, jaotlaid, elektri- ja valgustusseadmeid. 5. taseme raudtee-elektrik on keskastme spetsialist, kes töötab iseseisvalt või töörühma juhina ettearvamatutes olukordades ja vastutab töörühmade töö eest. Lisaks vastutab ta kaastöötajate ja töötsoonis viibivate kõrvaliste isikute ohutuse eest. Raudtee-elektrik, tase 5 töö võib eeldada sõiduki juhtimisõigust ja liikluse reguleerimise õigust raudteeülesõidukohal vastavalt liiklusseadusele ja raudteeseadusele ning kompetentsust mehhanismidega töötamiseks. Raudtee elektripaigaldiste hooldus-, remont- ja ehitustööde kutseala koosneb kolmest kutsest. Raudtee-elektrik, tase 3 töötab töörühma liikmena, kontrollib iseseisvalt elektripaigaldiste tehnilist seisukorda, teeb tehnohooldust ja remonti ning leiab võimalike vigade põhjusi. Raudtee-elektrik, tase 4 töötab iseseisvalt, teeb elektripaigaldiste hooldus-, remont- ja ehitustöid, juhendab töörühma liikmeid ilmnenud vigade analüüsimisel ja vigade vältimiseks vajalike abinõude valikul ning kontrollib tehtud töö tulemust etteantud juhiste järgi. Raudtee-elektrik, tase 5 planeerib, korraldab ja juhib elektripaigaldiste hooldus-, remont- ja ehitustöid, kontrollib tehtud töö tulemust, kavandab ja korraldab parendustegevused ning võtab töö vastu või kontrollib elektripaigaldiste seisukorda ning teeb elektripaigaldise hooldus-, remont- ja ehitustöid. A.2.1 Töö planeerimine ja dokumenteerimine 1) Tööplaanide koostamine 2) Tööülesannete täitmiseks vajaliku informatsiooni kogumine ja oma tööplaani koostamine 3) Materjalide, tööriistade, väikemehhanismide ja abiseadmete valimine 4) Isikukaitsevahendite valimine ja kasutamine 5) Tööks vajalike dokumentide koostamine ja vormistamine ning andmete töötlemine A.2.2 Töökeskkonna ohutuse tagamine 1) Tööohutusmeetmetega tutvumine ja nende tutvustamine töörühmadele 2) Töökoha ettevalmistamine ja korrashoidmine 3) Töö- ja elektriohutuse nõuete järgimine 4) Töörühmade töö- ja elektriohutuse nõuete täitmise jälgimine 5) Töö- ja isikukaitsevahendite korrashoid ja kontrollimine 6) Kaitselahutusmeetmete kontrollimine 7) Pinge väljalülitamise kontrollimine ja maanduste paigaldamine töökohal 8) Töökoha ettevalmistamise ja korrashoiu kontrollimine A.2.3 Liiklusohutuse tagamine 1) Ohutusmeetmete valimine 2) Ohutusmeetmete täitmise kontrollimine 3) Töökoha piiramine ohutuse tagamiseks 4) Signalisti määramine ohutuse tagamiseks 5) Jaamas töötamisel nõuetekohaste sissekannete tegemine 6) Tee- ja signaalmärkide paigaldamine, hooldamine ja eemaldamine 7) Signaalmärkide olemasolu ja seisukorra kontrollimine 8) Raudtee ohutsoonis tegevuse ohutuse tagamine 9) Raudtee ohutsoonis tegevuse ohutuse tagamise kontrollimine A.2.4 Elektripaigaldiste ja -seadmete paigaldamise ja ehitamise planeerimine ja korraldamine 1) Projektlahendusega tutvumine 2) Töövahendite, materjalide ja seadmete tööks ettevalmistamine ja korrasoleku kontrollimine 3) Elektripaigaldiste ja -seadmete üldehitustööde planeerimine ja korraldamine või nende tööde tegemine 4) Kaablitööde planeerimine ja korraldamine või nende tööde tegemine 5) Õhuliinitööde planeerimine ja korraldamine või nende tööde tegemine 6) Muude elektriseadmete paigaldamise planeerimine ja korraldamine või nende paigaldamine 7) Oma töö tulemuse kontrollimine 8) Tehniliste lahenduste väljatöötamine 9) Töö dokumentatsiooniga 10) Elektriseadmete häälestamise ja reguleerimise korraldamine või nende häälestamine ja reguleerimine 11) Lülituste tegemise ja seadmete pingestamise planeerimine ja korraldamine või lülituste tegemine ja seadmete pingestamine A.2.5 Elektripaigaldiste ja -seadmete hooldus- ja käidutööde planeerimine ja korraldamine 1) Töövahendite, materjalide ja seadmete tööks ettevalmistamine ja korrasoleku kontrollimine 2) Hooldus- ja käidutoimingute planeerimine ja korraldamine või nende tööde tegemine 3) Hooldus- ja käidutööde kontrollimine 4) Tehniliste lihtmõõtmiste planeerimine ja korraldamine või nende tööde tegemine 5) Tehniliste keeruliste mõõtmiste ja teimide planeerimine ja korraldamine või nende tööde tegemine 6) Mõõtmistulemuste hindamine 7) Rikete tuvastamise ja kõrvaldamise korraldamine või nende tuvastamine ja kõrvaldamine 8) Rikete põhjuste analüüsimine 9) Hooldus- ja käidutööde dokumenteerimine 10) Elektripaigaldise tehnilise kontrolli korraldamine A.2.6 Juhendamine ja juhtimine 1) Tööde juhi määramine ja juhendamine 2) Madalama kutsetasemega töötajate juhendamine ja tööprotsessi kontrollimine 3) Mehhanismide töö koordineerimine töökohal 4) Ressursside haldamine 5) Parendustegevuste kavandamine 6) Töötulemuste hindamine ja kvaliteedinõuetest kinnipidamise kontrollimine 7) Tööde juhtimine A.2.7 Raudtee madal- ja keskpinge õhu- ja kaabelliinide ehitus-, hooldus- ja remonttööde planeerimine ja korraldamine 1) Raudteejaama alal madal- ja keskpinge õhuliinide ehitus-, hooldus- ja remonttööde planeerimine ja korraldamine või nende tööde tegemine 2) Turvanguseadmete madal- ja keskpinge toiteliinide hooldus- ja remonttööde planeerimine ja korraldamine või nende tööde tegemine 3) Madal- ja keskpinge õhuliinide raudteega ristumiste ehitustööde planeerimine ja korraldamine või nende tööde tegemine 4) Raudtee maa-alal madal- ja keskpinge kaabelliinide ehitus-, hooldus- ja remonttööde planeerimine ja korraldamine või nende tööde tegemine A.2.8 Raudteejaama välisvalgustusseadmete hooldus- ja remonttööde planeerimine ja korraldamine 1) Raudtee maa-alal välisvalgustuse õhuliinide ehitustööde planeerimine ja korraldamine või nende tööde tegemine 2) Valgustusliinide ja prožektorimastide välisvalgustusseadmete hooldus- ja remonttööde planeerimine ja korraldamine või nende tööde tegemine 3) Välisvalgustuse juhtimisseadmete paigaldamise ja reguleerimise planeerimine ja korraldamine või nende tööde tegemine A.2.9 Raudtee trafoalajaamade ja jaotusseadmete ehitus-, hooldus- ja remonttööde planeerimine ja korraldamine 1) Madalpinge jaotlate ja välisvõrgu jaotuskilpide hooldus- ja remonttööde planeerimine ja korraldamine või nende tööde tegemine 2) Trafoalajaamade keskpinge elektriseadmete hooldus- ja remonttööde planeerimine ja korraldamine või nende tööde tegemine 3) Releekaitse- ja automaatikaseadmete paigaldus- ja hooldustööde planeerimine ja korraldamine või nende tööde tegemine 4) Nõrkvooluseadmete paigaldus- ja hooldustööde planeerimine ja korraldamine või nende tööde tegemine 5) Raudtee pöörmesoojendusseadmete hooldus- ja remonttööde planeerimine ja korraldamine või nende tööde tegemine A.2.10 Raudtee kontaktvõrgu hooldus- ja remonttööde planeerimine ja korraldamine 1) Kontaktvõrgu remontimise ja juhtmete reguleerimise planeerimine ja korraldamine või nende tööde tegemine 2) Kontaktvõrgu kandekonstruktsioonide paigaldustööde planeerimine ja korraldamine või nende tööde tegemine 3) Isoleeritud remonditornilt pinge all kontaktvõrgu kontrollimise ja reguleerimise planeerimine ja korraldamine või nende tööde tegemine 4) Kontaktvõrgu tugedele riputatud madal- ja keskpinge õhuliinide remonttööde planeerimine ja korraldamine või nende tööde tegemine 5) Kontaktvõrgu tugedel välisvalgustusseadmete hooldus- ja paigaldustööde planeerimine ja korraldamine või nende tööde tegemine 5. taseme raudtee-elektriku töö toimub üldjuhul välitingimustes ja tööpäeval. Mõnikord on vaja teha rikete kõrvaldamiseks vajalikke töid väljaspool tavapärast tööaega - ööpäevaringselt, puhkepäevadel või riiklikel pühadel. Raudtee-elektrik, tase 5 töö on vaheldusrikas, eeldab tähelepanelikkust ja vastutust raudtee elektripaigaldise seisukorra kontrollimisel, tulemuste analüüsimisel, meetmete rakendamisel, töö planeerimisel ja remonttööde õigeaegsel juhtimisel, liiklusohutuse tagamisel ning töötulemuste kontrollimisel. Raudtee-elektriku töökeskkond on raudteel töötamise ajal kõrgendatud ohuga töökoht rongiliikluseks avatud raudteel, sealjuures töötamine ebatasasel pinnal ja mitmesugustes ilmastikuoludes. Seetõttu on raudtee-elektriku töös vajalik hea füüsiline tervis ja keskkonnataluvus. Keskmisest kõrgema ohtlikkusega töö tõttu peab raudtee-elektrik täpselt järgima tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid, kandma tööiseloomule ja ilmastikule vastavat tööriietust ja kasutama isikukaitsevahendeid, sealhulgas ohutusvesti. Elektriohu ja trauma vältimiseks on töötaja kohustatud järgima töötoimingu juhtijate nõuandeid ning töö- ja elektriohutuse eeskirju ja juhiseid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada raudteeõnnetuse, töös osalejate trauma või hukkumise. Tööga kaasnevad võimalikud ohud on elektrilöök, kukkumine ning ekstreemsetest ilmastikutingimustest tingitud kahjustused. Raudtee-elektriku kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Põhilisteks töövahenditeks on käsitööriistad, väikemehhanismid ja spetsiaaltööriistad, sidevahendid (käsiraadiojaam, mobiiltelefon), mehhanismid (nt tõstukid) ja mõõteseadmed (testrid, ampermeetrid jt). 5. taseme raudtee-elektrik kasutab oma töös ka dokumente (näit projekte, tööplaane) ja bürootehnikat (näit arvutit, printerit). Vajalikuks võib osutuda liiklusvahend töökohtadele jõudmiseks. Raudtee-elektrik, tase 5 töö eeldab füüsilist vastupidavust, kohusetundlikkust, otsustus- ja vastutusvõimet, tähelepanuvõimet, koostöövalmidust, valmidust töötada töörühmas ja juhtida töörühma saadud töökorralduse järgi, loogilist mõtlemist, korrektsust ja loomingulisust, analüüsioskust, saavutusvajadust, enesedistsipliini ja positiivset eluhoiakut, valmidust reageerida positiivselt ja negatiivselt inimeste ja olukordade suhtes. Tavaliselt töötavad 5. taseme raudtee-elektrikuna inimesed, kellel on • vähemalt elektrialane kutseharidus ja kutseoskused on omandatud 3-aastase praktilise töö käigus vähemalt samal tasemel kogenud raudtee-elektriku juhendamisel või • erialane kõrgharidus ja kutseoskused on omandatud 3-kuulise praktilise töö käigus vähemalt samal tasemel kogenud raudtee-elektriku juhendamisel. Elektrimehaanik, meister, käidujuht Raudtee-elektriku töö on reguleeritud elektriohutuseseadusega, raudteeseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrustega. Elektri- ja käidutöid tehakse üldjuhul elektriala isiku juhtimisel. Kui 4. taseme raudtee-elektrik omab kehtivat A, B, B1 või C pädevustunnistust, võib ta elektripaigaldistes tööandja otsusel vastavaid töid teha iseseisval pädevustunnistusel toodud õiguste ja pädevuse piires. Kohustuslik on: 1) pingealuse käidu- ja elektritöö tegemiseks kehtiva elektriohuteadlikkuse tunnistuse omamine, alus: „Elektriohutusseadus“ 20.07.2007, määrus nr 53, 19.06.2007 „Käidukorraldusele ja elektritööle esitatavad nõuded“ ning standard EVS-EN 50110 2) tervisekontrolli läbimine, alus sotsiaalministri määrus nr 74, 01.04.2006 „Töötajate tervisekontrolli kord“ 3) esmaabikoolituse läbimine, alus sotsiaalministri määrus nr 80, 01.06.2002 „Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord“ 4) vanuse alammäär 18 aastat, alus „Töölepinguseadus“ 01.01.2011 ja VV määrus nr 94, 01.07. 2009 „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Raudtee-elektrik, tase 5 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.6 ja B.2.11 tõendamine. Valitavatest kompetentsidest on vaja tõendada vähemalt üks kompetents valikust B.2.7-B.2.10. Töö planeerimine ja dokumenteerimine 5 Töökeskkonna ohutuse tagamine 5 Liiklusohutuse tagamine 5 Elektripaigaldiste ja -seadmete paigaldamise ja ehitamise planeerimine ja korraldamine 5 Elektripaigaldiste ja -seadmete hooldus- ja käidutööde planeerimine ja korraldamine 5 Juhendamine ja juhtimine 5 Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine valikust B.2.7-B.2.10. Raudtee madal- ja keskpinge õhu- ja kaabelliinide ehitus-, hooldus- ja remonttööde planeerimine ja korraldamine 5 Raudteejaama välisvalgustusseadmete hooldus- ja remonttööde planeerimine ja korraldamine 5 Raudtee trafoalajaamade ja jaotusseadmete ehitus-, hooldus- ja remonttööde planeerimine ja korraldamine 5 Raudtee kontaktvõrgu hooldus- ja remonttööde planeerimine ja korraldamine 5 Raudtee-elektrik, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Kohtuarst, tase 7 Forensic Medical Doctor, level 7 4 Kohtuarst-ekspert IV (versioon 1) Kohtuarst-ekspert IV (versioon 2) Kohtuarst-ekspert IV (versioon 3) Kohtuarst, tase 7 (versioon 5) Kohtuarst, tase 7 (versioon 6) Kohtuarst, tase 7 (versioon 7) Kohtuarst, tase 7 (versioon 8) Arstlik kohtutoksikoloogiaekspert, tase 7 Kohtuarst-ekspert, tase 7 Kohtuhistoloogiaekspert, tase 7 Meditsiinilise kriminalistika ekspert, tase 7 Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Justiits- ja kohtuteenistused Kohtuarst-ekspert 15 2014-05-14 2014-05-14 2016-04-19 7 7 2212 Eriarstid 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Heldi Kase Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (EKEI) Lääne-Eesti kohtuarstlik ekspertiisiosakond Merike Rump EKEI kvaliteeditalitus Anastassia Tšernova EKEI Põhja Eesti kohtuarstlik osakond Mailis Tõnisson EKEI Lõuna-Eesti kohtuarstlik ekspertiisiosakond Marika Väli EKEI, Tartu Ülikool Kohtuarst, tase 7 kutsestandard on aluseks koolitusprogrammide koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. 7. taseme kohtuarst teeb isiku ja surnu kohtuarstlikke ekspertiise ja uuringuid ning annab igakülgse, erapooletu ja teaduslikult põhjendatud eksperdiarvamuse. Kohtuarst, tase 7 töötab iseseisvalt ning vastutab antud eksperdiarvamuse eest ning kaitseb oma arvamust kohtus. Kohtuarst on meeskonna liige, kes juhendab abipersonali ja suhtleb kolleegide ning klientidega. Kohtuarsti kutsealal on järgmised spetsialiseerumised: Kohtuarst-ekspert, kes on läbinud kohtuarstiteaduse eriala residentuuri ja teeb kohtuarstlikke isiku ja surnu ekspertiise ning uuringuid. Arstlik kohtutoksikoloogiaekspert on läbinud kohtuarstiteaduse, laborimeditsiini, farmakoloogia või muu arstliku eriala residentuuri ja saanud väljaõppe toksikoloogia valdkonnas. Ta teeb arstlikke kohtutoksikoloogilisi ekspertiise ja uuringuid. Kohtuhistoloogiaekspert on läbinud kohtuarstiteaduse eriala või patoloogia eriala residentuuri ning saanud väljaõppe histoloogia valdkonnas. Ta teeb kohtuhistoloogilisi uuringuid. Meditsiinilise kriminalistika ekspert on läbinud kohtuarstiteaduse eriala residentuuri ja saanud väljaõppe meditsiinilise kriminalistika ja/või kohtuantropoloogia valdkonnas. Ta teeb meditsiinilis-kriminalistilisi ekspertiise ja uuringuid. Kohtuarsti kutsealal on ka kohtuarst, tase 8 kutse, kes tegeleb lisaks ekspertiiside ja uuringute tegemisele ka valdkonna arendamise, juhendite ja valdkonda puudutavate seaduste väljatöötamise ning koolitamise ja juhendamisega. A.2.1 Ekspertiiside ja uuringute tegemine 2.1.1. Ekspertiisi või uuringuga seotud dokumentidega tutvumine, lisamaterjali tellimine. 2.1.2. Ekspertiisiks või uuringuks vajaliku informatsiooni sisestamine akti. 2.1.3. Ekspertiisi ja/või uuringu läbiviimine. 2.1.4. Täiendavate uuringute tegemine/tellimine ja tulemuste interpreteerimine. 2.1.5. Eksperdiarvamuse põhjenduse koostamine. 2.1.6. Eksperdiarvamuse koostamine, vastates menetleja küsimustele. 2.1.7. Tasuliste uuringute tegemine. A.2.2 Bioloogilise materjali võtmine ekspertiisiks või uuringuks 2.2.1. Bioloogilise materjali võtmise vajalikkuse hindamine. 2.2.2. Bioloogilise materjali võtmine ja pakendamine. 2.2.3. Bioloogilise materjali saatmiseks dokumentatsiooni täitmine. 2.2.4. Tulemuste interpreteerimine. A.2.3 Väljakutsetel osalemine 2.3.1. Isiku meditsiiniline läbivaatus. 2.3.2. Surnu vaatlus surnu leidmise kohas ja surnu muus asukohas. 2.3.3. Esialgse arvamuse andmine menetlejale. A.2.4 Osalemine kompleks- ja/või komisjonilistes ekspertiisides 2.4.1. Kompleks- ja/või komisjonilise ekspertiisi vajalikkuse hindamine. 2.4.2. Kompleks- ja/või komisjoniliste ekspertiiside tegemine. 2.4.3. Eriarvamusele jäämise põhjendamine. A.2.5 Osalemine kohtuistungil 2.5.1. Kohtuistungiks ettevalmistamine. 2.5.2. Kohtuistungil esinemine. 2.5.3. Kirjalik vastamine kohtuistungil esitatud aega või ettevalmistust vajavatele küsimustele. A.2.6 Enesearendamine ja valdkonna arendamine 2.6.1. Enese täiendamine täienduskoolitustel ja erialase kirjandusega. 2.6.2. Kohtuarsti eriala arendamine. 2.6.3. Osalemine riiklikes ja/või rahvusvahelistes projektides. Kohtuarst-ekspert A.2.7 Isiku kohtuarstliku ekspertiisi ja uuringu tegemine 2.7.1. Isiku kohtuarstliku, sh günekoloogilise/androloogilise (ka laste) läbivaatuse tegemine. 2.7.2. Meditsiiniliste dokumentide läbitöötamine. 2.7.3. Asitõendi kirjeldamine. 2.7.4. Tervisekahjustuse hindamine, sh traumamehhanismi ja tekitamise aja määramine. 2.7.5. Terviseseisundi hindamine. A.2.8 Surnu kohtuarstliku ekspertiisi ja uuringu tegemine 2.8.1. Kohtuarstliku lahangu tegemine. 2.8.2. Preparaatori ja muu abipersonali juhendamine. 2.8.3. Asitõendite kirjeldamine. 2.8.4. Lahangumaterjali väljalõikamine ja histoloogiliste preparaatide interpreteerimine. 2.8.5. Kohtuarstliku diagnoosi vormistamine. 2.8.6. Surma põhjuse, surma aja ja tervisekahjustuse tekkemehhanismi määramine. 2.8.7. Arstliku surmateatise vormistamine. Arstlik kohtutoksikoloogiaekspert A.2.9 Toksilise aine toime hindamise ekspertiisi ja uuringu tegemine 2.9.1. Toksilise aine toime hindamine surnu ekspertiisil või uuringul. 2.9.2. Asitõendite kirjeldamine. 2.9.3. Toksilise aine toimest tekkinud tervisekahjustuse hindamine isikul. 2.9.4. Kohtuarsti konsulteerimine. A.2.10 Narkootiliste ainete suurte ja väikeste koguste hindamine 2.10.1. Kohtukeemia ekspertiisiaktide läbitöötamine. 2.10.2. Joovet tekitava narkootiliste/psühhotroopsete ainete annuse kindlakstegemine. A.2.11 Joobe tuvastamine 2.11.1. Joobe tuvastamine kliinilise leiu ja /või dokumentide alusel. 2.11.2. Alkoholi/narkootilise aine kontsentratsiooni sündmuse hetkele tagasiarvutamine. Kohtuhistoloogiaekspert A.2.12 Histoloogiliste preparaatide interpreteerimine 2.12.1. Lisavärvingute valimine. 2.12.2. Histoloogilise uuringu vastuse ja histoloogilise diagnoosi vormistamine. 2.12.3. Histoloogialaborantide tegevuse juhendamine, histoloogiliste preparaatide kvaliteedi tagamine. 2.12.4. Kohtuarsti konsulteerimine. Meditsiinilise kriminalistika ekspert A.2.13 Meditsiinilise kriminalistika ekspertiiside ja uuringute tegemine 2.13.1. Skeletiluude alusel surnu soo, skeletiluude vanuse, surma aja ja vigastuste tekkemehhanismide kindlaksmääramine. 2.13.2. Isiku vanuse määramine. 2.13.3. Eksperimentaalne vigastuste tekitamine ja vigastuste rekonstruktsioon traumamehhanismi kindlakstegemiseks. 2.13.4. Kohtuarsti konsulteerimine. Kohtuarsti tööaeg on fikseeritud tööaeg, vajadusel osaleb ta isiku või surnu vaatlusel väljaspool tööaega. Töö on pingeline ja nõuab vaimset pingutust. Tööülesannete täitmisel puutub ta kokku bioloogilise ja keemilise ohuga. Kohtuarst töötab sisetingimustes, vajadusel uuritava asukohas (nt kinnipidamisasutus, meditsiiniasutus, välitingimustes). Kohtuarst kasutab oma töös meditsiinilisi erivahendeid ja isiku kaitsevahendeid vastavalt spetsialiseerumisele, IKT-vahendeid ja tarkvara vastavalt spetsialiseerumisele. Kohtuarsti töös on vajalikud ausus, objektiivsus, korrektsus, stressitaluvus, koostöö- ja vastutusvõime, hea analüüsi- ja otsustusvõime ning iseseisvus. Kohtuarst, tase 7 on läbinud arstiteaduse õppekava ning omab vastavat diplomit, on läbinud residentuuri vastavalt spetsialiseerumisele: kohtuarst-ekspert - kohtuarstiteadus; arstlik kohtutoksikoloogiaekspert - kohtuarstiteadus, laborimeditsiin, farmakoloogia või muu arstlik eriala, väljaõpe toksikoloogia valdkonnas; kohtuhistoloogiaekspert – kohtuarstiteadus või patoloogia, väljaõpe histoloogia valdkonnas; meditsiinilise kriminalistika ekspert – kohtuarstiteadus, väljaõpe meditsiinilise kriminalistika ja/või kohtuantropoloogia valdkonnas. Kohtuarst, kohtuarst-ekspert, arst-toksikoloog, histoloog, patoloog, meditsiinilise kriminalistika ekspert, kohtuantropoloog. Kohtuarst, tase 7 kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid järgnevalt: kõigile on kohustuslikud kompetentsid B.2.1 – B.2.6 ja läbiv kompetents B.2.14 ning spetsialiseerumisega seotud kompetentside hulgast tuleb valida vähemalt üks spetsialiseerumine: kohtuarst-ekspert, kompetentsid B.2.7 ja B.2.8; arstlik kohtutoksikoloogiaekspert, kompetentsid B.2.9 – B.2.11; kohtuhistoloogiaekspert, kompetents B.2.12; meditsiinilise kriminalistika ekspert, kompetents B.2.13. Ekspertiiside ja uuringute tegemine 7 Bioloogilise materjali võtmine ekspertiisiks või uuringuks 7 Väljakutsetel osalemine 7 Osalemine kompleks- ja/või komisjonilistes ekspertiisides 7 Osalemine kohtuistungil 7 Enesearendamine ja valdkonna arendamine 7 Kutse taotlemisel tuleb spetsialiseerumisega seotud kompetentside hulgast valida vähemalt üks spetsialiseerumine: kohtuarst-ekspert, kompetentsid B.2.7 ja B.2.8; arstlik kohtutoksikoloogiaekspert, kompetentsid B.2.9 – B.2.11; kohtuhistoloogiaekspert, kompetents B.2.12; meditsiinilise kriminalistika ekspert, kompetents B.2.13. Kohtuarst, tase 8 kutset läbiv kompetents 8 Kohtuarst, tase 8 Forensic Medical Doctor, level 8 4 Kohtuarst-ekspert V (versioon 1) Kohtuarst-ekspert V (versioon 2) Kohtuarst-ekspert V (versioon 3) Kohtuarst, tase 8 (versioon 5) Kohtuarst, tase 8 (versioon 6) Kohtuarst, tase 8 (versioon 7) Kohtuarst, tase 8 (versioon 8) Arstlik kohtutoksikoloogiaekspert, tase 8 Kohtuarst-ekspert, tase 8 Kohtuhistoloogiaekspert, tase 8 Meditsiinilise kriminalistika ekspert, tase 8 Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Justiits- ja kohtuteenistused Kohtuarst-ekspert 15 2014-05-14 2014-05-14 2016-04-19 8 8 2212 Eriarstid 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Heldi Kase Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (EKEI) Lääne-Eesti kohtuarstlik ekspertiisiosakond Merike Rump EKEI kvaliteeditalitus Anastassia Tšernova EKEI Põhja Eesti kohtuarstlik osakond Mailis Tõnisson EKEI Lõuna-Eesti kohtuarstlik ekspertiisiosakond Marika Väli EKEI, Tartu Ülikool Kohtuarst, tase 8 kutsestandard on aluseks koolitusprogrammide koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. 8. taseme kohtuarst teeb isiku ja surnu kohtuarstlikke ekspertiise ja uuringuid ning annab igakülgse, erapooletu ja teaduslikult põhjendatud eksperdiarvamuse. Lisaks sellele tegeleb ta valdkonna arendamise, juhendite ja valdkonda puudutavate seaduste väljatöötamise ning koolitamise ja juhendamisega. Kohtuarst, tase 8 töötab iseseisvalt ning vastutab antud eksperdiarvamuse eest ning kaitseb oma arvamust kohtus. Kohtuarst on meeskonna liige, kes juhendab abipersonali ja suhtleb kolleegide ning klientidega. Kohtuarsti kutsealal on järgmised spetsialiseerumised: Kohtuarst-ekspert, kes on läbinud kohtuarstiteaduse eriala residentuuri ja teeb kohtuarstlikke isiku ja surnu ekspertiise ning uuringuid. Arstlik kohtutoksikoloogiaekspert on läbinud kohtuarstiteaduse, laborimeditsiini, farmakoloogia või muu arstliku eriala residentuuri ja saanud väljaõppe toksikoloogia valdkonnas. Ta teeb arstlikke kohtutoksikoloogilisi ekspertiise ja uuringuid. Kohtuhistoloogiaekspert on läbinud kohtuarstiteaduse eriala või patoloogia eriala residentuuri ning saanud väljaõppe histoloogia valdkonnas. Ta teeb kohtuhistoloogilisi uuringuid. Meditsiinilise kriminalistika ekspert on läbinud kohtuarstiteaduse eriala residentuuri ja saanud väljaõppe meditsiinilise kriminalistika ja/või kohtuantropoloogia valdkonnas. Ta teeb meditsiinilis-kriminalistilisi ekspertiise ja uuringuid. Kohtuarsti kutsealal on ka kohtuarst, tase 7 kutse, kes teeb isiku ja surnu kohtuarstlikke ekspertiise ja uuringuid ning annab igakülgse, erapooletu ja teaduslikult põhjendatud eksperdiarvamuse. A.2.1 Ekspertiiside ja uuringute tegemine 2.1.1. Ekspertiisi või uuringuga seotud dokumentidega tutvumine, lisamaterjali tellimine. 2.1.2. Ekspertiisiks või uuringuks vajaliku informatsiooni sisestamine akti. 2.1.3. Ekspertiisi ja/või uuringu läbiviimine. 2.1.4. Täiendavate uuringute tegemine/tellimine ja tulemuste interpreteerimine. 2.1.5. Eksperdiarvamuse põhjenduse koostamine. 2.1.6. Eksperdiarvamuse koostamine, vastates menetleja küsimustele. 2.1.7. Tasuliste uuringute tegemine. A.2.2 Bioloogilise materjali võtmine ekspertiisiks või uuringuks 2.2.1. Bioloogilise materjali võtmise vajalikkuse hindamine. 2.2.2. Bioloogilise materjali võtmine ja pakendamine. 2.2.3. Bioloogilise materjali saatmiseks dokumentatsiooni täitmine. 2.2.4. Tulemuste interpreteerimine. A.2.3 Väljakutsetel osalemine 2.3.1. Isiku meditsiiniline läbivaatus. 2.3.2. Surnu vaatlus surnu leidmise kohas ja surnu muus asukohas. 2.3.3. Esialgse arvamuse andmine menetlejale. A.2.4 Osalemine kompleks- ja/või komisjonilistes ekspertiisides 2.4.1. Kompleks- ja/või komisjonilise ekspertiisi vajalikkuse hindamine. 2.4.2. Menetleja teavitamine, ettepaneku tegemine komisjoni moodustamiseks. 2.4.3. Komisjoni liikmete töö koordineerimine. 2.4.4. Kompleks- ja/või komisjoniliste ekspertiiside tegemine. 2.4.5. Ühise eksperdiarvamuse koostamine. 2.4.6. Eriarvamusele jäämise põhjendamine. A.2.5 Osalemine kohtuistungil 2.5.1. Kohtuistungiks ettevalmistamine. 2.5.2. Kohtuistungil esinemine. 2.5.3. Kirjalik vastamine kohtuistungil esitatud aega või ettevalmistust vajavatele küsimustele. A.2.6 Enesearendamine ja valdkonna arendamine 2.6.1. Enese täiendamine täienduskoolitustel ja erialase kirjandusega. 2.6.2. Kohtuarsti eriala arendamine. 2.6.3. Valdkonna töö juhendite koostamine ja kaasajastamine. 2.6.4. Ettepanekute tegemine õigusaktide väljatöötamiseks ja muutmiseks. 2.6.5. Osalemine riiklikes ja/või rahvusvahelistes projektides. 2.6.6. Ettekannete tegemine riiklikel ja rahvusvahelistel konverentsidel. 2.6.7. Teadusartiklite ja/või raamatute publitseerimine. A.2.7 Koolitamine ja juhendamine 2.7.1. Arst-residentide juhendamine. 2.7.2. Erialaste koolituste läbiviimine erinevatele sihtgruppidele. 2.7.3. Esinemine täienduskoolitustel lektorina. 2.7.4. Bakalaureuse-, magistri- või doktoritööde juhendamine. Kohtuarst-ekspert A.2.8 Isiku kohtuarstliku ekspertiisi ja uuringu tegemine 2.8.1. Isiku kohtuarstliku, sh günekoloogilise/androloogilise (ka laste) läbivaatuse tegemine. 2.8.2. Meditsiiniliste dokumentide läbitöötamine. 2.8.3. Asitõendi kirjeldamine. 2.8.4. Tervisekahjustuse hindamine, sh traumamehhanismi ja tekitamise aja määramine. 2.8.5. Terviseseisundi hindamine. 2.8.6. Raviarstide diagnoosi ja ravi õigsuse hindamine. A.2.9 Surnu kohtuarstliku ekspertiisi ja uuringu tegemine 2.9.1. Kohtuarstliku lahangu tegemine. 2.9.2. Preparaatori ja muu abipersonali juhendamine. 2.9.3. Asitõendite kirjeldamine. 2.9.4. Lahangumaterjali väljalõikamine ja histoloogiliste preparaatide interpreteerimine. 2.9.5. Kohtuarstliku diagnoosi vormistamine. 2.9.6. Surma põhjuse, surma aja ja tervisekahjustuse tekkemehhanismi määramine. 2.9.7. Arstliku surmateatise vormistamine. Arstlik kohtutoksikoloogiaekspert A.2.10 Toksilise aine toime hindamise ekspertiisi ja uuringu tegemine 2.10.1. Toksilise aine toime hindamine surnu ekspertiisil või uuringul. 2.10.2. Asitõendite kirjeldamine. 2.10.3. Toksilise aine toimest tekkinud tervisekahjustuse hindamine isikul. 2.10.4. Kohtuarsti konsulteerimine. A.2.11 Narkootiliste ainete suurte ja väikeste koguste hindamine 2.11.1. Kohtukeemia ekspertiisiaktide läbitöötamine. 2.11.2. Joovet tekitava narkootiliste/psühhotroopsete ainete annuse kindlakstegemine. A.2.12 Joobe tuvastamine 2.12.1. Joobe tuvastamine kliinilise leiu ja /või dokumentide alusel. 2.12.2. Alkoholi/narkootilise aine kontsentratsiooni sündmuse hetkele tagasiarvutamine. Kohtuhistoloogiaekspert A.2.13 Histoloogiliste preparaatide interpreteerimine 2.13.1. Lisavärvingute valimine. 2.13.2. Histoloogilise uuringu vastuse ja histoloogilise diagnoosi vormistamine. 2.13.3. Histoloogialaborantide tegevuse juhendamine, histoloogiliste preparaatide kvaliteedi tagamine. 2.13.4. Kohtuarsti konsulteerimine. 2.13.5. Histoloogia valdkonna arendamine. Meditsiinilise kriminalistika ekspert A.2.14 Meditsiinilise kriminalistika ekspertiiside ja uuringute tegemine 2.14.1. Skeletiluude alusel surnu soo, vanuse, surma aja ja vigastuste tekkemehhanismide kindlaksmääramine. 2.14.2. Isiku vanuse määramine. 2.14.3. Eksperimentaalne vigastuste tekitamine ja vigastuste rekonstruktsioon traumamehhanismi kindlakstegemiseks. 2.14.4. Kohtuarsti konsulteerimine. Kohtuarsti tööaeg on fikseeritud tööaeg, vajadusel osaleb ta isiku või surnu vaatlusel väljaspool tööaega. Töö on pingeline ja nõuab vaimset pingutust. Tööülesannete täitmisel puutub ta kokku bioloogilise ja keemilise ohuga. Kohtuarst töötab sisetingimustes, vajadusel uuritava asukohas (nt kinnipidamisasutus, meditsiiniasutus, välitingimustes). Kohtuarst kasutab oma töös meditsiinilisi erivahendeid ja isiku kaitsevahendeid vastavalt spetsialiseerumisele, IKT-vahendeid ja tarkvara vastavalt spetsialiseerumisele. Kohtuarsti töös on vajalikud ausus, objektiivsus, korrektsus, stressitaluvus, koostöö- ja vastutusvõime, hea analüüsi- ja otsustusvõime ning iseseisvus. Kohtuarst, tase 8 on läbinud arstiteaduse õppekava ning omab vastavat diplomit, on läbinud residentuuri vastavalt spetsialiseerumisele: kohtuarst-ekspert - kohtuarstiteadus; arstlik kohtutoksikoloogiaekspert - kohtuarstiteadus, laborimeditsiin, farmakoloogia või muu arstlik eriala, väljaõpe toksikoloogia valdkonnas; kohtuhistoloogiaekspert – kohtuarstiteadus või patoloogia, väljaõpe histoloogia valdkonnas; meditsiinilise kriminalistika ekspert – kohtuarstiteadus, väljaõpe meditsiinilise kriminalistika ja/või kohtuantropoloogia valdkonnas. Kohtuarst, kohtuarst-ekspert, arst-toksikoloog, histoloog, patoloog, meditsiinilise kriminalistika ekspert, kohtuantropoloog. Kohtuarst, tase 8 kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid järgnevalt: kõigile on kohustuslikud kompetentsid B.2.1 – B.2.7 ja läbiv kompetents B.2.15 ning spetsialiseerumisega seotud kompetentside hulgast tuleb valida vähemalt üks spetsialiseerumine: kohtuarst-ekspert, kompetentsid B.2.8 ja B.2.9; arstlik kohtutoksikoloogiaekspert, kompetentsid B.2.10 – B.2.12; kohtuhistoloogiaekspert, kompetents B.2.13; meditsiinilise kriminalistika ekspert, kompetents B.2.14. Ekspertiiside ja uuringute tegemine 8 Bioloogilise materjali võtmine ekspertiisiks või uuringuks 8 Väljakutsetel osalemine 7 Osalemine kompleks- ja/või komisjonilistes ekspertiisides 8 Osalemine kohtuistungil 8 Enesearendamine ja valdkonna arendamine 8 Koolitamine ja juhendamine 8 Kutse taotlemisel tuleb spetsialiseerumisega seotud kompetentside hulgast valida vähemalt üks spetsialiseerumine: kohtuarst-ekspert, kompetentsid B.2.8 ja B.2.9; arstlik kohtutoksikoloogiaekspert, kompetentsid B.2.10 – B.2.12; kohtuhistoloogiaekspert, kompetents B.2.13; meditsiinilise kriminalistika ekspert, kompetents B.2.14. Kohtuarst, tase 8 kutset läbiv kompetents 8 Tervisedendaja, tase 6 Health promoter, level 6 4 Tervisedendaja IV (versioon 1) Tervisedendaja IV (versioon 2) Tervisedendaja IV (versioon 3) Tervisedendaja, tase 6 (versioon 5) Tervisedendaja, tase 6 (versioon 6) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Rahvatervis Tervisedendaja 20 2014-05-29 2014-05-29 2019-05-01 6 6 2263 Töötervishoiu ja tööohutuse tippspetsialistid 1022 Töötervishoid ja -kaitse 86 Tervishoid Kutsestandardis kasutatud mõisted Rahvastiku tervise edendamise eetika koodeks Anu Kasmel Eesti Tervisedenduse Ühing Katrin Karolin Sotsiaalministeerium Moonika Viigimäe Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Triinu Tikas Tervise Arengu Instituut Ülle Rüüson Eesti Tervisedenduse Ühing Kutsestandardi koostamisel on aluseks EL liikmesriikide ekspertide töögrupi Developing Competencies and Professional Standards for Health Promotion Capacity Building in Europe(CompHP) projekti raames koostatud standard. Tervisedendaja, tase 6 kutsestandard on aluseks rakenduskõrghariduse taseme õppekavale ja isikute kompetentsuse hindamisele. Tervisedendaja töö eesmärk on tervist toetava keskkonna ja võrdsete võimaluste loomine erinevatele sotsiaalsetele gruppidele nende tervisepotentsiaali igakülgseks arendamiseks ja ebavõrdsuse vähendamiseks tervises.Tervist edendavad tegevused koosnevad programmidest, poliitikatest jm organiseeritud sekkumistest, mis on oma olemuselt võimestavad (st suurendavad üksikisikute, gruppide ja rahvastiku suutlikkust teha tervist toetavaid valikuid), terviklikud (holistlikud), intersektoraalsed, osalusel põhinevad, jätkusuutlikud ja multistrateegilised. Tervisedendaja töötab reeglina meeskonnas ning tema töö eeldab intensiivset suhtlemist paljude asjaosalistega erinevatest sektoritest. Ta töötab nii iseseisvalt kui ka juhib teiste tegevust, on võimeline läbi viima koolitusi (sh tervisedendusalast väljaõpet) ja osalema kohalikes, regionaalsetes ja/või üleriiklikes planeerimis-, sekkumis- ja uuringurühmades. Tervisedendaja lähtub oma töös kehtivast tervisedenduse valdkonna eetikakoodeksist (www.tervis.ee/uhingust/eetikakoodeks). A.2.1 Tervisttoetavateks muutusteks eelduste ja tingimuste loomine üksikisiku, kogukonna või ühiskonna tasandil. A.2.2 Tervise eestseismine ehk advokeerimine. A.2.3 Koostöö. A.2.4 Kommunikatsioon. A.2.5 Juhtimine. A.2.6 Vajaduste ja ressursside analüüsimine. A.2.7 Tervistedendavate tegevuste planeerimine. A.2.8 Tervistedendavate tegevuste elluviimine. A.2.9.Hindamine ja uuringud. Tervisedendaja töötab paindliku töögraafikuga. Töö võib toimuda vajadusel ka puhkepäevadel. Töö rütmi määravad vahelduvad, ajuti kiires tempos kulgevad tööülesanded. Tervisedendaja töötab nii sisetingimustes kui ka välitingimustes. Kommunikatsioonivahendid. Arvuti riist- ja tarkvara. Koolituskeskkonna vahendid. Tervisedendajalt eeldatakse empaatia-, analüüsi- ja otsustusvõimet, usaldusväärsust, tolerantsust, pühendumust, pingetaluvust ning loovust. Tervisedendajal peavad olema hea meeskonnatöö- ja suhtlemisoskus ning vastutustunne. Olulisel kohal on veenmis– ja motiveerimisvõime. Üldjuhul on tervisedendaja erialase või muu kõrgharidusega, erialase täiendkoolituse läbinud ja erialase töökogemusega isik. Tervisedendaja; tervisedenduse spetsialist; tervise edendamise spetsialist. Selle kutse taotlemisel on vajalik tõendada kõik kompetentsid. Tervisttoetavateks muutusteks eelduste ja tingimuste loomine üksikisiku, kogukonna või ühiskonna tasandil 6 Tervise eestseismine ehk advokeerimine 6 Koostöö 6 Kommunikatsioon 6 Juhtimine 6 Vajaduste ja ressursside analüüsimine 6 Tervistedendavate tegevuste planeerimine 6 Tervistedendavate tegevuste elluviimine 6 Hindamine ja uuringud 6 Mesinik, tase 4 Beekeeper, level 4 1 Mesinik, tase 4 (versioon 2) Mesinik, tase 4 (versioon 3) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Mesindus Mesinik 24 2014-06-05 2014-06-05 2019-06-04 4 4 6123 Mesinikud ja siidiussikasvatajad 0811 Põllundus ja loomakasvatus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Aivar Raudmets mesinik Marje Riis mesindusõpetaja Aita Sauemägi SA Innove Jaanus Tull Eesti Mesinike Liit Aili Taal Taali Mesila OÜ Tõnis Taal Taali Mesila OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Mesinik, tase 4 kutsestandard on aluseks tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamiseks ning isikute hindamiseks kutse andmisel. Mesiniku kutsed on kahel tasemel: mesinik, tase 4 ja mesinik, tase 5. Mesinik, tase 4 on oskustöötaja, kelle töö eesmärgiks on mesilasperede aastaringne hooldamine erinevate tarutüüpidega, sealhulgas erinevate korpustarutüüpidega (madal raam, kõrge raam), mesinduseinventari korrasoleku tagamine ning osalemine tootmis- ja turustamisprotsessis. Mesinik, tase 4 on võimeline töötama iseseisvalt ja vastutab oma töölõigu eest. Ta hindab ja analüüsib oma teadmiste taset ning on võimeline tegema ettepanekuid töötulemuste parendamiseks. Töötamisel mesinikuna tuleb kasuks juhilubade olemasolu. A.2.1. Mesilasperede hooldamine aastaringselt - kevadised hooldustööd 1.1 Mesilaste kevadise puhastuslennu hindamine 1.2 Kevadise pearevisjoni läbiviimine 1.3 Töö nõrkade ja väikeste mesilaperedega 1.4 Tarude puhastamine, desinfitseerimine ja perede ümbertõstmine 1.5 Kevadine täiend- ja ergutussöötmine 1.6 Kevadine perede laiendamine 1.7 Mesilaspere kevadine ravi 1.8 Kahjuritõkete paigaldamine A.2.2. Mesilasperede hooldamine aastaringselt - suvised hooldustööd 2.1 Suvine perede laiendamine 2.2 Sülemlemise vältimine 2.3 Sülemite alla toomine ja tarusse paigutamine 2.4 Mesilasema ülesotsimine 2.5 Uue ema andmine peresse 2.6 Uute mesilasperede moodustamine 2.7 Mesilaspere terviseseisundi hindamine A.2.3. Mesilasperede hooldamine aastaringselt - sügisesed hooldustööd 3.1 Mesilaspere koondamine ja talvepesa moodustamine 3.2 Mesilasperede likvideerimine, ühendamine või tugevdamine 3.3 Talviste söödavarude hindamine 3.4 Mesilasperede sügisene täiendussöötmine 3.5 Tarude talveks ettevalmistamine 3.6 Mesilaspere sügisene ravi 3.7 Sügisese puhastuslennu soodustamine A.2.4. Mesilasperede hooldamine aastaringselt - talvised hooldustööd 4.1 Talvine jooksev kontrollimine välisvaatlusena 4.2 Perede kuulamine ja pudersöödaga abistamine kevad-talvel A.2.5. Inventari ettevalmistamine 5.1 Tarude, kärjeraamide ja söödanõude korrastamine, puhastamine ja desinfitseerimine 5.2 Suitsiku materjali varumine ja ettevalmistamine 5.3 Uute tarude ehitamine ja/või ostmine 5.4 Uute raamide kokkulöömine, traatimine, kärjetamine A.2.6. Kärjemajandus 6.1 Kärgede sorteerimine 6.2 Kärgede ladustamine ja säilitamine 6.3 Kärjepõhjade (kunstkärje) vajaduse hindamine ja soetamine 6.4 Kärgede varumine 6.5 Mittekõlbulike kärgede vahaks sulatamine A.2.7. Mesilasemade kasvatamine 7.1 Emaperede ja leseperede valimine 7.2 Vageldusmaterjali valimine 7.3 Ammperede moodustamine 7.4 Vageldamine 7.5 Paarumisperede moodustamine 7.6 Mesilasemade paarumise kontrollimine 7.7 Mesilasema otsimine ja puuristamine 7.8 Mesilasema andmine peresse 7.9 Mesilasemade vahetamine ja vanade emade hävitamine 7.10 Paarumisperede ühendamine põhiperedega A.2.8. Mesindussaaduste tootmine - mee tootmine 8.1 Korpuste või raamide paigutuste muutmine korpustarudes 8.2 Magasinide paigutuste muutmine lamavtarudes 8.3 Mee küpsuse hindamine mesilasperes ja meekärgede võtmine 8.4 Mee kärgedest eraldamine 8.5 Mee kurnamine ja selitamine 8.6 Kärjekaanetisest mee eraldamine 8.7 Meeproovide võtmine analüüsideks 8.8 Mee ladustamine ja säilitamine 8.9 Mee pakendamine ja märgistamine 8.10 Mee käitlemisseadmete korrashoid ja hooldamine 8.11 Mesilasperede ettevalmistamine ja transportimine korjele ja tagasi 8.12 Korjetaimede kaardistamine A.2.9. Mesindussaaduste tootmine - vaha tootmine 9.1 Kärjepõhjade ülesehitamise soodustamine kärjemajanduse parandamiseks 9.2 Kärgede sulatamine vahaks ja ohutustehnika järgimine A.2.10. Mesilaspere haiguste tundmine ja ravimine 10.1 Varroatoosi nakatumise ulatuse kindlakstegemine ja ravimine 10.2 Mesilaste taru langetise proovide võtmine ning saatmine laborisse haiguste seireks 10.3 Nakkushaiguste eristamine mittenakkushaigustest, mesilaste, kärje- ja meeproovide laborisse esitamine 10.4 Haiguse ulatuse kindlakstegemine ja loomaarsti teavitamine 10.5 Mesila tervisekaardi ja ravimiarvestuse pidamine A.2.11. Mesilasperede kaitsmine kahjurite eest 11.1 Väikekahjurite ennetamine 11.2 Tarude kaitsmine tihaste, nugise, rähni, hiirte jt eest 11.3 Kahjustuste likvideerimine ja tarude parandamine 11.4 Väikekahjurite tõrjumine A.2.12. Mesila majandamine 12.1 Äriplaani koostamine 12.2 Mesila tasuvuse arvestamine 12.3 Meevurritamise ja meemüügi arvestuse pidamine 12.4 Tööajakulu optimeerimine Töö eripäraks on üksinda töötamine ja iseseisvalt otsuste vastuvõtmine. Mesiniku töö sõltub aastaaegadest ja ilmastikust, ta peab arvestama mesinduse aastaaegadega (mesiniku kevad, suvi, sügis, talv). Töö toimub nii väli- kui sisetingimustes, vajadusel ka puhkepäevadel ja pühade ajal. Mesinik talub mesilaste nõelamist ja oskab arvestada sellega seonduva allergiaohuga. Mesiniku töö on füüsiliselt raske ning eeldab ergonoomikareeglitest kinnipidamist. Enamlevinud mesindusinventar: konkspeitel, suitsik, taruhari, puhur, taru-, vurri- ja söötmissüsteemid ning mee pakendamis- ja vahasulatamissüsteemid. Isikukaitsevahendid: näovari ja muu kaitseriietus. Muud töövahendid: elektri- ja puidutööriistad, aiatööriistad (niidukid jms), transpordivahendid (auto jms), pesu- ja desinfektsioonivahendid. Mesiniku töö eeldab ettevõtlikkust, innovaatilist mõtlemist, iseseisvust ja otsustusvõimet, ta on korrektne ja vastutusvõimeline. Oluline on füüsiline vastupidavus ja koormustaluvus. Mesiniku töös tuleb kasuks hea nägemine, kuulmine ja lõhnatundlikkus. Mesiniku töö eeldab stressitaluvust. Soovitavateks iseloomuomadusteks on rahulikkus ja kannatlikkus. Mesinikuks saab õppida kutseõppeasutuses, vastavasisulise täienduskoolituse läbimisel või kogenud mesiniku juhendamisel. Soovitav haridustase on keskharidus. Mesinik Toiduainete käitlemine nõuab tervisetõendit vastavalt toiduseadusele. Töötamine loomadega nõuab tervisetõendit vastavalt loomatauditõrje seadusele. Töötamine liikurmasinatega nõuab juhtimisõigust vastavalt liiklusseadusele. Mesinik, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside B.2.1–B.2.13 tõendamine. Mesilasperede hooldamine aastaringselt- kevadised hooldustööd 4 Mesilasperede hooldamine aastaringselt- suvised hooldustööd 4 Mesilasperede hooldamine aastaringselt- sügisesed hooldustööd 5 Mesilasperede hooldamine aastaringselt- talvised hooldustööd 4 Inventari ettevalmistamine 4 Kärjemajandus 5 Mesilasemade kasvatamine 5 Mesindussaaduste tootmine- mee tootmine 4 Mesindussaaduste tootmine- vaha tootmine 4 Mesilaspere haiguste tundmine ja ravimine 4 Mesilasperede kaitsmine kahjurite eest 4 Mesila majandamine 4 Mesinik, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Mesinik, tase 5 Beekeeper, level 5 2 Mesinik, tase 5 (versioon 1) Mesinik, tase 5 (versioon 3) Mesinik, tase 5 (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Mesindus Mesinik 24 2014-06-05 2014-06-05 2019-06-04 5 5 6123 Mesinikud ja siidiussikasvatajad 0811 Põllundus ja loomakasvatus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Aivar Raudmets mesinik Marje Riis mesindusõpetaja Aita Sauemägi SA Innove Jaanus Tull Eesti Mesinike Liit Aili Taal Taali Mesila OÜ Tõnis Taal Taali Mesila OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Mesinik, tase 5 kutsestandard on aluseks tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamiseks ning isikute hindamiseks kutse andmisel. Mesiniku kutseid on kahel tasemel: mesinik, tase 4 ja mesinik tase 5. Mesinik, tase 5 töö eesmärgiks on mesilasperede pidamine, mesindussaaduste tootmine ja turustamine. Ta hooldab mesilasperesid aastaringselt erinevate tarutüüpidega, sealhulgas erinevate korpustarutüüpidega (madal raam, kõrge raam) ja tagab mesindusinventari olemasolu ning korrasoleku. Mesinik töötab iseseisvalt, on oma töös jätkusuutlik, innovatiivne, planeerib ise oma tööaega ja ülesandeid. Tema töö eeldab mesila majandamiseks vajalikke teadmisi ja ettevõtlikkust. Mesinik oskab ette näha edu ja võimalikku ebaedu, hindab ja analüüsib oma tegevusi vajalike lahenduste leidmiseks. Mesindussaaduste tootmise protsessis aitab ta kaasa looduse taastootmisele, liigirikkuse säilitamisele ja keskkonna säästmisele. Töötamisel mesinikuna tuleb kasuks juhilubade olemasolu. A.2.1. Mesilasperede hooldamine aastaringselt - kevadised hooldustööd 1.1 Mesilaste kevadise puhastuslennu hindamine 1.2 Kevadise pearevisjoni läbiviimine 1.3 Töö nõrkade ja väikeste mesilaperedega 1.4 Tarude puhastamine, desinfitseerimine ja perede ümbertõstmine 1.5 Kevadine täiend- ja ergutussöötmine 1.6 Kevadine perede laiendamine 1.7 Mesilaspere kevadine ravi 1.8 Kahjuritõkete paigaldamine A.2.2. Mesilasperede hooldamine aastaringselt - suvised hooldustööd 2.1 Suvine perede laiendamine 2.2 Sülemlemise vältimine 2.3 Sülemite alla toomine ja tarusse paigutamine 2.4 Mesilasema ülesotsimine 2.5 Uue ema andmine peresse 2.6 Uute mesilasperede moodustamine 2.7 Mesilaspere tervise seisundi hindamine A.2.3. Mesilasperede hooldamine aastaringselt - sügisesed hooldustööd 3.1 Mesilaspere koondamine ja talvepesa moodustamine 3.2 Mesilasperede likvideerimine, ühendamine või tugevdamine 3.3 Talviste söödavarude hindamine 3.4 Mesilasperede sügisene täiendussöötmine 3.5 Tarude talveks ettevalmistamine 3.6 Mesilaspere sügisene ravi 3.7 Sügisese puhastuslennu soodustamine A.2.4. Mesilasperede hooldamine aastaringselt - talvised hooldustööd 4.1 Talvine jooksev kontrollimine välisvaatlusena 4.2 Perede kuulamine ja pudersöödaga abistamine kevad-talvel A.2.5. Inventari ettevalmistamine 5.1 Tarude, kärjeraamide ja söödanõude korrastamine, puhastamine ja desinfitseerimine 5.2 Suitsiku materjali varumine ja ettevalmistamine 5.3 Uute tarude ehitamine ja/või ostmine 5.4 Uute raamide kokkulöömine, traatimine, kärjetamine A.2.6. Kärjemajandus 6.1 Kärgede sorteerimine 6.2 Kärgede ladustamine ja säilitamine 6.3 Kärjepõhjade (kunstkärje) vajaduse hindamine ja soetamine 6.4 Kärgede varumine 6.5 Mittekõlbulike kärgede vahaks sulatamine A.2.7. Mesilasemade kasvatamine 7.1 Emaperede ja leseperede valimine 7.2 Lesekasvatus 7.3 Vageldusmaterjali valimine 7.4 Ammperede moodustamine 7.5 Vageldamine 7.6 Paarumisperede moodustamine 7.7 Mesilasemade paarumise kontrollimine 7.8 Mesilasema otsimine, puuristamine ja märgistamine 7.9 Mesilasema andmine peresse 7.10 Mesilasemade vahetamine ja vanade emade likvideerimine 7.11 Paarumisperede ühendamine põhiperedega 7.12 Noorte mesilasemade produktiivsuse kontrollimine 7.13 Mesilasperede tootmine - paljundamine varuemaperedeks A.2.8. Mesindussaaduste tootmine - mee tootmine 8.1 Korpuste või raamide paigutuste muutmine korpustarudes 8.2 Magasinide paigutuste muutmine lamavtarudes 8.3 Monofloorse mee tootmine 8.4 Mee küpsuse hindamine mesilasperes ja meekärgede võtmine 8.5 Mee kärgedest eraldamine 8.6 Mee kurnamine ja selitamine 8.7 Kärjekaanetisest mee eraldamine 8.8 Meeproovide võtmine analüüsideks 8.9 Kärjemee tootmine 8.10 Mee töötlemine, ladustamine ja säilitamine 8.11 Mee pakendamine ja märgistamine 8.12 Mee käitlemisseadmete korrashoid ja hooldamine 8.13 Mesilasperede ettevalmistamine ja transportimine korjele ja tagasi 8.14 Kanarbikumee pressimine 8.15 Täiendavate korjealade avastamine ning mesilasperede rändele viimine ja tagasi toomine 8.16 Korjemaa produktiivsuse hindamine ja mesilasperede optimaalse arvu väljaselgitamine A.2.9. Mesindussaaduste tootmine - õietolmu tootmine 9.1 Õietolmu kogumine 9.2 Õietolmu kuivatamine 9.3 Õietolmu sorteerimine ja puhastamine 9.4 Õietolmu säilitamine A.2.10. Mesindussaaduste tootmine - mesilasema toitepiima tootmine 10.1 Mesilasema toitepiima kogumine 10.2 Mesilasema toitepiima säilitamine A.2.11. Mesindussaaduste tootmine - taruvaigu tootmine 11.1 Taruvaigu kogumine 11.2 Taruvaigu säilitamine A.2.12. Mesindussaaduste tootmine - suira tootmine 12.1 Suira kogumine 12.2 Suira säilitamine A.2.13. Mesindussaaduste tootmine - vaha tootmine 13.1 Kärjepõhjade ülesehitamise soodustamine kärjemajanduse parandamiseks 13.2 Kärgede sulatamine vahaks ja ohutustehnika järgimine 13.3 Kärjeehituse soodustamine vaha tootmise eesmärgil A.2.14. Mesindussaaduste tootmine - põllumajanduskultuuride tolmeldamine 14.1 Mesilasperede ettevalmistamine ja perede transportimine põllumajanduskultuuridele 14.2 Mesilasperede hooldamine põllu- ja aiakultuuride tolmeldamisel A.2.15. Mesilaspere haiguste tundmine ja ravimine 15.1 Varroatoosi nakatumise ulatuse kindlakstegemine ja ravimine 15.2 Mesilaste taru langetise proovide võtmine ning saatmine laborisse haiguste seireks 15.3 Nakkushaiguste eristamine mittenakkushaigustest, mesilaste, kärje- ja meeproovide laborisse esitamine 15.4 Haiguse ulatuse kindlakstegemine ja loomaarsti teavitamine 15.5 Mesila tervisekaardi ja ravimiarvestuse pidamine A.2.16. Mesilasperede kaitsmine kahjurite eest 16.1 Väikekahjurite ennetamine 16.2 Tarude kaitsmine tihaste, nugise, rähni, hiirte jt eest 16.3 Mesila kaitsmine karude eest 16.4 Kahjustuste likvideerimine ja tarude parandamine 16.5 Väikekahjurite tõrjumine A.2.17. Mesila majandamine 17.1 Äriplaani koostamine 17.2 Mesila tasuvuse arvestamine 17.3 Meevurritamise ja meemüügi arvestuse pidamine 17.4 Tööajakulu optimeerimine Töö eripäraks on üksinda töötamine ja iseseisvalt otsuste vastuvõtmine. Mesiniku töö sõltub aastaaegadest ja ilmastikust, ta peab arvestama mesinduse aastaaegadega (mesiniku kevad, suvi, sügis, talv). Töö toimub nii väli- kui sisetingimustes, vajadusel ka puhkepäevadel ja pühade ajal. Mesinik talub mesilaste nõelamist ja oskab arvestada sellega seonduva allergiaohtuga. Mesiniku töö on füüsiliselt raske ning eeldab ergonoomikareeglitest kinnipidamist. Enamlevinud mesindusinventar: konkspeitel, suitsik, taruhari, puhur, taru-, vurri- ja söötmissüsteemid ning mee pakendamis- ja vahasulatamissüsteemid. Isikukaitsevahendid: näovari ja muu kaitseriietus. Muud töövahendid: elektri- ja puidutööriistad, aiatööriistad (niidukid jms), transpordivahendid (auto jms), pesu- ja desinfektsioonivahendid. Mesiniku töö eeldab ettevõtlikkust, innovaatilist mõtlemist, iseseisvust ja otsustusvõimet, ta on korrektne ja vastutusvõimeline. Oluline on füüsiline vastupidavus ja koormustaluvus. Mesiniku töös tuleb kasuks hea nägemine, kuulmine ja lõhnatundlikkus. Mesiniku töö eeldab stressitaluvust. Soovitavateks iseloomuomadusteks on rahulikkus ja kannatlikkus. Mesinikuks saab õppida kutseõppeasutuses, vastavasisulise täienduskoolituse läbimisel või kogenud mesiniku juhendamisel. Soovitav haridustase on keskharidus. Mesinik Toiduainete käitlemine nõuab tervisetõendit vastavalt toiduseadusele. Töötamine loomadega nõuab tervisetõendit vastavalt loomatauditõrje seadusele. Töötamine liikurmasinatega nõuab juhtimisõigust vastavalt liiklusseadusele. Mesinik, tase 5 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside B.2.1–B.2.18 tõendamine. Mesilasperede hooldamine aastaringselt- kevadised hooldustööd 5 Mesilasperede hooldamine aastaringselt- suvised hooldustööd 5 Mesilasperede hooldamine aastaringselt- sügisesed hooldustööd 5 Mesilasperede hooldamine aastaringselt- talvised hooldustööd 4 Inventari ettevalmistamine 4 Kärjemajandus 5 Mesilasemade kasvatamine 6 Mesindussaaduste tootmine- mee tootmine 5 Mesindussaaduste tootmine- õietolmu tootmine 5 Mesindussaaduste tootmine- mesilasema toitepiima tootmine 6 Mesindussaaduste tootmine- taruvaigu tootmine 5 Mesindussaaduste tootmine- suira tootmine 5 Mesindussaaduste tootmine- vaha tootmine 5 Mesindussaaduste tootmine- põllumajanduskultuuride tolmeldamine 5 Mesilaspere haiguste tundmine ja ravimine 5 Mesilasperede kaitsmine kahjurite eest 4 Mesila majandamine 5 Mesinik, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Konsulent, tase 5 Rural Advisor, level 5 8 Konsulent IV (versioon 1) Konsulent IV (versioon 2) Konsulent IV (versioon 3) Konsulent IV (versioon 4) Konsulent IV (versioon 5) Konsulent IV (versioon 6) Konsulent, tase 5 (versioon 10) Konsulent, tase 5 (versioon 7) Konsulent, tase 5 (versioon 9) Aia-, põllu- ja metsasaaduste väiketöötlemise konsulent, tase 5 Aianduse konsulent, tase 5 Aianduslike põllumajandustehnoloogiate konsulent, tase 5 Hobusekasvatuse konsulent, tase 5 Jookide väiketöötlemise konsulent, tase 5 Kalanduse konsulent, tase 5 Kalatoodete väiketöötlemise konsulent, tase 5 Keskkonnakaitse ja loodushoiu konsulent, tase 5 Kitsekasvatuse konsulent, tase 5 Kogukonna arengu konsulent, tase 5 Lambakasvatuse konsulent, tase 5 Lihatoodete väiketöötlemise konsulent, tase 5 Linnukasvatuse konsulent, tase 5 Loomakasvatuslike põllumajandustehnoloogiate konsulent, tase 5 Maamajanduse konsulent, tase 5 Maaparanduse konsulent, tase 5 Mesinduse konsulent, tase 5 Metsanduse konsulent, tase 5 Mittetraditsioonilise loomakasvatuse konsulent, tase 5 Pagaritoodete väiketöötlemise konsulent, tase 5 Piimatoodete väiketöötlemise konsulent, tase 5 Põllumajanduslike ehitiste konsulent, tase 5 Seakasvatuse konsulent, tase 5 Taimekasvatuse konsulent, tase 5 Taimekasvatuslike põllumajandustehnoloogiate konsulent, tase 5 Veisekasvatuse konsulent, tase 5 Vesiviljeluse konsulent, tase 5 Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Põllu- ja maamajanduslik nõustamine Konsulent 24 2014-06-05 2014-06-05 2017-12-16 5 5 2132 Põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse nõuandjad 0413 Juhtimine ja haldus 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Konsulendi kutse-eetika Spetsialiseerumistega seotud teadmised ja oskused Kutsealaga seotud mõisted Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Asso Einberg Eesti Põllumeeste Keskliit Hanna Kreen Põllumajandusministeerium Ülar Loolaid Eesti Konsulentide Ühing Ülle Läll SA Erametsakeskus Helle Persitski Maamajanduse Infokeskus Leho Verk Eesti Talupidajate Keskliit Andres Vinni Maaelu Edendamise Sihtasutus Eksperdid: Marju Aamisepp Maamajanduse infokeskus Eve Ader Põllumajandusministeerium Martin Goldberg konsulent Kaidi Jakobson Põllumajandusministeerium Kristo Kiiker konsulent, OÜ Consultare Olav Kreen Rabaveere farm OÜ Olev Krist Põllumajandusministeerium Eve Külmallik Põllumajandusministeerium Alar Lugu konsulent Matis Luik Eesti Maaülikooli Tehnikainstituut Vello Luts OÜ Agorek Erkki Miller Põllumajandusministeerium Ulvi Moor Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Mati Mõtte Eesti Maaülikool, Majandus- ja Sotsiaalinstituut Marika Oeselg Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool, konsulent Priit Põldma Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut, konsulent Aili ja Tõnis Taal Taali Mesila OÜ Elle Roosaluste Tartu Ülikool, ökoloogia ja maateaduste instituut Airi Vetemaa Mahepõllumajanduse Sihtasutus Konsulent, tase 5 kutsestandard on aluseks tööturu vajadustest lähtuva täiendusõppe õppe- ja koolituskavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele sh enesehindamisele ja vastavushindamisele kutse andmisel. Konsulendi kutsealal on kolm kutsetaset: konsulent, tase 5; konsulent, tase 6 ja konsulent, tase 7. Konsulendi töö peaeesmärgiks on anda kliendile põllu-, metsa- ja muud maamajanduse alast nõu. Lähtuvalt oma spetsialiseerumise valdkonnast edastab konsulent kliendile korrastatud teabe ja juhendab klienti, arvestades kliendi vajadusi, soove, võimalusi ning piiranguid. Konsulent järgib konsulentide kutse-eetikat (vt lisa 1). Konsulent on kursis nõuandesüsteemiga, majanduskeskkonna suundumustega ning nende mõjuga Eesti maamajandusele. Konsulent, tase 5 nõustab kliente individuaalselt ning planeerib ja korraldab enda nõuandetööd. Konsulent, tase 5 töö koosneb kuuest osast. Konsulent täidab kõiki tööosi lähtuvalt oma spetsialiseerumise valdkonnast. Spetsialiseerumisega seotud teadmised ja oskused on kirjeldatud lisas 2. A.2.1 Kliendisuhete kujundamine ja kliendi olukorra analüüsimine 1) Kliendisuhete loomine 2) Kliendisuhete hoidmine 3) Kliendi soovide, vajaduste, võimaluste ja piirangute selgitamine 4) Kliendi arengutakistuste ja arenguvõimaluste hindamine 5) Nõuandeteenuste turustamine A.2.2 Andmete kogumine ning analüüsimine 1) Andmete kogumise ja töötlemise kavandamine 2) Andmete kogumine ning korrastamine 3) Andmete analüüsimine 4) Lahendusvariantide kirjeldamine, kalkulatsioonide koostamine, analüüsimine ja põhjendamine A.2.3 Kliendi nõustamine ja juhendamine 1) Nõuandetöö vahe- ja lõpptulemuste esitamine 2) Lahendusvariantide tutvustamine ja põhjendamine 3) Tegevuste kavandamine koostöös kliendiga 4) Kliendi juhendamine valitud lahenduse elluviimisel 5) Kliendile võimalike edasiste tegevuste soovitamine 6) Ühistegevuse võimaluste ja põhimõtete tutvustamine A.2.4 Nõuandetegevuse professionaalsete võrgustike töös osalemine ja nende kujundamine 1) Võrgustike töös osalemine 2) Konsulentide omavahelise koostöö arendamine A.2.5 Konsulendi enda tegevuse kavandamine, kvaliteedi hindamine ja kutsealase võimekuse arendamine 1) Tagasiside kogumine 2) Konsulendi pakutava teenuse ja nõuandetöö kvaliteedi hindamine 3) Konsulendi isikliku arenguplaani kavandamine 4) Konsulendi arenguplaani teostamine 5) Konsulendi arenguplaani tulemuslikkuse hindamine A.2.6 Arendus-, loome- ja teadustegevus 1) Nõuandetoote väljatöötamine 2) Erialase teabematerjali koostamine 3) Erialaste info- ja kommunikatsioonitehnoloogiliste (IKT) vahendite kasutamine 4) Teadustöö tulemuste kasutamine ja levitamine Konsulendi töö on enamasti hooajaline, mitmekesine ja rohkele suhtlemisele ning inimsuhetele tuginev. Konsulendi enamlevinud töövahenditeks on erialane kirjandus ja andmekogud, bürootarbed, transpordi- ja sidevahendid, infotehnoloogiline riist- ja tarkvara ning spetsialiseerumise valdkonnaga seotud seadmed. Konsulendina töötamine eeldab eetilisust, usaldusväärsust, suhtlemisvalmidust, analüüsi-, otsustus-, kriitika- ja üldistusvõimet, pingetaluvust, iseseisvust, majandusliku mõtlemise võimet, empaatilisust, kuulamisvõimet ja inimesi väärtustavat hoiakut. Vajalikud on avatus uutele ideedele, organiseerimisvõime, vastutus-, kohanemis- ja koostöövõime ning täpsus ja kohusetunne. 5. taseme konsulentidel on tavapäraselt erialane kõrg- või kutseharidus või on läbitud kutsealane õpe, mis võib toimuda täienduskoolitusel. Oluline osa ettevalmistusest on spetsialiseerumise valdkonnas töötades omandatud kogemus. Konsulent, nõustaja Töötamine liikurmasinatega nõuab juhtimisõigust vastavalt liiklusseadusele. Töötamine loomadega nõuab tervisetõendit vastavalt loomatauditõrje seadusele. Töötamine taimekaitsevahenditega ja nende kasutamise nõustamine nõuab taimekaitsetunnistust vastavalt taimekaitseseadusele. Konsulent, tase 5 kutse saamiseks peab tõendama kompetentsid B.2.1-B.2.22 lähtuvalt oma spetsialiseerumise valdkonnast. Spetsialiseerumisega seotud teadmised ja oskused on kirjeldatud lisas 2. Kutsealaga seotud mõisted on lisas 3. Kliendisuhete kujundamine ja kliendi olukorra analüüsimine 5 Andmete kogumine ning analüüsimine 5 Kliendi nõustamine ja juhendamine 5 Nõuandetegevuse professionaalsete võrgustike töös osalemine ja nende kujundamine 5 Konsulendi enda tegevuse kavandamine, kvaliteedi hindamine ja kutsealase võimekuse arendamine 5 Arendus-, loome- ja teadustegevus 5 Väärtustest lähtumine ja põhimõtete järgimine 5 Nõustamismetoodika 5 Arvuti ja keelte kasutamine 5 Suhtlemine 5 Teabe esitamine 5 Koostöö 5 Otsustamine ja tegevuste algatamine 5 Inimeste juhtimine ja juhendamine 5 Analüüsimine ja tõlgendamine 5 Teadmiste ja tehnoloogiate kasutamine 5 Õppimine ja enesearendamine 5 Loovus ja uuenduslikkus 5 Kontseptuaalne ja strateegiline mõtlemine 5 Avatus ja paindlikkus 5 Toimetulek pinge ja tagasilöökidega 5 Ettevõtlikkus 5 Hooldustöötaja, tase 3 Care worker, level 3 6 Hooldustöötaja, tase 3 (versioon 5) Hooldustöötaja, tase 3 (versioon 7) Hooldustöötaja, tase 3 (versioon 8) Hooldustöötaja, tase 3 (versioon 9) Hooldusõde I (versioon 1) Hooldusõde I (versioon 2) Hooldusõde I (versioon 3) Sotsiaalhooldaja I (versioon 1) Sotsiaalhooldaja I (versioon 2) Sotsiaalhooldaja I (versioon 3) Sotsiaalhooldaja I (versioon 4) Hooldaja, tase 3 Koduhooldaja, tase 3 Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaalhooldus Hooldustöötaja 20 2014-05-29 2014-05-29 2015-08-31 3 3 5322 Koduhooldustöötajad 0921 Eakate ja puudega täiskasvanute hooldamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Keelte oskustasemete kirjeldused Sotsiaalala töötaja eetikakoodeks Krista Ernits SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Anu Tuuksam SA Innove Maiu Kauber Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Urve Lehe Mustamäe Sotsiaalkeskus Merike Kravets Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Piret Kruuser Eesti Tervishoiualatöötajate Ametiühingute Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kutsestandardi kasutusalad 1) Tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine 2) Inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel 3) Ametite kirjeldamine ja tutvustamine 4) Karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks 5) Koolitusvajaduste väljaselgitamine ning koolituse planeerimine 6) Ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine 7) Kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine Hooldustöötaja, tase 3 on erialase ettevalmistusega töötaja, kes on omandanud tööks vajalikud teadmised ja oskused abivajaja hooldamiseks vastava plaani (nt rehabilitatsiooniplaan, hooldusplaan vm) alusel. Hooldustöötaja, tase 3 on hoolekande- ja tervishoiutöötaja. Tema töö eesmärk on toetada ja abistada abivajajat väärika elu korraldamisel ja võimalikult kõrge elukvaliteedi saavutamisel. Ta hoolitseb abivajaja füüsiliste, sotsiaalsete ja psüühiliste vajaduste rahuldamise eest. Hooldustöötaja, tase 3 töötab erineva ea ja kultuuritaustaga inimestega, kes oma elusituatsiooni tõttu või muul põhjusel vajavad abi ja hooldust. Ta lähtub oma töös abivajajast ja tema vajadustest, jõuvarudest, toimetulekuvõimest ning tõekspidamistest. Hooldustöötaja järgib inimõigusi, kutse-eetikat ja võrdse kohtlemise põhimõtteid. Ta teeb koostööd ja suhtleb abivajaja, tema lähedaste, sugulaste ja teiste võrgustiku töötajatega (nt vabatahtlikud). Hooldustöötaja töös on oluline pidev enesetäiendamine ja elukestev õpe. Hooldustöötaja kutsealal on olemas ka hooldustöötaja, tase 4 kutse. A.2.1 Abivajaja abistamine elamistoimingutes ja hooldustegevustes 2.1.1 Hooldustegevuste planeerimine ja teostamine. 2.1.2 Tervislikust toitumisest teavitamine. 2.1.3 Toidukõlblikkuse ja toiduhügieeni jälgimine. 2.1.4 Toitumise jälgimine. 2.1.5 Riiete otstarbekuse ja mugavuse hindamine. 2.1.6 Hügieeni- ja ilutoimingute juhendamine, abistamine ja teostamine. 2.1.7 Seksuaalsuse väljendamise juhendamine ja toetamine. 2.1.8 Hooldusega seotud toimingute teostamine. 2.1.9 Ravimite hankimine. 2.1.10 Õe abistamine õendustoimingute sooritamisel. 2.1.11 Lähedaste toetamine ja juhendamine surija hooldusel või surija hooldamine. A.2.2 Abivajaja abistamine majapidamistöödel ja eluaseme korrastamisel 2.2.1 Pesu- ja puhastusteenuste korraldamine. 2.2.2 Majapidamises vajalike tööde korraldamine. 2.2.3 Toiduainete ja ravimite hankimine. A.2.3 Esmaabi andmine 2.3.1 Tervisliku seisundi määratlemine. 2.3.2 Esmaabi andmine haigushoogude, õnnetusjuhtumite ja traumade korral. 2.3.3 Kliinilises surmas oleva elustamine. Hooldustöötaja, tase 3 kutse sisaldab järgmisi osakutseid: Koduhooldaja, tase 3, mis moodustub tööosadest A.2.2 ja A.2.3. Hooldaja, tase 3, mis moodustub tööosadest A.2.1 ja A.2.3. Hooldustöötaja võib töötada nii abivajaja kodus kui ka hoolekande- või tervishoiuasutuses (sotsiaalkeskus, haigla, hooldekodu jm). Töö võib toimuda graafiku alusel, sh puhkepäevadel ja öösiti. Töö võib olla emotsionaalselt pingeline ja füüsiliselt raske ning hõlmata nii individuaalset kui ka meeskonnas töötamist. Hooldustöötaja kasutab oma töös sobivaid abi-, kaitse-, hooldus- ja puhastusvahendeid (nt kindad, A- ja antiseptikud, tõstmise abivahendid, libistuslinad, olmekeemia jm), kodu- ja majapidamistehnika (pliit, külmik, pesumasin, mikrolaineahi jm) ja vajadusel erinevaid infotehnoloogia- ja kommunikatsioonivahendeid (nt telefon, arvuti jm). Hooldustöötaja on empaatia- ja vastutusvõimeline, kohusetundlik, hooliv, usaldusväärne ja aus. Ta on hea suhtleja ja koostööaldis. Hooldustöötaja töö eeldab kõrget kõlbelist hoiakut ja väärtuste järgimist, pingetaluvust ja tolerantsust. Tavaliselt on hooldustöötaja, tase 3 läbinud erialased kursused, praktilised kutsealased oskused on omandatud töö käigus. Hooldustöötaja, hooldaja, sotsiaalhooldaja, hooldusõde. Hooldustöötaja, tase 3 kutse moodustub neljast kompetentsist. Kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.3 ja B.2.4 (läbiv kompetents) tõendamine. Koduhooldaja, tase 3 osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.2, B.2.3 ja B.2.4 tõendamine. Hooldaja, tase 3 osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.3 ja B.2.4 tõendamine. Abivajaja abistamine elamistoimingutes ja hooldustegevustes 3 Abivajaja abistamine majapidamistöödel ja eluaseme korrastamisel 3 Esmaabi andmine 4 Hooldustöötaja, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Hooldustöötaja, tase 4 Care worker, level 4 9 Hooldaja II (versioon 1) Hooldaja III (versioon 1) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 10) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 11) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 12) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 7) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 8) Hooldusõde II (versioon 1) Hooldusõde II (versioon 2) Hooldusõde II (versioon 3) Hooldusõde II (versioon 4) Hooldusõde II (versioon 5) Hooldusõde III (versioon 1) Hooldusõde III (versioon 2) Hooldusõde III (versioon 3) Hooldusõde III (versioon 4) Sotsiaalhooldaja II (versioon 1) Sotsiaalhooldaja II (versioon 2) Sotsiaalhooldaja II (versioon 3) Sotsiaalhooldaja II (versioon 4) Sotsiaalhooldaja II (versioon 5) Sotsiaalhooldaja II (versioon 6) Sotsiaalhooldaja III (versioon 1) Sotsiaalhooldaja III (versioon 2) Sotsiaalhooldaja III (versioon 3) Sotsiaalhooldaja III (versioon 4) Sotsiaalhooldaja III (versioon 5) Koduhooldaja, tase 4 Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaalhooldus Hooldustöötaja 20 2014-05-29 2014-05-29 2015-08-31 4 4 5321 Tervishoiuasutuste hooldustöötajad 0921 Eakate ja puudega täiskasvanute hooldamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Tööosad ja tööülesanded Sotsiaalala töötaja eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Krista Ernits Põhja-Eesti Regionaalhaigla Anu Tuuksam SA Innove Eda Tunnel Munalaskme Hooldekodu Maiu Kauber Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Urve Lehe Mustamäe Sotsiaalkeskus Merike Kravets Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Piret Kruuser Eesti Tervishoiualatöötajate Ametiühingute Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kutsestandardi kasutusalad 1) Tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine 2) Inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel 3) Ametite kirjeldamine ja tutvustamine 4) Karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks 5) Koolitusvajaduste väljaselgitamine ning koolituse planeerimine 6) Ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine 7) Kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine Hooldustöötaja on erialase ettevalmistusega töötaja, kes on omandanud tööks vajalikud teadmised ja oskused abivajaja hooldamiseks, juhendamiseks ning rehabilitatsiooniks vastava plaani alusel. Hooldustöötaja on hoolekande- ja tervishoiutöötaja. Tema töö eesmärk on toetada ja abistada abivajajat väärika elu korraldamisel ja võimalikult kõrge elukvaliteedi saavutamisel. Ta hoolitseb abivajaja füüsiliste, sotsiaalsete ja psüühiliste vajaduste rahuldamise eest, juhendab ja toetab teda. Hooldustöötaja abistab abivajajat funktsionaalsete häirete ja rehabilitatsiooni korral, aidates tervist taastada, saavutada ja säilitada ning toetab teda surma lähenedes. Hooldustöötaja töötab erineva ea ja kultuuritaustaga inimestega, kes oma elusituatsiooni tõttu või muul põhjusel vajavad abi, hooldust, juhendamist või tuge. Ta lähtub oma töös abivajajast kui tervikust ja tema vajadustest, jõuvarudest, toimetulekuvõimest ning tõekspidamistest iseseisvuse toetamisel. Hooldustöötaja järgib inimõigusi, kutse-eetikat ja võrdse kohtlemise põhimõtteid. Ta teeb koostööd ja suhtleb abivajaja, tema lähedaste, sugulaste ja teiste võrgustikutöötajatega. Hooldustöötaja töös on oluline pidev enesetäiendamine ja elukestev õpe. A.2.1 Abivajaja abistamine elamistoimingutes ja hooldustegevustes A.2.2 Abivajaja abistamine majapidamistöödel ja eluaseme korrastamisel A.2.7 Abivajaja ja tema võrgustikuga kontakti loomine, säilitamine ja suhtlemine A.2.8 Abivajaja tervist ja toimetulekut mõjutavate tegurite hindamine ning teenuste korraldamine A.2.9 Esmaabi andmine A.2.10 Suhtlemine A.2.11 Arvuti kasutamine A.2.3 Meeskonnatöö korraldamine ja juhendamine A.2.4 Töö lastega A.2.5 Töö eakatega A.2.6 Töö erivajadustega inimestega Hooldustöötaja, tase 4 kutse sisaldab osakutset Koduhooldaja, tase 4, mis moodustub tööosadest A.2.2, A.2.9 ja A.2.10. Hooldustöötaja võib töötada nii avahoolduses kui ka hoolekande- ja tervishoiuasutustes. Töö võib toimuda graafiku alusel, sh puhkepäevadel ja öösiti. Töö võib olla emotsionaalselt pingeline ning füüsiliselt raske, nii individuaalne kui ka meeskonnatöö. Hooldustöötaja kasutab oma töös sobivaid abi-, kaitse-, hooldus- ja puhastusvahendeid (nt kindad, A- ja antiseptikud, tõstmise abivahendid, libistuslinad, olmekeemia jm), kodu- ja majapidamistehnika (pliit, külmik, pesumasin, mikrolaineahi jm) ja vajadusel erinevaid infotehnoloogia- ja kommunikatsioonivahendeid (nt telefon, arvuti jm). Hooldustöötaja on empaatia- ja vastutusvõimeline, hooliv, usaldusväärne ja aus. Oluline on kohusetundlikkus oma töös. Ta on hea suhtleja ja koostööaldis. Hooldustöötaja töö eeldab kõrget kõlbelist hoiakut, pingetaluvust, inimkeskseid väärtushoiakuid ja tolerantsust. Samuti on tähtsad kehtestamisoskus, analüüsivõime, sihikindlus ja järjepidevus. Kutsehariduse tasemel vastavalt hooldustöötaja eriala riiklikule õppekavale või erialastel kursustel. Hooldustöötaja, hooldaja, sotsiaalhooldaja, hooldusõde. Hooldustöötaja, tase 4 kutse koosneb seitsmest kohustuslikust ja neljast valitavast kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 - B.2.2 ja B.2.7 – B.2.11 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitavatest kompetentsidest B.2.3 – B.2.6 vähemalt üks (1). Koduhooldaja, tase 4 osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.2, B.2.9 ja B.2.10 tõendamine. Abivajaja abistamine elamistoimingutes ja hooldustegevustes 4 Abivajaja abistamine majapidamistöödel ja eluaseme korrastamisel 4 Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitavatest kompetentsidest B.2.3 – B.2.6 vähemalt üks (1). Meeskonnatöö korraldamine ja juhendamine 4 Töö lastega 4 Töö eakatega 4 Töö erivajadustega inimestega 4 Abivajaja ja tema võrgustikuga kontakti loomine, säilitamine ja suhtlemine 4 Abivajaja tervist ja toimetulekut mõjutavate tegurite hindamine ning teenuste korraldamine 4 Esmaabi andmine 4 Suhtlemine 4 Arvuti kasutamine 4 Radioloogiatehnik, tase 6 Radiographer, level 6 6 Radioloogiatehnik III (versioon 1) Radioloogiatehnik III (versioon 2) Radioloogiatehnik III (versioon 3) Radioloogiatehnik III (versioon 4) Radioloogiatehnik III (versioon 5) Radioloogiatehnik, tase 6 (versioon 7) Radioloogiatehnik, tase 6 (versioon 8) Kompuutertomograafia Konventsionaalne radiograafia Magnetresonantstomograafia Mammograafia Menetlusradioloogia/angiograafia Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Radioloogiateenindus Radioloogiatehnik 20 2014-05-29 2014-05-29 2019-05-01 6 6 3211 Meditsiiniliste kuvamis- ja raviseadmete tehnikud 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Anne Lukken Pärnu Haigla Silja Tammai Ida-Tallinna Keskhaigla Maare-Liis Kriisa Ida-Tallinna Keskhaigla Olga Kustova Põhja-Eesti Regionaalhaigla Eve Kliimann Eesti Radioloogiatehnikute Ühing Taivi Tolli Ida-Tallinna Keskhaigla Terje Markus SA Tartu Ülikooli Kliinikum Piret Vahtramäe Pärnu Haigla Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Radioloogiatehnik, tase 6 kutsestandard on aluseks bakalaureuse taseme ja täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Radioloogiatehniku töö eesmärk on kvaliteetsete radiodiagnostiliste ja radioterapeutiliste protseduuride teostamine. Kutsealal on kolm kutset: Radioloogiatehnik, tase 6 on on tervishoiuspetsialist, kelle töö põhiülesanne on kvaliteetsete radiodiagnostiliste ja radioterapeutiliste protseduuride teostamine inimeste tervise edendamise, säilitamise ning haiguste ennetamise ja diagnoosimise eesmärgil. Radioloogiatehnik, tase 7 on tervishoiuspetsialist, kelle töö põhiülesandeks on kvaliteetsete radiodiagnostiliste ja radioterapeutiliste protseduuride teostamine inimeste tervise edendamise, säilitamise ning haiguste ennetamise ja diagnoosimise eesmärgil. Radioloogiatehnik vastutab radioloogiliste uuringute ja raviprotseduuride kvaliteetse, turvalise ja ohutu läbiviimise eest. Radioloogiatehnik teeb protseduuride läbiviimisel koostööd radioloogide ja teiste tervishoiu- ning sotsiaalvaldkonna töötajatega. Analüüsib oma erialast kompetentsust, edendab selle raames oma teadmisi, oskusi ja kvalifikatsiooni, osaleb kutsealastel täiendkoolitustel. Juhtivradioloogiatehnik, tase 7 on tervishoiuspetsialist, kelle töö põhiülesanne on kvaliteetsete radiodiagnostiliste ja radioterapeutiliste protseduuride teostamise korraldamine ning juhtimine inimeste tervise edendamise, säilitamise ning haiguste ennetamise ja diagnoosimise eesmärgil. A.2.1 Radioloogiliste uuringute/protseduuride teostamine A.2.2 Patsiendi juhendamine. A.2.3 Suhtlemine. A.2.4 Meeskonnatöö. A.2.5 Arendustegevus. A.2.6 Kutsealane juhendamine. A.2.7 Magnetresonantstomograafia A.2.8 Kompuutertomograafia A.2.9 Menetlusradioloogia/angiograafia A.2.10 Konventsionaalne radiograafia A.2.11 Mammograafia. Radioloogiatehnik puutub oma töös kokku ioniseeriva kiirgusega. Töö eeldab kiirguskaitsevahendite kasutamist vastavalt töö iseloomule. Töö toimub graafiku alusel, sh öösiti ja puhkepäevadel ning riigipühadel. Radioloogiline aparatuur, meditsiinilised tarvikud, kiirguskaitsevahendid, arvutid ja infosüsteemid. Täpsus, korrektsus, vastutus-, otsustus-, koostöö- ja empaatiavõime, suhtlemisvalmidus, pingetaluvus, planeerimisoskus. Radioloogiatehnik on erialase rakendusliku kõrgharidusega või meditsiinilise eriharidusega radioloogiaalase spetsialiseerumise läbinud töökogemusega isik. Radioloogiatehnik, radioloogiaõde. Radioloogiatehnik, tase 6 kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kohustuslikud kompetentsid B.2.1 – B.2.6 ja läbiv kompetents B.2.12. Taotleja võib spetsialiseeruda alljärgnevalt (valib vähemalt ühe spetsialiseerumissuuna) ja tõendab vastavalt valikule spetsialiseerumissuunaga seotud kompetentsi: magnetresonantstomograafia – B.2.7, kompuutertomograafia – B.2.8, menetlusradioloogia/angiograafia – B.2.9, konventsionaalne radiograafia – B.2.10, mammograafia – B.2.11. Radioloogiliste uuringute/protseduuride teostamine 6 Patsiendi juhendamine 6 Suhtlemine 6 Meeskonnatöö 6 Arendustegevus 6 Kutsealane juhendamine 6 Taotleja võib spetsialiseeruda alljärgnevalt (valib vähemalt ühe spetsialiseerumissuuna) ja tõendab vastavalt valikule spetsialiseerumissuunaga seotud kompetentsi: magnetresonantstomograafia – B.2.7, kompuutertomograafia – B.2.8, menetlusradioloogia/angiograafia – B.2.9, konventsionaalne radiograafia – B.2.10, mammograafia – B.2.11. Radioloogiatehnik, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Radioloogiatehnik, tase 7 Radiographer, level 7 5 Radioloogiatehnik IV (versioon 1) Radioloogiatehnik IV (versioon 2) Radioloogiatehnik IV (versioon 3) Radioloogiatehnik IV (versioon 4) Radioloogiatehnik, tase 7 (versioon 6) Radioloogiatehnik, tase 7 (versioon 7) Kiiritusravi Nukleaarmeditsiin Ultraheli Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Radioloogiateenindus Radioloogiatehnik 20 2014-05-29 2014-05-29 2019-05-01 7 7 3211 Meditsiiniliste kuvamis- ja raviseadmete tehnikud 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Anne Lukken Pärnu Haigla Silja Tammai Ida-Tallinna Keskhaigla Maare-Liis Kriisa Ida-Tallinna Keskhaigla Olga Kustova Põhja-Eesti Regionaalhaigla Eve Kliimann Eesti Radioloogiatehnikute Ühing Taivi Tolli Ida-Tallinna Keskhaigla Terje Markus SA Tartu Ülikooli Kliinikum Piret Vahtramäe Pärnu Haigla Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Radioloogiatehnik, tase 7 kutsestandard on aluseks täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Radioloogiatehniku töö eesmärk on kvaliteetsete radiodiagnostiliste ja radioterapeutiliste protseduuride teostamine. Kutsealal on kolm kutset: Radioloogiatehnik, tase 6 on on tervishoiuspetsialist, kelle töö põhiülesanne on kvaliteetsete radiodiagnostiliste ja radioterapeutiliste protseduuride teostamine inimeste tervise edendamise, säilitamise ning haiguste ennetamise ja diagnoosimise eesmärgil. Radioloogiatehnik, tase 7 on tervishoiuspetsialist, kelle töö põhiülesandeks on kvaliteetsete radiodiagnostiliste ja radioterapeutiliste protseduuride teostamine inimeste tervise edendamise, säilitamise ning haiguste ennetamise ja diagnoosimise eesmärgil. Radioloogiatehnik vastutab radioloogiliste uuringute ja raviprotseduuride kvaliteetse, turvalise ja ohutu läbiviimise eest. Radioloogiatehnik teeb protseduuride läbiviimisel koostööd radioloogide ja teiste tervishoiu- ning sotsiaalvaldkonna töötajatega. Analüüsib oma erialast kompetentsust, edendab selle raames oma teadmisi, oskusi ja kvalifikatsiooni, osaleb kutsealastel täiendkoolitustel. Juhtivradioloogiatehnik, tase 7 on tervishoiuspetsialist, kelle töö põhiülesanne on kvaliteetsete radiodiagnostiliste ja radioterapeutiliste protseduuride teostamise korraldamine ning juhtimine inimeste tervise edendamise, säilitamise ning haiguste ennetamise ja diagnoosimise eesmärgil. A.2.1 Radioloogiliste uuringute/protseduuride läbiviimine. A.2.2 Patsiendi juhendamine. A.2.3 Suhtlemine. A.2.4 Meeskonnatöö. A.2.5 Arendustegevus. A.2.6 Kutsealane juhendamine. A.2.7 Ultraheli. A.2.8 Kiiritusravi. A.2.9 Nukleaarmeditsiin. Radioloogiatehnik puutub oma töös kokku ioniseeriva kiirgusega. Töö eeldab kiirguskaitsevahendite kasutamist vastavalt töö iseloomule. Töö toimub graafiku alusel, sh öösiti ja puhkepäevadel ning riigipühadel. Radioloogiline aparatuur, meditsiinilised tarvikud, kiirguskaitsevahendid, arvutid ja infosüsteemid. Täpsus, korrektsus, vastutus-, otsustus-, koostöö- ja empaatiavõime, suhtlemisvalmidus, pingetaluvus. Tavaliselt on radioloogiatehnik erialase rakendusliku kõrgharidusega või meditsiinilise eriharidusega radioloogiaalase spetsialiseerumise läbinud töökogemusega isik. Radioloogiatehnik, radioloogiaõde. Radioloogiatehnik, tase 7 kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kohustuslikud kompetentsid B.2.1 – B.2.6 ja läbiv kompetents B.2.13. Taotleja võib spetsialiseeruda alljärgnevalt (valib vähemalt ühe spetsialiseerumissuuna) ja tõendab vastavalt valikule spetsialiseerumissuunaga seotud kompetentsi: Ultraheli – B.2.7, Kiiritusravi – B.2.8, Nukleaarmeditsiin – B.2.9. Radioloogiliste uuringute/protseduuride teostamine 7 Patsiendi juhendamine 6 Suhtlemine 6 Meeskonnatöö 7 Arendustegevus 7 Kutsealane juhendamine 6 Taotleja võib spetsialiseeruda alljärgnevalt (valib vähemalt ühe spetsialiseerumissuuna) ja tõendab vastavalt valikule spetsialiseerumissuunaga seotud kompetentsi: Ultraheli – B.2.7, Kiiritusravi – B.2.8, Nukleaarmeditsiin – B.2.9. Radioloogiatehnik, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Juhtivradioloogiatehnik, tase 7 Chief Radiographer, level 7 1 Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Radioloogiateenindus Radioloogiatehnik 20 2014-05-29 2014-05-29 2019-05-01 7 7 3211 Meditsiiniliste kuvamis- ja raviseadmete tehnikud 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Anne Lukken Pärnu Haigla Silja Tammai Ida-Tallinna Keskhaigla Maare-Liis Kriisa Ida-Tallinna Keskhaigla Olga Kustova Põhja-Eesti Regionaalhaigla Eve Kliimann Eesti Radioloogiatehnikute Ühing Taivi Tolli Ida-Tallinna Keskhaigla Terje Markus SA Tartu Ülikooli Kliinikum Piret Vahtramäe Pärnu Haigla Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Juhtivradioloogiatehnik, tase 7 kutsestandard on aluseks täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Radioloogiatehniku töö eesmärk on kvaliteetsete radiodiagnostiliste ja radioterapeutiliste protseduuride teostamine. Kutsealal on kolm kutset: Radioloogiatehnik, tase 6 on on tervishoiuspetsialist, kelle töö põhiülesanne on kvaliteetsete radiodiagnostiliste ja radioterapeutiliste protseduuride teostamine inimeste tervise edendamise, säilitamise ning haiguste ennetamise ja diagnoosimise eesmärgil. Radioloogiatehnik, tase 7 on tervishoiuspetsialist, kelle töö põhiülesandeks on kvaliteetsete radiodiagnostiliste ja radioterapeutiliste protseduuride teostamine inimeste tervise edendamise, säilitamise ning haiguste ennetamise ja diagnoosimise eesmärgil. Radioloogiatehnik vastutab radioloogiliste uuringute ja raviprotseduuride kvaliteetse, turvalise ja ohutu läbiviimise eest. Radioloogiatehnik teeb protseduuride läbiviimisel koostööd radioloogide ja teiste tervishoiu- ning sotsiaalvaldkonna töötajatega. Analüüsib oma erialast kompetentsust, edendab selle raames oma teadmisi, oskusi ja kvalifikatsiooni, osaleb kutsealastel täiendkoolitustel. Juhtivradioloogiatehnik, tase 7 on tervishoiuspetsialist, kelle töö põhiülesanne on kvaliteetsete radiodiagnostiliste ja radioterapeutiliste protseduuride teostamise korraldamine ning juhtimine inimeste tervise edendamise, säilitamise ning haiguste ennetamise ja diagnoosimise eesmärgil. A.2.1 Juhtimine. A.2.2 Arendustegevus. A.2.3 Juhendamine. Radioloogiatehnik puutub oma töös kokku ioniseeriva kiirgusega. Töö eeldab kiirguskaitsevahendite kasutamist vastavalt töö iseloomule. Töö toimub graafiku alusel, sh öösiti ja puhkepäevadel ning riigipühadel. Radioloogiline aparatuur, meditsiinilised tarvikud, kiirguskaitsevahendid, arvutid ja infosüsteemid. Täpsus, korrektsus, vastutus-, otsustus-, koostöö- ja empaatiavõime, suhtlemisvalmidus, pingetaluvus, analüüsi- ja prognoosivõime, üldistusvõime. Tavaliselt on juhtivradioloogiatehnik, tase 7 erialase rakendusliku kõrgharidusega või meditsiinilise eriharidusega radioloogiaalase spetsialiseerumise läbinud ja juhtimiskogemusega isik. Juhtivradioloogiatehnik, vastutav radioloogiatehnik, radioloogiateenistuse õendusjuht. Juhtivradioloogiatehnik, tase 7 kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid B.2.1 – B.2.4. Juhtimine 7 Arendustegevus 7 Juhendamine 7 Juhtivradioloogiatehnik, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Lümfimassöör, tase 5 Lymph massage therapist, level 5 5 Massöör II (versioon 1) Massöör II (versioon 2) Massöör II (versioon 3) Massöör II (versioon 4) Massöör, tase 5 (versioon 10) Massöör, tase 5 (versioon 5) Massöör, tase 5 (versioon 6) Massöör, tase 5 (versioon 7) Massöör, tase 5 (versioon 8) Massöör, tase 5 (versioon 9) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Massaažiteenused Lümfimassöör 20 2014-05-29 2014-05-29 2019-05-28 5 5 3255 Abifüsioterapeudid 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Kutse-eetika Annika Albert-Aksjonov Eesti Taastusarstide Selts Laivi Toots MTÜ Eesti Lümfiteraapia Liit Raili Raik OÜ Lümfra Reio Vilipuu Ida-Tallinna Keskhaigla Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Lümfimassöör, tase 5 kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamise ja isikute kompetentsuse hindamise alus. Lümfimassööri töö on kliendi/patsiendi masseerimine erinevaid manuaalseid võtteid kasutades. Töö eesmärk on kliendi/patsiendi füüsilise suutlikkuse säilitamine või taastamine, tervisehäirete ennetamine, organismi üldise vastupanuvõime tugevdamine ja hea enesetunde saavutamisele kaasaaitamine lümfodünaamiliste tursete korral. Lümfimassöör valmistab ette töökoha, loob kontakti masseeritavaga, kogub anamneesi ja masseerib, kasutades korrektseid ja kohaseid massaaživõtteid. Lümfimassöör järgib kutse-eetikat. Ta juhendab kliente/patsiente lümfodünaamilise turse vähendamisest tuleneva režiimi osas ning vajadusel soovitab pöörduda lümfiterapeudi, füsioterapeudi ja/või tervishoiutöötaja (nt perearst, taastusarst, onkoloog, veresoonte- või üldkirurg jt) poole. A.2.1 Klienditeenindus ja suhtlemine 2.1.1 Kliendi/patsiendi vastuvõtmine ja ärasaatmine. 2.1.2 Lümfimassaaži tutvustamine. 2.1.3 Klientide/patsientide teenindamine. A.2.2 Töö dokumentide ja andmebaasiga 2.2.1 Töö dokumenteerimine. 2.2.2 Raamatupidamise korraldamine. 2.2.3 Korrektse erialaterminoloogia valdamine. 2.2.4 Kliendibaasi haldamine. A.2.3 Lümfimassaaž ja seda toetavad tegevused 2.3.1 Tööks ettevalmistumine (riietus, juuksed, küüned, hügieen, psühholoogiline valmisolek jm). 2.3.2 Töökeskkonna ja töövahendite ettevalmistamine. 2.3.3 Töökoha korrashoidmine. 2.3.4 Lümfiterapeutilise anamneesi kogumine, kliendi/patsiendi seisundi hindamine ning kliendi/patsiendi ettevalmistamine massaažiks. 2.3.5 Positiivse õhkkonna loomine. 2.3.6 Lümfimassaažiseansi planeerimine. 2.3.7 Lümfimassaaži tegemine. 2.3.8 Lümfimassaaži lõpetamine. 2.3.9 Lümfimassaaži tulemuste hindamine. Lümfimassööri töökeskkond peab olema ergonoomiline, puhas, valgustatud, õhutatud ja soe. Lümfimassööri töö eripära on vältimatu kehaline kontakt kliendiga/patsiendiga, mis loob delikaatse situatsiooni, kus klient/patsient peab tundma end turvaliselt. Lümfimassöör töötab lümfimassaažikabinetis, kliendi/patsiendi kodus, spaakeskustes või mujal. Lümfimassöör kasutab massaaži teostamisel massaažilauda, patju, tekke, linasid, talki, puhastusvahendeid jms. Sobiva keskkonna loomiseks kasutab värve, helisid ja valgustust. Lümfimassööri töö eeldab manuaalset võimekust, analüüsivõimet ning teenindusvalmidust. Lümfimassöör on empaatiavõimeline, usaldusväärne, koostöövõimeline, kohanemisvõimeline, kõrge füüsilise- ja vaimse pingetaluvusega. Lümfimassöör on tähelepanelik ja delikaatne. Tavaliselt on lümfimassöör vähemalt keskhariduse baasil omandatud erialase haridusega kosmeetik, massöör, füsioterapeut, tegevusterapeut või tervishoiutöötaja (muu meditsiinilise haridusega isik), kes on läbinud lümfimassaaži erikoolituse. Lümfimassöör. 5. taseme lümfimassööri kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Klienditeenindus ja suhtlemine 5 Töö dokumentide ja andmebaasiga 5 Lümfimassaaž ja seda toetavad tegevused 5 Lümfimassöör, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Koolipsühholoog, tase 7 School Psychologist, level 7 4 Koolipsühholoog IV (versioon 1) Koolipsühholoog IV (versioon 2) Koolipsühholoog IV (versioon 3) Koolipsühholoog, tase 7 (versioon 5) Koolipsühholoog, tase 7 (versioon 6) Koolipsühholoog, tase 7 (versioon 7) Koolipsühholoog, tase 7 (versioon 8) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Psühholoogia Psühholoog 20 2014-05-29 2014-05-29 2015-05-27 IV 7 7 2634 Psühholoogid 0313 Psühholoogia 86 Tervishoid Lümfiterapeut, tase 6 Lymph massage therapist, level 6 5 Lümfiterapeut, tase 6 (versioon 6) Lümfiterapeut, tase 6 (versioon 7) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 10) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 11) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 5) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 6) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 7) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 8) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 9) Massöör III (versioon 1) Massöör III (versioon 2) Massöör III (versioon 3) Massöör III (versioon 4) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Massaažiteenused Lümfimassöör 20 2014-05-29 2014-05-29 2019-05-01 6 6 3255 Abifüsioterapeudid 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Kutse-eetika Annika Albert-Aksjonov Eesti Taastusarstide Selts Laivi Toots MTÜ Eesti Lümfiteraapia Liit Raili Raik OÜ Lümfra Reio Vilipuu Ida-Tallinna Keskhaigla Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Lümfiterapeut, tase 6 kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamise ja isikute kompetentsuse hindamise alus. Lümfiterapeut teeb manuaalset lümfimassaaži ja kompressioonravi ning nõustab klienti/patsienti, selgitades tursete tekkepõhjusi ja tutvustab tursete vähendamise võimalusi, arvestades meditsiinilist diagnoosi. Lümfiterapeudi töö eesmärk on kliendi/patsiendi füüsilise suutlikkuse säilitamine või taastamine, tervisehäirete ennetamine, organismi üldise vastupanuvõime tugevdamine ja hea enesetunde saavutamisele kaasaaitamine. Lümfiterapeudi töö eesmärgi saavutamiseks kasutab mitmesuguseid lümfiteraapia tehnikaid, sh kompressioonravi ja terapeutilisi harjutusi. Olulisel kohal lümfiterapeudi töös on keskendumine erinevatele näidustustele (lümfodünaamilised ja lümfostaatilised tursed). Lümfiterapeudi töö eesmärk on ka kliendi/patsiendi organismi häirunud funktsioonide taastamine ja tervisehäirete ennetamine. Lümfiterapeut valmistab ette töökoha, loob kontakti kliendi/patsiendiga, kogub anamneesi ja osutab lümfiterapeutilist ravi, kasutades korrektseid ja kohaseid töövõtteid ning järgides kutse-eetikat. Vajadusel soovitab pöörduda füsioterapeudi ja/või tervishoiutöötaja (nt perearst, taastusarst, onkoloog, veresoonte- või üldkirurg jt) poole. Vajalik on pidev erialane enesetäiendamine, võimaluse korral osaleb koolitajana konverentsidel, koolitustel ja teabepäevadel. A.2.1 Klienditeenindus ja suhtlemine 2.1.1 Kliendi/patsiendi vastuvõtmine ja ärasaatmine. 2.1.2 Lümfiteraapia sisu tutvustamine. 2.1.3 Klientide/patsientide teenindamine. 2.1.4 Suhtlemine patsientide/klientidega. A.2.2 Töö dokumentide ja andmebaasiga 2.2.1 Töö dokumenteerimine. 2.2.2 Raamatupidamise korraldamine. 2.2.3 Korrektse erialaterminoloogia valdamine. 2.2.4 Kliendibaasi haldamine. A.2.3 Lümfiteraapia ja seda toetavad tegevused 2.3.1 Tööks ettevalmistumine (riietus, juuksed, küüned, hügieen, psühholoogiline valmisolek jm). 2.3.2 Töökeskkonna ja töövahendite ettevalmistamine. 2.3.3 Töökoha korrashoidmine. 2.3.4 Lümfiterapeutilise anamneesi kogumine, kliendi seisundi hindamine ning kliendi ettevalmistamine teraapiaks. 2.3.5 Positiivse õhkkonna loomine. 2.3.6 Lümfiteraapia planeerimine. 2.3.7 Lümfiteraapia tegemine. 2.3.8 Lümfiteraapia lõpetamine. 2.3.9 Osalemine rehabilitatsioonimeeskonna töös. 2.3.10. Lümfiteraapia tulemuste hindamine. A.2.4 Nõustamine 2.4.1 Tervishoiutöötajate ja kolleegide nõustamine. 2.4.2 Kliendi/patsiendi nõustamine. Lümfiterapeudi töökeskkond peab olema ergonoomiline, puhas, valgustatud, õhutatud ja soe. Lümfiterapeudi töö eripära on vältimatu kehaline kontakt kliendiga/patsiendiga, mis loob delikaatse situatsiooni, kus klient/patsient peab tundma end turvaliselt. Lümfiterapeut töötab tervishoiuasutuses, kliendi/patsiendi kodus, spaakeskustes, erapraksises või mujal. Lümfiterapeut kasutab teraapia tegemisel massaažilauda, patju, tekke, linasid, talki, puhastusvahendeid jms ning lümfiterapeutilisi abivahendeid (nt kompressioontooted, pneumaatiline lümfimassaaziaparaat, kinesioteip jms). Lümfiterapeudi töö eeldab manuaalset võimekust, analüüsi- ja sünteesivõimet ning teenindusvalmidust. Lümfiterapeut on empaatiavõimeline, usaldusväärne, koostöövõimeline, kohanemisvõimeline, kõrge füüsilise ja vaimse pingetaluvusega. Lümfiterapeut on tähelepanelik ja delikaatne. Tavaliselt on lümfiterapeut vähemalt keskhariduse baasil omandatud erialase haridusega massöör, füsioterapeut, tegevusterapeut või tervishoiutöötaja (muu meditsiinilise haridusega isik), kes on läbinud lümfimassaazi ja lümfiteraapia erikoolituse. Lümfiterapeut. 6. taseme lümfiterapeudi kutse taotlemisel on nõutav kõigi kompetentside tõendamine. Klienditeenindus ja suhtlemine 6 Töö dokumentide ja andmebaasiga 5 Lümfiteraapia ja seda toetavad tegevused 6 Nõustamine ja koolitamine 6 Lümfiterapeut, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 Chartered Engineer in Heating, Ventilation and Air Conditioning (HVAC), level 8 8 Volitatud ehitusinsener V (versioon 1) Volitatud ehitusinsener V (versioon 2) Volitatud ehitusinsener V (versioon 3) Volitatud ehitusinsener V (versioon 4) Volitatud ehitusinsener V (versioon 6) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 9) Jahutussüsteemide ehitamine ehitustegevuse juhtimise ametialal Küttesüsteemide ehitamine ehitustegevuse juhtimise ametialal Ventilatsioonisüsteemide ehitamine ehitustegevuse juhtimise ametialal Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener 15 2014-05-20 2014-05-20 2015-12-15 8 8 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning määratakse kutse taotleja või selle pikendaja kompetentsusnõuded. Ehitustegevuse juhtimise ametialal on võimalik isikul taotleda ühte või mitut osakutset kui tema teadmiste ja oskuste osa ei ole kogu alleriala hõlmav (vt. standardi p. B.2.1, B.2.2 ja lisa 5) või tal puudub vajalik töökogemus vastavalt lisa 6 toodule kütte-, jahutuse- või ventilatsioonisüsteemide ehitamisel. Muus osas on osakutse andmisel standardi nõuded samad kutse andmisega. Ehituse valdkonna erialade, allerialade ja ametialade täielik loend on esitatud lisas 1. Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener (edaspidi KVJ-insener) tegutseb kesktasemejuhi, tippjuhi või kitsama ametiala spetsialistina hoonete kütte, ventilatsiooni ja jahutussüsteemide ning nendega seonduvate paigaldiste (edaspidi sisekliima tagamise süsteemid) kavandamisel, püstitamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel, samuti süsteemide lammutustöödel (ehitusseaduse mõistes). KVJ-inseneri ülesanne on sisekliima tagamiseks ette nähtud tehniliste lahenduste väljatöötamine ja väljatöötatud projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte, keskkonnahoidu ning tööohutust ja töötervishoidu. Kutsestandard sisaldab 8. taseme volitatud KVJ-inseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonna inseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Volitatud KVJ-insener (EKR 8. tase) peab olema võimeline iseseisvalt töötama juhtiva spetsialisti, juhtiva projektijuhi või teadlase-uurijana keerukate sisekliima tagamise lahenduste väljatöötamisel ja realiseerimisel, vastutades nii enda, töörühmade kui ka ettevõtete või selle allüksuse töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursi jagamine ja teiste töö juhtimine. Volitatud insenerilt eeldatakse sünteesimist ja arendustööd teatud kitsamal eri- ja/või ametialal. Volitatud KVJ-inseneri inseneri tööosad ja -ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel ametialade loetelus. Vastav tööosade ja -ülesannete loetelu on lisas 3. Volitatud KVJ-insener töötab nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutab insener spetsiaalseid arvutiprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad tööosadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Volitatud KVJ-inseneril peab olema magistrikraad või sellega võrdsustatud kõrgharidusdiplom kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal. Reeglina on volitatud inseneri kutse esmasel taotlemisel eelduseks diplomeeritud inseneri (EKR 7. tase) kutse olemasolu kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal või doktorikraadi kaitsmine seotud teemal. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava erialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise ja taastõendamise eeldusi vt lisast 7. Kutse taotlemise erijuhud on loetletud lisas 8. Volitatud KVJ-insener töötab tavapäraselt kesktasemejuhi, tippjuhi või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, projektijuht ja konsultant. Volitatud KVJ-inseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal tõendatud kompetentsuse piires iseseisvalt ja omal vastutusel ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Volitatud KVJ-inseneri volituste ulatust kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal vt lisast 11. Projekteerimine 8 Projekteerimise juhtimine 7 Omanikujärelevalve 8 Ehitusjuhtimine 8 Ehitustegevuse juhtimine 8 Inseneride koolitamine ja uurimistöö 8 Diplomeeritud raudteeinsener, tase 7 Diploma Railway Engineer, level 7 4 Diplomeeritud raudteeinsener V (versioon 1) Diplomeeritud raudteeinsener V (versioon 2) Diplomeeritud raudteeinsener V (versioon 3) Diplomeeritud raudteeinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud raudteeinsener, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud raudteeinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud raudteeinsener, tase 7 (versioon 8) Raudtee automaatika ja kommunikatsioonitehnika ehitamine ja korrashoid Raudteeliikluse juhtimise ja ohutuse korraldamine Raudteetranspordi tehnoloogia ja planeerimine Rööbastee ja teemajandus Veeremi ja veeremimajanduse korraldamine Transport ja Logistika Inseneride Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Inseneeria (transport) Raudteeinsener 15 2014-05-20 2014-05-20 2015-05-25 7 7 2144 Mehaanikainsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Raudteeinseneride kutsetasemete kirjeldused ja profiilid Insenerikutsete taotlemise eeldused Raudteeinseneride täiendusõppe arvestus Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Urmas Lükki Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Rita Ojala Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Anto Looken SA Raudtee Kutsed Anton Jartsev AS EVR Cargo Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Margus Meius Tehnilise Järelevalve Amet Kalju Peterson Transpordi ja Teede Ühing Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid 7. taseme diplomeeritud raudteeinseneri kutsestandard on õppe- ja koolituskavade, isikute kompetentsuse hindamise, esmase kutse andmise ning kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemise alus. Raudteeinseneride töö eesmärk on kavandada, korraldada ja tagada ohutu reisijate ja kaubavedu raudteel. Raudteeinsenerid on kõrgharidusega tehnika- ja/või tehnoloogiaspetsialistid või juhid, kes töötavad raudteeinfrastruktuuri majandamise, raudteeveoteenuste osutamise ning raudteeveeremi (edaspidi veeremi) kasutamise ja raudteerajatiste ehitamisega tegelevates ettevõtetes ja asutustes. Raudteeinsenerid on valmis töötama interdistsiplinaarses meeskonnas koos raudteeehitus-, mehaanika- ja transpordiinseneride ning logistikutega. Diplomeeritud raudteeinsener, tase 7 7. taseme diplomeeritud raudteeinsener rakendab inseneriteadmisi, võimeid ja praktilisi oskusi olemasolevate tehnoloogiate ja tehnika käigushoidmiseks ning arendamiseks. Ta töötab iseseisvalt keerulistes ja uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades. Tööga kaasneb ressursside jagamine, töötajate tegevuse juhtimine ning juhendamine. Vastutada tuleb enda ja teiste töötajate töö tulemuste eest. Diplomeeritud raudteinsenerid spetsialiseeruvad veeremi ja veeremimajanduse, raudteeliikluse korraldamise, rööbastee ja teemajanduse, raudtee automaatika ja kommunikatsioonitehnika ehituse ja korrashoiu või raudteetranspordi tehnoloogia ja planeerimise suunale. Iga spetsialiseerumissuund sisaldab omakorda kitsamaid valitavaid ametialaseid tööosasid. 7. taseme diplomeeritud raudteeinseneri üheks kitsamaks ametialaks võib oma spetsialiseerumisharus olla raudteeinseneride koolitamine ( hõlmab õppetöö korraldamist, loengute pidamist, projektide juhendamist jm). Seotud kutsed: Raudteeinsener, tase 6; Volitatud raudteeinsener, tase 8. Raudteeinseneride kutsetasemete kirjeldusi ja profiile vt lisast 1. A 2.1 Raudteeinfrastruktuuri ja veeremi arendamine ning nende koostoime tagamine. A 2.2 Juhtimine. A 2.3 Kutsealale pühendumine. A 2.4 Suhtlemine. A.2.5 Veerem ja veeremimajandus. A.2.6 Raudteeliikluse korraldamine. A.2.7 Rööbastee ja teemajandus. A.2.8 Raudtee automaatika ja kommunikatsioonitehnika ehitamine ja korrashoid. A.2.9 Raudteetranspordi tehnoloogia ja planeerimine. Veeremi ja veeremimajanduse korraldamisega seotud valitavad tööosad A.2.10 Vagunid ja vagunimajandus. A.2.11 Vedurid ja vedurimajandus. A.2.12 Mootorrongid ja mootorrongimajandus. Rööbastee ja teemajandusega seotud valitavad tööosad A.2.13 Teehooldus. A.2.14 Ehitusjuhtimine. A.2.15 Omanikujärelevalve. A.2.16 Liiklusohutuse auditeerimine ja hindamine. Raudtee automaatika ja kommunikatsioonitehnika ehituse ja korrashoiuga seotud valitavad tööosad A.2.17 Projekteerimine ja planeerimine. A.2.18 Projekteerimise juhtimine. A.2.19 Ehitusjuhtimine. A.2.20 Turvanguseadmete hooldus. A.2.21 Omanikujärelevalve. A.2.22 Liiklusohutuse auditeerimine ja hindamine. Raudteeinsenerid töötavad sise- ja/või välistingimustes. Vajadusel tuleb töötada väljaspool tavalist tööaega. Töötades tuleb arvestada liiklusest tulenevate ohtudega, võimalik on kokkupuude müra, vibratsiooni ja heitgaasidega. Juhinduda tuleb liiklusohutus-, töötervishoiu- ja tööohutusnõuetest. Raudteeinsenerid kasutavad oma töös põhiliselt kontoritehnikat (arvutid, kommunikatsiooniseadmed jms), tarkvara (tekstitöötlus, tabelarvutus, internetisuhtlus jms), spetsiaalseid arvutus- ja joonestusprogramme ning kontroll- ja mõõteriistu. Raudteeinseneri töö eeldab insenerlikku loogilist mõtlemist, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, analüüsivõimet, täpsust, vastutustunnet, kohusetunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, ruumilist kujutlusvõimet, empaatia- ja kohanemisvõimet, enesekehtestamist ja õpivõimet. 7. taseme diplomeeritud raudteeinseneri kutse saamine eeldab raudtee- , raudteeehituse, IKT, mehhaanika, mehhatroonika või elektroonika alast kõrgharidust ning erialast töökogemust ja täiendusõppe läbimist. Kutse taotlemise eeldusi vt lisast 2 „Insenerikutse taotlemise eeldused“. Inseneride täiendusõppe arvestuse nõudeid vt lisast 3. Spetsialist, insener, projektijuht, raudtee liikluskorraldaja, raudteevedude korraldaja, raudteeohutuse juht, tootmisjuht, piirkonnajuht, tehnoloog, osakonna- või tsehhijuhataja. Raudtee infrastruktuuri-, veo-, hooldus- ja remondiüksuste juhtimine, projekteerimine, ehitamine ja käitamine nõuab vastavat tegevust reguleerivate õigusaktide järgimist. Raudteeinseneri kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.4 tõendamine, vähemalt ühe kompetentsi tõendamine spetsialiseerumiste valikust B.2.5-B.2.9. Lisaks on nõutav vähemalt ühe spetsialiseerumisele vastava valitava kompetentsi tõendamine. Veeremi ja veeremimajanduse korraldamisele spetsialiseerunud diplomeeritud raudteeinseneri kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B 2.4, kompetentsi B.2.5 ja valikust B.2.10-B.2.12 ühe kompetentsi tõendamine. Raudteeliikluse korraldamisele spetsialiseerunud diplomeeritud raudteeinseneri kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.4 ja B.2.6 tõendamine. Raudtee ja teemajandusele spetsialiseerunud diplomeeritud raudteeinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.4, kompetentsi B.2.7 ja valikust B.2.13-B.2.16 ühe kompetentsi tõendamine. Raudtee automaatika ja kommunikatsioonitehnika ehituse ja korrashoiule spetsialiseerunud diplomeeritud raudteeinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1 – B 2.4, kompetentsi B.2.8 ja valikust B.2.16 - B.2.22 ühe kompetentsi tõendamine. Raudteetranspordi tehnoloogia ja planeerimisele spetsialiseerunud diplomeeritud raudteeinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1 – B 2.4 ja B.2.9 tõendamine. Raudteeinfrastruktuuri ja veeremi arendamine ning nende koostoime tagamine 7 Juhtimine 7 Kutsealale pühendumine 7 Suhtlemine 7 Veeremi ja veeremimajanduse korraldamine - kompetents B.2.5 Raudteeliikluse juhtimise ja ohutuse korraldamine - kompetents B 2.6 Raudtee ja teemajandus - kompetents B.2.7 Raudtee automaatika ja kommunikatsioonitehnika ehitamine ja korrashoid - kompetents B.2.8 Raudteetranspordi tehnoloogia ja planeerimine - kompetents B.2.9 Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe spetsialiseerumisele vastava valitava kompetentsi tõendamine. Veeremi ja veeremimajanduse korraldamisega seotud valitavad ametialased kompetentsid on B.2.10 – B.2.12 Raudtee ja teemajandusega seotud valitavad ametialased kompetentsid on B.2.13 – B.2.16 Raudtee automaatika ja kommunikatsioonitehnika ehitamise ja korrashoiuga seotud valitavad ametialased kompetentsid on B.2.17 – B.2.22 Vagunid ja vagunimajandus 7 Vedurid ja vedurimajandus 7 Mootorrongid ja mootorrongimajandus 7 Teehooldus 7 Raudtee ja teemajandusega seotud ehitusjuhtimine 7 Raudtee ja teemajandusega seotud omanikujärelevalve 7 Raudtee ja teemajandusega seotud liiklusohutuse auditeerimine ja hindamine 7 Projekteerimine ja planeerimine 7 Projekteerimise juhtimine 7 Raudtee automaatika ja kommunikatsioonitehnika ehitamise ja korrashoiuga seotud ehitusjuhtimine 7 Turvanguseadmete hooldus 7 Raudtee automaatika ja kommunikatsioonitehnika ehitamise ja korrashoiuga seotud omanikujärelevalve 7 Raudtee automaatika ja kommunikatsioonitehnika ehitamise ja korrashoiuga seotud liiklusohutuse auditeerimine ja hindamine 7 Volitatud raudteeinsener, tase 8 Chartered Railway Engineer, level 8 4 Volitatud raudteeinsener V (versioon 1) Volitatud raudteeinsener V (versioon 2) Volitatud raudteeinsener V (versioon 3) Volitatud raudteeinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud raudteeinsener, tase 8 (versioon 6) Volitatud raudteeinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud raudteeinsener, tase 8 (versioon 8) Transport ja Logistika Inseneride Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Inseneeria (transport) Raudteeinsener 15 2014-05-20 2014-05-20 2015-05-25 8 8 2144 Mehaanikainsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Raudteeinseneride kutsetasemete kirjeldused ja profiilid Insenerikutsete taotlemise eeldused Raudteeinseneride täiendusõppe arvestus Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Urmas Lükki Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Rita Ojala Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Anto Looken SA Raudtee Kutsed Anton Jartsev AS EVR Cargo Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Margus Meius Tehnilise Järelevalve Amet Kalju Peterson Transpordi ja Teede Ühing Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. 8. taseme volitatud raudteeinseneri kutsestandard on koolituskavade ja isikute kompetentsuse hindamise ning kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemise alus. Raudteeinseneride töö eesmärk on kavandada, korraldada ja tagada ohutu reisijate ja kaubavedu raudteel. Raudteeinsenerid on kõrgharidusega tehnika- ja/või tehnoloogiaspetsialistid või juhid, kes töötavad raudteeinfrastruktuuri majandamise, raudteeveoteenuste osutamise ning raudteeveeremi (edaspidi veeremi) kasutamise ja raudteerajatiste ehitamisega tegelevates ettevõtetes ja asutustes. Raudteeinsenerid on valmis töötama interdistsiplinaarses meeskonnas koos raudteeehitus-, mehaanika- ja transpordiinseneride ning logistikutega. Volitatud raudteeinsener, tase 8 on veeremi ja veeremimajandusele, raudteeliikluse korraldamisele, rööbastee ja teemajandusele, raudtee automaatika ja kommunikatsioonitehnikale või raudteetranspordi tehnoloogiale ja planeerimisele spetsialiseerunud laiaulatuslike teadmiste ja kogemustega, valdkonnast tervikpilti omav tippspetsialist-ekspert, kes rakendab inseneriteadmisi, mõistmist ja loovust olemasolevate tehnoloogiate käigus hoidmisel ja täiustamisel või uute süsteemide ja tehnoloogiate väljatöötamisel ja hindamisel. Töö hõlmab süsteemide ja lahenduste väljatöötamist ja ellurakendamist raudteel ning projekteerimist või raudteeettevõtete ja -teenistuste juhtimist või raudteealast koolitustegevust. Volitatud raudteeinsener töötab iseseisvalt meisterlikkust nõudvates keerulistes, piiritlemata ja uut strateegilist käsitlust vajavates olukordades ning vastutab organisatsiooni strateegilise tegevuse eest. Juhina vastutab ta üksuse või organisatsiooni strateegilise tegevuse eest. Seotud kutsed: Raudteeinsener, tase 6; Diplomeeritud raudteeinsener, tase 7. Raudteeinseneride kutsetasemete kirjeldusi ja profiile vt lisast 1. A.2.1 Raudteeinfrastruktuuri ja veeremi arendamine ning nende koostoime tagamine. A.2.2 Juhtimine. A.2.3 Kutsealale pühendumine. A.2.4 Suhtlemine. Raudteeinsenerid töötavad sise- ja/või välistingimustes. Vajadusel tuleb töötada väljaspool tavalist tööaega. Töötades tuleb arvestada liiklusest tulenevate ohtudega, võimalik on kokkupuude müra, vibratsiooni ja heitgaasidega. Juhinduda tuleb liiklusohutus-, töötervishoiu- ja tööohutusnõuetest. Raudteeinsenerid kasutavad oma töös põhiliselt kontoritehnikat (arvutid, kommunikatsiooniseadmed jms), tarkvara (tekstitöötlus, tabelarvutus, internetisuhtlus jms), spetsiaalseid arvutus- ja joonestusprogramme ning kontroll- ja mõõteriistu. Raudteeinseneri töö eeldab insenerlikku loogilist mõtlemist, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, analüüsivõimet, täpsust, vastutustunnet, kohusetunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, ruumilist kujutlusvõimet, empaatia- ja kohanemisvõimet, loovust, enesekehtestamist ja õpivõimet. 8. taseme volitatud raudteeinseneri kutse saamine eeldab raudtee, raudteeehituse, IKT, mehhaanika, mehhatroonika või elektroonika alast kõrgharidust ning erialast töökogemust ning täiendusõppe läbimist. Kutse taotlemise eeldusi vt lisast 2 „Insenerikutse taotlemise eeldused“. Raudteeinseneride täiendusõppe arvestuse nõudeid vt lisast 3. Arendusjuht, projektijuht, raudtee liikluskorraldaja, raudteevedude korraldaja, raudteeohutuse korraldaja, tootmisjuht, piirkonnajuht, tehnoloog, osakonna- või tsehhijuhataja. Raudtee infrastruktuuri-, veo-, hooldus- ja remondiüksuste juhtimine, projekteerimine, ehitamine ja käitamine nõuab vastavat tegevust reguleerivate õigusaktide järgimist. Kutse saamiseks on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.4 tõendamine. Raudteeinfrastruktuuri ja veeremi täiustamine ja arendamine ning nende koostoime tagamine 8 Juhtimine 8 Kutsealale pühendumine 8 Suhtlemine 8 Elektriseadmete koostaja, tase 4 Electrical Equipment Assembler, level 4 1 Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Elektriseadmete koostaja 14 2014-06-10 2014-06-10 2019-06-09 4 4 8212 Elektri- ja elektroonikaseadmete koostajad 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Helen Pärk Tallinna Polütehnikum Jan Osa Harju Elekter Elektrotehnika AS Kadri Kruusaauk ABB AS Natalja Tšurkina Tallinna Polütehnikum Märt Jüristo ABB AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. 4. taseme elektriseadmete koostaja kutsestandard on kutsehariduse ja täiendusõppe õppekavade koostamise ning isikute kompetentsuse hindamise alus kutse andmisel. Elektriseadmete koostajad töötavad tavaliselt madalpingelisi aparaadikooste (elektrikilpe), sagedusmuundureid, mootoreid, generaatoreid jm elektriseadmeid tootvates tööstusettevõtetes. Elektriseadmete koostajaga sarnaseid tööülesanded täidavad elektroonikaseadmete koostajad ja sisetööde elektrikud. 4. taseme elektriseadmete koostaja koostab ja vajadusel ka paigaldab eri tüüpi komponentidest elektriseadmeid või neid sisaldavaid tooteid vastavalt töödokumentatsioonile ja protseduurile. Töö nõuab iseseisvust ja hakkamasaamist erinevates olukordades. Vastutada tuleb oma tööülesannete nõuetekohase täitmise eest. A.2.1 Elektriseadmete koostetööd 2.2.1 Elektriseadme sisenddokumentatsiooni kontroll. 2.2.2 Töö kavandamine ja ettevalmistamine. 2.2.3 Elektriseadme kooste koostamine. 2.24 Kontrolltoimingute tegemine A.2.2 Elektriseadmete koostamise abitööd 2.2.1 Seadmekesta koostamine. 2.2.2 Viimistlus ja tähistamine. 2.2.3 Valmistoodangu pakkimine. A.2.3 Elektriseadmete paigaldustööd 2.3.1 Elektriseadme paigaldus objektil. Elektriseadmete koostajad töötavad valdavalt siseruumides. Töökeskkonnas võib esineda müra ja lahtisi (nt metallist ja plastikust) mehaanilisi osakesi. Arvestada tuleb istuva või seisva sundasendiga ning tööga kõrgustes. Kontrolltoimingutel võib ohuteguriks olla elekter. Traumade vältimiseks on töötaja kohustatud järgima tööohutus- ja elektriohutuseeskirju ja -juhiseid ning kasutama eririietust ja isikukaitsevahendeid. Töötamine väikeste detailidega eeldab head nägemist ja värvide eristamist. Võib esineda töötamist töögraafiku alusel. Elektriseadmete koostaja peamised töövahendid on mehaanilised ja elektrilised tööriistad, elektrimõõteriistad, testseadmed, tehniline dokumentatsioon ja normdokumendid (standardid, juhendid). Elektriseadmete koostaja töö eeldab loogilist mõtlemist, rutiinitaluvust, liigutuste täpsust ja korrektsust, kiirust ja head nägemist, sh värvide eristamist. 4. taseme elektriseadmete koostajatena töötavad tavaliselt inimesed, kelle kutseoskused on omandatud töökohal, kutseõppeasutuses või kursustel. Elektriseadmete koostaja enamlevinud ametinimetused on montöör, elektrimontöör,kontrolltehnik, elektrik jne. Elektriseadmete koostamisega seotud toimingud nõuavad vastavate õigusaktide järgimist. 4. taseme elektriseadmete koostaja kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.4 tõendamine. Elektriseadmete koostamine ja kontrollimine 4 Elektrikooste abitööd 4 Elektriseadmete paigaldustööd 4 Elektriseadmete koostaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Turismikorraldaja, tase 5 Tourism organizer, level 5 4 Turismikorraldaja III (versioon 1) Turismikorraldaja III (versioon 2) Turismikorraldaja III (versioon 3) Turismikorraldaja, tase 5 (versioon 5) Turismikorraldaja, tase 5 (versioon 6) Turismikorraldaja, tase 5 (versioon 7) Maaturismi ettevõtlus Sihtkoha arendamine Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Turismikorraldaja 17 2014-06-11 2014-06-11 2019-02-20 5 5 1411 Hotellide, motellide ja hostelite juhid 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Tiina Ardel Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Reeli Engelbrecht Tartu Kutsehariduskeskus Monika Karu EAS Turismiarenduskeskus Kristen Lahtein Eesti Turismifirmade Liit Rene Meimer Activetours OÜ Heli Müristaja Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž Ülle Parbo SA Innove Sirje Rekkor MTÜ Eesti Maaturism Valdek Rohtma SA Tartumaa Turism Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Turismikorraldaja, tase 5 kutsestandard aluseks tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja ning isiku kompetentsuse hindamise alus. Turismikorraldaja töötab organisatsioonis, mille funktsioonide hulka kuulub turismi arendamine ja korraldamine, sh kohalik omavalitsus, vabaühendused, turismiinfokeskused ja turismiteenuseid pakkuvad ettevõtted. Turismikorraldaja tööülesannete hulka kuulub sihtkoha ja turismiettevõtte tegevuse jätkusuutlik planeerimine, arendamine ja majandamine, sh turismitoodete ja -teenuste loomine ja arendamine, kvaliteedi arendamine, turundus ja müük ning klientide teenindamine ja turismiinfo vahendamine. Turismikorraldaja algatab ja teeb turismialast piirkondlikku ja valdkondadevahelist koostööd. Turismikorraldaja tegutseb ja käitub eetiliselt. A.2.1 Turismitoote ja/või -teenuse arendamine: 1) turismitoote ja/või -teenuse arendamine; 2) turismitoodete ja/või -teenuste pakettimine. A.2.2 Turismitoote ja/või -teenuse turunduse ja müügi korraldamine: 1) turismitoote ja -teenuse turunduse planeerimine; 2) turismitoote ja -teenuse turundamine ja müümine; 3) müügitulemuste analüüsimine. Sihtkoha arendamine A.2.3 Turismisihtkoha ja/või -ettevõtte tegevuse jätkusuutlik planeerimine, arendamine ja majandamine: 1) arengu ja tegevuste planeerimine; 2) arendussihtide elluviimine; 3) arendustegevuste majandamine; 4) piirkondlik ja valdkondlik koostöö; 5) kvaliteedi arendamine. Maaturismi ettevõtlus A.2.4 Maaturismi ettevõtlus: 1) maaturismiettevõtte arengu ja tegevuse planeerimine; 2) maaturismiettevõtte arendussihtide elluviimine; 3) maaturismiettevõtte majandamine; 4) piirkondlik ja valdkondlik koostöö; 5) kvaliteedi arendamine. Töö on hooajaline, varieeruva tempoga ja liikuv. Töö eeldab töötamist ka puhkepäeviti ja riiklikel pühadel ning intensiivset suhtlemist erinevatest rahvustest, eristavate ja erivajadustega inimestega. Erialane ja bürootarkvara, tavapärased bürootöövahendid, IKT-vahendid, programmid, andmebaasid, professionaalne tarkvara, toote ja/või teenuse eripärast lähtuv varustus. Turismikorraldaja töö eeldab pingetaluvust, analüüsivõimet, oskust suhelda, pidada läbirääkimisi ja töötada meeskonnas. Töös sisalduvad tegevused nõuavad loovust, laia silmaringi, paindlikku tegutsemist, korrektsust, täpsust. Turismikorraldajaks saab õppida kutseõppeasutuses või kõrgkoolis, kursustel ja töökohal. Turismikorraldaja, turismiettevõtja. 5. taseme turismikorraldaja kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.2 ja B.2.5 – B.2.11 (läbivad kompetentsid) ning ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.2.3 või B.2.4 tõendamine. Turismitoote ja/või -teenuse arendamine 5 Turismitoote ja/või -teenuse turunduse ja müügi korraldamine 5 Kutse taotlemisel on nõutav ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.2.3 või B.2.4 tõendamine. Turismigeograafia 5 Suhtlemine ja klienditeenindus 5 Arvutikasutamise oskus 5 Keeleoskus 5 Meeskonnatöö 5 Juhtimine ja eestvedamine 5 Enesearendamine 5 Konservaator, tase 5 Conservator, level 5 5 Konservaator III (versioon 1) Konservaator III (versioon 2) Konservaator III (versioon 3) Konservaator, tase 5 (versioon 4) Konservaator, tase 5 (versioon 6) Konservaator, tase 6 (versioon 7) Konservaator, tase 6 (versioon 8) Köitekonservaator, tase 5 Maalikonservaator, tase 5 Monumentaalmaali konservaator, tase 5 Paberikonservaator, tase 5 Puidukonservaator, tase 5 Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Restaureerimine-konserveerimine Konservaator 21 2014-09-23 2014-09-23 2015-06-10 5 5 2621 Arhivaarid ja kuraatorid 0222 Ajalugu ja arheoloogia 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Annes Hermann Tartu Kõrgem Kunstikool Ülle Jukk Muinsuskaitseamet Merike Kallas Eesti Kunstiakadeemia Eve Keedus Rahvusarhiiv Marike Laht Eesti Vabaõhumuuseum Jaan Lehtaru Rahvusarhiiv Margit Pajupuu Eesti Kunstimuuseum Heige Peets Ennistuskoda Kanut Silli Peedosk Tartu Kõrgem Kunstikool Ruth Tiidor Rahvusarhiiv Ülle Vahar Eesti Rahva Muuseum Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kutsestandardi kasutusalad 1) tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine; 2) inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel; 3) ametite kirjeldamine ja tutvustamine; 4) karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks; 5) koolitusvajaduste selgitamine ning koolituse planeerimine; 6) ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine; 7) kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine. Konserveerimine on interdistsiplinaarne kutseala. Konserveerimise eesmärk on parendada ja/või stabiliseerida materiaalse kultuuripärandi objektide seisundit, säilitades samaaegselt maksimaalselt võimalikus ulatuses nende esteetilise, ajaloolise ja füüsilise terviklikkuse. Konservaator on spetsialist, kelle teadmised, oskused, kogemused, hoiakud ja haridus võimaldavad osaleda kultuuripärandi säilitamisel ja tagada selle kasutamist praegustel ja tulevastel põlvkondadel. Konservaatori kompetents on määratletud materjali- või objektipõhise spetsialiseerumisega. Konservaator planeerib ja teostab objekti uuringuid, konserveerimist ja restaureerimist, ning vastutab nimetatud tööde teostamise ja dokumenteerimise eest. Konservaator lähtub oma töös kutse-eetika normidest, konserveerimise põhiprintsiipidest (pööratavus, töötlemise sobilikkus ja hädavajalikkus, minimalism ja kvaliteet), objekti ohutu käsitsemise ja rahvusvahelise parima praktika tavades andes oma panuse kultuuripärandi mõistmiseks selle esteetilise ja ajaloolise tähtsuse ja füüsilise terviklikkuse osas. Konservaator, tase 5 on erialase ettevalmistusega, kuid väheste praktiliste kogemustega töötaja, kes järgib oma tööülesannete täitmisel täpselt etteantud juhiseid ning võib vajada vahetut juhendamist. Kogub ja analüüsib erialast informatsiooni. Vastutab talle antud tööülesannete täitmise eest. Konservaatori kutsealal on lisaks konservaator, tase 5-le järgmised kutsed: Konservaator, tase 6 on erialase ettevalmistusega ning praktilise kogemusega vastutav spetsialist, kes töötab iseseisvalt. Juhendab vajadusel konservaatoreid, praktikante jne. Kogub ja analüüsib erialast informatsiooni ning koostab vajadusel säilitus- ja konserveerimisalaseid juhiseid. Konservaator, tase 7 on erialase ettevalmistusega ning praktiliste kogemustega tippspetsialist, kes töötab iseseisvalt ja omal vastutusel. Koostab, hindab ja juhib vajadusel kõrge säilivusriskiga objektide ja kollektsioonide konserveerimisprojekte. Kogub ja analüüsib erialast informatsiooni, koostab ning hindab konserveerimis- ja restaureerimismetoodikaid. Konservaatori kutsel on järgmised spetsialiseerumised: Arhiivi ja raamatukogu materjalide paberikonservaator tegeleb käsi- ja/või trükikirjas vormistatud paberalusel dokumentide, raamatute sisuplokkide jms konserveerimisega, mis võivad olla ka koloreeritud. Paberalusel kunstiteoste konservaator tegeleb loomingulise tegevuse tulemusel erinevates tehnikates (graafika tehnikad, trüki-, manuaal- ja maali tehnikad jms) valminud paberalusel kunstiteoste konserveerimisega. Köitekonservaator tegeleb kõva- või pehmekaaneliste trükitud või käsikirjaliste raamatute, albumite, perioodika- ja jätkväljaannete, köidetud/õmmeldud arhiividokumentide jms konserveerimisega. Köited võivad sisaldada illustratsioone ja kokkuvolditud lisalehti jms. Köitekonservaator teeb lihtsamaid paberiparandusi. Puidukonservaator tegeleb monoliitsete etnograafiliste puitesemete, puitkonstruktsioonide, mööbli ning eriotstarbeliste puidust objektide (skulptuurid, puidust mudelid jms) konserveerimisega. Maalikonservaator tegeleb erinevates maalitehnikates (nt õli-, akrüül-, tempera- või segatehnikas) valminud lõuend-, puit-, vineer-, masoniit- vms. alusel (va paberalusel) tahvelmaalide ning ikoonide konserveerimisega. Monumentaalmaali konservaator tegeleb erinevatele aluspindadele (nt krohv, puit, lõuend) teostatud suuremõõtmeliste seina- ja laemaalide ning arhitektuursete maalingute konserveerimisega. A.2.1 Objekti uurimine 1) Materjali ja tehnikate määramine 2) Seisundi analüüsimine A.2.2 Dokumenteerimine 1) Seisundi visuaalne jäädvustamine 2) Objekti ja selle seisundi kirjeldamine 3) Konserveerimiskava koostamine 4) Konserveerimistööde kirjeldamine A.2.3 Töökoha organiseerimine ja tööohutuse tagamine 1) Töökoha korraldamine 2) Objekti säästev ja ohutu käsitsemine 3) Tööohutuse tagamine A.2.4 Konserveerimistööde maksumuse arvestamine 1) Materjali- ja tööajakulu järelarvestamine A.2.5 Objekti märgistamine ja ettevalmistamine eksponeerimiseks, hoidmiseks või transportimiseks Ümbrise valmistamine, objekti pakkimine ja märgistamine Paberikonservaator A.2.6 Pabermaterjalide konserveerimine Köitekonservaator A.2.7 Köidete konserveerimine Puidukonservaator A.2.8 Puitesemete konserveerimine Maalikonservaator A.2.9 Maalide konserveerimine Monumentaalmaali konservaator A.2.10 Monumentaalmaali konserveerimine A.2.11 Paberalusel kunstiteoste konserveerimine A.2.12 Arhiivi- ja raamatukogu materjalide konserveerimine Olenevalt spetsialiseerumisest võib konservaator töötada sise- ja/või välistingimustes. Töös tuleb järgida tervisekaitse- ja ohutusnõudeid ning kasutada isikukaitsevahendeid. Konservaator puutub kokku kemikaalide, hallitusseente, tolmu jm allergiat põhjustada võivate ainetega. Töö võib nõuda füüsilist pingutust ja töötamist sundasendites, tööaeg võib olla paindlik. Tavaliselt kasutab konservaator oma töös erinevaid töövahendeid, materjale ja seadmeid: traditsioonilisi käsitöövahendeid, kaasaegseid mehhaanilisi ja elektrilisi, sh eriotstarbelisi tööriistu ja seadmeid ning spetsiaalselt konserveerimistöödeks valmistatud vahendeid ja seadmeid. Konservaatori töö nõuab head käelist osavust, korrektsust, keskendumisvõimet, rutiinitaluvust, ruumi-, värvi- ja kujunditaju, koostöövalmidust, otsustus- ja analüüsivõimet, vastutustunnet ja loogilist mõtlemist. Kutsealal töötamine eeldab üldjuhul kõrgharidust, nt järgmistel erialadel: kultuuriväärtuste konserveerimine, restaureerimine ja/või säilitamine. Konservaator, restauraator, ennistaja. Konservaator, tase 5 kutse koosneb kohustuslikest (B.2.1 - B.2.5), läbivast (B.2.13) ja spetsialiseerumisega seotud (B.2.6 - B.2.10) kompetentsidest. Selle kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 – B.2.5, läbiva kompetentsi B.2.13 ja ühe vastavalt spetsialiseerumisele valitud kompetentsi tõendamine: Paberikonservaator B.2.6, paberikonservaator tõendab veel vähemalt ühe kompetentsi valikust B.2.11- B.2.12 Köitekonservaator B.2.7 Puidukonservaator B.2.8 Maalikonservaator B.2.9 Monumentaalmaali konservaator B.2.10 Objekti uurimine 5 Dokumenteerimine 5 Töökoha organiseerimine ja tööohutuse tagamine 5 Konserveerimistööde maksumuse arvestamine 5 Objekti märgistamine ja ettevalmistamine eksponeerimiseks, hoidmiseks või transportimiseks 5 Selle kutse taotlemisel on nõutav ühe vastavalt spetsialiseerumisele valitud kompetentsi tõendamine: Paberikonservaator B.2.6 Köitekonservaator B.2.7 Puidukonservaator B.2.8 Maalikonservaator B.2.9 Monumentaalmaali konservaator B.2.10 Paberikonservaator tõendab veel vähemalt ühe kompetentsi valikust B.2.11- B.2.12 Paberalusel kunstiteoste konserveerimine 5 Arhiivi- ja raamatukogumaterjalide konserveerimine 5 Konservaator, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 Activity instructor, level 4 4 Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 (versioon 10) Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 (versioon 5) Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 (versioon 6) Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 (versioon 7) Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 (versioon 8) Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 (versioon 9) Retkejuht II (versioon 1) Retkejuht II (versioon 2) Retkejuht II (versioon 3) Maastikuvibu instruktor, tase 4 Matkajuht, tase 4 Seiklusraja instruktor, tase 4 Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Retkejuht 17 2014-06-11 2014-06-11 2016-11-02 4 4 3423 Tervisespordi- ja vabaajateenuste instruktorid ja programmijuhid 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus Kadri-Mai Kuldkepp Seikluspark OÜ Ingrid Kuligina MTÜ AMK Annereet Paatsi Tartu Kutsehariduskeskus Toomas Pannal Kanuumatkad OÜ Toomas Pärle VeeTee Projekt OÜ Kadri Tammik Turismiarenduskeskus Ettevõtluse Arendamise SA Reeda Tuula Tallinna Ülikool Erle Tüür Luua Metsanduskool Andres Virkus Eesti Maastikuvibu Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Aktiivtegevuste instruktori kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate õppekavade koostamise ning isiku kompetentsuse hindamise alus. Aktiivtegevuste instruktori töö eesmärk on pakkuda kliendile elamusi läbi aktiivsete tegevuste. Aktiivtegevuste läbiviimisel arvestab ta sihtgrupi vajaduste, ea ja võimetega. Instruktor kasutab erinevaid erialaspetsiifilisi vahendeid, oskab adekvaatselt hinnata riske, käituda kriisiolukorras ning anda esmaabi. Instruktor on klienditeenindaja, kes tegutseb ja käitub vastavalt heale tavale ja eetilistele normidele, on võimeline suhtlema klientidega erinevatest rahvustest ja kultuuridest. Aktiivtegevuste instruktori tööülesanded on aktiivtegevuste ettevalmistamine, juhtimine, tegevusteks vajalike tehniliste vahendite olemasolu ja turvalisuse tagamine. Instruktor on usaldusväärne ja professionaalne. A.2.1 Aktiivtegevuste ettevalmistamine: 1) tegevusplaani koostamine ja järgmine; 2) riskijuhtimine; 3) osapooltega kokkulepete sõlmimine. A.2.2 Aktiivtegevuste läbiviimine ja gruppide juhendamine: 1) tegevuste tutvustamine; 2) juhiste andmine ohutuse ja turvalisuse osas; 3) kliendi valmisoleku hindamine; 4) tegevuste läbiviimine; 5) tegevuste lõpetamine; 6) tagasiside analüüsimine. A.2.3 Tehniliste vahendite olemasolu ja turvalisuse tagamine: 1) varustuse hankimine, hooldamine ja säilitamine; 2) tegevuskeskkonna ja -paikade valik, heakorra järgimine ja hooldamine; 3) varustuse transportimine. A.2.4 Köietööde ja seikluspargi töö juhendamine: 1) seiklusraja avamine ja kontrollimine; 2) külastajate vastuvõtmine ja instruktaaž; 3) järelevalve seiklusradadel; 4) päästmine. A.2.5 Maastikuvibulaskmise juhendamine 1) viburaja ehitamine ja varustuse kontrollimine; 2) külastajate vastuvõtmine ja instruktaaž; 3) järelevalve viburajal; 4) tegutsemine ohuolukorras. A.2.6 Matkamine A.2.6.1 Veematkade korraldamine ja läbiviimine: 1) veekogu valimine; 2) külastajate vastuvõtmine ja instruktaaž; 3) turvanõuete järgimine; 4) päästmine. A.2.6.2 Jalgsimatkade korraldamine ja läbiviimine: 1) retkede ettevalmistamine ja juhtimine; 2) looduse vahendamine retkedel. A.2.6.3 Suusa-, kelgu-, saanimatkade korraldamine ja läbiviimine. A.2.6.4 Rattamatkade korraldamine ja läbiviimine. A.2.6.5 Ratsamatkade korraldamine ja läbiviimine. Töö võib olla hooajaline, varieeruva tempoga ja liikuv. Töö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel. Töö võib olla kohati riskantne ettearvamatute ilmastikuolude tõttu. Kasutab aktiivtegevuste läbiviimisel vajalikke vahendeid vastavalt spetsialiseerumisele. Aktiivtegevuste instruktori töö eeldab pingetaluvust, vastutusvõimet, koostöövõimet, analüüsivõimet, kohanemisvõimet, head füüsilist vormi, vastupidavust ja erialaspetsiifilist vilumust. Töö on seotud klientide teenindamisega ning eeldab suhtlemisoskust ja sõbralikkust, usaldatavust ja motiveerimisvõimet, valmisolekut toime tulla erinevate olukordadega ning emotsionaalset stabiilsust. Töös sisalduvad mitmesugused tegevused nõuavad kiiret ja paindlikku tegutsemist, korrektsust, täpsust, otsustusvõimet, loomingulisust ja enesetäiendamist. Aktiivtegevuste instruktor on täisealine isik. Instruktoriks saab õppida koolitustel ja töökohal. Instruktor, matkajuht, retkejuht. Aktiivtegevuste instruktori 4. taseme kutse taotlemisel on vajalik kohustuslike kompetentside B.2.1 – B.2.3 ja läbiva kompetentsi B.2.8 tõendamine. Spetsialiseerumisel tuleb lisaks tõendada vastava spetsialiseerumisega seotud kompetentsid B.2.4-B.2.7 hulgast. Matkajuhiks spetsialiseerumisel peab täiendavalt valima: - Veematkad - Jalgsimatkad - Suusa-, kelgu-, saanimatkad - Rattamatkad - Ratsamatkad Aktiivtegevuste ettevalmistamine 4 Aktiivtegevuste läbiviimine ja gruppide juhendamine 4 Tehniliste vahendite olemasolu ja turvalisuse tagamine 4 Spetsialiseerumisel tuleb lisaks tõendada vastava spetsialiseerumisega seotud kompetentsid B.2.4-B.2.7 hulgast. Matkajuhiks spetsialiseerumisel peab täiendavalt valima: - Veematkad - Jalgsimatkad - Suusa-, kelgu-, saanimatkad - Rattamatkad - Ratsamatkad Veematkad Jalgsimatkad Suusa-, kelgu-, saanimatkad Rattamatkad Ratsamatkad Suhtlemisoskus 4 Aktiivtegevuste vaneminstruktor, tase 5 Senior Activity instructor, level 5 3 Aktiivtegevuste vaneminstruktor, tase 5 (versioon 4) Retkejuht III (versioon 1) Retkejuht III (versioon 2) Maastikuvibu vaneminstruktor, tase 5 Matkajuht, tase 5 Seiklusraja vaneminstruktor, tase 5 Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Retkejuht 17 2014-06-11 2014-06-11 2016-11-02 5 5 3423 Tervisespordi- ja vabaajateenuste instruktorid ja programmijuhid 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus Kadri-Mai Kuldkepp Seikluspark OÜ Ingrid Kuligina MTÜ AMK Annereet Paatsi Tartu Kutsehariduskeskus Toomas Pannal Kanuumatkad OÜ Toomas Pärle VeeTee Projekt OÜ Kadri Tammik Turismiarenduskeskus Ettevõtluse Arendamise SA Reeda Tuula Tallinna Ülikool Erle Tüür Luua Metsanduskool Andres Virkus Eesti Maastikuvibu Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Aktiivtegevuste instruktori kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate õppekavade koostamise ning isiku kompetentsuse hindamise alus. Aktiivtegevuste vaneminstruktori töö eesmärk on pakkuda kliendile elamusi läbi aktiivsete tegevuste. Aktiivtegevuste läbiviimisel arvestab ta sihtgrupi vajaduste, ea ja võimetega. Instruktor kasutab erinevaid erialaspetsiifilisi vahendeid, oskab adekvaatselt hinnata riske, käituda kriisiolukorras ning anda esmaabi. Instruktor on klienditeenindaja, kes tegutseb ja käitub vastavalt heale tavale ja eetilistele normidele, on võimeline suhtlema klientidega erinevatest rahvustest ja kultuuridest. Aktiivtegevuste instruktori tööülesanded on aktiivtegevuste ettevalmistamine ja juhtimine ning tegevuste jätkusuutlik planeerimine, arendamine ja majandamine, sh turismitoodete ja -teenuste loomine ja arendamine, kvaliteedi arendamine, turunduse ja müügi korraldamine. Vaneminstruktor vastutab varustuse olemasolu ja korrasoleku eest ning riskijuhtimise plaani koostamise ja järgimise eest. Vaneminstruktor juhendab instruktoreid ja meeskonda. Vaneminstruktor on usaldusväärne ja professionaalne. A.2.1 Aktiivtegevuste ettevalmistamine: 1) tegevusplaani koostamine ja järgmine; 2) riskijuhtimine; 3) osapooltega kokkulepete sõlmimine. A.2.2 Aktiivtegevuste läbiviimine ja gruppide juhendamine: 1) tegevuste tutvustamine; 2) juhiste andmine ohutuse ja turvalisuse osas; 3) kliendi valmisoleku hindamine; 4) tegevuste läbiviimine; 5) tegevuste lõpetamine; 6) tagasiside analüüsimine. A.2.3 Tehniliste vahendite olemasolu ja turvalisuse tagamine: 1) varustuse hankimine, hooldamine ja säilitamine; 2) tegevuskeskkonna ja -paikade valik, heakorra järgimine ja hooldamine; 3) varustuse transportimine. A.2.4 Müük, turundus ja tootearendus: 1) toote/teenuse arendamine; 2) turunduse ja müügi korraldamine. A.2.5 Juhendamine ja koolitamine: 1) töökvaliteedi tagamine; 2) instruktoritöö koordineerimine ja koolitamine. A.2.6 Köietööde ja seikluspargi töö juhendamine: 1) seiklusraja avamine ja kontrollimine; 2) külastajate vastuvõtmine ja instruktaaž; 3) järelevalve seiklusradadel; 4) päästmine. A.2.7 Maastikuvibulaskmise juhendamine 1) viburaja ehitamine ja varustuse kontrollimine; 2) külastajate vastuvõtmine ja instruktaaž; 3) järelevalve viburajal; 4) tegutsemine ohuolukorras. A.2.8 Matkamine A.2.8.1 Veematkad: 1) veekogu valimine; 2) külastajate vastuvõtmine ja instruktaaž; 3) turvanõuete järgimine; 4) päästmine. A.2.8.2 Jalgsimatkad: 1) retkede ettevalmistamine ja juhtimine; 2) looduse vahendamine retkedel; 3) koolitusprogrammide koostamine, juhtimine ning koolituste korraldamine. A.2.8.3 Suusa-, kelgu-, saanimatkad. A.2.8.4 Rattamatkad. A.2.8.5 Ratsamatkad. Töö võib olla hooajaline, varieeruva tempoga ja liikuv. Töö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel. Töö võib olla kohati riskantne ettearvamatute ilmastikuolude tõttu. Kasutab aktiivtegevuste läbiviimisel vajalikke vahendeid vastavalt spetsialiseerumisele. Aktiivtegevuste vaneminstruktori töö eeldab pingetaluvust, vastutusvõimet, koostöövõimet, analüüsivõimet, kohanemisvõimet, head füüsilist vormi, vastupidavust ja erialaspetsiifilist vilumust. Töö on seotud klientide teenindamisega ning eeldab suhtlemisoskust ja sõbralikkust, usaldatavust ja motiveerimisvõimet, valmisolekut toime tulla erinevate olukordadega ning emotsionaalset stabiilsust. Töös sisalduvad mitmesugused tegevused nõuavad kiiret ja paindlikku tegutsemist, korrektsust, täpsust, otsustusvõimet, loomingulisust ja enesetäiendamist. Aktiivtegevuste vaneminstruktor on täisealine isik. Instruktoriks saab õppida koolitustel ja töökohal. Instruktor, vaneminstruktor, matkajuht, retkejuht. Aktiivtegevuste vaneminstruktori 5. taseme kutse taotlemisel on vajalik kohustuslike kompetentside B.2.1 – B.2.5 ja läbiva kompetentsi B.2.10 tõendamine. Spetsialiseerumisel tuleb lisaks tõendada vastava spetsialiseerumisega seotud kompetentsid B.2.6-B.2.9 hulgast. Matkajuhiks spetsialiseerumisel peab täiendavalt valima: 1. Veematkad 2. Jalgsimatkad 3. Suusa-, kelgu-, saanimatkad 4. Rattamatkad 5. Ratsamatkad Aktiivtegevuste ettevalmistamine 5 Aktiivtegevuste läbiviimine ja gruppide juhendamine 5 Tehniliste vahendite olemasolu ja turvalisuse tagamine 5 Müük, turundus ja tootearendus 5 Juhendamine ja koolitamine 5 Spetsialiseerumisel tuleb lisaks tõendada vastava spetsialiseerumisega seotud kompetentsid B.2.6-B.2.9 hulgast. Matkajuhiks spetsialiseerumisel peab täiendavalt valima: 1. Veematkad 2. Jalgsimatkad 3. Suusa-, kelgu-, saanimatkad 4. Rattamatkad 5. Ratsamatkad Veematkad Jalgsimatkad Suusa-, kelgu-, saanimatkad Rattamatkad Ratsamatkad Suhtlemisoskus 4 Lennundusinsener, tase 6 Aviation Engineer, level 6 3 Lennundusinsener IV (versioon 1) Lennundusinsener IV (versioon 2) Lennunduse side-, seire- ja navigatsioonisüsteemide käitamine Õhusõidukite ehitus ja hooldus Transport ja Logistika Inseneride Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Inseneeria (transport) Lennundusinsener 16 2014-06-11 2014-06-11 2019-06-10 6 6 2144 Mehaanikainsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Lennundusinseneride kutsetasemete kirjeldused Insenerikutsete taotlemise eeldused Inseneri täiendusõppe arvestus Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Jaan Tamm Eesti Lennuakadeemia Jaak Umborg Eesti Lennuakadeemia Lauri Stroom Tallinna Lennujaam Ardo Oras EANS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. 6. taseme lennundusinseneri kutsestandard on koolituskavade, isikute kompetentsuse hindamise ning kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemise alus. Lennundusinseneride töö eesmärk on tagada lennutranspordi ohutu, sujuv, keskkonnasäästlik ja efektiivne kasutamine. Lennundusinsenerid on kõrgharidusega tehnika- ja/või tehnoloogiaspetsialistid või juhid, kes töötavad lennundusega seotud projekteerimis-, tootmis-, remondi-, käitlemis-, teenindus-, ja müügiettevõtetes ja -asutustes. Lennundusinsenerid teevad tavaliselt koostööd IT-, mehaanika-, elektroonika-, logistika- ja transpordispetsialistidega. 6. taseme lennundusinseneri töö on seotud lennundustehnoloogiaseadmete ja -süsteemide testimise, hoolduse jt käidutoimingutega. Töö nõuab iseseisvat tegutsemist muutuvates olukordades, ressursside jagamist ja töötajate juhtimist. Vastutada tuleb enda ja juhendatavate töö tulemuste eest. 6. taseme lennundusinseneri spetsialiseerumisalad on side-, seire- ja navigatsioonisüsteemid ning õhusõidukite ehitus ja hooldus. Seotud kutsed: Diplomeeritud lennundusinsener, tase 7; Volitatud lennundusinsener, tase 8. Kõikide tasemete kirjeldusi vt lisast 1. A.2.1 Lennundustehnoloogiaseadmete ja -süsteemide korrashoid. A.2.2 Juhtimine. A.2.3 Kutsealale pühendumine. A.2.4 Koostöö ja suhtlemine. A.2.5 Lennunduse side-, seire- ja navigatsioonisüsteemide käitamine. A.2.6 Õhusõidukite hooldus ja remont. Lennundusinsenerid töötavad sise- ja välistingimustes. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Töö toimub tavaliselt vahetustes. Töökeskkonnas võib esineda müra ja heitgaase ja elektromagnetkiirgust, mistõttu tuleb järgida töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning kasutada töökaitsevahendeid. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme, töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms), infosüsteeme jm. Lennundusinseneridelt eeldatakse süsteemset mõtlemist, analüüsivõimet, iseseisvust, kõrgendatud vastutus- ja otsustusvõimet, kohanemisvõimet, suhtlemis- ja koostöövalmidust ning tulemusele orienteeritust. Lennundusinseneri kutse saamine eeldab lennundus-, IKT-, mehaanika- või elektroonikaalast kõrgharidust ning töökogemust lennunduses ja täiendusõppe läbimist. Kutse taotlemise eeldusi ja inseneri täiendusõppe nõudeid vt lisast 2 „Insenerikutsete taotlemise teed“ ja lisast 3 „Inseneri täiendusõppe arvestus“. 6. taseme lennundusinseneri esmane kutse tõendab, et isikul on baaskvalifikatsioon ja ta on valmis kutsealal tegutsema. Sideinsener, navigatsiooniinsener, valveinsener, hooldeinsener, infotehnoloogiainsener jt. Kohustus on läbida lennuohutus- ja lennundusjulgestuskoolitus (alus: lennundusseadus ja töötervishoiuseadus). Lennundusinseneride tegevusega seotud eripädevused on määratletud rahvusvahelise lennundusega seotud litsentsisüsteemide nõuetega. 6. taseme lennundusinseneri kutse saamiseks on nõutav kompetentside B.2.1–B.2.4 ja vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi tõendamine valikust B.2.5–B.2.6. Lennunduse side-, seire- ja navigatsioonisüsteemide käitamisele spetsialiseerunud lennundusinseneri kutse saamiseks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.5 tõendamine. Õhusõidukite hooldusele ja remondile spetsialiseerunud lennundusinseneri kutse saamiseks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.6 tõendamine. Lennundustehnoloogiaseadmete- ja süsteemide korrashoid 6 Juhtimine 6 Kutsealale pühendumine 6 Suhtlemine 6 Lennunduse side-, seire- ja navigatsioonisüsteemide käitamisele spetsialiseerunud lennundusinseneri kutse saamiseks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.5 tõendamine. Õhusõidukite hooldusele ja remondile spetsialiseerunud lennundusinseneri kutse saamiseks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.6 tõendamine. Diplomeeritud lennundusinsener, tase 7 Diploma Aviation Engineer, level 7 3 Diplomeeritud lennundusinsener V (versioon 1) Diplomeeritud lennundusinsener V (versioon 2) Lennunduse side-, seire- ja navigatsioonisüsteemide käitamine Õhusõidukite ehitus ja hooldus Transport ja Logistika Inseneride Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Inseneeria (transport) Lennundusinsener 16 2014-06-11 2014-06-11 2019-06-10 7 7 2144 Mehaanikainsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Lennundusinseneride kutsetasemete kirjeldused Insenerikutsete taotlemise eeldused Inseneri täiendusõppe arvestus Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Jaan Tamm Eesti Lennuakadeemia Jaak Umborg Eesti Lennuakadeemia Lauri Stroom Tallinna Lennujaam Ardo Oras EANS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. 7. taseme diplomeeritud lennundusinseneri kutsestandard on koolituskavade, isikute kompetentsuse hindamise, esmase kutse andmise ning kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemise alus. Lennundusinseneride töö eesmärk on tagada lennutranspordi ohutu, sujuv, keskkonnasäästlik ja efektiivne kasutamine. Lennundusinsenerid on kõrgharidusega tehnika- ja/või tehnoloogiaspetsialistid või juhid, kes töötavad lennundusega seotud projekteerimis-, tootmis-, remondi-, käitlemis-, teenindus-, ja müügiettevõtetes ja -asutustes. Lennundusinsenerid teevad tavaliselt koostööd IT-, mehaanika-, elektroonika-, logistika- ja transpordispetsialistidega. 7. taseme diplomeeritud lennundusinseneri töö on seotud tehnika ja tehnoloogiaseadmete ja -süsteemide käidu ning arendamisega. Töö nõuab iseseisvat tegutsemist keerulistes ja uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades, ressursside jagamist ning töötajate tegevuse juhtimist ja juhendamist. Diplomeeritud lennundusinsener on võimeline juhtima töörühmi ja/või organisatsiooni ning kandma vastutust teiste töö tulemuste eest. 7. taseme diplomeeritud lennundusinsenerid spetsialiseeruvad õhusõidukite (sh avioonika) hooldusele ja remondile või side-, seire- ja navigatsioonisüsteemide käidule. Vastava täiendkoolituse läbimisel on diplomeeritud lennundusinseneril võimalus omandada lennundusettevõtte käitamiseks vajalik lisakvalifikatsioon. Seotud kutsed: Lennundusinsener, tase 6; Volitatud lennundusinsener, tase 8. Kõikide tasemete kirjeldusi vt lisast 1 „Lennundusinseneride kutsetasemete kirjeldused“. A.2.1 Lennundustehnoloogiaseadmete- ja süsteemide korrashoid ja arendamine. A.2.2 Juhtimine. A.2.3 Kutsealale pühendumine. A.2.4 Koostöö ja suhtlemine. A.2.5 Lennunduse side-, seire- ja navigatsioonisüsteemide käitamine. A.2.6 Õhusõidukite hooldus ja remont. Lisakvalifikatsiooni omandamiseks A.2.7 Lennundusettevõtte käitamine. Lennundusinsener töötab sise- ja välistingimustes. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Töö toimub tavaliselt vahetustes.Töökeskkonnas võib esineda müra, heitgaase ja elektromagnetkiirgust, mistõttu tuleb järgida töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning kasutada töökaitsevahendeid. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme, töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms), infosüsteeme jm. Lennundusinseneridelt eeldatakse süsteemset mõtlemist, analüüsivõimet, iseseisvust, kõrgendatud vastutus- ja otsustusvõimet, kohanemisvõimet, suhtlemis- ja koostöövalmidust ning tulemusele orienteeritust. Diplomeeritud lennundusinseneri kutse saamine eeldab lennundus-, IKT-, mehaanika- või elektroonikaalast kõrgharidust ning töökogemust lennunduses ja täiendusõppe läbimist. Kutse taotlemise eeldusi ja inseneri täiendusõppe nõudeid vt lisast 2 „Insenerikutsete taotlemise eeldused“ ja lisast 3 „Inseneri täiendusõppe arvestus“. 7. taseme diplomeeritud lennundusinseneri esmane kutse antakse isikule magistritasemel kõrgharidust andva õppeasutuse lõpetamisel akadeemilisel õiendil tehtava märkega. 7. taseme diplomeeritud inseneri esmane kutse tõendab, et isikul on baaskvalifikatsioon ja ta on valmis kutsealal tegutsema. Sideinsener, navigatsiooniinsener, valveinsener, hooldeinsener, infotehnoloogiainsener jt. Kohustus on läbida lennuohutus- ja lennundusjulgestuskoolitus (alus: lennundusseadus ja töötervishoiuseadus). Lennundusinseneride tegevusega seotud eripädevused on määratletud rahvusvahelise lennundusega seotud litsentsisüsteemide nõuetega. 7. taseme diplomeeritud lennundusinseneri kutse saamiseks on nõutav kompetentside B.2.1–B.2.4 ja vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi tõendamine valikust B.2.5–B.2.6. B.2.7 on vabalt valitav lisakompetents, mille tõendamine on vabatahtlik. Lennunduse side-, seire- ja navigatsioonisüsteemide käitamisele spetsialiseerunud lennundusinseneri kutse saamiseks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.5 tõendamine. Õhusõidukite hooldusele ja remondile spetsialiseerunud lennundusinseneri kutse saamiseks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.6 tõendamine. Lennundustehnoloogiaseadmete- ja süsteemide korrashoid ja arendamine 7 Juhtimine 7 Kutsealale pühendumine 7 Suhtlemine 7 Lennunduse side-, seire- ja navigatsioonisüsteemide käitamisele spetsialiseerunud lennundusinseneri kutse saamiseks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.5 tõendamine. Õhusõidukite hooldusele ja remondile spetsialiseerunud lennundusinseneri kutse saamiseks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.6 tõendamine. B.2.7 on vabalt valitav lisakompetents, mille tõendamine on vabatahtlik. Lennundusettevõtte käitamine 7 Volitatud lennundusinsener, tase 8 Chartered Aviation Engineer, level 8 3 Volitatud lennundusinsener V (versioon 1) Volitatud lennundusinsener V (versioon 2) Transport ja Logistika Inseneride Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Inseneeria (transport) Lennundusinsener 16 2014-06-11 2014-06-11 2019-06-10 8 8 2144 Mehaanikainsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Lennundusinseneride kutsetasemete kirjeldused Insenerikutsete taotlemise eeldused Inseneri täiendusõppe arvestus Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Jaan Tamm Eesti Lennuakadeemia Jaak Umborg Eesti Lennuakadeemia Lauri Stroom Tallinna Lennujaam Ardo Oras EANS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. 8. taseme volitatud lennundusinseneri kutsestandard on koolituskavade, isikute kompetentsuse hindamise ning kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemise alus. Lennundusinseneride töö eesmärk on tagada lennutranspordi ohutu, sujuv, keskkonnasäästlik ja efektiivne kasutamine. Lennundusinsenerid on kõrgharidusega tehnika- ja/või tehnoloogiaspetsialistid või juhid, kes töötavad lennundusega seotud projekteerimis-, tootmis-, remondi-, käitlemis-, ja müügiettevõtetes ja -asutustes. Lennundusinsenerid teevad koostööd IT-, mehaanika- ja elektroonikaspetsialistidega. 8. taseme volitatud lennundusinsener on side-, seire- ja navigatsioonisüsteemide käitamisele või õhusõidukite hooldusele ja remondile spetsialiseerunud laiaulatuslike teadmiste ja kogemustega, lennundusvaldkonnast terviklikku pilti omav ekspert või tippjuht, kes rakendab inseneriteadmisi ja loovust tootmistehnoloogiate käigushoidmisel ja täiustamisel või uute süsteemide ja tehnoloogiate väljatöötamisel ja hindamisel. Töö nõuab iseseisvat tegutsemist keerulistes ja uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades. Juhina vastutab ta üksuse või organisatsiooni strateegilise tegevuse eest. Volitatud lennundusinseneri kitsamaks tegevusalaks võib olla projekteerimine, tootmine, lennundusettevõtte juhtimine, arendustöö või koolitamine. Lennundusinseneride teised kutsed: Lennundusinsener, tase 6; Diplomeeritud lennundusinsener, tase 7. Kõikide tasemete kirjeldusi vt lisast 1. A.2.1 Lennundustehnoloogiaseadmete- ja süsteemide käit (sh korrashoid), optimeerimine ja arendamine. A.2.2 Juhtimine. A.2.3 Kutsealale pühendumine. A.2.4 Koostöö ja suhtlemine. Lennundusinsener töötab sise- ja välistingimustes. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Töö toimub tavaliselt vahetustes. Töökeskkonnas võib esineda müra, heitgaase ja elektromagnetkiirgust, mistõttu tuleb järgida töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning kasutada töökaitsevahendeid. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme, töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms), infosüsteeme jm. Lennundusinseneridelt eeldatakse süsteemset mõtlemist, analüüsivõimet, iseseisvust, kõrgendatud vastutus- ja otsustusvõimet, kohanemisvõimet, suhtlemis- ja koostöövalmidust ning tulemusele orienteeritust. Volitatud lennundusinseneri kutse saamine eeldab tavaliselt lennundus-, IKT-, mehaanika- või elektroonikaalast kõrgharidust, töökogemust lennunduses ning täienduskoolituse läbimist. Kutse taotlemise eeldusi vt lisast 2 „Insenerikutsete taotlemise eeldused“. Inseneri täiendusõppe nõudeid vt lisast 3 „Inseneri täiendusõppe arvestus“. Sideinsener, navigatsiooniinsener, valveinsener, hooldeinsener, arendusinsener, tehnikadirektor, infotehnoloogiainsener jt. Kohustus on läbida lennuohutus- ja lennundusjulgestuskoolitus (alus: lennundusseadus ja töötervishoiuseadus). Lennundusinseneride tegevusega seotud eripädevused on määratletud rahvusvahelise lennundusega seotud litsentsisüsteemide nõuetega. 8. taseme volitatud lennundusinseneri kutse saamiseks on nõutav kompetentside B.2.1.–B.2.4 tõendamine. Lennundustehnoloogiaseadmete ja -süsteemide käit, optimeerimine ja arendamine 8 Juhtimine 8 Kutsealale pühendumine 8 Suhtlemine 8 Täiskasvanute koolitaja, tase 5 Adult educator, level 5 5 Täiskasvanute koolitaja, tase 5 (versioon 4) Täiskasvanute koolitaja, tase 5 (versioon 6) Täiskasvanute koolitaja, tase 5 (versioon 7) Täiskasvanute koolitaja, tase 5 (versioon 8) Täiskasvanute koolitaja, tase 5 (versioon 9) Täiskasvanute koolitaja/andragoog II (versioon 1) Täiskasvanute koolitaja/andragoog II (versioon 2) Täiskasvanute koolitaja/andragoog II (versioon 3) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Täiskasvanute koolitaja 15 2014-06-13 2014-06-13 2015-03-31 5 5 2424 Töötajate koolituse ja täiendõppe tippspetsialistid 0111 Kasvatusteadus 85 Haridus Tööosad ja -ülesanded Täiskasvanute koolitaja eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Talvi Märja ETKA Andras Larissa Jõgi Tallinna Ülikool Merle Lõhmus EBS Juhtimiskoolituse Keskus Kristel Jalak Enics Eesti AS Heiki Kiidli Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium Tiina Jääger Eesti Vabaharidusliit Eda Anton Tartu Kutsehariduskeskus Külli All Haridus- ja Teadusministeerium Kerttu Taidre ETKA Andras Kutsestandard on dokument, mis kirjeldab tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kutsestandardi kasutusalad 1) Tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine 2) Inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel 3) Ametite kirjeldamine ja tutvustamine 4) Inimese karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks 5) Koolitusvajaduste väljaselgitamine ning koolituse planeerimine 6) Ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine 7) Kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine Täiskasvanute koolitaja toetab sihipäraselt loodud õpisituatsioonis täiskasvanud inimeste õppimist ja enesearengut. 5. taseme täiskasvanute koolitaja on väheste praktiliste kogemustega koolitaja. Ta valmistab ette õppe läbiviimiseks vajalikud materjalid ja korraldab koolitusi õppekavas ettenähtud teemal, arvestades seda, et täiskasvanud õppijad on erineva vanuse, kogemuse, eelneva hariduse ja sotsiaalse staatusega inimesed, kellel on oma väljakujunenud teadmiste süsteem, mõtlemisharjumused, eelarvamused, stereotüübid, hoiakud ja väärtushinnangud, mille nad toovad kaasa õpisituatsiooni. Koolitab kitsas valdkonnas. A.2.1 Õppeprotsessi ettevalmistamine A.2.2 Õppeprotsessi läbiviimine A.2.3 Õppeprotsessi analüüs ja hindamine A.2.4 Professionaalne eneseareng Tööülesannete täielik loetelu on toodud Lisas 1: Tööosad ja tööülesanded. Täiskasvanute koolitaja füüsilisele töökeskkonnale esitatavad nõuded sõltuvad koolituse eesmärgist ja/või valdkonnast, milles koolitust läbi viiakse. Need lepitakse eelnevalt koolituse tellija ja koolitaja vahel kokku. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna loob koolitaja õppeprotsessi käigus ise. Täiskasvanute koolitaja peamisteks töövahenditeks on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendid, õppevahendid ja muud õppe tulemuslikuks läbiviimiseks ning loovtegevusteks vajalikud vahendid. Töövahendite kasutamisel lähtutakse täiskasvanuõppe eripärast. Edukat tegutsemist täiskasvanute koolitajana toetavad järgmised võimed ja iseloomuomadused: õpivõime, koostöövalmidus, verbaalne võimekus, empaatia, pühendumus, pingetaluvus, tolerantsus, eneseregulatsiooni võime, otsustusvõime, kohanemisvõime, loovus, sihikindlus, avatus ja kriitilise mõtlemise võime. Täiskasvanute koolitaja põhiväärtusteks on väärikus, ausus, sallivus, vastutus, avatus ja inimest väärtustav hoiak. Oluline on täiskasvanute koolitaja eetikanõuetest kinnipidamine. Viienda taseme täiskasvanute koolitaja on enamasti kesk- või kõrgharidusega spetsialist, kellel puudub andragoogi ettevalmistus. Vajalikud kompetentsid on ta omandanud praktilise tegevuse käigus. Täiskasvanute koolitaja kutse ei eelda ühtse ametinimetuse olemasolu. Kutse omanik võib töötada paljudel erinevatel ametikohtadel nagu koolitaja, õpetaja, lektor, õppejõud, tuutor, mentor, konsultant/konsulent jm. Sõltuvalt valdkonnast, kus koolitus toimub ja/või konkreetsest koolituse tellijast, võidakse koolitajalt nõuda erinevaid dokumente. Näiteks täiskasvanute koolitaja kutse omamist, erialast kompetentsust tõestavaid dokumente vm. Täiskasvanute koolitaja, tase 5 kutse moodustub viiest kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.5 tõendamine. Õppeprotsessi ettevalmistamine 5 Õppeprotsessi läbiviimine 5 Õppeprotsessi ja õpitulemuste analüüs ja hindamine 5 Professionaalne enesearendamine 5 Täiskasvanute koolitaja kutset läbiv kompetents 6 Täiskasvanute koolitaja, tase 6 Adult educator, level 6 7 Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 10) Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 11) Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 12) Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 6) Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 8) Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 9) Täiskasvanute koolitaja/andragoog III (versioon 1) Täiskasvanute koolitaja/andragoog III (versioon 2) Täiskasvanute koolitaja/andragoog III (versioon 3) Täiskasvanute koolitaja/andragoog III (versioon 4) Täiskasvanute koolitaja/andragoog III (versioon 5) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Täiskasvanute koolitaja 15 2014-06-13 2014-06-13 2015-03-31 6 6 2424 Töötajate koolituse ja täiendõppe tippspetsialistid 0111 Kasvatusteadus 85 Haridus Tööosad ja -ülesanded Täiskasvanute koolitaja eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Talvi Märja ETKA Andras Larissa Jõgi Tallinna Ülikool Merle Lõhmus EBS Juhtimiskoolituse Keskus Kristel Jalak Enics Eesti AS Heiki Kiidli Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium Tiina Jääger Eesti Vabaharidusliit Eda Anton Tartu Kutsehariduskeskus Külli All Haridus- ja Teadusministeerium Kerttu Taidre ETKA Andras Kutsestandard on dokument, mis kirjeldab tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kutsestandardi kasutusalad 1) Tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine 2) Inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel 3) Ametite kirjeldamine ja tutvustamine 4) Inimese karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks 5) Koolitusvajaduste väljaselgitamine ning koolituse planeerimine 6) Ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine 7) Kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine Täiskasvanute koolitaja on spetsialist, kes sihipäraselt loodud õpisituatsioonis toetab täiskasvanud inimeste õppimist ja enesearengut. 6. taseme täiskasvanute koolitaja on vähemalt kolmeaastase praktilise kogemusega koolitaja, kes täidab tööülesandeid iseseisvalt ja vastutab oma töö tulemuste eest. Ta kavandab õppe ja korraldab koolitusi lähtuvalt sihtrühma vajadustest ning õppekavast tulenevatest eesmärkidest, valmistades selleks ette vajalikud materjalid. Koolituse läbiviimisel arvestab ta seda, et täiskasvanud õppijad on erineva vanuse, kogemuse, eelneva hariduse ja sotsiaalse staatusega inimesed, kellel on oma väljakujunenud teadmiste süsteem, mõtlemisharjumused, eelarvamused, stereotüübid, hoiakud ja väärtushinnangud, mille nad toovad kaasa õpisituatsiooni. A.2.1 Õppeprotsessi ettevalmistamine A.2.2 Õppeprotsessi läbiviimine A.2.3 Õppeprotsessi analüüs ja hindamine A.2.4 Arendus-, loome- ja teadustegevus A.2.5 Professionaalne eneseareng Tööülesannete täielik loetelu on toodud Lisas 1: Tööosad ja tööülesanded. Täiskasvanute koolitaja füüsilisele töökeskkonnale esitatavad nõuded sõltuvad koolituse eesmärgist ja/või valdkonnast, milles koolitust läbi viiakse. Need lepitakse eelnevalt koolituse tellija ja koolitaja vahel kokku. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna loob koolitaja õppeprotsessi käigus ise. Täiskasvanute koolitaja peamisteks töövahenditeks on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendid, õppevahendid ja muud õppe tulemuslikuks läbiviimiseks ning loovtegevusteks vajalikud vahendid. Töövahendite kasutamisel lähtub täiskasvanuõppe eripäradest. Edukat tegutsemist täiskasvanute koolitajana toetavad järgmised võimed ja iseloomuomadused: õpivõime, koostöövalmidus, verbaalne võimekus, empaatia, pühendumus, pingetaluvus, tolerantsus, eneseregulatsiooni võime, otsustusvõime, kohanemisvõime, loovus, sihikindlus, avatus ja kriitilise mõtlemise võime. Täiskasvanute koolitaja põhiväärtusteks on väärikus, ausus, sallivus, vastutus, avatus ja inimest väärtustav hoiak. Oluline on täiskasvanute koolitaja eetikanõuetest kinnipidamine. Kuuenda taseme koolitaja on vähemalt bakalaureusekraadi või rakenduskõrghariduse ja andragoogilise ettevalmistusega koolitaja. Tema kutsealane õpe võib toimuda põhi- või kõrvalaine või lisaeriala õppekava raames kõrgkoolis, kvalifikatsiooni- ja/või täiendõppe kursustel. Vajalikud kompetentsid võib omandada ka praktilise tegevuse käigus. Täiskasvanute koolitaja kutse ei eelda ühtse ametinimetuse olemasolu. Kutse omanik võib töötada paljudel erinevatel ametikohtadel nagu koolitaja, õpetaja, lektor, õppejõud, tuutor, mentor, konsultant/konsulent jm. Sõltuvalt valdkonnast, kus koolitus toimub ja/või konkreetsest koolituse tellijast, võidakse koolitajalt nõuda erinevaid dokumente. Näiteks täiskasvanute koolitaja/andragoogi kutse omamist, erialast kompetentsust tõestavaid dokumente vm. Täiskasvanute koolitaja tase 6 kutse moodustub kuuest kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.6 tõendamine. Õppeprotsessi ettevalmistamine 6 Õppeprotsessi läbiviimine 6 Õppeprotsessi ja õpitulemuste analüüs ning hindamine 6 Arendus-, loome- ja teadustegevus 6 Professionaalne eneseareng 6 Täiskasvanute koolitaja kutset läbiv kompetents 6 Täiskasvanute koolitaja, tase 7 Adult educator, level 7 7 Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 10) Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 11) Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 12) Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 6) Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 8) Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 9) Täiskasvanute koolitaja/andragoog IV (versioon 1) Täiskasvanute koolitaja/andragoog IV (versioon 2) Täiskasvanute koolitaja/andragoog IV (versioon 3) Täiskasvanute koolitaja/andragoog IV (versioon 4) Täiskasvanute koolitaja/andragoog IV (versioon 5) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Täiskasvanute koolitaja 15 2014-06-13 2014-06-13 2015-03-31 7 7 2424 Töötajate koolituse ja täiendõppe tippspetsialistid 0111 Kasvatusteadus 85 Haridus Tööosad ja -ülesanded Täiskasvanute koolitaja eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Talvi Märja ETKA Andras Larissa Jõgi Tallinna Ülikool Merle Lõhmus EBS Juhtimiskoolituse Keskus Kristel Jalak Enics Eesti AS Heiki Kiidli Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium Tiina Jääger Eesti Vabaharidusliit Eda Anton Tartu Kutsehariduskeskus Külli All Haridus- ja Teadusministeerium Kerttu Taidre ETKA Andras Kutsestandard on dokument, mis kirjeldab tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kutsestandardi kasutusalad 1) Tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine 2) Inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel 3) Ametite kirjeldamine ja tutvustamine 4) Inimese karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks 5) Koolitusvajaduste väljaselgitamine ning koolituse planeerimine 6) Ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine 7) Kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine Täiskasvanute koolitaja on tippspetsialist, kes sihipäraselt loodud õpisituatsioonis toetab täiskasvanud inimeste õppimist ja enesearengut. 7. taseme täiskasvanute koolitaja on vähemalt viieaastase praktilise kogemusega koolitaja, kes töötab iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades ning võtab vastutuse nii enda kui töörühmade töö tulemuste eest. Ta analüüsib õpivajadusi, määrab sihid ja eesmärgid ning koostab õppekavu; juhendab töögruppe ja otsib lahendusi töö käigus ilmnenud probleemidele. Õppe läbiviimisel arvestab ta, et täiskasvanud õppijad on erineva vanuse, kogemuse, eelneva hariduse ja sotsiaalse staatusega inimesed, kellel on oma väljakujunenud teadmiste süsteem, mõtlemisharjumused, eelarvamused, stereotüübid, hoiakud ja väärtushinnangud, mille nad toovad kaasa õpisituatsiooni. Ta osaleb elukestva õppe propageerimisel ja täiskasvanud õppijate motivatsiooni kujundamisel, arendus-, loome- ja/või teadustegevuses ning esineb konverentsidel ja/või seminaridel. A.2.1 Õppeprotsessi ettevalmistamine A.2.2 Õppeprotsessi läbiviimine A.2.3 Õppeprotsessi analüüs ja hindamine A.2.4 Arendus-, loome- ja teadustegevus A.2.5 Professionaalne eneseareng Tööülesannete täielik loetelu on toodud Lisas 1: Tööosad ja tööülesanded. Täiskasvanute koolitaja füüsilisele töökeskkonnale esitatavad nõuded sõltuvad koolituse eesmärgist ja/või valdkonnast, milles koolitust läbi viiakse. Need lepitakse eelnevalt koolituse tellija ja koolitaja vahel kokku. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna loob koolitaja õppeprotsessi käigus ise. Täiskasvanute koolitaja peamisteks töövahenditeks on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendid, õppevahendid ja muud õppe tulemuslikuks läbiviimiseks ning loovtegevusteks vajalikud vahendid. Töövahendite kasutamisel lähtub täiskasvanuõppe eripäradest. Edukat tegutsemist täiskasvanute koolitajana toetavad järgmised võimed ja iseloomuomadused: õpivõime, koostöövalmidus, verbaalne võimekus, empaatia, pühendumus, pingetaluvus, tolerantsus, eneseregulatsiooni võime, otsustusvõime, kohanemisvõime, loovus, sihikindlus, avatus, kriitilise mõtlemise võime. Täiskasvanute koolitaja põhiväärtusteks on väärikus, ausus, sallivus, vastutus, avatus ja inimest väärtustav hoiak. Oluline on täiskasvanute koolitaja eetikanõuetest kinnipidamine. Seitsmenda taseme täiskasvanute koolitaja on enamasti magistrikraadiga või sellele tasemele vastava kraadiga koolitaja. Tema kutsealane õpe toimub kraadiõppes, põhi- või kõrvalaine või lisaeriala õppekava raames kõrgkoolis, kvalifikatsiooni- ja/või täiendõppe kursustel. Vajalikud kompetentsid võib omandada ka praktilise tegevuse käigus. Täiskasvanute koolitaja kutse ei eelda ühtse ametinimetuse olemasolu. Kutse omanik võib töötada paljudel erinevatel ametikohtadel nagu koolitaja, õpetaja, lektor, õppejõud, tuutor, mentor, konsultant/ konsulent jm. Sõltuvalt valdkonnast, kus koolitus toimub ja/või konkreetsest koolituse tellijast, võidakse koolitajalt nõuda erinevaid dokumente. Näiteks täiskasvanute koolitaja/andragoogi kutse omamist, erialast kompetentsust tõestavaid dokumente vm. Täiskasvanute koolitaja, tase 7 kutse moodustub kuuest kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.6 tõendamine. Õppeprotsessi ettevalmistamine 7 Õppeprotsessi läbiviimine 7 Õppeprotsessi ja õpitulemuste analüüs ning hindamine 7 Arendus-, loome- ja teadustegevus 7 Professionaalne eneseareng 7 Täiskasvanute koolitaja kutset läbiv kompetents 6 Täiskasvanute koolitaja, tase 8 Adult educator, level 8 7 Täiskasvanute koolitaja, tase 8 (versioon 10) Täiskasvanute koolitaja, tase 8 (versioon 11) Täiskasvanute koolitaja, tase 8 (versioon 6) Täiskasvanute koolitaja, tase 8 (versioon 8) Täiskasvanute koolitaja, tase 8 (versioon 9) Täiskasvanute koolitaja/andragoog V (versioon 1) Täiskasvanute koolitaja/andragoog V (versioon 2) Täiskasvanute koolitaja/andragoog V (versioon 3) Täiskasvanute koolitaja/andragoog V (versioon 4) Täiskasvanute koolitaja/andragoog V (versioon 5) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Täiskasvanute koolitaja 15 2014-06-13 2014-06-13 2015-03-31 8 8 2424 Töötajate koolituse ja täiendõppe tippspetsialistid 0111 Kasvatusteadus 85 Haridus Tööosad ja -ülesanded Täiskasvanute koolitaja eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Talvi Märja ETKA Andras Larissa Jõgi Tallinna Ülikool Merle Lõhmus EBS Juhtimiskoolituse Keskus Kristel Jalak Enics Eesti AS Heiki Kiidli Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium Tiina Jääger Eesti Vabaharidusliit Eda Anton Tartu Kutsehariduskeskus Külli All Haridus- ja Teadusministeerium Kerttu Taidre ETKA Andras Kutsestandard on dokument, mis kirjeldab tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kutsestandardi kasutusalad 1) Tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine 2) Inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel 3) Ametite kirjeldamine ja tutvustamine 4) Inimese karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks 5) Koolitusvajaduste väljaselgitamine ning koolituse planeerimine 6) Ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine 7) Kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine Täiskasvanute koolitaja on tippspetsialist, kes sihipäraselt loodud õpisituatsioonis toetab täiskasvanud inimeste õppimist ja enesearengut. 8. taseme täiskasvanute koolitaja on vähemalt kümneaastase praktilise kogemusega koolitaja, kes töötab iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades ning võtab vastutuse enda ja töörühmade töö tulemuste eest. Ta osaleb täiskasvanuhariduse süsteemi, hariduspoliitika, -kontseptsioonide ja -strateegiate loomisel, andes oma panuse valdkonna arengusse. Korraldab uuringuid ja analüüsib õpivajadusi, püstitab sihid ja eesmärgid, koostab, hindab ning akrediteerib õppekavu. Osaleb elukestva õppe propageerimisel ja täiskasvanud õppijate motivatsiooni kujundamisel. Esineb konverentsidel ja/või seminaridel. Võtab osa mitmesuguste organite tööst ja projektide hindamisest. Juhendab täiskasvanute koolitajate ettevalmistust ja nõustab nende arendus-, loome- ja/või teadustegevust. Koolituse korraldamisel arvestab ta seda, et täiskasvanud õppijad on erineva vanuse, kogemuse, eelneva hariduse ja sotsiaalse staatusega inimesed, kellel on oma väljakujunenud teadmiste süsteem, mõtlemisharjumused, eelarvamused, stereotüübid, hoiakud ja väärtushinnangud, mille nad toovad kaasa õpisituatsiooni. A.2.1 Õppeprotsessi ettevalmistamine A.2.2 Õppeprotsessi läbiviimine A.2.3 Õppeprotsessi analüüs ja hindamine A.2.4 Arendus-, loome- ja teadustegevus A.2.5 Professionaalne eneseareng Tööülesannete täielik loetelu on toodud Lisas 1: Tööosad ja tööülesanded. Täiskasvanute koolitaja füüsilisele töökeskkonnale esitatavad nõuded sõltuvad koolituse eesmärgist ja/või valdkonnast, milles koolitust läbi viiakse. Need lepitakse eelnevalt koolituse tellija ja koolitajavahel kokku. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna loob koolitaja õppeprotsessi käigus ise. Täiskasvanute koolitaja peamisteks töövahenditeks on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendid, õppevahendid ja muud õppe tulemuslikuks läbiviimiseks ning loovtegevusteks vajalikud vahendid. Töövahendite kasutamisel lähtub täiskasvanuõppe ja täiskasvanute õpetamise ja õppimise eripäradest. Edukat tegutsemist täiskasvanute koolitajana toetavad järgmised võimed ja iseloomuomadused: õpivõime, koostöövalmidus, verbaalne võimekus, empaatia, pühendumus, pingetaluvus, tolerantsus, eneseregulatsiooni võime, otsustusvõime, kohanemisvõime, loovus, sihikindlus, avatus, kriitilise mõtlemise võime. Täiskasvanute koolitaja põhiväärtusteks on väärikus, ausus, sallivus, vastutus, avatus ja inimest väärtustav hoiak, oluline on täiskasvanute koolitaja eetikanõuetest kinnipidamine. Kaheksanda taseme täiskasvanute koolitaja on enamasti doktorikraadiga koolitaja. Tema kutsealane õpe toimub kraadiõppes, põhi- või kõrvalaine või lisaeriala õppekava raames kõrgkoolis, kvalifikatsiooni- ja/või täiendõppe kursustel. Vajalikud kompetentsid võib omandada ka praktilise tegevuse käigus. Täiskasvanute koolitaja kutse ei eelda ühtse ametinimetuse olemasolu. Kutse omanik võib töötada paljudel erinevatel ametikohtadel nagu koolitaja, õpetaja, lektor, õppejõud, tuutor, mentor, konsultant/ konsulent jm. Sõltuvalt valdkonnast, kus koolitus toimub ja/või konkreetsest koolituse tellijast, võidakse koolitajalt nõuda erinevaid dokumente. Näiteks täiskasvanute koolitaja kutse omamist, erialast kompetentsust tõestavaid dokumente vm. Täiskasvanute koolitaja, tase 8 kutse moodustub kuuest kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.6 tõendamine. Õppeprotsessi ettevalmistamine 8 Õppeprotsessi läbiviimine 8 Õppeprotsessi ja õpitulemuste analüüs ning hindamine 8 Arendus-, loome- ja teadustegevus 8 Professionaalne eneseareng 8 Täiskasvanute koolitaja kutset läbiv kompetents 6 Konservaator, tase 6 Conservator, level 6 5 Konservaator IV (versioon 1) Konservaator IV (versioon 2) Konservaator IV (versioon 3) Konservaator, tase 6 (versioon 4) Konservaator, tase 6 (versioon 6) Konservaator, tase 7 (versioon 7) Konservaator, tase 7 (versioon 8) Köitekonservaator, tase 6 Maalikonservaator, tase 6 Monumentaalmaali konservaator, tase 6 Paberikonservaator, tase 6 Puidukonservaator, tase 6 Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Restaureerimine-konserveerimine Konservaator 21 2014-09-23 2014-09-23 2015-06-10 6 6 2651 Kujutavad kunstnikud 0222 Ajalugu ja arheoloogia 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Annes Hermann Tartu Kõrgem Kunstikool Ülle Jukk Muinsuskaitseamet Merike Kallas Eesti Kunstiakadeemia Eve Keedus Rahvusarhiiv Marike Laht Eesti Vabaõhumuuseum Jaan Lehtaru Rahvusarhiiv Margit Pajupuu Eesti Kunstimuuseum Heige Peets Ennistuskoda Kanut Silli Peedosk Tartu Kõrgem Kunstikool Ruth Tiidor Rahvusarhiiv Ülle Vahar Eesti Rahva Muuseum Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kutsestandardi kasutusalad 1) tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine; 2) inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel; 3) ametite kirjeldamine ja tutvustamine; 4) karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks; 5) koolitusvajaduste selgitamine ning koolituse planeerimine; 6) ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine; 7) kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine. Konserveerimine on interdistsiplinaarne kutseala. Konserveerimise eesmärk on parendada ja/või stabiliseerida materiaalse kultuuripärandi objektide seisundit, säilitades samaaegselt maksimaalselt võimalikus ulatuses nende esteetilise, ajaloolise ja füüsilise terviklikkuse. Konservaator on spetsialist, kelle teadmised, oskused, kogemused, hoiakud ja haridus võimaldavad osaleda kultuuripärandi säilitamisel ja tagada selle kasutamist praegustel ja tulevastel põlvkondadel. Konservaatori kompetents on määratletud materjali- või objektipõhise spetsialiseerumisega. Konservaator planeerib ja teostab objekti uuringuid, konserveerimist ja restaureerimist, ning vastutab nimetatud tööde teostamise ja dokumenteerimise eest. Konservaator lähtub oma töös kutse-eetika normidest, konserveerimise põhiprintsiipidest (pööratavus, töötlemise sobilikkus ja hädavajalikkus, minimalism ja kvaliteet), objekti ohutu käsitsemise ja rahvusvahelise parima praktika tavades andes oma panuse kultuuripärandi mõistmiseks selle esteetilise ja ajaloolise tähtsuse ja füüsilise terviklikkuse osas. Konservaator, tase 6 on erialase ettevalmistusega ning praktilise kogemusega vastutav spetsialist, kes töötab iseseisvalt. Juhendab vajadusel konservaatoreid, praktikante jne. Kogub ja analüüsib erialast informatsiooni ning koostab vajadusel säilitus- ja konserveerimisalaseid juhiseid. Konservaatori kutsealal on lisaks konservaator, tase 6-le järgmised kutsed: Konservaator, tase 5 on erialase ettevalmistusega, kuid väheste praktiliste kogemustega töötaja, kes järgib oma tööülesannete täitmisel täpselt etteantud juhiseid ning võib vajada vahetut juhendamist. Kogub ja analüüsib erialast informatsiooni. Vastutab talle antud tööülesannete täitmise eest. Konservaator, tase 7 on erialase ettevalmistusega ning praktiliste kogemustega tippspetsialist, kes töötab iseseisvalt ja omal vastutusel. Koostab, hindab ja juhib vajadusel kõrge säilivusriskiga objektide ja kollektsioonide konserveerimisprojekte. Kogub ja analüüsib erialast informatsiooni, koostab ning hindab konserveerimis- ja restaureerimismetoodikaid. Konservaatori kutsel on järgmised spetsialiseerumised: Arhiivi ja raamatukogu materjalide paberikonservaator tegeleb käsi- ja/või trükikirjas vormistatud paberalusel dokumentide, raamatute sisuplokkide jms konserveerimisega, mis võivad olla ka koloreeritud. Paberalusel kunstiteoste konservaator tegeleb loomingulise tegevuse tulemusel erinevates tehnikates (graafika tehnikad, trüki-, manuaal- ja maali tehnikad jms) valminud paberalusel kunstiteoste konserveerimisega. Köitekonservaator tegeleb kõva- või pehmekaaneliste trükitud või käsikirjaliste raamatute, albumite, perioodika- ja jätkväljaannete, köidetud/õmmeldud arhiividokumentide jms konserveerimisega. Köited võivad sisaldada illustratsioone ja kokkuvolditud lisalehti jms. Köitekonservaator teeb lihtsamaid paberiparandusi. Puidukonservaator tegeleb monoliitsete etnograafiliste puitesemete, puitkonstruktsioonide, mööbli ning eriotstarbeliste puidust objektide (skulptuurid, puidust mudelid jms) konserveerimisega. Maalikonservaator tegeleb erinevates maalitehnikates (nt õli-, akrüül-, tempera- või segatehnikas) valminud lõuend-, puit-, vineer-, masoniit- vms. alusel (va paberalusel) tahvelmaalide ning ikoonide konserveerimisega. Monumentaalmaali konservaator tegeleb erinevatele aluspindadele (nt krohv, puit, lõuend) teostatud suuremõõtmeliste seina- ja laemaalide ning arhitektuursete maalingute konserveerimisega. A.2.1 Objekti uurimine 1) Materjali ja tehnikate määramine 2) Seisundi analüüsimine 3) Ajaloolise uuringu teostamine A.2.2 Dokumenteerimine 1) Seisundi visuaalne jäädvustamine 2) Objekti ja selle seisundi kirjeldamine 3) Konserveerimiskava koostamine 4) Konserveerimistööde kirjeldamine 5) Säilituskava koostamine A.2.3 Töökoha organiseerimine ja tööohutuse tagamine 1) Töökoha korraldamine 2) Objekti säästev ja ohutu käsitsemine 3) Tööohutuse tagamine A.2.4 Konserveerimistööde maksumuse arvestamine 1) Materjali- ja tööajakulu planeerimine 2) Materjali- ja tööajakulu järelarvestamine A.2.5 Objekti märgistamine ja ettevalmistamine eksponeerimiseks, hoidmiseks või transportimiseks 1) Ümbrise valmistamine, objekti pakkimine ja märgistamine A.2.6 Juhendamine, juhtimine ja nõustamine konserveerimis- ja säilitamisalastes küsimustes 1) Eriala praktikantide/konservaatorite juhendamine 2) Nõustamine Paberikonservaator A.2.7 Pabermaterjalide konserveerimine Köitekonservaator A.2.8 Köidete konserveerimine Puidukonservaator A.2.9 Puitesemete konserveerimine Maalikonservaator A.2.10 Maalide konserveerimine Monumentaalmaali konservaator A.2.11 Monumentaalmaali konserveerimine A.2.12 Paberalusel kunstiteoste konserveerimine A.2.13 Arhiivi- ja raamatukogu materjalide konserveerimine Olenevalt spetsialiseerumisest võib konservaator töötada sise- ja/või välistingimustes. Töös tuleb järgida tervisekaitse- ja ohutusnõudeid ning kasutada isikukaitsevahendeid. Konservaator puutub kokku kemikaalide, hallitusseente, tolmu jm allergiat põhjustada võivate ainetega. Töö võib nõuda füüsilist pingutust ja töötamist sundasendites, tööaeg võib olla paindlik Tavaliselt kasutab konservaator oma töös erinevaid töövahendeid, materjale ja seadmeid: traditsioonilisi käsitöövahendeid, kaasaegseid mehhaanilisi ja elektrilisi, sh eriotstarbelisi tööriistu ja seadmeid ning spetsiaalselt konserveerimistöödeks valmistatud vahendeid ja seadmeid. Konservaatori töö nõuab head käelist osavust, korrektsust, keskendumisvõimet, rutiinitaluvust, ruumi-, värvi- ja kujunditaju, koostöövalmidust, otsustus- ja analüüsivõimet, vastutustunnet ja loogilist mõtlemist. Kutsealal töötamine eeldab üldjuhul erialast kõrgharidust, nt järgmistel erialadel: kultuuriväärtuste konserveerimine, restaureerimine ja/või säilitamine. Konservaator, restauraator, ennistaja. Konservaator, tase 6 kutse koosneb kohustuslikest (B.2.1 - B.2.6), läbivast (B.2.14) ja spetsialiseerumisega seotud (B.2.7 - B.2.11) kompetentsidest. Selle kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 – B.2.6, läbiva kompetentsi B.2.14 ja ühe vastavalt spetsialiseerumisele valitud kompetentsi tõendamine: Paberikonservaator B.2.7, paberikonservaator tõendab veel vähemalt ühe kompetentsi valikust B.2.12- B.2.13 Köitekonservaator B.2.8 Puidukonservaator B.2.9 Maalikonservaator B.2.10 Monumentaalmaali konservaator B.2.11 Objekti uurimine 6 Dokumenteerimine 6 Töökoha organiseerimine ja tööohutuse tagamine 6 Konserveerimistööde maksumuse arvestamine 6 Objekti märgistamine ja ettevalmistamine eksponeerimiseks, hoidmiseks või transportimiseks 6 Juhendamine, juhtimine ja nõustamine konserveerimis- ja säilitamisalastes küsimustes 6 Kutse taotlemisel on nõutav ühe vastavalt spetsialiseerumisele valitud kompetentsi tõendamine: Paberikonservaator B.2.7 Köitekonservaator B.2.8 Puidukonservaator B.2.9 Maalikonservaator B.2.10 Monumentaalmaali konservaator B.2.11 Paberikonservaator tõendab veel vähemalt ühe kompetentsi valikust B.2.12- B.2.13 Paberalusel kunstiteoste konserveerimine 6 Arhiivi- ja raamatukogumaterjalide konserveerimine 6 Konservaator, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Konservaator, tase 7 Conservator, level 7 5 Konservaator V (versioon 1) Konservaator V (versioon 2) Konservaator V (versioon 3) Konservaator, tase 7 (versioon 4) Konservaator, tase 7 (versioon 6) Konservaator, tase 8 (versioon 7) Konservaator, tase 8 (versioon 8) Köitekonservaator, tase 7 Maalikonservaator, tase 7 Monumentaalmaali konservaator, tase 7 Paberikonservaator, tase 7 Puidukonservaator, tase 7 Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Restaureerimine-konserveerimine Konservaator 21 2014-09-23 2014-09-23 2015-06-10 7 7 2621 Arhivaarid ja kuraatorid 0222 Ajalugu ja arheoloogia 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Annes Hermann Tartu Kõrgem Kunstikool Ülle Jukk Muinsuskaitseamet Merike Kallas Eesti Kunstiakadeemia Eve Keedus Rahvusarhiiv Marike Laht Eesti Vabaõhumuuseum Jaan Lehtaru Rahvusarhiiv Margit Pajupuu Eesti Kunstimuuseum Heige Peets Ennistuskoda Kanut Silli Peedosk Tartu Kõrgem Kunstikool Ruth Tiidor Rahvusarhiiv Ülle Vahar Eesti Rahva Muuseum Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kutsestandardi kasutusalad 1) tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine; 2) inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel; 3) ametite kirjeldamine ja tutvustamine; 4) karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks; 5) koolitusvajaduste selgitamine ning koolituse planeerimine; 6) ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine; 7) kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine. Konserveerimine on interdistsiplinaarne kutseala. Konserveerimise eesmärk on parendada ja/või stabiliseerida materiaalse kultuuripärandi objektide seisundit, säilitades samaaegselt maksimaalselt võimalikus ulatuses nende esteetilise, ajaloolise ja füüsilise terviklikkuse. Konservaator on spetsialist, kelle teadmised, oskused, kogemused, hoiakud ja haridus võimaldavad osaleda kultuuripärandi säilitamisel ja tagada selle kasutamist praegustel ja tulevastel põlvkondadel. Konservaatori kompetents on määratletud materjali- või objektipõhise spetsialiseerumisega. Konservaator planeerib ja teostab objekti uuringuid, konserveerimist ja restaureerimist, ning vastutab nimetatud tööde teostamise ja dokumenteerimise eest. Konservaator lähtub oma töös kutse-eetika normidest, konserveerimise põhiprintsiipidest (pööratavus, töötlemise sobilikkus ja hädavajalikkus, minimalism ja kvaliteet), objekti ohutu käsitsemise ja rahvusvahelise parima praktika tavades andes oma panuse kultuuripärandi mõistmiseks selle esteetilise ja ajaloolise tähtsuse ja füüsilise terviklikkuse osas. Konservaator, tase 7 on erialase ettevalmistusega ning praktiliste kogemustega tippspetsialist, kes töötab iseseisvalt ja omal vastutusel. Koostab, hindab ja juhib vajadusel kõrge säilivusriskiga objektide ja kollektsioonide konserveerimisprojekte. Kogub ja analüüsib erialast informatsiooni, koostab ning hindab konserveerimis- ja restaureerimismetoodikaid. Konservaatori kutsealal on lisaks konservaator, tase 7-le järgmised kutsed: Konservaator, tase 5 on erialase ettevalmistusega, kuid väheste praktiliste kogemustega töötaja, kes järgib oma tööülesannete täitmisel täpselt etteantud juhiseid ning võib vajada vahetut juhendamist. Kogub ja analüüsib erialast informatsiooni. Vastutab talle antud tööülesannete täitmise eest. Konservaator, tase 6 on erialase ettevalmistusega ning praktilise kogemusega vastutav spetsialist, kes töötab iseseisvalt. Juhendab vajadusel konservaatoreid, praktikante jne. Kogub ja analüüsib erialast informatsiooni ning koostab vajadusel säilitus-ja konserveerimisalaseid juhiseid. Konservaatori kutsel on järgmised spetsialiseerumised: Arhiivi ja raamatukogu materjalide paberikonservaator tegeleb käsi- ja/või trükikirjas vormistatud paberalusel dokumentide, raamatute sisuplokkide jms konserveerimisega, mis võivad olla ka koloreeritud. Paberalusel kunstiteoste konservaator tegeleb loomingulise tegevuse tulemusel erinevates tehnikates (graafika tehnikad, trüki-, manuaal- ja maali tehnikad jms) valminud paberalusel kunstiteoste konserveerimisega. Köitekonservaator tegeleb kõva- või pehmekaaneliste trükitud või käsikirjaliste raamatute, albumite, perioodika- ja jätkväljaannete, köidetud/õmmeldud arhiividokumentide jms konserveerimisega. Köited võivad sisaldada illustratsioone ja kokkuvolditud lisalehti jms. Köitekonservaator teeb lihtsamaid paberiparandusi. Puidukonservaator tegeleb monoliitsete etnograafiliste puitesemete, puitkonstruktsioonide, mööbli ning eriotstarbeliste puidust objektide (skulptuurid, puidust mudelid jms) konserveerimisega. Maalikonservaator tegeleb erinevates maalitehnikates (nt õli-, akrüül-, tempera- või segatehnikas) valminud lõuend-, puit-, vineer-, masoniit- vms. alusel (va paberalusel) tahvelmaalide ning ikoonide konserveerimisega. Monumentaalmaali konservaator tegeleb erinevatele aluspindadele (nt krohv, puit, lõuend) teostatud suuremõõtmeliste seina- ja laemaalide ning arhitektuursete maalingute konserveerimisega. A.2.1 Objekti uurimine 1) Materjali ja tehnikate määramine 2) Seisundi analüüsimine 3) Ajaloolise uuringu teostamine A.2.2 Dokumenteerimine 1) Seisundi visuaalne jäädvustamine 2) Objekti ja selle seisundi kirjeldamine 3) Konserveerimiskava koostamine 4) Konserveerimistööde kirjeldamine 5) Säilituskava koostamine A.2.3 Töökoha organiseerimine ja tööohutuse tagamine 1) Töökoha korraldamine 2) Objekti säästev ja ohutu käsitsemine 3) Tööohutuse tagamine A.2.4 Konserveerimistööde maksumuse arvestamine 1) Materjali- ja tööajakulu planeerimine 2) Materjali- ja tööajakulu järelarvestamine A.2.5 Objekti märgistamine ja ettevalmistamine eksponeerimiseks, hoidmiseks või transportimiseks 1) Ümbrise valmistamine, objekti pakkimine ja märgistamine A.2.6 Juhendamine, juhtimine ja nõustamine konserveerimis- ja säilitamisalastes küsimustes 1) Eriala praktikantide/konservaatorite juhendamine 2) Nõustamine 3) Juhtimine Paberikonservaator A.2.7 Pabermaterjalide konserveerimine Köitekonservaator A.2.8 Köidete konserveerimine Puidukonservaator A.2.9 Puitesemete konserveerimine Maalikonservaator A.2.10 Maalide konserveerimine Monumentaalmaali konservaator A.2.11 Monumentaalmaali konserveerimine A.2.12 Paberalusel kunstiteoste konserveerimine A.2.13 Arhiivi- ja raamatukogu materjalide konserveerimine Olenevalt spetsialiseerumisest võib konservaator töötada sise- ja/või välistingimustes. Töös tuleb järgida tervisekaitse- ja ohutusnõudeid ning kasutada isikukaitsevahendeid. Konservaator puutub kokku kemikaalide, hallitusseente, tolmu jm allergiat põhjustada võivate ainetega. Töö võib nõuda füüsilist pingutust ja töötamist sundasendites, tööaeg võib olla paindlik. Tavaliselt kasutab konservaator oma töös erinevaid töövahendeid, materjale ja seadmeid: traditsioonilisi käsitöövahendeid, kaasaegseid mehhaanilisi ja elektrilisi, sh eriotstarbelisi tööriistu ja seadmeid ning spetsiaalselt konserveerimistöödeks valmistatud vahendeid ja seadmeid. Konservaatori töö nõuab head käelist osavust, korrektsust, keskendumisvõimet, rutiinitaluvust, ruumi-, värvi- ja kujunditaju, koostöövalmidust, otsustus- ja analüüsivõimet, vastutustunnet ja loogilist mõtlemist. Kutsealal töötamine eeldab üldjuhul erialast kõrgharidust, nt järgmistel erialadel: kultuuriväärtuste konserveerimine, restaureerimine ja/või säilitamine. Konservaator, restauraator, ennistaja. Konservaator, tase 7 kutse koosneb kohustuslikest (B.2.1 - B.2.6), läbivast kompetentsist (B.2.14) ja spetsialiseerumisega (B.2.7 - B.2.11) seotud kompetentsidest. Selle kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 – B.2.6, läbiva kompetentsi B.2.14 ja ühe vastavalt spetsialiseerumisele valitud kompetentsi tõendamine: Paberikonservaator B.2.7, paberikonservaator tõendab veel vähemalt ühe kompetentsi valikust B.2.12- B.2.13 Köitekonservaator B.2.8 Puidukonservaator B.2.9 Maalikonservaator B.2.10 Monumentaalmaali konservaator B.2.11 Objekti uurimine 7 Dokumenteerimine 7 Töökoha organiseerimine ja tööohutuse tagamine 7 Konserveerimistööde maksumuse arvestamine 7 Objekti märgistamine ja ettevalmistamine eksponeerimiseks, hoidmiseks või transportimiseks 7 Juhendamine, juhtimine ja nõustamine konserveerimis- ja säilitamisalastes küsimustes 7 Kutse taotlemisel on nõutav ühe vastavalt spetsialiseerumisele valitud kompetentsi tõendamine: Paberikonservaator B.2.7 Köitekonservaator B.2.8 Puidukonservaator B.2.9 Maalikonservaator B.2.10 Monumentaalmaali konservaator B.2.11 Paberikonservaator tõendab veel vähemalt ühe kompetentsi valikust B.2.12- B.2.13 Paberalusel kunstiteoste konserveerimine 7 Arhiivi- ja raamatukogumaterjalide konserveerimine 7 Konservaator, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Korrakaitseametnik, tase 5 Public Order Official, level 5 2 Korrakaitse politseiametnik II (versioon 1) Korrakaitseametnik, tase 5 (versioon 3) Korrakaitseametnik, tase 5 (versioon 4) Korrakaitseametnik, tase 5 (versioon 5) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Korrakaitseteenistus Korrakaitseametnik 16 2014-06-27 2014-06-27 2018-11-05 5 5 5412 Politseinikud 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Margot Järvoja Pärnu Linnavalitsus Imbi Kivi Tartu Linnavalitsus Linnakantselei Tiit Kivikas Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet Einar Lillo Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakond Kristi Malm Rae Vallavalitsus Maiko Martsik Sisekaitseakadeemia Margus Oks Tartu Linnavalitsus Linnakantselei Marek Ranne Menetlusteenistus Reet Salmu Pärnu Linnavalitsus Agur Tehver PPA Põhja prefektuur Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Korrakaitseametnik, tase 5 kutsestandard on aluseks koolitusprogrammide koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Korrakaitseametniku töö eesmärk on õigusnormide järgimine ning õigushüvede ja isikute subjektiivsete õiguste kaitstus. Korrakaitseametniku põhiülesanneteks on väärtegude kohtuväline menetlemine ning riikliku järelevalve teostamine kohalikule omavalitsusele seadustega antud pädevuse piires, sealhulgas valla- või linnavolikogu poolt vastuvõetud eeskirjade täitmise üle. Korrakaitse kutsealal on ka korrakaitseametnik, tase 6 kutse, kes lisaks korrakaitseametniku põhiülesannetele juhendab ja korraldab korrakaitseametnik, tase 5 tööd. Korrakaitseametnik, tase 5 kutse koosneb järgmistest tööosadest ja –ülesannetest: A.2.1 Süüteoennetus 2.1.1. Süütegude ja muude korrarikkumiste ärahoidmine ja soodustegurite mõju vähendamine. 2.1.2. Isikute nõustamine. 2.1.3. Avalikkuse teavitamine. A.2.2 Järelevalve teostamine 2.2.1. Informatsiooni kogumine. 2.2.2. Järelevalve menetlustoimingute läbiviimine. A.2.3 Kohtuväline menetlus 2.3.1. Väärteokoosseisu tuvastamine. 2.3.2. Väärtegude menetlemine. A.2.4 Järelevalve avalikus kohas käitumise nõuete üle 2.4.1. Patrullimine. 2.4.2. Teadete vastuvõtmine. 2.4.3. Teadete lahendamine. 2.4.4. Riikliku järelevalve toimingute teostamine. A.2.5 Kohtuvälise menetleja esindamine kohtus 2.5.1. Kohtuistungiks ettevalmistamine. 2.5.2. Kohtuistungil esinemine. 2.5.3. Kohtulahendite analüüsimine. Korrakaitseametnik töötab graafiku alusel, võib esineda töötamist nädalavahetustel, riiklikel pühadel ja öösiti. Korrakaitseametnik töötab nii sise- kui välitingimustes ning kannab teenistuses olles vormiriietust vastavalt asutuses kehtestatud korrale. Korrakaitseametnik võib kokku puutuda ohuteguritega (emotsionaalsed ja füüsilised rünnakud, kõrgendatud emotsionaalne pinge jm). Korrakaitseametniku peamisteks töövahenditeks on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendid, kontoritarbed, sõidukid. Korrakaitseametniku töö eeldab distsiplineeritust, ausust, seaduskuulekust ja kohusetundlikkust. Vajalikud on ka hea pinge- ja stressitaluvus, tasakaalukus ja arenemisvõime. Korrakaitseametnikul on vähemalt keskharidus, kutseoskused on omandatud töökohal. Korrakaitseametnik, inspektor, järelevalveinspektor, menetleja. Korrakaitseametnik, tase 5 kutse koosneb kuuest kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.4 ja B.2.6 (läbiv kompetents) tõendamine. Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitav kompetents B.2.5. Süüteoennetus 5 Järelevalve teostamine 5 Kohtuväline menetlus 5 Järelevalve avalikus kohas käitumise nõuete üle 5 Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitav kompetents B.2.5. Kohtuvälise menetleja esindamine kohtus 5 Korrakaitseametnik, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Korrakaitseametnik, tase 6 Public Order Official, level 6 2 Korrakaitse politseiametnik III (versioon 1) Korrakaitseametnik, tase 6 (versioon 3) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Korrakaitseteenistus Korrakaitseametnik 16 2014-06-27 2014-06-27 2018-11-05 6 6 5412 Politseinikud 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Margot Järvoja Pärnu Linnavalitsus Imbi Kivi Tartu Linnavalitsus Linnakantselei Tiit Kivikas Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet Einar Lillo Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakond Kristi Malm Rae Vallavalitsus Maiko Martsik Sisekaitseakadeemia Margus Oks Tartu Linnavalitsus Linnakantselei Marek Ranne Menetlusteenistus Reet Salmu Pärnu Linnavalitsus Agur Tehver PPA Põhja prefektuur Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Korrakaitseametnik, tase 6 kutsestandard on aluseks koolitusprogrammide koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Korrakaitseametniku töö eesmärk on õigusnormide järgimine ning õigushüvede ja isikute subjektiivsete õiguste kaitstus. Korrakaitseametniku põhiülesanneteks on väärtegude kohtuväline menetlemine ning riikliku järelevalve teostamine kohalikule omavalitsusele seadustega antud pädevuse piires, sealhulgas valla- või linnavolikogu poolt vastuvõetud eeskirjade täitmise üle. Korrakaitse kutsealal on ka korrakaitseametnik, tase 5 kutse, kes täidab korrakaitseametnikule pandud põhiülesandeid. Korrakaitseametnik, tase 6 kutse koosneb järgmistest tööosadest ja –ülesannetest: A.2.1 Süüteoennetus 2.1.1. Probleemide väljaselgitamine, kaardistamine ja analüüsimine. 2.1.2. Süütegude ja muude korrarikkumiste ärahoidmine ja soodustegurite mõju vähendamine. 2.1.3. Isikute nõustamine. 2.1.4. Avalikkuse teavitamine. A.2.2 Järelevalve teostamine 2.2.1. Informatsiooni kogumine. 2.2.2. Järelevalve menetlustoimingute läbiviimine. 2.2.3. Ettekirjutuse ja haldussunnivahendi kohaldamine. A.2.3 Kohtuväline menetlus 2.3.1. Väärteokoosseisu tuvastamine. 2.3.2. Väärtegude menetlemine. 2.3.3. Kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuste lahendamine A.2.4 Järelevalve avalikus kohas käitumise nõuete üle 2.4.1. Patrullimine. 2.4.2. Teadete vastuvõtmine. 2.4.3. Teadete lahendamine. 2.4.4. Riikliku järelevalve toimingute teostamine. 2.4.5. Avaliku korra kaitse tegevuse planeerimine, ohuprognoosi koostamine. A.2.5 Kohtuvälise menetleja esindamine kohtus 2.5.1. Kohtuistungiks ettevalmistamine. 2.5.2. Kohtuistungil esinemine. 2.5.3. Kohtulahendite analüüsimine. Korrakaitseametnik töötab graafiku alusel, võib esineda töötamist nädalavahetustel, riiklikel pühadel ja öösiti. Korrakaitseametnik töötab nii sise- kui välitingimustes ning kannab teenistuses olles vormiriietust vastavalt asutuses kehtestatud korrale. Korrakaitseametnik võib kokku puutuda ohuteguritega (emotsionaalsed ja füüsilised rünnakud, kõrgendatud emotsionaalne pinge jm). Korrakaitseametniku peamisteks töövahenditeks on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendid, kontoritarbed, sõidukid. Korrakaitseametniku töö eeldab distsiplineeritust, ausust, seaduskuulekust ja kohusetundlikkust. Vajalikud on ka hea pinge- ja stressitaluvus, tasakaalukus ja arenemisvõime ning head juhiomadused. Tavaliselt on 6. taseme korrakaitseametnikul kõrgharidus, kutseoskused on omandatud töökohal. Korrakaitseametnik, inspektor, järelevalveinspektor, menetleja. Korrakaitseametnik, tase 6 kutse koosneb kuuest kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Süüteoennetus 6 Järelevalve teostamine 6 Kohtuväline menetlus 6 Järelevalve avalikus kohas käitumise nõuete üle 6 Kohtuvälise menetleja esindamine kohtus 6 Korrakaitseametnik, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 Assistant Property Valuer, level 5 5 Hindaja assistent III (versioon 1) Hindaja assistent III (versioon 2) Hindaja assistent III (versioon 3) Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 (versioon 4) Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 (versioon 6) Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 (versioon 7) Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 (versioon 8) Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hindaja 31 2014-07-03 2014-07-03 2018-10-03 5 5 3315 Hindajad ja kahjuhindajad 0421 Õigus 68 Kinnisvaraalane tegevus Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused EKHÜ Heade Tavade Koodeks Tiia Redi Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing Martin Kõiv Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing Aivar Tomson DTZ Kinnisvaraekspert Kristjan Gross Domus Kinnisvara Virgo Laansoo Arco Real Estate Käesolev kutsestandard on aluseks kinnisvara hindamise kutsealal töötavate inimeste kutsealaste kompetentside hindamisele. Kinnisvara hindamise kutsealal töötavate hindajate peamised tööülesanded on varade väärtuste leidmine, hindamisaruannete koostamine või nende läbivaatamine. Hindajad tuginevad oma töös Eesti varahindamise standarditele EVS 875 ja juhul, kui EVS 875 regulatsioon on ebapiisav, siis rahvusvahelistele varahindamise standarditele (IVS). Vara hindaja lähtub oma töös Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu (edaspidi EKHÜ) heade tavade koodeksist (lisa 4). Kinnisvara hindamise kutsealal on kutsed kolmel tasemel: Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 Kinnisvara hindaja, tase 6 Vara hindaja, tase 7 Käesolevas kutsestandardis on kirjeldatud kinnisvara nooremhindaja, tase 5 kutset. Kinnisvara nooremhindaja suhtleb oma töös tellijaga, teostab hinnatava objekti ülevaatuse ja koostab turuanalüüsi (v.a. makromajandusliku). Koostöös kõrgema kutsetasemega hindajaga valib ja rakendab hindamismeetodi, koostab hindamisaruande ning esitab selle kõrgema kutsetasemega hindajale läbivaatamiseks ja allkirjastamiseks. A.2.1 Suhtlemine tellijaga 2.1.1. Lähteülesande fikseerimine 2.1.2. Tellimuslepingu sõlmimine A.2.2 Teabe kogumine hinnatava objekti kohta 2.2.1. Dokumentide ja registriandmete kogumine 2.2.2. Hinnatava objekti ülevaatamine 2.2.3. Objekti andmete süstematiseerimine ja analüüsimine A.2.3 Kinnisvaraturu analüüsimine hinnatava objekti kontekstis 2.3.1. Kinnisvaraturu analüüsimine 2.3.2. Turuandmete kogumine A.2.4 Objekti hindamine ja hindamisaruande vormistamine 2.4.1. Eelduste ja piiravate tingimuste määratlemine 2.4.2. Hindamismeetodi valimine 2.4.3. Objekti hindamine 2.4.4. Hindamisaruande koostamine A.2.5 Aruandlus ja juhendamine 2.5.1. Hindamisaruannete arhiveerimine 2.5.2. Aruandluse esitamine Kinnisvara hindamise kutseala kutsete tööosade ja tööülesannete täielik võrdlev loetelu on toodud kutsestandardi lisas 1. Kinnisvara nooremhindaja töö on üldjoontes fikseeritud (40 tundi nädalas), kuid sõltuvalt kokkulepetest tööandjaga, töömahust või muudest töökorralduse eripäradest võib töö toimuda ka paindliku graafiku alusel või väljaspool kontorit. Hindaja töö toimub peamiselt siseruumides, kuid objektide ülevaatusi teostatakse välitöödel. Tööülesanded on vahelduvad, töö maht ja rütm sõltuvad tellimuste hulgast ja hinnatavatest objektidest. Hindaja töökeskkonnaga seotud riskifaktorid tulenevad peamiselt välitööde käigus hinnatavate ehituste, ehitus- ja tööstusobjektide eripärast, seetõttu peab ta rangelt järgima kehtivaid ohutusnõudeid. Teatud olukordades tuleb hindajal tööülesannete täitmise käigus siseneda eravaldustesse, mistõttu võivad märkimisväärseks ohufaktoriks olla ka kurjad koduloomad, peamiselt koerad. Arvuti, fotoaparaat, kontoritarbed, telefon, andmebaasid, internet Kinnisvara nooremhindaja töös on oluline täpsus, korrektsus, konkreetsus ja analüütiline mõtlemine. Töö tegemiseks on äärmiselt vajalikud ka suhtlemisoskus, pingetaluvus ja võime rahumeelselt lahendada konfliktolukordi. Tööülesannete täitmisel tulevad kasuks läbirääkimis- ja argumenteerimisoskused, meelekindlus ja otsustusvõime. Kinnisvara nooremhindajatena töötavad üldjuhul inimesed, kellel on keskharidus, kes on läbinud erialase täiendkoolituse ja omandanud oma kutsealased oskused tööpraktika käigus. Hindaja assistent, kinnisvara nooremhindaja Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 kutsestandard koosneb viiest kohustuslikust (B.2.1 – B.2.5) ja viiest kutset läbivast kompetentsist (B.2.6 – B.2.12) Kutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kõik kompetentsid (B.2.1 – B.2.12). Teadmiste ja oskuste nõuded on täpsemalt esitatud dokumendis „Teoreetiliste teadmiste ja oskuste nõuded“, mis on üleval kutse andja kodulehel. Suhtlemine tellijaga 5 Teabe kogumine hinnatava objekti kohta 5 Kinnisvaraturu analüüsimine hinnatava objekti kontekstis 5 Objekti hindamine ja hindamisaruande vormistamine 5 Aruandlus ja juhendamine 5 Kutse-eetika põhimõtete järgimine 5 Oma töö planeerimine 5 Suhtlemisoskused, meeskonnatöö ja klienditeenindus 5 Elukestvas õppes osalemine 5 Keskkonnahoidliku tööstiili hoidmine 5 Keelteoskus 5 Arvutioskus 5 Kinnisvara hindaja, tase 6 Residential valuer, level 6 8 Kinnisvara hindaja IV (versioon 4) Kinnisvara hindaja IV (versioon 5) Kinnisvara hindaja IV (versioon 6) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 10) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 11) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 12) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 7) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 9) Kinnisvarahindaja IV (versioon 1) Kinnisvarahindaja IV (versioon 2) Kinnisvarahindaja IV (versioon 3) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hindaja 31 2014-07-03 2014-07-03 2018-10-03 6 6 3315 Hindajad ja kahjuhindajad 0421 Õigus 68 Kinnisvaraalane tegevus Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused EKHÜ Heade Tavade Koodeks Tiia Redi Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing Martin Kõiv Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing Aivar Tomson DTZ Kinnisvaraekspert Kristjan Gross Domus Kinnisvara Virgo Laansoo Arco Real Estate Käesolev kutsestandard on aluseks kinnisvara hindamise kutsealal töötavate inimeste kutsealaste kompetentside hindamisele. Kinnisvara hindamise kutsealal töötavate hindajate tööülesandeks on peamiselt varade väärtuste leidmine, hindamisaruannete koostamine või nende läbivaatamine. Hindajad tuginevad oma töös Eesti varahindamise standarditele EVS 875 ja juhul, kui EVS 875 regulatsioon on ebapiisav, siis Rahvusvahelistele varahindamise standarditele (IVS). Vara hindaja lähtub oma töös Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu (edaspidi EKHÜ) heade tavade koodeksist (lisa 4). Kinnisvara hindamise kutsealal on kutsed kolmel tasemel: Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 Kinnisvara hindaja, tase 6 Vara hindaja, tase 7 Käesolevas kutsestandardis on kirjeldatud kinnisvara hindaja, tase 6 kutset. 6. taseme kinnisvara hindaja suhtleb tellijaga, teostab hinnatava objekti ülevaatuse, koostab turuanalüüsi, valib ja rakendab hindamismeetodi, koostab ja vormistab hindamisaruande. Juhendab nooremhindajaid nende töös: kontrollib nende poolt tehtud töö õigsust, kirjutab alla hindamisaruannetele. 6. taseme kinnisvara hindaja koostab ja allkirjastab peamiselt eluotstarbelise vara hindamisaruandeid. Oma kutsetaset ületavate vara liikide hindamisaruandeid esitab ta kõrgema taseme vara hindajale läbivaatamiseks ja allkirjastamiseks. 6. taseme kinnisvara hindaja võib vajadusel juhtida äriühingu hindamisgrupi või hindamisosakonna tööd või hindamisteenuse osutamist äriühingus. A.2.1 Suhtlemine tellijaga 2.1.1. Lähteülesande fikseerimine 2.1.2. Tellimuslepingu sõlmimine A.2.2 Teabe kogumine hinnatava objekti kohta 2.2.1. Dokumentide ja registriandmete kogumine 2.2.2. Hinnatava objekti ülevaatamine 2.2.3. Objekti andmete süstematiseerimine ja analüüsimine A.2.3 Kinnisvaraturu analüüsimine hinnatava objekti kontekstis 2.3.1. Makromajandusliku olukorra kirjeldamine 2.3.2. Kinnisvaraturu analüüsimine 2.3.3. Turuandmete kogumine A.2.4 Objekti hindamine ja hindamisaruande vormistamine 2.4.1. Eelduste ja piiravate tingimuste määratlemine 2.4.2. Hindamismeetodi valimine 2.4.3. Objekti hindamine 2.4.4. Hindamisaruande koostamine 2.4.5. Hindamisaruannete läbivaatamine A.2.5 Aruandlus ja juhendamine 2.5.1. Hindamisaruannete arhiveerimine 2.5.2. Aruandluse esitamine 2.5.3. Teiste hindajate töö juhendamine Kinnisvara hindamise kutseala kutsete tööosade ja tööülesannete täielik võrdlev loetelu on toodud kutsestandardi lisas 1. Kinnisvara hindaja töö on üldjoontes fikseeritud (40 tundi nädalas), kuid sõltuvalt kokkulepetest tööandjaga, töömahust või muudest töökorralduse eripäradest võib töö toimuda ka paindliku graafiku alusel või väljaspool kontorit. Hindaja töö toimub peamiselt siseruumides, kuid objektide ülevaatusi teostatakse välitöödel. Tööülesanded on vahelduvad, töö maht ja rütm sõltuvad tellimuste hulgast ja hinnatavatest objektidest. Hindaja töökeskkonnaga seotud riskifaktorid tulenevad peamiselt välitööde käigus hinnatavate ehituste, ehitus- ja tööstusobjektide eripärast, seetõttu peab ta rangelt järgima kehtivaid ohutusnõudeid. Teatud olukordades tuleb hindajal tööülesannete täitmise käigus siseneda eravaldustesse, mistõttu võivad märkimisväärseks ohufaktoriks olla ka kurjad koduloomad, peamiselt koerad. Arvuti, fotoaparaat, kontoritarbed, telefon, erinevad andmebaasid, internet Kinnisvara hindaja töös on oluline täpsus, korrektsus, konkreetsus ja analüütiline mõtlemine. Töö tegemiseks on äärmiselt vajalikud ka suhtlemisoskus, pingetaluvus ja võime rahumeelselt lahendada konfliktolukordi. Tööülesannete edukaks täitmiseks tulevad kasuks läbirääkimis- ja argumenteerimisoskused, meelekindlus ja otsustusvõime. Kinnisvara hindajatena töötavatel inimestel on üldjuhul kõrgharidus, eelistatavalt majandus-, ehitus-, õigusteadus- või kinnisvaraalane. Lisaks praktiline töökogemus kinnisvara hindamise kutsealal ja läbitud kutsealane täiendõpe. Kinnisvara hindaja, hindamisekspert, kutseline hindaja Kinnisvara hindaja, tase 6 kutsestandard koosneb viiest kohustuslikust (B.2.1 – B.2.5) ja viiest kutset läbivast kompetentsist (B.2.6. – B.2.10) Kutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kõik kompetentsid (B.2.1 – B.2.10). Teadmiste ja oskuste nõuded on täpsemalt esitatud dokumendis „Teoreetiliste teadmiste ja oskuste nõuded“, mis on üleval kutse andja kodulehel. Suhtlemine tellijaga 6 Teabe kogumine hinnatava objekti kohta 6 Kinnisvaraturu analüüsimine hinnatava objekti kontekstis 6 Objekti hindamine ja hindamisaruande vormistamine 6 Aruandlus ja juhendamine 6 Kutse-eetika põhimõtete järgimine 6 Oma töö planeerimine 6 Suhtlemisoskused, meeskonnatöö ja klienditeenindus 6 Elukestvas õppes osalemine 6 Keskkonnahoidliku tööstiili hoidmine 6 Keelteoskus 6 Arvutioskus 6 Vara hindaja, tase 7 Property Valuer, level 7 4 Vara hindaja V (versioon 1) Vara hindaja V (versioon 2) Vara hindaja V (versioon 3) Vara hindaja, tase 7 (versioon 5) Vara hindaja, tase 7 (versioon 6) Vara hindaja, tase 7 (versioon 7) Vara hindaja, tase 7 (versioon 8) Vara hindaja, tase 7 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hindaja 26 2013-10-30 2013-10-30 2014-07-02 7 7 3315 Hindajad ja kahjuhindajad 0421 Õigus 68 Kinnisvaraalane tegevus Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused EKHÜ Heade Tavade Koodeks Tiia Redi Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing Martin Kõiv Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing Aivar Tomson DTZ Kinnisvaraekspert Kristjan Gross Domus Kinnisvara Virgo Laansoo Arco Real Estate Käesolev kutsestandard on aluseks kinnisvara hindamise kutsealal töötavate inimeste kutsealaste kompetentside hindamisele. Kinnisvara hindamise kutsealal töötavate hindajate tööülesandeks on peamiselt varade väärtuste leidmine, hindamisaruannete koostamine või nende läbivaatamine. Hindajad tuginevad oma töös Eesti varahindamise standarditele EVS 875 ja juhul, kui EVS 875 regulatsioon on ebapiisav, siis Rahvusvahelistele varahindamise standarditele (IVS). Vara hindaja lähtub oma töös Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu (edaspidi EKHÜ) heade tavade koodeksist (lisa 4). Kinnisvara hindamise kutsealal on kutsed kolmel tasemel: Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 Kinnisvara hindaja, tase 6 Vara hindaja, tase 7 Käesolevas kutsestandardis on kirjeldatud vara hindaja, tase 7 kutset. 7. taseme vara hindaja suhtleb tellijaga, teostab hinnatava objekti ülevaatuse, koostab turuanalüüsi, valib ja rakendab hindamismeetodi, koostab ja vormistab hindamisaruande. Juhendab madalama taseme hindajaid nende töös: kontrollib nende poolt tehtud töö õigsust, kirjutab alla hindamisaruannetele. 7. taseme vara hindaja koostab ja allkirjastab kõikide vara liikide hindamisaruandeid. Vara hindaja võib juhtida äriühingu hindamisgrupi või hindamisosakonna tööd või hindamisteenuse osutamist äriühingus. A.2.1 Suhtlemine tellijaga 2.1.1. Lähteülesande fikseerimine 2.1.2. Tellimuslepingu sõlmimine A.2.2 Teabe kogumine hinnatava objekti kohta 2.2.1. Dokumentide ja registriandmete kogumine 2.2.2. Hinnatava objekti ülevaatamine 2.2.3. Objekti andmete süstematiseerimine ja analüüsimine A.2.3 Kinnisvaraturu analüüsimine hinnatava objekti kontekstis 2.3.1. Makromajandusliku olukorra kirjeldamine 2.3.2. Kinnisvaraturu analüüsimine 2.3.3. Turuandmete kogumine A.2.4 Objekti hindamine ja hindamisaruande vormistamine 2.4.1. Eelduste ja piiravate tingimuste määratlemine 2.4.2. Hindamismeetodi valimine 2.4.3. Objekti hindamine 2.4.4. Hindamisaruande koostamine 2.4.5. Hindamisaruannete läbivaatamine A.2.5 Aruandlus ja juhendamine 2.5.1. Hindamisaruannete arhiveerimine 2.5.2. Aruandluse esitamine 2.5.3. Teiste hindajate töö juhendamine Kinnisvara hindamise kutseala kutsete tööosade ja tööülesannete täielik võrdlev loetelu on toodud kutsestandardi lisas 1. Vara hindaja töö on üldjoontes fikseeritud (40 tundi nädalas), kuid sõltuvalt kokkulepetest tööandjaga, töömahust või muudest töökorralduse eripäradest võib töö toimuda ka paindliku graafiku alusel või väljaspool kontorit. Hindaja töö toimub peamiselt siseruumides, kuid objektide ülevaatusi teostatakse välitöödel. Tööülesanded on vahelduvad, töö maht ja rütm sõltuvad tellimuste hulgast ja hinnatavatest objektidest. Hindaja töökeskkonnaga seotud riskifaktorid tulenevad peamiselt välitööde käigus hinnatavate ehituste, ehitus- ja tööstusobjektide eripärast, seetõttu peab ta rangelt järgima kehtivaid ohutusnõudeid. Teatud olukordades tuleb hindajal tööülesannete täitmise käigus siseneda eravaldustesse, mistõttu võivad märkimisväärseks ohufaktoriks olla ka kurjad koduloomad, peamiselt koerad. Arvuti, fotoaparaat, kontoritarbed, telefon, andmebaasid, internet. Vara hindaja töös on oluline täpsus, korrektsus, konkreetsus ja analüütiline mõtlemine. Töö tegemiseks on äärmiselt vajalikud ka suhtlemisoskus, pingetaluvus ja võime rahumeelselt lahendada konfliktolukordi. Tööülesannete täitmisel tulevad kasuks läbirääkimis- ja argumenteerimisoskused, meelekindlus ja otsustusvõime. Vara hindajatena töötavatel inimestel on kõrgharidus, eelistatavalt majandus-, ehitus-, õigusteadus- või kinnisvaraalane. Lisaks praktiline töökogemus kinnisvara hindamise kutsealal ja läbitud kutsealane täiendõpe. Vara hindaja, hindamisekspert, kutseline hindaja Vara hindaja, tase 7 kutsestandard koosneb viiest kohustuslikust (B.2.1 – B.2.5) ja viiest kutset läbivast kompetentsist (B.2.6 – B.2.10) Kutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kõik kompetentsid (B.2.1 – B.2.10). Teadmiste nõuded on täpsemalt esitatud dokumendis „Teoreetiliste teadmiste nõuded“, mis on üleval kutse andja kodulehel. Suhtlemine tellijaga 7 Teabe kogumine hinnatava objekti kohta 7 Kinnisvaraturu analüüsimine hinnatava objekti kontekstis 7 Objekti hindamine ja hindamisaruande vormistamine 7 Aruandlus ja juhendamine 7 Kutse-eetika põhimõtete järgimine 7 Oma töö planeerimine 7 Suhtlemisoskused, meeskonnatöö ja klienditeenindus 7 Elukestvas õppes osalemine 7 Keskkonnahoidliku tööstiili hoidmine 7 Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp, tase 4 esmane kutse Cooling and heating system technician, level 4 VET level 1 Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp, tase 4 esmane kutse (versioon 2) Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp, tase 4 esmane kutse (versioon 3) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Keskkonnatehnika Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp 31 2014-07-03 2014-07-03 2019-05-05 4 4 7126 Torulukksepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Tööosad ja tööülesanded Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Margus Keerutaja AS Sovek Ago Rehandi OÜ Viljandi Õhumeister Jüri Naumov AS Clik Alar Suurväli Soojuspumba Liit Marius Vahter OÜ Ait-Nord Priit Pärn ABC Kliima Tõnu Jõgi Energy Smart Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp, tase 4 esmase kutse kutsestandard on kutsehariduse ja täiendkoolituste õppekavade ning isikute kutsealase kompetentsuse hindamise alus. Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepad töötavad peamiselt ehituse või kinnisvara korrashoiuga tegelevates ettevõtetes. Nende peamine tööülesanne on kütte- ja jahutussüsteemide ning -seadmete paigaldamine. Põhilised tegevused on torude lõikamine, ühendamine ja painutamine, monteerimine, isoleerimine, torude läbipesu, mõõtmine ja katsetamine. Välistrasside ja rajatiste ehitamisel lisanduvad torustike aluste rajamine ja kraavkaeviku tagasitäitmine. Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepad tegelevad ka kütte- ja jahutussüsteemide hooldamise ja remondiga. Nad lokaliseerivad ja likvideerivad avariisid ning teevad torude ja süsteemide hooldustöid. Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepa 4. taseme esmane kutse annab isikule valmisoleku antud kutsealal tööd alustada. Selle taseme kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp korraldab iseseisvalt oma töökoha ning täidab kvaliteetselt tööülesandeid tavapärastes olukordades. Vastutust nõudvate otsuste vastuvõtmise ning keerulisemate tööde tegemise juures vajab esmast kutset omav kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp juhendamist. A.2.1 Hoonesiseste kütte- ja jahutussüsteemide paigaldamine 2.1.1 Torude mõõtmine, lõikamine ja deformeerimine 2.1.2 Läbiviikude tegemine 2.1.3 Torulõigete tegemine, torude ja liitmike paigaldamine 2.1.4 Torustike paigaldamine 2.1.5 Küttekehade paigaldamine 2.1.6 Soojussõlmede ja nende juurde kuuluvate seadmete paigaldamine 2.1.7 Katlasüsteemide paigaldamine 2.1.8 Soojuspumbasüsteemide paigaldamine 2.1.9 Päikeseküttesüsteemide paigaldamine 2.1.10 Survestamine ja kvaliteedikontroll 2.1.11 Isolatsioonitööde tegemine A.2.2 Välistrasside ja rajatiste ehitamine 2.2.1 Kraavkaevikusse torustiku liivaluse rajamine 2.2.2 Välisküttetorustike ehitamine ja paigaldamine 2.2.3 Välisküttetorustike seadmete paigaldamine 2.2.4 Survestamine ja mõõtmistööde tegemine 2.2.5 Kraavkaeviku tagasitäitmine A.2.3 Kütte-ja jahutussüsteemide ja seadmete remondi- ja hooldustööde tegemine 2.3.1 Kütte- ja jahutussüsteemide hooldamine 2.3.2 Kütte- ja jahutussüsteemide avariide lokaliseerimine ja remonditööde tegemine A.2.4 Õhk-õhk tüüpi soojuspumpade paigaldamine 2.4.1 Ettevalmistustööd õhk-õhk tüüpi soojuspumba paigaldamiseks 2.4.2 Õhk-õhk tüüpi soojuspumba paigaldamine A.2.5 Õhk-vesi tüüpi soojuspumba paigaldamine 2.5.1 Ettevalmistustööd õhk-vesi tüüpi soojuspumba paigaldamiseks 2.5.2 Välismooduliga õhk-vesi tüüpi soojuspumba paigaldamine 2.5.3 Siseruumidesse paigaldatava õhk-vesi tüüpi soojuspumba paigaldamine A.2.6 Maasoojuspumpade paigaldamine 2.6.1 Ettevalmistustööd maasoojuspumpade paigaldamiseks 2.6.2 Maasoojuspumpade paigaldamine A.2.7 Ventilatsioonisoojuspumpade paigaldamine 2.7.1 Ettevalmistustööd ventilatsioonisoojuspumba paigaldamiseks 2.7.2 Ventilatsioonisoojuspumba paigaldamine Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepa kutsete tööosadega seotud tööülesannete loetelu on toodud lisas 1 Tööosad ja tööülesanded. Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepa tööaeg on üldjoontes fikseeritud, kuid hooajati võib töö tempo olla pingelisem ja töömahud suuremad. Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepa töö on raske ja nõuab füüsilist pingutust. Sageli tuleb tõsta raskeid materjale ja detaile, töötada sundasendis ja tõstukitel, ronida ajutistel tellingutel ja konstruktsioonidel. Töö võib toimuda erinevatel kõrgustel ja muutuvates keskkonnatingimustes, nii sees kui väljas. Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepa töökeskkonnaga on seotud kõrgendatud vigastuste tekkimise risk. Tervisekahjustusi võivad põhjustada ka tolm, õhus lenduvad keemilised ühendid, müra, temperatuurikõikumised ja tuuletõmbus ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja -vahendeid. Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp peab järgima tööeeskirju, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Tõstukid, pinnasevibraator, ketaslõikur, akutrell, vibrotrell, teemantpuurmasin, pressid toruliitmike tegemiseks, keevitusagregaadid, plekikäärid, ehitusnuga, mõõtmisvahendid (mõõdulint, nivelliir, lasermõõtjad jne), tangid ja rakised jne. Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepa töö eeldab koostöövalmidust, kohanemisvõimet, meeskonnas töötamise oskust, keskendumisvõimet ning hoolikust. Vajalik on hea koordinatsioon, ruumiline kujutlusvõime, korrektsus, füüsiline vastupidavus ja kõrgusetaluvus. Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp, tase 4. esmane kutse saadakse üldjuhul kutseõppeasutuses vastava kutsehariduse õppekava täismahus lõpetamisel. Külmamees, torulukksepp, isoleerija. Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp, tase 4 esmase kutse kutsestandard koosneb neljast kohustuslikust (B.2.1 – B.2.4), neljast valitavast (B.2.5 – B.2.8) ja kaheksast kutset läbivast kompetentsist (B.2.9 – B.2.16). Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp, tase 4 esmase kutse saamiseks peab taotleja tõendama kõik kohustuslikud (B.2.1 – B.2.4), läbivad (B.2.9 – B.2.16) ja vähemalt ühe valitava (B.2.5 – B.2.8) kompetentsi. Kutset läbivaid kompetentse (B.2.9 – 2.16) hinnatakse integreeritult kõigi teiste kutsestandardis toodud kompetentside hindamise käigus. Hoonesiseste kütte-ja jahutussüsteemide paigaldamine 4 Välistrasside ja rajatiste ehitamine 4 Kütte-ja jahutussüsteemide ja seadmete remondi- ja hooldustööde tegemine 4 Energiatõhus ehitamine 4 Kutse saamiseks peab taotleja tõendama vähemalt ühe valitava (B.2.5 – B.2.8) kompetentsi. Õhk-õhk tüüpi soojuspumpade paigaldamine 4 Õhk-vesi tüüpi soojuspumba paigaldamine 4 Maasoojuspumpade paigaldamine 4 Ventilatsioonisoojuspumpade paigaldamine 4 Tööks vajalike lähteandmetega tutvumine, tööjuhiste, tehnoloogiate ja kvaliteedinõuete järgmine 4 Tööplaani koostamine ja nõuetekohase töökoha korraldamine 4 Töötervishoiu ja tööohutusnõuete järgimine 4 Ümbritseva keskkonna kaitsmine, jäätmekäitlusnõuete järgimine 4 Vajalike mõõdistuste ja märketööde tegemine 4 Töövahendite, seadmete ja isikukaitsevahendite hooldamine 4 Koostöö teiste objektil töötavate töötajatega ja meeskonnatöös osalemine 4 Tööalaste otsuste vastuvõtmine ja kohanemine muutuvate oludega 4 Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp, tase 4 Cooling and heating system technician, level 4 1 Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp, tase 4 (versioon 2) Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp, tase 4 (versioon 3) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Keskkonnatehnika Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp 31 2014-07-03 2014-07-03 2019-05-05 4 4 7126 Torulukksepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Tööosad ja tööülesanded Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Margus Keerutaja AS Sovek Ago Rehandi OÜ Viljandi Õhumeister Jüri Naumov AS Clik Alar Suurväli Soojuspumba Liit Marius Vahter OÜ Ait-Nord Priit Pärn ABC Kliima Tõnu Jõgi Energy Smart Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp, tase 4 kutsestandard on isikute kutsealaste kompetentside hindamise ja täiendkoolituste õppekavade alus. Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepad töötavad peamiselt ehituse või kinnisvara korrashoiuga tegelevates ettevõtetes. Nende peamine tööülesanne on kütte- ja jahutussüsteemide ning -seadmete paigaldamine. Põhilised tegevused on torude lõikamine, ühendamine ja painutamine, monteerimine, isoleerimine, torude läbipesu, mõõtmine ja katsetamine. Välistrasside ja rajatiste ehitamisel lisanduvad torustike aluste rajamine ja kraavkaeviku tagasitäitmine. Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepad tegelevad ka kütte- ja jahutussüsteemide hooldamise ja remondiga. Nad lokaliseerivad ja likvideerivad avariisid ning teevad torude ja süsteemide hooldustöid. Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp, tase 4 kutsestandard kirjeldab praktilise töökogemusega ja kogenud töötaja kutsealaseid oskusi ja teadmisi. Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp, tase 4 korraldab iseseisvalt oma töökoha ja vastutab oma tööülesannete kvaliteetse täitmise eest. Töökorraldusest lähtuvalt võib oma kutsealal juhendada ja nõustada vähem kogenud kolleege nende tavatöös. A.2.1 Hoonesiseste kütte- ja jahutussüsteemide paigaldamine 2.1.1 Torude mõõtmine, lõikamine ja deformeerimine 2.1.2 Läbiviikude tegemine 2.1.3 Torulõigete tegemine, torude ja liitmike paigaldamine 2.1.4 Torustike paigaldamine 2.1.5 Küttekehade paigaldamine 2.1.6 Soojussõlmede ja nende juurde kuuluvate seadmete paigaldamine 2.1.7 Katlasüsteemide paigaldamine 2.1.8 Soojuspumbasüsteemide paigaldamine 2.1.9 Päikeseküttesüsteemide paigaldamine 2.1.10 Survestamine ja kvaliteedikontroll 2.1.11 Isolatsioonitööde tegemine A.2.2 Välistrasside ja rajatiste ehitamine 2.2.1 Kraavkaevikusse torustiku liivaluse rajamine 2.2.2 Välisküttetorustike ehitamine ja paigaldamine 2.2.3 Välisküttetorustike seadmete paigaldamine 2.2.4 Survestamine ja mõõtmistööde tegemine 2.2.5 Kraavkaeviku tagasitäitmine A.2.3 Kütte- ja jahutussüsteemide ja seadmete remondi- ja hooldustööde tegemine 2.3.1 Kütte- ja jahutussüsteemide hooldamine 2.3.2 Kütte- ja jahutussüsteemide avariide lokaliseerimine ja remonditööde tegemine A.2.4 Madalama tasemega kütte- ja jahutussüsteemide lukkseppade nõustamine ja juhendamine 2.4.1 Tööga seotud keskkonnariskide hindamine ja juhendatava nõustamine 2.4.2 Töö tegemisel ilmnenud vigade analüüsimine ja parandamise nõustamine 2.4.3 Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepa juhendamine ja nõustamine tööülesannete täitmisel A.2.5 Energiatõhus ehitamine A.2.6 Õhk-õhk tüüpi soojuspumpade paigaldamine 2.6.1 Ettevalmistustööd õhk-õhk tüüpi soojuspumba paigaldamiseks 2.6.2 Õhk-õhk tüüpi soojuspumba paigaldamine A.2.7 Õhk-vesi tüüpi soojuspumba paigaldamine 2.7.1 Ettevalmistustööd õhk-vesi tüüpi soojuspumba paigaldamiseks 2.7.2 Välismooduliga õhk-vesi tüüpi soojuspumba paigaldamine 2.7.3 Siseruumidesse paigaldatava õhk-vesi tüüpi soojuspumba paigaldamine A.2.8 Maasoojuspumpade paigaldamine 2.8.1 Ettevalmistustööd maasoojuspumpade paigaldamiseks 2.8.2 Maasoojuspumpade paigaldamine A.2.9 Ventilatsioonisoojuspumpade paigaldamine 2.9.1 Ettevalmistustööd ventilatsioonisoojuspumba paigaldamiseks 2.9.2 Ventilatsioonisoojuspumba paigaldamine Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepa kutsete tööosadega seotud tööülesannete loetelu on toodud lisas 1 Tööosad ja tööülesanded. Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepa tööaeg on üldjoontes fikseeritud, kuid hooajati võib töö tempo olla pingelisem ja töömahud suuremad. Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepa töö on raske ja nõuab füüsilist pingutust. Sageli tuleb tõsta raskeid materjale ja detaile, töötada sundasendis ja tõstukitel, ronida ajutistel tellingutel ja konstruktsioonidel. Töö võib toimuda erinevatel kõrgustel ja muutuvates keskkonnatingimustes, nii sees kui väljas. Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepa töökeskkonnaga on seotud kõrgendatud vigastuste tekkimise risk. Tervisekahjustusi võivad põhjustada ka tolm, õhus lenduvad keemilised ühendid, müra, temperatuurikõikumised ja tuuletõmbus ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja -vahendeid. Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp peab järgima tööeeskirju, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Tõstukid, pinnasevibraator, ketaslõikur, akutrell, vibrotrell, teemantpuurmasin, pressid toruliitmike tegemiseks, keevitusagregaadid, plekikäärid, ehitusnuga, mõõtmisvahendid (mõõdulint, nivelliir, lasermõõtjad jne), tangid ja rakised jne. Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepa töö eeldab koostöövalmidust, kohanemisvõimet, meeskonnas töötamise oskust, keskendumisvõimet ning hoolikust. Vajalik on hea koordinatsioon, ruumiline kujutlusvõime, korrektsus, füüsiline vastupidavus ja kõrgusetaluvus. 4. taseme kütte- ja jahutussüsteemide lukksepana töötavatel inimestel on üldjuhul erialane kutseharidus ja praktiline töökogemus ehitusettevõttes või keskharidus ning praktiline töökogemus ehitusettevõttes. Külmamees, torulukksepp, isoleerija. Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp, tase 4 kutsestandard koosneb viiest kohustuslikust (B.2.1 – B.2.5), neljast valitavast (B.2.6 – B.2.9) ja kaheksast kutset läbivast kompetentsist (B.2.10 –B.2.17). Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp, tase 4 kutse saamiseks peab kutse taotleja tõendama kõik kohustuslikud (B.2.1 – B.2.5), läbivad (B.2.10 – B.2.17) ja vähemalt ühe valitava (B.2.6 – B.2.9) kompetentsi. Kutset läbivaid kompetentse (B.2.10 – 2.17) hinnatakse integreeritult kõigi teiste kutsestandardis toodud kompetentside hindamise käigus. Hoonesiseste kütte-ja jahutussüsteemide paigaldamine 4 Välistrasside ja rajatiste ehitamine 4 Kütte-ja jahutussüsteemide ja seadmete remondi- ja hooldustööde tegemine 4 Madalama kvalifikatsiooniga kütte- ja jahutussüsteemide lukkseppade nõustamine ja juhendamine 4 Energiatõhus ehitamine 4 Kutse saamiseks peab taotleja tõendama vähemalt ühe valitava (B.2.6 – B.2.9) kompetentsi. Õhk-õhk tüüpi soojuspumpade paigaldamine 4 Õhk-vesi tüüpi soojuspumba paigaldamine 4 Maasoojuspumpade paigaldamine 4 Ventilatsioonisoojuspumpade paigaldamine 4 Tööks vajalike lähteandmetega tutvumine, tööjuhiste, tehnoloogiate ja kvaliteedinõuete järgmine 4 Tööplaani koostamine ja nõuetekohase töökoha korraldamine 4 Töötervishoiu ja tööohutusnõuete järgimine 4 Ümbritseva keskkonna kaitsmine, jäätmekäitlusnõuete järgimine 4 Vajalike mõõdistuste ja märketööde tegemine 4 Töövahendite, seadmete ja isikukaitsevahendite hooldamine 4 Koostöö teiste objektil töötavate töötajatega ja meeskonnatöös osalemine 4 Tööalaste otsuste vastuvõtmine ja kohanemine muutuvate oludega 4 Veevärgilukksepp, tase 4 esmane kutse Water system technician, level 4 VET level 1 Veevärgilukksepp, tase 4 esmane kutse (versioon 2) Veevärgilukksepp, tase 4 esmane kutse (versioon 3) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Keskkonnatehnika Veevärgilukksepp 31 2014-07-03 2014-07-03 2019-05-05 4 4 7126 Torulukksepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Tööosad ja tööülesanded Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Margus Keerutaja AS Sovek Ago Rehandi OÜ Viljandi Õhumeister Jüri Naumov AS Clik Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Veevärgilukksepp, tase 4 esmase kutse kutsestandard on kutsehariduse ja täiendkoolituste õppekavade ning isikute kutsealase kompetentsuse hindamise alus. Veevärgilukksepad töötavad peamiselt ehituse või kinnisvara korrashoiuga tegelevates ettevõtetes. Nende peamine tööülesanne on vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ning -seadmete paigaldamine. Põhilised tegevused on torude lõikamine, ühendamine ja painutamine, monteerimine, isoleerimine, torude läbipesu, mõõtmine ja katsetamine. Välistrasside ja rajatiste ehitamisel lisanduvad torustike aluste rajamine ja kraavkaeviku tagasitäitmine. Veevärgilukksepad tegelevad ka vee- ja kanalisatsioonisüsteemide hooldamise ja remondiga. Nad lokaliseerivad ja likvideerivad avariisid ning teevad torude ja süsteemide hooldustöid. Veevärgilukksepa 4. taseme esmane kutse annab isikule valmisoleku antud kutsealal tööd alustada. Selle taseme veevärgilukksepp korraldab iseseisvalt oma töökoha ning täidab kvaliteetselt tööülesandeid tavapärastes olukordades. Vastutust nõudvate otsuste vastuvõtmise ning keerulisemate tööde tegemise juures vajab esmast kutset omav veevärgilukksepp juhendamist. A.2.1 Hoonesiseste vee- ja kanalisatsioonisüsteemide paigaldamine 2.1.1 Torude mõõtmine, lõikamine ja deformeerimine 2.1.2 Läbiviikude tegemine 2.1.3 Torulõigete tegemine, torude ja liitmike paigaldamine 2.1.4 Torustike paigaldamine 2.1.5 Survestamine ja kvaliteedikontroll 2.1.6 Isolatsioonitööde tegemine 2.1.7 Sanitaarseadmete, kodu- ja basseinitehnika paigaldamine 2.1.8 Veetöötlusseadmete paigaldamine 2.1.9 Sõlmede ja nende juurde kuuluvate seadmete paigaldamine 2.1.10 Hoonesiseste drenaaži- ja reoveepumplate ehitamine ja paigaldamine A.2.2 Välistrasside ja rajatiste ehitamine 2.2.1 Kraavkaevikusse torustiku liivaluse rajamine 2.2.2 Välisveetorustike ehitamine ja paigaldamine 2.2.3 Välisveetorustike seadmete paigaldamine 2.2.4 Kanalisatsioonitrasside ja trassiseadmete paigaldamine 2.2.5 Sadevee- ja drenaažisüsteemide paigaldamine 2.2.6 Survestamine ja mõõtmistööde tegemine 2.2.7 Kraavkaeviku tagasitäitmine A.2.3 Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ja -seadmete remondi- ja hooldustööde tegemine 2.3.1 Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide hooldamine 2.3.2 Vee- ja kanalisatsiooniavariide lokaliseerimine ja remonditööde tegemine A.2.4 Energiatõhus ehitamine Veevärgilukksepa kutsete tööosadega seotud tööülesannete loetelu on toodud lisas 1 „Veevärgilukksepa kutsete tööosad ja tööülesanded“. Veevärgilukksepa tööaeg on üldjoontes fikseeritud, kuid hooajati võib töö tempo olla pingelisem ja töömahud suuremad. Veevärgilukksepa töö on raske ja nõuab füüsilist pingutust. Sageli tuleb tõsta raskeid materjale ja detaile, töötada sundasendis ja tõstukitel, ronida ajutistel tellingutel ja konstruktsioonidel. Töö võib toimuda erinevatel kõrgustel ja muutuvates keskkonnatingimustes, nii sees kui väljas. Üldehitusobjektidel töötavate veevärgilukkseppade töökeskkonnas on kõrgendatud vigastuste tekkimise risk. Tervisekahjustusi võivad põhjustada ka ehitustolm, õhus lenduvad keemilised ühendid, müra, temperatuurikõikumised ja tuuletõmbus, mistõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja -vahendeid. Veevärgilukksepp peab oma tööd tehes järgima tööeeskirju ning tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Tõstukid, pinnasevibraator, ketaslõikur, akutrell, vibrotrell, teemantpuurmasin, pressid toruliitmike tegemiseks, keevitusagregaadid, plekikäärid, ehitusnuga, mõõtmisvahendid (mõõdulint, nivelliir, lasermõõtjad jne), tangid ja rakised jne. Veevärgilukksepa töö eeldab koostöövalmidust, kohanemisvõimet, meeskonnas töötamise oskust, keskendumisvõimet ning hoolikust. Vajalik on hea koordinatsioon, ruumiline kujutlusvõime, korrektsus, füüsiline vastupidavus ja kõrgusetaluvus. 4. taseme veevärgilukksepa esmane kutse saadakse üldjuhul kutseõppeasutuses vastava kutsehariduse õppekava lõpetamisel täismahus. Santehnik, torulukksepp. Veevärgilukksepp, tase 4 esmase kutse kutsestandard koosneb neljast kohustuslikust (B.2.1 – B.2.4) ja kaheksast kutset läbivast kompetentsist (B.2.5 – B.2.12). Veevärgilukksepp, tase 4 esmase kutse saamiseks peab kutse taotleja tõendama kõik kompetentsid (B.2.1-B.2.12). Kutset läbivaid kompetentse (B.2.5 – 2.12) hinnatakse integreeritult kõigi teiste kutsestandardis toodud kompetentside hindamise käigus. Hoonesiseste vee- ja kanalisatsioonisüsteemide paigaldamine 4 Välistrasside ja rajatiste ehitamine 4 Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ja seadmete remondi- ja hooldustööde tegemine 4 Energiatõhus ehitamine 4 Tööks vajalike lähteandmetega tutvumine, tööjuhiste, tehnoloogiate ja kvaliteedinõuete järgmine 4 Tööplaani koostamine ja nõuetekohase töökoha korraldamine 4 Töötervishoiu ja tööohutusnõuete järgimine 4 Ümbritseva keskkonna kaitsmine, jäätmekäitlusnõuete järgimine 4 Vajalike mõõdistuste ja märketööde tegemine 4 Töövahendite, seadmete ja isikukaitsevahendite hooldamine 4 Koostöö teiste objektil töötavate töötajatega ja meeskonnatöös osalemine 4 Tööalaste otsuste vastuvõtmine ja kohanemine muutuvate oludega 4 Veevärgilukksepp, tase 4 Water system technician, level 4 1 Veevärgilukksepp, tase 4 (versioon 2) Veevärgilukksepp, tase 4 (versioon 3) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Keskkonnatehnika Veevärgilukksepp 31 2014-07-03 2014-07-03 2019-05-05 4 4 7126 Torulukksepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Tööosad ja tööülesanded Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Margus Keerutaja AS Sovek Ago Rehandi OÜ Viljandi Õhumeister Jüri Naumov AS Clik Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Veevärgilukksepp, tase 4 kutsestandard on isikute kutsealaste kompetentside hindamise ja täiendkoolituste õppekavade alus. Veevärgilukksepad töötavad peamiselt ehituse või kinnisvara korrashoiuga tegelevates ettevõtetes. Nende peamiseks tööülesandeks on vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ning -seadmete paigaldamine. Põhilised tegevused on torude lõikamine, ühendamine ja painutamine, monteerimine, isoleerimine, torude läbipesu, mõõtmine ja katsetamine. Välistrasside ja rajatiste ehitamisel lisanduvad torustike aluste rajamine ja kraavkaeviku tagasitäitmine. Veevärgilukksepad tegelevad ka vee- ja kanalisatsioonisüsteemide hooldamise ja remondiga. Nad lokaliseerivad ja likvideerivad avariisid ning teevad torude ja süsteemide hooldustöid. Veevärgilukksepp, tase 4 kutsestandard kirjeldab praktilise töökogemusega ja kogenud töötaja kutsealaseid oskusi ja teadmisi. Veevärgilukksepp, tase 4 korraldab iseseisvalt oma töökoha ja vastutab oma tööülesannete kvaliteetse täitmise eest. Töökorraldusest lähtuvalt võib oma kutsealal juhendada ja nõustada vähem kogenud kolleege nende tavatöös. A.2.1 Hoonesiseste vee- ja kanalisatsioonisüsteemide paigaldamine 2.1.1 Torude mõõtmine, lõikamine ja deformeerimine 2.1.2 Läbiviikude tegemine 2.1.3 Torulõigete tegemine, torude ja liitmike paigaldamine 2.1.4 Torustike paigaldamine 2.1.5 Survestamine ja kvaliteedikontroll 2.1.6 Isolatsioonitööde tegemine 2.1.7 Sanitaarseadmete, kodu- ja basseinitehnika paigaldamine 2.1.8 Veetöötlusseadmete paigaldamine 2.1.9 Sõlmede ja nende juurde kuuluvate seadmete paigaldamine 2.1.10 Hoonesiseste drenaaži- ja reoveepumplate ehitamine ja paigaldamine A.2.2 Välistrasside ja rajatiste ehitamine 2.2.1 Kraavkaevikusse torustiku liivaluse rajamine 2.2.2 Välisveetorustike ehitamine ja paigaldamine 2.2.3 Välisveetorustike seadmete paigaldamine 2.2.4 Kanalisatsioonitrasside ja trassiseadmete paigaldamine 2.2.5 Sadevee- ja drenaažisüsteemide paigaldamine 2.2.6 Survestamine ja mõõtmistööde tegemine 2.2.7 Kraavkaeviku tagasitäitmine A.2.3 Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ja -seadmete remondi- ja hooldustööde tegemine 2.3.1 Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide hooldamine 2.3.2 Vee- ja kanalisatsiooniavariide lokaliseerimine ja remonditööde tegemine A.2.4 Madalama tasemega veevärgilukkseppade nõustamine ja juhendamine 2.4.1 Tööga seotud keskkonnariskide hindamine ja juhendatava nõustamine 2.4.2 Töö tegemisel ilmnenud vigade analüüsimine ja parandamise nõustamine 2.4.3 Veevärgilukksepa juhendamine ja nõustamine tööülesannete täitmisel A.2.5 Energiatõhus ehitamine Veevärgilukksepa kutsete tööosadega seotud tööülesannete loetelu on toodud lisas 1 „Veevärgilukksepa kutsete tööosad ja tööülesanded“. Veevärgilukksepa tööaeg on üldjoontes fikseeritud, kuid hooajati võib töö tempo olla pingelisem ja töömahud suuremad. Veevärgilukksepa töö on raske ja nõuab füüsilist pingutust. Sageli tuleb tõsta raskeid materjale ja detaile, töötada sundasendis ja tõstukitel, ronida ajutistel tellingutel ja konstruktsioonidel. Töö võib toimuda erinevatel kõrgustel ja muutuvates keskkonnatingimustes, nii sees kui väljas. Üldehitusobjektidel töötavate veevärgilukkseppade töökeskkonnas on kõrgendatud vigastuste tekkimise risk. Tervisekahjustusi võivad põhjustada ka ehitustolm, õhus lenduvad keemilised ühendid, müra, temperatuurikõikumised ja tuuletõmbus, mistõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja -vahendeid. Veevärgilukksepp peab oma tööd tehes järgima tööeeskirju ning tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Tõstukid, pinnasevibraator, ketaslõikur, akutrell, vibrotrell, teemantpuurmasin, pressid toruliitmike tegemiseks, keevitusagregaadid, plekikäärid, ehitusnuga, mõõtmisvahendid (mõõdulint, nivelliir, lasermõõtjad jne), tangid ja rakised jne. Veevärgilukksepa töö eeldab koostöövalmidust, kohanemisvõimet, meeskonnas töötamise oskust, keskendumisvõimet ning hoolikust. Vajalik on hea koordinatsioon, ruumiline kujutlusvõime, korrektsus, füüsiline vastupidavus ja kõrgusetaluvus. 4. taseme veevärgilukksepana töötavatel inimestel on üldjuhul erialane kutseharidus ja praktiline töökogemus ehitusettevõttes või keskharidus ning praktiline töökogemus ehitusettevõttes. Santehnik, torulukksepp. Veevärgilukksepp, tase 4 kutsestandard koosneb viiest kohustuslikust (B.2.1 – B.2.5) ja kaheksast kutset läbivast kompetentsist (B.2.6 – B.2.13). Veevärgilukksepp, tase 4 kutse saamiseks peab kutse taotleja tõendama kõik kompetentsid (B.2.1-B.2.13). Kutset läbivaid kompetentse (B.2.5 – 2.13) hinnatakse integreeritult kõigi teiste kutsestandardis toodud kompetentside hindamise käigus. Hoonesiseste vee- ja kanalisatsioonisüsteemide paigaldamine 4 Välistrasside ja rajatiste ehitamine 4 Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ja seadmete remondi- ja hooldustööde tegemine 4 Madalama kvalifikatsiooniga veevärgilukkseppade nõustamine ja juhendamine 4 Energiatõhus ehitamine 4 Tööks vajalike lähteandmetega tutvumine, tööjuhiste, tehnoloogiate ja kvaliteedinõuete järgmine 4 Tööplaani koostamine ja nõuetekohase töökoha korraldamine 4 Töötervishoiu ja tööohutusnõuete järgimine 4 Ümbritseva keskkonna kaitsmine, jäätmekäitlusnõuete järgimine 4 Vajalike mõõdistuste ja märketööde tegemine 4 Töövahendite, seadmete ja isikukaitsevahendite hooldamine 4 Koostöö teiste objektil töötavate töötajatega ja meeskonnatöös osalemine 4 Tööalaste otsuste vastuvõtmine ja kohanemine muutuvate oludega 4 Ventilatsioonilukksepp, tase 4 esmane kutse Ventilation duct fitter, level 4 VET level 5 Ventilatsioonilukksepp I (versioon 1) Ventilatsioonilukksepp I (versioon 2) Ventilatsioonilukksepp I (versioon 3) Ventilatsioonilukksepp I (versioon 4) Ventilatsioonilukksepp, tase 4 esmane kutse (versioon 6) Ventilatsioonilukksepp, tase 4 esmane kutse (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Keskkonnatehnika Ventilatsioonilukksepp 31 2014-07-03 2014-07-03 2019-05-05 4 4 7126 Torulukksepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Tööosad ja tööülesanded Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Margus Keerutaja AS Sovek Ago Rehandi OÜ Viljandi Õhumeister Jüri Naumov AS Clik Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Ventilatsioonilukksepp, tase 4 esmase kutse kutsestandard on kutsehariduse ja täiendkoolituste õppekavade ning isikute kutsealase kompetentsuse hindamise alus. Ventilatsioonilukksepad töötavad peamiselt ehituse või kinnisvara korrashoiuga tegelevates ettevõtetes. Nende peamine tööülesanne on ventilatsioonisüsteemide ning -seadmete paigaldamine. Põhilised tegevused on ventilatsioonikanalite ja -torude lõikamine, ühendamine ja painutamine, monteerimine, isoleerimine, mõõtmine ja katsetamine. Ventilatsioonisüsteemide lukksepad tegelevad ka ventilatsioonisüsteemide hooldamise ja remondiga. Nad lokaliseerivad ja likvideerivad avariisid ning teostavad torude ja süsteemide hooldustöid (sh torusüsteemide ja kanalite puhastamine, survemõõtmised jne). Ventilatsioonilukksepa 4. taseme esmane kutse annab isikule valmisoleku antud kutsealal tööd alustada. Selle taseme ventilatsioonilukksepp korraldab iseseisvalt oma töökoha ning täidab kvaliteetselt tööülesandeid tavapärastes olukordades. Vastutust nõudvate otsuste vastuvõtmise ning keerulisemate tööde tegemise juures vajab esmast kutset omav ventilatsioonilukksepp juhendamist. A.2.1 Hoonesiseste ventilatsioonisüsteemide ja –seadmete paigaldamine 2.1.1 Kandilise ristlõikega ventilatsioonikanalite paigaldamine 2.1.2 Ümmarguse ristlõikega ventilatsioonikanalite (torude) paigaldamine 2.1.3 Plastist ventilatsioonikanalite (torude) paigaldamine 2.1.4 Läbiviikude tegemine 2.1.5 Tule- ja suitsutõkkeklappide paigaldamine 2.1.6 Reguleerimisklappide ja mürasummutite paigaldamine 2.1.7 Õhujaotajate paigaldamine 2.1.8 Kubude ja tõmbekappide paigaldamine 2.1.9 Ventilatsiooniseadmete komplekteerimine, paigaldamine ja ühendamine ventilatsioonisüsteemi A.2.2 Ventilatsioonisüsteemide hooldamine 2.2.1 Ventilatsiooniseadmete hooldamine 2.2.2 Ventilatsioonisüsteemi kanalite (torude) hooldamine ja kontroll 2.2.3 Ventilatsioonisüsteemi kanalite (torude) puhastamine A.2.3 Isolatsioonitööde tegemine 2.3.1 Isolatsioonimaterjalide paigaldamine 2.3.2 Isolatsiooni katmine kattepleki või muu kattematerjaliga Ventilatsioonilukksepa kutsete tööosadega seotud tööülesannete loetelu on toodud lisas 1 Tööosad ja tööülesanded. Ventilatsioonilukksepa tööaeg on üldjoontes fikseeritud, kuid hooajati võib töö tempo olla pingelisem ja töömahud suuremad. Ventilatsioonilukksepa töö on raske ja nõuab füüsilist pingutust. Sageli tuleb tõsta raskeid materjale ja detaile, töötada sundasendis ja tõstukitel, ronida ajutistel tellingutel ja konstruktsioonidel. Töö võib toimuda erinevatel kõrgustel ja muutuvates keskkonnatingimustes, nii sees kui väljas. Üldehitusobjektidel töötavate ventilatsioonilukkseppade töökeskkonnas on kõrgendatud vigastuste tekkimise risk. Tervisekahjustusi võivad põhjustada ka ehitustolm, õhus lenduvad keemilised ühendid, müra, temperatuurikõikumised ja tuuletõmbus, mistõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja -vahendeid. Ventilatsioonilukksepp peab oma tööd tehes järgima tööeeskirju ning tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Tõstukid, pinnasevibraator, ketaslõikur, akutrell, vibrotrell, teemantpuurmasin, pressid toruliitmike tegemiseks, keevitusagregaadid, plekikäärid, ehitusnuga, mõõtmisvahendid (mõõdulint, nivelliir, lasermõõtjad jne), tangid ja rakised jne. Ventilatsioonilukksepatöö töö eeldab koostöövalmidust ja meeskonnas töötamise oskust. Tööülesanded on vahelduvad, seetõttu on vajalik hea kohanemus- ja keskendumisvõime ning hoolikus ja korrektsus. Töö tegemisel aitavad kaasa hea koordinatsioon, ruumiline kujutlusvõime, füüsiline vastupidavus ja kõrgusetaluvus. 4. taseme ventilatsioonilukksepa esmane kutse saadakse üldjuhul kutseõppeasutuses vastava kutsehariduse õppekava täismahus lõpetamisel. Ventilatsioonilukksepp, isoleerija. Ventilatsioonilukksepp, tase 4 esmase kutse kutsestandard koosneb neljast kohustuslikust (B.2.1 – B.2.4) ja kaheksast kutset läbivast kompetentsist (B.2.5 – B.2.12). Ventilatsioonilukksepp, tase 4 esmase kutse saamiseks peab kutse taotleja tõendama kõik kompetentsid (B.2.1-B.2.12). Kutset läbivaid kompetentse (B.2.5 – 2.12) hinnatakse integreeritult kõigi teiste kutsestandardis toodud kompetentside hindamise käigus. Hoonesiseste ventilatsioonisüsteemide ja –seadmete paigaldamine 4 Ventilatsioonisüsteemide hooldamine 4 Isolatsioonitööde tegemine 4 Energiatõhus ehitamine 4 Tööks vajalike lähteandmetega tutvumine, tööjuhiste, tehnoloogiate ja kvaliteedinõuete järgmine 4 Tööplaani koostamine ja nõuetekohase töökoha korraldamine 4 Töötervishoiu ja tööohutusnõuete järgimine 4 Ümbritseva keskkonna kaitsmine, jäätmekäitlusnõuete järgimine 4 Vajalike mõõdistuste ja märketööde tegemine 4 Töövahendite, seadmete ja isikukaitsevahendite hooldamine 4 Koostöö teiste objektil töötavate töötajatega ja meeskonnatöös osalemine 4 Tööalaste otsuste vastuvõtmine ja kohanemine muutuvate oludega 4 Ventilatsioonilukksepp, tase 4 Ventilation duct fitter, level 4 6 Ventilatsioonilukksepp II (versioon 1) Ventilatsioonilukksepp II (versioon 2) Ventilatsioonilukksepp II (versioon 3) Ventilatsioonilukksepp II (versioon 4) Ventilatsioonilukksepp II (versioon 5) Ventilatsioonilukksepp, tase 4 (versioon 7) Ventilatsioonilukksepp, tase 4 (versioon 8) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Keskkonnatehnika Ventilatsioonilukksepp 31 2014-07-03 2014-07-03 2019-05-05 4 4 7126 Torulukksepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Tööosad ja tööülesanded Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Margus Keerutaja AS Sovek Ago Rehandi OÜ Viljandi Õhumeister Jüri Naumov AS Clik Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Ventilatsioonilukksepp, tase 4 kutsestandard on kutsehariduse ja täiendkoolituste õppekavade ning isikute kutsealase kompetentsuse hindamise alus. Ventilatsioonilukksepad töötavad peamiselt ehituse või kinnisvara korrashoiuga tegelevates ettevõtetes. Nende peamine tööülesanne on ventilatsioonisüsteemide ning -seadmete paigaldamine. Põhilised tegevused on ventilatsioonikanalite ja -torude lõikamine, ühendamine ja painutamine, monteerimine, isoleerimine, mõõtmine ja katsetamine. Ventilatsioonisüsteemide lukksepad tegelevad ka ventilatsioonisüsteemide hooldamise ja remondiga. Nad lokaliseerivad ja likvideerivad avariisid ning teostavad torude ja süsteemide hooldustöid (sh torusüsteemide ja kanalite puhastamine, survemõõtmised jne). Ventilatsioonilukksepp, tase 4 kutsestandard kirjeldab praktilise töökogemusega ja kogenud töötaja kutsealaseid oskusi ja teadmisi. Ventilatsioonilukksepp, tase 4 korraldab iseseisvalt oma töökoha ja vastutab oma tööülesannete kvaliteetse täitmise eest. Töökorraldusest lähtuvalt võib oma kutsealal juhendada ja nõustada vähem kogenud kolleege nende tavatöös. A.2.1 Hoonesiseste ventilatsioonisüsteemide ja –seadmete paigaldamine 2.1.1 Kandilise ristlõikega ventilatsioonikanalite paigaldamine 2.1.2 Ümmarguse ristlõikega ventilatsioonikanalite (torude) paigaldamine 2.1.3 Plastist ventilatsioonikanalite (torude) paigaldamine 2.1.4 Läbiviikude tegemine 2.1.5 Tule- ja suitsutõkkeklappide paigaldamine 2.1.6 Reguleerimisklappide ja mürasummutite paigaldamine 2.1.7 Õhujaotajate paigaldamine 2.1.8 Kubude ja tõmbekappide paigaldamine 2.1.9 Ventilatsiooniseadmete komplekteerimine, paigaldamine ja ühendamine ventilatsioonisüsteemi 2.1.10 Kvaliteedikontrolli tegemine A.2.2 Ventilatsioonisüsteemide hooldamine 2.2.1 Ventilatsiooniseadmete hooldamine 2.2.2 Ventilatsioonisüsteemi kanalite (torude) hooldamine ja kontroll 2.2.3 Ventilatsioonisüsteemi kanalite (torude) puhastamine A.2.3 Isolatsioonitööde tegemine 2.3.1 Isolatsioonimaterjalide paigaldamine 2.3.2 Isolatsiooni katmine kattepleki või muu kattematerjaliga A.2.4 Madalama tasemega ventilatsioonilukkseppade nõustamine ja juhendamine 2.4.1 Tööga seotud keskkonnariskide hindamine ja juhendatava nõustamine 2.4.2 Töö tegemisel ilmnenud vigade analüüsimine ja parandamise nõustamine 2.4.3 Ventilatsioonilukksepa juhendamine ja nõustamine tööülesannete täitmisel A.2.5 Energiatõhus ehitamine Ventilatsioonilukksepa kutsete tööosadega seotud tööülesannete loetelu on toodud lisas 1 „Tööosad ja tööülesanded“. Ventilatsioonilukksepa tööaeg on üldjoontes fikseeritud, kuid hooajati võib töö tempo olla pingelisem ja töömahud suuremad. Ventilatsioonilukksepa töö on raske ja nõuab füüsilist pingutust. Sageli tuleb tõsta raskeid materjale ja detaile, töötada sundasendis ja tõstukitel, ronida ajutistel tellingutel ja konstruktsioonidel. Töö võib toimuda erinevatel kõrgustel ja muutuvates keskkonnatingimustes, nii sees kui väljas. Üldehitusobjektidel töötavate ventilatsioonilukkseppade töökeskkonnas on kõrgendatud vigastuste tekkimise risk. Tervisekahjustusi võivad põhjustada ka ehitustolm, õhus lenduvad keemilised ühendid, müra, temperatuurikõikumised ja tuuletõmbus, mistõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja -vahendeid. Ventilatsioonilukksepp peab oma tööd tehes järgima tööeeskirju ning tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Tõstukid, pinnasevibraator, ketaslõikur, akutrell, vibrotrell, teemantpuurmasin, pressid toruliitmike tegemiseks, keevitusagregaadid, plekikäärid, ehitusnuga, mõõtmisvahendid (mõõdulint, nivelliir, lasermõõtjad jne), tangid ja rakised jne. Ventilatsioonilukksepa töö eeldab koostöövalmidust ja meeskonnas töötamise oskust. Tööülesanded on vahelduvad, seetõttu on vajalik hea kohanemus- ja keskendumisvõime ning hoolikus ja korrektsus. Töö tegemisel aitavad kaasa hea koordinatsioon, ruumiline kujutlusvõime, füüsiline vastupidavus ja kõrgusetaluvus. 4. taseme ventilatsioonilukksepana töötavatel inimestel on üldjuhul erialane kutseharidus ja praktiline töökogemus ehitusettevõttes või keskharidus ning praktiline töökogemus ehitusettevõttes. Ventilatsioonilukksepp, isoleerija. Ventilatsioonilukksepp, tase 4 kutsestandard koosneb viiest kohustuslikust (B.2.1 – B.2.5) ja kaheksast kutset läbivast kompetentsist (B.2.6 – B.2.13). Ventilatsioonilukksepp, tase 4 kutse saamiseks peab kutse taotleja tõendama kõik kompetentsid (B.2.1-B.2.13). Kutset läbivaid kompetentse (B.2.5 – 2.13) hinnatakse integreeritult kõigi teiste kutsestandardis toodud kompetentside hindamise käigus. Hoonesiseste ventilatsioonisüsteemide ja –seadmete paigaldamine 4 Ventilatsioonisüsteemide hooldamine 4 Isolatsioonitööde tegemine 4 Madalama kvalifikatsiooniga ventilatsioonilukkseppade nõustamine ja juhendamine 4 Energiatõhus ehitamine 4 Tööks vajalike lähteandmetega tutvumine, tööjuhiste, tehnoloogiate ja kvaliteedinõuete järgmine 4 Tööplaani koostamine ja nõuetekohase töökoha korraldamine 4 Töötervishoiu ja tööohutusnõuete järgimine 4 Ümbritseva keskkonna kaitsmine, jäätmekäitlusnõuete järgimine 4 Vajalike mõõdistuste ja märketööde tegemine 4 Töövahendite, seadmete ja isikukaitsevahendite hooldamine 4 Koostöö teiste objektil töötavate töötajatega ja meeskonnatöös osalemine 4 Tööalaste otsuste vastuvõtmine ja kohanemine muutuvate oludega 4 Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 esmane kutse Concrete worker, level 4 VET level 5 Betoonkonstruktsioonide ehitaja I (versioon 1) Betoonkonstruktsioonide ehitaja I (versioon 2) Betoonkonstruktsioonide ehitaja I (versioon 3) Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 esmane kutse (versioon 4) Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 esmane kutse (versioon 6) Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 esmane kutse (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Betoonkonstruktsioonide ehitaja 32 2014-10-20 2014-10-20 2019-05-05 4 4 7114 Betoneerijad, betoonpindade viimistlejad jms töölised 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 23 Muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine Tööosad ja tööülesanded Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Jaak Kleinberg Skanska EMV AS Kalev Ramjalg Roxor Ehitus Priit Alas Anmeri OÜ Tarmo Laaban Tallinna Ehituskool Tõnu Peipman IB Printsiip OÜ Vahur Külm AS Columbia-Kivi Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 esmase kutse kutsestandard on kutsehariduse ja täiendkoolituste õppekavade ning isikute kutsealase kompetentsuse hindamise aluseks. Betoonkonstruktsioonide ehitaja on oskustöötaja, kes võib töötada nii ehitusettevõttes kui ka betoonelemente valmistavas tehases. Betoonkonstruktsioonide ehitaja peamised tööülesanded on raudbetoonkonstruktsioonide ehitamine ja valmistamine. Betoonkonstruktsioonide ehitaja 4. taseme esmane kutse annab isikule valmisoleku antud kutsealal tööd alustada. Selle taseme betoonkonstruktsioonide ehitaja korraldab iseseisvalt oma töökoha ning täidab kvaliteetselt tööülesandeid tavapärastes olukordades. Vastutust nõudvate otsuste vastuvõtmise ning keerulisemate tööde tegemise juures vajab esmast kutset omav betoonkonstruktsioonide ehitaja juhendamist. A.2.1 Vundamentide ehitamine 2.1.1 Aluspinnase ettevalmistamine vundamentide ehitamiseks 2.1.2. Hüdroisolatsiooni ja soojustusmaterjali paigaldamine 2.1.3. Vundamendi raketiste paigaldamine ja toestamine 2.1.4. Sarrustamine 2.1.5. Betoneerimine ja betooni tihendamine 2.1.6. Lahtirakestamine 2.1.7. Betoonpindade järelhooldus A.2.2 Betoonpõrandate ehitamine 2.2.1 Aluspindade ettevalmistamine betoonpõrandate ehitamiseks 2.2.2. Raketiste ja vuugiprofiilide paigaldamine ja toestamine 2.2.3. Sarrustamine 2.2.4. Põranda betoneerimine 2.2.5. Lahtirakestamine 2.2.6. Mahukahanemisvuukide lõikamine ja täitmine 2.2.7. Betoonipõrandate järelhooldus A.2.3 Betoonitööde tegemine - seinte, vahelagede, postide ja treppide ehitamine 2.3.1 Aluspindade ettevalmistamine betoonitööde tegemiseks. 2.3.2. Raketiste paigaldamine 2.3.3. Sarruste paigaldamine 2.3.4. Betoneerimistööde tegemine 2.3.5. Lahtirakestamine 2.3.6. Betoonipindade järeltöötlemine ja -hooldamine A.2.4 Energiatõhus ehitamine Töö osadega seotud ülesannete loetelu vt lisast 1 „Betoonkonstruktsioonide ehitaja töö osad ja ülesanded“, mis on toodud kutsestandardi C-osas. Betoonkonstruktsioonide ehitaja töö nõuab füüsilist pingutust. Sageli tuleb tõsta raskeid ehitusdetaile, töötada sundasendis, ronida tellingutel, redelitel ning konstruktsioonidel. Töö toimub erinevatel kõrgustel ja muutuvates keskkonnatingimustes, valdavalt välitingimustes. Betoonkonstruktsioonide ehitaja töökeskkonnaga on seotud kõrgendatud risk vigastuste tekkimiseks. Samuti võivad tervisekahjustusi põhjustada tolm, õhus lenduvad keemilised ühendid, müra, temperatuurikõikumised ja tuuletõmbus ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja -vahendeid. Betoonkonstruktsioonide ehitaja peab järgima tööeeskirju, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Betoonimikserid, betoonipumbad, betoonilaoturid, betoonitihendajad, laba-, teemant-, nurk- jm lihvijad, teemantlõikur, sarruse painutuspink, piikvasar, erinevad elektrilised ja mehaanilised käsitööriistad, erinevad mõõteriistad (loodid, nivelliirid jne). Vajalik on hea tervis, füüsiline vastupidavus ja kõrgusetaluvus. Töö eeldab kohuse- ja vastutustunnet, loogilist mõtlemist, ruumilist kujutlusvõimet, planeerimisoskust, liigutuste täpsust, koormustaluvust, õpivalmidust ning oskust töötada meeskonnas. Vajalik on tehniline taip ning hea koordinatsioon. 4. taseme betoonkonstruktsioonide ehitaja esmane kutse saadakse üldjuhul kutseõppeasutuses vastava kutsehariduse õppekava täismahus lõpetamisel. Betoneerija, armeerija, sarrustaja. 4. taseme betoonkonstruktsioonide ehitaja esmase kutse kutsestandardis on kirjeldatud nelja kohustuslikku kompetentsi (B.2.1 – B.2.4), samuti betoonkonstruktsioonide ehitaja kutse üldisi läbivaid (B.2.5) ja kutsespetsiifilisi läbivaid kompetentse (B.2.6). Esmase kutse saamiseks peavad olema tõendatud kõik eelpoolnimetatud kompetentsid vahemikus B.2.1 – B.2.6. Vundamentide ehitamine 4 Betoonpõrandate ehitamine 4 Betoonitööde tegemine - seinte, vahelagede, postide ja treppide ehitamine 4 Energiatõhus ehitamine 4 Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 esmast kutset läbiv kompetents 4 Betoonkonstruktsioonide ehitaja kutsespetsiifilised läbivad kompetentsid 4 Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 Concrete worker, level 4 5 Betoonkonstruktsioonide ehitaja II (versioon 1) Betoonkonstruktsioonide ehitaja II (versioon 2) Betoonkonstruktsioonide ehitaja II (versioon 3) Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 (versioon 4) Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 (versioon 6) Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Betoonkonstruktsioonide ehitaja 32 2014-10-20 2014-10-20 2019-05-05 4 4 7114 Betoneerijad, betoonpindade viimistlejad jms töölised 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 23 Muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine Tööosad ja tööülesanded Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Jaak Kleinberg Skanska EMV AS Kalev Ramjalg Roxor Ehitus Priit Alas Anmeri OÜ Tarmo Laaban Tallinna Ehituskool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 kutsestandard on aluseks isikute kutsealaste kompetentside hindamisele ja täiendkoolituste õppekavadele. Betoonkonstruktsioonide ehitaja on oskustöötaja, kes võib töötada nii ehitusettevõttes kui ka betoonelemente valmistavas tehases. Betoonkonstruktsioonide ehitaja peamised tööülesanded on raudbetoonkonstruktsioonide ehitamine ja valmistamine. 4. taseme betoonkonstruktsioonide ehitaja korraldab iseseisvalt oma töökoha ja vastutab tööülesannete kvaliteetse täitmise eest. Töökorraldusest lähtuvalt võib oma kutsealal juhendada ja nõustada vähem kogenud kolleege nende tavatöös. A.2.1 Vundamentide ehitamine 2.1.1 Aluspinnase ettevalmistamine vundamentide ehitamiseks 2.1.2 Hüdroisolatsiooni ja soojustusmaterjali paigaldamine 2.1.3 Vundamendi raketise detailide ülevaatus ja ettevalmistamine 2.1.4 Vundamendi raketiste paigaldamine ja toestamine 2.1.5 Sarrustamine 2.1.6 Betoneerimine ja betooni tihendamine 2.1.7 Lahtirakestamine 2.1.8 Betoonpindade järelhooldus A.2.2 Betoonpõrandate ehitamine 2.2.1 Aluspindade ettevalmistamine betoonpõrandate ehitamiseks 2.2.2 Raketiste ja vuugiprofiilide paigaldamine ja toestamine 2.2.3 Sarrustamine 2.2.4 Põranda betoneerimine 2.2.5 Betoonpinna viimistlemine 2.2.6 Lahtirakestamine 2.2.7 Mahukahanemisvuukide lõikamine ja täitmine 2.2.8 Betoonpõrandate järelhooldus A.2.3 Betoonitööde tegemine - seinte, vahelagede, postide ja treppide ehitamine 2.3.1 Aluspindade ettevalmistamine betoonitööde tegemiseks 2.3.2 Raketise detailide ülevaatus ja ettevalmistamine 2.3.3 Raketiste paigaldamine 2.3.4 Sarruste paigaldamine 2.3.5 Betoneerimistööde tegemine 2.3.6 Lahtirakestamine 2.3.7 Betoonipindade järeltöötlemine ja –hooldamine A.2.4 Energiatõhus ehitamine A.2.5 Madalama kvalifikatsiooniga betoonkonstruktsioonide ehitaja nõustamine ja juhendamine 2.5.1 Tööga seotud keskkonnariskide hindamine ja juhendatava nõustamine 2.5.2 Töö tegemisel ilmnenud vigade analüüsimise ja parandamise nõustamine 2.5.3 Madalama kvalifikatsiooniga betoonkonstruktsioonide ehitaja juhendamine ja nõustamine tööülesannete täitmisel. A.2.6 Lõppviimistlusega betoonipindade tegemine 2.6.1 Lõppviimistlusega betoonpinna ettevalmistustööde tegemine 2.6.2 Betooni valamine 2.6.3 Betoonpinna lõppviimistlemine Töö osadega seotud ülesannete loetelu vt lisast 1 „Tööosad ja tööülesanded". Betoonkonstruktsioonide ehitaja töö nõuab füüsilist pingutust. Sageli tuleb tõsta raskeid ehitusdetaile, töötada sundasendis, ronida tellingutel, redelitel ning konstruktsioonidel. Töö toimub erinevatel kõrgustel ja muutuvates keskkonnatingimustes, valdavalt välitingimustes. Betoonkonstruktsioonide ehitaja töökeskkonnaga on seotud kõrgendatud risk vigastuse tekkimiseks. Samuti võivad tervisekahjustusi põhjustada tolm, õhus lenduvad keemilised ühendid, müra, temperatuurikõikumised ja tuuletõmbus ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja -vahendeid. Betoonkonstruktsioonide ehitaja peab järgima tööeeskirju, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Betoonimikserid, betoonipumbad, betoonilaoturid, betoonitihendajad, laba-, teemant-, nurk- jm lihvijad, teemantlõikur, sarruse painutuspink, piikvasar, erinevad elektrilised ja mehaanilised käsitööriistad, erinevad mõõteriistad (loodid, nivelliirid jne). Vajalik on hea tervis, füüsiline vastupidavus ja kõrgusetaluvus. Töö eeldab kohuse- ja vastutustunnet, loogilist mõtlemist, ruumilist kujutlusvõimet, planeerimisoskust, liigutuste täpsust, koormustaluvust, õpivalmidust ning oskust töötada meeskonnas. Vajalik on tehniline taip ning hea koordinatsioon. 4. taseme betoonkonstruktsioonide ehitajana töötavatel inimestel on kas erialane kutsekeskharidus ja töökogemus ehitusettevõttes või keskharidus, erialane täiendkoolitus või töökogemus ehitusettevõttes. Betoneerija, armeerija, sarrustaja. 4. taseme betoonkonstruktsioonide ehitaja kutsestandardis on kirjeldatud viite kohustuslikku (B.2.1 – B.2.5) ja ühte valitavat kompetentsi (B.2.6), samuti betoonkonstruktsioonide ehitaja kutse üldisi läbivaid ja kutsespetsiifilisi läbivaid kompetentse (B.2.7 – B.2.8). Kutse saamiseks peavad olema tõendatud kõik kohustuslikud (B.2.1.-2.5), betoonkonstruktsioonide ehitaja kutse üldised läbivad (B.2.7) ja kutsespetsiifilised läbivad (B.2.8) kompetentsid. Valitava kompetentsi B 2.6 tõendamine sellel tasemel on vabatahtlik. Vundamentide ehitamine 4 Betoonpõrandate ehitamine 4 Betoonitööde tegemine - seinte, vahelagede, postide ja treppide ehitamine 4 Energiatõhus ehitamine 4 Madalama kvalifikatsiooniga betoonkonstruktsioonide ehitaja nõustamine ja juhendamine 4 Valitava kompetentsi B 2.6 tõendamine sellel tasemel on vabatahtlik. Lõppviimistlusega betoonipindade tegemine 4 Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Betoonkonstruktsioonide ehitaja kutsespetsiifilised läbivad kompetentsid 4 Ehituspuusepp, tase 4 esmane kutse Carpenter, level 4, VET level 6 Ehituspuusepp I (versioon 1) Ehituspuusepp I (versioon 2) Ehituspuusepp I (versioon 3) Ehituspuusepp I (versioon 5) Ehituspuusepp, tase 4 esmane kutse (versioon 4) Ehituspuusepp, tase 4 esmane kutse (versioon 7) Ehituspuusepp, tase 4 esmane kutse (versioon 8) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Ehituspuusepp 32 2014-10-20 2014-10-20 2019-05-05 4 4 7115 Puusepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Tööosad ja tööülesanded Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Tõnu Peipman Inseneribüoo Printsiip OÜ Aare Latserus Q-Haus Baltic OÜ Sven Mäe Tallinna Ehituskool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning esitatakse kompetentsusnõuded ehk töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit. Ehituspuusepp, tase 4 esmase kutse kutsestandard on kutsehariduse ja täiendkoolituste õppekavade ning isikute kutsealase kompetentsuse hindamise aluseks. Ehituspuusepp on oskustööline, kes töötab ehitus- või kinnisvara korrashoiu ettevõttes või puitkonstruktsioonide tööstusliku valmistamisega tegelevas ettevõttes. Ehituspuusepa peamisteks tööülesanneteks on puidust konstruktsioonielementide ja ehitusdetailide valmistamine ja monteerimine; puitkonstruktsioonidest seinte, vahelagede ja katuste ehitamine ja soojustamine, sageli ka taastamine ja ümberehitamine; ehitiste sise- ja väliselementide (uksed, aknad trepid jne.) sobitamine ja paigaldamine. Ehituspuusepa 4. taseme esmane kutse annab isikule valmisoleku antud kutsealal tööd alustada. Selle taseme ehituspuusepp korraldab iseseisvalt oma töökoha ning täidab kvaliteetselt tööülesandeid tavapärastes olukordades. Vastutust nõudvate otsuste vastuvõtmise ning keerulisemate tööde tegemise juures vajab esmast kutset omav ehituspuusepp juhendamist. A.2.1 Puitliidete valmistamine 2.1.1 Lihttappliidete valmistamine 2.1.2 Nael-, kruvi-, polt- ja naagelliidete valmistamine 2.1.3 Terasdetailidega liidete valmistamine A.2.2 Puitraketiste ehitamine ja paigaldamine 2.2.1 Taldmiku raketise ehitamine 2.2.2 Posti raketise ehitamine 2.2.3 Betoonvöö raketise ehitamine A.2.3 Puitkarkass-seinte ehitamine 2.3.1 Hüdroisolatsiooni paigaldamine vundamendile 2.3.2 Seinakarkasside ehitamine 2.3.3 Puit- ja terassilluste paigaldamine 2.3.4 Puitpostide paigaldamine siseruumidesse ja väliskeskkonda 2.3.5 Isolatsioonimaterjalide paigaldamine 2.3.6 Plaadistuse paigaldamine puitkarkass-seintele 2.3.7 Kuivkrohvplaatidest mittekandvate seinte ehitamine A.2.4 Puitvahelagede ehitamine 2.4.1 Puittalade paigaldamine 2.4.2 Vekselduste tegemine 2.4.3 Terastalade paigaldamine puitvahelakke 2.4.4 Isolatsioonimaterjalide paigaldamine 2.4.5 Plaadistuse paigaldamine 2.4.6 Trepi paigaldamine A.2.5 Katusekonstruktsioonide ehitamine 2.5.1 Katusesõrestike monteerimine 2.5.2 Sarikate ja pennidega katuse ehitamine 2.5.3 Pärlinitega katuse ehitamine 2.5.4 Lamekatuse puitkonstruktsiooni ehitamine 2.5.5 Isolatsioonimaterjalide paigaldamine 2.5.6 Plaadistuse paigaldamine 2.5.7 Katusele aluskatte, tuulutusliistude, roovitise ja/või laudise paigaldamine 2.5.8 Räästaste ehitamine 2.5.9 Katuse läbiviikude tegemine A.2.6 Puitkonstruktsioonide tööstuslik valmistamine 2.6.1 Puitdetailide ettevalmistamine 2.6.2 Seina-, katuse- ja vahelaeelementide tööstuslik valmistamine 2.6.3 Ogaplaatsõrestike (fermide) tööstuslik valmistamine A.2.7 Puitkonstruktsioonide montaažitööd 2.7.1 Hüdroisolatsiooni paigaldamine vundamendile 2.7.2 Alasidepuude paigaldamine vundamendile 2.7.3 Seina-, vahelae- ja katuseelementide monteerimine 2.7.4 Puuduvate soojustus- ja isolatsioonimaterjalide ning plaadistuste paigaldamine 2.7.5 Hoone katmine tuuletõkkekangaga A.2.8 Vooderdise paigaldamine 2.8.1 Roovitise paigaldamine 2.8.2 Sisemise voodrilaudise paigaldamine 2.8.3 Voodrilaudade paigaldamine A.2.9 Avatäidete paigaldamine 2.9.1 Ajutiste avatäidete valmistamine ja paigaldamine 2.9.2 Katuseakende paigaldamine 2.9.3 Katuse- ja laeluukide paigaldamine 2.9.4 Akende ja uste paigaldamine A.2.10 Leiliruumi ehitamine 2.10.1 Soojustus- ja niiskusisolatsioonimaterjali paigaldamine 2.10.2 Seina ja lae voodrilaudade paigaldamine 2.10.3 Lava ehitamine 2.10.4 Läbiviikude tegemine A.2.11 Põrandate ehitamine 2.11.1 Laagidel laudpõrandate ehitamine 2.11.2 Ujuvate puitpõrandate ehitamine 2.11.3 Rullmaterjalist põrandate ehitamine A.2.12 Muude välisrajatiste ehitamine 2.12.1 Terrassi ehitamine 2.12.2 Rõdu ehitamine 2.12.3 Puitaia ehitamine A.2.13 Renoveerimistööde tegemine 2.13.1 Konstruktsioonide avamine objekti seisukorra hindamiseks 2.13.2 Karkass-seinte parandamine 2.13.3 Palkseinte parandamine 2.13.4 Põrandate ja vahelagede konstruktsioonide parandamine 2.13.5 Katusekonstruktsiooni parandamine A.2.14 Troppimistööde tegemine 2.14.1 Materjalide peale- ja mahalaadimine, ladustamine ja paigaldamine 2.14.2 Mehitamata tõsteseadmete töö juhtimine A.2.15 Energiatõhus ehitamine A.2.16 Parapetile ja fassaadipindadele plekkdetailide paigaldamine 2.16.1 Pinna ettevalmistamine plekkdetailide paigaldamiseks 2.16.2 Plekkdetailide paigaldamine, kinnitamine ja tihendamine 2.16.3 Plekkdetailide töötlemine A.2.17 Kaldkatusekatete paigaldamine 2.17.1 Katusekivide paigaldamine 2.17.2 Profiilpleki paigaldamine 2.17.3 SBS-katusekatete paigaldamine 2.17.4 Puidupõhiste katusekatete paigaldamine A.2.18 Palkseinte ehitamine 2.18.1 Freespalkseinte ehitamine 2.18.2 Vertikaalsete postide paigaldamine 2.18.3 Katusekonstruktsiooni paigaldamine 2.18.4 Avatäidete paigaldamine palkseina Tööosadega seotud tööülesannete loetelu on toodud Lisas 1 „Tööosad ja tööülesanded“. Puusepatöö nõuab suurt füüsilist pingutust. Töö võib toimuda nii siseruumides kui õues, erinevatel kõrgustel ja muutuvates ilmastikutingimustes. Ehituspuusepp peab järgima tööeeskirju, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Töökeskkonnaga on seotud vigastuste tekkimise kõrgendatud risk. Tervisekahjustusi võivad põhjustada ka tolm ja lenduvad keemilised ühendid ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja –vahendeid. Ehituspuusepa peamised töövahendid on erinevad mehaanilised ( vasarad, saed, kirved, höövlid, peitlid jne) ja elektrilised (drellid, lihvimismasinad jne.) käsitööriistad, kuid võivad olla ka suuremad tööstuslikud seadmed. Ehituspuusepa töö eeldab kohanemisvõimet erinevate töökeskkonnatingimustega (kõrgus, ilmastikuolud jne.), koostöö- ja meeskonnatöövalmidust, rutiinitaluvust, keskendumisvõimet ning hoolikust. Vajalik on hea koordinatsioon ja füüsiline vastupidavus. 4. taseme ehituspuusepa esmane kutse saadakse üldjuhul kutseõppeasutuses vastava kutsehariduse õppekava täismahus lõpetamisel. puusepp, ehituspuusepp Ehituspuusepa esmase kutse taotlemiseks peavad olema tõendatud kõik kohustuslikud (B.2.1 – 2.15), kutset läbivad (B.19) ning vähemalt üks valitav kompetents vahemikust (B.2.16 – B.2.18). Puitliidete valmistamine 4 Puitraketiste ehitamine ja paigaldamine 4 Puitkarkass-seinte ehitamine 4 Puitvahelagede ehitamine 4 Katusekonstruktsioonide ehitamine 4 Puitkonstruktsioonide tööstuslik valmistamine 4 Puitkonstruktsioonide montaažitööd 4 Vooderdise paigaldamine 4 Avatäidete paigaldamine 4 Leiliruumi ehitamine 4 Põrandate ehitamine 4 Muude välisrajatiste ehitamine 4 Renoveerimistööde tegemine 4 Troppimistööde tegemine 4 Energiatõhus ehitamine 4 Ehituspuusepa esmase kutse taotlemiseks tuleb tõendada vähemalt üks valitav kompetents vahemikust (B.2.16 – B.2.18). Parapetile ja fassaadipindadele plekkdetailide paigaldamine 4 Kaldkatusekatete paigaldamine 4 Palkseinte ehitamine 4 Ehituspuusepp, tase 4 esmast kutset läbiv kompetents 4 Ehituspuusepp, tase 4 Carpenter, level 4 7 Ehituspuusepp II (versioon 1) Ehituspuusepp II (versioon 2) Ehituspuusepp II (versioon 3) Ehituspuusepp II (versioon 4) Ehituspuusepp II (versioon 6) Ehituspuusepp, tase 4 (versioon 5) Ehituspuusepp, tase 4 (versioon 8) Ehituspuusepp, tase 4 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Ehituspuusepp 32 2014-10-20 2014-10-20 2019-05-05 4 4 7115 Puusepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Tööosad ja tööülesanded Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Tõnu Peipman Inseneribüoo Printsiip OÜ Aare Latserus Q-Haus Baltic OÜ Sven Mäe Tallinna Ehituskool Kutsestandard on dokument, mis kirjeldab tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Ehituspuusepp, tase 4 kutsestandard on aluseks isikute kutsealaste kompetentside hindamisele ja täiendkoolituste õppekavadele. Ehituspuusepp on oskustööline, kes töötab ehitus- või kinnisvara korrashoiu ettevõttes või puitkonstruktsioonide tööstusliku valmistamisega tegelevas ettevõttes. Ehituspuusepa peamised tööülesanded on puidust konstruktsioonielementide ja ehitusdetailide valmistamine ja monteerimine; puitkonstruktsioonidest seinte, vahelagede ja katuste ehitamine ja soojustamine, sageli ka taastamine ja ümberehitamine; ehitiste sise- ja väliselementide (uksed, aknad trepid jne) sobitamine ja paigaldamine. 4. taseme Ehituspuusepp korraldab iseseisvalt oma töökoha ja vastutab oma tööülesannete kvaliteetse täitmise eest. Töökorraldusest lähtuvalt võib oma kutsealal juhendada ja nõustada vähem kogenud kolleege nende tavatöös. A.2.1 Puitliidete valmistamine 2.1.1 Lihttappliidete valmistamine 2.1.2 Nael-, kruvi-, polt- ja naagelliidete valmistamine 2.1.3 Terasdetailidega liidete valmistamine A.2.2 Puitraketiste ehitamine ja paigaldamine 2.2.1 Taldmiku raketise ehitamine 2.2.2 Posti raketise ehitamine 2.2.3 Betoonvöö raketise ehitamine A.2.3 Puitkarkass-seinte ehitamine 2.3.1 Hüdroisolatsiooni paigaldamine vundamendile 2.3.2 Seinakarkasside ehitamine 2.3.3 Puit- ja terassilluste paigaldamine 2.3.4 Puitpostide paigaldamine siseruumidesse ja väliskeskkonda 2.3.5 Isolatsioonimaterjalide paigaldamine 2.3.6 Plaadistuse paigaldamine puitkarkass-seintele 2.3.7 Kuivkrohvplaatidest mittekandvate seinte ehitamine A.2.4 Puitvahelagede ehitamine 2.4.1 Puittalade paigaldamine 2.4.2 Vekselduste tegemine 2.4.3 Terastalade paigaldamine puitvahelakke 2.4.4 Isolatsioonimaterjalide paigaldamine 2.4.5 Plaadistuse paigaldamine 2.4.6 Trepi paigaldamine A.2.5 Katusekonstruktsioonide ehitamine 2.5.1 Katusesõrestike monteerimine 2.5.2 Sarikate ja pennidega katuse ehitamine 2.5.3 Pärlinitega katuse ehitamine 2.5.4 Lamekatuse puitkonstruktsiooni ehitamine 2.5.5 Isolatsioonimaterjalide paigaldamine 2.5.6 Plaadistuse paigaldamine 2.5.7 Katusele aluskatte, tuulutusliistude, roovitise ja/või laudise paigaldamine 2.5.8 Räästaste ehitamine 2.5.9 Katuse läbiviikude tegemine A.2.6 Puitkonstruktsioonide tööstuslik valmistamine 2.6.1 Puitdetailide ettevalmistamine 2.6.2 Seina-, katuse- ja vahelaeelementide tööstuslik valmistamine 2.6.3 Ogaplaatsõrestike (fermide) tööstuslik valmistamine A.2.7 Puitkonstruktsioonide montaažitööd 2.7.1 Hüdroisolatsiooni paigaldamine vundamendile 2.7.2 Alasidepuude paigaldamine vundamendile 2.7.3 Seina-, vahelae- ja katuseelementide monteerimine 2.7.4 Puuduvate soojustus- ja isolatsioonimaterjalide ning plaadistuste paigaldamine 2.7.5 Hoone katmine tuuletõkkekangaga A.2.8 Vooderdise paigaldamine 2.8.1 Roovitise paigaldamine 2.8.2 Sisemise voodrilaudise paigaldamine 2.8.3 Voodrilaudade paigaldamine A.2.9 Avatäidete paigaldamine 2.9.1 Ajutiste avatäidete valmistamine ja paigaldamine 2.9.2 Katuseakende paigaldamine 2.9.3 Katuse- ja laeluukide paigaldamine 2.9.4 Akende ja uste paigaldamine A.2.10 Leiliruumi ehitamine 2.10.1 Soojustus- ja niiskusisolatsioonimaterjali paigaldamine 2.10.2 Seina ja lae voodrilaudade paigaldamine 2.10.3 Lava ehitamine 2.10.4 Läbiviikude tegemine A.2.11 Põrandate ehitamine 2.11.1 Laagidel laudpõrandate ehitamine 2.11.2 Ujuvate puitpõrandate ehitamine 2.11.3 Rullmaterjalist põrandate ehitamine A.2.12 Muude välisrajatiste ehitamine 2.12.1 Terrassi ehitamine 2.12.2 Rõdu ehitamine 2.12.3 Puitaia ehitamine A.2.13 Renoveerimistööde tegemine 2.13.1 Konstruktsioonide avamine objekti seisukorra hindamiseks 2.13.2 Karkass-seinte parandamine 2.13.3 Palkseinte parandamine 2.13.4 Põrandate ja vahelagede konstruktsioonide parandamine 2.13.5 Katusekonstruktsiooni parandamine A.2.14 Troppimistööde tegemine 2.14.1 Materjalide peale- ja mahalaadimine, ladustamine ja paigaldamine 2.14.2 Mehitamata tõsteseadmete töö juhtimine A.2.15 Energiatõhus ehitamine A.2.16 Madalama kvalifikatsiooniga ehituspuuseppade nõustamine ja juhendamine 2.16.1 Tööga seotud keskkonnariskide hindamine ja juhendatava nõustamine 2.16.2 Töö teostamisel ilmnenud vigade analüüsimise ja parandamise nõustamine 2.16.3 Ehituspuuseppade juhendamine ja nõustamine tööülesannete täitmisel A.2.17 Parapetile ja fassaadipindadele plekkdetailide paigaldamine 2.17.1 Pinna ettevalmistamine plekkdetailide paigaldamiseks 2.17.2 Plekkdetailide paigaldamine, kinnitamine ja tihendamine 2.17.3 Plekkdetailide töötlemine A.2.18 Kaldkatusekatete paigaldamine 2.18.1 Katusekivide paigaldamine 2.18.2 Profiilpleki paigaldamine 2.18.3 SBS-katusekatete paigaldamine 2.18.4 Puidupõhiste katusekatete paigaldamine A.2.19 Palkseinte ehitamine 2.19.1 Freespalkseinte ehitamine 2.19.2 Vertikaalsete postide paigaldamine 2.19.3 Katusekonstruktsiooni paigaldamine 2.19.4 Avatäidete paigaldamine palkseina Tööosadega seotud tööülesannete loetelu on toodud lisas 1 „Tööosad ja tööülesanded“. Puusepatöö nõuab suurt füüsilist pingutust. Töö võib toimuda nii siseruumides kui ka õues, erinevatel kõrgustel ja muutuvates ilmastikutingimustes. Ehituspuusepp peab järgima tööeeskirju, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Töökeskkonnaga on seotud kõrgendatud mehaaniliste vigastuste tekkimise risk. Tervisekahjustusi võivad põhjustada ka tolm ja lenduvad keemilised ühendid ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja -vahendeid. Ehituspuusepa peamised töövahendid on erinevad mehaanilised (vasarad, saed, kirved, höövlid, peitlid jne) ja elektrilised (trellid, lihvimismasinad jne.) käsitööriistad, kuid kasutusel võivad olla ka suuremad tööstuslikud seadmed. Ehituspuusepa töö eeldab kohanemisvõimet erinevate töökeskkonna tingimustega (kõrgus, ilmastikuolud jne), koostöö- ja meeskonnatöö valmidust, rutiinitaluvust, keskendumisvõimet ning hoolikust. Vajalik on hea koordinatsioon ja füüsiline vastupidavus. 4. taseme ehituspuuseppadena töötavatel inimestel on kas erialane kutseharidus ja reaalne töökogemus ehitusettevõttes või keskharidus ning reaalne töökogemus ehitusettevõttes. Puusepp, ehituspuusepp Ehituspuusepp, tase 4 kutse taotlemisel peavad olema tõendatud kõik kohustuslikud (B.2.1 – 2.16) ja kutset läbivad (B.2.20) kompetentsid. Valitavate kompetentside (B.2.17 – 2.19) tõendamine 4. taseme kutse taotlemisel on vabatahtlik. Puitliidete valmistamine 4 Puitraketiste ehitamine ja paigaldamine 4 Puitkarkass-seinte ehitamine 4 Puitvahelagede ehitamine 4 Katusekonstruktsioonide ehitamine 4 Puitkonstruktsioonide tööstuslik valmistamine 4 Puitkonstruktsioonide montaažitööd 4 Vooderdise paigaldamine 4 Avatäidete paigaldamine 4 Leiliruumi ehitamine 4 Põrandate ehitamine 3 Muude välisrajatiste ehitamine 4 Puitkonstruktsioonide renoveerimine 4 Troppimistööde tegemine 3 Energiatõhus ehitamine 4 Madalama kvalifikatsiooniga ehituspuuseppade nõustamine ja juhendamine 4 Valitavate kompetentside (B.2.17 – 2.19) tõendamine 4. taseme kutse taotlemisel on vabatahtlik. Parapetile ja fassaadipindadele plekkdetailide paigaldamine 4 Kaldkatusekatete paigaldamine 4 Palkseinte ehitamine 4 Ehituspuusepp, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Krohvija, tase 4 esmane kutse Plasterer, level 4 VET level 4 Krohvija, tase 3 (versioon 1) Krohvija, tase 4 esmane kutse (versioon 2) Krohvija, tase 4 esmane kutse (versioon 3) Krohvija, tase 4 esmane kutse (versioon 5) Krohvija, tase 4 esmane kutse (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitusviimistlus Krohvija 32 2014-10-20 2014-10-20 2019-05-05 4 4 7123 Krohvijad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Tööosad ja tööülesanded Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Timo Torni Edictum OÜ Jaan Vikat MTÜ Eesti Maalrite Liit Tõnu Armulik Tallinna Ehituskool Terje Jaksen Tallinna Ehituskool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Krohvija, tase 4 esmase kutse kutsestandard on aluseks kutsehariduse ja täiendkoolituste õppekavade koostamisele ning isikute kutsealase kompetentsuse hindamisele. Ehitusviimistlejad töötavad valdavalt ehitus- või kinnisvarahooldusettevõtetes. Krohvija peamine tööülesanne on hoonete ja rajatiste erinevate pindade soojustamine, krohvimine ja tasandamine. Tööülesanded hõlmavad ka krohvitavate pindade ettevalmistamist ja tööks vajalike materjalide arvestust. Krohvija 4. taseme esmane kutse annab isikule valmisoleku antud kutsealal tööd alustada. Selle taseme krohvija korraldab iseseisvalt oma töökoha ning täidab kvaliteetselt tööülesandeid tavapärastes olukordades. Vastutust nõudvate otsuste vastuvõtmise ning keerulisemate tööde tegemise juures vajab esmast kutset omav krohvija juhendamist. A.2.1 Hoonete ja rajatiste sise- ja välispindade krohvimine 2.1.1 Krohvitavate pindade ettevalmistamine 2.1.2 Pindade krohvimine 2.1.3 Krohvitud pindade värvimine A.2.2 Kuivkrohvplaatide paigaldamine 2.2.1 Kuivkrohviplaatidega kaetavate aluspindade ettevalmistamine 2.2.2 Pindade loodimine 2.2.3 Puit- või metallkarkassi ehitamine 2.2.4 Kuivkrohvplaatide paigaldamine 2.2.5 Kuivkrohvplaatide pahteldamine A.2.3 Soojusisolatsiooni liitsüsteemide paigaldamine 2.3.1 Soojusisolatsiooni liitsüsteemidega kaetavate pindade ettevalmistamine 2.3.2 Soojusisolatsiooniplaatide paigaldamine 2.3.3 Lisatarvikute paigaldamine 2.3.4 Armeeringu paigaldamine 2.3.5 Viimistluskrohvi ja -värvi pinnale kandmine A.2.4 Ehitise ehisdetailide parandamine 2.4.1 Ehisdetailide ja -pindade seisukorra hindamine 2.4.2 Pindade ettevalmistamine 2.4.3 Detailide algse kuju taastamine A.2.5 Parapetile ja fassaadipindadele plekkdetailide paigaldamine 2.5.1 Pinna ettevalmistamine plekkdetailide paigaldamiseks 2.5.2 Plekkdetailide töötlemine 2.5.2 Plekkdetailide paigaldamine, kinnitamine ja tihendamine 2.5.3 Paigaldatud plekkdetailide kaitsmine A.2.6 Energiatõhus ehitamine Krohvija töö osadega seotud ülesannete loetelu on toodud lisas 1 „Tööosad ja tööülesanded“. Üldjuhul töötavad krohvijad täistööajaga (kaheksa tundi päevas, viiel päeval nädalas). Töö toimub nii siseruumides kui ka välitingimustes, sõltuvalt krohvitavast pinnast (siseviimistlus või välisviimistlus). Krohvija töö on füüsiliselt koormav, töörütm on vahelduv ja sõltub täidetavatest tööülesannetest. Töötatakse sageli sundasendites: redelil või tellingutel seistes, kummargil, põlvili asendis. Käte asend võib olla ka pea kohal. Töö võib toimuda erinevatel kõrgustel ja muutuvates keskkonnatingimustes. Krohvija peab järgima tööeeskirju ja ohutusnõudeid, ettevaatlik tuleb olla komistamiste ja libastumistega. Krohvija töös tuleb kokku puutuda tolmu ja erinevate kemikaalidega, mis võivad tundlikel inimestel põhjustada tervisekahjustusi ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja vahendeid. Peamised töövahendid on krohvimistöödeks vajalikud käsi- ja elektrilised mõõteriistad ja töövahendid (loodid, mootorsegistid, kellud, hõõrutid, tasandus- ja rihtlatid, krohvisilurid jt) Krohvija töö eeldab lisaks erialastele oskustele korrektsust ja täpsust, hoolikust, kannatlikkust, liigutuste kiirust ja head koordinatsiooni. Oluline on võime töötada nii iseseisvalt kui ka meeskonnas. Vajalikud on ka hea nägemine ja kõrgusetaluvus. Väga olulised on hea tervis ja vastupidavus, sest suurem osa tööpäevast möödub sundasendites. 4. taseme krohvija esmane kutse saadakse üldjuhul kutseõppeasutuses vastava kutsehariduse õppekava täismahus lõpetamisel. Krohvija, viimistleja Krohvija, tase 4 esmase kutse saamiseks peab taotleja tõendama kohustuslikud (B.2.1 – B.2.6) ja kutset läbivaid kutsespetsiifilised (B.2.7 – 2.11) ning kutset läbivad üldised (B.2.12 – B.2.19) kompetentsid. Hoonete ja rajatiste sise- ja välispindade krohvimine 4 Kuivkrohvplaatide paigaldamine 4 Soojusisolatsiooni liitsüsteemide paigaldamine 4 Ehitise ehisdetailide parandamine 4 Parapetile ja fassaadipindadele plekkdetailide paigaldamine 4 Energiatõhus ehitamine 4 Materjalide kulu ja tööaja määramine 4 Nõuetekohase töökoha korraldamine 4 Koostöö teiste töövõtjatega 4 Materjalide ja pinna omavahelise sobivuse määramine 4 Töövahendite kasutamine ja hoiustamine 4 Tööjuhiste, tehnoloogiate ja kvaliteedinõuete järgmine 4 Töötervishoiu ja tööohutusnõuete järgimine 4 Esmaabi osutamine 4 Ümbritseva keskkonna kaitsmine, jäätmekäitlusnõuete järgimine 4 Meeskonnatöös osalemine 4 Tööalaste otsuste vastuvõtmine ja kohanemine muutuvate oludega 4 Tööalaste tagasilöökidega toime tulemine 4 Tööalase tegevuse planeerimine, täiendõppes osalemine 4 Krohvija, tase 4 Plasterer, level 4 3 Krohvija, tase 4 (versioon 1) Krohvija, tase 4 (versioon 2) Krohvija, tase 4 (versioon 4) Krohvija, tase 4 (versioon 5) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitusviimistlus Krohvija 32 2014-10-20 2014-10-20 2019-05-05 4 4 7123 Krohvijad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Tööosad ja tööülesanded Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Timo Torni Edictum OÜ Jaan Vikat SIA Caparol Baltica Eesti filiaal Tõnu Armulik Tallinna Ehituskool Terje Jaksen Tallinna Ehituskool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Krohvija, tase 4 kutsestandard on isikute kutsealaste kompetentside hindamise ja täiendkoolituste õppekavade alus. Ehitusviimistlejad töötavad ehitus- ja kinnisvarahooldusettevõtetes. Krohvija tööülesanneteks on hoonete ja rajatiste erinevate pindade soojustamine, krohvimine ja tasandamine. Tööülesanded hõlmavad ka krohvitavate pindade ettevalmistust ja materjalide arvestust. Krohvija, tase 4 korraldab iseseisvalt oma töökoha ja vastutab oma tööülesannete kvaliteetse täitmise eest. Töökorraldusest lähtuvalt võib oma kutsealal juhendada ja nõustada vähem kogenud kolleege nende tavatöös. A.2.1 Hoonete ja rajatiste sise- ja välispindade krohvimine 2.1.1 Krohvitavate pindade ettevalmistamine 2.1.2 Pindade krohvimine 2.1.3 Krohvitud pindade värvimine 2.1.4 Krohvitud pindade parandamine A.2.2 Kuivkrohvplaatide paigaldamine 2.2.1 Kuivkrohvplaatidega kaetavate pindade ettevalmistamine 2.2.2 Pindade loodimine 2.2.3 Puit- või metallkarkassi ehitamine 2.2.4 Kuivkrohvplaatide paigaldamine 2.2.5 Kuivkrohvplaatide pahteldamine A.2.3 Soojusisolatsiooni liitsüsteemide paigaldamine 2.3.1 Soojusisolatsiooni liitsüsteemidega kaetavate pindade ettevalmistamine 2.3.2 Soojusisolatsiooniplaatide paigaldamine 2.3.3 Lisatarvikute paigaldamine 2.3.4 Armeeringu paigaldamine 2.3.5 Viimistluskrohvi ja –värvi pinnale kandmine A.2.4 Ehitise ehisdetailide parandamine 2.4.1 Ehisdetailide ja -pindade seisukorra hindamine 2.4.2 Tehnoloogia, materjalide ja töövahendite valimine 2.4.3 Pindade ettevalmistamine 2.4.4 Detailide algse kuju taastamine A.2.5 Parapetile ja fassaadipindadele plekkdetailide paigaldamine 2.5.1 Plekkdetailide tootmiseks vajalike tööjooniste visandamine 2.5.2 Pinna ettevalmistamine plekkdetailide paigaldamiseks 2.5.3 Plekkdetailide töötlemine 2.5.4 Plekkdetailide paigaldamine, kinnitamine ja tihendamine 2.5.5 Paigaldatud plekkdetailide kaitsmine A.2.6 Energiatõhus ehitamine A.2.7 Madalama kvalifikatsiooniga krohvijate nõustamine ja juhendamine 2.7.1 Tööga seotud keskkonnariskide hindamine ja juhendatava nõustamine 2.7.2 Töö teostamisel ilmnenud vigade analüüsimise ja parandamise nõustamine 2.7.3 Krohvijate juhendamine ja nõustamine tööülesannete täitmisel Krohvija töö osadega seotud ülesannete loetelu on toodud lisas 1 „Tööosad ja tööülesanded“ Üldjuhul töötavad krohvijad täistööajaga (kaheksa tundi päevas, viiel päeval nädalas). Töö toimub nii siseruumides kui ka välitingimustes, sõltuvalt krohvitavast pinnast (siseviimistlus või välisviimistlus). Krohvija töö on füüsiliselt koormav, töörütm on vahelduv ja sõltub täidetavatest tööülesannetest. Töötatakse sageli sundasendites: redelil või tellingutel seistes, kummargil, põlvili asendis. Käte asend võib olla ka pea kohal. Töö võib toimuda erinevatel kõrgustel ja muutuvates keskkonnatingimustes. Krohvija peab järgima tööeeskirju ja ohutusnõudeid, ettevaatlik tuleb olla komistamiste ja libastumistega. Krohvija töös tuleb kokku puutuda tolmu ja erinevate kemikaalidega, mis võivad tundlikel inimestel põhjustada tervisekahjustusi ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja vahendeid. Peamised töövahendid on krohvimistöödeks vajalikud käsi- ja elektrilised mõõteriistad ja töövahendid (loodid, mootorsegistid, kellud, hõõrutid, tasandus- ja rihtlatid, krohvisilurid jt) Krohvija töö eeldab lisaks erialastele oskustele korrektsust ja täpsust, hoolikust, kannatlikkust, liigutuste kiirust ja head koordinatsiooni. Oluline on võime töötada nii iseseisvalt kui ka meeskonnas. Vajalikud on ka hea nägemine ja kõrgusetaluvus. Väga olulised on hea tervis ja vastupidavus, sest suurem osa tööpäevast möödub sundasendites. 4. taseme krohvijana töötavatel inimestel on üldjuhul kas erialane kutsekeskharidus ja praktilise töö kogemus ehitusettevõttes või keskharidus ja praktiline töökogemus ehitusettevõttes. Krohvija, viimistleja Krohvija, tase 4 kutse saamiseks peab taotleja tõendama kohustuslikud (B.2.1 – B.2.7) ja kutset läbivaid kutsespetsiifilised (B.2.8 – 2.14) ning kutset läbivad üldised (B.2.15 – B.2.22) kompetentsid. Hoonete ja rajatiste sise- ja välispindade krohvimine 4 Kuivkrohvplaatide paigaldamine 4 Soojusisolatsiooni liitsüsteemide paigaldamine 4 Ehitise ehisdetailide parandamine 4 Parapetile ja fassaadipindadele plekkdetailide paigaldamine 4 Energiatõhus ehitamine 4 Madalama kvalifikatsiooniga põrandakatjate nõustamine ja juhendamine 4 Materjalide kulu ja tööaja määramine 4 Hooldusvärvimispinna ulatuse määratlemine 4 Nõuetekohase töökoha korraldamine 4 Koostöö teiste töövõtjatega 4 Materjalide ja pinna omavahelise sobivuse määramine 4 Töövahendite kasutamine ja hoiustamine 4 Klientide teenindamine 4 Tööjuhiste, tehnoloogiate ja kvaliteedinõuete järgmine 4 Töötervishoiu ja tööohutusnõuete järgimine 4 Esmaabi osutamine 4 Ümbritseva keskkonna kaitsmine, jäätmekäitlusnõuete järgimine 4 Meeskonnatöös osalemine 4 Tööalaste otsuste vastuvõtmine ja kohanemine muutuvate oludega 4 Tööalaste tagasilöökidega toime tulemine 4 Tööalase tegevuse planeerimine, täiendõppes osalemine 4 Maaler, tase 4 esmane kutse Painter, level 4 VET level 2 Maaler, tase 4 esmane kutse (versioon 1) Maaler, tase 4 esmane kutse (versioon 3) Maaler, tase 4 esmane kutse (versioon 4) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitusviimistlus Maaler 32 2014-10-20 2014-10-20 2019-05-05 4 4 7131 Ehitusmaalrid jms töölised 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Tööosad ja tööülesanded Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Timo Torni Edictum OÜ Jaan Vikat MTÜ Eesti Maalrite Liit Tõnu Armulik Tallinna Ehituskool Terje Jaksen Tallinna Ehituskool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Maaler, tase 4 esmase kutse kutsestandard on aluseks kutsehariduse ja täiendkoolituste õppekavade koostamisele ning isikute kutsealase kompetentsuse hindamisele. Ehitusviimistlejad töötavad valdavalt ehitus- ja kinnisvarahooldusettevõtetes. Maalri põhiliseks tööülesandeks on erinevate viimistletavate pindade lõppviimistluse teostamine (nt pindade värvimine, lakkimine, õlitamine jm) ja viimistletavate pindade katmine rullmaterjaliga (nt tapeedi, tekstiili jmt vimistlusmaterjaliga). Tööülesanne hõlmab viimistletavate pindade ettevalmistamist, materjalide arvestust, mõõtulõikamist ja paigaldamist. Maalri 4. taseme esmane kutse annab isikule valmisoleku antud kutsealal tööd alustada. Selle taseme maaler korraldab iseseisvalt oma töökoha ning täidab kvaliteetselt tööülesandeid tavapärastes olukordades. Vastutust nõudvate otsuste vastuvõtmise ning keerulisemate tööde tegemise juures vajab esmast kutset omav maaler juhendamist. A.2.1 Hoonete ja rajatiste sise- ja välispindade värvimine, lakkimine ja õlitamine 2.1.1. Viimistletavate pindade ettevalmistamine 2.1.2. Värvitavate pindade kruntimine, tasandamine ja pahteldamine ning järeltöötlemine 2.1.3. Vuukide ja ühenduskohtade hermetiseerimine 2.1.4. Sise- ja välispindade värvimine 2.1.5. Sise- ja välispindade lakkimine ja õlitamine A.2.2 Seina katmine rullmaterjaliga 2.2.1. Rullmaterjalidega kaetavate pindade ettevalmistamine 2.2.2. Rullmaterjaliga kaetavate pindade tasandamine, pahteldamine, kruntimine ja värvimine 2.2.3. Rullmaterjalide paigaldamine 2.2.4. Rullmaterjalide viimistlemine 2.2.5. Töö käigus tekkinud vigade parandamine A.2.3 Dekoratiiv-viimistlus dekoratiivvärvidega 2.3.1. Proovipinna teostamine ja kooskõlastamine tellijaga 2.3.2. Viimistletavate pindade ettevalmistamine 2.3.3. Dekoratiivvärvi või -värvisüsteemi pinnale kandmine A.2.4. Energiatõhus ehitamine Töö osadega seotud ülesannete loetelu on toodud lisas 1 „Tööosad ja tööülesanded“. Üldjuhul töötavad maalrid täistööajaga (kaheksa tundi päevas, viiel päeval nädalas). Töö toimub nii siseruumides kui ka välitingimustes, sõltuvalt viimistletavast pinnast (sisesviimistlus või välisviimistlus). Töö on füüsiliselt koormav, töörütm on vahelduv ja sõltub täidetavatest tööülesannetest. Töötatakse enamasti seistes, sageli tuleb töötada ebamugavates sundasendites: redelil või tellingul seistes, kummargil, põlviliasendis, käte asend võib olla ka pea kohal. Ettevaatlik tuleb olla komistamiste ja libastumistega. Maalritöös tuleb kokku puutuda tolmu ja erinevate kemikaalidega, mis võivad tundlikel inimestel põhjustada allergiat ning seetõttu on kohustuslik kasutada isikukaitsevahendeid ja kanda kaitseriietust. Vastunäidustatud on allergia värvainete ja lahustite suhtes. Maalri töövahendid on erinevad käsi-tööriistad (pahtlilabidad, pintslid, tapeedi- ja värvirullid jne), masinad ja seadmed (segutrellid, lihvimisseadmed, värvipritsid jne) ning materjalid (kuivsegud, värvid, lakid, liimid, lahustid, rullmaterjalid jne). Maalri töö eeldab lisaks erialastele oskustele korrektsust ja täpsust, hoolikust, kannatlikkust, ruumilist kujutlusvõimet, liigutuste kiirust ja head koordinatsiooni. Oluline on võime töötada nii iseseisvalt kui ka meeskonnas. Vajalikud on ka hea nägemine ja kõrgusetaluvus. Väga olulised on hea tervis ja vastupidavus, sest suurem osa tööpäevast möödub sundasendis. 4. taseme maalri esmane kutse saadakse üldjuhul kutseõppeasutuses vastava kutsehariduse õppekava täismahus lõpetamisel. Maaler, viimistleja Maaler, tase 4 esmase kutse saamiseks peab taotleja tõendama kõik kohustuslikud (B.2.1 - 2.4), maalri kutset läbivad kutsespetsiifilised (B.2.5 - 2.10) ja kutset läbivad üldised (B.2.11 - 2.18) kompetentsid. Hoonete ja rajatiste sise- ja välispindade värvimine, lakkimine ja õlitamine 4 Seina katmine rullmaterjaliga 4 Dekoratiiv-viimistlus dekoratiivvärvidega 4 Energiatõhus ehitamine 4 Materjalide kulu ja tööaja määramine 4 Hooldusvärvimispinna ulatuse määratlemine 4 Nõuetekohase töökoha korraldamine 4 Koostöö teiste töövõtjatega 4 Töövahendite kasutamine ja hoiustamine 4 Tööjuhiste, tehnoloogiate ja kvaliteedinõuete järgmine 4 Töötervishoiu ja tööohutusnõuete järgimine 4 Esmaabi osutamine 4 Ümbritseva keskkonna kaitsmine, jäätmekäitlusnõuete järgimine 4 Meeskonnatöös osalemine 4 Tööalaste otsuste vastuvõtmine ja kohanemine muutuvate oludega 4 Tööalaste tagasilöökidega toime tulemine 4 Tööalase tegevuse planeerimine, täiendõppes osalemine 4 Maaler, tase 4 Painter, level 4 2 Maaler, tase 4 (versioon 1) Maaler, tase 4 (versioon 3) Maaler, tase 4 (versioon 4) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitusviimistlus Maaler 32 2014-10-20 2014-10-20 2019-05-05 4 4 7131 Ehitusmaalrid jms töölised 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Tööosad ja tööülesanded Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Timo Torni Edictum OÜ Jaan Vikat MTÜ Eesti Maalrite Liit Tõnu Armulik Tallinna Ehituskool Terje Jaksen Tallinna Ehituskool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Maaler, tase 4 kutsestandard on aluseks isikute kutsealaste kompetentside hindamisele ja täiendkoolituste õppekavade koostamisele. Ehitusviimistlejad töötavad valdavalt ehitus- ja kinnisvarahooldusettevõtetes. Maalri põhiliseks tööülesandeks on erinevate viimistlevate pindade lõppviimistluse teostamine (nt värvimine, lakkimine, õlitamine jmt) ja viimistletavate pindade katmine rullmaterjaliga (nt tapeedi, tekstiili jmt viimistlusmaterjaliga). Tööülesanne hõlmab viimistlevate pindade ettevalmistamist, materjalide arvestust, mõõtulõikamist ja paigaldamist. Maaler, tase 4 korraldab iseseisvalt oma töökoha ja vastutab oma tööülesannete kvaliteetse täitmise eest. Töökorraldusest lähtuvalt võib oma kutsealal juhendada ja nõustada vähem kogenud kolleege nende tavatöös. A.2.1 Hoonete ja rajatiste sise- ja välispindade värvimine, lakkimine ja õlitamine 2.1.1 Viimistletavate pindade ettevalmistamine 2.1.2 Värvitavate pindade kruntimine, tasandamine ja pahteldamine ning järeltöötlemine 2.1.3 Vuukide ja ühenduskohtade hermetiseerimine 2.1.4 Sise- ja välispindade värvimine 2.1.5 Sise- ja välispindade lakkimine ja õlitamine A.2.2 Seina katmine rullmaterjaliga 2.2.1 Rullmaterjalidega kaetavate pindade ettevalmistamine 2.2.2 Rullmaterjaliga kaetavate pindade tasandamine, pahteldamine, kruntimine ja värvimine 2.2.3 Rullmaterjalide paigaldamine 2.2.4 Rullmaterjalide viimistlemine 2.2.5 Töö käigus tekkinud vigade parandamine A.2.3 Dekoratiiv-viimistlustehnikate teostamine dekoratiivvärvidega 2.3.1 Proovipinna teostamine ja kooskõlastamine tellijaga 2.3.2 Viimistletavate pindade ettevalmistamine 2.3.3 Dekoratiivvärvi või -värvisüsteemi pinnale kandmine 2.3.4 Jäljendustehnikate teostamine A.2.4 Energiatõhus ehitamine A.2.5 Madalama tasemega maalrite nõustamine ja juhendamine 2.5.1 Tööga seotud keskkonnariskide hindamine ja juhendatava nõustamine 2.5.2 Töö teostamisel ilmnenud vigade analüüsimine ja parandamise nõustamine 2.5.3 Maalrite juhendamine ja nõustamine tööülesannete täitmisel Töö osadega seotud ülesannete loetelu on toodud lisas 1 „Tööosad ja tööülesanded“. Üldjuhul töötavad maalrid täistööajaga (kaheksa tundi päevas, viiel päeval nädalas). Töö toimub nii siseruumides kui ka välitingimustes, sõltuvalt viimistletavast pinnast (siseviimistlus või välisviimistlus). Töö on füüsiliselt koormav, töörütm on vahelduv ja sõltub täidetavatest tööülesannetest. Töötatakse enamasti seistes, sageli tuleb töötada ebamugavates sundasendites: redelil seistes, kummargil, põlvili asendis, käte asend võib olla ka pea kohal. Ettevaatlik tuleb olla komistamiste ja libastumistega. Maalritöös tuleb kokku puutuda tolmu ja erinevate kemikaalidega, mis võivad tundlikel inimestel põhjustada allergiat ning seetõttu on kohustuslik kasutada isikukaitsevahendeid ja kanda kaitseriietust. Vastunäidustatud on allergia värvainete ja lahustite suhtes. Maalri töövahendid on erinevad käsi-tööriistad (pahtlilabidad, pintslid, tapeedi- ja värvirullid jne), masinad ja seadmed (segutrellid, lihvimisseadmed, värvipritsid jne) ning materjalid (kuivsegud, värvid, lakid, liimid, lahustid, rullmaterjalid jne). Maalri töö eeldab lisaks erialastele oskustele korrektsust ja täpsust, hoolikust, kannatlikkust, ruumilist kujutlusvõimet, liigutuste kiirust ja head koordinatsiooni. Oluline on võime töötada nii iseseisvalt kui ka meeskonnas. Vajalikud on ka hea nägemine ja kõrgusetaluvus. Väga olulised on hea tervis ja vastupidavus, sest suurem osa tööpäevast möödub sundasendis. 4. taseme maalrina töötavatel inimestel on üldjuhul kas erialane kutsekeskharidus ja praktilise töö kogemus ehitusettevõttes või keskharidus ja praktiline töökogemus ehitusettevõttes. Maaler, viimistleja Maaler, tase 4 kutse saamiseks peab taotleja tõendama kõik kohustuslikud (B.2.1 - 2.5), maalri kutset läbivad kutsespetsiifilised (B.2.6 - 2.12) ja kutset läbivad üldised (B.2.13 - 2.20) kompetentsid. Hoonete ja rajatiste sise- ja välispindade värvimine, lakkimine ja õlitamine 4 Seina katmine rullmaterjaliga 4 Dekoratiivviimistlemine dekoratiivvärvidega 4 Energiatõhus ehitamine 4 Madalama kvalifikatsiooniga maalrite nõustamine ja juhendamine 4 Materjalide kulu ja tööaja määramine 4 Hooldusvärvimispinna ulatuse määratlemine 4 Nõuetekohase töökoha korraldamine 4 Koostöö teiste töövõtjatega 4 Materjalide ja pinna omavahelise sobivuse määramine 4 Töövahendite kasutamine ja hoiustamine 4 Klientide teenindamine 4 Tööjuhiste, tehnoloogiate ja kvaliteedinõuete järgmine 4 Töötervishoiu ja tööohutusnõuete järgimine 4 Esmaabi osutamine 4 Ümbritseva keskkonna kaitsmine, jäätmekäitlusnõuete järgimine 4 Meeskonnatöös osalemine 4 Tööalaste otsuste vastuvõtmine ja kohanemine muutuvate oludega 4 Tööalaste tagasilöökidega toime tulemine 4 Tööalase tegevuse planeerimine, täiendõppes osalemine 4 Plaatija, tase 4 esmane kutse Tiler, level 4 VET level 2 Plaatija, tase 4 esmane kutse (versioon 1) Plaatija, tase 4 esmane kutse (versioon 3) Plaatija, tase 4 esmane kutse (versioon 4) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitusviimistlus Plaatija 32 2014-10-20 2014-10-20 2019-05-05 4 4 7122 Põrandategijad ja plaatijad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Tööosad ja tööülesanded Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Timo Torni Edictum OÜ Jaan Vikat MTÜ Eesti Maalrite Liit Tõnu Armulik Tallinna Ehituskool Terje Jaksen Tallinna Ehituskool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Plaatija, tase 4 esmase kutse kutsestandard on aluseks kutsehariduse ja täiendkoolituste õppekavade koostamisele ning isikute kutsealase kompetentsuse hindamisele. PPlaatijad töötavad valdavalt ehitus- ja kinnisvarahooldusettevõtetes. Plaatija põhilised tööülesanded on pindade ettevalmistamine plaatimistööde tegemiseks ja pindade plaatimine. Plaatija 4. taseme esmane kutse annab isikule valmisoleku antud kutsealal tööd alustada. Selle taseme plaatija korraldab iseseisvalt oma töökoha ning täidab kvaliteetselt tööülesandeid tavapärastes olukordades. Vastutust nõudvate otsuste vastuvõtmise ning keerulisemate tööde tegemise juures vajab esmast kutset omav plaatija juhendamist. A.2.1 Pindade ettevalmistamine 2.1.1. Pindade puhastamine 2.1.2. Plaaditavatele pindadele krundi ja hüdroisolatsiooni paigaldamine A. 2.2 Pindade plaatimine 2.2.1. Pindade ettevalmistamine 2.2.2. Plaadi jaotuskavandi koostamine 2.2.3. Pindade plaatimine keraamiliste- ja kiviplaatidega 2.2.4. Plaaditud pindade vuukimine 2.2.5. Plaaditud pindade kaitsmine võimalike kahjustuste eest 2.2.6. Plaaditud pindade remontimine 2.2.7. Töö käigus tekkinud vigade parandamine A.2.3 Energiatõhus ehitamine Tööosadega seotud tööülesannete loetelu „Tööosad ja tööülesanded“ on toodud kutsestandardi Lisas 1. Üldjuhul töötavad plaatijad täistööajaga (kaheksa tundi päevas, viiel päeval nädalas). Töö toimub nii siseruumides kui ka välitingimustes, sõltuvalt plaaditavast pinnast. Töö on füüsiliselt koormav, töörütm on vahelduv ja sõltub täidetavatest tööülesannetest. Töötatakse sageli sundasendites: redelil seistes, põlvili asendis, käte asend võib olla ka pea kohal. Ettevaatlik tuleb olla komistamiste ja libastumistega. Vajalik on kasutada isikukaitsevahendeid: põlvekaitsmeid, tolmumaski, kaitseprille ja –kindaid ning turvajalatseid. Peamised ohud plaatija töös tulenevad kasutatavate elektriliste ja mehaaniliste tööriistade ettevaatamatust käsitsemisest. Plaatijatöös puututakse kokku ka tolmu ja erinevate kemikaalidega, mis võivad ülitundlikel inimestel põhjustada allergiat ning seetõttu on kohustuslik kasutada isikukaitsevahendeid ja kanda kaitseriietust. Plaatija töövahendid on erinevad käsitööriistad (plaadikamm, segukellu, vuugiraud, lõiketangid, plaadinuga, lood jne), seadmed ja mõõteriistad (segutrell, plaadilõikur, frees, laser jne) ning materjalid (kuivsegud, liimid, hermeetikud jne). Plaatija töö eeldab lisaks erialastele oskustele korrektsust ja täpsust, hoolikust, kannatlikkust, ruumilist kujutlusvõimet, liigutuste kiirust ja head koordinatsiooni. Oluline on võime töötada nii iseseisvalt kui ka meeskonnas. Väga olulised on hea tervis ja vastupidavus, sest suurem osa tööpäevast möödub sundasendis. 4. taseme plaatija esmane kutse saadakse üldjuhul kutseõppeasutuses vastava kutsehariduse õppekava täismahus lõpetamisel. plaatija Plaatija, tase 4 esmane kutse saamiseks peab taotleja tõendama kohustuslikud (B.2.1 – B.2.3), lisaks plaatija kutset läbivad kutsespetsiifilised (B.2.4 - 2.8) ja üldised (B.2.9 - 2.16) kompetentsid. Pindade ettevalmistamine 4 Pindade plaatimine 4 Energiatõhus ehitamine 4 Materjalide kulu ja tööaja määramine 4 Nõuetekohase töökoha korraldamine 4 Koostöö teiste töövõtjatega 4 Materjalide ja pinna omavahelise sobivuse määramine 4 Töövahendite kasutamine ja hoiustamine 4 Tööjuhiste, tehnoloogiate ja kvaliteedinõuete järgmine 4 Töötervishoiu ja tööohutusnõuete järgimine 4 Esmaabi osutamine 4 Ümbritseva keskkonna kaitsmine, jäätmekäitlusnõuete järgimine 4 Meeskonnatöös osalemine 4 Tööalaste otsuste vastuvõtmine ja kohanemine muutuvate oludega 4 Tööalaste tagasilöökidega toime tulemine 4 Tööalase tegevuse planeerimine, täiendõppes osalemine 4 Plaatija, tase 4 Tiler, level 4 2 Plaatija, tase 4 (versioon 1) Plaatija, tase 4 (versioon 3) Plaatija, tase 4 (versioon 4) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitusviimistlus Plaatija 32 2014-10-20 2014-10-20 2019-05-05 4 4 7122 Põrandategijad ja plaatijad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Tööosad ja tööülesanded Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Timo Torni Edictum OÜ Jaan Vikat MTÜ Eesti Maalrite Liit Tõnu Armulik Tallinna Ehituskool Terje Jaksen Tallinna Ehituskool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Plaatija, tase 4 kutsestandard on aluseks isikute kutsealaste kompetentside hindamisele ja täiendkoolituste õppekavade koostamisele. Plaatijad töötavad valdavalt ehitus- ja kinnisvarahooldusettevõtetes. Plaatija põhilised tööülesanded on pindade ettevalmistamine plaatimistööde tegemiseks ja pindade plaatimine. 4. taseme plaatija korraldab iseseisvalt oma töökoha ja vastutab oma tööülesannete kvaliteetse täitmise eest. Töökorraldusest lähtuvalt võib oma kutsealal juhendada ja nõustada vähem kogenud kolleege nende tavatöös. A.2.1 Pindade ettevalmistamine 2.1.1 Pindade puhastamine 2.1.2 Põrandakallete valamine 2.1.3 Plaaditavatele pindadele krundi ja hüdroisolatsiooni paigaldamine A.2.2 Pindade plaatimine 2.2.1 Pindade ettevalmistamine 2.2.3 Plaadi jaotuskavandi koostamine 2.2.4 Pindade plaatimine keraamiliste- ja kiviplaatidega 2.2.5 Pindade plaatimine looduskividest materjalidega 2.2.6 Plaaditud pindade vuukimine 2.2.7 Plaaditud pindade kaitsmine võimalike kahjustuste eest 2.2.8 Plaaditud pindade remontimine 2.2.9 Töö käigus tekkinud vigade parandamine 2.2.10 Kliendi nõustamine plaaditud pindade hooldamiseks A.2.3 Energiatõhus ehitamine A.2.4 Madalama kvalifikatsiooniga plaatijate nõustamine ja juhendamine 2.4.1 Tööga seotud keskkonnariskide hindamine ja juhendatava nõustamine 2.4.2 Töö teostamisel ilmnenud vigade analüüsimise ja parandamise nõustamine 2.4.3 Plaatija juhendamine ja nõustamine tööülesannete täitmisel Töö osadega seotud ülesannete loetelu on toodud lisas 1 „Tööosad ja tööülesanded“. Üldjuhul töötavad plaatijad täistööajaga (kaheksa tundi päevas, viiel päeval nädalas). Töö toimub nii siseruumides kui ka välitingimustes, sõltuvalt plaaditavast pinnast. Töö on füüsiliselt koormav, töörütm on vahelduv ja sõltub täidetavatest tööülesannetest. Töötatakse sageli sundasendites: redelil seistes, põlvili asendis, käte asend võib olla ka pea kohal. Ettevaatlik tuleb olla komistamiste ja libastumistega. Vajalik on kasutada isikukaitsevahendeid: põlvekaitsmeid, tolmumaski, kaitseprille ja –kindaid ning turvajalatseid. Peamised ohud plaatija töös tulenevad kasutatavate elektriliste ja mehaaniliste tööriistade ettevaatamatust käsitsemisest ning seetõttu on kohustuslik kasutada isikukaitsevahendeid ja kanda kaitseriietust. Plaatijatöös puututakse kokku ka tolmu ja erinevate kemikaalidega, mis võivad ülitundlikel inimestel põhjustada allergiat. Plaatija töövahendid on erinevad käsitööriistad (plaadikamm, segukellu, vuugiraud, lõiketangid, plaadinuga, lood jne), seadmed ja mõõteriistad (segutrell, plaadilõikur, frees, laser jne) ning materjalid (kuivsegud, liimid, hermeetikud jne). Plaatija töö eeldab lisaks erialastele oskustele korrektsust ja täpsust, hoolikust, kannatlikkust, ruumilist kujutlusvõimet, liigutuste kiirust ja head koordinatsiooni. Oluline on võime töötada nii iseseisvalt kui ka meeskonnas. Väga olulised on hea tervis ja vastupidavus, sest suurem osa tööpäevast möödub sundasendis. 4. taseme plaatijatena töötavatel inimestel on üldjuhul erialane kutseharidus ja praktiline töökogemus ehitusettevõttes või keskharidus ning praktiline töökogemus ehitusettevõttes. plaatija Plaatija, tase 4 kutse saamiseks peab taotleja tõendama kohustuslikud (B.2.1 – B.2.4), lisaks plaatija kutset läbivad kutsespetsiifilised (B.2.5 – B.2.9) ja üldised läbivad (B.2.10 - 2.17) kompetentsid. Pindade ettevalmistamine 4 Pindade plaatimine 4 Energiatõhus ehitamine 4 Madalama kvalifikatsiooniga plaatijate nõustamine ja juhendamine 4 Materjalide kulu ja tööaja määramine 4 Nõuetekohase töökoha korraldamine 4 Koostöö teiste töövõtjatega 4 Materjalide ja pinna omavahelise sobivuse määramine 4 Töövahendite kasutamine ja hoiustamine 4 Tööjuhiste, tehnoloogiate ja kvaliteedinõuete järgmine 4 Töötervishoiu ja tööohutusnõuete järgimine 4 Esmaabi osutamine 4 Ümbritseva keskkonna kaitsmine, jäätmekäitlusnõuete järgimine 4 Meeskonnatöös osalemine 4 Tööalaste otsuste vastuvõtmine ja kohanemine muutuvate oludega 4 Tööalaste tagasilöökidega toime tulemine 4 Tööalase tegevuse planeerimine, täiendõppes osalemine 4 Põrandakatja, tase 4 esmane kutse Floor Covering Installer, level 4 VET level 2 Põrandakatja, tase 4 esmane kutse (versioon 1) Põrandakatja, tase 4 esmane kutse (versioon 3) Põrandakatja, tase 4 esmane kutse (versioon 4) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitusviimistlus Põrandakatja 32 2014-10-20 2014-10-20 2019-05-05 4 4 7122 Põrandategijad ja plaatijad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Tööosad ja tööülesanded Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Timo Torni Edictum OÜ Jaan Vikat MTÜ Eesti Maalrite Liit Tõnu Armulik Tallinna Ehituskool Terje Jaksen Tallinna Ehituskool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Põrandakatja, tase 4 esmase kutse kutsestandard on aluseks kutsehariduse ja täiendkoolituste õppekavade koostamisele ning isikute kutsealase kompetentsuse hindamisele. Ehitusviimistlejad töötavad valdavalt ehitus- ja kinnisvarahooldusettevõtetes. Põrandakatja põhiliseks tööülesandeks on viimistletavate pindade katmine erinevate materjalidega (PVC, tekstiil, parketid jne). Tööülesanne hõlmab ka viimistlevate pindade ettevalmistamist, materjalide arvestust, mõõtulõikamist ja paigaldamist. Põrandakatja, 4. taseme esmane kutse annab isikule valmisoleku antud kutsealal tööd alustada. Selle taseme põrandakatja korraldab iseseisvalt oma töökoha ning täidab kvaliteetselt tööülesandeid tavapärastes olukordades. Vastutust nõudvate otsuste vastuvõtmise ning keerulisemate tööde tegemise juures vajab esmast kutset omav põrandakatja juhendamist. A.2.1 PVC plaat- ja rullmaterjalide paigaldamine 2.1.1. PVC plaat- ja rullmaterjalidega kaetavate pindade ettevalmistamine 2.1.2. Materjali jaotuskavandi koostamine ja mustri ja/või kujundi mahamärkimine 2.1.3. Materjalide mõõtulõikamine ja kokkusobitamine 2.1.4. PVC plaat- või rullmaterjalide paigaldamine 2.1.5. Liitekohtade vormistamine A. 2.2 Parkettide paigaldamine põrandatele 2.2.1. Parketiga kaetavate põrandapindade ettevalmistamine 2.2.2. Materjali jaotuskavandi koostamine ja mustri ja/või kujundi mahamärkimine 2.2.3. Ujuvparketi paigaldamine 2.2.4. Aluspõrandale liimitava parketi paigaldamine 2.2.5. Liitekohtade vormistamine A.2.3 Tekstiilist plaat- või rullkatete paigaldamine 2.3.1. Tekstiilist plaat- või rullkatetega kaetavate pindade ettevalmistamine 2.3.2. Materjali jaotuskavandi koostamine ja mustri ja/või kujundi mahamärkimine 2.3.3. Materjalide mõõtulõikamine ja kokkusobitamine 2.3.4. Tekstiilist plaat- või rullkatte paigaldamine 2.3.5. Liitekohtade vormistamine A.2.4 Epoksüvaik pinnakatete paigaldamine 2.4.1. Tööde ettevalmistamine 2.4.2. Pindade ettevalmistamine ja kruntimine 2.4.3. Viimistluskihi/süsteemi pinnalekandmine 2.4.4. Mitmekihilise epoksüvaik viimistluskihi/süsteemi pinnalekandmine A.2.5 Energiatõhus ehitamine Töö osadega seotud ülesannete loetelu on toodud lisas 1 „Tööosad ja tööülesanded“. Üldjuhul töötavad põrandakatjad täistööajaga (kaheksa tundi päevas, viiel päeval nädalas). Töö toimub nii siseruumides kui ka välitingimustes, sõltuvalt kaetavatest pindadest. Töö on füüsiliselt koormav, töörütm on vahelduv ja sõltub täidetavatest tööülesannetest. Töötatakse sageli sundasendites: seistes, põlvili asendis või kükakil. Ettevaatlik tuleb olla komistamiste ja libastumistega. Vajalik on kasutada isikukaitsevahendeid: põlvekaitsmeid, tolmumaski, kaitseprille ja –kindaid ning turvajalatseid. Peamised ohud põrandakatja töös tulenevad kasutatavate elektriliste ja mehaaniliste tööriistade ettevaatamatust käsitsemisest. Põrandakatja töös puututakse kokku ka tolmu ja erinevate kemikaalidega, mis võivad ülitundlikel inimestel põhjustada allergiat ning seetõttu on kohustuslik kasutada isikukaitsevahendeid ja kanda kaitseriietust. Põrandakatja töövahendid on erinevad käsitööriistad (lood, käsilõikeriistad, liimikamm, haamrid jne), seadmed ja mõõteriistad (segutrell, frees, laser jne) ning materjalid kuivsegud, liimid, hermeetikud jne). Põrandakatja töö eeldab lisaks erialastele oskustele korrektsust ja täpsust, hoolikust, kannatlikkust, ruumilist kujutlusvõimet, liigutuste kiirust ja head koordinatsiooni. Oluline on võime töötada nii iseseisvalt kui ka meeskonnas. Väga olulised on hea tervis ja vastupidavus, sest suurem osa tööpäevast möödub sundasendis. 4. taseme põrandakatja esmane kutse saadakse üldjuhul kutseõppeasutuses vastava kutsehariduse õppekava täismahus lõpetamisel. Põrandakatja Põrandakatja esmase kutse saamiseks peab kutse taotleja tõendama kohustuslikud (B.2.1 – B.2.5), lisaks põrandakatja kutset läbivad kutsespetsiifilised (B.2.6 – B.2.10) ja üldised (B.2.11 – B.2.18) kompetentsid. PVC plaat- ja rullmaterjalide paigaldamine 4 Parkettide paigaldamine põrandatele 4 Tekstiilist plaat- või rullmaterjali paigaldamine 4 Epoksüvaik pinnakatete paigaldamine 4 Energiatõhus ehitamine 4 Materjalide kulu ja tööaja määramine 4 Nõuetekohase töökoha korraldamine 4 Koostöö teiste töövõtjatega 4 Materjalide ja pinna omavahelise sobivuse määramine 4 Töövahendite kasutamine ja hoiustamine 4 Tööjuhiste, tehnoloogiate ja kvaliteedinõuete järgmine 4 Töötervishoiu ja tööohutusnõuete järgimine 4 Esmaabi osutamine 4 Ümbritseva keskkonna kaitsmine, jäätmekäitlusnõuete järgimine 4 Meeskonnatöös osalemine 4 Tööalaste otsuste vastuvõtmine ja kohanemine muutuvate oludega 4 Tööalaste tagasilöökidega toime tulemine 4 Tööalase tegevuse planeerimine, täiendõppes osalemine 4 Põrandakatja, tase 4 Floor Covering Installer, level 4 2 Põrandakatja, tase 4 (versioon 1) Põrandakatja, tase 4 (versioon 3) Põrandakatja, tase 4 (versioon 4) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitusviimistlus Põrandakatja 32 2014-10-20 2014-10-20 2019-05-05 4 4 7122 Põrandategijad ja plaatijad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Tööosad ja tööülesanded Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Timo Torni Edictum OÜ Jaan Vikat MTÜ Eesti Maalrite Liit Tõnu Armulik Tallinna Ehituskool Terje Jaksen Tallinna Ehituskool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Põrandakatja, tase 4 kutsestandard on aluseks isikute kutsealase kompetentsuse hindamisele ja täiendkoolituste õppekavade koostamisele. Ehitusviimistlejad töötavad valdavalt ehitus- ja kinnisvarahooldusettevõtetes. Põrandakatja põhiliseks tööülesandeks on viimistletavate pindade katmine erinevate materjalidega (PVC, tekstiil, parketid jne). Tööülesanne hõlmab ka viimistlevate pindade ettevalmistamist, materjalide arvestust, mõõtulõikamist ja paigaldamist. 4. taseme põrandakatja korraldab iseseisvalt oma töökoha ja vastutab oma tööülesannete kvaliteetse täitmise eest. Töökorraldusest lähtuvalt võib oma kutsealal juhendada ja nõustada vähem kogenud kolleege nende tavatöös. A.2.1 PVC plaat- ja rullmaterjalide paigaldamine 2.1.1 PVC plaat- ja rullmaterjalidega kaetavate pindade ettevalmistamine 2.1.2 Materjali jaotuskavandi koostamine ja mustri ja/või kujundi mahamärkimine 2.1.3 Materjalide mõõtulõikamine ja kokkusobitamine 2.1.4 PVC plaat- või rullmaterjalide paigaldamine 2.1.5 Liitekohtade vormistamine A. 2.2 Parkettide paigaldamine põrandatele 2.2.1 Parketiga kaetavate põrandapindade ettevalmistamine 2.2.2 Materjali jaotuskavandi koostamine ja mustri ja/või kujundi mahamärkimine 2.2.3 Ujuvparketi paigaldamine 2.2.4 Aluspõrandale liimitava parketi paigaldamine 2.2.5 Liitekohtade vormistamine A.2.3 Tekstiilist plaat- või rullmaterjali paigaldamine 2.3.1 Tekstiilist plaat- või rullmaterjaliga kaetavate pindade ettevalmistamine 2.3.2 Materjali jaotuskavandi koostamine ja mustri ja/või kujundi mahamärkimine 2.3.3 Materjalide mõõtulõikamine ja kokkusobitamine 2.3.4 Tekstiilist plaat- või rullmaterjali paigaldamine 2.3.5 Liitekohtade vormistamine A.2.4 Energiatõhus ehitamine A.2.5 Madalama kvalifikatsiooniga põrandakatjate nõustamine ja juhendamine 2.5.1 Tööga seotud keskkonnariskide hindamine ja juhendatava nõustamine 2.5.2 Töö teostamisel ilmnenud vigade analüüsimise ja parandamise nõustamine 2.5.3 Plaatija juhendamine ja nõustamine tööülesannete täitmisel Töö osadega seotud ülesannete loetelu on toodud lisas 1 „Tööosad ja tööülesanded“. Üldjuhul töötavad põrandakatjad täistööajaga (kaheksa tundi päevas, viiel päeval nädalas). Töö toimub nii siseruumides kui ka välitingimustes, sõltuvalt kaetavatest pindadest. Töö on füüsiliselt koormav, töörütm on vahelduv ja sõltub täidetavatest tööülesannetest. Töötatakse sageli sundasendites: seistes, põlvili asendis või kükakil. Ettevaatlik tuleb olla komistamiste ja libastumistega. Põrandakatja töös puututakse kokku ka tolmu ja erinevate kemikaalidega, mis võivad tundlikel inimestel põhjustada allergiat ning seetõttu on kohustuslik kasutada isikukaitsevahendeid ning kanda kaitseriietust. Põrandakatja töövahendid on erinevad käsitööriistad (lood, käsilõikeriistad, liimikamm, haamrid jne), seadmed ja mõõteriistad (segutrell, frees, laser jne) ning materjalid(kuivsegud, liimid, hermeetikud jne). Põrandakatja töö eeldab lisaks erialastele oskustele korrektsust ja täpsust, hoolikust, kannatlikkust, ruumilist kujutlusvõimet, liigutuste kiirust ja head koordinatsiooni. Oluline on võime töötada nii iseseisvalt kui ka meeskonnas. Väga olulised on hea tervis ja vastupidavus, sest suurem osa tööpäevast möödub püstiasendis. 4. taseme põrandakatjatena töötavatel inimestel on üldjuhul erialane kutseharidus ja praktiline töökogemus ehitusettevõttes või keskharidus ning praktiline töökogemus ehitusettevõttes. Põrandakatja Põrandakatja, tase 4 kutse saamiseks peab kutse taotleja tõendama kohustuslikud (B.2.1 – B.2.5), põrandakatja kutset läbivad kutsespetsiifilised (B.2.6 – B.2.11) ja üldised (B.2.12 – B.2.19) kompetentsid. PVC plaat- ja rullmaterjalide paigaldamine 4 Parkettide paigaldamine põrandatele 4 Tekstiilist plaat- või rullmaterjali paigaldamine 4 Epoksüvaik pinnakatete paigaldamine 4 Energiatõhus ehitamine 4 Madalama kvalifikatsiooniga põrandakatjate nõustamine ja juhendamine 4 Materjalide kulu ja tööaja määramine 4 Nõuetekohase töökoha korraldamine 4 Koostöö teiste töövõtjatega 4 Materjalide ja pinna omavahelise sobivuse määramine 4 Töövahendite kasutamine ja hoiustamine 4 Klientide teenindamine 4 Tööjuhiste, tehnoloogiate ja kvaliteedinõuete järgmine 4 Töötervishoiu ja tööohutusnõuete järgimine 4 Esmaabi osutamine 4 Ümbritseva keskkonna kaitsmine, jäätmekäitlusnõuete järgimine 4 Meeskonnatöös osalemine 4 Tööalaste otsuste vastuvõtmine ja kohanemine muutuvate oludega 4 Tööalaste tagasilöökidega toime tulemine 4 Tööalase tegevuse planeerimine, täiendõppes osalemine 4 Monteerija, tase 4 esmane kutse Steelworker, level 4 VET level 2 Monteerija, tase 4 esmane kutse (versioon 1) Monteerija, tase 4 esmane kutse (versioon 3) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Monteerija 32 2014-10-20 2014-10-20 2019-05-05 4 4 7214 Metallkonstruktsioonide valmistajad ja monteerijad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Tööosad ja tööülesanded Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Jaak Kleinberg Skanska EMV AS Kalev Ramjalg Roxor Ehitus Priit Alas Anmeri OÜ Tarmo Laaban Tallinna Ehituskool Tõnu Peipman IB Printsiip OÜ Vahur Külm AS Columbia-Kivi Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Monteerija, tase 4 esmase kutse kutsestandard on aluseks kutsehariduse ja täiendkoolituste õppekavade koostamisele ning isikute kutsealase kompetentsuse hindamisele. Monteerija on oskustöötaja, kes töötab ehitusettevõttes. Monteerija peamised tööülesanded on terasest ja raudbetoonist konstruktsioonielementide ja ehitusdetailide monteerimine. Töö toimub tihti kõrgustes. Monteerija 4. taseme esmane kutse annab isikule valmisoleku antud kutsealal tööd alustada. Selle taseme monteerija korraldab iseseisvalt oma töökoha ning täidab kvaliteetselt tööülesandeid tavapärastes olukordades. Vastutust nõudvate otsuste vastuvõtmise ning keerulisemate tööde tegemise juures vajab esmast kutset omav monteerija juhendamist. A.2.1 Metallkonstruktsioonide monteerimine 2.1.1 Aluspinna kontrollimine ja ettevalmistamine 2.1.2 Kinnitussõlmede ettevalmistamine 2.1.3 Montaažielementide eelmonteerimine 2.1.4 Montaažielementide paigale asetamine, rihtimine ja toestamine 2.1.5 Montaažielementide kinnitamine 2.1.6 Terasdetailide korrosioonitõrje teostamine A.2.2 Raudbetoondetailide monteerimine 2.2.1 Aluspinna kontrollimine ja ettevalmistamine 2.2.2 Kinnitussõlmede ettevalmistamine 2.2.3 Montaažielementide paigale asetamine, toestamine ja rihtimine 2.2.4 Montaažielementide liitekohtade monolitiseerimine ja kohtbetoneerimine 2.2.5 Terasdetailide korrosioonitõrje teostamine A.2.3 Troppimistööde tegemine 2.3.1 Materjalide peale- ja mahalaadimine, ladustamine ja paigaldamine 2.3.2 Mehitamata tõsteseadmete töö juhtimine A.2.4 Energiatõhus ehitamine A.2.5 Käsikaarkeevitustööde (elektrikeevitustööde) ja gaasikeevitustööde tegemine 2.5.1 Keevistööde ettevalmistamine 2.5.2 Keevisliidete tegemine 2.5.3 Keevisliidete järeltöötlemine ja tulemuse kontrollimine Töö osadega seotud ülesannete loetelu „Tööosad ja tööülesanded“ on toodud kutsestandardi Lisas 1. Monteerija töö on raske ja nõuab füüsilist pingutust. Sageli tuleb tõsta raskeid ehitusdetaile, töötada sundasendis, ronida tellingutel, redelitel ning konstruktsioonidel. Töö toimub erinevatel kõrgustel ja muutuvates keskkonnatingimustes, valdavalt välitingimustes. Monteerija töökeskkonnaga on seotud vigastuste tekkimise kõrgendatud risk. Samuti võivad tervisekahjustusi põhjustada tolm, õhus lenduvad keemilised ühendid, müra, temperatuurikõikumised ja tuuletõmbus ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja -vahendeid. Monteerija peab järgima tööeeskirju, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Monteerija kasutab oma töö tegemiseks erinevaid tõstemehhanisme, mehaanilisi (montaažikangid, haamer jne) ja elektrilisi (trellid, nurklihvijad, lõikurid, keevitusseadmed jne) tööriistu ning kontrollmõõteriistu (nivelliir, mõõdulint, loodid jne). Lisaks kuuluvad monteerija töövahendite hulka mitmesuguseid tellingud, redelid ja tõstukid. Vajalik on hea tervis, füüsiline vastupidavus ja kõrgusetaluvus. Töö eeldab kohuse- ja vastutustunnet, loogilist mõtlemist, ruumilist kujutlusvõimet, planeerimisoskust, liigutuste täpsust, koormustaluvust, õpivalmidust ning oskust töötada meeskonnas. Vajalik on tehniline taip ning hea koordinatsioon. 4. taseme monteerija esmane kutse saadakse üldjuhul kutseõppeasutuses vastava kutsehariduse õppekava täismahus lõpetamisel. monteerija Monteerija, tase 4 esmase kutse saamiseks peab taotleja tõendama kõik kohustuslikud (B.2.1 – B.2.4), üldised läbivad (B.2.6) ja kutsespetsiifilised läbivad (B.2.7) kompetentsid. Valitava kompetentsi (B.2.5) tõendamine on vabatahtlik. Metallkonstruktsioonide monteerimine 4 Raudbetoondetailide monteerimine 4 Troppimistööde tegemine 4 Energiatõhus ehitamine 4 Valitava kompetentsi (B.2.5) tõendamine on vabatahtlik. Käsikaarkeevistööde (elektrikeevitustööde) ja gaasikeevitustööde tegemine 4 Monteerija, tase 4 esmase kutse üldised läbivad kompetentsid 4 Monteerija, tase 4 esmase kutse kutsespetsiifilised läbivad kompetentsid 4 Monteerija, tase 4 Steelworker, level 4 2 Monteerija, tase 4 (versioon 1) Monteerija, tase 4 (versioon 3) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Monteerija 32 2014-10-20 2014-10-20 2019-05-05 4 4 7214 Metallkonstruktsioonide valmistajad ja monteerijad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Tööosad ja tööülesanded Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Jaak Kleinberg Skanska EMV AS Kalev Ramjalg Roxor Ehitus Priit Alas Anmeri OÜ Tarmo Laaban Tallinna Ehituskool Tõnu Peipman IB Printsiip OÜ Vahur Külm AS Columbia-Kivi Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Monteerija, tase 4 kutsestandard on aluseks isikute kutsealaste kompetentside hindamisele ja täiendkoolituste õppekavade koostamisele. Monteerija on oskustöötaja, kes töötab ehitusettevõttes. Monteerija peamised tööülesanded on terasest ja raudbetoonist konstruktsioonielementide ja ehitusdetailide monteerimine. Töö toimub tihti kõrgustes. 4. taseme monteerija korraldab iseseisvalt oma töökoha ja vastutab tööülesannete kvaliteetse täitmise eest. Töökorraldusest lähtuvalt võib oma kutsealal juhendada ja nõustada vähem kogenud kolleege nende tavatöös. A.2.1 Metallkonstruktsioonide monteerimine 2.1.1 Aluspinna kontrollimine ja ettevalmistamine 2.1.2 Kinnitussõlmede ettevalmistamine 2.1.3 Montaažielementide eelmonteerimine 2.1.4 Montaažielementide paigale asetamine, rihtimine ja toestamine 2.1.5 Montaažielementide kinnitamine 2.1.6 Terasdetailide korrosioonitõrje teostamine A.2.2 Raudbetoondetailide monteerimine 2.2.1 Aluspinna kontrollimine ja ettevalmistamine 2.2.2 Kinnitussõlmede ettevalmistamine 2.2.3 Montaažielementide paigale asetamine, toestamine ja rihtimine 2.2.4 Montaažielementide liitekohtade monolitiseerimine ja kohtbetoneerimine 2.2.5 Terasdetailide korrosioonitõrje teostamine A.2.3 Troppimistööde tegemine 2.3.1 Materjalide peale- ja mahalaadimine, ladustamine ja paigaldamine 2.3.2 Mehitamata tõsteseadmete töö juhtimine A.2.4 Energiatõhus ehitamine A.2.5 Madalama kvalifikatsiooniga monteerija nõustamine ja juhendamine 2.5.1 Tööga seotud keskkonnariskide hindamine ja juhendatava nõustamine 2.5.2 Töö tegemisel ilmnenud vigade analüüsimise ja parandamise nõustamine 2.5.3 Madalama kvalifikatsiooniga monteerija juhendamine ja nõustamine tööülesannete täitmisel Töö osadega seotud ülesannete loetelu "Tööosad ja tööülesanded“ on toodud kutsestandardi Lisas 1. Monteerija töö on raske ja nõuab füüsilist pingutust. Sageli tuleb tõsta raskeid ehitusdetaile, töötada sundasendis, ronida tellingutel, redelitel ning konstruktsioonidel. Töö toimub erinevatel kõrgustel ja muutuvates keskkonnatingimustes, valdavalt välitingimustes. Monteerija töökeskkonnaga on seotud vigastuste tekkimise kõrgendatud risk. Samuti võivad tervisekahjustusi põhjustada tolm, õhus lenduvad keemilised ühendid, müra, temperatuurikõikumised ja tuuletõmbus ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja -vahendeid. Monteerija peab järgima tööeeskirju, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Monteerija kasutab oma töö tegemiseks erinevaid tõstemehhanisme, mehaanilisi (montaažikangid, haamer jne) ja elektrilisi (trellid, nurklihvijad, lõikurid, keevitusseadmed jne) tööriistu ning kontrollmõõteriistu (nivelliir, mõõdulint, loodid jne). Lisaks kuuluvad monteerija töövahendite hulka mitmesugused tellingud, redelid ja tõstukid. Vajalik on hea tervis, füüsiline vastupidavus ja kõrgusetaluvus. Töö eeldab kohuse- ja vastutustunnet, loogilist mõtlemist, ruumilist kujutlusvõimet, planeerimisoskust, liigutuste täpsust, koormustaluvust, õpivalmidust ning oskust töötada meeskonnas. Vajalik on tehniline taip ning hea koordinatsioon. 4. taseme monteerijana töötavatel inimestel on üldjuhul erialane kutseharidus ja praktiline töökogemus ehitusettevõttes või keskharidus ning praktiline töökogemus ehitusettevõttes. monteerija Monteerija, tase 4 kutse saamiseks peab taotleja tõendama kõik kohustuslikud (B.2.1 – B.2.5), samuti monteerija üldised läbivad (B.2.6) ja kutsespetsiifilised läbivad (B.2.7) kompetentsid. Metallkonstruktsioonide monteerimine 4 Raudbetoondetailide monteerimine 4 Troppimistööde tegemine 4 Energiatõhus ehitamine 4 Madalama kvalifikatsiooniga monteerija nõustamine ja juhendamine 4 Monteerija, tase 4 üldised läbivad kompetentsid 4 Monteerija, tase 4 kutsespetsiifilised läbivad kompetentsid 4 Müürsepp, tase 4 esmane kutse Bricklayer, level 4 VET level 6 Müürsepp I (versioon 1) Müürsepp I (versioon 2) Müürsepp I (versioon 3) Müürsepp I (versioon 5) Müürsepp, tase 4 esmane kutse (versioon 4) Müürsepp, tase 4 esmane kutse (versioon 7) Müürsepp, tase 4 esmane kutse (versioon 8) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Müürsepp 32 2014-10-20 2014-10-20 2019-05-05 4 4 7112 Müürsepad jms töölised 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Tööosad ja tööülesanded Priit Alas OÜ Anmeri Tarmo Laaban Tallinna Ehituskool Vahur Külm AS Columbia-Kivi Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Andrus Puju OÜ Andreco Haldus Aulika Riisenberg Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus Kutsestandard on dokument, mis kirjeldab tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Müürsepp, tase 4 esmase kutse kutsestandard on aluseks kutsehariduse ja täiendkoolituste õppekavade koostamisele ning isikute kutsealase kompetentsuse hindamisele. Müürsepp on oskustööline, kes töötab ehitus- või kinnisvara korrashoiu ettevõttes. Müürsepa peamised tööülesanded on kandvate ja mittekandvate konstruktsioonide ladumine, erinevatest materjalidest müüritiste ladumine, taastamine ja ümberehitamine. Müürsepa 4. taseme esmane kutse annab isikule valmisoleku antud kutsealal tööd alustada. Selle taseme müürsepp korraldab iseseisvalt oma töökoha ning täidab kvaliteetselt tööülesandeid tavapärastes olukordades. Vastutust nõudvate otsuste vastuvõtmise ning keerulisemate tööde tegemise juures vajab esmast kutset omav müürsepp juhendamist. A.2.1 Kandvate ja mittekandvate konstruktsioonide ladumine 2.1.1 Vundamentide aluspinna ettevalmistamine 2.1.2 Erinevatest materjalidest väikeplokkidest müüritise ladumine 2.1.3 Erinevatest materjalidest tellismüüritise ladumine 2.1.4 Kandvatele konstruktsioonidele vajumis- ja temperatuurivuukide (kontroll- , mahukahanemisvuugid) ladumine 2.1.5 Kaarseinte ladumine 2.1.6 Avade ja silluste ladumine (kiil- ja kaarsillused) 2.1.7 Müüritise sarrustamine / armeerimine (ankurdamine) 2.1.8 Kohtbetoneerimine müüritöödel 2.1.9 Hüdroisolatsiooni paigaldamine 2.1.10 Soojustus- ja heliisolatsioonimaterjalide paigaldamine 2.1.11 Müüritiste vuukimine 2.1.12 Erinevatest kivimaterjalidest (sh loodus- kividest) fassaadimüüritise ja puhasvuuk- müüritise ladumine 2.1.13 Silluste, talade ja laepaneelide paigaldamine 2.1.14 Erinevatest materjalidest postide ja pilastrite ladumine, sarrustamine ja betoneerimine 2.1.15 Müüritiste hooldamine ja kaitsmine keskkonnamõjude eest 2.1.16 Tehtud töö kvaliteedile vastavuse kontrollimine ja hindamine A.2.2 Müüritise taastamine ja ümberehitamine 2.2.1 Müüritise seisukorra hindamine 2.2.2 Kandekonstruktsioonide toestamine 2.2.3 Pindade ettevalmistamine 2.2.4 Kohtbetoneerimistööde tegemine A.2.3 Troppimistööde tegemine 2.3.1 Materjalide peale- ja mahalaadimine, ladustamine ja paigaldamine 2.3.2 Mehitamata tõsteseadmete töö juhtimine A.2.4 Energiatõhus ehitamine A.2.5 Paekivist, raudkivist ja segatüüpi kiviaedade ladumine 2.5.1 Aluspinnase ettevalmistamine ja/või vundamendi rajamine 2.5.2 Kivide paigaldamine 2.5.3 Katteplaatide ja lisatarvikute paigaldamine A.2.6 Kivisillutise rajamine 2.6.1 Aluspinnase ettevalmistamine 2.6.2 Sillutise ääriste paigaldamine 2.6.3 Aluskihtide rajamine 2.6.4 Sillutiskivide paigaldamine 2.6.5 Vuukide täitmine ja sillutise pinna tihendamine A.2.7 Pindade märgkrohvimine 2.7.1 Krohvitavate pindade ettevalmistamine ja mittekrohvitavate pindade kaitsmine 2.7.2 Pindade krohvimine 2.7.3 Krohvipindade parandamine A.2.8 Parapetile ja fassaadipindadele plekkdetailide paigaldamine 2.8.1 Pinna ettevalmistamine plekkdetailide paigaldamiseks 2.8.2 Plekkdetailide paigaldamine, kinnitamine ja tihendamine 2.8.3 Plekkdetailide töötlemine Tööosadega seotud tööülesannete loetelu on toodud lisas 1 „Tööosad ja tööülesanded“. Müürsepa töö on raske ja nõuab füüsilist pingutust. Sageli tuleb tõsta raskeid ehitusmaterjale, töötada sundasendis või ronida ajutistel tellingutel ja konstruktsioonidel. Töö võib toimuda erinevatel kõrgustel ja muutuvates keskkonnatingimustes, valdavalt välitingimustes. Müürsepa töökeskkonnaga on seotud kõrgendatud vigastuste tekkimise risk. Samuti võivad tervisekahjustusi põhjustada tolm, õhus lenduvad keemilised ühendid, müra, temperatuurikõikumised ja tuuletõmbus ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja -vahendeid. Müürsepp peab järgima tööeeskirju, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Müürsepa peamised töövahendid on mitmesugused käsitööriistad (kellud, müürihaamrid, mõõteriistad: mõõdulindid, loodid, nivelliirid) ja elektrilised masinad (mootorsegistid, lõikurid, betoonisegumasinad jne). Müürsepa töö eeldab koostöövalmidust, rutiinitaluvust, keskendumisvõimet ning hoolikust. Vajalik on hea koordinatsioon, füüsiline vastupidavus ja kõrgusetaluvus. 4. taseme müürsepa esmane kutse saadakse üldjuhul kutseõppeasutuses vastava kutsehariduse õppekava täismahus lõpetamisel. Müürsepp Müürsepp, tase 4 esmase kutse saamiseks peab taotleja tõendama kohustuslikud (B.2.1 – B.2.4), lisaks müürsepa kutse üldised läbivad (B.2.9) ja kutsespetsiifilised läbivad (B.2.10) ning vähemalt ühe valitava kompetentsi vahemikust B.2.5 – B.2.8. Kandvate ja mittekandvate konstruktsioonide ladumine 4 Müüritise taastamine ja ümberehitamine 4 Troppimistööde tegemine 4 Energiatõhus ehitamine 4 Kutse taotlemisel tuleb tõendada vähemalt üks kompetents valitavate kompetentside (B.2.5 – B.2.8) hulgast. Paekivist, raudkivist ja segatüüpi kiviaedade kuivladumine 4 Kivisillutiste rajamine 4 Pindade märgkrohvimine tsementkrohviseguga 4 Parapetile ja fassaadipindadele plekkdetailide paigaldamine 4 Müürsepp, tase 4 esmase kutse üldised läbivad kompetentsid 4 Müürsepp, tase 4 esmase kutse kutsespetsiifilised läbivad kompetentsid 4 Müürsepp, tase 4 Bricklayer, level 4 7 Müürsepp II (versioon 1) Müürsepp II (versioon 2) Müürsepp II (versioon 3) Müürsepp II (versioon 4) Müürsepp II (versioon 6) Müürsepp, tase 4 (versioon 5) Müürsepp, tase 4 (versioon 8) Müürsepp, tase 4 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Müürsepp 32 2014-10-20 2014-10-20 2019-05-05 4 4 7112 Müürsepad jms töölised 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Tööosad ja tööülesanded Priit Alas OÜ Anmeri Tarmo Laaban Tallinna Ehituskool Vahur Külm AS Columbia-Kivi Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Andrus Puju OÜ Andreco Haldus Kutsestandard on dokument, mis kirjeldab tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Müürsepp, tase 4 kutsestandard on aluseks isikute kutsealaste kompetentside hindamisele ja täiendkoolituste õppekavade koostamisele. Müürsepp on oskustööline, kes töötab ehitus- või kinnisvara korrashoiu ettevõttes. Müürsepa peamised tööülesanded on kandvate ja mittekandvate konstruktsioonide ladumine, erinevatest materjalidest müüritiste ladumine, taastamine ja ümberehitamine. 4. taseme müürsepp korraldab iseseisvalt oma töökoha ja vastutab oma tööülesannete kvaliteetse täitmise eest. Töökorraldusest lähtuvalt võib oma kutsealal juhendada ja nõustada vähem kogenud kolleege nende tavatöös. A.2.1 Kandvate ja mittekandvate konstruktsioonide ladumine 2.1.1 Vundamentide aluspinna ettevalmistamine 2.1.2 Erinevatest materjalidest väikeplokkidest müüritise ladumine 2.1.3 Erinevatest materjalidest tellismüüritise ladumine 2.1.4 Kandvatele konstruktsioonidele vajumis- ja temperatuurivuukide (kontroll-, mahukahanemisvuugid) ladumine 2.1.5 Kaarseinte ladumine 2.1.6 Avade ja silluste ladumine (kiil- ja kaarsillused) 2.1.7 Müüritise sarrustamine / armeerimine (ankurdamine) 2.1.8 Kohtbetoneerimine müüritöödel 2.1.9 Hüdroisolatsiooni paigaldamine 2.1.10 Soojustus- ja heliisolatsioonimaterjalide paigaldamine 2.1.11 Müüritiste vuukimine 2.1.12 Erinevatest kivimaterjalidest (sh loodus- kividest) fassaadimüüritise ja puhasvuuk- müüritise ladumine 2.1.13 Silluste, talade ja laepaneelide paigaldamine 2.1.14 Erinevatest materjalidest postide ja pilastrite ladumine, sarrustamine ja betoneerimine 2.1.15 Müüritiste hooldamine ja kaitsmine keskkonnamõjude eest 2.1.16 Tehtud töö kvaliteedile vastavuse kontrollimine ja hindamine A.2.2 Müüritise taastamine ja ümberehitamine 2.2.1 Müüritise seisukorra hindamine 2.2.2 Kandekonstruktsioonide toestamine 2.2.3 Pindade ettevalmistamine 2.2.4 Kohtbetoneerimistööde tegemine A.2.3 Troppimistööde tegemine 2.3.1 Materjalide peale- ja mahalaadimine, ladustamine ja paigaldamine 2.3.2 Mehitamata tõsteseadmete töö juhtimine A.2.4 Energiatõhus ehitamine A.2.5 Madalama kvalifikatsiooniga müürsepa nõustamine ja juhendamine 2.5.1 Tööga seotud keskkonnariskide hindamine ja juhendatava nõustamine 2.5.2 Töö teostamisel ilmnenud vigade analüüsimise ja parandamise nõustamine 2.5.3 Madalama kvalifikatsiooniga müürsepa juhendamine ja nõustamine tööülesannete täitmisel A.2.6 Paekivist, raudkivist ja segatüüpi kiviaedade ladumine 2.6.1 Aluspinnase ettevalmistamine ja/või vundamendi rajamine 2.6.2 Kivide paigaldamine 2.6.3 Katteplaatide ja lisatarvikute paigaldamine A.2.7 Kivisillutise rajamine 2.7.1 Aluspinnase ettevalmistamine 2.7.2 Sillutise ääriste paigaldamine 2.7.3 Aluskihtide rajamine 2.7.4 Sillutiskivide paigaldamine 2.7.5 Vuukide täitmine ja sillutise pinna tihendamine A.2.8 Pindade märgkrohvimine 2.8.1 Krohvitavate pindade ettevalmistamine ja mittekrohvitavate pindade kaitsmine 2.8.2 Pindade krohvimine 2.8.3 Krohvipindade parandamine A.2.9 Parapetile ja fassaadipindadele plekkdetailide paigaldamine 2.9.1 Pinna ettevalmistamine plekkdetailide paigaldamiseks 2.9.2 Plekkdetailide paigaldamine, kinnitamine ja tihendamine 2.9.3 Plekkdetailide töötlemine Tööosadega seotud tööülesannete loetelu on toodud lisas 1 „Tööosad ja tööülesanded“. Müürsepa töö on raske ja nõuab füüsilist pingutust. Sageli tuleb tõsta raskeid ehitusmaterjale, töötada sundasendis või ronida ajutistel tellingutel ja konstruktsioonidel. Töö võib toimuda erinevatel kõrgustel ja muutuvates keskkonnatingimustes, valdavalt välitingimustes. Müürsepa töökeskkonnaga on seotud kõrgendatud vigastuste tekkimise risk. Samuti võivad tervisekahjustusi põhjustada tolm, õhus lenduvad keemilised ühendid, müra, temperatuurikõikumised ja tuuletõmbus ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja -vahendeid. Müürsepp peab järgima tööeeskirju, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Müürsepa peamised töövahendid on mitmesugused käsitööriistad (kellud, müürihaamrid, mõõteriistad: mõõdulindid, loodid, nivelliirid) ja elektrilised masinad (mootorsegistid, lõikurid, betoonisegumasinad jne). Müürsepa töö eeldab koostöövalmidust, rutiinitaluvust, keskendumisvõimet ning hoolikust. Vajalik on hea koordinatsioon, füüsiline vastupidavus ja kõrgusetaluvus. 4. taseme müürsepana töötavatel inimestel on üldjuhul erialane kutseharidus ja praktiline töökogemus ehitusettevõttes või keskharidus ning praktiline töökogemus ehitusettevõttes. Müürsepp Müürsepp, tase 4 kutse taotlemisel peab tõendama kõik kohustuslikud (B.2.1 – B.2.5) ja läbivad (B.2.10 ning B.2.11) kompetentsid. Lisaks on võimalik tõendada üks või mitu kompetentsi valitavate kompetentside (B.2.6 – 2.9) hulgast. Valitavate kompetentside tõendamine on vabatahtlik. Kandvate ja mittekandvate konstruktsioonide ladumine 4 Müüritise taastamine ja ümberehitamine 4 Troppimistööde tegemine 4 Energiatõhus ehitamine 4 Madalama kvalifikatsiooniga müürsepa nõustamine ja juhendamine 4 Lisaks on võimalik tõendada üks või mitu kompetentsi valitavate kompetentside (B.2.6 – 2.9) hulgast. Valitavate kompetentside tõendamine on vabatahtlik. Paekivist, raudkivist ja segatüüpi kiviaedade kuivladumine 4 Kivisillutiste rajamine 4 Pindade märgkrohvimine tsementkrohviseguga 4 Parapetile ja fassaadipindadele plekkdetailide paigaldamine 4 Müürsepp, tase 4 kutset läbivad üldised kompetentsid 4 Müürsepp, tase 4 kutsespetsiifilised läbivad kompetentsid 4 Väikeettevõtja, tase 5 Small Business Entrepreneur, level 5 3 Ettevõtja III (versioon 1) Ettevõtja III (versioon 2) Väikeettevõtja, tase 5 (versioon 4) Väikeettevõtja, tase 5 (versioon 5) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Väikeettevõtja 18 2014-09-01 2014-09-01 2019-05-09 5 5 1219 Äriteenindus- ja haldusjuhid, mujal liigitamata 0413 Juhtimine ja haldus 94 Organisatsioonide tegevus Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Peter Gornischeff Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Aili Kõiv SA Innove Aarne Leisalu Harjumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus Eela Malk Pärnumaa Kutsehariduskeskus Anu Moosel SA Innove Piret Pihel Saaremaa Ettevõtjate Liit, Saaremaa Arenduskeskus Riina Rohelaan HR Outsourcing OÜ (Eesti Konsultantide Assotsiatsioon) Tiia Tammaru MTÜ Eesti Kvaliteediühing Eneken Titov Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Väikeettevõtja, tase 5 kutsestandard on koostatud tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamiseks. Väikeettevõtja, tase 5 on iseseisev ettevõtja, kes käivitab ja arendab väikeettevõtet ükskõik millises majandustegevuse valdkonnas, näiteks tootmine, teenindus, vahendus jm. Ta tunneb ettevõtlusega seotud riske, mõistab äritegevuse võimalusi ja oskab oma tooteid ning teenuseid müüa ja turustada. Väikeettevõtja oskab hinnata oma ettevõtte majandusseisu ning korraldada ja juhtida ettevõtte äritegevust tasuval viisil. Ta tegutseb muutuvas keskkonnas, toimib paindlikult ja loominguliselt vastavalt olukorrale ja klientide vajadustele. Väikeettevõtja on kursis ja kasutab kaasaegseid ettevõtte toimimist toetavaid info- ja kommunikatsioonitehnoloogilisi lahendusi. Ta arvestab oma tegevustes äritegevust mõjutavate õigusaktidega sätestatud nõuetega, jätkusuutliku arengu põhimõtetega ning saab aru elukestva õppe vajalikkusest. A.2.1 Äritegevuse kavandamine 1) Äriidee täpsustamine 2) Äriplaani koostamine ja sobiva ettevõtlusvormi valimine 3) Toodete ja teenuste väljatöötamine 4) Äriprotsessi tegevuskava koostamine 5) Dokumentide loomine ja vormistamine A.2.2 Äritegevuse käivitamine 1) Ettevõtte asutamine 2) Äritegevuse käivitamiseks vajalike hangete läbiviimine 3) Toote või teenuse kujundamine ja müümise kavandamine 4) Ettevõtte struktuuri ja tööprotsesside kavandamine 5) Töö- ja teeninduskeskkonna loomine 6) Meeskonna loomine 7) Finantsjuhtimise korraldamine 8) Koostöövõrgustikes osalemine A.2.3 Äriprotsesside korraldamine 1) Ressursside kavandamine 2) Turundusplaani koostamine ja turundustegevuste elluviimine 3) Klienditeeninduse korraldamine 4) Müügitegevuste korraldamine 5) Hindade kujundamine 6) Klientidelt tagasiside kogumine 7) Hanke- ja ostutegevuste korraldamine 8) Logistikateenuste analüüsimine ja hankimine 9) Äriprotsesside analüüsimine 10) Personalijuhtimine 11) Ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse alase tegevuse korraldamine 12) Informatsiooni ja dokumentide kogumise ning säilitamise korraldamine 13) Ettevõtte tegevuse lõpetamine A.2.4 Äritegevuse arendamine 1) Äritegevuse analüüsimine 2) Uuenduste elluviimine 3) Koostöö tegemine erinevate partneritega 4) Uuenduste tulemuslikkuse hindamine A.2.5 Tootearendus 1) Kavandatava toote või teenuse keskkonnategurite väljaselgitamine 2) Tootearenduse tasuvuse määratlemine 3) Tootearendusplaani koostamine ja elluviimine 4) Toote või teenuse turule toomine 5) Toote või teenuse arendusvajaduse väljaselgitamine A.2.6 Finantsjuhtimine ja majandusarvestus 1) Finantsjuhtimise väljatöötamine 2) Toodete ja teenuste omahinna arvutamine 3) Eelarve koostamine 4) Investeeringute määratlemine 5) Raamatupidamisaruannete kasutamine 6) Lepingute ja kohustuste täitmine 7) Raamatupidamisdokumentide õigsuse tagamine 8) Töötasu arvestamise korraldamine A.2.7 Eksporditegevuste arendamine 1) Välisturu ärilise potentsiaali analüüsimine 2) Välisturule sisenemise võimaluste väljaselgitamine 3) Toote või teenuse kohandamine 4) Turunduskommunikatsiooni korraldamine 5) Läbirääkimiste pidamine ja kokkulepete sõlmimine 6) Toote või teenuse logistika korraldamine 7) Eksporditegevuse tõhususe jälgimine Väikeettevõtja täidab mitmekülgseid tööülesandeid ja sageli ettearvamatutes olukordades vastutades ettevõtte toimimise eest. Tema tegevus sisaldab intensiivset suhtlemist, sh inimestega erinevatest kultuuridest. Valdkonnale iseloomulik tark- ja riistvara, esitlus- ja sidevahendid ning bürootarbed. Väikeettevõtjale on tähtsad kõrge enesekontroll, rahulikkus, algatus- ja õppimisvõime, koostöö-, riski- ja suhtlemisvalmidus, vastutustundlikkus, usaldusväärsus, ausus, kohusetunne, korrektsus, täpsus, otsustusvõime ja iseseisvus, sihikindlus, analüütiline mõtlemine; kontsentreerumis-, üldistus-, kohanemisvõime, paindlikkus, loomingulisus, uuendusmeelsus. Tavapäraselt on selle kutseala esindajatel keskharidus, kutsekeskharidus, kutseeriharidus või kõrgem haridus. Väikeettevõtja, tegevjuht, juht Väikeettevõtja, tase 5 kutse taotlemisel on vajalik kompetentside B.2.1–B.2.15 tõendamine. Äritegevuse kavandamine 5 Äritegevuse käivitamine 5 Äriprotsesside korraldamine 5 Äritegevuse arendamine 5 Tootearendus 5 Finantsjuhtimine ja majandusarvestus 5 Eksporditegevuste arendamine 5 Juhtimine ja juhendamine 5 Suhtlemine ja teabevahetus 5 Koostöö ja väärtustest lähtumine 5 Enesejuhtimine 5 Ettevõtlikkus 5 Tulemuste saavutamine 5 Arvuti kasutamine 5 Keelte kasutamine 5 Ärikorralduse spetsialist, tase 5 Business Administration Specialist, level 5 7 Ärijuhi assistent III (versioon 1) Ärijuhi assistent III (versioon 2) Ärikorralduse spetsialist III (versioon 3) Ärikorralduse spetsialist III (versioon 4) Ärikorralduse spetsialist III (versioon 5) Ärikorralduse spetsialist III (versioon 6) Ärikorralduse spetsialist, tase 5 (versioon 8) Ärikorralduse spetsialist, tase 5 (versioon 9) Klienditeeninduse spetsialist, tase 5 Ostuspetsialist, tase 5 Tootmis- ja teenindusspetsialist, tase 5 Turundus- ja müügispetsialist, tase 5 Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Ärijuht 18 2014-09-01 2014-09-01 2019-05-09 5 5 3322 Müügiesindajad 0413 Juhtimine ja haldus 70 Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Peter Gornischeff Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Aili Kõiv SA Innove Aarne Leisalu Harjumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus Eela Malk Pärnumaa Kutsehariduskeskus Anu Moosel SA Innove Piret Pihel Saaremaa Ettevõtjate Liit, Saaremaa Arenduskeskus Riina Rohelaan HR Outsourcing OÜ (Eesti Konsultantide Assotsiatsioon) Tiia Tammaru MTÜ Eesti Kvaliteediühing Eneken Titov Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Ärikorralduse spetsialist, tase 5 kutsestandard on koostatud tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamiseks. Ärikorralduse spetsialist, tase 5 on kaasatud ettevõtte juhtimistegevusse. Tema töö eesmärgiks on ettevõtte tegevuse toetamine. Ärikorralduse spetsialist, tase 5 on isik, kes täidab majandus- ja ettevõtlusalast kompetentsust nõudvaid ülesandeid valdkondade esmatasandi juhina või spetsialistina. Ärikorralduse spetsialist töötab põhiliselt äriettevõtetes ja on spetsialiseerunud kitsamale ettevõtte tegevusvaldkonnale: turundustegevusele, müügitööle, tootmis- või teenindusprotsessile, klienditeenindusele või ostuprotsessile. Tema põhilised tööülesanded tulenevad ettevõtte tegevusvaldkonnast ja vajadustest ning eesmärkidest, näiteks tegevuste ja ressursside kasutamise korraldamine, turundustegevuse planeerimine ja rakendamine, müügitöö korraldamine, majandusarvestus, klientide teenindamine jm. Ta saab oma kvalifikatsiooni üles ehitada erinevatest osadest ja tänu valikutele on tal võimalik mitmekesistada oma kvalifikatsiooni paljude tegevusalade tarbeks. A.2.1 Ettevõtte juhtimise toetamine 1) Ettevõtte eesmärkide ja ärimudeli arendamise toetamine 2) Ettevõtte turundus- ja müügitegevuse toetamine 3) Ressursside kavandamine 4) Organisatsioonikultuuri arengu toetamine 5) Innovatsiooni toetamine 6) Keskkonnanõuetega arvestamine 7) Informatsiooni ja dokumentide kogumine ning säilitamine 8) Personalitöö korraldamine A.2.2 Majandusarvestus 1) Raamatupidamisdokumentide koostamine 2) Raamatupidamisdokumentide korrektsuse kontrollimine 3) Palgaarvestuse pidamine 4) Andmete ettevalmistamine prognooside koostamiseks 5) Ettevõtte tasuvuse ja efektiivsuse analüüsimine 6) Valdkondlike finantsplaanide koostamine A.2.3 Turundustegevuse ja müügitöö korraldamine 1) Klientide vajaduste ja ootuste ning kliendigruppide määratlemine 2) Hindade kujundamine 3) Turunduskommunikatsiooni plaani koostamisel osalemine 4) Tootearendusprotsessis osalemine 5) Turundustegevuse toetamine 6) Müügiprotsessi korraldamine 7) Pakkumuste ettevalmistamine 8) Müügiandmete koondamine A.2.4 Tootmis-ja teenindusprotsessi toetamine 1) Ressursside väljaselgitamine 2) Tellimuste tähtaegade jälgimine 3) Dokumentide vormistamine 4) Kvaliteedinäitajate jälgimine 5) Analüüside koostamine 6) Tagasiside koondamine 7) Tootearendusprotsessi ja eesmärgipärasuse jälgimine 8) Toote- ja teenusearenduse analüüsimine, hindamine ja ettepanekute tegemine 9) Arendustegevuseks ja uuendusteks ettepanekute tegemine A.2.5 Klienditeeninduse korraldamine 1) Klienditeeninduse korraldamine 2) Klienditagasiside kogumine 3) Protsessi- ja tulemusnäitajate koondamine ja analüüsimine 4) Kaebuste lahendamine 5) Kliendi nõustamine 6) Klienditeeninduseks sobiva töökeskkonna korraldamine A.2.6 Ostutoimingute ettevalmistamine ja läbiviimine 1) Ostuplaani koostamine 2) Tarnijate kaardistamine 3) Hinnapäringute ja pakkumuskutsete koostamine 4) Läbirääkimiste ettevalmistamine 5) Logistikatoimingute haldamine, logistikateenuste hankimine ja lepingute koostamine 6) Materjali, toodete ja teenuste nõudluse jälgimine ja prognoosimine 7) Logistikateenuste hankimine 8) Muudatusettepanekute tegemine 9) Tollidokumentide vormistamine Ärikorralduse spetsialisti tööaeg on korrapärane, kuid võib ette tulla olukordi, kus töötamine väljaspool tavapärast tööaega on hädavajalik. Töökoht on enamjaolt kontoris, kuid sõltuvalt ettevõttest võib ette tulla lähetusi. Töö käigus võib olla vaja suhelda äripartneritega erinevatest kultuuridest. Valdkonnale iseloomulik tark- ja riistvara, esitlus- ja sidevahendid ning bürootarbed. Ärikorralduse spetsialistile on vajalikud algatus- ja õppimisvõime, koostöö- ja suhtlemisvalmidus, vastutustundlikkus, usaldusväärsus, ausus, kohusetunne, korrektsus, täpsus, otsustusvõime ja iseseisvus, sihikindlus, analüütiline mõtlemine; kontsentreerumis-, üldistus-, kohanemisvõime, paindlikkus, loomingulisus, uuendusmeelsus. Tavapäraselt on selle kutseala esindajatel keskharidus, kutsekeskharidus, kutseeriharidus või kõrgem haridus. Valdkonna esmatasandi juht, nt ostujuht, müügijuht, klienditeeninduse juht, tootmisjuht, projektijuht, büroojuht jt; valdkonna spetsialist, nt ostuspetsialist, müügispetsialist, tootmisspetsialist, teenindusspetsialist, tootmisspetsialist ning muud juhtide tegevust toetavad ametikohad. Ärikorralduse spetsialist, tase 5 spetsialiseerub vähemalt ühele alavaldkonnale. Kutse taotlemisel on vajalik kohustuslike (B.2.1, B.2.2) ja läbivate (B.2.7–B.2.14) kompetentside tõendamine. ning spetsialiseerumisega seotud kompetentside B.2.3-B.2.6 tõendamine järgmiselt: spetsialiseerumisel turundus- ja müügispetsialistiks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.3 tõendamine; tootmis- ja teenindusspetsialistiks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.4 tõendamine; klienditeeninduse spetsialistiks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.5 tõendamine; ostuspetsialistiks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.6 tõendamine. Ettevõtte juhtimise toetamine 5 Majandusarvestus 5 Spetsialiseerumisel turundus- ja müügispetsialistiks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.3 tõendamine; tootmis- ja teenindusspetsialistiks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.4 tõendamine; klienditeeninduse spetsialistiks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.5 tõendamine; ostuspetsialistiks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.6 tõendamine. Juhtimine ja juhendamine 5 Suhtlemine ja teabevahetus 5 Koostöö ja väärtustest lähtumine 5 Enesejuhtimine 5 Ettevõtlikkus 5 Tulemuste saavutamine 5 Arvuti kasutamine 5 Keelte kasutamine 5 Personalispetsialist, tase 5 Human resource specialist, level 5 8 Personalispetsialist III (versioon 2) Personalispetsialist III (versioon 3) Personalispetsialist III (versioon 4) Personalispetsialist III (versioon 5) Personalispetsialist III (versioon 6) Personalispetsialist, tase 5 (versioon 10) Personalispetsialist, tase 5 (versioon 11) Personalispetsialist, tase 5 (versioon 7) Personalispetsialist, tase 5 (versioon 9) Personalitöö spetsialist III (versioon 1) Koolitusspetsialist, tase 5 Personaliarvestusspetsialist, tase 5 Värbamisspetsialist, tase 5 Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Personalitöö Personalijuht 22 2014-12-05 2014-12-05 2019-05-09 5 5 2423 Personali ja karjääri tippspetsialistid 0417 Tööoskused 78 Tööhõive Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Jane Etverk, ekspert Maria Kütt, ekspert MTÜ Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE Anu Peljo Riigikantselei Helo Tamme ISS Eesti AS, MTÜ Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE Terje Tiiman Elektrilevi OÜ Personalispetsialist, tase 5 kutsestandard on aluseks tööturu vajadustest lähtuva täiendusõppe õppe- ja koolituskavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele sh enesehindamisele ja vastavushindamisele kutse andmisel. Personalitöö kutsealal on neli kutset: personalispetsialist, tase 5; personalijuht, tase 6; personalijuht, tase 7 ja personalijuht, tase 8. Personalispetsialist, tase 5 omab üldist arusaama kõikidest personalijuhtimise töövaldkondadest ja nende omavahelistest seostest. Ta töötab etteantud reeglite piires iseseisvalt, tunneb hästi ja korraldab iseseisvalt vähemalt ühte kitsamat personalitöö valdkonda, nt personaliarvestust, kuid võib toetada ka teisi personalijuhtimise valdkondi (nt värbamine, koolituste korraldamine) lähtuvalt organisatsiooni vajadusest. Valdavalt on töö seotud dokumentatsiooniga, selle väljatöötamise, vormistamise ja haldamisega. A.2.1 Personalitöö korraldamine 1) Töösuhete administreerimises ja personaliarvestuses osalemine 2) Värbamise ja valikuprotsessis osalemine 3) Motiveerimis- ja tasustamisprotsessis osalemine 4) Töötajate arendamises ja hindamisprotsessis osalemine A.2.2 Personalijuhtimise alase sisekommunikatsiooni korraldamise toetamine 1) Sisekommunikatsiooni tegevustes osalemine 2) Personaliürituste tehniline korraldamine 3) Kirjalike teadete koostamine ja edastamine A.2.3 Töötajate motiveerimine ja tasustamine 1) Organisatsioonile motiveerimis- ja tasustamispõhimõtete loomisel osalemine 2) Motivatsiooni- ja tasusüsteemi toimivuse analüüsimisel osalemine 3) Palgaturu analüüsimisel osalemine A.2.4 Töösuhete administreerimine ja personaliarvestus 1) Välis- ja sisekeskkonna analüüsimine (sh organisatsiooni tööjõustatistiliste andmete ja tööturu näitajate kogumine, töötlemine ja analüüs) 2) Personalidokumentide koostamine, haldamine ja arhiveerimine 3) Personaliandmebaasi haldamine ja info sisestamine 4) Väärtegude ja töövaidluste menetlemises osalemine sh dokumenteerimine ning organisatsiooni esindamise korraldamine töövaidlustes 5) Töötajate sh juhtide nõustamine personaliarvestuse ja töösuhte (sh tööõiguse) valdkonnas A.2.5 Personali värbamine ja valik 1) Värbamis- ja valikuprotsessi läbiviimisel osalemine 2) Organisatsiooni esindamine värbamisüritustel 3) Värbamis- ja hindamismeetodite kasutamine A.2.6 Töötajate arendamine ja hindamine 1) Personali arendamise vajaduse väljaselgitamises osalemine 2) Arendus- ja koolitusprogrammide tehniline korraldamine 3) Hindamisprotsessi tehniline korraldamine Tööd tehakse enamasti kontorikeskkonnas. Kutse eeldab valmisolekut viibida töölähetustes. Töö on intensiivne ja nõuab suhtlemisvalmidust ning vaimset pingutust. Kõige olulisemaks töövahendiks on laua- või sülearvuti, professionaalne (valdkonnale iseloomulik) tarkvara, andmebaasid ja nende erinevad rakendused. Tüüpilisteks töövahenditeks on ka erinevad esitlus- ja diagnostikavahendid. Personalitöötaja töö nõuab koostöö- ja suhtlemisvalmidust, head kohanemisvõimet, tolerantsust, arengule orienteeritust, eesmärgipärasust, täpsust ja usaldusväärsust. 5. taseme personalispetsialistidel on tavapäraselt personalitööalane koolitus või on läbitud kutsealane õpe või kutseoskused on saadud töökohal õppides. Personalispetsialist, personalitöötaja, koolitusspetsialist, värbamisspetsialist, personaliarvestusspetsialist, tasustamisspetsialist. Personalispetsialist, tase 5 tervikkutse tõendamisel on vajalik kohustuslike kompetentside B.2.1–B.2.3, spetsialiseerumisega seotud kompetentside B.2.4–B.2.6 ja läbivate kompetentside B.2.7–B.2.13 tõendamine. Spetsialiseerumisel personaliarvestusspetsialistiks on vajalik täiendavalt tõendada kompetents B.2.4; värbamisspetsialistiks on vajalik täiendavalt tõendada kompetents B.2.5; koolitusspetsialistiks on vajalik täiendavalt tõendada kompetents B.2.6. Personalitöö korraldamine 5 Personalijuhtimise alase sisekommunikatsiooni korraldamise toetamine 5 Töötajate motiveerimine ja tasustamine 5 Spetsialiseerumisel personaliarvestusspetsialistiks on vajalik täiendavalt tõendada kompetents B.2.4; värbamisspetsialistiks on vajalik täiendavalt tõendada kompetents B.2.5; koolitusspetsialistiks on vajalik täiendavalt tõendada kompetents B.2.6. Projekti- ja protsesside juhtimine 5 Enesejuhtimine 5 Inimeste juhtimine 5 Suhtlemine 5 Analüüsimine ja tõlgendamine 5 Arvuti kasutamine 5 Keelte kasutamine 5 Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 Vehicle technician, level 5 7 Autolukksepp II (versioon 1) Autotehnik II (versioon 2) Autotehnik II (versioon 3) Autotehnik II (versioon 4) Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 (versioon 10) Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 (versioon 11) Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 (versioon 8) Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 (versioon 9) Sõiduautodiagnostik, tase 5 (versioon 5) Sõiduautodiagnostik, tase 5 (versioon 6) Liikurmasinadiagnostik, tase 5 Sõiduautodiagnostik, tase 5 Veoauto-, bussidiagnostik, tase 5 Elektri- ja hübriidmasinate diagnostik, tase 5 Mootorsõidukite gaasiseadmetediagnostik, tase 5 Mootorsõidukite gaasiseadmetetehnik/käitleja, tase 5 Mootorsõidukite kliimaseadmete käitleja, tase 5 Mootorsõidukite kõrgepingel töötavate jõuseadmetetehnik/käitleja, tase 5 Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Autotehnik 18 2014-09-10 2014-09-10 2015-02-05 5 5 7231 Mootorsõidukimehaanikud ja -lukksepad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Lauri Ert Toyota Baltic AS, MTÜ Autokutseõppe Liit Rein Solnask Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool Vladimir Krasnoštšjokov Toyota Baltic AS Valter Kokkota MTÜ Autokutseõppe Liit Peeter Johannson Tallinna Autobussikoondise AS Tarmo Talismaa Volvo Estonia OÜ Piret Lilover SA Innove Ülo Ramp MTÜ Autokutseõppe Liit Janek Pukka Rakvere Ametikool Andrus Simberg MTÜ Autokutseõppe Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Mootorsõidukite hoolduse ja remondi kutsealal on sõidukite pindadehooldaja/rehvitehnik, tase 3, mootorsõidukitehnik, tase 4 ja mootorsõidukidiagnostik, tase 5 kutsed. Mootorsõidukidiagnostik tegeleb sõiduautode, veoautode, busside ja liikurmasinate diagnoosimise-, remondi- ja rikkepõhjuste analüüsiga, leiab ja kõrvaldab rikkeid. Ta töötab iseseisvalt, kasutades vajadusel remondiandmebaase, -katalooge ja -juhendeid ning kannab töövõtjana vastutust nii tööohutuse kui ka hoolduse ja/või remondi tagajärjel tekkinud liiklusohtlike olukordade eest. Vajalik on pidev enesetäiendamine. Diagnostik võib töötada nii üksi kui ka meeskonnas, tema töö eeldab suhtlemist kaastöötajate ja klientidega. Vajadusel juhendab mootorsõidukitehniku tööd. Suunab ja annab juhiseid vigade diagnoosimiseks Juhendab ja aitab analüüsida tehniku kogutud infot täpsema remondimahu kaardistamiseks/määramiseks. A.2.1 Mootorielektroonika diagnostika ja remont A.2.2 Jõuülekande diagnostika ja remont A.2.3 Siinivõrkude diagnostika ja remont A.2.4 Elektriseadiste ja mugavussüsteemide diagnostika ja remont A.2.5 Juhtimisseadmete ja veermiku diagnostika ja remont A.2.6 Kliimaseadmete (sõitjateruumi soojendus-, ventilatsiooni- ja jahutusseadmete) diagnostika ja remont A.2.7 Turvaseadiste diagnostika ja remont A.2.8 Mootorsõidukite hüdrauliliste ja pneumaatiliste tööseadmete diagnostika ja remont A.2.9 Mootorsõidukite tööseadmete ning nende kinnitusmehhanismide diagnostika ja remont A.2.10 Kliimaseadmete käitlemine A.2.11 Elektriliste kõrgepingeseadmete, kõrgepinge akude, kontrollerite, muundurite hooldus, diagnostika ja remont A.2.12 Mootorsõidukite gaasiseadmete paigaldus, hooldus, diagnostika ja remont Spetsialiseerumine sõltub mootorsõiduki kategooriast/liigist, kasutusotstarbest järgmiselt: sõiduautodiagnostik, veoauto-, bussi- ja liikurmasinadiagnostik. Kõik spetsialiseerumised on otseselt seotud kirjeldatud tööosadega. Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 kutsestandard sisaldab järgmiseid osakutseid: Mootorsõidukite kliimaseadmete käitleja, tase 5 Mootorsõidukite kõrgepingel töötavate jõuseadmetetehnik/käitleja, tase 5 Mootorsõidukite gaasiseadmetetehnik/käitleja, tase 5 Elektri- ja hübriidmasinate diagnostik, tase 5 Mootorsõidukite gaasiseadmetediagnostik, tase 5 Mootorsõidukidiagnostiku tööaeg on enamasti päeval. Töö on vahelduvate tööülesannetega ja toimub enamasti siseruumis. Võib ette tulla töötamist suurenenud ohu olukorras. Diagnostik töötab üldiselt seistes, kuid sageli ka ergonoomiliselt rasketes tingimustes. Võimalik on kokkupuude tervistkahjustavate ainetega (mootorikütused, määrdeained ja tehnilised vedelikud, happed, heitgaasid jmt). Töökeskkonnas võib esineda müra, tolmu, niiskust ja vibratsiooni. Mootorsõidukidiagnostik kasutab diagnostikaseadmeid, käsi-, elektri-, hüdro- ja pneumotööriistu ning töökoja-, remondi- ja hooldusseadmeid. Arvuti baasil erinevad tarkvaralahendusega diagnostika programmid ja simulaatorid. Ta kasutab ka töörõivastust ja isikukaitsevahendeid. Mootorsõidukidiagnostiku eeldatavad isikuomadused on korrektsus, täpsus, vastutustunne, koostöövalmidus, pingetaluvus, analüüsi- ja otsustusvõime ning loov mõtlemine. Enamasti on mootorsõidukidiagnostikuna töötaval inimesel vastava eriala kutsekeskharidus ja/või töökohal õppides omandatud kutseoskused. Mootorsõidukidiagnostiku kutse eeldab vähemalt 2-aastast tõendatud töökogemust mootorsõidukitehniku erialal. Tal peab olema vastava kategooria mootorsõiduki juhiluba. Mootorsõidukite diagnostik, sõiduautodiagnostik, autodiagnostik, veoauto- ja bussidiagnostik, liikurmasinate diagnostik, automehaanik, autoelektrik, tehnohooldemeister, tehnoseisundi-kontrolör, tehniline nõustaja, tehniline konsultant, meister. Keskkonnaministri 11. märtsi 2005 määruse nr 16, Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 842/2006 ning Euroopa Komisjoni määruste 303/2008, 307/2008 ning direktiivi 2006/40/EÜ põhjal on mootorsõidukite kliimaseadmete käitlejana töötamisel nõutav osakutse tunnistus. Kutse taotlemisel tuleb valida vähemalt üks spetsialiseerumine. Sõiduautodiagnostiku kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1–B.2.7 ja B.2.13 tõendamine. Veoauto-, bussidiagnostiku kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.9 ja B.2.13 tõendamine. Liikurmasinadiagnostiku kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.9 ja B.2.13 tõendamine. Mootorsõidukite kliimaseadmete käitleja osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.6, B.2.10 ja B.2.13 tõendamine. Mootorsõidukite kõrgepingel töötavate jõuseadmetetehnik osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1; B.2.3; B.2.4, B.2.11 ja B.2.13 tõendamine. Mootorsõidukite gaasiseadmetetehnik osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.3, B.2.12 ja B.2.13 tõendamine. Elektri- ja hübriidmasinate diagnostik, tase 5 taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1; B.2.3; B.2.4, B.2.11 ja B.2.13 tõendamine. Mootorsõidukite gaasiseadmetediagnostik, tase 5 osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.3, B.2.12 ja B.2.13 tõendamine. Mootorielektroonika diagnostika ja remont 5 Jõuülekande diagnostika ja remont 5 Siinivõrkude diagnostika ja remont 5 Elektriseadiste ja mugavussüsteemide diagnostika ja remont 5 Juhtimisseadmete ja veermiku diagnostika ja remont 5 Kliimaseadmete diagnostika ja remont 5 Turvaseadiste diagnostika ja remont 5 Mootorsõidukite hüdrauliliste ja pneumaatiliste tööseadmete diagnostika ja remont 5 Mootorsõidukite tööseadmete ning nende kinnitusmehhanismide diagnostika ja remont 5 Kliimaseadmete käitlemine 5 Mootorsõidukite kõrgepinge jõuseadmed 5 Mootorsõidukite gaasiseadmed 5 Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Kutseõpetaja, tase 5 Vocational teacher, level 5 5 Kutseõpetaja III (versioon 1) Kutseõpetaja III (versioon 2) Kutseõpetaja III, EKR tase 5 (versioon 3) Kutseõpetaja III, EKR tase 5 (versioon 4) Kutseõpetaja, tase 5 (versioon 6) Kutseõpetaja, tase 5 (versioon 7) Kutseõpetaja, tase 5 (versioon 8) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Kutseõpetaja 16 2014-09-03 2014-09-03 2019-04-16 5 5 2320 Kutseõpetajad 0114 Aineõpetajate koolitus 85 Haridus Keelte oskustasemete kirjeldused Külli All HTM Täiskasvanuhariduse osakond Riina Müürsepp Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kaie Piiskop SA Innove õppekavakeskus Liivi Raudsepp Tartu Kutsehariduskeskus Sirje Rekkor Tallinna Ülikool Varje Tipp Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kutseõpetaja, tase 5 kutsestandard on aluseks koolitusprogrammide koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Kutseõpetaja loob oma tegevusega tingimused ja suunab õppeprotsessi õppija tööks vajalike teadmiste ja oskuste omandamiseks. Ta toetab õppija isiksuse arengut ning kujundab tema valmisolekut elukestvaks õppeks. Kutseõpetaja lähtub oma töös õpetaja kutse-eetikast, enese arenguvajadustest ja oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse tervise hoidmise vajadusest. 5. taseme kutseõpetaja õpetab põhiliselt praktilisi töövõtteid, kujundades õpilastes tööharjumusi ja praktilisi tööoskusi. Kutseõpetaja kutsealal on ka kutseõpetaja, tase 6 ja kutseõpetaja, tase 7 kutsed. 6. taseme kutseõpetaja loob õppijale tingimused teadmiste, oskuste ja hoiakute arendamiseks õpetatavas valdkonnas. Koostöös ettevõtetega ja erialaliitudega arendab erialast väljaõpet õppeasutuses. 7. taseme kutseõpetaja annab edasi nii teoreetilisi teadmisi kui õpetab praktilisi tööoskusi. Koostöös ettevõtetega ja erialaliitudega arendab erialast väljaõpet õppeasutuses ning osaleb eriala arendamises väljaspool õppeasutust. Ta analüüsib, nõustab ja juhendab metoodiliselt teisi kolleege ning kujundab kutseõppe mainet. A.2.1 Õppeprotsessi planeerimine 2.1.1. Enda töö kavandamine õppeaastaks. 2.1.2. Õppetegevuse kavandamine. 2.1.3. Õppetunni ettevalmistamine. A.2.2 Õpikeskkonna kujundamine 2.2.1. Õpikeskkonna loomine. 2.2.2. Grupiprotsesside suunamine. 2.2.3. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuete järgimine. A.2.3 Õppimise ja õppija arengu toetamine 2.3.1. Õppija arengu- ja õpivajaduste väljaselgitamine. 2.3.2. Õppijate teavitamine õppe eesmärkidest, oodatavatest õpiväljunditest, õppesisust ja hindamisest. 2.3.3. Õppijate arengu toetamine õpieesmärkide saavutamisel. 2.3.4. Õppimist ja õppija arengut toetav tagasiside ja hindamine. A.2.4 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 2.4.1. Õpetaja oma töö refleksioon, analüüsimine ja enesehindamine. 2.4.2. Arengumapi/portfoolio koostamine ja regulaarne täiendamine. 2.4.3. Eri- ja kutsealane enesearendamine. 2.4.4. Pedagoogilise kogemuse ja parema praktika jagamine. A.2.5 Erialaõppe arendamine 2.5.1. Osalemine õppekavarühma, kooli arendustegevustes ja kvaliteeditagamise protsessis. 2.5.2. Erialaste kompetentside täiendamine ja kaasajastamine. A.2.6 Kutseõppe maine kujundamine 2.6.1. Avalikkuse teavitamine oma eriala kutseõppe võimalustest, eriala ja kutsehariduse populariseerimine. 2.6.2. Organisatsiooni kultuuri kujundamine. A.2.7 Praktika korraldamine 2.7.1. Praktika ettevalmistamine. 2.7.2. Praktika juhendamine. 2.7.3. Praktika hindamine. A.2.8 Juhtimine ja eestvedamine 2.8.1. Grupi või meeskonna juhtimine ja eestvedamine. 2.8.2. Tegevuste juhtimine. A.2.9 Täiskasvanute täienduskoolituse läbiviimine 2.9.1. Koolitusvajaduse selgitamine. 2.9.2. Koolituse planeerimine. 2.9.3. Täienduskoolituse läbiviimine. 2.9.4. Tagasiside analüüs. A.2.10 Hariduslike erivajadustega (HEV) õppija toetamine õppeprotsessis 2.10.1. Õppija erivajaduste märkamine. 2.10.2. HEV õppija erialaste võimete ja huvide väljaselgitamine. 2.10.3. HEV õppija individuaalse eripäraga arvestamine. 2.10.4. Õpikeskkonna kohandamine vastavalt HEV õppija vajadusele. Kutseõpetaja töökeskkond sõltub õpetatavast erialast. Töö võib toimuda nii siseruumides kui välitingimustes. Siseruumides kehtivad üldised õpperuumidele esitatavad tervisekaitsenõuded. Töökodades, erialalaborites kehtivad erialaspetsiifilised ohutus- ning tervisekaitsenõuded. Välitingimustes töötades tuleb jälgida kehtivaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid, samuti on oluline õppijates keskkonnasäästlike põhimõtete kujundamine. Kutseõpetaja töö on vaheldusrikas ja väljakutseid pakkuv, nõuab head suhtlemisoskust. Töö on füüsiliselt ja vaimselt pingeline, nõuab majanduslikku mõtlemist ja ressursside säästlikku kasutamist. Töö kutseõpetajana eeldab head pingetaluvust ning võimet kontrollida oma emotsioone. Kutseõpetaja peab suutma käituda adekvaatselt probleem- ja kriisisituatsioonides. Kutseõpetaja kasutab oma töös erialaõppes vajalikke õppevahendeid (digivahendid, õppevara, töövahendid, tehnoloogilised vahendid jne), vastavalt vajadusele eririietust ja isikukaitsevahendeid. Kutseõpetaja töös on olulised ennastjuhtivus, koostöövõime, ettevõtlikkus, vastutustundlikkus, enesekindlus, loomingulisus, tolerantsus, empaatiavõime, ausus ja positiivsus. Üldjuhul on 5. taseme kutseõpetajal keskharidus või keskeriharidus või kutsekeskharidus või kutseeriharidus. Tal on erialane töökogemus õpetatavas valdkonnas või ta omab kehtivat kutsetunnistust õpetatavas valdkonnas. Kutseõpetaja. Kutseõpetaja, tase 5 kutse koosneb üheteistkümnest kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.6 ja B.2.11 (läbiv kompetents) tõendamine. Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitavaid kompetentse B.2.7 – B 2.10. Õppeprotsessi planeerimine 5 Õpikeskkonna kujundamine 5 Õppimise ja õppija arengu toetamine 5 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 5 Erialaõppe arendamine 5 Kutseõppe maine kujundamine 5 Kutse taotlemisel on lisaks võimalik täiendavalt tõendada valitavaid kompetentse B.2.7 – B 2.10. Praktika korraldamine 5 Juhtimine ja eestvedamine 6 Täiskasvanute täienduskoolituse läbiviimine 5 Hariduslike erivajadustega õppija toetamine õppeprotsessis 5 Kutseõpetaja kutset läbiv kompetents 6 Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 CNC machine operator, level 4 5 Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 1) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 2) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 3) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 4) CNC metallilõikepingi operaator, tase 4 (versioon 8) CNC metallilõikepingi operaator, tase 4 (versioon 9) Freesija III (versioon 1) Freesija III (versioon 2) Freesija III (versioon 3) Freesija III (versioon 4) Lihvija III (versioon 1) Lihvija III (versioon 2) Lihvija III (versioon 3) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 (versioon 6) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 (versioon 7) Treial III (versioon 1) Treial III (versioon 2) Treial III (versioon 3) Treial III (versioon 4) Freesija, tase 4 Treial, tase 4 Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Metallilõikepinkidel töötaja 9 2014-09-16 2014-09-16 2019-05-07 4 4 7223 Metallitöötluspinkide seadistajad ja operaatorid 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Andres Pählapuu Hissmekano Eesti OÜ Allan Märk AS NORMA Anu Kull Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool Veiko Põldmaa Tallinna Tööstushariduskeskus Anu Tuuksam SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. 4. taseme metallilõikepinkidel töötaja kutsestandard on välja töötatud kutsehariduse ja täiendkoolituste õppekavade ning isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks. Metallilõikepinkidel töötajad on ametis peamiselt masinaehitusettevõtetes, mis tegelevad metallide töötlemisega treimise või freesimise teel. Töö toimub sõltuvalt töötaja kutsealasest ettevalmistusest trei- või freespingil, kus ta töötleb joonise ja juhtprogrammi järgi detaile. Metallilõikepinkidel töötaja põhiline tööülesanne on mitmesuguste kujupindade töötlemine, keermestamine ja puurimine nii konventsionaalsel kui ka APJ- tööpingil. (APJ on ingl k CNC - Computer Numerical Control). Ta seadistab tööpingi lähtudes etteantud tehnilisest dokumentatsioonist või töötab eelnevalt seadistatud tööpinkidel. Metallilõikepinkidel töötaja tagab töödeldava detaili kvaliteedi. Metallilõikepinkidel töötajal on võimalik spetsialiseeruda kahel erialal: a) freesija b) treial Spetsialiseerumised sisaldavad vajalikke oskusi ja teadmisi nii konventsionaalse kui APJ-tööpingil töötamiseks. Freesija peamine tööülesanne on detailide valmistamine pindade, avade, astmete ja soonte töötlemise teel freespingil. Treiali peamine tööülesanne on valdavalt pöördkeha-tüüpi detailide valmistamine: pindade, astmete, avade ja soonte töötlemine ja keermestamine treipingil. A.2.1 Tööprotsessi ettevalmistamine 2.1.1 Tööjooniste ja dokumentidega tutvumine 2.1.2 Nõuetekohase töökoha korraldamine 2.1.3 Tööpingi korrasoleku kontrollimine 2.1.4 Tooriku vastavuse kontrollimine A.2.2 Tööpingi hooldustööde tegemine 2.2.1 Regulaarsete hooldus- ja puhastustööde tegemine 2.2.2 Tehniliste probleemide registreerimine A.2.3 Detailide töötlemine konventsionaalsel ja APJ-freespingil 2.3.1 Konventsionaalse freespingi seadistamine detailide valmistamiseks 2.3.2 Detailide valmistamine konventsionaalsel freespingil 2.3.3 APJ-freespingi seadistamine ja ettevalmistamine tööks 2.3.4 Detailide valmistamine APJ-freespingil 2.3.5 Detailide järeltöötlemine ja ladustamine oma töökoha piires A.2.4 Detailide töötlemine konventsionaalsel ja APJ-treipingil 2.4.1 Konventsionaalse treipingi seadistamine detailide valmistamiseks 2.4.2 Detailide valmistamine konventsionaalsel treipingil 2.4.3 APJ-treipingi seadistamine ja ettevalmistamine tööks 2.4.4 Detailide valmistamine APJ-treipingil 2.4.5 Detailide järeltöötlemine ja ladustamine oma töökoha piires Tööosadega seotud tööülesannete loetelu on toodud lisas 1 „Tööosad ja tööülesanded“. APJ-metallilõikepinkidel töötajate tööaeg on üldjuhul fikseeritud, ettevõtte töökorraldusest lähtudes võib töö toimuda ka paindliku töögraafiku alusel. Sõltuvalt ettevõtte tootmissegmendist (seeriatootmine või individuaaltootmine) võib töö olla nii rutiinne kui vahelduv, töötempo on üldjuhul mõõdukas. Töökeskkond paikneb siseruumides ning on mürarikas. Töökeskkonnas esinevad metallitolm ja jahutusvedelike aurud võivad tekitada allergilisi reaktsioone. Kuna töötatakse masinatega, siis võib ohutusnõuete eiramine endaga kaasa tuua tööõnnetuse, mistõttu on kohustuslik järgida täpselt tööohutusnõudeid ja kasutada ettenähtud isikukaitsevahendeid. Universaal- ja erirakised, mõõtmisvahendid, käsitööriistad (nt viil, laasturoop, abrasiivkivi jne), tõsteseadmed, isikukaitsevahendid. Vastutustunne ja ausus, hoolikus, täpsus, iseseisva töö planeerimise oskus, ruumiline kujutlusvõime, rahulikkus, hea nägemine ja kuulmine, hea füüsiline vorm. Keskendumisvõime, rutiinitaluvus, koordinatsioon, matemaatiline võimekus. Tavapäraselt töötavad sellel kutsealal inimesed, kellel on erialane haridus või kes on oma kutsealased oskused omandanud praktilise töökogemuse ja erialase täiendkoolitusega. Treial, freesija. Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 kutsestandard koosneb kahest kohustuslikust (B.2.1 ja B.2.2), kahest spetsialiseerumisega seotud (B.2.3, B.2.4) ja kutset läbivast (B.2.5) kompetentsist. Metallilõikepinkidel töötaja kutse on spetsialiseerumispõhine, võimalik on spetsialiseeruda kahel suunal: a) konventsionaalsetel ja APJ-metallilõikepinkidel töötaja, freesija; b) konventsionaalsetel ja APJ-metallilõikepinkidel töötaja, treial. Freesija, tase 4 kutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kompetentsid B.2.1, B.2.2, B.2.3 ja B.2.5. Treial, tase 4 kutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kompetentsid B.2.1, B.2.2, B.2.4 ja B.2.5. Tööprotsessi ettevalmistamine 4 Tööpingi hooldustööde tegemine 4 Metallilõikepinkidel töötaja kutse on spetsialiseerumispõhine, võimalik on spetsialiseeruda kahel suunal: a) konventsionaalsetel ja APJ-metallilõikepinkidel töötaja, freesija; b) konventsionaalsetel ja APJ-metallilõikepinkidel töötaja, treial. Freesija, tase 4 kutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kompetentsid B.2.1, B.2.2, B.2.3 ja B.2.5. Treial, tase 4 kutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kompetentsid B.2.1, B.2.2, B.2.4 ja B.2.5. Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Metallilõikepinkidel töötaja, tase 5 CNC machine operator, level 5 5 Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-meister III (versioon 1) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-meister III (versioon 2) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-meister III (versioon 3) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-meister III (versioon 4) CNC metallilõikepingi operaator-seadistaja, tase 5 (versioon 8) CNC metallilõikepingi operaator-seadistaja, tase 5 (versioon 9) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 5 (versioon 6) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 5 (versioon 7) APJ-freespinkidel töötaja, tase 5 APJ-treipinkidel töötaja, tase 5 Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Metallilõikepinkidel töötaja 9 2014-09-16 2014-09-16 2019-05-07 5 5 7223 Metallitöötluspinkide seadistajad ja operaatorid 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Andres Pählapuu Hissmekano Eesti OÜ Allan Märk AS NORMA Anu Kull Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool Veiko Põldmaa Tallinna Tööstushariduskeskus Anu Tuuksam SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. 5. taseme metallilõikepinkidel töötaja kutsestandard on välja töötatud kutsehariduse õppekavade, täiendkoolituste õppekavade ja isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks. Metallilõikepinkidel töötajad on ametis peamiselt masinaehitusettevõtetes, mis tegelevad metallide töötlemisega treimise või freesimise teel. Töö toimub sõltuvalt töötaja spetsialiseerumisest APJ-freespingil või APJ-treipingil (APJ on inglise k CNC - Computer Numerical Control, kus ta töötleb joonise ja juhtprogrammi järgi detaile. Metallilõikepinkidel töötaja põhiline tööülesanne on mitmesuguste kujupindade töötlemine, keermestamine ja puurimine. 5. taseme metallilõikepinkidel töötaja seadistab etteantud tehnilisest dokumentatsioonist lähtudes tööpingi või töötab eelnevalt seadistatud tööpinkidel. Vajadusel teeb olemasolevates seadistustes muudatusi või koostab ise CAD/CAM-süsteemis juhtprogrammid. Sõltuvalt töökorraldusest võib juhendada ka vähem kogenud kolleege või korraldada väiksema meeskonna tööd. 5. taseme metallilõikepinkidel töötaja kutse on spetsialiseerumispõhine:  APJ freespinkidel töötaja, tase 5  APJ treipinkidel töötaja, tase 5 Freesija tööülesanne on detailide valmistamine freespingil pindade, astmete ja soonte töötlemise teel. Treiali tööülesanne on valdavalt pöördkeha-tüüpi detailide valmistamine treipingil pindade, astmete ja soonte töötlemise ja keermestamise teel. A.2.1 Tööprotsessi ettevalmistamine 2.1.1 Tööjooniste ja dokumentidega tutvumine 2.1.2 Nõuetekohase töökoha korraldamine 2.1.3 Tööpingi korrasoleku kontrollimine 2.1.4 Tooriku vastavuse kontrollimine A.2.2 Tööpingi hooldustööde tegemine 2.2.1 Regulaarsete hooldus- ja puhastustööde tegemine 2.2.2 Tehniliste probleemide registreerimine A.2.3 Töö korraldamine ja juhendamine 2.3.1 Tegevuste planeerimine 2.3.2 Ressursside kavandamine ja organiseerimine 2.3.3 Materjalikulu minimeerimine 2.3.4 Tähtaegadest kinnipidamise jälgimine 2.3.5 Tööpingi mitmesuguste võimaluste kasutamine 2.3.6 Töö delegeerimine 2.3.7 Töötajate juhendamine, ettepanekute tegemine täiendõppe 2.3.8 Ettepanekute tegemine töökorralduse parendamiseks A.2.4 Detailide töötlemine APJ-freespingil 2.4.1 APJ-freespingi seadistamine detailide valmistamiseks 2.4.2 Detailide valmistamine APJ-freespingil 2.4.3 Detailide järeltöötlemine ja ladustamine oma töökoha piires A.2.5 Detailide töötlemine APJ-treipingil 2.5.1 APJ-treipingi seadistamine detailide valmistamiseks 2.5.2 Detailide valmistamine APJ-treipingil 2.5.3 Detailide järeltöötlemine ja ladustamine oma töökoha piires Tööosadega seotud tööülesannete loetelu on toodud lisas 1 „Tööosad ja tööülesanded“ APJ-metallilõikepinkidel töötajate tööaeg on üldjuhul fikseeritud, ettevõtte töökorraldusest lähtudes võib töö toimuda ka paindliku töögraafiku alusel. Sõltuvalt ettevõtte tootmissegmendist (seeriatootmine või individuaaltootmine) võib töö olla nii rutiinne kui vahelduv, töötempo on üldjuhul mõõdukas. Töökeskkond paikneb siseruumides ning on mürarikas. Töökeskkonnas esinevad metallitolm ja jahutusvedelike aurud võivad tekitada allergilisi reaktsioone. Kuna töötatakse masinatega, siis võib ohutusnõuete eiramine endaga kaasa tuua tööõnnetuse, mistõttu on kohustuslik järgida täpselt tööohutusnõudeid ja kasutada ettenähtud isikukaitsevahendeid. Universaal- ja erirakised, mõõtmisvahendid, käsitööriistad (nt viil, laasturoop, abrasiivkivi jne), tõsteseadmed, isikukaitsevahendid. Vastutustunne ja ausus, hoolikus, täpsus, iseseisva töö planeerimise oskus, ruumiline kujutlusvõime, rahulikkus, hea nägemine ja kuulmine, hea füüsiline vorm. Keskendumisvõime, rutiinitaluvus, koordinatsioon, matemaatiline võimekus. Üldjuhul on selle taseme metallilõikepinkidel töötajatel erialane baasharidus ja läbitud vastav täiendõpe, kuid kutsealased oskused võivad olla omandanud ka pikaajalise praktilise töökogemuse ja erialase täiendkoolitusega. Treial, freesija. Metallilõikepinkidel töötaja, tase 5 kutsestandard koosneb kolmest kohustuslikust (B.2.1 – B.2.3), neljast spetsialiseerumisega seotud (B.2.4 – B.2.5) ja kutset läbivast (B.2.6) kompetentsist. 5. taseme metallilõikepinkidel töötaja kutse on spetsialiseerumispõhine, võimalik on spetsialiseeruda kahel suunal: 1. APJ-freespinkidel töötaja, tase 5 2. APJ-treipinkidel töötaja, tase 5 APJ-freespinkidel töötaja, tase 5 kutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kompetentsid B.2.1, B.2.2, B.2.3, B.2.4 ja B.2.6 APJ-treipinkidel töötaja, tase 5 kutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kompetentsid B.2.1, B.2.2, B.2.3, B.2.5 ja B.2.6 Tööprotsessi ettevalmistamine 4 Tööpingi hooldustööde tegemine 4 Töö korraldamine ja töötajate juhendamine 5 5. taseme metallilõikepinkidel töötaja kutse on spetsialiseerumispõhine, võimalik on spetsialiseeruda kahel suunal: 1. APJ-freespinkidel töötaja, tase 5 2. APJ-treipinkidel töötaja, tase 5 APJ-freespinkidel töötaja, tase 5 kutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kompetentsid B.2.1, B.2.2, B.2.3, B.2.4 ja B.2.6 APJ-treipinkidel töötaja, tase 5 kutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kompetentsid B.2.1, B.2.2, B.2.3, B.2.5 ja B.2.6 Metallilõikepinkidel töötaja, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Keevitaja, tase 3 Welder, level 3 7 Keevitaja I (versioon 1) Keevitaja I (versioon 2) Keevitaja I (versioon 3) Keevitaja I (versioon 4) Keevitaja I (versioon 5) Keevitaja I (versioon 6) Keevitaja, tase 3 (versioon 10) Keevitaja, tase 3 (versioon 8) Keevitaja, tase 3 (versioon 9) Käsikaarkeevitaja, tase 3 Poolautomaatkeevitaja, tase 3 Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Keevitaja 9 2014-09-16 2014-09-16 2019-05-07 3 3 7212 Keevitajad ja leeklõikajad 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Tööosad ja tööülesanded Kutsestandardis kasutatud mõisted Tatjana Karaganova Tallinna Tööstushariduskeskus Tarvo Krapp Contractor OÜ Toomas Reha Inspecta Eesti OÜ Enn Orav Inspecta Eesti OÜ Vladimir Belõi Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool Andres Laansoo Tallinna Tehnikaülikool Anu Tuuksam SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. 3. taseme keevitaja kutsestandard on aluseks kutsehariduse ja täiendkoolituse õppekavade koostamisele ja isikute kutsealase kompetentsuse hindamisele. Keevitaja töötab põhiliselt metalltooteid ja -konstruktsioone valmistavas ettevõttes ning ehitus-, paigaldus-, hoolde- ja remonditöödel. Keevitaja põhitöö on keevitustööde ettevalmistamine, tarindi koostamine vastavalt joonisele, keevisliidete teostamine ning järeltöötlus ja tulemuse kontroll. Töö nõuab jooniste lugemise oskust, töötlemistehnoloogia ja materjalide omaduste tundmist. Käesolevas kutsestandardis on kirjeldatud 3. taseme keevitaja kutsealaseid kompetentse. Selle taseme keevitaja on võimeline koostama ja keevitama lihtsamaid keevistooteid, detaile ning ehituskonstruktsioone. Keerulisemate tööde (kontrolli nõudvad tooted) puhul vajab juhendamist. 3. taseme keevitaja kasutab oma töös järgmisi keevitusviise: käsikaarkeevitus (MMA 111) ja poolautomaatkeevitus (MAG 135). Keevitaja, tase 3 kutsestandardis sisaldub ka kaks osakutset: Käsikaarkeevitaja, tase 3 Poolautomaatkeevitaja, tase 3 A.2.1 Töökoha korraldamine, tootmis- ja abivahendite valimine ja ettevalmistamine 2.1.1 Tööjoonise, tööjuhendi ja tehnoloogilise kaardiga (WPS) tutvumine 2.1.2 Töövahendite valimine 2.1.3 Keevitusvahendite valimine 2.1.4 Keevitusseadmete seadistamine ja režiimi valimine 2.1.5 Nõuetekohase töökoha korraldamine 2.1.6 Isikukaitsevahendite valimine A.2.2 Detailide ja koostude ettevalmistamine ja koostamine 2.2.1 Detailide ettevalmistamine ja kontrollimine 2.2.2 Koostude ülesseadmine keevitamiseks ja nende kontrollimine A.2.3 Kvaliteedi kontrollimine ja defektide parandamine 2.3.1 Keevisõmbluste kontrollimine 2.3.2 Koostu kontrollimine 2.3.3 Defektide parandamine 2.3.4 Lõppkontrolli tegemine A.2.4 Käsikaarkeevitustööde tegemine ja detailide järeltöötlemine 2.4.1 Käsikaarkeevitustööde tegemine 2.4.2 Vahekontrolli tegemine 2.4.3 Valmis toote järeltöötlemine A.2.5 Poolautomaatsete keevitustööde tegemine ja detailide järeltöötlemine 2.5.1 Poolautomaatsete keevitustööde tegemine 2.5.2 Vahekontrolli tegemine 2.5.3 Valmis toote järeltöötlemine Keevitaja 3. taseme kutse sisaldab järgmisi osakutseid: Käsikaarkeevitaja, tase 3 A.2.1 Töökoha korraldamine, tootmis- ja abivahendite valimine ja ettevalmistamine 2.1.1 Tööjoonise, tööjuhendi ja tehnoloogilise kaardiga (WPS) tutvumine 2.1.2 Töövahendite valimine 2.1.3 Keevitusvahendite valimine 2.1.4 Keevitusseadmete seadistamine ja režiimi valimine 2.1.5 Nõuetekohase töökoha korraldamine 2.1.6 Isikukaitsevahendite valimine A.2.2 Detailide ja koostude ettevalmistamine ja koostamine 2.2.1 Detailide ettevalmistamine ja kontrollimine 2.2.2 Koostude ülesseadmine keevitamiseks ja nende kontrollimine A.2.3 Kvaliteedi kontrollimine ja defektide parandamine 2.3.1 Keevisõmbluste kontrollimine 2.3.2 Koostu kontrollimine 2.3.3 Defektide parandamine 2.3.4 Lõppkontrolli tegemine A.2.4 Käsikaarkeevitustööde tegemine ja detailide järeltöötlemine 2.4.1 Käsikaarkeevitustööde tegemine 2.4.2 Vahekontrolli tegemine 2.4.3 Valmis toote järeltöötlemine Poolautomaatkeevitaja, tase 3 A.2.1 Töökoha korraldamine, tootmis- ja abivahendite valimine ja ettevalmistamine 2.1.1 Tööjoonise, tööjuhendi ja tehnoloogilise kaardiga (WPS) tutvumine 2.1.2 Töövahendite valimine 2.1.3 Keevitusvahendite valimine 2.1.4 Keevitusseadmete seadistamine ja režiimi valimine 2.1.5 Nõuetekohase töökoha korraldamine 2.1.6 Isikukaitsevahendite valimine A.2.2 Detailide ja koostude ettevalmistamine ja koostamine 2.2.1 Detailide ettevalmistamine ja kontrollimine 2.2.2 Koostude ülesseadmine keevitamiseks ja nende kontrollimine A.2.3 Kvaliteedi kontrollimine ja defektide parandamine 2.3.1 Keevisõmbluste kontrollimine 2.3.2 Koostu kontrollimine 2.3.3 Defektide parandamine 2.3.4 Lõppkontrolli tegemine A.2.5 Poolautomaatsete keevitustööde tegemine ja detailide järeltöötlemine 2.5.1 Poolautomaatsete keevitustööde tegemine 2.5.2 Vahekontrolli tegemine 2.5.3 Valmis toote järeltöötlemine Keevitaja kutsete tööosade ja tööülesannete võrdlustabel on toodud kutsestandardi lisas 1. Keevitaja töötab nii sise- kui ka välistingimustes, tööaeg on üldjuhul fikseeritud, kuid sõltuvalt ettevõtte eripärast võib olla korraldatud ka vahetustega töötamine. Töö on mõõduka tempoga, tööülesanded vahelduvad. Keevitaja peab olema valmis töötama ebamugavas või sundasendis, taluma temperatuurikõikumisi, kõrgusi, vibratsiooni, müra ja tolmu. Töö võib toimuda ohtlikes keskkondades, nt mahutites, ehitus- või tööstusobjektil kõrgustes jne. Ta peab tundma kutsealast ohutustehnikat, elektriseadmete kasutamisega kaasnevat ohutustehnikat, kasutama asjakohaseid kaitsevahendeid ning teadma keevitusega kaasnevaid kahjulikke toimeid inimorganismile (põletusoht, nägemiskahjustused jne). Keevitamisel eralduvad gaasid ja töökeskkonnas olev kivi- ja metallitolm võivad esile kutsuda allergilisi reaktsioone. Keevitaja kasutab oma töös keevitus-, gaaslõike-, metallilõike- ja tõsteseadmeid, elektrilisi, mehaanilisi ja pneumaatilisi käsitööriistu (frees, meisel, haamer, käi jne) ning abivahendeid (rakised, pöördlauad, mehhaniseeritud keevitusseadmed, söeelektroodid jne) ja mõõteriistu (šabloonid, nurgik, mõõdulint, nihik jne). Keevitaja peab oskama oma tööd iseseisvalt planeerida ja olema valmis meeskonnatööks. Töö eeldab arenenud vastutustunnet, hoolikust ja täpsust, kuna töötatakse väärtuslike materjalidega. Vajalik on ruumiline kujutlusvõime, hea koordinatsioon ja liigutuste täpsus, normaalne füüsiline vorm ja nägemine, kontsentreerumisvõime ja püsivus. 3. taseme keevitajatel on üldjuhul põhiharidus. Neil on kas erialane kutseharidus või nad on oma tööalase kompetentsuse omandanud erialase täiendkoolituse või praktilise töökogemusega. Keevitaja, keevitaja-koostelukksepp, keevitaja-koostaja. Tuleohutuse seadus § 12 ja § 14. Keevitaja, tase 3 kutse saamiseks peab taotleja tõendama kõik kutsestandardis kirjeldatud kompetentsid (B.2.1–B.2.11). Käsikaarkeevitaja 3. taseme osakutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kompetentsid: B.2.1 Töökoha korraldamine, tootmis- ja abivahendite valimine ja ettevalmistamine B.2.2 Detailide ja koostude ettevalmistamine ja koostamine B.2.3 Kvaliteedi kontrollimine ja defektide parandamine B.2.4 Käsikaarkeevitustööde tegemine ja detailide järeltöötlemine B.2.6–B.2.11 (kõik kutset läbivad kompetentsid) Poolautomaatkeevitaja 3. taseme osakutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kompetentsid: B.2.1 Töökoha korraldamine, tootmis- ja abivahendite valimine ja ettevalmistamine B.2.2 Detailide ja koostude ettevalmistamine ja koostamine B.2.3 Kvaliteedi kontrollimine ja defektide parandamine B.2.5 Poolautomaatsete keevitustööde tegemine ja järeltöötlemine B.2.6 – B.2.11 (kõik kutset läbivad kompetentsid) Töökoha korraldamine, tootmis- ja abivahendite valimine ja ettevalmistamine 3 Detailide ja koostude ettevalmistamine ja koostamine 3 Kvaliteedi kontrollimine ja defektide parandamine 3 Käsikaarkeevitustööde tegemine ja detailide järeltöötlemine 3 Poolautomaatsete keevitustööde tegemine ja detailide järeltöötlemine 3 Tööjuhiste, tehnoloogiate ja kvaliteedinõuete järgimine 3 Töötervishoiu- ja tööohutusnõuete järgimine 3 Meeskonnatöös osalemine 4 Kohanemine muutuvate oludega 3 Täiendõppes osalemine 3 Töövahendite kasutamine ja hoiustamine 3 Keevitaja, tase 4 Welder, level 4 6 Keevitaja II (versioon 1) Keevitaja II (versioon 2) Keevitaja II (versioon 3) Keevitaja II (versioon 4) Keevitaja II (versioon 5) Keevitaja, tase 4 (versioon 7) Keevitaja, tase 4 (versioon 8) Keevitaja, tase 4 (versioon 9) Käsikaarkeevitaja, tase 4 Poolautomaatkeevitaja, tase 4 TIG-keevitaja, tase 4 Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Keevitaja 9 2014-09-16 2014-09-16 2019-05-07 4 4 7212 Keevitajad ja leeklõikajad 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Tööosad ja tööülesanded Kutsestandardis kasutatud mõisted Tatjana Karaganova Tallinna Tööstushariduskeskus Tarvo Krapp Contractor OÜ Toomas Reha Inspecta Eesti OÜ Enn Orav Inspecta Eesti OÜ Vladimir Belõi Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool Andres Laansoo Tallinna Tehnikaülikool Anu Tuuksam SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. 4. taseme keevitaja kutsestandard on aluseks kutsehariduse ja täiendkoolituse õppekavade koostamisele ja isikute kutsealase kompetentsuse hindamisele. Keevitaja töötab põhiliselt metalltooteid ja -konstruktsioone valmistavas ettevõttes ning ehitus-, paigaldus-, hoolde- ja remonditöödel. Keevitaja põhitöö on keevitustööde ettevalmistamine, tarindi koostamine vastavalt joonisele, keevisliidete teostamine ning järeltöötlus ja tulemuse kontroll. Töö nõuab jooniste lugemise oskust, töötlemistehnoloogia ja materjalide omaduste tundmist. Keevitaja kutsealal on välja töötatud kutsed kahel tasemel: Keevitaja, tase 3 Keevitaja, tase 4 Käesolevas kutsestandardis on kirjeldatud 4. taseme keevitaja kutsealaseid kompetentse. Selle taseme keevitaja koostab ja keevitab mitmesuguseid keevistooteid, detaile ning ehituskonstruktsioone. Vastutusrikkamate tööde (kontrolli nõudvad tooted) puhul konsulteerib ja teeb koostööd vahetu juhi või koordinaatori või meistriga. 4. taseme keevitaja kasutab oma töös järgmisi keevitusviise: käsikaarkeevitus (MMA 111), poolautomaatkeevitus (MIG 131, MAG 135, 136, 138) ja TIG-keevitus (141, 142). Keevitaja 4. taseme kutse raames on võimalik omandada ka järgmisi piiratud pädevusega osakutseid: Käsikaarkeevitaja, tase 4 Poolautomaatkeevitaja, tase 4 TIG-keevitaja, tase 4 A.2.1 Töökoha korraldamine, tootmis- ja abivahendite valimine ja ettevalmistamine 2.1.1 Tööjoonise, tööjuhendi ja tehnoloogilise kaardiga (WPS) tutvumine 2.1.2 Töövahendite valimine 2.1.3 Keevitusvahendite valimine 2.1.4 Keevitusseadmete seadistamine ja režiimi valimine 2.1.5 Nõuetekohase töökoha korraldamine 2.1.6 Isikukaitsevahendite valimine A.2.2 Detailide ja koostude ettevalmistamine ja koostamine 2.2.1 Detailide ettevalmistamine ja kontrollimine 2.2.2 Koostude ülesseadmine keevitamiseks ja nende kontrollimine A.2.3 Kvaliteedi kontrollimine ja defektide parandamine 2.3.1 Keevisõmbluste kontrollimine 2.3.2 Koostu kontrollimine 2.3.3 Defektide parandamine 2.3.4 Lõppkontrolli tegemine A.2.4 Käsikaarkeevitustööde tegemine ja detailide järeltöötlemine 2.4.1 Käsikaarkeevitustööde tegemine 2.4.2 Vahekontrolli tegemine 2.4.3 Valmis toote järeltöötlemine A.2.5 Poolautomaatsete keevitustööde tegemine ja detailide järeltöötlemine 2.5.1 Poolautomaatsete keevitustööde tegemine 2.5.2 Vahekontrolli tegemine. 2.5.3 Valmis toote järeltöötlemine. A.2.6 TIG-keevitamine ja detailide järeltöötlemine 2.6.1 Metallide keevitamine TIG-tehnoloogiat kasutades. 2.6.2 Vahekontrolli tegemine. 2.6.3 Valmis toote järeltöötlemine. Keevitaja, tase 4 kutse sisaldab järgmisi osakutseid: KÄSIKAARKEEVITAJA A.2.1 Töökoha korraldamine, tootmis- ja abivahendite valimine ja ettevalmistamine 2.1.1 Tööjoonise, tööjuhendi ja tehnoloogilise kaardiga (WPS) tutvumine 2.1.2 Töövahendite valimine 2.1.3 Keevitusvahendite valimine 2.1.4 Keevitusseadmete seadistamine ja režiimi valimine 2.1.5 Nõuetekohase töökoha korraldamine 2.1.6 Isikukaitsevahendite valimine A.2.2 Detailide ja koostude ettevalmistamine ja koostamine 2.2.1 Detailide ettevalmistamine ja kontrollimine 2.2.2 Koostude ülesseadmine keevitamiseks ja nende kontrollimine A.2.3 Kvaliteedi kontroll ja defektide parandamine 2.3.1 Keevisõmbluste kontrollimine 2.3.2 Koostu kontrollimine 2.3.3 Defektide parandamine 2.3.4 Lõppkontrolli tegemine A.2.4 Käsikaarkeevitustööde tegemine ja detailide järeltöötlemine 2.4.1 Käsikaarkeevitustööde tegemine 2.4.2 Vahekontrolli tegemine 2.4.3 Valmis toote järeltöötlemine POOLAUTOMAATKEEVITAJA A.2.1 Töökoha korraldamine, tootmis- ja abivahendite valimine ja ettevalmistamine 2.1.1 Tööjoonise, tööjuhendi ja tehnoloogilise kaardiga (WPS) tutvumine 2.1.2 Töövahendite valimine 2.1.3 Keevitusvahendite valimine 2.1.4 Keevitusseadmete seadistamine ja režiimi valimine 2.1.5 Nõuetekohase töökoha korraldamine 2.1.6 Isikukaitsevahendite valimine A.2.2 Detailide ja koostude ettevalmistamine ja koostamine 2.2.1 Detailide ettevalmistamine ja kontrollimine 2.2.2 Koostude ülesseadmine keevitamiseks ja nende kontrollimine A.2.3 Kvaliteedi kontroll ja defektide parandamine 2.3.1 Keevisõmbluste kontrollimine 2.3.2 Koostu kontrollimine 2.3.3 Defektide parandamine 2.3.4 Lõppkontrolli tegemine A.2.5 Poolautomaatsete keevitustööde tegemine ja detailide järeltöötlemine 2.5.1 Poolautomaatsete keevitustööde tegemine 2.5.2 Vahekontrolli tegemine 2.5.3 Valmis toote järeltöötlemine TIG-KEEVITAJA A.2.1 Töökoha korraldamine, tootmis- ja abivahendite valimine ja ettevalmistamine 2.1.1 Tööjoonise, tööjuhendi ja tehnoloogilise kaardiga (WPS) tutvumine 2.1.2 Töövahendite valimine 2.1.3 Keevitusvahendite valimine 2.1.4 Keevitusseadmete seadistamine ja režiimi valimine 2.1.5 Nõuetekohase töökoha korraldamine 2.1.6 Isikukaitsevahendite valimine A.2.2 Detailide ja koostude ettevalmistamine ja koostamine 2.2.1 Detailide ettevalmistamine ja kontrollimine 2.2.2 Koostude ülesseadmine keevitamiseks ja nende kontrollimine A.2.3 Kvaliteedi kontrollimine ja defektide parandamine 2.3.1 Keevisõmbluste kontrollimine 2.3.2 Koostu kontrollimine 2.3.3 Defektide parandamine 2.3.4 Lõppkontrolli tegemine A.2.6 TIG-keevitamine ja detailide järeltöötlemine 2.6.1 Metallide keevitamine TIG-tehnoloogiat kasutades 2.6.2 Vahekontrolli tegemine 2.6.3 Valmis toote järeltöötlemine Keevitaja kutsete tööosade ja tööülesannete võrdlustabel on toodud kutsestandardi lisas 1. Keevitaja töötab nii sise- kui ka välistingimustes, tööaeg on üldjuhul fikseeritud, kuid sõltuvalt ettevõtte eripärast võib olla korraldatud ka vahetustega töötamine. Töö on mõõduka tempoga, tööülesanded vahelduvad. Keevitaja peab olema valmis töötama ebamugavas või sundasendis, taluma temperatuurikõikumisi, kõrgusi, vibratsiooni, müra ja tolmu. Töö võib toimuda ohtlikes keskkondades, nt mahutites, ehitus- või tööstusobjektil kõrgustes jne. Ta peab tundma kutsealast ohutustehnikat, elektriseadmete kasutamisega kaasnevat ohutustehnikat, kasutama asjakohaseid kaitsevahendeid ning teadma keevitusega kaasnevaid kahjulikke toimeid inimorganismile (põletusoht, nägemiskahjustused jne). Keevitamisel eralduvad gaasid ja töökeskkonnas olev kivi- ja metallitolm võivad esile kutsuda allergilisi reaktsioone. Keevitaja kasutab oma töös keevitus-, gaasilõike-, metallilõike- ja tõsteseadmeid, elektrilisi, mehaanilisi ja pneumaatilisi käsitööriistu (frees, meisel, haamer, käi jne) ning abivahendeid (rakised, pöördlauad, mehhaniseeritud keevitusseadmed, söeelektroodid jne) ja mõõteriistu (šabloonid, nurgik, mõõdulint, nihik jne).) Keevitaja peab oskama oma tööd iseseisvalt planeerida ja olema valmis meeskonnatööks. Töö eeldab arenenud vastutustunnet, hoolikust ja täpsust, kuna töötatakse väärtuslike materjalidega. Vajalik on ruumiline kujutlusvõime, hea koordinatsioon ja liigutuste täpsus, normaalne füüsiline vorm ja nägemine, kontsentreerumisvõime ja püsivus. 4. taseme keevitajatel on üldjuhul erialane kutseharidus. Tööalane kompetentsus võib olla omandatud ka erialase täiendkoolituse ja/või praktilise töökogemusega. Keevitaja, keevitaja-koostelukksepp, keevitaja-koostaja. Tuleohutuse seadus § 12 ja § 14. Keevitaja, tase 4 kutse saamiseks peab taotleja tõendama kohustuslikud (B.2.1–B.2.3), läbivad (B.2.7–B.2.12) ja vähemalt kaks valitavat (kompetentside B.2.4 – B.2.6 hulgast) kompetentsi. Käsikaarkeevitaja 4. taseme osakutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kompetentsid: - kõik kohustuslikud kompetentsid (B.2.1–B.2.3); - kõik läbivad kompetentsid (B.2.7–B.2.12); - kompetents B.2.4 Käsikaarkeevitustööde tegemine ja detailide järeltöötlemine. Poolautomaatkeevitaja 4. taseme osakutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kompetentsid: - kõik kohustuslikud kompetentsid (B.2.1–B.2.3); - kõik läbivad kompetentsid (B.2.7–B.2.12); - kompetents B.2.5 Poolautomaatkeevitustööde tegemine ja detailide järeltöötlemine. TIG-keevitaja 4. taseme osakutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kompetentsid: - kõik kohustuslikud kompetentsid (B.2.1 – B.2.3); - kõik läbivad kompetentsid (B.2.7 – B.2.12); - kompetents B.2.6 TIG-keevitamine ja detailide järeltöötlemine. Töökoha korraldamine, tootmis- ja abivahendite valimine ja ettevalmistamine 4 Detailide ja koostude ettevalmistamine ja koostamine 4 Kvaliteedi kontrollimine ja defektide parandamine 3 Käsikaarkeevitustööde tegemine ja detailide järeltöötlemine 4 Poolautomaatsete keevitustööde tegemine ja detailide järeltöötlemine 4 TIG-keevitamine ja detailide järeltöötlemine 4 Tööjuhiste, tehnoloogiate ja kvaliteedinõuete järgimine 3 Töötervishoiu- ja tööohutusnõuete järgimine 3 Meeskonnatöös osalemine 4 Kohanemine muutuvate oludega 3 Täiendõppes osalemine 3 Töövahendite kasutamine ja hoiustamine 3 Meistertreener, tase 7 Master Coach, EstQF Level 7 13 Meistertreener, tase 7 (versioon 11) Meistertreener, tase 7 (versioon 12) Meistertreener, tase 7 (versioon 14) Meistertreener, tase 7 (versioon 15) Meistertreener, tase 7 (versioon 16) Meistertreener, tase 7 (versioon 17) Meistertreener, tase 7 (versioon 18) Meistertreener, tase 7 (versioon 19) Meistertreener, tase 7 (versioon 20) Meistertreener, tase 7 (versioon 21) Meistertreener, tase 7 (versioon 22) Meistertreener, tase 7 (versioon 23) Treener V (versioon 1) Treener V (versioon 10) Treener V (versioon 2) Treener V (versioon 3) Treener V (versioon 4) Treener V (versioon 5) Treener V (versioon 6) Treener V (versioon 7) Treener V (versioon 8) Treener V (versioon 9) Aeroobika ja rühmatreeningud Aerutamine Aikido Allveesport Ameerika jalgpall Ammulaskmine Automudelism Autosport Capoeira Curling Disc-golf Golf Hapkido Iaido Indiaca Jalgpall Jalgrattasport Ju-jutsu Judo Jõutõstmine Jäähoki Jääpall Kabe Karate Kelgutamine Kepikõnd Kergejõustik Kickboxing Kobudo Koroona ja novus Korvpall Kriket Kudo Kujundujumine Kulturism ja fitness Kurnimäng Käsipall Laevamudelism Laskesuusatamine Laskmine Lauatennis Lennusport Maadlus Maahoki Male Matkasport Moodne viievõistlus Mootorrattasport Orienteerumine personaaltreener Pesapall Petank Piljard Poks Purjetamine Raadiosport Ragbi Ratsutamine Rulluisutamine Saalihoki Sambo Sport chanbara Squash Sulgpall Sumo Suusatamine Sõudmine Taekwon-do ITF Taekwondo WTF Taipoks Tennis Triatlon Turniiribridž Tõstesport Uisutamine Ujumine Veemoto Veepall Veeremängud Vehklemine Vesiaeroobika Vettehüpped Vibusport Võimlemine Võistlustants Võrkpall Wu-shu Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 22 2014-11-20 2014-11-20 2016-05-17 7 7 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treenerite eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Ilver Audentese Spordigümnaasium Üllar Kerde Eesti Korvpalliliit Janek Küppar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Kadri Liivak Eesti Võimlemisliit Aldur Partasjuk Spordiklubi Reval-Sport Erich Petrovits Jõhvi Spordikeskus Kristjan Port Tallinna Ülikool Aavo Põhjala Eesti Judoliit Jaak Salumets Eesti Treenerite Liit Toomas Tõnise Eesti Olümpiakomitee Priit Vene Eesti Olümpiakomitee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Meistertreener, tase 7 kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamise ja isikute kompetentsuse hindamise alus. Treener on liikumisharrastuse ja spordispetsialist, kes juhib käitumisharjumuste kujundamise ja kehaliste ning vaimsete harjutuste abil inimese tervist toetavate ja sportlike eesmärkide saavutamist. Treeneri ülesanne on sportlike ja kehaliste võimete terviklik, tulemuslik ja ohutu arendamine. Treener töötab iseseisvalt, meeskonna liikmena või liidrina, kaasates erinevaid spetsialiste. Treeneritöö eeldab vastutustunnet, loomingulisust, saavutusvajadust, täpsust ja ausust. Vajalik on perioodiline treeningtööd toetavate teadmiste ja oskuste tulemuslik täiendamine ning kogemuste ja teadmiste edasiandmine kolleegidele. Oluline on oskus mõjutada treenitavaid isikliku eeskujuga. Treener järgib treenerite eetikakoodeksit (vt Lisa 1). MEISTERTREENER, tase 7 täidab teadmiste analüüsimist, süstematiseerimist, edasiarendamist ja õpetamist eeldavaid tööülesandeid ettearvamatutes ning uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades ja kõrgetasemelise sportliku konkurentsi või tervise erinõuete tingimustes. Enamasti on omandanud kutsealased oskused ja teadmised kombineeritult kõrgema erialase formaalõppe ja kutsealase koolitusega ning pikaajalise pideva ja tipptasemel tulemusliku treeneritööga. Vastutab erialaste teadmiste edasiandmise eest huvitatud osapooltele. Loob uut teadmust, arendab spordiala metoodikaid ning koostab õppematerjale, mis aitavad kaasa treenitavate meisterlikkuse kasvule. Vastutab tervikliku treeningprotsessi strateegilise planeerimise ja juhtimise eest. A.2.1 Sportimise organiseerimine ja arendamine: 1) treenitava valimine või treeningrühma komplekteerimine; 2) treeningute plaani koostamine; 3) teiste spetsialistide kaasamine treeningprotsessi; 4) teiste treenerite juhendamine; 5) treenitava tervisliku eriolukorra arvestamine treeningprotsessis; 6) koolitamine ja metoodiliste materjalide väljatöötamine. A.2.2 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine: 1) kehaliste võimete arendamine; 2) spordialaspetsiifiliste oskuste arendamine; 3) sotsiaalsete võimete arendamine ja spordiala kultuuri õpetamine; 4) taastumisvahendite kasutamine; 5) spordivarustuse ja treeningvahendite soovitamine ja kasutamine; 6) treenitava juhendamine võistlusel; 7) toitumisharjumuste suunamine; 8) treenitava tervikarengu planeerimine, mõõtmine, analüüsimine ja tagasiside andmine; 9) taktikaline ning psühholoogiline ettevalmistamine valitud spordialal. Spetsialiseerumine toimub sõltuvalt spordiala spetsiifikast, spordialal kasutatavatest vahendidest ja harrastamiskeskkonnast. Spordiala spetsiifikast tulenevalt on kutse andjal õigus kehtestada erinõudeid. Spetsialiseerumine on otseselt seotud kutsestandardis kirjeldatud tööosadega. Treeneritöö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel, kodust eemal (treeningulaagrid, võistlused, koolitused jms). Kasutab treeningprotsessis vajalikke vahendeid vastavalt spordialale. 1) pinge- ja stressitaluvus; 2) suhtlemisoskus; 3) saavutusvajadus; 4) vastutustunne; 5) ausus; 6) järjekindlus; 7) täpsus; 8) paindlikkus, kohanemisvõime; 9) headus, empaatiavõime; 10) emotsionaalne stabiilsus; 11) motiveerimisvõime. Meistertreener on nõutava koolituse läbinud ja tasemele vastava erialase töökogemusega isik. Kutse taotlemise eeltingimused on kirjas kutse andmise korras. Treener. Töö treenerina on reguleeritud spordiseadusega. Meistertreener, tase 7 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse käesolevas kutsestandardis nimetatud spordialale, kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumised nagu matkasport, suusatamine, uisutamine ja veeremängud jagunevad omakorda: Matkasport -alpinism -jalgsimatkamine -jalgrattamatkamine -mägimatkamine -veematkamine Suusatamine -murdmaasuusatamine -mäesuusatamine -lumelauasport -kahevõistlus ja suusahüpped Uisutamine -iluuisutamine -kiiruisutamine Veeremängud -bowling -sportkeegel Sportimise organiseerimine ja arendamine 7 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 7 alpinism jalgsimatkamine jalgrattamatkamine mägimatkamine veematkamine murdmaasuusatamine mäesuusatamine lumelauasport kahevõistlus ja suusahüpped iluuisutamine kiiruisutamine Bowling sportkeegel Meistertreener, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Konservaator, tase 6 esmane kutse Conservator, level 6 VET level 2 Konservaator, tase 6 esmane kutse (versioon 1) Konservaator, tase 6 esmane kutse (versioon 3) Konservaator, tase 6 esmane kutse (versioon 4) Konservaator, tase 6 esmane kutse (versioon 5) Köitekonservaator, tase 6 esmane kutse Maalikonservaator, tase 6 esmane kutse Monumentaalmaali konservaator, tase 6 esmane kutse Paberikonservaator, tase 6 esmane kutse Puidukonservaator, tase 6 esmane kutse Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Restaureerimine-konserveerimine Konservaator 21 2014-09-23 2014-09-23 2016-10-31 6 6 2621 Arhivaarid ja kuraatorid 0222 Ajalugu ja arheoloogia 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Annes Hermann Tartu Kõrgem Kunstikool Ülle Jukk Muinsuskaitseamet Merike Kallas Eesti Kunstiakadeemia Eve Keedus Rahvusarhiiv Marike Laht Eesti Vabaõhumuuseum Jaan Lehtaru Rahvusarhiiv Margit Pajupuu Eesti Kunstimuuseum Heige Peets Ennistuskoda Kanut Silli Peedosk Tartu Kõrgem Kunstikool Ruth Tiidor Rahvusarhiiv Ülle Vahar Eesti Rahva Muuseum Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardi kasutusalad Konservaator, tase 6 esmase taseme kutsestandard on rakenduskõrghariduse või bakalaureusetaseme õppekavade ja esmase kutse andmise alus. Konserveerimine on interdistsiplinaarne kutseala. Konserveerimise eesmärk on parendada ja/või stabiliseerida materiaalse kultuuripärandi objektide seisundit, säilitades samaaegselt maksimaalselt võimalikus ulatuses nende esteetilise, ajaloolise ja füüsilise terviklikkuse. Konservaator on spetsialist, kelle teadmised, oskused, kogemused, hoiakud ja haridus võimaldavad osaleda kultuuripärandi säilitamisel ja tagada selle kasutamist praegustel ja tulevastel põlvkondadel. Konservaatori kompetents on määratletud materjali- või objektipõhise spetsialiseerumisega. Konservaator planeerib ja teostab objekti uuringuid, konserveerimist ja restaureerimist, ning vastutab nimetatud tööde teostamise ja dokumenteerimise eest. Konservaator lähtub oma töös kutse-eetika normidest, konserveerimise põhiprintsiipidest (pööratavus, töötlemise sobilikkus ja hädavajalikkus, minimalism ja kvaliteet), objekti ohutu käsitsemise ja rahvusvahelise parima praktika tavades andes oma panuse kultuuripärandi mõistmiseks selle esteetilise ja ajaloolise tähtsuse ja füüsilise terviklikkuse osas. Konservaator, tase 6 esmase kutse saanud on erialase ettevalmistusega, kuid väheste praktiliste kogemustega töötaja, kes järgib oma tööülesannete täitmisel täpselt etteantud juhiseid. Vastutust nõudvate otsuste vastuvõtmise ja keerulisemate tööde tegemisel võib vajada vahetut juhendamist. Kogub ja analüüsib erialast informatsiooni. Vastutab talle antud tööülesannete täitmise eest. Konservaatori kutsel on järgmised spetsialiseerumised: Arhiivi ja raamatukogu materjalide paberikonservaator tegeleb käsi- ja/või trükikirjas vormistatud paberalusel dokumentide, raamatute sisuplokkide jms konserveerimisega, mis võivad olla ka koloreeritud. Paberalusel kunstiteoste konservaator tegeleb loomingulise tegevuse tulemusel erinevates tehnikates (graafika tehnikad, trüki-, manuaal- ja maali tehnikad jms) valminud paberalusel kunstiteoste konserveerimisega. Köitekonservaator tegeleb kõva- või pehmekaaneliste trükitud või käsikirjaliste raamatute, albumite, perioodika- ja jätkväljaannete, köidetud/õmmeldud arhiividokumentide jms konserveerimisega. Köited võivad sisaldada illustratsioone ja kokkuvolditud lisalehti jms. Köitekonservaator teeb lihtsamaid paberiparandusi. Puidukonservaator tegeleb monoliitsete etnograafiliste puitesemete, puitkonstruktsioonide, mööbli ning eriotstarbeliste puidust objektide (skulptuurid, puidust mudelid jms) konserveerimisega. Maalikonservaator tegeleb erinevates maalitehnikates (nt õli-, akrüül-, tempera- või segatehnikas) valminud lõuend-, puit-, vineer-, masoniit- vms. alusel (va paberalusel) tahvelmaalide ning ikoonide konserveerimisega. Monumentaalmaali konservaator tegeleb erinevatele aluspindadele (nt krohv, puit, lõuend) teostatud suuremõõtmeliste seina- ja laemaalide ning arhitektuursete maalingute konserveerimisega. A.2.1 Objekti uurimine 1) Materjali ja tehnikate määramine 2) Seisundi analüüsimine A.2.2 Dokumenteerimine 1) Seisundi visuaalne jäädvustamine 2) Objekti ja selle seisundi kirjeldamine 3) Konserveerimiskava koostamine 4) Konserveerimistööde kirjeldamine A.2.3 Töökoha organiseerimine ja tööohutuse tagamine 1) Töökoha korraldamine 2) Objekti säästev ja ohutu käsitsemine 3) Tööohutuse tagamine A.2.4 Konserveerimistööde maksumuse arvestamine 1) Materjali- ja tööajakulu järelarvestamine A.2.5 Objekti märgistamine ja ettevalmistamine eksponeerimiseks, hoidmiseks või transportimiseks 1) Ümbrise valmistamine, objekti pakkimine ja märgistamine Paberikonservaator A.2.6 Pabermaterjalide konserveerimine Köitekonservaator A.2.7 Köidete konserveerimine Puidukonservaator A.2.8 Puitesemete konserveerimine Maalikonservaator A.2.9 Maalide konserveerimine Monumentaalmaali konservaator A.2.10 Monumentaalmaali konserveerimine A.2.11 Paberalusel kunstiteoste konserveerimine A.2.12 Arhiivi- ja raamatukogu materjalide konserveerimine Olenevalt spetsialiseerumisest võib konservaator töötada sise- ja/või välistingimustes. Töös tuleb järgida tervisekaitse- ja ohutusnõudeid ning kasutada isikukaitsevahendeid. Konservaator puutub kokku kemikaalide, hallitusseente, tolmu jm allergiat põhjustada võivate ainetega. Töö võib nõuda füüsilist pingutust ja töötamist sundasendites, tööaeg võib olla paindlik. Tavaliselt kasutab konservaator oma töös erinevaid töövahendeid, materjale ja seadmeid: traditsioonilisi käsitöövahendeid, kaasaegseid mehhaanilisi ja elektrilisi, sh eriotstarbelisi tööriistu ja seadmeid ning spetsiaalselt konserveerimistöödeks valmistatud vahendeid ja seadmeid. Konservaatori töö nõuab head käelist osavust, korrektsust, keskendumisvõimet, rutiinitaluvust, ruumi-, värvi- ja kujunditaju, koostöövalmidust, otsustus- ja analüüsivõimet, vastutustunnet ja loogilist mõtlemist. Kutsealal töötamine eeldab üldjuhul kõrgharidust, nt järgmistel erialadel: kultuuriväärtuste konserveerimine, restaureerimine ja/või säilitamine. Konservaator, restauraator, ennistaja. Konservaator, tase 6 esmane kutse koosneb kohustuslikest (B.2.1 - B.2.5), läbivast (B.2.13) ja spetsialiseerumisega seotud (B.2.6 - B.2.10) kompetentsidest. Selle kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 – B.2.5, läbiva kompetentsi B.2.13 ja ühe vastavalt spetsialiseerumisele valitud kompetentsi tõendamine: Paberikonservaator B.2.6, paberikonservaator tõendab veel vähemalt ühe kompetentsi valikust B.2.11- B.2.12 Köitekonservaator B.2.7 Puidukonservaator B.2.8 Maalikonservaator B.2.9 Monumentaalmaali konservaator B.2.10 Objekti uurimine 6 Dokumenteerimine 6 Töökoha organiseerimine ja tööohutuse tagamine 6 Konserveerimistööde maksumuse arvestamine 6 Objekti märgistamine ja ettevalmistamine eksponeerimiseks, hoidmiseks või transportimiseks 6 Selle kutse taotlemisel on nõutav ühe vastavalt spetsialiseerumisele valitud kompetentsi tõendamine: Paberikonservaator B.2.6 Köitekonservaator B.2.7 Puidukonservaator B.2.8 Maalikonservaator B.2.9 Monumentaalmaali konservaator B.2.10 Paberikonservaator tõendab veel vähemalt ühe kompetentsi valikust B.2.11- B.2.12 Paberalusel kunstiteoste konserveerimine 6 Arhiivi- ja raamatukogumaterjalide konserveerimine 6 Konservaator, tase 6 esmast kutset läbiv kompetents 6 Kutseõpetaja, tase 6 Vocational teacher, level 6 5 Kutseõpetaja IV (versioon 1) Kutseõpetaja IV (versioon 2) Kutseõpetaja IV, EKR tase 6 (versioon 3) Kutseõpetaja IV, EKR tase 6 (versioon 4) Kutseõpetaja, tase 6 (versioon 6) Kutseõpetaja, tase 6 (versioon 7) Kutseõpetaja, tase 6 (versioon 8) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Kutseõpetaja 16 2014-09-03 2014-09-03 2019-04-16 6 6 2320 Kutseõpetajad 0114 Aineõpetajate koolitus 85 Haridus Keelte oskustasemete kirjeldused Külli All HTM Täiskasvanuhariduse osakond Riina Müürsepp Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kaie Piiskop SA Innove õppekavakeskus Liivi Raudsepp Tartu Kutsehariduskeskus Sirje Rekkor Tallinna Ülikool Varje Tipp Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kutseõpetaja, tase 6 kutsestandard on aluseks koolitusprogrammide koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Kutseõpetaja loob oma tegevusega tingimused ja suunab õppeprotsessi õppija tööks vajalike teadmiste ja oskuste omandamiseks. Ta toetab õppija isiksuse arengut ning kujundab tema valmisolekut elukestvaks õppeks. Kutseõpetaja lähtub oma töös õpetaja kutse-eetikast, enese arenguvajadustest ja oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse tervise hoidmise vajadusest. 6. taseme kutseõpetaja loob õppijale tingimused teadmiste, oskuste ja hoiakute arendamiseks õpetatavas valdkonnas. Koostöös ettevõtetega ja erialaliitudega arendab erialast väljaõpet õppeasutuses. Kutseõpetaja kutsealal on ka kutseõpetaja, tase 5 ja kutseõpetaja, tase 7 kutsed. 5. taseme kutseõpetaja õpetab põhiliselt praktilisi töövõtteid, kujundades õpilastes tööharjumusi ja praktilisi tööoskusi. 7. taseme kutseõpetaja annab edasi nii teoreetilisi teadmisi kui õpetab praktilisi tööoskusi. Koostöös ettevõtetega ja erialaliitudega arendab erialast väljaõpet õppeasutuses ning osaleb eriala arendamises väljaspool õppeasutust. Ta analüüsib, nõustab ja juhendab metoodiliselt teisi kolleege ning kujundab kutseõppe mainet. A.2.1 Õppeprotsessi planeerimine 2.1.1. Enda töö kavandamine õppeaastaks. 2.1.2. Õppetegevuse kavandamine. 2.1.3. Õppetunni ettevalmistamine. A.2.2 Õpikeskkonna kujundamine 2.2.1. Õpikeskkonna loomine. 2.2.2. Grupiprotsesside suunamine. 2.2.3. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuete järgimine. A.2.3 Õppimise ja õppija arengu toetamine 2.3.1. Õppija arengu- ja õpivajaduste väljaselgitamine. 2.3.2. Õppijate teavitamine õppe eesmärkidest, oodatavatest õpiväljunditest, õppesisust ja hindamisest. 2.3.3. Õppijate arengu toetamine õpieesmärkide saavutamisel. 2.3.4. Õppimist ja õppija arengut toetav tagasiside ja hindamine. 2.3.5. Osapoolte teavitamine ja kaasamine. A.2.4 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 2.4.1. Õpetaja oma töö refleksioon, analüüsimine ja enesehindamine. 2.4.2. Arengumapi/portfoolio koostamine ja regulaarne täiendamine. 2.4.3. Eri- ja kutsealane enesearendamine. 2.4.4. Pedagoogilise kogemuse ja parema praktika jagamine. A.2.5 Erialaõppe arendamine 2.5.1. Õppekava, sh rakenduskava koostamine ja arendamine. 2.5.2. Erialaste võistluste ja konkursside korraldamine ning õppija ettevalmistamine. 2.5.3. Õpivara kohandamine ja uuendamine. 2.5.4. Osalemine erialastes koostööprojektides. 2.5.5. Kaasaegsete tehnoloogiate kasutusvõimaluste tutvustamine ja rakendamine erialaõppes. 2.5.6. Osalemine õppekavarühma, kooli arendustegevustes ja kvaliteeditagamise protsessis. 2.5.7. Osalemine erialastes võrgustikes. 2.5.8. Erialaste kompetentside täiendamine ja kaasajastamine. A.2.6 Kutseõppe maine kujundamine 2.6.1. Avalikkuse teavitamine oma eriala kutseõppe võimalustest, eriala ja kutsehariduse populariseerimine. 2.6.2. Organisatsiooni kultuuri kujundamine. A.2.7 Praktika korraldamine 2.7.1. Praktika ettevalmistamine. 2.7.2. Praktika juhendamine. 2.7.3. Praktika hindamine. A.2.8 Juhtimine ja eestvedamine 2.8.1. Grupi või meeskonna juhtimine ja eestvedamine. 2.8.2. Tegevuste juhtimine. A.2.9 Kolleegide toetamine 2.9.1. Õpetajakoolituse praktika juhendamine. 2.9.2. Kolleegide nõustamine. 2.9.3. Kolleegide mentorlus. A.2.10 Täiskasvanute täienduskoolituse läbiviimine 2.10.1. Koolitusvajaduse selgitamine. 2.10.2. Koolituse planeerimine. 2.10.3. Täienduskoolituse läbiviimine. 2.10.4. Tagasiside analüüs. A.2.11 Hariduslike erivajadustega (HEV) õppija toetamine õppeprotsessis 2.11.1. Õppija erivajaduste märkamine. 2.11.2. HEV õppija erialaste võimete ja huvide väljaselgitamine. 2.11.3. HEV õppija individuaalse eripäraga arvestamine. 2.11.4. Õpikeskkonna kohandamine vastavalt HEV õppija vajadusele. Kutseõpetaja töökeskkond sõltub õpetatavast erialast. Töö võib toimuda nii siseruumides kui välitingimustes. Siseruumides kehtivad üldised õpperuumidele esitatavad tervisekaitsenõuded. Töökodades, erialalaborites kehtivad erialaspetsiifilised ohutus- ning tervisekaitsenõuded. Välitingimustes töötades tuleb jälgida kehtivaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid, samuti on oluline õppijates keskkonnasäästlike põhimõtete kujundamine. Kutseõpetaja töö on vaheldusrikas ja väljakutseid pakkuv, nõuab head suhtlemisoskust. Töö on füüsiliselt ja vaimselt pingeline, nõuab majanduslikku mõtlemist ja ressursside säästlikku kasutamist. Töö kutseõpetajana eeldab head pingetaluvust ning võimet kontrollida oma emotsioone. Kutseõpetaja peab suutma käituda adekvaatselt probleem- ja kriisisituatsioonides. Kutseõpetaja kasutab oma töös erialaõppes vajalikke õppevahendeid (digivahendid, õppevara, töövahendid, tehnoloogilised vahendid jne), vastavalt vajadusele eririietust ja isikukaitsevahendeid. Kutseõpetaja töös on olulised ennastjuhtivus, koostöövõime, ettevõtlikkus, vastutustundlikkus, enesekindlus, loomingulisus, tolerantsus, empaatiavõime, ausus ja positiivsus. Üldjuhul on 6. taseme kutseõpetajal kõrgharidus õpetatavas valdkonnas või kõrgharidus ja erialane töökogemus õpetatavas valdkonnas. Kutseõpetaja, tase 6 on pedagoogilise ettevalmistusega, mis on saadud tasemeõppes või täienduskoolitusel. Kutseõpetaja. Kutseõpetaja, tase 6 kutse koosneb kaheteistkümnest kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B 2.6 ja B.2.12 (läbiv kompetents) tõendamine. Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitavaid kompetentse B.2.7 – B 2.11. Õppeprotsessi planeerimine 6 Õpikeskkonna kujundamine 6 Õppimise ja õppija arengu toetamine 6 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 6 Erialaõppe arendamine 6 Kutseõppe maine kujundamine 6 Kutse taotlemisel on lisaks võimalik täiendavalt tõendada valitavaid kompetentse B.2.7 – B 2.11. Praktika korraldamine 6 Juhtimine ja eestvedamine 6 Kolleegide toetamine 6 Täiskasvanute täienduskoolituse läbiviimine 6 Hariduslike erivajadustega õppija toetamine õppeprotsessis 6 Kutseõpetaja kutset läbiv kompetents 6 Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, tase 3 Conventional machine operator, level 3 6 Freesija II (versioon 1) Freesija II (versioon 2) Freesija II (versioon 3) Freesija II (versioon 4) Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, tase 3 (versioon 7) Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, tase 3 (versioon 8) Lihvija II (versioon 1) Lihvija II (versioon 2) Lihvija II (versioon 3) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 1) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 2) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 3) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 4) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 5) Treial II (versioon 1) Treial II (versioon 2) Treial II (versioon 3) Treial II (versioon 4) Freesija, tase 3 Lihvija, tase 3 Treial, tase 3 Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Metallilõikepinkidel töötaja 9 2014-09-16 2014-09-16 2019-05-07 3 3 7223 Metallitöötluspinkide seadistajad ja operaatorid 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Andres Pählapuu Hissmekano Eesti OÜ Allan Märk AS NORMA Anu Kull Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool Veiko Põldmaa Tallinna Tööstushariduskeskus Anu Tuuksam SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. 3. taseme konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja kutsestandard on välja töötatud kutsehariduse- ja täiendkoolituste õppekavade ning isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks. Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötajad on ametis peamiselt ettevõtetes, mis tegelevad metallide töötlemisega treimise, freesimise või lihvimise teel. Töö toimub sõltuvalt töötaja kutsealasest ettevalmistusest trei-, frees- või lihvpingil, kus ta töötleb joonise või näidise järgi detaile. Konventsionaalsetel metallitöötlemispinkidel töötaja põhilised tööülesanded on pindade, astmete, avade ja soonte töötlemine, puurimine ja keermestamine. Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja kutse sisaldab järgmisi osakutseid: a) freesija b) treial c) lihvija Freesija peamised tööülesanded on detailide valmistamine pindade, avade, astmete ja soonte töötlemise teel konventsionaalsel freespingil. Treiali tööülesanded detailide valmistamisel on lisaks pindade, astmete, avade ja soonte töötlemisele ka keermestamine ja tükeldamine. Lihvija tööülesanded on detailide töötlemine pindade ja astmete lihvimise teel konventsionaalsel lihvpingil. A.2.1 Tööprotsessi ettevalmistamine 2.1.1 Tööjooniste ja dokumentidega tutvumine 2.1.2 Nõuetekohase töökoha korraldamine 2.1.3 Tööpingi korrasoleku kontrollimine 2.1.4 Tooriku vastavuse kontrollimine A.2.2 Tööpingi hooldustööde tegemine 2.2.1 Regulaarsete hooldus- ja puhastustööde tegemine 2.2.2 Tehniliste probleemide registreerimine A.2.3 Detailide töötlemine konventsionaalsel freespingil 2.3.1 Konventsionaalse freespingi seadistamine detailide valmistamiseks 2.3.2 Detailide valmistamine konventsionaalsel freespingil 2.3.3 Detailide järeltöötlemine ja ladustamine oma töökoha piires A.2.4 Detailide töötlemine konventsionaalsel treipingil 2.4.1 Konventsionaalse treipingi seadistamine detailide valmistamiseks 2.4.2 Detailide valmistamine konventsionaalse treipingil 2.4.3 Detailide järeltöötlemine ja ladustamine oma töökoha piires A.2.5 Detailide töötlemine konventsionaalsel lihvpingil 2.5.1 Konventsionaalse lihvpingi seadistamine detailide valmistamiseks 2.5.2 Detailide valmistamine konventsionaalsel lihvpingil 2.5.3 Detailide järeltöötlemine ja ladustamine oma töökoha piires Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja 3. taseme kutse sisaldab järgmisi osakutseid: Freesija, tase 3 A.2.1 Tööprotsessi ettevalmistamine 2.1.1 Tööjooniste ja dokumentidega tutvumine 2.1.2 Nõuetekohase töökoha korraldamine 2.1.3 Tööpingi korrasoleku kontrollimine 2.1.4 Tooriku vastavuse kontrollimine A.2.2 Tööpingi hooldustööde tegemine 2.2.1 Regulaarsete hooldus- ja puhastustööde tegemine 2.2.2 Tehniliste probleemide registreerimine A.2.3 Detailide töötlemine konventsionaalsel freespingil 2.3.1 Konventsionaalse freespingi seadistamine detailide valmistamiseks 2.3.2 Detailide valmistamine konventsionaalsel freespingil 2.3.3 Detailide järeltöötlemine ja ladustamine oma töökoha piires Treial, tase 3 A.2.1 Tööprotsessi ettevalmistamine 2.1.1 Tööjooniste ja dokumentidega tutvumine 2.1.2 Nõuetekohase töökoha korraldamine 2.1.3 Tööpingi korrasoleku kontrollimine 2.1.4 Tooriku vastavuse kontrollimine A.2.2 Tööpingi hooldustööde tegemine 2.2.1 Regulaarsete hooldus- ja puhastustööde tegemine 2.2.2 Tehniliste probleemide registreerimine A.2.4 Detailide töötlemine konventsionaalsel treipingil 2.4.1 Konventsionaalse treipingi seadistamine detailide valmistamiseks 2.4.2 Detailide valmistamine konventsionaalsel treipingil 2.4.3 Detailide järeltöötlemine ja ladustamine oma töökoha piires Lihvija, tase 3 A.2.1 Tööprotsessi ettevalmistamine 2.1.1 Tööjooniste ja dokumentidega tutvumine 2.1.2 Nõuetekohase töökoha korraldamine 2.1.3 Tööpingi korrasoleku kontrollimine 2.1.4 Tooriku vastavuse kontrollimine A.2.2 Tööpingi hooldustööde tegemine 2.2.1 Regulaarsete hooldus- ja puhastustööde tegemine 2.2.2 Tehniliste probleemide registreerimine A.2.5 Detailide töötlemine konventsionaalsel lihvpingil 2.5.1 Konventsionaalse lihvpingi seadistamine detailide valmistamiseks 2.5.2 Detailide valmistamine konventsionaalsel lihvpingil 2.5.3 Detailide järeltöötlemine ja ladustamine oma töökoha piires Tööosadega seotud tööülesannete loetelu on toodud lisas 1 „Metallitöötlemispinkidel töötaja kutsete tööosad ja tööülesanded“. Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötajate tööaeg on üldjuhul fikseeritud, ettevõtte töökorraldusest lähtudes võib töö toimuda ka paindliku töögraafiku alusel. Sõltuvalt ettevõtte tootmissegmendist (seeriatootmine või individuaaltootmine) võib töö olla nii rutiinne kui vahelduv, töötempo on üldjuhul mõõdukas. Töökeskkond paikneb siseruumides ning on mürarikas. Töökeskkonnas esinevad metallitolm ja jahutusvedelike aurud võivad tekitada allergilisi reaktsioone. Kuna töötatakse masinatega, siis võib ohutusnõuete eiramine endaga kaasa tuua tööõnnetuse, mistõttu on kohustuslik järgida täpselt tööohutusnõudeid ja kasutada ettenähtud isikukaitsevahendeid. Universaal- ja erirakised, mõõtmisvahendid, käsi-tööriistad (nt viil, laasturoop, abrasiivkivi jne), tõsteseadmed, isikukaitsevahendid. Vastutustunne ja ausus, hoolikus, täpsus, iseseisev töö planeerimise oskus, ruumiline kujutlusvõime, rahulikkus, hea nägemine ja kuulmine, hea füüsiline vorm. Keskendumisvõime, rutiinitaluvus, koordinatsioon, matemaatiline võimekus. Tavapäraselt töötavad sellel kutsealal inimesed, kellel on erialane haridus või kes on oma kutsealased oskused omandanud praktilise töökogemuse ja erialase täiendkoolitusega. Treial, freesija, lihvija Konventsionaalsetel lõikepinkidel töötaja, tase 3 kutse saamiseks on kutse taotlejal vajalik tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1, B.2.2 ja B.2.6 ning vähemalt kaks kompetentsi valitavate kompetentside (B.2.3, B.2.4 ja B.2.5) hulgast. Freesija 3. taseme osakutse saamiseks peab taotleja tõendama kompetentsid B.2.1, B.2.2, B.2.6 ja B.2.3. Treiali 3. taseme osakutse saamiseks peab taotleja tõendama kompetentsid B.2.1, B.2.2, B.2.6 ja B.2.4. Lihvija 3. taseme osakutse saamiseks peab taotleja tõendama kompetentsid B.2.1, B.2.2, B.2.6 ja B.2.5. Tööprotsessi ettevalmistamine 3 Tööpingi hooldustööde tegemine 3 Kutse saamiseks peab taotleja tõendama vähemalt kaks kompetentsi valitavate kompetentside (B.2.3, B.2.4 ja B.2.5) hulgast. Detailide töötlemine konventsionaalsel freespingil 3 Detailide töötlemine konventsionaalsel treipingil 3 Detailide töötlemine konventsionaalsel lihvpingil 3 Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Kutseõpetaja, tase 7 Vocational teacher, level 7 5 Kutseõpetaja V (versioon 1) Kutseõpetaja V (versioon 2) Kutseõpetaja V, EKR tase 7 (versioon 3) Kutseõpetaja V, EKR tase 7 (versioon 4) Kutseõpetaja, tase 7 (versioon 6) Kutseõpetaja, tase 7 (versioon 7) Kutseõpetaja, tase 7 (versioon 8) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Kutseõpetaja 16 2014-09-03 2014-09-03 2019-04-16 7 7 2320 Kutseõpetajad 0114 Aineõpetajate koolitus 85 Haridus Keelte oskustasemete kirjeldused Külli All HTM Täiskasvanuhariduse osakond Riina Müürsepp Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kaie Piiskop SA Innove õppekavakeskus Liivi Raudsepp Tartu Kutsehariduskeskus Sirje Rekkor Tallinna Ülikool Varje Tipp Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kutseõpetaja, tase 7 kutsestandard on aluseks koolitusprogrammide koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Kutseõpetaja loob oma tegevusega tingimused ja suunab õppeprotsessi õppija tööks vajalike teadmiste ja oskuste omandamiseks. Ta toetab õppija isiksuse arengut ning kujundab tema valmisolekut elukestvaks õppeks. Kutseõpetaja lähtub oma töös õpetaja kutse-eetikast, enese arenguvajadustest ja oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse tervise hoidmise vajadusest. Kutseõpetaja, tase 7 annab edasi nii teoreetilisi teadmisi kui õpetab praktilisi tööoskusi. Koostöös ettevõtetega ja erialaliitudega arendab erialast väljaõpet õppeasutuses ning osaleb eriala arendamises väljaspool õppeasutust. Ta analüüsib, nõustab ja juhendab metoodiliselt teisi kolleege ning kujundab kutseõppe mainet. Kutseõpetaja kutsealal on ka kutseõpetaja, tase 5 ja kutseõpetaja, tase 6 kutsed. 5. taseme kutseõpetaja õpetab põhiliselt praktilisi töövõtteid, kujundades õpilastes tööharjumusi ja praktilisi tööoskusi. 6. taseme kutseõpetaja loob õppijale tingimused teadmiste, oskuste ja hoiakute arendamiseks õpetatavas valdkonnas. Koostöös ettevõtetega ja erialaliitudega arendab erialast väljaõpet õppeasutuses. A.2.1 Õppeprotsessi planeerimine 2.1.1. Enda töö kavandamine õppeaastaks. 2.1.2. Õppetegevuse kavandamine. 2.1.3. Õppetunni ettevalmistamine. A.2.2 Õpikeskkonna kujundamine 2.2.1. Õpikeskkonna loomine. 2.2.2. Grupiprotsesside suunamine. 2.2.3. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuete järgimine. A.2.3 Õppimise ja õppija arengu toetamine 2.3.1. Õppija arengu- ja õpivajaduste väljaselgitamine. 2.3.2. Õppijate teavitamine õppe eesmärkidest, oodatavatest õpiväljunditest, õppesisust ja hindamisest. 2.3.3. Õppijate arengu toetamine õpieesmärkide saavutamisel. 2.3.4. Õppimist ja õppija arengut toetav tagasiside ja hindamine. 2.3.5. Osapoolte teavitamine ja kaasamine. A.2.4 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 2.4.1. Õpetaja oma töö refleksioon, analüüsimine ja enesehindamine. 2.4.2. Arengumapi/portfoolio koostamine ja regulaarne täiendamine. 2.4.3. Eri- ja kutsealane enesearendamine. 2.4.4. Pedagoogilise kogemuse ja parema praktika jagamine. A.2.5 Erialaõppe arendamine 2.5.1. Õppekava, sh rakenduskava koostamine ja arendamine. 2.5.2. Erialaste võistluste ja konkursside korraldamine ning õppija ettevalmistamine. 2.5.3. Õpivara koostamine, kohandamine ja uuendamine. 2.5.4. Metoodiliste materjalide koostamine ja uuendamine. 2.5.5. Osalemine erialastes koostööprojektides. 2.5.6. Kaasaegsete tehnoloogiate kasutusvõimaluste tutvustamine ja rakendamine erialaõppes. 2.5.7. Osalemine õppekavarühma, kooli arendustegevustes ja kvaliteeditagamise protsessis. 2.5.8. Osalemine erialastes võrgustikes. 2.5.9. Erialaste kompetentside täiendamine ja kaasajastamine. A.2.6 Kutseõppe maine kujundamine 2.6.1. Avalikkuse teavitamine oma eriala kutseõppe võimalustest, eriala ja kutsehariduse populariseerimine. 2.6.2. Organisatsiooni kultuuri kujundamine. A.2.7 Kolleegide toetamine 2.7.1. Õpetajakoolituse praktika juhendamine. 2.7.2. Kolleegide nõustamine ja koolitamine. 2.7.3. Kolleegide mentorlus. A.2.8 Praktika korraldamine 2.8.1. Praktika ettevalmistamine. 2.8.2. Praktika juhendamine. 2.8.3. Praktika hindamine. A.2.9 Juhtimine ja eestvedamine 2.9.1. Grupi või meeskonna juhtimine ja eestvedamine. 2.9.2. Tegevuste juhtimine. A.2.10 Täiskasvanute täienduskoolituse läbiviimine 2.10.1. Koolitusvajaduse selgitamine. 2.10.2. Koolituse planeerimine. 2.10.3. Täienduskoolituse läbiviimine. 2.10.4. Tagasiside analüüs. A.2.11 Hariduslike erivajadustega (HEV) õppija toetamine õppeprotsessis 2.11.1. Õppija erivajaduste märkamine. 2.11.2. HEV õppija erialaste võimete ja huvide väljaselgitamine. 2.11.3. HEV õppija individuaalse eripäraga arvestamine. 2.11.4. Õpikeskkonna kohandamine vastavalt HEV õppija vajadusele. Kutseõpetaja töökeskkond sõltub õpetatavast erialast. Töö võib toimuda nii siseruumides kui välitingimustes. Siseruumides kehtivad üldised õpperuumidele esitatavad tervisekaitsenõuded. Töökodades, erialalaborites kehtivad erialaspetsiifilised ohutus- ning tervisekaitsenõuded. Välitingimustes töötades tuleb jälgida kehtivaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid, samuti on oluline õppijates keskkonnasäästlike põhimõtete kujundamine. Kutseõpetaja töö on vaheldusrikas ja väljakutseid pakkuv, nõuab head suhtlemisoskust. Töö on füüsiliselt ja vaimselt pingeline, nõuab majanduslikku mõtlemist ja ressursside säästlikku kasutamist. Töö kutseõpetajana eeldab head pingetaluvust ning võimet kontrollida oma emotsioone. Kutseõpetaja peab suutma käituda adekvaatselt probleem- ja kriisisituatsioonides. Kutseõpetaja kasutab oma töös erialaõppes vajalikke õppevahendeid (digivahendid, õppevara, töövahendid, tehnoloogilised vahendid jne), vastavalt vajadusele eririietust ja isikukaitsevahendeid. Kutseõpetaja töös on olulised ennastjuhtivus, koostöövõime, ettevõtlikkus, vastutustundlikkus, enesekindlus, loomingulisus, tolerantsus, empaatiavõime, ausus ja positiivsus. Üldjuhul on 7. taseme kutseõpetajal kõrgharidus õpetatavas valdkonnas, magistrikraad ja erialane töökogemus õpetatavas valdkonnas. Kui õpetataval erialal puudub kõrghariduse saamise võimalus, asendab seda kõrgharidus muus valdkonnas, kehtiv kutsetunnistus õpetatavas valdkonnas ja pikaajaline töökogemus kutseõpetajana. Kutseõpetaja, tase 7 on pedagoogilise ettevalmistusega, mis on saadud tasemeõppes või täienduskoolitusel. Kutseõpetaja. Kutseõpetaja, tase 7 kutse koosneb kaheteistkümnest kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B 2.7 ja B.2.12 (läbiv kompetents) tõendamine. Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitavaid kompetentse B.2.8 – B 2.11. Õppeprotsessi planeerimine 7 Õpikeskkonna kujundamine 7 Õppimise ja õppija arengu toetamine 7 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 7 Erialaõppe arendamine 7 Kutseõppe maine kujundamine 7 Kolleegide toetamine 7 Kutse taotlemisel on lisaks võimalik täiendavalt tõendada valitavaid kompetentse B.2.8 – B 2.11. Praktika korraldamine 7 Juhtimine ja eestvedamine 7 Täiskasvanute täienduskoolituse läbiviimine 7 Hariduslike erivajadustega õppija toetamine õppeprotsessis 7 Kutseõpetaja kutset läbiv kompetents 6 Tegevusjuhendaja, tase 5 Client worker for people with mental health problems, level 5 1 Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialist, tase 4 (versioon 4) Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialist, tase 4 (versioon 5) Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialist, tase 4 (versioon 6) Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialist, tase 4 (versioon 7) Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialist, tase 4 (versioon 8) Tegevusjuhendaja, tase 4 (versioon 3) Tegevusjuhendaja, tase 5 (versioon 2) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaalhooldus Tugiisik (sh. tegevusjuhendaja) 21 2014-09-12 2014-09-12 2015-02-24 5 5 5329 Tervishoiu hooldustöötajad, mujal liigitamata 0921 Eakate ja puudega täiskasvanute hooldamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Sotsiaalala töötaja eetikakoodeks Anneli Eelmaa Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda, SA Koeru Hooldekeskus Mailiis Kaljula Eesti Maaomavalitsuste Liit Maiu Kauber MTÜ Sotsiaalkoolituse Keskus Liina Lanno AS Hoolekandeteenused Margit Laurson Sotsiaalkindlustusamet Ly Mikheim Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit, SA Maarja Küla Janika Pael Tartu Tervishoiu Kõrgkool Bärbel Vapper Sotsiaalministeerium Hille Volberg Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda, Paju Pansionaadid MTÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Tegevusjuhendaja, tase 5 kutsestandard on aluseks koolitusprogrammide koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Tegevusjuhendaja on erihoolekande valdkonna spetsialist, kes juhendab ja toetab psüühilise erivajadusega inimest igapäevatoimingute, töö- ja huvitegevuste sooritamisel, et tagada maksimaalne iseseisvus ja elukvaliteet. Tegevusjuhendaja töötab meeskonnas ning teeb juhendatava huvides koostööd tema sotsiaal- ja ametnikevõrgustikega. Tegevusjuhendaja töös on oluline pidev enesetäiendamine ja elukestev õpe. A.2.1 Kliendi sotsiaalsete oskuste arendamine 2.1.1. Kliendi toetamine suhtlemisel. 2.1.2. Kliendile käitumisnormide õpetamine. 2.1.3. Kliendi emotsionaalne toetamine. 2.1.4. Konfliktide lahendamise ja enesekehtestava käitumise õpetamine. 2.1.5. Tagasiside andmine suhtlusolukordadele. 2.1.6. Kliendiesinduste tegutsemise toetamine. A.2.2 Kliendi tegevusvõime arendamine, säilitamine ja toetamine 2.2.1. Kliendi tegevusvõime ja kõrvalabi vajaduse hindamine ning analüüsimine. 2.2.2. Terviseseisundi jälgimine, muutuste märkamine. 2.2.3. Tervisekäitumise kujundamine. 2.2.4. Kliendi motiveerimine ja kaasamine tegevustesse. 2.2.5. Kliendi juhendamine abivahendite kasutamisel. A.2.3 Kliendi juhendamine ja toetamine igapäevaelu toimingutes 2.3.1. Kliendiga koos päeva-/ nädalaplaani koostamine. 2.3.2. Kliendi toetamine enese eest hoolitsemisel. 2.3.3. Kliendile määratud raviskeemi järgimine. 2.3.4. Juhendamine majapidamise korraldamisel. 2.3.5. Toitumise jälgimine. 2.3.6. Koos kliendiga igapäevaeluga seotud eelarve koostamine. 2.3.7. Kliendi juhendamine kogukonnas pakutavate teenuste tarbimisel. A.2.4 Kliendi juhendamine ja toetamine vabaajategevustes 2.4.1. Kliendi suunamine ja kaasamine vabaajategevustesse. 2.4.2. Koos kliendiga vaheldusrikaste tegevuste leidmine ja läbiviimine. 2.4.3. Turvalisusriskidega arvestamine. 2.4.4. Erinevatel üritustel osalemise juhendamine, vajadusel saatmine. A.2.5 Kliendiga seotud võrgustiku loomine ja hoidmine 2.5.1. Kliendi vajadustele sobiva võrgustiku loomine. 2.5.2. Olemasoleva suhtevõrgustiku säilitamine. 2.5.3. Koostöö kliendi lähedaste ja eestkostjatega. 2.5.4. Koostöö teiste spetsialistidega. A.2.6 Kliendi toetamine õppimisel ja töötamisel 2.6.1. Kliendile sobilike õppimise/töötamise võimaluste leidmine. 2.6.2. Kliendile õppimisel/töötamisel vajalike sotsiaalsete oskuste õpetamine. 2.6.3. Kliendile õppimisel/töötamisel vajalike praktiliste oskuste õpetamine. 2.6.4. Kliendile õppimise/töötamise toetamiseks vajalike teenuste ja toetuste korraldamine. 2.6.5. Koostöö asutusega, kliendi igapäevaelu sidumine õppimise/töötamisega. A.2.7 Juhendamine ja mentorlus 2.7.1. Uuele töötajale mentoriks olemine. 2.7.2. Praktikantide, vabatahtlike jt juhendamine. 2.7.3. Kovisioon ja tööjuhendamine. A.2.8 Majapidamise korraldamine 2.8.1. Töö- ja elukorralduse koordineerimine. 2.8.2. Kliendi isiklike varade arvestus ja vajaduste kaardistamine. 2.8.3. Klientide dokumendihalduse korraldamine. 2.8.4. Turvalisusnõuetega arvestamine. Tegevusjuhendaja töötab üldjuhul erihoolekandeteenuseid pakkuvas asutuses. Töö võib toimuda graafiku alusel, sh puhkepäevadel ja öösiti. Tegevusjuhendaja võib kokku puutuda ohuteguritega (emotsionaalsed ja füüsilised rünnakud, kõrgendatud emotsionaalne pinge, infektsioonid jm), mis võivad mõjuda tema elule ja/või tervisele. Tegevusjuhendaja kasutab oma töös infotehnoloogia- ja kommunikatsioonivahendeid, kodu- ja majapidamistehnikat ning -vahendeid, vajadusel abivahendeid. Tegevusjuhendaja töös on olulised empaatia- ja vastutusvõimelisus, hoolivus, usaldusväärsus ja ausus. Oluline on kohusetundlikkus oma töös. Ta on hea suhtleja ja koostööaldis. Tegevusjuhendaja töö eeldab kõrget kõlbelist hoiakut, pingetaluvust, inimkeskseid väärtushoiakuid ja tolerantsust. Samuti on tähtsad kehtestamisoskus, analüüsivõime, sihikindlus ja järjepidevus. Tegevusjuhendaja kutsealane ettevalmistus on reguleeritud sotsiaalhoolekande seadusega. Tegevusjuhendaja. Tegevusjuhendaja, tase 5 kutse koosneb üheksast kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.5 ja B.2.9 (läbiv kompetents) tõendamine. Lisaks tuleb tõendada vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.6, B.2.7 ja B.2.8. Kliendi sotsiaalsete oskuste arendamine 5 Kliendi tegevusvõime arendamine, säilitamine ja toetamine 5 Kliendi juhendamine ja toetamine igapäevaelu toimingutes 5 Kliendi juhendamine ja toetamine vabaajategevustes 5 Kliendiga seotud võrgustiku loomine ja hoidmine 5 Kutse taotlemisel tuleb lisaks tuleb tõendada vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.6, B.2.7 ja B.2.8. Kliendi toetamine õppimisel ja töötamisel 5 Juhendamine ja mentorlus 5 Majapidamise korraldamine 5 Tegevusjuhendaja, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Grimeerija, tase 5 Make-up Artist, level 5 4 Grimeerija III (versioon 1) Grimeerija III (versioon 2) Grimeerija III (versioon 3) Grimeerija, tase 5 (versioon 5) Grimeerija, tase 5 (versioon 6) Grimeerija, tase 5 (versioon 7) Grimeerija, tase 5 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Grimeerija 21 2014-09-23 2014-09-23 2016-10-31 5 5 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0213 Kujutav kunst ja kunstiteadus 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Keelte oskustasemete kirjeldused Tiina Leesik GrimmiGrupp OÜ Aimi Etverk SA Nuku Taimi Lume Rahvusooper Estonia Margit Müürisepp, kutseõpetaja, jumestuskunstnik Anu Konze Linnateater Janika Olup Grimmikool Liia Viitas MTÜ Eesti Meigikunstnike Ühendus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Grimeerija 5. taseme kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamise ning isikute kompetentsuse hindamise alus. Grimeerija töö eesmärk on karakteri loomine. Grimeerija töötab teatrites, kontserdiorganisatsioonides, filmistuudiotes, tsirkuses, meedias, salongides ja mujal. Grimeerija teeb mitmesuguseid kaunistavaid ja korrigeerivaid jumestusi ning rolligrimme ja loob, valmistab, värvib ja eemaldab rolli toetavaid ruumilisi grimme/ proteesgrimme. Viimistleb juukseid ja näokarvu ning teeb erinevaid karvtöid (näit vuntsid, habemed, kulmud, parukad - postiche). Grimeerija tunneb erinevates valdkondades töötamise nõudeid (teater, meedia jne). Oma töös pöörab ta tähelepanu rollile, kultuurile, ajaloole, stiilile, ajale, kohale jm. Grimeerija töö eeldab koostööd kostüümikunstniku, artisti, lavastaja ja teiste töötajatega. Grimeerija töö tulemus on isiku visuaalse välimuse rõhutamine, karakteri loomine ja rolli välise lahenduse teostamine. Ta toetab oma tööga lavastuse eesmärgi saavutamist, võimalusel ja vajadusel arvestab ta näitleja soovidega. A.2.1 Ettevalmistumine karakteri loomiseks. A.2.2 Jumestus – ja grimeerimistoodete nahale kandmine ja eemaldamine. A.2.3 Suhtlemine. A.2.4 Klienditeenindus. A.2.5 Grimeerija kutseline tegutsemine ja käitumine. Grimeerija võib töötada ilusalongis, kosmeetikakauplustes, teatris, televisioonis ja mujal. Grimeerija töös kasutatavad ained võivad põhjustada allergiat. Takistuseks grimeerijana töötamisele võib olla värvipimedus. Töö on vahelduva iseloomuga ja toimub graafiku alusel. Jumestamis- ja grimeerimistooted ja -vahendid ning karvtööde ja proteesgrimmi valmistamise vahendid. Kontoritehnika. Kutse eeldab suhtlemisvalmidust, koostöövõimet ja korrektsust ning diskreetsust, loovust, kunsti- ja ilumeelt, värvitunnetust, pingetaluvust. Üldjuhul on grimeerijal keskharidus ja ta on läbinud erialase täiendkoolituse. Grimeerija. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Ettevalmistumine karakteri loomiseks 5 Jumestus- ja grimeerimistoodete nahale kandmine ja eemaldamine 5 Grimeerija kutseline tegutsemine ja käitumine 5 Klienditeenindus 5 Suhtlemine 6 Grimmikunstnik, tase 6 Make-up Designer, level 6 4 Grimmikunstnik IV (versioon 1) Grimmikunstnik IV (versioon 2) Grimmikunstnik IV (versioon 3) Grimmikunstnik, tase 6 (versioon 5) Grimmikunstnik, tase 6 (versioon 6) Grimmikunstnik, tase 6 (versioon 7) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Grimeerija 21 2014-09-23 2014-09-23 2016-10-31 6 6 2659 Loomingulised töötajad, mujal liigitamata 0213 Kujutav kunst ja kunstiteadus 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Keelte oskustasemete kirjeldused Tiina Leesik GrimmiGrupp OÜ Aimi Etverk SA Nuku Taimi Lume Rahvusooper Estonia Margit Müürisepp, kutseõpetaja, jumestuskunstnik Anu Konze Linnateater Janika Olup Grimmikool Liia Viitas MTÜ Eesti Meigikunstnike Ühendus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Grimmikunstniku 6. taseme kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamise ning isikute kompetentsuse hindamise alus. Grimmikunstnik töötab teatrites, kontserdiorganisatsioonides, filmistuudiotes, tsirkuses, meedias, salongides ja mujal. Grimmikunstnik teeb mitmesuguseid kaunistavaid ja korrigeerivaid jumestusi ning rolligrimme ja loob, valmistab, värvib ja eemaldab rolli toetavaid ruumilisi/proteesgrimme. Viimistleb juukseid ja näokarvu ning teeb mitmesuguseid karvtöid (näit vuntsid, habemed, kulmud, parukad - postiche). Grimmikunstnik tunneb erinevates valdkondades töötamise nõudeid (teater, meedia jne). Oma töös pöörab ta tähelepanu rollile, kultuurile, ajaloole, stiilile, ajale, kohale jm. Grimmikunstniku töö eeldab koostööd kostüümikunstniku, artisti, lavastaja ja teiste töötajatega. Grimmikunstniku töö tulemus on isiku visuaalse välimuse rõhutamine, karakteri loomine ja rolli välise lahenduse teostamine. Grimmikunstnik loob tervikliku visuaalse lahenduse (sh kõik karvlisandid) grimmikavanditele sündmuse (nt etendus, film, seriaal jm) raames. Kavandi loomisel suudab grimmikunstnik näha tervikpilti, läheneda tööle loominguliselt ja anda edasi visuaalset tervikut. Ta täiendab ennast pidevalt ja on kursis erialaste uuendustega. Oluline on omada teadmisi kunstiajaloost, värvi- ja stiiliõpetusest. Meeskonnajuhi töös on olulinetervikliku visuaalse lahenduse korrektne ja mõistetav edasiandmine meeskonnale ning meeskonna motiveerimine ja tööülesannete mõistlik delegeerimine. A.2.1 Ettevalmistumine karakteri loomiseks. A.2.2 Jumestus- ja grimeerimistoodete nahale kandmine ja eemaldamine. A.2.3 Visuaali loomine. A.2.4 Suhtlemine. A.2.5 Klienditeenindus. A.2.6 Juhtimine ja meeskonnatöö. A.2.7 Grimmikunstniku kutseline tegutsemine ja käitumine. Grimmikunstnik võib töötada ilusalongis, kosmeetikakauplustes, teatris, televisioonis ja mujal. Töö on vahelduva iseloomuga ja toimub graafiku alusel. Grimmikunstniku töös kasutatavad ained võivad põhjustada allergiat. Takistuseks grimmikunstnikuna töötamisele võib olla värvipimedus. Jumestamis- ja grimeerimistooted ja -vahendid ning karvtööde ja proteesgrimmi valmistamise vahendid. Kontoritehnika. Kutse eeldab suhtlemisvalmidust, koostöövõimet ja korrektsust ning diskreetsust, loovust, head värvitunnetust, meeskonnatöö võimet, pingetaluvust, valmisolekut ennast pidevalt täiendada. Üldjuhul on grimmikunstnikul keskharidus, ta on läbinud erialase täiendkoolituse ja omab töökogemust. Grimmikunstnik. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Ettevalmistumine karakteri loomiseks 6 Jumestus- ja grimeerimistoodete nahale kandmine ja eemaldamine 6 Visuaali loomine 6 Suhtlemine 6 Klienditeenindus 6 Juhtimine ja meeskonnatöö 6 Grimmikunstniku kutseline tegutsemine/käitumine 6 Rütmimuusik, tase 4 Musician, level 4 1 Rütmimuusik, tase 4 (versioon 2) Rütmimuusik, tase 4 (versioon 3) Rütmimuusik, tase 4 (versioon 4) Rütmimuusik, tase 4 (versioon 5) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Rütmimuusik 21 2014-09-23 2014-09-23 2015-04-05 4 4 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Virgo Sillamaa Eesti Rütmimuusika Hariduse Liit, tegevmuusik Mariell Piispea Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool Tuulike Kivestu Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia Marko Mägi Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, tegevmuusik Kadri Voorand Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, tegevmuusik Vladimir Võssotski G. Otsa nimeline Tallinna muusikakool, tegevmuusik Eve Pärnsalu G. Otsa nimeline Tallinna muusikakool, tegevmuusik Rütmimuusik, tase 4 kutsestandard on õppekavade koostamise ning isikute kompetentsuse hindamise alus kutse andmisel. Rütmimuusiku töö on nii loominguline kui ka administratiivne. See eeldab nii muusikalist ettevalmistust kui ka teadmisi kutsevaldkonda puudutava seadusandluse ja tööelu korralduse kohta. Rütmimuusik võib olla samaaegselt muusika esitaja ja selle looja nii autori kui ka arranžeerijana. Rütmimuusiku töö eesmärgid on: ● Musitseerida kontserdil, helisalvestusstuudios, ansambliproovis ning arendada oma erialaseid oskusi iseseisvalt. ● Seada ja/või luua muusikat nii elava ettekande kui ka stuudiosalvestuse jaoks. ● Esindada ennast ja/või muusikalist kollektiivi avalikus ruumis (sotsiaal- või trükimeedia, raadio, televisioon jm). Suhelda koostööpartneritega (kontserdikorraldajad, festivalid jne) ning juhtida vajadusel ise muusikalisi projekte (salvestamine, kontserdi korraldamine vm). ● Juhendada õpilasi individuaalselt ning rühmades. Rütmimuusiku kutsealal on kaks kutset: 4. taseme rütmimuusik töötab enamasti ansamblites muusikuna, vahel ka ansamblijuhina. Seab ja vahel ka loob muusikat oma ansamblite tarvis. Esindab ennast avalikus ruumis (peamiselt sotsiaalmeedias) ning lepingulistes suhetes koostööpartneritega. Juhendab õpilasi individuaalselt. 5. taseme rütmimuusik töötab muusiku ning ansamblijuhina. Arranžeerib ja loob muusikat mitmesugustele koosseisudele ning produtseerib muusikat stuudios. Kavandab ja korraldab oma tööelu, leiab oma kunstilisele tegevusele ise väljundeid või algatab selleks vajalikke koostööpartnerlusi. Esindab ennast ning enda juhitavaid ansambleid ja projekte lepingulistes suhetes ning avalikus ruumis. Algatab ja juhib vajadusel mitmesuguseid muusikalisi projekte. Juhendab muusikaõpilasi nii individuaalselt kui ka rühmades. A.2.1 Töö repertuaariga 1.1 Muusika kuulamine, analüüsimine ja repertuaari valimine. 1.2 Esinemiskava koostamine. 1.3 Muusikalise materjali ettevalmistamine harjutamiseks ja esinemiseks. 1.4 Instrumendi (sh hääle) harjutamine. A.2.2 Arranžeerimine ja muusika loomine 2.1 Repertuaari arranžeerimine mitmesugustele koosseisudele. 2.2 Arranžeeringu vormistamine. 2.3 Muusika loomine. A.2.3 Muusika esitamine kontserdil ja/või salvestusel 3.1 Heliproovis osalemine. 3.2 Musitseerimine kontserdil ja/või salvestusel. 3.3 Publikuga suhtlemine A.2.4 Töötamine muusikalise kollektiiviga 4.1 Osalemine ansambli töös. 4.2 Muusikalise kollektiivi loomine. 4.3 Proovi ettevalmistamine. 4.4 Proovi juhtimine ja sisuline töö ansambli interpretatsiooniliste ja improvisatsiooniliste koosmängu aspektidega. A.2.5 Muusikatehnoloogiliste vahendite kasutamine 5.1 Arvuti kasutamine. 5.2 Noodistusprogrammide kasutamine. 5.3 Salvestusprogrammide kasutamine. A.2.6 Administreerimine 6.1 Iseenda ja/või muusikalise kollektiivi esindamine. 6.2 Muusikategevuse kajastamine. 6.3 Muusikalise projekti korraldamine. 6.4 Muusika levitamine A.2.7 Juhendamine 7.1 Pilliõppe juhendamine oma erialal. 7.2 Grupiõppe juhendamine. Rütmimuusiku tööaeg on paindlik. Töötatakse ka puhkepäevadel ja pühade ajal. Töötatakse üldjuhul siseruumides, kuid esinetakse ka väljas. Muusikainstrumendid, muud tehnilised vahendid (nt pillivõimendid jms), noodimaterjal, arvutitarkvara. 1) muusikalised võimed, 2) loovus, loomingulisus, 3) analüüsivõime, 4) valmisolek meeskonnatööks, 5) pingetaluvus, 6) järjekindlus, enesedistsipliin, 7) täpsus, 8) vastutustunne, 9) paindlikkus. Üldjuhul on rütmimuusik keskhariduse, erialase koolituse ja töökogemusega isik. Kutse taotlemise eeldused on kirjas kutse andmise korras. Kitarrist, bassist, laulja, trummar, klahvpillimängija, saksofonist, trompetist jne. 4. taseme rütmimuusiku kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1 –B.2.6. Taotleja võib soovi korral tõendada valitava kompetentsi B.2.7. Töö repertuaariga 4 Arranžeerimine ja muusika loomine 4 Muusika esitamine kontserdil ja/või salvestusel 4 Töötamine muusikalise kollektiiviga 4 Muusikatehnoloogiliste vahendite kasutamine 4 Administreerimine 4 Taotleja võib soovi korral tõendada valitava kompetentsi B.2.7. Juhendamine 4 Rütmimuusik, tase 5 Musician, level 5 1 Rütmimuusik, tase 5 (versioon 2) Rütmimuusik, tase 5 (versioon 3) Rütmimuusik, tase 5 (versioon 4) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Rütmimuusik 21 2014-09-23 2014-09-23 2019-04-09 5 5 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Virgo Sillamaa Eesti Rütmimuusika Hariduse Liit, tegevmuusik Mariell Piispea Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool Tuulike Kivestu Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia Marko Mägi Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, tegevmuusik Kadri Voorand Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, tegevmuusik Vladimir Võssotski G. Otsa nimeline Tallinna muusikakool, tegevmuusik Eve Pärnsalu G. Otsa nimeline Tallinna muusikakool, tegevmuusik Rütmimuusik, tase 5 kutsestandard on õppekavade koostamise ning isikute kompetentsuse hindamise alus kutse andmisel. Rütmimuusiku töö on nii loominguline kui ka administratiivne. See eeldab nii muusikalist ettevalmistust kui ka teadmisi kutsevaldkonda puudutava seadusandluse ja tööelu korralduse kohta. Rütmimuusik võib olla samaaegselt muusika esitaja ja selle looja nii autori kui ka arranžeerijana. Rütmimuusiku töö eesmärgid on: ● Musitseerida kontserdil, helisalvestusstuudios, ansambliproovis ning arendada oma erialaseid erialalisi oskusi iseseisvalt. ● Seada ja/või luua muusikat nii elava ettekande kui ka stuudiosalvestuse jaoks. ● Esindada ennast ja/või muusikalist kollektiivi avalikus ruumis (sotsiaal- või trükimeedia jms). Suhelda koostööpartneritega (kontserdikorraldajad, festivalid jne) ning juhtida vajadusel ise muusikalisi projekte (salvestamine, kontserdi korraldamine vms). ● Juhendada õpilasi individuaalselt ning rühmades. Rütmimuusiku kutsealal on kaks kutset: 4. taseme rütmimuusik töötab enamasti ansamblites muusikuna, vahel ka ansamblijuhina. Seab ja vahel ka loob muusikat oma ansamblite tarvis. Esindab ennast avalikus ruumis (peamiselt sotsiaalmeedias) ning lepingulistes suhetes koostööpartneritega. Juhendab õpilasi individuaalselt. 5. taseme rütmimuusik töötab muusiku ning ansamblijuhina. Arranžeerib ja loob muusikat mitmesugustele koosseisudele ning produtseerib muusikat stuudios. Kavandab ja korraldab oma tööelu, leiab oma kunstilisele tegevusele ise väljundeid või algatab selleks vajalikke koostööpartnerlusi. Esindab ennast ning enda juhitavaid ansambleid ja projekte lepingulistes suhetes ning avalikus ruumis. Algatab ja juhib vajadusel mitmesuguseid muusikalisi projekte. Juhendab muusikaõpilasi nii individuaalselt kui ka rühmades. A.2.1 Töö repertuaariga 1.1 Muusika kuulamine, analüüsimine ja repertuaari valimine. 1.2 Esinemiskava koostamine. 1.3 Muusikalise materjali ettevalmistamine harjutamiseks ja esinemiseks. 1.4 Instrumendi (sh hääle) harjutamine. A.2.2 Arranžeerimine ja muusika loomine 2.1 Repertuaari arranžeerimine mitmesugustele koosseisudele. 2.2 Arranžeeringu vormistamine. 2.3 Muusika loomine. A.2.3 Muusika esitamine kontserdil ja/või salvestusel 3.1 Heliproovis osalemine. 3.2 Musitseerimine kontserdil ja/või salvestusel. 3.3 Publikuga suhtlemine. A.2.4 Töötamine muusikalise kollektiiviga 4.1 Osalemine ansambli töös. 4.2 Muusikalise kollektiivi loomine. 4.3 Proovi ettevalmistamine. 4.4 Proovi läbiviimine ja sisuline töö ansambli interpretatsiooniliste ja improvisatsiooniliste koosmängu aspektidega. A.2.5 Muusikatehnoloogiliste vahendite kasutamine 5.1 Arvuti kasutamine. 5.2 Noodistusprogrammide kasutamine. 5.3 Salvestusprogrammide kasutamine. 5.4 Live-elektroonika vahendite tundmine. A.2.6 Administreerimine 6.1 Artisti/ansambli avaliku profiili kujundamine. 6.2 Tehniliste dokumentide koostamine 6.3 Lepingute sõlmimine 6.4 Tuuri, kontsert- või salvestusprojekti korraldamine. A.2.7 Muusikalise projekti juhtimine 7.1 Töötamine projekti ideega. 7.2 Projekti ettevalmistamine. 7.3 Projekti korraldamine. 7.4 Projekti analüüs. A.2.8 Juhendamine 8.1 Pilliõppe juhendamine oma erialal. 8.2 Grupiõppe juhendamine. Rütmimuusiku tööaeg on paindlik. Töötatakse ka puhkepäevadel ja pühade ajal. Töötatakse üldjuhul siseruumides, kuid esinetakse ka väljas. Muusikainstrumendid, muud tehnilised vahendid (nt pillivõimendid jms), noodimaterjal, arvutitarkvara. 1) muusikalised võimed, 2) loovus, loomingulisus, 3) analüüsivõime, 4) valmisolek meeskonnatööks, 5) pingetaluvus, 6) järjekindlus, enesedistsipliin, 7) täpsus, 8) vastutustunne, 9) paindlikkus, 10) juhtimisoskus. Üldjuhul on rütmimuusik keskhariduse, erialase koolituse ja töökogemusega isik. Kutse taotlemise eeldused on kirjas kutse andmise korras. Kitarrist, bassist, laulja, trummar, klahvpillimängija jne või rokkmuusik, popmuusik, džässmuusik jne. 5. taseme rütmimuusiku kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1 –B.2.6. Taotleja võib soovi korral tõendada valitavaid kompetentse B.2.7 ja B.2.8. Töö repertuaariga 5 Arranžeerimine ja muusika loomine 5 Muusika esitamine kontserdil ja/või salvestusel 5 Töötamine muusikalise kollektiiviga 5 Muusikatehnoloogiliste vahendite kasutamine 5 Administreerimine 5 Taotleja võib soovi korral tõendada valitavaid kompetentse B.2.7 ja B.2.8. Muusikalise projekti juhtimine 5 Juhendamine 5 Tööjuht, tase 5 Construction Site Manager, level 5 1 Ehituse tööjuht, tase 5 (versioon 4) Ehituse tööjuht, tase 5 (versioon 5) Tööjuht, tase 5 (versioon 2) Tööjuht, tase 5 (versioon 3) Betoonkonstruktsioonide ehitamine Ehitusviimistlustööde tegemine Hoone ja selle juurde kuuluvate vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitamine Jahutussüsteemide ehitamine Kivikonstruktsioonide ehitamine Krohvimistööde tegemine Küttesüsteemide ehitamine Maalritööde tegemine Monteeritavate ehituskonstruktsioonide paigaldamine Plaatimistööde tegemine Puitkonstruktsioonide ehitamine Põrandakatmistööde tegemine Ventilatsioonisüsteemide ehitamine Üldehitustööde tegemine Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Ehitusjuht 34 2015-01-21 2015-01-21 2019-05-05 5 5 3123 Ehituse töödejuhatajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 41 Hoonete ehitus Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Meelis Kann AS Nordecon Enno Põder Merko Ehitus Eesti AS Ago Rehand OÜ Viljandi Õhumeister Margus Keerutaja AS Sovek Tõnu Armulik Tallinna Ehituskool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Käesolev kutsestandard on välja töötatud täiendkoolituse õppekavade aluseks ja isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks. 5. taseme tööjuht töötab vastutava spetsialistina ehitusobjektidel. Tööjuhina tegutsedes on lisaks ehituse kutsealastele teadmistele ja oskustele oluline juhtimisoskus. Tööjuht on oma töövõtu ulatuses vastutav tehnilise ja majandusliku tegevuse ning tööohutuse eest objektil. Ta juhib ehitustöid ja tagab tehtud tööde vastavuse projektdokumentatsioonile ning ehitusnormidele. Selle taseme tööjuhil on õigus otsetöövõtjana (vastutava spetsialistina) tegutseda kõikides spetsialiseerumise valdkondades järgmiste pädevuspiirangute raames: Üldehitus- ja ehitusviimistlustööd: - Eramute ja EVS-EN 1990:2002+NA:2002 standardi CC1 tagajärgede klassi liigituvate muude hoonete ehitustööd vastavalt spetsialiseerumisele Tehnosüsteemide ehitamine: - Eramute ja EVS-EN 1990:2002+NA:2002 standardi CC1 tagajärgede klassi liigituvate muude hoonete tehnosüsteemide ja nende juurde kuuluvate kinnistusiseste tehnorajatiste ehitamine vastavalt spetsialiseerumisele Keerukamate objektide ehitamisel on 5. taseme tööjuhil õigus tegutseda ainult alltöövõtu korras. Tööjuht, tase 5 kutse annab õiguse juhtida ehitustegevust ainult kutsestandardis kirjeldatud piirangute ulatuses. A.2.1 Ehituspakkumuse koostamine 2.1.1 Tellija esitatud dokumentatsiooni läbitöötamine 2.1.2 Tutvumine objektiga 2.1.3 Ehitustööde ajagraafiku koostamine 2.1.4 Ehitustööde omahinna arvutamine 2.1.5 Ehitustööde finantsplaani koostamine 2.1.6 Pakkumuse koostamine ja esitamine A.2.2 Ehitamise ettevalmistamine ja kavandamine 2.2.1 Ehitustöövõtulepingu sõlmimine 2.2.2 Projekti organisatsiooniskeemi määratlemine 2.2.3 Ehituseks vajalike lubade hankimine A.2.3 Ressursside juhtimine 2.3.1 Materjalikulu planeerimine 2.3.2 Töömahu ja tööaja arvestamine 2.3.3 Ehitusmehhanismide ja transpordivahendite töö planeerimine 2.3.4 Tegelike ehituskulude võrdlemine finantsplaaniga A.2.4 Ehitustööde juhtimine ja korraldamine 2.4.1 Ehituslike mõõtmete mahamärkimine ja kõrgusmärkide ülekandmine 2.4.2 Ehitustööde vahetu juhtimine objektil 2.4.3 Ehitustööde nõuetekohane dokumenteerimine 2.4.4 Lisa- ja muudatustööde kooskõlastamine ja korraldamine A.2.5 Ohutu töö korraldamine ehitustöödel 2.5.1 Töötervishoiu- ja tööohutusnõuete täitmise tagamine 2.5.2 Ehitusplatsi korrashoiu ja keskkonnaohutuse tagamine 2.5.3 Tegutsemine hädaolukorras (tööõnnetus, avarii, tulekahju, konstruktsiooni lagunemine vm) A.2.6 Kvaliteedi tagamine ehitustöödel 2.6.1 Ehitustööde kvaliteedinõuetele vastavuse kontrollimine 2.6.2 Kaetavate tööde ja ehitise osade ülevaatuse korraldamine A.2.7 Ehitustööde üleandmine 2.7.1 Tehtud tööde üleandmine-vastuvõtmine 2.7.2 Ehitise täitedokumentatsiooni komplekteerimine 2.7.3 Ehitise haldajale vajalike kasutuskoolituste korraldamine 2.7.4 Garantiiperioodi toimingute korraldamine A.2.8 Energiatõhus ehitamine A.2.9 Üldehitustööde tegemine 2.9.1 Puitkonstruktsioonide ehitamine 2.9.2 Kivikonstruktsioonide ehitamine 2.9.3 Monteeritavate ehituskonstruktsioonide ehitamine 2.9.4 Betoonkonstruktsioonide ehitamine A.2.10 Puitkonstruktsioonide ehitamine 2.10.1 Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2.10.2 Ehitustööde kvaliteedi tagamine 2.10.3 Tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine ehitustehnoloogiast lähtuvalt A.2.11 Kivikonstruktsioonide ehitamine 2.11.1 Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2.11.2 Ehitustööde kvaliteedi tagamine 2.11.3 Tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine ehitustehnoloogiast lähtuvalt A.2.12 Monteeritavate ehituskonstruktsioonide paigaldamine 2.12.1 Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2.12.2 Ehitustööde kvaliteedi tagamine 2.12.3 Tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine ehitustehnoloogiast lähtuvalt A.2.13 Betoonkonstruktsioonide ehitamine 2.13.1 Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2.13.2 Ehitustööde kvaliteedi tagamine 2.13.3 Tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine ehitustehnoloogiast lähtuvalt A.2.14 Ehitusviimistlustööde tegemine 2.14.1 Maalritööde tegemine 2.14.2 Plaatimistööde tegemine 2.14.3 Põrandakatmistööde tegemine 2.14.4 Krohvimistööde tegemine A.2.15 Maalritööde tegemine 2.15.1 Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2.15.2 Ehitustööde kvaliteedi tagamine 2.15.3 Tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine ehitustehnoloogiast lähtuvalt A.2.16 Plaatimistööde tegemine 2.16.1 Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2.16.2 Ehitustööde kvaliteedi tagamine 2.16.3 Tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine ehitustehnoloogiast lähtuvalt A.2.17 Põrandakatmistööde tegemine 2.17.1 Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2.17.2 Ehitustööde kvaliteedi tagamine 2.17.3 Tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine ehitustehnoloogiast lähtuvalt A.2.18 Krohvimistööde tegemine 2.18.1 Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2.18.2 Ehitustööde kvaliteedi tagamine 2.18.3 Tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine ehitustehnoloogiast lähtuvalt A.2.19 Küttesüsteemide ehitamine 2.19.1 Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2.19.2 Ehitustööde kvaliteedi tagamine 2.19.3 Tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine ehitustehnoloogiast lähtuvalt A.2.20 Jahutussüsteemide ehitamine 2.20.1 Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2.20.2 Ehitustööde kvaliteedi tagamine 2.20.3 Tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine ehitustehnoloogiast lähtuvalt A.2.21 Ventilatsioonisüsteemide ehitamine 2.21.1 Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2.21.2 Ehitustööde kvaliteedi tagamine 2.21.3 Tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine ehitustehnoloogiast lähtuvalt A.2.22 Hoonesiseste ja kinnistusiseste vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitamine 2.22.1 Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2.22.2 Ehitustööde kvaliteedi tagamine 2.22.3 Tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine ehitustehnoloogiast lähtuvalt Tööjuhi põhitööd tehakse ehitusobjektil. Tööaeg on paindlik – üldjuhul töötatakse viiel päeval nädalas, kuid vajadusel tuleb töötada ka nädalavahetusel. Töö rütm võib sõltuvalt ehitustehnoloogilistest vajadusest, hooajalisusest või tööde ajagraafikust olla intensiivne, töötada tuleb sõltuvalt ehitusobjektist suurtel kõrgustel või süvendis. Töökeskkond ehitusobjektil on seotud kõrgendatud riskidega, mistõttu tööjuht peab järgima keskkonna-, tööohutus- ja töötervishoiu nõudeid. Tööjuht kasutab oma töös vastavalt spetsialiseerumisele tööriistu- ja -vahendeid, kontoritehnikat (arvutid, kommunikatsiooniseadmed jne) ja nõuetekohasuse esmaseks tõendamiseks vastavat kontroll- ja mõõtetehnikat. Tööjuht peab suutma langetada otsuseid iseseisvalt, juhtima meeskonda ja töötama meeskonnas. Tema töös on vajalikud kõrge stressi- ja pingetaluvus, hea suhtlemisoskus ja võime ennast kehtestada. Kasuks tulevad ka analüüsi- ja algatusvõime ning hea suuline ja kirjalik eneseväljendusoskus. Tööjuhi kutse eeldab kohusetundlikkust ja korrektsust. Tööjuhina töötavad inimesed, kellel on kas ehitusalane kutseharidus ja praktiline töökogemus ehitusettevõttes või praktilise töökogemuse ja erialaste täiendkoolitustega omandatud kutsealased oskused. Lisaks on tööjuhina töötavad isikud läbinud täiendõppe tööjuhtimises. Meister, töödejuhataja, projektijuht (spetsialiseerumisvaldkonna raames) Ehitusseadus Tööjuht, tase 5 kutsestandard koosneb kaheksast kohustuslikust (B.2.1 – B.2.8), neljateistkümnest spetsialiseerumisega seotud (B.2.9 – B.2.22) ja viiest kutset läbivast (B.2.23 – B.2.27) kompetentsist. 5. taseme tööjuhi kutse on spetsialiseerumispõhine. Kutse saamiseks peab taotleja tõendama kõik kohustuslikud (B.2.1 - B.2.8), läbivad (B.2.23 – B.2.27) ja vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi. Ehituspakkumuse koostamine 5 Ehitamise ettevalmistamine ja kavandamine 5 Ressursside juhtimine 5 Ehitustööde juhtimine ja korraldamine 5 Ohutu töö korraldamine ehitustöödel 5 Kvaliteedi tagamine ehitustöödel 5 Ehitustööde üleandmine 5 Energiatõhus ehitamine 4 5. taseme tööjuhi kutse on spetsialiseerumispõhine. Kutse saamiseks peab taotleja tõendama kõik kohustuslikud (B.2.1 - B.2.8), läbivad (B.2.23 – B.2.27) ja vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi. Kutse-eetika põhimõtete järgimine 5 Meeskonnatöös osalemine 5 Enesearendamine ja elukestva õppe protsessis osalemine 5 Keelteoskus 5 Arvuti kasutamise oskused 5 Interpreet, tase 4 Instrumentalist, level 4 5 Instrumentalist III (versioon 1) Interpreet-instrumentalist III (versioon 2) Interpreet-instrumentalist III (versioon 3) Interpreet-instrumentalist III (versioon 4) Interpreet, tase 4 (versioon 10) Interpreet, tase 4 (versioon 6) Interpreet, tase 4 (versioon 7) Interpreet, tase 4 (versioon 8) Interpreet, tase 4 (versioon 9) Laulja III (versioon 1) Laulja III (versioon 2) Laulja III (versioon 3) akordion fagott flööt harf kannel klarnet klassikaline kitarr klaver klavessiin kontrabass löökpillid oboe orel saksofon tromboon trompet tšello tuuba viiul vioola Vokalist, tase 4 Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Interpreet 21 2014-09-23 2014-09-23 2015-04-05 4 4 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Virge Prank-Vijard Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool Kadri Leivategija Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool Tiina Välja Eesti Akordioniliit Heli Veskus G. Otsa nimeline Tallinna Muusikakool Lembi Mets G. Otsa nimeline Tallinna Muusikakool Aarne Saluveer G. Otsa nimeline Tallinna Muusikakool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Interpreet, tase 4 kutsestandard on õppekavade aluseks. Interpreedi töö on loominguline, eeldades muusikalist ettevalmistust. Interpreet esitab võimalikult kõrgel professionaalsel ja kunstilisel tasemel Eesti heliloojate loomingut, maailma muusikaklassikat ja uudisteoseid, tutvustab Eestis ja välismaal Eesti heliloojate loomingut. Interpreet spetsialiseerub järgmiselt: 1. Instrumentalist Akordion, kannel, keelpillid (viiul, vioola, tšello, kontrabass, harf), klassikaline kitarr, klaver, orel, klavessiin, löökpillid, puhkpillid (trompet, tromboon, klarnet, flööt, saksofon, oboe, fagott, tuuba) 2. Vokalist klassikalise laulu eriala A.2.1 Repertuaari ettevalmistamine: 1.1 repertuaari valimine ja esinemiskava koostamine; 1.2 muusikalise materjali ettevalmistamine tööks. A.2.2 Repertuaari harjutamine ja esitamine: 2.1. repertuaari harjutamine; 2.2. repertuaari esitamine. A.2.3 Vokaalmuusika esitamine: 3.1 Kõne- ja vokaaltehnika kasutamine 3.2 teksti korrektne hääldamine ja artikuleerimine ema- ja võõrkeeltes 3.3 erinevate keha valdamise ja lavalise liikumise tehnikate kasutamine. Interpreedi tööaeg on paindlik ja sõltumatu puhkepäevadest ning riiklikest pühadest. Traditsiooniline töökeskkond on kontserdisaal, teater või muu muusika esituseks kohandatud ruum või esinemispaik. Muusikainstrumendid/hääl ja pillide ja esituse eripärast lähtuvad muud tarvikud. Muusikalised võimed, loovus, loomingulisus, empaatiavõime, valmisolek meeskonnatööks, pingetaluvus, järjekindlus, enesedistsipliin, täpsus, vastutustunne, paindlikkus, saavutusvajadus. Tavaliselt on 4. taseme interpreet erialase kutsekeskharidusega. Instrumentalist, orkestrant, ansamblist, koori- ja/või soololaulja. 4. taseme interpreedi kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.2 ja B.2.4 tõendamine. Klassikalise laulu erialale spetsialiseerunud interpreedid peavad lisaks ülaltoodule tõendama ka kompetentsi B.2.3 Esituskunstide kasutamine vokaalinterpretatsioonis. Repertuaari ettevalmistamine 4 Repertuaari harjutamine ja esitamine 4 Klassikalise laulu erialale spetsialiseerunud interpreedid peavad lisaks ülaltoodule tõendama ka kompetentsi B.2.3 Esituskunstide kasutamine vokaalinterpretatsioonis. Interpreet, tase 4 kutse-eetiline käitumine 4 Mehhatroonik-tehnik, tase 5 Mechatronic, level 5 6 Mehhatroonik III (versioon 1) Mehhatroonik III (versioon 2) Mehhatroonik III (versioon 3) Mehhatroonik III (versioon 4) Mehhatroonik III (versioon 5) Mehhatroonik-tehnik, tase 5 (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Mehhatroonik 10 2014-12-18 2014-12-18 2019-12-02 5 5 7421 Elektroonikaseadmete mehaanikud ja hooldajad 0714 Elektroonika ja automaatika 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Tööosad ja tööülesanded Eduard Brindfeldt Tallinna Tööstushariduskeskus Raivo Sell Tallinna Tehnikaülikool Jüri Riives IMECC OÜ Tõnu Vaher Eli OÜ Anu Tuuksam SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Mehhatroonik-tehniku 5. taseme kutsestandard on aluseks kutsehariduse jätkuõppekavadele, täiskasvanute täiendusõppe õppekavadele ja isikute kutsealase kompetentsuse hindamisele. Mehhatroonika on mehaanika-, elektroonika- ja infotehnoloogiasüsteemide samasuunalist koostoimet käsitlev tehnikavaldkond. Mehhatroonik on oskustööline, kes töötab mehhatroonika-, automaatika-, aparaaditööstuse või elektroonika valdkonna ettevõttes. Tema peamine tööülesanne on mehhatrooniliste seadmete ja süsteemide koostamine, kasutamine ja testimine, kindlustamaks nende tõrgeteta toimimise. Ta häälestab tööjuhendi alusel mehhatroonilisi süsteeme, kasutades selleks sobivaid kontroll- ja mõõtevahendeid. Oma tööülesannete täitmisel juhindub mehhatroonik etteantud tööjuhendist, tehnilistest ja normdokumentidest ning kvaliteedinõuetest. 5. taseme mehhatroonik-tehnik töötab iseseisvalt või meeskonnas, juhtides mehhatroonika projektide teostamist ning vastutades meeskonna töö tulemuste eest. Ta valib ja rakendab uute lahenduste leidmiseks erinevaid tehnoloogiaid ja meetodeid, võttes seejuures arvesse energiatõhususe, säästlikkuse ja keskkonnahoiu põhimõtteid. Mehhatroonik-tehniku töö eeldab lisaks kutsespetsiifilistele tegevustele ka meeskonna juhendamist, klientide nõustamist, ressursside jaotamist ja tööde delegeerimist ning koostööd elektrikute, automaatikute, tehnoloogide, IT- jm sidusvaldkondade spetsialistidega. A.2.1 Mehhatroonikasüsteemide koostamine ja paigaldamine 2.1.1 Mehhatroonikasüsteemi komponentide ja lülituste koostamine, paigaldamine ja demonteerimine. 2.1.2 Mehhatroonikasüsteemide koostamine, paigaldamine ja demonteerimine. 2.1.3 Tööde dokumenteerimine, kasutusjuhendite ja teostusjooniste koostamine. 2.1.4 Tööde kvaliteedi hindamine. A.2.2 Mehhatroonikaseadmete ja -süsteemide käit 2.2.1 Elektriliste ja mitteelektriliste suuruste mõõtmine. 2.2.2 Seadmete seire. 2.2.3 Mehhatroonikaseadmete ja -süsteemida hooldus- ja remonditööde tegemine. A.2.3 Tööstus- ja tootmismehhatroonika seadmete ja süsteemide paigaldamine, seadistamine ja käit 2.3.1 Tööstus- ja tootmismehhatroonika seadmete ning süsteemide paigaldamine ja seadistamine. 2.3.2 Tööstus- ja tootmismehhatroonika seadmete ning süsteemide juhtprogrammide sisestamine ja häälestamine. 2.3.3 Tööstus- ja tootmismehhatroonika süsteemide tehnoloogiliste protsesside jälgimine ja kontrollimine. 2.3.4 Tööstus- ja tootmismehhatroonika seadmete ning süsteemide hooldamine. A.2.4 Integreeritud mehhatroonikasüsteemide paigaldamine ja käit 2.4.1 Integreeritud mehhatroonikasüsteemide väljatöötamine. 2.4.2 Integreeritud mehhatroonikasüsteemide paigaldamine ja seadistamine. 2.4.3 Integreeritud mehhatroonikasüsteemide tehnoloogiliste protsesside jälgimine, kontrollimine ja häälestamine. 2.4.4 Integreeritud mehhatroonikasüsteemide hooldus- ja remonditööde tegemine. A.2.5 Mehhatroonikaprojektide juhtimine 2.5.1 Mehhatroonikaprojektide tehnoloogia valik ja planeerimine. 2.5.2 Mehhatroonikaprojekti tegevuste ja meeskonna töö koordineerimine. 2.5.3 Mehhatroonikaprojekti tegevuste analüüs ja dokumenteerimine. 2.5.4 Mehhatroonikaprojekt aruandlus, kvaliteedikontroll ja hindamine. A.2.6 Tööde korraldamine, meeskonna juhtimine ja juhendamine 2.6.1 Tööde korraldamine ja delegeerimine. 2.6.2 Tööplaani koostamine ja tegevuste planeerimine. 2.6.3 Ressursside ohjamine. 2.6.4 Tootmisgraafiku järgimine. 2.6.5 Töötajate vahetu juhendamine, täiendõppe vajaduse väljaselgitamine. 2.6.6 Ettevõttesiseste täiendkoolituste korraldamine. Mehhatrooniku tööaeg võib sõltuvalt tööandjast olla vahetustega ja töögraafiku alusel, hõlmates ka öist aega, nädalavahetusi ning riigipühasid. Töötempo võib periooditi olla kiire ja pingeline. Töö võib nõuda tööoperatsioonide täitmist sundasendis. Töökeskkond võib asuda nii siseruumides kui ka õues. Töökeskkonna ohutusnõuete eiramine võib kaasa tuua tööõnnetuse. Mehhatroonik-tehniku peamised töövahendid on arvuti koos spetsiaaltarkvaraga; elektrilised mõõteriistad (multimeeter, signaalianalüsaator, signaaligeneraator, ostsilloskoop jms); käsimõõtevahendid (nihik, joonlaud, mõõdulint, erinevad kaliibrid jms); käsi-töövahendid (kruvikeeraja, näpitsad, pintsetid, juhtmelõikur, kaabliühenduste koostamise erivahendid, jootekolb jms); elektrilised tööriistad (elektriline kruvikeeraja, trell jms); eritehnika (foto- ja videosalvestustehnika, andurid, täiturid) aga ka kontoritehnika. Mõningatel juhtudel tuleb kokku puutuda ka hüdro- või pneumosüsteemidega. Mehhatroonik-tehniku töö eeldab matemaatilis-loogilist võimekust ja analüüsioskust, süsteemset mõtlemist, kontsentreerumisvõimet, käelist tegevust ja visuaalset mälu. Tööga toimetulek eeldab loogilist mõtlemist, suhtlemis- ja väljendusoskust, head keskendumisvõimet, järjekindlust, koordinatsioonivõimet, arenenud vastutustunnet ja õppimisvalmidust. Üldjuhul on mehhatroonik-tehnikutena töötavatel inimestel erialane kutseharidus, praktiline töökogemus ning läbitud kutsealased täiendkoolitused. Mehhatroonik-tehnik. Mehhatroonik-tehnik, tase 5 kutse saamiseks peab taotleja tõendama kõik kohustuslikud (B.2.1-B.2.6) ja kutset läbivad (B.2.7) kompetentsid. Mehhatroonikaseadmete ja -süsteemide koostamine ja paigaldamine 5 Mehhatroonikaseadmete ja -süsteemide käit 5 Tööstus- ja tootmismehhatroonika alamsüsteemide ja süsteemide paigaldamine ja käit 5 Integreeritud mehhatroonikasüsteemide paigaldus ja käit 5 Mehhatroonikaprojektide juhtimine 5 Tööde korraldamine, meeskonna juhtimine ja juhendamine 5 Mehhatroonik-tehnik, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 IT tugiisik, tase 3 IT support specialist, level 3 5 Infotehnoloogia spetsialist I (versioon 2) Infotehnoloogia spetsialist I (versioon 3) Infotehnoloogia tugispetsialist I (versioon 1) IT-süsteemide nooremspetsialist, tase 3 (versioon 4) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA IT süsteemid ja teenused IT spetsialist 15 2014-12-10 2014-12-10 2019-12-09 3 3 3512 IKT kasutajatoe tehnikud 0611 Arvutikasutus 62 Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused Euroopa IKT kompetentside raamistik Keelte oskustasemete kirjeldused See esmase kutse kutsestandard on aluseks kutsehariduse õppekavale. IT tugiisik: töötab iseseisvalt mõnes kitsamas töölõigus, järgides üksikasjalisi juhiseid. Ta võib töötada klienditoes, IT-tugiisikuna, monitooringuspetsialistina jne. Ta omab piiratud tegevusvabadust väljakujunenud praktika ja meetodite piires. Tema ülesandeks on standardsete IT- alaste probleemide lahendamine, edastades neist keerulisemad vanemspetsialistidele. IT tugiisiku põhilised tööülesanded on IT-süsteemide lahenduste juurutamine, katsetamine, dokumentatsiooni koostamine, kasutajatugi, teenuste osutamine ja infoturbe tagamine. IT tugiisik suudab oma suhtlemisstiili kohandada mitmesugustele olukordadele ja inimestele. Ta avaldab selgelt oma arvamust, ei varja informatsiooni ning oskab välja tuua olulisemaid seisukohti. Oskab kontrollida oma emotsioone ka keerulistes olukordades. Tema töös on vajalik tahe ja oskus töötada meeskonnas. IKT-kutsete kirjeldamisel on aluseks Euroopa IKT-kompetentside raamistik (e-CF), mis määratleb kokku 36 e-CF-põhikompetentsi ja jaotab need viie IKT-äriprotsessi-valdkonna vahel, vt Lisa 1. 1. Testimine 2. Lahenduse juurutamine 3. Dokumentatsiooni koostamine 4. Kasutajatugi 5. Muutmise tugi 6. Teenuse osutamine 7. Hariduse ja koolituse pakkumine 8. Infoturbe haldamine IT tugiisiku töös on oluline täita mitmeid tööülesandeid samaaegselt. Valdkond on kiiresti arenev, mistõttu on vajalik pidev enesetäiendamine. Töö nõuab vaimset pingutust. Töötab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahenditega. IT tugiisiku töös on vajalik säilitada emotsionaalne tasakaal kiiret reageerimist eeldavates olukordades ja klientidega suheldes. Kliendi vajaduste mõistmiseks ja lahenduste selgitamiseks on vajalik hea suhtlemisoskus. IT tugiisiku tavapärane kutsealane ettevalmistus on kutseharidus või vastav erialane kogemus. IT-süsteemide nooremspetsialist, IT tugiisik, Kasutajatoe nooremspetsialist, IT-tehnik, arvutitehnik. Testimine (e-CF kompetents B.3.) 3 Lahenduste juurutamine (e-CF kompetents B.4.) 3 Dokumentatsiooni koostamine (e-CF kompetents B.5.) 3 Muudatuste tugi (e-CF kompetents C.2.) 3 Teenuse osutamine (e-CF kompetents C.3.) 3 Hariduse ja koolituse pakkumine (e-CF kompetents D.3.) 3 Infoturbe haldamine (e-CF kompetents E.8.) 3 IT tugiisik, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Sotsiaalpedagoog, tase 6 Social pedagogue, level 6 2 Sotsiaalpedagoog, tase 6 (versioon 1) Sotsiaalpedagoog, tase 6 (versioon 3) Sotsiaalpedagoog, tase 6 (versioon 4) Sotsiaalpedagoog, tase 6 (versioon 5) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Sotsiaalpedagoog 18 2015-04-01 2015-04-01 2018-04-17 6 6 2359 Pedagoogika tippspetsialistid, mujal liigitamata 0313 Psühholoogia 85 Haridus Keelte oskustasemete kirjeldused Gerttu Aavik SA Raplamaa Info- ja Nõustamiskeskus Leena Arras Tallinna Pääsküla Gümnaasium Hille Ilves Eesti Linnade Liit Mare Leino Tallinna Ülikool Tiina Naarits-Linn Kriisinõustamise ja Eneseleidmise Keskus Mahena Kristiina Raud MTÜ Sotsiaalpedagoogide Ühendus Lea Voltri Tartu Laste Turvakodu Mari Väljaots Sotsiaalministeerium Sotsiaalpedagoog, tase 6 kutsestandard on aluseks õppekavade ja koolitusprogrammide koostamisel ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Sotsiaalpedagoogi töö eesmärk on isikute sotsiaalsete oskuste õpetamine, parendamine, erinevate sotsiaalsete ja toimetulekuprobleemide ennetamine ning leevendamine, tegutsemisvõime ja toimetuleku toetamine nii individuaal- kui võrgustikutöös pedagoogiliste vahenditega. 6. taseme sotsiaalpedagoog märkab abivajajaid, informeerib probleemidest võrgustikku, teavitab abivõimalustest ning leiab olukorra parendamiseks sobivad spetsialistid. Sotisaalpedagoogid töötavad haridusasutustes, turvakodudes, nõustamiskeskustes, vanglates jne. Sotsiaalpedagoogi kutsealal on ka 7. taseme sotsiaalpedagoog, kelle ülesanneteks on probleemide kaardistamine, ennetamine, hindamine ja koostöö. A.2.1 Sotsiaalpedagoogilise tegevuse kavandamine 2.1.1 Sotsiaalsete oskuste hindamine 2.1.2 Töö kavandamine 2.1.3 Erinevate huvigruppide kaasamine 2.1.4 Õppetööd toetavate tegevuste kavandamine 2.1.5 Õppija arengu toetamine 2.1.6 Õppetöövälise tegevuse toetamine 2.1.7 Metoodiliste materjalide valimine A.2.2 Sotsiaalpedagoogiline hindamine 2.2.1 Abivajajate väljaselgitamine 2.2.2 Lähikeskkonna võrgustiku ja ressursside väljaselgitamine 2.2.3 Sotsiaalkultuuriliste erinevuste ning integratsiooniga seotud probleemide märkamine, hindamine ja nendega tegelemine 2.2.4 Sotsiaalsete oskuste hindamine 2.2.5 Sotsiaalpedagoogilise sekkumise mõju tõhususe hindamine ja analüüsimine A.2.3 Juhtumikorraldus ja nõustamine 2.3.1 Olukorra kaardistamine 2.3.2 Esmatasandi sotsiaalpedagoogiline nõustamine 2.3.3 Juhtumitöö 2.3.4 Sotsiaalsete oskuste arendamine 2.3.5 Konfliktolukorras osalenute lepitamine A.2.4 Turvalise õpi- ja töökeskkonna kujundamine 2.4.1 Vaimse ja emotsionaalse turvalisuse tagamine 2.4.2 Füüsilise turvalisuse tagamine 2.4.3 Ennetustöö turvalise keskkonna säilitamiseks A.2.5 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 2.5.1 Oma töö analüüsimine ja enesearendamine 2.5.2 Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse tervise hoidmine ja arendamine 2.5.3 Erinevate spetsialistide nõustamine A.2.6 Arendustegevus 2.6.1 Organisatsiooni arengut suunavate dokumentide kavandamine või koostamine 2.6.2 Sotsiaalpedagoogilise töö põhimõtete ja praktikate tutvustamine A.2.7 Kollektiivi juhtimine 2.7.1 Rühma juhtimine 2.7.2 Ühiskondlike ja/või kutseorganisatsioonide juhtimine Sotsiaalpedagoogi tööaeg ja puhkus on reguleeritud töölepingu seadusega ja muude õigusaktidega. Sotsiaalpedagoogi töö on vaheldusrikas ja väljakutseid pakkuv, nõuab head koostöö- ja suhtlemisoskust ning pingetaluvust. Sotsiaalpedagoogi töö on paindlik, jagunedes tööks klientidega, iseseisvaks tööks, koostööks teiste spetsialistidega ja enesetäiendamiseks. Sotsiaalpedagoog puutub kokku emotsionaalsete ja füüsiliste ohuteguritega, tal peab olema valmisolek tegutseda igas olukorras. Sotsiaalpedagoogi peamised töövahendid on kaasaegsed info- ja kommunikatsioonivahendid, pedagoogilised materjalid (sh kirjandus) ning erivahendid ja -materjalid vastavalt sihtgrupile. Sotsiaalpedagoogi töös on olulised kohanemisvõime, järjekindlus, pingetaluvus ja empaatia. Tavaliselt on 6. taseme sotsiaalpedagoogil erialane bakalaureusekraad ning kompetentside saavutamiseks vajalik töökogemus. Muu eriala bakalaureusekraadi omamisel peab olema läbitud sotsiaalpedagoogika-alane täiendkoolitus. Sotsiaalpedagoog. Sotsiaalpedagoog, tase 6 kutse koosneb seitsmest kohustuslikust ning ühest valitavast kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.6 ja B.2.8 (läbiv kompetents) tõendamine. Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitav kompetents B.2.7. Sotsiaalpedagoogilise tegevuse kavandamine 6 Sotsiaalpedagoogiline hindamine 6 Juhtumikorraldus ja nõustamine 6 Turvalise õpi- ja töökeskkonna kujundamine 6 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 6 Arendustegevus 6 Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitav kompetents B.2.7. Kollektiivi juhtimine 6 Sotsiaalpedagoog, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Sotsiaalpedagoog, tase 7 Social pedagogue, level 7 2 Sotsiaalpedagoog, tase 7 (versioon 1) Sotsiaalpedagoog, tase 7 (versioon 3) Sotsiaalpedagoog, tase 7 (versioon 4) Sotsiaalpedagoog, tase 7 (versioon 5) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Sotsiaalpedagoog 18 2015-04-01 2015-04-01 2018-04-17 7 7 2359 Pedagoogika tippspetsialistid, mujal liigitamata 0313 Psühholoogia 85 Haridus Keelte oskustasemete kirjeldused Gerttu Aavik SA Raplamaa Info- ja Nõustamiskeskus Leena Arras Tallinna Pääsküla Gümnaasium Hille Ilves Eesti Linnade Liit Mare Leino Tallinna Ülikool Tiina Naarits-Linn Kriisinõustamise ja Eneseleidmise Keskus Mahena Kristiina Raud MTÜ Sotsiaalpedagoogide Ühendus Lea Voltri Tartu Laste Turvakodu Mari Väljaots Sotsiaalministeerium Sotsiaalpedagoog, tase 7 kutsestandard on aluseks õppekavade ja koolitusprogrammide koostamisel ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Sotsiaalpedagoogi töö eesmärk on isikute sotsiaalsete oskuste õpetamine, parendamine, erinevate sotsiaalsete ja toimetulekuprobleemide ennetamine ning leevendamine, tegutsemisvõime ja toimetuleku toetamine nii individuaal- kui võrgustikutöös pedagoogiliste vahenditega. 7. taseme sotsiaalpedagoogi ülesanneteks on probleemide kaardistamine, ennetamine, hindamine ja koostöö. Sotsiaalpedagoog, tase 7 märkab ja hindab isiku hariduslikke vajadusi, toetab tema arengut ja toimetulekut. 7. taseme sotsiaalpedagoog loob abivajaja ümber võrgustiku, mis parimal võimalikul moel toetab isikut probleemi põhjuste väljaselgitamisel ja parimate võimalike lahenduste leidmisel. Sotisaalpedagoogid töötavad haridusasutustes, turvakodudes, nõustamiskeskustes, vanglates jne. Sotsiaalpedagoogi kutsealal on lisaks 7. taseme kutsele ka 6. taseme sotsiaalpedagoog, kes märkab abivajajaid, informeerib probleemidest võrgustikku, teavitab abivõimalustest ning leiab olukorra parendamiseks sobivad spetsialistid. A.2.1 Sotsiaalpedagoogilise tegevuse kavandamine 2.1.1 Sotsiaalsete oskuste hindamine 2.1.2 Töö kavandamine 2.1.3 Erinevate huvigruppide kaasamine 2.1.4 Õppetööd toetavate tegevuste kavandamine 2.1.5 Õppija arengu toetamine 2.1.6 Õppetöövälise tegevuse toetamine 2.1.7 Metoodiliste materjalide valimine A.2.2 Sotsiaalpedagoogiline hindamine 2.2.1 Abivajajate väljaselgitamine 2.2.2 Lähikeskkonna võrgustiku ja ressursside väljaselgitamine 2.2.3 Sotsiaalkultuuriliste erinevuste ning integratsiooniga seotud probleemide märkamine, hindamine ja nendega tegelemine 2.2.4 Sotsiaalsete oskuste hindamine 2.2.5 Sotsiaalpedagoogilise sekkumise mõju tõhususe hindamine ja analüüsimine A.2.3 Juhtumikorraldus ja nõustamine 2.3.1 Olukorra kaardistamine 2.3.2 Esmatasandi sotsiaalpedagoogiline nõustamine 2.3.3 Juhtumitöö 2.3.4 Sotsiaalsete oskuste arendamine 2.3.5 Konfliktolukorras osalenute lepitamine A.2.4 Turvalise õpi- ja töökeskkonna kujundamine 2.4.1 Vaimse ja emotsionaalse turvalisuse tagamine 2.4.2 Füüsilise turvalisuse tagamine 2.4.3 Ennetustöö turvalise keskkonna säilitamiseks A.2.5 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 2.5.1 Oma töö analüüsimine ja enesearendamine 2.5.2 Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse tervise hoidmine ja arendamine 2.5.3 Kolleegide nõustamine ja mentorlus 2.5.4 Tööd alustavate sotsiaalpedagoogide mentorlus 2.5.5 Erinevate spetsialistide nõustamine A.2.6 Arendustegevus 2.6.1 Organisatsiooni arengut suunavate dokumentide kavandamine või koostamine 2.6.2 Õppijatele ja koostöövõrgustikule suunatud õppevara kohandamine või uuendamine 2.6.3 Sotsiaalpedagoogilise töö põhimõtete ja praktikate tutvustamine A.2.7 Kollektiivi juhtimine 2.7.1 Rühma juhtimine 2.7.2 Ühiskondlike ja/või kutseorganisatsioonide juhtimine A.2.8 Sotsiaalpedagoogide koolitamine 2.8.1 Sotsiaalpedagoogiliste uuringute juhendamine või retsenseerimine 2.8.2 Sotsiaalpedagoogide praktika juhendamine või koordineerimine Sotsiaalpedagoogi tööaeg ja puhkus on reguleeritud töölepingu seadusega ja muude õigusaktidega. Sotsiaalpedagoogi töö on vaheldusrikas ja väljakutseid pakkuv, nõuab head koostöö- ja suhtlemisoskust ning pingetaluvust. Sotsiaalpedagoogi töö on paindlik, jagunedes tööks klientidega, iseseisvaks tööks, koostööks teiste spetsialistidega ja enesetäiendamiseks. Sotsiaalpedagoog puutub kokku emotsionaalsete ja füüsiliste ohuteguritega, tal peab olema valmisolek tegutseda igas olukorras. Sotsiaalpedagoogi peamised töövahendid on kaasaegsed info- ja kommunikatsioonivahendid, pedagoogilised materjalid (sh kirjandus) ning erivahendid ja -materjalid vastavalt sihtgrupile. Sotsiaalpedagoogi töös on olulised kohanemisvõime, järjekindlus, pingetaluvus ja empaatia. Tavaliselt on 7. taseme sotsiaalpedagoogil erialane magistrikraad ning kompetentside saavutamiseks vajalik töökogemus. Muu eriala magistrikraadi omamisel peab olema läbitud sotsiaalpedagoogika-alane täiendkoolitus. Sotsiaalpedagoog. Sotsiaalpedagoog, tase 7 kutse koosneb seitsmest kohustuslikust ning kahest valitavast kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.6 ja B.2.9 (läbiv kompetents) tõendamine. Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.7 ja B.2.8. Sotsiaalpedagoogilise tegevuse kavandamine 7 Sotsiaalpedagoogiline hindamine 7 Juhtumikorraldus ja nõustamine 7 Turvalise õpi- ja töökeskkonna kujundamine 6 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 7 Arendustegevus 7 Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.7 ja B.2.8. Kollektiivi juhtimine 7 Sotsiaalpedagoogide koolitamine 7 Sotsiaalpedagoog, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Täiskasvanute koolitaja, tase 5 Adult educator, level 5 6 Täiskasvanute koolitaja, tase 5 (versioon 4) Täiskasvanute koolitaja, tase 5 (versioon 5) Täiskasvanute koolitaja, tase 5 (versioon 7) Täiskasvanute koolitaja, tase 5 (versioon 8) Täiskasvanute koolitaja, tase 5 (versioon 9) Täiskasvanute koolitaja/andragoog II (versioon 1) Täiskasvanute koolitaja/andragoog II (versioon 2) Täiskasvanute koolitaja/andragoog II (versioon 3) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Täiskasvanute koolitaja 18 2015-04-01 2015-04-01 2016-11-22 5 5 2424 Töötajate koolituse ja täiendõppe tippspetsialistid 0111 Kasvatusteadus 85 Haridus Tööosad ja -ülesanded Täiskasvanute koolitaja eetikakoodeks Talvi Märja ETKA Andras Larissa Jõgi Tallinna Ülikool Merle Lõhmus EBS Juhtimiskoolituse Keskus Kristel Jalak Enics Eesti AS Heiki Kiidli Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium Tiina Jääger Eesti Vabaharidusliit Eda Anton Tartu Kutsehariduskeskus Külli All Haridus- ja Teadusministeerium Kerttu Taidre ETKA Andras Kutsestandard on dokument, mis kirjeldab tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kutsestandardi kasutusalad 1) Tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine 2) Inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel 3) Ametite kirjeldamine ja tutvustamine 4) Inimese karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks 5) Koolitusvajaduste väljaselgitamine ning koolituse planeerimine 6) Ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine 7) Kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine Täiskasvanute koolitaja toetab sihipäraselt loodud õpisituatsioonis täiskasvanud inimeste õppimist ja enesearengut. 5. taseme täiskasvanute koolitaja on enamasti väheste praktiliste kogemustega koolitaja. Ta valmistab ette õppe läbiviimiseks vajalikud materjalid ja korraldab koolitusi õppekavas ettenähtud teemal, arvestades seda, et täiskasvanud õppijad on erineva vanuse, kogemuse, eelneva hariduse ja sotsiaalse staatusega inimesed, kellel on oma väljakujunenud teadmiste süsteem, mõtlemisharjumused, eelarvamused, stereotüübid, hoiakud ja väärtushinnangud, mille nad toovad kaasa õpisituatsiooni. Koolitab kitsas valdkonnas. A.2.1 Õppeprotsessi ettevalmistamine A.2.2 Õppeprotsessi läbiviimine A.2.3 Õppeprotsessi analüüs ja hindamine A.2.4 Professionaalne eneseareng Tööülesannete täielik loetelu on toodud Lisas 1: Tööosad ja tööülesanded. Täiskasvanute koolitaja füüsilisele töökeskkonnale esitatavad nõuded sõltuvad koolituse eesmärgist ja/või valdkonnast, milles koolitust läbi viiakse. Need lepitakse eelnevalt koolituse tellija ja koolitaja vahel kokku. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna loob koolitaja õppeprotsessi käigus ise. Täiskasvanute koolitaja peamisteks töövahenditeks on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendid, õppevahendid ja muud õppe tulemuslikuks läbiviimiseks ning loovtegevusteks vajalikud vahendid. Töövahendite kasutamisel lähtutakse täiskasvanuõppe eripärast. Edukat tegutsemist täiskasvanute koolitajana toetavad järgmised võimed ja iseloomuomadused: õpivõime, koostöövalmidus, verbaalne võimekus, empaatia, pühendumus, pingetaluvus, tolerantsus, eneseregulatsiooni võime, otsustusvõime, kohanemisvõime, loovus, sihikindlus, avatus ja kriitilise mõtlemise võime. Täiskasvanute koolitaja põhiväärtusteks on väärikus, ausus, sallivus, vastutus, avatus ja inimest väärtustav hoiak. Oluline on täiskasvanute koolitaja eetikanõuetest kinnipidamine. Viienda taseme täiskasvanute koolitaja on enamasti kesk- või kõrgharidusega spetsialist, kellel puudub andragoogi ettevalmistus. Vajalikud kompetentsid on ta omandanud praktilise tegevuse käigus. Täiskasvanute koolitaja kutse ei eelda ühtse ametinimetuse olemasolu. Kutse omanik võib töötada paljudel erinevatel ametikohtadel nagu koolitaja, õpetaja, lektor, õppejõud, tuutor, mentor, konsultant/konsulent jm. Sõltuvalt valdkonnast, kus koolitus toimub ja/või konkreetsest koolituse tellijast, võidakse koolitajalt nõuda erinevaid dokumente. Näiteks täiskasvanute koolitaja kutse omamist, erialast kompetentsust tõestavaid dokumente vm. Täiskasvanute koolitaja, tase 5 kutse moodustub viiest kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.5 tõendamine. Õppeprotsessi ettevalmistamine 5 Õppeprotsessi läbiviimine 5 Õppeprotsessi ja õpitulemuste analüüs ja hindamine 5 Professionaalne enesearendamine 5 Täiskasvanute koolitaja kutset läbiv kompetents 6 Täiskasvanute koolitaja, tase 6 Adult educator, level 6 8 Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 10) Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 11) Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 12) Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 6) Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 7) Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 9) Täiskasvanute koolitaja/andragoog III (versioon 1) Täiskasvanute koolitaja/andragoog III (versioon 2) Täiskasvanute koolitaja/andragoog III (versioon 3) Täiskasvanute koolitaja/andragoog III (versioon 4) Täiskasvanute koolitaja/andragoog III (versioon 5) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Täiskasvanute koolitaja 15 2015-04-01 2015-04-01 2016-11-22 6 6 2424 Töötajate koolituse ja täiendõppe tippspetsialistid 0111 Kasvatusteadus 85 Haridus Tööosad ja -ülesanded Täiskasvanute koolitaja eetikakoodeks Talvi Märja ETKA Andras Larissa Jõgi Tallinna Ülikool Merle Lõhmus EBS Juhtimiskoolituse Keskus Kristel Jalak Enics Eesti AS Heiki Kiidli Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium Tiina Jääger Eesti Vabaharidusliit Eda Anton Tartu Kutsehariduskeskus Külli All Haridus- ja Teadusministeerium Kerttu Taidre ETKA Andras Kutsestandard on dokument, mis kirjeldab tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kutsestandardi kasutusalad 1) Tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine 2) Inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel 3) Ametite kirjeldamine ja tutvustamine 4) Inimese karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks 5) Koolitusvajaduste väljaselgitamine ning koolituse planeerimine 6) Ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine 7) Kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine Täiskasvanute koolitaja on spetsialist, kes sihipäraselt loodud õpisituatsioonis toetab täiskasvanud inimeste õppimist ja enesearengut. 6. taseme täiskasvanute koolitaja on enamasti kolmeaastase praktilise kogemusega koolitaja, kes täidab tööülesandeid iseseisvalt ja vastutab oma töö tulemuste eest. Ta kavandab õppe ja korraldab koolitusi lähtuvalt sihtrühma vajadustest ning õppekavast tulenevatest eesmärkidest, valmistades selleks ette vajalikud materjalid. Koolituse läbiviimisel arvestab ta seda, et täiskasvanud õppijad on erineva vanuse, kogemuse, eelneva hariduse ja sotsiaalse staatusega inimesed, kellel on oma väljakujunenud teadmiste süsteem, mõtlemisharjumused, eelarvamused, stereotüübid, hoiakud ja väärtushinnangud, mille nad toovad kaasa õpisituatsiooni. A.2.1 Õppeprotsessi ettevalmistamine A.2.2 Õppeprotsessi läbiviimine A.2.3 Õppeprotsessi analüüs ja hindamine A.2.4 Arendus-, loome- ja teadustegevus A.2.5 Professionaalne eneseareng Tööülesannete täielik loetelu on toodud Lisas 1: Tööosad ja tööülesanded. Täiskasvanute koolitaja füüsilisele töökeskkonnale esitatavad nõuded sõltuvad koolituse eesmärgist ja/või valdkonnast, milles koolitust läbi viiakse. Need lepitakse eelnevalt koolituse tellija ja koolitaja vahel kokku. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna loob koolitaja õppeprotsessi käigus ise. Täiskasvanute koolitaja peamisteks töövahenditeks on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendid, õppevahendid ja muud õppe tulemuslikuks läbiviimiseks ning loovtegevusteks vajalikud vahendid. Töövahendite kasutamisel lähtub täiskasvanuõppe eripäradest. Edukat tegutsemist täiskasvanute koolitajana toetavad järgmised võimed ja iseloomuomadused: õpivõime, koostöövalmidus, verbaalne võimekus, empaatia, pühendumus, pingetaluvus, tolerantsus, eneseregulatsiooni võime, otsustusvõime, kohanemisvõime, loovus, sihikindlus, avatus ja kriitilise mõtlemise võime. Täiskasvanute koolitaja põhiväärtusteks on väärikus, ausus, sallivus, vastutus, avatus ja inimest väärtustav hoiak. Oluline on täiskasvanute koolitaja eetikanõuetest kinnipidamine. Kuuenda taseme koolitaja on enamasti bakalaureusekraadi või rakenduskõrghariduse ja andragoogilise ettevalmistusega koolitaja. Tema kutsealane õpe võib toimuda põhi- või kõrvalaine või lisaeriala õppekava raames kõrgkoolis, kvalifikatsiooni- ja/või täiendõppe kursustel. Vajalikud kompetentsid võib omandada ka praktilise tegevuse käigus. Täiskasvanute koolitaja kutse ei eelda ühtse ametinimetuse olemasolu. Kutse omanik võib töötada paljudel erinevatel ametikohtadel nagu koolitaja, õpetaja, lektor, õppejõud, tuutor, mentor, konsultant/konsulent jm. Sõltuvalt valdkonnast, kus koolitus toimub ja/või konkreetsest koolituse tellijast, võidakse koolitajalt nõuda erinevaid dokumente. Näiteks täiskasvanute koolitaja/andragoogi kutse omamist, erialast kompetentsust tõestavaid dokumente vm. Täiskasvanute koolitaja tase 6 kutse moodustub kuuest kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.6 tõendamine. Õppeprotsessi ettevalmistamine 6 Õppeprotsessi läbiviimine 6 Õppeprotsessi ja õpitulemuste analüüs ning hindamine 6 Arendus-, loome- ja teadustegevus 6 Professionaalne eneseareng 6 Täiskasvanute koolitaja kutset läbiv kompetents 6 Täiskasvanute koolitaja, tase 7 Adult educator, level 7 8 Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 10) Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 11) Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 12) Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 6) Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 7) Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 9) Täiskasvanute koolitaja/andragoog IV (versioon 1) Täiskasvanute koolitaja/andragoog IV (versioon 2) Täiskasvanute koolitaja/andragoog IV (versioon 3) Täiskasvanute koolitaja/andragoog IV (versioon 4) Täiskasvanute koolitaja/andragoog IV (versioon 5) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Täiskasvanute koolitaja 18 2015-04-01 2015-04-01 2016-11-22 7 7 2424 Töötajate koolituse ja täiendõppe tippspetsialistid 0111 Kasvatusteadus 85 Haridus Tööosad ja -ülesanded Täiskasvanute koolitaja eetikakoodeks Talvi Märja ETKA Andras Larissa Jõgi Tallinna Ülikool Merle Lõhmus EBS Juhtimiskoolituse Keskus Kristel Jalak Enics Eesti AS Heiki Kiidli Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium Tiina Jääger Eesti Vabaharidusliit Eda Anton Tartu Kutsehariduskeskus Külli All Haridus- ja Teadusministeerium Kerttu Taidre ETKA Andras Kutsestandard on dokument, mis kirjeldab tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kutsestandardi kasutusalad 1) Tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine 2) Inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel 3) Ametite kirjeldamine ja tutvustamine 4) Inimese karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks 5) Koolitusvajaduste väljaselgitamine ning koolituse planeerimine 6) Ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine 7) Kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine Täiskasvanute koolitaja on tippspetsialist, kes sihipäraselt loodud õpisituatsioonis toetab täiskasvanud inimeste õppimist ja enesearengut. 7. taseme täiskasvanute koolitaja on enamasti viieaastase praktilise kogemusega koolitaja, kes töötab iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades ning võtab vastutuse nii enda kui töörühmade töö tulemuste eest. Ta analüüsib õpivajadusi, määrab sihid ja eesmärgid ning koostab õppekavu; juhendab töögruppe ja otsib lahendusi töö käigus ilmnenud probleemidele. Õppe läbiviimisel arvestab ta, et täiskasvanud õppijad on erineva vanuse, kogemuse, eelneva hariduse ja sotsiaalse staatusega inimesed, kellel on oma väljakujunenud teadmiste süsteem, mõtlemisharjumused, eelarvamused, stereotüübid, hoiakud ja väärtushinnangud, mille nad toovad kaasa õpisituatsiooni. Ta osaleb elukestva õppe propageerimisel ja täiskasvanud õppijate motivatsiooni kujundamisel, arendus-, loome- ja/või teadustegevuses ning esineb konverentsidel ja/või seminaridel. A.2.1 Õppeprotsessi ettevalmistamine A.2.2 Õppeprotsessi läbiviimine A.2.3 Õppeprotsessi analüüs ja hindamine A.2.4 Arendus-, loome- ja teadustegevus A.2.5 Professionaalne eneseareng Tööülesannete täielik loetelu on toodud Lisas 1: Tööosad ja tööülesanded. Täiskasvanute koolitaja füüsilisele töökeskkonnale esitatavad nõuded sõltuvad koolituse eesmärgist ja/või valdkonnast, milles koolitust läbi viiakse. Need lepitakse eelnevalt koolituse tellija ja koolitaja vahel kokku. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna loob koolitaja õppeprotsessi käigus ise. Täiskasvanute koolitaja peamisteks töövahenditeks on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendid, õppevahendid ja muud õppe tulemuslikuks läbiviimiseks ning loovtegevusteks vajalikud vahendid. Töövahendite kasutamisel lähtub täiskasvanuõppe eripäradest. Edukat tegutsemist täiskasvanute koolitajana toetavad järgmised võimed ja iseloomuomadused: õpivõime, koostöövalmidus, verbaalne võimekus, empaatia, pühendumus, pingetaluvus, tolerantsus, eneseregulatsiooni võime, otsustusvõime, kohanemisvõime, loovus, sihikindlus, avatus, kriitilise mõtlemise võime. Täiskasvanute koolitaja põhiväärtusteks on väärikus, ausus, sallivus, vastutus, avatus ja inimest väärtustav hoiak. Oluline on täiskasvanute koolitaja eetikanõuetest kinnipidamine. Seitsmenda taseme täiskasvanute koolitaja on enamasti magistrikraadiga või sellele tasemele vastava kraadiga koolitaja. Tema kutsealane õpe toimub kraadiõppes, põhi- või kõrvalaine või lisaeriala õppekava raames kõrgkoolis, kvalifikatsiooni- ja/või täiendõppe kursustel. Vajalikud kompetentsid võib omandada ka praktilise tegevuse käigus. Täiskasvanute koolitaja kutse ei eelda ühtse ametinimetuse olemasolu. Kutse omanik võib töötada paljudel erinevatel ametikohtadel nagu koolitaja, õpetaja, lektor, õppejõud, tuutor, mentor, konsultant/ konsulent jm. Sõltuvalt valdkonnast, kus koolitus toimub ja/või konkreetsest koolituse tellijast, võidakse koolitajalt nõuda erinevaid dokumente. Näiteks täiskasvanute koolitaja/andragoogi kutse omamist, erialast kompetentsust tõestavaid dokumente vm. Täiskasvanute koolitaja, tase 7 kutse moodustub kuuest kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.6 tõendamine. Õppeprotsessi ettevalmistamine 7 Õppeprotsessi läbiviimine 7 Õppeprotsessi ja õpitulemuste analüüs ning hindamine 7 Arendus-, loome- ja teadustegevus 7 Professionaalne eneseareng 7 Täiskasvanute koolitaja kutset läbiv kompetents 6 Jumestaja, tase 4 Beauty Make-up Artist, level 4 5 Jumestaja I (versioon 2) Jumestaja I (versioon 3) Jumestaja I (versioon 4) Jumestaja II (versioon 1) Jumestaja, tase 4 (versioon 6) Jumestaja, tase 4 (versioon 7) Jumestaja, tase 4 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Grimeerija 21 2014-09-23 2014-09-23 2016-10-31 4 4 5142 Iluteenindajad (v.a juuksurid) 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Keelte oskustasemete kirjeldused Tiina Leesik GrimmiGrupp OÜ Aimi Etverk SA Nuku Taimi Lume Rahvusooper Estonia Margit Müürisepp, kutseõpetaja, jumestuskunstnik Anu Konze Linnateater Janika Olup Grimmikool Liia Viitas MTÜ Eesti Meigikunstnike Ühendus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Jumestaja 4. taseme kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamise ning isikute kompetentsuse hindamise alus. Jumestaja töö eesmärk on muuta kliendi välimus jumestusega isikupäraseks ja kauniks. Samuti on jumestaja töös oluline klientidele jumestustoodete tutvustamine ja soovitamine. Jumestaja assisteerib jumestuskunstnikku mahukamate tööde tegemisel. Ta vastutab isiklikult oma töö tulemuste eest ning hoiab end pidevalt kursis moesuundade ja uute toodete ja tehnoloogiatega. Jumestaja täiendab ennast pidevalt ja on kursis erialaste uuendustega. A.2.1 Ettevalmistumine karakteri loomiseks. A.2.2 Jumestustoodete nahale kandmine ja eemaldamine. A.2.3 Suhtlemine. A.2.4 Klienditeenindus. A.2.5 Jumestaja kutseline tegutsemine ja käitumine. Jumestaja võib töötada ilusalongis, kosmeetikakauplustes, televisioonis ja mujal. Töö on vahelduva iseloomuga ja toimub graafiku alusel. Jumestaja töös kasutatavad ained võivad põhjustada allergiat. Takistuseks jumestajana töötamisele võib olla värvipimedus. Jumestustooted ja -vahendid. Kutse eeldab suhtlemisvalmidust, koostöövõimet ja korrektsust ja diskreetsust, loovust, kunsti- ja ilumeelt, värvitunnetust ning pingetaluvust. Üldjuhul on jumestajal keskharidus ja ta on läbinud erialase koolituse. Jumestaja. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Ettevalmistumine karakteri loomiseks 4 Jumestustoodete nahale kandmine ja eemaldamine 4 Suhtlemine 4 Klienditeenindus 5 Jumestaja kutseline tegutsemine ja käitumine 4 Jumestuskunstnik, tase 6 Beauty Make-up Artist, level 6 2 Jumestaja II (versioon 2) Jumestaja II (versioon 3) Jumestaja II (versioon 4) Jumestuskunstnik III (versioon 1) Jumestuskunstnik, tase 6 (versioon 3) Jumestuskunstnik, tase 6 (versioon 4) Jumestuskunstnik, tase 6 (versioon 5) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Grimeerija 21 2014-09-23 2014-09-23 2016-10-31 6 6 5142 Iluteenindajad (v.a juuksurid) 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Keelte oskustasemete kirjeldused Tiina Leesik GrimmiGrupp OÜ Aimi Etverk SA Nuku Taimi Lume Rahvusooper Estonia Margit Müürisepp, kutseõpetaja, jumestuskunstnik Anu Konze Linnateater Janika Olup Grimmikool Liia Viitas MTÜ Eesti Meigikunstnike Ühendus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Jumestuskunstniku 6. taseme kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamise ning isikute kompetentsuse hindamise alus. Jumestuskunstniku töö eesmärk on muuta kliendi välimus jumestusega isikupäraseks, stiilseks ja kauniks. Ta oskab välja tuua inimese isikupära. Ta korraldab näitlikke esitlusi ja koolitust. Jumestuskunstnik juhendab kutseala õpilaste ja teiste jumestajate tööd. Vajadusel teeb ta jumestuskavandeid. Ta vastutab isiklikult oma töö tulemuste eest ning hoiab end pidevalt kursis moesuundade ja uute toodete ja tehnoloogiatega. Kavandi loomisel suudab jumestuskunstnik näha tervikpilti, läheneda oma tööle loominguliselt ja anda edasi visuaalse terviku. Ta täiendab ennast pidevalt ja on kursis erialaste uuendustega. Oluline on omada teadmisi kunstiajaloost, värvi- ja stiiliõpetusest. Meeskonnajuhi töös on oluline tervikliku visuaalse lahenduse korrektne ja mõistetav edasiandmine meeskonnale ning meeskonna motiveerimine ja tööülesannete mõistlik delegeerimine. A.2.1 Ettevalmistumine karakteri loomiseks. A.2.2 Jumestustoodete nahale kandmine ja eemaldamine. A.2.3 Visuaali loomine. A.2.4 Suhtlemine. A.2.5 Klienditeenindus. A.2.6 Juhtimine ja meeskonnatöö. A.2.7 Jumestuskunstniku kutseline tegutsemine ja käitumine. Jumestuskunstnik võib töötada ilusalongis, kosmeetikakauplustes, teatris, televisioonis ja mujal. Töö on vahelduva iseloomuga ja toimub graafiku alusel. Jumestuskunstniku töös kasutatavad ained võivad põhjustada allergiat. Takistuseks jumestuskunstnikuna töötamisele võib olla värvipimedus. Jumestustooted ja -vahendid, arvuti. Kutse eeldab suhtlemisvalmidust, koostöövõimet, korrektsust ja diskreetsust, loovust, kunsti- ja ilumeelt, värvitunnetust ja pingetaluvust. Üldjuhul on jumestuskunstnikul keskharidus, ta on läbinud erialase täiendkoolituse ja omab töökogemust. Jumestuskunstnik. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Ettevalmistumine karakteri loomiseks 6 Jumestustoodete nahale kandmine ja eemaldamine 6 Visuaali loomine 6 Suhtlemine 6 Klienditeenindus 5 Juhtimine ja meeskonnatöö 6 Jumestaja kutseline tegutsemine ja käitumine 6 Teedeehitaja, tase 3 Road Worker, level 3 1 Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Teedeehitus Teedeehitaja 32 2014-10-20 2014-10-20 2019-10-19 3 3 9312 Rajatiste ehituse lihttöölised 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 42 Rajatiste ehitus (Teed, raudteed, sillad) Tööosad ja tööülesanded Allar Maaring TREV-2 Grupp AS Virge Suursoo TREV-2 Grupp AS Liia Kurg TREF AS Merike Pillesson Lemminkäinen Eesti AS Tiina Reismann Maanteeamet Tiit Metsvahi Tallinna Tehnikaülikool Martti Kiisa Tallinna Tehnikakõrgkool Hillar Takk Järvamaa Kutsehariduskeskus Rein Kuusemets Järvamaa Kutsehariduskeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Teedeehitaja, tase 3 kutsestandard on kutsehariduse ja täiendkoolituse õppekavade ning isikute kutsealase kompetentsuse hindamise aluseks. Teedeehitaja on oskustööline, kelle peamine tööülesanne on teede ehitamine, rekonstrueerimine ja hooldamine kasutades selleks ettenähtud masinaid, seadmeid ja tööriistu. Teedeehitaja töötab meeskonnas, kelle tööd korraldab tööjuht. Teedeehitaja vastutab oma tööülesannete kvaliteetse täitmise eest, mis loovad kõigile liiklejatele ja tööprotsessis osalejatele eeldused turvaliseks liikumiseks ja töötamiseks. Liikurmasinatega töötades või troppimistöid tehes on vajalik vastava kategooria juhilubade või troppija tunnistuse olemasolu. 3. taseme teedeehitaja täidab iseseisvalt või juhendamisel temale tööjuhi poolt ette antud tööülesandeid. A.2.1 Ettevalmistus- ja lammutustööde tegemine 2.1.1 Ajutiste liikluskorraldusvahendite paigaldamine 2.1.2 Tööd takistavate objektide eemaldamine, säilitatavate puude jm haljastuse kaitsmine 2.1.3 Olemasoleva teekonstruktsiooni mittevajalike osade eemaldamine ja lammutamine 2.1.4 Lammutusjäätmete sorteerimine, teisaldamine ja ladustamine A.2.2 Mullatööde tegemine 2.2.1 Liigvee ärajuhtimiskraavide kaevamine 2.2.2 Kasvupinnase koorimine ja muu pinnase eemaldamine 2.2.3 Geosünteedi paigaldamine 2.2.4 Muldkeha täitmine, tihendamine, pealispinna viimistlemine ja nõlvade kindlustamine 2.2.5 Veeviimarite rajamine ja puhastamine 2.2.6 Drenaaži ehitamine 2.2.7 Truupide ehitamine ja remontimine A.2.3 Teekatendi ehitamine 2.3.1 Katendi aluse ehitamine 2.3.2 Stabiliseeritud aluskihi või siirdekattekihi ehitamine 2.3.3 Katendi kattekihtide ehitamine asfaltsegudest 2.3.4 Pindamistööde tegemine 2.3.5 Teepeenarde ehitamine 2.3.6 Äärekivide paigaldamine 2.3.7 Kivi- või plaatsillutise paigaldamine A.2.4 Liikluskorraldus- ja liiklusohutusvahendite paigaldamine 2.4.1 Liiklusmärkide paigaldamine 2.4.2 Teepiirete ja tähispostide paigaldamine 2.4.3 Teepäraldiste ehitamine ja paigaldamine A.2.5 Teehoolduse ja heakorratööde tegemine 2.5.1 Lumekoristuse ja libedusetõrje tegemine 2.5.2 Tuisutõkke paigaldamine 2.5.3 Piirdeaedade ehitamine 2.5.4 Kruusateede hooldamine 2.5.5 Tee ja teemaa-ala hooldamine 2.5.6 Teekatendi remondi- ja paikamistööde tegemine A.2.6 Maastikukujundustööde tegemine 2.6.1 Kasvupinnase ettevalmistamine 2.6.2 Muru rajamine 2.6.3 Puude ja põõsaste istutamine A.2.7 Liikur- ja teedeehitusmasinate juhtimine, seadmete ja tööriistade hooldamine ning remontimine 2.7.1 Liikur- ja teedeehitusmasinate juhtimine 2.7.2 Masinate ja seadmete igapäevane kontroll ja hooldamine 2.7.3 Masinate ja seadmete hooajatöödeks ettevalmistamine 2.7.4 Masinate ja seadmete kuluvosade seisundi hindamine ja väljavahetamine 2.7.5 Tööriistade ja –vahendite remont ja hooldamine A.2.8 Troppimistööde tegemine 2.8.1 Materjalide peale- ja mahalaadimine, ladustamine ja paigaldamine 2.8.2 Mehitamata tõsteseadmete töö juhtimine Teedeehituse kutsete tööosade ja tööülesannete täielik võrdlev loetelu on ära toodud kutsestandardi lisas 1. Teedeehitaja töö toimub üldjuhul välistingimustes, tehnoloogilisel vaheajal võib mehhanismide tööks ettevalmistamine toimuda siseruumides. Tulenevalt teetööde hooajalisest iseloomust ei pruugi tööga kindlustatus olla aastaringne, seevastu hooajal võivad tööpäevad kujuneda pikaks ja töö tempo pingeliseks. Sõltuvalt ehitusobjekti asukohast võib ette tulla pikemaajalisi töölähetusi, mõningatel juhtudel tuleb töötada ka nädalavahetustel ja öösiti. Tööde tegemist võivad raskendada äärmuslikud ilmastikutingimused (nt tugev tuul, äike, üleujutus, tuisk, õhutemperatuuri järsk tõus ja langus jne). Teedeehitaja töö on füüsiliselt raske ning eeldab head tervislikku seisundit ja füüsilist vastupidavust. Teatud tööd nõuavad ronimist või kõrgemates kohtades töötamist. Tervist kahjustavateks faktoriteks on tolm, müra, vibratsioon, töötamine sundasendis (masinajuhid) ja õues (temperatuurikõikumised, puugid jne), sageli töötamine liiklussituatsioonis. Kuna tööde tegemisel kasutatakse teedeehitusmasinaid ja –seadmeid, samuti elektrilisi ja käsi-tööriistu, siis on äärmiselt oluline järgida ohutustehnikanõudeid. Nende eiramine võib põhjustada tööõnnetuse. Teedeehitusmasinad ja -seadmed, elektrilised- ja käsitööriistad, mõõtmisvahendid ja -seadmed Teetöölise kutsealal tegutsemiseks on vajalik hea tervis, kuna töö on füüsiliselt raske. Teatud tööülesanded eeldavad kõrgusetaluvust. Vajalikud on hea kuulmine, visuaalne mälu ja koordinatsioon, kasuks tulevad pingetaluvus ja kohanemisvõime. Kuna töö on vastutusrikas, on olulised täpsus ja kohusetunne. Tegemist on meeskonnatööga, mistõttu tuleb olla valmis koostööks ja osata suhelda. Teedeehitajatena töötavad üldjuhul inimesed, kellel on erialane kutseharidus või kes on oma kutsealased oskused omandanud praktilise töökogemuse ja erialase täienduskoolituse käigus. Teetööline, asfalteerija, mehhanisaator, laoturijuht, laadurijuht, ekskavaatorijuht, buldooserijuht, teehöövlijuht, teerullijuht, teefreesijuht, teemasinate operaator, markeerija Teedeehitaja, tase 3 kutse taotlemiseks tuleb tõendada kõik kohustuslikud (B.2.1 – B.2.8) ja kutset läbivad (B.2.9 – B.2.13) kompetentsid. Ettevalmistus- ja lammutustööde tegemine 3 Mullatööde tegemine 3 Teekatendi ehitamine 3 Liikluskorraldus- ja ohutusvahendite paigaldamine 3 Tee korrashoiutööde tegemine 3 Teedeehitusega seonduvate maastikukujundustööde tegemine 3 Liikur- ja teedeehitusmasinate juhtimine, seadmete ja tööriistade hooldamine ning remontimine 3 Troppimistööde tegemine 4 Nõuetekohase töökoha korraldamine 4 Töötervishoiu ja tööohutusnõuete järgimine 4 Ümbritseva keskkonna kaitsmine, jäätmekäitlusnõuete järgimine 4 Töövahendite, seadmete ja isikukaitsevahendite hooldamine 4 Tööalaste otsuste vastuvõtmine ja kohanemine muutuvate oludega 4 Teedeehitaja, tase 4 Road Worker, level 4 1 Teedeehitaja, tase 4 (versioon 2) Teedeehitaja, tase 4 (versioon 3) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Teedeehitus Teedeehitaja 32 2014-10-20 2014-10-20 2019-05-27 4 4 9312 Rajatiste ehituse lihttöölised 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 42 Rajatiste ehitus (Teed, raudteed, sillad) Tööosad ja tööülesanded Allar Maaring TREV-2 Grupp AS Virge Suursoo TREV-2 Grupp AS Liia Kurg TREF AS Merike Pillesson Lemminkäinen Eesti AS Tiina Reismann Maanteeamet Tiit Metsvahi Tallinna Tehnikaülikool Martti Kiisa Tallinna Tehnikakõrgkool Hillar Takk Järvamaa Kutsehariduskeskus Rein Kuusemets Järvamaa Kutsehariduskeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Teedeehitaja, tase 4 kutsestandard on kutsehariduse ja täiendkoolituse õppekavade ning isikute kutsealase kompetentsuse hindamise aluseks. Teedeehitaja on oskustööline, kelle peamine tööülesanne on uute teede ehitamine ja olemasolevate rekonstrueerimine, kasutades selleks ettenähtud masinaid, seadmeid ja tööriistu. Teedeehitajad hooldavad ka olemasolevaid teid. Teedeehitaja töötab meeskonnas tööjuhi juhendamisel. Teedeehitaja vastutab oma isiklike tööülesannete kvaliteetse täitmise ning ka meeskonnale pandud tööülesannete õigeaegse ja nõuetele vastava täitmise eest, mis looksid kõigile liiklejatele ja tööprotsessis osalejatele eeldused turvaliseks liikumiseks ja töötamiseks. Liikurmasinatega töötades või troppimistöid tehes on vajalik vastava kategooria juhilubade või troppija tunnistuse olemasolu. A.2.1 Ettevalmistus- ja lammutustööde tegemine 2.1.1 Ajutiste liikluskorraldusvahendite paigaldamine 2.1.2 Olemasolevate tehnovõrkude asukohtade täpsustamine 2.1.3 Tööd takistavate objektide eemaldamine, säilitatavate puude jm haljastuse kaitsmine 2.1.4 Olemasoleva teekonstruktsiooni mittevajalike osade eemaldamine ja lammutamine 2.1.5 Lammutusjäätmete sorteerimine, teisaldamine ja ladustamine A.2.2 Mullatööde tegemine 2.2.1 Liigvee ärajuhtimiskraavide kaevamine 2.2.2 Kaeviku piirjoonte ja kõrguste mahamärkimine 2.2.3 Masina juhtimisautomaatika seadistamine 2.2.4 Kasvupinnase koorimine ja muu pinnase eemaldamine 2.2.5 Geosünteedi paigaldamine 2.2.6 Muldkeha täitmine, tihendamine, pealispinna viimistlemine ja nõlvade kindlustamine 2.2.7 Olemasolevate veeviimarite puhastamine ja rajamine 2.2.8 Drenaaži ehitamine 2.2.9 Truupide ehitamine ja remontimine A.2.3 Teekatendi ehitamine 2.3.1 Katendi aluse ehitamine 2.3.2 Stabiliseeritud aluskihi või siirdekattekihi ehitamine 2.3.3 Katendi kattekihtide ehitamine asfaltsegudest 2.3.4 Pindamistööde tegemine 2.3.5 Teepeenarde ehitamine 2.3.6 Äärekivide paigaldamine 2.3.7 Kivi- või plaatsillutise paigaldamine A.2.4 Liikluskorraldus- ja liiklusohutusvahendite paigaldamine 2.4.1 Liiklusmärkide paigaldamine 2.4.2 Teepiirete ja tähispostide paigaldamine 2.4.3 Teepäraldiste ehitamine ja paigaldamine A.2.5 Teehoolduse ja heakorratööde tegemine 2.5.1 Lumekoristus ja libedusetõrje tegemine 2.5.2 Tuisutõkke paigaldamine 2.5.3 Piirdeaedade ehitamine 2.5.4 Kruusateede hooldamine 2.5.5 Tee ja teemaa-ala hooldamine 2.5.6 Teekatendi remondi- ja paikamistööde tegemine A.2.6 Maastikukujundustööde tegemine 2.6.1 Kasvupinnase ettevalmistamine 2.6.2 Muru rajamine 2.6.3 Puude ja põõsaste istutamine A.2.7 Liikur- ja reedeehitusmasinate juhtimine, seadmete ja tööriistade hooldamine ning remontimine 2.7.1 Liikur- ja teedeehitusmasinate juhtimine 2.7.2 Masinate ja seadmete igapäevane kontroll ja hooldamine 2.7.3 Masinate ja seadmete hooajatöödeks ettevalmistamine 2.7.4 Masinate ja seadmete kuluvosade seisundi hindamine ja väljavahetamine 2.7.5 Tööriistade ja -vahendite remont ja hooldamine A.2.8 Troppimistööde tegemine 2.8.1 Materjalide peale- ja mahalaadimine, ladustamine ja paigaldamine 2.8.2 Mehitamata tõsteseadmete töö juhtimine Teedeehituse kutsete tööosade ja tööülesannete täielik võrdlev loetelu on ära toodud kutsestandardi lisas 1. Teedeehitaja töö toimub aastaringselt välistingimustes. Tulenevalt teetööde hooajalisest iseloomust ei pruugi tööga kindlustatus olla aastaringne, seevastu hooajal võivad tööpäevad kujuneda pikaks ja töö tempo pingeliseks. Sõltuvalt ehitusobjekti asukohast võib ette tulla pikemaajalisi töölähetusi, mõningatel juhtudel tuleb töötada ka nädalavahetustel ja öösiti. Tööde tegemist võivad raskendada äärmuslikud ilmastikutingimused (nt tugev tuul, äike, üleujutus, tuisk, õhutemperatuuri järsk tõus ja langus jne). Teedeehitaja töö on füüsiliselt raske ning eeldab head tervislikku seisundit ja füüsilist vastupidavust. Teatud tööd nõuavad ronimist või kõrgemates kohtades töötamist. Tervist kahjustavateks faktoriteks on tolm, müra, vibratsioon, töötamine sundasendis (masinajuhid) ja õues (temperatuurikõikumised, puugid jne), sageli töötamine liiklussituatsioonis. Kuna tööde tegemisel kasutatakse teedeehitusmasinaid ja -seadmeid, samuti elektrilisi ja käsi-tööriistu, siis on äärmiselt oluline järgida ohutustehnikanõudeid. Nende eiramine võib põhjustada tööõnnetuse. Teedeehitusmasinad ja -seadmed, elektrilised- ja käsitööriistad, mõõtmisvahendid ja -seadmed Teetöölise kutsealal tegutsemiseks on vajalik hea tervis, kuna töö on füüsiliselt raske. Teatud tööülesanded eeldavad kõrgusetaluvust. Vajalikud on hea kuulmine, visuaalne mälu ja koordinatsioon, kasuks tulevad pingetaluvus ja kohanemisvõime. Kuna töö on vastutusrikas, on olulised täpsus ja kohusetunne. Tegemist on meeskonnatööga, mistõttu tuleb olla valmis koostööks ja osata suhelda. Teedeehitajatena töötavad üldjuhul inimesed, kellel on erialane kutseharidus või kes on oma kutsealased oskused omandanud praktilise töökogemuse ja erialase täienduskoolituse käigus. Teetööline, asfalteerija, mehhanisaator, laoturijuht, laadurijuht, ekskavaatorijuht, buldooserijuht, teehöövlijuht, teerullijuht, teefreesijuht, teemasinate operaator, markeerija Teedeehitaja, tase 4 kutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kõik kohustuslikud (B.2.1 – B.2.8) ja kutset läbivad (B.2.9 – B.2.13) kompetentsid. Ettevalmistus- ja lammutustööde tegemine 4 Mullatööde tegemine 4 Teekatendi ehitamine 4 Liikluskorraldus- ja ohutusvahendite paigaldamine 4 Tee korrashoiutööde tegemine 4 Teedeehitusega seonduvate maastikukujundustööde tegemine 4 Liikur- ja teedeehitusmasinate juhtimine, seadmete ja tööriistade hooldamine ning remontimine 4 Troppimistööde tegemine 4 Nõuetekohase töökoha korraldamine 4 Töötervishoiu ja tööohutusnõuete järgimine 4 Ümbritseva keskkonna kaitsmine, jäätmekäitlusnõuete järgimine 4 Töövahendite, seadmete ja isikukaitsevahendite hooldamine 4 Tööalaste otsuste vastuvõtmine ja kohanemine muutuvate oludega 4 Sotsiaaltöötaja, tase 6 Social Worker, level 6 7 Sotsiaaltöötaja IV (versioon 1) Sotsiaaltöötaja IV (versioon 2) Sotsiaaltöötaja IV (versioon 3) Sotsiaaltöötaja IV (versioon 4) Sotsiaaltöötaja IV (versioon 5) Sotsiaaltöötaja IV (versioon 6) Sotsiaaltöötaja, tase 6 (versioon 10) Sotsiaaltöötaja, tase 6 (versioon 11) Sotsiaaltöötaja, tase 6 (versioon 8) Sotsiaaltöötaja, tase 6 (versioon 9) Laste ja perede heaolu Lastekaitse Ohvriabi Sotsiaaltöö eakatega Sotsiaaltöö kodututega Sotsiaaltöö laste ja peredega Sotsiaaltöö maakogukonnas Sotsiaaltöö psüühiliste erivajadustega inimestega Sotsiaaltöö puudega inimestega Sotsiaaltöö sõltlastega Sotsiaaltöö töötutega Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaaltöö ja nõustamine Sotsiaaltöötaja 21 2014-09-12 2014-09-12 2019-09-04 6 6 2635 Sotsiaaltöötajad ja nõustajad 0923 Sotsiaaltöö ja nõustamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Sotsiaalala töötaja eetikakoodeks Raivo Allev Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet Maiu Kauber MTÜ Sotsiaalkoolituse Keskus Karin Kiis Sotsiaalministeerium Jaanika Luus Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon Marju Medar TLÜ Sotsiaaltöö instituut Tõnu Poopuu Sotsiaalministeerium Marju Selg TÜ ühiskonnateaduste instituut Tiia Spitsõn Eesti Linnade Liit Hille Velli-Vällik Tallinna Sotsiaaltöö Keskus Hille Volberg Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Sotsiaaltöötaja, tase 6 kutsestandard on aluseks koolitusprogrammide koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Sotsiaaltöö edendab inimeste heaolu ja sotsiaalset ühtekuuluvust, aitab kaasa sotsiaalsetele muutustele ja arengule nii üksikisiku, organisatsiooni kui ühiskonna/kogukonna tasandil. Sotsiaaltöös on tähtsal kohal sotsiaalne õiglus ja inimõigused, kollektiivne vastutus ja erinevuste austamine. Sotsiaaltöötaja, tase 6 põhiülesanneteks on ennetustöö, klientide ja nende lähedaste nõustamine ning nendega koostöös toetavate tegevuste kavandamine ja elluviimine. 6. taseme sotsiaaltöötaja spetsialiseerub vähemalt ühele järgmistest spetsialiseerumistest: laste ja perede heaolu; sotsiaaltöö laste ja peredega; lastekaitse; sotsiaaltöö puudega inimestega; sotsiaaltöö psüühiliste erivajadustega inimestega; sotsiaaltöö eakatega; sotsiaaltöö kodututega; sotsiaaltöö töötutega; sotsiaaltöö sõltlastega; ohvriabi; sotsiaaltöö maakogukonnas. Sotsiaaltöötaja kutsealal töötab ka 7. taseme sotsiaaltöötaja, kes lisaks sotsiaaltöötaja tavaülesannetele osaleb poliitika kujundamises ja teenuste arendamises, nõustab ja juhendab kolleege ja teisi spetsialiste. A.2.1 Töö planeerimine ja korraldamine 2.1.1. Teenuse dokumentatsiooni koostamine, kriteeriumidele vastavate tingimuste loomine ja/või järelevalve. 2.1.2. Teavitustöö tegemine. 2.1.3. Teenuse/tegevuse dokumenteerimine ja hindamine. 2.1.4. Töötajate töö planeerimine. 2.1.5. Andmete kogumine ja arvestuse pidamine osutatud sotsiaalteenuste ja -toetuste ning nende saajate kohta. 2.1.6. Valdkonna arengu planeerimine ja täitmise jälgimine. A.2.2 Teenuste korraldamine ja osutamine 2.2.1. Teenuste vajaduse väljaselgitamine teeninduspiirkonnas. 2.2.2. Teenuste osutajate kaardistamine, teenuste korraldamine. 2.2.3. Sotsiaaltoetuste maksmise korraldamine, väljamaksete tegemine. A.2.3 Juhtimine, juhendamine ja tööalane toetamine 2.3.1. Tööalane juhendamine ja toetamine. 2.3.2. Nõupidamiste jm kollektiivsete töövormide korraldamine. 2.3.3. Sotsiaaltöö valdkonna juhtimine asutuse tasandil, sh arengueesmärkide seadmine, tegevuste läbiviimine ja hindamine. 2.3.4. Ohutusnõuete täitmise jälgimine. A.2.4 Enesearendamine 2.4.1. Refleksioon ja professionaalne enesearendamine. 2.4.2. Kollegiaalses nõustamises (kovisioon) osalemine, uute erialaste oskusteadmiste vahendamine. 2.4.3. Koolitustel osalemine. 2.4.4. Tööjuhendamises/supervisioonis osalemine. A.2.5 Klienditöö 2.5.1. Abivajajaga kontakti loomine. 2.5.2. Koostöösuhte loomine, andmete kogumine ja töötlemine. 2.5.3. Kliendi vajaduste hindamine ja eesmärkide määratlemine. 2.5.4. Klienditöö läbiviimine. 2.5.5. Kliendiga koostöö lõpetamine, abistamise järjepidevuse korraldamine. 2.5.6. Kliendi toetamine tema õiguste kaitsel. 2.5.7. Juhtumikorralduse rakendamine. 2.5.8. Abistamine kriisiolukordades. A.2.6 Sotsiaalnõustamine 2.6.1. Teabe andmine sotsiaalkaitse võimalustest. 2.6.2. Nõustamine kliendi elukeskkonna ressursside kättesaadavuse suurendamiseks. 2.6.3. Klientide, perede ja gruppide abistamine konkreetsete probleemide lahendamisel ja edaspidise toimetuleku soodustamiseks. A.2.7 Teavitus- ja ennetustöö kogukonnas, kogukonna aktiveerimine 2.7.1. Töö avalikkusega. 2.7.2. Ennetustöö sotsiaalvaldkonnas. 2.7.3. Kogukonna aktiveerimine. 2.7.4. Vastastikuse abistamise korraldamine kogukonnas. A.2.8 Spetsialistide võrgustiku loomine, hoidmine ja tugevdamine 2.8.1. Võrgustiku loomine ja aktiveerimine. 2.8.2. Võrgustikukohtumiste korraldamine, juhtimine. 2.8.3. Meeskonnatöö koordineerimine. Laste ja perede heaolu A.2.9 Sotsiaaltöö laste ja peredega 2.9.1. Lapse ja tema perekonna hindamine. 2.9.2. Perekonna abistamine oma ülesannetega toimetulekuks ning lapse väärkohtlemise ennetamiseks või lõpetamiseks. 2.9.3. Perekonna abistamine eriolukordades. 2.9.4. Abistamine peresisese vägivalla korral. 2.9.5. Töötamine asendushooldusele paigutatud lapse päritoluperega. 2.9.6. Töötamine perest eraldatud ja asendushooldusele paigutatud lastega. 2.9.7. Lapsevanemate ja last kasvatavate isikute nõustamine. 2.9.8. Töötamine asendusperedega. A.2.10 Lastekaitse 2.10.1. Esmase ennetustöö korraldamine. 2.10.2. Laste abivajaduse varane märkamine. 2.10.3. Lapse ja pere hindamine. 2.10.4. Lastega seotud kriisiolukordade lahendamine. 2.10.5. Nõustamine laste argielu korralduslikes küsimustes. 2.10.6. Eestkoste ja hooldusõiguse korraldamine. 2.10.7. Vaidluste lahendamine kooli jt lasteasutuste ning last kasvatavate isikute vahel. 2.10.8. Lapse esindamine õigusaktides sätestatud menetlustes. 2.10.9. Vanemliku hoolitsuseta laste perest eraldamine ja asendushoolduse korraldamine. 2.10.10. Noortele järelhoolduse korraldamine. 2.10.11. Osalemine lapsendamise ettevalmistamisel. Sotsiaaltöö laste ja peredega A.2.9 Sotsiaaltöö laste ja peredega 2.9.1. Lapse ja tema perekonna hindamine. 2.9.2. Perekonna abistamine oma ülesannetega toimetulekuks ning lapse väärkohtlemise ennetamiseks või lõpetamiseks. 2.9.3. Perekonna abistamine eriolukordades. 2.9.4. Abistamine peresisese vägivalla korral. 2.9.5. Töötamine asendushooldusele paigutatud lapse päritoluperega. 2.9.6. Töötamine perest eraldatud ja asendushooldusele paigutatud lastega. 2.9.7. Lapsevanemate ja last kasvatavate isikute nõustamine. 2.9.8. Töötamine asendusperedega. Lastekaitse A.2.10 Lastekaitse 2.10.1. Esmase ennetustöö korraldamine. 2.10.2. Laste abivajaduse varane märkamine. 2.10.3. Lapse ja pere hindamine. 2.10.4. Lastega seotud kriisiolukordade lahendamine. 2.10.5. Nõustamine laste argielu korralduslikes küsimustes. 2.10.6. Eestkoste ja hooldusõiguse korraldamine. 2.10.7. Vaidluste lahendamine kooli jt lasteasutuste ning last kasvatavate isikute vahel. 2.10.8. Lapse esindamine õigusaktides sätestatud menetlustes. 2.10.9. Vanemliku hoolitsuseta laste perest eraldamine ja asendushoolduse korraldamine. 2.10.10. Noortele järelhoolduse korraldamine. 2.10.11. Osalemine lapsendamise ettevalmistamisel. Sotsiaaltöö puudega inimestega A.2.11 Sotsiaaltöö puudega inimestega 2.11.1. Kliendi abivajaduse hindamine ja registri pidamine. 2.11.2. Abivahendite vajaduse väljaselgitamine, kasutamise juhendamine. 2.11.3. Nõustamine ja teenuste korraldamine. 2.11.4. Ava- ja asutusehoolduse korraldamine. 2.11.5. Töö rehabilitatsioonispetsialistina. Sotsiaaltöö psüühiliste erivajadustega inimestega A.2.12 Sotsiaaltöö psüühiliste erivajadustega inimestega 2.12.1. Info kogumine ja registri pidamine. 2.12.2. Nõustamine ja teenuste korraldamine. 2.12.3. Abivahendite vajaduse väljaselgitamine, kasutamise juhendamine. 2.12.4. Ava- ja asutusehoolduse korraldamine. Sotsiaaltöö eakatega A.2.13 Sotsiaaltöö eakatega 2.13.1. Eakate igapäevaeluga toimetuleku hindamine. 2.13.2. Eakate igapäevaeluga toimetuleku korraldamine. 2.13.3. Abivahendite vajaduse väljaselgitamine, kasutamise juhendamine. 2.13.4. Ava- ja asutusehoolduse korraldamine. Sotsiaaltöö kodututega A.2.14 Sotsiaaltöö kodututega 2.14.1. Koduta isikute sotsiaalnõustamine. 2.14.2. Resotsialiseerimisteenuste korraldamine ja osutamine. 2.14.3. Kodututega seonduva sotsiaaltöö arendamine.Sotsiaaltöö töötutega A.2.15 Sotsiaaltöö töötutega 2.15.1. Kliendi olukorra hindamine. 2.15.2. Kliendi motiveerimine ja individuaalse tööotsimiskava koostamine. 2.15.3. Kliendi/tööotsija ettevalmistamine kohtumiseks tööandjatega. 2.15.4. Nõustamine rahaga seonduvates küsimustes. 2.15.5. Töötutele suunatud teenuste kaardistamine ning teenuste korraldamine. Sotsiaaltöö sõltlastega A.2.16 Sotsiaaltöö sõltlastega 2.16.1. Esmase ennetustöö korraldamine. 2.16.2. Teisese ennetustöö korraldamine. 2.16.3. Kontakti loomine sõltlasega. 2.16.4. Sõltlase olukorra hindamine ja individuaalse tegevuskava koostamine. 2.16.5. Meditsiinilise ja psühholoogilise sekkumise toetamine. 2.16.6. Koostöö sõltlase võrgustikuga. 2.16.7. Sõltlastele suunatud abivõimaluste kaardistamine ja koostöö edendamine partneritega. 2.16.8. Töö tugiisikutega, kogemusnõustajatega, eneseabigruppidega. 2.16.9. Teiste spetsialistide ja kogukonna nõustamine sõltuvusega seotud küsimustes. Ohvriabi A.2.17 Ohvriabi 2.17.1. Klientide toetamine ja nõustamine. 2.17.2. Lepitusteenuse osutamine. Sotsiaaltöö maakogukonnas A.2.18 Sotsiaaltöö maakogukonnas 2.18.1. Kohaliku kultuurilise eripära arvestamine. 2.18.2. Töötamine üksinda. 2.18.3. Kogukonnapõhine abistamine. 2.18.4. Virtuaalsete ja mobiilsete teenuste arendamine ja kasutamine. A.2.19 Koolituste korraldamine 2.19.1. Koolitusvajaduse väljaselgitamine. 2.19.2. Koolituskava koostamine. 2.19.3. Koolituse ressursside planeerimine. 2.19.4. Koolituse läbiviimine. 2.19.5. Koolitustegevuse dokumenteerimine ja tagasiside, koolituse hindamine. A.2.20 Praktika juhendamine 2.20.1. Praktika ettevalmistamine. 2.20.2. Praktikakoha ja seal kehtivate nõuete tutvustamine praktikandile. 2.20.3. Praktikandi juhendamine ja toetamine praktikaülesannete täitmisel. 2.20.4. Praktika lõpetamine. A.2.21 Teenuste juhtimine 2.21.1. Sotsiaal- ja avalike teenuste planeerimine. 2.21.2. Sotsiaalteenuste arendamine ja turundus. 2.21.3. Sotsiaalteenuste finantsjuhtimine. 2.21.4. Sotsiaalteenuste osutamise korraldamine. 2.21.5. Sotsiaalteenuste osutamine. A.2.22 Rahvusvaheline sotsiaaltöö 2.22.1. Rahvusvaheline klienditöö. 2.22.2. Osalemine rahvusvahelistes projektides ja koostöös. 2.22.3. Osalemine rahvusvahelistel konverentsidel. Sotsiaaltöötaja tööaeg on tavaliselt fikseeritud. Töötada tuleb nii sise- kui välitingimustes sõltudes tööülesannetest. Töö on sageli emotsionaalselt pingeline. Töökeskkond võib sisaldada riske tervisele ja heaolule. Sotsiaaltöötaja riietub vastavalt headele tavadele ja tööülesannetele. Sotsiaaltöötaja töövahenditeks on IKT-vahendid, infosüsteemid, andmetöötlusprogrammid, bürootarbed jne. Sotsiaaltöötaja kasutab klienditöö abivahendeid vastavalt spetsialiseerumisele ja tööülesannetele. Sotsiaaltöötaja on usaldusväärne, tähelepanelik, järjekindel, paindlik, empaatiline ja salliv. Ta talub pinget, on analüüsi- ja üldistusvõimeline, koostöö-, otsustus- ja vastutusvõimeline. Tavaliselt on 6. taseme sotsiaaltöötajal erialane bakalaureuse- või rakenduskõrgharidus ning spetsialiseerumisele vastava koolituse ja töö käigus omandatud kutseoskused. Sotsiaaltöötaja, sotsiaaltöö spetsialist, sotsiaalnõunik, lastekaitsetöötaja. Sotsiaaltöötaja, tase 6 kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid järgnevalt: kõigile on kohustuslikud kompetentsid B.2.1- B.2.8 ja läbiv kompetents B.2.23 ning spetsialiseerumisega seotud kompetentside hulgast tuleb valida üks spetsialiseerumine järgmistest: Laste ja perede heaolu, kompetentsid B.2.9 ja B.2.10; Sotsiaaltöö laste ja peredega, kompetents B.2.9; Lastekaitse, kompetents B.2.10; Sotsiaaltöö puudega inimestega, kompetents B.2.11; Sotsiaaltöö psüühiliste erivajadustega inimestega, kompetents B.2.12; Sotsiaaltöö eakatega, kompetents B.2.13; Sotsiaaltöö kodututega, kompetents B.2.14; Sotsiaaltöö töötutega, kompetents B.2.15; Sotsiaaltöö sõltlastega, kompetents B.2.16; Ohvriabi, kompetents B.2.17; Sotsiaaltöö maakogukonnas, kompetents B.2.18. Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitavaid kompetentse B.2.19 – B.2.22. Töö planeerimine ja korraldamine 6 Teenuste korraldamine ja osutamine 6 Juhtimine, juhendamine ja tööalane toetamine 6 Enesearendamine 6 Klienditöö 6 Sotsiaalnõustamine 6 Teavitus- ja ennetustöö kogukonnas, kogukonna aktiveerimine 6 Spetsialistide võrgustiku loomine, hoidmine ja tugevdamine 6 Spetsialiseerumisega seotud kompetentside hulgast tuleb valida üks spetsialiseerumine järgmistest: Laste ja perede heaolu, kompetentsid B.2.9 ja B.2.10; Sotsiaaltöö laste ja peredega, kompetents B.2.9; Lastekaitse, kompetents B.2.10; Sotsiaaltöö puudega inimestega, kompetents B.2.11; Sotsiaaltöö psüühiliste erivajadustega inimestega, kompetents B.2.12; Sotsiaaltöö eakatega, kompetents B.2.13; Sotsiaaltöö kodututega, kompetents B.2.14; Sotsiaaltöö töötutega, kompetents B.2.15; Sotsiaaltöö sõltlastega, kompetents B.2.16; Ohvriabi, kompetents B.2.17; Sotsiaaltöö maakogukonnas, kompetents B.2.18. Kutse taotlemisel on lisaks võimalik täiendavalt tõendada valitavaid kompetentse B.2.19 – B.2.22. Koolituste korraldamine 7 Praktika juhendamine 7 Teenuste juhtimine 6 Rahvusvaheline sotsiaaltöö 6 Sotsiaaltöötaja kutset läbiv kompetents 6 Sotsiaaltöötaja, tase 7 Social Worker, level 7 7 Sotsiaaltöötaja V (versioon 1) Sotsiaaltöötaja V (versioon 2) Sotsiaaltöötaja V (versioon 3) Sotsiaaltöötaja V (versioon 4) Sotsiaaltöötaja V (versioon 5) Sotsiaaltöötaja V (versioon 6) Sotsiaaltöötaja, tase 7 (versioon 10) Sotsiaaltöötaja, tase 7 (versioon 11) Sotsiaaltöötaja, tase 7 (versioon 8) Sotsiaaltöötaja, tase 7 (versioon 9) Koolisotsiaaltöö Laste ja perede heaolu Lastekaitse Ohvriabi Sotsiaaltöö eakatega Sotsiaaltöö kodututega Sotsiaaltöö laste ja peredega Sotsiaaltöö maakogukonnas Sotsiaaltöö psüühiliste erivajadustega inimestega Sotsiaaltöö puudega inimestega Sotsiaaltöö sõltlastega Sotsiaaltöö tervishoius Sotsiaaltöö töötutega Sotsiaaltöö vähemuskultuuride ja vähemustega Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaaltöö ja nõustamine Sotsiaaltöötaja 21 2014-09-12 2014-09-12 2019-09-04 7 7 2635 Sotsiaaltöötajad ja nõustajad 0923 Sotsiaaltöö ja nõustamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Sotsiaalala töötaja eetikakoodeks Raivo Allev Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet Maiu Kauber MTÜ Sotsiaalkoolituse Keskus Karin Kiis Sotsiaalministeerium Jaanika Luus Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon Marju Medar TLÜ Sotsiaaltöö instituut Tõnu Poopuu Sotsiaalministeerium Marju Selg TÜ ühiskonnateaduste instituut Tiia Spitsõn Eesti Linnade Liit Hille Velli-Vällik Tallinna Sotsiaaltöö Keskus Hille Volberg Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Sotsiaaltöötaja, tase 7 kutsestandard on aluseks koolitusprogrammide koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Sotsiaaltöö edendab inimeste heaolu ja sotsiaalset ühtekuuluvust, aitab kaasa sotsiaalsetele muutustele ja arengule nii üksikisiku, organisatsiooni kui ühiskonna/kogukonna tasandil. Sotsiaaltöös on tähtsal kohal sotsiaalne õiglus ja inimõigused, kollektiivne vastutus ja erinevuste austamine. Sotsiaaltöötaja, tase 7 ülesanneteks on ennetustöö, klientide ja nende lähedaste nõustamine ning nendega koostöös toetavate tegevuste kavandamine ja elluviimine. Lisaks sellele osaleb ta poliitika kujundamises ja teenuste arendamises, nõustab ja juhendab kolleege ja teisi spetsialiste. 7. taseme sotsiaaltöötaja spetsialiseerub vähemalt ühele järgmistest spetsialiseerumistest: laste ja perede heaolu; sotsiaaltöö laste ja peredega; lastekaitse; sotsiaaltöö puudega inimestega; sotsiaaltöö psüühiliste erivajadustega inimestega; sotsiaaltöö eakatega; sotsiaaltöö kodututega; sotsiaaltöö töötutega; sotsiaaltöö tervishoius; ohvriabi; koolisotsiaaltöö; sotsiaaltöö sõltlastega; sotsiaaltöö vähemuskultuuride ja vähemustega; sotsiaaltöö maakogukonnas. Sotsiaaltöötaja kutsealal töötab ka 6. taseme sotsiaaltöötaja, kelle põhiülesanneteks on ennetustöö, klientide ja nende lähedaste nõustamine ning nendega koostöös toetavate tegevuste kavandamine ja elluviimine. A.2.1 Töö planeerimine ja korraldamine 2.1.1. Teenuse dokumentatsiooni koostamine, kriteeriumidele vastavate tingimuste loomine ja/või järelevalve. 2.1.2. Teavitustöö tegemine. 2.1.3. Teenuse/tegevuse dokumenteerimine ja hindamine. 2.1.4. Töötajate töö planeerimine. 2.1.5. Andmete kogumine ja arvestuse pidamine osutatud sotsiaalteenuste ja -toetuste ning nende saajate kohta. 2.1.6. Valdkonna arengu planeerimine ja täitmise jälgimine. 2.1.7. Finantsressursside planeerimine ja täitmise jälgimine. A.2.2 Teenuste korraldamine ja osutamine 2.2.1. Teenuste vajaduse väljaselgitamine teeninduspiirkonnas. 2.2.2. Teenuste osutajate kaardistamine, teenuste korraldamine. 2.2.3. Sotsiaaltoetuste maksmise korraldamine, väljamaksete tegemine. 2.2.4. Ekspertarvamuste koostamine ja esitamine. A.2.3 Juhtimine, juhendamine ja tööalane toetamine 2.3.1. Tööalane juhendamine ja toetamine. 2.3.2. Nõupidamiste jm kollektiivsete töövormide korraldamine. 2.3.3. Sotsiaaltöö valdkonna juhtimine asutuse tasandil, sh arengueesmärkide seadmine, tegevuste läbiviimine ja hindamine. 2.3.4. Ohutusnõuete täitmise jälgimine. A.2.4 Enesearendamine 2.4.1. Refleksioon ja professionaalne enesearendamine. 2.4.2. Kollegiaalses nõustamises (kovisioon) osalemine, uute erialaste oskusteadmiste vahendamine. 2.4.3. Koolitustel osalemine. 2.4.4. Tööjuhendamises/supervisioonis osalemine. 2.4.5. Erialaste uurimuste läbiviimine ja analüüsimine. A.2.5 Klienditöö 2.5.1. Abivajajaga kontakti loomine. 2.5.2. Tingimuste loomine klienditööks ja kolleegide juhendamine. 2.5.3. Koostöösuhte loomine, andmete kogumine ja töötlemine. 2.5.4. Kliendi vajaduste hindamine ja eesmärkide määratlemine. 2.5.5. Klienditöö läbiviimine. 2.5.6. Kliendiga koostöö lõpetamine, abistamise järjepidevuse korraldamine. 2.5.7. Kliendi toetamine tema õiguste kaitsel. 2.5.8. Juhtumikorralduse rakendamine. 2.5.9. Abistamine kriisiolukordades. A.2.6 Sotsiaalnõustamine 2.6.1. Teabe andmine sotsiaalkaitse võimalustest. 2.6.2. Nõustamine kliendi elukeskkonna ressursside kättesaadavuse suurendamiseks. 2.6.3. Klientide, perede ja gruppide abistamine konkreetsete probleemide lahendamisel ja edaspidise toimetuleku soodustamiseks. A.2.7 Töö gruppidega 2.7.1. Kliendi suunamine grupitöös osalema. 2.7.2. Grupi algatamine. 2.7.3. Grupitöö läbiviimine. 2.7.4. Grupi lõpetamine. 2.7.5. Grupitöö dokumenteerimine. A.2.8 Teavitus- ja ennetustöö kogukonnas, kogukonna aktiveerimine 2.8.1. Töö avalikkusega. 2.8.2. Ennetustöö sotsiaalvaldkonnas. 2.8.3. Kogukonna aktiveerimine. 2.8.4. Vastastikuse abistamise korraldamine kogukonnas. A.2.9 Spetsialistide võrgustiku loomine, hoidmine ja tugevdamine 2.9.1. Võrgustiku loomine ja aktiveerimine. 2.9.2. Võrgustikukohtumiste korraldamine, juhtimine. 2.9.3. Meeskonnatöö koordineerimine. A.2.10 Valdkonna arendamine 2.10.1. Uurimuste kavandamine, uurimisprojektide tellimine ja/või läbiviimine. 2.10.2. Sotsiaalvaldkonna arengukavade, programmide ja projektide käivitamine, juhtimine ja nendes osalemine. 2.10.3. Osalemine poliitikakujundamise protsessis. Laste ja perede heaolu A.2.11 Sotsiaaltöö laste ja peredega 2.11.1. Lapse ja tema perekonna hindamine. 2.11.2. Perekonna abistamine oma ülesannetega toimetulekuks ning lapse väärkohtlemise ennetamiseks või lõpetamiseks. 2.11.3. Perekonna abistamine eriolukordades. 2.11.4. Abistamine peresisese vägivalla korral. 2.11.5. Töötamine asendushooldusele paigutatud lapse päritoluperega. 2.11.6. Töötamine perest eraldatud ja asendushooldusele paigutatud lastega. 2.11.7. Perede lepitamine lastega seotud küsimustes. 2.11.8. Lapsevanemate ja last kasvatavate isikute nõustamine. 2.11.9. Töötamine asendusperedega. A.2.12 Lastekaitse 2.12.1. Esmase ennetustöö korraldamine. 2.12.2. Laste abivajaduse varane märkamine. 2.12.3. Lapse ja pere hindamine. 2.12.4. Lastega seotud kriisiolukordade lahendamine. 2.12.5. Nõustamine laste argielu korralduslikes küsimustes. 2.12.6. Eestkoste ja hooldusõiguse korraldamine. 2.12.7. Vaidluste lahendamine kooli jt lasteasutuste ning last kasvatavate isikute vahel. 2.12.8. Lapse esindamine õigusaktides sätestatud menetlustes. 2.12.9. Vanemliku hoolitsuseta laste perest eraldamine ja asendushoolduse korraldamine. 2.12.10. Noortele järelhoolduse korraldamine. 2.12.11. Osalemine lapsendamise ettevalmistamisel. Sotsiaaltöö laste ja peredega A.2.11 Sotsiaaltöö laste ja peredega 2.11.1. Lapse ja tema perekonna hindamine. 2.11.2. Perekonna abistamine oma ülesannetega toimetulekuks ning lapse väärkohtlemise ennetamiseks või lõpetamiseks. 2.11.3. Perekonna abistamine eriolukordades. 2.11.4. Abistamine peresisese vägivalla korral. 2.11.5. Töötamine asendushooldusele paigutatud lapse päritoluperega. 2.11.6. Töötamine perest eraldatud ja asendushooldusele paigutatud lastega. 2.11.7. Perede lepitamine lastega seotud küsimustes. 2.11.8. Lapsevanemate ja last kasvatavate isikute nõustamine. 2.11.9. Töötamine asendusperedega. Lastekaitse A.2.12 Lastekaitse 2.12.1. Esmase ennetustöö korraldamine. 2.12.2. Laste abivajaduse varane märkamine. 2.12.3. Lapse ja pere hindamine. 2.12.4. Lastega seotud kriisiolukordade lahendamine. 2.12.5. Nõustamine laste argielu korralduslikes küsimustes. 2.12.6. Eestkoste ja hooldusõiguse korraldamine. 2.12.7. Vaidluste lahendamine kooli jt lasteasutuste ning last kasvatavate isikute vahel. 2.12.8. Lapse esindamine õigusaktides sätestatud menetlustes. 2.12.9. Vanemliku hoolitsuseta laste perest eraldamine ja asendushoolduse korraldamine. 2.12.10. Noortele järelhoolduse korraldamine. 2.12.11. Osalemine lapsendamise ettevalmistamisel. Sotsiaaltöö puudega inimestega A.2.13 Sotsiaaltöö puudega inimestega 2.13.1. Kliendi abivajaduse hindamine ja registri pidamine. 2.13.2. Abivahendite vajaduse väljaselgitamine, kasutamise juhendamine. 2.13.3. Puudega inimestega seotud õigusaktide eelnõude koostamine KOV-s. 2.13.4. Nõustamine ja teenuste korraldamine. 2.13.5. Puudega inimestega seotud sotsiaaltöö arendamine. 2.13.6. Ava- ja asutusehoolduse korraldamine. 2.13.7. Töö rehabilitatsioonispetsialistina. Sotsiaaltöö psüühiliste erivajadustega inimestega A.2.14 Sotsiaaltöö psüühiliste erivajadustega inimestega 2.14.1. Info kogumine ja registri pidamine. 2.14.2. Nõustamine ja teenuste korraldamine. 2.14.3. Abivahendite vajaduse väljaselgitamine, kasutamise juhendamine. 2.14.4. Psüühiliste erivajadustega inimestega seotud sotsiaaltöö arendamine. 2.14.5. Ava- ja asutusehoolduse korraldamine. 2.14.6. Eestkoste korraldamine. Sotsiaaltöö eakatega A.2.15 Sotsiaaltöö eakatega 2.15.1. Eakate igapäevaeluga toimetuleku hindamine. 2.15.2. Eakate igapäevaeluga toimetuleku korraldamine. 2.15.3. Abivahendite vajaduse väljaselgitamine, kasutamise juhendamine. 2.15.4. Ava- ja asutusehoolduse korraldamine. 2.15.5. Eakate sotsiaaltöö arendamine. Sotsiaaltöö kodututega A.2.16 Sotsiaaltöö kodututega 2.16.1. Koduta isikute sotsiaalnõustamine. 2.16.2. Resotsialiseerimisteenuste korraldamine ja osutamine. 2.16.3. Kodututega seonduva sotsiaaltöö arendamine. Sotsiaaltöö töötutega A.2.17 Sotsiaaltöö töötutega 2.17.1. Kliendi olukorra hindamine. 2.17.2. Kliendi motiveerimine ja individuaalse tööotsimiskava koostamine. 2.17.3. Kliendi/tööotsija ettevalmistamine kohtumiseks tööandjatega. 2.17.4. Kliendi abistamine tööandjatega suhtlemisel. 2.17.5. Nõustamine rahaga seonduvates küsimustes. 2.17.6. Koostöö tööotsija võrgustikuga. 2.17.7. Töötutele suunatud teenuste kaardistamine ning teenuste korraldamine. 2.17.8. Koostöö edendamine partneritega. 2.17.9. Töötutega seotud sotsiaaltöö arendamine. Sotsiaaltöö tervishoius A.2.18 Sotsiaaltöö tervishoius 2.18.1. Informeerimine ja nõustamine. 2.18.2. Töö kliendiga. 2.18.3. Kriisitöö. 2.18.4. Konsulteerimine ja koolitamine. Ohvriabi A.2.19 Ohvriabi 2.19.1. Klientide toetamine ja nõustamine. 2.19.2. Lepitusteenuse osutamine. Koolisotsiaaltöö A.2.20 Koolisotsiaaltöö 2.20.1. Esmase ennetustöö korraldamine. 2.20.2. Õpilaste ennetav sotsialiseerimine. 2.20.3. Tunnivälise aja sisustamine. 2.20.4. Õpilaste koostöö- ja õpioskuste edendamine. 2.20.5. Koolipersonali koolisotsiaaltöö ja sotsiaalpedagoogika alase teadlikkuse tõstmine. 2.20.6. Koostöö kooliväliste asutuste ja organisatsioonidega. 2.20.7. Hindamisuurimuste läbiviimine. 2.20.8. Erinevate huvide ja vajadustega õpilaste lõimimine. 2.20.9. Töö koolikohustuse eirajatega. 2.20.10. Probleemselt käituvate ja/või õpiraskustes õpilaste ja nende vanemate sotsiaalpedagoogiline abistamine. 2.20.11. Osalemine kriisiolukordade lahendamises. Sotsiaaltöö sõltlastega A.2.21 Sotsiaaltöö sõltlastega 2.21.1. Esmase ennetustöö korraldamine. 2.21.2. Teisese ennetustöö korraldamine. 2.21.3. Kontakti loomine sõltlasega. 2.21.4. Sõltlase olukorra hindamine ja individuaalse tegevuskava koostamine. 2.21.5. Meditsiinilise ja psühholoogilise sekkumise toetamine. 2.21.6. Koostöö sõltlase võrgustikuga. 2.21.7. Sõltlastele suunatud abivõimaluste kaardistamine ja koostöö edendamine partneritega. 2.21.8. Töö tugiisikutega, kogemusnõustajatega, eneseabigruppidega. 2.21.9. Teiste spetsialistide ja kogukonna nõustamine sõltuvusega seotud küsimustes. Sotsiaaltöö vähemuskultuuride ja vähemustega A.2.22 Sotsiaaltöö vähemuskultuuride ja vähemustega 2.22.1. Abikäesotsiaaltöö. 2.22.2. Klientide kultuurilist eripära arvestav nõustamine. 2.22.3. Kliendi abistamine suhtlemisel asutuste ja organisatsioonidega. Sotsiaaltöö maakogukonnas A.2.23 Sotsiaaltöö maakogukonnas 2.23.1. Kohaliku kultuurilise eripära arvestamine. 2.23.2. Töötamine üksinda. 2.23.3. Kogukonnapõhine abistamine. 2.23.4. Virtuaalsete ja mobiilsete teenuste arendamine ja kasutamine. A.2.24 Koolituste korraldamine 2.24.1. Koolitusvajaduse väljaselgitamine. 2.24.2. Koolituskava koostamine. 2.24.3. Koolituse ressursside planeerimine. 2.24.4. Koolituse läbiviimine. 2.24.5. Koolitustegevuse dokumenteerimine ja tagasiside, koolituse hindamine. A.2.25 Praktika juhendamine 2.25.1. Praktika ettevalmistamine. 2.25.2. Praktikakoha ja seal kehtivate nõuete tutvustamine praktikandile. 2.25.3. Praktikandi juhendamine ja toetamine praktikaülesannete täitmisel. 2.25.4. Praktika lõpetamine. A.2.26 Teenuste juhtimine 2.26.1. Sotsiaal- ja avalike teenuste planeerimine. 2.26.2. Sotsiaalteenuste arendamine ja turundus. 2.26.3. Sotsiaalteenuste finantsjuhtimine. 2.26.4. Sotsiaalteenuste osutamise korraldamine. 2.26.5. Sotsiaalteenuste osutamine. A.2.27 Ettevõttesotsiaaltöö 2.27.1. Ettevõtte töötajate heaolu eest hoolitsemine. 2.27.2. Nõustamine ja lahenduste leidmine töötingimuste ning töö- ja pereelu ühendamise küsimustes. 2.27.3. Toimimine eestkõneleja ja lepitajana. 2.27.4. Tervisedendamisele kaasaaitamine. 2.27.5. Osalemine positiivse tööõhkkonna kujundamisel. 2.27.6. Töötajate erialase ja personaalse arengu toetamine. A.2.28 Rahvusvaheline sotsiaaltöö 2.28.1. Rahvusvaheline klienditöö. 2.28.2. Osalemine rahvusvahelistes projektides ja koostöös. 2.28.3. Osalemine rahvusvahelistel konverentsidel. Sotsiaaltöötaja tööaeg on tavaliselt fikseeritud. Töötada tuleb nii sise- kui välitingimustes sõltudes tööülesannetest. Töö on sageli emotsionaalselt pingeline. Töökeskkond võib sisaldada riske tervisele ja heaolule. Sotsiaaltöötaja riietub vastavalt headele tavadele ja tööülesannetele. Sotsiaaltöötaja töövahenditeks on IKT-vahendid, infosüsteemid, andmetöötlusprogrammid, bürootarbed jne. Sotsiaaltöötaja kasutab klienditöö abivahendeid vastavalt spetsialiseerumisele ja tööülesannetele. Sotsiaaltöötaja on usaldusväärne, tähelepanelik, järjekindel, paindlik, empaatiline ja salliv. Ta talub pinget, on analüüsi- ja üldistusvõimeline, koostöö-, otsustus- ja vastutusvõimeline. Tavaliselt on 7. taseme sotsiaaltöötajal erialane magistritaseme haridus ning spetsialiseerumisele vastava koolituse ja töö käigus omandatud kutseoskused. Sotsiaaltöötaja, sotsiaaltöö spetsialist, sotsiaalnõunik, lastekaitsetöötaja. Sotsiaaltöötaja, tase 7 kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid järgnevalt: kõigile on kohustuslikud kompetentsid B.2.1- B.2.10 ja läbiv kompetents B.2.29 ning spetsialiseerumisega seotud kompetentside hulgast tuleb valida üks spetsialiseerumine järgmistest: Laste ja perede heaolu, kompetentsid B.2.11 ja B.2.12; Sotsiaaltöö laste ja peredega, kompetents B.2.11; Lastekaitse, kompetents B.2.12; Sotsiaaltöö puudega inimestega, kompetents B.2.13; Sotsiaaltöö psüühiliste erivajadustega inimestega, kompetents B.2.14; Sotsiaaltöö eakatega, kompetents B.2.15; Sotsiaaltöö kodututega, kompetents B.2.16; Sotsiaaltöö töötutega, kompetents B.2.17; Sotsiaaltöö tervishoius, kompetents B.2.18; Ohvriabi, kompetents B.2.19; Koolisotsiaaltöö, kompetents B.2.20; Sotsiaaltöö sõltlastega, kompetents B.2.21; Sotsiaaltöö vähemuskultuuride ja vähemustega, kompetents B.2.22; Sotsiaaltöö maakogukonnas, kompetents B.2.23. Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitavaid kompetentse B.2.24 – B.2.28. Töö planeerimine ja korraldamine 7 Teenuste korraldamine ja osutamine 7 Juhtimine, juhendamine ja tööalane toetamine 7 Enesearendamine 7 Klienditöö 7 Sotsiaalnõustamine 7 Töö gruppidega 7 Teavitus- ja ennetustöö kogukonnas, kogukonna aktiveerimine 7 Spetsialistide võrgustiku loomine, hoidmine ja tugevdamine 7 Valdkonna arendamine 7 spetsialiseerumisega seotud kompetentside hulgast tuleb valida üks spetsialiseerumine järgmistest: Laste ja perede heaolu, kompetentsid B.2.11 ja B.2.12; Sotsiaaltöö laste ja peredega, kompetents B.2.11; Lastekaitse, kompetents B.2.12; Sotsiaaltöö puudega inimestega, kompetents B.2.13; Sotsiaaltöö psüühiliste erivajadustega inimestega, kompetents B.2.14; Sotsiaaltöö eakatega, kompetents B.2.15; Sotsiaaltöö kodututega, kompetents B.2.16; Sotsiaaltöö töötutega, kompetents B.2.17; Sotsiaaltöö tervishoius, kompetents B.2.18; Ohvriabi, kompetents B.2.19; Koolisotsiaaltöö, kompetents B.2.20; Sotsiaaltöö sõltlastega, kompetents B.2.21; Sotsiaaltöö vähemuskultuuride ja vähemustega, kompetents B.2.22; Sotsiaaltöö maakogukonnas, kompetents B.2.23. Kutse taotlemisel on lisaks võimalik täiendavalt tõendada valitavaid kompetentse B.2.24 – B.2.28. Koolituste korraldamine 7 Praktika juhendamine 7 Teenuste juhtimine 7 Ettevõttesotsiaaltöö 7 Rahvusvaheline sotsiaaltöö 7 Sotsiaaltöötaja kutset läbiv kompetents 6 Mootorsõidukitehnik, tase 4 Vehicle technician, level 4 7 Autolukksepp I (versioon 1) Autotehnik I (versioon 2) Autotehnik I (versioon 3) Autotehnik I (versioon 4) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 10) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 11) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 5) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 6) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 8) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 9) Liikurmasinatehnik, tase 4 Sõiduautotehnik, tase 4 Veoauto- ja bussitehnik, tase 4 Väikemasina- ja mootorrattatehnik, tase 4 Mootorsõiduki jõuülekande ülddiagnostika, hooldus ja remont Mootorsõiduki elektriseadiste ja mugavussüsteemide ülddiagnostika, hooldus ja remont Mootorsõiduki juhtimisseadmete ja veermiku ülddiagnostika, hooldus ja remont Mootorsõiduki kere, sisustuse ja pealisehituse ülddiagnostika, hooldus ja remont Mootorsõiduki kliimaseadmete (sõitjateruumi soojendus-, ventilatsiooni- ja jahutusseadmete) ülddiagnostika, hooldus ja remont Mootorsõiduki lisa- ja tööseadmete ning nende hüdrosüsteemide ja kinnitusmehhanismide ülddiagnostika, hooldus ja remont Mootorsõiduki mootori ülddiagnostika, hooldus ja remont Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Autotehnik 18 2014-09-10 2014-09-10 2015-02-05 4 4 7231 Mootorsõidukimehaanikud ja -lukksepad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Lauri Ert Toyota Baltic AS, MTÜ Autokutseõppe Liit Rein Solnask Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool Vladimir Krasnoštšjokov Toyota Baltic AS Valter Kokkota MTÜ Autokutseõppe Liit Peeter Johannson Tallinna Autobussikoondise AS Tarmo Talismaa Volvo Estonia OÜ Piret Lilover SA Innove Ülo Ramp MTÜ Autokutseõppe Liit Janek Pukka Rakvere Ametikool Ene Pukk Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool Andrus Simberg MTÜ Autokutseõppe Liit Mootorsõidukitehnik, tase 4 kutsestandard on aluseks kutsekeskhariduse ja täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Mootorsõidukite hoolduse ja remondi kutsealal on järgmised kutsed: sõidukite pindadehooldaja/rehvitehnik, tase 3, mootorsõidukitehnik, tase 4 ja mootorsõidukidiagnostik, tase 5. Mootorsõidukitehnik tegeleb mootorsõidukite, liikurmasinate, ehitusmasinate, töömasinate, väikemasinate, mootorrataste, tehnoloogiliste masinate, motoriseeritud käsimasinate, jalgrataste, haagiste ning nende lisa- ja tööseadmete (edaspidi sõidukite, masinate) hoolduse, remondi ja ülddiagnoosimisega, rikete leidmise ja kõrvaldamisega. Mootorsõidukitehnik töötab iseseisvalt, kasutades vajadusel remondiandmebaase, -katalooge ja -juhendeid. Ta kannab töövõtjana vastutust nii tööohutuse kui ka hoolduse ja/või remondi tagajärjel tekkinud liiklusohtlike olukordade eest. Seoses kiiresti uueneva tehnoloogiaga on vajalik pidev enesetäiendamine. Mootorsõidukitehnik võib töötada nii üksi kui ka meeskonnas, tema töö eeldab suhtlemist kaastöötajate ja klientidega. Spetsialiseerumise liigituse aluseks olevad dokumendid: Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele (Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus - RT I, 24.07.2012, 16) Lisa 5 Sõidukite jaotus kategooriatesse ja klassidesse Traktori, liikurmasina, mootorliikuri ja nende haagiste tehnonõuded, nõuded varustusele ning tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord (Majandus-ja kommunikatsiooniministri määrus – RT I, 24.07.2012, 17) Lisa 4 Masina kategooriate määratlused. Mootorsõidukitehniku töö koosneb kohustuslikest tööosadest. Spetsialiseerumine toimub vastavalt sõiduki kategooriale/liigile ning kõik tööosad on spetsialiseerumisega otseselt seotud. A.2.1 Mootorsõiduki ülddiagnostika, hooldus ja remont A.2.2 Kere, sisustuse ja pealisehituse ülddiagnostika, hooldus ja remont A.2.3 Mootori ülddiagnostika, hooldus ja remont A.2.4 Jõuülekande ülddiagnostika, hooldus ja remont A.2.5 Elektriseadiste ja mugavussüsteemide ülddiagnostika, hooldus ja remont A.2.6 Juhtimisseadmete ja veermiku ülddiagnostika, hooldus ja remont A.2.7 Kliimaseadmete (sõitjateruumi soojendus-, ventilatsiooni- ja jahutusseadmete) ülddiagnostika, hooldus ja remont A.2.8 Lisa- ja tööseadmete ning nende hüdrosüsteemide ja kinnitusmehhanismide ülddiagnostika, hooldus ja remont Spetsialiseerumine sõltub sõiduki kategooriast/liigist ja kasutusotstarbest järgmiselt: sõiduautotehnik, veoauto- ja bussitehnik, liikurmasinatehnik ning väikemasina- ja mootorrattatehnik. Kõik spetsialiseerumised on otseselt seotud kirjeldatud tööosadega. Mootorsõidukitehniku tööaeg on enamasti päevane. Tööülesanded vahelduvad. Ta töötab enamasti siseruumis. Võib ette tulla töötamist suurenenud ohu olukorras ja liikurmasinatehnikul töötamist välitingimustes. Mootorsõidukitehnik töötab üldiselt seistes, kuid sageli ka ergonoomiliselt rasketes tingimustes. Võimalik on kokkupuude tervistkahjustavate ainetega (mootorikütused, määrdeained ja tehnilised vedelikud, happed, heitgaasid jmt). Töökeskkonnas võib esineda müra, tolmu, niiskust ja vibratsiooni. Mootorsõidukitehnik kasutab käsi-, elektri-, hüdro- ja pneumotööriistu ning töökoja-, remondi- ja hooldusseadmeid. Ta kasutab ka töörõivastust ja isikukaitsevahendeid. Mootorsõidukitehniku eeldatavad isikuomadused on täpsus, vastutustunne, koostöövalmidus, pingetaluvus ning analüüsi- ja otsustusvõime. Mootorsõidukitehnikuna töötaval inimesel on keskharidus ja omandatud kutseoskused, vastava eriala kutsekeskharidus ja/või töökohal õppides omandatud kutseoskused. Tal peab olema vastava kategooria sõiduki juhiluba. Mootorsõidukitehniku teised võimalikud ametinimetused on autotehnik, automehaanik, autoremondilukksepp, autohooldelukksepp, väikemasinatehnik, mootorrattatehnik, jalgrattatehnik, ehitusmasinatehnik, töömasinatehnik, tehnohooldemeister, tehnohooldespetsialist, tehnoseisundi-kontrolör, garantiitehnik. Keskkonnaministri 11. märtsi 2005 määruse nr 16, Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 842/2006 ning Euroopa Komisjoni määruste 303/2008, 307/2008 ning direktiivi 2006/40/EÜ põhjal on mootorsõidukite kliimaseadmete käitlejana töötamisel nõutav osakutse tunnistus. Mootorsõidukitehniku kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe spetsialiseerumise valimine ning kohustuslike kompetentside B.2.1–B.2.8 ja läbiva kompetentsi B.2.9 tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse vastavalt sõiduki kategooriale ja kasutusotstarbele: sõiduautotehnik (M1, N1, O1, O2), veoauto- ja bussitehnik (M2, M3, N2, N3, O3, O4), liikurmasinatehnik (T, LM, R), Kasutusotstarbe järgi- ehitusmasinad, töömasinad. väikemasina- ja mootorrattatehnik (L1- L7 (A1,A2, AM), LM, O1, MS1, MS2); Kasutusotstarbejärgi: tehnoloogilised masinad, motoriseeritud käsimasinad ning jalgrattad. Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõudedvarustusele- https://www.riigiteataja.ee/akt/124072012016 Kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele sõiduki põhiselt ja/või kasutusotstarbe järgi. Sõiduautotehniku töö ei sisalda tööosa A.2.8 Lisa- ja tööseadmete ning nende hüdrosüsteemide ja kinnitusmehhanismide ülddiagnostika, hooldus ja remont. Väikemasina- ja mootorrattatehniku töö ei sisalda tööosa B.2.7 Kliimaseadmete (sõitjateruumi soojendus-, ventilatsiooni- ja jahutusseadmete) ülddiagnostika, hooldus ja remont. Osakutsed: Mootorsõiduki kere, sisustuse ja pealisehituse ülddiagnostika, hooldus ja remont osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.2 ja B.2.9 tõendamine. Mootorsõiduki mootori ülddiagnostika, hooldus ja remont osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.3 ja B.2.9 tõendamine. Mootorsõiduki jõuülekande ülddiagnostika, hooldus ja remont osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.4 ja B.2.9 tõendamine. Mootorsõiduki elektriseadiste ja mugavussüsteemide ülddiagnostika, hooldus ja remont osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.5 ja B.2.9 tõendamine. Mootorsõiduki juhtimisseadmete ja veermiku ülddiagnostika, hooldus ja remont osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.6 ja B.2.9 tõendamine. Mootorsõiduki kliimaseadmete (sõitjateruumi soojendus-, ventilatsiooni- ja jahutusseadmete) ülddiagnostika, hooldus ja remont osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.7 ja B.2.9 tõendamine. Mootorsõiduki lisa- ja tööseadmete ning nende hüdrosüsteemide ja kinnitusmehhanismide ülddiagnostika, hooldus ja remont osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.8 ja B.2.9 tõendamine. Mootorsõiduki ülddiagnostika, hooldus ja remont 4 Kere, sisustuse ja pealisehituse ülddiagnostika, hooldus ja remont 4 Mootori ülddiagnostika, hooldus ja remont 4 Jõuülekande ülddiagnostika, hooldus ja remont 4 Elektriseadiste ja mugavussüsteemide ülddiagnostika, hooldus ja remont 4 Juhtimisseadmete ja veermiku ülddiagnostika, hooldus ja remont 4 Kliimaseadmete (sõitjateruumi soojendus-, ventilatsiooni- ja jahutusseadmete) ülddiagnostika, hooldus ja remont 4 Lisa- ja tööseadmete ning nende hüdrosüsteemide ja kinnitusmehhanismide ülddiagnostika, hooldus ja remont 4 Mootorsõidukitehnik, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Sõidukite pindadehooldaja/rehvitehnik, tase 3 Vehicle maintenance technician, level 3 2 Mootorsõidukihooldaja, tase 3 (versioon 1) Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik, tase 3 (versioon 3) Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik, tase 3 (versioon 4) Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik, tase 3 (versioon 5) Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik, tase 3 (versioon 6) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Autotehnik 18 2014-09-10 2014-09-10 2015-02-05 3 3 7231 Mootorsõidukimehaanikud ja -lukksepad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Lauri Ert Toyota Baltic AS, MTÜ Autokutseõppe Liit Rein Solnask Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool Vladimir Krasnoštšjokov Toyota Baltic AS Valter Kokkota MTÜ Autokutseõppe Liit Peeter Johannson Tallinna Autobussikoondise AS Tarmo Talismaa Volvo Estonia OÜ Piret Jamnes SA Innove Ülo Ramp MTÜ Autokutseõppe Liit Janek Pukka Rakvere Ametikool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardi kasutusalad 1) Tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine; 2) Inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel; 3) Ametite kirjeldamine ja tutvustamine; 4) Karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks; 5) Koolitusvajaduste välja selgitamine ning koolituse planeerimine; 6) Ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine; 7) Kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine. Mootorsõidukite hoolduse ja remondi kutsealal on kolm kutsetaset: sõidukite pindadehooldaja/rehvitehnik, tase 3 mootorsõidukitehnik, tase 4 mootorsõidukidiagnostik, tase 5 Mootorsõidukite hoolduse ja remonditööde eesmärk on tagada sõiduki ohutu kasutamine ning selle kere, sisustuse, mehhanismide, agregaatide ja sõlmede töökorras hoidmine. Sõidukite pindadehooldaja/rehvitehnik tegeleb mootorsõidukite, liikur- ja väikemasinate, haagiste (edaspidi sõidukite) värvkatte, salongi sisustuse materjalide, kere osade ja mootoriruumi puhastamisega, hooldamisega ja rehvitöödega. Sõiduki puhastamine tähendab määrdumise eemaldamist sobiva tehnoloogiaga ning hooldamine puhastatud pindade töötlemist sobiva tehnoloogiaga. Rehvitööde käigus vahetatakse rehve ja tehakse sellega kaasnevaid töid. Töö eesmärk on osutada sõidukite pindade puhastamise ja hooldamise teenust professionaalsel tasemel. Sõidukite pindadehooldaja/rehvitehnik määrab sõiduki erinevatel pindadel määrdumise liiki, ulatust ja põhjusi ning pakub õigeid lahendusi puhastamiseks ja hooldamiseks. Oskab töötada professionaalsete puhastus- ja hooldusvahenditega käsitsi, kasutades asjakohaseid seadmeid ning kasutada rehvitöödel vajalikke materjale ja seadmeid. Sõidukite pindadehooldaja/rehvitehnik rakendab keskkonnasäästlikke töövõtteid ning järgib tööohutuse- ja töötervishoiu nõudeid. Sõidukite pindadehooldaja/rehvitehnik juhindub töö teostamisel talle antud töökorraldusest, tehnilistest juhenditest, ohutusnõuetest ja tööle seatud kvaliteedinäitajatest. Kutsealal kasutatavad materjalid ja tehnoloogiad uuenevad kiiresti, samuti on pidevas muutumises sõidukite ehituses kasutatavad materjalid, seetõttu on vajalik pidev enesetäiendamine. Sõidukite pindadehooldaja/rehvitehnik võib töötada nii üksi kui ka meeskonnas, võib vajada mõningal määral juhendamist uutes olukordades, tema töö eeldab suhtlemist kaastöötajate ja klientidega. A.2.1 Sõiduki värvkatte sh klaaspindade puhastamine ja hooldamine A.2.2 Rattakoobaste, rehvide, velgede ja uksevahede puhastamine ja hooldamine A.2.3 Sõiduki sisustuse ja pinnakatete puhastamine ja hooldamine A.2.4 Sõiduki mootoriruumi puhastamine ja pindade hooldamine A.2.5 Sõiduki põhjapesu A.2.6 Rehvivahetustööd A.2.7 Sõiduki rattakoopas asuvate sõlmede seisukorra kontrollimine; A.2.8 Rehviparandustööd Sõidukite pindadehooldaja/rehvitehniku töö tähendab kliendi poolt antud tellimuse täitmist etteantud mahus määratud aja jooksul. Seetõttu on oluline tööetappide planeerimine ja töökoha kujundamine töö efektiivsuse ja ergonoomia põhimõtete kohaselt. Valmistöö tulemus mõjutab otseselt tellija ehk kliendi rahulolu ja tööandja ärihuvi. Tööaeg on üldjuhul päevane, kuid töökorraldus võib ette näha ka töötamist töö ajakava alusel nädalavahetustel, riiklikel pühadel, õhtuti ja öösel. Tööülesanded on vahelduvad, sõltuvad mõningal määral aastaajast. Töö tegemise koht on enamasti siseruumis. Sõidukite pindadehooldaja/rehvitehnik töötab enamjaolt seistes ning liikudes, kuid ka sundasendites. Sundasend tähendab, et töötaja peab teatud tööprotsessi tegemisel viibima ühes asendis (seisvas) või tegema tööd füsioloogiliselt ebamugavas asendis ja lihaste pideva pinge all (näiteks töötatakse kummargil või kükakil asendis, põlvili asendis, istuvas asendis masinate juhtimisel või arvutiga töötamisel jne). Töökeskkonnas esinevad ohutegurid on füüsikalised (tavaliselt müra, õhutemperatuur ja –niiskus, masinate ja seadmete liikuvad osad, raskuste käsitsi teisaldamine); keemilised (sõltuvalt töös kasutatavate kemikaalide omadustest); psühholoogilised (töökoormus, töötamine kindla ajaressurssiga, rutiinne töö). Töökeskkonna ohutegurite mõju vältimiseks või minimeerimiseks peab töötaja kasutama vajalikke isikukaitsevahendeid ja rakendama meetmeid luu- ja lihaskonna ülepinge vältimiseks. Töö ei sobi inimesele, kel on soodumus allergilistele reaktsioonidele ja vähene füüsiline vastupidavus. Sõidukite pindadehooldaja/rehvitehnik kasutab käsi-, elektrilisi-, hüdro- ja pneumotööriistu, mõõteriistu detailide ja avade, rõhkude, mahtude mõõtmiseks, jõumomendi mõõtevahendeid, töökoja-, remondi- ja hooldusseadmeid oma kompetentside rakendamiseks vajalikus ulatuses, sõiduki pesemiseks ja hooldamiseks vajalikke seadmeid, kemikaale, pesemis- ja kuivatamistarbeid. Samuti on töövahendiks arvuti ja andmebaasid tööks vajalike algandmete, mõõteväärtuste, tööjuhendite, töökorralduste ja muude vajalike juhendmaterjalide või dokumentide kasutamiseks ja täitmiseks. Sõidukite pindadehooldaja/rehvitehniku edukaks tegevuseks vajalikud vaimsed eeldused on loogiline mõtlemine, visuaalne mälu, ruumiline kujutlusvõime, kontsentreerumisvõime. Kehalised eeldused on koormustaluvus, vastupidavus, füüsilise pingutuse võime, liigutuste täpsus, kiirus, osavus, nägemine, kuulmine. Eeldused iseloomujoontele: kohanemisvõime, stressitaluvus, keskkonnataluvus, koostöövõime, õppimisvõime, vastutusvõime, usaldatavus, emotsionaalne stabiilsus, korrektsus, täpsus, enesedistsipliin, suhtlemisvalmidus, sõbralikkus. Enamasti on sõidukite pindadehooldaja/rehvitehnikuna töötaval inimesel vastava eriala kutseharidus ja/või töökohal õppides omandatud kutseoskused. Tal peab olema vastava kategooria sõiduki juhiluba. Autopesija, rehvitehnik. Sõidukite pindadehooldaja/rehvitehnik kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Sõiduki värvkatte sh klaaspindade puhastamine ja hooldamine 3 Rattakoobaste, rehvide, velgede ja uksevahede puhastamine ja hooldamine 3 Sõiduki sisustuse ja pinnakatete puhastamine ja hooldamine 3 Sõiduki mootoriruumi puhastamine ja pindade hooldamine 3 Sõiduki põhjapesu 3 Rehvivahetustööd 3 Rattakoopas asuvate sõlmede seisukorra kontrollimine 3 Rehviparandustööd 3 Sõidukite pindadehooldaja/rehvitehnik, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Volitatud biomeditsiinitehnikainsener, tase 8 Chartered Biomedical Engineer, level 8 3 Volitatud biomeditsiiniinsener V (versioon 1) Volitatud biomeditsiiniinsener V (versioon 2) Volitatud biomeditsiinitehnikainsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud biomeditsiinitehnikainsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud biomeditsiinitehnikainsener, tase 8 (versioon 6) Volitatud biomeditsiinitehnikainsener, tase 8 (versioon 7) Diagnostilise radioloogia ja nukleaarmeditsiini tehnoloogia alased tööd Kiiritusravi planeerimine ja sellega kaasnevad toimingud Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Biomeditsiiniinsener 17 2014-10-29 2014-10-29 2019-05-07 8 8 2111 Füüsikud ja astronoomid 0912 Meditsiin 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsetasemete kirjeldused ja profiilid Insenerikutsete taotlemise eeldused Inseneri täiendusõppe arvestus Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Jaanus Lass AB Medical Teeninduse OÜ Kalle Kepler Tartu Ülikool Tairi Täht Sotsiaalministeerium Ivo Fridolin Tallinna Tehnikaülikool Andrus Aavik SA Tartu Ülikooli Kliinikum Kristjan Pilt Eesti Biomeditsiinitehnika ja Meditsiinifüüsika Ühing Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandard on koolituskavade ja isikute kompetentsuse hindamise, esmase kutse andmise ning kvalifikatsioonide võrdlemise alus. Biomeditsiinitehnikainseneride töö eesmärk on bioloogiliste süsteemide uurimiseks, diagnostikaks ja raviks vajalike meditsiiniseadmete töökorras hoidmine ja arendamine inseneriteaduse ning meditsiinifüüsika rakenduste kaudu. Tegutsetakse abivajajate tervise ja elukvaliteedi parandamise nimel. Biomeditsiinitehnikainsenerid on erialase kõrgharidusega tehnika- ja/või tehnoloogiaspetsialistid või juhid, kes töötavad meditsiini ja bioloogiaga seotud inseneritegevuse valdkondades: tervishoiuasutustes ning projekteerimis-, tootmis-, remondi-, käitlemis- ja müügiettevõtetes, koolitusasutustes, meditsiinitehnoloogiaga seotud standardite ja õigusaktide arendustiimides jm. 8. taseme volitatud biomeditsiinitehnikainsener on laiaulatuslike teadmiste ja kogemustega tippspetsialist (ekspert), kes töötab iseseisvalt keerulises, piiritlemata ja uut strateegilist käsitlust vajavates olukordades kõrgtehnoloogia ja/või tehnika ja tehnoloogia käitamise, parendamise ning arendamise alal. Töö hõlmab endas uute lahenduste ja meetodite väljatöötamist ning kutsealaste ideede iseseisvat analüüsimist ja sünteesimist. Volitatud biomeditsiinitehnikainsener vastutab organisatsiooni strateegilise tegevuse eest. Ta võib vastutava eksperdina juhtida hindamisi, auditeid ja ekspertiise. Volitatud biomeditsiinitehnikainseneride spetsialiseerumisalad on diagnostilise radioloogia ja nukleaarmeditsiini tehnoloogia alased tööd ning kiiritusravi planeerimine ja sellega kaasnevad toimingud. Seotud kutsed: Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7. Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 esmane kutse Biomeditsiinitehnikainseneride kutsetasemete kirjeldusi ja profiile vt lisast 1. A.2.1 Meditsiiniseadmete ja -süsteemide käitamine. A.2.2 Meditsiiniseadmete ja -süsteemide arendamine. A.2.3 Juhtimine. A.2.4 Kutsealale pühendumine. A.2.5 Suhtlemine ja koostöö. A.2.6 Diagnostilise radioloogia ja nukleaarmeditsiini tehnoloogia alased tööd. A.2.7 Kiiritusravi planeerimine ja sellega kaasnevad toimingud. A.2.8 Meditsiiniseadmete ja-süsteemide alane teadus- ja koolitustegevus. A.2.9 Meditsiinitehnoloogia planeerimine, projekteerimine ja optimeerimine. A.2.10 Meditsiiniseadmete ja -süsteemide kavandamine ja valmistamine (tootmine). Töö toimub nii sise- kui välitingimustes. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Töögraafik võib olla paindlik. Tervishoiuasutuses töötades tuleb juhinduda kliinilises keskkonnas kehtivatest nõuetest. Biomeditsiinitehnikainsener kasutab oma töös kaasaegseid tehnilisi vahendeid (diagnostikaseadmed, mõõteriistad), inseneritarkvara ja infovõrgustikku. Biomeditsiinitehnikainseneri edukaks tegevuseks on vajalikud: insenerlik loogiline mõtlemine, visuaalne mälu, ruumiline kujutlusvõime, kontsentreerumisvõime, matemaatiline võimekus (kvantitatiivsete seoste mõistmine), otsustamisjulgus, täpsus, eetilisus, vastutus- ja kohusetunne, suhtlemis- ja koostöövalmidus, kohanemisvõime, kvaliteedikultuur, stressitaluvus. 8. taseme biomeditsiinitehnikainseneri kutsetunnistuse omamine on eeltingimuseks vastutava spetsialistina töötamisele diagnostilise radioloogia, nukleaarmeditsiini ja kiiritusravi alal. Alus: kiirgusseadus, 2013/59/Euratom ja 2013/35/EL ja nendega seotud õigusaktid, SM-määrus 15.05.2014 nr 29 „Kiirgusohutusnõuded meditsiiniradioloogia protseduuride teostamisel ja meditsiinikiiritust saavate isikute kaitse nõuded“. Biomeditsiinitehnikainsener, hooldusinsener, kvaliteediinsener, meditsiinifüüsik jm. 8. taseme volitatud biomeditsiinitehnikainseneri kutse saamiseks on nõutav kompetentside B.2.1– B.2.5 tõendamine. Diagnostilise radioloogia ja nukleaarmeditsiini tehnoloogia alastele töödele spetsialiseerunud volitatud biomeditsiinitehnikainseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1– B.2.5 tõendamine ja kompetentsi B.2.6 tõendamine. Kiiritusravi planeerimisele ja sellega kaasnevatele toimingutele spetsialiseerunud volitatud biomeditsiinitehnikainseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1– B.2.5 tõendamine ja kompetentsi B.2.7 tõendamine. Valitavad kompetentsid B.2.8-B.2.10 on volitatud biomeditsiininseneri kutset laiendavad kompetentsid, nende tõendamine on vabatahtlik. Meditsiiniseadmete ja -süsteemide käitamine 8 Meditsiiniseadmete ja -süsteemide arendamine 8 Juhtimine 8 Kutsealale pühendumine 8 Suhtlemine ja koostöö 8 Diagnostilise radioloogia ja nukleaarmeditsiini tehnoloogia alastele töödele spetsialiseerunud volitatud biomeditsiinitehnikainseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1– B.2.5 tõendamine ja kompetentsi B.2.6 tõendamine. Kiiritusravi planeerimisele ja sellega kaasnevatele toimingutele spetsialiseerunud volitatud biomeditsiinitehnikainseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1– B.2.5 tõendamine ja kompetentsi B.2.7 tõendamine. Valitavad kompetentsid B.2.8-B.2.10 on volitatud biomeditsiininseneri kutset laiendavad kompetentsid, nende tõendamine on vabatahtlik. Meditsiinisseadmete ja -süsteemide alane teadus-ja koolitustegevus 8 Meditsiinitehnoloogia planeerimine, projekteerimine ja optimeerimine 8 Meditsiiniseadmete ja -süsteemide kavandamine ja valmistamine (tootmine) 7 Loovterapeut, tase 7 Creative arts therapist, level 7 1 Loovterapeut, tase 7 (versioon 2) Loovterapeut, tase 7 (versioon 3) Muusikateraapia Tantsu- ja liikumisteraapia Visuaalkunstiteraapia Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Psühholoogia Loovterapeut 22 2014-11-27 2014-11-27 2019-11-17 7 7 2269 Tervishoiu tippspetsialistid, mujal liigitamata 0313 Psühholoogia 86 Tervishoid Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Eha Rüütel Tallinna Ülikool, ERSI Kliinik Helen Tartes-Babkina Eesti Loovteraapiate Ühing, Fertilitas AS Ene Pill Eesti Loovteraapiate Ühing Katrin Heinloo PERH Psühhiaatriakliinik, TLÜ Marika Ratnik Eesti Pereteraapia Ühing, MTÜ Perede ja Laste Nõuande keskus Terje Kaldur Eesti Koolipsühholoogide Ühing, Kohila Gümnaasium, ERSI Kliinik, TLÜ Adeli Rahvusvaheline Rehabilitatsioonikeskus Merle Hillep Eesti Muusikateraapia Ühing Malle Luik Eesti Muusikateraapia Ühing Loovterapeudi 7. taseme kutsestandard on õppekavade koostamise ning isikute kompetentsuse hindamise alus kutse andmisel. Loovterapeut (ingl k creative arts therapist) on psühhoterapeutilise ravi ja rehabilitatsiooni spetsialist. Loovteraapia (ingl k creative arts therapy) on põhjendatud, eesmärgipärane ja planeeritud tegevus psühhoterapeutilises ravis ja rehabilitatsioonis, kus selgelt määratletud kliendi-terapeudi suhtes rakendatakse loovus- ja kunstipõhiseid meetodeid ja tehnikaid kliendi tervislikust seisundist lähtuvate eesmärkide saavutamiseks. Loovteraapia hõlmab nelja spetsialiseerumissuunda: visuaalkunstiteraapia (ingl k art therapy), muusikateraapia (ingl k music therapy), draamateraapia (ingl k drama therapy) ning tantsu- ja liikumisteraapia (ingl k dance and movement therapy). Loovteraapias rakendatakse nn kolmiksuhte printsiipi: terapeut-klient-kunstilooming. Loovteraapia loob võimaluse kaheks paralleelseks kommunikatsioonikanaliks, mis: • võimaldab suhtlust neil juhtudel, kus verbaalne suhtlus on piiratud, takistatud, mittesoovitud või võimatu; • loob võimaluse saada lisaks kliinilisele intervjuule täiendavat informatsiooni, mida kasutatakse ka diagnostilistel eesmärkidel; • loob võimaluse jõuda loomingulise protsessi kaudu oluliste ressursside ja edasiviivate lahendusteni, mis verbaalses suhtluses ei pruugi esile tulla. Kliendi/patsiendi ravi või rehabilitatsiooni eesmärgist lähtudes võib loovterapeut töötada erinevatel sekkumise tasanditel. Ravi või rehabilitatsiooni eesmärgist lähtuvalt võib loovterapeut töötada viiel erinevatel sekkumise tasandil: • diagnostilisel tasandil toimub esmane hindamine. Patsiendi/kliendi loomingulise käitumise ja/või kunstipõhiste hindamismeetodite kaudu kogutakse informatsiooni, mille alusel kirjeldatakse tema tervislikku seisundit, elusituatsiooni ja toimetulekut ning hinnatakse loovteraapia vajadust/sobivust ning määratletakse sekkumistasand. • psühhoterapeutilisel tasandil toimub psüühilise tervise ja toimetuleku toetamine, järgides psühhoteraapilise lähenemise põhimõtteid. Psühhoterapeutilist sekkumist rakendatakse psüühiliste ja somaatiliste häirete ja haiguste ning nendega seotud kehaliste, emotsionaalsete, sotsiaalsete kannatuste leevendamiseks, psüühilise kasvu ja isiksusliku arengu toetamiseks ning valmiduse loomiseks ise probleemidele lahendusi otsida. • funktsionaalsel tasandil sekkumise kaudu toimub spetsiifilise funktsiooni või funktsionaalsete võimete arengu, taastumise ja säilitamise eesmärgistatud toetamine, nt tähelepanu, motoorika ja liikumise arendamine, mälu säilitamine/taastamine, üldise arengu toetamine, toimetulekuoskuste õppimise toetamine loovteraapia meetodite ja tehnikatega. Sellel tasandil on oluline osa psühho-hariduslikul lähenemisel ning reprodutseerival loomingu kasutusel, kus psühhoteraapilis-loomingulised võtted on abiks teatud tegevuste või käitumise õppimisel. • rekreatiivsel tasandil toimub tervisedenduslik heaolule ja loovuse arendamisele suunatud loovteraapiliste võtete rakendamine, mis toetab inimese toimetulekut, soodustab emotsionaalset tasakaalu ja eneseteostust. Protsess võib sisaldada psühho-hariduslikku komponenti ja loomingulise eneseväljenduse võtete õppimist ning sageli on esiplaanil loominguline produkt. Rekreatiivse lähenemise puhul tähtsustatakse positiivset emotsionaalset muutust ja hedoonilist kogemust loomingulisest tegevusest. Rekreatiivse tasandi sekkumisel saab loovteraapilisi tegevusi rakendada ka rahvatervise laiemas kontekstis, suunatuna sotsiaalse, paikkonna või organisatsiooni tervise eesmärkidele. • palliatiivse tasandi sekkumisel osutatakse loominguliste tegevuste ja kunstide kaudu psühhosotsiaalset toetust haigusega seotud kannatuste leevendamiseks ning patsiendi ja tema lähedaste parima võimaliku elukvaliteedi saavutamiseks. Palliatiivne loovteraapia integreerib vastavalt patsiendi/kliendi eesmärkidele teiste sekkumistasandite töövõtteid spetsiifilises lohutust ja leevendust pakkuvas vormis. Loovterapeut rakendab oma kutseoskusi ja teadmisi igale inimesele või grupile, lähtudes nende eripärast. Loovterapeudi töös on olulisel kohal eetiliste põhimõtete ja konfidentsiaalsuse nõuete järgimine. Loovterapeudid töötavad tervishoiu- ja rehabilitatsiooniteenuse osutaja juures, sotsiaal- ja haridusasutustes ning erapraksises. Loovterapeut rakendab oma kutseoskusi ja teadmisi iga inimese või grupi eripärast lähtudes. Loovterapeudi töös on olulisel kohal eetiliste põhimõtete ja konfidentsiaalsuse nõuete järgimine. A.2.1 Kliendi/patsiendi loovteraapiline hindamine. A.2.2 Loovterapeutiline sekkumine. A.2.3 Loovterapeudi töö dokumenteerimine. A.2.4 Suhtlemine loovteraapias. A.2.5 Koostöö loovteraapias. A.2.6 Nõustamine loovteraapias. A.2.7 Loovterapeudi kutseline käitumine ja tegutsemine. VISUAALKUNSTITERAAPIA A.2.8 Kliendi/patsiendi hindamine visuaalkunstiteraapias. A.2.9 Loovterapeutiline sekkumine visuaalkunstiteraapias. MUUSIKATERAAPIA A.2.10 Kliendi/patsiendi hindamine muusikateraapias. A.2.11 Loovterapeutiline sekkumine muusikateraapias. TANTSU- JA LIIKUMISTERAAPIA A.2.12 Kliendi/patsiendi hindamine tantsu- ja liikumisteraapias. A.2.13 Loovterapeutiline sekkumine tantsu- ja liikumisteraapias. Töö on emotsionaalne ja pingeline. Tööaeg on paindlik ja tuleneb asutuse eripärast. Tööruum on eraldiasetsev, mitteläbikäidav, sobiva akustika ja hea heliisolatsiooniga, avar, hea valgustuse (sh loomuliku valgusega) ja ventilatsiooniga. Tööruumides peab olema kraanikauss, WC ja dušš. Tööruum on ligipääsetav ja sobiv ka puudega inimestele. • Loovteraapia materjalid ja vahendid: muusikainstrumendid, kunsti- ja kirjatarbed, loodusmaterjalid, mänguasjad, raamatud, postkaardid, tantsu- ja sporditarbed, dekoratsioonid, valgustus jm rekvisiidid. • Tehnilised töövahendid: muusikakeskus ja muu loovteraapia spetsiifikast lähtuv tehnika; arvuti, internetiühendus, telefon; foto-, video- ja helitehnika seansside ja klienditööde salvestamiseks, kopeerimisvõimalus; lauad ja toolid; riiulid, kapid, kastid ja karbid, plaadihoidja/-riiul töövahendite ja loovtööde hoidmiseks; lukustatav kapp dokumentatsiooni hoidmiseks, matid või madratsid; puhastus ja koristusvahendid; muud loovteraapia spetsiifikast lähtuvad töövahendid. • Kirjandus: erialakirjandus. Loovterapeudi töös on olulised loovus ja loomingulised võimed, usaldusväärsus, empaatilisus, kannatlikkus, pingetaluvus, iseseisvus, paindlikkus, suhtlemis- ja koostöövalmidus, võime kriitiliselt mõelda, planeerida, analüüsida ja eesmärgistatult tegutseda. Kutse saadakse kutsestandardile vastava õppe läbimisel ja märgitakse lõputunnistusele. Kutsetunnistuse taotlemisel on lisaks nõutav kutsealane töökogemus. Loovterapeut, muusikaterapeut, tantsu- ja liikumisterapeut, kunstiterapeut, draamaterapeut. 7. taseme loovterapeudi kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1 – B.2.7 ja vähemalt üks spetsialiseerumine järgmistest: 1) visuaalkunstiteraapia (B.2.8 – B.2.9); 2) muusikateraapia (B.2.10 – B.2.11); 3) tantsu- ja liikumisteraapia (B.2.12 – B.2.13). Kliendi/patsiendi loovteraapiline hindamine 7 Loovterapeutiline sekkumine 7 Loovterapeudi töö dokumenteerimine 7 Suhtlemine loovteraapias 7 Koostöö loovteraapias 7 Nõustamine loovteraapias 7 Loovterapeudi kutseline käitumine ja tegutsemine 7 Kutse taotlemisel tuleb tõendada vähemalt üks spetsialiseerumine järgmistest: 1) visuaalkunstiteraapia (B.2.8 – B.2.9); 2) muusikateraapia (B.2.10 – B.2.11); 3) tantsu- ja liikumisteraapia (B.2.12 – B.2.13). Noorem tarkvaraarendaja, tase 4 Junior Software Developer, level 4 4 Noorem tarkvaraarendaja, tase 4 (versioon 5) Noorem tarkvaraarendaja, tase 4 (versioon 6) Noorem-tarkvaraarendaja, tase 4 (versioon 7) Tarkvara arendaja III (versioon 1) Tarkvara arendaja III (versioon 2) Tarkvaraarendaja, tase 4 (versioon 3) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Tarkvaraarendus Tarkvara arendaja 15 2014-12-10 2014-12-10 2016-11-22 4 4 2519 Tarkvara ja rakenduste arendajad ning analüütikud, mujal liigitamata 0613 Tarkvara ja rakenduste arendus ning analüüs 62 Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused Euroopa IKT-kompetentside raamistik (e-CF) Keelte oskustasemete kirjeldused Kutsestandard on dokument, mis kirjeldab tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Noorem tarkvaraarendaja, tase 4 põhiliseks tööks on tarkvara lähtekoodi kirjutamine. Ta osaleb süsteemi võimaliku disaini väljatöötamisel ja pakub erinevaid tehnilisi lahendusi, arvestades süsteemi kui tervikut. Noorem tarkvaraarendaja kirjutab tarkvara lähtekoodi vastavalt väljatöötatud ja kokkulepitud disainile. Tema põhilised tööülesanded on teenustaseme haldus, toote või projekti kavandamine, rakenduse projekteerimine, kavandamine ja väljatöötamine, süsteemide integreerimine, testimine, lahenduse kasutuselevõtt, dokumentatsiooni koostamine, riskide hindamine ja maandamine, protsessi täiustamine ja infoturbe haldamine. Noorem tarkvaraarendaja on suuteline tööülesannet iseseisvalt lahendama. Täidab tööülesandeid muutuvates olukordades nõuetekohaselt. Mõistab ja rakendab meeskonnas kasutatavat tarkvaraarenduse metoodikat. Noorem tarkvaraarendaja töö eeldab analüütilist ja loovat tehnilist mõtlemist ning pidevat kutsealast enesetäiendamist. Peab mõistma süsteemi erinevate komponentide omavahelist mõju ning oskama sellega muudatuste ja arenduste tegemisel arvestada. Oskab leida ebakõlasid ülesande püstitusel ja anda sisendi analüütikule ülesande täpsustamiseks. Oskab anda sisendi testijaile muudatuste ja arenduste testimiseks. Noorem tarkvaraarendaja töö eeldab head meeskonnatöö oskust. IKT-kutsete kirjeldamisel on aluseks Euroopa IKT-kompetentside raamistik (e-CF), mis määratleb kokku 36 e-CF-põhikompetentsi ja jaotab need viie IKT-äriprotsessi-valdkonna vahel (vt Lisa 1) NB! Tööosade loetelu ei määra nõutud kompetentside taset ja nende järjekord ei määra olulisust 1. Infosüsteemi ja äristrateegia kooskõlastamine (e-CF kompetents A.1.) 2. Teenusetaseme haldus (e-CF kompetents A.2.) 3. Toote või projekti kavandamine (e-CF kompetents A.4.) 4. Arhitektuuri projekteerimine (e-CF kompetents A.5.) 5. Rakenduse projekteerimine (e-CF kompetents A.6.) 6. Tehnoloogia arengu jälgimine (e-CF kompetents A.7.) 7. Kavandamine ja väljatöötamine (e-CF kompetents B.1.) 8. Süsteemide integreerimine (e-CF kompetents B.2.) 9. Testimine (e-CF kompetents B.3.) 10. Lahenduse juurutamine/paigaldamine/kasutuselevõtt (e-CF kompetents B.4.) 11. Dokumentatsiooni koostamine (e-CF kompetents B.5.) 12. Infoturbestrateegia väljatöötamine (e-CF kompetents D.1.) 13. IKT kvaliteedistrateegia väljatöötamine (e-CF kompetents D.2.) 14. Hanked (e-CF kompetents D.4.) 15. Informatsiooni ja oskusteabe haldamine (e-CF kompetents D.10.) 16. Suhtekorraldus (e-CF kompetents E.4.) 17. Protsessi täiustamine (e-CF kompetents E.5.) 18. IKT kvaliteedijuhtimine (e-CF kompetents E.6.) 19. Infoturbe haldamine (e-CF kompetents E.8.) 20. IT juhtimine (e-CF kompetents E.9.) Tarkvaraarendaja töötab siseruumis ja põhiliselt istudes. Tema töö on vaimselt pingeline ja ohtudeks on sundasend arvutiga töötamisel ning koormus silmadele. Tarkvaraarendaja põhilised töövahendid on arvutustehnika ja tarkvara. Tarkvaraarendaja töö eeldab loogilist ja analüütilist mõtlemist, tehnilist loomingulisust ning meeskonnatöö oskust. Oluline on õppimistahe, koostöövõime, kohanemisvõime, suhtlemisvalmidus, orienteeritus tulemustele, vastutus, korrektsus, täpsus, enesedistsipliin ja stressitaluvus. Tarkvara arendajana töötavad tavaliselt inimesed, kellel on erialane kutseharidus või rakenduskõrgharidus või kõrgharidus. Erandjuhul võivad kutseoskused olla omandatud täiendkoolitustel või töökohal õppides. Programmeerija, tarkvaraarendaja, noorem programmeerija, jne. Tarkvaraarendaja kutse taotlemisel on nõutav järgmiste e-CF kompetentside omamine: A.1.; A.2; A.4; A.5.; A.6; A.7.; B.1.; B.2.; B.3.; B.4.; B.5.; D.1.; D.2.; D.4.; D.10.; E.4.; E.5.; E.6.; E.8.;E.9. Lisaks läbivad kompetentsid. Kokku 21 nõutavat kompetentsi. IKT-kutsete kirjeldamisel on aluseks Euroopa IKT-kompetentside raamistik (e-CF), mis määratleb kokku 36 IKT-põhikompetentsi ja jaotab need viie IKT-äriprotsessi-valdkonna vahel. Iga e-CF põhikompetentsi kohta on kompetentside tabelis esmalt toodud kompetentsi üldine kirjeldus ja nõutavad teadmised ning oskused (kõrgeimal kutsetasemel). Seejärel on toodud vastava kompetentsi teadmiste ja oskuste nõuded tarkvaraarendajale. Infosüsteemi ja äristrateegia kooskõlastamine (e-CF kompetents A.1.) 3 Teenusetaseme haldus (e-CF kompetents A.2.) 4 Toote või projekti kavandamine (e-CF kompetents A.4.) 4 Arhitektuuri projekteerimine (e-CF kompetents A.5.) 3 Rakenduse projekteerimine (e-CF kompetents A.6.) 4 Tehnoloogia arengu jälgimine (e-CF kompetents A.7.) 3 Kavandamine ja väljatöötamine (e-CF kompetents B.1.) 4 Süsteemide integreerimine (e-CF kompetents B.2.) 4 Testimine (e-CF kompetents B.3.) 4 Lahenduste juurutamine/paigaldamine/kasutuselevõtt (e-CF kompetents B.4.) 4 Dokumentatsiooni koostamine (e-CF kompetents B.5.) 4 Infoturbestrateegia väljatöötamine (e-CF kompetents D.1.) 4 IKT kvaliteedistrateegia väljatöötamine (e-CF kompetents D.2.) 4 Hanked (e-CF kompetents D.4.) 4 Informatsiooni ja oskusteabe haldamine (e-CF kompetents D.10.) 4 Kliendisuhete juhtimine (e-CF kompetents E.4.) 4 Protsessi täiustamine (e-CF kompetents E.5.) 3 IKT kvaliteedijuhtimine (e-CF kompetents E.6.) 4 Infoturbe haldamine (e-CF kompetents E.8.) 4 IT juhtimine (e-CF kompetents E.9.) 3 Noorem tarkvararendaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Mehhatroonik, tase 4 Mechatronic, level 4 6 Mehhatroonik II (versioon 1) Mehhatroonik II (versioon 2) Mehhatroonik II (versioon 3) Mehhatroonik II (versioon 4) Mehhatroonik II (versioon 5) Mehhatroonik, tase 4 (versioon 7) Mehhatroonik, tase 4 (versioon 8) Mehhatroonik, tase 4 (versioon 9) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Mehhatroonik 10 2014-12-18 2014-12-18 2019-12-02 4 4 7421 Elektroonikaseadmete mehaanikud ja hooldajad 0714 Elektroonika ja automaatika 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Tööosad ja tööülesanded Eduard Brindfeldt Tallinna Tööstushariduskeskus Raivo Sell Tallinna Tehnikaülikool Jüri Riives IMECC OÜ Tõnu Vaher Eli OÜ Anu Tuuksam SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Mehhatrooniku 4. taseme kutsestandard on aluseks kutsehariduse õppekavadele, täiendusõppe õppekavadele ja isikute kutsealase kompetentsuse hindamisele. Mehhatroonika on mehaanika-, elektroonika- ja infotehnoloogiasüsteemide samasuunalist koostoimet käsitlev tehnikavaldkond. Mehhatroonik on oskustööline, kes töötab mehhatroonika-, automaatika-, aparaaditööstuse või elektroonika valdkonna ettevõttes. Tema peamine tööülesanne on mehhatrooniliste seadmete, süsteemide ja alamsüsteemide koostamine, kasutamine ja testimine, kindlustamaks nende tõrgeteta toimimise. Ta häälestab tööjuhendi alusel mehhatroonilisi süsteeme, kasutades selleks sobivaid kontroll- ja mõõtevahendeid. Oma tööülesannete täitmisel juhindub mehhatroonik etteantud tööjuhendist, tehnilistest ja normdokumentidest ning kvaliteedinõuetest. 4. taseme mehhatrooniku tööülesandeks on mehhatrooniliste komponentide ja toodete valmistamine ning mehhatrooniliste alamsüsteemide koostamine. Selle taseme mehhatroonik tuleb oma tööülesannete täitmisega tavapärastes olukordades toime iseseisvalt ning vastutab nende kvaliteetse täitmise eest. Keerulisemate tööülesannete täitmise korral võib vajada juhendamist. Ta võtab oma töös arvesse energiatõhususe, säästlikkuse ja keskkonnahoiu põhimõtteid. A.2.1 Mehhatroonikaseadmete ja alamsüsteemide koostamine ja paigaldamine 2.1.1 Mehhatroonikaseadmete ja alamsüsteemide komponentide koostamine, paigaldamine ja demonteerimine. 2.1.2 Mehhatrooniliste alamsüsteemide koostamine, paigaldamine ja demonteerimine. 2.1.3 Mehhatrooniliste alamsüsteemide komponentide paigaldamine ja seadistamine. 2.1.4 Tööde dokumenteerimine, kasutusjuhendite ja teostusjooniste koostamine. A.2.2 Mehhatroonikaseadmete ja alamsüsteemide käit 2.2.1 Mehhatroonikaseadme või alamsüsteemi käitamine, seadistamine ja testimine. 2.2.2 Elektriliste ja mitteelektriliste suuruste mõõtmine. 2.2.3 Mehhatroonikaseadmete ja alamsüsteemide töö plaanipärane seire. 2.2.4 Mehhatroonikaseadmete ja alamsüsteemide hooldus- ja remonditööde tegemine. 2.2.5 Seadme kasutajakoolituse tegemine kliendile. A.2.3 Tööstus- ja tootmismehhatroonika seadmete ja -alamsüsteemide paigaldamine, seadistamine ja käit 2.3.1 Tööstus- ja tootmismehhatroonika seadmete ning alamsüsteemide paigaldamine ja seadistamine. 2.3.2 Tööstus- ja tootmismehhatroonika seadmete ning alamsüsteemide juhtprogrammide sisestamine, häälestamine ja kasutamine. 2.3.3 Tööstus- ja tootmismehhatroonika seadmete ning alamsüsteemide tehnoloogiliste protsesside jälgimine ja kontrollimine. 2.3.4 Tööstus- ja tootmismehhatroonika seadmete ning alamsüsteemide hooldamine. Mehhatrooniku tööaeg võib sõltuvalt tööandjast olla vahetustega ja töögraafiku alusel, hõlmates ka öist aega, nädalavahetusi ning riigipühasid. Töötempo võib periooditi olla kiire ja pingeline. Töö võib nõuda tööoperatsioonide täitmist sundasendis. Töökeskkond võib asuda nii siseruumides kui ka õues. Töökeskkonna ohutusnõuete eiramine võib kaasa tuua tööõnnetuse. Mehhatrooniku peamised töövahendid on arvuti koos spetsiaaltarkvaraga; elektrilised mõõteriistad (multimeeter, signaalianalüsaator, signaaligeneraator, ostsilloskoop jms); käsimõõtevahendid (nihik, joonlaud, mõõdulint, erinevad kaliibrid jms); käsi-töövahendid (kruvikeeraja, näpitsad, pintsetid, juhtmelõikur, kaabliühenduste koostamise erivahendid, jootekolb jms); elektrilised tööriistad (elektriline kruvikeeraja, trell jms); eritehnika (foto- ja videosalvestustehnika, andurid, täiturid) aga ka kontoritehnika. Mõningatel juhtudel tuleb kokku puutuda ka hüdro- või pneumosüsteemidega. Mehhatrooniku töö eeldab matemaatilis-loogilist võimekust ja analüüsioskust, süsteemset mõtlemist, kontsentreerumisvõimet, käelist tegevust ja visuaalset mälu. Töö eeldab liigutuste täpsust, koordinatsiooni, kohanemisvõimet ning head nägemist. Olulised on korrektsus, täpsus, õppimisvõime ja vastutustundlikkus ning koostööoskus. Tavapäraselt töötavad 4. taseme mehhatroonikutena erialase kutsekeskhariduse või keskharidusega inimesed. Erialast haridust mitte omavad inimesed on tööks vajalikud oskused omandanud täiendkoolituste käigus või töökohal õppides. Mehhatroonik. Mehhatroonik, tase 4 kutse saamiseks peab taotleja tõendama kõik kohustuslikud (B.2.1-B.2.3) ja kutset läbivad (B.2.4) kompetentsid. Mehhatroonikaseadmete ja -süsteemide koostamine ja paigaldamine 4 Mehhatroonikaseadmete ja alamsüsteemide käit 4 Tööstus- ja tootmismehhatroonika seadmete ning alamsüsteemide paigaldamine ja käit 4 Mehhatroonik, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Raseduskriisi nõustaja, tase 6 Psychosocial (crisis) counsellor during child planning, pregnancy and postnatal period, level 6 1 Raseduskriisi nõustaja, tase 6 (versioon 2) Raseduskriisi nõustaja, tase 6 (versioon 3) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Ämmaemandus Raseduskriisi nõustaja 22 2014-11-27 2014-11-27 2019-11-11 6 6 3259 Tervishoiu keskastme spetsialistid, mujal liigitamata 0313 Psühholoogia 86 Tervishoid Keelte oskustasemete kirjeldused Teadmiste ja oskuste tasemete kirjeldused Ena Soodla SA Väärtustades Elu Kristi Kuura SA Väärtustades Elu Margit Emberg, raseduskriisi nõustaja Irena Bartels Eesti Ämmaemandate Ühing Tiina Tõemets Sotsiaalministeerium Andrea Kink Sotsiaalministeerium Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Raseduskriisi nõustaja 6. taseme kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamise ja isikute kompetentsuse hindamise alus. Raseduskriis on olukord, kus väheneb naise, mehe ja tema lähedaste toimetulek füsioloogiliste, sotsiaalsete ja psühholoogiliste muutuste või traumaatiliste kogemustega, mis on seotud rasestumise, raseduse katkemise või katkestamise, lapseootuse, sünni ning lapsevanemaks kasvamisega. Raseduskriisi nõustaja tegevuse eesmärk on kaitsta, toetada ja aidata säilitada nõustatavate (perekonna, lähedaste ja fertiilses eas olevate naiste ning meeste) emotsionaalset ja sotsiaalset heaolu, võimaldades neile optimaalset psühholoogilist ja psühhofüsioloogilist arengut, parandades naiste ja perede toimetulekuvõimet seoses raseduse planeerimise, lapseootuse ja sünnitusjärgse perioodiga. Raseduskriisi nõustaja töö on mitmekesine, olulisel kohal on valmisolek nõustada kliente/patsiente erakorraliselt. Raseduskriisi nõustaja nõustab ambulatoorselt ja/või statsionaarselt nii üksikisikuid kui gruppe. Raseduskriisi nõustaja töös on oluline koht enese erialasel täiendamisel ja eriala uusimate arengusuundadega kursis olekul. A.2.1 Raseduskriisi nõustamise vajaduse määratlemine A.2.2 Kliendi/patsiendi seisundi ja olukorra hindamine A.2.3 Raseduskriisialane nõustamine ja sekkumine A.2.4 Teabe jagamine A.2.5 Raseduskriisi nõustaja erialane areng ja koostöö A.2.6 Kriisitöö läbiviimine (kriisiväljakutse) A.2.7 Raseduskriisi nõustaja kutseline tegutsemine ja käitumine Raseduskriisi nõustaja osutab klientide vajadustest lähtuvat kvaliteetset teaduspõhist nõustamisteenust. Ta töötab tervishoiuasutustes, raseduskriisi-, sotsiaalabi- ja perekeskuste juures vm. Töö võib toimuda ka riiklikel pühadel ja puhkepäevadel, vajadusel ka öisel ajal väljakutse korral. Raseduskriisi nõustajal on spetsiaalse sisustusega (laud ja toolid, riiulid avalike töövahenditega ja lukustatavad kapid delikaatseid isikuandmeid sisaldav info hoidmiseks) eraldi tööruum. Tavapärased kontoritarbed ja sidevahendid. Arvuti andmete sisestamiseks, materjalide väljaprintimiseks, andmebaaside kasutamiseks, internetilehekülgede sirvimiseks ja kliendi/patsiendiga suhtlemiseks elektroonilisel teel. Töö haavatavas olukorras inimestega nõuab raseduskriisi nõustajalt empaatiat, delikaatsust ja pingetaluvust. Kuna töö toimub mitmekesistes, muutuvates ja sageli ka ennustamatutes olukordades erinevate inimestega, nõuab töö temalt loovust, analüüsivõimet, iseseisva ja kriitilise mõtlemise võimet ning paindlikkust. Raseduskriisi nõustaja. Selle kutse taotlemisel on nõutav kõigi kompetentside tõendamine. Raseduskriisinõustamise vajaduse eesmärkide määratlemine 6 Kliendi/patsiendi seisundi ja olukorra hindamine 6 Raseduskriisialane nõustamine ja sekkumine 6 Teabe jagamine 6 Raseduskriisi nõustaja erialane areng ja koostöö 6 Kriisitöö läbiviimine (kriisiväljakutse) 6 Raseduskriisi nõustaja kutseline tegutsemine ja käitumine 6 IT-süsteemide nooremspetsialist, tase 4 Junior IT systems specialist, level 4 5 Infotehnoloogia spetsialist II (versioon 2) Infotehnoloogia spetsialist II (versioon 3) Infotehnoloogia tugispetsialist II (versioon 1) IT-süsteemide nooremspetsialist, tase 4 (versioon 6) IT-süsteemide nooremspetsialist, tase 4 (versioon 7) IT-süsteemide spetsialist, tase 4 (versioon 4) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA IT süsteemid ja teenused IT spetsialist 15 2014-12-10 2014-12-10 2019-10-16 4 4 3511 IKT operaatorid 0611 Arvutikasutus 62 Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused Euroopa IKT kompetentside raamistik Keelte oskustasemete kirjeldused Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning esitatakse kompetentsusnõuded ehk töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit. See esmase kutse kutsestandard on aluseks kutsehariduse õppekavale. IT-süsteemide nooremspetsialist: töötab iseseisvalt etteantud töölõigus, järgides protseduurireegleid ja parimaid praktikaid. Võib töötada klienditoes, IT-tugiisikuna, monitooringuspetsialistina, süsteemiadministraatorina jne. Ta omab piiratud tegevusvabadust väljakujunenud praktika ja meetodite piires. Tema ülesandeks on standardsete IT- probleemide lahendamine, edastades nendehulgast keerulisemad vanemspetsialistidele. IT-süsteemide nooremspetsialisti põhilised tööülesanded on IT-süsteemide toote või projekti väljatöötamine ja kavandamine, rakenduste projekteerimine, lahenduste juurutamine, dokumentatsiooni koostamine, kasutajatugi, muutmiste tugi, probleemide lahendamine, teenuste osutamine, hanked, müügikanalite haldamine ja infoturbe tagamine . IT-süsteemide nooremspetsialist suudab oma suhtlemisstiili kohandada mitmesugustele olukordadele ja inimestele. Avaldab selgelt oma arvamust, ei varja informatsiooni ning oskab välja tuua olulisemaid seisukohti. Oskab kontrollida oma emotsioone ka keerulistes olukordades. Tema töös on vajalik tahe ja oskus töötada meeskonnas. IKT-kutsete kirjeldamisel on aluseks Euroopa IKT-kompetentside raamistik (e-CF), mis määratleb kokku 36 e-CF-põhikompetentsi ja jaotab need viie IKT-äriprotsessi-valdkonna vahel, vt Lisa 1. 1. Toote või projekti kavandamine 2. Rakenduse projekteerimine 3. Kavandamine ja väljatöötamine 4. Süsteemide integreerimine 5. Testimine 6. Lahenduse juurutamine 7. Dokumentatsiooni koostamine 8. Kasutajatugi 9. Muutmise tugi 10. Teenuse osutamine 11. Probleemihaldus 12. Hariduse ja koolituse pakkumine 13. Hanked 14. Müügipakkumuse koostamine 15. Lepingute haldamine 16. Personaliarendus 17. Projektiportfelli haldamine 18. Riskijuhtimine 19. Suhtekorraldus 20. IKT kvaliteedijuhtimine 21. Infoturbe haldamine IT-süsteemide nooremspetsialisti töös on oluline täita mitmeid tööülesandeid samaaegselt. Valdkond on kiiresti arenev, mistõttu on vajalik pidev enesetäiendamine. Töö nõuab vaimset pingutust. Töötab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahenditega. IT-süsteemide nooremspetsialisti töös on vajalik säilitada emotsionaalne tasakaal kiiret reageerimist eeldavates olukordades ja klientidega suheldes. Süsteemi erisuste ja riskide märkamine ning infosüsteemi kui terviku toimimisega arvestamine eeldab head analüüsi- ja keskendumisvõimet. Kliendi vajaduste mõistmiseks ja lahenduste selgitamiseks on vajalik hea suhtlemisoskus. IT-süsteemide nooremspetsialisti tavapärane kutsealane ettevalmistus on kutsekeskharidus või keskharidus koos erialase töökogemusega. IT-süsteemide nooremspetsialist, Kasutajatoe spetsialist, IT-administraator, Testija, Arvutitehnik, IT-tehnik. Toote või projekti kavandamine (e-CF kompetents A.4.) 4 Rakenduse projekteerimine (e-CF kompetents A.6.) 4 Kavandamine ja väljatöötamine (e-CF kompetents B.1.) 4 Süsteemide integreerimine (e-CF kompetents B.2.) 4 Testimine 4 Lahenduse juurutamine (e-CF kompetents B.4.) 4 Dokumentatsiooni koostamine (e-CF kompetents B.5.) 4 Kasutajatugi (e-CF kompetents C.1.) 4 Muudatuste tugi (e-CF kompetents C.2.) 4 Teenuse osutamine (e-CF kompetents C.3.) 4 Probleemihaldus (e-CF kompetents C.4.) 4 Hariduse ja koolituse pakkumine (e-CF kompetents D.3.) 4 Hanked (e-CF kompetents D.4.) 4 Müügipakkumuse koostamine (e-CF kompetents D.5.) 4 Lepingute haldamine (e-CF kompetents D.8.) 4 Personaliarendus (e-CF kompetents D.9.) 4 Projektiportfelli haldamine (e-CF kompetents E.2.) 4 Riskijuhtimine (e-CF kompetents E.3.) 4 Kliendisuhete juhtimine (e-CF kompetents E.4.) 4 IKT kvaliteedijuhtimine (e-CF kompetents E.6.) 4 Infoturbe haldamine (e-CF kompetents E.8.) 4 IT-süsteemide nooremspetsialist, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Tarkvaraarendaja, tase 6 Senior software developer, level 6 3 Tarkvaraarendaja, tase 6 (versioon 4) Tarkvaraarendaja, tase 6 (versioon 5) Tarkvaraarenduse vanemspetsialist, tase 6 (versioon 1) Tarkvaraarenduse vanemspetsialist, tase 6 (versioon 2) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Tarkvaraarendus Tarkvara arendaja 15 10.12.2014 2014-12-10 2018-05-23 6 6 2512 Tarkvaraarendajad 0613 Tarkvara ja rakenduste arendus ning analüüs 62 Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused Selgitused tarkvaraarenduse vanemspetsialisti kutsestandardisse Keelte oskustasemete kirjeldused Erik Jõgi Codeborne OÜ Kristjan Kuhi Ericsson Eesti AS Marek Kusmin Codeborne OÜ Andres Kütt Nordea Pank Eesti Jaanus Pöial IT Kolledž Triin Sepp Cybernetica AS Enn Õunapuu Tallinna Tehnikaülikool Tarkvaraarendaja, tase 6 kutsestandard on aluseks rakenduskõrghariduse, bakalaureuse ja täiendusõppe õppekavade koostamisele. Tarkvaraarendaja, tase 6 töö eesmärk on kliendi vajaduste mõistmine ja koostöös kliendiga selle alusel töötava ja väärtust loova tarkvarasüsteemi loomine. Ta tagab tarkvara vajaliku kvaliteedi kasutades parimaid praktikaid, standardeid ja silmas pidades tehtavate kulutuste optimaalsust ning osaledes väljatöötatud lahenduse juurutamisel. Tarkvaraarenduse vanemspetsialist valib sobivad vahendid ja viisid vastavalt ülesande olemusele ning mõistab loodava lahenduse konteksti. Ta hindab süsteemide keerukust ja hoiab lahenduse võimalikult lihtsana. Tarkvaraarendaja hindab olemasolevat infosüsteemi ja näeb selle täiendamise võimalusi. Ta osaleb meeskonna töös ja võtab selles sobiva rolli (vajadusel ka liidri rolli), kaasates koostööpartnereid kõigilt tasanditelt. Ta mõistab infotehnoloogia põhimõtteid ning ettevõtluse ja juhtimise aluseid. Tarkvaraarenduse vanemspetsialist on teadlik infotehnoloogia arengusuundadest ja nende mõjust tarkvarale. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kutsete kirjeldamisel on aluseks Euroopa IKT kompetentside raamistik (e-CF), mis määratleb kokku 36 e CF põhikompetentsi ja jaotab need viie IKT äriprotsessi/valdkonna vahel. 36 e CF põhikompetentsi on toodud kutsestandardi lisas. Tarkvaraarendaja, tase 6 kutse koosneb seitsmest tööosast. A.2.1 Tarkvaralahenduse kavandamine koostöös kliendiga (Arhitektuuri projekteerimine (e-CF kompetents A.5.)) A.2.2 Lahenduse arhitektuuri analüüsimine ja valimine (Arhitektuuri projekteerimine (e-CF kompetents A.5.)) A.2.3 Arendusprotsessis osalemine/Arendusprotsessi läbiviimine (Kavandamine ja väljatöötamine (e-CF kompetents B.1.)) A.2.4 Tarkvarasüsteemi realiseerimine (Süsteemide integreerimine (e-CF kompetents B.2.)) A.2.5 Testimine (Testimine (e-CF kompetents B.3.)) A.2.6 Juurutamine (Lahenduse juurutamine/paigaldamine/kasutuselevõtt (e-CF kompetents B.4.)) A.2.7 Tarkvarasüsteemi toetamine (Kasutajatugi (e-CF kompetents C.1.)) Tarkavaraarendaja töötab siseruumis ja põhiliselt istudes. Tema töö on vaimselt pingeline ja riskiteguriteks on sundasend arvutiga töötamisel ning koormus silmadele. Tarkvaraarendaja töö nõuab lävimist mitmekesist rahvuslikku ning kultuuritausta omavate klientide ja kolleegidega, erinevatest maailma paikadest. Meeskonna liikmed võivad asuda üksteisest geograafiliselt kaugel. Tarkavaraarendaja põhilised töövahendid on arvutustehnika ja tarkvara (sh tarkvara modelleerimise töövahendid, tarkvara arendus- ja koostevahendid, suhtlus- ja dokumentatsioonivahendid, verisoonihaldus-süsteemid jne). Tarkavaraarendaja töö eeldab loogilist ja analüütilist mõtlemist, tehnilist loomingulisust ning meeskonnatöövalmidust. Oluline on õppimistahe, koostöö-ja kohanemisvõime, suhtlemisvalmidus, orienteeritus tulemustele, vastutustunne, korrektsus, täpsus, enesedistsipliin ja stressitaluvus. Tarkvaraarendajatena töötavad tavaliselt inimesed, kellel on erialane rakenduskõrgharidus või kõrgharidus. Kutseoskused võivad olla omandatud täiendusõppes või töökohal õppides. Tarkvaraarendaja, programmeerija, tarkvara testija, juhtiv tarkvaraarendaja Tarkvaraarendaja, tase 6 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.7 ja B.2.8 (läbiv kompetents) tõendamine. Arhitektuuri projekteerimine (e-CF kompetents A.5) Tarkvaralahenduse kavandamine koostöös kliendiga 6 Arhitektuuri projekteerimine (e-CF kompetents A.5) Lahenduse arhitektuuri analüüsimine ja valimine 6 Kavandamine ja väljatöötamine (e-CF kompetents B.1.) Arendusprotsessis osalemine/Arendusprotsessi läbiviimine 6 Süsteemide integreerimine (e-CF kompetents B.2.) Tarkvarasüsteemi realiseerimine 6 Testimine (e-CF kompetents B.3.) 6 Lahenduste juurutamine/paigaldamine/kasutuselevõtt (e-CF kompetents B.4.) Juurutamine 6 Kasutajatugi (e-CF kompetents C.1.) Tarkvarasüsteemi toetamine 6 Tarkvaraarendaja, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik, tase 3 Vehicle technician, level 3 3 Mootorsõidukihooldaja, tase 3 (versioon 1) Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik, tase 3 (versioon 4) Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik, tase 3 (versioon 5) Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik, tase 3 (versioon 6) Sõidukite pindadehooldaja/rehvitehnik, tase 3 (versioon 2) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Autotehnik 20 2015-02-06 2015-02-06 2016-06-30 3 3 7231 Mootorsõidukimehaanikud ja -lukksepad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Ene Pukk Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool Vladimir Krasnoštšjokov Toyota Baltic AS Valter Kokkota MTÜ Autokutseõppe Liit Piret Lilover SA Innove Ülo Ramp Põltsamaa Ametikool Koit Saar AS Benefit Janek Pukka Rakvere Ametikool Andrus Simberg MTÜ Autokutseõppe Liit Toomas Rootalu Amserv Auto AS Mairo Neem Unelmauto AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Sõiduki pindade hooldaja ja rehvitehnik, tase 3 kutsestandard on õppekavade koostamise ja isiku kompetentsuse hindamise alus. Mootorsõidukite hoolduse ja remondi kutsealal on kolm kutsetaset: sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik, tase 3 mootorsõidukitehnik, tase 4 mootorsõidukidiagnostik, tase 5 Mootorsõidukite hoolduse ja remonditööde eesmärk on tagada sõiduki ohutu kasutamine ning selle kere, sisustuse, mehhanismide, agregaatide ja sõlmede töökorras hoidmine. Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik tegeleb mootorsõidukite, liikur- ja väikemasinate, haagiste (edaspidi sõidukite) värvkatte, salongi sisustuse materjalide, kere osade ja mootoriruumi puhastamisega ja hooldamisega. Sõiduki puhastamine tähendab määrdumise eemaldamist sobiva tehnoloogiaga ning hooldamine tähendab puhastatud pindade töötlemist sobiva tehnoloogiaga. Töö eesmärk on osutada sõidukite pindade puhastamise ja hooldamise teenust professionaalsel tasemel ning sellega ennetada sõiduki ebanormaalset kulumist ning korrosioonikahjustuste teket. Lähtuvalt tööturu vajadusest, eelkõige seonduvalt rehvitööde hooajalisusega, võib sõidukite pindadehooldaja teostada sõidukitele rehvivahetust ja sellega kaasnevaid töid (edaspidi rehvitööd). Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik määrab sõiduki erinevatel pindadel määrdumise liiki, ulatust ja põhjusi ning pakub õigeid lahendusi puhastamiseks ja hooldamiseks. Oskab töötada professionaalsete puhastus- ja hooldusvahenditega käsitsi ja kasutades asjakohaseid seadmeid ning kasutada rehvitöödel vajalikke materjale ja seadmeid. Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik rakendab keskkonnasäästlikke töövõtteid ning järgib tööohutuse- ja töötervishoiu nõudeid. Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik juhindub töö teostamisel talle antud töökorraldusest, tehnilistest juhenditest, ohutusnõuetest ja tööle seatud kvaliteedinäitajatest. Kutsealal kasutatavad materjalid ja tehnoloogiad uuenevad kiiresti, samuti on pidevas muutumises sõidukite ehituses kasutatavad materjalid, seetõttu on vajalik pidev enesetäiendamine. Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik võib töötada nii üksi kui ka meeskonnas, võib vajada mõningal määral juhendamist uutes olukordades, tema töö eeldab suhtlemist kaastöötajate ja klientidega. A.2.1 Sõiduki värvkatte sh klaaspindade puhastamine ja hooldamine A.2.2 Rattakoobaste, rehvide, velgede ja uksevahede puhastamine ja hooldamine A.2.3 Sõiduki sisustuse ja pinnakatete puhastamine ja hooldamine A.2.4 Sõiduki mootoriruumi puhastamine ja pindade hooldamine A.2.5 Sõiduki põhjapesu A.2.6 Rehvivahetustööd A.2.7 Sõiduki rattakoopas asuvate sõlmede seisukorra kontrollimine A.2.8 Rehviparandustööd Mootorsõidukite hoolduse ja remondi kutsealal on sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik, tase 3, mootorsõidukitehnik, tase 4 ja mootorsõidukidiagnostik, tase 5 kutsed. Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehniku töö tähendab kliendi poolt antud tellimuse täitmist etteantud mahus ja määratud aja jooksul. Seetõttu on oluline tööetappide planeerimine ja töökoha kujundamine töö efektiivsuse ja ergonoomia põhimõtete kohaselt. Valmistöö tulemus mõjutab otseselt tellija ehk kliendi rahulolu ja tööandja ärihuvi. Tööaeg on üldjuhul päevane, kuid töökorraldus võib ette näha ka töötamist töö ajakava alusel nädalavahetustel, riiklikel pühadel, õhtuti ja öösel. Tööülesanded on vahelduvad, sõltuvad mõningal määral aastaajast. Töö tegemise koht on enamasti siseruumis. Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik töötab enamjaolt seistes ning liikudes, kuid ka sundasendites. Sundasend tähendab, et töötaja peab teatud tööprotsessi tegemisel viibima ühes asendis (seisvas) või tegema tööd füsioloogiliselt ebamugavas asendis ja lihaste pideva pinge all (näiteks töötatakse kummargil või kükakil asendis, põlvili asendis, istuvas asendis masinate juhtimisel või arvutiga töötamisel jne.). Töökeskkonnas esinevad ohutegurid on füüsikalised (tavaliselt müra, õhutemperatuur ja –niiskus, masinate ja seadmete liikuvad osad, raskuste käsitsi teisaldamine); keemilised (sõltuvalt töös kasutatavate kemikaalide omadustest); psühholoogilised (töökoormus, töötamine kindla ajaressurssiga, üksluine töö). Töökeskkonna ohutegurite mõju vältimiseks või minimeerimiseks peab töötaja kasutama vajalikke isikukaitsevahendeid ja rakendama meetmeid luu- ja lihaskonna ülepinge vältimiseks. Töö ei sobi inimesele, kel on soodumus allergilistele reaktsioonidele ja/või vähene füüsiline vastupidavus. Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik kasutab käsi-, elektrilisi-, hüdro- ja pneumotööriistu, mõõteriistu detailide ja avade, rõhkude, mahtude mõõtmiseks, jõumomendi mõõtevahendeid, töökoja-, remondi- ja hooldusseadmeid oma kompetentside rakendamiseks vajalikus ulatuses, sõiduki pesemiseks ja hooldamiseks vajalikke seadmeid, kemikaale, pesemis- ja kuivatamistarbeid. Samuti on töövahendiks arvuti ja andmebaasid tööks vajalike algandmete, mõõteväärtuste, tööjuhendite, töökorralduste ja muude vajalike juhendmaterjalide või dokumentide kasutamiseks ja täitmiseks. Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehniku edukaks tegevuseks vajalikud vaimsed eeldused on loogiline mõtlemine, visuaalne mälu, ruumiline kujutlusvõime, kontsentreerumisvõime. Kehalised eeldused on koormustaluvus, vastupidavus, füüsilise pingutuse võime, liigutuste täpsus, kiirus, osavus, nägemine, kuulmine. Eeldused iseloomujoontele on kohanemisvõime, stressitaluvus, keskkonnataluvus, koostöövõime, õppimisvõime, vastutusvõime, usaldatavus, emotsionaalne stabiilsus, korrektsus, täpsus, enesedistsipliin, suhtlemisvalmidus, sõbralikkus. Rehvitehnik, autopesija. Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehniku kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1–B.2.9 tõendamine. Sõiduki värvkatte sh klaaspindade puhastamine ja hooldamine 3 Rattakoobaste, rehvide, velgede ja uksevahede puhastamine ja hooldamine 3 Sõiduki sisustuse ja pinnakatete puhastamine ja hooldamine 3 Sõiduki mootoriruumi puhastamine ja pindade hooldamine 3 Sõiduki põhjapesu 3 Rehvivahetustööd 3 Rattakoopas asuvate sõlmede seisukorra kontrollimine 3 Rehviparandustööd 3 Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Tegevusjuhendaja, tase 5 Client worker for people with mental health problems, level 5 2 Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialist, tase 4 (versioon 4) Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialist, tase 4 (versioon 5) Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialist, tase 4 (versioon 6) Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialist, tase 4 (versioon 7) Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialist, tase 4 (versioon 8) Tegevusjuhendaja, tase 4 (versioon 3) Tegevusjuhendaja, tase 5 (versioon 1) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaalhooldus Tugiisik (sh. tegevusjuhendaja) 24 2015-02-25 2015-02-25 2015-05-27 5 5 5329 Tervishoiu hooldustöötajad, mujal liigitamata 0921 Eakate ja puudega täiskasvanute hooldamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Sotsiaalala töötaja eetikakoodeks Anneli Eelmaa Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda, SA Koeru Hooldekeskus Mailiis Kaljula Eesti Maaomavalitsuste Liit Maiu Kauber MTÜ Sotsiaalkoolituse Keskus Liina Lanno AS Hoolekandeteenused Margit Laurson Sotsiaalkindlustusamet Ly Mikheim Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit, SA Maarja Küla Janika Pael Tartu Tervishoiu Kõrgkool Bärbel Vapper Sotsiaalministeerium Hille Volberg Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda, Paju Pansionaadid MTÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Tegevusjuhendaja, tase 5 kutsestandard on aluseks koolitusprogrammide koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Tegevusjuhendaja on erihoolekande valdkonna spetsialist, kes juhendab ja toetab psüühilise erivajadusega inimest igapäevatoimingute, töö- ja huvitegevuste sooritamisel, et tagada maksimaalne iseseisvus ja elukvaliteet, lähtudes humanistlikust ja holistlikust inimkäsitlusest Tegevusjuhendaja töötab meeskonnas ning teeb juhendatava huvides koostööd tema sotsiaal- ja ametnikevõrgustikega. Tegevusjuhendaja töös on oluline pidev enesetäiendamine ja elukestev õpe. A.2.1 Kliendi sotsiaalsete oskuste arendamine 2.1.1. Kliendi toetamine suhtlemisel. 2.1.2. Kliendile käitumisnormide õpetamine. 2.1.3. Kliendi emotsionaalse seisundi toetamine. 2.1.4. Konfliktide lahendamise ja enesekehtestava käitumise õpetamine. 2.1.5. Tagasiside andmine suhtlusolukordadele. 2.1.6. Kliendiesinduste tegutsemise toetamine. A.2.2 Kliendi tegevusvõime arendamine, säilitamine ja toetamine 2.2.1. Kliendi tegevusvõime ja kõrvalabi vajaduse hindamine ning analüüsimine. 2.2.2. Terviseseisundi jälgimine, muutuste märkamine. 2.2.3. Tervisekäitumise kujundamine. 2.2.4. Kliendi motiveerimine ja kaasamine tegevustesse. 2.2.5. Kliendi juhendamine abivahendite kasutamisel. A.2.3 Kliendi juhendamine ja toetamine igapäevaelu toimingutes 2.3.1. Kliendiga koos päeva-/ nädalaplaani koostamine. 2.3.2. Kliendi toetamine enese eest hoolitsemisel. 2.3.3. Kliendile määratud raviskeemi järgimine. 2.3.4. Juhendamine majapidamise korraldamisel. 2.3.5. Toitumise jälgimine. 2.3.6. Koos kliendiga igapäevaeluga seotud eelarve koostamine. 2.3.7. Kliendi juhendamine kogukonnas pakutavate teenuste tarbimisel. A.2.4 Kliendi juhendamine ja toetamine vabaajategevustes 2.4.1. Kliendi suunamine ja kaasamine vabaajategevustesse. 2.4.2. Koos kliendiga vaheldusrikaste tegevuste leidmine ja läbiviimine. 2.4.3. Turvalisusriskidega arvestamine. 2.4.4. Erinevatel üritustel osalemise juhendamine, vajadusel saatmine. A.2.5 Kliendiga seotud võrgustiku loomine ja hoidmine 2.5.1. Kliendi vajadustele sobiva võrgustiku loomine. 2.5.2. Olemasoleva suhtevõrgustiku säilitamine. 2.5.3. Koostöö kliendi lähedaste ja eestkostjatega. 2.5.4. Koostöö teiste spetsialistidega. A.2.6 Kliendi toetamine õppimisel ja töötamisel 2.6.1. Kliendile sobilike õppimise/töötamise võimaluste leidmine. 2.6.2. Kliendile õppimisel/töötamisel vajalike sotsiaalsete oskuste õpetamine. 2.6.3. Kliendile õppimisel/töötamisel vajalike praktiliste oskuste õpetamine. 2.6.4. Kliendile õppimise/töötamise toetamiseks vajalike teenuste ja toetuste korraldamine. 2.6.5. Koostöö asutusega, kliendi igapäevaelu sidumine õppimise/töötamisega. A.2.7 Juhendamine ja mentorlus 2.7.1. Uuele töötajale mentoriks olemine. 2.7.2. Praktikantide, vabatahtlike jt juhendamine. 2.7.3. Kovisioon ja tööjuhendamine. A.2.8 Majapidamise korraldamine 2.8.1. Töö- ja elukorralduse koordineerimine. 2.8.2. Kliendi isiklike varade arvestus ja vajaduste kaardistamine. 2.8.3. Klientide dokumendihalduse korraldamine. 2.8.4. Turvalisusnõuetega arvestamine. Tegevusjuhendaja töötab üldjuhul erihoolekandeteenuseid pakkuvas asutuses. Töö võib toimuda graafiku alusel, sh puhkepäevadel ja öösiti. Tegevusjuhendaja võib kokku puutuda ohuteguritega (emotsionaalsed ja füüsilised rünnakud, kõrgendatud emotsionaalne pinge, infektsioonid jm), mis võivad mõjuda tema elule ja/või tervisele. Tegevusjuhendaja kasutab oma töös infotehnoloogia- ja kommunikatsioonivahendeid, kodu- ja majapidamistehnikat ning -vahendeid, vajadusel abivahendeid. Tegevusjuhendaja töös on olulised empaatia- ja vastutusvõimelisus, hoolivus, usaldusväärsus ja ausus. Oluline on kohusetundlikkus oma töös. Ta on hea suhtleja ja koostööaldis. Tegevusjuhendaja töö eeldab kõrget kõlbelist hoiakut, pingetaluvust, inimkeskseid väärtushoiakuid ja tolerantsust. Samuti on tähtsad kehtestamisoskus, analüüsivõime, sihikindlus ja järjepidevus. Tegevusjuhendaja kutsealane ettevalmistus on reguleeritud sotsiaalhoolekande seadusega. Tegevusjuhendaja. Tegevusjuhendaja, tase 5 kutse koosneb üheksast kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.5 ja B.2.9 (läbiv kompetents) tõendamine. Lisaks tuleb tõendada vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.6, B.2.7 ja B.2.8. Kliendi sotsiaalsete oskuste arendamine 5 Kliendi tegevusvõime arendamine, säilitamine ja toetamine 5 Kliendi juhendamine ja toetamine igapäevaelu toimingutes 5 Kliendi juhendamine ja toetamine vabaajategevustes 5 Kliendiga seotud võrgustiku loomine ja hoidmine 5 Kutse taotlemisel tuleb lisaks tuleb tõendada vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.6, B.2.7 ja B.2.8. Kliendi toetamine õppimisel ja töötamisel 5 Juhendamine ja mentorlus 5 Majapidamise korraldamine 5 Tegevusjuhendaja, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Mootorsõidukitehnik, tase 4 Vehicle technician, level 4 8 Autolukksepp I (versioon 1) Autotehnik I (versioon 2) Autotehnik I (versioon 3) Autotehnik I (versioon 4) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 10) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 11) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 5) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 6) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 7) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 9) Liikurmasinatehnik, tase 4 Sõiduautotehnik, tase 4 Veoauto- ja bussitehnik, tase 4 Väikemasina-, mootor- ja jalgrattatehnik, tase 4 Mootorsõiduki jõuülekande ülddiagnostika, hooldus ja remont, tase 4 Mootorsõiduki elektriseadiste ja mugavussüsteemide ülddiagnostika, hooldus ja remont, tase 4 Mootorsõiduki juhtimisseadmete ja veermiku ülddiagnostika, hooldus ja remont, tase 4 Mootorsõiduki kere, sisustuse ja pealisehituse ülddiagnostika, hooldus ja remont, tase 4 Mootorsõiduki kliimaseadmete (sõitjateruumi soojendus-, ventilatsiooni- ja jahutusseadmete) ülddiagnostika, hooldus ja remont, tase 4 Mootorsõiduki lisa- ja tööseadmete ning nende hüdrosüsteemide ja kinnitusmehhanismide ülddiagnostika, hooldus ja remont, tase 4 Mootorsõiduki mootori ülddiagnostika, hooldus ja remont, tase 4 Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Autotehnik 20 2015-02-06 2015-02-06 2016-06-30 4 4 7231 Mootorsõidukimehaanikud ja -lukksepad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Vladimir Krasnoštšjokov Toyota Baltic AS Valter Kokkota MTÜ Autokutseõppe Liit Peeter Johannson Tallinna Linnatransport AS Tarmo Talismaa Volvo Estonia OÜ Piret Lilover SA Innove Ülo Ramp MTÜ Autokutseõppe Liit Janek Pukka Rakvere Ametikool Andrus Simberg MTÜ Autokutseõppe Liit Sven Andresen Tallinna Tehnikakõrgkool Ene Pukk Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool Ülo Kannelmäe Kehna Majandus- ja Tehnoloogiakool Kaupo Veegen Honda Motor Europe Ltd, Estonian Brandch Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Mootorsõidukitehnik, tase 4 kutsestandard on aluseks kutsekeskhariduse ja täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Mootorsõidukite hoolduse ja remondi kutsealal on järgmised kutsed: Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik, tase 3, mootorsõidukitehnik, tase 4 ja mootorsõidukidiagnostik, tase 5. Mootorsõidukitehnik tegeleb mootorsõidukite, liikurmasinate, ehitusmasinate, töömasinate, väikemasinate, mootorrataste, tehnoloogiliste masinate, motoriseeritud käsimasinate, jalgrataste, haagiste ning nende lisa- ja tööseadmete (edaspidi sõidukite, masinate) hoolduse, remondi ja ülddiagnoosimisega, rikete leidmise ja kõrvaldamisega. Mootorsõidukitehnik töötab iseseisvalt, kasutades vajadusel remondiandmebaase, -katalooge ja -juhendeid. Ta kannab töövõtjana vastutust nii tööohutuse kui ka hoolduse ja/või remondi tagajärjel tekkinud liiklusohtlike olukordade eest. Seoses kiiresti uueneva tehnoloogiaga on vajalik pidev enesetäiendamine. Mootorsõidukitehnik võib töötada nii üksi kui ka meeskonnas, tema töö eeldab suhtlemist kaastöötajate ja klientidega. Spetsialiseerumise liigituse aluseks olevad dokumendid: Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele (Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus - RT I, 24.07.2012, 16) Lisa 5 Sõidukite jaotus kategooriatesse ja klassidesse Traktori, liikurmasina, mootorliikuri ja nende haagiste tehnonõuded, nõuded varustusele ning tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord (Majandus-ja kommunikatsiooniministri määrus – RT I, 24.07.2012, 17) Lisa 4 Masina kategooriate määratlused. A.2.1 Mootorsõiduki ülddiagnostika, hooldus ja remont A.2.2 Kere, sisustuse ja pealisehituse ülddiagnostika, hooldus ja remont A.2.3 Mootori ülddiagnostika, hooldus ja remont A.2.4 Jõuülekande ülddiagnostika, hooldus ja remont A.2.5 Elektriseadiste ja mugavussüsteemide ülddiagnostika, hooldus ja remont A.2.6 Juhtimisseadmete ja veermiku ülddiagnostika, hooldus ja remont A.2.7 Kliimaseadmete (sõitjateruumi soojendus-, ventilatsiooni- ja jahutusseadmete) ülddiagnostika, hooldus ja remont A.2.8 Lisa- ja tööseadmete ning nende hüdrosüsteemide ja kinnitusmehhanismide ülddiagnostika, hooldus ja remont Spetsialiseerumine sõltub sõiduki kategooriast/liigist, kasutusotstarbest järgmiselt: sõiduautotehnik, veoauto- ja bussitehnik, liikurmasinatehnik ning väikemasina- ja mootorrattatehnik. Kõik spetsialiseerumised on otseselt seotud kirjeldatud tööosadega. Mootorsõidukitehniku tööaeg on enamasti päevane. Tööülesanded vahelduvad. Ta töötab enamasti siseruumis. Võib ette tulla töötamist suurenenud ohuolukorras ja liikurmasinatehnikul töötamist välitingimustes. Mootorsõidukitehnik töötab üldiselt seistes, kuid sageli ka ergonoomiliselt rasketes tingimustes. Võimalik on kokkupuude tervistkahjustavate ainetega (mootorikütused, määrdeained ja tehnilised vedelikud, happed, heitgaasid jmt). Töökeskkonnas võib esineda müra, tolmu, niiskust ja vibratsiooni. Mootorsõidukitehnik kasutab käsi-, elektri-, hüdro- ja pneumotööriistu ning töökoja-, remondi- ja hooldusseadmeid. Ta kasutab ka töörõivastust ja isikukaitsevahendeid. Mootorsõidukitehniku eeldatavad isikuomadused on täpsus, vastutustunne, koostöövalmidus, pingetaluvus ning analüüsi- ja otsustusvõime. Mootorsõidukitehniku teised võimalikud ametinimetused on autotehnik, automehaanik, autoremondilukksepp, autohooldelukksepp, väikemasinatehnik, mootorrattatehnik, jalgrattatehnik, ehitusmasinatehnik, töömasinatehnik, tehnohooldemeister, tehnohooldespetsialist, tehnoseisundi-kontrolör, garantiitehnik. Keskkonnaministri 11. märtsi 2005 määruse nr 16, Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 842/2006 ning Euroopa Komisjoni määruste 303/2008, 307/2008 ning direktiivi 2006/40/EÜ põhjal on mootorsõidukite kliimaseadmete käitlejana töötamisel nõutav osakutse tunnistus. Mootorsõidukitehniku töö koosneb kohustuslikest tööosadest. Spetsialiseerumine toimub vastavalt sõiduki kategooriale/liigile ning kõik tööosad on spetsialiseerumisega otseselt seotud. Mootorsõidukitehniku kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe spetsialiseerumise valimine ning kohustuslike kompetentside B.2.1–B.2.8 ja läbiva kompetentsi B.2.9 tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse vastavalt sõiduki kategooriale ja kasutusotstarbele: sõiduautotehnik (M1, N1, O1, O2), veoauto- ja bussitehnik (M2, M3, N2, N3, O3, O4), liikurmasinatehnik (T, LM, R); kasutusotstarbe järgi: ehitusmasinad, töömasinad. väikemasina-, mootor- ja jalgrattatehnik (L1- L7 (A1,A2, AM), LM, O1, MS1, MS2); Kasutusotstarbejärgi: tehnoloogilised masinad, motoriseeritud käsimasinad ning jalgrattad. Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele: https://www.riigiteataja.ee/akt/124072012016 Kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele sõiduki põhiselt ja/või kasutusotstarbe järgi. Sõiduautotehniku töö ei sisalda kompetentsi B.2.8 Lisa- ja tööseadmete ning nende hüdrosüsteemide ja kinnitusmehhanismide ülddiagnostika, hooldus ja remont. Väikemasina-, mootor- ja jalgrattatehniku töö ei sisalda kompetentsi B.2.7 Kliimaseadmete (sõitjateruumi soojendus-, ventilatsiooni- ja jahutusseadmete) ülddiagnostika, hooldus ja remont. Osakutsed: Mootorsõiduki kere-, sisustuse ja pealisehituse ülddiagnostika, hooldus ja remont. Osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.2 ja B.2.9 tõendamine. Mootorsõiduki mootori ülddiagnostika, hooldus ja remont. Osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.3 ja B.2.9 tõendamine. Mootorsõiduki jõuülekande ülddiagnostika, hooldus ja remont. Osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.4 ja B.2.9 tõendamine. Mootorsõiduki elektriseadiste ja mugavussüsteemide ülddiagnostika, hooldus ja remont. Osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.5 ja B.2.9 tõendamine. Mootorsõiduki juhtimisseadmete ja veermiku ülddiagnostika, hooldus ja remont. Osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.6 ja B.2.9 tõendamine. Mootorsõiduki kliimaseadmete (sõitjateruumi soojendus-, ventilatsiooni- ja jahutusseadmete) ülddiagnostika, hooldus ja remont. Osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.7 ja B.2.9 tõendamine. Mootorsõiduki lisa- ja tööseadmete ning nende hüdrosüsteemide ja kinnitusmehhanismide ülddiagnostika, hooldus ja remont. Osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.8 ja B.2.9 tõendamine. Mootorsõiduki ülddiagnostika, hooldus ja remont 4 Kere, sisustuse ja pealisehituse ülddiagnostika, hooldus ja remont 4 Mootori ülddiagnostika, hooldus ja remont 4 Jõuülekande ülddiagnostika, hooldus ja remont 4 Elektriseadiste ja mugavussüsteemide ülddiagnostika, hooldus ja remont 4 Juhtimisseadmete ja veermiku ülddiagnostika, hooldus ja remont 4 Kliimaseadmete (sõitjateruumi soojendus-, ventilatsiooni- ja jahutusseadmete) ülddiagnostika, hooldus ja remont 4 Lisa- ja tööseadmete ning nende hüdrosüsteemide ja kinnitusmehhanismide ülddiagnostika, hooldus ja remont 4 Mootorsõidukitehnik, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Soojusenergeetikainsener, tase 6 Thermal Power Engineer, level 6 4 Soojusenergeetikainsener, tase 6 (versioon 5) Soojusenergeetikainsener, tase 6 (versioon 6) Soojusenergeetikainsener, tase 6 (versioon 7) Soojusenergeetikainsener, tase 6 (versioon 8) Soojustehnikainsener IV (versioon 1) Soojustehnikainsener IV (versioon 2) Soojustehnikainsener IV (versioon 3) Soojusenergeetikainsener energiamuundamise seadmete alal, tase 6 Soojusenergeetikainsener soojusmajanduse ja kütuste alal, tase 6 Soojusenergeetikainsener soojustehnoloogia seadmete alal, tase 6 Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Inseneride Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Inseneeria (energeetika) Soojustehnikainsener 18 2015-02-19 2015-02-19 2019-04-24 6 6 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Soojusenergeetikainseneride kutsete tasemete ülevaade ja võrdlus Insenerikutsete taotlemise eeldused Inseneri täiendusõppe arvestus Kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Imre Soorand Eesti Külmaliit Kauri Koster Adven Eesti AS Arvi Poobus Eesti Soojustehnikainseneride Selts (ESTIS), TTÜ Kuuno Külasalu GasTerm Eesti OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Soojusenergeetikainsener, tase 6 kutsestandard on kõrghariduse õppekavade koostamise, Soojusenergeetikainsener, tase 6 esmase kutse andmise ning kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemise alus. Soojusenergeetika on lai insenerivaldkond, mis hõlmab kütte- ja jahutus-, soojusülekande ning kütusemajanduse tehnoloogiate kasutamist ja arendamist. Soojusenergeetikainsenerid töötavad soojust tootvates ja kasutavates energeetika- ja tööstusettevõtetes, hoonete soojusvarustuse (küte, ventilatsioon ja jahutus) ning kütuste majandamise ja kütusevarustusega (nt biogaasi, põlevkiviõli tootmine) seotud ettevõtetes. Soojusenergeetikainsenerid töötavad meeskonnas koos sidusvaldkondade (mehhaanika, elektroonika, IKT, automaatika, keemia jt) inseneride ja spetsialistidega. Soojusenergeetikainsenerid arvestavad oma töös keskkonna, tööohutuse, majanduslike, eetiliste ja sotsiaalsete aspektidega. Soojusenergeetikainsenerid spetsialiseeruvad soojustehnoloogia seadmetele (nt tööstusahjud, ehitusmaterjalide tootmise seadmed), energiamuundamise seadmetele (nt katelseadmed, soojuspumbad, taastuvenergiaseadmed) ning soojusmajandusele ja kütustele. See kutsestandard sisaldab 6. taseme soojusenergeetikainseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. 6. taseme soojusenergeetikainsener on võimeline töötama keerulistes olukordades, jagama ressursse ning võtma vastutust meeskonna töö tulemuste eest. Ta korraldab väljatöötatud ja kasutusel olevate tehnoloogiliste seadmete ja süsteemide paigaldust ja käitu ning osaleb uute tehnoloogiate arendamises. Tema tööks on koordineerida elektri-, automaatika jm spetsialistide töid objektil. Nimetatud spetsialistid peavad omama vastavat pädevust vt p A.8. Juhul kui 6. taseme soojusenergeetikainsener omab elektri- ja survetööde tegemiseks vastavaid pädevusi võib ta neid töid ise juhtida. Soojusenergeetikainseneride kutsed: soojusenergeetikainsener, tase 6 (sh esmane kutse); diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 (sh esmane kutse); volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8. Soojusenergeetikainseneride kutsetasemete kirjeldusi vt lisast 1. A.2.1 Energiavarustussüsteemide käidu korraldamine. A.2.2 Paigaldustegevuse juhtimine objektil. A.2.3 Paigaldustegevuse järelevalve. A.2.4 Arendustöös osalemine. A.2.5 Soojustehnoloogia seadmete käitamine. A.2.6 Energiamuundamisseadmete käitamine. A.2.7 Soojus- ja kütusemajandus. Soojusenergeetikainsenerid töötavad nii büroos kui väliobjektidel. Vajadusel tuleb töötada töölõikudel, kus võib esineda plahvatus- ja tuleohtu ning kokkupuudet ohtlikke kemikaalidega, mistõttu tuleb rangelt juhinduda töötervishoiu-, tööohutuse ja valdkonnaohutuse nõuetest. Tuleb valmis olla tööks kõrgustes, mahutites ja süvendites. Soojusenergeetikainsener kasutab oma töös lisaks tavapärasele kontoritehnikale (arvutid, kommunikatsiooniseadmed jms) ja -tarkvarale (tekstitöötlus-, tabelarvutus-, internetisuhtlus- jms) joonestusprogramme, spetsiaalseid arvutusprogramme ning spetsiaalseid töövahendeid ja mõõtetehnikat. Töö eeldab insenerlikku ja keskkonnahoidlikku ning säästvat arengut toetavat mõtlemist, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, analüüsivõimet, täpsust, vastutustunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, kohanemis- ning ruumilist kujutlusvõimet. Soojusenergeetikainsener on üldjuhul saanud erialase ettevalmistuse kõrgkoolis. Ta on oma teadmisi perioodiliselt täiendanud ja tal on iseseisva erialase töö kogemus. Kutse taotlemise eeldusi ja täiendõppe nõudeid vt lisadest 2 ja 3. 6. taseme soojusenergeetikainsener töötab ametikohtadel, mille nimetused on nt soojustehnikainsener, soojusautomaatikainsener, režiimi dispetšer, energiasüsteemide spetsialist, energeetikainsener, projekteerija, projektijuht, objektijuht, ehitusjuht jm. Kõrgendatud ohtlikkusega surve -, gaasi- ja elektriseadmetega seotud töölõikudel nõutakse vastavat pädevustunnistust. Alus: surveseadmete ohutuse seadus, elektriohutusseadus, küttegaasi ohutuse seadus. Soojusenergeetikainseneri kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1–B.2.4 tõendamine, valikust B.2.5–B.2.7 ühe kompetentsi tõendamine ning läbivate kompetentside B.2.8–B.2.11 tõendamine. Energiavarustussüsteemide käidu korraldamine 6 Paigaldustegevuse juhtimine objektil 6 Paigaldustegevuse järelevalve 6 Arendustöös osalemine 6 Kutse taotlemisel on nõutav valikust B.2.5 - B.2.7 ühe kompetentsi tõendamine. Soojusenergeetika insener-tehniliste probleemide lahendamine 6 Tehniline ja äriline juhtimine 6 Kutsealale pühendumine 6 Tööalane suhtlemine 6 Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 Diploma Automation Engineer, level 7 1 Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 2) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 2) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 3) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 3) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud tööstusautomaatikainsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud tööstusautomaatikainsener, tase 7 (versioon 5) Ehitusautomaatika Tööstus- ja tootmisautomaatika Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Automaatikainsener 18 2015-02-19 2015-02-19 2016-10-04 7 7 2151 Elektriinsenerid 0714 Elektroonika ja automaatika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Automaatikainseneri kutsete tasemete ülevaade ja võrdlus Insenerikutsete taotlemise eeldused Inseneri täiendusõppe arvestus Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Aleksander Grünstam Allux SG OÜ, ESIS Andres Rähni TTÜ automaatikainstituut, ESIS Vitali Vansovitš Metso AS Kristi Jõers ESIS Sergei Bessonov KB Automaatika, ESIS Eerik Laid Ecomatic AS Ellen Mihklepp AS Tallinna Vesi Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Diplomeeritud automaatikainseneri 7. taseme kutsestandard on kõrghariduse õppekavade, diplomeeritud automaatikainseneri 7. taseme esmase kutse andmise ning kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemise alus. Automaatika valdkonna insenerid loovad, hooldavad ja arendavad automaatikasüsteeme. Automaatikasüsteem (edaspidi ka süsteem) on keskkonnaga vahetult seotud tark- ja riistvara kompleks, mida kasutatakse tehnoloogiliste protsesside (edaspidi ka protsess) toimimise juhtimiseks ja kontrollimiseks ettenähtud töörežiimides ilma inimese otsese osalemiseta. Automaatikainsenerid töötavad tööstus- ja tootmis- ja ehitusettevõtetes ning tehastes, laborites, projekt- ja inseneribüroodes, õppe- ja teadusasutustes. Automaatikainsenerid spetsialiseeruvad tööstus- ja tootmise või ehitiste tehnosüsteemide tehnoloogiliste protsesside automatiseerimisele ning vähemalt ühele kitsamale ametialale järgmiste hulgast: projekteerimine, süsteemide ehitus, süsteemide tööshoid ja hooldus, teadustöö ja insenerikoolitus või arendustegevus. Automaatikainsenerid töötavad interdistsiplinaarses meeskonnas koos sidusvaldkondade inseneride, tehnoloogiainseneride jt spetsialistidega. See kutsestandard sisaldab diplomeeritud automaatikainseneri kutsekirjeldust ja kompetentsusnõudeid. 7. taseme diplomeeritud automaatikainsener on kogemustega spetsialist, kelle ülesanne on loodavate, olemasolevate või arendatavate tehnoloogiliste protsesside automatiseerimine ja automaatikasüsteemide tööshoid. Diplomeeritud automaatikainsener töötab iseseisvalt keerulistes ja uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine. Ta on võimeline juhtima töörühmi ja võtma vastutust teiste töö tulemuste eest. Automaatikainseneride kutsed: Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (sh esmane kutse); Volitatud automaatikainsener, tase 8. Kõigi automaatika valdkonna inseneride kutsete ülevaated on toodud lisas 1. A.2.1 Automaatikasüsteemide loomine, tööshoid ja arendamine. A.2.2 Tööstus- ja tootmisprotsesside automatiseerimine. A.2.3 Ehitiste tehnosüsteemide töö automatiseerimine. A.2.4 Projekteerimine. A.2.5 Süsteemide ehitamine. A.2.6 Süsteemide kasutus ja hooldus. A.2.7 Teadustöö ja insenerikoolitus. Automaatikainseneri töö nõuab tihti suurt vaimset pingutust ning võib olla kiire ja pingeline. Tööaeg võib olla paindlik, sest erijuhtudel (nt pideva protsessi käikulaskmine, pideva protsessi erakorraline hooldus) võib olla vajalik töötamine väljaspool tavapärast tööaega. Vajadusel tuleb töötada välitingimustes ja keskkondades, kus võib esineda plahvatus- ja tuleohtu ning kokkupuudet kemikaalidega. Objektil töötades tuleb juhinduda üldise tööohutuse ja elektriohutuse nõuetest. Steriilsetes keskkondades töötades (nt haiglad) tuleb kinni pidada rangetest hügieeninõuetest. Automaatikainseneri põhilised töövahendid on üldkasutatav bürootarkvara, infotehnoloogilised vahendid, arvutustehnika riist- ja tarkvara, telekommunikatsioonivahendid, kontrollerseadmed, mõõteriistad, automaatikaseadmete seadistamise ja programmeerimise spetsiaalsed tarkvarad, konfigureerimis- ja häälestamisprogrammid, CAD-programmidel põhinev joonestus- ja projekteerimistarkvara. Automaatikainseneri töö eeldab innovaatilisust, õpivalmidust, kiiret ja loogilist mõtlemist, analüüsivõimet, teaduslik-tehnilist mõtlemist, otsustamisjulgust, tulemusele orienteeritust, visuaalset mälu, täpsust, vastutustundlikkust, suhtlemis- ja koostöövalmidust, kohanemisvõimet ning emotsionaalset stabiilsust. Diplomeeritud automaatikainsener on tavaliselt omandanud kõrgkoolis automaatika erialal magistrikraadi. Ta omab erialast töökogemust ning ta on oma teadmisi perioodiliselt täiendanud. Insenerikutse taotlemise eeldusi vt lisast 2 ja täiendusõppe arvestuse nõudeid vt lisast 3. Peainsener, juhtivinsener, projekteerija, projektijuht, peaspetsialist, osakonna juhataja, vanemteadur, koolitusjuht jm. Diplomeeritud automaatikainseneri kutsetunnistuse omamine võimaldab tegutseda ehitusautomaatikaalal vastutava spetsialistina (sh eksperdina) MKM poolt tunnustatud tegevusvaldkonnas. Alus: Majandus- ja taristuministri 10.07.2014 vastu võetud määrus nr 54 „Ehitusala tegevusalade alaliikide loetelu ning vastutava spetsialisti kutsenimetuste ja -tasemete nõude täpne jagunemine tegevusalade alaliikide kaupa“. https://www.riigiteataja.ee/akt/112072014176 Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.2.2 või B.2.3, vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine valikust B.2.4–B.2.7 ning läbivate kompetentside B.2.8-B.2.10 tõendamine. Automaatikasüsteemide loomine, tööshoid ja arendamine 7 Kutse taotlemisel on nõutav spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.2.2 või B.2.3 tõendamine. Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine valikust B.2.4–B.2.7. Projekteerimine 7 Süsteemide ehitamine 7 Süsteemide kasutus ja hooldus 7 Teadustöö ja insenerikoolitus 7 Juhtimine 7 Kutsealale pühendumine 7 Suhtlemine 7 Volitatud automaatikainsener, tase 8 Chartered Automation Engineer, level 8 1 Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 2) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 2) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 3) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 3) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 6) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud tööstusautomaatikainsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud tööstusautomaatikainsener, tase 8 (versioon 5) Ehitusautomaatika Tööstus- ja tootmisautomaatika Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Automaatikainsener 18 2015-02-19 2015-02-19 2016-10-04 8 8 2151 Elektriinsenerid 0714 Elektroonika ja automaatika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Automaatikainseneri kutsete tasemete ülevaade ja võrdlus Insenerikutsete taotlemise eeldused Inseneri täiendusõppe arvestus Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Aleksander Grünstam Allux SG OÜ, ESIS Andres Rähni TTÜ automaatikainstituut, ESIS Vitali Vansovitš Metso AS Kristi Jõers ESIS Sergei Bessonov KB Automaatika, ESIS Eerik Laid Ecomatic AS Ellen Mihklepp AS Tallinna Vesi Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Volitatud automaatikainseneri 8. taseme kutsestandard on kõrghariduse õppekavade, isikute kompetentsuse hindamise ning kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemise alus. Automaatika valdkonna insenerid loovad, hooldavad ja arendavad automaatikasüsteeme. Automaatikasüsteem (edaspidi ka süsteem) on keskkonnaga vahetult seotud tark- ja riistvara kompleks, mida kasutatakse tehnoloogiliste protsesside (edaspidi ka protsess) toimimise juhtimiseks ja kontrollimiseks ettenähtud töörežiimides ilma inimese otsese osalemiseta. Automaatikainsenerid töötavad tööstus-, tootmis- ja ehitusettevõtetes ning tehastes, laborites, projekti- ja inseneribüroodes, õppe- ja teadusasutustes. Automaatikainsenerid spetsialiseeruvad tööstus- ja tootmise või ehitiste tehnosüsteemide tehnoloogiliste protsesside automatiseerimisele ning vähemalt ühele kitsamale ametialale järgmiste hulgast: projekteerimine, süsteemide ehitus, süsteemide tööshoid ja hooldus, teadustöö ja insenerikoolitus või arendustegevus. Automaatikainsenerid töötavad interdistsiplinaarses meeskonnas koos sidusvaldkondade inseneride, tehnoloogiainseneride jt spetsialistidega. See kutsestandard sisaldab volitatud automaatikainseneri kutsekirjeldust ja kompetentsusnõudeid. 8. taseme volitatud automaatikainsener on laialdaste teadmiste ja kogemustega tippspetsialist-ekspert, kes rakendab oma automaatikaalaseid insener-tehnilisi teadmisi ja võimeid loodavate, olemasolevate või arendatavate tehnoloogiliste protsesside kompleksseks automatiseerimiseks. Ta töötab iseseisvalt keerulistes ja uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine. Tal on õigus anda eksperthinnanguid keerukatele automaatikaprojektidele ja -töödele. Volitatud automaatikainsener on pädev juhtima organisatsioone või töörühmi strateegiliste eesmärkide saavutamiseks, ta võtab täieliku vastutuse enda ja teiste töötulemuste eest. Volitatud automaatikainsener koolitab insenere ja tegeleb arendustegevustega, millel on oluline ning positiivne mõju automaatika valdkonna arengule. Automaatikainseneride kutsed: Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (sh esmane kutse); Volitatud automaatikainsener, tase 8. Kõigi automaatika valdkonna inseneride kutsete ülevaated on toodud lisas 1. A.2.1 Komplekssete automaatikasüsteemide loomine, hindamine, täiustamine ja arendamine. A.2.2 Tööstus- ja tootmisprotsesside automatiseerimine. A.2.3 Ehitiste tehnosüsteemide töö automatiseerimine. A.2.4 Projekteerimine. A.2.5 Süsteemide ehitamine. A.2.6 Süsteemide kasutus ja hooldus. A.2.7 Arendus-, teadus- ja koolitustegevus. Automaatikainseneri töö nõuab tihti suurt vaimset pingutust ning võib olla kiire ja pingeline. Tööaeg võib olla paindlik, sest erijuhtudel (nt pideva protsessi käikulaskmine, pideva protsessi erakorraline hooldus) võib olla vajalik töötamine väljaspool tavapärast tööaega. Vajadusel tuleb töötada välitingimustes ja keskkondades, kus võib esineda plahvatus- ja tuleohtu ning kokkupuudet kemikaalidega. Objektil töötades tuleb juhinduda üldise tööohutuse ja elektriohutuse nõuetest. Steriilsetes keskkondades töötades (nt haiglad) tuleb kinni pidada rangetest hügieeninõuetest. Automaatikainseneri põhilised töövahendid on üldkasutatav bürootarkvara, infotehnoloogilised vahendid, arvutustehnika riist- ja tarkvara, telekommunikatsioonivahendid, kontrollerseadmed, mõõteriistad, automaatikaseadmete seadistamise ja programmeerimise spetsiaalsed tarkvarad, konfigureerimis- ja häälestamisprogrammid, CAD-programmidel põhinev joonestus- ja projekteerimistarkvara. Automaatikainseneri töö eeldab innovaatilisust, õpivalmidust, kiiret ja loogilist mõtlemist, analüüsivõimet, teaduslik-tehnilist mõtlemist, otsustamisjulgust, tulemusele orienteeritust, visuaalset mälu, täpsust, vastutustundlikkust, loovust, suhtlemis- ja koostöövalmidust, kohanemisvõimet ning emotsionaalset stabiilsust. Volitatud automaatikainsener on tavaliselt omandanud kõrgkoolis automaatika erialal magistrikraadi. Ta omab erialast töökogemust ning ta on oma teadmisi perioodiliselt täiendanud. Insenerikutsete taotlemise eeldusi vt lisas 2 ja inseneri täiendusõppe arvestuse nõudeid lisast 3. Peainsener, juhtivinsener, arendusjuht, projekteerija, projektijuht, peaspetsialist, osakonna juhataja, vanemteadur, koolitusjuht jm. Volitatud automaatikainseneri kutsetunnistuse omamine võimaldab tegutseda ehitusautomaatikaalal vastutava spetsialistina (sh eksperdina) MKM poolt tunnustatud tegevusvaldkonnas. Alus: Majandus- ja taristuministri 10.07.2014 vastu võetud määrus nr 54 „Ehitusala tegevusalade alaliikide loetelu ning vastutava spetsialisti kutsenimetuste ja -tasemete nõude täpne jagunemine tegevusalade alaliikide kaupa“ https://www.riigiteataja.ee/akt/112072014176 Volitatud automaatikainsener, tase 8 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.2.2 või B.2.3, vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine valikust B.2.4–B.2.7 ning läbivate kompetentside B.2.8–B.2.10 tõendamine. Komplekssete automaatikasüsteemide loomine, hindamine, täiustamine ja arendamine 8 Kutse taotlemisel on nõutav spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.2.2 või B.2.3 tõendamine. Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine valikust B.2.4–B.2.7. Projekteerimine 8 Süsteemide ehitamine 8 Süsteemide kasutus ja hooldus 8 Arendus-, teadus- ja koolitustegevus 8 Juhtimine 8 Kutsealale pühendumine 8 Suhtlemine 8 Mehhatroonikainsener, tase 6 Mechatronics Engineer, level 6 1 Mehhatroonikainsener, tase 6 (versioon 2) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Mehhatroonikainsener 18 2015-02-19 2015-02-19 2019-12-02 6 6 2152 Elektroonikainsenerid 0714 Elektroonika ja automaatika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Mehhatroonikainseneride kutsetasemete kirjeldused ja profiilid Insenerikutsete taotlemise eeldused Inseneri täiendusõppe arvestus Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Mart Tamre Tallinna Tehnikaülikool Kaarel Lassel ABB Aleksandr Korzjukov Ericsson AS Valdur Veski Tallinna Tehnikakõrgkool Frid Kaljas Festo Oy Ab Eesti Karl Raba JOT Automation Eduard Brindfeldt Tallinna Tööstushariduskekus Toomas Laatsit Eesti Maaülikool Jaan Jeeberg IPTE Automation OÜ Tõnu Vaher OÜ Eli Kristjan Tiimus THREOD Systems Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Mehhatroonikainseneri 6. taseme kutsestandard on kõrghariduse õppekavade, mehhatroonikainseneri 6. taseme esmase kutse andmise ning kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemise alus. Mehhatroonika on mehaanika-, elektroonika- ja infotehnoloogiasüsteemide samasuunalist koostoimet käsitlev tehnikavaldkond. Mehhatroonikainsenerid rakendavad kompleksselt mehaanika, elektroonika ja IT-valdkondade põhimõtteid mehhatroonikaseadmete- ja süsteemide ohutuks käitamiseks ning ökonoomsemate, töökindlamate mehhatroonikaseadmete- ja süsteemide loomiseks. Mehhatroonikainsenerid on kõrgharidusega tehnika- ja/või tehnoloogiaspetsialistid või juhid, kes töötavad kõrgtasemel automatiseeritud süsteemide, robottehnika ja tehniliste süsteemidega erinevates valdkondades (nt täppismehaanika, automaatika, aparaaditööstus, elektroonika, infotehnoloogia, optika ja mehaanika). Universaalse ettevalmistusega mehhatroonikainsenerid on valmis töötama interdistsiplinaarses meeskonnas koos elektroonika-, mehaanika-, IKT- jt inseneride ja –spetsialistidega või vajadusel spetsialiseeruma kitsamas alavaldkonnas. 6. taseme mehhatroonikainsener korraldab mehhatroonika seadmete ja alamsüsteemide (nt andurid, mootorid, hüdro-või pneumosüsteemide osad) käitamist ja osaleb uute tehnoloogiate arendamises. Ta juhib projekte ning valib ja rakendab uusi lahendusi. Ta on suuteline täitma tööülesandeid keerulistes ja ettearvamatutes olukordades ning võtma vastutust meeskonna liikmete töötulemuste eest. Mehhatroonikainseneride kutsed: mehhatroonikainsener, tase 6 (sh esmakutse); diplomeeritud mehhatroonikainsener, tase 7 (sh esmakutse); volitatud mehhatroonikainsener, tase 8. Kõikide mehhatroonikainseneride kutsetasemete kirjeldusi ja profiile vt lisast 1. A.2.1 Insener-tehniliste probleemide lahendamine. A.2.2 Seadmete ja alamsüsteemide arendamine. A.2.3 Seadmete ja alamsüsteemide käitamine ja hooldus. Mehhatroonikainsenerid töötavad projekteerimis-, tootmis- ja remondiettevõtetes ja õppeasutustes. Tootmisettevõtetes, objektidel ja laborites töötades tuleb juhinduda töötervishoiu ja -ohutuse nõuetest, sest nendes töökeskkondades võib esineda elektri, meditsiini, keemia, plahvatuse, ESD-ga seotud ohutegureid. Tööaeg võib olla paindlik. Tuleb arvestada töökeskkonna eripäraga ja täita vastavaid tööohutusnõudeid. Mehhatroonikainsenerid kasutavad oma töös kaasaegseid tehnilisi vahendeid (nt mõõtevahendid, IT vahendid) ja inseneritarkvara. Mehhatroonikainseneri töö eeldab insenerlikku loogilist mõtlemist, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, analüüsivõimet, täpsust, vastutustunnet, kohusetunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, ruumilist kujutlusvõimet, empaatia- ja kohanemisvõimet, enesekehtestamist ja õpivõimet. 6. taseme mehhatroonikainseneri esmakutse omandanul on läbitud erialane kõrgharidusõpe. 6. taseme mehhatroonikainseneril on tavapäraselt erialane kõrgharidus, ta omab erialast töökogemust ja ta on oma teadmisi perioodiliselt täiendanud. Kutse taotlemise eeldusi ja täiendõppe nõudeid vt lisadest 2 ja 3. Projekteerija, projektijuht, robootikainsener, CAD/CAM insener, tootmestaja/protsessiinsener, tootmisjuht, tehnoloog, mehhatroonik jm. 6. taseme mehhatroonikainseneri kutse saamiseks on nõutav kompetentside B.2.1–B.2.3 ning läbivate kompetentside B.2.4–B.2.6 tõendamine. Insener-tehniliste probleemide lahendamine 6 Seadmete ja alamsüsteemide arendamine 6 Seadmete ja alamsüsteemide käitamine ja hooldus 6 Juhtimine 6 Kutsealale pühendumine 6 Suhtlemine 6 Diplomeeritud mehhatroonikainsener, tase 7 Diploma Mechatronics Engineer, level 7 1 Diplomeeritud mehhatroonikainsener, tase 7 (versioon 2) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Mehhatroonikainsener 18 2015-02-19 2015-02-19 2019-12-02 7 7 2152 Elektroonikainsenerid 0714 Elektroonika ja automaatika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Mehhatroonikainseneride kutsetasemete kirjeldused ja profiilid Insenerikutsete taotlemise eeldused Inseneri täiendusõppe arvestus Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Mart Tamre Tallinna Tehnikaülikool Kaarel Lassel ABB Aleksandr Korzjukov Ericsson AS Valdur Veski Tallinna Tehnikakõrgkool Frid Kaljas Festo Oy Ab Eesti Karl Raba JOT Automation Eduard Brindfeldt Tallinna Tööstushariduskekus Toomas Laatsit Eesti Maaülikool Jaan Jeeberg IPTE Automation OÜ Tõnu Vaher OÜ Eli Kristjan Tiimus THREOD Systems Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Diplomeeritud mehhatroonikainseneri 7. taseme kutsestandard on kõrghariduse õppekavade, diplomeeritud mehhatroonikainseneri 7. taseme esmase kutse andmise ning kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemise alus. Mehhatroonika on mehaanika-, elektroonika- ja infotehnoloogiasüsteemide samasuunalist koostoimet käsitlev tehnikavaldkond. Mehhatroonikainsenerid rakendavad kompleksselt mehaanika, elektroonika ja IT-valdkondade põhimõtteid mehhatroonikaseadmete- ja süsteemide ohutuks käitamiseks ning ökonoomsemate, töökindlamate mehhatroonikaseadmete- ja süsteemide loomiseks. Mehhatroonikainsenerid on kõrgharidusega tehnika- ja/või tehnoloogiaspetsialistid või juhid, kes töötavad kõrgtasemel automatiseeritud süsteemide, robottehnika ja tehniliste süsteemidega erinevates valdkondades (nt täppismehaanika, automaatika, aparaaditööstus, elektroonika, infotehnoloogia, optika ja mehaanika). Universaalse ettevalmistusega mehhatroonikainsenerid on valmis töötama interdistsiplinaarses meeskonnas koos elektroonika-, mehaanika-, IKT- jt inseneride ja –spetsialistidega või vajadusel spetsialiseeruma kitsamas alavaldkonnas. 7. taseme diplomeeritud mehhatroonikainsener korraldab mehhatroonikasüsteemide (nt auto ABS-süsteem jt ohutussüsteemid, tootmisliini PLC-juhtsüsteem, robotjuhtsüsteemide alamsüsteeme) käitamise ja arendamisega seotud töid ja projekte. Ta planeerib tegevusi, uute meetodite kasutuselevõttu ning hindab nende lühi- ja pikaajalisi tagajärgi. Ta on suuteline täitma tööülesandeid keerulistes ja uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades ning võtma vastutust meeskonna liikmete töötulemuste eest. Mehhatroonikainseneride kutsed: mehhatroonikainsener, tase 6 (sh esmane kutse); diplomeeritud mehhatroonikainsener, tase 7 (sh esmane kutse); volitatud mehhatroonikainsener, tase 8. Kõikide mehhatroonikainseneride kutsetasemete kirjeldusi ja profiile vt lisast 1. A.2.1 Insener-tehniliste probleemide lahendamine. A.2.2 Süsteemide arendamine. A.2.3 Süsteemide käitamine ja hooldus. Mehhatroonikainsenerid töötavad projekteerimis-, tootmis- ja remondiettevõtetes ja õppeasutustes. Tootmisettevõtetes, objektidel ja laborites töötades tuleb juhinduda töötervishoiu ja -ohutuse nõuetest, sest nendes töökeskkondades võib esineda elektri, meditsiini, keemia, plahvatuse, ESD-ga seotud ohutegureid. Tööaeg võib olla paindlik. Tuleb arvestada töökeskkonna eripäraga ja täita vastavaid tööohutusnõudeid. Mehhatroonikainsenerid kasutavad oma töös kaasaegseid tehnilisi vahendeid (nt mõõtevahendid, IT- vahendid) ja inseneritarkvara. Mehhatroonikainseneri töö eeldab insenerlikku loogilist mõtlemist, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, analüüsivõimet, täpsust, vastutustunnet, kohusetunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, ruumilist kujutlusvõimet, empaatia- ja kohanemisvõimet, enesekehtestamist ja õpivõimet. 7. taseme diplomeeritud mehhatroonikainseneril on tavapäraselt erialane kõrgharidus, ta omab erialast töökogemust ja ta on oma teadmisi perioodiliselt täiendanud. 7. taseme diplomeeritud mehhatroonikainseneri esmakutse omandanul on läbitud magistriõpe. Kutse taotlemise eeldusi ja täiendõppe nõudeid vt lisadest 2 ja 3. Projekteerija, projektijuht, robootikainsener, CAD/CAM-insener, tootmestaja/protsessiinsener, tootmisjuht, tehnoloog, mehhatroonik jm. 7. taseme diplomeeritud mehhatroonikainseneri kutse saamiseks on nõutav kompetentside B.2.1–B.2.3 ning läbivate kompetentside B.2.4–B.2.6 tõendamine. Insener-tehniliste probleemide lahendamine 7 Süsteemide arendamine 7 Süsteemide käitamine ja hooldus 7 Juhtimine 7 Kutsealale pühendumine 7 Suhtlemine 7 Volitatud mehhatroonikainsener, tase 8 Chartered Mechatronics Engineer, level 8 1 Volitatud mehhatroonikainsener, tase 8 (versioon 2) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Mehhatroonikainsener 18 2015-02-19 2015-02-19 2019-12-02 8 8 2152 Elektroonikainsenerid 0714 Elektroonika ja automaatika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Mehhatroonikainseneride kutsetasemete kirjeldused ja profiilid Insenerikutsete taotlemise eeldused Inseneri täiendusõppe arvestus Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Mart Tamre Tallinna Tehnikaülikool Kaarel Lassel ABB Aleksandr Korzjukov Ericsson AS Valdur Veski Tallinna Tehnikakõrgkool Frid Kaljas Festo Oy Ab Eesti Karl Raba JOT Automation Eduard Brindfeldt Tallinna Tööstushariduskekus Toomas Laatsit Eesti Maaülikool Jaan Jeeberg IPTE Automation OÜ Tõnu Vaher OÜ Eli Kristjan Tiimus THREOD Systems Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Volitatud mehhatroonikainsener 8. taseme kutsestandard on vajalik tippspetsialisti kutseoskuste määratlemiseks ja täiendkoolituse õppekavade väljatöötamiseks. Mehhatroonika on mehaanika-, elektroonika- ja infotehnoloogiasüsteemide samasuunalist koostoimet käsitlev tehnikavaldkond. Mehhatroonikainsenerid rakendavad kompleksselt mehaanika, elektroonika ja IT-valdkondade põhimõtteid mehhatroonikaseadmete- ja süsteemide ohutuks käitamiseks ning ökonoomsemate,töökindlamate mehhatroonikaseadmete- ja süsteemide loomiseks. Mehhatroonikainsenerid on kõrgharidusega tehnika- ja/või tehnoloogiaspetsialistid või juhid, kes töötavad kõrgtasemel automatiseeritud süsteemide, robottehnika ja tehniliste süsteemidega erinevates valdkondades (nt täppismehaanika, automaatika, aparaaditööstus, elektroonika, infotehnoloogia, optika ja mehaanika). Mehhatroonikainsenerid on valmis töötama interdistsiplinaarses meeskonnas koos elektroonika-, mehaanika-, IKT- jt inseneride ja -spetsialistidega. Universaalse ettevalmistusega mehhatroonikainsenerid on valmis töötama interdistsiplinaarses meeskonnas koos elektroonika-, mehaanika-, IKT- jt inseneride ja –spetsialistidega või vajadusel spetsialiseeruma kitsamas alavaldkonnas. 8. taseme volitatud mehhatroonikainsener kavandab ja juhib uudsete ja komplekssete mehhatroonikasüsteemide (nt tootmisliinid, arukad sõidukid, robotsüsteemid) käitamist ja arendust ning annab eksperthinnanguid. Tema tööks on mehhatroonikasüsteemide integreerimine ja terviku optimeerimine. Ta analüüsib ja sünteesib iseseisvalt uusi ja keerulisi kutsealaseid ideid, mis laiendavad töö- või teadmiste vald¬konda. Töö eeldab meeskondade ja organisatsioonide juhtimist ning vastutuse võtmist üksuste strateegilise tegevuse eest. Mehhatroonikainseneride kutsed: mehhatroonikainsener, tase 6 (sh esmane kutse); diplomeeritud mehhatroonikainsener, tase 7 (sh esmane kutse). Kõikide mehhatroonikainseneride kutsetasemete kirjeldusi ja profiile vt lisast 1. A.2.1 Insener-tehniliste probleemide lahendamine. A.2.2 Integreeritud süsteemide arendamine. A.2.3 Integreeritud süsteemide käitamise ja hoolduse korraldamise juhtimine. Mehhatroonikainsenerid töötavad projekteerimis-, tootmis- ja remondiettevõtetes ja õppeasutustes. Tootmisettevõtetes, objektidel ja laborites töötades tuleb juhinduda töötervishoiu ja -ohutuse nõuetest, sest nendes töökeskkondades võib esineda elektri, meditsiini, keemia, plahvatuse, ESD-ga seotud ohutegureid. Tööaeg võib olla paindlik. Tuleb arvestada töökeskkonna eripäraga ja täita vastavaid tööohutusnõudeid. Mehhatroonikainsenerid kasutavad oma töös kaasaegseid tehnilisi vahendeid (nt mõõtevahendid, IT- vahendid) ja inseneritarkvara. Mehhatroonikainseneri töö eeldab insenerlikku loogilist mõtlemist, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, analüüsivõimet, täpsust, vastutustunnet, kohusetunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, ruumilist kujutlusvõimet, empaatia- ja kohanemisvõimet, enesekehtestamist ja õpivõimet. 8. taseme volitatud mehhatroonikainseneril on tavapäraselt erialane kõrgharidus, ta omab erialast töökogemust ja ta on oma teadmisi perioodiliselt täiendanud. Kutse taotlemise eeldusi ja täiendõppe nõudeid vt lisadest 2 ja 3. Projekteerija, projektijuht, robootikainsener, CAD/CAM-insener, tootmestaja/protsessiinsener, tootmisjuht, tootedisainer/konstruktor (tase 8), mehhatroonik jm. 8. taseme volitatud mehhatroonikainseneri kutse saamiseks on nõutav kompetentside B.2.1–B.2.3 ning läbivate kompetentside B.2.4–B.2.6 tõendamine. Insener-tehniliste probleemide lahendamine 8 Integreeritud süsteemide arendamine 8 Integreeritud süsteemide käitamise ja hoolduse korraldamise juhtimine 8 Juhtimine 8 Kutsealale pühendumine 8 Suhtlemine 8 Hotelliteenindaja, tase 4 Hospitality service person, level 4 7 Hotelliteenindaja II (versioon 1) Hotelliteenindaja II (versioon 2) Hotelliteenindaja II (versioon 3) Hotelliteenindaja II (versioon 5) Hotelliteenindaja, tase 4 (versioon 4) Hotelliteenindaja, tase 4 (versioon 6) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Hotelliteenindaja 19 2015-02-19 2015-02-19 2018-10-30 4 4 4224 Hotelliadministraatorid 1013 Majutamine ja toitlustamine 55 Majutus Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Andra Piirsalu Hotell Telegraaf Ester Saaremets ekspert Siivi Kaldoja Radisson Blu Hotell Olümpia Toomas Undusk Eesti Hotellide ja Restoranide Liit Ülle Parbo SA Innove Kutsestandard on dokument, mis kirjeldab tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Hotelliteenindaja kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamise ning kompetentsuse hindamise alus. Majutusteeninduse kutsealal on koostatud hotelliteenindaja, tase 3, hotelliteenindaja, tase 4 ning hotelliteeninduse spetsialist, tase 5 kutsestandardid. 4. taseme hotelliteenindaja on klienditeenindaja, kes töötab majutusteenust pakkuvas ettevõttes ja oma töös lähtub erineva kultuuritaustaga külaliste vajadustest ja soovidest ning tegutseb ja käitub vastavalt eetilistele, esteetilistele ja muudele sotsiaalselt heakskiidetud normidele. 4. taseme hotelliteenindaja loob positiivse kliendikontakti suheldes aktiivselt ja sõbralikult klientidega, tutvustab ja müüb ettevõttes pakutavaid tooteid ja teenuseid ning organiseerib saabujate tubade ettevalmistamist. Ta valdab külaliste sisse- ja väljaregistreerimise protseduure, arveldab klientidega kasutades erinevaid maksevahendeid, koostab külaliste saabumise plaani ja vastavad aruanded. Väga oluline on hea väljendus- ja keelteoskus. Teab toiduvalmistamise aluseid ja oskab valmistada lihtsamaid toite. Organiseerib majapidamistöid ja korraldab numbritubade koristamist ning organiseerib üritusruumide ettevalmistamise ja teenindamise. 4. taseme hotelliteenindaja oskab iseseisvalt oma tööd organiseerida ja on samal ajal valmis tegema meeskonnatööd ning juhendama uusi töötajaid. Vajalik on Eesti ja kohalike huviväärsuste ning turistidele suunatud teenuste tundmine ning oskus neid soovitada. A.2.1 Tellimuste tegemine ja kliendi vastuvõtmine: 1) Tellimuste vastu võtmine ja kinnitamine; 2) Sisse registreerimine; 3) Tubade määramine. A.2.2 Arveldamine: 1) Arvete koostamine; 2) Erinevate makseviiside kasutamine; 3) Valuuta vahetamine; 4) Kliendi välja registreerimine; 5) Rahaliste vahendite eest vastutamine; 6) Aruannete tegemine. A.2.3 Klientide teenindamine ja müügitöö: 1) Positiivse kliendikontakti loomine; 2) Majutusettevõtte tutvustamine ning toodete ja teenuste müük; 3) Piirkonna turismiinfo valdamine; 4) Transpordi korraldamine; 5) Probleemide lahendamine; 6) Turvalisuse tagamine hotellis; 7) Kliendi erisoovide täitmine; 8) Teenindussituatsiooni lõpetamine. A.2.4 Puhastus ja laomajandus: 1) Oma töökoha korras hoidmine; 2) Numbritubade koristamine; 3) Üldkasutatavate ruumide koristamine; 4) Kauba tellimine ja vastu võtmine. A.2.5 Toitlustusteenindus: 1) Ettevalmistuste tegemine hommikusöögiks; 2) Toiduvalmistamine; 3) Laudade katmine ja koristamine; 4) Hommikusöögi välja panemine; 5) Toitude ja jookide serveerimine. A.2.6 Üritusteenindus: 1) Ruumide ettevalmistamine ja korrashoid; 2) Ürituste toitlustamine; 3) Külaliste teenindamine; 4) Arvete koostamine. A.2.7 Juhendamine: 1) Uute töötajate juhendamine. A.2.8 Spaa-teeninduse administreerimine: 1) Kliendi teenindamine; 2) Teenuste broneerimine; 3) Puhtuse ja korra tagamine; 4) Esmaabi osutamine; 5) Tööjõu planeerimine. Hotelliteenindaja töötab majutusteenust ja sellega kaasnevaid teenuseid pakkuvas ettevõttes. Töö eeldab valmisolekut töötamiseks ka puhkepäevadel, riiklikel pühadel, õhtusel ja öisel ajal. Majutusettevõttesisene kommunikatsioon ja infosüsteemid, hotellisisese reserveerimissüsteemi kasutamine, erinevad maksevahendid, puhastusvahendid, ürituskorralduses kasutatavad tehnilised seadmed ja vahendid, toitlustusteeninduses kasutatavad seadmed ja vahendid. Teenindamine eeldab külaliste soovidest ja vajadustest lähtuvalt teenindus- ja suhtlemisvalmidust, konfidentsiaalsust, pingetaluvust ja oskust kiiresti reageerida erinevates olukordades. Tööga kaasneb materiaalne vastutus, mis nõuab ausust ja täpsust. Hotelliteenindaja 4 kutse eeldab keskharidust. Hotelliteenindajaks saab õppida kutsekoolis või töökohal. Hotelliteenindaja, administraator, teenindaja. Tervisetõend. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.7 ja B.2.9 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Võimalik on valida B.2.8 valitava kompetentsi tõendamine. Tellimuste tegemine ja kliendi vastuvõtmine 4 Arveldamine 4 Klientide teenindamine ja müügitöö 4 Puhastus ja laomajandus 4 Toitlustusteenindus 4 Üritusteenindus 4 Juhendamine 4 Võimalik on valida B.2.8 valitava kompetentsi tõendamine. Spaa-teeninduse administreerimine 4 Hotelliteenindaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Korstnapühkija, tase 3 Chimney sweeper, level 3 4 Korstnapühkija I (versioon 1) Korstnapühkija I (versioon 2) Korstnapühkija I (versioon 3) Korstnapühkija, tase 3 (versioon 5) Korstnapühkija, tase 3 (versioon 6) Korstnapühkija, tase 3 (versioon 7) Korstnapühkija, tase 3 (versioon 8) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Teeninduse Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Küttesüsteemide ehitus ja hooldus Korstnapühkija 19 2015-02-19 2015-02-19 2016-04-05 3 3 7133 Ehitustarindite puhastajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 81 Hoonete ja maastike hooldus Kutsealased terminid Korstnapühkija tööriistad ja abivahendid Keelte oskustasemete kirjeldused Toomas Henk Viljandi Tuletõrjeühing Leo Kalme Eesti Korstnapühkijate Koda Koit Koppel MTÜ Eesti Pottsepad Jaak Laanisto Eesti Tuletõrjeliit Juhan Räni Eesti Korstnapühkijate Koda Marko Rüü Päästeamet Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Korstnapühkija 3. taseme kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate õppekavade koostamise ning isiku kompetentsuse hindamise alus. Korstnapühkija töö eesmärk on tuleohutuse, säästva kütterežiimi ja puhta elukeskkonna tagamine kütteseadmete puhastamise, hooldamise ja teabe jagamise kaudu. 3. taseme korstnapühkija tööülesanded on kütte- ja ventilatsioonisüsteemide tuleohutuse kontrollimine ja puhastamine üksikelamus, suvilas, aiamajas, taluhoones ja väikeehitises ning korstnapühkija-meistri juhendamisel ummistuste likvideerimine. Ta tutvustab elanikkonnale kütteseadmete hooldamise nõudeid ja küttesüsteemide ohutut kasutamist ning annab klientidele teavet avastatud puuduste kohta. Korstnapühkija annab hinnangu küttesüsteemi tuleohutusele. 3. taseme korstnapühkija töötab tavaolukorras iseseisvalt, vajadusel töötab meeskonnas ja meistri juhendamisel. Korstnapühkija järgib kutse-eetika nõudeid ja käitumise head tava. A.2.1 Tööde planeerimine ja dokumenteerimine: 1. Kliendi soovide väljaselgitamine. 2. Töömahtude ja maksumuse arvutamine. 3. Töökorralduse planeerimine. 4. Kütesüsteemi seisukorra hindamine. 5. Vajalike dokumentide vormistamine. A.2.2 Küttesüsteemide puhastamine: 1. Töökoha ettevalmistamine. 2. Korstna puhastamine. 3. Kütteseadmete ja ühenduslõõride puhastamine. 4. Küttesüsteemide töövalmiduse tagamine. A.2.3 Teavitamine ja nõustamine: 1. Kliendi teavitamine ja nõustamine. 2. Tuleohutusalane nõustamine. 3. Elanikkonna teavitamine. Korstnapühkija töötab nii sise- kui välitingimustes ja kõrgustes ning erinevates ilmastikutingimustes. Tööaeg on paindlik, vajadusel töötatakse puhkepäevadel. Kulp, truubiluud, korstnahari, käpphari, vaatluspeegel, tõmbekontrollivahend, valgusti. Korstnapühkija on hea suhtleja, hea pingetaluvusega, füüsiliselt terve ja hea koordinatsiooniga, otsustus- , vastutus- ja koostöövõimeline ning kohusetundlik. Korstnapühkija on vähemalt põhiharidusega ja läbinud korstnapühkija koolituse. Korstnapühkija õpipoiss, korstnapühkija. Kutsealal töötamiseks on nõutav korstnapühkija kutsekvalifikatsioon kutseseaduse tähenduses. Alus: tuleohutuse seadus. Kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1–B.2.3 ja läbivate kompetentside B.2.4–B.2.9 tõendamine. Tööde planeerimine ja dokumenteerimine 3 Küttesüsteemide puhastamine 3 Teavitamine ja nõustamine 3 Kutse-eetika 3 Ohutus- ja keskkonnanõuded 3 Arvuti kasutamise oskus 3 Meeskonnatöö 3 Keeleoskus 3 Suhtlemisoskus 3 Volitatud teedeinsener, tase 8 Chartered Civil Engineer in road engineering, level 8 6 Volitatud teedeinsener V (versioon 1) Volitatud teedeinsener V (versioon 2) Volitatud teedeinsener V (versioon 3) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 9) Raudteeehitus Sillaehitus Teeehitus Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Teedeehitus Teedeinsener 18 2015-02-19 2015-02-19 2015-12-15 8 8 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning määratakse kutse taotleja või selle pikendaja kompetentsusnõuded. Teedeinsener tegutseb kesktasemejuhi, tippjuhi või kitsama ametiala spetsialistina maanteede, tänavate, raudteede ja rajatiste kavandamisel, rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning teede ja rajatiste lammutamisel. Teedeinseneri ülesanne on teeehituse tehniliste lahenduste väljatöötamine ja projektlahenduste realiseerimine, silmas pidades sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetilisi aspekte. Kutsestandard sisaldab 8. taseme volitatud teedeinseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi teedeinseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Volitatud teedeinsener (EKR 8.tase) peab olema võimeline iseseisvalt töötama keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutades nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Volitatud insenerilt eeldatakse sünteesimist ja arendustööd teatud kitsamal all-, eri- ja/või ametialal. Volitatud teedeinsenerid spetsialiseeruvad maanteede ja tänavate ehituse, sildade ja viaduktide ehituse ning raudteede ehituse allerialadele. Volitatud teedeinseneri töö osad ja ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel erialade ja ametialade loetelus. Töö osade ja ülesannete loetelu vt lisast 3. Volitatud insener töötab nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutab insener spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad töö osadest ja ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Volitatud teedeinseneril peab olema vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud kõrgharidusdiplom teedeehituse erialal. Reeglina on volitatud inseneri kutse esmasel taotlemisel eelduseks diplomeeritud inseneri (EKR 7. tase) kutse olemasolu teedeehituse erialal või doktorikraad teedeehitusega seotud teemal. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava erialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise ja taastõendamise eeldusi vt lisast 7. Volitatud teedeinsener töötab kesktasemejuhi, tippjuhi või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks projekteerija, omanikujärelevalve tegija, projektijuht, ehitusjuht, objektijuht, teehooldetööde juht, peaspetsialist ja konsultant. Volitatud teedeinseneri tõendab isiku volitusi töötada iseseisvalt ja enda vastutusel teedeehituse erialal tõendatud pädevuse piires. Volitatud teedeinseneri volituste ulatust vt lisast 11. Projekteerimine 8 Projekteerimise juhtimine 7 Omanikujärelevalve 8 Ehitusjuhtimine 8 Ehitustegevuse juhtimine 8 Sillahoole 8 Inseneride koolitamine ja uurimistöö 8 Projekteerimine-planeerimine 8 Teehoole 8 Liiklusohutuse auditeerimine ja hindamine 8 Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 Diploma Civil Engineer in road engineering, level 7 6 Diplomeeritud teedeinsener V (versioon 1) Diplomeeritud teedeinsener V (versioon 2) Diplomeeritud teedeinsener V (versioon 3) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 9) Raudteeehitus Sillaehitus Teeehitus Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Teedeehitus Teedeinsener 18 2015-02-19 2015-02-19 2015-12-15 7 7 2142 Ehitusinsenerid 1041 Transporditeenused 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning määratakse kutse taotleja või selle pikendaja kompetentsusnõuded. Teedeehituse eriala magistriõppe või sellele haridustasemele vastava integreeritud õppe läbinud isikule antakse lõpetamisel diplomeeritud teedeinseneri esmakutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava vastab diplomeeritud teedeinseneri kutsestandardi järgmistele osadele: • Teadmised ja oskused (lisa 5). • Inseneritööks vajalikud hoiakud (B 2.3). Õppekava peab olema riiklikult tunnustatud. Esmakutse omanik võib teedeehituse erialal tegutseda diplomeeritud või volitatud teedeinseneri kutset omava inseneri juhendamisel. Esmakutse andmisel ei ole praktiline töökogemus nõutav, mistõttu ametialasid ei määratleta. Esmakutse on tähtajatu. Teedeinsener tegutseb kesktasemejuhi, tippjuhi või kitsama ametiala spetsialistina maanteede, tänavate, raudteede ja rajatiste kavandamisel, rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning teede ja rajatiste lammutamisel. Teedeinseneri ülesanne on teeehituse tehniliste lahenduste väljatöötamine ja projektlahenduste realiseerimine, silmas pidades sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetilisi aspekte. Kutsestandard sisaldab 7. taseme diplomeeritud teedeinseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi teedeinseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Diplomeeritud teedeinsener (EKR 7.tase) peab olema võimeline töötama iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutades nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Diplomeeritud teedeinsenerid spetsialiseeruvad maanteede ja tänavate ehituse, sildade ja viaduktide ehituse ning raudteede ehituse allerialadele. Diplomeeritud teedeinseneri töö osad ja ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel erialade ja ametialade loetelus. Töö osade ja ülesannete üksikasjalikku loetelu vt lisast 3. Diplomeeritud teedeinsener töötab nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutab insener spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad töö osadest ja ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Diplomeeritud teedeinseneril peab olema vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud kõrgharidusdiplom teedeehituse erialal. Teedeehituse erialal rakenduskõrghariduse omandanud kutse taotlejalt nõutakse täiendava ülikooliõppe ja täiendusõppe läbimist, mida võib sooritada VÕTA 1) kaudu. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise ja taastõendamise eeldusi vt lisast 7. Kutse taotlemise erijuhte on kirjeldatud lisas 8. Diplomeeritud teedeinsener töötab kesktasemejuhi, tippjuhi või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks projekteerija, omanikujärelevalve tegija, projektijuht, ehitusjuht, objektijuht, teehooldetööde juht, peaspetsialist ja konsultant. Diplomeeritud teedeinseneri kutse tõendab isiku volitusi töötada iseseisvalt ja enda vastutusel teedeehituse erialal tõendatud pädevuse piires. Diplomeeritud teedeinseneri volituste ulatust vt lisast 11. Projekteerimine 7 Projekteerimise juhtimine 7 Omanikujärelevalve 7 Ehitusjuhtimine 7 Ehitustegevuse juhtimine 7 Sillahoole 7 Projekteerimine-planeerimine 7 Teehoole 7 Liiklusohutuse auditeerimine ja hindamine 7 Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 esmane kutse Diploma Mechanical Engineer, level 7 high education qualification 1 Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud mehaanikainsener tootearenduse alal, tase 7 Diplomeeritud mehaanikainsener tootmistehnika alal, tase 7 Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Mehaanikainsener 10 2013-06-05 2013-06-05 2016-03-28 7 7 2144 Mehaanikainsenerid 0715 Mehaanika ja metallitöö 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Mehaanikainseneride kutsetasemed Insenerikutsete taotlemise eeldused Inseneri täiendusõppe arvestus Kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Kulu (töörühma juht) Tallinna Tehnikaülikool Aigar Hermaste Tallinna Tehnikaülikool, EMIL Jüri Riives IMECC OÜ Martins Sarkans Norcar AS Heinart Puhkim KXM OÜ Andres Laansoo Eesti Keevitusühing Marek Heero Monier OÜ Martin Mehilane E-Profiil AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 kutsestandard on kõrghariduse õppekavade, isikute kompetentsuse hindamise ning kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemise alus. Selle kutsestandardi alusel antakse järgmisi kutseid: a) Diplomeeritud mehaanikainseneri esmane kutse antakse kõrgharidusõppe lõpetamisel isikule akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui tehnika, tootmise ja tehnoloogia õppekavagrupi õppekava on riiklikult tunnustatud ja vastab mehaanikainseneri kutsestandardi osadele B 2.1–2.4 ja osale B 2.5 või B 2.6. Õppekava peab sisaldama erialast praktikat vähemalt 5 EAP ulatuses. Esmakutse omanik võib tegutseda mehaanikainseneri, diplomeeritud mehaanikainseneri või volitatud mehaanikainseneri kutsega spetsialisti juhendamisel. Esmakutse andmisel ei ole töökogemus nõutav, mistõttu spetsialiseerumist ei määratleta. Esmakutse on tähtajatu. b) Diplomeeritud mehaanikainseneri kutse antakse isikule kutsetunnistusega juhul, kui kutset andev organ on tunnistanud tema kompetentside vastavust kutsestandardile. Ühe taotluse raames võidakse anda diplomeeritud mehaanikainseneri kutse ühel spetsialiseerumisel. Mehaanikainsenerid on spetsialistid, kellel on teadmised ja oskused mehaanika valdkonnas erinevate insener-tehniliste ülesannete määratlemiseks ja lahendamiseks majanduslikult vastuvõetaval ning keskkonnasäästlikudsõbralikul moel, mis on ohutud ja ühiskondlikult aktsepteeritavad. Mehaanikainsenerid peavad tegutsema vastavalt kõrgele moraalile ja eetikanormidele ning järgima jätkusuutliku arengu põhimõtet. Mehaanikainsenerid on valmis töötama interdistsiplinaarses meeskonnas koos soojustehnika-, transporditehnika- ja mehhatroonikainseneridega. Diplomeeritud mehaanikainsener suudab analüüsida probleeme ja neid lahendada. Ta kasutab oma teadmisi toodete ja tehnoloogiate arendamisel. Ta on spetsialist, kes projekteerib ja arendab keerulisi seadmeid, aparatuuri, tehnoloogiaid ja tootmissüsteeme. Diplomeeritud mehaanikainseneril on laialdased teadmised valdkonna tootearendusest, tootmistehnoloogiatest, seadmete remondist ja hooldusest, keskkonnakaitsest, seadusandlusest, masinaehituse tootmissüsteemide toimimisest ja käitamisest. Ta täiendab pidevalt oma teadmisi. Teised mehaanikainseneride kutsed: Mehaanikainsener, tase 6 esmane kutse Mehaanikainsener, tase 6 Volitatud mehaanikainsener, tase 8 Kõigi mehaanikainseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 1. A 2.1 Üldinsenerlike ja valdkondlike inseneriteadmiste rakendamine. A 2.2 Juhtimine. A 2.3 Kutsealale pühendumine. A 2.4 Suhtlemine. A 2.5 Tootearendus. A 2.6 Tootmistehnika. Mehaanikainsenerid töötavad büroodes, tootmisettevõtetes ning sise- ja välisobjektidel. Tootmisettevõtetes ja objektidel töötades tuleb juhinduda üldise tööohutuse nõuetest. Tööaeg võib olla paindlik. Mehaanikainsenerid kasutavad oma töös lisaks tavapärasele bürootehnikale (arvutid, kommunikatsiooniseadmed jms.) ja tarkvarale (tekstitöötlus, tabelarvutus, internetisuhtlus jms) spetsiaalseid arvutus- ja joonestusprogramme ning muid töövahendeid. Mehaanikainseneri töö eeldab insenerlikku loogilist mõtlemist, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, analüüsivõimet, täpsust, vastutus- ja kohusetunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, ruumilist kujutlusvõimet, empaatia- ja kohanemisvõimet, enesekehtestamist ja õpivõimet. Diplomeeritud mehaanikainseneri kutse taotlemise eelduseks on integreeritud bakalaureuse ja magistriõpe mahus 300 EAP või mehaanikainseneri 6. tase + täiendusõpe min 45 EAP ulatuses ja vahetult taotlemisele eelnev 2- aastane eri- ja ametialane töö. Insenerikutse taotlemise eeldusi vt lisast 2 „Insenerikutsete taotlemise eeldused“. Inseneri täiendusõppe arvestuse nõuded on toodud lisas 3. Projekteerija, tootearendusinsener, tootmisinsener, projektijuht, tootmisjuht jm. Tootmissüsteemide ning seadmete projekteerimine, ehitamine ja käitamine nõuab vastavat tegevust reguleerivate õigusaktide järgimist. Diplomeeritud mehaanikainsener spetsialiseerub kas tootearendusele või tootmistehnikale. Tootearendusele spetsialiseerunud diplomeeritud mehaanikainseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.4 ja kompetentsi B.2.5 tõendamine. Tootmistehnikale spetsialiseerunud diplomeeritud mehaanikainseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.4 ja kompetentsi B.2.6 tõendamine. Üldinsenerlike ja valdkondlike inseneriteadmiste rakendamine 7 Juhtimine 7 Kutsealale pühendumine 7 Suhtlemine 7 Tootearendusele spetsialiseerunud diplomeeritud mehaanikainseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.4 ja kompetentsi B.2.5 tõendamine. Tootmistehnikale spetsialiseerunud diplomeeritud mehaanikainseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.4 ja kompetentsi B.2.6 tõendamine. Õigusassistent, tase 5 Legal aid assistant, level 5 1 Õigusassistent, tase 5 (versioon 2) Õigusassistent, tase 5 (versioon 3) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Bürootöö Õigusassistent 23 2015-03-23 2015-03-23 2019-11-25 5 5 3342 Juristid-asjaajajad 0415 Sekretäri- ja kontoritöö 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Janne Kerdo Tallinna Majanduskool Leevi Laever Harju Maavalitsus Anu Moosel SA Innove Aase Sammelselg Eesti Juristide Liit Imbi Sidok-Toomsalu Eesti Kohtunike Ühing Eve Strang Notarite Koda Õigusassistent, tase 5 kutsestandard on aluseks vastava taseme õppekavade koostamiseks ning isikute kompetentsuse hindamiseks kutse andmisel. Õigusassistent, tase 5 on spetsialist, kes abistab õigusteaduses akadeemilise kõrghariduse omandanud tippspetsialiste, näiteks notar, kohtunik, advokaat jt, või teisi tippspetsialiste, näiteks kohtutäitureid, pankrotihaldureid, kohaliku omavalitsuse ametnikke jt. Õigusassistendil on õigusalased baasteadmised ja nende rakendamise esmased oskused. Tema põhilisteks tööülesanneteks on õigusteenuste administreerimine ja klientide esmane tehniline õigusalane teenindamine, sh menetlusdokumentide selgitamine, tähtaegade ning menetluskordade selgitamine jne. Ta teeb tippspetsialisti poolt etteantud probleemipüstituse pinnalt esmase analüüsi erialases valdkonnas (nt analüüsib kohtupraktikat, õigusnormide rakenduspraktikat jne). Õigusassistendi töö sisaldab andmete kogumist ja uurimist erinevatest erialastest infosüsteemidest, sh juriidilise kaasuse jaoks faktide kontrollimist ning erinevate õigusalaste dokumentide projektide koostamist. Õigusassistendi tööülesanded sõltuvad konkreetsest organisatsioonist ja eeldavad, suhtlemisvalmidust, kiiret ning paindlikku tegutsemist, teabe konfidentsiaalsuse tagamist ning toimetulekut erinevate inimeste ja olukordadega. Õigusassistent, tase 5 kutse koosneb kolmest osast. A.2.1 Sise- ja välisklientide nõustamine 1) Kliendi vajaduste väljaselgitamine 2) Õigusteenuse tutvustamine 3) Kliendi esmane konsulteerimine 4) Kohtumiste ja istungite aegade planeerimine 5) Õigusteenuse eest tasumise jälgimine A.2.2 Õigusteenuse administreerimine 1) Õigusalaste dokumentide koostamine ja vormistamine 2) Dokumentide menetlemine 3) Infosüsteemide kasutamine 4) Õigusalase probleemi esmane analüüsimine 5) Dokumentide elukäigu koordineerimine 6) Dokumentide juurdepääsupiirangute järgimine 7) Istungite või kohtumiste protokollimine A.2.3 Õigusdokumentide jõustamine 1) Õigusdokumentide jõustamise kontrollimine 2) Jõustunud õigusdokumentide kohta teabe sisestamine andmebaasidesse 3) Jõustunud õigusdokumentide avalikustamise koordineerimine 4) Dokumentide vormistamine Õigusassistendi tööaeg on kindlaksmääratud. Töörütm võib olla nii vahelduv kui rutiinne ning mitmesuguste tööülesannetega, sh väljaspool töökohta. Töö on intensiivne ja sellega võib kaasneda psüühiline pinge. Bürootarkvara ja tavapärased bürootöövahendid. Olulisemaks töövahendiks on laua- või sülearvuti, valdkonnale iseloomulikud infosüsteemid ning erinevad esitlusvahendid. Õigusassistendi töö eeldab koostöö- ja suhtlemisvalmidust, kohanemis-, algatus- ja otsustusvõimet, usaldusväärsust, kohuse- ja vastutustundlikkust, lojaalsust, ausust, süsteemsust, korrektsust, tasakaalukust, tolerantsust, iseseisvust ja analüütilist mõtlemist. Õigusassistendil on enamasti erialane kutseharidus või kutseoskused on saadud töökohal õppides. Notari abi, juristi abi, kohtuistungi sekretär, referent, kohtutäituri assistent, pankrotihalduri abi Õigusassistent, tase 5 kutse tõendamisel on vajalik kompetentside B.2.1–B.2.8 tõendamine. Sise- ja välisklientide nõustamine 5 Õigusteenuse administreerimine 5 Õigusdokumentide jõustamine 5 Suhtlemine 5 Koostöö 5 Analüüsimine ja tõlgendamine 5 Arvuti kasutamine 5 Keelte kasutamine 5 Tootmisjuht, tase 6 Production manager, level 6 1 Tootmisjuht, tase 6 (versioon 2) Tootmisjuht, tase 6 (versioon 3) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Tootmisjuht 23 2015-03-23 2015-03-23 2019-11-25 6 6 1321 Töötleva tööstuse juhid 0413 Juhtimine ja haldus 28 Mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Aleksandr Miina Tallinna Tehnikaülikool, MTÜ Lean Enterprise Estonia Emöke Sogenbits FLIR Systems Indrek Rohtma Eesti Masinatööstuse Liit Ingrid Joost Tallinna Tehnikaülikool, Stram OÜ Jaanus Tärnov Eesti Plastitööstuse Liit Pille Meier Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Marika Tungel Eesti Toiduainetööstuse Liit Helle Raidvee Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit Tootmisjuht, tase 6 kutsestandard on aluseks vastava taseme õppekavade koostamiseks. Tootmisjuht, tase 6 korraldab ja arendab tõhusalt erineva suurusega töötleva tööstuse ettevõtete igapäevast tootmistööd ning planeerib pikemaajalisi tootmisprotsesse ja tehnoloogiaid. Ta hindab tootmistehnoloogiliste protsesside ja tootmisüksuste arenguvajadusi ning töötab välja tehnoloogia uuendamise ja pideva parendamise protsessi. Tootmisjuhi põhilisteks tööülesanneteks on tootmise planeerimine, tootmisprotsesside väljatöötamine, tootmisprotsessi struktuuri planeerimine, tootmise tõhususe analüüs, sh töökorraldus ja ressursside haldamine. Ta osaleb töötajate värbamisel, oskuste hindamisel või korraldab seda ning teeb ettepanekuid täienduskoolituseks. Tagab tõhusa teabevahetuse tootmiseks oluliste osapoolte vahel - nii ettevõtte siseste kui ka väliste struktuuriüksuste kui koostööpartnerite vahel. Tootmisjuht tunneb oma valdkonna toodete tehnoloogilisi protsesse, tehnoloogiaid, materjale, tootmisvahendeid, seadmeid ja masinaid. Ta tunneb ja rakendab kvaliteedijuhtimise meetodeid ja põhimõtteid ning rakendab tegevusvaldkonda reguleerivaid standardeid ja õigusakte. Tootmisjuht toetab oma tegevusega tootearendusprotsessi. Tootmisjuht, tase 6 kutse koosneb neljast osast. A.2.1 Tootmisprotsessi strateegiline juhtimine 1) Tootmisprotsessi väljatöötamine ja arendamine 2) Tootmistehnoloogia planeerimine ja vastavusse viimine ettevõtte ning muutuva turu vajadustega 3) Tootmisprotsessi kvaliteedijuhtimise korraldamine 4) Tootmiskulude juhtimine 5) Tootearendusprotsessis osalemine 6) Ettevõtte eelarve koostamisel osalemine A.2.2 Tootmisprotsessi taktikaline ja operatiivne juhtimine 1) Tootmise taktikaline ja operatiivne planeerimine 2) Materjali ja informatsioonivoogude juhtimine tootmises 3) Tootmisprotsessis kasutatavate materjalide varu ja materjalivoogude tõhususe tagamine 4) Masinate, seadmete ja tootmisliinide töökorra tagamine 5) Tootmise igapäevane operatiivne koordineerimine 6) Toote kvaliteedi tagamine 7) Tootmisprotsesside tõhususe juhtimine ning mõõtmine ja analüüsimine A.2.3 Tootmispersonali juhtimine 1) Tootmispersonali vajaduse määramine 2) Tootmispersonali valikuprotsessis osalemine 3) Tootmispersonali arenguvajaduse määratlemine 4) Tootmispersonali arengukava koostamine 5) Tootmispersonali suunamine, motiveerimine, kaasamine ja innustamine A.2.4 Tootmise töökeskkonna ja tööohutuse tagamine 1) Töökeskkonna ja tööohutusnõuete järgimise süsteemi väljatöötamine 2) Tootmispersonali töövõime ja tööohutuse tagamine 3) Tootmispersonalile ergonoomilise töökeskkonna tagamine 4) Tööhügieeni tagamine Tootmisjuhi töökeskkond sõltub valdkonnaspetsiifikast, on kiiresti muutuv ja eeldab kiiret analüüsimist ja otsustamist. Büroovahendid ja -tehnika ning tootmise info- ja kommunikatsioonivahendid Tootmisjuhile on tähtsad kõrge enesekontroll, tasakaalukus, algatus- ja õppimisvõime, koostöö-, riski- ja suhtlemisvalmidus, vastutustundlikkus, usaldusväärsus, ausus, kohusetunne, korrektsus, täpsus, kiirus, otsustusvõime ja iseseisvus, sihikindlus, analüütiline mõtlemine; kontsentreerumis-, üldistus- ja kohanemisvõime, paindlikkus, loomingulisus, uuendusmeelsus. Tootmisjuhtidel on tavapäraselt erialane kutse- või kõrgharidus. Tootmisjuht, tootmisosakonna juhataja, vahetuse vanem, divisjoni juht. Tootmisjuht, tase 6 kutse tõendamisel on vajalik kompetentside B.2.1–B.2.10 tõendamine. Tootmisprotsessi strateegiline juhtimine 6 Tootmisprotsessi taktikaline ja operatiivne juhtimine 6 Tootmispersonali juhtimine ja juhendamine 6 Tootmise töökeskkonna ja tööohutuse tagamine 6 Suhtlemine ja esitlemine 6 Koostöö ja toetamine 6 Õppimine ja enesearendamine 6 Tulemuste saavutamine 6 Arvuti kasutamine 6 Keelte kasutamine 6 Täiskasvanute koolitaja, tase 8 Adult educator, level 8 8 Täiskasvanute koolitaja, tase 8 (versioon 10) Täiskasvanute koolitaja, tase 8 (versioon 11) Täiskasvanute koolitaja, tase 8 (versioon 6) Täiskasvanute koolitaja, tase 8 (versioon 7) Täiskasvanute koolitaja, tase 8 (versioon 9) Täiskasvanute koolitaja/andragoog V (versioon 1) Täiskasvanute koolitaja/andragoog V (versioon 2) Täiskasvanute koolitaja/andragoog V (versioon 3) Täiskasvanute koolitaja/andragoog V (versioon 4) Täiskasvanute koolitaja/andragoog V (versioon 5) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Täiskasvanute koolitaja 18 2015-04-01 2015-04-01 2016-11-22 8 8 2424 Töötajate koolituse ja täiendõppe tippspetsialistid 0111 Kasvatusteadus 85 Haridus Tööosad ja -ülesanded Täiskasvanute koolitaja eetikakoodeks Talvi Märja ETKA Andras Larissa Jõgi Tallinna Ülikool Merle Lõhmus EBS Juhtimiskoolituse Keskus Kristel Jalak Enics Eesti AS Heiki Kiidli Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium Tiina Jääger Eesti Vabaharidusliit Eda Anton Tartu Kutsehariduskeskus Külli All Haridus- ja Teadusministeerium Kerttu Taidre ETKA Andras Kutsestandard on dokument, mis kirjeldab tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kutsestandardi kasutusalad 1) Tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine 2) Inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel 3) Ametite kirjeldamine ja tutvustamine 4) Inimese karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks 5) Koolitusvajaduste väljaselgitamine ning koolituse planeerimine 6) Ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine 7) Kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine Täiskasvanute koolitaja on tippspetsialist, kes sihipäraselt loodud õpisituatsioonis toetab täiskasvanud inimeste õppimist ja enesearengut. 8. taseme täiskasvanute koolitaja on enamasti kümneaastase praktilise kogemusega koolitaja, kes töötab iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades ning võtab vastutuse enda ja töörühmade töö tulemuste eest. Ta osaleb täiskasvanuhariduse süsteemi, hariduspoliitika, -kontseptsioonide ja -strateegiate loomisel, andes oma panuse valdkonna arengusse. Korraldab uuringuid ja analüüsib õpivajadusi, püstitab sihid ja eesmärgid, koostab, hindab ning akrediteerib õppekavu. Osaleb elukestva õppe propageerimisel ja täiskasvanud õppijate motivatsiooni kujundamisel. Esineb konverentsidel ja/või seminaridel. Võtab osa mitmesuguste organite tööst ja projektide hindamisest. Juhendab täiskasvanute koolitajate ettevalmistust ja nõustab nende arendus-, loome- ja/või teadustegevust. Koolituse korraldamisel arvestab ta seda, et täiskasvanud õppijad on erineva vanuse, kogemuse, eelneva hariduse ja sotsiaalse staatusega inimesed, kellel on oma väljakujunenud teadmiste süsteem, mõtlemisharjumused, eelarvamused, stereotüübid, hoiakud ja väärtushinnangud, mille nad toovad kaasa õpisituatsiooni. A.2.1 Õppeprotsessi ettevalmistamine A.2.2 Õppeprotsessi läbiviimine A.2.3 Õppeprotsessi analüüs ja hindamine A.2.4 Arendus-, loome- ja teadustegevus A.2.5 Professionaalne eneseareng Tööülesannete täielik loetelu on toodud Lisas 1: Tööosad ja tööülesanded. Täiskasvanute koolitaja füüsilisele töökeskkonnale esitatavad nõuded sõltuvad koolituse eesmärgist ja/või valdkonnast, milles koolitust läbi viiakse. Need lepitakse eelnevalt koolituse tellija ja koolitajavahel kokku. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna loob koolitaja õppeprotsessi käigus ise. Täiskasvanute koolitaja peamisteks töövahenditeks on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendid, õppevahendid ja muud õppe tulemuslikuks läbiviimiseks ning loovtegevusteks vajalikud vahendid. Töövahendite kasutamisel lähtub täiskasvanuõppe ja täiskasvanute õpetamise ja õppimise eripäradest. Edukat tegutsemist täiskasvanute koolitajana toetavad järgmised võimed ja iseloomuomadused: õpivõime, koostöövalmidus, verbaalne võimekus, empaatia, pühendumus, pingetaluvus, tolerantsus, eneseregulatsiooni võime, otsustusvõime, kohanemisvõime, loovus, sihikindlus, avatus, kriitilise mõtlemise võime. Täiskasvanute koolitaja põhiväärtusteks on väärikus, ausus, sallivus, vastutus, avatus ja inimest väärtustav hoiak, oluline on täiskasvanute koolitaja eetikanõuetest kinnipidamine. Kaheksanda taseme täiskasvanute koolitaja on enamasti doktorikraadiga koolitaja. Tema kutsealane õpe toimub kraadiõppes, põhi- või kõrvalaine või lisaeriala õppekava raames kõrgkoolis, kvalifikatsiooni- ja/või täiendõppe kursustel. Vajalikud kompetentsid võib omandada ka praktilise tegevuse käigus. Täiskasvanute koolitaja kutse ei eelda ühtse ametinimetuse olemasolu. Kutse omanik võib töötada paljudel erinevatel ametikohtadel nagu koolitaja, õpetaja, lektor, õppejõud, tuutor, mentor, konsultant/ konsulent jm. Sõltuvalt valdkonnast, kus koolitus toimub ja/või konkreetsest koolituse tellijast, võidakse koolitajalt nõuda erinevaid dokumente. Näiteks täiskasvanute koolitaja kutse omamist, erialast kompetentsust tõestavaid dokumente vm. Täiskasvanute koolitaja, tase 8 kutse moodustub kuuest kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.6 tõendamine. Õppeprotsessi ettevalmistamine 8 Õppeprotsessi läbiviimine 8 Õppeprotsessi ja õpitulemuste analüüs ning hindamine 8 Arendus-, loome- ja teadustegevus 8 Professionaalne eneseareng 8 Täiskasvanute koolitaja kutset läbiv kompetents 6 Interpreet, tase 4 Instrumentalist, level 4 6 Instrumentalist III (versioon 1) Interpreet-instrumentalist III (versioon 2) Interpreet-instrumentalist III (versioon 3) Interpreet-instrumentalist III (versioon 4) Interpreet, tase 4 (versioon 10) Interpreet, tase 4 (versioon 5) Interpreet, tase 4 (versioon 7) Interpreet, tase 4 (versioon 8) Interpreet, tase 4 (versioon 9) Laulja III (versioon 1) Laulja III (versioon 2) Laulja III (versioon 3) akordioni eriala fagoti eriala flöödi eriala harfi eriala kandle eriala klarneti eriala klassikalise kitarri eriala klassikalise laulu eriala klaveri eriala klavessiini eriala kontrabassi eriala löökpillide eriala oboe eriala oreli eriala saksofoni eriala trombooni eriala trompeti eriala tšello eriala tuuba eriala viiuli eriala vioola eriala Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Interpreet 23 2015-04-06 2015-04-06 2019-04-09 4 4 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Virge Prank-Vijard Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool Kadri Leivategija Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool Tiina Välja Eesti Akordioniliit Heli Veskus G. Otsa nimeline Tallinna Muusikakool Lembi Mets G. Otsa nimeline Tallinna Muusikakool Aarne Saluveer G. Otsa nimeline Tallinna Muusikakool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Interpreet, tase 4 kutsestandard on õppekavade aluseks. Interpreedi töö on loominguline, eeldades muusikalist ettevalmistust. Interpreet esitab võimalikult kõrgel professionaalsel ja kunstilisel tasemel Eesti heliloojate loomingut, maailma muusikaklassikat ja uudisteoseid, tutvustab Eestis ja välismaal Eesti heliloojate loomingut. Interpreet spetsialiseerub järgmiselt: 1. Instrumentalist Akordion, kannel, keelpillid (viiul, vioola, tšello, kontrabass, harf), klassikaline kitarr, klaver, orel, klavessiin, löökpillid, puhkpillid (trompet, tromboon, klarnet, flööt, saksofon, oboe, fagott, tuuba) 2. Vokalist klassikalise laulu eriala A.2.1 Repertuaari ettevalmistamine: 1.1 repertuaari valimine ja esinemiskava koostamine; 1.2 muusikalise materjali ettevalmistamine tööks. A.2.2 Repertuaari harjutamine ja esitamine: 2.1. repertuaari harjutamine; 2.2. repertuaari esitamine. A.2.3 Vokaalmuusika esitamine: 3.1 Kõne- ja vokaaltehnika kasutamine 3.2 teksti korrektne hääldamine ja artikuleerimine ema- ja võõrkeeltes 3.3 erinevate keha valdamise ja lavalise liikumise tehnikate kasutamine. Interpreedi tööaeg on paindlik ja sõltumatu puhkepäevadest ning riiklikest pühadest. Traditsiooniline töökeskkond on kontserdisaal, teater või muu muusika esituseks kohandatud ruum või esinemispaik. Muusikainstrumendid/hääl ja pillide ja esituse eripärast lähtuvad muud tarvikud. Muusikalised võimed, loovus, loomingulisus, empaatiavõime, valmisolek meeskonnatööks, pingetaluvus, järjekindlus, enesedistsipliin, täpsus, vastutustunne, paindlikkus, saavutusvajadus. Tavaliselt on 4. taseme interpreet erialase kutsekeskharidusega. Instrumentalist, orkestrant, ansamblist, koori- ja/või soololaulja. 4. taseme interpreedi kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.2 ja B.2.4 tõendamine. Klassikalise laulu erialale spetsialiseerunud interpreedid peavad lisaks ülaltoodule tõendama ka kompetentsi B.2.3 Vokaalmuusika esitamine. Repertuaari ettevalmistamine 4 Repertuaari harjutamine ja esitamine 4 Klassikalise laulu erialale spetsialiseerunud interpreedid peavad lisaks ülaltoodule tõendama ka kompetentsi B.2.3 Vokaalmuusika esitamine. Interpreet, tase 4 kutse-eetiline käitumine 4 Rütmimuusik, tase 4 Musician, level 4 2 Rütmimuusik, tase 4 (versioon 1) Rütmimuusik, tase 4 (versioon 3) Rütmimuusik, tase 4 (versioon 4) Rütmimuusik, tase 4 (versioon 5) akordioni eriala fagoti eriala flöödi eriala kitarri eriala klarneti eriala klaveri eriala kontrabassi eriala laulu eriala löökpillide eriala oboe eriala saksofoni eriala trombooni eriala trompeti eriala tšello eriala tuuba eriala viiuli eriala vioola eriala Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Rütmimuusik 23 2015-04-06 2015-04-06 2019-04-09 4 4 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Virgo Sillamaa Eesti Rütmimuusika Hariduse Liit, tegevmuusik Mariell Piispea Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool Tuulike Kivestu Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia Marko Mägi Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, tegevmuusik Kadri Voorand Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, tegevmuusik Vladimir Võssotski G. Otsa nimeline Tallinna muusikakool, tegevmuusik Eve Pärnsalu G. Otsa nimeline Tallinna muusikakool, tegevmuusik Rütmimuusik, tase 4 kutsestandard on õppekavade koostamise ning isikute kompetentsuse hindamise alus kutse andmisel. Rütmimuusiku töö on nii loominguline kui ka administratiivne. See eeldab nii muusikalist ettevalmistust kui ka teadmisi kutsevaldkonda puudutava seadusandluse ja tööelu korralduse kohta. Rütmimuusik võib olla samaaegselt muusika esitaja ja selle looja nii autori kui ka arranžeerijana. Rütmimuusiku töö eesmärgid on: • Musitseerida kontserdil, helisalvestusstuudios, ansambliproovis ning arendada oma erialaseid oskusi iseseisvalt. • Seada ja/või luua muusikat nii elava ettekande kui ka stuudiosalvestuse jaoks. • Esindada ennast ja/või muusikalist kollektiivi avalikus ruumis (sotsiaal- või trükimeedia, raadio, televisioon jm). Suhelda koostööpartneritega (kontserdikorraldajad, festivalid jne) ning juhtida vajadusel ise muusikalisi projekte (salvestamine, kontserdi korraldamine vm). • Juhendada õpilasi individuaalselt ning rühmades. Rütmimuusik spetsialiseerub järgmiselt: • Instrumentalist: Akordion, viiul, vioola, tšello, kontrabass, kitarr, klaver, löökpillid, trompet, tromboon, klarnet, flööt, saksofon, oboe, fagott, tuuba • Vokalist: Laulu eriala Rütmimuusiku kutsealal on kaks kutset: 4. taseme rütmimuusik töötab enamasti ansamblites muusikuna, vahel ka ansamblijuhina. Seab ja vahel ka loob muusikat oma ansamblite tarvis. Esindab ennast avalikus ruumis (peamiselt sotsiaalmeedias) ning lepingulistes suhetes koostööpartneritega. Juhendab õpilasi individuaalselt. 5. taseme rütmimuusik töötab muusiku ning ansamblijuhina. Arranžeerib ja loob muusikat mitmesugustele koosseisudele ning produtseerib muusikat stuudios. Kavandab ja korraldab oma tööelu, leiab oma kunstilisele tegevusele ise väljundeid või algatab selleks vajalikke koostööpartnerlusi. Esindab ennast ning enda juhitavaid ansambleid ja projekte lepingulistes suhetes ning avalikus ruumis. Algatab ja juhib vajadusel mitmesuguseid muusikalisi projekte. Juhendab muusikaõpilasi nii individuaalselt kui ka rühmades. A.2.1 Töö repertuaariga 1) Muusika kuulamine, analüüsimine ja repertuaari valimine. 2) Esinemiskava koostamine. 3) Muusikalise materjali ettevalmistamine harjutamiseks ja esinemiseks. 4) Instrumendi (sh hääle) harjutamine. A.2.2 Arranžeerimine ja muusika loomine 1) Repertuaari arranžeerimine mitmesugustele koosseisudele. 2) Arranžeeringu vormistamine. 3) Muusika loomine. A.2.3 Muusika esitamine kontserdil ja/või salvestusel 1) Heliproovis osalemine. 2) Musitseerimine kontserdil ja/või salvestusel. 3) Publikuga suhtlemine A.2.4 Töötamine muusikalise kollektiiviga 1) Osalemine ansambli töös. 2) Muusikalise kollektiivi loomine. 3) Proovi ettevalmistamine. 4) Proovi juhtimine ja sisuline töö ansambli interpretatsiooniliste ja improvisatsiooniliste koosmängu aspektidega. A.2.5 Muusikatehnoloogiliste vahendite kasutamine 1) Arvuti kasutamine. 2) Noodistusprogrammide kasutamine. 3) Salvestusprogrammide kasutamine. A.2.6 Administreerimine 1) Iseenda ja/või muusikalise kollektiivi esindamine. 2) Muusikategevuse kajastamine. 3) Muusikalise projekti korraldamine. 4) Muusika levitamine A.2.7 Juhendamine 1) Pilliõppe juhendamine oma erialal. 2) Grupiõppe juhendamine. Rütmimuusiku tööaeg on paindlik. Töötatakse ka puhkepäevadel ja pühade ajal. Töötatakse üldjuhul siseruumides, kuid esinetakse ka väljas. Muusikainstrumendid, muud tehnilised vahendid (nt pillivõimendid jms), noodimaterjal, arvutitarkvara. 1) muusikalised võimed, 2) loovus, loomingulisus, 3) analüüsivõime, 4) valmisolek meeskonnatööks, 5) pingetaluvus, 6) järjekindlus, enesedistsipliin, 7) täpsus, 8) vastutustunne, 9) paindlikkus. Üldjuhul on rütmimuusik keskhariduse, erialase koolituse ja töökogemusega isik. Kutse taotlemise eeldused on kirjas kutse andmise korras. Kitarrist, bassist, laulja, trummar, klahvpillimängija, saksofonist, trompetist jne. 4. taseme rütmimuusiku kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1 –B.2.6. Taotleja võib soovi korral tõendada valitava kompetentsi B.2.7. Töö repertuaariga 4 Arranžeerimine ja muusika loomine 4 Muusika esitamine kontserdil ja/või salvestusel 4 Töötamine muusikalise kollektiiviga 4 Muusikatehnoloogiliste vahendite kasutamine 4 Administreerimine 4 Taotleja võib soovi korral tõendada valitava kompetentsi B.2.7. Juhendamine 4 Tantsuspetsialist, tase 5 Dance expert, level 5 5 Tantsuspetsialist III (versioon 1) Tantsuspetsialist III (versioon 2) Tantsuspetsialist III (versioon 3) Tantsuspetsialist, tase 5 (versioon 4) Tantsuspetsialist, tase 5 (versioon 6) Tantsuspetsialist, tase 5 (versioon 7) Tantsuspetsialist, tase 5 (versioon 8) Kaasaegse tantsu spetsialist, tase 5 Ladina ja standardtantsu spetsialist, tase 5 Rahvatantsuspetsialist, tase 5 Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Tantsuspetsialist 23 2015-04-06 2015-04-06 2018-06-30 5 5 2653 Tantsijad ja koreograafid 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Mõisted Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Lii Ainsalu Tantsuhariduse Liit Angela Arraste Tallinna Ülikool Ülle Feršel Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Urve Gromov Rahvakultuuri keskus Laura Kvelstein Tallinna Ülikool Heili Lindepuu ETHL, Tallinna Tantsuteater Martin Medar Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Mall Noormets TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia Silvia Purje Eesti Tantsuspordi Liit Erika Põlendik Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Taimi Saarma Eesti Maaomavalitsuste Liit Kadri Tiis Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Tantsuspetsialist, tase 5 kutsestandard on aluseks täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Tantsuspetsialistide töö on loominguline. Tantsuspetsialistid oskavad ise tantsida ning suudavad oma oskusi ka teistele edasi anda. Tantsuspetsialisti kutsealal on neli kutset: tantsuspetsialist, tase 5; tantsuspetsialist, tase 6; tantsuspetsialist, tase 7 ja tantsuspetsialist, tase 8. Tantsuvaldkond hõlmab järgnevaid spetsialiseerumisi: 1) rahvatantsuspetsialist; 2) kaasaegse tantsu spetsialist; 3) ladina ja standardtantsu spetsialist. 5. taseme tantsuspetsialist on loovisik, kes on tantsijate ja/või tantsuvaldkonnas osalevate isikute juhendaja või juhendaja assistent. On erialase praktilise ettevalmistusega ja vähese töökogemusega (võib vajada juhendamist). Valmistab ette ja viib läbi treeningtunde. Töö tulem on tantsukollektiivi esinemine. Lähtub oma töös heast tavast. Tantsuspetsialist töötab nii iseseisvalt kui meeskonnas. Töö eeldab aktiivset suhtlust tantsijatega ja tööandjaga. Vastutab oma konkreetsete tööülesannete tulemusliku täitmise eest. A.2.1 Repertuaari ettevalmistamine: 1) repertuaari valimine ja/või loomine; 2) repertuaari kohandamine. A.2.2 Tantsutreeningu/proovi läbiviimine: 1) ettevalmistamine; 2) treeningtunni/proovi juhtimine; 3) liikumismaterjali ja/või koreograafia õpetamine; 4) repeteerimine; 5) analüüsimine; 6) tagasiside andmine. A.2.3 Juhtimine: 1) trupi/ringi loominguline juhtimine; 2) trupi/ringi organisatoorne juhtimine; 3) koostöö osapooltega. A.2.4 Esinemine: 1) sündmuse/teema kaardistamine; 2) repertuaari valimine ja/või kohandamine; 3) tagasiside ja analüüs. Spetsialiseerumine toimub vastavalt tantsustiilile ning kõik tööosad on spetsialiseerumisega otseselt seotud. – rahvatantsuspetsialist, - kaasaegse tantsu spetsialist, - ladina ja standardtantsu spetsialist. Tööaeg on paindlik, võib sisaldada töötamist puhkepäevadel ja pühade ajal. Töö on vahelduvate tööülesannetega, füüsilist ja vaimset pingutust nõudev. Üldjuhul töötatakse sisetingimustes, riskiteguriteks tervisele võib olla tolm ja müra. Üldjuhul on töövahenditeks sobiv rõivastus ja jalanõud, muusikainstrument, muusikat mängiv seade või muud tehnilised vahendid. 1) loovus, loomingulisus; 2) valmisolek meeskonnatööks; 3) pinge- ja koormustaluvus; 4) enesedistsipliin ja orienteeritus tulemusele; 5) vastutustunne; 6) empaatiavõime; 7) analüüsivõime. 5. taseme tantsuspetsialistil on üldjuhul keskharidus ja erialane töökogemus ning läbitud erialane koolitus. Kutse taotlemise eeldused on kirjas kutse andmise korras. Ringijuht, tantsuõpetaja, ballettmeister, kunstiline juht, loominguline juht, koreograaf, tantsuringi juhendaja, huviringi juht, liikumisjuht. Tantsuspetsialisti kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe spetsialiseerumise valimine ning kohustuslike kompetentside B.2.1–B.2.4 ja läbiva kompetentsi B.2.11 tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse vastavalt tantsustiilile: -rahvatantsuspetsialist, -kaasaegse tantsu spetsialist, -ladina ja standardtantsu spetsialist. Kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele tantsustiili põhiselt. Repertuaari ettevalmistamine 5 Tantsutreeningu/proovi läbiviimine 5 Juhtimine 5 Esinemine 5 Kutsesiseselt spetsialiseerutakse vastavalt tantsustiilile: -rahvatantsuspetsialist, -kaasaegse tantsu spetsialist, -ladina ja standardtantsu spetsialist. Kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele tantsustiili põhiselt. Tantsuspetsialist, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Tantsuspetsialist, tase 6 Dance expert, level 6 5 Tantsuspetsialist IV (versioon 1) Tantsuspetsialist IV (versioon 2) Tantsuspetsialist IV (versioon 3) Tantsuspetsialist, tase 6 (versioon 4) Tantsuspetsialist, tase 6 (versioon 6) Tantsuspetsialist, tase 6 (versioon 7) Tantsuspetsialist, tase 6 (versioon 8) Kaasaegse tantsu spetsialist, tase 6 Ladina ja standardtantsu spetsialist, tase 6 Rahvatantsuspetsialist, tase 6 Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Tantsuspetsialist 23 2015-04-06 2015-04-06 2018-06-30 6 6 2653 Tantsijad ja koreograafid 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Mõisted Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Lii Ainsalu Tantsuhariduse Liit Angela Arraste Tallinna Ülikool Ülle Feršel Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Urve Gromov Rahvakultuuri keskus Laura Kvelstein Tallinna Ülikool Heili Lindepuu ETHL, Tallinna Tantsuteater Martin Medar Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Mall Noormets TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia Silvia Purje Eesti Tantsuspordi Liit Erika Põlendik Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Taimi Saarma Eesti Maaomavalitsuste Liit Kadri Tiis Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Tantsuspetsialist, tase 6 kutsestandard on aluseks rakenduskõrghariduse taseme ja täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Tantsuspetsialistide töö on loominguline. Tantsuspetsialistid oskavad ise tantsida ning suudavad oma oskusi ka teistele edasi anda. Tantsuspetsialisti kutsealal on neli kutset: tantsuspetsialist, tase 5; tantsuspetsialist, tase 6; tantsuspetsialist, tase 7 ja tantsuspetsialist, tase 8. Tantsuvaldkond hõlmab järgnevaid spetsialiseerumisi: 1) rahvatantsuspetsialist; 2) kaasaegse tantsu spetsialist; 3) ladina ja standardtantsu spetsialist. 6. taseme tantsuspetsialist on loovisik, kes on tantsijate ja/või tantsuvaldkonnas osalevate isikute juhendaja. Valmistab ette ja viib läbi treeningtunde ja/või lavastusproove (so töötab iseseisvalt ja juhib teisi). Töö tulem on tantsukollektiivi esinemine ja/või (tantsu)lavastus. Lisaks tantsualastele teadmistele ja oskustele eeldab tantsuspetsialisti töö metoodilisi, pedagoogilisi ja psühholoogilisi teadmisi. Lähtub oma töös heast tavast. Tantsuspetsialist töötab nii iseseisvalt kui meeskonnas. Töö eeldab aktiivset suhtlust tantsijatega, lavastusmeeskonnaga ja tööandja(te)ga. Vastutab oma konkreetsete tööülesannete tulemusliku täitmise ning lavastusliku terviku kunstilise taseme eest. A.2.1 Repertuaari ettevalmistamine: 1) repertuaari valimine ja/või loomine; 2) repertuaari kohandamine. A.2.2 Tantsutreeningu/proovi läbiviimine: 1) ettevalmistamine; 2) treeningtunni/proovi juhtimine; 3) liikumismaterjali ja/või koreograafia õpetamine; 4) repeteerimine; 5) analüüsimine; 6) tagasiside andmine. A.2.3 Juhtimine: 1) trupi/ringi loominguline juhtimine; 2) trupi/ringi organisatoorne juhtimine; 3) koostöö osapooltega. A.2.4 Esinemine: 1) sündmuse/teema kaardistamine; 2) repertuaari valimine ja/või kohandamine; 3) tagasiside ja analüüs. Spetsialiseerumine toimub vastavalt tantsustiilile ning kõik tööosad on spetsialiseerumisega otseselt seotud. – rahvatantsuspetsialist, - kaasaegse tantsu spetsialist, - ladina ja standardtantsu spetsialist. A.2.5 Koreograafia loomine ja edastamine: 1) idee tutvustamine; 2) koreograafilise materjali loomine, edastamine ja arendamine; 3) repeteerimine. A.2.6 Projektijuhtimine: 1) töötamine projekti ideega; 2) projekti ettevalmistamine; 3) projekti juhtimine ja läbiviimine; 4) projekti analüüs. A.2.7 Tantsukollektiivi loomine 1) vajaduste ja/või võimaluste väljaselgitamine; 2) kollektiivi loomine. Tööaeg on paindlik, võib sisaldada töötamist puhkepäevadel ja pühade ajal. Töö on vahelduvate tööülesannetega, füüsilist ja vaimset pingutust nõudev. Üldjuhul töötatakse sisetingimustes, riskiteguriteks tervisele võib olla tolm ja müra. Üldjuhul on töövahenditeks sobiv rõivastus ja jalanõud, muusikainstrument, muusikat mängiv seade või muud tehnilised vahendid. 1) loovus, loomingulisus; 2) valmisolek meeskonnatööks; 3) pinge- ja koormustaluvus; 4) enesedistsipliin ja orienteeritus tulemusele; 5) vastutustunne; 6) empaatiavõime; 7) analüüsivõime. 6. taseme tantsuspetsialistil on üldjuhul erialane kõrgharidus ja töökogemus ning läbitud erialane koolitus. Kutse taotlemise eeldused on kirjas kutse andmise korras. Ringijuht, tantsuõpetaja, ballettmeister, kunstiline juht, loominguline juht, koreograaf, tantsuringi juhendaja, huviringi juht, liikumisjuht. Tantsuspetsialisti kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe spetsialiseerumise valimine ning kohustuslike kompetentside B.2.1–B.2.4 ja läbiva kompetentsi B.2.14 tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse vastavalt tantsustiilile: rahvatantsuspetsialist, kaasaegse tantsu spetsialist, ladina ja standardtantsu spetsialist. 6. taseme tantsuspetsialisti, kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.4 ja B.2.14 (läbiv kompetents) tõendamine. Lisaks ühe kompetentsi tõendamine valitavate kompetentside B.2.11, B.2.12 ja B.2.13 hulgast. Kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele tantsustiili põhiselt. Repertuaari ettevalmistamine 6 Tantsutreeningu/proovi läbiviimine 6 Juhtimine 6 Esinemine 6 Kutsesiseselt spetsialiseerutakse vastavalt tantsustiilile: -rahvatantsuspetsialist, -kaasaegse tantsu spetsialist, -ladina ja standardtantsu spetsialist. Kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele tantsustiili põhiselt. Kutse taotlemisel on nõutav lisaks ühe kompetentsi tõendamine valitavate kompetentside B.2.11, B.2.12 ja B.2.13 hulgast. Koreograafia loomine ja edastamine 6 Projektijuhtimine/produtseerimine 6 Tantsukollektiivi loomine 6 Tantsuspetsialist, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Tantsuspetsialist, tase 7 Dance expert, level 7 5 Tantsuspetsialist V (versioon 1) Tantsuspetsialist V (versioon 2) Tantsuspetsialist V (versioon 3) Tantsuspetsialist, tase 7 (versioon 4) Tantsuspetsialist, tase 7 (versioon 6) Tantsuspetsialist, tase 7 (versioon 7) Tantsuspetsialist, tase 7 (versioon 8) Kaasaegse tantsu spetsialist, tase 7 Ladina ja standardtantsu spetsialist, tase 7 Rahvatantsuspetsialist, tase 7 Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Tantsuspetsialist 23 2015-04-06 2015-04-06 2018-06-30 7 7 2653 Tantsijad ja koreograafid 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Mõisted Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Lii Ainsalu Tantsuhariduse Liit Angela Arraste Tallinna Ülikool Ülle Feršel Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Urve Gromov Rahvakultuuri keskus Laura Kvelstein Tallinna Ülikool Heili Lindepuu ETHL, Tallinna Tantsuteater Martin Medar Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Mall Noormets TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia Silvia Purje Eesti Tantsuspordi Liit Erika Põlendik Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Taimi Saarma Eesti Maaomavalitsuste Liit Kadri Tiis Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Tantsuspetsialist, tase 7 kutsestandard on aluseks taseme ja täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Tantsuspetsialistide töö on loominguline. Tantsuspetsialistid oskavad ise tantsida ning suudavad oma oskusi ka teistele edasi anda. Tantsuspetsialisti kutsealal on neli kutset: tantsuspetsialist, tase 5; tantsuspetsialist, tase 6; tantsuspetsialist, tase 7 ja tantsuspetsialist, tase 8. Tantsuvaldkond hõlmab järgnevaid spetsialiseerumisi: 1) rahvatantsuspetsialist; 2) kaasaegse tantsu spetsialist; 3) ladina ja standardtantsu spetsialist. 7. taseme tantsuspetsialist on loovisik, kes on tantsijate ja/või tantsuvaldkonnas osalevate isikute juhendaja ja kes on seotud tantsukunsti viljelemise ning valdkonna arendamisega. Valmistab ette ja viib läbi lavastusproove ja vajadusel treeningtunde (so töötab iseseisvalt ja juhib teisi). Töö tulem on tantsukollektiivi esinemine,(tantsu)lavastus ja/või erialane artikkel ja osalemine erialas(t)es töögruppides. Lisaks tantsualastele teadmistele ja oskustele eeldab tantsuspetsialisti töö metoodilisi, pedagoogilisi ja psühholoogilisi teadmisi. Lähtub oma töös heast tavast. Tantsuspetsialist töötab nii iseseisvalt kui meeskonnas. Töö eeldab aktiivset suhtlust tantsijatega, kolleegidega, lavastusmeeskonnaga, tööandja(te)ga ja tantsuvaldkonna ekspertidega. Vastutab lavastusliku terviku kunstilise taseme ja oma töö laiema mõju eest valdkonna arengule. A.2.1 Repertuaari/koreograafia ettevalmistamine: 1) repertuaari valimine ja/või loomine; 2) repertuaari kohandamine. A.2.2 Tantsutreeningu/proovi läbiviimine: 1) ettevalmistamine; 2) treeningtunni/proovi juhtimine; 3) liikumismaterjali ja/või koreograafia õpetamine; 4) analüüsimine; 5) tagasiside andmine. A.2.3 Juhtimine: 1) trupi/ringi loominguline juhtimine; 2) trupi/ringi organisatoorne juhtimine; 3) koostöö osapooltega. A.2.4 Esinemine: 1) sündmuse/teema kaardistamine; 2) repertuaari valimine ja/või kohandamine; 3) tagasiside ja analüüs. A.2.5 Valdkonna arendamine: 1) mentorlus; 2) koolituste läbiviimine; 3) arendustegevuste kavandamine. Spetsialiseerumine toimub vastavalt tantsustiilile ning kõik tööosad on spetsialiseerumisega otseselt seotud. – rahvatantsuspetsialist, - kaasaegse tantsu spetsialist, - ladina ja standardtantsu spetsialist. A.2.6 Koreograafia loomine ja edastamine: 1) idee tutvustamine; 2) koreograafilise materjali loomine, edastamine ja arendamine; 3) repeteerimine. A.2.7 Lavastamine: 1) visiooni loomine; 2) tegevusplaani koostamine; 3) liikumismaterjali loomine ja/või valimine; 4) proovide juhtimine; 5) loomingulise tulemuse esitlemine ja analüüs. A.2.8 Projektijuhtimine/produtseerimine: 1) töötamine projekti ideega; 2) projekti ettevalmistamine; 3) projekti projekti juhtimine ja/või läbiviimine; 4) projekti analüüs. A.2.9 Tantsukollektiivi loomine 1) vajaduste ja/või võimaluste väljaselgitamine; 2) kollektiivi loomine. Tööaeg on paindlik, võib sisaldada töötamist puhkepäevadel ja pühade ajal. Töö on vahelduvate tööülesannetega, füüsilist ja vaimset pingutust nõudev. Üldjuhul töötatakse sisetingimustes, riskiteguriteks tervisele võib olla tolm ja müra. Üldjuhul on töövahenditeks sobiv rõivastus ja jalanõud, muusikainstrument, muusikat mängiv seade või muud tehnilised vahendid. 1) loovus, loomingulisus; 2) valmisolek meeskonnatööks; 3) pinge- ja koormustaluvus; 4) enesedistsipliin ja orienteeritus tulemusele; 5) vastutustunne; 6) empaatiavõime; 7) analüüsivõime. 7. taseme tantsuspetsialistil on üldjuhul erialane magistrikraad (või sellega võrdsustatud haridus antud valdkonnas) ja töökogemus ning läbitud erialane täienduskoolitus. Kutse taotlemise eeldused on kirjas kutse andmise korras. Ringijuht, tantsuõpetaja, ballettmeister, kunstiline juht, loominguline juht, koreograaf, tantsuringi juhendaja, huviringi juht, liikumisjuht. 7. taseme tantsuspetsialisti kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe spetsialiseerumise valimine ning kohustuslike kompetentside B.2.1 – B.2.5 ja läbiva kompetentsi B.2.16 tõendamine, lisaks kahe kompetentsi tõendamine valitavate kompetentside B.2.12 - B.2.15 hulgast. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse vastavalt tantsustiilile: -rahvatantsuspetsialist, -kaasaegse tantsu spetsialist, -ladina ja standardtantsu spetsialist. Kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele tantsustiili põhiselt. Repertuaari/koreograafia ettevalmistamine 7 Tantsutreeningu/proovi läbiviimine 7 Juhtimine 7 Esinemine 7 Valdkonna arendamine 7 Kutsesiseselt spetsialiseerutakse vastavalt tantsustiilile: -rahvatantsuspetsialist, -kaasaegse tantsu spetsialist, -ladina ja standardtantsu spetsialist. Kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele tantsustiili põhiselt. Õpetamine võib olla seotud lavastusprotsessiga, võib toimuda periooditi. Kutse taotlemisel on nõutav lisaks kahe kompetentsi tõendamine valitavate kompetentside B.2.12 - B.2.15 hulgast. Koreograafia loomine ja edastamine 7 Lavastamine 7 Projektijuhtimine/produtseerimine 7 Tantsukollektiivi loomine 7 Tantsuspetsialist, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Tantsuspetsialist, tase 8 Dance expert, level 8 2 Tantsuspetsialist, tase 8 (versioon 1) Tantsuspetsialist, tase 8 (versioon 3) Tantsuspetsialist, tase 8 (versioon 4) Tantsuspetsialist, tase 8 (versioon 5) Kaasaegse tantsu spetsialist, tase 8 Ladina ja standardtantsu spetsialist, tase 8 Rahvatantsuspetsialist, tase 8 Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Tantsuspetsialist 23 2015-04-06 2015-04-06 2018-06-30 8 8 2653 Tantsijad ja koreograafid 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Mõisted Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Lii Ainsalu Tantsuhariduse Liit Angela Arraste Tallinna Ülikool Ülle Feršel Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Urve Gromov Rahvakultuuri keskus Laura Kvelstein Tallinna Ülikool Heili Lindepuu ETHL, Tallinna Tantsuteater Martin Medar Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Mall Noormets TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia Silvia Purje Eesti Tantsuspordi Liit Erika Põlendik Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Taimi Saarma Eesti Maaomavalitsuste Liit Kadri Tiis Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Tantsuspetsialist, tase 8 kutsestandard on aluseks taseme ja täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Tantsuspetsialistide töö on loominguline. Tantsuspetsialistid oskavad ise tantsida ning suudavad oma oskusi ka teistele edasi anda. Tantsuspetsialisti kutsealal on neli kutset: tantsuspetsialist, tase 5; tantsuspetsialist, tase 6; tantsuspetsialist, tase 7 ja tantsuspetsialist, tase 8. Tantsuvaldkond hõlmab järgnevaid spetsialiseerumisi: 1) rahvatantsuspetsialist; 2) kaasaegse tantsu spetsialist; 3) ladina ja standardtantsu spetsialist. 8. taseme tantsuspetsialist on loovisik, kes on tantsijate ja/või tantsuvaldkonnas osalevate isikute juhendaja, mentor ja/või koolitaja. Juhib lavastusprotsessi, sh lavastus- ja tehnilise meeskonna tööd ning viib läbi lavastusproove. On valdkonnas tunnustatud spetsialist, ekspert ja arvamusliider. Ta kavandab tantsuvaldkonna arenguid, loob valdkonnavahelisi seoseid ja prognoosib nende mõju ning osaleb erialas(t)es töögruppides. Töö tulem on suurvorm ja erialane publikatsioon, artikkel või uurimistöö. Lähtub oma töös heast tavast. Tantsuspetsialist töötab nii iseseisvalt kui meeskonnas. Töö eeldab aktiivset suhtlust tantsijatega, kolleegidega, lavastusmeeskonnaga, tööandja(te)ga ja tantsu- ning teiste kultuuri valdkondade ekspertidega. Vastutab lavastusliku terviku kunstilise taseme, oma töö laiema mõju ja valdkonna järjepideva arendamise eest. A.2.1 Repertuaari/koreograafia ettevalmistamine: 1) repertuaari valimine ja/või loomine; 2) repertuaari kohandamine. A.2.2 Juhtimine: 1) trupi/ringi loominguline juhtimine; 2) trupi/ringi organisatoorne juhtimine; 3) koostöö osapooltega. A.2.3 Valdkonna arendamine: 1) mentorlus; 2) koolituste läbiviimine; 3) arendustegevuste kavandamine. Spetsialiseerumine toimub vastavalt tantsustiilile ning kõik tööosad on spetsialiseerumisega otseselt seotud. – rahvatantsuspetsialist, - kaasaegse tantsu spetsialist, - ladina ja standardtantsu spetsialist. A.2.4 Koreograafia loomine ja edastamine: 1) idee tutvustamine; 2) koreograafilise materjali loomine, edastamine ja arendamine; 3) repeteerimine. A.2.5 Lavastamine: 1) visiooni loomine; 2) tegevusplaani koostamine; 3) liikumismaterjali loomine ja/või valimine; 4) proovide juhtimine; 5) loomingulise tulemuse esitlemine ja analüüs. A.2.6 Projektijuhtimine/produtseerimine: 1) töötamine projekti ideega; 2) projekti ettevalmistamine; 3) projekti juhtimine ja/või läbiviimine; 4) projekti analüüs. A.2.7 Tantsukollektiivi loomine: 1) vajaduste ja/või võimaluste väljaselgitamine; 2) kollektiivi loomine. Tööaeg on paindlik, võib sisaldada töötamist puhkepäevadel ja pühade ajal. Töö on vahelduvate tööülesannetega, füüsilist ja vaimset pingutust nõudev. Üldjuhul töötatakse sisetingimustes, riskiteguriteks tervisele võib olla tolm ja müra. Üldjuhul on töövahenditeks sobiv rõivastus ja jalanõud, muusikainstrument, muusikat mängiv seade või muud tehnilised vahendid. 1) loovus, loomingulisus; 2) valmisolek meeskonnatööks; 3) pinge- ja koormustaluvus; 4) enesedistsipliin ja orienteeritus tulemusele; 5) vastutustunne; 6) empaatiavõime; 7) analüüsivõime. 8. taseme tantsuspetsialistil on üldjuhul doktorikraad või magistrikraad (või sellega võrdsustatud haridus antud valdkonnas), pikaajaline töökogemus ning läbitud erialane täienduskoolitus. Kutse taotlemise eeldused on kirjas kutse andmise korras. Ringijuht, tantsuõpetaja, ballettmeister, kunstiline juht, loominguline juht, koreograaf, tantsuringi juhendaja, huviringi juht, liikumisjuht. 8. taseme tantsuspetsialisti kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe spetsialiseerumise valimine ning kohustuslike kompetentside B.2.1 – B.2.3 ja läbiva kompetentsi B.2.11 tõendamine, lisaks kahe kompetentsi tõendamine valitavate kompetentside B.2.7 - B.2.10 hulgast. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse vastavalt tantsustiilile: -rahvatantsuspetsialist, -kaasaegse tantsu spetsialist, -ladina ja standardtantsu spetsialist. Kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele tantsustiili põhiselt. Repertuaari/koreograafia ettevalmistamine 8 Juhtimine 8 Valdkonna arendamine 8 Kutsesiseselt spetsialiseerutakse vastavalt tantsustiilile: -rahvatantsuspetsialist, -kaasaegse tantsu spetsialist, -ladina ja standardtantsu spetsialist. Kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele tantsustiili põhiselt. Kutse taotlemisel on nõutav lisaks kahe kompetentsi tõendamine valitavate kompetentside B.2.7 - B.2.10 hulgast. Koreograafia loomine ja edastamine 8 Lavastamine 8 Projektijuhtimine/produtseerimine 8 Tantsukollektiivi loomine 8 Tantsuspetsialist, tase 8 kutset läbiv kompetents 8 Veekäitlusoperaator, tase 5 Water Treatment Operator, level 5 4 Veekäitlusoperaator, tase 5 (versioon 5) Veekäitlusoperaator, tase 5 (versioon 6) Veekäitlusoperaator, tase 5 (versioon 7) Veetöötlusoperaator III (versioon 1) Veetöötlusoperaator III (versioon 2) Veetöötlusoperaator III (versioon 3) Joogiveekäitlus Reoveekäitlus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Veevarustus Veetöötlusoperaator 16 2015-04-21 2015-04-21 2020-03-26 5 5 3132 Jäätmepõletustehaste ja veepuhastusjaamade operaatorid 0711 Keemiatehnoloogia ja -protsessid 36 Veekogumine, -töötlus ja -varustus Ellen Mihklepp Tallinna Vesi AS Taavo Tenno Aqua Consult Baltic OÜ Hillar Takk Järvamaa Kutsehariduskeskus Jan Raudsepp Türi Vesi OÜ Tiit Reeder Raven OÜ Vahur Värk OÜ Entec Eesti Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Veekäitlusoperaator 5. taseme kutsestandard on vastava taseme õppekavade ja isikute kompetentsuse hindamise alus. 5. taseme veekäitlusoperaator käitab vee- ja kanalisatsioonisüsteeme ning jälgib ja juhib veekäitlusega seotud protsesse veeettevõtetes, sh vee- või reoveetöötlusjaamades. Veekäitlusoperaatorid spetsialiseeruvad joogivee- ja reoveekäitlusele. Veekäitluse eesmärk on tagada kvaliteetne ja nõuetele vastav joogiveevarustus ja reovee kogumine, ärajuhtimine ning puhastamine ja seeläbi kindlustada elanike tervis ja ohutus ning keskkonnahoid. Veekäitlusoperaator lahendab igapäevase tööga seotud tehnilisi probleeme. Ta tegutseb keerukates olukordades parimal võimalikul viisil, vastutades oma töö eest. Veekäitlusoperaator töötab iseseisvalt või meeskonnas, sh ka meeskonna juhina. Veekäitlusoperaatori täpsemad tööülesanded sõltuvad ettevõttest ja kasutatavast tehnoloogiast. Väiksemates ettevõtetes võivad tööülesanded hõlmata kõikide joogi- ja reoveekäitluse protsesside. juhtimist. Suurtes ettevõtetes on tööülesanded piiritletumad ning joogi- ja reoveekäitluse protsesside etappe juhivad eri operaatorid. Lähedased kutsed: biogaasijaama operaator, tase 5; keemiaprotsesside operaator, tase 4; keemiaprotsesside operaator, tase 5. A.2.1 Protsesside jälgimine 2.1.1 Protsesside regulaarne jälgimine. 2.1.2 Seadmete töö jälgimine. 2.1.3 Vee kvaliteedi ja toodangu mahu jälgimine. A.2.2 Protsesside juhtimine ja optimeerimine 2.2.1 Protsesside ja seadmete käivitamine ja käivitamisel osalemine. 2.2.2 Protsessi ja seadmete töö juhtimine ning reguleerimine. A.2.3 Seadmete- ja süsteemide korrashoid 2.3.1 Seadmete korraline hooldamine. 2.3.2 Remonditööde kavandamine ja tegemine. A.2.4 Joogiveekäitlus 2.4.1 Veehaarde seire ja opereerimine. 2.4.2 Joogivee puhastusprotsessi opereerimine ja juhtimine. 2.4.3 Tarne- ja jaotusvõrgu opereerimine. A.2.5 Reoveekäitlus 2.5.1 Kanalisatsioonivõrgu opereerimine. 2.5.2 Reoveepuhastusprotsessi opereerimine ja juhtimine. 2.5.3 Reoveesette käitluse opereerimine. Töö toimub vahelduvalt sise- ja välitingimustes. Tööaeg on paindlik, töörütm vahelduv või vahetustega. Töötsoonis võib esineda uppumis- ja plahvatusohtu, müra, vibratsiooni ja niiskust. Võimalik on kokkupuude toksiliste ainete ja patogeensete mikroorganismidega, mis võivad esile kutsuda terviserikkeid, tekitades allergiat, mürgitust või nakkushaigust. Vajadusel tuleb tegutseda kõrgustes ja kinnises kitsas ruumis. Töö eeldab ohutusnõuete täitmist ja isikukaitsevahendite kasutamist. Käsi- ja spetsiaaltööriistad, elektriseadmed, protsesside jälgimis- ja mõõteseadmed, arvuti, laadimistehnika, kaitsevahendid, sõidu- ja transpordivahendid jm. Töö eeldab vastutusvõimet, püsivust, rutiinitaluvust, tasakaalukust, füüsilist vastupidavust, kohanemisvõimet, otsustavust ja analüüsivõimet. Veekäitlusoperaatoritel on tavapäraselt keskharidus, nad on omandanud kutseoskused tööalase väljaõppe, töökohal õppimise ja täiendkoolituste kaudu. Tehnoloogilise seadme operaator, masinaoperaator, veetöötlemise operaator, tehnik, lukksepp, reoveepuhasti operaator, võrguoperaator jne. Pingevabade tööde ja lülituste tegemiseks on kohustuslik omada kehtivat elektriohuteadlikkuse tunnistust. Alus: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi määrus „Käidukorraldusele ja elektritööle esitatavad nõuded“. Reovee, reoveesette, pinnavee jm veeproovi võtja peab omama veeproovivõtja atesteerimistunnistust. Alus: veeseadus ja keskkonnaministri 11.01.2002. a. määrus nr. 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/118082011002. Joogivee uuringut teostav proovivõtja peab omama joogivee proovivõtja atesteerimistunnistust. Rahvaterviseseadus ja sotsiaalministri 08.12.2009.a. määrus nr. 91 https://www.riigiteataja.ee/akt/13242049. 5. taseme veekäitlusoperaatori kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1–B.2.3 tõendamine, valikust B.2.4–B.2.5 (spetsialiseerumisega seotud kompetentsid) ühe kompetentsi tõendamine ning läbiva kompetentsi B.2.6 tõendamine. Protsesside jälgimine 4 Protsesside juhtimine ja optimeerimine 5 Seadmete- ja süsteemide korrashoid 5 Kutse taotlemisel on nõutav ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi (B.2.4–B.2.5) tõendamine. Veekäitlusoperaator, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Mööblirestauraator, tase 4 Furniture restorer, level 4 1 Mööblirestauraator, tase 4 (versioon 2) Mööblirestauraator, tase 4 (versioon 3) Mööblirestauraator, tase 4 (versioon 4) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Mööblirenoveerija 17 2015-04-23 2015-04-23 2020-03-30 4 4 7317 Puidust, punumis- jm materjalidest tooteid valmistavad käsitöömeistrid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 31 Mööblitootmine Mööblirestauraatori kutse-eetika Arvuti kasutamise oskused Margus Krips Haapsalu Kutsehariduskeskus Vahur Kõrbe Tallinna Ehituskool Inna Soonurm SA Innove Jaak Tammearu Artbrothers OÜ Epp Klimenko Haapsalu Kutsehariduskeskus Meelis Kihulane Taasuus OÜ Janica Sepp Barbar OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Mööblirestauraator 4. taseme kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja isikute kompetentsuse hindamise alus. 4. taseme mööblirestauraator on heade käeliste võimetega oskustöötaja, kes taastab (restaureerib) mööbliesemeid esteetiliselt kasutuskõlblikuks. Tööd sisaldavad puitmööbli (lauad, toolid jm), parandamist, remontimist, värskendamist ning pehme mööbli (tugitoolid, diivanid jm) kattematerjali vahetust koos polstri parandustöödega. Oma töös lähtub ta mööblieseme otstarbest, selle terviklikkusest ja väärtustest ning tellija soovist. Oluline on jälgida, et mööblieseme stiil, ajaline kulumine ja autentsus oleks säilitatud. 4. taseme mööblirestauraator lähtub oma töös tellijaga kooskõlastatud lähteülesandest, ta oskab oma teenust turundada. Ta teeb koostööd seotud kutsete esindajatega: tislerite, sadulseppade, seppade, lukkseppadega. Ettearvamatute ja keeruliste juhtumite korral konsulteerib ta kunstiajaloolaste, sisearhitektide ja konservaatoritega. Kutsealane ettevalmistus: 4. taseme mööblirestauraatorid omandavad kutseoskused kutseõppeasutuses või meistri käe all õppides ja töötades. A.2.1 Restaureerimiskava koostamine ja materjalide varumine 2.2.1 Eseme seisundi hindamine. 2.2.2 Materjali hankimine. 2.2.3. Restaureerimisteenuse kujundamine. A.2.2 Puitosade uuendamine 2.2.1 Töökoha korraldamine, töövahendite ja -seadmete ettevalmistamine ja kasutamine. 2.2.2 Mööbli osandamine. 2.2.3 Puitosade parandamine ja asendamine. 2.2.4 Puitpindade viimistlemine. 2.2.5 Eseme puitosade kokkupanek tervikuks. A.2.3 Polstri uuendamine 2.3.1 Töökoha korraldamine, töövahendite ja -seadmete ettevalmistamine ja kasutamine. 2.3.2 Polstri osandamine. 2.3.3 Polstri taastamine. 2.3.4 Pealistusmaterjali juurdelõikus ja paigaldamine. A.2.4 Eseme ettevalmistus transpordiks 2.4.1 Eseme fikseerimine ja katmine kaitsekattega. 2.4.2 Eseme pakkimine. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt, vajadusel tuleb olla valmis hooajatööks. Töö võib olla füüsiliselt pingutav, rutiinne, sundasendit nõudev ja varieeruva tempoga. Võib esineda kokkupuudet tolmu, müra, vibratsiooni või kemikaalidega, mis võib kujutada ohtu tervisele (allergia vms), mistõttu on vaja kasutada töökaitsevahendeid ning järgida tööohutusnõudeid. Traditsioonilised käsitööriistad, elektritööriistad ja lihtsamad puidutöötluspingid jm. Töös on oluline käeline osavus, füüsiline vastupidavus, otsustusvõime, ruumiline kujutlusvõime, ilumeel, proportsioonitunnetus, püsivus, loovus, täpsus, õppimisvõime, vastutustunne, tehniline taip, matemaatilis-loogiline võimekus, probleemi lahendamise oskus, uuriv hoiak ning analüüsioskus. Konservaatoriabi, pehme mööbli polsterdaja, puidurestauraator, sadulsepp jms. Kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1–B.2.4 ja läbiva kompetentsi B.2.5 tõendamine. Restaureerimiskava koostamine ja materjalide varumine 4 Puitosade uuendamine 4 Polstri uuendamine 4 Eseme ettevalmistamine transpordiks 4 Mööblirestauraator, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Koorijuht, tase 4 Conductor, level 4 2 Koorijuht, tase 4 (versioon 1) Koorijuht, tase 4 (versioon 3) Koorijuht, tase 4 (versioon 4) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Koorijuht 24 2015-05-21 2015-05-21 2019-01-15 4 4 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Heli Jürgenson Eesti Koorijuhtide Liit, G. Otsa nim Tallinna Muusikakool Indrek Vijard Eesti Meestelaulu Selts Kaie Tanner Eesti Kooriühing Lilyan Kaiv H. Elleri nim. Tartu Muusikakool Varje Vürst Eesti Koorijuhtide Liit Koorijuht, tase 4 kutsestandard on kutseõppe õppekavade koostamise, ning isikute kompetentsuse hindamise alus kutse andmisel. Kooridirigendi töö on loominguline, mis eeldab muusikalist ettevalmistust. Kooridirigent on vokaalmuusika interpreet, kelle tööülesanneteks on laulude õpetamine koorile ja esitamine kontserdil. Töö eesmärk on koori kunstiline juhtimine ning kõrgetasemelise muusikaelamuse pakkumine publikule. Kooridirigendi töö on olemuselt pedagoogiline ning eeldab lisaks muusikalistele oskustele ka iseseisvat tööd kooriga ning metoodika ja psühholoogia tundmist. Koorijuhi kutsealal on viis kutset: Koorijuht, tase 4 töötab üldjuhul abidirigendina või oma kooriga. Koorijuht, tase 5 töötab üldjuhul dirigendina. Tal võib olla oma koor või töötab abidirigendina. Osaleb oma koori(de)ga konkurssidel, festivalidel ja annab kontserte. Koorijuht, tase 6 töötab üldjuhul dirigendina. Tal võib olla oma koor või töötab abidirigendina kontsertkoori juures. Osaleb oma koori(de)ga konkurssidel, festivalidel ja annab kontserte. Tema koorid osalevad aktiivselt kontserttegevuses. Koolitab vajadusel madalama taseme koorijuhte ja muusikaõpetajaid. Koorijuht, tase 7 töötab üldjuhul dirigendina. On tunnustatud oma ala spetsialist, keda kutsutakse juhatama ühendkoore laulupäevadel ja/või laulupidudel, üleriigilisel laulupeol või on liigijuht/kunstiline juht. On hinnatud koori hääleseadja ja koori vokaaltöö spetsialist. Osaleb oma koori(de)ga konkurssidel, festivalidel ja annab kontserte. Kooridel on aktiivne kontserttegevus. Viib läbi seminare, koolitusi mentorina, leiab koolituste läbiviimiseks vajaliku metoodika ning vajadusel koostab õppematerjale. Osaleb konkurssidel žürii liikmena. Juhib muusikalisi projekte (kunstilise juhi töö laulupidudel, laulupäevadel, galakontsertidel). Koorijuht, tase 8 on professionaalse koorimuusika tippinterpreet ja ekspert, rahvusvaheliselt tunnustatud dirigent, keda kutsutakse (oma kooriga) mainekatele rahvusvahelistele koorimuusika suursündmustele (dirigendina, koolitajana). On kunstiline juht ja arvamusliider rahvusvahelistel mainekatel koorimuusikasündmustel. Osaleb rahvusvahelisel konkursil või festivalil interpreedi või koolitajana. Juhatab vokaal-sümfoonilisi suurvorme orkestriga. A.2.1 Repertuaari ettevalmistamine 1.1 Repertuaari valimine ja esinemiskava koostamine 1.2 Muusikalise materjali ettevalmistamine tööks A.2.2 Repertuaari omandamine, harjutamine ja musitseerimine 2.1 Repertuaari omandamine/ettevalmistamine harjutamiseks 2.2 Harjutamine 2.3 Esinemine A.2.3 Töö repertuaariga 3.1 Repertuaari ettevalmistamine 3.2 Repertuaari õpetamine 3.3 Kooriansambli kujundamine A.2.4 Koori loominguline juhtimine 4.1 Kontserttegevus 4.2 Laulupeoprotsessis osalemine 4.3 Koori kui organisatsiooni juhtimine A.2.5 Muusika loomine 5.1 Arranžeerimine 5.2 Komponeerimine A.2.6 Noodigraafika- ja muusikaprogrammide kasutamine 6.1 Noodigraafika-programmide kasutamine 6.2 Muusikasalvestus-programmide kasutamine A.2.7 Koori administreerimine 7.1 Töö koostööpartneritega 7.2 Töö meediaga 7.3 Projekti elluviimine Kooridirigendi tööaeg on paindlik. Töötatakse ka puhkepäevadel ja pühade ajal. Töötatakse üldjuhul siseruumides, kuid esinetakse ka väljas. Noodimaterjal Muusikalised võimed, loovus, loomingulisus, empaatiavõime, valmisolek meeskonnatööks, pingetaluvus, järjekindlus, enesedistsipliin, täpsus, vastutustunne, paindlikkus, orienteeritus tulemusele. Tavaliselt on 4. taseme koorijuht erialase kutsekeskharidusega isik. Kutse taotlemise eeldused on kirjas kutse andmise korras. Kooridirigent, koorijuht, abidirigent. 4. taseme koorijuhi kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 – B.2.4 ja läbiva kompetentsi B.2.8 tõendamine. Taotleja soovi korral on võimalik tõendada valitavaid kompetentse: muusika loomine B.2.5; noodigraafika- ja muusikaprogrammide kasutamine B.2.6; koori administreerimine B.2.7. Repertuaari ettevalmistamine 4 Repertuaari omandamine, harjutamine ja musitseerimine 4 Töö repertuaariga 4 Koori loominguline juhtimine 4 Taotleja soovi korral on võimalik tõendada valitavaid kompetentse: muusika loomine B.2.5; noodigraafika- ja muusikaprogrammide kasutamine B.2.6; koori administreerimine B.2.7. Muusika loomine 4 Noodigraafika- ja muusikaprogrammide kasutamine 5 Koori administreerimine 5 Koorijuht, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Koorijuht, tase 5 Conductor, level 5 6 Koorijuht III (versioon 1) Koorijuht III (versioon 2) Koorijuht III (versioon 3) Koorijuht III (versioon 4) Koorijuht, tase 5 (versioon 5) Koorijuht, tase 5 (versioon 7) Koorijuht, tase 5 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Koorijuht 24 2015-05-21 2015-05-21 2019-01-15 5 5 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Heli Jürgenson Eesti Koorijuhtide Liit, G. Otsa nim Tallinna Muusikakool Indrek Vijard Eesti Meestelaulu Selts Kaie Tanner Eesti Kooriühing Lilyan Kaiv H. Elleri nim. Tartu Muusikakool Varje Vürst Eesti Koorijuhtide Liit Koorijuht, tase 5 kutsestandard on õppekavade koostamise ning isikute kompetentsuse hindamise alus kutse andmisel. Kooridirigendi töö on loominguline, mis eeldab muusikalist ettevalmistust. Kooridirigent on vokaalmuusika interpreet, kelle tööülesanneteks on laulude õpetamine koorile ja esitamine kontserdil. Töö eesmärk on koori kunstiline juhtimine ning publikule kõrgetasemelise muusikaelamuse pakkumine. Kooridirigendi töö on oma olemuselt pedagoogiline ning eeldab lisaks muusikalistele oskustele ka iseseisvat tööd kooriga ning metoodika ja psühholoogia tundmist. Koorijuhi kutsealal on viis kutset. Koorijuht, tase 4 töötab üldjuhul abidirigendina või oma kooriga. Koorijuht, tase 5 töötab üldjuhul dirigendina. Tal võib olla oma koor või töötab abidirigendina. Osaleb oma koori(de)ga konkurssidel, festivalidel ja annab kontserte. Koorijuht, tase 6 töötab üldjuhul dirigendina. Tal võib olla oma koor või töötab abidirigendina kontsertkoori juures. Osaleb oma koori(de)ga konkurssidel, festivalidel ja annab kontserte. Tema koorid osalevad on aktiivselt kontserttegevuses. Koolitab vajadusel madalama taseme koorijuhte ja muusikaõpetajaid. Koorijuht, tase 7 töötab üldjuhul dirigendina. On tunnustatud oma ala spetsialist, keda kutsutakse juhatama ühendkoore laulupäevadel ja/või laulupidudel, üleriigilisel laulupeol või on liigijuht/kunstiline juht. On hinnatud koori hääleseadja ja koori vokaaltöö spetsialist. Osaleb oma koori(de)ga konkurssidel, festivalidel ja annab kontserte. Kooridel on aktiivne kontserttegevus. Viib läbi seminare, koolitusi mentorina, leiab koolituste läbiviimiseks vajaliku metoodika ning vajadusel koostab õppematerjale. Osaleb konkurssidel žürii liikmena. Juhib muusikalisi projekte (kunstilise juhi töö laulupidudel, laulupäevadel, galakontsertidel). Koorijuht, tase 8 on professionaalse koorimuusika tippinterpreet ja ekspert, rahvusvaheliselt tunnustatud dirigent, keda kutsutakse (oma kooriga) mainekatele rahvusvahelistele koorimuusika suursündmustele (dirigendina, koolitajana). On kunstiline juht ja arvamusliider erinevatel rahvusvahelistel kõrgetasemelistel koorimuusikasündmustel. Osaleb rahvusvahelisel konkursil või festivalil interpreedi või koolitajana. Juhatab vokaal-sümfoonilisi suurvorme orkestriga. A.2.1 Repertuaari ettevalmistamine 1.1 Repertuaari valimine ja esinemiskava koostamine 1.2 Muusikalise materjali ettevalmistamine tööks A.2.2 Repertuaari omandamine, harjutamine ja musitseerimine 2.1 Repertuaari omandamine/ettevalmistamine harjutamiseks 2.2 Harjutamine 2.3 Esinemine A.2.3 Töö repertuaariga 3.1 Repertuaari ettevalmistamine 3.2 Repertuaari õpetamine 3.3 Kooriansambli kujundamine A.2.4 Koori loominguline juhtimine 4.1 Kontserttegevus 4.2 Laulupeoprotsessis osalemine. 4.3 Koori kui organisatsiooni juhtimine A.2.5 Kooriliikumise edendamine 5.1 Kooriliikumise edendamine A.2.6 Töö vokaaliga 6.1 Hääleseade rühmades 6.2 Hääleseade kooriga A.2.7 Solfedžo õpetamine 7.1 Rütmiõpetus 7.2 Laadi ja astmetaju arendamine 7.3 Noodilugemisoskuse arendamine A.2.8 Muusika loomine 8.1 Arranžeerimine 8.2 Komponeerimine A.2.9 Noodigraafika- ja muusikaprogrammide kasutamine 9.1 Noodigraafika-programmide kasutamine 9.2 Muusikasalvestus-programmide kasutamine A.2.10 Koori administreerimine 10.1 Töö koostööpartneritega 10.2 Töö meediaga 10.3 Projekti elluviimine Kooridirigendi tööaeg on paindlik. Töötatakse ka puhkepäevadel ja pühade ajal. Töötatakse üldjuhul siseruumides, kuid esinetakse ka väljas. Noodimaterjal. 1) muusikalised võimed 2) loovus, loomingulisus 3) juhtimisoskus 4) empaatiavõime 5) analüüsivõime 6) valmisolek meeskonnatööks 7) pingetaluvus 8) järjekindlus, enesedistsipliin 9) täpsus 10) vastutustunne 11) saavutusvajadus 12) paindlikkus 13) orienteeritus tulemusele Üldjuhul on koorijuht, tase 5 keskhariduse, erialase koolituse ja töökogemusega isik. Kutse taotlemise eeldused on kirjas kutse andmise korras. Koorijuht, kooridirigent, abidirigent. Koorijuht, tase 5 kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud B.2.1 - B.2.4 ja läbivad B.2.11 kompetentsid. Taotleja soovi korral võib tõendada valitavaid kompetentse B.2.5 – B.2.10. Repertuaari ettevalmistamine 4 Repertuaari omandamine, harjutamine ja musitseerimine 4 Töö repertuaariga 5 Koori loominguline juhtimine 5 Taotleja soovi korral võib tõendada valitavaid kompetentse B.2.5 – B.2.10. Kooriliikumise edendamine 5 Töö vokaaliga 5 Solfedžo õpetamine 5 Muusika loomine 5 Noodigraafika- ja muusikaprogrammide kasutamine 5 Koori administreerimine 5 Koorijuht, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Hooldustöötaja, tase 3 Care worker, level 3 7 Hooldustöötaja, tase 3 (versioon 5) Hooldustöötaja, tase 3 (versioon 6) Hooldustöötaja, tase 3 (versioon 8) Hooldustöötaja, tase 3 (versioon 9) Hooldusõde I (versioon 1) Hooldusõde I (versioon 2) Hooldusõde I (versioon 3) Sotsiaalhooldaja I (versioon 1) Sotsiaalhooldaja I (versioon 2) Sotsiaalhooldaja I (versioon 3) Sotsiaalhooldaja I (versioon 4) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaalhooldus Hooldustöötaja 25 2015-05-28 2015-09-01 2019-12-17 3 3 5321 Tervishoiuasutuste hooldustöötajad 0921 Eakate ja puudega täiskasvanute hooldamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Terje Kraanvelt Iru Hooldekodu, Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda Merike Kravets Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Piret Kruuser Eesti Tervishoiualatöötajate Ametiühingute Liit Maarika Kärp Paljassaare Sotsiaalmaja, ESTA Jaanika Luus Koduhoolduskeskus Certis, ESTA Iris Meristo Kristiine Sotsiaalmaja, ESTA Anu Tuuksam SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardi kasutusalad See kutsestandard on aluseks vastava taseme õppekavade koostamisele ja isiku kompetentsuse hindamisele. Hooldustöötaja, tase 3 on erialase ettevalmistusega töötaja, kes on omandanud tööks vajalikud teadmised ja oskused abivajaja hooldamiseks vastava plaani (nt rehabilitatsiooniplaan, hooldusplaan vm) alusel. Hooldustöötaja on hoolekande- ja tervishoiuvaldkonna töötaja. Tema töö eesmärk on toetada ja abistada abivajajat väärika elu korraldamisel ja võimalikult kõrge elukvaliteedi saavutamisel. Ta hoolitseb abivajaja füüsiliste, sotsiaalsete ja psüühiliste vajaduste rahuldamise eest. Hooldustöötaja, tase 3 töötab erineva ea ja kultuuritaustaga inimestega, kes oma elusituatsiooni tõttu või muul põhjusel vajavad abi ja hooldust. Ta lähtub oma töös abivajajast kui tervikust ja tema vajadustest, jõuvarudest, toimetulekuvõimest ning tõekspidamistest iseseisvuse toetamisel. Hooldustöötaja järgib inimõigusi, kutse-eetikat ja võrdse kohtlemise põhimõtteid. Ta teeb koostööd ja suhtleb abivajaja, tema lähedaste, sugulaste ja teiste võrgustiku töötajatega. Hooldustöötaja töös on oluline pidev enesetäiendamine ja elukestev õpe. Hooldustöötaja kutsealal on olemas ka hooldustöötaja, tase 4 kutse. Hooldustöötaja, tase 3 kutse koosneb järgmistest tööosadest ja -ülesannetest: A.2.1 Abistamine elamistoimingutes ja hooldustegevuste läbiviimine 2.1.1 Hooldustegevuste planeerimine ja tegemine. 2.1.2 Tervislikust toitumisest teavitamine, toidukõlblikkuse ja toiduhügieeni jälgimine. 2.1.3 Toitumise jälgimine. 2.1.4 Riiete otstarbekuse ja mugavuse hindamine. 2.1.5 Hügieeni- ja ilutoimingute juhendamine ning abistamine. 2.1.6 Seksuaalkäitumise juhendamine ja toetamine. 2.1.7 Hooldusega seotud toimingute läbiviimine. 2.1.8 Ravimite hankimine. 2.1.9 Õe abistamine õendustoimingute sooritamisel. 2.1.10 Lähedaste toetamine ja juhendamine surija hooldusel või surija hooldamine. A.2.2 Majapidamistööde korraldamine 2.2.1 Pesu- ja puhastusteenuste tegemine. 2.2.2 Majapidamises vajalike tööde korraldamine. A.2.3 Esmaabi andmine 2.3.1 Tervisliku seisundi määratlemine. 2.3.2 Esmaabi andmine haigushoogude, õnnetusjuhtumite ja traumade korral. 2.3.3 Elustamine. Hooldustöötaja võib töötada nii avahoolduses kui ka hoolekande- või tervishoiuasutuses (sotsiaalkeskus, haigla, hooldekodu jm). Töö võib toimuda graafiku alusel, sh puhkepäevadel ja öösiti. Töö on emotsionaalselt pingeline ja füüsiliselt raske ning hõlmab nii individuaalset kui ka meeskonnas töötamist. Hooldustöötaja kasutab oma töös sobivaid abi-, kaitse-, hooldus- ja puhastusvahendeid, kodu- ja majapidamistehnikat ja vajadusel erinevaid infotehnoloogia- ja kommunikatsioonivahendeid. Hooldustöötaja on empaatia- ja vastutusvõimeline, kohusetundlik, hooliv, usaldusväärne ja aus. Ta on hea suhtleja ja koostööaldis. Hooldustöötaja töö eeldab kõrget kõlbelist hoiakut ja väärtuste järgimist, pingetaluvust ja tolerantsust. Tavaliselt on hooldustöötaja, tase 3 läbinud erialased kursused, praktilised kutsealased oskused on omandatud töö käigus. Hooldustöötaja, hooldaja, sotsiaalhooldaja. Hooldustöötaja, tase 3 kutse moodustub neljast kompetentsist. Kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.3 ja B.2.4 (läbiv kompetents) tõendamine. Abistamine elamistoimingutes ja hooldustegevuste läbiviimine 3 Majapidamistööde korraldamine 3 Esmaabi andmine 4 Hooldustöötaja, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Hooldustöötaja, tase 4 Care worker, level 4 10 Hooldaja II (versioon 1) Hooldaja III (versioon 1) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 11) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 12) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 7) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 8) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 9) Hooldusõde II (versioon 1) Hooldusõde II (versioon 2) Hooldusõde II (versioon 3) Hooldusõde II (versioon 4) Hooldusõde II (versioon 5) Hooldusõde III (versioon 1) Hooldusõde III (versioon 2) Hooldusõde III (versioon 3) Hooldusõde III (versioon 4) Sotsiaalhooldaja II (versioon 1) Sotsiaalhooldaja II (versioon 2) Sotsiaalhooldaja II (versioon 3) Sotsiaalhooldaja II (versioon 4) Sotsiaalhooldaja II (versioon 5) Sotsiaalhooldaja II (versioon 6) Sotsiaalhooldaja III (versioon 1) Sotsiaalhooldaja III (versioon 2) Sotsiaalhooldaja III (versioon 3) Sotsiaalhooldaja III (versioon 4) Sotsiaalhooldaja III (versioon 5) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaalhooldus Hooldustöötaja 25 2015-05-28 2015-09-01 2019-12-17 4 4 5321 Tervishoiuasutuste hooldustöötajad 0921 Eakate ja puudega täiskasvanute hooldamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Terje Kraanvelt Iru Hooldekodu, Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda Merike Kravets Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Piret Kruuser Eesti Tervishoiualatöötajate Ametiühingute Liit Maarika Kärp Paljassaare Sotsiaalmaja, ESTA Jaanika Luus Koduhoolduskeskus Certis, ESTA Iris Meristo Kristiine Sotsiaalmaja, ESTA Anu Tuuksam SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kutsestandardi kasutusalad See kutsestandard on aluseks vastava taseme õppekavade koostamisele ja isiku kompetentsuse hindamisele. Hooldustöötaja on erialase ettevalmistusega töötaja, kes on omandanud tööks vajalikud teadmised ja oskused abivajaja hooldamiseks, juhendamiseks ning rehabilitatsiooniks vastava plaani (nt rehabilitatsiooniplaan, hooldusplaan vm) alusel. Hooldustöötaja on hoolekande- ja tervishoiuvaldkonna töötaja. Tema töö eesmärk on toetada ja abistada abivajajat väärika elu korraldamisel ja võimalikult kõrge elukvaliteedi saavutamisel. Ta hoolitseb abivajaja füüsiliste, sotsiaalsete ja psüühiliste vajaduste rahuldamise eest, juhendab ja toetab teda. 4. taseme hooldustöötaja töötab erineva ea ja kultuuritaustaga inimestega, kes oma elusituatsiooni tõttu või muul põhjusel vajavad abi, hooldust, juhendamist või tuge. Ta lähtub oma töös abivajajast kui tervikust ja tema vajadustest, jõuvarudest, toimetulekuvõimest ning tõekspidamistest iseseisvuse toetamisel. Hooldustöötaja järgib inimõigusi, kutse-eetikat ja võrdse kohtlemise põhimõtteid. Ta teeb koostööd ja suhtleb abivajaja, tema lähedaste, sugulaste ja teiste võrgustiku töötajatega. Hooldustöötaja töös on oluline pidev enesetäiendamine ja elukestev õpe. Hooldustöötaja kutsealal on olemas ka hooldustöötaja, tase 3 kutse. A.2.1 Abistamine elamistoimingutes ja hooldustegevuste läbiviimine 1) Turvalise keskkonna korraldamine ja võimalusel kohandamine. 2) Hooldustegevuste planeerimine ja tegemine. 3) Tervislikust toitumisest teavitamine, toidukõlblikkuse ja toiduhügieeni jälgimine. 4) Toitumise jälgimine. 5) Riiete otstarbekuse ja mugavuse hindamine. 6) Hügieeni- ja ilutoimingute juhendamine ning abistamine. 7) Füüsilise, psüühilise ja sotsiaalse tegevuse taset aktiveerivate tegevuste toetamine. 8) Seksuaalkäitumise juhendamine ja toetamine. 9) Hooldusega seotud toimingute läbiviimine. 10) Ravimite hankimine. 11) Õe abistamine õendustoimingute sooritamisel. 12) Toimetulekut toetavate rehabilitatsiooni-, sotisaal- ja tervishoiuteenuste korraldamine. 13) Lähedaste toetamine ja juhendamine surija hooldusel või surija hooldamine. A.2.2 Majapidamistööde korraldamine 1) Pesu- ja puhastusteenuste tegemine. 2) Majapidamises vajalike tööde korraldamine. A.2.3 Töö lastega 1) Laste ja perede probleemide märkamine. 2) Lapse ja pere toetamine väärtuste kujundamisel. 3) Sotsiaalse võrgustiku aktiveerimise toetamine. A.2.4 Töö eakatega 1) Füüsiliste, psüühiliste ja sotsiaalsete muutuste mõju hindamine. 2) Igapäevaelus toimetuleku abistamine ja juhendamine. 3) Terviseprobleemide märkamine. A.2.5 Töö erivajadustega inimestega 1) Probleemide hindamine ja nendele lahenduste leidmine. 2) Motiveerimine. 3) Abivahendite kasutamise juhendamine. 4) Toetamine rehabilitatsiooniplaani täitmisel. A.2.6 Suhtlemine 1) Probleemidega tegelemine ja lahendamine. 2) Suutlikkuse hindamine suhtlusvõrgustikuga suheldes. 3) Konfliktsete olukordade märkamine ja lahenduse leidmine. 4) Suhtlemisviisi valimine. 5) Suhtlemine erineva positsiooni, kultuuritausta ja maailmavaatega inimestega. 6) Konfliktide ennetamine. 7) Probleemide lahendamine. A.2.7 Esmaabi andmine 1) Tervisliku seisundi määratlemine. 2) Esmaabi andmine haigushoogude, õnnetusjuhtumite ja traumade korral. 3) Elustamine. A.2.8 Meeskonnatöö korraldamine ja juhendamine 1) Meeskonnatöö korraldamine. 2) Kolleegide toetamine. 3) Töö delegeerimine. Hooldustöötaja võib töötada nii avahoolduses kui ka hoolekande- ja tervishoiuasutustes. Töö võib toimuda graafiku alusel, sh puhkepäevadel ja öösiti. Töö on emotsionaalselt pingeline ning füüsiliselt raske, nii individuaalne kui ka meeskonnatöö. Hooldustöötaja kasutab oma töös sobivaid abi-, kaitse-, hooldus- ja puhastusvahendeid, kodu- ja majapidamistehnikat ja vajadusel erinevaid infotehnoloogia- ja kommunikatsioonivahendeid. Hooldustöötaja on empaatia- ja vastutusvõimeline, hooliv, usaldusväärne ja aus. Oluline on kohusetundlikkus oma töös. Ta on hea suhtleja ja koostööaldis. Hooldustöötaja töö eeldab kõrget kõlbelist hoiakut, pingetaluvust, inimkeskseid väärtushoiakuid ja tolerantsust. Samuti on tähtsad analüüsivõime, sihikindlus ja järjepidevus. Tavaliselt on hooldustöötaja, tase 4 lõpetanud hooldustöötaja eriala õppekava kutsehariduse või kutsekeskhariduse tasemel või omandanud praktilised kutsealased oskused töö käigus ja läbinud erialased kursused. Hooldustöötaja, hooldaja, sotsiaalhooldaja. Hooldustöötaja, tase 4 kutse koosneb kaheksast kohustuslikust ja ühest valitavast kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 - B.2.7 ja B.2.9 (läbiv kompetents) tõendamine. Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitav kompetents B.2.8. Abistamine elamistoimingutes ja hooldustegevuste läbiviimine 4 Majapidamistööde korraldamine 3 Töö lastega 4 Töö eakatega 4 Töö erivajadustega inimestega 4 Suhtlemine 4 Esmaabi andmine 4 Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitav kompetents B.2.8. Meeskonnatöö korraldamine ja juhendamine 4 Hooldustöötaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Koorijuht, tase 6 Conductor, level 6 6 Koorijuht IV (versioon 1) Koorijuht IV (versioon 2) Koorijuht IV (versioon 3) Koorijuht IV (versioon 4) Koorijuht, tase 6 (versioon 5) Koorijuht, tase 6 (versioon 7) Koorijuht, tase 6 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Koorijuht 24 2015-05-21 2015-05-21 2019-01-15 6 6 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Heli Jürgenson Eesti Koorijuhtide Liit, G. Otsa nim Tallinna Muusikakool Indrek Vijard Eesti Meestelaulu Selts Kaie Tanner Eesti Kooriühing Lilyan Kaiv H. Elleri nim. Tartu Muusikakool Varje Vürst Eesti Koorijuhtide Liit Koorijuht, tase 6 kutsestandard on rakenduskõrghariduse taseme ja täiendõppe õppekavade koostamise, esmase kutse andmise ning isikute kompetentsuse hindamise alus kutse andmisel. Kooridirigendi töö on loominguline, mis eeldab muusikalist ettevalmistust. Kooridirigent on vokaalmuusika interpreet, kelle tööülesanneteks on laulude õpetamine koorile ja esitamine kontserdil. Töö eesmärk on koori kunstiline juhtimine ning publikule kõrgetasemelise muusikaelamuse pakkumine. Kooridirigendi töö on oma olemuselt pedagoogiline ning eeldab lisaks muusikalistele oskustele ka iseseisvat tööd kooriga ning metoodika ja psühholoogia tundmist. Koorijuhi kutsealal on viis kutset. Koorijuht, tase 4 töötab üldjuhul abidirigendina või oma kooriga. Koorijuht, tase 5 töötab üldjuhul dirigendina. Tal võib olla oma koor või töötab abidirigendina. Osaleb oma koori(de)ga konkurssidel, festivalidel ja annab kontserte. Koorijuht, tase 6 töötab üldjuhul dirigendina. Tal võib olla oma koor või töötab abidirigendina kontsertkoori juures. Osaleb oma koori(de)ga konkurssidel, festivalidel ja annab kontserte. Tema koorid osalevad aktiivselt kontserttegevuses. Koolitab vajadusel madalama taseme koorijuhte ja muusikaõpetajaid. Koorijuht, tase 7 töötab üldjuhul dirigendina. On tunnustatud oma ala spetsialist, keda kutsutakse juhatama ühendkoore laulupäevadel ja/või laulupidudel, üleriigilisel laulupeol või on liigijuht/kunstiline juht. On hinnatud koori hääleseadja ja koori vokaaltöö spetsialist. Osaleb oma koori(de)ga konkurssidel, festivalidel ja annab kontserte. Kooridel on aktiivne kontserttegevus. Viib läbi seminare, koolitusi mentorina, leiab koolituste läbiviimiseks vajaliku metoodika ning vajadusel koostab õppematerjale. Osaleb konkurssidel žürii liikmena.. Juhib muusikalisi projekte (kunstilise juhi töö laulupidudel, laulupäevadel, galakontsertidel). Koorijuht, tase 8 on professionaalse koorimuusika tippinterpreet ja ekspert, rahvusvaheliselt tunnustatud dirigent, keda kutsutakse (oma kooriga) mainekatele rahvusvahelistele koorimuusika suursündmustele (dirigendina, koolitajana). On kunstiline juht ja arvamusliider erinevatel rahvusvahelistel kõrgetasemelistel koorimuusikasündmustel. Osaleb rahvusvahelisel konkursil või festivalil interpreedi või koolitajana. Juhatab vokaal-sümfoonilisi suurvorme orkestriga. A.2.1 Repertuaari ettevalmistamine 1.1 Repertuaari valimine ja esinemiskava koostamine 1.2 Muusikalise materjali ettevalmistamine tööks A.2.2 Repertuaari omandamine, harjutamine ja musitseerimine 2.1 Repertuaari omandamine/ettevalmistamine harjutamiseks 2.2 Harjutamine 2.3 Esinemine 2.4 Orkestri dirigeerimine A.2.3 Töö repertuaariga 3.1 Repertuaari ettevalmistamine 3.2 Repertuaari õpetamine 3.3 Kooriansambli kujundamine A.2.4 Koori loominguline juhtimine 4.1 Kontserttegevus 4.2 Laulupeoprotsessis osalemine 4.3 Koori kui organisatsiooni juhtimine A.2.5 Kooriliikumise edendamine 5.1 Kooriliikumise edendamine A.2.6 Kontsertprojekti korraldamine A.2.7 Koori loomine ja arendustegevus A.2.8 Koolitus või teadustegevus A.2.9 Töö vokaaliga 9.1 Hääleseade rühmades 9.2 Hääleseade kooriga A.2.10 Solfedžo õpetamine 10.1 Rütmiõpetus 10.2 Laadi ja astmetaju arendamine 10.3 Noodilugemisoskuse arendamine A.2.11 Muusika loomine 11.1 Arranžeerimine 12.2 Komponeerimine A.2.12 Noodigraafika- ja muusikaprogrammide kasutamine 12.1 Noodigraafika-programmide kasutamine 12.2 Muusikasalvestus-programmide kasutamine A.2.13 Koori administreerimine 13.1 Töö koostööpartneritega 13.2 Töö meediaga 13.3 Projekti elluviimine Kooridirigendi tööaeg on paindlik. Töötatakse ka puhkepäevadel ja pühade ajal. Töötatakse üldjuhul siseruumides, kuid esinetakse ka väljas. Noodimaterjal. 1) muusikalised võimed 2) loovus, loomingulisus 3) juhtimisoskus 4) empaatiavõime 5) analüüsivõime 6) valmisolek meeskonnatööks 7) pingetaluvus 8) järjekindlus, enesedistsipliin 9) täpsus 10) vastutustunne 11) saavutusvajadus 12) paindlikkus 13) orienteeritus tulemusele Üldjuhul on 6. taseme kooridirigent lõpetanud kooridirigeerimise/koolimuusika bakalaureuseõppe, läbinud erialase täienduskoolituse ja on töökogemusega isik. Kutse taotlemise eeldused on kirjas kutse andmise korras. Koorijuht, kooridirigent, koormeister. Koorijuht, tase 6 kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud B.2.1 - B.2.4 ja läbivad B.2.14 kompetentsid. Taotleja soovi korral võib tõendada valitavaid kompetentse B.2.5 – B.2.13. Repertuaari ettevalmistamine 6 Repertuaari omandamine, harjutamine ja musitseerimine 7 Töö repertuaariga 6 Koori loominguline juhtimine 6 Taotleja soovi korral võib tõendada valitavaid kompetentse B.2.5 – B.2.13. Kooriliikumise edendamine 7 Kontsertprojekti korraldamine 7 Koori loomine ja arendustegevus 7 Koolitus- või teadustegevus 7 Töö vokaaliga 6 Solfedžo õpetamine 5 Muusika loomine 6 Noodigraafika- ja muusikaprogrammide kasutamine 5 Koori administreerimine 5 Koorijuht, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Koorijuht, tase 7 Conductor, level 7 6 Koorijuht V (versioon 1) Koorijuht V (versioon 2) Koorijuht V (versioon 3) Koorijuht V (versioon 4) Koorijuht, tase 7 (versioon 5) Koorijuht, tase 7 (versioon 7) Koorijuht, tase 7 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Koorijuht 24 2015-05-21 2015-05-21 2019-01-15 7 7 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Heli Jürgenson Eesti Koorijuhtide Liit, G. Otsa nim Tallinna Muusikakool Indrek Vijard Eesti Meestelaulu Selts Kaie Tanner Eesti Kooriühing Lilyan Kaiv H. Elleri nim. Tartu Muusikakool Varje Vürst Eesti Koorijuhtide Liit Koorijuht, tase 7 kutsestandard on taseme ja täiendõppe õppekavade koostamise ning isikute kompetentsuse hindamise alus kutse andmisel. Kooridirigendi töö on loominguline, mis eeldab muusikalist ettevalmistust. Kooridirigent on vokaalmuusika interpreet, kelle tööülesanneteks on laulude õpetamine koorile ja esitamine kontserdil. Töö eesmärk on koori kunstiline juhtimine ning publikule kõrgetasemelise muusikaelamuse pakkumine. Kooridirigendi töö on oma olemuselt pedagoogiline ning eeldab lisaks muusikalistele oskustele ka iseseisvat tööd kooriga ning metoodika ja psühholoogia tundmist. Koorijuhi kutsealal on viis kutset. Koorijuht, tase 4 töötab üldjuhul abidirigendina või oma kooriga. Koorijuht, tase 5 töötab üldjuhul dirigendina. Tal võib olla oma koor või töötab abidirigendina. Osaleb oma koori(de)ga konkurssidel, festivalidel ja annab kontserte. Koorijuht, tase 6 töötab üldjuhul dirigendina. Tal võib olla oma koor või töötab abidirigendina kontsertkoori juures. Osaleb oma koori(de)ga konkurssidel, festivalidel ja annab kontserte. Tema koorid osalevad aktiivselt kontserttegevuses. Koolitab vajadusel madalama taseme koorijuhte ja muusikaõpetajaid. Koorijuht, tase 7 töötab üldjuhul dirigendina. On tunnustatud oma ala spetsialist, keda kutsutakse juhatama ühendkoore laulupäevadel ja/või laulupidudel, üleriigilisel laulupeol või on liigijuht/kunstiline juht. On hinnatud koori hääleseadja ja koori vokaaltöö spetsialist. Osaleb oma koori(de)ga konkurssidel, festivalidel ja annab kontserte. Kooridel on aktiivne kontserttegevus. Viib läbi seminare, koolitusi mentorina, leiab koolituste läbiviimiseks vajaliku metoodika ning vajadusel koostab õppematerjale. Osaleb konkurssidel žürii liikmena.. Juhib muusikalisi projekte (kunstilise juhi töö laulupidudel, laulupäevadel, galakontsertidel). Koorijuht, tase 8 on professionaalse koorimuusika tippinterpreet ja ekspert, rahvusvaheliselt tunnustatud dirigent, keda kutsutakse (oma kooriga) mainekatele rahvusvahelistele koorimuusika suursündmustele (dirigendina, koolitajana). On kunstiline juht ja arvamusliider erinevatel rahvusvahelistel kõrgetasemelistel koorimuusikasündmustel. Osaleb rahvusvahelisel konkursil või festivalil interpreedi või koolitajana. Juhatab vokaal-sümfoonilisi suurvorme orkestriga. A.2.1 Repertuaari ettevalmistamine 1.1 Repertuaari valimine ja esinemiskava koostamine 1.2 Muusikalise materjali ettevalmistamine tööks A.2.2 Repertuaari omandamine, harjutamine ja musitseerimine 2.1 Repertuaari omandamine/ettevalmistamine harjutamiseks 2.2 Harjutamine 2.3 Esinemine 2.4 Orkestri dirigeerimine A.2.3 Töö repertuaariga 3.1 Repertuaari ettevalmistamine 3.2 Repertuaari õpetamine 3.3 Kooriansambli kujundamine A.2.4 Koori loominguline juhtimine 4.1 Kontserttegevus 4.2 Laulupeoprotsessis osalemine 4.3 koori kui organisatsiooni juhtimine A.2.5 Kooriliikumise edendamine 5.1 Kooriliikumise edendamine A.2.6 Kontsertprojekti korraldamine A.2.7 Koori loomine ja arendustegevus A.2.8 Koolitus või teadustegevus A.2.9 Töö vokaaliga 9.1 Hääleseade rühmades 9.2 Hääleseade kooriga A.2.10 Solfedžo õpetamine 10.1 Rütmiõpetus 10.2 Laadi ja astmetaju arendamine 10.3 Noodilugemisoskuse arendamine A.2.11 Muusika loomine 11.1 Arranžeerimine 11.2 Komponeerimine A.2.12 Noodigraafika- ja muusikaprogrammide kasutamine 12.1 Noodigraafika-programmide kasutamine 12.2 Muusikasalvestus-programmide kasutamine A.2.13 Koori administreerimine 13.1 Töö koostööpartneritega 13.2 Töö meediaga 13.3 Projekti elluviimine Kooridirigendi tööaeg on paindlik. Töötatakse ka puhkepäevadel ja pühade ajal. Töötatakse üldjuhul siseruumides, kuid esinetakse ka väljas. Noodimaterjal. 1) muusikalised võimed 2) loovus, loomingulisus 3) juhtimisoskus 4) empaatiavõime 5) analüüsivõime 6) valmisolek meeskonnatööks 7) pingetaluvus 8) järjekindlus, enesedistsipliin 9) täpsus 10) vastutustunne 11) saavutusvajadus 12) paindlikkus 13) orienteeritus tulemusele Tavaliselt on 7. taseme kooridirigendil kooridirigeerimise või koolimuusika magistrikraad ning kompetentside saavutamiseks vajalik töökogemus ja läbitud erialane täiendkoolitus. Kutse taotlemise eeldused on kirjas kutse andmise korras. Koorijuht, kooridirigent, koormeister, peadirigent. Koorijuht, tase 7 kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud (B.2.1 - B.2.4) ja kutset läbivad (B.2.14) kompetentsid. Kutse taotlemisel peab taotleja tõendama 2 kompetentsi valitavate kompetentside B.2.5-B.2.7 hulgast. Soovi korral võib taotleja tõendada kompetentse lisaks valiku B.2.8 - B.2.13 hulgast. Repertuaari ettevalmistamine 6 Repertuaari omandamine, harjutamine ja musitseerimine 7 Töö repertuaariga 7 Koori loominguline juhtimine 7 Kutse taotlemisel peab taotleja tõendama 2 kompetentsi valitavate kompetentside B.2.5-B.2.7 hulgast. Soovi korral võib taotleja tõendada kompetentse lisaks valiku B.2.8 - B.2.13 hulgast. Kooriliikumise edendamine 7 Kontsertprojekti korraldamine 7 Koori loomine ja arendustegevus 7 Koolitus- või teadustegevus 7 Töö vokaaliga 7 Solfedžo õpetamine 5 Muusika loomine 6 Noodigraafika- ja muusikaprogrammide kasutamine 5 Koori administreerimine 5 Koorijuht, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Koorijuht, tase 8 Conductor, level 8 2 Koorijuht, tase 8 (versioon 1) Koorijuht, tase 8 (versioon 3) Koorijuht, tase 8 (versioon 4) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Koorijuht 24 2015-05-21 2015-05-21 2019-01-15 8 8 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Heli Jürgenson Eesti Koorijuhtide Liit, G. Otsa nim Tallinna Muusikakool Indrek Vijard Eesti Meestelaulu Selts Kaie Tanner Eesti Kooriühing Lilyan Kaiv H. Elleri nim. Tartu Muusikakool Varje Vürst Eesti Koorijuhtide Liit Koorijuht, tase 8 kutsestandard on aluseks isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Kooridirigendi töö on loominguline, mis eeldab muusikalist ettevalmistust. Kooridirigent on vokaalmuusika interpreet, kelle tööülesanneteks on laulude õpetamine koorile ja esitamine kontserdil. Töö eesmärk on koori kunstiline juhtimine ning publikule kõrgetasemelise muusikaelamuse pakkumine. Kooridirigendi töö on olemuselt pedagoogiline ning eeldab lisaks muusikalistele oskustele ka iseseisvat tööd kooriga ning metoodika ja psühholoogia tundmist. Koorijuhi kutsealal on viis kutset. Koorijuht, tase 4 töötab üldjuhul abidirigendina või oma kooriga. Koorijuht, tase 5 töötab üldjuhul dirigendina. Tal võib olla oma koor või töötab abidirigendina. Osaleb oma koori(de)ga konkurssidel, festivalidel ja annab kontserte. Koorijuht, tase 6 töötab üldjuhul dirigendina. Tal võib olla oma koor või töötab abidirigendina kontsertkoori juures. Osaleb oma koori(de)ga konkurssidel, festivalidel ja annab kontserte. Tema koorid osalevad aktiivselt kontserttegevuses. Koolitab vajadusel madalama taseme koorijuhte ja muusikaõpetajaid. Koorijuht, tase 7 töötab üldjuhul dirigendina. On tunnustatud oma ala spetsialist, keda kutsutakse juhatama ühendkoore laulupäevadel ja/või laulupidudel, üleriigilisel laulupeol või on liigijuht/kunstiline juht. On hinnatud koori hääleseadja ja koori vokaaltöö spetsialist.Osaleb oma koori(de)ga konkurssidel, festivalidel ja annab kontserte. Kooridel on aktiivne kontserttegevus. Viib läbi seminare, koolitusi mentorina, leiab koolituste läbiviimiseks vajaliku metoodika ning vajadusel koostab õppematerjale. Osaleb konkurssidel žürii liikmena . Juhib muusikalisi projekte (kunstilise juhi töö laulupidudel, laulupäevadel, galakontsertidel). Koorijuht, tase 8 on professionaalse koorimuusika tippinterpreet ja ekspert, rahvusvaheliselt tunnustatud dirigent, keda kutsutakse (oma kooriga) mainekatele rahvusvahelistele koorimuusika suursündmustele (dirigendina, koolitajana). On kunstiline juht ja arvamusliider rahvusvahelistel kõrgetasemelistel koorimuusikasündmustel. Osaleb rahvusvahelisel konkursil või festivalil interpreedi või koolitajana. Juhatab vokaal-sümfoonilisi suurvorme orkestriga. A.2.1 Repertuaari ettevalmistamine 1.1 Repertuaari valimine ja esinemiskava koostamine 1.2 Muusikalise materjali ettevalmistamine A.2.2 Repertuaari omandamine, harjutamine ja musitseerimine 2.1 Repertuaari omandamine/ettevalmistamine harjutamiseks 2.2 Harjutamine 2.3 Esinemine 2.4 Orkestri dirigeerimine A.2.3 Töö repertuaariga 3.1 Repertuaari ettevalmistamine 3.2 Repertuaari õpetamine 3.3 Kooriansambli kujundamine A.2.4 Koori loominguline juhtimine 4.1 Kontserttegevus 4.2 Laulupeoprotsessis osalemine 4.3 Koori kui organisatsiooni juhtimine A.2.5 Kooriliikumise edendamine 5.1 Kooriliikumise edendamine A.2.6 Kontsertprojekti korraldamine A.2.7 Koori loomine ja arendustegevus A.2.8 Koolitus või teadustegevus A.2.9 Töö vokaaliga 9.1 Hääleseade rühmades 9.2 Hääleseade kooriga A.2.10 Solfedžo õpetamine 10.1 Rütmiõpetus 10.2 Laadi ja astmetaju arendamine 10.3 Noodilugemisoskuse arendamine A.2.11 Muusika loomine 11.1 Arranžeerimine 11.2 Komponeerimine A.2.12 Noodigraafika- ja muusikaprogrammide kasutamine 12.1 Noodigraafika-programmide kasutamine 12.2 Muusikasalvestus-programmide kasutamine A.2.13 Koori administreerimine 13.1 Töö koostööpartneritega 13.2 Töö meediaga 13.3 Projekti elluviimine Kooridirigendi tööaeg on paindlik. Töötatakse ka puhkepäevadel ja pühade ajal. Töötatakse üldjuhul siseruumides, kuid esinetakse ka väljas. Noodimaterjal. 1) muusikalised võimed 2) loovus, loomingulisus 3) juhtimisoskus 4) empaatiavõime 5) analüüsivõime 6) valmisolek meeskonnatööks 7) pingetaluvus 8) järjekindlus, enesedistsipliin 9) täpsus 10) vastutustunne 11) saavutusvajadus 12) paindlikkus 13) orienteeritus tulemusele Tavaliselt on 8. taseme kooridirigendil kooridirigeerimise või koolimuusika magistri- või doktorikraad ning kompetentside saavutamiseks vajalik töökogemus. Kutse taotlemise eeldused on kirjas kutse andmise korras. Koorijuht, kooridirigent, peadirigent. Koorijuht, tase 8 kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud (B.2.1 - B.2.4) ja kutset läbivad (B.2.14) kompetentsid. Taotleja soovi korral võib tõendada valitavaid kompetentse B.2.5 – B.2.13. Repertuaari ettevalmistamine 8 Repertuaari omandamine, harjutamine ja musitseerimine 7 Töö repertuaariga 8 Koori loominguline juhtimine 8 Taotleja soovi korral võib tõendada valitavaid kompetentse B.2.5 – B.2.13. Kooriliikumise edendamine 7 Kontsertprojekti korraldamine 7 Koori loomine ja arendustegevus 7 Koolitus- või teadustegevus 7 Töö vokaaliga 7 Solfedžo õpetamine 5 Muusika loomine 6 Noodigraafika- ja muusikaprogrammide kasutamine 5 Koori administreerimine 5 Koorijuht, tase 8 kutset läbiv kompetents 8 Konservaator, tase 5 Conservator, level 5 6 Konservaator III (versioon 1) Konservaator III (versioon 2) Konservaator III (versioon 3) Konservaator, tase 5 (versioon 4) Konservaator, tase 5 (versioon 5) Konservaator, tase 6 (versioon 7) Konservaator, tase 6 (versioon 8) Arhiivi ja raamatukogu pabermaterjalide konservaator, tase 5 Köitekonservaator, tase 5 Maalikonservaator, tase 5 Monumentaalmaali konservaator, tase 5 Paberalusel kunstiteoste konservaator, tase 5 Puidukonservaator, tase 5 Segamaterjalidest objekti konservaator, tase 5 Tekstiilikonservaator, tase 5 Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Restaureerimine-konserveerimine Konservaator 25 2015-06-11 2015-06-11 2016-12-05 5 5 2621 Arhivaarid ja kuraatorid 0222 Ajalugu ja arheoloogia 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Annes Hermann Tartu Kõrgem Kunstikool Ülle Jukk Muinsuskaitseamet Merike Kallas Eesti Kunstiakadeemia Eve Keedus Rahvusarhiiv Marike Laht SA Eesti Vabaõhumuuseum Jaan Lehtaru Rahvusarhiiv Margit Pajupuu Eesti Kunstimuuseum Heige Peets SA EVM Konserveerimis- ja digiteerimiskeskus Kanut Silli Peedosk Tartu Kõrgem Kunstikool Ruth Tiidor Rahvusarhiiv Ülle Vahar Eesti Rahva Muuseum Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Konservaator, tase 5 kutsestandard on aluseks täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Konserveerimine on interdistsiplinaarne kutseala. Konserveerimise eesmärk on parendada ja/või stabiliseerida materiaalse kultuuripärandi objektide seisundit, säilitades samaaegselt maksimaalselt võimalikus ulatuses nende esteetilise, ajaloolise ja füüsilise terviklikkuse. Konservaator on spetsialist, kelle teadmised, oskused, kogemused, hoiakud ja haridus võimaldavad osaleda kultuuripärandi säilitamisel ja tagada selle kasutamist praegustel ja tulevastel põlvkondadel. Konservaatori kompetents on määratletud materjali- või objektipõhise spetsialiseerumisega. Konservaator planeerib ja teostab objekti uuringuid, konserveerimist ja restaureerimist, ning vastutab nimetatud tööde teostamise ja dokumenteerimise eest. Konservaator lähtub oma töös kutse-eetika normidest, konserveerimise põhiprintsiipidest (pööratavus, töötlemise sobilikkus ja hädavajalikkus, minimalism ja kvaliteet), objekti ohutu käsitsemise ja rahvusvahelise parima praktika tavades andes oma panuse kultuuripärandi mõistmiseks selle esteetilise ja ajaloolise tähtsuse ja füüsilise terviklikkuse osas. Konservaator, tase 5 on erialase ettevalmistusega, kuid väheste praktiliste kogemustega töötaja, kes järgib oma tööülesannete täitmisel täpselt etteantud juhiseid ning võib vajada vahetut juhendamist. Kogub ja analüüsib erialast informatsiooni. Vastutab talle antud tööülesannete täitmise eest. Konservaatori kutsealal on lisaks konservaator, tase 5-le järgmised kutsed: Konservaator, tase 6 on erialase ettevalmistusega ning praktilise kogemusega vastutav spetsialist, kes töötab iseseisvalt. Juhendab vajadusel konservaatoreid, praktikante jne. Kogub ja analüüsib erialast informatsiooni ning koostab vajadusel säilitus- ja konserveerimisalaseid juhiseid. Konservaator, tase 7 on erialase ettevalmistusega ning praktiliste kogemustega tippspetsialist, kes töötab iseseisvalt ja omal vastutusel. Koostab, hindab ja juhib vajadusel kõrge säilivusriskiga objektide ja kollektsioonide konserveerimisprojekte. Kogub ja analüüsib erialast informatsiooni, koostab ning hindab konserveerimis- ja restaureerimismetoodikaid. Konservaatori kutsel on järgmised spetsialiseerumised: Arhiivi ja raamatukogu pabermaterjalide paberikonservaator tegeleb käsi- ja/või trükikirjas vormistatud paberalusel dokumentide, raamatute sisuplokkide jms konserveerimisega, mis võivad olla ka koloreeritud. Köitekonservaator tegeleb köidetud või õmmeldud kõva- ja pehmekaaneliste trükitud või käsikirjaliste arhiividokumentide, raamatute, albumite, perioodika- ja jätkväljaannete-, jms köite konserveerimisega. Köited võivad sisaldada illustratsioone ja kokkuvolditud lisalehti jms. Köitekonservaator teeb lihtsamaid paberiparandusi. Maalikonservaator tegeleb erinevates maalitehnikates (nt õli-, akrüül-, tempera- või segatehnikas) valminud lõuend-, puit-, vineer-, masoniit- vms. alusel (va paberalusel) tahvelmaalide ning ikoonide konserveerimisega. Monumentaalmaali konservaator tegeleb erinevatele aluspindadele (nt krohv, puit, lõuend) teostatud suuremõõtmeliste seina- ja laemaalide ning arhitektuursete maalingute konserveerimisega. Paberalusel kunstiteoste konservaator tegeleb loomingulise tegevuse tulemusel erinevates tehnikates (graafika-, trüki-, manuaal- ja maali tehnikad jms) valminud paberalusel kunstiteoste konserveerimisega. Puidukonservaator tegeleb monoliitsete etnograafiliste puitesemete, puitkonstruktsioonide, mööbli ning eriotstarbeliste puidust objektide (skulptuurid, mudelid jms) konserveerimisega. Segamaterjalidest objekti konservaator tegeleb vähemalt kahest erinevast põhimaterjalist koosneva eseme konserveerimisega, mis ei liigitu mõne teise siintoodud spetsialiseerumise alla. Põhimaterjalid on järgmised: metall, klaas, keraamika, puit, nahk, kips, kivim. Tekstiili konservaator tegeleb esemete konserveerimisega, mille põhimaterjaliks on tekstiil (nt lipud, vaibad, rõivad, sisustus- ja kirikutekstiilid, aksessuaarid jms). A.2.1 Objekti uurimine 1) Materjali ja tehnikate määramine 2) Seisundi analüüsimine A.2.2 Dokumenteerimine 1) Seisundi visuaalne jäädvustamine 2) Objekti ja selle seisundi kirjeldamine 3) Konserveerimiskava koostamine 4) Konserveerimistööde kirjeldamine A.2.3 Töökoha organiseerimine ja tööohutuse tagamine 1) Töökoha korraldamine 2) Objekti säästev ja ohutu käsitsemine 3) Tööohutuse tagamine A.2.4 Konserveerimistööde maksumuse arvestamine 1) Materjali- ja tööajakulu järelarvestamine A.2.5 Objekti märgistamine ja ettevalmistamine eksponeerimiseks, hoidmiseks või transportimiseks 1) Ümbrise valmistamine, objekti pakkimine ja märgistamine A.2.6 Konserveerimise praktiline teostamine A.2.7 Konservaator, tase 5 kutseline käitumine ja tegutsemine Olenevalt spetsialiseerumisest võib konservaator töötada sise- ja/või välistingimustes. Töös tuleb järgida tervisekaitse- ja ohutusnõudeid ning kasutada isikukaitsevahendeid. Konservaator puutub kokku kemikaalide, hallitusseente, tolmu jm allergiat põhjustada võivate ainetega. Töö võib nõuda füüsilist pingutust ja töötamist sundasendites, tööaeg võib olla paindlik. Tavaliselt kasutab konservaator oma töös erinevaid töövahendeid, materjale ja seadmeid: traditsioonilisi käsitöövahendeid, kaasaegseid mehhaanilisi ja elektrilisi, sh eriotstarbelisi tööriistu ja seadmeid ning spetsiaalselt konserveerimistöödeks valmistatud vahendeid ja seadmeid. Konservaatori töö nõuab head käelist osavust, korrektsust, keskendumisvõimet, rutiinitaluvust, ruumi-, värvi- ja kujunditaju, koostöövalmidust, otsustus- ja analüüsivõimet, vastutustunnet ja loogilist mõtlemist. Kutsealal töötamine eeldab üldjuhul kõrgharidust, nt järgmistel erialadel: kultuuriväärtuste konserveerimine, restaureerimine ja/või säilitamine. Konservaator, restauraator. Konservaator, tase 5 kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid (B.2.1 - B.2.7). Spetsialiseeruda on võimalik järgnevalt: Arhiivi ja raamatukogu pabermaterjalide konserveerimine Köite konserveerimine Maali konserveerimine Monumentaalmaali konserveerimine Paberalusel kunstiteoste konserveerimine Puidu konserveerimine Segamaterjalidest objekti konserveerimine Tekstiili konserveerimine Objekti uurimine 5 Dokumenteerimine 5 Töökoha organiseerimine ja tööohutuse tagamine 6 Konserveerimistööde maksumuse arvestamine 5 Objekti märgistamine ja ettevalmistamine eksponeerimiseks, hoidmiseks või transportimiseks 6 Konserveerimise praktiline teostamine 5 Konservaator, tase 5 kutseline käitumine ja tegutsemine 5 Tegevusjuhendaja, tase 4 Client worker for people with mental health problems, level 4 3 Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialist, tase 4 (versioon 4) Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialist, tase 4 (versioon 5) Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialist, tase 4 (versioon 6) Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialist, tase 4 (versioon 7) Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialist, tase 4 (versioon 8) Tegevusjuhendaja, tase 5 (versioon 1) Tegevusjuhendaja, tase 5 (versioon 2) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaalhooldus Tugiisik (sh. tegevusjuhendaja) 25 2015-05-28 2015-05-28 2019-12-31 4 4 5329 Tervishoiu hooldustöötajad, mujal liigitamata 0921 Eakate ja puudega täiskasvanute hooldamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Sotsiaalala töötaja eetikakoodeks Anneli Eelmaa Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda, SA Koeru Hooldekeskus Mailiis Kaljula Eesti Maaomavalitsuste Liit Maiu Kauber MTÜ Sotsiaalkoolituse Keskus Liina Lanno AS Hoolekandeteenused Margit Laurson Sotsiaalkindlustusamet Ly Mikheim Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit, SA Maarja Küla Janika Pael Tartu Tervishoiu Kõrgkool Bärbel Vapper Sotsiaalministeerium Hille Volberg Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda, Paju Pansionaadid MTÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Tegevusjuhendaja, tase 4 kutsestandard on aluseks koolitusprogrammide koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Tegevusjuhendaja on erihoolekande valdkonna spetsialist, kes juhendab ja toetab psüühilise erivajadusega inimest igapäevatoimingute, töö- ja huvitegevuste sooritamisel, et tagada maksimaalne iseseisvus ja elukvaliteet, lähtudes humanistlikust ja holistlikust inimkäsitlusest Tegevusjuhendaja töötab meeskonnas ning teeb juhendatava huvides koostööd tema sotsiaal- ja ametnikevõrgustikega. Tegevusjuhendaja töös on oluline pidev enesetäiendamine ja elukestev õpe. A.2.1 Kliendi sotsiaalsete oskuste arendamine 2.1.1. Kliendi toetamine suhtlemisel. 2.1.2. Kliendile käitumisnormide õpetamine. 2.1.3. Kliendi emotsionaalse seisundi toetamine. 2.1.4. Konfliktide lahendamise ja enesekehtestava käitumise õpetamine. 2.1.5. Tagasiside andmine suhtlusolukordadele. 2.1.6. Kliendiesinduste tegutsemise toetamine. A.2.2 Kliendi tegevusvõime arendamine, säilitamine ja toetamine 2.2.1. Kliendi tegevusvõime ja kõrvalabi vajaduse hindamine ning analüüsimine. 2.2.2. Terviseseisundi jälgimine, muutuste märkamine. 2.2.3. Tervisekäitumise kujundamine. 2.2.4. Kliendi motiveerimine ja kaasamine tegevustesse. 2.2.5. Kliendi juhendamine abivahendite kasutamisel. A.2.3 Kliendi juhendamine ja toetamine igapäevaelu toimingutes 2.3.1. Kliendiga koos päeva-/ nädalaplaani koostamine. 2.3.2. Kliendi toetamine enese eest hoolitsemisel. 2.3.3. Kliendile määratud raviskeemi järgimine. 2.3.4. Juhendamine majapidamise korraldamisel. 2.3.5. Toitumise jälgimine. 2.3.6. Koos kliendiga igapäevaeluga seotud eelarve koostamine. 2.3.7. Kliendi juhendamine kogukonnas pakutavate teenuste tarbimisel. A.2.4 Kliendi juhendamine ja toetamine vabaajategevustes 2.4.1. Kliendi suunamine ja kaasamine vabaajategevustesse. 2.4.2. Koos kliendiga vaheldusrikaste tegevuste leidmine ja läbiviimine. 2.4.3. Turvalisusriskidega arvestamine. 2.4.4. Erinevatel üritustel osalemise juhendamine, vajadusel saatmine. A.2.5 Kliendiga seotud võrgustiku loomine ja hoidmine 2.5.1. Kliendi vajadustele sobiva võrgustiku loomine. 2.5.2. Olemasoleva suhtevõrgustiku säilitamine. 2.5.3. Koostöö kliendi lähedaste ja eestkostjatega. 2.5.4. Koostöö teiste spetsialistidega. A.2.6 Kliendi toetamine õppimisel ja töötamisel 2.6.1. Kliendile sobilike õppimise/töötamise võimaluste leidmine. 2.6.2. Kliendile õppimisel/töötamisel vajalike sotsiaalsete oskuste õpetamine. 2.6.3. Kliendile õppimisel/töötamisel vajalike praktiliste oskuste õpetamine. 2.6.4. Kliendile õppimise/töötamise toetamiseks vajalike teenuste ja toetuste korraldamine. 2.6.5. Koostöö asutusega, kliendi igapäevaelu sidumine õppimise/töötamisega. A.2.7 Juhendamine ja mentorlus 2.7.1. Uuele töötajale mentoriks olemine. 2.7.2. Praktikantide, vabatahtlike jt juhendamine. 2.7.3. Kovisioon ja tööjuhendamine. A.2.8 Majapidamise korraldamine 2.8.1. Töö- ja elukorralduse koordineerimine. 2.8.2. Kliendi isiklike varade arvestus ja vajaduste kaardistamine. 2.8.3. Klientide dokumendihalduse korraldamine. 2.8.4. Turvalisusnõuetega arvestamine. Tegevusjuhendaja töötab üldjuhul erihoolekandeteenuseid pakkuvas asutuses. Töö võib toimuda graafiku alusel, sh puhkepäevadel ja öösiti. Tegevusjuhendaja võib kokku puutuda ohuteguritega (emotsionaalsed ja füüsilised rünnakud, kõrgendatud emotsionaalne pinge, infektsioonid jm), mis võivad mõjuda tema elule ja/või tervisele. Tegevusjuhendaja kasutab oma töös infotehnoloogia- ja kommunikatsioonivahendeid, kodu- ja majapidamistehnikat ning -vahendeid, vajadusel abivahendeid. Tegevusjuhendaja töös on olulised empaatia- ja vastutusvõimelisus, hoolivus, usaldusväärsus ja ausus. Oluline on kohusetundlikkus oma töös. Ta on hea suhtleja ja koostööaldis. Tegevusjuhendaja töö eeldab kõrget kõlbelist hoiakut, pingetaluvust, inimkeskseid väärtushoiakuid ja tolerantsust. Samuti on tähtsad kehtestamisoskus, analüüsivõime, sihikindlus ja järjepidevus. Tegevusjuhendaja kutsealane ettevalmistus on reguleeritud sotsiaalhoolekande seadusega. Tegevusjuhendaja. Tegevusjuhendaja, tase 4 kutse koosneb üheksast kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.5 ja B.2.9 (läbiv kompetents) tõendamine. Lisaks tuleb tõendada vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.6, B.2.7 ja B.2.8. Kliendi sotsiaalsete oskuste arendamine 4 Kliendi tegevusvõime arendamine, säilitamine ja toetamine 4 Kliendi juhendamine ja toetamine igapäevaelu toimingutes 4 Kliendi juhendamine ja toetamine vabaajategevustes 4 Kliendiga seotud võrgustiku loomine ja hoidmine 4 Kutse taotlemisel tuleb lisaks tuleb tõendada vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.6, B.2.7 ja B.2.8. Kliendi toetamine õppimisel ja töötamisel 4 Juhendamine ja mentorlus 4 Majapidamise korraldamine 5 Tegevusjuhendaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Koostelukksepp, tase 3 Assembler, level 3 6 Koostelukksepp I (versioon 1) Koostelukksepp I (versioon 2) Koostelukksepp I (versioon 3) Koostelukksepp I (versioon 4) Koostelukksepp I (versioon 5) Koostelukksepp, tase 3 (versioon 7) Koostelukksepp, tase 3 (versioon 8) Metalltoodete koostaja, tase 3 (versioon 9) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Koostelukksepp 11 2015-06-15 2015-06-15 2015-12-06 3 3 7222 Tööriistavalmistajad jms töölised 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Tööosad ja tööülesanded Jüri Riives IMECC Allan Märk AS Norma Juhan Anvelt Norcar-BSB Eesti AS Grigori Geršman Ensto Ensek AS Anu Tuuksam SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Koostelukksepp, tase 3 kutsestandard on välja töötatud: 1) kutsehariduse vastava taseme õppekavade aluseks ja 2) isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks kutse andmisel. Koostelukksepp töötab tavaliselt masina-, metalli- ja aparaaditööstuse, ehitusmaterjalide tootmise või laevaehituse ettevõttes. Koostelukksepa põhilised tööülesanded on toorikute ettevalmistamine, detailide mõõtmine, märkimine, töötlemine, puhastamine ning koostude koostamine ja reguleerimine. Koostelukksepa töö eeldab jooniste lugemise oskust, masinaehitustehnoloogia ja kasutatavate materjalide tundmist. Koostelukksepa kutsealal on kutsestandardid välja töötatud järgmistel tasemetel: Koostelukksepp, tase 3 Koostelukksepp, tase 4 Koostelukksepp, tase 5 Käesolevas kutsestandardis on kirjeldatud 3. taseme koostelukksepa kutsealaseid kompetentse. Selle taseme koostelukksepp koostab lihtsamaid koostusid ning vastutab enda töö kvaliteedi eest. Keerulisemate tööde (kontrolli nõudvad tooted) puhul vajab juhendamist. A.2.1 Töökoha korraldamine, tootmise- ja abivahendite valimine ja ettevalmistamine 2.1.1 Nõuetekohase töökoha korraldamine 2.1.2 Tehnilise dokumentatsiooniga tutvumine 2.1.3 Töövahendite valimine ja seadistamine 2.1.4 Isikukaitsevahendite valimine A.2.2 Detailide ja koostude ettevalmistamine 2.2.1 Detailide ettevalmistamine ja kontrollimine 2.2.2 Toote koostamiseks ettevalmistamine A.2.3 Toote koostamine ja jooksev kontroll 2.3.1 Toote koostamine 2.3.2 Operatsioonisisese kontrolli tegemine A.2.4 Kvaliteedikontroll ja defektide parandamine 2.4.1 Koostu või alamkoostu kvaliteedi kontrollimine 2.4.2 Defektide parandamine A.2.5 Troppimistööde tegemine 2.5.1 Materjalide peale- ja mahalaadimine, ladustamine ja paigaldamine 2.5.2 Mehitamata tõsteseadmete töö juhtimine Koostelukksepad töötavad üldjuhul vahetustega, tööpäeva pikkuseks on kaheksa tundi. Töö tempo on üldiselt stabiilne, tegevused vaheldusrikkad. Koostelukksepa tervis peab olema piisavalt hea, et täita sageli ka füüsiliselt raskeid tööülesandeid. Tööd tuleb teha nii seistes kui ka istudes, kuid tema seljale ja jalgadele langev koormus võib ikkagi olla üsna suur. Töös kasutatavad töövahendid ja -materjalid võivad vääral käsitsemisel olla inimese tervisele ohtlikud. Väga tähtis on järgida tööohutusnõudeid ning kanda töörõivaid ja kaitsevahendeid. Metallide töötlemisel tekib rohkesti saastet, seepärast kantakse spetsiaalseid tööriideid. Töö etapist olenevalt kantakse nii kaitseprille (nt keevitustöödel) kui ka kõrvaklappe, mis aitavad summutada töös tekkivat müra. Tööülesannete täitmisel kasutab koostelukksepp käsi- ja mehhaniseeritud tööriistu, lukksepatöö seadmeid ja pinke, mõõtevahendeid ning tõsteseadmeid. Kuna detailide ja koostude koostamine on väga täpne töö, peab koostelukksepp olema hea keskendumisvõimega, rutiinitaluvusega, kannatlik, täpne ja hoolas. Vajalikud on ka hea nägemine, kuulmine ja koordinatsioon. Kasuks tuleb ruumiline kujutlusvõime. 3. taseme koostelukksepal on üldjuhul erialane kutseharidus või ta on oma kutsealased oskused omandanud praktilise töökogemuse käigus. 3. taseme koostelukksepa esmane kutse saadakse vastava kutsehariduse õppe lõpetamisel. Selle taseme kutsetunnistust võivad taotleda ka juba koostelukksepana töötavad inimesed, kellel on eelnevalt olemas erialane haridus või ka need, kes on oma kutsealased kompetentsid omandanud praktilise töökogemuse käigus. Lukksepp, koostelukksepp. Koostelukksepp, tase 3 kutse saamiseks on vajalik tõendada kõik kompetentsid (B.2.1 – B.2.5). Töökoha korraldamine, tootmise- ja abivahendite valimine ja ettevalmistamine 3 Detailide ja koostude ettevalmistamine ja koostamine 3 Toote koostamine ja jooksev kontroll 3 Kvaliteedikontroll ja defektide parandamine 3 Troppimistööde tegemine 4 Õmbleja, tase 3 Dressmaker, level 3 6 Õmbleja I (versioon 1) Õmbleja I (versioon 2) Õmbleja I (versioon 3) Õmbleja I (versioon 4) Õmbleja I (versioon 5) Õmbleja, tase 3 (versioon 7) Õmbleja, tase 3 (versioon 8) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Rõivatootmine Õmbleja 12 2015-05-27 2015-05-27 2017-05-10 3 3 8153 Masinõmblejad 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 14 Rõivatootmine Tööosad ja tööülesanded Sirje Riimaa Baltika Kaja Piirla Miss Mary Maie Koroljova Baltika Tailor Kaja Kuiv Tallinna Tööstushariduskeskus Astra Mõistlik Tallinna Tööstushariduskeskus Inna Soonurm Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid 3. taseme õmbleja kutsestandard on välja töötatud kutsehariduse- ja täiendkoolituste õppekavade ning isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks. Õmbleja põhitöö on õmblustoodete kiire ja kvaliteetne valmistamine. Ta õmbleb erineva suuruse ja kujuga tootedetaile, valmistab erinevaid tootesõlmi ja lisab vajaduse korral nööbid, haagid, lukud, paelad jms. Õmbleja mõistab tootmisprotsessi tervikuna. Ta tunneb erinevaid materjale ning oskab neid säästlikult kasutada. Sõltuvalt toote eripärast kasutab õmbleja erinevaid õmblusmasinaid, töövahendeid ja kuumniiske töötlemise seadmeid. Tööülesannete täitmisel juhindub ta meistri poolt etteantud korraldustest, tehnoloogilisest dokumentatsioonist ja tootenäidisest. Õmbleja töökohustuste hulka kuuluvad ka oma töökoha korraldamine ja korrashoid ning töövahendite esmane hooldamine. Õmbleja töö pakub võimalusi edaspidiseks loovaks tööks. Saab spetsialiseeruda näiteks rätsepaks või modelleerijaks. 3. taseme õmbleja õmbleb lihtsamaid tooteid ja tootedetaile ning kasutab oma töös peamiselt lihtühendus- ja äärestusmasinat ning aurutriikrauda. Selle taseme õmbleja töötab iseseisvalt, täites üldjuhul etteantud, stabiilseid ja vähesel määral muutuvaid tööülesandeid. A.2.1 Töövahendite, seadmete ja masinate käsitsemine 2.1.1 Õmblus- ja äärestusmasinale seadistuste tegemine 2.1.2 Õmblus- ja äärestusmasina hooldamine ja puhastamine 2.1.3 Õmblusmasina programmide valimine ja kasutamine 2.1.4 Kuum-niiske seadmete kasutamine A.2.2 Ettevalmistusoperatsioonid tehnoloogiliste sõlmede õmblemiseks 2.2.1 Ühendusõmbluste õmblemine, äärestamine ja palistamine 2.2.2 Sissevõtete õmblemine ja figuursete detailide ühendamine 2.2.3 Erinevate väikedetailide valmistamine 2.2.4 Erinevate furnituuride märkimine ja paigaldamine A.2.3 Tehnoloogiliste sõlmede õmblemine 2.3.1 Lõhikute ja voltide õmblemine 2.3.2 Kraede õmblemine 2.3.3 Taskute õmblemine 2.3.4 Kinniste õmblemine 2.3.5 Varrukasuu ja toote allääre töötlemine Üldjuhul töötavad õmblejad täistööajaga (kaheksa tundi päevas viiel päeval nädalas). Töö on kohati rutiinne, kuid nõuab võimet kohaneda vahelduvate tööoperatsioonidega. Õmbleja töökeskkond asub siseruumides ja võib olla tavapärasest mürarikkam. Samuti võib õmbleja töökeskkonnas esineda tekstiilitolmu ja viimistlusprotsessis tekkinud kuumust ning aure. Tundlikel inimestel võivad need tingimused põhjustada allergiat. Arvestatavateks ohuteguriteks on istuvas sundasendis töö ja käte sundasend töölaual või masinal.0 Õmbleja töövahendid on erinevad õmblusmasinad (nt süstikpistemasin, ahelpistemasinad, nööbikinnitusmasin), kuumniiske töötlemise seadmed (triikrauad), abivahendid (käärid, palistajad, šabloonid, kantimisseadmed), õmblusmaterjalid (kangad, niidid) ja õmblustarvikud (nööbid, needid, trukid, haagid). Õmbleja töö eeldab distsiplineeritust, hoolikust ja püsivust, vastutustunnet, tööjuhendite täitmist ja meeskonnatöö oskust. Oluliste eelduste hulka kuuluvad ka sõrmede osavus, liigutuste kiirus ja täpsus, hea koordinatsioon ja vastupidavus intensiivseks tööks. Vajalik on hea nägemine ja silmamõõt. Tavapäraselt töötavad sellel kutsealal inimesed, kellel on erialane haridus või kes on oma kutsealased oskused omandanud praktilise töökogemuse ja erialase täiendkoolitusega. Õmbleja, termotöötleja. Õmbleja, tase 3 kutse taotlemiseks tuleb tõendada kohustuslikud (B.2.1 – B.2.3) ja õmbleja kutset läbivad (B.2.4) kompetentsid. Töövahendite, seadmete ja masinate käsitsemine 3 Ettevalmistusoperatsioonid tehnoloogiliste sõlmede õmblemiseks 3 Tehnoloogiliste sõlmede õmblemine 3 Erinevate tehnoloogiliste sõlmede omavaheline ühendamine 3 Õmbleja, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Koolipsühholoog, tase 7 School Psychologist, level 7 5 Koolipsühholoog IV (versioon 1) Koolipsühholoog IV (versioon 2) Koolipsühholoog IV (versioon 3) Koolipsühholoog, tase 7 (versioon 4) Koolipsühholoog, tase 7 (versioon 6) Koolipsühholoog, tase 7 (versioon 7) Koolipsühholoog, tase 7 (versioon 8) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Psühholoogia Psühholoog 25 2015-05-28 2015-05-28 2020-05-27 7 7 2634 Psühholoogid 0313 Psühholoogia 86 Tervishoid Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Eve Kikas Tallinna Ülikool Anu Pärn SA Innove Triin Kahre Tallinna Euroopa Kool, Eesti Koolipsühholoogide Ühing Karmen Maikalu Põltsamaa Ühisgümnaasium, Eesti Koolipsühholoogide Ühing Triin Liin Tartu Ülikool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Koolipsühholoog, tase 7 kutsestandard on aluseks magistritaseme ja täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Koolipsühholoogi töö eesmärk on haridusasutustes õppivate laste arengu toetamine koostöös lapsevanemate ja haridustöötajatega, kaasates vajadusel teiste erialade spetsialiste. 7. taseme koolipsühholoog hindab laste arengut mõjutavaid tegureid, kavandab ja juhib sekkumisi, töötab koostöövõrgustikus koos teiste erialade spetsialistidega. Korraldab psühholoogiaalaseid koolitusi ja osaleb erialastes uurimusprojektides. Osaleb eriala ja organisatsiooni arendustegevustes. Koolipsühholoogi kutsealal on kaks kutset: koolipsühholoog, tase 7 ja koolipsühholoog, tase 8. A.2.1 Lapse arengut mõjutavate tegurite hindamine 1) Testide läbiviimine ja tulemuste interpreteerimine 2) Vaatluse läbiviimine ja tulemuste interpreteerimine 3) Intervjuu läbiviimine ja tulemuste interpreteerimine 4) Hindamistulemuste analüüsimine ja probleemi kontseptualiseerimine A.2.2 Sekkumine 1) Sekkumise kavandamine 2) Nõustamine sh grupinõustamine koolipsühholoogias 3) Konsulteerimine koolipsühholoogias 4) Sekkumistulemuste analüüsimine ja vajadusel sekkumisplaani korrigeerimine A.2.3 Koostöö ja erialane areng 1) Koostöö lapse tugivõrgustiku ja teiste spetsialistidega. 2) Koostöö erialaspetsialistidega 3) Oma erialase tegevuse reflekteerimine ja enesetäiendamine A.2.4 Koolipsühholoogiaalane teavitamine ja arendustegevus 1) Koolipsühholoogiaalase teabe jagamine meedias, kogukonnas jm 2) Osalemine haridusasutuse arendustegevuses A.2.5 Suhtlemine 1) Kontakti loomine 2) Kuulamine 3) Käitumisviisi ja väljenduse valimine 4) Aktsepteerimine 5) Konfliktide lahendamine 6) Enese väljendamine A.2.6 Koolipsühholoogi kutseline käitumine ja tegutsemine Koolipsühholoogid töötavad haridus- ja sotsiaalasutustes, erapraksises või mujal. Nõustamiseks kasutab koolipsühholoog spetsiaalse sisustusega (pehme mööbel, laud, lukustatavad kapid jne) privaatset tööruumi. Koolipsühholoogi tööaeg on paindlik. Koolipsühholoog jaotab oma tööaega tööks klientidega, koostööks teiste spetsialistidega, tööks dokumentatsiooniga (nt uuringu tulemuste analüüsimine ja kokkuvõtte tegemine, ettevalmistus ja järeltegevused jm) ja enesetäiendamiseks. Pool oma tööajast pühendab koolipsühholoog vahetutele tööalastele kontaktidele. Töö toimub pingelises keskkonnas. Koolipsühholoogi töövahendid on psühholoogilised hindamisvahendid (testid, küsimustikud jne), erialased teatmeteosed ja käsiraamatud, hindamist ning sekkumist toetavad abivahendid (kunstitarbed, mänguasjad jms), kaasaegsed info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendid (nt arvuti, telefon jm). Koolipsühholoogi töös on olulisel kohal usaldusväärsus, empaatilisus, tolerantsus, pingetaluvus, iseseisvus ja paindlikkus otsuste langetamisel. Oluline on korrektne ja selge eneseväljendus. Kuna töö toimub mitmekesistes, muutuvates ja sageli ka ennustamatutes olukordades väga erinevate inimestega, nõuab töö temalt loovust ning meeskonnatöö valmidust. Koolipsühholooge valmistatakse ette ülikoolis, nõutav on erialane magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon või koolipsühholoogi kutse. Koolipsühholoog, psühholoog. Koolipsühholoog, tase 7 kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Lapse arengut mõjutavate tegurite hindamine 7 Sekkumise läbiviimine 8 Koostöö ja erialane areng 7 Koolipsühholoogiaalane teavitamine ja arendustegevus 7 Suhtlemine 7 Koolipsühholoogi kutseline käitumine ja tegutsemine 7 Maamõõtja, tase 5 Land Surveyor, level 5 1 Maakorraldaja, tase 5 (versioon 3) Maamõõtja, tase 5 (versioon 2) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Maakorraldaja 35 2015-06-10 2015-06-10 2020-06-07 5 5 2165 Kartograafid ja maamõõtjad 0532 Maateadus 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Mairolt Kakko REIB OÜ Jaan Kallandi Metricus OÜ Karin Kollo Maa-amet Toivo Tomingas Maa-amet Urmas Männama Maa-amet Merje Krinal Maa-amet Evelin Jürgenson Eesti Maaülikool Siim Maasikamäe Eesti Maaülikool Peeter Raudsepp Kuusalu Vallavalitsus Urmas Ahven Tartu Linnavalitsus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Käesolev kutsestandard on aluseks a) isikute kutsealaste kompetentside hindamisele; b) täiendkoolituste koostamisele. Maakorraldus on juriidilise, majandusliku ja tehnilise iseloomuga tegevus, mille eesmärk on võimaluste loomine maasuhete reguleerimiseks ning maa otstarbekamaks kasutamiseks ja majandamiseks. Maamõõtja omab ettevalmistust töötamiseks nii avalik-õiguslikus sektoris (nt kohalikes omavalitsustes ja riigiametites) kui eraettevõtluses (nt maamõõdubüroodes või füüsilisest isikust ettevõtjana). Maamõõtja põhilised tööülesanded sõltuvalt kutsealase pädevuse piiridest on lihtsate maakorraldus-toimingute ja katastrimõõdistamistööde tegemine, maa kohta käiva teabe kogumine ja haldamine, kinnisasjale servituutide ning isiklike kasutusõiguste seadmise nõustamine ja nendega seotud toimingute korraldamine. Maamõõtja peab oma töös järgima kutse-eetika nõudeid ning head tava. Maakorralduse kutseala kutsed on kirjeldatud kolmel tasemel: maamõõtja tase 5; maakorraldaja tase 6; maakorraldaja tase 7. Käesolevas standardis kirjeldatakse 5. taseme maamõõtja töökompetentse. 5. taseme maamõõtja on spetsialist, kelle peamised tööülesanded on katastrimõõdistamise ja lihtsate maakorraldustoimingute teostamine ja isikute nõustamine nendes küsimustes. A.2.1 Suhtlemine kliendiga ja lähtematerjali kogumine 2.1.1. Lähteülesande fikseerimine 2.1.2. Lepingute ettevalmistamine ja sõlmimine 2.1.3. Teabe kogumine ja töö ettevalmistamine A.2.2 Katastrimõõdistamine 2.2.1. Katastriüksuse piiride määramine, tähistamine ja mõõtmine 2.2.2. Situatsiooni mõõdistamine 2.2.3. Katastriüksuse plaani koostamine 2.2.4. Pindalade määramine 2.2.5. Katastrimõõdistamise dokumenteerimine 2.2.6. Piiriprotokolli koostamine A.2.3 Maakorraldustoimingute tegemine 2.3.1. Kinnisasja piiride kindlaksmääramine 2.3.2. Kinnisomandi kitsenduste väljaselgitamine A.2.4 Konsultatsioonide andmine ja nõustamine maakorralduslikes küsimustes 2.4.1. Klientide nõustamine maakorraldustoimingutes A.2.5 Andmete ja dokumentide haldamine 2.5.1. Andmebaaside kasutamine 2.5.2. Dokumentide koostamine ja vormistamine Maakorralduse kutsete tööosade ja tööülesannete täielik võrdlev loetelu on toodud ära kutsestandardi lisas 1. Maamõõtjad töötavad nii kontoris kui väliobjektidel. Tööaeg on paindlik, sõltuvalt ilmastikuoludest (temperatuur, vihm jne), aastaajast (piisav valgus). Töö iseloom on vahelduv, töö maht ja rütm sõltuvad tellimuste hulgast ja objekti keerukusest. Töökeskkond või objekt võib asuda väga eraldatud ligipääsuga asukohas, kaugel sõiduteest või inimasustusest. Maamõõtja töökeskkonnaga seotud riskifaktorid tulenevad peamiselt liiklusest ning ehitiste, ehitus- ja tööstusobjektide eripärast, seetõttu peab ta rangelt järgima kehtivaid ohutusnõudeid. Märkimisväärseks ohufaktoriks võivad olla ka kodu- ja metsloomad, puugid, lahtised kaevud, lagunenud ehitised, varemed jne. Teatud olukordades võib juhtuda, et tööülesannete täitmisel tuleb maamõõtjal siseneda eravaldustesse, riigi piiritsooni või muudele piiratud ligipääsuga territooriumitele. Sellisel juhul on vajalik eelnevalt hankida luba nimetatud territooriumil viibimiseks ja töötamiseks. Maamõõtja töövahendid kontoritingimustes on kontoritehnika ning erialased tarkvaraprogrammid. Välitingimustes kasutab maamõõtja asjakohaseid mõõteinstrumente (nt tahhümeeter, GNSS-mõõteriistad jne), tavapäraseid käsitööriistu ning fotoaparaati ja/või telefoni. Olenevalt välitöö objektist on kohustuslik kaasas kanda telefoni ja kanda turvavarustust (kiiver, helkurvest). Maamõõtja töös on oluline täpsus, korrektsus, konkreetsus ja analüütiline mõtlemine. Töö tegemiseks on vajalikud suhtlemisoskus, pingetaluvus ja oskus koostöös osapooltega professionaalselt lahendada eriarvamusi. Tööülesannete täitmisel tulevad kasuks läbirääkimis- ja argumenteerimisoskused, meelekindlus ja otsustusvõime. Välitöödel on soovitatav hea füüsiline vorm ja valmisolek tööks erinevates ilmastikutingimustes, samuti võime kiiresti reageerida erinevates olukordades. 5. taseme maamõõtjatena töötavad valdavalt inimesed, kellel on erialane haridus ja läbitud täiendkoolitused ning kellel on praktiline töökogemus maakorralduse (katastrimõõdistamiste) valdkonnas. Kasuks tuleb ka praktiline töökogemus geodeesia valdkonnas. Maamõõtja, katastrimõõdistaja, maakorraldaja. 5. taseme maamõõtja kutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kõik kohustuslikud (B.2.1 – B.2.5) ja kutset läbivad (B.2.6 – B.2.12) kompetentsid. Suhtlemine kliendiga ja lähtematerjali kogumine 5 Katastrimõõdistamine 5 Maakorraldustoimingute tegemine 5 Konsultatsioonide andmine ja nõustamine maakorralduslikes küsimustes 5 Andmete ja dokumentide haldamine 6 Kvaliteedi järgimine töös 6 Oma töö planeerimine 6 Suhtlemisoskused ja meeskonnatöö 5 Toimetulek kutsealaste pingete ja tagasilöökidega 6 Elukestva õppe protsessis osalemine 5 Keelteoskus Arvuti kasutamise oskused Maakorraldaja, tase 6 Land Surveyor, level 6 7 Maakorraldaja IV (versioon 1) Maakorraldaja IV (versioon 2) Maakorraldaja IV (versioon 3) Maakorraldaja IV (versioon 4) Maakorraldaja IV (versioon 5) Maakorraldaja IV (versioon 6) Maakorraldaja, tase 6 (versioon 8) Maakorraldaja, tase 6 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Maakorraldaja 35 2015-06-10 2015-06-10 2020-06-07 6 6 2165 Kartograafid ja maamõõtjad 0532 Maateadus 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Mairolt Kakko REIB OÜ Jaan Kallandi Metricus OÜ Karin Kollo Maa-amet Toivo Tomingas Maa-amet Urmas Männama Maa-amet Merje Krinal Maa-amet Evelin Jürgenson Eesti Maaülikool Siim Maasikamäe Eesti Maaülikool Peeter Raudsepp Kuusalu Vallavalitsus Urmas Ahven Tartu Linnavalitsus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kutsestandardi kasutusalad: 1) isikute kutsealase kompetentsuse hindamine; 2) vastava taseme kõrghariduse õppekavade ja täiendkoolituste koostamine. Maakorraldus on juriidilise, majandusliku ja tehnilise iseloomuga tegevus, mille eesmärk on võimaluste loomine maasuhete reguleerimiseks ning maa otstarbekamaks kasutamiseks ja majandamiseks. Maakorraldaja omab ettevalmistust töötamiseks nii avalik-õiguslikus sektoris (nt kohalikes omavalitsustes ja riigiametites) kui eraettevõtluses (nt maamõõdubüroodes või füüsilisest isikust ettevõtjana). Maakorraldaja põhilised tööülesanded sõltuvalt kutsealase pädevuse piiridest on maakorraldustoimingute ja katastrimõõdistamistööde tegemine, maa kohta käiva teabe kogumine ja haldamine, kinnisasjale servituutide ning isiklike kasutusõiguste seadmise nõustamine ja nendega seotud toimingute korraldamine. Maakorraldaja peab oma töös järgima kutse-eetika nõudeid ning head tava. Maakorralduse kutseala kutsed on kirjeldatud kolmel tasemel: maamõõtja tase 5 maakorraldaja tase 6 maakorraldaja tase 7 Käesolevas standardis kirjeldatakse 6. taseme maakorraldaja töökompetentse. 6. taseme maakorraldaja on vähemalt keskastme spetsialist, kelle peamised tööülesanded on maakorralduslike toimingute tegemine, klientide ja isikute konsulteerimine maakorraldusega seotud küsimustes ning planeeringuid välja töötavates töörühmades osalemine. A.2.1 Suhtlemine kliendiga ja lähtematerjali kogumine 2.1.1. Lähteülesande fikseerimine 2.1.2. Lepingute ettevalmistamine ja sõlmimine 2.1.3. Teabe kogumine ja töö ettevalmistamine A.2.2 Maakorraldustoimingute tegemine 2.2.1 Ettepaneku tegemine katastriüksusele sihtotstarbe määramiseks 2.2.2 Katastriüksuse moodustamine 2.2.3 Ümberkruntimiskavade koostamine 2.2.4 Maa hankimine üldisteks huvideks 2.2.5 Kinnisasja piiride kindlaksmääramine 2.2.6 Kinnisomandi kitsenduste väljaselgitamine A.2.3 Konsultatsioonide andmine ja nõustamine maakorralduslikes küsimustes 2.3.1 Klientide nõustamine maakorraldustoimingutes 2.3.2 Piirivaidluste lahendamises osalemine 2.3.3 Eksperthinnangute andmine A.2.4 Planeeringute väljatöötamises osalemine 2.4.1 Osalemine planeeringute koostamisel 2.4.2 Maakonnaplaneeringute väljatöötamine A.2.5 Andmete ja dokumentide haldamine 2.5.1 Andmebaaside kasutamine 2.5.1 Dokumentide koostamine ja vormistamine Maakorralduse kutsete tööosade ja tööülesannete täielik võrdlev loetelu on toodud ära kutsestandardi lisas 1. Maakorraldajad töötavad nii kontoris kui väliobjektidel. Tööaeg on paindlik, sõltuvalt ilmastikuoludest (temperatuur, vihm jne), aastaajast (piisav valgus). Töö iseloom on vahelduv, töö maht ja rütm sõltuvad tellimuste hulgast ja objekti keerukusest. Töökeskkond või objekt võib asuda väga eraldatud ligipääsuga asukohas, kaugel sõiduteest või inimasustusest. Maakorraldaja töökeskkonnaga seotud riskifaktorid tulenevad peamiselt liiklusest ning ehitiste, ehitus- ja tööstusobjektide eripärast, seetõttu peab ta rangelt järgima kehtivaid ohutusnõudeid. Märkimisväärseks ohufaktoriks võivad olla ka kodu- ja metsloomad, puugid, lahtised kaevud, lagunenud ehitised, varemed jne. Teatud olukordades võib juhtuda, et tööülesannete täitmisel tuleb maamõõtjal siseneda eravaldustesse, riigi piiritsooni või muudele piiratud ligipääsuga territooriumitele. Sellisel juhul on vajalik eelnevalt hankida luba nimetatud territooriumil viibimiseks ja töötamiseks. Maakorraldaja töövahendid kontoritingimustes on kontoritehnika ning erialased tarkvaraprogrammid. Välitingimustes kasutab maakorraldaja asjakohaseid mõõteinstrumente (nt tahhümeeter, GNSS-mõõteriistad jne), tavapäraseid käsitööriistu ning fotoaparaati ja/või telefoni. Olenevalt välitöö objektist on kohustuslik kaasas kanda telefoni ja kanda turvavarustust (kiiver, helkurvest). Maakorraldaja töös on oluline täpsus, korrektsus, konkreetsus ja analüütiline mõtlemine. Töö tegemiseks on vajalikud suhtlemisoskus, pingetaluvus ja oskus koostöös osapooltega professionaalselt lahendada eriarvamusi. Tööülesannete täitmisel tulevad kasuks läbirääkimis- ja argumenteerimisoskused, meelekindlus ja otsustusvõime. 6. taseme maakorraldajatena töötavad valdavalt inimesed, kellel on erialane kõrgharidus ja läbitud täiendkoolitused ning praktiline töökogemus maakorralduse valdkonnas. Maamõõtja, maakorraldaja, maanõunik, katastrispetsialist, maakorralduse järelevalve (kontrolli) spetsialist. 6. taseme maakorraldaja kutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kõik kohustuslikud (B.2.1 – 2.5) ja kutset läbivad (B.2.6 – B.2.12) kompetentsid. Suhtlemine kliendiga ja lähtematerjali kogumine 6 Maakorraldustoimingute tegemine 6 Konsultatsioonide andmine ja nõustamine maakorralduslikes küsimustes 6 Planeeringute väljatöötamises osalemine 6 Andmete ja dokumentide haldamine 6 Kvaliteedi järgimine töös 6 Oma töö planeerimine 6 Suhtlemisoskused ja meeskonnatöö 6 Toimetulek kutsealaste pingete ja tagasilöökidega 6 Elukestva õppe protsessis osalemine 6 Keelteoskus Arvuti kasutamise oskused Maakorraldaja, tase 7 Land Surveyor, level 7 1 Maakorraldaja, tase 7 (versioon 2) Maakorraldaja, tase 7 (versioon 3) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Maakorraldaja 35 2015-06-10 2015-06-10 2020-06-07 7 7 2165 Kartograafid ja maamõõtjad 0532 Maateadus 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Mairolt Kakko REIB OÜ Jaan Kallandi Metricus OÜ Karin Kollo Maa-amet Toivo Tomingas Maa-amet Urmas Männama Maa-amet Merje Krinal Maa-amet Evelin Jürgenson Eesti Maaülikool Siim Maasikamäe Eesti Maaülikool Peeter Raudsepp Kuusalu Vallavalitsus Urmas Ahven Tartu Linnavalitsus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kutsestandardi kasutusalad: 1) isikute kutsealase kompetentsuse hindamine 2) vastava taseme kõrghariduse õppekavade ja täiendkoolituste alus. Maakorraldus on juriidilise, majandusliku ja tehnilise iseloomuga tegevus, mille eesmärk on võimaluste loomine maasuhete reguleerimiseks ning maa otstarbekamaks kasutamiseks ja majandamiseks. Maakorraldaja omab ettevalmistust töötamiseks nii avalik-õiguslikus sektoris (nt kohalikes omavalitsustes ja riigiametites) kui eraettevõtluses (nt maamõõdubüroodes või füüsilisest isikust ettevõtjana). Maakorraldaja põhilised tööülesanded sõltuvalt kutsealase pädevuse piiridest on maakorraldustoimingute ja katastrimõõdistamistööde tegemine, maa kohta käiva teabe kogumine ja haldamine, kinnisasjale servituutide ning isiklike kasutusõiguste seadmise nõustamine ja nendega seotud toimingute korraldamine. Maakorraldaja peab oma töös järgima õigusakte, kutse-eetika nõudeid ning head tava. Maakorralduse kutseala kutsed on kirjeldatud kolmel tasemel: maamõõtja, tase 5; maakorraldaja, tase 6; maakorraldaja, tase 7. Käesolevas standardis kirjeldatakse 7. taseme maakorraldaja töökompetentse. 7. taseme maakorraldaja on tippspetsialist, kes juhib ja teeb maakorralduslikke töid, vajadusel lahendab piirivaidlusi ning koostab ekspertarvamusi. Tema töö hõlmab ka osalemist valdkondliku seadusloome protsessis, maakorralduslike analüüside ja uuringute tegemist ning maaressursside haldamist ja administreerimist ning maapoliitika väljatöötamisega seotud tööde tegemist. A.2.1 Suhtlemine kliendiga ja lähtematerjali kogumine 2.1.1. Lähteülesande fikseerimine 2.1.2. Lepingute ettevalmistamine ja sõlmimine 2.1.3. Teabe kogumine ja töö ettevalmistamine A.2.2 Maakorraldustoimingute tegemine 2.2.1 Ettepaneku tegemine katastriüksusele sihtotstarbe määramiseks 2.2.2 Katastriüksuse moodustamine 2.2.3 Ümberkruntimiskavade koostamine 2.2.4 Maa hankimine üldisteks huvideks 2.2.5 Kinnisasja piiride kindlaksmääramine 2.2.6 Kinnisomandi kitsenduste väljaselgitamine A.2.3 Konsultatsioonide andmine ja nõustamine maakorralduslikes küsimustes 2.3.1 Klientide nõustamine maakorraldustoimingutes 2.3.2 Piirivaidluste lahendamises osalemine 2.3.3 Eksperthinnangute andmine A.2.4 Planeeringute väljatöötamises osalemine 2.4.1 Osalemine planeeringute koostamisel 2.4.2 Maakonnaplaneeringute väljatöötamine 2.4.3 Üleriigiliste planeeringute väljatöötamine A.2.5 Andmete ja dokumentide haldamine 2.5.1 Andmebaaside kasutamine 2.5.1 Dokumentide koostamine ja vormistamine Maakorralduse kutsete tööosade ja tööülesannete täielik võrdlev loetelu on toodud ära kutsestandardi lisas 1. Maakorraldajad töötavad nii kontoris kui väliobjektidel. Tööaeg on paindlik, sõltuvalt ilmastikuoludest (temperatuur, vihm jne), aastaajast (piisav valgus). Töö iseloom on vahelduv, töö maht ja rütm sõltuvad tellimuste hulgast ja objekti keerukusest. Töökeskkond või objekt võib asuda väga eraldatud ligipääsuga asukohas, kaugel sõiduteest või inimasustusest. Maakorraldaja töökeskkonnaga seotud riskifaktorid tulenevad peamiselt liiklusest ning ehitiste, ehitus- ja tööstusobjektide eripärast, seetõttu peab ta rangelt järgima kehtivaid ohutusnõudeid. Märkimisväärseks ohufaktoriks võivad olla ka kodu- ja metsloomad, puugid, lahtised kaevud, lagunenud ehitised, varemed jne. Teatud olukordades võib juhtuda, et tööülesannete täitmisel tuleb maamõõtjal siseneda eravaldustesse, riigi piiritsooni või muudele piiratud ligipääsuga territooriumitele. Sellisel juhul on vajalik eelnevalt hankida luba nimetatud territooriumil viibimiseks ja töötamiseks. Maakorraldaja töövahendid kontoritingimustes on kontoritehnika ning erialased tarkvaraprogrammid. Välitingimustes kasutab maakorraldaja asjakohaseid töövahendeid. Olenevalt välitöö objektist on kohustuslik kanda turvavarustust. Maakorraldaja töös on oluline täpsus, korrektsus, konkreetsus ja analüütiline mõtlemine. Töö tegemiseks on vajalikud suhtlemisoskus, pingetaluvus ja oskus koostöös osapooltega professionaalselt lahendada eriarvamusi. Tööülesannete täitmisel tulevad kasuks läbirääkimis- ja argumenteerimisoskused, meelekindlus ja otsustusvõime. 7. taseme maakorraldajana töötavad inimesed kellel on erialane kõrgharidus, pikaajaline praktiline töökogemus maakorralduse valdkonnas ja läbitud täiendkoolitused. Maanõunik, maakorraldaja 7. taseme maakorraldaja kutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kõik kohustuslikud (B.2.1 – 2.5) ja kutset läbivad (B.2.6 – B.2.12) kompetentsid. Suhtlemine kliendiga ja lähtematerjali kogumine 6 Maakorraldustoimingute tegemine 7 Konsultatsioonide andmine ja nõustamine maakorralduslikes küsimustes 7 Planeeringute väljatöötamises osalemine 7 Andmete ja dokumentide haldamine 6 Kvaliteedi järgimine töös 6 Oma töö planeerimine 6 Suhtlemisoskused ja meeskonnatöö 6 Toimetulek kutsealaste pingete ja tagasilöökidega 6 Elukestva õppe protsessis osalemine, valdkonna arendamine 7 Keelteoskus Arvuti kasutamise oskused Lamekatusekatja, tase 3 Roofer, level 3 4 Lamekatuseehitaja, tase 4 esmane kutse (versioon 7) Lamekatusekatja II (versioon 1) Lamekatusekatja II (versioon 2) Lamekatusekatja II (versioon 3) Lamekatusekatja, tase 3 (versioon 5) Lamekatusekatja, tase 3 (versioon 6) Lamekatuse bituumenrullmaterjalide paigaldaja, tase 3 Lamekatuse plastrullmaterjalide paigaldaja, tase 3 Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Lamekatusekatja 35 2015-06-10 2015-06-10 2018-03-12 3 3 7121 Katusekatjad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Tööosad ja tööülesanded Erki Vihula Roofer OÜ Enn Tammaru Tallinna Tehnikakõrgkool Ferdinand-Aivar Tõnisson Tallinna Ehituskool Marko Ponder Westhaus OÜ Peeter Kärp Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liit Riho Reispass Katusefirma OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kutsestandardi kasutusalad 3. taseme lamekatusekatja kutsestandard on: a) kutsehariduse ja täiendkoolituste vastava taseme õppekavade aluseks; b) isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks. Lamekatusekatja ehitab valmis lamekatuse, mis peab vett, tuult, sooja ja veeauru, tuuldub ning juhib ära sademevett. Ta tõstab ja ladustab katusele materjalid, ehitab kalded, paigaldab aurutõkke, soojustuse, hüdroisolatsiooni ja plekkdetailid ning ehitab vajalikud sõlmed. Lamekatusekatja vajadusel ka lammutab ja parandab olemasolevaid lamekatuseid. Kuna lamekatusekatjad puutuvad oma töös kokku lahtise tulega (bituumenrullmaterjali paigaldamise käigus), siis on neil töö tegemiseks vajalik omada kehtivat tuletööde tunnistust. Lamekatusekatja kutsealal on kutsealased kompetentsid kirjeldatud kahel EKR-i tasemel: - lamekatusekatja, tase 3; - lamekatusekatja, tase 4. Käesolevas kutsestandardi kirjeldatakse lamekatusekatja, tase 3 kutsealaseid kompetentse. Kutse sisaldab ka kahte materjalipõhisusel baseeruvat osakutset: - lamekatuse bituumenrullmaterjalide paigaldaja, tase 3 - lamekatuse plastrullmaterjalide paigaldaja, tase 3 3. taseme lamekatusekatja teostab lihtoperatsioone ning töötab juhendamisel või meeskonnas, täites kas iseseisvalt või juhendamisel temale tööjuhi poolt ette antud tööülesandeid. A.2.1 Töö ettevalmistamine ja materjalide ladustamine 2.1.1 Tööplatsi ettevalmistamine 2.1.2 Materjalide tõstmine katusele ja ladustamine 2.1.3 Materjalide koormamine ja kinnitamine 2.1.4 Materjalide katmine A.2.2 Troppimistööde tegemine 2.2.1 Materjalide peale- ja mahalaadimine, ladustamine ja paigaldamine 2.2.2 Mehitamata tõsteseadmete töö juhtimine A.2.3 Aurutõkke paigaldamine 2.3.1 Aurutõkkematerjali paigaldamine 2.3.2 Läbiviikude ja liitekohtade vormistamine A.2.4 Katusekallete ehitamine 2.4.1 Põhikallete ehitamine 2.4.2 Vastukallete ehitamine A.2.5 Soojustusmaterjali paigaldamine 2.5.1 Soojustusmaterjali paigaldamine 2.5.2 Tuulutussüsteemi ehitamine bituumenrullmaterjaliga katustel 2.5.3 Soojustuskihi kinnitamine kinnititega 2.5.4 Soojustuskihi kinnitamine muude meetoditega A.2.6 Hüdroisolatsiooni paigaldamine / bituumenrullmaterjalide paigaldamine 2.6.1 Bituumenrullmaterjalide paigaldamine 2.6.2 Bituumenrullmaterjalide kinnitamine 2.6.3 Läbiviikude ja liitekohtade vormistamine A.2.7 Hüdroisolatsiooni paigaldamine / plastrullmaterjalide paigaldamine 2.7.1 Plastrullmaterjalide paigaldamine 2.7.2 Plastrullmaterjalide kinnitamine 2.7.3 Läbiviikude ja liitekohtade vormistamine A.2.8 Sõlmede ehitamine 2.8.1 Liitesõlmede ehitamine 2.8.2 Katusekonstruktsiooni mitte läbivate sõlmede ehitamine ja paigaldamine 2.8.3 Katusekonstruktsiooni läbivate sõlmede ehitamine ja paigaldamine A.2.9 Plekkdetailide ja vihmaveesüsteemide paigaldamine 2.9.1 Plekkdetailide paigaldamine, kinnitamine ja tihendamine 2.9.2 Plekkdetailide töötlemine 2.9.3 Vihmaveesüsteemide ehitamine A.2.10 Energiatõhus ehitamine OSAKUTSETEGA SEOTUD TÖÖOSAD Lamekatuse bituumenrullmaterjalide paigaldaja, tase 3 A.2.1 Töö ettevalmistamine ja materjalide ladustamine A.2.2 Troppimistööde tegemine A.2.3 Aurutõkke paigaldamine A.2.4 Katusekallete ehitamine A.2.5 Soojustusmaterjali paigaldamine A.2.6 Hüdroisolatsiooni paigaldamine / bituumenrullmaterjalide paigaldamine A.2.8 Sõlmede ehitamine A.2.9 Plekkdetailide ja vihmaveesüsteemide paigaldamine A.2.10 Energiatõhus ehitamine Lamekatuse plastrullmaterjalide paigaldaja, tase 3 A.2.1 Töö ettevalmistamine ja materjalide ladustamine A.2.2 Troppimistööde tegemine A.2.3 Aurutõkke paigaldamine A.2.4 Katusekallete ehitamine A.2.5 Soojustusmaterjali paigaldamine A.2.7 Hüdroisolatsiooni paigaldamine / plastrullmaterjalide paigaldamine A.2.8 Sõlmede ehitamine A.2.9 Plekkdetailide ja vihmaveesüsteemide paigaldamine A.2.10 Energiatõhus ehitamine Lamekatusekatjad töötavad üldjuhul viis päeva nädalas, kaheksa tundi päevas. Sõltuvalt objektist, ilmastikust ja valmimistähtaegadest võib tööaeg muutuda. Töö tempo ja tööülesanded on vahelduvad. Lamekatusekatja töötingimused on muutlikud ja võivad olla ebamugavad, kuna tööd tuleb teha aastaringselt, sõltumata ilmatikutingimustest (tuul, vihm, temperatuuri kõikumised). Töö toimub valdavalt kõrgustes, mis tähendab et lamekatusekatja peab olema oma tööd tehes väga tähelepanelik. Ohupiirkondades või katuseservadel töötades on vajalik kasutada spetsiaalset turvavarustust (turvarakmed vm). Turvanõuete eiramise ning hooletu käitumise tagajärjel võivad juhtuda raskete kehavigastuste või lausa surmaga lõppevad tööõnnetused. Töö käigus tuleb sageli tõsta ja teisaldada raskeid ehitusmaterjale ning tegutseda sundasendites, nt põlvitades või kükitades. Potentsiaalseks ohu allikaks on ka lahtine tuli (gaasipõleti töötemperatuur 400 - 800˚ C). Bituumenrullmaterjalide paigaldamisel gaasipõleti, katusekatte keevitusautomaat, elektrilised ja mehaanilised käsitööriistad. Plastrullmaterjalide paigaldamisel käsiföön, kuumaõhu keevitusautomaat, rullik, elektrilised ja mehaanilised käsitööriistad. Lamekatusekatja töö eeldab head füüsilist vormi, head koordinatsiooni ja nägemist ning käelist osavust. Oluline on kõrgustaluvuse olemasolu. Lamekatusekatja töös tuleb olla hoolikas ja vastutustundlik, kuna tehtud eksimused võivad põhjustada suuri materiaalseid kahjusid (vee-, tule- või tormikahjustused) ehitisele ja/või selle osadele. Valdavalt töötavad 3. taseme lamekatusekatjatena inimesed, kellel on erialane haridus või kes on oma kutsealased oskused omandanud praktilise töökogemusega ja täiendkoolitustel. Lamekatusekatja, katusekatja Lamekatusekatja 3. taseme kutsestandard koosneb kümnest kohustuslikust (B.2.1-B.2.10) ja kahest kutset läbivast kompetentsist (B.2.11 ja B.2.12). Lamekatusekatja, tase 3 kutse saamiseks tuleb tõendada kõik kompetentsid. Lamekatuse bituumenrullmaterjalide paigaldaja 3. taseme osakutse saamiseks tuleb tõendada kompetentsid (B.2.1-B.2.6 ja B.2.8-B.2.12) Lamekatuse plastrullmaterjalide paigaldaja 3. taseme osakutse saamiseks tuleb tõendada kompetentsid (B.2.1-B.2.5 ja B.2.7-B.2.12). Töö ettevalmistamine ja materjalide ladustamine 3 Troppimistööde tegemine 3 Aurutõkke paigaldamine 3 Katusekallete ehitamine 3 Soojustusmaterjali paigaldamine 3 Hüdroisolatsiooni paigaldamine / bituumenrullmaterjalide paigaldamine 3 Hüdroisolatsiooni paigaldamine / plastrullmaterjalide paigaldamine 3 Sõlmede ehitamine 3 Plekkdetailide ja vihmaveesüsteemide paigaldamine 3 Energiatõhus ehitamine 4 Lamekatusekatja, tase 3 – kutset läbivad üldised kompetentsid 3 Lamekatusekatja, tase 3 kutset läbivad kutsespetsiifilised kompetentsid 3 Koolipsühholoog, tase 8 School Psychologist, level 8 4 Koolipsühholoog V (versioon 1) Koolipsühholoog V (versioon 2) Koolipsühholoog V (versioon 3) Koolipsühholoog, tase 8 (versioon 5) Koolipsühholoog, tase 8 (versioon 6) Koolipsühholoog, tase 8 (versioon 7) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Psühholoogia Psühholoog 25 2015-05-28 2015-05-28 2020-05-27 8 8 2634 Psühholoogid 0313 Psühholoogia 86 Tervishoid Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Eve Kikas Tallinna Ülikool Anu Pärn SA Innove Triin Kahre Tallinna Euroopa Kool, Eesti Koolipsühholoogide Ühing Karmen Maikalu Põltsamaa Ühisgümnaasium, Eesti Koolipsühholoogide Ühing Triin Liin Tartu Ülikool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Koolipsühholoog, tase 8 kutsestandard on aluseks täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Koolipsühholoogi töö eesmärk on haridusasutustes õppivate laste arengu toetamine koostöös lapsevanemate ja haridustöötajatega, kaasates vajadusel teiste erialade spetsialiste. 8. taseme koolipsühholoog hindab laste arengut mõjutavaid tegureid, kavandab ja juhib sekkumisi, töötab koostöövõrgustikus koos teiste erialade spetsialistidega. Teeb psühholoogiaalaseid uurimistöid ning korraldab koolitusi, juhendab üliõpilasi ja madalama kutsetasemega koolipsühholooge, osaleb eriala ja organisatsiooni arendustegevustes, samuti hariduspoliitika planeerimises. Koolipsühholoogi kutsealal on kaks kutset: koolipsühholoog, tase 7 ja koolipsühholoog, tase 8. A.2.1 Lapse arengut mõjutavate tegurite hindamine 1) Testide läbiviimine ja tulemuste interpreteerimine 2) Vaatluse läbiviimine ja tulemuste interpreteerimine 3) Intervjuu läbiviimine ja tulemuste interpreteerimine 4) Hindamistulemuste analüüsimine ja probleemi kontseptualiseerimine A.2.2 Sekkumise läbiviimine 1) Sekkumise kavandamine 2) Nõustamine sh grupinõustamine koolipsühholoogias 3) Konsulteerimine koolipsühholoogias 4) Sekkumistulemuste analüüsimine ja vajadusel sekkumisplaani korrigeerimine A.2.3 Koostöö ja erialane areng 1) Koostöö lapse tugivõrgustiku ja teiste spetsialistidega. 2) Koostöö erialaspetsialistidega 3) Oma erialase tegevuse reflekteerimine ja enesetäiendamine A.2.4 Koolipsühholoogiaalane teavitamine, koolitamine ja juhendamine 1) Koolipsühholoogiaalane teavitamine (kogukonna sisene erialane teavitustöö - projektid, tugirühmad, teemapäevad, vestlusringid) 2) Koolituste läbiviimine (sõltuvalt olemasolevast kvalifikatsioonist ja sihtrühma vajadustest) 3) Koolipsühholoogiaalane juhendamine (nt. üliõpilaste või madalama kutsetasemega koolipsühholoogide juhendamine) 4) Koolitus- või juhendmaterjalide välja töötamine A.2.5 Arendustegevus ja uurimistööd 1) Erialaste uurimuste kavandamine ja läbiviimine 2) Uurimustulemuste analüüsimine ja rakendamine 3) Osalemine haridusasutuse arendustegevuse 4) Osalemine erialases arendustegevuses A.2.6 Suhtlemine 1) Kontakti loomine 2) Kuulamine 3) Käitumisviisi ja väljenduse valimine 4) Aktsepteerimine 5) Konfliktide lahendamine 6) Enese väljendamine A.2.7 Koolipsühholoogi kutseline käitumine ja tegutsemine Koolipsühholoogid töötavad haridus- ja sotsiaalasutustes, erapraksises või mujal. Nõustamiseks kasutab koolipsühholoog spetsiaalse sisustusega (pehme mööbel, laud, lukustatavad kapid jne) privaatset tööruumi. Koolipsühholoogi tööaeg on paindlik. Koolipsühholoog jaotab oma tööaega tööks klientidega, koostööks teiste spetsialistidega, tööks dokumentatsiooniga (nt uuringu tulemuste analüüsimine ja kokkuvõtte tegemine, ettevalmistus ja järeltegevused jm) ja enesetäiendamiseks. Pool oma tööajast pühendab koolipsühholoog vahetutele tööalastele kontaktidele. Töö toimub pingelises keskkonnas. Koolipsühholoogi töövahendid on psühholoogilised hindamisvahendid (testid, küsimustikud jne), erialased teatmeteosed ja käsiraamatud, hindamist ning sekkumist toetavad abivahendid (kunstitarbed, mänguasjad jms), kaasaegsed info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendid (nt arvuti, telefon jm). Koolipsühholoogi töös on olulisel kohal usaldusväärsus, empaatilisus, tolerantsus, pingetaluvus, iseseisvus ja paindlikkus otsuste langetamisel ning loovus. Oluline on korrektne ja selge eneseväljendus. Kuna töö toimub mitmekesistes, muutuvates ja sageli ka ennustamatutes olukordades väga erinevate inimestega, nõuab töö temalt loovust ning meeskonnatöö valmidust. Koolipsühholooge valmistatakse ette ülikoolis, nõutav on erialane magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon või koolipsühholoogi kutse. Koolipsühholoog, psühholoog. Koolipsühholoog, tase 8 kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Lapse arengut mõjutavate tegurite hindamine 7 Sekkumise läbiviimine 8 Koostöö ja erialane areng 8 Koolipsühholoogiaalane teavitamine, koolitamine ja juhendamine 8 Arendustegevus ja uurimistööde läbiviimine 8 Suhtlemine 7 Koolipsühholoogi kutseline käitumine ja tegutsemine 8 Koostelukksepp, tase 4 Assembler, level 4 5 Koostelukksepp II (versioon 1) Koostelukksepp II (versioon 2) Koostelukksepp II (versioon 3) Koostelukksepp II (versioon 4) Koostelukksepp, tase 4 (versioon 6) Koostelukksepp, tase 4 (versioon 7) Metalltoodete koostaja, tase 4 (versioon 8) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Koostelukksepp 11 2015-06-15 2015-06-15 2015-12-06 4 4 7222 Tööriistavalmistajad jms töölised 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Tööosad ja tööülesanded Jüri Riives IMECC Allan Märk AS Norma Juhan Anvelt Norcar-BSB Eesti AS Grigori Geršman Ensto Ensek AS Anu Tuuksam SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Koostelukksepp, tase 4 kutsestandard on välja töötatud: 1) kutsehariduse vastava taseme õppekavade aluseks ja 2) isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks kutse andmisel. Koostelukksepp töötab tavaliselt masina-, metalli- ja aparaaditööstuse, ehitusmaterjalide tootmise või laevaehituse ettevõttes. Koostelukksepa põhilised tööülesanded on toorikute ettevalmistamine, detailide mõõtmine, märkimine, töötlemine, puhastamine ning koostude koostamine ja reguleerimine. Koostelukksepa töö eeldab jooniste lugemise oskust, masinaehitustehnoloogia ja kasutatavate materjalide tundmist. Koostelukksepa kutsealal on kutsestandardid välja töötatud järgmistel tasemetel: Koostelukksepp, tase 3 Koostelukksepp, tase 4 Koostelukksepp, tase 5 Käesolevas kutsestandardis on kirjeldatud 4. taseme koostelukksepa kutsealaseid kompetentse. Selle taseme koostelukksepp koostab erineva keerukuseastmega koostusid ning vastutab enda töö kvaliteedi eest. Ta töötab iseseisvalt, võtab oma töö piires vastu otsuseid ja teeb parendusettepanekuid ning vajadusel juhendab ka madalama taseme ning vähesema töökogemusega koostelukkseppi. A.2.1 Töökoha korraldamine, tootmise- ja abivahendite valimine ja ettevalmistamine 2.1.1 Nõuetekohase töökoha korraldamine 2.1.2 Tehnilise dokumentatsiooniga tutvumine 2.1.3 Töövahendite valimine ja seadistamine 2.1.4 Isikukaitsevahendite valimine A.2.2 Detailide ja koostude ettevalmistamine 2.2.1 Detailide ettevalmistamine ja kontrollimine 2.2.2 Toote koostamiseks ettevalmistamine A.2.3 Toote koostamine ja jooksev kontroll 2.3.1 Toote koostamine 2.3.2 Operatsioonisisese kontrolli tegemine A.2.4 Kvaliteedikontroll ja defektide parandamine 2.4.1 Koostu või alamkoostu kvaliteedi kontrollimine 2.4.2 Defektide parandamine 2.4.3 Lõppkontrolli tegemine A.2.5 Troppimistööde tegemine 2.5.1 Materjalide peale- ja maha laadimine, ladustamine ja paigaldamine 2.5.2 Mehitamata tõsteseadmete töö juhtimine Koostelukksepa tööpäeva pikkuseks on üldjuhul kaheksa tundi. Töö tempo on üldiselt stabiilne, tegevused vaheldusrikkad. Koostelukksepa tervis peab olema piisavalt hea, et täita sageli ka füüsiliselt raskeid tööülesandeid. Tööd tuleb teha nii seistes kui ka istudes, kuid tema seljale ja jalgadele langev koormus võib ikkagi olla üsna suur. Töös kasutatavad töövahendid ja -materjalid võivad vääral käsitsemisel olla inimese tervisele ohtlikud. Väga tähtis on järgida tööohutusnõudeid ning kanda töörõivaid ja kaitsevahendeid. Metallide töötlemisel tekib rohkesti saastet, seepärast kantakse spetsiaalseid tööriideid. Töö etapist olenevalt kantakse nii kaitseprille (nt keevitustöödel) kui ka kõrvaklappe, mis aitavad summutada töös tekkivat müra. Tööülesannete täitmisel kasutab koostelukksepp käsi- ja mehhaniseeritud tööriistu, lukksepatöö seadmeid ja pinke, mõõtevahendeid ning tõsteseadmeid. Kuna detailide ja koostude koostamine on väga täpne töö, peab koostelukksepp olema hea keskendumisvõimega, rutiinitaluvusega, kannatlik, täpne ja hoolas. Vajalikud on ka hea nägemine, kuulmine ja koordinatsioon. Kasuks tuleb ruumiline kujutlusvõime. 4. taseme koostelukksepana töötaval inimesel on üldjuhul erialane kutseharidus ja töökogemus või ta on oma kutsealased oskused omandanud praktilise töökogemuse käigus. 4. taseme koostelukksepa esmase kutse võib saada kutsekeskhariduse vastava tasemeõppe lõpetamisel. Selle taseme kutsetunnistust võivad taotleda ka juba koostelukksepana töötavad inimesed, kellel on eelnevalt olemas erialane haridus või ka need, kes on oma kutsealased kompetentsid omandanud praktilise töökogemuse käigus. Lukksepp, koostelukksepp. Koostelukksepp, tase 4 kutse saamiseks on vajalik tõendada kõik kompetentsid (B.2.1 – B.2.5). Töökoha korraldamine, tootmise- ja abivahendite valimine ja ettevalmistamine 4 Detailide ja koostude ettevalmistamine ja koostamine 4 Toote koostamine ja jooksev kontroll 4 Kvaliteedikontroll ja defektide parandamine 4 Troppimistööde tegemine 4 Koostelukksepp, tase 5 Assembler, level 5 5 Koostelukksepp III (versioon 1) Koostelukksepp III (versioon 2) Koostelukksepp III (versioon 3) Koostelukksepp III (versioon 4) Koostelukksepp, tase 5 (versioon 6) Koostelukksepp, tase 5 (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Koostelukksepp 11 2015-06-15 2015-06-15 2015-12-06 5 5 7222 Tööriistavalmistajad jms töölised 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Tööosad ja tööülesanded Jüri Riives IMECC Allan Märk AS Norma Juhan Anvelt Norcar-BSB Eesti AS Grigori Geršman Ensto Ensek AS Anu Tuuksam SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Koostelukksepp, tase 5 kutsestandard on välja töötatud: 1) täiendkoolituse õppekavade aluseks ja 2) isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks kutse andmisel. Koostelukksepp töötab tavaliselt masina-, metalli- ja aparaaditööstuse, ehitusmaterjalide tootmise või laevaehituse ettevõttes. Koostelukksepa põhilised tööülesanded on toorikute ettevalmistamine, detailide mõõtmine, märkimine, töötlemine, puhastamine ning koostude koostamine ja reguleerimine. Koostelukksepa töö eeldab jooniste lugemise oskust, masinaehitustehnoloogia ja kasutatavate materjalide tundmist. Koostelukksepa kutsealal on kutsestandardid välja töötatud järgmistel tasemetel: Koostelukksepp, tase 3 Koostelukksepp, tase 4 Koostelukksepp, tase 5 Käesolevas kutsestandardis on kirjeldatud 5. taseme koostelukksepa kutsealaseid kompetentse. Selle taseme koostelukksepp on pikaajalise praktilise töökogemusega meister, kes koostab erineva keerukuseastmega koostusid. Lisaks kutsealastele oskustele võib ta vajadusel korraldada ja juhendada ka väiksema töörühma tööd, jälgida tellimuse tähtaegadest ja kvaliteedinõuetest kinnipidamist ning teha ettepanekuid töökorralduse parendamiseks. A.2.1 Töökoha korraldamine, tootmise- ja abivahendite valimine ja ettevalmistamine 2.1.1 Nõuetekohase töökoha korraldamine 2.1.2 Tehnilise dokumentatsiooniga tutvumine 2.1.3 Töövahendite valimine ja seadistamine 2.1.4 Isikukaitsevahendite valimine A.2.2 Detailide ja koostude ettevalmistamine 2.2.1 Detailide ettevalmistamine ja kontrollimine 2.2.2 Toote koostamiseks ettevalmistamine A.2.3 Toote koostamine ja jooksev kontroll 2.3.1 Toote koostamine 2.3.2 Operatsioonisisese kontrolli tegemine A.2.4 Kvaliteedikontroll ja defektide parandamine 2.4.1 Koostu või alamkoostu kvaliteedi kontrollimine 2.4.2 Defektide parandamine 2.4.3 Lõppkontrolli tegemine A.2.5 Troppimistööde tegemine 2.5.1 Materjalide peale- ja mahalaadimine, ladustamine ja paigaldamine 2.5.2 Mehitamata tõsteseadmete töö juhtimine A.2.6 Töö korraldamine ja töötajate juhendamine 2.6.1 Tegevuste planeerimine 2.6.2 Ressursside kavandamine ja organiseerimine 2.6.3 Materjalikulu minimeerimine 2.6.4 Tähtaegadest kinnipidamise jälgimine 2.6.5 Tööpingi mitmesuguste võimaluste kasutamine 2.6.6 Töö delegeerimine 2.6.7 Töötajate juhendamine, ettepanekute tegemine täiendõppeks 2.6.8 Ettepanekute tegemine töökorralduse parendamiseks Koostelukksepad tööpäeva pikkuseks on üldjuhul kaheksa tundi. Töö tempo on üldiselt stabiilne, tegevused vaheldusrikkad. Koostelukksepa tervis peab olema piisavalt hea, et täita sageli ka füüsiliselt raskeid tööülesandeid. Tööd tuleb teha nii seistes kui ka istudes, kuid tema seljale ja jalgadele langev koormus võib ikkagi olla üsna suur. Töös kasutatavad töövahendid ja -materjalid võivad vääral käsitsemisel olla inimese tervisele ohtlikud. Väga tähtis on järgida tööohutusnõudeid ning kanda töörõivaid ja kaitsevahendeid. Metallide töötlemisel tekib rohkesti saastet, seepärast kantakse spetsiaalseid tööriideid. Töö etapist olenevalt kantakse nii kaitseprille (nt keevitustöödel) kui ka kõrvaklappe, mis aitavad summutada töös tekkivat müra. Tööülesannete täitmisel kasutab koostelukksepp käsi- ja mehhaniseeritud tööriistu, lukksepatöö seadmeid ja pinke, mõõtevahendeid ning tõsteseadmeid. Kuna detailide ja koostude koostamine on väga täpne töö, peab koostelukksepp olema hea keskendumisvõimega, rutiinitaluvusega, kannatlik, täpne ja hoolas. Vajalikud on ka hea nägemine, kuulmine ja koordinatsioon. Kasuks tuleb ruumiline kujutlusvõime. 5. taseme koostelukksepana töötaval inimesel on üldjuhul pikaajaline töökogemus, erialane kutseharidus ja läbitud täiendkoolitused. Lukksepp, koostelukksepp. Koostelukksepp, tase 5 kutse saamiseks on vajalik tõendada kõik kompetentsid (B.2.1 - B.2.6). Töökoha korraldamine, tootmise- ja abivahendite valimine ja ettevalmistamine 5 Detailide ja koostude ettevalmistamine ja koostamine 5 Toote koostamine ja jooksev kontroll 5 Kvaliteedikontroll ja defektide parandamine 5 Troppimistööde tegemine 4 Töö korraldamine ja töötajate juhendamine 5 APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 4 Sheet metal, CNC machine operator, level 4 3 APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 4 (versioon 1) APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 4 (versioon 2) APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 4 (versioon 4) APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 4 (versioon 5) Lehtmetalli APJ gaasi- ja plasmalõikepinkide operaator, tase 4 Lehtmetalli APJ laserlõikepinkide operaator, tase 4 Lehtmetalli APJ lehetöötlemiskeskuste operaator, tase 4 Lehtmetalli APJ painutuspinkide operaator, tase 4 Lehtmetalli APJ plastse deformeerimise seadmete operaator, tase 4 Lehtmetalli APJ vesilõikepinkide operaator, tase 4 Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator 11 2015-06-15 2015-06-15 2019-05-07 4 4 7223 Metallitöötluspinkide seadistajad ja operaatorid 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Ivar Peedu FinEst Steel AS Peeter Kalmet Favor AS Henri Tabri Aider OÜ Aleksei Saareväli Tallinna Tööstushariduskeskus Veiko Põldmaa Tallinna Tööstushariduskeskus Katrin Tammjärv SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 4 kutsestandard on välja töötatud kutsehariduse õppekavade, täiendkoolituste õppekavade ja isikute kutsealaste kompetentside hindamise aluseks. APJ (CNC - Computer Numerical Control) lehtmetalli töötlemispinkide operaator on oskustööline, kes töötab lehtmetalli töötlemisega tegelevas ettevõttes. Tema peamisteks tööülesanneteks on lehtmetallist detailide valmistamine arvprogrammjuhtimisega seadmetel. Oma tööülesannete täitmisel juhindub APJ lehtmetalli töötlemispingi operaator temale ette antud töökäsust, tehnilistest- ja normdokumentidest ning üldistest kvaliteedinõuetest. APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 4 koostab juhtimisprogramme lihtsamatele detailidele või kasutab tööpingi juhtimissüsteemi sisestatud eelnevalt koostatud juhtimisprogramme. Ta häälestab töökäsu alusel tööpingi ning tagab töödeldava detaili kvaliteetsuse, kasutades kontroll-mõõtevahendeid. APJ lehtmetalli töötlemispingi operaator, tase 4 tuleb oma tööülesannete täitmisega toime tavapärastes olukordades ning vastutab nende kvaliteetse täitmise eest. APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaatori kutse sisaldab järgmisi osakutseid: 1) Lehtmetalli APJ vesilõikepinkide operaator 2) Lehtmetalli APJ gaasi- ja plasmalõikepinkide operaator 3) Lehtmetalli APJ laserlõikepinkide operaator 4) Lehtmetalli APJ lehetöötlemiskeskuste operaator 5) Lehtmetalli APJ painutuspinkide operaator 6) Lehtmetalli APJ plastse deformeerimise seadmete operaator A.2.1 Tööprotsessi ettevalmistamine A.2.2 Tööpingi töö kontrollimine, jälgimine, kohandamine ja seadistamine A.2.3 Tööpingi hooldus- ja remonditööde tegemine A.2.4 Lehtmetallide lõikamine vesilõikuspinkidel 2.4.1 Vesilõikuspingi seadistamine detailide valmistamiseks 2.4.2 Proovidetaili valmistamine 2.4.3 Lehtmetallist detaili valmistamine vesilõikuspingil A.2.5 Lehtmetallide lõikamine gaasilõikuspinkidel 2.5.1 Gaasilõikuspingi seadistamine detailide valmistamiseks 2.5.2 Proovidetaili valmistamine 2.5.3 Lehtmetallist detaili valmistamine gaasilõikuspingil A.2.6 Lehtmetallide lõikamine plasmalõikuspinkidel 2.6.1 Plasmalõikuspingi seadistamine detailide valmistamiseks 2.6.2 Proovidetaili valmistamine 2.6.3 Lehtmetallist detaili valmistamine plasmalõikuspingil A.2.7 Lehtmetallide lõikamine laserlõikusmasinatel 2.7.1 Laserlõikuspingi seadistamine detailide valmistamiseks 2.7.2 Proovidetaili valmistamine 2.7.3 Lehtmetallist detaili valmistamine laserlõikuspingil A.2.8 Lehtmetallide lõikamine mehaanilise lõikamise masinatel 2.8.1 Tööpingi seadistamine detailide valmistamiseks 2.8.2 Proovidetaili valmistamine 2.8.3 Lehtmetallist detaili valmistamine mehaanilise lõikamise masinatel A.2.9 Lehtmetallide stantsimine APJ lehetöötlemiskeskustel 2.9.1 APJ lehetöötlemiskeskuse seadistamine detailide valmistamiseks 2.9.2 Proovidetaili valmistamine 2.9.3 Lehtmetallist detaili stantsimine APJ lehetöötlemiskeskusel A.2.10 Lehtmetallide stantsimine muudel stantsimisseadmetel 2.10.1 Stantsimisseadme seadistamine detailide valmistamiseks 2.10.2 Proovidetaili valmistamine 2.10.3 Lehtmetallist detaili stantsimine muudel stantsimisseadmetel A.2.11 Lehtmetallide plastne deformeerimine APJ painutuspinkidel 2.11.1 Detailide plastne deformeerimine APJ painutuspinkidel 2.11.2 Proovidetaili valmistamine APJ painutuspinkidel 2.11.3 Tööpingi seadistamine lihtsamate detailide painutamiseks APJ painutuspinkidel A.2.12 Lehtmetallide plastne deformeerimine rullpainutus- ja rullprofileerimisseadmetel 2.12.1 Detailide plastne deformeerimine APJ valtsimisseadmetel 2.12.2 Proovidetaili valmistamine APJ valtsimisseadmetel 2.12.3 Tööringi seadistamine lihtsamate detailide valtsimiseks APJ valtsimisseadmetel A.2.13 Lehtmetallide plastne deformeerimine muudel vormimisseadmetel 2.13.1 Detailide plastne deformeerimine muudel lehtmetalli vormimise seadmetel 2.13.2 Proovidetaili valmistamine muudel lehtmetalli vormimise seadmetel 2.13.3 Tööpingi seadistamine lihtsamate detailide valmistamiseks muudel vormimisseadmetel. APJ lehtmetalli töötlemispinkie operaatori kutse sisaldab järgmisi osakutseid: Lehtmetalli APJ vesilõikepinkide operaator A.2.1 Tööprotsessi ettevalmistamine A.2.2 Tööpingi töö kontrollimine, jälgimine, kohandamine ja seadistamine A.2.3 Tööpingi hooldus- ja remonditööde tegemine A.2.4 Lehtmetallide lõikamine vesilõikuspinkidel A.2.8 Lehtmetallide lõikamine mehaanilise lõikamise masinatel Lehtmetalli APJ gaasi- ja plasmalõikepinkide operaator A.2.1 Tööprotsessi ettevalmistamine A.2.2 Tööpingi töö kontrollimine, jälgimine, kohandamine ja seadistamine A.2.3 Tööpingi hooldus- ja remonditööde tegemine A.2.5 Lehtmetallide lõikamine gaasilõikuspinkidel A.2.6 Lehtmetallide lõikamine plasmalõikuspinkidel A.2.8 Lehtmetallide lõikamine mehaanilise lõikamise masinatel Lehtmetalli APJ laserlõikepinkide operaator A.2.1 Tööprotsessi ettevalmistamine A.2.2 Tööpingi töö kontrollimine, jälgimine, kohandamine ja seadistamine A.2.3 Tööpingi hooldus- ja remonditööde tegemine A.2.7 Lehtmetallide lõikamine laserlõikusmasinatel A.2.8 Lehtmetallide lõikamine mehaanilise lõikamise masinatel Lehtmetalli APJ lehetöötlemiskeskuste operaator A.2.1 Tööprotsessi ettevalmistamine A.2.2 Tööpingi töö kontrollimine, jälgimine, kohandamine ja seadistamine A.2.3 Tööpingi hooldus- ja remonditööde tegemine A.2.9 Lehtmetallide stantsimine APJ lehetöötlemiskeskustel A.2.10 Lehtmetallide stantsimine muudel stantsimisseadmetel Lehtmetalli APJ painutuspinkide operaator A.2.1 Tööprotsessi ettevalmistamine A.2.2 Tööpingi töö kontrollimine, jälgimine, kohandamine ja seadistamine A.2.3 Tööpingi hooldus- ja remonditööde tegemine A.2.8 Lehtmetallide lõikamine mehaanilise lõikamise masinatel A.2.11 Lehtmetallide plastne deformeerimine APJ painutuspinkidel Lehtmetalli APJ plastse deformeerimise seadmete operaator A.2.1 Tööprotsessi ettevalmistamine A.2.2 Tööpingi töö kontrollimine, jälgimine, kohandamine ja seadistamine A.2.3 Tööpingi hooldus- ja remonditööde tegemine A.2.8 Lehtmetallide lõikamine mehaanilise lõikamise masinatel A.2.12 Lehtmetallide plastne deformeerimine rullpainutus- ja rullprofileerimisseadmetel A.2.13 Lehtmetallide plastne deformeerimine muudel vormimisseadmetel. APJ lehtmetalli töötlemispingi operaatori tööaeg võib sõltuvalt tööandjast olla vahetustega, töögraafiku alusel, hõlmates ka öist aega, nädalavahetusi ning riigipühasid. Töötempo võib periooditi olla kiire ja pingeline. Töökeskkond asub siseruumides ning võib olla mürarikas. Töökeskkonnas esineb metallitolmu, mis võib tekitada allergilisi reaktsioone. Töökeskkonnaohutuse nõuete eiramine võib endaga kaasa tuua tööõnnetuse. Mitmesugused mehitamata kraanad, kahveltõstukid, mõõteriistad (nihik, mõõdulint, nurgamõõteseade jne.), elektrilised ja pneumaatilised käsitööriistad (nurklihvija, meislid jne.) APJ lehtmetalli töötlemispingi operaatori töö eeldab matemaatilis-loogilist võimekust ja analüüsioskust, ruumilist kujutlusvõimet, visuaalset mälu ning kontsentreerumisvõimet. Töö eeldab liigutuste täpsust, koordinatsiooni ning füüsilise pingutuse võimet. Kasuks tulevad korrektsus, täpsus, õppimisvõime ja vastutustundlikkus. Tavapäraselt töötavad APJ lehtmetalli töötlemispinkide 4. taseme operaatorina erialase kutsehariduse või keskharidusega inimesed. Erialast haridust mitte omavad inimesed on oma tööks vajalikud oskused omandanud kas täiendkoolituste käigus või töökohal õppides. APJ lehetöötluspinkide operaator APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 4 kutse saamiseks tuleb tõendada kõik kohustuslikud (B.2.1 – B.2.3), kutset läbivad (B.2.14) ning a) üks vabalt valitav lehtmetalli lõiketehnoloogia rakendamise kompetents (B.2.4-B.2.8) b) üks vabalt valitav lehtmetalli stantsimistehnoloogia rakendamise kompetents (B.2.9 ja B.2.10) ja c) üks vabalt valitav lehtmetalli plastse deformeerimise rakendamise kompetents (B.2.11-B.2.13). Osakutsete saamiseks tuleb tõendada kompetentsid järgmiselt: a) Lehtmetalli APJ vesilõikepinkide operaatori osakutse: kompetentsid B.2.1 – 2.3, B.2.14, B.2.4 ja B.2.8; b) Lehtmetalli APJ gaasi- ja plasmalõikepinkide operaatori osakutse: kompetentsid B.2.1 – 2.3, B.2.14, B.2.5, B.2.6 ja B.2.8; c) Lehtmetalli APJ laserlõikepinkide operaatori osakutse: kompetentsid B.2.1 – 2.3, B.2.14, B.2.7 ja B.2.8; d) Lehtmetalli APJ lehetöötlemiskeskuste operaatori osakutse: kompetentsid B.2.1 – 2.3, B.2.14, B.2.9 ja B.2.10; e) Lehtmetalli APJ painutuspinkide operaatori osakutse: kompetentsid B.2.1 – 2.3, B.2.14, B.2.8 ja B.2.11; f) Lehtmetalli APJ plastse deformeerimise seadmete operaatori osakutse: kompetentsid B.2.1 – 2.3, B.2.14, B.2.8, B.2.12 ja B.2.13 Tööprotsessi ettevalmistamine 4 Tööpingi töö kontrollimine, jälgimine, kohandamine ja seadistamine 4 Tööpingi hooldus- ja remonditööd 4 Kutse saamiseks tuleb tõendada lisaks: a) üks vabalt valitav lehtmetalli lõiketehnoloogia rakendamise kompetents (B.2.4-B.2.8) b) üks vabalt valitav lehtmetalli stantsimistehnoloogia rakendamise kompetents (B.2.9 ja B.2.10) ja c) üks vabalt valitav lehtmetalli plastse deformeerimise rakendamise kompetents (B.2.11-B.2.13). Lehtmetalli lõikamine vesilõikuspinkidel 4 Lehtmetalli lõikamine gaasilõikuspingil 4 Lehtmetalli lõikamine plasmalõikuspingil 4 Lehtmetalli lõikamine laserlõikuspingil 4 Lehtmetalli lõikamine mehaanilise lõikamise masinatel 4 Lehtmetalli stantsimine APJ lehetöötlemiskeskustel 4 Lehtmetalli stantsimine erinevatel stantsimispress-seadmetel 4 Lehtmetallide plastne deformeerimine APJ painutuspinkidel 4 Lehtmetallide plastne deformeerimine rullpainutus- ja rullprofileerimis-seadmetel 4 Lehtmetalli plastne deformeerimine muudel vormimisseadmetel 4 APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Tööriistalukksepp, tase 4 Toolmaker, level 4 4 Tööriistalukksepp II (versioon 1) Tööriistalukksepp II (versioon 2) Tööriistalukksepp II (versioon 3) Tööriistalukksepp, tase 4 (versioon 5) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Tööriistalukksepp 11 2015-06-15 2015-06-15 2015-12-06 4 4 7222 Tööriistavalmistajad jms töölised 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Tööosad ja tööülesanded Kutsestandardis kasutatud mõisted Jüri Riives IMECC Allan Märk AS Norma Juhan Anvelt Norcar-BSB Eesti AS Grigori Geršman Ensto Ensek AS Anu Tuuksam SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Tööriistalukksepp, tase 4 kutsestandard on välja töötatud: 1) kutsehariduse vastava taseme õppekavade aluseks ja 2) isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks kutse andmisel. Tööriistalukksepp töötab valdavalt tööriistade valmistamisele spetsialiseerunud ettevõttes, samuti metalli-, elektri-, elektroonika- ja plastmassitööstuse kui ka aparaadiehituse ettevõttes. Tööriistalukksepp valmistab, viimistleb, hooldab, remondib ja katsetab seeriatootmises vajaminevaid tööriistu ja rakiseid: stantse, pressvorme, konduktoreid, mõõte- ja kinnitusrakiseid. Kutsealal töötamist toetav lisaoskus on lihvimine tasalihvpingil. Töö nõuab tehnilise dokumentatsiooni lugemise ja sellest arusaamist oskust, tööriista detailide töötlustehnoloogia ja kasutatavate materjalide põhiomaduste tundmist. Tööriistalukksepa kutsealal on kutsestandardid välja töötatud järgmistel tasemetel: tööriistalukksepp, tase 4 tööriistalukksepp, tase 5 Käesolevas kutsestandardis on kirjeldatud 4. taseme tööriistalukksepa kutsealaseid kompetentse. Selle taseme tööriistalukksepp koostab lihtsamaid pressvorme, stantse ja rakiseid. Ta töötab iseseisvalt ja vastutab oma töö kvaliteedi eest. Keerulisemate tööriistade koostamise osas võib vajada juhendamist. A.2.1 Töökoha korraldamine, tootmise- ja abivahendite valimine ja ettevalmistamine 2.1.1 Nõuetekohase töökoha korraldamine 2.1.2 Tehnilise dokumentatsiooniga tutvumine 2.1.3 Töövahendite valimine ja seadistamine 2.1.4 Isikukaitsevahendite valimine A.2.2 Detailide ja koostude ettevalmistamine 2.2.1 Detailide ettevalmistamine ja kontrollimine 2.2.2 Tööriista koostamiseks ettevalmistamine A.2.3 Tööriista valmistamine ja jooksev kontroll 2.3.1 Tööriista valmistamine 2.3.2 Operatsioonisisese kontrolli tegemine A.2.4 Kvaliteedikontroll ja defektide parandamine 2.4.1 Koostu või alamkoostu kvaliteedi kontrollimine 2.4.2 Defektide parandamine 2.4.3 Lõppkontrolli tegemine A.2.5 Troppimistööde tegemine 2.5.1 Materjalide peale- ja maha laadimine, ladustamine ja paigaldamine 2.5.2 Mehitamata tõsteseadmete töö juhtimine Tööriistalukksepad töötavad ühes vahetuses, tööriista hooldelukksepad aga vahetustega, tööpäeva pikkuseks on üldjuhul kaheksa tundi. Töö tempo on üldiselt stabiilne, tööülesanded vahelduvad. Tööriistalukksepa tervis peab olema piisavalt hea, et täita sageli ka füüsiliselt raskeid tööülesandeid. Tööd tuleb teha nii seistes kui ka istudes, kuid tema seljale ja jalgadele langev koormus võib ikkagi olla üsna suur. Töös kasutatavad töövahendid ja -materjalid võivad vääral käsitsemisel olla inimese tervisele ohtlikud. Väga tähtis on järgida tööohutusnõudeid ning kanda töörõivaid ja kaitsevahendeid, järgida töövahendite ja materjalide kasutusjuhendeid. Metallide töötlemisel tekib rohkesti saastet, seepärast kantakse spetsiaalseid tööriideid. Töö etapist olenevalt kantakse nii kaitseprille kui ka kõrvaklappe, mis aitavad summutada töös tekkivat müra. Tööülesannete täitmisel kasutab tööriistalukksepp vajalikke seadmeid ja instrumente, sh suruõhu- ja elektrikäsiinstrumente, termilise töötlemise ahjusid, klaaskuulipritse, poleerimis- ja mõõtevahendeid ning tõsteseadmeid. Tööriistalukksepa kutse eeldab arenenud vastutustunnet, kuna töötatakse väärtuslike materjalidega ning töö tulemus (tööriistad ja rakised) on rahaliselt kallis. Tööriistalukksepp peab oskama iseseisvalt oma tööd planeerida ja korraldada ning olema võimeline meeskonnatööks. Eeldatavad isikuomadused on kannatlikkus ja keskendumisvõime, täpsus ning hoolikus. Vajalikud on ka hea nägemine, kuulmine ja koordinatsioon. Kasuks tuleb ruumiline kujutlusvõime. 4. taseme tööriistalukksepa esmakutse võib saada kutsekeskhariduse vastava tasemeõppe lõpetamisel. Selle taseme kutsetunnistust on võimalik taotleda ka juba tööriistalukksepana töötavatel inimestel, kellel on eelnevalt olemas erialane haridus või ka neil, kes on oma kutsealased kompetentsid omandanud praktilise töökogemuse käigus. Lukksepp, tööriistalukksepp, pressvormi või stantsi hooldelukksepp Tööriistalukksepp, tase 4 kutse saamiseks on vajalik tõendada kõik kutsespetsiifilised kompetentsid (B.2.1 – B.2.5). Töökoha korraldamine, tootmise- ja abivahendite valimine ja ettevalmistamine 4 Detailide ja koostude ettevalmistamine ja koostamine 4 Tööriista valmistamine ja jooksev kontroll 4 Kvaliteedikontroll ja defektide parandamine 4 Troppimistööde tegemine 4 Tööriistalukksepp, tase 5 Toolmaker, level 5 4 Tööriistalukksepp III (versioon 1) Tööriistalukksepp III (versioon 2) Tööriistalukksepp III (versioon 3) Tööriistalukksepp, tase 5 (versioon 5) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Tööriistalukksepp 11 2015-06-15 2015-06-15 2015-12-06 5 5 7222 Tööriistavalmistajad jms töölised 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Tööosad ja tööülesanded Kutsestandardis kasutatud mõisted Jüri Riives IMECC Allan Märk AS Norma Juhan Anvelt Norcar-BSB Eesti AS Grigori Geršman Ensto Ensek AS Anu Tuuksam SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Tööriistalukksepp, tase 5 kutsestandard on välja töötatud: 1) täiendkoolituse õppekavade aluseks ja 2) isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks kutse andmisel. Tööriistalukksepp töötab valdavalt tööriistade valmistamisele spetsialiseerunud ettevõttes, samuti metalli-, elektri-, elektroonika- ja plastmassitööstuse kui ka aparaadiehituse ettevõttes. Tööriistalukksepp valmistab, viimistleb, hooldab, remondib ja katsetab seeriatootmises vajaminevaid tööriistu ja rakiseid: stantse, pressvorme, konduktoreid, mõõte- ja kinnitusrakiseid. Kutsealal töötamist toetav lisaoskus on lihvimine tasalihvpingil. Töö nõuab tehnilise dokumentatsiooni lugemise ja sellest arusaamist oskust, tööriistadetailide töötlustehnoloogia ja kasutatavate materjalide põhiomaduste tundmist. Tööriistalukksepa kutsealal on kutsestandardid välja töötatud järgmistel tasemetel: tööriistalukksepp, tase 4 tööriistalukksepp, tase 5 Käesolevas kutsestandardis on kirjeldatud 5. taseme tööriistalukksepa kutsealaseid kompetentse. Selle taseme tööriistalukksepp on pikaajalise praktilise töökogemusega meister, kes koostab erineva keerukuseastmega tööriistu. Lisaks kutsealastele oskustele võib ta vajadusel korraldada ja juhendada ka väiksema töörühma tööd, jälgida tellimuse tähtaegadest ja kvaliteedinõuetest kinnipidamist ning teha ettepanekuid töökorralduse parendamiseks. A.2.1 Töökoha korraldamine, tootmise- ja abivahendite valimine ja ettevalmistamine 2.1.1 Nõuetekohase töökoha korraldamine 2.1.2 Tehnilise dokumentatsiooniga tutvumine 2.1.3 Töövahendite valimine ja seadistamine 2.1.4 Isikukaitsevahendite valimine A.2.2 Detailide ja koostude ettevalmistamine 2.2.1 Detailide ettevalmistamine ja kontrollimine 2.2.2 Tööriista koostamiseks ettevalmistamine A.2.3 Tööriista valmistamine ja jooksev kontroll 2.3.1 Tööriista valmistamine 2.3.2 Operatsioonisisese kontrolli tegemine A.2.4 Kvaliteedikontroll ja defektide parandamine 2.4.1 Koostu või alamkoostu kvaliteedi kontrollimine 2.4.2 Defektide parandamine 2.4.3 Lõppkontrolli tegemine A.2.5 Troppimistööde tegemine 2.5.1 Materjalide peale- ja maha laadimine, ladustamine ja paigaldamine 2.5.2 Mehitamata tõsteseadmete töö juhtimine A.2.6 Töö korraldamine ja töötajate juhendamine 2.6.1 Tegevuste planeerimine 2.6.2 Ressursside kavandamine ja organiseerimine 2.6.3 Materjalikulu minimeerimine 2.6.4 Tähtaegadest kinnipidamise jälgimine 2.6.5 Tööpingi mitmesuguste võimaluste kasutamine 2.6.6 Töö delegeerimine 2.6.7 Töötajate juhendamine, ettepanekute tegemine täiendõppeks 2.6.8 Ettepanekute tegemine töökorralduse parendamiseks Tööriistalukksepad töötavad ühes vahetuses, tööriista hooldelukksepad aga vahetustega, tööpäeva pikkuseks on üldjuhul kaheksa tundi. Töö tempo on üldiselt stabiilne, tööülesanded vahelduvad. Tööriistalukksepa tervis peab olema piisavalt hea, et täita sageli ka füüsiliselt raskeid tööülesandeid. Tööd tuleb teha nii seistes kui ka istudes, kuid tema seljale ja jalgadele langev koormus võib ikkagi olla üsna suur. Töös kasutatavad töövahendid ja -materjalid võivad vääral käsitsemisel olla inimese tervisele ohtlikud. Väga tähtis on järgida tööohutusnõudeid ning kanda töörõivaid ja kaitsevahendeid, järgida töövahendite ja materjalide kasutusjuhendeid. Metallide töötlemisel tekib rohkesti saastet, seepärast kantakse spetsiaalseid tööriideid. Töö etapist olenevalt kantakse nii kaitseprille kui ka kõrvaklappe, mis aitavad summutada töös tekkivat müra. Tööülesannete täitmisel kasutab tööriistalukksepp vajalikke seadmeid ja instrumente, sh suruõhu- ja elektrikäsiinstrumente, termilise töötlemise ahjusid, klaaskuulipritse, poleerimis- ja mõõtevahendeid ning tõsteseadmeid. Tööriistalukksepa kutse eeldab arenenud vastutustunnet, kuna töötatakse väärtuslike materjalidega ning töö tulemus (tööriistad ja rakised) on rahaliselt kallis. Tööriistalukksepp peab oskama iseseisvalt oma tööd planeerida ja korraldada ning olema võimeline meeskonnatööks. Eeldatavad isikuomadused on kannatlikkus ja keskendumisvõime, täpsus ning hoolikus. Vajalikud on ka hea nägemine, kuulmine ja koordinatsioon. Kasuks tuleb ruumiline kujutlusvõime. 5. taseme tööriistalukksepana töötaval inimesel on üldjuhul pikaajaline töökogemus, erialane kutseharidus ja läbitud täiendkoolitused. Lukksepp, tööriistalukksepp, pressvormi või stantsi hooldelukksepp Tööriistalukksepp, tase 5 kutse saamiseks on vajalik tõendada kõik kutsespetsiifilised kompetentsid (B.2.1 – B.2.6). Töökoha korraldamine, tootmise- ja abivahendite valimine ja ettevalmistamine 5 Detailide ja koostude ettevalmistamine ja koostamine 5 Tööriista valmistamine ja jooksev kontroll 5 Kvaliteedikontroll ja defektide parandamine 5 Troppimistööde tegemine 4 Töö korraldamine ja töötajate juhendamine 5 Raudteeinsener, tase 6 Railway Engineer, level 6 5 Raudteeinsener IV (versioon 1) Raudteeinsener IV (versioon 2) Raudteeinsener IV (versioon 3) Raudteeinsener, tase 6 (versioon 4) Raudteeinsener, tase 6 (versioon 6) Raudteeinsener, tase 6 (versioon 7) Raudteeinsener, tase 6 (versioon 8) Transport ja Logistika Inseneride Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Inseneeria (transport) Raudteeinsener 19 2015-05-26 2015-05-26 2017-06-29 6 6 2144 Mehaanikainsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Raudteeinseneride kutsetasemete kirjeldused ja profiilid Insenerikutsete taotlemise eeldused Raudteeinseneride täiendusõppe arvestus Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Urmas Lükki Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Rita Ojala Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Anto Looken SA Raudtee Kutsed Anton Jartsev AS EVR Cargo Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Margus Meius Tehnilise Järelevalve Amet Kalju Peterson Transpordi ja Teede Ühing Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid 6. taseme raudteeinseneri kutsestandard on õppe- ja koolituskavade, isikute kompetentsuse hindamise, esmase kutse andmise ning kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemise alus. Raudteeinseneride töö eesmärk on kavandada, korraldada ja tagada ohutu reisijate ja kaubavedu raudteel. Raudteeinsenerid on kõrgharidusega tehnika- ja/või tehnoloogiaspetsialistid või juhid, kes töötavad raudteeinfrastruktuuri majandamise, raudteeveoteenuste osutamise ning raudteeveeremi (edaspidi veeremi) kasutamise ja raudteerajatiste ehitamisega tegelevates ettevõtetes ja asutustes. Raudteeinsenerid on valmis töötama interdistsiplinaarses meeskonnas koos raudteeehitus-, mehaanika- ja transpordiinseneride ning logistikutega. Raudteeinsener, tase 6 6. taseme raudteeinsener kavandab ja korraldab olemasolevate tehnoloogiate ja tehnika käigushoidmist (tagab raudteeinfrastruktuuri ja veeremi kasutuse ning koostoime). Ta töötab iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades. Tööga kaasneb ressursside jagamine, töötajate tegevuse juhtimine ning juhendamine. Vastutada tuleb enda ja teiste töötajate töö tulemuste eest. Raudteeinsener tegutseb vastavalt insenerieetika koodeksile. Seotud kutsed: Diplomeeritud raudteeinsener, tase 7; Volitatud raudteeinsener, tase 8. Raudteeinseneride kutsetasemete kirjeldusi ja profiile vt lisast 1. A.2.1 Raudteeinfrastruktuuri ja veeremi kasutuse ning koostoime tagamine. A.2.2 Juhtimine. A.2.3 Kutsealane pühendumine. A.2.4 Koostöö ja suhtlemine. Raudteeinsenerid töötavad sise ja/või välistingimustes. Vajadusel tuleb töötada väljaspool tavalist tööaega. Töötades tuleb arvestada liiklusest tulenevate ohtudega, võimalik on kokkupuude müra, vibratsiooni ja heitgaasidega. Juhinduda tuleb liiklusohutus-, töötervishoiu- ja tööohutusnõuetest. Raudteeinsenerid kasutavad oma töös põhiliselt kontoritehnikat (arvutid, kommunikatsiooniseadmed jms), tarkvara (tekstitöötlus, tabelarvutus, internetisuhtlus jms), spetsiaalseid arvutus- ja joonestusprogramme ning kontroll- ja mõõteriistu. Töö eeldab insenerlikku loogilist mõtlemist, iseseisvust, otsustamisjulgust, analüüsivõimet, täpsust, vastutusvõime, kohusetunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, ruumilist kujutlusvõimet, empaatia- ja kohanemisvõimet, enesekehtestamist ja õpivõimet. 6. taseme raudteeinseneri kutse saamine eeldab raudtee- , raudteeehituse, IKT, mehhaanika, mehhatroonika või elektroonika alast kõrgharidust ning erialast töökogemust ja täiendusõppe läbimist. Kutse taotlemise eeldusi vt lisast 2 „Insenerikutse taotlemise eeldused“. Inseneride täiendusõppe arvestuse nõudeid vt lisast 3. Tootmisjuht, piirkonnajuht, tehnoloog, spetsialist, peamehaanik, osakonna- või tsehhijuhataja, raudtee liikluskorraldaja, raudteevedude korraldaja, raudteeohutuse juht. Raudtee infrastruktuuri-, veo-, hooldus- ja remondiüksuste juhtimine, projekteerimine, ehitamine ja käitamine nõuab vastavat tegevust reguleerivate õigusaktide järgimist. Raudteeinsener, tase 6 kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.4 tõendamine. Raudteeinfrastruktuuri ja veeremi kasutuse ning koostoime tagamine 6 Juhtimine 6 Kutsealale pühendumine 6 Suhtlemine 6 Diplomeeritud raudteeinsener, tase 7 Diploma Railway Engineer, level 7 5 Diplomeeritud raudteeinsener V (versioon 1) Diplomeeritud raudteeinsener V (versioon 2) Diplomeeritud raudteeinsener V (versioon 3) Diplomeeritud raudteeinsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud raudteeinsener, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud raudteeinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud raudteeinsener, tase 7 (versioon 8) Raudtee automaatika ja kommunikatsioonitehnika ehitamine ja korrashoid Raudteeliikluse juhtimise ja ohutuse korraldamine Raudteetranspordi tehnoloogia ja planeerimine Rööbastee ja teemajandus Veeremi ja veeremimajanduse korraldamine Transport ja Logistika Inseneride Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Inseneeria (transport) Raudteeinsener 19 2015-05-26 2015-05-26 2017-06-29 7 7 2144 Mehaanikainsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Raudteeinseneride kutsetasemete kirjeldused ja profiilid Insenerikutsete taotlemise eeldused Raudteeinseneride täiendusõppe arvestus Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Urmas Lükki Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Rita Ojala Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Anto Looken SA Raudtee Kutsed Anton Jartsev AS EVR Cargo Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Margus Meius Tehnilise Järelevalve Amet Kalju Peterson Transpordi ja Teede Ühing Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid 7. taseme diplomeeritud raudteeinseneri kutsestandard on õppe- ja koolituskavade, isikute kompetentsuse hindamise, esmase kutse andmise ning kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemise alus. Raudteeinseneride töö eesmärk on kavandada, korraldada ja tagada ohutu reisijate ja kaubavedu raudteel. Raudteeinsenerid on kõrgharidusega tehnika- ja/või tehnoloogiaspetsialistid või juhid, kes töötavad raudteeinfrastruktuuri majandamise, raudteeveoteenuste osutamise ning raudteeveeremi (edaspidi veeremi) kasutamise ja raudteerajatiste ehitamisega tegelevates ettevõtetes ja asutustes. Raudteeinsenerid on valmis töötama interdistsiplinaarses meeskonnas koos raudteeehitus-, mehaanika- ja transpordiinseneride ning logistikutega. Diplomeeritud raudteeinsener, tase 7 7. taseme diplomeeritud raudteeinsener rakendab inseneriteadmisi, võimeid ja praktilisi oskusi olemasolevate tehnoloogiate ja tehnika käigushoidmiseks ning arendamiseks. Ta töötab iseseisvalt keerulistes ja uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades. Tööga kaasneb ressursside jagamine, töötajate tegevuse juhtimine ning juhendamine. Vastutada tuleb enda ja teiste töötajate töö tulemuste eest. Diplomeeritud raudteinsenerid spetsialiseeruvad veeremi ja veeremimajanduse, raudteeliikluse korraldamise, rööbastee ja teemajanduse, raudtee automaatika ja kommunikatsioonitehnika ehituse ja korrashoiu või raudteetranspordi tehnoloogia ja planeerimise suunale. Iga spetsialiseerumissuund sisaldab omakorda kitsamaid valitavaid ametialaseid tööosasid. 7. taseme diplomeeritud raudteeinseneri üheks kitsamaks ametialaks võib oma spetsialiseerumisharus olla raudteeinseneride koolitamine ( hõlmab õppetöö korraldamist, loengute pidamist, projektide juhendamist jm). Seotud kutsed: Raudteeinsener, tase 6; Volitatud raudteeinsener, tase 8. Raudteeinseneride kutsetasemete kirjeldusi ja profiile vt lisast 1. A 2.1 Raudteeinfrastruktuuri ja veeremi arendamine ning nende koostoime tagamine. A 2.2 Juhtimine. A 2.3 Kutsealale pühendumine. A 2.4 Suhtlemine. A.2.5 Veerem ja veeremimajandus. A.2.6 Raudteeliikluse korraldamine. A.2.7 Rööbastee ja teemajandus. A.2.8 Raudtee automaatika ja kommunikatsioonitehnika ehitamine ja korrashoid. A.2.9 Raudteetranspordi tehnoloogia ja planeerimine. Veeremi ja veeremimajanduse korraldamisega seotud valitavad tööosad A.2.10 Vagunid ja vagunimajandus. A.2.11 Vedurid ja vedurimajandus. A.2.12 Mootorrongid ja mootorrongimajandus. Rööbastee ja teemajandusega seotud valitavad tööosad A.2.13 Teehooldus. A.2.14 Ehitusjuhtimine. A.2.15 Omanikujärelevalve. A.2.16 Liiklusohutuse auditeerimine ja hindamine. Raudtee automaatika ja kommunikatsioonitehnika ehituse ja korrashoiuga seotud valitavad tööosad A.2.17 Projekteerimine ja planeerimine. A.2.18 Projekteerimise juhtimine. A.2.19 Ehitusjuhtimine. A.2.20 Turvanguseadmete hooldus. A.2.21 Omanikujärelevalve. A.2.22 Liiklusohutuse auditeerimine ja hindamine. Raudteeinsenerid töötavad sise- ja/või välistingimustes. Vajadusel tuleb töötada väljaspool tavalist tööaega. Töötades tuleb arvestada liiklusest tulenevate ohtudega, võimalik on kokkupuude müra, vibratsiooni ja heitgaasidega. Juhinduda tuleb liiklusohutus-, töötervishoiu- ja tööohutusnõuetest. Raudteeinsenerid kasutavad oma töös põhiliselt kontoritehnikat (arvutid, kommunikatsiooniseadmed jms), tarkvara (tekstitöötlus, tabelarvutus, internetisuhtlus jms), spetsiaalseid arvutus- ja joonestusprogramme ning kontroll- ja mõõteriistu. Raudteeinseneri töö eeldab insenerlikku loogilist mõtlemist, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, analüüsivõimet, täpsust, vastutustunnet, kohusetunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, ruumilist kujutlusvõimet, empaatia- ja kohanemisvõimet, enesekehtestamist ja õpivõimet. 7. taseme diplomeeritud raudteeinseneri kutse saamine eeldab raudtee- , raudteeehituse, IKT, mehhaanika, mehhatroonika või elektroonika alast kõrgharidust ning erialast töökogemust ja täiendusõppe läbimist. Kutse taotlemise eeldusi vt lisast 2 „Insenerikutse taotlemise eeldused“. Inseneride täiendusõppe arvestuse nõudeid vt lisast 3. Spetsialist, insener, projektijuht, raudtee liikluskorraldaja, raudteevedude korraldaja, raudteeohutuse juht, tootmisjuht, piirkonnajuht, tehnoloog, osakonna- või tsehhijuhataja. Raudtee infrastruktuuri-, veo-, hooldus- ja remondiüksuste juhtimine, projekteerimine, ehitamine ja käitamine nõuab vastavat tegevust reguleerivate õigusaktide järgimist. Raudteeinseneri kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.4 tõendamine, vähemalt ühe kompetentsi tõendamine spetsialiseerumiste valikust B.2.5-B.2.9. Lisaks on nõutav vähemalt ühe spetsialiseerumisele vastava valitava kompetentsi tõendamine. Veeremi ja veeremimajanduse korraldamisele spetsialiseerunud diplomeeritud raudteeinseneri kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B 2.4, kompetentsi B.2.5 ja valikust B.2.10-B.2.12 ühe kompetentsi tõendamine. Raudteeliikluse korraldamisele spetsialiseerunud diplomeeritud raudteeinseneri kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.4 ja B.2.6 tõendamine. Raudtee ja teemajandusele spetsialiseerunud diplomeeritud raudteeinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.4, kompetentsi B.2.7 ja valikust B.2.13-B.2.16 ühe kompetentsi tõendamine. Raudtee automaatika ja kommunikatsioonitehnika ehituse ja korrashoiule spetsialiseerunud diplomeeritud raudteeinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1 – B 2.4, kompetentsi B.2.8 ja valikust B.2.16 - B.2.22 ühe kompetentsi tõendamine. Raudteetranspordi tehnoloogia ja planeerimisele spetsialiseerunud diplomeeritud raudteeinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1 – B 2.4 ja B.2.9 tõendamine. Raudteeinfrastruktuuri ja veeremi arendamine ning nende koostoime tagamine 7 Juhtimine 7 Kutsealale pühendumine 7 Suhtlemine 7 Veeremi ja veeremimajanduse korraldamine - kompetents B.2.5 Raudteeliikluse juhtimise ja ohutuse korraldamine - kompetents B 2.6 Raudtee ja teemajandus - kompetents B.2.7 Raudtee automaatika ja kommunikatsioonitehnika ehitamine ja korrashoid - kompetents B.2.8 Raudteetranspordi tehnoloogia ja planeerimine - kompetents B.2.9 Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe spetsialiseerumisele vastava valitava kompetentsi tõendamine. Veeremi ja veeremimajanduse korraldamisega seotud valitavad ametialased kompetentsid on B.2.10 – B.2.12 Raudtee ja teemajandusega seotud valitavad ametialased kompetentsid on B.2.13 – B.2.16 Raudtee automaatika ja kommunikatsioonitehnika ehitamise ja korrashoiuga seotud valitavad ametialased kompetentsid on B.2.17 – B.2.22 Vagunid ja vagunimajandus 7 Vedurid ja vedurimajandus 7 Mootorrongid ja mootorrongimajandus 7 Teehooldus 7 Raudtee ja teemajandusega seotud ehitusjuhtimine 7 Raudtee ja teemajandusega seotud omanikujärelevalve 7 Raudtee ja teemajandusega seotud liiklusohutuse auditeerimine ja hindamine 7 Projekteerimine ja planeerimine 7 Projekteerimise juhtimine 7 Raudtee automaatika ja kommunikatsioonitehnika ehitamise ja korrashoiuga seotud ehitusjuhtimine 7 Turvanguseadmete hooldus 7 Raudtee automaatika ja kommunikatsioonitehnika ehitamise ja korrashoiuga seotud omanikujärelevalve 7 Raudtee automaatika ja kommunikatsioonitehnika ehitamise ja korrashoiuga seotud liiklusohutuse auditeerimine ja hindamine 7 Volitatud raudteeinsener, tase 8 Chartered Railway Engineer, level 8 5 Volitatud raudteeinsener V (versioon 1) Volitatud raudteeinsener V (versioon 2) Volitatud raudteeinsener V (versioon 3) Volitatud raudteeinsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud raudteeinsener, tase 8 (versioon 6) Volitatud raudteeinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud raudteeinsener, tase 8 (versioon 8) Transport ja Logistika Inseneride Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Inseneeria (transport) Raudteeinsener 19 2015-05-26 2015-05-26 2017-06-29 8 8 2144 Mehaanikainsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Raudteeinseneride kutsetasemete kirjeldused ja profiilid Insenerikutsete taotlemise eeldused Raudteeinseneride täiendusõppe arvestus Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Urmas Lükki Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Rita Ojala Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Anto Looken SA Raudtee Kutsed Anton Jartsev AS EVR Cargo Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Margus Meius Tehnilise Järelevalve Amet Kalju Peterson Transpordi ja Teede Ühing Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. 8. taseme volitatud raudteeinseneri kutsestandard on koolituskavade ja isikute kompetentsuse hindamise ning kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemise alus. Raudteeinseneride töö eesmärk on kavandada, korraldada ja tagada ohutu reisijate ja kaubavedu raudteel. Raudteeinsenerid on kõrgharidusega tehnika- ja/või tehnoloogiaspetsialistid või juhid, kes töötavad raudteeinfrastruktuuri majandamise, raudteeveoteenuste osutamise ning raudteeveeremi (edaspidi veeremi) kasutamise ja raudteerajatiste ehitamisega tegelevates ettevõtetes ja asutustes. Raudteeinsenerid on valmis töötama interdistsiplinaarses meeskonnas koos raudteeehitus-, mehaanika- ja transpordiinseneride ning logistikutega. Volitatud raudteeinsener, tase 8 on veeremi ja veeremimajandusele, raudteeliikluse korraldamisele, rööbastee ja teemajandusele, raudtee automaatika ja kommunikatsioonitehnikale või raudteetranspordi tehnoloogiale ja planeerimisele spetsialiseerunud laiaulatuslike teadmiste ja kogemustega, valdkonnast tervikpilti omav tippspetsialist-ekspert, kes rakendab inseneriteadmisi, mõistmist ja loovust olemasolevate tehnoloogiate käigus hoidmisel ja täiustamisel või uute süsteemide ja tehnoloogiate väljatöötamisel ja hindamisel. Töö hõlmab süsteemide ja lahenduste väljatöötamist ja ellurakendamist raudteel ning projekteerimist või raudteeettevõtete ja -teenistuste juhtimist või raudteealast koolitustegevust. Volitatud raudteeinsener töötab iseseisvalt meisterlikkust nõudvates keerulistes, piiritlemata ja uut strateegilist käsitlust vajavates olukordades ning vastutab organisatsiooni strateegilise tegevuse eest. Juhina vastutab ta üksuse või organisatsiooni strateegilise tegevuse eest. Seotud kutsed: Raudteeinsener, tase 6; Diplomeeritud raudteeinsener, tase 7. Raudteeinseneride kutsetasemete kirjeldusi ja profiile vt lisast 1. A.2.1 Raudteeinfrastruktuuri ja veeremi arendamine ning nende koostoime tagamine. A.2.2 Juhtimine. A.2.3 Kutsealale pühendumine. A.2.4 Suhtlemine. Raudteeinsenerid töötavad sise- ja/või välistingimustes. Vajadusel tuleb töötada väljaspool tavalist tööaega. Töötades tuleb arvestada liiklusest tulenevate ohtudega, võimalik on kokkupuude müra, vibratsiooni ja heitgaasidega. Juhinduda tuleb liiklusohutus-, töötervishoiu- ja tööohutusnõuetest. Raudteeinsenerid kasutavad oma töös põhiliselt kontoritehnikat (arvutid, kommunikatsiooniseadmed jms), tarkvara (tekstitöötlus, tabelarvutus, internetisuhtlus jms), spetsiaalseid arvutus- ja joonestusprogramme ning kontroll- ja mõõteriistu. Raudteeinseneri töö eeldab insenerlikku loogilist mõtlemist, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, analüüsivõimet, täpsust, vastutustunnet, kohusetunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, ruumilist kujutlusvõimet, empaatia- ja kohanemisvõimet, loovust, enesekehtestamist ja õpivõimet. 8. taseme volitatud raudteeinseneri kutse saamine eeldab raudtee, raudteeehituse, IKT, mehhaanika, mehhatroonika või elektroonika alast kõrgharidust ning erialast töökogemust ning täiendusõppe läbimist. Kutse taotlemise eeldusi vt lisast 2 „Insenerikutse taotlemise eeldused“. Raudteeinseneride täiendusõppe arvestuse nõudeid vt lisast 3. Arendusjuht, projektijuht, raudtee liikluskorraldaja, raudteevedude korraldaja, raudteeohutuse korraldaja, tootmisjuht, piirkonnajuht, tehnoloog, osakonna- või tsehhijuhataja. Raudtee infrastruktuuri-, veo-, hooldus- ja remondiüksuste juhtimine, projekteerimine, ehitamine ja käitamine nõuab vastavat tegevust reguleerivate õigusaktide järgimist. Kutse saamiseks on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.4 tõendamine. Raudteeinfrastruktuuri ja veeremi täiustamine ja arendamine ning nende koostoime tagamine 8 Juhtimine 8 Kutsealale pühendumine 8 Suhtlemine 8 Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 esmane kutse Diploma Electrical Engineer, level 7 high education qualification 1 Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud elektriinsener elektriautomaatika alal, tase 7 esmane kutse Diplomeeritud elektriinsener elektrivõrkude ja -süsteemide alal, tase 7 esmane kutse Diplomeeritud elektriinsener tarbija elektripaigaldiste alal, tase 7 esmane kutse Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Inseneride Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Inseneeria (energeetika) Elektriinsener 10 2013-06-05 2013-06-05 2016-04-04 7 7 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Elektriinseneride kutsete tasemed Insenerikutsete taotlemise eeldused Inseneri täiendusõppe arvestus Kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Heiki Tammoja EEES,Tallinna Tehnikaülikool Tiit Metusala EEES,Tallinna Tehnikaülikool Lauri Öövel EEES, OÜ Energoservis Arvi Hamburg Eesti Inseneride Liit, Tallinna Tehnikaülikool Lembit Vali EEES, OÜ Energiasalv Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 kutsestandard on kõrghariduse õppekavade, isikute kompetentsuse hindamise ning kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemise alus. Diplomeeritud elektriinseneri esmane kutse antakse isikule kõrgharidusõppe lõpetamisel akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava on riiklikult tunnustatud ja vastab kutsestandardi osadele B 2.1-2.8. Õppekava peab sisaldama 5 EAP praktikat. Esmase kutse omamine tõendab, et isik omab baaskvalifikatsiooni ja on valmis kutsealal tegutsema. Töökogemuse nõue puudub. Esmase kutse omanik võib elektroenergeetika alal tegutseda sama eriala kogenud elektriinseneri juhendamisel. Esmakutse on tähtajatu. Elektriinsenerid töötavad elektriliste süsteemide, komponentide ja seadmetega, nad kavandavad ja juhivad nende ehitamist ja nendega töötamist ning juhivad nende talitlust, hooldust ja remonti majanduslikult vastuvõetaval, keskkonnasõbralikul ning ühiskondlikult aksepteeritaval moel. Elektriinseneridel on valmisolek töötada interdistsiplinaarses meeskonnas koos sidusvaldkondade inseneride jt spetsialistidega. See kutsestandard sisaldab diplomeeritud elektriinseneri kutse kirjeldust ja kompetentsuse nõudeid. Diplomeeritud elektriinsener on kogemustega spetsialist, kes rakendab inseneriteadmisi ja mõistmist ning võimeid olemasolevate või arendatavate tehnoloogiate rakendamiseks. Ta töötab iseseisvalt keerulistes, ettearvamatutes ja uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades. Tema tööülesanded on seotud projekteerimise, arendamise, tootmise, ehitamise ning käiduga. Ta on võimeline juhtima töörühmi või organisatsiooni ning võtma vastutust teiste töö tulemuste eest. Diplomeeritud elektriinsenerid spetsialiseeruvad elektrivõrkudele ja –süsteemidele, elektri-automaatikale või tarbija elektripaigaldiste erialale ning mõnele kitsamale ametialale (projekteerimine, teadus-ja õppetöö, arendus ja juhtimine, elektrikaubandus ja tehnoloogia-kaubandus, energiapoliitika või ehitus, käit ja järelevalve). Elektriinseneride teised kutsed: Elektriinsener, tase 6 esmane kutse Elektriinsener, tase 6 Volitatud elektriinsener, tase 8 Elektriinseneride kutsetasemete kirjeldusi vt lisast 1. A.2.1 Inseneriteadmiste rakendamine. A.2.2 Inseneritööd. A.2.3 Juhtimine. A.2.4 Kutsealale pühendumine. A.2.5 Suhtlemine. A.2.6 Elektrivõrgud ja-süsteemid. A 2.7 Elektriautomaatika. A 2.8 Tarbija elektripaigaldised. A.2.9 Projekteerimine. A.2.10 Teadus-ja õppetöö. A.2.11 Arendus ja juhtimine. A.2.12 Elektrikaubandus ja tehnoloogiakaubandus. A.2.13 Energiapoliitika. A.2.14 Ehitus, käit ja järelevalve. Elektriinsenerid töötavad nii büroos kui objektidel. Tööaeg võib olla paindlik. Objektidel töötades tuleb juhinduda üldise tööohutuse ja elektriohutuse nõuetest. Elektriinsenerid kasutavad oma töös lisaks tavapärastele kommunikatsioonivahenditele, arvutitele ja nende tarkvarale ning kontoriseadmetele ka spetsiaalseid arvutusprogramme ning erinevaid elektrilisi töövahendeid ja mõõteriistu. Töö eeldab innovaatilist, keskkonnahoidlikku ning säästvat arengut toetavat mõtlemist, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, analüüsivõimet, täpsust, vastutustunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, ruumilist kujutlusvõimet ning kohanemisvõimet. Diplomeeritud elektriinsener on saanud erialase* ettevalmistuse kõrgkoolis ning ta on oma teadmisi perioodiliselt täiendanud. Diplomeeritud elektriinseneri kutse taotlemise eelduseks on 6. taseme elektriinseneri kutse koos täiendõppega või diplomeeritud elektriinseneri esmane kutse või magistriõppe läbimine. Kõikidel juhtudel on nõutav vahetult taotlemisele eelnev kahe aastane töökogemus. Insenerikutsete taotlemise eeldused on esitatud lisas 2 „Insenerikutsete taotlemise eeldused“. Inseneri täiendusõppe arvestuse nõuded on toodud lisas 3. *erialane spetsialiseerumine elektrivõrkudele ja –süsteemidele, elektriautomaatikale või tarbija elektripaigaldistele. Juhataja, peainsener, insener, projekteerija, projektijuht, objektijuht, ehitusjuht, käidujuht, dispetšer, konsultant, ekspert, arendusjuht, osakonnajuhataja teadlane-uurija jm. Elektrivõrkude ja-süsteemide diplomeeritud inseneri, elektriautomaatika diplomeeritud inseneri ja tarbija elektripaigaldiste diplomeeritud inseneri kutsetunnistuse omamine on elektrituruseaduse ja elektriohutusseaduse kohaselt eeltingimuseks vastutava spetsialistina töötamisel ja pädevustunnistuse olemasolul teatud tegevusaladel: ettevõtte majandustegevuse registrisse kandmisel ja töötamisel elektritööde juhina. Elektrisüsteemide ja -võrkudele spetsialiseerunud diplomeeritud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.5 tõendamine, kompetentsi B.2.6 tõendamine ja vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.9 - B.2.14. Elektriautomaatikale spetsialiseerunud diplomeeritud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1 - B 2.5, kompetentsi B.2.7 tõendamine ja vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.9 - B.2.14. Tarbija elektripaigaldistele spetsialiseerunud diplomeeritud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.5, kompetentsi B.2.8 tõendamine ja vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.9 - B.2.14. Inseneriteadmiste rakendamine 7 Inseneritööd 7 Juhtimine 7 Kutsealale pühendumine 7 Suhtlemine 7 Elektrisüsteemide ja -võrkudele spetsialiseerunud diplomeeritud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentsi B.2.6 tõendamine. Elektriautomaatikale spetsialiseerunud diplomeeritud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentsi B.2.7 tõendamine. Tarbija elektripaigaldistele spetsialiseerunud diplomeeritud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentsi B.2.8 tõendamine. Kõikide diplomeeritud elektriinsener, tase 7 kutsete taotlemisel on nõutav lisaks vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.9 - B.2.14. Projekteerimine 7 Teadus- ja õppetöö 7 Arendus ja juhtimine 7 Energiakaubandus ja tehnoloogiakaubandus 7 Energiapoliitika 7 Ehitus, käit ja järelevalve 7 Helindaja, tase 4 Sound technician, level 4 4 Helindaja III (versioon 1) Helindaja III (versioon 2) Helindaja III (versioon 3) Helindaja, tase 4 (versioon 5) Helindaja, tase 4 (versioon 6) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Helindaja 25 2015-06-11 2015-06-11 2018-04-24 4 4 3521 Audiovisuaal- ja ringhäälingutehnikud 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Rene Keldo SA Eesti Kontsert, G. Otsa nim. Tallinna Muusikakool Tiina Välja G. Otsa nim. Tallinna Muusikakool Ants Andreas Film Audio OÜ Tanel Klesment OÜ Audio Maja, ERR Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. See kutsestandard on aluseks 4. taseme õppekava koostamisele ja kutse saamisele kooli lõpetamisel. Helindaja ülesanne on helimaterjali tundmine ja sobiva tehnilise lahenduse leidmine heli kvaliteetseks esitamiseks ja salvestamiseks. Tema töö eesmärk on elava ettekande helindamine ning helisalvestamine ja järeltöötlemine, et tagada kuulajale maksimaalse kvaliteediga muusikaelamus. Helindaja tagab ürituste (kontsert, teater, film, konverents, esitlus jms) ning audiovisuaalsete materjalide kvaliteetse helindamise ja järelhelindamise. Helindaja orienteerub helipildi iseärasustes ja väljendusvahendites. Ta leiab sobiva tehnoloogilise lahenduse, kasutades mitmesuguseid seadmeid ja arvestades akustilisi tingimusi. Helindaja töö on loominguline. Vajalik on pidev enesetäiendamine. A.2.1 Stuudiosalvestus ja salvestise järeltöötlus A.2.2 Elava ettekande helindamine A.2.3 Filmi ja video helindamine A.2.4 Suhtlemine A.2.5 Ettevõtlusega tegelemine A.2.6 Helindaja, tase 4 kutseline tegutsemine Töö võib toimuda nii siseruumides (nt stuudio, kontserdisaal jm) kui vabas õhus ning on vahelduva iseloomuga. Helindaja võib töötada meeskonnaliikmena, vabakutselise loovisikuna jne. Helindaja kasutab oma töös mitmesuguseid helitehnilisi seadmeid (nt mikrofonid, montaažiarvutid jm), lähtudes töö iseloomust. Töötamisel helindajana on oluline muusikaline kuulmine, loovus, koostöövalmidus, analüüsivõime, pingetaluvus, vastutustunne, tulemusele orienteeritus ja enesekehtestamine. Takistuseks võivad olla kuulmiskahjustused. Helindaja on tavaliselt erialase kutsekeskharidusega. Helindaja, helitehnik, helioperaator, helirežissööri assistent. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Stuudiosalvestus ja salvestise järeltöötlus 4 Elava ettekande helindamine 4 Filmi ja video helindamine 4 Suhtlemine 4 Ettevõtlusega tegelemine 4 Helindaja, tase 4 kutseline tegutsemine 4 Klaverihäälestaja-tehnik, tase 4 Piano tuner, level 4 4 Klaverihäälestaja-tehnik, tase 4 (versioon 5) Klaverihäälestaja-tehnik, tase 4 (versioon 6) Klaverimeister II (versioon 1) Klaverimeister II (versioon 2) Klaverimeister II (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Klaverihäälestaja 25 2015-06-11 2015-06-11 2019-11-18 4 4 7312 Pillimeistrid ja -häälestajad 0215 Muusika ja esituskunstid 95 Arvutite ning tarbeesemete ja kodutarvete parandus Urmas Orunurm Eesti Klaverimeistrite Koda, G. Otsa nim. Tallinna Muusikakool Mait Meibaum Estonia Klaverivabrik Andres Leesik Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lembi Mets G. Otsa nim Tallinna Muusikakool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. See kutsestandard on aluseks 4. taseme õppekava koostamisele ja kutse saamisele kooli lõpetamisel. Klaverihäälestaja-tehniku töö eesmärk on tagada klaveri optimaalne kõla ning pikaajaline ja kvaliteetne funktsioonide toimimine. 4. taseme klaverihäälestaja-tehnik valmistab pilli ette eelkõige õppeotstarbeliseks ja koduseks kasutamiseks. Klaverihäälestaja-tehnik kuulab ja hindab heli kõlakvaliteeti. Vajalik on pidev kutsealane enesetäiendamine. A.2.1 Klaveri häälestamine. A.2.2 Intoneerimine, instrumendi kõlaomaduste muutmine. A.2.3 Klaveri mehhanismi reguleerimine ja hooldamine. A.2.4 Suhtlemine ja klienditeenindus klaveritehniku töös. A.2.5 Klaveritehnik, tase 4 kutseline käitumine ja tegutsemine Töö klaverihäälestaja-tehnikuna nõuab füüsilist ja psühholoogilist pingutust ning töötamine võib tööoperatsioonidest tingituna toimuda sundasendites. Klaverihäälestaja-tehnik töötab reeglina siseruumides, erandkorras ka välitingimustes ja võimalikult vaikses keskkonnas. Vajalik on töökoha väga hea kohtvalgustus (1000 lx). Klaverihäälestaja-tehnikud töötavad üldjuhul kodudes, klaverivabrikus, koolides ja kontserdisaalides. Klaverihäälestaja-tehniku põhilised töövahendid on häälestamis-, intoneerimis- ja mehhanismi reguleerimise vahendid. Klaverihäälestaja-tehniku töö nõuab väga head muusikalist kuulmist, head nägemist, käelist osavust, täpsust, püsivust, keskendumisvõimet ja rutiinitaluvust. Klaverihäälestaja-tehnikuks saab õppida kutseõppeasutuses, töökeskkonnas või kursustel. Klaverihäälestaja-tehnik. Klaverihäälestaja-tehnik, tase 4 kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Klaveri häälestamine* 4 Intoneerimine*, instrumendi kõlaomaduste muutmine 4 Klaveri mehhanismi reguleerimine* ja hooldamine 4 Suhtlemine ja klienditeenindus klaveritehniku töös 4 Klaverihäälestaja-tehnik, tase 4 kutseline käitumine ja tegutsemine 4 Perelepitaja, tase 7 Family Mediator, level 7 2 Perelepitaja, tase 7 (versioon 1) Perelepitaja, tase 7 (versioon 3) Perelepitaja, tase 7 (versioon 4) Perelepitaja, tase 7 (versioon 5) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaaltöö ja nõustamine Perelepitaja 26 2015-11-26 2015-11-26 2020-11-05 7 7 2635 Sotsiaaltöötajad ja nõustajad 0923 Sotsiaaltöö ja nõustamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Arno Baltin Tallinna Ülikool, Eesti Lepitajate Ühing Marika Kivik Eesti Lepitajate Ühing Anneli Liivamägi-Hitrov Eesti Lepitajate Ühing Helle Niit Eesti Lepitajate Ühing Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Perelepitaja pakub konfliktilahendusteenust kooselu ja perekonnaga seotud vaidlustes, sealhulgas abielulahutuse/lahkumineku ja lastega seonduvates teemades. Ta aitab erinevatel seisukohtadel olevatel partneritel leida ja sõlmida mõlemaid osapooli rahuldavaid kokkuleppeid. Perelepitaja, tase 7 juhib pooltevahelist läbirääkimisprotsessi, mille kaudu on osapooltel võimalik leida lahendusi erimeelsustele, k.a kohtuprotsessi eel, ajal või järgselt. Ta loob läbirääkimise protsessiks toetava keskkonna, soodustades osapoolte üksteisemõistmist, arusaamist ja koostööd ning kokkulepete leidmist, sh vanematel lapse arengulisest vajadustest lähtuvate kokkulepete sõlmimist. Perelepitaja teeb vajadusel koostööd teiste erialade spetsialistidega. 7. taseme perelepitaja on võimeline töötama ka eriti keerukate juhtumite lahendamisega. Tänu suuremale kogemusele kasutab ta mitmekesisemaid töömeetodeid, võib kaasata lapsi perelepitusprotsessi, juhendab kolleege ja tegeleb sihipäraselt valdkonna arendamisega. Kutsealal tegutseb ka perelepitaja, tase 6, kes ei kaasa lapsi lepitusprotsessi, ei juhenda kolleege ega tegele sihipäraselt valdkonna arendamisega. A.2.1 Perelepituse kavandamine 1. Juhtumi kohta esmase info kogumine 2. Kogutud andmete töötlemine 3. Juhtumi kavandamine 4. Koostöökokkuleppe sõlmimine osapooltega A.2.2 Perelepituse läbiviimine 1. Perelepitusprotsessi tutvustamine osapooltele 2. Osapooltega protsessireeglites kokkuleppimine 3. Teabe kogumine ja korrastamine 4. Osapoolte huvide ja võimaluste väljaselgitamine 5. Sekkumine 6. Perelepituse tulemuslikkuse hindamine 7. Lahenduste ning kokkulepete täpsustamine ja vormistamine 8. Koostöö tegemine kolleegide ja teiste erialade spetsialistidega A.2.3 Laste intervjueerimine 1. Erinevate eakohaste tehnikate kasutamine 2. Lastelt saadud informatsiooni analüüsimine ja üldistamine 3. Vanemate juhendamine oma laste toetamisel 4. Vanemate juhendamine lastele omavahelistest lahendustest ja kokkulepetest selgituste jagamisel A.2.4 Juhendamine ja kutsealase tegevuse arendamine 1. Perelepitusalaste koolituste korraldamine ja läbiviimine 2. Mentorlus 3. Koviseerimine 4. Valdkonnapõhiste uurimuste läbiviimine ja analüüsimine 5. Erialane enesetäiendamine 6. Perelepituse valdkonna arendamine Eestis Perelepitajal on tööks sobiva sisustusega eraldi tööruum. Perelepitaja tööaeg on paindlik, jaguneb tööks klientidega, iseseisvaks tööks, koostööks teiste erialade spetsialistidega ja enesetäiendamiseks. Töö on vaimselt ja emotsionaalselt pingeline ning nõuab konfliktiolukordades asjakohast reageerimist. Perelepitaja töötab sotsiaalteenuseid või õigusabi pakkuvates asutustes, erapraksises. Perelepitaja peamisteks töövahenditeks on sekkumist toetavad vahendid, kontoritarbed ja sidevahendid. Perelepitaja töös on oluline usaldusväärsus, iseseisvus, tolerantsus, pingetaluvus, paindlikkus ja loovus. Perelepitajana töötamine eeldab kõrgharidust, soovitavalt psühholoogia, sotsiaalteaduste või õigusteaduste erialalt ning perelepitusalast väljaõpet. 7. taseme perelepitaja on töötanud vähemalt 20 menetlusse võetud juhtumiga, on läbinud 30 supervisioonitundi ja on ise superviseerinud vähemalt 5 juhtumit (kaasused peavad olema dokumenteeritud). Perelepitaja ja lepitaja. Selle kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside (B.2.1 – B.2.5) tõendamine. Perelepituse kavandamine 6 Perelepituse läbiviimine 7 Laste intervjueerimine 7 Juhendamine ja kutsealase tegevuse arendamine 7 Perelepitaja, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Radioloogiatehnik, tase 6 esmane kutse Radiographer, level 6 1 Radioloogiatehnik, tase 6 esmane kutse (versioon 2) Radioloogiatehnik, tase 6 esmane kutse (versioon 3) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Radioloogiateenindus Radioloogiatehnik 26 2015-11-26 2015-11-26 2019-05-28 6 6 3211 Meditsiiniliste kuvamis- ja raviseadmete tehnikud 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Anne Lukken Pärnu Haigla Silja Tammai Ida-Tallinna Keskhaigla Maare-Liis Kriisa Ida-Tallinna Keskhaigla Olga Kustova Põhja-Eesti Regionaalhaigla Eve Kliimann Eesti Radioloogiatehnikute Ühing Taivi Tolli Ida-Tallinna Keskhaigla Terje Markus SA Tartu Ülikooli Kliinikum Piret Vahtramäe Pärnu Haigla Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Radioloogiatehniku töö eesmärk on kvaliteetsete radiodiagnostiliste ja radioterapeutiliste protseduuride teostamine. Kutsealal on neli kutset: Radioloogiatehnik, tase 6 esmane kutse on 6. taseme kutsealase kõrgharidusega isikul, kellel on ettevalmistus asuda tööle tervishoiuspetsialistina. Tema töö põhiülesanne on kvaliteetsete radiodiagnostiliste ja radioterapeutiliste protseduuride teostamine inimeste tervise edendamise, säilitamise ning haiguste ennetamise ja diagnoosimise eesmärgil. Radioloogiatehnik, tase 6 on tervishoiuspetsialist, kelle töö põhiülesanne on kvaliteetsete radiodiagnostiliste ja radioterapeutiliste protseduuride teostamine inimeste tervise edendamise, säilitamise ning haiguste ennetamise ja diagnoosimise eesmärgil. Radioloogiatehnik, tase 6 spetsialiseerub vähemalt ühele modaliteedile järgnevatest: magnetresonantstomograafia, kompuutertomograafia, menetlusradioloogia/angiograafia, konventsionaalne radiograafia või mammograafia. Radioloogiatehnik, tase 7 on tervishoiuspetsialist, kelle töö põhiülesandeks on kvaliteetsete radiodiagnostiliste ja radioterapeutiliste protseduuride teostamine inimeste tervise edendamise, säilitamise ning haiguste ennetamise ja diagnoosimise eesmärgil. Radioloogiatehnik, tase 7 vastutab radioloogiliste uuringute ja raviprotseduuride kvaliteetse, turvalise ja ohutu läbiviimise eest. Radioloogiatehnik teeb protseduuride läbiviimisel koostööd radioloogide ja teiste tervishoiu- ning sotsiaalvaldkonna töötajatega. Analüüsib oma erialast kompetentsust, edendab selle raames oma teadmisi, oskusi ja kvalifikatsiooni, osaleb kutsealastel täiendkoolitustel. Juhtivradioloogiatehnik, tase 7 on tervishoiuspetsialist, kelle töö põhiülesanne on kvaliteetsete radiodiagnostiliste ja radioterapeutiliste protseduuride teostamise korraldamine ning juhtimine inimeste tervise edendamise, säilitamise ning haiguste ennetamise ja diagnoosimise eesmärgil. A.2.1 Radioloogiliste uuringute/protseduuride tegemine A.2.2 Patsiendi juhendamine A.2.3 Suhtlemine A.2.4 Meeskonnatöö A.2.5 Arendustegevus Radioloogiatehnik puutub oma töös kokku ioniseeriva kiirgusega. Töö eeldab kiirguskaitsevahendite kasutamist vastavalt töö iseloomule. Töö toimub graafiku alusel, sh öösiti ja puhkepäevadel ning riigipühadel. Radioloogiline aparatuur, meditsiinilised tarvikud, kiirguskaitsevahendid, arvuti ja infosüsteemid. Täpsus, korrektsus, vastutus-, otsustus-, koostöö- ja empaatiavõime, suhtlemisvalmidus, pingetaluvus. Radioloogiatehnik, tase 6 esmane kutse saadakse vastava rakendusõppe õppekava lõpetamisel. Radioloogiatehnik, radioloogiaõde. Radioloogiatehnik, tase 6 esmase kutse saamiseks tuleb tõendada kõik kompetentsid. Radioloogiliste uuringute/protseduuride teostamine 6 Patsiendi juhendamine 6 Suhtlemine 6 Meeskonnatöö 6 Arendustegevus 6 Radioloogiatehnik, tase 6 esmast kutset läbiv kompetents 6 Loomaarsti abiline, tase 4 Veterinary Assistant, level 4 3 Loomaarsti abiline, tase 4 (versioon 1) Loomaarsti abiline, tase 4 (versioon 2) Loomaarsti abiline, tase 4 (versioon 4) Loomaarsti assistent, tase 4 (versioon 5) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Veterinaaria Loomaarsti abi 27 2015-11-13 2015-11-13 2020-11-12 4 4 5164 Lemmikloomade hooldajad 0841 Veterinaaria 75 Veterinaaria Arvuti kasutamise oskused Kairi Hüüdma Maaeluministeerium Kalmer Kalmus Eesti Maaülikooli Loomakliinik Raili Karja Eesti Veterinaarassistentide Ühing Piret Koor Tiina Toometi Kliinik Priit Koppel Eesti Loomaarstide Ühing Külli Marrandi Järvamaa Kutsehariduskeskus Tiina Matsulevitš SA Innove Janne Orro Eesti Väikeloomaarstide Selts Ago Pärtel Veterinaar- ja toiduamet Toomas Tiirats Eesti Maaülikool Keida Tirmaste Lemmikloomateenused OÜ Tiina Toomet Tiina Toometi Kliinik Merit Villemson-Kavak Lemmikloomateenused OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Loomaarsti abiline, tase 4 on oskustöötaja, kelle töö eesmärgiks on loomaarsti abistamine erinevate manipulatsioonide tegemisel. Ta suhtleb klientidega (sh loomaomanikuga või loomapidajaga) ja tagab loomaarsti praksise töö sujuvuse, osaledes tulemuslikult meeskonnatöös. Tema peamisteks tööülesanneteks on loomadele diagnostiliste protseduuride tegemine, loomade hooldamine ning raviprotseduuride läbiviimine loomaarsti antud juhiste kohaselt ja vastutusel. Loomaarsti abiline töötab iseseisvalt olukordades, mida saab tavaliselt ette näha, aga mis võivad ka muutuda. Ta korraldab oma tegevust ja kohandab seda vastavalt olukorrale ning vastutab oma tööülesannete täitmise eest. A.2.1. Töötamine praksise registratuuris 1) Praksise töö ja kirjavahetuse korraldamine 2) Esmase anamneesi võtmine 3) Klientide informeerimine ja nõustamine 4) Statsionaari määratud patsiendi vastuvõtmine ja üleandmine 5) Kaupade ja ravimite müümine ning tellimine 6) Praksise varustuse ja sisseseade korrasoleku jälgimine A.2.2. Töötamine vastuvõtus ja diagnostiliste protseduuride läbiviimine 1) Loomaarsti abistamine meditsiiniliste ja diagnostiliste protseduuride juures 2) Patsiendi fikseerimine 3) Analüüsimaterjali kogumisel loomaarsti abistamine ja analüüsimaterjali edasisaatmine 4) Röntgenülesvõtete tegemine ja säilitamine 5) Diagnostikavahendite, sisseseade ja aparatuuri korrasoleku jälgimine 6) Protseduurideks vajalike materjalide laoseisu jälgimine ja varude tellimine A.2.3. Loomade hooldamine 1) Patsiendile sobiva ruumi ettevalmistamine 2) Patsiendi üldise heaolu jälgimine 3) Patsiendikaardi ja ravilehtede täitmine 4) Loomade söötmine, jootmine ja jalutamine 5) Loomade puhastamine, pesemine ja pügamine 6) Loomade üldhoolduse protseduuride läbiviimine 7) Asemematerjalide pesemine ja desinfitseerimine 8) Veiste, lammaste, kitsede ja sigade märgistamine 9) Statsionaaris ja muudes hooldusruumides oleva sisseseade ja varustuse töökorras oleku jälgimine A.2.4. Raviprotseduuride läbiviimine loomaarsti vastutusel 1) Ravimite manustamine 2) Loomaarsti määratud ravi- ja füsioteraapia protseduuride tegemine A.2.5. Kirurgiliste operatsioonide ettevalmistamine, assisteerimine ja anesteesia jälgimine 1) Operatsiooniruumi ettevalmistamine 2) Kirurgiliste riistade pesemine, desinfitseerimine ja komplekteerimine 3) Töövahendite ja aparaatide töökorra tagamine 4) Patsiendi operatsiooniks ettevalmistamine 5) Loomaarsti abistamine protseduuride tegemisel 6) Patsiendi jälgimine, paigutamine narkoosist ärkamise ruumi ja vajadusel esmaabi andmine 7) Vahendite, materjalide ja instrumentide olemasolu jälgimine A.2.6. Laboriuuringute läbiviimine 1) Uuringute tegemine 2) Laboriseadmete töökorra kontrollimine 3) Tarvikute ja materjalide olemasolu tagamine 4) Uuringu tulemuste dokumenteerimine ja säilitamine Loomaarsti abilise töökohaks võib olla nii loomakliinik kui ka erinevad loomakasvatushooned ja –rajatised. Töö eeldab töötamist ka välitingimustes. Vajadusel töötab loomaarsti abiline ka öösiti, puhkepäevadel ja riigipühadel. Peamisteks ohtudeks loomaarsti abilise töös on töötraumad ja erinevate bioloogiliste (bakterid, viirused, seened jne), keemiliste (ravimid, desinfektsioonivahendid) ning füüsiliste (loomade poolt tekitatavad traumad) ja füüsikaliste (radiatsioon) faktorite poolt tekitatud tervisekahjustused. Loomaarsti abilise töö võib olla vaimselt ja emotsionaalselt pingeline. Loomaarsti abilise peamisteks töövahenditeks on kutsespetsiifilised IT-lahendused, diagnostika- ja sterilisatsiooniseadmed, diagnostikavahendid ja muud meditsiinilised (vms) abivahendid (veenikanüül, süstlanõel) ning looma fikseerimisvahendid (suukorv, köis, rihmad jne). Loomaarsti abilise tööd toetavateks isikuomadusteks on pingetaluvus, emotsionaalne stabiilsus, suhtlemisvalmidus, empaatia- ja õppimisvõime, kiire reageerimisvõime, füüsiline vastupidavus ja koordineeritus. Töö eeldab usaldusväärsust, vastutustunnet, viisakust, diskreetsust ja lojaalsust. Loomaarsti abiline, tase 4 kutsel töötamiseks on vajalikud keskharidus ja töötamise käigus omandatud kutseoskused või keskhariduse baasil omandatud kutsealane koolitus, mis on läbitud kutseõppeasutuses. Loomaarsti abiline, loomaarsti assistent, veterinaartehnik. Loomaarsti abiline, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside (B.2.1 – B.2.13) tõendamine. Töötamine praksise registratuuris 5 Töötamine vastuvõtus ja diagnostiliste protseduuride läbiviimine 4 Loomade hooldamine 4 Raviprotseduuride läbiviimine loomaarsti vastutusel 4 Kirurgiliste operatsioonide ettevalmistamine, assisteerimine ja anesteesia jälgimine 4 Üldanesteesia jälgimine 4 Ravimite üleandmine looma omanikele 4 Laboriuuringute läbiviimine 4 Töökeskkonna ja tööohutuse tagamine 4 Loomade heaolu tagamine 4 Suhtlemine ja koostöö 4 Õppimine ja enesearendamine 4 Juhiste ja reeglite järgimine 4 Arvuti kasutamine 4 Keelte kasutamine 4 Lamekatusekatja, tase 4 Roofer, level 4 4 Lamekatuseehitaja, tase 4 (versioon 7) Lamekatusekatja III (versioon 1) Lamekatusekatja III (versioon 2) Lamekatusekatja III (versioon 3) Lamekatusekatja, tase 4 (versioon 5) Lamekatusekatja, tase 4 (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Lamekatusekatja 35 2015-06-10 2015-06-10 2018-03-12 4 4 7121 Katusekatjad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Tööosad ja tööülesanded Erki Vihula Roofer OÜ Enn Tammaru Tallinna Tehnikakõrgkool Ferdinand-Aivar Tõnisson Tallinna Ehituskool Marko Ponder Westhaus OÜ Peeter Kärp Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liit Riho Reispass Katusefirma OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardi kasutusalad 4. taseme lamekatusekatja kutsestandard on mõeldud: a) täiendkoolituse õppekavade aluseks; b) isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks. Lamekatusekatja ehitab valmis lamekatuse, mis peab vett, tuult, sooja ja veeauru, tuuldub ning juhib ära sademevett. Ta tõstab ja ladustab katusele materjalid, ehitab kalded, paigaldab aurutõkke, soojustuse, hüdroisolatsiooni ja plekkdetailid ning ehitab vajalikud sõlmed. Lamekatusekatja vajadusel ka lammutab ja parandab olemasolevaid lamekatuseid. Kuna lamekatusekatjad puutuvad oma töös kokku lahtise tulega (bituumenrullmaterjali paigaldamisel), siis on neil töö tegemiseks vajalik omada kehtivat tuletööde tunnistust. Lamekatusekatja kutsealal on kutsealased kompetentsid kirjeldatud kahel EKR tasemel: - lamekatusekatja, tase 3 - lamekatusekatja, tase 4 Käesolevas kutsestandardis kirjeldatakse 4. taseme lamekatusekatja kutsealaseid kompetentse. 4. taseme lamekatusekatjad töötavad iseseisvalt, täidavad keerukamaid tööoperatsioone ning juhendavad vajadusel vähem kogenenud kolleege. A.2.1 Töö ettevalmistamine ja materjalide ladustamine 2.1.1 Tööplatsi ettevalmistamine 2.1.2 Materjalide tõstmine katusele ja ladustamine 2.1.3 Materjalide koormamine ja kinnitamine 2.1.4 Materjalide katmine A.2.2 Troppimistööde tegemine 2.2.1 Materjalide peale- ja mahalaadimine, ladustamine ja paigaldamine 2.2.2 Mehitamata tõsteseadmete töö juhtimine A.2.3 Aurutõkke paigaldamine 2.3.1 Aurutõkkematerjali paigaldamine 2.3.2 Läbiviikude ja liitekohtade vormistamine A.2.4 Katusekallete ehitamine 2.4.1 Põhikallete ehitamine 2.4.2Vastukallete ehitamine A.2.5 Soojustusmaterjali paigaldamine 2.5.1 Soojustusmaterjali paigaldamine 2.5.2 Tuulutussüsteemi ehitamine bituumenrullmaterjaliga katustel 2.5.3 Soojustuskihi kinnitamine kinnititega 2.5.4 Soojustuskihi kinnitamine muude meetoditega A.2.6 Hüdroisolatsiooni paigaldamine / bituumenrullmaterjalide paigaldamine 2.6.1 Bituumenrullmaterjalide paigaldamine 2.6.2 Bituumenrullmaterjalide kinnitamine 2.6.3 Läbiviikude ja liitekohtade vormistamine A.2.7 Hüdroisolatsiooni paigaldamine / plastrullmaterjalide paigaldamine 2.7.1 Plastrullmaterjalide paigaldamine 2.7.2 Plastrullmaterjalide kinnitamine 2.7.3 Läbiviikude ja liitekohtade vormistamine A.2.8 Sõlmede ehitamine 2.8.1 Liitesõlmede ehitamine 2.8.2 Katusekonstruktsiooni mitte läbivate sõlmede ehitamine ja paigaldamine 2.8.3 Katusekonstruktsiooni läbivate sõlmede ehitamine A.2.9 Plekkdetailide ja vihmaveesüsteemide paigaldamine 2.9.1 Plekkdetailide paigaldamine, kinnitamine ja tihendamine 2.9.2 Plekkdetailide töötlemine 2.9.3 Vihmaveesüsteemide ehitamine A.2.10 Madalama kvalifikatsiooniga lamekatusekatja nõustamine ja juhendamine 2.10.1 Tööga seotud keskkonnariskide hindamine ja juhendatava nõustamine 2.10.2 Töö teostamisel ilmnenud vigade analüüsimise ja parandamise nõustamine 2.10.3 Madalama kvalifikatsiooniga lamekatusekatja juhendamine ja nõustamine tööülesannete täitmisel A.2.11 Energiatõhus ehitamine Lamekatusekatjad töötavad üldjuhul viis päeva nädalas, kaheksa tundi päevas. Sõltuvalt objektist, ilmastikust ja valmimistähtaegadest võib tööaeg muutuda. Töö tempo ja tööülesanded on vahelduvad. Lamekatusekatja töötingimused on muutlikud ja võivad olla ebamugavad, kuna tööd tuleb teha aastaringselt, sõltumata ilmatikutingimustest (tuul, vihm, temperatuuri kõikumised). Töö toimub valdavalt kõrgustes, mis tähendab et lamekatusekatja peab töötades olema väga tähelepanelik. Ohupiirkondades või katuseservadel töötades on vajalik kasutada spetsiaalset turvavarustust (turvarakmed vm). Turvanõuete eiramise ning hooletu käitumise tagajärjel võivad juhtuda raskete kehavigastuste või lausa surmaga lõppevad tööõnnetused. Töö käigus tuleb sageli tõsta ja teisaldada raskeid ehitusmaterjale ning tegutseda sundasendites, nt põlvitades või kükitades. Potentsiaalseks ohu allikaks on ka lahtine tuli (gaasipõleti töötemperatuur 400 - 800˚ C). Bituumenrullmaterjalide paigaldamisel gaasipõleti, katusekatte keevitusautomaat, elektrilised- ja mehaanilised käsitööriistad. Plastrullmaterjalide paigaldamisel käsiföön, kuumaõhu keevitusautomaat, rullik, elektrilised- ja mehaanilised käsitööriistad. Lamekatusekatja töö eeldab head füüsilist vormi, head koordinatsiooni ja nägemist ning käelist osavust. Oluline on kõrgustaluvuse olemasolu. Lamekatusekatja töös tuleb olla hoolikas ja vastutustundlik, kuna tehtud eksimused võivad põhjustada suuri materiaalseid kahjusid (vee-, tule- või tormikahjustused) ehitisele ja/või selle osadele. Valdavalt töötavad 4. taseme lamekatusekatjatena inimesed, kellel on erialane haridus või kes on oma kutsealased oskused omandanud praktilise töökogemusega ja täiendkoolitustel. Lamekatusekatja, katusekatja Lamekatusekatja 4. taseme kutse saamiseks tuleb tõendada kõik kohustuslikud (B.2.1-B.2.11) ja kutset läbivad (B.2.12 ja B.2.13) kompetentsid. Töö ettevalmistamine ja materjalide ladustamine 4 Troppimistööde tegemine 4 Aurutõkke paigaldamine 4 Katusekallete ehitamine 4 Soojustusmaterjali paigaldamine 4 Hüdroisolatsiooni paigaldamine / bituumenrullmaterjalide paigaldamine 4 Hüdroisolatsiooni paigaldamine / plastrullmaterjalide paigaldamine 4 Sõlmede ehitamine 4 Plekkdetailide ja vihmaveesüsteemide paigaldamine 4 Energiatõhus ehitamine 4 Madalama kvalifikatsiooniga lamekatusekatja nõustamine ja juhendamine 4 Lamekatusekatja, tase 4 – kutset läbivad üldised kompetentsid 4 Lamekatusekatja, tase 4 - kutset läbivad kutsespetsiifilised kompetentsid 4 Kinnisvarahooldaja, tase 4 Facility serviceman, level 4 6 Kinnisvarahooldaja II (versioon 1) Kinnisvarahooldaja II (versioon 2) Kinnisvarahooldaja II (versioon 3) Kinnisvarahooldaja II (versioon 4) Kinnisvarahooldaja, tase 4 (versioon 10) Kinnisvarahooldaja, tase 4 (versioon 5) Kinnisvarahooldaja, tase 4 (versioon 7) Kinnisvarahooldaja, tase 4 (versioon 8) Kinnisvarahooldaja, tase 4 (versioon 9) Hoonete ja krundi rajatiste konstruktsioonide tehnohoolduse ja heakorratööde tegemine Hoonete ja krundi rajatiste tehnosüsteemide hooldustööde tegemine Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hooldaja 35 2015-06-10 2015-06-10 2019-02-12 4 4 5153 Hoonete haldajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Tööosad ja tööülesanded Kutsestandardis kasutatud mõisted Keelte oskustasemete kirjeldused Heade tavade koodeks Jüri Kröönström Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit Aarne Sarapuu Browik E. OÜ Toomas Väljaots Browik E. OÜ Tiit Teder Villevar OÜ Urmas Mahlapuu Tera AS Sirje Talvistu Koduhooldus OÜ Andry Krass Kvatro Kinnisvarahooldus OÜ Ena Drenkhan Tartu Kutsehariduskeskus Toomas Lelumees Tartu Kutsehariduskeskus Leho Lilleorg Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kinnisvarahooldaja, tase 4 kutsestandard on aluseks nii kutsehariduse riiklikule kui ka täiendkoolituse õppekavadele ja isikute kutsealaste kompetentside hindamisele. Kinnisvara (ehitise ja selle juurde kuuluva krundi) hooldamine on kinnisvara korrashoiu tervikteenuse osa. Kinnisvara hooldamine on kompleksteenus, mille peamine eesmärk on säilitada või taastada seisund, mille korral ehitis ja selle juurde kuuluv krunt säilitab oma toimivuse ja kasutatavuse ning vastab kavandatud ehitise ja selle juurde kuuluva krundi otstarbe täitmiseks esitatud tingimustele. Kinnisvara hooldamine jaguneb kaheks suuremaks alajaotuseks: ehitiste tehniline hooldamine ja heakorratööde tegemine. Ehitiste tehniline hooldamine jaguneb omakorda ehitiste ehituskonstruktsioonide hoolduseks, ehitiste keskkonnatehnika hoolduseks ning ehitiste elektripaigaldiste ja nõrkvoolusüsteemide hoolduseks. Heakorratööd jagunevad krundi heakorra- ja haljastustöödeks ning ehitise sisepuhastus- ja koristustöödeks. Kinnisvara hooldamise töö sisu ja eesmärk on täpsemalt esitatud kutsestandardi mõistete lisas (Lisa 2). Kinnisvarahooldaja töötab ehitiste konstruktsioonide ja/või tehnosüsteemide ja/või krundi hoolduse alal, peamiselt kinnisvara korrashoiu valdkonnas tegutsevas ettevõttes. Põhilised tööülesanded on seotud ehitise krundi, ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide ja siseruumide korrashoiu korraldamisega. Kinnisvarahooldaja juhindub oma tegevuses valdkonda reguleerivatest õigusaktidest, standarditest EVS 807:2010 „Kinnisvara korrashoid“ ja EVS-EN 15311:2011 „Ehitiste hooldusteenuste kavandamise, korraldamise ja kontrollimise kriteeriumid“ ning kinnisvara korrashoiu valdkonna heast tavast, samuti kutse andja antavatest valdkonna üldistest juhistest ning valdkonna avalikult kättesaadavatest juhendmaterjalidest (nt „Kinnisvarahooldaja käsiraamat“ jt). Kinnisvara hoolduse tegevusala tegevused on kirjeldatud EMTAKi (NACE) alajaotustega 8110, 8121 ja 8130. Elektritööde osas piirdub kinnisvarahooldaja pädevus lihtsate elektritöödega kehtivate õigusaktide mõistes (v.a juhul, kui kinnisvarahooldaja omab elektritööde tegemiseks vastavat pädevustunnistust). Kinnisvara hooldamise kutsealal on kolm kutsetaset: Kinnisvarahooldaja, tase 4; Kinnisvara hooldusmeister, tase 5; Kinnisvara hooldusjuht, tase 6. 4. taseme kinnisvarahooldaja peamised tööülesanded on ehitiste, tehnosüsteemide ning krundi vahetu hooldamine ja sellega seonduvate tööülesannete kvaliteetne täitmine. Töö seisneb ehitise ja selle juurde kuuluva krundi hooldamises vastavalt hooldusjuhendile ja tööandja antud juhistele. Peamised tööülesanded on hooldus- ja heakorrategevuste tegemine ehitise ja selle juurde kuuluva krundi korrashoiu tagamiseks, sh nt ennetuslik ja avariilise hooldus hooldusraamatu täitmine; vajadusel ülevaatuse, toimivuse katsetuste, seadistamise ja diagnostika tegemine; avastatud vigadest teavitamine või nende likvideerimine; ning kinnisvarahooldusplaanis sisalduvate teiste hooldusmeetmete rakendamine. Kinnisvarahooldaja teeb ka lihtsamaid remonditöid. Keerulisemate eritööde puhul informeerib kinnisvarahooldaja nende tegemise vajadusest oma tööandjat või kutsub vastavalt juhistele kohale eritööde spetsialisti. Kinnisvarahooldaja järgib oma töös kutse-eetikat ja head tava (Lisa 4) ning lähtub oma tööülesannete täitmisel konfidentsiaalsuse põhimõttest. Tuleb oma tööülesannete täitmisega toime tavapärastes olukordades, töötades iseseisvalt vastavalt etteantud juhistele. Keerulisemate tööülesannete täitmisel vajab kinnisvarahooldaja hooldusmeistri vahetut juhendamist. Oskab töötades kasutada ökonoomselt ning tervist ja keskkonda säästvalt ehitusmaterjale, puhastusaineid, töövahendeid, seadmeid ja masinaid. Valdavalt töötab üksinda, vajadusel ka meeskonnas. Töö eeldab suhtlemist kolleegide ja klientidega. Kinnisvarahooldaja vastutab oma töö õigeaegse valmimise ja kvaliteetse tulemuse eest. A.2.1 Kinnisvarahoolduse tööde tegemine 2.1.1 Heakorratööde ja tehnosüsteemide plaaniliste hooldustööde tegemine objektidel. 2.1.2 Hooldus-, parandus- ja -remonttööde tegemine või juhtimine objektil. 2.1.3 Avariide ja rikete lokaliseerimine ja/või likvideerimine. 2.1.4 Arvestinäitude fikseerimine. 2.1.5 Töötervishoiu- ja tööohutusnõuete täitmine. 2.1.6 Vastutamine materiaalsete väärtuste säilimise eest. Hoonete ja krundi rajatiste konstruktsioonide tehnohoolduse ja heakorratööde tegemine A.2.2 Ehitise konstruktsioonide tehnohooldus 2.2.1 Krundi rajatiste (nt aiad, väravad, tõkkepuud, piirded jne), hoone põhikonstruktsiooni, fassaadide ja vundamentide hooldamine. 2.2.2 Katuste ja katuseräästaste hooldamine. 2.2.3 Akende, uste ja muude avatäidete hooldamine. 2.2.4 Hoone sisetarindite hooldamine. 2.2.5 Korstnate ja küttekollete seisukorra visuaalne kontrollimine ja hoolduse korraldamine. A.2.3.Krundi heakord ja haljastus 2.3.1 Kõnniteede, radade, sõiduteede ja parklate puhastamine ja hooldamine. 2.3.2 Hoone välispiirete puhastamine. 2.3.3 Parkmetsade ja haljasalade puhastamine ja hooldamine. 2.3.4 Spordi- ja mänguväljakute puhastamine ja hooldamine. 2.3.5 Veekogude (nii looduslike kui kunstlike) ja kaldaribade puhastamine ja hooldamine. 2.3.6 Muude heakorratööde tegemine. A.2.4 Sisepuhastus- ja koristustööd 2.4.1 Objekti puhastus- ja koristusvajaduse määratlemine. 2.4.2 Tööks vajalike vahendite valimine. 2.4.3 Hügieenitarvikute valimine, lisamine ja paigaldamine. 2.4.4 Põhi-, üldkasutatavate ja tehniliste ruumide puhastamine ja koristamine. 2.4.5 Põhi-, üldkasutatavate ja tehniliste ruumide pindade hooldamine ja eripuhastustööde tegemine. 2.4.6 Muud ühekordsed ja eriotstarbelised puhastustööd. 2.4.7 Hoonesiseste jäätmekäitlustööde tegemine. Hoonete ja krundi rajatiste tehnosüsteemide hooldustööde tegemine A.2.5 Küttesüsteemide tehnohooldus 2.5.1 Küttesüsteemide korralise hoolduse tegemine. 2.5.2 Küttesüsteemide tehnohooldustööde tegemine. 2.5.3 Küttesüsteemi avariiolukordade lokaliseerimine ja likvideerimine. A.2.6 Ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide tehnohooldus 2.6.1 Ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide korralise hoolduse tegemine. 2.6.2 Ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide tehnohooldustööde tegemine. 2.6.3 Ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide avariiolukordade lokaliseerimine ja likvideerimine. A.2.7 Soojasõlme tehnohooldus 2.7.1 Soojasõlmede korralise hoolduse tegemine. 2.7.2 Soojasõlmede tehnohooldustööde tegemine. 2.7.3 Soojamõõtjanäitude fikseerimine. 2.7.4 Soojasõlme avariiolukordade lokaliseerimine ja likvideerimine. 2.8 Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide tehnohooldus 2.8.1 Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide korralise hoolduse tegemine. 2.8.2 Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide tehnohooldustööde tegemine. 2.8.3 Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide avariiolukordade lokaliseerimine ja likvideerimine. 2.8.4 Veemõõtjanäitude fikseerimine. A.2.9 Elektripaigaldiste tehnohooldus 2.9.1 Elektripaigaldiste tehnilise seisukorra ülevaatamine. 2.9.2 Ennetuslike ja korrigeerivate hooldustööde tegemine käidukava põhjal. A.2.10 Nõrkvoolupaigaldiste, turvasüsteemide ja eriseadmete tehnohooldus 2.10.1 Nõrkvoolupaigaldiste, turvasüsteemide ja eriseadmete töö jälgimine. 2.10.2 Nõrkvoolupaigaldistele, turvasüsteemidele ja eriseadmetele lihtsamate hooldustööde ja seadistuste tegemine. 2.10.3 Kaabeldustööde tegemine. Kinnisvara hoolduse kutsete tööosade ja tööülesannete võrdlev loetelu on toodud Lisas 1. Töökeskkond on muutuv, töötada tuleb nii sise- kui ka välistingimustes. Iga objekt on kinnisvarahooldajale kinnistu tehnilise eripära ja kliendi soovide tõttu erinev ning vahelduvad tööülesanded nõuavad personaalset lähenemist. Töö eeldab valmisolekut töötada täis- või osalise tööajaga, samuti puhkepäevadel ja vajadusel ööpäevaringselt. Töös võidakse kokku puutuda tuuletõmbuse, temperatuuride vahetumise, töötamisega kõrgustes, tolmu ja muu saastumisega ning mitmesuguste elektriliste seadmete ja kemikaalidega. Töö nõuab füüsilist pingutust. Töötades peab järgima tööeeskirju, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Kinnisvarahooldaja kannab enamasti ettevõtte töörõivastust. Tema töövahendid sõltuvad eelkõige spetsialiseerumisest. Peamised töövahendid on mitmesugused mehaanilised ja elektrilised käsitööriistad, koristusained, -tarvikud, -masinad, abi- ja kaitsevahendid, kuid kasutusel võivad olla ka mitmesugused mõõte- ja seadistusriistad või suuremad tööstuslikud seadmed, tehniline dokumentatsioon, IT-seadmed ja tarkvara. Kinnisvarahooldaja töö eeldab kohanemisvõimet mitmesuguste keskkonnatingimustega, vajalik on hea koordinatsioon ja füüsiline vastupidavus ning koostöö- ja meeskonnatöö valmidus, keskendumisvõime ja hoolikus. Kinnisvarahooldaja töö on seotud klienditeenindusega ning see eeldab teenindus- ja suhtlemisvalmidust, avatust ja sõbralikkust. Inimestega suhtlemine nõuab head suulist väljendusoskust, meeldivat ja viisakat käitumist, rahulikku meelt, kannatlikkust ja paindlikkust. Paljudes olukordades tuleb kasuks pinge- ja stressitaluvus. Olulised märksõnad on veel usaldatavus, emotsionaalne stabiilsus ja korrektsus, kohusetunne ja enesedistsipliin. 4. taseme kinnisvarahooldajatena töötavad tavapäraselt inimesed, kellel on, kas: a) vähemalt põhiharidus, läbitud erialane täiendkoolitus ja tööpraktikaga omandatud kutsealased oskused või b) erialane kutseharidus ning töökogemus kinnisvarahoolduse ettevõttes. 4. taseme kinnisvarahooldaja esmane kutse saadakse esmase kutse andmise õigust omavas kutseõppeasutuses vastava kutsehariduse õppekava lõpetamisel täies mahus. Kinnisvarahooldaja, majahoidja, puhastaja, üldremondimees, hooldustöötaja. Kinnisvarahooldaja, tase 4 kutse saamiseks on vajalik tõendada kompetentsid B.2.1 ja B.2.11 - B.2.15 ning vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsid: 1) hoonete ja krundi rajatiste konstruktsioonide tehnohoolduse ja heakorratööde tegemine (kompetentsid B.2.2, B.2.3 ja B.2.4); 2) hoonete ja krundi rajatiste tehnosüsteemide hooldustööde tegemine (kompetentsid B.2.5, B.2.6, B.2.7, B.2.8, B.2.9, B.2.10). Kinnisvarahoolduse tööde tegemine 4 Kutse saamiseks on vaja tõendada vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsid: 1) hoonete ja krundi rajatiste konstruktsioonide tehnohoolduse ja heakorratööde tegemine (kompetentsid B.2.2, B.2.3 ja B.2.4); 2) hoonete ja krundi rajatiste tehnosüsteemide hooldustööde tegemine (kompetentsid B.2.5, B.2.6, B.2.7, B.2.8, B.2.9, B.2.10). Kutse-eetika põhimõtete järgimine 4 Meeskonnatöös osalemine 4 Enesearendamine (elukestev õpe) 4 Keskkonnahoidlikkus 4 Keeleoskus 4 Kinnisvarahaldur, tase 4 Technical facilities manager, level 4 8 Kinnisvara haldur II (versioon 3) Kinnisvara haldur II (versioon 4) Kinnisvara haldur II (versioon 5) Kinnisvara haldur II (versioon 6) Kinnisvara nooremhaldur II (versioon 1) Kinnisvara nooremhaldur II (versioon 2) Kinnisvarahaldur, tase 4 (versioon 10) Kinnisvarahaldur, tase 4 (versioon 11) Kinnisvarahaldur, tase 4 (versioon 7) Kinnisvarahaldur, tase 4 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara haldur 35 2015-06-10 2015-06-10 2017-03-14 4 4 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Kutsestandardis kasutatud mõisted Jüri Kröönström Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit Meelis Pääro Kinnisvarakeskkonna Ekspert OÜ Birgit Hüüs Kaitsevägi Kinnisvarahaldur, tase 4 kutsestandard on aluseks kutsehariduse riiklikule õppekavale ja/või kutsealaste kompetentside hindamisele. 4. taseme kinnisvarahaldur töötab kinnisvarahaldusega tegelevas ettevõttes või mistahes majandusvaldkonna organisatsiooni kinnisvarahaldusega tegelevas struktuuriüksuses. Tema peamised tööülesanded on kinnisvara korrashoiu korraldamine ja järelevalve tegemine, lähtudes osapoolte vahel sõlmitud lepingute sätetest. Selle taseme kinnisvarahaldur töötab üldiselt iseseisvalt, kuid keeruliste olukordade lahendamisel ning strateegiliste otsuste vastuvõtmisel ja rakendamisel vajab ta kõrgema kutsetasemega spetsialisti juhendamist. Ta võtab vastu operatiivseid otsuseid oma volituste piires. A.2.1 Kinnisvara korrashoiu tegevuste strateegiline haldamine. A.2.2 Kinnisvara korrashoiu tegevuste taktikaline haldamine. A.2.3 Kinnisvara korrashoiu tegevuste operatiivne haldamine. Tööosadega seotud tööülesannete loetelu on toodud lisas 1 „Tööosad ja tööülesanded“. Töökeskkond on muutuv, töötada tuleb nii siseruumides kui ka väljas, mistõttu on vajalik hea tervis ja füüsiline vastupidavus. Iga objekt (kinnistu) on kinnisvarahaldajale kinnistu arhitektuuriliste eripärade ja kliendi soovide tõttu erinev ning nõuab personaalset lähenemist. Tööaeg on otseses sõltuvuses kinnistul tekkivatest probleemidest, mistõttu tuleb arvestada, et väljakutse võidakse esitada ka õhtusel või öisel ajal ning nädalavahetustel. Kinnisvarahaldur kasutab oma töös tavapäraseid bürootöö- ja kommunikatsioonivahendeid, kontoritarkvara, mõõtmis- ja kontrollseadmeid. Kinnisvarahaldurina töötamine eeldab teenindus- ja suhtlemisvalmidust ning avatust. Inimestega suhtlemine nõuab meeldivat ja viisakat käitumist, rahulikku meelt, kannatlikkust ja paindlikkust. Kutsealal töötamiseks vajalike isikuomaduste hulka kuuluvad ka planeerimis- ja juhtimisoskus, koostöövalmidus, täpsus, hoolikus, kohusetunne ja ausus, enesedistsipliin ja usaldatavus. Samuti tuleb erinevates olukordades kasuks pingetaluvus. 4. taseme kinnisvarahaldurina töötavad tavapäraselt inimesed, kellel on: a) vähemalt keskharidus ja kes on oma kutsealased oskused omandanud kutsealaste täienduskoolituste ja tööpraktikaga; b) kes on kutseõppeasutuses läbinud täies mahus vastava riikliku õppekava. Halduri abi, nooremhaldur, halduri assistent Kinnisvarahaldur, tase 4 kutsestandard koosneb kolmest kohustuslikust (B.2.1. - B.2.3.) ja kuuest kinnisvarahalduri kutset läbivast kompetentsist (B.2.4 – B.2.9). Kutse taotlemisel on vajalik kõikide kompetentside tõendamine. Kinnisvara korrashoiu tegevuste strateegiline haldamine 4 Kinnisvara korrashoiu tegevuste taktikaline haldamine 4 Kinnisvara korrashoiu tegevuste operatiivne haldamine 4 Kutse-eetika põhimõtete järgimine 4 Meeskonnatöös osalemine 4 Enesearendamine, elukestva õppe protsessis osalemine 4 Keskkonnahoidliku tööstiili hoidmine 4 Keeleoskus 4 Arvuti kasutamise oskus 4 Korteriühistujuht, tase 4 Manager of multi-apartment association, level 4 6 Korterelamuhaldur II (versioon 1) Korterelamuhaldur II (versioon 2) Korterelamuhaldur II (versioon 3) Korterelamuhaldur II (versioon 4) Korteriühistu juht, tase 4 (versioon 7) Korteriühistu juht, tase 4 (versioon 8) Korteriühistujuht, tase 4 (versioon 5) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara haldur 35 2015-06-10 2015-06-10 2017-06-18 4 4 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Kutsestandardis kasutatud mõisted Jüri Kröönström Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit Meelis Pääro Armel Ehitus OÜ Birgit Hüüs Kaitsevägi Anu Sarnet Eesti Korteriühistute Liit Marit Otsing Eesti Korteriühistute Liit Jaanus Luhaäär Eesti Korteriühistute Liit Roode Liias ekspert, Tallinna Tehnikaülikool Kutsestandard on dokument, mis kirjeldab tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Korteriühistujuht töötab korteri- või hooneühistus (edaspidi ühistu) või korterelamute haldamisega tegelevas ettevõttes. Tema tööülesanded on ühistu juhtimine ja korterelamu majandamise säästlik ja plaanipärane kavandamine ja korraldamine. Ta lähtub oma töös korteriomanike tahtest, pöörates suurt tähelepanu ühistusisesele suhtluskorraldusele. Korteriühistujuht töötab ja võtab vastu otsuseid iseseisvalt. Oskusteavet nõudvate otsuste ja küsimuste korral konsulteerib vastava ala spetsialistidega. Selles kutsestandardis kirjeldatud tegevusnäitajad on koostatud kinnisvara korrashoiu valdkonna standardis EVS 807 esitatud tegevuste klassifikaatorit silmas pidades. A.2.1 Korterelamu majandamise ja ühistu juhtimise strateegiline korraldamine 2.1.1. Pikaajalise investeeringute ajakava koostamine 2.1.2. Ühistu pikaajalise majanduskava koostamine ja elluviimise korraldamine A.2.2 Korterelamu majandamise ja ühistu juhtimise taktikaline korraldamine 2.2.1. Korterelamu tehniliste ülevaatuste juhtimine 2.2.2. Hooldusraamatu ja hoone/kinnistu passi pidamine 2.2.3. Korterelamu hoolduskorralduse ettevalmistamine 2.2.4. Majandusaasta kava koostamine 2.2.5. Tugiteenuste korraldamine 2.2.6. Kinnisvara korrashoiu teenuste hangete korraldamine, lepingute haldamine ja korrashoiuteenuste järelevalve 2.2.7. Avariide likvideerimise korraldamine 2.2.8. Tarbimisteenuste korraldamine 2.2.9. Aruannete koostamine ja edastamine 2.2.10. Väikesemahuliste ehitus- ja renoveerimistööde korraldamine A.2.3 Korterelamu majandamise ja ühistu juhtimise operatiivne korraldamine 2.3.1. Ohutus- ja evakuatsiooninõuete täitmise korraldamine 2.3.2. Korrashoiutegevuste kuluanalüüsi tegemine 2.3.3. Elanike nõustamine 2.3.4. Üldkoosoleku korraldamine 2.3.5. Ühistu esindamine 2.3.6. Sisekommunikatsiooni ja ühistegevuste korraldamine Töökeskkond on muutuv, töötada tuleb nii sise- kui väliskeskkonnas, mistõttu on vajalik hea tervis ja füüsiline vastupidavus. Iga hallatav objekt (korterelamu kinnistu) on arhitektuuriliste eripärade ja omanike soovide tõttu erinev ning nõuab personaalset lähenemist. Tööaeg on otseses sõltuvuses probleemidest kinnistul, mistõttu peab arvestama, et mõnikord tuleb tööülesandeid täita ka väljaspool tööaega. Korteriühistujuht kasutab oma töös tavapäraseid bürootöö- ja kommunikatsioonivahendeid, kontoritarkvara, mõõtmis- ja kontrollseadmeid. Korteriühistujuhi kutsealal töötamine eeldab inimeselt teenindus- ja suhtlemisvalmidust ning avatust. Korterelamu elanikega suhtlemine nõuab meeldivat ja viisakat käitumisstiili, rahulikku meelt, kannatlikkust, paindlikkust ning lugupidamist erinevuste suhtes (etnilised, kultuurilised ja religioossed erinevused, erivajadused jne). Kutsealal töötamist toetavateks isikuomadusteks on planeerimis-, organiseerimis- ja juhtimisoskus, täpsus, hoolikus, kohusetunne ja ausus, enesedistsipliin ja usaldatavus. Samuti tuleb erinevates olukordades kasuks pingetaluvus ja enesekehtestamise võime. Korteriühistujuhina töötavad tavapäraselt inimesed, kellel on vähemalt keskharidus ning kes on oma kutseoskused omandanud kutsealase täienduskoolituse kursustel ning tööpraktikaga. Majahaldur, elamuhaldur, korteriühistu tegevjuht, korteriühistu juhatuse liige. Korteriühistujuht, tase 4 kutsestandardis on kirjeldatud 3 kohustuslikku kutsespetsiifilist ning korteriühistujuhi kutset läbivat üldist kompetentsi. Selle kutse taotlemisel on vajalik kõikide kohustuslike kompetentside (B.2.1. - B.2.3) ning korteriühistujuhi kutset läbiva kompetentsi (B.2.4) tõendamine. Korterelamu majandamise ja ühistu juhtimise strateegiline korraldamine 4 Korterelamu majandamise ja ühistu juhtimise taktikaline korraldamine 4 Korterelamu majandamise ja ühistu juhtimise operatiivne haldamine 4 Korteriühistujuht, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Ehitusjuht, tase 6 Construction Site Manager, level 6 7 Ehitusjuht III (versioon 1) Ehitusjuht III (versioon 2) Ehitusjuht III (versioon 3) Ehitusjuht III (versioon 4) Ehitusjuht III (versioon 5) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 10) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 11) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 12) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 13) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 6) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 8) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 9) Jahutussüsteemide ehitamine Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide ehitamise omanikujärelevalve tegemine Küttesüsteemide ehitamine Veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitamistööde omanikujärelevalve tegemine Veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitamine Ventilatsioonisüsteemide ehitamine Üldehituslik ehitamine Üldehitusliku ehitamise omanikujärelevalve tegemine Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Ehitusjuht 35 2015-06-10 2015-06-10 2015-11-16 6 6 1323 Ehitusjuhid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 41 Hoonete ehitus Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Enn Tammaru Tallinna Tehnikakõrgkool Meelis Kann AS Nordecon Enno Põder Merko Ehitus Eesti AS Ago Rehand OÜ Viljandi Õhumeister Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. 6. taseme ehitusjuhi kutsestandard on välja töötatud täiendkoolituse õppekavade aluseks ja isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks. 6. taseme ehitusjuht töötab ehitustööde korraldajana ja vastutava spetsialistina ehitusobjektidel. Ehitusjuhina tegutsedes on lisaks ehitusalastele teadmistele ja oskustele oluline juhtimisoskus. Ehitusjuht on vastutav objekti tehnilise ja majandusliku tegevuse eest ning vajadusel ka tööohutuse eest objektil. Ta juhib ehitustöid, korraldab koosolekuid (alltöövõtjate, hankijate, tellijate, projekteerijatega) ja kontrollib, kas tööd on tehtud vastavalt projektdokumentatsioonile ja ehitusnormidele. Ehitusjuhiks on võimalik spetsialiseeruda järgmistel tegevusaladel: 1. Üldehituslik ehitamine 1) Maapinnast kuni 30 m kõrguste ja 5 m sügavuste hoonete ja nende konstruktsioonide ehitamine arvestades järgmisi sillete piiranguid: a) monoliitsed betoonkonstruktsioonid kuni 18 m; b) monteeritavad betoonkonstruktsioonid kuni 25 m; c) kivikonstruktsioonid; d) teraskonstruktsioonid kuni 36 m; e) puitkonstruktsioonid kuni 18 m. 2) Kuni teise geotehnilise kategooriaga¹ ehitiste ehitamine. 3) Mitte üldises kasutuses olevate krundisiseste teede-platside ja transpordirajatiste ehitamine mittekeerukates ehitusgeoloogilistes tingimustes. 2. Tehnosüsteemide ehitamine 1) Hoone ja selle juurde kuuluva küttesüsteemide ehitamine, sh katlasüsteemide ehitamine 2) Ventilatsioonisüsteemide ehitamine 3) Jahutussüsteemide ehitamine 4) Hoone ja selle juurde kuuluvate veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitamine 3. Omanikujärelevalve tegemine 1) Üldehitusliku ehitamise omanikujärelevalve tegemine 2) Kütte-, ventilatsiooni-, jahutussüsteemide ehitamise omanikujärelevalve tegemine 3) Veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitamise omanikujärelevalve tegemine 6. taseme ehitusjuhile tehnosüsteemide ehitamisel kehivad pädevuspiirangud: 1. küttesüsteemide ehitamine Elamud (kood 11000²), v.a. kõrghooned; lihtsad kuni 5-korruselised ja kuni 25 m kõrged ilma erinõueteta hooned (mitteelamud²) köetava pinnaga kuni 3000 m². 2. jahutussüsteemide ehitamine Elamud (kood 11000²), v.a. kõrghooned; lihtsad, kuni 5-korruselised ja kuni 25 m kõrged ilma erinõueteta hooned (mitteelamud²) köetava pinnaga kuni 3000 m². 3. ventilatsioonisüsteemide ehitamine Elamud (kood 11000²), v.a. kõrghooned; lihtsad, kuni 5-korruselised ja kuni 25 m kõrged ilma erinõueteta hooned (mitteelamud²) köetava pinnaga kuni 3000 m². 4. veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitamine Hoone ja selle juurde kuuluva veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitamine: Elamud (kood 11000²), v.a. kõrghooned; lihtsad, kuni 5-korruselised ja kuni 25 m kõrged ilma erinõueteta hooned (mitteelamud²) köetava pinnaga kuni 3000 m² ja sinna juurde kuuluvad kinnistusisesed torustikud ja seadmed (sh omapuhastid, kinnistu pumplad ja puurkaev-pumplad, mille projektikohane tootlikkus on alla 10 m³/ ööpäevas ühe kinnisasja või kuni 50 inimese vajaduseks). 6.taseme ehitusjuhile omanikujärelevalve tegemisel kehtivad pädevuspiirangud: 1. üldehitusliku ehitamise omanikujärelevalve tegemine Elamute (kood 11210²) ja tagajärgede klassi CC1 (EVS-EN 1990:2002+NA:2002 järgi) liigituvad hooned. 2. kütte-, ventilatsiooni-, jahutussüsteemide omanikujärelevalve tegemine Elamute (kood 11210²) ja tagajärgede klassi CC1 (EVS-EN 1990:2002+NA:2002 järgi) liigituvate hoonete kütte-, ventilatsiooni-, jahutussüsteemid. 3. veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemide omanikujärelevalve tegemine Elamute (kood 11210²) ja tagajärgede klassi CC1 (EVS-EN 1990:2002+NA:2002 järgi) liigituvate hoonete veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemid ning sinna juurde kuuluvad kinnistusisesed torustikud ja seadmed. Ehitusjuhi 6. taseme kutse annab õiguse juhtida ehitustegevust ainult kutsestandardis kirjeldatud piirangute ulatuses. ________________________________ ¹ EVS-EN 1997-1:2006 liigituse järgi. ² Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 78 (04.12.2012) „Ehituse kasutamise otstarvete loetelu“ A.2.1 Ehituspakkumuse koostamine 2.1.1 Hankedokumentatsiooni läbitöötamine 2.1.2 Materjalide, seadmete ja alltöövõtutööde hinnapakkumiste küsimine 2.1.3 Ehitustööde ajagraafiku koostamine 2.1.4 Ehitustööde omahinna arvutamine 2.1.5 Ehitustööde üld- ja isikustatud kulude määratlemine ja kalkulatsiooni koostamine 2.1.6 Ehitustööde finantsplaani koostamine 2.1.7 Pakkumuse koostamine ja esitamine A.2.2 Ehitamise ettevalmistamine ja kavandamine 2.2.1 Ehitustöövõtulepingu sõlmimine 2.2.2 Hangete ja ehitustööde ajagraafiku koostamine 2.2.3 Projekti organisatsiooniskeemi määratlemine 2.2.4 Alltöövõtu- ja allhankelepingute ettevalmistamine ja sõlmimine 2.2.5 Tööprojekti tellimine 2.2.6 Ehituseks vajalike lubade hankimine 2.2.7 Ehitusplatsi organiseerimise skeemi koostamine A.2.3 Ressursside juhtimine 2.3.1 Materjalikulu planeerimine 2.3.2 Töömahu ja tööaja arvestamine 2.3.3 Ehitusmehhanismide ja transpordivahendite töö planeerimine 2.3.4 Ehitusobjekti üldkulude planeerimine 2.3.5 Tegelike ehituskulude võrdlemine finantsplaaniga A.2.4 Ehitustööde juhtimine, korraldamine ja koordineerimine ehitusplatsil kooskõlas tööde tegemise ajagraafikuga 2.4.1 Vajaliku projektdokumentatsiooni ohjamine 2.4.2 Ehituslike mõõtmete mahamärkimine ja kõrgusmärkide ülekandmine 2.4.3 Töökoosolekute juhtimine 2.4.4 Ehitustööde nõuetekohane dokumenteerimine 2.4.5 Lisa- ja muudatustööde kooskõlastamine ja korraldamine A.2.5 Ohutu töö korraldamine ehitustöödel 2.5.1 Ehitusobjektidel olevate põhiliste ohuallikate äratundmine ja määratlemine 2.5.2 Töötervishoiu- ja tööohutusnõuete täitmise tagamine 2.5.3 Ehitusplatsi korrashoiu ja keskkonnaohutuse tagamine 2.5.4 Tegutsemine hädaolukorras (tööõnnetus, avarii, tulekahju, konstruktsiooni lagunemine vm) A.2.6 Kvaliteedi tagamine ehitustöödel 2.6.1 Kontrolltegevuste planeerimine ehitustööde kvaliteedi tagamiseks 2.6.2 Ehitustööde kvaliteedinõuetele vastavuse kontrollimine 2.6.3 Kaetavate tööde ja ehitise osade ülevaatuse korraldamine A.2.7 Ehitustööde üleandmine ja ehitise kasutusele võtmine 2.7.1 Ehitise üleandmise- ja vastuvõtmise kavandamine ja juhtimine 2.7.2 Ehitise täitedokumentatsiooni komplekteerimine 2.7.3 Ehitustööde, sh tehnosüsteemide lõppülevaatuse korraldamine 2.7.4 Ehitise haldajale vajalike kasutuskoolituste korraldamine 2.7.5 Garantiiperioodi toimingute korraldamine A.2.8 Energiatõhus ehitamine A.2.9 Üldehituslik ehitamine 2.9.1 Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2.9.2 Ehitustööde kvaliteedi tagamine 2.9.3 Üldehitustöödega seotud tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine 2.9.4 Lammutatava objekti riskianalüüsi koostamine 2.9.5 Lammutustööde tegemine A.2.10 Küttesüsteemide ehitamine 2.10.1 Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2.10.2 Ehitustööde kvaliteedi tagamine 2.10.3 Küttesüsteemide ehitamisega seotud tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine A.2.11 Jahutussüsteemide ehitamine 2.11.1 Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2.11.2 Ehitustööde kvaliteedi tagamine 2.11.3 Jahutussüsteemide ehitamisega seotud tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine A.2.12 Ventilatsioonisüsteemide ehitamine 2.12.1 Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2.12.2 Ehitustööde kvaliteedi tagamine 2.12.3 Ventilatsioonisüsteemide ehitamisega seotud tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine A.2.13 Hoone ja selle juurde kuuluva veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamine 2.13.1 Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2.13.2 Ehitustööde kvaliteedi tagamine 2.13.3 Veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamisega seotud tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine A.2.14 Omanikujärelevalve tegemine üldehitusliku ehitamise valdkonnas 2.14.1 Järelevalve programmi koostamine 2.14.2 Ehitusprojekti terviklikkuse kontrollimine 2.14.3 Ehitise mahamärkimisega seotud geodeetiliste tööde kontrollimine 2.14.4 Reaalsete vundeerimistingimuste kontrollimine 2.14.5 Ehitustegevuse vastavuse kontrollimine 2.14.6 Ehitamise tehniliste dokumentide nõuetekohase ja õigeaegse täitmise kontrollimine 2.14.7 Kaetavate tööde kontrollimine 2.14.8 Ehitustööde akteerimine 2.14.9 Ehitise üleandmise-vastuvõtmise protsessis osalemine 2.14.10 Keskkonnaohutuse nõuete täitmise kontrollimine 2.14.11 Tööohutusnõuete järgimise kontrollimine A.2.15 Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide ehitamistööde omanikujärelevalve tegemine 2.15.1 Järelevalve programmi koostamine 2.15.2 Ehitusprojekti terviklikkuse kontrollimine 2.15.3 Ehitise mahamärkimisega seotud geodeetiliste tööde kontrollimine 2.15.4 Ehitustegevuse vastavuse kontrollimine 2.15.5 Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide ehitamise tehniliste dokumentide nõuetekohase ja õigeaegse täitmise kontrollimine 2.15.6 Kaetavate tööde kontrollimine 2.15.7 Ehitustööde akteerimine 2.15.8 Ehitise üleandmise-vastuvõtmise protsessis osalemine 2.15.9 Keskkonnaohutuse nõuete täitmise kontrollimine 2.15.10 Tööohutusnõuete järgimise kontrollimine A.2.16 Veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitustööde omanikujärelevalve tegemine 2.16.1 Järelevalve programmi koostamine 2.16.2 Ehitusprojekti terviklikkuse kontrollimine 2.16.3 Ehitise mahamärkimisega seotud geodeetiliste tööde kontrollimine 2.16.4 Ehitustegevuse vastavuse kontrollimine 2.16.5 Veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitamise tehniliste dokumentide nõuetekohase ja õigeaegse täitmise kontrollimine 2.16.6 Kaetavate tööde kontrollimine 2.16.7 Ehitustööde akteerimine 2.16.8 Ehitise üleandmise-vastuvõtmise protsessis osalemine 2.16.9 Keskkonnaohutuse nõuete täitmise kontrollimine 2.16.10 Tööohutusnõuete järgimise kontrollimine Ehitusjuhi põhitööd tehakse ehitusobjektil ja kontoris. Tööaeg on paindlik – üldjuhul töötatakse viiel päeval nädalas, kuid vajadusel tuleb töötada ka nädalavahetusel. Töö rütm võib sõltuvalt ehitustehnoloogilistest vajadusest, hooajalisusest või tööde ajagraafikust olla intensiivne, töötada tuleb sõltuvalt ehitusobjektist suurtel kõrgustel või süvendis. Töökeskkond ehitusobjektil on seotud kõrgendatud riskidega, mistõttu ehitusjuht peab järgima keskkonna-, tööohutuse- ja töötervishoiunõudeid. Ehitusjuht kasutab oma töös kontoritehnikat (arvutid, kommunikatsiooniseadmed jne) ja nõuetekohasuse esmaseks tõendamiseks vastavat mõõtetehnikat. Ehitusjuht peab suutma langetada otsuseid iseseisvalt, juhtima meeskonda ja töötama meeskonnas. Tal peab olema kõrge pingetaluvus, hea suhtlemisoskus ja võime ennast kehtestada. Tööks on vajalikud ka analüüsivõime, algatusvõime ja nii suuline kui kirjalik eneseväljendusoskus. Ehitusjuht peab olema kohusetundlik ja korrektne. 6. taseme ehitusjuhina töötavad inimesed, kellel on ehitusalane või muu tehniline kõrgharidus või ehitustehniline keskeriharidus (TEMT), läbitud täiendkoolitus(ed) ja olemas kutse eeldustele vastav praktiline töökogemus. Objektijuht, projektijuht Ehitusseadus Ehitusjuht, tase 6 kutsestandard koosneb kaheksast kohustuslikust (B.2.1 – B.2.8), kaheksast spetsialiseerumisega seotud (B.2.9 – B.2.16) ja kuuest ehitusjuhi kutset läbivast (B.2.17 – B.2.22) kompetentsist. Ehitusjuhi kutse on spetsialiseerumispõhine. Kutse taotleja peab vastavalt spetsialiseerumisele tõendama järgmised kompetentsid: 1) Ehitusjuht, tase 6, üldehituslik ehitamine: B.2.1 – B.2.8, B.2.9 ja B.2.17 – B.2.22; 2) Ehitusjuht, tase 6, küttesüsteemide ehitamine: B.2.1 – B.2.8, B.2.10 ja B.2.17 – B.2.22; 3) Ehitusjuht, tase 6, jahutussüsteemide ehitamine: B.2.1 – B.2.8, B.2.11 ja B.2.17 – B.2.22; 4) Ehitusjuht, tase 6, ventilatsioonisüsteemide ehitamine: B.2.1 – B.2.8, B.2.12 ja B.2.17 – B.2.22; 5) Ehitusjuht, tase 6, veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitamine: B.2.1 – B.2.8, B.2.13 ja B.2.17 – B.2.22; 6) Ehitusjuht, tase 6, üldehitusliku ehitamise omanikujärelevalve tegemine: B.2.1 – B.2.8, B.2.14 ja B.2.17 – B.2.22; 7) Ehitusjuht, tase 6, kütte-, ventilatsiooni-, jahutussüsteemide omanikujärelevalve tegemine: B.2.1 – B.2.8, B.2.15 ja B.2.17 – B.2.22; 8) Ehitusjuht, tase 6, veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide omanikujärelevalve tegemine: B.2.1 – B.2.8, B.2.16 ja B.2.17 – B.2.22. Ehituspakkumuse koostamine 6 Ehitamise ettevalmistamine ja kavandamine 6 Ressursside juhtimine 6 Ehitustööde juhtimine, korraldamine ja koordineerimine ehitusplatsil kooskõlas tööde tegemise ajagraafikuga 6 Ohutu töö korraldamine ehitustöödel 6 Kvaliteedi tagamine ehitustöödel 6 Ehitustööde üleandmine ja ehitise kasutusele võtmine 6 Energiatõhus ehitamine 5 Ehitusjuhi kutse on spetsialiseerumispõhine. Spetsialiseerumisega seotud kompetentsid on: 1) Ehitusjuht, tase 6, üldehituslik ehitamine: B.2.9 2) Ehitusjuht, tase 6, küttesüsteemide ehitamine: B.2.10 3) Ehitusjuht, tase 6, jahutussüsteemide ehitamine: B.2.11 4) Ehitusjuht, tase 6, ventilatsioonisüsteemide ehitamine: B.2.12 5) Ehitusjuht, tase 6, veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitamine: B.2.13 6) Ehitusjuht, tase 6, üldehitusliku ehitamise omanikujärelevalve tegemine: B.2.14 7) Ehitusjuht, tase 6, kütte-, ventilatsiooni-, jahutussüsteemide omanikujärelevalve tegemine: B.2.15 8) Ehitusjuht, tase 6, veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide omanikujärelevalve tegemine: B.2.16 Kutse-eetika põhimõtete järgimine 6 Meeskonnatöös osalemine 6 Enesearendamine ja elukestva õppe protsessis osalemine 6 Keskkonnasäästlike tööpõhimõtete järgimine 6 Keelteoskus 6 Arvuti kasutamise oskused 6 Päästekorraldaja-valvevahetuse juht, tase 6 Supervisor in Control Room, level 6 2 Päästekorraldaja-valvevahetuse juht, tase 6 (versioon 1) Päästekorraldaja-valvevahetuse juht, tase 6 (versioon 3) Päästekorraldaja-valvevahetuse juht, tase 6 (versioon 4) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Päästekorraldaja 20 2015-06-18 2015-06-18 2018-04-10 6 6 1349 Kutseteenuste juhid, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Päästekorraldaja töös nõutavad keeled Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Ludmilla Alliksaar, valdkonna ekspert Ülle Jõessar Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Katre Kurvits Häirekeskus Meelis Mesi Häirekeskus Ott Nauts Häirekeskus Kaire Saage Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Kaili Tamm Häirekeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Seda kutsestandardit kasutatakse 1) õppekavade koostamiseks 2) inimeste kompetentsuse hindamiseks, sh enesehindamiseks ja vastavushindamiseks kutse andmisel 3) koolitusvajaduse väljaselgitamiks ning koolitusprogrammide koostamiseks 4) ametijuhendite koostamiseks ja töötajate värbamiseks Päästekorraldaja-valvevahetuse juht, tase 6 töö on tagada hädaabiteadete viivitamatu ja nõuetekohane menetlemine läbi päästekorraldaja, tase 4 ja päästekorraldaja-logistik, tase 5 teenistusülesannete täitmise kontrollimise ja nende tegevuse toetamise. 6. taseme päästekorraldaja-valvevahetuse juht korraldab hädaabiteadete menetlemist, koordineerib ja juhendab päästekorraldajate ja päästekorraldaja-logistikute tööd. Töö eeldab meeskonnatööoskust ning suhtlemist klientide ja koostööpartneritega. Päästekorraldaja kutsealal on ka päästekorraldaja, tase 4 ja päästekorraldaja-logistik, tase 5 kutsed. 4. taseme päästekorraldaja töö on võtta vastu ja töödelda viivitamatult kõiki hädaabinumbrile saabuvaid teateid, anda kõigile hädaabiteadetele kiire ja õige ohuhinnang ning edastada vastavalt kehtivatele nõuetele esmast informatsiooni. 5. taseme päästekorraldaja-logistiku töö on päästeasutusele ja kiirabibrigaadidele õigeaegselt väljasõidukorralduse andmine ning väljasõidukorralduse saanud päästeasutusega ja kiirabibrigaadidega side pidamine, info kogumine, vahendamine ja selle dokumenteerimine. A.2.1 Järelevalve teostamine hädaabiteadete vastuvõtmisel 2.1.1 Hädaabiteadetele vastamine 2.1.2 Probleemi väljaselgitamine ja esmase ohuhinnangu andmine 2.1.3 Väljakutseks mittekvalifitseeruvate hädaabiteadete registreerimine infosüsteemi ja vajadusel info edastamine asjaomastele asutustele või isikutele 2.1.4 Kliendiga suhtlemine A.2.2 Järelevalve teostamine hädaabiteadete töötlemisel ja ohuhinnangu andmisel 2.2.1 Hädaabiteate töötlemise käigus esmase informatsiooni kogumine ja ohuhinnangu andmine 2.2.2 Hädaabiteate töötlemise käigus täiendava informatsiooni kogumine ja ohuhinnangu andmine 2.2.3 Kliendiga suhtlemine 2.2.4 Väljakutsete jälgimine A.2.3 Väljasõidukorralduse andmise üle järelevalve teostamine 2.3.1 Operatiivressursi paiknemisest ning hõivatusest pideva ülevaate omamine 2.3.2 Väljakutsete jälgimine 2.3.3 Operatiivressursi väljasaatmine sündmuskohale 2.3.4 Teisest teeninduspiirkonnast operatiivressursi kaasamine 2.3.5 Suhtlemine klientide ja koostööpartneritega A.2.4 Hädaabiteadete esmase informatsiooni edastamine 2.4.1 Hädaabiteate töötlemise käigus saadud esmase informatsiooni edastamine 2.4.2 Hädaabiteate esmasele informatsioonile lisandunud teabe edastamine A.2.5 Sündmuse käigus saadud informatsiooni reaalajas vahendamine 2.5.1 Sündmusega seotud operatiivse informatsiooni vahendamine 2.5.2 Hädaabiteadete menetlemisega seotud informatsiooni kogumine ja analüüsimine 2.5.3 Hädaabiteadete menetlemisega seotud informatsiooni edastamise ja vahendamise koordineerimine A.2.6 Valvevahetuse juhtimine 2.6.1 Teenistujate töö jälgimine hädaabiteadete menetlemisel 2.6.2 Teenistujate töösoorituste hindamine 2.6.3 Valvevahetuse töö korraldamine 2.6.4 Teenistujate juhendamine A.2.7 Professionaalne eneseareng 2.7.1 Oma töö analüüs, enesetäiendamine 2.7.2 Tööks vajalike isikuomaduste arendamine 2.7.3 Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse tervise hoidmine A.2.8 Koolituste ettevalmistamine ja läbiviimine 2.8.1 Koolitusvajaduse väljaselgitamine, ettepanekute tegemine täiendkoolituste teemade osas 2.8.2 Koolituste läbiviimine 2.8.3 Koolitustegevuse dokumenteerimine A.2.9 Juhendamine 2.9.1 Uute ja täiendavat juhendamist vajavate teenistujate juhendamine 2.9.2 Praktikantide juhendamine A.2.10 Kvaliteedi hindamine 2.10.1 Teenistujate töösoorituste kvaliteedi hindamine 2.10.2 Kvaliteedi hindamise programmi täitmine 2.10.3 Kokkuvõtete ja aruandluse koostamine Päästekorraldaja-valvevahetuse juhi töö on korraldatud ööpäevaringselt valvevahetustega, sõltumata puhkepäevadest ja riigipühadest. Tema töö on vastutusrikas ja psüühilist pingutust nõudev ning eeldab valmisolekut ja oskust erinevate olukordade lahendamiseks; päästekorraldaja-valvevahetuse juht tegeleb ka tema alluvuses töötavate päästekorraldajate ja logistikute psühholoogilise pinge maandamisega kriitilistes olukordades. Päästekorraldaja-valvevahetuse juht on valmis töötama pidevalt muutuvates olukordades ning taluma ooteloleku aega ja teadmatust. Päästekorraldaja-valvevahetuse juhi töövahendid on erinevad hädaabiteadete menetlemiseks vajalikud side- ja infotehnoloogia vahendid, andmebaasid ja -kogud. Tööks vajalikud isikuomadused on kohusetundlikkus, empaatiavõime, pinge- ja stressitaluvus, ausus, korrektsus, analüüsivõime, usaldusväärsus ja head juhiomadused. Päästekorraldaja-valvevahetuse juhil on kõrgharidus, kutseoskused on omandatud töö käigus. Nõutav on eelnev töökogemus päästekorraldaja ja päästekorraldaja-logistikuna. Päästekorraldaja- valvevahetuse juht, valvevahetuse juht. Töö päästeteenistujana on reguleeritud päästeteenistuse seadusega. Päästekorraldaja, tase 6 kutse koosneb üheteistkümnest kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.7 ja B.2.11 (läbiv kompetents) tõendamine. Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitavaid kompetentse B.2.8, B.2.9 ja B.2.10. Järelevalve teostamine hädaabiteadete vastuvõtmisel 6 Järelevalve teostamine hädaabiteadete töötlemisel ja ohuhinnangu andmisel 6 Väljasõidukorralduse andmise üle järelevalve teostamine 6 Hädaabiteadete esmase informatsiooni edastamine 6 Sündmuse käigus saadud informatsiooni reaalajas vahendamine 6 Valvevahetuse juhtimine 6 Professionaalne eneseareng 6 Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitavaid kompetentse B.2.8, B.2.9 ja B.2.10. Koolituste ettevalmistamine ja läbiviimine 6 Juhendamine 5 Kvaliteedi hindamine 6 Päästekorraldaja-valvevahetuse juht, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Konservaator, tase 6 Conservator, level 6 6 Konservaator IV (versioon 1) Konservaator IV (versioon 2) Konservaator IV (versioon 3) Konservaator, tase 6 (versioon 4) Konservaator, tase 6 (versioon 5) Konservaator, tase 7 (versioon 7) Konservaator, tase 7 (versioon 8) Arhiivi ja raamatukogu pabermaterjalide konservaator, tase 6 Köitekonservaator, tase 6 Maalikonservaator, tase 6 Monumentaalmaali konservaator, tase 6 Paberalusel kunstiteoste konservaator, tase 6 Puidukonservaator, tase 6 Segamaterjalidest objekti konservaator, tase 6 Tekstiilikonservaator, tase 6 Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Restaureerimine-konserveerimine Konservaator 25 2015-06-11 2015-06-11 2016-12-05 6 6 2651 Kujutavad kunstnikud 0222 Ajalugu ja arheoloogia 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Annes Hermann Tartu Kõrgem Kunstikool Ülle Jukk Muinsuskaitseamet Merike Kallas Eesti Kunstiakadeemia Eve Keedus Rahvusarhiiv Marike Laht SA Eesti Vabaõhumuuseum Jaan Lehtaru Rahvusarhiiv Margit Pajupuu Eesti Kunstimuuseum Heige Peets SA EVM Konserveerimis- ja digiteerimiskeskus Kanut Silli Peedosk Tartu Kõrgem Kunstikool Ruth Tiidor Rahvusarhiiv Ülle Vahar Eesti Rahva Muuseum Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Konservaator, tase 6 kutsestandard on aluseks täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Konserveerimine on interdistsiplinaarne kutseala. Konserveerimise eesmärk on parendada ja/või stabiliseerida materiaalse kultuuripärandi objektide seisundit, säilitades samaaegselt maksimaalselt võimalikus ulatuses nende esteetilise, ajaloolise ja füüsilise terviklikkuse. Konservaator on spetsialist, kelle teadmised, oskused, kogemused, hoiakud ja haridus võimaldavad osaleda kultuuripärandi säilitamisel ja tagada selle kasutamist praegustel ja tulevastel põlvkondadel. Konservaatori kompetents on määratletud materjali- või objektipõhise spetsialiseerumisega. Konservaator planeerib ja teostab objekti uuringuid, konserveerimist ja restaureerimist, ning vastutab nimetatud tööde teostamise ja dokumenteerimise eest. Konservaator lähtub oma töös kutse-eetika normidest, konserveerimise põhiprintsiipidest (pööratavus, töötlemise sobilikkus ja hädavajalikkus, minimalism ja kvaliteet), objekti ohutu käsitsemise ja rahvusvahelise parima praktika tavadest andes oma panuse kultuuripärandi mõistmiseks selle esteetilise ja ajaloolise tähtsuse ja füüsilise terviklikkuse osas. Konservaator, tase 6 on erialase ettevalmistusega ning praktilise kogemusega vastutav spetsialist, kes töötab iseseisvalt. Juhendab vajadusel konservaatoreid, praktikante jne. Kogub ja analüüsib erialast informatsiooni ning koostab vajadusel säilitus- ja konserveerimisalaseid juhiseid. Konservaatori kutsealal on lisaks konservaator, tase 6-le järgmised kutsed: Konservaator, tase 5 on erialase ettevalmistusega, kuid väheste praktiliste kogemustega töötaja, kes järgib oma tööülesannete täitmisel täpselt etteantud juhiseid ning võib vajada vahetut juhendamist. Kogub ja analüüsib erialast informatsiooni. Vastutab talle antud tööülesannete täitmise eest. Konservaator, tase 7 on erialase ettevalmistusega ning praktiliste kogemustega tippspetsialist, kes töötab iseseisvalt ja omal vastutusel. Koostab, hindab ja juhib vajadusel kõrge säilivusriskiga objektide ja kollektsioonide konserveerimisprojekte. Kogub ja analüüsib erialast informatsiooni, koostab ning hindab konserveerimis- ja restaureerimismetoodikaid. Konservaatori kutsel on järgmised spetsialiseerumised: Arhiivi ja raamatukogu pabermaterjalide paberikonservaator tegeleb käsi- ja/või trükikirjas vormistatud paberalusel dokumentide, raamatute sisuplokkide jms konserveerimisega, mis võivad olla ka koloreeritud. Köitekonservaator tegeleb köidetud või õmmeldud kõva- ja pehmekaaneliste trükitud või käsikirjaliste raamatute, albumite, perioodika- ja jätkväljaannete-, jms köite konserveerimisega. Köited võivad sisaldada illustratsioone ja kokkuvolditud lisalehti jms. Köitekonservaator teeb lihtsamaid paberiparandusi. Maalikonservaator tegeleb erinevates maalitehnikates (nt õli-, akrüül-, tempera- või segatehnikas) valminud lõuend-, puit-, vineer-, masoniit- vms. alusel (va paberalusel) tahvelmaalide ning ikoonide konserveerimisega. Monumentaalmaali konservaator tegeleb erinevatele aluspindadele (nt krohv, puit, lõuend) teostatud suuremõõtmeliste seina- ja laemaalide ning arhitektuursete maalingute konserveerimisega. Paberalusel kunstiteoste konservaator tegeleb loomingulise tegevuse tulemusel erinevates tehnikates (graafika, trüki-, manuaal- ja maali tehnikad jms) valminud paberalusel kunstiteoste konserveerimisega. Puidukonservaator tegeleb monoliitsete etnograafiliste puitesemete, puitkonstruktsioonide, mööbli ning eriotstarbeliste puidust objektide (skulptuurid, mudelid jms) konserveerimisega. Segamaterjalidest objekti konservaator tegeleb vähemalt kahest erinevast põhimaterjalist koosneva eseme konserveerimisega, mis ei liigitu mõne teise siintoodud spetsialiseerumise alla. Põhimaterjalid on järgmised: metall, klaas, keraamika, puit, nahk, kips, kivim. Tekstiili konservaator tegeleb esemete konserveerimisega, mille põhimaterjaliks on tekstiil (nt lipud, vaibad, rõivad, sisustus- ja kirikutekstiilid, aksessuaarid jms). A.2.1 Objekti uurimine 1) Materjali ja tehnikate määramine 2) Seisundi analüüsimine 3) Ajaloolise uuringu teostamine A.2.2 Dokumenteerimine 1) Seisundi visuaalne jäädvustamine 2) Objekti ja selle seisundi kirjeldamine 3) Konserveerimiskava koostamine 4) Konserveerimistööde kirjeldamine 5) Säilituskava koostamine A.2.3 Töökoha organiseerimine ja tööohutuse tagamine 1) Töökoha korraldamine 2) Objekti säästev ja ohutu käsitsemine 3) Tööohutuse tagamine A.2.4 Konserveerimistööde maksumuse arvestamine 1) Materjali- ja tööajakulu planeerimine 2) Materjali- ja tööajakulu järelarvestamine A.2.5 Objekti märgistamine ja ettevalmistamine eksponeerimiseks, hoidmiseks või transportimiseks 1) Ümbrise valmistamine, objekti pakkimine ja märgistamine A.2.6 Juhendamine, juhtimine ja nõustamine konserveerimis- ja säilitamisalastes küsimustes 1) Eriala praktikantide/konservaatorite juhendamine 2) Nõustamine A.2.7 Konserveerimise praktiline teostamine A.2.8 Konservaator, tase 6 kutseline käitumine ja tegutsemine Olenevalt spetsialiseerumisest võib konservaator töötada sise- ja/või välistingimustes. Töös tuleb järgida tervisekaitse- ja ohutusnõudeid ning kasutada isikukaitsevahendeid. Konservaator puutub kokku kemikaalide, hallitusseente, tolmu jm allergiat põhjustada võivate ainetega. Töö võib nõuda füüsilist pingutust ja töötamist sundasendites, tööaeg võib olla paindlik. Tavaliselt kasutab konservaator oma töös erinevaid töövahendeid, materjale ja seadmeid: traditsioonilisi käsitöövahendeid, kaasaegseid mehhaanilisi ja elektrilisi, sh eriotstarbelisi tööriistu ja seadmeid ning spetsiaalselt konserveerimistöödeks valmistatud vahendeid ja seadmeid. Konservaatori töö nõuab head käelist osavust, korrektsust, keskendumisvõimet, rutiinitaluvust, ruumi-, värvi- ja kujunditaju, koostöövalmidust, otsustus- ja analüüsivõimet, vastutustunnet ja loogilist mõtlemist. Kutsealal töötamine eeldab üldjuhul erialast kõrgharidust, nt järgmistel erialadel: kultuuriväärtuste konserveerimine, restaureerimine ja/või säilitamine. Konservaator, restauraator. Konservaator, tase 6 kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid (B.2.1 - B.2.8). Spetsialiseeruda on võimalik järgnevalt: Arhiivi ja raamatukogu pabermaterjalide konserveerimine Köite konserveerimine Maali konserveerimine Monumentaalmaali konserveerimine Paberalusel kunstiteoste konserveerimine Puidu konserveerimine Segamaterjalidest objekti konserveerimine Tekstiili konserveerimine Objekti uurimine 7 Dokumenteerimine 6 Töökoha organiseerimine ja tööohutuse tagamine 6 Konserveerimistööde maksumuse arvestamine 6 Objekti märgistamine ja ettevalmistamine eksponeerimiseks, hoidmiseks või transportimiseks 6 Juhendamine, juhtimine ja nõustamine konserveerimis- ja säilitamisalastes küsimustes 6 Konserveerimise praktiline teostamine 7 Konservaator, tase 6 kutseline käitumine ja tegutsemine 6 Tehnoülevaataja, tase 5 Technical inspector of the roadworthiness, level 5 1 Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Tehnoülevaataja 1 2016-03-31 2016-03-31 2021-03-30 5 5 3115 Masinaehitustehnikud 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Ahto Ilves Maanteeamet Andres Soots MTÜ Eesti Tehnoülevaatajate Liit, A-Ülevaatus OÜ Andrus Simberg MTÜ Autokutseõppe Liit Argo Järva OÜ Pikaliiva Grupp Avo Raud OÜ Tehnokuller Jürgo Vahtra Maanteeamet Raivo Talviste Targa OÜ Reino Mokrik Kagu-Sell OÜ Taaniel Tigas MTÜ Autokutseõppe Liit Ülo Heinsoo E-Tehno OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Tehnoülevaataja töö eesmärk on sõiduki liiklusohutuse ja loodushoidliku tehnoseisundi tagamine. Tehnoülevaataja teostab sõiduki ülevaatuse, kontrollides erinevaid tehnilisi komponente ja tehes süsteemide visuaalset kontrolli ja mõõtmisi. Lähtudes mõõtmiste ja visuaalse kontrollimise tulemustest annab kliendile tagasisidet. Tehnoülevaataja töötab iseseisvalt, kasutades andmebaase, katalooge ja juhendeid. Vajalik on pidev enesetäiendamine. Tehnoülevaataja võib töötada nii üksi kui ka meeskonnas, tema töö eeldab suhtlemist kaastöötajate ja klientidega. A.2.1 Suhtlemine. A.2.2 Töö dokumentidega. A.2.3 Seadmete kasutamine. A.2.4 Ohutusnõuete järgimine. A.2.5 Tehnoülevaatuse läbiviimine A.2.6 Tehnoülevaataja, tase 5 kutseline käitumine ja tegutsemine Tehnoülevaataja töö võib toimuda graafiku alusel, enamasti päeval. Töö toimub enamasti siseruumis. Võib ette tulla töötamist suurenenud ohu olukorras, mis on seotud liikuvate sõidukite ja seadmete kasutamisega vms. Tehnoülevaataja töötab üldiselt seistes, sageli ka ergonoomiliselt rasketes tingimustes. Võimalik on kokkupuude tervistkahjustavate ainetega (mootorikütused, määrdeained ja tehnilised vedelikud, happed, heitgaasid jmt). Töökeskkonnas võib esineda müra, tolmu, niiskust ja vibratsiooni. Tehnoülevaataja kasutab töökoja-, remondi- ja hooldusseadmeid, diagnostika- ja mõõteseadmeid, muid töövahendeid (nt piduristende, heitgaaside analüsaatoreid, müramõõtjat jm.) ning IT rakendusi. Tehnoülevaataja eeldatavad isikuomadused on täpsus, vastutustunne, koostöövalmidus, pingetaluvus ning analüüsi- ja otsustusvõime. Tehnoülevaataja on saanud erialase ettevalmistuse kutseõppeasutuses või kursustel. Tehnoülevaataja täpsem kutsealane ettevalmistus on määratud õigusaktides (liiklusseadus §74). Tehnoülevaataja. Tehnoülevaataja töö kuulub reguleeritud kutsete hulka, tulenedes liiklusseadusest §74: „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollijale esitatavad nõuded“. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Suhtlemine 5 Töö dokumentidega 5 Töövahendite kasutamine 5 Ohutusnõuete järgimine 5 Tehnoülevaatuse läbiviimine 5 Tehnoülevaataja, tase 5 kutseline käitumine ja tegutsemine 5 Konservaator, tase 7 Conservator, level 7 6 Konservaator V (versioon 1) Konservaator V (versioon 2) Konservaator V (versioon 3) Konservaator, tase 7 (versioon 4) Konservaator, tase 7 (versioon 5) Konservaator, tase 8 (versioon 7) Konservaator, tase 8 (versioon 8) Arhiivi ja raamatukogu pabermaterjalide konservaator, tase 7 Köitekonservaator, tase 7 Maalikonservaator, tase 7 Monumentaalmaali konservaator, tase 7 Paberalusel kunstiteoste konservaator, tase 7 Puidukonservaator, tase 7 Segamaterjalidest objekti konservaator, tase 7 Tekstiilikonservaator, tase 7 Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Restaureerimine-konserveerimine Konservaator 25 2015-06-11 2015-06-11 2016-12-05 7 7 2651 Kujutavad kunstnikud 0222 Ajalugu ja arheoloogia 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Annes Hermann Tartu Kõrgem Kunstikool Ülle Jukk Muinsuskaitseamet Merike Kallas Eesti Kunstiakadeemia Eve Keedus Rahvusarhiiv Marike Laht SA Eesti Vabaõhumuuseum Jaan Lehtaru Rahvusarhiiv Margit Pajupuu Eesti Kunstimuuseum Heige Peets SA EVM Konserveerimis- ja digiteerimiskeskus Kanut Silli Peedosk Tartu Kõrgem Kunstikool Ruth Tiidor Rahvusarhiiv Ülle Vahar Eesti Rahva Muuseum Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Konservaator, tase 7 kutsestandard on aluseks täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Konserveerimine on interdistsiplinaarne kutseala. Konserveerimise eesmärk on parendada ja/või stabiliseerida materiaalse kultuuripärandi objektide seisundit, säilitades samaaegselt maksimaalselt võimalikus ulatuses nende esteetilise, ajaloolise ja füüsilise terviklikkuse. Konservaator on spetsialist, kelle teadmised, oskused, kogemused, hoiakud ja haridus võimaldavad osaleda kultuuripärandi säilitamisel ja tagada selle kasutamist praegustel ja tulevastel põlvkondadel. Konservaatori kompetents on määratletud materjali- või objektipõhise spetsialiseerumisega. Konservaator planeerib ja teostab objekti uuringuid, konserveerimist ja restaureerimist, ning vastutab nimetatud tööde teostamise ja dokumenteerimise eest. Konservaator lähtub oma töös kutse-eetika normidest, konserveerimise põhiprintsiipidest (pööratavus, töötlemise sobilikkus ja hädavajalikkus, minimalism ja kvaliteet), objekti ohutu käsitsemise ja rahvusvahelise parima praktika tavadest andes oma panuse kultuuripärandi mõistmiseks selle esteetilise ja ajaloolise tähtsuse ja füüsilise terviklikkuse osas. Konservaator, tase 7 on erialase ettevalmistusega ning praktiliste kogemustega tippspetsialist, kes töötab iseseisvalt ja omal vastutusel. Koostab, hindab ja juhib vajadusel kõrge säilivusriskiga objektide ja kollektsioonide konserveerimisprojekte. Kogub ja analüüsib erialast informatsiooni, koostab ning hindab konserveerimis- ja restaureerimismetoodikaid. Konservaatori kutsealal on lisaks konservaator, tase 7-le järgmised kutsed: Konservaator, tase 5 on erialase ettevalmistusega, kuid väheste praktiliste kogemustega töötaja, kes järgib oma tööülesannete täitmisel täpselt etteantud juhiseid ning võib vajada vahetut juhendamist. Kogub ja analüüsib erialast informatsiooni. Vastutab talle antud tööülesannete täitmise eest. Konservaator, tase 6 on erialase ettevalmistusega ning praktilise kogemusega vastutav spetsialist, kes töötab iseseisvalt. Juhendab vajadusel konservaatoreid, praktikante jne. Kogub ja analüüsib erialast informatsiooni ning koostab vajadusel säilitus-ja konserveerimisalaseid juhiseid. Konservaatori kutsel on järgmised spetsialiseerumised: Arhiivi ja raamatukogu pabermaterjalide paberikonservaator tegeleb käsi- ja/või trükikirjas vormistatud paberalusel dokumentide, raamatute sisuplokkide jms konserveerimisega, mis võivad olla ka koloreeritud. Köitekonservaator tegeleb köidetud või õmmeldud kõva- ja pehmekaaneliste trükitud või käsikirjaliste arhiividokumentide, raamatute, albumite, perioodika- ja jätkväljaannete, jms köite konserveerimisega. Köited võivad sisaldada illustratsioone ja kokkuvolditud lisalehti jms. Köitekonservaator teeb lihtsamaid paberiparandusi. Maalikonservaator tegeleb erinevates maalitehnikates (nt õli-, akrüül-, tempera- või segatehnikas) valminud lõuend-, puit-, vineer-, masoniit- vms. alusel (va paberalusel) tahvelmaalide ning ikoonide konserveerimisega. Monumentaalmaali konservaator tegeleb erinevatele aluspindadele (nt krohv, puit, lõuend) teostatud suuremõõtmeliste seina- ja laemaalide ning arhitektuursete maalingute konserveerimisega. Paberalusel kunstiteoste konservaator tegeleb loomingulise tegevuse tulemusel erinevates tehnikates (graafika-, trüki-, manuaal- ja maali tehnikad jms) valminud paberalusel kunstiteoste konserveerimisega. Puidukonservaator tegeleb monoliitsete etnograafiliste puitesemete, puitkonstruktsioonide, mööbli ning eriotstarbeliste puidust objektide (skulptuurid, mudelid jms) konserveerimisega. Segamaterjalidest objekti konservaator tegeleb vähemalt kahest erinevast põhimaterjalist koosneva eseme konserveerimisega, mis ei liigitu mõne teise siintoodud spetsialiseerumise alla. Põhimaterjalid on järgmised: metall, klaas, keraamika, puit, nahk, kips, kivim. Tekstiili konservaator tegeleb esemete konserveerimisega, mille põhimaterjaliks on tekstiil (nt lipud, vaibad, rõivad, sisustus- ja kirikutekstiilid, aksessuaarid jms). A.2.1 Objekti uurimine 1) Materjali ja tehnikate määramine 2) Seisundi analüüsimine 3) Ajaloolise uuringu teostamine A.2.2 Dokumenteerimine 1) Seisundi visuaalne jäädvustamine 2) Objekti ja selle seisundi kirjeldamine 3) Konserveerimiskava koostamine 4) Konserveerimistööde kirjeldamine 5) Säilituskava koostamine A.2.3 Töökoha organiseerimine ja tööohutuse tagamine 1) Töökoha korraldamine 2) Objekti säästev ja ohutu käsitsemine 3) Tööohutuse tagamine A.2.4 Konserveerimistööde maksumuse arvestamine 1) Materjali- ja tööajakulu planeerimine 2) Materjali- ja tööajakulu järelarvestamine A.2.5 Objekti märgistamine ja ettevalmistamine eksponeerimiseks, hoidmiseks või transportimiseks 1) Ümbrise valmistamine, objekti pakkimine ja märgistamine A.2.6 Juhendamine, juhtimine ja nõustamine konserveerimis- ja säilitamisalastes küsimustes 1) Eriala praktikantide/konservaatorite juhendamine 2) Nõustamine 3) Juhtimine A.2.7 Konserveerimise praktiline teostamine A.2.8 Konservaator, tase 7 kutseline käitumine ja tegutsemine Olenevalt spetsialiseerumisest võib konservaator töötada sise- ja/või välistingimustes. Töös tuleb järgida tervisekaitse- ja ohutusnõudeid ning kasutada isikukaitsevahendeid. Konservaator puutub kokku kemikaalide, hallitusseente, tolmu jm allergiat põhjustada võivate ainetega. Töö võib nõuda füüsilist pingutust ja töötamist sundasendites, tööaeg võib olla paindlik. Tavaliselt kasutab konservaator oma töös erinevaid töövahendeid, materjale ja seadmeid: traditsioonilisi käsitöövahendeid, kaasaegseid mehhaanilisi ja elektrilisi, sh eriotstarbelisi tööriistu ja seadmeid ning spetsiaalselt konserveerimistöödeks valmistatud vahendeid ja seadmeid. Konservaatori töö nõuab head käelist osavust, korrektsust, keskendumisvõimet, rutiinitaluvust, ruumi-, värvi- ja kujunditaju, koostöövalmidust, otsustus- ja analüüsivõimet, vastutustunnet ja loogilist mõtlemist. Kutsealal töötamine eeldab üldjuhul erialast kõrgharidust, nt järgmistel erialadel: kultuuriväärtuste konserveerimine, restaureerimine ja/või säilitamine. Konservaator, restauraator. Konservaator, tase 7 kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid (B.2.1 - B.2.8). Konservaator tõendab kompetentsid lähtuvalt valitud spetsialiseerumisest. Spetsialiseeruda on võimalik järgnevalt: Arhiivi ja raamatukogu pabermaterjalide konserveerimine Köite konserveerimine Maali konserveerimine Monumentaalmaali konserveerimine Paberalusel kunstiteoste konserveerimine Puidu konserveerimine Segamaterjalidest objekti konserveerimine Tekstiili konserveerimine Objekti uurimine 7 Dokumenteerimine 7 Töökoha organiseerimine ja tööohutuse tagamine 6 Konserveerimistööde maksumuse arvestamine 6 Objekti märgistamine ja ettevalmistamine eksponeerimiseks, hoidmiseks või transportimiseks 7 Juhendamine, juhtimine ja nõustamine konserveerimis- ja säilitamisalastes küsimustes 7 Konserveerimise praktiline teostamine 7 Konservaator, tase 7 kutseline käitumine ja tegutsemine 7 Kalakasvataja, tase 4 Fish farmer, level 4 2 Kalakasvataja, tase 4 (versioon 1) Kalakasvataja, tase 4 (versioon 3) Kalakasvataja, tase 4 (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Looma- ja taimekasvatus. Põllumajandustehnika Kalakasvataja 27 2015-11-13 2015-11-13 2020-11-12 4 4 6221 Vesiviljeluse oskustöölised 0831 Kalandus 03 Kalapüük ja vesiviljelus Arvuti kasutamise oskused Härmo Hiiemäe Varbla Kalakasvatuse OÜP Riina Kalda Riina Kalda kalamajand Carpio Eduard Koitmaa Maaeluministeerium Priit Lulla OÜ AquaMyk Urmeti kalakasvandus Külli Marrandi Järvamaa KHK Tiina Matsulevitš SA Innove Anton Mezenin Järvamaa KHK Priit Päkk Eesti Maaülikool Ann Riisenberg Eesti Põllumeeste Keskliit Evelyn Saluste Lapivara OÜ Rutikvere Kalakasvatus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kalakasvataja, tase 4 kutsestandard on aluseks vastava taseme õppe- ja koolituskavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Kalakasvataja, tase 4 on oskustöötaja, kelle töö eesmärgiks on vesiviljelusloomade kasvatamine ja nende turustamises osalemine. Tema peamiseks tööülesandeks on kalade ja vähkide kasvatamiseks vajaliku kasvukeskkonna tagamine. Oma töös jälgib ja püüab ta saavutada kõrget professionaalset taset ning töö tootlikkust. Töötamine kalakasvatajana eeldab austavat suhtumist elusorganismidesse. Kalakasvataja mõistab vee kui elukeskkonna eripära ja kalandust kui majandusharu. Tunneb vesiviljelussaaduste tootmisprotsesse, kasutab tehnoloogilisi seadmeid ja vahendeid teadlikult ja vastutustundlikult ning tegutseb energia- ja keskkonnasäästlikult. Kalakasvataja töötab iseseisvalt, kohandudes vastavalt olukorrale. Kalakasvataja järgib etteantud tööjuhiseid ja tööohutusnõudeid. A.2.1 Kalade kasvatamiseks sobiva ja liigiomase kasvukeskkonna hoidmine A.2.2 Kalade eri vanuserühmade söötmine A.2.3 Kalade liigiomane paljundamine A.2.4 Kalade tervisliku seisundi jälgimine, kõrvalekallete märkamine ja profülaktiline töötlemine spetsialisti juhendamisel A.2.5 Eluskala käitlemine ja kalade esmane töötlemine A.2.6 Tehnoloogiliste seadmete kasutamine ja korrashoid A.2.7 Vähkide kasvatamine Kalakasvataja töö on otseselt seotud töökeskkonnaga, kus valitseb tavalisest kõrgem niiskuse tase ning õhu ja veetemperatuuride erinevus. Töö võib kasvatustehnoloogiast tulenevalt olla hooajaline. Vajadusel töötab kalakasvataja puhkepäevadel, riiklikel pühadel ja öisel ajal. Tööohutuse nõuetest tulenevalt on peamised riskid seotud erinevate mehhanismide ning kala käitlemis- ja töötlemisvahendite kasutamisega. Kalakasvataja töövahenditeks on kalapüügivahendid sh kahv, noot, elektripüügi seade jt, vee hapnikusisalduse, temperatuuri ja teiste füüsikalis-keemiliste näitajate jälgimisseadmed, kalapumbad, kalasorteerid, kaalud, loendurid, transpordivahendid (konteinerid), haudeaparaadid, laborivahendid (mikroskoop, kausid jne), kasvanduses kasutatav tarkvara, kala esmakäitlemiseks vajalikud riistad ja pakkevahendid. Kalakasvataja töö eeldab hoolsust, täpsust ja korrektsust, ilmastiku, keskkonna- ja rutiinitaluvust, püsivust ning enesedistsipliini. Tavaliselt töötavad kalakasvatajatena inimesed, kellel on vastava eriala kutseharidus ja/või töökohal omandatud kutseoskused. Kalakasvataja, vesiviljeleja. Tervisetõend toidu käitlemiseks vastavalt toiduseaduse § 28-le. Kalakasvataja, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.6 ja B.2.8 - B.2.11 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Selle kutse taotlemisel on võimalus valida ja tõendada täiendav kompetents B.2.7. Kalade kasvukeskkonna hoidmine 4 Kalade söötmine 4 Kalade paljundamine 4 Kalade tervisliku seisundi jälgimine, kõrvalekallete märkamine ja ravi spetsialisti juhendamisel 4 Eluskala käitlemine ja kalade esmane töötlemine 4 Tehnoloogiliste seadmete kasutamine ja hooldamine 4 Selle kutse taotlemisel on võimalus valida ja tõendada täiendav kompetents B.2.7. Vähkide kasvatamine 4 Töökeskkonna, keskkonna-, ja tööohutuse tagamine 4 Juhiste ja reeglite järgimine 4 Suhtlemine ja koostöö 4 Õppimine ja enesearendamine 4 Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 Diploma Civil Engineer in Buildings and Structures, level 7 8 Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 1) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 2) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 3) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 4) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 6) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 9) Alleriala: Geotehnika Alleriala: Hoonete ehitus Alleriala: Sadamaehitus Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Ehitusinsener 21 2015-12-16 2015-12-16 2017-01-22 7 7 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning määratakse kompetentsusnõuded kutse taotlejale või selle pikendajale. Üldehituse eriala magistriõppe või sellele haridustasemele vastava integreeritud õppe läbinud isikule antakse lõpetamisel diplomeeritud ehitusinseneri esmakutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava vastab diplomeeritud üldehitusinseneri kutsestandardi järgmistele osadele: • Teadmised ja oskused (lisa 5) • Inseneritööks vajalikud hoiakud (B 2.3) Õppekava peab olema riiklikult tunnustatud. Esmase kutse omanik võib üldehituse erialal tegutseda selle eriala diplomeeritud ehitusinseneri või volitatud ehitusinseneri kutset omava spetsialisti juhendamisel. Esmase kutse andmisel ei ole praktiline töökogemus nõutav, mistõttu ametialasid ei määratleta. Esmane kutse on tähtajatu. Ehitusvaldkonna insenerid tegutsevad kesktaseme- või tippjuhina või kitsama ametiala spetsialistina hoonete ja rajatiste kavandamisel, püstitamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel, hoonete lammutus- ja restaureerimistöödel. Ehitusinseneride ülesandeks on ehitustehniliste lahenduste väljatöötamine ja projektlahenduste realiseerimine, arvestades sotsiaalsete, majanduslike, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetiliste aspektidega. Kutsestandard sisaldab 7. taseme diplomeeritud ehitusinseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonna inseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Diplomeeritud ehitusinsener (EKR 7. tase) töötab iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutades nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Diplomeeritud ehitusinsenerid üldehituse erialal spetsialiseeruvad hoonete ehituse, sadamaehituse või geotehnika allerialadele. Diplomeeritud ehituseinseneride tööosad ja -ülesanded üldehituse erialal on loetletud standardi avalehel toodud erialade ja ametialade lõikes. Vastav tööosade ja –ülesannete loetelu on lisas 3. Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad tööosadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Üldehituse eriala ehitusinseneril peab olema rakenduskõrghariduse diplom või bakalaureuse kraad üldehituse erialal. Eelduste vastavust on võimalik tõendada ka VÕTA 1) kaudu. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Lisaks sellele tuleb täita täiendusõppe nõuded vastavalt lisale 7. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise ja taastõendamise eeldused on esitatud lisas 7. Kutse taotlemise erijuht on kirjeldatud lisas 8. Märkus: 1) VÕTA = Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (inglise keeles: APEL = Accreditation of Prior and Experiential Learning). Üldehituse eriala diplomeeritud ehitusinsenerid töötavad kesktaseme-, tippjuhi või spetsialistina ametikohtadel, mille nimetused on näiteks projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht, konsultant. Üldehituse eriala diplomeeritud ehitusinseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada üldehituse erialal iseseisvalt ja enda vastutusel tõendatud kompetentsuse piires ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Diplomeeritud ehitusinseneri volituste ulatus üldehituse erialal vt lisast 11. Ametiala: Projekteerimine 7 Ametiala: Projekteerimise juhtimine 7 Ametiala: Omanikujärelevalve 7 Ametiala: Ehitusjuhtimine 7 Ametiala: Ehitustegevuse juhtimine 7 Ametiala: Ehitusmaksumuse hindamine 7 Ametiala: Ehitusgeoloogilised uuringud 7 Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 esmane kutse Diploma Thermal Engineering Engineer, level 7 high education qualification 1 Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud soojusenergeetikainsener energiamuundamise seadmete alal, tase 7 Diplomeeritud soojusenergeetikainsener soojusmajanduse ja kütuste alal, tase 7 Diplomeeritud soojusenergeetikainsener soojustehnoloogia seadmete alal, tase 7 Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Inseneride Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Inseneeria (energeetika) Soojustehnikainsener 10 2013-06-05 2013-06-05 2018-05-02 7 7 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Soojusenergeetikainseneride kutsete tasemed Insenerikutsete taotlemise eeldused Inseneri täiendusõppe arvestus Kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Aadu Paist Tallinna Tehnikaülikool Uudo-Rein Lehtse ESTIS Aleksander Iivanainen Tehnokontrollikeskus OÜ Mati Tatar Adven AS Arvi Poobus ESTIS Kuuno Külasalu TS Energia OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 kutsestandard on kõrghariduse õppekavade, isikute kompetentsuse hindamise ning kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemise alus. Selle kutsestandardi alusel antakse järgmisi kutseid: a) Diplomeeritud soojusenergeetikainseneri esmane kutse antakse isikule kõrgharidusõppe lõpetamisel akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava on riiklikult tunnustatud ja vastab kutsestandardi osadele B 2.1-2.8. Esmase kutse omamine tõendab, et isik on suuteline rakendama üldteoreetilisi teadmisi ja oskusi kogenud soojusenergeetikainseneri juhendamisel. Esmane kutse on tähtajatu. b) Diplomeeritud soojusenergeetikainsener kutse antakse isikule kutsetunnistusega juhul, kui kutset andev organ on tunnistanud tema kompetentside vastavust kutsestandardile. Soojusenergeetikainsenerid töötavad soojuse elektrienergiaks muundamise, soojusallikate energiakasutuse, kütuste ning kütusemajanduse alal ning viivad läbi soojusenergeetika seadmete, soojusvõrkude ja –süsteemide projekteerimise, ehitamise ning käitamisega seotud toiminguid, arvestades sotsiaalsete, majanduslike, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetiliste aspektidega. Soojusenergeetikainsenerid on valmis töötama meeskonnas koos sidusvaldkondade inseneride jt spetsialistidega. Kutsestandard sisaldab 7. taseme diplomeeritud soojusenergeetikainseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Diplomeeritud soojusenergeetikainsener hoiab käigus ja kohandab (optimeerib) olemasolevaid tehnoloogiaid, rakendab uusi teadmisi, tehnoloogiaid ja ideid ning toetab tehnoloogiasiiret. Ta teeb ettepanekuid probleemidele lahenduste leidmisel ja elluviimisel. Töö hõlmab ressursside jagamist ja teiste töö juhtimist. Vastutada tuleb nii oma kui alluvate töö tulemuste eest. Diplomeeritud soojusenergeetikainsener võib tegutseda ka koolitaja või arendusspetsialistina. Teised soojusenergeetikainseneride kutsed: Diplomeeritud soojusenergeetikainsener tase 7, esmane kutse. Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8. Soojusenergeetikainseneride kutsetasemete kirjeldusi vt lisast 1. A.2.1 Üldinsenerlike ja soojusvaldkonna teadmiste rakendamine. A.2.2 Tehniline ja äriline juhtimine. A.2.3 Kutsealale pühendumine. A.2.4 Tööalane suhtlemine A.2.5 Soojustehnoloogia seadmed. A.2.6 Energiamuundamine. A.2.7 Soojusmajandus ja kütused. Soojusenergeetikainsenerid töötavad nii büroos kui väliobjektidel. Kõrgendatud ohu allikatega töölõikudel töötades tuleb juhinduda tööohutuse ja valdkonna ohutuse nõuetest. Teatud töökohtadel võidakse insenerilt nõuda vastavalt töökohale esitatud nõuetele pädevustunnistust. Soojusenergeetikainsener kasutab oma töös lisaks tavapärasele kontoritehnikale (arvutid, kommunikatsiooniseadmed jms) ja -tarkvarale (tekstitöötlus, tabelarvutus, internetisuhtlus jms) spetsiaalseid arvutusprogramme ning spetsiaalseid töövahendeid ja mõõtetehnikat. Töö eeldab insenerlikku ja keskkonnahoidlikku ning säästvat arengut toetavat mõtlemist, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, analüüsivõimet, täpsust, vastutustunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, ruumilist kujutlus- ning kohanemisvõimet. Diplomeeritud soojusenergeetikainsener on üldjuhul saanud soojusenergeetika-alase ettevalmistuse kõrgkoolis. Ta on oma teadmisi perioodiliselt täiendanud ja tal on iseseisva erialase töö kogemus. Kutse taolemise eeldused ja täiendõppe nõuded vt lisadest 2 ja 3. Diplomeeritud soojusenergeetikainseneri kutsetunnistuse kehtib 5 aastat. Soojusenergeetikainsenerid töötavad kesktaseme, tippjuhi või spetsialistina ametikohtadel, mille nimetused on näiteks soojustehnikainsener, elektrienergia tootmise insener, soojusautomaatikainsener, režiimi dispetšer, energiasüsteemide peaspetsialist, elektrijaama juht, energeetikainsener, energiaplokkide peaspetsialist, juhataja, peainsener, insener, projekteerija, projektijuht, objektijuht, ehitusjuht, konsultant, ekspert, arendusjuht, osakonnajuhataja, teadur, juhtivteadur jm. Soojusenergeetikainseneri kutsetunnistus on eeltingimus vastutava spetsialistina töötamisel ja teatud tegevusaladel majandustegevuse registrisse kandmisel. Soojusenergeetika seadmete, soojusvõrkude ja -süsteemide projekteerimise, ehitamise ning käitamisega seotud toimingud nõuavad vastavate õigusaktide järgimist. Kõrgendatud ohtlikkusega töölõikudel võidakse nõuda töökoha nõuetele vastavat pädevustunnistust. Diplomeeritud soojusenergeetikainseneri kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.4 tõendamine, valikust B.2.5 - B.2.7 ühe kompetentsi tõendamine. Üldinsenerlike ja soojusvaldkonna teadmiste rakendamine 7 Tehniline ja äriline juhtimine 7 Kutsealale pühendumine 7 Tööalane suhtlemine 7 Kutse taotlemisel on nõutav valikust B.2.5 - B.2.7 ühe kompetentsi tõendamine. Tekstiilkäsitöö valmistaja, tase 3 Textiles craftspeople, level 3 2 Tekstiilkäsitöö valmistaja, tase 3 (versioon 1) Tekstiilkäsitöö valmistaja, tase 3 (versioon 3) Tekstiilkäsitöö valmistaja, tase 3 (versioon 4) Tekstiilkäsitöö valmistaja, tase 3 (versioon 5) Heegeldaja, tase 3 Kangakuduja, tase 3 Masinkuduja, tase 3 Silmuskuduja, tase 3 Tekstiilmaterjalide värvija, tase 3 Tikkija, tase 3 Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Tekstiilkäsitööline 18 2015-11-04 2015-11-04 2018-04-24 3 3 7318 Tekstiil-, nahk- jms tooteid valmistavad käsitöömeistrid 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Käsitöömeistri kutse-eetika Inna Soonurm SA Innove Maret Lehis AS Pileum Anu Randmaa Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Ingrid Uus Olustvere TMK Selle kutsestandardi alusel võib jätkuda kutse andmine kuni 31. oktoobrini 2019 neile isikutele, kes on õppinud vastava kutsestandardi põhjal koostatud kutseõppe õppekaval. Alus: SA Kutsekoda juhatuse liikme korraldus nr 14/2018 16.04.2018 ---------------- Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Tekstiilkäsitöö valmistaja, tase 3 kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja kutseõppe õppekavade koostamise ning kompetentsuse hindamise alus. Tekstiilkäsitöö valmistaja teeb vastavalt etteantud juhenditele kvaliteetseid ja esteetilisi tekstiilist käsitööesemeid või nende osi kangakudumise, masinkudumise, silmuskudumise, heegeldamise, tikkimise ja tekstiilmaterjalide värvimise teel. Ta kasutab sobivaid materjale ja töövahendeid ning käsitöö seadmeid ja masinaid. Tavaliselt töötab ta iseseisvalt ja vastutab talle antud tööülesannete täitmise eest. Ta järgib käsitöömeistri eetikanõudeid (vt lisa 1 „Käsitöömeistri kutse-eetika“) ning töö turvalisuse ja töötervishoiu reegleid. Teised tekstiiliala kutsetasemed: Tekstiilkäsitöö sell, tase 4 Tekstiilikäsitööline, tase 5 Tekstiilimeister, tase 6 Tekstiilimeister, tase 7 (Käsitöömeister, tase 7 spetsialiseerumine) A.2.1 Tööprotsessi ettevalmistamine 2.1.1 Töö planeerimine 2.1.2 Materjalide ja töövahendite ettevalmistamine 2.1.3. Töökoha korraldamine. A.2.2 Kangakudumine 2.2.1 Kangastelgede ettevalmistamine 2.2.2 Kangastelgedel kudumine. 2.2.3 Eseme viimistlemine. A.2.3 Masinkudumine 2.3.1 Kudumismasina ettevalmistamine. 2.3.2 Masinal kudumine 2.3.3 Eseme viimistlemine. A.2.4 Silmuskudumine 2.4.1 Käsitsi kudumine. 2.4.2 Kudumi viimistlemine A.2.5 Heegeldamine 2.5.1 Heegeldamine 2.5.2 Heegeltöö viimistlemine A.2.6 Tikkimine 2.6.1 Kanga ja tikkimisvahendite ettevalmistamine. 2.6.2 Tikkimine 2.6.3 Tikandi viimistlemine A.2.7 Tekstiilmaterjalide värvimine 2.7.1 Värvimise ettevalmistamine 2.7.2 Värvimine 2.7.3 Värvitud eseme viimistlemine Osakutsed moodustuvad järgmistest tööosadest: kangakudumine A.2.1, A.2.2, masinkudumine A 2.1, A.2.3 silmuskudumine A 2.1, A.2.4 heegeldamine A 2.1, A.2.5 tikkimine A 2.1, A.2.6 Tekstiilmaterjalide värvimine A 2.1, A.2.7 Töö võib olla füüsiliselt pingutav, sundasendit nõudev, kokku võib puutuda tolmu ja keemiliste ainetega, mis võib esile kutsuda allergiat vms. Oluline on järgida ergonoomilisi töövõtteid, kasutada kaitsevahendeid ning järgida ohutusnõudeid. Tagatud peab olema väga hea valgustus (vajadusel kohtvalgustus), ventilatsioon ja tuleohutus. Õmblus- ja kudumismasinad, kangasteljed, aurutriikraud, poolimisseade jm seadmed, nõelad, käärid, käärpuud, kerilauad, abiplaat, vardad, kangavärvimise tarvikud jm töövahendid. Töös on oluline käeline osavus, püsivus, õpivalmidus, sihipärasus ja vastutustunne. Tekstiilkäsitöö valmistajaks saab õppida iseseisvalt, õppeasutuses või juhendaja käe all. Kangakuduja, õmbleja, masinkuduja, heegeldaja, tikkija, tekstiilesemete värvija jt. Tekstiilkäsitöö valmistaja, tase 3 tervikkutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1- B.2.8 tõendamine. Kangakuduja osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.2 ja B.2.8 tõendamine; Masinkuduja osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.3 ja B.2.8 tõendamine; Silmuskuduja osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.4 ja B.2.8 tõendamine; Heegeldaja osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.5 ja B.2.8 tõendamine; Tikkija osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.6 ja B.2.8 tõendamine; Tekstiilmaterjalide värvija osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.7 ja B.2.8 tõendamine. Tööprotsessi ettevalmistamine 3 Kangakudumine 3 Masinkudumine 3 Silmuskudumine 3 Heegeldamine 3 Tikkimine 3 Tekstiilmaterjalide värvimine 3 Tekstiilkäsitöö valmistaja, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Perelepitaja, tase 6 Family Mediator, level 6 2 Perelepitaja, tase 6 (versioon 1) Perelepitaja, tase 6 (versioon 3) Perelepitaja, tase 6 (versioon 4) Perelepitaja, tase 6 (versioon 5) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaaltöö ja nõustamine Perelepitaja 26 2015-11-26 2015-11-26 2020-11-05 6 6 2635 Sotsiaaltöötajad ja nõustajad 0923 Sotsiaaltöö ja nõustamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Arno Baltin Tallinna Ülikool, Eesti Lepitajate Ühing Marika Kivik Eesti Lepitajate Ühing Anneli Liivamägi-Hitrov Eesti Lepitajate Ühing Helle Niit Eesti Lepitajate Ühing Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Perelepitaja pakub konfliktilahendusteenust kooselu ja perekonnaga seotud vaidlustes, sealhulgas abielulahutuse/lahkumineku ja lastega seonduvates teemades. Ta aitab erinevatel seisukohtadel olevatel partneritel leida ja sõlmida mõlemaid osapooli rahuldavaid kokkuleppeid. Perelepitaja, tase 6 juhib pooltevahelist läbirääkimisprotsessi, mille kaudu on osapooltel võimalik leida lahendusi erimeelsustele, k.a kohtuprotsessi eel, ajal või järgselt. Ta loob läbirääkimise protsessiks toetava keskkonna, soodustades osapoolte üksteisemõistmist, arusaamist ja koostööd ning kokkulepete leidmist, sh vanematel lapse arengulisest vajadustest lähtuvate kokkulepete sõlmimist. Perelepitaja teeb vajadusel koostööd teiste erialade spetsialistidega. Perelepitaja kutsealal on ka perelepitaja, tase 7 kutse, kes lisaks eelpool nimetatule on võimeline töötama ka eriti keerukate juhtumite lahendamisega. Tänu suuremale kogemusele kasutab ta mitmekesisemaid töömeetodeid, võib kaasata lapsi perelepitusprotsessi, juhendab kolleege ja tegeleb sihipäraselt valdkonna arendamisega. A.2.1 Perelepituse kavandamine 1. Juhtumi kohta esmase info kogumine 2. Kogutud andmete töötlemine 3. Juhtumi kavandamine 4. Koostöökokkuleppe sõlmimine osapooltega A.2.2 Perelepituse läbiviimine 1. Perelepitusprotsessi tutvustamine osapooltele 2. Osapooltega protsessireeglites kokkuleppimine 3. Teabe kogumine ja korrastamine 4. Osapoolte huvide ja võimaluste väljaselgitamine 5. Sekkumine 6. Perelepituse tulemuslikkuse hindamine 7. Lahenduste ning kokkulepete täpsustamine ja vormistamine 8. Koostöö tegemine kolleegide ja teiste erialade spetsialistidega A.2.3 Laste intervjueerimine 1. Erinevate eakohaste tehnikate kasutamine 2. Lastelt saadud informatsiooni analüüsimine ja üldistamine 3. Vanemate juhendamine oma laste toetamisel 4. Vanemate juhendamine lastele omavahelistest lahendustest ja kokkulepetest selgituste jagamisel Perelepitajal on tööks sobiva sisustusega eraldi tööruum. Perelepitaja tööaeg on paindlik, jaguneb tööks klientidega, iseseisvaks tööks, koostööks teiste erialade spetsialistidega ja enesetäiendamiseks. Töö on vaimselt ja emotsionaalselt pingeline ning nõuab konfliktiolukordades asjakohast reageerimist. Perelepitaja töötab sotsiaalteenuseid või õigusabi pakkuvates asutustes, erapraksises. Perelepitaja peamisteks töövahenditeks on sekkumist toetavad vahendid, kontoritarbed ja sidevahendid. Perelepitaja töös on oluline usaldusväärsus, iseseisvus, tolerantsus, pingetaluvus, paindlikkus ja loovus. Perelepitajana töötamine eeldab kõrgharidust, soovitavalt psühholoogia, sotsiaalteaduste või õigusteaduste erialalt, perelepitusalast väljaõpet ning vähemalt kolme superviseeritud juhtumi lahendit. Perelepitaja ja lepitaja. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.2 ja B.2.4 (läbiv kompetents) tõendamine. Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitav kompetents B.2.3 Laste intervjueerimine. Perelepituse kavandamine 6 Perelepituse läbiviimine 6 Täiendavalt on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.3 Laste intervjueerimine. Laste intervjueerimine 7 Perelepitaja, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Volitatud ehitusinsener, tase 8 Chartered Civil Engineer in Buildings and Structures, level 8 8 Volitatud ehitusinsener V (versioon 1) Volitatud ehitusinsener V (versioon 2) Volitatud ehitusinsener V (versioon 3) Volitatud ehitusinsener V (versioon 4) Volitatud ehitusinsener V (versioon 6) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 9) Alleriala: Geotehnika Alleriala: Hoonete ehitus Alleriala: Sadamaehitus Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Ehitusinsener 21 2015-12-16 2015-12-16 2017-01-22 8 8 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning määratakse kompetentsusnõuded kutse taotlejale või selle pikendajale. Ehitusvaldkonna insenerid tegutsevad kesktaseme- või tippjuhina või kitsama ametiala spetsialistina hoonete ja rajatiste kavandamisel, püstitamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel, samuti hoonete lammutus- ja restaureerimistöödel. Ehitusinseneride ülesandeks on ehitustehniliste lahenduste väljatöötamine ja väljatöötatud projektlahenduste realiseerimine arvestades sotsiaalsete, majanduslike, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetiliste aspektidega. See kutsestandard sisaldab 8. taseme volitatud ehitusinseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonna inseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Volitatud ehitusinsener (EKR 8.tase) töötab iseseisvalt juhtiva spetsialisti, juhtiva projektijuhi või teadlase-uurijana keerukate ehitustehniliste lahenduste väljatöötamisel ja realiseerimisel, vastutades nii enda, töörühmade kui ka ettevõtete või nende allüksuse töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Volitatud insenerilt eeldatakse sünteesimist ja arendustööd teatud kitsamal eri- ja/või ametialal. Volitatud ehitusinsenerid üldehituse erialal spetsialiseeruvad hoonete ehituse, sadamaehituse või geotehnika allerialadele. Volitatud ehituseinseneride tööosad ja -ülesanded üldehituse erialal on loetletud standardi avalehel toodud erialade ja ametialade lõikes. Vastav tööosade ja –ülesannete loetelu on esitatud lisas 3. Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad tööosadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Üldehituse eriala volitatud ehitusinseneril peab olema vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud haridustasemega kõrghariduse diplom üldehituse erialal. Reeglina on volitatud inseneri kutse esmasel taotlemisel eelduseks diplomeeritud inseneri (EKR 7. tase) kutse olemasolu üldehituse erialal või doktorikraadi kaitsmine üldehitusega seotud teemal. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava iseseisva eri- ja ametialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise ja taastõendamise eeldused on esitatud lisas 7. Üldehituse eriala volitatud ehitusinsenerid töötavad kesktaseme-, tippjuhi või spetsialistina ametikohtadel, mille nimetused on näiteks projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht, projektijuht või konsultant. Üldehituse eriala volitatud ehitusinseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada üldehituse erialal iseseisvalt ja enda vastutusel tõendatud kompetentsuse piires ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Volitatud ehitusinseneri volituste ulatus üldehituse erialal vt lisast 11. Ametiala: Projekteerimine 8 Ametiala: Projekteerimise juhtimine 8 Ametiala: Omanikujärelevalve 8 Ametiala: Ehitusjuhtimine 8 Ametiala: Ehitustegevuse juhtimine 8 Ametiala: Ehitusmaksumuse hindamine 8 Ametiala: Inseneride koolitamine ja uurimistöö 8 Ametiala: Ehitusgeoloogilised uuringud 8 Teedeinsener, tase 6 Civil Engineer in road engineering, level 6 6 Teedeinsener IV (versioon 1) Teedeinsener IV (versioon 2) Teedeinsener IV (versioon 3) Teedeinsener, tase 6 (versioon 10) Teedeinsener, tase 6 (versioon 11) Teedeinsener, tase 6 (versioon 4) Teedeinsener, tase 6 (versioon 5) Teedeinsener, tase 6 (versioon 7) Teedeinsener, tase 6 (versioon 8) Teedeinsener, tase 6 (versioon 9) Alleriala: Raudteeehitus ja -korrashoid Alleriala: Sillaehitus ja -korrashoid Alleriala: Teeehitus ja -korrashoid Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Teedeehitus Teedeinsener 21 2015-12-16 2015-12-16 2017-01-22 6 6 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning määratakse kutse taotleja või selle pikendaja kompetentsusnõuded. Rakenduskõrgkooli Teedeehituse eriala lõpetamisel antakse isikule teedeinseneri esmane kutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava vastab teedeinseneri kutsestandardi järgmistele osadele: • Teadmised ja oskused (lisa 5). • Inseneritööks vajalikud hoiakud (B 2.3). Õppekava peab olema riiklikult tunnustatud. Esmase kutse omanik võib teedeehituse erialal tegutseda diplomeeritud või volitatud teedeinseneri kutsega inseneri juhendamisel. Esmase kutse andmisel ei ole praktiline töökogemus nõutav, mistõttu ametialasid ei määratleta. Esmane kutse on tähtajatu. Teedeinsener tegutseb kesktasemejuhi, tippjuhi või kitsama ametiala spetsialistina maanteede, tänavate, raudteede ja rajatiste ehitamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning teede ja rajatiste lammutamisel. Teedeinseneri ülesanne on projektlahenduste realiseerimine, silmas pidades sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetilisi aspekte. Kutsestandard sisaldab 6. taseme teedeinseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi teedeinseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Teedeinsener (EKR 6. tase) peab olema võimeline iseseisvalt töötama keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutades nii enda kui ka alluvate töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Teedeinsenerid spetsialiseeruvad maanteede ja tänavate ehituse, sildade ja viaduktide ehituse ning raudteede rajatiste ehituse allallerialadele. Teedeinseneri töö osad ja ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel erialade ja ametialade loetelus. Töö osade ja ülesannete üksikasjalikku loetelu vt lisast 3. Teedeinsener töötab nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutab insener spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad töö osadest ja ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Teedeinseneril peab olema vähemalt rakenduskõrghariduse diplom teedeehituse erialal. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Eelduste vastavust on võimalik tõendada ka VÕTA 1) kaudu Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise ja taastõendamise eeldusi vt lisast 7. Insenerikutset võib taotleda ka ehitusalase bakalaureusekraadi olemasolul või poolelijäänud ülikooliõppe korral teedeehituse valdkonnas (teoreetiline kursus on läbitud, kuid lõputöö on jäänud kaitsmata). Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Lisaks sellele tuleb täita täiendusõppe nõudeid vastavalt lisale 7. Märkus: 1. VÕTA = Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (inglise keeles: APEL = Accreditation of Prior and Experiential Learning). Teedeinsener töötab kesktasemejuhi või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks ehitusjuht, objektijuht, teehooldetööde juht jms. Teedeinseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada teedeehituse erialal tõendatud kompetentsuse piires iseseisvalt ja omal vastutusel ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Teedeinseneri volituste ulatust vt lisast 11. Ametiala: Ehitusjuhtimine 6 Ametiala: Ehitustegevuse juhtimine 6 Ametiala: Silla korrashoid 6 Ametiala: Teetööde kirjelduse koostamine 6 Ametiala: Järelevalve 6 Ametiala: Teede korrashoid 6 Ametiala: Liikluskorralduse projekteerimine 6 Volitatud teedeinsener, tase 8 Chartered Civil Engineer in road engineering, level 8 7 Volitatud teedeinsener V (versioon 1) Volitatud teedeinsener V (versioon 2) Volitatud teedeinsener V (versioon 3) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 6) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 9) Alleriala: Raudteeehitus ja -korrashoid Alleriala: Sillaehitus ja -korrashoid Alleriala: Teeehitus ja -korrashoid Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Teedeehitus Teedeinsener 21 2015-12-16 2015-12-16 2017-01-22 8 8 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning määratakse kutse taotleja või selle pikendaja kompetentsusnõuded. Teedeinsener tegutseb kesktasemejuhi, tippjuhi või kitsama ametiala spetsialistina maanteede, tänavate, raudteede ja rajatiste kavandamisel, rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning teede ja rajatiste lammutamisel. Teedeinseneri ülesanne on teeehituse tehniliste lahenduste väljatöötamine ja projektlahenduste realiseerimine, silmas pidades sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetilisi aspekte. Kutsestandard sisaldab 8. taseme volitatud teedeinseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi teedeinseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Volitatud teedeinsener (EKR 8.tase) peab olema võimeline iseseisvalt töötama keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutades nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Volitatud insenerilt eeldatakse sünteesimist ja arendustööd teatud kitsamal all-, eri- ja/või ametialal. Volitatud teedeinsenerid spetsialiseeruvad maanteede ja tänavate ehituse, sildade ja viaduktide ehituse ning raudteede ehituse allerialadele. Volitatud teedeinseneri töö osad ja ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel erialade ja ametialade loetelus. Töö osade ja ülesannete loetelu vt lisast 3. Volitatud insener töötab nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutab insener spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad töö osadest ja ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Volitatud teedeinseneril peab olema vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud kõrgharidusdiplom teedeehituse erialal. Reeglina on volitatud inseneri kutse esmasel taotlemisel eelduseks diplomeeritud inseneri (EKR 7. tase) kutse olemasolu teedeehituse erialal või doktorikraad teedeehitusega seotud teemal. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava erialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise ja taastõendamise eeldusi vt lisast 7. Volitatud teedeinsener töötab kesktasemejuhi, tippjuhi või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks projekteerija, omanikujärelevalve tegija, projektijuht, ehitusjuht, objektijuht, teehooldetööde juht, peaspetsialist ja konsultant. Volitatud teedeinseneri tõendab isiku volitusi töötada iseseisvalt ja enda vastutusel teedeehituse erialal tõendatud pädevuse piires. Volitatud teedeinseneri volituste ulatust vt lisast 11. Ametiala: Projekteerimine 8 Ametiala: Projekteerimise juhtimine 8 Ametiala: Järelevalve 8 Ametiala: Ehitusjuhtimine 8 Ametiala: Ehitustegevuse juhtimine 8 Ametiala: Silla korrashoid 8 Ametiala: Inseneride koolitus ja uurimistöö 8 Ametiala: Projekteerimine-planeerimine 8 Ametiala: Teede korrashoid 8 Ametiala: Liiklusohutuse auditeerimine ja hindamine 8 Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 Diploma Civil Engineer in Road Engineering, Level 7 7 Diplomeeritud teedeinsener V (versioon 1) Diplomeeritud teedeinsener V (versioon 2) Diplomeeritud teedeinsener V (versioon 3) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 9) Alleriala: Raudteeehitus ja -korrashoid Alleriala: Sillaehitus ja -korrashoid Alleriala: Teeehitus ja -korrashoid Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Teedeehitus Teedeinsener 21 2015-12-16 2015-12-16 2017-01-22 7 7 2142 Ehitusinsenerid 1041 Transporditeenused 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning määratakse kutse taotleja või selle pikendaja kompetentsusnõuded. Ülikooli Teedeehituse eriala lõpetamisel antakse isikule diplomeeritud teedeinseneri esmane kutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava vastab diplomeeritud teedeinseneri kutsestandardi järgmistele osadele: • Teadmised ja oskused (lisa 5). • Inseneritööks vajalikud hoiakud (B 2.3). Õppekava peab olema riiklikult tunnustatud. Esmase kutse omanik võib teedeehituse erialal tegutseda diplomeeritud või volitatud teedeinseneri kutsega inseneri juhendamisel. Esmase kutse andmisel ei ole praktiline töökogemus nõutav, mistõttu ametialasid ei määratleta. Esmane kutse on tähtajatu. Teedeinsener tegutseb kesktasemejuhi, tippjuhi või kitsama ametiala spetsialistina maanteede, tänavate, raudteede ja rajatiste kavandamisel, rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning teede ja rajatiste lammutamisel. Teedeinseneri ülesanne on teeehituse tehniliste lahenduste väljatöötamine ja projektlahenduste realiseerimine, silmas pidades sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetilisi aspekte. Kutsestandard sisaldab 7. taseme diplomeeritud teedeinseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi teedeinseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Diplomeeritud teedeinsener (EKR 7. tase) peab olema võimeline töötama iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutades nii enda kui ka alluvate töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Diplomeeritud teedeinsenerid spetsialiseeruvad maanteede ja tänavate ehituse, sildade ja viaduktide ehituse ning raudteede ehituse allerialadele. Diplomeeritud teedeinseneri töö osad ja ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel erialade ja ametialade loetelus. Töö osade ja ülesannete üksikasjalikku loetelu vt lisast 3. Diplomeeritud teedeinsener töötab nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutab insener spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad töö osadest ja ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Diplomeeritud teedeinseneril peab olema vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud kõrgharidusdiplom teedeehituse erialal. Teedeehituse erialal rakenduskõrghariduse omandanud kutse taotlejalt nõutakse täiendava ülikooliõppe ja täiendusõppe läbimist, mida võib sooritada VÕTA 1) kaudu. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise ja taastõendamise eeldusi vt lisast 7. Kutse taotlemise erijuhte on kirjeldatud lisas 8. Diplomeeritud teedeinsener töötab kesktasemejuhi, tippjuhi või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks projekteerija, omanikujärelevalve tegija, projektijuht, ehitusjuht, objektijuht, teehooldetööde juht, peaspetsialist ja konsultant. Diplomeeritud teedeinseneri kutse tõendab isiku volitusi töötada iseseisvalt ja enda vastutusel teedeehituse erialal tõendatud pädevuse piires. Diplomeeritud teedeinseneri volituste ulatust vt lisast 11. Ametiala: Projekteerimine 7 Ametiala: Projekteerimise juhtimine 7 Ametiala: Järelevalve 7 Ametiala: Ehitusjuhtimine 7 Ametiala: Ehitustegevuse juhtimine 7 Ametiala: Silla korrashoid 7 Ametiala: Projekteerimine-planeerimine 7 Ametiala: Teede korrashoid 7 Ametiala: Liiklusohutuse auditeerimine ja hindamine 7 Ametiala: Inseneride koolitamine 7 Diplomeeritud arhitekt, tase 7 Diploma Architect, EstQF Level 7 6 Arhitekt III (versioon 1) Arhitekt III (versioon 2) Diplomeeritud arhitekt, tase 7 (versioon 3) Diplomeeritud arhitekt, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud arhitekt, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud arhitekt, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud arhitekt, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud arhitekt, tase 7 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Arhitekt 15 2018-09-10 2018-09-10 2023-02-19 7 7 2161 Ehitusarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Ilmar Heinsoo Eesti Arhitektide Liit Toomas Paaver Eesti Arhitektide Liit Tõnu Laigu Eesti Arhitektide Liit Andres Levald Rahandusministeerium, Eesti Arhitektide Liit Veronika Valk Kultuuriministeerium Kaie Enno Eesti Planeerijate Ühing Endrik Mänd MTÜ Linnade Liit Hindrek Kesler Tallinna Tehnikakõrgkool Andres Ojari Eesti Kunstiakadeemia Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Arhitekti töö eesmärgiks on ühendada kunstilised, tehnoloogilised, tehnilised ja majanduslikud lahendused tasakaalustatud ruumiliseks terviklahenduseks, mis hõlmab välisruumi, ehitiste arhitektuuri ja hoonete siseruumi lahendusi ning on projekteerimise ja ehitamise tulemusel valmiva säästva ja tervikliku elukeskkonna loomise aluseks. Arhitekti kutset omav isik on võimeline mõistma ja vahendama üksikisikute, ühiskondlike gruppide ja ametiasutuste vajadusi seoses ruumilise planeerimise, arhitektuurse projekteerimise, ehitamise, arhitektuuripärandi säilitamise ja väärtustamise ning loodusliku tasakaalu hoidmisega. Oma töös lähtub arhitekt avalikust huvist ning heast planeerimis-, projekteerimis- ja ehitustavast. Arhitekti kutsealal on kirjeldatud kutsed järgmistel EKR tasemetel: • Rakendusarhitekt, tase 6 • Diplomeeritud arhitekt, tase 7 • Volitatud arhitekt, tase 7 • Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 Käesolevas kutsestandardis on kirjeldatud 7. taseme diplomeeritud arhitekti kutsealast kompetentsust. Diplomeeritud arhitekt, tase 7 on spetsialist, kes koostab volitatud arhitekti juhendamisel planeeringute erinevate liikide ning ehitiste ehitusprojektide arhitektuurset osa ja arhitektuurseid terviklahendusi. Diplomeeritud arhitekt, tase 7 pädevuses on iseseisvalt ja omal vastutusel koostada ehitusprojekti arhitektuuri osa ehitusloa kohustuse alla mittekuuluvatele ehitistele ja kuni 9 m kõrgustele ning kuni 180 m² ehitusaluse pinnaga avalikkusele suletud ehitusloakohustuslikele hoonetele. Diplomeeritud arhitekti, tase 7 on vajadusel oma pädevuse piiresse jäävate ehitusprojektide peaprojekteerija. A.2.1 Planeeringu koostamine erinevates planeeringu liikides 1. Planeeringuala ülevaatus, ruumiline analüüs ja planeeringu lähteseisukohtade koostamine 2. Ruumiliste visioonide ja planeeringute eskiislahenduste koostamine 3. Avalikkuse, huvitatud isikute ja asjakohaste ametiasutuste arvamustega arvestamine tasakaalustatud ruumilise lahenduse kaudu 4. Planeeringuala ruumilise terviklahenduse koostamine 5. Planeeringu ruumilise terviklahenduse tutvustamine ja põhjendamine koostöö ning avalikustamise kaudu 6. Planeeringu vormistamine A.2.2 Ehitusprojektide arhitektuuri osa, sh välis- ja siseruumi terviklahenduse koostamine selle kõigis staadiumites 1. Lähtetingimuste analüüs ja programmi koostamine 2. Ruumiliste visioonide ja ehitise eskiiside koostamises osalemine 3. Ehitusprojekti arhitektuuri osa koostamine 4. Energiatõhususe arvutuste tegemine 5. Ehitusprojekti vormistamine ja dokumenteerimine 6. Koostöö huvitatud osapoolte ja asjakohaste ametkondadega 7. Autorijärelevalve ja osalemine ehitise kasutuselevõtu protsessis A.2.3 Ruumiliste otsuste koordineerimine ja ettevalmistamine avalikus sektoris 1. Ruumiliste lahenduste koostamise koordineerimine 2. Osapoolte nõustamine avalikes huvides A.2.4 Ehitusprojektide koostamise juhtimine 1. Ehitusprojektide koostamise korraldamine, sh ehitusprojekti erinevate osade koostamise koordineerimine 2. Koostöö kasutajate, tellija ja ametkondadega Arhitekt töötab peamiselt arhitektibüroos, projekteerimisbüroos või ametiasutustes. Tööülesannete tõttu tuleb viibida ka välitingimustes ja ehitusobjektidel. Töö on loominguline, võib olla vaimselt pingeline. Töökoormus ja -aeg võivad jaotuda ebaühtlaselt. Arhitekt kasutab oma töös tavapäraseid bürootöövahendeid, erinevaid kommunikatsioonivahendeid, kontori- ja projekteerimistarkvara, ehitusteabe modelleerimise ja kohateabe süsteeme, maketeerimise ja visualiseerimise vahendeid. Ruumitaju, ruumi ettekujutamise ja komponeerimise võime, loominguline mõtlemine, loogiline mõtlemine ja üldistusvõime, iseseisvus ja otsustusvõime, vastutusvõime ja täpsus, koostöövõime, suhtlemisoskus ja pingetaluvus, ilumeel, õpivalmidus. Ülikool või sellega võrreldava õppeasutuse arhitektiõpe, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga 7. septembrist 2005, 2005/36/EÜ, „ Kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta” ja Eesti Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri 2004. a määrusega nr 312, „Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded“ või rakendusarhitekti või muu arhitektuurialane kõrgharidus ning nõutavas mahus töökogemus. Arhitektiõppe lõpetamisel arvestatakse töökogemusena õppekava läbimisel sooritatud praktikaid. Arhitekt, projekteerija, planeerija, nõunik. Ehitusseadustik, planeerimisseadus, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus ja nende asjakohased rakendusaktid. Diplomeeritud arhitekt, tase 7 kutsestandard koosneb neljast kutsespetsiifilisest (B.2.1 – B.2.4) ja kutset läbivast (B.2.5) kompetentsist. Diplomeeritud arhitekt, tase 7 kutse saamiseks tuleb tõendada kõik kompetentsid. Planeeringu koostamine erinevates planeeringu liikides 7 Ehitusprojektide arhitektuuri osa, sh välis- ja siseruumi terviklahenduse koostamine selle kõigis staadiumites 7 Ruumiliste otsuste koordineerimine ja ettevalmistamine avalikus sektoris 7 Ehitusprojektide koostamise juhtimine 7 Diplomeeritud arhitekt, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Raudtee defektoskoopia operaatori abi, tase 2 Defectoscopy Operator, level 2 5 Defektoskoopia operaator I (versioon 1) Defektoskoopia operaator I (versioon 2) Defektoskoopia operaator I (versioon 3) Raudtee defektoskoopia operaatori abi, tase 2 (versioon 4) Raudtee defektoskoopia operaatori abi, tase 2 (versioon 6) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee defektoskoopia operaator 10 2018-09-21 2018-09-21 2023-04-11 2 2 3119 Füüsika- ja tehnikateaduste tehnikud, mujal liigitamata 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Anto Looken SA Raudteekutsed Gennadi Jurkin AS Eesti Raudtee Kaido Lanno AS Eesti Raudtee Mati Lõhmus AS Eesti Raudtee Priit Meos AS EVR Cargo Timofei Kilin AS Elron Tõnu Aruste AS Eesti Raudtee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Raudtee defektoskoopia operaatori abi, tase 2 on lihttööline, kelle tööks on abistada rööbaste defektoskopeerimisele spetsialiseerunud 3. või 4. taseme raudtee defektoskoopia operaatorit defektoskoopia- ja mõõteseadmete korrasoleku kontrollimisel, tööks ettevalmistamisel, puhastamisel, rööbastee ja pöörmete visuaalsel kontrollimisel ja defektoskopeerimisel. Vajadusel töötab 2. taseme defektoskoopia operaatori abi signalistina. Raudtee defektoskopeerimise kutsealal on kolm kutset. Raudtee defektoskoopia operaatori abi, tase 2 abistab 3. või 4. taseme rööbaste defektoskoopia operaatorit rööbaste defektoskopeerimisel. Raudtee defektoskoopia operaator, tase 3 on oskustöötaja, kelle tööks on rööpmestiku visuaalne kontroll ning ultraheli- ja magnetmeetodil defektoskopeerimine või veeremidetailide ja -sõlmede visuaalne kontroll ning magnet-, ultraheli- ja keerisvoolumeetodil defektoskopeerimine. Raudtee defektoskoopia operaator, tase 4 on keskastme spetsialist, kes lisaks 3. taseme raudtee defektoskoopia operaatori ülesannetele esitab hoiatuste nõudeavaldusi ja tühistab neid, haldab rööpmestiku defektide andmebaasi, teeb rööpmestiku täppisotsinguid või kontrollib raudteeveeremi sõlmesid ja detaile ning nende keevisliiteid. 4. taseme raudtee defektoskoopia operaator korraldab raudtee defektoskoopia operaatorite meeskonna tööd, juhendab madalama tasemega raudtee defektoskoopia operaatoreid ja kontrollib tehtud töö tulemust. A.2.1 Defektoskoopiaseadmete korrasoleku kontrollimine ja hooldamine 1) Defektoskoopiaseadmete korrasoleku kontrollimine ja tööks ettevalmistamine 2) Defektoskoopiaseadmete hoolduse või remondi vajaduse hindamine 3) Defektoskoopiaseadmete puhastamine 4) Akude laadimine, juhtmete ja otsijate korrastamine A.2.2 Rööbastee ja pöörmete visuaalne kontrollimine ja defektoskopeerimine 1) Rööbaste visuaalne kontrollimine remondibaasis ja rööbastees 2) Rööbaste defektoskopeerimine remondibaasis ja rööbastees 3) Pöörmete visuaalne kontrollimine rööbastees 4) Pöörmete defektoskopeerimine rööbastees A.2.3 Liikluskorralduste täitmine 1) Signaal- ja sidevahendite kasutamine ning olemasolu kontrollimine 2) Liiklusohtlikust olukorrast teavitamine 3) Rööpakinnituste, -pilude ja vajumite kontrollimine Raudtee defektoskoopia operaatori abi, tase 2 töö toimub peamiselt välitingimustes ja on üldjuhul graafikupõhine. Töökeskkond on seotud vigastuste tekkimise kõrgendatud riskiga. Keskmisest kõrgema ohtlikkusega töö tõttu peab raudtee defektoskoopia operaatori abi täpselt järgima erialajuhendite, tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada tööõnnetuse, raudteel toimuva õnnetuse, vahejuhtumi või tulekahju. Raudtee defektoskoopia operaatori abi kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Põhilisteks töövahenditeks on defektoskoobid (ultraheli-, magnetdefektoskoop), signaalvahendid (näit lipud, pasunad jm). Raudtee defektoskoopia operaatori abi töö eeldab liigutuste täpsust, head nägemist ja kuulmist, füüsilise pingutuse võimet, vastutus-, õppimis- ja koostöövõimet, pingetaluvust, korrektsust, täpsust. Väga oluline on usaldatavus. Tavaliselt töötavad 2. taseme raudtee defektoskoopia operaatori abidena inimesed, kellel on põhiharidus, kutseoskused on omandatud praktilise töö käigus kogenud raudtee defektoskoopia operaatori juhendamisel ja kes on läbinud defektoskoopia-alase algõppe. Defektoskoopia operaator, ultrahelioperaator Raudtee defektoskoopia operaatori töö on reguleeritud raudteeseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrusega „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Raudtee defektoskoopia operaatori abi, tase 2 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.4 tõendamine. Defektoskoopiaseadmete korrasoleku kontrollimine ja hooldamine 2 Rööbastee ja pöörmete visuaalne kontrollimine ja defektoskopeerimine 2 Liikluskorralduste täitmine 2 Raudtee defektoskoopia operaatori abi, tase 2 kutset läbiv kompetents 2 Raudtee defektoskoopia operaator, tase 3 Defectoscopy Operator, level 3 4 Defektoskoopia operaator II (versioon 1) Defektoskoopia operaator II (versioon 2) Raudtee defektoskoopia operaator, tase 3 (versioon 3) Raudtee defektoskoopia operaator, tase 3 (versioon 5) Raudtee defektoskoopia operaator, tase 3 (versioon 6) Raudteeveeremi detailide defektoskopeerimine Rööbaste defektoskopeerimine Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee defektoskoopia operaator 10 2018-09-21 2018-09-21 2023-04-11 3 3 3119 Füüsika- ja tehnikateaduste tehnikud, mujal liigitamata 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Anto Looken SA Raudteekutsed Gennadi Jurkin AS Eesti Raudtee Kaido Lanno AS Eesti Raudtee Mati Lõhmus AS Eesti Raudtee Priit Meos AS EVR Cargo Timofei Kilin AS Elron Tõnu Aruste AS Eesti Raudtee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Raudtee defektoskoopia operaator, tase 3 on kogemustega oskustöötaja, kes töötab iseseisvalt meeskonna liikmena. Ta tegutseb plaanipäraselt, säästlikult ja tulemuslikult. 3. taseme raudtee defektoskoopia operaator töötab üldjuhul muutumatus olukorras vastavalt etteantud juhistele. Ta korraldab oma tegevust ja kohandab enda käitumist vastavalt olukorrale ning vastutab oma tööülesannete täitmise eest. Tema tööks on rööpmestiku visuaalne kontrollimine ning ultraheli- ja magnetmeetodil defektoskopeerimine või veeremidetailide ja -sõlmede visuaalne kontrollimine ning magnet-, ultraheli- ja keerisvoolumeetodil defektoskopeerimine. 3. taseme raudtee defektoskoopia operaator on spetsialiseerunud rööbaste defektoskopeerimisele või raudteeveeremi detailide defektoskopeerimisele. Raudtee defektoskopeerimise kutsealal on kolm kutset. Raudtee defektoskoopia operaatori abi, tase 2 abistab 3. või 4. taseme rööbaste defektoskoopia operaatorit rööbaste defektoskopeerimisel. Raudtee defektoskoopia operaator, tase 3 on oskustöötaja, kelle tööks on rööpmestiku visuaalne kontrollimine ning ultraheli- ja magnetmeetodil defektoskopeerimine või veeremidetailide ja sõlmede visuaalne kontrollimine ning magnet-, ultraheli- ja keerisvoolumeetodil defektoskopeerimine. Raudtee defektoskoopia operaator, tase 4 on keskastme spetsialist, kes korraldab raudtee defektoskoopia operaatorite meeskonna tööd, juhendab madalama kutsetasemega raudtee defektoskoopia operaatoreid ja kontrollib tehtud töö tulemust. A.2.1 Töö planeerimine ja korraldamine rööbaste defektoskopeerimisel 1) Enda töö planeerimine 2) Tööülesandeks valmistumine 3) Tööks vajalike seadmete ja vahendite olemasolu tagamine A.2.2 Töö planeerimine ja korraldamine raudteeveeremi detailide defektoskopeerimisel 1) Enda töö planeerimine 2) Tööde organiseerimises osalemine 3) Tööks vajalike seadmete ja vahendite olemasolu tagamine A.2.3 Defektoskoopiaseadmete korrasoleku kontrollimine ja hooldamine rööbaste defektoskopeerimisel 1) Defektoskoopiaseadmete kalibreerituse kontrollimine 2) Defektoskoopiaseadmete korrasoleku kontrollimine ja tööks ettevalmistamine 3) Defektoskoopiaseadmete hoolduse või remondi vajaduse hindamine 4) Defektoskoopiaseadmete puhastamine 5) Akude laadimine, juhtmete ja otsijate korrastamine A.2.4 Defektoskoopiaseadmete korrasoleku kontrollimine ja hooldamine raudteeveeremi detailide defektoskopeerimisel 1) Defektoskoopiaseadmete kalibreerituse ja korrasoleku kontrollimine 2) Defektoskoopiaseadmete korrasoleku kontrollimine ja tööks ettevalmistamine 3) Defektoskoopiaseadmete puhastamine 4) Akude laadimine A.2.5 Juhtimine ja juhendamine rööbaste defektoskopeerimisel 1) Töötajate juhendamine 2) Töötulemuste hindamine ja kvaliteedinõuetest kinnipidamise kontrollimine A.2.6 Juhtimine ja juhendamine raudteeveeremi detailide defektoskopeerimisel 1) Töötulemuste hindamine ja kvaliteedinõuetest kinnipidamise kontrollimine 2) Töö dokumentidega A.2.7 Rööbastee ja pöörmete visuaalne kontrollimine ja defektoskopeerimine 1) Rööbaste visuaalne kontrollimine remondibaasis ja rööbastees 2) Rööbaste defektoskopeerimine remondibaasis ja rööbastees 3) Pöörmete visuaalne kontrollimine rööbastees 4) Pöörmete defektoskopeerimine rööbastees A.2.8 Liikluskorralduste täitmine 1) Rongidele hoiatuste taotlemine 2) Signaal- ja sidevahendite kasutamine ning olemasolu kontrollimine 3) Liiklusohtlikust olukorrast teavitamine 4) Rööpakinnituste, -pilude ja vajumite kontrollimine A.2.9 Keevisliidete kontrollimine 1) Keevisliidete kontrollimine 2) Keevisõmbluste ja -liidete kõvaduse kontrollimine 3) Materjali paksuse või kuluvuse mõõtmine A.2.10 Raudteeveeremi sõlmede ja detailide kontrollimine 1) Rattapaaride kontrollimine 2) Pöördvankrite kontrollimine 3) Haakeseadmete kontrollimine 4) Vagunikere ja -raami kontrollimine Raudtee defektoskoopia operaator, tase 3 kutse sisaldab järgmisi spetsialiseerumisi: rööbaste defektoskoopia operaator, mis moodustub tööosadest A.2.1, A.2.3, A.2.5, A.2.7 ja A.2.8; raudteeveeremi detailide defektoskoopia operaator, mis moodustub tööosadest A.2.2, A.2.4, A.2.6; A.2.9 ja A.2.10. Rööbaste defektoskopeerimisele spetsialiseerunud raudtee defektoskoopia operaatori töö toimub peamiselt välitingimustes ja on üldjuhul graafikupõhine. Raudteeveeremi detailide defektoskopeerimisele spetsialiseerunud raudtee defektoskoopia operaatori töö toimub peamiselt sisetingimustes ja on üldjuhul graafikupõhine vahetustega töö, mis eeldab töötamist ka öösel, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel. Tema töö on peamiselt rutiinne. Ta puutub oma töös kokku tolmu ja müraga. Raudtee defektoskoopia operaatori töökeskkond on seotud vigastuste tekkimise kõrgendatud riskiga. Keskmisest kõrgema ohtlikkusega töö tõttu peab raudtee defektoskoopia operaator täpselt järgima erialajuhendite, tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada tööõnnetuse, raudteel toimuva õnnetuse, vahejuhtumi või tulekahju. Raudtee defektoskoopia operaatori kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Rööbaste defektoskopeerimisele spetsialiseerunud raudtee defektoskoopia operaatori põhilisteks töövahenditeks on defektoskoobid (ultraheli-, magnetdefektoskoop) ja signaalvahendid (näit lipud, pasunad jm). Raudteeveeremi detailide defektoskopeerimisele spetsialiseerunud raudtee defektoskoopia operaatori põhilisteks töövahenditeks on erinevad defektoskoobid (näit ultraheli, magnet- ja keerisvooludefektoskoop) ja mõõtevahendid. Raudtee defektoskoopia operaatori töö eeldab liigutuste täpsust, head nägemist ja kuulmist, füüsilise pingutuse võimet, vastutus-, õppimis- ja koostöövõimet, pingetaluvust, korrektsust, täpsust. Raudtee defektoskoopia operaatori töös on väga oluline usaldatavus. Tavaliselt töötavad rööbaste defektoskopeerimisele spetsialiseerunud 3. taseme raudtee defektoskoopia operaatoritena inimesed, kellel on üldkeskharidus, kutseoskused on omandatud praktilise töö käigus rööbaste defektoskopeerimisele spetsialiseerunud kogenud raudtee defektoskoopia operaatori juhendamisel ja kes on läbinud defektoskoopia-alase täiendusõppe. Raudteeveeremi detailide defektoskopeerimisele spetsialiseerunud 3. taseme raudtee defektoskoopia operaatoritena töötavad tavaliselt inimesed, kellel on üldkeskharidus, kutseoskused on omandatud vähemalt 3-kuulise praktilise töö käigus raudteeveeremi detailide defektoskopeerimisele spetsialiseerunud kogenud raudtee defektoskoopia operaatori juhendamisel ja kes on läbinud defektoskoopia-alase täiendusõppe. Rööbaste defektoskopeerimisele spetsialiseerunud raudtee defektoskoopia operaator: defektoskoopia operaator, ultrahelioperaator. Raudteeveeremi detailide defektoskopeerimisele spetsialiseerunud raudtee defektoskoopia operaator: defektoskopist, defektoskopist-lukksepp. Raudtee defektoskoopia operaatori töö on reguleeritud raudteeseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrusega „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Raudtee defektoskoopia operaator, tase 3 kutse taotlemisel on vaja spetsialiseeruda rööbaste defektoskoopia operaatoriks ja tõendada kompetentsid B.2.1, B.2.3, B.2.5, B.2.7, B.2.8 ja B.2.11; või raudteeveeremi detailide defektoskoopia operaatoriks ja tõendada kompetentsid B.2.2, B.2.4, B.2.6, B.2.9, B.2.10 ja B.2.12. Töö planeerimine ja korraldamine rööbaste defektoskopeerimisel 3 Töö planeerimine ja korraldamine raudteeveeremi detailide defektoskopeerimisel 3 Defektoskoopiaseadmete korrasoleku kontrollimine ja hooldamine rööbaste defektoskopeerimisel 3 Defektoskoopiaseadmete korrasoleku kontrollimine ja hooldamine raudteeveeremi detailide defektoskopeerimisel 3 Juhtimine ja juhendamine rööbaste defektoskopeerimisel 3 Juhtimine ja juhendamine raudteeveeremi detailide defektoskopeerimisel 3 Rööbastee ja pöörmete visuaalne kontrollimine ja defektoskopeerimine 3 Liikluskorralduste täitmine 3 Keevisliidete kontrollimine 4 Raudteeveeremi sõlmede ja detailide kontrollimine 3 Raudtee defektoskoopia operaator, tase 3 kutset läbiv kompetents rööbaste defektoskopeerimisel 3 Raudtee defektoskoopia operaator, tase 3 kutset läbiv kompetents raudteeveeremi detailide defektoskopeerimisel 3 Raudtee defektoskoopia operaator, tase 4 Defectoscopy Operator, level 4 4 Defektoskoopia operaator III (versioon 1) Defektoskoopia operaator III (versioon 2) Raudtee defektoskoopia operaator, tase 4 (versioon 3) Raudtee defektoskoopia operaator, tase 4 (versioon 5) Raudtee defektoskoopia operaator, tase 4 (versioon 6) Raudteeveeremi detailide defektoskopeerimine Rööbaste defektoskopeerimine Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee defektoskoopia operaator 10 2018-09-21 2018-09-21 2023-04-11 4 4 3119 Füüsika- ja tehnikateaduste tehnikud, mujal liigitamata 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Anto Looken SA Raudteekutsed Gennadi Jurkin AS Eesti Raudtee Kaido Lanno AS Eesti Raudtee Mati Lõhmus AS Eesti Raudtee Priit Meos AS EVR Cargo Timofei Kilin AS Elron Tõnu Aruste AS Eesti Raudtee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Raudtee defektoskoopia operaator, tase 4 tööks on rööpmestiku visuaalne kontrollimine, ultraheli- ja magnetmeetodil defektoskopeerimine või veeremidetailide ja -sõlmede visuaalne kontrollimine ning magnet-, ultraheli- ja keerisvoolumeetodil defektoskopeerimine, hoiatuste nõudeavalduste esitamine ja tühistamine, rööpmestiku defektide andmebaasi haldamine, rööpmestiku täppisotsingute tegemine või raudteeveeremi sõlmede, detailide ning nende keevisliidete kontrollimine. 4. taseme raudtee defektoskoopia operaator töötab iseseisvalt meeskonna liikmena, tegutseb ja korraldab töid plaanipäraselt, säästlikult ja tulemuslikult. Vajadusel ta algatab, valmistab ette ja kohaldab asjakohaseid muudatusi. Ta valib ja kasutab töövahendeid ja -meetodeid tava- ja uudsete tööülesannete täitmisel. Lisaks juhendab ta teiste tavatööd ja võtab mõningase vastutuse teiste arendamise eest. Raudtee defektoskoopia operaator, tase 4 on spetsialiseerunud rööbaste defektoskopeerimisele või raudteeveeremi detailide defektoskopeerimisele. Raudtee defektoskopeerimise kutsealal on kolm kutset. Raudtee defektoskoopia operaatori abi, tase 2 abistab 3. või 4. taseme rööbaste defektoskoopia operaatorit rööbaste defektoskopeerimisel. Raudtee defektoskoopia operaator, tase 3 on oskustöötaja, kelle tööks on rööpmestiku visuaalne kontrollimine ning ultraheli- ja magnetmeetodil defektoskopeerimine või veeremidetailide ja -sõlmede visuaalne kontrollimine ning magnet-, ultraheli- ja keerisvoolumeetodil defektoskopeerimine. Raudtee defektoskoopia operaator, tase 4 on keskastme spetsialist, kes korraldab raudtee defektoskoopia operaatorite meeskonna tööd, juhendab madalama kutsetasemega raudtee defektoskoopia operaatoreid ja kontrollib tehtud töö tulemust. A.2.1 Töö planeerimine ja korraldamine rööbaste defektoskopeerimisel 1) Enda töö planeerimine 2) Töögrupi töö planeerimine ja korraldamine 3) Tööülesandeks ettevalmistumine 4) Tööks vajalike seadmete ja vahendite olemasolu ja hoolduse tagamine A.2.2 Töö planeerimine ja korraldamine raudteeveeremi detailide defektoskopeerimisel 1) Enda töö planeerimine 2) Töö planeerimine ja korraldamine 3) Töökoha ettevalmistamine 4) Tööks vajalike seadmete ja vahendite olemasolu ja hoolduse tagamine A.2.3 Defektoskoopiaseadmete korrasoleku kontrollimine ja hooldamine rööbaste defektoskopeerimisel 1) Defektoskoopiaseadmete kalibreerituse kontrollimine 2) Defektoskoopiaseadmete korrasoleku kontrollimine ja tööks ettevalmistamine 3) Defektoskoopiaseadmete hoolduse või remondi vajaduse hindamine 4) Defektoskoopiaseadmete puhastamine 5) Akude laadimine, juhtmete ja otsijate korrastamine, külmumisvastase vedeliku säilitamine A.2.4 Defektoskoopiaseadmete korrasoleku kontrollimine ja hooldamine raudteeveeremi detailide defektoskopeerimisel 1) Defektoskoopiaseadmete kalibreerituse kontrollimine 2) Defektoskoopiaseadmete korrasoleku kontrollimine ja tööks ettevalmistamine 3) Defektoskoopiaseadmete hoolduse või remondi vajaduse hindamine 4) Defektoskoopiaseadmete puhastamine 5) Akude laadimine A.2.5 Juhtimine ja juhendamine rööbaste defektoskopeerimisel 1) Ressursside planeerimine ja haldamine 2) Töötajate juhendamine 3) Töötulemuste hindamine ja kvaliteedinõuetest kinnipidamise kontrollimine A.2.6 Juhtimine ja juhendamine raudteeveeremi detailide defektoskopeerimisel 1) Ressursside planeerimine ja haldamine 2) Töötajate juhendamine 3) Töötulemuste hindamine ja kvaliteedinõuetest kinnipidamise kontrollimine 4) Töö dokumentidega A.2.7 Rööbastee ja pöörmete visuaalne kontrollimine ja defektoskopeerimine 1) Rööbaste visuaalne kontrollimine remondibaasis ja rööbastees 2) Rööbaste defektoskopeerimine remondibaasis ja rööbastees 3) Rööbaste täppis- ja/või järelkontrollimine 4) Pöörmete visuaalne kontrollimine rööbastees 5) Pöörmete defektoskopeerimine rööbastees 6) Rööbaste keevisliidete kontrollimine A.2.8 Liikluskorralduste täitmine 1) Rongidele hoiatuste taotlemine 2) Signaal- ja sidevahendite kasutamine ning olemasolu kontrollimine 3) Liiklusohtlikust olukorrast teavitamine 4) Rööpakinnituste, -pilude ja vajumite kontrollimine A.2.9 Keevisliidete kontrollimine 1) Keevisliidete kontrollimine 2) Keevisõmbluste ja -liidete kõvaduse kontrollimine 3) Materjali paksuse või kuluvuse mõõtmine A.2.10 Raudteeveeremi sõlmede ja detailide kontrollimine 1) Rattapaaride kontrollimine 2) Pöördvankrite kontrollimine 3) Haakeseadmete kontrollimine 4) Vagunikere ja -raami kontrollimine Raudtee defektoskoopia operaator, tase 4 kutse sisaldab järgmisi spetsialiseerumisi: 1) rööbaste defektoskoopia operaator, mis moodustub tööosadest A.2.1, A.2.3, A.2.5, A.2.7 ja A.2.8; 2) raudteeveeremi detailide defektoskoopia operaator, mis moodustub tööosadest A.2.2, A.2.4, A.2.6, A.2.9 ja A.2.10. Rööbaste defektoskopeerimisele spetsialiseerunud raudtee defektoskoopia operaatori töö toimub peamiselt välitingimustes ja on üldjuhul graafikupõhine. Raudteeveeremi detailide defektoskopeerimisele spetsialiseerunud raudtee defektoskoopia operaatori töö toimub peamiselt sisetingimustes ja on üldjuhul graafikupõhine vahetustega töö, mis eeldab töötamist ka öösel, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel. Tema töö on peamiselt rutiinne. Ta puutub oma töös kokku tolmu ja müraga. Raudtee defektoskoopia operaatori töökeskkond on seotud vigastuste tekkimise kõrgendatud riskiga. Keskmisest kõrgema ohtlikkusega töö tõttu peab defektoskoopia operaator täpselt järgima erialajuhendite, tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada tööõnnetuse, raudteel toimuva õnnetuse, vahejuhtumi või tulekahju. Raudtee defektoskoopia operaatori kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Rööbaste defektoskopeerimisele spetsialiseerunud raudtee defektoskoopia operaatori põhilisteks töövahenditeks on defektoskoobid (ultraheli-, magnetdefektoskoop), signaalvahendid (näit lipud, pasunad jm), mõõtevahendid, arvuti ja eriveerem. Raudteeveeremi detailide defektoskopeerimisele spetsialiseerunud raudtee defektoskoopia operaatori põhilisteks töövahenditeks on erinevad defektoskoobid (näit ultraheli, magnet- ja keerisvoolu defektoskoop) ja mõõtevahendid. Rööbaste defektoskopeerimisele spetsialiseerunud raudtee defektoskoopia operaatori töö eeldab liigutuste täpsust, head nägemist ja kuulmist, füüsilise pingutuse võimet, otsustus-, vastutus-, õppimis- ja koostöövõimet, pingetaluvust, korrektsust, täpsust, loogilist mõtlemist, visuaalset mälu, ruumilist kujutlusvõimet ja kontsentreerumisvõimet. Raudteeveeremi detailide defektoskopeerimisele spetsialiseerunud raudtee defektoskoopia operaatori töö eeldab liigutuste täpsust, head nägemist ja kuulmist, füüsilise pingutuse võimet, otsustus- ja vastutusvõimet, õppimis- ja koostöövõimet, pingetaluvust, korrektsust ja täpsust. Raudtee defektoskoopia operaatori töös on väga oluline usaldatavus. Tavaliselt töötavad rööbaste defektoskopeerimisele spetsialiseerunud 4. taseme raudtee defektoskoopia operaatoritena inimesed, kellel on üldkeskharidus, kutseoskused on omandatud praktilise töö käigus rööbaste defektoskopeerimisele spetsialiseerunud kogenud raudtee defektoskoopia operaatori juhendamisel ja kes on läbinud defektoskoopia-alase täiendusõppe. Raudteeveeremi detailide defektoskopeerimisele spetsialiseerunud 4. taseme raudtee defektoskoopia operaatoritena töötavad tavaliselt inimesed, kellel on üldkeskharidus, kutseoskused on omandatud töökohal õppides, läbitud on defektoskoopia-alane täiendusõpe ja neil on vähemalt 3-aastane töökogemus raudteeveeremi detailide defektoskopeerimisele spetsialiseerunud 3. taseme raudtee defektoskoopia operaatorina. Rööbaste defektoskopeerimisele spetsialiseerunud raudtee defektoskoopia operaator: defektoskoopia meister, ultrahelimeister. Raudteeveeremi detailide defektoskopeerimisele spetsialiseerunud raudtee defektoskoopia operaator: defektoskopist, defektoskopist-lukksepp Raudtee defektoskoopia operaatori töö on reguleeritud raudteeseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrusega „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Raudtee defektoskoopia operaator, tase 4 kutse taotlemisel on vaja spetsialiseeruda rööbaste defektoskoopia operaatoriks ja tõendada kompetentsid B.2.1, B.2.3, B.2.5, B.2.7, B.2.8 ja B.2.11 või raudteeveeremi detailide defektoskoopia operaatoriks ja tõendada kompetentsid B.2.2, B.2.4, B.2.6, B.2.9, B.2.10 ja B.2.12. Töö planeerimine ja korraldamine rööbaste defektoskopeerimisel 4 Töö planeerimine ja korraldamine raudteeveeremi detailide defektoskopeerimisel 4 Defektoskoopiaseadmete korrasoleku kontrollimine ja hooldamine rööbaste defektoskopeerimisel 4 Defektoskoopiaseadmete korrasoleku kontrollimine ja hooldamine raudteeveeremi detailide defektoskopeerimisel 4 Juhtimine ja juhendamine rööbaste defektoskopeerimisel 4 Juhtimine ja juhendamine raudteeveeremi detailide defektoskopeerimisel 4 Rööbastee ja pöörmete visuaalne kontrollimine ja defektoskopeerimine 4 Liikluskorralduste täitmine 3 Keevisliidete kontrollimine 4 Raudteeveeremi sõlmede ja detailide kontrollimine 4 Raudtee defektoskoopia operaator, tase 4 kutset läbiv kompetents rööbaste defektoskopeerimisel 4 Raudtee defektoskoopia operaator, tase 4 kutset läbiv kompetents raudteeveeremi detailide defektoskopeerimisel 4 Raudtee eriveeremi juht, tase 4 Driver of special purpose rolling-stock, level 4 5 Raudtee eriveeremi juht II (versioon 1) Raudtee eriveeremi juht II (versioon 2) Raudtee eriveeremi juht II (versioon 3) Raudtee eriveeremi juht, tase 4 (versioon 4) Raudtee eriveeremi juht, tase 4 (versioon 6) Raudtee eriveeremi juht, tase 4 (versioon 7) Raudtee eriveeremi juht, tase 4 (versioon 8) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee eriveeremi juht 10 2018-09-21 2018-09-21 2023-04-11 4 4 8311 Veduri- ja rongijuhid 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Andrus Noor AS Eesti Raudtee Anto Looken SA Raudteekutsed Kalle Kask Leonhard Weiss RTE AS Mati Lõhmus AS Eesti Raudtee Tambet Õun AS EVR Cargo Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Tõnu Aruste AS Eesti Raudtee Urmas Lükki Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Raudtee eriveeremi juht töötab eriotstarbeks ehitatud raudteel iseliikuva eriveeremi (näit dresiin, teemasin, juhtratastega eriveerem) või mitteiseliikuva eriveeremi (näit lumesahk, lumekoristusrong) juhina või meeskonna liikmena, kes peab jälgima signaale ja pöörangute matkaasendit. Tema tööks on raudteetaristu remondi-, hooldus- ja ehitustöödes osaleva eriveeremi liikumisel ohutuse tagamine ja/või juhtimine. Samuti on tema ülesandeks raudtee eriveeremi tehnohooldus ja väikeses mahus hooldusremont. Raudtee eriveeremi juht töötab iseseisvalt, juhindudes raudtee valdkonna eeskirjadest, juhenditest ja normatiivaktidest. Raudtee eriveeremi juht võib töötada nii üksi kui ka raudteeveeremi meeskonnas. Tema töö eeldab suhtlemist kaastöötajate ja pädeva liikluskorraldajaga. A.2.1 Raudtee eriveeremi vastuvõtmine ja üleandmine 1) Raudtee eriveeremi tehnilise seisukorra kontrollimine ja puudustest teavitamine 2) Raudtee eriveeremi tööks vajalike dokumentide ning signaal- ja ohutusvahendite olemasolu kontrollimine A.2.2 Liikumine rööbasteel 1) Raudtee eriveeremi teisaldusasendisse paigaldamine 2) Loa taotlemine rööbastee hõivamiseks ja liikumise alustamiseks 3) Juhtratastega raudtee eriveeremi paigaldamine sõiduasendisse raudteel liiklemiseks 4) Liikumisel jaamateedel pöörangute matkaasendisse seadmine, matkaõiguse kontrollimine, tee ja gabariitide vabaoleku jälgimine, helisignaalide kasutamine 5) Signaalide andmine 6) Pidurite kontroll ja/või piduriproovi tegemine 7) Sõitmine jaama, jaamas, jaamavahele ja jaamavahel 8) Manöövritöö tegemine 9) Tegutsemine eriolukorras 10) Juhtratastega raudtee eriveeremiga rööbasteelt mahasõitmine ja liikluskorraldajale ettekandmine rööbastee vabastamise kohta A.2.3 Töötamine rööbasteel 1) Töö alustamiseks tööjuhilt loa saamine 2) Raudtee eriveeremi tööasendisse paigaldamine 3) Tööülesande täitmine 4) Raudtee eriveeremi teisaldusasendisse paigaldamine A.2.4 Raudteeveeremi kinnitamine 1) Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega 2) Pidurkingade eemaldamine 3) Raudteeveeremi kinnitamine seisu- või käsipiduriga või muude kehtestatud kinnitusvahenditega Raudtee eriveeremi juhi tööaeg sõltub tööiseloomust ja ajavahemikust rongiliikluses, mil remondi- või ehitustööde tegemiseks määratakse käiku töörongid, seetõttu võib ette tulla töötamist puhkepäevadel, riiklikel pühadel ja öösiti. Raudtee eriveeremi juhi töö on vahelduvate tööülesannetega. Ülesannete täitmisel võib ette tulla töötamist suurenenud ohu olukorras ja võimalik on kokkupuude tervistkahjustavate ainetega (mootorikütused, määrdeained ja tehnilised vedelikud, happed, heitgaasid jmt). Tervisekahjustusi võivad põhjustada müra, tolm, niiskus ja vibratsioon ning seetõttu peab raudtee eriveeremi juht tööl kasutama kaitseriietust ja vahendeid. Raudtee eriveeremi juhi töökeskkond (näit lisaseadmetega töö) on seotud vigastuste tekkimise kõrgendatud riskiga. Keskmisest kõrgema ohtlikkusega töö tõttu peab raudtee eriveeremi juht täpselt järgima tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada haigestumise, trauma, töövõimetuse või raudteeliiklusõnnetuse. Raudtee eriveeremi juhi kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Põhilisteks töövahenditeks on raudtee eriveerem ja sellele paigaldatud seadmed, raadiojaam, vile ja signaalvahendid (näit signaallipud, käsilatern). Raudtee eriveeremi juhi töö eeldab füüsilise koormuse taluvust, pinge- ja keskkonnataluvust, liigutuste täpsust, head koordinatsiooni, kontsentreerumisvõimet, iseseisvust ja otsustusvõimet, koostöövalmidust, kohusetundlikkust ja õppimisvalmidust. Tavaliselt töötavad raudtee eriveeremi juhina inimesed, kellel on üldkeskharidus ja kes on läbinud kutsealase täiendusõppe ning omandanud kutseoskused praktilise töö käigus kogenud raudtee eriveeremi juhi juhendamisel. Eriveeremi juht, dresiinijuht, teemasinajuht Raudtee eriveeremi juhi töö on reguleeritud raudteeseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrusega „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Raudtee eriveeremi juht, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.4 ja B.2.5 (läbiv kompetents) tõendamine. Raudtee eriveeremi vastuvõtmine ja üleandmine 4 Liikumine rööbasteel 4 Töötamine rööbasteel 4 Raudteeveeremi kinnitamine 3 Raudtee eriveeremi juht, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 Traffic controller, level 4 7 Liikluskorraldaja II (versioon 1) Liikluskorraldaja II (versioon 2) Liikluskorraldaja III (versioon 1) Liikluskorraldaja III (versioon 2) Raudtee liikluskorraldaja II (versioon 3) Raudtee liikluskorraldaja II (versioon 4) Raudtee liikluskorraldaja II (versioon 5) Raudtee liikluskorraldaja III (versioon 3) Raudtee liikluskorraldaja III (versioon 4) Raudtee liikluskorraldaja III (versioon 5) Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 (versioon 6) Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 (versioon 8) Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 (versioon 9) Raudteeliikluskorraldaja, tase 4 (versioon 10) Rongiliikluse korraldamine automaatblokeeringuga liinil Rongiliikluse korraldamine dispetšeri käskudega liinil Rongiliikluse korraldamine elektrisausüsteemiga liinil Rongiliikluse korraldamine kombineeritud teeblokeeringuga liinil Rongiliikluse korraldamine poolautomaatblokeeringuga liinil Rongiliikluse korraldamine telefonsidega liinil Rongiliikluse korraldamine ühe sauaga liinil Rongiliikluse korraldamine ühe veduriga liinil Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee liikluskorraldaja 10 2018-09-21 2018-09-21 2023-04-11 4 4 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Anto Looken SA Raudteekutsed Mati Lõhmus AS Eesti Raudtee Rita Ojala Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Tiiu Poltruk Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 tööks on jaamas (oma töörajoonis) ainuisikuliselt rongide vastuvõtmise, saatmise, läbilaskmise ja muu raudteeveeremi liikluse korraldamine pea-, vastuvõtu-, ärasaate- ja muudel teedel, rongiliiklusega seotud informatsiooni vahetamine ning dokumentide ja aruannete täitmine. 4. taseme raudtee liikluskorraldaja töötab muutuvates olukordades iseseisvalt. Tema ülesandeks on läbi viia vahetuseelset juhendamist, juhendada jaamas raudteeliikluse, raudteeohutuse, rongide käitlemise, tee korrashoiu ja turvanguseadmete hooldusega tegelevaid töötajaid. Ta on võimeline edasi andma oma kutsealaseid oskusi ja teadmisi. Vastutust nõudvate otsuste langetamisel võib ta vajada juhendamist. 4. taseme raudtee liikluskorraldaja töötab valdavalt meeskonnas. Suhtlemisel kolleegide ja klientidega peab raudtee liikluskorraldaja järgima üldtunnustatud suhtlemis- ja töökultuuri põhimõtteid. Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 tugineb oma töökohustuste täitmisel ettevõtte väärtustele ning käitub moraalselt ja heast tavast lähtuvalt, hoidub enda ja ettevõtte mainet kahjustavatest tegudest. Ta juhindub raudtee liikluskorraldaja kutsealal kehtivatest ja üldkasutatavatest normdokumentidest, standarditest, juhenditest ning raudteeveo-ettevõtjatega ja raudteeinfrastruktuuri valdajatega sõlmitud lepingutest. Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 peab spetsialiseeruma vähemalt ühele liinile rongiliikluse korraldamisel: rongiliikluse korraldamisele automaatblokeeringuga liinil, poolautomaatblokeeringuga liinil, kombineeritud teeblokeeringuga liinil, elektrisausüsteemiga liinil, telefonsidega liinil, ühe sauaga liinil, ühe veduriga liinil või dispetšeri käskudega liinil. Raudteeliikluse korraldamise kutseala koosneb neljast kutsest. Raudtee liikluskorraldustöötaja, tase 2 on raudtee-ettevõttes või raudteed valdavas ettevõttes töötav lihttööline, kes teenindab ja hoiab korras pöörmeid, täidab korraldusi rongide vastuvõtmisel ja saatmisel ning manöövritöö tegemisel. Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 on raudtee-ettevõttes või raudteed valdavas ettevõttes töötav tehnik, kes korraldab jaamas (oma töörajoonis) ainuisikuliselt rongide vastuvõtmist, saatmist, läbilaskmist ja muu raudteeveeremi liiklust pea-, vastuvõtu-, ärasaate- ja muudel teedel. Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 on raudtee-ettevõttes või raudteed valdavas ettevõttes töötav keskastme spetsialist, kes korraldab ja juhib piirkonnas rongide vastuvõtmist, saatmist ja läbilaskmist ning manöövritööd, vahetab rongiliikluse informatsiooni ja kontrollib piirkonna liikluskorraldajate tegevust. Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 on raudtee-ettevõttes või raudteed valdavas ettevõttes töötav tippspetsialist, kes korraldab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtte raudteeliiklusalast tööd rongitöö ööpäevaplaan-graafiku alusel, vahetab rongiliikluse informatsiooni teiste raudteeadministratsioonidega ja raudteeinfrastruktuuri kasutavate raudteeveo-ettevõtjatega ja kontrollib liikluskorraldajate tegevust. A.2.1 Valvekorra vastuvõtmine ja üleandmine 1) Tutvumine eelseisva vahetuse töökorralduse ja ülesannetega 2) Vahetuseelse täiendjuhendamise läbimine ohutuse küsimustes 3) Vahetuse töötajate tööleasumise ettekannete kuulamine 4) Valvekorda asuva töötaja teavitamine 5) Piirnevate ja piirkonna jaamavahede ja jaamade rongiliikluse olukorra selgitamine ja olukorraga tutvumine 6) Tutvumine raudteeveeremi paigutusega vastuvõtu- ja ärasaate- ning teistel teedel 7) Turvanguseadmete ja muude teenindada olevate seadmete korrasoleku ja talitluse kontrollimine 8) Raudteeliikluse juhtimissüsteemi, hoiatuste programmi ja infosüsteemi kasutamine 9) Ettenähtud rongiliiklusalase dokumentatsiooni olemasolu kontrollimine ning sissekannetega tutvumine 10) Kehtivate hoiatustega tutvumine ning nende väljastamises veendumine 11) Ettenähtud normdokumentide olemasolu kontrollimine 12) Ettenähtud seadmete, tööriistade, signaalvahendite ja inventari olemasolu ja korrasoleku kontrollimine 13) Valvekorra vastuvõtmine ja üleandmine rongi vastuvõtu- või saatematka olemasolul A.2.2 Rongide vastuvõtmine 1) Juhtimisseadmete kasutamine, olukorra ja plommide olemasolu kontrollimine 2) Raudteeveeremi meeskonnal raudteeinfrastruktuurile väljasõiduõiguse olemasolu ja selle kehtivuse kontrollimine 3) Manöövritöö katkestamine 4) Jaamavahede, pöörmete, pöörmepiirkondade, jaamateede ja fooride olukorra jälgimine ja kontrollimine 5) Hoiatuse edastamine raudteeveeremi juhile 6) Rongi jaama vastuvõtmine lubava signaalnäidu järgi 7) Rongi jaama vastuvõtmine keelava signaalnäidu järgi 8) Rongi täiskoosseisus saabumise, sh sabasignaali olemasolu, kontrollimine 9) Rongiliikluse informatsiooni vahetamine liikluskorraldajatega A.2.3 Rongide saatmine ja läbilaskmine 1) Juhtimisseadmete kasutamine, olukorra ja plommide olemasolu kontrollimine 2) Jaamavahede, pöörmete, pöörmepiirkondade, jaamateede ja fooride olukorra jälgimine ja kontrollimine 3) Manöövritöö katkestamine 4) Rongi saatmine jaamavahele lubava signaalnäidu järgi 5) Rongi saatmine jaamavahele keelava signaalnäidu järgi A.2.4 Manöövritöö korraldamine 1) Juhtimisseadmete kasutamine, seisukorra ja plommide olemasolu kontrollimine 2) Raudteeveeremi meeskonnal väljasõiduõiguse olemasolu ja selle kehtivuse kontrollimine 3) Manöövritöö plaani tutvustamine ja manöövritöö tegemiseks korralduse andmine 4) Kaubarongide koostamine vastavalt kaubarongide koosteplaanile, manöövriveeremite koostamine vastavalt klientide teenindamise kavale 5) Eriomaste sõiduomadustega veeremiga manöövritöö tegemine ning selle rongi panemine 6) Manöövritöö tegemine lubava signaalnäidu järgi 7) Manöövritöö tegemine keelava signaalnäidu järgi A.2.5 Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine 1) Raudteeveeremi pidurkingadega kinnitamise ja pidurkingadele pealesõitmise korraldamine 2) Pidurkingadelt mahasõitmise, pidurkingade eemaldamise ja hoiukohta paigutamise korraldamine A.2.6 Raudteeinfrastruktuuri korrashoiutööde läbiviimisel tegutsemine 1) Töörongi jaamavahele saatmine ja vastuvõtmine jaama 2) Turvanguseadmete sõltuvusest väljalülitamise ning sõltuvusse lülitamise korral tegutsemine 3) Tööjuhil töötamiseks tööloa olemasolu ja selle kehtivuse kontrollimine 4) Tee sulgemist ja seadmete väljalülitamist mittevajavate raudteeinfrastruktuuri korrashoiutööde läbiviimisel tegutsemine A.2.7 Raudteeliikluse ja rongide käitlemisega seotud töötajatele korralduste edastamine 1) Tee piiramine piiramisseadmetega või tee piiramiseks korralduse andmine 2) Kommertsülevaatuse tegemiseks korralduse andmine 3) Tehnohoolduse tegemiseks korralduse andmine ja registreerimine 4) Pöörmete puhastamiseks korralduse andmine 5) Tee, elektrivarustuse, turvanguseadmete remondi ja hooldusega seotud töötajatele korralduse, käsu andmine, neilt telefonogrammi, taotluse vastuvõtmine ja registreerimine A.2.8 Tegutsemine ohu- ja ebastandardses olukorras 1) Ohu- ja ebastandardses olukorras teabe vastuvõtmine, edastamine ja tegutsemine 2) Turvanguseadmete rikke korral tegutsemine 3) Kõigi signalisatsiooni- ja sidevahendite töö katkemisel tegutsemine 4) Kehtestatud rongiliikluse signalisatsiooni- ja sidevahendi tegevuse katkestamine, üleminek teisele rongiliikluse korraldamise vahendile ja kehtestatud rongiliikluse signalisatsiooni- ja sidevahendi tegevuse taastamine 5) Rongi või raudteeveeremi peatamiseks meetmete rakendamine 6) Õnnetusjuhtumi, tõsise õnnetusjuhtumi ja vahejuhtumi korral tegutsemine 7) Tulekahju korral tegutsemine 8) Rööbastee rikke korral tegutsemine 9) Tööõnnetuse korral tegutsemine 10) Ohtliku veosega toimunud õnnetuse korral tegutsemine Spetsialiseerumine toimub vastavalt rongiliikluse korraldamisele liinil – automaatblokeeringuga, poolautomaatblokeeringuga, kombineeritud teeblokeeringuga, elektrisausüsteemiga, telefonsidega, ühe sauaga, ühe veduriga ja dispetšeri käskudega liinile. Kõik spetsialiseerumised on otseselt seotud kõikide tööosadega. A.2.9 Ülesõidukoha teenindamine 1) Ülesõidukoha seadmete kasutamine 2) Ülesõidukohal liikluse korraldamine eriolukordades A.2.10 Sorteermäel töötamine 1) Sorteermäe turvanguseadmete kasutamine 2) Vaguniaeglustitel töötamine Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 töö toimub peamiselt sisetingimustes ja on üldjuhul graafikupõhine vahetustega töö, mis eeldab töötamist ka öösel, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel. Raudtee liikluskorraldaja töö on valdavalt istuvas asendis, vahelduvate tööülesannetega ja kulgeb kiires tempos. Raudtee liikluskorraldaja töökeskkond on mõjutatud ergonoomilistest, psühholoogilistest (sh psühho-emotsionaalne pinge, pikaajaline üksi töötamine) ja bioloogilistest teguritest, magnetväljadest ja ioniseerivast kiirgusest. Vastutusrikka töö tõttu peab raudtee liikluskorraldaja täpselt järgima raudteeohutuse alaste õigusaktide ja normdokumentide nõudeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada raudteel toimuva õnnetuse, vahejuhtumi või tulekahju. Raudtee liikluskorraldaja kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Põhilisteks töövahenditeks on juhtimispult või liikluskorralduslik arvutiprogramm, käsi- ja helisignaalvahendid (signaalketas, -latern, lipud, vile), punased kuppelkapslid, sildid „Välja lülitatud“, „Dresiin“. Arvutiseeritud jaamades on vajalikud tööalased arvutiprogrammid (hoiatuste programm, vagunite jälgimise süsteem, raudteeveeremi teljelaagrite ja pidurite temperatuuride tuvastamise süsteem, jaamatöö moodul jms), sidevahendid ning bürootehnika ja -tarbed. Raudtee liikluskorraldajal on vajalik vaimne ja füüsiline sobivus tööks raudteel. Töö eeldab tervisliku seisukorra, eriti nägemise, kuulmise ja lõhnatundlikkuse vastavust tervisenõuetele, füüsilise koormuse ja pingetaluvust, visuaalset mälu, loogilist mõtlemist, koordinatsioonivõimet, keskendumisvõimet, üldistusvõimet, kavandamisoskust, otsustusvõimet, arenenud vastutustunnet, suhtlus- ja koostöövalmidust, iseseisvust, kohusetundlikkust, täpsust ja korrektsust, emotsionaalset stabiilsust, õpivõimet ning selget suulist väljendust. Hoiakult peab raudtee liikluskorraldaja uskuma organisatsiooni väärtustesse, aktsepteerima firma eesmärke ja töökorralduslikke ning struktuurilisi muudatusi, olema lojaalne tööandjale ja pühendunud oma ametile. Tavaliselt töötavad 4. taseme raudtee liikluskorraldajatena inimesed, kellel on • vähemalt keskharidus, läbitud on kutsealane täiendusõpe ja kes on omandanud vähemalt 4-kuulise raudteeliiklusalase töökogemuse või • raudteealane kutseharidus ja kes on omandanud vähemalt 3-kuulise raudteeliiklusalase töökogemuse. Jaamakorraldaja, sorteermäe korraldaja, manöövridispetšer, dispetšer, jaamaülem, piirkonna juhataja Raudtee liikluskorraldaja töö on reguleeritud raudteeseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrusega „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.8 ja B.2.11 tõendamine. Valitavate kompetentside B.2.9 ja B.2.10 tõendamine on vabatahtlik. Spetsialiseerumine toimub vastavalt rongiliikluse korraldamisele liinil – automaatblokeeringuga, poolautomaatblokeeringuga, kombineeritud teeblokeeringuga, elektrisausüsteemiga, telefonsidega, ühe sauaga, ühe veduriga ja dispetšeri käskudega liinile. Kõik kompetentsid on spetsialiseerumistega otseselt seotud. Kompetentside hindamine toimub vastavalt valitud spetsialiseerumise valdkonnale. Valvekorra vastuvõtmine ja üleandmine 4 Rongide vastuvõtmine 4 Rongide saatmine ja läbilaskmine 4 Manöövritöö korraldamine 4 Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine 4 Raudteeinfrastruktuuri korrashoiutööde läbiviimisel tegutsemine 4 Raudteeliikluse ja rongide käitlemisega seotud töötajatele korralduste edastamine 4 Tegutsemine ohu- ning ebastandardses olukorras 4 Valitavate kompetentside B.2.9 ja B.2.10 tõendamine on vabatahtlik. Ülesõidukoha teenindamine 4 Sorteermäel töötamine 4 Rongiliikluse korraldamine automaatblokeeringuga liinil Rongiliikluse korraldamine poolautomaatblokeeringuga liinil Rongiliikluse korraldamine kombineeritud teeblokeeringuga liinil Rongiliikluse korraldamine elektrisausüsteemiga liinil Rongiliikluse korraldamine telefonsidega liinil Rongiliikluse korraldamine ühe sauaga liinil Rongiliikluse korraldamine ühe veduriga liinil Rongiliikluse korraldamine dispetšeri käskudega liinil Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 Traffic controller, level 5 7 Liikluskorraldaja IV (versioon 1) Liikluskorraldaja IV (versioon 2) Raudtee liikluskorraldaja IV (versioon 3) Raudtee liikluskorraldaja IV (versioon 4) Raudtee liikluskorraldaja IV (versioon 5) Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 (versioon 6) Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 (versioon 8) Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 (versioon 9) Raudteeliikluskorraldaja, tase 5 (versioon 10) Rongiliikluse korraldamine automaatblokeeringuga liinil Rongiliikluse korraldamine dispetšeri käskudega liinil Rongiliikluse korraldamine elektrisausüsteemiga liinil Rongiliikluse korraldamine kombineeritud teeblokeeringuga liinil Rongiliikluse korraldamine poolautomaatblokeeringuga liinil Rongiliikluse korraldamine telefonsidega liinil Rongiliikluse korraldamine ühe sauaga liinil Rongiliikluse korraldamine ühe veduriga liinil Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee liikluskorraldaja 10 2018-09-21 2018-09-21 2023-04-11 5 5 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Anto Looken SA Raudteekutsed Mati Lõhmus AS Eesti Raudtee Rita Ojala Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Tiiu Poltruk Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 tööks on piirkonnas rongide vastuvõtmise, saatmise ja läbilaskmise ning manöövritöö korraldamine ja juhtimine, rongiliikluse informatsiooni vahetamine ning piirkonna liikluskorraldajate tegevuse kontrollimine. 5. taseme raudtee liikluskorraldaja töötab muutuvates olukordades iseseisvalt. Tema ülesandeks on juhendada piirkonnas raudteeliikluse, raudteeohutuse, rongide käitlemise, tee korrashoiu, turvanguseadmete ja kontaktvõrgu hooldusega tegelevaid töötajaid. Ta on võimeline edasi andma oma kutsealaseid oskusi ja teadmisi, juhendama praktikante ja teisi töötajaid. 5. taseme raudtee liikluskorraldaja töötab meeskonnas, suhtleb pidevalt kolleegide ja klientidega. Ta peab järgima üldtunnustatud suhtlemis- ja töökultuuri põhimõtteid. Oma töökohustuste täitmisel tugineb ta ettevõtte väärtustele, käitub moraalselt ja heast tavast lähtuvalt ning hoidub enda ja ettevõtte mainet kahjustavatest tegudest. Ta juhindub raudtee liikluskorraldaja kutsealal kehtivatest ja üldkasutatavatest normdokumentidest, standarditest, juhenditest ning raudteeveo-ettevõtjatega ja raudteeinfrastruktuuri valdajatega sõlmitud lepingutest. Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 peab spetsialiseeruma vähemalt ühele liinile rongiliikluse korraldamisel: rongiliikluse korraldamisele automaatblokeeringuga, poolautomaatblokeeringuga, kombineeritud teeblokeeringuga, elektrisausüsteemiga, telefonsidega, ühe sauaga, ühe veduriga või dispetšeri käskudega liinil. Raudteeliikluse korraldamise kutseala koosneb neljast kutsest. Raudtee liikluskorraldustöötaja, tase 2 on raudtee-ettevõttes või raudteed valdavas ettevõttes töötav lihttööline, kes teenindab ja hoiab korras pöörmeid, täidab korraldusi rongide vastuvõtmisel ja saatmisel ning manöövritöö tegemisel. Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 on raudtee-ettevõttes või raudteed valdavas ettevõttes töötav tehnik, kes korraldab jaamas (oma töörajoonis) ainuisikuliselt rongide vastuvõtmist, saatmist, läbilaskmist ja muu raudteeveeremi liiklust pea-, vastuvõtu-, ärasaate- ja muudel teedel. Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 on raudtee-ettevõttes või raudteed valdavas ettevõttes töötav keskastme spetsialist, kes korraldab ja juhib piirkonnas rongide vastuvõtmist, saatmist ja läbilaskmist ning manöövritööd, vahetab rongiliikluse informatsiooni ja kontrollib piirkonna liikluskorraldajate tegevust. Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 on raudtee-ettevõttes või raudteed valdavas ettevõttes töötav tippspetsialist, kes korraldab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtte raudteeliiklusalast tööd rongitöö ööpäevaplaan-graafiku alusel, vahetab rongiliikluse informatsiooni teiste raudteeadministratsioonidega ja raudteeinfrastruktuuri kasutavate raudteeveo-ettevõtjatega ja kontrollib liikluskorraldajate tegevust. A.2.1 Valvekorra vastuvõtmine ja üleandmine 1) Tutvumine eelseisva vahetuse töökorralduse ja ülesannetega 2) Vahetuseelse täiendjuhendamise läbimine ohutuse küsimustes 3) Vahetuse töötajate tööleasumise ettekannete kuulamine 4) Valvekorda asuva töötaja teavitamine 5) Piirnevate ja/või piirkonna jaamavahede ja jaamade rongiliikluse olukorra selgitamine ja/või olukorraga tutvumine 6) Tutvumine raudteeveeremi paigutusega vastuvõtu- ja ärasaate- ning teistel teedel 7) Turvanguseadmete ja muude teenindada olevate seadmete seisukorra ja talitluse kontrollimine 8) Raudteeliikluse juhtimissüsteemi, hoiatuste programmi ja infosüsteemi kasutamine 9) Ettenähtud rongiliiklusalase dokumentatsiooni olemasolu kontrollimine ning sissekannetega tutvumine 10) Kehtivate hoiatustega tutvumine ning nende väljastamises veendumine 11) Ettenähtud normdokumentide olemasolu kontrollimine 12) Ettenähtud seadmete, tööriistade, signaalvahendite ja inventari olemasolu ja korrasoleku kontrollimine 13) Valvekorra vastuvõtmine ja üleandmine rongi vastuvõtu- või saatematka olemasolu korral 14) Rongitöö ööpäevaplaan-graafikuga tutvumine ja selle tutvustamine A.2.2 Rongide vastuvõtmine 1) Juhtimisseadmete kasutamine, seisukorra ja plommide olemasolu kontrollimine 2) Raudteeveeremi meeskonnal raudteeinfrastruktuurile väljasõiduõiguse olemasolu ja selle kehtivuse kontrollimine 3) Jaamade liikluskorraldajatega vastuvõtuteede hõivamise kooskõlastamine 4) Manöövritöö katkestamine 5) Jaamavahede, pöörmete, pöörmepiirkondade, jaamateede ja fooride olukorra jälgimine ja kontrollimine 6) Hoiatuse edastamine raudteeveeremi juhile 7) Madalama kutsetasemega liikluskorraldajate tegevuse kontrollimine rongide vastuvõtmisel 8) Rongi jaama vastuvõtmine lubava signaalnäidu järgi 9) Rongi jaama vastuvõtmine keelava signaalnäidu järgi 10) Rongi täiskoosseisus saabumise, sh sabasignaali olemasolu, kontrollimine 11) Rongiliikluse informatsiooni vahetamine liikluskorraldajatega 12) Piiriülese töö kooskõlastamine piirijaamade liikluskorraldajatega A.2.3 Rongide saatmine ja läbilaskmine 1) Juhtimisseadmete kasutamine, seisukorra ja plommide olemasolu kontrollimine 2) Jaamavahede, pöörmete, pöörmepiirkondade, jaamateede ja fooride olukorra jälgimine ja kontrollimine 3) Manöövritöö katkestamine 4) Jaamade liikluskorraldajatele loa andmine rongi saatmiseks ja nende tegevuse kontrollimine rongide saatmisel 5) Rongi saatmine jaamavahele lubava signaalnäidu järgi 6) Rongi saatmine jaamavahele keelava signaalnäidu järgi 7) Jaamavahel rongiliikluse jälgimine 8) Piiriülese töö kooskõlastamine piirijaamade liikluskorraldajatega A.2.4 Manöövritöö korraldamine 1) Juhtimisseadmete kasutamine, seisukorra ja plommide olemasolu kontrollimine 2) Raudteeveeremi meeskonnal väljasõiduõiguse olemasolu ja selle kehtivuse kontrollimine 3) Manöövritöö plaani tutvustamine ja manöövritöö tegemiseks korralduse andmine 4) Kaubarongide koostamine vastavalt kaubarongide koosteplaanile, manöövriveeremite koostamine vastavalt klientide teenindamise kavale 5) Eriomaste sõiduomadustega veeremiga manöövritöö tegemine ning selle rongi panemine 6) Manöövritöö tegemine lubava signaalnäidu järgi 7) Manöövritöö tegemine keelava signaalnäidu järgi 8) Jaamade liikluskorraldajate tegevuse kontrollimine manöövritöö tegemisel A.2.5 Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine 1) Raudteeveeremi pidurkingadega kinnitamise ja pidurkingadele pealesõitmise korraldamine 2) Pidurkingadelt mahasõitmise, pidurkingade eemaldamise ja hoiukohta paigutamise korraldamine A.2.6 Raudteeinfrastruktuuri korrashoiutööde läbiviimisel tegutsemine 1) Jaamavahe, tee või teeosa liikluseks sulgemine ja taasavamine 2) Töörongi jaamavahele saatmine ja vastuvõtmine jaama 3) Turvanguseadmete sõltuvusest väljalülitamise ning sõltuvusse lülitamise korral tegutsemine 4) Kontaktvõrgu välja- ja sisselülitamisalase teabe edastamine jaamade liikluskorraldajatele 5) Ülesõidukoha rikke korral hoiatuse nõudeavalduse koostamine ja selle väljastamine 6) Mahatõstetava dresiini, remondipuki, teerulliku ja muu mahatõstetava veeremi rööbasteele lubamine 7) Madalama kutsetasemega liikluskorraldajate tegevuse kontrollimine raudteeinfrastruktuuri korrashoiutööde läbiviimisel 8) Tööjuhil töötamiseks tööloa olemasolu ja selle kehtivuse kontrollimine 9) Raudteeinfrastruktuuri korrashoiutööde, mis ei nõua tee sulgemist ega seadmete väljalülitamist, läbiviimisel tegutsemine A.2.7 Raudteeliikluse ja rongide käitlemisega seotud töötajatele korralduste edastamine 1) Tee piiramine piiramisseadmete abil või tee piiramiseks korralduse andmine 2) Kommertsülevaatuse tegemiseks korralduse andmine 3) Tehnohoolduse tegemiseks korralduse andmine ja registreerimine 4) Pöörmete puhastamiseks korralduse andmine 5) Tee, elektrivarustuse, turvanguseadmete remondi ja hooldusega seotud töötajatele korralduse, käsu andmine, neilt taotluse vastuvõtmine ja registreerimine A.2.8 Tegutsemine ohu- ja ebastandardses olukorras 1) Ohu- ja ebastandardses olukorras teabe vastuvõtmine, edastamine ja tegutsemine 2) Turvanguseadmete rikke korral tegutsemine 3) Kõigi signalisatsiooni- ja sidevahendite töö katkemisel tegutsemine 4) Kehtestatud rongiliikluse signalisatsiooni- ja sidevahendi tegevuse katkestamine, üleminek teisele rongiliikluse korraldamise vahendile ja kehtestatud rongiliikluse signalisatsiooni- ja sidevahendi tegevuse taastamine 5) Rongi või raudteeveeremi peatamiseks meetmete rakendamine 6) Jaamavahe või selle ühe raja avamine ja sulgemine rongiliikluseks 7) Abiveduri ja päästerongi käiku määramise korraldamine 8) Õnnetusjuhtumi, tõsise õnnetusjuhtumi ja vahejuhtumi korral tegutsemine 9) Tulekahju korral tegutsemine 10) Rööbastee rikke korral tegutsemine 11) Rongiliiklusgraafikuvälise rongi käikumääramine 12) Jaamade liikluskorraldajate tegevuse kontrollimine raudteeliikluse korraldamisel 13) Tööõnnetuse korral tegutsemine 14) Ohtliku veosega toimunud õnnetuse korral tegutsemine Spetsialiseerumine toimub vastavalt rongiliikluse korraldamisele liinil – automaatblokeeringuga, poolautomaatblokeeringuga, kombineeritud teeblokeeringuga, elektrisausüsteemiga, telefonsidega, ühe sauaga, ühe veduriga ja dispetšeri käskudega liinile. Kõik spetsialiseerumised on otseselt seotud kõikide tööosadega. Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 töö toimub sisetingimustes ja on üldjuhul graafikupõhine vahetustega töö, mis eeldab töötamist ka öösel, puhkepäevade ja riiklikel pühadel. Raudtee liikluskorraldaja töö on valdavalt istuvas asendis, vahelduvate tööülesannetega ja kulgeb kiires tempos. Raudtee liikluskorraldaja töökeskkond on mõjutatud ergonoomilistest, psühholoogilistest (sh psühho-emotsionaalne pinge) ja bioloogilistest teguritest, magnetväljadest ja ioniseerivast kiirgusest. Vastutusrikka töö tõttu peab raudtee liikluskorraldaja täpselt järgima raudteeohutuse alaste õigusaktide ja normdokumentide nõudeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada raudteel toimuva õnnetuse, vahejuhtumi või tulekahju. Raudtee liikluskorraldaja kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Põhilisteks töövahenditeks on juhtimispult või liikluskorralduslik arvutiprogramm, tööalased arvutiprogrammid (hoiatuste programm, vagunite jälgimise süsteem, raudteeveeremi teljelaagrite ja pidurite temperatuuride tuvastamise süsteem jms), sidevahendid, bürootehnika ja -tarbed ning olenevalt liikluskorralduslikest seadmetest punased kuppelkapslid, sildid „Välja lülitatud“, „Dresiin“. Raudtee liikluskorraldajal on vajalik vaimne ja füüsiline sobivus tööks raudteel. Töö eeldab tervisliku seisukorra, eriti nägemise ja kuulmise vastavust tervisenõuetele, füüsilise koormuse ja pingetaluvust, visuaalset mälu, loogilist mõtlemist, koordinatsiooni võimet, keskendumisvõimet, üldistusvõimet, kavandamisoskust, otsustusvõimet, arenenud vastutustunnet, suhtlus- ja koostöövalmidust, iseseisvust, kohusetundlikkust, täpsust ja korrektsust, emotsionaalset stabiilsust, õppimisvõimet ning selget suulist väljendust. Hoiakult peab raudtee liikluskorraldaja uskuma organisatsiooni väärtustesse, aktsepteerima firma eesmärke ja töökorralduslikke ning struktuurilisi muudatusi, olema lojaalne tööandjale ja pühendunud oma ametile. Tavaliselt töötavad 5. taseme raudtee liikluskorraldajatena inimesed, kellel on • raudteealane kõrgharidus, läbitud on kutsealane täiendusõpe ja kes on omandanud vähemalt 3-kuulise raudteeliiklusalase töökogemuse piirkonna põhijaamas või • raudteealane kutseharidus, läbitud on kutsealane täiendusõpe ja kes on omandanud vähemalt 1-aastase raudteeliiklusalase töökogemuse piirkonna põhijaamas või • 4. taseme raudtee liikluskorraldaja kutse, läbitud on kutsealane täiendusõpe ja kes on omandanud vähemalt 1 aastase raudteeliiklusalase töökogemuse piirkonna põhijaamas. Rongidispetšer Raudtee liikluskorraldaja töö on reguleeritud raudteeseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrusega „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.9 tõendamine. Spetsialiseerumine toimub vastavalt rongiliikluse korraldamisele liinil – automaatblokeeringuga, poolautomaatblokeeringuga, kombineeritud teeblokeeringuga, elektrisausüsteemiga, telefonsidega, ühe sauaga, ühe veduriga ja dispetšeri käskudega liinile. Kõik kompetentsid on spetsialiseerumistega otseselt seotud. Kompetentside hindamine toimub vastavalt valitud spetsialiseerumise valdkonnale. Valvekorra vastuvõtmine ja üleandmine 5 Rongide vastuvõtmine 5 Rongide saatmine ja läbilaskmine 5 Manöövritöö korraldamine 5 Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine 4 Raudteeinfrastruktuuri korrashoiutööde läbiviimisel tegutsemine 5 Raudteeliikluse ja rongide käitlemisega seotud töötajatele korralduste edastamine 4 Tegutsemine ohu- ning ebastandardses olukorras 5 Rongiliikluse korraldamine automaatblokeeringuga liinil Rongiliikluse korraldamine poolautomaatblokeeringuga liinil Rongiliikluse korraldamine kombineeritud teeblokeeringuga liinil Rongiliikluse korraldamine elektrisausüsteemiga liinil Rongiliikluse korraldamine telefonsidega liinil Rongiliikluse korraldamine ühe sauaga liinil Rongiliikluse korraldamine ühe veduriga liinil Rongiliikluse korraldamine dispetšeri käskudega liinil Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 Traffic controller, level 6 7 Liikluskorraldaja V (versioon 1) Liikluskorraldaja V (versioon 2) Raudtee liikluskorraldaja V (versioon 3) Raudtee liikluskorraldaja V (versioon 4) Raudtee liikluskorraldaja V (versioon 5) Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 (versioon 6) Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 (versioon 8) Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 (versioon 9) Raudteeliikluskorraldaja, tase 6 (versioon 10) Rongiliikluse korraldamine automaatblokeeringuga liinil Rongiliikluse korraldamine dispetšeri käskudega liinil Rongiliikluse korraldamine elektrisausüsteemiga liinil Rongiliikluse korraldamine kombineeritud teeblokeeringuga liinil Rongiliikluse korraldamine poolautomaatblokeeringuga liinil Rongiliikluse korraldamine telefonsidega liinil Rongiliikluse korraldamine ühe sauaga liinil Rongiliikluse korraldamine ühe veduriga liinil Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee liikluskorraldaja 10 2018-09-21 2018-09-21 2023-04-11 6 6 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Anto Looken SA Raudteekutsed Mati Lõhmus AS Eesti Raudtee Rita Ojala Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Tiiu Poltruk Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 tööks on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtte raudteeliiklus-alase töö korraldamine rongitöö ööpäevaplaan-graafiku alusel, rongiliikluse informatsiooni vahetamine teiste raudteeadministratsioonidega ja raudteeinfrastruktuuri kasutavate raudteeveo-ettevõtjatega ning liikluskorraldajate tegevuse kontrollimine. 6. taseme raudtee liikluskorraldaja töötab iseseisvalt keerulistest ja ettearvamatutes olukordades ja vastutab töörühmade töö eest. Ta on võimeline edasi andma oma kutsealaseid oskusi ja teadmisi, juhendama praktikante ja teisi töötajaid. 6. taseme raudtee liikluskorraldaja töötab meeskonnas, suhtleb pidevalt kolleegide ja klientidega. Ta peab järgima üldtunnustatud suhtlemis- ja töökultuuri põhimõtteid. Oma töökohustuste täitmisel tugineb ta ettevõtte väärtustele, käitub moraalselt ja heast tavast lähtuvalt ning hoidub enda ja ettevõtte mainet kahjustavatest tegudest. Ta juhindub raudtee liikluskorraldaja kutsealal kehtivatest ja üldkasutatavatest normdokumentidest, standarditest ja juhenditest ning raudteeveo-ettevõtjatega, raudteeinfrastruktuuri valdajatega ja raudtee-administratsioonidega sõlmitud lepingutest. Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 peab spetsialiseeruma vähemalt ühele liinile rongiliikluse korraldamisel: rongiliikluse korraldamisele automaatblokeeringuga liinil, poolautomaatblokeeringuga liinil, kombineeritud teeblokeeringuga liinil, elektrisausüsteemiga liinil, telefonsidega liinil, ühe sauaga liinil, ühe veduriga liinil või dispetšeri käskudega liinil. Raudteeliikluse korraldamise kutseala koosneb neljast kutsest. Raudtee liikluskorraldustöötaja, tase 2 on raudtee-ettevõttes või raudteed valdavas ettevõttes töötav lihttööline, kes teenindab ja hoiab korras pöörmeid, täidab korraldusi rongide vastuvõtmisel ja saatmisel ning manöövritöö tegemisel. Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 on raudtee-ettevõttes või raudteed valdavas ettevõttes töötav tehnik, kes korraldab jaamas (oma töörajoonis) ainuisikuliselt rongide vastuvõtmist, saatmist, läbilaskmist ja muu raudteeveeremi liiklust pea-, vastuvõtu-, ärasaate- ja muudel teedel. Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 on raudtee-ettevõttes või raudteed valdavas ettevõttes töötav keskastme spetsialist, kes korraldab ja juhib piirkonnas rongide vastuvõtmist, saatmist ja läbilaskmist ning manöövritööd, vahetab rongiliikluse informatsiooni, kontrollib piirkonna liikluskorraldajate tegevust. Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 on raudtee-ettevõttes või raudteed valdavas ettevõttes töötav tippspetsialist, kes korraldab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtte raudteeliiklusalast tööd rongitöö ööpäevaplaan-graafiku alusel, vahetab rongiliikluse informatsiooni teiste raudteeadministratsioonidega ja raudteeinfrastruktuuri kasutavate raudteeveo-ettevõtjatega, kontrollib liikluskorraldajate tegevust. A.2.1 Valvekorra vastuvõtmine ja üleandmine 1) Tutvumine eelseisva vahetuse töökorralduse ja ülesannetega 2) Vahetuseelse täiendjuhendamise läbiviimine ohutuse küsimustes 3) Vahetuse töötajate tööleasumise ettekannete kuulamine 4) Valvekorda asuva töötaja teavitamine 5) Raudteeinfrastruktuuril rongiliikluse olukorra selgitamine ja olukorraga tutvumine 6) Tutvumine raudteeveeremi paigutusega vastuvõtu- ja ärasaate- ning teistel teedel 7) Turvanguseadmete ja muude teenindada olevate seadmete seisukorra ja talitluse kontrollimine 8) Raudteeliikluse juhtimissüsteemi, hoiatuste programmi ja infosüsteemi kasutamise kontrollimine 9) Ettenähtud rongiliiklusalase dokumentatsiooni olemasolu kontrollimine ning sissekannetega tutvumine 10) Kehtivate hoiatustega tutvumine ning nende väljastamises veendumine 11) Ettenähtud normdokumentide olemasolu kontrollimine 12) Ettenähtud seadmete, tööriistade, signaalvahendite ja inventari olemasolu ja korrasoleku kontrollimine 13) Rongi vastuvõtu- või saatematka olemasolul valvekorra vastuvõtmise ja üleandmise kontrollimine 14) Rongitöö ööpäevaplaan-graafikuga tutvumine ja selle tutvustamine A.2.2 Rongide vastuvõtmine 1) Juhtimisseadmete kasutamise, seisukorra ja plommide olemasolu kontrollimine 2) Raudteeveeremi meeskonnal raudteeinfrastruktuurile väljasõiduõiguse olemasolu ja selle kehtivuse kontrollimine 3) Liikluskorraldajatega vastuvõtuteede hõivamise kooskõlastamine 4) Manöövritöö katkestamise kontrollimine 5) Jaamavahede, pöörmete, pöörmepiirkondade, jaamateede ja fooride olukorra jälgimise kontrollimine 6) Raudteeveeremi juhile hoiatuse edastamise kontrollimine 7) Lubava signaalnäidu järgi rongi jaama vastuvõtmise kontrollimine 8) Keelava signaalnäidu järgi rongi jaama vastuvõtmise kontrollimine 9) Rongi täiskoosseisus saabumise, sh sabasignaali olemasolu, kontrollimine 10) Liikluskorraldajatega rongiliikluse informatsiooni vahetamise kontrollimine 11) Piiriülese töö kooskõlastamine piirijaamade liikluskorraldajatega A.2.3 Rongide saatmine ja läbilaskmine 1) Juhtimisseadmete kasutamise, seisukorra ja plommide olemasolu kontrollimine 2) Jaamavahede, pöörmete, pöörmepiirkondade, jaamateede, fooride olukorra jälgimise kontrollimine 3) Manöövritöö katkestamise kontrollimine 4) Rongi saatmiseks liikluskorraldajatele loa andmise kontrollimine rongide saatmisel 5) Lubava signaalnäidu järgi rongi jaamavahele saatmise kontrollimine 6) Keelava signaalnäidu järgi rongi jaamavahele saatmise kontrollimine 7) Jaamavahel rongiliikluse jälgimise kontrollimine 8) Piiriülese töö kooskõlastamine piirijaamade liikluskorraldajatega A.2.4 Manöövritöö korraldamine 1) Juhtimisseadmete kasutamise, seisukorra ja plommide olemasolu kasutamise kontrollimine 2) Raudteeveeremi meeskonnal väljasõiduõiguse olemasolu ja selle kehtivuse kontrollimine 3) Manöövritöö plaani tutvustamise ja manöövritöö tegemiseks korralduse andmise kontrollimine 4) Kaubarongide ja manöövriveeremite koostamise kontrollimine 5) Eriomaste sõiduomadustega veeremiga manöövritöö tegemise ning selle rongi panemise kontrollimine 6) Lubava signaalnäidu järgi manöövritöö tegemise kontrollimine 7) Keelava signaalnäidu järgi manöövritöö tegemise kontrollimine 8) Jaamade liikluskorraldajate tegevuse kontrollimine manöövritöö tegemisel A.2.5 Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine 1) Raudteeveeremi pidurkingadega kinnitamise ja pidurkingadele pealesõitmise kontrollimine 2) Pidurkingadelt mahasõitmise, pidurkingade eemaldamise ja hoiukohta paigutamise kontrollimine A.2.6 Raudteeinfrastruktuuri korrashoiutööde läbiviimisel tegutsemine 1) Jaamavahe, tee või teeosa liikluseks sulgemise ja taasavamise kontrollimine 2) Töörongi jaamavahele saatmise ja jaama vastuvõtmise kontrollimine 3) Turvanguseadmete sõltuvusest väljalülitamise ning sõltuvusse lülitamise korral tegutsemise kontrollimine 4) Kontaktvõrgu välja- ja sisselülitamisalase teabe jaamade liikluskorraldajatele edastamise kontrollimine 5) Ülesõidukoha rikke korral hoiatuse nõudeavalduse koostamine ja selle väljastamine 6) Mahatõstetava dresiini, remondipuki, teerulliku ja muu mahatõstetava veeremi rööbasteele lubamine 7) Madalama kutsetasemega liikluskorraldaja tegevuse kontrollimine raudteeinfrastruktuuri korrashoiutööde läbiviimisel 8) Turvanguseadme, rööbastee, kontaktvõrgu rikke või elektri puudumise korral käsu koostamine ja edastamine vastavate struktuuriüksuste töötajate töövälisel ajal tööle kutsumiseks 9) Tööjuhil töötamiseks tööloa olemasolu ja selle kehtivuse kontrollimine 10) Tee sulgemist ja seadmete väljalülitamist mittevajavate raudteeinfrastruktuuri korrashoiutööde läbiviimisel tegutsemine A.2.7 Raudteeliikluse ja rongide käitlemisega seotud töötajatele korralduste edastamine 1) Piiramisseadmete abil tee piiramise kontrollimine või tee piiramiseks korralduse andmine 2) Kommertsülevaatuse tegemise kontrollimine 3) Tehnohoolduse tegemiseks korralduse andmise ja registreerimise kontrollimine 4) Pöörmete puhastamise korraldamise kontrollimine 5) Tee, elektrivarustuse, turvanguseadmete remondi ja hooldusega seotud töötajale korralduse, käsu andmise, neilt taotluse vastuvõtmise ja registreerimise kontrollimine A.2.8 Tegutsemine ohu- ja ebastandardses olukorras 1) Ohu- ja ebastandardses olukorras teabe vastuvõtmine, edastamine ja tegutsemine 2) Turvanguseadmete rikke korral tegutsemise kontrollimine 3) Kõigi signalisatsiooni- ja sidevahendite töö katkemisel tegutsemine 4) Kehtestatud rongiliikluse signalisatsiooni- ja sidevahendi tegevuse katkestamise, teisele rongiliikluse korraldamise vahendile ülemineku ja kehtestatud rongiliikluse signalisatsiooni- ja sidevahendi tegevuse taastamise kontrollimine 5) Rongi või raudteeveeremi peatamiseks meetmete rakendamise kontrollimine 6) Jaamavahe või selle ühe raja rongiliikluseks avamise ja sulgemise kontrollimine 7) Abiveduri ja päästerongi käiku määramise kontrollimine 8) Õnnetusjuhtumi, tõsise õnnetusjuhtumi ja vahejuhtumi korral tegutsemise kontrollimine 9) Tulekahju korral tegutsemise kontrollimine 10) Rööbastee rikke korral tegutsemise kontrollimine 11) Rongiliiklusgraafikuvälise rongi käikumääramise kontrollimine 12) Jaamade liikluskorraldajate tegevuse kontrollimine raudteeliikluse korraldamisel 13) Madalama kutsetasemega liikluskorraldaja tegevuse kontrollimine raudteeliikluse korraldamisel 14) Tööõnnetuse korral tegutsemine 15) Ohtliku veosega toimunud õnnetuse korral tegutsemise kontrollimine Spetsialiseerumine toimub vastavalt rongiliikluse korraldamisele liinil – automaatblokeeringuga, poolautomaatblokeeringuga, kombineeritud teeblokeeringuga, elektrisausüsteemiga, telefonsidega, ühe sauaga, ühe veduriga ja dispetšeri käskudega liinile. Kõik spetsialiseerumised on otseselt seotud kõikide tööosadega. Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 töö toimub sisetingimustes ja on üldjuhul graafikupõhine vahetustega töö, mis eeldab töötamist ka öösel, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel. Raudtee liikluskorraldaja töö on valdavalt istuvas asendis, vahelduvate tööülesannetega ja kulgeb kiires tempos. Raudtee liikluskorraldaja töökeskkond on mõjutatud ergonoomilistest, psühholoogilistest (sh psühho-emotsionaalne pinge, pikaajaline üksi töötamine) ja bioloogilistest teguritest, magnetväljadest ja ioniseerivast kiirgusest. Vastutusrikka töö tõttu peab raudtee liikluskorraldaja täpselt järgima raudteeohutuse alaste õigusaktide ja normdokumentide nõudeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada raudteel toimuva õnnetuse, vahejuhtumi või tulekahju. Raudtee liikluskorraldaja kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Põhilisteks töövahenditeks liikluskorralduslikud arvutiprogrammid ja tööalased arvutiprogrammid (hoiatuste programm, vagunite jälgimise süsteem, veeremi teljelaagrite ja pidurite temperatuuride tuvastamise süsteem jms), sidevahendid ning bürootehnika ja -tarbed. Raudtee liikluskorraldajal on vajalik vaimne ja füüsiline sobivus tööks raudteel. Töö eeldab tervisliku seisukorra, eriti nägemise ja kuulmise vastavust tervisenõuetele, füüsilise koormuse ja pingetaluvust, visuaalset mälu, loogilist mõtlemist, koordinatsiooni võimet, keskendumisvõimet, üldistusvõimet, kavandamisoskust, otsustusvõimet, arenenud vastutustunnet, suhtlus- ja koostöövalmidust, iseseisvust, kohusetundlikkust, täpsust ja korrektsust, emotsionaalset stabiilsust, õppimisvõimet ning selget suulist väljendust. Hoiakult peab raudtee liikluskorraldaja uskuma organisatsiooni väärtustesse, aktsepteerima firma eesmärke ja töökorralduslikke ning struktuurilisi muudatusi, olema lojaalne tööandjale ja pühendunud oma ametile. Tavaliselt töötavad 6. taseme raudtee liikluskorraldajatena inimesed, kellel on • raudteealane kõrgharidus, läbitud on kutsealane täiendusõpe ja kes on omandanud vähemalt 2-aastase raudteeliiklusalase töökogemuse 5. taseme liikluskorraldajana (rongidispetšerina) või • raudteealane kutseharidus, läbitud on kutsealane täiendusõpe ja kes on omandanud vähemalt 5-aastase raudteeliiklusalase töökogemuse 5. taseme liikluskorraldajana (rongidispetšerina). Raudteekorraldaja, liikluskorraldajate grupi juht Raudtee liikluskorraldaja töö on reguleeritud raudteeseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrusega „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.9 tõendamine. Spetsialiseerumine toimub vastavalt rongiliikluse korraldamisele liinil – automaatblokeeringuga liinile, poolautomaatblokeeringuga liinile, kombineeritud teeblokeeringuga liinile, elektrisausüsteemiga liinile, telefonsidega liinile, ühe sauaga liinile, ühe veduriga liinile ja dispetšeri käskudega liinile. Kõik kompetentsid on spetsialiseerumistega otseselt seotud. Kompetentside hindamine toimub vastavalt valitud spetsialiseerumise valdkonnale. Valvekorra vastuvõtmine ja üleandmine 6 Rongide vastuvõtmine 6 Rongide saatmine ja läbilaskmine 6 Manöövritöö korraldamine 6 Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine 6 Raudteeinfrastruktuuri korrashoiutööde läbiviimisel tegutsemine 6 Raudteeliikluse ja rongide käitlemisega seotud töötajatele korralduste edastamine 5 Tegutsemine ohu- ning ebastandardses olukorras 6 Rongiliikluse planeerimine ja korraldamine Raudteeinfrastruktuuri ettevõtte rongiliikluse planeerimine ja korraldamine Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Raudtee liikluskorraldustöötaja, tase 2 Traffic regulator, level 2 7 Liikluskorraldaja I (versioon 1) Liikluskorraldaja I (versioon 2) Raudtee liikluskorraldaja I (versioon 3) Raudtee liikluskorraldaja I (versioon 4) Raudtee liikluskorraldaja I (versioon 5) Raudtee liikluskorraldustöötaja, tase 2 (versioon 6) Raudtee liikluskorraldustöötaja, tase 2 (versioon 8) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee liikluskorraldaja 10 2018-09-21 2018-09-21 2023-04-11 2 2 8312 Raudtee liiklustöötajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Anto Looken SA Raudteekutsed Mati Lõhmus AS Eesti Raudtee Rita Ojala Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Tiiu Poltruk Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Raudtee liikluskorraldustöötaja, tase 2 tööks on pöörmete teenindamine ja korrashoid, korralduste täitmine rongide vastuvõtmisel ja saatmisel ning manöövritöö tegemisel. 2. taseme raudtee liikluskorraldustöötaja töötab muutumatus olukorras mõningase iseseisvusega, täidab tööülesandeid etteantud protseduuride ja detailsete juhendite järgi, juhindudes raudtee liikluskorralduse kutsealal kehtivatest ja üldkasutatavatest normdokumentidest, standarditest ja juhenditest. Ta vastutab oma tööülesannete kvaliteetse täitmise eest. Suhtlemisel kolleegide ja klientidega peab raudtee liikluskorraldustöötaja järgima üldtunnustatud suhtlemis- ja töökultuuri põhimõtteid. Raudtee liikluskorraldustöötaja tugineb oma töökohustuste täitmisel ettevõtte väärtustele ning käitub moraalselt ja heast tavast lähtuvalt, hoidub enda ja ettevõtte mainet kahjustavatest tegudest. Raudteeliikluse korraldamise kutseala koosneb neljast kutsest. Raudtee liikluskorraldustöötaja, tase 2 on raudtee-ettevõttes või raudteed valdavas ettevõttes töötav lihttööline. Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 on raudtee-ettevõttes või raudteed valdavas ettevõttes töötav tehnik, kes korraldab jaamas (oma töörajoonis) ainuisikuliselt rongide vastuvõtmist, saatmist, läbilaskmist ja muu raudteeveeremi liiklust pea-, vastuvõtu-, ärasaate- ja muudel teedel, vahetab rongiliiklusega seotud informatsiooni, vormistab dokumente ja täidab aruandeid. Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 on raudtee-ettevõttes või raudteed valdavas ettevõttes töötav keskastme spetsialist, kes korraldab ja juhib piirkonnas rongide vastuvõtmist, saatmist ja läbilaskmist ning manöövritööd, vahetab rongiliikluse informatsiooni ja kontrollib piirkonna liikluskorraldajate tegevust. Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 on raudtee-ettevõttes või raudteed valdavas ettevõttes töötav tippspetsialist, kes korraldab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtte raudteeliiklusalast tööd rongitöö ööpäevaplaan-graafiku alusel, vahetab rongiliikluse informatsiooni teiste raudteeadministratsioonidega ja raudteeinfrastruktuuri kasutavate raudteeveo-ettevõtjatega ning kontrollib liikluskorraldajate tegevust. A.2.1 Valvekorra vastuvõtmine ja üleandmine 1) Tutvumine eelseisva vahetuse töökorralduse ja ülesannetega 2) Vahetuseelse täiendjuhendamise läbimine ohutuse küsimustes 3) Töövahetusse asuva töötaja teavitamine 4) Tutvumine raudteeveeremi paigutusega vastuvõtu- ja ärasaate- ning teistel teedel 5) Turvanguseadmete ja muude teenindada olevate seadmete korrasoleku ja talitluse kontrollimine 6) Ettenähtud normdokumentide olemasolu kontrollimine 7) Ettenähtud seadmete, tööriistade, signaalvahendite ja inventari olemasolu ja korrasoleku kontrollimine 8) Valvekorra vastuvõtmine/üleandmine rongi vastuvõtu- või saatematka olemasolu korral A.2.2 Pöörmete teenindamine ja korrashoid 1) Pöörmete ja seademehhanismide terviklikkuse ja korrasoleku kontrollimine 2) Pöörmete vigade kõrvaldamine 3) Pöörmete ja pöörmenäidikute korrashoid ja puhastamine 4) Piirdetulpade olemasolu ja korrasoleku kontrollimine 5) Pöörmete korrashoiuks vajalike töövahendite ning materjalide olemasolu tagamine 6) Saatematka lahutamine, matkakäepideme vabastamine turvanguseadmete rikke korral A.2.3 Rongide vastuvõtmine 1) Juhtimisseadmete kasutamine, korrasoleku ja plommide olemasolu kontrollimine 2) Liikluskorraldajalt pöörangute matkaasendi korralduse vastuvõtmine 3) Rongi vastuvõtmisel tee vabaoleku kontrollimine 4) Manöövritöö katkestamine 5) Liikluskorraldajale pöörangute matkaasendi valmisolekust ettekandmine 6) Jaamavahede, pöörmete, pöörmepiirkondade, jaamateede, fooride olukorra jälgimine ja kontrollimine 7) Signaalide edastamine 8) Rongi täiskoosseisus saabumise, sh sabasignaali olemasolu, kontrollimine 9) Pöörangute vastuvõtumatkaasendi lahutamine, matkakäepideme vabastamine turvanguseadmete rikke korral 10) Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega 11) Liikluseks ohtliku koha ja takistuskoha piiramine A.2.4 Rongide saatmine ja läbilaskmine 1) Juhtimisseadmete kasutamine, korrasoleku ja plommide olemasolu kontrollimine 2) Jaamavahede, pöörmete, pöörmepiirkondade, jaamateede ja fooride olukorra jälgimine ja kontrollimine 3) Liikluskorraldajalt pöörangute matkaasendi korralduse vastuvõtmine 4) Manöövritöö katkestamine 5) Rongimatkade blokeerimine (matka kuuluvate pöörangute võtmete lukustamine) 6) Raudteeveeremi alt pidurkingade eemaldamine 7) Rongi saatmine jaamavahele lubava signaalnäidu järgi 8) Rongi saatmine jaamavahele keelava signaalnäidu järgi 9) Käsi- ja helisignaalide edastamine 10) Liikluseks ohtliku koha ja takistuskoha piiramine A.2.5 Manöövritöö korraldamine 1) Juhtimisseadmete kasutamine, korrasoleku ja plommide olemasolu kontrollimine 2) Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega 3) Liikluskorraldajalt pöörangute matkaasendi korralduse või manöövritöö katkestamise korralduse vastuvõtmine 4) Signaalide edastamine 5) Liikluseks ohtliku koha ja takistuskoha piiramine 6) Manöövrimatkade blokeerimine A.2.6 Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine 1) Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingadele pealesõitmine 2) Pidurkingadelt mahasõitmine, pidurkingade eemaldamine ja hoiukohta paigutamine A.2.7 Tegutsemine ohu- ning ebastandardses olukorras 1) Ohu- ja ebastandardses olukorras teabe vastuvõtmine, edastamine ja tegutsemine 2) Turvanguseadmete rikke korral tegutsemine 3) Rongi või raudteeveeremi peatamiseks meetmete rakendamine 4) Õnnetusjuhtumi, tõsise õnnetusjuhtumi ja vahejuhtumi korral tegutsemine 5) Tulekahju korral tegutsemine 6) Rööbastee rikke korral tegutsemine 7) Tööõnnetuse korral tegutsemine 8) Ohtliku veosega toimunud õnnetuse korral tegutsemine A.2.8 Ülesõidukoha teenindamine 1) Ülesõidukoha korrasoleku kontrollimine 2) Ülesõidukoha seadmete töökorrasoleku kontrollimine 3) Ülesõidukoha puhastamine 4) Ülesõidukoha seadmete kasutamine 5) Ülesõidukohal liikluse korraldamine eriolukordades Raudtee liikluskorraldustöötaja, tase 2 töö toimub peamiselt välitingimustes ja on üldjuhul graafikupõhine vahetustega töö, mis eeldab töötamist ka öösel, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel. Raudtee liikluskorraldustöötaja töökeskkond on seotud vigastuste tekkimise kõrgendatud riskiga. Vajalik on hea füüsiline tervis ja keskkonnataluvus. Tervisekahjustusi võivad põhjustada töötamine sundasendis, temperatuurikõikumised, tuuletõmbus, kukkumisoht ning seetõttu peab ta kasutama tööriietust, -vahendeid ja isikukaitsevahendeid. Keskmisest kõrgema ohtlikkusega töö tõttu peab raudtee liikluskorraldustöötaja täpselt järgima erialajuhendite, tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada tööõnnetuse, raudteel toimuva õnnetuse või vahejuhtumi, tulekahju. Raudtee liikluskorraldustöötaja kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Põhilisteks töövahenditeks on käsi- ja helisignaalvahendid (signaallatern, signaallipud, vile), signaalkilbid, pidurkingad, taba- või universaallukud, kurbel, lubade üleanderõngas. Pöörmete teenindamiseks ja korrashoiuks on peamisteks töövahenditeks mutrivõtmed, liiprikruvi võti, rööpanaelad, poldid koos mutritega, labidad, luuad, raudkang, kirka, vaheklots, õlitamisvahendid. Ühenduse pidamiseks teiste töötajatega kasutab raudtee liikluskorraldustöötaja sidevahendeid (käsiraadiojaam ja pöörmeside). Raudtee liikluskorraldustöötaja töö eeldab füüsilist vastupidavust, liigutuste täpsust, head nägemist ja kuulmist ning lõhnatundlikkust, visuaalset mälu, rutiini- ja pingetaluvust, loogilist mõtlemist, koordinatsioonivõimet, korrektsust, keskendumisvõimet, õppimisvõimet, koostöövalmidust, kohuse- ja vastutustunnet, enesedistsipliini ja pühendumist ametile. Tavaliselt töötavad 2. taseme raudtee liikluskorraldustöötajatena inimesed, kellel on põhiharidus, kutsealane ettevalmistus ja vähemalt 2-kuuline järjepidev raudteeliiklusalane töökogemus. Pöörmeseadja, vanempöörmeseadja Raudtee liikluskorraldaja töö on reguleeritud raudteeseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrusega „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Raudtee liikluskorraldustöötaja, tase 2 kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.7 ja B.2.9 tõendamine. Valitava kompetentsi B.2.8 tõendamine on vabatahtlik. Töövahetuse vastuvõtmine ja üleandmine 2 Pöörmete teenindamine ja korrashoid 2 Rongide vastuvõtmine 3 Rongide saatmine ja läbilaskmine 3 Manöövritöö korraldamine 2 Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine 3 Tegutsemine ohu- ja ebastandardses olukorras 3 Valitava kompetentsi tõendamine 2. tasemel on vabatahtlik. Ülesõidukoha teenindamine 2 Raudtee liikluskorraldustöötaja, tase 2 kutset läbiv kompetents 2 Raudtee teemehaaniku abi, tase 2 Railway Mechanic Assistant, level 2 5 Raudtee teemehaanik I (versioon 1) Raudtee teemehaanik I (versioon 2) Raudtee teemehaanik I (versioon 3) Raudtee teemehaaniku abi, tase 2 (versioon 4) Raudtee teemehaaniku abi, tase 2 (versioon 6) Pöörmete puhastaja, tase 2 Raudtee geoaluste mõõdistaja, tase 2 Ülekäikude ja ülesõitude puhastaja, tase 2 Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee teemehaanik 10 2018-09-21 2018-09-21 2023-04-11 2 2 7215 Troppijad ja trossijätkajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Andrus Noor AS Eesti Raudtee Anto Looken SA Raudteekutsed Gennadi Jurkin AS Eesti Raudtee Jevgenia Kin Eesti Energia Kaevandused ASi Logistikaettevõte Mati Lõhmus AS Eesti Raudtee Rita Ojala Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Sander Hirvesaar GoTrack OÜ Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Tiiu Poltruk Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Urmas Lükki Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Vladimir Panov AS Eesti Raudtee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Raudtee teemehaaniku abi, tase 2 tööks on rööbastee ja raudteerajatiste hooldus- ja remonttööd. Vajadusel töötab 2. taseme raudtee teemehaaniku abi signalistina, et tagada liiklusohutus rööbasteel töötamisel. 2. taseme raudtee teemehaaniku abi on lihttööline, kes töötab muutumatus olukorras mõningase iseseisvusega ja vastutab oma tööülesannete täitmise eest. Raudtee teemehaaniku abi, tase 2 kutse sisaldab kolme osakutset: 1) pöörmete puhastaja, tase 2; 2) ülekäikude ja ülesõitude puhastaja, tase 2; 3) raudtee geoaluste mõõdistaja, tase 2. Raudtee geoaluste mõõdistaja osakutse eeldab geodeedi kutsekvalifikatsiooni olemasolu. 2. taseme raudtee teemehaaniku abi töö võib eeldada liikluse reguleerimise õigust raudteeülesõidukohal vastavalt liiklusseadusele. Rööbastee ja raudteerajatiste hooldus-, remont- ja ehitustööde kutseala koosneb neljast kutsest. Raudtee teemehaaniku abi, tase 2 teeb brigaadi liikmena lihtsamaid raudtee hooldus- ja remonttöid, vajades mõnikord ka kogenud töötaja juhendamist. Raudtee teemehaanik, tase 3 töötab brigaadi liikmena, kontrollib iseseisvalt raudtee tehnilist seisukorda, teeb tehnohooldust ja remonti ning leiab võimalike vigade põhjusi. Raudtee teemehaanik, tase 4 korraldab ja teeb rööbastee ja raudteerajatiste hooldus-, remont- ja ehitustöid, juhendab brigaadi liikmeid ilmnenud vigade analüüsimisel ja vigade vältimiseks vajalike abinõude valikul ning kontrollib tehtud töö tulemust etteantud juhiste järgi. Raudtee teemehaanik, tase 5 planeerib ja juhib hooldus-, remont- ja ehitustöid (sh määrab materjalide ja mehhanismide vajadust), kontrollib tehtud töö tulemust, kavandab ja korraldab parendustegevused ning võtab töö vastu või kontrollib rööbastee ja raudteerajatiste seisukorda ning teeb raudteerajatiste hooldus-, remont- ja ehitustöid. A.2.1 Tööks valmistumine 1) Tööriistade, väikemehhanismide ja abiseadmete valimine 2) Isikukaitsevahendite kasutamine A.2.2 Liiklusohutuse tagamine 1) Ohutusmeetmete valimine 2) Töökoha piiramine ohutuse tagamiseks 3) Tee- ja signaalmärkide paigaldamine, hooldamine ja eemaldamine A.2.3 Liiklusohutuse tagamine pöörmete puhastaja, ülekäikude ja ülesõitude puhastaja või geoaluste mõõdistaja töös 1) Ohutusmeetmete valimine 2) Töökoha piiramine ohutuse tagamiseks 3) Jaamas töötamisel nõuetekohaste sissekannete tegemine A.2.4 Tööprotsessi ja tee seisukorra kontrollimine 1) Liiklusohtliku rikke kindlakstegemine ja tegutsemine selle likvideerimiseks 2) Ohutusnõuete täitmine 3) Töö tehnoloogia järgimine A.2.5 Tööprotsessi ja tee seisukorra kontrollimine raudtee geoaluste mõõdistaja töös 1) Ohutusnõuete täitmine 2) Töö tehnoloogia järgimine 3) Raudteerajatiste mõõdistamine A.2.6 Lumetõrjetööde tegemine raudteel 1) Ülesõitude ja pöörmete lumetõrjetööd 2) Ülesõitude ja pöörmete lumetõrjetööd väikemehhanismidega A.2.7 Liiprite ja prusside paigaldamine ja vahetamine 1) Üksikliiprite vahetamine ja kohendamine 2) Liiprite lausvahetamine 3) Pöörmeprusside paigaldamine ja lausvahetamine 4) Pöörmeprusside üksikvahetamine A.2.8 Rööbastee sideosade ja kinnituste paigaldamine, kontrollimine ja puuduste kõrvaldamine 1) Sideosade ja kinnituste kontrollimine 2) Üksikute sideosade ja kinnituste vahetamine Raudtee teemehaaniku abi, tase 2 kutse sisaldab järgmisi osakutseid: 1) pöörmete puhastaja, tase 2, mis moodustub tööosadest A.2.1, A.2.3, A.2.4 ja A.2.6; 2) ülekäikude ja ülesõitude puhastaja, tase 2, mis moodustub tööosadest A.2.1, A.2.3, A.2.4 ja A.2.6; 3) raudtee geoaluste mõõdistaja, tase 2, mis moodustub tööosadest A.2.1, A.2.3 ja A.2.5. 2. taseme raudtee teemehaaniku abi töö toimub välitingimustes ja üldjuhul tööpäeval, vajadusel ööpäevaringselt, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel. Mõnikord on vaja teha rikete kõrvaldamiseks vajalikke töid väljaspool tavapärast tööaega. Raudtee teemehaaniku abi töökeskkond on kõrgendatud ohuga, tema töökoht on rongiliikluseks avatud raudteel, kus töö toimub ebatasasel pinnal ja mistahes ilmastikuoludes. Seetõttu on raudtee teemehaaniku abi töös vajalik hea füüsiline tervis ja keskkonnataluvus. Keskmisest kõrgema ohtlikkusega töö tõttu peab raudtee teemehaaniku abi täpselt järgima tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid, kandma töö iseloomule ja ilmastikule vastavat tööriietust ja isikukaitsevahendeid, sealhulgas ohutusvesti. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada raudteeõnnetuse, töös osalejate trauma, kehavigastuse või hukkumise. Raudtee teemehaaniku abi kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Põhilisteks töövahenditeks on hooldustöödeks vajalikud käsitööriistad (näit labidas, luud, hari), erinevad kangid, erinevad võtmed, rööpa-ja liipritangid, väikemehhanismid (näit lumepuhur, topper, mutrikeeraja, lõikur jmt), signaallipp või -lamp ja sidevahendid (käsiraadiojaam, mobiiltelefon). Raudtee teemehaaniku abi, tase 2 töö eeldab füüsilist vastupidavust, kohusetundlikkust, otsustus- ja vastutusvõimet, tähelepanuvõimet, koostöövalmidust. Tavaliselt töötavad 2. taseme raudtee teemehaaniku abidena inimesed, kellel on vähemalt põhiharidus ja kutseoskused on omandatud töökohal õppides vähemalt 3. tasemel kogenud teemehaaniku juhendamisel. Teetööline, pöörmepuhastaja, ülekäikude ja ülesõitude puhastaja, raudtee geoaluste mõõdistaja, liikluse reguleerija Raudtee teemehaaniku töö on reguleeritud raudteeseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrusega „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Raudtee teemehaaniku abi, tase 2 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.2, B.2.4 ja B.2.6-B.2.9 tõendamine. Pöörmete puhastaja, tase 2 või ülekäikude ja ülesõitude puhastaja, tase 2 osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.3, B.2.4, B.2.6 ja B.2.9 tõendamine. Raudtee geoaluste mõõdistaja, tase 2 osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.3, B.2.5 ja B.2.9 tõendamine. Tööks valmistumine 2 Liiklusohutuse tagamine 3 Liiklusohutuse tagamine pöörmete puhastaja, ülekäikude ja ülesõitude puhastaja või raudtee geoaluste mõõdistaja töös 3 Tööprotsessi ja tee seisukorra kontrollimine 2 Tööprotsessi ja tee seisukorra kontrollimine raudtee geoaluste mõõdistaja töös 2 Lumetõrjetööde tegemine raudteel 2 Liiprite ja prusside mahapanek ja vahetamine 2 Rööbastee sideosade ja kinnituste paigaldamine, kontrollimine ja puuduste kõrvaldamine 2 Raudtee teemehaanik, tase 2 kutset läbiv kompetents 2 Raudteeveeremi mehaanik, tase 3 Rolling-stock mechanical engineer, level 3 2 Raudteeveeremi mehaanik, tase 3 (versioon 1) Raudteeveeremi mehaanik, tase 3 (versioon 3) Raudteeveeremi mehaanik, tase 3 (versioon 4) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudteeveeremi mehaanik 10 2018-09-21 2018-09-21 2023-06-10 3 3 7231 Mootorsõidukimehaanikud ja -lukksepad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Anto Looken SA Raudteekutsed Indrek Rästep Leonhard Weiss RTE AS Ljudmilla Knjazeva AS EVR Cargo Mati Lõhmus AS Eesti Raudtee Viktor Tkatšov AS Eesti Raudtee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Raudteeveeremi mehaanik, tase 3 tööks on raudtee teehooldus- ja -remondimasinate tehnohoolduse tegemine ja remontimine, juhindudes keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetilistest aspektidest. 3. taseme raudteeveeremi mehaanik täidab iseseisvalt etteantud juhiseid, vastutades nii enda kui ka kaastöötajate tööohutuse eest ning tagab säästlikud ja tulemuslikud töövõtted. Ta võib töötada nii üksi kui ka meeskonnas, tema töö eeldab suhtlemist kaastöötajatega. Raudteeveeremi mehaanik, tase 3 vastutab oma kutsetaseme piires talle antud tööülesannete kvaliteedikontrolli, tööohutuse ja remondi tagajärjel tekkinud liiklusohtlike olukordade eest. Raudteeveeremi mehaaniku kutseala koosneb kahest kutsest. Raudteeveeremi mehaanik, tase 3 on oskustööline, kes teeb raudteeveeremi tehnohooldust ja remonti. Raudteeveeremi mehaanik, tase 5 on keskastme spetsialist, kes korraldab raudteeveeremi tehnohoolduse tegemist ja remontimist ning juhib tööprotsessi. A.2.1 Tööks valmistumine 1) Tööks kasutatava inventari olemasolu ja korrasoleku kontrollimine 2) Pidurkingade olemasolu ja nende korrasoleku kontrollimine 3) Töökoha korrasoleku tagamine ja kontrollimine A.2.2 Teehooldus- ja -remondimasinate tehnohoolduse tegemine 1) Teehooldus- ja -remondimasinate tehnohoolduse tegemine 2) Rikkis teehooldus- ja -remondimasinate edasitoimetamise ettevalmistamine A.2.3 Teehooldus- ja -remondimasinate ja nende sõlmede remontimine 1) Teehooldus- ja -remondimasinate remonti vastuvõtmine ja defekteerimine 2) Teehooldus- ja -remondimasinate puhastamine 3) Algandmete kogumine teehooldus- ja -remondimasinate remondikalkulatsioonide koostamiseks 4) Teehooldus- ja -remondimasinate kere ja raami remontimine 5) Teehooldus- ja -remondimasinate rattapaaride alt või alla veeretamine 6) Teehooldus- ja -remondimasinate pöördvankrite remontimine 7) Teehooldus- ja -remondimasinate automaatpidurite demonteerimistööde tegemine automaatpidurite remonti saatmiseks ja remondijärgsete monteerimistööde tegemine 8) Teehooldus- ja -remondimasinate haakeseadmete demonteerimistööde tegemine haakeseadmete remonti saatmiseks ja remondijärgsete monteerimistööde tegemine 9) Teehooldus- ja -remondimasinate diiselmootori remontimine 10) Teehooldus- ja -remondimasinate elektriaparatuuri remontimine 11) Teehooldus- ja -remondimasinate veoülekande remontimine 12) Teehooldus- ja -remondimasinate ohutus- ja juhtimisseadmete remontimine 13) Teehooldus- ja -remondimasinate käiguosade värvimine 14) Teehooldus- ja -remondimasinate kere värvimine 15) Teehooldus- ja -remondimasinate remondist vastuvõtmine A.2.4 Tegutsemine ohu- ja ebastandardses olukorras 1) Ohu- ja ebastandardses olukorras teabe vastuvõtmine, edastamine ja tegutsemine 2) Õnnetusjuhtumi, tõsise õnnetusjuhtumi ja vahejuhtumi korral tegutsemine 3) Tööõnnetuse korral tegutsemine 3. taseme raudteeveeremi mehaanik töötab nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Vajadusel peab ta töötama ka puhkepäevadel ja pühade ajal. Tema töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Raudteeveeremi mehaaniku töökeskkond on seotud vigastuste tekkimise kõrgendatud riskiga. Sageli on vaja töötada sundasendis veeremi all või ronida veeremile. Raudteeveeremi mehaaniku töös on vajalik hea füüsiline tervis ja keskkonnataluvus. Tervisekahjustusi võivad põhjustada müra, vibratsioon, temperatuurikõikumised ja tuuletõmbus ning seetõttu peab raudteeveeremi mehaanik kasutama kaitseriietust ja isikukaitsevahendeid. Keskmisest kõrgema ohtlikkusega töö tõttu peab raudteeveeremi mehaanik täpselt järgima tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada haigestumise, trauma, töövõimetuse või raudteeliiklusõnnetuse. Raudteeveeremi mehaaniku kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Põhilisteks töövahenditeks on mehaanilised-, suruõhu-, hüdraulilised- ja elektrilised käsitööriistad, masinate skeemid ja varuosakataloogid, diagnostikaseadmed, spetsiaalsed arvutiprogrammid ning töövahendid (märke- ja mõõteriistad jms). Raudteeveeremi mehaaniku töö eeldab täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, pingetaluvust, keskendumisvõimet ning suhtlemis- ja koostöövalmidust. Tavaliselt töötavad 3. taseme raudteeveeremi mehaanikutena inimesed, kellel on üldkeskharidus või kutseharidus ja kes on läbinud kutsealase täiendusõppe või omandanud kutseoskused vähemalt üheaastase praktilise töö käigus vähemalt samal kutsetasemel kogenud raudteeveeremi mehaaniku juhendamisel. Mehaanik, lukksepp, tehnik Raudteeveeremi mehaaniku töö on reguleeritud raudteeseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrusega „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Raudteeveeremi mehaanik, tase 3 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.5 tõendamine. Tööks valmistumine 3 Teehooldus- ja -remondimasinate tehnohoolduse tegemine 3 Teehooldus- ja remondimasinate ja nende sõlmede remontimine 3 Tegutsemine ohu- ja ebastandardses olukorras 5 Raudteeveeremi mehaanik, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Raudteeveeremi mehaanik, tase 5 Rolling-stock mechanical engineer, level 5 6 Raudteeveeremi mehaanik III (versioon 1) Raudteeveeremi mehaanik III (versioon 2) Raudteeveeremi mehaanik III (versioon 3) Raudteeveeremi mehaanik III (versioon 4) Raudteeveeremi mehaanik, tase 5 (versioon 5) Raudteeveeremi mehaanik, tase 5 (versioon 7) Raudteeveeremi mehaanik, tase 5 (versioon 8) Diiselrongide tehnohooldus ja remontimine Elektrirongide tehnohooldus ja remontimine Raudteevagunite tehnohooldus ja remontimine Teehooldus- ja -remondimasinate tehnohooldus ja remontimine Vedurite tehnohooldus ja remontimine Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudteeveeremi mehaanik 10 2018-09-21 2018-09-21 2023-06-10 5 5 7231 Mootorsõidukimehaanikud ja -lukksepad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Anto Looken SA Raudteekutsed Indrek Rästep Leonhard Weiss RTE AS Ljudmilla Knjazeva AS EVR Cargo Mati Lõhmus AS Eesti Raudtee Viktor Tkatšov AS Eesti Raudtee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Raudteeveeremi mehaanik, tase 5 tööks on raudteeveeremi (kauba- ja reisivagunite, vedurite, diisel- ja elektrirongide ning teehooldus- ja -remondimasinate) tehnohoolduse ja remondi korraldamine, tööprotsessi juhtimine, töömahtude hindamine ja kalkulatsioonide koostamine ning töökoja seadmete remondivajaduse jälgimine, nende hoolduse ja remondi korraldamine, juhindudes sotsiaalsetest, majanduslikest, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetilistest aspektidest. 5. taseme raudteeveeremi mehaanik töötab iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutades nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Ta võib töötada nii üksi kui ka meeskonnas, tema töö eeldab suhtlemist kaastöötajate ja klientidega. Raudteeveeremi mehaanik vastutab nii kvaliteedikontrolli, tööohutuse kui ka remondi tagajärjel tekkinud liiklusohtlike olukordade eest põhjendatud juhtumitel. Raudteeveeremi mehaanik, tase 5 peab spetsialiseeruma vähemalt ühele veeremiliigile: raudteevagunid, vedurid, diiselrongid, elektrirongid või teehooldus- ja -remondimasinad. Raudteeveeremi mehaaniku kutseala koosneb kahest kutsest. Raudteeveeremi mehaanik, tase 3 on oskustööline, kes teeb raudteeveeremi tehnohooldust ja remonti. Raudteeveeremi mehaanik, tase 5 on keskastme spetsialist, kes korraldab raudteeveeremi tehnohoolduse tegemist ja remontimist ning juhib tööprotsessi. A.2.1 Tööks valmistumine 1) Tööks kasutatava inventari olemasolu ja korrasoleku kontrollimine 2) Teedel asuvate raudteeveeremite paigutuse kontrollimine 3) Töökoha korrasoleku tagamine ja kontrollimine A.2.2 Tegutsemine ohu- ja ebastandardses olukorras 1) Ohu- ja ebastandardses olukorras teabe vastuvõtmine, edastamine ja tegutsemine 2) Õnnetusjuhtumi, tõsise õnnetusjuhtumi ja vahejuhtumi korral tegutsemine 3) Tööõnnetuse korral tegutsemine A.2.3 Juhtimine ja juhendamine 1) Raudteeveeremi tehnohoolduspunkti töö juhtimine 2) Raudteeveeremi töökoja või tsehhi töö juhtimine 3) Madalama kutsetasemega töötajate juhendamine 4) Ressursside haldamine A.2.4 Vagunite tehnohoolduse korraldamine 1) Vagunite tehnohoolduse korraldamine 2) Rikkis vagunite edasitoimetamise otsustamine A.2.5 Vedurite tehnohoolduse korraldamine 1) Vedurite tehnohoolduse korraldamine 2) Rikkis vedurite edasitoimetamise otsustamine A.2.6 Diiselrongide tehnohoolduse korraldamine 1) Diiselrongide tehnohoolduse korraldamine 2) Rikkis diiselrongide edasitoimetamise otsustamine A.2.7 Elektrirongide tehnohoolduse korraldamine 1) Elektrirongide tehnohoolduse korraldamine 2) Rikkis elektrirongide edasitoimetamise otsustamine A.2.8 Teehooldus- ja -remondimasinate tehnohoolduse korraldamine 1) Teehooldus- ja remondimasinate tehnohoolduse korraldamine 2) Rikkis teehooldus- ja -remondimasinate edasitoimetamise otsustamine A.2.9 Vagunite ja nende sõlmede remondi korraldamine 1) Vagunite remonti vastuvõtmine ja defekteerimine 2) Vagunite puhastamise korraldamine 3) Vagunite remondimahu määramine 4) Algandmete kogumine vagunite remondikalkulatsioonide koostamiseks 5) Vagunite kere ja raami remondi korraldamine 6) Vagunite rattapaaride ja rull-laagrite remondi korraldamine 7) Vagunite pöördvankrite remondi korraldamine 8) Vagunite automaatpidurite remondi korraldamine 9) Vagunite haakeseadmete remondi korraldamine 10) Reisivagunite kütte- ja veevarustussüsteemi remondi korraldamine 11) Reisivagunite elektrivarustuse remondi korraldamine 12) Vagunite elektriaparatuuri remondi korraldamine 13) Vagunite detailide mittepurustava kontrolli korraldamine 14) Vagunite käiguosade värvimise korraldamine 15) Vagunite kere värvimise korraldamine 16) Vagunite remondist vastuvõtmine A.2.10 Vedurite ja nende sõlmede remondi korraldamine 1) Vedurite remonti vastuvõtmine ja defekteerimine 2) Vedurite puhastamise korraldamine 3) Vedurite remondimahu määramine 4) Algandmete kogumine vedurite remondikalkulatsioonide koostamiseks 5) Vedurite kere ja raami remondi korraldamine 6) Vedurite rattapaaride ja rulllaagrite remondi korraldamine 7) Vedurite pöördvankrite remondi korraldamine 8) Vedurite automaatpidurite remondi korraldamine 9) Vedurite haakeseadmete remondi korraldamine 10) Vedurite diiselmootori remondi korraldamine 11) Vedurite veoülekande remondi korraldamine 12) Vedurite ohutus- ja juhtimisseadmete remondi korraldamine 13) Vedurite detailide mittepurustava kontrolli korraldamine 14) Vedurite käiguosade värvimise korraldamine 15) Vedurite remondist vastuvõtmine A.2.11 Diiselrongide ja nende sõlmede remondi korraldamine 1) Diiselrongide remonti vastuvõtmine ja defekteerimine 2) Diiselrongide puhastamise korraldamine 3) Diiselrongide remondimahu määramine 4) Algandmete kogumine diiselrongide remondikalkulatsioonide koostamiseks 5) Diiselrongide kere ja raami remondi korraldamine 6) Diiselrongide rattapaaride ja rulllaagrite remondi korraldamine 7) Diiselrongide pöördvankrite remondi korraldamine 8) Diiselrongide automaatpidurite remondi korraldamine 9) Diiselrongide haakeseadmete remondi korraldamine 10) Diiselrongide mootorite remondi korraldamine 11) Diiselrongide elektriaparatuuri remondi korraldamine 12) Diiselrongide veoülekande remondi korraldamine 13) Diiselrongide ohutus- ja juhtimisseadmete remondi korraldamine 14) Diiselrongide detailide mittepurustava kontrolli korraldamine 15) Diiselrongide käiguosade värvimise korraldamine 16) Diiselrongide kere värvimise korraldamine 17) Diiselrongide remondist vastuvõtmine A.2.12 Elektrirongide ja nende sõlmede remondi korraldamine 1) Elektrirongide remonti vastuvõtmine ja defekteerimine 2) Elektrirongide puhastamise korraldamine 3) Elektrirongide remondimahu määramine 4) Algandmete kogumine elektrirongide remondikalkulatsioonide koostamiseks 5) Elektrirongide kere ja raami remondi korraldamine 6) Elektrirongide rattapaaride ja rulllaagrite remondi korraldamine 7) Elektrirongide pöördvankrite remondi korraldamine 8) Elektrirongide automaatpidurite remondi korraldamine 9) Elektrirongide haakeseadmete remondi korraldamine 10) Elektrirongide elektriaparatuuri remondi korraldamine 11) Elektrirongide veoülekande remondi korraldamine 12) Elektrirongide ohutus- ja juhtimisseadmete remondi korraldamine 13) Elektrirongide detailide mittepurustava kontrolli korraldamine 14) Elektrirongide käiguosade värvimise korraldamine 15) Elektrirongide kere värvimise korraldamine 16) Elektrirongide remondist vastuvõtmine A.2.13 Teehooldus- ja remondimasinate ja nende sõlmede remondi korraldamine 1) Teehooldus- ja remondimasinate remonti vastuvõtmine ja defekteerimine 2) Teehooldus- ja remondimasinate puhastamise korraldamine 3) Teehooldus- ja remondimasinate remondimahu määramine 4) Algandmete kogumine teehooldus- ja remondimasinate remondikalkulatsioonide koostamiseks 5) Teehooldus- ja remondimasinate kere ja raami remondi korraldamine 6) Teehooldus- ja remondimasinate rattapaaride alt või alla veeretamise korraldamine 7) Teehooldus- ja remondimasinate pöördvankrite remondi korraldamine 8) Teehooldus- ja remondimasinate automaatpidurite remondi korraldamine 9) Teehooldus- ja remondimasinate haakeseadmete remondi korraldamine 10) Teehooldus- ja remondimasinate diiselmootorite remondi korraldamine 11) Teehooldus- ja remondimasinate elektriaparatuuri remondi korraldamine 12) Teehooldus- ja remondimasinate veoülekande remondi korraldamine 13) Teehooldus- ja remondimasinate ohutus- ja juhtimisseadmete remondi korraldamine 14) Teehooldus- ja remondimasinate käiguosade värvimise korraldamine 15) Teehooldus- ja remondimasinate kere värvimise korraldamine 16) Teehooldus- ja remondimasinate remondist vastuvõtmine Raudteeveeremi mehaanik, tase 5 kutse sisaldab järgmisi spetsialiseerumisi: 1) raudteevagunite tehnohooldus ja remontimine, mis moodustub tööosadest A.2.1, A.2.2, A.2.3, A.2.4 ja A.2.9; 2) vedurite tehnohooldus ja remontimine, mis moodustub tööosadest A.2.1, A.2.2, A.2.3, A.2.5 ja A.2.10; 3) diiselrongide tehnohooldus ja remontimine, mis moodustub tööosadest A.2.1, A.2.2, A.2.3, A.2.6 ja A.2.11; 4) elektrirongide tehnohooldus ja remontimine, mis moodustub tööosadest A.2.1, A.2.2, A.2.3, A.2.7 ja A.2.12; 5) teehooldus- ja -remondimasinate tehnohooldus ja remontimine, mis moodustub tööosadest A.2.1, A.2.2, A.2.3, A.2.8 ja A.2.13. 5. taseme raudteeveeremi mehaanik töötab nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Tema tööaeg on fikseeritud, kuid vajadusel peab ta töötama ka väljaspool tavapärast tööaega, puhkepäevadel ja ka pühade ajal. Tema töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Raudteeveeremi mehaaniku töökeskkond on seotud vigastuste tekkimise kõrgendatud riskiga. Raudteeveeremi remontimisel on sageli vaja töötada sundasendis veeremi all või ronida veeremile. Raudteeveeremi mehaaniku töös on vajalik hea füüsiline tervis ja keskkonnataluvus. Tervisekahjustusi võivad põhjustada müra, temperatuurikõikumised ja tuuletõmbus ning seetõttu peab raudteeveeremi mehaanik kasutama kaitseriietust ja isikukaitsevahendeid. Keskmisest kõrgema ohtlikkusega töö tõttu peab raudteeveeremi mehaanik täpselt järgima tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada haigestumise, trauma, töövõimetuse või raudteeliiklusõnnetuse. Raudteeveeremi mehaaniku kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Põhilisteks töövahenditeks on kontoritehnika ja -tarkvara, spetsiaalsed arvutiprogrammid ja töövahendid (märke- ja mõõteriistad jms). Raudteeveeremi mehaaniku töö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust ja vastutusvõimet, pingetaluvust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Tavaliselt töötavad 5. taseme raudteeveeremi mehaanikutena inimesed, kellel on üldkeskharidus või kutseharidus ja kes on läbinud kutsealase täiendusõppe või omandanud kutseoskused vähemalt üheaastase praktilise töö käigus vähemalt samal kutsetasemel kogenud raudteeveeremi mehaaniku juhendamisel. Tehnoloog, hooldusgrupijuht, avariigrupijuht, mehaanik, tehnik, meister või tsehhijuhataja Raudteeveeremi mehaaniku töö on reguleeritud raudteeseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrusega „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Raudteeveeremi mehaanik, tase 5 kutse taotlemisel on vaja tõendada kompetentsid B.2.1-B.2.3 ja B.2.14. Spetsialiseerumisel raudteevagunite tehnohooldusele ja remontimisele on vaja lisaks tõendada kompetentsid B.2.4 ja B.2.5; vedurite tehnohooldusele ja remontimisele on vaja lisaks tõendada kompetentsid B.2.6 ja B.2.7; diiselrongide tehnohooldusele ja remontimisele on vaja lisaks tõendada kompetentsid B.2.8 ja B.2.9; elektrirongide tehnohooldusele ja remontimisele on vaja lisaks tõendada kompetentsid B.2.10 ja B.2.11; teehooldus- ja -remondimasinate tehnohooldusele ja remontimisele on vaja lisaks tõendada kompetentsid B.2.12 ja B.2.13. Tööks valmistumine 4 Tegutsemine ohu- ja ebastandardses olukorras 5 Juhtimine ja juhendamine 6 Spetsialiseerumisel raudteevagunite tehnohooldusele ja remontimisele on vaja lisaks tõendada kompetentsid B.2.4 ja B.2.5; vedurite tehnohooldusele ja remontimisele on vaja lisaks tõendada kompetentsid B.2.6 ja B.2.7; diiselrongide tehnohooldusele ja remontimisele on vaja lisaks tõendada kompetentsid B.2.8 ja B.2.9; elektrirongide tehnohooldusele ja remontimisele on vaja lisaks tõendada kompetentsid B.2.10 ja B.2.11; teehooldus- ja -remondimasinate tehnohooldusele ja remontimisele on vaja lisaks tõendada kompetentsid B.2.12 ja B.2.13. Raudteeveeremi mehaanik, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Rongikoostaja abi, tase 2 Shunting Foreman Assistant, level 2 6 Rongikoostaja abi, tase 2 (versioon 5) Rongikoostaja abi, tase 2 (versioon 7) Rongikoostaja I (versioon 1) Rongikoostaja I (versioon 2) Rongikoostaja I (versioon 3) Rongikoostaja I (versioon 4) Vagunipidurdaja, tase 2 Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Rongikoostaja 10 2018-09-21 2018-09-21 2023-04-11 2 2 8211 Mehaaniliste seadmete koostajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Evi Noorhani Eesti Energia Kaevandused ASi Logistikaettevõte Nikolai Luik AS EVR Cargo Mati Lõhmus AS Eesti Raudtee Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Tiiu Poltruk Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Vera Pesotskaja Eesti Energia Kaevandused ASi Logistikaettevõte Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Rongikoostaja abi töö on rongikoostaja abistamine manöövritööl ja raudteeveeremi kinnitamine. Rongikoostaja abistamine hõlmab vagunite lahtihaakimist, raudteeveeremi tagurdamisel vagunivahede likvideerimist, matka valmistamist ja manöövrisignaalide edastamist. Raudteeveeremi kinnitamisel ta paigaldab ja eemaldab pidurkingad. Kaastöötajalt ülesandeid saades kinnitab ta korraldusest arusaamist ja kannab ülesannete täitmisest ette ülesannete andjale. Rongikoostaja abi töötab oma töökohal üksinda, olles samal ajal ka meeskonnaliige. Meeskonnas töötamine eeldab suhtlemisoskust. Töötades vagunipidurdajana on rongikoostaja abi põhiülesandeks vagunite liikumiskiiruse reguleerimine vagunite pidurduspositsioonidel pidurkingade asetamisega liikuvate vagunite alla. Rongikoostaja abi, tase 2 kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Rongikoostaja kutsealal on kaks kutset. Rongikoostaja abi, tase 2 on lihttööline, kes abistab rongikoostajat manöövritööl ja raudteeveeremi kinnitamisel. Rongikoostaja, tase 3 on manöövrijuht, kes koostab manöövritöö plaani, koostab ja lahutab rongid, annab vagunid ette laadimis- ja tühjendamiskohtadele, teeb tehnohooldust ja kommertsülevaatust ning valmistab matka. Rongikoostaja kontrollib rongikoostaja abi ja vagunipidurdaja valmidust tööks ning liiklus- ja tööohutusnõuete täitmist nende poolt. Rongikoostaja abi, tase 2 sisaldab vagunipidurdaja, tase 2 osakutset. A.2.1 Töövahetuse vastuvõtmine ja üleandmine 1) Tööks kasutatava inventari olemasolu ja korrasoleku kontrollimine 2) Teedel asuvate raudteeveeremite paigutuse kontrollimine 3) Teedel asuvate vagunite pidurkingadega kinnitamise kontrollimine 4) Pidurkingade olemasolu ja nende korrasoleku kontrollimine 5) Töökoha korrasoleku tagamine ja kontrollimine 6) Töövahetuse vastuvõtmise vormistamine A.2.2 Töövahetuse vastuvõtmine ja üleandmine vagunipidurdaja töös 1) Tööks kasutatava inventari olemasolu ja korrasoleku kontrollimine 2) Teedel asuvate raudteeveeremite paigutuse kontrollimine 3) Teedel asuvate vagunite pidurkingadega kinnitamise kontrollimine 4) Pidurkingade olemasolu ja nende korrasoleku kontrollimine 5) Töökoha korrasoleku tagamine ja kontrollimine 6) Pidurkingakõrvaldi kontrollimine 7) Töövahetuse vastuvõtmise vormistamine A.2.3 Sorteermäelt või väljatõmbeteelt tõugatava raudteeveeremi pidurdamine 1) Pidurkingade paigutamine rööpale 2) Pidurkingade eemaldamine rööpalt A.2.4 Sorteermäelt või väljatõmbeteelt tõugatava raudteeveeremi pidurdamine vagunipidurdaja töös 1) Pidurkingade paigutamine rööpale 2) Raudteeveeremi pidurdamispositsioonist läbimise kontrollimine ja liikumise jälgimine pärast pidurdamispositsiooni läbimist 3) Pidurkingade eemaldamine rööpalt A.2.5 Rongi koostamine ja lahutamine ning manöövritöö tegemine 1) Töökoha ettevalmistamine teedel 2) Raudteeveeremi tagurdamine või kokkulükkamine 3) Raudteeveeremi kokkuhaakumise kontrollimine 4) Ohtliku, ebagabariitse ja eritingimusi nõudvate veostega vaguni piiramine teel 5) Raudteeveeremi piiramine tehnohoolduse tegemiseks 6) Manöövritöö katkestamine A.2.6 Rongi koostamine ja lahutamine ning manöövritöö tegemine vagunipidurdaja töös 1) Töökoha ettevalmistamine pidurdamispositsioonil 2) Raudteeveeremi tagurdamine või kokkulükkamine 3) Raudteeveeremi kokkuhaakumise kontrollimine 4) Raudteeveeremi piiramine tehnohoolduse tegemiseks 5) Manöövritöö katkestamine A.2.7 Tehnohoolduse tegemine 1) Õhujagajate vajalikule režiimile ümberlülitamine ja raudteeveeremi pidurivoolikute ühendamine 2) Raudteeveeremi piiramine tehnohoolduse tegemiseks A.2.8 Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine 1) Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja korralduse andmine pidurkingadele pealesõitmiseks 2) Korralduse andmine pidurkingadelt mahasõitmiseks, pidurkingade eemaldamine ja hoiukohta paigutamine Vagunipidurdaja, tase 2 osakutse moodustub tööosadest A.2.2, A.2.4, A.2.6 ja A.2.8. Rongikoostaja abi tööaeg on fikseeritud. Töö toimub vahetustega, mis eeldab töötamist nii päeval kui öösel, puhkepäevadel kui ka pühade ajal. Rongikoostaja abi töö on vahelduvate tööülesannetega. Rongikoostaja abi töötab välitingimustes, ohtlikes oludes (töö liikuva raudteeveeremiga, liikumine vagunite vahel ja ebatasasel pinnal) ning ohtlike ja ebagabariitsete veostega. Seetõttu puutub ta oma töös kokku tervistkahjustavate faktoritega – näit ilmastikutingimuste muutumine, kemikaalid ja toksilised ained, tolm, müra – ning on kohustatud kasutama kaitseriietust ja -vahendeid (tööriietus ja jalanõud, ohutusvest). Keskmisest kõrgema ohtlikkusega töö tõttu peab rongikoostaja abi täpselt järgima tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada haigestumise, trauma, töövõimetuse või raudteeliiklusõnnetuse. Põhilisteks töövahenditeks on pidurkingad, sidevahendid (käsiraadiojaam, telefon), signaalvahendid (signaallipud, käsilatern), pidurkinga paigaldamise kahvel, lumekoristusvahendid (luud, labidas, kraabits jne). Rongikoostaja abi töö eeldab täpsust, kohusetundlikkust, otsustus- ja vastutusvõimet, pingetaluvust, liigutuste täpsust ja kiirust, head nägemist ja kuulmist, füüsilist vastupidavust, visuaalset mälu, loogilist mõtlemist, keskendumisvõimet ja koostöövalmidust. Töö ohtlikkuse tõttu on rongikoostaja abi töös oluline kõrge enesedistsipliin ja meelekindluse omamine. Rongikoostaja abi peab suhtuma oma töösse ja teistesse inimestesse tähelepanuga, uskuma oma töö vajalikusse ja organisatsiooni toimepidevusse. Rongikoostaja abidena töötavad tavaliselt inimesed, kellel on vähemalt põhiharidus ja 1) rongikoostaja abi, tase 2 kutseoskused on omandatud vähemalt 2-kuulise praktilise töö käigus kogenud rongikoostaja juhendamisel või 2) osakutse vagunipidurdaja, tase 2 kutseoskused on omandatud vähemalt 4-kuulise praktilise töö käigus kogenud vagunipidurdaja juhendamisel. Rongikoostaja abi, vagunipidurdaja, vanemvagunipidurdaja Rongikoostaja abi töö on reguleeritud raudteeseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrusega „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Rongikoostaja abi, tase 2 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.3, B.2.5, B.2.7, B.2.8 ja B.2.10 (läbiv kompetents) tõendamine. Vagunipidurdaja, tase 2 osakutse on võimalik saada kompetentside B.2.2, B.2.4, B.2.6, B.2.9 ja B.2.10 (läbiv kompetents) tõendamisel. Töövahetuse vastuvõtmine ja üleandmine 2 Töövahetuse vastuvõtmine ja üleandmine vagunipidurdaja töös 2 Sorteermäelt või väljatõmbeteelt tõugatava raudteeveeremi pidurdamine 2 Sorteermäelt või väljatõmbeteelt tõugatava raudteeveeremi pidurdamine vagunipidurdaja töös 2 Rongi koostamine ja lahutamine ning manöövritöö tegemine 2 Rongi koostamine ja lahutamine ning manöövritöö tegemine vagunipidurdaja töös 2 Tehnohoolduse tegemine 2 Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine 2 Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine vagunipidurdaja töös 2 Rongikoostaja abi, tase 2 kutset läbiv kompetents 2 Rongikoostaja, tase 3 Shunting Foreman, level 3 6 Rongikoostaja II (versioon 1) Rongikoostaja II (versioon 2) Rongikoostaja II (versioon 3) Rongikoostaja II (versioon 4) Rongikoostaja, tase 3 (versioon 5) Rongikoostaja, tase 3 (versioon 7) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Rongikoostaja 10 2018-09-21 2018-09-21 2023-04-11 3 3 8211 Mehaaniliste seadmete koostajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Evi Noorhani Eesti Energia Kaevandused ASi Logistikaettevõte Nikolai Luik AS EVR Cargo Mati Lõhmus AS Eesti Raudtee Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Tiiu Poltruk Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Vera Pesotskaja Eesti Energia Kaevandused ASi Logistikaettevõte Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Rongikoostaja, tase 3 on manöövrijuht, kelle töö on manöövritöö plaani koostamine, rongide koostamine ja lahutamine, vagunite etteandmine laadimis- ja tühjendamiskohtadele, tehnohoolduse ja kommertsülevaatuse tegemine ning matka valmistamine. Rongikoostaja kontrollib rongikoostaja abi ja vagunipidurdaja valmidust tööks ning liiklus- ja tööohutusnõuete täitmist nende poolt. Päästerongi saatmisel täidab rongikoostaja päästerongi juhi või päästeameti töötaja korraldusi. Töörongi saatmisel töötab rongikoostaja tööjuhi korraldusel – koostab rongi vastavalt saadud skeemile, saadab rongi liikumisel jaamavahel. Kaubarongi liikumisel jaamavahel võib rongikoostaja täita vedurijuhi abi kohustusi. Rongikoostaja kutsealal on kaks kutset. Rongikoostaja abi, tase 2 on lihttööline, kes abistab rongikoostajat manöövritööl ja raudteeveeremi kinnitamisel. Vagunipidurdaja on 2. taseme rongikoostaja abi osakutse. Rongikoostaja, tase 3 on manöövrijuht. A.2.1 Töövahetuse vastuvõtmine ja üleandmine 1) Tööks kasutatava inventari olemasolu ja korrasoleku kontrollimine 2) Teedel asuvate raudteeveeremite paigutuse kontrollimine 3) Teedel asuvate vagunite pidurkingadega kinnitamise kontrollimine 4) Pidurkingade olemasolu ja nende korrasoleku kontrollimine 5) Töökoha korrasoleku tagamine ja kontrollimine 6) Töövahetuse vastuvõtmise vormistamine A.2.2 Rongi koostamine ja lahutamine ning manöövritöö tegemine 1) Töökoha ja töövahendite ettevalmistamine sorteermäel 2) Töökoha ettevalmistamine teedel 3) Rongi lahutamiseks ettevalmistamine ja rongi lahutamine 4) Raudteeveeremi paigutamine vastavalt koosteplaanile 5) Raudteeveeremi tagurdamine või kokkulükkamine 6) Raudteeveeremi kokkuhaakumise kontrollimine 7) Ohtliku, ebagabariitse ja eritingimusi nõudvate veostega vaguni piiramine teel 8) Raudteeveeremi olukorra kontrollimine 9) Raudteeveeremi piiramine tehnohoolduse tegemiseks 10) Manöövritöö katkestamine A.2.3 Kommertsülevaatuse tegemine 1) Kaupade laadimiseeskirjade järgse laadimise ja kinnitamise kontrollimine lahtisel raudteeveeremil 2) Raudteeveeremi dokumentidele vastavuse kontrollimine 3) Vaguni puhtuse kontrollimine 4) Raudteeveeremi piiramine kommertsülevaatuse tegemiseks A.2.4 Tehnohoolduse tegemine 1) Vagunite tehnohoolduse ja komplektsuse kontrollimine 2) Õhujagajate vajalikule režiimile ümberlülitamine ja raudteeveeremi pidurivoolikute ühendamine, automaatpiduriproovi tegemine ja piduriteatise vormistamine 3) Raudteeveeremi piiramine tehnohoolduse tegemiseks A.2.5 Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine 1) Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja korralduse andmine pidurkingadele pealesõitmiseks 2) Korralduse andmine pidurkingadelt mahasõitmiseks, pidurkingade eemaldamine ja hoiukohta paigutamine A.2.6 Kauba- ja päästerongiga töötamine 1) Vedurijuhi jaoks hoiatuse saamine 2) Vedurijuhi abi ülesannete täitmine 3) Töötamine päästerongi juhi või kohaliku päästejuhi korraldusel A.2.7 Laadimis- ja tühjendamiskohtade teenindamine 1) Laadimis- ja tühjendamiskohale sõiduks korralduse vastuvõtmine 2) Laadimis- ja tühjendamiskohale sõitmine 3) Manöövritöö tegemine laadimis- ja tühjendamiskohal A.2.8 Kohalikul juhtimisel töötamine 1) Üksikpöörme või jaamakõriku kohalikule juhtimisele võtmine 2) Matka valmistamine 3) Üksikpöörme või jaamakõriku keskjuhtimisele tagasiandmine A.2.9 Sihtjaamas töötamine 1) Rongi kinnitamiseks pädevalt liikluskorraldajalt korralduse vastuvõtmine 2) Rongi kinnitamine pärast saabumist A.2.10 Manöövrimeeskonna liikmete juhtimine ja juhendamine 1) Manöövritööplaani kooskõlastamine pädeva liikluskorraldajaga 2) Manöövrimeeskonna liikmetele tööplaani tutvustamine 3) Manöövrimeeskonna liikmete suunamine töökohale 4) Manöövrimeeskonna tööks valmisoleku kontrollimine A.2.11 Dokumentidega töötamine 1) Veodokumentide vastuvõtmine ja üleandmine 2) Veodokumentide ja vagunite vastavuse kontrollimine A.2.12 Töörongi saatmine 1) Töörongi koostamine enne väljumist 2) Piduriproovi tegemine jaamas ja jaamavahel ning piduriteatise korrigeerimine või uue väljastamine 3) Vedurijuhi jaoks hoiatuse saamine 4) Vedurijuhi abi ülesannete täitmine 5) Tööjuhi korralduste täitmine 6) Vagunite teisaldusasendisse seadmine ja tehnohoole tegemine Rongikoostaja tööaeg on fikseeritud. Töö toimub vahetustega, mis eeldab töötamist nii päeval kui öösel, puhkepäevadel kui ka pühade ajal. Rongikoostaja töö on vahelduvate tööülesannetega. Rongikoostaja töötab välitingimustes, ohtlikes oludes (töö liikuva raudteeveeremiga, sõit liikuval vagunil, liikumine vagunite vahel ja ebatasasel pinnal) ning ohtlike ja ebagabariitsete veostega. Seetõttu puutub ta oma töös kokku tervistkahjustavate faktoritega – näit ilmastikutingimuste muutumine, kemikaalid ja toksilised ained, tolm, müra – ning ta on kohustatud kasutama kaitseriietust ja vahendeid (tööriietus ja -jalanõud, ohutusvest). Keskmisest kõrgema ohtlikkusega töö tõttu peab rongikoostaja täpselt järgima tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada haigestumise, trauma, töövõimetuse või raudteeliiklusõnnetuse. Rongikoostaja, tase 3 kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Põhilisteks töövahenditeks on pidurkingad, sidevahendid (käsiraadiojaam, telefon), signaalvahendid (signaallipud, käsilatern), pidurkinga paigaldamise kahvel, vaguni automaatsiduri lahtihaakimise kahvel, lumekoristusvahendid (luud, labidas, kraabits jne). Rongikoostaja töö eeldab täpsust, kohusetundlikkust, otsustus- ja vastutusvõimet, pingetaluvust, keskendumisvõimet, liigutuste täpsust ja kiirust, head nägemist ja kuulmist, füüsilist vastupidavust, visuaalset mälu, loogilist mõtlemist, koostöövalmidust ja meeskonnatöö korraldamise oskust. Töö ohtlikkuse tõttu on rongikoostaja töös olulised kõrge enesedistsipliin ja meelekindlus. Rongikoostaja peab suhtuma oma töösse ja teistesse inimestesse tähelepanuga, uskuma oma töö vajalikusse ja organisatsiooni toimepidevusse ning usaldama alluvaid nende tööülesannete täitmisel. Rongikoostajatena töötavad tavaliselt inimesed, kellel on 1) vähemalt põhiharidus ja kutseoskused on omandatud vähemalt 4-kuulise praktilise töö käigus kogenud rongikoostaja juhendamisel või 2) vähemalt üheaastane töökogemus rongikoostaja abina või vagunipidurdajana ja läbitud on väljaõpe praktilise töö käigus kogenud rongikoostaja juhendamisel. Rongikoostaja, kaubarongisaatja Rongikoostaja töö on reguleeritud raudteeseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrusega „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Rongikoostaja, tase 3 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.11 ja B.2.13 (läbiv kompetents) tõendamine. Valitava kompetentsi B.2.12 (Töörongi saatmine) tõendamine on vabatahtlik. Töövahetuse vastuvõtmine ja üleandmine 2 Rongi koostamine ja lahutamine ning manöövritöö tegemine 3 Kommertsülevaatuse tegemine 3 Tehnohoolduse tegemine 3 Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine 3 Kauba- ja päästerongiga töötamine 3 Laadimis- ja tühjendamiskohtade teenindamine 3 Kohalikul juhtimisel töötamine 3 Sihtjaamas töötamine 3 Manöövrimeeskonna liikmete juhtimine ja juhendamine 4 Dokumentidega töötamine 3 Valitava kompetentsi B.2.12 (Töörongi saatmine) tõendamine on vabatahtlik. Töörongi saatmine 3 Rongikoostaja, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Vagunijärelevaataja, tase 3 Wagon supervisor, level 3 6 Vagunijärelevaataja II (versioon 1) Vagunijärelevaataja II (versioon 2) Vagunijärelevaataja II (versioon 3) Vagunijärelevaataja II (versioon 4) Vagunijärelevaataja, tase 3 (versioon 5) Vagunijärelevaataja, tase 3 (versioon 7) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Vagunijärelevaataja 10 2018-09-21 2018-09-21 2023-04-11 3 3 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Anto Looken SA Raudteekutsed Anton Jartsev AS EVR Cargo Evi Noorhani Eesti Energia Kaevandused ASi Logistikaettevõte Ljudmilla Anissimova AS Ühinenud Depood Ljudmilla Knjazeva AS EVR Cargo Mati Lõhmus AS Eesti Raudtee Tiiu Poltruk Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Tormis Saar AS Ühinenud Depood Viktor Tkatšov AS Eesti Raudtee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Vagunijärelevaataja tööks on kauba- ja/või reisivagunite tehnilise seisukorra kontrollimine ja remontimine, et tagada rongide liikumisel liiklusohutus ja veoste säilivus. Väljuvatele rongidele teeb vagunijärelevaataja automaatpidurite proovi. Vagunijärelevaataja ülesandeks on ka vagunite üleandmine kliendi haruteedele ja nende vastuvõtmine kliendilt. Reisirongide koostejaamades kontrollivad vagunijärelevaatajad reisivagunite sisustuse ja tehniliste seadmete korrasolekut ning remondivad neid. Vagunijärelevaataja kutsealal on kaks kutset. Vagunijärelevaataja, tase 3 töötab iseseisvalt raudteejaamades või vagunite haruteedele üleandejaamades. Vagunijärelevaataja, tase 4 töötab iseseisvalt piirijaamades ja teistes raudteejaamades, lisaks juhendab ja nõustab ta kaastöötajaid. A.2.1 Vahetuse vastuvõtmine ja üleandmine 1) Ülevaate vastuvõtmine vahetuse üleandjalt 2) Üleantavate seadmete, dokumentide ja dokumendiplankide olemasolu ja terviklikkuse kontrollimine 3) Vajalike varuosade olemasolu kontrollimine 4) Ülevaate andmine vahetuse vastuvõtjale A.2.2 Saabuva rongi ülevaatus ja tehnohooldus 1) Rongi jälgimine selle liikumise ajal 2) Rongi piiramine 3) Vaguni tehnohoolduse tegemine, remonditähtaegade ja läbijooksu kontrollimine A.2.3 Vaguni ettevalmistamine laadimiseks 1) Vaguni tehnoseisundi kontrollimine ja vaguni remontimine rongis 2) Reservist võetud vaguni remonditähtaja ja läbijooksu kontrollimine A.2.4 Väljumiseks koostatud rongi tehnohooldus 1) Vagunite tehniline ülevaatus, komplektsuse kontrollimine ja mahahaakimiseta remont 2) Õhujagajate vajalikule režiimile ümberlülitamine ja vagunite pidurivoolikute ühendamine 3) Väljuva rongi jälgimine möödasõidul A.2.5 Rongi täis- või lühipiduriproovi tegemine 1) Pidurite kontrollimine suruõhutorustikuga jaamades 2) Pidurite kontrollimine suruõhutorustikuta jaamades 3) Piirijaamas reisirongi suruõhkpidurite ja elektro-pneumaatiliste pidurite proovi tegemine A.2.6 Vagunite üleandmine ja vastuvõtmine 1) Tehnilise ülevaatuse tegemine vagunite üleandmisel 2) Tehnilise ülevaatuse tegemine vagunite või rongi vastuvõtmisel A.2.7 Reisirongi ülevaatus ja remont 1) Rongi tehnilise seisukorra kontrollimine välisel ülevaatusel 2) Vagunite kontrollimine sisemisel ülevaatusel 3) Vagunite jõuseadmete ülekandemehhanismide kontrollimine 4) Vagunite remontimine 5) Rongi suruõhkpidurite töö kontrollimine 6) Rongi elektro-pneumaatiliste pidurite töö kontrollimine A.2.8 Kommertsülevaatuse tegemine 1) Kommertsülevaatuse tegemine vaguni kliendile üleandmisel ja vastuvõtmisel 2) Üleandedokumentide vormistamine A.2.9 Veeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine 1) Veeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingadele pealesõitmiseks korralduse andmine 2) Pidurkingadelt mahasõitmiseks korralduse andmine, pidurkingade eemaldamine ja hoiukohta paigutamine A.2.10 Töötamine arvutiprogrammiga 1) Mittekorras vagunile elektroonilise teatise koostamine ja edastamine 2) Päringu sisestamine rongikoosseisus olevate vagunite andmete saamiseks 3) Päringu sisestamine vagunite komplekteerimise andmete saamiseks Vagunijärelevaataja töö toimub peamiselt välitingimustes ja on üldjuhul graafikupõhine vahetustega töö, mis eeldab töötamist ka puhkepäevadel ja riiklikel pühadel. Vagunijärelevaataja töökeskkond on seotud vigastuste tekkimise kõrgendatud riskiga. Sageli tuleb töötada sundasendis vagunite all või ronida vagunitele. Vagunijärelevaataja töös on vajalik hea füüsiline tervis ja keskkonnataluvus. Tervisekahjustusi võivad põhjustada müra, temperatuurikõikumised ja tuuletõmbus ning seetõttu peab vagunijärelevaataja kasutama kaitseriietust ja -vahendeid. Keskmisest kõrgema ohtlikkusega töö tõttu peab vagunijärelevaataja täpselt järgima tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada haigestumise, trauma, töövõimetuse või raudteeliiklusõnnetuse. Vagunijärelevaataja kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Põhilisteks töövahenditeks on šabloonid (rattapaaride ja automaatsiduri rikete kindlakstegemiseks), mõõteriistad, luup, lukksepa tööriistad (vasar, meisel, mutri- ja toruvõtmed), käsitungrauad. Ühenduse pidamiseks teiste vagunijärelevaatajate ja raudtee liikluskorraldajaga kasutab vagunijärelevaataja käsiraadiojaama. Andmete edastamiseks kasutab ta ettenähtud arvutiprogramme. Vagunijärelevaataja töö eeldab täpsust, head koordinatsiooni, füüsilist vastupidavust, pingetaluvust, kohusetundlikkust, otsustus- ja vastutusvõimet, keskendumisvõimet ja koostöövalmidust. Tavaliselt töötavad 3. taseme vagunijärelevaatajatena inimesed, kellel on põhiharidus või kutseharidus ja kes on läbinud kutsealase täiendusõppe või omandanud kutseoskused vähemalt 4-kuulise praktilise töö käigus vähemalt samal kutsetasemel kogenud vagunijärelevaataja juhendamisel. Vagunijärelevaataja, vaguniülevaataja, vaguni ülevaataja-remontija Vagunijärelevaataja töö on reguleeritud raudteeseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrusega „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Vagunijärelevaataja, tase 3 kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.6 ja B.2.11 (läbiv kompetents) tõendamine. Valitavate kompetentside B.2.7 (Reisirongide ülevaatus ja remont), B.2.8 (Kommertsülevaatuse tegemine), B.2.9 (Veeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine) ja B.2.10 (Töötamine arvutiprogrammiga) tõendamine on vabatahtlik. Vahetuse vastuvõtmine ja üleandmine 3 Saabuva rongi ülevaatuse ja tehnohoolduse tegemine 3 Vaguni ettevalmistamine laadimiseks 3 Väljumiseks koostatud rongi tehnohoolduse tegemine 4 Rongi täis- või lühipiduriproovi tegemine 4 Vagunite üleandmine ja vastuvõtmine 3 Valitavate kompetentside tõendamine 3. tasemel on vabatahtlik. Reisirongi ülevaatuse ja remondi tegemine 4 Kommertsülevaatuse tegemine 3 Veeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine 3 Töötamine arvutiprogrammiga 3 Vagunijärelevaataja, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Vagunijärelevaataja, tase 4 Wagon supervisor, level 4 2 Vagunijärelevaataja, tase 4 (versioon 1) Vagunijärelevaataja, tase 4 (versioon 3) Vagunijärelevaataja, tase 4 (versioon 4) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Vagunijärelevaataja 10 2018-09-21 2018-09-21 2023-04-11 4 4 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Anto Looken SA Raudteekutsed Anton Jartsev AS EVR Cargo Evi Noorhani Eesti Energia Kaevandused ASi Logistikaettevõte Ljudmilla Anissimova AS Ühinenud Depood Ljudmilla Knjazeva AS EVR Cargo Mati Lõhmus AS Eesti Raudtee Tiiu Poltruk Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Tormis Saar AS Ühinenud Depood Viktor Tkatšov AS Eesti Raudtee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Vagunijärelevaataja tööks on kauba- ja/või reisivagunite tehnilise seisukorra kontrollimine ja remontimine, et tagada rongide liikumisel liiklusohutus ja veoste säilivus. Väljuvatele rongidele teeb vagunijärelevaataja automaatpidurite proovi. Vagunijärelevaataja ülesandeks on ka vagunite üleandmine kliendi haruteedele ja nende vastuvõtmine kliendilt. Reisirongide koostejaamades kontrollivad vagunijärelevaatajad reisivagunite sisustuse ja tehniliste seadmete korrasolekut ning remondivad neid. Vagunijärelevaataja kutsealal on kaks kutset. Vagunijärelevaataja, tase 3 töötab iseseisvalt raudteejaamades või vagunite haruteedele üleandejaamades. Vagunijärelevaataja, tase 4 töötab iseseisvalt piirijaamades ja teistes raudteejaamades, lisaks juhendab ja nõustab ta kaastöötajaid. A.2.1 Vahetuse vastuvõtmine ja üleandmine 1) Ülevaate vastuvõtmine vahetuse üleandjalt 2) Üleantavate seadmete, dokumentide, dokumendiplankide olemasolu ja terviklikkuse kontrollimine 3) Vajalike varuosade olemasolu kontrollimine 4) Ülevaate andmine vahetuse vastuvõtjale A.2.2 Saabuva rongi ülevaatuse ja tehnohoolduse tegemine 1) Rongi jälgimine selle liikumise ajal 2) Rongi piiramine 3) Vaguni tehnohoolduse tegemine, remonditähtaegade ja läbijooksu kontrollimine A.2.3 Vaguni ettevalmistamine laadimiseks 1) Vaguni tehnoseisundi kontrollimine ja vaguni remontimine rongis 2) Reservist võetud vaguni remonditähtaja ja läbijooksu kontrollimine 3) Laadimiseks esitatavate vagunite kontrollimine A.2.4 Väljumiseks koostatud rongi tehnohoolduse tegemine 1) Vagunite tehnilise ülevaatuse tegemine, komplektsuse kontrollimine ja mahahaakimiseta remondi tegemine 2) Õhujagajate vajalikule režiimile ümberlülitamine ja vagunite pidurivoolikute ühendamine 3) Väljuva rongi jälgimine möödasõidul A.2.5 Rongi täis- või lühipiduriproovi tegemine 1) Pidurite kontrollimine suruõhutorustikuga jaamades 2) Pidurite kontrollimine suruõhutorustikuta jaamades 3) Piirijaamas reisirongi suruõhkpidurite ja elektro-pneumaatiliste pidurite proovi tegemine A.2.6 Vagunite üleandmine ja vastuvõtmine 1) Tehnilise ülevaatuse tegemine vaguni üleandmisel 2) Tehnilise ülevaatuse tegemine vaguni või rongi vastuvõtmisel A.2.7 Reisirongi ülevaatuse ja remondi tegemine 1) Rongi tehnilise seisukorra kontrollimine välisel ülevaatusel 2) Vagunite kontrollimine sisemisel ülevaatusel 3) Vagunite jõuseadmete ülekandemehhanismide kontrollimine 4) Vagunite remontimine 5) Rongi suruõhkpidurite töö kontrollimine 6) Rongi elektro-pneumaatiliste pidurite töö kontrollimine A.2.8 Kommertsülevaatuse tegemine 1) Kommertsülevaatuse tegemine piirijaamas 2) Kommertsülevaatuse tegemine vaguni kliendile üleandmisel ja vastuvõtmisel 3) Üleandedokumentide vormistamine A.2.9 Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine 1) Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingadele pealesõitmiseks korralduse andmine 2) Pidurkingadelt mahasõitmiseks korralduse andmine, pidurkingade eemaldamine ja hoiukohta paigutamine A.2.10 Töötamine arvutiprogrammiga 1) Mittekorras vagunile elektroonilise teatise koostamine ja edastamine 2) Päringu sisestamine rongikoosseisus olevate vagunite andmete saamiseks 3) Päringu sisestamine vagunite komplekteerimise andmete saamiseks A.2.11 Kaastöötajate nõustamine 1) Valvekorraeelne juhendamine 2) Saabunud tehniliste dokumentide, korralduste ja juhiste tutvustamine 3) Rikkis vaguni edasitoimetamise otsustamine 4) Nõustamine keskkonnariskide määratlemisel, hindamisel ja maandamisel 5) Nõustamine vagunite ülevaatusel ilmnenud vigade analüüsimisel ja vigade parandamiseks vajalike abinõude valikul Vagunijärelevaataja töö toimub peamiselt välitingimustes ja on üldjuhul graafikupõhine vahetustega töö, mis eeldab töötamist ka puhkepäevadel ja riiklikel pühadel. Vagunijärelevaataja töökeskkond on seotud vigastuste tekkimise kõrgendatud riskiga. Sageli tuleb töötada sundasendis vagunite all või ronida vagunitele. Vagunijärelevaataja töös on vajalik hea füüsiline tervis ja keskkonnataluvus. Tervisekahjustusi võivad põhjustada müra, temperatuurikõikumised ja tuuletõmbus ning seetõttu peab vagunijärelevaataja kasutama kaitseriietust ja -vahendeid. Keskmisest kõrgema ohtlikkusega töö tõttu peab vagunijärelevaataja täpselt järgima tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada haigestumise, trauma, töövõimetuse või raudteeliiklusõnnetuse. Vagunijärelevaataja kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Põhilisteks töövahenditeks on šabloonid (rattapaaride ja automaatsiduri rikete kindlakstegemiseks), mõõteriistad, luup, lukksepa tööriistad (vasar, meisel, mutri- ja toruvõtmed), käsitungrauad. Ühenduse pidamiseks teiste vagunijärelevaatajate ja raudtee liikluskorraldajaga kasutab vagunijärelevaataja käsiraadiojaama. Andmete edastamiseks kasutab ta ettenähtud arvutiprogramme. Vagunijärelevaataja töö eeldab täpsust, head koordinatsiooni, füüsilist vastupidavust, pingetaluvust, kohusetundlikkust, otsustus- ja vastutusvõimet, keskendumisvõimet ja koostöövalmidust. Tavaliselt töötavad 4. taseme vagunijärelevaatajatena inimesed, kellel on põhiharidus või kutseharidus ja kes on läbinud kutsealase täiendusõppe või omandanud kutseoskused vähemalt 4-kuulise praktilise töö käigus vähemalt samal kutsetasemel kogenud vagunijärelevaataja juhendamisel. Vagunijärelevaataja, vaguniülevaataja, vaguni ülevaataja-remontija, vaguni ülevaataja-remontija-vabastamata brigadir Vagunijärelevaataja töö on reguleeritud raudteeseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrusega „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Vagunijärelevaataja, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.6 ja B.2.12 (läbiv kompetents) tõendamine. Valitavate kompetentside B.2.7 (Reisirongide ülevaatuse ja remondi tegemine), B.2.8 (Kommertsülevaatuse tegemine), B.2.9 (Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine), B.2.10 (Töötamine arvutiprogrammiga) ja B.2.11 (Kaastöötajate nõustamine) tõendamine on vabatahtlik. Vahetuse vastuvõtmine ja üleandmine 4 Saabuva rongi ülevaatuse ja tehnohoolduse tegemine 3 Vaguni ettevalmistamine laadimiseks 4 Väljumiseks koostatud rongi tehnohoolduse tegemine 4 Rongi täis- või lühipiduriproovi tegemine 4 Vagunite üleandmine ja vastuvõtmine 3 Valitavate kompetentside tõendamine 4. tasemel on vabatahtlik. Reisirongi ülevaatuse ja remondi tegemine 4 Kommertsülevaatuse tegemine 4 Veeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine 3 Töötamine arvutiprogrammiga 4 Kaastöötajate nõustamine 4 Vagunijärelevaataja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Vedurijuhi abi, tase 2 Assistant driver, level 2 5 Vedurijuhi abi I (versioon 1) Vedurijuhi abi I (versioon 2) Vedurijuhi abi I (versioon 3) Vedurijuhi abi, tase 2 (versioon 4) Vedurijuhi abi, tase 2 (versioon 6) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Vedurijuht 10 2018-09-21 2018-09-21 2023-04-11 2 2 8311 Veduri- ja rongijuhid 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Anto Looken SA Raudteekutsed Evi Noorhani Eesti Energia Kaevandused ASi Logistikaettevõte Leonid Vätson AS EVR Cargo Mart Klaassen Edelaraudtee AS Mati Lõhmus AS Eesti Raudtee Tiiu Poltruk Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Tambet Lõhmus AS EVR Cargo Tambet Õun AS EVR Cargo Tõnu Aruste AS Eesti Raudtee Tõnu Sarapuu Edelaraudtee AS Vera Pesotskaja Eesti Energia Kaevandused ASi Logistikaettevõte Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Vedurijuhi abi töötab vedurimeeskonna liikmena ja koostöös vedurijuhiga jälgib tee vaba olekut, signaale, signaalnäidikuid ja -märke, ütleb vedurijuhile signaalide näidud ja lubatud kiirused, vajadusel kontrollib rongi seisukorda ja vedurijuhi korraldusel veduri (mootorrongi) tehnilist korrasolekut. Vedurijuhi abi kutsealal on kaks kutset. Vedurijuhi abi, tase 2 töötab koos vedurijuhiga, täites tema korraldusi. Vedurijuhi abi, tase 3 täidab lisaks 2. taseme vedurijuhi abi ülesannetele ka manöövrijuhi ülesandeid, tehes manöövritööd, juhtides ja juhendades seejuures manöövrimeeskonna liikmeid, tehes kommertsülevaatust ja vagunite tehnohooldust. A.2.1 Töö alustamine, veduri vastuvõtmine ja üleandmine 1) Tutvumine operatiivkorralduste ja muudatustega tööpiirkonnas 2) Tööks kasutatava inventari olemasolu ja korrasoleku kontrollimine 3) Tutvumine raudteeveeremi üle andnud vedurimeeskonna märkustega ja tehnohoolduse tegemise kuupäeva kontrollimine 4) Veendumine raadioside ja mootorrongi koosseisus "reisija-vedurijuht" side korrasolekus 5) Veendumine veduri automaatsignalisatsiooni, autostopi, kiirusmeeriku ja muude ohutusseadmete plommide korrasolekus 6) Kontrollülevaatuse tegemine raudteeveeremi vastuvõtmisel depoos või jaama teedel 7) Veduri koristamine ja puhastamine 8) Mittekorras seadmete rikkepõhjuste ja seisundi kindlakstegemine ning rikete kõrvaldamine A.2.2 Tööpiirkonnas liikumine 1) Vedurijuhi korralduste täitmine veoveeremi agregaatide ja sõlmede kontrollimisel, hooldusel ja tehnilisel teenindamisel 2) Kehtestatud kõneluste reglemendi täitmine 3) Rongi sundpeatumisel jaamavahel pidurite iseenesliku töösserakendumise põhjuste väljaselgitamine ning raudteeveeremi kinnitamine iseenesliku liikuma hakkamise vältimiseks 4) Tee ja signaalide jälgimine 5) Keelava näiduga foorile lähenemisel või muudel kiiruse vähendamist nõudvatel juhtudel vedurijuhi tegevuse kontrollimine ja keelava näidu pidev kordamine ning vedurijuhi mittetegutsemisel rongi peatamine 6) Vedurijuhi mittetegutsemisel või juhtimisvõime kaotusel teate edastamine liikluskorraldajale ja kõikidele sel teelõigul olevatele raudteeveeremi juhtidele 7) Reisirongi peatuste ajal reisijate peale- ja mahamineku visuaalne jälgimine 8) Mootoriruumi seadmete töö kontrollimine ja tulemuste teatamine vedurijuhile 9) Rongi seisukorra, terviklikkuse ja rongist antavate signaalide jälgimine, kaherajalises piirkonnas ka vastutuleva rongi seisukorra jälgimine A.2.3 Veduri tehniline teenindamine teel olles ja vahejaamas 1) Veduri veermiku seisundi kontrollimine 2) Pidurihoovastiku kontrollimine ja reguleerimine 3) Piduriklotside kulumisastme, neid fikseerivate kiilude olemasolu ja asendi kontrollimine 4) Veoveeremi agregaatide ja sõlmede korrasoleku kontrollimine 5) Veduri määrdeainete, liiva, vee ja kütusega varustatuse kontrollimine A.2.4 Rongi tehnohoolduse tegemine üksiku rikkis vaguni mahahaakimiseks 1) Raudteeveeremi tehnohoolduse tegemine, raudteeveeremi sõlmede korrasoleku ja komplektsuse kontrollimine 2) Raudteeveeremi pidurivoolikute ühendamine ning automaatpiduriproovi tegemine ja piduriteatise vormistamine 3) Raudteeveeremi piiramine A.2.5 Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine 1) Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ning korralduse andmine pidurkingadele pealesõitmiseks 2) Korralduse andmine pidurkingadelt mahasõitmiseks, pidurkingade eemaldamine ja hoiukohta paigutamine 3) Raudteeveeremi kinnitamine muude kehtestatud kinnitusvahenditega ja neist vabastamine A.2.6 Matka valmistamine 1) Matka valmistamine käsipöörmetel 2) Matka valmistamine kurbliga A.2.7 Dokumentidega töötamine 1) Veodokumentide vastuvõtmine ja üleandmine 2) Veodokumentide ja vagunite vastavuse kontrollimine 3) Vedurijuhi jaoks kirjaliku hoiatuse ja/või muu sõiduloa saamine ja nende kontrollimine Vedurijuhi abi tööaeg sõltub tööiseloomust ja rongide liiklusgraafikust, seetõttu töötab ta ka puhkepäevadel, riiklikel pühadel ja öösiti. Töö on vahelduvate tööülesannetega, toimub välitingimustes ja raudteeveeremil. Võimalik on kokkupuude tervistkahjustavate ainetega (mootorikütused, määrdeained ja tehnilised vedelikud, happed, heitegaasid jmt). Töökeskkonnas võib esineda müra, tolmu, niiskust ja vibratsiooni. Töökeskkond (näit liikuv raudteeveerem ja liikuvad mehhanismid) on seotud vigastuste tekkimise kõrgendatud riskiga. Keskmisest kõrgema ohtlikkusega töö tõttu peab vedurijuhi abi täpselt järgima tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid, kandma tööandja poolt väljastatud ja töötingimustele vastavat tööriietust ning kasutama isikukaitsevahendeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada haigestumise, trauma, töövõimetuse või raudteeliiklusõnnetuse. Vedurijuhi abi kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Põhilisteks töövahenditeks on raudteeveerem ja selle hoolduseks vajalikud käsitööriistad, raadiojaam, vile ja signaalvahendid (näit signaallipud, käsilatern), pidurkingad. Vedurijuhi abi töö eeldab füüsilise koormuse taluvust, pinge- ja keskkonnataluvust, liigutuste täpsust, head koordinatsiooni, kontsentreerumisvõimet, iseseisvust ja otsustusvõimet, suhtlusoskust ja koostöövalmidust, kohusetundlikkust ja õppimisvalmidust. Tavaliselt töötavad 2. taseme vedurijuhi abina inimesed, kellele on vähemalt põhiharidus ja kutseoskused on omandatud töökohal õppides vähemalt samal tasemel kogenud vedurijuhi abi või vedurijuhi juhendamisel. Vedurijuhi abi Vedurijuhi abi töö on reguleeritud raudteeseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrusega „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Vedurijuhi abi, tase 2 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.8 tõendamine. Töö alustamine, veduri vastuvõtmine ja üleandmine 2 Tööpiirkonnas liikumine 2 Veduri tehniline teenindamine teel olles ja vahejaamas 2 Rongi tehnohoolduse tegemine üksiku rikkis vaguni mahahaakimiseks 2 Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine 3 Matka valmistamine 2 Dokumentidega töötamine 3 Vedurijuhi abi, tase 2 kutset läbiv kompetents 2 Vedurijuhi abi, tase 3 Assistant driver, level 3 6 Vedurijuhi abi II (versioon 1) Vedurijuhi abi II (versioon 2) Vedurijuhi abi II (versioon 3) Vedurijuhi abi II (versioon 4) Vedurijuhi abi, tase 3 (versioon 5) Vedurijuhi abi, tase 3 (versioon 7) Vedurijuhiabi, tase 4 (versioon 8) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Vedurijuht 10 2018-09-21 2018-09-21 2023-04-11 3 3 8311 Veduri- ja rongijuhid 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Anto Looken SA Raudteekutsed Evi Noorhani Eesti Energia Kaevandused ASi Logistikaettevõte Leonid Vätson AS EVR Cargo Mart Klaassen Edelaraudtee AS Mati Lõhmus AS Eesti Raudtee Tiiu Poltruk Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Tambet Lõhmus AS EVR Cargo Tambet Õun AS EVR Cargo Tõnu Aruste AS Eesti Raudtee Tõnu Sarapuu Edelaraudtee AS Vera Pesotskaja Eesti Energia Kaevandused ASi Logistikaettevõte Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Vedurijuhi abi töötab vedurimeeskonna liikmena ja koostöös vedurijuhiga jälgib tee vabaolekut, signaale, signaalnäidikuid ja -märke, ütleb vedurijuhile signaalide näidud ja lubatud kiirused, vajadusel kontrollib rongi seisukorda ja vedurijuhi korraldusel veduri (mootorrongi) tehnilist korrasolekut. Lisaks täidab 3. taseme vedurijuhi abi ka manöövrijuhi ülesandeid, tehes manöövritööd, juhtides ja juhendades seejuures manöövrimeeskonna liikmeid, tehes kommertsülevaatust ja vagunite tehnohooldust. Vedurijuhi abi kutsealal on kaks kutset. Vedurijuhi abi, tase 2 töötab koos vedurijuhiga, täites tema korraldusi. Vedurijuhi abi, tase 3 täidab lisaks 2. taseme vedurijuhi abi ülesannetele ka manöövrijuhi ülesandeid. A.2.1 Töö alustamine, veduri vastuvõtmine ja üleandmine 1) Tutvumine operatiivkorralduste ja muudatustega tööpiirkonnas 2) Tööks kasutatava inventari olemasolu ja korrasoleku kontrollimine 3) Tutvumine raudteeveeremi üle andnud vedurimeeskonna märkustega ja tehnohoolduse tegemise kuupäeva kontrollimine 4) Veendumine raadioside ja mootorrongi koosseisus "reisija-vedurijuht" side korrasolekus 5) Veendumine veduri automaatsignalisatsiooni, autostopi, kiirusmeeriku ja muude ohutusseadmete plommide korrasolekus 6) Kontrollülevaatuse tegemine raudteeveeremi vastuvõtmisel depoos või jaama teedel 7) Veduri koristamine ja puhastamine 8) Mittekorras seadmete rikkepõhjuste ja seisundi kindlakstegemine ning rikete kõrvaldamine A.2.2 Tööpiirkonnas liikumine 1) Vedurijuhi korralduste täitmine veoveeremi agregaatide ja sõlmede kontrollimisel, hooldusel ja tehnilisel teenindamisel 2) Kehtestatud kõneluste reglemendi täitmine 3) Rongi sundpeatumisel jaamavahel pidurite iseenesliku töösserakendumise põhjuste väljaselgitamine ning raudteeveeremi kinnitamine iseenesliku liikuma hakkamise vältimiseks 4) Tee ja signaalide jälgimine 5) Keelava näiduga foorile lähenemisel või muudel kiiruse vähendamist nõudvatel juhtudel vedurijuhi tegevuse kontrollimine ja keelava näidu pidev kordamine ning vedurijuhi mittetegutsemisel rongi peatamine 6) Vedurijuhi mittetegutsemisel või juhtimisvõime kaotusel teate edastamine liikluskorraldajale ja kõikidele sel teelõigul olevatele raudteeveeremi juhtidele 7) Reisirongi peatuste ajal reisijate peale- ja mahamineku visuaalne jälgimine 8) Mootoriruumi seadmete töö kontrollimine ja tulemuste teatamine vedurijuhile 9) Rongi seisukorra, terviklikkuse ja rongist antavate signaalide jälgimine, kaherajalises piirkonnas ka vastutuleva rongi seisukorra jälgimine A.2.3 Veduri tehniline teenindamine teel olles ja vahejaamas 1) Veduri veermiku seisundi kontrollimine 2) Pidurihoovastiku kontrollimine ja reguleerimine 3) Piduriklotside kulumisastme, neid fikseerivate kiilude olemasolu ja asendi kontrollimine 4) Veoveeremi agregaatide ja sõlmede korrasoleku kontrollimine 5) Veduri määrdeainete, liiva, vee ja kütusega varustatuse kontrollimine A.2.4 Rongi tehnohoolduse tegemine 1) Raudteeveeremi tehnohoolduse tegemine, raudteeveeremi sõlmede korrasoleku ja komplektsuse kontrollimine 2) Õhujagajate režiimide kontrollimine, raudteeveeremi pidurivoolikute ühendamine ning automaatpiduriproovi tegemine ja piduriteatise vormistamine 3) Raudteeveeremi piiramine A.2.5 Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine 1) Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ning korralduse andmine pidurkingadele pealesõitmiseks 2) Korralduse andmine pidurkingadelt mahasõitmiseks, pidurkingade eemaldamine ja hoiukohta paigutamine 3) Raudteeveeremi kinnitamine muude kehtestatud kinnitusvahenditega ja neist vabastamine A.2.6 Matka valmistamine 1) Üksikpöörme või jaamakõriku kohalikule juhtimisele võtmine 2) Matka valmistamine käsipöörmetel 3) Matka valmistamine kurbliga 4) Üksikpöörme või jaamakõriku keskjuhtimisele tagasiandmine A.2.7 Dokumentidega töötamine 1) Veodokumentide vastuvõtmine ja üleandmine 2) Veodokumentide ja vagunite vastavuse kontrollimine 3) Vedurijuhi jaoks kirjaliku hoiatuse ja/või muu sõiduloa saamine ja nende kontrollimine A.2.8 Töövahetuse alustamine ja lõpetamine manöövrijuhi töös 1) Tööks kasutatava inventari olemasolu ja korrasoleku kontrollimine 2) Teel asuva raudteeveeremi paigutuse kontrollimine 3) Teedel asuvate vagunite pidurkingadega kinnitamise kontrollimine 4) Pidurkingade olemi ja nende korrasoleku kontrollimine 5) Töökoha korrasoleku tagamine ja kontrollimine 6) Töövahetuse alustamise ja lõpetamise vormistamine A.2.9 Rongi koostamine ja lahutamine ning manöövritöö tegemine manöövrijuhi töös 1) Töökoha ettevalmistamine teedel 2) Rongi lahutamiseks ettevalmistamine ja rongi lahutamine 3) Raudteeveeremi paigutamine vastavalt koosteplaanile 4) Raudteeveeremi tagurdamine või kokkulükkamine 5) Raudteeveeremi kokkuhaakumise kontrollimine 6) Raudteeveeremi olukorra kontrollimine 7) Manöövritöö katkestamine A.2.10 Kommertsülevaatuse tegemine manöövrijuhi töös 1) Kaupade laadimiseeskirjade järgse laadimise ja kinnitamise kontrollimine lahtisel raudteeveeremil 2) Raudteeveeremi dokumentidele vastavuse kontrollimine 3) Vaguni puhtuse kontrollimine A.2.11 Laadimis- ja tühjendamiskohtade teenindamine manöövrijuhi töös 1) Laadimis- ja tühjendamiskohale sõiduks korralduse vastuvõtmine 2) Laadimis- ja tühjendamiskohale sõitmine 3) Manöövritöö tegemine laadimis- ja tühjendamiskohal A.2.12 Manöövrimeeskonna liikmete juhtimine ja juhendamine manöövrijuhi töös 1) Manöövritööplaani kooskõlastamine liikluskorraldajaga 2) Manöövrimeeskonna liikmetele liikluskorraldajaga kooskõlastatud tööplaani tutvustamine 3) Manöövrimeeskonna liikmete suunamine töökohale 4) Manöövrimeeskonna tööks valmisoleku kontrollimine A.2.13 Töö- või päästerongiga töötamine manöövrijuhi töös 1) Töörongi koostamine enne väljumist 2) Piduriproovi tegemine jaamas ja jaamavahel ning piduriteatise korrigeerimine või uue väljastamine 3) Vedurijuhi jaoks kirjaliku hoiatuse ja/või muu sõiduloa saamine 4) Töötamine tööjuhi või päästerongi juhi või kohaliku päästejuhi korraldusel 5) Vagunite tehnohoolduse tegemine Vedurijuhi abi tööaeg sõltub tööiseloomust ja rongide liiklusgraafikust, seetõttu töötab ta ka puhkepäevadel, riiklikel pühadel ja öösiti. Töö on vahelduvate tööülesannetega, toimub välitingimustes ja raudteeveeremil. Võimalik on kokkupuude tervistkahjustavate ainetega (mootorikütused, määrdeained ja tehnilised vedelikud, happed, heitegaasid jmt). Töökeskkonnas võib esineda müra, tolmu, niiskust ja vibratsiooni. Töökeskkond (näit liikuv raudteeveerem ja liikuvad mehhanismid) on seotud vigastuste tekkimise kõrgendatud riskiga. Keskmisest kõrgema ohtlikkusega töö tõttu peab vedurijuhi abi täpselt järgima tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid, kandma tööandja poolt väljastatud ja töötingimustele vastavat tööriietust ning kasutama isikukaitsevahendeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada haigestumise, trauma, töövõimetuse või raudteeliiklusõnnetuse. Vedurijuhi abi kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Põhilisteks töövahenditeks on raudteeveerem ja selle hoolduseks vajalikud käsitööriistad, raadiojaam, vile ja signaalvahendid (näit signaallipud, käsilatern), lahtihaakimiskahvel, pidurkingad. Vedurijuhi abi töö eeldab loogilist mõtlemist, visuaalset mälu, keskendumisvõimet, füüsilist vastupidavust, liigutuste täpsust ja kiirust, head koordinatsiooni, head nägemist ja kuulmist, pingetaluvust, keskkonnataluvust, koostöövõimet ja meeskonnatöö korraldamise oskust, õppimisvõimet, otsustus- ja vastutusvõimet, täpsust, suhtlusvalmidust, kohusetundlikkust ja iseseisvust. Töö ohtlikkuse tõttu on vedurijuhi abi töös olulised kõrge enesedistsipliin ja meelekindlus. Vedurijuhi abi peab suhtuma oma töösse ja teistesse inimestesse tähelepanuga, uskuma oma töö vajalikusse ja organisatsiooni toimepidevusse ning manöövrijuhi ülesandeid täites usaldama alluvaid nende tööülesannete täitmisel. Tavaliselt töötavad 3. taseme vedurijuhi abina inimesed, kellele on vähemalt üldkeskharidus ja kutseoskused on omandatud töökohal õppides vähemalt samal tasemel kogenud vedurijuhi abi või vedurijuhi juhendamisel. Vedurijuhi abi Vedurijuhi abi töö on reguleeritud raudteeseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrusega „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Vedurijuhi abi, tase 3 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.14 tõendamine. Töö alustamine, veduri vastuvõtmine ja üleandmine 2 Tööpiirkonnas liikumine 2 Veduri tehniline teenindamine teel olles ja vahejaamas 2 Rongi tehnohoolduse tegemine 2 Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine 3 Matka valmistamine 3 Dokumentidega töötamine 3 Töövahetuse alustamine ja lõpetamine manöövrijuhi töös 3 Rongi koostamine ja lahutamine ning manöövritöö tegemine manöövrijuhi töös 3 Kommertsülevaatuse tegemine manöövrijuhi töös 3 Laadimis- ja tühjendamiskohtade teenindamine manöövrijuhi töös 3 Manöövrimeeskonna liikmete juhtimine ja juhendamine manöövrijuhi töös 3 Töö- või päästerongiga töötamine manöövrijuhi töös 3 Vedurijuhi abi, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Spaateenindaja, tase 4 Spa therapist, level 4 3 Spaateenindaja, tase 4 (versioon 1) Spaateenindaja, tase 4 (versioon 2) Spaateenindaja, tase 4 (versioon 4) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Spaateenindaja 17 2018-10-17 2018-10-17 2023-10-10 4 4 5142 Iluteenindajad (v.a juuksurid) 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Aire Toffer Eesti Spaaliit Jana Kivi ESTONIA Resort Hotel & Spa Ly Voolaid Kubija hotell Irene Targem Go Spa Marella Kakkum Kuressaare Ametikool Anne Ast Hestia Hotel Laulasmaa Spa Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Spaateenindaja töö on kliendile spaateenuste osutamine, arvestades tema soove, vajadusi, tervislikku seisundit ja ettevõtte võimalusi. Spaateenindaja on laiapõhjalise ettevalmistusega isikuteenuse pakkuja, kes töötab spaateenuseid pakkuvas ettevõttes ja omab teadmisi spaa terminoloogiast. Spaateenindaja viib läbi spaahoolitsusi, millel on tervist tugevdav ja lõõgastav mõju, spaateenindaja ei lahenda terviseprobleeme. Töö eripäraks on vältimatu füüsiline kontakt kliendiga, mis loob delikaatse situatsiooni, kus klient peab tundma end turvaliselt. Spaateenindaja peamised tööülesanded on kliendi nõustamine spaahoolitsuse valikul, seadmete, vahendite, ruumide ja kliendi valmisseadmine ning ilu- ja heaoluhoolitsuse, vee-, sauna- ja terviseprotseduuride läbiviimine. Spaateenindaja soovitab kliendile koduseks hoolitsuseks sobivaid hooldusvahendeid ja hoolitsust vastavalt kliendi isikupärale ja spaas tehtud hoolitsusele. A.2.1 Kliendi teenindamine 1. Klienditeeninduse hea tava järgimine. 2. Kliendi soovide väljaselgitamine. 3. Hoolitsuse ettevalmistamine. 4. Kliendi jälgimine hoolitsuse vältel. 5. Hoolitsuse lõpetamine. 6. Toodete ja teenuste tutvustamine. 7. Kliendi rahulolu tagamine. 8. Terviseriskidest teavitamine. A.2.2 Spaateenuste ettevalmistamine 1. Ruumi ettevalmistamine. 2. Töövahendite ja seadmete puhtuse ja korra tagamine. 3. Töövahendite ja materjalide ettevalmistamine. 4. Toodete tagamine töökohal. A.2.3 Spaahoolitsuste läbiviimine 1. Spaahoolitsusega seotud nõuete järgimine. 2. Spaahoolitsuse läbiviimine. 3. Sauna ettevalmistamine ja saunahoolitsuse läbi viimine. 4. Vee- ja vannihoolitsuste läbiviimine. 5. Parafiini- ja osokeriidihoolitsuste, savi- ja turbahoolitsuste läbiviimine. 6. Mudavannide, -mähiste ja/või –aplikatsioonide läbiviimine. 7. Erihoolitsuste läbiviimine. A.2.4 Kehahoolitsuste läbiviimine 1. Kliendi tervisliku seisundi hindamine. 2. Kehahoolitsuste läbiviimine. 3. Massaažihoolitsuse läbiviimine. 4. Spaa käte ja jalgade hoolitsuste läbiviimine. A.2.5 Näohoolitsuse läbiviimine 1. Näonaha seisundi hindamine. 2. Hoolitsuseks sobivate toodete valimine. 3. Näohoolitsuse tegemine. A.2.6 Aktiivse kehalise tegevuse läbiviimine 1. Hommikuvõimlemise läbiviimine. 2. Kepikõndijate juhendamine. Töötatakse enamasti hoolitsusteks spetsiaalselt kohandatud ruumis, mis on ergonoomiliselt sisustatud, puhas, valgustatud, õhutatud ja soe, et see mõjuks kliendile emotsionaalselt positiivselt ja turvaliselt. Tööaeg on paindlik, vajadusel töötatakse puhkepäevadel ja erinevates töökeskkondades. Spaateenindaja töös võib esineda kokkupuuteid allergeenidega. Spaateenindaja võib oma töös kokku puutuda kõrge ja madala temperatuuriga töövahendite ja -ainetega, mille kasutamisel tuleb järgida ohutusnõudeid. Spaateenindaja töövahendid on erinevaks hoolitsuseks vajaminevad abi- ja kaitsevahendid, kemikaalid, kosmeetikatooted, massaažitooted, instrumendid, erinevad aparaadid ja vannisüsteemid ning võimlemisvahendid. Spaateenindaja kutse eeldab sihipärast suhtumist töösse, paindlikkust, head suhtlemisoskust ja vastutust oma töö tulemuste eest. Oluline on empaatiavõime, delikaatsus, tolerantsus, koostöö-, analüüsi- ja kohanemisvõime. Töö eeldab teenindusvalmidust, korrektsust, stressitaluvust ja füüsilist suutlikkust ning tervislikke eluviise. Oluline on käeline osavus, liigutuste täpsus, kiirus ja hea koordinatsioon. Spaateenindajaks saab õppida kutseõppeasutuses, täiskasvanute tööalase koolituse kursustel ja/või töökohal. Spaateenindaja Spaateenindaja, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1- B.2.5 ja läbiva kompetentsi B.2.7 tõendamine. Lisaks on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.6. Kliendi teenindamine 4 Spaateenuste ettevalmistamine 4 Spaahoolitsuste läbiviimine 4 Kehahoolitsuste läbiviimine 4 Näohoolitsuste läbiviimine 4 Soovi korral on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.6 Aktiivse kehalise tegevuse läbiviimine 4 Spaateenindaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 Engineer in Heating, Ventilation and Air Conditioning (HVAC), level 6 11 Ehitusinsener IV (versioon 1) Ehitusinsener IV (versioon 2) Ehitusinsener IV (versioon 3) Ehitusinsener IV (versioon 4) Ehitusinsener IV (versioon 6) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 10) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 11) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 12) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 13) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 5) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 7) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 8) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 9) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 10) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 11) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 12) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 13) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 5) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 7) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 8) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 9) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 10) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 12) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 13) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 5) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 7) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 8) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 9) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 10) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 11) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 12) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 13) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 5) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 7) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 8) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener 16 2018-10-04 2018-11-29 2023-11-13 6 6 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Heiki Meos EstKonsult OÜ Tiit Kerem Telora-E AS Taavi Ränk BI Inseneribüroo OÜ Teet Tark Hevac OÜ Ants Raja Ants Raja Ehituskorraldus FIE Andres Piirsalu OÜ Entec Eesti Andres Piir Projektbüroo KODA OÜ Peeter Parre IB Aksiaal OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener (edaspidi KVJ insener) tegutseb spetsialistina hoonete kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide ning nendega seonduvate paigaldiste (edaspidi sisekliima tagamise süsteemid) lokaalse soojustootmise ja kinnistusiseste kaugkütte ja -jahutuse võrkude kavandamisel, püstitamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel, samuti süsteemide lammutustöödel (ehitusseadustiku ja muude asjakohaste normide mõistes). KVJ inseneri ülesanne on sisekliima tagamiseks ette nähtud tehniliste lahenduste väljatöötamine ja väljatöötatud projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte, keskkonnahoidu ning tööohutust ja töötervishoidu. KVJ insener teeb koostööd teiste sidusvaldkondade spetsialistidega. KVJ inseneri kutsealal on välja töötatud järgmised kutsestandardid: - Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 - Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 - Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 KVJ inseneri 6. taseme kutse taotlemisel tuleb valida vähemalt üks järgmistest ametialadest: a) sisekliima tagamise süsteemi projekti koostamine b) ehitustegevuse juhtimine küttesüsteemide ehitamisel c) ehitustegevuse juhtimine ventilatsioonisüsteemide ehitamisel d) ehitustegevuse juhtimine jahutussüsteemide ehitamisel e) ehitusjuhtimine f) omanikujärelevalve g) sisekliima tagamise süsteemi projekti ekspertiis h) projekteerimise juhtimine¹ Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 on spetsialist, kes vastutab nii iseenda kui enda poolt juhitud töörühma töö tulemuste eest. KVJ insener, tase 6 kutsetunnistus annab selle omanikule seadusest tulenevatel alustel õiguse tegutseda pädeva isikuna iseseisvalt ja omal vastutusel ainult järgnevalt kirjeldatud piirangute ulatuses: I SISEKLIIMA TAGAMISE SÜSTEEMI PROJEKTI KOOSTAMINE Hooned (v.a. maa-aluse parklaga hooned) pindalaga kuni 1000 m², mis on ehitise kasutamise otstarbe² järgi - ühe korteriga elamud (kood 11100) - kahe korteriga elamud (kood 11210) - kolme või enama korteriga elamud (kood 11220) II SISEKLIIMA TAGAMISE SÜSTEEMI EHITAMINE, EHITUSJUHTIMINE Kõik hooned köetava pinnaga kuni 10 000 m², välja arvatud: - kõrgendatud sisekliima nõuetega hooned või ruumid (õhu puhtus, temperatuur, müra, niiskus), nt muuseumid, haiglad, puhasruumid - tootmishooned, millel on erinõuded sisekliimale - kõrghooned - veekeskused, ujulad - uurimis- ja teaduslaborid - tunnelid ja allmaarajatised - kõrgendatud tuleohuga hooned III OMANIKUJÄRELEVALVE Hooned (v.a. maa-aluse parklaga hooned) pindalaga kuni 1000 m², mis on ehitise kasutamise otstarbe¹ järgi - ühe korteriga elamud (kood 11100) - kahe korteriga elamud (kood 11210) - kolme või enama korteriga elamud (kood 11220) IV SISEKLIIMA TAGAMISE SÜSTEEMI PROJEKTI EKSPERTIIS Hooned (v.a. maa-aluse parklaga hooned) pindalaga kuni 1000 m², mis on ehitise kasutamise otstarbe¹ järgi - ühe korteriga elamud (kood 11100) - kahe korteriga elamud (kood 11210) - kolme või enama korteriga elamud (kood 11220) V PROJEKTEERIMISE PROJEKTIJUHTIMINE Eramud ja EVS-EN 1990:2002+NA:2002 standardi CC1 tagajärgede klassi liigituvad muud ehitised konstruktsioonid kandeavasid arvestades: - monoliitsed betoonkonstruktsioonid kuni 6 m - monteeritavad konstruktsioonid kuni 9 m - teraskonstruktsioonid kuni 6 m - puitkonstruktsioonid kuni 6 m - komposiitkonstruktsioonid kuni 6 m __________________________________________ ¹ - projekteerimise juhtimise tegevuse all peetakse silmas mitte kitsa eriala, vaid kogu ehitise tervikprojekti projekteerimise juhtimist. ² - Majandus- ja kommunikatsiooniministri 02.06.2015 määrus nr 51 „Ehituse kasutamise otstarvete loetelu“ A.2.1 Kütte-, ventilatsiooni ja jahutusinseneritööd tööd läbiv kohustuslik kompetents 1. Kutse-eetika nõuete järgimine 2. Erialane enesearendamine 3. Meeskonnatöös osalemine, meeskonna juhtimine 4. Keskkonnahoidlikkuse ja energiatõhususe põhimõtete rakendamine 5. Valdkondlike teadmiste rakendamine töös 6. Digipädevus ja keeleoskus A.2.2 Sisekliima tagamise süsteemi projekti koostamine 1. Projekti koostamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Tehniliste lahenduste kavandamine 4. Lähteandmete edastamine teistele projekti osapooltele 5. Seletuskirja koostamine 6. Sisekliima tagamise süsteemide projekti koostamine ja vormistamine 7. Lihtsustatud korras energiamärgise väljastamine 8. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 9. Projekteerija järelevalve tegemine 10. Täiendavate dokumentide koostamine A.2.3 Ehitustegevuse juhtimine küttesesüsteemide ehitamisel 1. Ehitustegevuse juhtimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Ehituspakkumise koostamine 3. Küttesüsteemi ehitamise kavandamine 4. Ehituse ressursside kavandamine 5. Alltöövõtu töödele hangete korraldamine ja lepingute sõlmimine 6. Ehitustoodete hankimine 7. Küttesüsteemi ehitustegevuse korraldamine ehitustööde kestel 8. Küttesüsteemi kvaliteedikontrolli ja mõõdistustööde tegemise korraldamine 9. Objekti üleandmisdokumentatsiooni koostamine 10. Objekti üleandmise korraldamine A.2.4 Ehitustegevuse juhtimine ventilatsioonisüsteemide ehitamisel 1. Ehitustegevuse juhtimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Ehituspakkumise koostamine 3. Ventilatsioonisüsteemi ehitamise kavandamine 4. Ehituse ressursside kavandamine 5. Alltöövõtu töödele hangete korraldamine ja lepingute sõlmimine 6. Ehitustoodete hankimine 7. Ventilatsioonisüsteemi ehitustegevuse korraldamine ehitustööde kestel 8. Ventilatsioonisüsteemi kvaliteedikontrolli ja mõõdistustööde tegemise korraldamine 9. Objekti üleandmisdokumentatsiooni koostamine 10. Objekti üleandmise korraldamine A.2.5 Ehitustegevuse juhtimine jahutussüsteemide ehitamisel 1. Ehitustegevuse juhtimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Ehituspakkumise koostamine 3. Jahutussüsteemi ehitamise kavandamine 4. Ehituse ressursside kavandamine 5. Alltöövõtu töödele hangete korraldamine ja lepingute sõlmimine 6. Ehitustoodete hankimine 7. Jahutussüsteemi ehitustegevuse korraldamine ehitustööde kestel 8. Jahutussüsteemi kvaliteedikontrolli ja mõõdistustööde tegemise korraldamine 9. Objekti üleandmisdokumentatsiooni koostamine 10. Objekti üleandmise korraldamine A.2.6 Ehitusjuhtimine 1. Ehitusjuhtimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Vajadusuuringu läbiviimine 3. Hanke ettevalmistamine ja hankedokumentatsiooni koostamine 4. Tehnosüsteemide elutsükli kavandamine 5. Ehitusmaksumuse arvutamine 6. Projekteerimise ettevalmistamine ja tööde korraldamine 7. Projekteerijate valimine ja lepingute ettevalmistamine 8. Ehitustööde ettevalmistamine 9. Pakkumusdokumentatsiooni ettevalmistamine 10. Alltöövõtjate valimine 11. Ehitusprotsessi koordineerimine tellija esindajana 12. Objekti üleandmine ja kasutuselevõtmine 13. Garantiiperioodi toimingud A.2.7 Omanikujärelevalve 1. Omanikujärelevalve tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Järelevalveprogrammi koostamine 3. Ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimine 4. Ehitustegevuse lepingule vastavuse kontrollimine 5. Kvaliteedi vastavuse kontrollimine ja hindamine 6. Ohutusele vastavuse kontrollimine 7. Vajaliku dokumentatsiooni kontrollimine 8. Ehitise vastuvõtmine 9. Teavitustegevus 10. Ettepanekute tegemine A.2.8 Sisekliima tagamise süsteemi projekti ekspertiis 1. Sisekliima tagamise süsteemi projekti ekspertiisi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Projektiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Projekti mahulise vastavuse kontrollimine 4. Projekti lahenduste eesmärgile ja nõuetele vastavuse kontrollimine 5. Ekspertiisi aruande koostamine A.2.9 Projekteerimise juhtimine 1. Projekteerimise juhtimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Projekteerimislepingu ettevalmistamine 3. Projekteerimismeeskonna komplekteerimine 4. Infovahetuse korraldamine 5. Projekteerimise koordineerimine ja kvaliteedijuhtimine 6. Projekteerija järelevalve korraldamine Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka väliobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Üldjuhul rakenduskõrghariduse diplom või bakalaureusekraad kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuse või muul tehnilisel erialal, mille õppe sisaldab etteantud mahus erialaaineid. Lisaks kutse taotlemiseks ettenähtud mahus praktilist töökogemust ja läbitud täienduskoolitusi. Kõik nõuded on detailsemalt kirjas kutse andmise korra dokumentatsioonis. projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht, konsultant. Ehitusseadustik ja selle asjakohased rakendusaktid. Muud erialased standardid, juhendmaterjalid ja normid. Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 kutse saamiseks on vaja tõendada kohustuslik kompetents B.2.1 ja vähemalt üks valitavatest kompetentsidest: B.2.2, B.2.3, B.2.4, B.2.5, B.2.6, B.2.7, B.2.8 või B.2.9. Kütte-, ventilatsiooni ja jahutusinseneritööd tööd läbiv kohustuslik kompetents 7 Kutse saamiseks on vaja tõendada vähemalt üks valitavatest kompetentsidest: B.2.2, B.2.3, B.2.4, B.2.5, B.2.6, B.2.7, B.2.8 või B.2.9. Sisekliima tagamise süsteemi projekteerimine 6 Ehitustegevuse juhtimine küttesesüsteemide ehitamisel 6 Ehitustegevuse juhtimine ventilatsioonisüsteemide ehitamisel 6 Ehitustegevuse juhtimine jahutussüsteemide ehitamisel 6 Ehitusjuhtimine 6 Omanikujärelevalve 6 Sisekliima tagamise süsteemi projekti ekspertiis 6 Projekteerimise juhtimine 6 Keeletoimetaja, tase 6 Language editor, level 6 1 Keeletoimetaja, tase 6 (versioon 2) Keeletoimetaja, tase 6 (versioon 3) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Tõlkimine ja toimetamine Keeletoimetaja 1 2016-03-03 2016-03-03 2020-11-16 6 6 2642 Ajakirjanikud 0232 Kirjandus ja lingvistika 58 Kirjastamine Keeletoimetaja eetikakoodeks Reili Argus Eesti Keeletoimetajate Liit Kadri Rahusaar Eesti Kirjastajate Liit Urve Pirso Riigikontroll Katrin Kern Tartu Ülikool Villu Känd Riigikantselei Ene Pajula Eesti Ajakirjanike Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Keeletoimetaja kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate õppekavade koostamise ning isiku tööalase kompetentsuse hindamise alus. Keeletoimetaja viib vajaduse korral teksti keele sõltuvalt teksti liigist vastavusse kirjakeele normingutega ning teeb selle ladusamaks ja arusaadavamaks. Keeletoimetaja teeb tekstis õigekeelsus- ja stiiliparandusi, arvestades autori eesmärke teksti koostamisel ning sihtrühma valikul. Keeletoimetaja annab soovitusi teksti ülesehituse parandamiseks; sõnastab laused ümber nii, et need vastaksid keelereeglitele ja oleksid stiililt ühtsed; korrigeerib vajaduse korral sõnajärge ja -valikut, tagab terminikasutuse ühtluse ja asjakohasuse; parandab õigekirja- ja loogikavead ning ühtlustab vormistuse. Keeletoimetaja töötab iseseisvalt, aga teeb koostööd teksti autori ja/või tõlkija, toimetaja ning küljendajaga. Keeletoimetaja järgib keeletoimetaja eetikakoodeksit (lisa nr 1). A.2.1 Toimetamistöö hindamine 1. Tekstiga tutvumine 2. Tööaja kavandamine A.2.2 Teksti toimetamine 1. Teksti kui terviku hindamine 2. Faktide ja terminoloogia kontrollimine 3. Stiiliühtsuse tagamine 4. Lausestuse ja sõnastuse parandamine 5. Õigekirjavigade parandamine 6. Vormistusnõuete järgimine 7. Muudatuste kooskõlastamine A.2.3 Töö küljendatud tekstiga 1. Korrektuuri tegemine 2. Valmis töö üleandmine Tööd tehakse enamasti kontorikeskkonnas. Arvuti, tekstitöötlusprogrammid, teatmeteosed, erialane kirjandus, andmebaasid. Kirjalik ja suuline väljendusoskus, analüüsi- ja sünteesivõime, täpsus, koostöövõime, kohusetunne, otsustusvõime, pinge- ja rutiinitaluvus ning enesekehtestamisoskus. Tavapäraselt kõrgharidus, üldjuhul filoloogiline, või pikaajaline erialane töökogemus. Keeletoimetaja Keeletoimetaja 6. taseme kutse taotlemisel on vajalik kohustuslike kompetentside B.2.1 – B.2.3 ja läbiva kompetentsi B.2.4 tõendamine. Toimetamistöö hindamine 6 Teksti toimetamine 6 Töö küljendatud tekstiga 6 Enesearendamine 6 Analüüsimine ja tõlgendamine 6 Kontseptuaalne mõtlemine 6 Enesejuhtimine 6 Arvuti kasutamine 6 Abikelner, tase 3 Waiter, Level 3 2 Abikelner, tase 3 (versioon 1) Abikelner, tase 3 (versioon 3) Abikelner, tase 3 (versioon 4) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Kelner 1 2016-03-03 2016-03-03 2020-11-16 3 3 5131 Ettekandjad ja kelnerid 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Allan Vainu Teie Kelner OÜ, Eesti Kelnerite- ja Ettekandjate Liit Kaido Ladva Piano Baltic OÜ, Restoran Vapiano Kairi Normak Kuninga Restoran Krista Kalmus Tallinna Teeninduskool Peep Peetersoo Pärnu Kutsehariduskeskus Reelika Eerik Service Arte OÜ, Loovteenindus Sirje Rekkor Tallinna Ülikool, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit Tiiu Parm Teie Kelner OÜ, Eesti Kelnerite- ja Ettekandjate Liit Ülle Parbo SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kelneritöö kutsealal on koostatud 3. taseme abikelneri, 4. taseme kelneri ja 5. taseme vanemkelneri kutsestandardid. Kelner on klienditeenindaja, kes töötab toitlustusteenust pakkuvas ettevõttes nagu (restoran, kohvik, pubi, ööklubi, klubi jm). Oma töös lähtub ta klientide vajadustest ja soovidest ning tegutseb ja käitub vastavalt eetilistele, esteetilistele ja muudele sotsiaalselt heaks kiidetud normidele. 3. taseme abikelner abistab kelnerit teenindusprotsessi ettevalmistamisel, seades valmis serveerimiseks vajalikud vahendid. Abistab kelnerit teenindusprotsessi jooksul toitude ja jookide serveerimisel ning puhastus- ja koristustöödel. Abikelner suhtleb klientidega sõbralikult ja lähtuvalt heast tavast. Vajalik on tahe ja oskus töötada meeskonnas ja juhendamise all. A.2.1 Töö planeerimine ja korraldamine 1. töökoha ettevalmistamine ja korrashoid 2. koostöö köögiga 3. koristus- ja puhastustööd 4. eelkatete tegemine A.2.2 Teenindamine ja müügitöö 1. klientide vastuvõtmine ja soovide väljaselgitamine 2. jookide ja toitude serveerimine 3. teenindussituatsiooni lõpetamine 4. catering ja peoteenindus Abikelner töötab toitlustusteenust pakkuvas ettevõttes. Abikelneri kutse eeldab valmisolekut töötada vahetustega, puhkepäevadel, riiklikel pühadel, õhtusel ja öisel ajal. Töö võib olla periooditi pingeline ning eeldab head füüsilist vastupidavust, suhtlemisvalmidust ja oskust suhelda erinevate inimestega. Söögisaali sisustus, lauapesu (tekstiilid), serveerimisvahendid, serviisid, klaasid ja söögiriistad, kohvivalmistamise seadmed, väljastusseadmed, baaritöö vahendid ja seadmed, külmutusseadmed, jäämasinad, nõudepesumasinad, koristustarvikud ja -ained. Klientide teenindamine eeldab teenindus- ja suhtlemisvalmidust, keskendumisvõimet, rahulikku meelt, pingetaluvust ja füüsilist vastupidavust, väljendusoskust, selget diktsiooni ja tolerantsust. Töö eeldab kohusetunnet. Abikelneriks saab õppida töökohal ja kutseõppeasutuses. Abikelneri enamlevinud ametinimetused on kelneri õpilane, ettekandja, teenindaja, toitlustusteenindaja, klienditeenindaja jms. Tervisetõend, hügieenikoolituse tõend. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.2 ja B.2.3 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Töö planeerimine ja korraldamine 3 Teenindamine ja müügitöö 3 Abikelner, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Kelner, tase 4 Waiter, level 4 7 Kelner I (versioon 3) Kelner I (versioon 4) Kelner I (versioon 6) Kelner, tase 4 (versioon 5) Kelner, tase 4 (versioon 8) Kelner, tase 4 (versioon 9) Kelner/ettekandja I (versioon 1) Kelner/ettekandja I (versioon 2) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Kelner 1 2016-03-03 2016-03-03 2020-11-16 4 4 5131 Ettekandjad ja kelnerid 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Keelte oskustasemete kirjeldused Allan Vainu Teie Kelner OÜ, Eesti Kelnerite- ja Ettekandjate Liit Kaido Ladva Piano Baltic OÜ, Restoran Vapiano Kairi Normak Kuninga Restoran Krista Kalmus Tallinna Teeninduskool Peep Peetersoo Pärnu Kutsehariduskeskus Reelika Eerik Service Arte OÜ, Loovteenindus Sirje Rekkor Tallinna Ülikool, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit Tiiu Parm Teie Kelner OÜ, Eesti Kelnerite- ja Ettekandjate Liit Ülle Parbo SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kelneritöö kutsealal on koostatud 3. taseme abikelneri, 4. taseme kelneri ja 5. taseme vanemkelneri kutsestandardid. Kelner on klienditeenindaja, kes töötab toitlustusteenust pakkuvas ettevõttes (restoran, kohvik, pubi, ööklubi, klubi jm). Oma töös lähtub ta klientide vajadustest ja soovidest ning tegutseb ja käitub vastavalt eetilistele, esteetilistele ja muudele sotsiaalselt heaks kiidetud normidele. 4. taseme kelner valmistab ette teenindusprotsessi, seades valmis serveerimiseks vajalikud vahendid. Teenindusprotsessi jooksul võtab vastu kliendid, esitleb tooteid ja teenuseid, nõustab kliente ning võtab vastu tellimusi. Kelner valmistab jooke ning serveerib toite ja jooke, suhtleb klientidega sõbralikult ja lähtuvalt heast tavast. Teenindusprotsessi lõpetamisel arveldab klientidega, küsib tagasisidet ja saadab kliendid ära positiivset kliendikontakti hoides. Vastutab teenindusprotsessi toimimise eest, töötab meeskonnas ja juhendab abikelnerit. Tunneb ettevõtte tooteid ja teenuseid. A.2.1 Töö planeerimine ja korraldamine 1. töökoha ettevalmistamine ja korrashoid 2. koostöö köögiga 3. koristus- ja puhastustööd 4. eelkatete tegemine A.2.2 Teenindamine ja müügitöö 1. klientide vastuvõtmine ja soovide väljaselgitamine 2. tellimuse vastuvõtmine, vormistamine ja edastamine 3. jookide ja toitude serveerimine 4. teenindussituatsiooni lõpetamine 5. catering ja peoteenindus 6. kaupade ja vahendite tellimine, vastuvõtmine ja kontrollimine. Kelner töötab toitlustusteenust pakkuvas ettevõttes. Kelneri kutse eeldab valmisolekut töötada vahetustega, puhkepäevadel, riiklikel pühadel, õhtusel ja öisel ajal. Töö võib olla periooditi pingeline ning eeldab head füüsilist vastupidavust, suhtlemisvalmidust ja oskust suhelda erinevate inimestega. Söögisaali sisustus, lauapesu (tekstiilid), serveerimisvahendid, serviisid, klaasid ja söögiriistad, arvlemistehnika, kohvivalmistusseadmed, kuumtöötlemisseadmed, väljastusseadmed, baaritöö vahendid ja seadmed, külmutusseadmed, jäämasinad, nõudepesumasinad, koristustarvikud ja -ained. Klientide teenindamine eeldab teenindus- ja suhtlemisvalmidust, võimet kiirelt ja sujuvalt ühelt tegevuselt teisele siirduda, keskendumisvõimet, head mälu, rahulikku meelt, pingetaluvust ja füüsilist vastupidavust, selget diktsiooni ja empaatiavõimet. Töö eeldab vastutus- ja analüüsivõimet, usaldatavust, korrektsust, täpsust, kohusetunnet, enesedistsipliini. Kelneri kutse taotlemisel eeldatakse põhiharidust ja kutsealase koolituse läbimist. Kelneriks saab õppida kutseõppeasutuses, kursustel ja/või töökohal. Ametinimetused võivad olla kelner, ettekandja, teenindaja, toitlustusteenindaja, klienditeenindaja jms. Tervisetõend, hügieenikoolituse tõend. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.2 ja B.2.3 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Töö planeerimine ja korraldamine 4 Teenindamine ja müügitöö 4 Kelner, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Vanemkelner, tase 5 Waiter, level 5 5 Kelner II (versioon 2) Kelner II (versioon 3) Kelner II (versioon 5) Kelner/ettekandja II (versioon 1) Vanemkelner, tase 5 (versioon 4) Vanemkelner, tase 5 (versioon 6) Vanemkelner, tase 5 (versioon 7) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Kelner 7 2016-03-03 2016-03-03 2020-11-16 5 5 5131 Ettekandjad ja kelnerid 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Keelte oskustasemete kirjeldused Allan Vainu Teie Kelner OÜ, Eesti Kelnerite- ja Ettekandjate Liit Kaido Ladva Piano Baltic OÜ, Restoran Vapiano Kairi Normak Kuninga Restoran Krista Kalmus Tallinna Teeninduskool Peep Peetersoo Pärnu Kutsehariduskeskus Reelika Eerik Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool, Eesti Kelnerite ja Ettekandjate Liit Sirje Rekkor Tallinna Ülikool, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit Tiiu Parm Teie Kelner OÜ, Eesti Kelnerite- ja Ettekandjate Liit Ülle Parbo SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kelneritöö kutsealal on koostatud 3. taseme abikelneri, 4. taseme kelneri ja 5. taseme vanemkelneri kutsestandardid. Kelner on klienditeenindaja, kes töötab toitlustusteenust pakkuvas ettevõttes (restoran, kohvik, pubi, ööklubi, klubi jm). Oma töös lähtub ta klientide vajadustest ja soovidest ning tegutseb ja käitub vastavalt eetilistele, esteetilistele ja muudele sotsiaalselt heaks kiidetud heakskiidetud normidele. Vanemkelner korraldab teenindusprotsessi ettevalmistamist, koostab töögraafikud, juhendab meeskonda, jagab infot ja tööülesandeid. Korraldab teenindusprotsessi, klientide vastuvõtmist ja nõustamist, vajadusel valmistab jooke ning serveerib toite ja jooke. Vanemkelner suhtleb klientidega sõbralikult ja lähtuvalt heast tavast. Kogub ja analüüsib tagasisidet kogu teenindusprotsessi vältel. Jälgib ja inventeerib laoseisu, vastutab kaupade ja töövahendite olemasolu eest. Vastutab meeskonna koolitamise ja tööprotsessi tõrgeteta toimimise eest. Jälgib enesekontrolliplaani ja vastutab selle täitmise eest. Tunneb kogu ettevõtte toodet ja võimalusi. A.2.1 Töö planeerimine ja korraldamine 1. töökoha ettevalmistamine ja korrashoid 2. koostöö köögiga 3. koristus- ja puhastustööd 4. eelkatete tegemine A.2.2 Teenindamine ja müügitöö 1. klientide vastuvõtmine ja soovide väljaselgitamine 2. tellimuse vastuvõtmine, vormistamine ja edastamine 3. jookide ja toitude serveerimine 4. teenindussituatsiooni lõpetamine 5. catering ja peoteenindus 6. kaupade ja vahendite tellimine, vastuvõtmine ja kontrollimine A.2.3 Juhtimine ja juhendamine 1. klientide tarbimisvajaduste väljaselgitamine 2. teeninduspersonali juhendamine 3. koostöö köögipersonaliga 4. menüükaartide, toidu- ja joogikaartide koostamine ja kujundamine 5. seadmete korrashoid 6. enesekontrolli korraldamine Vanemkelner töötab toitlustusteenust pakkuvas ettevõttes. Vanemkelneri kutse eeldab valmisolekut töötada vahetustega, puhkepäevadel, riiklikel pühadel, õhtusel ja öisel ajal. Töö võib olla periooditi pingeline ning eeldab head füüsilist vastupidavust, suhtlemisvalmidust ja oskust suhelda erinevate inimestega. Söögisaali sisustus, lauapesu (tekstiilid), serveerimisvahendid, serviisid, klaasid ja söögiriistad, arvlemistehnika, kohvivalmistusseadmed, kuumtöötlemisseadmed, väljastusseadmed, baaritöö vahendid ja seadmed, külmutusseadmed, jäämasinad, nõudepesumasinad, koristustarvikud ja -ained. Tavapärane kontoritehnika. Klientide teenindamine eeldab teenindus- ja suhtlemisvalmidust, võimet kiirelt ja sujuvalt siirduda ühelt tegevuselt teisele, keskendumisvõimet, head mälu, rahulikku meelt, pingetaluvust ja füüsilist vastupidavust, selget diktsiooni ja empaatiavõimet. Töö eeldab vastutusvõimet, usaldatavust, korrektsust, täpsust, kohusetunnet, enesedistsipliini, juhtimisvõimekust ja analüütilist mõtlemist. Vanemkelneri kutse taotlemisel eeldatakse keskharidust, kutsealase koolituse läbimist ja kaks aastat töökogemust. Vanemkelneriks saab õppida täiendkoolitustel, töökohal ja järjepideval töötamisel kelnerina ning kutseõppeasutuses. Ametinimetused võivad olla kelner, vanemkelner, ülemkelner, vahetuse vanem, teenindaja, toitlustusteenindaja, klienditeenindaja jms. Tervisetõend, hügieenikoolituse tõend. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.3 ja B.2.4 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Töö planeerimine ja korraldamine 5 Teenindamine ja müügitöö 5 Juhtimine ja juhendamine 5 Vanemkelner, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 Engineer in Heating, Ventilation and Air Conditioning (HVAC), level 6 9 Ehitusinsener IV (versioon 1) Ehitusinsener IV (versioon 2) Ehitusinsener IV (versioon 3) Ehitusinsener IV (versioon 4) Ehitusinsener IV (versioon 6) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 10) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 11) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 12) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 13) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 5) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 7) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 8) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 9) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 10) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 11) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 12) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 13) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 5) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 7) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 8) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 9) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 10) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 11) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 12) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 13) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 5) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 7) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 8) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 10) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 11) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 12) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 13) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 5) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 7) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 8) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 9) Jahutussüsteemide ehitamine ehitustegevuse juhtimise ametialal Küttesüsteemide ehitamine ehitustegevuse juhtimise ametialal Ventilatsioonisüsteemide ehitamine ehitustegevuse juhtimise ametialal Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener 21 2015-12-16 2015-12-16 2017-01-22 6 6 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning määratakse kutse taotleja või selle pikendaja kompetentsusnõuded. Ehitustegevuse juhtimise ametialal on võimalik isikul taotleda ühte või mitut osakutset kui tema teadmiste ja oskuste osa ei ole kogu alleriala hõlmav (vt. standardi p. B.2.1, B.2.2 ja lisa 5) või tal puudub vajalik töökogemus vastavalt lisa 6 toodule kütte-, jahutuse- või ventilatsioonisüsteemide ehitamisel. Muus osas on osakutse andmisel standardi nõuded samad kutse andmisega. Ehituse valdkonna erialade, allerialade ja ametialade täielik loend on esitatud lisas 1. Käesoleva kutsestandardi alusel välja antud kutse kehtib 5 aastat. Kütte, ventilatsiooni ja jahutuse eriala rakenduskõrgharidusõppe läbinud isikutele antakse lõpetamisel kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinseneri esmane kutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava vastab kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinseneri kutsestandardi järgmistele osadele: - Teadmised ja oskused (lisa 5). - Inseneritööks vajalikud hoiakud (B.2.3). Õppekava peab olema tunnustatud. - Esmase kutse omanik võib kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal tegutseda sama eriala inseneri, diplomeeritud inseneri või volitatud inseneri kutset omava inseneri juhendamisel. Lisa 6 Esmase kutse andmisel ei ole praktiline töökogemus nõutav, mistõttu ametialasid ei määratleta. Esmane kutse on tähtajatu. Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener (edaspidi KVJ-insener) tegutseb kesktasemejuhina hoonete kütte, ventilatsiooni ja jahutussüsteemide ning nendega seonduvate paigaldiste (edaspidi sisekliima tagamise süsteemid) püstitamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel, samuti süsteemide lammutustöödel (ehitusseaduse mõistes). KVJ-inseneri ülesanne on sisekliima tagamiseks ette nähtud väljatöötatud projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte, keskkonnahoidu ning tööohutust ja töötervishoidu. Kutsestandard sisaldab 6. taseme KVJ-inseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonna inseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. KVJ-insener (EKR 6. tase) peab olema võimeline töötama iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutades nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursi jagamine ja teiste töö juhtimine. KVJ-inseneri osakutse korral kehtib eeltoodu ainult spetsialiseerumise ulatuses ja käesoleva standardi mõistes tähendab spetsialiseerumine alleriala kütte, ventilatsioon ja jahutus ühte komponenti (n. küte) KVJ-inseneri tööosad ja -ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel ametialade loetelus. Vastav tööosade ja -ülesannete loetelu on lisas 3. KVJ-insener töötab nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutab insener spetsiaalseid arvutiprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad tööosadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. KVJ-inseneril peab olema rakenduskõrghariduse diplom või bakalaureusekraad kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Lisaks sellele tuleb täita täiendusõppe nõuded vastavalt lisale 7. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava erialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise ja taastõendamise eeldusi vt lisast 7. Kutse taotlemise erijuhtu on kirjeldatud lisas 8. KVJ-insener töötab tavapäraselt kesktasemejuhi või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks töödejuhataja, objektijuht ja projektijuht. KVJ-inseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal tõendatud kompetentsuse piires iseseisvalt ja omal vastutusel ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. KVJ-inseneri volituste ulatust kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal vt lisast 11. Ametiala: Ehitusjuhtimine 6 Ametiala: Ehitustegevuse juhtimine 6 Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 Diploma Engineer in Heating, Ventilation and Air Conditioning (HVAC), level 7 9 Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 1) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 2) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 3) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 4) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 6) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 9) Jahutussüsteemide ehitamine ehitustegevuse juhtimise ametialal Küttesüsteemide ehitamine ehitustegevuse juhtimise ametialal Ventilatsioonisüsteemide ehitamine ehitustegevuse juhtimise ametialal Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener 21 2015-12-16 2015-12-16 2017-01-22 7 7 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning määratakse kutse taotleja või selle pikendaja kompetentsusnõuded. Kütte, ventilatsiooni ja jahutuse eriala magistriõppe või sellele haridustasemele vastava integreeritud õppe läbinud isikule antakse lõpetamisel diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinseneri esmane kutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava vastab kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinseneri kutsestandardi järgmistele osadele: - Teadmised ja oskused (lisa 5). - Inseneritööks vajalikud hoiakud (B 2.3). Õppekava peab olema tunnustatud. Ehitustegevuse juhtimise ametialal on võimalik isikul taotleda ühte või mitut osakutset kui tema teadmiste ja oskuste osa ei ole kogu alleriala hõlmav (vt. standardi p. B.2.1, B.2.2 ja lisa 5) või tal puudub vajalik töökogemus vastavalt lisa 6 toodule kütte-, jahutuse- või ventilatsioonisüsteemide ehitamisel. Muus osas on osakutse omistamisel standardi nõuded samad kutse omistamisega. Ehituse valdkonna erialade, allerialade ja ametialade täielik loend on esitatud lisas 1. Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener (edaspidi KVJ-insener) tegutseb kesktasemejuhi, tippjuhi või kitsama ametiala spetsialistina hoonete kütte, ventilatsiooni ja jahutussüsteemide ning nendega seonduvate paigaldiste (edaspidi sisekliima tagamise süsteemid) kavandamisel, püstitamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel, samuti süsteemide lammutustöödel (ehitusseaduse mõistes). KVJ-inseneri ülesanne on sisekliima tagamiseks ette nähtud tehniliste lahenduste väljatöötamine ja väljatöötatud projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte, keskkonnahoidu ning tööohutust ja töötervishoidu. Kutsestandard sisaldab 7. taseme diplomeeritud KVJ-inseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonna inseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Diplomeeritud KVJ-insener (EKR 7. tase) peab olema võimeline iseseisvalt töötama keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutades nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. KVJ-inseneri osakutse korral kehtib eeltoodu ainult spetsialiseerumise ulatuses ja käesoleva standardi mõistes tähendab spetsialiseerumine alleriala kütte, ventilatsioon ja jahutus ühte komponenti (n. küte) Diplomeeritud KVJ-inseneri tööosad ja -ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel ametialade loetelus. Vastav tööosade ja -ülesannete loetelu on lisas 3. Diplomeeritud KVJ-insener töötab nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutab insener spetsiaalseid arvutiprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad tööosadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Diplomeeritud KVJ-inseneril peab olema magistrikraad või sellega võrdsustatud kõrgharidusdiplom kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal. Kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal rakenduskõrghariduse omandanud kutsetaotlejalt nõutakse täiendava akadeemilise ja täiendusõppe läbimist, mida võib tõendada ka VÕTA 1) kaudu. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava erialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise ja taastõendamise eeldusi vt lisast 7. Kutse taotlemise erijuhud on kirjeldatud lisas 8. Diplomeeritud KVJ-insener töötab tavapäraselt kesktasemejuhi, tippjuhi või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht ja konsultant. Diplomeeritud KVJ-inseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal iseseisvalt ja enda vastutusel tõendatud kompetentsuse piires ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Diplomeeritud KVJ-inseneri volituste ulatust kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal vt lisast 11. Ametiala: Projekteerimine 7 Ametiala: Projekteerimise juhtimine 7 Ametiala: Omanikujärelevalve 7 Ametiala: Ehitusjuhtimine 7 Ametiala: Ehitustegevuse juhtimine 7 Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 Chartered Engineer in Heating, Ventilation and Air Conditioning (HVAC), level 8 9 Volitatud ehitusinsener V (versioon 1) Volitatud ehitusinsener V (versioon 2) Volitatud ehitusinsener V (versioon 3) Volitatud ehitusinsener V (versioon 4) Volitatud ehitusinsener V (versioon 6) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 9) Jahutussüsteemide ehitamine ehitustegevuse juhtimise ametialal Küttesüsteemide ehitamine ehitustegevuse juhtimise ametialal Ventilatsioonisüsteemide ehitamine ehitustegevuse juhtimise ametialal Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener 21 2015-12-16 2015-12-16 2017-01-22 8 8 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning määratakse kutse taotleja või selle pikendaja kompetentsusnõuded. Ehitustegevuse juhtimise ametialal on võimalik isikul taotleda ühte või mitut osakutset kui tema teadmiste ja oskuste osa ei ole kogu alleriala hõlmav (vt. standardi p. B.2.1, B.2.2 ja lisa 5) või tal puudub vajalik töökogemus vastavalt lisa 6 toodule kütte-, jahutuse- või ventilatsioonisüsteemide ehitamisel. Muus osas on osakutse andmisel standardi nõuded samad kutse andmisega. Ehituse valdkonna erialade, allerialade ja ametialade täielik loend on esitatud lisas 1. Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener (edaspidi KVJ-insener) tegutseb kesktasemejuhi, tippjuhi või kitsama ametiala spetsialistina hoonete kütte, ventilatsiooni ja jahutussüsteemide ning nendega seonduvate paigaldiste (edaspidi sisekliima tagamise süsteemid) kavandamisel, püstitamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel, samuti süsteemide lammutustöödel (ehitusseaduse mõistes). KVJ-inseneri ülesanne on sisekliima tagamiseks ette nähtud tehniliste lahenduste väljatöötamine ja väljatöötatud projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte, keskkonnahoidu ning tööohutust ja töötervishoidu. Kutsestandard sisaldab 8. taseme volitatud KVJ-inseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonna inseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Volitatud KVJ-insener (EKR 8. tase) peab olema võimeline iseseisvalt töötama juhtiva spetsialisti, juhtiva projektijuhi või teadlase-uurijana keerukate sisekliima tagamise lahenduste väljatöötamisel ja realiseerimisel, vastutades nii enda, töörühmade kui ka ettevõtete või selle allüksuse töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursi jagamine ja teiste töö juhtimine. Volitatud insenerilt eeldatakse sünteesimist ja arendustööd teatud kitsamal eri- ja/või ametialal. Volitatud KVJ-inseneri inseneri tööosad ja -ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel ametialade loetelus. Vastav tööosade ja -ülesannete loetelu on lisas 3. Volitatud KVJ-insener töötab nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutab insener spetsiaalseid arvutiprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad tööosadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Volitatud KVJ-inseneril peab olema magistrikraad või sellega võrdsustatud kõrgharidusdiplom kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal. Reeglina on volitatud inseneri kutse esmasel taotlemisel eelduseks diplomeeritud inseneri (EKR 7. tase) kutse olemasolu kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal või doktorikraadi kaitsmine seotud teemal. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava erialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise ja taastõendamise eeldusi vt lisast 7. Kutse taotlemise erijuhud on loetletud lisas 8. Volitatud KVJ-insener töötab tavapäraselt kesktasemejuhi, tippjuhi või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, projektijuht ja konsultant. Volitatud KVJ-inseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal tõendatud kompetentsuse piires iseseisvalt ja omal vastutusel ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Volitatud KVJ-inseneri volituste ulatust kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal vt lisast 11. Ametiala: Projekteerimine 8 Ametiala: Projekteerimise juhtimine 8 Ametiala: Omanikujärelevalve 8 Ametiala: Ehitusjuhtimine 8 Ametiala: Ehitustegevuse juhtimine 8 Ametiala: Inseneride koolitamine ja uurimistöö 8 Hüdrotehnikainsener, tase 6 Engineer in Hydrotechnical engineering, level 6 8 Ehitusinsener IV (versioon 1) Ehitusinsener IV (versioon 2) Ehitusinsener IV (versioon 3) Ehitusinsener IV (versioon 4) Ehitusinsener IV (versioon 6) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 10) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 11) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 12) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 13) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 5) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 7) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 8) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 9) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 10) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 11) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 12) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 13) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 5) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 7) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 9) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 10) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 11) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 12) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 13) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 5) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 7) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 8) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 9) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 10) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 11) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 12) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 13) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 5) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 7) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 8) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Hüdrotehnikainsener 21 2015-12-16 2015-12-16 2017-01-22 6 6 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning määratakse kutse taotleja või selle pikendaja kompetentsusnõuded. Hüdrotehnika eriala rakenduskõrgharidusõppe läbinud isikule antakse lõpetamisel hüdrotehnikainseneri esmane kutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava vastab hüdrotehnikainseneri kutsestandardi järgmistele osadele: - Teadmised ja oskused (lisa 5). - Inseneritööks vajalikud hoiakud (B 2.3). Õppekava peab olema riiklikult tunnustatud. Esmase kutse omanik võib erialal tegutseda vastava eriala inseneri, diplomeeritud inseneri või volitatud inseneri kutset omava inseneri juhendamisel. Esmase kutse andmisel ei ole praktiline töökogemus nõutav, mistõttu ametialasid ei määratleta. Esmane kutse on tähtajatu. Hüdrotehnikainsener tegutseb kesktasemejuhi või kitsama ametiala spetsialistina hüdrotehniliste ehitiste ja seadmete rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning hüdrotehniliste ehitiste ja seadmete lammutamisel. Hüdrotehnikainseneride ülesanne on projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas tööohutust ja töötervishoidu, keskkonnahoidu ning sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte. Kutsestandard sisaldab 6. taseme diplomeeritud hüdrotehnikainseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonna inseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Hüdrotehnikainsener (EKR 6. tase) peab olema võimeline iseseisvalt töötama keerulistes ja ettearvamatutes olukordades ning vastutama nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Hüdrotehnikainseneride tööosad ja -ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel ametialade loetelus, tööosade ja -ülesannete üksikasjalikku loetelu vt lisast 3. Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad tööosadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Hüdrotehnikainseneril peab olema rakenduskõrgharidusdiplom hüdrotehnilise ehitamise sisu omaval erialal. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Lisaks sellele tuleb täita täiendusõppe nõuded vastavalt lisale 7. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava erialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise või taastõendamise eeldusi vt lisast 7. Kutse taotlemise erijuht on kirjeldatud lisas 8. Hüdrotehnikainsener töötab tavapäraselt kesktasemejuhi, või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks ehitusjuht, objektijuht. Hüdrotehnikainseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada hüdrotehnika erialal tõendatud kompetentsuse piires iseseisvalt ja omal vastutusel ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Hüdrotehnikainseneri volituste ulatus vt lisast 11. Ametiala: Ehitusjuhtimine 6 Ametiala: Ehitustegevuse juhtimine 6 Ametiala: Hooldamine ja käitamine 6 Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 Diploma Engineer in Hydrotechnical engineering, level 7 8 Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 1) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 2) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 3) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 4) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 6) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Hüdrotehnikainsener 21 2015-12-16 2015-12-16 2017-01-22 7 7 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning määratakse kutse taotleja või selle pikendaja kompetentsusnõuded. Hüdrotehnika eriala magistriõppe või sellele haridustasemele vastava integreeritud õppe läbinud isikule antakse lõpetamisel diplomeeritud hüdrotehnikainseneri esmakutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava vastab diplomeeritud hüdrotehnikainseneri kutsestandardi järgmistele osadele: - Teadmised ja oskused (lisa 5). - Inseneritööks vajalikud hoiakud (B 2.3). Õppekava peab olema riiklikult tunnustatud. Esmase kutse omanik võib erialal tegutseda vastava eriala inseneri, diplomeeritud inseneri või volitatud inseneri kutset omava inseneri juhendamisel. Esmase kutse andmisel ei ole praktiline töökogemus nõutav, mistõttu ametialasid ei määratleta. Esmane kutse on tähtajatu. Hüdrotehnikainsener tegutseb kesktasemejuhi, tippjuhi või kitsama ametiala spetsialistina hüdrotehniliste ehitiste ja seadmete kavandamisel, rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning hüdrotehniliste ehitiste ja seadmete lammutamisel. Hüdrotehnikainseneride ülesanne on ehitustehniliste ja tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ning projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas tööohutust ja töötervishoidu, keskkonnahoidu ning sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte. Kutsestandard sisaldab 7. taseme diplomeeritud hüdrotehnikainseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonna inseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Diplomeeritud hüdrotehnikainsener (EKR 7.tase) peab olema võimeline iseseisvalt töötama keerulistes ja ettearvamatutes olukordades ning vastutama nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Diplomeeritud hüdrotehnikainseneride töö osad ja -ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel ametialade loetelus, tööosade ja -ülesannete üksikasjalikku loetelu vt lisast 3. Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad töö osadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Diplomeeritud hüdrotehnikainseneril peab olema vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud kõrgharidusdiplom hüdrotehnilise ehitamise sisu omaval erialal. Hüdrotehnika erialal rakenduskõrghariduse omandanud insenerilt nõutakse täiendava ülikooliõppe ja täiendusõppe läbimist, mida võib tõendada ka VÕTA 1) kaudu. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava erialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise või taastõendamise eeldusi vt lisast 7. Kutse taotlemise erijuhte on kirjeldatud lisas 8. Diplomeeritud hüdrotehnikainsener töötab tavapäraselt kesktasemejuhi, tippjuhi või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht, konsultant. Diplomeeritud hüdrotehnikainseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada hüdrotehnika erialal tõendatud kompetentsuse piires iseseisvalt ja omal vastutusel ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Diplomeeritud hüdrotehnikainseneri volituste ulatus vt lisast 11. Ametiala: Projekteerimine 7 Ametiala: Projekteerimise juhtimine 7 Ametiala: Omanikujärelevalve 7 Ametiala: Ehitusjuhtimine 7 Ametiala: Ehitustegevuse juhtimine 7 Ametiala: Hooldamine ja käitamine 7 Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 Chartered Engineer in Hydrotechnical engineering, level 8 8 Volitatud ehitusinsener V (versioon 1) Volitatud ehitusinsener V (versioon 2) Volitatud ehitusinsener V (versioon 3) Volitatud ehitusinsener V (versioon 4) Volitatud ehitusinsener V (versioon 6) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Hüdrotehnikainsener 21 2015-12-16 2015-12-16 2017-01-22 8 8 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning määratakse kutse taotleja või selle pikendaja kompetentsusnõuded. Hüdrotehnikainsener tegutseb kesktasemejuhi, tippjuhi või kitsama ametiala spetsialistina hüdrotehniliste ehitiste ja seadmete kavandamisel, rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning hüdrotehniliste ehitiste ja seadmete lammutamisel. Hüdrotehnikainseneride ülesanne on ehitustehniliste ja tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ning projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas tööohutust ja töötervishoidu, keskkonnahoidu ning sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte. Kutsestandard sisaldab 8. taseme volitatud hüdrotehnikainseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonnainseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Volitatud hüdrotehnikainsener (EKR 8. tase) peab olema võimeline iseseisvalt töötama keerulistes ja ettearvamatutes olukordades ning vastutama nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Volitatud hüdrotehnikainseneride tööosad ja -ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel ametialade loetelus, töö osade ja -ülesannete üksikasjalikku loetelu vt lisast 3. Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad tööosadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Volitatud hüdrotehnikainseneril peab olema vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud kõrgharidusdiplom hüdrotehnilise ehitamise sisu omaval erialal. Reeglina on volitatud inseneri kutse esmasel taotlemisel eelduseks diplomeeritud inseneri (EKR 7. tase) kutse olemasolu hüdrotehnika erialal või doktorikraad hüdrotehnikaga seotud teemal. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise või taastõendamise eeldusi vt lisast 7. Volitatud hüdrotehnikainsener töötab tavapäraselt kesktasemejuhi, tippjuhi või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht, konsultant. Volitatud hüdrotehnikainseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada hüdrotehnika erialal tõendatud kompetentsuse piires iseseisvalt ja omal vastutusel ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Volitatud hüdrotehnikainseneri volituste ulatust vt lisast 11. Ametiala: Projekteerimine 8 Ametiala: Projekteerimise juhtimine 8 Ametiala: Omanikujärelevalve 8 Ametiala: Ehitusjuhtimine 8 Ametiala: Ehitustegevuse juhtimine 8 Ametiala: Hooldamine ja käitamine 8 Ametiala: Inseneride koolitamine ja uurimistöö 8 Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 Engineer in Water Supply and Sewerage, level 6 8 Ehitusinsener IV (versioon 1) Ehitusinsener IV (versioon 2) Ehitusinsener IV (versioon 3) Ehitusinsener IV (versioon 4) Ehitusinsener IV (versioon 6) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 10) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 11) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 12) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 13) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 5) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 7) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 8) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 9) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 10) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 11) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 12) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 13) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 5) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 7) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 8) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 9) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 10) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 11) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 12) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 13) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 5) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 7) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 8) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 9) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 10) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 11) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 12) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 13) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 5) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 7) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 9) Alleriala: Hoone veevarustus ja kanalisatsioon Alleriala: Välisveevarustus ja -kanalisatsioon Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener 21 2015-12-16 2015-12-16 2017-01-22 6 6 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning määratakse kutse taotleja või selle pikendaja kompetentsusnõuded. Veevarustuse ja kanalisatsiooni eriala rakenduskõrgharidusõppe läbinud isikule antakse lõpetamisel veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneri esmakutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava vastab veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneri kutsestandardi järgmistele osadele: - Teadmised ja oskused (lisa 5). - Inseneritööks vajalikud hoiakud (B 2.3). Õppekava peab olema riiklikult tunnustatud. Esmase kutse omanik võib veevarustuse- ja kanalisatsiooni erialal tegutseda sama eriala inseneri, diplomeeritud inseneri või volitatud inseneri kutset omava inseneri juhendamisel. Esmase kutse andmisel ei ole praktiline töökogemus nõutav, mistõttu ametialasid ei määratleta. Esmane kutse on tähtajatu. Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener (lühendatult VK-insener) tegutseb kesktasemejuhi või kitsama ametiala spetsialistina hoonete veevarustuse ja kanalisatsiooni ning veevarustus- ja kanalisatsiooniehitiste ja -seadmete rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning veevarustus- ja kanalisatsiooniehitiste ja -seadmete lammutamisel. VK-inseneri ülesanne on projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas tööohutust ja töötervishoidu, keskkonnahoidu ning sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte. Kutsestandard sisaldab 6. taseme VK-inseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonna inseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. VK-insener (EKR 6. tase) peab olema võimeline iseseisvalt töötama keerulistes ja ettearvamatutes olukordades ning vastutama nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. VK-insenerid spetsialiseeruvad hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni ning välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni allerialadele. VK-inseneride tööosad ja -ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel ametialade loetelus, tööosade ja -ülesannete üksikasjalikku loetelu vt lisast 3. Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad töö osadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. VK-inseneril peab olema rakenduskõrgharidusdiplom või bakalaureusekraad veevarustuse ja kanalisatsiooni erialal. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Lisaks sellele tuleb täita täiendusõppe nõuded vastavalt lisale 7. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise või taastõendamise eeldusi vt lisast 7. Kutse taotlemise erijuhtu on kirjeldatud lisas 8. VK-insener töötab tavapäraselt kesktasemejuhi või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks ehitusjuht, objektijuht jms. VK-inseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada veevarustuse ja kanalisatsiooni erialal tõendatud kompetentsuse piires iseseisvalt ja omal vastutusel ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. VK-inseneri volituste ulatust veevarustuse- ja kanalisatsiooni erialal vt lisast 11. Ametiala: Ehitusjuhtimine 6 Ametiala: Ehitustegevuse juhtimine 6 Ametiala: Hooldamine ja käitamine 6 Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 Diploma Engineer in Water Supply and Sewerage, level 7 8 Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 1) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 2) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 3) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 4) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 6) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 9) Alleriala: Hoone veevarustus ja kanalisatsioon Alleriala: Välisveevarustus ja -kanalisatsioon Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener 21 2015-12-16 2015-12-16 2017-01-22 7 7 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning määratakse kutse taotleja või selle pikendaja kompetentsusnõuded. Veevarustuse ja kanalisatsiooni eriala magistriõppe või sellele haridustasemele vastava integreeritud õppe läbinud isikule antakse lõpetamisel diplomeeritud veevarustus- ja kanalisatsiooniinseneri esmakutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava vastab diplomeeritud veevarustus- ja kanalisatsiooniinseneri kutsestandardi järgmistele osadele: - Teadmised ja oskused (lisa 5) - Inseneritööks vajalikud hoiakud (B 2.3) Õppekava peab olema riiklikult tunnustatud. Esmase kutse omanik võib erialal tegutseda vastava eriala inseneri, diplomeeritud inseneri või volitatud inseneri kutset omava inseneri juhendamisel. Esmase kutse andmisel ei ole praktiline töökogemus nõutav, mistõttu ametialasid ei määratleta. Esmane kutse on tähtajatu. Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener (lühendatult: VK-insener) tegutseb kesktaseme- või tippjuhina või kitsama ametiala spetsialistina hoonete veevarustuse ja kanalisatsiooni ning veevarustus- ja kanalisatsiooniehitiste ja -seadmete kavandamisel, rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning veevarustus- ja kanalisatsiooniehitiste ja –seadmete lammutamisel. VK-inseneride ülesanne on ehitustehniliste ja tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ning projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas tööohutust ja töötervishoidu, keskkonnahoidu ning sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte. Kutsestandard sisaldab 7. taseme diplomeeritud VK-inseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonnainseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener (EKR 7. tase) peab olema võimeline iseseisvalt töötama keerulistes ja ettearvamatutes olukordades ning vastutama nii enda kui ka töörühmade töötulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Diplomeeritud VK-insenerid spetsialiseeruvad hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni ning välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni allerialadele. Diplomeeritud VK-inseneride tööosad ja -ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel toodud ametialade lõikes, tööosade ja -ülesannete üksikasjalik loetelu vt lisast 3. Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad tööosadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Diplomeeritud VK-inseneril peab olema vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud kõrgharidusdiplom veevarustuse ja kanalisatsiooni erialal. Veevarustuse ja kanalisatsiooni erialal rakenduskõrghariduse omandanud kutse taotlejalt nõutakse täiendava ülikooliõppe ja täiendusõppe läbimist, mida võib tõendada ka VÕTA 1) kaudu. Teadmiste ja oskuste miinimumnõuded vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemiseks või taastõendamiseks vajalikud eeldused on esitatud lisas 7. Kutse taotlemise erijuhud on kirjeldatud lisas 8. Diplomeeritud VK-insenerid töötavad kesktaseme-, tippjuhi või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht, konsultant. Diplomeeritud VK-inseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada veevarustuse ja kanalisatsiooni erialal tõendatud kompetentsuse piires iseseisvalt ja omal vastutusel ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Diplomeeritud VK-inseneri volituste ulatust vt lisast 11. Ametiala: Projekteerimine 7 Ametiala: Projekteerimise juhtimine 7 Ametiala: Omanikujärelevalve 7 Ametiala: Ehitusjuhtimine 7 Ametiala: Ehitustegevuse juhtimine 7 Ametiala: Hooldamine ja käitamine 7 Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 Chartered Engineer in Water Supply and Sewerage, level 8 8 Volitatud ehitusinsener V (versioon 1) Volitatud ehitusinsener V (versioon 2) Volitatud ehitusinsener V (versioon 3) Volitatud ehitusinsener V (versioon 4) Volitatud ehitusinsener V (versioon 6) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 9) Alleriala: Hoone veevarustus ja kanalisatsioon Alleriala: Välisveevarustus ja -kanalisatsioon Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener 21 2015-12-16 2015-12-16 2017-01-22 8 8 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning määratakse kutse taotleja või selle pikendaja kompetentsusnõuded. Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener (lühendatult: VK-insener) tegutseb kesktaseme- või tippjuhina või kitsama ametiala spetsialistina hoonete veevarustuse ja kanalisatsiooni ning veevarustus- ja kanalisatsiooniehitiste ja -seadmete kavandamisel, rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning veevarustus- ja kanalisatsiooniehitiste ja –seadmete lammutamisel. VK-inseneride ülesanne on ehitustehniliste ja tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ning projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas tööohutust ja töötervishoidu, keskkonnahoidu ning sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte. Kutsestandard sisaldab 8. taseme volitatud VK-inseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonnainseneride kutsetasemete iseloomustust vt lisast 2. Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener (EKR 8.tase) peab olema võimeline iseseisvalt töötama keerulistes ja ettearvamatutes olukordades ning vastutama nii enda kui ka töörühmade töötulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Volitatud VK-insenerid spetsialiseeruvad hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni ning välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni allerialadele. Volitatud VK-inseneride tööosad ja -ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel ametialade lõikes, tööosade ja -ülesannete üksikasjalikku loetelu vt lisast 3. Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad tööosadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Volitatud VK-inseneril peab olema vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud kõrgharidusdiplom veevarustuse ja kanalisatsiooni erialal. Reeglina on volitatud inseneri kutse esmasel taotlemisel eelduseks diplomeeritud inseneri (EKR 7. tase) kutse olemasolu veevarustuse ja kanalisatsiooni erialal või doktorikraad veevarustuse ja kanalisatsiooniga seotud teemal. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõuded vt lisast 6. Kutse taotlemiseks või taastõendamiseks vajalikud eeldused on vt lisast 7. Volitatud VK-insenerid töötavad kesktaseme-, tippjuhi või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht, konsultant. Volitatud VK-inseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada veevarustuse ja kanalisatsiooni erialal tõendatud kompetentsuse piires iseseisvalt ja omal vastutusel ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Volitatud VK-inseneri volituste ulatust vt. lisast 11. Ametiala: Projekteerimine 8 Ametiala: Projekteerimise juhtimine 8 Ametiala: Omanikujärelevalve 8 Ametiala: Ehitusjuhtimine 8 Ametiala: Ehitustegevuse juhtimine 8 Ametiala: Inseneride koolitamine ja uurimistöö 8 Ametiala: Hooldamine ja käitamine 8 Mäeinsener, tase 6 Mining Engineer, EstQF Level 6 4 Mäeinsener IV (versioon 1) Mäeinsener IV (versioon 2) Mäeinsener, tase 6 (versioon 3) Mäeinsener, tase 6 (versioon 5) Maavarade allmaakaevandamine Maavarade pealmaakaevandamine Markšeider, tase 6 Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Kaevandamine Mäeinsener 6 2017-04-26 2017-04-26 2022-04-19 6 6 2146 Mäetööstuse, metallurgia jms valdkondade tippspetsialistid 0724 Kaevandamine ja rikastamine 05 Kivi- ja pruunsöe kaevandamine Mäeinseneride eetikakoodeks Arvuti kasutamise oskused Allan Viil Enefit Heini Viilup Lemminkäinen Eesti AS Ole Sein OÜ Inseneribüroo STEIGER Allan Koger OÜ Inseneribüroo STEIGER Jaan Viru OÜ Viru Markšeideribüroo Jaan Kallandi Eesti Geodeetide Ühing Margus Kukk Mäebüroo Nord OÜ Enno Reinsalu TTÜ Geoloogia instituut Arno Paikles Tehnilise Järelevalve Amet Arvi Hamburg Eesti Inseneride Liit Andrus Stimmer Eesti Mäeselts Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. 6. taseme mäeinseneri tegevuse eesmärk on tagada maavarade ohutu, keskkonnasäästlik ja efektiivne kaevandamine ja töötlemine. Mäeinsener on kogemusega tehnika- ja/või tehnoloogiaspetsialist, kes plaanib ja juhib maavarade kaevandamisega seotud protsesse sh pealmaa markšeiderimõõdistusi. Tema ülesanne on käigus hoida olemasolevaid tehnoloogiaid, jagada ressursse ning vastutada nii enda kui teiste tööülesannete täitmise eest. Ta on valmis kandma juhi rolli, töötama meeskonnas koos sidusvaldkondade (ehitus, geoloogia, mehaanika) inseneride ja spetsialistidega. A.2.1 Tehnoloogiate käitamine A.2.2 Juhtimine A.2.3 Maavarade pealmaakaevandamine A.2.4 Maavarade allmaakaevandamine A.2.5 Markšeiderimõõdistamine Töö toimub sise-, välis- ja/või allmaatingimustes. Kokku võib puutuda müra, niiskuse, tolmu, heit- ja lõhkegaasidega jms. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse erialast arvutitarkvara ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms), vajadusel ka mootorsõidukit. Töö eeldab täpsust, analüüsi- otsustus- ja kohanemisvõimet, koostöö- ja suhtlemisvalmidust, ruumitaju ning keskkonnahoidlikku ja säästvat arengut toetavat mõtlemist. 6. taseme mäeinsener on omandanud vähemalt esimese taseme erialase kõrghariduse. Tal on erialane töökogemus ja on end täiendanud erialastel täienduskoolitustel. Mäemeister, mäetööde juht, mäeinsener, peamarkšeider, markšeider. Mäeinseneri kutsetunnistuse omamine annab õiguse töötada maavarade kaevandamise vastutava spetsialistina või markšeiderina oma spetsialiseerumise ulatuses. Alus: maapõueseadus. 6. taseme mäeinseneri kutse saamiseks on nõutav kompetentside B.2.1–B.2.2 ja B.2.6 tõendamine ning vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.3–B.2.5 Maavarade pealmaakaevandamisele spetsialiseerunud mäeinseneri kutse saamiseks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.3 tõendamine. Maavarade allmaakaevandamisele spetsialiseerunud mäeinseneri kutse saamiseks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.4 tõendamine. Markšeiderimõõdistamisele spetsialiseerunud mäeinseneri kutse saamiseks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.5 tõendamine. Tehnoloogiate käitamine 6 Juhtimine 6 Maavarade pealmaakaevandamisele spetsialiseerunud mäeinseneri kutse saamiseks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.3 tõendamine. Maavarade allmaakaevandamisele spetsialiseerunud mäeinseneri kutse saamiseks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.4 tõendamine. Markšeiderimõõdistamisele spetsialiseerunud mäeinseneri kutse saamiseks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.5 tõendamine. Mäeinsener, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Teedeinsener, tase 6 Civil Engineer in Road Engineering, EstQF Level 6 7 Teedeinsener IV (versioon 1) Teedeinsener IV (versioon 2) Teedeinsener IV (versioon 3) Teedeinsener, tase 6 (versioon 10) Teedeinsener, tase 6 (versioon 11) Teedeinsener, tase 6 (versioon 4) Teedeinsener, tase 6 (versioon 5) Teedeinsener, tase 6 (versioon 6) Teedeinsener, tase 6 (versioon 8) Teedeinsener, tase 6 (versioon 9) Alleriala: Raudteeehitus ja -korrashoid Alleriala: Sillaehitus ja -korrashoid Alleriala: Teeehitus ja -korrashoid Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Teedeehitus Teedeinsener 5 2017-01-23 2017-01-23 2018-06-04 6 6 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Teedeinsener tegutseb kesktasemejuhi, tippjuhi või kitsama ametiala spetsialistina maanteede, tänavate, raudteede ja rajatiste ehitamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning teede ja rajatiste lammutamisel. Teedeinseneri ülesanne on projektlahenduste realiseerimine, silmas pidades sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetilisi aspekte. Kutsestandard sisaldab 6. taseme teedeinseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi teedeinseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Teedeinsener (EKR 6.tase) peab olema võimeline iseseisvalt töötama keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutades nii enda kui ka alluvate töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Teedeinsenerid spetsialiseeruvad maanteede ja tänavate ehituse, sildade ja viaduktide ehituse ning raudteede rajatiste ehituse allallerialadele. Teedeinseneri töö osad ja ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel erialade ja ametialade loetelus. Töö osade ja ülesannete üksikasjalikku loetelu vt lisast 3. Teedeinsener töötab nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutab insener spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad töö osadest ja ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Teedeinseneril peab olema vähemalt rakenduskõrghariduse diplom teedeehituse erialal. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Eelduste vastavust on võimalik tõendada ka VÕTA 1) kaudu Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise ja taastõendamise eeldusi vt lisast 7. Insenerikutset võib taotleda ka ehitusalase bakalaureusekraadi olemasolul või poolelijäänud ülikooliõppe korral teedeehituse valdkonnas (teoreetiline kursus on läbitud, kuid lõputöö on jäänud kaitsmata). Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Lisaks sellele tuleb täita täiendusõppe nõudeid vastavalt lisale 7. Märkus: 1. VÕTA = Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (inglise keeles: APEL = Accreditation of Prior and Experiential Learning). Teedeinsener töötab kesktasemejuhi või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks ehitusjuht, objektijuht, teehooldetööde juht jms. Teedeinseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada teedeehituse erialal tõendatud kompetentsuse piires iseseisvalt ja omal vastutusel ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Teedeinseneri volituste ulatust vt lisast 11. Ametiala: Ehitusjuhtimine 6 Ametiala: Ehitustegevuse juhtimine 6 Ametiala: Silla korrashoid 6 Ametiala: Teetööde kirjelduse koostamine 6 Ametiala: Järelevalve 6 Ametiala: Teede korrashoid 6 Ametiala: Liikluskorralduse projekteerimine 6 Volitatud teedeinsener, tase 8 Chartered Civil Engineer in road engineering, level 8 8 Volitatud teedeinsener V (versioon 1) Volitatud teedeinsener V (versioon 2) Volitatud teedeinsener V (versioon 3) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 6) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 9) Alleriala: Raudteeehitus ja -korrashoid Alleriala: Sillaehitus ja -korrashoid Alleriala: Teeehitus ja -korrashoid Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Teedeehitus Teedeinsener 5 2017-01-23 2017-01-23 2018-06-04 8 8 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Teedeinsener tegutseb keskastmejuhi, tippjuhi või kitsama ametiala spetsialistina maanteede, tänavate, raudteede ja rajatiste kavandamisel, rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning teede ja rajatiste lammutamisel. Teedeinseneri ülesanne on tee-ehituse tehniliste lahenduste väljatöötamine ja projektlahenduste realiseerimine, silmas pidades sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetilisi aspekte. Kutsestandard sisaldab 8. taseme volitatud teedeinseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi teedeinseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Volitatud teedeinsener (EKR 8.tase) peab olema võimeline iseseisvalt töötama keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutades nii enda kui ka alluvate töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Volitatud insenerilt eeldatakse sünteesimist ja arendustööd teatud kitsamal all-, eri- ja/või ametialal. Volitatud teedeinsenerid spetsialiseeruvad maanteede ja tänavate ehituse, sildade ja viaduktide ehituse ning raudteede ehituse allerialadele. Volitatud teedeinseneri töö osad ja ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel erialade ja ametialade loetelus. Töö osade ja ülesannete loetelu vt lisast 3. Volitatud insener töötab nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutab insener spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad töö osadest ja ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Volitatud teedeinseneril peab olema vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud 5-aastase integreeritud kõrghariduse diplom teedeehituse erialal. Teedeehituse erialal rakenduskõrghariduse* omandanud kutse taotlejalt nõutakse täiendava ülikooliõppe ja täiendusõppe läbimist, mida võib sooritada VÕTA** kaudu. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise ja taastõendamise eeldusi vt lisast 7. Kutse taotlemise erijuhte on kirjeldatud lisas 8. * Vabariigi valitsuse määrus 25.10.2004 nr 312 Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded. ** VÕTA = Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (inglise keeles: APEL = Accreditation of Prior and Experiential Learning). Volitatud teedeinsener töötab kesktasemejuhi, tippjuhi või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks projekteerija, omanikujärelevalve tegija, projektijuht, ehitusjuht, objektijuht, teehooldetööde juht, peaspetsialist ja konsultant. Volitatud teedeinseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada teedeehituse erialal tõendatud kompetentsuse piires iseseisvalt ja omal vastutusel ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Volitatud teedeinseneri volituste ulatust vt lisast 11. Ametiala: Projekteerimine 8 Ametiala: Projekteerimise juhtimine 8 Ametiala: Järelevalve 8 Ametiala: Ehitusjuhtimine 8 Ametiala: Ehitustegevuse juhtimine 8 Ametiala: Silla korrashoid 8 Ametiala: Inseneride koolitus ja uurimistöö 8 Ametiala: Projekteerimine-planeerimine 8 Ametiala: Teede korrashoid 8 Ametiala: Liiklusohutuse auditeerimine ja hindamine 8 Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 Diploma Civil Engineer in Road Engineering, EstQF Level 7 8 Diplomeeritud teedeinsener V (versioon 1) Diplomeeritud teedeinsener V (versioon 2) Diplomeeritud teedeinsener V (versioon 3) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 9) Alleriala: Raudteeehitus ja -korrashoid Alleriala: Sillaehitus ja -korrashoid Alleriala: Teeehitus ja -korrashoid Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Teedeehitus Teedeinsener 5 2017-01-23 2017-01-23 2018-06-04 7 7 2142 Ehitusinsenerid 1041 Transporditeenused 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Teedeinsener tegutseb kesktasemejuhi, tippjuhi või kitsama ametiala spetsialistina maanteede, tänavate, raudteede ja rajatiste kavandamisel, rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning teede ja rajatiste lammutamisel. Teedeinseneri ülesanne on teeehituse tehniliste lahenduste väljatöötamine ja projektlahenduste realiseerimine, silmas pidades sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetilisi aspekte. Kutsestandard sisaldab 7. taseme diplomeeritud teedeinseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi teedeinseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Diplomeeritud teedeinsener (EKR 7. tase) peab olema võimeline töötama iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutades nii enda kui ka alluvate töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Diplomeeritud teedeinsenerid spetsialiseeruvad maanteede ja tänavate ehituse, sildade ja viaduktide ehituse ning raudteede ehituse allerialadele. Diplomeeritud teedeinseneri töö osad ja ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel erialade ja ametialade loetelus. Töö osade ja ülesannete üksikasjalikku loetelu vt lisast 3. Diplomeeritud teedeinsener töötab nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutab insener spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad töö osadest ja ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Diplomeeritud teedeinseneril peab olema vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud 5-aastase integreeritud kõrgharidusediplom* teedeehituse erialal. Teedeehituse erialal rakenduskõrghariduse omandanud kutse taotlejalt nõutakse täiendava ülikooliõppe ja täiendusõppe läbimist, mida võib sooritada VÕTA** kaudu. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise ja taastõendamise eeldusi vt lisast 7. Kutse taotlemise erijuhte on kirjeldatud lisas 8. * Vabariigi valitsuse määrus 25.10.2004 nr 312 Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded. ** VÕTA = Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (inglise keeles: APEL = Accreditation of Prior and Experiential Learning). Diplomeeritud teedeinsener töötab kesktasemejuhi, tippjuhi või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks projekteerija, omanikujärelevalve tegija, projektijuht, ehitusjuht, objektijuht, teehooldetööde juht, peaspetsialist ja konsultant. Diplomeeritud teedeinseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada teedeehituse erialal tõendatud kompetentsuse piires iseseisvalt ja omal vastutusel ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Diplomeeritud teedeinseneri volituste ulatust vt lisast 11. Ametiala: Projekteerimine 7 Ametiala: Projekteerimise juhtimine 7 Ametiala: Järelevalve 7 Ametiala: Ehitusjuhtimine 7 Ametiala: Ehitustegevuse juhtimine 7 Ametiala: Silla korrashoid 7 Ametiala: Projekteerimine-planeerimine 7 Ametiala: Teede korrashoid 7 Ametiala: Liiklusohutuse auditeerimine ja hindamine 7 Ametiala: Inseneride koolitamine 7 Hüdrotehnikainsener, tase 6 Engineer in Hydrotechnical engineering, level 6 9 Ehitusinsener IV (versioon 1) Ehitusinsener IV (versioon 2) Ehitusinsener IV (versioon 3) Ehitusinsener IV (versioon 4) Ehitusinsener IV (versioon 6) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 10) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 11) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 12) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 13) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 5) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 7) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 8) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 9) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 10) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 11) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 12) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 13) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 5) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 7) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 8) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 10) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 11) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 12) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 13) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 5) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 7) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 8) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 9) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 10) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 11) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 12) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 13) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 5) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 7) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 8) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Hüdrotehnikainsener 5 2017-01-23 2017-01-23 2018-06-04 6 6 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Selle kutsestandardi alusel võib kutse andmine jätkuda kuni 01.08.2018 Alus: SA Kutsekoda juhatuse liikme korraldus nr 19/2018 29.05.2018 ----------------- Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Hüdrotehnikainsener tegutseb kesktasemejuhi või kitsama ametiala spetsialistina hüdrotehniliste ehitiste ja seadmete rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning hüdrotehniliste ehitiste ja seadmete lammutamisel. Hüdrotehnikainseneride ülesanne on projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas tööohutust ja töötervishoidu, keskkonnahoidu ning sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte. Kutsestandard sisaldab 6. taseme diplomeeritud hüdrotehnikainseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonna inseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Hüdrotehnikainsener (EKR 6. tase) peab olema võimeline iseseisvalt töötama keerulistes ja ettearvamatutes olukordades ning vastutama nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Hüdrotehnikainseneride tööosad ja -ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel ametialade loetelus, tööosade ja -ülesannete üksikasjalikku loetelu vt lisast 3. Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad tööosadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Hüdrotehnikainseneril peab olema rakenduskõrgharidusdiplom hüdrotehnilise ehitamise sisu omaval erialal. Eelduste vastavust on võimalik tõendada ka VÕTA* kaudu. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Lisaks sellele tuleb täita täiendusõppe nõuded vastavalt lisale 7. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava erialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise või taastõendamise eeldusi vt lisast 7. Kutse taotlemise erijuht on kirjeldatud lisas 8. *VÕTA = Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (inglise keeles: APEL = Accreditation of Prior and Experiential Learning). Hüdrotehnikainsener töötab tavapäraselt kesktasemejuhi, või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks ehitusjuht, objektijuht. Hüdrotehnikainseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada hüdrotehnika erialal tõendatud kompetentsuse piires iseseisvalt ja omal vastutusel ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Hüdrotehnikainseneri volituste ulatus vt lisast 11. Ametiala: Ehitusjuhtimine 6 Ametiala: Ehitustegevuse juhtimine 6 Ametiala: Hooldamine ja käitamine 6 Kujundaja, tase 4 Designer, level 4 3 Disainer, tase 4 (versioon 6) Kujundaja, tase 4 (versioon 1) Kujundaja, tase 4 (versioon 2) Kujundaja, tase 4 (versioon 4) Kujundaja, tase 4 (versioon 5) 3D animaator, tase 4 3D kunstnik-kujundaja, tase 4 3D modelleerija, tase 4 3D tekstuurija, tase 4 Dekoraator, tase 4 Digiskulptor, tase 4 Illustraator, tase 4 Interaktiivse graafika kujundaja, tase 4 Kujundusgraafik, tase 4 Liikuva graafika kujundaja, tase 4 Stilist, tase 4 Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kunst, fotograafia ja disain Kujundaja 13 2018-11-14 2018-11-14 2021-11-02 4 4 2166 Kujundajad ja multimeediadisainerid 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Mõisted Digioskused Keelte oskustasemete kirjeldused Markko Karu Brand Manual OÜ Kadi Kreis Tartu Kunstikool Katrin Kull OÜ Dreamers Ruth-Helene Melioranski Meliorad OÜ Anu Moosel SA Innove Madis Nurms Tartu Kunstikool Peeter Parker Pärnu Saksa Tehnoloogiakool Janika Nõmmela Semjonov Tartu Kunstikool Maila Juns-Veldre Kuressaare Ametikool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kujundaja töö sisuks on info loominguline visualiseerimine ja modelleerimine erialaste teadmiste ning oskuste abil. Kujundaja töö eesmärgiks on keskkonna ja objektide kujundamine ning teabe esitamine esteetiliselt, korrastatud ja mõtestatud moel. Ta lähtub etteantud ülesandest ja loob eesmärgipärase lahenduse. Kujundaja lähtub oma töös erialastest teadmistest, tellijaga kooskõlastatud lähteülesandest, autorikaitse seadustest, heast tavast ning annab erialaseid oskusi, tehnoloogiaid ja töövahendeid kasutades oma panuse teabe, keskkonna ja objektide esteetiliseks, korrastatuks ja mõtestatuks kujundamiseks. Kujundaja, tase 4 on erialase ettevalmistusega töötaja, kes järgib oma tööülesannete täitmisel etteantud juhiseid ning võib vajada vahetut juhendamist. Kogub ja analüüsib erialast informatsiooni. Tegutseb ja korraldab töid plaanipäraselt, kestlikult ja tulemuslikult. Vastutab talle antud tööülesannete täitmise eest. A.1 Lähteülesande analüüsimine, kujunduse eelarvestamine ja ressursside kooskõlastamine 1. Lähteülesande analüüsimine. 2. Tööprotsessi kavandamine. A.2 Kujunduse loomine 1. Info kogumine ja analüüs. 2. Idee loomine ja arendamine ideekavandiks. 3. Ideekavandi arendamine kujunduskavandiks. 4. Kujunduskavandi arendamine kujunduslahenduseks. 5. Kujunduslahenduse vormistamine. A.3 Kujunduslahenduse kooskõlastamine tellija, meeskonna ja partneritega 1. Idee-, kujunduskavandi ja kujunduslahenduse kooskõlastamine tellijaga. 2. Meeskonna ja partnerite kaasamine kujunduslahenduse teostamisse või tootmisprotsessi. 3. Teostatud töö üleandmine. 4. Arhiveerimine. Kujundusgraafik A.2.4 Kujundusgraafika loomine Liikuva graafika kujundaja A.2.5 Liikuva graafika loomine Interaktiivse graafika kujundaja A.2.6 Interaktiivse graafika loomine Dekoraator A.2.7 Dekoreerimine Stilist A.2.8 Stiliseerimine 3D modelleerija A.2.9 3D modelleerimine 3D animeerija A.2.10 3D animeerimine 3D tekstuurija ehk tekstuurikunstnik A.2.11 Tekstuuride ja faktuuride loomine 3D kunstnik-kujundaja A.2.12 3D kujunduse loomine Digiskulptor ehk 3D skulptor A.2.13 Digitaalsete miniatuuride loomine Illustraator A.2.14 Illustreerimine Tööaeg võib olla paindlik või fikseeritud, erandkorras ööd, puhkepäevad ja pühad. Kujundusülesannetel võivad olla lühikesed tähtajad ja kaasneda tööstress. Töö rütm on muutuv (võib olla nii aeglane kui kiire). Töö sisaldab nii loomingulisi kui ka rutiinseid ülesandeid. Töötamine võib toimuda nii sise- kui välitingimustes. Töökeskkond võib ühe ülesande lahendamisel muutuda. Töötamine võib kohati toimuda ohtlikes oludes, nt kõrgustes (dekoraator). Töötamine võib kohati toimuda sundasendis (nt kujundusgraafik päev otsa arvuti taga, dekoraatoril erinevad sundasendid). Töötamisel võib kohati kokku puutuda tervistkahjustavate (sh allergiat tekitavate) faktoritega, mis võivad olla riskiteguriks töötaja tervisele, nt kemikaalid, toksilised ained, tolm, müra, vibratsioon. Spetsiifiline mööbel: reguleeritav kontoritool, laud ja valgusti; valguslaud, montaažilaud, joonestuslaud, tööpind jne. Kunsti-ja kirjatarbed, mõõtmis- ja lõikamistarbed (joonlaud, käärid, paberinuga, lõikematt jms), kinnitusvahendid ja –materjalid. Riistvara: arvuti (ekraan, hiir, klaviatuur, digilaud, ergonoomiline käetugi), foto-, filmi- ja skaneerimisvarustus, eritüübilised printer ja lõikurid (laserprinter, plotter, kilelõikur, 3D printer, kuumpress jms). Tarkvara: vektorgraafika programmid (Adobe Illustrator, Corel, Inscape jms), fototöötlusprogrammid (Adobe Photoshop, GIMP jms), küljendusprogrammid (InDesign jms), montaaži- ja filmitöötlusprogrammid (FinalCut, Premiere, After Effects, Motion jms), 3D modelleerimistrakvara (Blender, SkechUp, 3DMax jne), komposiitimis- ja eritarkvaraga (Nuke, SynthEyes, Silhouette). • loomingulisus (loov mõtlemine, uuenduste ja ideede väljatöötamise võime); • visuaalse väljenduse võime (ilumeel, ruumiline kujutlusvõime, detailide märkamine); • analüütiline mõtlemine, kontsentreerumisvõime, üldistusvõime; • koostöövõime (delegeerimine, läbirääkimisvõime); • suhtlemisvalmidus (aktiivne kuulamine, veenev eneseväljendamine); • vastutusvõime (usaldatavus, korrektsus, täpsus, kohusetunne, enesedistsipliin); • otsusutusvõime ja iseseisvus; • kohanemisvõime (pinge- ja stressitaluvus, õppimisvõime) • nägemine ja värvitaju; • liigutuste täpsus ja käeline osavus. 4. taseme kujundaja kutse saadakse vastava kutsekeskhariduse või keskkoolijärgse kutseõppe lõpetamisel. Disainer, graafiline disainer, kujundaja, küljendaja, trükiettevalmistaja, desktopper, dekoraator, stilist, arvutigraafik. Selle kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.3 ja B.2.15 (läbiv kompetents) tõendamine ning vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.2.4 – B.2.14 tõendamine. Lähteülesande analüüsimine, kujunduse eelarvestamine ja ressursside kooskõlastamine 4 Kujunduse loomine 4 Kujunduslahenduse kooskõlastamine tellija, meeskonna ja partneritega 4 Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.2.4 – B.2.14 tõendamine. Kujundaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Kujundaja, tase 5 Designer, level 5 2 Disainer, tase 5 (versioon 5) Kujundaja, tase 5 (versioon 1) Kujundaja, tase 5 (versioon 3) Kujundaja, tase 5 (versioon 4) 3D animaator, tase 5 3D modelleerija, tase 5 3D tekstuurija, tase 5 Dekoraator, tase 5 Digiskulptor, tase 5 Illustraator, tase 5 Interaktiivse graafika kujundaja, tase 5 Kontseptkunstnik, tase 5 Kujundusgraafik, tase 5 Liikuva graafika kujundaja, tase 5 Stilist, tase 5 Virtuaalkeskkonna kujundaja, tase 5 Visuaalefektide kunstnik, tase 5 Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kunst, fotograafia ja disain Kujundaja 13 2018-11-14 2018-11-14 2021-11-02 5 5 2166 Kujundajad ja multimeediadisainerid 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Mõisted Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Markko Karu Brand Manual OÜ Kadi Kreis Tartu Kunstikool Katrin Kull OÜ Dreamers Ruth-Helene Melioranski Meliorad OÜ Anu Moosel SA Innove Madis Nurms Tartu Kunstikool Peeter Parker Pärnu Saksa Tehnoloogiakool Janika Nõmmela Semjonov Tartu Kunstikool Maila Juns-Veldre Kuressaare Ametikool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kujundaja töö sisuks on info loominguline visualiseerimine ja modelleerimine erialaste teadmiste ning oskuste abil. Kujundaja töö eesmärgiks on visuaalse keskkonna ja objektide kujundamine ning teabe esitamine esteetiliselt, korrastatud ja mõtestatud moel. Ta lähtub etteantud ülesandest ja loob eesmärgipärase lahenduse. Kujundaja lähtub oma töös erialastest teadmistest, tellijaga kooskõlastatud lähteülesandest, autorikaitse seadustest, heast tavast ning annab erialaseid oskusi, tehnoloogiaid ja töövahendeid kasutades oma panuse teabe, keskkonna ja objektide esteetiliseks, korrastatuks ja mõtestatuks kujundamiseks. Kujundaja, tase 5 on töökogemusega isik, kes töötab iseseisvalt, juhib tööprotsessi ja vajadusel valdkonnaga seotud (trüki, foto, jne) tehnilist meeskonda (projektijuht, assistent) ning teeb koostööd teiste autoritega/loovisikutega. Kogub ja analüüsib erialast informatsiooni. Tegutseb ja korraldab töid plaanipäraselt, kestlikult ja tulemuslikult. Vastutab talle antud tööülesannete täitmise eest. Tema portfoolios esitatud tööd on mitmekesised ja kvaliteetsed. A.1 Lähteülesande analüüsimine, kujunduse eelarvestamine ja ressursside kooskõlastamine 1. Lähteülesande analüüsimine. 2. Tööprotsessi kavandamine. A.2 Kujunduse loomine 1. Info kogumine ja analüüs. 2. Idee loomine ja arendamine ideekavandiks. 3. Ideekavandi arendamine kujunduskavandiks. 4. Kujunduskavandi arendamine kujunduslahenduseks. 5. Kujunduslahenduse vormistamine. A.3 Kujunduslahenduse kooskõlastamine tellija, meeskonna ja partneritega 1. Idee-, kujunduskavandi ja kujunduslahenduse kooskõlastamine tellijaga. 2. Meeskonna ja partnerite kaasamine kujunduslahenduse teostamisse või tootmisprotsessi. 3. Teostatud töö üleandmine. 4. Arveldamine. 5. Arhiveerimine. Kujundusgraafik A.2.4 Kujundusgraafika loomine Liikuva graafika kujundaja A.2.5 Liikuva graafika loomine Interaktiivse graafika kujundaja A.2.6 Interaktiivse graafika loomine Dekoraator A.2.7 Dekoreerimine Stilist A.2.8 Stiliseerimine 3D modelleerija A.2.9 3D modelleerimine 3D animeerija A.2.10 3D animeerimine 3D tekstuurija ehk tekstuurikunstnik A.2.11 Tekstuuride ja faktuuride loomine Visuaalefektide kunstnik A.2.12 Visuaalefektide loomine Tasemekujundaja ehk virtuaalkeskkonna kujundaja A.2.13 Virtuaalse keskkonna loomine Digiskulptor ehk 3D skulptor A.2.14 Digitaalsete miniatuuride loomine Konseptkunstnik A.2.15 Digitaalse keskkonna, esemete jms loomine Illustraator A.2.16 Illustreerimine Tööaeg võib olla paindlik või fikseeritud, erandkorras ööd, puhkepäevad ja pühad. Kujundusülesannetel võivad olla lühikesed tähtajad ja kaasneda tööstress. Töö rütm on muutuv (võib olla nii aeglane kui kiire). Töö sisaldab nii loomingulisi kui ka rutiinseid ülesandeid. Töötamine võib toimuda nii sise- kui välitingimustes. Töökeskkond võib ühe ülesande lahendamisel muutuda. Töötamine võib kohati toimuda ohtlikes oludes, nt kõrgustes (dekoraator). Töötamine võib kohati toimuda sundasendis (nt kujundusgraafik päev otsa arvuti taga, dekoraatoril erinevad sundasendid). Töötamisel võib kohati kokku puutuda tervistkahjustavate (sh allergiat tekitavate) faktoritega, mis võivad olla riskiteguriks töötaja tervisele, nt kemikaalid, toksilised ained, tolm, müra, vibratsioon. Spetsiifiline mööbel: reguleeritav kontoritool, laud ja valgusti; valguslaud, montaazilaud, joonestuslaud, tööpind jne. Kunsti-ja kirjatarbed, mõõtmis- ja lõikamistarbed (joonlaud, käärid, paberinuga, lõikematt jms), kinnitusvahendid ja –materjalid. Riistvara: arvuti (ekraan, hiir, klaviatuur, digilaud, ergonoomiline käetugi), foto- , filmi- ja skaneerimisvarustus, eritüübilised printer ja lõikurid (laserprinter, plotter, kilelõikur, 3D printer, kuumpress jms). Tarkvara: vektorgraafika programmid (Adobe Illustrator, Corel, Inscape jms), fototöötlusprogrammid (Adobe Photoshop, GIMP jms), küljendusprogrammid (InDesign jms), montaaži- ja filmitöötlusprogrammid (FinalCut, Premiere, After Effects, Motion jms), 3D modelleerimistrakvara (Blender, SkechUp, 3DMax jne), komposiitimis- ja eritarkvaraga (Nuke, SynthEyes, Silhouette). • loomingulisus (loov mõtlemine, uuenduste ja ideede väljatöötamise võime); • visuaalse väljenduse võime (ilumeel, ruumiline kujutlusvõime, detailide märkamine); • analüütiline mõtlemine, kontsentreerumisvõime, üldistusvõime; • koostöövõime (delegeerimine, läbirääkimisvõime); • suhtlemisvalmidus (aktiivne kuulamine, veenev eneseväljendamine); • vastutusvõime (usaldatavus, korrektsus, täpsus, kohusetunne, enesedistsipliin); • otsusutusvõime ja iseseisvus; • kohanemisvõime (pinge- ja stressitaluvus, õppimisvõime) • nägemine ja värvitaju. Tavapäraselt on 5. taseme kujundajal vähemalt kesk- või kutsekeskharidus, erialane töökogemus, mis on tõendatav portfoolioga ja läbitud erialane täienduskoolitus. Disainer, graafiline disainer, kujundaja, küljendaja, trükiettevalmistaja, desktopper, dekoraator, stilist, arvutigraafik. Selle kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.3 ja B.2.17 (läbiv kompetents) tõendamine ning vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.2.4-B.2.16 tõendamine. Lähteülesande analüüsimine, kujunduse eelarvestamine ja ressursside kooskõlastamine 5 Kujunduse loomine 5 Kujunduslahenduse kooskõlastamine tellija, meeskonna ja partneritega 5 Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.2.4-B.2.16 tõendamine. Kujundaja, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Korrakaitseametnik, tase 5 Public Order Official, level 5 3 Korrakaitse politseiametnik II (versioon 1) Korrakaitseametnik, tase 5 (versioon 2) Korrakaitseametnik, tase 5 (versioon 4) Korrakaitseametnik, tase 5 (versioon 5) Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Korrakaitseteenistus Korrakaitseametnik 11 2018-11-06 2018-11-06 2023-10-30 5 5 5412 Politseinikud 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Keelte oskustasemete kirjeldused Digioskused Margot Järvoja Pärnu Linnavalitsus Imbi Kivi Tartu Linnavalitsus Linnakantselei Tiit Kivikas Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet Einar Lillo Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakond Kristi Malm Rae Vallavalitsus Maiko Martsik Sisekaitseakadeemia Margus Oks Tartu Linnavalitsus Linnakantselei Marek Ranne Menetlusteenistus Reet Salmu Pärnu Linnavalitsus Agur Tehver PPA Põhja prefektuur Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Korrakaitseametniku töö eesmärk on õigusnormide järgimine ning õigushüvede ja isikute subjektiivsete õiguste kaitstus. Korrakaitseametniku põhiülesanneteks on väärtegude kohtuväline menetlemine ning riikliku järelevalve teostamine kohalikule omavalitsusele seadustega antud pädevuse piires, sealhulgas valla- või linnavolikogu poolt vastuvõetud eeskirjade täitmise üle. Korrakaitse kutsealal on ka korrakaitseametnik, tase 6 kutse, kes lisaks korrakaitseametniku põhiülesannetele juhendab ja korraldab korrakaitseametnik, tase 5 tööd. A.2.1 Süüteoennetus 2.1.1. Süütegude ja muude korrarikkumiste ärahoidmine ja soodustegurite mõju vähendamine. 2.1.2. Isikute nõustamine. 2.1.3. Avalikkuse teavitamine. A.2.2 Järelevalve teostamine 2.2.1. Informatsiooni kogumine. 2.2.2. Järelevalve menetlustoimingute läbiviimine. A.2.3 Kohtuväline menetlus 2.3.1. Väärteokoosseisu tuvastamine. 2.3.2. Väärtegude menetlemine. A.2.4 Järelevalve avalikus kohas käitumise nõuete üle 2.4.1. Patrullimine. 2.4.2. Teadete vastuvõtmine. 2.4.3. Teadete lahendamine. 2.4.4. Riikliku järelevalve toimingute teostamine. A.2.5 Kohtuvälise menetleja esindamine kohtus 2.5.1. Kohtuistungiks ettevalmistamine. 2.5.2. Kohtuistungil esinemine. 2.5.3. Kohtulahendite analüüsimine. Korrakaitseametnik töötab graafiku alusel, võib esineda töötamist nädalavahetustel, riiklikel pühadel ja öösiti. Korrakaitseametnik töötab nii sise- kui välitingimustes ning kannab teenistuses olles vormiriietust vastavalt asutuses kehtestatud korrale. Korrakaitseametnik võib kokku puutuda ohuteguritega (emotsionaalsed ja füüsilised rünnakud, kõrgendatud emotsionaalne pinge jm). Korrakaitseametniku peamisteks töövahenditeks on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendid, kontoritarbed, sõidukid. Korrakaitseametniku töö eeldab distsiplineeritust, ausust, seaduskuulekust ja kohusetundlikkust. Vajalikud on ka hea pinge- ja stressitaluvus, tasakaalukus ja arenemisvõime. Korrakaitseametnikul on vähemalt keskharidus, kutseoskused on omandatud töökohal. Korrakaitseametnik, inspektor, järelevalveinspektor, menetleja. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 – B.2.4 ja B.2.6 (läbiv kompetents). Lisaks on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.5. Süüteoennetus 5 Järelevalve teostamine 5 Kohtuväline menetlus 5 Järelevalve avalikus kohas käitumise nõuete üle 5 Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitav kompetents B.2.5. Kohtuvälise menetleja esindamine kohtus 5 Korrakaitseametnik, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Korrakaitseametnik, tase 6 Public Order Official, level 6 3 Korrakaitse politseiametnik III (versioon 1) Korrakaitseametnik, tase 6 (versioon 2) Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Korrakaitseteenistus Korrakaitseametnik 11 2018-11-06 2018-11-06 2023-11-05 6 6 5412 Politseinikud 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Keelte oskustasemete kirjeldused Digioskused Margot Järvoja Pärnu Linnavalitsus Imbi Kivi Tartu Linnavalitsus Linnakantselei Tiit Kivikas Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet Einar Lillo Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakond Kristi Malm Rae Vallavalitsus Maiko Martsik Sisekaitseakadeemia Margus Oks Tartu Linnavalitsus Linnakantselei Marek Ranne Menetlusteenistus Reet Salmu Pärnu Linnavalitsus Agur Tehver PPA Põhja prefektuur Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Korrakaitseametniku töö eesmärk on õigusnormide järgimine ning õigushüvede ja isikute subjektiivsete õiguste kaitstus. Korrakaitseametniku põhiülesanneteks on väärtegude kohtuväline menetlemine ning riikliku järelevalve teostamine kohalikule omavalitsusele seadustega antud pädevuse piires, sealhulgas valla- või linnavolikogu poolt vastuvõetud eeskirjade täitmise üle. Korrakaitse kutsealal on ka korrakaitseametnik, tase 5 kutse, kes täidab korrakaitseametnikule pandud põhiülesandeid. A.2.1 Süüteoennetus 1. Probleemide väljaselgitamine, kaardistamine ja analüüsimine. 2. Süütegude ja muude korrarikkumiste ärahoidmine ja soodustegurite mõju vähendamine. 3. Isikute nõustamine. 4. Avalikkuse teavitamine. A.2.2 Järelevalve teostamine 1. Informatsiooni kogumine. 2. Järelevalve menetlustoimingute läbiviimine. 3. Ettekirjutuse ja haldussunnivahendi kohaldamine. A.2.3 Kohtuväline menetlus 1. Väärteokoosseisu tuvastamine. 2. Väärtegude menetlemine. 3. Kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuste lahendamine. A.2.4 Järelevalve avalikus kohas käitumise nõuete üle 1. Patrullimine. 2. Teadete vastuvõtmine. 3. Teadete lahendamine. 4. Riikliku järelevalve toimingute teostamine. 5. Avaliku korra kaitse tegevuse planeerimine, ohuprognoosi koostamine. A.2.5 Kohtuvälise menetleja esindamine kohtus 1. Kohtuistungiks ettevalmistamine. 2. Kohtuistungil esinemine. 3. Kohtulahendite analüüsimine. Korrakaitseametnik töötab graafiku alusel, võib esineda töötamist nädalavahetustel, riiklikel pühadel ja öösiti. Korrakaitseametnik töötab nii sise- kui välitingimustes ning kannab teenistuses olles vormiriietust vastavalt asutuses kehtestatud korrale. Korrakaitseametnik võib kokku puutuda ohuteguritega (emotsionaalsed ja füüsilised rünnakud, kõrgendatud emotsionaalne pinge jm). Korrakaitseametniku peamisteks töövahenditeks on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendid, kontoritarbed, sõidukid. Korrakaitseametniku töö eeldab distsiplineeritust, ausust, seaduskuulekust ja kohusetundlikkust. Vajalikud on ka hea pinge- ja stressitaluvus, tasakaalukus ja arenemisvõime ning head juhiomadused. Tavaliselt on 6. taseme korrakaitseametnikul kõrgharidus, kutseoskused on omandatud töökohal. Korrakaitseametnik, inspektor, järelevalveinspektor, menetleja. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Süüteoennetus 6 Järelevalve teostamine 6 Kohtuväline menetlus 6 Järelevalve avalikus kohas käitumise nõuete üle 6 Kohtuvälise menetleja esindamine kohtus 6 Korrakaitseametnik, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Teleoperaator, tase 4 Multicamera operator, level 4 7 Teleoperaator I (versioon 3) Teleoperaator I (versioon 4) Teleoperaator I (versioon 5) Teleoperaator, tase 4 (versioon 6) Teleoperaatori assistent I (versioon 1) Teleoperaatori assistent I (versioon 2) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Film ja televisioon Teleoperaator 13 2018-11-14 2018-11-14 2023-11-13 4 4 3521 Audiovisuaal- ja ringhäälingutehnikud 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 60 Programmid ja ringhääling Keelte oskustasemete kirjeldused Digioskused Ivar Murel vabakutseline operaator Raul Priks Eesti Rahvusringhäälingu koosseisuline operaator Mihkel Robam Eesti Rahvusringhäälingu audiovisuaalgrupp Andres Suurevälja Eesti Rahvusringhäälingu koosseisuline operaator Tanel Velli-Vällik Eesti Rahvusringhäälingu koosseisuline operaator Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Teleoperaator on kaameraga töötav telemeeskonna liige, kelle töö eesmärk on kvaliteetse telepildi loomine. Teleoperaator, tase 4 võib töötada televisioonistuudiotes või ettevõtetes, mis tegelevad tele- ja/või videotoodangu loomisega. Ta võtab osa televisioonisaadete ning videovõtete filmimisest. Teleoperaator töötab juhtoperaatori juhendamisel ega tööta portatiivse tehnikaga. Ta vastutab temale usaldatud võttetehnika eest televõtte, transportimise ja tagastamise ajal. Ta arendab tööalaseid teadmisi läbi pideva professionaalse arengu. Lisaks teleoperaator, tase 4-le on kutsealal järgmised kutsed: - välioperaator, tase 5, kes töötab kaameraga iseseisvalt. - juhtoperaator, tase 6, kes juhib teleoperaatorite ja teenindava tehnilise meeskonna tööd. A.2.1 Võttekoha hindamine 1. Olude hindamine. 2. Võttepaiga turvalisuse hindamine. A.2.2 Võttetehnika valimine ja kasutamine 1. Võttetehnika töökorda seadmine. 2. Võttetehnika korrasoleku hindamine. 3. Tehnika transportimine. 4. Töövahendite sihipärane kasutamine. A.2.3 Filmimine 1. Kaamera koha valimine. 2. Kadreerimine. 3. Multikaameratöö. Teleoperaatori töötingimused on muutuvad, ta töötab nii sise- kui väliskeskkonnas. Teleoperaatori põhiline töövahend on kaamera ja selle lisavarustus. Tööülesannetega toimetulekuks on peale mitmekülgse tehnilise taibukuse vajalikud ka auditiivsed ja visuaalsed võimed ning loovus. Tööks on vajalik hea füüsiline vorm. Tavaliselt on teleoperaator, tase 4 omandanud kutseoskused kutseõppeasutuses või täienduskoolitusel. Erialase kutsehariduse puudumisel on soovitav töökogemus teleoperaatori assistendina, fotograafi või valgustajana. Kaameramees, teleoperaator, operaator. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Võttekoha hindamine 4 Võttetehnika valimine ja kasutamine 4 Filmimine 4 Teleoperaator, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Välioperaator, tase 5 Video camera operator, level 5 6 Teleoperaator II (versioon 1) Teleoperaator II (versioon 2) Teleoperaator II (versioon 3) Teleoperaator II (versioon 4) Välioperaator, tase 5 (versioon 5) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Film ja televisioon Teleoperaator 13 2018-11-14 2018-11-14 2023-11-13 5 5 3521 Audiovisuaal- ja ringhäälingutehnikud 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 60 Programmid ja ringhääling Keelte oskustasemete kirjeldused Digioskused Ivar Murel vabakutseline operaator Raul Priks Eesti Rahvusringhäälingu koosseisuline operaator Mihkel Robam Eesti Rahvusringhäälingu audiovisuaalgrupp Andres Suurevälja Eesti Rahvusringhäälingu koosseisuline operaator Tanel Velli-Vällik Eesti Rahvusringhäälingu koosseisuline operaator Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Teleoperaator on peamiselt kaameraga töötav telemeeskonna liige, kelle töö eesmärk on kvaliteetse telepildi loomine. Välioperaator, tase 5 võtab osa televisioonisaadete ning videovõtete filmimisest. Välioperaator töötab iseseisvalt või juhtoperaatori juhendamisel. Ta vastutab salvestatava materjali loomingulise ja tehnilise kvaliteedi eest ning teeb seda kõrgel professionaalsel tasemel. Välioperaator tunneb põhjalikult televisioonikaamera tehnilisi iseärasusi, valdab valgustuse ja heli kasutamist maksimaalse tulemuse saavutamiseks ja tagab salvestatava materjali valmisoleku montaažiks. Välioperaator võib töötada televisioonistuudiotes või ettevõtetes, mis tegelevad tele- ja/või videotoodangu loomisega. Ta hoolitseb loominguliste ideede adekvaatse teostamise eest. Välioperaator arendab tööalaseid teadmisi läbi pideva professionaalse arengu. Lisaks välioperaator, tase 5-le on kutsealal järgmised kutsed: - teleoperaator, tase 4, kes töötab juhtoperaatori juhendamisel ega tööta portatiivse tehnikaga; - juhtoperaator, tase 6, kes juhib teleoperaatorite ja teenindava tehnilise meeskonna tööd. A.2.1 Võttekoha hindamine 1. Olude hindamine. 2. Võttepaiga turvalisuse hindamine. A.2.2 Võttetehnika valimine ja kasutamine 1. Võttetehnika valimine. 2. Võttetehnika töökorda seadmine. 3. Võttetehnika korrasoleku hindamine. 4. Tehnika transportimine. 5. Töövahendite sihipärane kasutamine. A.2.3 Filmimine 1. Kaamera koha valimine. 2. Valgustehnika valimine ja valguse seadmine. 3. Kadreerimine. 4. Multikaameratöö. A.2.4 Koostöö korraldamine 1. Võttespetsiifiline nõustamine. 2. Võtte spetsiifika kooskõlastamine. Teleoperaatori töötingimused on muutuvad, ta töötab nii sise- kui väliskeskkonnas. Teleoperaatori põhiline töövahend on kaamera ja selle lisavarustus. Tööülesannetega toimetulekuks on peale mitmekülgse tehnilise taibu vajalikud ka auditiivsed ja visuaalsed võimed ning loovus. Välioperaatorina töötamise eelduseks on väga hea meeskonnatöö ja suhtlusoskus. Tööks on vajalik hea füüsiline vorm. Välioperaator, tase 5 on tavaliselt keskharidusega, kutsealane kompetentsus on omandatud töö käigus. Soovitavalt on välioperaator eelnevalt töötanud multikaamera operaatorina. Kaameramees, teleoperaator, operaator. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Võttekoha hindamine 4 Võttetehnika valimine ja kasutamine 5 Filmimine 5 Koostöö korraldamine 5 Välioperaator, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Juhtoperaator, tase 6 Chief camera operator, level 6 7 Juhtoperaator, tase 6 (versioon 6) Teleoperaator III (versioon 3) Teleoperaator III (versioon 4) Teleoperaator III (versioon 5) Vanemteleoperaator III (versioon 1) Vanemteleoperaator III (versioon 2) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Film ja televisioon Teleoperaator 13 2018-11-14 2018-11-14 2023-11-13 6 6 3521 Audiovisuaal- ja ringhäälingutehnikud 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 60 Programmid ja ringhääling Keelte oskustasemete kirjeldused Digioskused Ivar Murel vabakutseline operaator Raul Priks Eesti Rahvusringhäälingu koosseisuline operaator Mihkel Robam Eesti Rahvusringhäälingu audiovisuaalgrupp Andres Suurevälja Eesti Rahvusringhäälingu koosseisuline operaator Tanel Velli-Vällik Eesti Rahvusringhäälingu koosseisuline operaator Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Teleoperaator on peamiselt kaameraga töötav telemeeskonna liige, kelle töö eesmärk on kvaliteetse telepildi loomine. Juhtoperaator, tase 6 võib töötada televisioonistuudiotes või ettevõtetes, mis tegelevad tele- ja/või videotoodangu loomisega. Kutsealastele teadmistele ja oskustele lisanduvad kogemused ja vilumus. Ta töötab iseseisvalt või juhib teiste operaatorite ja teenindava tehnilise meeskonna tööd. Ta vastutab salvestatava materjali loomingulise ja tehnilise kvaliteedi eest ning teeb seda kõrgel professionaalsel tasemel. Juhtoperaator tunneb põhjalikult televisioonikaamera tehnilisi iseärasusi, valdab valguse ja heli kasutamist maksimaalse tulemuse saavutamiseks ja tagab salvestatava materjali valmisoleku montaažiks. Juhtoperaator tutvub salvestuse või saate ettevalmistamisel koos lavastaja, režissööri, kunstniku ja valgustajaga võtteplatsi(de)ga ning määrab nendega koostöös kindlaks kaamerate asukohad, vajalikud objektiivid, filtrid, valgustehnika jm. Vajadusel osaleb ta saate või salvestuse tegemiseks vajaliku montaažlehe koostamisel ning vastavalt sellele jagab välja kaamerameestele ülesanded. Juhib teleoperaatorite meeskonda. Ta arendab tööalaseid teadmisi läbi pideva professionaalse arengu. Lisaks juhtoperaator, tase 6-le on kutsealal järgmised kutsed: - teleoperaator, tase 4 , kes kes töötab juhtoperaatori juhendamisel ega tööta portatiivse tehnikaga; - välioperaator, tase 5, kes töötab kaameraga iseseisvalt. A.2.1 Võttekoha hindamine 1. Olude hindamine. 2. Võttepaiga turvalisuse hindamine. A.2.2 Võttetehnika valimine ja kasutamine 1. Võttetehnika valimine. 2. Võttetehnika töökorda seadmine. 3. Võttetehnika korrasoleku hindamine. 4. Tehnika transportimine. 5. Töövahendite sihipärane kasutamine. A.2.3 Filmimine 1. Kaamera koha valimine. 2. Valgustehnika valimine ja valguse seadmine. 3. Kadreerimine. 4. Multikaameratöö. A.2.4 Koostöö korraldamine 1. Võttemeeskonna juhtimine. 2. Võttespetsiifiline nõustamine. 3. Võtte spetsiifika kooskõlastamine. Teleoperaatori töötingimused on muutuvad, ta töötab nii sise- kui väliskeskkonnas. Teleoperaatori põhiline töövahend on kaamera ja selle lisavarustus. Tööülesannetega toimetulekuks on peale mitmekülgsete tehniliste taiplikkuse vajalikud ka auditiivsed ja visuaalsed võimed ning loovus. Juhtoperaatorina töötamise eelduseks on väga hea meeskonnatöö ja suhtlemisvõime. Tööks on vajalik hea füüsiline vorm. Juhtoperaator, tase 6 on tavaliselt kesk- või kõrgharidusega, kutsealane kompetentsus on omandatud töö käigus. Soovitavalt on juhtoperaator eelnevalt töötanud nii multikaamera operaatori kui välioperaatorina. Juhtoperaator. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Võttekoha hindamine 4 Võttetehnika valimine ja kasutamine 6 Filmimine 6 Koostöö korraldamine 6 Juhtoperaator, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Nahkkäsitöö valmistaja, tase 4 Leather craftsman, level 4 6 Nahkkäsitöö valmistaja, tase 4 (versioon 5) Nahkkäsitöö valmistaja, tase 4 (versioon 7) Nahkkäsitöö valmistaja, tase 4 (versioon 8) Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal II (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal II (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal II (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal II (versioon 4) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Nahakunstnik 13 2018-11-14 2018-11-14 2023-11-07 4 4 7318 Tekstiil-, nahk- jms tooteid valmistavad käsitöömeistrid 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Käsitöölise kutse-eetika Digioskused Keelte oskustasemete kirjeldused Pille Kivihall OÜ Nahakoda, Eesti Nahakunstnike Liit Leelo Leesi Kuressaare Ametikool Maret Lehis Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit, OÜ Pileum Maarja Undusk FIE, Eesti Nahakunstnike Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Nahkkäsitöö valmistaja, tase 4 valmistab enda koostatud tööjooniste või etteantud kavandite, tööjuhiste või lihtsamate esemete järgi kvaliteetseid ja esteetilisi nahast käsitööesemeid, kasutades traditsioonilisi ja kaasaegseid tehnikaid, töövõtteid ja valmistusviise. Nahkkäsitöö valmistaja, tase 4 vastutab talle antud tööülesannete täitmise eest, keerukamate tööülesannete juures võib ta vajada meistri abi. Ta on valmis oma oskuste piires kaastöötajaid ja praktikante juhendama. Nahkkäsitöö valmistaja töötab nahatööettevõttes, nahaõmblustöökojas, köitekojas jm, ta on valmis tegutsema ettevõtjana, turundama oma toodangut ning osutama teenuseid. Kutsealal töötab ka nahkkäsitöö valmistaja, tase 5, kes lisaks eelnimetatule valmistab keerukamaid unikaalesemeid ja väikesarju, juhendab kolleege, tegutseb ettevõtjana ning teeb koostööd oma eriala spetsialistide ning sidusalade esindajatega. A.2.1 Nahast esemete valmistamise tööprotsessi korraldamine 1. Esemete kavandamine. 2. Materjalide varumine ja kasutamine. 3. Töö ettevalmistamine. 4. Töövahendite ja seadmete ettevalmistamine ja kasutamine. 5. Ergonoomilise ja ohutu töökeskkonna loomine. 6. Nahast esemete valmistamine. 7. Tehnikate kasutamine. 8. Viimistlemine. 9. Tööprotsessi dokumenteerimine. A.2.2 Nahkkäsitööalane ettevõtlus 1. Ettevõtte tegevuse korraldamine. 2. Töötajate juhendamine. 3. Toote ja/või teenuse arendus. 4. Toodete ja/või teenuste esitlus ning müük. A.2.3 Aksessuaaride valmistamine 1. Aksessuaari valmistamiseks vajalike eeltööde tegemine. 2. Aksessuaari valmistamine. A.2.4 Nahkvormide valmistamine 1. Nahkvormi valmistamiseks vajalike eeltööde tegemine. 2. Nahkvormi valmistamine. 3. Pakendi valmistamine. A.2.5 Köidete valmistamine 1. Köidete valmistamiseks vajalike eeltööde tegemine. 2. Köitmine. 3. Pakendi valmistamine. A.2.6 Liistuta jalanõude valmistamine 1. Jalatsite valmistamiseks vajalike eeltööde tegemine. 2. Jalatsite valmistamine. Nahkkäsitöö valmistaja tööaeg on paindlik, vajadusel hooajatöö või töö puhkepäevadel. Töö võib olla füüsiliselt pingutav ja sundasendit nõudev. Võib esineda kokkupuudet tolmu (allergiaoht) ja keemiliste ainetega, silmade tervishoiu huvides on vajalik hea valgustus. Nahatöö masinad (nt nahaõmblusmasin, nahaõhendusmasin, lõikemasin), pressid (nt neetimispress, köitepress, kuldamispress) jm seadmed, voltluud, voolipulgad, nõelad, noad, käärid, augurauad, naasklid jm. Töös on olulised käeline osavus, ruumiline mõtlemine ja kujutlusvõime, proportsioonitunnetus, püsivus, loovus, vastutustunne ja õpivalmidus. 4. taseme nahkkäsitöö valmistajaks saab õppida kutseõppeasutuses või kutsealal töötades/meistri käe all õppides. Nahkkäsitöö valmistaja, köitja, nahkaksessuaaride valmistaja jm. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1 ja B.2.2, läbiv kompetents B.2.7 ning vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.3 – B.2.6. Nahast esemete valmistamise tööprotsessi korraldamine 4 Nahkkäsitööalane ettevõtlus 4 Kutse taotlemisel on nõutav valikust B.2.3 - B.2.6 ühe kompetentsi tõendamine. Aksessuaaride valmistamine 4 Nahkvormide valmistamine 4 Köidete valmistamine 4 Liistuta jalanõude valmistamine 4 Nahkkäsitöö valmistaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Nahkkäsitöö valmistaja, tase 5 Leather craftsman, level 5 5 Nahkkäsitöö valmistaja, tase 5 (versioon 6) Nahkkäsitöö valmistaja, tase 5 (versioon 7) Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal III (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal III (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal III (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal III (versioon 4) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Nahakunstnik 13 2018-11-14 2018-11-14 2023-11-07 5 5 7318 Tekstiil-, nahk- jms tooteid valmistavad käsitöömeistrid 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Käsitöölise kutse-eetika Digioskused Keelte oskustasemete kirjeldused Pille Kivihall OÜ Nahakoda, Eesti Nahakunstnike Liit Leelo Leesi Kuressaare Ametikool Maret Lehis Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit, OÜ Pileum Maarja Undusk FIE, Eesti Nahakunstnike Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Nahkkäsitöö valmistaja, tase 5 valmistab kavandite, tööjuhiste või esemete järgi kvaliteetseid ja esteetilisi nahast käsitööesemeid või väikesarju, kasutades traditsioonilisi ja kaasaegseid tehnikaid, töövõtteid ja valmistusviise. Nahkkäsitöö valmistaja, tase 5 vastutab enda ja teiste töötajate töötulemuste eest. Ta juhendab kaastöötajate või praktikantide tegevust. Ta tegutseb ettevõtjana ning teeb koostööd oma eriala spetsialistide ning sidusalade esindajatega: moekunstnikute, mööblivalmistajate, sisekujundajatega jt-ga. 5. taseme nahkkäsitöö valmistaja turundab oma toodangut ning osutab teenuseid. Ta töötab nahatööettevõttes, nahaõmblustöökojas, köitekojas jm. Lisaks 5. taseme nahkkäsitöö valmistajale on kutsealal ka madalam tase, vähema vastutuse ja töökogemusega nahkkäsitöö valmistaja, tase 4. A.2.1 Nahast esemete valmistamise tööprotsessi korraldamine 1. Esemete kavandamine. 2. Materjalide varumine ja kasutamine. 3. Töö ettevalmistamine. 4. Töövahendite ja seadmete ettevalmistamine ja kasutamine. 5. Ergonoomilise ja ohutu töökeskkonna loomine. 6. Nahast esemete valmistamine. 7. Tehnikate kasutamine. 8. Viimistlemine. 9. Tööprotsessi dokumenteerimine. A.2.2 Nahkkäsitööalane ettevõtlus 1. Ettevõtte tegevuse korraldamine. 2. Töötajate juhendamine. 3. Toote ja/või teenuse arendus. 4. Toodete ja/või teenuste esitlus ning müük. A.2.3 Juhendamine ja nõustamine 1. Nõustamine. 2. Juhendamine. A.2.4 Aksessuaaride valmistamine 1. Aksessuaari valmistamiseks vajalike eeltööde tegemine. 2. Aksessuaari valmistamine. A.2.5 Nahkvormide valmistamine 1. Nahkvormi valmistamiseks vajalike eeltööde tegemine. 2. Nahkvormi valmistamine. 3. Pakendi valmistamine. A.2.6 Köidete valmistamine 1. Köidete valmistamiseks vajalike eeltööde tegemine. 2. Köitmine. 3. Pakendi valmistamine. A.2.7 Liistuga jalanõude valmistamine 1. Jalatsite valmistamiseks vajalike eeltööde tegemine. 2. Jalatsite valmistamine. A.2.8 Sisustusesemete ja mööbli nahkdetailide valmistamine 1. Sisustusesemete ja mööbli nahkdetailide valmistamiseks vajalike eeltööde tegemine. 2. Eseme või detaili valmistamine. Nahkkäsitöö valmistaja tööaeg on paindlik, vajadusel hooajatöö või töö puhkepäevadel. Töö võib olla füüsiliselt pingutav ja sundasendit nõudev. Võib esineda kokkupuudet tolmu (allergiaoht) ja keemiliste ainetega, silmade tervishoiu huvides on vajalik hea valgustus. Nahatöö masinad (nt nahaõmblusmasin, nahaõhendusmasin, lõikemasin), pressid (nt neetimispress, köitepress, kuldamispress) jm seadmed, voltluud, voolipulgad, nõelad, noad, käärid, augurauad, naasklid jm. Töös on olulised käeline osavus, ruumiline mõtlemine ja kujutlusvõime, proportsioonitunnetus, püsivus, loovus, vastutustunne ja õpivalmidus. Nahkkäsitöö valmistaja, tase 5 on omandanud kutseoskused töö käigus või kutseõppeasutuses. Kutseõppeasutusse sisseastumine eeldab nahkkäsitöö alast töökogemust või 4. taseme kompetentside olemasolu. Nahkkäsitöö valmistaja, köitja, nahkaksessuaaride valmistaja jm. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1 – B.2.2, läbiv kompetents B.2.9 ning vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.4 – B.2.8. Nahast esemete valmistamise tööprotsessi korraldamine 5 Nahkkäsitööalane ettevõtlus 5 Juhendamine ja nõustamine 5 Kutse taotlemisel on nõutav valikust B.2.3 - B.2.8 ühe kompetentsi tõendamine. Aksessuaaride valmistamine 5 Nahkvormide valmistamine 5 Köidete valmistamine 5 Liistuga jalanõude valmistamine 5 Sisustusesemete ja mööbli nahkdetailide valmistamine 5 Nahkkäsitöö valmistaja, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Automaatik, tase 4 Automatician, level 4 7 Automaatik II (versioon 2) Automaatik II (versioon 3) Automaatik II (versioon 4) Automaatik II (versioon 5) Automaatik-elektrik II (versioon 1) Automaatik, tase 4 (versioon 10) Automaatik, tase 4 (versioon 6) Automaatik, tase 4 (versioon 8) Automaatik, tase 4 (versioon 9) Ehitusautomaatik, tase 4 Tootmisautomaatik, tase 4 Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Automaatik 12 2018-11-01 2018-11-01 2019-10-07 4 4 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0714 Elektroonika ja automaatika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Leho Kuusk ABB AS Ellen Mihklepp Tallinna Vesi Natalja Tšurkina Tallinna Polütehnikum Arvo Ulla Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit Aleksander Grünstam Eesti Süsteemiinseneride Selts Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Automaatikud on oskustöötajad, kelle põhitegevus on automaatikasüsteemide, -komponentide ja -seadmete paigaldamine ja käitamine. Tootmisautomaatika ettevõtetes kasutavad nad elektro-, pneumo- ja/või hüdroautomaatika vahendeid, ehitusautomaatika ettevõtetes spetsiifilist seadmestikku ja aparatuuri. Automaatik, tase 4 teeb paigaldus- ja hooldustöid iseseisvalt juhendite, eeskirjade, projektdokumentatsiooni (eelnevalt koostatud projektide, tööjooniste) või tootja paigaldusjuhendite järgi. Ta võtab oma töös arvesse energiatõhususe, säästlikkuse ja keskkonnahoiu põhimõtteid. Tööga võib kaasneda kaastöötajate juhendamine ning klientide nõustamine seadme kasutuse ja hoolduse osas. Töö eeldab suhtlemist elektrikute, tehnoloogide, IT- ja sidespetsialistide jm sidusvaldkondade spetsialistidega. Automaatik spetsialiseerub tootmis- või ehitusautomaatikale. Tootmisautomaatikale spetsialiseerunud automaatik töötab protsesside, tootmisseadmete ja -süsteemide automatiseerimisega tegelevates ettevõtetes. Ta reguleerib, juhib ja kontrollib elektritootmise, kaugkütte, puidu-, keemia-, toiduainete-, masina-, veevarustuse- ja põllumajandustööstuse jm automaatikasüsteeme. Ta täidab ka tootmisseadmete ja robotite paigaldamise, hooldamise ja käitamisega seotud tööülesandeid. Ehitusautomaatikale spetsialiseerunud automaatik töötab hoonete tehnosüsteemide automatiseerimisega tegelevates ettevõtetes. Ta täidab hoonete ja rajatiste soojus- ja külmavarustuse, kütte- ja jahutussüsteemide, ventilatsiooni automaatika ja lokaalsete juhtimisvõrkude, nõrkvoolusüsteemide paigalduse, hoolduse, korrashoiu ja kasutuselevõtuga seotud tööülesandeid. Seotud kutsed: Automaatik-tehnik, tase 5. A.2.1 Automaatikaseadmete ja -süsteemide paigaldamine 1. Ettevalmistustööd. 2. Süsteemide väljaehitamine. 3. Süsteemide käivitamine. 4. Dokumenteerimine. A.2.2 Automaatikaseadmete ja -süsteemide käitamine 1. Ettevalmistustööd. 2. Seadmete tööshoidmine, hooldus ja remont. 3. Automatiseeritud tehnoloogiliste protsesside jälgimine ja kontrollimine. A.2.3 Tootmisautomaatika paigaldamine ja käitamine 1. Seadmete ja süsteemide paigaldamine ja käitamine. 2. Protsesside juhtimine. A.2.4 Ehitusautomaatika paigaldamine ja käitamine 1. Seadmete ja süsteemide paigaldamine. 2. Seadmete ja süsteemide käitamine. A.2.5 Automaatikaseadmete ja -süsteemide paigaldamine ja käitamine plahvatusohtlikes keskkondades. A.2.6 Automaatikaseadmete ja -süsteemide paigaldamine ja käitamine keemiliselt agressiivsetes keskkondades. A.2.7 Automaatikaseadmete ja -süsteemide paigaldamine ja käitamine kõrgendatud steriilsusega seotud keskkondades. Tööga võib kaasneda füüsiline ja vaimne pingutus ning kiire töötempo. Olenevalt spetsialiseerumisalast võib töö toimuda välitingimustes, kõrgustes, ohtlikes või eritingimustega töökeskkondades (plahvatus- ja tuleoht, kokkupuude kemikaalidega, kõrgendatud hügieeni- ja steriilsusenõuded jne). Automaatiku põhilised töövahendid on infotehnoloogiavahendid (arvutustehnika riist- ja tarkvara), telekommunikatsioonivahendid, käsi- ja spetsiaaltööriistad, mõõteseadmed ning abivahendid. Tööga toimetulek eeldab loogilist mõtlemist, suhtlemis- ja väljendusoskust, head keskendumisvõimet, järjekindlust, koordinatsioonivõimet, arenenud vastutustunnet ja õppimisvalmidust. 4. taseme automaatikuks saab õppeasutuses õppides, või kutsealal töötades ja koolituskursusi läbides. Automaatik, automaatik-paigaldaja, automaatik-seadistaja, hooldusautomaatik, tööpinkide automaatikaseadistaja, programmeerija, automaatik-operaator, tööpinkide automaatik jm. Kohustuslik on läbida elektriohutuse, esmaabi ja tööohutuse koolitused. Automaatik, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1–B.2.2 ja B.2.8 (läbiv kompetents) ning ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi tõendamine valikust B.2.3-B.2.4. Tootmisautomaatika seadmetele ja süsteemidele spetsialiseerunud automaatiku kutse tõendamiseks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.3 tõendamine. Ehitusautomaatika seadmete ja süsteemide spetsialiseerunud automaatiku kutse tõendamiseks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.4 tõendamine. Valitavate kompetentside B.2.5-B.2.7 tõendamine on vabatahtlik. Automaatikaseadmete ja -süsteemide paigaldamine 4 Automaatikaseadmete ja -süsteemide käitamine 4 Tootmisautomaatika seadmetele ja süsteemidele spetsialiseerunud automaatiku kutse tõendamiseks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.3 tõendamine. Ehitusautomaatika seadmete ja süsteemide spetsialiseerunud automaatiku kutse tõendamiseks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.4 tõendamine. Valitavate kompetentside B.2.5-B.2.7 tõendamine on vabatahtlik. Automaatikaseadmete ja -süsteemide paigaldamine ja käitamine plahvatusohtlikes keskkondades 4 Automaatikaseadmete ja -süsteemide paigaldamine ja käitamine keemiliselt agressiivsetes keskkondades 4 Automaatikaseadmete ja -süsteemide paigaldamine ja käitamine kõrgendatud steriilsusega keskkondades 4 Automaatik, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Automaatik-tehnik, tase 5 Automation Technician, level 5 6 Automaatik III (versioon 1) Automaatik III (versioon 2) Automaatik III (versioon 3) Automaatik III (versioon 4) Automaatik-tehnik, tase 5 (versioon 5) Automaatik-tehnik, tase 5 (versioon 7) Ehitusautomaatik, tase 5 Tootmisautomaatik, tase 5 Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Automaatik 12 2018-11-01 2018-11-01 2019-10-07 5 5 3113 Elektrotehniliste alade tehnikud 0714 Elektroonika ja automaatika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Keelte oskustasemete kirjeldused Leho Kuusk ABB AS Ellen Mihklepp Tallinna Vesi Natalja Tšurkina Tallinna Polütehnikum Arvo Ulla Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit Aleksander Grünstam Eesti Süsteemiinseneride Selts Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Automaatikud on oskustöötajad, kelle põhitegevus on automaatikasüsteemide, -komponentide ja -seadmete paigaldamine ja käitamine. Tootmisautomaatika ettevõtetes kasutavad nad elektro-, pneumo- ja/või hüdroautomaatika vahendeid, ehitusautomaatika ettevõtetes spetsiifilist seadmestikku ja aparatuuri. Automaatik-tehnik, tase 5 töötab iseseisvalt või meeskonnas, kus ta juhib paigaldusprojektide teostamist. Ta vastutab enda ja teiste töötulemuste eest. Töö eeldab juhendamist, klientide nõustamist, vajadusel ressursside jagamist ning koostööd elektrikute, tehnoloogide, IT- jm sidusvaldkondade spetsialistidega. Ta võtab oma töös arvesse energiatõhususe, säästlikkuse ja keskkonnahoiu põhimõtteid. Automaatik-tehnik spetsialiseerub tootmis- või ehitusautomaatikale. Tootmisautomaatikale spetsialiseerunud automaatik-tehnik töötab protsesside, tootmisseadmete ja -süsteemide automatiseerimisega tegelevates ettevõtetes. Ta reguleerib, juhib ja kontrollib elektritootmise, kaugkütte, puidu-, keemia-, toiduainete- masina-, veevarustuse- ja põllumajandustööstuse jm automaatikasüsteeme. Ta täidab ka tootmisseadmete ja robotite paigaldamise, hooldamise ja käitamisega seotud tööülesandeid. Ehitusautomaatikale spetsialiseerunud automaatik-tehnik töötab ehitiste, sh hoonete ja rajatiste tehnosüsteemide automatiseerimisega tegelevates ettevõtetes. Ta täidab hoonete ja rajatiste soojus- ja külmavarustuse, kütte- ja jahutussüsteemide, ventilatsiooni, veevarustuse- ja kanalisatsiooni automaatika ja lokaalsete juhtimisvõrkude paigalduse, hoolduse, korrashoiu ja kasutuselevõtuga seotud tööülesandeid. Seotud kutsed: Automaatik, tase 4 A.2.1 Automaatikaseadmete ja -süsteemide paigaldamine 1. Ettevalmistustööd. 2. Seadmete ja süsteemide väljaehitamine. 3. Käivitustööd. 4. Dokumenteerimine. A.2.2 Automaatikaseadmete ja -süsteemide käitamine 1. Ettevalmistustööd. 2. Seadmete tööshoidmine, hooldus ja remont. 3. Automatiseeritud tehnoloogiliste protsesside jälgimine ja kontrollimine. A.2.3 Juhtimine ja juhendamine 1. Töö organiseerimine, sh paigaldusprojektide teostamise juhtimine. 2. Töötajate juhendamine. A.2.4 Tootmisautomaatika paigaldamine ja käitamine 1. Seadmete ja süsteemide paigaldus, hooldus- ja korrashoiutööd. 2. Protsesside juhtimine. A.2.5 Ehitusautomaatika paigaldamine ja käitamine 1. Seadmete ja süsteemide paigaldustööd. 2. Seadmete ja süsteemide käitamise, hoolduse ja korrashoiutööd. A.2.6 Automaatikaseadmete ja -süsteemide paigaldamine ja käitamine plahvatusohtlikes keskkondades. A.2.7 Automaatikaseadmete ja -süsteemide paigaldamine ja käitamine keemiliselt agressiivsetes keskkondades. A.2.8 Automaatikaseadmete ja -süsteemide paigaldamine ja käitamine kõrgendatud steriilsusega seotud keskkondades. Tööga võib kaasneda füüsiline ja vaimne pingutus ning kiire töötempo. Olenevalt spetsialiseerumisalast võib töö toimuda välitingimustes, kõrgustes, ohtlikes või eritingimustega töökeskkondades (plahvatus- ja tuleoht, kokkupuude kemikaalidega, kõrgendatud hügieeni- ja steriilsusenõuded jne). Automaatik-tehniku põhilised töövahendid on infotehnoloogiavahendid (arvutustehnika riist- ja tarkvara), telekommunikatsioonivahendid, käsi- ja spetsiaaltööriistad, mõõteseadmed ning abivahendid. Tööga toimetulek eeldab loogilist mõtlemist, suhtlemis- ja väljendusoskust, head keskendumisvõimet, järjekindlust, koordinatsioonivõimet, arenenud vastutustunnet ja õppimisvalmidust. 5. taseme automaatik-tehnikuks saab õppeasutuses õppides või kutsealal töötades ja koolituskursusi läbides. Automaatik, automaatik-paigaldaja, automaatik-seadistaja, hooldusautomaatik, tööpinkide automaatikaseadistaja, programmeerija, automaatik-operaator, tööpinkide automaatik jm. Automaatik-tehnik, tase 5 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.3 ja B.2.9 (läbiv kompetents) ning ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi tõendamine valikust B.2.4-B.2.5 Tootmisautomaatika seadmetele ja süsteemidele spetsialiseerunud automaatiku kutse tõendamiseks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.4 tõendamine. Ehitusautomaatika seadmete ja süsteemide spetsialiseerunud automaatiku kutse tõendamiseks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.5 tõendamine. Valitavate kompetentside B.2.6-B.2.8 tõendamine on vabatahtlik. Automaatikaseadmete ja -süsteemide paigaldamine 5 Automaatikaseadmete ja -süsteemide käitamine 5 Juhtimine ja juhendamine 5 Tootmisautomaatika seadmetele ja süsteemidele spetsialiseerunud automaatiku kutse tõendamiseks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.4 tõendamine. Ehitusautomaatika seadmete ja süsteemide spetsialiseerunud automaatiku kutse tõendamiseks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.5 tõendamine. Valitavate kompetentside B.2.6-B.2.8 tõendamine on vabatahtlik. Automaatikaseadmete ja -süsteemide paigaldamine ja käitamine plahvatusohtlikes keskkondades 5 Automaatikaseadmete ja -süsteemide paigaldamine ja käitamine keemiliselt agressiivsetes keskkondades 5 Automaatikaseadmete ja -süsteemide paigaldamine ja käitamine kõrgendatud steriilsusega keskkondades 5 Automaatik-tehnik, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Psühholoog-nõustaja, tase 7 Psychological counselor, level 7 4 Psühholoog IV (versioon 1) Psühholoog IV (versioon 2) Psühholoog IV (versioon 3) Psühholoog-nõustaja, tase 7 (versioon 5) Psühholoog-nõustaja, tase 7 (versioon 6) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Psühholoogia Psühholoog 13 2018-11-28 2018-11-28 2023-11-27 7 7 2634 Psühholoogid 0313 Psühholoogia 86 Tervishoid Keelte oskustasemete kirjeldused Tõnu Jürjen Eesti Koolipsühholoogide Ühing Kaia Kastepõld-Tõrs Tartu Ülikool Elen Kihl OÜ Sensus Perit Kirkmann Sotsiaalministeerium Tiiu Meres Tallinna Perekeskus Ivi Niinep Tallinna Ülikool Marika Paaver Eesti Psühholoogide Liit Jelena Põldsam Eesti Pereteraapia Ühing Kristiina Uriko Tallinna Ülikool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Psühholoog-nõustaja töö on vaimse tervise probleemide tekke ja süvenemise ennetamine ning psühholoogilise heaolu ja eneseteostuse toetamine. Psühholoog-nõustaja keskendub nii emotsionaalsetele, isiksuslikele, arengulistele, sotsiaalsetele, tervisega seotud kui ametialastele ja hariduslikele teemadele. Psühholoog-nõustaja tegeleb klientidega erinevatest sihtrühmadest, nii indiviidide, perede kui gruppidega. Psühholoog-nõustaja pöörab võrdselt tähelepanu nii normaalse arengu printsiipidele kui probleemipõhistele teooriatele ja mudelitele. A.2.1 Kontakti loomine ja hoidmine 1. Kontakti loomine. 2. Kontakti hoidmine. A.2.2 Hindamine 1. Pöördumise põhjuste väljaselgitamine. 2. Kliendi vajaduste, vaimse tervise seisundi, psühhosotsiaalse funktsioneerimise ja ressursside hindamine. 3. Keskkonna hindamine. 4. Nõustamisvajaduse hindamine. A.2.3 Eesmärkide seadmine ja nõustamisprotsessi planeerimine 1. Eesmärkide seadmine. 2. Juhtumi kontseptualiseerimine. 3. Sekkumiste planeerimine. A.2.4 Psühholoogiline sekkumine 1. Individuaalne nõustamine. 2. Pere nõustamine. 3. Grupi nõustamine. 4. Kriisinõustamine. A.2.5 Nõustamisprotsessi ja selle tulemuslikkuse hindamine 1. Tulemuslikkuse hindamine. 2. Nõustamisprotsessi jälgimine. 3. Eneserefleksioon. A.2.6 Teavitustöö 1. Ennetusteavitus. 2. Psühhohariduslik töö. 3. Kliendi teavitamine. A.2.7 Võrgustikutöö 1. Koostöö. 2. Kliendi huvide esindamine. 3. Teiste spetsialistide kaasamine. Psühholoog-nõustaja töötab avalikus ja/või erasektoris tervishoiu-, sotsiaal-, haridus-, tööturu- või korrektsiooni valdkonnas. Psühholoog-nõustaja tööks on vajalik privaatne sobivalt sisustatud ruum. Vastavalt vajadusele võib töö toimuda väljaspool tavapärast tööruumi või IKT vahendusel. Tema tööaeg on paindlik ja jaguneb tööks klientidega, iseseisvaks tööks, koostööks teiste spetsialistidega ja enesetäiendamiseks. Töö toimub psühholoogiliselt pingelises ja muutuvas keskkonnas kõrgendatud haavatavuse seisundis klientidega. Psühholoog-nõustaja töövahendid on erialased teatmeteosed ja käsiraamatud, hindamisvahendid, hindamist ning sekkumist toetavad abivahendid, sidevahendid. Empaatiavõime, usaldusväärsus, ehedus, tolerantsus, loovus, paindlikkus, pingetaluvus ja koostöövõime. Psühholoog-nõustajal erialane magistrikraad ja läbitud juhendatud praktika. Psühholoogiline nõustaja, psühholoog-nõustaja, psühholoog. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.7 ja läbiv kompetents B.2.8. Kontakti loomine ja hoidmine 7 Kliendi hindamine 7 Eesmärkide seadmine ja nõustamisprotsessi planeerimine 7 Psühholoogiline sekkumine 7 Nõustamisprotsessi ja selle tulemuslikkuse hindamine 7 Teavitustöö 7 Võrgustikutöö 7 Psühholoog-nõustaja kutset läbiv kompetents 7 Kliiniline psühholoog, tase 7 Clinical Psychologist, level 7 6 Kliiniline psühholoog IV (versioon 1) Kliiniline psühholoog IV (versioon 2) Kliiniline psühholoog IV (versioon 3) Kliiniline psühholoog IV (versioon 4) Kliiniline psühholoog, tase 7 (versioon 5) Kliiniline psühholoog, tase 7 (versioon 7) Kliiniline psühholoog, tase 7 (versioon 8) Kliiniline kohtu- ja korrektsioonipsühholoog, tase 7 Kliiniline lapsepsühholoog, tase 7 Kliiniline psühholoog-psühhoterapeut, tase 7 Neuropsühholoog, tase 7 Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Psühholoogia Kliiniline psühholoog 13 2018-11-28 2018-11-28 2023-11-27 7 7 2634 Psühholoogid 0912 Meditsiin 86 Tervishoid Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Mairi Männamaa SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastekliinik Maie Kreegipuu Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinik Pille-Riin Kaare SA PERH Psühhiaatriakliinik Peeter Pruul Bris Novus OÜ Andres Lehtmets Eesti Psühhiaatrite Selts Kirsti Akkermann Tartu Ülikooli psühholoogia instituut Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kliinilise psühholoogi töö on psüühilise distressi, psüühika- ja käitumishäirete, puuete ja riskikäitumise hindamine, leevendamine, ravimine ja ennetamine. Kliinilise psühholoogi töö esitab kõrgendatud nõudeid tema eetilistele põhimõtetele ja isikuomadustele. Kliiniline psühholoog spetsialiseerub järgmistele valdkondadele: kliiniline lapsepsühholoogia, psühhoteraapia, kliiniline kohtu- ja korrektsioonipsühholoogia ja neuropsühholoogia. Kliinilise psühholoogi töö sisu on inimese isiksuseomaduste, psüühiliste protsesside ja probleemide hindamine ja mõõtmine kehaliste ja psüühiliste haiguste ning inimese psühhosotsiaalse funktsioneerimise raskendatuse puhul, psüühika- ja käitumishäirete psühholoogiline diagnostika, toetav psühhoteraapia, nõustamine, konsulteerimine, õpetamine ja nooremate kolleegide töö juhendamine, eksperthinnangute andmine kliinilise psühholoogia valdkonda kuuluvates küsimustes, koostöö teiste erialade spetsialistidega. Kliinilise psühholoogi töö meetod seisneb tööhüpoteeside püstitamises ja kontrollimises ning oma kutseoskuste ja teadmiste rakendamises iga inimese või grupi puhul vastavalt tema eripärale. A.2.1 Eesmärkide määratlemine 1. Info kogumine pöördumise põhjuste kohta 2. Info analüüsimine ja patsiendi vajaduste struktureerimine 3. Eesmärkide püstitamine ja selleks vajalike vahendite määratlemine 4. Eesmärkide kooskõlastamine A.2.2 Patsiendi hindamine 1. Patsiendi isiksuseomaduste, psüühilisi protsesside ja probleemide vaatluse hindamine 2. Patsiendi võimete, kognitiivsete funktsioonide ja probleemide hindamine 3. Patsienti ümbritseva keskkonna hindamine 4. Hindamistulemuste analüüsimine ja tõlgendamine 5. Diagnostiliste ja diferentsiaal-diagnostiliste hüpoteeside püstitamine 6. Töövõime, sõjaväekõlbulikkuse, potentsiaalselt ohtlikes tegevustes osalemise hindamine A.2.3 Kliinilis-psühholoogiline sekkumine 1. Sekkumiste planeerimine 2. Patsiendi ja tema tugivõrgustiku nõustamine 3. Patsiendi tugivõrgustiku ning häirete ja puuetega inimestega töötavate spetsialistidega konsulteerimine 4. Häirete ja puuetega inimestega töötavatele spetsialistidele jt infot vajavatele isikutele ja organisatsioonidele konsultatsioonide andmine 5. Toetava individuaalse psühhoteraapia tegemine 6. Grupinõustamise jt toetavate kliinilis-psühholoogiliste sekkumiste korraldamine 7. Situatsioonile suunatud sekkumiste rakendamine A.2.4 Kliinilis-psühholoogiliste sekkumiste hindamine 1. Lähte- ja lõpptaseme hindamiste-mõõtmiste tegemine ja sekkumise efektiivsuse hindamine 2. Täiendavate sekkumiste planeerimine ja rakendamine 3. Tulemuste tõlgendamine 4. Järelhindamiste tegemine A.2.5 Teabe jagamine patsientidele ja avalikkusele 1. Patsientidele tagasiside andmine 2. Töökokkuvõtete kirjutamine 3. Erialaste arvamuste andmine töövõime, sõjaväekõlbulikkuse, potentsiaalselt ohtlikes tegevuste osalemise kohta 4. Avalikkusele teabe andmine ja erialaselt põhjendatud arvamuste esitamine A.2.6 Kliinilise psühholoogi erialane areng ja koostöö 1. Erialateadmiste ja -oskuste täiendamine ja arendamine 2. Oma töö analüüsimine ja täiendamine 3. Koostöö tegemine arstide ja teiste spetsialistidega 4. Töögruppides osalemine 5. Erialase tegevuse reflekteerimine ja hindamine Kliiniline lapsepsühholoogia A.2.7 Lapse ja pereliikmete vajaduste määratlemine ja eesmärkide püstitamine 1. Lapse probleemide määratlemine 2. Pereprotsesside analüüsimine 3. Koostöös pere või eestkostjaga eesmärkide püstitamine A.2.8 Lapse kliinilis-psühholoogiline hindamine ja testimine 1. Lapse kliinilise hindamise ja testimise kavandamine ja tegemine erinevates valdkondades 2. Probleemide kujunemise ja dünaamika hindamine 3. Hindamise tulemuste ja lapse probleemide analüüsimine ja interpreteerimine 4. Hindamise tulemuste seostamine erinevatest allikatest saadud informatsiooniga A.2.9 Tõenduspõhiste psühholoogiliste sekkumiste kavandamine ja rakendamine lastel 1. Lapse ja tema tugivõrgustiku nõustamine. 2. Lapse, vanema kui ka võrgustiku tasandil sekkumise kavandamine ja rakendamine. 3. Tugisüsteemide ja pere toimetulekuressursside hindamine. 4. Sekkumise efektiivsuse hindamine. Kliiniline psühholoogia-psühhoteraapia A.2.10 Tõenduspõhise psühhoteraapia läbiviimine 1. Patsiendi seisundi hindamine. 2. Probleemide määratlemine ja kontseptualiseerimine. 3. Teraapia eesmärkide püstitamine ja teraapiaprogrammi kavandamine. 4. Teraapia läbiviimine. 5. Tulemuste analüüsimine ja plaani korrigeerimine. 6. Järelhindamise ja toetusseansside korraldamine. Kliiniline kohtu- ja korrektsioonipsühholoogia A.2.11 Psühholoogia-alaste eksperdiarvamuste andmine menetlusasjades 1. Menetlusasja hindamine. 2. Täiendavate andmete kogumine. 3. Psühholoogilise uuringu kavandamine ja tegemine. 4. Uuringu tulemuste integreerimine muude andmetega. 5. Erialase ekspertarvamuse andmine. A.2.12 Hälbiva käitumise juhtumite kliiniline analüüs 1. Hälbiva käitumise juhtumi psühholoogiliste komponentide hindamine kogumis. 2. Kliendi psüühilise seisundi ja kognitiivsete funktsioonide tasemete hindamine 3. Kliendi käitumise ja tema psüühilise seisundi dünaamika analüüsimine hinnatava juhtumi jooksul. 4. Erialase hinnangu andmine. A.2.13 Tõenduspõhise psühhokorrektsiooni kavandamine ja tegemine 1. Kliendi psüühilise seisundi ja aktuaalsete probleemide hindamine 2. Kliendi varasemate delinkventse käitumise juhtumite analüüsimine. 3. Kliendi muutumispotentsiaali hindamine. 4. Sekkumisprogrammi kavandamine ja läbiviimine. Neuropsühholoogia A.2.14 Neuropsühholoogiline hindamine 1. Patsiendi üldseisundi ja väliselt avalduvate toimetulekuraskuste hindamine. 2. Andmete analüüsimine. 3. Neuropsühholoogilise uuringu kavandamine ja tegemine. 4. Patsiendi kognitiivsete defitsiitide kogumi kohta hinnangu andmine. A.2.15 Tõenduspõhine neuropsühholoogine sekkumine 1. Kognitiivsete funktsioonide taastamise optimaalse dünaamika määratlemine. 2. Neuropsühholoogiliste sekkumiste kavandamine ja rakendamine. 3. Sekkumiste tulemuste hindamine. 4. Edasiste sekkumiste plaani korrigeerimine. 5. Patsiendi elu- ja töökeskkonnast tulenevate toetavate ja/või pärssivate tegurite hindamine. 6. Pikaajalise kompleksse programmi kavandamine. 7. Püsiva kognitiivse defitsiidiga patsiendi lähivõrgustikuga töötamine. A.2.16 Kliinilise psühholoogia erialameetodite arendamine 1. Patsientide vajaduste seiramine ja analüüsimine 2. Psühholoogiliste teenuste, mõõtmis- ja sekkumisvahendite kavandamine, väljatöötamine ja kohandamine 3. Psühholoogiliste teenuste rakendatavuse, mõõtmis- ja sekkumisvahendite psühhomeetriliste omaduste testimine 4. Tulemuste tõlgendamine 5. Psühholoogiliste teenuste rakendatavuse, mõõtmis- ja sekkumisvahendite kasulikkuse ja kliendisõbralikkusehindamine A.2.17 Psühholoogiaalane koolitamine ja juhendamine 1. Loengute pidamine 2. Psühholoogiaalaste teadmiste jagamine 3. Üliõpilaste praktikate juhendamine 4. Superviseerimine 5. Õppe- või juhendmaterjalide väljatöötamine 6. Õppetöö läbiviimine haridusasutustes A.2.18 Kliinilise psühholoogia teadusuurimuste tegemine 1. Teadustegevuse planeerimine ja organiseerimine 2. Uurimuste tulemuste analüüsimine 3. Toimetamine ja retsenseerimine A.2.19 Kliinilise psühholoogia erialase teenuse väljatöötamine ja kasutamine 1. Vajaduste seiramine ja hindamine. 2. Enda kompetentside taseme seiramine ja hindamine. 3. Strateegiate valimine ja vastava teenuse väljatöötamine. 4. Sekkumis-, ennetus- ja rehabilitatsiooniprogrammide jms teenuste kavandamine ja elluviimine. A.2.20 Praksise haldamine 1. Praksise kavandamine. 2. Personalitöö korraldamine ja juhtimine. 3. Turundustegevuse korraldamine. 4. Finantside planeerimine ja haldamine. 5. Kvaliteedi tagamise süsteemi loomine ja säilitamine. 6. Klientide rahulolu hindamine. Kliiniline psühholoog töötab psüühika- ja käitumishäirete ja -puuetega inimestega. Kliinilised psühholoogid töötavad tervishoiuteenuse osutaja juures, sotsiaal-, haridus- ja korrektsiooniasutustes ning erapraksistes. Kliinilisel psühholoogil on spetsiaalse sisustusega eraldi tööruum ja on tagatud tingimused konfidentsiaalse info hoidmiseks. Vastavalt vajadusele võib töö toimuda väljaspool tavapärast tööruumi. Kliinilise psühholoogi tööaeg on paindlik ja jaguneb tööks patsientidega, tööks patsientide tugivõrgustikega, iseseisvaks tööks, koostööks teiste spetsialistidega ja enesetäiendamiseks. Töö toimub pingelises ja muutuvas keskkonnas, kõrgendatud haavatavuse seisundis klientide ja patsientidega. Kliinilise psühholoogi töövahendid on psühholoogilised hindamisvahendid (testid, küsimustikud, spetsiaalsed arvutiprogrammid jne), erialased teatmeteosed ja käsiraamatud, hindamist ning sekkumist toetavad abivahendid (teraapia töölehed, kunstitarbed, mänguasjad jms), arvuti, telefon jt kontoritarbed. Töö häiretega või haavatavas olukorras inimestega nõuab kliiniliselt psühholoogilt empaatiat, sõbralikkust, siirust ja pingetaluvust. Kuna töö toimub mitmekesistes, muutuvates ja sageli ka ennustamatutes olukordades väga erinevate inimestega, nõuab töö temalt loovust, analüüsivõimet, iseseisva ja kriitilise mõtlemise oskust ning paindlikkust. Kliiniline psühholoog on läbinud psühholoogia bakalaureuse- ja magistriõppe ja sellele järgneva kutseaasta, mis sisaldab spetsialiseerumiskursuseid ja juhendatud praktikat. Kliiniline psühholoog, kliiniline lapsepsühholoog, kliiniline psühholoog-psühhoterapeut, kliiniline kohtu- ja korrektsioonipsühholoog, neuropsühholoog, psühholoog. Kliiniline psühholoog, tase 7 kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1– B.2.6 ja läbiv kompetents B.2.21; Kliiniline lapsepsühholoog, tase 7 kutse taotlemisel tuleb täiendavalt tõendada kompetentsid B.2.7 - B.2.9; Kliiniline psühholoog-psühhoterapeut, tase 7 kutse taotlemisel tuleb täiendavalt tõendada kompetents B.2.10; Kliiniline kohtu- ja korrektsioonipsühholoog, tase 7 kutse taotlemisel tuleb täiendavalt tõendada kompetentsid B.2.11 – B.2.13; Neuropsühholoog, tase 7 kutse taotlemisel tuleb täiendavalt tõendada kompetentsid B.2.14 – B.2.15. Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.16 - B.2.20. Eesmärkide määratlemine 7 Patsiendi hindamine 7 Kliinilis-psühholoogiline sekkumine 7 Kliinilis-psühholoogiliste sekkumiste hindamine 7 Teabe jagamine patsientidele ja avalikkusele 7 Kliinilise psühholoogi erialane areng ja koostöö 7 Kliiniline lapsepsühholoog, tase 7 – kompetentsid B.2.7 - B.2.9; Kliiniline psühholoog-psühhoterapeut, tase 7 – kompetents B.2.10; Kliiniline kohtu- ja korrektsioonipsühholoog, tase 7 – kompetentsid B.2.11 - B.2.13; Neuropsühholoog, tase 7 – kompetentsid B.2.14 - B.2.15 Taotleja soovi korral on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.16 - B.2.20. Kliinilise psühholoogia erialameetodite arendamine 8 Psühholoogiaalane koolitamine ja juhendamine 8 Kliinilise psühholoogia teadusuurimuste tegemine 8 Kliinilise psühholoogia erialase teenuse väljatöötamine ja kasutamine 7 Praksise haldamine 7 Kliinilise psühholoogi kutset läbiv kompetents 7 Kosmeetik, tase 5 Beautician, EstQF Level 5 8 Kosmeetik III (versioon 1) Kosmeetik III (versioon 2) Kosmeetik III (versioon 3) Kosmeetik III (versioon 5) Kosmeetik, tase 5 (versioon 10) Kosmeetik, tase 5 (versioon 4) Kosmeetik, tase 5 (versioon 6) Kosmeetik, tase 5 (versioon 7) Kosmeetik, tase 5 (versioon 9) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Kosmeetik 17 2018-10-17 2018-10-17 2023-10-10 5 5 5142 Iluteenindajad (v.a juuksurid) 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Ruth Ilves Pärnumaa Kutsehariduskeskus Stella Lembra Eesti Kosmeetikute Liit Liivi Lõhmussaar Tartu Kutsehariduskeskus Dagmar Mošarov OÜ Ingeland Merilin Sabiin Siiri Leinatamme Ilusalong Ave Tislar Floris Ilusalong Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kosmeetiku töö on kliendi esteetilise välimuse parendamine, arvestades tema soove, vajadusi ja võimalusi. Kosmeetik vastutab isiklikult tehtud töö tulemuse eest, vajadusel juhendab kaastöötajaid. Kosmeetiku tööülesanneteks on näohooldus ja depilatsioon, lisaks võib ta teha käte, jalgade ja kehahooldust ning jumestust. Kosmeetik nõustab klienti temale sobivate hoolduste ja kosmeetikavahendite valikul ja kasutamisel, ta soovitab kliendile hooldusvahendeid kodus kasutamiseks vastavalt salongis tehtud hooldusele. Kosmeetiku töö eeldab erinevate protseduuride tegemiseks vastava aparatuuri tundmist ning selle kasutusoskust, sihipärast ja loomingulist töösse suhtumist ning head suhtlemisoskust. Kosmeetiku töös on oluline pidev enesetäiendamine. Kosmeetik on kursis trendidega ning oskab soovitada kosmeetilisi protseduure lähtuvalt kliendi isikupärast. A.2.1 Töökoha ja enda ettevalmistamine 1. Enda ettevalmistamine tööks. 2. Töökoha ettevalmistamine. 3. Toodete ja vahendite olemasolu tagamine. 4. Töökoha korrashoid. A.2.2 Näohooldus 1. Konsultatsioon ja hoolduse valimine. 2. Naha puhastamine. 3. Näonaha analüüsimine 4. Koorimine ja aurutamine 5. Mehaaniline puhastamine. 6. Näonaha hooldamine. 7. Massaaž. 8. Ripsmete ja kulmude värvimine. 9. Kulmude kujundamine. 10. Erihoolduste tegemine. A.2.3 Näo- ja kehapiirkonna karvade eemaldamine vaha meetodil 1. Naha seisundi hindamine. 2. Karvade eemaldamine. 3. Järelhoolduseks juhiste andmine. A.2.4 Klienditeenindus 1. Positiivse esmamulje loomine. 2. Kliendi soovide väljaselgitamine. 3. Sobiva õhkkonna loomine. 4. Käitumine klientidega. 5. Hoolduse käigust ülevaate andmine. 6. Kliendi nõustamine. 7. Toodete soovitamine. A.2.5 Ettevõtlus 1. Ettevõtlusvormi valimine ja oma tegevuse korraldamine. 2. Salongi juhtimine. 3. Turundus- ja müügikampaaniate planeerimine. 4. Tööaja planeerimine. A.2.6 Käte hooldus 1. Kliendi ettevalmistamine ja naha seisundi hindamine. 2. Küünte ja küünenahkade korrastamine. 3. Käte masseerimine. 4. Koorimine ja kreemitamine. 5. Lakkimine. A.2.7 Jalgade hooldus 1. Kliendi ettevalmistamine ja naha seisundi hindamine. 2. Küünte ja küünenahkade korrastamine. 3. Nahapaksendite eemaldamine. 4. Jalgade masseerimine. 5. Jalgade erihoolduste tegemine. 6. Lakkimine. A.2.8 Kehahooldus 1. Kliendi ettevalmistamine ja naha seisundi hindamine. 2. Hoolduse planeerimine. 3. Hoolduse tegemine. 4. Kehamassaaži tegemine. A.2.9 Jumestamine 1. Naha seisundi hindamine. 2. Meigi tegemine. 3. Töövahendite desinfitseerimine. Valdavalt töötab kosmeetik istudes ja sundasendis. Tööaeg on paindlik, töötatakse ka puhkepäevadel ja mitmesugustes töökeskkondades. Kosmeetik puutub oma töös kokku erinevate allergeenidega. Kosmeetiku töövahendid on spaatlid, pintslid, poorilusikas, tangid, viilid, elektrilised töövahendid, ühekordsed töövahendid, erisugusteks hooldusteks vajalikud abi- ja isikukaitsevahendid ning desinfektsioonivahendid. Oluline on empaatiavõime, tolerantsus, vastutus-, koostöö-, analüüsi- ja kohanemisvõime. Töö eeldab korrektsust, stressitaluvust ja füüsilist suutlikkust, sihipärast ja loomingulist töösse suhtumist ning head suhtlemisoskust. Kosmeetiku töös on vajalik käeline osavus, liigutuste täpsus, kiirus ja hea koordinatsioon. Kosmeetikul on vähemalt keskharidus ja läbitud erialane kutseõppe. Kosmeetik, iluteenindaja. Kosmeetik, tase 5 kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1 - B.2.5 ning läbiv kompetents B.2.9. Lisaks tuleb tõendada vähemalt 1 valitavatest kompetentsidest B.2.6 – B.2.8. Töökoha ja enda ettevalmistamine 5 Näohooldus 5 Näo- ja kehapiirkonna karvade eemaldamine vaha meetodil 5 Klienditeenindus 5 Ettevõtlus 5 Lisaks tuleb tõendada vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.6 – B.2.8. Käte ja jalgade hooldus 5 Kehahooldus 5 Jumestamine 5 Kosmeetiku kutset läbiv kompetents 5 Puukäsitööline, tase 3 Woodworker, level 3 2 Puukäsitööline, tase 3 (versioon 1) Puukäsitööline, tase 3 (versioon 3) Puukäsitööline, tase 3 (versioon 4) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Puutöömeister 13 2018-11-14 2018-11-14 2023-11-07 3 3 7317 Puidust, punumis- jm materjalidest tooteid valmistavad käsitöömeistrid 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Käsitöölise kutse-eetika Digioskused Meelis Kihulane Edev Eremiit MTÜ Maret Lehis Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Puukäsitööline, tase 3 teeb vastavalt etteantud juhenditele kvaliteetseid ja esteetilisi puidust käsitööesemeid või detaile puidutöö põhilistes tehnikates. Tavaliselt töötab ta iseseisvalt, keerukamate tööülesannete juures võib ta vajada juhendamist. Puukäsitööline, tase 3 osutab oma oskuste piires teenuseid allhanke korras jms. Kutsealal tegutseb ka puukäsitööline, tase 4, kes valmistab tööjooniste, kavandite või lihtsamate esemete järgi kvaliteetseid ja esteetilisi traditsioonilistes või kaasaegsetes põhitehnikates puidust käsitööesemeid. Ta vestab, tahub, punub, painutab, saeb, lõhestab, hööveldab, puurib ja tapib, valmistab lihtsamaid vorme, ühendab detaile ja viimistleb esemeid. Ta oskab teha puitesemete lihtsamaid parandustöid. Tema tegevus hõlmab ka toore ja kuiva puitmaterjali varumist, säilitamist ja töötlemist. Puukäsitööline, tase 4 juhendab oma oskuste piires kaastöötajaid. Ta võib töötada puutöönduse ettevõtetes või tegutseda iseseisva ettevõtjana. A.2.1 Puidust käsitööesemete valmistamine 1. Tööprotsessi ettevalmistamine. 2. Töövahendite ettevalmistamine ja kasutamine. 3. Materjalide varumine ja kasutamine. 4. Ergonoomilise ja ohutu töökeskkonna loomine. 5. Eseme valmistamine. 6. Eseme viimistlemine. 7. Tööprotsessi dokumenteerimine. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt, vajadusel tuleb valmis olla hooajatööks. Töö on füüsiliselt pingutav ja sundasendit nõudev. Esineb kokkupuudet tolmu, müra või vibratsiooniga, mis võib kujutada ohtu tervisele (allergia vms), mistõttu on vaja kasutada isikukaitsevahendeid ning järgida tööohutusnõudeid. Traditsioonilised käsitööriistad, elektritööriistad ja puidutöötluspingid. Töös on olulised käeline osavus, püsivus, pühendumine, õpivalmidus ja vastutustunne. Puukäsitööliseks saab õppida kutseõppeasutuses või kutsealal töötades/meistri käe all õppides. Puukäsitööline, puuesemete valmistaja. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Puidust käsitööesemete valmistamine 3 Puukäsitööline, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Puukäsitööline, tase 4 Woodworker, level 4 6 Puukäsitööline, tase 4 (versioon 5) Puukäsitööline, tase 4 (versioon 7) Puukäsitööline, tase 4 (versioon 8) Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal II (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal II (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal II (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal II (versioon 4) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Puutöömeister 13 2018-11-14 2018-11-14 2023-11-07 4 4 7317 Puidust, punumis- jm materjalidest tooteid valmistavad käsitöömeistrid 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Käsitöölise kutse-eetika Digioskused Meelis Kihulane Edev Eremiit MTÜ Maret Lehis Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. 4. taseme puukäsitööline valmistab tööjooniste, kavandite või lihtsamate esemete järgi kvaliteetseid ja esteetilisi traditsioonilistes või kaasaegsetes põhitehnikates puidust käsitööesemeid. Ta vestab, tahub, punub, painutab, saeb, lõhestab, hööveldab, puurib ja tapib, valmistab lihtsamaid vorme, ühendab detaile ja viimistleb esemeid. Ta oskab teha puitesemete lihtsamaid parandustöid. Tema tegevus hõlmab ka toore ja kuiva puitmaterjali varumist, säilitamist ja töötlemist. Puukäsitööline, tase 4 juhendab oma oskuste piires kaastöötajaid. Ta võib töötada puutöönduse ettevõtetes või tegutseda iseseisva ettevõtjana. Puukäsitööline on suuteline tegutsema ettevõtjana, turundama oma toodangut, suhtlema tellijatega ning osutama teenuseid. Kutsealal tegutseb ka puukäsitööline, tase 3, kes teeb vastavalt etteantud juhenditele kvaliteetseid ja esteetilisi puidust käsitööesemeid või detaile puidutöö põhilistes tehnikates. Tavaliselt töötab ta iseseisvalt, keerukamate tööülesannete juures võib ta vajada juhendamist. Puukäsitööline, tase 3 osutab oma oskuste piires teenuseid allhanke korras jms. A.2.1 Puidust käsitööesemete valmistamine 1. Eseme kavandamine. 2. Tööprotsessi ettevalmistamine. 3. Töövahendite ettevalmistamine ja kasutamine. 4. Materjalide varumine ja kasutamine. 5. Ergonoomilise ja ohutu töökeskkonna loomine. 6. Eseme valmistamine. 7. Eseme viimistlemine. 8. Puitesemete parandamine. 9. Tööprotsessi dokumenteerimine. A.2.2 Puukäsitööalane ettevõtlus 1. Ettevõtte tegevuse korraldamine. 2. Töötajate juhendamine. 3. Toote ja/või teenuse arendus. 4. Toodete ja/või teenuste esitlus ning müük. A.2.3 Treimine 1. Materjali ettevalmistamine. 2. Töövahendite ettevalmistamine. 3. Vormide treimine. A.2.4 Lihtsate täispuidust mööblitoodete valmistamine 1. Mööblitoote valmistamine. 2. Tehnikate kombineerimine. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt, vajadusel tuleb valmis olla hooajatööks. Töö on füüsiliselt pingutav ja sundasendit nõudev. Esineb kokkupuudet tolmu, müra või vibratsiooniga, mis võib kujutada ohtu tervisele (allergia vms), mistõttu on vaja kasutada isikukaitsevahendeid ning järgida tööohutusnõudeid. Traditsioonilised käsitööriistad, elektritööriistad ja puidutöötluspingid. Töös on olulised käeline osavus, püsivus, pühendumine, õpivalmidus ja vastutustunne. Puukäsitööliseks saab õppida kutseõppeasutuses või kutsealal töötades/meistri käe all õppides. Puukäsitööline, puuesemete valmistaja. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1, B.2.2 ja B.2.5 (läbiv kompetents). Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.3 ja B.2.4. Puidust käsitööesemete valmistamine 4 Puukäsitööalane ettevõtlus 4 Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.3 ja B.2.4. Treimine 4 Lihtsate täispuidust mööblitoodete valmistamine 4 Puukäsitööline, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Klienditeenindaja kaubanduses, tase 4 Shop Assistant, EstQF Level 4 7 Klienditeenindaja kaubanduses, tase 4 (versioon 8) Müüja II (versioon 1) Müüja II (versioon 2) Müüja II (versioon 3) Müüja II (versioon 4) Müüja-klienditeenindaja, tase 4 (versioon 5) Müüja-klienditeenindaja, tase 4 (versioon 6) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Kaubandus Müüja 17 2018-10-17 2018-10-17 2023-10-10 4 4 5223 Poemüüjad 0416 Hulgi- ja jaekaubandus 47 Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Marika Lõhmuste AS Prisma Peremarket Marika Merilai Kaupmeeste Liit Kaie Pärn Pärnumaa Kutsehariduskeskus Heldi Sakkarias AS Stockmann Riina Tenno Tallinna Tööstushariduskeskus Kaire Tero Rimi Eesti Food AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kaubanduse klienditeenindaja tööks on klientide teenindamine, kaupade käitlemine, pakkumine, müümine ja arveldamine. Ta osaleb müügitöö korraldamisel ja meeskonnatöös, täidab oma tööülesandeid erinevates olukordades, on valmis juhendama teisi töötajaid oma vastutusala piires. Vastutab oma tööülesannete täitmise eest. A.2.1 Teenindamine ja müümine 1. Klientide teenindamine. 2. Kaupade tutvustamine, kliendi nõustamine ja müümine. 3. Müügijärgne teenindamine. A.2.2 Kassatöö 1. Kassatoimingud ja arvete koostamine. 2. Raha käitlemine. 3. Kassaaruande koostamine. 4. Müügipiirangute järgimine. A.2.3 Kaupade käitlemine 1. Kaupade tellimine. 2. Kaupade vastuvõtmine ja ladustamine. 3. Kaupade müügiks ettevalmistamine. 4. Pakendite, taara ja ohtlike jäätmete käitlemine. 5. Kaupade realiseerimisaegade jälgimine. 6. Kauba kvaliteedi hindamine. 7. Kaubagruppide liigitamine. A.2.4 Müügitöö korraldamine 1. Hinna arvutamine. 2. Kaupade inventeerimine. Kaubanduse klienditeenindaja töö on vaheldusrikas, võib olla periooditi pingeline ja pikaajaliselt istuva, seisva või liikuva iseloomuga. Müüja-klienditeenindaja töötab graafiku alusel, töö eeldab valmisolekut töötada puhkepäevadel, riiklikel pühadel ja õhtusel ajal, erineva temperatuuriga ruumides ja olmemüra keskkonnas, raskuste tõstmist ja töötamist kuvariga. Kaubanduse klienditeenindaja kasutab töös kauba müügiks ja käitlemiseks vajalikke vahendeid ja seadmeid vastavalt kaubandusettevõtte eripärale. Töö eeldab valmisolekut inimeste teenindamiseks, meeldivat ja viisakat käitumist, head suhtlemis- ja väljendusoskust, ausust, iseseisvust ja kohusetundlikkust. Töö sujumisele aitab kaasa tolerantsus, kannatlikkus, hea füüsiline ja vaimne vastupidavus, võime paindlikult lülituda ühelt tegevuselt teisele. Kaubanduse klienditeenindajaks saab õppida kutseõppeasutuses, täiskasvanute tööalase koolituse kursustel või töökohal. Klienditeenindaja, kassapidaja, müüja–konsultant, e-kaupluse klienditeenindaja, müügikonsultant. Kaubanduse klienditeenindaja, tase 4 kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1 – B.2.4 ja läbiv kompetents B.2.5. Teenindamine ja müümine 4 Kassatöö 4 Kaupade käitlemine 4 Müügitöö korraldamine 4 Kaubanduse klienditeenindaja kutset läbiv kompetents 4 Müügikorraldaja, tase 5 Sales Organiser, EstQF Level 5 6 Müügikorraldaja, tase 5 (versioon 5) Müügikorraldaja, tase 5 (versioon 7) Müüja-konsultant III (versioon 1) Müüja-konsultant III (versioon 2) Müüja-konsultant III (versioon 3) Müüja-konsultant III (versioon 4) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Kaubandus Müüja 17 2018-10-17 2018-10-17 2023-10-10 5 5 3322 Müügiesindajad 0416 Hulgi- ja jaekaubandus 47 Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Marika Lõhmuste AS Prisma Peremarket Marika Merilai Kaupmeeste Liit Kaie Pärn Pärnumaa Kutsehariduskeskus Heldi Sakkarias AS Stockmann Riina Tenno Tallinna Tööstushariduskeskus Kaire Tero Rimi Eesti Food AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Müügikorraldaja planeerib ja korraldab müügi- ja teenindustööd klientide rahulolu tagamiseks ja ettevõtte eesmärkide täitmiseks. Tal on ülevaade kaubanduse rollist ja seostest teiste majandusharudega. Müügikorraldaja juhib meeskonda, tegutseb muutuvas keskkonnas paindlikult ja loominguliselt vastavalt olukorrale. Müügikorraldaja analüüsib müügitulemusi ning vajadusel vormistab ostu-müügidokumente ja aruandeid, osaleb müügieelarvete koostamisel ja korrigeerimisel, teenindab ja nõustab kliente, lahendab iseseisvalt töös tekkinud probleeme ning esindab ettevõtet talle antud volituste piires. A.2.1 Klienditeeninduse korraldamine 1. Kliendikeskse teeninduse korraldamine. 2. Klientide teenindamine. 3. Kaupade tutvustamine, kliendi nõustamine ja müümine. 4. Müügijärgne teenindamine. A.2.2 Kassatöö korraldamine 1. Kassatöö planeerimine. 2. Kassatoimingud ja arvete koostamine. 3. Raha käitlemine. 4. Kassaaruande koostamine. 5. Müügipiirangute järgimine. A.2.3 Kaupade käitlemise korraldamine 1. Kaupade tellimine. 2. Kaupade vastuvõtmine ja ladustamine. 3. Kaupade müügiks ettevalmistamine. 4. Pakendite, taara ja ohtlike jäätmete käitlemine. 5. Kauba kvaliteedi hindamine. 6. Kaubagruppide liigitamine. 7. Kaubavarude juhtimisega seotud riskide haldamine. A.2.4 Müügitöö korraldamine 1. Müügi organiseerimine. 2. Hinna kujundamine. 3. Kaupade inventeerimine. 4. Müügikampaaniate korraldamine. A.2.5 Juhendamine ja juhtimine 1. Töö organiseerimine ja juhtimine. 2. Töötajate juhendamine. 3. Tagasiside andmine. Müügikorraldaja töö on vaheldusrikas ja väljakutseid pakkuv. Töö võib olla periooditi pingeline ja pikaajaliselt istuva, seisva või liikuva iseloomuga. Müügikorraldaja töö eeldab valmisolekut töötada vahetustega, puhkepäevadel, riiklikel pühadel ja õhtusel ajal, erineva temperatuuriga ruumides ja olmemüra keskkonnas, raskuste tõstmist ja töötamist kuvariga. Müügikorraldaja kasutab töös kauba müügiks ja käitlemiseks vajalikke vahendeid ja seadmeid vastavalt kaubandusettevõtte eripärale. Töö eeldab valmisolekut inimeste teenindamiseks ja juhtimiseks. Töös on olulised koostöö- ja suhtlemisoskus, usaldusväärsus, korrektsus, kohusetunne, planeerimis-, analüüsi-, organiseerimis- ja juhtimisoskus. Töö eeldab füüsilise ja vaimse koormuse taluvust ja võimet paindlikult lülituda ühelt tegevuselt teisele. Müügikorraldajaks saab õppida kutseõppeasutuses, täiskasvanute tööalase koolituse kursustel või töökohal. Müügikorraldajal on vähemalt keskharidus. Müügikorraldaja, müügiassistent, teenindusjuht, tooterühmajuht, vahetuse vanem, teenindaja-administraator, klienditeeninduse juht. Müügikorraldaja, tase 5 kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Klienditeeninduse korraldamine 5 Kassatöö korraldamine 5 Kaupade käitlemise korraldamine 5 Müügitöö korraldamine 5 Juhendamine ja juhtimine 5 Müügikorraldaja kutset läbiv kompetents 5 Mäetööline, tase 5 Mine Worker, EstQF Level 5 5 Mäetööline III (versioon 1) Mäetööline III (versioon 2) Mäetööline III (versioon 3) Mäetööline, tase 5 (versioon 4) Mäetööline, tase 5 (versioon 6) Mäetööline, tase 5 (versioon 7) Allmaaläbindus- ja koristustööd Karjääritööd Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Kaevandamine Mäetööline 12 2018-11-01 2018-11-01 2023-10-18 5 5 8111 Kaevurid ja karjääritöölised, mäeseadmete operaatorid 0724 Kaevandamine ja rikastamine 05 Kivi- ja pruunsöe kaevandamine Sergei Ovsyannikov Enefit Kaevandused Allan Viil Enefit Kaevandused Merike Sirendi Enefit Kaevandused Heini Viilup Eesti Mäeselts Galina Trofimova Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus Nikolai Malõšev VKG Oil AS Piret Lilover SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Mäetöölised on oskustöötajad, kes kaevandavad (väljavad), transpordivad ja töötlevad rikastusvabrikutes ja laadimiskompleksides liikuvmehhanismide, tehnilise varustuse ja mäemasinate abil maavara, kaevist, pinnast jm. Mäetöölised töötavad allmaa karjääritöödel, või muudel nende töödega sarnanevatel tegevusaladel, nt allmaarajatiste, vundamentide, teede ja tunnelite rajamisel. Mäetööliste tööülesanded hõlmavad mäemassiivi puurimist, maavara katvate katendi eemaldamist, lõhketööde ettevalmistamist, kombainväljamist, kaevandusala toestamist, kaevise teisaldamist ning valgustusseadmete, toitekaablite, vee kõrvaldamise pumpade ja vajadusel tuulutustorude ja/või tõkete paigaldamist. Mäetöölise täpsemad tööülesanded sõltuvad ettevõttes kasutatavast tehnoloogiast. Mäetöölised spetsialiseeruvad: 1) kaeveõõntes, šahtides ja tunnelites toimuvatele allmaaläbindus- ja koristustöödele 2) karjääritöödele avatud kaevandusaladel Allmaatöödele spetsialiseerunud mäetööline võib teha allmaaelektri- ja lukksepatöid, kui ta on omandanud täienduskoolituse kaudu vastavad erioskused. 5. taseme mäetööline töötab iseseisvalt või meeskonna juhina olukordades, kus võivad aset leida ettearvamatud muutused. Võtab vastutuse teiste töötulemuse ning ohutuse eest. 5. taseme mäetööline teeb koostööd tehnoloogide, mäemeistrite jt spetsialistidega. Seotud kutsed: Mäetööline, tase 4 Lõhkaja, tase 3 Lõhkemeister, tase 4 A.2.1 Kaevise teisaldamine 1. Ettevalmistus 2. Laadimine ja transport 3. Töötamine liikuvmehhanismidega A.2.2 Mäetööde abitööd 1. Materjalide ja töövahendite laadimine ja transport 2. Ehitus 3. Kaevandatud ala korrastamine A.2.3 Mäeseadmete monteerimine 1. Ettevalmistus 2. Montaaž ja demontaaž 3. Automaatikatööd 4. Häälestamine 5. Seadmete kontrollimine A.2.4 Mäeseadmete hooldus ja remont 1. Hooldus 2. Rikete tuvastamine ja kõrvaldamine 3. Hoolduse tulemuste dokumenteerimine A.2.5 Töörühma juhtimine 1. Töö korraldamine 2. Juhendamine A.2.6 Allmaaläbindus ja koristus 1. Toestamis- ja veekõrvaldustööd 2. Lõhkeaukude puurimine 3. Kaevise väljamine 4. Soonimine 5. Kaevise töötlemine A.2.7 Karjääritööd 1. Lõhkeaukude puurimine 2. Katendi eemaldamine 3. Toestamine 4. Veekõrvaldus 5. Kaevise väljamine 6. Kaevise töötlemine A.2.8 Allmaa elektri- ja lukksepatööd 1. Elektriseadmete ja -võrkude montaaž ja hooldustööd 2. Elektri- ja mehaaniliste rikete tuvastamine ja kõrvaldamine Mäetöölised töötavad välis- ja/või allmaatingimustes. Töökeskkond võib olla plahvatusohtlik, võimalik on kokkupuude müra, vibratsiooni, heit- ja lõhkegaasidega. Allmaatöödel võib töökeskkond olla pime, niiske ja kitsas. Nende ohutegurite tõttu tuleb töötajatel täita töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid (kanda eririietust, kasutada isikukaitsevahendeid jm). Töötatakse vahetustes, sh öösel. Töö võib olla füüsiliselt pingutav, sundasendit nõudev ja kiire. Liikuvad, käsijuhitavad- ja automaatsed mäetööstusseadmed ja masinad, samuti statsionaarsed mäetööstusseadmed. Töö eeldab füüsilist vastupidavust ja pingetaluvust, ruumitaju, loogilist mõtlemist, kohusetundlikkust, täpsust, kohanemisvõimet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, iseseisvust, otsustamisjulgust, ettenägemisvõimet, vastutustundlikkust. Mäetööliseks saab õppida kutseõppeasutuses, töökohal või täiskasvanute koolituse kursustel. Allmaa elektri- ja lukksepatööde tegemiseks tuleb läbida täienduskoolitus, kus omandatakse vastavad erioskused. Täienduskoolitusele oodatakse eelkõige eelneva elektriku väljaõppe või vähemalt 3. taseme elektriku kutse saanud isikuid. Mäe-, karjääri-, protsessitööline, koristusteetööline, läbindaja, allmaalukksepp-elektrik jm. 1) tervisekontroll, alus sotsiaalministri määrus „Töötajate tervisekontrolli kord“; 2) vanuse alammäär 18 aastat, alus „Töölepinguseadus“ „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“; 3) sõidualale vastava autojuhiloa (kategooria) omamine, alus: liiklusseadus. Kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.5 ja B.2.9 tõendamine ning vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.2.6-B.2.7 tõendamine. Allmaaläbindus- ja koristustöödele spetsialiseerumisel on nõutav lisaks kompetentsi B.2.6 tõendamine. Karjääritöödele spetsialiseerumisel on nõutav lisaks kompetentsi B.2.7 tõendamine. Allmaa elektri- ja lukksepa erioskuse saamiseks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.8 tõendamine. Kaevise teisaldamine 5 Mäetööde abitööd 5 Mäeseadmete monteerimine 5 Mäeseadmete hooldus ja remont 5 Töörühma juhtimine 5 Allmaaläbindus- ja koristustöödele spetsialiseerumisel on nõutav lisaks kompetentsi B.2.6 tõendamine. Karjääritöödele spetsialiseerumisel on nõutav lisaks kompetentsi B.2.7 tõendamine. Allmaa elektri- ja lukksepatööde erioskuse saamiseks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.8 tõendamine. Allmaa elektri- ja lukksepatööd 5 Mäetööline, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Mäetööline, tase 4 Mine Worker, EstQF Level 4 5 Mäetööline II (versioon 1) Mäetööline II (versioon 2) Mäetööline II (versioon 3) Mäetööline, tase 4 (versioon 4) Mäetööline, tase 4 (versioon 6) Mäetööline, tase 4 (versioon 7) Allmaaläbindus- ja koristustööd Karjääritööd Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Kaevandamine Mäetööline 12 2018-11-01 2018-11-01 2023-10-18 4 4 8111 Kaevurid ja karjääritöölised, mäeseadmete operaatorid 0724 Kaevandamine ja rikastamine 05 Kivi- ja pruunsöe kaevandamine Sergei Ovsyannikov Enefit Kaevandused Allan Viil Enefit Kaevandused Merike Sirendi Enefit Kaevandused Heini Viilup Eesti Mäeselts Galina Trofimova Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus Nikolai Malõšev VKG Oil AS Piret Lilover SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Mäetöölised on oskustöölised, kes kaevandavad (väljavad), transpordivad ja töötlevad rikastusvabrikutes ja laadimiskompleksides liikuvmehhanismide, tehnilise varustuse ja mäemasinate abil maavara, kaevist, pinnast jm. Mäetöölised töötavad allmaa- ja karjääritöödel või muudel nende töödega sarnanevatel tegevusaladel, nt allmaarajatiste, vundamentide, teede ja tunnelite rajamisel. Mäetööliste tööülesanded hõlmavad mäemassiivi puurimist, maavara katva katendi eemaldamist, lõhketööde ettevalmistamist, kombainväljamist, kaevandusala toestamist, kaevise teisaldamist ning valgustusseadmete, toitekaablite, vee kõrvaldamise pumpade ja vajadusel tuulutustorude ja/või tõkete paigaldamist. Mäetöölise täpsemad tööülesanded sõltuvad ettevõttes kasutatavast tehnoloogiast. Mäetöölised spetsialiseeruvad: 1) allmaaläbindus- ja koristustöödele kaeveõõntes, šahtides ja tunnelites ; 2) karjääritöödele avatud kaevandusaladel. Allmaatöödele spetsialiseerunud mäetööline võib teha allmaa elektri- ja lukksepatöid, kui ta on omandanud täienduskoolitusel vastavad erioskused. 4. taseme mäetööline Töötab iseseisvalt või meeskonnaliikmena. Täidab tööülesandeid tavapärastes olukordades ning vastutab oma töö tulemuste eest. Seotud kutsed: Mäetööline, tase 5 Lõhkaja, tase 3 Lõhkemeister, 4 A.2.1 Kaevise teisaldamine 1. Ettevalmistustööd. 2. Laadimis- ja transporditööd. 3. Töötamine liikuvmehhanismidega. A.2.2 Mäetööde abitööd 1. Materjalide ja töövahendite laadimine ja transport. 2. Ehitustööd. 3. Kaevandatud ala korrastamine. A.2.3 Mäeseadmete monteerimine 1. Ettevalmistustööd. 2. Montaaž ja demontaaž. 3. Automaatikatööd. 4. Seadmete kontrollimine. A.2.4 Mäeseadmete hooldus ja remont 1. Hooldus. 2. Rikete tuvastamine ja kõrvaldamine. 3. Hooldustulemuste dokumenteerimine. A.2.5 Allmaaläbindus- ja koristustööd 1. Toestamis- ja veekõrvaldustööd. 2. Lõhkeaukude puurimine. 3. Kaevise väljamine. 4. Soonimine. 5. Tuulutusseadmete paigaldamine. 6. Kaevise töötlemine. A.2.6 Karjääritööd 1. Lõhkeaukude puurimine. 2. Katendi eemaldamine. 3. Toestamine. 4. Veekõrvaldus. 5. Kaevise väljamine. 6. Kaevise töötlemine. A.2.7 Allmaa elektri- ja lukksepatööd 1. Elektriseadmete ja -võrkude montaaži ja hooldus. 2. Elektri- ja mehaaniliste rikete tuvastamine ja kõrvaldamine. Mäetöölised töötavad välis- ja/või allmaatingimustes. Töökeskkond võib olla plahvatusohtlik, võimalik on kokkupuude müra, vibratsiooni, heit- ja lõhkegaasidega. Allmaatöödel võib töökeskkond olla pime, niiske ja kitsas. Nende ohutegurite tõttu tuleb töötajatel täita töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid (kanda eririietust, kasutada isikukaitsevahendeid jm). Töötatakse vahetustes, sh öösel. Töö võib olla füüsiliselt pingutav, sundasendit nõudev ja kiire. Liikuvad, käsijuhitavad- ja automaatsed mäetööstusseadmed ja masinad, samuti statsionaarsed mäetööstusseadmed. Töö eeldab füüsilist vastupidavust ja pingetaluvust, ruumitaju, loogilist mõtlemist, kohusetundlikkust, täpsust, kohanemisvõimet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, iseseisvust. Mäetööliseks saab õppida kutseõppeasutuses, töökohal või täiskasvanute koolituskursustel. Allmaa elektri- ja lukksepatööde tegemiseks tuleb läbida täienduskoolitus, kus omandatakse vastavad erioskused. Täienduskoolitusele oodatakse eelkõige eelneva elektriku väljaõppe või vähemalt 3. taseme elektriku kutse saanud isikuid. Mäe-, karjääri-, protsessitööline, koristuseetööline, läbindaja, allmaalukksepp-elektrik jm. 1) tervisekontroll, alus sotsiaalministri määrus „Töötajate tervisekontrolli kord“; 2) vanuse alammäär 18 aastat, alus „Töölepinguseadus“, „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“; 3) sõidualale vastav autojuhiluba (kategooria), alus: liiklusseadus. Kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 -B.2.4 ja B.2.8 ning vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.5-B.2.6. Allmaaläbindus- ja koristustöödele spetsialiseerumisel on nõutav lisaks kompetentsi B.2.5 tõendamine. Karjääritöödele spetsialiseerumisel on nõutav lisaks kompetentsi B.2.6 tõendamine. Allmaa elektri- ja lukksepatööde erioskuse saamiseks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.7 tõendamine. Kaevise teisaldamine 4 Mäetööde abitööd 4 Mäeseadmete monteerimine 4 Mäeseadmete hooldus ja remont 4 Allmaaläbindus- ja koristustöödele spetsialiseerumisel on nõutav lisaks kompetentsi B.2.5 tõendamine. Karjääritöödele spetsialiseerumisel on nõutav lisaks kompetentsi B.2.6 tõendamine. Allmaa elektri- ja lukksepatööde erioskuse saamiseks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.7 tõendamine. Allmaa elektri- ja lukksepatööd 4 Mäetööline, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Laborant, tase 4 Laboratory technician, level 4 5 Laborant III (versioon 1) Laborant III (versioon 2) Laborant III (versioon 3) Laborant, tase 4 (versioon 4) Laborant, tase 4 (versioon 6) Laborant, tase 4 (versioon 7) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Keemiatööstus Laborant 12 2018-11-01 2018-11-01 2023-10-18 4 4 3133 Keemiatööstuse protsessijuhtimistehnikud 0711 Keemiatehnoloogia ja -protsessid 20 Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine Olga Toom AS Nitrofert Elena Koidu VKG Oil AS Nina Oshchepkova Novotrade Invest AS Antonina Zguro TTÜ Virumaa Kolledž Tatjana Bandurina Narva Õlitööstus Piret Lilover SA Innove Galina Trofimova Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Laborant, tase 4 analüüsib ainete ja segude koostist ning omadusi keemiliste, füüsikaliste ja füüsikalis-keemiliste analüüsi meetoditega. Laborant töötab katselaborites (tööstus-, keskkonnakaitse, teadus- uurimis-, sünteesi- jt laborites). Käesolev kutsestandard ei laiene kalibreerimislaboritele. Laborant kontrollib tooraine, reagentide, vaheproduktide, valmistoodangu, jäätmete, vee, õhu, mulla kvaliteeti ning sünteesib erinevaid aineid. Pärast eriväljaõpet võib ta rakendust leida mikrobioloogia- ja meditsiinilaborites. Laborant töötab meeskonnas, ta vastutab individuaalselt oma ametikohustuste täitmise eest. Laborant juhindub metoodikatest ja juhenditest, ta vastutab oma analüüside tulemuste usaldusväärsuse ja andmete dokumenteerimise täpsuse eest. A.2.1 Katsete ettevalmistamine 1. Tutvumine katsedokumentatsiooniga, sh metoodikatega. 2. Oma töö organiseerimine. 3. Standardlahuste ja reaktiivide valmistamine. 4. Katseseadmete ettevalmistamine tööks. A.2.2 Proovide võtmine ja analüüsiks ettevalmistamine 1. Proovide võtmise ettevalmistamine. 2. Proovide võtmine. 3. Proovide märgistamine ja registreerimine. 4. Proovide analüüsiks ettevalmistamine. 5. Proovide hoiustamine, säilitamine ja utiliseerimine. A.2.3. Katse läbiviimine 1. Analüüsiga seotud tegevuste ja operatsioonide läbiviimine. 2. Arvutuste tegemine ja tulemuste hindamine. A.2.4 Dokumenteerimine 1. Katsetulemuste vormistamine. 2. Katsetulemuste esitamine. Tööstuses töötavad laborandid tavaliselt graafiku alusel vahetustega. Teistes laborites võib olla päevatöö. Analüüsitakse enamasti siseruumides, kuid proove võidakse võtta õues, tootmis- või laohoonetes. Laboritöö võib olla seotud riskidega: tuleoht, müra ja vibratsioon, kokkupuude mürgiste kemikaalide ja patogeensete mikroobidega, purunenud laboriklaas, mis võivad olla ohtlikud töötaja tervisele (allergia, mürgistused, infektsioonid, lõikehaavad). Labori- ja mõõtenõud ning vahendid, laboriseadmed, arvutid ja infosüsteemid, individuaalsed kaitsevahendid. Laborandi töö nõuab täpsust, korrektsust, iseseisvust, meeskonnatöö oskust, vastutus- ja õppimisvõimet. Töös on oluline liigutuste koordinatsioon, hea visuaalne mälu, värvide eristamise võime ja tundlik haistmismeel. Laborandiks saab õppida kutseõppeasutuses, töökohal või täiskasvanute koolituskursustel. Keemilise analüüsi laborant, laborant-analüütik, meditsiinilise analüüsi laborant, keemilis-bakterioloogilise analüüsi laborant, tehnilise analüüsi laborant, laborant-ökoloog. Laborandina võib töötada 18-aastane ja vanem isik (VV määrus 11.06.2009 nr 94 „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“), kes on läbinud tervisekontrolli vastavalt sotsiaalministri määrusele 24.04.2003 nr 74 „Töötajate tervisekontrolli kord“. Laborant, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1–B.2.4 ja B.2.5 (läbiv kompetents) tõendamine. Katsete ettevalmistamine 4 Proovide võtmine ja analüüsiks ettevalmistamine 4 Katsete läbiviimine 4 Dokumenteerimine 4 Laborant, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Keemiaprotsesside operaator, tase 4 Operator of chemical processes, level 4 7 Keemiaprotsesside operaator II (versioon 3) Keemiaprotsesside operaator II (versioon 4) Keemiaprotsesside operaator II (versioon 5) Keemiaprotsesside operaator, tase 4 (versioon 6) Keemiaprotsesside operaator, tase 4 (versioon 8) Keemiaprotsesside operaator, tase 4 (versioon 9) Keemilise protsessi operaator II (versioon 1) Keemilise protsessi operaator II (versioon 2) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Keemiatööstus Keemiaprotsesside operaator 12 2018-11-01 2018-11-01 2023-10-18 4 4 8131 Keemiatoodete seadmete ja masinate operaatorid 0711 Keemiatehnoloogia ja -protsessid 20 Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine Andrei Arsenjev VKG Oil AS Zimfira Prelovskaja VKG Oil AS Vladimir Leskovski Molycorp Silmet AS Antonina Zguro TTÜ Virumaa Kolledž Galina Trofimova Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus Piret Lilover SA Innove Svetlana Belonina Novotrade Invest AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Keemiaprotsesside operaatorid kindlustavad keemilis-tehnoloogilise protsessi sujuva ja tõrgeteta kulgemise. Nad hooldavad tehnoloogilisi seadmeid, kontrollivad ja reguleerivad keemilis-tehnoloogilisi protsesse ning toodangu kvaliteeti. Protsessi juhitakse automatiseeritud juhtimissüsteemi abil, mis sisaldab kontrollmõõteriistu, automaatregulaatoreid, signalisatsiooni- ja kaitsesüsteeme. Protsessi kontrollitakse nii lokaalselt kui ka distantsilt dispetšeripuldilt. Operaatoritöö seondub erinevate keemiatoodete tootmise etappidega: lähteainete vastuvõtt, lõpptoodangu väljastamine jm. Täpsemad tööülesanded sõltuvad ettevõttes kasutatavast tehnoloogiast ja toorainest. Operaatorid leiavad tööd tööstus- ja tarbekeemia (näiteks põlevkivi- ja naftakeemia, metallurgiakeemia, värvi-lakitööstus, tselluloosi- ja paberitööstus) ning veepuhastus- ettevõtetes. Keemiaprotsesside operaator, tase 4 töötab meeskonnas ning võtab vastutab oma töö tulemuste eest. Ta täidab tavapäraseid tööülesandeid ja lahendab igapäevaprobleeme. Tööülesannete täitmisel juhindub ta etteantud tehnilistest ja normdokumentidest ning kvaliteedinõuetest. Seotud kutsed: Keemiaprotsesside operaator, tase 5 A.2.1 Keemilis-tehnoloogiliste protsesside monitooring ja kontrollimine 1. Tootmisprotsessi pidev jälgimine. 2. Seadmete töö pidev jälgimine. 3. Tooraine, vaheproduktide ja valmistoodangu kvaliteedi kontroll. A.2.2 Keemilis-tehnoloogiliste protsesside juhtimine 1. Osalemine seadmete käivitamises ja seiskamises. 2. Tehnoloogiaseadmete töö juhtimine. 3. Tehnoloogiliste voogude ja valmistoodangu juhtimine. A.2.3 Tehnoloogiaseadmete käitamine 1. Tehnoloogiaseadmete hooldamine. 2. Lihtsamad remonditööd. Töötatakse vahelduvalt sise- ja välitingimustes. Pidevast keemilis-tehnoloogilisest protsessist lähtuvalt töötavad operaatorid tavaliselt graafiku alusel vahetustega. Töö võib toimuda kõrgustes ja kinnises kitsas ruumis. Töökeskkond võib olla plahvatus- ja tuleohtlik. Võimalik on kokkupuude kemikaalide, müra, vibratsiooni, elektripingest mõjutatud seadmete, gaasi ja kuuma veeauruga. Keematööstuses kasutatavad toorained, valmistoodang ja reagendid on suures osas ohtlikud kemikaalid, mis on plahvatus- ja tuleohtlikud, toksilised ning tugeva omapärase lõhnaga ning võivad olla ohtlikud töötaja tervisele (allergia, mürgitus). Ohuolukordade ja keskkonnasaaste vältimiseks tuleb järgida töökeskkonnaohutuse nõudeid ning kasutada individuaalseid kaitsevahendeid vastavalt kehtivatele normidele. Keemiatööstuse põhilised mehhanismid ja seadmed on pumbad, kompressorid, kõrgrõhuaparaadid, reaktorid, soojusvahetusaparaadid, ahjud, kolonnid, ekstraktorid, reservuaarid, purustid, ainete transpordiseadmed (konveierid, elevaatorid) jm. Abivahenditeks on proovivõtuseadmed, gaasianalüsaatorid, tööriistad lihtsama remonditööde tegemiseks. Tõste- ja laadimismasinad (auto- ja elektritransport, statsionaarsed ja autonoomsed kraanad ja talid, käsitõstemehhanismid jm). Arvutite ja automaatjuhtimissüsteemidega varustatud dispetšeripuldid protsessi monitoorimiseks ja automaatjuhtimiseks. Töö eeldab vastutusvõimet, füüsilist vastupidavust, pingetaluvust, emotsionaalset stabiilsust, distsiplineeritust, rutiinitaluvust, visuaalset mälu ning kontsentreerumis- ja kohanemisvõimet. Keemiaprotsessi operaatoriks saab õppida kutseõppeasutuses, töökohal või täiskasvanute koolitus- kursustel. Tehnoloogilise seadme operaator, keemiatööstuse masinaoperaator, masinaoperaator-hüdrometallurg, veetöötlemise operaator jt. Keemiaprotsessi operaatorina võib töötada 18-aastane ja vanem isik (Vabariigi valitsuse määrus 11.06.2009 nr 94 „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“), kes on läbinud tervisekontrolli vastavalt sotsiaalministri määrusele 24.04.2003 nr 74 „Töötajate tervisekontrolli kord“. Keemiaprotsessi operaator, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.3 ning läbiva kompetentsi B.2.4 tõendamine. Keemilis-tehnoloogiliste protsesside monitooring ja kontrollimine 4 Keemilis-tehnoloogiliste protsesside juhtimine 4 Tehnoloogiaseadmete käitamine 4 Keemiaprotsesside operaator, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Keemiaprotsesside operaator, tase 5 Operator of chemical processes, level 5 7 Keemiaprotsesside operaator III (versioon 3) Keemiaprotsesside operaator III (versioon 4) Keemiaprotsesside operaator III (versioon 5) Keemiaprotsesside operaator, tase 5 (versioon 6) Keemiaprotsesside operaator, tase 5 (versioon 8) Keemilise protsessi operaator III (versioon 1) Keemilise protsessi operaator III (versioon 2) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Keemiatööstus Keemiaprotsesside operaator 12 2018-11-01 2018-11-01 2023-10-18 5 5 3133 Keemiatööstuse protsessijuhtimistehnikud 0711 Keemiatehnoloogia ja -protsessid 20 Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine Digipädevuste enesehindamise skaala Andrei Arsenjev VKG Oil AS Zimfira Prelovskaja VKG Oil AS Vladimir Leskovski Molycorp Silmet AS Antonina Zguro TTÜ Virumaa Kolledž Galina Trofimova Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus Piret Lilover SA Innove Svetlana Belonina Novotrade Invest AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Keemiaprotsesside operaatorid kindlustavad keemilis-tehnoloogilise protsessi sujuva ja tõrgeteta kulgemise. Nad hooldavad tehnoloogilisi seadmeid, kontrollivad ja reguleerivad keemilis-tehnoloogilisi protsesse ning toodangu kvaliteeti. Protsessi juhitakse automatiseeritud juhtimissüsteemi abil, mis sisaldab kontrollmõõteriistu, automaatregulaatoreid, signalisatsiooni- ja kaitsesüsteeme. Protsessi kontrollitakse nii lokaalselt kui ka distantsilt dispetšeripuldilt. Operaatoritöö seondub erinevate keemiatoodete tootmise etappidega: lähteainete vastuvõtt, lõpptoodangu väljastamine jm. Täpsemad tööülesanded sõltuvad ettevõttes kasutatavast tehnoloogiast ja toorainest. Operaatorid leiavad tööd tööstus-, tarbekeemia (näiteks põlevkivi- ja naftakeemia, metallurgiakeemia, värvi-lakitööstuse, tselluloosi- ja paberitööstuse) ja veepuhastusettevõtetes. Keemiaprotsesside operaator, tase 5 töötab meeskonna juhina ning vastutab teiste töö tulemuste ja ohutuse eest. Tema ülesandeks on jälgida eeskirjade, ohtlike kemikaalide ohutu käitlemise jm nõuete täitmist. Ta täidab tööülesandeid olukordades, kus võib ette tulla ettearvamatuid muutusi. Tööga kaasneb kaastöötajate ja praktikantide juhendamine. Seotud kutsed: Keemiaprotsesside operaator, tase 4 A.2.1 Keemilis-tehnoloogiliste protsesside monitooring ja kontrollimine 1. Tootmisprotsessi pidev jälgimine. 2. Seadmete töö pidev jälgimine. 3. Tooraine, vaheproduktide ja valmistoodangu kvaliteedi kontroll. A.2.2 Keemilis-tehnoloogiliste protsesside juhtimine 1. Seadmete käivitamine ja seiskamine. 2. Tehnoloogiaseadmete töö juhtimine. 3. Tehnoloogilise protsessi stabiilsuse tagamine. 4. Tehnoloogiliste voogude ja valmistoodangu juhtimine. A.2.3 Tehnoloogiaseadmete käitamine 1. Tehnoloogiaseadmete hooldamine. 2. Lihtsamad remonditööd. A.2.4 Töögrupi juhtimine 1. Tegevuse planeerimine. 2. Töötajate juhtimine tööprotsessis. 3. Juhendamine. Töötatakse vahelduvalt sise- ja välitingimustes. Pidevast keemilis-tehnoloogilisest protsessist lähtuvalt töötavad operaatorid tavaliselt graafiku alusel vahetustega. Töö võib toimuda kõrgustes ja kinnises kitsas ruumis. Töökeskkond võib olla plahvatus- ja tuleohtlik. Võimalik on kokkupuude kemikaalide, müra, vibratsiooni, elektripingest mõjutatud seadmete, gaasi ja kuuma veeauruga. Keematööstuses kasutatavad toorained, valmistoodang ja reagendid on suures osas ohtlikud kemikaalid, mis on plahvatus- ja tuleohtlikud, toksilised ning tugeva omapärase lõhnaga ja võivad olla ohtlikud töötaja tervisele (allergia, mürgitus). Ohuolukordade ja keskkonnasaaste vältimiseks tuleb järgida töökeskkonnaohutuse nõudeid ning kasutada individuaalseid kaitsevahendeid vastavalt kehtivatele normidele. Keemiatööstuse põhilised mehhanismid ja seadmed on pumbad, kompressorid, kõrgrõhuaparaadid, reaktorid, soojusvahetusaparaadid, ahjud, kolonnid, ekstraktorid, reservuaarid, purustid, ainete transpordiseadmed (konveierid, elevaatorid) jm. Abivahenditeks on proovivõtuseadmed, gaasianalüsaatorid ning tööriistad lihtsamate remonditööde tegemiseks. Tõste- ja laadimismasinad (auto- ja elektritransport, statsionaarsed ja autonoomsed kraanad ja talid, käsitõstemehhanismid jm). Arvutite ja automaatjuhtimissüsteemidega varustatud dispetšeripuldid protsessi monitoorimiseks ja automaatjuhtimiseks. Töö eeldab vastutus-, organiseerimis- ja analüüsivõimet. Vajalik on füüsiline vastupidavus, pingetaluvus, emotsionaalne stabiilsus, visuaalne mälu, rutiinitaluvus ning kontsentreerumis- ja kohanemisvõime. Keemiaprotsessi operaatoriks saab õppida kutseõppeasutuses, töökohal või täiskasvanute koolitus- kursustel. Vanemoperaator, vahetuse juht, vahetuse meister jt. Keemiaprotsessi operaatorina võib töötada 18-aastane ja vanem isik (Vabariigi valitsuse määrus 11.06.2009 nr 94 „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“), kes on läbinud tervisekontrolli vastavalt sotsiaalministri määrusele 24.04.2003 nr 74 „Töötajate tervisekontrolli kord“. Keemiaprotsessi operaator, tase 5 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.4 tõendamine ning läbiva kompetentsi B.2.5 tõendamine. Keemilis-tehnoloogiliste protsesside monitooring ja kontrollimine 5 Keemilis-tehnoloogiliste protsesside juhtimine 5 Tehnoloogiaseadmete käitamine 5 Töögrupi juhtimine 5 Keemiaprotsesside operaator, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Soojusenergeetikainsener, tase 6 Thermal Energy Engineer, EstQF Level 6 5 Soojusenergeetikainsener, tase 6 (versioon 4) Soojusenergeetikainsener, tase 6 (versioon 6) Soojusenergeetikainsener, tase 6 (versioon 7) Soojusenergeetikainsener, tase 6 (versioon 8) Soojustehnikainsener IV (versioon 1) Soojustehnikainsener IV (versioon 2) Soojustehnikainsener IV (versioon 3) Gaasiseadmed ja -paigaldised Kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemid Soojusallikad ja soojuskeskused Soojusseadmed ja -süsteemid Tööstuslikud ja kaubanduslikud külmaseadmed ja -süsteemid Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Inseneeria (energeetika) Soojustehnikainsener 12 2018-11-01 2019-01-01 2023-03-29 6 6 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Ametialadel kehtivad pädevuspiirid Digipädevuste enesehindamise skaala Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Eimar Jõgisu Nomine Consult OÜ Aleksander Iivanainen Inspecta Estonia OÜ Toomas Rähmonen Termopilt OÜ (Skype) Kauri Koster Adven Eesti AS, Eesti Soojustehnikainseneride Selts Riho Pilv Cooltec OÜ Andres Siirde Tallinna Tehnikaülikool Igor Krupenski Heatconsult OÜ Vladislav Mašatin AS Utilitas Tallinn Aleksei Lebedev Eesti Mereakadeemia Imre Soorand Eesti Külmaliit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Soojusenergeetikainseneride töö eesmärk on luua insenertehnilisi lahendusi soojus- ja energiatehnoloogiate efektiivseks ja ohutuks toimimiseks. Soojusenergeetikainseneride kutsed: Soojusenergeetikainsener, tase 6 Diplomeeritud soojusenergeetikainsener tase 7 Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8. 6. taseme soojusenergeetikainsener korraldab väljatöötatud ja kasutusel olevate soojus- ja energiatehnoloogiate ehitamist ja käitu. Ta töötab iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, võtab vajadusel juhi rolli ning teeb koostööd sidusavaldkonna spetsialistidega. 6. taseme soojusenergeetikainsener spetsialiseerub: - soojusseadmetele ja -süsteemidele*; - kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemidele**; - gaasiseadmetele ja -paigaldistele***; - soojusallikatele ja soojuskeskustele**** või - tööstuslikele ja kaubanduslikele külmaseadmetele ja -süsteemidele*****. 6. taseme soojusenergeetikainseneri kitsamad ametialad on järgmised: - tehnilise dokumentatsiooni koostamine; - ehitustegevuse juhtimine (v.a gaasi- ja külmaseadmed ja -süsteemidele spetsialiseerumisel); - käidu korraldamine. Ametialadel kehtivad pädevuspiirangud vt. lisa 1. ------------------------- *Soojusseadmete ja -süsteemide alla kuuluvad primaarenergiaid kasutavad ja energiat muundavad soojus- ja abiseadmed (katlad, tööstusahjud, kuivatid, soojuspumbad, päikesepaneelid, külma- ja jahutusseadmed, kütuse ettevalmistamise süsteemid, soojussalvestid jm); **Kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide alla kuuluvad pinnasesse või tugedele paigaldatud terviklikud ringlussüsteemid (torustik, sulge-, reguleer- ja mõõteseadmed, lekketuvastussüsteemid, termiliste pingete kompenseerimise vahendid jm), mis on mõeldud tsentraalselt toodetud kütte- või jahutusenergia transportimiseks tarbijateni. Energia transportimiseks kasutatav soojuskandja on üldjuhul puhastatud ja keemiliselt ettevalmistatud vesi; ***Soojusallikate ja soojuskeskuste alla kuuluvad soojussõlmed, kohalikud katelseadmed, soojuspumbad, päikesepaneelid ja soojussõlmed; Siia ei kuulu radiaatori-, õhk- ja põrandaküttesüsteemid, soojaveevarustussüsteemid, olmeventilatsioonisüsteemid, õhukonditsioneerimise süsteemid ja mürasummutavad süsteemid. ****Gaasiseadmete ja -paigaldiste alla kuuluvad gaasi tootmiseks, töötlemiseks, edastamiseks, ladustamiseks, kasutamiseks või gaasianumate täitmiseks kasutatavad seadmed ja küttegaaside maa-, vedel-, bio- või tööstusgaasi surveanumad, aurustid, sise- ja välistorustikud, terminalid, täitejaamad, tanklad ja gaasijaamad; *****Tööstuslike ja kaubanduslike külmaseadmete ning -süsteemide alla kuuluvad külma- ja soojuspumpsüsteemid sh otseaurustus-, pumba-, absorberjahutus- ning adiabaatilised süsteemid, kompressorseadmed, soojusvahetid, surveanumad ja torustikud. A.2.1 Valdkondlik inseneritöö 1. Insenertehniliste ülesannete täitmine. 2. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kasutamine. 3. Kutsealaste normide järgimine. A.2.2 Koostöö ja juhendamine 1. Koostöö korraldamine. 2. Juhendamine. A.2.3 Soojusseadmed ja -süsteemid A.2.4 Kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemid A.2.5 Gaasiseadmed ja -paigaldised A.2.6 Soojusallikad ja soojuskeskused A.2.7 Tööstuslikud ja kaubanduslikud külmaseadmed ning -süsteemid A.2.8 Tehnilise dokumentatsiooni koostamine 1. Projektlahenduse väljatöötamise ettevalmistamine. 2. Dokumentatsiooni vormistamine. A.2.9 Ehitustegevuse juhtimine (v.a gaasi- ning tööstuslikud ja kaubanduslikud külmaseadmed ning -süsteemid) 1. Ehitamise ettevalmistamine. 2. Ehitustegevuse korraldamine. 3. Objekti üleandmise korraldamine. A.2.10 Seadmete käidu korraldamine 1. Käidu- ja hooldustoimingute korraldamine. 2. Kõrvakallete tuvastamine ja kõrvaldamine. 3. Käidu dokumenteerimine. Soojusenergeetikainsenerid töötavad nii büroos kui objektidel. Tööaeg võib olla paindlik. Soojusenergeetikainsener kasutab oma töös IKT vahendeid ja tarkvara (nt erialased arvutusprogrammid, töövahendid ja mõõtetehnika). Töö eeldab insenerlikku ja keskkonnahoidlikku ning säästvat arengut toetavat mõtlemist, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, analüüsivõimet, täpsust, vastutustunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, ruumilist kujutlus- ning kohanemisvõimet. 6. taseme soojusenergeetikainsener on läbinud erialase kõrgharidusõppe. Ta on läbinud täiendusõppe ja tal on iseseisva erialase töö kogemus. Soojustehnikainsener, tootmisinsener, tootmisjuht, soojusautomaatikainsener, režiimiinsener, dispetšer, energiasüsteemide spetsialist, energeetikainsener, külmutusseadmete insener, energiaplokkide spetsialist, projekteerija, projektijuht, objektijuht, osakonnajuhataja jm. Seadme ohutuse seadus ja ehitusseadustik rakendusaktidega ning EVS EN 378 ja EU määrus nr 517/2014. Nimetatud regulatsioonid reguleerivad kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide projekti koostaja, ehitusprojekti ekspertiisi läbiviija, ehituse juhi, ehitise auditi läbiviija, omanikujärelevalve tegija, küttegaasipaigaldiste, külmutusseadmete paigaldaja ja surveseadme kasutamise nõuete täitmist korraldava isiku (kasutamise järelevaataja) tegevust. Kutsetunnistus annab võimaluse pädevuse saamiseks, mille saab MTR registreeringuga. Soojusenergeetikainsener, tase 6 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1–B.2.2 tõendamine ja vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi tõendamine valikust B.2.3–B.2.7. Soojusseadmetele ja -süsteemidele, kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemidele ning soojusallikatele ja soojuskeskustele spetsialiseerumisel on nõutud vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine valikust B.2.8–B.2.10. Gaasiseadmetele ja -paigaldistele ning tööstuslikele ja kaubanduslikele külmaseadmetele ning -süsteemidele spetsialiseerudes tuleb tõendada valitav kompetents B.2.8 või B.2.10. Valdkondlik inseneritöö 6 Koostöö ja juhendamine 6 Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi tõendamine valikust B.2.3–B.2.7. Soojusseadmetele ja -süsteemidele, kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemidele ning soojusallikatele ja soojuskeskustele spetsialiseerumisel on nõutud vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine valikust B.2.8–B.2.10. Gaasiseadmetele ja -paigaldistele ning tööstuslikele ja kaubanduslikele külmaseadmetele ning -süsteemidele spetsialiseerudes tuleb tõendada valitav kompetents B.2.8 või B.2.10. Ehitise projekteerimine 6 Ehitustegevuse juhtimine 6 Seadmete käidu korraldamine 6 Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 Diploma Thermal Energy Engineer, EstQF Level 7 6 Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud soojustehnikainsener V (versioon 1) Diplomeeritud soojustehnikainsener V (versioon 2) Diplomeeritud soojustehnikainsener V (versioon 3) Gaasiseadmed ja -paigaldised Kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemid Soojusallikad ja soojuskeskused Soojusmajandus Soojusseadmed ja -süsteemid Teadus- ja õppetöö Tööstuslikud ja kaubanduslikud külmaseadmed ja -süsteemid Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Inseneeria (energeetika) Soojustehnikainsener 12 2018-11-01 2019-01-01 2023-03-29 7 7 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Ametialadel kehtivad pädevuspiirid Digipädevuste enesehindamise skaala Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Eimar Jõgisu Nomine Consult OÜ Aleksander Iivanainen Inspecta Estonia OÜ Toomas Rähmonen Termopilt OÜ (Skype) Kauri Koster Adven Eesti AS, Eesti Soojustehnikainseneride Selts Riho Pilv Cooltec OÜ Andres Siirde Tallinna Tehnikaülikool Igor Krupenski Heatconsult OÜ Vladislav Mašatin AS Utilitas Tallinn Aleksei Lebedev Eesti Mereakadeemia Imre Soorand Eesti Külmaliit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Soojusenergeetikainseneride töö eesmärk on luua insenertehnilisi lahendusi soojus- ja energiatehnoloogiate efektiivseks ja ohutuks toimimiseks. Soojusenergeetikainseneride kutsed: Soojusenergeetikainsener, tase 6 Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8. 7. taseme diplomeeritud soojusenergeetikainsener arendab, hoiab käigus ja optimeerib olemasolevaid soojus- ning energiaseadmeid ja -süsteeme. Ta töötab iseseisvalt keerulistes, ettearvamatutes ja uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades, teeb koostööd sidusvaldkondade spetsialistidega ning on valmis juhtima meeskondi. Diplomeeritud soojusenergeetikainsener spetsialiseerub: - soojusmajanduse arendamisele*; - soojusseadmetele ja -süsteemidele**; - kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemidele***; - gaasiseadmetele ja -paigaldistele****; - soojusallikatele ja soojuskeskustele*****; - tööstuslikele ja kaubanduslikele külmaseadmete ja -süsteemidele ****** või - teadus- ja õppetööle*******. 7. taseme diplomeeritud soojusenergeetikainseneri kitsamad ametialad on järgmised (v.a. soojusmajanduse ning teadus- ja õppetöö spetsialiseerumistel, kus ametialad puuduvad): - ehitise projekteerimine; - ehitusprojekti ekspertiis; - ehitustegevuse juhtimine; - omanikujärelevalve; - käidu korraldamine. Ametialadel kehtivad pädevuspiirangud (vt. lisa 1). *Soojusmajanduse arendamise alla kuulub ettevõtete ja kohalike omavalitsuste energiamajanduse korraldamine ning arengukavade koostamine; **Soojusseadmete ja -süsteemide alla kuuluvad primaarenergiaid kasutavad ja energiat muundavad soojus- ja abiseadmed (katlad, tööstusahjud, kuivatid, soojuspumbad, päikesepaneelid, külma- ja jahutusseadmed, kütuse ettevalmistamise süsteemid, soojussalvestid jm); ***Kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide alla kuuluvad pinnasesse või tugedele paigaldatud terviklikud ringlussüsteemid (torustik, sulge-, reguleer- ja mõõteseadmed, lekketuvastussüsteemid, termiliste pingete kompenseerimise vahendid jm), mis on mõeldud tsentraalselt toodetud kütte- või jahutusenergia transportimiseks tarbijateni. Energia transportimiseks kasutatav soojuskandja on üldjuhul puhastatud ja keemiliselt ettevalmistatud vesi; ****Soojusallikate ja soojuskeskuste alla kuuluvad kohalikud katelseadmed, soojuspumbad, päikesepaneelid ja soojussõlmed. Siia ei kuulu radiaatori-, õhk- ja põrandaküttesüsteemid, soojaveevarustussüsteemid, olmeventilatsioonisüsteemid, õhukonditsioneerimise süsteemid ja mürasummutavad süsteemid; *****Gaasiseadmete ja -süsteemide alla kuuluvad gaasi tootmiseks, töötlemiseks, edastamiseks, ladustamiseks, kasutamiseks või gaasianumate täitmiseks kasutatavad seadmed või paigaldised, sh küttegaaside maa-, vedel-, bio- või tööstusgaasi surveanumad, aurustid, sise- ja välistorustikud, terminalid, täitejaamad, tanklad ja gaasijaamad; ******Tööstuslike ja kaubanduslike külmaseadmete ning -süsteemide alla kuuluvad külma- ja soojuspumpsüsteemid sh otseaurustus-, pumba-, absorberjahutus- ning adiabaatilised süsteemid, kompressorseadmed, soojusvahetid, surveanumad ja torustikud; *******Teadus- ja arendustegevuse alla kuuluvad süstemaatilised loomingulised tegevused (alusuuringud, rakendusuuringud ja tootearendus), mis on suunatud uute teadmiste saamisele, kasutades teaduslikku meetodit. A.2.1 Valdkondlik inseneritöö 1. Insenertehniliste ülesannete täitmine. 2. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kasutamine. 3. Kutsealaste normide järgimine. A.2.2 Koostöö ja juhendamine 1. Koostöö korraldamine. 2. Juhendamine. A.2.3 Soojusmajandus A.2.4 Soojusseadmed- ja süsteemid A.2.5 Kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemid A.2.6 Gaasiseadmed ja -paigaldised A.2.7 Soojusallikad ja soojuskeskused A.2.8 Tööstuslikud ja kaubanduslikud külmaseadmed ning -süsteemid A.2.9 Teadus- ja õppetöö A.2.10 Ehitise projekteerimine 1. Projektlahenduse kavandamine. 2. Ehitusprojekti vormistamine. A.2.11 Ehitusprojekti ekspertiis 1. Ehitusprojekti keerukuse ja mahu määratlemine. 2. Ehitusprojekti kontrollimine ja hindamine. 3. Ehitusprojekti ekspertiisi tulemuste dokumenteerimine. A.2.12 Ehitustegevuse juhtimine 1. Ehitamise ettevalmistamine. 2. Ehitustegevuse korraldamine. 3. Objekti üleandmise korraldamine. A.2.13 Omanikujärelevalve 1. Ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimine. 2. Ohutuse vastavuse kontroll. 3. Dokumentatsiooni täitmise kontroll. A.2.14 Tellija teavitamine 1. Seadmete käidu korraldamine. 2. Käidu- ja hooldustoimingute korraldamine. 3. Kõrvakallete tuvastamine ja kõrvaldamine. 4. Käidu dokumenteerimine. Soojusenergeetikainsenerid töötavad nii büroos kui objektidel. Tööaeg võib olla paindlik. Soojusenergeetikainsener kasutab oma töös IKT vahendeid ja tarkvara (nt erialased arvutusprogrammid, töövahendid ja mõõtetehnika). Töö eeldab insenerlikku ja keskkonnahoidlikku ning säästvat arengut toetavat mõtlemist, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, analüüsivõimet, täpsust, vastutustunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, ruumilist kujutlus- ning kohanemisvõimet. 7. taseme diplomeeritud soojusenergeetikainsener on läbinud üldjuhul erialase magistriõppe või tal on 6. taseme soojusenergeetikainseneri kutse ja ta on läbinud täiendusõppe. Mõlemal juhul on nõutav erialane töökogemus. Soojustehnikainsener, elektrienergia tootmise insener, tootmisinsener, tootmisjuht, soojusautomaatikainsener, režiimiinsener, dispetšer, energiasüsteemide spetsialist, elektrijaama käidujuht, energeetikainsener, energiaplokkide spetsialist, peainsener, projekteerija, projektijuht, objektijuht, konsultant, ekspert, arendusjuht, osakonnajuhataja, teadur, külmutusseadmete insener jm Seadme ohutuse seadus ja ehitusseadustik rakendusaktidega ning EVS EN 378 ja EU määrus nr 517/2014. Nimetatud regulatsioonid reguleerivad kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide projekti koostaja, ehitusprojekti ekspertiisi läbiviija, ehituse juhi, ehitise auditi läbiviija, omanikujärelevalve tegija, küttegaasipaigaldiste, külmutusseadmete paigaldaja ja surveseadme kasutamise nõuete täitmist korraldava isiku (kasutamise järelevaataja) tegevust. Kutsetunnistus annab võimaluse pädevuse saamiseks, mille saab MTR registreeringuga. Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1–B.2.2 tõendamine ja vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi tõendamine valikust B.2.3–B.2.7. Soojusseadmetele ja -süsteemidele, kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemidele, soojusallikatele ja soojuskeskustele, gaasiseadmetele ja -paigaldistele ning tööstuslikele ja kaubanduslikele külmaseadmetele ning -süsteemidele spetsialiseerumisel on nõutud vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine valikust B.2.8–B.2.10. Valdkondlik inseneritöö 7 Koostöö ja juhendamine 7 Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi tõendamine valikust B.2.3–B.2.7. Soojusseadmetele ja -süsteemidele, kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemidele, soojusallikatele ja soojuskeskustele, gaasiseadmetele ja -paigaldistele ning tööstuslikele ja kaubanduslikele külmaseadmetele ning -süsteemidele spetsialiseerumisel on nõutud vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine valikust B.2.8–B.2.10. Ehitise projekteerimine 7 Ehitusprojekti ekspertiis 7 Ehitustegevuse juhtimine 6 Omanikujärelevalve 7 Seadmete käidu korraldamine 7 Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 Chartered Thermal Energy Engineer, EstQF Level 8 6 Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud soojustehnikainsener V (versioon 1) Volitatud soojustehnikainsener V (versioon 2) Volitatud soojustehnikainsener V (versioon 3) Gaasiseadmed ja -paigaldised Kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemid Soojusallikad ja soojuskeskused Soojusmajandus Soojusseadmed ja -süsteemid Teadus- ja õppetöö Tööstuslikud ja kaubanduslikud külmaseadmed ja -süsteemid Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Inseneeria (energeetika) Soojustehnikainsener 12 2018-11-01 2019-01-01 2023-03-29 8 8 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Ametialadel kehtivad pädevuspiirid Digipädevuste enesehindamise skaala Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Eimar Jõgisu Nomine Consult OÜ Aleksander Iivanainen Inspecta Estonia OÜ Toomas Rähmonen Termopilt OÜ (Skype) Kauri Koster Adven Eesti AS, Eesti Soojustehnikainseneride Selts Riho Pilv Cooltec OÜ Andres Siirde Tallinna Tehnikaülikool Igor Krupenski Heatconsult OÜ Vladislav Mašatin AS Utilitas Tallinn Aleksei Lebedev Eesti Mereakadeemia Imre Soorand Eesti Külmaliit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Soojusenergeetikainseneride töö eesmärk on luua insenertehnilisi lahendusi soojus- ja energiatehnoloogiate efektiivseks ja ohutuks toimimiseks. Soojusenergeetikainseneride kutsed: Soojusenergeetikainsener, tase 6 Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 8. taseme volitatud soojusenergeetikainsener on laialdaste teadmiste ja kogemustega tippspetsialist, kes arendab ja optimeerib olemasolevaid ning loob uusi soojus- ja energiatehnoloogiaid. Ta töötab iseseisvalt meisterlikkust nõudvates keerulistes ja uut strateegilist käsitlust vajavates olukordades, koordineerib sidusvaldkondade koostööd ning on valmis juhtima meeskondi ja organisatsiooni. Volitatud soojusenergeetikainsener spetsialiseerub: - soojusmajanduse arendamisele*; - soojusseadmetele ja -süsteemidele**; - kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemidele***; - gaasiseadmetele ja -paigaldistele****; - soojusallikatele ja soojuskeskustele*****; - tööstuslikele ja kaubanduslikele külmaseadmete ja -süsteemidele****** või - teadus- ja õppetööle*******. 8. taseme volitatud soojusenergeetikainseneri kitsamad ametialad on järgmised (v.a. soojusmajanduse ning teadus- ja õppetöö spetsialiseerumistel, kus ametialad puuduvad): - ehitise projekteerimine; - ehitusprojekti ekspertiis; - ehitustegevuse juhtimine; - ehituse audit; - omanikujärelevalve; - käidu korraldamine. Ametialadel kehtivad pädevuspiirangud vt. lisa 1. *Soojusmajanduse arendamise alla kuulub ettevõtete ja kohalike omavalitsuste energiamajanduse korraldamine, arengukavade koostamine ning ettevõtete energia- ja ressursiauditid; **Soojusseadmete ja -süsteemide alla kuuluvad primaarenergiaid kasutavad ja energiat muundavad soojus- ja abiseadmed (katlad, tööstusahjud, kuivatid, soojuspumbad, päikesepaneelid, külma- ja jahutusseadmed, kütuse ettevalmistamise süsteemid, soojussalvestid jm); ***Kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide alla kuuluvad pinnasesse või tugedele paigaldatud terviklikud ringlussüsteemid (torustik, sulge-, reguleer- ja mõõteseadmed, lekketuvastussüsteemid, termiliste pingete kompenseerimise vahendid jm), mis on mõeldud tsentraalselt toodetud kütte- või jahutusenergia transportimiseks tarbijateni. Energia transportimiseks kasutatav soojuskandja on üldjuhul puhastatud ja keemiliselt ettevalmistatud vesi; ****Soojusallikate ja soojuskeskuste alla kuuluvad kohalikud katelseadmed, soojuspumbad, päikesepaneelid ja soojussõlmed. Siia ei kuulu radiaatori-, õhk- ja põrandaküttesüsteemid, soojaveevarustussüsteemid, olmeventilatsioonisüsteemid, õhukonditsioneerimise süsteemid ja mürasummutavad süsteemid; *****Gaasiseadmete ja -paigaldiste alla kuuluvad gaasi tootmiseks, töötlemiseks, edastamiseks, ladustamiseks, kasutamiseks või gaasianumate täitmiseks kasutatavad seadmed või paigaldised, sh küttegaaside maa-, vedel-, bio- või tööstusgaasi surveanumad, aurustid, sise- ja välistorustikud, terminalid, täitejaamad, tanklad ja gaasijaamad; ******Tööstuslike ja kaubanduslike külmaseadmete ning -süsteemide alla kuuluvad külma- ja soojuspumpsüsteemid sh otseaurustus-, pumba-, absorberjahutus- ning adiabaatilised süsteemid, kompressorseadmed, soojusvahetid, surveanumad ja torustikud; *******Teadus- ja arendustegevuse alla kuuluvad süstemaatilised loomingulised tegevused (alusuuringud, rakendusuuringud ja tootearendus), mis on suunatud uute teadmiste saamisele, kasutades teaduslikku meetodit. A.2.1 Valdkondlik inseneritöö 1. Insenertehniliste ülesannete täitmine. 2. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kasutamine. 3. Kutsealaste normide järgimine. A.2.2 Koostöö ja juhendamine 1. Juhtimine. 2. Juhendamine ja mentorlus. A.2.3 Soojusmajandus A.2.4 Soojusseadmed- ja süsteemid A.2.5 Kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemid A.2.6 Gaasiseadmed ja -paigaldised A.2.7 Soojusallikad ja soojuskeskused A.2.8 Tööstuslikud ja kaubanduslikud külmaseadmed ning -süsteemid A.2.9 Teadus- ja õppetöö A.2.10 Ehitise projekteerimine 1. Projektlahenduse kavandamine. 2. Ehitusprojekti vormistamine. A.2.11 Ehitusprojekti ekspertiis 1. Ehitusprojekti keerukuse ja mahu määratlemine. 2. Ehitusprojekti kontrollimine ja hindamine. 3. Ehitusprojekti ekspertiisi tulemuste dokumenteerimine. A.2.12 Ehitustegevuse juhtimine 1. Ehitamise ettevalmistamine. 2. Ehitustegevuse korraldamine. 3. Objekti üleandmise korraldamine. A.2.13 Omanikujärelevalve 1. Ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimine. 2. Ohutuse vastavuse kontroll. 3. Dokumentatsiooni täitmise kontroll. 4. Tellija teavitamine. A.2.14 Ehitise audit 1. Ehitise auditeerimine. 2. Ehitise auditi aruande koostamine. A.2.15 Seadmete käidu korraldamine 1. Käidu- ja hooldustoimingute korraldamine. 2. Kõrvakallete tuvastamine ja kõrvaldamine. 3. Käidu dokumenteerimine. Soojusenergeetikainsenerid töötavad nii büroos kui objektidel. Tööaeg võib olla paindlik. Soojusenergeetikainsener kasutab oma töös IKT vahendeid ja tarkvara (nt erialased arvutusprogrammid, töövahendid ja mõõtetehnika). Töö eeldab insenerlikku ja keskkonnahoidlikku ning säästvat arengut toetavat mõtlemist, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, analüüsivõimet, täpsust, vastutustunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, ruumilist kujutlus- ning kohanemisvõimet. 8. taseme volitatud soojusenergeetikainsener on läbinud kõrgharidusõppe doktoriõppe või ta on eelnevalt omandanud 7. taseme diplomeeritud soojusenergeetikainseneri kutse. Mõlemal juhul on nõutav erialane töökogemus ja täiendusõpe. Soojustehnikainsener, tootmisinsener, tootmisjuht, soojusautomaatikainsener, energiasüsteemide spetsialist, elektrijaama käidujuht, energeetikainsener, energiaplokkide spetsialist, peainsener, projekteerija, projektijuht, objektijuht, külmutusseadmete insener, konsultant, ekspert, arendusjuht, osakonnajuhataja, teadur, juhtivteadur jm. Seadme ohutuse seadus ja ehitusseadustik rakendusaktidega ning EVS EN 378 ja EU määrus nr 517/2014. Nimetatud regulatsioonid reguleerivad kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide projekti koostaja, ehitusprojekti ekspertiisi läbiviija, ehituse juhi, ehitise auditi läbiviija, omanikujärelevalve tegija, küttegaasipaigaldiste, külmutusseadmete paigaldaja ja surveseadme kasutamise nõuete täitmist korraldava isiku (kasutamise järelevaataja) tegevust. Kutsetunnistus annab võimaluse pädevuse saamiseks, mille saab MTR registreeringuga. Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1–B.2.2 tõendamine ja vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi tõendamine valikust B.2.3–B.2.7. Soojusseadmetele ja -süsteemidele, kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemidele, soojusallikatele ja soojuskeskustele, gaasiseadmetele ja -paigaldistele ning tööstuslikele ja kaubanduslikele külmaseadmetele ning -süsteemidele spetsialiseerumisel on nõutud vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine valikust B.2.8–B.2.10. Valdkondlik inseneritöö 8 Koostöö ja juhendamine 8 Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi tõendamine valikust B.2.3–B.2.7. Soojusseadmetele ja -süsteemidele, kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemidele, soojusallikatele ja soojuskeskustele, gaasiseadmetele ja -paigaldistele ning tööstuslikele ja kaubanduslikele külmaseadmetele ning -süsteemidele spetsialiseerumisel on nõutud vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine valikust B.2.8–B.2.10. Ehitise projekteerimine 8 Ehitusprojekti ekspertiis 8 Ehitustegevuse juhtimine 8 Omanikujärelevalve 8 Ehitise audit 8 Seadmete käidu korraldamine 8 Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialist, tase 4 Social and Health Care Specialist, EstQF Level 4 4 Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialist, tase 4 (versioon 5) Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialist, tase 4 (versioon 6) Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialist, tase 4 (versioon 7) Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialist, tase 4 (versioon 8) Tegevusjuhendaja, tase 4 (versioon 3) Tegevusjuhendaja, tase 5 (versioon 1) Tegevusjuhendaja, tase 5 (versioon 2) Abivajadusega (tervisest tuleneva erivajadusega) lapse tugiisik, tase 4 Rahvusvahelise kaitse saaja tugiisik, tase 4 Sõltuvushäirega isiku tugiisik, tase 4 Tegevusjuhendaja, tase 4 Toimetulekuraskustes isiku tugiisik, tase 4 Toimetulekuraskustes pere tugiisik, tase 4 Väärkoheldud isiku tugiisik, tase 4 Sotsiaalhoolekanne Sotsiaalhoolekande Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaalhooldus Tugiisik (sh. tegevusjuhendaja) 14 2019-09-05 2020-01-01 2023-02-02 4 4 3412 Sotsiaaltöö keskastme spetsialistid 0923 Sotsiaaltöö ja nõustamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Sotsiaalala töötaja eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Ebeli Berkman Sotsiaalkindlustusamet Anneli Habicht Eesti Puuetega Inimeste Koda Talvi Karbe Tallinna Perekeskus Christin Kelder Tallinna Tugikeskus Juks Aljona Kurbatova Tervise Arengu Instituut Silvia Looveer Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon Maida Michelson Tallinna Sotsiaaltöö Keskus Sirje Pauskar Pärnumaa Kutsehariduskeskus Piret Pent MTÜ Eesti Tegevusjuhendajate Liit Katrin Tsuiman Sotsiaalkindlustusamet Agnes Veldemann SA Perekodu Kaisa Üprus-Tali Sotsiaalministeerium Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialisti töö on kliendi sotsiaalsete oskuste ja tegevusvõime arendamine, säilitamine ja toetamine, juhendamine ja toetamine igapäevaelu toimingutes, toetamine võimetekohasel panustamisel ühiskonda ja asjaajamise korraldamisel. Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialist võib spetsialiseeruda tööle intellektihäire ja vaimse tervise probleemidega täiskasvanu, sõltuvushäirega isiku, abivajadusega (tervisest tuleneva erivajadusega) lapse, toimetulekuraskustes isiku, rahvusvahelise kaitse saaja, väärkoheldud isiku või toimetulekuraskustes perega. A.2.1 Kliendi sotsiaalsete oskuste arendamine 1. Kliendi toetamine suhtlemisel. 2. Kliendil toetamine käitumisnormide õppimisel. 3. Kliendi emotsionaalse seisundi toetamine. 4. Toetamine konfliktide lahendamisel ja ennast kehtestava käitumise õppimisel. 5. Eneseesinduse oskuse toetamine. A.2.2 Kliendi tegevusvõime arendamine, säilitamine ja toetamine 1. Kliendi tegevusvõime ja kõrvalabi vajaduse hindamine ning analüüsimine. 2. Terviseseisundi jälgimine, muutuste märkamine. 3. Tervisekäitumise kujundamine. 4. Kliendi võimestamine. 5. Kliendi juhendamine abivahendite kasutamisel. A.2.3 Kliendi juhendamine ja toetamine igapäevaelu toimingutes 1. Toetamine igapäevaelu toimingute planeerimisel. 2. Koos kliendiga igapäevaeluga seotud eelarve koostamine. 3. Toetamine enese eest hoolitsemisel. 4. Juhendamine majapidamise korraldamisel. 5. Juhendamine toitumisel. 6. Kliendi suunamine ja kaasamine vabaajategevustesse. A.2.4 Kliendi toetamine võimetekohasel panustamisel ühiskonda 1. Kliendile sobilike õppimis-, töötamis- ja hõivevõimaluste leidmine ja säilitamine. 2. Toetamine töö- ja õpiharjumuste kujundamisel. 3. Toetamine õppimisel, töötamisel ja muus hõives vajalike praktiliste oskuste õppimisel. A.2.5 Toetamine asjaajamise korraldamisel 1. Toetamine eluasemega seotud asjaajamisel. 2. Toetamine avalike teenuste kasutamisel. 3. Juhendamine kogukonnas pakutavate teenuste tarbimisel. 4. Toetamine IKT-vahendite kasutamisel. A.2.6 Võrgustikutöö 1. Koostöö kliendi võrgustikuga. 2. Koostöö kogukonna ja teiste spetsialistidega. Tegevusjuhendaja A.2.7 Töö intellektihäire ja vaimse tervise probleemidega täiskasvanuga 1. Kliendi toetamine. 2. Tugigruppide toetamine. 3. Seksuaalkäitumise kujundamine. 4. Peremaja/majutusüksuse töö- ja elukorralduse koordineerimine. 5. Kliendiga seotud dokumentide haldamine. 6. Ressursside kasutamise planeerimine. Abivajadusega (tervisest tuleneva erivajadusega) lapse tugiisik A.2.8 Töö abivajadusega (tervisest tuleneva erivajadusega) lapsega 1. Lapse toetamine. 2. Koostöö haridusasutusega. 3. Seksuaalkäitumise kujundamine. Toimetulekuraskustes isiku tugiisik A.2.9 Töö toimetulekuraskustes isikuga 1. Toetamine käitumise eripäradega toimetulekul. 2. Toetamine asjaajamisel. 3. Toetamine taasühiskonnastamisel. Rahvusvahelise kaitse saaja tugiisik A.2.10 Töö rahvusvahelise kaitse saajaga 1. Toetamine kultuuriliste eripäradega toimetulekul. 2. Toetamine asjaajamisel. Väärkoheldud isiku tugiisik A.2.11 Töö väärkoheldud isikuga 1. Toetamine väärkohtlemise tagajärgedega toimetulekul. 2. Toetamine asjaajamisel. Toimetulekuraskustes pere tugiisik A.2.12 Töö toimetulekuraskustes perega 1. Omavahelise suhtluse toetamine. 2. Toetamine laste kasvatamisel. 3. Toetamine asjaajamisel. Sõltuvushäirega isiku tugiisik A.2.13 Töö sõltuvushäirega isikuga 1. Toetamine käitumise eripäradega toimetulekul. 2. Toetamine asjaajamisel. 3. Toetamine taasühiskonnastamisel. 4. Ressursside kasutamise planeerimine. Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialist võib töötada nii era- kui avalikus sektoris, nt kohalikus omavalitsuses, haridusasutuses, päevakeskuses ja tugikeskuses. Ta töötab seal, kus on klient, näiteks kliendi kodus, koolis ja hoolekandeasutuses. Tööaeg on paindlik, töö võib toimuda graafiku alusel, sh puhkepäevadel. Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialist võib kokku puutuda ohuteguritega (emotsionaalsed ja füüsilised rünnakud, kõrgendatud emotsionaalne pinge, infektsioonid jm), mis võivad avaldada mõju tema elule ja/või tervisele. Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialist kasutab oma töös infotehnoloogia- ja kommunikatsioonivahendeid, kodu- ja majapidamistehnikat ning -vahendeid, vajadusel abi- ja hooldusvahendeid. Tugiisiku töös on olulised empaatia- ja vastutusvõimelisus, hoolivus, usaldusväärsus ja ausus. Tugiisik peab olema koostööaldis ja hea suhtleja. Töö eeldab kohusetundlikkust, pingetaluvust, inimkeskseid väärtushoiakuid ja tolerantsust. Samuti on tähtsad (enese)kehtestamisoskus, analüüsivõime, sihikindlus ja järjepidevus. Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialisti spetsialiseerumistel on keskharidus. Kutseoskused on omandatud kutseõppe taseme- või täiendõppes või töö käigus. Tugiisik, tegevusjuhendaja. Tegevusjuhendaja kutsealane ettevalmistus on reguleeritud sotsiaalhoolekande seadusega. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.6, läbiv kompetents B.2.14. Lisaks tuleb tõendada üks spetsialiseerumisega seotud kompetentsidest B.2.7-B.2.13. Kliendi sotsiaalsete oskuste arendamine 4 Kliendi tegevusvõime arendamine, säilitamine ja toetamine 4 Kliendi juhendamine ja toetamine igapäevaelu toimingutes 4 Kliendi toetamine võimetekohasel panustamisel ühiskonda 4 Toetamine asjaajamise korraldamisel 4 Võrgustikutöö 4 Kutse taotlemisel tuleb tõendada üks spetsialiseerumisega seotud kompetentsidest B.2.7-B.2.13. Tugiisiku kutset läbiv kompetents 4 Jaotusvõrgu elektrik, tase 4 Electrical network installer, level 4 4 Jaotusvõrgu elektrik, tase 4 (versioon 3) Jaotusvõrgu elektrik, tase 4 (versioon 5) Jaotusvõrgu elektrik, tase 4 (versioon 6) Võrguelektrik, tase 4 (versioon 7) Võrguelektrik, tase 4 (versioon 8) Võrguelektrik, tase 4 (versioon 9) Välispaigalduse elektrik, tase 4 (versioon 1) Välispaigalduse elektrik, tase 4 (versioon 2) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Elektrik (jaotusvõrk) 12 2018-11-01 2018-11-01 2019-10-07 4 4 7413 Elektriliinide paigaldajad ja hooldajad 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Keelte oskustasemete kirjeldused Vladimir Aunapuu Elektrilevi OÜ Arvo Ulla Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit Indrek Sild Elektrilevi OÜ Andrus Reinmann Empower AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Jaotusvõrgu elektrikud täidavad elektriliinide, alajaamade, jaotlate ning elektrienergia tootmisüksuste ja seadmete ehitamise ja käitamisega seotud ülesandeid. 4. taseme jaotusvõrgu elektrik töötab iseseisvalt või töörühma liikmena töö juhtija alluvuses. Ta täidab tavapäraseid elektrivõrgu ehitamise ning käidu toimingutega seonduvaid ülesandeid, nagu näiteks kaabli paigaldus, seadmete töökorda seadmine, põhirikete avastamine ja kõrvaldamine. Tavapäraseid paigaldustöid teeb ta iseseisvalt, häälestamisi juhendamisel. Pärast vastava täienduskoolituse läbimist võib ta teha elektritöid kõrgepinge alajaamades, kõrgepingeliinidel, trammi- ja trollivõrgu ning elektriraudteede alal, alternatiivenergiaallikatest elektri tootmisel või mõõteseadmetega tehtavas töös. Seotud kutsed: Jaotusvõrgu elektrik, tase 5 A.2.1 Töö kavandamine ja ettevalmistamine 1. Tööülesande sisuga tutvumine ja riskide hindamine. 2. Oma tegevuste kavandamine. A.2.2 Töökeskkonna ohutuse tagamine objektil 1. Elektri- ja tuleohutuse tagamine. 2. Eritööde ohutuse tagamine. 3. Tegutsemine tööõnnetuse korral. 4. Ohutusalane juhendamine. A.2.3 Välispaigaldiste ja seadmete ehitamine ja käit 1. Töökoha organiseerimine. 2. Kuni 20 kV õhuliinide ehitamine. 3. Kuni 20 kV kaabelliinide ehitamine. 4. Välisvalgustuse paigaldamine. 5. Jaotusvõrgu alajaamade ja kilpide ehitamine. 6. Arvestus- ja andmeside seadmete paigaldamine ning häälestamine. 7. Paigaldiste käit ja hooldus. 8. Rikete tuvastamine ja kõrvaldamine. A.2.4 Kõrgepingeliinide tööd, alates 35 kV. A.2.5 Kõrgepinge alajaama tööd. A.2.6 Mõõteseadmetega tehtavad tööd. A.2.7 Trammi- ja trollivõrgu ning elektriraudtee tööd A.2.8 Elektri tootmine alternatiivenergiaallikatest. Töötatakse peamiselt välitingimustes töötsoonides, kus tuleb teha pingevabu, pingelähedasi või pingealuseid töid. Elektriohu ja trauma vältimiseks on töötaja kohustatud järgima töö juhtijate nõuandeid ning töö- ja elektriohutuse eeskirju ja juhiseid. Töö eeldab füüsilist pingutust ja kõrgustes tegutsemist. Tööga kaasnevad võimalikud ohud on elektrilöök, elektrikaare termiline toime, pingutatavad juhtmed ja trossid, töötavad transpordivahendid ja mehhanismid ning ekstreemsest ilmastikust tingitud kahjustused, mistõttu nõutakse isikukaitsevahendite kasutamist ja eririietuse kandmist. Tööaeg on paindlik, sõltuvalt vajadusest tuleb töötada väljaspool tavapärast tööaega. Põhilisteks töövahenditeks on käsi- ja spetsiaaltööriistad, mehhanismid ja mõõteseadmed. Tööga toimetulek eeldab füüsilist vastupidavust, täpseid ja koordineeritud liigutusi, normaalset nägemist ja kuulmist ning võimet töötada kõrgustes. Tööd toetavad keskendumis- ja kohanemisvõime, järjekindlus, emotsionaalne stabiilsus, meeskonnas töötamise oskus, loogiline mõtlemine, analüüsivõime ja suhtlemisoskus. Elektrikuks saab õppida kutseõppeasutuses, täiskasvanute koolituskursustel või töökohal. Elektrik, elektrimontöör, käiduelektrik. Elektriohutusseaduse kohaselt on kohustuslik enne elektritöödele asumist läbida elektritööde ohutuse koolitus. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt lubatakse elektritöödele isikud, kes on vähemalt 18 aastat vanad ning kelle pädevus ja tervislik seisund vastavad tehtavale tööle. Tervisliku kontrolli perioodiline läbimine on kohustuslik. Elektri eritöid (nt pingealused tööd, tuletööd) võib sooritada ainult elektripaigaldiste valdkonna õigusakte järgiva koolituse läbimisel. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.3 ja läbiva kompetentsi B.2.9 tõendamine. Valitavate kompetentside B.2.4-B.2.8 tõendamine on vabatahtlik. Töö kavandamine ja ettevalmistamine 4 Töökeskkonna ohutuse tagamine objektil 4 Välispaigaldiste ja seadmete ehitamine ja käit 4 Valitavate kompetentside B.2.4-B.2.8 tõendamine on vabatahtlik. Kõrgepingeliinide tööd, alates 35 kV 4 Kõrgepinge alajaama tööd 4 Mõõteseadmetega tehtavad tööd 4 Trammi- ja trollivõrgu ning elektriraudtee tööd 4 Elektri tootmine alternatiivenergiaallikatest 4 Jaotusvõrgu elektrik, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Jaotusvõrgu elektrik, tase 5 Electrical network installer, level 5 3 Jaotusvõrgu elektrik, tase 5 (versioon 2) Jaotusvõrgu elektrik, tase 5 (versioon 4) Jaotusvõrgu elektrik, tase 5 (versioon 5) Võrguelektrik, tase 5 (versioon 6) Võrguelektrik, tase 5 (versioon 7) Välispaigalduse elektrik, tase 5 (versioon 1) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Elektrik (jaotusvõrk) 12 2018-11-01 2018-11-01 2019-10-07 5 5 7413 Elektriliinide paigaldajad ja hooldajad 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Keelte oskustasemete kirjeldused Vladimir Aunapuu Elektrilevi OÜ Arvo Ulla Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit Indrek Sild Elektrilevi OÜ Andrus Reinmann Empower AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Jaotusvõrgu elektrikud täidavad elektriliinide, alajaamade, jaotlate ning elektrienergia tootmisüksuste ja seadmete ehitamise ja käitamisega seotud ülesandeid. Jaotusvõrgu elektrik, tase 5 täidab madal- ja kõrgepinge elektrivõrgu paigaldamise, hoolduse ning käidu toimingutega seonduvaid varieeruvaid ülesandeid. Ta töötab iseseisvalt või töö juhtijana olukordades, kus võivad ette tulla ettearvamatud muutused. Võtab vastutust teiste töötulemuste ning kaastöötajate ja töötsoonis viibivate kõrvaliste isikute ohutuse eest. Pärast vastava täienduskoolituse läbimist võib ta teha elektritöid kõrgepinge alajaamades, kõrgepingeliinidel, trammi- ja trollivõrgu ning elektriraudteede alal, alternatiivenergiaallikatest elektri tootmisel või mõõteseadmetega tehtavas töös. Seotud kutse: Jaotusvõrgu elektrik, tase 4 A.2.1 Töö kavandamine ja ettevalmistamine 1. Tööülesande sisuga tutvumine ja riskide hindamine. 2. Oma tegevuste kavandamine. A.2.2 Töökeskkonna ohutuse tagamine objektil 1. Elektri- ja tuleohutuse tagamine. 2. Eritööde ohutuse tagamine. 3. Tegutsemine tööõnnetuse korral. 4. Ohutusalane juhendamine. A.2.3 Välispaigaldiste ja seadmete ehitamine ja käit 1. Töökoha organiseerimine. 2. Kuni 20 kV õhuliinide ehitamine. 3. Kuni 20 kV kaabelliinide ehitamine. 4. Välisvalgustuse paigaldamine. 5. Jaotusvõrgu alajaamade ja kilpide ehitamine. 6. Arvestus- ja andmeside seadmete paigaldamine ning häälestamine. 7. Paigaldiste käit ja hooldus. 8. Rikete tuvastamine ja kõrvaldamine. A.2.5 Kõrgepingeliinide tööd alates 35 kV. A.2.6 Kõrgepinge alajaama tööd. A.2.7 Mõõteseadmetega tehtavad tööd. A.2.8 Trammi- ja trollivõrgu ning elektriraudtee tööd. A.2.9 Elektri tootmine alternatiiv -energiaallikatest. Töötatakse peamiselt välitingimustes töötsoonides, kus tuleb teha pingevabu, pingelähedasi või pingealuseid toiminguid. Elektriohu ja trauma vältimiseks on töötaja kohustatud järgima töötoimingu juhtijate nõuandeid ning töö- ja elektriohutuse eeskirju ja juhiseid. Töö eeldab füüsilist pingutust ja kõrgustes tegutsemist. Tööga kaasnevad võimalikud ohud on elektrilöök, elektrikaare termiline toime, pingutatavad juhtmed ja trossid, töötavad transpordivahendid ja mehhanismid ning ekstreemsetest ilmastikutingimustest tingitud kahjustused, mistõttu nõutakse isikukaitsevahendite kasutamist ja eririietuse kandmist. Tööaeg on paindlik, sõltuvalt vajadusest tuleb töötada väljaspool tavapärast tööaega. Põhilisteks töövahenditeks on käsi- ja spetsiaaltööriistad, mehhanismid ja mõõteseadmed. Tööga toimetulek eeldab füüsilist vastupidavust, täpseid ja koordineeritud liigutusi, normaalset nägemist ja kuulmist ning võimet töötada kõrgustes. Tööd toetavad keskendumis- ja kohanemis- ja organiseerimisvõime, järjekindlus, emotsionaalne stabiilsus, meeskonnas töötamise oskus, loogiline mõtlemine, analüüsivõime ja suhtlemisoskus. Elektrikuks saab õppida kutseõppeasutuses, täiskasvanute koolituskursustel või töökohal. Elektrik, elektrimontöör, käiduelektrik. Elektriohutusseaduse kohaselt on kohustuslik enne elektritöödele asumist läbida elektritööde ohutuse koolitus. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt lubatakse elektritöödele isikud, kes on vähemalt 18 aastat vanad ning kelle pädevus ja tervislik seisund vastavad tehtavale tööle. Tervisliku kontrolli perioodiline läbimine on kohustuslik. Elektri eritöid (nt pingealused tööd, tuletööd) võib sooritada ainult elektripaigaldiste valdkonna õigusakte järgiva koolituse läbimisel. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.4 ja läbiva kompetentsi B.2.10 tõendamine. Valitavate kompetentside B.2.5-B.2.9 tõendamine on vabatahtlik. Töö kavandamine ja ettevalmistamine 5 Töökeskkonna ohutuse tagamine objektil 5 Välispaigaldiste ja seadmete ehitamine ja käit 5 Juhtimine ja juhendamine 5 Valitavate kompetentside B.2.5-B.2.9 tõendamine on vabatahtlik. Kõrgepingeliinide tööd, alates 35 kV 5 Kõrgepinge alajaama tööd 5 Mõõteseadmetega tehtavad tööd 5 Trammi- ja trollivõrgu ning elektriraudtee tööd 5 Elektri tootmine alternatiivenergiaallikatest 5 Jaotusvõrgu elektrik, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 6 Architectural Conservationist, level 6 5 Arhitektuuri konservaator III (versioon 1) Arhitektuuri konservaator III (versioon 2) Arhitektuuri konservaator III (versioon 3) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 6 (versioon 4) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 6 (versioon 6) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Restaureerimine-konserveerimine Arhitektuuripärandi spetsialist 13 2018-11-14 2018-11-14 2023-11-07 6 6 2621 Arhivaarid ja kuraatorid 0222 Ajalugu ja arheoloogia 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Õigusaktid Keelte oskustasemete kirjeldused Digioskused Ilme Mäesalu Muinsuskaitseamet Juhan Kilumets Rändmeister OÜ Krista Laido Eesti Kunstiakadeemia Lilian Hansar Eesti Kunstiakadeemia Maari Idnurm EEB Projekt OÜ Maris Mändel Eesti Kunstiakadeemia Oliver Orro Eesti Kunstiakadeemia Tiina Linna Eesti Arhitektide Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Arhitektuuripärandi spetsialist lähtub oma töös kaasaegsest keskkonnakäsitluse filosoofiast ja säästva arengu põhimõtetest, mille eesmärk on kultuurilise mitmekesisuse säilitamine ja alalhoidlik suhtumine kultuuripärandisse. Arhitektuuripärandi spetsialisti teadmised, oskused, kogemused, hoiakud ja haridus võimaldavad osaleda töödes, mis väärtustavad ja säilitavad arhitektuuripärandit praegustele ja tulevastele põlvkondadele. Arhitektuuripärandi spetsialist tegeleb ehitiste (sh ehitis-, tehnika-, tööstus- ja ajaloomälestiste) ja hoonestatud alade (sh muinsuskaitsealade, miljööväärtuslike alade, rahvusparkide) uurimise, inventeerimise, kaitse tingimuste, eksperthinnangute, restaureerimiskontseptsioonide ja säilitamiskavade koostamise ning nõustamise ja nimetatud tegevuste juhtimisega. Arhitektuuripärandi spetsialist tunneb Eesti ja rahvusvahelisi kultuuripärandi säilitamise seadusandlikke dokumente ja hartasid, konserveerimise, restaureerimise, hooldamise põhimõtteid, meetodeid ja praktikat, arhitektuuri- ja kunstiajalugu, kultuuriväärtuslike alade kujunemise ajalugu ning nende planeerimise ja säilitamise põhimõtteid, arhitektuuri- ja ehitusterminoloogiat ning omab teadmisi muinsuskaitse filosoofiast, teooriast ja ajaloost. Arhitektuuripärandi spetsialist töötab interdistsiplinaarsel kutsealal, mis eeldab võimet mõista erinevate osapoolte vajadusi ehituspärandi väärtustamisel ja säilitamisel, on hea suhtleja ning meeskonnatöös osaleja. Arhitektuuripärandi spetsialist lähtub oma töös kutse-eetika normidest. Väga oluline on pidev erialane enesetäiendamine. 6. taseme arhitektuuripärandi spetsialist on erialase ettevalmistusega, kuid väheste praktiliste kogemustega töötaja. Järgib oma ülesannete täitmisel täpselt etteantud juhiseid, võib vajada kõrgema taseme spetsialisti juhendamist. Uurib, dokumenteerib ja analüüsib ehitiste ja hoonestatud alade ajalugu, seisukorda, väärtusi ning teeb säilitamise ettepanekuid. Vastutab talle antud ülesannete täitmise eest. 7. taseme arhitektuuripärandi spetsialist on erialase ettevalmistusega ning praktiliste kogemustega vastutav spetsialist, kes töötab iseseisvalt. Juhendab arhitektuuripärandi spetsialisti (tase 6), praktikante jt. Uurib, dokumenteerib ja analüüsib ehitiste ja hoonestatud alade ajalugu, seisukorda, määratleb väärtusi. Koostab ehitiste ja hoonestatud alade kaitse- ja kasutustingimusi ning muinsuskaitse eritingimusi, säilitus-, konserveerimis- ja restaureerimisjuhiseid, sise- ja välisviimistluslahendusi, teostab muinsuskaitselist järelevalvet. Nõustab ja juhib ehituspärandi säilitamise ja kaitsega seonduvaid töid. On kursis ehitiste konserveerimise kaasaegsete teooriate ja uute metoodikatega. 8. taseme arhitektuuripärandi spetsialist on erialase ettevalmistusega ning suure praktiliste kogemuste, laia silmaringi ja avatud mõtlemisega tippspetsialist, kes töötab iseseisvalt ja omal vastutusel. Uurib, dokumenteerib ja analüüsib kõrge väärtusega ja kõrgendatud avaliku huvi objektiks olevate ehitiste ja hoonestatud alade ajalugu, seisukorda, selgitab väärtusi ning koostab ja hindab kaitse tingimusi ning säilitus- ja konserveerimisjuhiseid ja metoodikaid ning restaureerimiskontseptsioone. Juhib ja nõustab ehituspärandi säilitamise ja kaitsega seonduvaid töid. On võimeline andma keerulisemaid eksperthinnanguid oma erialal. Analüüsib ja üldistab erialasest praktikast saadud kogemusi ja teavet ning jagab tulemusi erialaringkonna ja avalikkusega. Vahendab erialast rahvusvahelist teavet kohalikele ja vastupidi. On kursis ehitiste konserveerimise kaasaegsete teooriate ja uute metoodikatega. Osaleb rahvusvahelistes koostöövõrgustikes, töögruppides või erialasündmustel. A.2.1 Ehitiste ja hoonestatud alade uuringud 1. Andmete kogumine. 2. Tegevuskava koostamine. 3. Arhiivi- ja bibliograafiliste materjalide analüüsimine ja hindamine. 4. Ehitise olukorra dokumenteerimine. 5. Kultuuriväärtuslike tarindite ja detailide dokumenteerimine. 6. Hoonestatud ala inventeerimine ja dokumenteerimine/ Planeerimis- ja hoonestruktuuri välja selgitamine. 7. Ehituste ajaloo uurimine ja dokumenteerimine/ teostamine. 8. Uuringute aruande ja analüütilise kokkuvõtte koostamine. 9. Aruande vormistamine. A.2.2 Juhendite, tingimuste ja ettepanekute koostamine 1. Ehituspärandi korrashoidmiseks tegevuste loendi esitamine. 2. Kokkuvõtete tegemine. 3. Viimistluslahenduste ettepanekute tegemine. 4. Fassaadide jooniste tegemine. 5. Muinsuskaitse eritingimuste koostamine ehitisele. 6. Hooldus- ja restaureerimismeetodite kirjeldamine. A.2.3 Tegevuse planeerimine 1. Tegevuste püstitamine. Arhitektuuripärandi spetsialist töötab nii sise- kui ka välitingimustes. Ehitisi uurides tuleb järgida ohutusnõudeid ja bürooruumides tervisekaitse nõudeid. Töökoormus võib olla ebaühtlane. Töö nõuab mõõdukat füüsilist pingutust, toimudes mitmesugustes looduslikes tingimustes ja ilmastikuoludes ning kokku puutudes erinevate sotsiaalsete keskkondadega. Arhitektuuripärandi spetsialist kasutab oma töös ehitiste uurimiseks ja dokumenteerimiseks vastavaid töövahendeid, erinevaid kommunikatsioonitehnikaid, kontori- ja projekteerimistarkvara ning tavapäraseid bürootöövahendeid. Loogiline mõtlemine ja üldistuvõime, tähelepanu- ja süvenemisvõime, täpsus, koostöövõime, suhtlemisvalmidus, õppimisvajadus, püsivus, kohusetunne. Erialane kõrgharidus. Muu asjaomane (arhitektuur, ehitus, konserveerimine, ajalugu) kõrgharidus koos arhitektuuri konserveerimise ja restaureerimise täienduskoolitusega. Arhitektuuri restauraator, arhitektuuri konservaator, tehnik, miljööväärtuslike alade spetsialist. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid kompetentsid. Ehitiste ja hoonestatud alade uuringud 6 Juhendite, tingimuste, ettepanekute ja uuringuaruannete koostamine 6 Tegevuse planeerimine 6 Suhtlemine 6 Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 7 Architectural Conservationist, level 7 6 Arhitektuuri konservaator IV (versioon 1) Arhitektuuri konservaator IV (versioon 2) Arhitektuuri konservaator IV (versioon 3) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 7 (versioon 4) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 7 (versioon 5) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 7 (versioon 7) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 7 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Restaureerimine-konserveerimine Arhitektuuripärandi spetsialist 13 2018-11-14 2018-11-14 2023-11-07 7 7 2621 Arhivaarid ja kuraatorid 0222 Ajalugu ja arheoloogia 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Õigusaktid Keelte oskustasemete kirjeldused Digioskused Ilme Mäesalu Muinsuskaitseamet Juhan Kilumets Rändmeister OÜ Krista Laido Eesti Kunstiakadeemia Lilian Hansar Eesti Kunstiakadeemia Maari Idnurm EEB Projekt OÜ Maris Mändel Eesti Kunstiakadeemia Oliver Orro Eesti Kunstiakadeemia Tiina Linna Eesti Arhitektide Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Arhitektuuripärandi spetsialist lähtub oma töös kaasaegsest keskkonnakäsitluse filosoofiast ja säästva arengu põhimõtetest, mille eesmärk on kultuurilise mitmekesisuse säilitamine ja alalhoidlik suhtumine kultuuripärandisse. Arhitektuuripärandi spetsialisti teadmised, oskused, kogemused, hoiakud ja haridus võimaldavad osaleda töödes, mis väärtustavad ja säilitavad arhitektuuripärandit praegustele ja tulevastele põlvkondadele. Arhitektuuripärandi spetsialist tegeleb ehitiste (sh ehitis-, tehnika-, tööstus- ja ajaloomälestiste) ja hoonestatud alade (sh muinsuskaitsealade, miljööväärtuslike alade, rahvusparkide) uurimise, inventeerimise, kaitse tingimuste, eksperdihinnangute, restaureerimiskontseptsioonide ja säilitamiskavade koostamisega ning nõustamise ja nimetatud tegevuste juhtimisega. Arhitektuuripärandi spetsialist tunneb Eesti ja rahvusvahelisi kultuuripärandi säilitamise seadusandlikke dokumente ja hartasid, konserveerimise, restaureerimise, hooldamise põhimõtteid, meetodeid ja praktikat, arhitektuuri- ja kunstiajalugu, kultuuriväärtuslike alade kujunemise ajalugu ning nende planeerimise ja säilitamise põhimõtteid, arhitektuuri- ja ehitusterminoloogiat ning omab teadmisi muinsuskaitse filosoofiast, teooriast ja ajaloost. Arhitektuuripärandi spetsialist töötab interdistsiplinaarsel kutsealal, mis eeldab võimet mõista erinevate osapoolte vajadusi ehituspärandi väärtustamisel ja säilitamisel, on hea suhtleja ning meeskonnatöös osaleja. Arhitektuuripärandi spetsialist lähtub oma töös kutse-eetika normidest. Väga oluline on pidev erialane enesetäiendamine. 6. taseme arhitektuuripärandi spetsialist on erialase ettevalmistusega, kuid väheste praktiliste kogemustega töötaja. Järgib oma ülesannete täitmisel täpselt etteantud juhiseid, võib vajada kõrgema taseme spetsialisti juhendamist. Uurib, dokumenteerib ja analüüsib ehitiste ja hoonestatud alade ajalugu, seisukorda, väärtusi ning teeb säilitamise ettepanekuid. Vastutab talle antud ülesannete täitmise eest. 7. taseme arhitektuuripärandi spetsialist on erialase ettevalmistusega ning praktilise kogemusega vastutav spetsialist, kes töötab iseseisvalt. Juhendab arhitektuuripärandi spetsialisti (tase 6), praktikante jt. Uurib, dokumenteerib ja analüüsib ehitiste ja hoonestatud alade ajalugu, seisukorda, määratleb väärtusi. Koostab ehitiste ja hoonestatud alade kaitse- ja kasutustingimusi ning muinsuskaitse eritingimusi, säilitus-, konserveerimis- ja restaureerimisjuhiseid, sise- ja välisviimistluslahendusi, teostab muinsuskaitselist järelevalvet. Nõustab ja juhib ehituspärandi säilitamise ja kaitsega seonduvaid töid. On kursis ehitiste konserveerimise kaasaegsete teooriate ja uute metoodikatega. 8. taseme arhitektuuripärandi spetsialist on erialase ettevalmistusega ning suure praktilise kogemuse, laia silmaringi ja avatud mõtlemisega tippspetsialist, kes töötab iseseisvalt ja omal vastutusel. Uurib, dokumenteerib ja analüüsib kõrge väärtusega ja kõrgendatud avaliku huvi objektiks olevate ehitiste ja hoonestatud alade ajalugu, seisukorda, selgitab väärtusi ning koostab ja hindab kaitse tingimusi ning säilitus- ja konserveerimisjuhiseid ja metoodikaid ning restaureerimiskontseptsioone. Juhib ja nõustab ehituspärandi säilitamise ja kaitsega seonduvaid töid. On võimeline andma keerulisemaid eksperthinnanguid oma erialal. Analüüsib ja üldistab erialasest praktikast saadud kogemusi ja teavet ning jagab neid erialaringkonna ja avalikkusega. Vahendab rahvusvahelist erialast teavet kohalikele ja vastupidi. On kursis ehitiste konserveerimise kaasaegsete teooriate ja uute metoodikatega. Osaleb rahvusvahelistes koostöövõrgustikes, töögruppides või erialasündmustel. A.2.1 Ehitiste ja hoonestatud alade uuringud 1. Andmete kogumine. 2. Tegevuskava koostamine. 3. Arhiivi- ja bibliograafiliste materjalide analüüsimine ja hindamine. 4. Mälestiste tegevuskava koostamine. 5. Ehitise olukorra dokumenteerimine. 6. Kultuuriväärtuslike tarindite ja detailide dokumenteerimine ja määratlemine. 7. Hoonestatud ala inventeerimine ja dokumenteerimine/ Planeerimis- ja hoonestruktuuri välja selgitamine. 8. Ehituste ajaloo uurimine ja dokumenteerimine/ teostamine. 9. Uuringute aruande ja analüütilise kokkuvõtte koostamine. 10. Aruande vormistamine. 11. Mälestiste uurimine ja aruande koostamine. A.2.2 Juhendite, tingimuste ja ettepanekute koostamine 1. Ehituspärandi korrashoidmiseks tegevuste loendi esitamine. 2. Kokkuvõtete tegemine. 3. Ehitise ja hoonestatud ala hindamine ja määratlemine. 4. Muinsuskaitse eritingimuste koostamine ehitisele. 5. Muinsuskaitse eritingimuste koostamine planeeringutele. 6. Ehitiste ja hoonestatud ala säilitamiskava koostamisel osalemine. 7. Viimistluslahenduste ettepanekute tegemine. 8. Fassaadide jooniste tegemine. 9. Hooldus- ja restaureerimismeetodite kirjeldamine. A.2.3 Eksperthinnangud ehitiste ja hoonestatud alade kultuuriväärtustele 1. Ehitistele ja hoonestatud aladele väärtushinnangute andmine. 2. Eksperthinnangu koostamine. 3. Ruumiliste muudatuste hindamine kultuuripärandile. A.2.4 Juhendamine ja nõustamine 1. Erialane nõustamine. 2. Erialane juhendamine. 3. Õppe- ja juhendmaterjali koostamine. A.2.5 Tegevuse planeerimine 1. Tegevuste püstitamine. 2. Tööprotsessi kavandamine. A.2.6 Eriala edendamine 1. Kultuuripärandi säilitamise valdkonna arendamises osalemine. 2. Koostöö tegemine eriala spetsialistidega. A.2.7 Muinsuskaitseline järelevalve 1. Ehitusobjekti külastamine ja kontrollimine. 2. Kasutatavate metoodikate, töövõtete ja ehitusmaterjalide jälgimine. 3. Ehitustegevuse dokumenteerimine. 4. Muinsuskaitse järelevalve aruande koostamine. A.2.8 Töötamine riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes 1. Kultuuripärandi säilitamisega seonduva valdkonna töö juhtimine või nõustamine. A.2.9 Töögrupi juhtimine 1. Kultuuripärandi säilitamisega seonduvate projektide/töörühma juhtimine. 2. Tegevuste püstitamine. 3. Tööprotsessi kavandamine. 4. Töögrupi töö organiseerimine. 5. Tööõhkkonna mõjutamine. Arhitektuuripärandi spetsialist töötab sise- kui ka välitingimustes. Ehitisi uurides tuleb järgida ohutusnõudeid ja bürooruumides tervisekaitsenõuded. Töökoormus võib olla ebaühtlane. Töö nõuab mõõdukat füüsilist pingutust, toimudes erinevates looduslikes tingimustes ja ilmastikuoludes ning kokku puutudes erinevate sotsiaalsete keskkondadega. Arhitektuuripärandi spetsialist kasutab oma töös ehitiste uurimiseks ja dokumenteerimiseks vastavaid töövahendeid, erinevaid kommunikatsioonitehnikaid, kontori- ja projekteerimistarkvara ning tavapäraseid bürootöövahendeid. Loogiline mõtlemine ja üldistuvõime, tähelepanu- ja süvenemisvõime, iseseisvus, otsustamisjulgus, täpsus, koostöövõime, suhtlemisvalmidus, õppimise- ja saavutusvajadus, püsivus, kohuse- ja missioonitunne. Erialase või muu asjaomase (arhitektuur, ehitus, konserveerimine, ajalugu) haridusega magistri tasemel, arhitektuuri konserveerimise ja restaureerimise täienduskoolituse ja töökogemusega. Arhitektuuri restauraator, arhitektuuri konservaator, muinsuskaitse nõunik, muinsuskaitse inspektor, miljööväärtuslike alade spetsialist, restauraator-projektijuht. 7. taseme arhitektuuripärandi spetsialisti kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.6 ja B.2.10-B.2.11 tõendamine. Täiendavalt on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.7-B.2.9. Ehitiste ja hoonestatud alade uuringud 7 Juhendite, tingimuste ja ettepanekute koostamine 7 Eksperthinnangud ehitiste ja hoonestatud alade kultuuriväärtustele 7 Juhendamine ja nõustamine 7 Tegevuse planeerimine 7 Eriala edendamine 7 Täiendavalt on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.7-B.2.9. Muinsuskaitseline järelevalve 7 Töötamine riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes 7 Töögrupi juhtimine 7 Suhtlemine 7 Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 8 Architectural Conservationist, level 8 5 Arhitektuuri konservaator V (versioon 1) Arhitektuuri konservaator V (versioon 2) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 8 (versioon 3) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 8 (versioon 4) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 8 (versioon 6) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 8 (versioon 7) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Restaureerimine-konserveerimine Arhitektuuripärandi spetsialist 13 2018-11-14 2018-11-14 2023-11-07 8 8 2621 Arhivaarid ja kuraatorid 0222 Ajalugu ja arheoloogia 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Õigusaktid Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Ilme Mäesalu Muinsuskaitseamet Juhan Kilumets Rändmeister OÜ Krista Laido Eesti Kunstiakadeemia Lilian Hansar Eesti Kunstiakadeemia Maari Idnurm EEB Projekt OÜ Maris Mändel Eesti Kunstiakadeemia Oliver Orro Eesti Kunstiakadeemia Tiina Linna Eesti Arhitektide Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Arhitektuuripärandi spetsialist lähtub oma töös kaasaegsest keskkonnakäsitluse filosoofiast ja säästva arengu põhimõtetest, mille eesmärk on kultuurilise mitmekesisuse säilitamine ja alalhoidlik suhtumine kultuuripärandisse. Arhitektuuripärandi spetsialisti teadmised, oskused, kogemused, hoiakud ja haridus võimaldavad osaleda töödes, mis väärtustavad ja säilitavad arhitektuuripärandit praegustele ja tulevastele põlvkondadele. Arhitektuuripärandi spetsialist tegeleb ehitiste (sh ehitis-, tehnika-, tööstus- ja ajaloomälestiste) ja hoonestatud alade (sh muinsuskaitsealade, miljööväärtuslike alade, rahvusparkide) uurimise, inventeerimise, kaitse tingimuste, eksperdihinnangute, restaureerimiskontseptsioonide ja säilitamiskavade koostamisega ning nõustamise ja nimetatud tegevuste juhtimisega. Arhitektuuripärandi spetsialist tunneb Eesti ja rahvusvahelisi kultuuripärandi säilitamise seadusandlikke dokumente ja hartasid, konserveerimise, restaureerimise, hooldamise põhimõtteid, meetodeid ja praktikat, arhitektuuri- ja kunstiajalugu, kultuuriväärtusega alade kujunemise ajalugu ning nende planeerimise ja säilitamise põhimõtteid, arhitektuuri- ja ehitusterminoloogiat ning omab teadmisi muinsuskaitse filosoofiast, teooriast ja ajaloost. Arhitektuuripärandi spetsialist töötab interdistsiplinaarsel kutsealal, mis eeldab võimet mõista erinevate osapoolte vajadusi ehituspärandi väärtustamisel ja säilitamisel, on hea suhtleja ning meeskonnatöös osaleja. Arhitektuuripärandi spetsialist lähtub oma töös kutse-eetika normidest. Väga oluline on pidev erialane enesetäiendamine. 6. taseme arhitektuuripärandi spetsialist on erialase ettevalmistusega, kuid väheste praktiliste kogemustega töötaja. Järgib ülesannete täitmisel täpselt etteantud juhiseid, võib vajada kõrgema taseme spetsialisti juhendamist. Uurib, dokumenteerib ja analüüsib ehitiste ja hoonestatud alade ajalugu, seisukorda, väärtusi ning teeb säilitamise ettepanekuid. Vastutab talle antud ülesannete täitmise eest. 7. taseme arhitektuuripärandi spetsialist on erialase ettevalmistusega ning praktilise kogemusega vastutav spetsialist, kes töötab iseseisvalt. Juhendab arhitektuuripärandi spetsialisti (tase 6), praktikante jt. Uurib, dokumenteerib ja analüüsib ehitiste ja hoonestatud alade ajalugu, seisukorda, määratleb väärtusi. Koostab ehitiste ja hoonestatud alade kaitse- ja kasutustingimusi ning muinsuskaitse eritingimusi, säilitus-, konserveerimis- ja restaureerimisjuhiseid, sise- ja välisviimistluslahendusi, teostab muinsuskaitselist järelevalvet. Nõustab ja juhib ehituspärandi säilitamise ja kaitsega seonduvaid töid. On kursis ehitiste konserveerimise kaasaegsete teooriate ja uute metoodikatega. 8. taseme arhitektuuripärandi spetsialist on erialase ettevalmistusega ning suure praktilise kogemuse, laia silmaringi ja avatud mõtlemisega tippspetsialist, kes töötab iseseisvalt ja omal vastutusel. Uurib, dokumenteerib ja analüüsib kõrge väärtusega ja kõrgendatud avaliku huvi objektiks olevate ehitiste ja hoonestatud alade ajalugu, seisukorda, selgitab väärtusi ning koostab ja hindab kaitse tingimusi ning säilitus- ja konserveerimisjuhiseid ja metoodikaid ning restaureerimiskontseptsioone. Juhib ja nõustab ehituspärandi säilitamise ja kaitsega seonduvaid töid. On võimeline andma keerulisemaid eksperthinnanguid oma erialal. Analüüsib ja üldistab erialasest praktikast saadud kogemusi ja teavet ning jagab tulemusi erialaringkonna ja avalikkusega. Vahendab rahvusvahelist erialast teavet kohalikele spetsialistidele ja vastupidi. On kursis ehitiste konserveerimise kaasaegsete teooriate ja uute metoodikatega. Osaleb rahvusvahelistes koostöövõrgustikes, töögruppides või erialasündmustel. A.2.1 Ehitiste ja hoonestatud alade uuringud 1. Andmete kogumine. 2. Tegevuskava koostamine. 3. Arhiivi- ja bibliograafiliste materjalide analüüsimine ja hindamine. 4. Mälestiste tegevuskava koostamine. 5. Ehitise olukorra dokumenteerimine. 6. Kultuuriväärtuslike tarindite ja detailide dokumenteerimine ja määratlemine. 7. Hoonestatud ala inventeerimine ja dokumenteerimine/ Planeerimis- ja hoonestruktuuri välja selgitamine. 8. Ehituste ajaloo uurimine ja dokumenteerimine/ teostamine. 9. Uuringute aruande ja analüütilise kokkuvõtte koostamine. 10. Aruande vormistamine. 11. Mälestiste uurimine ja aruande koostamine. A.2.2 Juhendite, tingimuste ja ettepanekute koostamine 1. Ehituspärandi korrashoidmiseks tegevuste loendi esitamine. 2. Kokkuvõtete tegemine. 3. Ehitise ja hoonestatud ala hindamine ja määratlemine. 4. Muinsuskaitse eritingimuste koostamine ehitisele. 5. Muinsuskaitse eritingimuste koostamine planeeringutele. 6. Ehitiste ja hoonestatud ala säilitamiskava koostamisel osalemine. 7. Viimistluslahenduste ettepanekute tegemine. 8. Fassaadide jooniste tegemine. 9. Hooldus- ja restaureerimismeetodite kirjeldamine. A.2.3 Eksperthinnangud ehitiste ja hoonestatud alade kultuuriväärtustele 1. Ehitistele ja hoonestatud aladele väärtushinnangute andmine. 2. Eksperthinnangu koostamine. 3. Eksperthinnangute andmine. 4. Ruumiliste muudatuste hindamine kultuuripärandile. 5. Ruumiliste muudatuste mõju hindamine UNESCO maailmapärandi objektidele. A.2.4 Juhendamine ja nõustamine 1. Erialane nõustamine. 2. Erialane juhendamine. 3. Õppe- ja juhendmaterjali koostamine. 4. Madalama taseme spetsialistide nõustamine. A.2.5 Tegevuse planeerimine 1. Tegevuste püstitamine. 2. Tööprotsessi kavandamine. A.2.6 Eriala edendamine 1. Erialaste metoodikate koostamine ja juhtimine. 2. Koostöö tegemine eriala spetsialistidega. 3. Erialase informatsiooni vahendamine. 4. Erialaste publikatsioonide avaldamine. A.2.7 Muinsuskaitseline järelevalve 1. Ehitusobjekti külastamine ja kontrollimine. 2. Kasutatavate metoodikate, töövõtete ja ehitusmaterjalide jälgimine, ettepanekute tegemine restaureerimiseks. 3. Ehitustegevuse dokumenteerimine. 4. Muinsuskaitse järelevalve aruande koostamine. A.2.8 Töötamine riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes 1. Kultuuripärandi säilitamisega seonduva valdkonna töö juhtimine või nõustamine. A.2.9 Töögrupi juhtimine 1. Kultuuripärandi säilitamisega seonduvate projektide/töörühma juhtimine. 2. Tegevuste püstitamine. 3. Tööprotsessi kavandamine. 4. Töögrupi töö organiseerimine. 5. Tööõhkkonna mõjutamine. Arhitektuuripärandi spetsialist töötab nii sise- kui ka välitingimustes. Ehitiste uurimisel tuleb järgida ohutusnõudeid ja bürooruumides tervisekaitsenõudeid. Töökoormus võib olla ebaühtlane. Töö nõuab mõõdukat füüsilist pingutust, toimudes erinevates looduslikes tingimustes ja ilmastikuoludes ning kokku puutudes erinevate sotsiaalsete keskkondadega. Arhitektuuripärandi spetsialist kasutab oma töös ehitiste uurimiseks ja dokumenteerimiseks vastvaid töövahendeid, erinevaid kommunikatsioonitehnikaid, kontori- ja projekteerimistarkvara ning tavapäraseid bürootöövahendeid. Loogiline mõtlemine ja üldistuvõime, tähelepanu- ja süvenemisvõime, iseseisvus, otsustamisjulgus, täpsus, koostöövõime, suhtlemisvalmidus, õppimis- ja saavutusvajadus, püsivus, pühendumus, kohuse- ja missioonitunne. Doktoritase või sellele vastav kvalifikatsioon ja töökogemus või erialane magistritase ja pikaajaline töökogemus. Arhitektuuri restauraator, arhitektuuri konservaator, muinsuskaitse nõunik, muinsuskaitse inspektor, miljööväärtuslike alade spetsialist, restauraator-projektijuht. 8. taseme arhitektuuripärandi spetsialisti kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.6 ja B.2.10-B.2.11 tõendamine. Täiendavalt on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.7-B.2.9. Ehitiste ja hoonestatud alade uuringud 8 Juhendite, tingimuste ja ettepanekute koostamine 8 Eksperthinnangud ehitiste ja hoonestatud alade kultuuriväärtustele 8 Juhendamine ja nõustamine 8 Eriala edendamine 8 Tegevuse planeerimine 7 Täiendavalt on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.7-B.2.9. Muinsuskaitseline järelevalve 8 Töötamine riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes 8 Töögrupi juhtimine 8 Suhtlemine 7 Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 8 kutset läbiv kompetents 8 Reisikonsultant, tase 5 Travel consultant, level 5 3 Reisikonsultant, tase 5 (versioon 2) Reisikonsultant, tase 5 (versioon 4) Reisikonsultant, tase 5 (versioon 5) Vanemreisikonsultant, tase 5 (versioon 1) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Reisikonsultant 17 2018-10-17 2018-10-17 2019-11-27 5 5 4221 Reisikonsultandid jm reisibüroo klienditeenindajad 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Kutsestandardis kasutatud kutsespetsiifilised terminid Asmik Tsaturjan Baltic Tours AS Helle Kärdi Eesti Turismifirmade Liit Ingrid Käo Go Travel AS Jüri Toomel Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Kersti Kont Eesti Turismifirmade Liit Leelo Ilbis Tallinna Linnavalitus Ettevõtlusamet Merike Hallik Kaleva Travel AS Tatjana Koor Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž Tiina Peterson EAS Turismiarenduskeskus Ülle Parbo SA Innove Pille Paisuots Estravel AS Elen Hallik Wris AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. 5. taseme reisikonsultant on klienditeenindaja, kes käitub vastavalt eetilistele, esteetilistele ja muudele sotsiaalselt heakskiidetud normidele. Ta täidab mitmekesiseid tööülesandeid, kavandab asjakohaseid muudatusi ja korraldab nende rakendamist. Tööülesannete hulka kuulub klientidele reisiteenuste müümine, nende reisivajaduste väljaselgitamine, informatsiooni andmine ning nõustamine toodete ja teenuste, sihtkohamaa eritingimuste ning kliendi õiguste ja kohustuste kohta; kliendile müügi vormistamine ja reisidokumentide ettevalmistamine. Oluline on hea suuline ja kirjalik väljendusoskus. Tal on vajalikud kompetentsid iseseisvaks tööks ja kolleegide juhendamiseks oma vastutusala piires. A.2.1 Turismiinfo haldamine: 1) turismialase info haldamine; 2) turismitooted/teenused. A.2.2 Klienditeenindus: 1) kliendi reisivajaduse väljaselgitamine; 2) kliendi nõustamine; 3) tagasiside kogumine ja analüüsimine; 4) kaebuste lahendamine. A.2.3 Reisiteenuste paketi koostamine: 1) tooteinfo kogumine; 2) hinnapakkumiste võtmine; 3) pakkumiste koostamine. A.2.4 Müügi korraldamine: 1) erinevate toodete/teenuste broneerimine ja müümine; 2) reisiteenusega kaasneva olulise info edastamine kliendile; 3) müügipakkumiste vormistamine; 4) müügiarvestuse pidamine; 5) reisiinfo koondamine, edastamine ja uuendamine. A.2.5 Bürootöö korraldamine: 1) oma töökoha organiseerimine ja korrashoid; 2) reisiteenuste dokumentide vormistamine; 3) arveldamine; 4) kliendibaasi haldamine; 5) müügiprotsessi arendamine. A.2.6 Juhendamine: 1) kolleegide nõustamine ja juhendamine. Reisikonsultant töötab reisibüroos või reisikorraldusettevõttes. Töö eeldab töötamist ka puhkepäeviti ja riiklikel pühadel. Erialane ja bürootarkvara, tavapärased bürootöövahendid. Arvuti, arvutiprogrammid ja andmebaasid, professionaalne tarkvara, sh broneerimissüsteemid. Reisikonsultandi töö on seotud klientide teenindamisega ning eeldab suhtlemisvalmidust, sõbralikkust, võimet tulla toime erinevate klientidega, kiiret taipu ja head mälu. Töös sisalduvad mitmesugused tegevused nõuavad kiiret ja paindlikku tegutsemist, korrektsust, täpsust, stressitaluvust ja pidevat enesetäiendamist. Tööga kaasnev materiaalne vastutus eeldab ausust. Reisikonsultandiks saab õppida kutseõppeasutuses või kõrgkoolis, kursustel ja töökohal. Reisikonsultandilt eeldatakse vähemalt keskharidust. Reisikonsultant, assistent, kliendihaldur, reisinõustaja. Selle kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside B.2.1-B.2.11 tõendamine. Turismiinfo haldamine 5 Klienditeenindus 5 Reisiteenuste paketi koostamine 5 Müügi korraldamine 5 Bürootöö korraldamine 5 Juhendamine 5 Reisikonsultant, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Suhtlemisoskus 5 Arvutikasutamise oskus 5 Keeleoskus 5 Meeskonnatöö 5 Liikuvusinsener, tase 6 Mobility engineer, level 6 1 Liikuvusinsener, tase 6 (versioon 2) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Inseneeria (transport) Transpordivõrgu planeerija 11 2018-11-15 2018-11-15 2023-11-14 6 6 2164 Linna- ja liiklusplaneerijad 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Keelte oskustasemete kirjeldused Peep Tomingas Prolog Sven Kreek Tallinna Tehnikakõrgkool Kaur Sarv GO Bus Ott Koppel Eesti Raudtee Dago Antov Stratum OÜ Terje Villemi Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus Kirke Williamson Maanteeamet Jüri Lavrentjev Tallinna Tehnikaülikool Andres Harjo Tallinna Transpordiamet Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Liikuvus (inglise k. mobility) tähendab võimalust liikuda ühest punktist teise jalgsi käies või sõites. Liikuvusinseneri (inglise k Mobility Engineer) tegevusega tagatakse transpordivõrgu ja ühistranspordi korraldus võimaldamaks säästlikku, efektiivset ja ohutut ligipääsu elukeskkonnale, kaupadele ning teenustele. Liikuvusinseneri töö on suures osas orienteeritud kasutajale: oluline ei ole siin ainult infrastruktuuri rajamine, vaid ka kõikidele kasutajatele liikuvusvõimaluste loomine. Liikuvusinsenerid töötavad nii avalikus kui erasektoris. Liikuvusinseneride kutsed: Liikuvusinsener, tase 6 Liikuvusinsener, tase 7 6. taseme liikuvusinsener valmistab ette liikuvuslahendusi ning korraldab nende elluviimist ja hindamist suheldes erinevate huvigruppide esindajatega. Tal on valmisolek töötada keerulistes ja ettearvamatutes olukordades ning langetada otsuseid olemasoleva info alusel, et hinnata tegevuste võimalike tagajärgede koosmõju liikuvusele, (linna)ruumile ja erinevate kasutajagruppidele. A.2.1 Liikuvuse planeerimine 1. Liikuvuslahenduse ettevalmistamine. 2. Liikuvuse arengudokumentide ettevalmistamine. 3. Arengudokumendi hindamise korraldamine. A.2.2 Liikuvuse korraldamine ja seire 1. Liikuvuslahenduse elluviimine. 2. Töö õigusaktide jm normdokumentidega. 3. Seire läbiviimine. A.2.3 Liikuvuslahenduse analüüs 1. Liikuvuslahenduse hindamise korraldamine. 2. Liikuvuslahenduse hindamistulemuste vormistamine. A.2.4 Töötajate juhtimine ja juhendamine 1. Juhtimine. 2. Juhendamine. Töötakse valdavalt siseruumides, kuid ajuti ka välitingimustes. Töö on loominguline ja periooditi vaimselt pingeline, töökoormus võib jaotuda planeerimisprotsessi vältel ebaühtlaselt. IKT vahendeid ja tarkvara (nt nutiseadmed, erialased arvutusprogrammid, geoinfosüsteemid). Ruumiline mõtlemine, loomingulisus, innovaatilisus; loogiline ja analüütiline mõtlemine, üldistusvõime, sh olulise ja ebaolulise eristamisvõime, otsustamisjulgus, vastutus- ja organiseerimisvõime, koostöövõime ja suhtlemis- ning argumenteerimisoskus, pinge- ja kriitikataluvus. 6. taseme liikuvusinsener on omandanud rakenduskõrghariduse transpordi- ja liikluskorralduse erialal. Liiklusplaneerija, liiklusinsener, liiklusohutusespetsialist, transpordiplaneerija, ühistranspordi planeerija, liikuvusinsener, liikuvusspetsialist. Liikuvusinsener, tase 6 õppekava läbimisel omandatakse kompetentsid. Liikuvuse planeerimine 6 Liikuvuse korraldamine ja seire 6 Liikuvuslahenduse analüüs 6 Töötajate juhtimine ja juhendamine 6 Liikuvusinsener, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Liikuvusinsener, tase 7 Mobility engineer, level 7 1 Liikuvusinsener, tase 7 (versioon 2) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Inseneeria (transport) Transpordivõrgu planeerija 11 2018-11-15 2018-11-15 2023-11-14 7 7 2164 Linna- ja liiklusplaneerijad 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Keelte oskustasemete kirjeldused Peep Tomingas Prolog Sven Kreek Tallinna Tehnikakõrgkool Kaur Sarv GO Bus Ott Koppel Eesti Raudtee Dago Antov Stratum OÜ Terje Villemi Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus Kirke Williamson Maanteeamet Jüri Lavrentjev Tallinna Tehnikaülikool Andres Harjo Tallinna Transpordiamet Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Liikuvus (inglise k. mobility) tähendab võimalust liikuda ühest punktist teise jalgsi käies või sõites. Liikuvusinseneri (inglise k Mobility Engineer) tegevusega tagatakse transpordivõrgu ja ühistranspordi korraldus võimaldamaks säästlikku, efektiivset ja ohutut ligipääsu elukeskkonnale, kaupadele ning teenustele. Liikuvusinseneri töö on suures osas orienteeritud kasutajale: oluline ei ole siin ainult infrastruktuuri rajamine, vaid ka kõikidele kasutajatele liikuvusvõimaluste loomine. Liikuvusinsenerid töötavad nii avalikus kui erasektoris. Liikuvusinseneride kutsed: Liikuvusinsener, tase 6 Liikuvusinsener, tase 7 7. taseme liikuvusinsener on meeskonna juht, kes planeerib liikuvuslahendusi ja juhib nende elluviimist, arvestades maakasutuse ja liikuvuse mõjuritega. Tööprotsessi käigus teeb ta koostööd erinevate huvigruppide esindajatega ja suhtleb avalikkusega. Ta töötab keerulistes, ettearvamatutes ja uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades ning vastutab meeskondade strateegilise tegutsemise eest. Töö eeldab tegevuste algatamist, sh uuenduslikku käsitlust nõudvate metoodikate, meetodite ja tehnoloogiate kasutusele võtmist ning nende lühi- ja pikemaajaliste tagajärgede analüüsimist ja hindamist. A.2.1 Liikuvuse strateegiline planeerimine 1. Liikuvuse vajaduse ja liikuvuse mõjurite väljaselgitamine. 2. Liikuvuslahenduse väljatöötamine ja koostamine. 3. Ettepanekute esitamine arengudokumentide koostamiseks. 4. Arengudokumendi koostamine ja teavitus. A.2.2 Liikuvuse korraldamise ja seire juhtimine 1. Liikuvuslahenduse elluviimine. 2. Töö õigusaktide jm normdokumentidega. 3. Liikuvuse seire juhtimine. A.2.3 Liikuvuslahenduse analüüs 1. Liikuvuslahenduse hindamispõhimõtete väljatöötamine. 2. Liikuvuslahenduse hindamine ja muudatuste algatamine. A.2.4 Töötajate juhtimine ja juhendamine 1. Juhtimine. 2. Juhendamine. Töötakse valdavalt siseruumides, kuid ajuti ka välitingimustes. Töö on loominguline ja periooditi vaimselt pingeline, töökoormus võib jaotuda planeerimisprotsessi vältel ebaühtlaselt. IKT vahendeid ja tarkvara (nt nutiseadmed, erialased arvutusprogrammid, geoinfosüsteemid). Ruumiline mõtlemine, loomingulisus, innovaatilisus; loogiline ja analüütiline mõtlemine, üldistusvõime, sh olulise ja ebaolulise eristamisvõime, otsustamisjulgus, vastutus- ja organiseerimisvõime, koostöövõime ja suhtlemis- ning argumenteerimisoskus, pinge- ja kriitikataluvus. 7. taseme liikuvusinsener on üldjuhul läbinud magistriõppe liikuvuskorralduse erialal. Liiklusplaneerija, liiklusinsener, liiklusohutusespetsialist, transpordiplaneerija, liikuvusplaneerija, liiklusekspert, liikuvusinsener, liikuvusekspert. Liikuvusinsener, tase 7 õppekava läbimisel omandatakse kompetentsid B.2.1 – B.2.5. Liikuvuse strateegiline planeerimine 7 Liikuvuse korraldamise ja seire juhtimine 7 Liikuvuslahenduse analüüs 7 Töötajate juhtimine ja juhendamine 7 Liikuvusinsener, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Tarneahelajuht, tase 7 Supply Chain Manager, level 7 2 Tarneahelajuht, tase 7 (versioon 1) Tarneahelajuht, tase 7 (versioon 3) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Tarneahela juht 11 2018-11-15 2018-11-15 2023-11-14 7 7 1324 Tarne-, turustus- jms juhid 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Tarmo Künnapuu DHL Estonia Janek Popell Coca Cola Hellenic Tõnis Hintsov Tallinna Tehnikakõrgkool Katre Kasepõld Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon Ain Tulvi PAC Training OÜ Cristian Kalve Saajos AS Aleksandr Miina Tallinna Tehnikaülikool Kerttily Golubeva Carlsberg Peep Tomingas Prolog Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Tarneahelajuhi tegevusega tagatakse ettevõtte tarneahelate efektiivne toimimine. Tarneahelajuht juhib ja arendab hanke-, ostu- ja logistika- (transport, ladu, jaotus) protsesse ning tarnija suhteid. Ta vastutab jätkusuutliku tõrgeteta materjalide ja teenuste tarnete eest. Tarneahelajuht loob tarnijate võrgustikke kaupade, materjalide, seadmete ja teenuste saadavuse kindlustamiseks, et tagada ettevõtte tegevus kokkulepitud klienditeeninduse tasemel. Tarneahelajuht teeb tihedat koostööd müügi-, finants-, tehnika-, tootearenduse, tootmise ja kvaliteedijuhtimise jt sidusalade spetsialistide ja juhtidega. Tarneahelajuht töötab iseseisvalt keerulistes, ettearvamatutes ja uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades vastutades meeskondade strateegilise tegutsemise eest. Tootmise juhtimisega seotud kompetentsusnõuded on määratletud eraldi kutsestandardis (vt lähedased kutsed). Kutsestandard arvestab rahvusvaheliselt tunnustatud nõudeid „Minimum standards to obtain the FIATA diploma in international freight forwarding“. Lähedased kutsed: Tootmisjuht, tase 6 Hankejuht, tase 6 Logistikajuht, tase 6 A.2.1 Tarneahela arendamine 1. Tarneahela strateegia väljatöötamine 2. Tarneahela tulemusmõõdikute väljatöötamine ja järjepidev arendamine 3. Tarneahela strateegia rakendamine lähtudes väärtusahelast 4. Tarneahela järjepidev arendamine A.2.2 Hanke- ja ostuprotsesside juhtimine ja arendamine 1. Tarnija suhete strateegiline haldamine 2. Globaalsete hanke- ja ostuprotsessi korraldamine 3. Hankelepingute haldamine A.2.3. Logistikaprotsesside juhtimine ja arendamine 1. Koostöömudeli valik ja strateegiline juhtimine 2. Laonduse strateegiline juhtimine 3. Varude strateegiline juhtimine (VMI, KAN-BAN) 4. Transpordi ja klienditeeninduse strateegiline juhtimine A.2.4 Kvaliteedijuhtimine tarneahelas 1. Kvaliteedistandardite väljatöötamine, kehtestamine ja arendamine tarneahelas 2. Tootmis- ja kvaliteedijuhtimise protsesside integreerimine tarneahela protsessidega A.2.5 Ärisüsteemide kasutus ja arendus tarneahelas 1. Infotehnoloogiliste protsesside juhtimine 2. e-kaubandusprotsesside kasutamine tarneahelas 3. Kaasaegsete infovahetusvahendite kasutamine ja info hulga juhtimine A.2.6 Tarneahela finantsarvestus 1. Finantsaruannete kasutamine tarneahelate juhtimisel 2. Tarneahela iga aastase äriplaneerimise juhtimine 3. Tarneahela riskijuhtimine A.2.7 Turundus, vastutustundlik ettevõtlus, keskkonnakaitse 1. Nõudluse prognoosimine 2. Vastutustundliku ettevõtluse juhtimine tarneahelas 3. Keskkonnasäästlikkuse juhtimine tarneahelas A.2.8 Töötajate juhtimine ja juhendamine 1. Juhtimine 2. Juhendamine ja mentorlus A.2.9 Teenuste tellijana info- ja kommunikatsioonialaste (edaspidi IKT alaste) lähteülesannete koostamine 1. Info juhtimine 2. Tehnoloogia juhtimine 3. Protsesside juhtimine Töö võib olla periooditi pingeline. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Võimalikud on sagedased ning pikaajalised töölähetused. Pidev rahvusvaheline suhtlemine eeldab vähemalt ühe, aga soovitavalt mitme võõrkeele oskust. IKT vahendid ja tarkvara. Tarneahelajuhi töös on oluline analüütiline mõtlemine, tervikpildi nägemise oskus, loovus, sihikindlus, orienteeritus tulemusele ja kvaliteedile, pingetaluvus ning veenmis-, otsustus-, enesekehtestamis-, empaatia- ja koostöövõime. Tarneahelajuhil on üldjuhul tarneahelajuhtimisalane kõrgharidus. Tarneahelajuht, ostu- ja logistikajuht. Tarneahelajuht, tase 7 õppekava läbimisel omandatakse kompetentsid B.2.1–B.2.10. Tarneahela arendamine 7 Hanke- ja ostuprotsesside juhtimine ja arendamine 7 Logistikaprotsesside juhtimine ja arendamine 7 Kvaliteedijuhtimine tarneahelas 7 Ärisüsteemide kasutus ja arendus tarneahelas 7 Tarneahela finantsarvestus 7 Müügi ja nõudluse planeerimine - vastutustundlik ettevõtlus, keskkonnakaitse 7 Töötajate juhtimine ja juhendamine 7 Teenuste tellijana IKT alaste lähteülesannete koostamine 7 Tarneahelajuht, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Toitumisnõustaja, tase 5 Nutritional councelor, level 5 2 Toitumisnõustaja, tase 5 (versioon 1) Toitumisnõustaja, tase 5 (versioon 3) Toitumisnõustaja, tase 5 (versioon 4) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Psühholoogia Toitumisnõustaja 13 2018-11-28 2018-11-28 2023-11-15 5 5 2265 Dieedi ja toitumise tippspetsialistid 0313 Psühholoogia 86 Tervishoid Keelte oskustasemete kirjeldused Taimi Ainjärv Eesti Personaaltreenerite Liit Liis Lepp Eesti Kliinilise Toitmise Selts Triin Muiste Eesti Toitumisnõustajate Ühendus Siret Saarsalu Eesti Tervisedenduse Ühing Anneli Sammel Tervise Arengu Instituut Annely Soots Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsioon Anna-Liisa Tamm Tartu Tervishoiu Kõrgkool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Toitumisnõustaja nõustab klienti, lähtudes tõenduspõhistest Eestis kehtivatest toidu-, toitumis- ja liikumissoovitustest ning toitumist puudutavatest ravi- ja tegevusjuhenditest tervise hoidmiseks, edendamiseks ja haiguste ennetamiseks. Toitumisnõustaja selgitab välja toitumuslikud probleemid, lähtudes omandatud teadmistest toidu ja toitumise mõjust inimese tervisele, sh haiguste tekkele. Ta abistab klienti toitumisteabes orienteerumisel, kliendile sobivate valikute tegemisel, individuaalse tasakaalustatud menüü koostamisel ning füüsilise aktiivsuse korrigeerimisel. Kaasuvate haiguste puhul võib toitumisnõustaja nõustada haigeid koostöös vastava spetsialistiga ainult tasakaalustatud toitumise osas, kuid ei määra haiguspuhuseid või piirangutega dieete. Toitumisnõustaja mõistab koostöö tähtsust teiste erialade esindajate ning kliendivõrgustiku liikmetega. Ta võib kliendigruppidele korraldada praktilisi töötubasid ja loenguid. Toitumisnõustaja täiendab ennast pidevalt ja rakendab tõenduspõhiseid teadmisi praktikas. A.2.1 Kliendi toitumise ja eluviisi hindamine 1. Kontakti loomine. 2. Üldandmete kogumine. 3. Toitumise ja toitumuse andmete kogumine. 4. Kogutud andmete analüüsimine ja hindamine. A.2.2 Toitumise- ja eluviisi muutmise eesmärkide püstitamine ja sekkumisplaani koostamine 1. Eesmärkide püstitamine. 2. Tegevuskava koostamine. A.2.3 Toitumisnõustamine 1. Tervisliku tasakaalustatud toitumise soovitamine, juhiste andmine ja juhendamine. 2. Toidutõhustamise meetodite soovitamine. 3. Toitumise ja piirangutega dieetide tasakaalustamine. 4. Kliendi juhendamine valikute tegemisel. 5. Kliendi nõustamine tervislike eluviiside järgimisel. 6. Kliendi teavitamine teabeallikatest. 7. Kliendi toetamine ja võimestamine. 8. Koostöö teiste spetsialistide ja kliendi tugivõrgustikuga. A.2.4 Toitumuslike sekkumiste mõju ja tulemuste hindamine 1. Tulemuste analüüsimine ja kokkuvõtete tegemine. 2. Enda tegevuse analüüsimine ja hindamine. A.2.5 Toitumisnõustamine tervislikuks liikumiseks 1. Kliendi toitumise, söömisharjumuste ja füüsilise koormuse hindamine. 2. Kliendi vajaduste määratlemine ja tegevuskava koostamine. 3. Kliendi nõustamine toitumise osas. 4. Toidutõhustamise meetodite soovitamine tervislikuks liikumiseks. Toitumisnõustajad töötavad erakabinettides, nõustamiskeskustes, tervishoiu- või sotsiaalteenust osutavates asutustes, lasteasutuses, hoolekandeasutuses, spordikeskustes vm asutustes iseseisvalt või meeskonna liikmena. Toitumisnõustaja töötab klientide vastuvõtuks sobivas ruumis. Toitumisnõustamist võib läbi viia ka veebikeskkonnas. Enamkasutatavad töövahendid on kaal ja mõõdulint, kliendile mõeldud jaotusmaterjalid ja teavikud, ea- ja kognitsioonikohased näitlikud abivahendid, nõustajale mõeldud juhendmaterjalid ja käsiraamatud, erialane tarkvara. Toitumisnõustaja kutse eeldab suhtlemisvalmidust, empaatiavõimet, otsustusvõimet, positiivset ellusuhtumist, analüütilist mõtlemist, võimet omandada uusi teadmisi, korrektsust, täpsust ja diskreetsust. Toitumisnõustajal on vähemalt keskharidus, läbitud erialane täiendkoolitus ja töökogemus. Toitumiskonsultant, toitumisnõustaja. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Kliendi toitumise ja eluviisi hindamine 5 Toitumise- ja eluviisi muutmise eesmärkide püstitamine ja sekkumisplaani koostamine 5 Toitumisnõustamine 5 Toitumuslike sekkumiste mõju ja tulemuste hindamine 5 Toitumisnõustamine tervislikuks liikumiseks 5 Toitumisnõustaja, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Õmblustehnoloog, tase 6 Sewing Technologist, level 6 5 Õmblustehnoloog IV (versioon 1) Õmblustehnoloog IV (versioon 2) Õmblustehnoloog IV (versioon 3) Õmblustehnoloog, tase 6 (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Rõivatootmine Õmblustehnoloog 10 2018-11-08 2018-11-08 2020-11-07 6 6 3122 Töötleva tööstuse töödejuhatajad 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 14 Rõivatootmine Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Mare-Ann Perkmann Tallinna Tehnikakõrgkool Margit Kuusk Tallinna Tehnikakõrgkool Helle Raidvee Ilves-Extra Sirje Riimaa Baltika Maive Sein Nurme Vabrik Kaja Piirla Miss Mary Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Õmblustehnoloog töötab tekstiili-, rõiva- ja nahktoodete tootmisega tegelevas ettevõttes või muus õmblemisega tegelevas ettevõttes. Tema põhitöö on tootmise efektiivne korraldamine ning vastutamine etteantud ülesannete kvaliteetse ja tähtajalise täitmise eest. Õmblustehnoloogi tööülesannete hulka kuuluvad tootmise planeerimine, tootmisprotsesside projekteerimine, tootmisprotsessi struktuuri planeerimine, tootmise efektiivsuse analüüs, sh töökorraldus ja tööuurimine. Tehnoloog tegeleb ka töötajate oskuste hindamise ja täiendõppe korraldamisega. Oluline on informatsiooni vahendamine struktuuriüksuste vahel. Õmblustehnoloog peab tundma tehnoloogilist protsessi, õmblustehnoloogiat, õmblusmaterjale, tootmisvahendeid, seadmeid ja masinaid. Ta peab tundma ja oskama rakendada kvaliteedijuhtimise meetodeid ja põhimõtteid, tegevusvaldkonda reguleerivaid standardeid ja õigusakte. A.2.1 Tootmise planeerimine ja analüüsimine 1. Tootmisprotsesside projekteerimine. 2. Tootmisvõimsuse arvestamine. 3. Tootmise planeerimine ja tulemuste analüüsimine. A.2.2 Tootmisprotsesside ettevalmistamine 1. Toote tehnoloogilise järjestuse koostamine. 2. Masinate ja seadmete järjestuse korraldamine. 3. Operatsioonide töönormide väljatöötamine. 4. Tööjaotuse koostamine. 5. Tootmislogistika korraldamine. A.2.3 Tööuurimine ja analüüsimine 1. Tööoperatsioonide uurimine ja analüüsimine. 2. Tööjõudluse uurimine ja analüüsimine. 3. Töökoha ergonoomika uurimine ja analüüs. 4. Tootmiskulude analüüsimine. A.2.4 Töö korraldamine 1. Töökohtade paigutamine. 2. Töökoha korraldamine. 3. Tööoperatsioonide ajaline tasakaalustamine. 4. Töötasu andmete kontrollimine. 5. Tootmisplaani täitmise jälgimine ja tagamine. A.2.5 Kvaliteedi ohjamine 1. Jooksva kontrolli tegemine toote valmistamise ajal. 2. Tekkinud vigade analüüsimine ja parendamise korraldamine. 3. Materjalide kvaliteedi kontrollimine. A.2.6 Toodete valmistamise korraldamine 1. Õmbluseelsete tegevuste korraldamine. 2. Õmblustegevuste korraldamine. 3. Toote tehnoloogilise dokumentatsiooni koostamine. 4. Õmblusjärgsete tegevuste korraldamine. A.2.7 Töötajate väljaõpetamine ja juhendamine 1. Töötajate oskuste hindamine ja analüüsimine. 2. Töötajate juhendamine ja õpetamine. Õmblustehnoloogi töö on üldjoontes fikseeritud (40 tundi nädalas), kuid sõltuvalt kokkulepetest tööandjaga, tootmisvajadusest või muudest töökorralduse eripäradest võidakse töötada ka paindliku graafiku alusel. Õmblustehnoloogi töö toimub siseruumides. Töö on emotsionaalselt pingeline, vastutusrikas ja stressirohke. Sõltuvalt töökohast ja kasutatavatest materjalidest võivad riskiteguriteks osutuda töökeskkonnas esinev tekstiilitolm, müra ja toote valmistamisel kasutatavad kemikaalid (liimid, kuumtöötlemisel või puhastamisel eralduvad toksilised aurud jne). Arvuti, erialased tarkvaraprogrammid, printer, joonestusvahendid (pliiats, joonlaud jne), mõõtmisvahendid (mõõdulint jne), mitmesugused õmblusseadmed ja -masinad, käärid ja muud vajalikud abivahendid, tööuurimise vahendid. Vajalik on inimeste ja materiaalsete ressursside juhtimise oskus, orienteeritus tulemusele ja paindlikkus. Edukas töötamine kutsealal eeldab pidevat enesetäiendamist. Kutse eeldab iseseisvat ja kiiret otsustamis- ning väga head organiseerimisvõimet. Töö nõuab probleemide nägemise ja nende lahendamise oskust, veenmis- ja argumenteerimisoskust, pinge- ja stressitaluvust ning korrektsust ja täpsust tööga seonduvate juhendite täitmisel. Tööga toimetuleku oluliseks eelduseks on väga hea suhtlemisoskus, enesekindlus, enesekehtestamine, võime inimesi mõjutada ning oskus kujundada koostöövalmis meeskond. Õmblustehnoloogina töötavad üldjuhul inimesed, kellel on erialane kõrgharidus. Tehnoloog, tööuurija, õmblustehnoloog, töökorraldaja, tootmisjuht, liinijuht, tootmisplaneerija, tööõpetaja, kvaliteedispetsialist. Õmblustehnoloog, tase 6 kutse taotlemisel on nõutav kõikide (B.2.1 – B.2.12) kompetentside tõendamine. Tootmise planeerimine ja analüüsimine 6 Tootmisprotsesside ettevalmistamine 6 Tööuurimine ja analüüsimine 6 Töö korraldamine 6 Kvaliteedi ohjamine 6 Toodete valmistamise korraldamine 6 Töötajate väljaõpetamine ja juhendamine 6 Kvaliteedi järgimine töös 6 Meeskonnatöö korraldamine 6 Elukestva õppe protsessis osalemine 6 Keelteoskus 6 Arvuti kasutamise oskus 6 Väikelaevaehitaja, tase 4 esmane kutse Boatbuilder, level 4 VET level 6 Paadiehitaja I (versioon 1) Väikelaeva seadmete ja varustuse paigaldaja, tase 4 (versioon 7) Väikelaevade ehitaja I (versioon 2) Väikelaevade ehitaja I (versioon 3) Väikelaevaehitaja, tase 3 (versioon 4) Väikelaevaehitaja, tase 4 esmane kutse (versioon 5) Elektrisüsteemide ja elektroonikaseadmete paigaldamine, tase 4 Laevatehnika (seadmed, sõlmed, süsteemid jne) paigaldamine, tase 4 Sisustuselementide paigaldamine, tase 4 Sisustuselementide valmistamine, tase 4 Väikelaeva kere, tekikonstruktsioonide ja tugevduselementide valmistamine ning väikelaeva koostamine detailidest, tase 4 Väikelaeva viimistlemine, tase 4 Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Väikelaevaehitus Väikelaevaehitaja 10 2018-11-08 2018-11-08 2019-11-07 4 4 7115 Puusepad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 30 Muude transpordivahendite tootmine Keelte oskustasemete kirjeldused Indrek Aavik OÜ Vätta Puit Andres Kõnd Veeteede Amet Andres Meisterson Kuressaare Ametikool Mark Muru OÜ Alunaut Aulika Riisenberg SA Innove Peeter Sääsk AS Saare Paat Selle kutsestandardi alusel võib väikelaevaehitaja, tase 4 kutse andmine jätkuda kutseõppe tasemeõppe eksami sooritajatele, kes on õppinud vastaval õppekaval kuni 30.06.2022. Alus: Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu otsus nr 13/03.12.2019. ----------------- Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Väikelaevaehitajad leiavad tööd nii komposiitmaterjalist, puitmaterjalist kui ka metallmaterjalist veesõidukeid valmistavates ning nende remondi ja hooldusega tegelevates ettevõtetes. Ta ehitab, vormib ja koostab paate, jahtlaevu, kaatreid jm veesõidukeid (edaspidi väikelaevu) kerepikkusega kuni 24 m ning paigaldab nendesse sisustust ja varustust. Väikelaevaehitaja põhilised tööülesanded on konstruktsioonelementide ja teiste detailide valmistamine, remontimine, paigaldamine ja sobitamine ning konstruktsioonide valmistamine ja monteerimine. Ta valdab väikelaevade ehitamise oskusi, kasutab oma töödes mitmesuguseid materjale ning materjalide töötlemise pinke, seadmeid, käsi-, pneumo- ja elektritööriistu. Oma tööülesannete täitmisel juhindub väikelaevaehitaja kutsealal kasutatavatest normdokumentidest ja kvaliteedinõuetest ning järgib üldtunnustatud töökultuuri põhimõtteid. Esmataseme väikelaevaehitaja on õppinud, kuid väheste praktiliste kogemustega töötaja, kes tööülesannete täitmisel võib vajada juhendamist. A.2.1 Väikelaeva kere-, tekikonstruktsiooni- ja tugevduselementide valmistamine ning väikelaeva koostamine detailidest 1. Väikelaeva kere ehitamiseks vajalike detailide ja materjalide komplekteerimine. 2. Väikelaeva kere koostude alamkoostude, detailide ja materjalide valimine. A.2.2 Väikelaeva viimistlemine 1. Pinna ettevalmistamine. 2. Pindade viimistlemine. 3. Ohutusnõuete järgmine. 4. Kvaliteedi hindamine. A.2.3 Väikelaeva sisustuselementide valmistamine 1. Materjalide valimine ja sisustusdetailide valmistamine. 2. Koostude detailide valimine ja koostude koostamine. A.2.4 Väikelaeva sisustus- ja kujunduselementide paigaldamine 1. Lihtsamate sisustus- ja kujunduselementide sobitamine. 2. Sobitatud lihtsamad sisustus- ja kujunduselementide paigaldamine. A.2.5 Dokumenteerimine ja kvaliteedi kontrollimine 1. Dokumenteerimine. A.2.6 Väikelaeva mehaanikaseadmete ja -süsteemide paigaldamine 1. Väikelaeva mehaanikaseadmete ja -süsteemide paigaldamise ettevalmistamine. 2. Seadmete ja süsteemide paigaldamine. A.2.7 Väikelaeva elektrisüsteemide ja elektroonikaseadmete paigaldamine 1. Kaablikimpude koostamine. 2. Väikelaeva navigatsiooni- ja sidesüsteemide paigaldamise ettevalmistamine. 3. Väikelaeva audio-videosüsteemide paigaldamise ettevalmistamine. Väikelaevaehitaja kutse sisaldab järgmisi osakutseid: Väikelaeva kere-, tekikonstruktsiooni- ja tugevduselementide valmistamine ning väikelaeva koostamine detailidest. Väikelaeva viimistlemine. Sisustuselementide valmistamine. Sisustuselementide paigaldamine. Laevatehnika (seadmed, sõlmed, süsteemid jne) paigaldamine. Elektrisüsteemide ja elektroonikaseadmete paigaldamine. Väikelaevaehitaja töö nõuab füüsilist pingutust, tööaeg võib olla paindlik. Töötamine toimub aeg-ajalt välistingimustes ja kõrgustes. Väikelaevaehitaja on teadlik töötamisel esinevatest tervise- ja keskkonnariskidest (esineda võivad müra, vibratsioon, tolm, kukkumisoht jne). Töötamine kemikaalidega võib esile kutsuda allergiat. Töötamisel on kohustuslik kasutada isikukaitsevahendeid. Tööohutuseeskirjade täitmine on äärmiselt vajalik. Väikelaevaehitaja kasutab oma töös erinevaid seadmeid, käsi-, pneumo- ja elektrilisi tööriistu. Tööga toimetulek eeldab vastutusvõimet, loogilist mõtlemist, ruumilist kujutlusvõimet, käelist osavust, koormustaluvust, õpivalmidust ning oskust töötada meeskonnas. Vajalik on tehniline taiplikkus. Esmataseme väikelaevaehitaja on riikliku kutsekeskhariduse õppekava läbinud inimene. Väikelaevaehitaja, paadiehitaja, lamineerija, viimistleja, laevapuusepp, väikelaevamehaanik, väikelaevaelektrik, koostelukksepp, koostekeevitaja, taglastaja, keevitaja. Selle kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Osakutsete taotlemisel tuleb tõendada alljärgnevaid kompetentse: Väikelaeva kere-, tekikonstruktsiooni- ja tugevduselementide valmistamine ning väikelaeva koostamine detailidest – B.2.1, B.2.8, B.2.9. Väikelaeva viimistlemine – B.2.2, B.2.8, B.2.9. Sisustuselementide valmistamine – B.2.3, B.2.8, B.2.9. Sisustuselementide ja kujunduselementide paigaldamine – B.2.4, B.2.8, B.2.9. Laevatehnika (seadmed, sõlmed, süsteemid jne) paigaldamine - B.2.6, B.2.8, B.2.9. Elektrisüsteemide ja elektroonikaseadmete paigaldamine – B.2.7, B.2.8, B.2.9. Väikelaeva kere-, tekikonstruktsiooni- ja tugevduselementide valmistamine ning väikelaeva koostamine detailidest 4 Väikelaeva viimistlemine 4 Väikelaeva sisustuselementide valmistamine 4 Väikelaeva sisustus- ja kujunduselementide paigaldamine 4 Dokumenteerimine ja kvaliteedi kontrollimine 4 Väikelaeva mehaanikaseadmete ja –süsteemide paigaldamine 4 Väikelaeva elektrisüsteemide ja elektroonikaseadmete paigaldamine 4 Ohutus- ja keskkonnanõuded 4 Väikelaevaehitaja, tase 4 esmast kutset läbiv kompetents 4 Konstruktor-modelleerija, tase 6 Patternmaker, level 6 6 Konstruktor-modelleerija, tase 6 (versioon 5) Modelleerija IV (versioon 1) Modelleerija IV (versioon 2) Modelleerija IV (versioon 3) Modelleerija IV (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Rõivatootmine Modelleerija 10 2018-11-08 2018-11-08 2020-11-07 6 6 3118 Joonestajad 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 14 Rõivatootmine Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Mare-Ann Perkmann Tallinna Tehnikakõrgkool Margit Kuusk Tallinna Tehnikakõrgkool Helle Raidvee Ilves-Extra Sirje Riimaa Baltika Maive Sein Nurme Vabrik Kaja Piirla Miss Mary Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Konstruktor-modelleerija töötab rõiva- ja tekstiilitööstus- või individuaalõmbluse ettevõtetes. Tema peamine tööülesanne on konstrueerida lõiked ja lekaalid vastavalt moejoonisele, tüüpmõõtude tabelile või kliendi mõõtudele, mille järgi lõigatakse ja õmmeldakse valmis toode. Konstruktor-modelleerija paljundab lekaale tehniliselt ning vajadusel töötab välja mudeli tehnilise kirjelduse. Lõigete ja lekaalide valmistamisel peab ta oskama arvestada materjalide omaduste, töötlemistehnoloogia ja seadmete võimalustega. Konstruktor-modelleerija tunneb toote valmistamise protsessi tervikuna, valdab õmblemise tehnoloogiaid ning oskab kasutada töövahendeid, seadmeid ja masinaid. Tema tööülesannete hulka kuulub ka toote valmistamise koordineerimine. Konstruktor-modelleerija töötab nii iseseisvalt kui ka töögrupi liikmena. Käesolev konstruktor-modelleerija kutsestandard on rakenduskõrghariduse õppekava ja töötajate kutsealaste täiendkoolituste väljatöötamise alus. A.2.1 Toote disainimine 1. Moejoonise tegemine 2. Toote sobitamine kliendile 3. Materjali ja tehnoloogia valimine A.2.2 Toote lõigete konstrueerimine 1. Mõõtude võtmine 2. Põhilõike konstrueerimine 3. Moekohase lõike konstrueerimine erinevatel meetoditel 4. Lekaalide loetelu koostamine 5. Lekaalide valmistamine 6. Lekaalide tehniline paljundamine A.2.3 Toote valmistamine 1. Lekaalide paigutamine 2. Detailide juurdelõikamine 3. Toote õmblemine ja viimistlemine A.2.4 Toote proovide tegemine 1. Prooviks ettevalmistamine 2. Lõike vigade fikseerimine 3. Vigade parandamine A.2.5 Kvaliteedi kontrollimine 1. Lõigete kontrollimine 2. Lekaalide kontrollimine 3. Tehnilise paljunduse kontrollimine 4. Toote mõõtude vastavuse kontrollimine A.2.6 Seadmete ja masinate käsitsemine 1. Õmblusseadmete seadistamine ja kasutamine 2. Kuumniiskete seadmete seadistamine ja kasutamine Konstruktor-modelleerija töö on üldjoontes fikseeritud (40 tundi nädalas), kuid sõltuvalt kokkulepetest tööandjaga, tootmisvajadusest või muudest töökorralduse eripäradest võib töö toimuda ka paindliku graafiku alusel. Konstruktor-modelleerija töö toimub siseruumides. Peamised riskitegurid töötaja tervisele on töötamine sundasendis (istuv või seisev töö) ja pingeline töö arvutiga (koormus silmadele). Sõltuvalt töökohast ja kasutatavatest materjalidest võivad riskiteguriteks osutuda ka töökeskkonnas esinev tekstiilitolm või toote valmistamisel kasutatavad kemikaalid (liimid, kuumtöötlemisel või puhastamisel eralduvad toksilised aurud jne). Arvuti ja konstrueerimis- ning joonestusprogrammid, printer, plotter ja digiteerimislaud, joonestusvahendid (pliiats, joonlaud jne), mõõtmisvahendid (mõõdulint jne), erinevad õmblusseadmed ja -masinad, käärid ja muud vajalikud abivahendid. Konstruktor-modelleerija töö tegemiseks on vajalikud kontsentreerumisvõime, loogiline ja matemaatiline mõtlemine, visuaalne mälu ja eriti ruumiline kujutlusvõime. Samuti tulevad töös kasuks ilumeel ja loomupärane võime kujutleda valmistoodet inimfiguuril. Töös on olulised kiire mõtlemine ja täpsus. Konstruktor-modelleerija töö on oma iseloomult meeskonnatöö, mistõttu on äärmiselt vajalikud suhtlemisoskus, pinge- ja stressitaluvus ning võime töötada meeskonnas. Modelleerija töös tulevad kasuks huvi uute tehnoloogiate, materjalide ja moetrendide vastu, vormi-, stiili- ja värvitaju ning loovus. Konstruktor-modelleerijatena töötavad üldjuhul inimesed, kellel on erialane kõrgharidus. Rõivaste konstruktor, rõivaste konstrueerija, konstruktor-modelleerija. 6. taseme konstruktor-modelleerija kutsestandard koosneb kuuest kohustuslikust (B.2.1 – B.2.6) ja kuuest konstruktor-modelleerija kutset läbivast kompetentsist (B.2.7 - 2.12). Kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Toote disainimine 6 Toote lõigete konstrueerimine 6 Toote valmistamine 6 Toote proovide tegemine 6 Kvaliteedi kontrollimine 6 Seadmete ja masinate käsitlemine 6 Töökoha korraldamine 6 Kvaliteedi järgimine töös 6 Meeskonnatöös osalemine 6 Enesearendamine ja elukestva õppe protsessis osalemine 6 Keelteoskus 6 Arvuti kasutamise oskus 6 Spordipsühholoog, tase 7 Sports psychologist, level 7 1 Spordipsühholoog, tase 7 (versioon 2) Spordipsühholoog, tase 7 (versioon 3) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Psühholoogia Psühholoog 13 2018-11-28 2018-11-28 2023-11-27 7 7 2634 Psühholoogid 0313 Psühholoogia 86 Tervishoid Psühholoogi eetikakoodeks Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Aave Hannus Tartu Ülikool Siiri Heinaru Eesti Füsioterapeutide Liit Kristel Kiens Audentese Spordigümnaasium Janno Kivisild Eesti Jalgpalliliit Jorgen Matsi Eesti Psühholoogide Liit Pii Müller Spordimeditsiini SA Snezana Stoljarova Tallinna Ülikool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Spordipsühholoog suunab ja toetab eelduste loomist spordiga tegelevate indiviidide, võistkondade ja organisatsioonide spordi ja liikumisharrastustega seotud eesmärkide ning potentsiaali realiseerimist, spordi kontekstis vaimse tervise probleemide ennetamist ja spordiga tegelemise läbi elukvaliteedi tõstmist. Spordipsühholoog rakendab oma töös sobivaid teaduspõhiseid psühholoogia põhimõtteid ja sekkumisviise ning kaasab vajadusel teiste erialade spetsialiste. A.2.1 Koostöösuhte loomine ja arendamine 1. Kliendi sotsialiseerimine spordipsühholoogiasse. 2. Professionaalse lähenemise tutvustamine. 3. Koostöösuhte arendamine. 4. Kokkulepete sõlmimine. A.2.2 Spordipsühholoogiline hindamine ja kliendi vajaduste määratlemine 1. Kliendi psühholoogiline hindamine sportlikus kontekstis. 2. Kliendi psühholoogiline hindamine üldise psühhosotsiaalse funktsioneerimise kontekstis. 3. Hindamistulemuste analüüsimine. 4. Eesmärkide seadmine. 5. Psühhiaatrilise hindamise ja sekkumise vajaduse märkamine. A.2.3 Psühholoogilise heaolu toetamine spordi kontekstis 1. Vaimse tervise alane harimine. 2. Vaimse tervise probleemide ennetamine. A.2.4 Sekkumise planeerimine, läbiviimine ja hindamine (individuaaltöö ja grupitöö) 1. Sekkumiste planeerimine. 2. Sekkumise läbiviimine. 3. Sekkumise analüüsimine, kohandamine ja järgnevate tegevuste planeerimine. A.2.7 Koolitamine 1. Koolituste disainimine ja õppekava koostamine. 2. Koolitusmaterjalide koostamine. 3. Koolituste läbiviimine. 4. Tulemuste hindamine ja tagasiside kogumine. Spordipsühholoog töötab avalikus või erasektoris, spordiorganisatsioonides, haridus- ja tervishoiuasutustes ja erapraksises. Spordipsühholoog töötab igas vanuses ja erineva kehalise aktiivsuse ning võimekuse ja sportliku võistlemise tasemega inimestega. Tööks on vajalik privaatne spetsiaalse sisustusega ruum. Sõltuvalt kliendi vajadustest töötab spordipsühholoog kliendiga ka välitingimustes või IKT vahendusel. Töö toimub pingelistes ja muutuvates tingimustes, kõrgendatud haavatavuse seisundis klientidega. Tööaeg on paindlik. Psühholoogilise hindamise vahendid (testid, küsimustikud, tarkvara), erialased teatmeteosed ja käsiraamatud, hindamist ning sekkumist toetavad abivahendid (töölehed, kirja- ja kunstitarbed, mänguasjad jne), IKT-vahendid. Empaatilisus, siirus, koostöö- ja suhtlemisvalmidus, paindlikkus, pingetaluvus, kannatlikkus. Spordipsühholoogil on erialane magistritasemel haridus ja läbitud kutseaasta. Spordipsühholoog. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.4 ning läbiv kompetents B.2.6. Lisaks on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.5. Koostöösuhte loomine ja arendamine 7 Spordipsühholoogiline hindamine ja kliendi vajaduste määratlemine 7 Psühholoogilise heaolu toetamine spordi kontekstis 7 Sekkumise planeerimine, läbiviimine ja hindamine (individuaaltöö ja grupitöö) 7 Lisaks on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.5. Koolitamine 7 Spordipsühholoogi kutset läbiv kompetents 7 Vetelpäästja, tase 3 Lifeguard, level 3 3 Vetelpäästja, tase 3 (versioon 1) Vetelpäästja, tase 3 (versioon 2) Vetelpäästja, tase 3 (versioon 4) Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Vetelpäästja 11 2018-11-06 2018-11-06 2023-10-30 3 3 5419 Turvatöötajad, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Keelte oskustasemete kirjeldused Gert Teder MTÜ Selts Eesti Vetelpääste Henry Seemel AS G4S Eesti Rannavalve Kaupo Kuusik Eesti Turvaettevõtete Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Vetelpäästja töö eesmärk on tagada veeohutus rannas või ujulas. Töö sisuks on vetelpäästetööde tegemine ja esmase meditsiinilise abi andmine. Avavee vetelpäästja töötab supluskohas ning tööülesannete täitmisel kasutab vajadusel päästevarustust ja päästepaati. Ujula vetelpäästja töötab ujulates ja veekeskustes ning tagab ohutuseeskirjade täitmise. Vetelpäästja on üldjuhul meeskonna liige, kuid otsuseid võtab vastu iseseisvalt. Töö eeldab suhtlemist külastajatega nii tava- kui kriisiolukordades ja koostööoskust operatiivstruktuuridega. Töö iseloomust tulenevalt peab vetelpäästja olema võimeline töötama muutuvas vaimses ja füüsilises keskkonnas. A.2.1 Töökoha/tööpiirkonna ettevalmistamine 1. Tööpiirkonna ülevaatamine. 2. Päästevahendite kontrollimine. 3. Puuduste kõrvaldamine. A.2.2 Teavitus- ja ennetustegevus 1. Külastajate teavitamine kehtivatest eeskirjadest ja valveala info edastamine. 2. Külastajatega suhtlemine. 3. Puuetega inimeste abistamine. 4. Ohtude ennetamine. A.2.3 Valvamine 1. Valveala tundmine, valvealas, kellaajas, teiste päästjate asukohas jne orienteerumine. 2. Valveala hindamine. 3. Valveala jälgimine. 4. Valveala jagamine. A.2.4 Päästetööde tegemine 1. Kannatanu äratundmine. 2. Kaldalt/basseini äärelt päästmine. 3. Päästmine veest. 4. Sündmuskoha fikseerimine ja dokumenteerimine. 5. Debriifingul osalemine. A.2.5 Esmaabi osutamine 1. Sündmuskoha hindamine. 2. Kannatanu seisundi hindamine. 3. Esmaabi andmine. 4. Kannatanu transportimine. A.2.6 Ujula vetelpääste 1. Ohutuse tagamine. 2. Ujulatehnika kasutamine. 3. Päästetööde läbiviimine. 4. Tegutsemine keemilise ohu korral ujulas. A.2.7 Avavee vetelpääste 1. Päästepaadi kontrollimine ja kasutamine. 2. Valvepiirkonna jälgimine patrullides. 3. Päästmine päästepaadiga. 4. Informatsiooni kogumine. 5. Kadunud inimeste otsimine maismaal. 6. Kadunud inimeste otsimine vees. Avavee vetelpäästja töötab muutlikes ja erinevates ilmastikuoludes, üldjuhul suvehooajal. Ujula vetelpäästja töötab üldjuhul sisetingimustes, soojas ja niiskes keskkonnas ning puutub lisaks kokku erinevate keemiliste ainete, müra ning tavapärasest kõrgema temperatuuriga. Vetelpäästja töö on vahetustega. Töötada tuleb individuaalselt või meeskonnas. Töö on vahelduv, sisaldades nii rutiinseid tegevusi kui ka kiiret reageerimist nõudvaid situatsioone. Vetelpäästja kannab vormiriietust. Vetelpäästja põhilised töövahendid on päästerõngas, -poi, -ritv, päästelaud, päästepaat, binokkel, mask, toru, lestad, sidevahendid ja esmaabivarustus. Vetelpäästja tööks vajalikud eeldused on vastutustunne, usaldusväärsus, eetilisus, avatus, analüüsivõimelisus, kohusetundlikkus, pingetaluvus, suhtlemisjulgus, otsustusvõimelisus, füüsiline võimekus, hea tervislik seisund. Üldjuhul on vetelpäästjal vähemalt põhiharidus ning kursustega omandatud kutseoskused. Vetelpäästja, avavee vetelpäästja, ujula vetelpäästja, valvetreener, rannavalvur. Vetelpäästja kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1- B.2.5 ja B.2.8 tõendamine. Lisaks tuleb tõendada vähemalt üks valitavatest kompetentsidest 2.6 Ujula vetelpääste ja 2.7 Avavee vetelpääste. Töökoha/tööpiirkonna ettevalmistamine 3 Teavitus- ja ennetustegevus 3 Valvamine 3 Päästetööde tegemine 3 Esmaabi osutamine 3 Kutse taotlemisel tuleb tõendada vähemalt üks valitavatest kompetentsidest 2.6 Ujula vetelpääste ja 2.7 Avavee vetelpääste. Ujula vetelpääste 3 Avavee vetelpääste 3 Vetelpäästja, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Kohtuarst, tase 7 Forensic Medical Doctor, EstQF Level 7 6 Kohtuarst-ekspert IV (versioon 1) Kohtuarst-ekspert IV (versioon 2) Kohtuarst-ekspert IV (versioon 3) Kohtuarst, tase 7 (versioon 4) Kohtuarst, tase 7 (versioon 5) Kohtuarst, tase 7 (versioon 7) Kohtuarst, tase 7 (versioon 8) Arstlik kohtutoksikoloogiaekspert, tase 7 Kohtuarst-ekspert, tase 7 Kohtuhistoloogiaekspert, tase 7 Meditsiinilise kriminalistika (kohtuantropoloogia) ekspert, tase 7 Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Justiits- ja kohtuteenistused Kohtuarst-ekspert 11 2018-11-06 2019-03-01 2023-10-30 7 7 2212 Eriarstid 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Keelte oskustasemete kirjeldused Digioskused Heldi Kase Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi Lääne-Eesti kohtuarstlik ekspertiisiosakond, Eesti Kohtuarstide Selts Krista Reinek Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi arendus- ja personalitalitus Merike Rump Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kvaliteeditalitus Mailis Tõnisson Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi Lõuna-Eesti kohtuarstlik ekspertiisiosakond Marika Väli Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituut, patoloogilise anatoomia ja kohtuarstiteaduse osakond Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. 7. taseme kohtuarst teeb isiku ja surnu kohtuarstlikke ekspertiise või uuringuid, lahanguid ning annab igakülgse, erapooletu ja teaduslikult põhjendatud eksperdiarvamuse. Kohtuarst, tase 7 töötab iseseisvalt ning vastutab antud eksperdiarvamuse eest ning kaitseb oma arvamust kohtus. Kohtuarst on meeskonna liige, kes juhendab abipersonali ja suhtleb kolleegide ning klientidega. Kohtuarsti kutsealal on järgmised spetsialiseerumised: Kohtuarst-ekspert, kes on läbinud kohtuarstiteaduse eriala residentuuri ja teeb kohtuarstlikke isiku ja surnu ekspertiise, uuringuid ning lahanguid. Arstlik kohtutoksikoloogiaekspert on läbinud kohtuarstiteaduse, laborimeditsiini, farmakoloogia või muu arstliku eriala residentuuri ja saanud väljaõppe toksikoloogia valdkonnas. Ta teeb arstlikke kohtutoksikoloogilisi ekspertiise ja uuringuid. Kohtuhistoloogiaekspert on läbinud kohtuarstiteaduse eriala või patoloogia eriala residentuuri ning saanud väljaõppe histoloogia valdkonnas. Ta teeb kohtuhistoloogilisi uuringuid. Meditsiinilise kriminalistika (kohtuantropoloogia) ekspert on läbinud kohtuarstiteaduse eriala residentuuri ja saanud väljaõppe meditsiinilise kriminalistika ja/või kohtuantropoloogia valdkonnas. Ta teeb meditsiinilis-kriminalistilisi (kohtuantropoloogilisi) ekspertiise ja uuringuid. Kohtuarsti kutsealal on ka kohtuarst, tase 8 kutse, kes tegeleb lisaks ekspertiiside ja uuringute tegemisele ka valdkonna arendamise, juhendite ja valdkonda puudutavate seaduste väljatöötamise ning koolitamise ja juhendamisega. A.2.1 Ekspertiiside ja uuringute tegemine 1. Ekspertiisi või uuringuga seotud dokumentidega tutvumine, lisamaterjali tellimine. 2. Ekspertiisiks või uuringuks vajaliku informatsiooni sisestamine akti. 3. Ekspertiisi ja/või uuringu läbiviimine. 4. Täiendavate uuringute tegemine/tellimine ja tulemuste interpreteerimine. 5. Eksperdiarvamuse põhjenduse koostamine. 6. Eksperdiarvamuse koostamine, vastates menetleja küsimustele. 7. Tasuliste uuringute tegemine. A.2.2 Bioloogilise materjali võtmine ekspertiisiks või uuringuks 1. Bioloogilise materjali võtmise vajalikkuse hindamine. 2. Bioloogilise materjali võtmine ja pakendamine. 3. Bioloogilise materjali saatmiseks dokumentatsiooni täitmine. 4. Tulemuste interpreteerimine. A.2.3 Väljakutsetel osalemine 1. Isiku meditsiiniline läbivaatus. 2. Surnu vaatlus surnu leidmise kohas ja surnu muus asukohas. 3. Esialgse arvamuse andmine menetlejale. A.2.4 Osalemine kompleks- ja/või komisjonilistes ekspertiisides 1. Kompleks- ja/või komisjonilise ekspertiisi vajalikkuse hindamine. 2. Kompleks- ja/või komisjoniliste ekspertiiside tegemine. 3. Eriarvamusele jäämise põhjendamine. A.2.5 Osalemine kohtuistungil 1. Kohtuistungiks valmistumine. 2. Kohtuistungil esinemine. 3. Kirjalik vastamine kohtuistungil esitatud aega või ettevalmistust vajavatele küsimustele. A.2.6 Enesearendamine ja valdkonna arendamine 1. Enese täiendamine täienduskoolitustel ja erialase kirjandusega. 2. Kohtuarsti eriala arendamine. 3. Osalemine riiklikes ja/või rahvusvahelistes projektides. Kohtuarstlik ekspertiis A.2.7 Isiku kohtuarstliku ekspertiisi ja uuringu tegemine 1. Isiku kohtuarstliku, sh günekoloogilise/androloogilise (ka laste) läbivaatuse tegemine. 2. Meditsiiniliste dokumentide läbitöötamine. 3. Vigastuse vastavuse hindamine asitõendile. 4. Tervisekahjustuse hindamine, sh traumamehhanismi ja tekitamise aja määramine. 5. Terviseseisundi hindamine. A.2.8 Surnu kohtuarstliku ekspertiisi ja lahangu tegemine 1. Kohtuarstliku lahangu tegemine. 2. Abipersonali juhendamine. 3. Vigastuse vastavuse hindamine asitõendile. 4. Lahangumaterjali väljalõikamine ja histoloogiliste preparaatide interpreteerimine. 5. Kohtuarstliku diagnoosi vormistamine. 6. Surma põhjuse, surma aja ja tervisekahjustuse tekkemehhanismi määramine. 7. Arstliku surmateatise vormistamine. Arstlik kohtutoksikoloogiaekspertiis A.2.9 Toksilise aine toime hindamise ekspertiisi ja uuringu tegemine 1. Toksilise aine toime hindamine surnu ekspertiisil või uuringul. 2. Asitõendite kirjeldamine. 3. Toksilise aine toimest tekkinud tervisekahjustuse hindamine isikul. 4. Kohtuarsti konsulteerimine. A.2.10 Narkootiliste ainete suurte ja väikeste koguste hindamine 1. Kohtukeemia ekspertiisiaktide läbitöötamine. 2. Joovet tekitava narkootiliste/psühhotroopsete ainete annuse kindlakstegemine. A.2.11 Joobe tuvastamine 1. Joobe tuvastamine kliinilise leiu ja /või dokumentide alusel. 2. Alkoholi/narkootilise aine kontsentratsiooni sündmuse hetkele tagasiarvutamine. Kohtuhistoloogiaekspertiis A.2.12 Histoloogiliste preparaatide interpreteerimine 1. Histoloogilise uuringu vastuse ja histoloogilise diagnoosi vormistamine. 2. Lisavärvingute valimine. 3. Histoloogialaborantide tegevuse juhendamine, histoloogiliste preparaatide kvaliteedi tagamine. 4. Kohtuarsti konsulteerimine. Meditsiinilise kriminalistika (kohtuantropoloogia) ekspertiis A.2.13 Meditsiinilise kriminalistika (kohtuantropoloogia) ekspertiiside ja uuringute tegemine 1. Skeletiluude alusel surnu soo, skeletiluude vanuse, surma aja ja vigastuste tekkemehhanismide kindlaksmääramine. 2. Eksperimentaalne vigastuste tekitamine ja vigastuste rekonstruktsioon traumamehhanismi kindlakstegemiseks. 3. Kohtuarsti konsulteerimine. Kohtuarsti tööaeg on fikseeritud tööaeg, vajadusel osaleb ta isiku või surnu vaatlusel väljaspool tööaega. Töö on pingeline ja nõuab vaimset pingutust. Tööülesannete täitmisel puutub ta kokku bioloogilise ja keemilise ohuga. Kohtuarst töötab sisetingimustes, vajadusel uuritava asukohas (nt kinnipidamisasutus, meditsiiniasutus, välitingimustes). Kohtuarst kasutab oma töös meditsiinilisi erivahendeid ja isiku kaitsevahendeid vastavalt spetsialiseerumisele, IKT-vahendeid ja tarkvara vastavalt spetsialiseerumisele. Kohtuarsti töös on vajalikud ausus, objektiivsus, korrektsus, stressitaluvus, koostöö- ja vastutusvõime, hea analüüsi- ja otsustusvõime ning iseseisvus. Kohtuarst, tase 7 on läbinud arstiteaduse õppekava ning omab vastavat diplomit, on läbinud residentuuri vastavalt spetsialiseerumisele: kohtuarst-ekspert – kohtuarstiteadus; arstlik kohtutoksikoloogiaekspert – kohtuarstiteadus, laborimeditsiin, farmakoloogia või muu arstlik eriala, väljaõpe toksikoloogia valdkonnas; kohtuhistoloogiaekspert – kohtuarstiteadus või patoloogia, väljaõpe histoloogia valdkonnas; meditsiinilise kriminalistika (kohtuantropoloogia) ekspert – kohtuarstiteadus, väljaõpe meditsiinilise kriminalistika ja/või kohtuantropoloogia valdkonnas. Kohtuarst, kohtuarst-ekspert, arst-toksikoloog, histoloog, patoloog, meditsiinilise kriminalistika ekspert (kohtuantropoloog). Kohtuarst, tase 7 kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid järgnevalt: kõigile on kohustuslikud kompetentsid B.2.1 – B.2.6 ja läbiv kompetents B.2.14 ning spetsialiseerumisega seotud kompetentside hulgast tuleb valida vähemalt üks spetsialiseerumine: kohtuarst-ekspert, kompetentsid B.2.7 ja B.2.8; arstlik kohtutoksikoloogiaekspert, kompetentsid B.2.9 – B.2.11; kohtuhistoloogiaekspert, kompetents B.2.12; meditsiinilise kriminalistika ekspert, kompetents B.2.13. Ekspertiiside ja uuringute tegemine 7 Bioloogilise materjali võtmine ekspertiisiks või uuringuks 7 Väljakutsetel osalemine 7 Osalemine kompleks- ja/või komisjonilistes ekspertiisides 7 Osalemine kohtuistungil 7 Enesearendamine ja valdkonna arendamine 7 Kutse taotlemisel tuleb spetsialiseerumisega seotud kompetentside hulgast valida vähemalt üks spetsialiseerumine: kohtuarst-ekspert, kompetentsid B.2.7 ja B.2.8; arstlik kohtutoksikoloogiaekspert, kompetentsid B.2.9 – B.2.11; kohtuhistoloogiaekspert, kompetents B.2.12; meditsiinilise kriminalistika ekspert, kompetents B.2.13. Kohtuarst, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Kohtuarst, tase 8 Forensic Medical Doctor, EstQF Level 8 6 Kohtuarst-ekspert V (versioon 1) Kohtuarst-ekspert V (versioon 2) Kohtuarst-ekspert V (versioon 3) Kohtuarst, tase 8 (versioon 4) Kohtuarst, tase 8 (versioon 5) Kohtuarst, tase 8 (versioon 7) Kohtuarst, tase 8 (versioon 8) Arstlik kohtutoksikoloogiaekspert, tase 8 Kohtuarst-ekspert, tase 8 Kohtuhistoloogiaekspert, tase 8 Meditsiinilise kriminalistika (kohtuantropoloogia) ekspert, tase 8 Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Justiits- ja kohtuteenistused Kohtuarst-ekspert 11 2018-11-06 2019-03-01 2023-10-30 8 8 2212 Eriarstid 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Keelte oskustasemete kirjeldused Digioskused Heldi Kase Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi Lääne-Eesti kohtuarstlik ekspertiisiosakond, Eesti Kohtuarstide Selts Krista Reinek Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi arendus- ja personalitalitus Merike Rump Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kvaliteeditalitus Mailis Tõnisson Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi Lõuna-Eesti kohtuarstlik ekspertiisiosakond Marika Väli Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituut, patoloogilise anatoomia ja kohtuarstiteaduse osakond Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. 8. taseme kohtuarst teeb isiku ja surnu kohtuarstlikke ekspertiise või uuringuid, lahanguid ning annab igakülgse, erapooletu ja teaduslikult põhjendatud eksperdiarvamuse. Lisaks sellele tegeleb ta valdkonna arendamise, juhendite ja valdkonda puudutavate seaduste väljatöötamise ning koolitamise ja juhendamisega. Kohtuarst, tase 8 töötab iseseisvalt ning vastutab antud eksperdiarvamuse eest ning kaitseb oma arvamust kohtus. Kohtuarst on meeskonna liige, kes juhendab abipersonali ja suhtleb kolleegide ning klientidega. Kohtuarsti kutsealal on järgmised spetsialiseerumised: Kohtuarst-ekspert, kes on läbinud kohtuarstiteaduse eriala residentuuri ja teeb kohtuarstlikke isiku ja surnu ekspertiise, uuringuid ning lahanguid. Arstlik kohtutoksikoloogiaekspert on läbinud kohtuarstiteaduse, laborimeditsiini, farmakoloogia või muu arstliku eriala residentuuri ja saanud väljaõppe toksikoloogia valdkonnas. Ta teeb arstlikke kohtutoksikoloogilisi ekspertiise ja uuringuid. Kohtuhistoloogiaekspert on läbinud kohtuarstiteaduse eriala või patoloogia eriala residentuuri ning saanud väljaõppe histoloogia valdkonnas. Ta teeb kohtuhistoloogilisi uuringuid. Meditsiinilise kriminalistika (kohtuantropoloogia) ekspert on läbinud kohtuarstiteaduse eriala residentuuri ja saanud väljaõppe meditsiinilise kriminalistika ja/või kohtuantropoloogia valdkonnas. Ta teeb meditsiinilis-kriminalistilisi (kohtuantropoloogilisi) ekspertiise ja uuringuid. Kohtuarsti kutsealal on ka kohtuarst, tase 7 kutse, kes teeb isiku ja surnu kohtuarstlikke ekspertiise ja uuringuid ning annab igakülgse, erapooletu ja teaduslikult põhjendatud eksperdiarvamuse. A.2.1 Ekspertiiside ja uuringute tegemine 1. Ekspertiisi või uuringuga seotud dokumentidega tutvumine, lisamaterjali tellimine. 2. Ekspertiisiks või uuringuks vajaliku informatsiooni sisestamine akti. 3. Ekspertiisi ja/või uuringu läbiviimine. 4. Täiendavate uuringute tegemine/tellimine ja tulemuste interpreteerimine. 5. Eksperdiarvamuse põhjenduse koostamine. 6. Eksperdiarvamuse koostamine, vastates menetleja küsimustele. 7. Tasuliste uuringute tegemine. A.2.2 Bioloogilise materjali võtmine ekspertiisiks või uuringuks 1. Bioloogilise materjali võtmise vajalikkuse hindamine. 2. Bioloogilise materjali võtmine ja pakendamine. 3. Bioloogilise materjali saatmiseks dokumentatsiooni täitmine. 4. Tulemuste interpreteerimine. A.2.3 Väljakutsetel osalemine 1. Isiku meditsiiniline läbivaatus. 2. Surnu vaatlus surnu leidmise kohas ja surnu muus asukohas. 3. Esialgse arvamuse andmine menetlejale. A.2.4 Osalemine kompleks- ja/või komisjonilistes ekspertiisides 1. Kompleks- ja/või komisjonilise ekspertiisi vajalikkuse hindamine. 2. Menetleja teavitamine, ettepaneku tegemine komisjoni moodustamiseks. 3. Komisjoni liikmete töö koordineerimine. 4. Kompleks- ja/või komisjoniliste ekspertiiside tegemine. 5. Ühise eksperdiarvamuse koostamine. 6. Eriarvamusele jäämise põhjendamine. A.2.5 Osalemine kohtuistungil 1. Kohtuistungiks valmistumine. 2. Kohtuistungil esinemine. 3. Kirjalik vastamine kohtuistungil esitatud aega või ettevalmistust vajavatele küsimustele. A.2.6 Enesearendamine ja valdkonna arendamine 1. Enese täiendamine täienduskoolitustel ja erialase kirjandusega. 2. Kohtuarsti eriala arendamine. 3. Ettepanekute tegemine regulatsioonide väljatöötamiseks ja muutmiseks. 4. Osalemine riiklikes ja/või rahvusvahelistes projektides. 5. Ettekannete tegemine riiklikel ja rahvusvahelistel konverentsidel. 6. Teadusartiklite ja/või raamatute publitseerimine. A.2.7 Koolitamine ja juhendamine 1. Arst-residentide ja ekspertide juhendamine. 2. Erialaste koolituste läbiviimine erinevatele sihtgruppidele. 3. Esinemine lektorina. 4. Bakalaureuse-, magistri- või doktoritööde juhendamine. Kohtuarstlik ekspertiis A.2.8 Isiku kohtuarstliku ekspertiisi ja uuringu tegemine 1. Isiku kohtuarstliku, sh günekoloogilise/androloogilise (ka laste) läbivaatuse tegemine. 2. Meditsiiniliste dokumentide läbitöötamine. 3. Vigastuse vastavuse hindamine asitõendile. 4. Tervisekahjustuse hindamine, sh traumamehhanismi ja tekitamise aja määramine. 5. Terviseseisundi hindamine. 6. Meditsiinitöötajate tegevuse hindamine. 7. Kohtuarstliku ekspertiisi valdkonna arendamine. A.2.9 Surnu kohtuarstliku ekspertiisi ja lahangu tegemine 1. Kohtuarstliku lahangu tegemine. 2. Abipersonali juhendamine. 3. Vigastuse vastavuse hindamine asitõendile. 4. Lahangumaterjali väljalõikamine ja histoloogiliste preparaatide interpreteerimine. 5. Kohtuarstliku diagnoosi vormistamine. 6. Surma põhjuse, surma aja ja tervisekahjustuse tekkemehhanismi määramine. 7. Arstliku surmateatise vormistamine. 8. Kohtuarstliku ekspertiisi valdkonna arendamine. Arstlik kohtutoksikoloogiaekspertiis A.2.10 Toksilise aine toime hindamise ekspertiisi ja uuringu tegemine 1. Toksilise aine toime hindamine surnu ekspertiisil või uuringul. 2. Asitõendite kirjeldamine. 3. Toksilise aine toimest tekkinud tervisekahjustuse hindamine isikul. 4. Kohtuarsti konsulteerimine. 5. Arstliku kohtutoksikoloogia valdkonna arendamine. A.2.11 Narkootiliste ainete suurte ja väikeste koguste hindamine 1. Kohtukeemia ekspertiisiaktide läbitöötamine. 2. Joovet tekitava narkootiliste/psühhotroopsete ainete annuse kindlakstegemine. A.2.12 Joobe tuvastamine 1. Joobe tuvastamine kliinilise leiu ja /või dokumentide alusel. 2. Alkoholi/narkootilise aine kontsentratsiooni sündmuse hetkele tagasiarvutamine. Kohtuhistoloogiaekspertiis A.2.13 Histoloogiliste preparaatide interpreteerimine 1. Histoloogilise uuringu vastuse ja histoloogilise diagnoosi vormistamine. 2. Lisavärvingute valimine. 3. Histoloogialaborantide tegevuse juhendamine, histoloogiliste preparaatide kvaliteedi tagamine. 4. Kohtuarsti konsulteerimine. 5. Histoloogia valdkonna arendamine. Meditsiinilise kriminalistika (kohtuantropoloogia) ekspertiis A.2.14 Meditsiinilise kriminalistika (kohtuantropoloogia) ekspertiiside ja uuringute tegemine 1. Skeletiluude alusel surnu soo, skeletiluude vanuse, surma aja ja vigastuste tekkemehhanismide kindlaksmääramine. 2. Isiku vanuse määramine. 3. Eksperimentaalne vigastuste tekitamine ja vigastuste rekonstruktsioon traumamehhanismi kindlakstegemiseks. 4. Kohtuarsti konsulteerimine. 5. Meditsiinilise kriminalistika (kohtuantropoloogia) valdkonna arendamine. Kohtuarsti tööaeg on fikseeritud tööaeg, vajadusel osaleb ta isiku või surnu vaatlusel väljaspool tööaega. Töö on pingeline ja nõuab vaimset pingutust. Tööülesannete täitmisel puutub ta kokku bioloogilise ja keemilise ohuga. Kohtuarst töötab sisetingimustes, vajadusel uuritava asukohas (nt kinnipidamisasutus, meditsiiniasutus, välitingimustes). Kohtuarst kasutab oma töös meditsiinilisi erivahendeid ja isiku kaitsevahendeid vastavalt spetsialiseerumisele, IKT-vahendeid ja tarkvara vastavalt spetsialiseerumisele. Kohtuarsti töös on vajalikud ausus, objektiivsus, korrektsus, stressitaluvus, koostöö- ja vastutusvõime, hea analüüsi- ja otsustusvõime ning iseseisvus. Kohtuarst, tase 8 on läbinud arstiteaduse õppekava ning omab vastavat diplomit, on läbinud residentuuri vastavalt spetsialiseerumisele: kohtuarst-ekspert – kohtuarstiteadus; arstlik kohtutoksikoloogiaekspert – kohtuarstiteadus, laborimeditsiin, farmakoloogia või muu arstlik eriala, väljaõpe toksikoloogia valdkonnas; kohtuhistoloogiaekspert – kohtuarstiteadus või patoloogia, väljaõpe histoloogia valdkonnas; meditsiinilise kriminalistika (kohtuantropoloogia) ekspert – kohtuarstiteadus, väljaõpe meditsiinilise kriminalistika ja/või kohtuantropoloogia valdkonnas. Kohtuarst, kohtuarst-ekspert, arst-toksikoloog, histoloog, patoloog, meditsiinilise kriminalistika ekspert (kohtuantropoloog). Kohtuarst, tase 8 kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid järgnevalt: kõigile on kohustuslikud kompetentsid B.2.1 – B.2.7 ja läbiv kompetents B.2.15 ning spetsialiseerumisega seotud kompetentside hulgast tuleb valida vähemalt üks spetsialiseerumine: kohtuarst-ekspert, kompetentsid B.2.8 ja B.2.9; arstlik kohtutoksikoloogiaekspert, kompetentsid B.2.10 – B.2.12; kohtuhistoloogiaekspert, kompetents B.2.13; meditsiinilise kriminalistika ekspert, kompetents B.2.14. Ekspertiiside ja uuringute tegemine 8 Bioloogilise materjali võtmine ekspertiisiks või uuringuks 8 Väljakutsetel osalemine 7 Osalemine kompleks- ja/või komisjonilistes ekspertiisides 8 Osalemine kohtuistungil 8 Enesearendamine ja valdkonna arendamine 8 Koolitamine ja juhendamine 8 Kutse taotlemisel tuleb spetsialiseerumisega seotud kompetentside hulgast valida vähemalt üks spetsialiseerumine: kohtuarst-ekspert, kompetentsid B.2.8 ja B.2.9; arstlik kohtutoksikoloogiaekspert, kompetentsid B.2.10 – B.2.12; kohtuhistoloogiaekspert, kompetents B.2.13; meditsiinilise kriminalistika ekspert, kompetents B.2.14. Kohtuarst, tase 8 kutset läbiv kompetents 8 Turvatöötaja, tase 3 Security Guard, level 3 7 Turvatöötaja I (versioon 1) Turvatöötaja I (versioon 2) Turvatöötaja I (versioon 3) Turvatöötaja I (versioon 4) Turvatöötaja I (versioon 5) Turvatöötaja, tase 3 (versioon 6) Turvatöötaja, tase 3 (versioon 8) Valvetöötaja, tase 3 (versioon 9) Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Turvateenistus Turvatöötaja 11 2018-11-06 2018-12-11 2023-10-30 3 3 5414 Turvatöötajad 1032 Vara- ja isikukaitse 80 Turvatöö ja juurdlus Kutsestandardis kasutatud terminid Digioskused Juhan Aia Viking Security AS Romet Kallaste Securitas Eesti AS Kaimar Karuauk USS Security Eesti AS Andre Lilleleht Eesti Turvaettevõtete Liit Janec Mururand Keila linn Teo Niklus Politsei- ja Piirivalveamet Valdur Peebo G4S Eesti AS Rait Roosve Eesti Pank Tauri Sepp Maxima Eesti OÜ Kaarel Treumuth Riigi Kinnisvara AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Turvaettevõtluse eesmärgiks on tagada lepingulistel alustel kliendi turvalisus ning vara säilimine. Turvatöötaja tööülesanneteks on objekti turvalisuse tagamine, sh läbipääsude tagamine, ringkäikude teostamine ja ohuolukordade lahendamine. Turvatöötaja töötab turvajuhi koordineerimisel, tegutsedes talle antud pädevuse piires iseseisvalt, olles reeglina meeskonna liige. Turvatöötaja töötab turvateenuseid osutavas ettevõttes, täites tööülesandeid kliendi objektil. Lisaks turvatöötaja kutsele on turvateenistuja kutsealal turvajuht, tase 5 kutse, kes korraldab ja juhib turvateenuste osutamist. A.2.1 Töökoha/tööpiirkonna ettevalmistamine 1. Tööpiirkonna ülevaatamine 2. Töövahendite kontrollimine. 3. Puuduste kõrvaldamine. A.2.2 Valveobjekti (isiku, vara või korra) valvamine ja kaitsmine 1. Valveobjekti valvamine. 2. Valveobjekti kaitsmine. 3. Korra tagamine üritusel. A.2.3 Isiku ajutine vabaduse piiramine 1. Isikute tegevuste piiramine/tõkestamine. 2. Isiku kinnipidamine. 3. Isiku tuvastamine. 4. Kinnipeetu üleandmine. 5. Sündmuskoha puutumatuse tagamine. A.2.4 Füüsilise jõu, erivahendite ja relvade kasutamine 1. Füüsilise jõu kasutamine. 2. Käeraudade kasutamine. 3. Gaasipihusti kasutamine. A.2.5 Ohu- ja eriolukordade ennetamine ja tegutsemine nendes 1. Tuleohutuse tagamine ja tegutsemine tulekahju korral. 2. Tegutsemine muudes ohuolukordades. A.2.6 Valvealase informatsiooni käitlemine 1. Jälgimine ja informatsiooni analüüs. 2. Informatsiooni vahetamine ja edastamine. 3. Sündmuse dokumenteerimine. A.2.7 Tehniliste süsteemide kasutamine 1. Valveseadmestike kasutamine. 2. Tuleohutuspaigaldiste kasutamine. 3. Sidevahendite jt infoedastusvahendite kasutamine. 4. Mehaanilise kaitse vahendite kasutamine. A.2.8 Läbipääsurežiimide tagamine 1. Läbipääsuõiguse tuvastamine. 2. Isiku, temaga kaasas olevate esemete ja transpordivahendite kontrollimine. A.2.9 Raha ja väärtpaberite saatmine 1. Raha ja väärtpaberite saatmine jalgsi. 2. Raha ja väärtpaberite saatmine/vedamine transpordivahendiga. A.2.10 Inkassatsioon 1. Raha, väärtpaberite ja väärtuste vastuvõtmine ja üleandmine. 2. Inkassatsiooni teostamine jalgsi. 3. Inkassatsiooni teostamine sõidukiga. 4. Relvade, turvaseadmete ja -vahendite kasutamine raha, väärtpaberite ja väärtuste veol. A.2.11 Isikukaitse 1. Isikukaitse planeerimine ja korraldus. 2. Kaitstava isiku vastuvõtmine objektil (eelihukaitse). 3. Isikukaitse teostamine jalgsi liikumisel (lähikaitse). 4. Isikukaitse teostamine sõidukiga (mobiilkaitse). A.2.12 IT-vahendite kasutamine turvatöös 1. Info ja andmete kasutamine. 2. Tehnoloogia kasutamine. 3. Protsesside juhtimine. A.2.13 Juhtimine ja juhendamine 1. Turvatöö ettevalmistamine. 2. Turva-/ valvetöötaja valveobjektipõhine juhendamine. 3. Koostöö erinevate ettevõttesiseste ja -väliste isikute ning asutustega. 4. Ohuolukordade juhtimine. 5. Meeskonna juhtimine. Turvatöötaja töö on korraldatud töögraafiku alusel erineva pikkusega nii päevastes kui öistes vahetustes, sõltumata puhkepäevadest ja riigipühadest. Turvatöötaja töötab nii sise- kui ka välitingimustes, sõltumata ilmastikuoludest ning teeb füüsilist pingutust nõudvat tööd (sundasendid, ebaühtlane füüsiline koormus). Turvatöötaja võib kokku puutuda ohuteguritega (emotsionaalsed ja füüsilised rünnakud, kõrgendatud emotsionaalne pinge jm). Turvatöötaja peamisteks töövahenditeks on sidevahendid, relvad (sh tulirelv vastavalt relvaseadusele ning talle antud õiguslikule loale/pädevusele) ja erivahendid, valve- ja ohutussüsteemid. Turvatöötaja töö eeldab distsiplineeritust, ausust, seaduskuulekust ja kohusetundlikkust. Vajalikud on hea stressitaluvus ja tasakaalukus. Turvatöötaja hariduslik ja kutsealane ettevalmistus on reguleeritud turvaseadusega. Turvatöötaja. Töötamist turvatöötajana reguleerib turvaseadus ja sellest tulenevad õigusaktid. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1 – B.2.9 ning läbiv kompetents B.2.14. Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.10 – B.2.13. Töökoha/tööpiirkonna ettevalmistamine 3 Valveobjekti (isiku, vara või korra) valvamine ja kaitsmine 3 Isiku ajutine vabaduse piiramine 3 Füüsilise jõu, erivahendite ja relvade kasutamine 3 Ohu- ja eriolukordade ennetamine ja tegutsemine nendes 3 Valvealase informatsiooni käitlemine 3 Tehniliste süsteemide kasutamine 3 Läbipääsurežiimide tagamine 3 Raha ja väärtpaberite saatmine 3 Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.10 – B.2.13. Inkassatsioon 3 Isikukaitse 3 IT-vahendite kasutamine turvatöös 4 Juhtimine ja juhendamine 4 Turvatöötaja, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Turvajuht, tase 5 Security Officer, level 5 6 Turvajuht III (versioon 1) Turvajuht III (versioon 2) Turvajuht III (versioon 3) Turvajuht III (versioon 4) Turvajuht, tase 5 (versioon 5) Turvajuht, tase 5 (versioon 7) Turvajuht, tase 5 (versioon 8) Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Turvateenistus Turvatöötaja 11 2018-11-06 2018-12-11 2023-10-30 5 5 5414 Turvatöötajad 1032 Vara- ja isikukaitse 80 Turvatöö ja juurdlus Kutsestandardis kasutatud terminid Digioskused Juhan Aia Viking Security AS Romet Kallaste Securitas Eesti AS Kaimar Karuauk USS Security Eesti AS Andre Lilleleht Eesti Turvaettevõtete Liit Janec Mururand Keila linn Teo Niklus Politsei- ja Piirivalveamet Valdur Peebo G4S Eesti AS Rait Roosve Eesti Pank Tauri Sepp Maxima Eesti OÜ Kaarel Treumuth Riigi Kinnisvara AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Turvaettevõtluse eesmärgiks on tagada lepingulistel alustel kliendi turvalisus ning vara säilimine. Turvajuht töötab turvateenuseid osutavas ettevõttes, korraldades teenuse osutamist kliendi objektil, tema ülesandeks on korraldada ja juhtida turvateenuste osutamist. Lisaks turvajuhi kutsele on turvateenistuja kutsealal turvatöötaja, tase 3 kutse, kelle tööülesanneteks on objekti turvalisuse tagamine, sh läbipääsude tagamine, ringkäikude teostamine ja ohuolukordade ennetamine ning lahendamine. A.2.1 Töökoha/tööpiirkonna ettevalmistamine 1. Tööpiirkonna ülevaatamine 2. Töövahendite kontrollimine. 3. Puuduste kõrvaldamine. A.2.2 Valveobjekti (isiku, vara või korra) valvamine ja kaitsmine 1. Valveobjekti valvamine. 2. Valveobjekti kaitsmine. 3. Korra tagamine üritusel. A.2.3 Isiku ajutine vabaduse piiramine 1. Isikute tegevuste piiramine/tõkestamine. 2. Isiku kinnipidamine. 3. Isiku tuvastamine. 4. Kinnipeetu üleandmine. 5. Sündmuskoha puutumatuse tagamine. A.2.4 Füüsilise jõu, erivahendite ja relvade kasutamine 1. Füüsilise jõu kasutamine. 2. Käeraudade kasutamine. 3. Gaasipihusti kasutamine. 4. Kumminuia kasutamine. A.2.5 Ohu- ja eriolukordade ennetamine ja tegutsemine nendes 1. Tuleohutuse tagamine ja tegutsemine tulekahju korral. 2. Tegutsemine muudes ohuolukordades. A.2.6 Valvealase informatsiooni käitlemine 1. Jälgimine ja informatsiooni analüüs. 2. Informatsiooni vahetamine ja edastamine. 3. Sündmuse dokumenteerimine A.2.7 Tehniliste süsteemide kasutamine 1. Valveseadmestike kasutamine. 2. Tuleohutuspaigaldiste kasutamine. 3. Sidevahendite jt infoedastusvahendite kasutamine. 4. Mehaanilise kaitse vahendite kasutamine. A.2.8 Läbipääsurežiimide tagamine 1. Läbipääsuõiguse tuvastamine. 2. Isiku, temaga kaasas olevate esemete ja transpordivahendite kontrollimine. A.2.9 Raha ja väärtpaberite saatmine 1. Raha ja väärtpaberite saatmine jalgsi. 2. Raha ja väärtpaberite saatmine/vedamine transpordivahendiga. A.2.10 Juhtimine ja juhendamine 1. Turvatöötaja esmaõppe või täiendusõppe organiseerimine. 2. Turvatöö ettevalmistamine. 3. Turva-/ valvetöötaja valveobjektipõhine juhendamine. 4. Koostöö erinevate ettevõttesiseste ja -väliste isikute ning asutustega. 5. Ohuolukordade juhtimine. 6. Meeskonna juhtimine. A.2.11 Turvakonsultatsioon 1. Valveobjekti ohustavate riskide tuvastamine. 2. Valveobjekti turvalisust tagavate soovituste kirjalik koostamine. A.2.12 Inkassatsioon 1. Raha, väärtpaberite ja väärtuste vastuvõtmine ja üleandmine. 2. Inkassatsiooni teostamine jalgsi. 3. Inkassatsiooni teostamine sõidukiga. 4. Relvade, turvaseadmete ja -vahendite kasutamine raha, väärtpaberite ja väärtuste veol. A.2.13 Isikukaitse 1. Isikukaitse planeerimine ja korraldus. 2. Kaitstava isiku vastuvõtmine objektil (eelihukaitse). 3. Isikukaitse teostamine jalgsi liikumisel (lähikaitse). 4. Isikukaitse teostamine sõidukiga (mobiilkaitse). A.2.14 IT-vahendite kasutamine turvatöös 1. Info ja andmete kasutamine. 2. Tehnoloogia kasutamine. 3. Protsesside juhtimine. A.2.15 Turvatöötajate esmaõppe ja täienduskoolituse ettevalmistamine ning läbiviimine 1. Sihtgrupi koolitusvajaduse väljaselgitamine ja koolituskava koostamine. 2. Koolituse sisuline ettevalmistamine ja läbiviimine. 3. Koolituse tulemuse hindamine ja tagasiside andmine. 4. Koolitustegevuse dokumenteerimine. Turvajuhi töö on üldjuhul fikseeritud päevatöö. Turvajuht töötab nii sise- kui ka välitingimustes. Turvajuht võib kokku puutuda ohuteguritega (emotsionaalsed ja füüsilised rünnakud, kõrgendatud emotsionaalne pinge jm). Turvajuhi peamisteks töövahenditeks on sidevahendid, relvad (sh tulirelv vastavalt relvaseadusele ning talle antud õiguslikule loale/pädevusele) ja erivahendid, valve- ja ohutussüsteemid, IKT-vahendid ja -süsteemid. Turvajuhi töö eeldab distsiplineeritust, ausust, seaduskuulekust ja kohusetundlikkust. Vajalikud on hea stressitaluvus, tasakaalukus ja head juhiomadused. Turvajuhi hariduslik ja kutsealane ettevalmitus on reguleeritud turvaseadusega. Turvajuht. Töötamist turvatöötajana reguleerib turvaseadus ja sellest tulenevad õigusaktid. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1 – B.2.11 ning läbiv kompetents B.2.16. Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.12 – B.2.15. Töökoha/tööpiirkonna ettevalmistamine 5 Valveobjekti (isiku, vara või korra) valvamine ja kaitsmine 5 Isiku ajutine vabaduse piiramine 5 Füüsilise jõu, erivahendite ja relvade kasutamine 5 Ohu- ja eriolukordade ennetamine ja tegutsemine nendes 5 Valvealase informatsiooni käitlemine 5 Tehniliste süsteemide kasutamine 5 Läbipääsurežiimide tagamine 5 Raha ja väärtpaberite saatmine 5 Juhtimine ja juhendamine 5 Turvakonsultatsioon 5 Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.12 – B.2.15. Inkassatsioon 5 Isikukaitse 5 IT-vahendite kasutamine turvatöös 5 Turvatöötajate esmaõppe ja täienduskoolituse ettevalmistamine ning läbiviimine 5 Turvajuht, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Kohtukriminalistikaekspert, tase 7 Forensic Expert, EstQF Level 7 5 Ekspert IV (versioon 1) Ekspert IV (versioon 2) Kohtukriminalistikaekspert, tase 7 (versioon 3) Kohtukriminalistikaekspert, tase 7 (versioon 4) Kohtukriminalistikaekspert, tase 7 (versioon 6) Kohtukriminalistikaekspert, tase 7 (versioon 7) Alkoholiekspert, tase 7 DNA - ekspert, tase 7 Dokumendiekspert, tase 7 Hääleekspert, tase 7 Infotehnoloogiaekspert, tase 7 Jäljeekspert, tase 7 Kiuekspert, tase 7 Kujutiseekspert, tase 7 Käekirjaekspert, tase 7 Liiklusekspert, tase 7 Lõhkeaineekspert, tase 7 Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspert, tase 7 Metalli- ja lasujäägiekspert, tase 7 Narkootilise aine ekspert, tase 7 Põlevvedelikuekspert, tase 7 Raamatupidamiseekspert, tase 7 Sõrmejäljeekspert, tase 7 Toksikoloogiaekspert, tase 7 Tulekahjuekspert, tase 7 Tulirelvaekspert, tase 7 Värvkatteekspert, tase 7 Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Justiits- ja kohtuteenistused Kohtukriminalistikaekspert 11 2018-11-06 2019-03-01 2023-10-30 7 7 3119 Füüsika- ja tehnikateaduste tehnikud, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Keelte oskustasemete kirjeldused Digioskused Allan Juhe Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) tehnikaosakond Urmas Lõiv EKEI liiklusosakond Krista Reinek EKEI arendus- ja personalitalitus Aime Riikoja EKEI keemiaosakond Kaja Rodi EKEI dokumendiosakond Merike Rump EKEI kvaliteeditalitus Gunnar Tasa EKEI DNA osakond Marika Väli Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi patoloogilise anatoomia ja kohtuarstiteaduse osakond, EKEI teadus- ja arendusnõukoda Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kohtukriminalistikaekspert on riiklikus ekspertiisiasutuses töötav kohtuekspert, kelle peamine tööülesanne on menetlusasjades ekspertiiside ja uuringute tegemine ja mitteõiguslikele eriteadmistele põhineva eksperdiarvamuse andmine. 7. taseme kohtukriminalistikaekspert teeb oma eriteadmiste valdkonnas ekspertiise ja uuringuid, mille alusel koostab kirjalikult põhjendatud eksperdiarvamuse. Kohtu kutsel osaleb kohtuistungil eksperdi/tunnistajana või oma eriteadmiste valdkonnas asjatundjana. 7. taseme kohtukriminalistikaekspert on oma töös erapooletu, järgib konfidentsiaalsuse ja teisi riikliku ekspertiisiasutuse põhikirjast ja kvaliteedisüsteemist tulenevaid nõudeid. Kohtukriminalistikaeksperdi kutsealal on järgmised spetsialiseerumised: DNA-ekspert võrdleb sündmuskoha DNA-profiile isiku DNA-profiilidega ja viib läbi DNA analüüsil baseeruvaid sugulusuuringuid. Jäljeekspert uurib jalatsi-, rehvi-, murdmisriista- jm jälgi ning võrdleb neid esitatud võrdlusmaterjaliga. Tulirelvaekspert uurib tulirelvi, laskemoona, nende komponente ja laskmisel tekkivaid jälgi. Tulekahjuekspert teeb kindlaks tulekahjukolde asukoha, uurib objekti süttimise võimalikkust kontrollitavast süüteallikast ja tuvastab tulekahju tehnilise tekkepõhjuse. Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspert uurib lõhkeseadeldisi, lõhkematerjale, pürotehnilisi tooteid ja nende osi ning plahvatusjärgseid fragmente jm. Liiklusekspert rekonstrueerib ja analüüsib liiklusõnnetusi, hindab sõidukite liiklusohutust tagavate süsteemide töövõimet ja rikke esinemisel tuvastab selle põhjuse, identifitseerib sõidukeid, analüüsib sõidukite vahelise kontakti toimumise võimalikkust. Dokumendiekspert uurib tähtsaid isikuttõendavaid dokumente, paberraha, teisi trükitooteid ja dokumente, tehes kindlaks, kas on tegemist ehtsate või võltsitud dokumentidega. Käekirjaekspert uurib kirjutaja tuvastamiseks tekste ja/või allkirju. Raamatupidamiseekspert uurib raamatupidamiskohuslase raamatupidamisarvestuse ja aruandluse korraldamist, raamatupidamisandmete moonutamist või ebaõigete andmete esitamist, ainelise kahju tekitamist ja selle ulatust, revisjonijärelduste õigsust jm kuriteo toimepanemise tõendamisel tähtsust omavaid asjaolusid. Hääleekspert parandab salvestuste arusaadavust, tuvastab kõneleja, määrab salvestiste õigsust ja transkribeerib kõnesid. Kujutiseekspert parandab kujutava materjali kvaliteeti, eraldab sündmusega seotud kaadreid ja töötleb erivormingus videofaile. Infotehnoloogiaekspert otsib ja taastab kuritegeliku tegevuse tuvastamiseks andmekandjatelt informatsiooni ning testib elektroonikaseadmeid. Narkootilise aine ekspert teeb kindlaks, kas ja millise narkootilise või psühhotroopse ainega on tegemist. Alkoholiekspert teeb kindlaks, kas on tegemist omavalmistatud või tööstusliku alkoholiga, samuti tuvastab puskariaparaate. Põlevvedelikuekspert uurib, kas tulekahju sündmuskohalt võetud objektides leidub põlevvedelike jälgi. Lõhkeaineekspert teeb kindlaks, kas on tegemist lõhkeainega või missugust lõhkeainet kasutati plahvatuse tekitamiseks. Kiuekspert uurib objektidel leiduvaid kiudusid ja karvu. Värvkatteekspert uurib ühe värvitud eseme värviosakeste leidumist teisel esemel. Metalli- ja lasujäägiekspert teeb kindlaks, kas inimese kätel või riietel leidub tulirelvast pärinevaid osakesi, tuvastab metalli elementkoostise või metallijäljed objektidel, tuvastab ja klassifitseerib võltsmünte. Toksikoloogiaekspert uurib joobeseisundi tuvastamiseks või surma põhjuse kindlakstegemiseks, milliseid aineid on isik tarvitanud. Sõrmejäljeekspert toob esiletoojana esemetelt ja pindadelt naha papillaarkurrustiku jäljed esile ning hindab esiletoodud naha papillaarkurrustiku jälgede individualiseeritavust. Identijana hindab sõrmejäljeekspert naha papillaarkurrustiku jälgede individualiseeritavust ning identifitseerib naha papillaarkurrustiku jälje alusel isiku. Kohtukriminalistikaeksperdi kutsealal on lisaks 7. tasemele ka 8. tase. 8. taseme kohtukriminalistikaekspertidel on lisaks ekspertiiside/uuringute tegemisele suurem osakaal valdkonna arendamisel, uute metoodikate juurutamisel, teiste ekspertide ja sihtgruppide koolitamisel ja juhendamisel ning valdkonda puudutava seadusloome uuendamisel. A.2.1 Ekspertiiside ja/või uuringute tegemine 1. Materjalidega tutvumine. 2. Ekspertiisi ja/või uuringu läbiviimine. 3. Tulemuste vormistamine. 4. Menetlustoimingus osalemine. A.2.2 Osalemine kohtuistungil 1. Kohtuistungiks valmistumine. 2. Kohtuistungil esinemine. 3. Kirjalik vastamine kohtuistungil esitatud aega või ettevalmistust vajavatele küsimustele. A.2.3 Enesearendamine ja valdkonna arendamine 1. Valdkonna/eriala arendamine. 2. Osalemine rahvusvahelistes võrdluskatsetes. 3. Ettepanekute tegemine/osalemine õigusaktide väljatöötamisel 4. Ettekannete tegemine siseriiklikel ja/või rahvusvahelistel erialakonverentsidel või -seminaridel. 5. Enese täiendamine erialaga seonduvatel koolitustel ja erialase kirjandusega. DNA-ekspertiis A.2.4 DNA ekspertiiside ja uuringute tegemine 1. DNA proovide võtmine ekspertiisideks ja uuringuteks. 2. DNA analüüsi käigus saadud tulemuste interpreteerimine. 3. DNA-tõendi kaalukuse hindamine. Jäljeekspertiis A.2.5 Jäljeekspertiisi tegemine 1. Jalatsi-, rehvi-, kinda- jms jälgede uurimine ja võrdlemine. 2. Murdmisriista-, tööriista jms jälgede uurimine ja võrdlemine. 3. Teiste jälgede uurimine. Tulirelvaekspertiis A.2.6 Tulirelvaekspertiisi tegemine 1. Esemete tulirelvade hulka kuuluvuse tuvastamine. 2. Padrunite tulirelva laskemoona hulka kuuluvuse tuvastamine. 3. Relva grupikuuluvuse identifitseerimine kuulide ja padrunikestade järgi. 4. Relva identifitseerimine kuulide ja padrunikestade järgi. 5. Laskmise asjaolude tuvastamine lasujälgede ja laskmise olustiku järgi. Tulekahjuekspertiis A.2.7 Tulekahjuekspertiisi tegemine 1. Tulekahju tehnilise tekkepõhjuse (süüteallika) tuvastamine. 2. Tulekahjukolde asukoha (süttimiskoha) tuvastamine. 3. Sündmuskoha olustiku uurimine. 4. Ekspertiisiobjektide uurimine laboris. 5. Muude tulekahju tekkimist ja arengut puudutavate asjaolude tuvastamine. Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiis A.2.8 Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi tegemine 1. Lõhkeseadeldiste, lõhkematerjalide, pürotehniliste toodete ja nende osade uurimine ning identifitseerimine. 2. Ekspertiisiobjektide ehituse ning omaduste tuvastamine. 3. Ekspertiisiobjektide katsetamine nende kasutuskõlbulikkuse ja/või plahvatusvõimelisuse kontrollimiseks. 4. Plahvatuskohalt kogutud objektide ja fragmentide uurimine, võrdlemine ja ühildamine. 5. Plahvatanud objekti rekonstrueerimine ning plahvatuse tekkepõhjuse ja muude asjaolude tuvastamine. Liiklusekspertiis A.2.9 Liiklustehnilise ekspertiisi tegemine 1. Sõidukite vastastikuse kokkupõrkeasendi määramine. 2. Sõidukite asendite määramine kokkupõrke hetkel tee suhtes. 3. Sõidukite liikumiskiiruste tuvastamine. 4. Liiklusõnnetuse vältimisvõimaluse hindamine. 5. Jalakäijatele otsasõitude rekonstrueerimine. 6. Liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi väljaselgitamine. A.2.10 Autotehnilise ekspertiisi tegemine 1. Sõiduki liiklusohutust tagavate süsteemide töövõime hindamine. 2. Sõiduki tehniliste rikete korral põhjuse tuvastamine. A.2.11 Liiklustrassoloogia ekspertiisi tegemine 1. Sõidukite identifitseerimine. 2. Sõidukite vahelise kontakti toimumise analüüs. Dokumendiekspertiis A.2.12 Dokumendiekspertiisi tegemine 1. Dokumendi õigsuse tuvastamine. 2. Võltsimiskahtlusega dokumendi võltsituse tuvastamine. 3. Võltsingute klassifitseerimine ja infovahetus. Käekirjaekspertiis A.2.13 Käekirjaekspertiisi tegemine 1. Ühise kirjutaja määramine. 2. Allkirja ja/või teksti kirjutaja tuvastamine. Raamatupidamiseekspertiis A.2.14 Raamatupidamisekspertiisi tegemine 1. Raamatupidamise usaldusväärsuse uurimine. 2. Raamatupidamise mittevastavuse tuvastamine Raamatupidamise seaduse või Riigi Raamatupidamise Üldeeskirja nõuetele. 3. Pankrotiseisu ja püsiva maksejõuetuse tekkimise aja tuvastamine. Hääleekspertiis A.2.15 Hääleekspertiisi tegemine 1. Kõneleja tuvastamine. 2. Autentimine ehk salvestiste õigsuse määramine. 3. Salvestiste arusaadavuse parandamine. 4. Transkribeerimine. Kujutiseekspertiis A.2.16 Kujutiseekspertiisi tegemine 1. Kujutava materjali kvaliteedi parandamine. 2. Sündmusega seotud kaadrite eraldamine ja kujutise analüüs. 3. Digitaalsete videovalveseadmete analüüs. Infotehnoloogiaekspertiis A.2.17 Infotehnoloogiaekspertiisi tegemine 1. Andmete kopeerimine. 2. Märksõnade ja viidete alusel informatsiooni tuvastamine. 3. Kustutatud informatsiooni taastamine. 4. Tegevuste modelleerimine. 5. Pahavara analüüs. 6. Mobiilsetest seadmetest andmete kopeerimine. 7. Elektroonikaseadmete testimine. Narkootilise aine ekspertiis A.2.18 Narkootilise aine ekspertiisi tegemine 1. Narkootilise aine tuvastamine. 2. Narkootilise aine protsendilise sisalduse määramine. Alkoholiekspertiis A.2.19 Alkoholiekspertiisi tegemine 1. Etanooli sisalduse määramine. 2. Alkoholi liigi määramine. 3. Illegaalsete alkoholivalmistamise seadmete uurimine. Põlevvedelikuekspertiis A.2.20 Põlevvedelikuekspertiisi tegemine 1. Põlevvedeliku olemasolu tuvastamine. 2. Põlevvedeliku identifitseerimine. Lõhkeaineekspertiis A.2.21 Lõhkeaineekspertiisi tegemine 1. Lõhkeaine olemasolu tuvastamine. 2. Lõhkeaine identifitseerimine. Kiuekspertiis A.2.22 Kiuekspertiisi tegemine 1. Kiudude/karvade olemasolu tuvastamine. 2. Kiudude/karvade võrdlemine. 3. Kiudude/karvade identifitseerimine. Värvkatteekspertiis A.2.23 Värvkatteekspertiisi tegemine 1. Värvkatte osakeste olemasolu tuvastamine. 2. Värvkatte osakeste võrdlemine. 3. Värvkatte osakeste identifitseerimine. Metalli- ja lasujäägiekspertiis A.2.24 Metalli- (sh mündi-) ja lasujäägiekspertiisi tegemine 1. Metalli, klaasi, värvkatte, aine, materjali võrdlusanalüüsi tegemine elektronmikroskoobiga. 2. Lasujääkide olemasolu tuvastamine. 3. Hõõglambi mikroskoopiline uurimine. 4. Võltsmüntide uurimine ja klassifitseerimine. Toksikoloogiaekspertiis A.2.25 Toksikoloogiaekspertiisi tegemine Teeb vähemalt kahte järgmistest tüüpuuringutest: 1. Etanooli määramine. 2. Ühealuseliste alkoholide ja teiste kergestilenduvate ühendite määramine. 3. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete määramine. 4. Ravimite toimeainete määramine. 5. Karboksühemoglobiini määramine. Spetsialiseerumisel sõrmejäljeeksperdiks on järgmised valitavad tööosad: A.2.26 Naha papillaarkurrustiku jälgede esiletoomine 1. Naha papillaarkurrustiku jälgede esiletoomine esemetelt ja pindadelt. 2. Naha papillaarkurrustiku jälgede individualiseerimine. A.2.27 Naha papillaarkurrustiku jälgede alusel isikute identifitseerimine 1. Naha papillaarkurrustiku jälgede individualiseerimine. 2. Naha papillaarkurrustiku jälgede kokkulangevuse tuvastamine. Kohtukriminalistikaeksperdi tööaeg on fikseeritud, võib esineda töötamist väljaspool tööaega. Töö on pingeline ja nõuab vaimset pingutust. Tööülesannete täitmisel võib kokku puutuda erinevate ohuteguritega sõltuvalt spetsialiseerumisest. Kohtukriminalistikaekspert töötab valdavalt sisetingimustes, vajadusel sündmuskohal või uuritava objekti asukohas. Kohtukriminalistikaekspert kasutab oma töös erivahendeid ja seadmeid ning isikukaitsevahendeid vastavalt spetsialiseerumisele, IKT-vahendeid ja tarkvara vastavalt spetsialiseerumisele. Kohtukriminalistikaeksperdi töös on vajalikud ausus, objektiivsus, korrektsus, stressitaluvus, koostöö- ja vastutusvõime, hea analüüsi- ja otsustusvõime ning iseseisvus. 7. taseme kohtukriminalistikaeksperdil on erialale sobiv kõrgharidus. Kutseoskused on omandatud töö käigus. Kohtuekspert, ekspert. Kohtukriminalistikaekspert, tase 7 kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid järgnevalt: kõigile on kohustuslikud kompetentsid B.2.1- B.2.3 ja läbiv kompetents B.2.28 ning spetsialiseerumisega seotud kompetentside hulgast tuleb valida vähemalt üks spetsialiseerumine: DNA-ekspert, kompetents B.2.4; Jäljeekspert, kompetents B.2.5; Tulirelvaekspert, kompetents B.2.6; Tulekahjuekspert, kompetents B.2.7; Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspert, kompetents B.2.8; Liiklusekspert, kompetentsid B.2.9 – B.2.11; Dokumendiekspert, kompetents B.2.12; Käekirjaekspert, kompetents B.2.13; Raamatupidamiseekspert, kompetents B.2.14; Hääleekspert, kompetents B.2.15; Kujutiseekspert, kompetents B.2.16; Infotehnoloogiaekspert, kompetents B.2.17; Narkootilise aine ekspert, kompetents B.2.18; Alkoholiekspert, kompetents B.2.19; Põlevvedelikuekspert, kompetents B.2.20; Lõhkeaineekspert, kompetents B.2.21; Kiuekspert, kompetents B.2.22; Värvkatteekspert, kompetents B.2.23; Metalli- ja lasujäägiekspert, kompetents B.2.24; Toksikoloogiaekspert, kompetents B.2.25. Spetsialiseerumisel sõrmejäljeeksperdiks tuleb lisaks tõendada vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.26 ja B.2.27. Ekspertiiside ja/või uuringute tegemine 7 Osalemine kohtuistungil 7 Enesearendamine ja valdkonna arendamine 7 Kutse taotlemisel tuleb valida vähemalt üks spetsialiseerumine. Spetsialiseerumisel sõrmejäljeeksperdiks tuleb lisaks tõendada vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.26 ja B.2.27. Naha papillaarkurrustiku jälgede esiletoomine 7 Naha papillaarkurrustiku jälgede alusel isikute identifitseerimine 7 Kohtukriminalistikaekspert, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Kohtukriminalistikaekspert, tase 8 Forensic Expert EstQF, Level 8 5 Ekspert V (versioon 1) Ekspert V (versioon 2) Kohtukriminalistikaekspert, tase 8 (versioon 3) Kohtukriminalistikaekspert, tase 8 (versioon 4) Kohtukriminalistikaekspert, tase 8 (versioon 6) Kohtukriminalistikaekspert, tase 8 (versioon 7) Alkoholiekspert, tase 8 DNA - ekspert, tase 8 Dokumendiekspert, tase 8 Hääleekspert, tase 8 Infotehnoloogiaekspert, tase 8 Jäljeekspert, tase 8 Kiuekspert, tase 8 Kujutiseekspert, tase 8 Käekirjaekspert, tase 8 Liiklusekspert, tase 8 Lõhkeaineekspert, tase 8 Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspert, tase 8 Metalli- ja lasujäägiekspert, tase 8 Narkootilise aine ekspert, tase 8 Põlevvedelikuekspert, tase 8 Raamatupidamiseekspert, tase 8 Sõrmejäljeekspert, tase 8 Toksikoloogiaekspert, tase 8 Tulekahjuekspert, tase 8 Tulirelvaekspert, tase 8 Värvkatteekspert, tase 8 Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Justiits- ja kohtuteenistused Kohtukriminalistikaekspert 11 2018-11-06 2019-03-01 2023-10-30 8 8 3119 Füüsika- ja tehnikateaduste tehnikud, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Keelte oskustasemete kirjeldused Digioskused Allan Juhe Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) tehnikaosakond Urmas Lõiv EKEI liiklusosakond Krista Reinek EKEI arendus- ja personalitalitus Aime Riikoja EKEI keemiaosakond Kaja Rodi EKEI dokumendiosakond Merike Rump EKEI kvaliteeditalitus Gunnar Tasa EKEI DNA osakond Marika Väli Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi patoloogilise anatoomia ja kohtuarstiteaduse osakond, EKEI teadus- ja arendusnõukoda Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kohtukriminalistikaekspert on riiklikus ekspertiisiasutuses töötav kohtuekspert, kelle peamine tööülesanne on menetlusasjades ekspertiiside ja uuringute tegemine ja mitteõiguslikele eriteadmistele põhineva eksperdiarvamuse andmine. 8. kohtukriminalistikaekspert teeb oma eriteadmiste valdkonnas ekspertiise ja uuringuid, mille alusel koostab kirjalikult põhjendatud eksperdiarvamuse. Kohtu kutsel osaleb kohtuistungil eksperdi/tunnistajana või oma eriteadmiste valdkonnas asjatundjana. Lisaks ekspertiiside ja uuringute tegemisele tegeleb ta valdkonna arendamise, uute metoodikate ja valdkonda puudutavate seaduste väljatöötamise ning koolitamise ja juhendamisega. 8. taseme kohtukriminalistikaekspert on oma töös erapooletu, järgib konfidentsiaalsuse ja teisi riikliku ekspertiisiasutuse põhikirjast ja kvaliteedisüsteemist tulenevaid nõudeid. Kohtukriminalistikaeksperdi kutsealal on järgmised spetsialiseerumised: DNA-ekspert võrdleb sündmuskoha DNA-profiile isiku DNA-profiilidega ja viib läbi DNA analüüsil baseeruvaid sugulusuuringuid. Jäljeekspert uurib jalatsi-, rehvi-, murdmisriista- jm jälgi ning võrdleb neid esitatud võrdlusmaterjaliga. Tulirelvaekspert uurib tulirelvi, laskemoona, nende komponente ja laskmisel tekkivaid jälgi. Tulekahjuekspert teeb kindlaks tulekahjukolde asukoha, uurib objekti süttimise võimalikkust kontrollitavast süüteallikast ja tuvastab tulekahju tehnilise tekkepõhjuse. Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspert uurib lõhkeseadeldisi, lõhkematerjale, pürotehnilisi tooteid ja nende osi ning plahvatusjärgseid fragmente jm. Liiklusekspert rekonstrueerib ja analüüsib liiklusõnnetusi, hindab sõidukite liiklusohutust tagavate süsteemide töövõimet ja rikke esinemisel tuvastab selle põhjuse, identifitseerib sõidukeid, analüüsib sõidukite vahelise kontakti toimumise võimalikkust. Dokumendiekspert uurib tähtsaid isikuttõendavaid dokumente, paberraha, teisi trükitooteid ja dokumente, tehes kindlaks, kas on tegemist ehtsate või võltsitud dokumentidega. Käekirjaekspert uurib kirjutaja tuvastamiseks tekste ja/või allkirju. Raamatupidamiseekspert uurib raamatupidamiskohuslase raamatupidamisarvestuse ja aruandluse korraldamist, raamatupidamisandmete moonutamist või ebaõigete andmete esitamist, ainelise kahju tekitamist ja selle ulatust, revisjonijärelduste õigsust jm kuriteo toimepanemise tõendamisel tähtsust omavaid asjaolusid. Hääleekspert parandab salvestuste arusaadavust, tuvastab kõneleja, määrab salvestiste õigsust ja transkribeerib kõnesid. Kujutiseekspert parandab kujutava materjali kvaliteeti, eraldab sündmusega seotud kaadreid ja töötleb erivormingus videofaile. Infotehnoloogiaekspert otsib ja taastab kuritegeliku tegevuse tuvastamiseks andmekandjatelt informatsiooni ning testib elektroonikaseadmeid. Narkootilise aine ekspert teeb kindlaks, kas ja millise narkootilise või psühhotroopse ainega on tegemist. Alkoholiekspert teeb kindlaks, kas on tegemist omavalmistatud või tööstusliku alkoholiga, samuti tuvastab puskariaparaate. Põlevvedelikuekspert uurib, kas tulekahju sündmuskohalt võetud objektides leidub põlevvedelike jälgi. Lõhkeaineekspert teeb kindlaks, kas on tegemist lõhkeainega või missugust lõhkeainet kasutati plahvatuse tekitamiseks. Kiuekspert uurib objektidel leiduvaid kiudusid ja karvu. Värvkatteekspert uurib ühe värvitud eseme värviosakeste leidumist teisel esemel. Metalli- ja lasujäägiekspert teeb kindlaks, kas inimese kätel või riietel leidub tulirelvast pärinevaid osakesi, tuvastab metalli elementkoostise või metallijäljed objektidel, tuvastab ja klassifitseerib võltsmünte. Toksikoloogiaekspert uurib joobeseisundi tuvastamiseks või surma põhjuse kindlakstegemiseks, milliseid aineid on isik tarvitanud. Sõrmejäljeekspert toob esiletoojana esemetelt ja pindadelt naha papillaarkurrustiku jäljed esile ning hindab esiletoodud naha papillaarkurrustiku jälgede individualiseeritavust. Identijana hindab sõrmejäljeekspert naha papillaarkurrustiku jälgede individualiseeritavust ning identifitseerib naha papillaarkurrustiku jälje alusel isiku. Kohtukriminalistikaeksperdi kutsealal on lisaks 8. tasemele ka 7. taseme kohtukriminalistikaekspert, kes teeb ekspertiise ja uuringuid vastavalt oma eriteadmistele. A.2.1 Ekspertiiside ja/või uuringute tegemine 1. Materjalidega tutvumine. 2. Ekspertiisi ja/või uuringu läbiviimine. 3. Tulemuste vormistamine. 4. Menetlustoimingus osalemine. A.2.2 Osalemine kohtuistungil 1. Kohtuistungiks valmistumine. 2. Kohtuistungil esinemine. 3. Kirjalik vastamine kohtuistungil esitatud aega või ettevalmistust vajavatele küsimustele. A.2.3 Enesearendamine ja valdkonna arendamine 1. Valdkonna/eriala arendamine. 2. Osalemine rahvusvahelistes võrdluskatsetes. 3. Ettepanekute tegemine/osalemine õigusaktide väljatöötamisel 4. Ettekannete tegemine siseriiklikel ja/või rahvusvahelistel erialakonverentsidel või -seminaridel. 5. Erialaste artiklite avaldamine siseriiklikes ja/või rahvusvahelistes väljaannetes. 6. Enese täiendamine erialaga seonduvatel koolitustel ja erialase kirjandusega. A.2.4 Koolitamine ja juhendamine 1. Erialaste koolituste läbiviimine 2. Spetsialistide, eksperdiõpilaste ja/või üliõpilaste juhendamine DNA-ekspertiis A.2.5 DNA ekspertiiside ja uuringute tegemine 1. DNA proovide võtmine ekspertiisideks ja uuringuteks. 2. DNA analüüsi käigus saadud tulemuste interpreteerimine. 3. DNA-tõendi kaalukuse hindamine. Jäljeekspertiis A.2.6 Jäljeekspertiisi tegemine 1. Jalatsi-, rehvi-, kinda- jms jälgede uurimine ja võrdlemine. 2. Murdmisriista-, tööriista jms jälgede uurimine ja võrdlemine. 3. Teiste jälgede uurimine. Tulirelvaekspertiis A.2.7 Tulirelvaekspertiisi tegemine 1. Esemete tulirelvade hulka kuuluvuse tuvastamine. 2. Padrunite tulirelva laskemoona hulka kuuluvuse tuvastamine. 3. Relva grupikuuluvuse identifitseerimine kuulide ja padrunikestade järgi. 4. Relva identifitseerimine kuulide ja padrunikestade järgi. 5. Laskmise asjaolude tuvastamine lasujälgede ja laskmise olustiku järgi. Tulekahjuekspertiis A.2.8 Tulekahjuekspertiisi tegemine 1. Tulekahju tehnilise tekkepõhjuse (süüteallika) tuvastamine. 2. Tulekahjukolde asukoha (süttimiskoha) tuvastamine. 3. Sündmuskoha olustiku uurimine. 4. Ekspertiisiobjektide uurimine laboris. 5. Muude tulekahju tekkimist ja arengut puudutavate asjaolude tuvastamine. Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiis A.2.9 Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi tegemine 1. Lõhkeseadeldiste, lõhkematerjalide, pürotehniliste toodete ja nende osade uurimine ning identifitseerimine. 2. Ekspertiisiobjektide ehituse ning omaduste tuvastamine. 3. Ekspertiisiobjektide katsetamine nende kasutuskõlbulikkuse ja/või plahvatusvõimelisuse kontrollimiseks. 4. Plahvatuskohalt kogutud objektide ja fragmentide uurimine, võrdlemine ja ühildamine. 5. Plahvatanud objekti rekonstrueerimine ning plahvatuse tekkepõhjuse ja muude asjaolude tuvastamine. Liiklusekspertiis A.2.10 Liiklustehnilise ekspertiisi tegemine 1. Sõidukite vastastikuse kokkupõrkeasendi määramine. 2. Sõidukite asendite määramine kokkupõrke hetkel tee suhtes. 3. Sõidukite liikumiskiiruste tuvastamine. 4. Liiklusõnnetuse vältimisvõimaluse hindamine. 5. Jalakäijatele otsasõitude rekonstrueerimine. 6. Liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi väljaselgitamine. A.2.11 Autotehnilise ekspertiisi tegemine 1. Sõiduki liiklusohutust tagavate süsteemide töövõime hindamine. 2. Sõiduki tehniliste rikete korral põhjuse tuvastamine. A.2.12 Liiklustrassoloogia ekspertiisi tegemine 1. Sõidukite identifitseerimine. 2. Sõidukite vahelise kontakti toimumise analüüs. Dokumendiekspertiis A.2.13 Dokumendiekspertiisi tegemine 1. Dokumendi õigsuse tuvastamine. 2. Võltsimiskahtlusega dokumendi võltsituse tuvastamine. 3. Võltsingute klassifitseerimine ja infovahetus. Käekirjaekspertiis A.2.14 Käekirjaekspertiisi tegemine 1. Ühise kirjutaja määramine. 2. Allkirja ja/või teksti kirjutaja tuvastamine. Raamatupidamiseekspertiis A.2.15 Raamatupidamisekspertiisi tegemine 1. Raamatupidamise usaldusväärsuse uurimine. 2. Raamatupidamise mittevastavuse tuvastamine Raamatupidamise seaduse või Riigi Raamatupidamise Üldeeskirja nõuetele. 3. Pankrotiseisu ja püsiva maksejõuetuse tekkimise aja tuvastamine. Hääleekspertiis A.2.16 Hääleekspertiisi tegemine 1. Kõneleja tuvastamine. 2. Autentimine ehk salvestiste õigsuse määramine. 3. Salvestiste arusaadavuse parandamine. 4. Transkribeerimine. Kujutiseekspertiis A.2.17 Kujutiseekspertiisi tegemine 1. Kujutava materjali kvaliteedi parandamine. 2. Sündmusega seotud kaadrite eraldamine ja kujutise analüüs. 3. Digitaalsete videovalveseadmete analüüs. 4. Salvestiste autentsuse määramine. Infotehnoloogiaekspertiis A.2.18 Infotehnoloogiaekspertiisi tegemine 1. Andmete kopeerimine. 2. Märksõnade ja viidete alusel informatsiooni tuvastamine. 3. Kustutatud informatsiooni taastamine. 4. Tegevuste modelleerimine. 5. Pahavara analüüs. 6. Mobiilsetest seadmetest andmete kopeerimine. 7. Elektroonikaseadmete testimine. Narkootilise aine ekspertiis A.2.19 Narkootilise aine ekspertiisi tegemine 1. Narkootilise aine tuvastamine. 2. Narkootilise aine protsendilise sisalduse määramine. Alkoholiekspertiis A.2.20 Alkoholiekspertiisi tegemine 1. Etanooli sisalduse määramine. 2. Alkoholi liigi määramine. 3. Illegaalsete alkoholivalmistamise seadmete uurimine. Põlevvedelikuekspertiis A.2.21 Põlevvedelikuekspertiisi tegemine 1. Põlevvedeliku olemasolu tuvastamine. 2. Põlevvedeliku identifitseerimine. Lõhkeaineekspertiis A.2.22 Lõhkeaineekspertiisi tegemine 1. Lõhkeaine olemasolu tuvastamine. 2. Lõhkeaine identifitseerimine. Kiuekspertiis A.2.23 Kiuekspertiisi tegemine 1. Kiudude/karvade olemasolu tuvastamine. 2. Kiudude/karvade võrdlemine. 3. Kiudude/karvade identifitseerimine. Värvkatteekspertiis A.2.24 Värvkatteekspertiisi tegemine 1. Värvkatte osakeste olemasolu tuvastamine. 2. Värvkatte osakeste võrdlemine. 3. Värvkatte osakeste identifitseerimine. Metalli- ja lasujäägiekspertiis A.2.25 Metalli- (sh mündi-) ja lasujäägiekspertiisi tegemine 1. Metalli, klaasi, värvkatte, aine, materjali võrdlusanalüüsi tegemine elektronmikroskoobiga. 2. Lasujääkide olemasolu tuvastamine. 3. Hõõglambi mikroskoopiline uurimine. 4. Võltsmüntide uurimine ja klassifitseerimine. Toksikoloogiaekspertiis A.2.26 Toksikoloogiaekspertiisi tegemine 1. Etanooli määramine. 2. Ühealuseliste alkoholide ja teiste kergestilenduvate ühendite määramine. 3. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete määramine. 4. Ravimite toimeainete määramine. 5. Karboksühemoglobiini määramine. 6. Muude mürgistavate ainete määramine. Spetsialiseerumisel sõrmejäljeeksperdiks on järgmised valitavad tööosad: A.2.27 Naha papillaarkurrustiku jälgede esiletoomine 1. Naha papillaarkurrustiku jälgede esiletoomine esemetelt ja pindadelt. 2. Naha papillaarkurrustiku jälgede individualiseerimine. A.2.28 Naha papillaarkurrustiku jälgede alusel isikute identifitseerimine 1. Naha papillaarkurrustiku jälgede individualiseerimine. 2. Naha papillaarkurrustiku jälgede kokkulangevuse tuvastamine. Kohtukriminalistikaeksperdi tööaeg on fikseeritud, võib esineda töötamist väljaspool tööaega. Töö on pingeline ja nõuab vaimset pingutust. Tööülesannete täitmisel võib kokku puutuda erinevate ohuteguritega sõltuvalt spetsialiseerumisest. Kohtukriminalistikaekspert töötab valdavalt sisetingimustes, vajadusel sündmuskohal või uuritava objekti asukohas. Kohtukriminalistikaekspert kasutab oma töös erivahendeid ja seadmeid ning isikukaitsevahendeid vastavalt spetsialiseerumisele, IKT-vahendeid ja tarkvara vastavalt spetsialiseerumisele. Kohtukriminalistikaeksperdi töös on vajalikud ausus, objektiivsus, korrektsus, stressitaluvus, koostöö- ja vastutusvõime, hea analüüsi- ja otsustusvõime ning iseseisvus. 8. taseme kohtukriminalistikaeksperdil on erialale sobiv kõrgharidus ning magistrikraad või magistritasemel haridusega võrdsustatud haridus või doktorikraad. Kutseoskused on omandatud töö käigus. Kohtuekspert, ekspert. Kohtukriminalistikaekspert, tase 8 kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid järgnevalt: kõigile on kohustuslikud kompetentsid B.2.1- B.2.4 ja läbiv kompetents B.2.29 ning spetsialiseerumisega seotud kompetentside hulgast tuleb valida vähemalt üks spetsialiseerumine: DNA - ekspert, kompetents B.2.5; Jäljeekspert, kompetents B.2.6; Tulirelvaekspert, kompetents B.2.7; Tulekahjuekspert, kompetents B.2.8; Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspert, kompetents B.2.9; Liiklusekspert, kompetentsid B.2.10 – B.2.12; Dokumendiekspert, kompetents B.2.13; Käekirjaekspert, kompetents B.2.14; Raamatupidamiseekspert, kompetents B.2.15; Hääleekspert, kompetents B.2.16; Kujutiseekspert, kompetents B.2.17; Infotehnoloogiaekspert, kompetents B.2.18; Narkootilise aine ekspert, kompetents B.2.19; Alkoholiekspert, kompetents B.2.20; Põlevvedelikuekspert, kompetents B.2.21; Lõhkeaineekspert, kompetents B.2.22; Kiuekspert, kompetents B.2.23; Värvkatteekspert, kompetents B.2.24; Metalli- ja lasujäägiekspert, kompetents B.2.25; Toksikoloogiaekspert, kompetents B.2.26. Spetsialiseerumisel sõrmejäljeeksperdiks tuleb lisaks tõendada vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.27 ja B.2.28. Ekspertiiside ja/või uuringute tegemine 7 Osalemine kohtuistungil 7 Enesearendamine ja valdkonna arendamine 8 Koolitamine ja juhendamine 8 Kutse taotlemisel tuleb valida vähemalt üks spetsialiseerumine. Spetsialiseerumisel sõrmejäljeeksperdiks tuleb lisaks tõendada vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.27 ja B.2.28. Naha papillaarkurrustiku jälgede esiletoomine 7 Naha papillaarkurrustiku jälgede alusel isikute identifitseerimine 7 Kohtukriminalistikaekspert, tase 8 kutset läbiv kompetents 8 Hingehoidja, tase 6 Pastoral counsellor, level 6 4 Hingehoidja IV (versioon 1) Hingehoidja IV (versioon 2) Hingehoidja, tase 6 (versioon 3) Hingehoidja, tase 6 (versioon 5) Hingehoidja, tase 6 (versioon 6) Sotsiaalhoolekanne Sotsiaalhoolekande Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaaltöö ja nõustamine Hingehoidja 12 2018-11-09 2018-11-09 2019-09-04 6 6 2636 Religioonivaldkonna tippspetsialistid 0221 Usundiõpetus ja usuteadus 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Naatan Haamer SA TÜ Kliinikum Dmitri Hüvanen Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik Kerstin Kask Usuteaduse Instituut Taavi Laanepere Kaitseväe kaplaniteenistus Ruudi Leinus Eesti Kirikute Nõukogu Igor Miller Kaplanite Kutseühing Piiskop Eelija (Ott Ojaperv) Vanglate kaplaniteenistus Johann-Christian Põder Vanglate kaplaniteenistus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Hingehoidja töö eesmärk on olla kannatavale/kriisis inimesele toeks tema enda vajadustest ja veendumustest lähtuvalt. Hingehoidja hoolitseb inimese kui terviku eest, keskendudes eksistentsiaalsetele ja usulistele teemadele. Hingehoidja kuulub Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikusse või Eesti Vabariigis registreeritud usuühendusse ning tal on oma kiriku/usuühenduse juhtorgani volitus või nõusolek selleks tööks. Teistesse usuühendustesse kuuluvate hingehoidjate töö kooskõlastatakse EKN-iga. 6. taseme hingehoidja teeb hingehoiutööd abivajajaga, koolitab hingehoiu valdkonnas, esindab organisatsiooni ja teeb koostööd kolleegide ja teiste spetsialistidega. Ta töötab nii üksi kui ka meeskonnas. Hingehoidja töö keskmes on suhtlemine nii abivajaja, tema lähedaste, kolleegide kui ka teiste erialade spetsialistidega. Hingehoiu kutsealal on lisaks 6. taseme hingehoidja kutsele veel järgmised kutsed: - hingehoidja, tase 7, kes lisaks hingehoiutööle arendab erialast tegevust, juhendab ning koolitab hingehoiu valdkonnas, esindab organisatsiooni ja teeb koostööd riigisiseselt ning rahvusvaheliselt, koordineerib koostööd kolleegide ja teiste spetsialistidega. - kaplan, tase 6, kes viib läbi jumalateenistusi ja teisi usulisi talitusi, teeb hingehoiutööd abivajajaga, koolitab ja nõustab usu-, eetika- ja moraaliküsimustes ning teeb koostööd teiste erialade spetsialistidega; vangla kaplan viib läbi taasühiskonnastava eesmärgiga usulise suunitlusega sotsiaalprogramme. - kaplan, tase 7, kes lisaks jumalateenistuste ja teiste usuliste talituste läbiviimisele ning hingehoiutööle arendab erialast tegevust, juhendab ning koolitab hingehoiu valdkonnas, esindab organisatsiooni ja teeb koostööd riigisiseselt ning rahvusvaheliselt, koordineerib koostööd kolleegide ja teiste spetsialistidega. A.2.1 Jumalateenistuste ja usuliste talituste korraldamine 1. Jumalateenistuste ja usuliste talituste, sh oikumeenilise teenistuse ettevalmistamine. A.2.2 Koostöö erinevate usuliste ja ühiskondlike ühendustega 1. Erinevate usuliste ühenduste vaimulike tegevuse koordineerimine ning korraldamine. 2. Teiste spetsialistide ja vabatahtlike kaasamine ja nende töö korraldamine. 3. Osalemine ühiskondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonide tegevuses. A.2.3 Hingehoidlik nõustamine 1. Abivajaja seisundi kaardistamine. 2. Nõustamine religiooni alal. 3. Nõustamine eetika ja moraali alal. 4. Nõustamine sotsiaalse toimetuleku küsimustes. 5. Hingehoidlik vestlus. 6. Nõustamine lepitusprotsessis. 7. Hukkunute ja vigastatute hooldus. 8. Nõustamine surnuga ümberkäimisel. 9. Leinanõustamine. 10. Kultuuride- ja religioonidevaheline kommunikatsioon. 11. Töö peredega. A.2.4 Koolitamine 1. Koolitusvajaduse väljaselgitamine. 2. Koolituse ettevalmistamine ja läbiviimine. 3. Koolitustulemuse hindamine ja tagasiside andmine. A.2.5 Kriisiabi 1. Kriisikommunikatsioon. 2. Kriisiolukorra lahendamine. 3. Kriisinõustamine. A.2.6 Kutsealase tegevuse arendamine ja juhtimine 1. Töö planeerimine ja analüüsimine. 2. Dokumentatsiooni koostamine. 3. Osalemine organisatsiooni väärtuste ja hoiakute kujundamises. A.2.7 Ennetustöö 1. Koostöö teiste erialade spetsialistidega. 2. Koostöö abivajaja lähedastega, töö peredega. 3. Suitsiidipreventsioon. 4. Rahvusvaheliste õigusaktide järgimise jälgimine. Hingehoidja on vastavalt vastutusvaldkonna reeglitele ööpäevaringselt kättesaadav. Hingehoidja võib kokku puutuda ohuteguritega (infektsioonid, emotsionaalsed rünnakud, kõrgendatud emotsionaalne pinge jm), mis võivad mõjuda tema elule ja/või tervisele. Hingehoidjal peab olema valmis tegelema tema enda psüühikat traumeerivate olukordadega. Hingehoidja peamised töövahendid on erialane kirjandus ja teatmeteosed, usuline kirjandus, Piibel, palveraamatud, rist jm religioosne sümboolika, kaasaegsed sidevahendid, arvuti ja bürootarbed jne. Hingehoidja töös on olulised empaatia, analüüsi- ja aktsepteerimisvõime, pingetaluvus, pühendumus, paindlikkus ja ehedus. Üldjuhul on hingehoidjal teoloogiline rakenduskõrgharidus või bakalaureusekraad ning töö ja täiendkoolituste käigus omandatud kutseoskused. Vaimuliku pühitsus ei ole nõutav. Hingehoidja, pastoraalnõustaja. Hingehoidja, tase 6 kutse koosneb kaheksast kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.7 ja B.2.8 (läbiv kompetents) tõendamine. Jumalateenistuste ja usuliste talituste korraldamine ja läbiviimine 6 Koostöö erinevate usuliste ja ühiskondlike ühendustega 6 Hingehoidlik nõustamine 6 Koolitamine 6 Kriisiabi 6 Kutsealase tegevuse arendamine ja juhtimine 6 Ennetustöö 6 Hingehoidja, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Abitreener, tase 3 Assistant coach, level 3 15 Abitreener, tase 3 (versioon 11) Abitreener, tase 3 (versioon 12) Abitreener, tase 3 (versioon 13) Abitreener, tase 3 (versioon 14) Abitreener, tase 3 (versioon 16) Abitreener, tase 3 (versioon 17) Abitreener, tase 3 (versioon 18) Abitreener, tase 3 (versioon 19) Abitreener, tase 3 (versioon 20) Abitreener, tase 3 (versioon 21) Abitreener, tase 3 (versioon 22) Abitreener, tase 3 (versioon 23) Treener I (versioon 1) Treener I (versioon 10) Treener I (versioon 2) Treener I (versioon 3) Treener I (versioon 4) Treener I (versioon 5) Treener I (versioon 6) Treener I (versioon 7) Treener I (versioon 8) Treener I (versioon 9) Aeroobika ja rühmatreeningud Aerutamine Aikido Allveesport Ameerika jalgpall Ammulaskmine Automudelism Autosport Bobisõit Capoeira Curling Discgolf Golf Hapkido Iaido Indiaca Jalgpall Jalgrattasport Ju-jutsu Judo Jõutõstmine Jäähoki Jääpall Kabe Karate Kelgutamine Kepikõnd Kergejõustik Kickboxing Kobudo Koroona ja novus Korvpall Kriket Kudo Kujundujumine Kulturism ja fitness Kurnimäng Käsipall Laevamudelism Laskesuusatamine Laskmine Lauatennis Lennusport Liikumisharrastus Maadlus Maahoki Male Matkasport Moodne viievõistlus Mootorrattasport Orienteerumine Padel Pesapall Petank Piljard Poks Purjetamine Raadiosport Ragbi Ratsutamine Ronimissport Rulasport Rulluisutamine Saalihoki Sambo Skeleton Sport Chanbara Squash Sulgpall Sumo Suusatamine Sõudmine Taekwon-do Taipoks Tennis Triatlon Turniiribridž Tõstesport Uisutamine Ujumine Veemoto Veepall Veeremängud Vehklemine Vesiaeroobika Vettehüpped Vibusport Võimlemine Võistlustants Võrkpall Wu-shu Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 13 2018-11-14 2018-11-14 2019-11-18 3 3 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treenerite eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Ilver Audentese Spordigümnaasium Üllar Kerde Eesti Korvpalliliit Janek Küppar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Kadri Liivak Eesti Võimlemisliit Aldur Partasjuk Spordiklubi Reval-Sport Erich Petrovits Jõhvi Spordikeskus Kristjan Port Tallinna Ülikool Aavo Põhjala Eesti Judoliit Jaak Salumets Eesti Treenerite Liit Toomas Tõnise Eesti Olümpiakomitee Priit Vene Eesti Olümpiakomitee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Treener on liikumisharrastuse ja spordi spetsialist, kes juhib käitumisharjumuste kujundamise ja kehaliste ning vaimsete harjutuste abil inimese tervist toetavate ja sportlike eesmärkide saavutamist. Treeneri ülesanne on sportlike ja kehaliste võimete terviklik, tulemuslik ja ohutu arendamine. Treener töötab iseseisvalt, meeskonna liikmena või liidrina, kaasates erinevaid spetsialiste. Treeneritöö eeldab vastutustunnet, loomingulisust, saavutusvajadust, täpsust ja ausust. Vajalik on perioodiline treeningtööd toetavate teadmiste ja oskuste tulemuslik täiendamine ning kogemuste ja teadmiste edasiandmine kolleegidele. Oluline on oskus mõjutada treenitavaid isikliku eeskujuga. Treener järgib treenerite eetikakoodeksit (vt lisa 1 Treenerite eetikakoodeks). ABITREENER, tase 3 täidab tööülesandeid ühetaolistes olukordades. On omandanud kutsealased oskused ja teadmised enamasti kutsealase väljaõppega. Võib töös vajada juhendamist. Vastutab oma tööülesannete täitmise eest. A.2.1 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 1. Kehaliste võimete arendamine. 2. Spordialaspetsiifiliste oskuste arendamine. 3. Sotsiaalsete võimete arendamine ja spordiala kultuuri õpetamine. 4. Taastumisvahendite kasutamine. 5. Spordivarustuse ja treeningvahendite soovitamine ja kasutamine. Spetsialiseerumine toimub sõltuvalt spordiala spetsiifikast, spordialal kasutatavatest vahenditest ja harrastamiskeskkonnast. Spordiala spetsiifikast tulenevalt on kutse andjal õigus kehtestada erinõudeid. Spetsialiseerumine on otseselt seotud kutsestandardis kirjeldatud tööosadega. Treeneritöö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel, kodust eemal (treeninglaagrid, võistlused, koolitused jms). Kasutab treeningprotsessis vajalikke vahendeid vastavalt spordialale. Töös treenerina on olulised pinge- ja stressitaluvus, saavutusvajadus, vastutustunne, ausus, järjekindlus, täpsus, paindlikkus, kohanemisvõime, headus, empaatiavõime, emotsionaalne stabiilsus, motiveerimisvõime. Abitreener on vähemalt 18 aastat vana, soovitavalt keskharidusega ja spordiala harrastamise kogemusega ja läbinud nõutava koolituse. Treener. Töö treenerina on reguleeritud spordiseadusega. Abitreener, tase 3 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse käesolevas kutsestandardis nimetatud spordialale, kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumised nagu jalgrattasport, matkasport, suusatamine, uisutamine ja veeremängud jagunevad omakorda: Jalgrattasport - BMX Matkasport - alpinism - jalgsimatkamine - jalgrattamatkamine - mägimatkamine - veematkamine Suusatamine - murdmaasuusatamine - mäesuusatamine - lumelauasport - kahevõistlus ja suusahüpped - freestyle suusatamine Uisutamine - iluuisutamine - kiiruisutamine Veeremängud - bowling - sportkeegel Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 3 alpinism jalgsimatkamine jalgrattamatkamine mägimatkamine veematkamine murdmaasuusatamine mäesuusatamine lumelauasport kahevõistlus ja suusahüpped iluuisutamine kiiruisutamine Bowling sportkeegel BMX freestyle-suusatamine Abitreener, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Hingehoidja, tase 7 Pastoral counsellor, level 7 4 Hingehoidja V (versioon 1) Hingehoidja V (versioon 2) Hingehoidja, tase 7 (versioon 3) Hingehoidja, tase 7 (versioon 5) Hingehoidja, tase 7 (versioon 6) Sotsiaalhoolekanne Sotsiaalhoolekande Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaaltöö ja nõustamine Hingehoidja 12 2018-11-09 2018-11-09 2019-09-04 7 7 2636 Religioonivaldkonna tippspetsialistid 0221 Usundiõpetus ja usuteadus 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Naatan Haamer SA TÜ Kliinikum Dmitri Hüvanen Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik Kerstin Kask Usuteaduse Instituut Taavi Laanepere Kaitseväe kaplaniteenistus Ruudi Leinus Eesti Kirikute Nõukogu Igor Miller Kaplanite Kutseühing Piiskop Eelija (Ott Ojaperv) Vanglate kaplaniteenistus Johann-Christian Põder Vanglate kaplaniteenistus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Hingehoidja töö eesmärk on olla kannatavale/kriisis inimesele toeks tema enda vajadustest ja veendumustest lähtuvalt. Hingehoidja hoolitseb inimese kui terviku eest, keskendudes eksistentsiaalsetele ja usulistele teemadele. Hingehoidja kuulub Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikusse või Eesti Vabariigis registreeritud usuühendusse ning tal on oma kiriku/usuühenduse juhtorgani volitus või nõusolek selleks tööks. Teistesse usuühendustesse kuuluvate hingehoidjate töö kooskõlastatakse EKN-iga. 7. taseme hingehoidja teeb hingehoiutööd, arendab erialast tegevust, juhendab ning koolitab hingehoiu valdkonnas, esindab organisatsiooni ja teeb koostööd riigisiseselt ning rahvusvaheliselt, koordineerib koostööd kolleegide ja teiste spetsialistidega. Ta töötab nii üksi kui ka meeskonnas. Hingehoidja töö keskmes on suhtlemine nii abivajaja, tema lähedaste, kolleegide kui ka teiste erialade spetsialistidega. Hingehoiu kutsealal on lisaks 7. taseme hingehoidja kutsele veel järgmised kutsed: - hingehoidja, tase 6, kes teeb hingehoiutööd abivajajaga, koolitab hingehoiu valdkonnas, esindab organisatsiooni ja teeb koostööd kolleegide ja teiste spetsialistidega. - kaplan, tase 6, kes viib läbi jumalateenistusi ja teisi usulisi talitusi, teeb hingehoiutööd abivajajaga, koolitab ja nõustab usu-, eetika- ja moraaliküsimustes ning teeb koostööd teiste erialade spetsialistidega; vangla kaplan viib läbi taasühiskonnastava eesmärgiga usulise suunitlusega sotsiaalprogramme. - kaplan, tase 7, kes lisaks jumalateenistuste ja teiste usuliste talituste läbiviimisele ning hingehoiutööle arendab erialast tegevust, juhendab ning koolitab hingehoiu valdkonnas, esindab organisatsiooni ja teeb koostööd riigisiseselt ning rahvusvaheliselt, koordineerib koostööd kolleegide ja teiste spetsialistidega. A.2.1 Jumalateenistuste ja usuliste talituste korraldamine. 1. Jumalateenistuste ja usuliste talituste, sh oikumeenilise teenistuse ettevalmistamine. A.2.2 Koostöö erinevate usuliste ja ühiskondlike ühendustega. 1. Erinevate usuliste ühenduste vaimulike tegevuse koordineerimine ning korraldamine. 2. Teiste spetsialistide ja vabatahtlike kaasamine ja nende töö korraldamine. 3. Osalemine ühiskondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonide tegevuses. A.2.3 Hingehoidlik nõustamine 1. Abivajaja seisundi kaardistamine. 2. Nõustamine religiooni alal. 3. Nõustamine eetika ja moraali alal. 4. Nõustamine sotsiaalse toimetuleku küsimustes. 5. Hingehoidlik vestlus. 6. Kolleegide nõustamine hingehoiu küsimustes. 7. Nõustamine lepitusprotsessis. 8. Hukkunute ja vigastatute hooldus. 9. Nõustamine surnuga ümberkäimisel. 10. Leinanõustamine. 11. Kultuuride- ja religioonidevaheline kommunikatsioon. 12. Töö peredega. A.2.4 Koolitamine 1. Koolitusvajaduse väljaselgitamine. 2. Koolituskava koostamine. 3. Koolituse ettevalmistamine ja läbiviimine. 4. Koolitustulemuse hindamine ja tagasiside. A.2.5 Kriisiabi 1. Kriisikommunikatsioon. 2. Kriisiolukorra lahendamine. 3. Kriisinõustamine. A.2.6 Kutsealase tegevuse arendamine ja juhtimine 1. Arengu, tegevuse, eelarve, koolituse ja personali juhtimine. 2. Mentorlus. 3. Töö planeerimine ja analüüsimine. 4. Dokumentatsiooni koostamine. 5. Rahvusvahelise, siseriikliku ja asutusesisese koostöö arendamine ning korraldamine. 6. Osalemine organisatsiooni väärtuste ja hoiakute kujundamises. A.2.7 Ennetustöö 1. Koostöö teiste erialade spetsialistidega. 2. Koostöö abivajaja lähedastega, töö peredega. 3. Avalikkuse teavitamine probleemide ennetamise võimalustest. 4. Suitsiidipreventsioon. 5. Rahvusvaheliste õigusaktide järgimise jälgimine. Hingehoidja on vastavalt vastutusvaldkonna reeglitele ööpäevaringselt kättesaadav. Hingehoidja võib kokku puutuda ohuteguritega (infektsioonid, emotsionaalsed rünnakud, kõrgendatud emotsionaalne pinge jm), mis võivad mõjuda tema elule ja/või tervisele. Hingehoidjal peab olema valmis tegelema enda psüühikat traumeerivate olukordadega. Hingehoidja peamised töövahendid on erialane kirjandus ja teatmeteosed, usuline kirjandus, Piibel, palveraamatud, rist jm religioosne sümboolika, kaasaegsed sidevahendid, arvuti ja bürootarbed jne. Hingehoidja on olulised empaatia-, analüüsi- ja aktsepteerimisvõime, pingetaluvus, pühendumus, paindlikkus ja ehedus. Üldjuhul on 7. taseme hingehoidjal teoloogiline kõrgharidus ning magistrikraad. Kutseoskused on omandatud täiendkoolituste ja töö käigus. Vaimuliku pühitsus ei ole nõutav. Hingehoidja, pastoraalnõustaja. Hingehoidja, tase 7 kutse koosneb kaheksast kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.7 ja B.2.8 (läbiv kompetents) tõendamine. Jumalateenistuste ja usuliste talituste korraldamine ja läbiviimine 7 Koostöö erinevate usuliste ja ühiskondlike ühendustega 7 Hingehoidlik nõustamine 7 Koolitamine 7 Kriisiabi 7 Kutsealase tegevuse arendamine ja juhtimine 7 Ennetustöö 7 Hingehoidja, tase 7 kutset läbiv kompetents 6 Nooremtreener, tase 4 Junior coach, level 4 15 Nooremtreener, tase 4 (versioon 11) Nooremtreener, tase 4 (versioon 12) Nooremtreener, tase 4 (versioon 13) Nooremtreener, tase 4 (versioon 14) Nooremtreener, tase 4 (versioon 16) Nooremtreener, tase 4 (versioon 17) Nooremtreener, tase 4 (versioon 18) Nooremtreener, tase 4 (versioon 19) Nooremtreener, tase 4 (versioon 20) Nooremtreener, tase 4 (versioon 21) Nooremtreener, tase 4 (versioon 22) Nooremtreener, tase 4 (versioon 23) Treener II (versioon 1) Treener II (versioon 10) Treener II (versioon 2) Treener II (versioon 3) Treener II (versioon 4) Treener II (versioon 5) Treener II (versioon 6) Treener II (versioon 7) Treener II (versioon 8) Treener II (versioon 9) Aeroobika ja rühmatreeningud Aerutamine Aikido Allveesport Ameerika jalgpall Ammulaskmine Automudelism Autosport Bobisõit Capoeira Curling Discgolf Golf Hapkido Iaido Indiaca Jalgpall Jalgrattasport Ju-jutsu Judo Jõutõstmine Jäähoki Jääpall Kabe Karate Kelgutamine Kepikõnd Kergejõustik Kickboxing Kobudo Koroona ja novus Korvpall Kriket Kudo Kujundujumine Kulturism ja fitness Kurnimäng Käsipall Laevamudelism Laskesuusatamine Laskmine Lauatennis Lennusport Liikumisharrastus Maadlus Maahoki Male Matkasport Moodne viievõistlus Mootorrattasport Orienteerumine Padel Pesapall Petank Piljard Poks Purjetamine Raadiosport Ragbi Ratsutamine Ronimissport Rulasport Rulluisutamine Saalihoki Sambo Skeleton Sport Chanbara Squash Sulgpall Sumo Suusatamine Sõudmine Taekwon-do Taipoks Tennis Triatlon Turniiribridž Tõstesport Uisutamine Ujumine Veemoto Veepall Veeremängud Vehklemine Vesiaeroobika Vettehüpped Vibusport Võimlemine Võistlustants Võrkpall Wu-shu Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 13 2018-11-14 2018-11-14 2019-11-18 4 4 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treenerite eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Ilver Audentese Spordigümnaasium Üllar Kerde Eesti Korvpalliliit Janek Küppar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Kadri Liivak Eesti Võimlemisliit Aldur Partasjuk Spordiklubi Reval-Sport Erich Petrovits Jõhvi Spordikeskus Kristjan Port Tallinna Ülikool Aavo Põhjala Eesti Judoliit Jaak Salumets Eesti Treenerite Liit Toomas Tõnise Eesti Olümpiakomitee Priit Vene Eesti Olümpiakomitee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Treener on liikumisharrastuse ja spordi spetsialist, kes juhib käitumisharjumuste kujundamise ja kehaliste ning vaimsete harjutuste abil inimese tervist toetavate ja sportlike eesmärkide saavutamist. Treeneri ülesanne on sportlike ja kehaliste võimete terviklik, tulemuslik ja ohutu arendamine. Treener töötab iseseisvalt, meeskonna liikmena või liidrina, kaasates erinevaid spetsialiste. Treeneritöö eeldab vastutustunnet, loomingulisust, saavutusvajadust, täpsust ja ausust. Vajalik on perioodiline treeningtööd toetavate teadmiste ja oskuste tulemuslik täiendamine ning kogemuste ja teadmiste edasiandmine kolleegidele. Oluline on oskus mõjutada treenitavaid isikliku eeskujuga. Treener järgib treenerite eetikakoodeksit (vt lisa 1 Treenerite eetikakoodeks). NOOREMTREENER, tase 4 täidab tööülesandeid erisugustes olukordades. On omandanud kutsealased oskused ja teadmised enamasti kutsealase väljaõppe ja praktilise treeneritööga. Töötab enamasti iseseisvalt. Vastutab oma tööülesannete täitmise eest. A.2.1 Sportimise organiseerimine ja arendamine 1. Treenitava valimine või treeningurühma komplekteerimine. 2. Treeningute plaani koostamine. 3. Teiste spetsialistide kaasamine treeningprotsessi. A.2.2 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 1. Kehaliste võimete arendamine. 2. Spordialaspetsiifiliste oskuste arendamine. 3. Sotsiaalsete võimete arendamine ja spordiala kultuuri õpetamine. 4. Taastumisvahendite kasutamine. 5. Spordivarustuse ja treeningvahendite soovitamine ja kasutamine. 6. Treenitava juhendamine võistlusel. 7. Toitumisharjumuste suunamine. 8. Treenitava sportliku arengu lühemaajaline planeerimine, mõõtmine, esmane analüüsimine ja tagasiside andmine. Spetsialiseerumine toimub sõltuvalt spordiala spetsiifikast, spordialal kasutatavatest vahendidest ja harrastamiskeskkonnast. Spordiala spetsiifikast tulenevalt on kutse andjal õigus kehtestada erinõudeid. Spetsialiseerumine on otseselt seotud kutsestandardis kirjeldatud tööosadega. Treeneritöö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel, kodust eemal (treeningulaagrid, võistlused, koolitused jms). Kasutab treeningprotsessis vajalikke vahendeid vastavalt spordialale. Töös treenerina on olulised pinge- ja stressitaluvus, saavutusvajadus, vastutustunne, ausus, järjekindlus, täpsus, paindlikkus, kohanemisvõime, headus, empaatiavõime, emotsionaalne stabiilsus, motiveerimisvõime. Nooremtreener on keskharidusega, nõutava koolituse läbinud ja tasemele vastava erialase töökogemusega isik. Treener. Töö treenerina on reguleeritud spordiseadusega. Nooremtreener, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse käesolevas kutsestandardis nimetatud spordialale, kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumised nagu jalgrattasport, matkasport, suusatamine, uisutamine ja veeremängud jagunevad omakorda: Jalgrattasport - BMX Matkasport - alpinism - jalgsimatkamine - jalgrattamatkamine - mägimatkamine - veematkamine Suusatamine - murdmaasuusatamine - mäesuusatamine - lumelauasport - kahevõistlus ja suusahüpped - freestyle-suusatamine Uisutamine - iluuisutamine - kiiruisutamine Veeremängud - bowling - sportkeegel Sportimise organiseerimine ja arendamine 4 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 4 alpinism jalgsimatkamine jalgrattamatkamine mägimatkamine veematkamine murdmaasuusatamine mäesuusatamine lumelauasport kahevõistlus ja suusahüpped iluuisutamine kiiruisutamine Bowling sportkeegel BMX freestyle-suusatamine Nooremtreener, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Kaplan, tase 6 Chaplain, level 6 4 Kaplan IV (versioon 1) Kaplan IV (versioon 2) Kaplan, tase 6 (versioon 3) Kaplan, tase 6 (versioon 5) Kaplan, tase 6 (versioon 6) Sotsiaalhoolekanne Sotsiaalhoolekande Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaaltöö ja nõustamine Kaplan 12 2018-11-09 2018-11-09 2019-09-04 6 6 2636 Religioonivaldkonna tippspetsialistid 0221 Usundiõpetus ja usuteadus 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Naatan Haamer SA TÜ Kliinikum Dmitri Hüvanen Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik Kerstin Kask Usuteaduse Instituut Taavi Laanepere Kaitseväe kaplaniteenistus Ruudi Leinus Eesti Kirikute Nõukogu Igor Miller Kaplanite Kutseühing Piiskop Eelija (Ott Ojaperv) Vanglate kaplaniteenistus Johann-Christian Põder Vanglate kaplaniteenistus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kaplani töö on teenida inimest, tagades tema usuvabaduse. Kaplan on inimesele toeks tema enda vajadustest ja veendumustest lähtuvalt. Ta hoolitseb inimese kui terviku eest, keskendudes eksistentsiaalsetele ja usulistele teemadele. Kaplan töötab inimväärikuse ja inimsuse nimel ning kaitsel. Kaplan on ordineeritud vaimulik ja kuulub Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikusse või Eesti Vabariigis registreeritud usuühendusse ning tal on oma kiriku/usuühenduse juhtorgani volitus või nõusolek selleks tööks. Teistesse usuühendustesse kuuluvate kaplanite töö kooskõlastatakse EKN-iga. 6. taseme kaplan viib läbi jumalateenistusi ja teisi usulisi talitusi, teeb hingehoiutööd abivajajaga, koolitab ja nõustab usulistes, eetika- ja moraaliküsimustes ning teeb koostööd teiste erialade spetsialistidega; vangla kaplanina viib läbi taasühiskonnastava eesmärgiga usulise suunitlusega sotsiaalprogramme. Kaplan töötab iseseisvalt, nii üksi kui ka meeskonnas. Tema töö keskmes on suhtlemine nii abivajaja, tema lähedaste, kolleegide kui ka teiste erialade spetsialistidega. Hingehoiu kutsealal on lisaks 6. taseme kaplani kutsele veel järgmised kutsed: - hingehoidja, tase 6, kes teeb hingehoiutööd abivajajaga, koolitab hingehoiu valdkonnas, esindab organisatsiooni ja teeb koostööd kolleegide ja teiste spetsialistidega. - hingehoidja, tase 7, kes lisaks hingehoiu tööle arendab erialast tegevust, juhendab ning koolitab hingehoiu valdkonnas, esindab organisatsiooni ja teeb koostööd riigisiseselt ning rahvusvaheliselt, koordineerib koostööd kolleegide ja teiste spetsialistidega. - kaplan, tase 7, kes lisaks jumalateenistuste ja teiste usuliste talituste läbiviimisele ning hingehoiutööle arendab erialast tegevust, juhendab ning koolitab hingehoiu valdkonnas, esindab organisatsiooni ja teeb koostööd riigisiseselt ning rahvusvaheliselt, koordineerib koostööd kolleegide ja teiste spetsialistidega. A.2.1 Jumalateenistuste ja usuliste talituste korraldamine ja läbiviimine 1. Jumalateenistuste ja usuliste talituste, sh oikumeenilise teenistuse ettevalmistamine ja/või läbiviimine. 2. Usulised talitused eritingimustes (merematus, välimatus lahingupiirkonnas jne). A.2.2 Koostöö erinevate usuliste ja ühiskondlike ühendustega 1. Erinevate usuliste ühenduste vaimulike tegevuse koordineerimine ning korraldamine. 2. Teiste spetsialistide ja vabatahtlike kaasamine ja nende töö korraldamine. 3. Osalemine ühiskondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonide tegevuses. A.2.3 Hingehoidlik nõustamine 1. Abivajaja seisundi kaardistamine. 2. Nõustamine religiooni alal. 3. Nõustamine eetika ja moraali alal. 4. Nõustamine sotsiaalse toimetuleku küsimustes. 5. Hingehoidlik vestlus. 6. Kolleegide nõustamine hingehoiu küsimustes. 7. Nõustamine lepitusprotsessis. 8. Langenute, hukkunute ja vigastatute hooldus. 9. Nõustamine surnuga ümberkäimisel. 10. Leinanõustamine. 11. Kultuuride- ja religioonidevaheline kommunikatsioon. 12. Töö peredega. A.2.4 Koolitamine 1. Koolitusvajaduse väljaselgitamine. 2. Koolituse sisuline ettevalmistamine ja läbiviimine. 3. Koolitustulemuse hindamine ja tagasiside. A.2.5 Kriisiabi 1. Kriisikommunikatsioon. 2. Kriisiolukorra lahendamine. 3. Kriisinõustamine. A.2.6 Kutsealase tegevuse arendamine ja juhtimine 1. Töö planeerimine ja analüüsimine. 2. Dokumentatsiooni koostamine. 3. Osalemine organisatsiooni väärtuste ja hoiakute kujundamises. 4. Organisatsiooni sotsiaalse mälu hoidmine ja vahendamine. A.2.7 Ennetustöö 1. Koostöö teiste erialade spetsialistidega. 2. Koostöö abivajaja lähedastega, töö peredega. 3. Suitsiidipreventsioon. 4. Rahvusvaheliste õigusaktide järgimise jälgimine. Kaplan on vastavalt vastutusvaldkonna reeglitele ööpäevaringselt kättesaadav. Kaplan võib kokku puutuda ohuteguritega (emotsionaalsed ja füüsilised rünnakud, kõrgendatud emotsionaalne pinge, infektsioonid jm), mis võivad mõjuda tema elule ja/või tervisele. Kaplanil peab olema valmisolek tegelda tema enda psüühikat traumeerivate olukordadega. Kaplani peamised töövahendid on usuliste talituste läbiviimise ja nõustamise vahendid (ametiriietus, Piibel, palveraamatud, lauluraamat, rist jm religioosne sümboolika jne), kaasaegsed sidevahendid, arvuti ja bürootarbed. Kaplani töös on olulised empaatia, analüüsi- ja aktsepteerimisvõime, pingetaluvus, kohusetunne, pühendumus ja paindlikkus. Üldjuhul on kaplanil teoloogiline rakenduskõrgharidus või bakalaureusekraad ning töö ja täiendkoolituste käigus omandatud kutseoskused. Nõutav on vaimuliku pühitsus. Kaplan, vanglakaplan, vanglavaimulik, haiglakaplan, haiglavaimulik, välipreester, kaitseväe kaplan, koolikaplan, politseikaplan. Kaplan, tase 6 kutse koosneb kaheksast kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.7 ja B.2.8 (läbiv kompetents) tõendamine. Jumalateenistuste ja usuliste talituste korraldamine ja läbiviimine 6 Koostöö erinevate usuliste ja ühiskondlike ühendustega 6 Hingehoidlik nõustamine 6 Koolitamine 6 Kriisiabi 6 Kutsealase tegevuse arendamine ja juhtimine 6 Ennetustöö 6 Kaplan, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Treener, tase 5 Coach, level 5 15 Treener III (versioon 1) Treener III (versioon 10) Treener III (versioon 2) Treener III (versioon 3) Treener III (versioon 4) Treener III (versioon 5) Treener III (versioon 6) Treener III (versioon 7) Treener III (versioon 8) Treener III (versioon 9) Treener, tase 5 (versioon 11) Treener, tase 5 (versioon 12) Treener, tase 5 (versioon 13) Treener, tase 5 (versioon 14) Treener, tase 5 (versioon 16) Treener, tase 5 (versioon 17) Treener, tase 5 (versioon 18) Treener, tase 5 (versioon 19) Treener, tase 5 (versioon 20) Treener, tase 5 (versioon 21) Treener, tase 5 (versioon 22) Treener, tase 5 (versioon 23) Aeroobika ja rühmatreeningud Aerutamine Aikido Allveesport Ameerika jalgpall Ammulaskmine Automudelism Autosport Bobisõit Capoeira Curling Discgolf Golf Hapkido Iaido Indiaca Jalgpall Jalgrattasport Ju-jutsu Judo Jõutõstmine Jäähoki Jääpall Kabe Karate Kelgutamine Kepikõnd Kergejõustik Kickboxing Kobudo Koroona ja novus Korvpall Kriket Kudo Kujundujumine Kulturism ja fitness Kurnimäng Käsipall Laevamudelism Laskesuusatamine Laskmine Lauatennis Lennusport Liikumisharrastus Maadlus Maahoki Male Matkasport Moodne viievõistlus Mootorrattasport Orienteerumine Padel personaaltreener Pesapall Petank Piljard Poks Purjetamine Raadiosport Ragbi Ratsutamine Ronimissport Rulasport Rulluisutamine Saalihoki Sambo Skeleton Sport Chanbara Squash Sulgpall Sumo Suusatamine Sõudmine Taekwon-do Taipoks Tennis Triatlon Turniiribridž Tõstesport Uisutamine Ujumine Veemoto Veepall Veeremängud Vehklemine Vesiaeroobika Vettehüpped Vibusport Võimlemine Võistlustants Võrkpall Wu-shu Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 13 2018-11-14 2018-11-14 2019-11-18 5 5 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treenerite eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Ilver Audentese Spordigümnaasium Üllar Kerde Eesti Korvpalliliit Janek Küppar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Kadri Liivak Eesti Võimlemisliit Aldur Partasjuk Spordiklubi Reval-Sport Erich Petrovits Jõhvi Spordikeskus Kristjan Port Tallinna Ülikool Aavo Põhjala Eesti Judoliit Jaak Salumets Eesti Treenerite Liit Toomas Tõnise Eesti Olümpiakomitee Priit Vene Eesti Olümpiakomitee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Treener on liikumisharrastuse ja spordi spetsialist, kes juhib käitumisharjumuste kujundamise ja kehaliste ning vaimsete harjutuste abil inimese tervist toetavate ja sportlike eesmärkide saavutamist. Treeneri ülesanne on sportlike ja kehaliste võimete terviklik, tulemuslik ja ohutu arendamine. Treener töötab iseseisvalt, meeskonna liikmena või liidrina, kaasates erinevaid spetsialiste. Treeneritöö eeldab vastutustunnet, loomingulisust, saavutusvajadust, täpsust ja ausust. Vajalik on perioodiline treeningtööd toetavate teadmiste ja oskuste tulemuslik täiendamine ning kogemuste ja teadmiste edasiandmine kolleegidele. Oluline on oskus mõjutada treenitavaid isikliku eeskujuga. Treener järgib treenerite eetikakoodeksit (vt lisa 1 Treenerite eetikakoodeks). Treener, tase 5 täidab tööülesandeid erisugustes olukordades ja kõrgendatud saavutusnõuete nimel elukvaliteedi tõstmise eesmärgil või sportliku konkurentsi tingimustes. On omandanud kutsealased oskused ja teadmised enamasti kutsealasel õppe ja pikaajalise treeneritööga. Omab valmisolekut erialaste teadmiste edasiandmiseks huvitatud osapooltele. Vastutab treeningtööks vajalike ajaliste ja tehniliste vahendite kasutamise ja treenerite omavahelise töökorralduse eest. A.2.1 Sportimise organiseerimine ja arendamine 1. Treenitava valimine või treeningurühma komplekteerimine. 2. Treeningute plaani koostamine. 3. Teiste spetsialistide kaasamine treeningprotsessi. 4. Teiste treenerite juhendamine. 5. Treenitava tervisliku eriolukorra arvestamine treeningprotsessis. A.2.2 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 1. Kehaliste võimete arendamine. 2. Spordialaspetsiifiliste oskuste arendamine. 3. Sotsiaalsete võimete arendamine ja spordiala kultuuri õpetamine. 4. Taastumisvahendite kasutamine. 5. Spordivarustuse ja treeningvahendite soovitamine ja kasutamine. 6. Treenitava juhendamine võistlusel. 7. Toitumisharjumuste suunamine. 8. Treenitava tervikarengu planeerimine, mõõtmine, analüüsimine ja tagasiside andmine. 9. Taktikaline ning psühholoogiline ettevalmistamine valitud spordialal. Spetsialiseerumine toimub sõltuvalt spordiala spetsiifikast, spordialal kasutatavatest vahenditest ja harrastamiskeskkonnast. Spordiala spetsiifikast tulenevalt on kutse andjal õigus kehtestada erinõudeid. Spetsialiseerumine on otseselt seotud kutsestandardis kirjeldatud tööosadega. Treeneritöö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel, kodust eemal (treeningulaagrid, võistlused, koolitused jms). Kasutab treeningprotsessis vajalikke vahendeid vastavalt spordialale. Töös treenerina on olulised pinge- ja stressitaluvus, saavutusvajadus, vastutustunne, ausus, järjekindlus, täpsus, paindlikkus, kohanemisvõime, headus, empaatiavõime, emotsionaalne stabiilsus, motiveerimisvõime. Treener on keskharidusega, nõutava koolituse läbinud ja tasemele vastava erialase töökogemusega isik. Treener. Töö treenerina on reguleeritud spordiseadusega. Treener, tase 5 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse käesolevas kutsestandardis nimetatud spordialale, kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumised nagu jalgrattasport, matkasport, suusatamine, uisutamine ja veeremängud jagunevad omakorda: Jalgrattasport - BMX Matkasport - alpinism - jalgsimatkamine - jalgrattamatkamine - mägimatkamine - veematkamine Suusatamine - murdmaasuusatamine - mäesuusatamine - lumelauasport - kahevõistlus ja suusahüpped - freestyle suusatamine Uisutamine - iluuisutamine - kiiruisutamine Veeremängud - bowling - sportkeegel Sportimise organiseerimine ja arendamine 5 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 5 alpinism jalgsimatkamine jalgrattamatkamine mägimatkamine veematkamine murdmaasuusatamine mäesuusatamine lumelauasport kahevõistlus ja suusahüpped iluuisutamine kiiruisutamine Bowling sportkeegel BMX freestyle-suusatamine Treener, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Kaplan, tase 7 Chaplain, level 7 4 Kaplan V (versioon 1) Kaplan V (versioon 2) Kaplan, tase 7 (versioon 3) Kaplan, tase 7 (versioon 5) Kaplan, tase 7 (versioon 6) Sotsiaalhoolekanne Sotsiaalhoolekande Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaaltöö ja nõustamine Kaplan 12 2018-11-09 2018-11-09 2019-09-04 7 7 2636 Religioonivaldkonna tippspetsialistid 0221 Usundiõpetus ja usuteadus 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Naatan Haamer SA TÜ Kliinikum Dmitri Hüvanen Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik Kerstin Kask Usuteaduse Instituut Taavi Laanepere Kaitseväe kaplaniteenistus Ruudi Leinus Eesti Kirikute Nõukogu Igor Miller Kaplanite Kutseühing Piiskop Eelija (Ott Ojaperv) Vanglate kaplaniteenistus Johann-Christian Põder Vanglate kaplaniteenistus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kaplani töö on teenida inimest, tagades tema usuvabaduse. Kaplan on inimesele toeks tema enda vajadustest ja veendumustest lähtuvalt. Ta hoolitseb inimese kui terviku eest, keskendudes eksistentsiaalsetele ja usulistele teemadele. Kaplan töötab inimväärikuse ja inimsuse nimel ning kaitsel. Kaplan on ordineeritud vaimulik ja kuulub Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikusse või Eesti Vabariigis registreeritud usuühendusse ning tal on oma kiriku/usuühenduse juhtorgani volitus või nõusolek selleks tööks. Teistesse usuühendustesse kuuluvate kaplanite töö kooskõlastatakse EKN-iga. 7. taseme kaplan viib läbi jumalateenistusi ja teisi usulisi talitusi ning teeb hingehoiutööd. Ta arendab erialast tegevust, juhendab ning koolitab hingehoiu valdkonnas. 7. taseme kaplan esindab organisatsiooni ja teeb koostööd riigisiseselt ning rahvusvaheliselt, koordineerib koostööd kolleegide ja teiste spetsialistidega. Kaplan töötab nii üksi kui ka meeskonnas. Tema töö keskmes on suhtlemine nii abivajaja, tema lähedaste, kolleegide kui ka teiste erialade spetsialistidega. Hingehoiu kutsealal on lisaks 7. taseme kaplani kutsele veel järgmised kutsed: - hingehoidja, tase 6, kes teeb hingehoiutööd abivajajaga, koolitab hingehoiu valdkonnas, esindab organisatsiooni ja teeb koostööd kolleegide ja teiste spetsialistidega. - hingehoidja, tase 7, kes lisaks hingehoiutööle arendab erialast tegevust, juhendab ning koolitab hingehoiu valdkonnas, esindab organisatsiooni ja teeb koostööd riigisiseselt ning rahvusvaheliselt, koordineerib koostööd kolleegide ja teiste spetsialistidega. - kaplan, tase 6, kes viib läbi jumalateenistusi ja teisi usulisi talitusi, teeb hingehoiutööd abivajajaga, koolitab ja nõustab usulistes, eetika- ja moraaliküsimustes ning teeb koostööd teiste erialade spetsialistidega; vangla kaplanina viib läbi taasühiskonnastava eesmärgiga usulise suunitlusega sotsiaalprogramme. A.2.1 Jumalateenistuste ja usuliste talituste korraldamine ja läbiviimine 1. Jumalateenistuste ja usuliste talituste, sh oikumeenilise teenistuse ettevalmistamine ja/või läbiviimine. 2. Usulised talitused eritingimustes (merematus, välimatus lahingupiirkonnas jne). A.2.2 Koostöö erinevate usuliste ja ühiskondlike ühendustega. 1. Erinevate usuliste ühenduste vaimulike tegevuse koordineerimine ning korraldamine. 2. Teiste spetsialistide ja vabatahtlike kaasamine nende töö korraldamine. 3. Osalemine ühiskondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonide tegevuses. A.2.3 Hingehoidlik nõustamine 1. Abivajaja seisundi kaardistamine 2. Nõustamine religiooni alal. 3. Nõustamine eetika ja moraali alal. 4. Nõustamine sotsiaalse toimetuleku küsimustes. 5. Hingehoidlik vestlus. 6. Kolleegide hingehoiu nõustamine. 7. Nõustamine lepitusprotsessis. 8. Langenute, hukkunute ja vigastatute hooldus. 9. Nõustamine surnuga ümberkäimisel. 10. Leinanõustamine. 11. Kultuuride- ja religioonidevaheline kommunikatsioon. 12. Töö peredega. A.2.4 Koolitamine 1. Koolitusvajaduse väljaselgitamine. 2. Koolituskava koostamine. 3. Koolituse sisuline ettevalmistamine ja läbiviimine. 4. Koolitustulemuse hindamine ja tagasiside. A.2.5 Kriisiabi 1. Kriisikommunikatsioon. 2. Kriisiolukorra lahendamine. 3. Kriisinõustamine. A.2.6 Kutsealase tegevuse arendamine ja juhtimine. 1. Arengu, tegevuse, eelarve, koolituse ja personali juhtimine. 2. Mentorlus. 3. Töö planeerimine ja analüüsimine. 4. Dokumentatsiooni koostamine. 5. Rahvusvahelise, siseriikliku ja asutusesisese koostöö arendamine ning korraldamine. 6. Osalemine organisatsiooni väärtuste ja hoiakute kujundamises. 7. Organisatsiooni sotsiaalse mälu alalhoidmine ja vahendamine. A.2.7 Ennetustöö 1. Koostöö teiste erialade spetsialistidega. 2. Koostöö abivajaja lähedastega, töö peredega. 3. Avalikkuse teavitamine probleemide ennetamise võimalustest. 4. Suitsiidipreventsioon. 5. Rahvusvaheliste õigusaktide järgimise jälgimine. Kaplan on vastavalt vastutusvaldkonna reeglitele ööpäevaringselt kättesaadav. Kaplan võib kokku puutuda ohuteguritega (emotsionaalsed ja füüsilised rünnakud, kõrgendatud emotsionaalne pinge, infektsioonid jm), mis võivad mõjuda tema elule ja/või tervisele. Kaplan peab olema valmis tegelema enda psüühikat traumeerivate olukordadega. Kaplani peamised töövahendid on usuliste talisuste läbiviimise ja nõustamise vahendid (ametiriietus, Piibel, palveraamatud, lauluraamat, rist jm religioosne sümboolika jne), kaasaegsed sidevahendid, arvuti ja bürootarbed. Kaplani töös on olulised empaatia, analüüsi- ja aktsepteerimisvõime, pingetaluvus, kohusetunne, pühendumus ja paindlikkus. Üldjuhul on kaplanil teoloogiline kõrgharidus ning magistrikraad. Kutseoskused on omandatud täiendkoolituste ja töö käigus. Nõutav on vaimuliku pühitsus. Kaplan, vanglakaplan, vanglavaimulik, haiglakaplan, haiglavaimulik, välipreester, kaitseväe kaplan, koolikaplan, politseikaplan. Kaplan, tase 7 kutse koosneb kaheksast kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.7 ja B.2.8 (läbiv kompetents) tõendamine. Jumalateenistuste ja usuliste talituste korraldamine ja läbiviimine 7 Koostöö erinevate usuliste ja ühiskondlike ühendustega 7 Hingehoidlik nõustamine 7 Koolitamine 7 Kriisiabi 7 Kutsealase tegevuse arendamine ja juhtimine 7 Ennetustöö 7 Kaplan, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Vanemtreener, tase 6 Senior coach, level 6 15 Treener IV (versioon 1) Treener IV (versioon 10) Treener IV (versioon 2) Treener IV (versioon 3) Treener IV (versioon 4) Treener IV (versioon 5) Treener IV (versioon 6) Treener IV (versioon 7) Treener IV (versioon 8) Treener IV (versioon 9) Vanemtreener, tase 6 (versioon 11) Vanemtreener, tase 6 (versioon 12) Vanemtreener, tase 6 (versioon 13) Vanemtreener, tase 6 (versioon 14) Vanemtreener, tase 6 (versioon 16) Vanemtreener, tase 6 (versioon 17) Vanemtreener, tase 6 (versioon 18) Vanemtreener, tase 6 (versioon 19) Vanemtreener, tase 6 (versioon 20) Vanemtreener, tase 6 (versioon 21) Vanemtreener, tase 6 (versioon 22) Vanemtreener, tase 6 (versioon 23) Aeroobika ja rühmatreeningud Aerutamine Aikido Allveesport Ameerika jalgpall Ammulaskmine Automudelism Autosport Bobisõit Capoeira Curling Discgolf Golf Hapkido Iaido Indiaca Jalgpall Jalgrattasport Ju-jutsu Judo Jõutõstmine Jäähoki Jääpall Kabe Karate Kelgutamine Kepikõnd Kergejõustik Kickboxing Kobudo Koroona ja novus Korvpall Kriket Kudo Kujundujumine Kulturism ja fitness Kurnimäng Käsipall Laevamudelism Laskesuusatamine Laskmine Lauatennis Lennusport Maadlus Maahoki Male Matkasport Moodne viievõistlus Mootorrattasport Orienteerumine Padel personaaltreener Pesapall Petank Piljard Poks Purjetamine Raadiosport Ragbi Ratsutamine Ronimissport Rulasport Rulluisutamine Saalihoki Sambo Skeleton Sport Chanbara Squash Sulgpall Sumo Suusatamine Sõudmine Taekwon-do Taipoks Tennis Triatlon Turniiribridž Tõstesport Uisutamine Ujumine Veemoto Veepall Veeremängud Vehklemine Vesiaeroobika Vettehüpped Vibusport Võimlemine Võistlustants Võrkpall Wu-shu Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 13 2018-11-14 2018-11-14 2019-11-18 6 6 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treenerite eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Ilver Audentese Spordigümnaasium Üllar Kerde Eesti Korvpalliliit Janek Küppar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Kadri Liivak Eesti Võimlemisliit Aldur Partasjuk Spordiklubi Reval-Sport Erich Petrovits Jõhvi Spordikeskus Kristjan Port Tallinna Ülikool Aavo Põhjala Eesti Judoliit Jaak Salumets Eesti Treenerite Liit Toomas Tõnise Eesti Olümpiakomitee Priit Vene Eesti Olümpiakomitee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Treener on liikumisharrastuse ja spordispetsialist, kes juhib käitumisharjumuste kujundamise ja kehaliste ning vaimsete harjutuste abil inimese tervist toetavate ja sportlike eesmärkide saavutamist. Treeneri ülesanne on sportlike ja kehaliste võimete terviklik, tulemuslik ja ohutu arendamine. Treener töötab iseseisvalt, meeskonna liikmena või liidrina, kaasates erinevaid spetsialiste. Treeneritöö eeldab vastutustunnet, loomingulisust, saavutusvajadust, täpsust ja ausust. Vajalik on perioodiline treeningtööd toetavate teadmiste ja oskuste tulemuslik täiendamine ning kogemuste ja teadmiste edasiandmine kolleegidele. Oluline on oskus mõjutada treenitavaid isikliku eeskujuga. Treener järgib treenerite eetikakoodeksit (vt lisa 1 Treenerite eetikakoodeks). VANEMTREENER, tase 6 täidab analüüsimist ja otsustamist eeldavaid tööülesandeid ettearvamatutes olukordades ja sportliku konkurentsi või tervise erinõuete tingimustes. Enamasti on omandanud kutsealased oskused ja teadmised kombineeritult kõrgema erialase formaalõppe ja kutsealase koolitusega ning pikaajalise ja tulemusliku treeneritööga. Vastutab erialaste teadmiste edasiandmise eest huvitatud osapooltele. Juhib terviklikuks treeningprotsessiks vajalike ressursside kasutamist ja treenerite omavahelist töökorraldust. A.2.1 Sportimise organiseerimine ja arendamine 1. Treenitava valimine või treeningurühma komplekteerimine. 2. Treeningute plaani koostamine. 3. Teiste spetsialistide kaasamine treeningprotsessi. 4. Teiste treenerite juhendamine. 5. Treenitava tervisliku eriolukorra arvestamine treeningprotsessis. 6. Koolitamine ja metoodiliste materjalide väljatöötamine. A.2.2 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 1. Kehaliste võimete arendamine. 2. Spordialaspetsiifiliste oskuste arendamine. 3. Sotsiaalsete võimete arendamine ja spordiala kultuuri õpetamine. 4. Taastumisvahendite kasutamine. 5. Spordivarustuse ja treeningvahendite soovitamine ja kasutamine. 6. Treenitava juhendamine võistlusel. 7. Toitumisharjumuste suunamine. 8. Treenitava tervikarengu planeerimine, mõõtmine, analüüsimine ja tagasiside andmine. 9. Taktikaline ning psühholoogiline ettevalmistamine valitud spordialal. Spetsialiseerumine toimub sõltuvalt spordiala spetsiifikast, spordialal kasutatavatest vahenditest ja harrastamiskeskkonnast. Spordiala spetsiifikast tulenevalt on kutse andjal õigus kehtestada erinõudeid. Spetsialiseerumine on otseselt seotud kutsestandardis kirjeldatud tööosadega. Treeneritöö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel, kodust eemal (treeningulaagrid, võistlused, koolitused jms). Kasutab treeningprotsessis vajalikke vahendeid vastavalt spordialale. Töös treenerina on olulised pinge- ja stressitaluvus, saavutusvajadus, vastutustunne, ausus, järjekindlus, täpsus, paindlikkus, kohanemisvõime, headus, empaatiavõime, emotsionaalne stabiilsus, motiveerimisvõime. Vanemtreener on nõutava koolituse läbinud ja tasemele vastava erialase töökogemusega isik. Treener. Töö treenerina on reguleeritud spordiseadusega. Vanemtreener, tase 6 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse käesolevas kutsestandardis nimetatud spordialale, kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumised nagu jalgrattasport, matkasport, suusatamine, uisutamine ja veeremängud jagunevad omakorda: Jalgrattasport - BMX Matkasport - alpinism - jalgsimatkamine - jalgrattamatkamine - mägimatkamine - veematkamine Suusatamine - murdmaasuusatamine - mäesuusatamine - lumelauasport - kahevõistlus ja suusahüpped - freestyle suusatamine Uisutamine - iluuisutamine - kiiruisutamine Veeremängud - bowling - sportkeegel Sportimise organiseerimine ja arendamine 6 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 6 alpinism jalgsimatkamine jalgrattamatkamine mägimatkamine veematkamine murdmaasuusatamine mäesuusatamine lumelauasport kahevõistlus ja suusahüpped iluuisutamine kiiruisutamine Bowling sportkeegel BMX freestyle-suusatamine Vanemtreener, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Meistertreener, tase 7 Master Coach, EstQF Level 7 15 Meistertreener, tase 7 (versioon 11) Meistertreener, tase 7 (versioon 12) Meistertreener, tase 7 (versioon 13) Meistertreener, tase 7 (versioon 14) Meistertreener, tase 7 (versioon 16) Meistertreener, tase 7 (versioon 17) Meistertreener, tase 7 (versioon 18) Meistertreener, tase 7 (versioon 19) Meistertreener, tase 7 (versioon 20) Meistertreener, tase 7 (versioon 21) Meistertreener, tase 7 (versioon 22) Meistertreener, tase 7 (versioon 23) Treener V (versioon 1) Treener V (versioon 10) Treener V (versioon 2) Treener V (versioon 3) Treener V (versioon 4) Treener V (versioon 5) Treener V (versioon 6) Treener V (versioon 7) Treener V (versioon 8) Treener V (versioon 9) Aeroobika ja rühmatreeningud Aerutamine Aikido Allveesport Ameerika jalgpall Ammulaskmine Automudelism Autosport Bobisõit Capoeira Curling Discgolf Golf Hapkido Iaido Indiaca Jalgpall Jalgrattasport Ju-jutsu Judo Jõutõstmine Jäähoki Jääpall Kabe Karate Kelgutamine Kepikõnd Kergejõustik Kickboxing Kobudo Koroona ja novus Korvpall Kriket Kudo Kujundujumine Kulturism ja fitness Kurnimäng Käsipall Laevamudelism Laskesuusatamine Laskmine Lauatennis Lennusport Maadlus Maahoki Male Matkasport Moodne viievõistlus Mootorrattasport Orienteerumine Padel personaaltreener Pesapall Petank Piljard Poks Purjetamine Raadiosport Ragbi Ratsutamine Ronimissport Rulasport Rulluisutamine Saalihoki Sambo Skeleton Sport Chanbara Squash Sulgpall Sumo Suusatamine Sõudmine Taekwon-do Taipoks Tennis Triatlon Turniiribridž Tõstesport Uisutamine Ujumine Veemoto Veepall Veeremängud Vehklemine Vesiaeroobika Vettehüpped Vibusport Võimlemine Võistlustants Võrkpall Wu-shu Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 13 2018-11-14 2018-11-14 2019-11-18 7 7 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treenerite eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Ilver Audentese Spordigümnaasium Üllar Kerde Eesti Korvpalliliit Janek Küppar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Kadri Liivak Eesti Võimlemisliit Aldur Partasjuk Spordiklubi Reval-Sport Erich Petrovits Jõhvi Spordikeskus Kristjan Port Tallinna Ülikool Aavo Põhjala Eesti Judoliit Jaak Salumets Eesti Treenerite Liit Toomas Tõnise Eesti Olümpiakomitee Priit Vene Eesti Olümpiakomitee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Treener on liikumisharrastuse ja spordispetsialist, kes juhib käitumisharjumuste kujundamise ja kehaliste ning vaimsete harjutuste abil inimese tervist toetavate ja sportlike eesmärkide saavutamist. Treeneri ülesanne on sportlike ja kehaliste võimete terviklik, tulemuslik ja ohutu arendamine. Treener töötab iseseisvalt, meeskonna liikmena või liidrina, kaasates erinevaid spetsialiste. Treeneritöö eeldab vastutustunnet, loomingulisust, saavutusvajadust, täpsust ja ausust. Vajalik on perioodiline treeningtööd toetavate teadmiste ja oskuste tulemuslik täiendamine ning kogemuste ja teadmiste edasiandmine kolleegidele. Oluline on oskus mõjutada treenitavaid isikliku eeskujuga. Treener järgib treenerite eetikakoodeksit (vt lisa 1 Treenerite eetikakoodeks). Meistertreener, tase 7 täidab teadmiste analüüsimist, süstematiseerimist, edasiarendamist ja õpetamist eeldavaid tööülesandeid ettearvamatutes ning uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades ja kõrgetasemelise sportliku konkurentsi või tervise erinõuete tingimustes. Enamasti on omandanud kutsealased oskused ja teadmised kombineeritult kõrgema erialase formaalõppe ja kutsealase koolitusega ning pikaajalise pideva ja tipptasemel tulemusliku treeneritööga. Vastutab erialaste teadmiste edasiandmise eest huvitatud osapooltele. Loob uut teadmust, arendab spordiala metoodikaid ning koostab õppematerjale, mis aitavad kaasa treenitavate meisterlikkuse kasvule. Vastutab tervikliku treeningprotsessi strateegilise planeerimise ja juhtimise eest. A.2.1 Sportimise organiseerimine ja arendamine 1. Treenitava valimine või treeningrühma komplekteerimine. 2. Treeningute plaani koostamine. 3. Teiste spetsialistide kaasamine treeningprotsessi. 4. Teiste treenerite juhendamine. 5. Treenitava tervisliku eriolukorra arvestamine treeningprotsessis. 6. Koolitamine ja metoodiliste materjalide väljatöötamine. A.2.2 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 1. Kehaliste võimete arendamine. 2. Spordialaspetsiifiliste oskuste arendamine. 3. Sotsiaalsete võimete arendamine ja spordiala kultuuri õpetamine. 4. Taastumisvahendite kasutamine. 5. Spordivarustuse ja treeningvahendite soovitamine ja kasutamine. 6. Treenitava juhendamine võistlusel. 7. Toitumisharjumuste suunamine. 8. Treenitava tervikarengu planeerimine, mõõtmine, analüüsimine ja tagasiside andmine. 9. Taktikaline ning psühholoogiline ettevalmistamine valitud spordialal. Spetsialiseerumine toimub sõltuvalt spordiala spetsiifikast, spordialal kasutatavatest vahendidest ja harrastamiskeskkonnast. Spordiala spetsiifikast tulenevalt on kutse andjal õigus kehtestada erinõudeid. Spetsialiseerumine on otseselt seotud kutsestandardis kirjeldatud tööosadega. Treeneritöö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel, kodust eemal (treeningulaagrid, võistlused, koolitused jms). Kasutab treeningprotsessis vajalikke vahendeid vastavalt spordialale. Töös treenerina on olulised pinge- ja stressitaluvus, saavutusvajadus, vastutustunne, ausus, järjekindlus, täpsus, paindlikkus, kohanemisvõime, headus, empaatiavõime, emotsionaalne stabiilsus, motiveerimisvõime. Meistertreener on nõutava koolituse läbinud ja tasemele vastava erialase töökogemusega isik. Treener. Töö treenerina on reguleeritud spordiseadusega. Meistertreener, tase 7 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse käesolevas kutsestandardis nimetatud spordialale, kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumised nagu jalgrattasport, matkasport, suusatamine, uisutamine ja veeremängud jagunevad omakorda: Jalgrattasport - BMX Matkasport - alpinism - jalgsimatkamine - jalgrattamatkamine - mägimatkamine - veematkamine Suusatamine - murdmaasuusatamine - mäesuusatamine - lumelauasport - kahevõistlus ja suusahüpped - freestyle suusatamine Uisutamine - iluuisutamine - kiiruisutamine Veeremängud - bowling - sportkeegel Sportimise organiseerimine ja arendamine 7 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 7 alpinism jalgsimatkamine jalgrattamatkamine mägimatkamine veematkamine murdmaasuusatamine mäesuusatamine lumelauasport kahevõistlus ja suusahüpped iluuisutamine kiiruisutamine Bowling sportkeegel BMX freestyle-suusatamine Meistertreener, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Eliittreener, tase 8 Elite coach, level 8 5 Eliittreener, tase 8 (versioon 1) Eliittreener, tase 8 (versioon 10) Eliittreener, tase 8 (versioon 11) Eliittreener, tase 8 (versioon 12) Eliittreener, tase 8 (versioon 13) Eliittreener, tase 8 (versioon 2) Eliittreener, tase 8 (versioon 3) Eliittreener, tase 8 (versioon 4) Eliittreener, tase 8 (versioon 6) Eliittreener, tase 8 (versioon 7) Eliittreener, tase 8 (versioon 8) Eliittreener, tase 8 (versioon 9) Aeroobika ja rühmatreeningud Aerutamine Aikido Allveesport Ameerika jalgpall Ammulaskmine Automudelism Autosport Bobisõit Capoeira Curling Discgolf Golf Hapkido Iaido Indiaca Jalgpall Jalgrattasport Ju-jutsu Judo Jõutõstmine Jäähoki Jääpall Kabe Karate Kelgutamine Kepikõnd Kergejõustik Kickboxing Kobudo Koroona ja novus Korvpall Kriket Kudo Kujundujumine Kulturism ja fitness Kurnimäng Käsipall Laevamudelism Laskesuusatamine Laskmine Lauatennis Lennusport Maadlus Maahoki Male Matkasport Moodne viievõistlus Mootorrattasport Orienteerumine Padel personaaltreener Pesapall Petank Piljard Poks Purjetamine Raadiosport Ragbi Ratsutamine Ronimissport Rulasport Rulluisutamine Saalihoki Sambo Skeleton Sport Chanbara Squash Sulgpall Sumo Suusatamine Sõudmine Taekwon-do Taipoks Tennis Triatlon Turniiribridž Tõstesport Uisutamine Ujumine Veemoto Veepall Veeremängud Vehklemine Vesiaeroobika Vettehüpped Vibusport Võimlemine Võistlustants Võrkpall Wu-shu Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 13 2018-11-14 2018-11-14 2019-11-18 8 8 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treenerite eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Ilver Audentese Spordigümnaasium Üllar Kerde Eesti Korvpalliliit Janek Küppar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Kadri Liivak Eesti Võimlemisliit Aldur Partasjuk Spordiklubi Reval-Sport Erich Petrovits Jõhvi Spordikeskus Kristjan Port Tallinna Ülikool Aavo Põhjala Eesti Judoliit Jaak Salumets Eesti Treenerite Liit Toomas Tõnise Eesti Olümpiakomitee Priit Vene Eesti Olümpiakomitee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Treener on liikumisharrastuse ja spordispetsialist, kes juhib käitumisharjumuste kujundamise ja kehaliste ning vaimsete harjutuste abil inimese tervist toetavate ja sportlike eesmärkide saavutamist. Treeneri ülesanne on sportlike ja kehaliste võimete terviklik, tulemuslik ja ohutu arendamine. Treener töötab iseseisvalt, meeskonna liikmena või liidrina, kaasates erinevaid spetsialiste. Treeneritöö eeldab vastutustunnet, loomingulisust, saavutusvajadust, täpsust ja ausust. Vajalik on perioodiline treeningtööd toetavate teadmiste ja oskuste tulemuslik täiendamine ning kogemuste ja teadmiste edasiandmine kolleegidele. Oluline on oskus mõjutada treenitavaid isikliku eeskujuga. Treener järgib treenerite eetikakoodeksit (vt lisa 1 Treenerite eetikakoodeks). Eliittreener, tase 8 täidab valitud erialal eriti arenenud ja spetsialiseeritud oskusi ning tehnikaid eeldavaid tööülesandeid, kasutades tulemuslikult kõige edumeelsemaid ja piirialadel olevaid teadmisi kõikides liikumisharrastuse ning spordi valdkondades ja tasemetel. On omandanud kutsealased tipposkused ja -teadmised akadeemilise kõrgtasemega võrreldaval määral ning need on rahvusvahelisel tipptasemel korduvalt tõestatud tulemusliku treeneritöö kaudu. Omab rahvusvahelist autoriteeti, kujundab eeskuju ja käitumise kaudu spordiala kultuuri rahvusvahelisel tasemel. Demonstreerib oma novaatorlikkust, iseseisvust, teadus- ja kutsealast meisterlikkust ning pidevat pühendumust uute ideede või protsesside arendamisel töö- või õppesituatsioonides. A.2.1 Sportimise organiseerimine ja arendamine 1. Treenitava valimine või treeningrühma komplekteerimine. 2. Treeningute plaani koostamine. 3. Teiste spetsialistide kaasamine treeningprotsessi. 4. Teiste treenerite juhendamine. 5. Treenitava tervisliku eriolukorra arvestamine treeningprotsessis. 6. Koolitamine ja metoodiliste materjalide väljatöötamine. A.2.2 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 1. Kehaliste võimete arendamine. 2. Spordialaspetsiifiliste oskuste arendamine. 3. Sotsiaalsete võimete arendamine ja spordiala kultuuri õpetamine. 4. Taastumisvahendite kasutamine. 5. Spordivarustuse ja treeningvahendite soovitamine ja kasutamine. 6. Treenitava juhendamine võistlusel. 7. Toitumisharjumuste suunamine. 8. Treenitava tervikarengu planeerimine, mõõtmine, analüüsimine ja tagasiside andmine. 9. Taktikaline ning psühholoogiline ettevalmistamine valitud spordialal. Spetsialiseerumine toimub sõltuvalt spordiala spetsiifikast, spordialal kasutatavatest vahendidest ja harrastamiskeskkonnast. Spordiala spetsiifikast tulenevalt on kutse andjal õigus kehtestada erinõudeid. Spetsialiseerumine on otseselt seotud kutsestandardis kirjeldatud tööosadega. Treeneritöö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel, kodust eemal (treeningulaagrid, võistlused, koolitused jms.). Kasutab treeningprotsessis vajalikke vahendeid vastavalt spordialale. Töös treenerina on olulised pinge- ja stressitaluvus, saavutusvajadus, vastutustunne, ausus, järjekindlus, täpsus, paindlikkus, kohanemisvõime, headus, empaatiavõime, emotsionaalne stabiilsus, motiveerimisvõime. Eliittreener on nõutava koolituse läbinud ja tasemele vastava erialase töökogemusega isik. Treener. Töö treenerina on reguleeritud spordiseadusega. Eliittreener, tase 8 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse käesolevas kutsestandardis nimetatud spordialale, kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumised nagu jalgrattasport, matkasport, suusatamine, uisutamine ja veeremängud jagunevad omakorda: Jalgrattasport - BMX Matkasport - alpinism - jalgsimatkamine - jalgrattamatkamine - mägimatkamine - veematkamine Suusatamine - murdmaasuusatamine - mäesuusatamine - lumelauasport - kahevõistlus ja suusahüpped - freestyle suusatamine Uisutamine - iluuisutamine - kiiruisutamine Veeremängud - bowling - sportkeegel Sportimise organiseerimine ja arendamine 8 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 8 alpinism jalgsimatkamine jalgrattamatkamine mägimatkamine veematkamine murdmaasuusatamine mäesuusatamine lumelauasport kahevõistlus ja suusahüpped iluuisutamine kiiruisutamine Bowling sportkeegel BMX freestyle-suusatamine Eliittreener, tase 8 kutset läbiv kompetents 8 Täiskasvanute koolitaja, tase 6 Adult educator, level 6 10 Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 11) Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 12) Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 6) Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 7) Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 8) Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 9) Täiskasvanute koolitaja/andragoog III (versioon 1) Täiskasvanute koolitaja/andragoog III (versioon 2) Täiskasvanute koolitaja/andragoog III (versioon 3) Täiskasvanute koolitaja/andragoog III (versioon 4) Täiskasvanute koolitaja/andragoog III (versioon 5) Täiskasvanute koolitaja-suhtlemistreener, tase 6 Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Täiskasvanute koolitaja 18 2018-11-07 2018-11-07 2020-06-07 6 6 2424 Töötajate koolituse ja täiendõppe tippspetsialistid 0111 Kasvatusteadus 85 Haridus Täiskasvanute koolitaja kutsete kirjeldused Kutsestandardis kasutatud terminid Täiskasvanute koolitaja eetikakoodeks Annika Allikas Eesti Sisekoolituse Arendamise Liit Anu Harjo Estonian Education Centre Kristel Jalak DevelopDesign Koolitus & Konsultatsioon Larissa Jõgi Tallinna Ülikooli Haridusteaduste instituut Tiina Jääger Eesti Vabaharidusliit Anu Kaiv Eesti Koolitusfirmade Liit Merle Lõhmus Tallinna Tehnikaülikool Külli Meier Danske Bank A/S Eesti filiaal Sirje Plaks Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon Andras Marvi Remmik Tartu Ülikooli Haridusteaduste instituut Jevgenia Smirnova Eesti Töötukassa Terje Veide Riigikantselei Spetsialiseerumise töörühm: Endel Hango Self II OÜ Kadri Kõiv DevelopDesign, Eesti Suhtlemistreenerite Ühing Külli Meier Danske Bank Eesti filiaal Helle Saaremägi SA Viljandi Haigla, Eesti Suhtlemistreenerite Ühing Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Täiskasvanute koolitaja, tase 6 on koolitaja ettevalmistuse ja koolitamise kogemusega spetsialist, kes sihipäraselt loodud õppesituatsioonis toetab täiskasvanud inimeste õppimist ja enesearengut. Ta arvestab täiskasvanud õppija eripära ja grupiprotsessidega. Kavandab õppe ja viib läbi koolitusi lähtuvalt sihtrühma vajadustest ning õppekava õpiväljunditest. 6. taseme täiskasvanute koolitaja valmistab ette koolitusprogrammi, valib õppe- ja hindamismeetodid ning valib või koostab vajalikud materjalid. Ta täidab tööülesandeid iseseisvalt ja vastutab oma töö tulemuste eest. Täiskasvanute koolitaja, tase 6 kutse puhul on võimalik spetsialiseerumine täiskasvanute koolitaja-suhtlemistreeneriks. Suhtlemistreening on aktiivõppe meetod, kus õppimise intensiivsus tagatakse kolmekordse tagasisidega õppijatele – suhtlemistreenerilt, grupiliikmetelt ja videolt. Treeningu põhiosa moodustavad praktilised harjutused, kus õppijad saavad võimaluse oma käitumist ise analüüsida ja vajaduse korral treenerite ning teiste grupiliikmete toel muuta. Suhtlemise käsitlemisel treeningul on aluseks võidan-võidad lähenemisviis. Suhtlemistreener aitab treenitavatel arendada oma suhtlemisoskusi ning korrigeerida oskuste valdamiseks vajalikke hoiakuid. Suhtlemistreener juhindub oma töös Eesti Suhtlemistreenerite Ühingu eetikakoodeksist. Kutsealal tegutsevad ka 5., 7. ja 8. taseme täiskasvanute koolitajad (vt lisa 1 Täiskasvanute koolitaja kutsete kirjeldused). A.2.1 Õppeprotsessi ettevalmistamine 1. Õpperühma õpivajaduste väljaselgitamine. 2. Õppekava koostamine ja koolituse planeerimine. 3. Koolituse sisu ettevalmistamine. 4. Õppematerjalide ja -vahendite koostamine, valimine, kohandamine ja uuendamine. A.2.2 Õppeprotsessi läbiviimine 1. Õppijate toetamine õpieesmärkide seadmisel. 2. Õppekeskkonna kujundamine. 3. Õppeprotsessi läbiviimine. 4. Grupiprotsesside suunamine. 5. Õpiväljundite saavutamise hindamine. A.2.3 Õppeprotsessi analüüs ja hindamine 1. Informatsiooni kogumine. 2. Informatsiooni analüüsimine. 3. Hindamine. 4. Huvitatud osapoolte teavitamine õppe tulemustest. A.2.4 Arendus-, loome- või teadustegevus täiskasvanukoolituse valdkonnas 1. Võrgustike ja/või töögruppide töös osalemine A.2.5 Professionaalne enesearendamine 1. Enda tegevuse hindamine õppeprotsessis. 2. Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse tervise hoidmine. 3. Kutse- ja erialane enesetäiendamine. Suhtlemistreening A.2.6 Koostöö kaastreeneriga 1. Treeningueelne koostöö kaastreeneriga. 2. Koostöö suhtlemistreeningu üheaegsel juhendamisel. 3. Suhtlemistreeningu järelanalüüs koos kaastreeneriga. A.2.7 Grupiprotsesside kavandamine ja juhtimine 1. Suhtlemistreeningu ettevalmistamine grupiprotsessi arvestades. 2. Grupiprotsessi juhtimine suhtlemistreeningu käigus. A.2.8 Videometoodika kasutamine 1. Videoharjutuste ettevalmistamine. 2. Videoharjutuste läbiviimine ja osalejate juhendamine. 3. Videoharjutuste analüüsimine, tagasisidestamine. 4. Konfidentsiaalsuse tagamine. A.2.9 Suhtlemismudelite ja -kompetentside õpetamine 1. Suhtlemismudelite õpetamine. 2. Suhtlemisoskuste mudeldamine. 3. Suhtlemisoskuste arendamise propageerimine. Töökeskkonnale esitatavad nõuded sõltuvad õppijate erivajadustest, koolituse eesmärgist, õpiväljunditest ja valdkonnast, milles koolitust läbi viiakse. Koolitaja võtab vastutuse töökeskkonna nõuetele vastavuse eest. Töövahenditeks on õpet toetavad, sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ja muud õppe läbiviimiseks ning loovtegevusteks vajalikud vahendid. Täiskasvanute koolitajale on olulised võimed ja iseloomuomadused, mis toetavad koostööd, inimese arengut ja loovust. Täiskasvanute koolitaja, tase 6 on enamasti kesk-, kutse- või kõrgharidusega spetsialist, kes on läbinud täiskasvanute koolitaja koolituse ja/või arendanud oma kompetentse praktilise tegevuse käigus. Täiskasvanute koolitaja kutse ei eelda ühtse ametinimetuse olemasolu. Kutse omanik võib töötada erinevatel ametikohtadel. Täiskasvanute koolitaja, tase 6 kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 – B.2.5 ja B.2.10 (läbiv kompetents). Spetsialiseerumise täiskasvanute koolitaja-suhtlemistreener, tase 6 taotlemisel tuleb lisaks tõendada kompetentsid B.2.6 - B.2.9. Õppeprotsessi ettevalmistamine 6 Õppeprotsessi läbiviimine 6 Õppeprotsessi analüüs ja hindamine 6 Arendus-, loome- või teadustegevus täiskasvanukoolituse valdkonnas 6 Professionaalne enesearendamine 6 Spetsialiseerumise täiskasvanute koolitaja-suhtlemistreener, tase 6 taotlemisel tuleb lisaks tõendada kompetentsid B.2.6 - B.2.9. Täiskasvanute koolitaja kutset läbiv kompetents 6 Noorem tarkvaraarendaja, tase 4 Junior Software Developer, EstQF Level 4 6 Noorem tarkvaraarendaja, tase 4 (versioon 4) Noorem tarkvaraarendaja, tase 4 (versioon 5) Noorem-tarkvaraarendaja, tase 4 (versioon 7) Tarkvara arendaja III (versioon 1) Tarkvara arendaja III (versioon 2) Tarkvaraarendaja, tase 4 (versioon 3) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Tarkvaraarendus Tarkvara arendaja 12 2018-11-13 2018-11-13 2023-11-02 4 4 2519 Tarkvara ja rakenduste arendajad ning analüütikud, mujal liigitamata 0613 Tarkvara ja rakenduste arendus ning analüüs 62 Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused BCS Koolitus Keelte oskustasemete kirjeldused Andres Ojalill Tallinna Polütehnikum Raul Pärnsalu Playtech Estonia OÜ Villu Teearu Elisa Eesti AS Heiki Tähis AS Atea Merje Vaide BCS Koolitus AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Noorem tarkvaraarendaja, tase 4 põhiliseks tööks on tarkvara lähtekoodi kirjutamine vastavalt väljatöötatud ja kokkulepitud arhitektuurile ning disainile. Ta osaleb süsteemi disaini väljatöötamisel ja pakub välja erinevaid tehnilisi lahendusi, arvestades süsteemi kui tervikut. Tema põhilised tööülesanded on toote või projekti kavandamine, rakenduse projekteerimine, kavandamine ja väljatöötamine, süsteemide integreerimine, testimine, lahenduse kasutuselevõtt ja dokumenteerimine. Ta oskab leida ebakõlasid ülesande püstitusel ja anda sisendit analüütikule ülesande täpsustamiseks, anda sisendit testijale muudatuste ja arenduste testimiseks. Tarkvaraarendaja töötab meeskonnas ja lahendab tööülesandeid iseseisvalt, mõistes ja rakendades meeskonnas kasutatavat tarkvaraarenduse metoodikat. Tarkvaraarendaja töö eeldab analüütilist ja loovat tehnilist mõtlemist ning pidevat kutsealast enesetäiendamist. Ta peab mõistma süsteemi erinevate komponentide omavahelist mõju ning oskama muudatuste ja arenduste tegemisel sellega arvestada. Tarkvaraarendaja töö eeldab head meeskonnatöö oskust. IKT-kutsete kirjeldamisel on aluseks Euroopa IKT-kompetentside raamistik (e-CF), mis määratleb kokku 40 e-CF-põhikompetentsi. 1. Toote või projekti kavandamine (e-CF kompetents A.4.) 2. Rakenduse projekteerimine (e-CF kompetents A.6.) 3. Tehnoloogia arengu jälgimine (e-CF kompetents A.7.) 4. Kavandamine ja väljatöötamine (e-CF kompetents B.1. ja B.2.) 5. Testimine (e-CF kompetents B.3.) 6. Lahenduse juurutamine/paigaldamine/kasutuselevõtt (e-CF kompetents B.4.) 7. Dokumentatsiooni koostamine (e-CF kompetents B.5.) Tarkvaraarendaja töötab siseruumis ja põhiliselt istudes. Töökeskkonna ohuteguriks on sundasend ja töö kuvariga. Tarkvaraarendaja põhilised töövahendid on arvutustehnika ja tarkvara. Tarkvaraarendaja töö eeldab loogilist ja analüütilist mõtlemist ja tehnilist loomingulisust. Oluline on õppimistahe, koostöö- ja kohanemisvõime, suhtlemisvalmidus, orienteeritus tulemustele, vastutus, korrektsus, täpsus, enesedistsipliin ja stressitaluvus. 4. taseme tarkvaraarendajana töötavad tavaliselt inimesed, kellel on erialane kutseharidus, rakenduskõrgharidus või kõrgharidus. Erandjuhul võivad kutseoskused olla omandatud täiendkoolitustel, töökohal või iseseisvalt õppides. Noorem tarkvaraarendaja, noorem programmeerija. Tarkvaraarendaja, tase 4 kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kutsestandardis kirjeldatud kompetentsid. Lihtsa toote või projekti kavandamine ja projektihaldus (e-CF kompetents A.4. ja E.2) 4 Lihtsa rakenduse projekteerimine (e-CF kompetents A.6.) 4 Tehnoloogia arengu jälgimine (e-CF kompetents A.7.) 4 Tarkvarasüsteemi realiseerimine (e-CF kompetents B.1. ja B.2) 4 Testimine (e-CF kompetents B.3.) 4 Lahenduse juurutamine/paigaldamine/kasutuselevõtt (e-CF kompetents B.4.) 4 Dokumentatsiooni koostamine (e-CF kompetents B.5.) 4 Tarkvararendaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 Diploma Engineer in Hydrotechnical engineering, level 7 9 Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 1) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 2) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 3) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 4) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 6) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Hüdrotehnikainsener 5 2017-01-23 2017-01-23 2018-06-04 7 7 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Selle kutsestandardi alusel võib kutse andmine jätkuda kuni 01.08.2018 Alus: SA Kutsekoda juhatuse liikme korraldus nr 19/2018 29.05.2018 ----------------- Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Hüdrotehnikainsener tegutseb keskastme juhi, tippjuhi või kitsama ametiala spetsialistina hüdrotehniliste ehitiste ja seadmete kavandamisel, rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning hüdrotehniliste ehitiste ja seadmete lammutamisel. Hüdrotehnikainseneride ülesanne on ehitustehniliste ja tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ning projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas tööohutust ja töötervishoidu, keskkonnahoidu ning sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte. Kutsestandard sisaldab 7. taseme diplomeeritud hüdrotehnikainseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonna inseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Diplomeeritud hüdrotehnikainsener (EKR 7.tase) peab olema võimeline iseseisvalt töötama keerulistes ja ettearvamatutes olukordades ning vastutama nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Diplomeeritud hüdrotehnikainseneride töö osad ja -ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel ametialade loetelus, tööosade ja -ülesannete üksikasjalikku loetelu vt lisast 3. Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad töö osadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Diplomeeritud hüdrotehnikainseneril peab olema vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud 5-aastase integreeritud kõrghariduse diplom* hüdrotehnilise ehitamise sisu omaval erialal. Hüdrotehnika erialal rakenduskõrghariduse omandanud insenerilt nõutakse täiendava ülikooliõppe ja täiendusõppe läbimist, mida võib tõendada ka VÕTA** kaudu. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava erialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise või taastõendamise eeldusi vt lisast 7. Kutse taotlemise erijuhte on kirjeldatud lisas 8. * Vabariigi valitsuse määrus 25.10.2004 nr 312 Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded. ** VÕTA = Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (ingl APEL = Accreditation of Prior and Experiental Learning). Diplomeeritud hüdrotehnikainsener töötab tavapäraselt kesktasemejuhi, tippjuhi või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht, konsultant. Diplomeeritud hüdrotehnikainseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada hüdrotehnika erialal tõendatud kompetentsuse piires iseseisvalt ja omal vastutusel ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Diplomeeritud hüdrotehnikainseneri volituste ulatus vt lisast 11. Ametiala: Projekteerimine 7 Ametiala: Projekteerimise juhtimine 7 Ametiala: Omanikujärelevalve 7 Ametiala: Ehitusjuhtimine 7 Ametiala: Ehitustegevuse juhtimine 7 Ametiala: Hooldamine ja käitamine 7 Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 Chartered Engineer in Hydrotechnical engineering, level 8 9 Volitatud ehitusinsener V (versioon 1) Volitatud ehitusinsener V (versioon 2) Volitatud ehitusinsener V (versioon 3) Volitatud ehitusinsener V (versioon 4) Volitatud ehitusinsener V (versioon 6) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Hüdrotehnikainsener 5 2017-01-23 2017-01-23 2018-06-04 8 8 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Selle kutsestandardi alusel võib kutse andmine jätkuda kuni 01.08.2018 Alus: SA Kutsekoda juhatuse liikme korraldus nr 19/2018 29.05.2018 ----------------- Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Hüdrotehnikainsener tegutseb keskastmejuhi, tippjuhi või kitsama ametiala spetsialistina hüdrotehniliste ehitiste ja seadmete kavandamisel, rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning hüdrotehniliste ehitiste ja seadmete lammutamisel. Hüdrotehnikainseneride ülesanne on ehitustehniliste ja tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ning projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas tööohutust ja töötervishoidu, keskkonnahoidu ning sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte. Kutsestandard sisaldab 8. taseme volitatud hüdrotehnikainseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonnainseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Volitatud hüdrotehnikainsener (EKR 8.tase) peab olema võimeline iseseisvalt töötama keerulistes ja ettearvamatutes olukordades ning vastutama nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Volitatud hüdrotehnikainseneride tööosad ja -ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel ametialade loetelus, töö osade ja -ülesannete üksikasjalikku loetelu vt lisast 3. Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad tööosadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Volitatud hüdrotehnikainseneril peab olema vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud 5-aastase integreeritud kõrghariduse diplom* hüdrotehnilise ehitamise sisu omaval erialal. Eelduste vastavust on võimalik tõendada ka VÕTA** kaudu. Reeglina on volitatud inseneri kutse esmasel taotlemisel eelduseks diplomeeritud inseneri (EKR 7. tase) kutse olemasolu hüdrotehnika erialal või doktorikraad hüdrotehnikaga seotud teemal. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise või taastõendamise eeldusi vt lisast 7. * Vabariigi valitsuse määrus 25.10.2004 nr 312 Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded. ** VÕTA = Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (inglise keeles: APEL = Accreditation of Prior and Experiential Learning). Volitatud hüdrotehnikainsener töötab tavapäraselt kesktasemejuhi, tippjuhi või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht, konsultant. Volitatud hüdrotehnikainseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada hüdrotehnika erialal tõendatud kompetentsuse piires iseseisvalt ja omal vastutusel ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Volitatud hüdrotehnikainseneri volituste ulatust vt lisast 11. Ametiala: Projekteerimine 8 Ametiala: Projekteerimise juhtimine 8 Ametiala: Omanikujärelevalve 8 Ametiala: Ehitusjuhtimine 8 Ametiala: Ehitustegevuse juhtimine 8 Ametiala: Hooldamine ja käitamine 8 Ametiala: Inseneride koolitamine ja uurimistöö 8 Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 Engineer in Heating, Ventilation and Air Conditioning (HVAC), level 6 10 Ehitusinsener IV (versioon 1) Ehitusinsener IV (versioon 2) Ehitusinsener IV (versioon 3) Ehitusinsener IV (versioon 4) Ehitusinsener IV (versioon 6) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 10) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 11) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 12) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 13) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 5) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 7) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 8) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 9) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 10) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 11) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 12) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 13) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 5) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 7) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 8) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 9) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 11) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 12) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 13) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 5) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 7) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 8) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 9) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 10) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 11) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 12) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 13) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 5) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 7) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 8) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 9) Jahutussüsteemide ehitamine ehitustegevuse juhtimise ametialal Küttesüsteemide ehitamine ehitustegevuse juhtimise ametialal Ventilatsioonisüsteemide ehitamine ehitustegevuse juhtimise ametialal Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener 5 2017-01-23 2017-01-23 2018-11-28 6 6 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener (edaspidi KVJ-insener) tegutseb keskastmejuhina hoonete kütte, ventilatsiooni ja jahutussüsteemide ning nendega seonduvate paigaldiste (edaspidi sisekliima tagamise süsteemid) püstitamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel, samuti süsteemide lammutustöödel (ehitusseaduse mõistes). KVJ-inseneri ülesanne on sisekliima tagamiseks ette nähtud väljatöötatud projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte, keskkonnahoidu ning tööohutust ja töötervishoidu. Kutsestandard sisaldab 6. taseme KVJ-inseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonna inseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. KVJ-insener (EKR 6. tase) peab olema võimeline töötama iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutades nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursi jagamine ja teiste töö juhtimine. KVJ-inseneri osakutse korral kehtib eeltoodu ainult spetsialiseerumise ulatuses ja käesoleva standardi mõistes tähendab spetsialiseerumine alleriala kütte, ventilatsioon ja jahutus ühte komponenti (n. küte) KVJ-inseneri tööosad ja -ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel ametialade loetelus. Vastav tööosade ja -ülesannete loetelu on lisas 3. KVJ-insener töötab nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutab insener spetsiaalseid arvutiprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad tööosadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. KVJ-inseneril peab olema rakenduskõrghariduse diplom või bakalaureusekraad kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal. Eelduste vastavust on võimalik tõendada ka VÕTA* kaudu. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Lisaks sellele tuleb täita täiendusõppe nõuded vastavalt lisale 7. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava erialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise ja taastõendamise eeldusi vt lisast 7. Kutse taotlemise erijuhtu on kirjeldatud lisas 8. * VÕTA = Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (inglise keeles: APEL = Accreditation of Prior and Experiential Learning). KVJ-insener töötab tavapäraselt kesktasemejuhi või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks töödejuhataja, objektijuht ja projektijuht. KVJ-inseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal tõendatud kompetentsuse piires iseseisvalt ja omal vastutusel ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. KVJ-inseneri volituste ulatust kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal vt lisast 11. Ametiala: Ehitusjuhtimine 6 Ametiala: Ehitustegevuse juhtimine 6 Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 Diploma Engineer in Heating, Ventilation and Air Conditioning (HVAC), level 7 10 Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 1) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 2) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 3) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 4) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 6) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 9) Jahutussüsteemide ehitamine ehitustegevuse juhtimise ametialal Küttesüsteemide ehitamine ehitustegevuse juhtimise ametialal Ventilatsioonisüsteemide ehitamine ehitustegevuse juhtimise ametialal Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener 5 2017-01-23 2017-01-23 2018-11-28 7 7 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener (edaspidi KVJ-insener) tegutseb keskastme juhi, tippjuhi või kitsama ametiala spetsialistina hoonete kütte, ventilatsiooni ja jahutussüsteemide ning nendega seonduvate paigaldiste (edaspidi sisekliima tagamise süsteemid) kavandamisel, püstitamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel, samuti süsteemide lammutustöödel (ehitusseaduse mõistes). KVJ-inseneri ülesanne on sisekliima tagamiseks ette nähtud tehniliste lahenduste väljatöötamine ja väljatöötatud projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte, keskkonnahoidu ning tööohutust ja töötervishoidu. Kutsestandard sisaldab 7. taseme diplomeeritud KVJ-inseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonna inseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Diplomeeritud KVJ-insener (EKR 7. tase) peab olema võimeline iseseisvalt töötama keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutades nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. KVJ-inseneri osakutse korral kehtib eeltoodu ainult spetsialiseerumise ulatuses ja käesoleva standardi mõistes tähendab spetsialiseerumine alleriala kütte, ventilatsioon ja jahutus ühte komponenti (n. küte) Diplomeeritud KVJ-inseneri tööosad ja -ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel ametialade loetelus. Vastav tööosade ja -ülesannete loetelu on lisas 3. Diplomeeritud KVJ-insener töötab nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutab insener spetsiaalseid arvutiprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad tööosadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Diplomeeritud KVJ-inseneril peab olema magistrikraad või sellega võrdsustatud 5-aastase integreeritud kõrghariduse diplom* kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal. Kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal rakenduskõrghariduse omandanud kutsetaotlejalt nõutakse täiendava akadeemilise ja täiendusõppe läbimist, mida võib tõendada ka VÕTA** kaudu. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava erialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise ja taastõendamise eeldusi vt lisast 7. Kutse taotlemise erijuhud on kirjeldatud lisas 8. * Vabariigi valitsuse määrus 25.10.2004 nr 312 Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded. ** VÕTA = Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (inglise keeles: APEL = Accreditation of Prior and Experiential Learning). Diplomeeritud KVJ-insener töötab tavapäraselt kesktasemejuhi, tippjuhi või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht ja konsultant. Diplomeeritud KVJ-inseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal iseseisvalt ja enda vastutusel tõendatud kompetentsuse piires ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Diplomeeritud KVJ-inseneri volituste ulatust kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal vt lisast 11. Ametiala: Projekteerimine 7 Ametiala: Projekteerimise juhtimine 7 Ametiala: Omanikujärelevalve 7 Ametiala: Ehitusjuhtimine 7 Ametiala: Ehitustegevuse juhtimine 7 Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 Chartered Engineer in Heating, Ventilation and Air Conditioning (HVAC), level 8 10 Volitatud ehitusinsener V (versioon 1) Volitatud ehitusinsener V (versioon 2) Volitatud ehitusinsener V (versioon 3) Volitatud ehitusinsener V (versioon 4) Volitatud ehitusinsener V (versioon 6) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 9) Jahutussüsteemide ehitamine ehitustegevuse juhtimise ametialal Küttesüsteemide ehitamine ehitustegevuse juhtimise ametialal Ventilatsioonisüsteemide ehitamine ehitustegevuse juhtimise ametialal Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener 5 2017-01-23 2017-01-23 2018-11-28 8 8 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener (edaspidi KVJ-insener) tegutseb keskastmejuhi, tippjuhi või kitsama ametiala spetsialistina hoonete kütte, ventilatsiooni ja jahutussüsteemide ning nendega seonduvate paigaldiste (edaspidi sisekliima tagamise süsteemid) kavandamisel, püstitamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel, samuti süsteemide lammutustöödel (ehitusseaduse mõistes). KVJ-inseneri ülesanne on sisekliima tagamiseks ette nähtud tehniliste lahenduste väljatöötamine ja väljatöötatud projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte, keskkonnahoidu ning tööohutust ja töötervishoidu. Kutsestandard sisaldab 8. taseme volitatud KVJ-inseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonna inseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Volitatud KVJ-insener (EKR 8. tase) peab olema võimeline iseseisvalt töötama juhtiva spetsialisti, juhtiva projektijuhi või teadlase-uurijana keerukate sisekliima tagamise lahenduste väljatöötamisel ja realiseerimisel, vastutades nii enda, töörühmade kui ka ettevõtete või selle allüksuse töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursi jagamine ja teiste töö juhtimine. Volitatud insenerilt eeldatakse sünteesimist ja arendustööd teatud kitsamal eri- ja/või ametialal. KVJ-inseneri osakutse korral kehtib eeltoodu ainult spetsialiseerumise ulatuses ja käesoleva standardi mõistes tähendab spetsialiseerumine alleriala kütte, ventilatsioon ja jahutus ühte komponenti (n. küte) Volitatud KVJ-inseneri inseneri tööosad ja -ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel ametialade loetelus. Vastav tööosade ja -ülesannete loetelu on lisas 3. Volitatud KVJ-insener töötab nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutab insener spetsiaalseid arvutiprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad tööosadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Volitatud KVJ-inseneril peab olema magistrikraad või sellega võrdsustatud 5-aastase integreeritud kõrghariduse diplom* kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal. Eelduste vastavust on võimalik tõendada ka VÕTA** kaudu. Reeglina on volitatud inseneri kutse esmasel taotlemisel eelduseks diplomeeritud inseneri (EKR 7. tase) kutse olemasolu kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal või doktorikraadi kaitsmine seotud teemal. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava erialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise ja taastõendamise eeldusi vt lisast 7. Kutse taotlemise erijuhud on loetletud lisas 8. * Vabariigi valitsuse määrus 25.10.2004 nr 312 Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded. ** VÕTA = Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (inglise keeles: APEL = Accreditation of Prior and Experiential Learning). Volitatud KVJ-insener töötab tavapäraselt kesktasemejuhi, tippjuhi või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, projektijuht ja konsultant. Volitatud KVJ-inseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal tõendatud kompetentsuse piires iseseisvalt ja omal vastutusel ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Volitatud KVJ-inseneri volituste ulatust kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal vt lisast 11. Ametiala: Projekteerimine 8 Ametiala: Projekteerimise juhtimine 8 Ametiala: Omanikujärelevalve 8 Ametiala: Ehitusjuhtimine 8 Ametiala: Ehitustegevuse juhtimine 8 Ametiala: Inseneride koolitamine ja uurimistöö 8 Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 Engineer in Water Supply and Sewerage, level 6 9 Ehitusinsener IV (versioon 1) Ehitusinsener IV (versioon 2) Ehitusinsener IV (versioon 3) Ehitusinsener IV (versioon 4) Ehitusinsener IV (versioon 6) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 10) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 11) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 12) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 13) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 5) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 7) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 8) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 9) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 10) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 11) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 12) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 13) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 5) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 7) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 8) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 9) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 10) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 11) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 12) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 13) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 5) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 7) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 8) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 9) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 10) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 11) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 12) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 13) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 5) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 7) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 8) Alleriala: Hoone veevarustus ja kanalisatsioon Alleriala: Välisveevarustus ja -kanalisatsioon Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener 5 2017-01-23 2017-01-23 2018-06-04 6 6 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Selle kutsestandardi alusel võib kutse andmine jätkuda kuni 01.08.2018 Alus: SA Kutsekoda juhatuse liikme korraldus nr 19/2018 29.05.2018 ----------------- Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener (lühendatult VK-insener) tegutseb keskastmejuhi või kitsama ametiala spetsialistina hoonete veevarustuse ja kanalisatsiooni ning veevarustus- ja kanalisatsiooniehitiste ja -seadmete rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning veevarustus- ja kanalisatsiooniehitiste ja -seadmete lammutamisel. VK-inseneri ülesanne on projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas tööohutust ja töötervishoidu, keskkonnahoidu ning sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte. Kutsestandard sisaldab 6. taseme VK-inseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonna inseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. VK-insener (EKR 6. tase) peab olema võimeline iseseisvalt töötama keerulistes ja ettearvamatutes olukordades ning vastutama nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. VK-insenerid spetsialiseeruvad hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni ning välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni allerialadele. VK-inseneride tööosad ja -ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel ametialade loetelus, tööosade ja -ülesannete üksikasjalikku loetelu vt lisast 3. Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad töö osadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. VK-inseneril peab olema rakenduskõrgharidusdiplom või bakalaureusekraad veevarustuse ja kanalisatsiooni erialal. Eelduste vastavust on võimalik tõendada ka VÕTA* kaudu. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Lisaks sellele tuleb täita täiendusõppe nõuded vastavalt lisale 7. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise või taastõendamise eeldusi vt lisast 7. Kutse taotlemise erijuhtu on kirjeldatud lisas 8. * VÕTA = Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (inglise keeles: APEL = Accreditation of Prior and Experiential Learning). VK-insener töötab tavapäraselt kesktasemejuhi või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks ehitusjuht, objektijuht jms. VK-inseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada veevarustuse ja kanalisatsiooni erialal tõendatud kompetentsuse piires iseseisvalt ja omal vastutusel ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. VK-inseneri volituste ulatust veevarustuse- ja kanalisatsiooni erialal vt lisast 11. Ametiala: Ehitusjuhtimine 6 Ametiala: Ehitustegevuse juhtimine 6 Ametiala: Hooldamine ja käitamine 6 Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 Diploma Engineer in Water Supply and Sewerage, level 7 9 Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 1) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 2) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 3) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 4) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 6) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 8) Alleriala: Hoone veevarustus ja kanalisatsioon Alleriala: Välisveevarustus ja -kanalisatsioon Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener 5 2017-01-23 2017-01-23 2018-06-04 7 7 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Selle kutsestandardi alusel võib kutse andmine jätkuda kuni 01.08.2018 Alus: SA Kutsekoda juhatuse liikme korraldus nr 19/2018 29.05.2018 ----------------- Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener (lühendatult: VK-insener) tegutseb keskastmejuhi või tippjuhina või kitsama ametiala spetsialistina hoonete veevarustuse ja kanalisatsiooni ning veevarustus- ja kanalisatsiooniehitiste ja -seadmete kavandamisel, rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning veevarustus- ja kanalisatsiooniehitiste ja –seadmete lammutamisel. VK-inseneride ülesanne on ehitustehniliste ja tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ning projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas tööohutust ja töötervishoidu, keskkonnahoidu ning sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte. Kutsestandard sisaldab 7. taseme diplomeeritud VK-inseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonnainseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener (EKR 7. tase) peab olema võimeline iseseisvalt töötama keerulistes ja ettearvamatutes olukordades ning vastutama nii enda kui ka töörühmade töötulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Diplomeeritud VK-insenerid spetsialiseeruvad hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni ning välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni allerialadele. Diplomeeritud VK-inseneride tööosad ja -ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel toodud ametialade lõikes, tööosade ja -ülesannete üksikasjalik loetelu vt lisast 3. Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad tööosadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Diplomeeritud VK-inseneril peab olema vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud 5-aastase integreeritud kõrghariduse diplom* veevarustuse ja kanalisatsiooni erialal. Veevarustuse ja kanalisatsiooni erialal rakenduskõrghariduse omandanud kutse taotlejalt nõutakse täiendava ülikooliõppe ja täiendusõppe läbimist, mida võib tõendada ka VÕTA** kaudu. Teadmiste ja oskuste miinimumnõuded vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemiseks või taastõendamiseks vajalikud eeldused on esitatud lisas 7. Kutse taotlemise erijuhud on kirjeldatud lisas 8. * Vabariigi valitsuse määrus 25.10.2004 nr 312 „Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded“ ** VÕTA = Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (inglise keeles: APEL = Accreditation of Prior and Experiental Learning). Diplomeeritud VK-insenerid töötavad kesktaseme-, tippjuhi või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht, konsultant. Diplomeeritud VK-inseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada veevarustuse ja kanalisatsiooni erialal tõendatud kompetentsuse piires iseseisvalt ja omal vastutusel ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Diplomeeritud VK-inseneri volituste ulatust vt lisast 11. Ametiala: Projekteerimine 7 Ametiala: Projekteerimise juhtimine 7 Ametiala: Omanikujärelevalve 7 Ametiala: Ehitusjuhtimine 7 Ametiala: Ehitustegevuse juhtimine 7 Ametiala: Hooldamine ja käitamine 7 Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 Chartered Engineer in Water Supply and Sewerage, level 8 9 Volitatud ehitusinsener V (versioon 1) Volitatud ehitusinsener V (versioon 2) Volitatud ehitusinsener V (versioon 3) Volitatud ehitusinsener V (versioon 4) Volitatud ehitusinsener V (versioon 6) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 8) Alleriala: Hoone veevarustus ja kanalisatsioon Alleriala: Välisveevarustus ja -kanalisatsioon Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener 5 2017-01-23 2017-01-23 2018-06-04 8 8 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Selle kutsestandardi alusel võib kutse andmine jätkuda kuni 01.08.2018 Alus: SA Kutsekoda juhatuse liikme korraldus nr 19/2018 29.05.2018 ----------------- Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener (lühendatult: VK-insener) tegutseb kesktaseme- või tippjuhina või kitsama ametiala spetsialistina hoonete veevarustuse ja kanalisatsiooni ning veevarustus- ja kanalisatsiooniehitiste ja -seadmete kavandamisel, rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning veevarustus- ja kanalisatsiooniehitiste ja –seadmete lammutamisel. VK-inseneride ülesanne on ehitustehniliste ja tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ning projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas tööohutust ja töötervishoidu, keskkonnahoidu ning sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte. Kutsestandard sisaldab 8. taseme volitatud VK-inseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonnainseneride kutsetasemete iseloomustust vt lisast 2. Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener (EKR 8.tase) peab olema võimeline iseseisvalt töötama keerulistes ja ettearvamatutes olukordades ning vastutama nii enda kui ka töörühmade töötulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Volitatud VK-insenerid spetsialiseeruvad hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni ning välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni allerialadele. Volitatud VK-inseneride tööosad ja -ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel ametialade lõikes, tööosade ja -ülesannete üksikasjalikku loetelu vt lisast 3. Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad tööosadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Volitatud VK-inseneril peab olema vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud 5-aastase integreeritud kõrghariduse diplom* veevarustuse ja kanalisatsiooni erialal. Eelduste vastavust on võimalik tõendada ka VÕTA** kaudu. Reeglina on volitatud inseneri kutse esmasel taotlemisel eelduseks diplomeeritud inseneri (EKR 7. tase) kutse olemasolu veevarustuse ja kanalisatsiooni erialal või doktorikraad veevarustuse ja kanalisatsiooniga seotud teemal (va erijuhu kaudu taotletud kutse EKR 7. tase). Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõuded vt lisast 6. Kutse taotlemiseks või taastõendamiseks vajalikud eeldused on vt lisast 7. * Vabariigi valitsuse määrus 25.10.2004 nr 312 Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded. ** VÕTA = Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (inglise keeles: APEL = Accreditation of Prior and Experiential Learning). Volitatud VK-insenerid töötavad kesktaseme-, tippjuhi või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht, konsultant. Volitatud VK-inseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada veevarustuse ja kanalisatsiooni erialal tõendatud kompetentsuse piires iseseisvalt ja omal vastutusel ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Volitatud VK-inseneri volituste ulatust vt. lisast 11. Ametiala: Projekteerimine 8 Ametiala: Projekteerimise juhtimine 8 Ametiala: Omanikujärelevalve 8 Ametiala: Ehitusjuhtimine 8 Ametiala: Ehitustegevuse juhtimine 8 Ametiala: Inseneride koolitamine ja uurimistöö 8 Ametiala: Hooldamine ja käitamine 8 Täiskasvanute koolitaja, tase 5 Adult educator, level 5 7 Täiskasvanute koolitaja, tase 5 (versioon 4) Täiskasvanute koolitaja, tase 5 (versioon 5) Täiskasvanute koolitaja, tase 5 (versioon 6) Täiskasvanute koolitaja, tase 5 (versioon 8) Täiskasvanute koolitaja, tase 5 (versioon 9) Täiskasvanute koolitaja/andragoog II (versioon 1) Täiskasvanute koolitaja/andragoog II (versioon 2) Täiskasvanute koolitaja/andragoog II (versioon 3) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Täiskasvanute koolitaja 9 2017-02-06 2017-02-06 2020-06-07 5 5 2424 Töötajate koolituse ja täiendõppe tippspetsialistid 0111 Kasvatusteadus 85 Haridus Täiskasvanute koolitaja kutsete kirjeldused Kutsestandardis kasutatud terminid Täiskasvanute koolitaja eetikakoodeks Annika Allikas Eesti Sisekoolituse Arendamise Liit Anu Harjo Estonian Education Centre Kristel Jalak DevelopDesign Koolitus & Konsultatsioon Larissa Jõgi Tallinna Ülikooli Haridusteaduste instituut Tiina Jääger Eesti Vabaharidusliit Anu Kaiv Eesti Koolitusfirmade Liit Merle Lõhmus Tallinna Tehnikaülikool Külli Meier Danske Bank A/S Eesti filiaal Sirje Plaks Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon Andras Marvi Remmik Tartu Ülikooli Haridusteaduste instituut Jevgenia Smirnova Eesti Töötukassa Terje Veide Riigikantselei Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Täiskasvanute koolitaja, tase 5 on oma eriala spetsialist, kes sihipäraselt loodud õppesituatsioonis koolitab täiskasvanuid. 5. taseme täiskasvanute koolitaja koolitab enamasti konkreetses valdkonnas või on vähese koolitajakogemusega. Ta valmistab ette õppe läbiviimiseks vajalikud materjalid ja korraldab koolitusi õppekavas ettenähtud teemal. Ta võib vajada õppeprotsessi kavandamisel ja läbiviimisel juhendamist/nõustamist. Kutsealal tegutsevad ka 6., 7. ja 8. taseme täiskasvanute koolitajad (vt lisa 1 Täiskasvanute koolitaja kutsete kirjeldused). A.2.1 Õppeprotsessi ettevalmistamine 1. Õpperühma õpivajaduste täpsustamine. 2. Õppekava koostamine ja koolituse planeerimine. 3. Koolituse sisu ettevalmistamine. 4. Õppematerjalide ja -vahendite koostamine, valimine, kohandamine ja uuendamine. A.2.2 Õppeprotsessi läbiviimine 1. Õppijate toetamine õpieesmärkide seadmisel. 2. Õppekeskkonna kujundamine. 3. Õppeprotsessi läbiviimine. 4. Õpiväljundite saavutamise hindamine. A.2.3 Õppeprotsessi analüüs ja hindamine 1. Informatsiooni kogumine. 2. Huvitatud osapoolte teavitamine õppe tulemustest. A.2.4 Professionaalne enesearendamine 1. Enda tegevuse hindamine õppeprotsessis. 2. Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse tervise hoidmine. 3. Kutse- ja erialane enesetäiendamine. Töökeskkonnale esitatavad nõuded sõltuvad õppijate erivajadustest, koolituse eesmärgist, õpiväljunditest ja valdkonnast, milles koolitust läbi viiakse. Koolitaja võtab vastutuse töökeskkonna nõuetele vastavuse eest. Töövahenditeks on õpet toetavad, sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ja muud õppe läbiviimiseks ning loovtegevusteks vajalikud vahendid. Täiskasvanute koolitajale on olulised võimed ja iseloomuomadused, mis toetavad koostööd, inimese arengut ja loovust. Täiskasvanute koolitaja, tase 5 on enamasti kesk-, kutse- või kõrgharidusega spetsialist, kes on täiskasvanute koolitaja kompetentsid omandanud praktilise tegevuse käigus. Täiskasvanute koolitaja kutse ei eelda ühtse ametinimetuse olemasolu. Kutse omanik võib töötada erinevatel ametikohtadel. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Õppeprotsessi ettevalmistamine 5 Õppeprotsessi läbiviimine 5 Õppeprotsessi analüüs ja hindamine 5 Professionaalne enesearendamine 5 Täiskasvanute koolitaja kutset läbiv kompetents 6 Täiskasvanute koolitaja, tase 6 Adult educator, level 6 9 Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 10) Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 11) Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 12) Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 6) Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 7) Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 8) Täiskasvanute koolitaja/andragoog III (versioon 1) Täiskasvanute koolitaja/andragoog III (versioon 2) Täiskasvanute koolitaja/andragoog III (versioon 3) Täiskasvanute koolitaja/andragoog III (versioon 4) Täiskasvanute koolitaja/andragoog III (versioon 5) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Täiskasvanute koolitaja 9 2017-02-06 2017-02-06 2018-11-06 6 6 2424 Töötajate koolituse ja täiendõppe tippspetsialistid 0111 Kasvatusteadus 85 Haridus Täiskasvanute koolitaja kutsete kirjeldused Kutsestandardis kasutatud terminid Täiskasvanute koolitaja eetikakoodeks Annika Allikas Eesti Sisekoolituse Arendamise Liit Anu Harjo Estonian Education Centre Kristel Jalak DevelopDesign Koolitus & Konsultatsioon Larissa Jõgi Tallinna Ülikooli Haridusteaduste instituut Tiina Jääger Eesti Vabaharidusliit Anu Kaiv Eesti Koolitusfirmade Liit Merle Lõhmus Tallinna Tehnikaülikool Külli Meier Danske Bank A/S Eesti filiaal Sirje Plaks Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon Andras Marvi Remmik Tartu Ülikooli Haridusteaduste instituut Jevgenia Smirnova Eesti Töötukassa Terje Veide Riigikantselei Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Täiskasvanute koolitaja, tase 6 on koolitaja ettevalmistuse ja koolitamise kogemusega spetsialist, kes sihipäraselt loodud õppesituatsioonis toetab täiskasvanud inimeste õppimist ja enesearengut. Ta arvestab täiskasvanud õppija eripära ja grupiprotsessidega. Kavandab õppe ja viib läbi koolitusi lähtuvalt sihtrühma vajadustest ning õppekava õpiväljunditest. 6. taseme täiskasvanute koolitaja valmistab ette koolitusprogrammi, valib õppe- ja hindamismeetodid ning valib või koostab vajalikud materjalid. Ta täidab tööülesandeid iseseisvalt ja vastutab oma töö tulemuste eest. Kutsealal tegutsevad ka 5., 7. ja 8. taseme täiskasvanute koolitajad (vt lisa 1 Täiskasvanute koolitaja kutsete kirjeldused). A.2.1 Õppeprotsessi ettevalmistamine 1. Õpperühma õpivajaduste väljaselgitamine. 2. Õppekava koostamine ja koolituse planeerimine. 3. Koolituse sisu ettevalmistamine. 4. Õppematerjalide ja -vahendite koostamine, valimine, kohandamine ja uuendamine. A.2.2 Õppeprotsessi läbiviimine 1. Õppijate toetamine õpieesmärkide seadmisel. 2. Õppekeskkonna kujundamine. 3. Õppeprotsessi läbiviimine. 4. Grupiprotsesside suunamine. 5. Õpiväljundite saavutamise hindamine. A.2.3 Õppeprotsessi analüüs ja hindamine 1. Informatsiooni kogumine. 2. Informatsiooni analüüsimine. 3. Hindamine. 4. Huvitatud osapoolte teavitamine õppe tulemustest. A.2.4 Arendus-, loome- või teadustegevus täiskasvanukoolituse valdkonnas 1. Võrgustike ja/või töögruppide töös osalemine A.2.5 Professionaalne enesearendamine 1. Enda tegevuse hindamine õppeprotsessis. 2. Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse tervise hoidmine. 3. Kutse- ja erialane enesetäiendamine. Töökeskkonnale esitatavad nõuded sõltuvad õppijate erivajadustest, koolituse eesmärgist, õpiväljunditest ja valdkonnast, milles koolitust läbi viiakse. Koolitaja võtab vastutuse töökeskkonna nõuetele vastavuse eest. Töövahenditeks on õpet toetavad, sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ja muud õppe läbiviimiseks ning loovtegevusteks vajalikud vahendid. Täiskasvanute koolitajale on olulised võimed ja iseloomuomadused, mis toetavad koostööd, inimese arengut ja loovust. Täiskasvanute koolitaja, tase 6 on enamasti kesk-, kutse- või kõrgharidusega spetsialist, kes on läbinud täiskasvanute koolitaja koolituse ja/või arendanud oma kompetentse praktilise tegevuse käigus. Täiskasvanute koolitaja kutse ei eelda ühtse ametinimetuse olemasolu. Kutse omanik võib töötada erinevatel ametikohtadel. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Õppeprotsessi ettevalmistamine 6 Õppeprotsessi läbiviimine 6 Õppeprotsessi analüüs ja hindamine 6 Arendus-, loome- või teadustegevus täiskasvanukoolituse valdkonnas 6 Professionaalne enesearendamine 6 Täiskasvanute koolitaja kutset läbiv kompetents 6 Täiskasvanute koolitaja, tase 7 Adult educator, level 7 9 Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 10) Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 11) Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 12) Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 6) Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 7) Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 8) Täiskasvanute koolitaja/andragoog IV (versioon 1) Täiskasvanute koolitaja/andragoog IV (versioon 2) Täiskasvanute koolitaja/andragoog IV (versioon 3) Täiskasvanute koolitaja/andragoog IV (versioon 4) Täiskasvanute koolitaja/andragoog IV (versioon 5) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Täiskasvanute koolitaja 9 2017-02-06 2017-02-06 2017-05-14 7 7 2424 Töötajate koolituse ja täiendõppe tippspetsialistid 0111 Kasvatusteadus 85 Haridus Täiskasvanute koolitaja kutsete kirjeldused Kutsestandardis kasutatud terminid Täiskasvanute koolitaja eetikakoodeks Annika Allikas Eesti Sisekoolituse Arendamise Liit Anu Harjo Estonian Education Centre Kristel Jalak DevelopDesign Koolitus & Konsultatsioon Larissa Jõgi Tallinna Ülikooli Haridusteaduste instituut Tiina Jääger Eesti Vabaharidusliit Anu Kaiv Eesti Koolitusfirmade Liit Merle Lõhmus Tallinna Tehnikaülikool Külli Meier Danske Bank A/S Eesti filiaal Sirje Plaks Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon Andras Marvi Remmik Tartu Ülikooli Haridusteaduste instituut Jevgenia Smirnova Eesti Töötukassa Terje Veide Riigikantselei Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Täiskasvanute koolitaja, tase 7 on koolitaja ettevalmistuse ja koolitamise kogemusega spetsialist, kes sihipäraselt loodud õppesituatsioonis toetab täiskasvanud inimeste õppimist ja enesearengut. Ta arvestab täiskasvanud õppija eripära ja grupiprotsessidega ning toetab isiksuslikku arengut. 7. taseme täiskasvanute koolitaja juhib ja muudab õppesituatsioone, mis on keerukad, ettearvamatud ja nõuavad uut strateegilist käsitlust. Ta kavandab õppijale variatiivseid õppevõimalusi lähtuvalt sihtrühma vajadustest ning õppekava õpiväljunditest. Ta töötab välja ja/või arendab õppekavasid. Vastutab õppetegevuse kavandamise, läbiviimise ja tulemuse saavutamise eest. 7. taseme täiskasvanute koolitaja populariseerib elukestvat õpet, osaleb võrgustikutöös, arendus-, loome- või teadustegevuses. Ta panustab kutseteadmistesse ja -tegevusse ning juhendab, nõustab või koolitab teisi koolitajaid. 7. taseme täiskasvanute koolitaja töötab iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, juhib meeskonda ning võtab vastutuse nii enda kui meeskonna töö tulemuste eest. Kutsealal tegutsevad ka 5., 6. ja 8. taseme täiskasvanute koolitajad (vt lisa 1 Täiskasvanute koolitaja kutsete kirjeldused). A.2.1 Õppeprotsessi ettevalmistamine 1. Õpperühma ja sihtgrupi õpivajaduste väljaselgitamine 2. Õppekava koostamine ja koolituse planeerimine. 3. Koolituse sisu ettevalmistamine. 4. Õppematerjalide ja -vahendite koostamine, valimine, kohandamine ja uuendamine. A.2.2 Õppeprotsessi läbiviimine 1. Õppijate toetamine õpieesmärkide seadmisel. 2. Õppekeskkonna kujundamine. 3. Õppeprotsessi juhtimine. 4. Grupiprotsesside suunamine. 5. Õpiväljundite saavutamise hindamine. A.2.3 Õppeprotsessi analüüs ja hindamine 1. Informatsiooni kogumine. 2. Informatsiooni analüüsimine. 3. Hindamine. 4. Huvitatud osapoolte teavitamine õppe tulemustest. A.2.4 Arendus-, loome- või teadustegevus täiskasvanukoolituse valdkonnas 1. Täiskasvanukoolituse valdkonna arendus-, loome- või teadustegevusse panustamine. 2. Elukestva õppe põhimõtete kujundamine ja elluviimine. 3. Võrgustike ja/või töögruppide töös osalemine 4. Täiskasvanute koolitajate nõustamine ja juhendamine. A.2.5 Professionaalne enesearendamine 1. Enda tegevuse hindamine õppeprotsessis. 2. Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse tervise hoidmine. 3. Kutse- ja erialane enesetäiendamine. Töökeskkonnale esitatavad nõuded sõltuvad õppijate erivajadustest, koolituse eesmärgist, õpiväljunditest ja valdkonnast, milles koolitust läbi viiakse. Koolitaja võtab vastutuse töökeskkonna nõuetele vastavuse eest. Töövahenditeks on õpet toetavad, sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ja muud õppe läbiviimiseks ning loovtegevusteks vajalikud vahendid. Täiskasvanute koolitajale on olulised võimed ja iseloomuomadused, mis toetavad koostööd, inimese arengut ja loovust. Täiskasvanute koolitaja, tase 7 on kõrgharidusega spetsialist, kes on õppinud täiskasvanute koolitamist ja arendanud oma kompetentse praktilise tegevuse käigus. Täiskasvanute koolitaja kutse ei eelda ühtse ametinimetuse olemasolu. Kutse omanik võib töötada erinevatel ametikohtadel. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Õppeprotsessi ettevalmistamine 7 Õppeprotsessi läbiviimine 7 Õppeprotsessi analüüs ja hindamine 7 Arendus-, loome- või teadustegevus täiskasvanukoolituse valdkonnas 7 Professionaalne enesearendamine 7 Täiskasvanute koolitaja kutset läbiv kompetents 7 Täiskasvanute koolitaja, tase 8 Adult educator, level 8 9 Täiskasvanute koolitaja, tase 8 (versioon 10) Täiskasvanute koolitaja, tase 8 (versioon 11) Täiskasvanute koolitaja, tase 8 (versioon 6) Täiskasvanute koolitaja, tase 8 (versioon 7) Täiskasvanute koolitaja, tase 8 (versioon 8) Täiskasvanute koolitaja/andragoog V (versioon 1) Täiskasvanute koolitaja/andragoog V (versioon 2) Täiskasvanute koolitaja/andragoog V (versioon 3) Täiskasvanute koolitaja/andragoog V (versioon 4) Täiskasvanute koolitaja/andragoog V (versioon 5) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Täiskasvanute koolitaja 9 2017-02-06 2017-02-06 2020-06-07 8 8 2424 Töötajate koolituse ja täiendõppe tippspetsialistid 0111 Kasvatusteadus 85 Haridus Täiskasvanute koolitaja kutsete kirjeldused Kutsestandardis kasutatud terminid Täiskasvanute koolitaja eetikakoodeks Annika Allikas Eesti Sisekoolituse Arendamise Liit Anu Harjo Estonian Education Centre Kristel Jalak DevelopDesign Koolitus & Konsultatsioon Larissa Jõgi Tallinna Ülikooli Haridusteaduste instituut Tiina Jääger Eesti Vabaharidusliit Anu Kaiv Eesti Koolitusfirmade Liit Merle Lõhmus Tallinna Tehnikaülikool Külli Meier Danske Bank A/S Eesti filiaal Sirje Plaks Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon Andras Marvi Remmik Tartu Ülikooli Haridusteaduste instituut Jevgenia Smirnova Eesti Töötukassa Terje Veide Riigikantselei Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Täiskasvanute koolitaja, tase 8 on koolitaja ettevalmistuse ja koolitamise kogemusega ekspert, kes sihipäraselt loodud õppesituatsioonis toetab täiskasvanud inimeste õppimist ja enesearengut, arvestades õppijate eripäraga ning toetades igakülgselt nende isiksuslikku arengut. 8. taseme täiskasvanute koolitaja on pikaajalise praktilise kogemusega koolitaja, kes töötab iseseisvalt ka keerulistes ja ettearvamatutes olukordades ning võtab vastutuse enda ja töörühmade (sh kolleegide) töö tulemuste eest. Ta kavandab õppijale variatiivseid ja innovaatilisi õppevõimalusi lähtuvalt sihtrühma vajadustest ning õppekava õpiväljunditest, töötab välja uusi või arendab olemasolevaid õppekavu. Vastutab õppeprotsessi kavandamise, läbiviimise ja hindamise eest. 8. taseme täiskasvanute koolitaja populariseerib elukestvat õpet, osaleb võrgustikutöös, arendus-, loome- või teadustegevuses (nt osaleb hariduspoliitika, -kontseptsioonide ja -strateegiate loomisel; korraldab ja/või viib läbi uuringuid ja tutvustab nende tulemusi; hindab õppekavu, projekte jms; esineb konverentsidel ja/või seminaridel; publitseerib artikleid jms). Ta panustab valdkonna arengusse ja uute täiskasvanute koolitajate väljaõppesse, koolitab, juhendab ja nõustab teisi koolitajaid. Kutsealal tegutsevad ka 5., 6. ja 7. taseme täiskasvanute koolitajad (vt lisa 1 Täiskasvanute koolitaja kutsete kirjeldused). A.2.1 Õppeprotsessi ettevalmistamine 1. Õpperühma ja sihtgrupi õpivajaduste väljaselgitamine 2. Õppekava koostamine ja koolituse planeerimine. 3. Koolituse sisu ettevalmistamine. 4. Õppematerjalide ja -vahendite koostamine, valimine, kohandamine ja uuendamine. A.2.2 Õppeprotsessi läbiviimine 1. Õppijate toetamine õpieesmärkide seadmisel. 2. Õppekeskkonna kujundamine. 3. Õppeprotsessi juhtimine. 4. Grupiprotsesside suunamine. 5. Õpiväljundite saavutamise hindamine. A.2.3 Õppeprotsessi analüüs ja hindamine 1. Informatsiooni kogumine. 2. Informatsiooni analüüsimine. 3. Hindamine. 4. Huvitatud osapoolte teavitamine õppe tulemustest. A.2.4 Arendus-, loome- või teadustegevus täiskasvanukoolituse valdkonnas 1. Täiskasvanukoolituse valdkonna arendus-, loome- või teadustegevusse panustamine. 2. Elukestva õppe põhimõtete kujundamine ja elluviimine. 3. Võrgustike ja/või töögruppide töös osalemine 4. Täiskasvanute koolitajate nõustamine ja juhendamine. A.2.5 Professionaalne enesearendamine 1. Enda tegevuse hindamine õppeprotsessis. 2. Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse tervise hoidmine. 3. Kutse- ja erialane enesetäiendamine. Töökeskkonnale esitatavad nõuded sõltuvad õppijate erivajadustest, koolituse eesmärgist, õpiväljunditest ja valdkonnast, milles koolitust läbi viiakse. Koolitaja võtab vastutuse töökeskkonna nõuetele vastavuse eest. Töövahenditeks on õpet toetavad, sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ja muud õppe läbiviimiseks ning loovtegevusteks vajalikud vahendid. Täiskasvanute koolitajale on olulised võimed ja iseloomuomadused, mis toetavad koostööd, inimese arengut ja loovust. Täiskasvanute koolitaja, tase 8 on kõrgharidusega spetsialist, kes on õppinud täiskasvanute koolitamist ja arendanud oma kompetentse pikaajalise praktilise tegevuse käigus. Täiskasvanute koolitaja kutse ei eelda ühtse ametinimetuse olemasolu. Kutse omanik võib töötada erinevatel ametikohtadel. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Õppeprotsessi ettevalmistamine 8 Õppeprotsessi läbiviimine 8 Õppeprotsessi analüüs ja hindamine 8 Arendus-, loome- või teadustegevus täiskasvanukoolituse valdkonnas 8 Professionaalne enesearendamine 7 Täiskasvanute koolitaja kutset läbiv kompetents 7 Veokorraldaja-logistik, tase 4 Transport organizer-Logistician, level 4 8 Veokorraldaja III (versioon 1) Veokorraldaja III (versioon 2) Veokorraldaja III (versioon 3) Veokorraldaja III (versioon 4) Veokorraldaja-logistik, tase 4 (versioon 10) Veokorraldaja-logistik, tase 4 (versioon 9) Veokorraldaja, tase 4 (versioon 5) Veokorraldaja, tase 4 (versioon 6) Veokorraldaja, tase 4 (versioon 7) Kauba maanteevedude korraldamine, tase 4 Kaubavarude täiendamine, tase 4 Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Veokorraldaja-logistik 4 2017-02-13 2017-02-13 2022-02-10 4 4 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Ain Tulvi PAC Training OÜ, Eesti Ostu- ja Tarneahelate Juhtimise Ühing Tõnis Hintsov Cargo Order.COM OÜ, Eesti Ostu- ja Tarneahelate Juhtimise Ühing Eveli Laurson Järvamaa Kutsehariduskeskus, Eesti Ostu- ja Tarneahelate Juhtimise Ühing Katre Kasepõld Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon Ott Koppel Tallinna Tehnikaülikool Raivo Roolaid Magnum Logistics OÜ Tarmo Künnapuu DHL Estonia Tiina Matsulevitš SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Veokorraldaja-logistik, tase 4 kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja kutseõppe õppekavade koostamise ning kompetentsuse hindamise alus. Logistika valdkonna töötajad teevad tarneahela toimimiseks vajalikke töid klientide vajadusi ja ettevõtte huve arvestades. Veokorraldaja-logistik, tase 4 korraldab kauba maanteevedusid, teeb kaubavarude täiendamist abistavaid toiminguid ning teenindab ettevõtte sise- ja väliskliente. Veokorraldaja-logistik, tase 4 on valmis töötama iseseisvalt ja meeskonnas. Töö eeldab suhtlemis-, teenindus- ja koostöövalmidust ning pidevat enesetäiendamist. Lähedased kutsed: Logistik, tase 5 A.2.1 Kauba maanteevedude korraldamine 1. Maanteevedude korraldamine 2. Veovahendite igapäevase töö korraldamine 3. Euroopa Liidu sisese veodokumentatsiooni vormistamine A.2.2 Kaubavarude täiendamine 1. Ostutoimingute ettevalmistamine 2. Ostutoimingute tegemine varude täiendamiseks 3. Laotoimingute tegemine A.2.3 Klienditeenindus 1. Lao- ja veoteenuste ostmine ja müümine 2. Kauba- ja veodokumentide käsitlemine 3. Kliendi- ja tarnijasuhete hoidmine Osakutse „Kauba maanteevedude korraldamine“ moodustub järgmistest tööosadest: A.2.1. Kauba maanteevedude korraldamine A.2.3. Klienditeenindus Osakutse „Kaubavarude täiendamine“ moodustub järgmistest tööosadest: A.2.2. Kaubavarude täiendamine A.2.3. Klienditeenindus Töö arvutiga võib koormata silmi ja tekitada sundasendist tingitud vaevusi. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt, vajadusel tuleb valmis olla töötamiseks puhkepäevadel ja vahetustes. Töö on vahelduva tempoga, sisaldades nii rutiinseid tegevusi kui ka kiiret reageerimist nõudvaid situatsioone, ette võib tulla füüsilist pingutust. Töö võib toimuda madala temperatuuridega ladudes (nt külmutus- või külmladudes jm) või kõrgustes. Kokku võib puutuda liikuvate mehhanismidega, spetsiifiliste töövahenditega ja ohtlike kaupadega. Enamlevinud kontoritehnika ja sidevahendid, ettevõtte majandustarkvara. Töö eeldab loogilist mõtlemist, visuaalset mälu, otsustusjulgust, kohanemisvõimet, emotsionaalset stabiilsust, pingetaluvust, korrektsust ning reageerimis- ja analüüsivõimet. Vajalik on koostöövõime ning teenindus- ja suhtlemisvalmidus. 4. taseme veokorraldaja-logistikuks saab õppida kutseõppeasutuses või omandada kutsealased oskused töökohal õppides ja erialaseid täiendkoolitusi läbides. Võimalikud ametinimetused on logistikasekretär, logistiku assistent, logistika klienditeenindaja, logistiku abi, logistik-teenindaja, nooremlogistik, veokorraldaja, dispetšer. Kutse saamiseks tuleb tõendada kõik kompetentsid. Osakutse „Kauba maanteevedude korraldamine“ taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid A.2.1 ja A.2.3. Osakutse „Kaubavarude täiendamine“ taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid A.2.2. ja A.2.3. Kauba maanteevedude korraldamine 4 Kaubavarude täiendamine 4 Klienditeenindus 4 Veokorraldaja-logistik, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Logistik, tase 5 Logistician, level 5 4 Logistik III (versioon 1) Logistik III (versioon 2) Logistik, tase 5 (versioon 3) Logistik, tase 5 (versioon 5) Logistik, tase 5 (versioon 6) Veokorraldaja, tase 5 (versioon 1) Veokorraldaja, tase 5 (versioon 2) Kaubavarude täiendamine, tase 5 Kaubavedude korraldamine, tase 5 Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Veokorraldaja-logistik 4 2017-02-13 2017-02-13 2022-02-10 5 5 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Ain Tulvi PAC Training OÜ, Eesti Ostu- ja Tarneahelate Juhtimise Ühing Tõnis Hintsov Cargo Order.COM OÜ, Eesti Ostu- ja Tarneahelate Juhtimise Ühing Eveli Laurson Järvamaa Kutsehariduskeskus, Eesti Ostu- ja Tarneahelate Juhtimise Ühing Katre Kasepõld Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon Ott Koppel Tallinna Tehnikaülikool Raivo Roolaid Magnum Logistics OÜ Tarmo Künnapuu DHL Estonia Tiina Matsulevitš SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Logistik, tase 5 kutsestandard on täiendkoolituse õppekavade koostamise ning isikute kompetentsuse hindamise alus. Logistika valdkonna töötajad teevad tarneahela toimimiseks vajalikke töid klientide vajadusi ja ettevõtte huve arvestades. Logistik, tase 5 planeerib ja korraldab klientide tellimustele vastavalt sise- ja rahvusvahelisi kaubavedusid ning teeb ostu ja varude täiendamisega seotud toiminguid. Logistik, tase 5 töötab meeskonnas, ta on valmis kandma juhirolli, vastutama töötajate töötulemuste eest ning lahendama operatiivselt tööprobleeme. Töö eeldab suhtlust koostööpartnerite, kaastöötajate ning mitmete ametkondade esindajatega ning pidevat enesetäiendamist. Lähedased kutsed: Logistik-veokorraldaja, tase 4 A.2.1 Kaubavedude planeerimine ja korraldamine 1. Kaubavedude planeerimine, koostamine ja korraldamine 2. Veovahendite ekspluatatsiooni korraldamine 3. Veodokumentide vormistamine A.2.2 Ostmine ja kaubavarude täiendamine 1. Väikesemahuliste hangete läbiviimine ja ettevalmistamine 2. Ostutoimingute tegemine varude täiendamiseks 3. Laotoimingute administreerimine A.2.3 Klienditeenindus 1. Logistikateenuste ostmine ja müümine 2. Kauba- ja veodokumentide käsitlemine 3. Kliendi- ja tarnijasuhete hoidmine ja edendamine A.2.4 Juhtimine ja juhendamine 1. Eestvedamine 2. Juhendamine Osakutse „Kaubavedude korraldamine“ moodustub järgmistest tööosadest: A.2.1. Kaubavedude planeerimine ja korraldamine A.2.3. Klienditeenindus Osakutse „Kaubavarude täiendamine“ moodustub järgmistest tööosadest: A.2.2. Ostmine ja kaubavarude täiendamine A.2.3. Klienditeenindus Töö arvutiga võib koormata silmi ja tekitada sundasendist tingitud vaevusi. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt, vajadusel tuleb valmis olla töötamiseks puhkepäevadel ja vahetustes. Töö on vahelduva tempoga, sisaldades nii rutiinseid tegevusi kui ka kiiret reageerimist nõudvaid situatsioone, ette võib tulla füüsilist pingutust. Töö võib toimuda madala temperatuuridega ladudes (nt külmutus- või külmladudes jm) või kõrgustes. Kokku võib puutuda liikuvate mehhanismidega, spetsiifiliste töövahenditega ja ohtlike kaupadega. Enamlevinud kontoritehnika ja sidevahendid, ettevõtte majandustarkvara. Töö eeldab sihikindlust, initsiatiivikust, organiseerimis-, analüüsi-, kohanemis- ja otsustusvõimet, pingetaluvust ning valmisolekut tegeleda üheaegselt paljude tööülesannetega. Vajalik on teenindus- ja suhtlemisvalmidus. 5. taseme logistiku miinimumharidustase on keskharidus. 5. taseme logistikuks saab kutseõppeasutuses õppides või kutsealal töötades. Kutseõppesse sisse astumine eeldab erialast töökogemust või vähemalt 4. taseme logistika valdkonna kutset. Võimalikud ametinimetused on logistik, veokorraldaja, dispetšer, transpordispetsialist ja logistikaspetsialist. Töötamisel tolliagendina on kohustus tõendada oma kompetentsust vastavalt tolliseadusele. Töötamisel veoseveo veokorraldajana on kohustus tõendada oma kompetentsust vastavalt autoveoseadusele. Töötamisel sõitjate veo veokorraldajana on kohustus tõendada oma kompetentsust vastavalt ühistranspordiseadusele. Kutse saamiseks tuleb tõendada kõik kompetentsid. Osakutse „Kaubavedude korraldamine“ taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid A.2.1 ja A.2.3. Osakutse „Kaubavarude täiendamine“ taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid A.2.2. ja A.2.3. Kaubavedude planeerimine ja korraldamine 5 Ostmine ja kaubavarude täiendamine 5 Klienditeenindus 5 Juhtimine ja juhendamine 5 Logistik, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Sisetööde elektrik, tase 5 Electrician, level 5 2 Ehitiste elektrik, tase 5 (versioon 6) Ehitiste elektrik, tase 5 (versioon 7) Ehitiste elektrik, tase 5 (versioon 8) Sisetööde elektrik, tase 5 (versioon 1) Sisetööde elektrik, tase 5 (versioon 3) Sisetööde elektrik, tase 5 (versioon 4) Sisetööde elektrik, tase 5 (versioon 5) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Elektrik 5 2017-02-23 2017-02-23 2017-11-15 5 5 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Jaan Allem Elektritööde Ettevõtjate Liit Arvo Ulla Elektritööde Ettevõtjate Liit Enn Valgma Tartu Kutsehariduskeskus Jaak Matsi AS Aia Raivo Roasto OÜ Tehnokontrollikeskus Arvo Kübarsepp Auditron OÜ Katrin Tammjärv SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Sisetööde elektrik, tase 5 kutsestandard on välja töötatud: a) Isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks b) Erialaste täiendkoolituste õppekavade aluseks. Sisetööde elektrikud paigaldavad ja hooldavad kuni 1000 V vahelduvpingelisi ja kuni 1500 V alalispingelisi elektrijuhistike süsteeme, masinaid ja seadmeid mitmesugustes elamutes, hoonetes, tehnilistes rajatistes ning nendega seotud kuni 1000 V välisvõrkudes (alates liitumispunktist). 5. taseme sisetööde elektrik teeb elektritöid vastavalt kehtivatele eeskirjadele ja juhenditele nii iseseisvalt kui töörühma juhina. 5. taseme sisetööde elektrik tuleb toime keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, kus on vajadus täita mitmekülgseid tööülesandeid ja vastutada nii enda kui ka töörühma töötulemuse ja tööohutuse eest. Elektri- ja käidutöid teeb sisetööde elektrik, tase 5 üldjuhul pädeva elektriala isiku juhtimisel. A.2.1 Töö planeerimine ja korraldamine 1. Tööülesande ja sisuga tutvumine 2. Tegevuse kavandamine 3. Juhendamine 4. Juhtimine A.2.2 Elektritarvikute ja -juhistike ning seadmete paigaldamine 1. Kaablitrasside ehitamine 2. Kaablite ja juhtmete paigaldamine 3. Maanduste paigaldamine 4. Jaotusseadmete paigaldamine 5. Tarvikute ja seadmete paigaldamine 6. Kontrollimine, katsetamine ja dokumenteerimine 7. Lülituste tegemine ja seadmete pingestamine A.2.3 Elektripaigaldiste ja tarvitite käit (hooldus- ja remonditööd) 1. Elektripaigaldiste ja tarvitite kontrollimine 2. Hoolde- ja käidutoimingute läbiviimine 3. Hoolde- ja käidu dokumenteerimine A.2.4 Tänava ja territooriumi valgustuspaigaldised A.2.5 Kuni 1000 V õhu- ja kaabelliinid A.2.6 Releekaitse ja automaatikatööd (hooneautomaatika) A.2.7 Nõrkvoolupaigaldised A.2.8 Piksekaitsepaigaldised A.2.9 Elektrimootorite ja ajamitega seotud seadmed A.2.10 Potentsiaalse plahvatusohuga keskkonna paigaldised A.2.11 Elektrilised meditsiiniseadmed ja -paigaldised Töötatakse peamiselt siseruumides. Võimalik on kokkupuude müra ja tolmuga ning pingestatud seadmetega. Traumade vältimiseks tuleb järgida töö- ja elektriohutuse standardeid, eeskirju, tööjuhtide nõuandeid ning vajaduse korral kasutada isikukaitsevahendeid ja kanda eririietust. Eriolukordades tuleb töötada nädalavahetustel, riiklike pühade ajal ja öösel. Põhilised töövahendid on käsi- ja spetsiaaltööriistad, mehhanismid (nt tõstukid) ja mõõteseadmed (testrid, ampermeetrid jt). Töö eeldab füüsilist vastupidavust, täpseid ja koordineeritud liigutusi, tehtavale tööle vastavat tervislikku seisundit, sh normaalset nägemist ja kuulmist ning valmisolekut töötada kõrgustes. Edukat tööd toetavad järjekindlus, emotsionaalne stabiilsus, keskendumis-, kohanemis- ja analüüsivõime. 5. taseme sisetööde elektrikuks saab kutseõppeasutuses õppides või kutsealal töötades ja erialaseid kursuseid läbides. Kutseõppesse sisseastumine eeldab erialast töökogemust. Elektrik, elektrimontöör, käiduelektrik. Kohustuslik on omada elektriohuteadlikkuse tunnistust. Alus: Majandus- ja taristuministri määrus „Elektripaigaldise käidule ja elektritööle esitatavad nõuded“. Kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 - B.2.3 tõendamine, läbivate kompetentside B.2.12 - B.2.13 tõendamine ning vähemalt kahe kompetentsi tõendamine valikust B.2.4 – B.2.11. Erandiks on kompetentsi B.2.5 „Kuni 1000 V õhu- ja kaabelliinide paigaldamine“, mille valimisel teise kompetentsi tõendamist ei nõuta. Tõendatud lisakompetentsid laiendavad kutseoskusi ja annavad võimaluse edaspidisele spetsialiseerumisele sidusvaldkonna kutsetele. Töö planeerimine ja korraldamine 5 Elektritarvikute ja -juhistike ning seadmete paigaldamine 5 Elektripaigaldiste ja tarvitite käit (hooldus- ja remonditööd) 5 Kutse taotlemisel on vähemalt kahe kompetentsi tõendamine valikust B.2.4 – B.2.11. Erandiks on kompetentsi B.2.5 „Kuni 1000 V õhu- ja kaabelliinide paigaldamine“, mille valimisel teise kompetentsi tõendamist ei nõuta. Tänava ja territooriumi valgustuspaigaldised 4 Kuni 1000 V õhu- ja kaabelliinid 4 Releekaitse ja automaatikatööd (hooneautomaatika) 4 Nõrkvoolupaigaldised 4 Piksekaitsepaigaldised 4 Elektrimootorite ja -ajamitega seotud paigaldised 4 Potentsiaalse plahvatusohuga keskkonna paigaldised 4 Elektrilised meditsiiniseadmed ja -paigaldised 4 Sisetööde elektrik, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Töö- ja keskkonna ohutus 5 Kergete rõivaste rätsep, tase 4 Dressmaker, level 4 6 Kergete rõivaste rätsep, tase 4 (versioon 7) Rätsep III (versioon 1) Rätsep III (versioon 2) Rätsep III (versioon 3) Rätsep III (versioon 4) Rätsep III (versioon 5) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Rõivatootmine Rätsep 4 2017-02-28 2017-02-28 2021-11-30 4 4 7531 Rätsepad, köösnerid ja kübarategijad 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 14 Rõivatootmine Rätsepa kutsete võrdlustabel Arvuti kasutamise oskused Astra Mõistlik Tallinna Tööstushariduskeskus Inna Soonurm SA Innove Signe Rank Boliree OÜ Eeva Ojamets Lindante OÜ Kati Viibur Baltika Group Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kergete rõivaste rätsep, tase 4 kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja kutseõppe õppekavade koostamise ning kompetentsuse hindamise alus. Kergete rõivaste rätsep valmistab individuaaltellimuse alusel kergeid rätseparõivaid (seelikud, särkpluusid, pluusid, püksid, jakid, kleidid, rõivalisandid) lähtudes kliendi mõõtudest ja vajadustest. Tellijatega suhtlemine eeldab avatust ja teenindusvalmidust ning taktitunnet. Edukaks tööks on oluline pidev erialane enesetäiendamine. Kergete rõivaste rätsepad töötavad väikestes meeskondades, rõiva tootmisettevõtte arendusosakondades või iseseisvalt eratellimuste täitjatena. Kergete rõivaste rätsep võib töötada pärast täiendava eriväljaõppe läbimist laste- ja spordirõivaste, tele-, filmi- ja teatrikostüümide, pesu ja pidulike ja nahast rõivaste valmistajana. Seotud kutsed: Rätsep-stilist, tase 5 vt Lisa 1 Rätsepate kutsete võrdlustabel. A.2.1 Tellimuse koostamine 1. Tellija soovi väljaselgitamine 2. Tellimuse vormistamine A.2.2 Konstrueerimine ja juurdelõikus 1. Rõiva tehnoloogiline kavandamine 2. Lõigete konstrueerimine ja modelleerimine 3. Juurdelõikus A.2.3 Rõiva õmblemine 1. Detailide ettevalmistamine 2. Detailide ja tehnoloogiliste sõlmede ühendamine 3. Rõiva proovid ja prooviparanduste märkimine 4. Rõiva lõppõmblemine A.2.4 Lõppviimistlemine ja pakkimine 1. Triikimine ja kuumniiske töötlemine 2. Toote kvaliteedikontroll 3. Toote pakkimine A.2.5 Toote turundamine 1. Teenuse kujundamine 2. Teenuse kaubastamine Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt, töö võib olla kiire tempoga ja pingeline. Tööülesanded on vahelduvad ning nõuavad mitmesuguseid töövõtteid ja -asendeid, sh sundasendeid. Töökeskkonnas leiduv tekstiilitolm võib tundlikel inimestel põhjustada allergiat. Rätsepa põhilised töövahendid on õmblusmasinad, kuumniiske töötlemise seadmed ja abitöövahendid. Töös on oluline käeline osavus, huvi tekstiilide ja moe vastu, ruumiline kujutlusvõime, hea värvi- ja proportsioonitunnetus, ilumeel, hea koordinatsioon, püsivus, loovus ja õpivalmidus, pingetaluvus, füüsiline vastupidavus ja empaatiavõime Töö eeldab vastutustunnet, pühendumist ning meeskonnatöö-, suhtlemis- ja teenindusvalmidust. 4. taseme kergete rõivaste rätsepaks saab õppida kutseõppeasutuses või omandada kutsealased oskused töökohal õppides ja erialaseid kursuseid läbides. Kergete rõivaste rätsep, näidiste rätsep, muudatuste tegija (alterationist), lõigete valmistaja, rõivaste korrastaja, juurdelõikaja, individuaalrätsep või naiste rätsep. Kergete rõivaste rätsep, tase 4 kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.6 tõendamine. Tellimuse koostamine 4 Konstrueerimine ja juurdelõikus 4 Rõiva õmblemine 4 Lõppviimistlemine ja pakkimine 4 Toote turundamine 4 Kergete rõivaste rätsep, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Rätsep-stilist, tase 5 Tailor, level 5 1 Rätsep-stilist, tase 5 (versioon 2) Köösner, tase 5 Meeste rätsep, tase 5 Nahkrõivaste rätsep, tase 5 Naiste ülerõivaste rätsep, tase 5 Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Rõivatootmine Rätsep 4 2017-02-28 2017-02-28 2021-11-30 5 5 7531 Rätsepad, köösnerid ja kübarategijad 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 14 Rõivatootmine Rätsepa kutsete võrdlustabel Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Astra Mõistlik Tallinna Tööstushariduskeskus Inna Soonurm SA Innove Signe Rank Boliree OÜ Eeva Ojamets Lindante OÜ Kati Viibur Baltika Group Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Rätsep-stilist, tase 5 kutsestandard on alus täiendkoolituste õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele. Rätsep-stilist, tase 5 valmistab individuaaltellimuse alusel rätseparõivaid lähtudes kliendi mõõtudest ja vajadustest. Rätsep-stilist töötab iseseisvalt või meeskonnas, olles vajadusel selle juht. Tema ülesanne on juhendada vähekogenud rätsepaid ja õmblejaid. Rätsep-stilist spetsialiseerub meesterõivaste, naiste ülerõivaste, karusnahast või nahast rõivaste õmblemisele. Rätsep-stilist nõustab tellijat tegumoe, materjalide ja rõivalisandite valikul eesmärgiga leida esteetiline ja sobiv lahendus. Ta oskab anda tellijale soovitusi rõivakandmise reeglite ja kommete osas. Rätsep-stilist kohandab valmisrõivaid tellijale parajaks ning teeb rõivaparandusi. Oluline on pidev erialane enesetäiendamine, et orienteeruda uutes moesuundades, materjalides ja tehnoloogiates. Tellijaga suhtlemine eeldab avatust, teenindusvalmidust ja taktitunnet. Rätsep-stilistid töötavad ateljeedes, rõivatootmisettevõtete arendusosakondades või tegutsevad ettevõtjatena. Seotud kutsed Kergete rõivaste rätsep, tase 4 vt Lisa 1 rätsepa kutsete võrdlustabel. A.2.1 Nõustamine ja tellimuse koostamine 1. Tellija soovi selgitamine 2. Tellija rõivaidee arendamine 3. Tellimuse vormistamine A.2.2 Konstrueerimine ja juurdelõikus 1. Lõigete konstrueerimine ja modelleerimine 2. Juurdelõikus A.2.3 Rõiva õmblemine 1. Detailide ja tehnoloogiliste sõlmede ühendamine 2. Rõiva proovid ja prooviparanduste märkimine 3. Rõiva lõppõmblemine 4. Valmisrõivaste kohandamine A.2.4 Lõppviimistlemine ja pakkimine 1. Triikimine ja kuumniiske töötlemine 2. Toote kvaliteedikontroll 3. Toote pakkimine A.2.5 Ettevõtlusalane tegevus 1. Teenuse kujundamine 2. Teenuse kaubastamine 3. Töötajate eestvedamine ja juhendamine A.2.6 Naiste ülerõivaste valmistamine 1. Õmblustehnoloogia valimine 2. Töö planeerimine ja ettevalmistamine A.2.7 Meeste rõivaste valmistamine 1. Õmblustehnoloogia valimine 2. Töö planeerimine ja ettevalmistamine A.2.8 Karusnahast rõivaste valmistamine 1. Õmblustehnoloogia valimine 2. Töö planeerimine ja ettevalmistamine A.2.9 Nahkrõivaste valmistamine 1. Õmblustehnoloogia valimine 2. Töö planeerimine ja ettevalmistamine Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt, töö võib olla kiire tempoga ja pingeline. Tööülesanded on vahelduvad ning nõuavad mitmesuguseid töövõtteid ja -asendeid (sh sundasendeid). Töökeskkonnas leiduv tekstiilitolm võib tundlikel inimestel põhjustada allergiat. Rätsep-stilisti põhilised töövahendid on õmblusmasinad, kuumniiske töötlemise seadmed ja abitöövahendid. Töös on oluline käeline osavus, ruumiline kujutlusvõime, hea värvi- ja proportsioonitunnetus, ilumeel, loovus, hea koordinatsioon, püsivus, pingetaluvus ja füüsiline vastupidavus. Töö eeldab sihikindlust, pühendumist, analüüsi-, koostöö-, otsustus-, organiseerimis- ja empaatiavõimet. 5. taseme rätsep-stilistiks saab kutseõppeasutuses õppides või kutsealal järjepidevalt töötades ja erialaseid kursuseid läbides. Kutseõppesse sisseastumine eeldab töökogemust individuaalõmbluses (sh konstrueerimises) või 4. taseme kergete rõivaste rätsepa kompetentside olemasolu. 5. taseme Rätsep-stilistil on keskharidus. Rätsep-stilist, rätsep-konstruktor, meesterätsep, naisterätsep, naiste ülerõivaste rätsep, köösner, rõivaste korrigeerija (alterationist), konstruktor, juurdelõikaja, lõigete valmistaja, tehniline disainer. Rätsep-stilist, tase 5 kutse taotlemisel tuleb kompetentse tõendada vastavalt valitud spetsialiseerumisele. Valida vähemalt üks spetsialiseerumine. Naiste ülerõivaste rätsepa kutse taotlemisel on nõutav tõendada kompetentsid B.2.1 - B.2.6 ja B.2.10. Meeste rõivaste rätsepa kutse taotlemisel on nõutav tõendada kompetentsid B.2.1 - B.2.5, B.2.7 ja B.2.10. Karusnahast rõivaste rätsepa kutse taotlemisel on nõutav tõendada kompetentsid B.2.1 - B.2.5, B.2.8 ja B.2.10. Nahkrõivaste rätsepa kutse taotlemise on nõutav tõendada kompetentsid B.2.1 - B.2.5, B.2.9 ja B.2.10. Nõustamine ja tellimuse koostamine 5 Konstrueerimine ja juurdelõikus 5 Rõiva õmblemine 5 Lõppviimistlemine ja pakkimine 4 Ettevõtlusalane tegevus 5 Naiste ülerõivaste rätsepa kutse taotlemisel on nõutav tõendada kompetentsid B.2.1 - B.2.6 ja B.2.10. Meeste rõivaste rätsepa kutse taotlemisel on nõutav tõendada kompetentsid B.2.1 - B.2.5, B.2.7 ja B.2.10. Karusnahast rõivaste rätsepa kutse taotlemisel on nõutav tõendada kompetentsid B.2.1 - B.2.5, B.2.8 ja B.2.10. Nahkrõivaste rätsepa kutse taotlemise on nõutav tõendada kompetentsid B.2.1 - B.2.5, B.2.9 ja B.2.10. Rätsep-stilist, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Kinnisvarahaldur, tase 4 Facility Operations Specialist, Level 4 9 Kinnisvara haldur II (versioon 3) Kinnisvara haldur II (versioon 4) Kinnisvara haldur II (versioon 5) Kinnisvara haldur II (versioon 6) Kinnisvara nooremhaldur II (versioon 1) Kinnisvara nooremhaldur II (versioon 2) Kinnisvarahaldur, tase 4 (versioon 10) Kinnisvarahaldur, tase 4 (versioon 11) Kinnisvarahaldur, tase 4 (versioon 7) Kinnisvarahaldur, tase 4 (versioon 8) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara haldur 6 2017-03-15 2017-03-15 2022-03-09 4 4 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Kutsestandardis kasutatud mõisted Heikki Lind CityHaldus OÜ Martti Kiisa Tallinna Tehnikakõrgkool Margit Dengo Riigi Kinnisvara AS Jüri Kröönström MTÜ Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kinnisvarahaldur, tase 4 kutsestandard on välja töötatud: a) Kutsehariduse vastava taseme õppekava aluseks b) Isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks c) Erialaste täiendkoolituste õppekavade aluseks. 4. taseme kinnisvarahaldur töötab kinnisvarahaldusega tegelevas ettevõttes või mistahes majandusvaldkonna organisatsiooni kinnisvarahaldusega tegelevas struktuuriüksuses. Tema peamised tööülesanded on kinnisvara korrashoiu korraldamine ja järelevalve tegemine, lähtudes osapoolte vahel sõlmitud lepingute sätetest. Selle taseme kinnisvarahaldur töötab üldiselt iseseisvalt, kuid keeruliste olukordade lahendamisel ning strateegiliste otsuste vastuvõtmisel ja rakendamisel vajab ta kõrgema kutsetasemega spetsialisti juhendamist. Ta võtab vastu operatiivseid otsuseid oma volituste piires. A.2.1 Kinnisvara korrashoiu tegevuste strateegiline haldamine 1) Kinnisvara korrashoiu tegevuste ajakava koostamine 2) Hooldusraamatu koostamine ja elluviimine 3) Korrashoiuteenuste lepingute ettevalmistamine A.2.2 Kinnisvara korrashoiu tegevuste taktikaline haldamine 1) Tehniliste ülevaatuste korraldamine kinnisvara objektil 2) Hooldusraamatu pidamine 3) Korrashoiutegevuste eelkalkulatsiooni koostamine 4) Korrashoiuteenuste kavandamine 5) Korrahoiutegevuse järelevalve korraldamine 6) Hangete korraldamine 7) Kinnisvaraobjekti järelevalve korraldamine 8) Turvameetmete korraldamine objektil 9) Avariide likvideerimise korraldamine 10) Väikesemahuliste ehitus- ja remonttööde korraldamine 11) Üürilepingute sõlmimine 12) Objekti kasutusohutuse korraldamine A.2.3 Kinnisvara korrashoiu tegevuste operatiivne haldamine 1) Järelevalve tegemine objekti seisundi ja korrashoiuteenuste kvaliteedile 2) Objekti kasutusohutuse tagamine 3) Tarbimisteenuste kuluanalüüs 4) Korrashoiuga seonduvate andmete kogumine 5) Aruannete koostamine ja esitamine 6) Korrashoiutegevuste kuluanalüüsi tegemine 7) Garantiitoimingute korraldamine 8) Suhtlemine kinnisvaraobjekti korrashoiu osapooltega Töökeskkond on muutuv, töötada tuleb nii sise- kui väliskeskkonnas, mistõttu on vajalik hea tervis ja füüsiline vastupidavus. Iga objekt (kinnistu) on arhitektuuriliste eripärade ja kliendi soovide tõttu erinev ning nõuab personaalset lähenemist. Tööaeg sõltub kinnistul esinevatest probleemidest, mistõttu tuleb arvestada, et välja võidakse kutsuda ka õhtusel ajal või öötundidel ja nädalavahetustel. Kinnisvarahaldur kasutab oma töös tavapäraseid bürootöö- ja kommunikatsioonivahendeid, kontoritarkvara, mõõtmis- ja kontrollseadmeid. Kinnisvara halduri kutsealal töötamine eeldab inimeselt teenindus- ja suhtlemisvalmidust ja avatust. Inimestega suhtlemine nõuab meeldivat ja viisakat käitumist, rahulikku meelt, kannatlikkust ja paindlikkust. Kutsealal töötamiseks vajalike isikuomaduste hulka kuuluvad ka planeerimis- ja juhtimisoskus, koostöövalmidus, täpsus, hoolikus, kohusetunne ja ausus, enesedistsipliin ja usaldatavus. Samuti tuleb erinevates olukordades kasuks pingetaluvus. 4. taseme kinnisvarahaldurina töötavad tavapäraselt inimesed, kellel on vähemalt keskharidus ja kes on oma kutsealased oskused omandanud kutsealaste täienduskoolituste ja tööpraktikaga või kes on kutseõppeasutuses läbinud täies mahus vastava taseme õppekava. Halduri abi, nooremhaldur, halduri assistent Korteriomandi- ja korteriühistuseadusest tuleneb kutsenõue kinnisvarahaldurile valitseja juures majahaldurina tegutsemisel. Selle kutse taotlemisel on vajalik kõikide kompetentside (B.2.1. - B.2.4) tõendamine. Kinnisvara korrashoiu tegevuste strateegiline haldamine 4 Kinnisvara korrashoiu tegevuste taktikaline haldamine 4 Kinnisvara korrashoiu tegevuste operatiivne haldamine 4 Kinnisvarahalduri kutset läbiv kompetents 5 Kinnisvarahaldur, tase 5 Facility Operations Specialist, Level 5 6 Kinnisvara haldur III (versioon 1) Kinnisvara haldur III (versioon 2) Kinnisvara haldur III (versioon 3) Kinnisvara haldur III (versioon 4) Kinnisvarahaldur, tase 5 (versioon 5) Kinnisvarahaldur, tase 5 (versioon 7) Kinnisvarahaldur, tase 5 (versioon 8) Kinnisvarahaldur, tase 5 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara haldur 6 2017-03-15 2017-03-15 2021-04-19 5 5 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Kutsestandardis kasutatud mõisted Heikki Lind CityHaldus OÜ Martti Kiisa Tallinna Tehnikakõrgkool Margit Dengo Riigi Kinnisvara AS Jüri Kröönström MTÜ Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kinnisvarahaldur, tase 5 kutsestandard on välja töötatud: a) Isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks b) Erialaste täiendkoolituste õppekavade aluseks. Kinnisvarahaldur töötab kinnisvara haldamisega tegelevas ettevõttes või mis tahes majandusvaldkonna organisatsiooni kinnisvara haldamisega tegelevas struktuuriüksuses. Kinnisvarahalduri peamised tööülesanded on kinnisvara korrashoiu kavandamine, korraldamine ja järelevalve teostamine, lähtudes osapoolte vahel sõlmitud lepingute sätetest. Kinnisvarahaldur töötab iseseisvalt ja võtab vastu operatiivseid otsuseid oma volituste piires. Keeruliste olukordade lahendamisel ning strateegiliste otsuste vastuvõtmisel ja rakendamisel vajab ta kõrgema kutsetasemega spetsialisti juhendamist. A.2.1 Kinnisvara korrashoiu tegevuste strateegiline haldamine 1) Kinnisvara korrashoiu tegevuste ajakava koostamine A.2.2 Kinnisvara korrashoiu tegevuste taktikaline haldamine 1) Tehniliste ülevaatuste korraldaminekinnisvaraobjektil 2) Hooldusraamatu pidamine 3) Kinnisvaraobjekti hoolduskorralduse ettevalmistamine 4) Omanikukohustuse täitmise korraldamine 5) Korrashoiutegevuste eelkalkulatsiooni koostamine 6) Korrashoiuteenuste kavandamine 7) Hangete korraldamine 8) Kinnisvaraobjekti järelevalve korraldamine 9) Turvameetmete korraldamine objektil 10) Avariide likvideerimise korraldamine 11) Tarbimisteenuste korraldamine 12) Aruannete koostamine ja esitamine 13) Väikesemahuliste ehitus- ja remonttööde korraldamine 14) Üürilepingute sõlmimine A.2.3 Kinnisvara korrashoiu tegevuste operatiivne haldamine 1) Järelevalve tegemine objekti seisundi ja korrashoiuteenuste kvaliteedile 2) Objekti kasutusohutuse tagamine 3) Tarbimisteenuste kuluanalüüs 4) Korrashoiuga seonduvate andmete kogumine 5) Aruannete koostamine ja esitamine 6) Korrashoiutegevuste kuluanalüüsi tegemine 7) Garantiitoimingute korraldamine 8) Suhtlemine kinnisvaraobjekti korrashoiu osapooltega Töökeskkond on muutuv, töötada tuleb nii sise- kui väliskeskkonnas, mistõttu on vajalik hea tervis ja füüsiline vastupidavus. Iga objekt (kinnistu) on arhitektuuriliste eripärade ja kliendi soovide tõttu erinev ning nõuab personaalset lähenemist. Tööaeg sõltub kinnistul esinevatest probleemidest, mistõttu tuleb arvestada, et välja võidakse kutsuda ka õhtusel ajal või öötundidel ja nädalavahetustel. Kinnisvarahaldur kasutab oma töös tavapäraseid bürootöö- ja kommunikatsioonivahendeid, kontoritarkvara, mõõtmis- ja kontrollseadmeid. Kinnisvara halduri kutsealal töötamine eeldab inimeselt teenindus- ja suhtlemisvalmidust ja avatust. Inimestega suhtlemine nõuab meeldivat ja viisakat käitumist, rahulikku meelt, kannatlikkust ja paindlikkust. Kutsealal töötamiseks vajalike isikuomaduste hulka kuuluvad ka planeerimis- ja juhtimisoskus, koostöövalmidus, täpsus, hoolikus, kohusetunne ja ausus, enesedistsipliin ja usaldatavus. Samuti tuleb erinevates olukordades kasuks pingetaluvus. Kinnisvarahalduritena töötavad tavapäraselt inimesed, kellel on keskharidus või erialane kutseharidus ja kelle kutsealased oskused on omandatud kutsealaste täienduskoolituste ja tööpraktikaga. Majahaldur, objektihaldur, haldur, kinnisvara haldusspetsialist, majandusjuhataja. Korteriomandi- ja korteriühistuseadusest tuleneb kutsenõue kinnisvarahaldurile valitseja juures majahaldurina tegutsemisel. Selle kutse taotlemisel on vajalik kõikide kompetentside (B.2.1. - B.2.4) tõendamine. Kinnisvara korrashoiu tegevuste strateegiline haldamine 5 Kinnisvara korrashoiu tegevuste taktikaline haldamine 5 Kinnisvara korrashoiu tegevuste operatiivne haldamine 5 Kinnisvarahalduri kutset läbiv kompetents 5 Kinnisvara haldusjuht, tase 6 Technical facilities manager, level 6 7 Kinnisvara haldur IV (versioon 4) Kinnisvara haldur IV (versioon 5) Kinnisvara haldusjuht, tase 6 (versioon 6) Kinnisvara haldusjuht, tase 6 (versioon 8) Kinnisvara haldusjuht, tase 6 (versioon 9) Kinnisvara vanemhaldur IV (versioon 2) Kinnisvara vanemhaldur IV (versioon 3) Kinnisvarahaldur IV (versioon 1) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara haldur 6 2017-03-15 2017-03-15 2022-03-09 6 6 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Kutsestandardis kasutatud mõisted Heikki Lind CityHaldus OÜ Martti Kiisa Tallinna Tehnikakõrgkool Margit Dengo Riigi Kinnisvara AS Jüri Kröönström MTÜ Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kinnisvara haldusjuht, tase 6 kutsestandard on välja töötatud: a) Isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks b) Erialaste täiendkoolituste õppekavade aluseks c) Kõrghariduse vastava taseme õppekavade aluseks. Kinnisvara haldusjuht töötab juhtiva ja/või vastutava spetsialistina kinnisvara haldamisega tegelevas ettevõttes või mis tahes majandusvaldkonna organisatsiooni kinnisvara haldamisega tegelevas struktuuriüksuses. Kinnisvara haldusjuht tegeleb peamiselt kinnisvara korrashoiu efektiivsuse analüüsimisega, töötab välja uuenduslikke lahendusi ning viib ellu kinnisvara korrashoiu pikaajalisi tegevusstrateegiaid, vastutab organisatsiooniliselt alluvate töörühmade tegevuse eest. A.2.1 Kinnisvara korrashoiu tegevuste strateegiline haldamine 1) Kinnisvaraobjekti korrashoiustrateegia koostamine 2) Äriplaani koostamine kinnisvaraobjekti korrashoiu tagamiseks 3) Kinnisvara korrashoiu tegevuste ajakava koostamine 4) Hooldusraamatu koostamine ja elluviimine 5) Haldusprotseduuri reeglite koostamine ja täitmise järelevalve 6) Korrashoiuteenuste lepingute ettevalmistamine 7) Ehitusprojektide korraldamine 8) Pikaajalise investeeringute ajakava koostamine 9) Objekti majandusanalüüsi tegemine A.2.2 Kinnisvara korrashoiu tegevuste taktikaline haldamine 1) Korrashoiutegevuste eelkalkulatsiooni koostamine 2) Korrahoiutegevuse järelevalve korraldamine 3) Hangete korraldamine 4) Tarbimisteenuste korraldamine 5) Aruannete koostamine ja esitamine 6) Üürilepingute sõlmimine 7) Objekti kasutusohutuse korraldamine A.2.3 Kinnisvara korrashoiu tegevuste operatiivne haldamine 1) Suhtlemine kinnisvaraobjekti korrashoiu osapooltega. Töökeskkond on üldiselt stabiilne, töötada tuleb peamiselt büroos, fikseeritud tööajaga. Kinnisvara haldusjuht kasutab oma töös tavapäraseid bürootöö- ja kommunikatsioonivahendeid, kontoritarkvara. Kinnisvara halduri kutsealal töötamine eeldab inimeselt teenindus- ja suhtlemisvalmidust ja avatust. Inimestega suhtlemine nõuab meeldivat ja viisakat käitumist, rahulikku meelt, kannatlikkust ja paindlikkust. Kutsealal töötamiseks vajalike isikuomaduste hulka kuuluvad ka planeerimis- ja juhtimisoskus, koostöövalmidus, täpsus, hoolikus, kohusetunne ja ausus, enesedistsipliin ja usaldatavus. Samuti tuleb erinevates olukordades kasuks pingetaluvus. Kinnisvara haldusjuhtidena töötavad tavapäraselt inimesed, kellel on erialane kõrgharidus ja kelle kutsealased oskused on omandatud kutsealaste täienduskoolituste ja tööpraktikaga. Haldusgrupi juht, haldusnõunik, halduskonsultant. Korteriomandi- ja korteriühistuseadusest tuleneb kutsenõue kinnisvarahaldurile valitseja juures majahaldurina tegutsemisel. Selle kutse taotlemisel on vajalik kõikide kompetentside (B.2.1. - B.2.4) tõendamine. Kinnisvara korrashoiu tegevuste strateegiline haldamine 6 Kinnisvara korrashoiu tegevuste taktikaline haldamine 6 Kinnisvara korrashoiu tegevuste operatiivne haldamine 6 Kinnisvarahalduri kutset läbiv kompetents 5 Palkmajaehitaja, tase 3 Log house builder, level 3 7 Käsitsi palkmajaehitaja I (versioon 1) Käsitsi palkmajaehitaja I (versioon 2) Palkmaja ehitaja I (versioon 1) Palkmaja ehitaja I (versioon 2) Palkmaja ehitaja I (versioon 3) Palkmaja ehitaja I (versioon 4) Palkmaja ehitaja I (versioon 5) Palkmajaehitaja, tase 3 (versioon 6) Palkmajaehitaja, tase 3 (versioon 8) Puitmajaehitaja, tase 3 (versioon 10) Puitmajaehitaja, tase 3 (versioon 9) Puitmajaehitaja, tase 4 esmane kutse (versioon 11) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Palkmajaehitus Palkmaja ehitaja 6 2017-03-15 2017-03-15 2019-03-14 3 3 7111 Üldehitajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 41 Hoonete ehitus Tööosad ja tööülesanded Kutsestandardis kasutatud kutsealased terminid Eesti Puitmajaliidu standardid palkehitistele Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Elari Kivisoo Eesti Puitmajaliit Andres Madalik Nordeo OY Raivo Moks Tallinna Ehituskool Ants Ploompuu Palkehituse OÜ Märt Rahamägi Eesti Puitmajaliit Aulika Riisenberg SA Innove Kaljo Valler Palmatin OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Palkmajaehitaja, tase 3 kutsestandard on välja töötatud: a) Kutsehariduse vastava taseme õppekava aluseks b) Isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks Palkmajaehitaja kutsealal on kolm kutset: palkmajaehitaja, tase 3; palkmajaehitaja, tase 4 ja palkmajaehitaja, tase 5. Palkmajaehitaja, tase 3 põhiliseks tööks on tööstuslikult valmistatud detailidest ja/või moodulitest palkseinte püstitamine vastavalt etteantud juhistele. Ta osaleb kõrgema tasemega palkmajaehitaja juhendamisel muude tööde tegemisel (nt sarikate, uste ja akende paigaldamisel, vahelagede ja katusekatte kandekonstruktsioonide, põrandate ja sõrestikkonstruktsioonide ehitamisel, jne). 3. taseme palkmajaehitaja töötab iseseisvalt mõnes kitsamas töölõigus (nt ehitusmaterjali ladustamine jms), järgides üksikasjalisi juhiseid ning töö- ja keskkonna ohutusnõudeid. Ta oskab iseseisvalt organiseerida oma tööd ning töötada meeskonnas. A.2.1 Töö planeerimine ehitusplatsil A.2.2 Tööks ettevalmistamine ja töö korraldamine ehitusplatsil A.2.3 Puitliidete valmistamine A.2.4 Palkmaja puitkarkass-seinte ehitamine A.2.5 Palkseinte ehitamine A.2.6 Puitvahelagede ja põrandate ehitamine A.2.7 Katusekonstruktsioonide ehitamine A.2.8 Avatäidete (aknad, uksed, luugid) paigaldamine A.2.9 Lisasoojustuse ja välisvooderdise paigaldamine palkseinale A.2.10 Välisrajatiste ehitamine Tööülesannete täielik loetelu on toodud Lisas 1: „Tööosad ja tööülesanded“. Palkmajaehitaja töötab nii sise- kui välitingimustes, sh kõrgustes, tõsteseadmete töötsoonis. Töökeskkond võib olla mürarohke. Töökeskkonnas esineb puidutolmu ja keemilisi ained, mis võivad põhjustada allergiat. Töö nõuab füüsilist pingutust, töötempo on vahelduv. Palkmajaehitaja põhilisteks töövahenditeks on liimeister, koorimisraud, kirves, palgipööramislabidas, mootorsaag, elektritrell, riisk, vararaud, erinevad vesiloodid, erinevad elektrikäsifreesid ja saed, nivelliir, tõsteseadmed, peitlid ja muud käsitööriistad. Palkmajaehitaja töö nõuab käsitööoskust, oluline on liigutuste ratsionaalsus, kiirus, täpsus, kõrgus- ja koormustaluvus. Palkmajaehitaja töö eeldab materjalitunnetust, head erialast osavust ning loogilist mõtlemist. Ta peab olema koostöö-, õppimis-, kohanemis-, vastutus- ja otsustusvõimeline. Kasuks tuleb seltsivus, sõbralikkus ja suhtlemisvalmidus. Palkmajaehitajatena töötavad inimesed, kelle kutseoskused on omandatud kutseõppeasutustes või kogenud meistri käe all töökohal. Palkmajaehitaja, palkmajapüstitaja, palkmeister, käsitöö palkmaja ehitaja. Selle kutse saamiseks on nõutav kõikide kompetentside B.2.1 – B.2.11 tõendamine. Töö planeerimine ehitusplatsil 3 Tööks ettevalmistamine ja töö korraldamine ehitusplatsil 3 Puitliidete valmistamine 3 Palkmaja puitkarkass-seinte ehitamine 3 Palkseinte ehitamine 3 Puitvahelagede ja põrandate ehitamine 3 Katusekonstruktsioonide ehitamine 3 Avatäidete (aknad, uksed, luugid) paigaldamine 3 Lisasoojustuse ja välisvooderdise paigaldamine palkseinale 3 Välisrajatiste ehitamine 3 Palkmajaehitaja, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Palkmajaehitaja, tase 4 Log house builder, level 4 7 Käsitsi palkmajaehitaja II (versioon 1) Käsitsi palkmajaehitaja II (versioon 2) Palkmaja ehitaja II (versioon 1) Palkmaja ehitaja II (versioon 2) Palkmaja ehitaja II (versioon 3) Palkmaja ehitaja II (versioon 4) Palkmaja ehitaja II (versioon 5) Palkmajaehitaja, tase 4 (versioon 6) Palkmajaehitaja, tase 4 (versioon 8) Puitmajaehitaja, tase 4 (versioon 10) Puitmajaehitaja, tase 4 (versioon 11) Puitmajaehitaja, tase 4 (versioon 9) Käsitöö palkmaja tootja, tase 4 Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Palkmajaehitus Palkmaja ehitaja 6 2017-03-15 2017-03-15 2019-03-14 4 4 7111 Üldehitajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 41 Hoonete ehitus Tööosad ja tööülesanded Kutsestandardis kasutatud kutsealased terminid Eesti Puitmajaliidu standardid palkehitistele Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Elari Kivisoo Eesti Puitmajaliit Andres Madalik Nordeo OY Raivo Moks Tallinna Ehituskool Ants Ploompuu Palkehituse OÜ Märt Rahamägi Eesti Puitmajaliit Aulika Riisenberg REKK Kaljo Valler Palmatin OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Palkmajaehitaja, tase 4 kutsestandard on välja töötatud: a) Kutsehariduse vastava taseme õppekava aluseks b) Isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks Sellel kutsealal on kolm kutset: Palkmajaehitaja, tase 3; Palkmajaehitaja, tase 4 ja Palkmajaehitaja, tase 5. Palkmajaehitaja, tase 4 on oskustöötaja, kes püstitab tööstuslikult või käsitööna valmistatud detailidest ja/või moodulitest palkmaju. Ta töötab iseseisvalt maja palkseinte ehitamisel ja sarikate paigaldamisel ning muude tööde tegemisel (nt paigaldab uksed ja aknad, ehitab vahelaed ja katusekatte kandekonstruktsioonid, ehitab põrandad, sõrestikkonstruktsioonid, paigaldab trepid, ehitab ja paigaldab muud puitkonstruktsioonid), järgides projektdokumentatsiooni ning töö- ja keskkonna ohutusnõudeid. Ta oskab iseseisvalt organiseerida oma tööd ning töötada meeskonnas, vajadusel juhendab kaastöötajaid. 4. taseme palkmajaehitaja võib spetsialiseeruda käsitöö palkmaja tootjaks. Käsitöö palkmaja tootja toodab käsitööna erinevaid palkmaja detaile ja mooduleid ning erinevaid palkkonstruktsioone. A.2.1 Töö planeerimine ehitusplatsil A.2.2 Tööks ettevalmistamine ja töö korraldamine ehitusplatsil A.2.3 Puitliidete valmistamine A.2.4 Palkmaja puitkarkass-seinte ehitamine A.2.5 Palkseinte ehitamine A.2.6 Puitvahelagede ja põrandate ehitamine A.2.7 Katusekonstruktsioonide ehitamine A.2.8 Avatäidete (aknad, uksed, luugid) paigaldamine A.2.9 Lisasoojustuse ja välisvooderdise paigaldamine palkseinale A.2.10 Leiliruumi ehitamine A.2.11 Välisrajatiste ehitamine A.2.12 Renoveerimine Käsitööna valminud palkmajade tootmine A.2.13 Ehituspalgi ettevalmistamine A.2.14 Palkmaja detailide ja/või moodulite käsitsi tootmine Tööülesannete täielik loetelu on toodud Lisas 1: „Tööosad ja tööülesanded“. Palkmajaehitaja töötab nii sise- kui ka välitingimustes, sh kõrgustes, tõsteseadmete töötsoonis. Töökeskkond võib olla mürarohke. Töökeskkonnas esineb puidutolmu ja keemilisi ained, mis võivad põhjustada allergiat. Töö nõuab füüsilist pingutust, töötempo on vahelduv. Palkmajaehitaja põhilisteks töövahenditeks on liimeister, koorimisraud, kirves, palgipööramislabidas, mootorsaag, elektritrell, riisk, vararaud, erinevad vesiloodid, erinevad elektrikäsifreesid ja saed, nivelliir, tõsteseadmed, peitlid ja muud käsitööriistad. Palkmajaehitaja töö nõuab käsitööoskust, oluline on liigutuste ratsionaalsus, kiirus, täpsus, kõrgus- ja koormustaluvus ning loogiline mõtlemine. Ta peab olema koostöö-, õppimis-, kohanemis-, vastutus- ja otsustusvõimeline. Kasuks tuleb seltsivus, sõbralikkus ja suhtlemisvalmidus. 4. taseme palkmajaehitaja esmakutse saadakse vastava kutsekeskhariduse õppe lõpetamisel. 4. taseme palkmajaehitaja kutsetunnistust on tavapäraselt võimalik taotleda inimestel, kellel on vähemalt kolme aastane palkmajaehituse alane töökogemus ja keskharidus või kutsekeskharidus ning kes on läbinud ettevõtlusalase koolituse. Palkmajaehitaja, palkmajapüstitaja, palkmeister, käsitöö palkmaja ehitaja. Palkmajaehitaja tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 – B.2.12 ja läbiva kompetentsi B.2.15 tõendamine. Spetsialiseerumisel käsitöö palkmaja tootjaks on lisaks nõutav kompetentside B.2.13 – B.2.14 tõendamine. Töö planeerimine ehitusplatsil 4 Tööks ettevalmistamine ja töö korraldamine ehitusplatsil 4 Puitliidete valmistamine 4 Palkmaja puitkarkass-seinte ehitamine 4 Palkseinte ehitamine 4 Puitvahelagede ja põrandate ehitamine 4 Katusekonstruktsioonide ehitamine 4 Avatäidete (aknad, uksed, luugid) paigaldamine 4 Lisasoojustuse ja välisvooderdise paigaldamine palkseinale 4 Leiliruumi ehitamine 4 Välisrajatiste ehitamine 4 Renoveerimine 4 Spetsialiseerumisel käsitöö palkmaja tootjaks on lisaks nõutav kompetentside B.2.13 – B.2.14 tõendamine. Palkmajaehitaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Palkmajaehitaja, tase 5 Log house builder, level 5 7 Käsitsi palkmajaehitaja III (versioon 1) Käsitsi palkmajaehitaja III (versioon 2) Palkmaja ehitaja III (versioon 1) Palkmaja ehitaja III (versioon 2) Palkmaja ehitaja III (versioon 3) Palkmaja ehitaja III (versioon 4) Palkmaja ehitaja III (versioon 6) Palkmajaehitaja, tase 5 (versioon 5) Palkmajaehitaja, tase 5 (versioon 8) Puitmajaehitaja, tase 5 (versioon 10) Puitmajaehitaja, tase 5 (versioon 11) Puitmajaehitaja, tase 5 (versioon 9) Käsitöö palkmaja tootja, tase 5 Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Palkmajaehitus Palkmaja ehitaja 6 2017-03-15 2017-03-15 2019-03-14 5 5 7111 Üldehitajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 41 Hoonete ehitus Tööosad ja tööülesanded Kutsestandardis kasutatud kutsealased terminid Eesti Puitmajaliidu standardid palkehitistele Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Elari Kivisoo Eesti Puitmajaliit Andres Madalik Nordeo OY Raivo Moks Tallinna Ehituskool Ants Ploompuu Palkehituse OÜ Märt Rahamägi Eesti Puitmajaliit Aulika Riisenberg REKK Kaljo Valler Palmatin OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Palkmajaehitaja, tase 5 kutsestandard on välja töötatud: a) Isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks b) Erialaste täiendkoolituste õppekavade aluseks. Sellel kutsealal on kolm kutset: Palkmajaehitaja, tase 3; Palkmajaehitaja, tase 4 ja Sellel kutsealal on kolm kutset: Palkmajaehitaja tase, 3; Palkmajaehitaja, tase 4 ja Palkmajaehitaja, tase 5. Palkmajaehitaja tase, 5 on kogemusega spetsialist, kes püstitab tööstuslikult või käsitööna valmistatud detailidest ja/või moodulitest palkmaju ja juhib tööd objektidel, suhtleb klientidega ja vastutab töö lõpptulemuse eest. Koostab objekti töögraafikuid, juhendab kaastöötajaid, teostab järelevalvet ja kontrollib töö kvaliteeti, lähtudes projektdokumentatsioonist, protseduurireeglitest, töö- ja keskkonna ohutusnõuetest ja muudest õigusaktidest; planeerib enda ja teiste tööd. 5. taseme palkmajaehitaja teadvustab ja kujundab kutseala mainet. 5. taseme palkmajaehitaja kutse annab võimaluse majandustegevuse registri vastutava spetsialisti registreeringu taotlemiseks. 5. taseme palkmajaehitaja võib spetsialiseeruda käsitöö palkmaja tootjaks. Käsitöö palkmaja tootja toodab käsitööna erinevaid palkmaja detaile ja mooduleid ning erinevaid palkkonstruktsioone. Ta juhib palkosa tootmist, teisi töötajaid, jagab materjale ja muid ressursse. A.2.1 Töö planeerimine ehitusplatsil A.2.2 Tööks ettevalmistamine ja töö korraldamine ehitusplatsil A.2.3 Puitliidete valmistamine A.2.4 Palkmaja puitkarkass-seinte ehitamine A.2.5 Palkseinte ehitamine A.2.6 Puitvahelagede ja põrandate ehitamine A.2.7 Katusekonstruktsioonide ehitamine A.2.8 Avatäidete (aknad, uksed, luugid) paigaldamine A.2.9 Lisasoojustuse ja välisvooderdise paigaldamine palkseinale A.2.10 Leiliruumi ehitamine A.2.11 Välisrajatiste ehitamine A.2.12 Renoveerimine A.2.13 Juhtimine ja juhendamine Käsitööna valminud palkmajade tootmine A.2.14 Ehituspalgi ettevalmistamine A.2.15 Palkmaja detailide ja/või moodulite käsitsi tootmine A.2.16 Tootmise juhtimine ja töö korraldamine Tööülesannete täielik loetelu on toodud Lisas 1: „Tööosad ja tööülesanded“. Palkmajaehitaja töötab nii sise- kui ka välitingimustes, sh kõrgustes, tõsteseadmete töötsoonis. Töökeskkond võib olla mürarohke. Töökeskkonnas esineb puidutolmu ja keemilisi ained, mis võivad põhjustada allergiat. Töö nõuab füüsilist pingutust, töötempo on vahelduv. Palkmajaehitaja põhilised töövahendid on liimeister, koorimisraud, kirves, palgipööramislabidas, mootorsaag, elektritrell, riisk, vararaud, erinevad vesiloodid, erinevad elektrikäsifreesid ja saed, nivelliir, tõsteseadmed, peitlid ja muud tööriistad. Palkmajaehitaja töö nõuab käsitööoskust, oluline on liigutuste ratsionaalsus, kiirus, täpsus, kõrgus- ja koormustaluvus ning loogiline mõtlemine. Ta peab olema koostöö-, õppimis-, kohanemis-, vastutus- ja otsustusvõimeline. Kasuks tuleb seltsivus, sõbralikkus ja suhtlemisvalmidus. 5. taseme palkmajaehitajatena töötavad inimesed, kellel on ehitusalane kutsekeskharidus ja vähemalt kolme aastane ehituse alal töötamise kogemus või keskharidus ja vähemalt viie aastane ehituse alal töötamise kogemus ning kutse andja poolt tunnustatud ehitamise valdkonna täiendkoolituse läbimine viimase seitsme aasta jooksul. Palkmajaehitaja, palkmajapüstitaja, palkmeister, käsitöö palkmaja ehitaja. Palkmajaehitaja tase 5 kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 – B.2.13 ja läbiva kompetentsi B.2.17 tõendamine. Spetsialiseerumisel käsitöö palkmaja tootjaks on lisaks nõutav kompetentside B.2.14 – B.2.16 tõendamine. Töö planeerimine ehitusplatsil 5 Tööks ettevalmistamine ja töö korraldamine ehitusplatsil 5 Puitliidete valmistamine 5 Palkmaja puitkarkass-seinte ehitamine 4 Palkseinte ehitamine 5 Puitvahelagede ja põrandate ehitamine 4 Katusekonstruktsioonide ehitamine 4 Avatäidete (aknad, uksed, luugid) paigaldamine 4 Lisasoojustuse ja välisvooderdise paigaldamine palkseinale 4 Leiliruumi ehitamine 5 Välisrajatiste ehitamine 5 Renoveerimine 5 Juhtimine ja juhendamine 5 Spetsialiseerumisel käsitöö palkmaja tootjaks on lisaks nõutav kompetentside B.2.14 – B.2.16 tõendamine. Palkmajaehitaja, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Klaasipuhuja assistent, tase 4 Glass blower assistant, level 4 2 Klaasipuhuja assistent, tase 4 (versioon 3) Klaasipuhuja sell, tase 4 (versioon 1) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Klaasipuhuja 6 2017-04-11 2017-04-11 2021-11-02 4 4 7315 Klaasipuhujad, -lõikajad, -lihvijad ja -viimistlejad 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Käsitöölise kutse-eetika Kai Kiudsoo-Värv FIE Kai Kiudsoo-Värv Maret Lehis Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Kateriin Rikken Rikkeriin Klaas OÜ Eili Soon Eesti Klaasikunstnike Ühendus Inna Soonurm SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Klaasipuhuja assistent, tase 4 valmistab piibuga puhudes ja/või käsitsi tööriistadega vormides lihtsamaid kvaliteetseid ja esteetilisi klaasesemeid, kasutades klaasipuhumise tähtsamaid traditsioonilisi ja kaasaegseid tehnikaid ja töövõtteid. Ta osaleb klaasi kuumtöötlemise protsessis meeskonna liikmena. Keerulisemate klaasesemete puhumisel, klaasesemete viimistlemisel ja dekoreerimisel ning valmistoodangu esitlemisel võib ta vajada juhendamist. Klaasipuhuja assistent töötab klaasistuudios või -tehases. Ta on valmis oma oskuste piires osutama käsitööteenuseid (nt harrastajate juhendamine, õpitubade läbiviimine jms). Kutsealal töötab ka klaasipuhuja, tase 5, kes valmistab ja viimistleb erineva keerukusega kvaliteetseid ja esteetilisi klaasesemeid. Klaasipuhuja teeb iseseisvalt kavandeid, valmistab ja viimistleb unikaalesemeid või väikesarju ja esitleb valmistoodangut. Ta annab edasi oma kutsealaseid oskusi ja teadmisi ning organiseerib kaastöötajate tööd, vastutades klaasipuhumisprotsessi sujuvuse eest. A.2.1 Klaasesemete valmistamine 1. Kavandamine ja tööjooniste tegemine 2. Materjalide varumine ja kasutamine. 3. Valmistusviisi ja -tehnika valimine. 4. Töövahendite ja seadmete ettevalmistamine ja kasutamine. 5. Ergonoomilise ja ohutu töökeskkonna loomine. 6. Tööprotsessi ettevalmistamine. 7. Seadmete ja tööriistade korrasoleku tagamine. 8. Kuumtöötlustehnikas klaasesemete valmistamine. 9. Klaasesemete külmtöötlemine. 10. Klaasesemete viimistlemine. A.2.2 Klaasipuhumisalane ettevõtlus 1. Tegevuse korraldamine. 2. Töötajate juhendamine. 3. Toote ja/või teenuse arendus. 4. Toodete ja/või teenuste esitlus ning müük. Klaasipuhuja assistendil on paindlik tööaeg, vajadusel hooajatöö ja töö puhkepäevadel. Töö on füüsiliselt pingutav, töötempo on kiire, võib esineda töötamist sundasendis. Tööülesanded on kindlaks määratud ja vahelduvad. Klaasipuhuja assistent töötab ruumis, kus on tavapärasest kõrgem temperatuur ja ere valgus. Töötamisel puututakse kokku kuumade töövahendite, toksiliste ainete, tolmu, müra ja vibratsiooniga, mis võib kujutada ohtu tervisele, mistõttu tuleb kasutada töökaitsevahendeid ja järgida tööohutusnõudeid. Elektri- ja/või gaasiseadmed (sh ahjud, põletid, lihvimisseadmed, kompressorid), käsitööriistad (sh puhumispiibud, naablid, švakid, kulbid, käärid), muud töövahendid (sh puhumispink, rullimislaud, puhumisvormid ning seadmete tööd reguleeriv tarkvara). Töös on olulised füüsiline vastupidavus, visuaalne mälu, liigutuste täpsus ja kiirus ning koordinatsioon. Eduka töötamise eelduseks on kohanemis-, koostöö- ja õppimisvõime, kontsentreerumis- ja kiire otsustusvõime. Klaasipuhuja assistendiks saab õppida õppeasutuses või kutsealal töötades/meistri käe all õppides. Klaasipuhuja assistent. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Klaasesemete valmistamine 4 Klaasipuhumisalane ettevõtlus 4 Klaasipuhuja assistent, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Klaasipuhuja, tase 5 Glass blower, level 5 2 Klaasipuhuja, tase 5 (versioon 1) Klaasipuhuja, tase 5 (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Klaasipuhuja 6 2017-04-11 2017-04-11 2021-11-02 5 5 7315 Klaasipuhujad, -lõikajad, -lihvijad ja -viimistlejad 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Käsitöölise kutse-eetika Kai Kiudsoo-Värv FIE Kai Kiudsoo-Värv Maret Lehis Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Kateriin Rikken Rikkeriin Klaas OÜ Eili Soon Eesti Klaasikunstnike Ühendus Inna Soonurm SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Klaasipuhuja, tase 5 valmistab piibuga puhudes ja/või käsitsi tööriistadega vormides erineva keerukusega kvaliteetseid ja esteetilisi klaasesemeid traditsioonilistes ning kaasaegsetes tehnikates. Klaasipuhuja kavandab, valmistab ja viimistleb unikaalesemeid või väikesarju ning esitleb valmistoodangut. Klaasipuhuja annab edasi oma kutsealaseid oskusi ja teadmisi ning organiseerib ja juhendab kaastöötajate tööd, vastutades klaasipuhumisprotsessi sujuvuse eest. Klaasipuhuja töötab klaasistuudios või -tehases, ta võib töötada ka iseseisva ettevõtjana. Klaasipuhuja osutab oma oskuste piires teenuseid (nt klaasipuhumismeistri assisteerimine, harrastajate juhendamine, õpitubade ja huvialaringide juhendamine, klaasipuhumist tutvustavate ürituste läbiviimine). Kutsealal töötab ka klaasipuhuja assistent, tase 4, kes valmistab piibuga puhudes ja/või käsitsi tööriistadega vormides lihtsamaid kvaliteetseid ja esteetilisi klaasesemeid, kasutades klaasipuhumise tähtsamaid traditsioonilisi ning kaasaegseid tehnikaid ja töövõtteid. Ta osaleb klaasi kuumtöötlemise protsessis meeskonna liikmena. A.2.1 Klaasesemete valmistamine 1. Kavandamine ja tööjooniste tegemine 2. Materjalide varumine ja kasutamine. 3. Valmistusviisi ja -tehnika valimine. 4. Töövahendite ja seadmete ettevalmistamine ja kasutamine. 5. Ergonoomilise ja ohutu töökeskkonna loomine. 6. Tööprotsessi ettevalmistamine. 7. Seadmete ja tööriistade korrasoleku tagamine. 8. Kuumtöötlustehnikas klaasesemete valmistamine. 9. Klaasesemete külmtöötlemine. 10. Klaasesemete viimistlemine. A.2.2 Klaasipuhumisalane ettevõtlus 1. Tegevuse korraldamine. 2. Töötajate juhendamine. 3. Toote ja/või teenuse arendus. 4. Toodete ja/või teenuste esitlus ning müük. Klaasipuhujal on paindlik tööaeg, vajadusel hooajatöö ja töö puhkepäevadel. Töö on füüsiliselt pingutav, töötempo on kiire, võib esineda töötamist sundasendis. Tööülesanded on kindlaks määratud ja vahelduvad. Klaasipuhuja töötab ruumis, kus on tavapärasest kõrgem temperatuur ja ere valgus. Töötamisel puututakse kokku kuumade töövahendite, toksiliste ainete, tolmu, müra ja vibratsiooniga, mis võib kujutada ohtu tervisele, mistõttu tuleb kasutada töökaitsevahendeid ja järgida tööohutusnõudeid. Elektri- ja/või gaasiseadmed (sh ahjud, põletid, lihvimisseadmed, kompressorid), käsitööriistad (sh puhumispiibud, naablid, švakid, kulbid, käärid), muud töövahendid (sh puhumispink, rullimislaud, puhumisvormid ning seadmete tööd reguleeriv tarkvara). Töös on olulised füüsiline vastupidavus, visuaalne mälu, liigutuste täpsus ja kiirus ning koordinatsioon. Eduka töötamise eelduseks on kohanemis-, koostöö- ja õppimisvõime, kontsentreerumis- ja kiire otsustusvõime. Klaasipuhuja, tase 5 on omandanud kutseoskused töö käigus või on läbinud eelnevat töökogemust nõudva 5. taseme (jätku)õppe. Klaasipuhuja. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Klaasesemete valmistamine 5 Klaasipuhumisalane ettevõtlus 5 Klaasipuhuja assistent, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Turvasüsteemide tehnik, tase 4 Security and Fire Protection Systems Installer, level 4 2 Turvasüsteemide tehnik, tase 4 (versioon 1) Turvasüsteemide tehnik, tase 4 (versioon 3) Turvasüsteemide tehnik, tase 4 esmane kutse (versioon 4) Turvasüsteemide tehnik, tase 4 esmane kutse (versioon 5) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Turvasüsteemide tehnik 5 2017-03-21 2017-03-21 2018-01-15 4 4 3114 Elektroonikatehnikud 0714 Elektroonika ja automaatika 80 Turvatöö ja juurdlus Keelte oskustasemete kirjeldused Vassil Hartšuk Päästeamet Ülo Kala Eltron AS Marina Koit Henert Grupp OÜ Kaupo Kuusik Eesti Turvaettevõtete Liit Martin Lambing Siseministeerium Tarmo Nigols G4S Eesti AS Erik Pikknurm Antifire Tuleohutuslahendused OÜ Jüri Teder G4S Eesti AS Tamur Vaher Päästeamet Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Turvasüsteemide tehnik, tase 4 tööks on turvasüsteemide ja tuleohutuspaigaldiste ehitamine ja hooldamine. 4. taseme turvasüsteemide tehnik täidab oma tööülesandeid iseseisvalt. Turvasüsteemide tehnik, tase 4 tegutseb vähemalt ühel järgmistest tegevusvaldkondadest: turvasüsteemide paigaldamine ja hooldamine; tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamine ja hooldamine; gaaskustutussüsteemi paigaldamine ja hooldamine; vee- ja vahttulekustutuse süsteemide paigaldamine ja hooldamine; suitsutõrjesüsteemi paigaldamine ja hooldamine; ehitise teavitamissüsteemi paigaldamine ja hooldamine; hädavalgustuse paigaldamine ja hooldamine; fluoreeritud gaase sisaldavate gaaskustutussüsteemide paigaldamine ja hooldamine. Turvasüsteemide tehniku kutsealal töötab ka turvasüsteemide tehnik, tase 5, kes on vastutav spetsialist ja kes juhib turvasüsteemide tehnik, tase 4 tööd. A.2.1 Töö planeerimine ja korraldamine 1) Tööülesande sisuga tutvumine. 2) Tegevuste järjestamine ja ajagraafiku koostamine. 3) Töövahendite ja materjalide valimine vastavalt tööülesandele. A.2.2 Töökeskkonna ohutuse tagamine 1) Tööohutusnõuetega arvestamine. 2) Töökeskkonna ohutuse järgimine määratud objektil. 3) Tule- ja elektriohutuse nõuete järgimine. 4) Tööpaiga korrashoid. 5) Töö- ja kaitsevahendite kasutamine. A.2.3 Paigaldiste ning seadmete paigaldus- ja ehitustööd, süsteemide üleandmine 1) Töövahendite ja seadmete tööks ette valmistamine/komplekteerimine. 2) Ehitustööd oma valdkonnas. 3) Kaablite paigaldamine ja kaabliteede rajamine, vajalike markeeringute tegemine. 4) Seadmete paigaldamine. 5) Süsteemi komponentide ühendamine. 6) Töö dokumenteerimine. 7) Oma töö üleandmine. A.2.4 Paigaldiste kontroll ja hooldus 1) Kontrolli- ja hooldustoimingud. 2) Tehniliste mõõtmiste teostamine. 3) Rikete tuvastamine ja kõrvaldamine. 4) Hooldustegevuse ja tulemuste dokumenteerimine A.2.5 Turvasüsteemide paigaldamine ja hooldamine 1) Turvasüsteemide paigaldamine, seadistamine ning hooldamine. 2) Turvasüsteemide ja võrguseadmete konfigureerimine. 3) Turvasüsteemide testimine ja kontroll. A.2.6 Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamine ja hooldamine 1) Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamine. 2) Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi hooldamine. A.2.7 Gaaskustutussüsteemi paigaldamine ja hooldamine 1) Gaaskustutussüsteemide paigaldamine. 2) Gaaskustutussüsteemi hooldamine. A.2.8 Vee- ja vahttulekustutuse süsteemide paigaldamine ja hooldamine 1) Vee- ja vahttulekustutuse süsteemide paigaldamine. 2) Vee- ja vahttulekustutuse süsteemide hooldamine. A.2.9 Suitsutõrjesüsteemi paigaldamine ja hooldamine 1) Suitsutõrjesüsteemi paigaldamine. 2) Suitsutõrjesüsteemi hooldamine. A.2.10 Ehitise teavitamissüsteemi paigaldamine ja hooldamine 1) Tulekahjust teavitamise ja evakuatsiooni korraldamise süsteemi paigaldamine. 2) Tulekahjust teavitamise ja evakuatsiooni korraldamise süsteemi hooldamine. A.2.11 Hädavalgustuse paigaldamine ja hooldamine 1) Hädavalgustuse paigaldamine. 2) Hädavalgustussüsteemi hooldamine. A.2.12 Fluoreeritud gaase sisaldavate gaaskustutussüsteemide paigaldamine ja hooldamine 1) Fluoreeritud gaase sisaldavate gaaskustutussüsteemide käitlemine. 2) Mahutite paigaldamine. 3) Lekkekontroll. 4) Hooldustegevuse dokumenteerimine. Turvasüsteemide tehniku tööaeg on üldjuhul fikseeritud, vajadusel esineb töötamist väljaspool tööaega. Tööga võib kaasneda füüsiline ja vaimne pingutus, töötempo on periooditi kiire ja pingeline. Vajadusel tuleb töötada välitingimustes, kõrgustes, ohtlikus keskkonnas. Turvasüsteemide tehniku töövahenditeks on käsi- ja spetsiaaltööriistad, redelid, tõstukid, mõõteseadmed, tehniline dokumentatsioon, normdokumendid (standardid, juhendid) ning isikukaitsevahendid vastavalt objekti eripärale. Turvasüsteemide tehniku töös on vajalikud koostöö- ja vastutusvõime, analüüsi- ja üldistusvõime, korrektsus, täpsus, otsustusvõime ning iseseisvus. Tavaliselt on turvasüsteemide tehnik, tase 4 keskharidusega, kutseoskused on omandatud töö käigus või kutseõppeasutuses. Turvasüsteemide tehnik. Töötamine turvasüsteemide vastutava hooldusspetsialisti pädevuses on reguleeritud tuleohutuse seaduse ja turvaseadusega. Turvasüsteemide tehnik, tase 4 kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid järgnevalt: kõigile on kohustuslikud kompetentsid B.2.1- B.2.4, läbiv kompetents B.2.13 ja vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.5 – B.2.12: Turvasüsteemide paigaldamine ja hooldamine, kompetents B.2.5; Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamine ja hooldamine, kompetents B.2.6; Gaaskustutussüsteemi paigaldamine ja hooldamine, kompetents B.2.7; Vee- ja vahttulekustutuse süsteemide paigaldamine ja hooldamine, kompetents B.2.8; Suitsutõrjesüsteemi paigaldamine ja hooldamine, kompetents B.2.9; Ehitise teavitamissüsteemi paigaldamine ja hooldamine, kompetents B.2.10; Hädavalgustuse paigaldamine ja hooldamine, kompetents B.2.11; Fluoreeritud gaase sisaldavate gaaskustutussüsteemide paigaldamine ja hooldamine, kompetents B.2.12. Töö planeerimine ja korraldamine 4 Töökeskkonna ohutuse tagamine 4 Paigaldiste ning seadmete paigaldus- ja ehitustööd, süsteemide üleandmine 4 Paigaldiste kontroll ja hooldus 4 Kutse taotlemisel tuleb tõendada vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.5 – B.2.12. Turvasüsteemide paigaldamine ja hooldamine 4 Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamine ja hooldamine 4 Gaaskustutussüsteemi paigaldamine ja hooldamine 4 Vee- ja vahttulekustutuse süsteemide paigaldamine ja hooldamine 4 Suitsutõrjesüsteemi paigaldamine ja hooldamine 4 Ehitise teavitamissüsteemi paigaldamine ja hooldamine 4 Hädavalgustuse paigaldamine ja hooldamine 4 Fluoreeritud gaase sisaldavate gaaskustutussüsteemide paigaldamine ja hooldamine 4 Turvasüsteemide tehnik, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Turvasüsteemide tehnik, tase 5 Security and Fire Protection Systems Installer, level 5 7 Turvasüsteemide tehnik III (versioon 1) Turvasüsteemide tehnik III (versioon 2) Turvasüsteemide tehnik III (versioon 3) Turvasüsteemide tehnik III (versioon 4) Turvasüsteemide tehnik III (versioon 5) Turvasüsteemide tehnik, tase 5 (versioon 6) Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 (versioon 10) Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 (versioon 11) Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 (versioon 8) Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 (versioon 9) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Turvasüsteemide tehnik 5 2017-03-21 2017-03-21 2018-01-15 5 5 3114 Elektroonikatehnikud 0714 Elektroonika ja automaatika 80 Turvatöö ja juurdlus Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Vassil Hartšuk Päästeamet Ülo Kala Eltron AS Marina Koit Henert Grupp OÜ Kaupo Kuusik Eesti Turvaettevõtete Liit Martin Lambing Siseministeerium Tarmo Nigols G4S Eesti AS Erik Pikknurm Antifire Tuleohutuslahendused OÜ Jüri Teder G4S Eesti AS Tamur Vaher Päästeamet Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Turvasüsteemide tehnik, tase 5 tööks on turvasüsteemide ja tuleohutuspaigaldiste ehitamise ja hooldamise korraldamine. 5. taseme turvasüsteemide tehnik töötab iseseisvalt. Ta vastutab turvasüsteemide ja tuleohutuspaigaldiste ehitamise ja hooldamise eest ning kontrollib nende teostust. Turvasüsteemide tehnik, tase 5 tegutseb vähemalt ühel järgmistest tegevusvaldkondadest: turvasüsteemide paigaldamine ja hooldamine; tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamine ja hooldamine; gaaskustutussüsteemi paigaldamine ja hooldamine; vee- ja vahttulekustutuse süsteemide paigaldamine ja hooldamine; suitsutõrjesüsteemi paigaldamine ja hooldamine; ehitise teavitamissüsteemi paigaldamine ja hooldamine; hädavalgustuse paigaldamine ja hooldamine. Turvasüsteemide tehniku kutsealal töötab ka turvasüsteemide tehnik, tase 4, kelle tööks on turvasüsteemide ja tuleohutuspaigaldiste ehitamine ja hooldamine. A.2.1 Töö planeerimine ja korraldamine 1) Tööülesande sisuga tutvumine. 2) Tegevuste järjestamine ja ajagraafiku koostamine. 3) Töövahendite ja materjalide valimine vastavalt tööülesandele. 4) Töövahendite, materjalide ja seadmetega varustamise planeerimine. 5) Töörühmale tööülesannete jagamine. 6) Kooskõlastuste olemasolu või vajaduse kontrollimine. A.2.2 Töökeskkonna ohutuse tagamine 1) Tööohutusnõuetega arvestamine. 2) Töökeskkonna ohutuse järgimine määratud objektil. 3) Tule- ja elektriohutuse nõuete järgimine. 4) Tööpaiga korrashoid. 5) Töö- ja kaitsevahendite kasutamine. A.2.3 Paigaldiste ning seadmete paigaldus- ja ehitustööd, süsteemide üleandmine 1) Töövahendite ja seadmete tööks ette valmistamine/komplekteerimine. 2) Ehitustööd oma valdkonnas. 3) Kaablite paigaldamine ja kaabliteede rajamine, vajalike markeeringute tegemine. 4) Seadmete paigaldamine. 5) Süsteemi komponentide ühendamine. 6) Süsteemi häälestamine ja testimine. 7) Töö kvaliteedi kontrollimine. 8) Töö dokumenteerimine. 9) Oma töö üleandmine. A.2.4 Paigaldiste kontroll ja hooldus 1) Kontrolli- ja hooldustoimingud. 2) Hooldustegevuse ja tulemuste dokumenteerimine. 3) Süsteemi ja hooldustegevuste hindamine. A.2.5 Juhtimine ja juhendamine 1) Töötajate juhendamine. 2) Juhtimine. 3) Töö korraldamine. 4) Töötajate töö tulemuse hindamine. A.2.6 Turvasüsteemide paigaldamine ja hooldamine 1) Turvasüsteemidest terviklahenduste koostamine. 2) Turvasüsteemide valimine ja komplekteerimine. 3) Turvasüsteemide ja võrguseadmete konfigureerimine. 4) Turvasüsteemide testimine ja kontroll. 5) Turvasüsteemide uuendamine ja täiendamine. A.2.7 Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamine ja hooldamine 1) Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi terviklahenduse koostamine. 2) Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi valimine ja komplekteerimine. 3) Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamine. 4) Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi üleandmine. 5) Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi hooldamine. 6) Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi uuendamine ja täiendamine. A.2.8 Gaaskustutussüsteemi paigaldamine ja hooldamine 1) Gaaskustutussüsteemi terviklahenduse koostamine. 2) Gaaskustutussüsteemi valimine ja komplekteerimine. 3) Gaaskustutussüsteemide paigaldamine. 4) Gaaskustutussüsteemi üleandmine. 5) Gaaskustutussüsteemi hooldamine. 6) Gaaskustutussüsteemi uuendamine ja täiendamine. A.2.9 Vee- ja vahttulekustutuse süsteemide paigaldamine ja hooldamine 1) Vee- ja vahttulekustutuse süsteemide terviklahenduse koostamine. 2) Vee- ja vahttulekustutuse süsteemide valimine ja komplekteerimine. 3) Vee- ja vahttulekustutuse süsteemide paigaldamine 4) Vee- ja vahttulekustutuse süsteemide üleandmine. 5) Vee- ja vahttulekustutuse süsteemide hooldamine. 6) Vee- ja vahttulekustutuse süsteemide uuendamine ja täiendamine. A.2.10 Suitsutõrjesüsteemi paigaldamine ja hooldamine 1) Suitsutõrjesüsteemi terviklahenduse koostamine. 2) Suitsutõrjesüsteemi valimine ja komplekteerimine. 3) Suitsutõrjesüsteemi paigaldamine. 4) Suitsutõrjesüsteemi üleandmine. 5) Suitsutõrjesüsteemi hooldamine. 6) Suitsutõrjesüsteemi uuendamine ja täiendamine. A.2.11 Ehitise teavitamissüsteemi paigaldamine ja hooldamine 1) Tulekahjust teavitamise ja evakuatsiooni korraldamise süsteemi terviklahenduse koostamine. 2) Tulekahjust teavitamise ja evakuatsiooni korraldamise süsteemi valimine ja komplekteerimine. 3) Tulekahjust teavitamise ja evakuatsiooni korraldamise süsteemi paigaldamine. 4) Tulekahjust teavitamise ja evakuatsiooni korraldamise süsteemi üleandmine. 5) Tulekahjust teavitamise ja evakuatsiooni korraldamise süsteemi hooldamine. 6) Tulekahjust teavitamise ja evakuatsiooni korraldamise süsteemi uuendamine ja täiendamine. A.2.12 Hädavalgustuse paigaldamine ja hooldamine 1) Hädavalgustuse terviklahenduse koostamine. 2) Hädavalgustuse valimine ja komplekteerimine. 3) Hädavalgustuse paigaldamine. 4) Hädavalgustussüsteemi üleandmine. 5) Hädavalgustussüsteemi hooldamine. 6) Hädavalgustuse uuendamine ja täiendamine. Turvasüsteemide tehniku tööaeg on üldjuhul fikseeritud, vajadusel esineb töötamist väljaspool tööaega. Tööga võib kaasneda füüsiline ja vaimne pingutus, töötempo on periooditi kiire ja pingeline. Vajadusel tuleb töötada välitingimustes, kõrgustes, ohtlikus keskkonnas. Turvasüsteemide tehniku töövahenditeks on käsi- ja spetsiaaltööriistad, redelid, tõstukid, mõõteseadmed, tehniline dokumentatsioon, normdokumendid (standardid, juhendid), arvutid ja nende tarkvara, kontoriseadmed ja spetsiaalseid arvutusprogrammid. Turvasüsteemide tehnik kasutab vastavalt objekti eripärale isikukaitsevahendeid. Turvasüsteemide tehniku töös on vajalikud koostöö- ja vastutusvõime, analüüsi- ja üldistusvõime, korrektsus, otsustamisjulgus, iseseisvus ja head juhiomadused. Tavaliselt on turvasüsteemide tehnik, tase 5 keskharidusega, kutseoskused on omandatud töö käigus või kutseõppeasutuses. Üldjuhul on turvasüsteemide tehnik, tase 5 varem töötanud 4. taseme turvasüsteemide tehnikuna. Turvasüsteemide spetsialist, paigaldusjuht, hooldusjuht, objektijuht, projektijuht. Töötamine turvasüsteemide tehnikuna vastutava spetsialisti pädevuses on reguleeritud tuleohutuse seaduse ja turvaseadusega. Turvasüsteemide tehnik, tase 5 kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid järgnevalt: kõigile on kohustuslikud kompetentsid B.2.1- B.2.5, läbiv kompetents B.2.13 ja vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.6 – B.2.12: Turvasüsteemide paigaldamine ja hooldamine, kompetents B.2.6; Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamine ja hooldamine, kompetents B.2.7; Gaaskustutussüsteemi paigaldamine ja hooldamine, kompetents B.2.8; Vee- ja vahttulekustutuse süsteemide paigaldamine ja hooldamine, kompetents B.2.9; Suitsutõrjesüsteemi paigaldamine ja hooldamine, kompetents B.2.10; Ehitise teavitamissüsteemi paigaldamine ja hooldamine, kompetents B.2.11; Hädavalgustuse paigaldamine ja hooldamine, kompetents B.2.12. Töö planeerimine ja korraldamine 5 Töökeskkonna ohutuse tagamine 5 Paigaldiste ning seadmete paigaldus- ja ehitustööd, süsteemide üleandmine 5 Paigaldiste kontroll ja hooldus 5 Juhtimine ja juhendamine 5 Kutse taotlemisel tuleb tõendada vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.6 – B.2.12. Turvasüsteemide paigaldamine ja hooldamine 5 Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamine ja hooldamine 5 Gaaskustutussüsteemi paigaldamine ja hooldamine 5 Vee- ja vahttulekustutuse süsteemide paigaldamine ja hooldamine 5 Suitsutõrjesüsteemi paigaldamine ja hooldamine 5 Ehitise teavitamissüsteemi paigaldamine ja hooldamine 5 Hädavalgustuse paigaldamine ja hooldamine 5 Turvasüsteemide tehnik, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Turvasüsteemide projekteerija, tase 6 Security and Fire Protection Systems Project Designer, EstQF Level 6 2 Turvasüsteemide projekteerija, tase 6 (versioon 1) Turvasüsteemide projekteerija, tase 6 (versioon 3) Turvasüsteemide projekteerija, tase 6 (versioon 4) Turvasüsteemide projekteerija, tase 6 (versioon 5) Turvasüsteemide projekteerija, tase 6 (versioon 6) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Turvasüsteemide projekteerija 5 2017-03-21 2017-03-21 2018-01-15 6 6 2152 Elektroonikainsenerid 0714 Elektroonika ja automaatika 80 Turvatöö ja juurdlus Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Vassil Hartšuk Päästeamet Ülo Kala Eltron AS Marina Koit Henert Grupp OÜ Kaupo Kuusik Eesti Turvaettevõtete Liit Martin Lambing Siseministeerium Tarmo Nigols G4S Eesti AS Erik Pikknurm Antifire Tuleohutuslahendused OÜ Jüri Teder G4S Eesti AS Tamur Vaher Päästeamet Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Turvasüsteemide projekteerija, tase 6 tööks on turvasüsteemide ja tuleohutuspaigaldiste projekteerimine. Turvasüsteemide projekteerija töötab iseseisvalt. Turvasüsteemide projekteerija, tase 6 tegutseb vähemalt ühel järgmistest tegevusvaldkondadest: turvasüsteemide projekteerimine; tulekahjusignalisatsioonisüsteemi projekteerimine; gaaskustutussüsteemi projekteerimine; vee- ja vahttulekustutuse süsteemide projekteerimine; suitsutõrjesüsteemi projekteerimine; ehitise teavitamissüsteemi projekteerimine; hädavalgustuse projekteerimine. A.2.1 Töö planeerimine ja korraldamine 1) Tööülesande sisuga tutvumine. 2) Tegevuste järjestamine ja ajagraafiku koostamine. 3) Töövahendite ja materjalide valimine vastavalt tööülesandele. 4) Töörühmale tööülesannete jagamine. 5) Kooskõlastuste olemasolu või vajaduse kontrollimine. A.2.2 Töökeskkonna ohutuse tagamine 1) Töökeskkonna ohutuse järgimine määratud objektil. 2) Tööpaiga korrashoid. A.2.3 Projekteerimine 1) Projekteerimisülesande püstitamine. 2) Koostöö erinevate osapooltega. 3) Projekti koostamine ja kooskõlastamine. 4) Projekti üleandmine ja kaitsmine. 5) Õigusaktide ja tehniliste normide järgimine. 6) Kutsealane enesearendamine. A.2.4 Turvasüsteemide projekteerimine 1) Turvasüsteemi projekti koostamine. 2) Turvasüsteemide valimine ja komplekteerimine. A.2.5 Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi projekteerimine 1) Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi projekti koostamine. 2) Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi valimine ja komplekteerimine. A.2.6 Gaaskustutussüsteemi projekteerimine 1) Gaaskustutussüsteemi projekti koostamine. 2) Gaaskustutussüsteemi valimine ja komplekteerimine. A.2.7 Vee- ja vahttulekustutuse süsteemide projekteerimine 1) Vee- ja vahttulekustutuse süsteemide projekti koostamine. 2) Vee- ja vahttulekustutuse süsteemide valimine ja komplekteerimine. A.2.8 Suitsutõrjesüsteemi projekteerimine 1) Suitsutõrjesüsteemi projekti koostamine. 2) Suitsutõrjesüsteemi valimine ja komplekteerimine. A.2.9 Ehitise teavitamissüsteemi projekteerimine 1) Tulekahjust teavitamise ja evakuatsiooni korraldamise süsteemi projekti koostamine. 2) Tulekahjust teavitamise ja evakuatsiooni korraldamise süsteemi valimine ja komplekteerimine. A.2.10 Hädavalgustuse projekteerimine 1) Hädavalgustuse projekti koostamine. 2) Hädavalgustuse valimine ja komplekteerimine. Turvasüsteemide projekteerija tööaeg on fikseeritud, vajadusel esineb töötamist väljaspool tööaega. Tööga võib kaasneda vaimne pingutus, töötempo on periooditi kiire ja pingeline. Turvasüsteemide projekteerija kasutab oma töös lisaks tavapärastele kommunikatsioonivahenditele, arvutitele ja nende tarkvarale ning kontoriseadmetele ka spetsiaalseid arvutusprogramme ning vastavalt spetsialiseerumisele erinevaid töövahendeid ja mõõteriistu. Turvasüsteemide projekteerija töö eeldab õppimisvalmidust, loovust, iseseisvust, otsustusvõimet, analüüsivõimet, täpsust, vastutustunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust ning ruumilist kujutlusvõimet. Tavaliselt on 6. taseme turvasüsteemide projekteerijal bakalaureusekraad või rakenduskõrgharidus ja kompetentside kujunemiseks vajalik töökogemus. Kutse saamiseks on ta üldjuhul eelnevalt töötanud turvasüsteemide projekteerija kutset omava isiku juhendamise all. Turvasüsteemide projekteerija. Töötamine turvasüsteemide projekteerijana vastutava spetsialisti pädevuses on reguleeritud tuleohutuse seaduse ja turvaseadusega. Turvasüsteemide projekteerija, tase 6 kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid järgnevalt: kõigile on kohustuslikud kompetentsid B.2.1 – B.2.3, läbiv kompetents B.2.11 ja vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.4 – B.2.10: Turvasüsteemide projekteerimine, kompetents B.2.4; Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi projekteerimine, kompetents B.2.5; Gaaskustutussüsteemi projekteerimine, kompetents B.2.6; Vee- ja vahttulekustutuse süsteemide projekteerimine, kompetents B.2.7; Suitsutõrjesüsteemi projekteerimine, kompetents B.2.8; Ehitise teavitamissüsteemi projekteerimine, kompetents B.2.9; Hädavalgustuse projekteerimine, kompetents B.2.10. Töö planeerimine ja korraldamine 6 Töökeskkonna ohutuse tagamine 6 Projekteerimine 6 Kutse taotlemisel tuleb tõendada vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.4 – B.2.10. Turvasüsteemide projekteerimine 6 Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi projekteerimine 6 Gaaskustutussüsteemi projekteerimine 6 Vee- ja vahttulekustutuse süsteemide projekteerimine 6 Suitsutõrjesüsteemi projekteerimine 6 Ehitise teavitamissüsteemi projekteerimine 6 Hädavalgustuse projekteerimine 6 Turvasüsteemide projekteerija, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Metsaväljaveo autojuht, tase 4 Timber truck driver, level 4 1 Metsaväljaveo autojuht, tase 4 (versioon 2) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Metsaväljaveo autojuht 6 2017-04-06 2017-04-06 2022-03-30 4 4 8332 Veoautojuhid 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Kaido Sikk IrisCorp Transport OÜ Linnar Pärn Eesti Maaülikool Mario Karotam OÜ Raja KT Meelis Lippe AS KaroTrans Pille Meier Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Pille Ligi Luua Metsanduskool Rainer Laigu Riigimetsa Majandamise Keskus Tiina Matsulevitš SA Innove Ülo Kannelmäe Kehtna Kutsehariduskeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Metsaväljaveo autojuhi 4. taseme kutsestandard on välja töötatud: a) Isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks b) Erialaste täiendkoolituste õppekavade aluseks c) Kutseõppe tasemeõppe õppekavade aluseks Metsaväljaveo autojuht, tase 4 on oskustöötaja, kes töötab metsaveoautoga vastavalt veotellimusele ning tunneb metsaveoauto hooldamist ja korrashoidu. Metsaväljaveo autojuht juhib metsaveoautot, laadib puitu, hindab puidu kogust ja kvaliteeti ning kinnitab veose. Arvestab tööle eelnenud ja järgnevate töölõikudega, nende sujuvusega ning puidu sortimendile, veosele ja veole esitatud nõuetega. Metsaväljaveo autojuhina töötamiseks on vajalik CE kategooria juhtimisõiguse ja veosteveo autojuhi tunnistuse olemasolu. A.2.1 Teekonna kavandamine ja sihtkohta sõitmine 1) Vajalike lubade ja dokumentide kontrollimine 2) Teekonna planeerimine 3) Metsaveoauto juhtimine A.2.2 Puidu laadimine 1) Puidu päritolu õigsuse kontrollimine 2) Metsaveoauto laadimisasendi fikseerimine 3) Hüdrotõstukiga töötamine 4) Veose kinnitamine 5) Puidu koguse hindamine 6) Veodokumentide täitmine 7) Veose mahalaadimine 8) Tööala korrastamine A.2.3 Metsaveoauto hooldamine ja korrashoid 1) Jooksva kontrolli tegemine 2) Töökohaasendi seadistamine 3) Remondivajaduse määratlemine 4) Hooldus- ja remondijäätmete käitlemine Metsaväljaveo autojuhi tööaja erisused on määratud liiklusseaduse ja EL vastavate määrustega. Tööaeg on paindlik ja vahetustega, mille tõttu võib see toimuda ka öisel ajal või puhkepäevadel. Töö toimub osaliselt välitingimustes ja sõltub palju ilmastikust. Metsaväljaveo autojuht töötab töökohal üksi ja võtab talle antud volituste piires iseseisvalt vastu otsuseid. Töö eeldab orienteerumist kaardi ja GPS-ga. Võimalike tööõnnetuste vältimiseks on metsaväljaveo autojuhil kohustus kasutada tööle vastavat turvavarustust ning järgida tööohutusnõudeid. Metsaväljaveo autojuhi põhiliseks töövahendiks on hüdrotõstukiga varustatud metsaveoauto ja navigeerimiseks ja veodokumentide täitmiseks vajalikud nutiseadmed. Metsaväljaveo autojuhi kutse eeldab otsustus-, vastutus- ja keskendumisvõimet. Vajalik on käelise tegevuse täpsus, sujuvus ja kiirus. Metsaväljaveo autojuhina töötamiseks on vajalikud CE kategooria juhtimisõigus ja kehtiva veosteveo autojuhi tunnistus. Erialased kompetentsid võib omandada läbi erialase kutsehariduse või täiendusõppe või praktilise töö käigus. Õppe alustamiseks on vajalik kehtiv CE kategooria juhtimisõiguse olemasolu. Metsaveoauto veokijuht Metsaväljaveo autojuht, tase 4 kutse saamiseks on vaja tõendada kõik kompetentsid. Teekonna kavandamine ja sihtkohta sõitmine 4 Puidu laadimine 4 Metsaveoauto hooldamine ja korrashoid 4 Metsaväljaveo autojuht, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Õpetaja, tase 6 Teacher, level 6 2 Õpetaja, tase 6 (versioon 1) Õpetaja, tase 6 (versioon 3) Õpetaja, tase 6 (versioon 4) Õpetaja, tase 6 (versioon 5) Õpetaja, tase 6 (versioon 6) Õpetaja, tase 6 (versioon 7) Õpetaja, tase 6 (versioon 8) Õpetaja, tase 6 (versioon 9) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Õpetaja 10 2017-04-25 2017-04-25 2018-11-06 6 6 2342 Koolieelse lasteasutuse õpetajad 0112 Koolieelikute õpetajate koolitus 85 Haridus Kutsestandardis kasutatud terminid Keelte oskustasemete kirjeldused Kaire Kollom TLÜ Pedagoogiline Seminar Toomas Kruusimägi Eesti Koolijuhtide Ühendus Maris Laanela Eesti Lasteaednike Liit Katrin Meinart Eesti Õpetajate Liit Airi Niilo Tartu Ülikool Margus Pedaste Tartu Ülikool Tiina Peterson Haridus- ja Teadusministeerium Kaja Plado Eesti Eripedagoogide Liit Katrin Poom-Valickis Tallinna Ülikool Urve Rannaääre Eesti Koolijuhtide Ühendus Margit Timakov Eesti Õpetajate Liit Evi Veesaar Eesti Haridustöötajate Liit Pille Villems Tartu Ülikool Pärje Ülavere Eesti Alushariduse Juhtide Ühendus Valitava kompetentsi töörühm: Pille Häidkind Tartu Ülikool Hille Ilves Eesti Linnade Liit Agnes Pihlak SA Innove Kaja Plado Eesti Eripedagoogide Liit Jürgen Rakaselg Haridus- ja Teadusministeerium Astrid Sildnik Eesti Õpetajate Liit Tiiu Tammemäe Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituut Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Õpetaja töö on toetada õppijate (vt lisa 1 "Kutsestandardis kasutatud terminid") arengut, lähtudes nende tasemest, võimetest ja vajadustest ning arvestades riiklikes õppekavades seatud eesmärkidega ja arendada oma kutseoskusi. Õpetaja, tase 6 kavandab iseseisvalt ja koos teiste õpetajatega õpitegevust, õpetab ja kujundab selleks õppija arengut toetava õpi- ja kasvukeskkonna. Ta rakendab õpetamisel mängu ja teisi aktiivset õppimist ning loovust toetavaid meetodeid. Ta reflekteerib oma tegevust professionaalse arengu eesmärgil. Vajadusel toetub ta oma töös nõustamisele ja mentorlusele ning nõustab ise õppijaid ja lapsevanemaid. Õpetaja, tase 6 osaleb meeskonna liikmena haridusasutuse arendustegevuses, teeb koostööd kolleegide, tugispetsialistide, lapsevanemate ja õppijatega. 6. taseme õpetaja töötab koolieelses lasteasutuses. Õpetaja kutsealal on lisaks õpetaja, tase 6 kutsele ka järgmised kutsed: - õpetaja, tase 7 kutse, mis omandatakse õpetaja esmakoolituse (magistriõppe) läbimisel või isiku kompetentsuse hindamisel kutsestandardile vastavaks kutset andva organi poolt; - vanemõpetaja, tase 7, kes lisaks õpitegevuste läbiviimisele toetab teiste õpetajate ning organisatsiooni arengut ja arendab valdkonna metoodikat oma organisatsioonis; - meisterõpetaja, tase 8, kes lisaks õpitegevuste läbiviimisele osaleb arendus- ja loometegevuses nii organisatsioonis kui ka väljaspool seda ning teeb tihedat koostööd kõrgkooliga. A.2.1. Õpi- ja õpetamistegevuse kavandamine 1. Õppija arengu- ja õpivajaduste väljaselgitamine. 2. Õpetaja töö kavade koostamine. 3. Osapoolte kaasamine. 4. Õppevara valimine. A.2.2. Õpikeskkonna kujundamine 1. Füüsilise õpikeskkonna kujundamine. 2. Vaimse õpikeskkonna kujundamine. 3. Organisatsiooni kultuuri kujundamine. A.2.3. Õppimise ja arengu toetamine 1. Õpetamine. 2. Õpiprotsessi ja rühma juhtimine. 3. Õppija arengu toetamine. 4. Õppimist ja arengut toetav tagasiside ja hindamine. 5. Osapoolte kaasamine. A.2.4. Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 1. Õpetaja oma töö analüüsimine ja enesearendamine. 2. Õpetamise ja õppimise uurimine. 3. Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse heaolu tagamine. A.2.5. Nõustamine 1. Õppija nõustamine. 2. Lapsevanema nõustamine. A.2.6. Hariduslike erivajadustega õppija toetamine 1. Õppija hariduslike erivajaduste väljaselgitamine. 2. Õpikeskkonna kohandamine vastavalt erivajadustega õppija vajadusele. 3. Erivajadustega õppija arengu toetamine. 4. Koostöö kolleegide, erialaspetsialistide ja lapsevanematega. Õpetaja tööaeg ja puhkus on reguleeritud töölepinguseadusega. Töötingimused võivad olla täiendavalt reguleeritud töökorraldusreeglite või muude organisatsioonis kehtestatud normdokumentidega. Õpetaja töö on vaheldusrikas ja väljakutseid pakkuv, nõuab head suhtlemisoskust ja pingetaluvust, oluline on vaimse ja füüsilise tervise, sh hääle hoidmise oskus. Õpetaja peamised töövahendid on õpi- ja mänguvahendid. Õpetajatöös on olulised ennastjuhtivus, koostöövõime, ettevõtlikkus, vastutustundlikkus, enesekindlus, loomingulisus, tolerantsus, empaatiavõime, ausus ja positiivsus. Õpetaja hariduslik ettevalmistus on reguleeritud Vabariigi Valitsuse määrusega „Õpetajate koolituse raamnõuded“. Õpetaja, pedagoog. Õpetaja, tase 6 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.5 ja B.2.7 (läbiv kompetents) tõendamine. Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitav kompetents B.2.6. Õpi- ja õpetamistegevuse kavandamine 6 Õpikeskkonna kujundamine 6 Õppimise ja arengu toetamine 6 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 6 Nõustamine 6 Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitav kompetents B.2.6. Hariduslike erivajadustega õppija toetamine õppeprotsessis 6 Õpetaja, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Õpetaja, tase 7 Teacher, level 7 6 Õpetaja V (versioon 1) Õpetaja V (versioon 2) Õpetaja V (versioon 3) Õpetaja, tase 7 (versioon 10) Õpetaja, tase 7 (versioon 11) Õpetaja, tase 7 (versioon 12) Õpetaja, tase 7 (versioon 5) Õpetaja, tase 7 (versioon 7) Õpetaja, tase 7 (versioon 8) Õpetaja, tase 7 (versioon 9) Õpetaja, tase 7-1 (versioon 4) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Õpetaja 10 2017-04-25 2017-04-25 2018-11-06 7 7 2341 Põhikooli (1.–9. klass) õpetajad 0113 Klassiõpetaja koolitus 85 Haridus Kutsestandardis kasutatud terminid Keelte oskustasemete kirjeldused Toomas Kruusimägi Eesti Koolijuhtide Ühendus Maris Laanela Eesti Lasteaednike Liit Katrin Meinart Eesti Õpetajate Liit Margus Pedaste Tartu Ülikool Kaja Plado Eesti Eripedagoogide Liit Katrin Poom-Valickis Tallinna Ülikool Urve Rannaääre Eesti Koolijuhtide Ühendus Vilja Saluveer Haridus- ja Teadusministeerium Margit Timakov Eesti Õpetajate Liit Evi Veesaar Eesti Haridustöötajate Liit Valitava kompetentsi töörühm: Pille Häidkind Tartu Ülikool Hille Ilves Eesti Linnade Liit Agnes Pihlak SA Innove Kaja Plado Eesti Eripedagoogide Liit Jürgen Rakaselg Haridus- ja Teadusministeerium Astrid Sildnik Eesti Õpetajate Liit Tiiu Tammemäe Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituut Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Õpetaja töö on toetada õppijate arengut, lähtudes nende tasemest, võimetest ja vajadustest ning arvestades riiklikes õppekavades seatud eesmärkidega ja arendada oma kutseoskusi. Õpetaja kavandab iseseisvalt ja koos teiste õpetajatega õpitegevust, õpetab ja kujundab selleks õppija arengut toetava õpikeskkonna. Professionaalse arengu eesmärgil reflekteerib oma tegevust. Vajadusel toetub oma töös nõustamisele ja mentorlusele ning nõustab ise õppijaid ja lapsevanemaid. Õpetaja osaleb meeskonna liikmena haridusasutuse arendus- ja loometegevuses, teeb koostööd kolleegide, tugispetsialistide, lapsevanemate ja õppijatega. Õpetaja kutsealal on lisaks 7. taseme õpetaja kutsele järgmised kutsed: - õpetaja, tase 6 kutse, mis omandatakse lasteaiaõpetaja esmakoolituse (rakenduskõrghariduse või bakalaureuseõppe) läbimisel või isiku kompetentsuse hindamisel kutsestandardile vastavaks kutset andva organi poolt; 6. taseme õpetaja töötab koolieelses lasteasutuses; - vanemõpetaja, tase 7, kes lisaks õpitegevuste läbiviimisele toetab teiste õpetajate ning organisatsiooni arengut ja arendab valdkonna metoodikat oma organisatsioonis; - meisterõpetaja, tase 8, kes lisaks õpitegevuste läbiviimisele osaleb arendus- ja loometegevuses nii organisatsioonis kui ka väljaspool seda ning teeb tihedat koostööd kõrgkooliga. A.2.1. Õpi- ja õpetamistegevuse kavandamine 1. Õppija arengu- ja õpivajaduste väljaselgitamine. 2. Õpetaja töö kavade koostamine. 3. Osapoolte kaasamine. 4. Õppevara valimine. A.2.2. Õpikeskkonna kujundamine 1. Füüsilise õpikeskkonna kujundamine. 2. Vaimse õpikeskkonna kujundamine. 3. Organisatsiooni kultuuri kujundamine. A.2.3. Õppimise ja arengu toetamine 1. Õpetamine. 2. Õpiprotsessi ja klassi/rühma juhtimine. 3. Õppija arengu toetamine. 4. Õppimist ja arengut toetav tagasiside ja hindamine. 5. Osapoolte kaasamine. A.2.4. Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 1. Õpetaja oma töö analüüsimine ja enesearendamine. 2. Õpetamise ja õppimise uurimine ning pedagoogilise teadmuse levitamine. 3. Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse heaolu tagamine. A.2.5. Nõustamine ja mentorlus 1. Õppija nõustamine. 2. Lapsevanema nõustamine. A.2.6. Arendus-, loome- ja teadustegevus 1. Haridusvaldkonna poliitika kujundamine ja arengu kavandamine. 2. Õppijatele suunatud õpivara koostamine või kohandamine. A.2.7. Hariduslike erivajadustega õppija toetamine 1. Õppija hariduslike erivajaduste väljaselgitamine. 2. Õpikeskkonna kohandamine vastavalt HEV õppija vajadusele. 3. Õppija arengu toetamine. 4. Koostöö kolleegide, erialaspetsialistide ja lapsevanematega. Õpetaja tööaeg ja puhkus on reguleeritud töölepinguseadusega. Töötingimused võivad täiendavalt olla reguleeritud töökorraldusreeglite või muude organisatsioonis kehtestatud õigusaktidega. Õpetaja töö on vaheldusrikas ja väljakutseid pakkuv, nõuab head suhtlemisoskust ja pingetaluvust, oluline on vaimse ja füüsilise tervise, sh hääle hoidmise oskus. Õpetaja peamised töövahendid on õpivara, kooli- ja kontoritarbed ning –tehnika, tahvel, IKT-vahendid ja -programmid ning erivahendid ja -materjalid vastavalt õpetatavale valdkonnale. Õpetajatöös on olulised ennastjuhtivus, ettevõtlikkus, vastutustundlikkus, enesekindlus, loomingulisus, tolerantsus, empaatiavõime, ausus ja positiivsus. Õpetaja hariduslik ettevalmistus on reguleeritud VV määrusega „Õpetajate koolituse raamnõuded“. Õpetaja, pedagoog. Õpetaja, tase 7 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.6 ja B.2.8 (läbiv kompetents) tõendamine. Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitav kompetents B.2.7. Õpi- ja õpetamistegevuse kavandamine 7 Õpikeskkonna kujundamine 7 Õppimise ja arengu toetamine 7 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 7 Nõustamine ja mentorlus 7 Arendus-, loome- ja teadustegevus 7 Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitav kompetents B.2.7. Hariduslike erivajadustega õppija toetamine õppeprotsessis 7 Õpetaja, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Vanemõpetaja, tase 7 Senior teacher, level 7 3 Vanemõpetaja, tase 7 (versioon 2) Vanemõpetaja, tase 7 (versioon 4) Vanemõpetaja, tase 7 (versioon 5) Vanemõpetaja, tase 7 (versioon 6) Vanemõpetaja, tase 7 (versioon 7) Vanemõpetaja, tase 7 (versioon 8) Vanemõpetaja, tase 7 (versioon 9) Õpetaja, tase 7-2 (versioon 1) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Õpetaja 10 2017-04-25 2017-04-25 2018-11-06 7 7 2330 Gümnaasiumiõpetajad 0113 Klassiõpetaja koolitus 85 Haridus Kutsestandardis kasutatud terminid Keelte oskustasemete kirjeldused Toomas Kruusimägi Eesti Koolijuhtide Ühendus Maris Laanela Eesti Lasteaednike Liit Katrin Meinart Eesti Õpetajate Liit Margus Pedaste Tartu Ülikool Kaja Plado Eesti Eripedagoogide Liit Katrin Poom-Valickis Tallinna Ülikool Urve Rannaääre Eesti Koolijuhtide Ühendus Vilja Saluveer Haridus- ja Teadusministeerium Margit Timakov Eesti Õpetajate Liit Evi Veesaar Eesti Haridustöötajate Liit Valitava kompetentsi töörühm: Pille Häidkind Tartu Ülikool Hille Ilves Eesti Linnade Liit Agnes Pihlak SA Innove Kaja Plado Eesti Eripedagoogide Liit Jürgen Rakaselg Haridus- ja Teadusministeerium Astrid Sildnik Eesti Õpetajate Liit Tiiu Tammemäe Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituut Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Õpetaja töö on toetada õppijate (vt lisa 1 "Kutsestandardis kasutatud terminid") arengut, lähtudes nende tasemest, võimetest ja vajadustest ning arvestades riiklikes õppekavades seatud eesmärkidega ja arendada oma kutseoskusi. Vanemõpetaja kavandab iseseisvalt ja koos teiste õpetajatega õpitegevusi, õpetab ja kujundab selleks õppija arengut toetava õpikeskkonna. Professionaalse arengu eesmärgil reflekteerib oma tegevust, nõustab kolleege, õppijaid ja lapsevanemaid. Ta osaleb arendus-, loome- ja teadustegevuses ja teeb seonduvaid ettepanekuid. Vanemõpetaja, tase 7 teeb koostööd kolleegide, tugispetsialistide, lapsevanemate ja õppijatega, juhendab õpetajaid õpivara arendamisel, õpitegevuste kavandamisel ja analüüsil, lapsevanemate, kolleegide ja tugispetsialistide kaasamisel, uurimistöö läbiviimisel ning enesearendamisel ja nõustamisel. Ta toetab teiste õpetajate ning organisatsiooni arengut ja arendab valdkonna metoodikat oma organisatsioonis. Õpetaja kutsealal on lisaks vanemõpetaja, tase 7 kutsele ka järgmised kutsed: - õpetaja, tase 6 kutse, mis omandatakse lasteaiaõpetaja esmakoolituse (rakenduskõrghariduse või bakalaureuseõppe) läbimisel või isiku kompetentsuse hindamisel kutsestandardile vastavaks kutset andva organi poolt; 6. taseme õpetaja töötab koolieelses lasteasutuses; - õpetaja, tase 7 kutse, mis omandatakse õpetaja esmakoolituse (magistriõppe) läbimisel või isiku kompetentsuse hindamisel kutsestandardile vastavaks kutset andva organi poolt; - meisterõpetaja, tase 8, kes lisaks õpitegevuste läbiviimisele osaleb arendus- ja loometegevuses nii organisatsioonis kui ka väljaspool seda ning teeb tihedat koostööd kõrgkooliga. A.2.1. Õpi- ja õpetamistegevuse kavandamine 1. Õppija arengu- ja õpivajaduste väljaselgitamine. 2. Õpetaja töö kavade koostamine. 3. Osapoolte kaasamine. 4. Õppevara valimine. A.2.2. Õpikeskkonna kujundamine 1. Füüsilise õpikeskkonna kujundamine. 2. Vaimse õpikeskkonna kujundamine. 3. Organisatsiooni kultuuri kujundamine. A.2.3. Õppimise ja arengu toetamine 1. Õpetamine. 2. Õpiprotsessi ja klassi/rühma juhtimine. 3. Õppija arengu toetamine. 4. Õppimist ja arengut toetav tagasiside ja hindamine. 5. Osapoolte kaasamine. A.2.4. Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 1. Õpetaja oma töö analüüsimine ja enesearendamine. 2. Õpetamise ja õppimise uurimine ning pedagoogilise teadmuse levitamine. 3. Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse heaolu tagamine. A.2.5. Nõustamine ja mentorlus 1. Õppija nõustamine. 2. Lapsevanema nõustamine. 3. Kolleegide mentorlus. A.2.6. Arendus-, loome- ja teadustegevus 1. Haridusvaldkonna poliitika kujundamine ja arengu kavandamine. 2. Õppijatele suunatud õpivara koostamine või kohandamine. A.2.7. Juhtimine 1. Projekti- ja arendustegevuste juhtimine. 2. Aine-, kutse- ja/või erialaühenduste juhtimine. A.2.8. Õpetajate juhendamine ja koolitamine 1. Tegevõpetajate koolitamine. 2. Õpetajakoolituse praktika juhendamine või koordineerimine. A.2.9. Hariduslike erivajadustega õppija toetamine 1. Õppija hariduslike erivajaduste väljaselgitamine. 2. Õpikeskkonna kohandamine vastavalt HEV õppija vajadusele. 3. Õppija arengu toetamine. 4. Koostöö kolleegide, erialaspetsialistide ja lapsevanematega. Õpetaja tööaeg ja puhkus on reguleeritud töölepinguseadusega. Töötingimused võivad täiendavalt olla reguleeritud töökorraldusreeglite või muude organisatsioonis kehtestatud õigusaktidega. Õpetaja töö on vaheldusrikas ja väljakutseid pakkuv, nõuab head suhtlemisoskust ja pingetaluvust, oluline on vaimse ja füüsilise tervise, sh hääle hoidmise oskus. Õpetaja peamised töövahendid on õpivara, kooli- ja kontoritarbed ning –tehnika, tahvel, IKT-vahendid ja -programmid ning erivahendid ja -materjalid vastavalt õpetatavale valdkonnale. Õpetajatöös on olulised ennastjuhtivus, ettevõtlikkus, vastutustundlikkus, enesekindlus, loomingulisus, tolerantsus, empaatiavõime, ausus ja positiivsus. Õpetaja hariduslik ettevalmistus on reguleeritud VV määrusega „Õpetajate koolituse raamnõuded“. Õpetaja, pedagoog. Vanemõpetaja, tase 7 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.6 ja B.2.10 (läbiv kompetents) tõendamine. Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitavatest kompetentsidest B.2.7 – B.2.9 vähemalt üks (1). Õpi- ja õpetamistegevuse kavandamine 7 Õpikeskkonna kujundamine 7 Õppimise ja arengu toetamine 7 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 7 Nõustamine ja mentorlus 7 Arendus-, loome- ja teadustegevus 7 Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitavatest kompetentsidest B.2.7 – B.2.9 vähemalt üks (1). Juhtimine 7 Õpetajate juhendamine ja koolitamine 7 Hariduslike erivajadustega õppija toetamine õppeprotsessis 7 Vanemõpetaja, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Meisterõpetaja, tase 8 Master teacher, level 8 2 Meisterõpetaja, tase 8 (versioon 1) Meisterõpetaja, tase 8 (versioon 3) Meisterõpetaja, tase 8 (versioon 4) Meisterõpetaja, tase 8 (versioon 5) Meisterõpetaja, tase 8 (versioon 6) Meisterõpetaja, tase 8 (versioon 7) Meisterõpetaja, tase 8 (versioon 8) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Õpetaja 10 2017-04-25 2017-04-25 2018-11-06 8 8 2330 Gümnaasiumiõpetajad 0113 Klassiõpetaja koolitus 85 Haridus Kutsestandardis kasutatud terminid Keelte oskustasemete kirjeldused Toomas Kruusimägi Eesti Koolijuhtide Ühendus Maris Laanela Eesti Lasteaednike Liit Katrin Meinart Eesti Õpetajate Liit Margus Pedaste Tartu Ülikool Kaja Plado Eesti Eripedagoogide Liit Katrin Poom-Valickis Tallinna Ülikool Urve Rannaääre Eesti Koolijuhtide Ühendus Vilja Saluveer Haridus- ja Teadusministeerium Margit Timakov Eesti Õpetajate Liit Evi Veesaar Eesti Haridustöötajate Liit Valitava kompetentsi töörühm: Pille Häidkind Tartu Ülikool Hille Ilves Eesti Linnade Liit Agnes Pihlak SA Innove Kaja Plado Eesti Eripedagoogide Liit Jürgen Rakaselg Haridus- ja Teadusministeerium Astrid Sildnik Eesti Õpetajate Liit Tiiu Tammemäe Tartu Ülikooli haridusteaduste instituut Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Õpetaja töö on toetada õppijate (vt lisa 1 "Kutsestandardis kasutatud terminid") arengut, lähtudes nende tasemest, võimetest ja vajadustest ning arvestades riiklikes õppekavades seatud eesmärkidega ja arendada oma kutseoskusi. Meisterõpetaja kavandab iseseisvalt ja koos teiste õpetajatega õpitegevusi, õpetab ja kujundab selleks õppija arengut toetava õpikeskkonna. Professionaalse arengu eesmärgil reflekteerib oma tegevust, nõustab kolleege, õppijaid ja lapsevanemaid. Meisterõpetaja juhib arendus-, loome- ja teadustegevust organisatsioonis ja väljaspool seda ning teeb seonduvaid ettepanekuid. Ta juhendab õpetajaid õpivara arendamisel, õpitegevuste kavandamisel ja analüüsil, lapsevanemate, kolleegide ning tugispetsialistide kaasamisel ja nõustamisel, uurimistöö läbiviimisel ning enesearendamisel. Meisterõpetaja teeb koostööd ülikoolidega õpetajahariduse arendamisel ja juhendab üliõpilasi õpetaja kompetentside omandamisel. Õpetaja kutsealal on lisaks meisterõpetaja, tase 8 kutsele ka järgmised kutsed: - õpetaja, tase 6 kutse, mis omandatakse lasteaiaõpetaja esmakoolituse (rakenduskõrghariduse või bakalaureuseõppe) läbimisel või isiku kompetentsuse hindamisel kutsestandardile vastavaks kutset andva organi poolt; 6. taseme õpetaja töötab koolieelses lasteasutuses; - õpetaja, tase 7 kutse, mis omandatakse õpetaja esmakoolituse (magistriõppe) läbimisel või isiku kompetentsuse hindamisel kutsestandardile vastavaks kutset andva organi poolt; - vanemõpetaja, tase 7, kes lisaks õpitegevuste läbiviimisele toetab teiste õpetajate ning organisatsiooni arengut ja arendab valdkonna metoodikat oma organisatsioonis. A.2.1. Õpi- ja õpetamistegevuse kavandamine 1. Õppija arengu- ja õpivajaduste väljaselgitamine. 2. Õpetaja töö kavade koostamine. 3. Osapoolte kaasamine. 4. Õppevara valimine. A.2.2. Õpikeskkonna kujundamine 1. Füüsilise õpikeskkonna kujundamine. 2. Vaimse õpikeskkonna kujundamine. 3. Organisatsiooni kultuuri kujundamine. A.2.3. Õppimise ja arengu toetamine 1. Õpetamine. 2. Õpiprotsessi ja klassi/rühma juhtimine. 3. Õppija arengu toetamine. 4. Õppimist ja arengut toetav tagasiside ja hindamine. 5. Osapoolte kaasamine. A.2.4. Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 1. Õpetaja oma töö analüüsimine ja enesearendamine. 2. Õpetamise ja õppimise uurimine ning pedagoogilise teadmuse levitamine. 3. Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse heaolu tagamine. A.2.5. Nõustamine ja mentorlus 1. Õppija nõustamine. 2. Lapsevanema nõustamine. 3. Kolleegide mentorlus. A.2.6. Arendus-, loome- ja teadustegevus 1. Haridusvaldkonna poliitika kujundamine ja arengu kavandamine. 2. Õppijatele suunatud õpivara koostamine või kohandamine. 3. Õpetajahariduse valdkonna teadus- ja arendustöö. A.2.7. Juhtimine 1. Meeskonna loomine ja otsustamine. 2. Projekti- ja arendustegevuste juhtimine. 3. Aine-, kutse- ja/või erialaühenduste juhtimine. A.2.8. Õpetajate juhendamine ja koolitamine 1. Tegevõpetajate koolitamine. 2. Õpetajate esmaõppe läbiviimine. 3. Õpetajakoolituse praktika juhendamine või koordineerimine. 4. Õpetajakoolituse õppejõudude nõustamine. A.2.9 Metoodika ja õpivara arendamine 1. Metoodikate ja mudelite väljatöötamine. 2. Õpivara loomine ja arendamine. 3. Uuringute läbiviimine. A.2.10. Hariduslike erivajadustega õppija toetamine 1. Õppija hariduslike erivajaduste väljaselgitamine. 2. Õpikeskkonna kohandamine vastavalt HEV õppija vajadusele. 3. Õppija arengu toetamine. 4. Koostöö kolleegide, erialaspetsialistide ja lapsevanematega. 5. Nõustamine ja arendustegevus. Õpetaja tööaeg ja puhkus on reguleeritud töölepinguseadusega. Töötingimused võivad täiendavalt olla reguleeritud töökorraldusreeglite või muude organisatsioonis kehtestatud normdokumentidega. Õpetaja töö on vaheldusrikas ja väljakutseid pakkuv, nõuab head suhtlemisoskust ja pingetaluvust, oluline on vaimse ja füüsilise tervise, sh hääle hoidmise oskus. Õpetaja peamised töövahendid on õpivara, kooli- ja kontoritarbed ning –tehnika, tahvel, IKT-vahendid ja -programmid ning erivahendid ja -materjalid vastavalt õpetatavale valdkonnale. Õpetajatöös on olulised ennastjuhtivus, koostöövõime, ettevõtlikkus, vastutustundlikkus, enesekindlus, loomingulisus, tolerantsus, empaatiavõime, ausus ja positiivsus. Õpetaja hariduslik ettevalmistus on reguleeritud VV määrusega „Õpetajate koolituse raamnõuded“. Õpetaja, pedagoog. Meisterõpetaja, tase 8 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.7 ja B.2.11 (läbiv kompetents) tõendamine. Valitavatest kompetentsidest B.2.8 ja B.2.9 tuleb tõendada vähemalt üks kompetents ning täiendavalt võib tõendada kompetentsi B.2.10. Õpi- ja õpetamistegevuse kavandamine 8 Õpikeskkonna kujundamine 8 Õppimise ja arengu toetamine 8 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 8 Nõustamine ja mentorlus 8 Arendus-, loome- ja teadustegevus 8 Juhtimine 8 Valitavatest kompetentsidest B.2.8 ja B.2.9 tuleb tõendada vähemalt üks kompetents ning täiendavalt võib tõendada kompetentsi B.2.10. Õpetajate juhendamine ja koolitamine 8 Metoodika ja õpivara arendamine 7 Hariduslike erivajadustega õppija toetamine õppeprotsessis 8 Meisterõpetaja, tase 8 kutset läbiv kompetents 7 Kohtupsühhiaatriaekspert, tase 7 Expert in Forensic Psychiatry, level 7 2 Kohtupsühhiaatriaekspert, tase 7 (versioon 1) Kohtupsühhiaatriaekspert, tase 7 (versioon 3) Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Justiits- ja kohtuteenistused Kohtupsühhiaatriaekspert 6 2017-04-19 2017-04-19 2022-04-12 7 7 2212 Eriarstid 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused EPS kohtupsühhiaatriaeksperdi eetikajuhised Katrin Eino Eesti Psühhiaatrite Selts, Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinik Kairi Mägi Eesti Kohtupsühhiaatria ja Kohtupsühholoogia Ühing, Marienthali Psühhiaatria ja Psühholoogia Keskus Krista Reinek Eesti Kohtuekspertiisi Instituut Hanna Sova Eesti Psühhiaatrite Selts kohtupsühhiaatria sektsioon Marika Väli Tartu Ülikooli Bio- ja siirdemeditsiini instituut; Eesti Kohtuekspertiisi Instituut Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kohtupsühhiaatriaekspert, tase 7 on psühhiaatria eriala arst, kes teeb menetleja määruse alusel kohtupsühhiaatrilisi ekspertiise. 7. taseme kohtupsühhiaatriaeksperdi eesmärk on anda igakülgne, erapooletu ja teaduslikult põhjendatud eksperdiarvamus. Ta vastutab teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest kriminaalkorras vastavalt karistusseadustiku §-le 321. Lisaks 7. taseme kohtupsühhiaatriaeksperdile on ka kutse kohtupsühhiaatriaekspert, tase 8, kes lisaks kohtupsühhiaatriliste ekspertiiside tegemisele koordineerib komisjonilisi ekspertiise, tegeleb valdkonna arendamise, õigusloome, juhendamise ning koolitamisega. A.2.1 Kohtupsühhiaatriliste ekspertiiside tegemine 1. Ekspertiisimäärusega tutvumine. 2. Menetlusasjade materjalide hindamine. 3. Isiku terviseseisundit ja toimetulekut kajastavate andmete kogumine ja hindamine. 4. Uuritava intervjueerimine. 5. Psüühilist ja/või somaatilist seisundit täpsustavate uuringute tegemine ja/või korraldamine. 6. Statsionaarse jälgimise koordineerimine, abistava personali juhendamine. 7. Kogutud andmestiku analüüsimine, ekspertiisiakti põhiosa koostamine. 8. Teaduslikult põhjendatud eksperdiarvamuse koostamine. 9. Ekspertiisimääruses esitatud küsimustele vastamine. 10. Kohtuistungil osalemine, küsimustele vastamine, eksperdiarvamuse põhjendamine. A.2.2 Enesearendamine ja valdkonna arendamine 1. Enese täiendamine koolitustel ja erialase kirjandusega. 2. Osalemine valdkonna arendamises. A.2.3 Seksuaalse hälbega isikute kohtupsühhiaatriliste ekspertiiside tegemine 1. Seisundi hindamine. 2. Diagnoosimine ja ravivajaduse hindamine. A.2.4 Laste ja noorukite kohtupsühhiaatriliste ekspertiiside tegemine 1. Alaealisele kohtuekspertiisi tegemine. Kohtupsühhiaatriaeksperdi tööaeg on paindlik, sõltub materjalide mahukusest, ekspertiisialuse kättesaadavusest ja muudest ekspertiisiga seonduvatest asjaoludest. Kohtupsühhiaatriaekspert töötab enamasti sisetingimustes, vajaduse korral uuritava asukohas kõrgenenud ohtlikkusega tingimustes (sh psühhiaatriahaigla, kinnipidamisasutus, uuritava elukoht, hoolekandeasutus jm). Kohtupsühhiaatriaeksperdi peamised töövahendid on arvuti ja kontoritarbed. Kohtupsühhiaatriaeksperdi töös on vajalikud korrektsus, iseseisvus, vastutus- ja otsustusvõime, hea stressitaluvus, koostöö- ja analüüsivõime. Kohtupsühhiaatriaekspert, tase 7 on läbinud arstiteaduse õppekava ning omab vastavat diplomit, on tervishoiutöötajate registrisse kantud psühhiaatrina. Tal on vähemalt üheaastane iseseisev erialane töökogemus psühhiaatrina ja selle järgselt juhendamise all kohtupsühhiaatriliste ekspertiiside tegemise kogemus. Kohtupsühhiaatriaeksperdi kutseoskused on omandatud töö käigus. Kohtupsühhiaatriaekspert. Tööd kohtupsühhiaatriaeksperdina reguleerivad kohtuekspertiisiseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus, kriminaalmenetlusseadus, tsiviilmenetluse seadus, psühhiaatrilise abi seadus, karistusseadustik ja neist tulenevad valdkonda reguleerivad õigusaktid. Kohtupsühhiaatriaekspert, tase 7 kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1, B.2.2 ja B.2.5 (läbiv kompetents) tõendamine. Täiendavalt on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.3 ja B.2.4. Kohtupsühhiaatriliste ekspertiiside tegemine 7 Enesearendamine ja valdkonna arendamine 7 Täiendavalt on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.3 ja B.2.4. Seksuaalse hälbega isikute kohtupsühhiaatriliste ekspertiiside tegemine 7 Laste ja noorukite kohtupsühhiaatriliste ekspertiiside tegemine 7 Kohtupsühhiaatriaekspert, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Kohtupsühhiaatriaekspert, tase 8 Expert in Forensic Psychiatry, level 8 2 Kohtupsühhiaatriaekspert, tase 8 (versioon 1) Kohtupsühhiaatriaekspert, tase 8 (versioon 3) Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Justiits- ja kohtuteenistused Kohtupsühhiaatriaekspert 6 2017-04-19 2017-04-19 2022-04-12 8 8 2212 Eriarstid 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused EPS kohtupsühhiaatriaeksperdi eetikajuhised Katrin Eino Eesti Psühhiaatrite Selts, Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinik Kairi Mägi Eesti Kohtupsühhiaatria ja Kohtupsühholoogia Ühing, Marienthali Psühhiaatria ja Psühholoogia Keskus Krista Reinek Eesti Kohtuekspertiisi Instituut Hanna Sova Eesti Psühhiaatrite Selts kohtupsühhiaatria sektsioon Marika Väli Tartu Ülikooli Bio- ja siirdemeditsiini instituut; Eesti Kohtuekspertiisi Instituut Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kohtupsühhiaatriaekspert, tase 8 on psühhiaatria eriala arst, kes teeb menetleja määruse alusel kohtupsühhiaatrilisi ekspertiise ning koordineerib komisjonilisi ja kompleksekspertiise. Ta tegeleb valdkonna arendamise, õigusloome, juhendamise ning koolitamisega. 8. taseme kohtupsühhiaatriaeksperdi eesmärk on anda igakülgne, erapooletu ja teaduslikult põhjendatud eksperdiarvamus. Ta vastutab teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest kriminaalkorras vastavalt karistusseadustiku §-le 321. Lisaks 8. taseme kohtupsühhiaatriaeksperdile on ka kutse kohtupsühhiaatriaekspert, tase 7, kes teeb menetleja määruse alusel kohtupsühhiaatrilisi ekspertiise, omades selles valdkonnas eriteadmisi. A.2.1 Kohtupsühhiaatriliste ekspertiiside tegemine 1. Ekspertiisimäärusega tutvumine. 2. Menetlusasjade materjalide hindamine. 3. Isiku terviseseisundit ja toimetulekut kajastavate andmete kogumine ja hindamine. 4. Uuritava intervjueerimine. 5. Psüühilist ja/või somaatilist seisundit täpsustavate uuringute tegemine ja/või korraldamine. 6. Statsionaarse jälgimise koordineerimine, abistava personali juhendamine. 7. Kogutud andmestiku analüüsimine, ekspertiisiakti põhiosa koostamine. 8. Teaduslikult põhjendatud eksperdiarvamuse koostamine. 9. Ekspertiisimääruses esitatud küsimustele vastamine. 10. Kohtuistungil osalemine, küsimustele vastamine, eksperdiarvamuse põhjendamine. A.2.2 Ekspertide tegevuse koordineerimine kompleks- ja komisjonilistes ekspertiisides 1. Ekspertide valimine, komisjoni moodustamine. 2. Ekspertiisiks vajalike materjalide piisavuse hindamine, lisamaterjali taotlemine. 3. Ekspertiisiprotsessi koordineerimine. 4. Andmete analüüsimine. 5. Eksperdiarvamuse koostamine. A.2.3 Enesearendamine ja valdkonna arendamine 1. Enese täiendamine koolitustel ja erialase kirjandusega. 2. Osalemine valdkonna arendamises. 3. Ettepanekute tegemine ja arvamuste andmine õigusaktide väljatöötamisel ja muutmisel. 4. Ettekannete tegemine. 5. Teadusartiklite ja/või raamatute publitseerimine. A.2.4 Koolitamine ja juhendamine 1. Kohtupsühhiaatria-ekspertiisi alane koolitamine. 2. Psühhiaatrite juhendamine kohtupsühhiaatriaeksperdi oskuste omandamisel. A.2.5 Seksuaalse hälbega isikute kohtupsühhiaatriliste ekspertiiside tegemine 1. Seisundi hindamine. 2. Diagnoosimine ja ravivajaduse hindamine. A.2.6 Laste ja noorukite kohtupsühhiaatriliste ekspertiiside tegemine 1. Alaealisele kohtuekspertiisi tegemine. Kohtupsühhiaatriaeksperdi tööaeg on paindlik, sõltub materjalide mahukusest, ekspertiisialuse kättesaadavusest ja muudest ekspertiisiga seonduvatest asjaoludest. Kohtupsühhiaatriaekspert töötab enamasti sisetingimustes, vajaduse korral uuritava asukohas kõrgenenud ohtlikkusega tingimustes (sh psühhiaatriahaigla, kinnipidamisasutus, uuritava elukoht, hoolekandeasutus jm). Kohtupsühhiaatriaeksperdi peamised töövahendid on arvuti ja kontoritarbed. Kohtupsühhiaatriaeksperdi töös on vajalikud korrektsus, iseseisvus, vastutus- ja otsustusvõime, hea stressitaluvus, koostöö- ja analüüsivõime. Kohtupsühhiaatriaekspert, tase 8 on läbinud arstiteaduse õppekava ning omab vastavat diplomit, on tervishoiutöötajate registrisse kantud psühhiaatrina. Kohtupsühhiaatriaeksperdi kutseoskused on omandatud töö käigus, ta on teinud kohtupsühhiaatrilisi ekspertiise viimased kümme aastat. Kohtupsühhiaatriaekspert. Tööd kohtupsühhiaatriaeksperdina reguleerivad kohtuekspertiisiseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus, kriminaalmenetlusseadus, tsiviilmenetluse seadus, psühhiaatrilise abi seadus, karistusseadustik ja neist tulenevad valdkonda reguleerivad õigusaktid. Kohtupsühhiaatriaekspert, tase 8 kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 - B.2.4 ja B.2.7 (läbiv kompetents) tõendamine. Täiendavalt on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.5 ja B.2.6. Kohtupsühhiaatriliste ekspertiiside tegemine 7 Ekspertide tegevuse koordineerimine kompleks- ja komisjonilistes ekspertiisides 8 Enesearendamine ja valdkonna arendamine 8 Koolitamine ja juhendamine 8 Täiendavalt on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.5 ja B.2.6. Seksuaalse hälbega isikute kohtupsühhiaatriliste ekspertiiside tegemine 7 Laste ja noorukite kohtupsühhiaatriliste ekspertiiside tegemine 7 Kohtupsühhiaatriaekspert, tase 8 kutset läbiv kompetents 8 Mäetehnik, tase 5 Mining Technician, EstQF Level 5 2 Mäetehnik, tase 5 (versioon 1) Mäetehnik, tase 5 (versioon 3) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Kaevandamine Mäeinsener 6 2017-04-26 2017-04-26 2022-04-19 5 5 3117 Mäe- ja metallurgiatehnikud 0724 Kaevandamine ja rikastamine 05 Kivi- ja pruunsöe kaevandamine Mäeinseneride eetikakoodeks Arvuti kasutamise oskused Allan Viil Enefit Heini Viilup Lemminkäinen Eesti AS Ole Sein OÜ Inseneribüroo STEIGER Allan Koger OÜ Inseneribüroo STEIGER Jaan Viru OÜ Viru Markšeideribüroo Jaan Kallandi Eesti Geodeetide Ühing Margus Kukk Mäebüroo Nord OÜ Enno Reinsalu TTÜ Geoloogia instituut Arno Paikles Tehnilise Järelevalve Amet Arvi Hamburg Eesti Inseneride Liit Andrus Stimmer Eesti Mäeselts Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandard on õppe- ja koolituskavade, isikute kompetentsuse hindamise ning kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemise alus. 5. taseme mäetehnik koordineerib ja juhib mäetööliste tehtavaid mäetöid karjääris (vt p A 8), mäejaoskonnas, mäetsehhis jm tootmisüksustes. Mäetehnik jälgib ja kontrollib mäetöödel kvaliteedi-, tööohutus- ja keskkonnanõuete täitmist. Mäetehniku tegevuse eesmärk on toetada mäeinseneride tegevust maavarade avakaevandamisel ja töötlemisel. Mäetehnik töötab iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutades nii enda kui ka tootmisüksuse töötulemuse ning oma tegevuse tagajärjel tekkinud ohtlike olukordade ja keskkonnakahju eest. A.2.1 Mäetöö korraldamine A.2.2 Tootmisüksuse operatiivne juhtimine A.2.3 Kaevandamiskeskkonna kontrollimine Töö toimub avakaeveõõnetes karjääris ning selle teenindusalal. Objektil ja selle mõjupiirkonnas võib kokku puutuda kivimite, kaevise ja setete varisemise, vajumise ning veetaseme muutumisega seotud ohtudega. Mõõtmis- ja sidevahendid ja mootorsõiduk. Töö eeldab täpsust, analüüsi- otsustus- ja kohanemisvõimet, koostöö-ja suhtlemisvalmidust, kiiret reaktsiooni, ruumitaju, kaalutletust ja loodusprotsesside tunnetust. Mäetehnik on omandanud vähemalt tehniliste alade kutsehariduse. Tal on erialane töökogemus ja ta on end täiendanud erialastel täiendkoolitustel. Mäemeister, mäetööde juht, kaevandamise vastutav spetsialist, järelevaataja. 5. taseme mäetehniku kutse annab õiguse töötada kaevandamise vastutava spetsialistina liiva-, kruusa- ja savikarjääris, paemurrus, turbatootmisalal ning muda, järvelupja ja muid taolisi setteid kaevandavas ettevõttes. Alus: maapõueseadus. Kutse saamiseks on taotlejal vaja tõendada kõik kompetentsid (B.2.1-B.2.4). Mäetöö korraldamine 5 Tootmisüksuse operatiivne juhtimine 5 Kaevanduskeskkonna kontrollimine 5 Mäetehnik, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Diplomeeritud mäeinsener, tase 7 Diploma Mining Engineer, EstQF Level 7 4 Diplomeeritud mäeinsener V (versioon 1) Diplomeeritud mäeinsener V (versioon 2) Diplomeeritud mäeinsener, tase 7 (versioon 3) Diplomeeritud mäeinsener, tase 7 (versioon 5) Allmaakaevandamise projekteerimine Maavarade allmaakaevandamine Maavarade pealmaakaevandamine Markšeider, tase 7 Pealmaakaevandamise projekteerimine Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Kaevandamine Mäeinsener 6 2017-04-26 2017-04-26 2022-04-19 7 7 2146 Mäetööstuse, metallurgia jms valdkondade tippspetsialistid 0724 Kaevandamine ja rikastamine 05 Kivi- ja pruunsöe kaevandamine Mäeinseneride eetikakoodeks Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Allan Viil Enefit Heini Viilup Lemminkäinen Eesti AS Ole Sein OÜ Inseneribüroo STEIGER Allan Koger OÜ Inseneribüroo STEIGER Jaan Viru OÜ Viru Markšeideribüroo Jaan Kallandi Eesti Geodeetide Ühing Margus Kukk Mäebüroo Nord OÜ Enno Reinsalu TTÜ Geoloogia instituut Arno Paikles Tehnilise Järelevalve Amet Arvi Hamburg Eesti Inseneride Liit Andrus Stimmer Eesti Mäeselts Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. 7. taseme diplomeeritud mäeinseneri tegevuse eesmärk on tagada maavarade ohutu, keskkonnasäästlik ja efektiivne kaevandamine ja töötlemine. Diplomeeritud mäeinsener on kogemusega tehnika- või tehnoloogiaspetsialist, kes plaanib ja juhib maavarade kaevandamisega seotud protsesse sh peal- ja allmaa markšeiderimõõdistusi. Tema roll on käigus hoida ja arendada olemasolevaid tehnoloogiaid. Ta on valmis töötama meeskonnas koos sidusvaldkondade (ehitus, geoloogia, mehaanika) inseneride ja spetsialistidega, juhtima töörühmi ja/või organisatsiooni ning kandma vastutust teiste töö tulemuste eest. A.2.1 Tehnoloogiate käitamine ja arendamine A.2.2 Juhtimine A.2.3 Maavarade pealmaakaevandamine A.2.4 Maavarade allmaakaevandamine A.2.5 Pealmaakaevandamise projekteerimine A.2.6 Allmaakaevandamise projekteerimine A.2.7 Markšeiderimõõdistamine Töö toimub sise-, välis- ja/või allmaatingimustes. Kokku võib puutuda müra, niiskuse, tolmu, heit- ja lõhkegaasidega jms. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse erialast arvutitarkvara ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms), vajadusel ka mootorsõidukit. Töö eeldab täpsust, analüüsi- otsustus- ja kohanemisvõimet, koostöö- ja suhtlemisvalmidust, ruumitaju ning keskkonnahoidlikku ja säästvat arengut toetavat mõtlemist, uuendusmeelset, keskkonnahoidlikku ning -säästvat arengut toetavat mõtlemist. 7. taseme diplomeeritud mäeinsener on omandanud magistriõppe tasemel kõrghariduse . Tal on erialane töökogemus ja ta on end täiendanud erialastel täienduskoolitustel. Tootmisüksuse: kaevanduse, karjääri, jaoskonna, osakkonna juhataja, projektiinsener, mäe-, puurimis- jm tööjuht, mäeinsener, peamarkšeider, markšeider. Diplomeeritud mäeinseneri kutsetunnistuse omamine annab õiguse töötada maavarade kaevandamise, markšeiderimõõdistuse või projekteerimise vastutava spetsialistina oma spetsialiseerumise ulatuses. Alus: maapõueseadus. Diplomeeritud mäeinseneri kutse saamiseks on nõutav kompetentside B.2.1–B.2.2 ja B.2.8 tõendamine ning vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.3–B.2.7 Maavarade pealmaakaevandamisele spetsialiseerunud diplomeeritud mäeinseneri kutse saamiseks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.3 tõendamine. Maavarade allmaakaevandamisele spetsialiseerunud diplomeeritud mäeinseneri kutse saamiseks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.4 tõendamine. Pealmaakaevandamise projekteerimisele spetsialiseerunud diplomeeritud mäeinseneri kutse saamiseks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.5 tõendamine. Allmaakaevandamise projekteerimisele spetsialiseerunud diplomeeritud mäeinseneri kutse saamiseks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.6 tõendamine. Markšeiderimõõdistamisele spetsialiseerunud diplomeeritud mäeinseneri kutse saamiseks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.7 tõendamine. Tehnoloogiate käitamine ja arendamine 7 Juhtimine 7 Maavarade pealmaakaevandamisele spetsialiseerunud diplomeeritud mäeinseneri kutse saamiseks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.3 tõendamine. Maavarade allmaakaevandamisele spetsialiseerunud diplomeeritud mäeinseneri kutse saamiseks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.4 tõendamine. Pealmaakaevandamise projekteerimisele spetsialiseerunud diplomeeritud mäeinseneri kutse saamiseks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.5 tõendamine. Allmaakaevandamise projekteerimisele spetsialiseerunud diplomeeritud mäeinseneri kutse saamiseks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.6 tõendamine. Markšeiderimõõdistamisele spetsialiseerunud diplomeeritud mäeinseneri kutse saamiseks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.7 tõendamine. Diplomeeritud mäeinsener, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Volitatud mäeinsener, tase 8 Chartered Mining Engineer, EstQF Level 8 4 Volitatud mäeinsener V (versioon 1) Volitatud mäeinsener V (versioon 2) Volitatud mäeinsener, tase 8 (versioon 3) Volitatud mäeinsener, tase 8 (versioon 5) Allmaakaevandamise projekteerimine Maavarade allmaakaevandamine Maavarade pealmaakaevandamine Markšeider, tase 8 Pealmaakaevandamise projekteerimine Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Kaevandamine Mäeinsener 6 2017-04-26 2017-04-26 2022-04-19 8 8 2146 Mäetööstuse, metallurgia jms valdkondade tippspetsialistid 0724 Kaevandamine ja rikastamine 05 Kivi- ja pruunsöe kaevandamine Mäeinseneride eetikakoodeks Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Allan Viil Enefit Heini Viilup Lemminkäinen Eesti AS Ole Sein OÜ Inseneribüroo STEIGER Allan Koger OÜ Inseneribüroo STEIGER Jaan Viru OÜ Viru Markšeideribüroo Jaan Kallandi Eesti Geodeetide Ühing Margus Kukk Mäebüroo Nord OÜ Enno Reinsalu TTÜ Geoloogia instituut Arno Paikles Tehnilise Järelevalve Amet Arvi Hamburg Eesti Inseneride Liit Andrus Stimmer Eesti Mäeselts Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. 8. taseme volitatud mäeinseneri tegevuse eesmärk on tagada maavarade ohutu, keskkonnasäästlik ja efektiivne kaevandamine ja töötlemine. Volitatud mäeinsener on laiaulatuslike teadmiste ja kogemustega tippspetsialist-ekspert, kes plaanib ja juhib maavarade kaevandamisega seotud protsesse sh peal- ja allmaa markšeiderimõõdistusi. Tema roll on käigus hoida ja täiustada tehnoloogiaid, luua uusi teadmisi ja tehnoloogiaid, koostada normatiivdokumente ning teha ekspertiise ja auditeid. Juhina töötades vastutab ta üksuse või organisatsiooni strateegilise tegevuse eest. Ta on valmis töötama meeskonnas koos sidusvaldkondade (ehitus, geoloogia, mehaanika) inseneride ja spetsialistidega. A.2.1 Tehnoloogiate käitamine, arendamine ja täiustamine A.2.2 Juhtimine A.2.3 Maavarade pealmaakaevandamine A.2.4 Maavarade allmaakaevandamine A.2.5 Pealmaakaevandamise projekteerimine A.2.6 Allmaakaevandamise projekteerimine A.2.7 Markšeiderimõõdistamine Töö toimub sise-, välis- ja/või allmaatingimustes. Kokku võib puutuda müra, niiskuse, tolmu, heit- ja lõhkegaasidega jms. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse erialast arvutitarkvara ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms), vajadusel ka mootorsõidukit. Töö eeldab täpsust, analüüsi- otsustus- ja kohanemisvõimet, koostöö- ja suhtlemisvalmidust, ruumitaju ning uuendusmeelset, keskkonnahoidlikku ning -säästvat arengut toetavat mõtlemist. 8. taseme volitatud mäeinsener on omandanud magistriõppe tasemel kõrghariduse. Tal on erialane töökogemus ja ta on end täiendanud erialastel täienduskoolitustel. Ettevõtte, osakonna, büroo, töökonna tehniline juhataja, peainsener, peatehnoloog, mäetööde juht, projektijuht, konsultant, ekspert vm juhtiv spetsialist, juhtiv projektijuht, teadur, vanemteadur, peamarkšeider, markšeider. Volitatud mäeinseneri kutsetunnistuse omamine annab õiguse töötada maavarade kaevandamise, markšeiderimõõdistuse või projekteerimise vastutava spetsialistina oma spetsialiseerumise ulatuses. Alus: maapõueseadus. Volitatud mäeinseneri kutse saamiseks on nõutav kompetentside B.2.1–B.2.2 ja B.2.8 tõendamine ning vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.3–B.2.7 Maavarade pealmaakaevandamisele spetsialiseerunud volitatud mäeinseneri kutse saamiseks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.3 tõendamine. Maavarade allmaakaevandamisele spetsialiseerunud volitatud mäeinseneri kutse saamiseks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.4 tõendamine. Pealmaakaevandamise projekteerimisele spetsialiseerunud volitatud mäeinseneri kutse saamiseks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.5 tõendamine. Allmaakaevandamise projekteerimisele spetsialiseerunud volitatud mäeinseneri kutse saamiseks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.6 tõendamine. Markšeiderimõõdistamisele spetsialiseerunud volitatud mäeinseneri kutse saamiseks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.7 tõendamine. Tehnoloogiate käitamine, arendamine ja täiustamine 8 Juhtimine 8 Maavarade pealmaakaevandamisele spetsialiseerunud volitatud mäeinseneri kutse saamiseks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.3 tõendamine. Maavarade allmaakaevandamisele spetsialiseerunud volitatud mäeinseneri kutse saamiseks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.4 tõendamine. Pealmaakaevandamise projekteerimisele spetsialiseerunud volitatud mäeinseneri kutse saamiseks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.5 tõendamine. Allmaakaevandamise projekteerimisele spetsialiseerunud volitatud mäeinseneri kutse saamiseks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.6 tõendamine. Markšeiderimõõdistamisele spetsialiseerunud volitatud mäeinseneri kutse saamiseks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.7 tõendamine. Volitatud mäeinsener, tase 8 kutset läbiv kompetents 8 Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 Spatial planner, level 7 2 Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (versioon 1) Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (versioon 3) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Maastikuarhitekt 7 2017-06-19 2017-06-19 2022-04-18 7 7 2164 Linna- ja liiklusplaneerijad 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Maila Kuusik Eesti Planeerijate Ühing Mart Hiob Eesti Maastikuarhitektide Liit Pille Metspalu Hendrikson ja Ko OÜ Ülle Kadak Eesti Planeerijate Ühing Tõnu Laigu Eesti Arhitektide Liit Marje-Ly Rebas Eesti Linnade Liit Tavo Kikas Rahandusministeerium Toomas Tammis Eesti Kunstiakadeemia Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 kutsestandard on välja töötatud: a) Kõrghariduse vastava taseme õppekava aluseks b) Isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks Ruumiline planeerimine on aluseks keskkonna ruumilisele arengule ja teadlikule kavandamisele. Ruumilise keskkonna planeerija (edaspidi planeerija) töö eesmärgiks on riigi ja kohaliku tasandi planeeringute kaudu luua eeldused erinevaid vajadusi ja huve arvestavaks, tasakaalustatud ja kestlikuks ruumiliseks arenguks ning kvaliteetse elukeskkonna kujunemiseks. Planeerija töötab riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuses või ruumilise planeerimise alast konsultatsiooni pakkuvas ettevõttes. Planeerija valdab nii ruumilise planeerimise sisulist kui korralduslikku poolt. Ta on spetsialist ja protsessi juht, kes koostab asjakohase planeerimismeeskonna, selgitab välja planeerimisprotsessis erinevate osapoolte huvid, osaleb planeeringulahenduse väljatöötamises, valmistab ette ruumilist keskkonda puudutavad otsused ja vastutab planeerimislahenduse eest. Planeerija suhtleb planeerimisprotsessi käigus nii avalikkusega (sh meediaga) kui erinevate huvigruppide esindajatega. Planeerija mõistab ühiskonnas ja keskkonnas toimuvaid protsesse, analüüsib ruumilist keskkonda ja seda mõjutavaid tegureid. Käesolev kutsestandard on sisendiks ruumilise keskkonna planeerimise magistritaseme õppekavale või integreerimiseks teiste magistritaseme õppekavadesse. A.2.1 Planeeringu tervikprotsessi ülesehitamine ja juhtimine 1. Planeeringu vajaduse väljaselgitamine; selle eesmärkide, üldistusastme ja ruumilise ulatuse määratlemine; 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajaduse väljaselgitamine; 3. Otsustajatest, võtmeisikutest ja spetsialistidest koosneva juhtrühma moodustamine ja ülesannete jagamine; 4. Planeeringu etappide määratlemine ja orienteeruva ajakava koostamine; 5. Toimingute dokumenteerimine. A.2.2 Planeeringut läbiva koostöö korraldamine huvitatud isikute ja otsustajatega ning avalikkuse kaasamine vastavalt planeeringu liigile ja eripärale 1. Huvitatud isikute ja asjakohaste ametiasutuste väljaselgitamine; 2. Koostöö korraldamine huvitatud isikute ja asjakohaste ametiasutustega; 3. Avalikkuse kaasamine ja osapooltega suhtlemine. A.2.3 Keskkonna eripära väljaselgitamine ja analüüsimine 1. Lähteandmete kogumine, süstematiseerimine ja analüüsimine; 2. Täiendavate uuringute vajaduse väljaselgitamine; 3. Ruumilise ja funktsionaalse struktuuri ning seoste väljaselgitamine. A.2.4 Ruumiliste visioonide ja eesmärkide sõnastamine 1. Ühiskonna võtmetegurite ja suundumuste määratlemine ning strateegiliste dokumentide analüüs; 2. Visiooni koostamine ja ruumilise arengu eesmärkide sõnastamine. A.2.5 Tasakaalustatud ja põhjendatud planeeringulahenduse väljatöötamise korraldamine ja lahenduse koostamine vastavalt oma erialale 1. Planeeringu lahendusvariantide koostamine 2. Planeeringu lahendusvariantide kaalumine ja valiku tegemine 3. Planeeringu koostamine A.2.6 Planeeringu elluviimise põhimõtete ja tingimuste väljatöötamine 1. Erinevate osapoolte kohustuste määratlemine; 2. Planeeringu elluviimise tegevuskava koostamine; 3. Planeeringu ülevaatamise põhimõtete seadmine. Planeerija töötab valdavalt siseruumides, kuid ajuti ka välitingimustes. Töö on loominguline ja periooditi vaimselt pingeline. Töökoormus võib jaotuda planeerimisprotsessi vältel ebaühtlaselt. Planeerija kasutab oma töös tavapärast kontoritarkvara, CAD ja GIS tarkvara, andmebaase. Tööks on vajalikud arvuti ning teised infotehnoloogilised, kommunikatsiooni- ja bürootöövahendid. Ruumiline mõtlemine, loomingulisus, innovaatilisus; Loogiline ja analüütiline mõtlemine; Üldistusvõime, sh olulise ja ebaolulise eristamisvõime; Otsustamisjulgus ja vastutusvõime; Koostöövõime ja suhtlemis- ning argumenteerimisoskus; Pinge- ja kriitikataluvus. Planeerijana töötaval isikul on magistritasemele vastav kõrgharidus ja ruumilise keskkonna planeerimise alane töökogemus. Sobivaimateks loetakse ruumilise planeerimise, arhitektuuri, maastikuarhitektuuri või inimgeograafia erialast haridust. Planeerija, ruumilise keskkonna planeerija, planeeringuspetsialist, arhitekt-planeerija, maastikuarhitekt-planeerija, geograaf-planeerija, linnaplaneerija, planeeringute nõunik. Planeerimisseadus Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 kutse saamiseks on vaja tõendada kõik kutsestandardis kirjeldatud kompetentsid (B.2.1-B.2.7). Planeeringu tervikprotsessi ülesehitamine, juhtimine 7 Planeeringut läbiva koostöö korraldamine huvitatud isikute ja otsustajatega ning avalikkuse kaasamine vastavalt planeeringu liigile ja eripärale 7 Keskkonna eripära väljaselgitamine ja analüüsimine 7 Ruumiliste visioonide ja eesmärkide sõnastamine 7 Tasakaalustatud ja põhjendatud planeeringulahenduse väljatöötamise korraldamine ja lahenduse koostamine vastavalt oma erialale 7 Planeeringu elluviimise põhimõtete ja tingimuste väljatöötamine 7 Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Grimeerija, tase 5 Make-up Artist, level 5 6 Grimeerija III (versioon 1) Grimeerija III (versioon 2) Grimeerija III (versioon 3) Grimeerija, tase 5 (versioon 4) Grimeerija, tase 5 (versioon 5) Grimeerija, tase 5 (versioon 7) Grimeerija, tase 5 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Grimeerija 3 2017-04-11 2017-04-11 2019-04-09 5 5 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0213 Kujutav kunst ja kunstiteadus 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Keelte oskustasemete kirjeldused Grimeerija ja jumestaja kutse-eetika Tiina Leesik GrimmiGrupp OÜ Aimi Etverk SA Nuku Taimi Lume Rahvusooper Estonia Margit Müürisepp, kutseõpetaja, jumestuskunstnik Anu Konze Linnateater Janika Olup Grimmikool Liia Viitas MTÜ Eesti Meigikunstnike Ühendus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Grimeerija 5. taseme kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamise ning isikute kompetentsuse hindamise alus. Grimeerija töö eesmärk on karakteri loomine. Grimeerija töötab teatrites, kontserdiorganisatsioonides, filmistuudiotes, tsirkuses, meedias, salongides ja mujal. Grimeerija teeb mitmesuguseid kaunistavaid ja korrigeerivaid jumestusi ning rolligrimme ja loob, valmistab, värvib ja eemaldab rolli toetavaid ruumilisi grimme/ proteesgrimme. Viimistleb juukseid ja näokarvu ning teeb erinevaid karvtöid (näit vuntsid, habemed, kulmud, parukad - postiche). Grimeerija tunneb erinevates valdkondades töötamise nõudeid (teater, meedia jne). Oma töös pöörab ta tähelepanu rollile, kultuurile, ajaloole, stiilile, ajale, kohale jm. Grimeerija töö eeldab koostööd kostüümikunstniku, artisti, lavastaja ja teiste töötajatega. Grimeerija töö tulemus on isiku visuaalse välimuse rõhutamine, karakteri loomine ja rolli välise lahenduse teostamine. Ta toetab oma tööga lavastuse eesmärgi saavutamist, võimalusel ja vajadusel arvestab ta näitleja soovidega. A.2.1 Ettevalmistumine karakteri loomiseks. A.2.2 Jumestus – ja grimeerimistoodete nahale kandmine ja eemaldamine. A.2.3 Suhtlemine. A.2.4 Klienditeenindus. A.2.5 Grimeerija kutseline tegutsemine ja käitumine. Grimeerija võib töötada ilusalongis, kosmeetikakauplustes, teatris, televisioonis ja mujal. Grimeerija töös kasutatavad ained võivad põhjustada allergiat. Takistuseks grimeerijana töötamisele võib olla värvipimedus. Töö on vahelduva iseloomuga ja toimub graafiku alusel. Jumestamis- ja grimeerimistooted ja -vahendid ning karvtööde ja proteesgrimmi valmistamise vahendid. Kontoritehnika. Kutse eeldab suhtlemisvalmidust, koostöövõimet ja korrektsust ning diskreetsust, loovust, kunsti- ja ilumeelt, värvitunnetust, pingetaluvust. Üldjuhul on grimeerijal keskharidus ja ta on läbinud erialase täiendkoolituse. Grimeerija. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Ettevalmistumine karakteri loomiseks 5 Jumestus- ja grimeerimistoodete nahale kandmine ja eemaldamine 5 Suhtlemine 5 Klienditeenindus 5 Grimeerija kutseline tegutsemine ja käitumine 5 Meditsiinilabori spetsialist, tase 7 Medical laboratory specialist, level 7 2 Meditsiinilabori spetsialist, tase 7 (versioon 1) Meditsiinilabori spetsialist, tase 7 (versioon 3) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Laboratoorne analüüs Meditsiinilabori spetsialist 6 2017-04-27 2017-04-27 2022-04-06 7 7 2269 Tervishoiu tippspetsialistid, mujal liigitamata 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Kai Jõers SA TÜK Ühendlabor Marge Kütt SA PERH laboratoorium Kai Lauri Synlab Eesti OÜ Ave Lellep SA PERH laboratoorium Aivar Orav SA TÜK Ühendlabor Monyca Sepp Eesti Laborimeditsiini Ühing Anu Tamm SA TÜK Ühendlabor Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Meditsiinilabori spetsialist, tase 7 kutsestandard on välja töötatud: a) Kõrghariduse vastava taseme õppekava aluseks b) Isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks Meditsiinilabori spetsialisti töö eesmärk on meditsiinilabori tööprotsesside korraldamine oma vastutusvaldkonnas. Olulisel kohal on meeskonnatöö ning uute tööprotsesside ja -meetodite juurutamine. Meditsiinilabori spetsialist otsustab laboris kasutatavate meetodite otstarbekuse üle, korraldab meditsiinilaboris oma vastutusvaldkonnas kvaliteedialast tegevust ja osaleb labori arengusuundade väljatöötamises. Meditsiinilabori spetsialist tõlgendab laboriuuringute tulemusi (va arstlik tegevus). Meditsiinilabori spetsialist koolitab ja nõustab laboritöötajaid ja kliente oma vastutusvaldkonnas. Oma tegevuses peab ta kinni laborimeditsiinis kehtivatest käitumisnormidest ja isikuandmete kaitse seadusest. Meditsiinilabori spetsialisti töös on oluline pidev enesetäiendus ja valdkonna arengutega kursis olemine. A.2.1 Laboritöö valdkonna korraldamine 1. Laboriseadmete kasutamise korraldamine. 2. Laboriseadmete hooldustööde plaani koostamine ja remondi järelevalve korraldamine. 3. Laboriseadmete kalibratsiooni korrigeerimine. 4. Meeskonnatöö korraldamine oma vastutusvaldkonnas. 5. Koostöö tegemine raviosakondade õendus- või valdkonnajuhtidega. 6. Labori arengukava ja strateegia väljatöötamine. A.2.2 Laboriuuringute läbiviimine 1. Laboriuuringute tegemine. 2. Laboriuuringute tõlgendamine. 3. Laboriuuringute tulemuste vormistamine. A.2.3 Uute laborimeetodite või -uuringute rakendamine 1. Uute laboriuuringute valimine. 2. Tööjuhendite ja muu vajaliku dokumentatsiooni koostamine. 3. Laborimeetodite valideerimise/verifitseerimise korraldamine. 4. Analüütilise kvaliteedikontrolli sisseseadmine ja hindamiskriteeriumite välja töötamine. 5. Uute meetodite kasutamise väljaõppe korraldamine. 6. Erinevate laboriuuringute tutvustavate teabematerjalide koostamine. A.2.4 Laboriuuringute kvaliteedi tagamine 1. Kvaliteedisüsteemi dokumentide koostamine ja kaasajastamine. 2. Analüütilise kvaliteedikontrolli kaasajastamine ja hindamiskriteeriumite välja töötamine. 3. Uuringuvaldkonna kvaliteedikontrolli tulemuste hindamine ja analüüsimine. 4. Lahenduste leidmine mittevastavuste ilmnemisel. A.2.5 Klientide koolitamine ja nõustamine 1. Klientide nõustamine laboriuuringute referentsväärtuste, määramis- ja otsustuspiiride osas. 2. Klientide nõustamine sobivate uuringute valiku ning uuringutulemusi mõjutavate tingimuste osas. 3. Ravijuhiste koostamisel osalemine. 4. Klientide koolituse korraldamine ja läbiviimine. Meditsiinilabori spetsialist puutub oma töös kokku nakkusohtlike bioloogiliste materjalide, keemiliste ainete ja füüsikaliste ohuteguritega. Töö eeldab kaitseriietuse ja isikukaitsevahendite kasutamist. Meditsiinilabori seadmed, arvutid ja infosüsteemid. Meeskonnatöövõime, otsustus- ja vastutusvõime, korrektsus, täpsus, analüüsivõime, kohusetundlikkus. Meditsiinilabori spetsialist on läbinud magistritasemele vastava bioloogia, biomeditsiini, keemia, proviisori, geenitehnoloogia, tervishoiutehnoloogia või mõne muu loodusteaduse valdkonna õppekava. Enamlevinud ametinimetused on laborispetsialist, kõrgharidusega laborispetsialist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside (B.2.1-B.2.5) ja läbiva kompetentsi B.2.6 tõendamine. Laboritöö valdkonna korraldamine 7 Laboriuuringute läbiviimine 7 Uute laborimeetodite või -uuringute rakendamine 7 Laboriuuringute kvaliteedi tagamine 7 Tervishoiutöötajate koolitamine ja nõustamine 5 Meditsiinilabori spetsialist, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Õmbleja, tase 3 Dressmaker, level 3 7 Õmbleja I (versioon 1) Õmbleja I (versioon 2) Õmbleja I (versioon 3) Õmbleja I (versioon 4) Õmbleja I (versioon 5) Õmbleja, tase 3 (versioon 6) Õmbleja, tase 3 (versioon 8) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Rõivatootmine Õmbleja 5 2017-05-11 2017-05-11 2022-04-18 3 3 8153 Masinõmblejad 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 14 Rõivatootmine Maie Koroljova Baltika Tailor OÜ Sirje Riimaa AS Baltika Inna Soonurm SA Innove Kaja Piirla Miss Mary of Sweden OÜ Maive Sein Nurme Production Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Õmbleja 3. taseme kutsestandard on välja töötatud: a) Kutsehariduse vastava taseme õppekava aluseks b) Isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks c) Erialaste täiendkoolituste õppekavade aluseks. 3. taseme õmbleja töö eesmärk: õmmelda kiirelt ja kvaliteetselt tootedetaile. 3. taseme õmbleja teeb määratud aja jooksul lihtsaid õmblusoperatsioone: ühendab ja äärestab detaile, teeb kinnitusi, dubleerib detaile ja teeb kuumniisket töötlust. Ta täidab tööjuhi poolt ette antud ja vähesel määral muutuvaid tööülesandeid. Õmbleja mõistab tootmisprotsessi olemust ja oma töölõigu tähtsust selles. Seotud kutse: Õmbleja, tase 4 õmbleb erineva suuruse ja kujuga tootedetaile ning ühendab need tehnoloogilisteks sõlmedeks ja seejärel pooltoodeteks. Töö hõlmab kinnituste tegemist ja toote lõppviimistlemist. A.2.1 Töövahendite, seadmete ja masinate käsitsemine 1) Õmblus- ja äärestusmasina seadistamine 2) Õmblus- ja äärestusmasina hooldamine ja puhastamine 3) Õmblusmasina programmide valimine ja kasutamine 4) Kuum-niiske töötluse seadmete reguleerimine A.2.2 Õmblusoperatsioonide tegemine 1) Ühendusõmbluste õmblemine, äärestamine ja palistamine 2) Sissevõtete õmblemine ja figuursete detailide ühendamine 3) Väikedetailide valmistamine 4) Furnituuride märkimine ja paigaldamine A.2.3 Kuumniiske töötlemine 1) Detailide dubleerimine 2) Pooltoote kuumniiske töötlemine Tööoperatsioonid võivad vahelduda või olla rutiinsed. Õmbleja töökeskkonnas võib esineda müra, tekstiilitolmu ning viimistlusprotsessis tekkinud kuumust ja auru, mis võib tundlikel inimestel põhjustada allergiat. Töö võib koormata silmi ja tekitada sundasendist tingitud vaevusi. Õmbleja töövahendid on erinevad õmblusmasinad (nt süstikpistemasin, ahelpistemasinad, nööbikinnitusmasin), kuumniiske töötlemise seadmed (triikrauad), abivahendid (käärid, palistajad, šabloonid, kantimisseadmed), õmblusmaterjalid (kangad, niidid) ja õmblustarvikud (nööbid, needid, trukid, haagid). Õmbleja töö eeldab distsiplineeritust, hoolikust ja püsivust, vastutustunnet ja meeskonnatöö oskust. Oluliste eelduste hulka kuuluvad käeline osavus, liigutuste kiirus ja täpsus, hea koordinatsioon ja vastupidavus intensiivseks tööks. Vajalik on hea nägemine ja silmamõõt. 3. taseme õmbleja kutseoskused on omandatud kutseõppesasutuses või töökohal. Õmbleja, termotöötleja. Selle kutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kõik kompetentsid (B.2.1-B.2.4). Töövahendite, seadmete ja masinate käsitsemine 3 Õmblusoperatsioonide tegemine 3 Kuumniiske töötlemine 3 Õmbleja, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Õmbleja, tase 4 Dressmaker, level 4 6 Õmbleja II (versioon 1) Õmbleja II (versioon 2) Õmbleja II (versioon 3) Õmbleja II (versioon 4) Õmbleja, tase 4 (versioon 5) Õmbleja, tase 4 (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Rõivatootmine Õmbleja 5 2017-05-11 2017-05-11 2022-04-18 4 4 7533 Õmblejad, tikkijad jms töölised 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 14 Rõivatootmine Maie Koroljova Baltika Tailor OÜ Sirje Riimaa AS Baltika Inna Soonurm SA Innove Kaja Piirla Miss Mary of Sweden OÜ Maive Sein Nurme Production Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Õmbleja 4. taseme kutsestandard on välja töötatud: a) Kutsehariduse vastava taseme õppekava aluseks b) Isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks c) Erialaste täiendkoolituste õppekavade aluseks. 4. taseme õmbleja töö eesmärk: õmmelda kiirelt ja kvaliteetselt tehnoloogilisi sõlmi õmblustoodete valmistamiseks. 4. taseme õmbleja õmbleb määratud aja jooksul erineva suuruse ja kujuga tootedetaile ning ühendab need tehnoloogilisteks sõlmedeks ja seejärel pooltoodeteks. Töö hõlmab kinnituste tegemist ja toote lõppviimistlemist. 4. taseme õmbleja lähtub oma töös tehnoloogilisest dokumentatsioonist, tootenäidisest ja tööjuhistest. Õmbleja mõistab tootmisprotsessi tervikuna ja oma töö töölõigu tähtsust selles. 4. taseme õmblejal on võimalus peale eriväljaõppe läbimist töötada individuaalõmbluses. Seotud kutse: Õmbleja, tase 3 teeb lihtsaid õmblusoperatsioone: ühendab ja äärestab detaile, teeb kinnitusi, dubleerib detaile ja teeb kuumniisket töötlust. A.2.1 Töövahendite, seadmete ja masinate käsitsemine 1) Õmblusseadmete seadistamine 2) Õmblusseadmete hooldamine ja puhastamine 3) Õmblusseadmete programmide valimine ja kasutamine 4) Kuum-niiske töötluse seadmete reguleerimine A.2.2 Õmblusoperatsioonide tegemine 1) Ühendusõmbluste õmblemine, äärestamine ja palistamine 2) Sissevõtete õmblemine ja figuursete detailide ühendamine 3) Erikujuliste väikedetailide valmistamine 4) Kaunistuselementide õmblemine 5) Furnituuride märkimine ja paigaldamine A.2.3 Tehnoloogiliste sõlmede õmblemine 1) Tootesõlmede õmblemine 2) Tehnoloogiliste sõlmede õmblemine A.2.4 Kuumniiske töötlemine 1) Detailide dubleerimine 2) Pooltoote kuumniiske töötlemine 3) Toote lõppviimistlus A.2.5 Valmistoote kvaliteedikontroll 1) Tooote kvaliteedi hindamine 2) Mõõtude kontrollimine. Tööoperatsioonid võivad vahelduda või olla rutiinsed. Õmbleja töökeskkonnas võib esineda müra, tekstiilitolmu ning viimistlusprotsessis tekkinud kuumust ja auru, mis võib tundlikel inimestel põhjustada allergiat. Töö võib koormata silmi ja tekitada sundasendist tingitud vaevusi. Õmbleja töövahendid on erinevad õmblusmasinad (nt süstikpistemasin, ahelpistemasinad, nööbikinnitusmasin), kuumniiske töötlemise seadmed (triikrauad), abivahendid (käärid, palistajad, šabloonid, kantimisseadmed), õmblusmaterjalid (kangad, niidid) ja õmblustarvikud (nööbid, needid, trukid, haagid). Õmbleja töö eeldab distsiplineeritust, hoolikust ja püsivust, vastutustunnet ja meeskonnatöö oskust. Oluliste eelduste hulka kuuluvad käeline osavus, liigutuste kiirus ja täpsus, hea koordinatsioon ja vastupidavus intensiivseks tööks. Vajalik on hea nägemine ja silmamõõt. 4. taseme õmbleja kutseoskused on omandatud kutseõppesasutuses või töökohal. Õmbleja, termotöötleja. Selle kutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kõik kompetentsid (B.2.1-B.2.6). Töövahendite, seadmete ja masinate käsitsemine 4 Õmblusoperatsioonide tegemine 4 Tehnoloogiliste sõlmede õmblemine 4 Kuumniiske töötlemine 4 Valmistoote kvaliteedikontroll 4 Õmbleja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Automaaler, tase 4 Car paint technician, level 4 7 Automaaler I (versioon 1) Automaaler I (versioon 2) Automaaler I (versioon 3) Automaaler I (versioon 4) Automaaler, tase 4 (versioon 5) Automaaler, tase 4 (versioon 6) Automaaler, tase 4 (versioon 8) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Automaaler 6 2017-05-03 2017-05-03 2022-05-02 4 4 7132 Pihustusseadmetega värvijad-lakkijad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Arvuti kasutamise oskused Pavo Zopp Veho Eesti AS Mairo Neem Unelmauto AS Peeter N. Sarevet Benefit AS Aivo Kossal A.K. Autoteenindus OÜ Tõnu Tammist Glasur Grupp OÜ Andre Kalmus Paintlines OÜ Ene Pukk Lasnamäe Mehaanikakool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Automaaler, tase 4 kutsestandard on välja töötatud: a) Kutsehariduse vastava taseme õppekava aluseks b) Isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks c) Erialaste täiendkoolituste õppekavade aluseks. Automaaler, tase 4 töö eesmärk on autode (sõidukite) värvkatte taastamine. Automaalri töö hõlmab pindade ettevalmistamist värvimiseks sh puhastamist, pahteldamist, lihvimist, kruntimist, pindade värvimist ja lõppviimistlust ning plastdetailide remonti. Automaalri töö eeldab tehnoloogiliste juhendmaterjalide kasutamist, mis võivad olla inglise keeles. Automaaler korraldab iseseisvalt oma töökoha, tuleb tööülesannete täitmisega toime tavapärastes olukordades ja vastutab nende kvaliteetse täitmise eest. 4. taseme automaaler vajadusel algatab, valmistab ette ja kohaldab asjakohaseid muudatusi ning juhendab madalama kvalifikatsiooniga kaastöötajate tavatööd. Automaaler töötab nii üksi kui ka meeskonnas. Tema töö eeldab suhtlemist kaastöötajatega. Kutsed autode kere- ja värvitööde kutsealal: Autoplekksepp-komplekteerija, tase 4 (komplekteerimine ja sõidukite mittestruktuursete kereosade remonttööd) Autokeretehnik, tase 4 (mittestruktuursete ja struktuursete kereosade remonttööd) Sõidukite kere- ja värvitööde meister, tase 5 (kere- ja värvitööde korraldamine sh tegemine). A.2.1 Autopindade puhastamine ja hooldamine 1. Sõiduki puhastuse vajaduse hindamine 2. Sõiduki pindade puhastamine A.2.2 Autokere ja -sisustuse osandamine ning koostamine 1. Autokere ja -sisustuse osandamine 2. Autokere ja -sisustuse koostamine A.2.3 Plastdetailide remont 1. Plastdetailide remondi tehnoloogia valimine 2. Plastdetailide remont A.2.4 Pindade ettevalmistamine värvimiseks 1. Pindade eeltöötlemise planeerimine 2. Pindade pahteldamine 3. Pindade kruntimine A.2.5 Pindade värvimine ja lõppviimistlemine 1. Värvi valimine ja testimine 2. Pindade värvimine 3. Pindade viimistlemine Automaalri tööaeg on tavaliselt päevane, võib esineda tööaja summeeritud arvestust, töökorraldus võib ette näha töötamist riiklikel pühadel ja ööajal. Töötatakse enamasti siseruumis, vajadusel ka välitingimustes. Automaaler täidab vahelduvaid ja rutiinseid tööülesandeid. Automaaler peab taluma üksinda töötamist värvikambris ja oskama arvestada kaasnevate ohtudega. Töökeskkonnas esineb tolmu, müra, lenduvaid keemilisi ühendeid ja sundasendis töötamist, mis võivad tööohutuse ja ergonoomika nõuete rikkumisel põhjustada lühiajalisi või püsivaid tervisekahjustusi. Automaaler on kohustatud kasutama töökohal nõutud isikukaitsevahendeid. Automaalri peamised töövahendid on: isikukaitsevahendid (hingamisteede, naha ja silmade kaitseks, automaalri töökombinesoonid ja turvajalatsid); pindade puhastamiseks ja viimistlemiseks vajalikud kemikaalid, materjalid ja töövahendid; pindade töötlemise, ettevalmistustöö ja värvimise materjalid ning töövahendid ja värvi parameetrite mõõtevahendid; automaalri töökoja seadmed sh suruõhusüsteemid, kruntimiskamber, värvimis- ja kuivatuskambrid, kuivatusseadmed, värvilabor, värvipüstolite pesuseade ja muud seadmed sõltuvalt töökojas kasutatavast värvisüsteemist. Automaalri tööks on vajalikud abivahendid, plastiremondi materjalid ja vahendid. Automaalri töö eeldab füüsilist vastupidavust ja stressitaluvust. Ta on usaldusväärne, korrektne ja vastutusvõimeline, rahulik, õppimisvõimeline ja omab saavutusvajadust. Oluline on käelise tegevuse sobivus, püsivus ja hea värvuse taju. Automaalriks saab õppida kutseõppeasutuses või töökohal. Automaaler, autovärvija. Automaaler, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Autopindade puhastamine ja hooldamine 3 Auto kere ja sisustuse osandamine ning koostamine 4 Plastdetailide remont 4 Pindade ettevalmistamine värvimiseks 4 Pindade värvimine ja lõppviimistlemine 4 Automaaler, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Laotöötaja, tase 4 Warehouse worker, level 4 6 Kaubakäsitleja II (versioon 1) Kaubakäsitleja II (versioon 2) Kaubakäsitleja II (versioon 3) Kaubakäsitleja II (versioon 4) Laotöötaja, tase 4 (versioon 5) Laotöötaja, tase 4 (versioon 7) Kaubakäitleja, tase 4 Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Laohoidja 6 2017-05-03 2017-05-03 2022-04-29 4 4 4321 Laoarvestuse kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Peep Tomingas Eesti Ostu- ja Tarneahelate Juhtimise Ühing Ain Tulvi PAC Training OÜ, Eesti Ostu- ja Tarneahelate Juhtimise Ühing Marek Järlak Eesti Tarbijateühistute Keskühistu Ain Jõeleht DSV Ene Roosmann Ensto Operations Tiina Matsulevitš SA Innove Janek Saareoks AS Schenker Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Laotöötaja, tase 4 kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja kutseõppe õppekavade koostamise ning kompetentsuse hindamise alus. Laotöötajate töö eesmärk on tagada logistilises ahelas materjalide ja kaupade optimaalsete koguste ajutine hoiustamine ning lisaväärtusteenuste osutamine 4. taseme laotöötaja ülesandeks on kaupade (toorainete, komponentide ja pooltoodete) vastuvõtmine, hoiustamine ja väljastamine, markeerimine jm lisaväärtustoimingute tegemine ning klientide teenindamine laos kasutades laoinfotehnoloogiaseadmeid ja-süsteeme. Kaupade teisaldamiseks on vajalik läbida laotõstukite ja muude laoseadmete kasutamise väljaõpe. Laotöötaja töötab iseseisvalt ja meeskonnas. Laotöötaja vastutab laoga seotud varade säilimise ja heaperemeheliku kasutamise eest. Laotöötaja tervikkutse sisaldab "Kauba käitleja" osakutset, mis seondub terminalitöö ning jaotus- ja korjevedudega ja hõlmab kauba käitlemist saadetiste tasemel. Lähedane kutse: Laojuht, tase 5 A.2.1 Kauba vastuvõtmine 1. Veodokumentide ja kauba vastavuse tuvastamine 2. Kaupade mahalaadimine, sorteerimine ja kauba vigastuste tuvastamine 3. Toodete ja kaubadokumentide vastavuse tuvastamine 4. Lisaväärtustoimingute tegemine A.2.2 Kaupade hoiustamine ja inventeerimine 1. Kaupade paigutamine hoiukohtadele 2. Hoiukohtade korrashoidmine 3. Inventuurides osalemine A.2.3 Kauba väljastamine 1. Väljastustellimuste komplekteerimine 2. Pakendamine 3. Saadetise väljastamine A.2.4 Lao klienditeenindus 1. Klienditellimuste väljastamine saajale 2. Pretensioonide ja reklamatsioonide lahendamine. Laotöötaja tervikkutse sisaldab "Kaubakäitleja, tase 4" osakutset, mis moodustub tööosadest: A.2.1 Kauba vastuvõtmine, A.2.3 Kauba väljastamine ja A.2.4 ja Lao klienditeenindus Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt, töö võib toimuda vahetustes, vajadusel riiklikel pühadel ja ööajal. Töös esineb rutiinseid tööülesandeid kui ka kiiret reageerimist nõudvate olukordade lahendamist. Töötatakse enamasti siseruumis, võib esineda töötamist välitingimustes ning külmades ruumides (külm- ja külmutuslaod). Töökeskkonnas esinevad ohutegurid on peamiselt seotud töötamisega liikuvate masinatega ja tõsteseadmetega ning raskuste käsitsi teisaldamisega ja kõrgustes töötamisega. Ladustatavad kaubad võivad olla kõrge ohuriskiga, mistõttu on äärmiselt oluline ohutusnõuete täitmine. Erinevat liiki tõsteseadmed ja laomehhanismid ning kommunikatsiooni- ja bürootehnika. Vajalik on iseseisvus kui ka koostöövõime meeskonnas. Töö eeldab korrektsust, püsivust, ausust, reageerimisvõimet ning teenindus- ja suhtlemisvalmidust. 4. taseme laotöötajaks saab õppida kutseõppeasutuses või omandada kutseoskused töökohal õppides ja erialaseid täiendkoolitusi läbides. Laotöötaja, laotööline, kaubakäitleja, kaubapaigutaja, komplekteerija, laooperaator, töstukijuht, terminalitöötaja. Tõstuki ja laadimisseadmega töötamiseks on vajalik läbida pädev koolitus ja omandada vastav tunnistus (VV määrus Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded). Kutse saamiseks tuleb tõendada kõik kompetentsid B.2.1 – B.2.5. Osakutse Kaubakäitleja, tase 4 saamiseks on vajalik tõendada kompetentsid B.2.1, B.2.3 ja B.2.4. Kauba vastuvõtmine 4 Kaupade hoiustamine 4 Kauba väljastamine 4 Lao klienditeenindus 4 Laotöötaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Laojuht, tase 5 Warehouse manager, level 5 6 Laohoidja, tase 5 (versioon 5) Laojuht, tase 5 (versioon 7) Laopidaja III (versioon 1) Laopidaja III (versioon 2) Laopidaja III (versioon 3) Laopidaja III (versioon 4) Inventeerija, tase 5 Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Laohoidja 6 2017-05-03 2017-05-03 2022-04-29 5 5 4321 Laoarvestuse kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Peep Tomingas Eesti Ostu- ja Tarneahelate Juhtimise Ühing Ain Tulvi PAC Training OÜ, Eesti Ostu- ja Tarneahelate Juhtimise Ühing Marek Järlak Eesti Tarbijateühistute Keskühistu Ain Jõeleht DSV Ene Roosmann Ensto Operations Tiina Matsulevitš SA Innove Janek Saareoks AS Schenker Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Laojuht, tase 5 kutsestandard on täiendkoolituse õppekavade koostamise ning isikute kompetentsuse hindamise alus. Laotöötajate töö eesmärk on tagada logistilises ahelas materjalide ja kaupade optimaalsete koguste ajutine hoiustamine ning lisaväärtusteenuste osutamine. 5. taseme laojuht korraldab ja juhib ladude laotoiminguid ja nendega seotud infovoogude liikumist. Ta planeerib ja kasutab lao ressursse ning korraldab lao inventuure. Laojuht tuleb toime kõikide laotoimingutega, sh kaupade teisaldamise ja väljastamisega. Laojuht töötab iseseisvalt või meeskonnas, olles meeskonna juht. Ta suudab iseseisvalt orienteeruda erinevates olukordades, lahendada probleeme, suhelda korrektselt klientide ja kaastöötajatega ning valida ja rakendada kaasaegseid lao- ja infotehnoloogiaid, meetodeid ja töövahendeid uute lahenduste leidmiseks. Laojuht vastutab laovarude säilimise ja laoga seotud varade heaperemeheliku kasutamise eest. Laojuhi tervikkutse sisaldab "Inventeerija" osakutset. Lähedane kutse: Laotöötaja, tase 4 A.2.1 Kauba vastuvõtmine 1. Kaupade vastuvõtmise korraldamine 2. Hoiuühikute koostamine A.2.2 Kaupade hoiustamine 1. Kaupade hoiustamise korraldamine 2. Hoiukohtade organiseerimine ja korrashoid A.2.3 Kauba väljastamine 1. Kaupade väljastamise korraldamine 2. Saatedokumentatsiooni koostamine A.2.4 Lao planeerimine 1. Lao üldplaneerimine 2. Lao tehnoloogiate kasutamise planeerimine 3. Laoprotsessi planeerimine A.2.5 Laoressursside juhtimine 3. Taktikaline juhtimine 4. Operatiivne juhtimine A.2.6 Varude inventeerimine 1. Inventuuride planeerimine ja ettevalmistamine 2. Inventuuri läbiviimise juhtimine, jälgimine ja lõpetamine A.2.7 Lao klienditeenindus 1. Lao klienditeeninduse korraldamine 2. Pretensioonide ja reklamatsioonide lahendamine A.2.8 Juhtimine ja juhendamine 1. Töötajate juhtimine ja eestvedamine 2. Juhendamine Laojuht, tase 5 tervikkutse sisaldab osakutset " Inventeerija, tase 5", mis moodustub tööosast A.2.6 Varude inventeerimine. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt, töö võib toimuda vahetustes, vajadusel riiklikel pühadel ja ööajal. Töös esineb rutiinseid tööülesandeid kui ka kiiret reageerimist nõudvate olukordade lahendamist. Töötatakse enamasti siseruumis, võib esineda töötamist välitingimustes ning külmades ruumides (külm- ja külmutuslaod). Töökeskkonnas esinevad ohutegurid on peamiselt seotud töötamisega liikuvate masinatega ja tõsteseadmetega ning raskuste käsitsi teisaldamisega ja kõrgustes töötamisega. Ladustatavad kaubad võivad olla kõrge ohuriskiga, mistõttu on äärmiselt oluline ohutusnõuete täitmine. Erinevat liiki tõsteseadmed ja laomehhanismid ning kommunikatsiooni- ja bürootehnika. Töö eeldab loogilist mõtlemist, korrektsust, püsivust, ausust, emotsionaalset stabiilsust, organiseerimis-, otsustus-, reageerimis- ja analüüsi- ja koostöövõimet ning teenindus- ja suhtlemisvalmidust. 5. taseme laojuhiks saab töökohal või õppides kutseõppeasutuse 5. taseme jätkuõppes. Eelduseks on 4. taseme laotöötaja kompetentside omamine. 5. taseme laojuhil on vähemalt keskharidus. Laojuhataja, laojuht, laohoidja, lao vahetuse vanem. Tõstuki ja laadimisseadmega töötamiseks on vajalik läbida pädev koolitus ja omandada vastav tunnistus. (VV määrus Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded). Kutse saamiseks tuleb tõendada kõik kompetentsid B.2.1 – B.2.9. Osakutse Inventeerija, tase 5 saamiseks on vajalik tõendada kompetents B.2.6. Kauba vastuvõtmine 5 Kaupade hoiustamine 5 Kauba väljastamine 5 Lao planeerimine 5 Laoressursside juhtimine 5 Varude inventeerimine 5 Lao klienditeenindus 5 Juhtimine ja juhendamine 5 Laojuht, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Ofsettrükkal, tase 4 Printing machine operator, level 4 6 Ofsettrükkal, tase 4 (versioon 5) Ofsettrükkal, tase 4 (versioon 7) Ofsettrükkal, tase 4 (versioon 8) Trükkal II (versioon 1) Trükkal II (versioon 2) Trükkal II (versioon 3) Trükkal II (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Trükitööstus Trükkal 5 2017-05-11 2017-05-11 2022-04-18 4 4 7322 Trükkalid 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 18 Trükindus ja salvestiste paljundus Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Külli Tammes Pakett AS Marko Levin TPT Merle Okas AS Kroonpress Kati Rostfeldt Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Ofsettrükkal, tase 4 kutsestandard on välja töötatud: a) Kutsehariduse vastava taseme õppekava aluseks b) Isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks c) Erialaste täiendkoolituste õppekavade aluseks. 4. taseme ofsettrükkali töö sisuks on ofsettrükimasinal trükkimine. Töö eesmärk: kindlustada kvaliteetsete ofsettrükiste tootmine. Ofsettrükkal seadistab ofsettehnoloogial põhineva trükiseadme ning jälgib ja kontrollib pidevalt kogu trükiprotsessi. Ofsettrükkali elukutse on täpsust ja pühendumist nõudev, mis eeldab keerulise seadmepargi käsitsemis- ja hooldusoskust. Trükkal töötab valdavalt iseseisvalt, vajadusel ka meeskonnas. Ofsettrükkal peab olema valmis ennast pidevalt arendama ja koolitama, et tulla toime uute seadmete ja töövõtetega. Ofsettrükkal töötab enamasti trükikodades. Ta võib tööd leida ka trükiseadmete hooldusettevõtetes või pakenditootmise ettevõtetes. A.2.1 Trükiprotsessi ettevalmistamine 1. Trükimaterjalide ettevalmistamine 2. Trükimasina seadistamine A.2.2 Ofsettrükimasinal trükkimine 1. Trükiprotsessi alustamine ja ohjamine 2. Trükiprotsessi järeltoimingud A.2.3 Trükikvaliteedi ohjamine 1. Trükikvaliteedi jälgimine 2. Protsessi parameetrite korrigeerimine Töökeskkonnas võivad esineda riskitegurid: müra, vibratsioon ja tolm. Töö eripära nõuab head stressitaluvust, füüsilist vastupidavust ning valmisolekut töötada öösel, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. Töö nõuab täpset värvuste eristamist. Sel kutsealal töötaja peab olema valmis pidevaks füüsiliseks pingutuseks (raskuste teisaldamiseks). Oma igapäevatöös puutub trükkal kokku kemikaalidega, mis võivad ülitundlikel inimestel põhjustada allergiat. Trükimasinad ja -seadmed, trükikvaliteedi kontrollimise mõõteriistad ja -seadmed, järeltöötlusseadmed. Tööga toimetulek eeldab huvi kaasaegse trüki- ja infotehnoloogia vastu, head värvitaju, analüüsivõimet, pingetaluvust, otsustus- ja vastutusvõimet ning suhtlemis- ja koostöövalmidust. Erialane kutseharidus või töökohal õppides omandatud kompetentsid. Ofsettrükkal, poognaofsettrükkal, trükkal. Selle kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside B.2.1 – B.2.4 tõendamine. Trükiprotsessi ettevalmistamine 4 Ofsettrükimasinal trükkimine 4 Trükikvaliteedi ohjamine 4 Ofsettrükkal, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Trükiettevalmistaja, tase 4 Graphic Prepress Operator, level 4 6 Trükiettevalmistaja I (versioon 1) Trükiettevalmistaja I (versioon 2) Trükiettevalmistaja I (versioon 3) Trükiettevalmistaja I (versioon 4) Trükiettevalmistaja, tase 4 (versioon 5) Trükiettevalmistaja, tase 4 (versioon 7) Trükiettevalmistaja, tase 4 (versioon 8) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Trükitööstus Trükiettevalmistaja 5 2017-05-11 2017-05-11 2022-04-18 4 4 7321 Trükiettevalmistajad 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 18 Trükindus ja salvestiste paljundus Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Külli Tammes Pakett AS Marko Levin TPT Merle Okas AS Kroonpress Kati Rostfeldt Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Trükiettevalmistaja, tase 4 kutsestandard on välja töötatud: a) Kutsehariduse vastava taseme õppekava aluseks b) Isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks c) Erialaste täiendkoolituste õppekavade aluseks. 4. taseme trükiettevalmistaja peamine tööülesanne on trükikotta saabunud algmaterjali tarkvarapõhine kontrollimine, töötlemine ja trükivormide valmistamine. Töö eesmärk: kindlustada kvaliteetselt ettevalmistatud algmaterjal trükkimiseks ja järeltöötluseks. Trükiettevalmistaja elukutse on täpsust nõudev tehniline töö, mis eeldab keerulise arvuti- ja seadmepargi käsitsemis- ja hooldusoskust. Trükiettevalmistaja peab olema valmis ennast pidevalt arendama ja koolitama, et tulla toime areneva tarkvara ning uute seadmete ja töövõtetega. Trükiettevalmistaja töötab valdavalt iseseisvalt. Trükiettevalmistaja töötab enamasti trükikodades, reprokodades, reklaamibüroodes, ettevõtete turundusosakondades, toimetustes ja kirjastustes. A.2.1 Trükiste kujundamine 1. Trükise kujundamise planeerimine ja ettevalmistamine 2. Trükiste kujundamine ja küljendamine 3. Digitaalsete originaalide valmistamine A.2.2 Digitaalsete originaalide töötlemine 1. Digitaalsete originaalide kontrollimine ja korrigeerimine 2. Poognamontaaži tegemine A.2.3 Trükivormide valmistamine 1. RIP-i (värvilahutus ja rasterdamise tarkvara) seadistamine 2. Trükiproovide valmistamine 3. Trükivormide valmistamine A.2.4 Trükikvaliteedi ohjamine 1. Trükiettevalmistusseadmete seadistamine 2. Värvinäidiste mõõtmine ja hindamine Trükiettevalmistaja töötab siseruumides. Pidev töö arvutiga võib koormata silmi, Istuv töö võib põhjustada sundasendist tingitud pingeid kaelas, ülaseljas ja randmetes. Üldjuhul on tööaeg fikseeritud, kuid sõltuvalt töökohast võib olla vajalik valmisolek töötada ka öisel ajal, samuti nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. Tööülesannetest tulenevalt võib esineda kokkupuudet kemikaalidega, mis võib ülitundlikel inimestel põhjustada allergiat. Trükiettevalmistaja töökeskkonna moodustavad arvutid, printerid ja lisaseadmed ning trüki ettevalmistamiseks kasutatav tarkvara. Tööga toimetulek eeldab huvi kaasaegse trüki- ja infotehnoloogia vastu, head värvitaju, analüüsivõimet, pingetaluvust, otsustus- ja vastutusvõimet ning suhtlemis- ja koostöövalmidust. Erialane kutseharidus või töökohal õppides omandatud kompetentsid. Trükiettevalmistaja, prepressiteostaja, reprospetsialist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside B.2.1 – B.2.5 tõendamine. Trükiste kujundamine 4 Digitaalsete originaalide töötlemine 4 Trükivormide valmistamine 4 Trükikvaliteedi ohjamine 4 Trükiettevalmistaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Sekretär, tase 5 Secretary, level 5 7 Sekretär II (versioon 1) Sekretär II (versioon 2) Sekretär II (versioon 3) Sekretär II (versioon 4) Sekretär II (versioon 6) Sekretär, tase 5 (versioon 5) Sekretär, tase 5 (versioon 8) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Bürootöö Sekretär 5 2017-05-10 2017-05-10 2022-05-04 5 5 4120 Asjaajamise tugitöötajad 0415 Sekretäri- ja kontoritöö 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Sirje Orvet Tallinna Tehnikaülikool Jana Haugas AS Tallinna Kaubamaja Ene Olle Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE Hille Oidema Välisministeerium Grete Adler Mainor AS Marve Kaljumäe Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Liina Paales Jeld-Wen Eesti AS Piret Veski Tschudi Ship Management AS Miljan Kalmus Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Janne Kerdo Tallinna Majanduskool Tiia Murulaid Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Anu Moosel SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. 5. taseme sekretäri kutsestandard on välja töötatud: a) Kutsehariduse vastava taseme õppekava aluseks b) Isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks c) Erialaste täiendkoolituste õppekavade aluseks. Sekretär tegeleb organisatsioonis teabevahetuse, dokumenditöö ja sise- ning välisklientide teenindamisega. Sekretäri tööülesanded sõltuvad konkreetse organisatsiooni eripärast ja eeldavad kliendisõbralikkust suhtlemisel, kiiret ja paindlikku tegutsemist ning teabe konfidentsiaalsuse tagamist, samuti toimetulekut erinevate inimeste ja olukordadega. Sekretäri teadmised, oskused ja hoiakud mõjutavad organisatsiooni mainet. A.2.1 Dokumentide haldamine 1. Dokumendihalduse ja dokumentide elukäigu korraldamine 2. Dokumentide loomine 3. Dokumentide menetlemine 4. Andmekaitsenõuete rakendamine 5. Infosüsteemide kasutamine A.2.2 Arhiivitöö korraldamine 1. Dokumentide säilitamise nõuete järgimine ja organisatsiooni arhiivi korrastamiseks ettevalmistamine 2. Organisatsiooni arhiivi ülevaatedokumentide koostamine ja kasutamise korraldamine 3. Säilitustähtaja jälgimine ja dokumentide eraldamise korraldamine A.2.3 Organisatsiooni töö- ja suhtekorraldus 1. Organisatsioonikultuuri järgimine 2. Teavikute haldamine 3. Organisatsiooni suhtekorraldus 4. Projektide korraldamises osalemine 5. Ametikohtumiste korraldamine 6. Lähetuste korraldamine 7. Personalitöö tehniline korraldamine 8. Raamatupidamise assisteerimine 9. Hea töökeskkonna tagamine Üldjuhul on sekretäri tööaeg fikseeritud. Töörütm võib olla nii vahelduv kui rutiinne ning mitmesuguste tööülesannetega. Tööga võivad kaasneda psüühiline pinge ja sundasend, mis võivad põhjustada erinevaid tervisekahjustusi. Büroo-, esitlus- ja sidetehnika. Koostöövõime, õppimisvõime, kohanemisvõime, süsteemsus ja korrektsus, otsustusvõime, meelekindlus, sallivus ja paindlikkus. 5. taseme sekretärina töötavatel inimestel on kas: a) läbitud keskhariduse baasil toimunud erialane kutseõpe või b) keskharidus ja läbitud erialane täienduskoolitus või c) keskharidus ja erialane töökogemus. assistent, büroo assistent, dokumendihalduse spetsialist, juhatuse sekretär, müügisekretär, referent, sekretär, tehniline sekretär, volikogu sekretär jne. Sekretär, tase 5 kutse saamiseks on vajalik tõendada kõik kompetentsid (B.2.1- B.2.4). Dokumentide haldamine 5 Arhiivitöö korraldamine 5 Organisatsiooni töö- ja suhtekorraldus 5 Sekretäri / juhiabi kutset läbiv kompetents 5 Juhiabi, tase 6 Assistant, level 6 6 Juhiabi IV (versioon 1) Juhiabi IV (versioon 2) Juhiabi IV (versioon 3) Juhiabi IV (versioon 5) Juhiabi, tase 6 (versioon 4) Juhiabi, tase 6 (versioon 7) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Bürootöö Sekretär 5 2017-05-10 2017-05-10 2022-05-04 6 6 3343 Sekretärid-asjaajajad ja sekretärid-juhiabid 0415 Sekretäri- ja kontoritöö 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Sirje Orvet Tallinna Tehnikaülikool Jana Haugas AS Tallinna Kaubamaja Ene Olle Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE Hille Oidema Välisministeerium Grete Adler Mainor AS Marve Kaljumäe Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Liina Paales Jeld-Wen Eesti AS Piret Veski Tschudi Ship Management AS Miljan Kalmus Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Janne Kerdo Tallinna Majanduskool Tiia Murulaid Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Anu Moosel SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. 6. taseme juhiabi kutsestandard on välja töötatud: a) Isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks b) Erialaste täiendkoolituste õppekavade aluseks c) Kõrghariduse vastava taseme õppekavade aluseks. Juhiabi on kaasatud organisatsiooni juhtimistegevusse. Ta toetab juhtkonna tegevust, tegeleb teabevahetuse, dokumenditöö ning sise- ning välisklientide teenindamisega. Juhiabi tööülesanded sõltuvad konkreetsest organisatsioonist ja eeldavad kliendisõbralikkust suhtlemisel, kiiret ning paindlikku tegutsemist ja teabe konfidentsiaalsuse tagamist, toimetulekut erinevate inimeste ja olukordadega. Juhiabi võib olla ka büroojuht või organisatsiooni esindaja. Juhiabi teadmised, oskused ja hoiakud mõjutavad organisatsiooni mainet. A.2.1 Dokumentide haldamine 1. Dokumendihalduse ja dokumentide elukäigu korraldamine 2. Dokumentide loomine 3. Dokumentide menetlemine 4. Andmekaitsenõuete rakendamine 5. Infosüsteemide kasutamine A.2.2 Projektijuhtimine 1. Projekti käivitamine 2. Projekti tegevuskava ja ajakava koostamine 3. Projekti elluviimine 4. Projekti lõpetamine ja aruandlus A.2.3 Organisatsiooni töö- ja suhtekorraldus 1. Organisatsioonikultuuri järgimine 2. Teavikute haldamine 3. Organisatsiooni suhtekorraldus 4. Ametikohtumiste korraldamine 5. Lähetuste korraldamine 6. Personalitöö tehniline korraldamine 7. Raamatupidamise assisteerimine 8. Hea töökeskkonna tagamine Üldjuhul on juhiabi tööaeg fikseeritud. Töörütm võib olla nii vahelduv kui rutiinne ning mitmesuguste tööülesannetega. Tööga võivad kaasneda psüühiline pinge ja sundasend, mis võivad põhjustada erinevaid tervisekahjustusi. Büroo-, esitlus- ja sidetehnika. Ettevõtlikkus, iseseisvus, koostöövõime, õppimisvõime, kohanemisvõime, süsteemsus ja korrektsus, otsustusvõime, meelekindlus, sallivus ja paindlikkus. 6. taseme juhiabina töötavad tavapäraselt inimesed, kellel on: a) erialane töökogemus, kõrgharidus või erialane kutseharidus või b) keskharidus, läbitud erialased täienduskoolitused ning erialane töökogemus administratsiooni assistent, juhtkonna assistent, büroojuht, dokumendihalduse juhtivspetsialist, juhiabi, nõunik, referent jne. Juhiabi, tase 6 kutse saamiseks on vajalik tõendada kõik kompetentsid (B.2.1- B.2.4). Dokumentide haldamine 6 Projektijuhtimine 6 Organisatsiooni töö- ja suhtekorraldus 6 Sekretäri / juhiabi kutset läbiv kompetents 5 Kahjuritõrjuja, tase 4 Pest Control Operator, level 4 5 Desinfektor II (versioon 1) Kahjulike organismide tõrjuja, tase 4 (versioon 6) Kahjulike organismide tõrjuja, tase 4 (versioon 7) Kahjuritõrjuja II (versioon 2) Kahjuritõrjuja II (versioon 3) Kahjuritõrjuja, tase 4 (versioon 4) Ehitiste konserveerimine Fumigeerimine Olmekahjurite tõrjumine Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Puhastusteenindus Kahjuritõrjuja 7 2017-05-18 2017-05-18 2021-05-13 4 4 7544 Kahjuri- ja umbrohutõrjujad 1011 Koduteenindus 81 Hoonete ja maastike hooldus Arvuti kasutamise oskused Kalle Pilt Eesti Desinfektsiooni- ja Kahjuritõrjeettevõtete Liit Toomas Trei Rentokil OÜ Meelis Lepp Pestcontrol OÜ Annemari Linno Terviseamet, Kemikaaliohutuse osakond Juhan Tomson Tomson OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kahjuritõrjuja töö on kahjulike ja soovimatute organismide elutegevuse ohjamine ohutuma elukeskkonna tagamiseks ning elanikkonna teavitamine kahjuritega seotud ohtudest. 4. taseme kahjuritõrjuja tuleb toime lihtsamate tööülesannete täitmisega. 4. taseme kahjuritõrjuja töö on biotsiidide ja/või füüsikaliste ning mehhaaniliste meetodite abil kahjulike organismide tuvastamine, hävitamine, tõrje, kahjustava toime ennetamine või muul viisil nende vastu võitlemine. A.2.1 Tööks ettevalmistamine 1. Kahjurite tuvastamine. 2. Tõrjevajaduse hindamine. 3. Kahjuritõrjeplaani koostamine. 4. Kliendi nõustamine töökeskkonna ettevalmistamisel. 5. Töö- ja isikukaitsevahendite valimine ja hooldamine. A.2.2 Pindade puhastamine 1. Pinna mõõtmine. 2. Puhastusmeetodi määramine. 3. Pindade/ruumide isoleerimine. 4. Puhastamine. 5. Jääkide utiliseerimine. A.2.3 Kemikaali, sh biotsiidi valimine ja töölahuse valmistamine 1. Kemikaali, sh biotsiidi valimine. 2. Töölahuse valmistamine. 3. Objekti tähistamine. A.2.4 Kahjurite tõrjeprotsessi läbiviimine 1. Pindade ja/või õhu töötlemine. 2. Materjalide töötlemine. 3. Mürksöötade kasutamine. 4. Füüsikaliste tõrjemehhanismide kasutamine. 5. Tähiste ja piktogrammide paigaldamine. 6. Kliendi nõustamine. 7. Järelkontrolli tegemine. A.2.5 Kemikaalide, sh biotsiidide transportimine, ladustamine ja jäätmekäitlus 1. Jäätmete isoleerimine, pakendamine ja transportimine. 2. Kemikaalide, sh biotsiidide ladustamine. 3. Kemikaalide/biotsiidide utiliseerimine. Olmekahjurite tõrjumine A.2.6 Olmekahjurite tõrjumine 1. Kahjulike organismide määramine. 2. Sissetungi/kahjustuste põhjuste välja selgitamine. 3. Toimeaine valimine. 4. Tõrje tegemine. 5. Vajadusel objekti märgistamine. 6. Kontroll (surnud kahjurite kokku kogumine) Ehitiste konserveerimine A.2.7 Ehituste konserveerimine. 1. Kahjustuspiirkonna isoleerimine. 2. Kahjustuspiirkonna avamine ja tugevdamine. 3. Utiliseerimine. 4. Materjalide töötlemine. Fumigeerimine A.2.8 Fumigeerimine 1. Objekti hindamine. 2. Objekti ettevalmistamine. 3. Objekti märgistamine. Ainult vastutava spetsialisti juuresolekul: 4. Fumigatsiooniplaani koostamine. 5. Fumigeerimine. 6. Tegutsemine lekke korral. 7. Ventileerimine. 8. Kemikaali eemaldamine ja kahjutuks muutmine. 9. Tööde lõpetamine. Kahjuritõrjuja tööga võib kaasneda allergia tulenevalt kasutatavatest kemikaalidest, sh biotsiididest, saastunud õhust, kõrgest temperatuurist või liigniiskusest töökeskkonnas. Kahjuritõrjuja tööaeg on paindlik, töö võib toimuda õhtu-, öö- ja hommikutundidel, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel. Töö võib toimuda kõrgustes. Kahjuritõrjuja töövahenditeks on biotsiidid ja muud kemikaalid, füüsikalised ja mehhaanilised tõrjevahendid, seadmed, redelid, tellingud, isikukaitsevahendid jms. Kahjuritõrjuja töö eeldab head füüsilist vormi. Ta on vastutus- ja kohanemisvõimeline, täpne, korrektne nii kliendi kui ka tööandja suhtes, usaldusväärne ning kohusetundlik. Tal on hea enesedistsipliin, pinge- ja stressitaluvus. Oluline on käeline osavus, liigutuste täpsus, kiirus ja hea koordinatsioon. 4. taseme kahjuritõrjuja on soovitavalt kesk- või kutsekeskharidusega, läbinud kutsealase täienduskoolituse ja/või omab kutsealast töökogemust. Kahjuritõrjuja, ehitiste konserveerija, fumigeerija. Biotsiidiseadus; Sotsiaalministri määrus nr 66 „Täpsustatud nõuded kahjuritõrje läbiviimisele, plaanile ja aruandele“; määrus (EL) nr 528/2012 (biotsiidimäärus), määrus (EL) nr 1272/2008 (CLP määrus); Kemikaaliseadus. Kahjuritõrjuja kutse taotlemisel on nõutav kõigi kohustuslike (B.2.1 – B.2.4) ja läbiva kompetentsi (B.2.9) tõendamine. Lisaks võib valida spetsialiseerumise: Olmekahjurite tõrjumine - kompetents B.2.6 Ehitiste konserveerimine - kompetents B.2.7 Fumigeerimine kompetents - B.2.8. Tööks ettevalmistamine 4 Pindade puhastamine 4 Biotsiidi valimine ja töölahuse valmistamine 4 Kahjurite tõrjeprotsessi läbiviimine 4 Kemikaalide, sh biotsiidide transportimine, ladustamine ja jäätmekäitlus 4 Kahjuritõrjuja kutse taotlemisel võib lisaks valida spetsialiseerumise: Olmekahjurite tõrjumine - kompetents B.2.6 Ehitiste konserveerimine - kompetents B.2.7 Fumigeerimine kompetents - B.2.8. Kahjuritõrjuja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Kahjuritõrjuja, tase 5 Pest Control Operator, level 5 6 Desinfektor III (versioon 1) Kahjulike organismide tõrjuja, tase 5 (versioon 7) Kahjulike organismide tõrjuja, tase 5 (versioon 8) Kahjuritõrjuja III (versioon 2) Kahjuritõrjuja III (versioon 3) Kahjuritõrjuja, tase 5 (versioon 4) Kahjuritõrjuja, tase 5 (versioon 5) Ehitiste konserveerimine Fumigeerimine Olmekahjurite tõrjumine Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Puhastusteenindus Kahjuritõrjuja 7 2017-05-18 2017-05-18 2022-05-13 5 5 7544 Kahjuri- ja umbrohutõrjujad 1011 Koduteenindus 81 Hoonete ja maastike hooldus Arvuti kasutamise oskused Kalle Pilt Eesti Desinfektsiooni- ja Kahjuritõrjeettevõtete Liit Toomas Trei Rentokil OÜ Meelis Lepp Pestcontrol OÜ Annemari Linno Terviseamet, Kemikaaliohutuse osakond Juhan Tomson Tomson OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kahjuritõrjuja töö on kahjulike ja soovimatute organismide elutegevuse ohjamine ohutuma elukeskkonna tagamiseks ning elanikkonna teavitamine kahjuritega seotud ohtudest. 5. taseme kahjuritõrjuja on pikaajalise töökogemusega spetsialist, kes tuleb toime keerukate tööülesannete täitmisega muutuvates oludes. Ta juhendab madalama tasemega kahjuritõrjujaid, annab edasi kutsealaseid oskusi ja juhib meeskonnatööd. 5. taseme kahjuritõrjuja töö on biotsiidide ja/või füüsikaliste ning mehhaaniliste meetodite abil kahjulike organismide tuvastamine, hävitamine, tõrje, kahjustava toime ennetamine või muul viisil nende vastu võitlemine. 5. taseme kahjuritõrjuja vastutab töö korraldamise ning tulemuste eest. A.2.1 Tööks ettevalmistamine 1. Kahjurite tuvastamine. 2. Tõrjevajaduse hindamine. 3. Tõrjemeetodi määramine. 4. Kahjuritõrjeplaani koostamine. 5. Kliendi nõustamine töökeskkonna ettevalmistamisel. 6. Hinnapakkumuse ja /või lepingu tegemine. 7. Töö- ja isikukaitsevahendite valimine A.2.2 Pindade puhastamine 1. Puhastusmeetodi määramine. 2. Pindade/ruumide isoleerimine. 3. Jääkide utiliseerimine. A.2.3 Kemikaali, sh biotsiidi valimine ja töölahuse valmistamine 1. Kemikaali, sh biotsiidi valimine. 2. Töölahuse valmistamine. 3. Objekti tähistamine. A.2.4 Kahjurite tõrjeprotsessi läbiviimine 1. Integreeritud kahjuritõrje korraldamine. 2. Dokumentatsiooni kontrollimine. 3. Tähiste ja piktogrammide paigaldamine. 4. Tulemuste hindamine. A.2.5 Kemikaalide, sh biotsiidide transportimine, ladustamine ja jäätmekäitlus 1. Jäätmete isoleerimine, pakendamine ja transportimine. 2. Kemikaalide, sh biotsiidide ladustamine. 3. Kemikaalide/biotsiidide utiliseerimine. A.2.6 Juhtimine 1. Meeskonna töö juhtimine 2. Kahjuritõrje protsessi juhtimine. 3. Juhendamine. 4. Töökvaliteedi hindamine. 5. Analüüsimine. 6. Inventuuri tegemine. 7. Arhiveerimine. Olmekahjurite tõrjumine A.2.7 Olmekahjurite tõrjumine 1. Kahjulike organismide määramine. 2. Sissetungi/kahjustuste põhjuste välja selgitamine. 3. Toimeaine valimine. 4. Tõrje tegemine. Ehitiste konserveerimine A.2.8 Ehitiste konserveerimine 1. Kahjustuspiirkonna isoleerimine. 2. Kahjustuspiirkonna avamine ja tugevdamine. 3. Jääkide utiliseerimine. 4. Materjalide töötlemine. Fumigeerimine A.2.9 Fumigeerimine 1. Objekti hindamine. 2. Objekti ettevalmistamine. 3. Fumigatsiooniplaani koostamine. 4. Fumigeerimine. 5. Tegutsemine lekke korral. 6. Ventileerimine. 7. Kemikaali eemaldamine ja kahjutuks muutmine. 8. Tööde lõpetamine. Kahjuritõrjuja tööga võib kaasneda allergia kasutatavate kemikaalide, sh biotsiidide suhtes. Töökeskkond võib olla saastunud õhuga, kõrge temperatuuriga või liigniiske. Kahjuritõrjuja tööaeg on paindlik, töö võib toimuda õhtu-, öö- ja hommikutundidel, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel. Töö võib toimuda kõrgustes. Kahjuritõrjuja töövahenditeks on biotsiidid ja nende lisaained, tõrjevahendid, seadmed, redelid, tellingud, isikukaitsevahendid jms. Kahjuritõrjuja töö eeldab head füüsilist vormi. Ta on vastutus- ja kohanemisvõimeline, täpne, korrektne nii kliendi kui ka tööandja suhtes, usaldusväärne ning kohusetundlik. Tal on hea enesedistsipliin, pinge- ja stressitaluvus. Oluline on käeline osavus, liigutuste täpsus, kiirus ja hea koordinatsioon. Tavaliselt on 5. taseme kahjuritõrjuja kesk- või kutsekeskharidusega, läbinud kutsealase täienduskoolituse ja omab kutsealast töökogemust. Kahjuritõrjuja, ehitiste konserveerija, fumigeerija. Biotsiidiseadus; Sotsiaalministri määrus nr 66 „Täpsustatud nõuded kahjuritõrje läbiviimisele, plaanile ja aruandele“; määrus (EL) nr 528/2012 (biotsiidimäärus), määrus (EL) nr 1272/2008 (CLP määrus); Kemikaaliseadus. Kahjuritõrjuja kutse taotlemisel on nõutav kõigi kohustuslike (B.2.1 – B.2.5) ja läbiva kompetentsi (B.2.10) tõendamine. Lisaks võib valida spetsialiseerumise: Olmekahjurite tõrjumine - kompetents B.2.7 Ehitiste konserveerimine - kompetents B.2.8 Fumigeerimine kompetents - B.2.9. Tööks ettevalmistamine 5 Pindade puhastamine 5 Kemikaali, sh biotsiidi valimine ja töölahuse valmistamine 5 Kahjurite tõrjeprotsessi läbiviimine 5 Kemikaalide, sh biotsiidide transportimine, ladustamine ja jäätmekäitlus 5 Juhtimine 5 Kahjuritõrjuja kutse taotlemisel võib lisaks valida spetsialiseerumise: Olmekahjurite tõrjumine - kompetents B.2.7 Ehitiste konserveerimine - kompetents B.2.8 Fumigeerimine kompetents - B.2.9. Kahjuritõrjuja, tase 4 kutset läbiv kompetents 5 Veokorraldaja, tase 4 Transport organizer, level 4 7 Veokorraldaja III (versioon 1) Veokorraldaja III (versioon 2) Veokorraldaja III (versioon 3) Veokorraldaja III (versioon 4) Veokorraldaja-logistik, tase 4 (versioon 10) Veokorraldaja-logistik, tase 4 (versioon 8) Veokorraldaja-logistik, tase 4 (versioon 9) Veokorraldaja, tase 4 (versioon 5) Veokorraldaja, tase 4 (versioon 6) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Veokorraldaja-logistik 6 2017-05-03 2017-05-03 2020-05-02 4 4 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Alar Lõhmus Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon, KLG Eesti AS Katre Kasepõld Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon Kersti Raudsepp SA Innove Ott Koppel Tallinna Tehnikaülikool Raivo Plado KLG Eesti AS Sven Andresen Tallinna Tehnikakõrgkool Tiina Kalda Tallinna Tehnikakõrgkool Tõnis Hintsov Eesti Ostu- ja Tarneahelate Juhtimise Ühing Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Veokorraldaja, tase 4 kutsestandard on alus riikliku kutsekeskhariduse õppekavadele. Veokorraldaja organiseerib siseriiklikke ja rahvusvahelisi maanteevedusid. Tema ülesanne on veotellimuste vastuvõtmine, veodokumentide vormistamine, veolepingute sõlmimine, veokulude arvestamine ja optimaalse marsruudi ja veovahendi leidmine. Veokorraldaja töö eesmärk on saadetiste, dokumentide ja teabe sujuv ning tõhus edastamine veoprotsessi osapoolte vahel. Veokorraldaja suhtleb klientide ja kaastöötajatega. Veokorraldaja töö eeldab nii iseseisvust kui ka koostöövõimet meeskonnas. Ta peab suutma lahendada operatiivselt ja iseseisvalt töös ettetulevaid probleeme ning leidma alternatiivseid lahendusi. Suhtlemisel vedajaga annab vahetuid korraldusi. Olulisel kohal on enesetäiendamine. Kutsestandardis kirjeldatud veokorraldaja ei ole veokorraldaja Autoveoseaduse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 mõistes. A.2.1 Transpordilogistika juhtimine. A.2.2 Veo- ja ekspedeerimisteenuste ostmine ja müümine. A.2.3 Riskijuhtimine. A.2.4 Klienditeenindus. A.2.5 Informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine. 4. taseme veokorraldaja tööaeg sõltub ettevõtte töökorraldusest ning võib nõuda töötamist vahetustega, puhkepäevadel ja pühade ajal, päeval või öösel. Töö on vahelduva tempoga, sisaldades nii rutiinseid tegevusi kui ka kiiret reageerimist nõudvaid situatsioone. Üldjuhul töötab veokorraldaja siseruumides. Veokorraldaja kasutab igapäevatöös enamlevinud kontoritehnikat ja sidevahendeid. Veokorraldaja töö eeldab suhtlemisvalmidust, organiseerimisvõimet, korrektsust ja täpsust, loogilist mõtlemist, iseseisvat ja kiiret otsustamisvõimet, analüüsivõimet, head pingetaluvust. Tavaliselt on veokorraldajal erialane kutsekeskharidus või keskharidus ja erialane täiendkoolitus. Veokorraldaja, vedude organiseerija, veoagent, dispetšer, transpordikorraldaja. Veokorraldaja, tase 4 kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud (B.2.1 – B.2.5) ja läbivad (B.2.6 - B.2.7) kompetentsid. Transpordilogistika juhtimine 4 Veo- ja ekspedeerimisteenuste ostmine ja müümine 4 Riskijuhtimine 4 Klienditeenindus 4 Informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine 4 Suhtlemine 4 Veokorraldaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Täiskasvanute koolitaja, tase 7 Adult educator, level 7 10 Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 11) Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 12) Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 6) Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 7) Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 8) Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 9) Täiskasvanute koolitaja/andragoog IV (versioon 1) Täiskasvanute koolitaja/andragoog IV (versioon 2) Täiskasvanute koolitaja/andragoog IV (versioon 3) Täiskasvanute koolitaja/andragoog IV (versioon 4) Täiskasvanute koolitaja/andragoog IV (versioon 5) Täiskasvanute koolitaja-suhtlemistreener, tase 7 Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Täiskasvanute koolitaja 11 2017-05-15 2017-05-15 2020-06-07 7 7 2424 Töötajate koolituse ja täiendõppe tippspetsialistid 0111 Kasvatusteadus 85 Haridus Täiskasvanute koolitaja kutsete kirjeldused Kutsestandardis kasutatud terminid Täiskasvanute koolitaja eetikakoodeks Annika Allikas Eesti Sisekoolituse Arendamise Liit Anu Harjo Estonian Education Centre Kristel Jalak DevelopDesign Koolitus & Konsultatsioon Larissa Jõgi Tallinna Ülikooli Haridusteaduste instituut Tiina Jääger Eesti Vabaharidusliit Anu Kaiv Eesti Koolitusfirmade Liit Merle Lõhmus Tallinna Tehnikaülikool Külli Meier Danske Bank A/S Eesti filiaal Sirje Plaks Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon Andras Marvi Remmik Tartu Ülikooli Haridusteaduste instituut Jevgenia Smirnova Eesti Töötukassa Terje Veide Riigikantselei Spetsialiseerumise töörühm: Endel Hango Self II OÜ Kadri Kõiv DevelopDesign Külli Meier Danske Bank Eesti filiaal Helle Saaremägi Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet Ann Seilenthal Eesti Suhtlemistreenerite Ühing Jana Tamm Baltic Corporate Training OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Täiskasvanute koolitaja, tase 7 on koolitaja ettevalmistuse ja koolitamise kogemusega spetsialist, kes sihipäraselt loodud õppesituatsioonis toetab täiskasvanud inimeste õppimist ja enesearengut. Ta arvestab täiskasvanud õppija eripära ja grupiprotsessidega ning toetab isiksuslikku arengut. 7. taseme täiskasvanute koolitaja juhib ja muudab õppesituatsioone, mis on keerukad, ettearvamatud ja nõuavad uut strateegilist käsitlust. Ta kavandab õppijale variatiivseid õppevõimalusi lähtuvalt sihtrühma vajadustest ning õppekava õpiväljunditest. Ta töötab välja ja/või arendab õppekavasid. Vastutab õppetegevuse kavandamise, läbiviimise ja tulemuse saavutamise eest. 7. taseme täiskasvanute koolitaja populariseerib elukestvat õpet, osaleb võrgustikutöös, arendus-, loome- või teadustegevuses. Ta panustab kutseteadmistesse ja -tegevusse ning juhendab, nõustab või koolitab teisi koolitajaid. 7. taseme täiskasvanute koolitaja töötab iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, juhib meeskonda ning võtab vastutuse nii enda kui meeskonna töö tulemuste eest. Täiskasvanute koolitaja, tase 7 kutse puhul on võimalik spetsialiseerumine täiskasvanute koolitaja-suhtlemistreeneriks. Suhtlemistreening on aktiivõppe meetod, kus õppimise intensiivsus tagatakse kolmekordse tagasisidega õppijatele – suhtlemistreenerilt, grupiliikmetelt ja videolt. Treeningu põhiosa moodustavad praktilised harjutused, kus õppijad saavad võimaluse oma käitumist ise analüüsida ja vajaduse korral treenerite ning teiste grupiliikmete toel muuta. Suhtlemise käsitlemisel treeningul on aluseks võidan-võidad lähenemisviis. Suhtlemistreener aitab treenitavatel arendada oma suhtlemisoskusi ning korrigeerida oskuste valdamiseks vajalikke hoiakuid. Suhtlemistreener juhindub oma töös Eesti Suhtlemistreenerite Ühingu eetikakoodeksist. Kutsealal tegutsevad ka 5., 6. ja 8. taseme täiskasvanute koolitajad (vt lisa 1 Täiskasvanute koolitaja kutsete kirjeldused). A.2.1 Õppeprotsessi ettevalmistamine 1. Õpperühma ja sihtgrupi õpivajaduste väljaselgitamine 2. Õppekava koostamine ja koolituse planeerimine. 3. Koolituse sisu ettevalmistamine. 4. Õppematerjalide ja -vahendite koostamine, valimine, kohandamine ja uuendamine. A.2.2 Õppeprotsessi läbiviimine 1. Õppijate toetamine õpieesmärkide seadmisel. 2. Õppekeskkonna kujundamine. 3. Õppeprotsessi juhtimine. 4. Grupiprotsesside suunamine. 5. Õpiväljundite saavutamise hindamine. A.2.3 Õppeprotsessi analüüs ja hindamine 1. Informatsiooni kogumine. 2. Informatsiooni analüüsimine. 3. Hindamine. 4. Huvitatud osapoolte teavitamine õppe tulemustest. A.2.4 Arendus-, loome- või teadustegevus täiskasvanukoolituse valdkonnas 1. Täiskasvanukoolituse valdkonna arendus-, loome- või teadustegevusse panustamine. 2. Elukestva õppe põhimõtete kujundamine ja elluviimine. 3. Võrgustike ja/või töögruppide töös osalemine 4. Täiskasvanute koolitajate nõustamine ja juhendamine. A.2.5 Professionaalne enesearendamine 1. Enda tegevuse hindamine õppeprotsessis. 2. Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse tervise hoidmine. 3. Kutse- ja erialane enesetäiendamine. Suhtlemistreening A.2.6 Koostöö kaastreeneriga 1. Treeningueelne koostöö kaastreeneriga. 2. Koostöö suhtlemistreeningu üheaegsel juhendamisel. 3. Suhtlemistreeningu järelanalüüs koos kaastreeneriga. A.2.7 Grupiprotsesside kavandamine ja juhtimine 1. Suhtlemistreeningu ettevalmistamine grupiprotsessi arvestades. 2. Grupiprotsessi juhtimine suhtlemistreeningu käigus. A.2.8 Videometoodika kasutamine 1. Videoharjutuste ettevalmistamine 2. Videoharjutuste läbiviimine ja osalejate juhendamine 3. Videoharjutuste analüüsimine, tagasisidestamine 4. Konfidentsiaalsuse tagamine A.2.9 Suhtlemismudelite ja -kompetentside õpetamine 1. Suhtlemismudelite õpetamine 2. Suhtlemisoskuste mudeldamine 3. Suhtlemisoskuste arendamise propageerimine Töökeskkonnale esitatavad nõuded sõltuvad õppijate erivajadustest, koolituse eesmärgist, õpiväljunditest ja valdkonnast, milles koolitust läbi viiakse. Koolitaja võtab vastutuse töökeskkonna nõuetele vastavuse eest. Töövahenditeks on õpet toetavad, sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ja muud õppe läbiviimiseks ning loovtegevusteks vajalikud vahendid. Täiskasvanute koolitajale on olulised võimed ja iseloomuomadused, mis toetavad koostööd, inimese arengut ja loovust. Täiskasvanute koolitaja, tase 7 on kõrgharidusega spetsialist, kes on õppinud täiskasvanute koolitamist ja arendanud oma kompetentse praktilise tegevuse käigus. Täiskasvanute koolitaja kutse ei eelda ühtse ametinimetuse olemasolu. Kutse omanik võib töötada erinevatel ametikohtadel. Täiskasvanute koolitaja, tase 7 kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 – B.2.5 ja B.2.10 (läbiv kompetents). Spetsialiseerumise täiskasvanute koolitaja-suhtlemistreener, tase 7 taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Õppeprotsessi ettevalmistamine 7 Õppeprotsessi läbiviimine 7 Õppeprotsessi analüüs ja hindamine 7 Arendus-, loome- või teadustegevus täiskasvanukoolituse valdkonnas 7 Professionaalne enesearendamine 7 Täiskasvanute koolitaja kutset läbiv kompetents 7 Florist, tase 4 Florist, level 4 7 Florist I (versioon 1) Florist I (versioon 2) Florist I (versioon 3) Florist I (versioon 4) Florist I (versioon 6) Florist, tase 4 (versioon 5) Florist, tase 4 (versioon 8) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Florist 5 2017-05-22 2017-05-22 2022-05-21 4 4 5211 Kioski- ja turumüüjad 0812 Aiandus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Taimmaterjali nimekiri Arvuti kasutamise oskused Kaisa Ilves Jardin Lilled Marek Jakobi OÜ Lilleoaas Helen Kiissel Rikets OÜ Ahti Lyra Lilleait OÜ Tiina Matsulevitš SA Innove Priit Press OÜ Priit Press ja Lilled Anu Seim Räpina Aianduskool Raimond Strastin Eesti Aiandusliit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Floristi töö on taimmaterjali ettevalmistamine, lilleseadete valmistamine (sh dekoreerimistööd), taimede hooldamine, müügitöö korraldamine ja klientide teenindamine. Ta organiseerib iseseisvalt oma tööd ja töötab meeskonnas. 4. taseme florist kujundab kutseala positiivset mainet igapäevatöös, võimalusel osaleb erialaliitude tegevuses, võistlustel jm. Floristi kutsealal on kaks kutset: florist, tase 4 ja meisterflorist, tase 5. A.2.1 Töö planeerimine 1. Töökoha ettevalmistamine. 2. Töökava koostamine. 3. Kujunduskavandi tegemine. A.2.2 Taimmaterjali ettevalmistamine ja hooldamine 1. Kauba vastuvõtmine. 2. Taimmaterjali ettevalmistamine. 3. Istutamine. 4. Hooldamine. A.2.3 Lilleseadete valmistamine ja ruumi dekoreerimine 1. Tööülesande püstitamine. 2. Aja planeerimine. 3. Hinna kujundamine. 4. Disaini (asetusviiside) valimine. 5. Lilleseadete valmistamine. 6. Ruumi dekoreerimine. A.2.4 Müümine ja kliendi nõustamine 1. Kliendi vajaduste välja selgitamine ja tellimuse vastu võtmine. 2. Kliendi nõustamine. 3. Kaupade pakkimine ja transpordi korraldamine. 4. Kliendi rahulolu tagamine. A.2.5 Müügitöö korraldamine ja organiseerimine 1. Kaubaväljapanekute kujundamine. 2. Kaubavoogude planeerimine. 3. Hindade kujundamine. 4. Hinnapakkumuste koostamine. Floristi töö eripära on vahelduvad tööülesanded ning sõltuvus hooajast ja tähtpäevadest. Floristi tööaeg on paindlik, töökoormus vahelduv ning ta võib töötada nii sise- ja välitingimustes. Floristi terviseriskid on tööruumi tavapärasest madalam temperatuur, töö püstiasendis, raskuste tõstmine, kokkupuude allergeenidega (taimed, kemikaalid jm), töö lõikeriistadega jm. Floristi põhilised töövahendid on lõikevahendid, kinnitusvahendid, dekoratiivsed abimaterjalid, aiandustarvikud. Floristi töö eeldab ausust, kohusetundlikkust, loovust, pingetaluvust ja koostöövõimet, käelist osavust, kohanemisvõimet, positiivsust. Floristina töötavad tavapäraselt inimesed, kes on läbinud vastava taseme tasemeõppe või omandanud kompetentsid praktilise töö käigus. Florist Floristi kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1-B.2.5 ja B.2.6 (läbiv kompetents). Töö planeerimine 4 Taimmaterjali ettevalmistamine ja hooldamine 4 Lilleseadete valmistamine ja ruumi dekoreerimine 4 Müümine ja kliendi nõustamine 4 Müügitöö korraldamine ja organiseerimine 4 Florist, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Meisterflorist, tase 5 Master florist, level 5 7 Florist II (versioon 1) Florist II (versioon 2) Florist II (versioon 3) Florist II (versioon 4) Florist II (versioon 6) Meisterflorist, tase 5 (versioon 5) Meisterflorist, tase 5 (versioon 8) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Florist 5 2017-05-22 2017-05-22 2022-05-21 5 5 5211 Kioski- ja turumüüjad 0812 Aiandus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Taimmaterjali nimekiri Arvuti kasutamise oskused Kaisa Ilves Jardin Lilled Marek Jakobi OÜ Lilleoaas Helen Kiissel Rikets OÜ Ahti Lyra Lilleait OÜ Tiina Matsulevitš SA Innove Priit Press Priit Press ja Lilled OÜ Anu Seim Räpina Aianduskool Raimond Strastin Eesti Aiandusliit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Meisterflorist, tase 5 on kogemustega spetsialist, kelle põhiline töö on lilleseadete valmistamine (sh dekoreerimistööd), taimmaterjali ettevalmistamine ja taimede hooldamine, ettevõtte töö organiseerimine ja korraldamine. Meisterflorist juhib ja juhendab teiste tööd, suhtleb klientidega ja vastutab töö lõpptulemuse eest. Meisterflorist suhtleb klientide ja kolleegidega, sh rahvusvahelisel tasemel. Meisterflorist kujundab sihikindlalt kutseala positiivset mainet: reklaamib; avaldab publikatsioone; osaleb erialaliidu tegevuses, võistlustel (organisaatori, osaleja või kohtunikuna), näitustel, töötubades; organiseerib erialaseid kursusi jms. Floristi kutsealal on kaks kutset: florist, tase 4 ja meisterflorist, tase 5. A.2.1 Töö planeerimine 1. Töökoha ettevalmistamine. 2. Töökava koostamine. 3. Kujunduskavandi tegemine. 4. Projekti planeerimine. A.2.2 Taimmaterjali ettevalmistamine ja hooldamine 1. Kauba vastuvõtmine. 2. Taimmaterjali ettevalmistamine. 3. Istutamine. 4. Hooldamine. A.2.3 Lilleseadete valmistamine ja ruumi dekoreerimine 1. Tööülesande püstitamine. 2. Aja planeerimine. 3. Hinna kujundamine. 4. Disaini (asetusviiside) valimine. 5. Lilleseadete valmistamine. 6. Ruumi dekoreerimine. A.2.4 Müümine ja kliendi nõustamine 1. Kliendi vajaduste välja selgitamine ja tellimuse vastu võtmine. 2. Kliendi nõustamine. 3. Kaupade pakkimine ja transpordi korraldamine. 4. Kliendi rahulolu tagamine. A.2.5 Müügitöö korraldamine ja organiseerimine 1. Kaubaväljapanekute kujundamine. 2. Lillepoe sisustuse kujundamine. 3. Kaubavoogude planeerimine. 4. Hindade kujundamine. 5. Hinnapakkumuste koostamine. A.2.6 Juhtimine ja majandamine 1. Äriplaani koostamine ja ettevõtte töö kavandamine. 2. Ettevõtte tasuvuse arvestamine. 3. Müügiarvestuse pidamine. 4. Personalitöö korraldamine. 5. Turunduse korraldamine. 6. Organisatsiooni juhtimine. 7. Kutseala maine kujundamine. Floristi töö eripära on vahelduvad tööülesanded ning sõltuvus hooajast ja tähtpäevadest. Floristi tööaeg on paindlik, töökoormus vahelduv ning ta võib töötada nii sise- ja välitingimustes. Floristi terviseriskid on tööruumi tavapärasest madalam temperatuur, töö püstiasendis, raskuste tõstmine, kokkupuude allergeenidega (taimed, kemikaalid jm), töö lõikeriistadega jm. Floristi põhilised töövahendid on lõikevahendid, kinnitusvahendid, dekoratiivsed abimaterjalid, aiandustarvikud. Floristi töö eeldab ausust, kohusetundlikkust, loovust, pingetaluvust ja koostöövõimet, käelist osavust, kohanemisvõimet, positiivsust. Meisterfloristina töötavad tavapäraselt inimesed, kellel on vähemalt keskharidus, erialased kutseoskused ja floristina töötamise kogemus. Meisterflorist Meisterfloristi kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1-B.2.6 ja B.2.7 (läbiv kompetents). Töö planeerimine 5 Taimmaterjali ettevalmistamine ja hooldamine 5 Lilleseadete valmistamine ja ruumi dekoreerimine 5 Müümine ja kliendi nõustamine 5 Müügitöö korraldamine ja organiseerimine 5 Juhtimine ja majandamine 5 Meisterflorist, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Juuksur, tase 4 Hairdresser, level 4 8 Juuksur I (versioon 2) Juuksur I (versioon 3) Juuksur I (versioon 4) Juuksur I (versioon 5) Juuksur I (versioon 7) Juuksur, tase 4 (versioon 10) Juuksur, tase 4 (versioon 11) Juuksur, tase 4 (versioon 6) Juuksur, tase 4 (versioon 9) Noorjuuksur I (versioon 1) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Juuksur 7 2017-05-18 2017-05-18 2019-02-20 4 4 5141 Juuksurid 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Helle Inkinen JunorPro OÜ Piret Koemets Miranelina OÜ Anneli Otsepp OÜ Ott Reet Parik Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kaja Seppel Intersalon Ilusalong, Juuksurite Ühendus Inna Soonurm SA Innove Kersti Suve Revaalia OÜ Katrin Veber Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Juuksuri töö on kliendile juuksuriteenuste osutamine, arvestades tema soove, vajadusi ja võimalusi. Juuksur töötab kollektiivis ja vastutab oma tehtud töö lõpptulemuse eest. Juuksuri tööülesanneteks on peanaha ja juuste professionaalne hooldamine ja töötlemine, juuste lõikamine, värvimine ja blondeerimine, soengute ja püsilokkide tegemine, vuntside ja habeme lõikamine. Juuksur on kursis moetrendidega, nõustab klienti teenuste ja toodete valikul, soovitab kliendile juuksehooldusvahendeid. Juuksuri kutsealal on ka kutsestandard juuksur, tase 5. A.2.1 Juuste ja peanaha pesemine ja hooldamine 1. Juuste ja peanaha pesemine. 2. Juuste ja peanaha hooldamine. A.2.2 Juuste lõikamine 1. Juukselõikuse skeemi koostamine ja kombineerimine. 2. Juuste lõikamine. A.2.3 Habeme ja vuntside lõikamine 1. Habeme ja vuntside lõikamine. 2. Habeme ja vuntside hooldus. 3. Hooldus-ja viimistlustoodete soovitamine. A.2.4 Püsilokkide tegemine 1. Rullide keeramine. 2. Lokivedeliku ja kinnitusaine kasutamine. 3. Järelhooldus. A.2.5 Juuste värvimine 1. Värvisegu valmistamine. 2. Värvisegu kandmine juustele. 3. Värvitöötluse lõpetamine. A.2.6 Soengu kujundamine 1. Rullisoengute tegemine. 2. Föönisoengute tegemine. 3. Ülespandud soengute tegemine. 4. Ajastusoengute tegemine. A.2.7 Klienditeenindus 1. Kliendi vastu võtmine. 2. Kliendi soovi väljaselgitamine. 3. Juuksehooldus- ja viimistlustoodete müümine. 4. Teenindussituatsiooni lõpetamine. A.2.8 Administreerimine ja tegevuse korraldamine 1. Broneerimine. 2. Teenuste hindade kujundamine. 3. Tegevuse korraldamine. Valdavalt töötab juuksur seistes ja sundasendis. Juuksuritöös kasutatavad ained võivad põhjustada allergiat. Tööaeg on paindlik, vajadusel töötatakse puhkepäevadel ja erinevates töökeskkondades. Juuksuri töövahenditeks on erinevad lõikuskäärid ja -nuga, lokirullid, erinevad kammid ja harjad, elektrilised töövahendid, erinevateks töötlusteks vajaminevad abi- ja isikukaitsevahendid. Juuksuritöö on seotud klientide teenindamisega ning eeldab suhtlemisvalmidust, sõbralikkust, võimet tulla toime erinevate klientidega. Töö nõuab oskuslikku ja paindlikku tegutsemist, tolerantsust, korrektsust, täpsust, loovust, stressitaluvust ja pidevat enesetäiendamist. Oluline on käeline osavus, liigutuste täpsus, kiirus ja hea koordinatsioon. 4. taseme juuksuriks saab õppida kutseõppeasutuses, kursustel või töökohal. Juuksur, meestejuuksur, naistejuuksur. Selle kutse saamiseks tuleb tõendada kõik kompetentsid (B.2.1 – B.2.9). Juuste ja peanaha pesemine ja hooldamine 4 Juuste lõikamine 4 Habeme ja vuntside lõikamine 4 Püsilokkide tegemine 4 Juuste värvimine 4 Soengu kujundamine 4 Klienditeenindus 4 Administreerimine ja tegevuse korraldamine 4 Juuksuri kutset läbiv kompetents 4 Juuksur, tase 5 Hairdresser, level 5 8 Juuksur III (versioon 2) Juuksur III (versioon 3) Juuksur III (versioon 4) Juuksur III (versioon 5) Juuksur III (versioon 7) Meisterjuuksur III (versioon 1) Meisterjuuksur, tase 5 (versioon 10) Meisterjuuksur, tase 5 (versioon 6) Meisterjuuksur, tase 5 (versioon 9) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Juuksur 7 2017-05-18 2017-05-18 2022-05-04 5 5 5141 Juuksurid 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Helle Inkinen JunorPro OÜ Piret Koemets Miranelina OÜ Anneli Otsepp OÜ Ott Reet Parik Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kaja Seppel Intersalon Ilusalong, Juuksurite Ühendus Inna Soonurm SA Innove Kersti Suve Revaalia OÜ Katrin Veber Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Juuksuri töö on kliendile juuksuriteenuste osutamine, arvestades tema soove, vajadusi ja võimalusi. Juuksur töötab kollektiivis ja vastutab oma tehtud töö lõpptulemuse eest. Juuksuri tööülesanneteks on peanaha ja juuste professionaalne hooldamine ja töötlemine, juuste lõikamine, värvimine ja blondeerimine, soengute ja püsilokkide tegemine, vuntside ja habeme lõikamine. Juuksur on kursis moetrendidega, nõustab klienti teenuste valikul, soovitab kliendile juuksehooldus- ja viimistlusvahendeid. 5. taseme juuksur juhendab kaastöötajaid ja korraldab salongi tööd. Juuksuri kutsealal on ka kutsestandard juuksur, tase 4. A.2.1 Juuste ja peanaha pesemine ja hooldamine 1. Juuste ja peanaha pesemine. 2. Juuste ja peanaha hooldamine. A.2.2 Juuste lõikamine 1. Kliendi nõustamine. 2. Lõikuse kavandi koostamine. 3. Lõikuse konstrueerimine ja juuste lõikamine. A.2.3 Habemeajamine ja lõikamine 1. Habeme ja vuntside lõikamine. 2. Habeme ja vuntside hooldus. 3. Habemeajamine. 4. Hooldus-ja viimistlustoodete soovitamine. A.2.4 Juuksestruktuuri püsimuutmine 1. Püsilokkide tegemine. 2. Püsisirgendamine. 3. Järelhooldus. A.2.5 Juuste värvimine 1. Kliendi nõustamine. 2. Värvisegu valmistamine. 3. Värvisegu kandmine juustele. 4. Värvitöötluse lõpetamine. A.2.6 Soengu kujundamine 1. Rullisoengute tegemine. 2. Föönisoengute tegemine. 3. Ülespandud soengute tegemine. 4. Ajastusoengute tegemine. A.2.7 Klienditeenindus 1. Kliendi vastu võtmine. 2. Kliendi soovi väljaselgitamine. 3. Juuksehooldus- ja viimistlustoodete müümine. 4. Teenindussituatsiooni lõpetamine. A.2.8 Juhendamine ja juhtimine 1. Juhendamine. 2. Salongi turunduskava planeerimine. 3. Eelarve koostamine ja järgimine. 4. Broneerimine. 5. Teenuste hindade kujundamine. 6. Personali töö korraldamine. 7. Varustamine. Valdavalt töötab juuksur seistes ja sundasendis. Juuksuritöös kasutatavad ained võivad põhjustada allergiat. Tööaeg on paindlik, vajadusel töötatakse puhkepäevadel ja erinevates töökeskkondades. Juuksuri töövahenditeks on erinevad lõikuskäärid ja -nuga, lokirullid, erinevad kammid ja harjad, elektrilised töövahendid, erinevateks töötlusteks vajaminevad abi- ja isikukaitsevahendid. Juuksuritöö on seotud klientide teenindamisega ning eeldab suhtlemisvalmidust, sõbralikkust, võimet tulla toime erinevate klientidega. Töö nõuab oskuslikku ja paindlikku tegutsemist, tolerantsust, korrektsust, täpsust, loovust, stressitaluvust ja pidevat enesetäiendamist. Oluline on käeline osavus, liigutuste täpsus, kiirus ja hea koordinatsioon. 5. taseme juuksur on läbinud erialase koolituse ja omab töökogemust või on omandanud erialased oskused töökogemuse käigus. Juuksur, meestejuuksur, naistejuuksur. Selle kutse saamiseks tuleb tõendada kõik kompetentsid (B.2.1 – B.2.9). Juuste ja peanaha pesemine ja hooldamine 5 Juuste lõikamine 5 Habemeajamine ja lõikamine 5 Juuksestruktuuri püsimuutmine 5 Juuste värvimine 5 Soengu kujundamine 5 Klienditeenindus 4 Juhendamine ja juhtimine 5 Juuksuri kutset läbiv kompetents 4 Puhastusteenindaja abiline, tase 2 Cleaner assistant, level 2 2 Puhastusteenindaja abiline, tase 2 (versioon 1) Puhastusteenindaja abiline, tase 2 (versioon 3) Majutusasutuse toateenindaja-abiline, tase 2 Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Puhastusteenindus Puhastusteenindaja 7 2017-05-18 2017-05-24 2022-05-04 2 2 9112 Koristajad ja abilised kontoris, hotellis jms asutustes 1011 Koduteenindus 81 Hoonete ja maastike hooldus Kutse-eetika Sigrid Err Lääne-Tallinna Keskhaigla Annela Tiitson Arkaadia Puhastuse OÜ Aita Sauemägi kutsekomisjoni liige Helge Alt Puhastusekspert OÜ Ülle Parbo SA Innove Rita Vaher Järvamaa Kutsehariduskeskus Armin Alt Eesti Energia Urve Välimäe OÜ SOL Baltics Signe Roos Ida-Tallinna Keskhaigla Reet Tiit Eesti Hotellide ja Restoranide Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Puhastusteenindaja abilise tööks on elukeskkonna hoolduskoristamine. Ta töötab juhendamisel tuttavas keskkonnas ja täidab rutiinseid tööülesandeid. Majutusasutuse toateenindaja-abilise tööks on lihtsama koristuse tegemine, kasutatud voodipesu jm tekstiilide ära võtmine ja viimine kokkulepitud kohta, hügieenitarvikute, nõude, reklaammaterjalide jms korrastamine. A.2.1 Tööks ettevalmistamine 1. Koristustarvikute/masinate valimine ja ettevalmistamine A.2.2 Hoolduskoristus 1. Mööbli ja esemete puhastamine 2. Seinte ja põrandate puhastamine 3. Koristustarvikute ja -masinate puhastamine ning korrastamine Majutusasutuse toateenindus A.2.3 Toateenindamine 1. Voodipesu, vannitoatekstiilide vahetamine ja korrastamine 2. Hügieenitarvikute, nõude, reklaammaterjalide jms korrastamine Kutse eeldab valmisolekut töötada osalise tööajaga, samuti puhkepäevadel, riiklikel pühadel, varahommikusel, hilisõhtusel või öisel ajal. Töötatakse sisetingimustes. Töös võidakse kokku puutuda tuuletõmbuse, temperatuuride vahetumise, tolmu ja muu saastumisega ning erinevate kemikaalidega. Koristusained, -tarvikud, tolmuimeja, abi- ja kaitsevahendid. Puhastusteenindaja abiline on aus, hoolikas, täpne, teenindusvalmis ja kohusetundlik. Puhastusteenindaja abiliseks saab õppida kutseõppeasutustes, kursustel ja töökohal. Puhastusteenindaja abiline, koristaja-abiline, toateenindaja-abiline Kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.2 ja läbiva kompetentsi B.2.4. tõendamine. Lisaks võib valida spetsialiseerumise „Majutusasutuse toateenindus“, mille taotlemisel tuleb tõendada ka kompetents B.2.3. Tööks ettevalmistamine 2 Hoolduskoristus 2 Kutse taotlemisel võib lisaks valida spetsialiseerumise „Majutusasutuse toateenindus“, mille taotlemisel tuleb tõendada ka kompetents B.2.3. Puhastusteenindaja abiline, tase 2 kutset läbiv kompetents 2 Puhastusteenindaja, tase 3 Cleaner, level 3 6 Puhastusteenindaja I (versioon 1) Puhastusteenindaja I (versioon 2) Puhastusteenindaja I (versioon 3) Puhastusteenindaja I (versioon 4) Puhastusteenindaja, tase 3 (versioon 5) Puhastusteenindaja, tase 3 (versioon 7) Eripuhastustöötaja, tase 3 Majutusasutuse toateenindaja, tase 3 Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Puhastusteenindus Puhastusteenindaja 7 2017-05-18 2017-05-24 2022-05-04 3 3 9112 Koristajad ja abilised kontoris, hotellis jms asutustes 1011 Koduteenindus 81 Hoonete ja maastike hooldus Kutse-eetika Sigrid Err Lääne-Tallinna Keskhaigla Annela Tiitson Arkaadia Puhastuse OÜ Aita Sauemägi kutsekomisjoni liige Helge Alt Puhastusekspert OÜ Ülle Parbo SA Innove Rita Vaher Järvamaa Kutsehariduskeskus Armin Alt Eesti Energia Urve Välimäe OÜ SOL Baltics Signe Roos Ida-Tallinna Keskhaigla Reet Tiit Eesti Hotellide ja Restoranide Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Puhastusteenindaja tööks on erinevate töö- ja elukeskkondade puhastamine ja hooldamine. Puhastusteenindaja tunneb määrdumise ja saastumise põhjuseid, pinnakattematerjale, oskab kasutada ökonoomselt ning tervist ja keskkonda säästvalt puhastusaineid, töövahendeid, seadmeid ja masinaid. Puhastusteenindaja töötab iseseisvalt ja vastavalt juhistele. Puhastusteeninduse kutsealal on võimalik spetsialiseeruda eripuhastustöötajaks ja majutusasutuse toateenindajaks. Eripuhastustöötaja töö on pindade ühekordne põhjalik puhastamine ja töötlemine kaitseainetega. Eripuhastustöötaja tööülesannete hulka ei kuulu hoolduskoristus. Majutusasutuse toateenindaja tööks on hotellitubade puhastamine, voodipesu vahetamine, hotellitoa varustamine vajalike tarvikutega. A.2.1 Tööks ettevalmistamine 1. Koristustööde planeerimine 2. Koristustarvikute/masinate valimine ja ettevalmistamine 3. Koristusaine valimine ja doseerimine A.2.2 Suurpuhastuse tegemine 1. Mööbli ja esemete puhastamine 2. Seinte, lagede, akende ja põrandate puhastamine 3. Koristustarvikute ja -masinate puhastamine ning korrastamine A.2.3 Hoolduskoristuse tegemine 1. Mööbli ja esemete puhastamine 2. Seinte ja põrandate puhastamine 3. Koristustarvikute ja -masinate puhastamine ning korrastamine Majutusasutuse toateenindus A.2.4 Toateenindamine 1. Voodipesu, vannitoatekstiilide vahetamine ja korrastamine 2. Hügieenitarvikute, nõude, reklaammaterjalide, minibaari jms korrastamine Eripuhastus A.2.5 Eripuhastustööde tegemine 1. Mööbli ja esemete süvapuhastus ja/või -pesemine, kaitsetöötlemine 2. Seinte süvapuhastus ja/või -pesemine, akende pesemine 3. Põrandate süvapuhastus ja/või -pesemine, kaitsetöötlus Kutse eeldab valmisolekut töötada osalise tööajaga, samuti puhkepäevadel, riiklikel pühadel, varahommikusel, hilisõhtusel või öisel ajal. Töötatakse nii sise- kui välistingimustes (eripuhastustöötaja). Töös võidakse kokku puutuda tuuletõmbuse, temperatuuride vahetumise, kõrgustes töötamise (eripuhastustöötaja), tolmu ja muu saastumise ning erinevate kemikaalidega. Koristusained, -tarvikud, -masinad, abi- ja isikukaitsevahendid. Puhastusteenindaja töö eeldab head tervist, ausust, hoolikust, täpsust ja teenindusvalmidust. Oluline on kohuse- ja vastutustunne ning pingetaluvus. Puhastusteenindajaks saab õppida kutseõppeasutustes, kursustel ja töökohal. Puhastusteenindaja, koristaja, eripuhastustöötaja, toateenindaja. Puhastusteenindaja, tase 3 kutse saamiseks tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1 - B.2.3 ja läbiv kompetents B.2.6. Majutusasutuse toateenindusele spetsialiseerumisel tuleb lisaks tõendada spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.4. Eripuhastusele spetsialiseerumisel tuleb lisaks tõendada spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.5. Eripuhastustöötaja tööülesannete hulka ei kuulu hoolduskoristus (B.2.3). Tööks ettevalmistamine 3 Suurpuhastuse tegemine 3 Hoolduskoristuse tegemine 3 Majutusasutuse toateenindusele spetsialiseerumisel tuleb lisaks tõendada spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.4. Eripuhastusele spetsialiseerumisel tuleb lisaks tõendada spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.5. Eripuhastustöötaja tööülesannete hulka ei kuulu hoolduskoristus (B.2.3). Puhastusteenindaja, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Puhastusteenindaja-juhendaja, tase 4 Cleaner supervisor, level 4 6 Puhastusteenindaja II (versioon 1) Puhastusteenindaja II (versioon 2) Puhastusteenindaja II (versioon 3) Puhastusteenindaja II (versioon 4) Puhastusteenindaja-juhendaja, tase 4 (versioon 5) Puhastusteenindaja-juhendaja, tase 4 (versioon 7) Eripuhastustööde spetsialist, tase 4 Majutusasutuse toateenindaja, tase 4 Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Puhastusteenindus Puhastusteenindaja 7 2017-05-18 2017-05-24 2022-05-04 4 4 5151 Kontorite, hotellide jm asutuste koristus- ja majapidamistööde juhatajad 1011 Koduteenindus 81 Hoonete ja maastike hooldus Kutse-eetika Sigrid Err Lääne-Tallinna Keskhaigla Annela Tiitson Arkaadia Puhastuse OÜ Aita Sauemägi kutsekomisjoni liige Helge Alt Puhastusekspert OÜ Ülle Parbo SA Innove Rita Vaher Järvamaa Kutsehariduskeskus Armin Alt Eesti Energia Urve Välimäe OÜ SOL Baltics Signe Roos Ida-Tallinna Keskhaigla Reet Tiit Eesti Hotellide ja Restoranide Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Puhastusteenindaja-juhendaja tööks on erinevate töö- ja elukeskkondade puhastamine ja hooldamine. Puhastusteenindaja-juhendaja tunneb määrdumise ja saastumise põhjuseid, pinnakattematerjale, oskab kasutada ökonoomselt ning tervist ja keskkonda säästvalt puhastusaineid, koristustarvikuid, seadmeid ja masinaid. Puhastusteenindaja-juhendaja, tase 4 töötab iseseisvalt ja vastavalt juhistele. Ta juhendab ja kontrollib teiste tavatööd ja töötab meeskonnas. Puhastusteeninduse kutsealal on võimalik spetsialiseeruda eripuhastustööde spetsialistiks ja toateenindajaks. Eripuhastustööde spetsialisti tööks on pindade ühekordne põhjalik puhastamine ja töötlemine kaitseainetega. Eripuhastustööde spetsialisti tööülesannete hulka ei kuulu hoolduskoristus. Eripuhastustööde spetsialist juhendab ja kontrollib eripuhastustööde grupi töötajaid. Toateenindaja- tööks on hotellitubade puhastamine, voodipesu vahetamine, hotellitoa varustamine vajalike tarvikutega. Toateenindaja- korrusevanem juhendab ja kontrollib teiste toateenindajate tööd. A.2.1 Tööks ettevalmistamine 1. Koristustööde planeerimine 2. Koristustarvikute/masinate valimine ja ettevalmistamine 3. Koristusaine valimine ja doseerimine A.2.2 Hoolduskoristuse tegemine 1. Mööbli ja esemete puhastamine 2. Seinte ja põrandate puhastamine 3. Koristustarvikute ja -masinate puhastamine ning korrastamine A.2.3 Suurpuhastus 1. Mööbli ja esemete puhastamine 2. Seinte, lagede, akende ja põrandate puhastamine A.2.4 Kaastöötajate juhendamine 1. Juhendamine 2. Tagasiside andmine Majutusasutuse toateenindus A.2.5 Toateenindamine 1. Voodipesu, vannitoatekstiilide vahetamine ja korrastamine 2. Hügieenitarvikute, nõude, reklaammaterjalide, minibaari jms korrastamine Eripuhastus A.2.6 Eripuhastustööde tegemine 1. Mööbli ja esemete süvapuhastus ja/või -pesemine, kaitsetöötlemine 2. Seinte süvapuhastus ja/või -pesemine, akende pesemine 3. Põrandate süvapuhastus ja/või -pesemine, kaitsetöötlus Kutse eeldab valmisolekut töötada osalise tööajaga, samuti puhkepäevadel, riiklikel pühadel, varahommikusel, hilisõhtusel või öisel ajal. Töötatakse nii sise- kui välistingimustes (eripuhastustöötaja). Töös võidakse kokku puutuda tuuletõmbuse, temperatuuride vahetumise, kõrgustes töötamise (eripuhastustöötaja), tolmu ja muu saastumise ning erinevate kemikaalidega. Koristusained, -tarvikud, -masinad, abi- ja isikukaitsevahendid Puhastusteenindaja-juhendaja töö eeldab head tervist, ausust, hoolikust, täpsust ja teenindusvalmidust. Oluline on kohuse- ja vastutustunne ning pingetaluvus. Puhastusteenindaja-juhendajaks saab õppida kutseõppeasutustes, kursustel ja töökohal. Puhastusteenindaja-juhendaja, objektijuht, objektivanem, vanemkoristaja, eripuhastustööde spetsialist, toateenindaja Puhastusteenindaja-juhendaja, tase 4 kutse saamiseks tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1 - B.2.4 ja läbiv kompetents B.2.6. Majutusasutuse toateenindusele spetsialiseerumisel tuleb lisaks tõendada spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.5. Eripuhastusele spetsialiseerumisel tuleb lisaks tõendada spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.6. Eripuhastustöötaja tööülesannete hulka ei kuulu hoolduskoristus (B.2.4). Tööks ettevalmistamine 4 Hoolduskoristuse tegemine 4 Suurpuhastuse tegemine 4 Kaastöötajate juhendamine 4 Majutusasutuse toateenindusele spetsialiseerumisel tuleb lisaks tõendada spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.5. Eripuhastusele spetsialiseerumisel tuleb lisaks tõendada spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.6. Eripuhastustöötaja tööülesannete hulka ei kuulu hoolduskoristus (B.2.4). Puhastusteenindaja-juhendaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Puhastustööde juht, tase 5 Cleaning manager, level 5 6 Puhastustööde juht III (versioon 1) Puhastustööde juht III (versioon 2) Puhastustööde juht III (versioon 4) Puhastustööde juht, tase 5 (versioon 3) Puhastustööde juht, tase 5 (versioon 5) Puhastustööde juht, tase 5 (versioon 7) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Puhastusteenindus Puhastusteenindaja 7 2017-05-18 2017-05-23 2022-05-04 5 5 5151 Kontorite, hotellide jm asutuste koristus- ja majapidamistööde juhatajad 1011 Koduteenindus 81 Hoonete ja maastike hooldus Kutse-eetika Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Sigrid Err Lääne-Tallinna Keskhaigla Annela Tiitson Arkaadia Puhastuse OÜ Aita Sauemägi kutsekomisjoni liige Helge Alt Puhastusekspert OÜ Ülle Parbo SA Innove Rita Vaher Järvamaa Kutsehariduskeskus Armin Alt Eesti Energia Urve Välimäe OÜ SOL Baltics Signe Roos Ida-Tallinna Keskhaigla Reet Tiit Eesti Hotellide ja Restoranide Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Puhastustööde juhi tööks on korraldada objektide heakorratöid nõutaval tasemel. Tema tööülesannete hulka kuulub heakorratööde (sise- ja välikoristus) planeerimine, korraldamine, töö kvaliteedi hindamine, puhastusteenindajate juhendamine, klientidega suhtlemine ning info vahetamine. Ta kavandab asjakohaseid muudatusi ja korraldab nende ellu viimist, leiab otstarbekad tehnoloogiad lähtuvalt olukorrast, oskab ise koristada ja teisi juhendada ning vastutab kvaliteetse töötulemuse eest. Ta juhib meeskonda ja vastutab meeskonna töö eest. A.2.1 Tööks ettevalmistamine 1. Objekti hindamine ja planeerimine 2. Koristustööde planeerimine 3. Eelarve koostamine 4. Koristustarvikute/masinate valimine ja ettevalmistamine 5. Koristusaine valimine ja doseerimine A.2.2 Hoolduskoristus 1. Mööbli ja esemete puhastamine 2. Seinte ja põrandate puhastamine 3. Koristustarvikute ja -masinate puhastamine ning korrastamine A.2.3 Suurpuhastus 1. Mööbli ja esemete puhastamine 2. Seinte, lagede, akende ja põrandate puhastamine A.2.4 Kaastöötajate juhendamine 1. Juhendamine 2. Tagasiside andmine 3. Koolitamine A.2.5 Koristustööde juhtimine 1. Koristustööde planeerimine ja korraldamine 2. Heakorrateenuse (sise- ja välispuhastus) kvaliteedi hindamine ja teenuse arendamine 3. Klientide teenindamine Sageli tuleb töötada väljaspool tavatööaega, liikuda objektide vahel ning suhelda erinevate inimestega. Heakorratööde tarvikud, masinad, abi- ja kaitsevahendid, info- ja kommunikatsioonivahendid. Puhastustööde juhi töö eeldab hoolivust, enesekehtestamise oskust ja head tervist. Oluline on analüüsi-, otsustus- ja vastutusvõime, võime erinevates olukordades kiiresti reageerida, vastupidavus ning pinge- ja stressitaluvus. Puhastustööde juhi kutse eeldab vähemalt keskharidust ja töökogemust. Puhastustööde juhiks saab õppida kutseõppeasutuses, kursustel ja töökohal. Puhastustööde juht, töödejuhataja, objektijuht, meister, perenaine. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1-2.5 ja läbiv kompetents B.2.6. Tööks ettevalmistamine 5 Hoolduskoristus 5 Suurpuhastus 5 Kaastöötajate juhendamine 5 Koristustööde juhtimine 5 Puhastustööde juht, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Spooni- ja vineeritootja, tase 4 Veneer and plywood producer, level 4 1 Spooni- ja vineeritootja, tase 4 (versioon 2) Liimpaindtoorikute tootja, tase 4 Spooni tootja, tase 4 Vineeri tootja, tase 4 Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puidutöötlemine Spooni- ja vineeritootja 7 2017-06-19 2017-06-19 2022-06-16 4 4 8172 Puidutöötlemisseadmete operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 16 Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine Arvuti kasutamise oskused Pille Meier Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Sulev Kiivit Tartu Kutsehariduskeskus Mihkel Karulaas UPM-Kymmene Otepää AS Ando Jukk UPM-Kymmene Otepää AS Sixten Kerge Kohila Vineer OÜ Andres Laht Kohila Vineer OÜ Harti Vahermets Valmos OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Spooni- ja vineeritootja 4. taseme kutsestandard on välja töötatud: a) Kutsehariduse vastava taseme õppekava aluseks b) Isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks c) Erialaste täiendkoolituste õppekavade aluseks Spooni- ja vineeritootja, tase 4 on oskustöötaja, kes töötab spooni-, vineeri- või puidutööstusettevõtetes. Tema töö eesmärgiks on valmistada ja väärindada spooni, vineeri ja liimpaindtoorikuid. 4. taseme spooni- ja vineeritootja töötab kindlates töölõikudes valdavalt iseseisvalt ja ilma juhendamiseta, kuid täidab tööülesandeid ka meeskonnas. Ta on kursis toorme ja toodangu kvaliteedinõuetega ning teab toodetavate materjalide kasutusvaldkondi. A.2.1 Vineeripakkude vastuvõtmine, sorteerimine ja leotamine 1. Vineeripakkude vastuvõtmine ja sorteerimine 2. Vineeripakkude ladustamine 3. Vineeripakkude hüdrotermiline töötlemine A.2.2 Spooni valmistamine 1. Vineeripakkude koorimine 2. Vineeripakkude järkamine 3. Höövelspooni või treispooni valmistamine 4. Spooni kuivatamine 5. Märja ja kuiva spooni mõõtulõikamine ja sorteerimine A.2.3 Spooni töötlemine 1. Spooni õmblemine 2. Spooni pikijätkamine 3. Spooni paikamine A.2.4 Vineeri valmistamine 1. Vineeriliimi valmistamine 2. Vineeritooriku koostamine 3. Vineeritooriku külmpressimine 4. Vineeritooriku kuumpressimine 5. Vineeri mõõtulõikamine 6. Vineeri sorteerimine 7. Vineeri parandamine 8. Vineeri lihvimine A.2.5 Vineeri töötlemine 1. Vineeri kuumpealistamine 2. Vineeri külmpealistamine 3. Vineeri mõõtulõikamine 4. Vineeri servpindade kaitsmine 5. Vineeri masintöötlemine 6. Vineeri sorteerimine A.2.6 Liimpaindtoorikute valmistamine 1. Spooni sorteerimine ja koostamine 2. Spooni mõõtulõikamine 3. Spoonisärkide valmistamine 4. Spooni lihvimine 5. Pressvormi ja pressi ettevalmistamine tööks 6. Spoonilehtede liimitamine ja presstooriku komplekteerimine 7. Tooriku pressimine 8. Presstoorikute kvaliteedi kontrollimine ja vaheladustamine A.2.7 Toote pakendamine, ladustamine 1. Spooni ja vineeri pakendamine 2. Liimpaindtoorikute pakendamine 3. Toodete ladustamine OSAKUTSED Spooni tootja, tase 4 A.2.1 Vineeripakkude vastuvõtmine, sorteerimine ja leotamine A.2.2 Spooni valmistamine A.2.3 Spooni töötlemine A.2.7 Toote pakendamine, ladustamine Vineeri tootja, tase 4 A.2.4 Vineeri valmistamine A.2.5 Vineeri töötlemine A.2.7 Toote pakendamine, ladustamine Liimpaindtoorikute tootja, tase 4 A.2.3 Spooni töötlemine A.2.4 Vineeri valmistamine A.2.6 Liimpaindtoorikute valmistamine A.2.7 Toote pakendamine, ladustamine Tööaeg on vahetustega ja töötada tuleb graafiku alusel, sh ka öösel, nädalavahetustel ning riigipühade ajal. Töö toimub peamiselt siseruumides tootmishoones, suurte tootmisliinide ja -masinatega. Tööülesanded on vahelduvad. Töökeskkond on müra- ja tolmurikas, isikukaitsevahendite kasutamine ja ohutusnõuetest range kinnipidamine on väga oluline. Mõningad tööülesanded näevad ette kemikaalidega (liimid, lakid jms) töötamist ja kõrgsagedusvoolu mõjuväljas viibimist. Töö on füüsiline, sõltuvalt tööülesannetest sundasendina kas seistes või istuvas asendis, mis võib tervisekahjustustena põhjustada luu- ja lihaskonna haigusi. Kokkupuutumine kemikaalidega võib tekitada allergilisi reaktsioone. Masinate või liinide juhtpuldid, juhtarvutid, käsitööriistad (mehaanilised, elektrilised, pneumaatilised), käsikahveltõstuk. Kohusetundlikkus, täpsus, koostöövõime, õpivalmidus, korrektsus, rutiinitaluvus, vastutusvõime. Spooni- ja vineeritootjana töötavad tavapäraselt inimesed, kelle kutsealane kompetentsus on omandatud töökohal, kutseõppes või täiendusõppes. Puidupingioperaator, puidupingitöötaja, spooniliini operaator, vineeritöötlemisliini operaator, liimitud-painutatud toorikute valmistaja. Spooni- ja vineeritootja, tase 4 kutse koosneb seitsmest kohustuslikust (B.2.1 – B.2.7) ja kutset läbivast kompetentsist (B.2.8). Tervikkutse taotlemisel on vajalik kõikide kompetentside tõendamine. Spooni- ja vineeritootja, tase 4 kutse sisaldab kolme osakutset: a) Spoonitootja b) Vineeritootja c) Liimpaindtoorikute tootja Spoonitootja, tase 4 osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.2, B.2.3, B.2.7 ja B.2.8 tõendamine. Vineeritootja, tase 4 osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.4, B.2.5, B.2.7 ja B.2.8 tõendamine. Liimpaindtoorikute tootja, tase 4 osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.3, B.2.4, B.2.6, B.2.7 ja B.2.8 tõendamine. Vineeripakkude vastuvõtmine, sorteerimine ja leotamine 4 Spooni valmistamine 4 Spooni töötlemine 4 Vineeri valmistamine 4 Vineeri töötlemine 4 Liimpaindtoorikute valmistamine 4 Toote pakendamine ja ladustamine 4 Spooni ja vineeri tootja kutset läbiv kompetents 4 Abikokk, tase 3 Cook, level 3 3 Abikokk, tase 2 (versioon 1) Abikokk, tase 3 (versioon 2) Abikokk, tase 3 (versioon 4) Abikokk, tase 3 (versioon 5) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Kokk 7 2017-05-24 2017-05-24 2017-11-08 3 3 9412 Köögiabilised 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Tööosad ja tööülesanded Indrek Kivisalu Eesti Peakokkade Ühendus, Food Studio Inga Paenurm Eesti Peakokkade Ühendus, Vabariigi Presidendi Kantselei Ülle Parbo SA Innove Mare Pihl Tallinna Teeninduskool, Eesti Mereakadeemia söökla juhataja Sirje Rekkor Eesti Peakokkade Ühendus, Tallinna Ülikool Donald Visnapuu ekspert, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit Rudolf Visnapuu Eesti Peakokkade Ühendus, Restoran Mannerheim Angelica Udeküll Eesti Peakokkade Ühendus, Laulasmaa SPA Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Toiduvalmistamise kutsealal on välja töötatud 3. taseme abikoka, 4. taseme koka ja 5. taseme meisterkoka kutsestandardid. Abikokk käitleb toidutooret, abistab kokka toitude valmistamisel ja serveerimisel ning töötab koka juhendamisel. Abikoka töö eeldab oskust käidelda toidutooret ja toitu säästlikult. Abikokk täidab enesekontrolli tegevusi. Töö iseloom eeldab oskust enda tööd korraldada ning aega planeerida. Vajalik on tahe ja oskus töötada meeskonnas ja juhendamisel. Abikokk peab oskama eeltöödelda toiduaineid, külmtöödelda köögivilju, valmistada vastavalt juhendile köögivilja-, teravilja- ja pastalisandeid ning -toite, teha koka juhendamisel abitöid toitude valmistamisel, teha puhastus- ja koristustöid. Abikokk peab tegutsema ja käituma eetiliselt, esteetiliselt ning muul sotsiaalselt heaks kiidetud viisil. A.2.1 Töö planeerimine ja korraldamine A.2.2 Kaupade haldamine A.2.3 Toidutoorme eeltöötlemine A.2.4 Toitude valmistamine A.2.5 Teenindamine ja müügitöö Kutse eeldab valmisolekut töötada ka puhkepäevadel, riiklikel pühadel, õhtusel ja öisel ajal. Töö võib olla periooditi pingeline. Töö eeldab valmidust ja oskust suhelda inimestega. Köögiseadmed: köögivilja töötlemise seadmed, lõikurid ja viilutajad, elektri- gaasi- ja induktsioonpliidid, prae-ja küpsetusahjud, aurutamis- ja keetmisseadmed, väljastusseadmed, jahutus- ja külmutusseadmed, nõudepesumasinad, kaalud, kilepakendajad, vakumeerijad. Väiketöövahendid: GN-nõud, noad, lõikelauad, mõõtevahendid, käsikärud (togid), praadimislabidad, kaabitsad, segamis- ja vahustamisvahendid, sõelad, riivid, lihavasarad, ahju- ja küpsetusvormid, pannid, keedunõud, kulbid jt tõstevahendid, termomeetrid, kausid. Serveerimisvahendid: taldrikud, klaasid, söögiriistad, serveerimisnõud ja -vahendid Koristamisvahendid jm seadmed. Töö eeldab suhtlemisvalmidust ja –oskust, ausust, täpsust, kohusetunne. Vajalik on hea füüsiline tervis ja vastupidavus ning pinge- ja stressitaluvus. Abikokaks saab õppida kutseõppeasutuses, täiskasvanute tööalase koolituse kursustel ja töökohal. Enamlevinud ametinimetus on abikokk. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.5 ja B.2.6 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Töö planeerimine ja korraldamine 3 Kaupade haldamine 3 Toidutoorme eeltöötlemine 3 Toitude valmistamine 3 Teenindamine ja müügitöö 3 Abikokk, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Meisterkokk, tase 5 Master Chef, level 5 6 Kokk III (versioon 1) Kokk III (versioon 2) Kokk III (versioon 3) Kokk III (versioon 4) Meisterkokk, tase 5 (versioon 5) Vanemkokk, tase 5 (versioon 7) Vanemkokk, tase 5 (versioon 8) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Kokk 7 2017-05-24 2017-05-24 2017-11-08 5 5 3434 Peakokad 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Tööosad ja tööülesanded Indrek Kivisalu Eesti Peakokkade Ühendus, Food Studio Inga Paenurm Eesti Peakokkade Ühendus, Vabariigi Presidendi Kantselei Ülle Parbo SA Innove Sirje Rekkor Eesti Peakokkade Ühendus, Tallinna Ülikool Donald Visnapuu ekspert, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit Rudolf Visnapuu Eesti Peakokkade Ühendus, Restoran Mannerheim Angelica Udeküll Eesti Peakokkade Ühendus, Laulasmaa SPA Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Toiduvalmistamise kutsealal on välja töötatud 3. taseme abikoka, 4. taseme koka ja 5. taseme meisterkoka kutsestandardid. Meisterkoka töö eesmärk on juhtida toiduvalmistamist toitlustusteenust pakkuvas ettevõttes. Tema tööülesanneteks on köögitöö planeerimine ja korraldamine, menüü koostamine ja toote arendamine. Meisterkokk juhib ja juhendab meeskonda ning annab edasi kutsealaseid oskusi. Meisterkokk mõtleb majanduslikult, vastutab ressursside jagamise ning teiste töö korraldamise ja kvaliteetse töötulemuse eest. Meisterkokk valmistab toite, kasutades nii tavapäraseid, uuenduslikke kui keerukaid tehnoloogiaid vastavalt klientide vajadustele ja soovile. Tegutseb ja käitub eetiliselt, esteetiliselt ning muul sotsiaalselt heaks kiidetud viisil. A.2.1 Töö planeerimine ja korraldamine A.2.2 Menüü koostamine A.2.3 Kaupade haldamine A.2.4 Toidutoorme eeltöötlemine A.2 5 Toitude valmistamine A.2.6 Teenindamine ja müügitöö A.2.7 Kaastöötajate juhendamine A.2.8 Toodete arendamine A.2.9 Juhtimine Kutse eeldab valmisolekut töötada ka puhkepäevadel, riiklikel pühadel, õhtusel ja öisel ajal, nii sise- kui välitingimustes. Töö võib olla periooditi pingeline. Töö eeldab valmidust ja oskust suhelda inimestega. Köögiseadmed: köögivilja, liha ja kala töötlemise seadmed, lõikurid ja viilutajad, elektri-, gaasi- ja induktsioonpliidid, prae- ja küpsetusahjud, aurutamis- ja keetmisseadmed, väljastusseadmed, jahutus- ja külmutusseadmed, nõudepesumasinad, kaalud, kilepakendajad, vakumeerijad, mikserid ja vahustajad, käsikärud (togid). Väiketöövahendid: GN-nõud, noad, lõikelauad, mõõtevahendid, praadimislabidad, kaabitsad, segamis- ja vahustamisvahendid, sõelad, riivid, lihavasarad, ahju- ja küpsetusvormid, pannid, keedunõud, kulbid jt tõstevahendid, termomeetrid, kausid. Serveerimisvahendid: taldrikud, klaasid, söögiriistad, serveerimisnõud ja –vahendid. Arvlemistehnika, koristamisvahendid jm seadmed vastavalt restorani eripärale. Kontoritehnika. Töö eeldab suhtlemisvalmidust ja –oskust, ausust, täpsust, vastutustunnet. Meisterkoka töös on oluline arenenud ilumeel ning hea värvi-, maitse- ja lõhnataju. Vajalik on hea tervis ja vastupidavus ning pinge- ja stressitaluvus. Oluline on analüüsi-, empaatia- ja otsustusvõime. Meisterkokalt eeldatakse keskharidust, ta on läbinud kutsealase koolituse ja omab mitmekülgset töökogemust. Kokk, peakokk, meisterkokk. Selle kutse taotlemisel on nõutav kõigi kohustuslike kompetentside B.2.1 – B.2.9 ja B.2.10 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Töö planeerimine ja korraldamine 5 Menüü koostamine 5 Kaupade haldamine 5 Toidutoorme eeltöötlemine 5 Toitude valmistamine 5 Teenindamine ja müügitöö 5 Kaastöötajate juhendamine 5 Toodete arendamine 5 Juhtimine 5 Meisterkokk, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Meisteraednik, tase 5 Senior Gardener, level 5 7 Aednik III (versioon 1) Aednik III (versioon 2) Aednik III (versioon 3) Aednik III (versioon 4) Aednik III (versioon 5) Meisteraednik, tase 5 (versioon 10) Meisteraednik, tase 5 (versioon 6) Meisteraednik, tase 5 (versioon 8) Meisteraednik, tase 5 (versioon 9) Köögiviljakasvatuse meisteraednik, tase 5 Lillekasvatuse meisteraednik, tase 5 Puukooli meisteraednik, tase 5 Puuviljakasvatuse meisteraednik, tase 5 Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Aednik 5 2017-05-22 2017-05-22 2017-11-12 5 5 6113 Aednikud, puukooli töötajad ja istikukasvatajad 0812 Aiandus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Tööosad ja tööülesanded Kutsealaga seonduvad mõisted Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Madis Kahu AS Sagro Leo-Kaupo Kivirand FIE Lillekasvatus Tiina Paasik Räpina Aianduskool Mihkel Saar Hansaplant Aita Sauemägi SA Innove Indrek Teder Baltic Agro AS Elmar Zimmer Seedri Puukool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Aianduse kutsealal on kolm kutset: nooremaednik, tase 3; aednik, tase 4 ja meisteraednik, tase 5. 5. taseme meisteraednik on laiaulatuslike teadmistega aiandusspetsialist, kes täidab mitmekülgseid tööülesandeid (sh ka ettearvamatutes olukordades), kavandab asjakohaseid muudatusi ja korraldab nende rakendamist. Ta on spetsialiseerunud kas puuviljakasvatamisele, köögiviljakasvatamisele, lillekasvatusele või puukoolitööle ning planeerib töö- ja kasvatusmahud oma spetsialiseerumisalal. Oma spetsialiseerumisalal on tema põhilised tööülesanded töö planeerimine, külvi- ja istutuspinna ettevalmistamine ning külvamine ja istutamine, aiakultuuride hooldamine, saagi või toodangu koristamine, säilitamine ja müügiks ettevalmistamine. Meisteraednik valib ja rakendab tehnoloogiaid, meetodeid ning töövahendeid, kohandab oma käitumist olukorrale vastavalt. Ta vastutab töörühma töö eest, hindab tööde kvaliteeti ja analüüsib töö tulemusi. Meisteraednik peab tähtsaks eetilisi tõekspidamisi ja väärtusi, järgides head aiandustava ning keskkonna- ja tööohutusnõudeid. A.2.1 Tööde ja vahendite planeerimine A.2.2 Külvi- ja istutuspinna ettevalmistamine ning külvamine ja istutamine A.2.3 Aiakultuuride hooldamine A.2.4 Saagi või toodangu koristamine, säilitamine ja müügiks ettevalmistamine A.2.5 Taimmaterjali paljundamine ja istikute kasvatamine A.2.6 Juhtimine ja majandamine Spetsialiseerumine toimub vastavalt aianduse valdkonnale: köögiviljakasvatamine, puuviljakasvatamine, puukoolitöö, lillekasvatamine vm. Kõik spetsialiseerumised on otseselt seotud kirjeldatud tööosadega. A.2.7 Muru rajamine ja hooldamine A.2.8 Haljasalade rajamine ja hooldamine A.2.9 Sillutise (betoonkivi, looduskivi, puidu- ja sõelmeteede) paigaldamine A.2.10 Aiakaupade müümine A.2.11 Lilleseadete ja kompositsioonide valmistamine A.2.12 Sisehaljastuse rajamine ja hooldamine Meisteraedniku töö on paindliku tööajaga, vajadusel töötatakse ka puhkepäevadel. Tema töö on vahelduvate tööülesannetega ning toimub nii väli- kui ka sisetingimustes. Meisteraedniku töö terviseriskid on raskuste tõstmine, müra, töötamine mehhanismidega, töötamine kõrgustes, ilmastikuolude ja temperatuuride vaheldumine, niiskus ning kokkupuude erinevate allergeenidega (nt taimed, kemikaalid, tolm jm). Aedniku põhilised töövahendid on: aiandustarvikud: substraadid, pakkematerjalid, potid, väetised, taimekaitsevahendid, aianduslikud kattematerjalid, toestusvahendid, multšid, kärud, labidad, rehad, kühvlid, mitmesugused lõikevahendid ja muud tarvikud; masinad ja seadmed: traktorid, mullaharimisriistad, külvi- ja istutusmasinad, väetisekülvikud, taimekaitsepritsid, saagikoristusmasinad, niidukid, trimmerid, mootorsaed, hekilõikurid, laadurid, kastmissüsteemid, kasvuhooneautomaatika ja muud masinad ning seadmed; mõõteriistad: kasvuparameetrite mõõtjad, mõõdulint, kaal ja muud mõõteriistad; sidevahendid: arvuti ja telefon jm; muud abivahendid: koristusvahendid ja muud abivahendid. 5. taseme meisteraedniku töö eeldab töökust, ausust, motiveeritust, vastupidavust, koordinatsiooni; koormus-, pinge- ja keskkonnataluvust; kohanemis-, vastutus-, koostöö- ja õppimisvõimet; korrektsust, sotsiaalsust, loomingulisust, iseseisvust ja saavutusvajadust. 5. taseme meisteraednikena töötavad tavaliselt inimesed, kellel on vähemalt kutsekeskharidus, kaheaastane töökogemus spetsialiseerumisalal ning läbitud spetsialiseerumisele vastav koolitus. Köögiviljakasvataja, puuviljakasvataja, aednik, puukooli aednik, lillekasvataja, tootmisjuht. Taimekaitsetunnistus vastavalt taimekaitseseadusele. Selle kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.6 ja B.2.13 (läbiv kompetents) tõendamine ning võimalus valida ja tõendada lisakompetentse (valitavad kompetentsid B.2.7 -B.2.12). Spetsialiseerumine toimub vastavalt aianduse valdkonnale – köögiviljakasvatamine, puuviljakasvatamine, puukoolitöö, lillekasvatamine vm ning kõik tööosad on spetsialiseerumistega otseselt seotud. Kompetentside hindamine toimub vastavalt valitud spetsialiseerumise valdkonnale. Tööde ja vahendite planeerimine 5 Külvi- ja istutuspinna ettevalmistamine ning külvamine ja istutamine 4 Aiakultuuride hooldamine 5 Saagi või toodangu koristamine, säilitamine ja müügiks ettevalmistamine 5 Taimmaterjali paljundamine ja istikute kasvatamine 4 Juhtimine ja majandamine 5 Selle kutse taotlemisel on võimalus valida ja tõendada lisakompetentse (valitavad kompetentsid B.2.7 -B.2.12). Muru rajamine ja hooldamine 4 Haljasalade rajamine ja hooldamine 4 Sillutise (betoonkivi, looduskivi, puidu- ja sõelmeteede) paigaldamine 4 Aiakaupade müümine 4 Lilleseadete ja kompositsioonide valmistamine 4 Sisehaljastuse rajamine ja hooldamine 4 Meisteraednik, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Päästeinspektor, tase 5 Fire Safety Inspector, level 5 7 Päästeinspektor III (versioon 2) Päästeinspektor III (versioon 3) Päästeinspektor III (versioon 4) Päästeinspektor III (versioon 6) Päästeinspektor, tase 5 (versioon 5) Tuletõrje- ja päästeinspektor III (versioon 1) Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Päästeinspektor 7 2017-06-01 2017-09-01 2022-08-31 5 5 3112 Ehitustehnikud 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Kaupo Kuusik Eesti Turvaettevõtete Liit Margus Oberschneider Eesti Tuleohutuspaigaldiste Hooldajate Keskliit Mart Olesk Eesti Tuleohutusekspertide Liit Toomas Randmaa tuleohutusekspert Mari Tikan Siseministeerium Rain Tõnson Eesti Kindlustusseltside Liit Tagne Tähe Päästeamet Alar Valge Sisekaitseakadeemia Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Päästeinspektori töö on turvalise ja tuleohutuma elukeskkonna kujundamine. 5. taseme päästeinspektori töö sisuks on järelevalve tuleohutusnõuete täitmise üle, tulekahjude ning muude õnnetuste ennetamine, tegevuste planeerimine õnnetustega kaasnevate kahjude vähendamiseks ning tulekahjujärgne uurimine. Päästeinspektor viib iseseisvalt läbi menetlusi ning teeb tuleohutuse teadlikkuse tõstmiseks koostööd teiste struktuuriüksuste, asutuste ja ettevõtetega. Päästeinspektori töö eeldab heal tasemel suhtlemisoskust olukordade määratlemisel ja selgitamisel erinevatele sihtgruppidele. A.2.1 Tuleohu riskide hindamine 1. Ehitise ja territooriumi tuleohutusalaste riskide hindamine. A.2.2 Ehitusliku tuleohutuse hindamine 1. Ehitise, ehitise osa või ehitusprojekti tuleohutusnõuetele vastavuse hindamine. 2. Tuleohutuspaigaldiste nõuetele vastavuse hindamine. 3. Toodete tuleohutusnõuetele vastavuse hindamine. 4. Teenuste tuleohutusnõuete hindamine. 5. Hinnangu koostamine. A.2.3 Korraldusliku tuleohutuse hindamine 1. Territooriumi/ehitise/ruumi, paigaldise ja seadme nõuetekohase kasutamise hindamine. 2. Ehitise, asutuse või ettevõtte tuleohutuskorralduse hindamine . 3. Hinnangu koostamine. A.2.4 Tuleohutusalane teavitus ja nõustamine 1. Tuleohutusnõuetest teavitamine. 2. Tuleohutusalane nõustamine. A.2.5 Haldus- ja väärteomenetluse läbiviimine tuleohutusnõuete rikkumise tuvastamisel 1. Menetlusvajaduse väljaselgitamine ja menetlusliigi tuvastamine. 2. Järelevalvemenetluse läbiviimine. 3. Tuleohutusnõuete täitmise kontroll ehitamisel. 4. Väärteomenetluse läbiviimine. A.2.6 Tulekahjujärgne uurimine 1. Sündmuskoha uurimine ja andmete kogumine. 2. Kogutud andmete ja tõendite uurimine. 3. Menetlusvajaduse väljaselgitamine. 4. Menetlustoimingute läbiviimine. 5. Arvamuse koostamine. Päästeinspektori tööaeg on üldjuhul fikseeritud päevatöö. Päästeinspektor töötab nii sise- kui välitingimustes, sh kõrgendatud riski/ohtlikkusega tingimustes. Päästeinspektor kasutab oma töös IKT-vahendeid, vastavalt objekti eripärale isikukaitsevahendeid, mitmesuguseid mõõtmis- ja muid seadmeid, salvestusvahendeid ning kontoritehnikat ja -tarbeid. Päästeinspektori töös on vajalikud koostöö- ja vastutusvõime, analüüsi- ja üldistusvõime, korrektsus, otsustusvõime ning iseseisvus. Päästeinspektori hariduslik ettevalmistus on reguleeritud siseministri määrusega. Kutseoskused on omandatud töö käigus või erialase hariduse omandamisel. Päästeinspektor, ohutusjärelevalve inspektor. Päästeteenistuja töö on reguleeritud päästeteenistuse seadusega. Päästeinspektor, tase 5 kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 – B.2.5 ja B.2.7 (läbiv kompetents). Lisaks on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.6. Tuleohu riskide hindamine 5 Ehitusliku tuleohutuse hindamine 5 Korraldusliku tuleohutuse hindamine 5 Tuleohutusalane teavitus ja nõustamine 5 Haldus- ja väärteomenetluse läbiviimine tuleohutusnõuete rikkumise tuvastamisel 5 Kutse taotlemisel on lisaks võimalik tõendada valitav kompetents B.2.6. Tulekahjujärgne uurimine 6 Päästeinspektor, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Tuleohutusekspert, tase 6 Fire protection expert, level 6 2 Tuleohutusekspert, tase 6 (versioon 1) Tuleohutusekspert, tase 6 (versioon 3) Tuleohutusekspert, tase 6 (versioon 4) Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Tuleohutusspetsialist 7 2017-06-01 2017-09-01 2022-04-12 6 6 3112 Ehitustehnikud 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Kaupo Kuusik Eesti Turvaettevõtete Liit Margus Oberschneider Eesti Tuleohutuspaigaldiste Hooldajate Keskliit Mart Olesk Eesti Tuleohutusekspertide Liit Toomas Randmaa tuleohutusekspert Mari Tikan Siseministeerium Rain Tõnson Eesti Kindlustusseltside Liit Tagne Tähe Päästeamet Alar Valge Sisekaitseakadeemia Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Tuleohutuseksperdi töö sisu on tuleohutusekspertiiside tegemine ja eksperdiarvamuse andmine ehitiste, seadmete ja tegevuste tuleohutuse kohta; tuleohutusalase olukorra hindamine; ehitajate, projekteerijate, ehitiste haldajate ning omanike jt tuleohutusalane konsulteerimine ja koolitamine; ehitusliku tuleohutuse valdkonnas tekkinud tehniliste vaidlussituatsioonide lahendamine; teavitustöö tulekahjude jm õnnetuste ennetamiseks ning osalemine tuleohutuse tehniliste normide ja standardite väljatöötamisel; tulekahjujärgne uurimine. Tuleohutusekspert töötab nii iseseisvalt kui ka meeskonnas, tema töö eeldab suhtlemist kaastöötajate, klientide, meedia ja ametiasutustega. Tuleohutusekspert juhib tuleohutusspetsialistide või teiste ekspertide tegevust. Ta vastutab teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest. Kutsealal tegutseb ka tuleohutusspetsialist, tase 5, kes ei tee iseseisvalt tuleohutusekspertiise, ei nõusta ehitusliku tuleohutuse valdkonnas ning ei vii läbi tulekahjujärgset uurimist. A.2.1 Tuleohu riskide hindamine 1. Piirkonna tuleohutusalaste riskide hindamine. 2. Ehitise ja territooriumi tuleohutusalaste riskide hindamine. A.2.2 Ehitusliku tuleohutuse hindamine 1. Ehitise, ehitise osa või ehitusprojekti tuleohutusnõuetele vastavuse hindamine. 2. Tuleohutuspaigaldiste nõuetele vastavuse hindamine. 3. Toodete tuleohutusnõuetele vastavuse hindamine. 4. Teenuste tuleohutusnõuete hindamine. 5. Hinnangu koostamine. 6. Tuleohutusalase konsultatsiooniteenuse pakkumine. A.2.3 Korraldusliku tuleohutuse hindamine 1. Territooriumi/ehitise/ruumi, paigaldise ja seadme nõuetekohase kasutamise hindamine. 2. Ehitise, asutuse või ettevõtte tuleohutuskorralduse hindamine . 3. Hinnangu koostamine. 4. Dokumentatsiooni koostamine/uuendamine. A.2.4 Tuleohutusalane teavitus ja nõustamine 1. Tuleohutusnõuetest teavitamine. 2. Tuleohutusalane nõustamine. A.2.5 Tuleohutuse eriosa ekspertiisi ja auditi tegemine 1. Ehitusprojekti tuleohutuse eriosa ekspertiisi tegemine. 2. Ehitise tuleohutusauditi tegemine. 3. Ekspertide/spetsialistide valimine ja kaasamine. 4. Olemasolevate andmete hindamine, lisamaterjali ja täiendavate uuringute taotlemine. 5. Tööprotsessi koordineerimine. 6. Andmete analüüsimine. 7. Kokkuvõtva ekspertiisi/auditi aruande koostamine. 8. Ehitise või selle osa ehituslike tuleohutusalaste lahenduste väljatöötamine. 9. Ekspertiisi/auditi aruande esitlemine ja kaitsmine. A.2.6 Tulekahjujärgne uurimine 1. Sündmuskoha uurimine ja andmete kogumine. 2. Kogutud andmete ja tõendite uurimine. 3. Arvamuse koostamine. A.2.7 Tuleohutusalaste koolituste ja õppuste ettevalmistamine ning läbiviimine 1. Sihtgrupi koolitusvajaduse väljaselgitamine ja koolituskava koostamine. 2. Koolituse sisuline ettevalmistamine ja läbiviimine. 3. Koolituse tulemuse hindamine ja tagasiside andmine. 4. Koolitustegevuse dokumenteerimine. Tuleohutuseksperdi tööaeg on fikseerimata, lähtudes teenuse tellijast. Tuleohutusekspert töötab nii sise- kui välitingimustes, sh kõrgendatud riski/ohtlikkusega tingimustes. Tuleohutusekspert kasutab oma töös IKT-vahendeid, vastavalt objekti eripärale isikukaitsevahendeid, mitmesuguseid mõõtmis- ja muid seadmeid, salvestusvahendeid ning kontoritehnikat ja -tarbeid. Tuleohutuseksperdi töös on vajalikud koostöö- ja vastutusvõime, analüüsi- ja üldistusvõime, korrektsus, otsustusvõime ning iseseisvus. Tavaliselt on tuleohutuseksperdil kõrgharidus, läbitud erialane koolitus ning tal on töö käigus omandatud kutseoskused. Üldjuhul on tuleohutusekspert varem töötanud tuleohutusspetsialistina. Tuleohutusekspert. Regulatsioonid tuleohutuseksperdina töötamiseks on toodud ehitusseadustikus. Tuleohutusekspert, tase 6 kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 – B.2.5 ja B.2.8 (läbiv kompetents). Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.6 ja B.2.7. Tuleohu riskide hindamine 6 Ehitusliku tuleohutuse hindamine 6 Korraldusliku tuleohutuse hindamine 5 Tuleohutusalane teavitus ja nõustamine 5 Tuleohutuse eriosa ekspertiisi ja auditi tegemine 6 Kutse taotlemisel on lisaks võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.6 ja B.2.7. Tulekahjujärgne uurimine 6 Tuleohutuskoolituste ja -õppuste ettevalmistamine ning läbiviimine 5 Tuleohutusekspert, tase 6 kutset läbiv kompetents 5 Tuleohutusspetsialist, tase 5 Fire safety specialist, level 5 2 Tuleohutusspetsialist, tase 5 (versioon 1) Tuleohutusspetsialist, tase 5 (versioon 3) Tuleohutusspetsialist, tase 5 (versioon 4) Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Tuleohutusspetsialist 7 2017-06-01 2017-09-01 2022-04-12 5 5 3112 Ehitustehnikud 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Kaupo Kuusik Eesti Turvaettevõtete Liit Margus Oberschneider Eesti Tuleohutuspaigaldiste Hooldajate Keskliit Mart Olesk Eesti Tuleohutusekspertide Liit Toomas Randmaa tuleohutusekspert Mari Tikan Siseministeerium Rain Tõnson Eesti Kindlustusseltside Liit Tagne Tähe Päästeamet Alar Valge Sisekaitseakadeemia Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Tuleohutusspetsialisti töö sisu on tuleohutusalase olukorra hindamine, ehitiste haldajate, omanike jt tuleohutusalane nõustamine ja juhendamine, tuleohutusalane koolitamine ning teavitustöö tulekahjude jm õnnetuste ennetamiseks. Tuleohutusspetsialist töötab nii iseseisvalt kui ka meeskonnas, tema töö eeldab suhtlemist kaastöötajate ja klientidega. Tuleohutusspetsialisti kutsealal on tuleohutusekspert, tase 6 kutse, kes täiendavalt tuleohutusspetsialisti tegevustele teeb tuleohutusekspertiise, omab kompetentsi ehitisliku tuleohutuse valdkonnas ning viib läbi tulekahjujärgset uurimist. A.2.1 Tuleohu riskide hindamine 1. Ehitise ja territooriumi tuleohutusalaste riskide hindamine. A.2.2 Ehitusliku tuleohutuse hindamine 1. Ehitise, ehitise osa või ehitusprojekti tuleohutusnõuetele vastavuse hindamine. 2. Tuleohutuspaigaldiste nõuetele vastavuse hindamine. 3. Toodete tuleohutusnõuetele vastavuse hindamine. 4. Teenuste tuleohutusnõuete hindamine. 5. Hinnangu koostamine. 6. Tuleohutusalase konsultatsiooniteenuse pakkumine. A.2.3 Korraldusliku tuleohutuse hindamine 1. Territooriumi/ehitise/ruumi, paigaldise ja seadme nõuetekohase kasutamise hindamine. 2. Ehitise, asutuse või ettevõtte tuleohutuskorralduse hindamine . 3. Hinnangu koostamine. 4. Dokumentatsiooni koostamine/uuendamine. A.2.4 Tuleohutusalane teavitus ja nõustamine 1. Tuleohutusnõuetest teavitamine. 2. Tuleohutusalane nõustamine. A.2.5 Tuleohutusalaste koolituste ja õppuste ettevalmistamine ning läbiviimine 1. Sihtgrupi koolitusvajaduse väljaselgitamine ja koolituskava koostamine. 2. Koolituse sisuline ettevalmistamine ja läbiviimine. 3. Koolituse tulemuse hindamine ja tagasiside andmine. 4. Koolitustegevuse dokumenteerimine. Tuleohutusspetsialisti tööaeg on fikseerimata, lähtudes teenuse tellijast. Tuleohutusspetsialist töötab nii sise- kui välitingimustes, sh kõrgendatud riski/ohtlikkusega tingimustes. TTuleohutusspetsialist kasutab oma töös IKT-vahendeid, vastavalt objekti eripärale isikukaitsevahendeid, mitmesuguseid mõõtmis- ja muid seadmeid, salvestusvahendeid ning kontoritehnikat ja -tarbeid. Tuleohutusspetsialisti töös on vajalikud koostöö- ja vastutusvõime, analüüsi- ja üldistusvõime, korrektsus, otsustusvõime ning iseseisvus. Tavaliselt on tuleohutusspetsialistil keskharidus, kutseoskused on omandatud kas erialasel koolitusel või töö käigus. Tuleohutusspetsialist. Tuleohutusspetsialist, tase 5 kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 – B.2.4 ja B.2.6 (läbiv kompetents). Lisaks on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.5. Tuleohu riskide hindamine 5 Ehitusliku tuleohutuse hindamine 5 Korraldusliku tuleohutuse hindamine 5 Tuleohutusalane teavitus ja nõustamine 5 Kutse taotlemisel on lisaks võimalik tõendada valitav kompetents B.2.5. Tuleohutuskoolituste ja -õppuste ettevalmistamine ning läbiviimine 5 Tuleohutusspetsialist, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Demineerija EOD1, tase 4 EOD technician, level 4 2 Demineerija EOD1, tase 4 (versioon 1) Demineerija EOD1, tase 4 (versioon 3) Demineerija EOD1, tase 4 (versioon 4) Demineerija EOD1, tase 4 (versioon 5) Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Demineerija 7 2017-06-01 2017-09-01 2022-04-12 4 4 5411 Päästjad ja tuletõrjujad 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Kutsestandardis kasutatud lühendid Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Kätlin Kekk Päästeamet, Personaliarvestuse ja asjaajamise talitus Margus Kurvits Päästeamet, Demineerimiskeskuse Planeerimise- ja valmisoleku talitus Raido Taalmann Päästeamet, Demineerimiskeskuse Põhja-Eesti pommigrupp Ando Piirsoo Päästeamet, Demineerimiskeskuse Lõuna-Eesti pommigrupp Arno Pugonen Päästeamet, Demineerimiskeskuse nõunik Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Demineerija EOD1, tase 4 töö on abistada meeskonda pommiohu, lahingumoonaohu ja plahvatusohu tõrjumisega seotud tegevustel; ta töötab juhendamisel. Demineerija EOD1 töötab meeskonnas ning tema töö eeldab suhtlemist kolleegide ja ameti- ning eraisikutega. Lisaks demineerija EOD1-le on ka demineerija EOD2, demineerija EOD3, pommitehnik EOD3+ ja demineerimisinstruktori kutsed. Demineerijate pädevus kasvab vastavalt IMAS (International Mine Action Standard; vt lisa 1 Kutsestandardis kasutatud lühendid) maatriksile. Demineerija EOD2, tase 4 töö on abistada leitud esemete ohutustaseme hindamisel ja määramisel, ohutult esemeid teisaldada. Demineerija EOD3, tase 5 töö on tuvastada plahvatusohtlikku lahingumoona ning hinnata leitud esemete ohutustaset, teha ohutustamise protseduure ja hävitada igasugust lahingumoona. Pommitehnik EOD3+, tase 5 on spetsialist, kelle töö on kahjutustada plahvatusohtlikke esemeid, kasutada eritehnikaid ja -oskusi lõhkeseadeldiste ja teiste improviseeritud lõhkematerjalide käitlemisel (nt vedelikud raketimootorites, vaesestatud uraaniga (Depleted Uranium) täidetud lahingumoon jne). Demineerimisinstruktor, tase 6 on spetsialist, kelle töö on juhendamine, demineerimisandmete analüüs ja teadmiste edasiandmine. Demineerija töökoolituse korraldamisel ja koolituskavade koostamisel lähtutakse rahvusvahelistest EOD (Explosive Ordnance Disposal) koolituspõhimõtetest ja ohutusreeglistikust; sellest tulenevalt on kutse nimetuses ka akronüüm EOD. A.2.1 Töö planeerimine, korraldamine ja juhtimine 1. Valdkonna töökorraldus ja struktuur. 2. Teavitus- ja ennetustöö. A.2.2 Lõhketöö tegemine 1. Lõhketöö ettevalmistamine. 2. Lõhketöö pommiohu tõrjumisel. 3. Lõhketöö lahingumoona ohu tõrjumisel. 4. Lõhketöö lõhkeseadeldisest tuleneva ohu tõrjumisel. 5. Eriotstarbeline lõhketöö (politsei- ja päästesündmustel jm tehtav lõhketöö). A.2.3 Pommiohu tõrjumine 1. Reageerimine pommiähvardusele. 2. Reageerimine pommikahtlusele. 3. Pommitehnilise kontrolli tegemine. 4. Plahvatusjärgse töö tegemine. A.2.4 Lahingumoona ohu tõrjumine 1. Laske- ja lahingumoona ohutu käitlemine. 2. EOD-ERW taktika kasutamine. 3. Lõhkematerjalide ja lahingumoonaga saastatud alade puhastamine. 4. Lahingumoonast tuleneva CBRN-ohu tõrjumine. A.2.5 Plahvatusohu tõrjumine 1. Lõhkeseadeldisest tuleneva plahvatusohu tõrjumine. 2. Lõhkeseadeldisest tuleneva CBRN-ohu tõrjumine. Demineerija töötab kõrgendatud ohuga töökeskkonnas. Tema töökeskkonda mõjutavad füüsikalised, keemilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid. Töö toimub nii väli- kui sisetingimustes ja nõuab füüsilist pingutust. Töötaja peab olema teadlik tööga kaasnevatest tervise- ja keskkonnariskidest. Töö on vaimselt ja emotsionaalselt pingeline, eeldab töötamist ka öösiti, puhkepäevadel ja riigipühadel. Peamised ohud on plahvatustest ja kemikaalidest tulenevad vigastused, haigestumised ja töötraumad, võimalikud on mitmesugused bioloogiliste, keemiliste ning füüsiliste ja füüsikaliste faktorite poolt tekitatud tervisekahjustused. Töötamisel on oluline täita tööohutuseeskirju ja kasutada isikukaitsevahendeid. Pommiülikonna kasutamine eeldab demineerijalt head füüsilist vormi. Demineerija peamised töövahendid on kaitseriietus ja kaitsevahendid, lõhkematerjal, tulirelvad, erilaengud, metallidetektorid, pommirobot, sideseadmed, röntgeniaparaat, abivahendid, pommikonteiner, mõõtevahendid. Demineerija töös on olulised ausus, otsekohesus, pühendumus; otsustus-, vastutus- ja eneseregulatsioonivõime, sealhulgas võime stabiilselt ja tulemuslikult töötada ka pingeolukorras; tolerantsus, sihikindlus, avatus, loovus ja koostöövõime. Demineerija EOD1-l on keskharidus, kutseoskused on omandatud demineerija õppekavale vastaval kvalifikatsioonikursusel. Demineerija. Tööd demineerijana reguleerivad päästeseadus, korrakaitseseadus ja neist tulenevad õigusaktid ning IMAS-standardi (International Mine Action Standard) nõuded. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid (B.2.1 – B.2.6). Töö planeerimine, korraldamine ja juhtimine 4 Lõhketöö tegemine 4 Pommiohu tõrjumine 4 Lahingumoona ohu tõrjumine 4 Plahvatusohu tõrjumine 4 Demineerija EOD2 kutset läbiv kompetents 4 Demineerija EOD2, tase 4 EOD technician, level 4 2 Demineerija EOD2, tase 4 (versioon 1) Demineerija EOD2, tase 4 (versioon 3) Demineerija EOD2, tase 4 (versioon 4) Demineerija EOD2, tase 4 (versioon 5) Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Demineerija 7 2017-06-01 2017-09-01 2022-04-12 4 4 5411 Päästjad ja tuletõrjujad 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Kutsestandardis kasutatud lühendid Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Kätlin Kekk Päästeamet, Personaliarvestuse ja asjaajamise talitus Margus Kurvits Päästeamet, Demineerimiskeskuse Planeerimise- ja valmisoleku talitus Raido Taalmann Päästeamet, Demineerimiskeskuse Põhja-Eesti pommigrupp Ando Piirsoo Päästeamet, Demineerimiskeskuse Lõuna-Eesti pommigrupp Arno Pugonen Päästeamet, Demineerimiskeskuse nõunik Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Demineerija EOD2, tase 4 töö on abistada meeskonda pommiohu, lahingumoonaohu ja plahvatusohu tõrjumisega seotud tegevustel, leitud esemete ohutustaseme hindamisel ja määramisel, ohutult esemeid teisaldada. Ta töötab üldjuhul juhendamisel, kuid lihtsamaid (korduvaid) tööülesandeid täidab iseseisvalt. Demineerija EOD2 töötab meeskonnas ning tema töö eeldab suhtlemist kolleegide ja ameti- ning eraisikutega. Lisaks demineerija EOD2-le on ka demineerija EOD1, demineerija EOD3, pommitehnik EOD3+ ja demineerimisinstruktori kutsed. Demineerijate pädevus kasvab vastavalt IMAS (International Mine Action Standard, vt lisa 1 Kutsestandardis kasutatud lühendid) maatriksile. Demineerija EOD1, tase 4 töö on abistada meeskonda pommiohu, lahingumoonaohu ja plahvatusohu tõrjumisega seotud tegevustel; ta töötab juhendamisel. Demineerija EOD3, tase 5 töö on tuvastada plahvatusohtlikku lahingumoona ning hinnata leitud esemete ohutustaset, teha ohutustamise protseduure ja hävitada igasugust lahingumoona. Pommitehnik EOD3+, tase 5 on spetsialist, kelle töö on kahjutustada plahvatusohtlikke esemeid, kasutada eritehnikaid ja -oskusi lõhkeseadeldiste ja teiste improviseeritud lõhkematerjalide käitlemisel (nt vedelikud raketimootorites, vaesestatud uraaniga (Depleted Uranium) täidetud lahingumoon jne). Demineerimisinstruktor, tase 6 on spetsialist, kelle töö on juhendamine, demineerimisandmete analüüs ja teadmiste edasiandmine. Demineerija töökoolituse korraldamisel ja koolituskavade koostamisel lähtutakse rahvusvahelistest EOD (Explosive Ordnance Disposal) koolituspõhimõtetest ja ohutusreeglistikust; sellest tulenevalt on kutse nimetuses ka akronüüm EOD. A.2.1 Töö planeerimine, korraldamine ja juhtimine 1. Juhtimine ja eestvedamine. 2. Teavitus- ja ennetustöö. A.2.2 Lõhketöö tegemine 1. Valdkonna töökorraldus ja struktuur. 2. Lõhketöö ettevalmistamine. 3. Lõhketöö pommiohu tõrjumisel. 4. Lõhketöö lahingumoona ohu tõrjumisel. 5. Lõhketöö lõhkeseadeldisest tuleneva ohu tõrjumisel. 6. Eriotstarbeline lõhketöö (politsei- ja päästesündmustel jm tehtav lõhketöö). A.2.3 Pommiohu tõrjumine 1. Reageerimine pommiähvardusele. 2. Reageerimine pommikahtlusele. 3. Pommitehnilise kontrolli tegemine. 4. Plahvatusjärgse töö tegemine. A.2.4 Lahingumoona ohu tõrjumine 1. Laske- ja lahingumoona ohutu käitlemine. 2. EOD-ERW taktika kasutamine. 3. Lõhkematerjalide ja lahingumoonaga saastatud alade puhastamine. 4. Lahingumoonast tuleneva CBRN-ohu tõrjumine. A.2.5 Plahvatusohu tõrjumine 1. Lõhkeseadeldisest tuleneva plahvatusohu tõrjumine. 2. Lõhkeseadeldisest tuleneva CBRN-ohu tõrjumine. Demineerija töötab kõrgendatud ohuga töökeskkonnas. Tema töökeskkonda mõjutavad füüsikalised, keemilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid. Töö toimub nii väli- kui sisetingimustes ja nõuab füüsilist pingutust. Töötaja peab olema teadlik tööga kaasnevatest tervise- ja keskkonnariskidest. Töö on vaimselt ja emotsionaalselt pingeline, eeldab töötamist ka öösiti, puhkepäevadel ja riigipühadel. Peamised ohud on plahvatustest ja kemikaalidest tulenevad vigastused, haigestumised ja töötraumad, võimalikud on mitmesugused bioloogiliste, keemiliste ning füüsiliste ja füüsikaliste faktorite poolt tekitatud tervisekahjustused. Töötamisel on oluline täita tööohutuseeskirju ja kasutada isikukaitsevahendeid. Pommiülikonna kasutamine eeldab demineerijalt head füüsilist vormi. Demineerija peamised töövahendid on kaitseriietus ja kaitsevahendid, lõhkematerjal, tulirelvad, erilaengud, metallidetektorid, pommirobot, sideseadmed, röntgeniaparaat, abivahendid, pommikonteiner, mõõtevahendid. Demineerija töös on olulised ausus, otsekohesus, pühendumus; otsustus-, vastutus- ja eneseregulatsioonivõime, sealhulgas võime stabiilselt ja tulemuslikult töötada ka pingeolukorras; tolerantsus, sihikindlus, avatus, loovus ja koostöövõime. Demineerija EOD2-l on keskharidus, kutseoskused on omandatud demineerija õppekavale vastaval kvalifikatsioonikursusel ning praktilise töö käigus. Demineerija EOD2 on demineerija EOD1-na töötanud vähemalt 2 aastat. Demineerija. Tööd demineerijana reguleerivad päästeseadus, korrakaitseseadus ja neist tulenevad õigusaktid ning IMAS-standardi (International Mine Action Standard) nõuded. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid (B.2.1 – B.2.6). Töö planeerimine, korraldamine ja juhtimine 4 Lõhketöö tegemine 4 Pommiohu tõrjumine 4 Lahingumoona ohu tõrjumine 4 Plahvatusohu tõrjumine 4 Demineerija EOD2 kutset läbiv kompetents 4 Demineerija EOD3, tase 5 EOD technician, level 5 2 Demineerija EOD3, tase 5 (versioon 1) Demineerija EOD3, tase 5 (versioon 3) Demineerija EOD3, tase 5 (versioon 4) Demineerija EOD3, tase 5 (versioon 5) Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Demineerija 7 2017-06-01 2017-09-01 2022-04-12 5 5 5411 Päästjad ja tuletõrjujad 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Kutsestandardis kasutatud lühendid Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Kätlin Kekk Päästeamet, Personaliarvestuse ja asjaajamise talitus Margus Kurvits Päästeamet, Demineerimiskeskuse Planeerimise- ja valmisoleku talitus Raido Taalmann Päästeamet, Demineerimiskeskuse Põhja-Eesti pommigrupp Ando Piirsoo Päästeamet, Demineerimiskeskuse Lõuna-Eesti pommigrupp Arno Pugonen Päästeamet, Demineerimiskeskuse nõunik Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Demineerija EOD3, tase 5 töö on igasuguse lahingumoona tuvastamine, ohutaseme hindamine, ohutustamine ja hävitamine. Demineerija EOD3 juhendab demineerijaid EOD1 ja EOD2 lahingumoonaga seotud tööülesannete täitmisel. Demineerija EOD3 töötab meeskonnas ning tema töö eeldab suhtlemist kolleegide ja ameti- ning eraisikutega. Lisaks demineerija EOD3-le on ka demineerija EOD1, demineerija EOD2, pommitehnik EOD3+ ja demineerimisinstruktori kutsed. Demineerijate pädevus kasvab vastavalt IMAS (International Mine Action Standard, vt lisa 1 Kutsestandardis kasutatud lühendid) maatriksile. Demineerija EOD1, tase 4 töö on abistada meeskonda pommiohu, lahingumoonaohu ja plahvatusohu tõrjumisega seotud tegevustel; ta töötab juhendamisel. Demineerija EOD2, tase 4 töö on abistada leitud esemete ohutustaseme hindamisel ja määramisel, ohutult esemeid teisaldada. Pommitehnik EOD3+, tase 5 on spetsialist, kelle töö on kahjutustada plahvatusohtlikke esemeid, kasutada eritehnikaid ja -oskusi lõhkeseadeldiste ja teiste improviseeritud lõhkematerjalide käitlemisel (nt vedelikud raketimootorites, vaesestatud uraaniga (Depleted Uranium) täidetud lahingumoon jne). Demineerimisinstruktor, tase 6 on spetsialist, kelle töö on juhendamine, demineerimisandmete analüüs ja teadmiste edasiandmine. Demineerija töökoolituse korraldamisel ja koolituskavade koostamisel lähtutakse rahvusvahelistest EOD (Explosive Ordnance Disposal) koolituspõhimõtetest ja ohutusreeglistikust; sellest tulenevalt on kutse nimetuses ka akronüüm EOD. A.2.1 Töö planeerimine, korraldamine ja juhtimine 1. Demineerimistöö planeerimine ja korraldamine. 2. Juhtimine ja eestvedamine. 3. Demineerimistöö juhtimine. 4. Teavitus- ja ennetustöö. 5. Koolituse korraldamine ja läbiviimine. A.2.2 Lõhketöö tegemine 1. Lõhketöö planeerimine ja korraldamine. 2. Lõhketöö juhtimine. 3. Lõhketöö ettevalmistamine. 4. Lõhketöö pommiohu tõrjumisel. 5. Lõhketöö lahingumoona ohu tõrjumisel. 6. Lõhketöö lõhkeseadeldisest tuleneva ohu tõrjumisel. 7. Eriotstarbeline lõhketöö (politsei- ja päästesündmustel jm tehtav lõhketöö). A.2.3 Pommiohu tõrjumine 1. Reageerimine pommiähvardusele. 2. Reageerimine pommikahtlusele. 3. Pommitehnilise kontrolli tegemine. 4. Plahvatusjärgse töö tegemine. A.2.4 Lahingumoona ohu tõrjumine 1. Laske- ja lahingumoona ohutu käitlemine. 2. EOD-ERW taktika kasutamine. 3. Lõhkematerjalide ja lahingumoonaga saastatud alade puhastamine. 4. Lahingumoonast tuleneva CBRN-ohu tõrjumine. A.2.5 Plahvatusohu tõrjumine 1. Lõhkeseadeldisest tuleneva plahvatusohu tõrjumine. 2. Lõhkeseadeldisest tuleneva CBRN-ohu tõrjumine. Demineerija töötab kõrgendatud ohuga töökeskkonnas. Tema töökeskkonda mõjutavad füüsikalised, keemilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid. Töö toimub nii väli- kui sisetingimustes ja nõuab füüsilist pingutust. Töötaja peab olema teadlik tööga kaasnevatest tervise- ja keskkonnariskidest. Töö on vaimselt ja emotsionaalselt pingeline, eeldab töötamist ka öösiti, puhkepäevadel ja riigipühadel. Peamised ohud on plahvatustest ja kemikaalidest tulenevad vigastused, haigestumised ja töötraumad, võimalikud on mitmesugused bioloogiliste, keemiliste ning füüsiliste ja füüsikaliste faktorite poolt tekitatud tervisekahjustused. Töötamisel on oluline täita tööohutuseeskirju ja kasutada isikukaitsevahendeid. Pommiülikonna kasutamine eeldab demineerijalt head füüsilist vormi. Demineerija peamised töövahendid on kaitseriietus ja kaitsevahendid, lõhkematerjal, tulirelvad, erilaengud, metallidetektorid, pommirobot, sideseadmed, röntgeniaparaat, abivahendid, pommikonteiner, mõõtevahendid. Demineerija töös on olulised ausus, otsekohesus, pühendumus; otsustus-, vastutus- ja eneseregulatsioonivõime, sealhulgas võime stabiilselt ja tulemuslikult töötada ka pingeolukorras; tolerantsus, sihikindlus, avatus, loovus ja koostöövõime. Demineerija EOD3-l on keskharidus, kutseoskused on omandatud demineerija õppekavale vastaval kvalifikatsioonikursusel ning praktilise töö käigus. Demineerija EOD3 on demineerija EOD2-na töötanud vähemalt 2 aastat. Demineerimistöö juhina töötamiseks peab ta olema läbinud juhtimiskoolituse. Demineerija. Tööd demineerijana reguleerivad päästeseadus, korrakaitseseadus ja neist tulenevad õigusaktid ning IMAS-standardi (International Mine Action Standard) nõuded. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid (B.2.1 – B.2.6). Töö planeerimine, korraldamine ja juhtimine 5 Lõhketöö tegemine 5 Pommiohu tõrjumine 5 Lahingumoona ohu tõrjumine 5 Plahvatusohu tõrjumine 5 Demineerija EOD3 kutset läbiv kompetents 5 Pommitehnik EOD3+, tase 5 EOD technician, level 5 2 Pommitehnik EOD3+, tase 5 (versioon 3) Pommitehnik EOD3+, tase 5 (versioon 4) Pommitehnik EOD3+, tase 5 (versioon 5) Pommitehnik, tase 5 (versioon 1) Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Demineerija 7 2017-06-01 2017-09-01 2022-04-12 5 5 3359 Valitsuse haldusalade ametnikud, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Kutsestandardis kasutatud lühendid Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Kätlin Kekk Päästeamet, Personaliarvestuse ja asjaajamise talitus Margus Kurvits Päästeamet, Demineerimiskeskuse Planeerimise- ja valmisoleku talitus Raido Taalmann Päästeamet, Demineerimiskeskuse Põhja-Eesti pommigrupp Ando Piirsoo Päästeamet, Demineerimiskeskuse Lõuna-Eesti pommigrupp Arno Pugonen Päästeamet, Demineerimiskeskuse nõunik Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Pommitehnik EOD3+, tase 5 on spetsialist, kelle töö on kahjutustada plahvatusohtlikke esemeid, kasutada eritehnikaid ja -oskusi lõhkeseadeldiste ja teiste improviseeritud lõhkematerjalide käitlemisel (nt vedelikud raketimootorites, vaesestatud uraaniga (Depleted Uranium) täidetud lahingumoon jne), improviseeritud lõhkeseadeldiste kahjutustamine ning demineerijate juhendamine nende tööülesannete täitmisel. Pommitehnik töötab meeskonnas ning tema töö eeldab suhtlemist kolleegide ja ameti- ning eraisikutega. Lisaks pommitehnik EOD3+-le on ka demineerija EOD1, demineerija EOD2, demineerija EOD3 ja demineerimisinstruktori kutsed. Demineerijate pädevus kasvab vastavalt IMAS (International Mine Action Standard, vt lisa 1 Kutsestandardis kasutatud lühendid) maatriksile. Demineerija EOD1, tase 4 töö on abistada meeskonda pommiohu, lahingumoonaohu ja plahvatusohu tõrjumisega seotud tegevustel; ta töötab juhendamisel. Demineerija EOD2, tase 4 töö on abistada leitud esemete ohutustaseme hindamisel ja määramisel, ohutult esemeid teisaldada. Demineerija EOD3, tase 5 töö on tuvastada plahvatusohtlikku lahingumoona ning hinnata leitud esemete ohutustaset, teha ohutustamise protseduure ja hävitada igasugust lahingumoona. Demineerimisinstruktor, tase 6 on spetsialist, kelle töö on juhendamine, demineerimisandmete analüüs ja teadmiste edasiandmine. Demineerija töökoolituse korraldamisel ja koolituskavade koostamisel lähtutakse rahvusvahelistest EOD (Explosive Ordnance Disposal) koolituspõhimõtetest ja ohutusreeglistikust; sellest tulenevalt on kutse nimetuses ka akronüüm EOD. A.2.1 Töö planeerimine, korraldamine ja juhtimine 1. Demineerimistöö planeerimine ja korraldamine. 2. Juhtimine ja eestvedamine. 3. Demineerimistöö juhtimine. 4. Teavitus- ja ennetustöö. 5. Koolituse korraldamine ja läbiviimine. A.2.2 Lõhketöö tegemine 1. Lõhketöö planeerimine ja korraldamine. 2. Lõhketöö juhtimine. 3. Lõhketöö ettevalmistamine. 4. Lõhketöö pommiohu tõrjumisel. 5. Lõhketöö lahingumoona ohu tõrjumisel. 6. Lõhketöö lõhkeseadeldisest tuleneva ohu tõrjumisel. 7. Eriotstarbeline lõhketöö (politsei- ja päästesündmustel jm tehtav lõhketöö). A.2.3 Pommiohu tõrjumine 1. Reageerimine pommiähvardusele. 2. Reageerimine pommikahtlusele. 3. Pommitehnilise kontrolli tegemine. 4. Plahvatusjärgse töö tegemine. A.2.4 Lahingumoona ohu tõrjumine 1. Laske- ja lahingumoona ohutu käitlemine. 2. EOD-ERW taktika kasutamine. 3. Lõhkematerjalide ja lahingumoonaga saastatud alade puhastamine. 4. Lahingumoonast tuleneva CBRN-ohu tõrjumine. A.2.5 Plahvatusohu tõrjumine 1. Lõhkeseadeldisest tuleneva plahvatusohu tõrjumine. 2. Lõhkeseadeldisest tuleneva CBRN-ohu tõrjumine. Demineerija töötab kõrgendatud ohuga töökeskkonnas. Tema töökeskkonda mõjutavad füüsikalised, keemilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid. Töö toimub nii väli- kui sisetingimustes ja nõuab füüsilist pingutust. Töötaja peab olema teadlik tööga kaasnevatest tervise- ja keskkonnariskidest. Töö on vaimselt ja emotsionaalselt pingeline, eeldab töötamist ka öösiti, puhkepäevadel ja riigipühadel. Peamised ohud on plahvatustest ja kemikaalidest tulenevad vigastused, haigestumised ja töötraumad, võimalikud on mitmesugused bioloogiliste, keemiliste ning füüsiliste ja füüsikaliste faktorite poolt tekitatud tervisekahjustused. Töötamisel on oluline täita tööohutuseeskirju ja kasutada isikukaitsevahendeid. Pommiülikonna kasutamine eeldab demineerijalt head füüsilist vormi. Pommitehniku peamised töövahendid on kaitseriietus ja kaitsevahendid, lõhkematerjal, tulirelvad, erilaengud, metallidetektorid, pommirobot, sideseadmed, röntgeniaparaat, abivahendid, pommikonteiner, mõõtevahendid. Pommitehniku töös on olulised ausus, otsekohesus, pühendumus; otsustus-, vastutus- ja eneseregulatsioonivõime, sealhulgas võime stabiilselt ja tulemuslikult töötada ka pingeolukorras; tolerantsus, sihikindlus, avatus, loovus ja koostöövõime. Pommitehnikul on keskharidus, läbitud pommitehniku õppekavale vastav kvalifikatsioonikursus või samaväärne koolitus ja praktilise töö käigus omandatud kutseoskused. Pommitehnik (EOD3+) on demineerija EOD3-na töötanud vähemalt 2 aastat. Demineerija, pommitehnik. Tööd demineerijana reguleerivad päästeseadus, korrakaitseseadus ja neist tulenevad õigusaktid ning IMAS-standardi (International Mine Action Standard) nõuded. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid (B.2.1 – B.2.6). Töö planeerimine, korraldamine ja juhtimine 5 Lõhketöö tegemine 5 Pommiohu tõrjumine 5 Lahingumoona ohu tõrjumine 5 Plahvatusohu tõrjumine 5 Pommitehnik EOD3+ kutset läbiv kompetents 5 Demineerimisinstruktor, tase 6 EOD technician, level 6 2 Demineerimisinstruktor, tase 6 (versioon 1) Demineerimisinstruktor, tase 6 (versioon 3) Demineerimisinstruktor, tase 6 (versioon 4) Demineerimisinstruktor, tase 6 (versioon 5) Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Demineerija 7 2017-06-01 2017-09-01 2022-04-12 6 6 3359 Valitsuse haldusalade ametnikud, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Kutsestandardis kasutatud lühendid Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Kätlin Kekk Päästeamet, Personaliarvestuse ja asjaajamise talitus Margus Kurvits Päästeamet, Demineerimiskeskuse Planeerimise- ja valmisoleku talitus Raido Taalmann Päästeamet, Demineerimiskeskuse Põhja-Eesti pommigrupp Ando Piirsoo Päästeamet, Demineerimiskeskuse Lõuna-Eesti pommigrupp Arno Pugonen Päästeamet, Demineerimiskeskuse nõunik Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Demineerimisinstruktor, tase 6 on spetsialist, kes on läbinud etapiliselt kõik demineerimise kvalifikatsioonikursused ja omandanud vastava kompetentsuse. Demineerimisinstruktori töö on juhendamine, demineerimisandmete analüüs ja teadmiste edasiandmine. Demineerimisinstruktori töö eesmärk on demineerimise kvaliteedi hoidmine ja tõstmine. Demineerimisinstruktor töötab meeskonnas ning tema töö eeldab suhtlemist kolleegide ja ameti- ning eraisikutega. Lisaks demineerimisinstruktorile on ka demineerija EOD1, demineerija EOD2, demineerija EOD3, pommitehnik EOD3+ kutsed. Demineerijate pädevus kasvab vastavalt IMAS (International Mine Action Standard, vt lisa 1 Kutsestandardis kasutatud lühendid) maatriksile. Demineerija EOD1, tase 4 töö on abistada meeskonda pommiohu, lahingumoonaohu ja plahvatusohu tõrjumisega seotud tegevustel; ta töötab juhendamisel. Demineerija EOD2, tase 4 töö on abistada leitud esemete ohutustaseme hindamisel ja määramisel, ohutult esemeid teisaldada. Demineerija EOD3, tase 5 töö on tuvastada plahvatusohtlikku lahingumoona ning hinnata leitud esemete ohutustaset, teha ohutustamise protseduure ja hävitada igasugust lahingumoona. Pommitehnik EOD3+, tase 5 on spetsialist, kelle töö on kahjutustada plahvatusohtlikke esemeid, kasutada eritehnikaid ja -oskusi lõhkeseadeldiste ja teiste improviseeritud lõhkematerjalide käitlemisel (nt vedelikud raketimootorites, vaesestatud uraaniga (Depleted Uranium) täidetud lahingumoon jne). Demineerija töökoolituse korraldamisel ja koolituskavade koostamisel lähtutakse rahvusvahelistest EOD (Explosive Ordnance Disposal) koolituspõhimõtetest ja ohutusreeglistikust; sellest tulenevalt on kutse nimetuses ka akronüüm EOD. A.2.1 Töö planeerimine, korraldamine ja juhtimine 1. Demineerimistöö planeerimine ja korraldamine. 2. Juhtimine ja eestvedamine. 3. Demineerimistöö juhtimine. 4. Teavitus- ja ennetustöö. 5. Koolituse korraldamine ja läbiviimine. A.2.2 Lõhketöö tegemine 1. Lõhketöö planeerimine ja korraldamine. 2. Lõhketöö juhtimine. 3. Lõhketöö ettevalmistamine. 4. Lõhketöö pommiohu tõrjumisel. 5. Lõhketöö lahingumoona ohu tõrjumisel. 6. Lõhketöö lõhkeseadeldisest tuleneva ohu tõrjumisel. 7. Eriotstarbeline lõhketöö (politsei- ja päästesündmustel jm tehtav lõhketöö). A.2.3 Pommiohu tõrjumine 1. Reageerimine pommiähvardusele. 2. Reageerimine pommikahtlusele. 3. Pommitehnilise kontrolli tegemine. 4. Plahvatusjärgse töö tegemine. A.2.4 Lahingumoona ohu tõrjumine 1. Laske- ja lahingumoona ohutu käitlemine. 2. EOD-ERW taktika kasutamine. 3. Lõhkematerjalide ja lahingumoonaga saastatud alade puhastamine. 4. Lahingumoonast tuleneva CBRN-ohu tõrjumine. A.2.5 Plahvatusohu tõrjumine 1. Lõhkeseadeldisest tuleneva plahvatusohu tõrjumine. 2. Lõhkeseadeldisest tuleneva CBRN-ohu tõrjumine. Demineerija töötab kõrgendatud ohuga töökeskkonnas. Tema töökeskkonda mõjutavad füüsikalised, keemilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid. Töö toimub nii väli- kui sisetingimustes ja nõuab füüsilist pingutust. Töötaja peab olema teadlik tööga kaasnevatest tervise- ja keskkonnariskidest. Töö on vaimselt ja emotsionaalselt pingeline, eeldab töötamist ka öösiti, puhkepäevadel ja riigipühadel. Peamised ohud on plahvatustest ja kemikaalidest tulenevad vigastused, haigestumised ja töötraumad, võimalikud on mitmesugused bioloogiliste, keemiliste ning füüsiliste ja füüsikaliste faktorite poolt tekitatud tervisekahjustused. Töötamisel on oluline täita tööohutuseeskirju ja kasutada isikukaitsevahendeid. Pommiülikonna kasutamine eeldab demineerijalt head füüsilist vormi. Demineerija peamised töövahendid on kaitseriietus ja kaitsevahendid, lõhkematerjal, tulirelvad, erilaengud, metallidetektorid, pommirobot, sideseadmed, röntgeniaparaat, abivahendid, pommikonteiner, mõõtevahendid. Demineerija töös on olulised ausus, otsekohesus, pühendumus; otsustus-, vastutus- ja eneseregulatsioonivõime, sealhulgas võime stabiilselt ja tulemuslikult töötada ka pingeolukorras; tolerantsus, sihikindlus, avatus, loovus ja koostöövõime. Üldjuhul on demineerimisinstruktoril kõrgharidus ja töökohal omandatud kutseoskused. Demineerimisinstruktoril on nõutav vähemalt 2-aastane kogemus pommitehnikuna. Demineerija, demineerimisinstruktor. Tööd demineerijana reguleerivad päästeseadus, korrakaitseseadus ja neist tulenevad õigusaktid ning IMAS-standardi (International Mine Action Standard) nõuded. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid (B.2.1 – B.2.6). Töö planeerimine, korraldamine ja juhtimine 6 Lõhketöö tegemine 6 Pommiohu tõrjumine 6 Lahingumoona ohu tõrjumine 6 Plahvatusohu tõrjumine 6 Demineerimisinstruktor, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Puhkpilliorkestri juht, tase 5 Conductor, level 5 5 Orkestrijuht III (versioon 1) Orkestrijuht III (versioon 2) Orkestrijuht III (versioon 4) Puhkpilliorkestri juht, tase 5 (versioon 6) Puhkpilliorkestrijuht, tase 5 (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Puhkpilliorkestri juht 7 2017-06-01 2017-06-01 2021-11-02 5 5 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Andres Avarand Tallinna Linnatranspordi Puhkpilliorkester Kalev Kütaru Salme Kultuurikeskus Aavo Ots Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Valdo Rüütelmaa Eesti Puhkpillimuusika Ühing Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Puhkpilliorkestri juht on isik, kes omab muusikalisi võimeid, haridust ja kogemusi aktiivselt tegutseva orkestrikollektiivi juhtimiseks. Tema töö eesmärk on orkestri kunstiline juhtimine ning publikule muusikaelamuse pakkumine. Puhkpilliorkestri juhi töö on oma olemuselt pedagoogiline ning eeldab lisaks muusikalistele oskustele ka iseseisvat tööd orkestriga ning metoodilisi ja psühholoogilisi teadmisi. Puhkpilliorkestrijuht valdab dirigeerimistehnikat, tunneb ja tunnetab orkestrit kui instrumenti, oskab lugeda orkestri partituuri, tunneb orkestri literatuuri ja valdab erinevaid muusikastiile. Puhkpilliorkestri juht, tase 5 on muusikalise ettevalmistusega loovisik, kes tagab isetegevusliku puhkpilliorkestri toimimise. Ta organiseerib esinemisi ning osaleb kohalikus kultuurielus ja orkestriliikumise tegevuses. Lisaks puhkpilliorkester, tase 5-le on järgmised kutsed: Puhkpilliorkestri juht, tase 6 on muusikalise ettevalmistusega loovisik, kes juhatab isetegevuslikku puhkpilliorkestrit ja osaleb orkestriga piirkondlikus kultuurielus. Ta võtab osa puhkpilliorkestrite konkurssidest Eestis ja/või juhatab orkestrit maakondlikel laulupäevadel. Puhkpilliorkestri juht, tase 7 on muusikalise ettevalmistusega loovisik, kes juhatab isetegevuslikku ja/või professionaalset puhkpilliorkestrit. Ta osaleb juhatatava orkestriga üleriigiliste ja rahvusvaheliste puhkpilliorkestrite konkurssidel ja/või festivalidel. Võtab osa konkursside žüriide tööst, on üldjuht/dirigent piirkondlikul laulu- ja orkestrimuusika päeval ja/või üldlaulupeol (ka noorte laulupeol), avaldab erialaseid publikatsioone või tegutseb täiendkoolitajana. Puhkpilliorkestri juht, tase 8 on ka rahvusvaheliselt tunnustatud loovisik, kes osaleb aktiivselt puhkpillimuusika arendamisel nii Eestis kui rahvusvaheliselt. Ta osaleb juhatatava orkestriga üleriigilistel ja tunnustatud rahvusvahelistel orkestrite konkurssidel. Ta viib läbi puhkpilliorkestri muusika meistrikursusi. Käib võimalusel külalisdirigendiks nii amatöör- kui ka professionaalsete orkestrite juures ning võimalusel osaleb rahvusvahelistes žüriides või rahvusvaheliste organisatsioonide töö korraldamises. A.2.1 Orkestri organisatsiooniline juhtimine 1. Tegevuse planeerimine. 2. Tööruumi ja inventari ettevalmistamine. 3. Orkestri struktuuri loomine ja arendamine. 4. Töökultuuri arendamine. A.2.2 Orkestri kunstiline juhtimine 1. Repertuaari valimine. 2. Proovide ettevalmistamine. 3. Proovide läbiviimine. 4. Töötamine pillirühmadega. 5. Dirigeerimine. 6. Kontserttegevus. A.2.3 Töötamine repertuaariga 1. Dirigendi töö repertuaariga. 2. Repertuaari kohandamine. A.2.4 Orkestri loomine 1. Koostöö loomine katusorganisatsiooniga. 2. Orkestri majandamine. 3. Potentsiaalsetes pillimängijates huvi äratamine. 4. Pillimängu õpetamine. 5. Orkestri koosseisu komplekteerimine. 6. Inimeste juhtimine. A.2.5 Orkestri arendamine 1. Orkestri kaasajastamine. 2. Orkestri mängutaseme arendamine. Puhkpilliorkestri juhi tööaeg on paindlik. Töötatakse ka puhkepäevadel ja pühade ajal. Töö toimub üldjuhul siseruumides, kuid esinetakse ka välitingimustes. Noodimaterjal, dirigendipult, dirigeerimiskepp ja sau. Puhkpilliorkestri juhi töös on olulised loovus, loomingulisus, empaatiavõime, analüüsivõime, valmisolek meeskonnatööks, pinge- ja stressitaluvus, enesedistsipliin, täpsus ja vastutustunne. Puhkpilliorkestri juht, tase 5 on üldjuhul muusikalise kutsekeskharidusega või keskharidusega ja dirigeerimisalase koolitusega ning omab vähemalt kolmeaastast töökogemust orkestrijuhina. Puhkpilliorkestri juht, orkestrijuht, puhkpilliorkestri dirigent, pasunakoori juht. Puhkpilliorkestri juht, tase 5 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.3 ja B.2.6 (läbiv kompetents) tõendamine. Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.4 ja B.2.5. Orkestri organisatsiooniline juhtimine 5 Orkestri kunstiline juhtimine 5 Töötamine repertuaariga 5 Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.4 ja B.2.5. Orkestri loomine 6 Orkestri arendamine 5 Puhkpilliorkestrijuht, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Puhkpilliorkestri juht, tase 6 Conductor, level 6 5 Orkestrijuht IV (versioon 1) Orkestrijuht IV (versioon 2) Orkestrijuht IV (versioon 4) Puhkpilliorkestri juht, tase 6 (versioon 6) Puhkpilliorkestrijuht, tase 6 (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Puhkpilliorkestri juht 7 2017-06-01 2017-06-01 2021-11-02 6 6 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Andres Avarand Tallinna Linnatranspordi Puhkpilliorkester Kalev Kütaru Salme Kultuurikeskus Aavo Ots Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Valdo Rüütelmaa Eesti Puhkpillimuusika Ühing Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Puhkpilliorkestri juht on isik, kes omab muusikalisi võimeid, haridust ja kogemusi aktiivselt tegutseva orkestrikollektiivi juhtimiseks. Tema töö eesmärk on orkestri kunstiline juhtimine ning publikule muusikaelamuse pakkumine. Orkestrijuhi töö on oma olemuselt pedagoogiline ning eeldab lisaks muusikalistele oskustele ka iseseisvat tööd orkestriga ning metoodilisi ja psühholoogilisi teadmisi. Puhkpilliorkestri juht valdab dirigeerimistehnikat, tunneb ja tunnetab orkestrit kui instrumenti, oskab lugeda orkestri partituuri, tunneb orkestri literatuuri ja valdab erinevaid muusikastiile. Puhkpilliorkestri juht, tase 6 on muusikalise ettevalmistusega loovisik, kes juhatab isetegevuslikku puhkpilliorkestrit ja osaleb orkestriga piirkondlikus kultuurielus. Ta võtab osa puhkpilliorkestrite konkurssidest Eestis ja/või juhatab orkestrit maakondlikel laulupäevadel. Lisaks puhkpilliorkestri juht, tase 6-le on järgmised kutsed: Puhkpilliorkestrijuht, tase 5 on muusikalise ettevalmistusega loovisik, kes tagab isetegevusliku puhkpilliorkestri toimimise. Ta organiseerib esinemisi ning osaleb kohalikus kultuurielus ja orkestriliikumise tegevuses. Puhkpilliorkestri juht, tase 7 on muusikalise ettevalmistusega loovisik, kes juhatab isetegevuslikku ja/või professionaalset puhkpilliorkestrit. Osaleb juhatava orkestriga üleriigiliste ja rahvusvaheliste puhkpilliorkestrite konkurssidel ja/või festivalidel. Võtab osa konkursside žüriide tööst, on üldjuht/dirigent piirkondlikul laulu- ja orkestrimuusika päeval ja/või üldlaulupeol (ka noorte laulupeol), avaldab erialaseid publikatsioone või tegutseb täiendkoolitajana. Puhkpilliorkestri juht, tase 8 on ka rahvusvaheliselt tunnustatud loovisik, kes osaleb aktiivselt puhkpillimuusika arendamisel nii Eestis kui rahvusvaheliselt. Ta osaleb juhatatava orkestriga üleriigilistel ja tunnustatud rahvusvahelistel orkestrite konkurssidel. Ta viib läbi puhkpilliorkestri muusika meistrikursusi. Käib võimalusel külalisdirigendiks nii amatöör- kui ka professionaalsete orkestrite juures ning võimalusel osaleb rahvusvahelistes žüriides või rahvusvaheliste organisatsioonide töö korraldamises. A.2.1 Orkestri organisatsiooniline juhtimine 1. Tegevuse planeerimine. 2. Tööruumi ja inventari ettevalmistamine. 3. Orkestri struktuuri loomine ja arendamine. 4. Töökultuuri arendamine. A.2.2 Orkestri kunstiline juhtimine 1. Repertuaari valimine. 2. Proovide ettevalmistamine. 3. Proovide läbiviimine. 4. Töötamine pillirühmadega. 5. Dirigeerimine. 6. Kontserttegevus. A.2.3 Töötamine repertuaariga 1. Dirigendi töö repertuaariga. 2. Repertuaari kohandamine. A.2.4 Orkestri loomine 1. Koostöö loomine katusorganisatsiooniga. 2. Orkestri majandamine. 3. Potentsiaalsetes pillimängijates huvi äratamine. 4. Pillimängu õpetamine. 5. Orkestri koosseisu komplekteerimine. 6. Inimeste juhtimine. A.2.5 Orkestri arendamine 1. Orkestri kaasajastamine. 2. Orkestri mängutaseme arendamine. Puhkpilliorkestri juhi tööaeg on paindlik. Töötatakse ka puhkepäevadel ja pühade ajal. Töö toimub üldjuhul siseruumides, kuid esinetakse ka välitingimustes. Noodimaterjal, dirigendipult, dirigeerimiskepp ja sau. Puhkpilliorkestri juhi töös on olulised loovus, loomingulisus, empaatiavõime, analüüsivõime, valmisolek meeskonnatööks, pinge- ja stressitaluvus, enesedistsipliin, täpsus ja vastutustunne. Puhkpilliorkestri juht, tase 6 on üldjuhul muusikalise bakalaureuse- või rakendusliku kõrgharidusega isik, kes omab vähemalt kolmeaastast töökogemust orkestrijuhina. Puhkpilliorkestri juht, orkestrijuht, puhkpilliorkestri dirigent, pasunakoori juht. Puhkpilliorkestri juht, tase 6 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.3 ja B.2.6 (läbiv kompetents) tõendamine ning ühe kompetentsi tõendamine valitavate kompetentside B.2.4 või B.2.5 hulgast. Orkestri organisatsiooniline juhtimine 6 Orkestri kunstiline juhtimine 6 Töötamine repertuaariga 6 Kutse taotlemisel on nõutav lisaks ühe kompetentsi tõendamine valitavate kompetentside B.2.4 või B.2.5 hulgast. Orkestri loomine 6 Orkestri arendamine 5 Puhkpilliorkestrijuht, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Puhkpilliorkestri juht, tase 7 Conductor, level 7 5 Orkestrijuht V (versioon 1) Orkestrijuht V (versioon 2) Orkestrijuht V (versioon 4) Puhkpilliorkestri juht, tase 7 (versioon 6) Puhkpilliorkestrijuht, tase 7 (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Puhkpilliorkestri juht 7 2017-06-01 2017-06-01 2021-11-02 7 7 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Andres Avarand Tallinna Linnatranspordi Puhkpilliorkester Kalev Kütaru Salme Kultuurikeskus Aavo Ots Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Valdo Rüütelmaa Eesti Puhkpillimuusika Ühing Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Puhkpilliorkestri juht on isik, kes omab muusikalisi võimeid, haridust ja kogemusi aktiivselt tegutseva orkestrikollektiivi juhtimiseks. Tema töö eesmärk on orkestri kunstiline juhtimine ning publikule kõrgetasemelise muusikaelamuse pakkumine. Orkestrijuhi töö on oma olemuselt pedagoogiline ning eeldab lisaks muusikalistele oskustele ka iseseisvat tööd orkestriga ning metoodilisi ja psühholoogilisi teadmisi. Puhkpilliorkestri juht valdab dirigeerimistehnikat, tunneb ja tunnetab orkestrit kui instrumenti, oskab lugeda orkestri partituuri, tunneb orkestri literatuuri ja valdab erinevaid muusikastiile. Puhkpilliorkestri juht, tase 7 on muusikalise ettevalmistusega loovisik, kes juhatab isetegevuslikku ja/või professionaalset puhkpilliorkestrit. Ta osaleb juhatava orkestriga üleriigiliste ja rahvusvaheliste puhkpilliorkestrite konkurssidel ja/või festivalidel. Võtab osa konkursside žüriide tööst, on üldjuht/dirigent regionaalsel laulu- ja orkestrimuusika päeval ja/või üldlaulupeol (ka noorte laulupeol), avaldab erialaseid publikatsioone või tegutseb täiendkoolitajana. Lisaks puhkpilliorkester, tase 7-le on järgmised kutsed: Puhkpilliorkestrijuht, tase 5 on muusikalise ettevalmistusega loovisik, kes tagab isetegevusliku puhkpilliorkestri toimimise. Ta organiseerib esinemisi ning osaleb kohalikus kultuurielus ja orkestriliikumise tegevuses. Puhkpilliorkestrijuht, tase 6 on muusikalise ettevalmistusega loovisik, kes juhatab isetegevuslikku puhkpilliorkestrit ja osaleb orkestriga piirkondlikus kultuurielus. Ta võtab osa puhkpilliorkestrite konkurssidest Eestis ja/või juhatab orkestrit maakondlikel laulupäevadel. Puhkpilliorkestri juht, tase 8 on ka rahvusvaheliselt tunnustatud loovisik, kes osaleb aktiivselt puhkpillimuusika arendamisel nii Eestis kui rahvusvaheliselt. Ta osaleb juhatatava orkestriga üleriigilistel ja tunnustatud rahvusvahelistel orkestrite konkurssidel. Ta viib läbi puhkpilliorkestri muusika meistrikursusi. Käib võimalusel külalisdirigendiks nii amatöör- kui ka professionaalsete orkestrite juures ning võimalusel osaleb rahvusvahelistes žüriides või rahvusvaheliste organisatsioonide töö korraldamises. A.2.1 Orkestri organisatsiooniline juhtimine 1. Tegevuse planeerimine. 2. Tööruumi ja inventari ettevalmistamine. 3. Orkestri struktuuri loomine ja arendamine. 4. Töökultuuri arendamine. A.2.2 Orkestri kunstiline juhtimine 1. Repertuaari valimine. 2. Proovide ettevalmistamine. 3. Proovide läbiviimine. 4. Töötamine pillirühmadega. 5. Dirigeerimine. 6. Kontserttegevus. A.2.3 Töötamine repertuaariga 1. Dirigendi töö repertuaariga. 2. Repertuaari kohandamine. A.2.4 Orkestri loomine 1. Koostöö loomine katusorganisatsiooniga. 2. Orkestri majandamine. 3. Protsesside juhtimine. 4. Potentsiaalsetes pillimängijates huvi äratamine. 5. Pillimängu õpetamine. 6. Orkestri koosseisu komplekteerimine. 7. Inimeste juhtimine. A.2.5 Orkestri arendamine 1. Orkestri kaasajastamine. 2. Orkestri mängutaseme arendamine. Puhkpilliorkestri juhi tööaeg on paindlik. Töötatakse ka puhkepäevadel ja pühade ajal. Töö toimub üldjuhul siseruumides, kuid esinetakse ka välitingimustes. Noodimaterjal, dirigendipult, dirigeerimiskepp ja sau. Puhkpilliorkestri juhi töös on olulised loovus, loomingulisus, empaatiavõime, analüüsivõime, valmisolek meeskonnatööks, pinge- ja stressitaluvus, enesedistsipliin, täpsus ja vastutustunne. Puhkpilliorkestrijuht, tase 7 on üldjuhul puhkpillimuusika või dirigeerimisalase magistritasemel haridusega isik, kes omab vähemalt viieaastast töökogemust orkestrijuhina. Puhkpilliorkestri juht, orkestrijuht, puhkpilliorkestri dirigent, pasunakoori juht. Puhkpilliorkestri juht, tase 7 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.3 ja B.2.6 (läbiv kompetents) tõendamine ning ühe kompetentsi tõendamine valitavate kompetentside B.2.4 või B.2.5 hulgast. Orkestri organisatsiooniline juhtimine 7 Orkestri kunstiline juhtimine 7 Töötamine repertuaariga 7 Kutse taotlemisel on nõutav lisaks ühe kompetentsi tõendamine valitavate kompetentside B.2.4 või B.2.5 hulgast. Orkestri loomine 7 Orkestri arendamine 7 Puhkpilliorkestrijuht, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Puhkpilliorkestri juht, tase 8 Conductor, level 8 2 Puhkpilliorkestri juht, tase 8 (versioon 3) Puhkpilliorkestrijuht, tase 8 (versioon 1) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Puhkpilliorkestri juht 7 2017-06-01 2017-06-01 2021-11-02 8 8 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Andres Avarand Tallinna Linnatranspordi Puhkpilliorkester Kalev Kütaru Salme Kultuurikeskus Aavo Ots Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Valdo Rüütelmaa Eesti Puhkpillimuusika Ühing Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Puhkpilliorkestri juht on isik, kes omab muusikalisi võimeid, haridust ja kogemusi aktiivselt tegutseva orkestrikollektiivi juhtimiseks. Tema töö eesmärk on orkestri kunstiline juhtimine ning publikule kõrgetasemelise muusikaelamuse pakkumine. Puhkpilliorkestri juhi töö on oma olemuselt pedagoogiline ning eeldab lisaks muusikalistele oskustele ka iseseisvat tööd orkestriga ning metoodilisi ja psühholoogilisi teadmisi. Puhkpilliorkestri juht valdab dirigeerimistehnikat, tunneb ja tunnetab orkestrit kui instrumenti, oskab lugeda orkestri partituuri, tunneb orkestri literatuuri ja valdab erinevaid muusikastiile. Puhkpilliorkestri juht, tase 8 on ka rahvusvaheliselt tunnustatud loovisik, kes osaleb aktiivselt puhkpillimuusika arendamisel nii Eestis kui rahvusvaheliselt. Ta osaleb juhatatava orkestriga üleriigilistel ja tunnustatud rahvusvahelistel orkestrite konkurssidel. Ta viib läbi puhkpilliorkestri muusika meistrikursusi. Käib võimalusel külalisdirigendiks nii amatöör- kui ka professionaalsete orkestrite juures ning võimalusel osaleb rahvusvahelistes žüriides või rahvusvaheliste organisatsioonide töö korraldamises. Lisaks puhkpilliorkestri juht, tase 8-le on järgmised kutsed: Puhkpilliorkestri juht, tase 5 on muusikalise ettevalmistusega loovisik, kes tagab isetegevusliku puhkpilliorkestri toimimise. Ta organiseerib esinemisi ning osaleb kohalikus kultuurielus ja orkestriliikumise tegevuses. Puhkpilliorkestri juht, tase 6 on muusikalise ettevalmistusega loovisik, kes juhatab isetegevuslikku puhkpilliorkestrit ja osaleb orkestriga piirkondlikus kultuurielus. Ta võtab osa puhkpilliorkestrite konkurssidest Eestis ja/või juhatab orkestrit maakondlikel laulupäevadel. Puhkpilliorkestri juht, tase 7 on muusikalise ettevalmistusega loovisik, kes juhatab isetegevuslikku ja/või professionaalset puhkpilliorkestrit. Ta osaleb juhatava orkestriga üleriigiliste ja rahvusvaheliste puhkpilliorkestrite konkurssidel ja/või festivalidel. Võtab osa konkursside žüriide tööst, on üldjuht/dirigent regionaalsel laulu- ja orkestrimuusika päeval ja/või üldlaulupeol (ka noorte laulupeol), avaldab erialaseid publikatsioone või tegutseb täiendkoolitajana. A.2.1 Orkestri organisatsiooniline juhtimine 1. Tegevuse planeerimine. 2. Tööruumi ja inventari ettevalmistamine. 3. Orkestri juhatuse tegevuse koordineerimine. 4. Töökultuuri arendamine. A.2.2 Orkestri kunstiline juhtimine 1. Repertuaari valimine. 2. Proovide ettevalmistamine. 3. Proovide läbiviimine. 4. Töötamine pillirühmadega. 5. Dirigeerimine. 6. Kontserttegevus. A.2.3 Töötamine repertuaariga 1. Dirigendi töö repertuaariga. 2. Repertuaari kohandamine. A.2.4 Orkestri loomine 1. Koostöö loomine katusorganisatsiooniga. 2. Orkestri majandamine. 3. Protsesside juhtimine. 4. Potentsiaalsetes pillimängijates huvi äratamine. 5. Pillimängu õpetamine. 6. Orkestri koosseisu komplekteerimine. 7. Inimeste juhtimine. A.2.5 Orkestri arendamine 1. Orkestri kaasajastamine. 2. Orkestri mängutaseme arendamine. Puhkpilliorkestri juhi tööaeg on paindlik. Töötatakse ka puhkepäevadel ja pühade ajal. Töö toimub üldjuhul siseruumides, kuid esinetakse ka välitingimustes. Noodimaterjal, dirigendipult, dirigeerimiskepp ja sau. Puhkpilliorkestri juhi töös on olulised loovus, loomingulisus, empaatiavõime, analüüsivõime, valmisolek meeskonnatööks, pinge- ja stressitaluvus, enesedistsipliin, täpsus ja vastutustunne. Puhkpilliorkestrijuht, tase 8 on puhkpillimuusika või dirigeerimisalase magistritasemel haridusega isik, kes omab vähemalt kümneaastast töökogemust orkestrijuhina või töökogemust kutselise orkestri dirigendina. Puhkpilliorkestri juht, orkestrijuht, puhkpilliorkestri dirigent, pasunakoori juht. Puhkpilliorkestri juht, tase 8 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.3 ja B.2.6 (läbiv kompetents) tõendamine ning ühe kompetentsi tõendamine valitavate kompetentside B.2.4 või B.2.5 hulgast. Orkestri organisatsiooniline juhtimine 8 Orkestri kunstiline juhtimine 8 Töötamine repertuaariga 8 Kutse taotlemisel on nõutav lisaks ühe kompetentsi tõendamine valitavate kompetentside B.2.4 või B.2.5 hulgast. Orkestri loomine 8 Orkestri arendamine 8 Puhkpilliorkestrijuht, tase 7 kutset läbiv kompetents 8 Arhivaar, tase 6 Archivist, level 6 2 Arhivaar, tase 6 (versioon 1) Arhivaar, tase 6 (versioon 3) Arhivaar, tase 6 (versioon 4) Arhiivikorrastaja, tase 4 Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Bürootöö Arhivaar 6 2017-06-19 2017-06-19 2017-11-27 6 6 2621 Arhivaarid ja kuraatorid 0322 Raamatukogundus, teave, arhiivindus 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Hille Oidema AS Arhiivikeskus Jaak Rand Eesti Äriarhiivi OÜ Kaja Pullonen Rahvusarhiivi ajalooarhiiv Kalmer Mäeorg Tallinna Linnaarhiiv Lea Kõiv Tallinna Linnaarhiiv Margus Maiste Arhivaaride Ühing Pille Noodapera Rahvusarhiiv Raivo Ruusalepp Tallinna Ülikool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Arhivaari 6. taseme kutsestandard on välja töötatud: a) Isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks b) Erialaste täiendkoolituste õppekavade aluseks. Arhiivitöö koosneb toimingutest, mida dokumentidega tehakse nii asjaajamises kui ka pärast nende asjaajamisest väljumist. Arhivaar hindab organisatsiooni tegevuses tekkinud dokumentide väärtust ja rakendab dokumendihalduse ning dokumentide korrastamise, kirjeldamise, säilitamise ja kasutamise põhimõtteid. Ta töötab nii avalikus kui erasektoris. Arhivaar on oma töös iseseisev. Ta puutub töötades kokku tundliku informatsiooniga, mis seab talle kõrged eetilised nõudmised. Arhivaari kutse on kirjeldatud kahel tasemel- arhivaar, tase 6 ja arhivaar , tase 7 Arhivaar, tase 6 töötab üldjuhul organisatsioonis. Ta omab ülevaadet organisatsiooni tegevusest ja eesmärkidest ja tagab koostöös teiste struktuuriüksustega organisatsiooni dokumentide nõuetekohase haldamise ning säilimise. Arhivaar korraldab arhiivi haldamist, nõustab kolleege erialaselt ja korraldab arhiivinduskoolitusi. Arhivaar, tase 7 töötab üldjuhul arhiiviasutuses. Ta mõistab avaliku sektori toimimise põhimõtteid ja tagab arhiiviväärtusliku teabe säilimise. Arhivaar selgitab välja arhiiviväärtusliku teabe, korraldab dokumentide hindamist ja arhivaalide kogumist ning tagab nende säilimise ja kasutatavuse. Arhivaar nõustab organisatsioone arhiivitöö korraldamisel. A.2.1 Dokumentide liigitamine ja haldamine A.2.2 Dokumentide üleandmine ja vastuvõtmine A.2.3 Arhiivikorrastamine A.2.4 Arhiivikirjeldamine A.2.5 Arhiivi kasutamine A.2.6 Säilitamine ja kaitse korraldamine A.2.7 Digitaalse säilitamise korraldamine A.2.8 Nõustamine dokumendi- ja arhiivihalduse küsimustes A.2.9 Kartograafiliste dokumentide kirjeldamine ja korrastamine A.2.10 Filmi-, foto- või audiodokumentide korrastamine ja kirjeldamine Arhivaari tööaeg on üldjuhul fikseeritud. Töörütm on rutiinne, kuid samas vaheldusrikas. Arhivaar töötab siseruumides. Töö nõuab üldjuhul nii intellektuaalset kui füüsilist pingutust ja tehniliste vahendite kasutamist. Arhivaar peab järgima tööeeskirju ja ohutusnõudeid. Töös võivad esineda erinevad riskitegurid (psüühiline pinge, paberi)tolmuallergia, sundasend jms). Peamised töövahendid on kontoritarbed ja –tehnika. Arhiivi korrastamisel spetsiaalsed tarvikud (kaaned, karbid jms). 1) korrektsus; 2) täpsus; 3) püsivus; 4) kohusetundlikkus; 5) süsteemne mõtlemine ja analüüsivõime; 6) koostöö- ja suhtlemisvõime; 7) otsustus- ja vastutusvõime; 8) pingetaluvus; 9) usaldusväärsus. 6. taseme arhivaari kutsetunnistust võivad üldjuhul taotleda isikud, kellel on täies mahus läbitud bakalaureuseõppe või rakenduskõrgharidusõppe õppekava. Arhivaar, arhiivikorrastaja, peaspetsialist, spetsialist. 6.taseme arhivaari kutse koosneb kohustuslikest, läbivast ja valitavatest kompetentsidest. Arhivaari 6. taseme kutsetunnistuse taotlemisel peavad olema tõendatud kõik kohustuslikud kompetentsid vahemikus B.2.1 – B.2.8 ja läbiv kompetents B.2.11. Lisaks on võimalik tõendada ühe või mitme kompetentsi olemasolu valitavate kompetentside (B.2.9 – B.2.10) hulgast. Valitavate kompetentside tõendamine 6. taseme kutsetunnistuse taotlemisel on vabatahtlik. Arhiivikorrastaja osakutse taotlemisel peab taotleja tõendama kompetentsid B.2.3 – B.2.4 ja B.2.6. Osakutse taotlemisel ei eeldata kõrghariduse olemasolu. Dokumentide liigitamine ja haldamine 6 Dokumentide üleandmine ja vastuvõtmine 6 Arhiivikorrastamine 4 Arhiivikirjeldamine 4 Arhiivi kasutamine 6 Säilitamine ja kaitse korraldamine 4 Digitaalse säilitamise korraldamine 6 Nõustamine dokumendi- ja arhiivihaldusalastes küsimustes 6 Arhivaari 6. taseme kutsetunnistuse taotlemisel on lisaks võimalik tõendada ühe või mitme kompetentsi olemasolu valitavate kompetentside (B.2.9 – B.2.10) hulgast. Valitavate kompetentside tõendamine 6. taseme kutsetunnistuse taotlemisel on vabatahtlik. Kartograafiliste dokumentide kirjeldamine ja korrastamine 6 Filmi-, foto- või audiodokumentide korrastamine ja kirjeldamine 6 Arhivaari kutset läbiv kompetents 6 Arhivaar, tase 7 Archivist, level 7 2 Arhivaar, tase 7 (versioon 1) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Bürootöö Arhivaar 6 2017-06-19 2017-06-19 2017-11-27 7 7 2621 Arhivaarid ja kuraatorid 0322 Raamatukogundus, teave, arhiivindus 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Hille Oidema AS Arhiivikeskus Jaak Rand Eesti Äriarhiivi OÜ Kaja Pullonen Rahvusarhiivi ajalooarhiiv Kalmer Mäeorg Tallinna Linnaarhiiv Lea Kõiv Tallinna Linnaarhiiv Margus Maiste Arhivaaride Ühing Pille Noodapera Rahvusarhiiv Raivo Ruusalepp Tallinna Ülikool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Arhivaari 7. taseme kutsestandard on välja töötatud: a) Isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks b) Erialaste täiendkoolituste õppekavade aluseks. Arhiivitöö koosneb toimingutest, mida dokumentidega tehakse pärast nende asjaajamisest väljumist: hindamine, kogumine, korrastamine, kirjeldamine, säilitamine ja kasutamise korraldamine. Arhivaar hindab organisatsiooni (sh arhiivimoodustaja) tegevuses tekkinud dokumentide väärtust ja rakendab dokumendihalduse ning dokumentide korrastamise, kirjeldamise, säilitamise ja kasutamise põhimõtteid. Ta töötab nii avalikus kui erasektoris. Arhivaar on oma töös iseseisev. Ta puutub töötades kokku tundliku informatsiooniga, mis seab talle kõrged eetilised nõudmised. Arhivaar, tase 7 töötab üldjuhul arhiiviasutuses. Ta mõistab avaliku- ja erasektori toimimise põhimõtteid ja tagab arhiiviväärtusliku teabe säilimise. Arhivaar selgitab arhiiviväärtusliku teabe, korraldab dokumentide hindamist ja arhivaalide kogumist ning tagab nende säilimise ja kasutatavuse. Arhivaar nõustab organisatsioone arhiivitöö korraldamisel. Arhivaar, tase 6 töötab üldjuhul organisatsioonis. Ta omab ülevaadet organisatsiooni tegevusest ja eesmärkidest ja tagab koostöös teiste struktuuriüksustega organisatsiooni dokumentide nõuetekohase haldamise ning säilimise. Arhivaar korraldab arhiivi haldamist, nõustab kolleege erialaselt ja korraldab arhiivinduskoolitusi. A.2.1 Dokumentide liigitamine ja haldamine A.2.2 Hindamine A.2.3 Arhiiviväärtusega dokumentide üleandmine ja vastuvõtmine A.2.4 Arhiivikorrastamine A.2.5 Arhiivikirjeldamine A.2.6 Arhiivi kasutamine A.2.7 Säilitamine ja kaitse korraldamine A.2.8 Digitaalse säilitamise korraldamine A.2.9 Nõustamine dokumendi- ja arhiivihalduse küsimustes A.2.10 Töötamine avalikkusega A.2.11 Arhiivipedagoogika A.2.12 Kartograafiliste dokumentide kirjeldamine ja korrastamine A.2.13 Töö ajalooliste arhiividega* A.2.14 Filmi-, foto- või audiodokumentide korrastamine ja kirjeldamine *Ajalooline arhiiv käesoleva standardi mõistes on arhiiv, milles sisalduvad dokumendid on tekkinud enne 1918. a tegutsenud institutsioonide või isikute tegevuse käigus. Ajalooliste arhiivide dokumendid on valdavalt võõrkeelsed ja vanades kirjaviisides. Tööosadega seotud ülesannete loetelu „Tööosad ja tööülesanded“ on toodud kutsestandardi lisas 1. Arhivaari tööaeg on üldjuhul fikseeritud. Töörütm on rutiinne, kuid samas vaheldusrikas. Arhivaar töötab siseruumides. Töö nõuab üldjuhul füüsilist pingutust ja tehniliste vahendite kasutamist. Arhivaar peab järgima tööeeskirju ja ohutusnõudeid. Töös võivad esineda erinevad riskitegurid (psüühiline pinge, (paberi)tolmuallergia, sundasend jms). Peamised töövahendid on kontoritarbed ja -tehnika ning arhiivi korrastamise tarvikud (kaaned, karbid jms). 1) korrektsus; 2) täpsus; 3) püsivus; 4) kohusetundlikkus; 5) süsteemne mõtlemine ja analüüsivõime; 6) koostöö- ja suhtlemisvõime; 7) otsustus- ja vastutusvõime; 8) pingetaluvus; 9) usaldusväärsus. 7. taseme arhivaari kutsetunnistust võib üldjuhul taotleda isik, kellel on magistrikraad või sellega võrdsustatud kõrgharidus ning vähemalt 3-aastane kutsealane töökogemus ning läbitud erialane täienduskoolitus. Arhivaar, arhiivikorrastaja, arhivaar-inspektor, peaspetsialist, spetsialist. 7. taseme arhivaari kutse koosneb kohustuslikest, läbivast ja valitavatest kompetentsidest. Arhivaari 7. taseme kutsetunnituse taotlemisel peavad olema tõendatud kõik kohustuslikud kompetentsid vahemikus B.2.1 – B.2.10 ja läbiv kompetents B.2.15. Lisaks on võimalik tõendada ühe või mitme kompetentsi olemasolu valitavate kompetentside (B.2.11 – B.2.14) hulgast. Valitavate kompetentside tõendamine 7. taseme kutsetunnistuse taotlemisel on vabatahtlik. Dokumentide liigitamine ja haldamine 7 Hindamine 7 Arhiiviväärtusega dokumentide üleandmine ja vastuvõtmine 7 Arhiivikorrastamine 7 Arhiivikirjeldamine 7 Arhiivi kasutamine 7 Säilitamine ja kaitse korraldamine 7 Digitaalse säilitamise korraldamine 7 Nõustamine dokumendi- ja arhiivihaldusalastes küsimustes 7 Töötamine avalikkusega 7 Kutsetunnistuse taotlemisel on lisaks võimalik tõendada ühe või mitme kompetentsi olemasolu valitavate kompetentside (B.2.11 – B.2.14) hulgast. Valitavate kompetentside tõendamine 7. taseme kutsetunnistuse taotlemisel on vabatahtlik. Arhiivipedagoogika 7 Kartograafiliste dokumentide kirjeldamine ja korrastamine 7 Töö ajalooliste arhiividega* 7 Filmi-, foto- või audiodokumentide korrastamine ja kirjeldamine 7 Arhivaari kutset läbiv kompetents 6 Sisearhitekt, tase 6 Interior Architect, level 6 2 Sisearhitekt, tase 6 (versioon 1) Sisearhitekt, tase 6 (versioon 3) Sisearhitekt, tase 6 (versioon 4) Sisearhitekt, tase 6 (versioon 5) Sisearhitekt, tase 6 (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Sisearhitekt 7 2017-06-19 2017-06-19 2018-03-12 6 6 2161 Ehitusarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Aili Aasoja Eesti Projektbüroode Liit Priit Põldme Eesti Sisearhitektide Liit Eerik Olle Linear Projekt OÜ Toivo Raidmets Eesti Kunstiakadeemia Eero Jürgenson Eesti Sisearhitektide Liit Taevo Gans Stuudio GaDis AS Juta Lember Eesti Sisearhitektide Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Sisearhitekti töö eesmärk on luua esteetiliselt terviklik interjöör, mis arvestab projekteeritava hoone kõiki ehitustehnilisi ja funktsionaalseid aspekte. Kuna sisearhitektuurne projekt on tihedalt läbi põimunud arhitekti, konstruktori ja eri osade inseneride tööga peab sisearhitekt nende projektide põhilahendusi mõistma, analüüsima ja asjakohaseid ettepanekuid koostama. Oma töös lähtub sisearhitekt lähteülesandest, heast projekteerimis- ja ehitustavast, kehtivatest õigusaktidest ja normdokumentidest. Sisearhitekt tase 6 on spetsialist, kes iseseisvalt ja omal vastutusel koostab lihtsamate, avalikkusele suletud hoonete või nende osade sisearhitektuurseid projekte, kavandab mööblit ja muid sisustuselemente. Vajadusel osaleb keerulisemate objektide projekteerimise protsessis kõrgema kvalifikatsiooniga sisearhitekti juhendamisel. Sisearhitekti kutsealal on lisaks sisearhitekt, tase 6-le järgmised kutsed: Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 on tippspetsialist, kes iseseisvalt ja omal vastutusel koostab ja hindab üldsusele avatud ja kasutamiseks mõeldud lihtsamate hoonete või nende osade sisearhitektuurseid projekte, kavandab mööblit ja muid sisustuselemente. Osaleb keerulisemate objektide projekteerimisel vastutava sisearhitekti juhendamisel. Volitatud sisearhitekt, tase 7 on tippspetsialist, kes iseseisvalt ja omal vastutusel koostab, hindab ja juhib üldsusele avatud ja kasutamiseks mõeldud ning avalikkuse kõrgendatud tähelepanu pälvivate hoonete või nende osade sisearhitektuurseid projekte. Ta kavandab seeriaviisiliselt toodetavat mööblit ja muid sisustuselemente. Vastutav sisearhitekt annab tavapäraseid eksperthinnanguid oma erialal ja osaleb kohalike sisearhitektuuri-, disaini- ja arhitektuurivõistluste žüriides. On võimeline töötama riigi ja kohalike omavalitsuste asutustes vastava ala asjatundjana ning juhendama kolleege ja juhtima töögruppide tööd. Sisearhitekt-ekspert, tase 8 on erialaga seonduva doktorikraadi või muu sellega võrreldava akadeemilise kraadiga tippspetsialist või rahvusvaheliselt tunnustatud loovisik, kes on võimeline iseseisvalt ja omal vastutusel koostama, hindama ehitatud ruumilist keskkonda ja juhtima keerukaid sisearhitektuurseid projekte. Sisearhitekt-ekspert annab keerulisemaid eksperthinnanguid oma erialal ja osaleb rahvusvaheliste sisearhitektuuri-, disaini- ja arhitektuurivõistluste žüriides. On võimeline töötama riigi ja kohalike omavalitsuste asutustes vastava ala tippasjatundja või eriala õppejõuna kõrgemates õppeasutustes. A.2.1 Hoone ehitusprojekti sisearhitektuurse osa koostamine erinevates staadiumites A.2.2 Mööbli ja sisustuselementide projekteerimine A.2.3 Sisearhitektuursete projektide koostamine Sisearhitekt töötab valdavalt büroos. Töö võib toimuda ka ametiasutustes, välitingimustes objektil ja mujal. Ehitusobjektil tuleb järgida ohutusnõudeid, siseruumides kehtivad üldised bürooruumidele esitatavad tervisekaitsenõuded. Töö on loominguline, kuid võib olla periooditi vaimselt pingeline. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Sisearhitekt kasutab oma töös, tavapäraseid projekteerimise töövahendeid, mitmesuguseid kommunikatsioonitehnikaid, kutsealal töötamiseks vajalikku tarkvara ning muid vahendeid. Töötamisel sisearhitektina on olulised järgmised võimed ja iseloomujooned: ruumitaju ja ruumilise ettekujutamise võime, loominguline mõtlemine, loogiline mõtlemine ja üldistusvõime, iseseisvus ja otsustamisjulgus, vastutusvõime ja täpsus, koostöövõime, pingetaluvus ning saavutusvajadus. Sisearhitekt on lõpetanud ülikooli või sellega võrreldava õppeasutuse sisearhitektuuri bakalaureuseõppe. Sisearhitekt. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.3 ja B.2.4 (läbiv kompetents) tõendamine. Hoone ehitusprojekti sisearhitektuurse osa koostamine erinevates staadiumites 6 Mööbli ja sisustuselementide projekteerimine 6 Sisearhitektuursete projektide koostamine 6 Sisearhitekt, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 Interior Architect, level 7 5 Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 (versioon 3) Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 (versioon 9) Sisearhitekt IV (versioon 1) Sisearhitekt IV (versioon 2) Sisearhitekt IV (versioon 4) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Sisearhitekt 7 2017-06-19 2017-06-19 2018-03-12 7 7 2161 Ehitusarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Aili Aasoja Eesti Projektbüroode Liit Priit Põldme Eesti Sisearhitektide Liit Eerik Olle Linear Projekt OÜ Toivo Raidmets Eesti Kunstiakadeemia Eero Jürgenson Eesti Sisearhitektide Liit Taevo Gans Stuudio GaDis AS Juta Lember Eesti Sisearhitektide Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Sisearhitekti töö eesmärk on luua esteetiliselt terviklik interjöör, mis arvestab projekteeritava hoone kõiki ehitustehnilisi ja funktsionaalseid aspekte. Sisearhitektuurne projekt on tihedalt seotud arhitekti, konstruktori ja eri osade inseneride tööga. Sisearhitekt peab nende projektide põhilahendusi mõistma, analüüsima ja asjakohaseid ettepanekuid koostama. Sisearhitekt koostab sisearhitektuurse projekti, seob projekti tervikuks, milles on arvesse võetud majanduslikud, loomingulised, konstruktiivsed, tehnoloogilised, sotsiaalsed, kultuurilised, juriidilised ja keskkonnaaspektid. Oma töös lähtub sisearhitekt lähteülesandest, heast projekteerimis- ja ehitustavast, kehtivatest õigusaktidest ja normdokumentidest. Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 on tippspetsialist, kes iseseisvalt ja omal vastutusel koostab ja hindab üldsusele avatud ja kasutamiseks mõeldud lihtsamate hoonete või nende osade sisearhitektuurseid projekte, kavandab mööblit ja muid sisustuselemente. Osaleb keerulisemate objektide projekteerimisel vastutava sisearhitekti juhendamisel. Sisearhitekti kutsealal on lisaks diplomeeritud sisearhitekt, tase 7-le järgmised kutsed: Sisearhitekt tase, 6 on spetsialist, kes iseseisvalt ja omal vastutusel koostab lihtsamate, avalikkusele suletud hoonete või nende osade sisearhitektuurseid projekte, kavandab mööblit ja muid sisustuselemente. Vajadusel osaleb keerulisemate objektide projekteerimise protsessis kõrgema kvalifikatsiooniga sisearhitekti juhendamisel. Volitatud sisearhitekt, tase 7 on tippspetsialist, kes iseseisvalt ja omal vastutusel koostab, hindab ja juhib üldsusele avatud ja kasutamiseks mõeldud ning avalikkuse kõrgendatud tähelepanu pälvivate hoonete või nende osade sisearhitektuurseid projekte. Ta kavandab seeriaviisiliselt toodetavat mööblit ja muid sisustuselemente. Vastutav sisearhitekt annab tavapäraseid eksperthinnanguid oma erialal ja osaleb kohalike sisearhitektuuri-, disaini- ja arhitektuurivõistluste žüriides. On võimeline töötama riigi ja kohalike omavalitsuste asutustes vastava ala asjatundjana ning juhendama kolleege ja juhtima töögruppide tööd. Sisearhitekt-ekspert, tase 8 on erialaga seonduva doktorikraadi või muu sellega võrreldava akadeemilise kraadiga tippspetsialist või rahvusvaheliselt tunnustatud loovisik, kes on võimeline iseseisvalt ja omal vastutusel koostama, hindama ehitatud ruumilist keskkonda ja juhtima keerukaid sisearhitektuurseid projekte. Sisearhitekt-ekspert annab keerulisemaid eksperthinnanguid oma erialal ja osaleb rahvusvaheliste sisearhitektuuri-, disaini- ja arhitektuurivõistluste žüriides. On võimeline töötama riigi ja kohalike omavalitsuste asutustes vastava ala tippasjatundja või eriala õppejõuna kõrgemates õppeasutustes. A.2.1 Hoone ehitusprojekti sisearhitektuurse osa koostamine erinevates staadiumites A.2.2 Mööbli ja sisustuselementide projekteerimine A.2.3 Sisearhitektuursete projektide koostamine ja ehitatud ruumilise keskkonna hindamine A.2.4 Sisearhitektuursete projektide koostamine ja kooskõlastamine Sisearhitekt töötab valdavalt büroos. Töö võib toimuda ka ametiasutustes, välitingimustes objektil ja mujal. Ehitusobjektil tuleb järgida ohutusnõudeid, siseruumides kehtivad üldised bürooruumidele esitatavad tervisekaitsenõuded. Töö on loominguline, kuid võib olla periooditi vaimselt pingeline. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Sisearhitekt kasutab oma töös tavapäraseid projekteerimise töövahendeid, mitmesuguseid kommunikatsioonitehnikaid, kutsealal töötamiseks vajalikku tarkvara ning muid vahendeid. Töötamisel sisearhitektina on olulised järgmised võimed ja iseloomujooned: ruumitaju ja ruumilise ettekujutamise võime, loominguline mõtlemine, loogiline mõtlemine ja üldistusvõime, iseseisvus ja otsustamisjulgus, vastutusvõime ja täpsus, koostöövõime, pingetaluvus ning saavutusvajadus. Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7, on ülikooli või sellega võrreldava õppeasutuse sisearhitektuuri magistriõppe lõpetanud isik. Diplomeeritud sisearhitekt. Kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.4 ja B.2.5 (läbiv kompetents) tõendamine. Hoone ehitusprojekti sisearhitektuurse osa koostamine erinevates staadiumites 7 Mööbli ja sisustuselementide projekteerimine 7 Sisearhitektuursete projektide koostamine ja ehitatud ruumilise keskkonna hindamine 7 Sisearhitektuursete projektide koostamine ja kooskõlastamine 7 Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Volitatud sisearhitekt, tase 7 Interior Architect, level 7 5 Sisearhitekt V (versioon 1) Sisearhitekt V (versioon 2) Sisearhitekt V (versioon 4) Volitatud sisearhitekt, tase 7 (versioon 3) Volitatud sisearhitekt, tase 7 (versioon 6) Volitatud sisearhitekt, tase 7 (versioon 7) Volitatud sisearhitekt, tase 7 (versioon 8) Volitatud sisearhitekt, tase 7 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Sisearhitekt 7 2017-06-19 2017-06-19 2018-03-12 7 7 2161 Ehitusarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Aili Aasoja Eesti Projektbüroode Liit Priit Põldme Eesti Sisearhitektide Liit Eerik Olle Linear Projekt OÜ Toivo Raidmets Eesti Kunstiakadeemia Eero Jürgenson Eesti Sisearhitektide Liit Taevo Gans Stuudio GaDis AS Juta Lember Eesti Sisearhitektide Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Sisearhitekti töö eesmärk on luua esteetiliselt terviklik interjöör, mis arvestab projekteeritava hoone kõiki ehitustehnilisi ja funktsionaalseid aspekte. Kuna sisearhitektuurne projekt on tihedalt seotud arhitekti, konstruktori ja eri osade inseneride tööga peab sisearhitekt nende projektide põhilahendusi mõistma, analüüsima ja asjakohaseid ettepanekuid koostama. Sisearhitekt koostab sisearhitektuurse projekti. Vajadusel koordineerib ja tellib ehitiste teiste osade projekte, kaasates selleks vastava erialade spetsialiste. Sisearhitekt seob projekti tervikuks, milles on arvesse võetud majanduslikud, loomingulised, konstruktiivsed, tehnoloogilised, sotsiaalsed, kultuurilised, juriidilised ja keskkonnaaspektid. Oma töös lähtub sisearhitekt lähteülesandest, heast projekteerimis- ja ehitustavast, kehtivatest õigusaktidest ja normdokumentidest. Volitatud sisearhitekt, tase 7 on tippspetsialist, kes iseseisvalt ja omal vastutusel koostab, hindab ja juhib üldsusele avatud ja kasutamiseks mõeldud ning avalikkuse kõrgendatud tähelepanu pälvivate hoonete või nende osade sisearhitektuurseid projekte. Ta kavandab seeriaviisiliselt toodetavat mööblit ja muid sisustuselemente. Vastutav sisearhitekt annab tavapäraseid eksperthinnanguid oma erialal ja osaleb kohalike sisearhitektuuri-, disaini- ja arhitektuurivõistluste žüriides. On võimeline töötama riigi ja kohalike omavalitsuste asutustes vastava ala asjatundjana ning juhendama kolleege ja juhtima töögruppide tööd. Sisearhitekti kutsealal on lisaks volitatud sisearhitekt, tase 7-le järgmised kutsed: Sisearhitekt, tase 6 on spetsialist, kes iseseisvalt ja omal vastutusel koostab lihtsamate, avalikkusele suletud hoonete või nende osade sisearhitektuurseid projekte, kavandab mööblit ja muid sisustuselemente. Vajadusel osaleb keerulisemate objektide projekteerimise protsessis kõrgema kvalifikatsiooniga sisearhitekti juhendamisel. Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 on tippspetsialist, kes iseseisvalt ja omal vastutusel koostab ja hindab üldsusele avatud ja kasutamiseks mõeldud lihtsamate hoonete või nende osade sisearhitektuurseid projekte, kavandab mööblit ja muid sisustuselemente. Osaleb keerulisemate objektide projekteerimisel vastutava sisearhitekti juhendamisel. Sisearhitekt-ekspert, tase 8 on erialaga seonduva doktorikraadi või muu sellega võrreldava akadeemilise kraadiga tippspetsialist või rahvusvaheliselt tunnustatud loovisik, kes on võimeline iseseisvalt ja omal vastutusel koostama, hindama ehitatud ruumilist keskkonda ja juhtima keerukaid sisearhitektuurseid projekte. Sisearhitekt-ekspert annab keerulisemaid eksperthinnanguid oma erialal ja osaleb rahvusvaheliste sisearhitektuuri-, disaini- ja arhitektuurivõistluste žüriides. On võimeline töötama riigi ja kohalike omavalitsuste asutustes vastava ala tippasjatundja või eriala õppejõuna kõrgemates õppeasutustes. A.2.1 Hoone ehitusprojekti sisearhitektuurse osa koostamine erinevates staadiumites A.2.2 Mööbli ja sisustuselementide projekteerimine A.2.3 Sisearhitektuursete projektide ja ehitatud ruumilise keskkonna hindamine A.2.4 Sisearhitektuursete projektide koostamine ja juhtimine ning sisearhitektuuribüroo tegevuse juhtimine A.2.5 Töötamine kohalikes omavalitsustes, riigiasutustes või eriala õppejõuna kõrgemates õppeasutustes A.2.6 Läbirääkimine ja esindamine Sisearhitekt töötab valdavalt büroos. Töö võib toimuda ka ametiasutustes, välitingimustes objektil ja mujal. Ehitusobjektil tuleb järgida ohutusnõudeid, siseruumides kehtivad üldised bürooruumidele esitatavad tervisekaitsenõuded. Töö on loominguline, kuid võib olla periooditi vaimselt pingeline. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Sisearhitekt kasutab oma töös, tavapäraseid projekteerimise töövahendeid, mitmesuguseid kommunikatsioonitehnikaid, kutsealal töötamiseks vajalikku tarkvara ning muid vahendeid. Töötamisel sisearhitektina on olulised järgmised võimed ja iseloomujooned: ruumitaju ja ruumilise ettekujutamise võime, loominguline mõtlemine, loogiline mõtlemine ja üldistusvõime, iseseisvus ja otsustamisjulgus, vastutusvõime ja täpsus, koostöövõime, pingetaluvus ning saavutusvajadus, võimekus töögrupi juhtimiseks. Volitatud sisearhitekt, tase 7 on ülikooli või sellega võrreldava õppeasutuse sisearhitektuuri magistriõppe lõpetanud isik. Täpsemad kutse andmise tingimused fikseeritakse sisearhitekti kutse andmise korras. Volitatud sisearhitekt. Kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.6 ja B.2.7 (läbiv kompetents) tõendamine. Hoone ehitusprojekti sisearhitektuurse osa koostamine erinevates staadiumites 7 Mööbli ja sisustuselementide projekteerimine 7 Erinevate valdkondade sisearhitektuursete projektide ja ruumiliste lahenduste ning ehitatud keskkonna hindamine 7 Sisearhitektuursete projektide koostamine ja juhtimine ning sisearhitektuuribüroo tegevuse juhtimine 7 Töötamine kohalikes omavalitsustes, riigiasutustes või eriala õppejõuna kõrgemates õppeasutustes 7 Läbirääkimine ja esindamine 7 Volitatud sisearhitekt, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Sisearhitekt-ekspert, tase 8 Interior Architect, level 8 2 Sisearhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 1) Sisearhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 3) Sisearhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 4) Sisearhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 5) Sisearhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Sisearhitekt 7 2017-06-19 2017-06-19 2018-03-12 8 8 2161 Ehitusarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Aili Aasoja Eesti Projektbüroode Liit Priit Põldme Eesti Sisearhitektide Liit Eerik Olle Linear Projekt OÜ Toivo Raidmets Eesti Kunstiakadeemia Eero Jürgenson OÜ ARS Projekt Taevo Gans Stuudio GaDis AS Juta Lember Eesti Sisearhitektide Liit Sisearhitekti töö eesmärk on luua esteetiliselt terviklik interjöör arvestades erinevate hoonete kõiki ehitustehnilisi ja funktsionaalseid aspekte. Kuna sisearhitektuurne projekt on väga tihedalt seotud arhitekti, konstruktori ja eriosade inseneride tööga peab sisearhitekt nende projektide põhilahenduste vajadusi mõistma, analüüsima ja asjakohaseid ettepanekuid koostama. Sisearhitekt koostab sisearhitektuurse projekti ning koordineerib ja tellib ehitiste teiste osade projekte, kaasates selleks vastava erialade spetsialiste. Sisearhitekt seob projekti tervikuks, milles on arvesse võetud majanduslikud, loomingulised, konstruktiivsed, tehnoloogilised, sotsiaalsed, kultuurilised, juriidilised ja keskkonnaaspektid. Oma töös lähtub sisearhitekt tellijapoolsest lähteülesandest, heast projekteerimis- ja ehitustavast, kehtivatest õigusaktidest ja normdokumentidest. Sisearhitekt-ekspert, tase 8 on erialaga seonduva doktorikraadi või muu sellega võrreldava akadeemilise kraadiga tippspetsialist või rahvusvaheliselt tunnustatud loovisik, kes on võimeline iseseisvalt ja omal vastutusel koostama, hindama ehitatud ruumilist keskkonda ja juhtima keerukaid sisearhitektuurseid projekte. Sisearhitekt-ekspert annab keerulisemaid eksperthinnanguid oma erialal ja osaleb rahvusvaheliste sisearhitektuuri-, disaini- ja arhitektuurivõistluste žüriides. On võimeline töötama riigi ja kohalike omavalitsuste asutustes vastava ala tippasjatundja või eriala õppejõuna kõrgemates õppeasutustes. Sisearhitekti kutsealal on lisaks sisearhitekt-ekspert, tase 8-le järgmised kutsed: Sisearhitekt tase 6 on spetsialist, kes iseseisvalt ja omal vastutusel koostab lihtsamate, avalikkusele suletud hoonete või nende osade sisearhitektuurseid projekte, kavandab mööblit ja muid sisustuselemente. Vajadusel osaleb keerulisemate objektide projekteerimise protsessis kõrgema kvalifikatsiooniga sisearhitekti juhendamisel. Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 on tippspetsialist, kes iseseisvalt ja omal vastutusel koostab ja hindab üldsusele avatud ja kasutamiseks mõeldud lihtsamate hoonete või nende osade sisearhitektuurseid projekte, kavandab mööblit ja muid sisustuselemente. Osaleb keerulisemate objektide projekteerimisel vastutava sisearhitekti juhendamisel. Volitatud sisearhitekt, tase 7 on tippspetsialist, kes iseseisvalt ja omal vastutusel koostab, hindab ja juhib üldsusele avatud ja kasutamiseks mõeldud ning avalikkuse kõrgendatud tähelepanu pälvivate hoonete või nende osade sisearhitektuurseid projekte. Ta kavandab seeriaviisiliselt toodetavat mööblit ja muid sisustuselemente. Vastutav sisearhitekt annab tavapäraseid eksperthinnanguid oma erialal ja osaleb kohalike sisearhitektuuri-, disaini- ja arhitektuurivõistluste žüriides. On võimeline töötama riigi ja kohalike omavalitsuste asutustes vastava ala asjatundjana ning juhendama kolleege ja juhtima töögruppide tööd. A.2.1 Hoone ehitusprojekti sisearhitektuurse osa koostamine erinevates staadiumites A.2.2 Mööbli ja sisustuselementide projekteerimine A.2.3 Sisearhitektuursete projektide ja ehitatud ruumilise keskkonna hindamine A.2.4 Sisearhitektuursete projektide koostamine ja juhtimine ning sisearhitektuuribüroo tegevuse juhtimine A.2.5 Töötamine kohalikes omavalitsustes, riigiasutustes või eriala õppejõuna kõrgemates õppeasutustes. A.2.6 Läbirääkimine ja esindamine Sisearhitekt töötab valdavalt büroos. Töö võib toimuda ka ametiasutustes, välitingimustes objektil ja mujal. Ehitusobjektil tuleb järgida ohutusnõudeid, siseruumides kehtivad üldised bürooruumidele esitatavad tervisekaitsenõuded. Töö on loominguline, kuid võib olla periooditi vaimselt pingeline. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Sisearhitekt kasutab oma töös, tavapäraseid projekteerimise töövahendeid, mitmesuguseid kommunikatsioonitehnikaid, kutsealal töötamiseks vajalikku tarkvara ning muid vahendeid. Töötamisel sisearhitektina on olulised järgmised võimed ja iseloomujooned: ruumitaju ja ruumilise ettekujutamise võime, loominguline mõtlemine, loogiline mõtlemine ja üldistusvõime, iseseisvus ja otsustamisjulgus, vastutusvõime ja täpsus, koostöövõime, pingetaluvus ning saavutusvajadus, võimekus töögrupi juhtimiseks. Sisearhitekt-ekspert on lõpetanud ülikooli või sellega võrreldava õppeasutuse sisearhitektuuri magistri- või doktoriõppe. Täpsemad kutse andmise tingimused fikseeritakse sisearhitekti kutsekvalifikatsioonide tõendamise ja kutse andmise korras. Sisearhitekt. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.6 ja B.2.7 (läbiv kompetents) tõendamine. Hoone ehitusprojekti sisearhitektuurse osa koostamine erinevates staadiumites 8 Mööbli ja sisustuselementide projekteerimine 8 Erinevate valdkondade sisearhitektuursete projektide ja ruumiliste lahenduste ning ehitatud keskkonna hindamine 8 Sisearhitektuursete projektide koostamine ja juhtimine ning sisearhitektuuribüroo tegevuse juhtimine 8 Töötamine kohalikes omavalitsustes, riigiasutustes või eriala õppejõuna kõrgemates õppeasutustes 8 Läbirääkimine ja esindamine 8 Sisearhitekt-ekspert, tase 8 kutset läbiv kompetents 8 Diplomeeritud maastikuarhitekt, tase 7 Landscape architect, level 7 2 Diplomeeritud maastikuarhitekt, tase 7 (versioon 1) Diplomeeritud maastikuarhitekt, tase 7 (versioon 3) Diplomeeritud maastikuarhitekt, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud maastikuarhitekt, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud maastikuarhitekt, tase 7 (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Maastikuarhitekt 7 2017-06-19 2017-06-19 2018-05-15 7 7 2162 Maastikuarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Tööosad ja tööülesanded Kutsealased terminid Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Mart Hiob Artes Terrae OÜ, Eesti Maastikuarhitektide Liit Katrin Koov Eesti Kunstiakadeemia Andres Levald Eesti Arhitektide Liit, E-Konsult OÜ Toomas Muru Eesti Maaülikool, Eesti Maastikuarhitektide Liit Nele Nutt Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Maastikuarhitektide Liit Sulev Nurme Artes Terrae OÜ, Eesti Maastikuarhitektide Liit Sirle Salmistu Eesti Maastikuarhitektide Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Maastikuarhitektuur on eriala, mis tegeleb maastiku (välisruumi) ruumilise kujundamise ja kavandamisega (maastikuplaneerimisega Euroopa maastikukonventsiooni mõistes). Maastikuarhitektuuris käsitletakse maastikku sarnaselt Euroopa maastikukonventsioonile, mille kohaselt mõistetakse maastikku ruumina, mis on tekkinud looduslike tegurite ja/või inimese tegevuse tulemusena. Maastikuarhitektuuri objektiks on maastik ehk kogu välisruum ning maastikuarhitekt tegeleb nii ehitatud, ehitatava kui ka looduskeskkonnaga kõikjal, olenemata selle tegelikust seisundist või juriidilisest staatusest. Maastikuarhitekti ülesanne on maastike edendamiseks, loomiseks või taastamiseks vajalike meetmete ning tegevuste kavandamine. Käesolevas standardi mõistes on maastikuarhitektuurne ehitusprojekt nii eraldiseisev maastikuarhitektuurse objekti ehitusprojekt kui ka mistahes ehitusprojekti maastikuarhitektuurne osa (sh asendiplaan). Maastikuarhitekti töö eesmärk on maastiku ruumilise terviklahenduse väljatöötamine, võttes seejuures arvesse kultuurilisi (sh tehnoloogilisi, tehnilisi, kunstilisi jt), sotsiaalseid, majanduslikke ja ökoloogilisi aspekte. Maastikuarhitekti kutset omavad isikud on võimelised mõistma ja vahendama asjast puudutatud osapoolte vajadusi seoses ruumilise planeerimise, maastikuarhitektuurse projekteerimise, ehitamise, kultuuripärandi säilitamise ja väärtustamise ning loodusliku tasakaalu hoidmisega. Oma töös lähtub maastikuarhitekt kutse-eetikast ning heast planeerimis-, projekteerimis- ja ehitustavast. Diplomeeritud maastikuarhitekt, tase 7 töötab maastikuarhitektuursete objektidega avalikus või poolavalikus ruumis volitatud maastikuarhitekti juhendamisel või piiratud vastutusulatusega ning mitteavaliku ruumi objektidega iseseisvalt. Maastikuarhitekti kutsealal on lisaks diplomeeritud maastikuarhitekt, tase 7-le järgmised kutsed: Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 on spetsialist, kes on võimeline iseseisvalt ja omal vastutusel koostama, hindama ja juhtima maa-ja veealade, linnade ja teiste asulate ruumiliste planeeringute ja maastikuarhitektuursete ehitusprojektide terviklahendusi ning hindama ehitatud keskkonda. Volitatud maastikuarhitekt on võimeline andma tavapäraseid eksperthinnanguid oma erialal. Vajadusel osaleb maastikku puudutavate kohalike võistluste žüriides ning on võimeline töötama riigi ja kohalike omavalitsuste asutustes vastava ala asjatundjana. Volitatud maastikuarhitekt-ekspert, tase 8 on tippspetsialist, kellel on doktorikraad või muu sellega võrreldav akadeemiline kraad või on ta rahvusvaheliselt tunnustatud loovisik, kes on võimeline iseseisvalt ja omal vastutusel koostama, hindama ja juhtima maa-ja veealade, linnade ja teiste asulate ruumiliste planeeringute ja maastikuarhitektuursete ehitusprojektide terviklahendusi ning hindama maastikku ja ehitatud keskkonda. Töötab välja uusi meetodeid tööülesannete lahendamiseks. Volitatud maastikuarhitekt-ekspert tase 8 on võimeline andma keerulisemaid eksperthinnanguid oma erialal ja osalema rahvusvaheliste arhitektuurivõistluste žüriides. On võimeline töötama riigi ja kohalike omavalitsuste asutustes ning ülikoolis vastava ala tippspetsialistina. A.2.1 Maastikuarhitektuursete ehitusprojektide koostamine selle kõigis staadiumites A.2.2 Planeeringu maastikuarhitektuurse osa koostamine kõigis planeeringu liikides A.2.3 Maastiku uurimine ja hindamine A.2.4 Maastikuhoolduskavade ja/või kaitsekorralduskavade koostamine Maastikuarhitekti töö toimub valdavalt büroos, kuid ka välitingimustes objektil, ametiasutustes ja mujal. Töö on üldjuhul loominguline ja võib olla periooditi vaimselt pingeline. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Töö on mõõdukat füüsilist pingutust nõudev, toimudes igal aastaajal erinevates looduslikes tingimustes ja ilmastikuoludes ning kokku puutudes erinevate sotsiaalsete keskkondadega. Diplomeeritud maastikuarhitekt kasutab oma töös tavapäraseid bürootöövahendeid, mitmesuguseid kommunikatsioonitehnikaid, kontori- ja projekteerimistarkvara, kaarte ning maketeerimisvahendeid. Samuti välitöös kasutatavaid mõõte- ja fikseerimisvahendeid (nt fotokaamera, klupp, kõrgus- ja kaugusmõõtja jt). Vaimsed võimed: ruumitaju ning ruumi ettekujutamise ja komponeerimise võime, loominguline mõtlemine, visuaalne mälu, loogiline mõtlemine ja üldistusvõime, iseseisvus ja otsustamisjulgus, vastutusvõime ja täpsus, koostöö- ja empaatiavõime, suhtlemisoskus ja pingetaluvus, saavutusvajadus, ilumeel ja hea maitse. Kehalised võimed: nägemine, kuulmine ja mõõduka füüsilise koormuse taluvus. Iseloomujooned: kohanemisvõime, stressitaluvus, koostöövõime, õppimisvõime, vastutusvõime, usaldusväärsus, emotsionaalne stabiilsus, korrektsus, enesedistsipliin, suhtlemisvalmidus, sotsiaalsus, loomingulisus, otsustusvõime ja iseseisvus, saavutusvajadus. Diplomeeritud maastikuarhitekt on erialase magistrikraadiga või sellega võrdsustatud haridusega isik. Kutsestandardi koostamise ajal töötavad maastikuarhitektid järgmistel ametikohtadel: maastikuarhitekt, linnaaednik, planeerija, looduskaitse spetsialist, projekteerija, konsultant, linna maastikuarhitekt, vallaarhitekt, arhitekt, arhitekt-planeerija, haljastusinsener. Kutsestandardi koostamise töörühm soovitab kasutada järgmisi ametinimetusi: maastikuarhitekt, maastikuarhitekt-konsultant, maakonna maastikuarhitekt, linna maastikuarhitekt, valla maastikuarhitekt, maastikuarhitekt-planeerija. Kutseala reguleerivad rahvusvahelised dokumendid: • Definition of the profession of landscape architect for the International Standard Classification of Occupations. International Labour Office, Geneva. Final Version approved by the World Council 2003, Banff, Canada of the International Federation of Landscape Architects, IFLA. http://www.iflaonline.org/images/PDF/landscapeArchi/ladeffinalversion30.pdf • ILO Resolution concerning updating the International Standard Classification of Occupations http://www.iflaonline.org/images/PDF/landscapeArchi/Update_ILO_Nov2008.pdf • Redrafted Definition of ISCO-08 unit group: Landscape Architect. September 2009 http://www.iflaonline.org/images/PDF/landscapeArchi/2162_las_updated_september2009.pdf • IFLA Charter for landscape architectural education (with EFLA addenda) (15.08.2005) http://europe.iflaonline.org/images/PDF/education/iflacharterforlaeducationeflaaddenda.pdf Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.4 ja B.2.5 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Maastikuarhitektuursete ehitusprojektide koostamine selle kõigis staadiumites 7 Planeeringu erialase osa koostamine kõigis planeeringu liikides 7 Maastiku uurimine ja hindamine 7 Maastikuhoolduskavade ja/või kaitsekorralduskavade koostamine 7 Diplomeeritud maastikuarhitekt, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Volitatud maastikuarhitekt-ekspert, tase 8 Landscape architect, level 8 2 Volitatud maastikuarhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 1) Volitatud maastikuarhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 3) Volitatud maastikuarhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 4) Volitatud maastikuarhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 5) Volitatud maastikuarhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Maastikuarhitekt 7 2017-06-19 2017-06-19 2018-05-15 8 8 2162 Maastikuarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Tööosad ja tööülesanded Kutsealased terminid Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Mart Hiob Artes Terrae OÜ, Eesti Maastikuarhitektide Liit Katrin Koov Eesti Kunstiakadeemia Andres Levald Eesti Arhitektide Liit, E-Konsult OÜ Toomas Muru Eesti Maaülikool, Eesti Maastikuarhitektide Liit Nele Nutt Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Maastikuarhitektide Liit Sulev Nurme Artes Terrae OÜ, Eesti Maastikuarhitektide Liit Sirle Salmistu Eesti Maastikuarhitektide Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Maastikuarhitektuur on eriala, mis tegeleb maastiku (välisruumi) ruumilise kujundamise ja kavandamisega (maastikuplaneerimisega Euroopa maastikukonventsiooni mõistes). Maastikuarhitektuuris käsitletakse maastikku sarnaselt Euroopa maastikukonventsioonile, mille kohaselt mõistetakse maastikku ruumina, mis on tekkinud looduslike tegurite ja/või inimese tegevuse tulemusena. Maastikuarhitektuuri objektiks on maastik ehk kogu välisruum ning maastikuarhitekt tegeleb nii ehitatud, ehitatava kui ka looduskeskkonnaga kõikjal, olenemata selle tegelikust seisundist või juriidilisest staatusest. Maastikuarhitekti ülesanne on maastike edendamiseks, loomiseks või taastamiseks vajalike meetmete ning tegevuste kavandamine. Käesolevas standardi mõistes on maastikuarhitektuurne ehitusprojekt nii eraldiseisev maastikuarhitektuurse objekti ehitusprojekt kui ka mistahes ehitusprojekti maastikuarhitektuurne osa (sh asendiplaan). Maastikuarhitekti töö eesmärk on maastiku ruumilise terviklahenduse väljatöötamine, võttes seejuures arvesse kultuurilisi (sh tehnoloogilisi, tehnilisi, kunstilisi jt), sotsiaalseid, majanduslikke ja ökoloogilisi aspekte. Maastikuarhitekti kutset omavad isikud on võimelised mõistma ja vahendama asjast puudutatud osapoolte vajadusi seoses ruumilise planeerimise, maastikuarhitektuurse projekteerimise, ehitamise, kultuuripärandi säilitamise ja väärtustamise ning loodusliku tasakaalu hoidmisega. Oma töös lähtub maastikuarhitekt kutse-eetikast ning heast planeerimis-, projekteerimis- ja ehitustavast. Volitatud maastikuarhitekt-ekspert, tase 8 on tippspetsialist, kellel on doktorikraad või muu sellega võrreldav akadeemiline kraad või on ta rahvusvaheliselt tunnustatud loovisik, kes on võimeline iseseisvalt ja omal vastutusel koostama, hindama ja juhtima maa-ja veealade, linnade ja teiste asulate ruumiliste planeeringute ja maastikuarhitektuursete ehitusprojektide terviklahendusi ning hindama maastikku ja ehitatud keskkonda. Töötab välja uusi meetodeid tööülesannete lahendamiseks. Volitatud maastikuarhitekt-ekspert tase 8 on võimeline andma keerulisemaid eksperthinnanguid oma erialal ja osalema rahvusvaheliste arhitektuurivõistluste žüriides. On võimeline töötama riigi ja kohalike omavalitsuste asutustes ning ülikoolis vastava ala tippspetsialistina. Maastikuarhitekti kutsealal on lisaks volitatud maastikuarhitekt-ekspert, tase 8-le järgmised kutsed: Diplomeeritud maastikuarhitekt, tase 7 töötab maastikuarhitektuursete objektidega avalikus või poolavalikus ruumis volitatud maastikuarhitekti juhendamisel või piiratud vastutusulatusega ning mitteavaliku ruumi objektidega iseseisvalt. Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 on spetsialist, kes on võimeline iseseisvalt ja omal vastutusel koostama, hindama ja juhtima maa-ja veealade, linnade ja teiste asulate ruumiliste planeeringute ja maastikuarhitektuursete ehitusprojektide terviklahendusi ning hindama ehitatud keskkonda. Volitatud maastikuarhitekt on võimeline andma tavapäraseid eksperthinnanguid oma erialal. Vajadusel osaleb maastikku puudutavate kohalike võistluste žüriides ning on võimeline töötama riigi ja kohalike omavalitsuste asutustes vastava ala asjatundjana. A.2.1 Maastikuarhitektuursete ehitusprojektide koostamise juhtimine A.2.2 Maastikuarhitektuursete ehitusprojektide koostamine selle kõigis staadiumites A.2.3 Planeeringute koostamise juhtimine A.2.4 Planeeringu maastikuarhitektuurse osa koostamine kõigis planeeringu liikides A.2.5 Planeeringute kõigi liikide ja ehitusprojektide ning ehitiste hindamine maastiku osas A.2.6 Maastiku uurimine ja hindamine A.2.7 Maastikuhoolduskavade ja/või kaitsekorralduskavade koostamine A.2.8 Muinsuskaitse eritingimuste koostamine (vastava tegevusloa olemasolul) ja muinsuskaitse aluse objekti projekteerimine A.2.9 Keskkonnamõju hindamine (vastava tegevusloa olemasolul) ja/või keskkonnamõju strateegiline hindamine A.2.10 Osalemine arhitektuuri- ja maastikuarhitektuurivõistluste ettevalmistamises ja žürii töös A.2.11 Töötamine riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes Maastikuarhitekti töö toimub valdavalt büroos, kuid ka välitingimustes objektil, ametiasutustes ja mujal. Töö on üldjuhul loominguline ja võib olla periooditi vaimselt pingeline. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Töö on mõõdukat füüsilist pingutust nõudev, toimudes igal aastaajal erinevates looduslikes tingimustes ja ilmastikuoludes ning kokku puutudes erinevate sotsiaalsete keskkondadega. Volitatud maastikuarhitekt-ekspert kasutab oma töös tavapäraseid bürootöövahendeid, mitmesuguseid kommunikatsioonitehnikaid, kontori- ja projekteerimistarkvara, kaarte ning maketeerimisvahendeid. Samuti välitöös kasutatavaid mõõte- ja fikseerimisvahendeid (nt fotokaamera, klupp, kõrgus- ja kaugusmõõtja jt). Vaimsed võimed: ruumitaju ning ruumi ettekujutamise ja komponeerimise võime, loominguline mõtlemine, visuaalne mälu, loogiline mõtlemine ja üldistusvõime, iseseisvus ja otsustamisjulgus, vastutusvõime ja täpsus, koostöö- ja empaatiavõime, suhtlemisoskus ja pingetaluvus, saavutusvajadus, ilumeel ja hea maitse. Kehalised võimed: nägemine, kuulmine ja mõõduka füüsilise koormuse taluvus. Iseloomujooned: kohanemisvõime, stressitaluvus, koostöövõime, õppimisvõime, vastutusvõime, usaldusväärsus, emotsionaalne stabiilsus, korrektsus, enesedistsipliin, suhtlemisvalmidus, sotsiaalsus, loomingulisus, otsustusvõime ja iseseisvus, saavutusvajadus. Volitatud maastikuarhitekt-ekspert on tippspetsialist, kellel on doktorikraad või muu sellega võrreldav akadeemiline kraad või on ta rahvusvaheliselt tunnustatud loovisik, kes on võimeline iseseisvalt ja omal vastutusel koostama, hindama ja juhtima maa-alade, linnade ja asulate ruumilisi planeeringuid ja maastikuarhitektuursete objektide ehitusprojekte ning hindama ehitatud keskkonda. Standardi koostamise ajal töötavad maastikuarhitektid järgmistel ametikohtadel: Maastikuarhitekt, linnaaednik, planeerija, looduskaitse spetsialist, projekteerija, konsultant, linna maastikuarhitekt, vallaarhitekt, arhitekt, arhitekt-planeerija, haljastusinsener. KS koostamise töörühm soovitab kasutada järgmisi ametinimetusi: maastikuarhitekt, maastikuarhitekt- konsultant, maakonna maastikuarhitekt, linna maastikuarhitekt, valla maastikuarhitekt, maastikuarhitekt-planeerija. Rahvusvahelised dokumendid: • Definition of the profession of landscape architect for the International Standard Classification of Occupations. International Labour Office, Geneva. Final Version approved by the World Council 2003, Banff , Canada of the International Federation of Landscape Architects, IFLA. http://www.iflaonline.org/images/PDF/landscapeArchi/ladeffinalversion30.pdf • ILO Resolution concerning updating the International Standard Classification of Occupations http://www.iflaonline.org/images/PDF/landscapeArchi/Update_ILO_Nov2008.pdf • Redrafted Definition of ISCO-08 unit group: Landscape Architect. September 2009 http://www.iflaonline.org/images/PDF/landscapeArchi/2162_las_updated_september2009.pdf • IFLA Charter for landscape architectural education (with EFLA addenda) (15.08.2005) http://europe.iflaonline.org/images/PDF/education/iflacharterforlaeducationeflaaddenda.pdf Selle kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 – B.2.6 ja B.2.12 (läbivad kompetentsid) ning soovi korral valitavate kompetentside B.2.7 – B.2.11 tõendamine. Maastikuarhitektuursete ehitusprojektide koostamise juhtimine 8 Maastikuarhitektuursete ehitusprojektide koostamine selle kõigis staadiumites 8 Planeeringute koostamise juhtimine 8 Planeeringu erialase osa koostamine kõigis planeeringu liikides 8 Planeeringute kõigi liikide ja ehitusprojektide ning ehitiste hindamine maastiku osas 8 Maastiku uurimine ja hindamine 8 Kutse taotlemisel võib soovi korral tõendada valitavaid kompetentse B.2.7 – B.2.11. Maastikuhoolduskavade ja/või kaitsekorralduskavade koostamine 8 Muinsuskaitse eritingimuste koostamine (vastava tegevusloa olemasolul) ja muinsuskaitse aluse objekti projekteerimine 8 Keskkonnamõju hindamine (vastava tegevusloa olemasolul) ja/või keskkonnamõju strateegiline hindamine 8 Osalemine arhitektuuri- ja maastikuarhitektuurivõistluste ettevalmistamises ja žürii töös 8 Töötamine riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes 8 Volitatud maastikuarhitekt-ekspert, tase 8 kutset läbiv kompetents 8 Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 Landscape architect, level 7 4 Maastikuarhitekt V (versioon 1) Maastikuarhitekt V (versioon 2) Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 (versioon 3) Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 (versioon 5) Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 (versioon 6) Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 (versioon 7) Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 (versioon 8) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Maastikuarhitekt 7 2017-06-19 2017-06-19 2018-05-15 7 7 2162 Maastikuarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Tööosad ja tööülesanded Kutsealased terminid Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Mart Hiob Artes Terrae OÜ, Eesti Maastikuarhitektide Liit Katrin Koov Eesti Kunstiakadeemia Andres Levald Eesti Arhitektide Liit, E-Konsult OÜ Toomas Muru Eesti Maaülikool, Eesti Maastikuarhitektide Liit Nele Nutt Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Maastikuarhitektide Liit Sulev Nurme Artes Terrae OÜ, Eesti Maastikuarhitektide Liit Sirle Salmistu Eesti Maastikuarhitektide Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Maastikuarhitektuur on eriala, mis tegeleb maastiku (välisruumi) ruumilise kujundamise ja kavandamisega (maastikuplaneerimisega Euroopa maastikukonventsiooni mõistes). Maastikuarhitektuuris käsitletakse maastikku sarnaselt Euroopa maastikukonventsioonile, mille kohaselt mõistetakse maastikku ruumina, mis on tekkinud looduslike tegurite ja/või inimese tegevuse tulemusena. Maastikuarhitektuuri objektiks on maastik ehk kogu välisruum ning maastikuarhitekt tegeleb nii ehitatud, ehitatava kui ka looduskeskkonnaga kõikjal, olenemata selle tegelikust seisundist või juriidilisest staatusest. Maastikuarhitekti ülesanne on maastike edendamiseks, loomiseks või taastamiseks vajalike meetmete ning tegevuste kavandamine. Käesolevas standardi mõistes on maastikuarhitektuurne ehitusprojekt nii eraldiseisev maastikuarhitektuurse objekti ehitusprojekt kui ka mistahes ehitusprojekti maastikuarhitektuurne osa (sh asendiplaan) . Maastikuarhitekti töö eesmärk on maastiku ruumilise terviklahenduse väljatöötamine, võttes seejuures arvesse kultuurilisi (sh tehnoloogilisi, tehnilisi, kunstilisi jt), sotsiaalseid, majanduslikke ja ökoloogilisi aspekte. Maastikuarhitekti kutset omavad isikud on võimelised mõistma ja vahendama asjast puudutatud osapoolte vajadusi seoses ruumilise planeerimise, maastikuarhitektuurse projekteerimise, ehitamise, kultuuripärandi säilitamise ja väärtustamise ning loodusliku tasakaalu hoidmisega. Oma töös lähtub maastikuarhitekt kutse-eetikast ning heast planeerimis-, projekteerimis- ja ehitustavast. Volitatud maastikuarhitekt (tase 7) on spetsialist, kes on võimeline iseseisvalt ja omal vastutusel koostama, hindama ja juhtima maa-ja veealade, linnade ja teiste asulate ruumiliste planeeringute ja maastikuarhitektuursete ehitusprojektide terviklahendusi ning hindama ehitatud keskkonda. Volitatud maastikuarhitekt on võimeline andma tavapäraseid eksperthinnanguid oma erialal. Vajadusel osaleb maastikku puudutavate kohalike võistluste žüriides ning on võimeline töötama riigi ja kohalike omavalitsuste asutustes vastava ala asjatundjana. Maastikuarhitekti kutsealal on lisaks volitatud maastikuarhitekt (tase 7-le) järgmised kutsed: Diplomeeritud maastikuarhitekt (tase 7) töötab maastikuarhitektuursete objektidega avalikus või poolavalikus ruumis volitatud maastikuarhitekti juhendamisel või piiratud vastutusulatusega ning mitteavaliku ruumi objektidega iseseisvalt. Volitatud maastikuarhitekt-ekspert (tase 8) on tippspetsialist, kellel on doktorikraad või muu sellega võrreldav akadeemiline kraad või on ta rahvusvaheliselt tunnustatud loovisik, kes on võimeline iseseisvalt ja omal vastutusel koostama, hindama ja juhtima maa-ja veealade, linnade ja teiste asulate ruumiliste planeeringute ja maastikuarhitektuursete ehitusprojektide terviklahendusi ning hindama maastikku ja ehitatud keskkonda. Töötab välja uusi meetodeid tööülesannete lahendamiseks. Volitatud maastikuarhitekt-ekspert tase 8 on võimeline andma keerulisemaid eksperthinnanguid oma erialal ja osalema rahvusvaheliste arhitektuurivõistluste žüriides. On võimeline töötama riigi ja kohalike omavalitsuste asutustes ning ülikoolis vastava ala tippspetsialistina. A.2.1 Maastikuarhitektuursete ehitusprojekti koostamise juhtimine A.2.2 Maastikuarhitektuurse ehitusprojektide koostamine selle kõigis staadiumites A.2.3 Planeeringute koostamise juhtimine A.2.4 Planeeringu maastikuarhitektuurse osa koostamine kõigis planeeringu liikides A.2.5 Planeeringute kõigi liikide ja ehitusprojektide ning ehitiste hindamine maastiku osas A.2.6 Maastiku uurimine ja hindamine A.2.7 Maastikuhoolduskavade ja/või kaitsekorralduskavade koostamine A.2.8 Muinsuskaitse eritingimuste koostamine (vastava tegevusloa olemasolul) ja muinsuskaitse aluse objekti projekteerimine A.2.9 Keskkonnamõju hindamine (vastava tegevusloa olemasolul) ja/või keskkonnamõju strateegiline hindamine A.2.10 Osalemine arhitektuuri- ja maastikuarhitektuurivõistluste ettevalmistamises ja žürii töös A.2.11 Töötamine riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes Maastikuarhitekti töö toimub valdavalt büroos, kuid ka välitingimustes objektil, ametiasutustes ja mujal. Töö on üldjuhul loominguline ja võib olla periooditi vaimselt pingeline. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Töö on mõõdukat füüsilist pingutust nõudev, toimudes igal aastaajal erinevates looduslikes tingimustes ja ilmastikuoludes ning kokku puutudes erinevate sotsiaalsete keskkondadega. Volitatud maastikuarhitekt kasutab oma töös tavapäraseid bürootöövahendeid, mitmesuguseid kommunikatsioonitehnikaid, kontori- ja projekteerimistarkvara, kaarte ning maketeerimisvahendeid. Samuti välitöös kasutatavaid mõõte- ja fikseerimisvahendeid (nt fotokaamera, klupp, kõrgus- ja kaugusmõõtja jt) Vaimsed võimed: ruumitaju ning ruumi ettekujutamise ja komponeerimise võime, loominguline mõtlemine, visuaalne mälu, loogiline mõtlemine ja üldistusvõime, iseseisvus ja otsustamisjulgus, vastutusvõime ja täpsus, koostöö- ja empaatiavõime, suhtlemisoskus ja pingetaluvus, saavutusvajadus, ilumeel ja hea maitse. Kehalised võimed: nägemine, kuulmine ja mõõduka füüsilise koormuse taluvus. Iseloomujooned: kohanemisvõime, stressitaluvus, koostöövõime, õppimisvõime, vastutusvõime, usaldusväärsus, emotsionaalne stabiilsus, korrektsus, enesedistsipliin, suhtlemisvalmidus, sotsiaalsus, loomingulisus, otsustusvõime ja iseseisvus, saavutusvajadus. Volitatud maastikuarhitekt on erialase magistrikraadiga või sellega võrdsustatud haridusega isik, kellel on vähemalt 4-aastane erialane järjepidev töökogemus peale kraadi omandamist. Kutsestandardi koostamise ajal töötavad maastikuarhitektid järgmistel ametikohtadel: maastikuarhitekt, linnaaednik, planeerija, looduskaitse spetsialist, projekteerija, konsultant, linna maastikuarhitekt, vallaarhitekt, arhitekt, arhitekt-planeerija, haljastusinsener. Kutsestandardi koostamise töörühm soovitab kasutada järgmisi ametinimetusi: maastikuarhitekt, maastikuarhitekt- konsultant, maakonna maastikuarhitekt, linna maastikuarhitekt, valla maastikuarhitekt, maastikuarhitekt-planeerija. Rahvusvahelised dokumendid: • Definition of the profession of landscape architect for the International Standard Classification of Occupations. International Labour Office, Geneva. Final Version approved by the World Council 2003, Banff , Canada of the International Federation of Landscape Architects, IFLA. http://www.iflaonline.org/images/PDF/landscapeArchi/ladeffinalversion30.pdf • ILO Resolution concerning updating the International Standard Classification of Occupations http://www.iflaonline.org/images/PDF/landscapeArchi/Update_ILO_Nov2008.pdf • Redrafted Definition of ISCO-08 unit group: Landscape Architect. September 2009 http://www.iflaonline.org/images/PDF/landscapeArchi/2162_las_updated_september2009.pdf • IFLA Charter for landscape architectural education (with EFLA addenda) (15.08.2005) http://europe.iflaonline.org/images/PDF/education/iflacharterforlaeducationeflaaddenda.pdf Selle kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 – B.2.6 ja B.2.12 (läbivad kompetentsid) ning soovi korral valitavate kompetentside B.2.7 – B.2.11 tõendamine. Maastikuarhitektuursete ehitusprojektide koostamise juhtimine 7 Maastikuarhitektuursete ehitusprojektide koostamine selle kõigis staadiumites 7 Planeeringute koostamise juhtimine 7 Planeeringu erialase osa koostamine kõigis planeeringu liikides 7 Planeeringute kõigi liikide ja ehitusprojektide ning ehitiste hindamine maastiku osas 7 Maastiku uurimine ja hindamine 7 Selle kutse taotlemisel võib soovi korral tõendada valitavaid kompetentse B.2.7–B.2.11. Maastikuhoolduskavade ja/või kaitsekorralduskavade koostamine 7 Muinsuskaitse eritingimuste koostamine (vastava tegevusloa olemasolul) ja muinsuskaitse aluse objekti projekteerimine 7 Keskkonnamõju hindamine (vastava tegevusloa olemasolul) ja/või keskkonnamõju strateegiline hindamine 7 Osalemine arhitektuuri- ja maastikuarhitektuurivõistluste ettevalmistamises ja žürii töös 7 Töötamine riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes 7 Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Raamatupidaja, tase 5 Accountant, level 5 3 Raamatupidaja, tase 5 (versioon 1) Raamatupidaja, tase 5 (versioon 2) Raamatupidaja, tase 5 (versioon 4) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Raamatupidamine Raamatupidaja 6 2017-06-19 2017-06-19 2022-05-04 5 5 2411 Raamatupidamise tippspetsialistid 0411 Majandusarvestus ja maksundus 69 Juriidilised toimingud ja arvepidamine Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Ene Rammo Kaubandus-Tööstuskoda Ester Vahtre Sky Laser Advertising Group Juta Püvi OÜ Leidre Konsultatsioonid Helle Noorväli Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Ursula Noorväli Baker Tilly Baltic OÜ Reidi Strandberg Gullfia OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Raamatupidaja, tase 5 kutsestandard on välja töötatud: a) Kutsehariduse vastava taseme õppekava aluseks b) Isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks c) Erialaste täiendkoolituste õppekavade aluseks. Raamatupidamine on kitsamas mõttes finantsarvestuse osa, mis tegeleb raamatupidamiskannetega (raamatupidamisregistrite pidamisega). Laiemas mõttes hõlmab ta sama majandusüksuse majandusanalüüsi, tegevuse planeerimist (kavandamist, eelarvestamist) ja sisekontrolli. Raamatupidajad töötavad äri-, avalikus- ja mittetulundussektoris. Raamatupidaja korraldab raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava info saamine majandusüksuse finantsseisundist ja tegevustulemusest. Raamatupidaja juhindub Eesti finantsaruandluse standardist ja/või rahvusvahelistest EL-s tunnustatud standarditest, arvestuse ja aruandluse põhimõtetest ning järgib raamatupidaja kutse-eetika nõudeid. Raamatupidamise kutsealal on välja töötatud kutsed kolmel tasemel: - Raamatupidaja, tase 5 - Vanemraamatupidaja, tase 6 - Juhtivraamatupidaja, tase 7 Käesolevas kutsestandardis on kirjeldatud Raamatupidaja, tase 5 kutsealaseid kompetentsusnõudeid. 5. taseme raamatupidaja tegeleb finants- ja maksuarvestusega, finantsaruannete analüüsiga ning kulu- ja eelarvestusega. Tema põhilised tööülesanded on seotud igapäevase raamatupidamise tööga, sh maksu-deklaratsioonide täitmisega, statistiliste aruannete koostamisega jne. 5. taseme raamatupidaja töö eeldab isiklikku vastutust ja iseseisvust ning nõuab koostööd meeskonna/grupi teiste liikmetega. Selle taseme raamatupidaja oskab planeerida oma tööd ja aega, on täpne ja kohusetundlik ning hea suhtleja. A.2.1 Finantsarvestus 1. Raamatupidamise korraldamine ja raamatupidamisüksuse juhtimine 2. Majandussündmuste kirjendamine ja dokumenteerimine 3. Aruannete koostamine A.2.2 Maksuarvestus 1. Maksudeklaratsioonide koostamine A.2.3 Juhtimisarvestus 1. Kuluarvestus 2. Eelarvestamine 3. Majandusüksuse tegevuse analüüsimine Raamatupidajad töötavad siseruumides/büroos. Tööaeg on üldjuhul on fikseeritud, kuid töökorraldusest tulenevalt võib olla paindlik, nt kaugtöö vormis. Töötatakse enamasti arvutiga ja sundasendis laua taga istudes, mis põhjustab erinevaid terviseprobleeme: lihaspingeid, stress jne. Töö on üldjuhul rutiinne. Töötempo on valdavalt stabiilne, kuid võib perioodiliselt olla pingeline. Büroo- ja sidetehnika ning tööks vajalik arvutitarkvara. - pinge- ja stressitaluvus, - koostöövõime ja suhtlemisvalmidus, - täpsus ja korrektsus, - õppimisvõime, - vastutusvõime, - otsustusvõime ja iseseisvus, - analüütiline (matemaatiline) võimekus ja loogiline mõtlemine, - keskendumisvõime, - ausus ja usaldatavus. 5. taseme raamatupidajal on keskharidus. Ta on kas: a) lõpetanud täies mahus kutseõppeasutuses vastava tasemeõppe õppekava või b) omab praktilist töökogemust raamatupidajana. raamatupidaja, palgaarvestaja, raamatupidaja assistent, kassapidaja, andmesisestaja. Selle kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside (B.2.1-B.2.4) tõendamine. Finantsarvestus 5 Maksuarvestus 5 Juhtimisarvestus 5 Raamatupidaja, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Vanemraamatupidaja, tase 6 Accountant, level 6 9 Raamatupidaja II (versioon 1) Raamatupidaja II (versioon 2) Raamatupidaja II (versioon 3) Raamatupidaja II (versioon 4) Raamatupidaja II (versioon 5) Raamatupidaja II (versioon 6) Raamatupidaja II (versioon 8) Vanemraamatupidaja, tase 6 (versioon 10) Vanemraamatupidaja, tase 6 (versioon 7) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Raamatupidamine Raamatupidaja 6 2017-06-19 2017-06-19 2022-05-04 6 6 2411 Raamatupidamise tippspetsialistid 0411 Majandusarvestus ja maksundus 69 Juriidilised toimingud ja arvepidamine Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Ene Rammo Kaubandus-Tööstuskoda Ester Vahtre Sky Laser Advertising Group Juta Püvi OÜ Leidre Konsultatsioonid Helle Noorväli Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Ursula Noorväli Baker Tilly Baltic OÜ Reidi Strandberg Gullfia OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Vanemraamatupidaja, tase 6 kutsestandard on välja töötatud: a) Kõrghariduse vastava taseme õppekava aluseks b) Isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks c) Erialaste täiendkoolituste õppekavade aluseks. Raamatupidamine on kitsamas mõttes finantsarvestuse osa, mis tegeleb raamatupidamiskannetega (raamatupidamisregistrite pidamisega). Laiemas mõttes hõlmab ta sama majandusüksuse majandusanalüüsi, tegevuse planeerimist (kavandamist, eelarvestamist) ja sisekontrolli. Raamatupidajad töötavad äri-, avalikus- ja mittetulundussektoris. Raamatupidaja korraldab raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava info saamine majandusüksuse finantsseisundist ja tegevustulemusest. Raamatupidaja juhindub Eesti finantsaruandluse standardist ja/või rahvusvahelistest EL-s tunnustatud standarditest, arvestuse ja aruandluse põhimõtetest ning järgib raamatupidaja kutse-eetika nõudeid. Raamatupidamise kutsealal on välja töötatud kutsed kolmel tasemel: - Raamatupidaja, tase 5 - Vanemraamatupidaja, tase 6 - Juhtivraamatupidaja, tase 7 Käesolevas kutsestandardis on kirjeldatud Vanemraamatupidaja, tase 6 kutsealased kompetentsusnõuded. 6. taseme vanemraamatupidaja tegeleb finants-, juhtimis- ja maksuarvestusega, finantsaruannete analüüsiga ning kulu- ja eelarvestusega. Tema põhilised tööülesanded on seotud igapäevase raamatupidamise tööga, eelarvete ja finantsaruannete ettevalmistamise ja koostamisega, finantstegevuse analüüsimisega ning arvestusalase nõustamisega. Vanemraamatupidaja töö eeldab isiklikku vastutust ja iseseisvust ning vajadusel teiste meeskonnaliikmete kontrollimist ja juhendamist. Vanemraamatupidaja planeerib oma tööd ja aega, on täpne ja kohusetundlik ning hea suhtleja. A.2.1 Finantsarvestus 1. Raamatupidamise korraldamine ja raamatupidamisüksuse juhtimine 2. Majandussündmuste kirjendamine ja dokumenteerimine 3. Aruannete koostamine A.2.2 Maksuarvestus 1. Maksudeklaratsioonide koostamine 2. Maksude kavandamine ja analüüsimine A.2.3 Juhtimisarvestus 1. Kuluarvestus 2. Eelarvestamine 3. Majandusüksuse tegevuse analüüsimine Raamatupidajad töötavad siseruumides/büroos. Tööaeg on üldjuhul on fikseeritud, kuid töökorraldusest tulenevalt võib olla paindlik, nt kaugtöö vormis. Töötatakse enamasti arvutiga ja sundasendis laua taga istudes, mis põhjustab erinevaid terviseprobleeme: lihaspingeid, stress jne. Töö on üldjuhul rutiinne. Töötempo on valdavalt stabiilne, kuid võib perioodiliselt olla pingeline. Büroo- ja sidetehnika ning tööks vajalik arvutitarkvara. - pinge- ja stressitaluvus, - koostöövõime ja suhtlemisvalmidus, - täpsus ja korrektsus, - õppimisvõime, - vastutusvõime, - otsustusvõime ja iseseisvus, - analüütiline (matemaatiline) võimekus ja loogiline mõtlemine, - keskendumisvõime, - ausus ja usaldatavus. 6. taseme vanemraamatupidajal on bakalaureuse kraad või rakendus-kõrgharidus ja ta omab praktilist töökogemust raamatupidajana. raamatupidaja, vanemraamatupidaja, pearaamatupidaja. Selle kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside (B.2.1-B.2.4) tõendamine. Finantsarvestus 6 Maksuarvestus 6 Juhtimisarvestus 6 Vanemraamatupidaja, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Juhtivraamatupidaja, tase 7 Controller general, level 7 9 Juhtivraamatupidaja, tase 7 (versioon 10) Juhtivraamatupidaja, tase 7 (versioon 7) Raamatupidaja III (versioon 1) Raamatupidaja III (versioon 2) Raamatupidaja III (versioon 3) Raamatupidaja III (versioon 4) Raamatupidaja III (versioon 5) Raamatupidaja III (versioon 6) Raamatupidaja III (versioon 8) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Raamatupidamine Raamatupidaja 6 2017-06-19 2017-06-19 2022-05-04 7 7 2411 Raamatupidamise tippspetsialistid 0411 Majandusarvestus ja maksundus 69 Juriidilised toimingud ja arvepidamine Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Ene Rammo Kaubandus-Tööstuskoda Ester Vahtre Sky Laser Advertising Group Juta Püvi OÜ Leidre Konsultatsioonid Helle Noorväli Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Ursula Noorväli Baker Tilly Baltic OÜ Reidi Strandberg Gullfia OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Juhtivraamatupidaja, tase 7 kutsestandard on välja töötatud: a) Kõrghariduse vastava taseme õppekava aluseks b) Isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks c) Erialaste täiendkoolituste õppekavade aluseks. Raamatupidamine on kitsamas mõttes finantsarvestuse osa, mis tegeleb raamatupidamiskannetega (raamatupidamisregistrite pidamisega). Laiemas mõttes hõlmab ta sama majandusüksuse majandusanalüüsi, tegevuse planeerimist (kavandamist, eelarvestamist) ja sisekontrolli. Raamatupidajad töötavad äri-, avalikus- ja mittetulundussektoris. Raamatupidaja korraldab raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava info saamine majandusüksuse finantsseisundist ja tegevustulemusest. Raamatupidaja juhindub Eesti finantsaruandluse standardist ja/või rahvusvahelistest EL-s tunnustatud standarditest, arvestuse ja aruandluse põhimõtetest ning järgib raamatupidaja kutse-eetika nõudeid. Raamatupidamise kutsealal on välja töötatud kutsed kolmel tasemel: - Raamatupidaja, tase 5 - Vanemraamatupidaja, tase 6 - Juhtivraamatupidaja, tase 7 Käesolevas kutsestandardis on kirjeldatud Juhtivraamatupidaja, tase 7 kutsealaseid kompetentsusnõudeid. 7. taseme juhtivraamatupidaja tegeleb finants-, juhtimis- ja maksuarvestusega, finantsaruannete analüüsiga, kulu- ja eelarvestusega ning audiitorkontrolliga. Tema põhilised tööülesanded on raamatupidamise töö planeerimine, juhtimine ja järelevalve teostamine, struktuuriüksuse esindamine suhetes organisatsiooni siseste ja väliste osapooltega; eelarvete ning finantsaruannete ettevalmistamine ja koostamine; finantstegevuse analüüs ning ressursside efektiivse kasutamise tagamine. Ta on võimeline vastu võtma õigeid rahandusalaseid otsuseid ja oskab maandada finantsriske. Juhtivraamatupidaja töö eeldab isiklikku vastutust ja iseseisvust ning nõuab koostööd meeskonna/grupi teiste liikmetega ja vastutab alluvate töö eest. Juhtivraamatupidaja planeerib oma tööd ja aega, on täpne ja kohusetundlik ning hea suhtleja. A.2.1 Finantsarvestus 1. Raamatupidamise korraldamine ja raamatupidamisüksuse juhtimine 2. Majandussündmuste kirjendamine ja dokumenteerimine 3. Aruannete koostamine 4. Aruannete analüüsimine hinnangute andmiseks A.2.2 Maksuarvestus 1. Maksude kavandamine ja analüüsimine A.2.3 Juhtimisarvestus 1. Kuluarvestus 2. Eelarvestamine 3. Majandusüksuse tegevuse analüüsimine Raamatupidajad töötavad siseruumides/büroos. Tööaeg on üldjuhul on fikseeritud, kuid töökorraldusest tulenevalt võib olla paindlik, nt kaugtöö vormis. Töötatakse enamasti arvutiga ja sundasendis laua taga istudes, mis põhjustab erinevaid terviseprobleeme: lihaspingeid, stress jne. Töö on üldjuhul rutiinne. Töötempo on valdavalt stabiilne, kuid võib perioodiliselt olla pingeline. Büroo- ja sidetehnika ning tööks vajalik arvutitarkvara. - pinge- ja stressitaluvus, - koostöövõime ja suhtlemisvalmidus, - täpsus ja korrektsus, - õppimisvõime, - vastutusvõime, - otsustusvõime ja iseseisvus, - analüütiline (matemaatiline) võimekus ja loogiline mõtlemine, - keskendumisvõime, - ausus ja usaldatavus. 7. taseme juhtivraamatupidajal on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, praktiline töökogemus raamatupidajana ning läbitud erialased täienduskoolitused. finantsjuht, pearaamatupidaja, vanemraamatupidaja, raamatupidaja, controller. Selle kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside (B.2.1-B.2.4) tõendamine. Finantsarvestus 7 Maksuarvestus 7 Juhtimisarvestus 7 Juhtivraamatupidaja, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Korteriühistu juht, tase 4 Manager of multi-apartment association, level 4 7 Korterelamuhaldur II (versioon 1) Korterelamuhaldur II (versioon 2) Korterelamuhaldur II (versioon 3) Korterelamuhaldur II (versioon 4) Korteriühistu juht, tase 4 (versioon 8) Korteriühistujuht, tase 4 (versioon 5) Korteriühistujuht, tase 4 (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara haldur 7 2017-06-19 2017-06-19 2022-06-14 4 4 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Anu Sarnet Eesti Korteriühistute Liit Marit Otsing Eesti Korteriühistute Liit Jüri Kröönström Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit Peeter Lauring 13 KÜ-d Tapa linnas Jaanus Luhaäär KÜ Nõlvaku 1 ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Korteriühistu juhi 4. taseme kutsestandard on välja töötatud: a) Isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks b) Erialaste täiendkoolituste õppekavade aluseks. Korteriühistujuht töötab korteri- või hooneühistus (edaspidi ühistu) või korterelamute haldamisega tegelevas ettevõttes. Tema tööülesanded on ühistu juhtimine ja korterelamu majandamise säästlik ja plaanipärane kavandamine ja korraldamine. Ta lähtub oma töös korteriomanike tahtest, pöörates suurt tähelepanu ühistusisesele suhtluskorraldusele. Korteriühistujuht töötab ja võtab vastu otsuseid iseseisvalt. Oskusteavet nõudvate otsuste ja küsimuste korral konsulteerib vastava ala spetsialistidega. Selles kutsestandardis kirjeldatud tegevusnäitajad on koostatud kinnisvara korrashoiu valdkonna standardis EVS 807 esitatud tegevuste klassifikaatorit silmas pidades. A.2.1 Korterelamu majandamise ja ühistu juhtimise strateegiline korraldamine 1. Pikaajalise investeeringute ajakava koostamine 2. Ühistu pikaajalise majanduskava koostamine ja elluviimise korraldamine A.2.2 Korterelamu majandamise ja ühistu juhtimise taktikaline korraldamine 1. Korterelamu tehniliste ülevaatuste juhtimine 2. Hooldusraamatu ja hoone/kinnistu passi pidamine 3. Korterelamu hoolduskorralduse ettevalmistamine 4. Majandusaasta kava koostamine 5. Tugiteenuste korraldamine 6. Kinnisvara korrashoiu teenuste hangete korraldamine, lepingute haldamine ja korrashoiuteenuste 7. järelevalve 8. Avariide likvideerimise korraldamine 9. Tarbimisteenuste korraldamine 10. Aruannete koostamine ja edastamine 11. Väikesemahuliste ehitus- ja renoveerimistööde korraldamine A.2.3 Korterelamu majandamise ja ühistu juhtimise operatiivne korraldamine 1. Ohutus- ja evakuatsiooninõuete täitmise korraldamine 2. Korrashoiutegevuste kuluanalüüsi tegemine 3. Elanike nõustamine 4. Üldkoosoleku korraldamine 5. Ühistu esindamine 6. Sisekommunikatsiooni ja ühistegevuste korraldamine Töökeskkond on muutuv, töötada tuleb nii sise- kui väliskeskkonnas, mistõttu on vajalik hea tervis ja füüsiline vastupidavus. Iga hallatav objekt (korterelamu kinnistu) on arhitektuuriliste eripärade ja omanike soovide tõttu erinev ning nõuab personaalset lähenemist. Tööaeg on otseses sõltuvuses probleemidest kinnistul, mistõttu peab arvestama, et mõnikord tuleb tööülesandeid täita ka väljaspool tööaega. Korteriühistujuht kasutab oma töös tavapäraseid bürootöö- ja kommunikatsioonivahendeid, kontoritarkvara, mõõtmis- ja kontrollseadmeid. Korteriühistujuhi kutsealal töötamine eeldab inimeselt teenindus- ja suhtlemisvalmidust ning avatust. Korterelamu elanikega suhtlemine nõuab meeldivat ja viisakat käitumisstiili, rahulikku meelt, kannatlikkust, paindlikkust ning lugupidamist erinevuste suhtes (etnilised, kultuurilised ja religioossed erinevused, erivajadused jne). Kutsealal töötamist toetavateks isikuomadusteks on planeerimis-, organiseerimis- ja juhtimisoskus, täpsus, hoolikus, kohusetunne ja ausus, enesedistsipliin ja usaldatavus. Samuti tuleb erinevates olukordades kasuks pingetaluvus ja enesekehtestamise võime. Korteriühistujuhina töötavad tavapäraselt inimesed, kellel on vähemalt keskharidus ning kes on oma kutseoskused omandanud kutsealase täienduskoolituse kursustel ning tööpraktikaga. Majahaldur, elamuhaldur, korteriühistu tegevjuht, korteriühistu juhatuse liige. Korteriomandi- ja korteriühistuseadusest tulenevad nõuded korteriühistujuhile valitseja juures majahaldurina tegutsemisel. Kutse saamiseks on vajalik tõendada kõik kompetentsid (B.2.1-B.2.4). Korterelamu majandamise ja ühistu juhtimise strateegiline korraldamine 4 Korterelamu majandamise ja ühistu juhtimise taktikaline korraldamine 4 Korterelamu majandamise ja ühistu juhtimise operatiivne korraldamine 4 Korteriühistujuht, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Raudteeinsener, tase 6 Railway Engineer, EstQF Level 6 6 Raudteeinsener IV (versioon 1) Raudteeinsener IV (versioon 2) Raudteeinsener IV (versioon 3) Raudteeinsener, tase 6 (versioon 4) Raudteeinsener, tase 6 (versioon 5) Raudteeinsener, tase 6 (versioon 7) Raudteeinsener, tase 6 (versioon 8) Raudtee automaatika ja kommunikatsioonitehnika ehitamine ja käitamine Raudtee kontaktvõrgu ehitamine ja käitamine Raudteeliikluse korraldamine Raudteetranspordi planeerimine Raudteeveeremi ehitamine ja käitamine Rööbastee ehitamine ja käitamine Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Inseneeria (transport) Raudteeinsener 7 2017-06-30 2017-06-30 2022-04-28 6 6 2144 Mehaanikainsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Raudteeinseneride kutsetasemete kirjeldused ja profiilid Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Arvuti kasutamise oskused Arvo Smiltinš Leonhard Weiss Baltic Holding OÜ Urmas Lükki Edelaraudtee Infrastruktuuri AS kutsekomisjon Kristina Fuks-Kuus Tehnilise Järelevalve Amet Rita Ojala Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Anto Looken SA Raudteekutsed Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid 6. taseme raudteeinseneri kutsestandard on õppe- ja koolituskavade, isikute kompetentsuse hindamise ning kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemise alus. Raudteeinseneride töö eesmärk on kavandada, korraldada ja tagada ohutu reisijate ja kaubavedu raudteel. Raudteeinsenerid on kõrgharidusega tehnika- ja/või tehnoloogiaspetsialistid või juhid, kes töötavad raudteeinfrastruktuuri majandamise, raudteeveoteenuste osutamise ning raudteeveeremi (edaspidi veeremi) kasutamise ja raudteerajatiste ehitamisega tegelevates ettevõtetes ja asutustes. Raudteeinsenerid on valmis töötama interdistsiplinaarses meeskonnas koos raudteeehitus-, mehaanika- ja transpordiinseneride ning logistikutega. Raudteeinsener, tase 6 6. taseme raudteeinsener kavandab ja korraldab olemasolevate tehnoloogiate ja tehnika käigushoidmist oma spetsialiseerumise valdkonnas (ehitamine sh järelevalve, raudteeliikluse korraldamine jm). Tööga kaasneb ressursside jagamine, töötajate tegevuse juhtimine ning juhendamine. Töö eeldab tegutsemist keerulistes ja ettearvamatutes olukordades ning enda ja teiste töötajate töö tulemuste eest vastutamist. 6. taseme raudteeinsener spetsialiseerub kitsamale töövaldkonnale (erialale) ning ametialale (allerialale) vt p A.2 Seotud kutsed: Diplomeeritud raudteeinsener, tase 7; Volitatud raudteeinsener, tase 8. Raudteeinseneride kutsetasemete kirjeldusi ja profiile vt lisast 1. A.2.1 Raudteeinfrastruktuuri ja veeremi kasutuse ning koostoime tagamine. A.2.2 Juhtimine. A.2.3 Raudteeveeremi ehitamine ja käitamine A.2.4 Raudteeliikluse korraldamine A.2.5 Rööbastee ehitamine ja käitamine A.2.6 Raudtee automaatika ja kommunikatsioonitehnika ehitamine ja käitamine A.2.7 Raudteetranspordi planeerimine A.2.8 Raudtee kontaktvõrgu ehitamine ja käitamine Raudteeveeremi ehitamisel ja käitamisel: A.2.9 Vagunite ehitamine ja käitamine A.2.10 Vedurite ehitamine ja käitamine A.2.11 Mootorrongide ehitamine ja käitamine Rööbastee ehitamisel ja käitamisel: A.2.12 Rööbastee tehnohoole A.2.13 Ehitusjuhtimine rööbastee ehitamisel A.2.14 Järelevalve tegemine rööbastee ehitamisel ja käitamisel A.2.15 Raudteesildade tehnohoole Raudtee automaatika ja kommunikatsioonitehnika ehitamisel ja käitamisel: A.2.16 Ehitusjuhtimine automaatika ja kommunikatsioonitehnika ehitamisel A.2.17 Side- ja turvanguseadme tehnohoole A.2.18 Järelevalve tegemine automaatika ja kommunikatsioonitehnika ehitamisel ja käitamisel Raudtee kontaktvõrgu ehitamisel ja käitamisel: A.2.19 Ehitusjuhtimine kontaktvõrgu ehitamisel A.2.20 Kontaktvõrgu tehnohoole A.2.21 Järelevalve tegemine kontaktvõrgu ehitamisel ja käitamisel Raudteeinsenerid töötavad sise- ja/või välistingimustes. Vajadusel tuleb töötada väljaspool tavalist tööaega. Töö võib olla pingeline. Töötades tuleb arvestada liiklusest tulenevate ohtudega, võimalik on kokkupuude müra, vibratsiooni ja heitgaasidega. Kohustus on järgida tööohutuse, töötervishoiu ja liiklusohutuse nõudeid. Raudteeinsenerid kasutavad oma töös põhiliselt infokommunikatsiooni seadmeid (arvutid, telefonid raadiojaamad) ja intelligentseid transpordisüsteeme (info-, broneerimis- ja maksesüsteemid jms), kontoritehnikat, tarkvara (tekstitöötlus, tabelarvutus, internetisuhtlus jms), spetsiaalseid arvutus- ja joonestusprogramme ning kontroll- ja mõõteriistu. Töö eeldab täpsust, insenerlikku loogilist mõtlemist, enesekehtestamist, ruumitaju, analüüsi-, otsustus-, vastutus- ja kohanemisvõimet ning koostöö- ja suhtlemisvalmidust. 6. taseme raudteeinseneri kutse saamine eeldab tehnikaalast kõrgharidust, erialast töökogemust ja täiendusõppe läbimist. Tootmisjuht, piirkonnajuht, tehnoloog, spetsialist, peamehaanik, osakonna- või tsehhijuhataja, raudtee liikluskorraldaja, raudteevedude korraldaja, raudteeohutuse juht. Kutsetunnistuse omamine võimaldab tegutseda raudteerajatiste ehitamise ja korrashoiu alal vastutava spetsialistina Majandus- ja Kommunikatsiooni Ministeeriumi poolt tunnustatud tegevusvaldkonnas vastavalt ehitusseadustikule ja raudteeseadusele. Raudteeinsener, tase 6 kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.2 ja B.2.22 (läbiv kompetents) tõendamine ning vähemalt ühe kompetentsi tõendamine spetsialiseerumiste valikust B.2.3 - B.2.8. Lisaks on nõutav vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine järgmistel spetsialiseerumistel: Raudteeveeremi ehitamine ja käitamine: nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.9 - B.2.11. Rööbastee ehitamine ja käitamine: nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.12 - B.2.15 Raudtee automaatika ja kommunikatsioonitehnika ehitamine ja käitamine: nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.16 - B.2.18. Raudtee kontaktvõrgu ehitamine ja käitamine: nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.19-B.2.21. Raudteeinfrastruktuuri ja veeremi kasutuse ning koostoime tagamine 6 Juhtimine 6 Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine spetsialiseerumiste valikust B.2.3 - B.2.8. Lisaks on nõutav vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine järgmistel spetsialiseerumistel: Raudteeveeremi ehitamine ja käitamine: nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.9 - B.2.11. Rööbastee ehitamine ja käitamine: nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.12 - B.2.15 Raudtee automaatika ja kommunikatsioonitehnika ehitamine ja käitamine: nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.16 - B.2.18. Raudtee kontaktvõrgu ehitamine ja käitamine: nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.19-B.2.21. Vagunite ehitamine ja käitamine 6 Vedurite ehitamine ja käitamine 6 Mootorrongide ehitamine ja käitamine 6 Rööbastee tehnohoole 6 Ehitusjuhtimine rööbastee ehitamisel 6 Järelevalve tegemine rööbastee ehitamise ja käitamisel 6 Raudteesildade tehnohoole 6 Ehitusjuhtimine automaatika ja kommunikatsioonitehnika ehitamisel 6 Side- ja turvanguseadmete tehnohoole 6 Järelevalve tegemine automaatika ja kommunikatsioonitehnika ehitamisel ja käitamisel 6 Ehitusjuhtimine kontaktvõrgu ehitamisel 6 Kontaktvõrgu tehnohoole 6 Järelevalve tegemine kontaktvõrgu ehitamisel ja käitamisel 6 Raudteeinsener, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Diplomeeritud raudteeinsener, tase 7 Diploma Railway Engineer, EstQF Level 7 6 Diplomeeritud raudteeinsener V (versioon 1) Diplomeeritud raudteeinsener V (versioon 2) Diplomeeritud raudteeinsener V (versioon 3) Diplomeeritud raudteeinsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud raudteeinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud raudteeinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud raudteeinsener, tase 7 (versioon 8) Raudtee automaatika ja kommunikatsioonitehnika ehitamine ja käitamine Raudtee kontaktvõrgu ehitamine ja käitamine Raudteeliikluse korraldamine Raudteetranspordi planeerimine Raudteeveeremi ehitamine ja käitamine Rööbastee ehitamine ja käitamine Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Inseneeria (transport) Raudteeinsener 7 2017-06-30 2017-06-30 2022-04-28 7 7 2144 Mehaanikainsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Raudteeinseneride kutsetasemete kirjeldused ja profiilid Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Arvo Smiltinš Leonhard Weiss Baltic Holding OÜ Urmas Lükki Edelaraudtee Infrastruktuuri AS kutsekomisjon Kristina Fuks-Kuus Tehnilise Järelevalve Amet Rita Ojala Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Anto Looken SA Raudteekutsed Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid 7. taseme diplomeeritud raudteeinseneri kutsestandard on õppe- ja koolituskavade, isikute kompetentsuse hindamise ning kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemise alus. Raudteeinseneride töö eesmärk on kavandada, korraldada ja tagada ohutu reisijate ja kaubavedu raudteel. Raudteeinsenerid on kõrgharidusega tehnika- ja/või tehnoloogiaspetsialistid või juhid, kes töötavad raudteeinfrastruktuuri majandamise, raudteeveoteenuste osutamise ning raudteeveeremi (edaspidi veeremi) kasutamise ja raudteerajatiste ehitamisega tegelevates ettevõtetes ja asutustes. Raudteeinsenerid on valmis töötama interdistsiplinaarses meeskonnas koos raudteeehitus-, mehaanika- ja transpordiinseneride ning logistikutega. Diplomeeritud raudteeinsener, tase 7 7. taseme diplomeeritud raudteeinsener rakendab inseneriteadmisi, võimeid ja praktilisi oskusi olemasolevate tehnoloogiate ja tehnika käigushoidmiseks ning arendamiseks oma spetsialiseerumise valdkonnas (ehitamine sh projekteerimine ja järelevalve, raudteeliikluse korraldamine jm). Tööga kaasneb ressursside jagamine, töötajate tegevuse juhtimine ning juhendamine. Töö eeldab iseseisvat tegutsemist keerulistes ja uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades ning enda ja teiste töötajate töö tulemuste eest vastutamist. 7. taseme diplomeeritud raudteeinsener spetsialiseerub valikuliselt kitsamale töövaldkonnale (erialale) ning ametialale (allerialale) vt p A.2 Oma spetsialiseerumise valdkonnas võib ta olla raudteeinseneride koolitaja (õppetöö korraldaja, lektor, projektide juhendaja jm). Seotud kutsed: Raudteeinsener, tase 6; Volitatud raudteeinsener, tase 8. Raudteeinseneride kutsetasemete kirjeldusi ja profiile vt lisast 1. A.2.1 Raudteeinfrastruktuuri ja veeremi kasutuse ning koostoime tagamine. A.2.2 Juhtimine. A.2.3 Raudteeveeremi ehitamine ja käitamine A.2.4 Raudteeliikluse korraldamine. A.2.5 Rööbastee ehitamine ja käitamine A.2.6 Raudtee automaatika ja kommunikatsioonitehnika ehitamine ja käitamine. A.2.7 Raudteetranspordi planeerimine. A.2.8 Raudtee kontaktvõrgu ehitamine ja käitamine Raudteeveeremi ehitamisel ja käitamisel: A.2.9 Vagunite ehitamine ja käitamine A.2.10 Vedurite ehitamine ja käitamine A.2.11 Mootorrongide ehitamine ja käitamine Rööbastee ehitamisel ja käitamisel: A.2.12 Projekteerimine ja projekteerimise juhtimine. A.2.13 Rööbastee tehnohoole A.2.14 Ehitusjuhtimine rööbastee ehitamisel A.2.15 Järelevalve tegemine rööbastee ehitamisel ja käitamisel A.2.16 Raudteesildade tehnohoole Raudtee automaatika ja kommunikatsioonitehnika ehitamisel ja käitamisel: A.2.17 Projekteerimine ja projekteerimise juhtimine A.2.18 Ehitusjuhtimine automaatika ja kommunikatsioonitehnika ehitamisel A.2.19 Side- ja turvanguseadmete tehnohoole A.2.20 Järelevalve tegemine automaatika ja kommunikatsioonitehnika ehitamisel ja käitamisel Raudtee kontaktvõrgu ehitamisel ja käitamisel: A.2.21 Projekteerimine ja projekteerimise juhtimine A.2.22 Ehitusjuhtimine kontaktvõrgu ehitamisel A.2.23 Kontaktvõrgu tehnohoole A.2.24 Järelevalve tegemine kontaktvõrgu ehitamisel ja käitamisel Raudteeinsenerid töötavad sise ja/või välistingimustes. Vajadusel tuleb töötada väljaspool tavalist tööaega. Töö võib olla pingeline. Töötades tuleb arvestada liiklusest tulenevate ohtudega, võimalik on kokkupuude müra, vibratsiooni ja heitgaasidega. Kohustus on järgida tööohutuse, töötervishoiu ja liiklusohutuse nõudeid. Raudteeinsenerid kasutavad oma töös põhiliselt infokommunikatsiooni seadmeid (arvutid, telefonid raadiojaamad) ja intelligentseid transpordisüsteeme (info-, broneerimis- ja maksesüsteemid jms), kontoritehnikat, tarkvara (tekstitöötlus, tabelarvutus, internetisuhtlus jms), spetsiaalseid arvutus- ja joonestusprogramme ning kontroll- ja mõõteriistu. Töö eeldab täpsust, insenerlikku loogilist mõtlemist, loovust, enesekehtestamist, ruumitaju, analüüsi-, otsustus-, vastutus- ja kohanemisvõimet ning koostöö- ja suhtlemisvalmidust. 7. taseme diplomeeritud raudteeinseneri kutse saamine eeldab tehnikaalast kõrgharidust, erialast töökogemust ja täiendusõppe läbimist. Spetsialist, insener, projektijuht, raudtee liikluskorraldaja, raudteevedude korraldaja, raudteeohutuse juht, tootmisjuht, piirkonnajuht, tehnoloog, osakonna- või tsehhijuhataja, käidujuht. Kutsetunnistuse omamine võimaldab tegutseda raudteerajatiste ehitamise ja korrashoiu alal vastutava spetsialistina Majandus- ja Kommunikatsiooni Ministeeriumi poolt tunnustatud tegevusvaldkonnas vastavalt ehitusseadustikule ja raudteeseadusele. Diplomeeritud raudteeinsener, tase 7 kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.2 ja B.25 (läbiv kompetents) tõendamine ning vähemalt ühe kompetentsi tõendamine spetsialiseerumiste valikust B.2.3 - B.2.8. Lisaks on nõutav vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine järgmistel spetsialiseerumistel: Raudteeveeremi ehitamine ja käitamine: nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.9-B.2.11. Rööbastee ehitamine ja käitamine: nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.12 - B.2.16. Raudtee automaatika ja kommunikatsioonitehnika ehitamine ja käitamine: nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.17 - B.2.20. Raudtee kontaktvõrgu ehitamine ja käitamine: nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.21-B.2.24. Raudteeinfrastruktuuri ja veeremi arendamine ning nende koostoime tagamine 7 Juhtimine 7 Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine spetsialiseerumiste valikust B.2.3 - B.2.8. Lisaks on nõutav vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine järgmistel spetsialiseerumistel: Raudteeveeremi ehitamine ja käitamine: nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.9-B.2.11. Rööbastee ehitamine ja käitamine: nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.12 - B.2.16. Raudtee automaatika ja kommunikatsioonitehnika ehitamine ja käitamine: nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.17 - B.2.20. Raudtee kontaktvõrgu ehitamine ja käitamine: nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.21-B.2.24. Vagunite ehitamine ja käitamine 7 Vedurite ehitamine ja käitamine 7 Mootorrongide ehitamine ja käitamine 7 Rööbastee ehitamise ja käitamisega seotud projekteerimine ja projekteerimise juhtimine 7 Rööbastee tehnohoole 7 Ehitusjuhtimine rööbastee ehitamisel 7 Järelevalve tegemine rööbastee ehitamise ja käitamisel 7 Raudteesildade tehnohoole 7 Raudtee automaatika ja kommunikatsioonitehnika ehitamise ja käitamisega seotud projekteerimine ja projekteerimise juhtimine 7 Ehitusjuhtimine automaatika ja kommunikatsioonitehnika ehitamisel 7 Side- ja turvanguseadmete tehnohoole 7 Järelevalve tegemine automaatika ja kommunikatsioonitehnika ehitamisel ja käitamisel 7 Raudtee kontaktvõrgu ehitamise ja käitamisega seotud projekteerimine ja projekteerimise juhtimine 7 Ehitusjuhtimine kontaktvõrgu ehitamisel 7 Kontaktvõrgu tehnohoole 7 Järelevalve tegemine kontaktvõrgu ehitamisel ja käitamisel 7 Diplomeeritud raudteeinsener, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Volitatud raudteeinsener, tase 8 Chartered Railway Engineer, EstQF Level 8 6 Volitatud raudteeinsener V (versioon 1) Volitatud raudteeinsener V (versioon 2) Volitatud raudteeinsener V (versioon 3) Volitatud raudteeinsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud raudteeinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud raudteeinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud raudteeinsener, tase 8 (versioon 8) Raudtee automaatika ja kommunikatsioonitehnika ehitamine ja käitamine Raudtee kontaktvõrgu ehitamine ja käitamine Raudteeliikluse korraldamine Raudteetranspordi planeerimine Raudteeveeremi ehitamine ja käitamine Rööbastee ehitamine ja käitamine Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Inseneeria (transport) Raudteeinsener 7 2017-06-30 2017-06-30 2022-04-28 8 8 2144 Mehaanikainsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Raudteeinseneride kutsetasemete kirjeldused ja profiilid Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Arvo Smiltinš Leonhard Weiss Baltic Holding OÜ Urmas Lükki Edelaraudtee Infrastruktuuri AS kutsekomisjon Kristina Fuks-Kuus Tehnilise Järelevalve Amet Rita Ojala Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Anto Looken SA Raudteekutsed Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid 8. taseme volitatud raudteeinseneri kutsestandard on koolituskavade ja isikute kompetentsuse hindamise ning kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemise alus. Raudteeinseneride töö eesmärk on kavandada, korraldada ja tagada ohutu reisijate ja kaubavedu raudteel. Raudteeinsenerid on kõrgharidusega tehnika- ja/või tehnoloogiaspetsialistid või juhid, kes töötavad raudteeinfrastruktuuri majandamise, raudteeveoteenuste osutamise ning raudteeveeremi (edaspidi veeremi) kasutamise ja raudteerajatiste ehitamisega tegelevates ettevõtetes ja asutustes. Raudteeinsenerid on valmis töötama interdistsiplinaarses meeskonnas koos raudteeehitus-, mehaanika- ja transpordiinseneride ning logistikutega. Volitatud raudteeinsener, tase 8 8. taseme volitatud raudteeinsener on laiaulatuslike teadmiste ja kogemustega, valdkonnast tervikpilti omav tippspetsialist-ekspert. Ta rakendab inseneriteadmisi, mõistmist ja loovust olemasolevate tehnoloogiate käigus hoidmisel ja täiustamisel või uute raudteesüsteemide ja tehnoloogiate väljatöötamisel oma spetsialiseerumise valdkonnas (ehitamine sh projekteerimine, järelevalve ja, auditeerimine, raudteeliikluse korraldamine jm). Volitatud raudteeinsener töötab iseseisvalt meisterlikkust nõudvates keerulistes, piiritlemata ja uut strateegilist käsitlust vajavates olukordades. Juhina vastutab ta üksuse või organisatsiooni strateegilise tegevuse eest. 8. taseme volitatud raudteeinsener, tase 8 spetsialiseerub valikuliselt kitsamale töövaldkonnale (erialale) ning ametialale (allerialale) vt p A.2. Seotud kutsed: Raudteeinsener, tase 6; Diplomeeritud raudteeinsener, tase 7. Raudteeinseneride kutsetasemete kirjeldusi ja profiile vt lisast 1. A.2.1 Raudteeinfrastruktuuri ja veeremi täiustamine ja arendamine ning nende koostoime tagamine. A.2.2 Juhtimine. A.2.3 Raudteeveeremi ehitamine ja käitamine A.2.4 Raudteeliikluse korraldamine. A.2.5 Rööbastee ehitamine ja käitamine A.2.6 Raudtee automaatika ja kommunikatsioonitehnika ehitamine ja käitamine. A.2.7 Raudteetranspordi planeerimine. A.2.8 Raudtee kontaktvõrgu ehitamine ja käitamine Raudteeveeremi ehitamisel ja käitamisel: A.2.9 Vagunite ehitamine ja käitamine A.2.10 Vedurite ehitamine ja käitamine A.2.11 Mootorrongide ehitamine ja käitamine Rööbastee ehitamisel ja käitamisel: A.2.12 Projekteerimine ja projekteerimise juhtimine. A.2.13 Rööbastee tehnohoole A.2.14 Ehitusjuhtimine rööbastee ehitamisel A.2.15 Järelevalve tegemine rööbastee ehitamisel ja käitamisel A.2.16 Raudteesildade tehnohoole Raudtee automaatika ja kommunikatsioonitehnika ehitamisel ja käitamisel: A.2.17 Projekteerimine ja projekteerimise juhtimine A.2.18 Ehitusjuhtimine automaatika ja kommunikatsioonitehnika ehitamisel A.2.19 Side- ja turvanguseadme tehnohoole A.2.20 Järelevalve tegemine automaatika ja kommunikatsioonitehnika ehitamisel ja käitamisel Raudtee kontaktvõrgu ehitamisel ja käitamisel: A.2.21 Projekteerimine ja projekteerimise juhtimine A.2.22 Ehitusjuhtimine kontaktvõrgu ehitamisel A.2.23 Kontaktvõrgu tehnohoole A.2.24 Järelevalve tegemine kontaktvõrgu ehitamisel ja käitamisel Raudteeinsenerid töötavad sise ja/või välistingimustes. Vajadusel tuleb töötada väljaspool tavalist tööaega. Töö võib olla pingeline. Töötades tuleb arvestada liiklusest tulenevate ohtudega, võimalik on kokkupuude müra, vibratsiooni ja heitgaasidega. Kohustus on järgida tööohutuse, töötervishoiu ja liiklusohutuse nõudeid. Raudteeinsenerid kasutavad oma töös põhiliselt infokommunikatsiooni seadmeid (arvutid, telefonid raadiojaamad) ja intelligentseid transpordisüsteeme (info-, broneerimis- ja maksesüsteemid jms), kontoritehnikat, tarkvara (tekstitöötlus, tabelarvutus, internetisuhtlus jms), spetsiaalseid arvutus- ja joonestusprogramme ning kontroll- ja mõõteriistu. Töö eeldab täpsust, insenerlikku loogilist mõtlemist, loovust, enesekehtestamist, ruumitaju, analüüsi-, otsustus-, vastutus- ja kohanemisvõimet ning koostöö- ja suhtlemisvalmidust. 8. taseme volitatud raudteeinseneri kutse saamine eeldab tehnikaalast kõrgharidust, erialast töökogemust ja täiendusõppe läbimist. Arendusjuht, projektijuht, raudtee liikluskorraldaja, raudteevedude korraldaja, raudteeohutuse korraldaja, tootmisjuht, piirkonnajuht, tehnoloog, osakonna- või tsehhijuhataja, käidujuht. Kutsetunnistuse omamine võimaldab tegutseda raudteerajatiste ehitamise ja korrashoiu alal vastutava spetsialistina Majandus- ja Kommunikatsiooni Ministeeriumi poolt tunnustatud tegevusvaldkonnas vastavalt ehitusseadustikule ja raudteeseadusele. Volitatud raudteeinsener, tase 8 kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.2 ja B.25 (läbiv kompetents) tõendamine ning vähemalt ühe kompetentsi tõendamine spetsialiseerumiste valikust B.2.3 - B.2.8. Lisaks on nõutav vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine järgmistel spetsialiseerumistel: Raudteeveeremi ehitamine ja käitamine: nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.9 - B.2.11. Rööbastee ehitamine ja käitamine: nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.12 - B.2.16 Raudtee automaatika ja kommunikatsioonitehnika ehitamine ja käitamine: nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.17 - B.2.20. Raudtee kontaktvõrgu ehitamine ja käitamine: nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.21-B.2.24. Raudteeinfrastruktuuri ja veeremi täiustamine ja arendamine ning nende koostoime tagamine 8 Juhtimine 8 Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine spetsialiseerumiste valikust B.2.3 - B.2.8. Lisaks on nõutav vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine järgmistel spetsialiseerumistel: Raudteeveeremi ehitamine ja käitamine: nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.9-B.2.11. Rööbastee ehitamine ja käitamine: nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.12 - B.2.16. Raudtee automaatika ja kommunikatsioonitehnika ehitamine ja käitamine: nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.17 - B.2.20. Raudtee kontaktvõrgu ehitamine ja käitamine: nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.21-B.2.24. Vagunite ehitamine ja käitamine 8 Vedurite ehitamine ja käitamine 8 Mootorrongide ehitamine ja käitamine 8 Rööbastee ehitamise ja käitamisega seotud projekteerimine ja projekteerimise juhtimine 8 Rööbastee tehnohoole 8 Ehitusjuhtimine rööbastee ehitamisel 8 Järelevalve tegemine rööbastee ehitamise ja käitamisel 8 Raudteesildade tehnohoole 8 Raudtee automaatika ja kommunikatsioonitehnika ehitamise ja käitamisega seotud projekteerimine ja projekteerimise juhtimine 8 Ehitusjuhtimine automaatika ja kommunikatsioonitehnika ehitamisel 8 Side- ja turvanguseadmete tehnohoole 8 Järelevalve tegemine automaatika ja kommunikatsioonitehnika ehitamisel ja käitamisel 8 Raudtee kontaktvõrgu ehitamise ja käitamisega seotud projekteerimine ja projekteerimise juhtimine 8 Ehitusjuhtimine kontaktvõrgu ehitamisel 8 Kontaktvõrgu tehnohoole 8 Järelevalve tegemine kontaktvõrgu ehitamisel ja käitamisel 8 Volitatud raudteeinsener, tase 8 kutset läbiv kompetents 8 Kaldkatuseehitaja, tase 3 Sloping roof builder, level 3 1 Kaldkatuseehitaja, tase 4 esmane kutse (versioon 2) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Kaldkatuseehitaja 7 2017-06-19 2017-06-19 2022-05-05 3 3 7121 Katusekatjad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Omari Sinijärv Astro Ehitus OÜ Kaido Kaasik PK Ehitus OÜ Kaupo Jälle Jälle ja Ko AS Tõnu Peipman Inseneribüroo Printsiip OÜ Peeter Kärp Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liit (EKFML) Alar Kurg Tallinna Ehituskool Villu Vapper Haapsalu Kutsehariduskeskus Christopher Kulbok eraisik, spetsialist Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kaldkatuseehitaja 3. taseme kutsestandard on välja töötatud: a) Kutsehariduse vastava taseme õppekava aluseks b) Isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks Kaldkatuseehitaja ehitab erinevaid katusekattematerjale kasutades sademetekindla katuse. Ta paigaldab tuuletõkke, aluskatte ja roovitise, ehitab vajalikud sõlmed ning paigaldab kattematerjali. Kaldkatuseehitaja vajadusel ka lammutab ja parandab olemasolevaid katuseid. Kaldkatuseehitaja kutsealal on kutsealased kompetentsid kirjeldatud kahel EKR-i tasemel: - kaldkatuseehitaja, tase 3 - kaldkatuseehitaja, tase 4 Käesolevas kutsestandardi kirjeldatakse 3. taseme kaldkatuseehitaja kutsealaseid kompetentse. 3. taseme kaldkatuseehitaja teeb lihtoperatsioone. Ta töötab meeskonnas, täites kas iseseisvalt või juhendamisel temale tööjuhi poolt ette antud tööülesandeid. A.2.1 Ettevalmistustööd aluskatuse ehitamiseks ja katusekatte paigaldamiseks 1. Materjalide ladustamine 2. Materjalide koormamine ja kinnitamine 3. Materjalide katmine A.2.2 Aluskatuse ehitamine 1. Tuuletõkke paigaldamine 2. Katusele aluskatte ja tuulutusroovi paigaldamine 3. Katuse läbiviikude tegemine A.2.3 Kivikatuste paigaldamine 1. Roovitise paigaldamine 2. Katusele turva- ja muude elementide paigaldamine 3. Keraamiliste katusekivide paigaldamine 4. Betoonkatusekivide paigaldamine 5. Kiltkivide paigaldamine 6. Kiudtsemendist laineplaatide paigaldamine 7. Erimõõduliste eterniidist katuse- ja fassaadiplaatide paigaldamine A.2.4 Metallist katusekattematerjalide paigaldamine 1. Roovitise paigaldamine 2. Katusele turva- ja muude elementide paigaldamine 3. Profiilplekk-katte paigaldamine 4. Metallsindlite paigaldamine A.2.5 Bituumenist, klaasplastist ja PVC-materjalist katusekattematerjalide paigaldamine 1. Roovitise paigaldamine 2. Katusele turva- ja muude elementide paigaldamine 3. PVC-st, kihtklaasist või klaasplastist katusekattematerjalide paigaldamine 4. Bituumenlaineplaatide paigaldamine 5. Bituumensindlite paigaldamine 6. Bituumen- ja PVC-rullmaterjalide paigaldamine A.2.6 Ripprennidega vihmaveesüsteemide paigaldamine 1. Mõõdistustööde tegemine 2. Vihmaveesüsteemide paigaldamine A.2.7 Energiatõhus ehitamine Kaldkatuseehitajad töötavad üldjuhul viis päeva nädalas, kaheksa tundi päevas. Sõltuvalt objektist, ilmastikust ja valmimistähtaegadest võib tööaeg muutuda. Töö tempo ja tööülesanded on vahelduvad. Kaldkatuseehitaja töötingimused on muutlikud ja võivad olla ebamugavad, kuna tööd tuleb teha aastaringselt ja välitingimustes. Töö sõltub paljuski ilmatikutingimustest (tuul, vihm, temperatuuri kõikumised). Töö toimub valdavalt kõrgustes, mis tähendab et kaldkatuseehitaja peab olema oma tööd tehes väga tähelepanelik. Töötades on vajalik kasutada spetsiaalset turvavarustust (turvarakmed vm). Turvanõuete eiramise ning hooletu käitumise tagajärjel võivad juhtuda raskete kehavigastuste või lausa surmaga lõppevad tööõnnetused. Töö käigus tuleb sageli tõsta ja teisaldada raskeid ehitusmaterjale ning tegutseda sundasendites, nt põlvitades või kükitades. Erinevad elektrilised, mehaanilised ja pneumaatilised tööriistad Kaldkatuseehitaja töö eeldab head füüsilist vormi, head koordinatsiooni ja nägemist ning käelist osavust. Oluline on kõrgustaluvuse olemasolu. Kaldkatuseehitaja töös tuleb olla hoolikas ja vastutustundlik, kuna tehtud eksimused võivad põhjustada suuri materiaalseid kahjusid (vee-, tule- või tormikahjustused) ehitisele ja/või selle osadele. Valdavalt töötavad 3. taseme kaldkatuseehitaja inimesed, kellel on erialane haridus või kes on oma kutsealased oskused omandanud praktilise töökogemusega ja täiendkoolitustel. Katuseehitaja, katusekatte paigaldaja. Kutse saamiseks on vaja tõendada kõik kutsestandardis kirjeldatud kompetentsid (B.2.1-B.2.8). Ettevalmistustööd aluskatuse ehitamiseks ja katusekatte paigaldamiseks 3 Aluskatuse ehitamine 3 Kivikatuste paigaldamine 3 Metallist katusekattematerjalide paigaldamine 3 Bituumenist, klaasplastist ja PVC-materjalist katusekattematerjalide paigaldamine 3 Ripprennidega vihmaveesüsteemide paigaldamine 3 Energiatõhus ehitamine 4 Kaldkatuseehitaja kutset läbiv kompetents 4 Kaldkatuseehitaja, tase 4 Sloping roof builder, level 4 1 Kaldkatuseehitaja, tase 4 (versioon 2) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Kaldkatuseehitaja 7 2017-06-19 2017-06-19 2022-05-05 4 4 7121 Katusekatjad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Omari Sinijärv Astro Ehitus OÜ Kaido Kaasik PK Ehitus OÜ Kaupo Jälle Jälle ja Ko AS Tõnu Peipman Inseneribüroo Printsiip OÜ Peeter Kärp Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liit (EKFML) Alar Kurg Tallinna Ehituskool Villu Vapper Haapsalu Kutsehariduskeskus Christopher Kulbok eraisik, spetsialist Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kaldkatuseehitaja 4. taseme kutsestandard on välja töötatud: a) Kutsehariduse vastava taseme õppekava aluseks b) Isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks c) Täiendkoolituste õppekavade aluseks Kaldkatuseehitaja ehitab erinevaid katusekattematerjale kasutades sademetekindla katuse. Ta paigaldab tuuletõkke, aluskatte ja roovitise, ehitab vajalikud sõlmed ning paigaldab kattematerjali. Kaldkatuseehitaja vajadusel ka lammutab ja parandab olemasolevaid katuseid. Kaldkatuseehitaja kutsealal on kutsealased kompetentsid kirjeldatud kahel EKR-i tasemel: - kaldkatuseehitaja, tase 3 - kaldkatuseehitaja, tase 4 Käesolevas kutsestandardi kirjeldatakse 4. taseme kaldkatuseehitaja kutsealaseid kompetentse. 4. taseme kaldkatuseehitaja töötab iseseisvalt, vajadusel juhendab ka teisi madalama taseme või vähema töökogemusega kaldkatuseehitajate tööd. Ta lähtub oma töös kehtivatest õigusaktidest, normidest ja juhenditest. A.2.1 Ettevalmistustööd aluskatuse ehitamiseks ja katusekatte paigaldamiseks 1. Katuse mõõdistamine 2. Tööks vajalike materjalikoguste arvestamine 3. Materjalide ladustamine 4. Materjalide koormamine ja kinnitamine 5. Materjalide katmine A.2.2 Aluskatuse ehitamine 1. Tuuletõkke paigaldamine 2. Katusele aluskatte ja tuulutusroovi paigaldamine 3. Katuse läbiviikude tegemine A.2.3 Kivikatuste paigaldamine 1. Roovitise paigaldamine 2. Katusele turva- ja muude elementide paigaldamine 3. Keraamiliste katusekivide paigaldamine 4. Betoonkatusekivide paigaldamine 5. Kiltkivide paigaldamine 6. Kiudtsemendist laineplaatide paigaldamine 7. Erimõõduliste eterniidist katuse- ja fassaadiplaatide paigaldamine A.2.4 Metallist katusekattematerjalide paigaldamine 1. Roovitise paigaldamine 2. Katusele turva- ja muude elementide paigaldamine 3. Profiilplekk-katte paigaldamine 4. Metallsindlite paigaldamine A.2.5 Bituumenist, klaasplastist ja PVC-materjalist katusekattematerjalide paigaldamine 1. Roovitise paigaldamine 2. Katusele turva- ja muude elementide paigaldamine 3. PVC-st, kihtklaasist või klaasplastist katusekattematerjalide paigaldamine 4. Bituumenlaineplaatide paigaldamine 5. Bituumensindlite paigaldamine 6. Bituumen- ja PVC-rullmaterjalide paigaldamine A.2.6 Looduslike katusekattematerjalide paigaldamine 1. Roovitise paigaldamine 2. Katusele turva- ja muude elementide paigaldamine 3. Puidust katusekatete paigaldamine A.2.7 Ripprennidega vihmaveesüsteemide paigaldamine 1. Vajalike detailide koguse määramine 2. Mõõdistustööde tegemine 3. Vihmaveesüsteemide paigaldamine A.2.8 Energiatõhus ehitamine A.2.9 Madalama kvalifikatsiooniga kaldkatuseehitaja nõustamine ja juhendamine 1. Tööga seotud keskkonnariskide hindamine ja juhendatava nõustamine 2. Töö teostamisel ilmnenud vigade analüüsimise ja parandamise nõustamine 3. Kaldkatuseehitajate juhendamine ja nõustamine tööülesannete täitmisel Kaldkatuseehitajad töötavad üldjuhul viis päeva nädalas, kaheksa tundi päevas. Sõltuvalt objektist, ilmastikust ja valmimistähtaegadest võib tööaeg muutuda. Töö tempo ja tööülesanded on vahelduvad. Kaldkatuseehitaja töötingimused on muutlikud ja võivad olla ebamugavad, kuna tööd tuleb teha aastaringselt ja välitingimustes. Töö sõltub paljuski ilmatikutingimustest (tuul, vihm, temperatuuri kõikumised). Töö toimub valdavalt kõrgustes, mis tähendab et kaldkatuseehitaja peab olema oma tööd tehes väga tähelepanelik. Töötades on vajalik kasutada spetsiaalset turvavarustust (turvarakmed vm). Turvanõuete eiramise ning hooletu käitumise tagajärjel võivad juhtuda raskete kehavigastuste või lausa surmaga lõppevad tööõnnetused. Töö käigus tuleb sageli tõsta ja teisaldada raskeid ehitusmaterjale ning tegutseda sundasendites, nt põlvitades või kükitades. Erinevad elektrilised, mehaanilised ja pneumaatilised tööriistad Kaldkatuseehitaja töö eeldab head füüsilist vormi, head koordinatsiooni ja nägemist ning käelist osavust. Oluline on kõrgustaluvuse olemasolu. Kaldkatuseehitaja töös tuleb olla hoolikas ja vastutustundlik, kuna tehtud eksimused võivad põhjustada suuri materiaalseid kahjusid (vee-, tule- või tormikahjustused) ehitisele ja/või selle osadele. 4. taseme kaldkatuseehitajana töötavad inimesed, kellel on erialane haridus ja töökogemus või kes on oma kutsealased oskused omandanud praktilise töökogemuse käigus ja täiendkoolitustel. Katuseehitaja, katusekatte paigaldaja. Kutse saamiseks on vaja tõendada kõik kutsestandardis kirjeldatud kompetentsid (B.2.1-B.2.10). Ettevalmistustööd aluskatuse ehitamiseks ja katusekatte paigaldamiseks 4 Aluskatuse ehitamine 4 Kivikatuste paigaldamine 4 Metallist katusekattematerjalide paigaldamine 4 Bituumenist, klaasplastist ja PVC-materjalist katusekattematerjalide paigaldamine 4 Looduslike katusekattematerjalide paigaldamine 4 Ripprennidega vihmaveesüsteemide paigaldamine 4 Energiatõhus ehitamine 4 Madalama kvalifikatsiooniga kaldkatuseehitaja nõustamine ja juhendamine 4 Kaldkatuseehitaja kutset läbiv kompetents 4 Telekommunikatsiooni nooremspetsialist, tase 4 Telecommunication junior specialist, level 4 2 Telekommunikatsiooni nooremspetsialist, tase 4 (versioon 1) Telekommunikatsiooni tehnik, tase 4 (versioon 3) Telekommunikatsiooni tehnik, tase 4 (versioon 4) Telekommunikatsiooni tehnik, tase 4 (versioon 5) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Telekommunikatsioon Telekommunikatsiooni spetsialist 5 2017-08-16 2017-08-16 2018-06-13 4 4 3522 Telekommunikatsioonitehnikud 0612 Andmebaaside ja võrgu disain ning haldus 61 Telekommunikatsioon IKT kompetentside raamistik (e-CF) Keelte oskustasemete kirjeldused Telekommunikatsiooni nooremspetsialisti töö eesmärgiks on organisatsioonis juurutatud telekommunikatsioonilahenduste paigaldamine ja teenindamine. Tema põhilisteks tööülesanneteks on kaablite ja kaablisüsteemide paigaldamine ning hooldamine, kaablirikete tuvastamine ja kõrvaldamine; telekommunikatsiooniseadmete paigaldamine, seadistamine ja hooldamine ning rikete tuvastamine ja registreerimine. Telekommunikatsiooni nooremspetsialist töötab üldjuhul muutumatus olukorras iseseisvalt, vastavalt etteantud juhistele. Ta korraldab oma tegevust ja vastavalt vajadusele kaasab teisi spetsialiste; osaleb tulemuslikult meeskonnatöös. Ta vastutab oma tööülesannete täitmise eest, järgib töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid. IKT-kutsete kirjeldamisel on aluseks Euroopa IKT-kompetentside raamistik (e-CF), mis määratleb kokku 36 e-CF-põhikompetentsi ja jaotab need viie IKT-äriprotsessi-valdkonna vahel. 36 e-CF põhikompetentsi on toodud kutsestandardi lisas C.3. NB! Tööosade loetelu ei määra nõutud kompetentside taset ja nende järjekord ei määra olulisust 1. Teenusetaseme haldus (e-CF kompetents A.2.) 2. Tehnoloogia arengu jälgimine (e-CF kompetents A.7.) 3. Kavandamine ja väljatöötamine (e-CF kompetents B.1.) 4. Lahenduse juurutamine/paigaldamine/kasutuselevõtt (e-CF kompetents B.4.) 5. Dokumentatsiooni koostamine (e-CF kompetents B.5.) 6. Kasutajatugi (e-CF kompetents C.1.) 7. Teenuse osutamine (e-CF kompetents C.3.) 8. Infoturbestrateegia väljatöötamine (e-CF kompetents D.1.) 9. IKT kvaliteedistrateegia väljatöötamine (e-CF kompetents D.2.) 10. Projektijuhtimine ja -portfelli haldamine (e-CF kompetents E.2.) 11. IKT kvaliteedijuhtimine (e-CF kompetents E.6.) Telekommunikatsiooni nooremspetsialisti töökeskkond on seotud kõrgendatud elektriohuga ning raadio- ja laserkiirgusohuga; vajadusel tuleb töötada välitingimustes ja kõrgustes. Ta täidab tööülesandeid erisuguses ja vahelduvas töökeskkonnas. Töö võib nõuda füüsilist pingutust, töö on periooditi kiire ja pingeline. Tööaja hulka võib kuuluda öötöö. Telekommunikatsiooni nooremspetsialisti põhilisteks töövahenditeks on mõõteseadmed ja -vahendid, infotehnoloogiline riist- ja tarkvara, tööriistad, kaitsevahendid, tehniline dokumentatsioon ja normdokumendid (standardid, juhendid). Telekommunikatsiooni nooremspetsialisti töö eeldab analüütilist mõtlemist, matemaatilist võimekust, koostöövõimet, arenenud vastutustunnet, õppimisvalmidust ja sallivust. Telekommunikatsiooni nooremspetsialistidena töötavad tavapäraselt inimesed, kellel on vähemalt keskharidus ja erialane töökogemus. Telekommunikatsiooni tehnik, sidetehnik, tehnik. Telekommunikatsiooni spetsialist, tase 5 Telecommunication specialist, level 5 4 Telekommunikatsiooni spetsialist, tase 5 (versioon 3) Telekommunikatsiooni vanemtehnik, tase 5 (versioon 5) Telekommunikatsiooni vanemtehnik, tase 5 (versioon 6) Telekommunikatsiooni vanemtehnik, tase 5 (versioon 7) Telekommunikatsioonitehnik III (versioon 1) Telekommunikatsioonitehnik III (versioon 2) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Telekommunikatsioon Telekommunikatsiooni spetsialist 5 2017-08-16 2017-08-16 2018-06-13 5 5 3522 Telekommunikatsioonitehnikud 0612 Andmebaaside ja võrgu disain ning haldus 61 Telekommunikatsioon Euroopa IKT-kompetentside raamistik (e-CF) Keelte oskustasemete kirjeldused Telekommunikatsiooni spetsialisti töö eesmärgiks on telekommunikatsioonilahenduste paigaldamine ja teenindamine. Tema põhilisteks tööülesanneteks on kaablisüsteemide paigaldamine ning hooldamine, kaablisüsteemide rikete tuvastamine ja kõrvaldamine; telekommunikatsiooniseadmete paigaldamine, seadistamine ja hooldamine ning probleemide põhjuste tuvastamine, registreerimine ja lahendamine; teenuste aktiveerimine; sisendi andmine hinnapakkumiste koostamisse ja klientide nõustamine. Telekommunikatsiooni spetsialist töötab iseseisvalt olukordades, mida saab tavaliselt ette näha, aga mis võivad ka muutuda. Ta juhendab telekommunikatsiooni nooremspetsialisti tööd ja vajadusel teiste kaastöötajate tööd ning võtab mõningase vastutuse teiste arendamise eest. Telekommunikatsiooni spetsialist vastutab enda ja teiste ohutuse eest töökeskkonnas. Ta järgib töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid. IKT-kutsete kirjeldamisel on aluseks Euroopa IKT-kompetentside raamistik (e-CF), mis määratleb kokku 36 e-CF-põhikompetentsi ja jaotab need viie IKT-äriprotsessi-valdkonna vahel. 36 e-CF põhikompetentsi on toodud kutsestandardi lisas C.3. NB! Tööosade loetelu ei määra nõutud kompetentside taset ja nende järjekord ei määra olulisust 1. Teenusetaseme haldus (e-CF kompetents A.2.) 2. Rakenduse projekteerimine (e-CF kompetents A.6.) 3. Tehnoloogia arengu jälgimine (e-CF kompetents A.7.) 4. Kavandamine ja väljatöötamine (e-CF kompetents B.1.) 5. Süsteemide integreerimine (e-CF kompetents B.2.) 6. Testimine (e-CF kompetents B.3.) 7. Lahenduse juurutamine/paigaldamine/kasutuselevõtt (e-CF kompetents B.4.) 8. Dokumentatsiooni koostamine (e-CF kompetents B.5.) 9. Kasutajatugi (e-CF kompetents C.1.) 10. Muutmise tugi (e-CF kompetents C.2.) 11. Teenuse osutamine (e-CF kompetents C.3.) 12. Probleemihaldus (e-CF kompetents C.4.) 13. Infoturbestrateegia väljatöötamine (e-CF kompetents D.1.) 14. IKT kvaliteedistrateegia väljatöötamine (e-CF kompetents D.2.) 15. Personaliarendus (e-CF kompetents D.9.) 16. Projektijuhtimine ja -portfelli haldamine (e-CF kompetents E.2.) 17. IKT kvaliteedijuhtimine (e-CF kompetents E.6.) Telekommunikatsiooni spetsialisti töökeskkond on seotud kõrgendatud elektriohuga ning raadio- ja laserkiirgusohuga; vajadusel tuleb töötada välitingimustes ja kõrgustes. Ta täidab tööülesandeid erisuguses ja vahelduvas töökeskkonnas. Töö võib nõuda füüsilist pingutust, töö on periooditi kiire ja pingeline. Tööaja hulka võib kuuluda öötöö. Telekommunikatsiooni spetsialisti põhilisteks töövahenditeks on mõõteseadmed ja -vahendid, infotehnoloogiline riist- ja tarkvara, tööriistad, kaitsevahendid, tehniline dokumentatsioon ja normdokumendid (standardid, juhendid). Telekommunikatsiooni spetsialisti töö eeldab analüütilist mõtlemist, matemaatilist võimekust, koostöövõimet, arenenud vastutustunnet, õppimisvalmidust ja sallivust. Telekommunikatsiooni spetsialistidena töötavad tavapäraselt inimesed, kellel on erialane või lähedase valdkonna kutsekeskharidus või keskharidus ja kutseharidus või kõrgharidus ja erialane töökogemus. Telekommunikatsiooni spetsialist, raadiovõrkude spetsialist, optikavõrkude spetsialist, IP võrkude spetsialist Võlanõustaja, tase 6 Debt councillor, level 6 2 Võlanõustaja, tase 6 (versioon 1) Võlanõustaja, tase 6 (versioon 3) Võlanõustaja assistent, tase 5 Sotsiaalhoolekanne Sotsiaalhoolekande Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaaltöö ja nõustamine Sotsiaaltöötaja 7 2017-11-03 2017-11-03 2022-05-03 6 6 2635 Sotsiaaltöötajad ja nõustajad 0923 Sotsiaaltöö ja nõustamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Astrid Ojasoon Eesti Võlanõustajate Liit Maiu Kauber Sotsiaalkindlustusamet Kaidi Silver-Schöbe Eesti Võlanõustajate Liit Helen Peeker Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon Anne Rähn Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž Tiina Larven MTÜ Süda-Eesti Sotsiaalkeskus Annika Kraak Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakond Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Võlanõustaja töö sisu on võlaprobleemidega üksikisikute, perekondade ja leibkondade nõustamine, toetamine ning abistamine nende toimetuleku parandamiseks ja majanduslike raskuste ületamiseks. Võlanõustamise eesmärk on kliendi võlgnevuse likvideerimine või selle talutavaks muutmine, võlgade tekkimise vältimine ning muude võlgadega seonduvate probleemide lahendamine. Võlanõustaja töötab iseseisvalt ja/või meeskonnas ning võib juhtida teiste võlanõustajate tegevust. Võlanõustaja suhtleb oma töös aktiivselt klientide, võlausaldajate, koostöövõrgustike liikmete, kolleegide ja teiste asjassepuutuvate osapooltega. Võlanõustaja kutse sisaldab osakutset võlanõustaja assistent, kes koordineerib teenuse osutamisega seotud toiminguid (nt registreerib vastuvõtte, korraldab dokumentatsiooni, annab infot teenuse kohta). A.2.1 Nõustajatöö planeerimine ja korraldamine 1. Teenuse kriteeriumidele vastavate tingimuste loomine. 2. Teavitustöö tegemine. 3. Dokumentatsiooni koostamine. 4. Vastuvõttude registreerimine. A.2.2 Võlgnike nõustamine 1. Nõustamise alustamine, koostöötingimuste kokkuleppimine kliendi/osapooltega. 2. Probleemide selgitamine ja määratlemine. 3. Dokumentidega tutvumine, info kogumine, võlanõuete kontrollimine. 4. Kliendile tema õiguste ja kohustuste selgitamine. 5. Võlajuhtumi analüüsimine, võrgustikukaardi koostamine. 6. Eesmärkide sõnastamine, tegevuse (sh sekkumise) ja ajakava planeerimine. 7. Avalduse jt dokumentide vormistamine. 8. Kliendi toetamine ja motiveerimine. 9. Tegevuste hindamine, kohandamine/muutmine. 10. Nõustamise lõpetamine või lõppemine, tulemuse hindamine. A.2.3 Läbirääkimiste pidamine kliendi ja võlausaldaja(te) vahel 1. Lähtepositsiooni kaardistamine. 2. Võimalike lahenduste leidmine. 3. Kliendi abistamine kokkulepete sõlmimise protsessis. A.2.4 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 1. Oma töö analüüsimine ja hindamine. 2. Kollegiaalses nõustamises (kovisioonis) osalemine. 3. Supervisioonis osalemine. 4. Erialane enesetäiendamine. A.2.5 Võlanõustamisteenuse arendamine 1. Teenuse sisu ja metoodika arendamine. 2. Teenuse korralduse arendamine. A.2.6 Ennetus- ja teavitustöö tegemine kliendiga ja ühiskonnas laiemalt 1. Võlanõustamisteenuse tutvustamine ja teavitustöö tegemine. 2. Peremajanduse aluste õpetamine erinevatele sihtgruppidele. 3. Elanikkonna finantskirjaoskuse tõstmine. A.2.7 Juhtimine ja juhendamine 1. Võlanõustajate töö juhtimine organisatsioonis, üksuses, nõustamiskeskuses vm. 2. Projektide koostamine ja/või juhtimine. 3. Organisatsiooni või töörühmade juhtimine. 4. Juhendamine ja mentorlus. A.2.8 Koolituse ettevalmistamine ja läbiviimine 1. Võlanõustamisteemaliste koolituste, seminaride, teemapäevade jm korraldamine ja/või läbiviimine. 2. Võlanõustajate koolitamine. 3. Õppematerjalide väljatöötamine. A.2.9 Nõustamine võlgade ümberkujundamise protsessis 1. Kliendi abistamine läbirääkimistel võlausaldajatega. 2. Kliendi abistamine võlgade ümberkujundamise avalduse koostamisel. 3. Kliendi motiveerimine ja toetamine võlgade ümberkujundamise kava täitmisel. A.2.10 Usaldusisikuks olemine kohustustest vabastamise menetluses 1. Võlgniku toetamine rahaasjade planeerimisel ja korraldamisel. 2. Võlgniku juhendamine ja kontrollimine (võla)kohustuste täitmisel. 3. Seadusest tulenevate usaldusisiku ülesannete täitmine. Võlanõustaja, tase 6 kutse sisaldab osakutset võlanõustaja assistent, tase 5, mille moodustab tööosa A.2.1. Võlanõustaja töö toimub sobiva sisustusega eraldi tööruumis, mis tagab kliendi privaatsuse ja isikuandmete kaitse. Võlanõustaja peab teenuse tellija nõudel olema valmis osutama teenust teenuse tellija poolt ettenähtud kohas. Võlanõustaja töö võib sisaldada riske tervisele ja heaolule, eeldab toimetulekut erinevate klientidega ning pidevat erialast enesetäiendamist. Võlanõustaja peamised töövahendid on kaasaegsed sidevahendid ja kontoritehnika, bürootarbed ning nõustamiseks vajalikud metoodilised vahendid. Töös võlanõustajana on olulised majanduslik ja analüüsiv mõtlemine, iseseisvus, vastutus- ja otsustusvõime, suutlikkus langetada otsuseid oma pädevuse piires ja näha ette otsuste tagajärgi. Võlanõustajat iseloomustab aktiivsus, pingetaluvus, korrektsus ja usaldusväärsus, positiivne eluhoiak, tolerantsus, hoolivus ja empaatiavõime. Võlanõustajal on kõrgharidus (soovitavalt majanduse, õiguse või sotsiaalvaldkonnast) ning võlanõustamiskoolituse ja -töö käigus omandatud kutseoskused. Võlanõustaja. Kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 - B.2.6 ja B.2.11 (läbiv kompetents) tõendamine. Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitavaid kompetentse B.2.7 – B.2.10. Võlanõustaja assistent, tase 5 osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 ja B.2.11 tõendamine. Nõustajatöö planeerimine ja korraldamine 5 Võlgnike nõustamine 6 Läbirääkimiste pidamine kliendi ja võlausaldaja(te) vahel 6 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 6 Võlanõustamisteenuse arendamine 6 Ennetus- ja teavitustöö tegemine kliendiga ja ühiskonnas laiemalt 6 Kutse taotlemisel on lisaks võimalik täiendavalt tõendada valitavaid kompetentse B.2.7 – B.2.10. Juhtimine ja juhendamine 6 Koolituse ettevalmistamine ja läbiviimine 6 Nõustamine võlgade ümberkujundamise protsessis 6 Usaldusisikuks olemine kohustustest vabastamise menetluses 6 Võlanõustaja, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 CNC töötlemiskeskuse operaator, tase 4 CNC machine operator, level 4 5 CNC puidutöötlemiskeskuse operaator, tase 4 (versioon 6) CNC puidutöötlemiskeskuse operaator, tase 4 (versioon 7) CNC puidutöötlemiskeskuse operaator, tase 4 (versioon 8) CNC töötlemiskeskuse operaator, tase 4 (versioon 4) Puidutöötlemise CNC masina operaator I (versioon 1) Puidutöötlemise CNC masina operaator I (versioon 2) Puidutöötlemise CNC masina operaator I (versioon 3) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puidutöötlemine CNC töötlemiskeskuse operaator 8 2017-10-05 2017-10-05 2018-10-01 4 4 7523 Puidutöötluspinkide seadistajad ja operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 16 Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine Aulika Riisenberg SA Innove Harri Karjane AS Hapval Jaanus Sults OÜ Wisecraft Jüri Minjajev Eesti Mööblitootjate Liit Tarmo Kalmann Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Üllar Luga Tallinna Tehnikaülikool Zigmontas Strepaitis OÜ Balteco Mööbel Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. CNC töötlemiskeskuse operaatori 4. taseme kutsestandard on välja töötatud: a) Kutsehariduse vastava taseme õppekava aluseks b) Isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks CNC töötlemiskeskuse operaator, tase 4 on oskustöötaja, kes töötab CNC töötlemiskeskustel mööblitööstuse ja puidutöötlemise ettevõtetes. Ta tunneb pinkide ja seadmete ehitust ning tööpõhimõtteid, detailide lõiketöötlemise režiime ning kasutatavate puit- ja puidupõhiste materjalide omadusi ja toodete kvaliteedile kehtestatud nõudeid. CNC töötlemiskeskuse operaator loeb tööjooniseid, korraldab oma tööd ja planeerib tööaega, täidab ja järgib töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid. Töötab meeskonna liikmena, jälgib tööprotsessist kinnipidamist ja tootlikkust ning hoiab toodangu kvaliteeti. 4. taseme CNC töötlemiskeskuse operaator kasutab oma töös erialast eesti ja inglise keelt. A.2.1 Puidu või puidupõhiste materjalide lõiketöötlemine CNC töötlemiskeskustel 1. Edasise tegevuse kavandamine 2. Tööjoonistel ja tehnoloogiakaartidel oleva teabe kasutamine 3. Lõikeriistade seisukorra kontrollimine 4. Õige lõikeriista valimine ja paigaldamine 5. CNC töötlemiskeskuse käivitamine ja seadistamine 6. Detailide valmistamine 7. Detailile vajaliku programmi koostamine või valimine 8. Detaili vastavuse hindamine tööülesandes antud kvaliteedinõuetele 9. Šabloonide ning rakiste konstrueerimine ja kasutamine 10. Toorikute pingis baseerimine ja fikseerimine, tööprogrammi käivitamine ja töötlemise käigu jälgimine 11. Muutujatele vajalike väärtuste sisestamine programmi 12. Puidu või puidupõhiste materjalide lõiketöötlemise juhtprogrammide koostamine 13. Pingi veateadete eristamine ja reageerimine 14. Veateadete ja tehniliste tööde salvestamine 15. CNC töötlemiskeskuse seiskamine 16. Pingi korrastamine ja puhastamine 17. Töötsooni eesmärgipäraselt kasutamine 18. Töökeskkonna ja -ohutusnõuete järgimine 19. Kaastöötajate juhendamine Tööaeg võib sõltuvalt tööandjast olla vahetustega, töögraafiku alusel, hõlmates ka öist aega, nädalavahetusi ning riigipühasid. Töötempo võib periooditi olla kiire ja pingeline. Töökeskkond asub siseruumides ning võib olla mürarikas. Töökeskkonnas esineb puidutolmu, mis võib tekitada allergilisi reaktsioone. Töökeskkonnaohutuse nõuete eiramine võib põhjustada tööõnnetuse või võimaliku püsiva tervisekahjustuse või kutsehaigestumise. Erinevad mõõteriistad (nihik, mõõdulint, nurgamõõteseade jne), elektrilised ja pneumaatilised käsitööriistad. Kutse eeldab matemaatilis-loogilist võimekust ja analüüsioskust, ruumilist kujutlusvõimet, liigutuste täpsust, koordinatsiooni ning füüsilise pingutuse võimet, tehnilist taiplikkust ja vastutustunnet. Kõrgendatud ja pidev tähelepanu töö protsessi jälgimisele eeldab vaimset pingetaluvust. Kasuks tulevad korrektsus, täpsus, õppimisvõime ja vastutustundlikkus. Tavapäraselt töötavad CNC töötlemiskeskuse operaatoritena vähemalt keskharidust omavad inimesed, kes on tööks vajalikud oskused omandanud kutseõppes või täienduskoolituste käigus või töökohal õppides. CNC-operaator Kutse tõendamiseks on vajalik kohustusliku kompetentsi B.2.1 tõendamine. Puidu või puidupõhiste materjalide lõiketöötlemine CNC töötlemiskeskustel 4 Forvarderioperaator, tase 4 Forwarder operator, level 4 7 Forvarderioperaator, tase 4 (versioon 5) Forvarderioperaator, tase 4 (versioon 6) Forvarderioperaator, tase 4 (versioon 8) Forwarderioperaator II (versioon 1) Forwarderioperaator III (versioon 2) Forwarderioperaator III (versioon 3) Forwarderioperaator III (versioon 4) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Forvarderioperaator 8 2017-10-05 2017-10-05 2022-03-30 4 4 8341 Põllu- ja metsamasinate juhid 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Arvuti kasutamise oskused Pille Meier MTÜ Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Rainer Laigu Riigimetsa Majandamise Keskus Peeter Lips Luua Metsanduskool Meelis Kall Luua Metsanduskool Tenek Mäekivi Metsatuba OÜ Toomas Kams HD FestForest Estonia AS Andres Olesk OÜ Valga Puu Marek Moorits OÜ Combimill Reopalu Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Forvarderioperaatori 4. taseme kutsestandard on välja töötatud: a) Isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks b) Erialaste täiendkoolituste õppekavade aluseks c) Kutsehariduse vastava taseme õppekava aluseks Forvarderioperaator, tase 4 on oskustöötaja, kes teeb metsakasvatusega ja puidu varumisega seotud töid ja väärtustab looduskeskkonda. Ta töötab forvarderiga, tunneb selle ehitust ja hooldamise põhimõtteid. Forvarderioperaatori peamisteks tööülesanneteks on laaditava puidu laoplatsile vedamine ja virnastamine, sortimendi kvaliteedi hindamine ning koguse üle arvestuse pidamine. Forvarderioperaator arvestab tema tööle eelnenud ja järgnevate töölõikudega, nende sujuvusega ja laoplatsile esitatud nõuetega. A.2.1 Hooldus- ja uuendusraie tegemine 1. Metsamasina juhtimine 2. Raielangi õigsuses veendumine 3. Elektrooniliste andmete vastuvõtmine ja edastamine 4. Puidu sortimendi sorteerimine, laadimine, kokku vedamine ja virnastamine 5. Kokkuveetud puidu koguse üle arvestuse pidamine A.2.2 Forvarderi seadistamine ja hooldamine 1. Forvarderi korrasoleku jälgimine 2. Forvarderi töökohaasendi seadistamine 3. Forvarderi hoolduse ja remondivajaduse määratlemine 4. Hooldus- ja remondijäätmete käitlemine Forvarderioperaatori töökeskkonnaks on mets. Tööaeg on paindlik ja vahetustega, mille tõttu võib see toimuda ka öisel ajal või pühadel. Töö toimub osaliselt välitingimustes ja sõltub ilmastikust. Forvarderioperaator töötab töökohal üksi ja võtab talle antud volituste piires iseseisvalt vastu otsuseid. Töö on keskmisest kõrgema ohtlikkusega, tööõnnetuste vältimiseks on forvarderioperaatoril kohustus kasutada tööle vastavat turvavarustust ning järgida tööohutusnõudeid. Forvarderioperaatori põhiliseks töövahendiks on forvarder ehk hüdromanipulaatoriga puidu kokkuveotraktor. Kutsealal töötamine eeldab orienteerumisvõimet looduses ja füüsilist vastupidavust. Vajalikud on ruumilise mõtlemise võime ja rutiinitaluvus, samuti käelise tegevuse täpsus, sujuvus ja kiirus. Kasuks tulevad otsustus-, vastutus- ja keskendumisvõime. 4. taseme forvarderioperaatoril on erialane kutseharidus või ta on omandanud kutseoskused praktilise töö käigus. Forvarderioperaator, kokkuveomasina operaator, forvarderijuht. Forvarderioperaator, tase 4 kutse tõendamiseks on vajalik kompetentside B.2.1, B.2.2 ja B.2.3 (läbiv kompetents) tõendamine. Hooldus- ja uuendusraie tegemine 4 Forvarderi seadistamine ja korrashoid 4 Forvarderioperaator, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Harvesterioperaator, tase 4 Harvester operator, level 4 7 Harvesterioperaator III (versioon 1) Harvesterioperaator III (versioon 2) Harvesterioperaator III (versioon 3) Harvesterioperaator III (versioon 4) Harvesterioperaator, tase 4 (versioon 5) Harvesterioperaator, tase 4 (versioon 6) Harvesterioperaator, tase 4 (versioon 8) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Harvesterioperaator 8 2017-10-05 2017-10-05 2022-03-30 4 4 8341 Põllu- ja metsamasinate juhid 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Arvuti kasutamise oskused Pille Meier MTÜ Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Rainer Laigu Riigimetsa Majandamise Keskus Peeter Lips Luua Metsanduskool Meelis Kall Luua Metsanduskool Tenek Mäekivi Metsatuba OÜ Toomas Kams HD FestForest Estonia AS Andres Olesk OÜ Valga Puu Marek Moorits OÜ Combimill Reopalu Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Harvesterioperaatori 4. taseme kutsestandard on välja töötatud: a) Isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks b) Erialaste täiendkoolituste õppekavade aluseks c) Kutsehariduse vastava taseme õppekava aluseks Harvesterioperaator, tase 4 on oskustöötaja, kes teeb metsakasvatusega ja puidu varumisega seotud töid ja väärtustab looduskeskkonda. Ta töötab harvesteriga, tunneb selle ehitust ja hooldamise põhimõtteid. Harvesterioperaator valib lähtuvalt metsakasvatuslikust otsusest raiutavad puud ning langetab, laasib ja järkab tüved nõutava kvaliteedi ja parameetritega sortimentideks, tagades optimaalse majandusliku tulemi ning metsade ökoloogilise ja majandusliku kestvuse. Harvesterioperaator arvestab tema tööle eelnenud ja järgnevate töölõikudega, nende sujuvusega ning puidu sortimentidele ja kokkuveoteedele esitatud nõuetega. A.2.1 Hooldus- ja uuendusraie tegemine 1. Metsamasina juhtimine 2. Raielangi õigsuses veendumine 3. Järkamisfaili koostamine 4. Raiutavate puude valimine 5. Puidu sortimendi tootmine 6. Puidu sortimendi koondamine ja raporti väljastamine 7. Harvesteri kontrollmõõtmise tegemine 8. Elektroonsete andmete vastuvõtmine ja edastamine A.2.2 Harvesteri seadistamine ja hooldamine 1. Harvesteri korrasoleku jälgimine 2. Harvesteri lõikepea mehhanismide hooldamine 3. Harvesteri hoolduse ja remondivajaduse määratlemine 4. Hooldus- ja remondijäätmete käitlemine Harvesterioperaatori töökeskkonnaks on mets. Tööaeg on paindlik ja vahetustega, mille tõttu võib see toimuda ka öisel ajal või pühadel. Töö toimub osaliselt välitingimustes ja sõltub ilmastikust. Harvesterioperaator töötab töökohal üksi ja võtab talle antud volituste piires iseseisvalt vastu otsuseid. Töö on keskmisest kõrgema ohtlikkusega, tööõnnetuste vältimiseks on harvesterioperaatoril kohustus kasutada tööle vastavat turvavarustust ning järgida tööohutusnõudeid. Harvesterioperaatori põhiliseks töövahendiks on harvester ehk metsalangetustraktor. Kutsealal töötamine eeldab orienteerumisvõimet looduses ja füüsilist vastupidavust. Vajalikud on ruumilise mõtlemise võime ja rutiinitaluvus, samuti käelise tegevuse täpsus, sujuvus ja kiirus. Kasuks tulevad otsustus-, vastutus- ja keskendumisvõime. 4. taseme harvesterioperaatoril on erialane kutseharidus või ta on omandanud kutseoskused praktilise töö käigus. Harvesterioperaator, raiemasina operaator, harvesterijuht. Harvesterioperaator, tase 4 kutse tõendamiseks on vajalik kompetentside B.2.1, B.2.2 ja B.2.3 (läbiv kompetents) tõendamine. Hooldus- ja uuendusraie tegemine 4 Harvesteri seadistamine ja korrashoid 4 Harvesterioperaator, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Raietööline, tase 3 Logger, level 3 8 Raietööline I (versioon 1) Raietööline I (versioon 2) Raietööline I (versioon 3) Raietööline I (versioon 4) Raietööline I (versioon 5) Raietööline, tase 3 (versioon 10) Raietööline, tase 3 (versioon 6) Raietööline, tase 3 (versioon 7) Raietööline, tase 3 (versioon 9) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Raietööline 8 2017-10-05 2017-10-05 2022-03-30 3 3 6210 Metsanduse jms oskustöölised 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Arvuti kasutamise oskused Pille Meier MTÜ Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Rainer Laigu Riigimetsa Majandamise Keskus Peeter Lips Luua Metsanduskool Meelis Kall Luua Metsanduskool Tenek Mäekivi Metsatuba OÜ Toomas Kams HD FestForest Estonia AS Andres Olesk OÜ Valga Puu Marek Moorits OÜ Combimill Reopalu Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Raietöölise 3. taseme kutsestandard on välja töötatud: a) Isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks b) Erialaste täiendkoolituste õppekavade aluseks c) Kutseõppe tasemeõppe õppekavade aluseks Raietööline, tase 3 on oskustöötaja, kes teeb metsakasvatusega ja puidu varumisega seotud töid ja väärtustab looduskeskkonda. Raietööline juhindub oma töös püstitatud metsakasvatuslikest eesmärkidest. Puidu varumisel juhindub ta raielangi tehnoloogilisest skeemist ja sortimendi kvaliteedinõuetest, luues optimaalsed töötingimused puidu kokkuveoks ja ladustamiseks. Raietööline kasutab ja hooldab võsa- ja kettsaagi ning teisi töö- ja turvavahendeid. A.2.1 Metsauuenduse rajamine 1. Metsataimede vedamine ja säilitamine 2. Metsakultiveerimismaterjali kvaliteedi hindamine 3. Metsa uuendamine A.2.2 Metsauuenduse hooldamine ja valgustusraie tegemine 1. Tööala õigsuses veendumine 2. Kasvama jäävate puude valimine 3. Puistu koosseisu kujundamine 4. Kett- ja võsasae hooldamine A.2.3 Hooldus- ja uuendusraie tegemine 1. Raielangi õigsuses veendumine 2. Raiutavate puude valimine 3. Puidu sortimendi tootmine 4. Puidu sortimendi koondamine ja koguse hindamine 5. Kettsae hooldamine Raietöölise töökeskkonnaks on mets. Töö toimub välitingimustes ja sõltub ilmastikust. Tööaeg on paindlik. Raietööline võtab talle antud volituste piires iseseisvalt vastu oma tööd puudutavaid otsuseid. Töö on füüsiliselt raske ja keskmisest kõrgema ohtlikkusega, mistõttu on raietööline kohustatud kasutama ettenähtud turvavarustust ning järgima tööohutusnõudeid. Raietöölise põhilisteks töövahenditeks on võsa- ja kettsaag, istutustoru ja teised metsakultiveerimis- ning langetusvahendid. Kutsealal töötamine eeldab orienteerumisvõimet looduses ja füüsilist vastupidavust. Vajalikud on ruumilise mõtlemise võime, rutiinitaluvus, samuti käelise tegevuse täpsus, sujuvus ja kiirus. 3. taseme raietöölisel on erialane kutseharidus või kutseoskused on omandatud praktilise töö käigus. Raietööline, metsur, saemees, võsasaemees Raietööline, tase 3 kutse saamiseks on vajalik kompetentside B.2.1-B.2.3 ja B.2.4 (läbiv kompetents) tõendamine. Metsauuenduse rajamine 3 Metsauuenduse hooldamine ja valgustusraie tegemine 3 Hooldus- ja uuendusraie tegemine 3 Raietööline, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Pehme mööbli valmistaja, tase 4 Upholsterer, level 4 6 Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 4) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 5) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 7) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 8) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 9) Pehme mööbli valmistaja, tase 5 (versioon 4) Sadulsepp I (versioon 1) Sadulsepp I (versioon 2) Sadulsepp I (versioon 3) Sadulsepp II (versioon 1) Sadulsepp II (versioon 2) Sadulsepp II (versioon 3) Sadulsepp III (versioon 1) Sadulsepp III (versioon 2) Sadulsepp III (versioon 3) Sadulsepp-restauraator IV (versioon 1) Sadulsepp-restauraator IV (versioon 2) Sadulsepp-restauraator IV (versioon 3) Pehme mööbli alus- ja pealistusmaterjalide lõikaja ja õmbleja, tase 4 Pehme mööbli karkassi koostaja, tase 3 Pehme mööbli karkassi polsterdaja ja pealistaja, tase 4 Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Mööbli tootmine Sadulsepp 8 2017-10-05 2017-10-05 2018-05-16 4 4 7534 Polsterdajad jms töölised 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 31 Mööblitootmine Arvuti kasutamise oskused Aulika Riisenberg SA Innove Jüri Minjajev Eesti Mööblitootjate Liit Mati Konsa OÜ Ermatiko Raimo Jõgi AS Tempest Udo Lätt AS Fleming Taimi Hillak, ekspert AS Antsla Inno Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Pehme mööbli valmistaja, tase 4 kutsestandard on välja töötatud: a) kutsehariduse vastava taseme õppekava aluseks b) isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks c) erialaste täiendkoolituste õppekavade aluseks. Pehme mööbli valmistaja, tase 4 on oskustöötaja, kes valmistab esteetilise välimusega kvaliteetset pehmet mööblit kogu tootmisprotsessi ulatuses enamasti suurtööstuses. Tema peamisteks tööülesanneteks on karkassi koostamine, pehmendus- ja alusmaterjalide lõikamine, pehmendus- ja alusmaterjalide pealistamine (liimimine), pealistusmaterjalide (kangas või nahk) lõikamine, mööblikatete (keedrid, lukud, tepingud jm) õmblemine, karkassi polsterdamine ja toote või toote osade monteerimine ja pakkimine. A.2.1 Karkassi koostamine 1. Detailide komplekteerimine erinevatest materjalidest 2. Karkassi monteerimine A.2.2 Pehmendus- ja alusmaterjalide lõikamine 1. Pehmendus- ja alusmaterjalide töölauale paigutamine 2. Lõikekaardi koostamine ja märgistamine 3. Detailide lõikamine 4. Lõigatud detailide komplekteerimine liimijale A.2.3 Pehmendus- ja alusmaterjalide pealistamine (liimimine) 1. Karkassi komplekteerimine vajalike detailidega 2. Detailide liimimine vastavalt tehnoloogia kaartidele A.2.4 Pealistusmaterjalide (kangas või nahk) lõikamine 1. Kanga töölauale ladustamine 2. Lõikekaardi koostamine kangale või nahale ja märgistamine 3. Detailide lõikamine 4. Lõigatud detailide komplekteerimine õmblejale A.2.5 Mööblikatete (keedrid, lukud, tepingud jm) õmblemine 1. Mööblikatte komplekteerimine vajalike detailidega 2. Õmblusmasina ettevalmistamine ja seadistamine 3. Mööblikatte õmblemine kasutades erinevaid tehnikaid A.2.6 Karkassi polsterdamine 1. Liimitud karkassi polsterdamine 2. Selja- ja istmepatjade toppimine lukustatavasse kattesse 3. Nööpide ja pilastrite paigaldamine A.2.7 Toote või toote osade monteerimine ja pakkimine 1. Kinnituskonksude, "stopperite" ja mehhanismide paigaldamine 2. Valmis toote osade (käetugede, seljatugede, istmete ja jalgade) paigaldamine või monteerimine 3. Toote või toote osade pakkimine Pehme mööbli valmistaja, tase 4 kutse sisaldab osakutseid: 1) Pehme mööbli karkassi koostaja, tase 3, mis koosneb tööosast A.2.1. 2) Pehme mööbli alus- ja pealistusmaterjalide lõikaja ja õmbleja, tase 4, mis koosneb tööosadest A.2.2, A.2.4 ja A.2.5. 3) Pehme mööbli karkassi polsterdaja ja pealistaja, tase 4, mis koosneb tööosadest A.2.3, A.2.6 ja A.2.7. Pehme mööbli valmistaja töökeskkond eri tööprotsessides, nt liimimine ja karkassi koostamine, võib olla tervist kahjustav. Ta puutub oma töös kokku tolmu ja erinevate materjalidega, mis võivad põhjustada allergiat. Töö võib olla füüsilist pingutust nõudev. Pehme mööbli valmistaja põhilisteks töövahenditeks on valdavalt elektrilised ja pneumaatilised käsitööriistad ning õmblusmasinad ja tööpingid. Töötamine pehme mööbli valmistajana eeldab ruumilist kujutlusvõimet, loomingulisust, võimet töötada meeskonnas ning rutiinitaluvust ja täpsust. 4. taseme pehme mööbli valmistajatena töötavad tavapäraselt inimesed, kellel on kutseoskused omandatud praktilise töö käigus või kutseõppeasutuses. Sadulsepp, polsterdaja, pehme mööbli valmistaja Pehme mööbli valmistaja, tase 4 kutsestandard koosneb 7 kutsespetsiifilisest (B.2.1-B.2.7) ja kutset läbivast kompetentsist (B.2.8) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 tervikkutse saamiseks on vajalik kõikide kompetentside (B.2.1-B.2.8) tõendamine. Pehme mööbli valmistaja kutset on võimalik tõendada osade kaupa: a) Pehme mööbli karkassi koostaja, tase 4 osakutse saamiseks tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 ja B.2.8. b) Pehme mööbli alus- ja pealistusmaterjalide lõikaja ja õmbleja, tase 4 osakutse saamiseks tuleb tõendada kompetentsid B.2.2, B.2.4, B.2.5 ja B.2.8. c) Pehme mööbli karkassi polsterdaja ja pealistaja, tase 4 osakutse saamiseks tuleb tõendada kompetentsid B.2.3, B.2.6, B.2.7 ja B.2.8. Karkassi koostamine 4 Pehmendus- ja alusmaterjalide lõikamine 3 Pehmendus- ja alusmaterjalide pealistamine (liimimine) 4 Pealistusmaterjalide (kangas või nahk) lõikamine 4 Mööblikatete (keedrid, lukud, tepingud jm) õmblemine 4 Karkassi polsterdamine 4 Toote või toote osade monteerimine ja pakkimine 3 Pehme mööbli valmistaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Tisler, tase 3 Cabinetmaker, level 3 7 Tisler I (versioon 1) Tisler I (versioon 2) Tisler I (versioon 3) Tisler I (versioon 4) Tisler, tase 3 (versioon 5) Tisler, tase 3 (versioon 6) Puidupingioperaator, tase 3 Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Mööbli tootmine Tisler 8 2017-10-05 2017-10-05 2018-10-01 3 3 7522 Tislerid jms töölised 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 31 Mööblitootmine Kutsealased terminid Jüri Minjajev Eesti Mööblitootjate Liit Zigmontas Strepaitis OÜ Balteco Mööbel Tiit Kaps Tallinna Tehnikaülikool Kunnar Kamar Tallinna Ehituskool Aulika Riisenberg SA Innove Selle kutsestandardi alusel jätkub kutse andmine kuni 31.12.2020. Alus: Kutsekoja juhatuse liikme korraldus 22.06.2020 nr 1-3/13 -------------------- Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Tisleri 3. taseme kutsestandard on välja töötatud: a) Kutsehariduse vastava taseme õppekava aluseks b) Isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks Tisler on oskustööline, kes töötab enamasti mööblitööstuse ja puidutöötlemise ettevõtetes valmistades puidust ja puidupõhistest materjalidest mööblit (näiteks erinevad kapid, riiulid, lauad jne) ja teisi puittooteid (näiteks uksi, aknaid, treppe jne). Tisler, tase 3 töötab üldjuhul muutumatus olukorras iseseisvalt, võib vajada juhendamist. Ta kasutab tööde teostamisel enamlevinud seadmeid ja vahendeid ning valdab põhilisi puidutöötlemise ja –viimistlemise võtteid, oskab korraldada oma tööd ja tuleb toime oma tööaja planeerimisega, täidab ja järgib töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid. Tisler, tase 3 kutse sisaldab puidupingioperaator, tase 3 osakutset. A.2.1 Ettevalmistustööd puidu või puidupõhiste materjalide töötlemiseks 1. Jooniste lugemine, projekteerimine ja disainimine 2. Tehnoloogiakaardi lugemine ja koostamine 3. Toorikute ja detailide tükitabelite koostamine 4. Materjalide ja töövahendite valimine ja ettevalmistamine 5. Töökoha korraldamine A.2.2 Puidu ja puidupõhiste materjalide lõiketöötlemine puidutöötlemispinkidel 1. Edasise tegevuse kavandamine 2. Tööjoonistel ja tehnoloogiakaartidel oleva teabe kasutamine 3. Lõikeriistade seisukorra kontrollimine 4. Puidutöötlemispingi seadistamine 5. Detailide saagimine, hööveldamine, puurimine, freesimine, treimine ja lihvimine 6. Detaili vastavuse hindamine tööülesandes antud kvaliteedinõuetele 7. Pingi korrastamine ja puhastamine 8. Töötsooni eesmärgipäraselt kasutamine 9. Töökeskkonna ja -ohutusnõuete järgimine A.2.3 Puidu või puidupõhiste materjalide töötlemine käsitööriistadega, sh pneumo- ja elektriliste käsitööriistadega 1. Mõõtmine, märkimine ning šabloonide ja konduktorite kasutamine 2. Käsitööriistade hooldamine ja teritamine 3. Käsitööriistade valimine 4. Ohutusnõuete jälgimine 5. Puidu ja puidupõhise materjali töötlemine 6. Koostetööde tegemine 7. Kvaliteedi hindamine A.2.4 Lihtsamate puidust või puidupõhistest materjalidest toodete koostamine 1. Seadme valimine 2. Koosteseadmete käsitsemine 3. Koostetööde teostamine 4. Massiivpuit-, liimpuit- ja liimpaind-detailide ühenduste valmistamine 5. Kvaliteedi hindamine A.2.5 Puidu või puidupõhistest materjalidest detailide pealistamine 1. Ettevalmistatud spooni või teistest materjalidest kattekihi alusele liimimine 2. Mööbli või puittootedetailide pealistamine 3. Ohutusnõuete järgimine 4. Kvaliteedi hindamine A.2.6 Mööbli ja puittoodete viimistlemine 1. Mööbli või puittoote pinna ettevalmistamine 2. Viimistlustööde teostamine 3. Ohutusnõuete järgimine 4. Kvaliteedi hindamine Puidupingioperaator, tase 3 osakutse koosneb tööosast A.2.2 Puidu ja puidupõhiste materjalide lõiketöötlemine puidutöötlemispinkidel Tisleri töökeskkond on mürarohke. Töökeskkonnas esineb puidutolmu ja keemilisi ained, mis võivad põhjustada allergiat ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja –vahendeid. Tisleri põhilisteks töövahenditeks on puidutöötlemispingid ja elektrilised, pneumaatilised ning muud käsitööriistad, lihtsamad liimimise, pealistamise ja viimistlemise seadmed Tisleri töö on käeline, seega on oluline liigutuste ratsionaalsus, kiirus ja täpsus. Tisleril peab olema ruumilist kujutlusvõimet ja koormustaluvust. Tisler, EKR tase 3, ettevalmistus on seotud õppega kutseõppeasutustes, kutsealane ettevalmistus toimub enamasti kutsekeskhariduse tasemel. 3. taset võib saavutada ka õppides kursustel või iseõppimise teel. Enamlevinud ametinimetus on tisler Selle kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside (B.2.1 – B.2.6) tõendamine. Kompetentsi B.2.2 tõendamine annab puidupingioperaator, tase 3 osakutse. Ettevalmistustööd puidu või puidupõhiste materjalide töötlemiseks 3 Puidu või puidupõhiste materjalide lõiketöötlemine puidutöötlemispinkidel 3 Puidu või puidupõhiste materjalide töötlemine käsitööriistadega, sh pneumo- ja elektriliste käsitööriistadega 3 Lihtsamate puidust või puidupõhistest materjalidest toodete koostamine 3 Puidu või puidupõhistest materjalidest detailide pealistamine 3 Mööbli ja puittoodete viimistlemine 3 Tisler, tase 4 Cabinetmaker, level 4 7 Tisler II (versioon 1) Tisler II (versioon 2) Tisler II (versioon 3) Tisler II (versioon 4) Tisler, tase 4 (versioon 10) Tisler, tase 4 (versioon 11) Tisler, tase 4 (versioon 5) Tisler, tase 4 (versioon 6) Tisler, tase 4 (versioon 8) Tisler, tase 4 (versioon 9) Puidupingioperaator, tase 3 Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Mööbli tootmine Tisler 8 2017-10-05 2017-10-05 2018-10-01 4 4 7522 Tislerid jms töölised 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 31 Mööblitootmine Kutsealased terminid Jüri Minjajev Eesti Mööblitootjate Liit Zigmontas Strepaitis OÜ Balteco Mööbel Tiit Kaps Tallinna Tehnikaülikool Kunnar Kamar Tallinna Ehituskool Aulika Riisenberg SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Tisleri 4. taseme kutsestandard on välja töötatud: a) Kutsehariduse vastava taseme õppekava aluseks b) Isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks Tisler on oskustööline, kes töötab enamasti mööblitööstuse ja puidutöötlemise ettevõtetes valmistades puidust ja puidupõhistest materjalidest mööblit (näiteks erinevad kapid, riiulid, lauad jne) ja teisi puittooteid (näiteks uksi, aknaid, treppe jne). Tisler, tase 4 töötab iseseisvalt olukordades, mida saab tavaliselt ette näha, aga mis võivad ka muutuda teostades keerukamaid tööoperatsioone kasutades erinevaid puidu töötlemise ja viimistlemise võtteid. Ta oskab korraldada oma tööd ja planeerida tööaega ning järgib töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid. Tisler, tase 4 kutse sisaldab puidupingioperaator, tase 3 osakutset. A.2.1 Ettevalmistustööd puidu või puidupõhiste materjalide töötlemiseks 1. Jooniste lugemine, projekteerimine ja disainimine 2. Tehnoloogiakaardi lugemine ja koostamine 3. Toorikute ja detailide tükitabelite koostamine 4. Materjalide ja töövahendite valimine ja ettevalmistamine 5. Töökoha korraldamine A.2.2 Puidu ja puidupõhiste materjalide lõiketöötlemine puidutöötlemispinkidel 1. Edasise tegevuse kavandamine 2. Tööjoonistel ja tehnoloogiakaartidel oleva teabe kasutamine 3. Lõikeriistade seisukorra kontrollimine 4. Puidutöötlemispingi seadistamine 5. Detailide saagimine, hööveldamine, puurimine, freesimine, treimine ja lihvimine 6. Detaili vastavuse hindamine tööülesandes antud kvaliteedinõuetele 7. Pingi korrastamine ja puhastamine 8. Töötsooni eesmärgipäraselt kasutamine 9. Töökeskkonna ja -ohutusnõuete järgimine A.2.3 Puidu või puidupõhiste materjalide töötlemine käsitööriistadega, sh pneumo- ja elektriliste käsitööriistadega 1. Mõõtmine, märkimine ning šabloonide ja konduktorite kasutamine 2. Käsitööriistade hooldamine ja teritamine 3. Käsitööriistade valimine 4. Ohutusnõuete jälgimine 5. Puidu ja puidupõhise materjali töötlemine 6. Koostetööde tegemine 7. Kvaliteedi hindamine A.2.4 Puidust või puidupõhistest materjalidest toodete koostamine 1. Seadme valimine 2. Koosteseadmete käsitsemine 3. Koostetööde teostamine 4. Massiivpuit-, liimpuit- ja liimpaind-detailide ühenduste valmistamine 5. Kvaliteedi hindamine A.2.5 Puidu või puidupõhistest materjalidest detailide pealistamine 1. Pinkide ja seadmete seadistamine ning lõikeinstrumentide reguleerimine 2. Spooni lõikamine ja koostamine 3. Ettevalmistatud spooni või teistest materjalidest kattekihi alusele liimimine 4. Mööbli või puittootedetailide pealistamine 5. Ohutusnõuete järgimine 6. Kvaliteedi hindamine A.2.6 Mööbli ja puittoodete viimistlemine 1. Mööbli või puittoote pinna ettevalmistamine 2. Lihvimine, peitsimine, pahteldamine, värvimine, õlitamine, lakkimine ja vahatamine 3. Viimistlustööde teostamine 4. Ohutusnõuete järgimine 5. Kvaliteedi hindamine A.2.7 Mööbli ja puittoodete paigaldamine 1. Mööbli kontrollimine 2. Mõõtmise ja märkimise teostamine 3. Otsuste vastuvõtmine 4. Tööoperatsioonide tegemine paigalduskohal 5. Mööbli sidestamine 6. Kvaliteedi hindamine Puidupingioperaator, tase 3 osakutse koosneb tööosast A.2.2 Puidu ja puidupõhiste materjalide lõiketöötlemine puidutöötlemispinkidel Tisleri töökeskkond on mürarohke. Töökeskkonnas esineb puidutolmu ja keemilisi ained, mis võivad põhjustada allergiat ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja –vahendeid. Tisleri põhilisteks töövahenditeks on nii puidutöötlemispingid kui ka elektrilised, pneumaatilised ning muud käsitööriistad, liimimise, pealistamise ja viimistlemise seadmed. Tisleri töö on käeline, seega on oluline liigutuste ratsionaalsus, kiirus ja täpsus. Tisleril peab olema ruumilist kujutlusvõimet ja koormustaluvust. Tisler, tase 4 omandatakse töökohal praktilise töö käigus õppides. Enamlevinud ametinimetus on tisler Selle kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside (B.2.1 – B.2.7) tõendamine. Kompetentsi B.2.2 tõendamine annab puidupingioperaator, tase 3 osakutse. Ettevalmistustööd puidu või puidupõhiste materjalide töötlemiseks 4 Puidu või puidupõhiste materjalide lõiketöötlemine puidutöötlemispinkidel 3 Puidu või puidupõhiste materjalide töötlemine käsitööriistadega, sh pneumo- ja elektriliste käsitööriistadega 4 Puidust või puidupõhistest materjalidest toodete koostamine 4 Puidu või puidupõhistest materjalidest detailide pealistamine 4 Mööbli ja puittoodete viimistlemine 4 Mööbli ja puittoodete paigaldamine 4 Tisler, tase 5 Cabinetmaker, level 5 7 Tisler III (versioon 1) Tisler III (versioon 2) Tisler III (versioon 3) Tisler III (versioon 4) Tisler, tase 5 (versioon 5) Tisler, tase 5 (versioon 6) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Mööbli tootmine Tisler 8 2017-10-05 2017-10-05 2018-10-01 5 5 7522 Tislerid jms töölised 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 31 Mööblitootmine Kutsealased terminid Jüri Minjajev Eesti Mööblitootjate Liit Zigmontas Strepaitis OÜ Balteco Mööbel Tiit Kaps Tallinna Tehnikaülikool Kunnar Kamar Tallinna Ehituskool Aulika Riisenberg SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Tisleri 5. taseme kutsestandard on välja töötatud: a) Kutsehariduse vastava taseme õppekava aluseks b) Isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks Tisler on oskustööline, kes töötab enamasti mööblitööstuse ja puidutöötlemise ettevõtetes valmistades puidust ja puidupõhistest materjalidest mööblit (näiteks erinevad kapid, riiulid, lauad jne) ja teisi puittooteid (näiteks uksi, aknaid, treppe jne). Tisler, tase 5 teostab meisterlikult keerukaid tööoperatsioone, valmistab ja remondib detaile ja puittooteid ning valmistab etalontooteid, kasutades laia hulka puidu töötlemise ja viimistlemise võtteid. Ta korraldab teiste tööd, juhendab kaastöötajaid ja annab edasi kutsealaseid teadmisi ja oskusi. Projekteerib ja disainib tooteid, loeb CAD jooniseid. Töötab iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades. Vastutab töörühma töö eest. Ta oskab korraldada tööd ja planeerida tööaega ning järgib töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid. A.2.1 Ettevalmistustööd puidu või puidupõhiste materjalide töötlemiseks 1. Jooniste lugemine, projekteerimine ja disainimine 2. Tehnoloogiakaardi lugemine ja koostamine 3. Toorikute ja detailide tükitabelite koostamine 4. Materjalide ja töövahendite valimine ja ettevalmistamine 5. Töökoha korraldamine 6. Lähteülesande täpsustamine 7. Mööbli kontrollimine 8. Probleemide lahendamine A.2.2 Puidu ja puidupõhiste materjalide lõiketöötlemine puidutöötlemispinkidel 1. Edasise tegevuse kavandamine 2. Tööjoonistel ja tehnoloogiakaartidel oleva teabe kasutamine 3. Lõikeriistade seisukorra kontrollimine 4. Puidutöötlemispingi seadistamine 5. Detailide saagimine, hööveldamine, puurimine, freesimine, treimine ja lihvimine 6. Detaili vastavuse hindamine tööülesandes antud kvaliteedinõuetele 7. Pingi korrastamine ja puhastamine 8. Töötsooni eesmärgipäraselt kasutamine 9. Töökeskkonna ja -ohutusnõuete järgimine A.2.3 Puidu või puidupõhiste materjalide töötlemine käsitööriistadega, sh pneumo- ja elektriliste käsitööriistadega 1. Mõõtmine, märkimine ning šabloonide ja konduktorite kasutamine 2. Käsitööriistade hooldamine ja teritamine 3. Käsitööriistade valimine 4. Ohutusnõuete jälgimine 5. Puidu ja puidupõhise materjali töötlemine 6. Koostetööde tegemine 7. Kvaliteedi hindamine A.2.4 Puidust või puidupõhistest materjalidest toodete koostamine 1. Seadme valimine 2. Koosteseadmete käsitsemine 3. Koostetööde teostamine 4. Massiivpuit-, liimpuit- ja liimpaind-detailide ühenduste valmistamine 5. Kvaliteedi hindamine A.2.5 Puidu või puidupõhistest materjalidest detailide pealistamine 1. Pinkide ja seadmete seadistamine ning lõikeinstrumentide reguleerimine 2. Spooni lõikamine ja koostamine 3. Ettevalmistatud spooni või teistest materjalidest kattekihi alusele liimimine 4. Mööbli või puittootedetailide pealistamine 5. Ohutusnõuete järgimine 6. Kvaliteedi hindamine A.2.6 Mööbli ja puittoodete viimistlemine 1. Mööbli või puittoote pinna ettevalmistamine 2. Lihvimine, peitsimine, pahteldamine, värvimine, õlitamine, lakkimine ja vahatamine 3. Viimistlustööde teostamine 4. Ohutusnõuete järgimine 5. Kvaliteedi hindamine A.2.7 Mööbli ja puittoodete remontimine 1. Kasutatud konstruktsioonide hindamine 2. Kasutatud viimistluse hindamine 3. Sobiva lõikeinstrumendi valimine 4. Mööbli ja puittoodete remontimine A.2.8 Mööbli ja puittoodete paigaldamine 1. Probleemide lahendamine 2. Mööbli kontrollimine 3. Mõõtmise ja märkimise teostamine 4. Otsuste vastuvõtmine 5. Tööoperatsioonide tegemine paigalduskohal 6. Mööbli sidestamine 7. Kvaliteedi hindamine A.2.9 Teiste töö juhendamine ja korraldamine 1. Tegevuste planeerimine 2. Ressursside kavandamine ja organiseerimine 3. Materjali kulu minimeerimine 4. Tähtaegadest kinnipidamise jälgimine 5. Eesmärkide püstitamine 6. Tehnoloogia võimaluste ärakasutamine 7. Töö delegeerimine 8. Arenguvõimaluste loomine 9. Tööle sobivate spetsialistide valimine Tisleri töökeskkond on mürarohke. Töökeskkonnas esineb puidutolmu ja keemilisi ained, mis võivad põhjustada allergiat ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja –vahendeid. Tisleri põhilisteks töövahenditeks on puidutöötlemispingid, -masinad, seadmed ja elektrilised, pneumaatilised ja muud käsitööriistad, CAD/CAM tarkvara. Tisleri töö on käeline, seega on oluline liigutuste ratsionaalsus, kiirus ja täpsus. Tisleril peab olema ruumilist kujutlusvõimet, eeldab koormustaluvust, vastutustunnet, suhtlemisoskust, kohanemis- ja otsustusvõimet. Tisler, tase 5 omandatakse töökohal praktilise töö käigus õppides ja kelle ettevalmistus hõlmab täiendkoolitust. Enamlevinud ametinimetus tisler, meister. Selle kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside (B.2.1 – B.2.9) tõendamine. Ettevalmistustööd puidu ja puidupõhiste materjalidega töötlemiseks 5 Puidu ja puidupõhiste materjalide lõiketöötlemine puidutöötlemispinkidel 3 Puidu ja puidupõhiste materjalide töötlemine käsitööriistadega, sh pneumo- ja elektriliste käsitööriistadega 5 Puidust või puidupõhistest materjalidest toodete koostamine 5 Puidu või puidupõhistest materjalidest detailide pealistamine 5 Mööbli ja puittoodete viimistlemine 5 Mööbli ja puittoodete remontimine 5 Mööbli ja puittoodete paigaldamine 5 Teiste töö juhendamine ja korraldamine 5 Puidupingioperaator, tase 3 Machine operator, level 3 2 Puidupingioperaator, tase 3 (versioon 1) Puidupingioperaator, tase 3 (versioon 3) Puidupingioperaator, tase 3 (versioon 4) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Mööbli tootmine Puidupingitööline 8 2017-10-05 2017-10-05 2017-12-16 3 3 7523 Puidutöötluspinkide seadistajad ja operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 31 Mööblitootmine Aulika Riisenberg SA Innove Harri Karjane AS Hapval Jaanus Sults OÜ Wisecraft Jüri Minjajev Eesti Mööblitootjate Liit Tarmo Kalmann Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Üllar Luga Tallinna Tehnikaülikool Zigmontas Strepaitis OÜ Balteco Mööbel Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Puidupingioperaatori 3. taseme kutsestandard on välja töötatud: a) Kutsehariduse vastava taseme õppekava aluseks b) Isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks Puidupingioperaator, tase 3 on oskustöötaja, kes töötab mööblitööstuse ja puidutöötlemise ettevõtetes. Tema tööks on puidu või puidupõhiste materjalide lõiketöötlemine puidutöötlemispinkidel, seadistades neid ja sooritades nendel tööoperatsioone. Ta tunneb puidutöötlemispinkide ja -seadmete ehitust ning tööpõhimõtteid, detailide lõiketöötlemise režiime ning kasutatavate puit- ja puidupõhiste materjalide omadusi ja toodete kvaliteedile kehtestatud nõudeid. Puidupingioperaator, tase 3 loeb tööjooniseid, korraldab oma tööd ja planeerib tööaega, täidab ja järgib töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid. Töötab meeskonna liikmena, jälgib tööprotsessist kinnipidamist ja tootlikkust ning hoiab toodangu kvaliteeti. 3. taseme puidupingioperaator kasutab oma töös erialast eesti ja inglise keelt. A.2.1 Puidu või puidupõhiste materjalide lõiketöötlemine puidutöötlemispinkidel 1. Edasise tegevuse kavandamine 2. Tööjoonistel ja tehnoloogiakaartidel oleva teabe kasutamine 3. Lõikeriistade seisukorra kontrollimine 4. Puidutöötlemispingi seadistamine 5. Detailide saagimine, hööveldamine, puurimine, freesimine, treimine ja lihvimine 6. Detaili vastavuse hindamine tööülesandes antud kvaliteedinõuetele 7. Pingi korrastamine ja puhastamine 8. Töötsooni eesmärgipäraselt kasutamine 9. Töökeskkonna ja -ohutusnõuete järgimine Puidupingioperaatori tööaeg võib sõltuvalt tööandjast olla vahetustega, töögraafiku alusel, hõlmates ka öist aega, nädalavahetusi ning riigipühasid. Töötempo võib periooditi olla kiire ja pingeline. Töökeskkond asub siseruumides ning võib olla mürarikas. Töökeskkonnas esineb puidutolmu, mis võib tekitada allergilisi reaktsioone. Töökeskkonnaohutuse nõuete eiramine võib põhjustada tööõnnetuse või võimaliku püsiva tervisekahjustuse või kutsehaigestumise. Puidupingioperaatori põhilisteks tööriistadeks on erinevad mõõteriistad (nihik, mõõdulint, nurgamõõteseade jne), elektrilised ja pneumaatilised käsitööriistad. Kutse eeldab matemaatilis-loogilist võimekust ja analüüsioskust, ruumilist kujutlusvõimet, liigutuste täpsust, koordinatsiooni ning füüsilise pingutuse võimet, tehnilist taiplikkust ja vastutustunnet. Kõrgendatud ja pidev tähelepanu töö protsessi jälgimisele eeldab vaimset pingetaluvust. Kasuks tulevad korrektsus, täpsus, õppimisvõime ja vastutustundlikkus. Tavapäraselt töötavad puidupingioperaatoritena inimesed, kes on tööks vajalikud oskused omandanud kutseõppes või täienduskoolituste käigus või töökohal õppides. Puidupingioperaator, puidupingitööline Puidupingioperaator, tase 3 kutse tõendamiseks on vajalik kohustusliku kompetentsi B.2.1 tõendamine. Puidu või puidupõhiste materjalide lõiketöötlemine puidutöötlemispinkidel 3 Sõidukite kere- ja värvitööde meister, tase 5 Car Body and Paint Foreman, level 5 7 Automaaler II (versioon 1) Automaaler II (versioon 2) Automaaler II (versioon 3) Automaaler II (versioon 4) Sõidukite kere- ja värvitööde meister, tase 5 (versioon 5) Sõidukite kere- ja värvitööde meister, tase 5 (versioon 6) Sõidukite kere- ja värvitööde meister, tase 5 (versioon 8) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Automaaler 8 2017-11-23 2017-11-23 2022-11-03 5 5 3115 Masinaehitustehnikud 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Pavo Zopp Veho Eesti AS Mairo Neem Unelmauto AS Peeter N. Sarevet Benefit AS Aivo Kossal A.K. Autoteenindus OÜ Tõnu Tammist Glasur Grupp OÜ Andre Kalmus Paintlines OÜ Ene Pukk Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Sõidukite kere- ja värvitööde meistri töö eesmärk: tagada sõidukite efektiivne, ohutu ning keskkonnasäästlik kere remont ja värvimine. Töö sisuks on kere- ja värvitööde tehniliste ülesannete täitmine, töökoja tööprotsessi juhtimine sh töömahtude hindamine, kalkulatsioonide koostamine, töökoja seadmete korrashoiu korraldamine ning kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmise tagamine. Sõidukite kere- ja värvitööde meistri töö eeldab tehnilise dokumentatsiooni lugemise ning juhendmaterjalide kasutamise oskust. Kutsed sõidukite kere- ja värvitööde ning hoolduse ja remonttööde kutsealal: Autoplekksepp-komplekteerija, tase 4 Autokeretehnik, tase 4 Mootorsõidukitehnik, tase 4 ja Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 Automaaler, tase 4 A.2.1 Sõidukipindade puhastamine ja hooldamine 1. Tööetappide planeerimine 2. Sõiduki pindade puhastamise korraldamine A.2.2 Sõidukikere ja -sisustuse osandamine ning koostamine 1. Tööetappide planeerimine 2. Sõidukikere ja sisustuse osandamise ja koostamise korraldamine A.2.3 Plastdetailide remont 1. Tööetappide planeerimine 2. Plastdetailide remondi korraldamine A.2.4 Sõiduki pindade ettevalmistamine värvimiseks 1. Tööetappide planeerimine 2. Pindade ettevalmistamise korraldamine A.2.5 Pindade värvimine ja lõppviimistlemine 1. Tööetappide planeerimine 2. Pindade värvimise ja viimistlemise tööprotsessi korraldamine 3. Värvitöö kvaliteedi hindamine A.2.6 Elektriseadiste ning mugavussüsteemide vahetamine ja seadistamine 1. Kere remondiga seotud elektriseadiste ja -ahelate seisukorra hindamine ning remondivajaduse määramine 2. Tööetappide planeerimine 3. Elektriseadiste ning mugavussüsteemide vahetamise ja seadistamise töö korraldamine A.2.7 Turvasüsteemide vahetamine ja seadistamine 1. Passiiv- ja aktiivohutusseadmete vigastuste hindamine ja remondi planeerimine 2. Tööetappide planeerimine 3. Turvasüsteemide vahetamise ja seadistamise töö korraldamine 4. Pürotehniliste passiivohutusseadmete osade käitlemine A.2.8 Kere ja raami tööd 1. Sõidukikere kere- ja raamikahjustuste hindamine 2. Tööetappide planeerimine 3. Kere ja raami remonttööde korraldamine 4. Õgvendustööde tulemuste hindamine A.2.9 Klaasitööd 1. Klaasikahjustuste hindamine, remondijuhise ja -tehnoloogia valimine 2. Tööetappide planeerimine 3. Klaasitööde korraldamine A.2.10 Klienditeenindus 1. Tellimuste vastuvõtmine, täitmise korraldamine ja valmistöö väljaandmine, 2. Klientide nõustamine 3. Teeninduskvaliteedi hindamine ja parendamine A.2.11 Remondikalkulatsiooni koostamine 1. Kere- ja värviremonttööde kalkuleerimine 2. Kere- ja värviremonttööde tasuvuse hindamine A.2.12 Tööprotsessi korraldamine 1. Ressursside ja tööprotsessi planeerimine 2. Töötajate juhtimine ja juhendamine 3. Töökoja seadmete hoolduse ja remondi korraldamine 4. Töökoja tegevusnäitajate analüüs, aruandlus ja parendustegevuste planeerimine Sõidukite kere- ja värvitööde meistri tööaeg on tavaliselt päevane, võib esineda tööaja summeeritud arvestust, töökorraldus võib ette näha töötamist riiklikel pühadel ja ööajal. Töö sisaldab vahelduvaid tööülesandeid. Töötatakse enamasti siseruumis, kuid võib esineda ka töötamist välitingimustes. Töökeskkonnas võib esineda tolmu, müra, lenduvaid keemilisi ühendeid ja sundasendis töötamist, mis võivad tööohutuse ja ergonoomika nõuete rikkumisel põhjustada lühiajalisi või püsivaid tervisekahjustusi. Sõidukite kere- ja värvitööde meister kasutab oma töös vajalikke töökoja seadmeid ja tööriistu, erinevaid infotehnoloogilisi seadmeid ja -rakendusi ning kontoritehnikat. Töös on oluline hea suhtlemisoskus, täpsus, püsivus, rahulikkus, pingetaluvus, vastutustunne ning loov mõtlemine, vajalik on analüüsi- ja koostöövõime, motiveerimisoskus ja teenindusvalmidus. 5. taseme Sõidukikere- ja värvitööde meister omandab kutseoskused töö käigus või jätkuõppe kaudu, mis eeldab oskustöötajate tasemel (4. tase) värvi- ja keretööde või hoolduse ja remondi alaste kutseoskuste olemasolu. Sõidukite kere- ja värvitööde meister, värvitöökoja meister, keretöökoja meister, keretööde nõunik. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.13 tõendamine. Sõidukipindade puhastamine ja hooldamine 5 Sõiduki kere ja sisustuse osandamine ning koostamine 5 Plastdetailide remont 5 Sõiduki pindade ettevalmistamine värvimiseks 5 Pindade värvimine ja lõppviimistlemine 5 Elektriseadiste ning mugavussüsteemide vahetamine ja seadistamine 5 Turvasüsteemide vahetamine ja seadistamine 5 Kere ja raami tööd 5 Klaasitööd 5 Klienditeenindus 5 Remondikalkulatsiooni koostamine 5 Tööprotsessi korraldamine 5 Sõidukite kere- ja värvitööde meister, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 Diploma Specialist in energy performance of buildings, level 7 4 Diplomeeritud energiaaudiitor V (versioon 1) Diplomeeritud energiaaudiitor V (versioon 2) Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 (versioon 3) Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 (versioon 7) Energiakasutuse modelleerija, tase 7 Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitiste energiatõhusus Energiaaudiitor 8 2017-10-18 2017-10-18 2018-06-04 7 7 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Energiatõhususe kutsete tasemete ülevaade Energiatõhususe kutsete taotlemise eeldused Energiatõhususe kutsete täiendusõppe arvestus Kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Teet Tark Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus Ülo Kask Eesti Soojustehnikainseneride Selts Paul Einaste Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit Peter Haab Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit Targo Kalamees EKVÜ Tiit Pukk Volitatud energiaaudiitor, EKVÜ energiatõhususe valdkonna kutsete hindamiskomisjoni esimees Toomas Rähmonen EKVÜ Hendrik Voll Tallinna Tehnikaülikool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 kutsestandard on välja töötatud: a) Kõrghariduse vastava taseme õppekava aluseks b) Isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks c) Erialaste täiendkoolituste õppekavade aluseks. Energiatõhususe spetsialistide töö põhieesmärk on ehitiste energiatõhususe hindamine ning nõustamine, lähtudes säästva arengu printsiipidest, kutse-eetikast, kaasaegsetest insenerteadmistest ja heast projekteerimis-, konsulteerimis- ja ehitustavast. Kutsestandard sisaldab diplomeeritud energiatõhususe spetsialisti kutse kirjeldust ja kompetentsusnõudeid. Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist on ehitusseadustiku vastutava spetsialisti mõistele vastav spetsialist (pädev isik), kes on võimeline iseseisvalt ja omal vastutusel koostama elamute ja ühiskondlike hoonete energiaauditeid, väljastama olemasolevatele hoonetele energiamärgiseid ning nõustama elamute ja ühiskondlike hoonete energiatõhususe valdkonnas. Tal on oskus teostada arvutusi hoonete energiatõhususe miinimumnõuete, madala- ja liginullenergiahoonete nõuetele vastavuse tõendamiseks. Ta on valmis töötama interdistsiplinaarses meeskonnas koos sidusvaldkondade inseneride jt spetsialistidega. Vajadusel juhendab ja kaasab ta teisi spetsialiste. Ta on võimeline juhtima väiksemaid töörühmi või organisatsiooni strateegiliste eesmärkide saavutamiseks ning võtma vastutust teiste töö tulemuste eest. Diplomeeritud energiatõhususe spetsialisti iseloomustab võime leida probleemidele lahendusi ja viia neid ellu majanduslikult vastuvõetaval, keskkonnasõbralikul ning ühiskondlikult aktsepteeritaval moel. Energiatõhususe valdkonnas on lisaks diplomeeritud energiatõhususe spetsialisti, tase 7 kutsele kehtestatud energiaaudiitor, diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 esmane kutse ja volitatud energiatõhususe spetsialist, tase 8 kutsed. Ülevaade ehitiste energiatõhususe valdkonna kutsetest ja tasemetest on toodud lisas 1. A.2.1 Olemasoleva ehitise energiatõhususe hindamine. A.2.2 Tehnilis-majandusliku analüüsi teostamine. A.2.3 Elamute ja ühiskondlike hoonete energiaauditi koostamine. A.2.4 Energiatõhususe-alane nõustamine. A.2.5 Energiamärgise koostamine ja väljastamine olemasolevatele hoonetele. A.2.6 Ehitise energiakasutuse modellerimine ja arvutusliku energiamärgise koostamine Energiakasutuse modelleerija, tase 7 osakutse moodustub tööosast A.2.6 Ehitise energiakasutuse modellerimine ja arvutusliku energiamärgise koostamine Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist töötab põhiliselt büroos ja objektidel. Ta vaatab kohapeal objekti üle koos vajalike mõõdistuste ja intervjuudega. Objektid võivad paikneda erinevates piirkondades. Töötada tuleb paindliku tööajarežiimiga. Vajadusel tuleb kasutada spetsiaalseid tööriideid ja kaitsevahendeid. Juhinduda tuleb üldise tööohutuse ja vajadusel elektriohutuse nõuetest. Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist kasutab oma töös lisaks tavapärasele kontoritehnikale (arvutid, kommunikatsiooniseadmed jms.) ja –tarkvarale (tekstitöötlus, tabelarvutus, internetisuhtlus jms) spetsiaalseid arvutusprogramme (näiteks energiatarbimise dünaamilise soojuslevi arvutusprogrammid jms) ning mõõtetehnikat (näiteks salvestavad mõõtevahendid). Töö eeldab innovaatilist, keskkonnahoidlikku ning säästvat arengut toetavat mõtlemist, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, analüüsivõimet, täpsust, vastutustunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, ruumilist kujutlus- ning kohanemisvõimet. Diplomeeritud energiatõhususe spetsialistina töötamine eeldab tehnikaalast kõrgharidust. Diplomeeritud energiatõhususe spetsialisti valmistatakse ette kursustel ja kõrgkoolis. Edukaks kutsetegevuseks on vajalik kompetentsus, mis moodustub teadmistest ja oskustest, eri- ja ametialasest töökogemusest ja energiatõhususe spetsialisti tööks vajalikest hoiakutest. Kutse taotlemisel tuleb järgida taotlemistingimusi ja täiendõppe arvestuse nõudeid (vt lisa 2 ja 3). Insener, projekteerija, energiaaudiitor, energiamärgise väljastaja, projektijuht, konsultant, energiaekspert, energiakasutuse modelleerija, osakonnajuhataja, teadlane-uurija jm. Energiaaudiitori kutse omamine tõendab energiatõhususevaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes isiku pädevust töötada energiatõhususe erialal omal vastutusel ja iseseisvalt tõendatud kompetentsuse piires. Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 täiskutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.6 ja B.2.7 tõendamine. Energiakasutuse modelleerija, tase 7 osakutse taotlemisel on nõutav kompetentsi B.2.6 tõendamine. Olemasoleva ehitise energiatõhususe hindamine 7 Tehnilis-majanduslik analüüs 7 Elamute ja ühiskondlike hoonete energiaauditi koostamine 7 Energiatõhususe alane nõustamine 7 Energiamärgise koostamine ja väljastamine olemasolevatele hoonetele 7 Ehitiste energiakasutuse modelleerimine ja arvutusliku energiamärgise koostamine 7 Energiatõhususe spetsialist, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Keraamikaesemete valmistaja, tase 3 Potter, level 3 2 Keraamikaesemete valmistaja, tase 3 (versioon 1) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Keraamik 9 2017-11-22 2017-11-22 2022-11-21 3 3 7314 Savi- ja portselanimeistrid 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Käsitöölise kutse-eetika Karin Kalman Stuudiokeraamika OÜ, Eesti Keraamikute Liit Kersti Laanmaa Brendor OÜ, Eesti Keraamikute Liit Maret Lehis Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Inna Soonurm SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Keraamikaesemete valmistaja, tase 3 on käsitööline, kes vormib, viimistleb ja glasuurib kvaliteetseid saviesemeid etteantud juhendite järgi. Tavaliselt töötab ta iseseisvalt, täites kindlaks määratud, vähesel määral muutuvaid tööülesandeid; uute tööülesannete juures võib ta vajada juhendamist. Kutsealal töötab ka keraamik, tase 4, kes vormib, viimistleb, põletab, glasuurib ja dekoreerib ka enda kavandatud keraamilisi esemeid ning turundab oma toodangut. A.2.1 Keraamikaesemete valmistamine 1. Keraamilise eseme kavandamine. 2. Tööprotsessi planeerimine ja ettevalmistamine. 3. Savist esemete valmistamine. 4. Savist esemete viimistlemine ja kaunistamine. 5. Keraamikaesemete glasuurimine. 6. Keraamikaesemete järelviimistlemine ja pakendamine. 7. Materjalide ja töövahendite korrashoid. Keraamikaesemete valmistaja töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt, vajadusel tuleb olla valmis hooajatööks ja töötamiseks puhkepäevadel. Töö võib olla füüsiliselt pingutav, sundasendit nõudev ja kiire tempoga. Ta puutub kokku niiskuse, tolmu ja kemikaalidega, mis võivad põhjustada ohtu tervisele (allergia vms), mistõttu tuleb kasutada töökaitsevahendeid ning järgida tööohutusnõudeid. Treipink, kaalud, tõmbekapp, glasuuriprits, savivalts, trell, nuga, vispel, voolimispulgad jm keraamiku töövahendid. Töös on olulised käeline osavus, püsivus, õpivalmidus, sihipärasus ja vastutustunne. Keraamikaesemete valmistajaks saab õppida kutseõppeasutuses või juhendaja käe all töötades. Savitoodete valaja, savitoodete vormija, savitreija jm. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Keraamikaesemete valmistamine 3 Keraamikaesemete valmistaja, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Keraamik, tase 4 Ceramist, level 4 6 Keraamik, tase 4 (versioon 7) Keraamikasell, tase 4 (versioon 5) Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal II (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal II (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal II (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal II (versioon 4) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Keraamik 9 2017-11-22 2017-11-22 2022-11-08 4 4 7314 Savi- ja portselanimeistrid 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Käsitöölise kutse-eetika Karin Kalman Stuudiokeraamika OÜ, Eesti Keraamikute Liit Kersti Laanmaa Brendor OÜ, Eesti Keraamikute Liit Maret Lehis Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Inna Soonurm SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Keraamik, tase 4 on käsitööline, kes valmistab käsitsi vormides kvaliteetseid ja esteetilisi keraamilisi esemeid, kasutades traditsioonilisi ja kaasaegseid tehnikaid ning töövõtteid. 4. taseme keraamik viimistleb, põletab, glasuurib ja dekoreerib ka enda kavandatud keraamilisi esemeid. Keraamik, tase 4 turundab oma toodangut ning osutab teenuseid, näiteks esemete valmistamine etteantud kavandi järgi, harrastajate juhendamine oma oskuste piires. Keraamik võib töötada keraamikastuudios või -tehases. Kutsealal töötab ka keraamikaesemete valmistaja, tase 3, kes vormib, viimistleb ja glasuurib saviesemeid etteantud juhendite järgi. A.2.1 Keraamikaesemete valmistamine 1. Keraamilise eseme kavandamine. 2. Valmistusviisi valimine. 3. Tööprotsessi planeerimine ja ettevalmistamine. 4. Kipsvormi valmistamine. 5. Savist esemete valmistamine. 6. Savist esemete viimistlemine ja kaunistamine. 7. Esemete ahju pakkimine ja põletamine. 8. Keraamikaesemete glasuurimine. 9. Keraamikaesemete järelviimistlemine ja pakendamine. 10. Tööprotsessi dokumenteerimine. 11. Materjalide ja töövahendite korrashoid. A.2.2 Keraamika-alane ettevõtlus 1. Tegevuse korraldamine. 2. Töötajate juhendamine. 3. Toote ja/või teenuse arendus. 4. Toodete ja/või teenuste esitlus ning müük. Keraamiku töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt, vajadusel tuleb olla valmis hooajatööks ja töötamiseks puhkepäevadel. Töö võib olla füüsiliselt pingutav, sundasendit nõudev ja kiire tempoga. Ta puutub kokku niiskuse, tolmu ja kemikaalidega, mis võivad põhjustada ohtu tervisele (allergia vms), mistõttu tuleb kasutada töökaitsevahendeid ning järgida tööohutusnõudeid. Treipink, ahi, kaalud, tõmbekapp, glasuuriprits, savivalts, trell, nuga, vispel, voolimispulgad jm keraamiku töövahendid. Töös on olulised käeline osavus, ruumiline kujutlusvõime, proportsioonitunnetus, püsivus, loovus, õpivalmidus ja vastutustunne. Keraamikuks saab õppida kutseõppeasutuses või juhendaja käe all töötades. Savitoodete valaja, savitoodete vormija, savitreija, keraamika dekoratiivmaalija, kipsvormide paljundaja jm. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Keraamikaesemete valmistamine 4 Keraamika-alane ettevõtlus 4 Keraamik, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Karjäärispetsialist, tase 6 Career Specialist, EstQF Level 6 5 Karjäärinõustaja IV (versioon 1) Karjäärinõustaja IV (versioon 2) Karjäärinõustaja IV (versioon 3) Karjäärinõustaja, tase 6 (versioon 4) Karjäärispetsialist, tase 6 (versioon 6) Karjäärispetsialist, tase 6 (versioon 7) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Karjäärinõustaja 13 2017-11-15 2017-11-15 2022-11-08 6 6 2423 Personali ja karjääri tippspetsialistid 0417 Tööoskused 85 Haridus Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Anne-Mari Ernesaks Eesti Karjäärinõustajate Ühing Piret Jamnes Fontes PMP OÜ Aira Lepik Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituut Kadi Liik Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituut Kristina Orion SA Innove hariduse tugiteenuste agentuur, karjääriteenuste keskus Triin Peterson SA Innove Põhja-Eesti Rajaleidja keskus Külli Post Eesti Töötukassa Aiki Pärle Eesti Karjäärinõustajate Ühing Lana Randaru Eesti Töötukassa Signe Reppo Tartu Ülikooli psühholoogia instituut Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Karjäärispetsialist, tase 6 on inimestele abiks karjääri kujundamisega seotud otsuste langetamisel. Ta toetab inimesi kutse, töö, koolituse ja haridustee valimisel elukäigu jooksul. Karjäärispetsialistid töötavad nõustamiskeskustes, haridusasutustes jt organisatsioonides nii avalikus, era- kui kolmandas sektoris. Nende kliendid võivad olla erinevas vanuses inimesed, sh õpilased, üliõpilased, töötavad täiskasvanud, töötud, samuti ka lapsevanemad, pedagoogid, tööandjad. Lisaks klienditööle valmistab karjäärispetsialist, tase 6 ette metoodilisi materjale, vajaduse korral konsulteerib koostöövõrgustiku teiste spetsialistidega kliendi edasise tegevuse kavandamisel, kogub ja analüüsib tagasisidet. Olulisel kohal on avalikkuse teavitamine karjääriteenustest. Karjäärispetsialisti töö on vaimselt pingeline ning nõuab inimese erinevate raskusastmetega vajaduste ja probleemide mõistmist ning nendega tegelemist. Olulisel kohal on eetiliste põhimõtete ja konfidentsiaalsusnõuete järgimine. Karjäärispetsialist, tase 6 võib töötada karjäärinõustamise ja/või karjääriinfo vahendamise alal. Karjääriinfo spetsialistina toetab ta klienti infovajaduse väljaselgitamisel, infootsimise oskuste ja harjumuste kujunemisel ning karjääri planeerimiseks asjakohase hariduse, tööturu ja kutsetega seotud info kasutamisel. Karjäärinõustajana toetab ta klienti karjääri kujundamise oskuste arendamisel, aidates kliendil suurendada teadlikkust iseendast, haridus- ja tööturuvõimalustest, püstitada eesmärke ning kavandada tegevusi nende saavutamiseks. Kutsealal on ka 7. taseme karjäärispetsialist, kes 6. taseme karjäärispetsialisti tööülesannetele täiendavalt analüüsib ja arendab valdkonna teenuseid ning koostab teenuse kvaliteedi tagamise jälgimist võimaldavaid standardeid. Ta osaleb riikliku või rahvusvahelise tasandi koostöös, töötab välja õppekavasid, juhendab ja koolitab teisi karjäärispetsialiste ning karjääriteenuse pakkujaid. 7. taseme karjäärispetsialist koostab või kaasajastab karjäärispetsialisti tööks vajalikke info- ja metoodilisi materjale. Ta organiseerib valdkonnapõhiseid uurimusi, sh kogub ja analüüsib tagasisidet, rakendab tulemusi teenuse arendamiseks. Ta teavitab avalikkust karjääri arendamise trendidest, mõjust ja karjääriteenustest. A.2.1 Teenustest teavitamine 1. Karjääriplaneerimisest teavitamine ja teenuste tutvustamine avalikkusele. 2. Teavitusmaterjalide koostamine ja levitamine. A.2.2 Teenuse osutamiseks vajalik võrgustikutöö 1. Koostöövõrgustiku arendamine. 2. Koostöövõrgustikus osalemine. A.2.3 Teenuse arendamine 1. Karjääriteenuste arendustegevus. 2. Metoodiliste materjalide koostamine. 3. Teenusest ülevaadete tegemine ja tagasiside. A.2.4 Karjäärinõustamine 1. Kontakti loomine, probleemi määratlemine ja kliendi individuaalseks nõustamiseks vajaliku tegevuskava koostamine. 2. Kliendi probleemile lahenduste otsimine, hindamine ja karjääriplaani väljatöötamine. 3. Grupinõustamiseks vajaliku tegevuskava koostamine. 4. Grupinõustamine. 5. Nõustamistulemuste hindamine, vastastikune tagasisidestamine, kokkuvõtte tegemine ja juhtumi analüüsimine. A.2.5 Karjääriinfo vahendamine 1. Kontakti loomine ja kliendi vajaduste määratlemine. 2. Kliendi juhendamine tööotsimis- ja haridusvalikute tegemise oskuste ning infopädevuse arendamisel. 3. Grupitegevusteks vajaliku tegevuskava koostamine. 4. Grupitegevuste läbiviimine tööotsimis- ja haridusvalikute tegemise oskuste ning infopädevuse arenemiseks. 5. Karjääriinfo haldamine ja edastamine. Karjäärispetsialistid töötavad klienditööks sobivates ruumides. Töö võib sisaldada teenuse osutamist sihtrühma juures kohapeal, messidel käimist, tööandjate ja teiste koostööpartnerite külastamist. Töö on vaimselt pingeline. Karjäärispetsialisti peamised töövahendid on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendid, kontoritarbed ja -tehnika, info- ja metoodilised materjalid jm. Karjäärispetsialisti töös on olulised avatus, positiivne ellusuhtumine, empaatiavõime, suhtlemisvalmidus, loovus, analüütiline, kriitiline ja kontseptuaalne mõtlemine, süsteemsus ja korrektsus, pingetaluvus. 6. taseme karjäärispetsialistil on kõrgharidus, läbitud karjäärispetsialisti kompetentsidega seotud koolitus(ed) ning tal on töökogemus karjäärinõustamise või karjääriinfo vahendamise alal. Karjäärispetsialist, karjääriinfo spetsialist, infotöötaja, karjäärinõustaja, karjäärikonsultant, karjäärikoordinaator. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 – B.2.3, B.2.6 (läbiv kompetents) ja vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.4 ja B.2.5. Teenustest teavitamine 6 Teenuse osutamiseks vajalik võrgustikutöö 6 Teenuse arendamine 6 Kutse taotlemisel tuleb tõendada vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.4 ja B.2.5. Karjäärinõustamine 6 Karjääriinfo vahendamine 6 Karjäärispetsialist, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Karjäärispetsialist, tase 7 Career Specialist, EstQF Level 7 4 Karjäärinõustaja V (versioon 1) Karjäärinõustaja V (versioon 2) Karjäärinõustaja, tase 7 (versioon 3) Karjäärispetsialist, tase 7 (versioon 5) Karjäärispetsialist, tase 7 (versioon 6) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Karjäärinõustaja 13 2017-11-15 2017-11-15 2022-11-08 7 7 2423 Personali ja karjääri tippspetsialistid 0417 Tööoskused 85 Haridus Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Anne-Mari Ernesaks Eesti Karjäärinõustajate Ühing Piret Jamnes Fontes PMP OÜ Aira Lepik Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituut Kadi Liik Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituut Kristina Orion SA Innove hariduse tugiteenuste agentuur, karjääriteenuste keskus Triin Peterson SA Innove Põhja-Eesti Rajaleidja keskus Külli Post Eesti Töötukassa Aiki Pärle Eesti Karjäärinõustajate Ühing Lana Randaru Eesti Töötukassa Signe Reppo Tartu Ülikooli psühholoogia instituut Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Karjäärispetsialist, tase 7 on inimestele abiks karjääri kujundamisega seotud otsuste langetamisel. Ta toetab inimesi kutse, töö, koolituse ja haridustee valimisel elukäigu jooksul. Karjäärispetsialistid töötavad nõustamiskeskustes, haridusasutustes jt organisatsioonides nii avalikus, era- kui kolmandas sektoris. Nende kliendid võivad olla erinevas vanuses inimesed, sh õpilased, üliõpilased, töötavad täiskasvanud, töötud, samuti ka lapsevanemad, pedagoogid, tööandjad. Lisaks klienditööle analüüsib ja arendab 7. taseme karjäärispetsialist valdkonna teenuseid ning koostab teenuse kvaliteedi tagamise jälgimist võimaldavaid standardeid. Ta osaleb riikliku või rahvusvahelise tasandi koostöös, töötab välja õppekavasid, juhendab ja koolitab teisi karjäärispetsialiste ning karjääriteenuse pakkujaid. 7. taseme karjäärispetsialist koostab või kaasajastab karjäärispetsialisti tööks vajalikke info- ja metoodilisi materjale. Ta organiseerib valdkonnapõhiseid uurimusi, sh kogub ja analüüsib tagasisidet, rakendab tulemusi teenuse arendamiseks. Ta teavitab avalikkust karjääri arendamise trendidest, mõjust ja karjääriteenustest. Karjäärispetsialisti töö on vaimselt pingeline ning nõuab inimese erinevate raskusastmetega vajaduste ja probleemide mõistmist ning nendega tegelemist. Olulisel kohal on eetiliste põhimõtete ja konfidentsiaalsusnõuete järgimine. Karjäärispetsialist, tase 7 võib töötada karjäärinõustamise ja/või karjääriinfo vahendamise alal. Karjääriinfo spetsialistina toetab ta klienti infovajaduse väljaselgitamisel, infootsimise oskuste ja harjumuste kujunemisel ning karjääri planeerimiseks asjakohase hariduse, tööturu ja kutsetega seotud info kasutamisel. Karjäärinõustajana toetab ta klienti karjääri kujundamise oskuste arendamisel, aidates kliendil suurendada teadlikkust iseendast, haridus- ja tööturuvõimalustest, püstitada eesmärke ning kavandada tegevusi nende saavutamiseks. Kutsealal on ka 6. taseme karjäärispetsialist, kelle peamiseks tööülesandeks on karjääriinfo vahendamine ja/või karjäärinõustamine; lisaks valmistab ta ette info- ja metoodilisi materjale, kogub ja analüüsib tagasisidet ning teavitab avalikkust karjääriteenustest. A.2.1 Teenustest teavitamine 1. Karjääriplaneerimisest teavitamine ja teenuste tutvustamine avalikkusele. 2. Teavitusmaterjalide koostamine ja levitamine. A.2.2 Teenuse osutamiseks vajalik võrgustikutöö 1. Koostöövõrgustiku arendamine. 2. Koostöövõrgustikus osalemine. A.2.3 Teenuse arendamine 1. Karjääriteenuste valdkonna arendamine. 2. Karjääriteenuste arendustegevus. 3. Metoodiliste materjalide koostamine. 4. Teenusest ülevaadete tegemine ja tagasiside. 5. Teenuse kvaliteedi hindamine ja arendamine. A.2.4 Juhendamine ja koolitamine 1. Juhendamine. 2. Koolitamine. A.2.5 Karjäärinõustamine 1. Kontakti loomine, probleemi määratlemine ja kliendi individuaalseks nõustamiseks vajaliku tegevuskava koostamine. 2. Kliendi probleemile lahenduste otsimine, hindamine ja karjääriplaani väljatöötamine. 3. Grupinõustamiseks vajaliku tegevuskava koostamine. 4. Grupinõustamine. 5. Nõustamistulemuste hindamine, vastastikune tagasisidestamine, kokkuvõtte tegemine ja juhtumi analüüsimine. A.2.6 Karjääriinfo vahendamine 1. Kontakti loomine ja kliendi vajaduste määratlemine. 2. Kliendi juhendamine tööotsimis- ja haridusvalikute tegemise oskuste ning infopädevuse arendamisel. 3. Grupitegevusteks vajaliku tegevuskava koostamine. 4. Grupitegevuste läbiviimine tööotsimis- ja haridusvalikute tegemise oskuste ning infopädevuse arenemiseks. 5. Karjääriinfo haldamine ja edastamine. Karjäärispetsialistid töötavad klienditööks sobivates ruumides. Töö võib sisaldada teenuse osutamist sihtrühma juures kohapeal, messidel käimist, tööandjate ja teiste koostööpartnerite külastamist. Töö on vaimselt pingeline. Karjäärispetsialisti peamised töövahendid on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendid, kontoritarbed ja -tehnika, info- ja metoodilised materjalid jm. Karjäärispetsialisti töös on olulised avatus, positiivne ellusuhtumine, empaatiavõime, suhtlemisvalmidus, loovus, analüütiline, kriitiline ja kontseptuaalne mõtlemine, süsteemsus ja korrektsus, pingetaluvus. 7. taseme karjäärispetsialistil on kõrgharidus, läbitud karjäärispetsialisti kompetentsidega seotud koolitus(ed) ning tal on töökogemus karjäärinõustamise või karjääriinfo vahendamise alal. Karjäärispetsialist, karjääriinfo spetsialist, infotöötaja, karjäärinõustaja, karjäärikonsultant, karjäärikoordinaator. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 – B.2.4, B.2.7 (läbiv kompetents) ja vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.5 ja B.2.6. Teenustest teavitamine 6 Teenuse osutamiseks vajalik võrgustikutöö 7 Teenuse arendamine 7 Juhendamine ja koolitamine 7 Kutse taotlemisel tuleb tõendada vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.5 ja B.2.6. Karjäärinõustamine 6 Karjääriinfo vahendamine 6 Karjäärispetsialist, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Noorsootöötaja, tase 4 Youth worker, level 4 6 Noorsootöötaja III (versioon 1) Noorsootöötaja III (versioon 2) Noorsootöötaja III (versioon 3) Noorsootöötaja III (versioon 5) Noorsootöötaja, tase 4 (versioon 4) Noorsootöötaja, tase 4 (versioon 7) Noorsootöötaja, tase 4 (versioon 8) Noorsootöötaja, tase 5 (versioon 10) Noorsootöötaja, tase 5 (versioon 9) Laagrikasvataja, tase 4 Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Noorsootöö Noorsootöötaja 13 2017-11-15 2017-11-15 2022-11-14 4 4 3412 Sotsiaaltöö keskastme spetsialistid 0922 Lastehoid ja teenused noortele 85 Haridus Kutsestandardis kasutatud terminid Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Kutse-eetika noorsootöös Tiiu Kadak Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Andres Kask Eesti Huvikoolide Liit Reet Kost SA Archimedes noorteagentuur Kaur Kötsi Eesti Noorsootöö Keskus Marek Mekk Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus Ilona-Evelyn Rannala Eesti Noorsootöötajate Kogu, Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituut Birgit Rasmussen Eesti Noorsootöö Keskus Ülle Roomets Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia Maria Žuravljova Tartu Ülikooli Narva kolledž Age Tomson Haridus- ja Teadusministeerium Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Noorsootöötaja lähtub oma töös noorsootöö korraldamise põhimõtetest ning rakendab erinevaid tegevusi ja meetodeid sõltuvalt noorsootöö valdkonna eripärast, eesmärgist, sihtgrupist, noorsootöö tegemise kohast ja situatsioonist. Noorsootöötaja on teadlik noorte elu tegelikkusest ja kohalikest oludest, oskab hinnata noore olukorda ja vajadusi, valida ja rakendada sobivaid meetodeid ning analüüsida tehtud töö mõjusust. 4. taseme noorsootöötaja tegeleb individuaalselt noore ja noortegruppidega. Ta teeb koostööd noorte, nende vanemate, teiste sidusrühmade ning valdkondade spetsialistidega; loob noorega usaldusliku suhte ning hoiab seda; loob noortele tingimused nende ettevõtlikkuse ja vastutuse arenguks; viib ellu noorsootöö tegevusi ja vahendab noorteinfot. Noorsootöötaja juhendab noorte mitteformaalse õppimise protsessi, luues tingimusi noorte isiksuse mitmekülgseks arenguks ja toetades noorte sotsialiseerumist. Noorsootöötaja, tase 4 töötab nii iseseisvalt kui ka meeskonna liikmena, arendustegevuses ja võrgustikutöös osaleb kõrgema taseme noorsootöötaja juhendamisel. Noorsootöö kutsealal on ka noorsootöötaja, tase 6 ja noorsootöötaja, tase 7 kutsed. 6. taseme noorsootöötaja tegeleb noorsootöö korraldamise ning noorsootöö organisatsioonide ja/või asutuste juhtimisega. 7. taseme noorsootöötaja arendab noortevaldkonda kohalikul ja riiklikul tasandil, juhib noorsootöö asutusi, organisatsioone ja erialavõrgustikke ning juhendab teiste noorsootöötajate tööd. A.2.1 Noorsootöö korraldamine 1. Noorte huvide ja arenguvajaduste kaardistamine. 2. Mitteformaalset õpet toetavate tegevuste kavandamine. 3. Noorte mitteformaalse õppe toetamine. 4. Mitteformaalses õppes kogetu ja saavutatu mõtestamine koos noortega. 5. Mitmekesiste noorsootöö keskkondade ja meetodite kasutamine ning arendamine. 6. Noorte kaasamine. 7. Kodanikuhariduse toetamine. 8. Noorte ettevõtlikkuse toetamine. 9. Tervislike ja keskkonnasäästlike eluviiside kujunemise toetamine. 10. Õiguskuuleka käitumise kujundamine. 11. Kultuuridevaheliste pädevuste arendamine. 12. Info jagamine noortele. 13. Noorte digitaalse kirjaoskuse arengu toetamine. 14. Noorte esmane nõustamine. A.2.2 Suhtlemine avalikkusega ja koostöö 1. Suhtlemine avalikkusega. 2. Koostöö noorsootöö valdkonnas. 3. Koostöö sidusrühmadega väljaspool noorsootöö valdkonda. A.2.3 Turvalise keskkonna tagamine 1. Turvalise keskkonna tagamine. 2. Riskide maandamine. 3. Ohutusnõuete järgimine. A.2.4 Professionaalne enesearendamine 1. Õppimine ja enesearendamine. 2. Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse tervise hoidmine. Noorsootöötaja, tase 4 kutse sisaldab osakutset laagrikasvataja, tase 4, mis moodustub tööosadest A.2.1 ja A.2.3. 4. taseme noorsootöötaja tööaeg on kokkuleppeline, sõltudes noorsootöö eripärast ja asutuse või organisatsiooni töökorraldusest; töö võib toimuda õhtustel aegadel ja nädalavahetustel. Tema töö nõuab paindlikkust, kiiret kohanemist, esineb töötamist nii sise- kui välitingimustes. 4. taseme noorsootöötaja töötab kohaliku omavalitsuse asutuses, era- või kolmanda sektori institutsioonis, üldhariduskoolis, huvikoolis, noortekeskuses, noorteühingus, noortelaagris, kirikus, raamatukogus, kultuuri- ja spordiasutuses jms. Noorsootöötaja peamised töövahendid on kontoritarbed ja -tehnika ning vahendid (sh digitehnoloogilised vahendid) vastavalt töö eripärale. Noorsootöötajale on olulised võimed ja iseloomuomadused, mis toetavad koostööd, inimese arengut ja loovust. 4. taseme noorsootöötajal töö käigus omandatud kutseoskused. Noorsootöötaja, ringijuht, huvijuht, laagrikasvataja, huvihariduse spetsialist jm. Regulatsioonid noorsootöötajana töötamiseks on toodud noorsootöö seaduses ja lastekaitseseaduses. Noorsootöötaja, tase 4 kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Laagrikasvataja, tase 4 osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.3 ja B.2.5 tõendamine. Noorsootöö korraldamine 4 Suhtlemine avalikkusega ja koostöö 4 Turvalise keskkonna tagamine 4 Professionaalne enesearendamine 6 Noorsootöötaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Noorsootöötaja, tase 6 Youth Worker, EstQF Level 6 6 Noorsootöötaja IV (versioon 1) Noorsootöötaja IV (versioon 2) Noorsootöötaja IV (versioon 3) Noorsootöötaja IV (versioon 5) Noorsootöötaja, tase 6 (versioon 10) Noorsootöötaja, tase 6 (versioon 4) Noorsootöötaja, tase 6 (versioon 7) Noorsootöötaja, tase 6 (versioon 8) Noorsootöötaja, tase 6 (versioon 9) Laagrikasvataja-juhataja, tase 6 Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Noorsootöö Noorsootöötaja 13 2017-11-15 2017-11-15 2022-11-14 6 6 3412 Sotsiaaltöö keskastme spetsialistid 0922 Lastehoid ja teenused noortele 85 Haridus Kutsestandardis kasutatud terminid Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Kutse-eetika noorsootöös Tiiu Kadak Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Andres Kask Eesti Huvikoolide Liit Reet Kost SA Archimedes noorteagentuur Kaur Kötsi Eesti Noorsootöö Keskus Marek Mekk Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus Ilona-Evelyn Rannala Eesti Noorsootöötajate Kogu, Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituut Birgit Rasmussen Eesti Noorsootöö Keskus Ülle Roomets Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia Maria Žuravljova Tartu Ülikooli Narva kolledž Age Tomson Haridus- ja Teadusministeerium Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Noorsootöötaja lähtub oma töös noorsootöö korraldamise põhimõtetest ning rakendab erinevaid tegevusi ja meetodeid sõltuvalt noorsootöö valdkonna eripärast, eesmärgist, sihtgrupist, noorsootöö tegemise kohast ja situatsioonist. Noorsootöötaja on teadlik noorte elu tegelikkusest ja kohalikest oludest, oskab hinnata noore olukorda ja vajadusi, valida ja rakendada sobivaid meetodeid ning analüüsida tehtud töö mõjusust. Noorsootöötaja, tase 6 tegeleb noorsootöö korraldamise ning noorsootöö organisatsioonide ja/või asutuste juhtimisega. 6. taseme noorsootöötaja töö sisu on individuaalne töö noore ja noortegruppidega, mitteformaalse õppe tegevustesse kaasamine ja tingimuste loomine noorte ettevõtlikkuse ning vastutuse arenguks. Noorsootöötaja juhendab noorte mitteformaalse õppimise protsessi, luues tingimusi noorte isiksuse mitmekülgseks arenguks ja toetades noorte sotsialiseerumist. Ta loob usaldusliku suhte ja teeb koostööd noorte, nende vanemate, teiste sidusrühmade ning valdkondade spetsialistidega. Noorsootöötaja, tase 6 arendab noortevaldkonda ja tööd oma organisatsioonis koostöös oma kolleegidega. 6. taseme noorsootöötaja juhendab teisi noorsootöötajaid, vabatahtlikke, praktikante jt ning osaleb võrgustiku töös. Noorsootöö kutsealal on ka noorsootöötaja, tase 4 ja noorsootöötaja, tase 7 kutsed. 4. taseme noorsootöötaja tegeleb noorsootöö korraldamisega, mis võib toimuda ka kõrgema taseme noorsootöötaja juhendamisel. 7. taseme noorsootöötaja arendab noortevaldkonda kohalikul ja riiklikul tasandil, juhib noorsootöö asutusi, organisatsioone ja erialavõrgustikke ning juhendab teiste noorsootöötajate tööd. A.2.1 Noorsootöö korraldamine 1. Noorte arenguvajaduste ja tugevuste/võimete kaardistamine. 2. Mitteformaalset õpet toetavate tegevuste kavandamine. 3. Noorte mitteformaalse õppe toetamine. 4. Mitteformaalses õppes kogetu ja saavutatu mõtestamine koos noortega. 5. Mitmekesiste noorsootöö keskkondade ja meetodite kasutamine ning arendamine. 6. Noorte kaasamine. 7. Kodanikuhariduse toetamine. 8. Noorte ettevõtlikkuse toetamine. 9. Tervislike ja keskkonnasäästlike eluviiside kujunemise toetamine. 10. Õiguskuuleka käitumise kujundamine. 11. Kultuuridevaheliste pädevuste arendamine. 12. Noorte infovajaduse väljaselgitamine, informatsiooni analüüs ja süstematiseerimine. 13. Noorteinfo teenuse korraldamine. 14. Noorte digitaalse kirjaoskuse arengu toetamine. 15. Noorte esmane nõustamine. A.2.2 Juhtimine 1. Otsustamine ja tegevuste algatamine. 2. Inimeste juhtimine. 3. Protsesside juhtimine. 4. Juhendamine. 5. Asjaajamistoimingud. A.2.3 Suhtlemine avalikkusega ja koostöö 1. Suhtlemine avalikkusega. 2. Koostöö noorsootöö valdkonnas. 3. Koostöö sidusrühmadega väljaspool noorsootöö valdkonda. A.2.4 Turvalise keskkonna tagamine 1. Turvalise keskkonna tagamine. 2. Riskide maandamine. 3. Ohutusnõuete järgimine. A.2.5 Noortevaldkonna arendamine 1. Noortepoliitika arendamine. 2. Teadmispõhine noorsootöö kujundamine. 3. Osalemine noortevaldkonna töörühmades. A.2.6 Professionaalne enesearendamine 1. Õppimine ja enesearendamine. 2. Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse tervise hoidmine. Noorsootöötaja, tase 6 kutse sisaldab osakutset laagrikasvataja-juhataja, tase 6, mis moodustub tööosadest A.2.1, A.2.2 ja A.2.4. 6. taseme noorsootöötaja tööaeg on kokkuleppeline, sõltudes noorsootöö eripärast ja asutuse või organisatsiooni töökorraldusest; töö võib toimuda õhtustel aegadel ja nädalavahetustel. Tema töö nõuab paindlikkust, kiiret kohanemist, esineb töötamist nii sise- kui välitingimustes. 6. taseme noorsootöötaja töötab kohaliku omavalitsuse asutuses, era- või kolmanda sektori institutsioonis, sh valla- või linnavalitsuses, üldhariduskoolis, huvikoolis, noortekeskuses, noorteühingus, noortelaagris, kirikus, raamatukogus, kultuuri- ja spordiasutuses jms. Noorsootöötaja peamised töövahendid on kontoritarbed ja -tehnika ning vahendid (sh digitehnoloogilised vahendid) vastavalt töö eripärale. Noorsootöötajale on olulised võimed ja iseloomuomadused, mis toetavad koostööd, inimese arengut ja loovust. 6. taseme noorsootöötajal on noorsootöö erialane rakenduskõrgharidus/bakalaureusekraad või töö käigus omandatud kutseoskused. Noorsootöötaja, noortekeskuse juhataja, noorsootöö spetsialist, huvijuht, ringijuht, laagrikasvataja, laagri juhataja, huvihariduse spetsialist jm. Regulatsioonid noorsootöötajana töötamiseks on toodud noorsootöö seaduses ja lastekaitseseaduses. Noorsootöötaja, tase 6 kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Laagrikasvataja-juhataja, tase 6 osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.2, B.2.4 ja B.2.7 tõendamine. Noorsootöö korraldamine 6 Juhtimine 6 Suhtlemine avalikkusega ja koostöö 6 Turvalise keskkonna tagamine 6 Noortevaldkonna arendamine 6 Professionaalne enesearendamine 6 Noorsootöötaja, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Noorsootöötaja, tase 7 Youth Worker, EstQF Level 7 6 Noorsootööjuht, tase 7 (versioon 9) Noorsootöötaja V (versioon 1) Noorsootöötaja V (versioon 2) Noorsootöötaja V (versioon 3) Noorsootöötaja V (versioon 5) Noorsootöötaja, tase 7 (versioon 4) Noorsootöötaja, tase 7 (versioon 7) Noorsootöötaja, tase 7 (versioon 8) Laagri juhataja, tase 7 Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Noorsootöö Noorsootöötaja 13 2017-11-15 2017-11-15 2022-11-14 7 7 2635 Sotsiaaltöötajad ja nõustajad 0922 Lastehoid ja teenused noortele 85 Haridus Kutsestandardis kasutatud terminid Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Kutse-eetika noorsootöös Tiiu Kadak Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Andres Kask Eesti Huvikoolide Liit Reet Kost SA Archimedes noorteagentuur Kaur Kötsi Eesti Noorsootöö Keskus Marek Mekk Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus Ilona-Evelyn Rannala Eesti Noorsootöötajate Kogu, Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituut Birgit Rasmussen Eesti Noorsootöö Keskus Ülle Roomets Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia Maria Žuravljova Tartu Ülikooli Narva kolledž Age Tomson Haridus- ja Teadusministeerium Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Noorsootöötaja lähtub oma töös noorsootöö korraldamise põhimõtetest ning rakendab erinevaid tegevusi ja meetodeid sõltuvalt noorsootöö valdkonna eripärast, eesmärgist, sihtgrupist, noorsootöö tegemise kohast ja situatsioonist. Noorsootöötaja on teadlik noorte elu tegelikkusest ja kohalikest oludest, oskab hinnata noore olukorda ja vajadusi, valida ja rakendada sobivaid meetodeid ning analüüsida tehtud töö mõjusust. 7. taseme noorsootöötaja arendab noortevaldkonda kohalikul ja riiklikul tasandil, juhib noorsootöö asutusi, organisatsioone ja erialavõrgustikke ning juhendab teiste noorsootöötajate tööd. Noorsootöötaja, tase 7 koordineerib ja arendab noortevaldkonda kohalikul, riiklikul ja võimaluse korral rahvusvahelisel tasandil. Ta juhendab teisi noorsootöötajaid ning loob koostöövorme nii valdkonnasiseselt kui koostöös sidusvaldkondadega ja arendab võrgustikutööd. 7. taseme noorsootöötaja töö eeldab suhtlemist laiema avalikkusega. Noorsootöö kutsealal on ka noorsootöötaja, tase 4 ja noorsootöötaja, tase 6 kutsed. 4. taseme noorsootöötaja tegeleb noorsootöö korraldamisega, mis võib toimuda ka kõrgema taseme noorsootöötaja juhendamisel. 6. taseme noorsootöötaja tegeleb noorsootöö korraldamise ning noorsootöö organisatsioonide ja/või asutuste juhtimisega. A.2.1 Noorsootöö korraldamine 1. Noorte arenguvajaduste ja tugevuste/võimete kaardistamine. 2. Mitteformaalset õpet toetavate tegevuste kavandamine. 3. Noorte mitteformaalse õppe toetamine. 4. Mitteformaalses õppes kogetu ja saavutatu mõtestamine koos noortega. 5. Mitmekesiste noorsootöö keskkondade ja meetodite kasutamine ning arendamine. 6. Noorte kaasamine. 7. Kodanikuhariduse toetamine. 8. Noorte ettevõtlikkuse toetamine. 9. Tervislike ja keskkonnasäästlike eluviiside kujunemise toetamine. 10. Õiguskuuleka käitumise kujundamine. 11. Kultuuridevaheliste pädevuste arendamine. 12. Noorte infovajaduse väljaselgitamine, informatsiooni analüüs ja süstematiseerimine. 13. Noorteinfo teenuse korraldamine. 14. Noorte digitaalse kirjaoskuse arengu toetamine. 15. Noorte esmane nõustamine. A.2.2 Juhtimine 1. Otsustamine ja tegevuste algatamine. 2. Inimeste juhtimine. 3. Protsesside juhtimine. 4. Juhendamine. 5. Asjaajamistoimingud. A.2.3 Suhtlemine avalikkusega ja koostöö 1. Suhtlemine avalikkusega. 2. Koostöö noorsootöö valdkonnas. 3. Koostöö sidusrühmadega väljaspool noorsootöö valdkonda. A.2.4 Turvalise keskkonna tagamine 1. Turvalise keskkonna tagamine. 2. Riskide maandamine. 3. Ohutusnõuete järgimine. A.2.5 Noortevaldkonna arendamine 1. Noortepoliitika arendamine. 2. Teadmispõhine noorsootöö kujundamine. 3. Osalemine noortevaldkonna töörühmades. A.2.6 Professionaalne enesearendamine 1. Õppimine ja enesearendamine. 2. Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse tervise hoidmine. Noorsootöötaja, tase 7 kutse sisaldab osakutset laagri juhataja, tase 7, mis moodustub tööosadest A.2.1, A.2.2 ja A.2.4. 7. taseme noorsootöötaja tööaeg on kokkuleppeline, sõltudes noorsootöö eripärast ja asutuse või organisatsiooni töökorraldusest; töö võib toimuda õhtustel aegadel ja nädalavahetustel. Tema töö nõuab paindlikkust, kiiret kohanemist. 7. taseme noorsootöötaja töötab valitsus- või riigiasutuses, kohalikus omavalitsuses, era- või kolmanda sektori institutsioonis, teadus-arendusasutuses, huvikoolis, noortekeskuses, noorteühingus, noortelaagris, kultuuri- ja spordiasutuses jms. Noorsootöötaja peamised töövahendid on kontoritarbed ja -tehnika ning vahendid (sh digitehnoloogilised vahendid) vastavalt töö eripärale. Noorsootöötajale on olulised võimed ja iseloomuomadused, mis toetavad koostööd, inimese arengut ja loovust. 7. taseme noorsootöötajal on noorsootöö erialane magistritasemel haridus või töö käigus omandatud kutseoskused. Noorsootöötaja, noorsootöö peaspetsialist, noorsootöö nõunik, huvijuht, laagri juhataja, huvihariduse spetsialist, noorsootööasutuse juht jm. Regulatsioonid noorsootöötajana töötamiseks on toodud noorsootöö seaduses ja lastekaitseseaduses. Noorsootöötaja, tase 7 kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Laagri juhataja, tase 7 osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.2, B.2.4 ja B.2.7 tõendamine. Noorsootöö korraldamine 7 Juhtimine 7 Suhtlemine avalikkusega ja koostöö 7 Turvalise keskkonna tagamine 7 Noortevaldkonna arendamine 7 Professionaalne enesearendamine 6 Noorsootöötaja, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Köögiabiline, tase 2 Kitchen assistant, level 2 1 Köögiabiline, tase 2 (versioon 2) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Kokk 11 2017-11-09 2017-11-09 2022-11-08 2 2 9412 Köögiabilised 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Indrek Kivisalu Food Studio Rudolf Visnapuu Eesti Peakokkade Ühendus Angelica Udeküll Restoran Wicca Madis Põllu Restoran Peppersack Kaire Raba Baltic Restaurants Estonia AS Eero Kippa Eesti Rahva Muuseum Sirje Rekkor Tallinna Ülikool Eeve Kärblane TTÜ Kuressaare kolledž Anne Mäe Tallinna Teeninduskool Ülle Parbo SA Innove Maret Õunpuu Eesti Hotellide ja Restoranide Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Toiduvalmistamise kutsealal on välja töötatud 2. taseme köögiabilise, 3. taseme abikoka, 4. taseme koka ja 5. taseme vanemkoka kutsestandardid. Köögiabiline abistab kokka toitude valmistamisel, käitleb toiduaineid, teeb puhastus-ja koristustöid ja järgib ettevõtte enesekontrolliplaani. Köögiabiline töötab meeskonnas juhendamisel. A.2.1 Puhastus- ja koristustööd 1. Köögiseadmete ja töövahendite puhastamine. 2. Prügi ja ohtlike jäätmete käitlemine. 3. Nõude pesemine. 4. Ruumide üldpuhastamine. A.2.2 Tooraine eeltöötlemine 1. Tooraine külm eeltöötlemine. A.2.3 Teenindamine 1. Laudade katmine ja koristamine. Kutse eeldab valmisolekut töötada ka puhkepäevadel, riiklikel pühadel, õhtusel ja öisel ajal. Töö võib olla periooditi pingeline. Ettevalmistusseadmed, külmseadmed, kuumseadmed, väljastus- ja toidutranspordivahendid, nõudepesu seadmed, köögi- ja laoinventar, köögitarvikud ja lauanõud, koristamisvahendid ja -seadmed. Töö eeldab suhtlemisoskust, ausust, täpsust, kohusetunnet. Köögiabiliseks saab õppida kutseõppeasutuses, täiskasvanute tööalase koolituse kursustel ja töökohal. Köögiabiline. Selle kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.3 ja B.2.4 (läbiv kompetents) tõendamine. Puhastus- ja koristustööd 2 Tooraine eeltöötlemine 2 Teenindamine 2 Köögiabiline, tase 2 kutset läbiv kompetents 2 Abikokk, tase 3 Cook, EstQF Level 3 4 Abikokk, tase 2 (versioon 1) Abikokk, tase 3 (versioon 2) Abikokk, tase 3 (versioon 3) Abikokk, tase 3 (versioon 5) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Kokk 11 2017-11-09 2017-11-09 2022-11-08 3 3 9412 Köögiabilised 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Indrek Kivisalu Food Studio Rudolf Visnapuu Eesti Peakokkade Ühendus Angelica Udeküll Restoran Wicca Madis Põllu Restoran Peppersack Kaire Raba Baltic Restaurants Estonia AS Eero Kippa Eesti Rahva Muuseum Sirje Rekkor Tallinna Ülikool Eeve Kärblane TTÜ Kuressaare kolledž Anne Mäe Tallinna Teeninduskool Ülle Parbo SA Innove Maret Õunpuu Eesti Hotellide ja Restoranide Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Abikokk, tase 3 kutsestandard on välja töötatud: a) Kutsehariduse vastava taseme õppekava aluseks b) Isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks Toiduvalmistamise kutsealal on välja töötatud 2. taseme köögiabilise, 3. taseme abikoka, 4. taseme koka ja 5. taseme vanemkoka kutsestandardid. Abikokk abistab kokka toitude valmistamisel ja serveerimisel, käitleb toiduaineid. Abikokk eeltöötleb toiduaineid, külmtöötleb köögivilju, valmistab vastavalt juhendile köögivilja-, teravilja- ja pastalisandeid ning -toite. Abikokk teeb puhastus- ja koristustöid ja järgib ettevõtte enesekontrolliplaani. Abikokk töötab meeskonnas juhendamisel. A.2.1 Töö planeerimine 1. Töökoha ettevalmistamine ja korras hoidmine. 2. Töö planeerimine. A.2.2 Puhastus- ja koristustööd 1. Köögiseadmete ja töövahendite puhastamine. 2. Prügi ja ohtlike jäätmete käitlemine. 3. Nõude pesemine. 4. Ruumide üldpuhastamine. A.2.3 Kaupade käitlemine 1. Kaupade vastuvõtmine ja ladustamine. 2. Pakendite ja taara käitlemine. 3. Laoseisu inventeerimine. A.2.4 Toitude valmistamine 1. Toiduainete eeltöötlemine. 2. Eelroogade valmistamine . 3. Suppide valmistamine. 4. Kastmete valmistamine. 5. Aed- ja teraviljatoodetest lisandite valmistamine. 6. Jookide valmistamine. 7. Portsjonite ja vaagnate vormistamine. A.2.5 Teenindamine 1. Laudade katmine ja koristamine. 2. Toitude serveerimine. Kutse eeldab valmisolekut töötada ka puhkepäevadel, riiklikel pühadel, õhtusel ja öisel ajal. Töö võib olla periooditi pingeline. Ettevalmistusseadmed, külmseadmed, kuumseadmed, väljastus- ja toidutranspordivahendid, nõudepesu seadmed, köögi- ja laoinventar, köögitarvikud ja lauanõud, koristamisvahendid ja -seadmed. Töö eeldab suhtlemisoskust, ausust, täpsust, kohusetunnet. Abikokaks saab õppida kutseõppeasutuses, täiskasvanute tööalase koolituse kursustel ja töökohal. Abikokk, koka abi. Selle kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1-B.5 ja B.2.6 (läbiv kompetents) tõendamine. Töö planeerimine 3 Puhastus- ja koristustööd 3 Kaupade käitlemine 3 Toitude valmistamine 3 Teenindamine 3 Abikokk, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Kokk, tase 4 Chef, EstQF Level 4 9 Kokk I (versioon 1) Kokk I (versioon 2) Kokk I (versioon 3) Kokk I (versioon 4) Kokk I (versioon 5) Kokk II (versioon 1) Kokk II (versioon 2) Kokk II (versioon 3) Kokk II (versioon 4) Kokk, tase 3 (versioon 6) Kokk, tase 4 (versioon 10) Kokk, tase 4 (versioon 5) Kokk, tase 4 (versioon 7) Kokk, tase 4 (versioon 8) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Kokk 11 2017-11-09 2017-11-09 2022-11-08 4 4 5120 Kokad 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Indrek Kivisalu Food Studio Rudolf Visnapuu Eesti Peakokkade Ühendus Angelica Udeküll Restoran Wicca Madis Põllu Restoran Peppersack Kaire Raba Baltic Restaurants Estonia AS Eero Kippa Eesti Rahva Muuseum Sirje Rekkor Tallinna Ülikool Eeve Kärblane TTÜ Kuressaare kolledž Anne Mäe Tallinna Teeninduskool Ülle Parbo SA Innove Maret Õunpuu Eesti Hotellide ja Restoranide Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kokk, tase 4 kutsestandard on välja töötatud: a) Kutsehariduse vastava taseme õppekava aluseks b) Isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks Toiduvalmistamise kutsealal on välja töötatud 2. taseme köögiabilise, 3. taseme abikoka, 4. taseme koka ja 5. taseme vanemkoka kutsestandardid. Kokk käitleb toiduaineid, kasutades mitmesuguseid külm- ja kuumtöötlemise võtteid ning valmistab ja serveerib toite juhendi järgi. Kokk käitleb toiduaineid säästlikult. Kokk valmistab toitu vastavalt klientide vajadustele ja soovidele. Järgib ettevõtte enesekontrolliplaani. Kokk korraldab iseseisvalt oma tööd ja töötab meeskonnas, vajadusel juhendades köögiabilisi, abikokki ja praktikante. Kokk arvestab oma tegevuses ettevõtte majanduslikkust ja kasumlikkust. A.2.1 Töö planeerimine 1. Töökoha ettevalmistamine ja korras hoidmine. 2. Töö planeerimine. A.2.2 Puhastus- ja koristustööd 1. Puhastus- ja koristustööde planeerimine. 2. Köögiseadmete ja töövahendite puhastamine. 3. Prügi ja ohtlike jäätmete käitlemine. 4. Nõude pesemine. 5. Ruumide üldpuhastamine. A.2.3 Menüü koostamine 1. Menüü planeerimine. 2. Eritoitumise menüü planeerimine. 3. Toiteväärtuste arvutamine. 4. Hindade ja tooraine kalkuleerimine. 5. Tehnoloogiliste kaartide koostamine. A.2.4 Kaupade käitlemine 1. Kaubavarude haldamine. 2. Pakendite ja taara käitlemine. 3. Laoseisu inventeerimine. A.2.5 Toitude valmistamine 1. Toiduainete eeltöötlemine. 2. Eelroogade valmistamine. 3. Suppide valmistamine. 4. Kastmete valmistamine. 5. Lihast, linnulihast ja kalast toitude valmistamine. 6. Aed- ja teraviljatoodetest ning metsaandidest toitude ja lisandite valmistamine. 7. Magustoitude valmistamine. 8. Taignatoodete valmistamine. 9. Jookide valmistamine. 10. Eesti rahvustoitude valmistamine. 11. Toiduainete konserveerimine. 12. Portsjonite ja vaagnate vormistamine. A.2.6 Teenindamine 1. Klientide teenindamine. 2. Laudade katmine ja toitude ja jookide serveerimine. Kutse eeldab valmisolekut töötada ka puhkepäevadel, riiklikel pühadel, õhtusel ja öisel ajal. Töö võib olla periooditi pingeline. Ettevalmistusseadmed, külmseadmed, kuumseadmed, väljastus- ja toidutranspordivahendid, nõudepesu seadmed, pagariseadmed, kohvimasinad, köögi- ja laoinventar, köögitarvikud ja lauanõud, koristamisvahendid ja -seadmed, kassasüsteemid. Töö eeldab suhtlemis- ja juhendamisoskust, ausust, täpsust, vastutusvõimet. Koka töös on oluline hea värvi-, maitse- ja lõhnataju. Vajalik on hea füüsiline tervis ja vastupidavus ning pinge- ja stressitaluvus. Ta on võimeline töötama nii iseseisvalt kui ka meeskonnas. Kokaks saab õppida kutseõppeasutuses ja töökohal. Kokk, peakokk. Selle kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1-B.6 ja B.2.7 (läbiv kompetents) tõendamine. Töö planeerimine 4 Puhastus- ja koristustööd 4 Menüü koostamine 4 Kaupade käitlemine 4 Toitude valmistamine 4 Teenindamine 4 Kokk, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Vanemkokk, tase 5 Senior Chef, EstQF Level 5 7 Kokk III (versioon 1) Kokk III (versioon 2) Kokk III (versioon 3) Kokk III (versioon 4) Meisterkokk, tase 5 (versioon 5) Meisterkokk, tase 5 (versioon 6) Vanemkokk, tase 5 (versioon 8) Restoranitöö Suurköögitöö Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Kokk 11 2017-11-09 2017-11-09 2022-11-08 5 5 3434 Peakokad 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Indrek Kivisalu Food Studio Rudolf Visnapuu Eesti Peakokkade Ühendus Angelica Udeküll Restoran Wicca Madis Põllu Restoran Peppersack Kaire Raba Baltic Restaurants Estonia AS Eero Kippa Eesti Rahva Muuseum Sirje Rekkor Tallinna Ülikool Eeve Kärblane TTÜ Kuressaare kolledž Anne Mäe Tallinna Teeninduskool Ülle Parbo SA Innove Maret Õunpuu Eesti Hotellide ja Restoranide Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Toiduvalmistamise kutsealal on välja töötatud 2. taseme köögiabilise, 3. taseme abikoka, 4. taseme koka ja 5. taseme vanemkoka kutsestandardid. Vanemkokk juhib tootmisprotsessi toitlustusteenust pakkuvas ettevõttes. Ta planeerib, korraldab tootmistööd, koostab menüüsid ja arendab tooteid. Vanemkokk juhib ja juhendab meeskonda ning annab edasi kutsealaseid oskusi. Vanemkokk juhindub oma tegevuses ettevõtte majanduslikkusest ja kasumlikkusest, vastutab teiste töö korraldamise ja kvaliteetse töötulemuse eest. Vanemkokk valmistab toite, kasutades nii tavapäraseid, uuenduslikke kui keerukaid tehnoloogiaid vastavalt klientide vajadustele ja soovidele. Vanemkokk võib spetsialiseeruda suurköögi- või restoranitööle. A.2.1 Töö planeerimine 1. Enesekontrolli tegevuste täitmine 2. Töökoha ettevalmistamine ja korras hoidmine 3. Töö planeerimine A.2.2 Puhastus- ja koristustööd 1. Puhastus- ja koristustööde planeerimine 2. Köögiseadmete ja töövahendite puhastamine 3. Prügi ja ohtlike jäätmete käitlemine 4. Nõude pesemine 5. Ruumide üldpuhastamine A.2.3 Menüü koostamine 1. Menüü planeerimine 2. Eritoitumise menüü planeerimine 3. Toiteväärtuste arvutamine 4. Hindade ja tooraine kalkuleerimine 5. Tehnoloogiliste kaartide koostamine A.2.4 Kaupade käitlemine 1. Kaubavarude haldamine 2. Pakendite ja taara käitlemine 3. Laoseisu inventeerimine A.2.5 Toitude valmistamine 1. Toiduainete eeltöötlemine 2. Eel-, pea- ja järelroogade ning küpsetiste valmistamine 3. Portsjonite ja vaagnate vormistamine A.2.6 Teenindamine 1. Klientide teenindamine 2. Laudade katmine ja toitude ja jookide serveerimine 3. Catering-teenindus A.2.7 Toidutoodete ja toitlustusteenuse disainimine 1. Toitlustusteenuse disainimine 2. Toidutoote arendamine A.2.8 Juhtimine 1. Personalitöö 2. Müügidokumentatsiooni ja aruannete koostamine 3. Meeskonna juhtimine 4. Juhendamine 5. Materiaalsete ressursside juhtimine Kutse eeldab valmisolekut töötada ka puhkepäevadel, riiklikel pühadel, õhtusel ja öisel ajal, nii sise- kui välitingimustes. Töö võib olla periooditi pingeline. Ettevalmistusseadmed; külmseadmed; kuumseadmed; väljastus- ja toidutranspordivahendid; nõudepesu seadmed; jäätmekäitlusseadmed ja -vahendid; pagariseadmed; kohvimasinad; gurmeeseadmed; köögi- ja laoinventar; köögitarvikud ja lauanõud; koristamisvahendid ja -seadmed, kontoritehnika; arvlemistehnika. Töö eeldab suhtlemis- ja juhendamisoskust, ausust, täpsust, vastutusvõimet. Koka töös on oluline arenenud ilumeel ning hea värvi-, maitse- ja lõhnataju. Vajalik on hea füüsiline tervis ja vastupidavus ning pinge- ja stressitaluvus. Ta on võimeline töötama nii iseseisvalt kui ka meeskonnas. Vanemkokalt eeldatakse keskharidust, ta on läbinud kutsealase koolituse, omab vähemalt kaks aastat erialast töökogemust, sh meeskonna juhtimise kogemust. Kokk, peakokk, vanemkokk, vahetuse vanem. Selle kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1-B.8 ja B.2.9 (läbiv kompetents) tõendamine. Spetsialiseerumine toimub vastavalt toitlustamise valdkonnale – suurköögitöö või restoranitöö ning kõik tööosad on spetsialiseerumistega seotud. Kompetentside hindamine toimub vastavalt valitud spetsialiseerumise valdkonnale. Töö planeerimine 5 Puhastus- ja koristustööd 5 Menüü koostamine 5 Kaupade käitlemine 5 Toitude valmistamine 5 Teenindamine 5 Toidutoodete ja toitlustusteenuse disainimine 5 Juhtimine 5 Vanemkokk, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Meisteraednik, tase 5 Senior Gardener, level 5 8 Aednik III (versioon 1) Aednik III (versioon 2) Aednik III (versioon 3) Aednik III (versioon 4) Aednik III (versioon 5) Meisteraednik, tase 5 (versioon 10) Meisteraednik, tase 5 (versioon 6) Meisteraednik, tase 5 (versioon 7) Meisteraednik, tase 5 (versioon 9) Iluaednik, tase 5 Köögiviljakasvatuse meisteraednik, tase 5 Lillekasvatuse meisteraednik, tase 5 Puukooli meisteraednik, tase 5 Puuviljakasvatuse meisteraednik, tase 5 Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Aednik 8 2017-11-13 2017-11-13 2022-11-01 5 5 6113 Aednikud, puukooli töötajad ja istikukasvatajad 0812 Aiandus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Taimmaterjali nimekiri Arvuti kasutamise oskused Ain Järve Kadrioru Park Katrin Uurman Räpina Aianduskool Kristiina Laurson LilledEst OÜ Madis Kahu Sagro AS Mihkel Saar Hansaplant OÜ Raimond Strastin Eesti Aiandusliit Tiina Matsulevitš SA Innove Tiit Juhani Plantex AS (Juhani Puukool) Ulve Pärn TPJ Inseneribüroo Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Meisteraednik on laiaulatuslike teadmistega aiandusspetsialist, kes täidab mitmekülgseid tööülesandeid (sh ka ettearvamatutes olukordades). Ta on spetsialiseerunud puuvilja- ja marjakasvatamisele, köögiviljakasvatamisele, lillekasvatusele, iluaiandusele ja puukoolitööle. Tema põhilised tööülesanded on töö planeerimine, külvi- ja istutuspinna ettevalmistamine, külvamine ja istutamine, aiakultuuride hooldamine, saagi või toodangu koristamine, säilitamine ja müügiks ettevalmistamine, meeskonna juhtimine, töökvaliteedi hindamine ja analüüs. Aianduse kutsealal on kolm kutset: nooremaednik, tase 3, aednik, tase 4 ja meisteraednik, tase 5. A.2.1 Külvi- ja istutuspinna ettevalmistamine ning külvamine ja istutamine 1. Töökoha ettevalmistamine. 2. Paljundus- ja istutusmaterjali hindamine. 3. Külvamine, pikeerimine ja istutamine. 4. Puude/põõsaste istutamine. 5. Kastmine istutamisel. 6. Multšimine. 7. Toestamine. 8. Väetamine külvamisel ja istutamisel. A.2.2 Aiakultuuride hooldamine 1. Hooldustööde planeerimine. 2. Kastmine. 3. Väetamine. 4. Taimekaitsetööde tegemine. 5. Umbrohutõrje tegemine. 6. Kujundamine ja lõikamine. 7. Taimede kaitsmine ebasoodsate mõjude eest. A.2.3 Tööde ja vahendite planeerimine 1. Eelarvestamine. 2. Rajatiste, tootmis- ja hooldustehnoloogia valimine. 3. Aiakultuuride valimine. 4. Tootmis- ja tööplaani koostamine. 5. Materjalide ja mahtude arvestamine. 6. Mehhanismide planeerimine. 7. Väetamis- ja taimekaitsetööde planeerimine. 8. Materjalide hankimine. 9. Tööjõu planeerimine. A.2.4 Taimmaterjali paljundamine ja istikute kasvatamine 1. Kasvatustehnoloogia planeerimine. 1. Taimmaterjali generatiivne paljundamine. 2. Taimmaterjali vegetatiivne paljundamine. 3. Istikute kasvatamine. 4. Kvaliteedi hindamine ja istikute sorteerimine.. 5. Toodangu pakendamine ja märgistamine. A.2.5 Juhtimine ja majandamine 1. Äriplaani koostamine. 2. Tööaja arvestamine. 3. Meeskonna juhtimine. 4. Töötulemuste kontrollimine. 5. Tagasiside andmine. Spetsialiseerumine toimub vastavalt aianduse valdkonnale – köögiviljakasvatamine, puuviljakasvatamine, puukoolitöö, lillekasvatamine või iluaiandus ning kõik tööosad on spetsialiseerumistega otseselt seotud. A.2.6 Saagi või toodangu koristamine, säilitamine ja müügiks ettevalmistamine 1. Saagi kvaliteedi hindamine. 2. Saagi koristamine. 3. Saagi sorteerimine ja ladustamine. A.2.7 Muru rajamine ja hooldamine 1. Muru või ebamuru tüübi valimine. 2. Muruseemne valimine. 3. Ebamuru koosluse valimine. 4. Murupinna maha märkimine. 5. Pinnase ettevalmistamine. 6. Muruseemne külvamine. 7. Külvijärgne kastmine. 8. Muruhooldustööde teostamine. 9. Siirdemuru paigaldamine. 10. Hüdrokülvi valimine ja teostamine. 11. Pinnase kindlustamine. A.2.8 Aiakaupade müümine 1. Müügikoha kujundamine. 2. Kauba ettevalmistamine. 3. Dokumentatsiooni ja laoseisu kontrollimine. 4. Kliendi vajaduste välja selgitamine. 5. Tellimuse vormistamine. 6. Müügi vormistamine. 7. Kauba pakkimine. 8. Probleemide lahendamine. A.2.9 Lilleseadete ja kompositsioonide valmistamine 1. Tööülesande püstitamine. 2. Lilleseadete tegemine. 3. Hinna kujundamine. 4. Pakkimine. 5. Transpordi korraldamine. A.2.10 Sisehaljastuse rajamine ja hooldamine 1. Tööülesande püstitamine. 2. Sisehaljastuse rajamine. 3. Hoolduskava koostamine.. 4. Taimekaitsetööde tegemine A.2.11 Sillutise (betoonkivi, looduskivi, puidu- ja sõelmeteede) paigaldamine 1. Tööülesande püstitamine. 2. Süvendi rajamine ja aluskihtide paigaldamine. 3. Ääriste ja sillutise paigaldamine. 4. Viimistlemine. A.2.12 Haljasalade planeerimine, rajamine ja hooldamine 1. Istutusalade eskiisplaani koostamine. 2. Istutusalade märkimine. 3. Kasvualuse ettevalmistus. 4. Servade paigaldamine. 5. Külvamine ja istutamine. 6. Puude/põõsaste istutamine. 7. Hekkide pügamine. 8. Istutusalade hooldamine. 9. Taimekaitsetööde tegemine. 10. Väetamistööde tegemine. 11. Vilja- ja ilupuude hooldamine. 12. Komposteerimine ja jäätmete käitlemine. Meisteraednik on paindliku tööajaga, vajadusel töötab ka puhkepäevadel. Tema töö toimub nii väli- kui sisetingimustes. Meisteraedniku töö terviseriskid tulenevad raskuste tõstmisest, mürast, mehhanismidega töötamisest, kõrgustes töötamisest, ilmastikuolude ja temperatuuride vaheldumisest, niiskusest ning kokkupuutest erinevate allergeenidega (nt taimed, kemikaalid, tolm). Meisteraedniku põhilised töövahendid on aiandustarvikud, masinad ja seadmed, mõõteriistad, sidevahendid ja muud abivahendid. Meisteraedniku elukutse eeldab töökust, vastupidavust, head koordinatsiooni, koormus-, pinge- ja keskkonnataluvust, kohanemis-, vastutus-, koostöö- ja õppimisvõimet, korrektsust ja iseseisvust. 5. taseme meisteraednikuna töötavad tavaliselt inimesed, kellel on vähemalt keskharidus ja tulenevalt aiandustootmise tsüklilisusest vähemalt kaheaastane töökogemus spetsialiseerumisalal või läbitud spetsialiseerumisele vastav koolitus. Köögiviljakasvataja meisteraednik, puuviljakasvataja meisteraednik, iluaianduse meisteraednik, puukoolimajanduse meisteraednik aednik, lillekasvatuse meisteraednik. Spetsialiseerumine toimub vastavalt aianduse valdkonnale – köögiviljakasvatamine, puuviljakasvatamine, puukoolitöö, lillekasvatamine või iluaiandus ning kõik tööosad on spetsialiseerumistega otseselt seotud. Kompetentside hindamine toimub vastavalt valitud spetsialiseerumise valdkonnale. Iluaedniku kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 - B.2.5, läbiva kompetentsi B.2.13 ning valitavate kompetentside B.2.7 ja B.2.12 tõendamine. Kompetentside B.2.6 ja B.2.8-B.2.11 tõendamine on vabatahtlik. Köögiviljakasvatuse meisteraedniku, puuviljakasvatuse meisteraedniku, lillekasvatuse meisteraedniku ja puukooli meisteraedniku kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 - B.2.5 läbiva kompetentsi B.2.13 ning valitava kompetentsi B.2.6 tõendamine. Kompetentside B.2.7-B.2.12 on vabatahtlik. Kasvukoha ettevalmistamine ning külvamine ja istutamine kasvukohale 5 Aiakultuuride hooldamine 5 Tööde ja vahendite planeerimine 5 Taimmaterjali paljundamine ja istikute kasvatamine 4 Juhtimine ja majandamine 5 Iluaedniku kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 - B.2.5, läbiva kompetentsi B.2.13 ning valitavate kompetentside B.2.7 ja B.2.12 tõendamine. Kompetentside B.2.6 ja B.2.8-B.2.11 tõendamine on vabatahtlik. Köögiviljakasvatuse meisteraedniku, puuviljakasvatuse meisteraedniku, lillekasvatuse meisteraedniku ja puukooli meisteraedniku kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 - B.2.5 läbiva kompetentsi B.2.13 ning valitava kompetentsi B.2.6 tõendamine. Kompetentside B.2.7-B.2.12 on vabatahtlik. Saagi või toodangu koristamine, säilitamine ja müügiks ettevalmistamine 5 Muru rajamine ja hooldamine 5 Aiakaupade müümine 5 Lilleseadete ja kompositsioonide valmistamine 5 Sisehaljastuse rajamine ja hooldamine 5 Sillutise (betoonkivi, looduskivi, puidu- ja sõelmeteede) paigaldamine 4 Istutusalade planeerimine, rajamine ja hooldamine 5 Meisteraednik, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Rannakalur, tase 4 Coastal fisherman, level 4 7 Rannakalur II (versioon 1) Rannakalur II (versioon 2) Rannakalur II (versioon 3) Rannakalur II (versioon 4) Rannakalur II (versioon 5) Rannakalur, tase 4 (versioon 6) Rannakalur, tase 4 (versioon 8) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Kalandus Kalur 8 2017-11-13 2017-11-13 2022-11-12 4 4 6222 Sisevete- ja rannapüügikalurid 0831 Kalandus 03 Kalapüük ja vesiviljelus Indrek Ulla Keskkonnainspektsioon Tarmo Rajang Hiiumaa Ametikool Jaak-Velori Sadul TÜ EMI kalanduse teabekeskus Toivo Orgussaar Eesti Kalurite Liit Tiina Matsulevitš SA Innove Endel Kaevats kalur Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Rannakalur tegeleb kalapüügi ja kala esmakäitlemisega. Rannakalur kasutab oma töös lubatud kalapüügiviise ja -vahendeid. Rannakalur, tase 4 töötab iseseisvalt ja vastutab oma tegevuse eest vastavalt õigusaktide nõuetele. 4. taseme rannakaluri kutsetunnistus annab õiguse olla kantud kalurina kalapüügiloale vastavalt kalapüügiseaduses sätestatule. A.2.1 Kalapüügi ettevalmistamine 1. Kalapüügikoha, -aja, püügivahendite ja -viiside valimine. 2. Püüniste ettevalmistamine püügiks. A.2.2 Kalapüük 1. Püügivahendite püügile asetamine. 2. Püügivahendite nõudmine. 3. Kalapüügiandmete esitamine. A.2.3 Kala esmakäitlemine 1. Saagi koguse ja kvaliteedi määramine. 2. Saagi sorteerimine. 3. Saagi kvaliteedi säilitamine. 4. Saagile lisandväärtuse andmine (väärindamine). 5. Saagi müügiks ettevalmistamine 6. Saagi ladustamine Rannakaluri töö eeldab meresõidu ja üksiolemise taluvust, valmisolekut töötada põhiliselt välitingimustes erinevates ilmastikuoludes. Töö võib olla hooajaline. Vaja on esmaseid pääste- ja esmaabioskusi veekogul. Kasuks tuleb väikelaevajuhi tunnistuse omamine. Rannakaluri töövahenditeks on kalapüügivahendid, masinad, seadmed, ujuvvahendid ja abivahendid. Rannakaluri töö eeldab suurt füüsilist ja vaimset koormustaluvust, keskkonnataluvust, koostöö- ja otsustusvõimet ning iseseisvust. Rannakaluritena töötavad tavapäraselt inimesed, kes on omandanud kutseoskused töö käigus kutselise rannakaluri juhendamisel. Kalur, rannakalur Kutsealal töötamiseks on nõutav rannakalur, tase 4 kutsetunnistus vastavalt kalapüügiseadusele. Täpsustus: rannakalur, tase 4 ja rannakalur II kutsetunnistused on võrdsustatud. Kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.4 tõendamine. Kalapüügi ettevalmistamine 4 Kalapüük 4 Kala esmakäitlemine 4 Rannakalur, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Maastikuehitaja, tase 2 Landscape gardener, level 2 1 Maastikuehitaja, tase 2 (versioon 2) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Maastikuehitaja 8 2017-11-13 2017-11-13 2022-11-01 2 2 6113 Aednikud, puukooli töötajad ja istikukasvatajad 0812 Aiandus 43 Eriehitustööd Maastikuehituse kutsealaga seonduvad mõisted Raili Laas Eesti Maastikuehitajate Liit Rait Karus Ojassaar OÜ Jaanus Lepik Aia ja Maastikukujunduse OÜ Tarmo Loid VT Haljastus OÜ Liina Rehepapp Rehepapp Aiakujundus OÜ Tiina Matsulevitš SA Innove Kati Veski Ardens OÜ Andres Vainu Liivi Aiad OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Sellel kutsealal on neli kutset: maastikuehitaja, tase 2, maastikuehitaja, tase 3, maastikuehitaja, tase 4 ja maastikuehitaja, tase 5. 2. taseme maastikuehitaja on lihttööline, kelle põhilised ülesanded on abitööd objekti ettevalmistamisel, sillutise ja sõelmeteede, muru ja istustusalade rajamisel ning hooldamisel. A.2.1 Objekti (haljasala, ehitis, rajatis) ettevalmistamine 1. Materjalide ladustamine 2. Vertikaalplaneerimine ja kasvupinnase ettevalmistamine A.2.2 Istutusalade rajamine 1. Istutusala servade paigaldamine 2. Geosünteedide paigaldamine 3. Taimede istutamine, seemnete külvamine, kastmine ja toestamine 4. Multšimine A.2.3 Sillutise (betoonkivi, looduskivi, puit) ja sõelmeteede rajamine 1. Aluskihtide rajamine 2. Teeäärise ja sillutise paigaldamine 3. Vuukide täitmine A.2.4 Muru rajamine 1. Pinnase ettevalmistus 2. Siirdemuru paigaldamine A.2.5 Aedade ja haljasalade hooldamine 1. Teede, müüride ja treppide hooldamine 2. Muru ja istutusala hooldamine Maastikuehitaja töö on paindliku tööajaga, vajadusel töötatakse ka puhkepäevadel. Töö on vahelduvate tööülesannetega ning toimub põhiliselt välitingimustes ja harva sisetingimustes. Maastikuehitaja töö eripära on töötamine avalikus ruumis. Tööga seotud peamised riskid tulenevad raskuste tõstmisest, sundasendis töötamisest, kokkupuutest müra, vibratsiooni ja raskete ilmastikutingimustega. Maastikuehitaja põhilised töövahendid on: ehitus- ja aiandustarvikud, isikukaitsevahendid, sh tööriietus ja turvajalanõud. Maastikuehitaja töö eeldab füüsilist vastupidavust, kohusetundlikkust, kasuks tulevad keskendumisvõime, kohusetundlikkus, kohanemisvõime, koostöövõime ja käeline osavus. 2. taseme maastikuehitaja on omandatud oskused praktilise tööga kogenud maastikuehitaja käe all. Maastikuehitaja, haljastaja, õuetööline. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid (B.2.1 – B.2.6). Objekti (haljasala, ehitis, rajatis) ettevalmistamine 2 Istutusalade rajamine 2 Sillutise (betoonkivi, looduskivi, puit) ja sõelmeteede rajamine 2 Muru rajamine 2 Aedade ja haljasalade hooldamine 2 Maastikuehitaja, tase 2 kutset läbiv kompetents 2 Maastikuehitaja, tase 3 Landscape gardener, level 3 2 Maastikuehitaja, tase 3 (versioon 3) Noorem-maastikuehitaja, tase 3 (versioon 1) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Maastikuehitaja 8 2017-11-13 2017-11-13 2022-11-01 3 3 6113 Aednikud, puukooli töötajad ja istikukasvatajad 0812 Aiandus 43 Eriehitustööd Taimmaterjali nimekiri Keelte oskustasemete kirjeldused Maastikuehituse kutsealaga seonduvad mõisted Raili Laas Eesti Maastikuehitajate Liit Rait Karus Ojassaar OÜ Jaanus Lepik Aia ja Maastikukujunduse OÜ Tarmo Loid VT Haljastus OÜ Liina Rehepapp Rehepapp Aiakujundus OÜ Tiina Matsulevitš SA Innove Kati Veski Ardens OÜ Andres Vainu Liivi Aiad OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Sellel kutsealal on neli kutset: maastikuehitaja, tase 2, maastikuehitaja, tase 3, maastikuehitaja, tase 4 ja maastikuehitaja, tase 5. 3. taseme maastikuehitaja on oskustöötaja, kelle põhilised tööd on sillutiste paigaldamine, muru ja istutusalade rajamine ja hooldamine. Ta töötab iseseisvalt vastavalt etteantud juhistele. 3. taseme maastikuehitaja võib töötada maastikuehitusettevõttes, aianduskeskuses, puukoolis, ehitusettevõttes, kinnisvarahoolduse ettevõttes jm. A.2.1 Töö planeerimine 1. Oma töö planeerimine. 2. Materjali mahtude arvutamine ja tellimine. A.2.2 Objekti (haljasala, ehitis, rajatis) ettevalmistamine 1. Materjalide ladustamine. 2. Vertikaalplaneerimine ja kasvupinnase ettevalmistamine. A.2.3 Istutusalade rajamine 1. Istutusala servade paigaldamine. 2. Geosünteetide paigaldamine. 3. Taimede istutamine, seemnete külvamine, kastmine ja toestamine. 4. Multšimine. A.2.4 Sillutise (betoonkivi, looduskivi, puit) ja sõelmeteede rajamine 1. Aluskihtide rajamine. 2. Teeäärise ja sillutise paigaldamine. 3. Vuukide täitmine. A.2.5 Muru rajamine 1. Pinnase ettevalmistus. 2. Muruseemne külvamine. 3. Siirdemuru paigaldamine. A.2.6 Aedade ja haljasalade hooldamine 1. Teede, müüride ja treppide hooldamine. 2. Muru ja istutusala hooldamine. 3. Hekkide pügamine ja noorendamine. 4. Viljapuude ja marjapõõsaste hooldus-, kujundus - ja noorenduslõikuste tegemine. A.2.7 Suurte puude istutamine ja hooldamine 1. Suurte puude istutamine ja istutusjärgne hooldus. 2. Suurte puude lõikamine (hooldus-, kujundus-, noorendus- jt) ja kändude freesimine. A.2.8 Puidust väikevormide (pergolad, terrassid, võreseinad) ehitamine 1. Vundamendi ehitamine. 2. Postide paigaldamine. 3. Lihtsamate puitkarkasside ehitamine. 4. Laudise paigaldamine, viimistlemine ja hooldus. A.2.9 Piirete ehitamine 1. Metall-, betoon- ja puitpostide paigaldamine. 2. Võrktarade ehitamine ja -moodulite paigaldamine. 3. Puitpiirete ehitamine ja puitmoodulite paigaldamine. Maastikuehitaja töö on paindliku tööajaga, vajadusel töötatakse ka puhkepäevadel. Töö on vahelduvate tööülesannetega ning toimub põhiliselt välitingimustes ja harva sisetingimustes. Maastikuehitaja töö eripära on töötamine avalikus ruumis. Tööga seotud peamised riskid tulenevad raskuste tõstmisest, sundasendis töötamisest, kokkupuutest müra, vibratsiooni ja raskete ilmastikutingimustega. Maastikuehitaja põhilised töövahendid on: lõikevahendid, ehitus- ja aiandustarvikud, puidutööriistad, masinad ja seadmed, muud abivahendid, isikukaitsevahendid, sh tööriietus ja turvajalanõud. Maastikuehitaja töö eeldab füüsilist vastupidavust, pingetaluvust, kasuks tulevad keskendumisvõime, kohusetundlikkus, kohanemisvõime, koostöövõime ja käeline osavus. Maastikuehitajana töötavad tavaliselt inimesed, kes on läbinud kutseõppe, kutsealase täiendusõppe või on kompetentsid omandatud praktilise tööga kogenud maastikuehitaja käe all. Haljastaja, haljasalade hooldaja, maastikuehitaja. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud (B.2.1 – B.2.7) ja läbivad (B.2.10) kompetentsid. Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.8 ja B.2.9. Töö planeerimine 3 Objekti (haljasala, ehitis, rajatis) ettevalmistamine 3 Istutusalade rajamine 3 Sillutise (betoonkivi, looduskivi, puit) ja sõelmeteede rajamine 3 Muru rajamine 3 Aedade ja haljasalade hooldamine 3 Suurte puude istutamine ja hooldamine 3 Kompetentside B.2.8 ja B.2.9. tõendamine on vabatahtlik Puidust väikevormide (pergolad, terrassid, võreseinad) ehitamine 3 Piirete ehitamine 3 Maastikuehitaja, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Maastikuehitaja, tase 4 Landscape gardener, level 4 6 Maastikuehitaja II (versioon 1) Maastikuehitaja II (versioon 2) Maastikuehitaja II (versioon 4) Maastikuehitaja, tase 4 (versioon 3) Maastikuehitaja, tase 4 (versioon 5) Maastikuehitaja, tase 4 (versioon 7) Maastikuehitaja, tase 4 (versioon 8) Haljasalade hooldaja, tase 4 Piirdeaedade ehitaja, tase 4 Sillutise paigaldaja, tase 4 Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Maastikuehitaja 8 2017-11-13 2017-11-13 2020-05-03 4 4 6113 Aednikud, puukooli töötajad ja istikukasvatajad 0812 Aiandus 43 Eriehitustööd Taimmaterjali nimekiri Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Maastikuehituse kutsealaga seonduvad mõisted Raili Laas Eesti Maastikuehitajate Liit Rait Karus Ojassaar OÜ Jaanus Lepik Aia ja Maastikukujunduse OÜ Tarmo Loid VT Haljastus OÜ Liina Rehepapp Rehepapp Aiakujundus OÜ Tiina Matsulevitš SA Innove Kati Veski Ardens OÜ Andres Vainu Liivi Aiad OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Sellel kutsealal on neli kutset: maastikuehitaja, tase 2, maastikuehitaja, tase 3, maastikuehitaja, tase 4 ja maastikuehitaja, tase 5. 4. taseme maastikuehitaja on oskustöötaja, kelle põhiülesanded on projekti järgi aia või haljasala rajamine (sh sillutiste paigaldamine, muru ja istutusalade rajamine, müüride ja puidust väikerajatiste ehitamine, suurte puude istutamine) ja hooldamine. Ta töötab meeskonnas, organiseerib oma tööd ja juhendab madalama taseme maastikuehitajaid. 4. taseme maastikuehitaja võib töötada maastikuehitusettevõttes, aianduskeskuses, puukoolis, ehitusettevõttes, kinnisvarahoolduse ettevõttes, kohalikus omavalitsuses jm. A.2.1 Töö planeerimine 1. Töögrupi töö planeerimine. 2. Materjali mahtude arvutamine ja tellimine. A.2.2 Objekti (haljasala, ehitis, rajatis) ettevalmistamine 1. Objekti hindamine. 2. Loodusesse maha märkimine. 3. Materjalide ladustamine. 4. Vertikaalplaneerimine ja kasvupinnase ettevalmistamine. 5. Sade- ja pinnasevee juhtimine. A.2.3 Istutusalade rajamine 1. Istutusala servade paigaldamine. 2. Geosünteetide paigaldamine. 3. Taimede istutamine, seemnete külvamine, kastmine ja toestamine. 4. Multšimine. A.2.4 Sillutise (betoonkivi, looduskivi, puit) ja sõelmeteede rajamine 1. Aluskihtide rajamine. 2. Teeäärise ja sillutise paigaldamine. A.2.5 Puidust väikevormide (pergolad, terrassid, võreseinad) ehitamine 1. Vundamendi ehitamine. 2. Postide paigaldamine. 3. Lihtsamate puitkarkasside ehitamine. 4. Laudise paigaldamine, viimistlemine ja hooldus. A.2.6 Muru rajamine 1. Pinnase ettevalmistus. 2. Muruseemne külvamine. 3. Siirdemuru paigaldamine. A.2.7 Aedade ja haljasalade hooldamine 1. Hoolduskava koostamine. 2. Teede, müüride ja treppide hooldamine. 3. Muru ja istutusala hooldamine. 4. Hekkide pügamine ja noorendamine. 5. Taimekaitsetööde tegemine. 6. Viljapuude ja marjapõõsaste hooldus-, kujundus- ja noorenduslõikuste tegemine. A.2.8 Suurte puude istutamine ja hooldamine 1. Suurte puude istutamine ja istutusjärgne hooldus. 2. Suurte puude lõikamine (hooldus-, kujundus-, noorendus- jt) ja kändude freesimine. A.2.9 Müüride ehitamine 1. Tugimüüride ja vundamendi ehitamine (looduskivist ja tehiskivist). 2. Kuivmüüri ehitamine. A.2.10 Sisehaljastuse rajamine ja hooldamine 1. Sisehaljastuse rajamine. 2. Sisehaljastuse hooldamine. A.2.11 Masinatega puistematerjalide teisaldamine ja pinna kujundamine 1. Puisteainete teisaldamine. 2. Pinna kujundamine. A.2.12 Lokaalse kuivendus- ja kastmissüsteemi kavandamine ja paigaldamine 1. Sade- ja pinnasevete juhtimine. 2. Paigaldamine. 3. Hooldamine. A.2.2.13 Aiaveekogude rajamine 1. Süvendi kaevamine ja aluskihi paigaldamine. 2. Geosünteetide paigaldamine. 3. Servade viimistlemine. 4. Tehniliste seadmete (pumbad, valgustid ja puhastusseadmed) paigaldamine. 5. Vee- ja kaldataimede istutamine. A.2.14 Piirete ehitamine 1. Metall-, betoon- ja puitpostide paigaldamine. 2. Võrktarade ehitamine ja -moodulite paigaldamine. 3. Puitpiirete ehitamine ja puitmoodulite paigaldamine. 4. Betoonist aiasoklite paigaldamine. 5. Väravate paigaldamine. Maastikuehitaja töö on paindliku tööajaga, vajadusel töötatakse ka puhkepäevadel. Töö on vahelduvate tööülesannetega ning toimub põhiliselt välitingimustes ja harva sisetingimustes. Maastikuehitaja töö eripära on töötamine avalikus ruumis. Tööga seotud peamised riskid tulenevad raskuste tõstmisest, sundasendis töötamisest, kokkupuutest müra, vibratsiooni ja raskete ilmastikutingimustega. Maastikuehitaja põhilised töövahendid on: lõikevahendid, ehitus- ja aiandustarvikud, puidutööriistad, masinad ja seadmed, sidevahendid, isikukaitsevahendid, sh tööriietus ja turvajalanõud. Maastikuehitaja töö eeldab füüsilist vastupidavust, pingetaluvust ja kohusetundlikkust , kasuks tulevad keskendumisvõime, kohanemisvõime, koostöövõime ja käeline osavus. Maastikuehitajana töötavad inimesed, kes on läbinud kutseõppe, kutsealase täiendusõppe või on oskused omandatud praktilise tööga kogenud maastikuehitaja käe all. Maastikuehitaja, haljastustööline, haljasalade hooldaja, sillutise paigaldaja, õuetööline. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud (B.2.1 – B.2.9) ja läbivad (B.2.15) kompetentsid. Valitavatest kompetentsidest B.2.10 – B.2.14 tuleb tõendada vähemalt 1 kompetents. Sillutise paigaldaja, tase 4 osakutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1, B.2.2, B.2.4, B.2.6 ja B.2.9. Piirdeaedade ehitaja, tase 4, osakutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1, B.2.2, B.2.5 ja B.2.14. Haljasalade hooldaja, tase 4, osakutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1, B.2.3, B.2.6, B.2.7 ja B.2.10. Töö planeerimine 4 Objekti (haljasala, ehitis, rajatis) ettevalmistamine 4 Istutusalade rajamine 4 Sillutise (betoonkivi, looduskivi, puit) ja sõelmeteede rajamine 4 Puidust väikevormide (pergolad, terrassid, võreseinad) ehitamine 4 Muru rajamine 4 Aedade ja haljasalade hooldamine 4 Suurte puude istutamine ja hooldamine 4 Müüride ehitamine 4 Valitavatest kompetentsidest B.2.10 – B.2.14 tuleb tõendada vähemalt 1 kompetents. Sisehaljastuse rajamine ja hooldamine 4 Masinatega puistematerjalide teisaldamine ja pinna kujundamine 4 Lokaalse kuivendus- ja kastmissüsteemi kavandamine ja paigaldamine 4 Aiaveekogude rajamine 4 Piirete ehitamine 4 Maastikuehitaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Maastikuehitaja, tase 5 Landscape gardener, level 5 5 Maastikuehitaja III (versioon 1) Maastikuehitaja III (versioon 2) Maastikuehitaja III (versioon 3) Maastikuehitaja, tase 5 (versioon 6) Vanem-maastikuehitaja, tase 5 (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Maastikuehitaja 8 2017-11-13 2017-11-13 2022-11-01 5 5 6113 Aednikud, puukooli töötajad ja istikukasvatajad 0812 Aiandus 43 Eriehitustööd Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Maastikuehituse kutsealaga seonduvad mõisted Raili Laas Eesti Maastikuehitajate Liit Rait Karus Ojassaar OÜ Jaanus Lepik Aia ja Maastikukujunduse OÜ Tarmo Loid VT Haljastus OÜ Liina Rehepapp Rehepapp Aiakujundus OÜ Tiina Matsulevitš SA Innove Kati Veski Ardens OÜ Andres Vainu Liivi Aiad OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Sellel kutsealal on neli kutset: maastikuehitaja, tase 2, maastikuehitaja, tase 3, maastikuehitaja, tase 4 ja maastikuehitaja, tase 5. 5. taseme maastikuehitaja on spetsialist, kelle põhiülesanne on töö juhtimine maastikuehituse objektidel (sh tööde planeerimine, töötajate juhendamine, dokumentatsiooni koostamine) ning klientide ja koostööpartneritega suhtlemine. Ta teeb järelevalvet ja kontrollib töö kvaliteeti. 5. taseme maastikuehitaja võib töötada maastikuehitusettevõttes, aianduskeskuses, puukoolis, ehitusettevõttes, kinnisvarahoolduse ettevõttes, kohalikus omavalitsuses jm. A.2.1 Töö planeerimine 1. Töögrupi töö planeerimine. 2. Eelarve koostamine. 3. Materjali mahtude arvutamine ja tellimine. A.2.2 Objekti (haljasala, ehitis, rajatis) ettevalmistamine 1. Objekti hindamine. 2. Loodusesse maha märkimine. 3. Materjalide ladustamine. 4. Vertikaalplaneerimine ja kasvupinnase ettevalmistamine. 5. Sade- ja pinnasevee juhtimine. A.2.3 Istutusalade rajamine 1. Istutusala servade paigaldamine. 2. Geosünteetide paigaldamine. 3. Taimede istutamine, seemnete külvamine, kastmine ja toestamine. 4. Multšimine. A.2.4 Sillutise (betoonkivi, looduskivi, puit) ja sõelmeteede rajamine 1. Aluskihtide rajamine. 2. Teeäärise ja sillutise paigaldamine. A.2.5 Puidust väikevormide (pergolad, terrassid, võreseinad) ehitamine 1. Vundamendi ehitamine. 2. Postide paigaldamine. 3. Lihtsamate puitkarkasside ehitamine. 4. Laudise paigaldamine, viimistlemine ja hooldus. A.2.6 Muru rajamine 1. Pinnase ettevalmistus. 2. Muruseemne külvamine. 3. Siirdemuru paigaldamine. 4. Nõlvade toestamine. A.2.7 Aedade ja haljasalade hooldamine 1. Hoolduskava koostamine. 2. Teede, müüride ja treppide hooldamine. 3. Muru ja istutusala hooldamine. 4. Hekkide pügamine ja noorendamine. 5. Taimekaitsetööde tegemine. 6. Viljapuude ja marjapõõsaste hooldus-, kujundus- ja noorenduslõikuste tegemine. A.2.8 Suurte puude istutamine ja hooldamine 1. Suurte puude istutamine ja istutusjärgne hooldus. 2. Suurte puude lõikamine (hooldus-, kujundus-, noorendus- jt) ja kändude freesimine. A.2.9 Müüride ehitamine 1. Tugimüüride ja vundamendi ehitamine (looduskivist ja tehiskivist). 2. Kuivmüüri ehitamine. A.2.10 Sisehaljastuse rajamine ja hooldamine 1. Kavandi koostamine. 2. Sisehaljastuse rajamine. 3. Sisehaljastuse hooldamine. A.2.11 Lokaalse kuivendus- ja kastmissüsteemi kavandamine ja paigaldamine 1. Kavandamine. 2. Sade- ja pinnasevete juhtimine. 3. Paigaldamine. 4. Hooldamine ja seadistamine. A.2.12 Aiaveekogude rajamine 1. Süvendi kaevamine ja aluskihi paigaldamine. 2. Geosünteetide paigaldamine. 3. Servade viimistlemine. 4. Tehniliste seadmete(pumbad, valgustid ja puhastusseadmed) paigaldamine. 5. Vee- ja kaldataimede istutamine. A.2.13 Piirete ehitamine 1. Metall-, betoon- ja puitpostide paigaldamine. 2. Võrktarade ehitamine ja -moodulite paigaldamine. 3. Puitpiirete ehitamine ja puitmoodulite paigaldamine. 4. Betoonist aiasoklite paigaldamine. 5. Väravate paigaldamine. A.2.14 Juhtimine ja majandamine 1. Hinnapakkumise koostamine. 2. Meeskonna juhtimine. 3. Maastikuehitusliku järelevalve tegemine. 4. Dokumentatsiooni vormistamine. Maastikuehitaja töö on paindliku tööajaga, vajadusel töötatakse ka puhkepäevadel. Töö on vahelduvate tööülesannetega ning toimub põhiliselt välitingimustes ja harva sisetingimustes. Maastikuehitaja töö eripära on töötamine avalikus ruumis. Tööga seotud peamised riskid tulenevad kokkupuutest müra ja raskete ilmastikutingimustega. Maastikuehitaja põhilised töövahendid on: sidevahendid, ehitus- ja aiandustarvikud, isikukaitsevahendid, sh tööriietus ja turvajalanõud. Maastikuehitaja töö eeldab head suhtlemisoskust, koostöövõimet, kohanemisvõimet, pingetaluvust, keskendumisvõimet, kohusetundlikkust, otsustusvõimet ja võimet töötada iseseisvalt. Maastikuehitajana töötavad inimesed, kes on läbinud kutseõppe, kutsealase täiendusõppe või on kompetentsid omandatud praktilise töö käigus. 5. taseme maastikuehitaja kutse taotlemise eelduseks on töökogemus maastikuehitajana. Maastikuehitaja, haljastaja, objektijuht, projektijuht, tegevjuht. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud (B.2.1 – B.2.10) ja läbivad (B.2.15) kompetentsid. Valitavatest kompetentsidest B.2.11 – B.2.14 tuleb tõendada vähemalt 1 kompetents. Töö planeerimine 5 Objekti (haljasala, ehitis, rajatis) ettevalmistamine 5 Istutusalade rajamine 5 Sillutise (betoonkivi, looduskivi, puit) ja sõelmeteede rajamine 5 Puidust väikevormide (pergolad, terrassid, võreseinad) ehitamine 5 Muru rajamine 5 Aedade ja haljasalade hooldamine 5 Suurte puude istutamine ja hooldamine 5 Müüride ehitamine 5 Sisehaljastuse rajamine ja hooldamine 5 Valitavatest kompetentsidest B.2.11 – B.2.14 tuleb tõendada vähemalt 1 kompetents. Lokaalse kuivendus- ja kastmissüsteemi kavandamine ja paigaldamine 5 Aiaveekogude rajamine 5 Piirete ehitamine 5 Juhtimine ja majandamine 5 Maastikuehitaja, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Sisetööde elektrik, tase 4 Electrician, EstQF Level 4 3 Ehitiste elektrik, tase 4 (versioon 6) Ehitiste elektrik, tase 4 (versioon 7) Ehitiste elektrik, tase 4 (versioon 8) Sisetööde elektrik, tase 4 (versioon 1) Sisetööde elektrik, tase 4 (versioon 2) Sisetööde elektrik, tase 4 (versioon 4) Sisetööde elektrik, tase 4 (versioon 5) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Elektrik 8 2017-11-16 2017-11-16 2022-11-07 4 4 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Urmas Leitmäe Elektritööde Ettevõtjate Liit Aulika Riisenberg SA Innove Sergei Kuliš Telia AS Ülo Kala Walde AS Lembit Vali Eesti Elektroenergeetika Selts Urmas Mahlapuu TERA AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. 4. taseme sisetööde elektriku töö eesmärk on tagada elektripaigaldise tehniline korrasolek ja kasutamise ohutus. 4. taseme sisetööde elektrik paigaldab, kontrollib ja hooldab kuni 1000 V vahelduv- ja kuni 1500 V alalispinge (edaspidi madalpinge) elektripaigaldisi ja -seadmeid mitmesugustes hoonetes, tehnilistes rajatistes ning kuni 1000 V välisvõrkudes (alates liitumispunktist). 4. taseme sisetööde elektrik töötab iseseisvalt ja töörühma liikmena täites tööülesandeid muutuvates olukordades. Töö eeldab laiemat kutseoskuste spektrit, kuna elektritööd seonduvad lihtsamate kuni 50 V vahelduv- ja kuni 120 V alalispinge (edaspidi väikepinge) seadmete (sh automaatikaseadmete) paigalduse ja hooldusega. Lähedased kutsed: Sisetööde elektrik, tase 5 Jaotusvõrgu elektrik, tase 4 Jaotusvõrgu elektrik, tase 5 Automaatik, tase 4 Automaatik, tase 5 Turvasüsteemide tehnik, tase 4 Turvasüsteemide tehnik, tase 5 A.2.1 Tööülesandele vastava töö kavandamine 1. Tehnilisest dokumentatsioonist vajaliku teabe leidmine 2. Tegevuse kavandamine 3. Materjalide ja töövahendite valik A.2.2 Töökeskkonna ohutuse tagamine 1. Elektri- ja tuleohutusnõuete täitmine 2. Eritööde ohutusnõuete täitmine 3. Ohutu tööpaiga korraldamine 4. Tegutsemine tööõnnetuse korral A.2.3 Kaablitööd 1. Elektritoitekaablite paigaldamine 2. Infoedastus-, ohutus- ja turvasüsteemide kaablite paigaldamine 3. Kaablite paigaldamine hoonete tehnosüsteemide juhtimiseks 4. Olemasolevate kaablite asendamine A.2.4 Elektrijaotuskeskustes töötamine 1. Elektrijaotuskeskuste ja nende komponentide paigaldamine ja asendamine 2. Elektrijaotuskeskuste koostamine A.2.5 Madal- ja väikepinge seadmete paigaldamine 1. Elektritarvitite paigaldamine ja asendamine 2. Maandusseadmete paigaldamine 3. Piksekaitseseadmete paigaldamine õigusaktides sätestatud pädevuse piires A.2.6 Automaatikaseadmete paigaldamine ja ühendamine 1. Automaatikaprojektist vajaliku teabe leidmine 2. Automaatikaseadmete paigaldamine 3. Automaatikaseadmete ühendamine A.2.7 Töötulemuse kontrollimine ja dokumenteerimine 1. Oma töö kontrollimine elektrimõõtmiste kaudu 2. Dokumentatsiooni vormistamine A.2.8 Elektripaigaldiste käidutoimingute läbiviimine 1. Elektripaigaldiste ja -tarvitite kontrollimine 2. Elektripaigaldiste ja -tarvitite hooldamine 3. Elektripaigaldiste kontrolli- ja hooldustoimingute dokumenteerimine Töötatakse peamiselt siseruumides. Võimalik on kokkupuude müra ja tolmuga ning pingestatud seadmetega. Tööülesanded on vahelduvad ja nende täitmine võib põhjustada sundasendist tingitud vaevusi. Traumade vältimiseks tuleb järgida töö- ja elektriohutuse standardeid, eeskirju, tööjuhtide nõuandeid ning vajaduse korral kasutada isikukaitsevahendeid ja kanda eririietust. Eriolukordades tuleb töötada nädalavahetustel, riiklike pühade ajal ja öösel. Töö on liikuva iseloomuga ja võib eeldada sõiduki juhtimisõigust. Käsi- ja spetsiaaltööriistad, mehhanismid (nt tõstukid) ja mõõteseadmed (testrid, ampermeetrid jt), infotehnoloogia riistvara ja erialane tarkvara. Töö eeldab füüsilist vastupidavust, käelist osavust ning valmisolekut töötada kõrgustes. Töös on oluline järjekindlus, emotsionaalne stabiilsus, keskendumis-, kohanemis- ja analüüsivõime ning koostöövalmidus. Märgistatud kaablite ja juhtmetega töötamine eeldab värvieristusvõimet. 4. taseme sisetööde elektrik omandab kutseoskused kutseõppeasutuses või töökohal õppides (sh koolituskursusi läbides). Elektrik Sisetööde elektrikuna töötamisel on nõutav isiku elektriohuteadlikkuse kontrolli läbimist tõendav tõend. Alus: Seadme ohutuse seadus. Majandus- ja taristuministri määrus „Elektripaigaldise käidule ja elektritööle esitatavad nõuded“. Elektritööde korraldust reguleerib standard EVS-EN50110-1 „Elektripaigaldiste käit“. Tuletöid reguleerib siseministri määrus „Tuletöö tegemisele esitatavad nõuded“. Tööohutuse nõuded, töötajate õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel sätestab „Töötervishoiu ja tööohutuse seadus“. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud (B.2.1 – B.2.8) ja läbivad (B.2.9) kompetentsid. Tööülesandele vastava töö kavandamine 4 Töökeskkonna ohutuse tagamine 4 Kaablitööd 4 Elektrijaotuskeskustes töötamine 4 Madal- ja väikepinge seadmete paigaldamine 4 Automaatikaseadmete paigaldamine ja ühendamine 4 Töötulemuse kontrollimine ja dokumenteerimine 4 Elektripaigaldiste käidutoimingute läbiviimine 4 Sisetööde elektrik, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Sisetööde elektrik, tase 5 Electrician, EstQF Level 5 3 Ehitiste elektrik, tase 5 (versioon 6) Ehitiste elektrik, tase 5 (versioon 7) Ehitiste elektrik, tase 5 (versioon 8) Sisetööde elektrik, tase 5 (versioon 1) Sisetööde elektrik, tase 5 (versioon 2) Sisetööde elektrik, tase 5 (versioon 4) Sisetööde elektrik, tase 5 (versioon 5) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Elektrik 8 2017-11-16 2017-11-16 2022-11-07 5 5 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Urmas Leitmäe Elektritööde Ettevõtjate Liit Aulika Riisenberg SA Innove Sergei Kuliš Telia AS Ülo Kala Walde AS Lembit Vali Eesti Elektroenergeetika Selts Urmas Mahlapuu TERA AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. 5. taseme sisetööde elektriku töö eesmärk on tagada elektripaigaldise tehniline korrasolek ja kasutamise ohutus. 5. taseme sisetööde elektrik paigaldab ja käitab kuni 1000 V vahelduv- ja kuni 1500 V alalispinge (edaspidi madalpinge) ning kuni 50 V vahelduv- ja kuni 120 V alalispinge (edaspidi väikepinge) elektripaigaldisi ja seadmeid mitmesugustes hoonetes, tehnilistes rajatistes ja kuni 1000 V välisvõrkudes (alates liitumispunktist). Turva- ja ohutustehnikaalaseid paigaldus- ja käidutöid võib ta teha ulatuses, mis ei lähe vastuollu turva- ja päästeseaduses sätestatuga. Töö eeldab koostööd sidusvaldkondade (hooneautomaatika, üldehitus, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT), turva- ja ohutustehnika jm) spetsialistidega. 5. taseme sisetööde elektrik omab 4. taseme sisetööde elektriku kutseoskusi. Ta täidab mitmekülgseid tööülesandeid ettearvamatutes olukordades ning vastutab töörühma töötulemuse eest. Lähedased kutsed Sisetööde elektrik, tase 4 Jaotusvõrgu elektrik, tase 4 Jaotusvõrgu elektrik, tase 5 Automaatik, tase 4 Automaatik, tase 5 Turvasüsteemide tehnik, tase 4 Turvasüsteemide tehnik, tase 5 Elektriiinsener, tase 6 A.2.1 Töö planeerimine 1. Tegevuse kavandamine 2. Ressursside ja tööprotsessi planeerimine A.2.2 Töökeskkonna ohutuse tagamine 1. Tööpaiga ohutuse kindlustamine 2. Elektri- ja tuleohutus- ning eritöödeohutusnõuete täitmine ja täitmise kontrollimine 3. Tööpaiga ohutuse kindlustamine 4. Tegutsemine tööõnnetuse korral A.2.3 Kaablitööd 1. Madalpinge, infoedastus-, ohutus- ja turvasüsteemide ning tehnosüsteemide kaablitööde korraldamine 2. Madalpinge, infoedastus-, ohutus- ja turvasüsteemide ja tehnosüsteemide kaablite paigaldamine A.2.4 Elektrijaotuskeskustes töötamine 1. Elektrijaotuskeskuste paigaldamise ja asendamise korraldamine 2. Elektrijaotuskeskuste koostamine, paigaldamine ja asendamine A.2.5 Madal- ja väikepinge seadmete paigaldamine 1. Madal- ja väikepinge seadmete paigaldus- ja asendusööde korraldamine 2. Madal- ja väikepingeseadmete paigaldamine ja asendamine A.2.6 Automaatikaseadmete paigaldamine, ühendamine ja häälestamine 1. Automaatikaseadmete paigaldamise ja ühendamise korraldamine 2. Automaatikaseadmete paigaldamine, ühendamine ja häälestamine A.2.7 Töötulemuse kontrollimine ja dokumenteerimine 1. Oma töö ja töötajate töötulemuse kontrollimine elektrimõõtmise kaudu 2. Dokumentatsiooni vormistamine A.2.8 Elektripaigaldiste käit 1. Elektripaigaldise kontrolli- ja hooldustoimingute korraldamine 2. Elektripaigaldiste käidutööd 3. Käidutööde dokumenteerimine A.2.9 Juhtimine ja juhendamine 1. Töötajate juhtimine 2. Juhendamine Töötatakse peamiselt siseruumides. Võimalik on kokkupuude müra ja tolmuga ning pingestatud seadmetega. Tööülesanded on vahelduvad ja nende täitmine võib põhjustada sundasendist tingitud vaevusi. Traumade vältimiseks tuleb järgida töö- ja elektriohutuse standardeid, eeskirju, tööjuhtide nõuandeid ning vajaduse korral kasutada isikukaitsevahendeid ja kanda eririietust. Eriolukordades tuleb töötada nädalavahetustel, riiklike pühade ajal ja öösel. Töö on liikuva iseloomuga ja võib eeldada sõiduki juhtimisõigust. Käsi- ja spetsiaaltööriistad, mehhanismid (nt tõstukid) ja mõõteseadmed (testrid, ampermeetrid jt), infotehnoloogia riistvara ja erialane tarkvara. Töö eeldab füüsilist vastupidavust, käelist osavust ning valmisolekut töötada kõrgustes. Töös on oluline järjekindlus, emotsionaalne stabiilsus, keskendumis-, kohanemis-, analüüsi- ja organiseerimisvõime ning suhtlemis- ja koostöövalmidus. Märgistatud kaablite ja juhtmetega töötamine eeldab värvieristusvõimet. 5. taseme sisetööde elektrik omandab kutseoskused töö käigus või läbib 5. taseme jätkuõppe, mis eeldab 4. taseme sisetööde elektriku kutseoskusi ja erialast töökogemust. Elektrik, käiduelektrik. Sisetööde elektrikuna töötamisel on nõutav isiku elektriohuteadlikkuse kontrolli läbimist tõendav tõend. Alus: Seadme ohutuse seadus. Majandus- ja taristuministri määrus „Elektripaigaldise käidule ja elektritööle esitatavad nõuded“. Elektritööde korraldust reguleerib standard EVS-EN50110-1 „Elektripaigaldiste käit“. Tuletöid reguleerib siseministri määrus „Tuletöö tegemisele esitatavad nõuded“. Tööohutuse nõuded, töötajate õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel sätestab „Töötervishoiu ja tööohutuse seadus“. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud (B.2.1 – B.2.9) ja läbivad (B.2.10) kompetentsid. Töö planeerimine 5 Töökeskkonna ohutuse tagamine 5 Kaablitööd 5 Elektrijaotuskeskustes töötamine 5 Madal- ja väikepinge seadmete paigaldamine 5 Automaatikaseadmete paigaldamine, ühendamine ja häälestamine 5 Töötulemuse kontrollimine ja dokumenteerimine 5 Elektripaigaldiste käit 5 Juhtimine ja juhendamine 5 Sisetööde elektrik, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Dokker, tase 4 Docker, level 4 6 Dokker III (versioon 1) Dokker III (versioon 2) Dokker III (versioon 3) Dokker III (versioon 4) Dokker, tase 4 (versioon 5) Dokker, tase 4 (versioon 7) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Dokker 8 2017-11-23 2017-11-23 2022-11-03 4 4 8343 Kraana-, tõstuki- jm tõsteseadmete juhid 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Raul Siniallik Eesti Meremeeste Sõltumatu AÜ Toomas Uibokant Transiidikeskuse AS Argo Korjus AS Silsteve Tiina Matsulevitš SA Innove Urmas Urgard ESTEVE AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Dokkeri töö on laadida kaupu sadamas ja seal paiknevates terminalides. Tööülesanded hõlmavad lasti ettevalmistamist ning lastikäitlus- ja transpordivahenditega kaupade laadimist, lossimist ning ümberpaigutamist meretranspordivahenditelt teistele transpordivahenditele ja lattu ning vastupidi. Dokker töötab iseseisvalt ja meeskonnas, täites tööülesandeid muutuvates olukordades. Olenevalt ettevõtte töökorraldusest võib dokker teha laevade sildumistöid ning reguleerida terminalisisest liiklust. Lähedane kutse: Laotöötaja, tase 4 osakutse „Kaubakäitleja, tase 4“. A.2.1 Sadamatöö ilma mehhanismideta 1. Lasti tõstmist ettevalmistavad tööd 2. Kraana- ja sadamatehnikajuhtide juhendamine signaalide edastamisega 3. Lasti markeeringu jälgimine ja sorteerimine 4. Lasti kinnitamine A.2.2 Laadimine ja lossimine mehhanismidega. 1. Sadamas kasutatavate tõste- ja transpordivahenditega töötamine 2. Lastikäsitlusvahendite valimine ja kasutamine A.2.3 Töökeskkonna ohutuse tagamine 1. Töötervishoiu ja tööohutusnõuete täitmine 2. Tegutsemine tööõnnetuse korral 3. Ohutusmeetmete rakendamine sadamas A.2.4 Töötamine terminalitraktoriga 1. Haagiste ja treilerite teisaldamine 2. Haagisrongide teisaldamine A.2.5 Töötamine lastikäitlusvahenditega 1. Puistekaupade ümberlaadimine 2. Puistekaupade käitlemine A.2.6 Konteinerite käitlemine 1. Konteinerite laadimine ja lossimine 2. Terminalisisesed veod ja konteinerite virnastamine A.2.7 Spetsialiseeritud terminalides eritehnikaga töötamine 1. Kauba laadimine ja lossimine eritehnikaga 2. Kaubajaotus- ja lisaseadmete kasutamine A.2. 8 Töö raudteeveeremiga 1. Raudteetaristu ja veeremi valmisoleku hindamine 2. Raudteevagunite paigutamine ja teisaldamine. 3. Vaguni tõkiskingade paigaldamine või äravõtmine A.2.9 Töötamine sadamakraanadega 1. Erinevate lastiliikide laadimine ja lossimine 2. Kauba ümberpaigutamine A.2.10 Sildumistööd 1. Sildumisotste kinnitamine ja ära andmine 2. Laeva sildumisala ettevalmistamine Dokkeri töö on üldjuhul töögraafikupõhine ja toimub sadamaterritooriumil peamiselt välitingimustes, olenemata ilmastikuoludest. Töö võib nõuda füüsilist pingutust, kõrgustes töötamist ja kokkupuudet ohtlike kaupadega. Võimalike tööõnnetuste vältimiseks on kohustus järgida tööohutusnõudeid. Dokkeri peamised töövahendid on tõste- ja transpordiseadmed, lastikäitlusvahendid, isikukaitsevahendid (nt kiiver jm), sidepidamisvahendid (nt raadiojaam) ja digivahendid (nt pardaarvuti). Tööga toimetuleku eelduseks on kohusetunne, vastusvõime, vaimne ja füüsiline koormustaluvus ning valmisolek meeskonnatööks. Oluline on kohanemis-ja reageerimisvõime ning ausus ja korrektsus. 4. taseme dokkeriks saab õppida kutseõppes või töökohal ja kursustel. Dokker, dokker-mehhanisaator, sadamatööline. Kraanaga töötamisel on nõutav tõsteseadme juhtimisõigust tõendav tunnistus. Alus: seadme ohutuse seadus. Tõstuki ja laadimisseadmega töötamisel on nõutav pädeva koolituse läbimist tõendav tunnistus. Alus: Vabariigi Valitsuse määrus „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“. Avatud terminalis töötamiseks on nõutav vähemalt B kategooria autojuhiluba. Alus: liiklusseadus. Tööd raudteeveeremiga reguleerib raudteeseadus. Dokkeri kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.3 ja läbiva kompetentsi B.2.11 tõendamine. Lisaks on nõutav tõendada valitavatest kompetentsidest B.2.4- B.2.10 vähemalt üks kompetents. Sadamaatöö ilma mehhanismideta 4 Töötamine kuni 5000 kg kahveltõstukiga 4 Töökeskkonna ohutuse tagamine 4 Selle kutse taotlemisel on nõutav tõendada valitavatest kompetentsidest B.2.4- B.2.10 vähemalt üks kompetents. Töötamine terminalitraktoriga 4 Puistekaupade käitlemine lastikäitlusvahenditega 4 Konteinerite käitlemine 4 Spetsialiseeritud terminalides eritehnikaga töötamine 4 Töö raudteeveeremiga 4 Töötamine sadamakraanadega 4 Sildumistööd 4 Dokker, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Raamatukoguhoidja, tase 6 Librarian, level 6 6 Raamatukoguhoidja III (versioon 1) Raamatukoguhoidja III (versioon 2) Raamatukoguhoidja III (versioon 3) Raamatukoguhoidja III (versioon 5) Raamatukoguhoidja, tase 6 (versioon 4) Raamatukoguhoidja, tase 6 (versioon 7) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Raamatukogundus Raamatukoguhoidja 9 2017-11-22 2017-11-22 2022-11-08 6 6 2622 Raamatukoguhoidjad jms teabe tippspetsialistid 0322 Raamatukogundus, teave, arhiivindus 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Raamatukoguhoidja eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Digioskused Janne Andresoo Eesti Rahvusraamatukogu Kaie Holm Tallinna Keskraamatukogu Jüri Järs Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu Aira Lepik Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituut Katre Riisalu Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing Ülle Siska Jüri raamatukogu Ilmar Vaaro Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Seda kutsestandardit kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Raamatukoguhoidja töö on kujundada inimeste lugemisharjumusi, toetada elukestvat õpet ja tagada ligipääs informatsioonile, teadmistele ja kultuurile ning toetada teadus-, loome- ja arendustegevust. Raamatukoguhoidja töö peamine eesmärk on pakkuda kasutajakeskset raamatukogu- ja infoteenust, võimaldades juurdepääsu inforessurssidele. Raamatukoguhoidja osaleb infopädevuste arendamisel. Tulemuslik töö eeldab pidevat enesetäiendamist. Raamatukoguhoidja, tase 6 on spetsialist raamatukogutöö põhivaldkondades - kogude kujundamises, töötlemises, säilitamises ja nende kättesaadavaks tegemises. Kutsealal on ka järgmised kutsed: raamatukoguhoidja, tase 7 - juhtivspetsialist, kes lisaks tööle raamatukogutöö põhivaldkondades juhib inimesi ja ressursse; raamatukoguhoidja, tase 8 - tippspetsialist raamatukogutöö põhivaldkondades. Ta on organisatsiooni strateegiline juht, kes arendab teenuseid ja raamatukogunduse valdkonda laiemalt. A.2.1 Kogude kujundamine 1. Infovajaduse väljaselgitamine ja kogutava info valimine. 2. Inforessurssidele juurdepääsu ja teavikute hankimine. 3. Kogude inventuuri läbiviimine, teavikute kustutamine. A.2.2 Kogude töötlemine ja säilitamine 1. Metaandmete loomine. 2. Inforessursside loomine. 3. Kogude korraldamine ja turvalisuse tagamine. A.2.3 Lugeja- ja infoteenindus 1. Teenindus- ja suhtlemisviiside rakendamine. 2. Raamatukogu- ja infoteenuste pakkumine. 3. Kogude ja teenuste tutvustamine, kasutajakoolitus. A.2.4 Arendustegevus 1. Koostöö ja võrgustikes osalemine. 2. Uurimine ja analüüsimine. 3. Raamatukogu poliitikate, strateegiate ning rakenduskavade elluviimine. 4. Suhtlemine avalikkusega. Raamatukoguhoidjad töötavad üldjuhul siseruumides: lugemissaalides, hoidlates ja muudes raamatukogu ruumides. Töö toimub graafiku alusel, mis võib sisaldada töötamist puhkepäevadel. Võib esineda töötamist sundasendis ja kokkupuudet allergeenidega (tolm, trükivärv jne); töötamisel on koormus silmadele. Raamatukoguhoidja põhitöövahenditeks on kontoritarbed, IKT-vahendid ja spetsiaalne tarkvara. Tööks on vajalikud analüüsi- ja üldistamisvõime, empaatiavõime, kohanemisvõime ja pingetaluvus, õpivalmidus, täpsus, kohuse- ja vastutustunne, koostöö- ja suhtlemisvalmidus. 6. taseme raamatukoguhoidjal on tavaliselt kõrgharidus, kutseoskused on omandatud erialas(t)el koolitus(t)el. Raamatukoguhoidja, spetsialisti ametinimetused vastavalt vastutusalale organisatsioonis. Tööd raamatukoguhoidjana reguleerivad rahvaraamatukogu seadus ning põhikooli- ja gümnaasiumi-seadus. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Kogude kujundamine 6 Kogude töötlemine ja säilitamine 6 Lugeja- ja infoteenindus 6 Arendustegevus 6 Raamatukoguhoidja, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Raamatukoguhoidja, tase 7 Librarian, level 7 6 Raamatukoguhoidja IV (versioon 1) Raamatukoguhoidja IV (versioon 2) Raamatukoguhoidja IV (versioon 3) Raamatukoguhoidja IV (versioon 5) Raamatukoguhoidja, tase 7 (versioon 4) Raamatukoguhoidja, tase 7 (versioon 7) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Raamatukogundus Raamatukoguhoidja 9 2017-11-22 2017-11-22 2022-11-08 7 7 2622 Raamatukoguhoidjad jms teabe tippspetsialistid 0322 Raamatukogundus, teave, arhiivindus 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Raamatukoguhoidja eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Digioskused Janne Andresoo Eesti Rahvusraamatukogu Kaie Holm Tallinna Keskraamatukogu Jüri Järs Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu Aira Lepik Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituut Katre Riisalu Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing Ülle Siska Jüri raamatukogu Ilmar Vaaro Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Seda kutsestandardit kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Raamatukoguhoidja töö on kujundada inimeste lugemisharjumusi, toetada elukestvat õpet ja tagada ligipääs informatsioonile, teadmistele ja kultuurile ning toetada teadus-, loome- ja arendustegevust. Raamatukoguhoidja töö peamine eesmärk on pakkuda kasutajakeskset raamatukogu- ja infoteenust, võimaldades juurdepääsu inforessurssidele. Raamatukoguhoidja osaleb infopädevuste arendamisel. Tulemuslik töö eeldab pidevat enesetäiendamist. Raamatukoguhoidja, tase 7 on juhtivspetsialist raamatukogutöö põhivaldkondades - kogude kujundamises, töötlemises, säilitamises ja nende kättesaadavaks tegemises. Töö eeldab inimeste ja ressursside juhtimise oskust. Kutsealal on ka järgmised kutsed: raamatukoguhoidja, tase 6 - spetsialist raamatukogutöö põhivaldkondades - kogude kujundamises, töötlemises, säilitamises ja nende kättesaadavaks tegemises; raamatukoguhoidja, tase 8 - tippspetsialist raamatukogutöö põhivaldkondades. Ta on organisatsiooni strateegiline juht, kes arendab teenuseid ja raamatukogunduse valdkonda laiemalt. A.2.1 Kogude kujundamine 1. Infovajaduse väljaselgitamine ja kogutava info valimine. 2. Inforessurssidele juurdepääsu ja teavikute hankimine. 3. Kogude inventuuri läbiviimine, teavikute kustutamine. A.2.2 Kogude töötlemine ja säilitamine 1. Metaandmete loomine. 2. Inforessursside loomine. 3. Kogude korraldamine ja turvalisuse tagamine. A.2.3 Lugeja- ja infoteenindus 1. Teenindus- ja suhtlemisviiside rakendamine. 2. Raamatukogu- ja infoteenuste pakkumine. 3. Kogude ja teenuste tutvustamine, kasutajakoolitus. A.2.4 Juhtimine ja arendustegevus 1. Koostöö ja võrgustikes osalemine. 2. Uurimine ja analüüsimine. 3. Raamatukogu poliitikate, strateegiate ning rakenduskavade koostamine ja elluviimine. 4. Suhtlemine avalikkusega. 5. Protsesside juhtimine. 6. Inimeste juhtimine ja eestvedamine. Raamatukoguhoidjad töötavad üldjuhul siseruumides: lugemissaalides, hoidlates ja muudes raamatukogu ruumides. Töö toimub graafiku alusel, mis võib sisaldada töötamist puhkepäevadel. Võib esineda töötamist sundasendis ja kokkupuudet allergeenidega (tolm, trükivärv jne); töötamisel on koormus silmadele. Raamatukoguhoidja põhitöövahenditeks on kontoritarbed, IKT-vahendid ja spetsiaalne tarkvara. Tööks on vajalikud analüüsi- ja üldistamisvõime, empaatiavõime, kohanemisvõime ja pingetaluvus, õpivalmidus, täpsus, kohuse- ja vastutustunne, koostöö- ja suhtlemisvalmidus. 7. taseme raamatukoguhoidjal on kõrgharidus, kutseoskused on omandatud erialas(t)el koolitus(t)el ja töö käigus. Direktor/raamatukogu juhataja, juhtivspetsialisti ametinimetused vastavalt vastutusalale organisatsioonis. Tööd raamatukoguhoidjana reguleerivad rahvaraamatukogu seadus ning põhikooli- ja gümnaasiumi-seadus. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Kogude kujundamine 7 Kogude töötlemine ja säilitamine 7 Lugeja- ja infoteenindus 7 Juhtimine ja arendustegevus 7 Raamatukoguhoidja, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Raamatukoguhoidja, tase 8 Librarian, level 8 6 Raamatukoguhoidja V (versioon 1) Raamatukoguhoidja V (versioon 2) Raamatukoguhoidja V (versioon 3) Raamatukoguhoidja V (versioon 5) Raamatukoguhoidja, tase 8 (versioon 4) Raamatukoguhoidja, tase 8 (versioon 7) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Raamatukogundus Raamatukoguhoidja 9 2017-11-22 2017-11-22 2022-11-08 8 8 2622 Raamatukoguhoidjad jms teabe tippspetsialistid 0322 Raamatukogundus, teave, arhiivindus 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Raamatukoguhoidja eetikakoodeks Digioskused Janne Andresoo Eesti Rahvusraamatukogu Kaie Holm Tallinna Keskraamatukogu Jüri Järs Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu Aira Lepik Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituut Katre Riisalu Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing Ülle Siska Jüri raamatukogu Ilmar Vaaro Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Seda kutsestandardit kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Raamatukoguhoidja töö on kujundada inimeste lugemisharjumusi, toetada elukestvat õpet ja tagada ligipääs informatsioonile, teadmistele ja kultuurile ning toetada teadus-, loome- ja arendustegevust. Raamatukoguhoidja töö peamine eesmärk on pakkuda kasutajakeskset raamatukogu- ja infoteenust, võimaldades juurdepääsu inforessurssidele. Raamatukoguhoidja osaleb infopädevuste arendamisel. Tulemuslik töö eeldab pidevat enesetäiendamist. Raamatukoguhoidja, tase 8 on tippspetsialist raamatukogutöö põhivaldkondades. Ta on organisatsiooni strateegiline juht, kes arendab teenuseid ja raamatukogunduse valdkonda laiemalt. Kutsealal on ka järgmised kutsed: raamatukoguhoidja, tase 6 - spetsialist raamatukogutöö põhivaldkondades - kogude kujundamises, töötlemises, säilitamises ja nende kättesaadavaks tegemises; raamatukoguhoidja, tase 7 - juhtivspetsialist, kes lisaks tööle raamatukogutöö põhivaldkondades juhib inimesi ja ressursse. A.2.1 Kogude kujundamine 1. Infovajaduse väljaselgitamine ja kogutava info valimine. 2. Inforessurssidele juurdepääsu ja teavikute hankimine. 3. Kogude inventuuri läbiviimine, teavikute kustutamine. A.2.2 Kogude töötlemine ja säilitamine 1. Metaandmete loomine. 2. Inforessursside loomine. 3. Kogude korraldamine ja turvalisuse tagamine. A.2.3 Lugeja- ja infoteenindus 1. Teeninduskvaliteedi hindamine ja parendamine. 2. Raamatukogu- ja infoteenuste disain. 3. Kogude ja teenuste tutvustamine, kasutajakoolitus. A.2.4 Juhtimine ja arendustegevus 1. Koostöö ja võrgustikes osalemine. 2. Uurimine ja analüüsimine. 3. Raamatukogu poliitikate, strateegiate ning rakenduskavade koostamine ja elluviimine. 4. Suhtlemine avalikkusega. 5. Protsesside juhtimine. 6. Inimeste juhtimine ja eestvedamine. Raamatukoguhoidjad töötavad üldjuhul siseruumides: lugemissaalides, hoidlates ja muudes raamatukogu ruumides. Töö toimub graafiku alusel, mis võib sisaldada töötamist puhkepäevadel. Võib esineda töötamist sundasendis ja kokkupuudet allergeenidega (tolm, trükivärv jne); töötamisel on koormus silmadele. Raamatukoguhoidja põhitöövahenditeks on kontoritarbed, IKT-vahendid ja spetsiaalne tarkvara. Tööks on vajalikud analüüsi- ja üldistamisvõime, empaatiavõime, kohanemisvõime ja pingetaluvus, õpivalmidus, täpsus, kohuse- ja vastutustunne, koostöö- ja suhtlemisvalmidus. Raamatukoguhoidja, tase 8 on kõrgharidusega spetsialist, kes on arendanud oma kompetentse pikaajalise töö käigus. Direktor/raamatukogu juhataja, tippspetsialisti ametinimetused vastavalt vastutusalale organisatsioonis. Tööd raamatukoguhoidjana reguleerivad rahvaraamatukogu seadus ning põhikooli- ja gümnaasiumi-seadus. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Kogude kujundamine 8 Kogude töötlemine ja säilitamine 8 Lugeja- ja infoteenindus 8 Juhtimine ja arendustegevus 8 Raamatukoguhoidja, tase 7 kutset läbiv kompetents 8 Hankejuht, tase 6 Procurement manager, level 6 2 Hanke- ja ostujuht, tase 6 (versioon 4) Hankejuht, tase 6 (versioon 3) Ostujuht, tase 6 (versioon 1) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Ostujuht 8 2017-11-23 2017-11-23 2022-11-03 6 6 1324 Tarne-, turustus- jms juhid 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Ain Tulvi PAC Training OÜ, Eesti Ostu- ja Tarneahelate Juhtimise Ühing Cristian Kalve Ensto Operations Veronika Kuuskmann PKC Eesti AS Kerttily Golubeva Ensto Operations Tiia Karu Prisma Peremarket AS Peep Tomingas Eesti Ostu- ja Tarneahelate Juhtimise Ühing Jaanus Krull Eesti Ostu- ja Tarneahelate Juhtimise Ühing Katrin Riisalu Selver AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. 6. taseme hankejuhi töö eesmärk on kindlustada tootmis-, kaubandus-, teenindusettevõtteid ja avaliku sektori asutusi vajalike seadmete, materjalide, toodete, kaupade ja teenustega. Hankejuht korraldab oma meeskonnaga sise- ja välisklientide vajadustest ning ettevõtte ärihuvidest lähtuvat hanke- ja ostutegevust kaubanduse, teeninduse, tootmise ja töötlemisega seotud valdkondades (toidu- ja joogitööstuse, puidutöötlemise, saetööstuse, mööbli tootmise, rõiva-, tekstiili-, metalli-, plasti-, elektroonika-, keemia- ja trükitööstuse jm ettevõtetes). Valdkonnapõhised kutseoskused omandab hankejuht kutsealal töötamise ja täiendusõppe kaudu. Hankejuht tegeleb tarnijate leidmise, valiku ja hinnalepetega, tema ülesanne on seostada hanke- ja ostutegevusi ning meetodeid ja analüüsida nende pikemaajalisi tagajärgi. Hankejuht töötab iseseisvalt ettearvamatustes ja uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades ning vastutab töörühma töötulemuse eest. Lähedased kutsed: Tarneahelajuht, tase 7 A.2.1 Hanketegevuse planeerimine 1. Ettevõtte tegevuse analüüs 2. Tarnijateturu analüüs 3. Hankeplaani väljatöötamine A.2.2 Hanketegevuse korraldamine 1. Tarnijate valik 2. Hangete läbiviimine 3. Tarnijasuhete haldamine 4. Varude juhtimine A.2.3 Ostuprotsessi korraldamine 1. Ostutoimingute korraldamine 2. Hankelogistika korraldamine 3. Kategooriajuhtimine A.2.4 Juhtimine ja juhendamine 1. Juhtimine 2. Juhendamine Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt, vajadusel tuleb valmis olla töötamiseks puhkepäevadel. Töö arvutiga võib koormata silmi ja tekitada sundasendist tingitud vaevusi. Enamlevinud kontoritehnika ja sidevahendid, digivahendid, ettevõtte majandustarkvara. Töö eeldab süsteemsust, loogilist mõtlemist ja matemaatilist võimekust. Oluline on õppimis-, vastutus-, kohanemis- ja mõjutamisvõime, pingetaluvus, suhtlemisvalmidus ning ambitsioonikus. 6. taseme hankejuhil on rakenduskõrgharidus või bakalaureusekraad ning tal erialase töö käigus omandatud kutseoskused. Ostujuht, ostuvaldkonna juht, ostuspetsialist, hankespetsialist, hankejuht, ostukoordinaator, ostudirektor. Kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike B.2.1-B.2.4 ja läbiva kompetentsi B.2.5 tõendamine. Hanketegevuse planeerimine 6 Hanketegevuse korraldamine 6 Ostuprotsessi korraldamine 6 Juhtimine ja juhendamine 6 Hankejuht, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Logistikajuht, tase 6 Logistician, level 6 6 Ekspedeerija, tase 6 (versioon 5) Logistik IV (versioon 1) Logistik IV (versioon 2) Logistik IV (versioon 3) Logistik IV (versioon 4) Logistik, tase 6 (versioon 5) Logistikajuht, tase 6 (versioon 7) Veokorraldaja IV (versioon 1) Veokorraldaja IV (versioon 2) Veokorraldaja IV (versioon 3) Veokorraldaja IV (versioon 4) Ekspedeerija, tase 6 Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Veokorraldaja-logistik 8 2017-11-23 2017-11-23 2022-04-28 6 6 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Ain Tulvi PAC Training OÜ, Eesti Ostu- ja Tarneahelate Juhtimise Ühing Tõnis Hintsov Cargo Order.COM OÜ, Eesti Ostu- ja Tarneahelate Juhtimise Ühing Katre Kasepõld Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon Ott Koppel Tallinna Tehnikaülikool Raivo Roolaid Magnum Logistics OÜ Tarmo Künnapuu DHL Estonia Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Töö eesmärk: tagada tootmis-, kaubandus-, teenindusettevõtte või avaliku sektori asutuse tõhusust ja klientide rahulolu kindlustava logistikasüsteemi toimimine. Logistikasüsteem võib hõlmata sisenevat, sise- ja väljuvat logistikat ning kaasnevaid juhtimis- ja tugiprotsesse. 6. taseme logistikajuht korraldab ja juhib logistikatoiminguid (kauba- ja reisijatevedu, lao majandamine, kaupade ja materjalide hankimine, ostmine ja klientide teenindamine) ning nendega seotud materjali-, raha- ja infovoogude liikumist. Logistikajuht, tase 6 teeb koostööd ettevõtte allüksustega, integreerides logistika protsesse ettevõtte muude äriprotsessidega. Ta seostab tegevusi ja meetodeid ning analüüsib nende kasutamise tulemusi. Logistikajuht töötab iseseisvalt muutuvates ja uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades ning vastutab logistikameeskonna töötulemuse eest. 6. taseme logistikajuhi kutses eristatakse ekspedeerija osakutset, mis hõlmab kaubaveoahela korraldamist, lao majandamist, klientide teenindamist ning juhtimist ja juhendamist. Ekspedeerimise osakutse nõuded põhinevad FIATA (Rahvusvaheline Ekspedeerijate Assotsiatsioon) miinimumnõuetel. Lähedased kutsed: Transpordikorraldusjuht, tase 7 Logistik, tase 5 Laojuht, tase 5 A.2.1 Kaubaveoahela korraldamine 1. Kaubaveoahela kavandamine 2. Kaubavedude korraldamine A.2.2 Reisijateveo korraldamine 1. Reisijateveo kavandamine 2. Veeremi ekspluatatsiooni korraldamine A.2.3 Lao majandamine 1. Lao kavandamine 2. Laotöö korraldamine A.2.4 Varude juhtimine 1. Hangete ettevalmistamine ja läbiviimine 2. Laovarude ja materjali planeerimine ja juhtimine A.2.5 Klienditeenindus ja logistikateenuste müük 1. Teenuste hankimine, ostmine ja müümine 2. Kliendi- ja partnersuhete koordineerimine A.2.6 Juhtimine ja juhendamine 1. Töötajate juhtimine 2. Töötajate juhendamine 3. Logistikasüsteemi kavandamine ja juhtimine 4. Kulu- ja finantsjuhtimine Ekspedeerija, tase 6 osakutse moodustub tööosadest A.2.1, A.2.3, A.2.5 ja A.2.6 Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt, vajadusel tuleb valmis olla töötamiseks puhkepäevadel. Töö arvutiga võib koormata silmi ja tekitada sundasendist tingitud vaevusi. Enamlevinud kontoritehnika ja sidevahendid, digivahendid, ettevõtte majandustarkvara. Töö eeldab süsteemsust, loogilist mõtlemist ja matemaatilist võimekust. Oluline on õppimis-, analüüsi-, otsustus-, vastutus-, kohanemis- ja mõjutamisvõime, pingetaluvus, suhtlemisvalmidus ning ambitsioonikus. 6. taseme logistikajuhil on erialase töö käigus omandatud kutseoskused ning ta omab tavaliselt majandus- või tehnikaalast kõrgharidust. Logistik, logistikaosakonna juhataja, vanemlogistik, logistikajuht, ekspedeerija, veokorraldaja, logistikainsener, logistikaspetsialist. Kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.6 ning läbiva kompetentsi B.2.7 tõendamine. Ekspedeerija, tase 6 osakutse saamiseks tuleb tõendada kompetentsid B.2.1, B.2.3, B.2.5 ja B.2.6. Kaubaveoahela toimingute korraldamine 6 Reisijateveo korraldamine 6 Lao majandamine 6 Varude juhtimine 6 Klienditeenindus ja logistikateenuste müük 6 Juhtimine ja juhendamine 6 Logistikajuht, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Arhiivikorrastaja, tase 4 Archivist, level 4 1 Arhiivikorrastaja, tase 4 (versioon 2) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Bürootöö Arhivaar 7 2017-11-28 2017-11-28 2022-11-27 4 4 4110 Kontoriabilised 0415 Sekretäri- ja kontoritöö 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Hanno Vares Rahvusarhiiv Pille Noodapera Rahvusarhiiv Kuldar Aas Rahvusarhiiv Lea Kõiv Tallinna Linnaarhiiv Kalmer Mäeorg Tallinna Linnaarhiiv Jaak Rand Eesti Äriarhiivi OÜ Raivo Ruusalepp Tallinna Ülikool Hille Oidema MTÜ Eesti Arhivaaride Ühing Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Arhivaar töötab nii arhiiviasutustes kui erinevates avalik-õiguslikes ja eraõiguslikes organisatsioonides. Ta puutub oma töös kokku tundliku informatsiooniga, mis seab talle kõrged eetilised nõudmised. Arhivaari kutse on kirjeldatud kahel tasemel: a) arhiivikorrastaja, tase 4 b) arhivaar, tase 6 Kutsestandardis kirjeldatakse arhiivikorrastaja, tase 4 kutsealast kompetentsust. Arhiivikorrastaja arhiveerib organisatsiooni dokumendid, võttes vastu organisatsiooni arhiiviruumis säilitatavad toimikud ja säilikud. Ta korrastab ja kirjeldab arhiivi, eraldab säilitustähtaja ületanud dokumendid hävitamiseks ning teostab arhiivi üleandmiseks vajalikke toimingud. Arhiivikorrastaja kontrollib arhiiviruumi vastavust keskkonnatingimustele ja tagab säilikute kasutamise. Arhiivikorrastaja lähtub oma töös kehtivatest õigusaktidest ja organisatsioonis kehtivatest kordadest ja juhenditest. Ta osaleb oma pädevuse piires organisatsiooni arhiivindust puudutavate dokumentide väljatöötamisel ja parendamisel. A.2.1 Arhiveerimine 1. Dokumentide vastuvõtmine arhiivi 2. Arhiiviskeemi koostamine 3. Paberkandjal dokumentide füüsiline korrastamine 4. Arhiivivormingute rakendamine 5. Arhiivikirjelduse koostamine 6. Arhivaalide üleandmine avalikku arhiivi A.2.2 Arhiivi säilitamine ja kaitse 1. Arhiivi säilitamise ja kaitse kavandamine 2. Arhiivi säilituskeskkonna kasutamine 3. Arhiivi säilitustingimuste (keskkonnatingimuste) seire 4. Digitaaldokumentide passiivne säilitamine 5. Arhiivikogude seisundi hindamine 6. Digitaaldokumentide hoiukeskkonna kasutamine 7. Dokumentide pisiparanduste tegemine 8. Arhiivihoidla kasutamise korraldamine 9. Digiteerimine 10. Teabe hävitamine Arhiivikorrastaja tööaeg on fikseeritud. Töö toimub siseruumides, töörütm on üldjuhul rahulik ja tööülesanded stabiilsed. Arhiivikorrastaja peab oma töös järgima tööeeskirju ja ohutusnõudeid. Võimalike riskifaktoritena võivad kõne alla tulla sundasendis töötamine ja erinevad allergiavormid, kuna töös puututakse kokku tolmu, hallituse jms. Peamised töövahendid on kontoritarbed ja –tehnika, arhiivi korrastamisel ka spetsiaalsed tarvikud (kaaned, karbid, kindad jms). Arhiivikorrastaja töö eeldab korrektsust, täpsust, diskreetsust ja kohusetundlikkust. Kasuks tuleb süsteemne mõtlemine, analüüsivõime ja rutiinitaluvus. 4. taseme arhiivikorrastajal on kas erialane kutseharidus või ta on oma kutsealased oskused omandanud läbi praktilise töökogemuse või täiendkoolituste. arhivaar arhiiviseadus, arhiivieeskiri 4. taseme arhiivikorrastaja kutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada erialaspetsiifilised (B.2.1, B.2.2) ja kutset läbivad kompetentsid (B.2.3). Arhiveerimine 4 Arhiivi säilitamine ja kaitse 4 Arhiivikorrastaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Arhivaar, tase 6 Archivist, level 6 3 Arhivaar, tase 6 (versioon 1) Arhivaar, tase 6 (versioon 2) Arhivaar, tase 6 (versioon 4) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Bürootöö Arhivaar 7 2017-11-28 2017-11-28 2022-11-27 6 6 2621 Arhivaarid ja kuraatorid 0322 Raamatukogundus, teave, arhiivindus 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Hanno Vares Rahvusarhiiv Pille Noodapera Rahvusarhiiv Kuldar Aas Rahvusarhiiv Lea Kõiv Tallinna Linnaarhiiv Kalmer Mäeorg Tallinna Linnaarhiiv Jaak Rand Eesti Äriarhiivi OÜ Raivo Ruusalepp Tallinna Ülikool Hille Oidema MTÜ Eesti Arhivaaride Ühing Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Arhivaar töötab nii arhiiviasutustes kui erinevates avalik-õiguslikes ja eraõiguslikes organisatsioonides. Ta puutub oma töös kokku tundliku informatsiooniga, mis seab talle kõrged eetilised nõudmised. Arhivaari kutse on kirjeldatud kahel tasemel: a) arhiivikorrastaja, tase 4 b) arhivaar, tase 6 Arhivaar, tase 6 võtab vastu ja arhiveerib, korrastab, hävitab või annab avalikku arhiivi üle organisatsiooni digitaalsed ja paberdokumendid. Ta omab ülevaadet organisatsiooni tegevusest ja eesmärkidest ning tagab koostöös teiste struktuuriüksustega organisatsiooni dokumentide nõuetekohase haldamise ning säilimise. Arhivaar töötab välja organisatsiooni arhiivitööd korraldavad juhendmaterjalid ja eeskirjad, jälgib nende täitmist ning nõustab kolleege erialaselt läbi koolituste ja teavitusürituste. A.2.1 Dokumentide liigitamine ja haldamine 1. Funktsioonide, tegevuste ja toimingute analüüsimine 2. Liigitusskeemi koostamine 3. Säilitustähtaegade määramine 4. Arhiivi koosseisust ülevaate koostamine 5. Säilitustähtaegade jälgimine 6. Hindamisalane koostöö avaliku arhiiviga A.2.2 Arhiveerimine 1. Arhiiviskeemi koostamine 2. Paberkandjal dokumentide füüsiline korrastamine 3. Arhiivivormingute rakendamine 4. Arhiivikirjelduse koostamine 5. Arhiivikirjelduse ja -korrastuse kvaliteedi kontrollimine 6. Kogumise planeerimine 7. Arhivaalide üleandmise avalikku arhiivi A.2.3 Arhiivi kasutamine 1. Arhiivi kasutamise planeerimine 2. Uurijate teenindamine ja nõustamine 3. Arhiivipäringutele vastamine ja arhiivist väljastatava teabe õigsuse kinnitamine 4. Juurdepääsutingimuste rakendamine 5. Arhiivikasutajate tagasiside koondamine ja analüüs A.2.4 Arhiivi säilitamine ja kaitse 1. Arhiivi säilitamise ja kaitse kavandamine 2. Arhiivi säilituskeskkonna loomine 3. Arhiivi säilitustingimuste (keskkonnatingimuste) seire 4. Digitaaldokumentide passiivne säilitamine 5. Digitaaldokumentide aktiivne säilitamine 6. Arhiivikogude seisundi hindamine 7. Digitaaldokumentide hoiukeskkonna haldamine 8. Dokumentide pisiparanduste tegemine 9. Arhiivihoidla kasutamise korraldamine 10. Digitaalarhiivi tarkvara kasutamise korraldamine 11. Digiteerimise kavandamine 12. Teabe hävitamine Arhivaari tööaeg on fikseeritud. Töö toimub siseruumides, töörütm on üldjuhul rahulik ja tööülesanded stabiilsed. Arhivaar peab oma töös järgima tööeeskirju ja ohutusnõudeid. Võimalike riskifaktoritena võivad kõne alla tulla sundasendis töötamine ja erinevad allergiavormid, kuna töös puututakse kokku tolmu, paberi jms. Peamised töövahendid on kontoritarbed ja –tehnika, arhiivi korrastamisel ka spetsiaalsed tarvikud (kaaned, karbid jms). Arhivaari töö eeldab korrektsust, täpsust ja kohusetundlikkust. Kasuks tuleb süsteemne mõtlemine, analüüsivõime ja rutiinitaluvus. Sõltuvalt töökohast tuleb suhelda nii ettevõtte sees kui väljast tulnud klientidega, seega on olulised ka head meeskonna- ja suhtlemisoskused. 6. taseme arhivaaril on kõrgharidus. arhivaar arhiiviseadus, arhiivieeskiri 6. taseme arhivaari kutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada erialaspetsiifilised (B.2.1 - B.2.4) ja kutset läbivad kompetentsid (B.2.5). Dokumentide liigitamine ja haldamine 6 Arhiveerimine 6 Arhiivi kasutamine 6 Arhiivi säilitamine ja kaitse 6 Arhiivitööalane ohje, koolitamine ja nõustamine 6 Arhivaar, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Füsioterapeut, tase 6 Physiotherapist, level 6 7 Füsioterapeut IV (versioon 1) Füsioterapeut IV (versioon 2) Füsioterapeut IV (versioon 3) Füsioterapeut IV (versioon 4) Füsioterapeut IV (versioon 5) Füsioterapeut, tase 6 (versioon 10) Füsioterapeut, tase 6 (versioon 6) Füsioterapeut, tase 6 (versioon 8) Füsioterapeut, tase 6 (versioon 9) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Füsioteraapia Füsioterapeut 9 2017-11-21 2017-11-21 2022-11-20 6 6 2264 Füsioterapeudid 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Füsioterapeudi eetikakoodeks Arvuti kasutamise oskused Priit Eelmäe SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikekskus Kadri Englas Eesti Füsioterapeutide Liit Siiri Heinaru Liikumistervise innovatsiooni klaster SportEST Katrin Kõre Põhja-Eesti Regionaalhaigla Jelena Sokk Tartu Ülikool Anna-Liisa Tamm Tartu Tervishoiu Kõrgkool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Füsioterapeut on iseseisev spetsialist, kes taastab, säilitab ja arendab patsiendi/kliendi liikumis- ja tegevusvõimet ning tema osalust igapäevaelus ning tegeleb ennetustööga. Füsioteraapia eesmärk on patsiendi/kliendi parem elukvaliteet, mis saavutatakse koostöös patsiendi/kliendi ja/või tema tugivõrgustikuga, toetades ja arendades patsiendi/kliendi iseseisvust tema eale vastavates igapäevategevustes. Füsioterapeut kasutab oma töös patsientide/klientidega erinevaid tõenduspõhiseid sekkumisviise (nt kehalised harjutused ja funktsionaalne treening, manuaalsed tehnikad, erinevad füüsikalise ravi meetodid, nõustamine). Füsioterapeut, tase 6 on tervishoiuvaldkonna tipp-spetsialist, kes rakendab oma töös kliinilist mõtlemist, tõenduspõhiseid erialaseid teadmisi ja oskuseid. Ta lahendab tavapäraseid füsioteraapia valdkonna juhtumeid, hoiab end kursis eriala arengutega ning väärtustab elukestvat õpet. Füsioteraapia kutsealal on ka Füsioterapeut, tase 7 kutsestandard. A.2.1 Patsiendi/kliendi füsioterapeutiline hindamine 1. Füsioteraapia vajaduse väljaselgitamine ja füsioterapeutiline hindamine. 2. Hindamistulemuse analüüsimine ja füsioterapeutilise diagnoosi määramine. 3. Eesmärgi püstitamine. A.2.2 Füsioteraapia läbiviimine 1. Füsioterapeutiline sekkumine. 2. Abivahendite valimine, soovitamine, reguleerimine ja kasutamise juhendamine. A.2.3 Nõustamine ja juhendamine 1. Patsiendi/kliendi ja tema tugivõrgustiku nõustamine. 2. Tervisekäitumisealane nõustamine. Füsioterapeut töötab avalikus ja/või erasektoris tervishoiu-, sotsiaal-, kultuuri- ja hariduse valdkonnas. Füsioteraapiateenuse osutamiseks peavad olema sobivad, ohutud ja turvalised hooned/ruumid. Ruumid ning sisustus peavad vastama osutatava teenuse eripärale. Füsioterapeudi peamised töövahendid on füsioterapeutilise hindamise, terapeutilise harjutuse ning füüsikalise ravi vahendid, erinevad abivahendid. Oma töös patsientide/klientidega kasutatakse tehnoloogilisi seadmeid. Füsioterapeut on analüüsi- ja koostöövõimeline, usaldusväärne ja empaatiline, otsustus- ja kohanemisvõimeline, loominguline, heatahtlik, ettevõtlik, täpne ning hea (aja)planeerimisoskusega. Füsioterapeut on erialase kõrgharidusega spetsialist. Füsioterapeut. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Patsiendi/kliendi füsioterapeutiline hindamine 6 Füsioteraapia läbiviimine 6 Nõustamine ja juhendamine 6 Füsioterapeut, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Füsioterapeut, tase 7 Physiotherapist, level 7 7 Füsioterapeut V (versioon 1) Füsioterapeut V (versioon 2) Füsioterapeut V (versioon 3) Füsioterapeut V (versioon 4) Füsioterapeut V (versioon 5) Füsioterapeut, tase 7 (versioon 10) Füsioterapeut, tase 7 (versioon 6) Füsioterapeut, tase 7 (versioon 8) Füsioterapeut, tase 7 (versioon 9) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Füsioteraapia Füsioterapeut 9 2017-11-21 2017-11-21 2022-11-20 7 7 2264 Füsioterapeudid 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Füsioterapeudi eetikakoodeks Arvuti kasutamise oskused Priit Eelmäe SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikekskus Kadri Englas Eesti Füsioterapeutide Liit Siiri Heinaru Liikumistervise innovatsiooni klaster SportEST Katrin Kõre Põhja-Eesti Regionaalhaigla Jelena Sokk Tartu Ülikool Anna-Liisa Tamm Tartu Tervishoiu Kõrgkool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Füsioterapeut on iseseisev spetsialist, kes taastab, säilitab ja arendab patsiendi/kliendi liikumis- ja tegevusvõimet ning tema osalust igapäevaelus ning tegeleb ennetustööga. Füsioteraapia eesmärk on patsiendi/kliendi parem elukvaliteet, mis saavutatakse koostöös patsiendi/kliendi ja/või tema tugivõrgustikuga, toetades ja arendades patsiendi/kliendi iseseisvust tema eale vastavates igapäevategevustes. Füsioterapeut kasutab oma töös patsientide/klientidega erinevaid tõenduspõhine sekkumisviise (nt kehalised harjutused ja funktsionaalne treening, manuaalsed tehnikad, erinevad füüsikalise ravi meetodid, nõustamine). Füsioterapeut, tase 7 on tervishoiuvaldkonna tipp-spetsialist, kes rakendab oma töös kliinilist mõtlemist, tõenduspõhiseid erialaseid teadmisi ja oskuseid. Füsioterapeut lahendab nii rutiinseid kui keerulisi füsioterapeutilisi probleeme. Ta juhendab füsioteraapia eriala üliõpilasi kliinilisel praktikal ja/või nõustab teisi oma eriala või teiste erialade spetsialiste. Vajadusel moodustab ja juhib meeskonda. Füsioterapeut esineb erialaste ettekannetega või koostab erialaseid juhendmaterjale ning esindab ja arendab oma eriala nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil. Ta analüüsib ja sünteesib uusi kutsealaseid ideid ja arengusuundi, osaleb teadusuuringute läbiviimisel ning väärtustab elukestvat õpet. Füsioteraapia kutsealal on ka Füsioterapeut, tase 6 kutsestandard. A.2.1 Patsiendi/kliendi füsioterapeutiline hindamine 1. Füsioteraapia vajaduse väljaselgitamine ja füsioterapeutiline hindamine. 2. Hindamistulemuse analüüsimine ja füsioterapeutilise diagnoosi määramine. 3. Eesmärgi püstitamine. A.2.2 Füsioteraapia läbiviimine 1. Füsioterapeutiline sekkumine. 2. Abivahendite valimine, soovitamine, reguleerimine ja kasutamise juhendamine. A.2.3 Nõustamine ja juhendamine 1. Patsiendi/kliendi ja tema tugivõrgustiku nõustamine. 2. Tervisekäitumisealane nõustamine. FFüsioterapeut töötab avalikus ja/või erasektoris tervishoiu-, sotsiaal-, kultuuri- ja hariduse valdkonnas. Füsioteraapiateenuse osutamiseks peavad olema sobivad, ohutud ja turvalised hooned/ruumid. Ruumid ning sisustus peavad vastama osutatava teenuse eripärale. Füsioterapeudi peamised töövahendid on füsioterapeutilise hindamise, terapeutilise harjutuse ning füüsikalise ravi vahendid, erinevad abivahendid. Oma töös patsientide/klientidega kasutatakse tehnoloogilisi seadmeid. Füsioterapeut on analüüsi- ja koostöövõimeline, usaldusväärne ja empaatiline, otsustus- ja kohanemisvõimeline, loominguline, heatahtlik, täpne, ettevõtlik ning hea (aja)planeerimis-, organiseerimis- ja juhtimisoskusega. Füsioterapeut on erialase kõrgharidusega spetsialist. Füsioterapeut. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Patsiendi/kliendi füsioterapeutiline hindamine 7 Füsioteraapia läbiviimine 7 Nõustamine ja juhendamine 7 Füsioterapeut, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Hiina loodusravispetsialist, tase 5 Chinese natural specialist, level 5 6 Hiina loodusravispetsialist, tase 5 (versioon 4) Hiina loodusravispetsialist, tase 5 (versioon 5) Hiina loodusterapeut II (versioon 1) Hiina loodusterapeut II (versioon 2) Hiina loodusterapeut II (versioon 3) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Loodusravi ja täiendmeditsiin Loodusraviterapeut 9 2017-11-21 2017-11-21 2018-11-20 5 5 3230 Täiendmeditsiini ja loodusravi keskastme spetsialistid 0917 Traditsiooniline ja täiendav meditsiin ning teraapia 86 Tervishoid Keelte oskustasemete kirjeldused Täiendmeditsiini ja loodusraviterapeudi eetikakoodeks Tiina Talijärv Eesti Loodusteraapiate Nõukoda Sven Konga Eesti Neijingi Kool Heino Tiik nõelraviarst Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Hiina loodusravi spetsialist on spetsialist, kes kasutab traditsioonilisi Hiina teadmisi loodusravist selleks, et toetada inimese enda võimet kohaneda keskkonnamuutuste ja -mõjudega. Hiina loodusravi spetsialist valmistab ette töökeskkonna, loob lõdvestust soodustava ümbruse ja õhkkonna. Ta kasutab erinevaid tehnikaid (nt. keele uurimine), selgitamaks välja kliendi pöördumise põhjused , saades informatsiooni erinevate organsüsteemide seisukorrast ning seejärel annab nõu elustiili muutmiseks (nt toitumine) ja vajaduse korral teostab mitmesuguseid organismi tasakaalustavaid toiminguid. Ta kasutab selleks spetsiaalseid resoneerivaid (energia-) punkte ja kanaleid ning erinevaid meetodeid nagu massaaž, Qi Gong (hingamis- ja liikumisharjutused) ja moksibustsioon (soojendamine). A.2.1 Kliendi seisundi hindamine ja kliendi loo ärakuulamine ning teabe dokumenteerimine 1. Kliendi seisundi esmane hindamine. 2. Kliendi küsitlemine. 3. Kliendi seisundi, tundlikkuse ja vastunäidustustega arvestamine. A.2.2 Kliendi pöördumise põhjuste välja selgitamine 1. Vaatlemine. 2. Kliendi loo kuulamine ja täpsustavate küsimuste esitamine. 3. Palpeerimine. 4. Kokkuvõtete tegemine ja terviseprobleemi põhjuste väljaselgitamine. A.2.3 Terapeutilise töö (teraapiate tsükli) planeerimine, elluviimine ning vahekokkuvõtete ja lõppkokkuvõtte tegemine 1. Küsitlusest kokkuvõtte tegemine ja eesmärgi püstitamine. 2. Eesmärkide selgitamine. 3. Vastastikuste õiguste ja kohustuste selgitamine. 4. Tagasiside kogumine ja hindamine. 5. Terviseprobleemi ülalhoidvate faktorite leidmine ja väljatoomine. 6. Eluviisi muutmise vajalikkuse ja võimalikkuse selgitamine. 7. Teiste spetsialistide kaasamine. 8. Dokumenteerimine. A.2.4 Teraapia teostamine 1. Teraapia planeerimine ja teostamine. 2. Tervise ja terviseprobleemi arengu prognoosimine. A.2.5 Klienditeenindus 1. Enda ja tööruumi ettevalmistamine. 2. Kliendiga suhtlemine. 3. Probleemidega toimetulemine. Hiina loodusravispetsialist töötab eraettevõtluses ja/ või tervise- ja taastusravikeskustes. Loodusravispetsialisti tööaeg on paindlik ja jaguneb tööks klientidega, iseseisvaks tööks, koostööks teiste spetsialistidega ja enesetäiendamiseks. Hiina loodusravispetsialisti töövahendid on teraapiaprotsessis kasutatavad vahendid (nt õlid, ravimtaimed, padi, massaažilaud jt). Eeldatakse usaldusväärsust, tolerantsust ja empaatiavõimet; analüüsi ja koostöövõimet; loovust ja paindlikkust; pingetaluvust; asjatundlikkust. Tavaliselt on hiina loodusravispetsialistil keskharidus ja erialane (täiendmeditsiini ja loodusravi alane) koolitus. Hiina loodusravi spetsialist. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada B.2.1- B.2.7 kompetentsid. Kliendi seisundi hindamine ja kliendi loo ärakuulamine ning teabe dokumenteerimine 6 Kliendi pöördumise põhjuste väljaselgitamine 5 Terapeutilise töö (teraapiate tsükli) planeerimine, läbiviimine ning vahekokkuvõtete ja lõppkokkuvõtte tegemine 6 Teraapia teostamine 5 Klienditeenindus 5 Hiina loodusravispetsialist, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 7 Aroomterapeut II (versioon 1) Aroomterapeut II (versioon 2) Aroomterapeut II (versioon 3) Aroomterapeut III (versioon 1) Aroomterapeut III (versioon 2) Aroomterapeut III (versioon 3) Hiina loodusterapeut III (versioon 1) Hiina loodusterapeut III (versioon 2) Hiina loodusterapeut III (versioon 3) Homöopaat II (versioon 1) Homöopaat II (versioon 2) Homöopaat II (versioon 3) Homöopaat III (versioon 1) Homöopaat III (versioon 2) Homöopaat III (versioon 3) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 1) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 2) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 3) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 1) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 2) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 3) Refleksoloog II (versioon 1) Refleksoloog II (versioon 2) Refleksoloog II (versioon 3) Refleksoloog III (versioon 1) Refleksoloog III (versioon 2) Refleksoloog III (versioon 3) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 4) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 5) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 6) Aroomterapeut, tase 6 Eesti loodusterapeut, tase 6 Hiina loodusterapeut, tase 6 Holistilise regressiooni terapeut, tase 6 Homöopaat, tase 6 Refleksoloog, tase 6 Shiatsu terapeut, tase 6 Tai loodusterapeut, tase 6 Tiibeti loodusterapeut, tase 6 Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Loodusravi ja täiendmeditsiin Loodusraviterapeut 9 2017-11-21 2017-11-21 2018-11-20 6 6 2230 Täiendmeditsiini ja loodusravi tippspetsialistid 0917 Traditsiooniline ja täiendav meditsiin ning teraapia 86 Tervishoid Keelte oskustasemete kirjeldused Täiendmeditsiini ja loodusraviterapeudi eetikakoodeks Ella Alemaa Ki-Shiatsu Ühendus MTÜ Marina Eberth Holistilise Teraapia Instituut, European Association for Regression Therapy, Marina Eberth OÜ Tiia Frantsusova MTÜ Holistilise Teraapia Eesti Selts ja Tõusutee OÜ Epp Hallik Eesti Aroomteraapia Ühing Valdo Herzmann Ki-Shiatsu Ühendus MTÜ, Massaaz ja Shiatsu OÜ Sven Konga Eesti Neijingi Kool Alar Krautman Krautmani Massaaži ja Terviseakadeemia Elin Langron homöopaatia ekspert Ülo Liivamägi Sternum Koolitus kool Katariina Martens MTÜ Holistilise Teraapia Eesti Selts ja Katariina Koolitused OÜ Karl Muinast Eesti Aroomteraapia Ühing, Eesti Massööride Ühing Annika Noor MTÜ Eesti Refleksoloogid Anu Rootalu Eesti Tiibeti Traditsioonilise Meditsiini Ühing Heili Sõmer Heiliko OÜ, Fie Heili-Riina Sõmer, MTÜ Eesti Konsultantide Assotsiatsioon, OÜ Implement Inscape Tiina Talijärv Eesti Loodusteraapiate Nõukoda Heino Tiik nõelraviarst Kaidi-Ly Välb MTÜ Läbi Tähevärava, Peetri Kooli Hoolekogu Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Täiendmeditsiini ja loodusravi terapeudi töö eesmärk on aidata inimestel saavutada optimaalset elukvaliteeti. Elukvaliteet paraneb koos muutustega tervislikus seisundis, mõtteviisis, elustiilis ja -tegevuses. Täiendmeditsiini ja loodusravi terapeut käsitleb klienti kui unikaalset indiviidi, kelle keha, tunded ja mõtted moodustavad lahutamatu terviku. Tema töö fookus on tihti terviseprobleemide ennetamisel. Koostöös kliendiga aitab ta leida heaolu languse põhjused ja läbi viia muutused, mis aitavad uuesti leida sisemist tasakaalu, tagades sel moel tervise ja elukvaliteedi tõusu. Ta täiendab oma oskusi pidevalt ja vajadusel soovitab kliendil pöörduda mõne teise spetsialisti poole. Käesolevas kutsestandardis kasutatav mõiste „loodusravi terapeut“ ei tähenda isikut, kellel on arsti kutse ning kes diagnoosib ja ravib lähtudes konventsionaalse meditsiini seisukohtadest. Täiendmeditsiini ja loodusraviterapeudi spetsialiseerumisalad on järgmised: Aroomteraapia on meetod, kus kasutatakse aromaatsete taimede ürtidest, lehtedest, juurtest, seemnetest või ka puidust ja vahadest ekstraheeritud eeterlikke õlisid ja õlirikaste taimede külmpressimisel saadud baasõlide segusid. Aroomteraapia aktiveerib organismi valmidust võidelda tõvestavate viiruste ja bakteritega. Aroomteraapiaga saab leevendada ja ära hoida stressist või vääratest elutavadest põhjustatud tervisehäireid. Aroomteraapiat kasutatakse ka inimese tundemaailma tasakaalustamiseks, füsioloogiliste häirete ennetamiseks ja nendest taastumiseks. Aroomterapeut on spetsialist, kes tunneb kasutatavate õlide näidustusi ja vastunäidustusi konkreetsele kliendile, valdab aroomteraapilist massaažitehnikat ning oskab nõustada klienti teistes aroomteraapilistes kasutusvõimalustes ja vajadustes, et saavutada parim tervistav tulemus. Aroomteraapiat rakendatakse lisaks nahahoolduses, veeprotseduuridel (vannid, mähised, saunad, inhalatsioon jne.) ja ruumide lõhnastamisel. Eesti loodusteraapia on eestlaste (maarahva) pärimusel baseeruv looduslik raviviis, mis on ajaproovile vastu pidanud ja kohandatud tänapäeva oludele. Eesti loodusterapeut nõustab pärimusliku elulaadi ja eluviiside osas. Eesti loodusterapeut võib kasutada lisaks pärimuslikele raviviisidele ka muid Eestis kasutatavaid loomulikke ja kogu tervikut toetavaid raviviise, kui need vastavad loodusravi põhimõtetele. Eesti loodusterapeut kasutab oma töös mitmesuguseid loodusravi viise: taimeravi, saunaravi, soonetasumine (massaaž), kupuravi, kaaniravi, mesilasravi, heli- ja sõnaravi (regilaul, loits), veeravi, ravi tervistavate harjutustega jms. Ta võib ravida saunas või iidsetes looduslikes pühapaikades (hiied, raviallikad). Oma töös võib Eesti loodusterapeut kasutada kompresse, salve, ürdivanne, soola, savi, taruvaiku, kopranõret vms vahendeid. Ennetustegevustes ja ravis kasutab ta ökoloogilist ja maailmas jätkusuutlikku mõtteviisi, võib kasutada ka astroloogiat, veesoonte paiknemist (vitsa või pendlit), paastu või toitumisravi, tervistavaid harjutusi ning teha iluprotseduure (kasutades selleks arhailisi ja/või kodumaiseid saadusi). Hiina traditsiooniline meditsiin on iidne teadmiste kogum elustiili korrastamiseks, terviseprobleemide ennetamiseks ja ravimiseks. Hiina loodusterapeut on spetsialist, kes kasutab traditsioonilisi Hiina teadmisi selleks, et toetada inimese enda võimet kohaneda keskkonnamuutuste ja -mõjudega. Hiina loodusterapeut valmistab ette töökeskkonna, loob lõdvestust soodustava ümbruse ja õhkkonna. Ta kasutab erialast diagnostikat (keel, pulss), saades informatsiooni erinevate organsüsteemide seisukorrast ning seejärel annab nõu elustiili muutmiseks (nt toitumine) ja vajaduse korral teostab mitmesuguseid organismi tasakaalustavaid toiminguid. Ta kasutab selleks spetsiaalseid resoneerivaid (aku)punkte ja energiakanaleid (meridiaane) ning meetodeid nagu punktmassaaž, massaaž, Qi Gong (hingamis- ja liikumisharjutused) ja moksibustsioon (soojendamine). Homöopaatia alusepanijaks on Saksa arst Samuel Hahnemann, kes aastal 1796 avaldas uue teraapiaviisi põhimõtted. Homöopaatia tähendab kreeka keeles “sarnane kannatus“, ladina keeles kasutatakse väljendit similia similibus curentur ehk “sarnane ravib sarnast“. Seega sarnane impulss, mis on terviseprobleeme põhjustanud, saab olla ka tervendajaks. Ideede aluseks on arusaam, et organismil on endal suund sisemisele tasakaalule ning inimese tervendamiseks piisab impulsi andmisest organismi enda tervendavatele jõududele. Homöopaadi tööülesanded on kliendi loo kuulamine ning selle alusel õige homöopaatilise aine määramine, kliendi reaktsioonide jälgimine ja vajaduse korral uue kliendiloo võtmine. Oma töös juhindub homöopaat Organoni, Repertooriumidesse ja Materia medicatesse kogutud teabest ning kasutab klassikalisel meetodil valmistatud homöopaatilisi raviaineid. Oma töös kasutab homöopaat homöopaatilisi aineid, mis on mineraalse, taimse või loomse päritoluga. Holistilise regressiooni terapeudi töö eesmärk on toetada klienti tema psüühilise ning selle kaudu ka füüsilise ja sotsiaalse heaoluseisundi saavutamisel. Teraapia aluseks on põhjuse ja tagajärje seoste uurimine ja selgitamine. Terapeut lähtub oma töös kliendi eesmärgist ja teraapia käigus selgunud teabest. Ta aitab kliendil nii leida kui ka teadvustada probleemide põhjuseks olevaid sisekonflikte ning neid lahendada käitumuslikul, emotsionaalsel, füüsilisel, mentaalsel ja suhete tasandil. Terapeut juhendab klienti teraapiaprotsessis saadud uue informatsiooni ellu integreerimisel ja terviklikkuse poole liikumisel. Terapeudi fookus on positiivsel, ta toetab klienti potentsiaali teadvustamisel ja julgustab teda oma ressursse kasutama. Holistilise regressiooni terapeut lähtub teraapias põhimõttest, et klient on võrdne koostööpartner ning kliendi omavastutus on muutuste ja tervenemise aluseks. Iga klient on unikaalne ja terapeut valib antud kliendile sobiva lähenemise ja töövõtted.Oma töös järgib terapeut eetikakoodeksit (vt http://www.horetes.com/eetikakoodeks.html). Refleksoloogia meetod põhineb avastusel, et organism peegeldab informatsiooni oma organite seisundeist keha pinnal asuvatesse kindlatesse tsoonidesse. Refleksoloogi töö seisneb käelise tegevuse kaudu nende tsoonide masseerimises. Töö eesmärk on organismi eneseregulatsiooni funktsioonide tugevdamine, tasakaalustamine ja tervisehäirete ennetamine. Töö tulemusena käivitub organismi puhastumine jääkainetest, suureneb keha vastupanuvõime infektsioonidele ning kasvab stressitaluvus. Refleksoloogi põhilised tööülesanded on töökoha ettevalmistamine, kliendiloo kogumine, tsoonide masseerimine ja pidev kliendi reaktsioonide jälgimine. Kuna iga klient on erinev, siis valib refleksoloog iga kord ainulaadse, ainult antud kliendile vastava ja sobiva massaaži järjekorra ja töövõtted. Shiatsu kui Jaapani ühe tuntuma teraapia alged on pärit samadest allikatest, kust pärineb ka Hiina traditsiooniline meditsiin. Tänapäeval maailmas kahe tuntuma shiatsu-koolkonna arendajateks olid Tokujiro Namikochi ja Shizuto Masunaga. Namikochi selgitas shiatsut lääne meditsiini terminite abil, pannes rõhu vaid nn neuro-lihaspunktide survele. Masunaga, soovides muuta ravimeetodeid efektiivsemaks, sidus meridiaanide teooria kaasaegse psühholoogia ja füsioloogiaga, rõhutas kliendi probleemi väljaselgitamisel kõhult võtmise viisi diagnoosi olulisust ning laiendas meridiaanide kasutusulatust ravis. Ta lõi oma koolkonna teoreetilise baasi pikaaegse kliinilise praktika jooksul. Masunaga Ki-shiatsu põhineb täielikule idamaisele meditsiinilisele süsteemile, kirjeldades inimkeha kui võrgustikku meridiaanidest läbi mille voolab eluenergia – Jaapani keeles Ki. Shiatsu teraapiaga stimuleeritakse keha iseeneslikku paranemisvõimet, mille tulemusena paraneb organismi enda elujõud, mis ongi võtmeks terviseprobleemide võitmiseks ja ärahoidmiseks. Kui Ki vool läbi meridiaanide on sujuv, on inimene terve. Kui vool saab takistatud, inimene haigestub. Energia voolu seisundit hinnatakse Hiina duaalse yin-yang`i kontseptsiooni järgi ning jagatakse kahte seisundisse: Kyo ja Jitsu. Idamaise meditsiini kohaselt on suur osa terviseprobleemidest tingitud lahendamata probleemidest tulenevast stressist, mille käigus on meridiaanides voolava eluenergia Ki vool organismi mõnes osas häiritud, takerdunud ja vastavad organismi funktsioonid tuhmunud. Selle tulemusena energia kuhjub teistes, Jitsu-kohtades, kus on vool liiga kiire ja organismi funktsioonid liigaktiivsed. Kui energia jätkuvalt ei liigu, blokeering süveneb ning tekivad nn “energiaaugud”, mis viivadki terviseprobleemideni. Shiatsu eesmärk on blokeerunud energia taas liikuma panna, täites „energiaauke“ ja tagades energia vaba vool ja organismi loomulik tasakaal. Shiatsu loodusterapeut tunnetab organismi olukorda ja energia liikumist käte abil ning teeb pehmeid vajutusi ja venitusi piki meridiaane, keha pinnal asuvaid liine. Shiatsu-teraapia aitab ravida paljusid terviseprobleeme nagu stress, kurnatus, unetus, ainevahetushäired, selja-, kaela- ja peavalu, liigesteprobleemid jpm. Järjepidev shiatsu-teraapia mitte ainult ei vähenda terviseprobleemide ilminguid, vaid omab ka profülaktilist toimet oma tervise eest hoolitsemisel. Lääne meditsiini kohaselt rahustab shiatsu autonoomset närvisüsteemi, mille tulemusena väheneb stress ja suureneb stressitaluvus. Samuti paranevad vere-ja lümfiringe, lihaste toonus ning siseorganite funktsioonid, tugevneb immuunsüsteem. Shiatsu`t soovitatakse üha enamate terviseprobleemide raviks. Shiatsu`t kirjeldatakse ka kui ”tähelepaneliku puudutuse kunsti”. Teda on kirjeldatud erilise sisemise austava hoiaku ja tähelepanuna kliendi suhtes. Shiatsu-teraapia toimub meditatiivses lõõgastavas atmosfääris, mis võimaldab avatud kontakti kliendi ja terapeudi vahel. Tai loodusteraapia on tailaste iidne traditsiooniline meditsiin, mis on üle 4000 aasta vana ja kasutusel (ning pideval täiustamisel) tänapäevani. Algselt koosnes see ravitsemisest, sünnitusabist, luude- liigeste korrigeerimisest ja massaažist. Kuigi siiani on kasutusel kõik valdkonnad, on kõige tuntum praegu Nuad Bo- Rarn (iidne Tai massaaž). Massaažidest kasutatakse lisaks veel tai jalamassaaži, massaaži kuumade taimepallidega, tai õlimassaaž, tai käemassaaži ja paljusid erinevaid SPA massaaže. Ravitsemistest on enamkasutatavad toitumisravi, kõhuravi, Tok Sen, Yamkhan ja taimeravi. Tai loodusterapeut on spetsialist, kes kasutab tai rahvameditsiinis kasutatavaid teadmisi ja oskusi selleks, et toetada inimese enda võimet ennetada haigestumisi ja stressi ning viia organismi tasakaalu. Tai loodusterapeut valmistab ette töökeskkonna, loob lõdvestust soodustava ümbruse ja õhkkonna, kasutades erialast diagnostikat (nt erinevate energialiinide ja tsoonide pinge). Ta teeb erinevaid organismi tasakaalustavaid toiminguid või massaaži. Nuad Bo- Rarn massaažis kasutatakse käsi, jalgu, küünarvarsi ning põlvi, et venitada klienti joogavõimlemise sarnaselt ja teha samal ajal spetsiaalset ravimassaaži energialiinidele (sarnased Hiina meridiaanide ja ajurveda nadidega) ja energiapunktidele. Nuad Bo-Rarn massaaži teraapia osa käsitleb kümmet eluenergia kanalit Sen Sib`i, milles ringleb eluenergia Lom Pran. Sellise tegevuse abil tekib tasakaalustumine energialiinides ja lihaste ja kõõluste verevarustuses, vere- ja lümfiringe paranemine, mõjutused neurohumoraalsel tasandil ning tekib lõõgastumine ja organismi tasakaalustumine. Tais on enam kui füüsilise keha korrastamine, oluline just energeetilise tasakaalu saavutamine. Tiibeti traditsiooniline meditsiin (TTM) on üks vanimaid katkematu järjepidevusena praktiseeritav meditsiinisüsteem maailmas, mille vanus on u 3900 aastat. Tegemist on Tiibetist alguse saanud meditsiinisüsteemiga, millel on unikaalne omapära. TTMi eesmärgiks on inimese keha, energia ja meele harmoonia. Tiibeti loodusterapeut rakendab Tiibeti meditsiinis kasutatavaid teadmisi ja oskusi nii organismi tasakaalu säilitamiseks (preventsioon) kui ka taastamiseks (ravi). Selleks valmistab ta ette sobiva töökeskkonna, määrab küsitluse teel inimese konstitutsioonilise tüübi ja/või selles peituvad ebakõlad, selgitab välja kliendi probleemi kasutades pulsi meetodit, uriini, keele jm põhjal patoloogia olemasolu, soovitab tasakaalustatud toitumist ja eluviisi ning viib vastavalt vajadusele läbi TTMis kasutatavaid tasakaalustavaid teraapiaid. A.2.1 Kliendi seisundi hindamine ja kliendi loo ärakuulamine ning teabe dokumenteerimine 1. Kliendi seisundi esmane hindamine. 2. Kliendi küsitlemine tema pöördumise põhjuste väljaselgitamiseks. 3. Kliendi seisundi, tundlikkuse ja vastunäidustustega arvestamine. A.2.2 Terapeutilise töö (teraapiate tsükli) planeerimine, elluviimine ning vahekokkuvõtete ja lõppkokkuvõtte tegemine 1. Küsitlusest kokkuvõtte tegemine ja eesmärgi püstitamine. 2. Eesmärkide selgitamine kliendile. 3. Vastastikuste õiguste ja kohustuste selgitamine. 4. Tagasiside kogumine ja hindamine. 5. Terviseprobleeme ülalhoidvate faktorite leidmine ja väljatoomine. 6. Eluviisi muutmise vajalikkuse ja võimalikkuse selgitamine. 7. Teiste spetsialistide kaasamine. 8. Dokumenteerimine. A.2.3 Klienditeenindus 1. Tööks ettevalmistamine. 2. Tööruumi ettevalmistamine. 3. Kliendiga suhtlemine. 4. Probleemidega toimetulemine. Aroomteraapia A.2.4 Kliendi pöördumise põhjuste väljaselgitamine ja teraapia teostamine 1. Vastunäidustuste määratlemine. 2. Eeterlike aroomõlide valimine. 3. Aroommassaaži tegemine. 4. Reaktsioonide ja tagasiside jälgimine ja hindamine. Eesti loodusteraapia A.2.5 Terapeutilise töö (teraapiate tsükli) planeerimine, elluviimine ning vahekokkuvõtete ja lõppkokkuvõtte tegemine 1. Pöördumise põhjuste, näidustuste ja vastunäidustuste väljaselgitamine. 2. Sobiva teraapia valimine. 3. Teraapia teostamine. 4. Reaktsioonide ja tagasiside jälgimine ja hindamine. 5. Kliendi nõustamine. Hiina loodusteraapia A.2.6 Kliendi pöördumise põhjuste välja selgitamine 1. Vaatlemine. 2. Kliendi loo kuulamine ja täpsustavate küsimuste esitamine. 3. Palpeerimine. 4. Kokkuvõtete tegemine ja terviseprobleemide põhjuste väljaselgitamine. A.2.7 Teraapia teostamine 1. Teraapia planeerimine ja teostamine. 2. Tervise ja terviseprobleemide arengu prognoosimine. 3. Tervisliku eluviisi aluste tutvustamine. Holistiline regressiooniteraapia A.2.8 Kliendi seisundi hindamine ja kliendiloo kogumine 1. Kontakti loomine kliendiga ja vastastikuste kokkulepete sõlmimine. 2. Genogrammi koostamine. A.2.9 Terapeutilise töö (teraapiate tsükli) planeerimine, elluviimine ning vahekokkuvõtete ja lõppkokkuvõtte tegemine 1. Kliendi suunamine soovitud muutust kirjeldama. 2. Teraapia fookuse hoidmine ja holistilise regressiooniteraapia spetsiifiliste tehnikate kasutamine. 3. Holistilise rännaku läbiviimise võtete kasutamine. 4. Ühenduste loomine olevikumomendi ja minevikusündmuste vahel. 5. Kliendi juhendamine vajaduste, tunnete ja kehareaktsioonide kogemisel ning väljendamisel. 6. Kliendi juhendamine uue informatsiooni mõtestamisel ja integreerimisel. 7. Kliendi toetamine tema positiivse potentsiaali leidmisel ja muutuste tegemisel kliendi elus. 8. Teraapia protsessi vahekokkuvõtte ja lõppkokkuvõtte tegemine. A.2.10 Vestluse läbiviimine holistilise regressiooniteraapia põhimõtete kohaselt 1. Vestluse eesmärgistamine. 2. Intervjueerimise, kuulamise ja mõjutamise tehnikate kasutamine. 3. Empaatiline ja avatud olemine. Homöopaat A.2.11 Juhtumi analüüsimine 1. Põhitõdede tutvustamine. 2. Kliendiloo kuulamine. 3. Ilmingute analüüsimine ja klassifitseerimine. A.2.12 Repertoriseerimine (raviainete leidmine vastavalt ilmingutele) ja raviaine valimine Materia Medica abil 1. Ilmingute repertoriseerimine. 2. Raviainete leidmine. 3. Raviaine valimine. A.2.13 Raviaine annustamine ja kliendi jälgimine 1. Raviaine potentsi määramine. 2. Raviaine manustamise määramine. 3. Raviaine manustamise sageduse ja doosi määramine. 4. Kliendi juhendamine homöopaatiliste raviainete kasutamisel. 5. Soovituste andmine terviseprobleemide ülalhoidvate faktorite kõrvaldamiseks. 6. Järgmise kontakteerumise aja ja meetodi määramine. 7. Tagasiside kogumine ilmingutes toimunud muutuste kohta. Refleksoloog A.2.14 Kliendi pöördumise põhjuste väljaselgitamine ja teraapia teostamine 1. Artikulatsiooni (kehapiirkondade soojendus, lahtivõimlemine) tegemine. 2. Refleksoloogiliste tsoonide mõjutamise teostamine. 3. Kliendi konkreetse probleemiga seotud piirkondade hindamine. 4. Reaktsioonide jälgimine ja analüüsimine ning vajadusel teraapia kulu korrigeerimine. Shiatsu A.2.15 Kliendi pöördumise põhjuste väljaselgitamine 1. Kliendi vaatlemine tervikuna. 2. Kliendi loo kuulamine. 3. Kliendi kõhu palpeerimine. 4. Kokkuvõtte tegemine. A.2.16 Teraapia teostamine 1. Teraapia planeerimine ja teostamine. 2. Kliendi nõustamine tervislikuma eluviisi aluste osas. Tai loodusteraapia A.2.17 Kliendi pöördumise põhjuste väljaselgitamine 1. Kliendi vaatlemine tervikuna. 2. Kliendi loo kuulamine. 3. Kliendi palpeerimine. 4. Kokkuvõtte tegemine. A.2.18 Teraapia elluviimine 1. Teraapiaviisi valimine. 2. Kliendile eluviisi aluste tutvustamine. Tiibeti traditsiooniline meditsiin A.2.19 Kliendi pöördumise põhjuste väljaselgitamine 1. Kliendi vaatlemine tervikuna. 2. Kliendi loo kuulamine. 3. Kliendi palpeerimine. 4. Kokkuvõtete tegemine. A.2.20 Teraapia teostamine 1. Teraapia planeerimine ja teostamine. 2. Tervise ja terviseprobleemide arengu planeerimine. 3. Kliendile eluviisi aluste tutvustamine. Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut töötab eraettevõtluses ja/ või tervise- ja taastusravikeskustes. Loodusravispetsialisti tööaeg on paindlik ja jaguneb tööks klientidega, iseseisvaks tööks, koostööks teiste spetsialistidega ja enesetäiendamiseks. Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeudi töövahendid on teraapiaprotsessis kasutatavad vahendid (nt õlid, ravimtaimed, padi, massaažilaud jt). Eeldatakse usaldusväärsust, tolerantsust ja empaatiavõimet, analüüsi- ja koostöövõimet, loovust ja paindlikkust, pingetaluvust, asjatundlikkust. Tavaliselt on täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeudil keskharidus ja erialane (täiendmeditsiini ja loodusravi alane) koolitus, soovitavalt kõrgharidus. Aroomterapeut, Eesti loodusterapeut, ennetus- ja täiendmeditsiini spetsialist, Hiina loodusterapeut, holistiline regressiooniterapeut, homöopaat, refleksoloog, shiatsu-terapeut, Tai loodusterapeut, Tiibeti loodusterapeut. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentse järgmiselt: Kõigile on kohustuslikud kompetentsid B.2.1 – B.2.3 ja läbiv kompetents B.2.21, järgnevate hulgast peab valima ühe spetsialiseerumise: Aroomteraapia B.2.4 Eesti loodusteraapia B.2.5 Hiina loodusterapeut B.2.6 – B.2.7 Holistiline regressiooniteraapia B.2.8 – B.2.10 Homöopaatia B.2.11 – B.2.13 Refleksoloogia B.2.14 Shiatsu B.2.15 – B.2.16 Tai loodusteraapia B.2.17 – B.2.18 Tiibeti loodusteraapia B.2.19 - B.2.20 Kliendi seisundi hindamine ja kliendi loo ärakuulamine ning teabe dokumenteerimine 6 Terapeutilise töö (teraapiate tsükli) planeerimine, elluviimine ning vahekokkuvõtete ja lõppkokkuvõtte tegemine 6 Klienditeenindus 5 Selle kutse taotleja peab valima ühe spetsialiseerumise: Aroomteraapia B.2.4 Eesti loodusteraapia B.2.5 Hiina loodusterapeut B.2.6 – B.2.7 Holistiline regressiooniteraapia B.2.8 – B.2.10 Homöopaatia B.2.11 – B.2.13 Refleksoloogia B.2.14 Shiatsu B.2.15 – B.2.16 Tai loodusteraapia B.2.17 – B.2.18 Tiibeti loodusteraapia B.2.19 - B.2.20 Täiendmeditsiini ja loodusravi terapeudi kutset läbiv kompetents 6 Tegevusterapeut, tase 6 Occupational Therapist, level 6 6 Tegevusterapeut IV (versioon 1) Tegevusterapeut IV (versioon 2) Tegevusterapeut IV (versioon 3) Tegevusterapeut IV (versioon 4) Tegevusterapeut, tase 6 (versioon 5) Tegevusterapeut, tase 6 (versioon 7) Tegevusterapeut, tase 6 (versioon 8) Tegevusterapeut, tase 6 (versioon 9) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Tegevusteraapia Tegevusterapeut 9 2017-11-21 2017-11-21 2018-04-11 6 6 2269 Tervishoiu tippspetsialistid, mujal liigitamata 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Kutsealased terminid Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Hanna-Maria Põldma Eesti Tegevusterapeutide Liit Ingrid Saarmets AS Fertilitas Kadri Englas Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus Karin Lilienberg Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Mariliis Põld Tartu Ülikooli Kliinikum Piret Laur Põhja-Eesti Regionaalhaigla Tiiu Tahk Ida-Tallinna Keskhaigla Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Tegevusterapeut on tegevuse ja tegevusvõime spetsialist. Tema töö eesmärk on häirunud tegevusvõimega isiku tegevusvõime säilitamine ja edendamine. Tegevusteraapia on suunatud inimese iseseisvuse suurendamisele igapäevaelus. Tegevusterapeudi ülesanded on info hankimine isiku tervisliku seisundi kohta, inimese tegevusvõime hindamine, tegevusteraapia planeerimine ja tegevusteraapia rakendamine vastavalt tema vajadustele kas individuaal- või rühmatööna. Tegevusteraapia tulemuslikkuse hindamine, teraapiaprotsessi dokumenteerimine ning meeskonnatöös osalemine. Hindamisel ja teraapia elluviimisel keskendub tegevusterapeut inimese tegevuseeldustele, tegevustervikutele ja tegevuskontekstidele. Tegevusvõimet mõjutavad inimese vanus, arengutase, tervislik seisund, tema eesmärgid ja soovid, elukeskkonna võimalused ja piirangud. (vt lisa 1 „Kutsealased terminid“). Tegevusterapeut annab vajaduse korral erialast abi ja nõu (nii suulist kui ka kirjalikku) oma kolleegidele, teistele erialaspetsialistidele, samuti häirunud tegevusvõimega isiku lähedastele. Nõustamine ja juhendamine on suunatud inimese igapäevaelu tegevustega toimetuleku säilitamisele ja edendamisele. Tegevusterapeudi ülesanded on tegevusteraapia protsessi juhtimine ja erialase identiteedi arendamine. Oluline on lugeda ja analüüsida erialast kirjandust ning olla kursis uuringutega ja võimaluse korral rakendada uuringute tulemusi oma töös. A.2.1 Patsiendi/kliendi tegevusvõime ja tegevuskeskkonna hindamine 1. Tegevusteraapia vajaduse väljaselgitamine. 2. Hindamistulemuste analüüsimine. 3. Teraapia tulemuslikkuse hindamine. A.2.2 Tegevusteraapia planeerimine 1. Tegevusteraapia lühi- või pikaajaliste eesmärkide püstitamine. 2. Tegevusterapeutiliste sekkumisviiside ja meetodite valimine. 3. Tähtaegadest ning etappidest kinnipidamise jälgimine. A.2.3 Tegevusteraapia läbiviimine 1. Igapäevaelu tegevuste õpetamine. 2. Tegevuseelduste arendamine, parandamine ja säilitamine. 3. Individuaalsete ortooside valmistamine ja kohandamine. 4. Abivahendite valimine ja soovitamine. 5. Tegevusvõimet toetavate keskkonnakohanduste planeerimine ja soovitamine. A.2.4 Nõustamine 1. Isiku ja teda toetava võrgustiku nõustamine. 2. Isikuga tegelevate spetsialistide nõustamine. A.2.5 Suhtlemine 1. Teiste kuulamine, konsulteerimine ja suhtlemise algatamine. 2. Erialase terminoloogia kasutamine. 3. Asjakohase sõnavara kasutamine. 4. Viisakalt suhtlemine. 5. Terapeutilise suhte loomine. 6. Suhtlemisstiili kohandamine. 7. Individuaalsete erinevustega arvestamine. 8. Konfliktidega toimetulek. 9. Kriitikasse mõistvalt suhtumine. A.2.6 Dokumenteerimine 1. Tegevusteraapia aruande kirjutamine. 2. Erialase terminoloogia kasutamine. 3. Kirjalike materjalide esitamine. A.2.7 Meeskonnatöö 1. Meeskonnatöös osalemine. 2. Teadmiste ja valdkonnaspetsiifika jagamine. 3. Ühise eesmärgi nimel töötamine. A.2.8 Laste ja noorukite tegevusteraapia A.2.9 Eakate tegevusteraapia A.2.10 Tugiliikumise elundkonna häiretega isikute tegevusteraapia A.2.11 Neuroloogiliste häiretega isikute tegevusteraapia A.2.12 Vaimse tervise häiretega isikute tegevusteraapia Tegevusterapeut töötab nii laste kui ka täiskasvanutega sotsiaal-, tervishoiu- või haridusasutustes või erapraksises. Tegevusterapeudi töö on vaimne ning eeldab pidevat suhtlemist ja lähikontakti ravitava isikuga. Töö on psühholoogiliselt pingeline. Tegevusterapeut töötab pidevalt muutuvas olukorras, mis tuleneb klientide erinevatest probleemidest ja motivatsioonist. Tegevusterapeut peab oma töös tagama kliendi konfidentsiaalsuse. Tööks on vaja eraldi ruumi, mille sisustus võimaldab inimestega läbi viia eakohaseid tegevusi nii individuaalselt kui ka grupis. Tegevusterapeutiline sekkumine võib olla nii lühi- kui pikaajaline. Tegevusterapeut põhilised töövahendid on tegevusvõime hindamiseks ja teraapia elluviimiseks vajalikud vahendid ning keskkond. Empaatiavõime, tolerantsus, vastutusvõime, koostöövõime, analüüsivõime, pingetaluvus, loovus, kohanemisvõime, iseseisvus, püsivus. Tegevusterapeudil on erialane kõrgharidus. Tegevusterapeut. Selle kutse taotlemisel on vajalik tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1 - B.2.7, läbiv kompetents B.2.13 ja valida vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.8 – B.2.12. Valitavate kompetentside tegevusnäitajad on ühesed, erisus tuleneb valitud valdkonna spetsiifilistest teadmistest. Patsiendi/kliendi tegevusvõime ja tegevuskeskkonna hindamine 6 Tegevusteraapia planeerimine 6 Tegevusteraapia elluviimine 6 Nõustamine 5 Suhtlemine 6 Dokumenteerimine 5 Meeskonnatöö 5 Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.8 – B.2.12. Valitavate kompetentside tegevusnäitajad on ühesed, erisus tuleneb valitud valdkonna spetsiifilistest teadmistest. Laste ja noorukite tegevusteraapia 6 Eakate tegevusteraapia 6 Tugiliikumise elundkonna häiretega isikute tegevusteraapia (lihaste, luustiku ja liikumisega seotud funktsioonid) 6 Neuroloogiliste häiretega isikute tegevusteraapia 6 Vaimse tervise häiretega isikute tegevusteraapia 6 Tegevusterapeut, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Elektroonikaseadmete koostaja, tase 2 Electronics assembly operator, level 2 2 Elektroonikaseadmete koostaja, tase 2 (versioon 1) Elektroonikaseadmete koostaja, tase 2 (versioon 3) Elektroonikaseadmete koostaja, tase 2 (versioon 4) Elektroonikaseadmete koostaja, tase 2 (versioon 5) Elektroonikakoostude koostaja, tase 2 Kaablikoostude koostaja, tase 2 Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Elektroonika Elektroonikaseadmete koostaja 7 2017-11-24 2017-11-24 2018-02-15 2 2 8212 Elektri- ja elektroonikaseadmete koostajad 0714 Elektroonika ja automaatika 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Tööosad ja tööülesanded Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Elektroonikaseadmete koostaja kutseala koosneb kolmest kutsest: kahest osakutsest moodustuv elektroonikaseadmete koostaja, tase 2; kahest osakutsest ja ühest spetsialiseerumise valdkonnast moodustuv elektroonikaseadmete koostaja, tase 3 ja elektroonikaseadmete tehnik, tase 4. Elektroonikaseadmete koostajad töötavad tavapäraselt tööstusettevõtetes, kus koostatakse ja valmistatakse elektroonikakooste või neid sisaldavaid tooteid. Elektroonikaseadmete koostaja, tase 2 töö eesmärgiks on kaabli- ja juhtmeköidiste (edaspidi kaablikoostude) ja/või elektroonikakoostude valmistamine vastavalt etteantud dokumentatsioonile ja juhistele põhiliselt seeriatoodangu valmistamiseks. Elektroonikaseadmete koostaja, tase 2 kutse koosneb kahest tööosast. A.2.1 Elektroonikakoostude valmistamine ja visuaalsete vigade tuvastamine A.2.2 Kaablikoostude valmistamine ja visuaalsete vigade tuvastamine Elektroonikaseadmete koostaja, tase 2 kutset on võimalik taotleda ja tõendada osade kaupa järgmiselt: Elektroonikakoostude koostaja, tase 2 osakutse Kaablikoostude koostaja, tase 2 osakutse Tööosadega seotud tööülesannete loetelu „Tööosad ja tööülesanded“ on toodud kutsestandardi Lisas 1. Elektroonikaseadmete koostaja töötab eritingimustele vastavates siseruumides, kus võib olla nõutud eri tööriietuse kasutamine. Töö eripäraks võib olla töötamine väikeste detailidega, mis eeldab head nägemist ja värvide eristamist. Elektroonikaseadmete koostaja võib oma töös kokku puutuda kemikaalidega. Elektroonikaseadmete koostaja peamisteks töövahenditeks on mehaanilised ja elektrilised käsitööriistad, elektrimõõteriistad, arvutijuhitavad seadmed (sh testseadmed), koostu valmistamiseks mõeldud abivahendid (nt koostefikstuur jt), arvuti ning tehniline dokumentatsioon ja normdokumendid (standardid, juhendid). Elektroonikaseadmete koostaja töö eeldab rutiinitaluvust, liigutuste täpsust ja head nägemist, sh värvide eristamist. 2. taseme elektroonikaseadmete koostajatena töötavad tavapäevaselt inimesed, kelle kutseoskused on omandatud töökohal, täiendus- või kutseõppes. Elektroonikaseadmete koostaja enamlevinud ametinimetused on koosteoperaator, operaator, monteerija ja koostaja. Elektroonikaseadmete koostaja kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.2 ja B.2.3 (läbiv kompetents) tõendamine. Elektroonikakoostude koostaja, tase 2 osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 ja B.2.3 tõendamine. Kaablikoostude koostaja, tase 2 osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.2 ja B.2.3 tõendamine. Elektroonikakoostude valmistamine ja visuaalsete vigade tuvastamine 2 Kaablikoostude valmistamine ja visuaalsete vigade tuvastamine 2 Elektroonikaseadmete koostaja, tase 2 kutset läbiv kompetents 2 Elektroonikaseadmete koostaja, tase 3 Electronics assembly operator, level 3 5 Elektroonikaseadmete koostaja II (versioon 1) Elektroonikaseadmete koostaja II (versioon 2) Elektroonikaseadmete koostaja II (versioon 3) Elektroonikaseadmete koostaja, tase 3 (versioon 4) Elektroonikaseadmete koostaja, tase 3 (versioon 6) Elektroonikaseadmete koostaja, tase 3 (versioon 7) Elektroonikaseadmete koostaja, tase 3 (versioon 8) Elektroonikaseadmete remontija, tase 4 Elektroonikakoostude koostaja, tase 3 Kaablikoostude koostaja, tase 3 Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Elektroonika Elektroonikaseadmete koostaja 7 2017-11-24 2017-11-24 2018-02-15 3 3 8212 Elektri- ja elektroonikaseadmete koostajad 0714 Elektroonika ja automaatika 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Elektroonikaseadmete koostaja kutseala koosneb kolmest kutsest: kahest osakutsest moodustuv elektroonikaseadmete koostaja, tase 2; kahest osakutsest ja ühest spetsialiseerumise valdkonnast moodustuv elektroonikaseadmete koostaja, tase 3 ja elektroonikaseadmete tehnik, tase 4. Elektroonikaseadmete koostajad töötavad tavapäraselt tööstusettevõtetes, kus koostatakse ja valmistatakse elektroonikakooste või neid sisaldavaid tooteid. Elektroonikaseadmete koostaja, tase 3 töö eesmärgiks on kaabli- ja juhtmeköidiste (edaspidi kaablikoostude) ja/või elektroonikakoostude valmistamine vastavalt etteantud dokumentatsioonile ja juhistele põhiliselt seeriatoodangu valmistamiseks. Elektroonikaseadmete koostaja, tase 3 võib spetsialiseeruda elektroonikaseadmete remontimisele. A.2.1 Elektroonikakoostude valmistamine ja visuaalsete vigade tuvastamine A.2.2 Kaablikoostude valmistamine ja visuaalsete vigade tuvastamine A.2.3 Elektroonikaseadmete remontimine Elektroonikaseadmete koostaja, tase 3 kutset on võimalik taotleda ja tõendada osade kaupa järgmiselt: Elektroonikakoostude koostaja, tase 3 osakutse Kaablikoostude koostaja, tase 3 osakutse Tööosadega seotud tööülesannete loetelu „Tööosad ja tööülesanded“ on toodud kutsestandardi Lisas 1. Elektroonikaseadmete koostaja töötab eritingimustele vastavates siseruumides, kus võib olla nõutud eri tööriietuse kasutamine. Töö eripäraks võib olla töötamine väikeste detailidega, mis eeldab head nägemist ja värvide eristamist. Elektroonikaseadmete koostaja võib oma töös kokku puutuda kemikaalidega. Elektroonikaseadmete koostaja peamisteks töövahenditeks on mehaanilised ja elektrilised käsitööriistad, elektrimõõteriistad, arvutijuhitavad seadmed (sh testseadmed), koostu valmistamiseks mõeldud abivahendid (nt koostefikstuur jt), arvuti ning tehniline dokumentatsioon ja normdokumendid (standardid, juhendid). Elektroonikaseadmete koostaja töö eeldab loogilist mõtlemist, rutiinitaluvust, liigutuste täpsust ja head nägemist sh värvide eristamist. 3. taseme elektroonikaseadmete koostajatena töötavad tavapäevaselt inimesed, kelle kutseoskused on omandatud töökohal, täiendus- või kutseõppes. Elektroonikaseadmete koostaja enamlevinud ametinimetused on koosteoperaator, operaator, monteerija, koostaja ja häälestaja. Elektroonikaseadmete koostaja kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.2 ja B.2.4 (läbiv kompetents) tõendamine. Spetsialiseerumisel elektroonikaseadmete remontimisele peab täiendavalt tõendama kompetentsi B.2.3. Elektroonikakoostude koostaja, tase 3 osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 ja B.2.4 tõendamine. Kaablikoostude koostaja, tase 3 osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.2 ja B.2.4 tõendamine. Elektroonikakoostude valmistamine ja visuaalsete vigade tuvastamine 3 Kaablikoostude valmistamine ja visuaalsete vigade tuvastamine 3 Spetsialiseerumisel elektroonikaseadmete remontimisele peab täiendavalt tõendama kompetentsi B.2.3. Elektroonikaseadmete koostaja, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Elektroonikaseadmete tehnik, tase 4 Electronics assembly technician, level 4 5 Elektroonikaseadmete koostaja III (versioon 1) Elektroonikaseadmete koostaja III (versioon 2) Elektroonikaseadmete koostaja III (versioon 3) Elektroonikaseadmete tehnik, tase 4 (versioon 4) Elektroonikaseadmete tehnik, tase 4 (versioon 6) Elektroonikaseadmete tehnik, tase 4 (versioon 7) Elektroonikaseadmete tehnik, tase 4 (versioon 8) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Elektroonika Elektroonikaseadmete koostaja 7 2017-11-24 2017-11-24 2018-02-15 4 4 7421 Elektroonikaseadmete mehaanikud ja hooldajad 0714 Elektroonika ja automaatika 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Elektroonikaseadmete koostaja kutseala koosneb kolmest kutsest: kahest osakutsest moodustuv elektroonikaseadmete koostaja, tase 2; kahest osakutsest ja ühest spetsialiseerumise valdkonnast moodustuv elektroonikaseadmete koostaja, tase 3 ja elektroonikaseadmete tehnik, tase 4. Elektroonikaseadmete tehnikud töötavad tavapäraselt tööstusettevõtetes, kus koostatakse ja valmistatakse elektroonikakooste või neid sisaldavaid tooteid. Elektroonikaseadmete tehnik, tase 4 on oskustöötaja, kelle töö eesmärgiks on elektroonikakoostude valmistamine, häälestamine, remontimine ja vigade otsimine kogu tootmisprotsessi ulatuses vastavalt etteantud dokumentatsioonile, nii seeriatootmises kui väikeseeriate ja prototüüpide valmistamiseks. Elektroonikaseadmete tehnik, tase 4 kasutab tööoperatsioonidel erinevaid töövõtteid ja seadmeid. Ta juhendab vajadusel kaastöötajaid ja väikest töögruppi. A.2.1 Mõõteriistade kasutamine testimiseks A.2.2 Elektroonikaseadmete koostamine A.2.3 Elektroonikaseadmete remontimine A.2.4 Elektroonikaseadmete visuaalsete ja funktsionaalsete vigade tuvastamine A.2.5 Tööprotsessi dokumenteerimine Tööosadega seotud tööülesannete loetelu „Tööosad ja tööülesanded“ on toodud kutsestandardi Lisas 1. Elektroonikaseadmete tehnik töötab eritingimustele vastavates siseruumides, kus võib olla nõutud eri tööriietuse kasutamine. Töö eripäraks võib olla töötamine väikeste detailidega, mis eeldab head nägemist ja värvide eristamist. Tema töökeskkond on seotud elektriohuga ja ta võib oma töös kokku puutuda kemikaalidega. Elektroonikaseadmete tehniku peamisteks töövahenditeks on arvuti ja arvutijuhitavad seadmed (sh testseadmed), käsitööriistad (sh elektrilised, pneumaatilised jm), mõõteriistad (sh elektrilised jm) ja koostu valmistamiseks mõeldud abivahendid (nt koostefikstuur jt), tehniline dokumentatsioon ja normdokumendid (standardid, juhendid). Elektroonikaseadmete tehniku töö eeldab loogilist mõtlemist, analüüsivõimet, nii paindlikkust kui rutiinitaluvust, liigutuste täpsust. 4. taseme elektroonikaseadmete tehnikuna töötavad tavapäraselt inimesed, kellel on erialane kutsekeskharidus või keskharidus ja oskused on omandatud töökohal või täiendusõppes. Elektroonikaseadmete tehniku enamlevinud ametinimetused on veaotsija, häälestaja, tehnik, seadistaja ja remontija. Elektroonikaseadmete tehnik, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.5 ja B.2.6 (läbiv kompetents) tõendamine. Mõõteriistade kasutamine testimiseks 4 Elektroonikaseadmete koostamine 4 Elektroonikaseadmete remontimine 4 Elektroonikaseadmete visuaalsete ja funktsionaalsete vigade tuvastamine 4 Tööprotsessi dokumenteerimine 4 Elektroonikaseadmete tehnik, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Plastitöötluse seadistaja, tase 4 Plastics Machine and Tool Setter, EstQF Level 4 7 Plastitöötluse seadistaja III (versioon 1) Plastitöötluse seadistaja III (versioon 2) Plastitöötluse seadistaja III (versioon 3) Plastitöötluse seadistaja III (versioon 4) Plastitöötluse seadistaja III (versioon 5) Plastitöötluse seadistaja III (versioon 6) Plastitöötluse seadistaja, tase 4 (versioon 8) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Plastitöötlus Plastitöötluse seadistaja 7 2017-11-29 2017-11-29 2022-11-15 4 4 8142 Plasttoodete masinate operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 22 Kummi- ja plasttoodete tootmine Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Peeter Mõrd Ensto Ensek AS Pilleriin Laanemets Eesti Plastitööstuse Liit Siim Jäger AS Norma Meelis Bergmann Krimelte OÜ Jaanus Rahuoja Talent Plastics Tallinn Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. 4. taseme plastitöötluse seadistaja töö eesmärk on tagada kvaliteetsete plastist komponentide ja toodete efektiivne valmistamine. Töö sisu on plastitöötlemise tööstusseadmete ja -masinate (sh robotite) käitamine ja jälgimine, tootevahetused, abiseadmete ettevalmistus ning toodangu vastavuse kontroll ja mittevastavuste korral lahenduste leidmine. Ettevõtte tootmisprotsessidest tulenevalt töötab plastitöötluse seadistaja survevalu, ekstrusiooni ja puhumise, rotatsioonvormimise või termovormimise seadmetega. Plastitöötluse seadistaja töötab iseseisvalt või meeskonnas, ta täidab ohutusnõudeid järgides vähesel määral muutuvaid tööülesandeid. Olenevalt ettevõtte töökorraldusest võib ta täita ka operaatori tööülesandeid. Lähedased kutsed: Mehhatroonik, tase 4, Roboti operaator, tase 4 A.2.1 Tootevahetused 1. Materjalide ettevalmistamine 2. Tööriistade paigaldamine 3. Seadmete ühendamine 4. Protsessi (sh roboti) programmi laadimine 5. Tootmisprotsessi käivitamine, kvaliteedi kontrollimine 6. Dokumenteerimine A.2.2 Plastitöötlemise tööstusseadmete ja -masinate (sh robotite) käitamine 1. Seadmete käivitamine 2. Tõrgete tuvastamine ja kõrvaldamine 3. Protsessi seiskamine A.2.3 Seadmete ja tööriistade hooldamine 1. Seadmete korraline (ennetav) hooldamine 2. Tööriistade puhastamine ja hooldamine A.2.4 Toodangu kontrollimine 1. Toodangu vastavuse hindamine 2. Toodangu kõrvalekallete tuvastamine ja likvideerimine Pideva tööprotsessi tõttu võib töö toimuda mitmes vahetuses ja nõuda füüsilist pingutust. Töö on vahelduva iseloomuga. Töökeskkonnas võib esineda müra ja kõrgeid temperatuure. Töös võib olla kokkupuuteid plastitööstuse materjalidega, mis võivad põhjustada allergiat. Elektrilised, hüdraulilised, pneumaatilised ja mehaanilised masinad (sh robotid) ja seadmed, käsitööriistad, mõõteseadmed, puhastusvahendid ning määrdeained. Töö eeldab täpsust, vastutus-, õppimis-, kohanemisvõimet. Oluline on omada tehnilist taipu, kontsentreerumisvõimet ja käelist osavust. Plastitöötluse seadistajaks saab õppida töökohal, kursustel või kutseõppeasutuses. Lukksepp-seadistaja, plasttoodete masinaoperaator, plasttoodete seadistaja, operaator. Auditikohustusliku tõsteseadmega töötamisel on nõutav tõsteseadme juhtimisõigust tõendav tunnistus. Alus: seadme ohutuse seadus. Tõstuki ja laadimisseadmega töötamisel on nõutav pädeva koolituse läbimine ja sellekohane tunnistus. Alus: Vabariigi Valitsuse määrus „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“. Tuletööde tegemiseks on nõutav tuletööde koolituse läbimine ja tuletöötunnistus. Alus: tuleohutuse seadus. Kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.4 ning läbiva kompetentsi B.2.5 tõendamine. Tootevahetused 4 Plastitöötlemise tööstusseadmete ja -masinate (sh robotite) käitamine 4 Seadmete ja tööriistade hooldamine 4 Toodangu kontrollimine 4 Plastitöötluse seadistaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Puidupingioperaator, tase 3 Machine operator, level 3 3 Puidupingioperaator, tase 3 (versioon 1) Puidupingioperaator, tase 3 (versioon 2) Puidupingioperaator, tase 3 (versioon 4) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Mööbli tootmine Puidupingitööline 9 2017-12-17 2017-12-17 2022-11-16 3 3 7523 Puidutöötluspinkide seadistajad ja operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 31 Mööblitootmine Arvuti kasutamise oskused Kutsestandardis kasutatud mõisted Robert Pajussaar Kalla Mööbel OÜ Margus Proos Kose Vesi OÜ Rene Serg Haapsalu Uksetehas AS Zigmontas Strepaitis EVO PRO OÜ Tenno Teder Standard AS Aulika Riisenberg SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Puidupingioperaator on oskustöötaja, kes töötab mööblitööstuse või puidutöötlemise ettevõtetes. Tema töö eesmärgiks on puidust või puidupõhistest materjalidest toorikute töötlemine, mida ta teeb sõltuvalt tasemest kas erinevatel üheoperatsioonilistel puidutöötlemise tööpinkidel või mitmeoperatsioonilistel puidutöötlemisseadmetel või CNC puidutöötlemiskeskustel. Ta tunneb oma töös kasutatavate puidutöötlemise tööpinkide ja seadmete ehitust ja tööpõhimõtteid, kasutatavate puit- ja puidupõhiste materjalide omadusi ning toodete kvaliteedile kehtestatud nõudeid. Puidupingioperaatori kutsealal on välja töötatud kutsestandardid kahel EKR tasemel: • Puidupingioperaator, tase 3 • Puidupingioperaator, tase 4 Selles kutsestandardis kirjeldatakse puidupingioperaator, tase 3 kutsealast kompetentsust. Puidupingioperaator, tase 3 valmistab puidust ja puidupõhistest materjalidest toorikutest detaile üheoperatsioonilistel tööpinkidel. Ta juhindub oma töös etteantud tööülesandest ja tehnilisest dokumentatsioonist ning vastutab oma töö kvaliteetse tulemuse eest. Keerulisemate tehnoloogiliste operatsioonide puhul võib vajada juhendamist. A.2.1 Puidu ja puidupõhiste materjalide mehaaniline ja lõiketöötlemine tööpinkidel 1. Tehnilise dokumentatsiooniga tutvumine 2. Nõuetekohase töökoha korraldamine 3. Ohutusnõuete järgimine 4. Toorikute ja abimaterjalide ettevalmistamine ja kontrollimine 5. Tööpingi korrasoleku kontrollimine 6. Tööpingi seadistamine tööks 7. Puidust või puidupõhisest materjalist detaili valmistamine 8. Kvaliteedi kontrollimine 9. Detailide ladustamine Puidupingioperaatori tööaeg võib sõltuvalt tööandjast olla vahetustega, töögraafiku alusel. Töötempo võib periooditi olla kiire ja pingeline. Töökeskkond asub siseruumides ja on mürarikas ning puidutolmune. Töökeskkonnaohutuse nõuete eiramine võib põhjustada tööõnnetuse või võimaliku püsiva tervisekahjustuse või kutsehaigestumise. Üheoperatsioonilised tööpingid, mõõtevahendid (nihik, mõõdulint, kaliiber jne) Kutse eeldab head koordinatsiooni, füüsilist vastupidavust, tehnilist taiplikkust, täpsust ja vastutustunnet. Selle taseme puidupingioperaatoril on kas erialane kutseharidus või ta on oma erialased oskused omandanud praktilise töökogemuse ja/või täienduskoolituste käigus. puidupingioperaator, puidupingitööline Puidupingioperaator, tase 3 kutse saamiseks on vaja tõendada kompetentsid B.2.1 - B.2.2. Puidu ja puidupõhiste materjalide mehaaniline ja lõiketöötlemine puidutöötlemise tööpinkidel 3 Puidupingioperaator, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Puidupingioperaator, tase 4 Woodworking Machine Operator, level 4 1 Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Mööbli tootmine Puidupingitööline 9 2017-12-17 2017-12-17 2022-12-16 4 4 7523 Puidutöötluspinkide seadistajad ja operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 31 Mööblitootmine Arvuti kasutamise oskused Kutsestandardis kasutatud mõisted Robert Pajussaar Kalla Mööbel OÜ Margus Proos Kose Vesi OÜ Rene Serg Haapsalu Uksetehas AS Zigmontas Strepaitis EVO PRO OÜ Tenno Teder Standard AS Aulika Riisenberg SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Puidupingioperaator on oskustöötaja, kes töötab mööblitööstuse või puidutöötlemise ettevõtetes. Tema töö eesmärgiks on puidust või puidupõhistest materjalidest toorikute töötlemine, mida ta teeb sõltuvalt tasemest kas erinevatel üheoperatsioonilistel puidutöötlemise tööpinkidel või mitmeoperatsioonilistel puidutöötlemisseadmetel või CNC puidutöötlemiskeskustel. Ta tunneb oma töös kasutatavate puidutöötlemise tööpinkide, seadmete ja CNC töötlemiskeskuste ehitust ja tööpõhimõtteid, kasutatavate puit- ja puidupõhiste materjalide omadusi ning toodete kvaliteedile kehtestatud nõudeid. Puidupingioperaatori kutsealal on välja töötatud kutsestandardid kahel EKR tasemel: • Puidupingioperaator, tase 3 • Puidupingioperaator, tase 4 Selles kutsestandardis kirjeldatakse puidupingioperaator, tase 4 kutsealast kompetentsust. Puidupingioperaator, tase 4 kasutab oma töös puidust ja puidupõhistest materjalidest detailide valmistamiseks nii mehaanilise kui lõiketöötlustehnoloogia abil mitmeoperatsioonilisi puidutöötlemisseadmeid ja CNC töötlemiskeskusi. Ta juhindub oma töös etteantud tööülesandest ja tehnilisest dokumentatsioonist ning vastutab oma töö kvaliteetse tulemuse eest. Selle taseme puidupingioperaator on võimeline võtma iseseisvalt vastu otsuseid töö käigus tekkinud probleemide ja olukordade lahendamiseks ning vajadusel juhendama seadmel töötavaid abitöölisi. A.2.1 Puidu ja puidupõhiste materjalide mehaaniline ja lõiketöötlemine mitmeoperatsioonilistel puidutöötlemisseadmetel ja CNC puidutöötlemiskeskustel 1. Tehnilise dokumentatsiooniga tutvumine 2. Nõuetekohase töökoha korraldamine 3. Ohutusnõuete järgimine 4. Toorikute ja abimaterjalide ettevalmistamine ja kontrollimine 5. Seadme korrasoleku kontrollimine 6. Mitmeoperatsioonilise seadme seadistamine tööks 7. CNC puidutöötlemiskeskuse seadistamine tööks 8. Puidust või puidupõhisest materjalist detaili valmistamine 9. Kvaliteedi kontrollimine 10. Detailide ladustamine Puidupingioperaatori tööaeg võib sõltuvalt tööandjast olla vahetustega, töögraafiku alusel. Töötempo võib periooditi olla kiire ja pingeline. Töökeskkond asub siseruumides ja on mürarikas ning puidutolmune. Töökeskkonnaohutuse nõuete eiramine võib põhjustada tööõnnetuse või võimaliku püsiva tervisekahjustuse või kutsehaigestumise. Mitmeoperatsioonilised puidutöötlemisseadmed, CNC puidutöötlemiskeskused, mõõtevahendid (nihik, mõõdulint, kaliiber jne) Kutsealal töötamine eeldab matemaatilis-loogilist võimekust ja analüüsioskust, ruumilist kujutlusvõimet, koordinatsiooni ning füüsilist vastupidavust, tehnilist taiplikkust, täpsust ja vastutustunnet. Kõrgendatud ja pidev tähelepanu töö protsessi jälgimisele eeldab vaimset pingetaluvust. Selle taseme puidupingioperaatoril on erialane kutseharidus või ta on oma erialased oskused omandanud praktilise töökogemuse käigus. Puidupingioperaator, puidupingitööline, pingijuht, CNC operaator, CNC pingioperaator, CNC töötlemiskeskuse operaator Puidupingioperaator, tase 4 kutse saamiseks on vaja tõendada kompetentsid B.2.1 - B.2.2. Puidu ja puidupõhiste materjalide mehaaniline ja lõiketöötlemine mitmeoperatsioonilistel puidutöötlemisseadmetel ja CNC puidutöötlemiskeskustel 4 Puidupingioperaator, tase 3 kutset läbiv kompetents 4 Konsulent, tase 5 Rural Advisor, level 5 9 Konsulent IV (versioon 1) Konsulent IV (versioon 2) Konsulent IV (versioon 3) Konsulent IV (versioon 4) Konsulent IV (versioon 5) Konsulent IV (versioon 6) Konsulent, tase 5 (versioon 10) Konsulent, tase 5 (versioon 7) Konsulent, tase 5 (versioon 8) Aia-, põllu- ja metsasaaduste väiketöötlemise konsulent, tase 5 Aianduse konsulent, tase 5 Aianduslike põllumajandustehnoloogiate konsulent, tase 5 Hobusekasvatuse konsulent, tase 5 Jookide väiketöötlemise konsulent, tase 5 Kalanduse konsulent, tase 5 Kalatoodete väiketöötlemise konsulent, tase 5 Keskkonnakaitse ja loodushoiu konsulent, tase 5 Kitsekasvatuse konsulent, tase 5 Kogukonna arengu konsulent, tase 5 Lambakasvatuse konsulent, tase 5 Lihatoodete väiketöötlemise konsulent, tase 5 Linnukasvatuse konsulent, tase 5 Loomakasvatuslike põllumajandustehnoloogiate konsulent, tase 5 Maamajanduse konsulent, tase 5 Maaparanduse konsulent, tase 5 Mesinduse konsulent, tase 5 Metsanduse konsulent, tase 5 Mittetraditsioonilise loomakasvatuse konsulent, tase 5 Pagaritoodete väiketöötlemise konsulent, tase 5 Piimatoodete väiketöötlemise konsulent, tase 5 Põllumajanduslike ehitiste konsulent, tase 5 Seakasvatuse konsulent, tase 5 Taimekasvatuse konsulent, tase 5 Taimekasvatuslike põllumajandustehnoloogiate konsulent, tase 5 Veisekasvatuse konsulent, tase 5 Vesiviljeluse konsulent, tase 5 Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Põllu- ja maamajanduslik nõustamine Konsulent 9 2017-12-17 2017-12-17 2022-12-16 5 5 2132 Põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse nõuandjad 0413 Juhtimine ja haldus 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Konsulendi kutse-eetika Kutsealaga seotud mõisted Keelte oskustasemete kirjeldused Ann Riisenberg Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Leho Verk Maaelu Edendamise Sihtasutus Merry Aart Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Ülar Loolaid Eesti Konsulentide Ühing Ülle Läll SA Erametsakeskus Maret Prits Eesti Maaülikool Hanna Kreen Maaeluministeerium Ene Sarapuu MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant Rutt Tõnurist Maamajanduse Infokeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Konsulendi töö on anda kliendile põllu-, metsa- ja muud maamajanduse alast nõu. Lähtuvalt oma spetsialiseerumise valdkonnast edastab konsulent kliendile korrastatud teabe ja juhendab klienti, arvestades tema vajadusi, soove, võimalusi ning piiranguid. Konsulent järgib konsulentide kutse-eetikat (vt lisa 1). Konsulent on kursis nõuandesüsteemi, majanduskeskkonna suundumuste ning nende mõjuga Eesti maamajandusele. Konsulent, tase 5 nõustab kliente individuaalselt ning planeerib ja korraldab enda nõuandetööd. A.2.1 Kliendisuhete kujundamine 1. Kliendisuhete loomine ja hoidmine. 2. Klientide informeerimine. 3. Kliendi soovide, vajaduste, võimaluste ja piirangute selgitamine. A.2.2 Andmete ja teabe kogumine ning analüüsimine 1. Andmete kogumine ning korrastamine. 2. Andmete analüüsimine. 3. Võimalike lahenduste kirjeldamine. A.2.3 Kliendi nõustamine ja juhendamine 1. Võimalike lahenduste tutvustamine ja põhjendamine. 2. Kliendi juhendamine valitud lahenduse elluviimisel. 3. Tagasiside kogumine ja analüüsimine. A.2.4 Koostöö korraldamine 1. Ühistegevuse toetamine. 2. Võrgustike töös osalemine. 3. Konsulentide koostöö. A.2.5 Konsulendi enda tegevuse kavandamine, kvaliteedi hindamine ja kutsealase võimekuse arendamine 1. Nõuandetöö tulemuslikkuse ja kvaliteedi hindamine. 2. Konsulendi kutsealane arendamine. 3. Nõuandetoodete ja töövahendite väljatöötamine. A.2.6 Aianduse valdkonna teadmiste kasutamine nõuandetöös A.2.7 Aianduslike, loomakasvatuslike või taimekasvatuslike põllumajandustehnoloogiate valdkonna teadmiste kasutamine nõuandetöös A.2.8 Hobuse-, kitse-, lamba-, linnu-, mittetraditsiooniliste loomade või lindude, sea- või veisekasvatuse valdkonna teadmiste kasutamine nõuandetöös A.2.9 Taimekasvatuse (teravilja-, kaunvilja-, kartuli-, sööda- või õlikultuuride kasvatus, rohumaaviljelus) valdkonna teadmiste kasutamine nõuandetöös A.2.10 Põllumajanduslike (taimekasvatuslike, loomakasvatuslike ja aianduslike) ehitiste valdkonna teadmiste kasutamine nõuandetöös A.2.11 Kalanduse valdkonna teadmiste kasutamine nõuandetöös 1. Strateegilise äriplaani koostamise nõustamine. A.2.12 Keskkonnakaitse ja loodushoiu valdkonna teadmiste kasutamine nõuandetöös A.2.13 Kogukonna arengu valdkonna teadmiste kasutamine nõuandetöös A.2.14 Maamajanduse valdkonna teadmiste kasutamine nõuandetöös 1. Ettevõtte analüüsimine. 2. Finantsnäitajate analüüsimine. A.2.15 Maaparanduse valdkonna teadmiste kasutamine nõuandetöös A.2.16 Mesinduse valdkonna teadmiste kasutamine nõuandetöös A.2.17 Metsanduse valdkonna teadmiste kasutamine nõuandetöös A.2.18 Toiduainete (aia-, põllu- ja metsasaaduste ning jookide, kala-, liha-, pagari- või piimatoodete) väiketöötlemise valdkonna teadmiste kasutamine nõuandetöös 1. Tehnoloogiliste arvutuste ja skeemide koostamine. 2. Kliendi nõustamine ja juhendamine kliendi valitud tegevuse või lahenduse elluviimisel. A.2.19 Vesiviljeluse valdkonna teadmiste kasutamine nõuandetöös 1. Strateegilise äriplaani koostamise nõustamine. Konsulendi töö on enamasti hooajaline, mitmekesine ja rohkele suhtlemisele ning inimsuhetele tuginev. Konsulendi enamlevinud töövahenditeks on erialane kirjandus ja andmekogud, infotehnoloogiline riist- ja tarkvara ning spetsialiseerumise valdkonnaga seotud seadmed. Konsulendina töötamine eeldab eetilisust, usaldusväärsust, suhtlemisvalmidust, analüüsi- ja üldistusvõimet, pingetaluvust, iseseisvust, majandusalaste teadmiste rakendamise oskust ja inimesi väärtustavat hoiakut. Vajalikud on avatus uutele ideedele, vastutus-, kohanemis- ja koostöövõime ning täpsus ja kohusetunne. 5. taseme konsulentidel on tavapäraselt erialane kõrg- või kutseharidus või on läbitud kutsealane õpe, mis võib toimuda täienduskoolitustel. Oluline osa ettevalmistusest on spetsialiseerumise valdkonnas töötades omandatud kogemus. Konsulent, nõustaja. See kutse moodustub kohustuslikest, läbivast ja spetsialiseerumisega seotud kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.5, läbiva kompetentsi B.2.20 ja spetsialiseerumisega seotud kompetentside tõendamine vastavalt: Aianduse konsulent, tase 5 - kompetents B.2.6 Aianduslike põllumajandustehnoloogiate konsulent, tase 5 - kompetents B.2.7 Loomakasvatuslike põllumajandustehnoloogiate konsulent, tase 5 - kompetents B.2.7 Taimekasvatuslike põllumajandustehnoloogiate konsulent, tase 5 - kompetents B.2.7 Hobusekasvatuse konsulent, tase 5 - kompetents B.2.8 Kitsekasvatuse konsulent, tase 5 - kompetents B.2.8 Lambakasvatuse konsulent, tase 5 - kompetents B.2.8 Linnukasvatuse konsulent, tase 5 - kompetents B.2.8 Mittetraditsioonilise loomakasvatuse konsulent, tase 5 - kompetents B.2.8 Seakasvatuse konsulent, tase 5 - kompetents B.2.8 Veisekasvatuse konsulent, tase 5 - kompetents B.2.8 Taimekasvatuse konsulent, tase 5 - kompetents B.2.9 Põllumajanduslike ehitiste konsulent, tase 5 - kompetents B.2.10 Kalanduse konsulent, tase 5 - kompetents B.2.11 Keskkonnakaitse ja loodushoiu konsulent, tase 5 - kompetents B.2.12 Kogukonna arengu konsulent, tase 5 - kompetents B.2.13 Maamajanduse konsulent, tase 5 - kompetents B.2.14 Maaparanduse konsulent, tase 5 - kompetents B.2.15 Mesinduse konsulent, tase 5 - kompetents B.2.16 Metsanduse konsulent, tase 5 - kompetents B.2.17 Aia-, põllu- ja metsasaaduste väiketöötlemise konsulent, tase 5 - kompetents B.2.18 Jookide väiketöötlemise konsulent, tase 5 - kompetents B.2.18 Kalatoodete väiketöötlemise konsulent, tase 5 - kompetents B.2.18 Lihatoodete väiketöötlemise konsulent, tase 5 - kompetents B.2.18 Pagaritoodete väiketöötlemise konsulent, tase 5 - kompetents B.2.18 Piimatoodete väiketöötlemise konsulent, tase 5 - kompetents B.2.18 Vesiviljeluse konsulent, tase 5 - kompetents B.2.19 Kliendisuhete kujundamine 5 Andmete ja teabe kogumine ning analüüsimine 5 Kliendi nõustamine ja juhendamine 5 Koostöö korraldamine 5 Konsulendi enda tegevuse kavandamine, kvaliteedi hindamine ja kutsealase võimekuse arendamine 5 Spetsialiseerumisega seotud kompetentsid tõendatakse vastavalt: Aianduse konsulent, tase 5 - kompetents B.2.6 Aianduslike põllumajandustehnoloogiate konsulent, tase 5 - kompetents B.2.7 Loomakasvatuslike põllumajandustehnoloogiate konsulent, tase 5 - kompetents B.2.7 Taimekasvatuslike põllumajandustehnoloogiate konsulent, tase 5 - kompetents B.2.7 Hobusekasvatuse konsulent, tase 5 - kompetents B.2.8 Kitsekasvatuse konsulent, tase 5 - kompetents B.2.8 Lambakasvatuse konsulent, tase 5 - kompetents B.2.8 Linnukasvatuse konsulent, tase 5 - kompetents B.2.8 Mittetraditsioonilise loomakasvatuse konsulent, tase 5 - kompetents B.2.8 Seakasvatuse konsulent, tase 5 - kompetents B.2.8 Veisekasvatuse konsulent, tase 5 - kompetents B.2.8 Taimekasvatuse konsulent, tase 5 - kompetents B.2.9 Põllumajanduslike ehitiste konsulent, tase 5 - kompetents B.2.10 Kalanduse konsulent, tase 5 - kompetents B.2.11 Keskkonnakaitse ja loodushoiu konsulent, tase 5 - kompetents B.2.12 Kogukonna arengu konsulent, tase 5 - kompetents B.2.13 Maamajanduse konsulent, tase 5 - kompetents B.2.14 Maaparanduse konsulent, tase 5 - kompetents B.2.15 Mesinduse konsulent, tase 5 - kompetents B.2.16 Metsanduse konsulent, tase 5 - kompetents B.2.17 Aia-, põllu- ja metsasaaduste väiketöötlemise konsulent, tase 5 - kompetents B.2.18 Jookide väiketöötlemise konsulent, tase 5 - kompetents B.2.18 Kalatoodete väiketöötlemise konsulent, tase 5 - kompetents B.2.18 Lihatoodete väiketöötlemise konsulent, tase 5 - kompetents B.2.18 Pagaritoodete väiketöötlemise konsulent, tase 5 - kompetents B.2.18 Piimatoodete väiketöötlemise konsulent, tase 5 - kompetents B.2.18 Vesiviljeluse konsulent, tase 5 - kompetents B.2.19 Konsulendi kutset läbiv kompetents 5 Konsulent, tase 6 Rural Advisor, level 6 9 Konsulent V (versioon 1) Konsulent V (versioon 2) Konsulent V (versioon 3) Konsulent V (versioon 4) Konsulent V (versioon 5) Konsulent V (versioon 6) Konsulent, tase 6 (versioon 10) Konsulent, tase 6 (versioon 7) Konsulent, tase 6 (versioon 8) Aia-, põllu- ja metsasaaduste väiketöötlemise konsulent, tase 6 Aianduse konsulent, tase 6 Aianduslike põllumajandustehnoloogiate konsulent, tase 6 Hobusekasvatuse konsulent, tase 6 Jookide väiketöötlemise konsulent, tase 6 Juhtimise konsulent, tase 6 Kalanduse konsulent, tase 6 Kalatoodete väiketöötlemise konsulent, tase 6 Keskkonnakaitse ja loodushoiu konsulent, tase 6 Kitsekasvatuse konsulent, tase 6 Kogukonna arengu konsulent, tase 6 Lambakasvatuse konsulent, tase 6 Lihatoodete väiketöötlemise konsulent, tase 6 Linnukasvatuse konsulent, tase 6 Loomakasvatuslike põllumajandustehnoloogiate konsulent, tase 6 Maamajanduse konsulent, tase 6 Maaparanduse konsulent, tase 6 Mesinduse konsulent, tase 6 Metsanduse konsulent, tase 6 Mittetraditsioonilise loomakasvatuse konsulent, tase 6 Pagaritoodete väiketöötlemise konsulent, tase 6 Piimatoodete väiketöötlemise konsulent, tase 6 Põllumajanduslike ehitiste konsulent, tase 6 Seakasvatuse konsulent, tase 6 Taimekasvatuse konsulent, tase 6 Taimekasvatuslike põllumajandustehnoloogiate konsulent, tase 6 Veisekasvatuse konsulent, tase 6 Vesiviljeluse konsulent, tase 6 Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Põllu- ja maamajanduslik nõustamine Konsulent 9 2017-12-17 2017-12-17 2022-12-16 6 6 2132 Põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse nõuandjad 0413 Juhtimine ja haldus 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Konsulendi kutse-eetika Kutsealaga seotud mõisted Ann Riisenberg Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Leho Verk Maaelu Edendamise Sihtasutus Merry Aart Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Ülar Loolaid Eesti Konsulentide Ühing Ülle Läll SA Erametsakeskus Maret Prits Eesti Maaülikool Hanna Kreen Maaeluministeerium Ene Sarapuu MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant Rutt Tõnurist Maamajanduse Infokeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Konsulendi töö peaeesmärgiks on anda kliendile põllu-, metsa- ja muud maamajanduse alast nõu. Lähtuvalt oma spetsialiseerumise valdkonnast edastab konsulent kliendile korrastatud teabe ja juhendab klienti, arvestades kliendi vajadusi, soove, võimalusi ning piiranguid. Konsulent järgib konsulentide kutse-eetikat (vt lisa 1). Konsulent on kursis nõuandesüsteemiga, majanduskeskkonna suundumustega ning nende mõjuga Eesti maamajandusele. Konsulent, tase 6 on kogemusega konsulent, kes nõustab kliente ja klientide gruppe, kasutades sobivaid nõuandemeetodeid. Ta planeerib ja korraldab nõuandealast- ja koolitustegevust ning koolitab kliente. A.2.1 Kliendisuhete kujundamine 1. Kliendisuhete loomine ja hoidmine. 2. Klientide informeerimine. 3. Kliendi soovide, vajaduste, võimaluste ja piirangute selgitamine. A.2.2 Andmete ja teabe kogumine ning analüüsimine 1. Võimalike lahenduste tutvustamine ja põhjendamine. 2. Kliendi juhendamine valitud lahenduse elluviimisel. 3. Tagasiside kogumine ja analüüsimine. A.2.3 Kliendi nõustamine ja juhendamine 1. Võimalike lahenduste tutvustamine ja põhjendamine 2. Kliendi juhendamine valitud lahenduse elluviimisel A.2.4 Koostöö korraldamine 1. Ühistegevuse toetamine 2. Arutelu korraldamine 3. Koolituse korraldamine ja koolitamine 4. Võrgustike töös osalemine 5. Konsulentide koostöö A.2.5 Konsulendi enda tegevuse kavandamine, kvaliteedi hindamine ja kutsealase võimekuse arendamine 1. Nõuandetöö tulemuslikkuse ja kvaliteedi hindamine 2. Konsulendi kutsealane arendamine A.2.6 Arendus-, loome- ja teadustegevus 1. Nõuandetoodete ja töövahendite väljatöötamine 2. Erialase teabematerjali koostamine 3. Koostöö teadus- ja arendustegevuses A.2.7 Aianduse valdkonna teadmiste kasutamine nõuandetöös A.2.8 Aianduslike, loomakasvatuslike või taimekasvatuslike põllumajandustehnoloogiate valdkonna teadmiste kasutamine nõuandetöös A.2.9 Hobuse-, kitse-, lamba-, linnu-, mittetraditsiooniliste loomade või lindude, sea- või veisekasvatuse valdkonna teadmiste kasutamine nõuandetöös A.2.10 Taimekasvatuse (teravilja-, kaunvilja-, kartuli-, sööda- või õlikultuuride kasvatus, rohumaaviljelus) valdkonna teadmiste kasutamine nõuandetöös A.2.11 Põllumajanduslike (taimekasvatuslike, loomakasvatuslike ja aianduslike) ehitiste valdkonna teadmiste kasutamine nõuandetöös A.2.12 Juhtimise valdkonna teadmiste kasutamine nõuandetöös 1. Kliendi nõustamine ja juhendamine ettevõtte terviklikul juhtimisel, töö planeerimisel ja organiseerimisel. A.2.13 Kalanduse valdkonna teadmiste kasutamine nõuandetöös 1. Strateegilise äriplaani koostamise nõustamine. A.2.14 Keskkonnakaitse ja loodushoiu valdkonna teadmiste kasutamine nõuandetöös A.2.15 Kogukonna arengu valdkonna teadmiste kasutamine nõuandetöös A.2.16 Maamajanduse valdkonna teadmiste kasutamine nõuandetöös 1. Ettevõtte analüüsimine. 2. Finantsnäitajate analüüsimine. A.2.17 Maaparanduse valdkonna teadmiste kasutamine nõuandetöös A.2.18 Mesinduse valdkonna teadmiste kasutamine nõuandetöös A.2.19 Metsanduse valdkonna teadmiste kasutamine nõuandetöös A.2.20 Toiduainete (aia-, põllu- ja metsasaaduste ning jookide, kala-, liha-, pagari- või piimatoodete) väiketöötlemise valdkonna teadmiste kasutamine nõuandetöös 1. Tehnoloogiliste arvutuste ja skeemide koostamine. 2. Kliendi nõustamine ja juhendamine kliendi valitud tegevuse või lahenduse elluviimisel. A.2.21 Vesiviljeluse valdkonna teadmiste kasutamine nõuandetöös 1. Strateegilise äriplaani koostamise nõustamine. Konsulendi töö on enamasti hooajaline, mitmekesine ja rohkele suhtlemisele ning inimsuhetele tuginev. Konsulendi enamlevinud töövahenditeks on erialane kirjandus ja andmekogud, bürootarbed, transpordi- ja sidevahendid, infotehnoloogiline riist- ja tarkvara ning spetsialiseerumise valdkonnaga seotud seadmed. Konsulendina töötamine eeldab eetilisust, usaldusväärsust, suhtlemisvalmidust, analüüsi- ja üldistusvõimet, pingetaluvust, iseseisvust, majandusalaste teadmiste rakendamise oskus ja inimesi väärtustavat hoiakut. Vajalikud on avatus uutele ideedele, vastutus-, kohanemis- ja koostöövõime ning täpsus ja kohusetunne. 6. taseme konsulentidel on tavapäraselt erialane kõrgharidus. Oluline osa ettevalmistusest on spetsialiseerumise valdkonnas töötades omandatud kogemused. Konsulent, nõustaja. See kutse moodustub kohustuslikest, läbivast ja spetsialiseerumisega seotud kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.6, läbiva kompetentsi B.2.21 ja spetsialiseerumisega seotud kompetentside tõendamine vastavalt: Aianduse konsulent, tase 6 - kompetents B.2.7 Aianduslike põllumajandustehnoloogiate konsulent, tase 6 - kompetents B.2.8 Loomakasvatuslike põllumajandustehnoloogiate konsulent, tase 6 - kompetents B.2.8 Taimekasvatuslike põllumajandustehnoloogiate konsulent, tase 6 - kompetents B.2.8 Hobusekasvatuse konsulent, tase 6 - kompetents B.2.9 Kitsekasvatuse konsulent, tase 6 - kompetents B.2.9 Lambakasvatuse konsulent, tase 6 - kompetents B.2.9 Linnukasvatuse konsulent, tase 6 - kompetents B.2.9 Mittetraditsioonilise loomakasvatuse konsulent, tase 6 - kompetents B.2.9 Seakasvatuse konsulent, tase 6 - kompetents B.2.9 Veisekasvatuse konsulent, tase 6 - kompetents B.2.9 Taimekasvatuse konsulent, tase 6 - kompetents B.2.10 Põllumajanduslike ehitiste konsulent, tase 6 - kompetents B.2.11 Juhtimise konsulent, tase 6 - kompetents B.2.12 Kalanduse konsulent, tase 6 - kompetents B.2.13 Keskkonnakaitse ja loodushoiu konsulent, tase 6 - kompetents B.2.14 Kogukonna arengu konsulent, tase 6 - kompetents B.2.15 Maamajanduse konsulent, tase 6 - kompetents B.2.16 Maaparanduse konsulent, tase 6 - kompetents B.2.17 Mesinduse konsulent, tase 6 - kompetents B.2.18 Metsanduse konsulent, tase 6 - kompetents B.2.19 Aia-, põllu- ja metsasaaduste väiketöötlemise konsulent, tase 6 - kompetents B.2.20 Jookide väiketöötlemise konsulent, tase 6 - kompetents B.2.20 Kalatoodete väiketöötlemise konsulent, tase 6 - kompetents B.2.20 Lihatoodete väiketöötlemise konsulent, tase 6 - kompetents B.2.20 Pagaritoodete väiketöötlemise konsulent, tase 6 - kompetents B.2.20 Piimatoodete väiketöötlemise konsulent, tase 6 - kompetents B.2.20 Vesiviljeluse konsulent, tase 6 - kompetents B.2.21 Kliendisuhete kujundamine 6 Andmete ja teabe kogumine ning analüüsimine 6 Kliendi nõustamine ja juhendamine 6 Koostöö korraldamine 6 Konsulendi enda tegevuse kavandamine, kvaliteedi hindamine ja kutsealase võimekuse arendamine 6 Arendus-, loome- ja teadustegevus 6 Spetsialiseerumisega seotud kompetentsid tõendatakse vastavalt: Aianduse konsulent, tase 6 - kompetents B.2.7 Aianduslike põllumajandustehnoloogiate konsulent, tase 6 - kompetents B.2.8 Loomakasvatuslike põllumajandustehnoloogiate konsulent, tase 6 - kompetents B.2.8 Taimekasvatuslike põllumajandustehnoloogiate konsulent, tase 6 - kompetents B.2.8 Hobusekasvatuse konsulent, tase 6 - kompetents B.2.9 Kitsekasvatuse konsulent, tase 6 - kompetents B.2.9 Lambakasvatuse konsulent, tase 6 - kompetents B.2.9 Linnukasvatuse konsulent, tase 6 - kompetents B.2.9 Mittetraditsioonilise loomakasvatuse konsulent, tase 6 - kompetents B.2.9 Seakasvatuse konsulent, tase 6 - kompetents B.2.9 Veisekasvatuse konsulent, tase 6 - kompetents B.2.9 Taimekasvatuse konsulent, tase 6 - kompetents B.2.10 Põllumajanduslike ehitiste konsulent, tase 6 - kompetents B.2.11 Juhtimise konsulent, tase 6 - kompetents B.2.12 Kalanduse konsulent, tase 6 - kompetents B.2.13 Keskkonnakaitse ja loodushoiu konsulent, tase 6 - kompetents B.2.14 Kogukonna arengu konsulent, tase 6 - kompetents B.2.15 Maamajanduse konsulent, tase 6 - kompetents B.2.16 Maaparanduse konsulent, tase 6 - kompetents B.2.17 Mesinduse konsulent, tase 6 - kompetents B.2.18 Metsanduse konsulent, tase 6 - kompetents B.2.19 Aia-, põllu- ja metsasaaduste väiketöötlemise konsulent, tase 6 - kompetents B.2.20 Jookide väiketöötlemise konsulent, tase 6 - kompetents B.2.20 Kalatoodete väiketöötlemise konsulent, tase 6 - kompetents B.2.20 Lihatoodete väiketöötlemise konsulent, tase 6 - kompetents B.2.20 Pagaritoodete väiketöötlemise konsulent, tase 6 - kompetents B.2.20 Piimatoodete väiketöötlemise konsulent, tase 6 - kompetents B.2.20 Vesiviljeluse konsulent, tase 6 - kompetents B.2.21 Konsulendi kutset läbiv kompetents 5 Konsulent, tase 7 Rural Advisor, level 7 2 Konsulent, tase 7 (versioon 1) Konsulent, tase 7 (versioon 3) Aia-, põllu- ja metsasaaduste väiketöötlemise konsulent, tase 7 Aianduse konsulent, tase 7 Aianduslike põllumajandustehnoloogiate konsulent, tase 7 Hobusekasvatuse konsulent, tase 7 Jookide väiketöötlemise konsulent, tase 7 Juhtimise konsulent, tase 7 Kalanduse konsulent, tase 7 Kalatoodete väiketöötlemise konsulent, tase 7 Keskkonnakaitse ja loodushoiu konsulent, tase 7 Kitsekasvatuse konsulent, tase 7 Kogukonna arengu konsulent, tase 7 Lambakasvatuse konsulent, tase 7 Lihatoodete väiketöötlemise konsulent, tase 7 Linnukasvatuse konsulent, tase 7 Loomakasvatuslike põllumajandustehnoloogiate konsulent, tase 7 Maamajanduse konsulent, tase 7 Maaparanduse konsulent, tase 7 Mesinduse konsulent, tase 7 Metsanduse konsulent, tase 7 Mittetraditsioonilise loomakasvatuse konsulent, tase 7 Pagaritoodete väiketöötlemise konsulent, tase 7 Piimatoodete väiketöötlemise konsulent, tase 7 Põllumajanduslike ehitiste konsulent, tase 7 Seakasvatuse konsulent, tase 7 Taimekasvatuse konsulent, tase 7 Taimekasvatuslike põllumajandustehnoloogiate konsulent, tase 7 Veisekasvatuse konsulent, tase 7 Vesiviljeluse konsulent, tase 7 Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Põllu- ja maamajanduslik nõustamine Konsulent 9 2017-12-17 2017-12-17 2022-12-16 7 7 2132 Põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse nõuandjad 0413 Juhtimine ja haldus 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Konsulendi kutse-eetika Kutsealaga seotud mõisted Keelte oskustasemete kirjeldused Ann Riisenberg Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Leho Verk Maaelu Edendamise Sihtasutus Merry Aart Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Ülar Loolaid Eesti Konsulentide Ühing Ülle Läll SA Erametsakeskus Maret Prits Eesti Maaülikool Hanna Kreen Maaeluministeerium Ene Sarapuu MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant Rutt Tõnurist Maamajanduse Infokeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Konsulendi töö peaeesmärgiks on anda kliendile põllu-, metsa- ja muud maamajanduse alast nõu. Lähtuvalt oma spetsialiseerumise valdkonnast edastab konsulent kliendile korrastatud teabe ja juhendab klienti, arvestades kliendi vajadusi, soove, võimalusi ning piiranguid. Konsulent järgib konsulentide kutse-eetikat (vt lisa 1). Konsulent on kursis nõuandesüsteemiga, majanduskeskkonna suundumustega ning nende mõjuga Eesti maamajandusele. Konsulent, tase 7 on kogemusega konsulent, kes nõustab erineva suurusega kliente ja klientide gruppe, kasutades sobivaid nõuandemeetodeid. Ta planeerib ja korraldab nõuandealast- ja koolitustegevust ning koolitab kliente. 7. taseme konsulent osaleb nõuandesüsteemi arendamises ja juhendab praktikante. Ta planeerib ja korraldab tööd organisatsioonide ja võrgustikega ning suunab mõtlemisprotsesse. A.2.1 Kliendisuhete kujundamine 1. Kliendisuhete loomine ja hoidmine. 2. Klientide informeerimine. 3. Kliendi soovide, vajaduste, võimaluste ja piirangute selgitamine. A.2.2 Andmete ja teabe kogumine ning analüüsimine 1. Võimalike lahenduste tutvustamine ja põhjendamine. 2. Kliendi juhendamine valitud lahenduse elluviimisel. 3. Tagasiside kogumine ja analüüsimine. A.2.3 Kliendi nõustamine ja juhendamine 1. Võimalike lahenduste tutvustamine ja põhjendamine 2. Kliendi juhendamine valitud lahenduse elluviimisel A.2.4 Koostöö korraldamine 1. Ühistegevuse toetamine 2. Arutelu korraldamine 3. Koolituse korraldamine ja koolitamine 4. Võrgustike töös osalemine 5. Töögruppide algatamine 6. Konsulentide koostöö A.2.5 Konsulendi enda tegevuse kavandamine, kvaliteedi hindamine ja kutsealase võimekuse arendamine 1. Nõuandetöö tulemuslikkuse ja kvaliteedi hindamine 2. Konsulendi kutsealane arendamine A.2.6 Arendus-, loome- ja teadustegevus 1. Nõuandetoodete ja töövahendite väljatöötamine 2. Erialase teabematerjali koostamine 3. Konsulendi ja nõustamispraktika juhendamine 4. Koostöö teadus- ja arendustegevuses A.2.7 Aianduse valdkonna teadmiste kasutamine nõuandetöös A.2.8 Aianduslike, loomakasvatuslike või taimekasvatuslike põllumajandustehnoloogiate valdkonna teadmiste kasutamine nõuandetöös A.2.9 Hobuse-, kitse-, lamba-, linnu-, mittetraditsiooniliste loomade või lindude, sea- või veisekasvatuse valdkonna teadmiste kasutamine nõuandetöös A.2.10 Taimekasvatuse (teravilja-, kaunvilja-, kartuli-, sööda- või õlikultuuride kasvatus, rohumaaviljelus) valdkonna teadmiste kasutamine nõuandetöös A.2.11 Põllumajanduslike (taimekasvatuslike, loomakasvatuslike ja aianduslike) ehitiste valdkonna teadmiste kasutamine nõuandetöös A.2.12 Juhtimise valdkonna teadmiste kasutamine nõuandetöös 1. Kliendi nõustamine ja juhendamine ettevõtte terviklikul juhtimisel, töö planeerimisel ja organiseerimisel. A.2.13 Kalanduse valdkonna teadmiste kasutamine nõuandetöös 1. Strateegilise äriplaani koostamise nõustamine. A.2.14 Keskkonnakaitse ja loodushoiu valdkonna teadmiste kasutamine nõuandetöös A.2.15 Kogukonna arengu valdkonna teadmiste kasutamine nõuandetöös A.2.16 Maamajanduse valdkonna teadmiste kasutamine nõuandetöös 1. Ettevõtte analüüsimine. 2. Finantsnäitajate analüüsimine. A.2.17 Maaparanduse valdkonna teadmiste kasutamine nõuandetöös A.2.18 Mesinduse valdkonna teadmiste kasutamine nõuandetöös A.2.19 Metsanduse valdkonna teadmiste kasutamine nõuandetöös A.2.20 Toiduainete (aia-, põllu- ja metsasaaduste ning jookide, kala-, liha-, pagari- või piimatoodete) väiketöötlemise valdkonna teadmiste kasutamine nõuandetöös 1. Tehnoloogiliste arvutuste ja skeemide koostamine. 2. Kliendi nõustamine ja juhendamine kliendi valitud tegevuse või lahenduse elluviimisel. A.2.21 Vesiviljeluse valdkonna teadmiste kasutamine nõuandetöös 1. Strateegilise äriplaani koostamise nõustamine. Konsulendi töö on enamasti hooajaline, mitmekesine ja rohkele suhtlemisele ning inimsuhetele tuginev. Konsulendi enamlevinud töövahenditeks on erialane kirjandus ja andmekogud, bürootarbed, transpordi- ja sidevahendid, infotehnoloogiline riist- ja tarkvara ning spetsialiseerumise valdkonnaga seotud seadmed. Konsulendina töötamine eeldab eetilisust, usaldusväärsust, suhtlemisvalmidust, analüüsi-, ja üldistusvõimet, pingetaluvust, iseseisvust, majandusalaste teadmiste rakendamise oskust ja inimesi väärtustavat hoiakut. Vajalikud on avatus uutele ideedele, vastutus-, kohanemis- ja koostöövõime ning täpsus ja kohusetunne. 7. taseme konsulentidel on tavapäraselt erialane kõrgharidus (magistritase või sellega võrdsustatud haridus). Oluline osa ettevalmistusest on spetsialiseerumise valdkonnas töötades omandatud kogemused. Konsulent, nõustaja, ekspert. See kutse moodustub kohustuslikest, läbivast ja spetsialiseerumisega seotud kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.6, läbiva kompetentsi B.2.22 ja spetsialiseerumisega seotud kompetentside tõendamine vastavalt: Aianduse konsulent, tase 7 - kompetents B.2.7 Aianduslike põllumajandustehnoloogiate konsulent, tase 7 - kompetents B.2.8 Loomakasvatuslike põllumajandustehnoloogiate konsulent, tase 7 - kompetents B.2.8 Taimekasvatuslike põllumajandustehnoloogiate konsulent, tase 7 - kompetents B.2.8 Hobusekasvatuse konsulent, tase 7 - kompetents B.2.9 Kitsekasvatuse konsulent, tase 7 - kompetents B.2.9 Lambakasvatuse konsulent, tase 7 - kompetents B.2.9 Linnukasvatuse konsulent, tase 7 - kompetents B.2.9 Mittetraditsioonilise loomakasvatuse konsulent, tase 7 - kompetents B.2.9 Seakasvatuse konsulent, tase 7 - kompetents B.2.9 Veisekasvatuse konsulent, tase 7 - kompetents B.2.9 Taimekasvatuse konsulent, tase 7 - kompetents B.2.10 Põllumajanduslike ehitiste konsulent, tase 7 - kompetents B.2.11 Juhtimise konsulent, tase 7 - kompetents B.2.12 Kalanduse konsulent, tase 7 - kompetents B.2.13 Keskkonnakaitse ja loodushoiu konsulent, tase 7 - kompetents B.2.14 Kogukonna arengu konsulent, tase 7 - kompetents B.2.15 Maamajanduse konsulent, tase 7 - kompetents B.2.16 Maaparanduse konsulent, tase 7 - kompetents B.2.17 Mesinduse konsulent, tase 7 - kompetents B.2.18 Metsanduse konsulent, tase 7 - kompetents B.2.19 Aia-, põllu- ja metsasaaduste väiketöötlemise konsulent, tase 7 - kompetents B.2.20 Jookide väiketöötlemise konsulent, tase 7 - kompetents B.2.20 Kalatoodete väiketöötlemise konsulent, tase 7 - kompetents B.2.20 Lihatoodete väiketöötlemise konsulent, tase 7 - kompetents B.2.20 Pagaritoodete väiketöötlemise konsulent, tase 7 - kompetents B.2.20 Piimatoodete väiketöötlemise konsulent, tase 7 - kompetents B.2.20 Vesiviljeluse konsulent, tase 7 - kompetents B.2.21 Kliendisuhete kujundamine 6 Andmete ja teabe kogumine ning analüüsimine 7 Kliendi nõustamine ja juhendamine 7 Koostöö korraldamine 7 Konsulendi enda tegevuse kavandamine, kvaliteedi hindamine ja kutsealase võimekuse arendamine 7 Arendus-, loome- ja teadustegevus 7 Spetsialiseerumisega seotud kompetentsid tõendatakse vastavalt: Aianduse konsulent, tase 7 - kompetents B.2.7 Aianduslike põllumajandustehnoloogiate konsulent, tase 7 - kompetents B.2.8 Loomakasvatuslike põllumajandustehnoloogiate konsulent, tase 7 - kompetents B.2.8 Taimekasvatuslike põllumajandustehnoloogiate konsulent, tase 7 - kompetents B.2.8 Hobusekasvatuse konsulent, tase 7 - kompetents B.2.9 Kitsekasvatuse konsulent, tase 7 - kompetents B.2.9 Lambakasvatuse konsulent, tase 7 - kompetents B.2.9 Linnukasvatuse konsulent, tase 7 - kompetents B.2.9 Mittetraditsioonilise loomakasvatuse konsulent, tase 7 - kompetents B.2.9 Seakasvatuse konsulent, tase 7 - kompetents B.2.9 Veisekasvatuse konsulent, tase 7 - kompetents B.2.9 Taimekasvatuse konsulent, tase 7 - kompetents B.2.10 Põllumajanduslike ehitiste konsulent, tase 7 - kompetents B.2.11 Juhtimise konsulent, tase 7 - kompetents B.2.12 Kalanduse konsulent, tase 7 - kompetents B.2.13 Keskkonnakaitse ja loodushoiu konsulent, tase 7 - kompetents B.2.14 Kogukonna arengu konsulent, tase 7 - kompetents B.2.15 Maamajanduse konsulent, tase 7 - kompetents B.2.16 Maaparanduse konsulent, tase 7 - kompetents B.2.17 Mesinduse konsulent, tase 7 - kompetents B.2.18 Metsanduse konsulent, tase 7 - kompetents B.2.19 Aia-, põllu- ja metsasaaduste väiketöötlemise konsulent, tase 7 - kompetents B.2.20 Jookide väiketöötlemise konsulent, tase 7 - kompetents B.2.20 Kalatoodete väiketöötlemise konsulent, tase 7 - kompetents B.2.20 Lihatoodete väiketöötlemise konsulent, tase 7 - kompetents B.2.20 Pagaritoodete väiketöötlemise konsulent, tase 7 - kompetents B.2.20 Piimatoodete väiketöötlemise konsulent, tase 7 - kompetents B.2.20 Vesiviljeluse konsulent, tase 7 - kompetents B.2.21 Konsulendi kutset läbiv kompetents 5 Roboti operaator, tase 4 Robot operator, level 4 1 Roboti operaator, tase 4 (versioon 2) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Robootika Robotitehnik 8 2018-01-16 2018-01-16 2022-11-15 4 4 3139 Tööstuse protsessijuhtimistehnikud, mujal liigitamata 0715 Mehaanika ja metallitöö 32 Muu tootmine Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Jüri Riives Masinatööstuse Liit, TTÜ Henri Tabri Aider OÜ Eduard Brindfeldt Tallinna Töösturhariduskekus Leho Kuusk ABB Karl Raba JOT Automation Frid Kaljas Festo OY Ab Eesti Vello Vainola Kristo Vaher Tallinna Tehnikakõrgkool Martinš Sarkans TTÜ, Norcar Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Roboti operaator, tase 4 töö on tagada robotite tehniline korrasolek, oskuslik kasutamine ja ohutus. Roboti operaator käsitseb tööstuse (nt masina-, keemia-, elektroonika-, toiduainetetööstus) ja logistika valdkondade roboteid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) jt tehnoloogilisi lahendusi kasutades. Tööülesanded hõlmavad kommunikatsioonitehnika ja tehnovõrkude kasutamist, ajami- ja andurtehnikatöid, robotite töö jälgimist, käitamist ja hooldust ning programmidesse muudatuste tegemist. Töö robotitega eeldab laiemat kutseoskuste spektrit, kuna robootikatööd seonduvad mehhatroonikaseadmete paigaldamise, häälestamise ja testimisega. Roboti operaator töötab iseseisvalt ja meeskonnas ning on valmis täitma tööülesandeid muutuvates olukordades. 4. taseme roboti operaatori kutses eristatakse universaalseid robootika ja IKT kompetentse, mida saab kasutada teiste kutsealade (nt teenindus ja olme) robotitega opereerimisel. Robootika ja IKT universaalsed kompetentsid, tase 4: - Programmeerimine - Robotite käit ja hooldus - Robotite tööprotsesside jälgimine - IKT kompetentside kasutamine Lähedased kutsed: Mehhatroonik, tase 4 Robotitehnik, tase 5 Plastitöötluse seadistaja, tase 4 A.2.1 Robotite programmeerimine 1. Robotiprogrammide koostamine ja korrigeerimine 2. Programmiversiooni haldus A.2.2 Andurtehnika tööd 1. Andurite paigaldamine ja käitamine 2. Vea tuvastamine ja kõrvaldamine ning testimine A.2.3 Ajamitehnika tööd 1. Ajamite käitamine 2. Vea tuvastamine A.2.4 Kommunikatsioonitehnika ja tehnovõrkude kasutamine 1. Roboti ühendamine kommunikatsiooni- ja tehnovõrkudega 2. Tööstuslike sidevõrkude kasutamine 3. Tööstuslike tööväljavõrkude kasutamine A.2.5 Roboti käit ja hooldus 1. Seadistamine, häälestamine ja kalibreerimine 2. Vigade kõrvaldamine 3. Tehnohoolduse läbiviimine A.2.6 Roboti tööprotsesside jälgimine 1. Tööprotsesside regulaarne jälgimine. 2. Toodangu kvaliteedi ja mahu jälgimine. 3. Kontrollmõõtmine A.2.7 Dokumenteerimine 1. Toodanguaruannete koostamine 2. Kontrolli- ja hooldustoimingute dokumenteerimine Töö võib toimuda vahetustega ja töögraafiku alusel nii siseruumides kui ka väliskeskkonnas. Töö võib olla pingeline ja periooditi kiire tempoga. Tööülesanded on vahelduvad ja nende täitmine võib põhjustada sundasendist tingitud vaevusi. Töötamine liikuvate seadmetega nõuab ohutusnõuete ranget täitmist. IKT vahendid (arvuti, juhtpult jm) koos spetsiaaltarkvaraga; elektrilised mõõteriistad (multimeeter, signaalianalüsaator, signaaligeneraator, ossilloskoop jms); käsimõõtevahendid (nihik, joonlaud, mõõdulint, erinevad kaliibrid, jms); käsitöövahendid (kruvikeeraja, näpitsad, pintsetid, juhtmelõikur, kaabliühenduste koostamise erivahendid, jootekolb, jms); elektrilised tööriistad (elektriline kruvikeeraja, trell, jms). Roboti operaatori töö eeldab matemaatilis-loogilist võimekust ja analüüsioskust, süsteemset mõtlemist, kontsentreerumisvõimet, käelist tegevust ja visuaalset mälu. Töö eeldab liigutuste täpsust, koordinatsiooni, kohanemisvõimet. Olulised on korrektsus, täpsus, õppimisvõime ja vastutustundlikkus ning koostööoskus. 4. taseme roboti operaator omandab kutseoskused kutseõppeasutuses või töökohal õppides (sh erialaseid koolituskursusi läbides). Roboti operaator, robotitehnik Kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud (B.2.1 – B.2.7) ja läbivad (B.2.8-B.2.12) kompetentsid. Programmeerimine 4 Anduritehnika tööd 4 Ajamitehnika tööd 4 Kommunikatsioonitehnika ja tehnovõrkude kasutamine 4 Roboti käit ja hooldus 4 Roboti tööprotsessi jälgimine 4 Dokumenteerimine 4 Kutsealane tegevus 5 Koostöö ja suhtlemine 4 Keeleoskus 4 Arvuti kasutamine 4 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kompetentside kasutamine 4 Robotitehnik, tase 5 Robotic Technician, level 5 1 Robotitehnik, tase 5 (versioon 2) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Robootika Robotitehnik 8 2018-01-16 2018-01-16 2022-11-15 5 5 3119 Füüsika- ja tehnikateaduste tehnikud, mujal liigitamata 0715 Mehaanika ja metallitöö 32 Muu tootmine Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Jüri Riives Masinatööstuse Liit, TTÜ Henri Tabri Aider OÜ Eduard Brindfeldt Tallinna Töösturhariduskekus Leho Kuusk ABB Karl Raba JOT Automation Frid Kaljas Festo OY Ab Eesti Vello Vainola Kristo Vaher Tallinna Tehnikakõrgkool Martinš Sarkans TTÜ, Norcar Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Robotitehnik, tase 5 töö on tagada robotite tehniline korrasolek, oskuslik kasutamine ja ohutus. Robotitehnik, tase 5 käsitseb ja häälestab tööstuse (nt masina-, keemia-, elektroonika-, toiduainetetööstus) ja logistika valdkondade roboteid ja -süsteeme (edaspidi robotisüsteeme) info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) jt tehnoloogilisi lahendusi kasutades. Tööülesanded hõlmavad kommunikatsioonitehnika ja tehnovõrkude paigaldamist, ajami- ja andurtehnikatöid, robotisüsteemide töö jälgimist, käitamist ja hooldust ning programmeerimist. 5. taseme robotitehnik on omandanud 4. taseme roboti operaatori või mehhatrooniku kutseoskused. Ta on valmis juhtima ja juhendama roboti operaatorite tööd, vastutama meeskonna töötulemuse eest, nõustama kliente ning tegema koostööd elektrikute, automaatikute, tehnoloogide, IT- jt sidusvaldkondade spetsialistidega. 5. taseme robotitehniku kutses eristatakse universaalseid robootika ja IKT kompetentse, mida saab kasutada teiste kutsealade (nt teenindus ja olme) robotite ja -robotisüsteemidega opereerimisel. Robootika ja IKT universaalsed kompetentsid, tase 5: - Programmeerimine - Robotisüsteemide käit ja hooldus - Robotisüsteemide tööprotsesside jälgimine - IKT-alane tegevus Lähedased kutsed: Mehhatroonik, tase 5 Mehaanikainsener, tase 6 Robotitehnik, tase 4 Plastitöötluse seadistaja, tase 4 A.2.1 Robotite programmeerimine 1. Robotisüsteemide programmide koostamine ja optimeerimine 2. Programmiversiooni haldus A.2.2 Andurtehnika tööd 1. Andurite paigaldamine ja käitamine 2. Vea tuvastamine ja kõrvaldamine ning testimine A.2.3 Ajamitehnika tööd 1. Ajamite käitamine 2. Vea tuvastamine 3. Vea kõrvaldamine ning testimine A.2.4 Kommunikatsioonitehnika ja tehnovõrkude paigaldamine 1. Robotisüsteemide ühendamine kommunikatsiooni- ja tehnovõrkudega 2. Tööstuslike sidevõrkude paigaldamine 3. Tööstuslike tööväljavõrkude paigaldamine 4. Tööstuslike sidevõrkude häälestamine 5. Tööstuslike tööväljavõrkude häälestamine A.2.5 Robotisüsteemide käit ja hooldus 1. Seadistamine, häälestamine ja kalibreerimine 2. Vigade kõrvaldamine 3. Tehnohoolduse läbiviimine ja korraldamine A.2.6 Robotisüsteemide tööprotsesside jälgimine 1. Tööprotsesside regulaarne jälgimine. 2. Toodangu kvaliteedi ja mahu jälgimine. 3. Kontrollmõõtmine A.2.7 Dokumenteerimine 1. Kontrolli- ja hooldustoimingute dokumenteerimine 2. Tööjuhendite koostamine A.2.8 Juhtimine ja juhendamine 1. Töö korraldamine 2. Juhendamine Töö võib toimuda vahetustega ja töögraafiku alusel nii siseruumides kui ka väliskeskkonnas. Töö võib olla pingeline ja periooditi kiire tempoga. Tööülesanded on vahelduvad ja nende täitmine võib põhjustada sundasendist tingitud vaevusi. Töötamine liikuvate seadmetega nõuab ohutusnõuete ranget täitmist. IKT vahendid (arvuti, juhtpult jm) koos spetsiaaltarkvaraga; elektrilised mõõteriistad (multimeeter, signaalianalüsaator, signaaligeneraator, ossilloskoop jms); käsimõõtevahendid (nihik, joonlaud, mõõdulint, erinevad kaliibrid, jms); käsitöövahendid (kruvikeeraja, näpitsad, pintsetid, juhtmelõikur, kaabliühenduste koostamise erivahendid, jootekolb, jms); elektrilised tööriistad (elektriline kruvikeeraja, trell, jms). Robotitehniku töö eeldab matemaatilis-loogilist võimekust ja analüüsioskust, süsteemset mõtlemist, kontsentreerumisvõimet, käelist tegevust ja visuaalset mälu. Tööga toimetulek eeldab organiseerimis-, suhtlemis- ja väljendusoskust, head keskendumisvõimet, järjekindlust, koordinatsioonivõimet, arenenud vastutustunnet ja õppimisvalmidust. 5. taseme robotitehnikuks saab õppida kutseõppeasutuse jätkuõppes, eeldusel, et on omandatud 4. taseme roboti operaatori või mehhatrooniku kutseoskused ja töökogemus. Robotitehnik Kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud (B.2.1 – B.2.8) ja läbivad (B.2.9-B.2.13) kompetentsid. Programmeerimine 5 Anduritehnika tööd 5 Ajamitehnika tööd 5 Kommunikatsioonitehnika ja tehnovõrkude paigaldamine 5 Roboti käit ja hooldus 5 Robotisüsteemide tööprotsessi jälgimine 5 Dokumenteerimine 5 Juhtimine ja juhendamine 5 Kutsealane tegevus 5 Koostöö ja suhtlemine 5 Keeleoskus 5 Arvuti kasutamine 4 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kompetentside kasutamine 5 Turvasüsteemide tehnik, tase 4 Security and Fire Protection Systems Installer, EstQF Level 4 3 Turvasüsteemide tehnik, tase 4 (versioon 1) Turvasüsteemide tehnik, tase 4 (versioon 2) Turvasüsteemide tehnik, tase 4 esmane kutse (versioon 4) Turvasüsteemide tehnik, tase 4 esmane kutse (versioon 5) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Turvasüsteemide tehnik 9 2018-01-16 2018-01-16 2021-03-31 4 4 3114 Elektroonikatehnikud 0714 Elektroonika ja automaatika 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Keelte oskustasemete kirjeldused Vassil Hartšuk Päästeamet Ülo Kala Eltron AS Marina Koit Henert Grupp OÜ Kaupo Kuusik Eesti Turvaettevõtete Liit Martin Lambing Siseministeerium Tarmo Nigols G4S Eesti AS Erik Pikknurm Antifire Tuleohutuslahendused OÜ Jüri Teder G4S Eesti AS Tamur Vaher Päästeamet Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Turvasüsteemide tehnik, tase 4 tööks on turvasüsteemide ja tuleohutuspaigaldiste ehitamine ja hooldamine. 4. taseme turvasüsteemide tehnik täidab oma tööülesandeid iseseisvalt. Turvasüsteemide tehnik, tase 4 tegutseb vähemalt ühel järgmistest tegevusvaldkondadest: turvasüsteemide paigaldamine ja hooldamine; tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamine ja hooldamine; gaaskustutussüsteemi paigaldamine ja hooldamine; vee- ja vahttulekustutuse süsteemide paigaldamine ja hooldamine; suitsutõrjesüsteemi paigaldamine ja hooldamine; ehitise teavitamissüsteemi paigaldamine ja hooldamine; hädavalgustuse paigaldamine ja hooldamine; fluoreeritud gaase sisaldavate gaaskustutussüsteemide paigaldamine ja hooldamine. Turvasüsteemide tehniku kutsealal töötab ka turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5, kes juhib turvasüsteemide tehnik, tase 4 tööd. A.2.1 Töö planeerimine ja korraldamine 1) Tööülesande sisuga tutvumine. 2) Tegevuste järjestamine ja ajagraafiku koostamine. 3) Töövahendite ja materjalide valimine vastavalt tööülesandele. A.2.2 Töökeskkonna ohutuse tagamine 1) Tööohutusnõuetega arvestamine. 2) Töökeskkonna ohutuse järgimine määratud objektil. 3) Tule- ja elektriohutuse nõuete järgimine. 4) Tööpaiga korrashoid. 5) Töö- ja kaitsevahendite kasutamine. A.2.3 Paigaldiste ning seadmete paigaldus- ja ehitustööd, süsteemide üleandmine 1) Töövahendite ja seadmete tööks ette valmistamine/komplekteerimine. 2) Ehitustööd oma valdkonnas. 3) Kaablite paigaldamine ja kaabliteede rajamine, vajalike markeeringute tegemine. 4) Seadmete paigaldamine. 5) Süsteemi komponentide ühendamine. 6) Töö dokumenteerimine. 7) Oma töö üleandmine. A.2.4 Paigaldiste kontroll ja hooldus 1) Kontrolli- ja hooldustoimingud. 2) Tehniliste mõõtmiste teostamine. 3) Rikete tuvastamine ja kõrvaldamine. 4) Hooldustegevuse ja tulemuste dokumenteerimine A.2.5 Turvasüsteemide paigaldamine ja hooldamine 1) Turvasüsteemide paigaldamine, seadistamine ning hooldamine. 2) Turvasüsteemide ja võrguseadmete konfigureerimine. 3) Turvasüsteemide testimine ja kontroll. A.2.6 Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamine ja hooldamine 1) Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamine. 2) Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi hooldamine. A.2.7 Gaaskustutussüsteemi paigaldamine ja hooldamine 1) Gaaskustutussüsteemide paigaldamine. 2) Gaaskustutussüsteemi hooldamine. A.2.8 Vee- ja vahttulekustutuse süsteemide paigaldamine ja hooldamine 1) Vee- ja vahttulekustutuse süsteemide paigaldamine. 2) Vee- ja vahttulekustutuse süsteemide hooldamine. A.2.9 Suitsutõrjesüsteemi paigaldamine ja hooldamine 1) Suitsutõrjesüsteemi paigaldamine. 2) Suitsutõrjesüsteemi hooldamine. A.2.10 Ehitise teavitamissüsteemi paigaldamine ja hooldamine 1) Tulekahjust teavitamise ja evakuatsiooni korraldamise süsteemi paigaldamine. 2) Tulekahjust teavitamise ja evakuatsiooni korraldamise süsteemi hooldamine. A.2.11 Hädavalgustuse paigaldamine ja hooldamine 1) Hädavalgustuse paigaldamine. 2) Hädavalgustussüsteemi hooldamine. A.2.12 Fluoreeritud gaase sisaldavate gaaskustutussüsteemide paigaldamine ja hooldamine 1) Fluoreeritud gaase sisaldavate gaaskustutussüsteemide käitlemine. 2) Mahutite paigaldamine. 3) Lekkekontroll. 4) Hooldustegevuse dokumenteerimine. Turvasüsteemide tehniku tööaeg on üldjuhul fikseeritud, vajadusel esineb töötamist väljaspool tööaega. Tööga võib kaasneda füüsiline ja vaimne pingutus, töötempo on periooditi kiire ja pingeline. Vajadusel tuleb töötada välitingimustes, kõrgustes, ohtlikus keskkonnas. Turvasüsteemide tehniku töövahenditeks on käsi- ja spetsiaaltööriistad, redelid, tõstukid, mõõteseadmed, tehniline dokumentatsioon, normdokumendid (standardid, juhendid) ning isikukaitsevahendid vastavalt objekti eripärale. Turvasüsteemide tehniku töös on vajalikud koostöö- ja vastutusvõime, analüüsi- ja üldistusvõime, korrektsus, täpsus, otsustusvõime ning iseseisvus. Tavaliselt on turvasüsteemide tehnik, tase 4 keskharidusega, kutseoskused on omandatud töö käigus või kutseõppeasutuses. Turvasüsteemide tehnik. Töötamine turvasüsteemide vastutava hooldusspetsialisti pädevuses on reguleeritud tuleohutuse seaduse ja turvaseadusega. Turvasüsteemide tehnik, tase 4 kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid järgnevalt: kõigile on kohustuslikud kompetentsid B.2.1- B.2.4, läbiv kompetents B.2.13 ja vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.5 – B.2.12: Turvasüsteemide paigaldamine ja hooldamine, kompetents B.2.5; Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamine ja hooldamine, kompetents B.2.6; Gaaskustutussüsteemi paigaldamine ja hooldamine, kompetents B.2.7; Vee- ja vahttulekustutuse süsteemide paigaldamine ja hooldamine, kompetents B.2.8; Suitsutõrjesüsteemi paigaldamine ja hooldamine, kompetents B.2.9; Ehitise teavitamissüsteemi paigaldamine ja hooldamine, kompetents B.2.10; Hädavalgustuse paigaldamine ja hooldamine, kompetents B.2.11; Fluoreeritud gaase sisaldavate gaaskustutussüsteemide paigaldamine ja hooldamine, kompetents B.2.12. Töö planeerimine ja korraldamine 4 Töökeskkonna ohutuse tagamine 4 Paigaldiste ning seadmete paigaldus- ja ehitustööd, süsteemide üleandmine 4 Paigaldiste kontroll ja hooldus 4 Kutse taotlemisel tuleb tõendada vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.5 – B.2.12. Turvasüsteemide paigaldamine ja hooldamine 4 Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamine ja hooldamine 4 Gaaskustutussüsteemi paigaldamine ja hooldamine 4 Vee- ja vahttulekustutuse süsteemide paigaldamine ja hooldamine 4 Suitsutõrjesüsteemi paigaldamine ja hooldamine 4 Ehitise teavitamissüsteemi paigaldamine ja hooldamine 4 Hädavalgustuse paigaldamine ja hooldamine 4 Fluoreeritud gaase sisaldavate gaaskustutussüsteemide paigaldamine ja hooldamine 4 Turvasüsteemide tehnik, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 Security and Fire Protection Systems Installer, EstQF Level 5 8 Turvasüsteemide tehnik III (versioon 1) Turvasüsteemide tehnik III (versioon 2) Turvasüsteemide tehnik III (versioon 3) Turvasüsteemide tehnik III (versioon 4) Turvasüsteemide tehnik III (versioon 5) Turvasüsteemide tehnik, tase 5 (versioon 6) Turvasüsteemide tehnik, tase 5 (versioon 7) Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 (versioon 10) Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 (versioon 11) Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 (versioon 9) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Turvasüsteemide tehnik 9 2018-01-16 2018-01-16 2021-03-31 5 5 3114 Elektroonikatehnikud 0714 Elektroonika ja automaatika 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Vassil Hartšuk Päästeamet Ülo Kala Eltron AS Marina Koit Henert Grupp OÜ Kaupo Kuusik Eesti Turvaettevõtete Liit Martin Lambing Siseministeerium Tarmo Nigols G4S Eesti AS Erik Pikknurm Antifire Tuleohutuslahendused OÜ Jüri Teder G4S Eesti AS Tamur Vaher Päästeamet Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 tööks on turvasüsteemide ja tuleohutuspaigaldiste ehitamise ja hooldamise korraldamine. Turvasüsteemide vastutav spetsialist töötab iseseisvalt. Ta vastutab turvasüsteemide ja tuleohutuspaigaldiste ehitamise ja hooldamise eest ning kontrollib nende teostust. Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 tegutseb vähemalt ühel järgmistest tegevusvaldkondadest: turvasüsteemide paigaldamine ja hooldamine; tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamine ja hooldamine; gaaskustutussüsteemi paigaldamine ja hooldamine; vee- ja vahttulekustutuse süsteemide paigaldamine ja hooldamine; suitsutõrjesüsteemi paigaldamine ja hooldamine; ehitise teavitamissüsteemi paigaldamine ja hooldamine; hädavalgustuse paigaldamine ja hooldamine. Turvasüsteemide tehniku kutsealal töötab ka turvasüsteemide tehnik, tase 4, kelle tööks on turvasüsteemide ja tuleohutuspaigaldiste ehitamine ja hooldamine. A.2.1 Töö planeerimine ja korraldamine 1) Tööülesande sisuga tutvumine. 2) Tegevuste järjestamine ja ajagraafiku koostamine. 3) Töövahendite ja materjalide valimine vastavalt tööülesandele. 4) Töövahendite, materjalide ja seadmetega varustamise planeerimine. 5) Töörühmale tööülesannete jagamine. 6) Kooskõlastuste olemasolu või vajaduse kontrollimine. A.2.2 Töökeskkonna ohutuse tagamine 1) Tööohutusnõuetega arvestamine. 2) Töökeskkonna ohutuse järgimine määratud objektil. 3) Tule- ja elektriohutuse nõuete järgimine. 4) Tööpaiga korrashoid. 5) Töö- ja kaitsevahendite kasutamine. A.2.3 Paigaldiste ning seadmete paigaldus- ja ehitustööd, süsteemide üleandmine 1) Töövahendite ja seadmete tööks ette valmistamine/komplekteerimine. 2) Ehitustööd oma valdkonnas. 3) Kaablite paigaldamine ja kaabliteede rajamine, vajalike markeeringute tegemine. 4) Seadmete paigaldamine. 5) Süsteemi komponentide ühendamine. 6) Süsteemi häälestamine ja testimine. 7) Töö kvaliteedi kontrollimine. 8) Töö dokumenteerimine. 9) Oma töö üleandmine. A.2.4 Paigaldiste kontroll ja hooldus 1) Kontrolli- ja hooldustoimingud. 2) Hooldustegevuse ja tulemuste dokumenteerimine. 3) Süsteemi ja hooldustegevuste hindamine. A.2.5 Juhtimine ja juhendamine 1) Töötajate juhendamine. 2) Juhtimine. 3) Töö korraldamine. 4) Töötajate töö tulemuse hindamine. A.2.6 Turvasüsteemide paigaldamine ja hooldamine 1) Turvasüsteemidest terviklahenduste koostamine. 2) Turvasüsteemide valimine ja komplekteerimine. 3) Turvasüsteemide ja võrguseadmete konfigureerimine. 4) Turvasüsteemide testimine ja kontroll. 5) Turvasüsteemide uuendamine ja täiendamine. A.2.7 Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamine ja hooldamine 1) Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi terviklahenduse koostamine. 2) Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi valimine ja komplekteerimine. 3) Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamine. 4) Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi üleandmine. 5) Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi hooldamine. 6) Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi uuendamine ja täiendamine. A.2.8 Gaaskustutussüsteemi paigaldamine ja hooldamine 1) Gaaskustutussüsteemi terviklahenduse koostamine. 2) Gaaskustutussüsteemi valimine ja komplekteerimine. 3) Gaaskustutussüsteemide paigaldamine. 4) Gaaskustutussüsteemi üleandmine. 5) Gaaskustutussüsteemi hooldamine. 6) Gaaskustutussüsteemi uuendamine ja täiendamine. A.2.9 Vee- ja vahttulekustutuse süsteemide paigaldamine ja hooldamine 1) Vee- ja vahttulekustutuse süsteemide terviklahenduse koostamine. 2) Vee- ja vahttulekustutuse süsteemide valimine ja komplekteerimine. 3) Vee- ja vahttulekustutuse süsteemide paigaldamine 4) Vee- ja vahttulekustutuse süsteemide üleandmine. 5) Vee- ja vahttulekustutuse süsteemide hooldamine. 6) Vee- ja vahttulekustutuse süsteemide uuendamine ja täiendamine. A.2.10 Suitsutõrjesüsteemi paigaldamine ja hooldamine 1) Suitsutõrjesüsteemi terviklahenduse koostamine. 2) Suitsutõrjesüsteemi valimine ja komplekteerimine. 3) Suitsutõrjesüsteemi paigaldamine. 4) Suitsutõrjesüsteemi üleandmine. 5) Suitsutõrjesüsteemi hooldamine. 6) Suitsutõrjesüsteemi uuendamine ja täiendamine. A.2.11 Ehitise teavitamissüsteemi paigaldamine ja hooldamine 1) Tulekahjust teavitamise ja evakuatsiooni korraldamise süsteemi terviklahenduse koostamine. 2) Tulekahjust teavitamise ja evakuatsiooni korraldamise süsteemi valimine ja komplekteerimine. 3) Tulekahjust teavitamise ja evakuatsiooni korraldamise süsteemi paigaldamine. 4) Tulekahjust teavitamise ja evakuatsiooni korraldamise süsteemi üleandmine. 5) Tulekahjust teavitamise ja evakuatsiooni korraldamise süsteemi hooldamine. 6) Tulekahjust teavitamise ja evakuatsiooni korraldamise süsteemi uuendamine ja täiendamine. A.2.12 Hädavalgustuse paigaldamine ja hooldamine 1) Hädavalgustuse terviklahenduse koostamine. 2) Hädavalgustuse valimine ja komplekteerimine. 3) Hädavalgustuse paigaldamine. 4) Hädavalgustussüsteemi üleandmine. 5) Hädavalgustussüsteemi hooldamine. 6) Hädavalgustuse uuendamine ja täiendamine. Turvasüsteemide vastutava spetsialisti tööaeg on üldjuhul fikseeritud, vajadusel esineb töötamist väljaspool tööaega. Tööga võib kaasneda füüsiline ja vaimne pingutus, töötempo on periooditi kiire ja pingeline. Vajadusel tuleb töötada välitingimustes, kõrgustes, ohtlikus keskkonnas. Turvasüsteemide vastutava spetsialisti töövahenditeks on käsi- ja spetsiaaltööriistad, redelid, tõstukid, mõõteseadmed, tehniline dokumentatsioon, normdokumendid (standardid, juhendid), arvutid ja nende tarkvara, kontoriseadmed ja spetsiaalseid arvutusprogrammid. Turvasüsteemide vastutav spetsialist kasutab vastavalt objekti eripärale isikukaitsevahendeid. Turvasüsteemide vastutava spetsialisti töös on vajalikud koostöö- ja vastutusvõime, analüüsi- ja üldistusvõime, korrektsus, otsustamisjulgus, iseseisvus ja head juhiomadused. Tavaliselt on turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 keskharidusega, kutseoskused on omandatud töö käigus või kutseõppeasutuses. Üldjuhul on turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 varem töötanud 4. taseme turvasüsteemide tehnikuna. Turvasüsteemide spetsialist, paigaldusjuht, hooldusjuht, objektijuht, projektijuht. Töötamine turvasüsteemide vastutava spetsialisti pädevuses on reguleeritud tuleohutuse seaduse ja turvaseadusega. Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid järgnevalt: kõigile on kohustuslikud kompetentsid B.2.1- B.2.5, läbiv kompetents B.2.13 ja vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.6 – B.2.12: Turvasüsteemide paigaldamine ja hooldamine, kompetents B.2.6; Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamine ja hooldamine, kompetents B.2.7; Gaaskustutussüsteemi paigaldamine ja hooldamine, kompetents B.2.8; Vee- ja vahttulekustutuse süsteemide paigaldamine ja hooldamine, kompetents B.2.9; Suitsutõrjesüsteemi paigaldamine ja hooldamine, kompetents B.2.10; Ehitise teavitamissüsteemi paigaldamine ja hooldamine, kompetents B.2.11; Hädavalgustuse paigaldamine ja hooldamine, kompetents B.2.12. Töö planeerimine ja korraldamine 5 Töökeskkonna ohutuse tagamine 5 Paigaldiste ning seadmete paigaldus- ja ehitustööd, süsteemide üleandmine 5 Paigaldiste kontroll ja hooldus 5 Juhtimine ja juhendamine 5 Kutse taotlemisel tuleb tõendada vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.6 – B.2.12. Turvasüsteemide paigaldamine ja hooldamine 5 Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamine ja hooldamine 5 Gaaskustutussüsteemi paigaldamine ja hooldamine 5 Vee- ja vahttulekustutuse süsteemide paigaldamine ja hooldamine 5 Suitsutõrjesüsteemi paigaldamine ja hooldamine 5 Ehitise teavitamissüsteemi paigaldamine ja hooldamine 5 Hädavalgustuse paigaldamine ja hooldamine 5 Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Turvasüsteemide projekteerija, tase 6 Security and Fire Protection Systems Project Designer, EstQF Level 6 3 Turvasüsteemide projekteerija, tase 6 (versioon 1) Turvasüsteemide projekteerija, tase 6 (versioon 2) Turvasüsteemide projekteerija, tase 6 (versioon 4) Turvasüsteemide projekteerija, tase 6 (versioon 5) Turvasüsteemide projekteerija, tase 6 (versioon 6) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Turvasüsteemide projekteerija 9 2018-01-16 2018-01-16 2021-03-31 6 6 2152 Elektroonikainsenerid 0714 Elektroonika ja automaatika 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Vassil Hartšuk Päästeamet Ülo Kala Eltron AS Marina Koit Henert Grupp OÜ Kaupo Kuusik Eesti Turvaettevõtete Liit Martin Lambing Siseministeerium Tarmo Nigols G4S Eesti AS Erik Pikknurm Antifire Tuleohutuslahendused OÜ Jüri Teder G4S Eesti AS Tamur Vaher Päästeamet Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Turvasüsteemide projekteerija, tase 6 tööks on turvasüsteemide ja tuleohutuspaigaldiste projekteerimine. Turvasüsteemide projekteerija töötab iseseisvalt. Turvasüsteemide projekteerija, tase 6 tegutseb vähemalt ühel järgmistest tegevusvaldkondadest: turvasüsteemide projekteerimine; tulekahjusignalisatsioonisüsteemi projekteerimine; gaaskustutussüsteemi projekteerimine; vee- ja vahttulekustutuse süsteemide projekteerimine; suitsutõrjesüsteemi projekteerimine; ehitise teavitamissüsteemi projekteerimine; hädavalgustuse projekteerimine. A.2.1 Töö planeerimine ja korraldamine 1) Tööülesande sisuga tutvumine. 2) Tegevuste järjestamine ja ajagraafiku koostamine. 3) Töövahendite ja materjalide valimine vastavalt tööülesandele. 4) Töörühmale tööülesannete jagamine. 5) Kooskõlastuste olemasolu või vajaduse kontrollimine. A.2.2 Töökeskkonna ohutuse tagamine 1) Töökeskkonna ohutuse järgimine määratud objektil. 2) Tööpaiga korrashoid. A.2.3 Projekteerimine 1) Projekteerimisülesande püstitamine. 2) Koostöö erinevate osapooltega. 3) Projekti koostamine ja kooskõlastamine. 4) Projekti üleandmine ja kaitsmine. 5) Õigusaktide ja tehniliste normide järgimine. 6) Kutsealane enesearendamine. A.2.4 Turvasüsteemide projekteerimine 1) Turvasüsteemi projekti koostamine. 2) Turvasüsteemide valimine ja komplekteerimine. A.2.5 Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi projekteerimine 1) Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi projekti koostamine. 2) Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi valimine ja komplekteerimine. A.2.6 Gaaskustutussüsteemi projekteerimine 1) Gaaskustutussüsteemi projekti koostamine. 2) Gaaskustutussüsteemi valimine ja komplekteerimine. A.2.7 Vee- ja vahttulekustutuse süsteemide projekteerimine 1) Vee- ja vahttulekustutuse süsteemide projekti koostamine. 2) Vee- ja vahttulekustutuse süsteemide valimine ja komplekteerimine. A.2.8 Suitsutõrjesüsteemi projekteerimine 1) Suitsutõrjesüsteemi projekti koostamine. 2) Suitsutõrjesüsteemi valimine ja komplekteerimine. A.2.9 Ehitise teavitamissüsteemi projekteerimine 1) Tulekahjust teavitamise ja evakuatsiooni korraldamise süsteemi projekti koostamine. 2) Tulekahjust teavitamise ja evakuatsiooni korraldamise süsteemi valimine ja komplekteerimine. A.2.10 Hädavalgustuse projekteerimine 1) Hädavalgustuse projekti koostamine. 2) Hädavalgustuse valimine ja komplekteerimine. Turvasüsteemide projekteerija tööaeg on fikseeritud, vajadusel esineb töötamist väljaspool tööaega. Tööga võib kaasneda vaimne pingutus, töötempo on periooditi kiire ja pingeline. Turvasüsteemide projekteerija kasutab oma töös lisaks tavapärastele kommunikatsioonivahenditele, arvutitele ja nende tarkvarale ning kontoriseadmetele ka spetsiaalseid arvutusprogramme ning vastavalt spetsialiseerumisele erinevaid töövahendeid ja mõõteriistu. Turvasüsteemide projekteerija töö eeldab õppimisvalmidust, loovust, iseseisvust, otsustusvõimet, analüüsivõimet, täpsust, vastutustunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust ning ruumilist kujutlusvõimet. Tavaliselt on 6. taseme turvasüsteemide projekteerijal bakalaureusekraad või rakenduskõrgharidus ja kompetentside kujunemiseks vajalik töökogemus. Kutse saamiseks on ta üldjuhul eelnevalt töötanud turvasüsteemide projekteerija kutset omava isiku juhendamise all. Turvasüsteemide projekteerija. Töötamine turvasüsteemide projekteerijana vastutava spetsialisti pädevuses on reguleeritud tuleohutuse seaduse ja turvaseadusega. Turvasüsteemide projekteerija, tase 6 kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid järgnevalt: kõigile on kohustuslikud kompetentsid B.2.1 – B.2.3, läbiv kompetents B.2.11 ja vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.4 – B.2.10: Turvasüsteemide projekteerimine, kompetents B.2.4; Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi projekteerimine, kompetents B.2.5; Gaaskustutussüsteemi projekteerimine, kompetents B.2.6; Vee- ja vahttulekustutuse süsteemide projekteerimine, kompetents B.2.7; Suitsutõrjesüsteemi projekteerimine, kompetents B.2.8; Ehitise teavitamissüsteemi projekteerimine, kompetents B.2.9; Hädavalgustuse projekteerimine, kompetents B.2.10. Töö planeerimine ja korraldamine 6 Töökeskkonna ohutuse tagamine 6 Projekteerimine 6 Kutse taotlemisel tuleb tõendada vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.4 – B.2.10. Turvasüsteemide projekteerimine 6 Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi projekteerimine 6 Gaaskustutussüsteemi projekteerimine 6 Vee- ja vahttulekustutuse süsteemide projekteerimine 6 Suitsutõrjesüsteemi projekteerimine 6 Ehitise teavitamissüsteemi projekteerimine 6 Hädavalgustuse projekteerimine 6 Turvasüsteemide projekteerija, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Raudtee teemehaanik, tase 3 Railway Mechanic, level 3 5 Raudtee teemehaanik II (versioon 1) Raudtee teemehaanik II (versioon 2) Raudtee teemehaanik II (versioon 3) Raudtee teemehaanik, tase 3 (versioon 4) Raudtee teemehaanik, tase 3 (versioon 6) Raudtee teemehaanik, tase 3 (versioon 7) Sillatööline, tase 3 Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee teemehaanik 9 2018-01-30 2018-01-30 2022-11-03 3 3 7215 Troppijad ja trossijätkajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Aleksei Gornev Tehnilise Järelevalve Amet Anto Looken SA Raudteekutsed Moonika Siniallik Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Rein Ljäkin AS Eesti Raudtee Rita Ojala Edelaraudtee Infrastruktuuri AS, Tallinna Tehnikakõrgkool Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Valentina Voropai AS Eesti Raudtee Indrek Kaliste Leonhard Weiss RTE AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Raudtee teemehaanik, tase 3 kutsestandard on aluseks tööturu nõudmistele vastavate täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Raudtee teemehaanik, tase 3 tööks on rööbastee ja raudteerajatiste hooldus-, remont- ja ehitustööd. Vajadusel töötab 3. taseme raudtee teemehaanik signalistina, et tagada liiklusohutus rööbasteel töötamisel. 3. taseme raudtee teemehaanik on oskustööline, kes töötab meeskonna liikmena või iseseisvalt ja vastutab oma tööülesannete täitmise eest. Raudtee teemehaanik, tase 3 kutse sisaldab osakutset: sillatööline, tase 3. 3. taseme raudtee teemehaaniku töö võib eeldada sõiduki juhtimisõigust ja liikluse reguleerimise õigust raudteeülesõidukohal vastavalt liiklusseadusele ning kompetentsust mehhanismidega töötamiseks. Lähedased kutsed: Raudtee teemehaaniku abi, tase 2 Raudtee teemehaanik, tase 4 Raudtee teemehaanik, tase 5 A.2.1 Töö planeerimine ja dokumenteerimine 1) Tööülesannete täitmiseks vajaliku informatsiooni kogumine, analüüsimine ja täpsustamine 2) Töö tehnoloogilise protsessi ettevalmistamine 3) Tööriistade, väikemehhanismide ja abiseadmete valimine 4) Isikukaitsevahendite kasutamine A.2.2 Töö planeerimine ja dokumenteerimine sillatöölise töös 1) Tööriistade, väikemehhanismide ja abiseadmete valimine 2) Isikukaitsevahendite kasutamine A.2.3 Liiklusohutuse tagamine 1) Ohutusmeetmete valimine 2) Töökoha piiramine ohutuse tagamiseks 3) Jaamas töötamisel nõuetekohaste sissekannete tegemine 4) Tee- ja signaalmärkide paigaldamine, hooldamine ja eemaldamine A.2.4 Liiklusohutuse tagamine sillatöölise töös 1) Töökoha piiramine ohutuse tagamiseks 2) Jaamas töötamisel nõuetekohaste sissekannete tegemine A.2.5 Tööprotsessi ja tee seisukorra kontrollimine 1) Liiklusohtliku rikke avastamine ja tegutsemine selle likvideerimiseks 2) Ohutusnõuete täitmine 3) Tehnoloogia järgimine 4) Raudteerajatiste mõõdistamine A.2.6 Tööprotsessi ja tee seisukorra kontrollimine sillatöölise töös 1) Liiklusohtliku rikke avastamine ja tegutsemine selle likvideerimiseks 2) Ohutusnõuete täitmine 3) Tehnoloogia järgimine A.2.7 Lumetõrjetööde tegemine raudteel 1) Ülesõitude ja pöörmete lumetõrjetööde tegemine 2) Ülesõitude ja pöörmete lumetõrjetööd väikemehhanismidega A.2.8 Liiprite ja prusside paigaldamine, vahetamine ja kvaliteedi kontrollimine 1) Liiprite ja prusside kõlblikkuse kontrollimine 2) Üksikliiprite vahetamine ja kohendamine 3) Liiprite lausvahetamine 4) Pöörmeprusside paigaldamine ja lausvahetamine 5) Pöörmeprusside üksikvahetamine A.2.9 Liiprite ja prusside paigaldamine, vahetamine ja kvaliteedi kontrollimine sillatöölise töös 1) Liiprite ja prusside kõlblikkuse kontrollimine 2) Sillaprusside vahetamine A.2.10 Rööbastee sideosade ja kinnituste paigaldamine, kontrollimine ja puuduste kõrvaldamine 1) Sideosade ja kinnituste kontrollimine, paigaldamine ja vahetamine 2) Erinevate kinnituste paigaldamine ja vahetamine 3) Üksikute sideosade ja kinnituste vahetamine 4) Lukupilude hajutamine rööpaniiti katkestamata 5) Rööbaste ärajooksu tõkestamine A.2.11 Raudtee muldkeha remontimine ja hooldamine 1) Muldkeha defektide kõrvaldamine 2) Veeviimarite ja kraavide rajamine ja korrastamine A.2.12 Ballasti paigaldamine ja hooldamine 1) Ballasti vahetamine kuni 10 cm liipri tallast sügavamalt üksikute lirtsmete kohal 2) Ballasti vahetamine pikkrööbastega teel kuni 10 cm liipri tallast sügavamalt üksikute lirtsmete kohal A.2.13 Tee geomeetria korrashoiutööde tegemine 1) Tee rihtimine ja tõstmine kuni 60 mm 2) Rööpmelaiuse korrigeerimine kuni kolmel järjestikku asuval liipriotsal 3) Loodihälvete, vajumite, risttõugete parandamine kuni 20 mm ja teekergete kõrvaldamine kuni 60 mm A.2.14 Rööbasahelate korrashoiutööde tegemine 1) Rööbasahela rikete kindlakstegemine 2) Rööpaühendite ja isolatsioonimaterjali paigaldamine 3) Rööbasahela korrashoidmine automaatblokeeringuga ja elektriveoga liinil A.2.15 Raudteesildade, -truupide, -viaduktide, -tunnelite, -rennide remontimine, seisukorra hindamine ja kontrollimine 1) Raudteetruubi puhastamine 2) Rennide seisukorra kontrollimine ja rikete kindlakstegemine ning kõrvaldamine A.2.16 Raudteesildade, -truupide, -viaduktide, -tunnelite, -rennide remontimine, seisukorra hindamine ja kontrollimine sillatöölise töös 1) Raudteetruubi remontimine 2) Raudteetruubi puhastamine 3) Rennide seisukorra kontrollimine ja rikete kindlakstegemine ning kõrvaldamine A.2.17 Raudtee ohutsoonis tegevuse ohutuse tagamine 1) Reisijate ooteplatvormi ehitamisel ja remontimisel ohutuse tagamine 2) Laadimisplatvormi ehitamisel ja remontimisel ohutuse tagamine 3) Raudtee estakaadi ehitamisel ja remontimisel ohutuse tagamine 4) Raudteekaalude remontimisel ohutuse tagamine 5) Pöördringide remontimisel ohutuse tagamine 6) Raudteega ristuvate tehnorajatiste ehitamisel ja remontimisel ohutuse tagamine Raudtee teemehaanik, tase 3 kutse sisaldab osakutset sillatööline, tase 3, mis moodustub tööosadest A.2.2, A.2.4, A.2.6, A.2.9 ja A.2.16. 3. taseme raudtee teemehaaniku töö toimub välitingimustes ja üldjuhul tööpäeval, vajadusel ööpäevaringselt, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel. Mõnikord on vaja teha rikete kõrvaldamiseks vajalikke töid väljaspool tavapärast tööaega. Raudtee teemehaaniku töökeskkond on kõrgendatud ohuga töökoht rongiliikluseks avatud raudteel, sealjuures töötamine ebatasasel pinnal ja mistahes ilmastikuoludes. Seetõttu on raudtee teemehaaniku töös vajalik hea füüsiline tervis ja keskkonnataluvus. Keskmisest kõrgema ohtlikkusega töö tõttu peab raudtee teemehaanik täpselt järgima tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid, kandma töö iseloomule ja ilmastikule vastavat tööriietust, isikukaitsevahendeid, sealhulgas ohutusvesti. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada raudteeõnnetuse, töös osalejate trauma või hukkumise. Raudtee teemehaaniku kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Põhilisteks töövahenditeks on raudtee spetsiifilised käsitööriistad (näit vasar, kang, mutrivõti, liipri ja rööpa tangid), väikemehhanismid (näit lumepuhur, mutrikeeraja, topper, pilude reguleerija, elektrijaam, lõikur, lihvija jmt), signaalid (signaallipp, -lamp, piiramissignaalid), sidevahendid (käsiraadiojaam, mobiiltelefon) mõõtevahendid (näit mõõdulint, -ratas) ja teešabloon. Raudtee teemehaaniku töö eeldab füüsilist vastupidavust, kohusetundlikkust, otsustus- ja vastutusvõimet, tähelepanuvõimet, koostöövalmidust, valmidust töötada brigaadis saadud töökorralduse järgi. Tavaliselt töötavad 3. taseme raudtee teemehaanikutena inimesed, kellel on vähemalt põhiharidus ja kutseoskused on omandatud töökohal õppides vähemalt samal tasemel kogenud teemehaaniku juhendamisel. Teemontöör, teetööline, brigadir, sillatööline Raudtee teemehaanik, tase 3 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.3, B.2.5, B.2.7, B.2.8, B.2.10, B.2.11-B.2.14, B.2.15, B.2.17 ja B.2.18 tõendamine. Sillatööline, tase 3 osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.2, B.2.4, B.2.6, B.2.9, B.2.16 ja B.2.18 tõendamine. Töö planeerimine ja dokumenteerimine 3 Töö planeerimine ja dokumenteerimine sillatöölise töös 3 Liiklusohutuse tagamine 3 Liiklusohutuse tagamine sillatöölise töös 3 Tööprotsessi ja tee seisukorra kontrollimine 3 Tööprotsessi ja tee seisukorra kontrollimine sillatöölise töös 3 Lumetõrjetööde tegemine raudteel 2 Liiprite ja prusside paigaldamine, vahetamine ja kvaliteedi kontrollimine 2 Liiprite ja prusside paigaldamine, vahetamine ja kvaliteedi kontrollimine sillatöölise töös 2 Rööbastee sideosade ja kinnituste paigaldamine, kontrollimine ja puuduste kõrvaldamine 3 Raudtee muldkeha remontimine ja hooldamine 3 Ballasti paigaldamine ja hooldamine 3 Tee geomeetria korrashoiutööde tegemine 3 Rööbasahelate korrashoiutööde tegemine 3 Raudteesildade, -truupide, -viaduktide, -tunnelite, -rennide remontimine, seisukorra hindamine ja kontrollimine 3 Raudteesildade, -truupide, -viaduktide, -tunnelite, -rennide remontimine, seisukorra hindamine ja kontrollimine sillatöölise töös 3 Raudtee ohutsoonis tegevuse ohutuse tagamine 3 Raudtee teemehaanik, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Raudtee teemehaanik, tase 4 Railway Mechanic, level 4 5 Raudtee teemehaanik III (versioon 1) Raudtee teemehaanik III (versioon 2) Raudtee teemehaanik III (versioon 3) Raudtee teemehaanik, tase 4 (versioon 4) Raudtee teemehaanik, tase 4 (versioon 6) Raudtee teemehaanik, tase 4 (versioon 7) Mullatööde tööjuht, tase 4 Rihtimis- ja tõstetööde tööjuht, tase 4 Teejärelevaataja, tase 4 Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee teemehaanik 9 2018-01-30 2018-01-30 2022-11-03 4 4 7215 Troppijad ja trossijätkajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Aleksei Gornev Tehnilise Järelevalve Amet Anto Looken SA Raudteekutsed Moonika Siniallik Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Rein Ljäkin AS Eesti Raudtee Rita Ojala Edelaraudtee Infrastruktuuri AS, Tallinna Tehnikakõrgkool Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Valentina Voropai AS Eesti Raudtee Indrek Kaliste Leonhard Weiss RTE AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Raudtee teemehaanik, tase 4 kutsestandard on aluseks tööturu nõudmistele vastavate täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Raudtee teemehaanik, tase 4 tööks on rööbastee ja raudteerajatiste hooldus-, remont- ja ehitustööde korraldamine ja juhtimine etteantud juhiste järgi ning tehtud tööde kontrollimine. 4. taseme raudtee teemehaanik on oskustööline, kes töötab meeskonna liikmena iseseisvalt, juhendab meeskonna tavatööd ning võtab vastutuse teiste arendamise eest. Raudtee teemehaanik, tase 4 kutse sisaldab kolme osakutset: 1) mullatööde tööjuht, tase 4; 2) rihtimis- ja tõstetööde tööjuht, tase 4; 3) teejärelevaataja, tase 4. 4. taseme raudtee teemehaaniku töö võib eeldada sõiduki juhtimisõigust ja liikluse reguleerimise õigust raudteeülesõidukohal vastavalt liiklusseadusele, eriveeremi juhtimisõigust vastavalt raudteeseadusele ning kompetentsust mehhanismidega töötamiseks. Lähedased kutsed Raudtee teemehaaniku abi, tase 2 Raudtee teemehaanik, tase 3 Raudtee teemehaanik, tase 5 A.2.1 Töö planeerimine ja dokumenteerimine 1) Projektides oleva teabe analüüsimine ja kasutamine 2) Tööplaanide koostamine 3) Tööülesannete täitmiseks vajaliku informatsiooni kogumine, analüüsimine ja täpsustamine 4) Töö tehnoloogilise protsessi ettevalmistamine 5) Tööriistade, väikemehhanismide ja abiseadmete olemasolu tagamine 6) Isikukaitsevahendite kasutamine 7) Tööde dokumenteerimine ja andmete töötlemine A.2.2 Töö planeerimine ja dokumenteerimine teejärelevaataja töös 1) Projektides oleva teabe analüüsimine ja kasutamine 2) Tööplaanide koostamine 3) Tööülesannete täitmiseks vajaliku informatsiooni kogumine 4) Isikukaitsevahendite kasutamine 5) Tööde dokumenteerimine ja andmete töötlemine A.2.3 Liiklusohutuse tagamine 1) Ohutusmeetmete valimine ja nende täitmise kontrollimine 2) Hoiatuse nõudeavalduse esitamine 3) Töökoha piiramine ohutuse tagamiseks 4) Signalisti määramine ohutuse tagamiseks 5) Jaamas töötamisel nõuetekohaste sissekannete tegemine 6) Tee- ja signaalmärkide paigaldamise, hooldamise ja eemaldamise korraldamine või teeb neid töid 7) Tee- ja signaalmärkide olemasolu ja seisukorra kontrollimine A.2.4 Liiklusohutuse tagamine mullatööde tööjuhi ning rihtimis- ja tõstetööde tööjuhi töös 1) Ohutusmeetmete valimine ja nende täitmise kontrollimine 2) Hoiatuse nõudeavalduse esitamine 3) Töökoha piiramine ohutuse tagamiseks 4) Signalisti määramine ohutuse tagamiseks 5) Jaamas töötamisel nõuetekohaste sissekannete tegemine A.2.5 Liiklusohutuse tagamine teejärelevaataja töös 1) Ohutusmeetmete täitmise kontrollimine 2) Hoiatuse nõudeavalduse esitamine 3) Jaamas töötamisel nõuetekohaste sissekannete tegemine A.2.6 Tööprotsessi ja tee seisukorra kontrollimine 1) Liiklusohtliku rikke kindlakstegemine ja tegutsemine selle likvideerimiseks 2) Ohutusnõuete täitmine ja täitmise kontrollimine 3) Tehnoloogia järgimine ja järgimise kontrollimine 4) Raudteerajatiste mõõdistamine 5) Teemõõduvaguni mõõdistusandmete analüüsimine ja kasutamine A.2.7 Tööprotsessi ja tee seisukorra kontrollimine mullatööde tööjuhi ning rihtimis- ja tõstetööde tööjuhi töös 1) Liiklusohtliku rikke kindlakstegemine ja tegutsemine selle likvideerimiseks 2) Ohutusnõuete täitmine ja täitmise tagamine 3) Tehnoloogia järgimine ja järgimise kontrollimine 4) Raudteerajatiste mõõdistamine mõõteriistadega A.2.8 Lumetõrjetööde tegemine raudteel 1) Raudteeülesõidu- ja -ülekäigukohtade ning ja pöörmete lumetõrjetööde tegemine ja korraldamine 2) Raudteeülesõidu- ja -ülekäigukohtade ning pöörmete lumetõrjetööde tegemine väikemehhanismidega ja tööde korraldamine 3) Masinate ja mehhanismidega lumetõrjetööde korraldamine A.2.9 Liiprite ja prusside paigaldamine, vahetamine ja kvaliteedi kontrollimine 1) Liiprite ja prusside kõlblikkuse kontrollimine 2) Liiprite ja prusside paigaldamise ja vahetamise tulemuse hindamine 3) Liiprite vahetamine 4) Pöörmeprusside paigaldamine ja vahetamine A.2.10 Liiprite ja prusside paigaldamise, vahetamise ja kvaliteedi kontrollimine teejärelevaataja töös 1) Liiprite ja prusside kõlblikkuse kontrollimine 2) Liiprite ja prusside paigaldamise ja vahetamise tulemuse kontrollimine A.2.11 Rööbastee sideosade ja kinnituste paigaldamine, kontrollimine ja puuduste kõrvaldamine 1) Sideosade ja kinnituste kontrollimine, kinnitamine, paigaldamine ja vahetamine 2) Sideosade ja kinnituste paigaldamise ja vahetamise tulemuse kontrollimine 3) Erinevate kinnituste paigaldamine ja vahetamine ning tööde korraldamine 4) Lukupilude hajutamine rööpaniiti katkestamata ja lukupilude reguleerimine rööpaniidi katkestamisega ning tööde korraldamine 5) Rööbaste ärajooksu tõkestamine ja tööde korraldamine 6) Lukupilude korrasoleku ja rööbaste ärajooksu tõkestamise kontrollimine A.2.12 Rööbastee sideosade ja kinnituste ning nende paigaldamise ja vahetamise kontrollimine teejärelevaataja töös 1) Sideosade ja kinnituste kontrollimine 2) Sideosade ja kinnituste paigaldamise ja vahetamise tulemuse kontrollimine 3) Lukupilude korrasoleku ja rööbaste ärajooksu tõkestamise kontrollimine A.2.13 Raudtee muldkeha remontimine ja hooldamine 1) Muldkeha seisukorra hindamine 2) Muldkeha remont- ja hooldustööde tulemuse hindamine 3) Muldkeha remontimine ja hooldamine, sh defektide kõrvaldamine 4) Veeviimarite ja kraavide rajamine ja korrastamine A.2.14 Raudtee muldkeha seisukorra hindamine ning remont -ja hooldustööde kontrollimine teejärelevaataja töös 1) Muldkeha seisukorra hindamine 2) Muldkeha remont- ja hooldustööde tulemuse hindamine A.2.15 Ballasti paigaldamine ja hooldamine 1) Ballasti paigaldus- ja hooldustööde tulemuste hindamine 2) Ballasti seisukorra hindamine 3) Ballasti paigaldamine 4) Ballasti puhastamine ja lisamine A.2.16 Ballasti paigaldamine ja hooldamine rihtimis- ja tõstetööde tööjuhi töös 1) Ballasti paigaldus- ja hooldustööde tulemuste hindamine 2) Ballasti seisukorra hindamine 3) Ballasti paigaldamine A.2.17 Ballasti seisukorra hindamine ning ballasti paigaldus- ja hooldustööde kontrollimine teejärelevaataja töös 1) Ballasti paigaldus- ja hooldustööde tulemuste hindamine 2) Ballasti seisukorra hindamine A.2.18 Tee geomeetria korrashoiutööde tegemine, korraldamine ja tulemuste hindamine 1) Tee geomeetria kontrollimine 2) Tee rihtimis- ja tõstetööde tulemuste hindamine 3) Tee rihtimine ja tõstmine 4) Teekõveriku rihtimine 5) Pöörme ja pöörmetaguse kõveriku geomeetria kontrollimine ja puuduste kõrvaldamine 6) Rööpmelaiuse korrashoiutööde tulemuste hindamine 7) Rööpmelaiuse korrigeerimine ja tööde korraldamine 8) Loodihälvete, vajumite, risttõugete parandamine ja teekergete kõrvaldamine ning tööde korraldamine A.2.19 Tee geomeetria korrashoiutööde tegemine, korraldamine ja tulemuste hindamine rihtimis- ja tõstetööde tööjuhi töös 1) Tee rihtimine ja tõstmine 2) Teekõveriku rihtimine 3) Pöörme ja pöörmetaguse kõveriku geomeetria kontrollimine ja puuduste kõrvaldamine 4) Rööpmelaiuse korrashoiutööde tulemuste hindamine 5) Loodihälvete, vajumite, risttõugete parandamine ja teekergete kõrvaldamine A.2.20 Tee geomeetria korrashoiutööde kontrollimine teejärelevaataja töös 1) Tee geomeetria kontrollimine 2) Tee rihtimis- ja tõstetööde tulemuste hindamine 3) Pöörme ja pöörmetaguse kõveriku geomeetria kontrollimine ja puuduste kõrvaldamine 4) Rööpmelaiuse korrashoiutööde tulemuste hindamine A.2.21 Rööbasahelate korrashoiutööde tegemine ja korraldamine 1) Rööbasahela rikete kindlakstegemine 2) Automaatblokeeringuga ja elektriveoga liinil rööbasahela seisukorra kontrollimine 3) Rööpaühendite ja isolatsioonimaterjali paigaldamise korraldamine või teeb neid töid 4) Rööbasahela korrastustööde korraldamine automaatblokeeringuga ja elektriveoga liinil A.2.22 Rööbasahelate korrashoiutööde tegemine ja korraldamine rihtimis- ja tõstetööde tööjuhi töös 1) Rööbasahela rikete kindlakstegemine 2) Rööpaühendite ja isolatsioonimaterjali paigaldamise korraldamine 3) Rööbasahela korrastustööde korraldamine automaatblokeeringuga ja elektriveoga liinil A.2.23 Rööbasahelate seisukorra kontrollimine teejärelevaataja töös 1) Rööbasahela rikete kindlakstegemine 2) Automaatblokeeringuga ja elektriveoga liinil rööbasahela seisukorra kontrollimine A.2.24 Raudteesildade, -truupide, -viaduktide, -tunnelite, -rennide remontimine, seisukorra hindamine ja kontrollimine 1) Raudteetruubi rajamine ja rekonstrueerimine 2) Raudteetruubi remontimine 3) Raudteetruubi puhastamise korraldamine või teeb neid töid 4) Raudteetruubi seisukorra kontrollimine ja rikete kindlakstegemine 5) Rennide ehitamine, rekonstrueerimine ja remontimine 6) Raudteeviadukti seisukorra kontrollimine ja rikete kindlakstegemine 7) Rennide seisukorra kontrollimise ja rikete kindlakstegemise ning kõrvaldamise korraldamine või teeb neid töid A.2.25 Raudteesildade, -truupide, -viaduktide, -tunnelite, -rennide seisukorra hindamine ja kontrollimine teejärelevaataja töös 1) Raudteesilla seisukorra kontrollimine ja rikete kindlakstegemine 2) Raudteetruubi seisukorra kontrollimine ja rikete kindlakstegemine 3) Raudteeviadukti seisukorra kontrollimine ja rikete kindlakstegemine 4) Rennide seisukorra kontrollimine, rikete kindlakstegemine ja tööde korraldamine või teeb neid töid A.2.26 Rööbastee korrashoiutööde tegemine ja korraldamine ning rööbastee remontimine 1) Rööbaste seisukorra kontrollimine 2) Pöörmete seisukorra kontrollimine 3) Rööbaste paigaldamine ja vahetamine 4) Pikkrööbastega tee paigaldamine 5) Pikkrööbastega tee vaherööpa vahetamine ja töö korraldamine 6) Purunenud pikkrööpa ajutine taastamine 7) Pöörmete reguleerimine ja üksikute metallosade vahetamine ja tööde korraldamine A.2.27 Rööbastee seisukorra, korrashoiu- ja remonttööde kontrollimine teejärelevaataja töös 1) Rööbaste seisukorra kontrollimine 2) Pöörmete seisukorra kontrollimine A.2.28 Raudteeülesõidu- ja -ülekäigukohtade remontimine ja kontrollimine 1) Raudteeülesõidu- ja -ülekäigukohtade remontimise korraldamine või teeb neid töid 2) Raudteeülesõidu- ja -ülekäigukohtade katte vahetamise ja remontimise korraldamine või teeb neid töid 3) Raudteeülesõidu- ja -ülekäigukohtade kontrollimine ja rikete kindlakstegemine 4) Raudteeülesõidu- ja -ülekäigukohtade märgistuse ja nähtavuse olemasolu kontrollimine A.2.29 Raudteeülesõidu- ja -ülekäigukohtade kontrollimine teejärelevaataja töös 1) Raudteeülesõidu- ja -ülekäigukohtade kontrollimine ja rikete kindlakstegemine 2) Raudteeülesõidu- ja -ülekäigukohtade märgistuse ja nähtavuse olemasolu kontrollimine A.2.30 Raudtee ohutsoonis tegevuse ohutuse tagamine 1) Reisijate ooteplatvormi ehitamisel ja remontimisel ohutuse tagamine 2) Laadimisplatvormi ehitamisel ja remontimisel ohutuse tagamine 3) Raudtee estakaadi ehitamisel ja remontimisel ohutuse tagamine 4) Raudteekaalude remontimisel ohutuse tagamine 5) Pöördringide remontimisel ohutuse tagamine 6) Raudteega ristuvate tehnorajatiste ehitamisel ja remontimisel ohutuse tagamine 7) Raudteele ja selle äärde paigaldatud rajatiste kontrollimine ja rikete kindlakstegemine 8) Ohutuse tagamise kontrollimine A.2.31 Juhendamine ja juhtimine 1) Madalama kutsetasemega töötajate juhendamine 2) Mehhanismide töö koordineerimine töökohal 3) Töötulemuste hindamine ja kvaliteedinõuetest kinnipidamise kontrollimine A.2.32 Juhendamine ja juhtimine mullatööde tööjuhi ning rihtimis- ja tõstetööde tööjuhi töös 1) Madalama kutsetasemega töötajate juhendamine 2) Mehhanismide töö koordineerimine töökohal Raudtee teemehaanik, tase 4 kutse sisaldab järgmisi osakutseid: 1) mullatööde tööjuht, tase 4, mis moodustub tööosadest A.2.1, A.2.4, A.2.7, A.2.8, A.2.13 ja A.2.32; 2) rihtimis- ja tõstetööde tööjuht, tase 4, mis moodustub tööosadest A.2.1, A.2.4, A.2.7, A.2.16, A.2.19, A.2.22 ja A.2.32; 3) teejärelevaataja, tase 4, mis moodustub tööosadest A.2.2, A.2.5, A.2.6, A.2.10, A.2.12, A.2.14, A.2.17, A.2.20, A.2.23, A.2.25, A.2.27 ja A.2.29. 4. taseme raudtee teemehaaniku töö toimub välitingimustes ja üldjuhul tööpäeval, vajadusel ööpäevaringselt, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel. Mõnikord on vaja teha rikete kõrvaldamiseks vajalikke töid väljaspool tavapärast tööaega. Raudtee teemehaanik tase 4 töö on vaheldusrikas ja kulgeb kiires tempos. Raudtee teemehaaniku töökeskkond on kõrgendatud ohuga töökoht rongiliikluseks avatud raudteel, sealjuures töötamine ebatasasel pinnal ja mistahes ilmastikuoludes. Seetõttu on raudtee teemehaaniku töös vajalik hea füüsiline tervis ja keskkonnataluvus. Lisaks on 4. taseme raudtee teemehaanikul vaja inimeste juhtimise oskust. Keskmisest kõrgema ohtlikkusega töö tõttu peab raudtee teemehaanik täpselt järgima tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid, kandma töö iseloomule ja ilmastikule vastavat tööriietust, isikukaitsevahendeid, sealhulgas ohutusvesti. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada raudteeõnnetuse, töös osalejate trauma või hukkumise. Raudtee teemehaaniku kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Põhilisteks töövahenditeks on raudtee spetsiifilised käsitööriistad (näit vasar, kang, mutrivõti), väikemehhanismid (näit lumepuhur, mutrikeeraja, topper, pilude reguleerija, elektrijaam, lõikur, lihvija jmt), signaalid (signaallipp, -lamp, piiramissignaalid), sidevahendid (käsiraadiojaam, mobiiltelefon) ja mõõtevahendid (näit mõõdulint, -ratas, teešabloon, universaalnihik, nivelliir). Raudtee teemehaaniku töö eeldab füüsilist vastupidavust, kohusetundlikkust, otsustus- ja vastutusvõimet, tähelepanuvõimet, koostöövalmidust, valmidust töötada meeskonnas ja juhtida meeskonda saadud töökorralduse järgi, loogilist mõtlemist, saavutusvajadust, enesedistsipliini ja positiivset eluhoiakut, valmidust reageerida positiivselt ja negatiivselt inimeste ja olukordade suhtes. Tavaliselt töötavad 4. taseme raudtee teemehaanikutena inimesed, kellel on vähemalt keskharidus ja kutseoskused on omandatud 6-kuulise praktilise töö käigus vähemalt samal tasemel kogenud teemehaaniku juhendamisel. Brigadir, tööjuht, teejärelevaataja Raudtee teemehaanik, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.3, B.2.6, B.2.8, B.2.9, B.2.11, B.2.13, B.2.15, B.2.18, B.2.21, B.2.24, B.2.26, B.2.28, B.2.30, B.2.31 ja B.2.33 tõendamine. Mullatööde tööjuht, tase 4 osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.4, B.2.7, B.2.8, B.2.13, B.2.32 ja B.2.33 tõendamine. Rihtimis- ja tõstetööde tööjuht, tase 4 osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.4, B.2.7, B.2.16, B.2.19, B.2.22, B.2.32 ja B.2.33 tõendamine. Teejärelevaataja, tase 4 osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.2, B.2.5, B.2.6, B.2.10, B.2.12, B.2.14, B.2.17, B.2.20, B.2.23, B.2.25, B.2.27, B.2.29 ja B.2.33 tõendamine. Töö planeerimine ja dokumenteerimine 4 Töö planeerimine ja dokumenteerimine teejärelvaataja töös 4 Liiklusohutuse tagamine 4 Liiklusohutuse tagamine mullatööde tööjuhi ning rihtimis- ja tõstetööde tööjuhi töös 4 Liiklusohutuse tagamine teejärelevaataja töös 4 Tööprotsessi ja tee seisukorra kontrollimine 4 Tööprotsessi ja tee seisukorra kontrollimine mullatööde tööjuhi ning rihtimis- ja tõstetööde tööjuhi töös 4 Lumetõrjetööde tegemine raudteel 4 Liiprite ja prusside paigaldamine, vahetamine ja kvaliteedi kontrollimine 4 Liiprite ja prusside paigaldamine, vahetamine ja kvaliteedi kontrollimine teejärelevaataja töös 4 Rööbastee sideosade ja kinnituste paigaldamine, kontrollimine ja puuduste kõrvaldamine 4 Rööbastee sideosade ja kinnituste kontrollimine teejärelevaataja töös 4 Raudtee muldkeha remontimine ja hooldamine 4 Raudtee muldkeha seisukorra hindamine ning remont- ja hooldustööde kontrollimine teejärelevaataja töös 4 Ballasti paigaldamine ja hooldamine 4 Ballasti paigaldamine ja hooldamine rihtimis- ja tõstetööde tööjuhi töös 4 Ballasti seisukorra hindamine ning ballasti paigaldus- ja hooldustööde kontrollimine teejärelevaataja töös 4 Tee geomeetria korrashoiutööde tegemine, korraldamine ja tulemuste hindamine 4 Tee geomeetria korrashoiutööde tegemine, korraldamine ja tulemuste hindamine rihtimis- ja tõstetööde tööjuhi töös 4 Tee geomeetria korrashoiutööde kontrollimine teejärelevaataja töös 4 Rööbasahelate korrashoiutööde tegemine ja korraldamine 4 Rööbasahelate korrashoiutööde tegemine ja korraldamine rihtimis- ja tõstetööde tööjuhi töös 4 Rööbasahelate seisukorra kontrollimine teejärelevaataja töös 4 Raudteesildade, -truupide, -viaduktide, -tunnelite, -rennide remontimine, seisukorra hindamine ja kontrollimine 4 Raudteesildade, -truupide, -viaduktide, -tunnelite, -rennide seisukorra hindamine ja kontrollimine teejärelevaataja töös 4 Rööbastee korrashoiutööde tegemine ja korraldamine ning rööbastee remontimine 4 Rööbastee seisukorra, korrashoiu- ja remonttööde kontrollimine teejärelevaataja töös 4 Raudteeülesõidu- ja -ülekäigukohtade remontimine ja kontrollimine 4 Raudteeülesõidu- ja -ülekäigukohtade kontrollimine teejärelevaataja töös 4 Raudtee ohutsoonis tegevuse ohutuse tagamine 4 Juhendamine ja juhtimine 4 Juhendamine ja juhtimine mullatööde tööjuhi ning rihtimis- ja tõstetööde tööjuhi töös 4 Raudtee teemehaanik, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Raudtee teemehaanik, tase 5 Railway Mechanic, level 5 2 Raudtee teemehaanik, tase 5 (versioon 1) Raudtee teemehaanik, tase 5 (versioon 3) Raudtee teemehaanik, tase 5 (versioon 4) Sillameister, tase 5 Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee teemehaanik 9 2018-01-30 2018-01-30 2019-05-14 5 5 7215 Troppijad ja trossijätkajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Aleksei Gornev Tehnilise Järelevalve Amet Anto Looken SA Raudteekutsed Moonika Siniallik Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Rein Ljäkin AS Eesti Raudtee Rita Ojala Edelaraudtee Infrastruktuuri AS, Tallinna Tehnikakõrgkool Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Valentina Voropai AS Eesti Raudtee Indrek Kaliste Leonhard Weiss RTE AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Raudtee teemehaanik, tase 5 kutsestandard on aluseks tööturu nõudmistele vastavate täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Raudtee teemehaanik, tase 5 tööks on rööbastee ja raudteerajatiste hooldus-, remondi- ja ehitustööde planeerimine (sh materjalide ja mehhanismide vajaduse määramine) ja juhtimine, tehtud tööde kontrollimine ja vastuvõtmine. 5. taseme raudtee teemehaanik on keskastme spetsialist, kes töötab iseseisvalt ettearvamatutes olukordades ja vastutab meeskondade töö eest. Raudtee teemehaanik, tase 5 töö võib eeldada sõiduki juhtimisõigust ja liikluse reguleerimise õigust raudteeülesõidukohal vastavalt liiklusseadusele, eriveeremi juhtimisõigust vastavalt raudteeseadusele ning kompetentsust mehhanismidega töötamiseks. Raudtee teemehaanik, tase 5 kutse sisaldab osakutset sillameister, tase 5. Lähedased kutsed Raudtee teemehaaniku abi, tase 2 Raudtee teemehaanik, tase 3 Raudtee teemehaanik, tase 4 A.2.1 Töö planeerimine ja dokumenteerimine 1) Projektides oleva teabe analüüsimine ja kasutamine 2) Tööplaanide koostamine 3) Tööülesannete täitmiseks informatsiooni kogumine, analüüsimine ja täpsustamine 4) Töö tehnoloogilise protsessi valmisoleku kontrollimine ja ettevalmistamine 5) Tööriistade, väikemehhanismide ja abiseadmete vajaduse otsustamine 6) Isikukaitsevahendite kasutamine ja kasutamise kontrollimine 7) Tööde dokumenteerimine ja andmete töötlemine A.2.2 Töö planeerimine ja dokumenteerimine sillameistri töös 1) Projektides oleva teabe analüüsimine ja kasutamine 2) Tööplaanide koostamine 3) Tööülesannete täitmiseks informatsiooni kogumine, analüüsimine ja täpsustamine 4) Töö tehnoloogilise protsessi ettevalmistamine 5) Tööriistade, väikemehhanismide ja abiseadmete valimine 6) Isikukaitsevahendite kasutamine 7) Tööde dokumenteerimine ja andmete töötlemine A.2.3 Liiklusohutuse tagamine 1) Ohutusmeetmete valimine ja nende täitmise kontrollimine 2) Hoiatuse nõudeavalduse esitamine 3) Töökoha piiramine ohutuse tagamiseks 4) Signalisti määramine ohutuse tagamiseks 5) Jaamas töötamisel nõuetekohaste sissekannete tegemine 6) Tee- ja signaalmärkide paigaldamise, hooldamise ja eemaldamise kavandamine ja korraldamine 7) Tee- ja signaalmärkide olemasolu ja seisukorra kontrollimine A.2.4 Liiklusohutuse tagamine sillameistri töös 1) Ohutusmeetmete valimine ja nende täitmise kontrollimine 2) Hoiatuse nõudeavalduse esitamine 3) Töökoha piiramine ohutuse tagamiseks 4) Signalisti määramine ohutuse tagamiseks 5) Jaamas töötamisel nõuetekohaste sissekannete tegemine A.2.5 Tööprotsessi ja tee seisukorra kontrollimine 1) Liiklusohtliku rikke ennetamine ja kindlakstegemine ning tegutsemine selle likvideerimiseks 2) Ohutusnõuete täitmine ja täitmise kontrollimine kogu tööprotsessis 3) Tööprotsessi tehnoloogia järgimine, järgimise kontrollimine ja tehnoloogia muutmine 4) Raudteerajatiste mõõdistamise korraldamine ja edasiste tegevuste planeerimine 5) Teemõõduvaguni mõõdistusandmete analüüsimine ja kasutamine ning edasiste tegevuste planeerimine A.2.6 Tööprotsessi ja tee seisukorra kontrollimine sillameistri töös 1) Liiklusohtliku rikke ennetamine ja kindlakstegemine ning tegutsemine selle likvideerimiseks 2) Ohutusnõuete täitmine ja täitmise kontrollimine 3) Töö tehnoloogia järgimine, järgimise kontrollimine ja tehnoloogia muutmine 4) Raudteerajatiste mõõdistamise korraldamine ja edasise tegevuse planeerimine A.2.7 Raudteel lumetõrjetööde kavandamine ja korraldamine 1) Raudteeülesõidu- ja -ülekäigukohtade ning pöörmete lumetõrjetööde kavandamine ja korraldamine 2) Raudteeülesõidu- ja -ülekäigukohtade ning pöörmete väikemehhanismidega lumetõrjetööde kavandamine ja korraldamine 3) Masinate ja mehhanismidega lumetõrjetööde kavandamine, korraldamine ja kontrollimine A.2.8 Liiprite ja prusside paigaldamise ja vahetamise kavandamine ja kontrollimine ning kvaliteedi kontrollimise kavandamine ja korraldamine 1) Liiprite ja prusside kõlblikkuse kontrollimise kavandamine ja korraldamine ning vahetamise planeerimine 2) Liiprite ja prusside paigaldamise ja vahetamise töötulemuse hindamine 3) Liiprite vahetamise kavandamine ja korraldamine ning töötulemuse hindamine 4) Pöörmeprusside paigaldamise ja vahetamise kavandamine ja korraldamine 5) Riströöpa liikuva südamiku ja pöörme seademehhanismide kinnitusprusside vahetamise kavandamine 6) Sillaprusside vahetamise kavandamine ja korraldamine A.2.9 Liiprite ja prusside paigaldamise ja vahetamise kavandamine ja kontrollimine ning kvaliteedi kontrollimise kavandamine ja korraldamine sillameistri töös 1) Liiprite ja prusside kõlblikkuse kontrollimise kavandamine ja korraldamine ning vahetamise planeerimine 2) Sillaprusside vahetamise kavandamine ja korraldamine A.2.10 Rööbastee sideosade ja kinnituste paigaldamise, kontrollimise ja puuduste kõrvaldamise kavandamine ja korraldamine 1) Rööbastee sideosade ja kinnituste kontrollimise, paigaldamise ja vahetamise kavandamine ja korraldamine ning töötulemuse hindamine 2) Erinevate kinnituste paigaldamise ja vahetamise kavandamine ja korraldamine ning töötulemuse hindamine 3) Rööpaniiti katkestamata lukupilude hajutamise ja rööpaniidi katkestamisega lukupilude reguleerimise kavandamine ja korraldamine ning töötulemuse hindamine 4) Rööbaste ärajooksu tõkestamise kavandamine ja korraldamine ning töötulemuse hindamine 5) Lukupilude korrasoleku ja rööbaste ärajooksu tõkestamise kontrollimine, hindamise korraldamine ja edasise tegevuse planeerimine A.2.11 Raudtee muldkeha remont- ja hooldustööde kavandamine ja korraldamine 1) Muldkeha seisukorra ja kuju muutuse hindamise kavandamine ja korraldamine 2) Muldkeha remont- ja hooldustööde tulemuse hindamine 3) Muldkeha remont- ja hooldustööde kavandamine ja korraldamine 4) Veeviimarite ja kraavide rajamise ja korrastamise kavandamine ning korraldamine A.2.12 Raudtee muldkeha remont- ja hooldustööde kavandamine ja korraldamine sillameistri töös 1) Raudtee muldkeha seisukorra ja kuju muutuse hindamise kavandamine ja korraldamine 2) Veeviimarite ja kraavide rajamise ja korrastamise kavandamine ning korraldamine A.2.13 Ballasti paigaldus- ja hooldustööde kavandamine ja korraldamine 1) Ballasti paigaldus- ja hooldustööde tulemuste hindamine 2) Ballasti seisukorra hindamise korraldamine ja edasise tegevuse planeerimine 3) Ballasti paigaldamise kavandamine ja korraldamine ning töötulemuse hindamine 4) Ballasti puhastamise ja lisamise kavandamine ja korraldamine A.2.14 Tee geomeetria korrashoiutööde kavandamine ja korraldamine 1) Tee geomeetria kontrollimise kavandamine ja korraldamine ning edasise tegevuse planeerimine 2) Tee rihtimis- ja tõstetööde tulemuse hindamine 3) Tee rihtimise ja tõstmise kavandamine ja korraldamine ning töötulemuse hindamine 4) Teekõveriku rihtimise kavandamine ja korraldamine ning töötulemuse hindamine 5) Pöörme ja pöörmetaguse kõveriku geomeetria kontrollimise ja puuduste kõrvaldamise kavandamine ja korraldamine 6) Rööpmelaiuse korrashoiutööde tulemuste hindamine 7) Rööpmelaiuse korrigeerimise kavandamine ja korraldamine 8) Loodihälvete, vajumite, risttõugete parandamise ja teekergete kõrvaldamise kavandamine ja korraldamine ning töötulemuse hindamine A.2.15 Rööbasahelate korrashoiutööde kavandamine ja korraldamine 1) Isoleerlukkude, isolatsioonimaterjali ja ühendite korrasoleku kontrollimise kavandamine ja korraldamine 2) Automaatblokeeringuga, kombineeritud teeblokeeringuga ja elektriveoga liinil rööbasahela seisukorra kontrollimise kavandamine ja korraldamine ning edasise tegevuse planeerimine 3) Rööpaühendite ja isolatsioonimaterjali paigaldamise kavandamine ja korraldamine ning töötulemuse hindamine 4) Automaatblokeeringuga, kombineeritud teeblokeeringuga ja elektriveoga liinil rööbasahela korrastustööde kavandamine ja korraldamine ning töötulemuse hindamine A.2.16 Raudteesildade, -truupide, -viaduktide, -tunnelite ja -rennide remontimise, seisukorra hindamise ja kontrollimise kavandamine ja korraldamine 1) Raudteesilla remont- ja hooldustööde kavandamine ja korraldamine 2) Raudteesilla seisukorra kontrollimine ja rikete kindlakstegemine 3) Raudteetruubi rajamise ja rekonstrueerimise kavandamine ja korraldamine 4) Raudteetruubi remontimise kavandamine ja korraldamine 5) Raudteetruubi puhastamise kavandamine ja korraldamine ning töötulemuse hindamine 6) Raudteetruubi seisukorra kontrollimise ja rikete kindlakstegemise kavandamine ja korraldamine ning edasise tegevuse planeerimine 7) Raudteeviadukti remontimine 8) Raudteeviadukti seisukorra kontrollimine ja rikete kindlakstegemine 9) Raudteerennide ehitus-, rekonstrueerimis- ja remonttööde kavandamine ja korraldamine 10) Raudteerennide seisukorra kontrollimise ja rikete kõrvaldamise kavandamine ja korraldamine ning töötulemuse hindamine A.2.17 Rööbastee korrashoiu- ja remonttööde kavandamine ja korraldamine 1) Rööbaste seisukorra kontrollimise kavandamine ja korraldamine ning edasise tegevuse planeerimine 2) Pöörmete seisukorra kontrollimise kavandamine ja korraldamine ning edasise tegevuse planeerimine 3) Rööbaste paigaldamise ja vahetamise kavandamine ja korraldamine 4) Pikkrööbastega tee paigaldamise kavandamine ja korraldamine 5) Pikkrööbastega tee vaherööpa vahetamise kavandamine ja korraldamine 6) Purunenud pikkrööpa ajutise taastamise korraldamine 7) Pikkrööbaste temperatuuripingest vabastamine 8) Rööpaniitide venitamine arvutuslikku temperatuurivahemikku 9) Pikkrööpa ja rööbaste kokkukeevitamise töötulemuse hindamine 10) Pöörmete reguleerimine ja üksikute metallosade vahetamine, töö kavandamine ja korraldamine ning töötulemuse hindamine 11) Pöörmete paigaldamise ja metallosade vahetamise korraldamine A.2.18 Rööbastee korrashoiutööde ja remontimise kavandamine ja korraldamine sillameistri töös 1) Rööbaste seisukorra kontrollimise kavandamine ja korraldamine ning edasise tegevuse planeerimine 2) Sillarööbaste paigaldamise ja vahetamise kavandamine ja korraldamine 3) Pikkrööbastega tee paigaldamise kavandamine ja korraldamine A.2.19 Raudteeülesõidu- ja -ülekäigukohtade remontimise, ehitamise ja kontrollimise kavandamine ja korraldamine 1) Raudteeülesõidu- ja -ülekäigukohtade ehitamise ja remontimise kavandamine ja korraldamine ning töötulemuse hindamine 2) Raudteeülesõidu- ja -ülekäigukohtade katte vahetamise ja remontimise kavandamine ja korraldamine ning töötulemuse hindamine 3) Raudteeülesõidu- ja -ülekäigukohtade kontrollimise ja rikete kindlakstegemise korraldamine ning edasise tegevuse planeerimine 4) Raudteeülesõidu- ja -ülekäigukohtade märgistuse ja nähtavuse olemasolu kontrollimise kavandamine ja korraldamine ning edasise tegevuse planeerimine A.2.20 Raudtee ohutsoonis tegevuse ohutuse tagamine 1) Reisijate ooteplatvormi ehitamisel ja remontimisel ohutuse tagamine 2) Laadimisplatvormi ehitamisel ja remontimisel ohutuse tagamine 3) Raudtee estakaadi ehitamisel ja remontimisel ohutuse tagamine 4) Raudteekaalude remontimisel ohutuse tagamine 5) Pöördringide remontimisel ohutuse tagamine 6) Raudteega ristuvate tehnorajatiste ehitamisel ja remontimisel ohutuse tagamine 7) Raudteele ja selle äärde paigaldatud rajatiste kontrollimine ja rikete kindlakstegemine 8) Ohutuse tagamise kontrollimine A.2.21 Juhendamine ja juhtimine 1) Tööde juhi määramine ja juhendamine 2) Madalama kutsetasemega töötajate juhendamine 3) Mehhanismide töö koordineerimine töökohal 4) Ressursside haldamine 5) Parendustegevuste kavandamine ja korraldamine 6) Töötulemuste hindamine ja kvaliteedinõuetest kinnipidamise kontrollimine A.2.22 Juhendamine ja juhtimine sillameistri töös 1) Madalama kutsetasemega töötajate juhendamine 2) Mehhanismide töö koordineerimine töökohal Sillameister, tase 5 osakutse moodustub tööosadest A.2.2, A.2.4, A.2.6, A.2.9, A.2.12, A.2.16, A.2.18 ja A.2.22. 5. taseme raudtee teemehaaniku töö toimub üldjuhul välitingimustes ja tööpäeval. Mõnikord on vaja teha rikete kõrvaldamiseks vajalikke töid väljaspool tavapärast tööaega - ööpäevaringselt, puhkepäevadel või riiklikel pühadel. Raudtee teemehaanik, tase 5 töö on vaheldusrikas, eeldab tähelepanelikkust ja vastutust raudtee seisukorra kontrollimisel, tulemuste analüüsimisel, meetmete rakendamisel, töö planeerimisel ja remonttööde õigeaegsel juhtimisel, liiklusohutuse tagamisel ning töötulemuste kontrollimisel. Raudtee teemehaaniku töökeskkond on raudteel töötamise ajal kõrgendatud ohuga töökoht rongiliikluseks avatud raudteel, sealjuures töötamine ebatasasel pinnal ja mistahes ilmastikuoludes. Seetõttu on raudtee teemehaaniku töös vajalik hea füüsiline tervis ja keskkonnataluvus. Lisaks on 5. taseme raudtee teemehaanikul vaja inimeste juhtimise ning dokumendihalduse oskust. Keskmisest kõrgema ohtlikkusega töö tõttu peab raudtee teemehaanik täpselt järgima tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid, kandma töö iseloomule ja ilmastikule vastavat tööriietust ja isikukaitsevahendeid, sealhulgas ohutusvesti. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada raudteeõnnetuse, töös osalejate trauma või hukkumise. Raudtee teemehaaniku kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Põhilisteks töövahenditeks on raudtee väikemehhanismid (näit lumepuhur, mutrikeeraja jmt), signaalid (signaallipp, -lamp, piiramissignaalid), sidevahendid (käsiraadiojaam, mobiiltelefon) ja mõõtevahendid (näit mõõdulint, -ratas, teešabloon, universaalnihik, nivelliir). 5. taseme teemehaanik kasutab oma töös ka dokumente (näit projekte, tööplaane) ja bürootehnikat (näit arvutit, printerit). Vajalikuks võib osutuda liiklusvahend töökohtadele jõudmiseks. Raudtee teemehaaniku töö eeldab füüsilist vastupidavust, kohusetundlikkust, otsustus- ja vastutusvõimet, tähelepanuvõimet, koostöövalmidust, valmidust töötada brigaadis ja juhtida brigaadi saadud töökorralduse järgi, loogilist mõtlemist, korrektsust ja loomingulisust, analüüsioskust, saavutusvajadust, enesedistsipliini ja positiivset eluhoiakut, valmidust reageerida positiivselt ja negatiivselt inimeste ja olukordade suhtes. Tavaliselt töötavad 5. taseme raudtee teemehaanikutena inimesed, kellel on • vähemalt keskharidus ja kutseoskused on omandatud 3-aastase praktilise töö käigus vähemalt samal tasemel kogenud teemehaaniku juhendamisel või • erialane kõrgharidus ja kutseoskused on omandatud 3-kuulise praktilise töö käigus vähemalt samal tasemel kogenud teemehaaniku juhendamisel. Teemeister, sillameister, teejärelevaataja, tööjuht Raudtee teemehaanik, tase 5 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.3, B.2.5, B.2.7, B.2.8, B.2.10, B.2.11, B.2.13-B.2.17, B.2.19-B.2.21 ja B.2.23 tõendamine. Sillameister, tase 5 osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.2, B.2.4, B.2.6, B.2.9, B.2.12, B.2.16, B.2.18, B.2.22 ja B.2.23 tõendamine. Töö planeerimine ja dokumenteerimine 5 Töö planeerimine ja dokumenteerimine sillameistri töös 5 Liiklusohutuse tagamine 4 Liiklusohutuse tagamine sillameistri töös 4 Tööprotsessi ja tee seisukorra kontrollimine 5 Tööprotsessi ja tee seisukorra kontrollimine sillameistri töös 5 Raudteel lumetõrjetööde kavandamine ja korraldamine 5 Liiprite ja prusside paigaldamise ja vahetamise kavandamine ja kontrollimine ning kvaliteedi kontrollimise kavandamine ja korraldamine 5 Liiprite ja prusside paigaldamise ja vahetamise kavandamine ja kontrollimine ning kvaliteedi kontrollimise kavandamine ja korraldamine sillameistri töös 5 Rööbastee sideosade ja kinnituste paigaldamise, kontrollimise ja puuduste kõrvaldamise kavandamine ja korraldamine 5 Raudtee muldkeha remont- ja hooldustööde kavandamine ja korraldamine 5 Raudtee muldkeha remont- ja hooldustööde kavandamine ja korraldamine sillameistri töös 5 Ballasti paigaldus- ja hooldustööde kavandamine ja korraldamine 5 Tee geomeetria korrashoiutööde kavandamine ja korraldamine 5 Rööbasahelate korrashoiutööde kavandamine ja korraldamine 5 Raudteesildade, -truupide, -viaduktide, -tunnelite ja -rennide remontimise, seisukorra hindamise ja kontrollimise kavandamine ja korraldamine 5 Rööbastee korrashoiu- ja remonttööde kavandamine ja korraldamine 5 Rööbastee seisukorra, korrashoiu- ja remonttööde kontrollimine sillameistri töös 5 Raudteeülesõidu- ja -ülekäigukohtade remontimise, ehitamise ja kontrollimise kavandamine ja korraldamine 5 Raudtee ohutsoonis tegevuse ohutuse tagamine 4 Juhendamine ja juhtimine 5 Juhendamine ja juhtimine sillameistri töös 5 Raudtee teemehaanik, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Raudtee keevitaja, tase 3 Railway welder, level 3 1 Raudtee keevitaja, tase 3 (versioon 2) Raudtee keevitaja, tase 3 (versioon 3) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee keevitaja 9 2018-01-30 2018-01-30 2022-11-03 3 3 7212 Keevitajad ja leeklõikajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Aaro Treve Go Track OÜ Aleksei Gornev Tehnilise Järelevalve Amet Anto Looken SA Raudteekutsed Indrek Kaliste AS Leonhard Weiss RTE Moonika Siniallik Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Rita Ojala Edelaraudtee Infrastruktuuri AS, Tallinna Tehnikakõrgkool Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Valentina Voropai AS Eesti Raudtee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Raudtee keevitaja, tase 3 kutsestandard on aluseks erialaste koolituskavade ja isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Raudtee keevitaja, tase 3 töö eesmärk on tagada kvaliteetsete keevitustöödega rööbastee tehniline korrasolek ja raudteeliikluse ohutus. Raudtee keevitaja peamiseks ülesandeks on rööbaste ja pöörmete ühendamiseks ja remontimiseks vajalikud keevitustööd. 3. taseme raudtee keevitaja on oskustööline, kes töötab meeskonnas ja vastutab oma tööülesannete täitmise eest. Ta täidab tööjuhi (raudtee keevitusmeistri või raudtee teemehaaniku) poolt ette antud ja vähesel määral muutuvaid tööülesandeid. Ta mõistab rööbastee korrashoiutööde olemust ja oma töölõigu tähtsust selles. Raudtee keevitaja kutse eeldab keevitaja baaskoolitust ning tööliigist ja keevitustehnoloogiast tuleneva keevitussertifikaadi olemasolu. Lähedane kutse: Raudtee keevitusmeister, tase 5 A.2.1 Keevitustööde ettevalmistamine 1) Tööülesande sisuga tutvumine 2) Töökoha nõuetekohane ettevalmistamine 3) Töövahendite ja seadmete ettevalmistamine, seadistamine ja häälestamine 4) Keevitusmaterjalide valimine ja hoiustamine 5) Keevisliite elementide ettevalmistamine A.2.2 Keevitustööde ohutusnõuete järgimine 1) Isikukaitsevahendite kasutamine 2) Ohutusvahendite kasutamine 3) Ohutusnõuete järgimine seadmete, materjalide, töö- ja abivahendite paigaldamisel ja teisaldamisel 4) Ohutute töövõtete kasutamine keevitustöödel A.2.3 Keevitustööde kvaliteedi kontrollimine ja defektide parandamine 1) Keevisliidete ja -õmbluste kontrollimine 2) Defektide parandamine 3) Lõppkontrolli tegemine A.2.4 Liiklusohutuse tagamine 1) Ohutusnõuete täitmine 2) Töökoha piiramine ohutuse tagamiseks 3) Tegutsemine raudteeliiklust ohustava sündmuse korral A.2.5 Pealekeevitustehnoloogiatega keevitustööde tegemine ning keeviste järeltöötlemine 1) Defektoskoopia tegemine ja keevituspinna veatuses veendumine 2) Rööbastele ja riströöbastele pealekeevituse tegemine 3) Täiteläbimite õmbluse servade lihvimine 4) Koostu järeltöötlemine 5) Keevisõmbluste lihvimine, töö markeerimine ja dokumentide täitmine A.2.6 Termiitkeevitustehnoloogiaga rööbaste kokkukeevitustööde tegemine ja keeviste järeltöötlemine 1) Termiitkeevitustööde tegemine 2) Keeviste järeltöötlemine A.2.7 Kontaktkeevitustehnoloogiaga rööbaste kokkukeevitustööde tegemine ja keeviste järeltöötlemine 1) Kontaktkeevitustööde tegemine 2) Keeviste järeltöötlemine Raudtee keevitaja töö toimub välitingimustes ja üldjuhul tööpäeval, vajadusel ööpäevaringselt, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel. Raudtee keevitaja töökeskkond on kõrgendatud ohuga töökoht raudteel, sealjuures töötamine ebatasasel pinnal ja mistahes ilmastikuoludes. Seetõttu on raudtee keevitaja töös vajalik hea füüsiline tervis ja keskkonnataluvus. Keskmisest kõrgema ohtlikkusega töö tõttu peab raudtee keevitaja täpselt järgima tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid, kandma töö iseloomule ja ilmastikule vastavat tööriietust, isikukaitsevahendeid, sealhulgas ohutusvesti. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada raudteeohutust mõjutava juhtumi või tööõnnetuse. Raudtee keevitaja kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Põhilisteks töövahenditeks on rööbaste keevitus-, lõike- ja lihvimisseadmed, raudtee spetsiifilised käsitööriistad, väikemehhanismid, signaalid, sidevahendid ja mõõtevahendid. Raudtee keevitaja töö eeldab füüsilist vastupidavust, kohusetundlikkust, otsustus- ja vastutusvõimet, tähelepanuvõimet, koostöövalmidust, valmidust töötada meeskonnas. Tavaliselt töötavad 3. taseme raudtee keevitajatena inimesed, kellel on vähemalt põhiharidus ja kutseoskused on omandatud erialasel koolitusel. Keevitaja, termiitkeevitaja, kontaktkeevitaja, raudteekeevitaja, rööpakeevitaja Keevitussertifikaadi olemasolu on nõutav: 1) pealekeevitustöödeks Alus: WPS EN ISO 15609-2004 Metallimahtude keevitusprotseduuride spetsifikatsioon ja kvalifikatsioon. Keevitusprotseduuride spetsifikatsioon. Osa 1: Kaarkeevitus Alus: EN 9606 järgne keevitaja kvalifikatsioon vastavalt kasutatavale keevitusmeetodile (111, 135, 136, 121) 2) termiitkeevitustöödeks Alus: EVS-EN 14730-1:2017, Raudteealased rakendused. Rööbastee. Rööbaste termiitkeevitus. Osa 1: Keevitusprotsesside heakskiitmine Alus: EVS-EN 14730-2:2006, Railway applications - Track - Aluminothermic welding of rails - Part 2: Qualification of aluminothermic welders, approval of contractors and acceptance of welds. 3) kontaktkeevitustöödeks Alus: EVS-EN 14587-2:2009. Raudteealased rakendused. Rööbastee. Rööbaste sulatuspõkk-keevitus (elekterkontaktkeevitus). Osa 2: Uute R220, R260, R260Mn ja R350HT klassi rööbaste keevitamine mobiilsete keevitusseadmetega väljaspool statsionaarseid töökodasid. Alus: EVS-EN 14587-1:2007. Railway applications - Track - Flash butt welding of rails - Part 1: New R220, R260, R260Mn and R350HT grade rails in a fixed plant. Alus: EVS-EN 14587-3:2012. Raudteealased rakendused. Rööbastee. Rööbaste eelkuumutusega kontakt-keevitus. Osa 3. Pöörmekonstruktsioonide ühenduste keevitamine. Railway applications - Track - Flash butt welding of rails - Part 3: Welding in association with crossing construction. Tuletööde tegemiseks on nõutav tuletööde koolituse läbimine ja tuletöötunnistuse omamine. Alus: tuleohutuse seadus ja siseministri määrus nr 47, 13.09.2010 „Tuletöö tegemisele esitatavad nõuded“ https://www.riigiteataja.ee/akt/13357221 Raudtee keevitaja, tase 3 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.4 ja B.2.8 (läbiv kompetents) ning vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine valikust B.2.5-B.2.7. Keevitustööde ettevalmistamine 3 Keevitustööde ohutusnõuete järgimine 3 Keevitustööde kvaliteedi kontrollimine ja defektide parandamine 3 Liiklusohutuse tagamine 3 Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine valikust B.2.5-B.2.7. Pealekeevitustehnoloogiatega keevitustööde tegemine ning keeviste järeltöötlemine 3 Termiitkeevitustehnoloogiaga rööbaste kokkukeevitustööde tegemine ja keeviste järeltöötlemine 3 Kontaktkeevitustehnoloogiaga rööbaste kokkukeevitustööde tegemine ja keeviste järeltöötlemine 3 Raudtee keevitaja, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Raudtee keevitusmeister, tase 5 Railway welding master, level 5 1 Raudtee keevitusmeister, tase 5 (versioon 2) Raudtee keevitusmeister, tase 5 (versioon 3) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee keevitaja 9 2018-01-30 2018-01-30 2022-11-03 5 5 7212 Keevitajad ja leeklõikajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Aaro Treve Go Track OÜ Aleksei Gornev Tehnilise Järelevalve Amet Anto Looken SA Raudteekutsed Indrek Kaliste AS Leonhard Weiss RTE Moonika Siniallik Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Rita Ojala Edelaraudtee Infrastruktuuri AS, Tallinna Tehnikakõrgkool Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Valentina Voropai AS Eesti Raudtee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Raudtee keevitusmeister, tase 5 kutsestandard on aluseks erialaste koolituskavade ja isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Raudtee keevitusmeister, tase 5 töö eesmärk on tagada kvaliteetsete keevitustööde ja nendega seonduvate tööde korraldusega rööbastee tehniline korrasolek ja raudteeliikluse ohutus. Raudtee keevitusmeistri peamiseks ülesandeks on rööbaste ja pöörmete ühendamiseks ning taastamiseks vajalike keevitustööde kavandamine, korraldamine, juhtimine ja kontrollimine, samuti pikkrööbastega raudtee ehitamine ja terviklikkuse taastamine. 5. taseme raudtee keevitusmeister on keskastme spetsialist, kes töötab iseseisvalt või meeskonnas, täites juhi rolli. Ta suudab iseseisvalt orienteeruda erinevates olukordades, lahendada probleeme, suhelda korrektselt klientide ja kaastöötajatega, valida ja rakendada keevitustehnoloogiaid, meetodeid ja töövahendeid. Ta täidab mitmekülgseid tööülesandeid (vajadusel 3. taseme raudtee keevitaja tööülesandeid tulenevalt valitud keevitustöö kompetentsist), vastutab enda ja meeskonna töötulemuse ja tööohutuse eest. Töö eeldab tehnilise dokumentatsiooni lugemise ja juhendmaterjalide kasutamise oskust. Raudtee keevitusmeistri kutse eeldab tööliigist ja keevitustehnoloogiast tuleneva kehtiva keevitussertifikaadi olemasolu. Raudtee keevitusmeister, tase 5 töö võib eeldada sõiduki juhtimisõigust ja kompetentsust mehhanismidega töötamiseks. Lähedane kutse: Raudtee keevitaja, tase 3. A.2.1 Töö kavandamine 1) Tööplaani koostamine 2) Keevitustöö tehnoloogilise protsessi valimine 3) Ressursside kavandamine ja organiseerimine ülesande täitmiseks A.2.2 Töö korraldamine ja juhtimine 1) Ressursside transpordi korraldamine 2) Tööprotsessi korraldamine ja juhtimine 3) Tehnoloogia järgimine ja järgimise kontrollimine 4) Tööohutusnõuete täitmine ja täitmise kontrollimine A.2.3 Töötulemuste kontrollimine ja hindamine, parendustegevuste kavandamine ja korraldamine 1) Kvaliteedi kontrollimine ja mittevastavuste parandamine 2) Töö dokumenteerimine A.2.4 Liiklusohutuse tagamine 1) Ohutusmeetmete täitmine ja nende täitmise kontrollimine 2) Rongide ja manöövriveeremite liiklusohutuse tagamine tööde tegemisel 3) Töökoha piiramine ohutuse tagamiseks 4) Nõuetekohaste sissekannete tegemine 5) Tegutsemine raudteeliiklust ohustava sündmuse korral A.2.5 Pikkrööbastega tee korrashoiu- ja remonttööde kavandamine ja korraldamine 1) Pikkrööbastega tee paigaldamise kavandamine ja korraldamine või selle töö tegemine 2) Pikkrööbastega tee vaherööpa vahetamise kavandamine ja korraldamine või selle töö tegemine 3) Purunenud pikkrööpa ajutiselt taastamise korraldamine või selle töö tegemine 4) Pikkrööpa terviklikkuse taastamise korraldamine või selle töö tegemine 5) Pikkrööbaste temperatuuripingest vabastamine 6) Rööpaniitide pikendamine arvestuslikku temperatuurivahemikku 7) Rööbastele (rööpaotstele, riströöpale) pealekeevituse kavandamine ja korraldamine või töö tulemuse hindamine 8) Pöörmetel rööbaste kokkukeevitamise kavandamine ja korraldamine, töötulemuse hindamine või selle töö tegemine A.2.6 Pealekeevitustehnoloogiatega keevitustööde tegemine ja keeviste järeltöötlemine 1) Defektoskoopia tegemine ja keevituspinna veatuses veendumine 2) Rööbastele ja riströöbastele pealekeevituse tegemine 3) Täiteläbimite õmbluse servade lihvimine 4) Koostu järeltöötlemine 5) Keevisõmbluste lihvimine, töö markeerimine ja dokumentide täitmine A.2.7 Termiitkeevitustehnoloogiaga rööbaste kokkukeevitustööde tegemine ja keeviste järeltöötlemine 1) Rööbaste kokkukeevitamine 2) Koostu lihvimine, töö markeerimine ja dokumentide täitmine A.2.8 Kontaktkeevitustehnoloogiaga rööbaste kokkukeevitustööde tegemine ja keeviste järeltöötlemine 1) Rööbaste kokkukeevitamine 2) Koostu lihvimine, töö markeerimine ja dokumentide täitmine Raudtee keevitusmeistri töö toimub välitingimustes ja üldjuhul tööpäeval. Mõnikord on vaja teha rikete kõrvaldamiseks vajalikke töid väljaspool tavapärast tööaega - ööpäevaringselt, puhkepäevadel või riiklikel pühadel. Raudtee keevitusmeistri töö on vaheldusrikas, eeldab tähelepanelikkust ja vastutust raudtee seisukorra kontrollimisel, tulemuste analüüsimisel, töö planeerimisel, meetmete rakendamisel, remonttööde õigeaegsel juhtimisel, liiklusohutuse tagamisel ning töötulemuste kontrollimisel. Raudtee keevitusmeistri töökeskkond on raudteel töötamise ajal kõrgendatud ohuga töökoht raudteeliikluseks avatud raudteel, sealjuures töötamine ebatasasel pinnal ja mistahes ilmastikuoludes. Seetõttu on raudtee keevitusmeistri töös vajalik hea füüsiline tervis ja keskkonnataluvus. Lisaks on raudtee keevitusmeistril vaja inimeste juhtimise ning dokumendihalduse oskust. Keskmisest kõrgema ohtlikkusega töö tõttu peab raudtee keevitusmeister täpselt järgima tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid, kandma töö iseloomule ja ilmastikule vastavat tööriietust ja isikukaitsevahendeid, sealhulgas ohutusvesti. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada raudteeohutust mõjutava juhtumi või tööõnnetuse. Raudtee keevitusmeistri kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Põhilisteks töövahenditeks on signaalid (signaallipp, -lamp, piiramissignaalid), sidevahendid (käsiraadiojaam, mobiiltelefon), mõõtevahendid (näit rööpa termomeeter, mõõdulint, -ratas, teešabloon, universaalnihik), raudtee väikemehhanismid (näit mutrikeeraja, rööpalõikaja, rööpalihvija jmt) ja keevitusseadmed. Ta kasutab oma töös ka dokumente (näit projekte, tööplaane) ja bürootehnikat (näit arvuti, printer). Vajalikuks võib osutuda liiklusvahend töökohtadele jõudmiseks. Raudtee keevitusmeistri töö eeldab füüsilist vastupidavust, kohusetundlikkust, otsustus- ja vastutusvõimet, tähelepanuvõimet, koostöövalmidust, meeskonna juhtimisoskust saadud töökorralduse järgi ja valmidust töötada meeskonnas, loogilist mõtlemist, korrektsust ja loomingulisust, analüüsioskust, saavutusvajadust, enesedistsipliini ja positiivset eluhoiakut, valmidust lahendada olukordi. Tavaliselt töötavad 5. taseme raudtee keevitusmeistritena inimesed, kellel on keskharidus ja kutseoskused on omandatud praktilise rööpakeevitustöö käigus. Keevitusmeister, keevitustööde juht Keevitussertifikaadi olemasolu on nõutav: 1) pealekeevitustöödeks Alus: WPS EN ISO 15609-2004 Metallimahtude keevitusprotseduuride spetsifikatsioon ja kvalifikatsioon. Keevitusprotseduuride spetsifikatsioon. Osa 1: Kaarkeevitus Alus: EN 9606 järgne keevitaja kvalifikatsioon vastavalt kasutatavale keevitusmeetodile (111, 135, 136, 121) 2) termiitkeevitustöödeks Alus: EVS-EN 14730-1:2017, Raudteealased rakendused. Rööbastee. Rööbaste termiitkeevitus. Osa 1: Keevitusprotsesside heakskiitmine Alus: EVS-EN 14730-2:2006, Railway applications - Track - Aluminothermic welding of rails - Part 2: Qualification of aluminothermic welders, approval of contractors and acceptance of welds. 3) kontaktkeevitustöödeks Alus: EVS-EN 14587-2:2009. Raudteealased rakendused. Rööbastee. Rööbaste sulatuspõkk-keevitus (elekterkontaktkeevitus). Osa 2: Uute R220, R260, R260Mn ja R350HT klassi rööbaste keevitamine mobiilsete keevitusseadmetega väljaspool statsionaarseid töökodasid. Alus: EVS-EN 14587-1:2007. Railway applications - Track - Flash butt welding of rails - Part 1: New R220, R260, R260Mn and R350HT grade rails in a fixed plant. Alus: EVS-EN 14587-3:2012. Raudteealased rakendused. Rööbastee. Rööbaste eelkuumutusega kontakt-keevitus. Osa 3. Pöörmekonstruktsioonide ühenduste keevitamine. Railway applications - Track - Flash butt welding of rails - Part 3: Welding in association with crossing construction. Tuletööde tegemiseks on nõutav tuletööde koolituse läbimine ja tuletöötunnistuse omamine. Alus: tuleohutuse seadus ja siseministri määrus nr 47, 13.09.2010 „Tuletöö tegemisele esitatavad nõuded“ https://www.riigiteataja.ee/akt/13357221 Raudtee keevitusmeister, tase 5 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.5 tõendamine ja B.2.9 (läbiv kompetents) ning vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine valikust B.2.6-B.2.8. Töö kavandamine 5 Töö korraldamine ja juhtimine 5 Töötulemuste kontrollimine ja hindamine, parendustegevuste kavandamine ja korraldamine 5 Liiklusohutuse tagamine 5 Pikkrööbastega tee korrashoiu- ja remonttööde kavandamine ja korraldamine 5 Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine valikust B.2.6-B.2.8. Pealekeevitustehnoloogiatega keevitustööde tegemine ning keeviste järeltöötlemine 3 Termiitkeevitustehnoloogiaga rööbaste kokkukeevitustööde tegemine ja keeviste järeltöötlemine 3 Kontaktkeevitustehnoloogiaga rööbaste kokkukeevitustööde tegemine ja keeviste järeltöötlemine 3 Raudtee keevitusmeister, tase 5 kutset läbiv kompetents 4 Elektroonikaseadmete koostaja, tase 2 Electronic Equipment Assembler, EstQF Level 2 3 Elektroonikaseadmete koostaja, tase 2 (versioon 1) Elektroonikaseadmete koostaja, tase 2 (versioon 2) Elektroonikaseadmete koostaja, tase 2 (versioon 4) Elektroonikaseadmete koostaja, tase 2 (versioon 5) Elektroonikakoostude koostaja, tase 2 Kaablikoostude koostaja, tase 2 Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Elektroonika Elektroonikaseadmete koostaja 8 2018-02-16 2018-02-16 2023-02-09 2 2 8212 Elektri- ja elektroonikaseadmete koostajad 0714 Elektroonika ja automaatika 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Karin Andressoo Enics Eesti AS Milko Milatskov Stoneridge Electronics AS Arno Kolk Elektroonikatööstuse Liit Mart Ronk Pärnumaa Kutsehariduskeskus Andres Ojalill Tallinna Polütehnikum Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Elektroonikaseadmete koostaja kutseala koosneb kolmest kutsest: kahest osakutsest moodustuv elektroonikaseadmete koostaja, tase 2; kahest osakutsest moodustuv elektroonikaseadmete koostaja, tase 3 ja kahest osakutsest moodustuv elektroonikaseadmete tehnik, tase 4. Elektroonikaseadmete koostajad töötavad tavapäraselt tööstusettevõtetes, kus koostatakse ja valmistatakse elektroonikakooste või neid sisaldavaid tooteid. Elektroonikaseadmete koostaja, tase 2 töö on kaabli- ja juhtmeköidiste (edaspidi kaablikoostude) ja/või elektroonikakoostude valmistamine vastavalt etteantud juhistele põhiliselt seeriatoodangu valmistamiseks. A.2.1 Elektroonikakoostude valmistamine 1. Elektroonikakoostude koostamine 2. Käsijootmine elektroonikaseadmete valmistamisel 3. Elektroonikakoostude vigade tuvastamine A.2.2 Kaablikoostude valmistamine 1. Kaablikoostude koostamine 2. Kaablikoostude vigade tuvastamine Elektroonikaseadmete koostaja töötab eritingimustele vastavates siseruumides, kus võib olla nõutud eririietuse kasutamine. Töö eripäraks võib olla töötamine väikeste detailidega, mis eeldab head nägemist ja värvide eristamist. Elektroonikaseadmete koostaja võib oma töös kokku puutuda kemikaalidega. Elektroonikaseadmete koostaja peamisteks töövahenditeks on mehaanilised ja elektrilised käsitööriistad, arvutijuhitavad seadmed (sh testseadmed), koostu valmistamiseks mõeldud abivahendid (nt koostefikstuur), arvuti. Elektroonikaseadmete koostaja töö eeldab rutiinitaluvust, liigutuste täpsust ja head nägemist, sh värvide eristamist. 2. taseme elektroonikaseadmete koostajana töötavad tavapäevaselt inimesed, kelle kutseoskused on omandatud töökohal, täiendus- või kutseõppes. Elektroonikaseadmete koostaja enamlevinud ametinimetused on koosteoperaator, operaator, monteerija ja koostaja. Elektroonikaseadmete koostaja kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1-B.2.2 ja B.2.3 (läbiv kompetents). Elektroonikakoostude koostaja, tase 2 osakutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 ja B.2.3. Kaablikoostude koostaja, tase 2 osakutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.2 ja B.2.3. Elektroonikakoostude valmistamine 2 Kaablikoostude valmistamine 2 Elektroonikaseadmete koostaja, tase 2 kutset läbiv kompetents 2 Elektroonikaseadmete koostaja, tase 3 Electronic Equipment Assembler, EstQF Level 3 6 Elektroonikaseadmete koostaja II (versioon 1) Elektroonikaseadmete koostaja II (versioon 2) Elektroonikaseadmete koostaja II (versioon 3) Elektroonikaseadmete koostaja, tase 3 (versioon 4) Elektroonikaseadmete koostaja, tase 3 (versioon 5) Elektroonikaseadmete koostaja, tase 3 (versioon 7) Elektroonikaseadmete koostaja, tase 3 (versioon 8) Elektroonikakoostude koostaja, tase 3 Kaablikoostude koostaja, tase 3 Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Elektroonika Elektroonikaseadmete koostaja 8 2018-02-16 2018-02-16 2023-02-09 3 3 8212 Elektri- ja elektroonikaseadmete koostajad 0714 Elektroonika ja automaatika 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Digipädevuste enesehindamise skaala Karin Andressoo Enics Eesti AS Milko Milatskov Stoneridge Electronics AS Arno Kolk Elektroonikatööstuse Liit Mart Ronk Pärnumaa Kutsehariduskeskus Andres Ojalill Tallinna Polütehnikum Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Elektroonikaseadmete koostaja kutseala koosneb kolmest kutsest: kahest osakutsest moodustuv elektroonikaseadmete koostaja, tase 2; kahest osakutsest moodustuv elektroonikaseadmete koostaja, tase 3 ja kahest osakutsest moodustuv elektroonikaseadmete tehnik, tase 4. Elektroonikaseadmete koostajad töötavad tavapäraselt tööstusettevõtetes, kus koostatakse ja valmistatakse elektroonikakooste või neid sisaldavaid tooteid. Elektroonikaseadmete koostaja, tase 3 töö on kaabli- ja juhtmeköidiste (edaspidi kaablikoostude) ja/või elektroonikakoostude valmistamine vastavalt etteantud dokumentatsioonile ja juhistele põhiliselt seeriatoodangu valmistamiseks. A.2.1 Elektroonikakoostude valmistamine 1. Elektroonikakoostude koostamine 2. Käsijootmine elektroonikaseadmete valmistamisel 3. Elektroonikakoostude vigade tuvastamine A.2.2 Kaablikoostude valmistamine 1. Kaablikoostude koostamine 2. Käsijootmine kaablikoostude valmistamisel 3. Kaablikoostude vigade tuvastamine Elektroonikaseadmete koostaja töötab eritingimustele vastavates siseruumides, kus võib olla nõutud eririietuse kasutamine. Töö eripäraks võib olla töötamine väikeste detailidega, mis eeldab head nägemist ja värvide eristamist. Elektroonikaseadmete koostaja võib oma töös kokku puutuda kemikaalidega. Elektroonikaseadmete koostaja töötab eritingimustele vastavates siseruumides, kus võib olla nõutud eririietuse kasutamine. Töö eripäraks võib olla töötamine väikeste detailidega, mis eeldab head nägemist ja värvide eristamist. Elektroonikaseadmete koostaja võib oma töös kokku puutuda kemikaalidega. Elektroonikaseadmete koostaja töö eeldab loogilist mõtlemist, rutiinitaluvust, liigutuste täpsust ja head nägemist, sh värvide eristamist. 3. taseme elektroonikaseadmete koostajatena töötavad tavapäevaselt inimesed, kelle kutseoskused on omandatud töökohal, täiendus- või kutseõppes. Elektroonikaseadmete koostaja enamlevinud ametinimetused on koosteoperaator, operaator, monteerija, koostaja ja häälestaja. Elektroonikaseadmete koostaja kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1-B.2.2 ja B.2.3 (läbiv kompetents). Elektroonikakoostude koostaja, tase 3 osakutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 ja B.2.3. Kaablikoostude koostaja, tase 3 osakutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.2 ja B.2.3. Elektroonikakoostude valmistamine 3 Kaablikoostude valmistamine 3 Elektroonikaseadmete koostaja, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Elektroonikaseadmete tehnik, tase 4 Electronic Equipment Technician, EstQF Level 4 6 Elektroonikaseadmete koostaja III (versioon 1) Elektroonikaseadmete koostaja III (versioon 2) Elektroonikaseadmete koostaja III (versioon 3) Elektroonikaseadmete tehnik, tase 4 (versioon 4) Elektroonikaseadmete tehnik, tase 4 (versioon 5) Elektroonikaseadmete tehnik, tase 4 (versioon 7) Elektroonikaseadmete tehnik, tase 4 (versioon 8) Elektroonikaseadmete koostaja, tase 4 Elektroonikaseadmete remontija, tase 4 Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Elektroonika Elektroonikaseadmete koostaja 8 2018-02-16 2018-02-16 2023-02-09 4 4 7421 Elektroonikaseadmete mehaanikud ja hooldajad 0714 Elektroonika ja automaatika 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Karin Andressoo Enics Eesti AS Milko Milatskov Stoneridge Electronics AS Arno Kolk Elektroonikatööstuse Liit Mart Ronk Pärnumaa Kutsehariduskeskus Andres Ojalill Tallinna Polütehnikum Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Elektroonikaseadmete koostaja kutseala koosneb kolmest kutsest: kahest osakutsest moodustuv elektroonikaseadmete koostaja, tase 2; kahest osakutsest moodustuv elektroonikaseadmete koostaja, tase 3 ja kahest osakutsest moodustuv elektroonikaseadmete tehnik, tase 4. Elektroonikaseadmete tehnikud töötavad tavapäraselt tööstusettevõtetes, kus koostatakse ja valmistatakse elektroonikakooste või neid sisaldavaid tooteid. Elektroonikaseadmete tehnik, tase 4 on oskustöötaja, kelle töö on elektroonikakoostude valmistamine, häälestamine, remontimine ja vigade otsimine kogu tootmisprotsessi ulatuses vastavalt etteantud dokumentatsioonile, nii seeriatootmises kui väikeseeriate ja prototüüpide valmistamiseks. Elektroonikaseadmete tehnik, tase 4 kasutab tööoperatsioonidel erinevaid töövõtteid ja seadmeid. Ta juhendab vajadusel kaastöötajaid ja väikest töögruppi. A.2.1 Testimine ja mõõteseadmete töö kontrollimine 1. Mõõtmine 2. Mõõteseadme töö kontroll ja seadistamine A.2.2 Elektroonikaseadmete valmistamine 1. Elektroonika- ja kaablikoostude valmistamine 2. Käsijootmine elektroonikaseadmete valmistamisel A.2.3 Elektroonikakoostude visuaalsete ja funktsionaalsete vigade tuvastamine 1. Vigade tuvastamine 2. Vea põhjuste tuvastamine A.2.4 Elektroonikaseadmete remontimine 1. Funktsionaalsuse ja nõuetele vastavuse taastamine 2. Dokumenteerimine Elektroonikaseadmete tehnik töötab eritingimustele vastavates siseruumides, kus võib olla nõutud eririietuse kasutamine. Töö eripäraks võib olla töötamine väikeste detailidega, mis eeldab head nägemist ja värvide eristamist. Tema töökeskkond on seotud elektriohuga ja ta võib oma töös kokku puutuda kemikaalidega. Elektroonikaseadmete tehniku peamisteks töövahenditeks on arvuti ja arvutijuhitavad seadmed (sh testseadmed), käsitööriistad (sh elektrilised, pneumaatilised jm), mõõteriistad (sh elektrilised jm) ja koostu valmistamiseks mõeldud abivahendid (nt koostefikstuur), tehniline dokumentatsioon ja normdokumendid (standardid, juhendid). Elektroonikaseadmete tehniku töö eeldab loogilist mõtlemist, analüüsivõimet, nii paindlikkust kui rutiinitaluvust, liigutuste täpsust. 4. taseme elektroonikaseadmete tehnikuna töötavad tavapäraselt inimesed, kellel on erialane kutsekeskharidus või keskharidus ja oskused on omandatud töökohal või täiendusõppes. Elektroonikaseadmete tehniku enamlevinud ametinimetused on veaotsija, häälestaja, tehnik, seadistaja ja remontija. Elektroonikaseadmete tehnik, tase 4 kutse taotlemisel on tuleb tõendada kompetentsid B.2.1-B.2.4 ja B.2.5 (läbiv kompetents). Elektroonikaseadmete koostaja, tase 4 osakutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1-B.2.3 ja B.2.5 (läbiv kompetents). Elektroonikaseademete remontija, tase 4 osakutse taotlemisel tuleb tõendada kompetents B.2.4. ja B.2.5 (läbiv kompetents). Testimine ja mõõteseadmete töö kontrollimine 4 Elektroonikaseadmete valmistamine 4 Elektroonikaseadmete visuaalsete ja funktsionaalsete vigade tuvastamine 4 Elektroonikaseadmete remontimine 4 Elektroonikaseadmete tehniku kutset läbiv kompetents 4 Lamekatusekatja, tase 3 Roofer, level 3 5 Lamekatuseehitaja, tase 4 esmane kutse (versioon 7) Lamekatusekatja II (versioon 1) Lamekatusekatja II (versioon 2) Lamekatusekatja II (versioon 3) Lamekatusekatja, tase 3 (versioon 4) Lamekatusekatja, tase 3 (versioon 6) Bituumenrullmaterjalide paigaldamine Plastrullmaterjalide paigaldamine Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Lamekatusekatja 11 2018-03-10 2018-03-10 2020-06-07 3 3 7121 Katusekatjad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Erki Vihula Roofer OÜ Enn Tammaru Tallinna Tehnikakõrgkool Ferdinand-Aivar Tõnisson Tallinna Ehituskool Marko Ponder Westhaus OÜ Peeter Kärp Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liit Riho Reispass Katusefirma OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Lamekatusekatja ehitab valmis lamekatuse, mis peab vett, tuult, sooja ja veeauru, tuuldub ning juhib ära sademevett. Ta tõstab ja ladustab katusele materjalid, ehitab kalded, paigaldab aurutõkke, soojustuse, hüdroisolatsiooni ja plekkdetailid ning ehitab vajalikud sõlmed. Lamekatusekatja vajadusel ka lammutab ja parandab olemasolevaid lamekatuseid. Kuna lamekatusekatjad puutuvad oma töös kokku lahtise tulega (bituumenrullmaterjali paigaldamise käigus), siis on neil töö tegemiseks vajalik omada kehtivat tuletööde tunnistust. Lamekatusekatja kutsealal on kutsealased kompetentsid kirjeldatud kahel EKR-i tasemel: - lamekatusekatja, tase 3; - lamekatusekatja, tase 4. Kutse on mõlemal tasemel spetsialiseerumispõhine ning võimaldab valida ühe kahest materjalipõhisest spetsialiseerumisest: a) bituumenrullmaterjalide paigaldamine b) plastrullmaterjalide paigaldamine Käesolevas kutsestandardis kirjeldatakse lamekatusekatja, tase 3 kutsealaseid kompetentse. 3. taseme lamekatusekatja teostab lihtoperatsioone ning töötab juhendamisel või meeskonnas, täites kas iseseisvalt või juhendamisel temale tööjuhi poolt ette antud tööülesandeid. A.2.1 Töö ettevalmistamine ja materjalide ladustamine 1. Tööplatsi ettevalmistamine 2. Materjalide tõstmine katusele ja ladustamine 3. Materjalide koormamine ja kinnitamine 4. Materjalide katmine A.2.2 Troppimistööde tegemine 1. Materjalide peale- ja mahalaadimine, ladustamine ja paigaldamine 2. Mehitamata tõsteseadmete töö juhtimine A.2.3 Aurutõkke paigaldamine 1. Aurutõkkematerjali paigaldamine 2. Läbiviikude ja liitekohtade vormistamine A.2.4 Katusekallete ehitamine 1. Põhikallete ehitamine 2. Vastukallete ehitamine A.2.5 Soojustusmaterjali paigaldamine 1. Soojustusmaterjali paigaldamine 2. Tuulutussüsteemi ehitamine bituumenrullmaterjaliga katustel 3. Soojustuskihi kinnitamine kinnititega 4. Soojustuskihi kinnitamine muude meetoditega A.2.6 Sõlmede ehitamine 1. Liitesõlmede ehitamine 2. Katusekonstruktsiooni mitte läbivate sõlmede ehitamine ja paigaldamine 3. Katusekonstruktsiooni läbivate sõlmede ehitamine ja paigaldamine A.2.7 Plekkdetailide ja vihmaveesüsteemide paigaldamine 1. Plekkdetailide paigaldamine, kinnitamine ja tihendamine 2. Plekkdetailide töötlemine 3. Vihmaveesüsteemide ehitamine A.2.8 Energiatõhus ehitamine SPETSIALISEERUMINE BITUUMENRULLMATERJALIDE PAIGALDAMISELE A.2.9 Hüdroisolatsiooni paigaldamine / bituumenrullmaterjalide paigaldamine 1. Bituumenrullmaterjalide paigaldamine 2. Bituumenrullmaterjalide kinnitamine 3. Läbiviikude ja liitekohtade vormistamine SPETSIALISEERUMINE PLASTRULLMATERJALIDE PAIGALDAMISELE A.2.10 Hüdroisolatsiooni paigaldamine / plastrullmaterjalide paigaldamine 1. Plastrullmaterjalide paigaldamine 2. Plastrullmaterjalide kinnitamine 3. Läbiviikude ja liitekohtade vormistamine Lamekatusekatjad töötavad üldjuhul viis päeva nädalas, kaheksa tundi päevas. Sõltuvalt objektist, ilmastikust ja valmimistähtaegadest võib tööaeg muutuda. Töö tempo ja tööülesanded on vahelduvad. Lamekatusekatja töötingimused on muutlikud ja võivad olla ebamugavad, kuna tööd tuleb teha aastaringselt, sõltumata ilmatikutingimustest (tuul, vihm, temperatuuri kõikumised). Töö toimub valdavalt kõrgustes, mis tähendab et lamekatusekatja peab olema oma tööd tehes väga tähelepanelik. Ohupiirkondades või katuseservadel töötades on vajalik kasutada spetsiaalset turvavarustust (turvarakmed vm). Turvanõuete eiramise ning hooletu käitumise tagajärjel võivad juhtuda raskete kehavigastuste või lausa surmaga lõppevad tööõnnetused. Töö käigus tuleb sageli tõsta ja teisaldada raskeid ehitusmaterjale ning tegutseda sundasendites, nt põlvitades või kükitades. Potentsiaalseks ohu allikaks on ka lahtine tuli (gaasipõleti töötemperatuur 400 - 800˚ C). Bituumenrullmaterjalide paigaldamisel gaasipõleti, katusekatte keevitusautomaat, elektrilised ja mehaanilised käsitööriistad. Plastrullmaterjalide paigaldamisel käsiföön, kuumaõhu keevitusautomaat, rullik, elektrilised ja mehaanilised käsitööriistad. Lamekatusekatja töö eeldab head füüsilist vormi, head koordinatsiooni ja nägemist ning käelist osavust. Oluline on kõrgustaluvuse olemasolu. Lamekatusekatja töös tuleb olla hoolikas ja vastutustundlik, kuna tehtud eksimused võivad põhjustada suuri materiaalseid kahjusid (vee-, tule- või tormikahjustused) ehitisele ja/või selle osadele. 3. taseme lamekatusekatjal on kas erialane kutseharidus või ta on oma kutsealased oskused omandanud praktilise töökogemusega ja täiendkoolitustel. Lamekatusekatja, katusekatja Lamekatusekatja 3. taseme kutsestandard koosneb kaheksast kohustuslikust (B.2.1-B.2.8), kutset läbivast (B.2.11) ja kahest spetsialiseerumisega seotud kompetentsist (B.2.9 ja B.2.10). Kutse taotlemisel tuleb valida üks spetsialiseerumine: Spetsialiseerumisel bituumenrullmaterjalide paigaldamisele tuleb lisaks kohustuslikele ja läbivale kompetentsile tõendada spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.9. Spetsialiseerumisel plastrullmaterjalide paigaldamisele tuleb lisaks kohustuslikele ja läbivale kompetentsile tõendada spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.10. Töö ettevalmistamine ja materjalide ladustamine 3 Troppimistööde tegemine 3 Aurutõkke paigaldamine 3 Katusekallete ehitamine 3 Soojustusmaterjali paigaldamine 3 Sõlmede ehitamine 3 Plekkdetailide ja vihmaveesüsteemide paigaldamine 3 Energiatõhus ehitamine 4 Spetsialiseerumisel bituumenrullmaterjalide paigaldamisele tuleb lisaks kohustuslikele ja läbivale kompetentsile tõendada spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.9. Spetsialiseerumisel plastrullmaterjalide paigaldamisele tuleb lisaks kohustuslikele ja läbivale kompetentsile tõendada spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.10. Lamekatusekatja, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Lamekatusekatja, tase 4 Roofer, level 4 5 Lamekatuseehitaja, tase 4 (versioon 7) Lamekatusekatja III (versioon 1) Lamekatusekatja III (versioon 2) Lamekatusekatja III (versioon 3) Lamekatusekatja, tase 4 (versioon 4) Lamekatusekatja, tase 4 (versioon 6) Bituumenrullmaterjalide paigaldamine Plastrullmaterjalide paigaldamine Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Lamekatusekatja 11 2018-03-10 2018-03-10 2020-06-07 4 4 7121 Katusekatjad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Erki Vihula Roofer OÜ Enn Tammaru Tallinna Tehnikakõrgkool Ferdinand-Aivar Tõnisson Tallinna Ehituskool Marko Ponder Westhaus OÜ Peeter Kärp Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liit Riho Reispass Katusefirma OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Lamekatusekatja ehitab valmis lamekatuse, mis peab vett, tuult, sooja ja veeauru, tuuldub ning juhib ära sademevett. Ta tõstab ja ladustab katusele materjalid, ehitab kalded, paigaldab aurutõkke, soojustuse, hüdroisolatsiooni ja plekkdetailid ning ehitab vajalikud sõlmed. Lamekatusekatja vajadusel ka lammutab ja parandab olemasolevaid lamekatuseid. Kuna lamekatusekatjad puutuvad oma töös kokku lahtise tulega (bituumenrullmaterjali paigaldamise käigus), siis on neil töö tegemiseks vajalik omada kehtivat tuletööde tunnistust. Lamekatusekatja kutsealal on kutsealased kompetentsid kirjeldatud kahel EKR-i tasemel: - lamekatusekatja, tase 3; - lamekatusekatja, tase 4. Kutse on mõlemal tasemel spetsialiseerumispõhine ning võimaldab valida ühe kahest materjalipõhisest spetsialiseerumisest: a) bituumenrullmaterjalide paigaldamine b) plastrullmaterjalide paigaldamine Käesolevas kutsestandardis kirjeldatakse 4. taseme lamekatusekatja 4 kutsealaseid kompetentse. 4. taseme lamekatusekatjad töötavad iseseisvalt, täidavad keerukamaid tööoperatsioone ning juhendavad vajadusel vähem kogenenud kolleege. A.2.1 Töö ettevalmistamine ja materjalide ladustamine 1. Tööplatsi ettevalmistamine 2. Materjalide tõstmine katusele ja ladustamine 3. Materjalide koormamine ja kinnitamine 4. Materjalide katmine A.2.2 Troppimistööde tegemine 1. Materjalide peale- ja mahalaadimine, ladustamine ja paigaldamine 2. Mehitamata tõsteseadmete töö juhtimine A.2.3 Aurutõkke paigaldamine 1. Aurutõkkematerjali paigaldamine 2. Läbiviikude ja liitekohtade vormistamine A.2.4 Katusekallete ehitamine 1. Põhikallete ehitamine 2. Vastukallete ehitamine A.2.5 Soojustusmaterjali paigaldamine 1. Soojustusmaterjali paigaldamine 2. Tuulutussüsteemi ehitamine bituumenrullmaterjaliga katustel 3. Soojustuskihi kinnitamine kinnititega 4. Soojustuskihi kinnitamine muude meetoditega A.2.6 Sõlmede ehitamine 1. Liitesõlmede ehitamine 2. Katusekonstruktsiooni mitte läbivate sõlmede ehitamine ja paigaldamine 3. Katusekonstruktsiooni läbivate sõlmede ehitamine ja paigaldamine A.2.7 Plekkdetailide ja vihmaveesüsteemide paigaldamine 1. Plekkdetailide paigaldamine, kinnitamine ja tihendamine 2. Plekkdetailide töötlemine 3. Vihmaveesüsteemide ehitamine A.2.8 Madalama kvalifikatsiooniga lamekatusekatja nõustamine ja juhendamine 1. Tööga seotud keskkonnariskide hindamine ja juhendatava nõustamine 2. Töö teostamisel ilmnenud vigade analüüsimise ja parandamise nõustamine 3. Madalama kvalifikatsiooniga lamekatusekatja juhendamine ja nõustamine 4. tööülesannete täitmisel A.2.9 Energiatõhus ehitamine SPETSIALISEERUMINE BITUUMENRULLMATERJALIDE PAIGALDAMISELE A.2.10 Hüdroisolatsiooni paigaldamine / bituumenrullmaterjalide paigaldamine 1. Bituumenrullmaterjalide paigaldamine 2. Bituumenrullmaterjalide kinnitamine 3. Läbiviikude ja liitekohtade vormistamine SPETSIALISEERUMINE PLASTRULLMATERJALIDE PAIGALDAMISELE A.2.11 Hüdroisolatsiooni paigaldamine / plastrullmaterjalide paigaldamine 1. Plastrullmaterjalide paigaldamine 2. Plastrullmaterjalide kinnitamine 3. Läbiviikude ja liitekohtade vormistamine Lamekatusekatjad töötavad üldjuhul viis päeva nädalas, kaheksa tundi päevas. Sõltuvalt objektist, ilmastikust ja valmimistähtaegadest võib tööaeg muutuda. Töö tempo ja tööülesanded on vahelduvad. Lamekatusekatja töötingimused on muutlikud ja võivad olla ebamugavad, kuna tööd tuleb teha aastaringselt, sõltumata ilmatikutingimustest (tuul, vihm, temperatuuri kõikumised). Töö toimub valdavalt kõrgustes, mis tähendab et lamekatusekatja peab olema oma tööd tehes väga tähelepanelik. Ohupiirkondades või katuseservadel töötades on vajalik kasutada spetsiaalset turvavarustust (turvarakmed vm). Turvanõuete eiramise ning hooletu käitumise tagajärjel võivad juhtuda raskete kehavigastuste või lausa surmaga lõppevad tööõnnetused. Töö käigus tuleb sageli tõsta ja teisaldada raskeid ehitusmaterjale ning tegutseda sundasendites, nt põlvitades või kükitades. Potentsiaalseks ohu allikaks on ka lahtine tuli (gaasipõleti töötemperatuur 400 - 800˚ C). Bituumenrullmaterjalide paigaldamisel gaasipõleti, katusekatte keevitusautomaat, elektrilised ja mehaanilised käsitööriistad. Plastrullmaterjalide paigaldamisel käsiföön, kuumaõhu keevitusautomaat, rullik, elektrilised ja mehaanilised käsitööriistad. Lamekatusekatja töö eeldab head füüsilist vormi, head koordinatsiooni ja nägemist ning käelist osavust. Oluline on kõrgustaluvuse olemasolu. Lamekatusekatja töös tuleb olla hoolikas ja vastutustundlik, kuna tehtud eksimused võivad põhjustada suuri materiaalseid kahjusid (vee-, tule- või tormikahjustused) ehitisele ja/või selle osadele. 4. taseme lamekatusekatjal on kas erialane kutseharidus või ta on oma kutsealased oskused omandanud praktilise töökogemusega ja täiendkoolitustel. Lamekatusekatja, katusekatja Lamekatusekatja 4. taseme kutsestandard koosneb üheksast kohustuslikust (B.2.1-B.2.9), kutset läbivast (B.2.12) ja kahest spetsialiseerumisega seotud kompetentsist (B.2.10 ja B.2.11). Kutse taotlemisel tuleb valida üks spetsialiseerumine: Spetsialiseerumisel bituumenrullmaterjalide paigaldamisele tuleb lisaks kohustuslikele ja läbivale kompetentsile tõendada spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.10. Spetsialiseerumisel plastrullmaterjalide paigaldamisele tuleb lisaks kohustuslikele ja läbivale kompetentsile tõendada spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.11. Töö ettevalmistamine ja materjalide ladustamine 4 Troppimistööde tegemine 4 Aurutõkke paigaldamine 4 Katusekallete ehitamine 4 Soojustusmaterjali paigaldamine 4 Sõlmede ehitamine 4 Plekkdetailide ja vihmaveesüsteemide paigaldamine 4 Madalama kvalifikatsiooniga lamekatusekatja nõustamine ja juhendamine 4 Energiatõhus ehitamine 4 Spetsialiseerumisel bituumenrullmaterjalide paigaldamisele tuleb lisaks kohustuslikele ja läbivale kompetentsile tõendada spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.10. Spetsialiseerumisel plastrullmaterjalide paigaldamisele tuleb lisaks kohustuslikele ja läbivale kompetentsile tõendada spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.11. Lamekatusekatja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Eripedagoog, tase 7 Special Education Teacher, EstQF Level 7 2 Eripedagoog, tase 7 (versioon 1) Eripedagoog, tase 7 (versioon 3) Eripedagoog, tase 7 (versioon 4) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Eripedagoog 16 2018-04-18 2018-04-18 2023-04-05 7 7 2352 Eripedagoogid 0111 Kasvatusteadus 85 Haridus Kutsestandardis kasutatud terminid Keelte oskustasemete kirjeldused Liis Ehavere SA Innove Raplamaa Rajaleidja keskus Pille Häidkind Tartu Ülikool Tiina Kivirand Haridus- ja Teadusministeerium Triin Kivirähk Tartu Katoliku Hariduskeskus Ana Kontor Eesti Eripedagoogide Liit, Tartu Herbert Masingu Kool Katrin Luhaäär Eesti Koolijuhtide Ühendus, Tallinna Ristiku Põhikool Lea Pilme Rakvere Põhikool Marge Süld Tallinna Tondi Põhikool Ene Varik-Maasik Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituut Kristin Veltri Haapsalu Viigi Kool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Eripedagoog on tugispetsialist, kelle tegevuse eesmärk on eakaaslastest eristuva õppija arengu toetamine ja suunamine, arvestades õppekava(de) nõuete ja võimalustega. Ta teeb koostööd vanemate, õpetajate, teiste erialaspetsialistide ja kolleegidega ning nõustab neid. Eripedagoog töötab koolieelses lasteasutuses, koolis jt haridusasutustes, tervishoiu- ja sotsiaalasutustes, sh rehabilitatsioonimeeskonnas. Eripedagoog, tase 7 hindab õppija õpioskuste ja arengu taset, kavandab õppetegevust õppija erivajadustest lähtuvalt ning õpetab toetavas ja turvalises keskkonnas. Ta täiendab ennast erialaselt, koolitab ja juhendab kolleege, teisi erialaspetsialiste ja üliõpilasi. Eripedagoogi kutsealal on ka kutse eripedagoog, tase 8, kes lisaks eelloetletule osaleb eripedagoogikaga seotud valdkondade arendamises, koostab ja retsenseerib õppevara, koordineerib ja juhib koostöövõrgustike tööd. A.2.1 Õppija erivajaduste märkamine ja hindamine 1. Erivajadustega õppija psüühiliste protsesside, kõne, käitumise, õpioskuste jm hindamine, kirjeldamine ja analüüsimine. 2. Hindamistulemuste dokumenteerimine, sh soovituste andmine edasisteks tegevusteks. 3. Teiste erialaspetsialistide hinnangute (eri)pedagoogiline tõlgendamine. A.2.2 Õppetegevuse planeerimine 1. Dokumentatsiooni koostamine. 2. Teiste erialaspetsialistide kaasamine. 3. Õppija arengut toetavate lisategevuste soovitamine. 4. Õppevara valimine. A.2.3 Õpikeskkonna kujundamine 1. Füüsilise õpikeskkonna kujundamine. 2. Vaimse õpikeskkonna kujundamine. 3. Sotsiaalse õpikeskkonna kujundamine. A.2.4 Õpetamine 1. Erivajadusega õppija õpieesmärkide seadmine. 2. Õppeprotsessi kavandamine. 3. Individuaalseid erivajadusi arvestav õpetamine, õppetegevuste kohandamine. A.2.5 Eripedagoogiline nõustamine ja mentorlus 1. Õppija ja vanemate nõustamine. 2. Kolleegide, juhtkonna ja teiste erialade spetsialistide nõustamine. A.2.6 Professionaalne enesearendamine 1. Professionaalne eneseanalüüs. 2. Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse tervise hoidmine ja arendamine. 3. Eripedagoogiline enesetäiendamine. A.2.7 Arendus-, loome- või teadustegevus eripedagoogika valdkonnas 1. Arengu- ja õppekava ning muude dokumentide koostamine. 2. Erivajadustega õppijatele suunatud õppevara kohandamine ja koostamine. A.2.8 Juhtimine 1. Grupi juhtimine. 2. Ürituste või projektide juhtimine. A.2.9 Eripedagoogika-alane koolitamine ja juhendamine 1. Erialaste koolituste kavandamine erinevatele sihtgruppidele. 2. Erialaste koolituste läbiviimine erinevatele sihtgruppidele. 3. Üliõpilaste praktika või alustavate kolleegide juhendamine. Eripedagoogi tööaeg ja puhkus on reguleeritud töölepinguseadusega. Eripedagoog puutub kokku emotsionaalsete ja füüsiliste ohuteguritega, tal peab olema valmisolek tegutsemiseks tavapärasest erinevates olukordades. Eripedagoogi peamised töövahendid on õppevara, kooli- ja kontoritarbed ning -tehnika, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) vahendid ja programmid ning erivahendid ja -materjalid vastavalt õppijate sihtgrupile ja õpetatavale valdkonnale. Eripedagoogi töös on olulised sallivus ja empaatia, positiivsus, paindlikkus, kohanemisvõime, analüüsivõime, loovus, järjekindlus, pingetaluvus ning tasakaalukus. Tavaliselt on 7. taseme eripedagoogil eripedagoogika magistrikraad või magistritasemel haridus ja kompetentside saavutamiseks vajalik töökogemus. Eripedagoog. Töötamist eripedagoogina reguleerib põhikooli- ja gümnaasiumiseadus. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1-B.2.7 ja B.2.10 (läbiv kompetents). Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitavaid kompetentse B.2.8 ja B.2.9. Õppija erivajaduste märkamine ja hindamine 7 Õppetegevuse planeerimine 7 Õpikeskkonna kujundamine 7 Õpetamine 7 Eripedagoogiline nõustamine ja mentorlus 7 Professionaalne enesearendamine 7 Arendus-, loome- või teadustegevus eripedagoogika valdkonnas 7 Võimalik on täiendavalt tõendada valitavaid kompetentse B.2.8 ja B.2.9. Juhtimine 7 Eripedagoogika-alane koolitamine ja juhendamine 7 Eripedagoogi kutset läbiv kompetents 7 Eripedagoog, tase 8 Special education teacher, level 8 2 Eripedagoog, tase 8 (versioon 1) Eripedagoog, tase 8 (versioon 3) Eripedagoog, tase 8 (versioon 4) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Eripedagoog 16 2018-04-18 2018-04-18 2023-04-05 8 8 2352 Eripedagoogid 0111 Kasvatusteadus 85 Haridus Kutsestandardis kasutatud terminid Keelte oskustasemete kirjeldused Liis Ehavere SA Innove Raplamaa Rajaleidja keskus Pille Häidkind Tartu Ülikool Tiina Kivirand Haridus- ja Teadusministeerium Triin Kivirähk Tartu Katoliku Hariduskeskus Ana Kontor Eesti Eripedagoogide Liit, Tartu Herbert Masingu Kool Katrin Luhaäär Eesti Koolijuhtide Ühendus, Tallinna Ristiku Põhikool Lea Pilme Rakvere Põhikool Marge Süld Tallinna Tondi Põhikool Ene Varik-Maasik Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituut Kristin Veltri Haapsalu Viigi Kool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Eripedagoog on tugispetsialist, kelle tegevuse eesmärk on eakaaslastest eristuva õppija arengu toetamine ja suunamine, arvestades õppekava(de) nõuete ja võimalustega. Ta teeb koostööd vanemate, õpetajate, teiste erialaspetsialistide ja kolleegidega ning nõustab neid. Eripedagoog töötab koolieelses lasteasutuses, koolis jt haridusasutustes, tervishoiu- ja sotsiaalasutustes, sh rehabilitatsioonimeeskonnas. Eripedagoog, tase 8 hindab õppija õpioskuste ja arengu taset, kavandab õppetegevust õppija erivajadustest lähtuvalt ning õpetab toetavas ja turvalises keskkonnas. Ta täiendab ennast erialaselt, koolitab ja juhendab kolleege, teisi erialaspetsialiste ja üliõpilasi. Eripedagoog, tase 8 osaleb eripedagoogikaga seotud valdkondade arendamises, koostab ja retsenseerib õppevara, koolitab ja juhendab kolleege, teisi spetsialiste ja üliõpilasi, koordineerib ja juhib koostöövõrgustike tööd. Eripedagoogi kutsealal on ka kutse eripedagoog, tase 7, kes hindab õppija õpioskuste ja arengu taset, kavandab õppetegevust õppija erivajadustest lähtuvalt ning õpetab toetavas ja turvalises keskkonnas. Ta täiendab ennast erialaselt, koolitab ja juhendab kolleege, teisi erialaspetsialiste ja üliõpilasi. A.2.1 Õppija erivajaduste märkamine ja hindamine 1. Erivajadustega õppija psüühiliste protsesside, kõne, käitumise, õpioskuste jm hindamine, kirjeldamine ja analüüsimine. 2. Hindamistulemuste dokumenteerimine, sh soovituste andmine edasisteks tegevusteks. 3. Teiste erialaspetsialistide hinnangute (eri)pedagoogiline tõlgendamine. A.2.2 Õppetegevuse planeerimine 1. Dokumentatsiooni koostamine. 2. Teiste erialaspetsialistide kaasamine. 3. Õppija arengut toetavate lisategevuste soovitamine. 4. Õppevara valimine. A.2.3 Õpikeskkonna kujundamine 1. Füüsilise õpikeskkonna kujundamine. 2. Vaimse õpikeskkonna kujundamine. 3. Sotsiaalse õpikeskkonna kujundamine. A.2.4 Õpetamine 1. Erivajadusega õppija õpieesmärkide seadmine. 2. Õppeprotsessi kavandamine. 3. Individuaalseid erivajadusi arvestav õpetamine, õppetegevuste kohandamine. A.2.5 Eripedagoogiline nõustamine ja mentorlus 1. Õppija ja vanemate nõustamine. 2. Kolleegide, juhtkonna ja teiste erialade spetsialistide nõustamine. A.2.6 Professionaalne enesearendamine 1. Professionaalne eneseanalüüs. 2. Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse tervise hoidmine ja arendamine. 3. Eripedagoogiline enesetäiendamine. A.2.7 Arendus-, loome- või teadustegevus eripedagoogika valdkonnas 1. Eripedagoogika valdkonnaga seotud dokumentide koostamine. 2. Erivajadustega õppijatele suunatud õppevara kohandamine ja koostamine. 3. Õpetajatele suunatud eripedagoogiliste juhendmaterjalide koostamine. 4. Õpetajahariduse ja/või eripedagoogika valdkonna teadus- või arendustöö. A.2.8 Juhtimine 1. Grupi juhtimine. 2. Ürituste või projektide juhtimine. A.2.9 Eripedagoogika-alane koolitamine ja juhendamine 1. Erialaste koolituste kavandamine erinevatele sihtgruppidele. 2. Erialaste koolituste läbiviimine erinevatele sihtgruppidele. 3. Üliõpilaste praktika või alustavate kolleegide juhendamine. Eripedagoogi tööaeg ja puhkus on reguleeritud töölepinguseadusega. Eripedagoog puutub kokku emotsionaalsete ja füüsiliste ohuteguritega, tal peab olema valmisolek tegutsemiseks tavapärasest erinevates olukordades. Eripedagoogi peamised töövahendid on õppevara, kooli- ja kontoritarbed ning -tehnika, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) vahendid ja programmid ning erivahendid ja -materjalid vastavalt õppijate sihtgrupile ja õpetatavale valdkonnale. Eripedagoogi töös on olulised sallivus ja empaatia, positiivsus, paindlikkus, kohanemisvõime, analüüsivõime, loovus, järjekindlus, pingetaluvus ning tasakaalukus. Eripedagoog, tase 8 on magistritasemel haridusega spetsialist, kes on õppinud eripedagoogikat ja arendanud oma kompetentse eripedagoogilise tegevuse käigus. Eripedagoog. Töötamist eripedagoogina reguleerib põhikooli- ja gümnaasiumiseadus. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1- B.2.7 ja B.2.10 (läbiv kompetents) tõendamine. Valitavatest kompetentsidest (B.2.8 ja B.2.9) tuleb tõendada vähemalt üks. Õppija erivajaduste märkamine ja hindamine 8 Õppetegevuse planeerimine 8 Õpikeskkonna kujundamine 8 Õpetamine 8 Eripedagoogiline nõustamine ja mentorlus 8 Professionaalne enesearendamine 8 Arendus-, loome- või teadustegevus eripedagoogika valdkonnas 8 Valitavatest kompetentsidest (B.2.8 ja B.2.9) tuleb tõendada vähemalt üks. Juhtimine 8 Eripedagoogika-alane koolitamine ja juhendamine 7 Eripedagoogi kutset läbiv kompetents 7 Rakendusarhitekt, tase 6 Applied Architect, level 6 3 Rakendusarhitekt, tase 6 (versioon 1) Rakendusarhitekt, tase 6 (versioon 2) Rakendusarhitekt, tase 6 (versioon 4) Rakendusarhitekt, tase 6 (versioon 5) Rakendusarhitekt, tase 6 (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Arhitekt 11 2018-03-13 2018-03-13 2023-02-19 6 6 2161 Ehitusarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Ilmar Heinsoo Eesti Arhitektide Liit Toomas Paaver Eesti Arhitektide Liit Tõnu Laigu Eesti Arhitektide Liit Andres Levald Rahandusministeerium, Eesti Arhitektide Liit Veronika Valk Kultuuriministeerium Kaie Enno Eesti Planeerijate Ühing Endrik Mänd MTÜ Linnade Liit Hindrek Kesler Tallinna Tehnikakõrgkool Andres Ojari Eesti Kunstiakadeemia Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Arhitekti töö eesmärgiks on ühendada kunstilised, tehnoloogilised, tehnilised ja majanduslikud lahendused tasakaalustatud ruumiliseks terviklahenduseks, mis hõlmab välisruumi, ehitiste arhitektuuri ja hoonete siseruumi lahendusi ning on projekteerimise ja ehitamise tulemusel valmiva säästva ja tervikliku elukeskkonna loomise aluseks. Arhitekti kutset omav isik on võimeline mõistma ja vahendama üksikisikute, ühiskondlike gruppide ja ametiasutuste vajadusi seoses ruumilise planeerimise, arhitektuurse projekteerimise, ehitamise, arhitektuuripärandi säilitamise ja väärtustamise ning loodusliku tasakaalu hoidmisega. Oma töös lähtub arhitekt avalikust huvist ning heast planeerimis-, projekteerimis- ja ehitustavast. Arhitekti kutsealal on kirjeldatud kutsed järgmistel EKR tasemetel: • Rakendusarhitekt, tase 6 • Diplomeeritud arhitekt, tase 7 • Volitatud arhitekt, tase 7 • Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 Käesolevas kutsestandardis on kirjeldatud 6. taseme rakendusarhitekti kutsealast kompetentsust. Rakendusarhitekt, tase 6 on spetsialist, kes osaleb volitatud arhitekti juhendamisel maa-alade, linnade ja asulate ruumiliste planeeringute ja ehitusprojektide koostamisel. Tema töö eesmärgiks on osaleda ruumilise terviklahenduse väljatöötamises, ühendades projekteeritavate ehitiste tehnilise toimivuse kunstiliste ja ökonoomiliste lahendustega. Rakendusarhitekt, tase 6 pädevuses on ehitusprojekti arhitektuuri osa koostamine ehitusloa kohustuse alla mittekuuluvatele ehitistele. A.2.1 Planeeringu koostamine erinevates planeeringu liikides 1. Planeeringuala ülevaatus, ruumiline analüüs ja planeeringu lähteseisukohtade koostamine 2. Ruumiliste visioonide ja planeeringute eskiislahenduste koostamine 3. Planeeringuala ruumilise terviklahenduse koostamine 4. Planeeringu vormistamine A.2.2 Ehitusprojektide arhitektuuri osa, sh välis- ja siseruumi terviklahenduse koostamine selle kõigis staadiumites 1. Lähtetingimuste analüüs ja programmi koostamine 2. Ruumiliste visioonide ja ehitise eskiiside koostamises osalemine 3. Ehitusprojekti arhitektuuri osa koostamine 4. Energiatõhususe arvutuste tegemine 5. Ehitusprojekti vormistamine ja dokumenteerimine 6. Koostöö huvitatud osapoolte ja asjakohaste ametkondadega 7. Autorijärelevalve ja osalemine ehitise kasutuselevõtu protsessis Arhitekt töötab peamiselt arhitektibüroos, projekteerimisbüroos või ametiasutustes. Tööülesannete tõttu tuleb viibida ka välitingimustes ja ehitusobjektidel. Töö on loominguline, võib olla vaimselt pingeline. Töökoormus ja -aeg võivad jaotuda ebaühtlaselt. Arhitekt kasutab oma töös tavapäraseid bürootöövahendeid, erinevaid kommunikatsioonivahendeid, kontori- ja projekteerimistarkvara, ehitusteabe modelleerimise ja kohateabe süsteeme, maketeerimise ja visualiseerimise vahendeid. Ruumitaju, ruumi ettekujutamise ja komponeerimise võime, loominguline mõtlemine, loogiline mõtlemine ja üldistusvõime, iseseisvus ja otsustusvõime, vastutusvõime ja täpsus, koostöövõime, suhtlemisoskus ja pingetaluvus, ilumeel, õpivalmidus. Rakendusarhitekt on rakendusarhitektuuri õppekava läbinud spetsialist. Rakendusarhitekt, ehitusarhitekt, arhitekti abi, arhitekt-assistent, arhitekt-tehnik, projekteerija. Ehitusseadustik, planeerimisseadus, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus ja nende asjakohased rakendusaktid. Rakendusarhitekt, tase 6 kutsestandard koosneb kahest kutsespetsiifilisest (B.2.1 – B.2.2) ja kutset läbivast (B.2.3) kompetentsist. Rakendusarhitekt, tase 6 kutse saamiseks tuleb tõendada kõik kompetentsid. Planeeringu koostamine erinevates planeeringu liikides 6 Ehitusprojektide arhitektuuri osa, sh välis- ja siseruumi terviklahenduse koostamine selle kõigis staadiumites 6 Rakendusarhitekt, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Diplomeeritud arhitekt, tase 7 Diploma architect, level 7 5 Arhitekt III (versioon 1) Arhitekt III (versioon 2) Diplomeeritud arhitekt, tase 7 (versioon 3) Diplomeeritud arhitekt, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud arhitekt, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud arhitekt, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud arhitekt, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud arhitekt, tase 7 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Arhitekt 11 2018-03-13 2018-03-13 2018-09-09 7 7 2161 Ehitusarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Ilmar Heinsoo Eesti Arhitektide Liit Toomas Paaver Eesti Arhitektide Liit Tõnu Laigu Eesti Arhitektide Liit Andres Levald Rahandusministeerium, Eesti Arhitektide Liit Veronika Valk Kultuuriministeerium Kaie Enno Eesti Planeerijate Ühing Endrik Mänd MTÜ Linnade Liit Hindrek Kesler Tallinna Tehnikakõrgkool Andres Ojari Eesti Kunstiakadeemia Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Arhitekti töö eesmärgiks on ühendada kunstilised, tehnoloogilised, tehnilised ja majanduslikud lahendused tasakaalustatud ruumiliseks terviklahenduseks, mis hõlmab välisruumi, ehitiste arhitektuuri ja hoonete siseruumi lahendusi ning on projekteerimise ja ehitamise tulemusel valmiva säästva ja tervikliku elukeskkonna loomise aluseks. Arhitekti kutset omav isik on võimeline mõistma ja vahendama üksikisikute, ühiskondlike gruppide ja ametiasutuste vajadusi seoses ruumilise planeerimise, arhitektuurse projekteerimise, ehitamise, arhitektuuripärandi säilitamise ja väärtustamise ning loodusliku tasakaalu hoidmisega. Oma töös lähtub arhitekt avalikust huvist ning heast planeerimis-, projekteerimis- ja ehitustavast. Arhitekti kutsealal on kirjeldatud kutsed järgmistel EKR tasemetel: • Rakendusarhitekt, tase 6 • Diplomeeritud arhitekt, tase 7 • Volitatud arhitekt, tase 7 • Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 Käesolevas kutsestandardis on kirjeldatud 7. taseme diplomeeritud arhitekti kutsealast kompetentsust. Diplomeeritud arhitekt, tase 7 on spetsialist, kes koostab volitatud arhitekti juhendamisel planeeringute erinevate liikide ning ehitiste ehitusprojektide arhitektuurset osa ja arhitektuurseid terviklahendusi. Diplomeeritud arhitekt, tase 7 pädevuses on iseseisvalt ja omal vastutusel koostada ehitusprojekti arhitektuuri osa ehitusloa kohustuse alla mittekuuluvatele ehitistele ja kuni 9 m kõrgustele ning kuni 180 m² ehitusaluse pinnaga avalikkusele suletud ehitusloakohustuslikele hoonetele. Diplomeeritud arhitekti, tase 7 on vajadusel oma pädevuse piiresse jäävate ehitusprojektide peaprojekteerija. A.2.1 Planeeringu koostamine erinevates planeeringu liikides 1. Planeeringuala ülevaatus, ruumiline analüüs ja planeeringu lähteseisukohtade koostamine 2. Ruumiliste visioonide ja planeeringute eskiislahenduste koostamine 3. Avalikkuse, huvitatud isikute ja asjakohaste ametiasutuste arvamustega arvestamine tasakaalustatud ruumilise lahenduse kaudu 4. Planeeringuala ruumilise terviklahenduse koostamine 5. Planeeringu ruumilise terviklahenduse tutvustamine ja põhjendamine koostöö ning avalikustamise kaudu 6. Planeeringu vormistamine A.2.2 Ehitusprojektide arhitektuuri osa, sh välis- ja siseruumi terviklahenduse koostamine selle kõigis staadiumites 1. Lähtetingimuste analüüs ja programmi koostamine 2. Ruumiliste visioonide ja ehitise eskiiside koostamises osalemine 3. Ehitusprojekti arhitektuuri osa koostamine 4. Energiatõhususe arvutuste tegemine 5. Ehitusprojekti vormistamine ja dokumenteerimine 6. Koostöö huvitatud osapoolte ja asjakohaste ametkondadega 7. Autorijärelevalve ja osalemine ehitise kasutuselevõtu protsessis A.2.3 Ruumiliste otsuste koordineerimine ja ettevalmistamine avalikus sektoris 1. Ruumiliste lahenduste koostamise koordineerimine 2. Osapoolte nõustamine avalikes huvides A.2.4 Ehitusprojektide koostamise juhtimine 1. Ehitusprojektide koostamise korraldamine, sh ehitusprojekti erinevate osade koostamise koordineerimine 2. Koostöö kasutajate, tellija ja ametkondadega Arhitekt töötab peamiselt arhitektibüroos, projekteerimisbüroos või ametiasutustes. Tööülesannete tõttu tuleb viibida ka välitingimustes ja ehitusobjektidel. Töö on loominguline, võib olla vaimselt pingeline. Töökoormus ja -aeg võivad jaotuda ebaühtlaselt. Arhitekt kasutab oma töös tavapäraseid bürootöövahendeid, erinevaid kommunikatsioonivahendeid, kontori- ja projekteerimistarkvara, ehitusteabe modelleerimise ja kohateabe süsteeme, maketeerimise ja visualiseerimise vahendeid. Ruumitaju, ruumi ettekujutamise ja komponeerimise võime, loominguline mõtlemine, loogiline mõtlemine ja üldistusvõime, iseseisvus ja otsustusvõime, vastutusvõime ja täpsus, koostöövõime, suhtlemisoskus ja pingetaluvus, ilumeel, õpivalmidus. Ülikool või sellega võrreldava õppeasutuse arhitektiõpe, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga 7. septembrist 2005, 2005/36/EÜ, „ Kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta” ja Eesti Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri 2004. a määrusega nr 312, „Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded“ või rakendusarhitekti või muu arhitektuurialane kõrgharidus ning nõutav töökogemus. Arhitekt, projekteerija, planeerija, nõunik. Ehitusseadustik, planeerimisseadus, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus ja nende asjakohased rakendusaktid. Diplomeeritud arhitekt, tase 7 kutsestandard koosneb neljast kutsespetsiifilisest (B.2.1 – B.2.4) ja kutset läbivast (B.2.5) kompetentsist. Diplomeeritud arhitekt, tase 7 kutse saamiseks tuleb tõendada kõik kompetentsid. Planeeringu koostamine erinevates planeeringu liikides 7 Ehitusprojektide arhitektuuri osa, sh välis- ja siseruumi terviklahenduse koostamine selle kõigis staadiumites 7 Ruumiliste otsuste koordineerimine ja ettevalmistamine avalikus sektoris 7 Ehitusprojektide koostamise juhtimine 7 Diplomeeritud arhitekt, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Volitatud arhitekt, tase 7 Chartered Architect, EstQF Level 7 6 Volitatud arhitekt IV (versioon 1) Volitatud arhitekt IV (versioon 2) Volitatud arhitekt, tase 7 (versioon 3) Volitatud arhitekt, tase 7 (versioon 4) Volitatud arhitekt, tase 7 (versioon 5) Volitatud arhitekt, tase 7 (versioon 7) Volitatud arhitekt, tase 7 (versioon 8) Volitatud arhitekt, tase 7 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Arhitekt 11 2018-03-13 2018-03-13 2023-02-19 7 7 2161 Ehitusarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Ilmar Heinsoo Eesti Arhitektide Liit Toomas Paaver Eesti Arhitektide Liit Tõnu Laigu Eesti Arhitektide Liit Andres Levald Rahandusministeerium, Eesti Arhitektide Liit Veronika Valk Kultuuriministeerium Kaie Enno Eesti Planeerijate Ühing Endrik Mänd MTÜ Linnade Liit Hindrek Kesler Tallinna Tehnikakõrgkool Andres Ojari Eesti Kunstiakadeemia Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Arhitekti töö eesmärgiks on ühendada kunstilised, tehnoloogilised, tehnilised ja majanduslikud lahendused tasakaalustatud ruumiliseks terviklahenduseks, mis hõlmab välisruumi, ehitiste arhitektuuri ja hoonete siseruumi lahendusi ning on projekteerimise ja ehitamise tulemusel valmiva säästva ja tervikliku elukeskkonna loomise aluseks. Arhitekti kutset omav isik on võimeline mõistma ja vahendama üksikisikute, ühiskondlike gruppide ja ametiasutuste vajadusi seoses ruumilise planeerimise, arhitektuurse projekteerimise, ehitamise, arhitektuuripärandi säilitamise ja väärtustamise ning loodusliku tasakaalu hoidmisega. Oma töös lähtub arhitekt avalikust huvist ning heast planeerimis-, projekteerimis- ja ehitustavast. Arhitekti kutsealal on kirjeldatud kutsed järgmistel EKR tasemetel: • Rakendusarhitekt, tase 6 • Diplomeeritud arhitekt, tase 7 • Volitatud arhitekt, tase 7 • Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 Käesolevas kutsestandardis on kirjeldatud 7. taseme volitatud arhitekti kutsealast kompetentsust. Volitatud arhitekt, tase 7 on spetsialist, kes koostab ja juhib iseseisvalt ja omal vastutusel ruumilisi planeeringuid ja ehitusprojektide arhitektuuri osa ning hindab ehitatud keskkonda. Volitatud arhitekt, tase 7 on vajadusel ehitusprojekti peaprojekteerija. Volitatud arhitekti, tase 7 pädevuses on hinnangute andmine planeeringutele, arhitektuurselt tasemelt ja funktsionaalselt keerukuselt tavapäraste ehitusprojektide arhitektuuri osa ekspertiisi ja ehitiste arhitektuurse lahenduse auditi tegemine. On pädev töötama riigi ja kohalike omavalitsuste asutustes vastava ala asjatundjana. A.2.1 Planeeringu koostamine erinevates planeeringu liikides 1. Planeeringuala ülevaatus, ruumiline analüüs ja planeeringu lähteseisukohtade koostamine 2. Ruumiliste visioonide ja planeeringute eskiislahenduste koostamine 3. Avalikkuse, huvitatud isikute ja asjakohaste ametiasutuste arvamustega arvestamine tasakaalustatud ruumilise lahenduse kaudu 4. Planeeringuala ruumilise terviklahenduse koostamine 5. Planeeringu ruumilise terviklahenduse tutvustamine ja põhjendamine koostöö ning avalikustamise kaudu 6. Planeeringu vormistamine A.2.2 Ehitusprojektide arhitektuuri osa, sh välis- ja siseruumi terviklahenduse koostamine selle kõigis staadiumites 1. Lähtetingimuste analüüs ja programmi koostamine 2. Ruumiliste visioonide ja ehitise eskiiside koostamises osalemine 3. Ehitusprojekti arhitektuuri osa koostamine 4. Energiatõhususe arvutuste tegemine 5. Ehitusprojekti vormistamine ja dokumenteerimine 6. Koostöö huvitatud osapoolte ja asjakohaste ametkondadega 7. Autorijärelevalve ja osalemine ehitise kasutuselevõtu protsessis A.2.3 Ehitusprojekti arhitektuuri osa, planeeringu ruumilise lahenduse ja ehitatud keskkonna hindamine 1. Planeeringu erinevate liikide omavahelise ruumilise kooskõla hindamine 2. Ehitusprojekti ja planeeringu ruumilise lahenduse omavahelise vastavuse hindamine 3. Planeeringule või ehitusprojekti arhitektuuri osale ekspertiisi tegemine 4. Ehitatud keskkonna ja ehitise arhitektuurse lahenduse auditi tegemine A.2.4 Ruumiliste otsuste koordineerimine ja ettevalmistamine avalikus sektoris 1. Ruumiliste lahenduste koostamise koordineerimine 2. Kohaliku omavalitsuse või riigiasutuse esindamine 3. Osapoolte nõustamine avalikes huvides A.2.5 Planeeringute koostamise juhtimine 1. Planeeringu koostamise korraldamine ja koostöö planeeringu eri osade koostajatega 2. Koostöö riigi- ja omavalitsusasutuste, omanike, huvitatud isikute ja avalikkusega ning taristuvaldajatega A.2.6 Ehitusprojektide koostamise juhtimine 1. Ehitusprojektide koostamise korraldamine, sh ehitusprojekti erinevate osade koostamise koordineerimine 2. Ehitusprojekti arhitektuurse osa, sh välis- ja siseruumi terviklahenduse koostamises osalejate juhtimine 3. Koostöö kasutajate, tellija ja ametkondadega Arhitekt töötab peamiselt arhitektibüroos, projekteerimisbüroos või ametiasutustes. Tööülesannete tõttu tuleb viibida ka välitingimustes ja ehitusobjektidel. Töö on loominguline, võib olla vaimselt pingeline. Töökoormus ja -aeg võivad jaotuda ebaühtlaselt. Arhitekt kasutab oma töös tavapäraseid bürootöövahendeid, erinevaid kommunikatsioonivahendeid, kontori- ja projekteerimistarkvara, ehitusteabe modelleerimise ja kohateabe süsteeme, maketeerimise ja visualiseerimise vahendeid. Ruumitaju, ruumi ettekujutamise ja komponeerimise võime, loominguline mõtlemine, loogiline mõtlemine ja üldistusvõime, iseseisvus ja otsustusvõime, vastutusvõime ja täpsus, koostöövõime, suhtlemisoskus ja pingetaluvus, ilumeel, õpivalmidus. Ülikool või sellega võrreldava õppeasutuse arhitektiõpe, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga 7. septembrist 2005, 2005/36/EÜ, „ Kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta” ja Eesti Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri 2004. a määrusega nr 312, „Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded“ ja diplomeeritud arhitekt, tase 7 kutse ning nõutav töökogemus. Arhitekt, peaarhitekt, ekspert, projekteerija, planeerija, nõunik. Ehitusseadustik, planeerimisseadus, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus ja nende asjakohased rakendusaktid. Volitatud arhitekt, tase 7 kutsestandard koosneb kuuest kutsespetsiifilisest (B.2.1 – B.2.6) ja kutset läbivast (B.2.7) kompetentsist. Volitatud arhitekt, tase 7 kutse saamiseks tuleb tõendada kõik kompetentsid. Planeeringu koostamine erinevates planeeringu liikides 7 Ehitusprojektide arhitektuuri osa, sh välis- ja siseruumi terviklahenduse koostamine selle kõigis staadiumites 7 Ehitusprojekti arhitektuuri osa, planeeringu ruumilise lahenduse ja ehitatud keskkonna hindamine 7 Ruumiliste otsuste koordineerimine ja ettevalmistamine avalikus sektoris 7 Planeeringute koostamise juhtimine 7 Ehitusprojektide koostamise juhtimine 7 Volitatud arhitekt, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 Chartered/Principal Architect, EstQF Level 8 6 Volitatud arhitekt V (versioon 1) Volitatud arhitekt V (versioon 2) Volitatud arhitekt V (versioon 3) Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 4) Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 5) Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 7) Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 8) Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Arhitekt 11 2018-03-13 2018-03-13 2023-02-19 8 8 2161 Ehitusarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Ilmar Heinsoo Eesti Arhitektide Liit Toomas Paaver Eesti Arhitektide Liit Tõnu Laigu Eesti Arhitektide Liit Andres Levald Rahandusministeerium, Eesti Arhitektide Liit Veronika Valk Kultuuriministeerium Kaie Enno Eesti Planeerijate Ühing Endrik Mänd MTÜ Linnade Liit Hindrek Kesler Tallinna Tehnikakõrgkool Andres Ojari Eesti Kunstiakadeemia Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Arhitekti töö eesmärgiks on ühendada kunstilised, tehnoloogilised, tehnilised ja majanduslikud lahendused tasakaalustatud ruumiliseks terviklahenduseks, mis hõlmab välisruumi, ehitiste arhitektuuri ja hoonete siseruumi lahendusi ning on projekteerimise ja ehitamise tulemusel valmiva säästva ja tervikliku elukeskkonna loomise aluseks. Arhitekti kutset omav isik on võimeline mõistma ja vahendama üksikisikute, ühiskondlike gruppide ja ametiasutuste vajadusi seoses ruumilise planeerimise, arhitektuurse projekteerimise, ehitamise, arhitektuuripärandi säilitamise ja väärtustamise ning loodusliku tasakaalu hoidmisega. Oma töös lähtub arhitekt avalikust huvist ning heast planeerimis-, projekteerimis- ja ehitustavast. Arhitekti kutsealal on kirjeldatud kutsed järgmistel EKR tasemetel: • Rakendusarhitekt, tase 6 • Diplomeeritud arhitekt, tase 7 • Volitatud arhitekt, tase 7 • Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 Käesolevas kutsestandardis on kirjeldatud 8. taseme volitatud arhitekt-eksperdi kutsealast kompetentsust. Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 on tippspetsialist, tunnustatud loovisik, kes koostab ja juhib iseseisvalt ja omal vastutusel ruumilisi planeeringuid ja ehitusprojektide arhitektuuri osa ning hindab ehitatud keskkonda. Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 on vajadusel ehitusprojekti peaprojekteerija. Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 pädevuses on hinnangute andmine planeeringutele ja ehitusprojektide arhitektuuri osa ekspertiisi ning ehitiste arhitektuurse lahenduse auditi tegemine, sh ka arhitektuurselt tasemelt ja funktsionaalselt keerukuselt nõudlikele ning avalikkuse kõrgendatud tähelepanu all olevatele ehitistele¹ ja planeeringutele². On pädev töötama riigi ja kohalike omavalitsuste asutustes vastava ala tippasjatundjana. _______________________________________ ¹ - ehitised linnakeskustes või miljööväärtuslikes piirkondades või kaitsealused ehitised või ajalooliselt, ehituskunstiliselt, linnaehituslikult või asukoha poolest märkimisväärsed ehitised. ² - nt linnakeskuste või miljööväärtuslike piirkondade või kaitsealuste alade planeeringud või linnaehituslikult või asukoha poolest märkimisväärsed alade planeeringud. A.2.1 Planeeringu koostamine erinevates planeeringu liikides 1. Planeeringuala ülevaatus, ruumiline analüüs ja planeeringu lähteseisukohtade koostamine 2. Ruumiliste visioonide ja planeeringute eskiislahenduste koostamine 3. Avalikkuse, huvitatud isikute ja asjakohaste ametiasutuste arvamustega arvestamine tasakaalustatud ruumilise lahenduse kaudu 4. Planeeringuala ruumilise terviklahenduse koostamine 5. Planeeringu ruumilise terviklahenduse tutvustamine ja põhjendamine koostöö ning avalikustamise kaudu 6. Planeeringu vormistamine A.2.2 Ehitusprojektide arhitektuuri osa, sh välis- ja siseruumi terviklahenduse koostamine selle kõigis staadiumites 1. Lähtetingimuste analüüs ja programmi koostamine 2. Ruumiliste visioonide ja ehitise eskiiside koostamises osalemine 3. Ehitusprojekti arhitektuuri osa koostamine 4. Energiatõhususe arvutuste tegemine 5. Ehitusprojekti vormistamine ja dokumenteerimine 6. Koostöö huvitatud osapoolte ja asjakohaste ametkondadega 7. Autorijärelevalve ja osalemine ehitise kasutuselevõtu protsessis A.2.3 Ehitusprojekti arhitektuuri osa, planeeringu ruumilise lahenduse ja ehitatud keskkonna hindamine 1. Planeeringu erinevate liikide omavahelise ruumilise kooskõla hindamine 2. Ehitusprojekti ja planeeringu ruumilise lahenduse omavahelise vastavuse hindamine 3. Planeeringule või ehitusprojekti arhitektuuri osale ekspertiisi tegemine 4. Ehitatud keskkonna ja ehitise arhitektuurse lahenduse auditi tegemine A.2.4 Ruumiliste otsuste koordineerimine ja ettevalmistamine avalikus sektoris 1. Ruumiliste lahenduste koostamise koordineerimine 2. Kohaliku omavalitsuse või riigiasutuse esindamine 3. Osapoolte nõustamine avalikes huvides A.2.5 Planeeringute koostamise juhtimine 1. Planeeringu koostamise korraldamine ja koostöö planeeringu eri osade koostajatega 2. Koostöö riigi- ja omavalitsusasutuste, omanike, huvitatud isikute ja avalikkusega ning taristuvaldajatega A.2.6 Ehitusprojektide koostamise juhtimine 1. Ehitusprojektide koostamise korraldamine, sh ehitusprojekti erinevate osade koostamise koordineerimine 2. Ehitusprojekti arhitektuurse osa, sh välis- ja siseruumi terviklahenduse koostamises osalejate juhtimine 3. Koostöö kasutajate, tellija ja ametkondadega Arhitekt töötab peamiselt arhitektibüroos, projekteerimisbüroos või ametiasutustes. Tööülesannete tõttu tuleb viibida ka välitingimustes ja ehitusobjektidel. Töö on loominguline, võib olla vaimselt pingeline. Töökoormus ja -aeg võivad jaotuda ebaühtlaselt. Arhitekt kasutab oma töös tavapäraseid bürootöövahendeid, erinevaid kommunikatsioonivahendeid, kontori- ja projekteerimistarkvara, ehitusteabe modelleerimise ja kohateabe süsteeme, maketeerimise ja visualiseerimise vahendeid. Ruumitaju, ruumi ettekujutamise ja komponeerimise võime, loominguline mõtlemine, loogiline mõtlemine ja üldistusvõime, iseseisvus ja otsustusvõime, vastutusvõime ja täpsus, koostöövõime, suhtlemisoskus ja pingetaluvus, ilumeel, õpivalmidus. Ülikool või sellega võrreldava õppeasutuse arhitektiõpe, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga 7. septembrist 2005, 2005/36/EÜ, „ Kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta” ja Eesti Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri 2004. a määrusega nr 312, „Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded“ ja volitatud arhitekt, tase 7 kutse ning nõutav töökogemus. Arhitekt, peaarhitekt, ekspert, projekteerija, planeerija, nõunik. Ehitusseadustik, planeerimisseadus, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus ja nende asjakohased rakendusaktid. Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 kutsestandard koosneb kuuest kutsespetsiifilisest (B.2.1 – B.2.6) ja kutset läbivast (B.2.7) kompetentsist. Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 kutse saamiseks tuleb tõendada kõik kompetentsid. Planeeringu koostamine erinevates planeeringu liikides 8 Ehitusprojektide arhitektuuri osa, sh välis- ja siseruumi terviklahenduse koostamine selle kõigis staadiumites 8 Ehitusprojekti arhitektuuri osa, planeeringu ruumilise lahenduse ja ehitatud keskkonna hindamine 8 Ruumiliste otsuste koordineerimine ja ettevalmistamine avalikus sektoris 8 Planeeringute koostamise juhtimine 8 Ehitusprojektide koostamise juhtimine 8 Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 kutset läbiv kompetents 8 Maamõõdutehnik, tase 4 Land surveyor, level 4 7 Geodeet II (versioon 1) Geodeet II (versioon 2) Geodeet II (versioon 3) Geodeet II (versioon 5) Maamõõdutehnik, tase 4 (versioon 4) Maamõõdutehnik, tase 4 (versioon 6) Maamõõdutehnik, tase 4 (versioon 8) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Geodeet 11 2018-03-13 2018-03-13 2023-03-12 4 4 3112 Ehitustehnikud 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Margus Sarapik Geo S.T OÜ Jaan Kallandi Metricus OÜ Mairolt Kakko REIB OÜ Artu Ellmann Maa-Amet, Tallinna Tehnikaülikool Karin Kollo Maa-amet Erni Ajaots Kehtna Kutsehariduskeskus Mart Rae Raxoest OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Geodeesia (geodaisia – maajagamine (kreeka keeles)) on teadus planeet Maa ja selle pinna osade kuju ja suuruse määramisest, seejuures ka kasutatavatest mõõtmismeetoditest, mõõtmistulemuste matemaatilisest töötlemisest ning maapinna osade kujutamisest tasapinnal kaartide, plaanide ja profiilidena. Geodeedi peamine tööülesanne on geodeetiliste tööde tegemine ehitusobjektidel, planeeringu- ja projekteerimisaladel: esmalt mõõdistustööd objektil ning seejärel saadud andmete töötlemine, analüüsimine, tõlgendamine ja vormistamine. Geodeet tegutseb vastavalt erialale erinevates valdkondades: ehitusgeodeetilised tööd, insenertehnilised eritööd, kõrgema geodeesiaga seotud tööd, geodeetilised uurimistööd. Tegevusvaldkonnast ja väljakujunenud traditsioonidest lähtuvalt nimetatakse geodeesiaalal töötajat koos maakorraldajaga ka maamõõtjaks. Geodeesia kutsealal on kutsed neljal tasemel: - Maamõõdutehnik, tase 4 - Geodeet, tase 5 - Geodeet, tase 6 - Geodeet, tase 7 Käesolevas kutsestandardis kirjeldatakse 4. taseme maamõõdutehniku kutsealaseid kompetentse. Maamõõdutehnik, tase 4 on oskustöötaja, kes töötab geomaatika valdkonnaga seotud ettevõtetes ja asutustes. Tema peamine tööülesanne on geodeetiliste tööde tegemine ehitusobjektidel, geodeetiliste ja maakorralduslike tööde tegemine katastriüksustel ning planeeringu- ja projekteerimisaladel. Maamõõdutehnik, tase 4 täidab nii tavapäraseid kui ka uudseid tööülesandeid, valides ja kasutades nende täitmiseks asjakohaseid töövahendeid ja meetodeid. Ta vastutab oma töö kvaliteetse täitmise eest. Tavapärasest suuremat vastutust ja uudset lähenemist nõudvate tööde tegemisel vajab maamõõdutehnik geodeedi või maakorraldaja juhendamist. A.2.1 Mõõdistustööd objektil 1. Mõõdistustööde ettevalmistamine 2. Tahhümeetriliste mõõdistamistööde tegemine 3. Geodeetiliste satelliitmõõdistamistööde tegemine 4. Nivelleerimistööde tegemine A.2.2 Mõõtmisandmete töötlemine 1. Mõõtmisandmete kontrollimine ja analüüs 2. Geodeetiliste arvutuste tegemine 3. Geodeetiliste jooniste koostamine 4. Mõõtmisandmete ja arvutustulemuste dokumenteerimine A.2.3 Ehitusgeodeetilised tööd 1. Märkimistööde tegemine 2. Teostus- ja kontrollmõõdistamistööde tegemine 3. Tehnovõrkude geodeetiline uurimine ja tulemuste dokumenteerimine A.2.4 Ehitusgeodeetilised uuringud 1. Mõõdistamisvõrkude rajamine 2. Maa-ala mõõdistamine 3. Tehnovõrkude geodeetiline uurimine ja tulemuste dokumenteerimine 4. Maa-ala plaani koostamine A.2.5 Katastrimõõdistustööd 1. Katastriüksuse piiride määramine 2. Situatsiooni mõõdistamine 3. Katastriüksuse plaani koostamine 4. Pindalade määramine 5. Katastrimõõdistamise dokumenteerimine Maamõõdutehnikud töötavad nii kontoris kui ka välitöödel. Tööaeg on paindlik, sõltuvalt vajadusest tuleb objekte mõõdistada ka väljaspool tavapärast tööaega. Töö iseloom on vahelduv – kontoris töötamine vaheldub välitingimustes töötamisega. Maamõõdutehniku töökeskkonnaga seotud riskifaktorid tulenevad peamiselt liiklusest ning ehitiste, ehitus- ja tööstusobjektide eripärast, seetõttu peab ta rangelt järgima kehtivaid ohutusnõudeid. Teatud olukordades võib juhtuda, et tööülesannete täitmisel tuleb geodeedil siseneda eravaldustesse, riigi piiritsooni või muudele piiratud ligipääsuga territooriumitele. Sellisel juhul on vaja hankida luba nimetatud territooriumil viibimiseks ja töötamiseks. Maamõõdutehniku töövahendid kontoritingimustes on tavapärane kontoritehnika ning erialased tarkvaraprogrammid. Välitingimustes kasutab maamõõdutehnik asjakohaseid instrumente (nt tahhümeeter, nivelliir, GNSS mõõteriistad jne) ning vajaduse korral ka tavapäraseid käsitööriistu nagu labidas, saag, haamer jne. Välitöö objektidel on kohustuslik kanda turvariideid (kiiver, helkurvest jne). Maamõõdutehniku töö eeldab loogilist mõtlemist, visuaalset mälu, ruumilist kujutlusvõimet. Oluline on ka matemaatiline võimekus ja keskendumisvõime. Maamõõdutehniku töös on vajalikud täpsus, kohusetunne , hea suhtlemisvõime ja enesedistsipliin. Välitöödeks on soovitatav hea füüsiline vorm ja valmisolek tööks erinevates ilmastikutingimustes. EKR 4. taseme maamõõdutehniku hariduslik kvalifikatsioon saadakse kutseõppe tasemeõppe vastava õppekava täies mahus läbimise ja kutseksami positiivse sooritamise korral. Üldjuhul on 4. taseme maamõõdutehnikul keskharidus, erialane kutseharidus ja töökogemus või ta on oma kutsealase kompetentsuse saavutanud läbi erialaste täiendkoolituste ja praktilise töökogemuse. maamõõtja, tehnik-geodeet, maamõõdutehnik Ruumiandmete seadus, majandustegevuse registri seadus, ehitusseadustik ja selle rakendusaktid, maakatastriseadus. Maamõõdutehnik, tase 4 kutsestandard koosneb kahest kohustuslikust (B.2.1 ja B.2.2), viiest maamõõdutehniku kutset läbivatest (B.2.6–B.2.10) ning kolmest valitavast kompetentsist (B.2.3–2.5). Maamõõdutehnik, tase 4 kutse saamiseks on vajalik tõendada kõik kohustuslikud (B.2.1 ja B.2.2), kutset läbivad (B.2.6–B.2.10) ja vähemalt üks valitav kompetents (B.2.3-B.2.5 hulgast). Mõõdistustööd objektil 4 Mõõtmisandmete töötlemine 4 Maamõõdutehnik, tase 4 kutse saamiseks on vajalik tõendada kõik kohustuslikud (B.2.1 ja B.2.2), kutset läbivad (B.2.6 – B.2.10) ja vähemalt üks valitav kompetents (B.2.3-B.2.5 hulgast). Ehitusgeodeetilised tööd 4 Ehitusgeodeetilised uuringud 4 Katastrimõõdistamine 4 Kvaliteedi järgimine töös 4 Oma töö planeerimine 4 Suhtlemisoskused ja meeskonnatöö 4 Toimetulek probleemidega 4 Elukestev õpe 4 Geodeet, tase 5 Land surveyor, level 5 9 Geodeet III (versioon 1) Geodeet III (versioon 2) Geodeet III (versioon 3) Geodeet III (versioon 4) Geodeet III (versioon 7) Geodeet, tase 5 (versioon 10) Geodeet, tase 5 (versioon 5) Geodeet, tase 5 (versioon 6) Geodeet, tase 5 (versioon 8) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Geodeet 11 2018-03-13 2018-03-13 2023-03-12 5 5 2165 Kartograafid ja maamõõtjad 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuse enesehindamise skaala Margus Sarapik Geo S.T OÜ Jaan Kallandi Metricus OÜ Mairolt Kakko REIB OÜ Artu Ellmann Maa-Amet, Tallinna Tehnikaülikool Karin Kollo Maa-amet Erni Ajaots Kehtna Kutsehariduskeskus Mart Rae Raxoest OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Geodeesia (geodaisia – maajagamine (kreeka keeles)) on teadus planeet Maa ja selle pinna osade kuju ja suuruse määramisest, seejuures ka kasutatavatest mõõtmismeetoditest, mõõtmistulemuste matemaatilisest töötlemisest ning maapinna osade kujutamisest tasapinnal kaartide, plaanide ja profiilidena. Geodeedi peamine tööülesanne on geodeetiliste tööde tegemine ehitusobjektidel, planeeringu- ja projekteerimisaladel: esmalt mõõdistustööd objektil ning seejärel saadud andmete töötlemine, analüüsimine, tõlgendamine ja vormistamine. Geodeet tegutseb vastavalt erialale erinevates valdkondades: ehitusgeodeetilised tööd, insenertehnilised eritööd, kõrgema geodeesiaga seotud tööd, geodeetilised uurimistööd. Tegevusvaldkonnast ja väljakujunenud traditsioonidest lähtuvalt nimetatakse geodeesiaalal töötajat koos maakorraldajaga ka maamõõtjaks. Geodeesia kutsealal on kutsed neljal tasemel: - Maamõõdutehnik, tase 4 - Geodeet, tase 5 - Geodeet, tase 6 - Geodeet, tase 7 Käesolevas kutsestandardis kirjeldatakse 5. taseme geodeedi kutsealaseid kompetentse. Geodeet, tase 5 on erialase haridusega spetsialist, kes töötab geomaatika valdkonnaga seotud ettevõtetes ja asutustes. Tema peamine tööülesanne on geodeetiliste tööde tegemine erinevatel objektidel. 5. taseme geodeet töötab üldjuhul iseseisvalt ja vastutab enda töö kvaliteetse täitmise eest. Keerulisemaid töid teeb ta koostöös kõrgema taseme geodeediga. A.2.1 Mõõdistustööd objektil 1. Mõõdistustööde ettevalmistamine 2. Geodeetilise mõõdistamisvõrgu loomine 3. Tahhümeetriliste mõõdistamistööde tegemine 4. Geodeetiline satelliitmõõdistamine 5. Nivelleerimistööde tegemine A.2.2 Mõõtmisandmete töötlemine 1. Mõõtmisandmete kontrollimine ja analüüs 2. Geodeetiliste arvutuste tegemine 3. Geodeetiliste jooniste koostamine 4. Mõõtmisandmete ja arvutustulemuste dokumenteerimine A.2.3 Ehitusgeodeetilised tööd 1. Kõrgusliku ja plaanilise ehitusvõrgu rajamine 2. Ehitusgeodeetiliste märkimistööde tegemine 3. Ehitiste (sh tehnorajatiste) teostus- ja kontrollmõõdistamistööde tegemine ja dokumenteerimine A.2.4 Insenertehnilised geodeesiatööd 1. Hoonete arhitektuurne mõõdistamine ja jooniste koostamine 2. Keerukamate rajatiste mõõdistamine ja jooniste koostamine 3. Ajalooliste ehitiste (sh varemete) mõõdistamine 4. Ehitiste deformatsioonide mõõdistamine 5. Materjalimahtude mõõdistamine ja arvutamine 6. Spetsiifiliste rajatiste kalibreerimine ja pasportiseerimine 7. Hüdrograafiliste mõõdistustööde tegemine A.2.5 Ehitusgeodeetilised uuringud 1. Mõõdistamisvõrkude rajamine 2. Maa-ala mõõdistamine 3. Tehnovõrkude uurimine ja tulemuste dokumenteerimine 4. Maa-ala plaani koostamine Geodeedid töötavad nii kontoris kui KA välitöödel. Tööaeg on paindlik, sõltuvalt vajadusest tuleb objekte mõõdistada ka väljaspool tavapärast tööaega. Töö iseloom on vahelduv – kontoris töötamine vaheldub välitingimustes töötamisega. Geodeedi töökeskkonnaga seotud riskifaktorid tulenevad peamiselt liiklusest ning ehituste, ehitus- ja tööstusobjektide eripärast, seetõttu peab ta rangelt järgima kehtivaid ohutusnõudeid. Teatud olukordades võib juhtuda, et tööülesannete täitmisel tuleb geodeedil siseneda eravaldustesse, riigi piiritsooni või muudele piiratud ligipääsuga territooriumitele. Sellisel juhul on vaja hankida luba nimetatud territooriumil viibimiseks ja töötamiseks. Geodeedi töövahendid kontoritingimustes on kontoritehnika ning erialased tarkvaraprogrammid. Välitingimustes kasutab geodeet asjakohaseid instrumente (näit. tahhümeeter, nivelliir, GNSS mõõteriistad jne.) ning vajaduse korral ka tavapäraseid käsitööriistu nagu labidas, saag, haamer jne. Välitöö objektidel on kohustuslik kanda turvavarustust (kiiver, helkurvest jne). Geodeedi töö eeldab loogilist mõtlemist ja analüüsivõimet, visuaalset mälu, ruumilist kujutlusvõimet. Oluline on ka matemaatiline võimekus ja keskendumisvõime. Geodeeditöös on vajalikud avatus ja hea suhtlemisoskus, täpsus, kohusetunne, hea suhtlemisvõime, enesedistsipliin ja stressitaluvus. Välitöödeks on soovitatav hea füüsiline vorm ja valmisolek tööks erinevates ilmastikutingimustes. 5. taseme geodeedina töötajal on erialane haridus ja läbitud täiendkoolitused ning kellel on praktiline töökogemus geodeesia valdkonnas. Geodeet, tehnik-geodeet, joonestaja. Ruumiandmete seadus, majandustegevuse registri seadus, ehitusseadustik ja selle rakendusaktid, maakatastriseadus. Geodeet, tase 5 kutsestandard koosneb kahest kohustuslikust (B.2.1–B.2.2), neljast valitavast (B.2.3–B.2.6) ja geodeedi kutset läbivatest kompetentsidest (B.2.6–B.2.12). Geodeet, tase 5 kutse saamiseks on vajalik tõendada kohustuslikud (B.2.1 ja B.2.2), kutset läbivad (B.2.6–B.2.12) ja vähemalt üks valitav kompetents (B.2.3-B.2.6 hulgast). Mõõdistustööd objektil 5 Mõõtmisandmete töötlemine 5 Geodeet, tase 5 kutse saamiseks on vajalik tõendada vähemalt üks valitav kompetents B.2.3-B.2.6 hulgast. Ehitusgeodeetilised tööd 5 Insenertehnilised geodeesiatööd 5 Ehitusgeodeetilised uuringud 5 Kvaliteedi järgimine töös 5 Oma töö planeerimine 4 Suhtlemisoskused ja meeskonnatöö 5 Toimetulek probleemidega 5 Elukestev õpe 5 Keelteoskus 5 Arvuti kasutamise oskus 5 Geodeet, tase 6 Land surveyor, level 6 7 Geodeet IV (versioon 1) Geodeet IV (versioon 2) Geodeet IV (versioon 3) Geodeet, tase 6 (versioon 4) Geodeet, tase 6 (versioon 5) Geodeet, tase 6 (versioon 6) Geodeet, tase 6 (versioon 8) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Geodeet 11 2018-03-13 2018-03-13 2023-03-12 6 6 2165 Kartograafid ja maamõõtjad 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuse enesehindamise skaala Margus Sarapik Geo S.T OÜ Jaan Kallandi Metricus OÜ Mairolt Kakko REIB OÜ Artu Ellmann Maa-Amet, Tallinna Tehnikaülikool Karin Kollo Maa-amet Erni Ajaots Kehtna Kutsehariduskeskus Mart Rae Raxoest OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Geodeesia (geodaisia – maajagamine (kreeka keeles)) on teadus planeet Maa ja selle pinna osade kuju ja suuruse määramisest, seejuures ka kasutatavatest mõõtmismeetoditest, mõõtmistulemuste matemaatilisest töötlemisest ning maapinna osade kujutamisest tasapinnal kaartide, plaanide ja profiilidena. Geodeedi peamine tööülesanne on geodeetiliste tööde tegemine ehitusobjektidel, planeeringu- ja projekteerimisaladel: esmalt mõõdistustööd objektil ning seejärel saadud andmete töötlemine, analüüsimine, tõlgendamine ja vormistamine. Geodeet tegutseb vastavalt erialale erinevates valdkondades: ehitusgeodeetilised tööd, insenertehnilised eritööd, kõrgema geodeesiaga seotud tööd, geodeetilised uurimistööd. Tegevusvaldkonnast ja väljakujunenud traditsioonidest lähtuvalt nimetatakse geodeesiaalal töötajat koos maakorraldajaga ka maamõõtjaks. Geodeesia kutsealal on kutsed neljal tasemel: - Maamõõdutehnik, tase 4 - Geodeet, tase 5 - Geodeet, tase 6 - Geodeet, tase 7 Käesolevas kutsestandardis kirjeldatakse 6. taseme geodeedi kutsealaseid kompetentse. Geodeet, tase 6 on spetsialist, kes töötab geomaatika valdkonnaga seotud ettevõtetes ja asutustes. Tema peamine tööülesanne on geodeetiliste tööde tegemine erinevatel objektidel. Geodeet, tase 6 töötab keerulistes ja ettearvamatutes olukordades ning leiab operatiivselt lahendusi tekkinud probleemidele. Ta vastutab töörühma töö kvaliteetse täitmise eest. Vajaduse korral konsulteerib kõrgema taseme geodeediga. A.2.1 Mõõdistustööd objektil 1. Mõõdistustööde ettevalmistamine 2. Geodeetilise mõõdistamisvõrgu loomine 3. Tahhümeetriliste mõõdistamistööde tegemine 4. Geodeetiline satelliitmõõdistamine 5. Nivelleerimistööde tegemine A.2.2 Mõõtmisandmete töötlemine 1. Mõõtmisandmete kontrollimine ja analüüs 2. Geodeetiliste arvutuste tegemine 3. Geodeetiliste jooniste koostamine 4. Mõõtmisandmete ja arvutustulemuste dokumenteerimine A.2.3 Ehitusgeodeetilised tööd 1. Kõrgusliku ja plaanilise ehitusvõrgu rajamine 2. Ehitusgeodeetiliste märkimistööde tegemine 3. Ehitiste (sh tehnorajatiste) teostus- ja kontrollmõõdistamistööde tegemine ja dokumenteerimine A.2.4 Insenertehnilised geodeesiatööd 1. Hoonete arhitektuurne mõõdistamine ja jooniste koostamine 2. Keerukamate rajatiste mõõdistamine ja jooniste koostamine 3. Ajalooliste ehitiste (sh varemete) mõõdistamine 4. Ehitiste deformatsioonide mõõdistamine 5. Materjalimahtude mõõdistamine ja arvutamine 6. Spetsiifiliste rajatiste kalibreerimine ja pasportiseerimine 7. Hüdrograafiliste mõõdistustööde tegemine A.2.5 Ehitusgeodeetilised uuringud 1. Mõõdistamisvõrkude rajamine 2. Maa-ala mõõdistamine 3. Tehnovõrkude uurimine ja tulemuste dokumenteerimine 4. Maa-ala plaani koostamine A.2.6 Kõrgema geodeesia tööd 1. Kohalike geodeetiliste võrkude projekteerimine 2. Kohalike geodeetiliste võrkude rajamine ja rekonstrueerimine 3. Riiklike geodeetiliste võrkude rajamine ja rekonstrueerimine 4. Koordinaatsüsteemide vahelised teisendused ja teisendusparameetrite määramine Geodeedid töötavad nii kontoris kui ka välitöödel. Tööaeg on paindlik, sõltuvalt vajadusest tuleb objekte mõõdistada ka väljaspool tavapärast tööaega. Töö iseloom on vahelduv – kontoris töötamine vaheldub välitingimustes töötamisega. Geodeedi töökeskkonnaga seotud riskifaktorid tulenevad peamiselt liiklusest ning ehituste, ehitus- ja tööstusobjektide eripärast, seetõttu peab ta rangelt järgima kehtivaid ohutusnõudeid. Teatud olukordades võib juhtuda, et tööülesannete täitmisel tuleb geodeedil siseneda eravaldustesse, riigi piiritsooni või muudele piiratud ligipääsuga territooriumitele. Sellisel juhul on vaja hankida luba nimetatud territooriumil viibimiseks ja töötamiseks. Geodeedi töövahendid kontoritingimustes on kontoritehnika ning erialased tarkvaraprogrammid. Välitingimustes kasutab geodeet asjakohaseid instrumente (näit. tahhümeeter, nivelliir, GNSS mõõteriistad jne.) ning vajaduse korral ka tavapäraseid käsitööriistu nagu labidas, saag, haamer jne. Välitöö objektidel on kohustuslik kanda turvavarustust (kiiver, helkurvest jne). Geodeedi töö eeldab loogilist mõtlemist ja analüüsivõimet, visuaalset mälu, ruumilist kujutlusvõimet. Oluline on ka matemaatiline võimekus ja keskendumisvõime. Geodeeditöös on vajalikud avatus ja hea suhtlemisoskus, täpsus, kohusetunne, hea suhtlemisvõime, enesedistsipliin ja stressitaluvus. Välitöödeks on soovitatav hea füüsiline vorm ja valmisolek tööks erinevates ilmastikutingimustes. 6. taseme geodeedina töötajal on erialane kõrgharidus, läbitud täiendkoolitused ning kellel on praktiline töökogemus geodeesia valdkonnas. Geodeet, projektijuht, peageodeet, insener-geodeet. Ruumiandmete seadus, majandustegevuse registri seadus, ehitusseadustik ja selle rakendusaktid, maakatastriseadus. Geodeet, tase 6 kutsestandard koosneb kahest kohustuslikust (B.2.1–B.2.2), neljast valitavast (B.2.3–B.2.6) ja geodeedi kutset läbivatest kompetentsidest (B.2.7 – B.2.13). Geodeet, tase 6 kutse saamiseks on vajalik tõendada kohustuslikud (B.2.1 ja B.2.2), kutset läbivad (B.2.7 – B.2.13) ja vähemalt üks valitav kompetents (B.2.3-B.2.6 hulgast). Mõõdistustööd objektil 6 Mõõtmisandmete töötlemine 6 Geodeet, tase 6 kutse saamiseks on vajalik tõendada vähemalt üks valitav kompetents B.2.3-B.2.6 hulgast. Ehitusgeodeetilised tööd 6 Ehitusgeodeetilised uuringud 6 Kõrgema geodeesia tööd 6 Insenertehnilised geodeesiatööd 6 Kvaliteedi järgimine töös 6 Oma töö planeerimine 4 Suhtlemisoskused ja meeskonnatöö 6 Toimetulek probleemidega 5 Elukestev õpe 5 Keelteoskus 6 Arvuti kasutamise oskus 6 Geodeet, tase 7 Land surveyor, level 7 7 Geodeesiainsener, tase 7 (versioon 8) Geodeet V (versioon 1) Geodeet V (versioon 2) Geodeet V (versioon 3) Geodeet, tase 7 (versioon 4) Geodeet, tase 7 (versioon 5) Geodeet, tase 7 (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Geodeet 11 2018-03-13 2018-03-13 2023-03-12 7 7 2165 Kartograafid ja maamõõtjad 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Margus Sarapik Geo S.T OÜ Jaan Kallandi Metricus OÜ Mairolt Kakko REIB OÜ Artu Ellmann Maa-Amet, Tallinna Tehnikaülikool Karin Kollo Maa-amet Erni Ajaots Kehtna Kutsehariduskeskus Mart Rae Raxoest OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Geodeesia (geodaisia – maajagamine (kreeka keeles)) on teadus planeet Maa ja selle pinna osade kuju ja suuruse määramisest, seejuures ka kasutatavatest mõõtmismeetoditest, mõõtmistulemuste matemaatilisest töötlemisest ning maapinna osade kujutamisest tasapinnal kaartide, plaanide ja profiilidena. Geodeedi peamine tööülesanne on geodeetiliste tööde tegemine ehitusobjektidel, planeeringu- ja projekteerimisaladel: esmalt mõõdistustööd objektil ning seejärel saadud andmete töötlemine, analüüsimine, tõlgendamine ja vormistamine. Geodeet tegutseb vastavalt erialale erinevates valdkondades: ehitusgeodeetilised tööd, insenertehnilised eritööd, kõrgema geodeesiaga seotud tööd, geodeetilised uurimistööd. Tegevusvaldkonnast ja väljakujunenud traditsioonidest lähtuvalt nimetatakse geodeesiaalal töötajat koos maakorraldajaga ka maamõõtjaks. Geodeesia kutsealal on kutsed neljal tasemel: - Maamõõdutehnik, tase 4 - Geodeet, tase 5 - Geodeet, tase 6 - Geodeet, tase 7 Käesolevas kutsestandardis kirjeldatakse 7. taseme geodeedi kutsealaseid kompetentse. Geodeet, tase 7 on suurte kogemustega tippspetsialist, kes töötab geomaatika valdkonnaga seotud ettevõtetes ja asutustes ja vastutab töörühma töö kvaliteetse täitmise eest. Geodeet, tase 7 töötab keerulistes ja ettearvamatutes olukordades ning vajaduse korral pakub välja innovaatilisi lahendusi tekkinud probleemidele, vajaduse korral töötab välja ja rakendab uusi tehnoloogiaid. A.2.1 Mõõdistustööd objektil 1. Mõõdistustööde ettevalmistamine 2. Geodeetilise mõõdistamisvõrgu loomine 3. Tahhümeetriliste mõõdistamistööde tegemine 4. Geodeetiline satelliitmõõdistamine 5. Nivelleerimistööde tegemine A.2.2 Mõõtmisandmete töötlemine 1. Mõõtmisandmete kontrollimine ja analüüs 2. Geodeetiliste arvutuste tegemine 3. Geodeetiliste jooniste koostamine 4. Mõõtmisandmete ja arvutustulemuste dokumenteerimine A.2.3 Ehitusgeodeetilised tööd 1. Kõrgusliku ja plaanilise ehitusvõrgu rajamine 2. Ehitusgeodeetiliste märkimistööde tegemine 3. Ehitiste (sh tehnorajatiste) teostus- ja kontrollmõõdistamistööde tegemine ja dokumenteerimine A.2.4 Insenertehnilised geodeesiatööd 1. Hoonete arhitektuurne mõõdistamine ja jooniste koostamine 2. Keerukamate rajatiste mõõdistamine ja jooniste koostamine 3. Ajalooliste ehitiste (sh varemete) mõõdistamine 4. Ehitiste deformatsioonide mõõdistamine 5. Materjalimahtude mõõdistamine ja arvutamine 6. Spetsiifiliste rajatiste kalibreerimine ja pasportiseerimine 7. Hüdrograafiliste mõõdistustööde tegemine A.2.5 Ehitusgeodeetilised uuringud 1. Mõõdistamisvõrkude rajamine 2. Maa-ala mõõdistamine 3. Tehnovõrkude uurimine ja tulemuste dokumenteerimine 4. Maa-ala plaani koostamine A.2.6 Kõrgema geodeesia tööd 1. Kohalike geodeetiliste võrkude projekteerimine 2. Riiklike geodeetiliste võrkude projekteerimine 3. Kohalike geodeetiliste võrkude rajamine ja rekonstrueerimine 4. Riiklike geodeetiliste võrkude rajamine ja rekonstrueerimine 5. Gravimeetriliste võrkude rajamine 6. Koordinaatsüsteemide vahelised teisendused ja teisendusparameetrite määramine Geodeedid töötavad nii kontoris kui ka välitöödel. Tööaeg on paindlik, sõltuvalt vajadusest tuleb objekte mõõdistada ka väljaspool tavapärast tööaega. Töö iseloom on vahelduv – kontoris töötamine vaheldub välitingimustes töötamisega. Geodeedi töökeskkonnaga seotud riskifaktorid tulenevad peamiselt liiklusest ning ehituste, ehitus- ja tööstusobjektide eripärast, seetõttu peab ta rangelt järgima kehtivaid ohutusnõudeid. Teatud olukordades võib juhtuda, et tööülesannete täitmisel tuleb geodeedil siseneda eravaldustesse, riigi piiritsooni või muudele piiratud ligipääsuga territooriumitele. Sellisel juhul on vaja hankida luba nimetatud territooriumil viibimiseks ja töötamiseks. Geodeedi töövahendid kontoritingimustes on kontoritehnika ning erialased tarkvaraprogrammid. Välitingimustes kasutab geodeet asjakohaseid instrumente (näit. tahhümeeter, nivelliir, GNSS mõõteriistad jne.) ning vajaduse korral ka tavapäraseid käsitööriistu nagu labidas, saag, haamer jne. Välitöö objektidel on kohustuslik kanda turvavarustust (kiiver, helkurvest jne). Geodeedi töö eeldab loogilist mõtlemist ja analüüsivõimet, visuaalset mälu, ruumilist kujutlusvõimet. Oluline on ka matemaatiline võimekus ja keskendumisvõime. Geodeeditöös on vajalikud avatus ja hea suhtlemisoskus, täpsus, kohusetunne, hea suhtlemisvõime, enesedistsipliin ja stressitaluvus. Välitöödeks on soovitatav hea füüsiline vorm ja valmisolek tööks erinevates ilmastikutingimustes. 7.taseme geodeedina töötajal on erialane kõrgharidus, läbitud täiendkoolitused ning pikaajaline praktiline töökogemus geodeesia vallas. Geodeet, projektijuht, peageodeet, insener-geodeet. Ruumiandmete seadus, majandustegevuse registri seadus, ehitusseadustik ja selle rakendusaktid, maakatastriseadus. Geodeet, tase 7 kutsestandard koosneb kahest kohustuslikust (B.2.1–B.2.2), neljast valitavast (B.2.3–B.2.6) ja geodeedi kutset läbivatest kompetentsidest (B.2.7 – B.2.13). Geodeet, tase 7 kutse saamiseks on vajalik tõendada kohustuslikud (B.2.1 ja B.2.2), kutset läbivad (B.2.7 – B.2.13) ja vähemalt üks valitav kompetents (B.2.3-B.2.6 hulgast). Mõõdistustööd objektil 7 Mõõtmisandmete töötlemine 7 Geodeet, tase 7 kutse saamiseks on vajalik tõendada vähemalt üks valitav kompetents B.2.3-B.2.6 hulgast. Ehitusgeodeetilised tööd 7 Ehitusgeodeetilised uuringud 7 Kõrgema geodeesia tööd 7 Insenertehnilised geodeesiatööd 7 Kvaliteedi järgimine töös 7 Oma töö planeerimine 4 Suhtlemisoskused ja meeskonnatöö 7 Toimetulek probleemidega 5 Elukestev õpe 5 Keelteoskus 7 Arvuti kasutamise oskus 7 Isiku kompetentsuse hindaja, tase 5 Competency assessor, level 5 2 Isiku kompetentsuse hindaja, tase 5 (versioon 1) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Isiku kompetentsuse hindaja 16 2018-04-18 2018-04-18 2023-04-17 5 5 2359 Pedagoogika tippspetsialistid, mujal liigitamata 0111 Kasvatusteadus 85 Haridus Isiku kompetentsuse hindaja eetikakoodeks Sirje Rekkor Tallinna Ülikool (hindamisspetsialist) Kersti Pärn Kvaliteediühing Andro Kullerkupp Eesti Konsultantide Assotsiatsioon Algis Perens Helvetia Balti Parterite OÜ Riina Rohelaan HR Outsourcing OÜ Larissa Jõgi Tallinna Ülikool (andragoogika spetsialist) Ülle Parbo SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardi kasutusalad EKR 5. taseme isiku kompetentsuse hindaja (edaspidi hindaja) kutsestandard on aluseks erinevates valdkondades tegutsevate hindajate, nt kutse taotlejate ja varasemate õpingute ja töökogemuse (VÕTA) hindajate, personalitöötajate, värbamisspetsialistide, karjäärispetsialistide, treenerite, nõustajate, atesteerijate, juhendajate • koolitamiseks nõuetekohaste koolituskavade koostamisele ning enesehindamisele. Kutsestandardis sisalduv kompetents on kasutatav iseseisvana ning seda on sobiv lülitada nendesse kutsestandarditesse, mis sisaldavad isikute kompetentsuse hindamise tööülesannet. Isiku kompetentsuse hindamise kutsealal on kaks kutset: isiku kompetentsuse hindaja, tase 5 ja isiku kompetentsuse juhtivhindaja, tase 6. 5. taseme hindaja tegevuse eesmärk on hinnangu andmine hinnatava kompetentsuse vastavuse kohta kompetentsusnõuetele. Ta töötab iseseisvalt muutuvates olukordades, täidab hindamisega seotud mitmekülgseid tööülesandeid, kavandab tööprotsessis asjakohaseid muudatusi ja korraldab nende rakendamist. Valib ja kasutab asja- ja ajakohaseid hindamismeetodeid ja -tehnoloogiaid ning töövahendeid objektiivsete hindamistulemuste saavutamiseks. Peamised tööülesanded on hindamise planeerimine, läbiviimine ja hindamisotsuse tegemine. Hindaja mõistab ja väärtustab taotlejat isiksusena ja enesearengu subjektina ning kaasab ta hindamisprotsessi. Ta on hindamisel neutraalne ja aus, järgib hindamise head tava ja eetikanõudeid ning tagab hindamise käigus saadud info konfidentsiaalsuse. Vt Lisa 1 Isiku kompetentsuse hindaja eetikakoodeks. 6.taseme juhtivhindaja töötab iseseisvalt keerulistes ja muutuvates olukordades, täidab hindamisega seotud mitmekülgseid tööülesandeid, mis eeldavad uuenduslikku lähenemist ja meisterlikkust. Ta tegeleb hindamismudelite analüüsi ning uute mudelite loomisega, integreerib hindamistegevusi ja -meetodeid ning hindab nende võimalikke tagajärgi, analüüsib ja koordineerib teiste hindajate tööd ja koostööd ning nõustab kolleege. Langetab otsused ka piiratud teabe alusel, vastutab enda ja teiste objektiivsete hindamistulemuste saavutamise eest. A.2.1 Isiku kompetentsuse hindamine Töökeskkond on vahelduv ja pingeline, sageli tuleb töötada hinnatava töökeskkonnas. Tavapäraselt kasutab hindaja oma töös hindamiseks sobilikke töövahendeid, nt internetti ja arvutit, hindamiskeskkondi ja -mudeleid. Hindaja töö on seotud suhtlemise ja koostööga, suure iseseisva jõudluse ning pideva enesearenguga. Hindaja tööd toetavad olulised isiksuseomadused on sotsiaalsus (usaldus, sõbralikkus, siirus, omakasupüüdmatus, vastutulelikkus, tolerantsus, abivalmidus), avatus kogemustele, ideedele, väärtustele ja tegudele, meelekindlus (asjatundlikkus, korralikkus, kohusetundlikkus, eesmärgipärasus, enesedistsipliin), kohanemisvõime, emotsionaalne stabiilsus, paindlikkus, rahulikkus ja kriitikataluvus. Tööks vajalikud võimed on intelligentsus, loogiline mõtlemine, kontsentreerumisvõime. Vajalik on positiivne hoiak. Hindamisalane kompetentsus kujuneb tavaliselt tasemeõppes või vastavatel täiendkoolitustel ja/või praktilise töö käigus, nt õpetajana, lektorina, koolitajana, organisatsioonides töötajate oskuste hindajana. Hinnatava valdkonna alased oskused omandatakse nt tasemeõppes või täienduskoolitustel ja/või praktilise töö käigus. Hindaja, koolitusspetsialist, personali värbamisspetsialist. Kutse koosneb ühest kompetentsist. Isiku kompetentsuse hindamine 5 Isiku kompetentsuse juhtivhindaja, tase 6 Leading assessor qualifications, level 6 2 Isiku kompetentsuse juhtivhindaja, tase 6 (versioon 1) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Isiku kompetentsuse hindaja 16 2018-04-18 2018-04-18 2023-04-17 6 6 2359 Pedagoogika tippspetsialistid, mujal liigitamata 0111 Kasvatusteadus 85 Haridus Isiku kompetentsuse hindaja eetikakoodeks Sirje Rekkor Tallinna Ülikool (hindamisspetsialist) Kersti Pärn Kvaliteediühing Andro Kullerkupp Eesti Konsultantide Assotsiatsioon Algis Perens Helvetia Balti Parterite OÜ Riina Rohelaan HR Outsourcing OÜ Larissa Jõgi Tallinna Ülikool (andragoogika spetsialist) Ülle Parbo SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardi kasutusalad EKR 6. taseme isiku kompetentsuse juhtivhindaja (edaspidi juhtivhindaja) kutsestandard on aluseks erinevates valdkondades tegutsevate hindajate, nt kutse taotlejate ja varasemate õpingute ja töökogemuse (VÕTA) hindajate, personalitöötajate, värbamisspetsialistide, karjäärispetsialistide, treenerite, nõustajate, atesteerijate, juhendajate, hindamiskoordinaatorite • koolitamiseks nõuetekohaste koolituskavade koostamisele ning enesehindamisele. Kutsestandardis sisalduv kompetents on kasutatav iseseisvana ning seda on sobiv lülitada nendesse kutsestandarditesse, mis sisaldavad isikute kompetentsuse hindamise tööülesannet. Isiku kompetentsuse hindamise kutsealal on kaks kutset: isiku kompetentsuse hindaja, tase 5 ja isiku kompetentsuse juhtivhindaja, tase 6. 6. taseme juhtivhindaja tegevuse eesmärk on hinnangu andmine hinnatava kompetentsuse vastavuse kohta kompetentsusnõuetele. Ta töötab iseseisvalt keerulistes ja muutuvates olukordades, täidab hindamisega seotud mitmekülgseid tööülesandeid, mis eeldavad uuenduslikku lähenemist ja meisterlikkust. Integreerib hindamistegevusi ja -meetodeid ning hindab nende võimalikke tagajärgi. Langetab otsused ka piiratud teabe alusel, vastutab enda ja teiste objektiivsete hindamistulemuste saavutamise eest. Peamised tööülesanded on hindamise planeerimine, läbiviimine, hindamisotsuse tegemine, hindamismudelite analüüs ning uute mudelite loomine, teiste hindajate töö ja koostöö analüüsimine koordineerimine ning kolleegide nõustamine. Juhtivhindaja mõistab ja väärtustab taotlejat isiksusena ja enesearengu subjektina ning kaasab ta hindamisprotsessi. Ta on hinnangute andmisel neutraalne ja aus, järgib hindamise head tava ja eetikanõudeid ning tagab hindamise käigus saadud info konfidentsiaalsuse. Vt Lisa 1 Kompetentsuse hindaja eetikakoodeks. 5.taseme hindaja töötab iseseisvalt muutuvates olukordades, täidab hindamisega seotud mitmekülgseid tööülesandeid, kavandab tööprotsessis asjakohaseid muudatusi ja korraldab nende rakendamist. Valib ja rakendab asja- ja ajakohaseid hindamismeetodeid ja-kriteeriume ja tehnoloogiaid ning töövahendeid objektiivsete hindamistulemuste saavutamiseks. A.2.1 Isiku kompetentsuse hindamine Töökeskkond on vahelduv ja pingeline, sageli tuleb töötada hinnatava töökeskkonnas. Tavapäraselt kasutab hindaja oma töös hindamiseks sobilikke töövahendeid, nt internetti ja arvutit, hindamiskeskkondi ja -mudeleid. Hindaja töö on seotud suhtlemise ja koostööga, suure iseseisva jõudluse ning pideva enesearenguga. Hindaja tööd toetavad olulised isiksuseomadused on sotsiaalsus (usaldus, sõbralikkus, siirus, omakasupüüdmatus, vastutulelikkus, tolerantsus, abivalmidus), avatus kogemustele, ideedele, väärtustele ja tegudele, meelekindlus (asjatundlikkus, korralikkus, kohusetundlikkus, eesmärgipärasus, enesedistsipliin), kohanemisvõime, emotsionaalne stabiilsus, paindlikkus, rahulikkus ja kriitikataluvus. Tööks vajalikud võimed on intelligentsus, loogiline mõtlemine, kontsentreerumisvõime. Vajalik on positiivne hoiak. Hindamisalane kompetentsus kujuneb tavaliselt tasemeõppes või vastavatel täiendkoolitustel ja/või praktilise töö käigus, nt õpetajana, lektorina, koolitajana, organisatsioonides töötajate oskuste hindajana. Hinnatava valdkonna alased oskused omandatakse nt tasemeõppes või täienduskoolitustel ja/või praktilise töö käigus. Juhtivhindaja, hindajate koordinaator, koolitusjuht, personali värbamisspetsialist. Kutse koosneb ühest kompetentsist. Isiku kompetentsuse hindamine 6 Etendusasutuse helindaja, tase 3 Sound technician, level 3 1 Etendusasutuse helindaja, tase 3 (versioon 2) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Etendusasutuse helindaja 11 2018-04-25 2018-04-25 2023-04-18 3 3 3521 Audiovisuaal- ja ringhäälingutehnikud 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Kutsestandardis kasutatud terminid Keelte oskustasemete kirjeldused Digioskused Tauno Makke Eesti Teatri Tehniliste Töötajate Ühendus, Eesti Draamateater Arbo Maran Tallinna Linnateater Haar Tammik Tallinna Linnateater Mait Visnapuu SA NUKU, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Etendusasutuse helindaja on teatri vm etendusasutuse tehniline töötaja, kes tagab kvaliteetse heli lavastustel ja muudel teatriga seotud üritustel. Etendusasutuse helindaja, tase 3 on helitehniliste baasteadmistega, ta loeb režiid ja helitehnilist plaani, on etenduse helioperaator ja teenindav helitehniline töötaja; etendusasutuse helindaja, tase 3 töötab juhendamisel. Lisaks etendusasutuse helindaja, tase 3-le on kutsealal järgmised kutsed: etendusasutuse helindaja, tase 4, kes valdab etendusteeninduses kasutatavat tarkvara, loob helitehnilise plaani, salvestab, järeltöötleb ja monteerib iseseisvalt. etendusasutuse helimeister, tase 5, kes on meeskonna juht, juhendab teisi helindajaid, koostab helitehniliste lahenduste plaane, loob uusi helitehnilisi plaane vastavalt teatri vajadustele, viib läbi suuremahulisi keerukaid salvestusi. A.2.1 Helindamine 1. Helitehnilise plaani lugemine. 2. Helirežii lugemine. 3. Helitehnika installeerimine ja deinstalleerimine ettekande kohas. 4. Heliproov. 5. Ettekande helindamine. A.2.2 Salvestus ja salvestise järeltöötlus 1. Salvestamise ettevalmistamine. 2. Salvestamine. 3. Salvestise töötlus. Etendusasutuse helindaja töötab nii siseruumides (nt stuudio, teatrisaal, kontserdisaal) kui vabas õhus. Tema töö on vahelduva iseloomuga ja muutuva graafikuga, esineb töötamist õhtustel aegadel ja nädalavahetustel. Etendusasutuse helindaja kasutab oma töös salvestus- ja helindusseadmeid ning sobivat tarkvara. Töötamisel helindajana on olulised muusikaline kuulmine, loovus, koostöövalmidus, analüüsivõime, pingetaluvus, vastutustunne, tulemusele orienteeritus ja enesekehtestamine. Takistuseks võivad olla kuulmiskahjustused. Etendusasutuse helindaja, tase 3 on tavaliselt erialase ettevalmistuseta ja vähese töökogemusega. Helindaja, helimeister, helitehnik, helioperaator, helirežissöör, helirežissööri assistent. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Helindamine 3 Stuudiosalvestus ja salvestise järeltöötlus 3 Etendusasutuse helindaja, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Etendusasutuse helindaja, tase 4 Sound technician, level 4 1 Etendusasutuse helindaja, tase 4 (versioon 2) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Etendusasutuse helindaja 11 2018-04-25 2018-04-25 2023-04-18 4 4 3521 Audiovisuaal- ja ringhäälingutehnikud 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Kutsestandardis kasutatud terminid Keelte oskustasemete kirjeldused Digioskused Tauno Makke Eesti Teatri Tehniliste Töötajate Ühendus, Eesti Draamateater Arbo Maran Tallinna Linnateater Haar Tammik Tallinna Linnateater Mait Visnapuu SA NUKU, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Etendusasutuse helindaja on teatri vm etendusasutuse tehniline töötaja, kes tagab kvaliteetse heli lavastustel ja muudel teatriga seotud üritustel. Etendusasutuse helindaja ülesanne on helimaterjali tundmine ja sobiva tehnilise lahenduse leidmine heli kvaliteetseks esitamiseks ja salvestamiseks. Helindaja tagab ürituste (kontsert, teater, film, konverents, esitlus jms) ning audiovisuaalsete materjalide kvaliteetse helindamise ja järelhelindamise. Ta orienteerub helipildi iseärasustes ja väljendusvahendites, leiab sobiva tehnoloogilise lahenduse, kasutades mitmesuguseid seadmeid ja arvestades akustilisi tingimusi. Etendusasutuse helindaja, tase 4 valdab etendusteeninduses kasutatavat tarkvara, loob helitehnilise plaani, salvestab, järeltöötleb ja monteerib iseseisvalt. Lisaks etendusasutuse helindaja, tase 4-le on kutsealal järgmised kutsed: etendusasutuse helindaja, tase 3, kes on helitehniliste baasteadmistega, loeb režiid ja helitehnilist plaani, on etenduse helioperaator ja teenindav helitehniline töötaja; töötab juhendamisel. etendusasutuse helimeister, tase 5, kes on meeskonna juht, juhendab teisi helindajaid, koostab helitehniliste lahenduste plaane, loob uusi helitehnilisi plaane vastavalt teatri vajadustele, viib läbi suuremahulisi keerukaid salvestusi. A.2.1 Helindamine 1. Helitehnilise plaani lugemine. 2. Helirežii lugemine. 3. Helitehniliste vajaduste plaani koostamine. 4. Helitehnika installeerimine ja deinstalleerimine ettekande kohas. 5. Heliproov. 6. Ettekande helindamine. A.2.2 Salvestus ja salvestise järeltöötlus 1. Salvestamise ettevalmistamine. 2. Salvestamine. 3. Salvestise töötlus ja lõppviimistlus. Etendusasutuse helindaja töötab nii siseruumides (nt stuudio, teatrisaal, kontserdisaal) kui vabas õhus. Tema töö on vahelduva iseloomuga ja muutuva graafikuga, esineb töötamist õhtustel aegadel ja nädalavahetustel. Etendusasutuse helindaja kasutab oma töös salvestus- ja helindusseadmeid ning sobivat tarkvara. Töötamisel helindajana on olulised muusikaline kuulmine, loovus, koostöövalmidus, analüüsivõime, pingetaluvus, vastutustunne, tulemusele orienteeritus ja enesekehtestamine. Takistuseks võivad olla kuulmiskahjustused. Etendusasutuse helindaja, tase 4 on tavaliselt keskharidusega, kutsealane kompetentsus on omandatud töö käigus. Helindaja, helimeister, helitehnik, helioperaator, helirežissöör, helirežissööri assistent. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Helindamine 4 Salvestus ja salvestise järeltöötlus 4 Etendusasutuse helimeister, tase 5 kutset läbiv kompetents 4 Etendusasutuse helimeister, tase 5 Sound technician, level 5 1 Etendusasutuse helimeister, tase 5 (versioon 2) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Etendusasutuse helindaja 11 2018-04-25 2018-04-25 2023-04-18 5 5 3521 Audiovisuaal- ja ringhäälingutehnikud 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Kutsestandardis kasutatud terminid Keelte oskustasemete kirjeldused Digioskused Tauno Makke Eesti Teatri Tehniliste Töötajate Ühendus, Eesti Draamateater Arbo Maran Tallinna Linnateater Haar Tammik Tallinna Linnateater Mait Visnapuu SA NUKU, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Etendusasutuse helindaja on teatri vm etendusasutuse tehniline töötaja, kes tagab kvaliteetse heli lavastustel ja muudel teatriga seotud üritustel. Etendusasutuse helindaja ülesanne on helimaterjali tundmine ja sobiva tehnilise lahenduse leidmine heli kvaliteetseks esitamiseks ja salvestamiseks. Helindaja tagab ürituste (kontsert, teater, film, konverents, esitlus jms) ning audiovisuaalsete materjalide kvaliteetse helindamise ja järelhelindamise. Ta orienteerub helipildi iseärasustes ja väljendusvahendites, leiab sobiva tehnoloogilise lahenduse, kasutades mitmesuguseid seadmeid ja arvestades akustilisi tingimusi. Etendusasutuse helimeister, tase 5 on meeskonna juht, kes juhendab teisi helindajaid, koostab helitehniliste lahenduste plaane, loob uusi helitehnilisi plaane vastavalt teatri vajadustele ja viib läbi suuremahulisi keerukaid salvestusi. Lisaks etendusasutuse helindaja, tase 5-le on kutsealal järgmised kutsed: etendusasutuse helindaja, tase 3, kes on helitehniliste baasteadmistega, loeb režiid ja helitehnilist plaani, on etenduse helioperaator ja teenindav helitehniline töötaja; töötab juhendamisel. etendusasutuse helindaja, tase 4, kes valdab etendusteeninduses kasutatavat tarkvara, loob helitehnilise plaani, salvestab, järeltöötleb ja monteerib iseseisvalt. A.2.1 Helindamine 1. Helitehnilise plaani lugemine. 2. Helirežii lugemine. 3. Helitehniliste vajaduste plaani koostamine. 4. Helitehnika installeerimine ja deinstalleerimine ettekande kohas. 5. Heliproov. 6. Ettekande helindamine. A.2.2 Salvestus ja salvestise järeltöötlus 1. Salvestamise ettevalmistamine. 2. Salvestamine. 3. Salvestise töötlus ja lõppviimistlus. A.2.3 Juhtimine ja juhendamine 1. Otsustamine ja tegevuste algatamine. 2. Inimeste juhtimine ja juhendamine. 3. Protsesside juhtimine. 4. Asjaajamine. Etendusasutuse helimeister töötab nii siseruumides (nt stuudio, teatrisaal, kontserdisaal) kui vabas õhus. Tema töö on vahelduva iseloomuga ja muutuva graafikuga, esineb töötamist õhtustel aegadel ja nädalavahetustel. Etendusasutuse helindaja kasutab oma töös salvestus- ja helindusseadmeid ning sobivat tarkvara. Töötamisel helimeistrina on olulised muusikaline kuulmine, loovus, koostöövalmidus, analüüsivõime, pingetaluvus, vastutustunne, tulemusele orienteeritus ja enesekehtestamine. Takistuseks võivad olla kuulmiskahjustused. Etendusasutuse helimeister, tase 5 on tavaliselt keskharidusega, kutsealane kompetentsus on omandatud töö käigus. Helindaja, helimeister, helitehnik, helioperaator, helirežissöör, helirežissööri assistent. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Helindamine 5 Salvestus ja salvestise järeltöötlus 5 Juhtimine ja juhendamine 5 Etendusasutuse helimeister, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Sisearhitekt, tase 6 Interior Architect, level 6 3 Sisearhitekt, tase 6 (versioon 1) Sisearhitekt, tase 6 (versioon 2) Sisearhitekt, tase 6 (versioon 4) Sisearhitekt, tase 6 (versioon 5) Sisearhitekt, tase 6 (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Sisearhitekt 11 2018-03-13 2018-03-13 2023-02-19 6 6 2161 Ehitusarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Aili Aasoja Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit, Eesti Sisearhitektide Liit Ville Lausmäe VL Sisearhitektuur OÜ Maarja Varkki Arhitekt11 OÜ Tarmo Piirmets PINK OÜ Priit Põldme Joonprojekt OÜ Pille Lausmäe Pille Lausmäe Sisearhitektuuri Büroo OÜ, Eesti Sisearhitektide Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Sisearhitekti töö eesmärk on luua esteetiliselt terviklik interjöör arvestades projekteeritava hoone/ruumi kõiki ehitustehnilisi ja funktsionaalseid aspekte. Kuna sisearhitekti töö on tihedalt seotud arhitekti, ehituskonstruktori ja teiste insenerivaldkondade projekteerijate tööga, peab sisearhitekt nende projekteerimisvaldkondade lahendusi mõistma, analüüsima ja asjakohaseid ettepanekuid tegema. Oma töös lähtub sisearhitekt lähteülesandest, heast projekteerimis- ja ehitustavast, kehtivatest õigusaktidest, normdokumentidest ja kokkuleppest tellijaga. Sisearhitektuuri kutsealal on välja töötatud neli erinevat kutsestandardit: a) Sisearhitekt, tase 6 b) Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 c) Volitatud sisearhitekt, tase 7 d) Sisearhitekt-ekspert, tase 8 Käesolevas kutsestandardis on kirjeldatud sisearhitekt, tase 6 kutsealast kompetentsust. Sisearhitekt, tase 6 on spetsialist, kes osaleb meeskonna liikmena erinevate sisearhitektuursete projektide juures. Selle taseme sisearhitekt täidab oma tööülesandeid kõrgema taseme sisearhitekti juhendamisel ja vastutusel. A.2.1 Hoone sisearhitektuuri projekteerimine 1. Lähtetingimuste ja ruumi analüüs ning lähteülesande ja tegevuskava koostamine 2. Siseruumi visioonide loomine ja eskiiside koostamine 1. Ehitusprojekti sisearhitektuuri osa koostamine eel-, põhi- ja tööprojekti staadiumis 3. Ehitusprojekti sisearhitektuuri osa vormistamine ja dokumenteerimine A.2.2 Nõustamine sisearhitektuuri küsimustes 1. Nõustamine sisearhitektuuri lahenduses kasutatavate materjalide ja insenerlahenduste osas A.2.3 Mööbli ja sisustuselementide projekteerimine 1. Tellija vajaduste ja tehnoloogiliste võimaluste väljaselgitamine 2. Mööbli ja sisustuselementide projekti koostamine Sisearhitekt töötab nii siseruumides kui ehitusobjektidel. Töö on loominguline, kuid võib olla periooditi vaimselt pingeline. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Sisearhitekt kasutab oma töös tavapäraseid bürootöövahendeid, kutsealal töötamiseks vajalikku tarkvara ja muid vahendeid. Sisearhitekti töö eeldab ruumilist kujutlusvõimet, loovust, analüüsivõimet, üldistusvõimet, iseseisvust ja otsustusjulgust, täpsust, õppimisvõimet ning suhtlemis- ja koostöövalmidust. Tavapäraselt on 6. taseme sisearhitektil erialane või arhitektuuri eriala bakalaureusetasemel kõrgharidus või muu lähedase eriala bakalaureusetasemel kõrgharidus ja erialane töökogemus. Sisearhitekt. Ehitusseadustik ja planeerimisseadus, nende asjakohased rakendusaktid, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus. Sisearhitekt, tase 6 kutsestandardis on kirjeldatud kolm kohustuslikku (B.2.1 – B.2.3) ja kutset läbiv kompetents (B.2.4). Sisearhitekt, tase 6 kutse saamiseks on vaja tõendada kõik kompetentsid. Hoone sisearhitektuuri projekteerimine 6 Nõustamine sisearhitektuuri küsimustes 6 Mööbli ja sisustuselementide projekteerimine 6 Sisearhitekt, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 Diploma Interior Architect, EstQF Level 7 6 Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 (versioon 3) Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 (versioon 9) Sisearhitekt IV (versioon 1) Sisearhitekt IV (versioon 2) Sisearhitekt IV (versioon 4) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Sisearhitekt 11 2018-03-13 2018-03-13 2023-02-19 7 7 2161 Ehitusarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Aili Aasoja Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit, Eesti Sisearhitektide Liit Ville Lausmäe VL Sisearhitektuur OÜ Maarja Varkki Arhitekt11 OÜ Tarmo Piirmets PINK OÜ Priit Põldme Joonprojekt OÜ Pille Lausmäe Pille Lausmäe Sisearhitektuuri Büroo OÜ, Eesti Sisearhitektide Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Sisearhitekti töö eesmärk on luua esteetiliselt terviklik interjöör arvestades projekteeritava hoone/ruumi kõiki ehitustehnilisi ja funktsionaalseid aspekte. Kuna sisearhitekti töö on tihedalt seotud arhitekti, ehituskonstruktori ja teiste insenerivaldkondade projekteerijate tööga, peab sisearhitekt nende projekteerimisvaldkondade lahendusi mõistma, analüüsima ja asjakohaseid ettepanekuid tegema. Oma töös lähtub sisearhitekt lähteülesandest, heast projekteerimis- ja ehitustavast, kehtivatest õigusaktidest, normdokumentidest ja kokkuleppest tellijaga. Sisearhitektuuri kutsealal on välja töötatud neli erinevat kutsestandardit: a) Sisearhitekt, tase 6 b) Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 c) Volitatud sisearhitekt, tase 7 d) Sisearhitekt-ekspert, tase 8 Käesolevas kutsestandardis on kirjeldatud diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 kutsealast kompetentsust. Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 on spetsialist, kes on pädev iseseisvalt koostama sisearhitektuuri projekte hoonete juures, mis on ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslikkuse, kasutamise otstarbe ja tuleohutuse järgi¹ elamud (11100 ja 11200, I kasutusviis). Keerulisemate ja mahukamate sisearhitektuuri projektide puhul töötab selle taseme sisearhitekt meeskonna liikmena kõrgema taseme sisearhitekti juhendamisel ja vastutusel. _____________________________________________ ¹ - MKM määrus 02.06.2015 nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ ja siseministri määrus 30.03.2017 nr 17 lisa 1 „Hoonete liigitus tuleohutuse järgi“ A.2.1 Hoone sisearhitektuuri projekteerimine 1. Lähtetingimuste ja ruumi analüüs ning lähteülesande ja tegevuskava koostamine 2. Siseruumi visioonide loomine ja eskiiside koostamine 3. Ehitusprojekti sisearhitektuuri osa koostamine eel-, põhi- ja tööprojekti staadiumis 4. Ehitusprojekti sisearhitektuuri osa vormistamine ja dokumenteerimine 5. Osalemine kooskõlastamise protsessis 6. Sisearhitektuuri projekti vormistamine ja dokumenteerimine A.2.2 Nõustamine sisearhitektuuri küsimustes 1. Nõustamine sisearhitektuuri lahenduse funktsiooni ja planeeringu osas 2. Nõustamine sisearhitektuuri lahenduses kasutatavate materjalide ja insenerilahenduste osas A.2.3 Projekteerija järelevalve ja/või autorijärelevalve tegemine 1. Selgituste andmine, probleemide ja erisuste lahendamine projektlahenduste kohta ehitamise käigus 2. Tööprojektis nõutud tootejooniste kooskõlastamine 3. Tööprojektis nõutud interjööri teostuse kontrollimine A.2.4 Olemasoleva ruumi ja planeeritava sisearhitektuuri lahenduse hindamine 1. Ehitusprojekti osade omavahelise vastavuse ja ruumilise koosmõju hindamine A.2.5 Mööbli ja sisustuselementide projekteerimine 1. Tellija vajaduste ja tehnoloogiliste võimaluste väljaselgitamine 2. Mööbli ja sisustuselementide projekti koostamine Sisearhitekt töötab nii siseruumides kui ehitusobjektidel. Töö on loominguline, kuid võib olla periooditi vaimselt pingeline. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Sisearhitekt kasutab oma töös tavapäraseid bürootöövahendeid, kutsealal töötamiseks vajalikku tarkvara ja muid vahendeid. Sisearhitekti töö eeldab ruumilist kujutlusvõimet, loovust, analüüsivõimet, üldistusvõimet, iseseisvust ja otsustusjulgust, täpsust, õppimisvõimet ning suhtlemis- ja koostöövalmidust. Tavapäraselt on 7. taseme diplomeeritud sisearhitektil erialane magistritasemel kõrgharidus või muu lähedase valdkonna magistritasemel kõrgharidus ja erialane töökogemus. Sisearhitekt. Ehitusseadustik ja planeerimisseadus, nende asjakohased rakendusaktid, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus. Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 kutsestandardis on kirjeldatud viis kohustuslikku (B.2.1 – B.2.5) ja kutset läbiv kompetents (B.2.6). Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 kutse saamiseks on vaja tõendada kõik kompetentsid. Hoone sisearhitektuuri projekteerimine 7 Nõustamine sisearhitektuuri küsimustes 7 Projekteerija järelevalve ja/või autorijärelevalve tegemine 7 Olemasoleva ruumi ja planeeritava sisearhitektuuri lahenduse hindamine 7 Mööbli ja sisustuselementide projekteerimine 7 Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Volitatud sisearhitekt, tase 7 Chartered Interior Architect, EstQF Level 7 6 Sisearhitekt V (versioon 1) Sisearhitekt V (versioon 2) Sisearhitekt V (versioon 4) Volitatud sisearhitekt, tase 7 (versioon 3) Volitatud sisearhitekt, tase 7 (versioon 5) Volitatud sisearhitekt, tase 7 (versioon 7) Volitatud sisearhitekt, tase 7 (versioon 8) Volitatud sisearhitekt, tase 7 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Sisearhitekt 11 2018-03-13 2018-03-13 2023-02-19 7 7 2161 Ehitusarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Aili Aasoja Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit, Eesti Sisearhitektide Liit Ville Lausmäe VL Sisearhitektuur OÜ Maarja Varkki Arhitekt11 OÜ Tarmo Piirmets PINK OÜ Priit Põldme Joonprojekt OÜ Pille Lausmäe Pille Lausmäe Sisearhitektuuri Büroo OÜ, Eesti Sisearhitektide Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Sisearhitekti töö eesmärk on luua esteetiliselt terviklik interjöör arvestades projekteeritava hoone/ruumi kõiki ehitustehnilisi ja funktsionaalseid aspekte. Kuna sisearhitekti töö on tihedalt seotud arhitekti, ehituskonstruktori ja teiste insenerivaldkondade projekteerijate tööga, peab sisearhitekt nende projekteerimisvaldkondade lahendusi mõistma, analüüsima ja asjakohaseid ettepanekuid tegema. Oma töös lähtub sisearhitekt lähteülesandest, heast projekteerimis- ja ehitustavast, kehtivatest õigusaktidest, normdokumentidest ja kokkuleppest tellijaga. Sisearhitektuuri kutsealal on välja töötatud neli erinevat kutsestandardit: a) Sisearhitekt, tase 6 b) Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 c) Volitatud sisearhitekt, tase 7 d) Sisearhitekt-ekspert, tase 8 Käesolevas kutsestandardis on kirjeldatud volitatud sisearhitekt, tase 7 kutsealast kompetentsust. Volitatud sisearhitekt, tase 7 on spetsialist, kes juhtiva sisearhitektina või projekteerimise juhina koostab, hindab ja juhib sisearhitektuuri projekteerimist järgmiste hoonete juures, mis on Ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslikkuse, kasutamise otstarbe ja tuleohutuse liigituse järgi¹:  Elamud (11000)  Mitteelamud (12000) Volitatud sisearhitekt, tase 7 koostab eksperthinnanguid oma pädevusalasse kuuluvate hoonete sisearhitektuuri projektidele ja auditeid sisearhitektuuri lahendustele, välja arvatud kõrgendatud avaliku huvi alla kuuluvad hooned². Selle taseme sisearhitekt on võimeline tegutsema projekteerimise projektijuhina, juhendama kolleege ja juhtima töögruppide tööd, tagades ehitusprojekti terviklikkuse ja selle osade kokkusobivuse. _________________________________ ¹ - MKM määrus 02.06.2015 nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ ja siseministri määrus 30.03.2017 nr 17 lisa 1 „Hoonete liigitus tuleohutuse järgi“ ² - Nt. linnakeskustes või miljööväärtuslikes piirkondades paiknevate või kaitsealuste või ajalooliste ehitiste interjöörid, ehituskunstiliselt või asukoha poolest märkimisväärsete ehitiste interjöörid, esindusfunktsiooniga ehitiste interjöörid. A.2.1 Hoone sisearhitektuuri projekteerimine 1. Lähtetingimuste ja ruumi analüüs ning lähteülesande ja tegevuskava koostamine 2. Siseruumi visioonide loomine ja eskiiside koostamine 3. Ehitusprojekti sisearhitektuuri osa koostamine eel-, põhi- ja tööprojekti staadiumis 4. Ehitusprojekti sisearhitektuuri osa vormistamine ja dokumenteerimine 5. Osalemine kooskõlastamise protsessis 6. Sisearhitektuuri projekti vormistamine ja dokumenteerimine A.2.2 Nõustamine sisearhitektuuri küsimustes 1. Nõustamine sisearhitektuuri lahenduse funktsiooni ja planeeringu osas 2. Nõustamine sisearhitektuuri lahenduses kasutatavate materjalide ja insenerilahenduste osas A.2.3 Projekteerija järelevalve ja/või autorijärelevalve tegemine 1. Selgituste andmine, probleemide ja erisuste lahendamine projektlahenduste kohta ehitamise käigus 2. Tööprojektis nõutud tootejooniste kooskõlastamine 3. Tööprojektis nõutud interjööri teostuse kontrollimine A.2.4 Olemasoleva ruumi ja planeeritava sisearhitektuuri lahenduse hindamine 1. Ehitusprojekti osade omavahelise vastavuse ja ruumilise koosmõju hindamine 2. Sisearhitektuuri projektidele eksperthinnangu koostamine 3. Interjööridele auditite tegemine A.2.5 Mööbli ja sisustuselementide projekteerimine 1. Tellija vajaduste ja tehnoloogiliste võimaluste väljaselgitamine 2. Mööbli ja sisustuselementide projekti koostamine Sisearhitekt töötab nii siseruumides kui ehitusobjektidel. Töö on loominguline, kuid võib olla periooditi vaimselt pingeline. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Sisearhitekt kasutab oma töös tavapäraseid bürootöövahendeid, kutsealal töötamiseks vajalikku tarkvara ja muid vahendeid. Sisearhitekti töö eeldab ruumilist kujutlusvõimet, loovust, analüüsi- ja üldistusvõimet, iseseisvust, otsustusjulgust, täpsust ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Töö eeldab meeskonna juhtimise ja läbirääkimiste oskust. 7. taseme volitatud sisearhitektil on erialane kõrgharidus ja pikaajaline praktiline töökogemus. Sisearhitekt. Ehitusseadustik ja planeerimisseadus, nende asjakohased rakendusaktid, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus. Volitatud sisearhitekt, tase 7 kutsestandardis on kirjeldatud viis kohustuslikku (B.2.1 – B.2.5) ja kutset läbiv kompetents (B.2.6). Volitatud sisearhitekt, tase 7 kutse saamiseks on vaja tõendada kõik kompetentsid. Hoone ehitusprojekti sisearhitektuuri osa koostamine erinevates staadiumites 7 Nõustamine sisearhitektuuri küsimustes 7 Projekteerija järelevalve ja/või autorijärelevalve tegemine 7 Olemasoleva ruumi ja planeeritava sisearhitektuuri lahenduse hindamine 7 Mööbli ja sisustuselementide projekteerimine 7 Volitatud sisearhitekt, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Sisearhitekt-ekspert, tase 8 Chartered/Principal Interior Architect, EstQF Level 8 3 Sisearhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 1) Sisearhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 2) Sisearhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 4) Sisearhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 5) Sisearhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Sisearhitekt 11 2018-03-13 2018-03-13 2023-02-19 8 8 2161 Ehitusarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Aili Aasoja Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit, Eesti Sisearhitektide Liit Ville Lausmäe VL Sisearhitektuur OÜ Maarja Varkki Arhitekt11 OÜ Tarmo Piirmets PINK OÜ Priit Põldme Joonprojekt OÜ Pille Lausmäe Pille Lausmäe Sisearhitektuuri Büroo OÜ, Eesti Sisearhitektide Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Sisearhitekti töö eesmärk on luua esteetiliselt terviklik interjöör arvestades projekteeritava hoone/ruumi kõiki ehitustehnilisi ja funktsionaalseid aspekte. Kuna sisearhitekti töö on tihedalt seotud arhitekti, ehituskonstruktori ja teiste insenerivaldkondade projekteerijate tööga, peab sisearhitekt nende projekteerimisvaldkondade lahendusi mõistma, analüüsima ja asjakohaseid ettepanekuid tegema. Oma töös lähtub sisearhitekt lähteülesandest, heast projekteerimis- ja ehitustavast, kehtivatest õigusaktidest, normdokumentidest ja kokkuleppest tellijaga. Sisearhitektuuri kutsealal on välja töötatud neli erinevat kutsestandardit: a) Sisearhitekt, tase 6 b) Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 c) Volitatud sisearhitekt, tase 7 d) Sisearhitekt-ekspert, tase 8 Sisearhitekt-ekspert, tase 8 on tippspetsialist, kes juhtiva sisearhitektina või juhtiva projektijuhina koostab, hindab ja juhib erineva keerukusastmega sisearhitektuuri projekte järgmiste hoonete juures, mis on ehitusloa kohustuslikkuse, kasutamise otstarbe ja tuleohutuse järgi¹: - Elamud - Mitteelamud Ta koostab eksperthinnanguid erinevatele sisearhitektuuri projektidele ja auditeid sisearhitektuuri lahendustele, sh arhitektuurselt tasemelt ja funktsionaalselt keerukuselt nõudlikele ning kõrgendatud avaliku huvi alla kuuluvatele hoonetele². Selle taseme sisearhitekt on võimeline tegutsema projekteerimise projektijuhina, juhendama kolleege ja juhtima töögruppide tööd, tagades ehitusprojekti terviklikkuse ja selle osade kokkusobivuse. _____________________________________ ¹ - MKM määrus 02.06.2015 nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ ja siseministri määrus 30.03.2017 nr 17 lisa 1 „Hoonete liigitus tuleohutuse järgi“ ² - Nt. linnakeskustes või miljööväärtuslikes piirkondades paiknevate või kaitsealuste või ajalooliste ehitiste interjöörid, ehituskunstiliselt või asukoha poolest märkimisväärsete ehitiste interjöörid, esindusfunktsiooniga ehitiste interjöörid. A.2.1 Hoone sisearhitektuuri projekteerimine 1. Lähtetingimuste ja ruumi analüüs ning lähteülesande ja tegevuskava koostamine 2. Siseruumi visioonide loomine ja eskiiside koostamine 3. Ehitusprojekti sisearhitektuuri osa koostamine eel-, põhi- ja tööprojekti staadiumis 4. Ehitusprojekti sisearhitektuuri osa vormistamine ja dokumenteerimine 5. Osalemine kooskõlastamise protsessis 6. Sisearhitektuuri projekti vormistamine ja dokumenteerimine A.2.2 Nõustamine sisearhitektuuri küsimustes 1. Nõustamine sisearhitektuuri lahenduse funktsiooni ja planeeringu osas 2. Nõustamine sisearhitektuuri lahenduses kasutatavate materjalide ja ehituslahenduste osas A.2.3 Projekteerija järelevalve ja/või autorijärelevalve tegemine 1. Selgituste andmine, probleemide ja erisuste lahendamine projektlahenduste kohta ehitamise käigus 2. Tööprojektis nõutud tootejooniste kooskõlastamine 3. Tööprojektis nõutud interjööri teostuse kontrollimine A.2.4 Olemasoleva ruumi ja planeeritava sisearhitektuuri lahenduse hindamine 1. Ehitusprojekti osade omavahelise vastavuse ja ruumilise koosmõju hindamine 2. Sisearhitektuuri projektidele eksperthinnangu koostamine 3. Interjööridele auditite tegemine A.2.5 Mööbli ja sisustuselementide projekteerimine 1. Tellija vajaduste ja tehnoloogiliste võimaluste väljaselgitamine 2. Mööbli ja sisustuselementide projekti koostamine Sisearhitekt töötab nii siseruumides kui ehitusobjektidel. Töö on loominguline, kuid võib olla periooditi vaimselt pingeline. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Sisearhitekt kasutab oma töös tavapäraseid bürootöövahendeid, kutsealal töötamiseks vajalikku tarkvara ja muid vahendeid. Sisearhitekti töö eeldab ruumilist kujutlusvõimet, loovust, analüüsi- ja üldistusvõimet, iseseisvust, otsustusjulgust, täpsust ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Töö eeldab meeskonna juhtimise ja läbirääkimiste oskust. 8. taseme sisearhitekt-eksperdil on erialane kõrgharidus magistritasemel ja pikaajaline töökogemus. Sisearhitekt. Ehitusseadustik ja planeerimisseadus, nende asjakohased rakendusaktid, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus. Sisearhitekt-ekspert, tase 8 kutsestandardis on kirjeldatud viis kohustuslikku (B.2.1 – B.2.5) ja kutset läbiv kompetents (B.2.6). Sisearhitekt-ekspert, tase 8 kutse saamiseks on vaja tõendada kõik kompetentside. Hoone ehitusprojekti sisearhitektuuri osa koostamine erinevates staadiumites 8 Nõustamine sisearhitektuuri küsimustes 8 Projekteerija järelevalve ja/või autorijärelevalve tegemine 8 Olemasoleva ruumi ja planeeritava sisearhitektuuri lahenduse hindamine 8 Mööbli ja sisustuselementide projekteerimine 8 Sisearhitekt-ekspert, tase 8 kutset läbiv kompetents 8 Logopeed, tase 7 Speech and language therapist, level 7 9 Logopeed IV (versioon 1) Logopeed IV (versioon 2) Logopeed IV (versioon 3) Logopeed IV (versioon 4) Logopeed IV (versioon 5) Logopeed IV (versioon 7) Logopeed, tase 7 (versioon 10) Logopeed, tase 7 (versioon 11) Logopeed, tase 7 (versioon 12) Logopeed, tase 7 (versioon 6) Logopeed, tase 7 (versioon 8) Kliiniline logopeed, tase 7 Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Kõneravi Logopeed 10 2018-03-11 2018-03-11 2019-02-14 7 7 2266 Audioloogid ja logopeedid 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Logopeedi kutse-eetika Mõisted Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Aita Kolts SA Viljandi Haigla Anna-Liisa Sutt The Prince Charles Hospital, Austraalia, Eesti Logopeedide Ühing Birgit Kaasik SA Tallinna Lastehaigla Helen Saareoja SA Tallinna Lastehaigla, Eesti Logopeedide Ühing Linnu Mae Eesti Logopeedide Ühing, Tallinna Tondi Põhikool, Tallinna Õppenõustamiskeskus, Adeli Eesti Rehabilitatsioonikeskus Marika Padrik Tartu Ülikool, Tartu Hariduse Tugiteenuste Keskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Logopeedi töö eesmärgiks on: - kommunikatsioonivõime, s.t suulise ja kirjaliku kõne loome- ja mõistmisoskuse, hääle ning mitteverbaalse suhtlemise arendamine ja/või parandamine; - neelamisfunktsiooni kujundamine ja/või taastamine. Oma töös lähtub logopeed kutse- eetikast. Logopeedi põhilisteks tööülesanneteks on: - kommunikatsiooni- ja neelamishäirete väljaväljaselgitamine (logopeediline diagnostika); - kommunikatsiooni- ja neelamishäirete ennetamine (preventsioon); - kommunikatsioonivõime ja/või neelamisfunktsiooni arendamine, taastamine ja kompenseerimine; - kommunikatsiooni- ja/või neelamishäirega isiku, tema lähedaste ja teiste erialade spetsialistide nõustamine. Logopeediline diagnostika on protsess, mille käigus uurib logopeed inimese kommunikatsioonivõimet ja neelamisfunktsiooni, selgitab välja kliendi võimalikud häired, kaasates vajadusel teisi spetsialiste. Oluline on arvestada samal ajal ka kliendi toimivaid funktsioone, oskusi ning suhtlus-, õpi- ja töökeskkonna tingimusi edasise teraapia planeerimiseks. Kommunikatsioonihäirete ennetamine seisneb riskirühmade väljaselgitamises ja sobiva suhtluskeskkonna kujundamises. Oluline on ühiskonna teavitamine kommunikatsiooni- ja neelamishäiretega inimeste probleemidest ja nende abistamise võimalustest logopeedilises töös. Kommunikatsioonivõime ja/või neelamisfunktsiooni arendamine, taastamine ja kompenseerimine kulgeb logopeedilise õpetuse ja/või ravi käigus. Paljudel juhtudel on vaja teiste spetsialistide abi. Logopeediline töö on sisult ja meetoditelt kliendi õpetuslik ja psühholoogiline suunamine ja mõjutamine. Olulisel kohal on keskkonnatingimuste loomine või kohandamine kommunikatsioonivõime ja/või neelamisfunktsiooni kompenseerimiseks, kujundamiseks või taastamiseks. Logopeedilise töö eesmärk on aidata kliendil/patsiendil (re)integreeruda igapäeva ellu ja säilitada või tõsta tema elukvaliteeti. Logopeed töötab nii laste kui täiskasvanutega haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalasutuses (sh rehabilitatsiooniasutustes) või erapraksises. Tervishoiuteenust osutav logopeed spetsialiseerub kliiniliseks logopeediks, kes tegeleb lisaks kõne- ja keelehäiretele ka hääle- ja neelamishäirete diagnoosimise ja teraapiaga. Logopeedi töös on vajalik pidev enesetäiendamine ja supervisioon. A.2.1 Kommunikatsioonivõime ja neelamisfunktsiooni hindamine. 1) pöördumise põhjuse ja vajaduse väljaselgitamine 2) andmete kogumine haigusloo täpsustamiseks 3) koostab ja kohandab uuringuks hindamismeetodeid ja -vahendeid 4) kommunikatsioonivõime ja neelamisfunktsiooni uurimine 5) materjali või võtte raskusaste muutmine 6) kogutud teabe hindamine A.2.2 Hindamistulemuste analüüsimine ja tõlgendamine. 1) kommunikatsiooni- ja/või neelamishäire tunnuste määratlemine 2) kommunikatsiooni- ja/või neelamishäire avaldumise kirjeldamine 3) kõnet asendavate ja toetavate vahendite vajaduse märkamine 4) logopeedilise töö meetodi, vormi ja intensiivsuse (sageduse) valimine 5) kliendi/patsiendi suunamine teiste spetsialistide konsultatsioonile A.2.3 Logopeedilise töö planeerimine, läbiviimine ja kokkuvõtte tegemine. 1) teraapiameetodi ja -vormi, teraapiaseansside sageduse valimine 2) teraapiaplaani koostamine 3) keeleliste vahendite ja kõneliste osaoskuste kujundamine 4) oraalmotoorsete oskuste kujundamine 5) kõnekuulmise ja -arenduse protsessis osalemine 6) IAK (individuaalne arengukava) või IÕK (individuaalne õppekava) koostamisel osalemine 7) teraapia meetodite, töövõtete ja materjalide kasutamise hindamine 8) hindamis- ja teraapiavahendite hankimine, kaasajastamine ja kohandamine 9) kõne toetava või asendava suhtlusvahendi kasutusele võtmine 10) logopeedilise töö tulemuslikkuse hindamine A.2.4 Nõustamine. 1) kommunikatsioonihäire olemuse, sobiva arengukeskkonna ja logopeedilise abi võimaluste kohta konsulteerimine ja/või nõustamine 2) patsiendi, tema lähedaste ja teiste spetsialistide nõustamine sobiva suhtluskeskkonna kohandamisel/loomisel 3) patsiendi suhtluspartnerite juhendamine sobiva suhtlemisviisi ja/või vahendi kasutamise osas 4) lapse kõne arendamiseks sobivate meetodite ja võtete tutvustamine 5) õppe ja -arendustegevuse individualiseerimise, õppematerjali valiku ja kohandamise kohta õpetajate nõustamine 6) söömisasendi, toidukonsistentsi ja söömiseks vajalike abivahendite kohta kliendi nõustamine 7) rolli ja ülesannete selgitamine teraapiaprotsessis. Kliiniline logopeed A.2.5 Kommunikatsioonivõime ja neelamisfunktsiooni hindamine. 1) kommunikatsioonivõime ja neelamisfunktsiooni hindamine 2) enamlevinud sõeluuringu meetodite kasutamine 3) täpsema diagnostika vajaduse märkamine 4) täiendavaks uurimiseks patsiendi suunamine kõrgema kvalifikatsiooniga kliinilise logopeedi juurde 5) toidu/vedeliku konsistentsi muutmine 6) füüsikaliste ja/või instrumentaalsete uuringute teostamine 7) tegevuste järjestamine patsientidega 8) aspiratsiooniriski hindamine A.2.6 Logopeedilise töö planeerimine, läbiviimine ja kokkuvõtte tegemine. 1) neelamisfunktsiooni kujundamine ja/või taastamine 2) aspiratsiooniriski hindamine 3) toidu ja vedeliku sobiva konsistentsi valimine 4) VNFL, FEES ja MBS uuringu meeskonnas osalemine A.2.7 Nõustamine 1) ravimeeskonna konsulteerimine ja nõustamine kommunikatsiooni- ja neelamisprobleemide osas 2) õendus- ja hoolduspersonali juhendamine 3) häälehügieeni põhimõtete osas patsiendi nõustamine 4) toitumisviisi valimisel patsiendile ravimeeskonna nõustamine 5) ravimeeskonna konsulteerimine ja nõustamine suhtlemisviisi ja/või vahendi kasutamisel Logopeed töötab nii laste kui täiskasvanutega haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalasutuses või erapraksises. Logopeedi töö on vaimne ning eeldab pidevat suhtlemist. Logopeed töötab pidevalt muutuvas olukorras, mis tuleneb klientide erinevatest kommunikatsiooniprobleemidest, vanusest ja motivatsioonist. Logopeed peab oma töös tagama kliendi konfidentsiaalsuse. Tööks on vaja eraldi ruumi, mille sisustus võimaldab töötada eriealiste ja -vajadustega inimestega nii individuaalselt kui ka grupis. Töö on psühholoogiliselt pingeline ja nõuab sageli ka lähikontakti kliendiga. Reeglina on logopeediline töö pikaajaline protsess. Esemelised-, pildilised ja tekstilised hindamis- ja teraapiamaterjalid, kommunikatsiooni toetavad vahendid, stetoskoop, müofunktsionaalsed vahendid (nt erinevad sondid, sensoorse stimulatsiooni vahendid jm), tagasiside vahendid (sh tehnilised vahendid, peegel), arvuti ja spetsiaalsed arvutiprogrammid. Logopeedilt eeldatakse empaatia-, analüüsi- ja otsustusvõimet, usaldusväärsust, pingetaluvust ja loomingulisust. Logopeedil peavad olema hea meeskonnatöö- ja suhtlemisvõime. Olulisel kohal on ka motiveerimisvõime. Logopeedil ja kliinilisel logopeedil on erialane kõrgharidus magistritasemel. Logopeed, kliiniline logopeed. Logopeedi kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 - B.2.4 ja B.2.8 tõendamine. Kommunikatsioonivõime ja neelamisfunktsiooni hindamine 7 Hindamistulemuste analüüsimine ja tõlgendamine 7 Logopeedilise töö planeerimine, läbiviimine ja kokkuvõtte tegemine 7 Nõustamine 6 Kliinilise logopeedi kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 - B.2.4 ja B.2.8 ning spetsialiseerumisega seotud kompetentside B.2.5 – B.2.7 tõendamine. Logopeed ja kliiniline logopeed, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Logopeed, tase 8 Speech and language therapist, level 8 9 Logopeed V (versioon 1) Logopeed V (versioon 2) Logopeed V (versioon 3) Logopeed V (versioon 4) Logopeed V (versioon 5) Logopeed V (versioon 7) Logopeed, tase 8 (versioon 10) Logopeed, tase 8 (versioon 11) Logopeed, tase 8 (versioon 12) Logopeed, tase 8 (versioon 6) Logopeed, tase 8 (versioon 8) Kliiniline logopeed, tase 8 Logopeed, tase 8 Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Kõneravi Logopeed 10 2018-03-11 2018-03-11 2019-02-14 8 8 2266 Audioloogid ja logopeedid 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Logopeedi kutse-eetika Mõisted Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Aita Kolts SA Viljandi Haigla Anna-Liisa Sutt The Prince Charles Hospital, Austraalia, Eesti Logopeedide Ühing Birgit Kaasik SA Tallinna Lastehaigla Helen Saareoja SA Tallinna Lastehaigla, Eesti Logopeedide Ühing Linnu Mae Eesti Logopeedide Ühing, Tallinna Tondi Põhikool, Tallinna Õppenõustamiskeskus, Adeli Eesti Rehabilitatsioonikeskus Marika Padrik Tartu Ülikool, Tartu Hariduse Tugiteenuste Keskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Logopeed on tippspetsialist, kelle töö eesmärk on patsiendi kommunikatsioonivõime ja neelamisfunktsiooni hindamine, kujundamine ja/või taastamine ning häire ennetamine. Töö koosneb vahetust tööst patsientidega, töö ettevalmistusest ja analüüsist, suhtlemisest patsiendi lähedaste ning teiste erialaspetsialistidega. Logopeedid töötavad erinevas vanuses patsientidega tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusasutuses või erapraksises. Tervishoiuasutustes töötamine eeldab kliinilise logopeedi kutset. Logopeed järgib kutse- eetikat ja tema töös on vajalik pidev enesetäiendamine ja supervisioon. 8. taseme logopeedid suudavad teraapiat läbi viia ning nõustada komplekssete ja keerukate juhtumite korral, mis eeldavad aktiivset koostööd teiste spetsialistidega. Nad esindavad erialaste loengutega või koostavad erialaseid juhendmaterjale. Nad juhendavad või nõustavad teisi oma eriala spetsialiste ja/või teiste erialade spetsialiste. Nad analüüsivad ja sünteesivad uusi kutsealaseid ideid ja arengusuundi, osaledes teadusuuringute läbiviimisel. Logopeed, tase 8 töötab enamasti haridus- ja sotsiaalasutustes (sh rehabilitatsiooniasutustes) eri tüüpi arenguliste või hariduslike erivajadustega klientidega. Logopeed osaleb aktiivse liikme või juhina patsiendiga tegeleva meeskonna töös ja tugivõrgustiku loomisel. Enamlevinud töökohad on nõustamiskeskused, lasteaia erirühmad ning erikoolid ja -klassid. Kliiniline logopeed, tase 8 töötab reeglina tervishoiuasutustes. Peamised töökohad on haigla statsionaarsed osakonnad ja ambulatoorse vastuvõtu kabinetid. Ta tegeleb kommunikatsiooni- ja/või neelamisprobleemidega, sh probleemidega, mis esinevad patoloogilise anatoomia (väärarengud, kasvajalised protsessid, operatsioonijärgsed seisundid), progresseeruvate neuroloogiliste haiguste, psüühikahäirete ja hulgikahjustuste korral. Kliiniline logopeed osaleb aktiivse liikmena ravimeeskonna töös, vajadusel viib ise läbi instrumentaalseid uuringuid ja tõlgendab uuringute tulemusi. A.2.1 Kommunikatsioonivõime ja neelamisfunktsiooni hindamine. 1) koostab ja kohandab uuringuks hindamismeetodeid ja -vahendeid 2) kommunikatsioonivõime ja neelamisfunktsiooni uurimine 3) materjali või võtte raskusaste muutmine 4) kogutud teabe hindamine A.2.2 Hindamistulemuste analüüsimine ja tõlgendamine. 1) kommunikatsiooni- ja/või neelamishäire tunnuste määratlemine 2) kommunikatsiooni- ja/või neelamishäire avaldumise kirjeldamine 3) logopeedilise töö meetodi, vormi ja intensiivsuse (sageduse) valimine 4) kliendi/patsiendi suunamine teiste spetsialistide konsultatsioonile A.2.3 Logopeedilise töö planeerimine, läbiviimine ja kokkuvõtte tegemine. 1) teraapiameetodi ja -vormi, teraapiaseansside sageduse valimine 2) teraapiaplaani koostamine 3) teraapia meetodite, töövõtete ja materjalide kasutamise hindamine 4) hindamis- ja teraapiavahendite hankimine, kaasajastamine ja kohandamine 5) logopeedilise töö tulemuslikkuse hindamine A.2.4 Nõustamine ja juhendamine. 1) kommunikatsioonihäire olemuse, sobiva arengukeskkonna ja logopeedilise abi võimaluste kohta konsulteerimine ja/või nõustamine 2) patsiendi suhtluspartnerite juhendamine sobiva suhtlemisviisi ja/või vahendi kasutamise osas 3) logopeedide ja meeskonna liikmete nõustamine raskete juhtumite korral 4) logopeedide juhendamine keerukate ülesannete lahendamisel 5) logopeedia eriala üliõpilaste juhendamine Kliiniline logopeed A.2.5 Kommunikatsioonivõime ja neelamisfunktsiooni hindamine. 1) patsiendi suunamise/pöördumise põhjuse ja vajalikkuse selgitamine 2) patsiendilt, pereliikmetelt ja teistelt spetsialistidelt anamneesi võtmine 3) füüsikaliste ja/või instrumentaalsete uuringute teostamine 4) tegevuste järjestamine patsientidega Logopeed A.2.6 Kommunikatsioonivõime ja neelamisfunktsiooni hindamine 1) kliendi intervjueerimine 2) uuringute ja vaatluste analüüsimine ja sünteesimine 3) tegevuste järjestamine patsientidega A.2.7 Kliiniline logopeediline töö laste neelamishäirete, sh pea- ja kaelapiirkonna patoloogilisest anatoomiast tingitud häirete puhul 1) patsiendi neelamisfunktsiooni hindamine 2) häirespetsiifilise ja kaasaegse tõenduspõhise neelamisteraapia planeerimine ja tegemine 3) patsiendi ravimeeskonna ja lähedaste nõustamine neelamise turvalisuses, oraalmotoorika arengu alal A.2.8 Kliiniline logopeediline töö täiskasvanute neelamishäirete, sh pea- ja kaelapiirkonna patoloogilisest anatoomiast tingitud häirete puhul 1) patsiendi neelamise hindamine, neelamisteraapia planeerimine ja tegemine, neelamise rehabiliteerimiseks ja neelamise turvalisuse tagamisekssoovituste andmine 2) ravimeeskonna teavitamine patsiendi valmidusest manseti tühjendamiseks, kõneklapi kasutamiseks, dekanüliseerumiseks A.2.9 Kliiniline logopeediline töö häälehäiretega, sh pea- ja kaelapiirkonna patoloogilisest anatoomiast tingitud häirete puhul (sh häälepaelte operatsiooni järgsed, neuroloogilise kahjustuse järgsed) 1) koos kõrva-nina-kurguarstiga töötamine 2) hääle parameetrite hindamine 3) erinevate hindamismeetodite kasutamine 4) häälehäirega patsiendi fonatsiooni mõjutavate muutuste märkamine 5) koostöös nina-kurgu-kõrvaarstiga normaalse ja patoloogilise anatoomia ja füsioloogia eristamine 6) hääleteraapia planeerimine ja tegemine 7) teraapia tulemuste hindamine 8) häälehügieeni osas patsiendi nõustamine A.2.10 Kliiniline logopeediline töö neuroogilisest patoloogiast tingitud kõnehäirega täiskasvanutega 1) kõnehäirete ja nende alaliikide diagnoosimine 2) neuroogilise sümptomaatika märkamine ja vajaliku teabe andmine raviarstile diagnoosi püstitamiseks 3) dementse isiku kommunikatsioonivõime ning selle seose käitumusliku ja isiksusliku sümptomaatikaga hindamine 4) kommunikatsioonivõime taastamine ja säilitamine 5) metoodikate ja teraapiavõtete kombineerimine 6) patsiendi ettevalmistamine tagasipöördumiseks igapäevaellu A.2.11 Kliiniline logopeediline töö neuroloogilisest patoloogiast tingitud kõnehäiretega lastega 1) kõne-eelse ja kõne arengu hindamine 2) kompleksuuringu tulemuse analüüsimine 3) neuroloogilise sümptomaatika märkamine 4) teraapia läbiviimine 5) üldise tervisliku ja psüühilise seisundi arvestamine A.2.12 Kliiniline logopeediline töö pea- ja kaelapiirkonna patoloogilisest anatoomiast tingitud kõnehäirete puhul (lõhedega patsiendid, trahheostomeeritud jt) 1) patoloogilise anatoomia eripära arvestamine hindamisel ja teraapias 2) juhitavalt hingamiselt ja trahheostomoosist võõrutamise protsessis osalemine 3) patsiendi kommunikatsioonivõime ja kõnekvaliteedi parandamine 4) kõnetute patsientide sobivate suhtlusvahendite kasutamine 5) artikulatsiooniaparaadi arengu suunamine oraalmotoorika funktsioonidele toetudes 6) velofarüngaatse funktsiooni hindamine 7) kompensatoorsete häälduspuuete ennetamine ja korrigeerimine A.2.13 Kliiniline logopeediline töö larüngektomeeritud patsientidega 1) larüngektoomiaga patsientide neelamisfunktsiooni ja kommunikatsioonivõime hindamine 2) toitumisviisi leidmine 3) neelamise rehabilitatsiooni võtete kasutamine 4) haistmis- ja maitsmisfunktsiooni taastamine 5) suu ja stoomi hügieeni ning niiskustaseme osas nõustamine 6) larüngektomeeritud patsiendi nõustamine kommunikatsiooniviisi ja võimaluste osas 7) kõneravi planeerimine ja tegemine 8) hääleproteesi valimine A.2.14 Kliiniline logopeediline töö psüühika- ja käitumishäiretest tingitud kommunikatsioonihäirete korral 1) keeruliste komplekssete psühhiaatriliste patsientide kommunikatsioonivõime, kõne- ja keele arengu taseme hindamine 2) psühhiaatrilise sümptomaatika märkamine 3) psüühika- ja käitumishäire mõju analüüsimine kommunikatsioonivõimele 4) psühhiaatrilises meeskonnatöös osalemine A.2.15 Kliiniline logopeediline töö kuulmislangusest tingitud kõnehäirete puhul 1) sensoorseid jääkide kasutamise ja mitteverbaalset kommunikatsiooni suutlikkuse hindamine 2) kuulmisuuringute tulemuste tõlgendamine 3) teraapiasuuna valimise nõustamine 4) tehnilise abivahendi soetamisel ja keskkonna kujundamisel nõustamine A.2.16 Logopeedi töö kõnevoolavushäirete puhul 1) kommunikatsioonivõime hindamine 2) keskkondlike, isiksuslike ja keeleliste tegurite mõju hindamine 3) teraapiameetodi valimine 4) teraapiat toetava keskkonna loomisel patsiendi lähedaste ja teiste spetsialistide nõustamine 5) lõpp- ja vahe-eesmärkide püstitamine A.2.17 Nõustamine kõnet toetavate ja/või asendavate abivahendite valikuks, hankimiseks, kohandamiseks ja kasutamiseks 1) kommunikatsioonitaseme ja -võime hindamine 2) AAC vahendi valimine 3) kommunikatsioonivahendi kasutamise alustamine ja nõustamine 4) kommunikatsioonivahendi kasutamisel ja arendamisel patsiendiga tegelevate spetsialistide nõustamine; 5) kommunikatsioonivahendi kasutamise efektiivsuse hindamine suhtlemisel A.2.18 Logopeediline töö primaarsete arenguliste kõne- ja keelehäirete (düslaalia, SKAP), motoorsete kõnehäirete (düsartria, hääldusapraksia), rinolaalia ja häälehäirete puhul 1) kõne-eelse ja kõne arengu hindamine 2) artikulatsioonimotoorika hindamine 3) kompleksuuringute tulemuste analüüsimine 4) teraapia läbiviimine 5) kõnemotoorika arengu suunamine 6) kõnehingamise arendamine ja korrigeerimine 7) häälehügieeni osas nõustamine A.2.19 Logopeediline töö kirjaliku kõne häire puhul 1) materjalide ja meetodite valimine lugemis- ja kirjutamisoskuse uurimiseks 2) lugemisel ja kirjutamisel avalduvate vigade ja raskuste analüüsimine 3) lugemise ja kirjutamise osaoskuste kujundamine 4) õppevara koostamine ja/või kohandamine A.2.20 Logopeediline töö meelepuuetest tingitud kõnehäirete puhul 1) sensoorsete jääkide ja mitteverbaalse kommunikatsiooni suutlikkuse hindamine 2) kuulmisuuringute tulemuste tõlgendamine 3) teraapiasuuna valimise nõustamine 4) tehniliste abivahendite kasutamise ja keskkonna kujundamise nõustamine A.2.21 Logopeediline töö intellektipuude puhul 1) kommunikatsioonivõime hindamine 2) keeleliste oskuste nii suulises kui kirjalikus kõnes kujundamine või säilitamine 3) kõne kommunikatiivse ja reguleeriva-planeeriva funktsiooni kujundamine 4) kommunikatsioonivahendi situatsiooni valimine 5) suhtlusvõrgustiku laiendamine A.2.22 Logopeediline töö autismispektrihäiretega klientidega 1) kommunikatsioonivõime hindamine 2) suhtlemisvajaduse kujundamine 3) kommunikatsioonivahendi situatsiooni valimine. Logopeed töötab nii laste kui täiskasvanutega haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalasutuses või erapraksises. Logopeedi töö on vaimne ning eeldab pidevat suhtlemist. Logopeed töötab pidevalt muutuvas olukorras, mis tuleneb klientide erinevatest kommunikatsiooniprobleemidest, vanusest ja motivatsioonist. Logopeed peab oma töös tagama patsiendi konfidentsiaalsuse. Tööks on vaja eraldi ruumi, mille sisustus võimaldab töötada eriealiste ja -vajadustega inimestega nii individuaalselt kui ka grupis. Töö on psühholoogiliselt pingeline ja nõuab sageli ka lähikontakti patsiendiga. Reeglina on logopeediline töö pikaajaline protsess. Esemelised-, pildilised ja tekstilised hindamis- ja teraapiamaterjalid, kommunikatsiooni toetavad vahendid, stetoskoop, müofunktsionaalsed vahendid (nt erinevad sondid, sensoorse stimulatsiooni vahendid jm), tagasiside vahendid (sh tehnilised vahendid, peegel), arvuti ja spetsiaalsed arvutiprogrammid. Logopeedi töö nõuab head suhtlemisoskust, analüüsivõimet, pingetaluvust, tolerantsust, pidevat enesearendamist, empaatilisust, kannatlikkust. Olulisel kohal on ka motiveerimisvõime. Logopeedina töötamine eeldab logopeedia magistriõppe läbimist ja lisaks erialast töökogemust. Nõuded täpsustatakse kutse andmisel. Logopeed, kliiniline logopeed. Kliinilise logopeedi kutse taotlemisel on nõutav kompetentside tõendamine järgmiselt: kohustuslikud kompetentsid B.2.1 –B.2.4, läbiv kompetents B.2.23, spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.5 ja valitavatest kompetentsidest B.2.7 – B.2.17 hulgast vähemalt kaks kompetentsi, millest üks tuleb valida kompetentside B.2.7-B.2.11 hulgast. Logopeedi kutse taotlemisel on nõutav kompetentside tõendamine järgmiselt: kohustuslikud kompetentsid B.2.1 –2.4, läbiv kompetents B.2.23, spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.2.6 ja valitavatest kompetentsidest B.2.16 – B.2.22 vähemalt kaks kompetentsi. Kommunikatsioonivõime ja neelamisfunktsiooni hindamine 8 Hindamistulemuste analüüsimine ja tõlgendamine 8 Logopeedilise töö planeerimine, läbiviimine ja kokkuvõtte tegemine 8 Nõustamine ja juhendamine 8 Kliiniline logopeediline töö laste neelamishäirete, sh pea- ja kaelapiirkonna patoloogilisest anatoomiast tingitud häirete puhul 8 Kliiniline logopeediline töö täiskasvanute neelamishäirete, sh pea- ja kaelapiirkonna patoloogilisest anatoomiast tingitud häirete puhul 8 Kliiniline logopeediline töö häälehäiretega, sh pea- ja kaelapiirkonna patoloogilisest anatoomiast tingitud häirete puhul (sh häälepaelte operatsiooni järgsed, neuroloogilise kahjustuse järgsed) 8 Kliiniline logopeediline töö neuroloogilisest patoloogiast tingitud kõnehäiretega täiskasvanutega 8 Kliiniline logopeediline töö neuroloogilisest patoloogiast tingitud kõnehäiretega lastega 8 Kliiniline logopeediline töö pea- ja kaelapiirkonna patoloogilisest anatoomiast tingitud kõnehäirete puhul (lõhedega patsiendid, trahheostomeeritud jt) 8 Kliiniline logopeediline töö larüngektomeeritud patsientidega 8 Kliiniline logopeediline töö psüühika- ja käitumishäiretest tingitud kommunikatsioonihäirete korral 8 Kliiniline logopeediline töö kuulmislangusest tingitud kõnehäirete puhul 8 Logopeedi töö kõnevoolavushäirete puhul 8 Nõustamine kõnet toetavate ja/või asendavate abivahendite valikuks, hankimiseks, kohandamiseks ja kasutamiseks 8 Logopeediline töö primaarsete arenguliste kõne- ja keelehäirete (düslaalia, SKAP), motoorsete kõnehäirete (düsartria, hääldusapraksia), rinolaalia ja häälehäirete puhul 8 Logopeediline töö kirjaliku kõne häirete puhul 8 Logopeediline töö meelepuuetest tingitud kõnehäirete puhul 8 Logopeediline töö intellektipuudega kliendiga 8 Logopeediline töö autismispektrihäirega patsientidega 8 Logopeed ja kliiniline logopeed, tase 8 kutset läbiv kompetents 8 Helindaja, tase 4 Sound technician, level 4 5 Helindaja III (versioon 1) Helindaja III (versioon 2) Helindaja III (versioon 3) Helindaja, tase 4 (versioon 4) Helindaja, tase 4 (versioon 6) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Helindaja 11 2018-04-25 2018-04-25 2023-04-18 4 4 3521 Audiovisuaal- ja ringhäälingutehnikud 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Rene Keldo SA Eesti Kontsert, G. Otsa nim. Tallinna Muusikakool Tiina Välja G. Otsa nim. Tallinna Muusikakool Ants Andreas Film Audio OÜ Tanel Klesment OÜ Audio Maja, ERR Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. See kutsestandard on aluseks 4. taseme õppekava koostamisele ja kutse saamisele kooli lõpetamisel. Helindaja ülesanne on helimaterjali tundmine ja sobiva tehnilise lahenduse leidmine heli kvaliteetseks esitamiseks ja salvestamiseks. Tema töö eesmärk on elava ettekande helindamine ning helisalvestamine ja järeltöötlemine, et tagada kuulajale maksimaalse kvaliteediga muusikaelamus. Helindaja tagab ürituste (kontsert, teater, film, konverents, esitlus jms) ning audiovisuaalsete materjalide kvaliteetse helindamise ja järelhelindamise. Helindaja orienteerub helipildi iseärasustes ja väljendusvahendites. Ta leiab sobiva tehnoloogilise lahenduse, kasutades mitmesuguseid seadmeid ja arvestades akustilisi tingimusi. Helindaja töö on loominguline. Vajalik on pidev enesetäiendamine. A.2.1 Stuudiosalvestus ja salvestise järeltöötlus A.2.2 Elava ettekande helindamine A.2.3 Filmi ja video helindamine A.2.4 Suhtlemine A.2.5 Ettevõtlusega tegelemine A.2.6 Helindaja, tase 4 kutseline tegutsemine Töö võib toimuda nii siseruumides (nt stuudio, kontserdisaal jm) kui vabas õhus ning on vahelduva iseloomuga. Helindaja võib töötada meeskonnaliikmena, vabakutselise loovisikuna jne. Helindaja kasutab oma töös mitmesuguseid helitehnilisi seadmeid (nt mikrofonid, montaažiarvutid jm), lähtudes töö iseloomust. Töötamisel helindajana on oluline muusikaline kuulmine, loovus, koostöövalmidus, analüüsivõime, pingetaluvus, vastutustunne, tulemusele orienteeritus ja enesekehtestamine. Takistuseks võivad olla kuulmiskahjustused. Helindaja on tavaliselt erialase kutsekeskharidusega. Helindaja, helitehnik, helioperaator, helirežissööri assistent. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Stuudiosalvestus ja salvestise järeltöötlus 4 Elava ettekande helindamine 4 Filmi ja video helindamine 4 Suhtlemine 4 Ettevõtlusega tegelemine 4 Helindaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Tegevusterapeut, tase 6 Occupational Therapist, level 6 7 Tegevusterapeut IV (versioon 1) Tegevusterapeut IV (versioon 2) Tegevusterapeut IV (versioon 3) Tegevusterapeut IV (versioon 4) Tegevusterapeut, tase 6 (versioon 5) Tegevusterapeut, tase 6 (versioon 6) Tegevusterapeut, tase 6 (versioon 8) Tegevusterapeut, tase 6 (versioon 9) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Tegevusteraapia Tegevusterapeut 11 2018-04-12 2018-04-12 2023-03-22 6 6 2269 Tervishoiu tippspetsialistid, mujal liigitamata 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Kutsealased terminid Eetikakoodeks Terje Bachmann Eesti Tegevusterapeutide Liit Kaire Kasema Põhja-Eesti Taastusravikeskus Mariliis Põld Eesti Haigekassa Hanna-Maria Põldma Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Monika Salumaa Eesti Ratsutamisterapeutide Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Tegevusterapeut on tegevuse ja tegevusvõime spetsialist. Tema töö on häirunud tegevusvõimega isiku tegevusvõime hindamine, säilitamine ja edendamine. Tegevusteraapia on eesmärgipäraselt valitud tegevuste kasutamine inimese parima võimaliku tegevusvõime saavutamiseks igapäevaelus. Tegevusterapeudi ülesanded on info kogumine isiku tervisliku seisundi kohta, tegevusvõime ja tegevuskonteksti hindamine, tegevusteraapia planeerimine ja läbiviimine vastavalt isiku vajadustele kas individuaal- või grupitööna ning tegevusteraapia tulemuslikkuse hindamine. Hindamisel ja teraapia elluviimisel keskendub tegevusterapeut inimese tegevuseeldustele, tegevusvaldkondadele ja tegevuskontekstidele (vt lisa 1 „Kutsealased terminid“). Tegevusterapeut töötab nii individuaalselt kui meeskonnas ja vajadusel jagab erialaseid teadmisi kolleegide, teiste erialaspetsialistide ja samuti häirunud tegevusvõimega isiku lähedastega. Tegevusterapeut hoiab pidevalt ennast kursis valdkonna arengutega. A.2.1 Isiku tegevusvõime ja tegevuskonteksti hindamine 1. Tegevusteraapia vajaduse väljaselgitamine. 2. Hindamistulemuste analüüsimine. A.2.2 Tegevusteraapia planeerimine 1. Tegevusteraapia lühi- ja pikaajaliste eesmärkide püstitamine. 2. Tegevusterapeutiliste sekkumisviiside ja meetodite valimine. A.2.3 Tegevusteraapia läbiviimine 1. Igapäevaelu tegevuste õppimise toetamine. 2. Tegevuseelduste arendamine, säilitamine ja taastamine. 3. Individuaalsete ortooside valmistamine ja kohandamine. 4. Abivahendite valimine ja soovitamine. 5. Tegevusvõimet toetavate keskkonnakohanduste planeerimine ja soovitamine. A.2.4 Tulemuslikkuse hindamine ja edasiste tegevuste planeerimine 1. Teraapia tulemuslikkuse hindamine. 2. Edasiste tegevuste planeerimine. A.2.5 Nõustamine 1. Isiku ja teda toetava võrgustiku nõustamine. 2. Isikuga tegelevate spetsialistide nõustamine. Tegevusterapeut töötab sotsiaal-, tervishoiu- või haridusasutustes, kohalikus omavalitsuses või eraettevõtluses. Tegevusterapeudi töö eeldab pidevat suhtlemist ja lähikontakti isiku ja tema võrgustikuga. Tegevusterapeut töötab pidevalt muutuvas olukorras, mis tuleneb isikute erinevatest probleemidest ja motivatsioonist. Tegevusterapeut peab oma töös tagama isiku andmete konfidentsiaalsuse. Tegevusterapeudi põhilised töövahendid on tegevusvõime ja tegevuskonteksti hindamiseks ja teraapia elluviimiseks vajalikud vahendid. Empaatiavõime, tolerantsus, vastutusvõime, koostöövõime, analüüsivõime, pingetaluvus, loovus, kohanemisvõime, iseseisvus, püsivus. Tegevusterapeudil on erialane kõrgharidus ja töökogemus. Tegevusterapeut. Tegevusterapeudi kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.5 ja kutset läbiv kompetents B.2.6. Isiku tegevusvõime ja tegevuskonteksti hindamine 6 Tegevusteraapia planeerimine 6 Tegevusteraapia läbiviimine 6 Tulemuslikkuse hindamine ja edasiste tegevuste planeerimine 6 Nõustamine 6 Tegevusterapeut, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Massöör, tase 5 Masseur/masseuse, level 5 7 Lümfimassöör, tase 5 (versioon 5) Massöör II (versioon 1) Massöör II (versioon 2) Massöör II (versioon 3) Massöör II (versioon 4) Massöör, tase 5 (versioon 10) Massöör, tase 5 (versioon 5) Massöör, tase 5 (versioon 6) Massöör, tase 5 (versioon 8) Massöör, tase 5 (versioon 9) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Massaažiteenused Massöör 11 2018-04-12 2018-04-12 2018-11-27 5 5 3255 Abifüsioterapeudid 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Keelte oskustasemete kirjeldused Inna Alps Vihula mõis Anne Ast Eesti Spaaliit Martin Ilves Eesti Massaaži- ja Teraapiakool Alar Krautman Krautmani Massaazi- ja Terviseakadeemia Katrin Kõre Eesti Füsioterapeutide Liit Mai-Liis Pille Eesti Massööride Liit Marit Salus Tartu Tervishoiu Kõrgkool Helvis Trääder Fysiopark OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Massööri töö on kliendi masseerimine (peamiselt kätega, aga ka jalgade, kuppude vms abil) tema füüsilise ja vaimse suutlikkuse taastamiseks, tervisehäirete ennetamiseks, organismi üldise vastupanuvõime tugevdamisele ja hea enesetunde saavutamisele kaasaaitamiseks. Massöör valmistab ette töökoha, loob kontakti masseeritavaga, kogub anamneesi ja masseerib, kasutades korrektseid ja kohaseid massaaživõtteid. Ta nõustab ja juhendab kliente ning vajadusel soovitab pöörduda tervishoiuspetsialisti poole. Massaaži kutsealal on ka Massaažiterapeut, tase 6 kutsestandard. A.2.1 Kliendi teenindamine, teenuste ja toodete tutvustamine 1. Kliendi teenindamine. 2. Massaažiteenuste ja toodete tutvustamine. A.2.2 Massaaž ja selle läbiviimist toetavad tegevused 1. Töökeskkonna ja töövahendite ettevalmistamine ja korrastamine. 2. Anamneesi kogumine ja kliendi seisundi hindamine ning kliendi ettevalmistamine massaažiks. 3. Massaažiliigi valimine ja massaaži planeerimine. 4. Massaaži tegemine. 5. Massaaži lõpetamine. 6. Tulemuste hindamine. A.2.3 Massaažialane ettevõtlus 1. Ettevõtlusvormi valimine ja oma tegevuse korraldamine. 2. Salongi juhtimine. 3. Turundus- ja müügikampaaniate planeerimine. Massööri töökeskkond peab olema ergonoomiline, puhas, valgustatud, õhutatud ja soe. Massööri töö eripäraks on vältimatu kehaline kontakt kliendiga, mis loob delikaatse situatsiooni, kus klient peab tundma end turvaliselt. Massöör töötab massaažikabinetis, kliendi töökeskkonnas, spaakeskustes jm. Massöör kasutab massaaži tegemisel massaažilauda, massaažimatti, patju, tekke, linasid, õlisid, puhastusvahendeid jms. Sobiva keskkonna loomiseks kasutab erinevaid värve, lõhnu, helisid ja valgustust. Massööri töö eeldab motoorset võimekust, analüüsi- ja sünteesivõimet ning teenindusvalmidust. Massöör on empaatiavõimeline, usaldusväärne, koostöö- ja kohanemisvõimeline, loominguline, kõrge füüsilise- ja vaimse pingetaluvusega. Massöör on tähelepanelik ja delikaatne. Tavaliselt on massöör keskharidusega erialase koolituse läbinud isik. Massöör. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.3 ja kutset läbiv kompetents B.2.4. Kliendi teenindamine, teenuste ja toodete tutvustamine 5 Massaaž ja selle läbiviimist toetavad tegevused 5 Massaažialane ettevõtlus 5 Massööri kutset läbiv kompetents 5 Massaažiterapeut, tase 6 Massage therapist, level 6 8 Lümfiterapeut, tase 6 (versioon 5) Lümfiterapeut, tase 6 (versioon 6) Lümfiterapeut, tase 6 (versioon 7) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 10) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 11) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 5) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 6) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 7) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 9) Massöör III (versioon 1) Massöör III (versioon 2) Massöör III (versioon 3) Massöör III (versioon 4) Lastemassaažiterapeut, tase 6 Ravimassaažiterapeut, tase 6 Spordimassaažiterapeut, tase 6 Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Massaažiteenused Massöör 11 2018-04-12 2018-04-12 2018-11-27 6 6 3255 Abifüsioterapeudid 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Keelte oskustasemete kirjeldused Inna Alps Vihula mõis Anne Ast Eesti Spaaliit Martin Ilves Eesti Massaaži- ja Teraapiakool Alar Krautman Krautmani Massaazi- ja Terviseakadeemia Katrin Kõre Eesti Füsioterapeutide Liit Mai-Liis Pille Eesti Massööride Liit Marit Salus Tartu Tervishoiu Kõrgkool Helvis Trääder Fysiopark OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Massaažiterapeudi töö on kliendi/patsiendi organismi häirunud funktsioonide taastamine, tervisehäirete ennetamine ja leevendamine parimal võimalikul viisil, toetades kliendi/patsiendi igapäevast elukvaliteeti. Massaažiterapeut valmistab ette töökoha, loob kontakti masseeritavaga, kogub anamneesi ja masseerib, kasutades korrektseid ja kohaseid massaaživõtteid. Ta nõustab ja juhendab kliente ning vajadusel soovitab pöörduda tervishoiuspetsialisti poole. Lastemassaažiterapeudi töö on igas vanuses lapsele massaaži tegemine, arvestades lapse ealist arengut ning tervislikku seisundit. Lastemassaažiterapeut töötab tavaliselt tugimeeskonna liikmena, hinnates adekvaatselt oma rolli töös lapsevanema või hooldaja, lastearsti, füsioterapeudi, logopeedi jt spetsialistidega või iseseisvalt. Ta nõustab ja juhendab last ning lapsevanemat, vajadusel soovitab pöörduda teiste spetsialistide poole. Spordimassaažiterapeut töötab tavaliselt iseseisvalt või meeskonna liikmena, kuhu kuuluvad üksiksportlane ja/või võistkond, treener, spordiarst, füsioterapeut. Tema ülesanne on massaažiga sportlaste treenituse taseme ja maksimaalse saavutusvõime sihikindlale tõusule kaasaaitamine ning ajastatud tippvormi säilitamine. Spordimassaažiterapeut mõjutab oma tööga sportlaste organite talitluslikku seisundit, soodustades koormusjärgseid taastumisprotsesse, ennetamaks üleväsimust, traumasid ja tugiliikumisaparaadi ülekoormushaigusi. Ravimassaažiterapeut töötab iseseisvalt või meeskonnas, haiglas või taastusravikeskuses, arsti saatekirja või füsioterapeudi ettekirjutuse alusel. Massaaži kutsealal on ka Massöör, tase 5 kutsestandard. A.2.1 Kliendi teenindamine, teenuste ja toodete tutvustamine 1. Kliendi teenindamine. 2. Massaažiteenuste ja toodete tutvustamine. A.2.2 Massaažiteraapia ja selle läbiviimist toetavad tegevused 1. Töökeskkonna ja töövahendite ettevalmistamine ja korrastamine. 2. Anamneesi kogumine ja kliendi seisundi hindamine ning kliendi ettevalmistamine massaažiks. 3. Massaažiliigi valimine ja massaaži planeerimine. 4. Massaažiteraapia tegemine. 5. Massaažiteraapia lõpetamine. 6. Tulemuste hindamine. A.2.3 Massaažialane ettevõtlus 1. Ettevõtlusvormi valimine ja oma tegevuse korraldamine. 2. Salongi juhtimine. 3. Turundus- ja müügikampaaniate planeerimine. 4. Meekonna juhtimine. 5. Kolleegide juhendamine. Lastemassaažiteraapia A.2.3 Lastemassaažiteraapia 1. Massaažikabineti ettevalmistamine. 2. Kontakti loomine. 3. Teabe kogumine. 4. Lastemassaaži tegemine. 5. Juhiste andmine. Spordimassaažiteraapia A.2.5 Spordimassaažiteraapia 1. Liigesliikuvuse ja lihasjõu hindamine ja tulemuste tõlgendamine. 2. Spordimassaaž treeningperioodil. 3. Spordimassaaž võistlusperioodil. 4. Spordivigastuste ennetamine. Ravimassaažiteraapia A.2.5 Ravimassaažiteraapia 1. Anamneesi kogumine ja teraapiaplaani koostamine. 2. Ravimassaaži tegemine. 3. Ravimassaaži tulemuste hindamine. Massaažiterapeudi töökeskkond peab olema ergonoomiline, puhas, valgustatud, õhutatud ja soe. Töö eripäraks on vältimatu kehaline kontakt kliendiga, mis loob delikaatse situatsiooni, kus klient peab tundma end turvaliselt. Massaažiterapeut töötab tervishoiu-, sotsiaal-, haridusasutuses või erapraksises. Lastemassaažiterapeudil tuleb arvestada oma kabineti sisustamisel lapse arenguetappide erisustega. Spordimassaažiterapeut töötab spordi- või terviseklubides. Spordimassaažiterapeudi töötab sportlasega individuaalselt või meeskonnaliikmena. Massaažiterapeut kasutab massaaži tegemisel massaažilauda, massaažimatti, patju, tekke, linasid, õlisid, puhastusvahendeid jms. Sobiva keskkonna loomiseks kasutab erinevaid värve, lõhnu, helisid ja valgustust. Massaažiterapeudi töö eeldab motoorset võimekust, analüüsi- ja sünteesivõimet ning teenindusvalmidust. Massaažiterapeut on empaatiavõimeline, usaldusväärne, koostöö- ja kohanemisvõimeline, loominguline, kõrge füüsilise- ja vaimse pingetaluvusega, tähelepanelik ja delikaatne. Tavaliselt on massaažiterapeut keskharidusega erialase koolituse läbinud ja töökogemusega isik. Massaažiterapeut, lastemassaažiterapeut, spordimassaažiterapeut, ravimassaažiterapeut. Põhikutse (massaažiterapeut, tase 6) taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.3. ja läbiv kompetents B.2.7. Spetsialiseerumisel tuleb lisaks kohustuslikele kompetentsidele tõendada järgmised kompetentsid: lastemassaažiterapeut - kompetents B.2.4, spordimassaažiterapeut - kompetents B.2.5, ravimassaažiterapeut - kompetents B.2.6. Kliendi teenindamine, teenuste ja toodete tutvustamine 6 Massaažiteraapia ja selle läbiviimist toetavad tegevused 6 Massaažialane ettevõtlus 6 Spetsialiseerumisel tuleb lisaks tõendada järgmised kompetentsid: lastemassaažiterapeut - kompetents B.2.4, spordimassaažiterapeut - kompetents B.2.5, ravimassaažiterapeut - kompetents B.2.6. Massööri kutset läbiv kompetents 5 Ämmaemand, tase 6 esmane kutse Midwife, level 6, Initial Higher Education level 7 Ämmaemand III (versioon 1) Ämmaemand III (versioon 2) Ämmaemand III (versioon 3) Ämmaemand III (versioon 4) Ämmaemand III (versioon 5) Ämmaemand, tase 6 esmane kutse (versioon 6) Ämmaemand, tase 6 esmane kutse (versioon 8) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Ämmaemandus Ämmaemand 11 2018-04-12 2018-04-12 2023-03-22 6 6 2222 Ämmaemandad 0913 Õendus ja ämmaemandus 86 Tervishoid Eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Vivian Arusaar Ida-Tallinna Keskhaigla Irena Bartels Eesti Ämmaemandate Ühing Katrin Klein Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Marge Mahla Tartu Tervishoiu Kõrgkool Heli Rannu Lääne-Tallinna Keskhaigla Pille Teesalu Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliinik Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Ämmaemand on tervishoiuspetsialist, kes juhendab, jälgib, nõustab ja toetab naisi raseduse ja sünnituse ajal, sünnitusjärgsel perioodil ning reproduktiivtervise küsimuste ja günekoloogiliste probleemide lahendamisel elukaare erinevatel etappidel. Ta jälgib rasedusi ja juhib sünnitusi omal vastutusel, hooldab ja jälgib vastsündinuid ning imikuid. Ämmaemand osaleb tervisekasvatuses ja pereplaneerimises üksikisiku, perekonna ja ühiskonna tasandil. Ämmaemand korraldab ämmaemandustegevust koostöös siht- ja sidusrühmadega. Ämmaemand täiendab elukestva õppe põhimõttest lähtudes oma teadmisi ja oskusi, osaledes kutsealastel täiendkoolitustel, edendades seeläbi isiklikku karjääri ja elukvaliteeti. Ämmaemanda kutsealal on kolm kutset: - Ämmaemand, tase 6 esmane kutse; - Ämmaemand, tase 6; - Ämmaemand, tase 7. A.2.1 Tervisekasvatus ja pereplaneerimine 1. Tervisedenduses ja -kasvatuses osalemine. 2. Läbivaatuse teostamine. 3. Reproduktiivtervisega seotud vaimse tervise hindamine. 4. Rasestumisvastaste meetodite selgitamine ja vahendite välja kirjutamine. A.2.2 Ämmaemandus raseduse korral 1. Raseduse tuvastamine. 2. Raseduse jälgimine. 3. Oletatava sünnitustähtaja arvutamine. 4. Vaginaalse läbivaatuse tegemine, tulemuste analüüsimine. 5. Raseda läbivaatuse tegemine. 6. Kardiotokograafia tegemine. 7. Rasedusriskide hindamine ja selgitamine. 8. Sünnieelse diagnostika ja antenataalse jälgimiskava selgitamine. 9. Rasedusaegsete muutuste selgitamine. 10. Sünnitusplaani koostamine ja sünnituskoha valimine. A.2.3 Ämmaemandus sünnituse korral 1. Turvalise sünnituskeskkonna loomine ja tagamine. 2. Sünnituse jälgimine. 3. Loote seisundi hindamine. 4. Sünnituse avanemisperioodi jälgimine ja hindamine. 5. Sünnituse väljutusperioodi jälgimine ja hindamine ning sünnituse vastuvõtmine. 6. Valutustamine. 7. Riskide hindamine sünnitustegevuses ja/või loote seisundis. 8. Erakorralised situatsioonid sünnitusel. 9. Tegutsemine sünnitustegevuse kõrvalkallete korral. 10. Emale ja lapsele turvalise keskkonna loomine kiindumussuhte kujunemiseks. 11. Nabaväädi klemmimise ajastuse hindamine. 12. Sünnituse platsentaarperioodi jälgimine ja hindamine ning platsenta manuaalne eemaldamine. 13. Verekaotuse ennetamine, hindamine ja ravi. 14. Sünnitusteede terviklikkuse hindamine ning taastamine. A.2.4 Sünnitusjärgne ämmaemandus 1. Nahk-naha kontakti algatamine ja esmase imetamise toetamine. 2. Sünnitusjärgse läbivaatuse teostamine. 3. Operatsioonijärgse patsiendi seisundi hindamine ja jälgimine. 4. Sünnitusjärgse enesehoolduse juhendamine. 5. Vanemate toetamine kriisis. 6. Vastsündinu ja imiku baasvajaduste märkamine ja vanemlike oskuste kujundamine. 7. Imetamise õpetamine ning abistamine. 8. Laktatsiooni käivitamine ja säilitamine. 9. Laktogeneesi pärssimine. A.2.5 Vastsündinu hooldus 1. Sünni tõendamine ja vastsündinud identifitseerimine. 2. Vastsündinu seisundi hindamine, esmase läbivaatuse ja tualeti tegemine. 3. Vastsündinu kohanemise jälgimine ja seisundi hindamine. 4. Haige vastsündinu jälgimine. 5. Elutähtsate funktsioonide taastamine. A.2.6 Ämmaemandus naistehaiguste ja raseduse katkemise/katkestamise korral 1. Naistehaiguste ja sugulisel teel levivate haiguste ennetamise, diagnostika ja ravipõhimõtete selgitamine/ ja ravi määramine. 2. Nõustamine seksuaalkäitumise ning rasestumisvastaste vahendite kasutamisel. 3. Rasedust katkestada soovivate naiste nõustamine. 4. Naise seisundi hindamine, reproduktiivtervise häirete tuvastamine ning enesehoolduse ja abi võimaluste selgitamine. A.2.7 Ämmaemandustoimingud 1. Eluliste näitajate mõõtmine ja interpreteerimine. 2. Ravimite manustamine. 3. Erituselunditega seotud toimingute läbiviimine. 4. Fototeraapia vajaduse hindamine ja teostamine. 5. Haavahoolduse teostamine. 6. Elutähtsate funktsioonide taastamine. 7. Vedelikubilansi hindamine. 8. Analüüside ja uuringute määramine ning teostamine. A.2.8 Raviplaani koostamine 1. Ravi määramine. 2. Ravitulemuste hindamine. Ämmaemand praktiseerib esmatasandi- ja statsionaarset tervishoiuteenust osutavates asutustes või eraettevõtluses. Ämmaemanda töö võib toimuda ööpäevaringselt graafiku alusel. Ämmaemand kasutab oma töös meditsiiniseadmeid ja -tehnikat, abi- ja kaitsevahendeid ning infotehnoloogilisi vahendeid. Ämmaemanda kutse eeldab vastutus-, otsustus-, empaatia-, kohanemis- , algatus- ja koostöövõimet ning suhtlemisvalmidust. Ämmaemandal on erialane kõrgharidus. Ämmaemand. Vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seadusele peab ämmaemand olema kantud Terviseameti tervishoiutöötajate registrisse. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Tervisekasvatus, pereplaneerimine ja antenataalne hooldus 6 Ämmaemandus raseduse korral 6 Ämmaemandus sünnituse korral 6 Sünnitusjärgne ämmaemandus 6 Vastsündinu hooldus 6 Ämmaemandus naistehaiguste ja raseduse katkemise/katkestamise korral 6 Ämmaemandustoimingud 6 Raviplaani koostamine 6 Ämmaemanda esmast kutset läbiv kompetents 6 Ämmaemand, tase 6 Midwife, level 6 8 Ämmaemand IV (versioon 1) Ämmaemand IV (versioon 2) Ämmaemand IV (versioon 3) Ämmaemand IV (versioon 4) Ämmaemand IV (versioon 5) Ämmaemand IV (versioon 6) Ämmaemand, tase 6 (versioon 10) Ämmaemand, tase 6 (versioon 7) Ämmaemand, tase 6 (versioon 9) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Ämmaemandus Ämmaemand 11 2018-04-12 2018-04-12 2023-03-22 6 6 2222 Ämmaemandad 0913 Õendus ja ämmaemandus 86 Tervishoid Eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Vivian Arusaar Ida-Tallinna Keskhaigla Irena Bartels Eesti Ämmaemandate Ühing Katrin Klein Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Marge Mahla Tartu Tervishoiu Kõrgkool Heli Rannu Lääne-Tallinna Keskhaigla Pille Teesalu Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliinik Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Ämmaemand on tervishoiuspetsialist, kes juhendab, jälgib, nõustab ja toetab naisi raseduse ja sünnituse ajal, sünnitusjärgsel perioodil ning reproduktiivtervise küsimuste ja günekoloogiliste probleemide lahendamisel elukaare erinevatel etappidel. Ta jälgib rasedusi ja juhib sünnitusi omal vastutusel, hooldab ja jälgib vastsündinuid ning imikuid. Ämmaemand osaleb tervisekasvatuses ja pereplaneerimises üksikisiku, perekonna ja ühiskonna tasandil. Ämmaemand korraldab ämmaemandustegevust koostöös siht- ja sidusrühmadega. Ämmaemand täiendab elukestva õppe põhimõttest lähtudes oma teadmisi ja oskusi, osaledes kutsealastel täiendkoolitustel, edendades seeläbi isiklikku karjääri ja elukvaliteeti. Ämmaemanda kutsealal on kolm kutset: - Ämmaemand, tase 6 esmane kutse; - Ämmaemand, tase 6; - Ämmaemand, tase 7. A.2.1 Tervisekasvatus ja pereplaneerimine 1. Tervisedenduses ja -kasvatuses osalemine. 2. Läbivaatuse teostamine. 3. Reproduktiivtervisega seotud vaimse tervise hindamine. 4. Rasestumisvastaste meetodite selgitamine ja vahendite välja kirjutamine. A.2.2 Ämmaemandus raseduse korral 1. Raseduse tuvastamine. 2. Raseduse jälgimine. 3. Oletatava sünnitustähtaja arvutamine. 4. Vaginaalse läbivaatuse tegemine, tulemuste analüüsimine. 5. Raseda läbivaatuse tegemine. 6. Kardiotokograafia tegemine. 7. Rasedusriskide hindamine ja selgitamine. 8. Sünnieelse diagnostika ja antenataalse jälgimiskava selgitamine. 9. Rasedusaegsete muutuste selgitamine. 10. Sünnitusplaani koostamine ja sünnituskoha valimine. A.2.3 Ämmaemandus sünnituse korral 1. Turvalise sünnituskeskkonna loomine ja tagamine. 2. Sünnituse jälgimine. 3. Loote seisundi hindamine. 4. Sünnituse avanemisperioodi jälgimine ja hindamine. 5. Sünnituse väljutusperioodi jälgimine ja hindamine ning sünnituse vastuvõtmine. 6. Valutustamine. 7. Riskide hindamine sünnitustegevuses ja/või loote seisundis. 8. Erakorralised situatsioonid sünnitusel. 9. Tegutsemine sünnitustegevuse kõrvalekallete korral. 10. Emale ja lapsele turvalise keskkonna loomine kiindumussuhte kujunemiseks. 11. Nabaväädi klemmimise ajastuse hindamine. 12. Sünnituse platsentaarperioodi jälgimine ja hindamine ning platsenta manuaalne eemaldamine. 13. Verekaotuse ennetamine, hindamine ja ravi. 14. Sünnitusteede terviklikkuse hindamine ning taastamine. A.2.4 Sünnitusjärgne ämmaemandus 1. Nahk-naha kontakti algatamine ja esmase imetamise toetamine. 2. Sünnitusjärgse läbivaatuse teostamine. 3. Operatsioonijärgse patsiendi seisundi hindamine ja jälgimine. 4. Sünnitusjärgse enesehoolduse juhendamine. 5. Vanemate toetamine kriisis. 6. Vastsündinu ja imiku baasvajaduste märkamine ja vanemlike oskuste kujundamine. 7. Imetamise õpetamine ning abistamine. 8. Laktatsiooni käivitamine ja säilitamine. 9. Laktogeneesi pärssimine. A.2.5 Vastsündinu hooldus 1. Sünni tõendamine ja vastsündinud identifitseerimine. 2. Vastsündinu seisundi hindamine, esmase läbivaatuse ja tualeti tegemine. 3. Vastsündinu kohanemise jälgimine ja seisundi hindamine. 4. Haige vastsündinu jälgimine. 5. Elutähtsate funktsioonide taastamine. A.2.6 Ämmaemandus naistehaiguste ja raseduse katkemise/katkestamise korral 1. Naistehaiguste ja sugulisel teel levivate haiguste ennetamise, diagnostika ja ravipõhimõtete selgitamine/ ja ravi määramine. 2. Nõustamine seksuaalkäitumise ning rasestumisvastaste vahendite kasutamisel. 3. Rasedust katkestada soovivate naiste nõustamine. 4. Naise seisundi hindamine, reproduktiivtervise häirete tuvastamine ning enesehoolduse ja abi võimaluste selgitamine. 5. Viljatusravi vajaduse hindamine. A.2.7 Ämmaemandustoimingud 1. Eluliste näitajate mõõtmine ja interpreteerimine. 2. Ravimite manustamine. 3. Erituselunditega seotud toimingute läbiviimine. 4. Fototeraapia vajaduse hindamine ja teostamine. 5. Haavahoolduse teostamine. 6. Elutähtsate funktsioonide taastamine. 7. Vedelikubilansi hindamine. 8. Analüüside ja uuringute määramine ning teostamine. A.2.8 Raviplaani koostamine 1. Ravi määramine. 2. Ravitulemuste hindamine. Ämmaemand praktiseerib esmatasandi- ja statsionaarset tervishoiuteenust osutavates asutustes või eraettevõtluses. Ämmaemanda töö võib toimuda ööpäevaringselt graafiku alusel. Ämmaemand kasutab oma töös meditsiiniseadmeid ja -tehnikat, abi- ja kaitsevahendeid ning infotehnoloogilisi vahendeid. Ämmaemanda kutse eeldab vastutus-, otsustus-, empaatia-, kohanemis- , algatus- ja koostöövõimet ning suhtlemisvalmidust. Ämmaemandal on erialane kõrgharidus ja töökogemus. Ämmaemand. Vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seadusele peab ämmaemand olema kantud Terviseameti tervishoiutöötajate registrisse. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Tervisekasvatus, pereplaneerimine ja antenataalne hooldus 6 Ämmaemandus raseduse korral 6 Ämmaemandus sünnituse korral 6 Sünnitusjärgne ämmaemandus 6 Vastsündinu hooldus 6 Ämmaemandus naistehaiguste ja raseduse katkemise/katkestamise korral 6 Ämmaemandustoimingud 6 Raviplaani koostamine 6 Ämmaemanda kutset läbiv kompetents 7 Ämmaemand, tase 7 Midwife, level 7 7 Ämmaemand V (versioon 1) Ämmaemand V (versioon 2) Ämmaemand V (versioon 3) Ämmaemand V (versioon 4) Ämmaemand V (versioon 5) Ämmaemand, tase 7 (versioon 6) Ämmaemand, tase 7 (versioon 8) Ämmaemand, tase 7 (versioon 9) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Ämmaemandus Ämmaemand 11 2018-04-12 2018-04-12 2023-03-22 7 7 2222 Ämmaemandad 0913 Õendus ja ämmaemandus 86 Tervishoid Eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Vivian Arusaar Ida-Tallinna Keskhaigla Irena Bartels Eesti Ämmaemandate Ühing Katrin Klein Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Marge Mahla Tartu Tervishoiu Kõrgkool Heli Rannu Lääne-Tallinna Keskhaigla Pille Teesalu Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliinik Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Ämmaemand on tervishoiuspetsialist, kes juhendab, jälgib, nõustab ja toetab naisi raseduse ja sünnituse ajal, sünnitusjärgsel perioodil ning reproduktiivtervise küsimuste ja günekoloogiliste probleemide lahendamisel elukaare erinevatel etappidel. Ta jälgib rasedusi ja juhib sünnitusi omal vastutusel, hooldab ja jälgib vastsündinuid ning imikuid. Ämmaemand osaleb tervisekasvatuses ja pereplaneerimises üksikisiku, perekonna ja ühiskonna tasandil. Ämmaemand korraldab ämmaemandustegevust koostöös siht- ja sidusrühmadega. Ämmaemand täiendab elukestva õppe põhimõttest lähtudes oma teadmisi ja oskusi, osaledes kutsealastel täiendkoolitustel, edendades seeläbi isiklikku karjääri ja elukvaliteeti. 7. taseme ämmaemand juhib meeskonda, osaleb arendus- ja teadustöös. Ämmaemanda kutsealal on kolm kutset: - Ämmaemand, tase 6 esmane kutse; - Ämmaemand, tase 6; - Ämmaemand, tase 7. A.2.1 Tervisekasvatus ja pereplaneerimine 1. Tervisedenduses ja -kasvatuses osalemine 2. Läbivaatuse teostamine 3. Reproduktiivtervisega seotud vaimse tervise hindamine 4. Rasestumisvastaste meetodite selgitamine ja vahendite välja kirjutamine A.2.2 Ämmaemandus raseduse korral 1. Raseduse tuvastamine 2. Raseduse jälgimine 3. Oletatava sünnitustähtaja arvutamine 4. Vaginaalse läbivaatuse tegemine, tulemuste analüüsimine 5. Raseda läbivaatuse tegemine 6. Kardiotokograafia tegemine 7. Rasedusriskide hindamine ja selgitamine 8. Sünnieelse diagnostika ja antenataalse jälgimiskava selgitamine 9. Rasedusaegsete muutuste selgitamine 10. Sünnitusplaani koostamine ja sünnituskoha valimine A.2.3 Ämmaemandus sünnituse korral 1. Turvalise sünnituskeskkonna loomine ja tagamine 2. Sünnituse jälgimine 3. Loote seisundi hindamine 4. Sünnituse avanemisperioodi jälgimine ja hindamine 5. Sünnituse väljutusperioodi jälgimine ja hindamine ning sünnituse vastuvõtmine 6. Valutustamine 7. Riskide hindamine sünnitustegevuses ja/või loote seisundis 8. Erakorralised situatsioonid sünnitusel 9. Tegutsemine sünnitustegevuse kõrvalekallete korral 10. Emale ja lapsele turvalise keskkonna loomine kiindumussuhte kujunemiseks 11. Nabaväädi klemmimise ajastuse hindamine 12. Sünnituse platsentaarperioodi jälgimine ja hindamine ning platsenta manuaalne eemaldamine 13. Verekaotuse ennetamine, hindamine ja ravi 14. Sünnitusteede terviklikkuse hindamine ning taastamine A.2.4 Sünnitusjärgne ämmaemandus 1. Nahk-naha kontakti algatamine ja esmase imetamise toetamine 2. Sünnitusjärgse läbivaatuse teostamine 3. Operatsioonijärgse patsiendi seisundi hindamine ja jälgimine 4. Sünnitusjärgse enesehoolduse juhendamine 5. Vanemate toetamine kriisis 6. Vastsündinu ja imiku baasvajaduste märkamine ja vanemlike oskuste kujundamine 7. Imetamise õpetamine ning abistamine 8. Laktatsiooni käivitamine ja säilitamine 9. Laktogeneesi pärssimine A.2.5 Vastsündinu hooldus 1. Sünni tõendamine ja vastsündinud identifitseerimine 2. Vastsündinu seisundi hindamine, esmase läbivaatuse ja tualeti tegemine 3. Vastsündinu kohanemise jälgimine ja seisundi hindamine 4. Haige vastsündinu jälgimine 5. Elutähtsate funktsioonide taastamine A.2.6 Ämmaemandus naistehaiguste ja raseduse katkemise/katkestamise korral 1. Naistehaiguste ja sugulisel teel levivate haiguste ennetamise, diagnostika ja ravipõhimõtete selgitamine/ ja ravi määramine 2. Nõustamine seksuaalkäitumise ning rasestumisvastaste vahendite kasutamisel 3. Rasedust katkestada soovivate naiste nõustamine 4. Naise seisundi hindamine, reproduktiivtervise häirete tuvastamine ning enesehoolduse ja abi võimaluste selgitamine 5. Viljatusravi vajaduse hindamine A.2.7 Ämmaemandustoimingud 1. Eluliste näitajate mõõtmine ja interpreteerimine 2. Ravimite manustamine 3. Erituselunditega seotud toimingute läbiviimine 4. Fototeraapia vajaduse hindamine ja teostamine 5. Haavahoolduse teostamine 6. Elutähtsate funktsioonide taastamine 7. Vedelikubilansi hindamine 8. Analüüside ja uuringute määramine ning teostamine A.2.8 Raviplaani koostamine 1. Ravi määramine 2. Ravitulemuste hindamine A.2.9 Grupi nõustamine 1. Grupi vajaduste väljaselgitamine ja eesmärgi seadmine 2. Grupitöö reeglite kokkuleppimine 3. Grupiprotsessi juhtimine 4. Grupiga nõustamistulemuste hindamine 5. Kokkuvõtte tegemine ja eneserefleksioon 6. Koostöö siht- ja sidusrühmadega Ämmaemand praktiseerib esmatasandi- ja statsionaarset tervishoiuteenust osutavates asutustes või eraettevõtluses. Ämmaemanda töö võib toimuda ööpäevaringselt graafiku alusel. Ämmaemand kasutab oma töös meditsiiniseadmeid ja -tehnikat, abi- ja kaitsevahendeid ning infotehnoloogilisi vahendeid. Ämmaemanda kutse eeldab vastutus-, otsustus-, empaatia-, kohanemis-, algatus- ja koostöövõimet ning suhtlemisvalmidust. Ämmaemandal on erialane kõrgharidus ja töökogemus. Ämmaemand. Vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seadusele peab ämmaemand olema kantud Terviseameti tervishoiutöötajate registrisse. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Tervisekasvatus, pereplaneerimine ja antenataalne hooldus 7 Ämmaemandus raseduse korral 7 Ämmaemandus sünnituse korral 7 Sünnitusjärgne ämmaemandus 7 Vastsündinu hooldus 6 Ämmaemandus naistehaiguste ja raseduse katkemise/katkestamise korral 7 Ämmaemandustoimingud 7 Raviplaani koostamine 6 Grupi nõustamine 7 Ämmaemanda kutset läbiv kompetents 7 Abipürotehnik, tase 3 Pyrotechnician, level 3 6 Abipürotehnik, tase 3 (versioon 5) Abipürotehnik, tase 3 (versioon 7) Abipürotehnik, tase 3 (versioon 8) Abipürotehnik, tase 3 (versioon 9) Pürotehnik I (versioon 1) Pürotehnik I (versioon 2) Pürotehnik I (versioon 3) Pürotehnik I (versioon 4) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puurimis- ja lõhkamistööd Pürotehnik 10 2018-05-03 2018-05-03 2023-03-29 3 3 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0724 Kaevandamine ja rikastamine 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Kersti Rešetnjak Eesti Pürotehnikut Liit, Ruf Ilutulestikud Merilin Kraun Tehnilise Järelevalve Amet Eduard Tani Ilutulestiku Keskus Arnika OÜ Merike Ring Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Steven Vaarmann Eesti Pürotehnikut Liit, Firestudio OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Pürotehnikute töö eesmärk on käidelda pürotehnilisi tooteid eesmärgipäraselt ja ohutult. Pürotehnikute peamine tööülesanne on ilutulestiku korraldamine. 3. taseme abipürotehnik töötab töörühmas, kus valmistab ette ja viib läbi ilutulestikke 5. taseme pürotehniku juhendamisel. Abipürotehnik on teadlik oma kohustustest ja vastutusest töörühma liikmena. Kutsealal on koostatud järgmised kutsestandardid: Abipürotehnik, tase 3 Pürotehnik, tase 4 Pürotehnik, tase 5 A.2.1 Ilutulestiku ettevalmistustööd 1. Tegevuse kavandamine 2. Seadmete ja töövahendite komplekteerimine 3. Ilutulestike komplekteerimine A.2.2 Laskeplatsi ettevalmistamine ja kontroll 1. Ohuala tähistamine ja laskeplatsil ohutuse tagamine 2. Pürotehniliste toodete paigutamine A.2.3 Ilutulestiku läbiviimine järelevalve all 1. Ilutulestiku eelne kontroll 2. Ilutulestiku läbiviimine järelevalve all A.2.4 Ilutulestiku läbiviimise järgsed tööd 1. Tõrkelaengute kontroll ja eemaldamine 2. Laskeplatsi korrastamine Pürotehnik töötab kõrgendatud ohuga töökeskkonnas. Tema töökeskkonda mõjutavad suured rahvahulgad, ilmastikumõjud ning füüsikalised-keemilised tegurid. Töö toimub nii väli- kui sisetingimustes ning nõuab vaimset ja füüsilist pingutust. Peamised ohud on plahvatustest ja kemikaalidest tulenevad traumad ja tervisekahjustused, mistõttu nõutakse tööohutusnõuete täpset täitmist, pürotehniliste toodete sihtotstarbelist kasutamist ning isiklike kaitsevahendite kasutamist (kindad, kaitsekiiver, kõrvaklapid, kaitseprillid jne). Pürotehnik on teadlik ja arvestab ilutulestikuefektide ja plahvatuse mõju ümbritsevatele objektidele ja keskkonnale. Pürotehnikul tuleb vajadusel töötada öösiti, puhkepäevadel ja riigipühadel. Pürotehniku töövahenditeks on süüteseade, sideseade, isikukaitsevahendid jt töö eripärast lähtuvad töövahendid. Tööga toimetuleku eelduseks on täpsus, hoolsus, vastutus- ja koostöövõime. Eeldatakse aja- ja ruumitaju, loogilist mõtlemist, kiiret reaktsiooni, kõrgendatud ohutunnetust, pingetaluvust, keskendumis- ja tähelepanuvõimet. Abipürotehnik on saanud erialase väljaõppe. Abipürotehnik, pürotehnik. Pürotehniku tegevust reguleerib lõhkematerjaliseadus. Nõutav on tervisekontrolli läbimist tõendav dokument. Alus: pürotehniku tervisenõuded ning tervisekontrolli sagedus ja kord. Selle kutse saamiseks tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 – B.2.5 Ilutulestiku ettevalmistustööd 3 Laskeplatsi ettevalmistamine ja kontroll 3 Ilutulestiku läbiviimine järelevalve all 3 Ilutulestiku läbiviimise järgsed tööd 3 Abipürotehnik, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Päästja, tase 4 Rescuer, level 4 8 Päästja I (versioon 3) Päästja I (versioon 4) Päästja I (versioon 5) Päästja I (versioon 6) Päästja II (versioon 3) Päästja II (versioon 4) Päästja II (versioon 5) Päästja II (versioon 6) Päästja, tase 4 (versioon 7) Päästja, tase 4 (versioon 9) Tuletõrjuja-päästja I (versioon 1) Tuletõrjuja-päästja I (versioon 2) Tuletõrjuja-päästja II (versioon 1) Tuletõrjuja-päästja II (versioon 2) Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Päästja 10 2018-04-11 2018-04-11 2022-11-30 4 4 5411 Päästjad ja tuletõrjujad 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Häli Allas Päästeameti päästetöö osakond Indrek Ints Päästeameti ennetustöö osakond Karin Kasetalu Päästeameti personali ja asjaajamise osakond Aivar Kilp Päästeameti päästetöö osakond Aivar Lepp ROTAL (EPTAÜ), Ida päästekeskuse Rakvere korrapidamisgrupp Stella Polikarpus Sisekaitseakadeemia päästekolledž Gert Teder Päästeameti Põhja päästekeskuse Lilleküla päästekomando Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Päästja töö eesmärk on teha päästetööd, kaitsta inimeste tervist, elu, vara ja keskkonda ning abistada neid operatiivselt ja professionaalselt õnnetuste korral. Päästja tõstab elanikkonna teadlikkust turvalise keskkonna loomiseks ja hoidmiseks. Päästja töötab meeskonna liikmena. Päästetööl täidab ta päästetöö juhi korraldusi, kuid vajaduse korral peab ta võtma vastu iseseisvalt otsuseid. Päästja allub operatiivteenistuslikult päästemeeskonna juhile. Lisaks päästja, tase 4-le on ka päästemeeskonna juht, tase 5 ja päästejuht, tase 6 kutsed. Päästemeeskonna juht koordineerib päästemeeskonna tööd, võtab vastu otsuseid ja annab korraldusi meeskonnale ja teistele päästesündmusele kaasatud asutustele ja isikutele. Päästejuht korraldab keerukate ja ulatuslike päästesündmuse lahendamist. A.2.1 Reageerimisvalmiduse tagamine 1. Valmisoleku tagamine. 2. Päästetöö varustuse ja tehnika kontrollimine. A.2.2 Päästetöö tegemine 1. Ohtude ja riskide hindamine. 2. Tulekustutustöö tegemine. 3. Tehnilise päästetöö tegemine. 4. Keemiapäästetöö tegemine. 5. Hargnemine. 6. Evakueerimine ja päästmine. 7. Ennetustöö tegemine. A.2.3 Alarmsõidu tegemine 1. Alarmsõidu tegemine vastava kategooria sõidukiga. 2. Ohtude ja riskide hindamine alarmsõidul. A.2.4 Pinnaltpääste 1. Kannatanu päästmine . 2. Erivahendite kasutamine. A.2.5 Tehnilist erivõimekust nõudva päästetöö tegemine 1. Päästetöö toetamine tehniliste vahenditega. 2. Tehniliste erivahendite kasutamine. A.2.6 Keemiapääste 1. Kannatanu päästmine. 2. Erivahendite kasutamine. Päästja töö on korraldatud ööpäevaringsete valvevahetustega, sõltumata puhkepäevadest ja riigipühadest. Päästja töötab nii sise- kui ka välitingimustes, sõltumata ilmastikuoludest, sageli ekstreemsetes oludes (kõrge temperatuur, hingamiskõlbmatu keskkond, kitsad olud, töötamine kõrgustes ja sügavustes jm) ning teeb füüsilist pingutust nõudvat tööd. Päästetööl puutub ta kokku ohuteguritega (põlemisgaasid, elekter, ohtlikud ained, vesi jm), mis võivad mõjuda tema elule või tervisele. Päästjal peab olema valmisolek tegeleda tema enda psüühikat traumeerivate olukordadega. Ta peab vastama kehtestatud tervise- ja füüsilise ettevalmistuse nõuetele. Päästja töövahendid on päästetöö elektrilised, sisepõlemismootoriga, pneumaatilised, hüdraulilised vahendid, nööripäästevahendid, redelid, tulekustutustöödeks vajaminevaid töövahendeid, IKT-, esmaabivahendid jm. Päästja kasutab oma töös isikukaitsevahendeid. Tööks vajalikud isikuomadused on abivalmidus, julgus, usaldusväärsus, kohusetundlikkus, pinge- ja stressitaluvus. Tavaliselt on päästjal keskharidus, kutseoskused on omandatud kutseõppeasutuses. Päästja. Töö päästeteenistujana on reguleeritud päästeteenistuse seadusega. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kohistuslikud kompetentsid B.2.1, B.2.2 ja B.2.7 (läbiv kompetents). Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitavaid kompetentse B.2.3 – B.2.6. Reageerimisvalmiduse tagamine 4 Päästetöö tegemine 4 Selle kutse taotlemisel on lisaks võimalik täiendavalt tõendada valitavaid kompetentse B.2.3 – B.2.6. Alarmsõidu tegemine 4 Pinnaltpääste 4 Tehnilist erivõimekust nõudva päästetöö tegemine 4 Keemiapääste 4 Päästja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Päästemeeskonna juht, tase 5 Rescue unit leader, level 5 8 Päästemeeskonna juht, tase 5 (versioon 6) Päästemeeskonna juht, tase 5 (versioon 9) Päästespetsialist III (versioon 2) Päästespetsialist III (versioon 3) Päästespetsialist III (versioon 4) Päästespetsialist III (versioon 5) Päästespetsialist III (versioon 7) Tuletõrje- ja päästespetsialist III (versioon 1) Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Päästja 10 2018-04-11 2018-04-11 2022-11-30 5 5 1349 Kutseteenuste juhid, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Häli Allas Päästeameti päästetöö osakond Indrek Ints Päästeameti ennetustöö osakond Karin Kasetalu Päästeameti personali ja asjaajamise osakond Aivar Kilp Päästeameti päästetöö osakond Aivar Lepp ROTAL (EPTAÜ), Ida päästekeskuse Rakvere korrapidamisgrupp Stella Polikarpus Sisekaitseakadeemia päästekolledž Gert Teder Päästeameti Põhja päästekeskuse Lilleküla päästekomando Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Päästemeeskonna juhi töö eesmärk on teha ja juhtida päästetööd, kaitsta inimeste tervist, elu, vara ja keskkonda ning abistada neid operatiivselt ja professionaalselt õnnetuste korral. Päästemeeskonna juht tõstab elanikkonna teadlikkust turvalise keskkonna loomiseks ja hoidmiseks. Päästemeeskonna juht koordineerib päästemeeskonna tööd päästekomandos ja päästetööl. Ta hindab päästesündmusel olukorda ja võtab päästesündmusel vastu otsuseid ning annab korraldusi päästemeeskonnale ja teistele päästesündmusele kaasatud asutustele ja isikutele. Päästemeeskonna juht allub operatiivteenistuslikult päästejuhile. Lisaks päästemeeskonna juht, tase 5-le on ka päästja, tase 4 ja päästejuhi, tase 6 kutsed. Päästja ülesandeks on päästetöö tegemine meeskonna liikmena. Päästejuht korraldab keerukate ja ulatuslike päästesündmuse lahendamist. A.2.1 Reageerimisvalmiduse tagamine 1. Valmisoleku tagamine. 2. Päästetöö varustuse ja tehnika kontrollimine. 3. Päästekomando koolitustegevuse läbiviimine. A.2.2 Päästetöö korraldamine 1. Päästetöö juhtimine. 2. Päästesündmuse teabe edastamine. 3. Päästesündmuse järgsed tegevused. A.2.3 Päästetöö tegemine 1. Ohtude ja riskide hindamine. 2. Tulekustutustöö tegemine. 3. Tehnilise päästetöö tegemine. 4. Keemiapäästetöö tegemine. 5. Hargnemine. 6. Evakueerimine ja päästmine. 7. Koostöö päästesündmusele kaasatutega. 8. Ennetustöö tegemine. A.2.4 Erivõimekuse juhtimine 1. Erivahendite kasutamine. 2. Erivõimekust nõudva päästetöö juhtimine. Päästemeeskonna juhi töö on korraldatud ööpäevaringsete valvevahetustega, sõltumata puhkepäevadest ja riigipühadest. Päästemeeskonna juht, tase 5 töötab nii sise- kui ka välitingimustes, sõltumata ilmastikuoludest, sageli ekstreemsetes oludes (kõrge temperatuur, hingamiskõlbmatu keskkond, kitsad olud, töötamine kõrgustes ja sügavustes jm) ning teeb füüsilist pingutust nõudvat tööd. Päästetööl puutub ta kokku ohuteguritega (põlemisgaasid, elekter, ohtlikud ained, vesi jm), mis võivad mõjuda tema elule või tervisele. Päästemeeskonna juhil peab olema valmisolek tegeleda tema enda psüühikat traumeerivate olukordadega. Ta peab vastama kehtestatud tervise- ja füüsilise ettevalmistuse nõuetele. Päästemeeskonna juht kasutab oma töös peamiselt isikukaitse-, IKT-, luure- ja abivahendeid ning juhendab vajadusel päästjaid päästevaruste ohutul kasutamisel. Tööks vajalikud isikuomadused on abivalmidus, julgus, usaldusväärsus, kohusetundlikkus, pinge- ja stressitaluvus. Tavaliselt on päästemeeskonna juhil keskharidus, kutseoskused on omandatud kutseõppeasutuses. Soovitavalt on päästemeeskonna juht eelnevalt töötanud päästjana. Meeskonnavanem, rühmapealik. Töö päästeteenistujana on reguleeritud päästeteenistuse seadusega. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 – B.2.3 ja B.2.5 (läbiv kompetents). Lisaks on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.4. Reageerimisvalmiduse tagamine 5 Päästetöö korraldamine 5 Päästetöö tegemine 5 Selle kutse taotlemisel on lisaks võimalik tõendada valitav kompetents B.2.4. Erivõimekuse juhtimine 5 Päästemeeskonna juht, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Päästejuht, tase 6 Rescue commander, level 6 2 Päästejuht, tase 6 (versioon 1) Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Päästja 10 2018-04-11 2018-04-11 2023-04-10 6 6 1349 Kutseteenuste juhid, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Häli Allas Päästeameti päästetöö osakond Indrek Ints Päästeameti ennetustöö osakond Karin Kasetalu Päästeameti personali ja asjaajamise osakond Aivar Kilp Päästeameti päästetöö osakond Aivar Lepp ROTAL (EPTAÜ), Ida päästekeskuse Rakvere korrapidamisgrupp Stella Polikarpus Sisekaitseakadeemia päästekolledž Gert Teder Päästeameti Põhja päästekeskuse Lilleküla päästekomando Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Päästejuhi töö eesmärk on juhtida päästetööd, kaitsta inimeste tervist, elu, vara ja keskkonda ning teha koostööd isikute ja ametkondadega õnnetuste korral. Päästejuht tõstab elanikkonna teadlikkust turvalise keskkonna loomiseks ja hoidmiseks. Päästejuht koordineerib ja kontrollib päästemeeskondade tööd päästepiirkonnas, võtab päästesündmusel vastu otsuseid ja annab korraldusi päästemeeskondadele ja teistele päästesündmusele kaasatud asutustele ja isikutele. Päästejuht korraldab keerukate ja ulatuslike päästesündmuse lahendamist. Päästejuhile alluvad operatiivteenistuslikult päästemeeskondade juhid ja teised päästesündmusele kaasatud asutused ja isikud. Lisaks päästejuht, tase 6-le on ka päästja, tase 4 ja päästemeeskonna juht, tase 5 kutsed. Päästja ülesandeks on päästetöö tegemine meeskonna liikmena. Päästemeeskonna juht koordineerib päästemeeskonna tööd, võtab vastu otsuseid ja annab korraldusi meeskonnale ning teistele päästesündmusele kaasatud asutustele ja isikutele. A.2.1 Reageerimisvalmiduse tagamine 1. Valmisoleku tagamine. 2. Päästetöö varustuse ja tehnika kontrollimine. 3. Päästekomando koolitustegevuse läbiviimine. A.2.2 Päästetöö korraldamine 1. Päästetöö juhtimine. 2. Päästesündmuse teabe edastamine. 3. Päästesündmuse järgsed tegevused. A.2.3 Päästetöö tegemine 1. Ohtude ja riskide hindamine. 2. Koostöö päästesündmusele kaasatutega. 3. Ennetustöö tegemine. A.2.4 Alarmsõidu tegemine 1. Alarmsõidu tegemine vastava kategooria sõidukiga. 2. Ohtude ja riskide hindamine alarmsõidul. Päästejuhi töö on korraldatud ööpäevaringsete valvevahetustega, sõltumata puhkepäevadest ja riigipühadest. Päästejuht, tase 6 töötab nii sise- kui ka välitingimustes, sõltumata ilmastikuoludest, ka ekstreemsetes oludes (kõrge temperatuur, hingamiskõlbmatu keskkond, kitsad olud, töötamine kõrgustes ja sügavustes jm) ning teeb füüsilist pingutust nõudvat tööd. Päästetööl võib ta kokku puutuda ohuteguritega (põlemisgaasid, elekter, ohtlikud ained, vesi jm), mis võivad mõjuda tema elule ja/või tervisele. Päästejuhil peab olema valmisolek tegeleda pingeliste ja psüühikat traumeerivate olukordadega. Ta peab vastama kehtestatud tervisenõuetele. Päästejuhi töövahendid on kontoritarbed, IKT- ja esmaabivahendid, luure- ja abivahendid, juhtimisauto jm. Päästejuht kasutab vajadusel isikukaitsevahendeid. Tööks vajalikud isikuomadused on abivalmidus, julgus, usaldusväärsus, kohusetundlikkus, pinge- ja stressitaluvus. Tavaliselt on päästejuhil kõrgharidus ja kutsealaste kompetentside kujunemiseks vajalik töökogemus. Soovitavalt on päästejuht eelnevalt töötanud päästemeeskonna juhina. Operatiivkorrapidaja, vanemoperatiivkorrapidaja. Töö päästeteenistujana on reguleeritud päästeteenistuse seadusega. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Reageerimisvalmiduse tagamine 6 Päästetöö korraldamine 6 Päästetöö tegemine 6 Alarmsõidu tegemine 4 Päästejuht, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Päästekorraldaja, tase 4 Call-taker, level 4 7 Päästekorraldaja II (versioon 1) Päästekorraldaja II (versioon 2) Päästekorraldaja II (versioon 3) Päästekorraldaja II (versioon 4) Päästekorraldaja II (versioon 6) Päästekorraldaja, tase 4 (versioon 10) Päästekorraldaja, tase 4 (versioon 5) Päästekorraldaja, tase 4 (versioon 8) Päästekorraldaja, tase 4 (versioon 9) Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Päästekorraldaja 10 2018-04-11 2018-04-11 2023-04-03 4 4 4229 Klienditeenindajad, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Päästekorraldaja töös nõutavad keeled Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Ludmilla Alliksaar, valdkonna ekspert Ülle Jõessar Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Katre Kurvits Häirekeskus Meelis Mesi Häirekeskus Ott Nauts Häirekeskus Kaire Saage Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Kaili Tamm Häirekeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Päästekorraldaja, tase 4 töö on võtta vastu ja töödelda viivitamatult kõiki hädaabinumbrile saabuvaid teateid, anda kõigile hädaabiteadetele kiire ja õige ohuhinnang ning edastada vastavalt kehtivatele nõuetele esmast informatsiooni. 4. taseme päästekorraldaja võtab vastu ja töötleb hädaabiteateid iseseisvalt, langetab otsuseid ja võtab nendega kaasneva vastutuse. Töö eeldab meeskonnatööoskust ning suhtlemist klientide ja koostööpartneritega. Päästekorraldaja kutsealal on ka päästekorraldaja-logistik, tase 5 ja päästekorraldaja-valvevahetuse juht, tase 6 kutsed. 5. taseme päästekorraldaja-logistiku töö on päästeasutusele ja kiirabibrigaadidele õigeaegselt väljasõidukorralduse andmine ning väljasõidukorralduse saanud päästeasutusega ja kiirabibrigaadidega side pidamine, info kogumine, vahendamine ja selle dokumenteerimine. 6. taseme päästekorraldaja-valvevahetuse juhi töö on tagada hädaabiteadete viivitamatu ja nõuetekohane menetlemine läbi päästekorraldaja, tase 4 ja päästekorraldaja-logistik, tase 5 teenistusülesannete täitmise kontrollimise ja nende tegevuse toetamise. A.2.1 Hädaabiteadete vastuvõtmine 1. Hädaabiteadetele vastamine. 2. Probleemi väljaselgitamine ja esmase ohuhinnangu andmine. 3. Väljakutseks mittekvalifitseeruvate hädaabiteadete registreerimine infosüsteemi ja vajadusel info edastamine asjaomastele asutustele või isikutele. 4. Kliendiga suhtlemine. A.2.2 Hädaabiteadete töötlemine ja ohuhinnangu andmine 1. Hädaabiteate töötlemise käigus esmase informatsiooni kogumine ja ohuhinnangu andmine. 2. Hädaabiteate edastajale esmaste nõuannete andmine. 3. Hädaabiteate töötlemise käigus täiendava informatsiooni kogumine ja ohuhinnangu andmine. 4. Kliendiga suhtlemine. 5. Väljakutsete jälgimine. A.2.3 Hädaabiteadete menetlemisega seotud informatsiooni reaalajas infosüsteemi sisestamine 1. Hädaabiteadete menetlemisega seotud esmase informatsiooni reaalajas infosüsteemi sisestamine. 2. Hädaabiteadete menetlemisega seotud täiendava informatsiooni reaalajas infosüsteemi sisestamine. A.2.4 Hädaabiteadete esmase informatsiooni edastamine 1. Hädaabiteate töötlemise käigus saadud esmase informatsiooni edastamine. A.2.5 Professionaalne eneseareng 2. Oma töö analüüs, enesetäiendamine. 3. Tööks vajalike isikuomaduste arendamine. 4. Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse tervise hoidmine. A.2.6 Juhendamine 1. Uute ja täiendavat juhendamist vajavate teenistujate juhendamine. 2. Praktikantide juhendamine. A.2.7 Hädaabiteadete menetlemine võõrkeeles (v.a vene keel) 1. Hädaabiteadete menetlemine võõrkeeles. 2. Teiste teenistujate abistamine võõrkeelsete hädaabiteadete töötlemisel. Päästekorraldaja töö on korraldatud ööpäevaringselt valvevahetustega, sõltumata puhkepäevadest ja riigipühadest. Tema töö on vastutusrikas ja psüühilist pingutust nõudev ning eeldab valmisolekut ja oskust erinevate olukordade lahendamiseks. Päästekorraldaja on valmis töötama pidevalt muutuvates olukordades ning taluma ooteloleku aega ja teadmatust. Päästekorraldaja töövahendid on erinevad hädaabiteadete menetlemiseks vajalikud side- ja infotehnoloogia vahendid, andmebaasid ja -kogud. Tööks vajalikud isikuomadused on kohusetundlikkus, empaatiavõime, pinge- ja stressitaluvus, ausus, korrektsus, analüüsivõime, usaldusväärsus. Tavaliselt on päästekorraldajal vähemalt keskharidus ja kutseoskused on omandatud kutseõppeasutuses. Päästekorraldaja. Töö päästeteenistujana on reguleeritud päästeteenistuse seadusega. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.5 ja B.2.8 (läbiv kompetents) tõendamine. Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitavaid kompetentse B.2.6 ja B.2.7. Hädaabiteadete vastuvõtmine 4 Hädaabiteadete töötlemine ja ohuhinnangu andmine 4 Hädaabiteadete menetlemisega seotud informatsiooni reaalajas infosüsteemi sisestamine 4 Hädaabiteadete esmase informatsiooni edastamine 4 Professionaalne eneseareng 5 Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitavaid kompetentse B.2.6 ja B.2.7. Juhendamine 5 Hädaabiteadete menetlemine võõrkeeles (v.a vene keel) 5 Päästekorraldaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Päästekorraldaja-logistik, tase 5 Dispatcher, level 5 7 Päästekorraldaja III (versioon 1) Päästekorraldaja III (versioon 2) Päästekorraldaja III (versioon 3) Päästekorraldaja III (versioon 4) Päästekorraldaja III (versioon 6) Päästekorraldaja-logistik, tase 5 (versioon 10) Päästekorraldaja-logistik, tase 5 (versioon 5) Päästekorraldaja-logistik, tase 5 (versioon 8) Päästekorraldaja-logistik, tase 5 (versioon 9) Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Päästekorraldaja 10 2018-04-11 2018-04-11 2023-04-03 5 5 4229 Klienditeenindajad, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Päästekorraldaja töös nõutavad keeled Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Ludmilla Alliksaar, valdkonna ekspert Ülle Jõessar Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Katre Kurvits Häirekeskus Meelis Mesi Häirekeskus Ott Nauts Häirekeskus Kaire Saage Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Kaili Tamm Häirekeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Päästekorraldaja-logistik, tase 5 töö on päästeasutusele ja kiirabibrigaadidele õigeaegselt väljasõidukorralduse andmine ning väljasõidukorralduse saanud päästeasutusega ja kiirabibrigaadidega side pidamine, info kogumine, vahendamine ja selle dokumenteerimine. 5. taseme päästekorraldaja-logistik menetleb hädaabiteateid iseseisvalt, langetab otsuseid ja võtab nendega kaasneva vastutuse. Töö eeldab meeskonnatööoskust ning suhtlemist klientide ja koostööpartneritega. Päästekorraldaja kutsealal on ka päästekorraldaja, tase 4 ja päästekorraldaja-valvevahetuse juht, tase 6 kutsed. 4. taseme päästekorraldaja töö on võtta vastu ja töödelda viivitamatult kõiki hädaabinumbrile saabuvaid teateid, anda kõigile hädaabiteadetele kiire ja õige ohuhinnang ning edastada vastavalt kehtivatele nõuetele esmast informatsiooni. 6. taseme päästekorraldaja-valvevahetuse juhi töö on tagada hädaabiteadete viivitamatu ja nõuetekohane menetlemine läbi päästekorraldaja, tase 4 ja päästekorraldaja-logistik, tase 5 teenistusülesannete täitmise kontrollimise ja nende tegevuse toetamise. A.2.1 Väljasõidukorralduse andmine 1) Operatiivressursi paiknemisest ning hõivatusest pideva ülevaate omamine. 2) Väljakutsete jälgimine. 3) Operatiivressursi väljasaatmine sündmuskohale. 4) Teisest teeninduspiirkonnast operatiivressursi kaasamine. 5) Suhtlemine klientide ja koostööpartneritega. A.2.2 Hädaabiteadete menetlemisega seotud informatsiooni reaalajas infosüsteemi sisestamine 1) Hädaabiteadete menetlemisega seotud esmase informatsiooni reaalajas infosüsteemi sisestamine. 2) Hädaabiteadete menetlemisega seotud täiendava informatsiooni reaalajas infosüsteemi sisestamine. A.2.3 Hädaabiteadete esmase informatsiooni edastamine 1) Hädaabiteate töötlemise käigus saadud esmase informatsiooni edastamine. 2) Hädaabiteate esmasele informatsioonile lisandunud teabe edastamine. A.2.4 Sündmuse käigus saadud informatsiooni reaalajas vahendamine 1) Sündmusega seotud operatiivse informatsiooni vahendamine. 2) Hädaabiteadete menetlemisega seotud informatsiooni kogumine ja analüüsimine. A.2.5 Professionaalne eneseareng 1) Oma töö analüüs, enesetäiendamine. 2) Tööks vajalike isikuomaduste arendamine. 3) Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse tervise hoidmine. A.2.6 Koolituste ettevalmistamine ja läbiviimine 1) Koolituste läbiviimine. 2) Koolitustegevuse dokumenteerimine. A.2.7 Juhendamine 1) Uute ja täiendavat juhendamist vajavate teenistujate juhendamine. 2) Praktikantide juhendamine. A.2.8 Hädaabiteadete menetlemine võõrkeeles (v.a vene keel) 1) Teiste teenistujate abistamine võõrkeelsete hädaabiteadete töötlemisel. 2) Võõrkeele kasutamine. Päästekorraldaja-logistiku töö on korraldatud ööpäevaringselt valvevahetustega, sõltumata puhkepäevadest ja riigipühadest. Tema töö on vastutusrikas ja psüühilist pingutust nõudev ning eeldab valmisolekut ja oskust erinevate olukordade lahendamiseks. Päästekorraldaja-logistik on valmis töötama pidevalt muutuvates olukordades ning taluma ooteloleku aega ja teadmatust. Päästekorraldaja-logistiku töövahendid on erinevad hädaabiteadete menetlemiseks vajalikud side- ja infotehnoloogia vahendid, andmebaasid ja -kogud. Tööks vajalikud isikuomadused on kohusetundlikkus, empaatiavõime, pinge- ja stressitaluvus, ausus, korrektsus, analüüsivõime, usaldusväärsus. Tavaliselt on päästekorraldaja-logistikul vähemalt keskharidus, kutseoskused on omandatud töö käigus. Nõutav on eelnev töökogemus päästekorraldajana. Päästekorraldaja-logistik, logistik. Töö päästeteenistujana on reguleeritud päästeteenistuse seadusega. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.5 ja B.2.9 (läbiv kompetents) tõendamine. Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitavaid kompetentse B.2.6, B.2.7 ja B.2.8. Väljasõidukorralduse andmine 5 Hädaabiteadete menetlemisega seotud informatsiooni reaalajas infosüsteemi sisestamine 5 Hädaabiteadete esmase informatsiooni edastamine 5 Sündmuse käigus saadud informatsiooni reaalajas vahendamine 5 Professionaalne eneseareng 5 Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitavaid kompetentse B.2.6, B.2.7 ja B.2.8. Koolituste ettevalmistamine ja läbiviimine 5 Juhendamine 5 Hädaabiteadete menetlemine võõrkeeles (v.a vene keel) 5 Päästekorraldaja-logistik, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Päästekorraldaja-valvevahetuse juht, tase 6 Supervisor in Control Room, level 6 3 Päästekorraldaja-valvevahetuse juht, tase 6 (versioon 1) Päästekorraldaja-valvevahetuse juht, tase 6 (versioon 2) Päästekorraldaja-valvevahetuse juht, tase 6 (versioon 4) Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Päästekorraldaja 10 2018-04-11 2018-04-11 2023-04-03 6 6 1349 Kutseteenuste juhid, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Keelte oskustasemete kirjeldused Päästekorraldaja töös nõutavad keeled Arvuti kasutamise oskused Ludmilla Alliksaar, valdkonna ekspert Ülle Jõessar Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Katre Kurvits Häirekeskus Meelis Mesi Häirekeskus Ott Nauts Häirekeskus Kaire Saage Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Kaili Tamm Häirekeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Päästekorraldaja-valvevahetuse juht, tase 6 töö on tagada hädaabiteadete viivitamatu ja nõuetekohane menetlemine läbi päästekorraldaja, tase 4 ja päästekorraldaja-logistik, tase 5 teenistusülesannete täitmise kontrollimise ja nende tegevuse toetamise. 6. taseme päästekorraldaja-valvevahetuse juht korraldab hädaabiteadete menetlemist, koordineerib ja juhendab päästekorraldajate ja päästekorraldaja-logistikute tööd. Töö eeldab meeskonnatööoskust ning suhtlemist klientide ja koostööpartneritega. Päästekorraldaja kutsealal on ka päästekorraldaja, tase 4 ja päästekorraldaja-logistik, tase 5 kutsed. 4. taseme päästekorraldaja töö on võtta vastu ja töödelda viivitamatult kõiki hädaabinumbrile saabuvaid teateid, anda kõigile hädaabiteadetele kiire ja õige ohuhinnang ning edastada vastavalt kehtivatele nõuetele esmast informatsiooni. 5. taseme päästekorraldaja-logistiku töö on päästeasutusele ja kiirabibrigaadidele õigeaegselt väljasõidukorralduse andmine ning väljasõidukorralduse saanud päästeasutusega ja kiirabibrigaadidega side pidamine, info kogumine, vahendamine ja selle dokumenteerimine. A.2.1 Järelevalve teostamine hädaabiteadete vastuvõtmisel 1) Hädaabiteadetele vastamine. 2) Probleemi väljaselgitamine ja esmase ohuhinnangu andmine. 3) Väljakutseks mittekvalifitseeruvate hädaabiteadete registreerimine infosüsteemi ja vajadusel info edastamine asjaomastele asutustele või isikutele. 4) Kliendiga suhtlemine. A.2.2 Järelevalve teostamine hädaabiteadete töötlemisel ja ohuhinnangu andmisel 1) Hädaabiteate töötlemise käigus esmase informatsiooni kogumine ja ohuhinnangu andmine. 2) Hädaabiteate töötlemise käigus täiendava informatsiooni kogumine ja ohuhinnangu andmine. 3) Kliendiga suhtlemine. 4) Väljakutsete jälgimine. A.2.3 Väljasõidukorralduse andmise üle järelevalve teostamine 1) Operatiivressursi paiknemisest ning hõivatusest pideva ülevaate omamine. 2) Väljakutsete jälgimine. 3) Operatiivressursi väljasaatmine sündmuskohale. 4) Teisest teeninduspiirkonnast operatiivressursi kaasamine. 5) Suhtlemine klientide ja koostööpartneritega. A.2.4 Hädaabiteadete esmase informatsiooni edastamine 1) Hädaabiteate töötlemise käigus saadud esmase informatsiooni edastamine. 2) Hädaabiteate esmasele informatsioonile lisandunud teabe edastamine. A.2.5 Sündmuse käigus saadud informatsiooni reaalajas vahendamine 1) Sündmusega seotud operatiivse informatsiooni vahendamine. 2) Hädaabiteadete menetlemisega seotud informatsiooni kogumine ja analüüsimine. 3) Hädaabiteadete menetlemisega seotud informatsiooni edastamise ja vahendamise koordineerimine. A.2.6 Valvevahetuse juhtimine 1) Teenistujate töö jälgimine hädaabiteadete menetlemisel. 2) Teenistujate töösoorituste hindamine. 3) Valvevahetuse töö korraldamine. 4) Teenistujate juhendamine . A.2.7 Professionaalne eneseareng 1) Oma töö analüüs, enesetäiendamine. 2) Tööks vajalike isikuomaduste arendamine. 3) Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse tervise hoidmine. A.2.8 Koolituste ettevalmistamine ja läbiviimine 1) Koolitusvajaduse väljaselgitamine, ettepanekute tegemine täiendkoolituste teemade osas. 2) Koolituste läbiviimine. 3) Koolitustegevuse dokumenteerimine. A.2.9 Juhendamine 1) Uute ja täiendavat juhendamist vajavate teenistujate juhendamine. 2) Praktikantide juhendamine. A.2.10 Kvaliteedi hindamine 1) Teenistujate töösoorituste kvaliteedi hindamine. 2) Kvaliteedi hindamise programmi täitmine. 3) Kokkuvõtete ja aruandluse koostamine. Päästekorraldaja-valvevahetuse juhi töö on korraldatud ööpäevaringselt valvevahetustega, sõltumata puhkepäevadest ja riigipühadest. Tema töö on vastutusrikas ja psüühilist pingutust nõudev ning eeldab valmisolekut ja oskust erinevate olukordade lahendamiseks; päästekorraldaja-valvevahetuse juht tegeleb ka tema alluvuses töötavate päästekorraldajate ja logistikute psühholoogilise pinge maandamisega kriitilistes olukordades. Päästekorraldaja-valvevahetuse juht on valmis töötama pidevalt muutuvates olukordades ning taluma ooteloleku aega ja teadmatust. Päästekorraldaja-valvevahetuse juhi töövahendid on erinevad hädaabiteadete menetlemiseks vajalikud side- ja infotehnoloogia vahendid, andmebaasid ja -kogud. Tööks vajalikud isikuomadused on kohusetundlikkus, empaatiavõime, pinge- ja stressitaluvus, ausus, korrektsus, analüüsivõime, usaldusväärsus ja head juhiomadused. Päästekorraldaja-valvevahetuse juhil on kõrgharidus, kutseoskused on omandatud töö käigus. Nõutav on eelnev töökogemus päästekorraldaja ja päästekorraldaja-logistikuna. Päästekorraldaja- valvevahetuse juht, valvevahetuse juht. Töö päästeteenistujana on reguleeritud päästeteenistuse seadusega. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.7 ja B.2.11 (läbiv kompetents) tõendamine. Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitavaid kompetentse B.2.8, B.2.9 ja B.2.10. Järelevalve teostamine hädaabiteadete vastuvõtmisel 6 Järelevalve teostamine hädaabiteadete töötlemisel ja ohuhinnangu andmisel 6 Väljasõidukorralduse andmise üle järelevalve teostamine 6 Hädaabiteadete esmase informatsiooni edastamine 6 Sündmuse käigus saadud informatsiooni reaalajas vahendamine 6 Valvevahetuse juhtimine 6 Professionaalne eneseareng 6 Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitavaid kompetentse B.2.8, B.2.9 ja B.2.10. Koolituste ettevalmistamine ja läbiviimine 6 Juhendamine 6 Kvaliteedi hindamine 6 Päästekorraldaja-valvevahetuse juht, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Piirivalvur, tase 4 Border Guard, level 4 6 Piirivalveametnik II (versioon 1) Piirivalveametnik II (versioon 2) Piirivalveametnik II (versioon 3) Piirivalveametnik II (versioon 4) Piirivalvur, tase 4 (versioon 5) Piirivalvur, tase 4 (versioon 7) Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Piirivalveteenistus Piirivalvur 10 2018-04-11 2018-04-11 2020-11-03 4 4 3351 Tolli- ja piiriinspektorid 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Keelte oskustasemete kirjeldused Raavo Järva Politsei- ja Piirivalveamet Viljar Kärk Siseministeerium Marek Liiva Sisekaitseakadeemia Inge Lindsaar Politsei- ja Piirivalveamet Janek Mägi Siseministeerium Heiki Suomalainen Politsei- ja Piirivalveamet Piret Teppan Sisekaitseakadeemia Ivar Treffner Politsei- ja Piirivalveamet Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Piirivalve eesmärgiks on riigipiiri valvamine ja piiripunktides piirikontrolli teostamine, otsingu- ja päästetegevus merel ja piiriveekogudel ning merereostuse avastamine ja likvideerimine. Piirivalvuri peamisteks tööülesanneteks on Schengeni liikmesriiki sisenemise ja sealt väljumise tingimustele vastavuse kontrollimine, patrull- ja vaatlustegevus riigipiiril ebaseadusliku riigipiiri ületuse ennetamiseks, avastamiseks ja tõkestamiseks ning haldus- ja süüteomenetluste läbiviimine oma pädevuse piires. Piirivalvur langetab iseseisvalt otsuseid oma ametikoha pädevuse piires ja on võimeline ette nägema oma otsuste tagajärgi ning vastutab nende eest. Piirivalvur, tase 4 teostab piirikontrolli piiripunktides ning patrull- ja vaatlustegevust riigipiiril. Ta täidab juhi korraldusi ja võtab vastu iseseisvaid otsuseid oma pädevuse piires, tegutsedes nii üksi kui meeskonnas. Töö eeldab palju suhtlemist, sh võõrkeelte kasutamist. Piirivalve kutsealal on lisaks 4. taseme piirivalvuri kutsele järgmised kutsed: piirivalvur, tase 5, kes teostab piirikontrolli piiripunktides ning patrull- ja vaatlustegevust riigipiiril ning juhib patrulli tegevust; piirivalvur, tase 6, kes korraldab piirikontrolli piiripunktides ning patrull- ja vaatlustegevust riigipiiril, korraldab siseriiklikku ja rahvusvahelist koostööd, juhib struktuuriüksuse tööd; piirivalvur, tase 7 juhib struktuuriüksuse tööd, korraldab piirikontrolli ning patrull- ja vaatlustegevuste metoodikate väljatöötamist, korraldab siseriiklikku ja rahvusvahelist koostööd, teostab järelevalvet. A.2.1 Piirivalve 1. Piirikontroll piiripunktis. 2. Riigipiiri valvamine. 3. Tehniliste vahendite kasutamine. 4. Teabetöö. 5. Turvataktika. A.2.2 Menetlemine 1. Järelevalvemeetmete kohaldamine. 2. Rahvusvahelise kaitse menetlus. 3. Väärtegude menetlemine. A.2.3 Väikelaeva juhtimine 1. Ohtude ja riskide hindamine sõidul väikelaevaga. 2. Väikelaeva kasutuseelne ja -järgne hooldamine. A.2.4 Alarmsõiduki juhtimine 1. Alarmsõidu tegemine. 2. Ohtude ja riskide hindamine alarmsõidul. A.2.5 Otsingu- ja päästetegevus merel ja piiriveekogul 1. Otsingu- ja päästetegevus. 2. Side- ja päästevahendite kasutamine. Piirivalvurid töötavad nii siseruumides (nt kordonid, piiripunktid) kui vabas õhus (nt patrullimine piiripunktide vahelisel alal, piiripunktides, merel ja piiriveekogudel). Töö on üldjuhul vahetustega, töötada tuleb päeval ja öösel, ka nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. Piirivalvur kannab teenistuses olles vormiriietust. Piirivalvuri töö on mitmekülgne, iseloomulikud on intensiivsed perioodid. Ette tuleb väga erinevate situatsioonide lahendamist, mis nõuavad kõrget professionaalsust, head füüsilist vormi ning vaimset vastupidavust. Piirivalvuri töövahenditeks on transpordivahendid, tehnilised vaatlusvahendid, piirikontrollivahendid, IKT vahendid, infosüsteemid, sidevahendid, päästevarustus, relvad ja erivahendid, mere- ja topograafilised kaardid. Piirivalvuri töö eeldab distsiplineeritust, lojaalsust Eesti Vabariigile, ausust, seaduskuulekust ja kohusetundlikkust. Vajalikud on ka hea stressitaluvus ja tasakaalukus. 4. taseme piirivalvuril on vähemalt keskharidus ja erialane ettevalmistus. Piirivalvur, vanempiirivalvur. Töötamist piirivalvurina reguleerib politsei ja piirivalve seadus. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1, B.2.2 ja B.2.6 (läbiv kompetents). Täiendavalt on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.3 – B.2.5. Piirivalve 4 Menetlemine 4 Täiendavalt on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.3 – B.2.5. Väikelaeva juhtimine 4 Alarmsõiduki juhtimine 5 Otsingu- ja päästetegevus merel ja piiriveekogul 5 Piirivalvur, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Piirivalvur, tase 5 Border Guard, level 5 7 Piirivalveametnik III (versioon 1) Piirivalveametnik III (versioon 2) Piirivalveametnik III (versioon 3) Piirivalveametnik III (versioon 4) Piirivalveametnik III (versioon 5) Piirivalvur, tase 5 (versioon 6) Piirivalvur, tase 5 (versioon 8) Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Piirivalveteenistus Piirivalvur 10 2018-04-11 2018-04-11 2020-11-03 5 5 3351 Tolli- ja piiriinspektorid 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Keelte oskustasemete kirjeldused Raavo Järva Politsei- ja Piirivalveamet Viljar Kärk Siseministeerium Marek Liiva Sisekaitseakadeemia Inge Lindsaar Politsei- ja Piirivalveamet Janek Mägi Siseministeerium Heiki Suomalainen Politsei- ja Piirivalveamet Piret Teppan Sisekaitseakadeemia Ivar Treffner Politsei- ja Piirivalveamet Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Piirivalve eesmärgiks on riigipiiri valvamine ja piiripunktides piirikontrolli teostamine, otsingu- ja päästetegevus merel ja piiriveekogudel ning merereostuse avastamine ja likvideerimine. Piirivalvuri peamisteks tööülesanneteks on Schengeni liikmesriiki sisenemise ja sealt väljumise tingimustele vastavuse kontrollimine, patrull- ja vaatlustegevus riigipiiril ebaseadusliku riigipiiri ületuse ennetamiseks, avastamiseks ja tõkestamiseks ning haldus- ja süüteomenetluste läbiviimine oma pädevuse piires. Piirivalvur langetab iseseisvalt otsuseid oma ametikoha pädevuse piires ja on võimeline ette nägema oma otsuste tagajärgi ning vastutab nende eest. Piirivalvur, tase 5 teostab piirikontrolli piiripunktides ning patrull- ja vaatlustegevust riigipiiril ning juhib patrulli tegevust. Täidab juhi korraldusi ja võtab vastu iseseisvaid otsuseid oma pädevuse piires, tegutsedes nii üksi kui meeskonnas. Töö eeldab palju suhtlemist, sh võõrkeelte kasutamist. Piirivalve kutsealal on lisaks 5. taseme piirivalvuri kutsele järgmised kutsed: piirivalvur, tase 4, kes teostab piirikontrolli piiripunktides ning patrull- ja vaatlustegevust riigipiiril; piirivalvur, tase 6, kes korraldab piirikontrolli piiripunktides ning patrull- ja vaatlustegevust riigipiiril, korraldab siseriiklikku ja rahvusvahelist koostööd, juhib struktuuriüksuse tööd; piirivalvur, tase 7 juhib struktuuriüksuse tööd, korraldab piirikontrolli ning patrull- ja vaatlustegevuste metoodikate väljatöötamist, korraldab siseriiklikku ja rahvusvahelist koostööd, teostab järelevalvet. A.2.1 Piirivalve 1. Piirikontroll piiripunktis. 2. Riigipiiri valvamine. 3. Tehniliste vahendite kasutamine. 4. Teabetöö. 5. Turvataktika. A.2.2 Juhtimine 1. Piirihalduse korraldamine. 2. Ressursside haldamine. A.2.3 Menetlemine 1. Järelevalvemeetmete kohaldamine. 2. Rahvusvahelise kaitse menetlus. 3. Viisamenetluse läbiviimine piiripunktis. 4. Väärtegude menetlemine. A.2.4 Väikelaeva juhtimine 1. Ohtude ja riskide hindamine sõidul väikelaevaga. 2. Väikelaeva kasutuseelne ja -järgne hooldamine. A.2.5 Alarmsõiduki juhtimine 1. Alarmsõidu tegemine. 2. Ohtude ja riskide hindamine alarmsõidul. A.2.6 Otsingu- ja päästetegevus merel ja piiriveekogul 1. Otsingu- ja päästetegevus. 2. Side- ja päästevahendite kasutamine. Piirivalvurid töötavad nii siseruumides (nt kordonid, piiripunktid) kui vabas õhus (nt patrullimine piiripunktide vahelisel alal, piiripunktides, merel ja piiriveekogudel). Töö on üldjuhul vahetustega, töötada tuleb päeval ja öösel, ka nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. Piirivalvur kannab teenistuses olles vormiriietust. Piirivalvuri töö on mitmekülgne, iseloomulikud on intensiivsed perioodid. Ette tuleb väga erinevate situatsioonide lahendamist, mis nõuavad kõrget professionaalsust, head füüsilist vormi ning vaimset vastupidavust. Piirivalvuri töövahenditeks on transpordivahendid, tehnilised vaatlusvahendid, piirikontrollivahendid, IKT vahendid, infosüsteemid, sidevahendid, päästevarustus, relvad ja erivahendid, mere- ja topograafilised kaardid. Piirivalvuri töö eeldab distsiplineeritust, lojaalsust Eesti Vabariigile, ausust, seaduskuulekust ja kohusetundlikkust. Vajalikud on ka hea stressitaluvus ja tasakaalukus. 5. taseme piirivalvuril on vähemalt keskharidus ja erialane ettevalmistus. Piirivalvur, vanempiirivalvur. Töötamist piirivalvurina reguleerib politsei ja piirivalve seadus. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 – B.2.3 ja B.2.7 (läbiv kompetents). Täiendavalt on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.4 – B.2.6. Piirivalve 5 Juhtimine 5 Menetlemine 5 Täiendavalt on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.4 – B.2.6. Väikelaeva juhtimine 5 Alarmsõiduki juhtimine 5 Otsingu- ja päästetegevus merel ja piiriveekogul 5 Piirivalvur, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Piirivalvur, tase 6 Border Guard, level 6 7 Piirivalveametnik IV (versioon 1) Piirivalveametnik IV (versioon 2) Piirivalveametnik IV (versioon 3) Piirivalveametnik IV (versioon 4) Piirivalveametnik IV (versioon 5) Piirivalvur, tase 6 (versioon 6) Piirivalvur, tase 6 (versioon 8) Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Piirivalveteenistus Piirivalvur 10 2018-04-11 2018-04-11 2020-11-03 6 6 1349 Kutseteenuste juhid, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Keelte oskustasemete kirjeldused Raavo Järva Politsei- ja Piirivalveamet Viljar Kärk Siseministeerium Marek Liiva Sisekaitseakadeemia Inge Lindsaar Politsei- ja Piirivalveamet Janek Mägi Siseministeerium Heiki Suomalainen Politsei- ja Piirivalveamet Piret Teppan Sisekaitseakadeemia Ivar Treffner Politsei- ja Piirivalveamet Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Piirivalve eesmärgiks on riigipiiri valvamine ja piiripunktides piirikontrolli teostamine, otsingu- ja päästetegevus merel ja piiriveekogudel ning merereostuse avastamine ja likvideerimine. Piirivalvuri peamisteks tööülesanneteks on Schengeni liikmesriiki sisenemise ja sealt väljumise tingimustele vastavuse kontrollimine, patrull- ja vaatlustegevus riigipiiril ebaseadusliku riigipiiri ületuse ennetamiseks, avastamiseks ja tõkestamiseks ning haldus- ja süüteomenetluste läbiviimine oma pädevuse piires. Piirivalvur langetab iseseisvalt otsuseid oma ametikoha pädevuse piires ja on võimeline ette nägema oma otsuste tagajärgi ning vastutab nende eest. Piirivalvur, tase 6 korraldab piirikontrolli piiripunktides ning patrull- ja vaatlustegevust riigipiiril, korraldab siseriiklikku ja rahvusvahelist koostööd, juhib ja korraldab struktuuriüksuse tööd või oma vastutusala valdkonna toimimist. Töö eeldab palju suhtlemist, sh võõrkeelte kasutamist. Piirivalve kutsealal on lisaks 6. taseme piirivalvuri kutsele järgmised kutsed: piirivalvur, tase 4, kes teostab piirikontrolli piiripunktides ning patrull- ja vaatlustegevust riigipiiril; piirivalvur, tase 5, kes teostab piirikontrolli piiripunktides ning patrull- ja vaatlustegevust riigipiiril ning juhib patrulli tegevust; piirivalvur, tase 7 juhib struktuuriüksuse tööd, korraldab piirikontrolli ning patrull- ja vaatlustegevuste metoodikate väljatöötamist, korraldab siseriiklikku ja rahvusvahelist koostööd, teostab järelevalvet. A.2.1 Piirivalve 1. Piirikontroll piiripunktis. 2. Riigipiiri valvamine. 3. Tehniliste vahendite kasutamine. 4. Teabetöö. 5. Turvataktika. A.2.2 Juhtimine 1. Piirihalduse korraldamine. 2. Ressursside haldamine. A.2.3 Menetlemine 1. Järelevalvemeetmete kohaldamine. 2. Rahvusvahelise kaitse menetlus. 3. Viisamenetluse läbiviimine piiripunktis. 4. Väärtegude menetlemine. A.2.4 Väikelaeva juhtimine 1. Ohtude ja riskide hindamine sõidul väikelaevaga. 2. Väikelaeva kasutuseelne ja -järgne hooldamine. A.2.5 Alarmsõiduki juhtimine 1. Alarmsõidu tegemine. 2. Ohtude ja riskide hindamine alarmsõidul. A.2.6 Otsingu- ja päästetegevus merel ja piiriveekogul 1. Otsingu- ja päästetegevus. 2. Side- ja päästevahendite kasutamine. Piirivalvurid töötavad nii siseruumides (nt kordonid, piiripunktid) kui vabas õhus (nt patrullimine piiripunktide vahelisel alal, piiripunktides, merel ja piiriveekogudel). Töö on üldjuhul vahetustega, töötada tuleb päeval ja öösel, ka nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. Piirivalvur kannab teenistuses olles vormiriietust. Piirivalvuri töö on mitmekülgne, iseloomulikud on intensiivsed perioodid. Ette tuleb väga erinevate situatsioonide lahendamist, mis nõuavad kõrget professionaalsust, head füüsilist vormi ning vaimset vastupidavust. Piirivalvuri töövahenditeks on transpordivahendid, tehnilised vaatlusvahendid, piirikontrollivahendid, IKT vahendid, infosüsteemid, sidevahendid, päästevarustus, relvad ja erivahendid, mere- ja topograafilised kaardid. Piirivalvuri töö eeldab distsiplineeritust, lojaalsust Eesti Vabariigile, ausust, seaduskuulekust ja kohusetundlikkust. Vajalikud on ka hea stressitaluvus, tasakaalukus ja head juhiomadused. 6. taseme piirivalvuril on kõrgharidus piirivalve alal või muu kõrgharidus ja läbitud piirivalvealane (täiendus)koolitus. Vanempiiriametnik, juhtivpiiriametnik, struktuuriüksuse juht. Töötamist piirivalvurina reguleerib politsei ja piirivalve seadus. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 – B.2.3 ja B.2.7 (läbiv kompetents). Täiendavalt on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.4 – B.2.6. Piirivalve 6 Juhtimine 6 Menetlemine 6 Täiendavalt on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.4 – B.2.6. Väikelaeva juhtimine 6 Alarmsõiduki juhtimine 5 Otsingu- ja päästetegevus merel ja piiriveekogul 5 Piirivalvur, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Piirivalvur, tase 7 Border Guard, level 7 6 Piirivalveametnik V (versioon 1) Piirivalveametnik V (versioon 2) Piirivalveametnik V (versioon 3) Piirivalveametnik V (versioon 4) Piirivalvur, tase 7 (versioon 5) Piirivalvur, tase 7 (versioon 7) Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Piirivalveteenistus Piirivalvur 10 2018-04-11 2018-04-11 2020-11-03 7 7 1349 Kutseteenuste juhid, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Keelte oskustasemete kirjeldused Raavo Järva Politsei- ja Piirivalveamet Viljar Kärk Siseministeerium Marek Liiva Sisekaitseakadeemia Inge Lindsaar Politsei- ja Piirivalveamet Janek Mägi Siseministeerium Heiki Suomalainen Politsei- ja Piirivalveamet Piret Teppan Sisekaitseakadeemia Ivar Treffner Politsei- ja Piirivalveamet Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Piirivalve eesmärgiks on riigipiiri valvamine ja piiripunktides piirikontrolli teostamine, otsingu- ja päästetegevus merel ja piiriveekogudel ning merereostuse avastamine ja likvideerimine. Piirivalvuri peamisteks tööülesanneteks on Schengeni liikmesriiki sisenemise ja sealt väljumise tingimustele vastavuse kontrollimine, patrull- ja vaatlustegevus riigipiiril ebaseadusliku riigipiiri ületuse ennetamiseks, avastamiseks ja tõkestamiseks ning haldus- ja süüteomenetluste läbiviimine oma pädevuse piires. Piirivalvur langetab iseseisvalt otsuseid oma ametikoha pädevuse piires ja on võimeline ette nägema oma otsuste tagajärgi ning vastutab nende eest. Piirivalvur, tase 7 juhib struktuuriüksuse tööd või oma vastutusala valdkonna toimimist, vastutab piirihalduse korralduse ja organisatsiooni arenduse eest, korraldab piirikontrolli ning patrull- ja vaatlustegevuste metoodikate väljatöötamist, korraldab siseriiklikku ja rahvusvahelist koostööd ning järelevalve teostamist. Töö eeldab palju suhtlemist, sh võõrkeelte kasutamist. Piirivalve kutsealal on lisaks 7. taseme piirivalvuri kutsele järgmised kutsed: piirivalvur, tase 4, kes teostab piirikontrolli piiripunktides ning patrull- ja vaatlustegevust riigipiiril; piirivalvur, tase 5, kes teostab piirikontrolli piiripunktides ning patrull- ja vaatlustegevust riigipiiril ning juhib patrulli tegevust; piirivalvur, tase 6 korraldab piirikontrolli piiripunktides ning patrull- ja vaatlustegevust riigipiiril, korraldab siseriiklikku ja rahvusvahelist koostööd, juhib struktuuriüksuse tööd. A.2.1 Piirivalve 1. Piirikontroll piiripunktis. 2. Riigipiiri valvamine. 3. Tehniliste vahendite kasutamine. 4. Teabetöö. 5. Turvataktika. A.2.2 Juhtimine 1. Piirihalduse korraldamine. 2. Ressursside haldamine. 3. Organisatsiooni arendamine. A.2.3 Menetlemine 1. Järelevalvemeetmete kohaldamine. 2. Rahvusvahelise kaitse menetlus. 3. Viisamenetluse läbiviimine piiripunktis. 4. Väärtegude menetlemine. P7. taseme piirivalvurid töötavad üldjuhul siseruumides, tööaeg on fikseeritud päevatöö. Piirivalvur kannab teenistuses olles vormiriietust. Piirivalvuri töövahenditeks on IKT vahendid, infosüsteemid, sidevahendid. Piirivalvuri töö eeldab distsiplineeritust, lojaalsust Eesti Vabariigile, ausust, seaduskuulekust ja kohusetundlikkust. Vajalikud on ka hea stressitaluvus, tasakaalukus ja head juhiomadused. Tavaliselt on 7. taseme piirivalvuril magistrikraad ja läbitud kompetentside saavutamiseks vajalik piirivalvealane (täiendus)koolitus. Juhtivpiiriametnik, struktuuriüksuse juht. Töötamist piirivalvurina reguleerib politsei ja piirivalve seadus. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Piirivalve 7 Juhtimine 7 Menetlemine 7 Piirivalvur, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Sotsiaalpedagoog, tase 6 Social Pedagogue, EstQF Level 6 3 Sotsiaalpedagoog, tase 6 (versioon 1) Sotsiaalpedagoog, tase 6 (versioon 2) Sotsiaalpedagoog, tase 6 (versioon 4) Sotsiaalpedagoog, tase 6 (versioon 5) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Sotsiaalpedagoog 16 2018-04-18 2018-04-18 2023-04-05 6 6 2359 Pedagoogika tippspetsialistid, mujal liigitamata 0313 Psühholoogia 85 Haridus Keelte oskustasemete kirjeldused Aivar Haller Eesti Lastevanemate Liit Hille Ilves Eesti Linnade ja Valdade Liit Kristi Kõiv Tartu Ülikool Viktoria Latova SA Innove Mare Leino Tallinna Ülikool Mailis Ostra Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendus Mehis Pever Eesti Koolijuhtide Ühendus Svetlana Põdder Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Sotsiaalpedagoog on tugispetsialist, kelle tegevuse eesmärk on sotsialiseerumistoe korraldamine ja arendamine ning isiku arengu toetamine võrgustikutöö kaudu sotsiaalpedagoogiliste meetoditega. Sotsiaalpedagoogid töötavad haridusasutustes, nõustamiskeskustes, turvakodudes, vanglates, haiglates jne. Sotsiaalpedagoog, tase 6 märkab ja hindab isiku sotsialiseerumisvajadusi, toetab tema arengut ja toimetulekut, kaasates võrgustiku. Sotsiaalpedagoogi kutsealal on ka kutse sotsiaalpedagoog, tase 7, kes lisaks eelloetletule juhendab kolleege sotsiaalpedagoogika vallas, koordineerib ja juhib koostöövõrgustike tööd, arendab sotsiaalpedagoogika valdkonda. A.2.1 Sotsiaalpedagoogilise tegevuse kavandamine 1. Sotsiaalsete oskuste hindamine. 2. Töökavade koostamine. 3. Erinevate huvigruppide kaasamine. 4. Õppetööd toetavate tegevuste kavandamine. 5. Õppija arengu toetamine. 6. Õppetöövälise tegevuse toetamine. 7. Metoodiliste materjalide valimine. A.2.2 Sotsiaalpedagoogiline hindamine 1. Abivajajate väljaselgitamine. 2. Lähikeskkonna võrgustiku ja ressursside väljaselgitamine. 3. Sotsiaalkultuuriliste erinevuste ning integratsiooniga seotud probleemide märkamine ja nendega tegelemine. 4. Sotsiaalsete oskuste hindamine. A.2.3 Juhtumikorraldus ja nõustamine 1. Olukorra kaardistamine. 2. Esmatasandi sotsiaalpedagoogiline nõustamine. 3. Juhtumitöö. 4. Sotsiaalsete oskuste arendamine. 5. Ennetustöö. 6. Sekkumine. 7. Sotsiaalpedagoogilise sekkumise tõhususe hindamine. A.2.4 Turvalise õpi- ja töökeskkonna kujundamine 1. Tegevuste kavandamine. 2. Sotsiaalpedagoogiline ennetustöö turvalise keskkonna säilitamiseks. A.2.5 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 1. Oma töö analüüsimine ja enesearendamine. 2. Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse tervise hoidmine ja arendamine. 3. Erinevate spetsialistide nõustamine. 4. Sotsiaalpedagoogiliste tegevuste tutvustamine. A.2.6 Juhtimine 1. Gruppide juhtimine. 2. Erialase ühingu või ühenduse tegevuse juhtimine või koordineerimine Sotsiaalpedagoogi tööaeg ja puhkus on reguleeritud töölepingu seadusega ja muude õigusaktidega. Sotsiaalpedagoogi töö fookuses on töö inimestega. Tema töö on vaheldusrikas ja väljakutseid pakkuv ning jaguneb tööks klientidega, iseseisvaks tööks, koostööks teiste spetsialistidega ja enesetäiendamiseks. Sotsiaalpedagoog puutub kokku ohuteguritega (sotsiaalsed, emotsionaalsed, füüsilised). Tal peab olema valmidus tegutseda ohu- ja kriisiolukorras. Sotsiaalpedagoogi peamised töövahendid on erialased vahendid ja materjalid, kontoritarbed ning -tehnika, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) vahendid ja programmid. Sotsiaalpedagoogi töös on olulised kohanemisvõime, järjekindlus, pingetaluvus ja empaatia. Tavaliselt on 6. taseme sotsiaalpedagoogil erialane bakalaureusekraad või kompetentside saavutamiseks vajalik töökogemus. Sotsiaalpedagoog. Töötamist sotsiaalpedagoogina reguleerib põhikooli- ja gümnaasiumiseadus. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.5 ja B.2.7 (läbiv kompetents) tõendamine. Täiendavalt on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.6. Sotsiaalpedagoogilise tegevuse kavandamine 6 Sotsiaalpedagoogiline hindamine 6 Juhtumikorraldus ja nõustamine 6 Turvalise õpi- ja töökeskkonna kujundamine 6 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 6 Täiendavalt on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.6. Juhtimine 6 Sotsiaalpedagoog, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Sotsiaalpedagoog, tase 7 Social pedagogue, level 7 3 Sotsiaalpedagoog, tase 7 (versioon 1) Sotsiaalpedagoog, tase 7 (versioon 2) Sotsiaalpedagoog, tase 7 (versioon 4) Sotsiaalpedagoog, tase 7 (versioon 5) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Sotsiaalpedagoog 16 2018-04-18 2018-04-18 2023-04-05 7 7 2359 Pedagoogika tippspetsialistid, mujal liigitamata 0313 Psühholoogia 85 Haridus Keelte oskustasemete kirjeldused Aivar Haller Eesti Lastevanemate Liit Hille Ilves Eesti Linnade ja Valdade Liit Kristi Kõiv Tartu Ülikool Viktoria Latova SA Innove Mare Leino Tallinna Ülikool Mailis Ostra Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendus Mehis Pever Eesti Koolijuhtide Ühendus Svetlana Põdder Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Sotsiaalpedagoog on tugispetsialist, kelle tegevuse eesmärk on sotsialiseerumistoe korraldamine ja arendamine ning isiku arengu toetamine võrgustikutöö kaudu sotsiaalpedagoogiliste meetoditega. Sotsiaalpedagoogid töötavad haridusasutustes, nõustamiskeskustes, turvakodudes, vanglates, haiglates jne. Sotsiaalpedagoog, tase 7 märkab ja hindab isiku sotsialiseerumisvajadusi, toetab tema arengut ja toimetulekut, kaasates võrgustiku. Ta juhendab kolleege sotsiaalpedagoogika vallas, koordineerib ja juhib koostöövõrgustike tööd, arendab sotsiaalpedagoogika valdkonda. Sotsiaalpedagoogi kutsealal on ka kutse sotsiaalpedagoog, tase 6, kes märkab ja hindab isiku sotsialiseerumisvajadusi, toetab tema arengut ja toimetulekut, kaasates võrgustiku. A.2.1 Sotsiaalpedagoogilise tegevuse kavandamine 1. Sotsiaalsete oskuste hindamine. 2. Töökavade koostamine. 3. Erinevate huvigruppide kaasamine. 4. Õppetööd toetavate tegevuste kavandamine. 5. Õppija arengu toetamine. 6. Õppetöövälise tegevuse toetamine. 7. Metoodiliste materjalide valimine. A.2.2 Sotsiaalpedagoogiline hindamine 1. Abivajajate väljaselgitamine. 2. Lähikeskkonna võrgustiku ja ressursside väljaselgitamine. 3. Sotsiaalkultuuriliste erinevuste ning integratsiooniga seotud probleemide märkamine ja nendega tegelemine. 4. Sotsiaalsete oskuste hindamine. A.2.3 Juhtumikorraldus ja nõustamine 1. Olukorra kaardistamine. 2. Esmatasandi sotsiaalpedagoogiline nõustamine. 3. Juhtumitöö. 4. Sotsiaalsete oskuste arendamine. 5. Ennetustöö. 6. Sekkumine. 7. Sotsiaalpedagoogilise sekkumise tõhususe hindamine. A.2.4 Turvalise õpi- ja töökeskkonna kujundamine 1. Tegevuste kavandamine. 2. Sotsiaalpedagoogiline ennetustöö turvalise keskkonna säilitamiseks. A.2.5 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 1. Oma töö analüüsimine ja enesearendamine. 2. Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse tervise hoidmine ja arendamine. 3. Kolleegide nõustamine/mentorlus. 4. Erinevate spetsialistide nõustamine. 5. Sotsiaalpedagoogiliste tegevuste tutvustamine. 6. Sotsiaalpedagoogilise õppevara ja metoodikate koostamine, kohandamine või uuendamine. A.2.6 Juhtimine 1. Gruppide juhtimine. 2. Erialase ühingu või ühenduse tegevuse juhtimine või koordineerimine A.2.7 Sotsiaalpedagoogide koolitamine 1. Sotsiaalpedagoogiliste uuringute juhendamine või retsenseerimine. 2. Sotsiaalpedagoogide praktika juhendamine. Sotsiaalpedagoogi tööaeg ja puhkus on reguleeritud töölepingu seadusega ja muude õigusaktidega. Sotsiaalpedagoogi töö fookuses on töö inimestega. Tema töö on vaheldusrikas ja väljakutseid pakkuv ning jaguneb tööks klientidega, iseseisvaks tööks, koostööks teiste spetsialistidega ja enesetäiendamiseks. Sotsiaalpedagoog puutub kokku ohuteguritega (sotsiaalsed, emotsionaalsed, füüsilised). Tal peab olema valmidus tegutseda ohu- ja kriisiolukorras. Sotsiaalpedagoogi peamised töövahendid on erialased vahendid ja materjalid, kontoritarbed ning -tehnika, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) vahendid ja programmid. Sotsiaalpedagoogi töös on olulised kohanemisvõime, järjekindlus, pingetaluvus ja empaatia. Tavaliselt on 7. taseme sotsiaalpedagoogil erialane bakalaureusekraad või kompetentside saavutamiseks vajalik töökogemus. Sotsiaalpedagoog. Töötamist sotsiaalpedagoogina reguleerib põhikooli- ja gümnaasiumiseadus. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.5 ja B.2.8 (läbiv kompetents) tõendamine. Täiendavalt on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.6 ja B.2.7. Sotsiaalpedagoogilise tegevuse kavandamine 7 Sotsiaalpedagoogiline hindamine 7 Juhtumikorraldus ja nõustamine 7 Turvalise õpi- ja töökeskkonna kujundamine 7 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 7 Täiendavalt on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.6 ja B.2.7. Juhtimine 7 Sotsiaalpedagoogide koolitamine 7 Sotsiaalpedagoog, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Bioanalüütik, tase 6 esmane kutse Biomedical scientist, level 6 Initial Higher Education level 2 Bioanalüütik, tase 6 esmane kutse (versioon 1) Bioanalüütik, tase 6 esmane kutse (versioon 3) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Laboratoorne analüüs Bioanalüütik 11 2018-04-12 2018-04-12 2023-03-22 6 6 3212 Meditsiini- ja patoloogialaborite tehnikud 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Keelte oskustasemete kirjeldused Eetikakoodeks Kai Jõers SA TÜK Ühendlaborid Kai Lauri Synlab Eesti OÜ Zinaida Läänelaid Tartu Tervishoiu Kõrgkool Aivar Orav Eesti Bioanalüütikute Ühing Sirje Tamme Põhja-Eesti Regionaalhaigla Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Bioanalüütik on spetsialist, kes töötab laborites, kus uuritakse organismi seisundit ning organite, kudede, rakkude, molekulide ehitust ja funktsiooni, mikrobioloogilist kooslust ja inimorganismi mõjutavaid tegureid. Bioanalüütiku töö on teha tõenduspõhisele meditsiinile toetuvaid laboriuuringuid, mis väljendavad patsiendi tervislikku seisundit. Bioanalüütiku töö on analüüsiprotsessi preanalüütilise etapi haldamine, klientide informeerimine ning nõustamine preanalüütilistes küsimustes, analüütiliste mõõtmiste ja tehniliste protseduuride tegemine ja haldamine, iseseisvalt rutiinse laboriuuringu lõpetamine ja uuringu tulemuse väljastamine, vastutades isiklikult selle kvaliteedi eest. Bioanalüütiku töö on mitmekesine, sõltudes labori spetsiifikast. Bioanalüütik teeb koostööd nii laboritöötajate kui ka teiste valdkondade töötajatega. Ta arendab tööalaseid teadmisi läbi pideva kutsealase arengu. Bioanalüütiku kutsealal on kolm kutset: Esmataseme bioanalüütik, tase 6 on saanud kutsealase ettevalmistuse asumaks tööle tervishoiulaborisse ja tema töö on kvaliteetsete laboriuuringute tegemine, patsientide/klientide juhendamine ja ettevalmistamine laborianalüüsideks, patsiendi turvalisuse tagamine laboris ja analüüside tegemisel, kutsealase koostöö korraldamine teiste spetsialistidega, laboritöö ja selle kvaliteedi arendamine. Bioanalüütik, tase 6 on töökogemusega spetsialist, kes lisaks eelpool kirjeldatule vajadusel juhendab kolleege ja praktikante. Bioanalüütik, tase 7 on töökogemusega spetsialist, kes lisaks tervishoiulabori uuringutele tegeleb labori arendustegevusega, osaleb uute meetodite väljatöötamisel ja katsetamisel ning nõustab ja koolitab tervishoiutöötajaid. A.2.1 Laboriuuringute läbiviimine 1. Patsiendilt uuringumaterjali võtmine. 2. Rutiinsete laboriuuringute tegemine. 3. Tulemuste hindamine. A.2.2 Laboritöö korraldamine ja tegemine 1. Seadmete hooldamine. 2. Seadmete ettevalmistamine. 3. Reaktiivide ja tarvikute tellimine ja vastuvõtmine. 4. Meeskonnatöös osalemine ja teabe jagamine. A.2.3 Uute laborimeetodite või -uuringute väljatöötamisel ja kohandamisel osalemine 1. Meetodite ja uuringute väljatöötamisel ja kohandamisel osalemine. 2. Tööjuhendite ja dokumentatsiooni koostamine. A.2.4 Laboriuuringute kvaliteedi tagamine 1. Kvaliteedi kontrollimine. 2. Kõrvalekallete käsitlemine. Bioanalüütik puutub oma töös kokku bioloogiliste materjalide, keemiliste ainete ja füüsikaliste ohuteguritega. Töö eeldab kaitseriietuse ja isikukaitsevahendite kasutamist. Tööga on seotud nakkus- ja kemikaalioht. Meditsiinilabori seadmed ja tarvikud, arvutid ja infosüsteemid. Pingetaluvus, korrektsus, täpsus, analüüsivõime, koostöövõime, kohusetundlikkus, õpivõime, vastutusvõime. Bioanalüütikul on erialane kõrgharidus. Bioanalüütik. Kutse taotlemiseks tuleb tõendada kõik kompetentsid. Laboriuuringute läbiviimine 6 Laboritöö korraldamine ja tegemine 6 Uute laborimeetodite või -uuringute väljatöötamisel ja kohandamisel osalemine 6 Laboriuuringute kvaliteedi tagamine 6 Bioanalüütiku kutset läbiv kompetents 6 Bioanalüütik, tase 6 Biomedical scientist, level 6 7 Bioanalüütik III (versioon 1) Bioanalüütik III (versioon 2) Bioanalüütik III (versioon 3) Bioanalüütik III (versioon 4) Bioanalüütik III (versioon 5) Bioanalüütik, tase 6 (versioon 6) Bioanalüütik, tase 6 (versioon 8) Bioanalüütik, tase 6 (versioon 9) Bioanalüütik, tase 6 esmane kutse (versioon 4) geneetilised analüüsid hematoloogia hematomorfoloogia histoloogia immunoloogia immuunhematoloogia kliiniline keemia koesobivus mikrobioloogia molekulaardiagnostika tsütoloogia voolutsütomeetria Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Laboratoorne analüüs Bioanalüütik 11 2018-04-12 2018-04-12 2023-03-22 6 6 3212 Meditsiini- ja patoloogialaborite tehnikud 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Keelte oskustasemete kirjeldused Eetikakoodeks Kai Jõers SA TÜK Ühendlaborid Kai Lauri Synlab Eesti OÜ Zinaida Läänelaid Tartu Tervishoiu Kõrgkool Aivar Orav Eesti Bioanalüütikute Ühing Sirje Tamme Põhja-Eesti Regionaalhaigla Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Bioanalüütik on spetsialist, kes töötab laborites, kus uuritakse organismi seisundit ning organite, kudede, rakkude, molekulide ehitust ja funktsiooni, mikrobioloogilist kooslust ja inimorganismi mõjutavaid tegureid. Bioanalüütiku töö on teha tõenduspõhisele meditsiinile toetuvaid laboriuuringuid, mis väljendavad patsiendi tervislikku seisundit. Bioanalüütiku töö on analüüsiprotsessi preanalüütilise etapi haldamine, klientide informeerimine ning nõustamine preanalüütilistes küsimustes, analüütiliste mõõtmiste ja tehniliste protseduuride tegemine ja haldamine, iseseisvalt rutiinse laboriuuringu lõpetamine ja uuringu tulemuse väljastamine, vastutades isiklikult selle kvaliteedi eest. Bioanalüütiku töö on mitmekesine, sõltudes labori spetsiifikast. Bioanalüütik teeb koostööd nii laboritöötajate kui ka teiste valdkondade töötajatega. Ta arendab tööalaseid teadmisi läbi pideva kutsealase arengu. Bioanalüütiku kutsealal on kolm kutset: Esmataseme bioanalüütik, tase 6 on saanud kutsealase ettevalmistuse asumaks tööle tervishoiulaborisse ja tema töö on kvaliteetsete laboriuuringute tegemine, patsientide/klientide juhendamine ja ettevalmistamine laborianalüüsideks, patsiendi turvalisuse tagamine laboris ja analüüside tegemisel, kutsealase koostöö korraldamine teiste spetsialistidega, laboritöö ja selle kvaliteedi arendamine. Bioanalüütik, tase 6 on töökogemusega spetsialist, kes lisaks eelpool toodule vajadusel koolitab ja juhendab kolleege ja praktikante. Bioanalüütik, tase 7 on töökogemusega spetsialist, kes lisaks tervishoiulabori uuringutele tegeleb labori arendustegevusega, osaleb uute meetodite väljatöötamisel ja katsetamisel ning nõustab ja koolitab tervishoiutöötajaid. A.2.1 Laboriuuringute läbiviimine 1. Patsiendilt uuringumaterjali võtmine. 2. Laboriuuringute tegemine. 3. Tulemuste hindamine. A.2.2 Laboritöö korraldamine ja tegemine 1. Seadmete hooldamine. 2. Seadmete ettevalmistamine. 3. Reaktiivide ja tarvikute tellimine ja vastuvõtmine. 4. Meeskonnatöös osalemine ja teabe jagamine. A.2.3 Uute laborimeetodite või -uuringute väljatöötamisel ja kohandamisel osalemine 1. Meetodite ja uuringute väljatöötamisel ja kohandamisel osalemine. 2. Tööjuhendite ja dokumentatsiooni koostamine. A.2.4 Laboriuuringute kvaliteedi tagamine 1. Kvaliteedi kontrollimine. 2. Kõrvalekallete käsitlemine. A.2.5 Tervishoiutöötajate koolitamine ja juhendamine 1. Täiendkoolituste korraldamine ja juhtimine. 2. Juhendamine. Bioanalüütik puutub oma töös kokku bioloogiliste materjalide, keemiliste ainete ja füüsikaliste ohuteguritega. Töö eeldab kaitseriietuse ja isikukaitsevahendite kasutamist. Tööga on seotud nakkus- ja kemikaalioht. Meditsiinilabori seadmed ja tarvikud, arvutid ja infosüsteemid. Pingetaluvus, korrektsus, täpsus, analüüsivõime, koostöövõime, kohusetundlikkus, õpivõime, vastutusvõime. Bioanalüütik on enamasti erialase kõrghariduse ja töökogemusega isik. Bioanalüütik. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Kõik tööosad on spetsialiseerumisega seotud ja kompetentse hinnatakse vastavalt valitud spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumine toimub vastavalt bioanalüütika valdkonnale: hematoloogia; kliiniline keemia; tsütoloogia; molekulaardiagnostika; geneetilised analüüsid; histoloogia; voolutsütomeetria; koesobivus; immuunhematoloogia; mikrobioloogia; hematomorfoloogia; immunoloogia. Laboriuuringute läbiviimine 6 Laboritöö korraldamine ja tegemine 6 Uute laborimeetodite või -uuringute väljatöötamisel ja kohandamisel osalemine 6 Laboriuuringute kvaliteedi tagamine 6 Tervishoiutöötajate koolitamine ja juhendamine 6 Bioanalüütiku kutset läbiv kompetents 6 Bioanalüütik, tase 7 Biomedical scientist, level 7 6 Bioanalüütik IV (versioon 1) Bioanalüütik IV (versioon 2) Bioanalüütik IV (versioon 3) Bioanalüütik IV (versioon 4) Bioanalüütik, tase 7 (versioon 7) Bioanalüütik, tase 7 (versioon 8) Meisterbioanalüütik, tase 7 (versioon 5) geneetilised analüüsid hematoloogia hematomorfoloogia histoloogia immunoloogia immuunhematoloogia kliiniline keemia koesobivus mikrobioloogia molekulaardiagnostika tsütoloogia voolutsütomeetria Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Laboratoorne analüüs Bioanalüütik 11 2018-04-12 2018-04-12 2023-03-22 7 7 3212 Meditsiini- ja patoloogialaborite tehnikud 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Keelte oskustasemete kirjeldused Eetikakoodeks Kai Jõers SA TÜK Ühendlaborid Kai Lauri Synlab Eesti OÜ Zinaida Läänelaid Tartu Tervishoiu Kõrgkool Aivar Orav Eesti Bioanalüütikute Ühing Sirje Tamme Põhja-Eesti Regionaalhaigla Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Bioanalüütik on spetsialist, kes töötab laborites, kus uuritakse organismi seisundit ning organite, kudede, rakkude, molekulide ehitust ja funktsiooni, mikrobioloogilist kooslust ja inimorganismi mõjutavaid tegureid. Bioanalüütiku töö on teha tõenduspõhisele meditsiinile toetuvaid laboriuuringuid, mis väljendavad patsiendi tervislikku seisundit. Bioanalüütiku töö on analüüsiprotsessi preanalüütilise etapi haldamine, informeerimine ning nõustamine preanalüütilistes küsimustes, analüütiliste mõõtmiste ja tehniliste protseduuride tegemine ja haldamine, iseseisvalt rutiinse laboriuuringu lõpetamine ja uuringu tulemuse väljastamine, vastutades isiklikult selle kvaliteedi eest. Bioanalüütiku töö on mitmekesine, sõltudes labori spetsiifikast. Bioanalüütik teeb koostööd nii laboritöötajate kui ka teiste valdkondade töötajatega. Ta arendab tööalaseid teadmisi läbi pideva kutsealase arengu. Bioanalüütiku kutsealal on kolm kutset: Esmataseme bioanalüütik, tase 6 on saanud kutsealase ettevalmistuse asumaks tööle tervishoiulaborisse ja tema töö on kvaliteetsete laboriuuringute tegemine, patsientide/klientide juhendamine ja ettevalmistamine laborianalüüsideks, patsiendi turvalisuse tagamine laboris ja analüüside tegemisel, kutsealase koostöö korraldamine teiste spetsialistidega, laboritöö ja selle kvaliteedi arendamine. Bioanalüütik, tase 6 on töökogemusega spetsialist, kes vajadusel juhendab kolleege ja praktikante. Bioanalüütik, tase 7 on töökogemusega spetsialist, kes lisaks tervishoiulabori uuringutele tegeleb labori arendustegevusega, osaleb uute meetodite väljatöötamisel ja katsetamisel ning nõustab ja koolitab tervishoiutöötajaid. A.2.1 Laboriuuringute läbiviimine 1. Patsiendilt uuringumaterjali võtmine. 2. Laboriuuringute tegemine. 3. Tulemuste hindamine. A.2.2 Laboritöö korraldamine ja tegemine 1. Seadmete hooldamine. 2. Seadmetehnilise kirjelduse koostamisel osalemine. 3. Seadmete ettevalmistamine. 4. Reaktiivide ja tarvikute tellimine ja vastuvõtmine. 5. Meekonnatöös osalemine ja kolleegide nõustamine. 6. Koostöö tegemine tervishoiuvaldkonna spetsialistidega. A.2.3 Uute laborimeetodite või -uuringute väljatöötamine ja kohandamine 1. Meetodite ja uuringute väljatöötamisel ja kohandamisel osalemine. 2. Tööjuhendite ja dokumentatsiooni koostamine. 3. Kvaliteedi tagamise süsteemi loomine. 4. Uute meetodite kasutamise õpetamine. 5. Teabematerjalide koostamine. A.2.4 Laboriuuringute kvaliteedi tagamine 1. Kvaliteedisüsteemi dokumentide koostamine. 2. Kvaliteedi kontrollimine. 3. Kvaliteedikontrolli tulemuste analüüsimine. 4. Lahenduste leidmine mittevastavuste ilmnemisel. A.2.5 Tervishoiutöötajate koolitamine ja juhendamine 1. Täiendkoolituste korraldamine ja juhtimine. 2. Juhendamine. A.2.6 Juhtimine 1. Meekonna juhtimine. 2. Arendustegevuse juhtimine. 3. Hankedokumentatsiooni koostamine. 4. Töökeskkonna nõuetele vastavuse tagamine. 5. Värbamisprotsessis osalemine. 6. Koolitusplaani koostamine. 7. Tegevusjuhendite koostamine. Bioanalüütik puutub oma töös kokku bioloogiliste materjalide, keemiliste ainete ja füüsikaliste ohuteguritega. Töö eeldab kaitseriietuse ja isikukaitsevahendite kasutamist. Tööga on seotud nakkus- ja kemikaalioht. Meditsiinilabori seadmed ja tarvikud, arvutid ja infosüsteemid. Pingetaluvus, korrektsus, täpsus, analüüsivõime, koostöövõime, kohusetundlikkus, õpivõime, vastutusvõime. Bioanalüütik on erialase kõrgharidusega, täiendkoolituse läbinud ja praktilise töökogemusega isik. Bioanalüütik. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.5. Kõik tööosad on spetsialiseerumisega seotud ja kompetentse hinnatakse vastavalt valitud spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumine toimub vastavalt bioanalüütika valdkonnale: hematoloogia; kliiniline keemia; tsütoloogia; molekulaardiagnostika; geneetilised analüüsid; histoloogia; voolutsütomeetria; koesobivus; immuunhematoloogia; mikrobioloogia; hematomorfoloogia; immunoloogia. Lisaks on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.6 Juhtimine. Laboriuuringute läbiviimine 7 Laboritöö korraldamine ja tegemine 7 Uute laborimeetodite või -uuringute väljatöötamine ja kohandamine 7 Laboriuuringute kvaliteedi tagamine 7 Tervishoiutöötajate koolitamine ja juhendamine 6 Lisaks on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.6 Juhtimine. Juhtimine 7 Bioanalüütiku kutset läbiv kompetents 6 Projektijuhi assistent, tase 5 Certified Project Management Associat, level 5 5 Nooremprojektijuht, tase 5 (versioon 6) Nooremprojektijuht, tase 5 (versioon 7) Nooremprojektijuht, tase 5 (versioon 8) Projektijuhi assistent, tase 5 (versioon 4) Projektijuht II (versioon 1) Projektijuht II (versioon 2) Projektijuht II (versioon 3) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Projektijuht 9 2018-05-02 2018-05-02 2018-12-31 5 5 3339 Äriteenuste agendid, mujal liigitamata 0413 Juhtimine ja haldus 70 Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine Seletav sõnastik Marika Katarina Arendia Elita von Wolsky Eesti Projektijuhtide Liit Jako Kull Eesti Projektijuhtide Liit Ivar Soone Tallinna Ülikool Kristjan Kangur Elion Ettevõtted AS Arvi Kuura Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž Algis Perens Eesti Konsultantide Assotsiatsioon Liina Freivald Swedbank AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Projektijuhte rakendatakse mitmesugustes organisatsioonides ajutiste protsesside (nii harukordsete kui ka korduvate tegevuste) ning ajutiste organisatsioonide (projektimeeskondade ja -gruppide) juhtimisel. Kõrgematel kutsetasemetel lisandub mitmete projektide koostoime korraldamine ning projektiportfelli koordineerimine ja selle sidustamine alalise organisatsiooni igapäevategevustega. Projektijuhi kutsealal on järgmised kutsetasemed: Projektijuhi assistent, EKR tase 5 (IPMA D) on suuteline rakendama projektijuhtimise teadmisi ja oskusi igat mastaapi projektides. Võib olla suuteline juhtima allprojekti (tööpaketti) või tüüpset, vähekeerukat (väike)projekti. 5. EKR taseme projektijuht on spetsialist, kes on läbinud erialase koolituse ning on valmis osalema projektides meeskonna liikmena. Sellel tasemel ei eeldata projektijuhtimise kogemuse olemasolu. Projektijuhi assistendi teadmised võimaldavad praktikas väiksemaid projekte ka iseseisvalt ellu viia. Projektijuht, EKR tase 6 (IPMA C) omab lisaks projektijuhtimise teadmistele ja oskustele ka piisavat kogemust ning on suuteline juhtima keskmise keerukuse ja mastaabiga projekti või keeruka ja mastaapse projekti allprojekti või projekti programmis. Programmijuht, vanemprojektijuht, EKR tase 6 (IPMA B) on suuteline juhtima keerukat ja mastaapset projekti või programmi ning tegeleb pigem (all)projektide juhtide suunamise ja juhendamise kui projektimeeskonna vahetu juhtimisega. Projektiportfelli juht, projektidirektor, projektijuht, EKR tase 7 (IPMA A) on suuteline juhtima olulist, keerukat ja mastaapset programmi ning koordineerima mitmeid projekte/programme, juhtima projektiportfelli, arendama projektijuhtimist organisatsioonis või juhtima projektipõhist organisatsiooni. Projektijuhi töö koosneb reeglina neljast järjestikusest, projekti etappide (faaside) loogikat järgivast komplekstegevusest – ettevalmistus, plaanimine, teostamine ja lõpetamine (A.2.1 – A.2.4) ning kolmest läbivast komplekstegevusest – hindamine, riskide ja võimaluste haldamine ning kvaliteedijuhtimine (A.2.5 – A.2.7), osas A.2.5 sisalduv järelhindamine väljub projekti ajalistest raamidest. A.2.1 Projekti ettevalmistamine, sh: 1. projekti määratlemine, 2. projekti (idee, ettepaneku) analüüsimine, 3. projekti edukuse kriteeriumite määratlemine. A.2.2 Projekti plaanimine, sh: 1. projekti tegevuste plaanimine, 2. projekti ressursside plaanimine. A.2.3 Projekti teostamine, sh: 1. projekti käivitamine, 2. projekti koordineerimine, 3. muudatuste juhtimine, 4. meeskonna juhtimine, 5. infovahetuse ja aruandluse korraldamine. A.2.4 Projekti lõpetamine, sh: 1. projekti käigu ja tulemuste dokumenteerimine, 2. akumuleeritud oskusteabe (kogemuse) siirdamine, 3. projekti tulemi üleandmine, 4. projekti ressursside (sh inimeste) taasintegreerimine. A.2.5 Projekti hindamine, sh: 1. eelhindamine, 2. vahehindamine, 3. lõpphindamine, 4. järelhindamine. A.2.6 Projekti riskide ja võimaluste haldamine, sh: 1. riskide määratlemine ja hindamine, 2. võimaluste määratlemine ja hindamine, 3. riskide maandamine ja haldamine. A.2.7 Kvaliteedijuhtimine projektides, sh: 1. kvaliteedikriteeriumite määratlemine, 2. kvaliteeditagamise meetmete valimine, 3. kvaliteeditagamise meetmete rakendamine, 4. kvaliteedi hindamine ja parendusmeetmete kavandamine. Kutsestandardi B-osas toodud kompetentsusnõuded on vajalikud kõikide terviklike projektide juhtimisel ja enamikku neist läheb vaja kõikides etappides. Kuna ükski kompetentsi ei ole seotud ainult ühe töö osaga, ei ole kutsestandardis A- ja B-osa numeratsioonid kattuvad. Projektijuhi tööaeg on paindlik ning töötada tuleb mõningatel juhtudel ka puhkepäevadel ja pühade ajal. Valdavalt töötatakse päeval. Töös on tegemist vahelduvate ülesannetega ning töötatakse nii ruumis kui ka välistingimustes. Ülesanded, millega tuleb kokku puutuda on erineva keerukusega, varieerudes väga lihtsatest ülikeerulisteni. Projektijuhi töö eripära seisneb ka selles, et tihti tuleb tal otsuseid vastu võtta ajalise surve all. Projektijuhi töö võib olla liikuva iseloomuga ning eeldada nii riigisiseseid kui ka rahvusvahelisi lähetusi. Projektijuht kasutab oma töö tegemiseks tavaliselt personaal- või sülearvutit, kontoritarkvara ning projektide plaanimise ja juhtimise tarkvara. Valdkonnast olenevalt võib lisaks kasutuses olla ka mingi spetsiifiline tarkvara või töövahend. Edukaks projektijuhina töötamiseks on vajalikud järgmised võimed: • loogiline ja loov mõtlemine • vastutustundlik • kohanemisvõime • stressitaluvus • koostöövõime • õppimisvõime • korrektsus ja täpsus • empaatiavõime • saavutusvajadus Projektijuhtidena töötajad omavad vähemalt keskharidust või kutsekeskharidust. Tüüpilist teed kutsealase ettevalmistuse saamiseks ei ole. Võimalus on õppida nii iseseisvalt, töökohal kui ka mitteformaalsel teel, osaledes mitmesugustel täienduskoolitustel. Vastavasisulised koolitusmoodulid on olemas kutse- ja kõrgkoolides ning õppijatel on võimalik neid läbides omandada esmane kutsealane ettevalmistus. Projektijuht, projektijuhi assistent, (projekti) koordinaator. See kutse moodustub kahekümne kuuest kompetentsist. Kutse taotlemisel on nõutav kõigi kompetentside tõendamine. Kutse kirjeldamisel on aluseks võetud D-tase IPMA (International Project Management Association) rahvusvahelise standardi ICB (International Competence Baseline) versioonis 3.0. Kompetentsid on jaotatud kahte gruppi: 1. Projektijuhtimise meetodid ja tehnikad. 2. Käitumuslikud kompetentsid. Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad: Projektijuhtimise edukuse tagamine ja näitamine. Huvipoolte juhtimine. Projekti nõuete ja eesmärkide juhtimine. Riskide ja võimaluste juhtimine. Kvaliteedijuhtimine. Meeskonnatöö juhtimine. Probleemide lahendamine. Mahu ja tulemite haldamine. Projekti faaside ja aja juhtimine. Ressursside juhtimine. Kulu ja finantseerimise juhtimine. Hangete ja lepingute juhtimine. Muudatuste juhtimine. Kontroll ja aruandlus. Info ja dokumentatsiooni haldamine. Kommunikatsioonijuhtimine. Projekti käivitamine. Projekti lõpetamine. Käitumuslikud kompetentsid: Projekti eestvedamine. Panustamine ja motiveerimine. Tulemustele suunatus ja suunamine. Tõhususe tagamine ja parendamine. Konsulteerimine. Läbirääkimine. Konflikti ja kriisi haldamine. Väärtuste mõistmine. Projektijuhtimise edukuse tagamine ja näitamine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 5 Huvipoolte juhtimine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 5 Projekti nõuete ja eesmärkide juhtimine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 5 Riskide ja võimaluste juhtimine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 5 Kvaliteedijuhtimine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 5 Meeskonnatöö juhtimine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 5 Probleemide lahendamine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 5 Mahu ja tulemite haldamine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 5 Projekti faaside ja aja juhtimine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 5 Ressursside juhtimine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 5 Kulu ja finantseerimise juhtimine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 5 Hangete ja lepingute juhtimine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 5 Muudatuste juhtimine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 5 Kontroll ja aruandlus (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 5 Info ja dokumentatsiooni haldamine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 5 Kommunikatsioonijuhtimine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 5 Projekti käivitamine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 5 Projekti lõpetamine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 5 Eestvedamine (Käitumuslikud kompetentsid) 5 Panustamine ja motiveerimine (Käitumuslikud kompetentsid) 5 Tulemustele suunatus ja suunamine (Käitumuslikud kompetentsid) 5 Tõhususe tagamine ja parendamine (Käitumuslikud kompetentsid) 5 Konsulteerimine (Käitumuslikud kompetentsid) 5 Läbirääkimine (Käitumuslikud kompetentsid) 5 Konflikti ja kriisi haldamine (Käitumuslikud kompetentsid) 5 Väärtuste mõistmine (Käitumuslikud kompetentsid) 5 Projektijuht, tase 6 Certified Project Manager, level 6 5 Projektijuht III (versioon 1) Projektijuht III (versioon 2) Projektijuht III (versioon 3) Projektijuht, tase 6 (versioon 4) Projektijuht, tase 6 (versioon 6) Projektijuht, tase 6 (versioon 7) Projektijuht, tase 6 (versioon 8) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Projektijuht 9 2018-05-02 2018-05-02 2018-12-31 6 6 1219 Äriteenindus- ja haldusjuhid, mujal liigitamata 0413 Juhtimine ja haldus 70 Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine Seletav sõnastik Marika Katarina Arendia Elita von Wolsky Eesti Projektijuhtide Liit Jako Kull Eesti Projektijuhtide Liit Ivar Soone Tallinna Ülikool Kristjan Kangur Elion Ettevõtted AS Arvi Kuura Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž Algis Perens Eesti Konsultantide Assotsiatsioon Liina Freivald Swedbank AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Projektijuhte rakendatakse mitmesugustes organisatsioonides ajutiste protsesside (nii harukordsete kui ka korduvate tegevuste) ning ajutiste organisatsioonide (projektimeeskondade ja -gruppide) juhtimisel. Kõrgematel kutsetasemetel lisandub mitmete projektide koostoime korraldamine ning projektiportfelli koordineerimine ja selle sidustamine alalise organisatsiooni igapäevategevustega. Projektijuhi kutsealal on järgmised kutsetasemed: Projektijuhi assistent, EKR tase 5 (IPMA D) on suuteline rakendama projektijuhtimise teadmisi ja oskusi igat mastaapi projektides. Võib olla suuteline juhtima allprojekti (tööpaketti) või tüüpset, vähekeerukat (väike)projekti. 5. EKR taseme projektijuht on spetsialist, kes on läbinud erialase koolituse ning on valmis osalema projektides meeskonna liikmena. Sellel tasemel ei eeldata projektijuhtimise kogemuse olemasolu. Projektijuhi assistendi teadmised võimaldavad praktikas väiksemaid projekte ka iseseisvalt ellu viia. Projektijuht, EKR tase 6 (IPMA C) omab lisaks projektijuhtimise teadmistele ja oskustele ka piisavat kogemust ning on suuteline juhtima keskmise keerukuse ja mastaabiga projekti või keeruka ja mastaapse projekti allprojekti või projekti programmis. Programmijuht, vanemprojektijuht, EKR tase 6 (IPMA B) on suuteline juhtima keerukat ja mastaapset projekti või programmi ning tegeleb pigem (all)projektide juhtide suunamise ja juhendamise kui projektimeeskonna vahetu juhtimisega. Projektiportfelli juht, projektidirektor, projektijuht, EKR tase 7 (IPMA A) on suuteline juhtima olulist, keerukat ja mastaapset programmi ning koordineerima mitmeid projekte/programme, juhtima projektiportfelli, arendama projektijuhtimist organisatsioonis või juhtima projektipõhist organisatsiooni. Projektijuhi töö koosneb reeglina neljast järjestikusest, projekti etappide (faaside) loogikat järgivast komplekstegevusest – ettevalmistus, plaanimine, teostamine ja lõpetamine (A.2.1 – A.2.4) ning kolmest läbivast komplekstegevusest – hindamine, riskide ja võimaluste haldamine ning kvaliteedijuhtimine (A.2.5 – A.2.7), osas A.2.5 sisalduv järelhindamine väljub projekti ajalistest raamidest. A.2.1 Projekti ettevalmistamine, sh: 1. projekti määratlemine, 2. projekti (idee, ettepaneku) analüüsimine, 3. projekti edukuse kriteeriumite määratlemine. A.2.2 Projekti plaanimine, sh: 1. projekti tegevuste plaanimine, 2. projekti ressursside plaanimine. A.2.3 Projekti teostamine, sh: 1. projekti käivitamine, 2. projekti koordineerimine, 3. muudatuste juhtimine, 4. meeskonna juhtimine, 5. infovahetuse ja aruandluse korraldamine. A.2.4 Projekti lõpetamine, sh: 1. projekti käigu ja tulemuste dokumenteerimine, 2. akumuleeritud oskusteabe (kogemuse) siirdamine, 3. projekti tulemi üleandmine, 4. projekti ressursside (sh inimeste) taasintegreerimine. A.2.5 Projekti hindamine, sh: 1. eelhindamine, 2. vahehindamine, 3. lõpphindamine, 4. järelhindamine. A.2.6 Projekti riskide ja võimaluste haldamine, sh: 1. riskide määratlemine ja hindamine, 2. võimaluste määratlemine ja hindamine, 3. riskide maandamine ja haldamine. A.2.7 Kvaliteedijuhtimine projektides, sh: 1. kvaliteedikriteeriumite määratlemine, 2. kvaliteeditagamise meetmete valimine, 3. kvaliteeditagamise meetmete rakendamine, 4. kvaliteedi hindamine ja parendusmeetmete kavandamine. Kutsestandardi B-osas toodud kompetentsusnõuded on vajalikud kõikide terviklike projektide juhtimisel ja enamikku neist läheb vaja kõikides etappides. Kuna ükski kompetents ei ole seotud ainult ühe töö osaga, ei ole kutsestandardis A- ja B-osa numeratsioonid kattuvad. Projektijuhi tööaeg on paindlik ning töötada tuleb mõningatel juhtudel ka puhkepäevadel ja pühade ajal. Valdavalt töötatakse päeval. Töös on tegemist vahelduvate ülesannetega ning töötatakse nii ruumis kui ka välistingimustes. Ülesanded, millega tuleb kokku puutuda on erineva keerukusega, varieerudes väga lihtsatest ülikeerulisteni. Projektijuhi töö eripära seisneb ka selles, et tihti tuleb tal otsuseid vastu võtta ajalise surve all. Projektijuhi töö võib olla liikuva iseloomuga ning eeldada nii riigisiseseid kui ka rahvusvahelisi lähetusi. Projektijuht kasutab oma töö tegemiseks tavaliselt personaal- või sülearvutit, kontoritarkvara ning projektide plaanimise ja juhtimise tarkvara. Valdkonnast olenevalt võib lisaks kasutuses olla ka mingi spetsiifiline tarkvara või töövahend. Edukaks projektijuhina töötamiseks on vajalikud järgmised võimed: • loogiline ja loov mõtlemine • vastutustundlik • kohanemisvõime • stressitaluvus • koostöövõime • õppimisvõime • korrektsus ja täpsus • empaatiavõime • saavutusvajadus Projektijuhtidena töötajad omavad vähemalt keskharidust või kutsekeskharidust. Tüüpilist teed kutsealase ettevalmistuse saamiseks ei ole. Võimalus on õppida nii iseseisvalt, töökohal kui ka mitteformaalsel teel, osaledes mitmesugustel täienduskoolitustel. Vastavasisulised koolitusmoodulid on olemas kutse- ja kõrgkoolides ning õppijatel on võimalik neid läbides omandada esmane kutsealane ettevalmistus. Projektijuht, (projekti) koordinaator, vanemprojektijuht. See kutse moodustub neljakümnest kompetentsist. Kutse taotlemisel on nõutav kõigi kompetentside tõendamine. Kutse kirjeldamisel on aluseks võetud C-tase IPMA (International Project Management Association) rahvusvahelise standardi ICB (International Competence Baseline) versioonis 3.0. Kompetentsid on jaotatud kolme gruppi: Projektijuhtimise meetodid ja tehnikad. Käitumuslikud kompetentsid. Kontekstuaalsed kompetentsid. Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad: Projektijuhtimise edukuse tagamine ja näitamine. Huvipoolte juhtimine. Projekti nõuete ja eesmärkide juhtimine. Riskide ja võimaluste juhtimine. Kvaliteedijuhtimine. Projekti organisatsiooni loomine. Meeskonnatöö juhtimine. Probleemide lahendamine. Projekti struktuuride loomine. Mahu ja tulemite haldamine. Projekti faaside ja aja juhtimine. Ressursside juhtimine. Kulu ja finantseerimise juhtimine. Hangete ja lepingute juhtimine. Muudatuste juhtimine. Kontroll ja aruandlus. Info ja dokumentatsiooni haldamine. Kommunikatsioonijuhtimine. Projekti käivitamine. Projekti lõpetamine. Käitumuslikud kompetentsid: Projekti eestvedamine. Panustamine ja motiveerimine. Pingete ja väsimuse leevendamine/maandamine. Avatus. Loomingulisus. Tulemustele suunatus ja suunamine. Tõhususe tagamine ja parendamine. Konsulteerimine. Läbirääkimine. Konflikti ja kriisi haldamine. Usalduse loomine. Väärtuste mõistmine. Eetilisuse tagamine. Kontekstuaalsed kompetentsid: Projektiorienteerituse juhtimine. Alalise organisatsiooni seoste haldus projekti kontekstis. Süsteemide, toodete, tehnoloogia juurutamine ja arendamine. Personalijuhtimine. Tervise, turvalisuse, ohutuse ja keskkonnahoiu tagamine. Finantseerimise korraldamine. Õiguslike küsimuste korraldamine. Projektijuhtimise edukuse tagamine ja näitamine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 6 Huvipoolte juhtimine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 6 Projekti nõuete ja eesmärkide juhtimine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 6 Riskide ja võimaluste juhtimine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 6 Kvaliteedijuhtimine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 6 Projekti organisatsiooni loomine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 6 Meeskonnatöö juhtimine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 6 Probleemide lahendamine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 6 Projekti struktuuride loomine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 6 Mahu ja tulemite haldus (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 6 Projekti faaside ja aja juhtimine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 6 Ressurside juhtimine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 6 Kulu ja finantseerimise juhtimine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 6 Hangete ja lepingute juhtimine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 6 Muudatuste juhtimine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 6 Kontroll ja aruandlus (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 6 Info ja dokumentatsiooni haldamine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 6 Kommunikatsiooni juhtimine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 6 Projekti käivitamine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 6 Projekti lõpetamine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 6 Projekti eestvedamine (Käitumuslikud kompetentsid) 6 Panustamine ja motiveerimine (Käitumuslikud kompetentsid) 6 Pingete ja väsimuse leevendamine/maandamine (Käitumuslikud kompetentsid) 6 Avatus (Käitumuslikud kompetentsid) 6 Loovus (Käitumuslikud kompetentsid) 6 Tulemustele suunatus ja suunamine (Käitumuslikud kompetentsid) 6 Tõhususe tagamine ja parendamine (Käitumuslikud kompetentsid) 6 Konsulteerimine (Käitumuslikud kompetentsid) 6 Läbirääkimine (Käitumuslikud kompetentsid) 6 Konflikti ja kriisi haldamine (Käitumuslikud kompetentsid) 6 Usalduse loomine (Käitumuslikud kompetentsid) 6 Väärtuste mõistmine (Käitumuslikud kompetentsid) 6 Eetilisuse tagamine (Käitumuslikud kompetentsid) 6 Projektipõhise keskkonna juhtimine/loomine (Kontekstuaalsed kompetentsid) 6 Alalise organisatsiooni seoste haldus projekti organisatsiooniga (Kontekstuaalsed kompetentsid) 6 Süsteemide, toodete, tehnoloogia juurutamine ja arendamine (Kontekstuaalsed kompetentsid) 6 Personalijuhtimine (Kontekstuaalsed kompetentsid) 6 Tervise, turvalisuse, ohutuse ja keskkonnahoiu tagamine (Kontekstuaalsed kompetentsid) 6 Finantseerimise korraldamine (Kontekstuaalsed kompetentsid) 6 Õiguslike küsimuste korraldamine (Kontekstuaalsed kompetentsid) 6 Vanemprojektijuht, tase 6 Certified Senior Project Manager, level 6 5 Projektijuht IV (versioon 1) Projektijuht IV (versioon 2) Projektijuht IV (versioon 3) Vanemprojektijuht, tase 6 (versioon 4) Vanemprojektijuht, tase 7 (versioon 6) Vanemprojektijuht, tase 7 (versioon 7) Vanemprojektijuht, tase 7 (versioon 8) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Projektijuht 9 2018-05-02 2018-05-02 2018-12-31 6 6 1219 Äriteenindus- ja haldusjuhid, mujal liigitamata 0413 Juhtimine ja haldus 70 Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine Seletav sõnastik Marika Katarina Arendia Elita von Wolsky Eesti Projektijuhtide Liit Jako Kull Eesti Projektijuhtide Liit Ivar Soone Tallinna Ülikool Kristjan Kangur Elion Ettevõtted AS Arvi Kuura Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž Algis Perens Eesti Konsultantide Assotsiatsioon Liina Freivald Swedbank AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Projektijuhte rakendatakse mitmesugustes organisatsioonides ajutiste protsesside (nii harukordsete kui ka korduvate tegevuste) ning ajutiste organisatsioonide (projektimeeskondade ja -gruppide) juhtimisel. Kõrgematel kutsetasemetel lisandub mitmete projektide koostoime korraldamine ning projektiportfelli koordineerimine ja selle sidustamine alalise organisatsiooni igapäevategevustega. Projektijuhi kutsealal on järgmised kutsetasemed: Projektijuhi assistent, EKR tase 5 (IPMA D) on suuteline rakendama projektijuhtimise teadmisi ja oskusi igat mastaapi projektides. Võib olla suuteline juhtima allprojekti (tööpaketti) või tüüpset, vähekeerukat (väike)projekti. 5. EKR taseme projektijuht on spetsialist, kes on läbinud erialase koolituse ning on valmis osalema projektides meeskonna liikmena. Sellel tasemel ei eeldata projektijuhtimise kogemuse olemasolu. Projektijuhi assistendi teadmised võimaldavad praktikas väiksemaid projekte ka iseseisvalt ellu viia. Projektijuht, EKR tase 6 (IPMA C) omab lisaks projektijuhtimise teadmistele ja oskustele ka piisavat kogemust ning on suuteline juhtima keskmise keerukuse ja mastaabiga projekti või keeruka ja mastaapse projekti allprojekti või projekti programmis. Programmijuht, vanemprojektijuht, EKR tase 6 (IPMA B) on suuteline juhtima keerukat ja mastaapset projekti või programmi ning tegeleb pigem (all)projektide juhtide suunamise ja juhendamise kui projektimeeskonna vahetu juhtimisega. Projektiportfelli juht, projektidirektor, projektijuht, EKR tase 7 (IPMA A) on suuteline juhtima olulist, keerukat ja mastaapset programmi ning koordineerima mitmeid projekte/programme, juhtima projektiportfelli, arendama projektijuhtimist organisatsioonis või juhtima projektipõhist organisatsiooni. Projektijuhi töö koosneb reeglina neljast järjestikusest, projekti etappide (faaside) loogikat järgivast komplekstegevusest – ettevalmistus, plaanimine, teostamine ja lõpetamine (A.2.1 – A.2.4) ning kolmest läbivast komplekstegevusest – hindamine, riskide ja võimaluste haldamine ning kvaliteedijuhtimine (A.2.5 – A.2.7), osas A.2.5 sisalduv järelhindamine väljub projekti ajalistest raamidest. A.2.1 Projekti ettevalmistamine, sh: 1. projekti määratlemine, 2. projekti (idee, ettepaneku) analüüsimine, 3. projekti edukuse kriteeriumite määratlemine. A.2.2 Projekti plaanimine, sh: 1. projekti tegevuste plaanimine, 2. projekti ressursside plaanimine. A.2.3 Projekti teostamine, sh: 1. projekti käivitamine, 2. projekti koordineerimine, 3. muudatuste juhtimine, 4. meeskonna juhtimine, 5. infovahetuse ja aruandluse korraldamine. A.2.4 Projekti lõpetamine, sh: 1. projekti käigu ja tulemuste dokumenteerimine, 2. akumuleeritud oskusteabe (kogemuse) siirdamine, 3. projekti tulemi üleandmine, 4. projekti ressursside (sh inimeste) taasintegreerimine. A.2.5 Projekti hindamine, sh: 1. eelhindamine, 2. vahehindamine, 3. lõpphindamine, 4. järelhindamine. A.2.6 Projekti riskide ja võimaluste haldamine, sh: 1. riskide määratlemine ja hindamine, 2. võimaluste määratlemine ja hindamine, 3. riskide maandamine ja haldamine. A.2.7 Kvaliteedijuhtimine projektides, sh: 1. kvaliteedikriteeriumite määratlemine, 2. kvaliteeditagamise meetmete valimine, 3. kvaliteeditagamise meetmete rakendamine, 4. kvaliteedi hindamine ja parendusmeetmete kavandamine. Kutsestandardi B-osas toodud kompetentsusnõuded on vajalikud kõikide terviklike projektide juhtimisel ja enamikku neist läheb vaja kõikides etappides. Kuna ükski kompetents ei ole seotud ainult ühe töö osaga, ei ole kutsestandardis A- ja B-osa numeratsioonid kattuvad. Projektijuhi tööaeg on paindlik ning töötada tuleb mõningatel juhtudel ka puhkepäevadel ja pühade ajal. Valdavalt töötatakse päeval. Töös on tegemist vahelduvate ülesannetega ning töötatakse nii ruumis kui ka välistingimustes. Ülesanded, millega tuleb kokku puutuda on väga erineva keerukusega, varieerudes väga lihtsatest ülikeerulisteni. Projektijuhi töö eripära seisneb ka selles, et väga tihti tuleb tal otsuseid vastu võtta ajalise surve all. Projektijuhi töö võib olla liikuva iseloomuga ning eeldada nii riigisiseseid kui ka rahvusvahelisi lähetusi. Projektijuht kasutab oma töö tegemiseks tavaliselt personaal- või sülearvutit, kontoritarkvara ning projektide plaanimise ja juhtimise tarkvara. Valdkonnast olenevalt võib kasutuses olla kamingi spetsiifiline tarkvara. Edukaks projektijuhina töötamiseks on vajalikud järgmised võimed: • loogiline ja loov mõtlemine • vastutustundlik • kohanemisvõime • stressitaluvus • koostöövõime • õppimisvõime • korrektsus ja täpsus • empaatiavõime • saavutusvajadus Projektijuhtidena töötajad omavad vähemalt keskharidust või kutsekeskharidust. Tüüpilist teed kutsealase ettevalmistuse saamiseks ei ole. Võimalus on õppida nii iseseisvalt, töökohal kui ka mitteformaalsel teel, osaledes mitmesugustel täienduskoolitustel. Vastavasisulised koolitusmoodulid on olemas kutse- ja kõrgkoolides ning õppijatel on võimalik neid läbides omandada esmane kutsealane ettevalmistus. (Projekti) koordinaator, programmijuht, vanemprojektijuht, projektiportfelli juht. See kutse moodustub neljakümne viiest kompetentsist. Kutse taotlemisel on nõutav kõigi kompetentside tõendamine. Kutse kirjeldamisel on aluseks võetud B-tase IPMA (International Project Management Association) rahvusvahelise standardi ICB (International Competence Baseline) versioonis 3.0. Kompetentsid on jaotatud kolme gruppi: Projektijuhtimise meetodid ja tehnikad. Käitumuslikud kompetentsid. Kontekstuaalsed kompetentsid. Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad: Projektijuhtimise edukuse tagamine ja näitamine. Huvipoolte juhtimine. Projekti nõuete ja eesmärkide juhtimine. Riskide ja võimaluste juhtimine. Kvaliteedijuhtimine. Projekti organisatsiooni loomine. Meeskonnatöö juhtimine. Probleemide lahendamine. Projekti struktuuride loomine. Mahu ja tulemite haldus. Projekti faaside ja aja juhtimine. Ressursside juhtmine. Kulu ja finantseerimise juhtimine. Hangete ja lepingute juhtimine. Muudatuste juhtimine. Kontroll ja aruandlus. Info ja dokumentatsiooni haldamine. Kommunikatsioonijuhtimine. Projekti käivitamine. Projekti lõpetamine. Käitumuslikud kompetentsid: Projekti eestvedamine. Panustamine ja motiveerimine. Enesekontroll. Enesekindlus. Pingete ja väsimuse leevendamine/maandamine. Avatus. Loovus. Tulemustele suunatus ja suunamine. Tõhususe tagamine ja parendamine. Konsulteerimine. Läbirääkimised. Konflikti ja kriisi haldamine. Usalduse loomine. Väärtuste mõistmine. Eetilisuse tagamine. Kontekstuaalsed kompetentsid: Projektipõhise keskkonna juhtimine/loomine. Programmipõhine juhtimine. Portfelli juhtimine. Alalise organisatsiooni seoste haldus projekti kontekstis. Ärinõuete juhtimine. Süsteemide, toodete, tehnoloogia juurutamine ja arendamine. Personalijuhtimine. Tervise, turvalisuse, ohutuse ja keskkonnahoiu tagamine. Finantseerimise korraldamine. Õiguslike küsimuste korraldamine. Projektijuhtimise edukuse tagamine ja näitamine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 6 Huvipoolte juhtimine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 6 Projekti nõuete ja eesmärkide juhtimine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 6 Riskide ja võimaluste juhtimine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 6 Kvaliteedijuhtimine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 6 Projekti organisatsiooni loomine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 6 Meeskonnatöö juhtimine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 6 Probleemide lahendamine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 6 Projekti struktuuride loomine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 6 Mahu ja tulemite haldus (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 6 Projekti faaside ja aja juhtimine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 6 Ressursside juhtimine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 6 Kulu ja finantseerimise juhtimine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 6 Hangete ja lepingute juhtimine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 6 Muudatuste juhtimine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 6 Kontroll ja aruandlus (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 6 Info ja dokumentatsiooni haldamine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 6 Kommunikatsioonijuhtimine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 6 Projekti käivitamine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 6 Projekti lõpetamine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 6 Projekti eestvedamine (Käitumuslikud kompetentsid) 6 Panustamine ja motiveerimine (Käitumuslikud kompetentsid) 6 Enesekontroll (Käitumuslikud kompetentsid) 6 Enesekindlus (Käitumuslikud kompetentsid) 6 Pingete ja väsimuse leevendamine/maandamine (Käitumuslikud kompetentsid) 6 Avatus (Käitumuslikud kompetentsid) 6 Loovus (Käitumuslikud kompetentsid) 6 Tulemustele suunatus ja suunamine (Käitumuslikud kompetentsid) 6 Tõhususe tagamine ja parendamine (Käitumuslikud kompetentsid) 6 Konsulteerimine (Käitumuslikud kompetentsid) 6 Läbirääkimine (Käitumuslikud kompetentsid) 6 Konflikti ja kriisi haldamine (Käitumuslikud kompetentsid) 6 Usalduse loomine (Käitumuslikud kompetentsid) 6 Väärtuste mõistmine (Käitumuslikud kompetentsid) 6 Eetilisuse tagamine (Käitumuslikud kompetentsid) 6 Projektipõhise keskkonna juhtimine/loomine (Kontekstuaalsed kompetentsid) 6 Programmipõhine juhtimine (Kontekstuaalsed kompetentsid) 6 Portfelli juhtimine (Kontekstuaalsed kompetentsid) 6 Alalise organisatsiooni seoste haldus projekti organisatsiooniga (Kontekstuaalsed kompetentsid) 6 Ärinõuete juhtimine (Kontekstuaalsed kompetentsid) 6 Süsteemide, toodete, tehnoloogia juurutamine ja arendamine (Kontekstuaalsed kompetentsid) 6 Personalijuhtimine (Kontekstuaalsed kompetentsid) 6 Tervise, turvalisuse, ohutuse ja keskkonnahoiu tagamine (Kontekstuaalsed kompetentsid) 6 Finantseerimise korraldamine (Kontekstuaalsed kompetentsid) 6 Õiguslike küsimuste korraldamine (Kontekstuaalsed kompetentsid) 6 Projektiportfelli juht, tase 7 Certified Projects Director, level 7 6 Projektijuht V (versioon 1) Projektijuht V (versioon 2) Projektijuht V (versioon 3) Projektijuht, tase 7 (versioon 4) Projektiportfelli juht, tase 7 (versioon 5) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Projektijuht 9 2018-05-02 2018-05-02 2018-12-31 7 7 1219 Äriteenindus- ja haldusjuhid, mujal liigitamata 0413 Juhtimine ja haldus 70 Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine Seletav sõnastik Marika Katarina Arendia Elita von Wolsky Eesti Projektijuhtide Liit Jako Kull Eesti Projektijuhtide Liit Ivar Soone Tallinna Ülikool Kristjan Kangur Elion Ettevõtted AS Arvi Kuura Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž Algis Perens Eesti Konsultantide Assotsiatsioon Liina Freivald Swedbank AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Projektijuhte rakendatakse mitmesugustes organisatsioonides ajutiste protsesside (nii harukordsete kui ka korduvate tegevuste) ning ajutiste organisatsioonide (projektimeeskondade ja -gruppide) juhtimisel. Kõrgematel kutsetasemetel lisandub mitmete projektide koostoime korraldamine ning projektiportfelli koordineerimine ja selle sidustamine alalise organisatsiooni igapäevategevustega. Projektijuhi kutsealal on järgmised kutsetasemed: Projektijuhi assistent, EKR tase 5 (IPMA D) on suuteline rakendama projektijuhtimise teadmisi ja oskusi igat mastaapi projektides. Võib olla suuteline juhtima allprojekti (tööpaketti) või tüüpset, vähekeerukat (väike)projekti. 5. EKR taseme projektijuht on spetsialist, kes on läbinud erialase koolituse ning on valmis osalema projektides meeskonna liikmena. Sellel tasemel ei eeldata projektijuhtimise kogemuse olemasolu. Projektijuhi assistendi teadmised võimaldavad praktikas väiksemaid projekte ka iseseisvalt ellu viia. Projektijuht, EKR tase 6 (IPMA C) omab lisaks projektijuhtimise teadmistele ja oskustele ka piisavat kogemust ning on suuteline juhtima keskmise keerukuse ja mastaabiga projekti või keeruka ja mastaapse projekti allprojekti või projekti programmis. Programmijuht, vanemprojektijuht, EKR tase 6 (IPMA B) on suuteline juhtima keerukat ja mastaapset projekti või programmi ning tegeleb pigem (all)projektide juhtide suunamise ja juhendamise kui projektimeeskonna vahetu juhtimisega. Projektiportfelli juht, projektidirektor, projektijuht, EKR tase 7 (IPMA A) on suuteline juhtima olulist, keerukat ja mastaapset programmi ning koordineerima mitmeid projekte/programme, juhtima projektiportfelli, arendama projektijuhtimist organisatsioonis või juhtima projektipõhist organisatsiooni. Projektijuhi töö koosneb reeglina neljast järjestikusest, projekti etappide (faaside) loogikat järgivast komplekstegevusest – ettevalmistus, plaanimine, teostamine ja lõpetamine (A.2.1 – A.2.4) ning kolmest läbivast komplekstegevusest – hindamine, riskide ja võimaluste haldamine ning kvaliteedijuhtimine (A.2.5 – A.2.7), osas A.2.5 sisalduv järelhindamine väljub projekti ajalistest raamidest. A.2.1 Projekti ettevalmistamine, sh: 1. projekti määratlemine, 2. projekti (idee, ettepaneku) analüüsimine, 3. projekti edukuse kriteeriumite määratlemine. A.2.2 Projekti plaanimine, sh: 1. projekti tegevuste plaanimine, 2. projekti ressursside plaanimine. A.2.3 Projekti teostamine, sh: 1. projekti käivitamine, 2. projekti koordineerimine, 3. muudatuste juhtimine, 4. meeskonna juhtimine, 5. infovahetuse ja aruandluse korraldamine. A.2.4 Projekti lõpetamine, sh: 1. projekti käigu ja tulemuste dokumenteerimine, 2. akumuleeritud oskusteabe (kogemuse) siirdamine, 3. projekti tulemi üleandmine, 4. projekti ressursside (sh inimeste) taasintegreerimine. A.2.5 Projekti hindamine, sh: 1. eelhindamine, 2. vahehindamine, 3. lõpphindamine, 4. järelhindamine. A.2.6 Projekti riskide ja võimaluste haldamine, sh: 1. riskide määratlemine ja hindamine, 2. võimaluste määratlemine ja hindamine, 3. riskide maandamine ja haldamine. A.2.7 Kvaliteedijuhtimine projektides, sh: 1. kvaliteedikriteeriumite määratlemine, 2. kvaliteeditagamise meetmete valimine, 3. kvaliteeditagamise meetmete rakendamine, 4. kvaliteedi hindamine ja parendusmeetmete kavandamine. Kutsestandardi B-osas toodud kompetentsusnõuded on vajalikud kõikide terviklike projektide juhtimisel ja enamikku neist läheb vaja kõikides etappides. Kuna ükski kompetents ei ole seotud ainult ühe töö osaga, ei ole kutsestandardi A- ja B-osa numeratsioonid kattuvad. Projektijuhi tööaeg on paindlik ning töötada tuleb mõningatel juhtudel ka puhkepäevadel ja pühade ajal. Valdavalt töötatakse päeval. Töös on tegemist vahelduvate ülesannetega ning töötatakse nii ruumis kui ka välistingimustes. Ülesanded, millega tuleb kokku puutuda on väga erineva keerukusega, varieerudes väga lihtsatest ülikeerulisteni. Projektijuhi töö eripära seisneb ka selles, et väga tihti tuleb tal otsuseid vastu võtta ajalise surve all. Projektijuhi töö võib olla liikuva iseloomuga ning eeldada nii riigisiseseid kui ka rahvusvahelisi lähetusi. Projektijuht kasutab oma töö tegemiseks tavaliselt personaal- või sülearvutit, kontoritarkvara ning projektide plaanimise ja juhtimise tarkvara. Valdkonnast olenevalt võib kasutuses olla kamingi spetsiifiline tarkvara. Edukaks projektijuhina töötamiseks on vajalikud järgmised võimed: • loogiline ja loov mõtlemine • vastutustundlik • kohanemisvõime • stressitaluvus • koostöövõime • õppimisvõime • korrektsus ja täpsus • empaatiavõime • saavutusvajadus Projektijuhtidena töötajad omavad vähemalt keskharidust või kutsekeskharidust. Tüüpilist teed kutsealase ettevalmistuse saamiseks ei ole. Võimalus on õppida nii iseseisvalt, töökohal kui ka mitteformaalsel teel, osaledes mitmesugustel täienduskoolitustel. Vastavasisulised koolitusmoodulid on olemas kutse- ja kõrgkoolides ning õppijatel on võimalik neid läbides omandada esmane kutsealane ettevalmistus. (Projekti) koordinaator, programmijuht, vanemprojektijuht, projektiportfelli juht. See kutse moodustub neljakümne kuuest kompetentsist. Kutse taotlemisel on nõutav kõigi kompetentside tõendamine. Kutse kirjeldamisel on aluseks võetud A-tase IPMA (International Project Management Association) rahvusvahelise standardi ICB (International Competence Baseline) versioonis 3.0. Kompetentsid on jaotatud kolme gruppi: Projektijuhtimise meetodid ja tehnikad. Käitumuslikud kompetentsid. Kontekstuaalsed kompetentsid. Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad: Projektijuhtimise edukuse tagamine ja näitamine. Huvipoolte juhtimine. Projekti nõuete ja eesmärkide haldamine. Riskide ja võimaluste haldamine. Kvaliteedijuhtimine. Projekti organisatsiooni loomine. Meeskonnatöö juhtimine. Probleemide lahendamine. Projekti struktuuride haldamine. Mahu ja tulemite haldamine. Projekti protsesside juhtimine. Ressursside haldamine. Kulu ja finantseerimise haldamine. Hangete ja lepingute haldamine. Muudatuste haldamine. Kontroll ja aruandlus. Info ja dokumentatsiooni haldamine. Kommunikatsioonitegevuse haldamine. Projekti käivitamine. Projekti lõpetamine. Käitumuslikud kompetentsid: Projekti eestvedamine. Kaasamine ja motiveerimine. Enesekontroll. Enesekindlus. Pingete ja väsimuse leevendamine/maandamine. Avatus. Loovus. Tulemustele suunatus ja suunamine. Tõhususe tagamine ja parendamine. Konsulteerimine. Läbirääkimised. Konflikti ja kriisi haldamine. Usalduse loomine. Väärtushinnangutest aru saamine ja nendega arvestamine. Eetilisuse tagamine. Kontekstuaalsed kompetentsid: Projektiorienteerituse juhtimine. Programmiorientatsiooni juhtimine. Portfelli-orientatsiooni juhtimine. Projektide, programmide ja portfellide rakendamine. Alalise organisatsiooni seoste haldus projekti kontekstis. Ärinõuete haldus. Süsteemide, toodete, tehnoloogia juurutamine ja arendamine. Personalijuhtimine. Tervise, turvalisuse, ohutuse ja keskkonnahoiu tagamine. Finantseerimise korraldamine. Õiguslike küsimuste korraldamine. Projektijuhtimise edukuse tagamine ja näitamine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 7 Huvipoolte juhtimine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 7 Projekti nõuete ja eesmärkide haldamine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 7 Riskide ja võimaluste haldamine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 7 Kvaliteedijuhtimine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 7 Projekti organisatsiooni loomine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 7 Meeskonnatöö juhtimine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 7 Probleemide lahendamine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 7 Projekti struktuuride haldamine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 7 Mahu ja tulemite haldamine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 7 Projekti protsessi juhtimine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 7 Ressursside haldamine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 7 Kulu ja finantseerimise haldamine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 7 Hangete ja lepingute haldamine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 7 Muudatuste haldamine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 7 Kontroll ja aruandlus (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 7 Info ja dokumentatsiooni haldamine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 7 Kommunikatsioonitegevuse haldamine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 7 Projekti käivitamine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 7 Projekti lõpetamine (Projektijuhtimislikud meetodid ja tehnikad) 7 Projekti eestvedamine (Käitumuslikud kompetentsid) 7 Kaasamine ja motiveerimine (Käitumuslikud kompetentsid) 7 Enesekontroll (Käitumuslikud kompetentsid) 7 Enesekindlus (Käitumuslikud kompetentsid) 7 Pingete ja väsimuse leevendamine ning maandamine (Käitumuslikud kompetentsid) 7 Avatus (Käitumuslikud kompetentsid) 7 Loovus (Käitumuslikud kompetentsid) 7 Tulemustele suunatus ja suunamine (Käitumuslikud kompetentsid) 7 Tõhususe tagamine ja parendamine (Käitumuslikud kompetentsid) 7 Konsulteerimine (Käitumuslikud kompetentsid) 7 Läbirääkimine (Käitumuslikud kompetentsid) 7 Konflikti ja kriisi haldamine (Käitumuslikud kompetentsid) 7 Usalduse loomine (Käitumuslikud kompetentsid) 7 Väärtushinnangutest aru saamine ja nendega arvestamine (Käitumuslikud kompetentsid) 7 Eetilisuse tagamine (Käitumuslikud kompetentsid) 7 Projektipõhise keskkonna juhtimine/loomine (Kontekstuaalsed kompetentsid) 7 Programmi juhtimine (Kontekstuaalsed kompetentsid) 7 Portfelli juhtimine (Kontekstuaalsed kompetentsid) 7 Projektide, programmide ja portfellide rakendamine (Kontekstuaalsed kompetentsid) 7 Alalise organisatsiooni seoste haldus projekti kontekstis (Kontekstuaalsed kompetentsid) 7 Ärinõuete haldus (Kontekstuaalsed kompetentsid) 7 Süsteemide, toodete, tehnoloogia juurutamine ja arendamine (Kontekstuaalsed kompetentsid) 7 Personalijuhtimine (Kontekstuaalsed kompetentsid) 7 Tervise, turvalisuse, ohutuse ja keskkonnahoiu tagamine (Kontekstuaalsed kompetentsid) 7 Finantseerimise korraldamine (Kontekstuaalsed kompetentsid) 7 Õiguslike küsimuste korraldamine (Kontekstuaalsed kompetentsid) 7 Fotograaf, tase 4 Professional Photographer, level 4 5 Fotograaf II (versioon 1) Fotograaf II (versioon 2) Fotograaf II (versioon 3) Fotograaf, tase 4 (versioon 4) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kunst, fotograafia ja disain Fotograaf 11 2018-04-25 2018-04-25 2023-04-24 4 4 3431 Fotograafid 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Digioskused Jarek Jõepera Estonianphoto Kaupo Kikkas Eestifoto Stuudio Elina Malleus Tallinna Polütehnikum Urmas Ääro Eesti Fotograafide Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Fotograafi töö põhiülesanne on jäädvustada sündmusi ja olukordi. Tihti tuleb tal selleks ise valgust ja sobilikke olukordi kujundada või luua. Fotograafil peab olema hea kompositsiooni- ja värvitaju ning ta peab valdama erialaseid teadmisi. Tänapäeval on fotograafi lahutamatu töövahend tavapärase fototehnika kõrval arvuti, erialaprogrammide tundmine ja võime nendega töötada. Fotograaf, tase 4 täidab enamlevinuid fotograafi tööülesandeid. Ta on praktiseerinud juhendaja käe all või omab vähest fotograafi töökogemust. 4. taseme fotograaf töötab iseseisvalt tavapärastes olukordades, ta valdab tööprotsessi, alates planeerimisest kuni töö üleandmiseni. Lisaks fotograaf, tase 4-le tegutseb kutsealal ka: fotograaf, tase 5, kes täidab mitmekülgseid fotograafi tööülesandeid. Valdab tööprotsessi, alates planeerimisest kuni töö üleandmiseni. Tavapäraselt keskendub valitud fotovaldkonnale, tundes seda süvitsi. fotograaf, tase 6, kes on oma ala tunnustatud meister, arendab valdkonda ja on arvamusliider. Tavapäraselt keskendub ta valitud fotovaldkonnale, tundes valdkonda süvitsi, on võimeline töötama suures meeskonnas ja rahvusvaheliste klientidega, suudab olla protsessi loovjuht. A.2.1 Professionaalne enesearendamine, portfoolio loomine 1. Fotograafia žanrite valdamine. 2. Portfoolio loomine. 3. Professionaalne enesearendamine. A.2.2 Töövoo analüüsimine ja kooskõlastamine 1. Lähteülesande analüüsimine ja hinnapakkumise koostamine. 2. Idee arendamine ja võtte kavandamine. 3. Lõplik kooskõlastamine tellijaga. A.2.3 Fotografeerimine 1. Võtte tehniline eeltöö. 2. Fototehnika ja valguse käsitlemine võttel, töö kompositsiooniga. 3. Töö pildistatavatega. A.2.4 Võttejärgne töö 1. Failihaldus. 2. Pilditöötlus. 3. Töö üleandmine ja tagasiside kogumine. A.2.5 Ettevõtlus 1. Ettevõtte tegevuse korraldamine. 2. Reklaamimine, turundus ja müük. Fotograafi tööaeg ja -keskkond on varieeruvad, sõltudes nt tellija soovidest, võtte eripärast, ilmastikust jms. Töötatakse ka nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. Fotograafi töövahendid on võttetehnika, valgustehnika, pilditöötluseks vajalik arvutitehnika ja -programmid. Fotograafi töös on olulised ruumi-, värvi- ja kujunditaju, empaatiavõime, otsustusvõime, analüüsivõime, vastutustunne, püsivus- ja rutiinitaluvus, koostöövalmidus, täpsus, tehniline vaist. Fotograaf, tase 4 on keskharidusega, kutseoskused on omandatud kutseõppeasutuses või töö käigus. Fotograaf. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Professionaalne enesearendamine, portfoolio loomine 4 Töövoo analüüsimine ja kooskõlastamine 4 Fotografeerimine 4 Võttejärgne töö 4 Ettevõtlus 4 Fotograaf, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Fotograaf, tase 5 Professional Photographer, level 5 5 Fotograaf III (versioon 1) Fotograaf III (versioon 2) Fotograaf III (versioon 3) Fotograaf, tase 5 (versioon 4) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kunst, fotograafia ja disain Fotograaf 11 2018-04-25 2018-04-25 2023-04-24 5 5 3431 Fotograafid 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Digioskused Jarek Jõepera Estonianphoto Kaupo Kikkas Eestifoto Stuudio Elina Malleus Tallinna Polütehnikum Urmas Ääro Eesti Fotograafide Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Fotograafi töö põhiülesanne on jäädvustada sündmusi ja olukordi. Tihti tuleb tal selleks ise valgust ja sobilikke olukordi kujundada või luua. Fotograafil peab olema hea kompositsiooni- ja värvitaju ning ta peab valdama erialaseid teadmisi. Tänapäeval on fotograafi lahutamatu töövahend tavapärase fototehnika kõrval arvuti, erialaprogrammide tundmine ja võime nendega töötada. Fotograaf, tase 5 täidab mitmekülgseid fotograafi tööülesandeid. Valdab tööprotsessi, alates planeerimisest kuni töö üleandmiseni. Tavapäraselt keskendub valitud fotovaldkonnale, tundes valdkonda süvitsi (nt portree- ja grupifoto, tootefoto ja fotolavastus, pressifoto, sündmusfoto, arhitektuurifoto). Ta on võimeline töötama suures meeskonnas (vajadusel seda juhtima) ja rahvusvaheliste klientidega, suudab olla protsessi loovjuht, pakkudes kliendile terviklahendusi ideest kuni lõpplahenduseni. Lisaks fotograaf, tase 5-le tegutseb kutsealal ka: fotograaf, tase 4, kes täidab enamlevinuid fotograafi tööülesandeid, ta valdab tööprotsessi, alates planeerimisest kuni töö üleandmiseni. fotograaf, tase 6, kes on oma ala tunnustatud meister, arendab valdkonda ja on arvamusliider. Tavapäraselt keskendub ta valitud fotovaldkonnale, tundes valdkonda süvitsi, on võimeline töötama suures meeskonnas ja rahvusvaheliste klientidega, suudab olla protsessi loovjuht. A.2.1 Professionaalne enesearendamine, portfoolio loomine 1. Fotograafia žanrite valdamine. 2. Portfoolio loomine. 3. Professionaalne enesearendamine. A.2.2 Töövoo analüüsimine ja kooskõlastamine 1. Lähteülesande analüüsimine ja hinnapakkumise koostamine. 2. Idee arendamine ja võtte kavandamine. 3. Lõplik kooskõlastamine tellijaga. A.2.3 Fotografeerimine 1. Võtte tehniline eeltöö. 2. Töö koordineerimine võttel. 3. Fototehnika ja valguse käsitlemine võttel, töö kompositsiooniga. 4. Töö pildistatavatega. A.2.4 Võttejärgne töö 1. Failihaldus. 2. Pilditöötlus. 3. Töö üleandmine ja tagasiside kogumine. A.2.5 Ettevõtlus 1. Ettevõtte tegevuse korraldamine. 2. Reklaamimine, turundus ja müük. 3. Toote ja/või teenuse arendus. Fotograafi tööaeg ja -keskkond on varieeruvad, sõltudes nt tellija soovidest, võtte eripärast, ilmastikust jms. Töötatakse ka nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. Fotograafi töövahendid on võttetehnika, valgustehnika, pilditöötluseks vajalik arvutitehnika ja -programmid. Fotograafi töös on olulised ruumi-, värvi- ja kujunditaju, empaatiavõime, otsustusvõime, analüüsivõime, vastutustunne, püsivus- ja rutiinitaluvus, koostöövalmidus, täpsus, tehniline vaist. Fotograaf, tase 5 on keskharidusega ning tal on kompetentside kujunemiseks vajalik töökogemus. Fotograaf. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Professionaalne enesearendamine, portfoolio loomine 5 Töövoo analüüsimine ja kooskõlastamine 5 Fotografeerimine 5 Võttejärgne töö 5 Ettevõtlus 5 Fotograaf, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Fotograaf, tase 6 Professional Photographer, level 6 5 Fotograaf IV (versioon 1) Fotograaf IV (versioon 2) Fotograaf IV (versioon 3) Fotograaf, tase 6 (versioon 4) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kunst, fotograafia ja disain Fotograaf 11 2018-04-25 2018-04-25 2023-04-24 6 6 3431 Fotograafid 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Digioskused Jarek Jõepera Estonianphoto Kaupo Kikkas Eestifoto Stuudio Elina Malleus Tallinna Polütehnikum Urmas Ääro Eesti Fotograafide Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Fotograafi töö põhiülesanne on jäädvustada sündmusi ja olukordi. Tihti tuleb tal selleks ise valgust ja sobilikke olukordi kujundada või luua. Fotograafil peab olema hea kompositsiooni- ja värvitaju ning ta peab valdama erialaseid teadmisi. Tänapäeval on fotograafi lahutamatu töövahend tavapärase fototehnika kõrval arvuti, erialaprogrammide tundmine ja võime nendega töötada. Fotograaf, tase 6 täidab mitmekülgseid fotograafi tööülesandeid. Tal on pikaajaline fotograafi töökogemus ja ta on oma eriala juhendaja. Ta valdab tööprotsessi alates planeerimisest kuni töö üleandmiseni ning tegutseb edukalt ka keerukates olukordades. 6. taseme fotograaf on võimeline töötama suures meeskonnas ja rahvusvaheliste klientidega, suudab olla protsessi loovjuht, pakkudes kliendile terviklahendusi alates ideest kuni lõpplahenduseni ning vastutab töö tulemuse eest. Tavapäraselt keskendub ta valitud fotovaldkonnale, tundes valdkonda süvitsi (nt portree- ja grupifoto, tootefoto ja fotolavastus, pressifoto, sündmusfoto, arhitektuurifoto). Ta on oma ala tunnustatud meister, osaleb edukalt näitustel/fotokonkurssidel, peab loenguid/ettekandeid või avaldab erialakirjutisi valdkonna ajakirjades, ajalehtedes, portaalides, blogides jne. Lisaks fotograaf, tase 6-le tegutseb kutsealal ka: fotograaf, tase 4, kes täidab enamlevinuid fotograafi tööülesandeid, ta valdab tööprotsessi, alates planeerimisest kuni töö üleandmiseni. fotograaf, tase 5, kes täidab mitmekülgseid fotograafi tööülesandeid. Valdab tööprotsessi, alates planeerimisest kuni töö üleandmiseni. Tavapäraselt keskendub valitud fotovaldkonnale, tundes seda süvitsi. A.2.1 Professionaalne enesearendamine, portfoolio loomine 1. Fotograafia žanrite valdamine. 2. Portfoolio loomine. 3. Professionaalne enesearendamine. 4. Valdkonna arendamine. 5. Juhendamine. A.2.2 Töövoo analüüsimine ja kooskõlastamine 1. Lähteülesande analüüsimine ja hinnapakkumise koostamine. 2. Idee arendamine ja võtte kavandamine. 3. Lõplik kooskõlastamine tellijaga. A.2.3 Fotografeerimine 1. Võtte tehniline eeltöö. 2. Töö koordineerimine võttel. 3. Fototehnika ja valguse käsitlemine võttel, töö kompositsiooniga. 4. Töö pildistatavatega. A.2.4 Võttejärgne töö 1. Failihaldus. 2. Pilditöötlus. 3. Töö üleandmine ja tagasiside kogumine. A.2.5 Ettevõtlus 1. Ettevõtte tegevuse korraldamine. 2. Reklaamimine, turundus ja müük. 3. Toote ja/või teenuse arendus. Fotograafi tööaeg ja -keskkond on varieeruvad, sõltudes nt tellija soovidest, võtte eripärast, ilmastikust jms. Töötatakse ka nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. Fotograafi töövahendid on võttetehnika, valgustehnika, pilditöötluseks vajalik arvutitehnika ja -programmid. Fotograafi töös on olulised ruumi-, värvi- ja kujunditaju, empaatiavõime, otsustusvõime, analüüsivõime, vastutustunne, püsivus- ja rutiinitaluvus, koostöövalmidus, täpsus, tehniline vaist. Fotograaf, tase 6 on kesk- või kõrgharidusega ning tal on kompetentside kujunemiseks vajalik töökogemus. Fotograaf. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Professionaalne enesearendamine, portfoolio loomine 6 Töövoo analüüsimine ja kooskõlastamine 5 Fotografeerimine 5 Võttejärgne töö 5 Ettevõtlus 6 Fotograaf, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Ehitusjuht, tase 6 Construction Site Manager, EstQF Level 6 9 Ehitusjuht III (versioon 1) Ehitusjuht III (versioon 2) Ehitusjuht III (versioon 3) Ehitusjuht III (versioon 4) Ehitusjuht III (versioon 5) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 10) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 11) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 12) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 13) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 6) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 7) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 8) Fassaaditööde tegemine Hoonesisese või selle juurde kuuluva veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitamise omanikujärelevalve tegemine Hoonesisese või selle juurde kuuluva veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamine Jahutussüsteemide ehitamine Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitamine Küttesüsteemide ehitamine Lammutustööde tegemine Omanikujärelevalve tegemine sisekliima tagamise süsteemide ehitamise valdkonnas Puitkonstruktsioonide ehitamine Sisekliima tagamise süsteemide ehitamine Teraskonstruktsioonide ehitamine Ventilatsioonisüsteemide ehitamine Ühisveevärgi või kanalisatsiooni ehitamine Üldehituslik ehitamine Üldehitusliku ehitamise omanikujärelevalve tegemine Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Ehitusjuht 12 2018-04-03 2018-04-03 2019-02-12 6 6 3123 Ehituse töödejuhatajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 41 Hoonete ehitus Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Enn Tammaru Tallinna Tehnikakõrgkool Meelis Kann AS Nordecon Enno Põder Merko Ehitus Eesti AS Ago Rehand OÜ Viljandi Õhumeister Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. 6. taseme ehitusjuht töötab ehitustööde korraldajana ja vastutava spetsialistina ehitusobjektidel. Ehitusjuhina tegutsedes on lisaks ehitusalastele teadmistele ja oskustele oluline juhtimisoskus. Ehitusjuht on vastutav objekti tehnilise ja majandusliku tegevuse eest ning vajadusel ka tööohutuse eest objektil. Ta juhib ehitustöid, korraldab koosolekuid (alltöövõtjate, hankijate, tellijate, projekteerijatega) ja kontrollib, kas tööd on tehtud vastavalt projektdokumentatsioonile ja ehitusnormidele. Ehitusjuht, tase 6 kutse on spetsialiseerumispõhine ning annab õiguse juhtida ehitustegevust ainult järgnevalt kirjeldatud piirangute ulatuses. 1. Üldehituslik ehitamine 1) Maapinnast kuni 45 m kõrguste ja 8 m sügavuste hoonete ja nende konstruktsioonide ehitamine, lammutamine ja fassaaditööde tegemine arvestades järgmisi sillete piiranguid: a) monoliitsed betoonkonstruktsioonid kuni 18 m; b) monteeritavad betoonkonstruktsioonid kuni 25 m; c) kivikonstruktsioonid; d) teraskonstruktsioonid kuni 36 m; e) puitkonstruktsioonid kuni 18 m. f) komposiitkonstruktsioonid 2) Kuni teise geotehnilise kategooriaga¹ ehitiste ehitamine. 3) Mitte üldises kasutuses olevate krundisiseste teede-platside ja transpordirajatiste ehitamine mittekeerukates ehitusgeoloogilistes tingimustes. 2. Hoone sisekliima tagamise süsteemide ehitamine Hoone sisekliima tagamise süsteeme võib ehitada 1) Elamutele (kood 11000²) 2) Kuni 45 m kõrgustele ilma erinõueteta hoonetele (mitteelamud²) köetava pinnaga kuni 10 000 m², välja arvatud: a) kõrgendatud sisekliima nõuetega hooned või ruumid (õhu puhtus, temperatuur, müra, niiskus), nt muuseumid, haiglad, puhasruumid b) tootmishooned, millel on erinõuded sisekliimale c) kõrghooned d) veekeskused, ujulad e) uurimis- ja teaduslaborid f) tunnelid ja allmaarajatised g) kõrgendatud tuleohuga hooned 3. Hoonesisese või selle juurde kuuluva veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamine Hoonesisesed veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemid ja sinna juurde kuuluvad kinnistusisesed torustikud ja seadmed kuni liitumispunktini (sh omapuhastid, kinnistu pumplad ja puurkaev-pumplad, mille projektikohane tootlikkus on alla 10 m³/ ööpäevas ühe kinnisasja või kuni 50 inimese vajaduseks) järgmiste piirangutega: 1) Elamud (kood 11000²) 2) Kuni 8-korruselised ja brutopinnaga kuni 10 000 m² hooned (mitteelamud²), mis a) ei ole kõrgendatud riskiga ehitised b) erinõueteta tootmishooned c) erinõueteta ühistranspordijaamad – sõlmed, transpordi hooldejaamad (ülevaatus, remont jms) d) muud hooned, mis ei kuulu järgnevasse loetelusse: - kõrghooned - veekeskused ja ujulad - uurimis- ja teaduslaborid - tunnelid ja allmaarajatised 4. Ühisveevärgi või kanalisatsiooni ehitamine Kutse võimaldab teostada töid järgmise suuruse ja võimsusega objektidel: 1) Ühisveevärgi süsteemid, millega on liitunud kuni 250 elamukinnistut 2) Ühiskanalisatsiooni süsteemid, millega on liitunud kuni 250 elamukinnistut ning mis ei asu nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega alal 3) Reoveepuhastid koormusega 5000 ie ning mis ei asu nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega alal 4) Veetöötlusjaamad tootlikkusega kuni 2500 m³/d 5. Omanikujärelevalve tegemine Kutse võimaldab teha omanikujärelevalvet üldehitusliku ehitamise, sisekliima tagamise süsteemide ehitamise ja hoonesisese või selle juurde kuuluva veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemi ning selle juurde kuuluvate kinnistusiseste torustike ja seadmete ehitamisele kuni liitumispunktini järgmistel objektidel: 1) Elamud (koodid 11100 ja 11210)² 2) Tagajärgede klassi CC1 (EVS-EN 1990:2002+NA:2002 järgi) liigituvad hooned ________________________________ ¹ EVS-EN 1997-1:2006 liigituse järgi. ² Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 51 (02.06.2015) „Ehituse kasutamise otstarvete loetelu“ A.2.1 Ehituspakkumuse koostamine 1. Hankedokumentatsiooni läbitöötamine 2. Materjalide, seadmete ja alltöövõtutööde hinnapakkumiste küsimine 3. Ehitustööde ajagraafiku koostamine 4. Ehitustööde omahinna arvutamine 5. Ehitustööde üld- ja isikustatud kulude määratlemine ja kalkulatsiooni koostamine 6. Ehitustööde finantsplaani koostamine 7. Pakkumuse koostamine ja esitamine A.2.2 Ehitamise ettevalmistamine ja kavandamine 1. Ehitustöövõtulepingu sõlmimine 2. Hangete ja ehitustööde ajagraafiku koostamine 3. Projekti organisatsiooniskeemi määratlemine 4. Alltöövõtu- ja allhankelepingute ettevalmistamine ja sõlmimine 5. Tööprojekti tellimine 6. Ehituseks vajalike lubade hankimine 7. Ehitusplatsi organiseerimise skeemi koostamine A.2.3 Ressursside juhtimine 1. Materjalikulu planeerimine 2. Töömahu ja tööaja arvestamine 3. Ehitusmehhanismide ja transpordivahendite töö planeerimine 4. Ehitusobjekti üldkulude planeerimine 5. Tegelike ehituskulude võrdlemine finantsplaaniga A.2.4 Ehitustööde juhtimine, korraldamine ja koordineerimine ehitusplatsil kooskõlas tööde tegemise ajagraafikuga 1. Vajaliku projektdokumentatsiooni ohjamine 2. Ehituslike mõõtmete mahamärkimine ja kõrgusmärkide ülekandmine 3. Töökoosolekute juhtimine 4. Ehitustööde nõuetekohane dokumenteerimine 5. Lisa- ja muudatustööde kooskõlastamine ja korraldamine A.2.5 Ohutu töö korraldamine ehitustöödel 1. Ehitusobjektidel olevate põhiliste ohuallikate äratundmine ja määratlemine 2. Töötervishoiu- ja tööohutusnõuete täitmise tagamine 3. Ehitusplatsi korrashoiu ja keskkonnaohutuse tagamine 4. Tegutsemine hädaolukorras (tööõnnetus, avarii, tulekahju, konstruktsiooni lagunemine vm) A.2.6 Kvaliteedi tagamine ehitustöödel 1. Kontrolltegevuste planeerimine ehitustööde kvaliteedi tagamiseks 2. Ehitustööde kvaliteedinõuetele vastavuse kontrollimine 3. Kaetavate tööde ja ehitise osade ülevaatuse korraldamine A.2.7 Ehitustööde üleandmine ja ehitise kasutusele võtmine 1. Ehitise üleandmise- ja vastuvõtmise kavandamine ja juhtimine 2. Ehitise täitedokumentatsiooni komplekteerimine 3. Ehitustööde, sh tehnosüsteemide lõppülevaatuse korraldamine 4. Ehitise haldajale vajalike kasutuskoolituste korraldamine 5. Garantiiperioodi toimingute korraldamine A.2.8 Energiatõhus ehitamine A.2.9 Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitamine 1. Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2. Ehitustööde kvaliteedi tagamine 3. Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitamisega seotud tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine A.2.10 Puitkonstruktsioonide ehitamine 1. Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2. Ehitustööde kvaliteedi tagamine 3. Puitkonstruktsioonide ehitamisega seotud tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine A.2.11 Teraskonstruktsioonide ehitamine 1. Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2. Ehitustööde kvaliteedi tagamine 3. Teraskonstruktsioonide ehitamisega seotud tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine A.2.12 Lammutustööde tegemine 1. Lammutatava objekti riskianalüüsi koostamine 2. Lammutustööde tegemine tehnoloogiast lähtuvalt 3. Lammutustöödega tegemisega seotud tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine A.2.13 Fassaaditööde tegemine 1. Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2. Ehitustööde kvaliteedi tagamine 3. Fassaadide ehitamisega seotud tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine A.2.14 Küttesüsteemide ehitamine 1. Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2. Ehitustööde kvaliteedi tagamine 3. Küttesüsteemide ehitamisega seotud tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine A.2.15 Jahutussüsteemide ehitamine 1. Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2. Ehitustööde kvaliteedi tagamine 3. Jahutussüsteemide ehitamisega seotud tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine A.2.16 Ventilatsioonisüsteemide ehitamine 1. Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2. Ehitustööde kvaliteedi tagamine 3. Ventilatsioonisüsteemide ehitamisega seotud tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine A.2.17 Hoonesisese või selle juurde kuuluva veevarustuse või kanalisatsioonisüsteemi ehitamine 1. Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2. Ehitustööde kvaliteedi tagamine 3. Hoonesisese või selle juurde kuuluva veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamisega seotud tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine A.2.18 Ühisveevärgi või kanalisatsiooni ehitamine 1. Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2. Ehitustööde kvaliteedi tagamine 3. Ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamisega seotud tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine A.2.19 Omanikujärelevalve tegemine üldehitusliku ehitamise valdkonnas 1. Järelevalve programmi koostamine 2. Ehitusprojekti terviklikkuse kontrollimine 3. Ehitise mahamärkimisega seotud geodeetiliste tööde kontrollimine 4. Reaalsete vundeerimistingimuste kontrollimine 5. Ehitustegevuse vastavuse kontrollimine 6. Ehitamise tehniliste dokumentide nõuetekohase ja õigeaegse täitmise kontrollimine 7. Kaetavate tööde kontrollimine 8. Ehitustööde akteerimine 9. Ehitise üleandmise-vastuvõtmise protsessis osalemine 10. Keskkonnaohutuse nõuete täitmise kontrollimine 11. Tööohutusnõuete järgimise kontrollimine A.2.20 Omanikujärelevalve tegemine sisekliima tagamise süsteemide ehitamise valdkonnas 1. Järelevalve programmi koostamine 2. Ehitusprojekti terviklikkuse kontrollimine 3. Ehitise mahamärkimisega seotud geodeetiliste tööde kontrollimine 4. Ehitustegevuse vastavuse kontrollimine 5. Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide ehitamise tehniliste dokumentide nõuetekohase ja õigeaegse täitmise kontrollimine 6. Kaetavate tööde kontrollimine 7. Ehitustööde akteerimine 8. Ehitise üleandmise-vastuvõtmise protsessis osalemine 9. Keskkonnaohutuse nõuete täitmise kontrollimine 10. Tööohutusnõuete järgimise kontrollimine A.2.21 Omanikujärelevalve tegemine hoonesisese või selle juurde kuuluva veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide ehitamise valdkonnas 1. Järelevalve programmi koostamine 2. Ehitusprojekti terviklikkuse kontrollimine 3. Ehitise mahamärkimisega seotud geodeetiliste tööde kontrollimine 4. Ehitustegevuse vastavuse kontrollimine 5. Veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitamise tehniliste dokumentide nõuetekohase ja õigeaegse täitmise kontrollimine 6. Kaetavate tööde kontrollimine 7. Ehitustööde akteerimine 8. Ehitise üleandmise-vastuvõtmise protsessis osalemine 9. Keskkonnaohutuse nõuete täitmise kontrollimine 10. Tööohutusnõuete järgimise kontrollimine Ehitusjuhi põhitööd tehakse ehitusobjektil ja kontoris. Tööaeg on paindlik – üldjuhul töötatakse viiel päeval nädalas, kuid vajadusel tuleb töötada ka nädalavahetusel. Töö rütm võib sõltuvalt ehitustehnoloogilistest vajadusest, hooajalisusest või tööde ajagraafikust olla intensiivne, töötada tuleb sõltuvalt ehitusobjektist suurtel kõrgustel või süvendis. Töökeskkond ehitusobjektil on seotud kõrgendatud riskidega, mistõttu ehitusjuht peab järgima keskkonna-, tööohutuse- ja töötervishoiunõudeid. Ehitusjuht kasutab oma töös kontoritehnikat (arvutid, kommunikatsiooniseadmed jne) ja nõuetekohasuse esmaseks tõendamiseks vastavat mõõtetehnikat. Ehitusjuht peab suutma langetada otsuseid iseseisvalt, juhtima meeskonda ja töötama meeskonnas. Tal peab olema kõrge pingetaluvus, hea suhtlemisoskus ja võime ennast kehtestada. Tööks on vajalikud ka analüüsivõime, algatusvõime ja nii suuline kui kirjalik eneseväljendusoskus. Ehitusjuht peab olema kohusetundlik ja korrektne. 6. taseme ehitusjuhina töötavad inimesed, kellel on ehitusalane või muu tehniline kõrgharidus või ehitustehniline keskeriharidus (TEMT), läbitud täiendkoolitus(ed) ja olemas kutse eeldustele vastav praktiline töökogemus. Objektijuht, projektijuht Ehitusseadustik Ehitusjuht, tase 6 kutsestandard koosneb kaheksast kohustuslikust (B.2.1 – B.2.8), neljateistkümnest spetsialiseerumisega seotud (B.2.9 – B.2.21) ja kuuest ehitusjuhi kutset läbivast (B.2.22 – B.2.27) kompetentsist. Ehitusjuhi kutse on spetsialiseerumispõhine. Valida saab kuue spetsialiseerumise vahel. Üldehitusliku ehitamise, sisekliima tagamise süsteemide ehitamise ja omanikujärelevalve tegevuse spetsialiseerumiste sees on võimalik taotleda kutset ka kitsamal tegevusalal / tegevusaladel. Kutse taotleja peab vastavalt soovitud spetsialiseerumisele tõendama järgmised kompetentsid: 1) Spetsialiseerumine üldehituslikule ehitamisele: a) tervikspetsialiseerumine üldehituslikule ehitamisele – kohustuslikud B.2.1 - B.2.8, läbivad B.2.22 - B.2.27 ja erialaspetsiifilised B.2.9 - B.2.13; b) kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitamise tegevusalal – kohustuslikud B.2.1 - B.2.8, läbivad B.2.22 - B.2.27 ning kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitamine B.2.9; c) puitkonstruktsioonide ehitamise tegevusalal – kohustuslikud B.2.1 - B.2.8, läbivad B.2.22 - B.2.27 ning puitkonstruktsioonide ehitamine B.2.10; d) teraskonstruktsioonide ehitamise tegevusalal – kohustuslikud B.2.1 - B.2.8, läbivad B.2.22 - B.2.27 ning teraskonstruktsioonide ehitamine B.2.11; e) lammutustööde tegemise tegevusalal – kohustuslikud B.2.1 - B.2.8, läbivad B.2.22 - B.2.27 ning lammutustööde tegemine B.2.12; f) fasaaditööde tegemise tegevusala – kohustuslikud B.2.1 - B.2.8, läbivad B.2.22 - B.2.27 ning fassaaditööde tegemine B.2.13; 2) Spetsialiseerumine sisekliima tagamise süsteemide ehitamisele: a) tervikspetsialiseerumine sisekliima tagamise süsteemide ehitamisele – kohustuslikud B.2.1 - B.2.8, läbivad B.2.22 - B.2.27 ja erialaspetsiifilised B.2.14 - B.2.16; b) küttesüsteemide ehitamise tegevusalal – kohustuslikud B.2.1 - B.2.8, läbivad B.2.22 - B.2.27 ja kütteseadmete ehitamine B.2.14; c) jahutussüsteemide ehitamise tegevusalal – kohustuslikud B.2.1 - B.2.8, läbivad B.2.22 - B.2.28 ja jahutusseadmete ehitamine B.2.15; d) ventilatsioonisüsteemide ehitamise tegevusalal – kohustuslikud B.2.1 - B.2.8, läbivad B.2.22 - B.2.27 ja ventilatsiooniseadmete ehitamine B.2.16; 3) Spetsialiseerumine hoonesisese või selle juurde kuuluva veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamisele: kohustuslikud B.2.1 - B.2.8, läbivad B.2.22 - B.2.27 ja spetsialiseerumisega samanimeline B.2.17; 4) Spetsialiseerumine ühisveevärgi või kanalisatsiooni ehitamisele: kohustuslikud B.2.1 - B.2.8, läbivad B.2.22 - B.2.27 ja spetsialiseerumisega samanimeline B.2.18; 5) Spetsialiseerumine omanikujärelevalve tegevusele: a) Omanikujärelevalve tegemine üldehitusliku ehitamise valdkonnas – kõik kohustuslikud B.2.1 - B.2.8, läbivad B.2.22 - B.2.27 ja spetsialiseerumisega samanimeline B.2.19; b) Omanikujärelevalve tegemine sisekliima tagamise süsteemide ehitamise valdkonnas – kõik kohustuslikud B.2.1 - B.2.8, läbivad B.2.22 - B.2.27 ja spetsialiseerumisega samanimeline B.2.20; c) Omanikujärelevalve tegemine hoonesisese või selle juurde kuuluva veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide ehitamise valdkonnas – kõik kohustuslikud B.2.1 - B.2.8, läbivad B.2.22 - B.2.27 ja spetsialiseerumisega samanimeline B.2.21. Ehituspakkumuse koostamine 6 Ehitamise ettevalmistamine ja kavandamine 6 Ressursside juhtimine 6 Ehitustööde juhtimine, korraldamine ja koordineerimine ehitusplatsil kooskõlas tööde tegemise ajagraafikuga 6 Ohutu töö korraldamine ehitustöödel 6 Kvaliteedi tagamine ehitustöödel 6 Ehitustööde üleandmine ja ehitise kasutusele võtmine 6 Energiatõhus ehitamine 5 Kutse-eetika põhimõtete järgimine 6 Meeskonnatöös osalemine 6 Enesearendamine ja elukestva õppe protsessis osalemine 6 Keskkonnasäästlike tööpõhimõtete järgimine 6 Keelteoskus 6 Arvuti kasutamise oskused ja üldine digipädevus 6 Dekoraator-butafoor, tase 6 Scenic artist, level 6 7 Dekoraator IV (versioon 1) Dekoraator IV (versioon 2) Dekoraator IV (versioon 3) Dekoraator IV (versioon 4) Dekoraator IV (versioon 6) Dekoraator-butafoor, tase 6 (versioon 5) Dekoraator-butafoor, tase 6 (versioon 8) Butafoor, tase 6 Dekoraator, tase 6 Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Dekoraator 11 2018-04-25 2018-04-25 2023-04-18 6 6 3432 Sisekujundajad ja dekoraatorid 0213 Kujutav kunst ja kunstiteadus 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Keelte oskustasemete kirjeldused Digioskused Andres Bergström Eesti Draamateater Terje Kiho Teater Vanemuine Eve Komissarov Ugala Teater, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia Liina Laigu Rahvusooper Estonia Rein Neimar Tallinna Linnateater, Eesti Teatriliit Külli Root Rahvusooper Estonia Liina Unt Endla Teater Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Dekoraator-butafoor, tase 6 teostab kujundusi vastavalt oma töökohale (nt etendusasutus, televisioon, muuseum, reklaamibüroo): teeb teatri,- filmi- ja telelavastuste kujundusi, valmistab muuseumite, kaubandusettevõtete jt tellimustele vastavalt kujunduselemente. Dekoraator-butafoor, tase 6 viib ellu kunstniku nägemust, kasutades sealjuures erialaseid tehnilisi teadmisi ja käsitööoskust. Kujunduselemendi keerukusest lähtuvalt kaasatakse lisaks dekoraator-butafoorile dekoratsioonide valmistamise protsessi teiste erialade spetsialiste (nt puidu- ning metallitöö spetsialiste, õmblejaid jt). Dekoraator-butafoor, tase 6 tegutseb vastavalt juhistele ning võib tööülesannete täitmisel vajada juhendamist. Töö iseloomust tulenevalt on võimalik spetsialiseeruda kas butafooriks või dekoraatoriks: dekoraator, tase 6 valmistab ja maalib kujunduselemente, butafoor, tase 6 valmistab mahulisi kujunduselemente. Kutsealal on ka kutse dekoraator-butafoor, tase 7, kes lisaks eelloetletule juhib tööprotsesse, pakub uusi lahendusi ja juhendab kolleege. A.2.1 Töö planeerimine 1. Maketi, kavandite ja tööjooniste lugemine. 2. Materjalide valimine. 3. Tööde järjekorra ja tööaja planeerimine. A.2.2 Kujunduselementide valmistamine 1. Kujunduselemendi ja selle osade proportsioonide määratlemine, materjali mõõtmine, vajadusel joonise kandmine mõõtkavasse. 2. Kujunduselemendi kohandamine. Butafooria A.2.3 Mahuliste elementide valmistamine ja viimistlemine 1. Mahuliste elementide valmistamine. 2. Mahuliste elementide viimistlemine. Dekoratsioonimaalimine A.2.4 Kujunduselementide maalimine 1. Pindade, raamide katmine erinevate materjalidega, pehmete dekoratsioonipindade ettevalmistamine. 2. Pindade töötlemine. Vastavalt kokkuleppele tööandajaga võib töö aeg olla paindlik või fikseeritud. Dekoraator-butafoor töötab valdavalt siseruumis. Vastavalt tööülesande iseloomule võib esineda sundasendis töötamist. Võimalik on kokkupuude tervistkahjustavate (sh allergiat tekitavate) faktoritega, nt kemikaalid, toksilised ained, tolm, müra, vibratsioon. Kunstitarbed (pliiatsid, pintslid, värvid, jm), mõõteriistad (joonlaud, mõõtkava joonlaud jm), lõikeriistad (käärid, saed, noad jm), ehitus- (liimid, kipsid, vahud jm) ja muud materjalid (kangad, paberid, kiled jms), mehaanilised ja elektrilised seadmed jms. Dekoraator-butafoori töös on olulised analüüsi- ja õppimisvõime, püsivus, loovus, orienteeritus tulemusele, paindlikkus, pingetaluvus, täpsus ja vastutustunne. Üldjuhul on dekoraator-butafoor, tase 6 kunstialase ettevalmistusega. Kutsealane kompetentsus on omandatud õppeasutuses või töö käigus. Dekoraator-butafoor, dekoraator, butafoor, maalija. Kutse dekoraator-butafoor, tase 6 taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Spetsialiseerumisel butafoor, tase 6 kutsele tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 - B.2.3 ja B.2.5 (läbiv kompetents). Spetsialiseerumisel dekoraator, tase 6 kutsele tuleb tõendada kompetentsid B.2.1, B.2.2, B.2.4 ja B.2.5 (läbiv kompetents). Töö planeerimine 6 Kujunduselementide valmistamine 6 Spetsialiseerumisel butafoor, tase 6 kutsele tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 - B.2.3 ja B.2.5 (läbiv kompetents). Spetsialiseerumisel dekoraator, tase 6 kutsele tuleb tõendada kompetentsid B.2.1, B.2.2, B.2.4 ja B.2.5 (läbiv kompetents). Dekoraator-butafoor, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Dekoraator-butafoor, tase 7 Scenic artist, level 7 7 Dekoraator-butafoor, tase 7 (versioon 8) Dekoraator-kunstnik V (versioon 1) Dekoraator-kunstnik V (versioon 2) Dekoraator-kunstnik V (versioon 3) Dekoraator-kunstnik V (versioon 4) Dekoraator-kunstnik V (versioon 6) Kunstnik-dekoraator, tase 7 (versioon 5) Butafoor, tase 7 Dekoraator, tase 7 Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Dekoraator 11 2018-04-25 2018-04-25 2023-04-18 7 7 3432 Sisekujundajad ja dekoraatorid 0213 Kujutav kunst ja kunstiteadus 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Keelte oskustasemete kirjeldused Digioskused Andres Bergström Eesti Draamateater Terje Kiho Teater Vanemuine Eve Komissarov Ugala Teater, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia Liina Laigu Rahvusooper Estonia Rein Neimar Tallinna Linnateater, Eesti Teatriliit Külli Root Rahvusooper Estonia Liina Unt Endla Teater Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Dekoraator-butafoor, tase 7 teostab kujundusi vastavalt oma töökohale (nt etendusasutus, televisioon, muuseum, reklaamibüroo): teeb teatri,- filmi- ja telelavastuste kujundusi, valmistab muuseumite, kaubandusettevõtete jt tellimustele vastavalt kujunduselemente. Dekoraator-butafoor, tase 7 viib ellu kunstniku nägemust, kasutades sealjuures erialaseid tehnilisi teadmisi ja käsitööoskust. Kujunduselemendi keerukusest lähtuvalt kaasatakse lisaks dekoraator-butafoorile dekoratsioonide valmistamise protsessi teiste erialade spetsialiste (nt puidu- ning metallitöö spetsialiste, õmblejaid jt). Dekoraator-butafoor, tase 7 juhib tööprotsesse, pakub uusi lahendusi ja juhendab kolleege. Töö iseloomust tulenevalt on võimalik spetsialiseeruda kas butafooriks või dekoraatoriks: dekoraator, tase 7 valmistab ja maalib kujunduselemente, butafoor, tase 7 valmistab mahulisi kujunduselemente. Kutsealal on ka kutse dekoraator-butafoor, tase 6, kes tegutseb vastavalt juhistele ning võib tööülesannete täitmisel vajada juhendamist. A.2.1 Töö planeerimine 1. Maketi, kavandite ja tööjooniste lugemine. 2. Tööjooniste koostamine. 3. Materjalide valimine. 4. Tööde järjekorra ja tööaja planeerimine. A.2.2 Kujunduselementide valmistamine 1. Kujunduselemendi ja selle osade proportsioonide määratlemine, materjali mõõtmine, vajadusel joonise kandmine mõõtkavasse. 2. Kujunduselemendi kohandamine ja täiustamine. A.2.3 Juhtimine ja juhendamine 1. Töörühma juhtimine. 2. Ressursside kasutamine. 3. Juhendamine. Butafooria A.2.4 Mahuliste elementide valmistamine ja viimistlemine 1. Mahuliste elementide valmistamine. 2. Mahuliste elementide viimistlemine. Dekoratsioonimaalimine A.2.5 Kujunduselementide maalimine 1. Pindade, raamide katmine erinevate materjalidega, pehmete dekoratsioonipindade ettevalmistamine. 2. Pindade töötlemine. Vastavalt kokkuleppele tööandajaga võib töö aeg olla paindlik või fikseeritud. Dekoraator-butafoor töötab valdavalt siseruumis. Vastavalt tööülesande iseloomule võib esineda sundasendis töötamist. Võimalik on kokkupuude tervistkahjustavate (sh allergiat tekitavate) faktoritega, nt kemikaalid, toksilised ained, tolm, müra, vibratsioon. Kunstitarbed (pliiatsid, pintslid, värvid, jm), mõõteriistad (joonlaud, mõõtkava joonlaud jm), lõikeriistad (käärid, saed, noad jm), ehitus- (liimid, kipsid, vahud jm) ja muud materjalid (kangad, paberid, kiled jms), mehaanilised ja elektrilised seadmed jms. Dekoraator-butafoori töös on olulised analüüsi- ja õppimisvõime, püsivus, loovus, orienteeritus tulemusele, paindlikkus, pingetaluvus, täpsus ja vastutustunne. Üldjuhul on dekoraator-butafoor, tase 7 kunstialase ettevalmistusega ning tal on kompetentsuse kujunemiseks vajalik töökogemus. Dekoraator-butafoor, vanemdekoraator, vanembutafoor, maalija, kunstnik-butafoor, kunstnik-dekoraator. Kutse dekoraator-butafoor, tase 7 taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Spetsialiseerumisel butafoor, tase 7 kutsele tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 - B.2.4 ja B.2.6 (läbiv kompetents). Spetsialiseerumisel dekoraator, tase 6 kutsele tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 - B.2.3, B.2.5 ja B.2.6 (läbiv kompetents). Töö planeerimine 7 Kujunduselementide valmistamine 7 Juhtimine ja juhendamine 7 Spetsialiseerumisel butafoor, tase 7 kutsele tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 - B.2.4 ja B.2.6 (läbiv kompetents). Spetsialiseerumisel dekoraator, tase 6 kutsele tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 - B.2.3, B.2.5 ja B.2.6 (läbiv kompetents). Dekoraator-butafoor, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Loomamassöör, tase 5 Animal Massage Therapist, level 5 1 Loomamassöör, tase 5 (versioon 2) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Veterinaaria Loomamassöör 11 2018-11-22 2018-11-22 2023-04-10 5 5 5164 Lemmikloomade hooldajad 1019 Isikuteenindus, mujal liigitamata 96 Muu teenindus Digipädevuste enesehindamise skaala Mai-Liis Pille Eesti Massööride Liit Martin Ilves Eesti Massaaži- ja Teraapiakool Ene Sikk Vabatahtlik Reservpäästerühm, Eesti Otsingukoerte Klubi Aleksandr Semjonov Eesti Maaülikool Ruudu Remmelgas Eesti Maaülikooli Loomakliinik Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Loomamassöör töötab iseseisvalt olukordades, mida saab tavaliselt ette näha, aga mis võivad ka muutuda. Ta korraldab oma tegevust ja kohandab seda vastavalt olukorrale ning vastutab oma tööülesannete täitmise eest. Loomamassööri töö on kassile, koerale ja hobusele massaaži tegemine vastavalt püstitatud eesmärgile ja looma seisundile. Tema peamisteks ülesanneteks on massaažiga looma organite ja organsüsteemide talitluse toetamine, postoperatiivse taastumise kiirendamine ning traumade, tugiliikumisaparaadi ülekoormusseisundite ning stressist tingitud tervisekahjustuste ennetamine. Loomamassöör teeb koostööd looma hooldaja, loomaarsti, loomafüsioterapeudi ja teiste spetsialistidega. Ta töötab loomakliinikus, loomakasvatusettevõttes ja – rajatises, teenistus-, abi- ja teraapiakoerte juures jne. A.2.1 Ettevalmistused loomamassaažiks 1. Töökoha ettevalmistamine. 2. Kontakti loomine. 3. Looma seisundi hindamine. 4. Massaaži kava koostamine. A.2.2 Massaaži tegemine ja edasise tegevuse kavandamine 1. Loomale üld-, lümfi-, punkt-, vistseraal-, või reflektoorse massaaži tegemine. 2. Massaaži tulemuste hindamine. 3. Looma hooldaja juhendamine Loomamassööri töökeskkond peab olema ergonoomiline, valgustatud ja õhutatud. Vajadusel töötab välitingimustes, öösiti, puhkepäevadel ning riiklikel pühadel. Loomamassööri töö eripäraks on vältimatu kehaline kontakt loomaga ning massaaž võib esile kutsuda looma ettearvamatut käitumist. Loomamassööri töö võib olla vaimselt ja emotsionaalselt pingeline. Peamisteks ohtudeks võivad olla loomade poolt põhjustatud traumad, töötraumad või erinevate bioloogiliste faktorite poolt tekitatud tervisekahjustused. Loomamassöör kasutab massaaži tegemisel loomahoolduslauda või sobivat matti, puhastusvahendeid jms, ida- ja läänemeditsiinis kasutatavaid massaaživahendeid. Loomamassööri töö eeldab motoorset võimekust, analüüsivõimet ning teenindusvalmidust. Loomamassöör on empaatiavõimeline, usaldusväärne, koostöövõimeline, kohanemisvõimeline, hea pingetaluvusega ja loomasõbralik. Tavaliselt on loomamassöör keskharidusega erialase koolituse läbinud isik. Loomamassöör. Loomamassöör, tase 5 kutse koosneb kahest kohustuslikust (B.2.1 - B.2.2) ja läbivast kompetentsist B.2.3. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Ettevalmistused loomamassaažiks 5 Massaaži tegemine ja edasise tegevuse kavandamine 5 Loomamassöör, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Toiduainetöötleja, tase 4 Processor of food products, level 4 1 Toidutöötleja, tase 4 (versioon 2) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Toiduainetöötleja 10 2018-04-17 2018-04-17 2023-04-16 4 4 7511 Lihatöötlejad, kalakäitlejad jms töölised 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Mõistete selgitused Sirje Potisepp Eesti Toiduainetööstuse Liit Inga Roos Liviko AS Eve Klettenberg Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Katrin Kleemann AS Põltsamaa Felix Eda Lobjakas AS Põltsamaa Felix Andero Paalvelt AS Linnamäe Lihatööstus Kristi Kadak Veterinaar- ja Toiduamet Kristjan Kiivit Eesti Kalatootjate Keskühistu Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Toiduainetöötleja, tase 4 on oskustöötaja, kes töötab aedviljatöötlejana, kalakäitlejana, jookide valmistajana, piimatöötlejana või lihatöötlejana. Ta töötab iseseisvalt olukordades, mida saab tavaliselt ette näha, aga mis võivad muutuda ja vajadusel juhendab kaastöötajaid oma pädevuse piires. Toiduainetöötleja põhitegevuseks on toidu, sh joogi valmistamine koos kaasnevate tegevustega. Toidutöötleja võib töötada nii meeskonnas kui individuaalselt. A.2.1 Töökoha ettevalmistamine ja korrashoid 1. Tööülesannete täpsustamine. 2. Töökoha nõuetele vastavuse hindamine. 3. Seadmete töökorras oleku kontrollimine. A.2.2 Toor-ja abimaterjali käitlemine 1. Toormaterjali vastuvõtmine. 2. Toorme ja abimaterjali kvaliteedi kontrollimine. 3. Toormaterjali sorteerimine. 4. Toormaterjali ladustamine ning abimaterjali ettevalmistamine. A.2.3 Toote valmistamine 1. Toormaterjali valimine ja ettevalmistamine. 2. Retsepti järgi toote valmistamine. 3. Toote pakkimine ja markeerimine. 4. Toote ladustamine. A.2.4 Tehnoloogiliste seadmete käsitsemine 1. Seadmete seadistamine. 2. Töötamine seadmega. 3. Seadmete seiskamine. 4. Seadme puhastamine ja korrastamine. Töö on vahelduva iseloomuga, võib toimuda mitmes vahetuses (sh öine vahetus), ka puhkepäevadel ja riiklikel pühadel. Töötaja peab arvestama toiduainetööstuses spetsiifiliste tingimustega (töö hügieenitsoonis, niiskus, vahelduv temperatuur, erinevad lõhnad, seadmetest tingitud müra ja vibratsioon, jm). Töökeskkonnas võib kokku puutuda erinevate kemikaalidega ning allergiat põhjustavate materjalidega. Töö võib olla rutiinne, sundasendis ja füüsiliselt raske. Toiduainetööstuses kasutatavad seadmed, tööprotsessiks vajalikud väikevahendid, kaasaegsed infotehnoloogilised vahendid, isikukaitsevahendid. Töö eeldab otsustusvõimet, süsteemset mõtlemist, eneseväljendusoskust, pinge- ja rutiinitaluvus, täpsust, kohuse- ja vastutustunnet, valmidust meeskonnatööks. 4. taseme toiduainetöötlejaks saab õppida kutseõppeasutuses, kursustel või töökohal. Toiduainetöötleja, seadmeoperaator, vahetusevanem, laborant, protsessioperaator. Kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 - B.2.4 ja läbiva kompetentsi B.2.5 tõendamine. Töökoha ettevalmistamine ja korrashoid 4 Toor-ja abimaterjali käitlemine 4 Toote valmistamine 4 Tehnoloogiliste seadmete käsitsemine 4 Toiduainetöötleja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Nooremaednik, tase 3 Gardener’s assistant, level 3 8 Aednik I (versioon 1) Aednik I (versioon 2) Aednik I (versioon 3) Aednik I (versioon 4) Aednik I (versioon 6) Nooremaednik, tase 3 (versioon 10) Nooremaednik, tase 3 (versioon 11) Nooremaednik, tase 3 (versioon 5) Nooremaednik, tase 3 (versioon 7) Nooremaednik, tase 3 (versioon 9) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Aednik 10 2018-04-17 2018-04-17 2020-11-26 3 3 6113 Aednikud, puukooli töötajad ja istikukasvatajad 0812 Aiandus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Taimmaterjali nimekiri Ain Järve Kadrioru Park Katrin Uurman Räpina Aianduskool Kristiina Laurson LilledEst OÜ Madis Kahu Sagro AS Mihkel Saar Hansaplant OÜ Raimond Strastin Eesti Aiandusliit Tiina Matsulevitš SA Innove Tiit Juhani Plantex AS (Juhani Puukool) Ulve Pärn TPJ Inseneribüroo Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Aianduse kutsealal on neli kutset: abiaednik, tase 2; nooremaednik, tase 3; aednik, tase 4 ja meisteraednik, tase 5. 3. taseme nooremaednik on oskustöötaja, kes mõistab põhilisi tööalaseid fakte ja põhimõtteid nii tava- kui mahetootmises. Ta täidab juhendamisel põhilisi tööülesandeid kõikides aianduse valdkondades – köögiviljanduses, puuviljanduses, puukoolis, lillekasvatuses jm. Nooremaednik kasutab aiatöödeks sobivaid töövahendeid ja töövõtteid, tegutsedes plaanipäraselt, säästlikult ja tulemuslikult. Tema põhilisteks tööülesanneteks on külvi- ja istutuspinna ettevalmistamine ning külvamine ja istutamine, hooldamine; saagi/toodangu koristamine, säilitamine ja müügiks ettevalmistamine. Nooremaednik töötab üldjuhul muutumatus olukorras, etteantud juhiste järgi ning osaleb tulemuslikult meeskonnatöös. Nooremaednik peab tähtsaks eetilisi tõekspidamisi ja väärtusi, järgides head aiandustava ning keskkonna- ja tööohutusnõudeid. A.2.1 Külvi- ja istutuspinna ettevalmistamine ning külvamine ja istutamine 1. Töökoha ettevalmistamine. 2. Paljundus- ja istutusmaterjali hindamine. 3. Külvamine, pikeerimine ja istutamine. 4. Puude/põõsaste istutamine. 5. Kastmine istutamisel. 6. Väetamine külvamisel ja istutamisel. 7. Multšimine. 8. Toestamine. A.2.2 Aiakultuuride hooldamine 1. Kastmine. 2. Väetamine. 3. Taimekaitsetööde tegemine. 4. Umbrohutõrje tegemine. 5. Kujundamine ja lõikamine. 6. Taimede kaitsmine ebasoodsate mõjude eest. A.2.3 Taimmaterjali paljundamine ja istikute kasvatamine 1. Taimmaterjali generatiivne paljundamine. 2. Taimmaterjali vegetatiivne paljundamine. 3. Istikute kasvatamine. 4. Kvaliteedi hindamine ja istikute sorteerimine. 5. Toodangu pakendamine ja märgistamine. A.2.4 Saagi või toodangu koristamine, säilitamine ja müügiks ettevalmistamine 1. Saagi koristamine. 2. Saagi sorteerimine, ladustamine, pakendamine ja märgistamine. A.2.5 Muru rajamine ja hooldamine 1. Murupinna maha märkimine. 2. Pinnase ettevalmistamine. 3. Külvamine. 4. Siirdemuru paigaldamine. 5. Kastmine. 6. Hooldustööde teostamine. A.2.6 Sisehaljastse rajamine ja hooldamine 1. Sisehaljastuse rajamine. 2. Hooldamine. A.2.7 Haljasalade, rajamine ja hooldamine 1. Istutusalade märkimine. 2. Kasvualuse ettevalmistamine. 3. Servade rajamine ja pinnakatte paigaldamine. 4. Külvamine ja istutamine. 5. Puude/põõsaste istutamine. 6. Hekkide pügamine. 7. Taimede ja istutusalade hooldamine. 8. Taimekaitsetööde tegemine. 9. Väetamine. 10. Vilja- ja ilupuude hooldamine. 11. Komposteerimine ja jäätmete komposteerimine. Nooremaednik on paindliku tööajaga, vajadusel töötab ka puhkepäevadel. Tema töö toimub nii väli- kui sisetingimustes. Nooremaedniku töö terviseriskid tulenevad raskuste tõstmisest, mürast, mehhanismidega töötamisest, kõrgustes töötamisest, ilmastikuolude ja temperatuuride vaheldumisest, niiskusest ning kokkupuutest erinevate allergeenidega (nt taimed, kemikaalid, tolm). Nooremaedniku põhilised töövahendid on aiandustarvikud, masinad ja seadmed, mõõteriistad, sidevahendid ja muud abivahendid. Nooremaedniku töö eeldab töökust, ausust, motiveeritust, vastupidavust, koordinatsiooni; koormus-, pinge- ja keskkonnataluvust; kohanemis-, vastutus-, koostöö- ja õppimisvõimet; korrektsust ja sotsiaalsust. 3. taseme nooremaednikena töötavad tavaliselt inimesed, kellel on läbitud kutsealane täiendusõpe või kutseõpe või on oskused omandatud praktilise tööga. Nooremaednik. Nooremaednik, tase 3 kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 - B.2.3, valitava kompetentsi B.2.4 (v.a iluaianduses töötav aednikul) ja läbiva kompetentsi B.2.8 tõendamine. Valitavatest kompetentsidest on võimalik tõendada kompetentse B.2.5 – B.2.7 (iluaianduses töötaval aednikul B.4 - B.2.7). Kasvukoha ettevalmistamine ning külvamine ja istutamine kasvukohale 3 Aiakultuuride hooldamine 3 Taimmaterjali paljundamine ja istikute kasvatamine 3 Kutse taotlemisel on võimalus valida ja tõendada lisakompetentsid B.2.5 – B.2.7 (iluaianduses töötaval aednikul B.4 - B.2.7). Saagi või toodangu koristamine, säilitamine ja müügiks ettevalmistamine 3 Muru rajamine ja hooldamine 3 Sisehaljastuse rajamine ja hooldamine 3 Istutusalade rajamine ja hooldamine 3 Nooremaednik, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Aednik, tase 4 Gardener, level 4 8 Aednik II (versioon 1) Aednik II (versioon 2) Aednik II (versioon 3) Aednik II (versioon 4) Aednik II (versioon 6) Aednik, tase 4 (versioon 10) Aednik, tase 4 (versioon 11) Aednik, tase 4 (versioon 5) Aednik, tase 4 (versioon 7) Aednik, tase 4 (versioon 9) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Aednik 10 2018-04-17 2018-04-17 2020-11-26 4 4 6113 Aednikud, puukooli töötajad ja istikukasvatajad 0812 Aiandus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Taimmaterjali nimekiri Ain Järve Kadrioru Park Katrin Uurman Räpina Aianduskool Kristiina Laurson LilledEst OÜ Madis Kahu Sagro AS Mihkel Saar Hansaplant OÜ Raimond Strastin Eesti Aiandusliit Tiina Matsulevitš SA Innove Tiit Juhani Plantex AS (Juhani Puukool) Ulve Pärn TPJ Inseneribüroo Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Aianduse kutsealal on neli kutset: abiaednik, tase 2; nooremaednik, tase 3; aednik, tase 4 ja meisteraednik, tase 5. 4. taseme aednik on aianduslike põhiteadmistega oskustöötaja, kes täidab põhilisi tööülesandeid kõikides aianduse valdkondades – köögiviljanduses, puuviljanduses, puukoolis, lillekasvatuses, iluaianduses jm. Ta korraldab töid plaanipäraselt, säästlikult ja tulemuslikult ning tema põhilised tööülesanded on töö planeerimine, külvi- ja istutuspinna ettevalmistamine ning külvamine ja istutamine, aiakultuuride hooldamine, saagi või toodangu koristamine, säilitamine ja müügiks ettevalmistamine nii tava- kui mahetootmises. Aednik juhendab töötajate tavatööd ja vastutab oma pädevuse piires teiste töötajate arendamise eest. Korraldab oma tegevust ja kohandab enda käitumist vastavalt olukorrale. Aednik peab tähtsaks eetilisi tõekspidamisi ja väärtusi, järgides head aiandustava ning keskkonna- ja tööohutusnõudeid. A.2.1 Külvi- ja istutuspinna ettevalmistamine ning külvamine ja istutamine 1. Töökoha ettevalmistamine. 2. Paljundus- ja istutusmaterjali hindamine. 3. Külvamine, pikeerimine ja istutamine. 4. Puude/põõsaste istutamine. 5. Kastmine istutamisel. 6. Väetamine külvamisel ja istutamisel. 7. Multšimine. 8. Toestamine. A.2.2 Aiakultuuride hooldamine 1. Hooldustööde planeerimine. 2. Kastmine. 3. Väetamine. 4. Taimekaitsetööde tegemine. 5. Umbrohutõrje tegemine. 6. Kujundamine ja lõikamine. 7. Taimede kaitsmine ebasoodsate mõjude eest. A.2.3 Tööde ja vahendite planeerimine 1. Aiandusliku rajatise valimine. 2. Aiakultuuride valimine. 3. Külvikorra, tootmis-, tööplaani koostamine. 4. Materjalide ja mahtude arvestamine. 5. Väetamis- ja taimekaitsetööde planeerimine. 6. Materjalide hankimine. 7. Tööjõu planeerimine. A.2.4 Taimmaterjali paljundamine ja istikute kasvatamine 1. Kasvatustehnoloogia planeerimine. 2. Taimmaterjali generatiivne paljundamine. 3. Taimmaterjali vegetatiivne paljundamine. 4. Istikute kasvatamine. 5. Kvaliteedi hindamine ja istikute sorteerimine. 6. Toodangu pakendamine ja märgistamine. A.2.5 Juhendamine 1. Tööaja arvestamine. 2. Meeskonna juhtimine ja tagasiside andmine. 3. Kvaliteedinõuetest kinnipidamise kontrollimine ja töö tulemuste analüüsimine. A.2.6 Saagi või toodangu koristamine, säilitamine ja müügiks ettevalmistamine 1. Saagi kvaliteedi hindamine. 2. Saagi koristamine. 3. Saagi sorteerimine ja ladustamine. A.2.7 Muru rajamine ja hooldamine 1. Muru valimine. 2. Muruseemne valimine. 3. Murupinna maha märkimine. 4. Pinnase ettevalmistamine. 5. Külvamine. 6. Siirdemuru paigaldamine. 7. Kastmine. 8. Hooldustööde teostamine. A.2.8 Aiakaupade müümine 1. Müügikoha kujundamine. 2. Kauba ettevalmistamine. 3. Dokumentatsiooni ja laoseisu kontrollimine. 4. Kliendi vajaduste välja selgitamine. 5. Tellimuse vormistamine. 6. Müügi vormistamine. 7. Kauba pakkimine. 8. Probleemide lahendamine. A.2.9 Lilleseadete ja kompositsioonide valmistamine 1. Tööülesande püstitamine. 2. Lilleseadete tegemine. 3. Hinna kujundamine. 4. Pakkimine. 5. Transpordi korraldamine. A.2.10 Sisehaljastuse rajamine ja hooldamine 1. Tööülesande püstitamine. 2. Sisehaljastuse rajamine. 3. Hoolduskava koostamine ja hooldamine. 4. Taimekaitsetööde tegemine. A.2.11 Haljasalade planeerimine, rajamine ja hooldamine 1. Istutusalade märkimine. 2. Kasvualuse ettevalmistus. 3. Servade rajamine ja pinnakatte paigaldamine. 4. Külvamine ja istutamine. 5. Puude/põõsaste istutamine. 6. Hekkide pügamine. 7. Taimede ja istutusalade hooldamine. 8. Taimekaitsetööde tegemine. 9. Väetamistööde tegemine. 10. Vilja- ja ilupuude, põõsaste hooldamine. 11. Komposteerimine ja jäätmete käitlemine. Aednik on paindliku tööajaga, vajadusel töötab ka puhkepäevadel. Tema töö toimub nii väli- kui sisetingimustes. Aedniku töö terviseriskid tulenevad raskuste tõstmisest, mürast, mehhanismidega töötamisest, kõrgustes töötamisest, ilmastikuolude ja temperatuuride vaheldumisest, niiskusest ning kokkupuutest erinevate allergeenidega (nt taimed, kemikaalid, tolm). Aedniku põhilised töövahendid on aiandustarvikud, masinad ja seadmed, mõõteriistad, sidevahendid ja muud abivahendid. 4. taseme aedniku töö eeldab töökust, ausust, motiveeritust, vastupidavust, koordinatsiooni; koormus, pinge ja keskkonnataluvust; kohanemis-, vastutus-, otsustus-, koostöö- ja õppimisvõimet; korrektsust, sotsiaalsust, loomingulisust, iseseisvust ja saavutusvajadust. 4. taseme aedniku esmane kutse saadakse vastava kutsehariduse ja kutsekeskhariduse õppe lõpetamisel. 4. taseme aedniku kutsetunnistust on tavapäraselt võimalik taotleda inimestel, kellel on aiandusalane töökogemus. Aednik. Aednik, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 - B.2.5, valitava kompetentsi B.2.6 (v.a iluaianduses töötav aednik) ja läbiva kompetentsi B.2.12 tõendamine. Aednik, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 - B.2.5, valitava kompetentsi B.2.6 (v.a iluaianduses töötav aednik) ja läbiva kompetentsi B.2.12 tõendamine. Valitavatest kompetentsidest on võimalik tõendada kompetentse B.2.7 – B.2.11 (iluaianduses töötaval aednikul B.2.6-B.2.11) Kasvukoha ettevalmistamine ning külvamine ja istutamine kasvukohale 4 Aiakultuuride hooldamine 4 Tööde ja vahendite planeerimine 4 Taimmaterjali paljundamine ja istikute kasvatamine 4 Juhendamine 4 Kutse taotlemisel on võimalus valida ja tõendada lisakompetentsid B.2.7 – B.2.11 (iluaianduses töötaval aednikul B.2.6-B.2.11). Saagi või toodangu koristamine, säilitamine ja müügiks ettevalmistamine 4 Muru rajamine ja hooldamine 4 Aiakaupade müümine 4 Lilleseadete ja kompositsioonide valmistamine 4 Sisehaljastuse rajamine ja hooldamine 4 Istutusalade rajamine ja hooldamine 4 Aednik, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Kondiiter, tase 4 Pastry-cook, level 4 6 Kondiiter II (versioon 1) Kondiiter II (versioon 2) Kondiiter II (versioon 3) Kondiiter II (versioon 4) Kondiiter, tase 4 (versioon 5) Kondiiter, tase 4 (versioon 7) Kondiiter, tase 4 (versioon 8) Kondiiter, tase 4 (versioon 9) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Kondiiter 10 2018-04-17 2018-04-17 2019-04-16 4 4 7512 Pagarid, kondiitrid ja maiustustevalmistajad 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Katrin Kapten-Leppik OÜ Vilmix Kairit Luhakooder AS Eesti Pagar Viiu Magnus Eesti Pagarite Selts Eha Martma Tallinna Teeninduskool Ülle Parbo SA Innove Inga Rahnu OÜ Vilmix Janno Semidor Fazer Food OÜ Raivo Vilbaste Eesti Leivaliit Kondiiter, tase 4 kutsestandard on aluseks kutsekeskhariduse ja täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Selle kutsestandardi alusel antakse nii esmast kutset kui kutset: a) esmane kutse saadakse riiklikult tunnustatud, käesolevale kutsestandardile vastava õppekava täitmisel. Lõputunnistusele/diplomi lisale kantud märge esmase kutse saamise kohta tõendab, et isik on saanud ettevalmistuse ja omab valmisolekut vastaval tasemel kutsealal tegutsema asumiseks. b) kutse saadakse, kui kutset andev organ on hinnanud isiku reaalses tööelus tõendatud kompetentside vastavust kutsestandardile ning väljastanud kutsetunnistuse. Kondiitri kutseala koosneb kahest kutsest: kondiiter, tase 4 ja meisterkondiiter, tase 5, milles 4. taseme kondiiter töötab iseseisvalt kõikides töölõikudes ja 5. taseme meisterkondiiter planeerib ja ohjab tootmist kogu tootmisprotsessi ulatuses, osaleb uute toodete kavandamisel ja arendamisel ning organiseerib töögrupi tööd. Kondiiter, tase 4 on oskustöötaja, kes töötab ettevõttes, kus valmistatakse valikpagari- ja/või kondiitritooteid. Kondiitri tööülesanded on toorainete vastuvõtmine, kontrollimine, ladustamine ja ettevalmistamine; retsepti järgi taina valmistamine, küpsetamine; täidiste, katete ja kaunistuste valmistamine; toodete kokkupanemine, kaunistamine ja viimistlemine; valmistoodete pakendamine, ladustamine ja väljastamine. Kondiitri töö on suures osas käsitöö, mis eeldab käte osavust, loovust ja ilumeelt. Kondiiter kasutab tööks vajalikke seadmeid ja töövahendeid. Ta organiseerib iseseisvalt oma tööd ning osaleb meeskonnatöös. Vajalik on pidev erialane enesetäiendamine. A.2.1 Pooltoodete ja/või kaunistusmaterjalide valmistamine 1) Tootmisseadmete ettevalmistamine 2) Toorainete ettevalmistamine 3) Soolaste ja magusate täidiste valmistamine 4) Küpsetatud pooltoodete valmistamine 5) Suhkruliste pooltoodete valmistamine ja kasutamine 6) Šokolaadi ja rasvaglasuuride kasutamine A.2.2 Tainaste valmistamine 1) Tootmisseadmete ettevalmistamine 2) Toorainete ettevalmistamine 3) Komponentide lisamine ja tainaste segamine 4) Tainaste kvaliteedi ja valmiduse hindamine A.2.3 Tainaste vormimine ja kergitamine 1) Tainaste tükeldamine ja kaalu jälgimine 2) Toodete kergitamine A.2.4 Toodete küpsetamine 1) Tootmisseadmete seadistamine 2) Valikpagaritoodete küpsetuseelne viimistlemine 3) Toodete küpsetamine erinevates ahjutüüpides ja küpsetusseadmetes 4) Kvaliteedi jälgimine A.2.5 Toodete jahutamine ja viimistlemine 1) Toodete jahutamine 2) Toodete lõppviimistlemine A.2.6 Valikpagaritoodete külmutamine 1) Pooltoodete külmutamine 1.1 Tainaste külmutamine 1.2 Eelküpsetatud toodete külmutamine 2) Valmistoodete külmutamine A.2.7 Toodete pakendamine ja ladustamine 1) Toodete pakendamine 2) Toodete ladustamine A.2.8 Juhtimine ja majandamine 1) Müügi ja turundustöös osalemine 2) Kaastöötajate juhendamine ja nõustamine 3) Oma töölõigu töö korraldamine A.2.9 Masinate ja seadmete kasutamine 1) Tegevuse kavandamine 2) Masinate ja seadmete seisukorra kontrollimine 3) Masinate ja seadmete käivitamine 4) Toote valmistamine 5) Toote kvaliteedi hindamine 6) Masinate ja seadmete veateadete eristamine 7) Masinate ja seadmete veateadete salvestamine 8) Masinate või seadmete seiskamine 9) Masinate või seadmete korrastamine ja puhastamine Kondiiter töötab enamasti seistes või liikudes, mis nõuab füüsilise koormuse taluvust ja head tervist. Oma igapäevatöös puutub kondiiter kokku toorainetega, mis võivad ülitundlikel inimestel põhjustada allergiat. Töö eripära nõuab valmisolekut töötada ka öisel ajal, samuti nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. Kondiitri tööks on enamasti vajalikud järgmised töövahendid, masinad ja seadmed: 1) töövahendid: kaalud, krabad, noad, spaatlid, visplid, vahustajad, kausid, sõelad, ahjuplaadid, termomeetrid, lõikelauad, mõõtevahendid, käsikärud (togid), riivid, ahju- ja küpsetusvormid jm; 2) masinad ja seadmed: kaalud, tainasegamismasinad, tainatükeldajad ja -ümardajad, vormimismasinad, kerkekapid, ahjud, jahutamisseadmed, pakkemasinad, külmutamisseadmed jm; 3) koristusvahendid ja -seadmed. Kondiitri töö eeldab füüsilise pingutuse võimet, kohusetundlikkust, täpsust, koostöövõimet, õpivalmidust ja korrektsust ning loovust ja ilumeelt. 4. taseme kondiitri esmataseme kutse saadakse kutsekeskhariduse õppekava läbimise järel. 4. taseme kutsetunnistusega kondiitril on enamasti erialane kutsekeskharidus, kutseoskused on omandatud töökohal või täiendusõppes ja tal on vähemalt kuue kuune erialane töökogemus. Kondiiter, pagar-kondiiter Kondiiter, tase 4 kutse saamiseks on vajalik kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.8 ja B.2.10 (läbiv kompetents) tõendamine. Täiendavalt on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.9. Pooltoodete ja/või kaunistusmaterjalide valmistamine 4 Tainaste valmistamine 4 Tainaste vormimine ja kergitamine 4 Toodete küpsetamine 4 Toodete jahutamine ja viimistlemine 4 Valikpagaritoodete külmutamine 4 Toodete pakendamine ja ladustamine 4 Juhtimine ja majandamine 4 Täiendavalt on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.9. Masinate ja seadmete kasutamine 4 Kondiiter, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Meisterkondiiter, tase 5 Pastry Chef, level 5 6 Kondiiter III (versioon 1) Kondiiter III (versioon 2) Kondiiter III (versioon 3) Kondiiter III (versioon 4) Meisterkondiiter, tase 5 (versioon 5) Meisterkondiiter, tase 5 (versioon 7) Vanemkondiiter, tase 5 (versioon 8) Vanemkondiiter, tase 5 (versioon 9) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Kondiiter 10 2018-04-17 2018-04-17 2019-04-16 5 5 7512 Pagarid, kondiitrid ja maiustustevalmistajad 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Katrin Kapten-Leppik OÜ Vilmix Kairit Luhakooder AS Eesti Pagar Viiu Magnus Eesti Pagarite Selts Eha Martma Tallinna Teeninduskool Ülle Parbo SA Innove Inga Rahnu OÜ Vilmix Janno Semidor Fazer Food OÜ Raivo Vilbaste Eesti Leivaliit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kondiitri kutseala koosneb kahest kutsest: kondiiter, tase 4 ja meisterkondiiter, tase 5, milles 4. taseme kondiiter töötab iseseisvalt kõikides töölõikudes ja 5. taseme meisterkondiiter planeerib ja ohjab tootmist kogu tootmisprotsessi ulatuses, osaleb uute toodete kavandamisel ja arendamisel ning organiseerib töögrupi tööd. Meisterkondiiter, tase 5 on kogemusega spetsialist, kes töötab ettevõttes, kus valmistatakse valikpagari- ja/või kondiitritooteid. Ta planeerib ja ohjab tootmist kogu tootmisprotsessi ulatuses, vajadusel arendab uusi kondiitritooteid. Vastutab töögrupi liikmete töö eest ja vajadusel juhendab neid. Meisterkondiitri tööülesanded on toorainete vastuvõtmine; toorainete ja toodete kvaliteedi kontrollimine, ladustamine ja ettevalmistamine; retsepti järgi taina valmistamine, küpsetamine; täidiste, katete ja kaunistuste valmistamine; toodete kokkupanemine, kaunistamine ja viimistlemine; valmistoodete pakendamine, ladustamine ja väljastamine. Kondiitri töö on suures osas käsitöö, mis eeldab käte osavust, loovust ja ilumeelt. Kondiiter kasutab tööks vajalikke seadmeid ja töövahendeid. 5. taseme kondiiter organiseerib enda ja töögrupi tööd ning töötab meeskonnas. Ta hoiab ennast kursis valdkonna arengutega Eestis ja teistes riikides ja täiendab oma kompetentsust järjepidevalt. 5. taseme meisterkondiiter organiseerib enda ja töögrupi tööd ning töötab meeskonnas. A.2.1 Toodete kavandamine ja arendamine 1) Toodete kavandamine ja arendamine 2) Toote hinna kujundamine ning retseptide ja tehnoloogiliste juhendite koostamine A.2.2 Pooltoodete ja/või kaunistusmaterjalide valmistamine 1) Tootmisseadmete seadistamine 2) Toorainete ettevalmistamine 3) Soolaste ja magusate täidiste valmistamine 4) Küpsetatud pooltoodete valmistamine 5) Suhkruliste pooltoodete valmistamine ja kasutamine 6) Šokolaadi ja rasvaglasuuride kasutamine A.2.3 Tainaste valmistamine 1) Tootmisseadmete seadistamine 2) Toorainete ettevalmistamine 3) Komponentide lisamine ja tainaste segamine 4) Tainaste kvaliteedi ja valmiduse hindamine A.2.4 Tainaste vormimine ja kergitamine 1) Tainaste tükeldamine ja kaalu jälgimine 2) Tainaste kergitamine A.2.5 Toodete küpsetamine 1) Tootmisseadmete seadistamine 2) Valikpagaritoodete küpsetuseelne viimistlemine 3) Toodete küpsetamine erinevates ahjutüüpides ja küpsetusseadmetes 4) Kvaliteedi jälgimine A.2.6 Toodete jahutamine ja viimistlemine 1) Toodete jahutamine 2) Toodete lõppviimistlemine A.2.7 Valikpagaritoodete külmutamine 1) Pooltoodete külmutamine 1.1 Tainaste külmutamine 1.2 Eelküpsetatud toodete külmutamine 2) Valmistoodete külmutamine A.2.8 Toodete pakendamine ja ladustamine 1) Toodete pakendamine 2) Toodete ladustamine A.2.9 Juhtimine ja majandamine 1) Äriplaani koostamisel osalemine 2) Enesekontrolli plaani koostamisel osalemine 3) Ettevõtte töö korraldamine 4) Kaastöötajate juhendamine ja nõustamine 5) Müügi ja turundustöö korraldamine A.2.9 Masinate ja seadmete kasutamine 1) Tegevuse kavandamine 2) Masinate ja seadmete seisukorra kontrollimine 3) Masinate ja seadmete käivitamine 4) Toote valmistamine 5) Toote kvaliteedi hindamine 6) Masinate ja seadmete veateadete eristamine 7) Masinate ja seadmete veateadete salvestamine 8) Masinate või seadmete seiskamine 9) Masinate või seadmete korrastamine ja puhastamine Kondiiter töötab enamasti seistes või liikudes, mis nõuab füüsilise koormuse taluvust ja head tervist. Oma igapäevatöös puutub kondiiter kokku toorainetega, mis võivad ülitundlikel inimestel põhjustada allergiat. Töö eripära nõuab valmisolekut töötada ka öisel ajal, samuti nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. Kondiitri tööks on enamasti vajalikud järgmised töövahendid, masinad ja seadmed: 1) töövahendid: kaalud, krabad, noad, spaatlid, visplid, vahustajad, kausid, sõelad, ahjuplaadid, termomeetrid, lõikelauad, mõõtevahendid, käsikärud (togid), riivid, ahju- ja küpsetusvormid jm; 2) masinad ja seadmed: kaalud, tainasegamismasinad, tainatükeldajad ja -ümardajad, vormimismasinad, kerkekapid, ahjud, jahutamisseadmed, pakkimismasinad, külmutamisseadmed jm; 3) koristusvahendid ja -seadmed. 5. taseme meisterkondiitri töö eeldab loovust ja ilumeelt, kohusetundlikkust, täpsust, koostöövõimet, õpivalmidust ja korrektsust ning loovust ja füüsilise pingutuse võimet. 5. taseme meisterkondiitril on enamasti erialane kutsekeskharidus või kutseoskused on omandatud töökohal või täiendusõppes ja vähemalt viieaastane erialane töökogemus valikpagari- või kondiitritooteid valmistatavas ettevõttes. Kondiiter, pagar-kondiiter Kondiiter, tase 5 kutse saamiseks on vajalik kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.9 ja B.2.11 (läbiv kompetents) tõendamine. Täiendavalt on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.10. Toodete kavandamine ja arendamine 5 Pooltoodete ja/või kaunistusmaterjalide valmistamine 5 Tainaste valmistamine 5 Tainaste vormimine ja kergitamine 5 Toodete küpsetamine 5 Toodete jahutamine ja viimistlemine 5 Valikpagaritoodete külmutamine 5 Toodete pakendamine ja ladustamine 5 Juhtimine ja majandamine 5 Täiendavalt on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.10. Masinate ja seadmete kasutamine 4 Meisterkondiiter, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Abipagar, tase 3 Assistant Baker, level 3 7 Abipagar, tase 3 (versioon 10) Abipagar, tase 3 (versioon 6) Abipagar, tase 3 (versioon 8) Abipagar, tase 3 (versioon 9) Pagar I (versioon 1) Pagar I (versioon 2) Pagar I (versioon 3) Pagar I (versioon 4) Pagar I (versioon 5) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Pagar 10 2018-04-17 2018-04-17 2019-04-16 3 3 7512 Pagarid, kondiitrid ja maiustustevalmistajad 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Katrin Kapten-Leppik OÜ Vilmix Kairit Luhakooder AS Eesti Pagar Viiu Magnus Eesti Pagarite Selts Eha Martma Tallinna Teeninduskool Ülle Parbo SA Innove Inga Rahnu OÜ Vilmix Janno Semidor Fazer Food OÜ Raivo Vilbaste Eesti Leivaliit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Pagari kutseala koosneb kolmest kutsest: abipagar, tase 3; pagar, tase 4 ja pagar, tase 5, milles 3. taseme abipagar töötab põhiliselt juhendamisel kindlates kitsastes töölõikudes, 4. taseme pagar töötab iseseisvalt kõikides töölõikudes ja 5. taseme meisterpagar planeerib ja ohjab tootmist kogu tootmisprotsessi ulatuses, osaleb uute toodete kavandamisel ja arendamisel ning organiseerib töögrupi tööd. Abipagar, tase 3 on oskustöötaja, kes töötab pagari või kondiitri juhendamisel ettevõttes, kus valmistatakse pagari- ja/või kondiitritooteid. Ta täidab temale antud erialaseid töökorraldusi vastavalt ettevõtte eripärale. Tema põhilisteks tööülesanneteks on toorainete ladustamine ja ettevalmistamine; taina vormimine, valmistoodete pakendamine ja ladustamine ning puhastus- ja koristustööde tegemine. Abipagar osaleb meeskonnatöös. A.2.1 Toorainete ettevalmistamine 1) Toodete ja/või kaunistusmaterjalide ettevalmistamine 2) Lihtsamate soolaste ja magusate täidiste valmistamine A.2.2 Tainaste vormimine ning küpsetuseelne ja -järgne viimistlemine 1) Tainaste tükeldamine ja kaalu jälgimine 2) Lihtpagaritoodete ja valikpagaritoodete viimistlemine A.2.3 Toodete jahutamine ning lihtsamate pagaritoodete viimistlemine ja külmutamine 1) Toodete jahutamine ja lõppviimistlemine 2) Tainaste, eelküpsetatud toodete ja valmistoodete külmutamine A.2.4 Toodete pakendamine ja ladustamine 1) Toodete pakendamine 2) Toodete ladustamine A.2.5 Masinate ja seadmete kasutamine 1) Masina või seadme osade seisukorra kontrollimine 2) Masina või seadme käivitamine 3) Toote valmistamine 4) Masina või seadme veateadete eristamine 5) Masina või seadme veateadete salvestamine 6) Masina või seadme seiskamine 7) Masina või seadme korrastamine ja puhastamine Pagar töötab enamasti seistes või liikudes, mis nõuab füüsilise koormuse taluvust ja head tervist. Oma igapäevatöös puutub pagar kokku toorainetega, mis võivad ülitundlikel inimestel põhjustada allergiat. Töö eripära nõuab valmisolekut töötada ka öisel ajal, samuti nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. Pagari tööks on enamasti vajalikud järgmised töövahendid, masinad ja seadmed: 1) töövahendid: kaalud, krabad, noad, spaatlid, visplid, vahustajad, kausid, sõelad, ahjuplaadid, termomeetrid, lõikelauad, mõõtevahendid, käsikärud (togid), riivid, ahju- ja küpsetusvormid jm, 2) masinad ja seadmed: kaalud, tainasegamismasinad, tainatükeldajad ja -ümardajad, vormimismasinad, kerkekapid, ahjud, jahutamisseadmed, pakkimismasinad, külmutamisseadmed jm, 3) koristusvahendid ja -seadmed. Pagari töö eeldab füüsilise pingutuse võimet, kohusetundlikkust, täpsust, koostöövõimet, õpivalmidust ja korrektsust. Abipagari kutseoskused on enamasti omandatud töökohal või kutse- või täiendusõppes. Pagar, pagar-kondiiter, abipagar Abipagar, tase 3 kutse saamiseks on vajalik kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.4 ja B.2.6 (läbiv kompetents) tõendamine. Täiendavalt on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.5. Toorainete ettevalmistamine 3 Tainaste vormimine ning küpsetuseelne ja -järgne viimistlemine 3 Toodete jahutamine ning lihtsamate pagaritoodete viimistlemine ja külmutamine 3 Toodete pakendamine ja ladustamine 3 Täiendavalt on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.5. Masinate ja seadmete kasutamine 3 Abipagar, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Pagar, tase 4 Baker, level 4 6 Pagar II (versioon 1) Pagar II (versioon 2) Pagar II (versioon 3) Pagar II (versioon 4) Pagar, tase 4 (versioon 5) Pagar, tase 4 (versioon 7) Pagar, tase 4 (versioon 8) Pagar, tase 4 (versioon 9) Tainavalmistaja, tase 4 Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Pagar 10 2018-04-17 2018-04-17 2019-04-16 4 4 7512 Pagarid, kondiitrid ja maiustustevalmistajad 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Katrin Kapten-Leppik OÜ Vilmix Kairit Luhakooder AS Eesti Pagar Viiu Magnus Eesti Pagarite Selts Eha Martma Tallinna Teeninduskool Ülle Parbo SA Innove Inga Rahnu OÜ Vilmix Janno Semidor Fazer Food OÜ Raivo Vilbaste Eesti Leivaliit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Pagari kutseala koosneb kolmest kutsest: abipagar, tase 3; pagar, tase 4 ja pagar, tase 5, milles 3. taseme abipagar töötab põhiliselt juhendamisel kindlates kitsastes töölõikudes, 4. taseme pagar töötab iseseisvalt kõikides töölõikudes ja 5. taseme meisterpagar planeerib ja ohjab tootmist kogu tootmisprotsessi ulatuses, osaleb uute toodete kavandamisel ja arendamisel ning organiseerib töögrupi tööd. Pagar, tase 4 on oskustöötaja, kes töötab ettevõttes, kus valmistatakse pagari- ja/või kondiitritooteid. Pagari töö eeldab soovi valmistada kvaliteetseid pagaritooteid. Pagari tööülesanded on toorainete vastuvõtmine, toorainete ja toodete kvaliteedi kontrollimine (sh sensoorne hindamine, füüsikalis-keemiline hindamine jm), ladustamine ja ettevalmistamine; retsepti järgi taina valmistamine, vormimine, kergitamine, küpsetamine; valmistoodete pakendamine, ladustamine ja väljastamine. Pagar kasutab tööks vajalikke seadmeid ja töövahendeid. Ta organiseerib iseseisvalt oma tööd ning osaleb meeskonnatöös. Vajalik on pidev erialane enesetäiendamine. Pagar, tase 4 kutse sisaldab järgmist osakutset: Töö osad A.2.2 ja A.2.3 moodustavad tainavalmistaja, tase 4 osakutse. A.2.1 Pooltoodete ja/või kaunistusmaterjalide valmistamine 1) Tootmisseadmete ettevalmistamine 2) Toorainete ettevalmistamine 3) Soolaste ja magusate täidiste valmistamine 4) Rasvaglasuuride kasutamine A.2.2 Tainaste valmistamine, sh juuretise ja keedu valmistamine 1) Tootmisseadmete ettevalmistamine 2) Toorainete ettevalmistamine 3) Komponentide lisamine ja tainaste segamine 4) Tainaste kvaliteedi ja valmiduse hindamine (sh sensoorne hindamine) A.2.3 Tainaste kääritamine, vormimine, kergitamine 1) Tainaste kääritamine 2) Tainaste tükeldamine ja kaalu jälgimine 3) Tainaste kergitamine A.2.4 Toodete küpsetamine 1) Tootmisseadmete seadistamine 2) Lihtpagaritoodete ja lihtsamate valikpagaritoodete küpsetuseelne viimistlemine 3) Toodete küpsetamine erinevates ahjutüüpides ja küpsetusseadmetes 4) Kvaliteedi jälgimine A.2.5 Toodete jahutamine ja viimistlemine 1) Toodete jahutamine 2) Toodete lõppviimistlemine A.2.6 Toodete külmutamine 1) Pooltoodete külmutamine 1.1 Tainaste külmutamine 1.2 Eelküpsetatud toodete külmutamine 2) Valmistoodete külmutamine A.2.7 Toodete pakendamine ja ladustamine 1) Toodete pakendamine 2) Toodete ladustamine A.2.8 Juhtimine ja majandamine 1) Müügi ja turundustöös osalemine 2) Kaastöötajate juhendamine ja nõustamine 3) Oma töölõigu töö korraldamine A.2.9 Masinate ja seadmete kasutamine 1) Tegevuse kavandamine 2) Masinate ja seadmete seisukorra kontrollimine 3) Masinate ja seadmete käivitamine 4) Toote valmistamine 5) Toote kvaliteedi hindamine 6) Masinate ja seadmete veateadete eristamine 7) Masinate ja seadmete veateadete salvestamine 8) Masinate või seadmete seiskamine 9) Masinate või seadmete korrastamine ja puhastamine Pagar töötab enamasti seistes või liikudes, mis nõuab füüsilise koormuse taluvust ja head tervist. Oma igapäevatöös puutub pagar kokku toorainetega, mis võivad ülitundlikel inimestel põhjustada allergiat. Töö eripära nõuab valmisolekut töötada ka öisel ajal, samuti nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. Pagari tööks on enamasti vajalikud järgmised töövahendid, masinad ja seadmed: 1) töövahendid: kaalud, krabad, noad, spaatlid, visplid, vahustajad, kausid, sõelad, ahjuplaadid, termomeetrid, lõikelauad, mõõtevahendid, käsikärud (togid), riivid, ahju- ja küpsetusvormid jm, 2) masinad ja seadmed: kaalud, tainasegamismasinad, tainatükeldajad ja -ümardajad, vormimismasinad, kerkekapid, ahjud, jahutamisseadmed, pakkemasinad, külmutamisseadmed jm, 3) koristusvahendid ja -seadmed. Pagari töö eeldab füüsilise pingutuse võimet, kohusetundlikkust, täpsust, koostöövõimet, õpivalmidust ja korrektsust. 4. taseme pagari esmataseme kutse saadakse kutsekeskhariduse õppekava läbimise järel. 4. taseme kutsetunnistusega pagaril on enamasti erialane kutsekeskharidus, kutseoskused on omandatud töökohal või täiendusõppes ja tal on vähemalt kuue kuune erialane töökogemus. Pagar, pagar-kondiiter. Pagar, tase 4 kutse saamiseks on vajalik kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.8 ja B.2.10 (läbiv kompetents) tõendamine. Täiendavalt on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.9. Kompetentside B.2.2, B.2.3 ja B.2.10 tõendamisel on võimalik saada tainavalmistaja, tase 4 osakutse. Pooltoodete ja/või kaunistusmaterjalide valmistamine 4 Tainaste valmistamine, sh juuretise ja keedu valmistamine 4 Tainaste kääritamine, vormimine, kergitamine 4 Toodete küpsetamine 4 Toodete jahutamine ja viimistlemine 4 Toodete külmutamine 4 Toodete pakendamine ja ladustamine 4 Juhtimine ja majandamine 4 Täiendavalt on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.9. Masinate ja seadmete kasutamine 4 Pagar, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Meisterpagar, tase 5 Baker, level 5 6 Meisterpagar, tase 5 (versioon 5) Meisterpagar, tase 5 (versioon 7) Pagar III (versioon 1) Pagar III (versioon 2) Pagar III (versioon 3) Pagar III (versioon 4) Vanempagar, tase 5 (versioon 8) Vanempagar, tase 5 (versioon 9) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Pagar 10 2018-04-17 2018-04-17 2019-04-16 5 5 7512 Pagarid, kondiitrid ja maiustustevalmistajad 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Katrin Kapten-Leppik OÜ Vilmix Kairit Luhakooder AS Eesti Pagar Viiu Magnus Eesti Pagarite Selts Eha Martma Tallinna Teeninduskool Ülle Parbo SA Innove Inga Rahnu OÜ Vilmix Janno Semidor Fazer Food OÜ Raivo Vilbaste Eesti Leivaliit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Pagari kutseala koosneb kolmest kutsest: abipagar, tase 3; pagar, tase 4 ja meisterpagar, tase 5, milles 3. taseme abipagar töötab põhiliselt juhendamisel kindlates kitsastes töölõikudes, 4. taseme pagar töötab iseseisvalt kõikides töölõikudes ja 5. taseme meisterpagar planeerib ja ohjab tootmist kogu tootmisprotsessi ulatuses, osaleb uute toodete kavandamisel ja arendamisel ning organiseerib töögrupi tööd. Meisterpagar, tase 5 on kogemusega spetsialist, kes töötab ettevõttes, kus valmistatakse pagari- ja/või kondiitritooteid. Ta planeerib ja ohjab tootmist kogu tootmisprotsessi ulatuses, vajadusel arendab uusi pagaritooteid. Vastutab töörühma liikmete töö eest ja vajadusel juhendab neid. Meisterpagari tööülesanded on toorainete vastuvõtmine, kvaliteedi kontrollimine, ladustamine ja ettevalmistamine; retsepti järgi taina valmistamine, vormimine, kergitamine, küpsetamine; pool- ja valmistoodete kvaliteedi kontrollimine (sh sensoorne hindamine, füüsikalis-keemiline hindamine jm), pakendamine, ladustamine ja väljastamine. Ta kasutab tööks vajalikke seadmeid ja töövahendeid. Ta hoiab ennast kursis valdkonna arengutega Eestis ja teistes riikides, täiendab oma kompetentsust järjepidevalt. 5. taseme meisterpagar organiseerib enda ja töögrupi tööd ning töötab meeskonnas. A.2.1 Toodete kavandamine ja arendamine 1) Toodete kavandamine ja arendamine 2) Toote hinna kujundamine ning retseptide ja tehnoloogiliste juhendite koostamine A.2.2 Pooltoodete ja/või kaunistusmaterjalide valmistamine 1) Tootmisseadmete seadistamine 2) Toorainete ettevalmistamine 3) Soolaste ja magusate täidiste valmistamine 4) Rasvaglasuuride kasutamine A.2.3 Tainaste valmistamine, sh juuretise ja keedu valmistamine 1) Tootmisseadmete seadistamine 2) Toorainete ettevalmistamine 3) Komponentide lisamine ja tainaste segamine 4) Tainaste kvaliteedi ja valmiduse hindamine (sh sensoorne hindamine) A.2.4 Tainaste kääritamine, vormimine, kergitamine 1) Tainaste kääritamine 2) Tainaste tükeldamine ja kaalu jälgimine 3) Tainaste kergitamine A.2.5 Toodete küpsetamine 1) Tootmisseadmete seadistamine 2) Liht- ja valikpagaritoodete küpsetuseelne viimistlemine 3) Toodete küpsetamine erinevates ahjutüüpides ja küpsetusseadmetes 4) Kvaliteedi jälgimine A.2.6 Toodete jahutamine ja viimistlemine 1) Toodete jahutamine 2) Toodete lõppviimistlemine A.2.7 Toodete külmutamine 1) Pooltoodete külmutamine 1.1 Tainaste külmutamine 1.2 Eelküpsetatud toodete külmutamine 2) Valmistoodete külmutamine A.2.8 Toodete pakendamine ja ladustamine 1) Toodete pakendamine 2) Toodete ladustamine A.2.9 Juhtimine ja majandamine 1) Äriplaani koostamisel osalemine 2) Enesekontrolli plaani koostamisel osalemine 3) Ettevõtte töö korraldamine 4) Kaastöötajate juhendamine ja nõustamine 5) Müügi ja turundustöö korraldamine A.2.10 Masinate ja seadmete kasutamine 1) Tegevuse kavandamine 2) Masinate ja seadmete seisukorra kontrollimine 3) Masinate ja seadmete käivitamine 4) Toote valmistamine 5) Toote kvaliteedi hindamine 6) Masinate ja seadmete veateadete eristamine 7) Masinate ja seadmete veateadete salvestamine 8) Masinate või seadmete seiskamine 9) Masinate või seadmete korrastamine ja puhastamine Pagar töötab enamasti seistes või liikudes, mis nõuab füüsilise koormuse taluvust ja head tervist. Oma igapäevatöös puutub pagar kokku toorainetega, mis võivad ülitundlikel inimestel põhjustada allergiat. Töö eripära nõuab valmisolekut töötada ka öisel ajal, samuti nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. Pagari tööks on enamasti vajalikud järgmised töövahendid, masinad ja seadmed: 1) töövahendid: kaalud, krabad, noad, spaatlid, visplid, vahustajad, kausid, sõelad, ahjuplaadid, termomeetrid, lõikelauad, mõõtevahendid, käsikärud (togid), riivid, ahju- ja küpsetusvormid jm, 2) masinad ja seadmed: kaalud, tainasegamismasinad, tainatükeldajad, -ümardajad, vormimismasinad, kerkekapid, ahjud, jahutamisseadmed, pakkemasinad, külmutamisseadmed jm, 3) koristusvahendid ja -seadmed. Meisterpagari töö eeldab loovust, füüsilise pingutuse võimet, kohusetundlikkust, täpsust, koostöövõimet, õpivalmidust ja korrektsust. 5. taseme meisterpagaril on enamasti erialane kutsekeskharidus või kutseoskused on omandatud töökohal või täiendusõppes ja vähemalt viieaastane erialane töökogemus pagari- või kondiitritooteid valmistatavas ettevõttes. Pagar, pagar-kondiiter Meisterpagar, tase 5 kutse saamiseks on vajalik kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.9 ja B.2.11 (läbiv kompetents) tõendamine. Täiendavalt on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.10. Toodete kavandamine ja arendamine 5 Pooltoodete ja/või kaunistusmaterjalide valmistamine 5 Tainaste valmistamine, sh juuretise ja keedu valmistamine 5 Tainaste kääritamine, vormimine, kergitamine 5 Toodete küpsetamine 5 Toodete jahutamine ja viimistlemine 5 Toodete külmutamine 5 Toodete pakendamine ja ladustamine 5 Juhtimine ja majandamine 5 Täiendavalt on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.10. Masinate ja seadmete kasutamine 4 Meisterpagar, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Põllumajandustöötaja, tase 3 Farm-worker, level 3 7 Loomakasvatustöötaja, tase 3 (versioon 10) Loomakasvatustöötaja, tase 3 (versioon 8) Loomakasvatustöötaja, tase 3 (versioon 9) Põllumajandustöötaja I (versioon 1) Põllumajandustöötaja I (versioon 2) Põllumajandustöötaja I (versioon 3) Põllumajandustöötaja I (versioon 4) Põllumajandustöötaja I (versioon 5) Põllumajandustöötaja, tase 3 (versioon 6) Hobusekasvatustöötaja, tase 3 Karusloomakasvatustöötaja, tase 3 Lamba- ja kitsekasvatustöötaja, tase 3 Linnukasvatustöötaja, tase 3 Seakasvatustöötaja, tase 3 Veisekasvatustöötaja, tase 3 Lüpsja, tase 3 Põllumajandusmasinatega töötaja, tase 3 Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Looma- ja taimekasvatus. Põllumajandustehnika Põllumajandustootja 10 2018-04-17 2018-04-17 2019-04-16 3 3 6130 Segapõllumajanduse oskustöölised 0811 Põllundus ja loomakasvatus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Keelte oskustasemete kirjeldused Tanel-Taavi Bulitko Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu Asso Einberg Lääne-Virumaa Põllumajanduse Nõuandekeskus Hanna Kreen Põllumajandusministeerium Merle Kruus Eesti Tõusigade Aretusühistu Külli Marrandi Järvamaa Kutsehariduskeskus Salme Mitt karusloomakasvatuse konsulent Ann Riisenberg Eesti Põllumeeste Keskliit Aita Sauemägi SA Innove Külli Vikat Eesti Lambakasvatajate Selts Eksperdid: Matti Piirsalu Eesti Linnukasvatajate Selts Professor Harald Tikk linnukasvataja Selle kutsestandardi alusel võib osakutse Põllumajandusmasinatega töötaja, tase 3 andmine jätkuda kutseõppe tasemeõppe eksami sooritajatele, kes on õppinud vastaval õppekaval kuni 30. juulini 2020. Alus: Kutsekoja juhatuse liikme korraldus nr 10 25.02.2019. ------------- Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Põllumajanduse kutseala koosneb neljast kutsest: põllumajandustöötaja, tase 3; põllumajandustöötaja, tase 4; hobuhooldaja, tase 4 ja põllumajandustootja, tase 5. Põllumajandustöötaja, tase 3 töötab põllumajanduslikus ettevõttes vastavalt juhistele. Tema põhiliseks tööülesandeks on loomade või lindude heaolu tagamine. Ta töötab iseseisvalt temale etteantud tootmislõigu osas ja omab algteadmisi põllumajandusloomadest ja farmitehnikast. 3. taseme põllumajandustöötaja hooldab vähemalt ühte looma- või linnuliiki ja täidab muid liigispetsiifilisi tööülesandeid, nt lüpsmine, karjatamine, pügamine, karusloomade nahastamine jm. Töötamine põllumajanduses eeldab tööd põllu- ja farmitehnikaga ja põllumajanduslike masinatega. Töötamine põllumajanduse tootmisettevõttes eeldab heade põllumajandustavade järgimist ja tegutsemist viisil, mis tagab ohutu toidu ja sööda tootmise. 1. Töötamine põllumajanduslikus ettevõttes Veisekasvatus 1. Veiste hooldamine 2. Veiste söötmine 3. Veiste tervisliku seisundi jälgimine, kõrvalekallete märkamine ja ravi loomaarsti juhendamisel 4. Veiste karjatamine 5. Veiste taastootmine 6. Lüpsmine Seakasvatus 1. Sigade hooldamine 2. Sigade söötmine 3. Sigade tervisliku seisundi jälgimine, kõrvalekallete märkamine ja ravi loomaarsti juhendamisel 4. Sigade taastootmine Lamba- ja/või kitsekasvatus 1. Lammaste ja/või kitsede hooldamine 2. Lammaste ja/või kitsede söötmine 3. Lammaste ja/või kitsede tervisliku seisundi jälgimine, kõrvalekallete märkamine ja ravi loomaarsti juhendamisel 4. Lammaste ja/või kitsede karjatamine 5. Lammaste ja/või kitsede taastootmine 6. Lüpsmine Hobusekasvatus 1. Hobuste hooldamine 2. Hobuste söötmine 3. Hobuste tervisliku seisundi jälgimine, kõrvalekallete märkamine ja ravi loomaarsti juhendamisel 4. Hobuste karjatamine 5. Hobuste taastootmine Linnukasvatus 1. Lindude hooldamine 2. Lindude söötmine 3. Lindude tervisliku seisundi jälgimine, kõrvalekallete märkamine ja ravi loomaarsti juhendamisel 4. Lindude taastootmine 5. Linnusaaduste tootmine Karusloomakasvatus 1. Karusloomade hooldamine 2. Karusloomade söötmine 3. Karusloomade tervisliku seisundi jälgimine, kõrvalekallete märkamine ja ravi loomaarsti juhendamisel 4. Karusloomade taastootmine Põllumajandustöötaja, tase 3 kutse sisaldab järgmisi osakutseid: Lüpsja, tase 3 ja põllumajandusmasinatega töötaja, tase 3. Töö eeldab töötamist nii sise- kui välitingimustes, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel, vajadusel öisel ajal. Oma töös puutub ta kokku erinevate allergeenidega (loomade karvad, söödad, taimekaitsevahendid, tolm, pesu- ja desinfektsioonivahendid, ravimid jm). Töö eripäraks on loomade ettearvamatust käitumisest tulenevad ohud. Töö loomadega nõuab sõbralikku ja heatahtlikku käitumist oma hoolealustega ning nende vajaduste ja heaoluga arvestamist. Töö loomadega maandab stressi ja vabastab vaimsest pingest. Põllumajandustöötaja töötab kutsealal kasutatavate farmiseadmete ja -tarvikutega (sh infotehnoloogiline riist- ja tarkvara). Põllumajandustöötajal töö eeldab füüsilise koormuse taluvust, head füüsilist vormi ja tervist. Vajalikud on pingetaluvus (öötöö, loomade sünd ja surm jm), vastutus-, kohanemis- ja koostöövõime ning täpsus ja kohusetunne. Põllumajandustöötaja kutseoskused on enamasti omandatud töökohal või kutse- või täiendusõppes. Talitaja, karjatalitaja, karjak, lüpsja, traktorist Töötamine liikurmasinatega nõuab juhtimisõigust vastavalt liiklusseadusele. Töötamine loomadega nõuab tervisetõendit vastavalt loomatauditõrje seadusele. Põllumajandustöötaja, tase 3 spetsialiseerub vähemalt ühele loomaliigile. Kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 ja B.2.14 (läbiv kompetents) tõendamine ning lisaks spetsialiseerumisega seotud kompetentside tõendamine järgmiselt: Spetsialiseerumisel: veisekasvatustöötajaks on lisaks nõutav kompetentside B.2.2-B.2.6 ja B.2.13 tõendamine, seakasvatustöötajaks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.2-B.2.4 ja B.2.7 tõendamine, lamba- ja/või kitsekasvatustöötajaks on lisaks nõutav kompetentside B.2.2-B.2.5, B.2.8 ja B.2.13 tõendamine, hobusekasvatustöötajaks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.2-B.2.5 ja B.2.9 tõendamine, linnukasvatustöötajaks on lisaks nõutav kompetentside B.2.2-B.2.4, B.2.10 ja B.2.11 tõendamine, karusloomakasvatustöötajaks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.2-B.2.4 ja B.2.12 tõendamine. Osakutsed: Lüpsja, tase 3 osakutse taotlemisel on nõutav kompetentsi B.2.13 tõendamine. Põllumajandusmasinatega töötaja, tase 3 osakutse taotlemisel on nõutav kompetentsi B.2.1 tõendamine. Töötamine põllumajanduslikus ettevõttes 3 Loomade ja lindude hooldamine 3 Loomade ja lindude söötmine 3 Loomade ja lindude tervisliku seisundi jälgimine, kõrvalekallete märkamine ja ravi loomaarsti juhendamisel 3 Loomade karjatamine 3 Veiste taastootmine 3 Sigade taastootmine 3 Lammaste ja/või kitsede taastootmine 3 Hobuste taastootmine 3 Lindude taastootmine 3 Linnusaaduste tootmine 3 Karusloomade taastootmine 3 Lüpsmine 3 Põllumajandustöötaja, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Põllumajandustöötaja, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Põllumajandustöötaja, tase 4 Farm-worker, level 4 7 Loomakasvataja, tase 4 (versioon 10) Loomakasvataja, tase 4 (versioon 8) Loomakasvataja, tase 4 (versioon 9) Põllumajandustöötaja II (versioon 1) Põllumajandustöötaja II (versioon 2) Põllumajandustöötaja II (versioon 3) Põllumajandustöötaja II (versioon 4) Põllumajandustöötaja II (versioon 5) Põllumajandustöötaja, tase 4 (versioon 6) Hobusekasvataja, tase 4 Karuslooma- ja küülikukasvataja, tase 4 Lamba- ja kitsekasvataja, tase 4 Linnukasvataja, tase 4 Seakasvataja, tase 4 Taimekasvataja, tase 4 Veisekasvataja, tase 4 Lüpsja, tase 4 Põllumajandusmasinatega töötaja, tase 4 Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Looma- ja taimekasvatus. Põllumajandustehnika Põllumajandustootja 10 2018-04-17 2018-04-17 2019-04-16 4 4 6130 Segapõllumajanduse oskustöölised 0811 Põllundus ja loomakasvatus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Tanel-Taavi Bulitko Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu Asso Einberg Lääne-Virumaa Põllumajanduse Nõuandekeskus Hanna Kreen Põllumajandusministeerium Merle Kruus Eesti Tõusigade Aretusühistu Külli Marrandi Järvamaa Kutsehariduskeskus Salme Mitt karusloomakasvatuse konsulent Ann Riisenberg Eesti Põllumeeste Keskliit Aita Sauemägi SA Innove Külli Vikat Eesti Lambakasvatajate Selts Eksperdid: Matti Piirsalu Eesti Linnukasvatajate Selts Professor Harald Tikk linnukasvataja Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Põllumajanduse kutseala koosneb neljast kutsest: põllumajandustöötaja, tase 3; põllumajandustöötaja, tase 4; hobuhooldaja, tase 4 ja põllumajandustootja, tase 5. Loomakasvatusega seotud kutsetes toimub spetsialiseerumine loomaliigiti. Põllumajandustöötaja, tase 4 sisaldab põllumajandustöötaja, tase 3 kompetentse. Põllumajandustöötaja, tase 4 on oskustöötaja, kes töötab iseseisvalt põllumajanduslikus (nii tava- kui mahepõllumajanduslikus) ettevõttes looma- ja/või taimekasvatussaaduste tootmises. Ta omab põhilisi teadmisi nii põllumajandusloomadest, taimekasvatusest kui farmitehnikast. Töötamine põllumajanduse tootmisettevõttes eeldab heade põllumajandustavade järgimist ja tegutsemist viisil, mis tagab ohutu toidu ja sööda tootmise. Põllumajandustöötaja, tase 4, kes töötab taimekasvatuses on spetsialiseerunud põllukultuuride (teravili, tehnilised kultuurid jm) ja rohumaaviljeluskultuuride kasvatusele. Tema põhilisteks tööülesanneteks taimekasvatussaaduste tootmisel on sööda varumine, põlluharimine, sh külvipinna ettevalmistamine, külvamine ning põllumajandusliku maa ja kultuuride hooldamine. Ta koristab saaki, säilitab seda ja valmistab müügiks ette. Põllumajandustöötaja, tase 4, kes töötab loomakasvatuses on spetsialiseerunud vähemalt ühe põllumajanduslooma- ja/või linnuliigi kasvatusele. Tema põhilisteks tööülesanneteks loomakasvatussaaduste tootmisel on loomade heaolu ja tervisliku seisundi jälgimine, nende hooldamine ja söötmine, osalemine loomade taastootmisega seotud töödel ning loomakasvatussaaduste tootmine. Põllumajandustöötaja, kes töötab segatootmises võib spetsialiseeruda mõlemale suunale või mitmele looma- ja/või linnuliigile. 1. Töötamine põllumajanduslikus ettevõttes 2. Juhtimine ja majandamine Taimekasvatus 1. Külvipinna ettevalmistamine, külvamine ning põllumajandusliku maa ja põllukultuuride hooldamine 2. Põllukultuuride (v.a koresööt) koristamine, säilitamine ja arvelevõtmine 3. Koresööda (silo, hein jm) varumine 4. Põllumajandusmasinate (traktor, kombain) ja -seadmete (haakeriistad, kuivati jm) hooldamine ning remontimine Veisekasvatus 1. Veiste hooldamine 2. Veiste söötmine 3. Veiste tervisliku seisundi jälgimine, kõrvalekallete märkamine ja ravi loomaarsti juhendamisel 4. Veiste karjatamine 5. Lüpsmine 6. Veiste taastootmine Seakasvatus 1. Sigade hooldamine 2. Sigade söötmine 3. Sigade tervisliku seisundi jälgimine, kõrvalekallete märkamine ja ravi loomaarsti juhendamisel 4. Sigade taastootmine Lamba- ja kitsekasvatus 1. Lammaste ja/või kitsede hooldamine 2. Lammaste ja/või kitsede söötmine 3. Lammaste ja/või kitsede tervisliku seisundi jälgimine, kõrvalekallete märkamine ja ravi loomaarsti juhendamisel 4. Lammaste ja/või kitsede karjatamine 5. Lüpsmine 6. Lammaste ja/või kitsede taastootmine 7. Lamba- ja/või kitsesaaduste tootmine Hobusekasvatus 1. Hobuste hooldamine 2. Hobuste söötmine 3. Hobuste tervisliku seisundi jälgimine, kõrvalekallete märkamine ja ravi loomaarsti juhendamisel 4. Hobuste karjatamine 5. Hobuste taastootmine Linnukasvatus 1. Lindude hooldamine 2. Lindude söötmine 3. Lindude tervisliku seisundi jälgimine, kõrvalekallete märkamine ja ravi loomaarsti juhendamisel 4. Lindude taastootmine 5. Linnusaaduste tootmine Karuslooma- ja küülikukasvatus 1. Karusloomade hooldamine 2. Karusloomade söötmine 3. Karusloomade tervisliku seisundi jälgimine, kõrvalekallete märkamine ja ravi loomaarsti juhendamisel 4. Karusloomade taastootmine 5. Karusloomakasvatussaaduste tootmine Põllumajandustöötaja, tase 4 kutse sisaldab järgmisi osakutseid: Lüpsja, tase 4 ja põllumajandusmasinatega töötaja, tase 4. Põllumajandustöötaja töö eeldab töötamist nii sise- kui välitingimustes, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel, vajadusel öisel ajal. Oma töös puutub ta kokku erinevate allergeenidega (loomade karvad, söödad, taimekaitsevahendid, tolm, pesu- ja desinfektsioonivahendid, ravimid jm). Töö eripäraks on loomade ettearvamatust käitumisest tulenevad ohud. Töötamine looduslikus keskkonnas maandab stressi ja vabastab vaimsest pingest. Töö loomadega eeldab sõbralikku ja heatahtlikku käitumist oma hoolealustega ning nende vajaduste ja heaoluga arvestamist. Põllumajandustöötaja töötab kutsealal kasutatavate põllutöömasinate, farmiseadmete ja –tarvikutega (sh infotehnoloogiline riist- ja tarkvara). Põllumajandustöötaja töö eeldab füüsilise koormuse taluvust, head füüsilist vormi ja tervist. Vajalikud on pingetaluvus (öötöö, loomade sünd ja surm jm), vastutus-, kohanemis-, ja koostöövõime ning täpsus ja kohusetunne. 4. taseme põllumajandustöötajal on enamasti erialane kutsekeskharidus ja/või töökohal ning täiendõppes omandatud kutseoskused. Veisekasvataja, seakasvataja, lambakasvataja, kitsekasvataja, karusloomakasvataja, linnukasvataja, hobusekasvataja, hobuhooldaja, taimekasvataja. Töötamine taimekaitsevahenditega nõuab taimekaitsetunnistust vastavalt taimekaitseseadusele. Töötamine liikurmasinatega nõuab juhtimisõigust vastavalt liiklusseadusele. Töötamine loomadega nõuab tervisetõendit vastavalt loomatauditõrje seadusele. Põllumajandustöötaja, tase 4 spetsialiseerub vähemalt ühele loomaliigile ja/või taimekasvatusele. Kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1, B.2.2 ja B.2.21 (läbiv kompetents) tõendamine ning lisaks spetsialiseerumisega seotud kompetentside tõendamine järgmiselt: Spetsialiseerumisel: taimekasvatajaks on lisaks nõutav kompetentside B.2.3-B.2.6 tõendamine. veisekasvatajaks on lisaks nõutav kompetentside B.2.7-B.2.12 tõendamine, seakasvatajaks on lisaks nõutav kompetentside B.2.7- B.2.9 ja B.2.13 tõendamine, lamba- ja kitsekasvatajaks on lisaks nõutav kompetentside B.2.7-B.2.11, B.2.14 ja B.2.15 tõendamine, hobusekasvatajaks on lisaks nõutav kompetentside B.2.7-B.2.10 ja B.2.16 tõendamine, linnukasvatajaks on lisaks nõutav kompetentside B.2.7-B.2.9, B.2.17 ja B.2.18 tõendamine, karuslooma- ja küülikukasvatajaks on lisaks nõutav kompetentside B.2.7-B.2.9, B.2.19 ja B.2.20 tõendamine. Osakutsed: Lüpsja, tase 4 osakutse taotlemisel on nõutav kompetentsi B.2.12 tõendamine Põllumajandusmasinatega töötaja, tase 4 osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 ja B.2.6 tõendamine. Töötamine põllumajanduslikus ettevõttes 4 Juhtimine ja majandamine 4 Külvipinna ettevalmistamine, külvamine ning põllumajandusliku maa ja põllukultuuride hooldamine 4 Põllukultuuride (v.a koresööt) koristamine, säilitamine ja arvelevõtmine 4 Koresööda (silo, hein jm) varumine 4 Põllumajandusmasinate (traktor, kombain) ja -seadmete (haakeriistad, kuivati jm) hooldamine ning remontimine 4 Loomade ja lindude hooldamine 4 Loomade ja lindude söötmine 4 Loomade ja lindude tervisliku seisundi jälgimine, kõrvalekallete märkamine ja ravi loomaarsti juhendamisel 4 Loomade karjatamine 4 Lüpsmine 4 Veiste taastootmine 4 Sigade taastootmine 4 Lammaste ja/või kitsede taastootmine 4 Lamba- ja/või kitsesaaduste tootmine 4 Hobuste taastootmine 4 Lindude taastootmine 4 Linnusaaduste tootmine 4 Karusloomade taastootmine 4 Karusloomakasvatussaaduste tootmine 4 Põllumajandustöötaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Põllumajandustöötaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Põllumajandustootja, tase 5 Farmer, level 5 7 Loomakasvatustootja, tase 5 (versioon 8) Loomakasvatustootja, tase 5 (versioon 9) Põllumajandustootja III (versioon 1) Põllumajandustootja III (versioon 2) Põllumajandustootja III (versioon 3) Põllumajandustootja III (versioon 4) Põllumajandustootja, tase 5 (versioon 5) Põllumajandustootja, tase 5 (versioon 6) Hobusekasvatusspetsialist, tase 5 Karusloomakasvatusspetsialist, tase 5 Küülikukasvatusspetsialist, tase 5 Lamba- ja/või kitsekasvatusspetsialist, tase 5 Linnukasvatusspetsialist, tase 5 Seakasvatusspetsialist, tase 5 Taimekasvatusspetsialist, tase 5 Veisekasvatusspetsialist, tase 5 Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Looma- ja taimekasvatus. Põllumajandustehnika Põllumajandustootja 10 2018-04-17 2018-04-17 2019-04-16 5 5 1311 Põllumajandus- ja metsandusjuhid 0811 Põllundus ja loomakasvatus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Tanel-Taavi Bulitko Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu Asso Einberg Lääne-Virumaa Põllumajanduse Nõuandekeskus Hanna Kreen Põllumajandusministeerium Merle Kruus Eesti Tõusigade Aretusühistu Külli Marrandi Järvamaa Kutsehariduskeskus Salme Mitt karusloomakasvatuse konsulent Ann Riisenberg Eesti Põllumeeste Keskliit Aita Sauemägi SA Innove Külli Vikat Eesti Lambakasvatajate Selts Eksperdid: Matti Piirsalu Eesti Linnukasvatajate Selts Professor Harald Tikk linnukasvataja Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Põllumajanduse kutseala koosneb neljast kutsest: põllumajandustöötaja, tase 3; põllumajandustöötaja, tase 4; hobuhooldaja, tase 4 ja põllumajandustootja, tase 5. Põllumajandustootja, tase 5 on erialase töökogemusega spetsialist, kes planeerib, analüüsib, korraldab ja vastutab looma- või taimekasvatusliku tootmise (nii tava- kui mahetootmise) eest vastavalt spetsialiseerumisele. Ta toodab, esmatöötleb ja turustab põllumajandussaadusi. Tema peamisteks tööülesanneteks on ettevõtte tootmistegevuse kavandamine ja korraldamine, tootmismahtude ja tööjõu vajaduste planeerimine, tööde juhtimine või teostamine, majandustegevuse üle arvestuse ja aruandluse pidamine, vajadusel ettevõtte esindamine ning klientide ja vahendajatega suhtlemine. Töötamine põllumajandustootjana eeldab tööd inimestega, organiseerides ja vastutades meeskonna töö eest. Ta on kursis oma valitud valdkonna arengutega ja on vajadusel valmis rakendama asjakohaseid muudatusi. Töötamine põllumajanduse tootmisettevõttes eeldab heade põllumajandustavade järgimist ja tegutsemist viisil, mis tagab ohutu toidu ja sööda tootmise. Põllumajandustootja, tase 5, kes töötab taimekasvatuses on spetsialiseerunud põllukultuuride (teravili, tehnilised kultuurid jm) ja rohumaaviljeluskultuuride tootmisele. Põllumajandustootja, tase 5, kes töötab loomakasvatuses on spetsialiseerunud vähemalt ühe põllumajanduslooma- ja/või linnuliigi kasvatusele. Põllumajandustootja, kes töötab segatootmises võib spetsialiseeruda mõlemale suunale või mitmele looma- ja/või linnuliigile. 1. Juhtimine ja majandamine Taimekasvatus 1. Külvipinna ettevalmistamine, külvamine ning põllumajandusliku maa ja põllukultuuride hooldamine 2. Põllukultuuride (v.a koresööt) koristamine, säilitamine ja arvelevõtmine 3. Koresööda (silo, hein jm) varumine 4. Põllumajandusmasinate (traktor, kombain) ja -seadmete (haakeriistad, kuivati jm) hooldamine ning remontimine Veisekasvatus 1. Veiste hooldamine 2. Veiste söötmine 3. Veiste tervisliku seisundi jälgimine, kõrvalekallete märkamine ja ravi loomaarsti juhendamisel 4. Veiste karjatamine 5. Piima tootmine 6. Veiste taastootmine Seakasvatus 1. Sigade hooldamine 2. Sigade söötmine 3. Sigade tervisliku seisundi jälgimine, kõrvalekallete märkamine ja ravi loomaarsti juhendamisel 4. Sigade taastootmine Lamba- ja/või kitsekasvatus 1. Lammaste ja/või kitsede hooldamine 2. Lammaste ja/või kitsede söötmine 3. Lammaste ja/või kitsede tervisliku seisundi jälgimine, kõrvalekallete märkamine ja ravi loomaarsti juhendamisel 4. Lammaste ja/või kitsede karjatamine 5. Piima tootmine 6. Lammaste ja/või kitsede taastootmine 7. Lamba- ja kitsesaaduste tootmine Hobusekasvatus 1. Hobuste hooldamine 2. Hobuste söötmine 3. Hobuste tervisliku seisundi jälgimine, kõrvalekallete märkamine ja ravi loomaarsti juhendamisel 4. Hobuste karjatamine 5. Hobuste taastootmine Linnukasvatus 1. Lindude hooldamine 2. Lindude söötmine 3. Lindude tervisliku seisundi jälgimine, kõrvalekallete märkamine ja ravi loomaarsti juhendamisel 4. Lindude taastootmine 5. Linnusaaduste tootmine Küülikukasvatus 1. Küülikute hooldamine 2. Küülikute söötmine 3. Küülikute tervisliku seisundi jälgimine, kõrvalekallete märkamine ja ravi loomaarsti juhendamisel 4. Küülikute taastootmine 5. Küülikusaaduste tootmine Karusloomakasvatus 1. Karusloomade hooldamine 2. Karusloomade söötmine 3. Karusloomade tervisliku seisundi jälgimine, kõrvalekallete märkamine ja ravi loomaarsti juhendamisel 4. Karusloomade taastootmine 5. Karusloomkasvatussaaduste tootmine Põllumajandustootja töö eeldab töötamist nii sise- kui välitingimustes, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel ning vajadusel öisel ajal. Oma töös puutub ta kokku erinevate allergeenidega (loomade karvad, taimekaitsevahendid, söödad, tolm, pesu- ja desinfektsioonivahendid, ravimid jm) ning tema töös võib esineda müra. Töö loomadega nõuab sõbralikku ja heatahtlikku käitumist oma hoolealustega ning nende vajaduste ja heaoluga arvestamist. Töö loomadega maandab stressi ja vabastab vaimsest (psühhosotsiaalsest) pingest. Põllumajandustootja töötab kutsealal kasutatavate põllutöömasinate, farmiseadmete ja –tarvikutega (sh infotehnoloogiline riist- ja tarkvara). Põllumajandustootja töö eeldab analüüsi- ja organiseerimisvõimet, füüsilise koormuse taluvust, head füüsilist vormi ja tervist. Vajalikud on pingetaluvus (öötöö, loomade sünd ja surm jm), vastutus-, kohanemis- ja koostöövõime ning täpsus ja kohusetunne. 5. taseme põllumajandustootja on enamasti erialane kutsekeskharidus või kutseoskused on omandatud töökohal või täiendusõppes ja pikaajaline töökogemus loomakasvatusettevõttes. Taimekasvatusspetsialist, agronoom, veisekasvatusspetsialist, seakasvatusspetsialist, lamba- ja/või kitsekasvatusspetsialist, hobusekasvatusspetsialist, küülikukasvatusspetsialist, karusloomakasvatusspetsialist, linnukasvatusspetsialist, zootehnik, talunik. Töötamine taimekaitsevahenditega nõuab taimekaitsetunnistust vastavalt taimekaitseseadusele. Töötamine liikurmasinatega nõuab juhtimisõigust vastavalt liiklusseadusele. Töötamine loomadega nõuab tervisetõendit vastavalt loomatauditõrje seadusele. Põllumajandustootja, tase 5 spetsialiseerub vähemalt ühele loomaliigile ja/või taimekasvatusele. Kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 ja B.2.22 (läbiv kompetents) tõendamine ning spetsialiseerumisega seotud kompetentside tõendamine järgmiselt: Spetsialiseerumisel: taimekasvatusspetsialistiks on lisaks nõutav kompetentside B.2.2 – B.2.5 tõendamine; veisekasvatusspetsialistiks on lisaks nõutav kompetentside B.2.6-B.11 tõendamine, seakasvatusspetsialistiks on lisaks nõutav kompetentside B.2.6-B.2.8 ja B.2.12 tõendamine, lamba- ja/või kitsekasvatusspetsialistiks on lisaks nõutav kompetentside B.2.6 – B.2.10, B.2.13 ja B.2.14 tõendamine, hobusekasvatusspetsialistiks on lisaks nõutav kompetentside B.2.6 -B.2.9 ja B.2.15 tõendamine; linnukasvatusspetsialistiks on lisaks nõutav kompetentside B.2.6-B.2.8, B.2.16 ja B.2.17 tõendamine; küülikukasvatusspetsialistiks on lisaks nõutav kompetentside B.2.6-B.2.8, B.2.18 ja B.2.19 tõendamine, karusloomakasvatusspetsialistiks on lisaks nõutav kompetentside B.2.6-B.2.8, B.2.20 ja B.2.21 tõendamine. Juhtimine ja majandamine 5 Külvipinna ettevalmistamine, külvamine ning põllumajandusliku maa ja põllukultuuride hooldamine 5 Põllukultuuride (v.a koresööt) koristamine, säilitamine ja arvelevõtmine 5 Koresööda (silo, hein jm) varumine 5 Põllumajandusmasinate (traktor, kombain) ja -seadmete (haakeriistad, kuivati jm) hooldamine ning remontimine 5 Loomade ja lindude hooldamine 5 Loomade ja lindude söötmine 5 Loomade ja lindude tervisliku seisundi jälgimine, kõrvalekallete märkamine ja ravi loomaarsti juhendamisel 5 Loomade karjatamine 5 Piima tootmine 5 Veiste taastootmine 5 Sigade taastootmine 5 Lammaste ja/või kitsede taastootmine 5 Lamba- ja kitsesaaduste tootmine 5 Hobuste taastootmine 5 Lindude taastootmine 5 Linnusaaduste tootmine 5 Küülikute taastootmine 5 Küülikusaaduste tootmine 5 Karusloomade taastootmine 5 Karusloomkasvatussaaduste tootmine 5 Põllumajandustootja, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Põllumajandustootja, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Abiaednik, tase 2 Assisting Gardener, Level 2 2 Abiaednik, tase 2 (versioon 1) Abiaednik, tase 2 (versioon 3) Abiaednik, tase 2 (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Aednik 10 2018-04-17 2018-04-17 2023-04-10 2 2 6113 Aednikud, puukooli töötajad ja istikukasvatajad 0812 Aiandus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Taimmaterjali nimekiri Ain Järve Kadrioru Park Katrin Uurman Räpina Aianduskool Kristiina Laurson LilledEst OÜ Madis Kahu Sagro AS Mihkel Saar Hansaplant OÜ Raimond Strastin Eesti Aiandusliit Tiina Matsulevitš SA Innove Tiit Juhani Plantex AS (Juhani Puukool) Ulve Pärn TPJ Inseneribüroo Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Aianduse kutsealal on neli kutset: abiaednik, tase 2; nooremaednik, tase 3; aednik, tase 4 ja meisteraednik, tase 5. Abiaednik täidab juhendamisel ja kõrvalise abiga lihtsaid aiandusvaldkonna tööülesandeid – köögiviljanduses, puuviljanduses, puukoolis, lillekasvatuses jm. 2. taseme abiaednik on lihttöötaja, kelle põhilisteks tööülesanneteks on juhendamisel ja kõrvalise abiga külvi- ja istutuspinna ettevalmistamine, külvamine ja istutamine ning hooldamine, saagi või toodangu koristamine, säilitamine ja müügiks ettevalmistamine nii tava- kui mahetootmises. Abiaednik töötab piiritletud olukorras, otsesel juhendamisel ja kaasabil. A.2.1 Külvi- ja istutuspinna ettevalmistamine ning külvamine ja istutamine 1. Töökoha ettevalmistamine. 2. Külvamine, pikeerimine ja istutamine. 3. Puude/põõsaste istutamine. 4. Kastmine istutamisel. 5. Multšimine. 6. Toestamine. A.2.2 Aiakultuuride hooldamine 1. Kastmine. 2. Väetamine. 3. Umbrohutõrje tegemine. 4. Kujundamine ja lõikamine. 5. Taimede kaitsmine ebasoodsate mõjude eest. A.2.3 Saagi või toodangu koristamine, säilitamine ja müügiks ettevalmistamine 1. Toodangu koristamine. 2. Toodangu sorteerimine, ladustamine, pakendamine ja märgistamine. Abiaednik on piiratud tööajaga. Tema töö toimub nii väli- kui sisetingimustes. Abiaedniku töö terviseriskid tulenevad raskuste tõstmisest, mürast, ilmastikuolude ja temperatuuride vaheldumisest, niiskusest ning kokkupuutest erinevate allergeenidega (nt taimed, kemikaalid, tolm). Abiaedniku põhilised töövahendid on aiandustarvikud. Abiaedniku töö eeldab õppimisvõimet ja korrektsust. 2. taseme abiaednikena töötavad tavaliselt inimesed, kellel on läbitud kutseõpe või on oskused omandatud praktilise tööga. Abiaednik. Abiaednik, tase 2 kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 - B.2.3 ja läbiva kompetentsi B.2.4 tõendamine. Kasvukoha ettevalmistamine ning külvamine ja istutamine kasvukohale 2 Aiakultuuride hooldamine 2 Saagi või toodangu koristamine, säilitamine ja müügiks ettevalmistamine 2 Abiaednik, tase 2 kutset läbiv kompetents 2 Baarmen, tase 4 Barman, level 4 5 Baarmen II (versioon 2) Baarmen II (versioon 3) Baarmen, tase 4 (versioon 4) Baarmen, tase 4 (versioon 6) Baarmen, tase 4 (versioon 7) Baarmen/baaridaam II (versioon 1) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Baarmen 14 2018-04-26 2018-04-26 2023-04-12 4 4 5132 Baariteenindajad 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Keelte oskustasemete kirjeldused Angelika Larkina Eesti Baarmenite Assotsiatsioon Georgi Voomets Club Hollywood Maret Õunpuu Õunpuu Koolitused OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Baarmeni tööks on klientide teenindamine baariletist ja lauas. Baarmen töötab toitlustus- ja meelelahutusteenust pakkuvas ettevõttes. Baarmeni peamine töö on jookide valmistamine, serveerimine ja müümine. Baarmen korraldab iseseisvalt oma tööd ja töötab meeskonnas, on teenindusvalmis, suhtleb klientidega sõbralikult ja lähtuvalt heast tavast, nõustab kliente, võtab vastu ja täidab tellimused, arveldab klientidega, hoiab baari korras ning vastutab laoseisu eest. Oma töös lähtub baarmen klientide vajadustest ja soovidest ning ettevõtte korrast. A.2.1 Töö planeerimine ja korraldamine 1. Töö planeerimine. 2. Töökoha ettevalmistamine. 3. Enesekontrolliplaani jälgimine. A.2.2 Kaupade käitlemine 1. Kauba vastuvõtmine ja ladustamine. 2. Kaupade ja vahendite koguste jälgimine. 3. Inventeerimine. A.2.3 Teenindamine ja toodete müümine 1. Kliendikontakti loomine. 2. Menüü/joogikaardi tutvustamine. 3. Probleemide lahendamine. 4. Klientidega arveldamine. 5. Kliendikontakti lõpetamine. 6. Kassaaruande koostamine. A.2.4 Jookide valmistamine ja serveerimine 1. Jookide valmistamine. 2. Jookide serveerimine. A.2.5 Töövahendite ja töökoha korrashoid 1. Koristamine. 2. Seadmete puhastamine. 3. Prügi ja pakendi käitlemine. 4. Seadmete kasutamine. 5. Baarinõude pesemine. Baarmeni kutse eeldab valmisolekut töötada vahetustega, puhkepäevadel, riiklikel pühadel, õhtusel ja öisel ajal. Töö võib olla periooditi pingeline. Kuumade jookide valmistamise seadmed, nõudepesumasin, jäämasin, külmik, kassasüsteem, blender, baaritarvikud (šeikerid, mensuurid, lusikad jm) serveerimisvahendid, koristamisvahendid. Töö eeldab teenindus- ja suhtlemisvalmidust, ausust, enesedistsipliini, täpsust, vastutusvõimet, oskust enda tööd korraldada. Baarmeni töö eeldab head kontsentratsiooni- ja empaatiavõimet, korrektsust, õppimisvõimet, pingetaluvust ja füüsilist vastupidavust. Vajalik on hea väljendus- ja keelteoskus ning selge diktsioon. Baarmeniks saab õppida kursustel ja/või töökohal. Baarmen, baaridaam, klienditeenindaja, baariteenindaja, baaripidaja. Baarmeni kutse moodustub kuuest kohustuslikust ja läbivast kompetentsist. Kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 - B.2.5 ja läbiva kompetentsi B.2.6 tõendamine. Töö planeerimine ja korraldamine 4 Kaupade käitlemine 4 Teenindamine ja toodete müümine 4 Jookide valmistamine ja serveerimine 4 Töövahendite ja töökoha korrashoidmine 4 Baarmen, tase 4 läbiv kompetents 4 Vanembaarmen, tase 5 Barman, level 5 5 Baarmen III (versioon 2) Baarmen III (versioon 3) Baarmen/baaridaam III (versioon 1) Vanembaarmen, tase 5 (versioon 4) Vanembaarmen, tase 5 (versioon 6) Vanembaarmen, tase 5 (versioon 7) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Baarmen 14 2018-04-26 2018-04-26 2023-04-12 5 5 5132 Baariteenindajad 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Angelika Larkina Eesti Baarmenite Assotsiatsioon Georgi Voomets Club Hollywood Maret Õunpuu Õunpuu Koolitused OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Vanembaarmeni tööks on klientide teenindamine baariletist ja lauas. Vanembaarmen töötab toitlustus- ja meelelahutusteenust pakkuvas ettevõttes, tema peamine töö on teeninduspersonali juhtimine, jookide valmistamine, serveerimine ja müümine. Vanembaarmen suhtleb klientidega sõbralikult ja lähtuvalt heast tavast, nõustab kliente, võtab vastu ja täidab tellimused, arveldab klientidega ning vastutab baari korrasoleku eest. Vanembaarmen töötab meeskonnas, juhendab teeninduspersonali, vastutab ressursside kasutamise, teeninduspersonali töö korraldamise ja kvaliteetsete töötulemuste eest. Jälgib ja inventeerib laoseisu, vastutab kaupade ja vahendite olemasolu eest. Kogub ja analüüsib tagasisidet kogu teenindusprotsessi vältel. Vastutab tööprotsessi sujuva toimimise eest, järgib enesekontrolliplaani ja selle täitmist. Vanembaarmen on kursis ettevõtte toodete ja tootearendusega. A.2.1 Töö planeerimine ja korraldamine 1. Töö planeerimine. 2. Töökoha ettevalmistamine. 3. Enesekontrolliplaani jälgimine. 4. Joogikaardi koostamine. 5. Jookide müügihindade kujundamine. 6. Pakkumiste koostamine. A.2.2 Kaupade käitlemine 1. Kauba vastuvõtmine ja ladustamine. 2. Kaupade ja vahendite koguste jälgimine. 3. Inventeerimine. A.2.3 Teenindamine ja toodete müümine 1. Kliendikontakti loomine. 2. Menüü/joogikaardi tutvustamine. 3. Probleemide lahendamine. 4. Klientidega arveldamine. 5. Kliendikontakti lõpetamine. 6. Kassaaruande koostamine. 7. Arveldustöö kontrollimine ja korraldamine. A.2.4 Jookide valmistamine ja serveerimine 1. Jookide valmistamine. 2. Jookide valmistamise juhendamine ja kontrollimine. 3. Jookide serveerimine. 4. Jookide serveerimise juhendamine ja kontrollimine. A.2.5 Töövahendite ja töökoha korrashoid 1. Koristamine. 2. Seadmete puhastamine. 3. Prügi ja pakendi käitlemine. 4. Seadmete kasutamine. 5. Baarinõude pesemine. A.2.6 Juhtimine ja juhendamine 1. Töötajate juhendamise kavandamine. 2. Juhendamine. 3. Teenindusprotsessi korraldamine ja analüüsimine. 4. Erinevate struktuuriüksuste vahelise koostöö koordineerimine. 5. Tagasiside kogumine ning edastamine. 6. Seadmete ja vahendite uuendamine. Vanembaarmeni kutse eeldab valmisolekut töötada vahetustega, puhkepäevadel, riiklikel pühadel, õhtusel ja öisel ajal. Töö võib olla periooditi pingeline. Kuumade jookide valmistamise seadmed, nõudepesumasin, jäämasin, külmik, kassasüsteem, blender, baaritarvikud (šeikerid, mensuurid, lusikad jm), serveerimisvahendid, koristamisvahendid, arvuti. Töö eeldab teenindus- ja suhtlemisvalmidust, ausust, korrektsust, oskust enda ja teiste tööd korraldada. Vanembaarmeni töö eeldab täpsust, head kontsentratsiooni ja empaatiavõimet, korrektsust, õppimisvõimet, pingetaluvust ja füüsilist vastupidavust. Vajalik on hea väljendus ja keelteoskus ning selge diktsioon. Töö eeldab vastutusvõimet, enesedistsipliini, juhendamis- ja juhtimisoskust ja analüütilist mõtlemist. Vanembaarmeniks saab õppida kursustel, töökohal ja järjepideval töötamisel baarmenina. Vanembaarmen, peabaarmen, baaridaam, klienditeenindaja, baariteenindaja, baaripidaja. Vanembaarmeni kutse moodustub kuuest kohustuslikust kompetentsist ja läbivast kompetentsist. Kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 - B.2.6 ja läbiva kompetentsi B.2.7 tõendamine. Töö planeerimine ja korraldamine 5 Kaupade käitlemine 5 Teenindamine ja toodete müümine 5 Jookide valmistamine ja serveerimine 5 Töövahendite ja töökoha korrashoid 5 Juhtimine ja juhendamine 5 Vanembaarmen, tase 5 läbiv kompetents 5 Kosmeetik, tase 5 Cosmetician, level 5 7 Kosmeetik III (versioon 1) Kosmeetik III (versioon 2) Kosmeetik III (versioon 3) Kosmeetik III (versioon 5) Kosmeetik, tase 5 (versioon 10) Kosmeetik, tase 5 (versioon 4) Kosmeetik, tase 5 (versioon 6) Kosmeetik, tase 5 (versioon 8) Kosmeetik, tase 5 (versioon 9) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Kosmeetik 14 2018-04-26 2018-04-26 2018-10-16 5 5 5142 Iluteenindajad (v.a juuksurid) 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Keelte oskustasemete kirjeldused Anneli Puusepp Eesti Rahvusvaheline Kosmeetikute Ühendus Merike Ivask Eesti Rahvusvaheline Kosmeetikute Ühendus Sirje Tammeoks Eesti Esimene Erakosmeetikakool Leelo Simisker Eesti Kosmeetikute Liit Kaire Raidmets Viru ilusalong Inna Soonurm SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kosmeetiku töö eesmärk on kliendi esteetilise välimuse parendamine, arvestades tema soove, vajadusi ja võimalusi. Kosmeetik töötab kollektiivis ja vastutab isiklikult salongis tehtud töö lõpptulemuse eest, vajaduse korral juhendab kaastöötajaid. Kosmeetiku tööülesanneteks on näo-, käte-, keha- ja jalgade hooldus, karvade eemaldus ning jumestamine. Kosmeetik nõustab klienti temale sobivate kosmeetikavahendite valikul ja kasutamisel. Kosmeetiku töö nõuab erinevate protseduuride tegemiseks vastava aparatuuri tundmist ning selle kasutusoskust. Kosmeetiku töö eeldab sihipärast ja loomingulist töösse suhtumist, head suhtlemisoskust ja vastutust oma töö tulemuste eest. Kosmeetiku töö nõuab pidevat enesetäiendamist. Kosmeetik on kursis moetrendidega, oskab soovitada kosmeetilisi protseduure vastavalt kliendi isikupärale. Soovitab kliendile hooldusvahendeid kodus kasutamiseks vastavalt salongis tehtud hooldusele. A.2.1 Töökoha ettevalmistamine: 1) töökoha ettevalmistamine ja korrashoid; 2) tööks vajalike kaupade ja vahendite tellimine, vastuvõtmine ja kontrollimine; 3) koristamine ja puhastamine. A.2.2 Näohooldus; ripsmete, kulmude keemiline värvimine ning kulmude kujundamine ja korrigeerimine: 1) näonaha analüüsimine ja algpuhastus; 2) näonaha eelpuhastamine; 3) mehhaaniline puhastamine; 4) aparaadihooldus; 5) massaaži tegemine; 6) maski ja/või kreemi kasutamine; 7) ripsmete ja kulmude värvimine ning kulmude kujundamine ja korrigeerimine; 8) erihooldused. A.2.3 Kätehooldus: 1) käte naha ja sõrmeküünte analüüs ja hooldamine; 2) käte massaaž; 3) käte erihooldus; 4) küünte lakkimine. A.2.4 Jalgade hooldus: 1) jalgade naha ja varbaküünte analüüs ja hooldamine; 2) jalgade massaaž; 3) jalgade erihooldus; 4) küünte lakkimine. A.2.5 Kehahooldus: 1) kehaanalüüs ja eelhooldus; 2) keha hooldamine; 3) keha masseerimine. A.2.6 Näo- ja kehapiirkonna karvade eemaldamine: 1) naha ettevalmistamine; 2) karvade eemaldamine; 3) naha järelhooldus. A.2.7 Jumestamine: 1) naha eelhooldus; 2) jumestamine. A.2.8 Klienditeenindus: 1) kliendiga kontakti loomine; 2) kliendiga suhtlemine hoolduse ajal; 3) kliendi nõustamine ja teenindussituatsiooni lõpetamine. A.2.9 Juhendamine: 1) juhendamine. Valdavalt töötab kosmeetik istudes ja sundasendis. Tööaeg on paindlik, töötatakse ka puhkepäevadel ja mitmesugustes töökeskkondades. Kosmeetik puutub oma töös kokku erinevate kosmeetikavahenditega, mis võivad põhjustada allergiat. Kosmeetiku töövahendid on tangid, viilid, pintslid, poorilusikas, elektrilised töövahendid, erisugusteks hooldusteks vajalikud abi- ja kaitsevahendid ning kemikaalid. Kosmeetiku kutse eeldab sihipärast ja loomingulist töösse suhtumist, head suhtlemisoskust ja vastutust oma töö tulemuste eest. Oluline on empaatiavõime, tolerantsus, vastutus-, koostöö-, analüüsi- ja kohanemisvõime. Töö eeldab korrektsust, stressitaluvust ja füüsilist suutlikkust. Oluline on käeline osavus, liigutuste täpsus, kiirus ja hea koordinatsioon. Tööd pärsivad kroonilised haigused ja ülitundlikkus. Kosmeetikuks saab õppida isik, kes on eelnevalt omandanud keskhariduse. Kosmeetikuks saab õppida kutseõppeasutuses. Kosmeetik, CIDESCO kosmetoloog, iluteenindaja. Kosmeetik, tase 5 kutse saamiseks on vajalik kompetentside B.2.1-B.2.9 ja B.2.10 – B.2.15 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Töökoha ettevalmistamine 5 Näohooldus; ripsmete, kulmude keemiline värvimine ning kulmude kujundamine ja korrigeerimine 5 Kätehooldus 5 Jalgade hooldus 5 Kehahooldus 5 Näo- ja kehapiirkonna karvade eemaldamine 5 Jumestamine 5 Klienditeenindus 5 Juhendamine 5 Tööohutus ja –keskkond 5 Esmaabi osutamine 5 Suhtlemisoskus 5 Keeleoskus 5 Arvuti kasutamise oskus 5 Tooteinfo ja kasutusjuhendite järgimine 5 Mehaanikainsener, tase 6 Mechanical Engineer, level 6 5 Mehaanikainsener IV (versioon 1) Mehaanikainsener IV (versioon 2) Mehaanikainsener IV (versioon 3) Mehaanikainsener, tase 6 (versioon 4) Mehaanikainsener, tase 6 (versioon 6) Mehaanikainsener, tase 6 (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Mehaanikainsener 9 2018-04-24 2018-04-24 2018-11-07 6 6 2144 Mehaanikainsenerid 0715 Mehaanika ja metallitöö 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Mehaanikainseneride kutsetasemed Insenerikutsete taotlemise eeldused Inseneri täiendusõppe arvestus Kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Kulu (töörühma juht) Tallinna Tehnikaülikool Aigar Hermaste Tallinna Tehnikaülikool, EMIL Jüri Riives IMECC OÜ Martins Sarkans Norcar AS Heinart Puhkim KXM OÜ Andres Laansoo Eesti Keevitusühing Marek Heero Monier OÜ Martin Mehilane E-Profiil AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Mehaanikainsenerid on spetsialistid, kellel on teadmised ja oskused erinevate insener-tehniliste ülesannete määratlemiseks ja lahendamiseks, mis on majanduslikult põhjendatud ning keskkonnasäästlikud. Mehaanikainsenerid on valmis töötama interdistsiplinaarses meeskonnas koos soojustehnika-, transporditehnika- ja mehhatroonikainseneridega. Mehaanikainsener on spetsialist, kes töötab üldjuhul konstruktori, tehnoloogi või tootmisjuhina masina-, metalli- või aparaaditööstuses ning konstrueerib ja töötab välja masinate, seadmete ja toodete valmistamise tehnoloogiaid. Mehaanikainsener tunneb mehaanika valdkonna tööõiguse, -tervishoiu ja -ohutuse, kvaliteedijuhtimise põhimõtteid ning oskab kasutada erialast terminoloogiat. Mehaanikainsener peab tegutsema vastavalt insenerieetika koodeksile. Teised mehaanikainseneride kutsed: Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 6 esmane kutse Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 Volitatud mehaanikainsener, tase 8 Kõigi mehaanikainseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 1. A 2.1 Üldinsenerlike ja valdkondlike inseneriteadmiste rakendamine. A 2.2 Juhtimine. A 2.3 Kutsealale pühendumine. A 2.4 Suhtlemine. A 2.5 Erialatöö. Mehaanikainsenerid töötavad projekteerimis- , tootmis- ja remondiettevõtetes, kõrgkoolides ja kutseõppeasutustes. Tootmisettevõtetes, objektidel ja laborites töötades tuleb juhinduda töötervishoiu ja -ohutuse nõuetest. Tööaeg võib olla paindlik. Mehaanikainsenerid kasutavad oma töös kaasaegseid tehnilisi vahendeid ja inseneritarkvara. Mehaanikainseneri töö eeldab insenerlikku loogilist mõtlemist, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, analüüsivõimet, täpsust, vastutustunnet, kohusetunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, ruumilist kujutlusvõimet, empaatia- ja kohanemisvõimet, enesekehtestamist ja õpivõimet. Mehaanikainseneri kutse taotlemise eelduseks on inseneriõpe mahus 180 EAP ja vahetult taotlemisele eelnev erialane töö 3 a või 240 EAP ja vahetult taotlemisele eelnev erialane töö 2 a. Kõikide inseneride kutse taotlemise eeldusi vt lisast 2 „Insenerikutsete taotlemise eeldused“. Inseneri täiendusõppe arvestuse nõuded on toodud lisas 3. Projektijuht, projekteerija, konstruktor, tootmisjuht, tehnoloog, mehaanik jm. Tootmissüsteemide ning seadmete projekteerimine, ehitamine ja käitamine nõuab vastavat tegevust reguleerivate õigusaktide järgimist. Kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.5 tõendamine. Üldinsenerlike ja valdkondlike inseneriteadmiste rakendamine 6 Juhtimine 6 Kutsealale pühendumine 6 Suhtlemine 6 Erialane töö 6 Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 Diploma Mechanical Engineer, level 7 5 Diplomeeritud mehaanikainsener V (versioon 1) Diplomeeritud mehaanikainsener V (versioon 2) Diplomeeritud mehaanikainsener V (versioon 3) Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud mehaanikainsener tootearenduse alal, tase 7 Diplomeeritud mehaanikainsener tootmistehnika alal, tase 7 Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Mehaanikainsener 9 2018-04-24 2018-04-24 2018-11-07 7 7 2144 Mehaanikainsenerid 0715 Mehaanika ja metallitöö 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Mehaanikainseneride kutsetasemed Insenerikutsete taotlemise eeldused Inseneri täiendusõppe arvestus Kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Kulu (töörühma juht) Tallinna Tehnikaülikool Aigar Hermaste Tallinna Tehnikaülikool, EMIL Jüri Riives IMECC OÜ Martins Sarkans Norcar AS Heinart Puhkim KXM OÜ Andres Laansoo Eesti Keevitusühing Marek Heero Monier OÜ Martin Mehilane E-Profiil AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Mehaanikainsenerid on spetsialistid, kellel on teadmised ja oskused mehaanika valdkonnas erinevate insener-tehniliste ülesannete määratlemiseks ja lahendamiseks majanduslikult vastuvõetaval ning keskkonnasäästlikudsõbralikul moel, mis on ohutud ja ühiskondlikult aktsepteeritavad. Mehaanikainsenerid peavad tegutsema vastavalt kõrgele moraalile ja eetikanormidele ning järgima jätkusuutliku arengu põhimõtet. Mehaanikainsenerid on valmis töötama interdistsiplinaarses meeskonnas koos soojustehnika-, transporditehnika- ja mehhatroonikainseneridega. Diplomeeritud mehaanikainsener suudab analüüsida probleeme ja neid lahendada. Ta kasutab oma teadmisi toodete ja tehnoloogiate arendamisel. Ta on spetsialist, kes projekteerib ja arendab keerulisi seadmeid, aparatuuri, tehnoloogiaid ja tootmissüsteeme. Diplomeeritud mehaanikainseneril on laialdased teadmised valdkonna tootearendusest, tootmistehnoloogiatest, seadmete remondist ja hooldusest, keskkonnakaitsest, seadusandlusest, masinaehituse tootmissüsteemide toimimisest ja käitamisest. Ta täiendab pidevalt oma teadmisi. Teised mehaanikainseneride kutsed: Mehaanikainsener, tase 6 esmane kutse Mehaanikainsener, tase 6 Volitatud mehaanikainsener, tase 8 Kõigi mehaanikainseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 1. A 2.1 Üldinsenerlike ja valdkondlike inseneriteadmiste rakendamine. A 2.2 Juhtimine. A 2.3 Kutsealale pühendumine. A 2.4 Suhtlemine. A 2.5 Tootearendus. A 2.6 Tootmistehnika. Mehaanikainsenerid töötavad büroodes, tootmisettevõtetes ning sise- ja välisobjektidel. Tootmisettevõtetes ja objektidel töötades tuleb juhinduda üldise tööohutuse nõuetest. Tööaeg võib olla paindlik. Mehaanikainsenerid kasutavad oma töös lisaks tavapärasele bürootehnikale (arvutid, kommunikatsiooniseadmed jms.) ja tarkvarale (tekstitöötlus, tabelarvutus, internetisuhtlus jms) spetsiaalseid arvutus- ja joonestusprogramme ning muid töövahendeid. Mehaanikainseneri töö eeldab insenerlikku loogilist mõtlemist, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, analüüsivõimet, täpsust, vastutus- ja kohusetunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, ruumilist kujutlusvõimet, empaatia- ja kohanemisvõimet, enesekehtestamist ja õpivõimet. Diplomeeritud mehaanikainseneri kutse taotlemise eelduseks on integreeritud bakalaureuse ja magistriõpe mahus 300 EAP või mehaanikainseneri 6. tase + täiendusõpe min 45 EAP ulatuses ja vahetult taotlemisele eelnev 2- aastane eri- ja ametialane töö. Insenerikutse taotlemise eeldusi vt lisast 2 „Insenerikutsete taotlemise eeldused“. Inseneri täiendusõppe arvestuse nõuded on toodud lisas 3. Projekteerija, tootearendusinsener, tootmisinsener, projektijuht, tootmisjuht jm. Tootmissüsteemide ning seadmete projekteerimine, ehitamine ja käitamine nõuab vastavat tegevust reguleerivate õigusaktide järgimist. Diplomeeritud mehaanikainsener spetsialiseerub kas tootearendusele või tootmistehnikale. Tootearendusele spetsialiseerunud diplomeeritud mehaanikainseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.4 ja kompetentsi B.2.5 tõendamine. Tootmistehnikale spetsialiseerunud diplomeeritud mehaanikainseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.4 ja kompetentsi B.2.6 tõendamine. Üldinsenerlike ja valdkondlike inseneriteadmiste rakendamine 7 Juhtimine 7 Kutsealale pühendumine 7 Suhtlemine 7 Tootearendusele spetsialiseerunud diplomeeritud mehaanikainseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.4 ja kompetentsi B.2.5 tõendamine. Tootmistehnikale spetsialiseerunud diplomeeritud mehaanikainseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.4 ja kompetentsi B.2.6 tõendamine. Volitatud mehaanikainsener, tase 8 Chartered Mechanical Engineer, level 8 5 Volitatud mehaanikainsener V (versioon 1) Volitatud mehaanikainsener V (versioon 2) Volitatud mehaanikainsener V (versioon 3) Volitatud mehaanikainsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud mehaanikainsener, tase 8 (versioon 6) Volitatud mehaanikainsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud mehaanikainsener tootearenduse alal, tase 8 Volitatud mehaanikainsener tootmistehnika alal, tase 8 Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Mehaanikainsener 9 2018-04-24 2018-04-24 2018-11-07 8 8 2144 Mehaanikainsenerid 0715 Mehaanika ja metallitöö 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Mehaanikainseneride kutsetasemed Insenerikutsete taotlemise eeldused Inseneri täiendusõppe arvestus Kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Kulu (töörühma juht) Tallinna Tehnikaülikool Aigar Hermaste Tallinna Tehnikaülikool, EMIL Jüri Riives IMECC OÜ Martins Sarkans Norcar AS Heinart Puhkim KXM OÜ Andres Laansoo Eesti Keevitusühing Marek Heero Monier OÜ Martin Mehilane E-Profiil AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Mehaanikainsenerid on spetsialistid, kellel on teadmised ja oskused mehaanika valdkonnas erinevate insener-tehniliste ülesannete määratlemiseks ja lahendamiseks majanduslikult vastuvõetaval ning keskkonnasõbralikul moel, mis on ohutud ja ühiskondlikult aktsepteeritavad. Mehaanikainsenerid peavad tegutsema vastavalt kõrgele moraalile ja eetikanormidele ning järgima jätkusuutliku arengu põhimõtet. Mehaanikainseneridel on valmisolek töötada interdistsiplinaarses meeskonnas koos soojustehnika-, transporditehnika- ja mehhatroonikainseneridega. Volitatud mehaanikainsener suudab loominguliselt lahendada keerulisi probleeme ja anda neile eksperthinnanguid. Ta loob uusi teadmisi, tooteid ja tehnoloogiaid. Ta on vastutav spetsialist, kes iseseisvalt arendab ja projekteerib keerulisi seadmeid, aparatuuri, tehnoloogiaid ja tootmissüsteeme. Volitatud mehaanikainseneril on põhjalikud teadmised valdkonna tootearendusest, tootmistehnoloogiatest, seadmete remondist ja hooldusest, keskkonnakaitsest, seadusandlusest, masinaehituslike tootmissüsteemide toimimisest ja käitamisest, ta on oma teadmisi perioodiliselt täiendanud. Volitatud mehaanikainseneril on laialdased teadmised ja oskused valdkonna ärilistes aspektides, ta oskab rakendada oma teadmisi töötajate ja kollektiivide juhtimisel, mis eeldab head suhtlemisoskust. Ta vastutab oma ja töörühma töö tulemuste eest. Teised mehaanikainseneride kutsed: Mehaanikainsener, tase 6 esmane kutse Mehaanikainsener, tase 6 Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 esmane kutse Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 Volitatud mehaanikainsener, tase 8 Mehaanikainseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 1. A 2.1 Üldinsenerlike ja valdkondlike inseneriteadmiste rakendamine. A 2.2 Juhtimine. A 2.3 Kutsealale pühendumine. A 2.4 Suhtlemine. A 2.5 Tootearendus. A 2.6 Tootmistehnika. A 2.7 TA ja õppetegevus. A 2.8 Projekteerimine ja projektijuhtimine. A 2.9 Tootmise korraldamine ja juhtimine. A 2.10 Seadmete käit ja hooldus. A 2.11 Materjalitehnika. A 2.12 Keevitustehnoloogia. Mehaanikainsenerid töötavad büroos, tootmisettevõtetes ning sise- ja välisobjektidel. Tootmisettevõtetes ja objektidel töötades tuleb juhinduda üldise tööohutuse nõuetest. Tööaeg võib olla paindlik. Mehaanikainsenerid kasutavad oma töös lisaks tavapärasele bürootehnikale (arvutid, kommunikatsiooniseadmed jms.) ja tarkvarale (tekstitöötlus, tabelarvutus, internetisuhtlus jms) spetsiaalseid arvutus- ja joonestusprogramme ning muid töövahendeid. Mehaanikainseneri töö eeldab insenerlikku loogilist mõtlemist, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, analüüsivõimet, täpsust, vastutustunnet, kohusetunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, ruumilist kujutlusvõimet, empaatia- ja kohanemisvõimet, enesekehtestamist ja õpivõimet. Volitatud mehaanikainseneri kutse taotlemise eelduseks on diplomeeritud mehaanikainseneri 7. tase või doktoriõpe mahus 240 EAP ja vahetult taotlemisele eelnev 4-aastane iseseisev eri- ja ametialane töö ja täiendusõpe 80 TP ulatuses. Inseneride kutse taotlemise eeldusi vt lisast 2 „Insenerikutsete taotlemise eeldused“. Inseneri täiendusõppe arvestuse nõuded on toodud lisas 3. Volitatud mehaanikainseneri kutsetunnistuse kehtivus on viis aastat. Projekteerija, tootearendusinsener, projektijuht, tootmisjuht, tootmisinsener, käidujuht, konsultant, ekspert, arendusjuht jm. Tootmissüsteemide ning seadmete projekteerimine, ehitamine ja käitamine nõuab teatud tegevusaladel vastavat tegevust reguleerivate õigusaktide järgimist. Volitatud mehaanikainsener spetsialiseerub kas tootearendusele või tootmistehnikale. Tootearendusele spetsialiseerunud volitatud mehaanikainseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.4, kompetentsi B.2.5 ning lisaks valikust B.2.7 - B.2.12 ühe kompetentsi tõendamine. Tootmistehnikale spetsialiseerunud volitatud mehaanikainseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.4, kompetentsi B.2.6 ning lisaks valikust B.2.7 - B.2.12 ühe kompetentsi tõendamine. Üldinsenerlike ja valdkondlike inseneriteadmiste rakendamine 8 Juhtimine 8 Kutsealale pühendumine 8 Suhtlemine 8 Tootearendusele spetsialiseerunud volitatud mehaanikainseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentsi B.2.5 tõendamine. Tootmistehnikale spetsialiseerunud volitatud mehaanikainseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentsi B.2.6 tõendamine. Tootearendusele või tootmistehnikale spetsialiseerunud volitatud mehaanikainseneri kutse tõendamiseks on nõutav lisaks valikust B.2.7 - B.2.12 ühe kompetentsi tõendamine. Teadus-arendus ja õppetegevus 8 Projekteerimine ja projektijuhtimine 8 Tootmise korraldamine ja juhtimine 8 Seadmed, käit ja järelevalve 8 Materjalitehnika 8 Keevitustehnoloogia 8 Tantsuspetsialist, tase 5 Dance specialist, level 5 6 Tantsuspetsialist III (versioon 1) Tantsuspetsialist III (versioon 2) Tantsuspetsialist III (versioon 3) Tantsuspetsialist, tase 5 (versioon 4) Tantsuspetsialist, tase 5 (versioon 5) Tantsuspetsialist, tase 5 (versioon 7) Tantsuspetsialist, tase 5 (versioon 8) Eesti rahvatants Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Tantsuspetsialist 11 2018-04-25 2018-07-01 2023-04-18 5 5 2653 Tantsijad ja koreograafid 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Kutsestandardis kasutatud terminid Digioskused Sille Kapper Tallinna Ülikool Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut Krõõt Kiviste Shate Tantsukool, Tartu Tantsuakadeemia Villiko Kruuse, Waf Managment OÜ Agne Kurrikoff-Herman Eesti Rahvatantsuansamblite Liit Raido Mägi Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia Silvia Purje Eesti Tantsuspordi Liit Erika Põlendik Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Anu Sööt Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit Anne Tamm-Kivimets Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit, MTÜ Just Tants Margus Toomla Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Tantsuspetsialist on loominguline töötaja, kes õpetamise ja/või tantsuloome kaudu väärtustab tantsu- ja kultuuritraditsiooni nii harrastuslikul kui professionaalsel tasemel. Töö sisuks on tantsuoskuste, kehalise teadlikkuse, eneseväljendus- ja sotsiaalsete oskuste arendamine. Tantsuspetsialist, tase 5 on vähema kogemusega ja võib vajada juhendamist. Kutsealal tegutsevad ka tantsuspetsialist, tase 6, kes tegutseb iseseisvalt, tal on erialane väljaõpe või pikaajaline (kompetentside kujunemiseks vajalik) töökogemus; tantsuspetsialist, tase 7, kes on valdkonna arendaja (nt koolitab, on mentoriks), teeb lavastusi, koreograafiaid, viib läbi valdkondlikke projekte; tantsuspetsialist, tase 8, kes on valdkonna eesvedaja, kogukonna looja, laiaulatusliku mõjuga valdkonna arendaja. A.2.1 Tantsuks sobiva keskkonna loomine 1. Füüsilise keskkonna tegevusteks ettevalmistamine. 2. Tantsulist tegevust toetava vaimse keskkonna loomine. A.2.2 Loome- ja õppeprotsessi juhtimine 1. Eesmärkide püstitamine. 2. Loome- ja õppeprotsessi kavandamine. 3. Osalejate füüsiliste ja vaimsete võimete ning tantsuoskuste arendamine. 4. Loome- ja õppeprotsessi läbiviimine. 5. Loome- ja õppeprotsessi tulemuse esitlemine. 6. Kokkuvõtete tegemine ja edasise tegevuse planeerimine. Eesti rahvatants A.2.3 Eesti rahvatants 1. Rahvatantsu põhisammude ja -liikumiste kasutamine. 2. Olulise repertuaariga kursisolek. 3. Erialase terminoloogia kasutamine. 4. Liikumise sidumine muusikaga. 5. Rahvatantsukollektiivi juhi assisteerimine. 6. Osalemine väljakutöös. 7. Rahvarõivaste kandmise väärtustamine. Tööaeg on paindlik, võib sisaldada töötamist puhkepäevadel ja pühade ajal. Töö on füüsilist ja vaimset pingutust nõudev, riskiteguriks on vigastuste oht. Töövahenditeks on tantsustiilist lähtuvalt sobivad jalanõud, riietus, rekvisiidid ja vahendid, muusikat mängiv seade või instrument ning infotehnoloogilised vahendid. Olulised on võimed ja iseloomuomadused, mis toetavad koostööd, inimese arengut ja loovust. Tantsuspetsialist, tase 5 on keskharidusega, kutsealane kompetentsus on omandatud töö käigus ning ta on läbinud erialase täienduskoolituse. Tantsuõpetaja, tantsukunstnik, tantsutreener, tantsuspetsialist, ballettmeister, koreograaf, tantsuringi juhendaja, tantsurühma juhendaja, liikumisjuht, repetiitor. Põhikutse tantsuspetsialist, tase 5 taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1, B.2.2 ja B.2.4 (läbiv kompetents). Spetsialiseerumisel eesti rahvatantsule tuleb tõendada kõik kompetentsid. Tantsuks sobiva keskkonna loomine 5 Loome- ja õppeprotsessi juhtimine 5 Spetsialiseerumisel eesti rahvatantsule tuleb tõendada kõik kompetentsid. Tantsuspetsialist, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Tantsuspetsialist, tase 6 Dance Specialist, EstQF Level 6 6 Tantsuspetsialist IV (versioon 1) Tantsuspetsialist IV (versioon 2) Tantsuspetsialist IV (versioon 3) Tantsuspetsialist, tase 6 (versioon 4) Tantsuspetsialist, tase 6 (versioon 5) Tantsuspetsialist, tase 6 (versioon 7) Tantsuspetsialist, tase 6 (versioon 8) Eesti rahvatants Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Tantsuspetsialist 11 2018-04-25 2018-07-01 2023-04-18 6 6 2653 Tantsijad ja koreograafid 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Kutsestandardis kasutatud terminid Digioskused Sille Kapper Tallinna Ülikool Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut Krõõt Kiviste Shate Tantsukool, Tartu Tantsuakadeemia Villiko Kruuse, Waf Managment OÜ Agne Kurrikoff-Herman Eesti Rahvatantsuansamblite Liit Raido Mägi Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia Silvia Purje Eesti Tantsuspordi Liit Erika Põlendik Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Anu Sööt Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit Anne Tamm-Kivimets Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit, MTÜ Just Tants Margus Toomla Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Tantsuspetsialist on loominguline töötaja, kes õpetamise ja/või tantsuloome kaudu väärtustab tantsu- ja kultuuritraditsiooni nii harrastuslikul kui professionaalsel tasemel. Töö sisuks on tantsuoskuste, kehalise teadlikkuse, eneseväljendus- ja sotsiaalsete oskuste arendamine. Tantsuspetsialist, tase 6 tegutseb iseseisvalt, tal on erialane väljaõpe või pikaajaline (kompetentside kujunemiseks vajalik) töökogemus. Kutsealal tegutsevad ka tantsuspetsialist, tase 5, kes on vähema kogemusega ja võib vajada juhendamist; tantsuspetsialist, tase 7, kes on valdkonna arendaja (nt koolitab, on mentoriks), teeb lavastusi, koreograafiaid, viib läbi valdkondlikke projekte; tantsuspetsialist, tase 8, kes on valdkonna eesvedaja, kogukonna looja, laiaulatusliku mõjuga valdkonna arendaja. A.2.1 Tantsuks sobiva keskkonna loomine 1. Füüsilise keskkonna tegevusteks ettevalmistamine. 2. Tantsulist tegevust toetava vaimse keskkonna loomine. A.2.2 Loome- ja õppeprotsessi juhtimine 1. Eesmärkide püstitamine. 2. Loome- ja õppeprotsessi kavandamine. 3. Osalejate füüsiliste ja vaimsete võimete ning tantsuoskuste arendamine. 4. Loome- ja õppeprotsessi läbiviimine. 5. Loome- ja õppeprotsessi tulemuse esitlemine. 6. Kokkuvõtete tegemine ja edasise tegevuse planeerimine. Eesti rahvatants A.2.3 Eesti rahvatants 1. Rahvatantsu põhisammude ja -liikumiste kasutamine. 2. Olulise repertuaariga kursisolek. 3. Erialase terminoloogia kasutamine. 4. Liikumise sidumine muusikaga. 5. Rahvatantsukollektiivi järjepidev juhtimine. 6. Väljakutöö. 7. Rahvarõivaste kandmise väärtustamine. A.2.4 Koreograafia loomine 1. Koreograafia idee leidmine. 2. Koreograafia elluviimine. A.2.5 Lavastamine 1. Visiooni loomine. 2. Erinevatest komponentidest terviku loomine. 3. Prooviprotsessi juhtimine. 4. Lõpptulemuse esitlemine. 5. Kokkuvõtete tegemine. A.2.6 Eestvedamine 1. Grupiprotsesside suunamine. 2. Projektijuhtimine. 3. Ressursside juhtimine. 4. Juhendamine. 5. Ideede algatamine ja elluviimine. 6. Inimeste kaasamine. Tööaeg on paindlik, võib sisaldada töötamist puhkepäevadel ja pühade ajal. Töö on füüsilist ja vaimset pingutust nõudev, riskiteguriks on vigastuste oht. Töövahenditeks on tantsustiilist lähtuvalt sobivad jalanõud, riietus, rekvisiidid ja vahendid, muusikat mängiv seade või instrument ning infotehnoloogilised vahendid. Olulised on võimed ja iseloomuomadused, mis toetavad koostööd, inimese arengut ja loovust. 6. taseme tantsuspetsialistil on erialane kõrgharidus või kompetentside kujunemiseks vajalik töökogemus või läbitud erialane täienduskoolitus. Tantsuõpetaja, tantsukunstnik, tantsutreener, tantsuspetsialist, ballettmeister, koreograaf, tantsuringi juhendaja, tantsurühma juhendaja, liikumisjuht, repetiitor. Põhikutse tantsuspetsialist, tase 6 taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1, B.2.2 ja B.2.7 (läbiv kompetents) ning vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.4 - B.2.6. Spetsialiseerumisel eesti rahvatantsule tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1, B.2.2 ja B.2.7 (läbiv kompetents), spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.3 ning vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.4 - B.2.6. Tantsuks sobiva keskkonna loomine 6 Loome- ja õppeprotsessi juhtimine 6 Spetsialiseerumisel eesti rahvatantsule tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1, B.2.2 ja B.2.7 (läbiv kompetents), spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.3 ning vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.4 - B.2.6. Kutse taotlemisel tuleb tõendada vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.4 - B.2.6. Koreograafia loomine 6 Lavastamine 7 Eestvedamine 7 Tantsuspetsialist, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Tantsuspetsialist, tase 7 Dance Specialist, EstQF Level 7 6 Tantsuspetsialist V (versioon 1) Tantsuspetsialist V (versioon 2) Tantsuspetsialist V (versioon 3) Tantsuspetsialist, tase 7 (versioon 4) Tantsuspetsialist, tase 7 (versioon 5) Tantsuspetsialist, tase 7 (versioon 7) Tantsuspetsialist, tase 7 (versioon 8) Eesti rahvatants Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Tantsuspetsialist 11 2018-04-25 2018-07-01 2023-04-18 7 7 2653 Tantsijad ja koreograafid 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Kutsestandardis kasutatud terminid Keelte oskustasemete kirjeldused Digioskused Sille Kapper Tallinna Ülikool Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut Krõõt Kiviste Shate Tantsukool, Tartu Tantsuakadeemia Villiko Kruuse, Waf Managment OÜ Agne Kurrikoff-Herman Eesti Rahvatantsuansamblite Liit Raido Mägi Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia Silvia Purje Eesti Tantsuspordi Liit Erika Põlendik Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Anu Sööt Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit Anne Tamm-Kivimets Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit, MTÜ Just Tants Margus Toomla Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Tantsuspetsialist on loominguline töötaja, kes õpetamise ja/või tantsuloome kaudu väärtustab tantsu- ja kultuuritraditsiooni nii harrastuslikul kui professionaalsel tasemel. Töö sisuks on tantsuoskuste, kehalise teadlikkuse, eneseväljendus- ja sotsiaalsete oskuste arendamine. Tantsuspetsialist, tase 7 on valdkonna arendaja (nt koolitab, on mentoriks), teeb lavastusi, koreograafiaid, viib läbi valdkondlikke projekte. Kutsealal tegutsevad ka tantsuspetsialist, tase 5, kes on vähema kogemusega ja võib vajada juhendamist, tantsuspetsialist, tase 6, kes tegutseb iseseisvalt, tal on erialane väljaõpe või pikaajaline (kompetentside kujunemiseks vajalik) töökogemus, tantsuspetsialist, tase 8, kes on valdkonna eesvedaja, kogukonna looja, laiaulatusliku mõjuga valdkonna arendaja. A.2.1 Tantsuks sobiva keskkonna loomine 1. Füüsilise keskkonna tegevusteks ettevalmistamine. 2. Tantsulist tegevust toetava vaimse keskkonna loomine. A.2.2 Loome- ja õppeprotsessi juhtimine 1. Eesmärkide püstitamine. 2. Loome- ja õppeprotsessi kavandamine. 3. Osalejate füüsiliste ja vaimsete võimete ning tantsuoskuste arendamine. 4. Loome- ja õppeprotsessi läbiviimine. 5. Loome- ja õppeprotsessi tulemuse esitlemine. 6. Kokkuvõtete tegemine ja edasise tegevuse planeerimine. A.2.3 Valdkonna arendamine 1. Mentorlus. 2. Meetodite mitmekesistamine. 3. Arendustegevused. Eesti rahvatants A.2.4 Eesti rahvatants 1. Rahvatantsu põhisammude ja -liikumiste kasutamine. 2. Olulise repertuaariga kursisolek. 3. Erialase terminoloogia kasutamine. 4. Liikumise sidumine muusikaga. 5. Väljakutöö. 6. Rahvarõivaste kandmise väärtustamine. A.2.5 Koreograafia loomine 1. Koreograafia idee leidmine. 2. Koreograafia elluviimine. A.2.6 Lavastamine 1. Visiooni loomine. 2. Erinevatest komponentidest terviku loomine. 3. Prooviprotsessi juhtimine. 4. Lõpptulemuse esitlemine. 5. Kokkuvõtete tegemine. A.2.7 Eestvedamine 1. Grupiprotsesside suunamine. 2. Projektijuhtimine. 3. Ressursside juhtimine. 4. Juhendamine. 5. Ideede algatamine ja elluviimine. 6. Inimeste kaasamine. Tööaeg on paindlik, võib sisaldada töötamist puhkepäevadel ja pühade ajal. Töö on füüsilist ja vaimset pingutust nõudev, riskiteguriks on vigastuste oht. Töövahenditeks on tantsustiilist lähtuvalt sobivad jalanõud, riietus, rekvisiidid ja vahendid, muusikat mängiv seade või instrument ning infotehnoloogilised vahendid. Olulised on võimed ja iseloomuomadused, mis toetavad koostööd, inimese arengut ja loovust. 7. taseme tantsuspetsialistil on kompetentside kujunemiseks vajalik töökogemus, tal on erialane kõrgharidus või läbitud erialane koolitus. Tantsuõpetaja, tantsukunstnik, tantsutreener, tantsuspetsialist, ballettmeister, koreograaf, tantsuringi juhendaja, tantsurühma juhendaja, liikumisjuht, repetiitor. Põhikutse tantsuspetsialist, tase 7 taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1 -B.2.3 ja B.2.8 (läbiv kompetents) ning vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.5 - B.2.7. Spetsialiseerumisel eesti rahvatantsule tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1 - B.2.3 ja B.2.8 (läbiv kompetents), spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.4 ning vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.5 - B.2.7. Tantsuks sobiva keskkonna loomine 7 Loome- ja õppeprotsessi juhtimine 7 Valdkonna arendamine 7 Spetsialiseerumisel eesti rahvatantsule tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1 - B.2.3 ja B.2.8 (läbiv kompetents), spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.4 ning vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.5 - B.2.7. Kutse taotlemisel tuleb tõendada vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.5 - B.2.7. Koreograafia loomine 7 Lavastamine 7 Eestvedamine 7 Tantsuspetsialist, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Tantsuspetsialist, tase 8 Dance specialist, level 8 3 Tantsuspetsialist, tase 8 (versioon 1) Tantsuspetsialist, tase 8 (versioon 2) Tantsuspetsialist, tase 8 (versioon 4) Tantsuspetsialist, tase 8 (versioon 5) Eesti rahvatants Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Tantsuspetsialist 11 2018-04-25 2018-07-01 2023-04-18 8 8 2653 Tantsijad ja koreograafid 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Kutsestandardis kasutatud terminid Keelte oskustasemete kirjeldused Digioskused Sille Kapper Tallinna Ülikool Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut Krõõt Kiviste Shate Tantsukool, Tartu Tantsuakadeemia Villiko Kruuse, Waf Managment OÜ Agne Kurrikoff-Herman Eesti Rahvatantsuansamblite Liit Raido Mägi Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia Silvia Purje Eesti Tantsuspordi Liit Erika Põlendik Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Anu Sööt Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit Anne Tamm-Kivimets Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit, MTÜ Just Tants Margus Toomla Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Tantsuspetsialist on loominguline töötaja, kes õpetamise ja/või tantsuloome kaudu väärtustab tantsu- ja kultuuritraditsiooni nii harrastuslikul kui professionaalsel tasemel. Töö sisuks on tantsuoskuste, kehalise teadlikkuse, eneseväljendus- ja sotsiaalsete oskuste arendamine. Tantsuspetsialist, tase 8 on valdkonna eestvedaja, kogukonna looja, laiaulatusliku mõjuga valdkonna arendaja. Kutsealal tegutsevad ka tantsuspetsialist, tase 5, kes on vähema kogemusega ja võib vajada juhendamist, tantsuspetsialist, tase 6, kes tegutseb iseseisvalt, tal on erialane väljaõpe või pikaajaline (kompetentside kujunemiseks vajalik) töökogemus, tantsuspetsialist, tase 7, kes on valdkonna arendaja (nt koolitab, on mentoriks), teeb lavastusi, koreograafiaid, viib läbi valdkondlikke projekte. A.2.1 Tantsuks sobiva keskkonna loomine 1. Füüsilise keskkonna tegevusteks ettevalmistamine. 2. Tantsulist tegevust toetava vaimse keskkonna loomine. A.2.2 Valdkonna arendamine 1. Mentorlus. 2. Meetodite mitmekesistamine. 3. Arendustegevused. Eesti rahvatants A.2.3 Eesti rahvatants 1. Rahvatantsu põhisammude ja -liikumiste kasutamine. 2. Olulise repertuaariga kursisolek. 3. Erialase terminoloogia kasutamine. 4. Liikumise sidumine muusikaga. 5. Väljakutöö. 6. Rahvarõivaste kandmise väärtustamine. A.2.4 Loome- ja õppeprotsessi juhtimine 1. Eesmärkide püstitamine. 2. Loome- ja õppeprotsessi kavandamine. 3. Osalejate füüsiliste ja vaimsete võimete ning tantsuoskuste arendamine. 4. Loome- ja õppeprotsessi läbiviimine. 5. Loome- ja õppeprotsessi tulemuse esitlemine. 6. Kokkuvõtete tegemine ja edasise tegevuse planeerimine. A.2.5 Koreograafia loomine 1. Koreograafia idee leidmine. 2. Koreograafia elluviimine. A.2.6 Lavastamine 1. Visiooni loomine. 2. Erinevatest komponentidest terviku loomine. 3. Prooviprotsessi juhtimine. 4. Lõpptulemuse esitlemine. 5. Kokkuvõtete tegemine. A.2.7 Eestvedamine 1. Grupiprotsesside suunamine. 2. Projektijuhtimine. 3. Ressursside juhtimine. 4. Juhendamine. 5. Ideede algatamine ja elluviimine. 6. Inimeste kaasamine. Tööaeg on paindlik, võib sisaldada töötamist puhkepäevadel ja pühade ajal. Töö on füüsilist ja vaimset pingutust nõudev, riskiteguriks on vigastuste oht. Töövahenditeks on tantsustiilist lähtuvalt sobivad jalanõud, riietus, rekvisiidid ja vahendid, muusikat mängiv seade või instrument ning infotehnoloogilised vahendid. Olulised on võimed ja iseloomuomadused, mis toetavad koostööd, inimese arengut ja loovust. 8. taseme tantsuspetsialistil on kompetentside kujunemiseks vajalik töökogemus, tal on erialane kõrgharidus või läbitud erialane koolitus. Tantsuõpetaja, tantsukunstnik, tantsutreener, tantsuspetsialist, ballettmeister, koreograaf, tantsuringi juhendaja, tantsurühma juhendaja, liikumisjuht, repetiitor. Põhikutse tantsuspetsialist, tase 8 taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1, B.2.2 ja B.2.8 (läbiv kompetents) ning vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.4 - B.2.7. Spetsialiseerumisel eesti rahvatantsule tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1, B.2.2 ja B.2.8 (läbiv kompetents), spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.3 ning vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.4 - B.2.7. Tantsuks sobiva keskkonna loomine 8 Valdkonna arendamine 8 Spetsialiseerumisel eesti rahvatantsule tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1, B.2.2 ja B.2.8 (läbiv kompetents), spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.3 ning vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.4 - B.2.7. Kutse taotlemisel tuleb tõendada vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.4 - B.2.7. Loome- ja õppeprotsessi juhtimine 8 Koreograafia loomine 8 Lavastamine 7 Eestvedamine 7 Tantsuspetsialist, tase 8 kutset läbiv kompetents 8 Tekstiilkäsitöö valmistaja, tase 3 Textiles craftspeople, level 3 3 Tekstiilkäsitöö valmistaja, tase 3 (versioon 1) Tekstiilkäsitöö valmistaja, tase 3 (versioon 2) Tekstiilkäsitöö valmistaja, tase 3 (versioon 4) Tekstiilkäsitöö valmistaja, tase 3 (versioon 5) Kangakuduja, tase 3 Masinkuduja, tase 3 Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Tekstiilkäsitööline 11 2018-04-25 2018-04-25 2023-04-18 3 3 7318 Tekstiil-, nahk- jms tooteid valmistavad käsitöömeistrid 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Töövõtted tehnikad ja abivahendid Käsitöölise kutse-eetika Digioskused Anu Randmaa MTÜ Rahvarõivas, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Silja Nõu OÜ Kodukäsitöö Maret Lehis OÜ Pileum Ave Matsin Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia Inna Soonurm SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Tekstiilkäsitöö valmistaja on käsitöö tegija, kes valmistab tekstiile ja tekstiilist esemeid. Tekstiilkäsitöö valmistaja, tase 3 töötab juhendamisel ja vastavalt juhenditele, kasutades etteantud materjale. Ta koob kangastelgedel ja varrastel, heegeldab ning tikib, kasutades lihtsamaid tehnikaid ja töövõtteid. Kutsealal on ka tekstiilkäsitööline, tase 4, kes töötab iseseisvalt, kombineerib erinevaid tehnikaid, juhendab oma oskuste piires kaastöötajaid; tekstiilkäsitööline, tase 5, kes on spetsialiseerunud vähemalt ühele tehnikale ning valdab seda; tekstiilimeister, tase 6, kes on spetsialiseerunud vähemalt ühele tehnikale ning valdab seda, lisaks juhendab ja nõustab, loob õppematerjale; tekstiilimeister, tase 6 esmane kutse, mis saadakse kõrgkooli vastava õppekava läbimisel ja mis ei sisalda spetsialiseerumist; tekstiilkäsitöö meister, tase 7, kes on spetsialiseerunud vähemalt ühele tehnikale ning valdab seda, lisaks juhendab ja nõustab, loob õppematerjale, arendab valdkonda, töötab välja uusi tehnoloogiaid ja töövõtteid. A.2.1 Tööprotsessi korraldamine 1. Eseme kavandamine. 2. Tööprotsessi kavandamine. 3. Materjalide varumine ja ettevalmistamine. 4. Töövahendite ettevalmistamine. 5. Ergonoomilise ja ohutu töökeskkonna loomine. 6. Tööprotsessi dokumenteerimine. 7. Tekstiilkäsitöö tehnikate kombineerimine. 8. Viimistlemine. 9. Vigade ja probleemide tuvastamine ning kõrvaldamine. 10. Tekstiilkäsitöö tehnikate tingmärkide ja skeemide lugemine ja kasutamine. A.2.2 Kangakudumine 1. Kangastelgede rakendamine. 2. Erinevate sidustega kangaste kudumine. A.2.3 Masinkudumine 1. Kudumismasina ettevalmistamine ja seadistamine. 2. Esemete kudumine lõike järgi. 3. Masinal kootud detailide ühendamine. A.2.4 Silmuskudumine 1. Esemete kudumine. 2. Kootud detailide ühendamine. A.2.5 Heegeldamine 1. Esemete heegeldamine. 2. Heegeldatud detailide ühendamine. A.2.6 Tikkimine 1. Esemete tikkimine. 2. Tikitud detailide ühendamine. A.2.7 Viltimine 1. Esemete kuivviltimine. 2. Esemete märgviltimine. Tekstiilkäsitöö valmistaja, tase 3 kutse sisaldab osakutseid - kangakuduja, tase 3, mis moodustub tööülesannetest A.2.1 ja A.2.2; - masinkuduja, tase 3, mis moodustub tööülesannetest A.2.1 ja A.2.3. Käsitöö tegija tööaeg on paindlik, vajadusel hooajatöö või töö puhkepäevadel. Töö võib olla füüsiliselt pingutav ja sundasendit nõudev. Võib esineda kokkupuudet tolmu (allergiaoht) ja keemiliste ainetega, silmade tervishoiu huvides on vajalik hea valgustus. Seadmed ja vahendid vastavalt käsitöötehnikale ja spetsialiseerumisele, nt kangasteljed, kudumismasin, õmblusmasin, vardad, heegelnõel. Töös on olulised käeline osavus, ruumiline mõtlemine, proportsioonitunnetus, püsivus, loovus, vastutustunne ja õpivalmidus. 3. taseme tekstiilkäsitöö valmistaja kompetentsid omandatakse kutseõppeasutuses või juhendaja käe all töötades. Tekstiilkäsitöö valmistaja, tekstiilkäsitööline, kangakuduja, heegeldaja, tikkija, kuduja, masinkuduja. Kutse tekstiilkäsitöö valmistaja, tase 3 taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Kangakuduja, tase 3 osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.2 ja B.2.8 (läbiv kompetents) tõendamine. Masinkuduja, tase 3 osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.3 ja B.2.8 (läbiv kompetents) tõendamine. Tööprotsessi korraldamine 3 Kangakudumine 3 Masinkudumine 3 Silmuskudumine 3 Heegeldamine 3 Tikkimine 3 Viltimine 3 Tekstiilkäsitöö valmistaja, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Tekstiilkäsitööline, tase 4 Textiles craftspeople, level 4 7 Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal II (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal II (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal II (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal II (versioon 4) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal II (versioon 5) Tekstiilkäsitöö sell, tase 4 (versioon 6) Tekstiilkäsitööline, tase 4 (versioon 8) Tekstiilkäsitööline, tase 4 (versioon 9) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Tekstiilkäsitööline 11 2018-04-25 2018-04-25 2023-04-18 4 4 7318 Tekstiil-, nahk- jms tooteid valmistavad käsitöömeistrid 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Töövõtted tehnikad ja abivahendid Käsitöölise kutse-eetika Digioskused Anu Randmaa MTÜ Rahvarõivas, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Silja Nõu OÜ Kodukäsitöö Maret Lehis OÜ Pileum Ave Matsin Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia Inna Soonurm SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Tekstiilkäsitööline on käsitöö tegija, kes valmistab tekstiile ja tekstiilist esemeid. Tekstiilkäsitööline, tase 4 töötab iseseisvalt, kombineerib erinevaid tehnikaid, juhendab oma oskuste piires kaastöötajaid. Kutsealal on ka tekstiilkäsitöö valmistaja, tase 3, kes töötab juhendamisel ja vastavalt juhenditele, kasutades etteantud materjale; tekstiilkäsitööline, tase 5, kes on spetsialiseerunud vähemalt ühele tehnikale ning valdab seda; tekstiilkäsitöö meister, tase 6, kes on spetsialiseerunud vähemalt ühele tehnikale ning valdab seda, lisaks juhendab ja nõustab, loob õppematerjale; tekstiilkäsitöö meister, tase 6 esmane kutse, mis saadakse kõrgkooli vastava õppekava läbimisel ja mis ei sisalda spetsialiseerumist; tekstiilkäsitöö meister, tase 7, kes on spetsialiseerunud vähemalt ühele tehnikale ning valdab seda, lisaks juhendab ja nõustab, loob õppematerjale, arendab valdkonda, töötab välja uusi tehnoloogiaid ja töövõtteid. A.2.1 Tööprotsessi korraldamine 1. Eseme kavandamine. 2. Tööprotsessi kavandamine. 3. Materjalide varumine ja ettevalmistamine. 4. Töövahendite ettevalmistamine. 5. Ergonoomilise ja ohutu töökeskkonna loomine. 6. Tööprotsessi dokumenteerimine. 7. Tekstiilkäsitöö tehnikate kombineerimine. 8. Viimistlemine. 9. Vigade ja probleemide tuvastamine ning kõrvaldamine. 10. Tekstiilkäsitöö tehnikate tingmärkide ja skeemide lugemine ja kasutamine. A.2.2 Kangakudumine 1. Kangastelgede rakendamine. 2. Erinevate sidustega kangaste kudumine. 3. Vööde kudumine. 4. Kanga materjali ja siduse määratlemine, kangarakenduse tuletamine. A.2.3 Silmuskudumine 1. Esemete, sh pitside kudumine. 2. Kootud detailide ühendamine. 3. Koepindade määramine, skeemi tuletamine ja koostamine. A.2.4 Heegeldamine 1. Esemete, sh pitside heegeldamine. 2. Heegeldatud detailide ühendamine. 3. Heegelpindade määramine, skeemi tuletamine ja koostamine. A.2.5 Tikkimine 1. Esemete tikkimine. 2. Tikitud detailide ühendamine. 3. Tikandite määramine, skeemi tuletamine ja koostamine. A.2.6 Käsitööalane ettevõtlus 1. Ettevõtte tegevuse korraldamine. 2. Töötajate juhendamine. 3. Toote ja/või teenuse arendus. 4. Toodete ja/või teenuste esitlus ning müük. A.2.7 Masinkudumine 1. Kudumismasina ettevalmistamine ja seadistamine. 2. Esemete kudumine lõike järgi. 3. Masinal kootud detailide ühendamine. 4. Koepindade määratlemine, skeemi tuletamine ja koostamine. A.2.8 Masintikkimine 1. Tikkimismasina ettevalmistamine ja seadistamine. 2. Valmisfailide ja tikkimisprogrammide kasutamine. 3. Esemete tikkimine. A.2.9 Materjalide värvimine, trükkimine ja maalimine 1. Materjali värvimine. 2. Trükkimine. 3. Tekstiili maalimine. A.2.10 Viltimine 1. Esemete kuivviltimine. 2. Esemete märgviltimine. 3. Viltimistehnika määratlemine. Käsitöö tegija tööaeg on paindlik, vajadusel hooajatöö või töö puhkepäevadel. Töö võib olla füüsiliselt pingutav ja sundasendit nõudev. Võib esineda kokkupuudet tolmu (allergiaoht) ja keemiliste ainetega, silmade tervishoiu huvides on vajalik hea valgustus. Seadmed ja vahendid vastavalt käsitöötehnikale ja spetsialiseerumisele, nt kangasteljed, kudumismasin, õmblusmasin, vardad, heegelnõel. Töös on olulised käeline osavus, ruumiline mõtlemine, proportsioonitunnetus, püsivus, loovus, vastutustunne ja õpivalmidus. 4. taseme tekstiilkäsitöölise kompetentsid omandatakse kutseõppeasutuses või töö käigus. Tekstiilkäsitöö valmistaja, tekstiilkäsitööline, kangakuduja, heegeldaja, tikkija, kuduja, masinkuduja, tekstiilimaalija, viltija, masintikkija. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 - B.2.6 ja B.2.11 (läbiv kompetents) ning vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.7 – B.2.10. Tööprotsessi korraldamine 4 Kangakudumine 4 Silmuskudumine 4 Heegeldamine 4 Tikkimine 4 Käsitööalane ettevõtlus 4 Kutse taotlemisel tuleb tõendada vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.7 – B.2.10. Masinkudumine 4 Masintikkimine 4 Materjalide värvimine, trükkimine ja maalimine 4 Viltimine 4 Tekstiilkäsitööline, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Tekstiilkäsitööline, tase 5 Textiles craftspeople, level 5 7 Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal III (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal III (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal III (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal III (versioon 4) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal III (versioon 5) Tekstiilikäsitööline, tase 5 (versioon 6) Tekstiilkäsitööline, tase 5 (versioon 8) Tekstiilkäsitööline, tase 5 (versioon 9) Heegeldaja Kangakuduja Masinkuduja Masintikkija Materjalide värvija ja trükkija Pitstehnikates esemete valmistaja Rahvarõivaste valmistaja Silmuskuduja Tikkija Viltija Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Tekstiilkäsitööline 11 2018-04-25 2018-04-25 2023-04-18 5 5 7318 Tekstiil-, nahk- jms tooteid valmistavad käsitöömeistrid 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Töövõtted tehnikad ja abivahendid Käsitöölise kutse-eetika Digioskused Anu Randmaa MTÜ Rahvarõivas, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Silja Nõu OÜ Kodukäsitöö Maret Lehis OÜ Pileum Ave Matsin Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia Inna Soonurm SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Tekstiilkäsitööline on käsitööline, kes kavandab ja valmistab tekstiile ning tekstiilist esemeid. Ta organiseerib ja juhendab kaastöötajate tööd, vastutades protsessi sujuvuse eest. Tekstiilkäsitööline, tase 5 on spetsialiseerunud vähemalt ühele tehnikale ning valdab seda. Kutsealal on ka tekstiilkäsitöö valmistaja, tase 3, kes töötab juhendamisel ja vastavalt juhenditele, kasutades etteantud materjale; tekstiilkäsitööline, tase 4, kes töötab iseseisvalt, kombineerib erinevaid tehnikaid, juhendab oma oskuste piires kaastöötajaid; tekstiilkäsitöö meister, tase 6, kes on spetsialiseerunud vähemalt ühele tehnikale ning valdab seda, lisaks juhendab ja nõustab, loob õppematerjale; tekstiilkäsitöö meister, tase 6 esmane kutse, mis saadakse kõrgkooli vastava õppekava läbimisel ja mis ei sisalda spetsialiseerumist; tekstiilkäsitöö meister, tase 7, kes on spetsialiseerunud vähemalt ühele tehnikale ning valdab seda, lisaks juhendab ja nõustab, loob õppematerjale, arendab valdkonda, töötab välja uusi tehnoloogiaid ja töövõtteid. A.2.1 Tööprotsessi korraldamine 1. Eseme kavandamine. 2. Tööprotsessi kavandamine. 3. Materjalide varumine ja ettevalmistamine. 4. Töövahendite ettevalmistamine. 5. Ergonoomilise ja ohutu töökeskkonna loomine. 6. Tööprotsessi dokumenteerimine. 7. Tekstiilkäsitöö tehnikate kombineerimine. 8. Viimistlemine. 9. Vigade ja probleemide tuvastamine ning kõrvaldamine. 10. Tekstiilkäsitöö tehnikate tingmärkide ja skeemide lugemine, kasutamine ja loomine. A.2.2 Käsitööalane ettevõtlus 1. Ettevõtte tegevuse korraldamine. 2. Töötajate juhendamine. 3. Tekstiilesemete disainimine. 4. Toote ja/või teenuse arendus. 5. Toodete ja/või teenuste esitlus ning müük. A.2.3 Nõustamine ja juhendamine 1. Nõustamine. 2. Juhendamine. 3. Õppematerjalide koostamine. Kangakudumine A.2.4 Kangakudumine 1. Kangastelgede rakendamine. 2. Erinevate sidustega kangaste kudumine. 3. Vööde kudumine. 4. Kanga materjali ja siduse määratlemine, kangarakenduse tuletamine. Masinkudumine A.2.5 Masinkudumine 1. Kudumismasina ettevalmistamine ja seadistamine. 2. Esemete kudumine lõike järgi. 3. Masinal kootud detailide ühendamine. 4. Koepindade määratlemine, skeemi tuletamine ja koostamine. Silmuskudumine A.2.6 Silmuskudumine 1. Esemete, sh pitside kudumine. 2. Kootud detailide ühendamine. 3. Koepindade määramine, skeemi tuletamine ja koostamine. Heegeldamine A.2.7 Heegeldamine 1. Esemete, sh pitside heegeldamine. 2. Heegeldatud detailide ühendamine. 3. Heegelpindade määramine, skeemi tuletamine ja koostamine. Tikkimine A.2.8 Tikkimine 1. Esemete tikkimine. 2. Tikitud detailide ühendamine. 3. Tikandite määramine, skeemi tuletamine ja koostamine. Masintikkimine A.2.9 Masintikkimine 1. Tikkimismasina ettevalmistamine ja seadistamine. 2. Valmisfailide ja tikkimisprogrammide kasutamine. 3. Esemete tikkimine. 4. Detailide ühendamine. Pitstehnikates esemete valmistamine A.2.10 Pitstehnikates esemete valmistamine 1. Pitside valmistamine. 2. Pitside ühendamine. 3. Pitside määramine, skeemi tuletamine ja koostamine. Rahvarõivaste valmistamine A.2.11 Rahvarõivaste valmistamine 1. Rahvarõivaste komplekteerimine. 2. Lõigete ja tööjuhiste kasutamine. 3. Rahvarõiva valmistamiseks sobivate materjalide valimine ja valmistamine. 4. Rahvarõiva valmistamise tehnikate määramine. 5. Rahvarõivaesemete valmistamine. 6. Rahvarõivakomplekti kokkupanemine. Materjalide värvimine ja trükkimine A.2.12 Materjalide värvimine ja trükkimine 1. Materjali värvimine. 2. Trükkimine. 3. Tehnika määratlemine. Viltimine A.2.13 Viltimine 1. Esemete kuivviltimine. 2. Esemete märgviltimine. 3. Viltimistehnika määratlemine. Käsitöö tegija tööaeg on paindlik, vajadusel hooajatöö või töö puhkepäevadel. Töö võib olla füüsiliselt pingutav ja sundasendit nõudev. Võib esineda kokkupuudet tolmu (allergiaoht) ja keemiliste ainetega, silmade tervishoiu huvides on vajalik hea valgustus. Seadmed ja vahendid vastavalt käsitöötehnikale ja spetsialiseerumisele, nt kangasteljed, kudumismasin, õmblusmasin, vardad, heegelnõel. Töös on olulised käeline osavus, ruumiline mõtlemine, proportsioonitunnetus, püsivus, loovus, vastutustunne, õpivalmidus ja ettevõtlikkus. Tekstiilkäsitööline, tase 5 on omandanud kutseoskused töö käigus või kutseõppeasutuses. Kutseõppeasutusse sisseastumine eeldab töökogemust õpitaval spetsialiseerumisel või 4. taseme kompetentside olemasolu. Tekstiilkäsitöö valmistaja, tekstiilkäsitööline, kangakuduja, heegeldaja, tikkija, masintikkija, kuduja, masinkuduja, tekstiilimaalija, viltija, rahvarõivaste valmistaja. Tekstiilkäsitööline, tase 5 kutse taotlemisel tuleb tõendada järgnevad kompetentsid: kõigile on kohustuslikud kompetentsid B.2.1 - B.2.3 ja B.2.14 (läbiv kompetents) ning spetsialiseerumisega seotud kompetentside hulgast tuleb tõendada üks spetsialiseerumine järgmistest: kangakudumine, kompetents B.2.4, masinkudumine, kompetents B.2.5, silmuskudumine, kompetents B.2.6, heegeldamine, kompetents B.2.7, tikkimine, kompetents B.2.8, masintikkimine, kompetents B.2.9, pitstehnikates esemete valmistamine, kompetents B.2.10, rahvarõivaste valmistamine, kompetents B.2.11, materjalide värvimine ja trükkimine, kompetents B.2.12, viltimine, kompetents B.2.13. Tööprotsessi korraldamine 5 Käsitööalane ettevõtlus 5 Nõustamine ja juhendamine 5 Kutse taotlemisel tuleb tõendada üks spetsialiseerumine järgmistest: kangakudumine, kompetents B.2.4, masinkudumine, kompetents B.2.5, silmuskudumine, kompetents B.2.6, heegeldamine, kompetents B.2.7, tikkimine, kompetents B.2.8, masintikkimine, kompetents B.2.9, pitstehnikates esemete valmistamine, kompetents B.2.10, rahvarõivaste valmistamine, kompetents B.2.11, materjalide värvimine ja trükkimine, kompetents B.2.12, viltimine, kompetents B.2.13. Tekstiilkäsitööline, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Tekstiilkäsitöö meister, tase 6 Textiles craftspeople, level 6 7 Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal IV (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal IV (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal IV (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal IV (versioon 4) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal IV (versioon 5) Rahvarõivameister, tase 6 (versioon 6) Tekstiilimeister, tase 6 (versioon 6) Tekstiilkäsitöö meister, tase 6 (versioon 8) Tekstiilkäsitöö meister, tase 6 (versioon 9) Kangakuduja Masinkuduja Masintikkija Materjalide värvija ja trükkija Pitstehnikates esemete valmistaja Rahvarõivaste valmistaja Tikkija Viltija Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Tekstiilkäsitööline 11 2018-04-25 2018-04-25 2023-04-18 6 6 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Töövõtted tehnikad ja abivahendid Käsitöölise kutse-eetika Digioskused Anu Randmaa MTÜ Rahvarõivas, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Silja Nõu OÜ Kodukäsitöö Maret Lehis OÜ Pileum Ave Matsin Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia Inna Soonurm SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Tekstiilkäsitöö meister on käsitöö tegija, kes kavandab ja valmistab tekstiile ning tekstiilist esemeid. Ta valdab vähemalt ühte tehnikat meistritasemel, annab edasi oma kutsealaseid oskusi ja teadmisi ning organiseerib ja juhendab kaastöötajate tööd, vastutades protsessi sujuvuse eest. Tekstiilkäsitöö meister, tase 6 on spetsialiseerunud vähemalt ühele tehnikale ning valdab seda, lisaks juhendab ja nõustab, loob õppematerjale. Kutsealal on ka tekstiilkäsitöö valmistaja, tase 3, kes töötab juhendamisel ja vastavalt juhenditele, kasutades etteantud materjale; tekstiilkäsitööline, tase 4, kes töötab iseseisvalt, kombineerib erinevaid tehnikaid, juhendab oma oskuste piires kaastöötajaid; tekstiilkäsitööline, tase 5, kes on spetsialiseerunud vähemalt ühele tehnikale ning valdab seda; tekstiilkäsitöö meister, tase 6 esmane kutse, mis saadakse kõrgkooli vastava õppekava läbimisel; tekstiilkäsitöö meister, tase 7, kes on spetsialiseerunud vähemalt ühele tehnikale ning valdab seda, lisaks juhendab ja nõustab, loob õppematerjale, arendab valdkonda, töötab välja uusi tehnoloogiaid ja töövõtteid. A.2.1 Tööprotsessi korraldamine 1. Eseme kavandamine. 2. Tööprotsessi kavandamine. 3. Materjalide varumine ja ettevalmistamine. 4. Töövahendite ettevalmistamine. 5. Ergonoomilise ja ohutu töökeskkonna loomine. 6. Tööprotsessi dokumenteerimine. 7. Tekstiilkäsitöö tehnikate kombineerimine. 8. Viimistlemine. 9. Vigade ja probleemide tuvastamine ning kõrvaldamine. 10. Tekstiilkäsitöö tehnikate tingmärkide ja skeemide lugemine, kasutamine ja loomine. A.2.2 Käsitööalane ettevõtlus 1. Ettevõtte tegevuse korraldamine. 2. Töötajate juhendamine. 3. Tekstiilesemete disainimine. 4. Toote ja/või teenuse arendus. 5. Toodete ja/või teenuste esitlus ning müük. A.2.3 Nõustamine ja juhendamine 1. Nõustamine. 2. Juhendamine. 3. Õppematerjalide koostamine. A.2.4 Arendustegevus 1. Uurimine, rakendusuuringute läbiviimine. 2. Arendustegevuste kavandamine ja elluviimine. 3. Kutseala populariseerimine. A.2.5 Kangakudumine 1. Kangastelgede rakendamine. 2. Erinevate sidustega kangaste kudumine. 3. Vööde kudumine. 4. Kanga materjali ja siduse määratlemine, kangarakenduse tuletamine. A.2.6 Masinkudumine 1. Kudumismasina ettevalmistamine ja seadistamine. 2. Esemete kudumine lõike järgi. 3. Masinal kootud detailide ühendamine. 4. Koepindade määratlemine, skeemi tuletamine ja koostamine. A.2.7 Tikkimine 1. Esemete tikkimine. 2. Tikitud detailide ühendamine. 3. Tikandite määramine, skeemi tuletamine ja koostamine. A.2.8 Masintikkimine 1. Tikkimismasina ettevalmistamine ja seadistamine. 2. Valmisfailide ja tikkimisprogrammide kasutamine. 3. Esemete tikkimine. 4. Detailide ühendamine. A.2.9 Pitstehnikates esemete valmistamine 1. Pitside valmistamine. 2. Pitside ühendamine. 3. Pitside määramine, skeemi tuletamine ja koostamine. A.2.10 Rahvarõivaste valmistamine 1. Rahvarõivaste komplekteerimine. 2. Lõigete ja tööjuhiste kasutamine ja kohandamine. 3. Rahvarõiva valmistamiseks sobivate materjalide valimine ja valmistamine. 4. Rahvarõiva valmistamise tehnikate määramine. 5. Rahvarõivaesemete valmistamine. 6. Esemete kvaliteedi hindamine. 7. Rahvarõivakomplekti kokkupanemine. A.2.11 Materjalide värvimine ja trükkimine 1. Materjali värvimine. 2. Trükkimine. 3. Tehnika määratlemine. A.2.12 Viltimine 1. Esemete kuivviltimine. 2. Esemete märgviltimine. 3. Viltimistehnika määratlemine. A.2.13 Silmuskudumine 1. Esemete, sh pitside kudumine. 2. Kootud detailide ühendamine. 3. Koepindade määramine, skeemi tuletamine ja koostamine. A.2.14 Heegeldamine 1. Esemete, sh pitside heegeldamine. 2. Heegeldatud detailide ühendamine. 3. Heegelpindade määramine, skeemi tuletamine ja koostamine. Käsitöö tegija tööaeg on paindlik, vajadusel hooajatöö või töö puhkepäevadel. Töö võib olla füüsiliselt pingutav ja sundasendit nõudev. Võib esineda kokkupuudet tolmu (allergiaoht) ja keemiliste ainetega, silmade tervishoiu huvides on vajalik hea valgustus. Seadmed ja vahendid vastavalt käsitöötehnikale ja spetsialiseerumisele, nt kangasteljed, kudumismasin, õmblusmasin, vardad, heegelnõel. Töös on olulised käeline osavus, ruumiline mõtlemine, proportsioonitunnetus, püsivus, loovus, vastutustunne, õpivalmidus ja ettevõtlikkus. 6. taseme tekstiilkäsitöö meistri kutseoskused on omandatud töö käigus. Tekstiilkäsitöö meister, tekstiilkäsitööline, kangakuduja, heegeldaja, tikkija, masintikkija, kuduja, masinkuduja, tekstiilimaalija, viltija, rahvarõivameister. Tekstiilkäsitöö meister, tase 6 kutse taotlemisel tuleb tõendada järgnevad kompetentsid: kõigile on kohustuslikud kompetentsid B.2.1 - B.2.4 ja B.2.15 (läbiv kompetents) ning spetsialiseerumisega seotud kompetentside hulgast tuleb valida üks spetsialiseerumine järgmistest: kangakudumine, kompetents B.2.5, masinkudumine, kompetents B.2.6, tikkimine, kompetents B.2.7, masintikkimine, kompetents B.2.8, pitstehnikates esemete valmistamine, kompetents B.2.9, rahvarõivaste valmistamine, kompetents B.2.10, materjalide värvimine ja trükkimine, kompetents B.2.11, viltimine, kompetents B.2.12. Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.13 ja B.2.14. Tööprotsessi korraldamine 6 Käsitööalane ettevõtlus 6 Nõustamine ja juhendamine 6 Arendustegevus 6 Kutse taotlemisel tuleb tõendada üks spetsialiseerumine järgmistest: kangakudumine, kompetents B.2.5, masinkudumine, kompetents B.2.6, tikkimine, kompetents B.2.7, masintikkimine, kompetents B.2.8, pitstehnikates esemete valmistamine, kompetents B.2.9, rahvarõivaste valmistamine, kompetents B.2.10, materjalide värvimine ja trükkimine, kompetents B.2.11, viltimine, kompetents B.2.12. Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.13 ja B.2.14. Silmuskudumine 5 Heegeldamine 5 Tekstiilkäsitöö meister, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Tekstiilkäsitöö meister, tase 7 Textiles craftspeople, level 7 6 Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal V (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal V (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal V (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal V (versioon 4) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal V (versioon 5) Tekstiilkäsitöö meister, tase 7 (versioon 7) Tekstiilkäsitöö meister, tase 7 (versioon 8) Kangakuduja Masinkuduja Masintikkija Materjalide värvija ja trükkija Pitstehnikates esemete valmistaja Rahvarõivaste valmistaja Tikkija Viltija Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Tekstiilkäsitööline 11 2018-04-25 2018-04-25 2023-04-18 7 7 2355 Huvikoolide ja eratundide kunstiõpetajad 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Töövõtted tehnikad ja abivahendid Käsitöölise kutse-eetika Digioskused Anu Randmaa MTÜ Rahvarõivas, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Silja Nõu OÜ Kodukäsitöö Maret Lehis OÜ Pileum Ave Matsin Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia Inna Soonurm SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Tekstiilkäsitöö meister on käsitöö tegija, kes kavandab ja valmistab tekstiile ning tekstiilist esemeid. Ta valdab vähemalt ühte tehnikat meistritasemel, annab edasi oma kutsealaseid oskusi ja teadmisi ning organiseerib ja juhendab kaastöötajate tööd, vastutades protsessi sujuvuse eest. Tekstiilkäsitöö meister, tase 7 on spetsialiseerunud vähemalt ühele tehnikale ning valdab seda, lisaks juhendab ja nõustab, loob õppematerjale, arendab valdkonda, töötab välja uusi tehnoloogiaid ja töövõtteid. Kutsealal on ka tekstiilkäsitöö valmistaja, tase 3, kes töötab juhendamisel ja vastavalt juhenditele, kasutades etteantud materjale; tekstiilkäsitööline, tase 4, kes töötab iseseisvalt, kombineerib erinevaid tehnikaid, juhendab oma oskuste piires kaastöötajaid; tekstiilkäsitööline, tase 5, kes on spetsialiseerunud vähemalt ühele tehnikale ning valdab seda; tekstiilkäsitöö meister, tase 6, kes on spetsialiseerunud vähemalt ühele tehnikale ning valdab seda, lisaks juhendab ja nõustab, loob õppematerjale; tekstiilkäsitöö meister, tase 6 esmane kutse, mis saadakse kõrgkooli vastava õppekava läbimisel ja mis ei sisalda spetsialiseerumist. A.2.1 Tööprotsessi korraldamine 1. Eseme kavandamine. 2. Tööprotsessi kavandamine. 3. Materjalide varumine ja ettevalmistamine. 4. Töövahendite ettevalmistamine. 5. Ergonoomilise ja ohutu töökeskkonna loomine. 6. Tööprotsessi dokumenteerimine. 7. Tekstiilkäsitöö tehnikate kombineerimine. 8. Viimistlemine. 9. Vigade ja probleemide tuvastamine ning kõrvaldamine. 10. Tekstiilkäsitöö tehnikate tingmärkide ja skeemide lugemine, kasutamine ja loomine. A.2.2 Käsitööalane ettevõtlus 1. Ettevõtte tegevuse korraldamine. 2. Töötajate juhendamine. 3. Tekstiilesemete disainimine. 4. Toote ja/või teenuse arendus. 5. Toodete ja/või teenuste esitlus ning müük. A.2.3 Nõustamine ja juhendamine 1. Nõustamine. 2. Juhendamine. 3. Õppematerjalide koostamine. A.2.4 Arendustegevus 1. Uurimine, rakendusuuringute läbiviimine. 2. Arendustegevuste kavandamine ja elluviimine. 3. Kutseala populariseerimine. Kangakudumine A.2.5 Kangakudumine 1. Kangastelgede rakendamine. 2. Erinevate sidustega kangaste kudumine. 3. Vööde kudumine. 4. Kanga materjali ja siduse määratlemine, kangarakenduse tuletamine. Masinkudumine A.2.6 Masinkudumine 1. Kudumismasina ettevalmistamine ja seadistamine. 2. Esemete kudumine lõike järgi. 3. Masinal kootud detailide ühendamine. 4. Koepindade määratlemine, skeemi tuletamine ja koostamine. Tikkimine A.2.7 Tikkimine 1. Esemete tikkimine. 2. Tikitud detailide ühendamine. 3. Tikandite määramine, skeemi tuletamine ja koostamine. Masintikkimine A.2.8 Masintikkimine 1. Tikkimismasina ettevalmistamine ja seadistamine. 2. Valmisfailide ja tikkimisprogrammide kasutamine. 3. Esemete tikkimine. 4. Detailide ühendamine. Pitstehnikates esemete valmistamine A.2.9 Pitstehnikates esemete valmistamine 1. Pitside valmistamine. 2. Pitside ühendamine. 3. Pitside määramine, skeemi tuletamine ja koostamine. Rahvarõivaste valmistamine A.2.10 Rahvarõivaste valmistamine 1. Rahvarõivaste komplekteerimine. 2. Lõigete ja tööjuhiste koostamine, kasutamine ja kohandamine. 3. Rahvarõiva valmistamiseks sobivate materjalide valimine ja valmistamine. 4. Rahvarõiva valmistamise tehnikate määramine. 5. Rahvarõivaesemete valmistamine. 6. Esemete kvaliteedi hindamine. 7. Rahvarõivakomplekti kokkupanemine. Materjalide värvimine ja trükkimine A.2.11 Materjalide värvimine ja trükkimine 1. Materjali värvimine. 2. Trükkimine. 3. Tehnika määratlemine. Viltimine A.2.12 Viltimine 1. Esemete kuivviltimine. 2. Esemete märgviltimine. 3. Viltimistehnika määratlemine. A.2.13 Silmuskudumine 1. Esemete, sh pitside kudumine. 2. Kootud detailide ühendamine. 3. Koepindade määramine, skeemi tuletamine ja koostamine. A.2.14 Heegeldamine 1. Esemete, sh pitside heegeldamine. 2. Heegeldatud detailide ühendamine. 3. Heegelpindade määramine, skeemi tuletamine ja koostamine. Käsitöö tegija tööaeg on paindlik, vajadusel hooajatöö või töö puhkepäevadel. Töö võib olla füüsiliselt pingutav ja sundasendit nõudev. Võib esineda kokkupuudet tolmu (allergiaoht) ja keemiliste ainetega, silmade tervishoiu huvides on vajalik hea valgustus. Seadmed ja vahendid vastavalt käsitöötehnikale ja spetsialiseerumisele, nt kangasteljed, kudumismasin, õmblusmasin, vardad, heegelnõel. Töös on olulised käeline osavus, ruumiline mõtlemine, proportsioonitunnetus, püsivus, loovus, vastutustunne, õpivalmidus ja ettevõtlikkus. 7. taseme tekstiilkäsitöö meistril on kompetentside kujunemiseks vajalik töökogemus, tal on erialane kõrgharidus või läbitud erialane koolitus. Tekstiilkäsitöö meister, tekstiilkäsitööline, kangakuduja, heegeldaja, tikkija, masintikkija, kuduja, masinkuduja, tekstiilimaalija, viltija, rahvarõivameister. Tekstiilkäsitöö meister, tase 7 kutse taotlemisel tuleb tõendada järgnevad kompetentsid: kõigile on kohustuslikud kompetentsid B.2.1 - B.2.4 ja B.2.15 (läbiv kompetents) ning spetsialiseerumisega seotud kompetentside hulgast tuleb tõendada üks spetsialiseerumine järgmistest: kangakudumine, kompetents B.2.5, masinkudumine, kompetents B.2.6, tikkimine, kompetents B.2.7, masintikkimine, kompetents B.2.8, pitstehnikates esemete valmistamine, kompetents B.2.9, rahvarõivaste valmistamine, kompetents B.2.10, materjalide värvimine ja trükkimine, kompetents B.2.11, viltimine, kompetents B.2.12. Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.13 ja B.2.14. Tööprotsessi korraldamine 7 Käsitööalane ettevõtlus 7 Nõustamine ja juhendamine 7 Arendustegevus 7 Kutse taotlemisel tuleb tõendada üks spetsialiseerumine järgmistest: kangakudumine, kompetents B.2.5, masinkudumine, kompetents B.2.6, tikkimine, kompetents B.2.7, masintikkimine, kompetents B.2.8, pitstehnikates esemete valmistamine, kompetents B.2.9, rahvarõivaste valmistamine, kompetents B.2.10, materjalide värvimine ja trükkimine, kompetents B.2.11, viltimine, kompetents B.2.12. Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.13 ja B.2.14. Silmuskudumine 5 Heegeldamine 5 Tekstiilkäsitöö meister, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Tekstiilkäsitöö meister, tase 6 esmane kutse Textiles craftspeople, level 6 Initial Higher Education level 1 Tekstiilkäsitöö meister, tase 6 esmane kutse (versioon 2) Tekstiilkäsitöö meister, tase 6 esmane kutse (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Tekstiilkäsitööline 11 2018-04-25 2018-04-25 2023-04-18 6 6 2355 Huvikoolide ja eratundide kunstiõpetajad 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Töövõtted tehnikad ja abivahendid Käsitöölise kutse-eetika Digioskused Anu Randmaa MTÜ Rahvarõivas, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Silja Nõu OÜ Kodukäsitöö Maret Lehis OÜ Pileum Ave Matsin Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia Inna Soonurm SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Tekstiilkäsitöö meister on käsitöö tegija, kes kavandab ja valmistab tekstiile ning tekstiilist esemeid. Ta valdab vähemalt ühte tehnikat meistritasemel, annab edasi oma kutsealaseid oskusi ja teadmisi ning organiseerib ja juhendab kaastöötajate tööd, vastutades protsessi sujuvuse eest. Tekstiilkäsitöö meister, tase 6 esmane kutse saadakse kõrgkooli vastava õppekava läbimisel ning see ei eelda spetsialiseerumist kindlale käsitöötehnikale. Kutsealal on ka tekstiilkäsitöö valmistaja, tase 3, kes töötab juhendamisel ja vastavalt juhenditele, kasutades etteantud materjale; tekstiilkäsitööline, tase 4, kes töötab iseseisvalt, kombineerib erinevaid tehnikaid, juhendab oma oskuste piires kaastöötajaid; tekstiilkäsitööline, tase 5, kes on spetsialiseerunud vähemalt ühele tehnikale ning valdab seda; tekstiilkäsitöö meister, tase 6, kes on spetsialiseerunud vähemalt ühele tehnikale ning valdab seda, lisaks juhendab ja nõustab, loob õppematerjale; tekstiilkäsitöö meister, tase 7, kes on spetsialiseerunud vähemalt ühele tehnikale ning valdab seda, lisaks juhendab ja nõustab, loob õppematerjale, arendab valdkonda, töötab välja uusi tehnoloogiaid ja töövõtteid. A.2.1 Tööprotsessi korraldamine 1. Eseme kavandamine. 2. Tööprotsessi kavandamine. 3. Materjalide varumine ja ettevalmistamine. 4. Töövahendite ettevalmistamine. 5. Ergonoomilise ja ohutu töökeskkonna loomine. 6. Tööprotsessi dokumenteerimine. 7. Tekstiilkäsitöö tehnikate kombineerimine. 8. Viimistlemine. 9. Vigade ja probleemide tuvastamine ning kõrvaldamine. 10. Tekstiilkäsitöö tehnikate tingmärkide ja skeemide lugemine, kasutamine ja loomine. A.2.2 Kangakudumine 1. Kangastelgede rakendamine. 2. Erinevate sidustega kangaste kudumine. 3. Vööde kudumine. 4. Kanga materjali ja siduse määratlemine, kangarakenduse tuletamine. A.2.3 Silmuskudumine 1. Esemete, sh pitside kudumine. 2. Kootud detailide ühendamine. 3. Koepindade määramine, skeemi tuletamine ja koostamine. A.2.4 Heegeldamine 1. Esemete, sh pitside heegeldamine. 2. Heegeldatud detailide ühendamine. 3. Heegelpindade määramine, skeemi tuletamine ja koostamine. A.2.5 Tikkimine 1. Esemete tikkimine. 2. Tikitud detailide ühendamine. 3. Tikandite määramine, skeemi tuletamine ja koostamine. A.2.6 Käsitööalane ettevõtlus 1. Ettevõtte tegevuse korraldamine. 2. Töötajate juhendamine. 3. Tekstiilesemete disainimine. 4. Toote ja/või teenuse arendus. 5. Toodete ja/või teenuste esitlus ning müük. A.2.7 Nõustamine ja juhendamine 1. Nõustamine. 2. Juhendamine. 3. Õppematerjalide koostamine. A.2.8 Arendustegevus 1. Uurimine, rakendusuuringute läbiviimine. 2. Arendustegevuste kavandamine ja elluviimine. 3. Kutseala populariseerimine. A.2.9 Masinkudumine 1. Kudumismasina ettevalmistamine ja seadistamine. 2. Esemete kudumine lõike järgi. 3. Masinal kootud detailide ühendamine. 4. Koepindade määratlemine, skeemi tuletamine ja koostamine. A.2.10 Pitstehnikates esemete valmistamine 1. Pitside valmistamine. 2. Pitside ühendamine. 3. Pitside määramine, skeemi tuletamine ja koostamine. A.2.11 Rahvarõivaste valmistamine 1. Rahvarõivaste komplekteerimine. 2. Lõigete ja tööjuhiste kasutamine ja kohandamine. 3. Rahvarõiva valmistamiseks sobivate materjalide valimine ja valmistamine. 4. Rahvarõiva valmistamise tehnikate määramine. 5. Rahvarõivaesemete valmistamine. 6. Esemete kvaliteedi hindamine. 7. Rahvarõivakomplekti kokkupanemine. A.2.12 Materjalide värvimine ja trükkimine 1. Materjali värvimine. 2. Trükkimine. 3. Tehnika määratlemine. A.2.13 Viltimine 1. Esemete kuivviltimine. 2. Esemete märgviltimine. 3. Viltimistehnika määratlemine. Käsitöö tegija tööaeg on paindlik, vajadusel hooajatöö või töö puhkepäevadel. Töö võib olla füüsiliselt pingutav ja sundasendit nõudev. Võib esineda kokkupuudet tolmu (allergiaoht) ja keemiliste ainetega, silmade tervishoiu huvides on vajalik hea valgustus. Seadmed ja vahendid vastavalt käsitöötehnikale ja spetsialiseerumisele, nt kangasteljed, kudumismasin, õmblusmasin, vardad, heegelnõel. Töös on olulised käeline osavus, ruumiline mõtlemine, proportsioonitunnetus, püsivus, loovus, vastutustunne, õpivalmidus ja ettevõtlikkus. Tekstiilkäsitöö meister, tase 6 esmase kutse kompetentsid omandatakse kõrgharidusõppes. Tekstiilkäsitöö meister, tekstiilkäsitööline, kangakuduja, heegeldaja, tikkija, masintikkija, kuduja, masinkuduja, tekstiilimaalija, viltija, rahvarõivameister. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 - B.2.8 ja B.2.14 (valitav kompetents). Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.9 - B.2.13. Tööprotsessi korraldamine 6 Kangakudumine 6 Silmuskudumine 5 Heegeldamine 5 Tikkimine 6 Käsitööalane ettevõtlus 6 Nõustamine ja juhendamine 6 Arendustegevus 6 Kutse taotlemisel on lisaks võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.9 - B.2.13. Masinkudumine 6 Pitsitehnikates esemete valmistamine 5 Rahvarõivaste valmistamine 6 Materjalide värvimine ja trükkimine 6 Viltimine 5 Tekstiilkäsitöö meister, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Lavatehnik, tase 3 Stage worker, level 3 6 Lavamees, tase 3 (versioon 5) Lavatehnik, tase 3 (versioon 7) Lavatehnik, tase 3 (versioon 8) Lavatöötaja I (versioon 1) Lavatöötaja I (versioon 2) Lavatöötaja I (versioon 3) Lavatöötaja I (versioon 4) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Lavatöötaja 11 2018-04-25 2018-04-25 2023-04-18 3 3 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Kutsestandardis kasutatud terminid Digioskused Toivo Kaev Eesti Draamateater Eve Komissarov Ugala teater, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia Anton Kulagin Eesti Teatriliit Roland Leesment Endla Teater Rein Neimar Eesti Teatriliit Taivo Pahmann Rahvusooper Estonia Inga Vares Eesti Lavastuskunstnike Liit, Eesti Kunstiakadeemia Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Lavatehnik, tase 3 monteerib ja demonteerib lavastuste lavakujundusi ning paigaldab lavadekoratsioonid vastavalt lavameistri juhendamisele ja lavaplaanile. Ta paneb etenduse jooksul ning vaheajal üles lavadekoratsioonid ja ehitab neid ümber, lähtudes proovides õpitust. Vastavalt etteantud juhistele teeb lavakujunduses pisiparandusi. Lavatehnik, tase 3 osaleb väljasõiduetendustel, kus lisaks lavatööle tegeleb lavameistri juhendamisel ka dekoratsioonielementide ohutu ja optimaalse ladustamisega sõidukisse. Lavatehnik, tase 3 töötab lavameistri juhendamisel ja omandatud töölõikudes ka iseseisvalt. Lisaks lavatehnik, tase 3-le on kutsealal ka: lavameister, tase 4, kes töötab iseseisvalt ja lisaks eelloetletud tööülesannetele juhendab lavatehnikuid; juhtiv lavameister, tase 5, kes juhendab lavatehnilist meeskonda, juhib tööprotsesse ja pakub uusi lahendusi, teeb koostööd etendusasutuse teiste osakondadega. A.2.1 Etenduse ettevalmistamine 1. Lavakujunduse monteerimine. 2. Lavastaja-kunstniku lavapildi korrashoiu tagamine. A.2.2 Etenduse läbiviimine 1. Lavakujunduse ümberehitamine etenduse ajal. 2. Lavaefektide teostamine. A.2.3 Lavakujunduse demonteerimine ja ladustamine 1. Lavakujunduse demonteerimine. 2. Lavakujunduse ladustamine. 3. Lavakujunduse transportimine. 4. Lavaploki ja -seadmete ning lavastusvahendite korrashoidmine. A.2.4 Lavastuse ettevalmistamine 1. Tehnilise proovi läbiviimine. 2. Lavatehniliste materiaalsete ressursside kasutamine. Töötatakse graafiku alusel, sh nädalavahetustel. Töötamine toimub nii sise- kui ka välitingimustes. Töö on kõrgendatud ohuga (nt töötamine kõrgustes, raskuste tõstmine), võib esineda kokkupuudet tervistkahjustavate faktoritega (nt tolm). Elektrilised ja mehaanilised lavaseadmed (stanged, pöördlava, tõstukid, vajukid) jm spetsiifilised töövahendid. Töös on olulised täpsus, loovus, ruumiline kujutlusvõime, analüüsi- ja otsustusvõime, kohusetunne, pingetaluvus, koostöövalmidus ja õppimisvõime. Tavaliselt on 3. taseme lavatehnikul põhiharidus ja töö käigus omandatud kutseoskused. Lavatehnik, dekoratsiooni monteerija, lavamees. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Etenduse ettevalmistamine 3 Etenduse läbiviimine 3 Lavakujunduse demonteerimine ja ladustamine 3 Lavastuse ettevalmistamine 3 Lavatehnik, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Lavameister, tase 4 Stage manager, level 4 6 Lavameister II (versioon 1) Lavameister II (versioon 2) Lavameister II (versioon 3) Lavameister II (versioon 4) Lavameister, tase 4 (versioon 5) Lavameister, tase 4 (versioon 7) Lavameister, tase 4 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Lavatöötaja 11 2018-04-25 2018-04-25 2023-04-18 4 4 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Kutsestandardis kasutatud terminid Digioskused Toivo Kaev Eesti Draamateater Eve Komissarov Ugala teater, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia Anton Kulagin Eesti Teatriliit Roland Leesment Endla Teater Rein Neimar Eesti Teatriliit Taivo Pahmann Rahvusooper Estonia Inga Vares Eesti Lavastuskunstnike Liit, Eesti Kunstiakadeemia Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Lavameister, tase 4 juhib lavadekoratsioonide monteerimis- ja demonteerimistöid. Lavameister koordineerib lavadekoratsioonide vahetamist ja liigutamist etenduse või proovi ajal ning vastutab nende toimingute korrektse läbiviimise eest, samuti transpordib ja ladustab lavadekoratsioone. Lavameister juhatab monteerimistöid ohutult, ratsionaalselt ja ettenägelikult. Ta juhendab ja kontrollib lavatehnikute ettevalmistustöid enne proovi ja etendust (ka väljasõiduetendustel). Töö nõuab valmisolekut pingelisteks ja suure koormusega tööperioodideks. Lisaks lavameister, tase 4-le on kutsealal ka: lavatehnik, tase 3, kes teeb lavakujunduste montaaži, transpordi ja ladustamise töid vastavalt lavameistrilt saadud juhistele; juhtiv lavameister, tase 5, kes juhendab lavatehnilist meeskonda, juhib tööprotsesse ja pakub uusi lahendusi, teeb koostööd etendusasutuse teiste osakondadega. A.2.1 Etenduse ettevalmistamine 1. Lavakujunduse monteerimine. 2. Lavastaja-kunstniku lavapildi korrashoiu tagamine. A.2.2 Etenduse läbiviimine 1. Lavakujunduse ümberehitamine etenduse ajal. 2. Lavaefektide teostamine. A.2.3 Lavakujunduse demonteerimine ja ladustamine 1. Lavakujunduse demonteerimine. 2. Lavakujunduse ladustamine. 3. Lavakujunduse transportimine. 4. Lavaploki ja -seadmete ning lavastusvahendite korrashoidmine. A.2.4 Lavastuse ettevalmistamine 1. Osalemine tehnilistes aruteludes. 2. Tehnilise proovi läbiviimine. A.2.5 Lavatehnilise meeskonna juhtimine 1. Inimressursside juhtimine. 2. Lavatehniliste materiaalsete ressursside juhtimine. A.2.6 Väljasõiduetenduste tehniline planeerimine 1. Lavakujunduse kohandamine väljasõidupaigale. 2. Koostöö kohaliku vastuvõtjaga. Töötatakse graafiku alusel, sh nädalavahetustel. Töötamine toimub nii sise- kui ka välitingimustes. Töö on kõrgendatud ohuga (nt töötamine kõrgustes, raskuste tõstmine), võib esineda kokkupuudet tervistkahjustavate faktoritega (nt tolm). Elektrilised ja mehaanilised lavaseadmed (stanged, pöördlava, tõstukid, vajukid) jm spetsiifilised töövahendid. Töös on olulised täpsus, loovus, ruumiline kujutlusvõime, analüüsi- ja otsustusvõime, kohusetunne, pingetaluvus, koostöövalmidus ja õppimisvõime. Tavaliselt on 4. taseme lavameistril keskharidus, läbitud erialane täienduskoolitus ning tal on kompetentside kujunemiseks vajalik töökogemus. Lavameister, vanemlavameister. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Etenduse ettevalmistamine 4 Etenduse läbiviimine 4 Lavakujunduse demonteerimine ja ladustamine 4 Lavastuse ettevalmistamine 4 Lavatehnilise meeskonna juhtimine 4 Väljasõiduetenduste tehniline planeerimine 4 Lavameister, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Juhtiv lavameister, tase 5 Stage manager, level 5 6 Juhtiv lavameister, tase 5 (versioon 5) Juhtiv lavameister, tase 5 (versioon 7) Juhtiv lavameister, tase 5 (versioon 8) Lavameister III (versioon 1) Lavameister III (versioon 2) Lavameister III (versioon 3) Lavameister III (versioon 4) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Lavatöötaja 11 2018-04-25 2018-04-25 2023-04-18 5 5 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Kutsestandardis kasutatud terminid Keelte oskustasemete kirjeldused Digioskused Toivo Kaev Eesti Draamateater Eve Komissarov Ugala teater, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia Anton Kulagin Eesti Teatriliit Roland Leesment Endla Teater Rein Neimar Eesti Teatriliit Taivo Pahmann Rahvusooper Estonia Inga Vares Eesti Lavastuskunstnike Liit, Eesti Kunstiakadeemia Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Juhtiv lavameister, tase 5 tagab ja koordineerib lavakujunduste ohutu ja plaanikohase paigaldamise. Ta juhib lavadekoratsioonide monteerimis- ja demonteerimistöid ning transpordi ja ladustamise töid. Juhtiv lavameister, tase 5 koordineerib lavatehnilise meeskonna töid ning vastutab nende korrektse läbiviimise eest. Ta reageerib etendustel juhtuvatele ettenägematutele sündmustele kiirelt ja loovalt. Töö nõuab valmisolekut pingelisteks ja suure koormusega tööperioodideks. Lisaks juhtiv lavameister, tase 5-le on kutsealal ka: lavatehnik, tase 3, kes teeb lavakujunduste montaaži, transpordi ja ladustamise töid vastavalt lavameistrilt saadud juhistele; lavameister, tase 4, kes töötab iseseisvalt ja lisaks eelloetletud tööülesannetele juhendab lavatehnikuid. A.2.1 Etenduse ettevalmistamine 1. Lavakujunduse monteerimine. 2. Lavastaja-kunstniku lavapildi korrashoiu tagamine. A.2.2 Etenduse läbiviimine 1. Lavakujunduse ümberehitamine etenduse ajal. 2. Lavaefektide teostamine. A.2.3 Lavakujunduse demonteerimine ja ladustamine 1. Lavakujunduse demonteerimine. 2. Lavakujunduse ladustamine. 3. Lavakujunduse transportimine. 4. Lavaploki ja -seadmete ning lavastusvahendite korrashoidmine. A.2.4 Lavastuse ettevalmistamine 1. Osalemine tehnilistes aruteludes. 2. Tehnilise proovi läbiviimine. A.2.5 Lavatehnilise meeskonna juhtimine 1. Inimressursside juhtimine. 2. Lavatehniliste materiaalsete ressursside juhtimine. A.2.6 Väljasõiduetenduste tehniline planeerimine 1. Lavakujunduse kohandamine väljasõidupaigale. 2. Koostöö kohaliku vastuvõtjaga. Töötatakse graafiku alusel, sh nädalavahetustel. Töötamine toimub nii sise- kui ka välitingimustes. Töö on kõrgendatud ohuga (nt töötamine kõrgustes, raskuste tõstmine), võib esineda kokkupuudet tervistkahjustavate faktoritega (nt tolm). Elektrilised ja mehaanilised lavaseadmed (stanged, pöördlava, tõstukid, vajukid) jm spetsiifilised töövahendid. Töös on olulised täpsus, loovus, ruumiline kujutlusvõime, analüüsi- ja otsustusvõime, kohusetunne, pingetaluvus, koostöövalmidus ja õppimisvõime. Tavaliselt on 5. taseme juhtival lavameistril keskharidus, läbitud erialane täienduskoolitus ning tal on kompetentside kujunemiseks vajalik töökogemus. Vanemlavameister, pealavameister. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Etenduse ettevalmistamine 5 Etenduse läbiviimine 5 Lavakujunduse demonteerimine ja ladustamine 5 Lavastuse ettevalmistamine 5 Lavatehnilise meeskonna juhtimine 5 Väljasõiduetenduste tehniline planeerimine 5 Juhtiv lavameister, tase 5 kutset läbiv kompetents 4 Kultuurikorraldaja, tase 4 Culture Manager, level 4 5 Kultuurikorraldaja, tase 4 (versioon 4) Kultuurikorraldaja, tase 4 (versioon 6) Kultuurikorraldaja, tase 4 (versioon 7) Kultuuritöötaja III (versioon 1) Kultuuritöötaja III (versioon 2) Kultuuritöötaja III (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kultuuritöö Kultuurikorraldaja 11 2018-04-25 2018-04-25 2023-04-18 4 4 2654 Filmi-, teatri- jms lavastajad ja -produtsendid 0215 Muusika ja esituskunstid 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Kutsestandardis kasutatud terminid Digioskused Keelte oskustasemete kirjeldused Annika Aasa Eesti Rahvamajade Ühingu Lääne-Virumaa esinduskogu Aino Arro Vabahariduse Õpetajate Selts Piret Aus TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia Urve Gromov Rahvakultuuri Keskuse arendus- ja koolitusosakond Hille Ilves Eesti Linnade ja Valdade Liit Argo Juske Tori Rahvamaja juhataja, Eesti Rahvamajade Ühingu Pärnumaa esinduskogu Marko Lõhmus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Reet Suurkask Harjumaa Kultuurikorraldajate Liit Sandra Suurkask Rae Kultuurikeskus Tiina Tegelmann Kuremaa loss Ülle Välimäe Türi Kultuurimaja, Eesti Rahvamajade Ühing Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kultuurikorraldaja tegevusvaldkond on paikkonna elanike kultuuri- ja huvitegevuse korraldamine, võimaluste loomine vaba aja veetmiseks, kultuuripärandi ja kohalike traditsioonide hoidmine. Tööülesanded sõltuvad kultuuri- ja loomekeskkonnast, tegutsemise valdkonnast, vastutuse astmest ning organisatsiooni suurusest. Kultuurikorraldaja loob elanikele tingimused osalemiseks kultuuriprotsessides nii loojate ka kui tarbijatena. Kultuurikorraldaja, tase 4 korraldab ja koordineerib paikkonnas kultuuritegevust, kultuurisündmusi, osaleb ühisprojektides, loob tegevusvõimalusi huviringidele ja arendab koostööd erinevate organisatsioonidega. Lisaks kultuurikorraldaja, tase 4-le tegutseb kutsealal ka: kultuurikorraldaja, tase 6, kes korraldab, koordineerib ja juhib paikkonnas kultuuritegevust, kultuurisündmusi, algatab ja juhib kultuuriprojekte, arendab koostööd erinevate organisatsioonidega, koordineerib kultuuril põhinevat huvitegevust; kultuurikorraldaja, tase 7, kes koordineerib, juhib ja arendab kultuurivaldkonda, algatab ja juhib kultuuriprojekte, sh rahvusvahelisi festivale jm koostööprojekte, juhendab ja nõustab teisi kultuurivaldkonnas tegutsevaid isikuid, arendab siseriiklikku ja rahvusvahelist koostööd erinevate organisatsioonidega. A.2.1 Paikkonna kultuurielu kavandamine 1. Vajaduste ja võimaluste kaardistamine ja nende analüüsimine. 2. Tegevuste kavandamine. 3. Paikkonna maine kujundamine. 4. Kultuurilise järjepidevuse hoidmine. 5. Võrgustikutöö. A.2.2 Kultuurisündmuse korraldamine ja vahendamine 1. Kultuurisündmuse planeerimine. 2. Kultuurisündmuse korraldamine. 3. Kultuurisündmuse vahendamine. 4. Kultuurisündmuse mõju hindamine. A.2.3 Kultuurisündmuse ja -organisatsiooni turundamine 1. Kultuurisündmuse reklaamimine. 2. Piletimüügi korraldamine. A.2.4 Huvitegevuse korraldamine ja koordineerimine 1. Tingimuste loomine huvitegevuseks ja huvitegevuse koordineerimine. 2. Paikkonna elanike kaasamine huvitegevusse. A.2.5 Kultuuriprojektide juhtimine 1. Kultuuriprojektide kavandamine. 2. Kultuuriprojektide elluviimine. 3. Kultuuriprojektide tulemuse hindamine. Kultuurikorraldaja töökoormus ja -aeg võivad jaotuda ebaühtlaselt, sõltudes töö eripärast ja asutuse või organisatsiooni töökorraldusest; töö võib toimuda õhtustel aegadel, nädalavahetustel ja riigipühadel. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) vahendid. Kultuurikorraldaja töös on olulised avatus, loovus ja algatusvõime, paindlikkus, empaatia, sallivus, pingetaluvus, täpsus ja korrektsus. 4. taseme kultuurikorraldaja on üldjuhul keskharidusega, tal on kompetentside kujunemiseks vajalik töökogemus ning ta on läbinud erialase (täiendus)koolituse. Kultuurikorraldaja, kultuuritöötaja, kultuuritöö spetsialist, kultuuritöö koordinaator, kultuuritöö korraldaja, rahvakultuuri spetsialist, kultuurijuht, sündmuse korraldaja. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 - B.2.3 ja B.2.6 (läbiv kompetents). Täiendavalt on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.4 ja B.2.5. Kogukonna kultuurielu kavandamine 4 Kultuurisündmuste korraldamine ja vahendamine 4 Kultuurisündmuse ja -organisatsiooni turundamine 4 Täiendavalt on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.4 ja B.2.5. Huvitegevuse korraldamine ja koordineerimine 4 Kultuuriprojektide juhtimine 6 Kultuurikorraldaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Kultuurikorraldaja, tase 6 Culture Manager, level 6 5 Kultuurikorraldaja, tase 6 (versioon 4) Kultuurikorraldaja, tase 6 (versioon 6) Kultuurikorraldaja, tase 6 (versioon 7) Kultuuritöö spetsialist IV (versioon 1) Kultuuritöö spetsialist IV (versioon 2) Kultuuritöö spetsialist IV (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kultuuritöö Kultuurikorraldaja 11 2018-04-25 2018-04-25 2023-04-18 6 6 2654 Filmi-, teatri- jms lavastajad ja -produtsendid 0215 Muusika ja esituskunstid 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Kutsestandardis kasutatud terminid Digioskused Keelte oskustasemete kirjeldused Annika Aasa Eesti Rahvamajade Ühingu Lääne-Virumaa esinduskogu Aino Arro Vabahariduse Õpetajate Selts Piret Aus TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia Urve Gromov Rahvakultuuri Keskuse arendus- ja koolitusosakond Hille Ilves Eesti Linnade ja Valdade Liit Argo Juske Tori Rahvamaja juhataja, Eesti Rahvamajade Ühingu Pärnumaa esinduskogu Marko Lõhmus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Reet Suurkask Harjumaa Kultuurikorraldajate Liit Sandra Suurkask Rae Kultuurikeskus Tiina Tegelmann Kuremaa loss Ülle Välimäe Türi Kultuurimaja, Eesti Rahvamajade Ühing Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kultuurikorraldaja tegevusvaldkond on paikkonna elanike kultuuri- ja huvitegevuse korraldamine, võimaluste loomine vaba aja veetmiseks, kultuuripärandi ja kohalike traditsioonide hoidmine. Tööülesanded sõltuvad kultuuri- ja loomekeskkonnast, tegutsemise valdkonnast, vastutuse astmest ning organisatsiooni suurusest. Kultuurikorraldaja loob elanikele tingimused osalemiseks kultuuriprotsessides nii loojate ka kui tarbijatena. Kultuurikorraldaja, tase 6 korraldab, koordineerib ja juhib paikkonnas kultuuritegevust, kultuurisündmusi, algatab ja juhib kultuuriprojekte, arendab koostööd erinevate organisatsioonidega, koordineerib kultuuril põhinevat huvitegevust. Lisaks kultuurikorraldaja, tase 6-le tegutseb kutsealal ka: kultuurikorraldaja, tase 4, kes korraldab ja koordineerib paikkonnas kultuuritegevust, kultuurisündmusi, osaleb ühisprojektides, loob tegevusvõimalusi huviringidele ja arendab koostööd erinevate organisatsioonidega; kultuurikorraldaja, tase 7, kes koordineerib, juhib ja arendab kultuurivaldkonda, algatab ja juhib kultuuriprojekte, sh rahvusvahelisi festivale jm koostööprojekte, juhendab ja nõustab teisi kultuurivaldkonnas tegutsevaid isikuid, arendab siseriiklikku ja rahvusvahelist koostööd erinevate organisatsioonidega. A.2.1 Paikkonna kultuurielu kavandamine 1. Vajaduste ja võimaluste kaardistamine ja nende analüüsimine. 2. Tegevuste kavandamine. 3. Paikkonna maine kujundamine. 4. Kultuurilise järjepidevuse hoidmine. 5. Võrgustikutöö. A.2.2 Kultuurisündmuse korraldamine ja vahendamine 1. Kultuurisündmuse planeerimine. 2. Kultuurisündmuse korraldamine. 3. Kultuurisündmuse vahendamine. 4. Kultuurisündmuse mõju hindamine. A.2.3 Kultuurisündmuse ja -organisatsiooni turundamine 1. Kultuurisündmuse ja/või organisatsiooni reklaamimine. 2. Piletimüügi korraldamine. A.2.4 Huvitegevuse korraldamine ja koordineerimine 1. Tingimuste loomine huvitegevuseks ja huvitegevuse koordineerimine. 2. Paikkonna elanike kaasamine huvitegevusse. A.2.5 Kultuuriprojektide juhtimine 1. Kultuuriprojektide kavandamine. 2. Kultuuriprojektide elluviimine. 3. Kultuuriprojektide tulemuse hindamine. A.2.6 Organisatsiooni juhtimine 1. Otsustamine ja tegevuste algatamine. 2. Inimeste juhtimine. 3. Protsesside juhtimine. 4. Juhendamine. 5. Asjaajamistoimingud. Kultuurikorraldaja töökoormus ja -aeg võivad jaotuda ebaühtlaselt, sõltudes töö eripärast ja asutuse või organisatsiooni töökorraldusest; töö võib toimuda õhtustel aegadel, nädalavahetustel ja riigipühadel. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) vahendid. Kultuurikorraldaja töös on olulised avatus, loovus ja algatusvõime, paindlikkus, empaatia, sallivus, pingetaluvus, täpsus ja korrektsus. 6. taseme kultuurikorraldajal on erialane kõrgharidus või kompetentside kujunemiseks vajalik töökogemus ning ta on läbinud erialase (täiendus)koolituse. Kultuurikorraldaja, kultuuritöötaja, kultuuritöö spetsialist, kultuuritöö koordinaator, kultuuritöö korraldaja, rahvamaja juhataja, kultuurimaja direktor, kultuurikeskuse direktor, rahvakultuuri spetsialist, kultuurijuht, sündmuse korraldaja, festivali produtsent. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 - B.2.3 ja B.2.7 (läbiv kompetents) ning vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.4 - B.2.6. Kogukonna kultuurielu kavandamine 6 Kultuurisündmuste korraldamine ja vahendamine 6 Kultuurisündmuse ja -organisatsiooni turundamine 6 Kutse taotlemisel on nõutav tõendada vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.4 - B.2.6. Huvitegevuse korraldamine ja koordineerimine 6 Kultuuriprojektide juhtimine 6 Organisatsiooni ja/või meeskonna juhtimine 7 Kultuurikorraldaja, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Kultuurikorraldaja, tase 7 Culture Manager, level 7 5 Kultuurikorraldaja, tase 7 (versioon 4) Kultuurikorraldaja, tase 7 (versioon 6) Kultuurikorraldaja, tase 7 (versioon 7) Kultuuritöö juht V (versioon 1) Kultuuritöö juht V (versioon 2) Kultuuritöö juht V (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kultuuritöö Kultuurikorraldaja 11 2018-04-25 2018-04-25 2023-04-18 7 7 1431 Spordi-, vabaaja- ja kultuurikeskuste juhid 0215 Muusika ja esituskunstid 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Kutsestandardis kasutatud terminid Digioskused Keelte oskustasemete kirjeldused Annika Aasa Eesti Rahvamajade Ühingu Lääne-Virumaa esinduskogu Aino Arro Vabahariduse Õpetajate Selts Piret Aus TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia Urve Gromov Rahvakultuuri Keskuse arendus- ja koolitusosakond Hille Ilves Eesti Linnade ja Valdade Liit Argo Juske Tori Rahvamaja juhataja, Eesti Rahvamajade Ühingu Pärnumaa esinduskogu Marko Lõhmus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Reet Suurkask Harjumaa Kultuurikorraldajate Liit Sandra Suurkask Rae Kultuurikeskus Tiina Tegelmann Kuremaa loss Ülle Välimäe Türi Kultuurimaja, Eesti Rahvamajade Ühing Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kultuurikorraldaja tegevusvaldkond on paikkonna elanike kultuuri- ja huvitegevuse korraldamine, võimaluste loomine vaba aja veetmiseks, kultuuripärandi ja kohalike traditsioonide hoidmine. Tööülesanded sõltuvad kultuuri- ja loomekeskkonnast, tegutsemise valdkonnast, vastutuse astmest ning organisatsiooni suurusest. Kultuurikorraldaja loob elanikele tingimused osalemiseks kultuuriprotsessides nii loojate ka kui tarbijatena. Kultuurikorraldaja, tase 7 koordineerib, juhib ja arendab kultuurivaldkonda, algatab ja juhib kultuuriprojekte, sh rahvusvahelisi festivale jm koostööprojekte, juhendab ja nõustab teisi kultuurivaldkonnas tegutsevaid isikuid, arendab siseriiklikku ja rahvusvahelist koostööd erinevate organisatsioonidega. Lisaks kultuurikorraldaja, tase 7-le tegutseb kutsealal ka: kultuurikorraldaja, tase 4, kes korraldab ja koordineerib paikkonnas kultuuritegevust, kultuurisündmusi, osaleb ühisprojektides, loob tegevusvõimalusi huviringidele ja arendab koostööd erinevate organisatsioonidega; kultuurikorraldaja, tase 6, kes korraldab, koordineerib ja juhib paikkonnas kultuuritegevust, kultuurisündmusi, algatab ja juhib kultuuriprojekte, arendab koostööd erinevate organisatsioonidega, koordineerib kultuuril põhinevat huvitegevust. A.2.1 Paikkonna kultuurielu kavandamine 1. Vajaduste ja võimaluste kaardistamine ja nende analüüsimine. 2. Tegevuste kavandamine. 3. Paikkonna maine kujundamine. 4. Kultuurilise järjepidevuse hoidmine. 5. Võrgustikutöö. A.2.2 Kultuurisündmuse korraldamine ja vahendamine 1. Kultuurisündmuse planeerimine. 2. Kultuurisündmuse korraldamine. 3. Kultuurisündmuse vahendamine. 4. Kultuurisündmuse mõju hindamine. A.2.3 Kultuurisündmuse ja -organisatsiooni turundamine 1. Kultuurisündmuse ja/või organisatsiooni reklaamimine. 2. Piletimüügi korraldamine. A.2.4 Huvitegevuse korraldamine ja koordineerimine 1. Tingimuste loomine huvitegevuseks ja huvitegevuse koordineerimine. 2. Paikkonna elanike kaasamine huvitegevusse. A.2.5 Kultuuriprojektide juhtimine 1. Kultuuriprojektide kavandamine. 2. Kultuuriprojektide elluviimine. 3. Kultuuriprojektide tulemuse hindamine. A.2.6 Organisatsiooni juhtimine 1. Otsustamine ja tegevuste algatamine. 2. Inimeste juhtimine. 3. Protsesside juhtimine. 4. Juhendamine. 5. Asjaajamistoimingud. Kultuurikorraldaja töökoormus ja -aeg võivad jaotuda ebaühtlaselt, sõltudes töö eripärast ja asutuse või organisatsiooni töökorraldusest; töö võib toimuda õhtustel aegadel, nädalavahetustel ja riigipühadel. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) vahendid. Kultuurikorraldaja töös on olulised avatus, loovus ja algatusvõime, paindlikkus, empaatia, sallivus, pingetaluvus, täpsus ja korrektsus. 7. taseme kultuurikorraldaja on kõrgharidusega, tal on kompetentside kujunemiseks vajalik töökogemus ning ta on läbinud erialase (täiendus)koolituse. Kultuurikorraldaja, kultuuritöötaja, kultuuritöö spetsialist, kultuuritöö koordinaator, kultuuritöö korraldaja, rahvamaja juhataja, kultuurimaja direktor, kultuurikeskuse direktor, rahvakultuuri spetsialist, kultuurijuht, sündmuse korraldaja, festivali produtsent. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 - B.2.3 ja B.2.7 (läbiv kompetents) ning vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.4 - B.2.6. Kogukonna kultuurielu kavandamine 7 Kultuurisündmuste korraldamine ja vahendamine 7 Kultuurisündmuse ja -organisatsiooni turundamine 7 Kutse taotlemisel on nõutav tõendada vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.4 - B.2.6. Huvitegevuse korraldamine ja koordineerimine 7 Kultuuriprojektide juhtimine 6 Organisatsiooni ja/või meeskonna juhtimine 7 Kultuurikorraldaja, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Noorem-viipekeeletõlk, tase 5 Sign language interpreter, level 5 6 Noorem-viipekeeletõlk, tase 5 (versioon 4) Noorem-viipekeeletõlk, tase 5 (versioon 7) Viipekeeletõlk III (versioon 1) Viipekeeletõlk III (versioon 2) Viipekeeletõlk III (versioon 3) Viipekeeletõlk III (versioon 5) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Tõlkimine ja toimetamine Viipekeeletõlk 14 2018-04-26 2018-04-26 2023-04-12 5 5 2643 Tõlkijad, tõlgid ja keeleteadlased 0231 Keeleõpe 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Viipekeeletõlgi kutsestandardis kasutatud terminite süsteem Viipekeeletõlgi kutse-eetika nõuded Keelte oskustasemete kirjeldused Liivi Hollman Tartu Ülikool Raili Loit Tallinna Heleni Kool Regina Paabo Eesti Viipekeeletõlkide Ühing Tiit Papp Eesti Kurtide Liit Ulvi Saks Viipekeeletõlkide OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Viipekeeletõlgi töö on keele ja kultuuri vahendamine, kusjuures üheks töökeeleks on viipekeel ja üheks kultuuriks on kurtide kultuur. Viipekeeletõlk tagab mitmekeelses olukorras osalejatele keelelise võrdsuse ja kommunikatsiooni, kasutades selleks kliendile sobivat suhtlemissüsteemi. Viipekeeletõlk järgib oma töös viipekeeletõlgi kutse-eetika nõudeid (lisa nr 2). Noorem-viipekeeletõlgi töö põhisisuks on tõlkimine ühest viipekeelest (visuaal-motoorsest keelest) teise viipekeelde või suulisse (auditiiv-verbaalsesse) keelde ja vastupidi. Noorem-viipekeeletõlgi keelekombinatsioon koosneb vähemalt kahest aktiivsest töökeelest. Töötab iseseisvalt ja vastava koolituse läbimise korral võib juhendada viipekeeletõlgi eriala omandajat erialapraktikal. A.2.1 Tõlketöö korraldamine 1. Tellimuste vastuvõtmine. 2. Tööaja planeerimine. 3. Dokumentatsiooni vormistamine. A.2.2 Tõlkimiseks valmistumine 1. Sisuline ettevalmistus. 2. Logistilis-tehniline ettevalmistus . A.2.3 Tõlkimine 1. Lähteteksti tajumine, mõistmine ja analüüsimine. 2. Lähteteksti tõlkimine sihtkeelde. A.2.4 Arendustöö: 1. Enesearendamine. 2. Kutse arendamine. Kutse eeldab valmisolekut töötada kliendile sobival ajal, kohas ja tingimustes. Valged kindad ja tõlkesituatsioonile kohane riietus. Noorem-viipekeeletõlgil, kelle töökeelteks on ainult viipekeeled, peab olema normaalne nägemine ja defektideta käed; teiste töökeelte puhul ka normaalne kuulmine ja kõne ning selge diktsioon. Noorem-viipekeeletõlgilt eeldatakse empaatia-, kontsentratsiooni-, kohanemis- ja otsustusvõimet, loomingulisust ja pingetaluvust, emotsionaalset stabiilsust ning head suhtlemisoskust. Vähemalt keskharidust ja viipekeeletõlgi erialast ettevalmistust. Viipekeeletõlgiks saab õppida kutse- või kõrgkoolis ja/või erialakursustel. Viipekeeletõlk. Kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 - B.2.4 ja B.2.5 – B.2.6 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Tõlketöö korraldamine 5 Tõlkimiseks valmistumine 5 Tõlkimine 5 Arendustöö 5 Noorem-viipekeeletõlk, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Vanem-viipekeeletõlk, tase 6 Sign language interpreter, level 6 6 Vanem-viipekeeletõlk, tase 6 (versioon 4) Vanem-viipekeeletõlk, tase 6 (versioon 7) Viipekeeletõlk IV (versioon 1) Viipekeeletõlk IV (versioon 2) Viipekeeletõlk IV (versioon 3) Viipekeeletõlk IV (versioon 5) Viipekeeletõlk, tase 6 (versioon 8) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Tõlkimine ja toimetamine Viipekeeletõlk 14 2018-04-26 2018-04-26 2023-04-12 6 6 2643 Tõlkijad, tõlgid ja keeleteadlased 0231 Keeleõpe 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Viipekeeletõlgi kutsestandardis kasutatud terminite süsteem Viipekeeletõlgi kutse-eetika nõuded Keelte oskustasemete kirjeldused Liivi Hollman Tartu Ülikool Raili Loit Tallinna Heleni Kool Regina Paabo Eesti Viipekeeletõlkide Ühing Tiit Papp Eesti Kurtide Liit Ulvi Saks Viipekeeletõlkide OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Viipekeeletõlgi töö on keele ja kultuuri vahendamine, kusjuures üheks töökeeleks on viipekeel ja üheks kultuuriks kurtide kultuur. Viipekeeletõlk tagab mitmekeelses olukorras osalejatele keelelise võrdsuse ja toimiva kommunikatsiooni, kasutades selleks kliendile sobivat suhtlemissüsteemi. Viipekeeletõlk järgib oma töös viipekeeletõlgi kutse-eetika nõudeid (lisa nr 2). Vanem-viipekeeletõlgi töö põhisisuks on tõlkimine ühest viipekeelest (visuaal-motoorsest keelest) teise viipekeelde või suulisesse (auditiiv-verbaalsesse) keelde ja vastupidi. Vanem-viipekeeletõlgi keelekombinatsioon koosneb vähemalt kahest aktiivsest töökeelest ja ühest passiivsest töökeelest. Töötab iseseisvalt, juhendab viipekeeletõlgi eriala omandajat erialapraktikal ja viipekeeletõlgi kutse taotlejat ning korraldab ja juhib tõlkemeeskonna tööd. A.2.1 Tõlketöö korraldamine 1. Tellimuste vastuvõtmine. 2. Tööaja planeerimine. 3. Dokumentatsiooni vormistamine. A.2.2 Tõlkimiseks valmistumine 1. Sisuline ettevalmistus. 2. Logistilis-tehniline ettevalmistus. A.2.3 Tõlkimine: 1. Lähteteksti tajumine, mõistmine ja analüüsimine. 2. Lähteteksti tõlkimine sihtkeelde. A.2.4 Arendustöö: 1. Enesearendamine. 2. Kutse arendamine. A.2.5 Juhendamine: 1. Juhendatava suunamine. 2. Erialaoskuste jälgimine, arendamine ja süvendamine. 3. Juhendatava tõlketöö vaatlemine, analüüsimine ja tagasiside andmine. Kutse eeldab valmisolekut töötada kliendile sobival ajal, kohas ja tingimustes. Mikrofon, tõlketehnika, valged kindad ja tõlkesituatsioonile kohane riietus. Vanem-viipekeeletõlgil, kelle töökeelteks on ainult viipekeeled, peab olema normaalne nägemine ja defektideta käed, teiste töökeelte puhul ka normaalne kuulmine ja kõne ning selge diktsioon. Vanem-viipekeeletõlgilt eeldatakse empaatia-, kontsentratsiooni-, kohanemis-, analüüsi-, üldistamis- ja otsustusvõimet, loomingulisust, pingetaluvust, emotsionaalset stabiilsust ja head meeskonnatöö- ning suhtlemisoskust. Vanem-viipekeeletõlgi kutse eeldab kõrgharidust ja viipekeeletõlgi erialast ettevalmistust. Viipekeeletõlgiks saab õppida kutse- või kõrgkoolis ning erialakursustel. Viipekeeletõlk. Kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 - B.2.5 ja läbiva kompetentsi B.2.6 tõendamine. Tõlketöö korraldamine 6 Tõlkimiseks valmistumine 6 Tõlkimine 6 Arendustöö 6 Juhendamine 6 Vanem-viipekeeletõlk, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Meister-viipekeeletõlk, tase 7 Sign language interpreter, level 7 6 Meister-viipekeeletõlk, tase 7 (versioon 4) Meister-viipekeeletõlk, tase 7 (versioon 7) Meister-viipekeeletõlk, tase 7 (versioon 8) Viipekeeletõlk V (versioon 1) Viipekeeletõlk V (versioon 2) Viipekeeletõlk V (versioon 3) Viipekeeletõlk V (versioon 5) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Tõlkimine ja toimetamine Viipekeeletõlk 14 2018-04-26 2018-04-26 2023-04-12 7 7 2643 Tõlkijad, tõlgid ja keeleteadlased 0231 Keeleõpe 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Viipekeeletõlgi kutsestandardis kasutatud terminite süsteem Viipekeeletõlgi kutse-eetika nõuded Keelte oskustasemete kirjeldused Liivi Hollman Tartu Ülikool Raili Loit Tallinna Heleni Kool Regina Paabo Eesti Viipekeeletõlkide Ühing Tiit Papp Eesti Kurtide Liit Ulvi Saks Viipekeeletõlkide OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Viipekeeletõlgi töö on keele ja kultuuri vahendamine, kusjuures üheks töökeeleks on viipekeel ja üheks kultuuriks on kurtide kultuur. Viipekeeletõlk tagab mitmekeelses olukorras osalejatele keelelise võrdsuse ja toimiva kommunikatsiooni, kasutades selleks kliendile sobivat suhtlemissüsteemi. Viipekeeletõlk järgib oma töös viipekeeletõlgi kutse-eetika nõudeid (lisa nr 2). Meister-viipekeeletõlgi töö põhisisuks tõlkimine ühest viipekeelest (visuaal-motoorsest keelest) teise viipekeelde või suulisse (auditiiv-verbaalsesse) keelde ja vastupidi. Meister-viipekeeletõlgi keelekombinatsioon koosneb vähemalt kolmest aktiivsest töökeelest ja ühest passiivsest töökeelest. Töötab iseseisvalt, juhendab viipekeeletõlgi eriala omandajat erialapraktikal, viipekeeletõlgi kutse taotlejat ja kutselisi viipekeeletõlke, korraldab ja juhib tõlkemeeskonna tööd teeb kutsealast arendustööd ja koolitab viipekeeletõlke. A.2.1 Tõlketöö korraldamine 1. Tellimuste vastuvõtmine. 2. Tööaja planeerimine. 3. Dokumentatsiooni vormistamine. A.2.2 Tõlkimiseks valmistumine 1. Sisuline ettevalmistus. 2. Logistilis-tehniline ettevalmistus. A.2.3 Tõlkimine 1. Lähteteksti tajumine, mõistmine ja analüüsimine. 2. Lähteteksti tõlkimine sihtkeelde. A.2.4 Arendustöö 1. Enesearendamine. 2. Kutse arendamine. A.2.5 Juhendamine 1. Juhendatava suunav toetamine. 2. Erialaoskuste jälgimine, arendamine ja süvendamine. 3. Juhendatava tõlketöö vaatlemine, analüüsimine ja tagasiside andmine. Kutse eeldab valmisolekut töötada kliendile sobival ajal, kohas ja tingimustes. Mikrofon, tõlketehnika, valged kindad ja tõlkesituatsioonile kohane riietus. Meister-viipekeeletõlgil, kelle töökeelteks on ainult viipekeeled, peab olema normaalne nägemine ja defektideta käed, teiste töökeelte puhul ka normaalne kuulmine ja kõne ning selge diktsioon. Meister-viipekeeletõlgilt eeldatakse empaatia-, kontsentratsiooni-, kohanemis-, analüüsi-, üldistamis- ja otsustusvõimet, loomingulisust, pingetaluvust, emotsionaalset stabiilsust ja head meeskonnatöö- ning suhtlemisoskust. Meister-viipekeeletõlgi kutse eeldab kõrgharidust ja viipekeeletõlgi erialast ettevalmistust. Viipekeeletõlgiks saab õppida kutse- või kõrgkoolis ning eriala kursustel. Viipekeeletõlk. Kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 - B.2.5 ja läbiva kompetentsi B.2.6 tõendamine. Tõlketöö korraldamine 7 Tõlkimiseks valmistumine 7 Tõlkimine 7 Arendustöö 7 Juhendamine 7 Meister-viipekeeletõlk, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Küünetehnik, tase 3 Nail Technician, level 3 6 Küünetehnik I (versioon 1) Küünetehnik I (versioon 2) Küünetehnik I (versioon 3) Küünetehnik I (versioon 4) Küünetehnik, tase 3 (versioon 5) Akrüülitehnoloogia Geelitehnoloogia Kangatehnoloogia Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Küünetehnik 14 2018-04-26 2018-04-26 2023-04-25 3 3 5142 Iluteenindajad (v.a juuksurid) 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Angela Anton Salong Mereneid OÜ Triinu Raig T.R Studio OÜ Mari Sengbusch Glitz OÜ Pille Opmann Tartu Kutsehariduskeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Küünetehniku kutsealal on kaks kutset: küünetehnik, tase 3 ja küünetehnik, tase 4. Küünetehnik hoolitseb kliendi küünte ja käenaha heaolu eest. Ta kasutab kliendi küünte katmiseks ja pikendamiseks kas geeli-, akrüüli- või kangatehnoloogiat ning värvib küüned vastavalt kliendi soovile. Ta jagab kliendile soovitusi, kuidas hoida küüsi ja käenahka. Küünetehnik, tase 3 töötab üldjuhul muutumatus olukorras vastavalt juhistele. Töö eeldab pidevat suhtlemist klientidega. Küünetehniku töö nõuab püsivat enesetäiendamist. A.2.1 Enda ja töökoha ettevalmistamine 1. Töökoha ettevalmistamine. 2. Enda ettevalmistamine tööpäevaks. 3. Desinfektsiooniplaani järgimine. A.2.2 Klienditeenindus 1. Kontakti loomine. 2. Kliendi soovide väljaselgitamine. 3. Kliendi teenindamine. 4. Hooldustoodete soovitamine. 5. Teenindussituatsiooni lõpetamine. A.2.3 Maniküür/kätehooldus 1. Käte puhastamine. 2. Käenaha ja küünte seisukorra hindamine. 3. Kliendi küünekuju modelleerimine. 4. Naturaalse küüne parandamine. 5. Küünenaha töötlemine. 6. Käte kreemitamine 7. Küünte lakkimine. A.2.4 Küünte katmine/pikendamine geel-, kangas- ja akrüülmaterjaliga 1. Käte puhastamine. 2. Käenaha ja küünte seisukorra hindamine. 3. Küüneplaadi ettevalmistamine. 4. Küünte katmine/pikendamine. 5. Küünekuju modelleerimine. 6. Lõppviimistluse tegemine. A.2.5 Küünte hooldamine geel-, kangas- ja akrüülmaterjaliga 1. Käte puhastamine. 2. Käenaha ja küünte seisukorra hindamine. 3. Vana materjali eemaldamine. 4. Küüneplaadi ettevalmistamine. 5. Küünte katmine/pikendamine. 6. Küünekuju modelleerimine. 7. Lõppviimistluse tegemine. A.2.6 Geel-, kangas- ja akrüülmaterjali eemaldamine küüntelt 1. Käte puhastamine. 2. Käenaha ja küünte seisukorra hindamine. 3. Vana materjali eemaldamine. 4. Materjalijääkide ühtlustamine. 5. Klassikalise maniküüri tegemine. A.2.7 Küünte hooldamine/katmine geellakiga 1. Käte puhastamine. 2. Käenaha ja küünte seisukorra hindamine. 3. Kliendi küünekuju korrastamine. 4. Naturaalse küüne parandamine. 5. Küünenaha töötlemine. 6. Küünte lakkimine. 7. Käte kreemitamine A.2.8 Pediküür 1. Käte ja jalgade puhastamine. 2. Jalgade ja varbaküünte seisundi hindamine ja analüüsimine. 3. Küünte lõikamine/viilime ja kujundamine. 4. Nahapaksendite eemaldamine. 5. Jalgade koorimine, kreemitamine ja masseerimine. 6. Küünte katmine. Küünetehnik töötab sundasendis. Tööaeg on paindlik. Küünetehnik puutub oma töös kokku kunstmaterjali töötlemisest tekkinud tolmuga ja mitmesuguste kemikaalidega, mis võivad põhjustada allergiaid nii sisse hingamisel kui ka nahale ja/või silma sattumisel. Töö on täpsust nõudev, mürarikas, pingeline ja tervist kahjustav (sh kutsehaigused). Küünetehniku töövahendid on erinevad naha- ja küünehooldusvahendid ning erinevad küünekatmisvahendid, vajalik aparatuur, abi- ja isikukaitsevahendid. Tööülesanded eeldavad loomingulist suhtumist töösse, püsivust, head suhtlemisoskust, empaatiavõimet, vastutust oma töö tulemuste eest, pingetaluvust ja rutiinitaluvust. Oluline on käeline osavus, liigutuste täpsus ja kiirus. Küünetehnikuks saab õppida kutseõppeasutuses, kursustel või töökohal. Küünetehnik. Küünetehnik, tase 3 kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1- B.2.6 ja läbiva kompetentsi B.2.9 tõendamine. Kutse on on spetsialiseerumispõhine. Spetsialiseerumine toimub vastavalt tehnoloogiale – geelitehnoloogia, kangatehnoloogia ja akrüülitehnoloogia. Kompetentside hindamine toimub vastavalt valitud spetsialiseerumise valdkonnale. Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.7. – B.2.8. Enda ja töökoha ettevalmistamine 3 Klienditeenindus 3 Maniküür/kätehooldus 3 Küünte katmine/pikendamine geel-, kangas- ja akrüülmaterjaliga 3 Küünte hooldamine geel-, kangas- ja akrüülmaterjaliga 3 Geel-, kangas- ja akrüülmaterjali eemaldamine küünelt 3 Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.7. – B.2.8. Küünte hooldamine/katmine geellakiga 3 Pediküür 3 Küünetehnik, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Küünetehnik, tase 4 Nail Technician, level 4 5 Küünetehnik II (versioon 1) Küünetehnik II (versioon 2) Küünetehnik II (versioon 3) Küünetehnik II (versioon 4) Küünetehnik, tase 4 (versioon 6) Küünetehnik, tase 4 (versioon 7) Küünetehnik, tase 4 (versioon 8) Akrüülitehnoloogia Geelitehnoloogia Kangatehnoloogia Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Küünetehnik 14 2018-04-26 2018-04-26 2023-04-12 4 4 5142 Iluteenindajad (v.a juuksurid) 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Digipädevuste enesehindamise skaala Angela Anton Salong Mereneid OÜ Triinu Raig T.R Studio OÜ Mari Sengbusch Glitz OÜ Pille Opmann Tartu Kutsehariduskeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Küünetehniku kutsealal on kaks kutset: küünetehnik, tase 3 ja küünetehnik, tase 4. Küünetehnik hoolitseb kliendi küünte ja käenaha heaolu eest. Ta kasutab kliendi küünte katmiseks ja pikendamiseks kas geeli-, akrüüli- või kangatehnoloogiat ning värvib ja kaunistab küüned vastavalt kliendi soovile. Ta jagab kliendile soovitusi, kuidas hoida küüsi ja käenahka. Küünetehnik, tase 4 töötab muutuvas olukorras ja töö eeldab pidevat suhtlemist klientidega. Ta juhendab ja korraldab teiste küünetehnikute tööd. A.2.1 Enda ja töökoha ettevalmistamine 1. Töökoha ettevalmistamine. 2. Enda ettevalmistamine tööpäevaks. 3. Desinfektsiooniplaani koostamine. A.2.2 Klienditeenindus 1. Kontakti loomine. 2. Kliendi soovide väljaselgitamine. 3. Kliendi teenindamine. 4. Hooldustoodete soovitamine. 5. Teenindussituatsiooni lõpetamine. A.2.3 Maniküür/kätehooldus 1. Käte puhastamine. 2. Käenaha ja küünte seisukorra hindamine. 3. Kliendi küünekuju korrastamine. 4. Naturaalse küüne parandamine. 5. Küünenaha töötlemine. 6. Käte kreemitamine. 7. Küünte lakkimine. 8. Lisahoolitsuste tegemine. A.2.4 Küünte katmine/pikendamine geel-, kangas- ja akrüülmaterjaliga 1. Käte puhastamine. 2. Käenaha ja küünte seisukorra hindamine. 3. Küüneplaadi ettevalmistamine. 4. Küünte katmine/pikendamine. 5. Küünekuju modelleerimine. 6. Lõppviimistluse tegemine. A.2.5 Küünte hooldamine geel-, kangas- ja akrüülmaterjaliga 1. Käte puhastamine. 2. Käenaha ja küünte seisukorra hindamine. 3. Vana materjali eemaldamine. 4. Küüneplaadi ettevalmistamine. 5. Küünte katmine/pikendamine. 6. Küünekuju modelleerimine. 7. Lõppviimistluse tegemine. A.2.6 Geel-, kangas- ja akrüülmaterjali eemaldamine küüntelt 1. Käte puhastamine. 2. Käenaha ja küünte seisukorra hindamine. 3. Vana materjali eemaldamine. 4. Materjalijääkide ühtlustamine. 5. Klassikalise maniküüri tegemine. A.2.7 Juhendamine ja juhtimine 1. Väiksema kogemusega kolleegide juhendamine. 2. Salongi reklaamimine. 3. Salongiteenuste broneerimine. 4. Teenuste hindade kujundamine. 5. Personalitöö korraldamine. 6. Varustamine. A.2.8 Pediküür 1. Käte ja jalgade puhastamine. 2. Jalgade ja varbaküünte seisundi hindamine ja analüüsimine. 3. Küünte lõikamine/viilime ja kujundamine. 4. Nahapaksendite eemaldamine. 5. Jalgade koorimine, kreemitamine ja masseerimine. 6. Küünte katmine. Küünetehnik töötab sundasendis. Tööaeg on paindlik. Küünetehnik puutub oma töös kokku kunstmaterjali töötlemisest tekkinud tolmuga ja mitmesuguste kemikaalidega, mis võivad põhjustada allergiaid nii sisse hingamisel kui ka nahale ja/või silma sattudes. Töö on täpsust nõudev, mürarikas, pingeline ning tervist kahjustav (sh kutsehaigused). Küünetehniku töövahendid on erinevad naha- ja küünehooldusvahendid ning erinevad küünekatmisvahendid, vajalik aparatuur, abi- ja isikukaitsevahendid. Tööülesanded eeldavad loomingulist suhtumist töösse, püsivust, head suhtlemisoskust, empaatiavõimet, vastutust oma töö tulemuste eest, pingetaluvust, rutiinitaluvust. Oluline on käeline osavus, liigutuste täpsus ja kiirus. Küünetehniku töö nõuab pidevat enesetäiendamist. Küünetehnikuks saab õppida kutseõppeasutuses, kursustel või töökohal. Küünetehnik. Küünetehnik, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1- B.2.6 ja läbiva kompetentsi B.2.9 tõendamine Kutse on spetsialiseerumispõhine. Spetsialiseerumine toimub vastavalt tehnoloogiale – geelitehnoloogiale, kangatehnoloogiale ja akrüülitehnoloogiale. Kompetentside hindamine toimub vastavalt valitud spetsialiseerumise valdkonnale. Lisaks on võimalik tõendada valitavad kompetentsid B.2.7. – B.2.8. Enda ja töökoha ettevalmistamine 4 Klienditeenindus 3 Maniküür/kätehooldus 4 Küünte katmine/pikendamine geel-, kangas- ja akrüülmaterjaliga 4 Küünte hooldamine geel-, kangas- ja akrüülmaterjaliga 4 Geel-, kangas- ja akrüülmaterjali eemaldamine küünelt 4 Lisaks on võimalik tõendada valitavad kompetentsid B.2.7. – B.2.8. Juhendamine ja juhtimine 5 Pediküür 3 Küünetehnik, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Nooremprojektijuht, tase 5 Certified Project Management Associat, level 5 6 Nooremprojektijuht, tase 5 (versioon 7) Nooremprojektijuht, tase 5 (versioon 8) Projektijuhi assistent, tase 5 (versioon 4) Projektijuhi assistent, tase 5 (versioon 5) Projektijuht II (versioon 1) Projektijuht II (versioon 2) Projektijuht II (versioon 3) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Projektijuht 9 2018-05-02 2018-05-02 2023-04-19 5 5 3339 Äriteenuste agendid, mujal liigitamata 0413 Juhtimine ja haldus 70 Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine Taavi Tamberg Eesti Projektijuhtide Assotsiatsioon Liina Freivald Swedbank AS Meelis Rääk Swedbank AS Gunnar Kuhi Riigimetsa Majandamise Keskus Lily Loidap Pragent OÜ Tiit Valm Edify OÜ Marika Katarina Arendia Elita von Wolsky Istitutio Arendia OÜ Lermo Pohlak Luminor Anti Radik Tallinna Majanduskool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Projektijuhte rakendatakse mitmesugustes organisatsioonides erineva keerukusastmega¹ ajutiste protsesside (nii harukordsete kui ka korduvate tegevuste) ning ajutiste organisatsioonide (projektimeeskondade ja -gruppide) juhtimisel. Projektijuhtimise eesmärk on saavutada tulemus osapooltega kokkulepitud ja ärivaldkonna raamides (ulatus, aeg, eelarve, kvaliteet, riskitase jne), hoida see kokkulepe kehtivana ja vajadusel uuendada. Projekti lõppedes tuleb lepingud lõpetada, ajutine organisatsioon laiali saata ning saadud õppetunnid struktureerida ning arhiveerida. Projektijuhi töö on meeskonnatöö korraldamine, mis eeldab pidevat suhtlemist erinevate projekti osapooltega, erialateadmistega ekspertide kaasamist, kohanemist erinevates olukordades ning panuse andmist meeskonna töö eesmärkide saavutamisse. Projektijuhi kutsealal on kirjeldatud järgmised kutsetasemed: - Nooremprojektijuht, tase 5 - Projektijuht, tase 6 - Vanemprojektijuht, tase 7 Nooremprojektijuht, tase 5 on spetsialist, kelle teadmised ja oskused võimaldavad tal praktikas iseseisvalt juhtida ja ellu viia lihtsamaid projekte. Sellel tasemel ei eeldata projektijuhtimise kogemuse olemasolu. ______________________________________________ ¹ - Projekti keerukust hinnatakse analoogiliselt IPMA (International Project Management Association) ICB4 projekti keerukuse nõuetele - nõuete, protsesside, ressursside, riskide, meeskonnatöö, innovatsiooni, koordineerimise ja projekti keskkonnaga seotud parameetrite alusel. A.2.1 Projekti kohandamine keskkonnaga 1. Tellija eesmärkide kirjeldamine projekti jaoks 2. Projekti juhtimisstruktuuri moodustamine 3. Projekti vastavusse viimine eeskirjade, standardite ja regulatsioonidega 4. Võimu ja huvide kasutamine 5. Projekti mõjutavate kultuuriliste erisuste ja väärtushinnangute väljaselgitamine A.2.2 Inimeste juhtimine projektis 1. Eneseanalüüsimine ja enesejuhtimine 2. Usalduse saavutamine 3. Sobiva kommunikatsioonistiili ja -vahendite kasutamine 4. Isiklike suhete loomine ja kaasamine 5. Meeskonnatöö juhtimine 6. Konfliktide ja kriiside haldamine 7. Loovustehnikate kasutamine 8. Läbirääkimiste pidamine 9. Meeskonna tulemustele suunatuse hindamine ja tagasisidestamine A.2.3 Projektijuhtimise protsesside läbiviimine 1. Projekti protsesside plaanimine 2. Nõuete täpsustamine eesmärkidest lähtuvalt 3. Projekti ulatuse juhtimine 4. Aja juhtimine 5. Kommunikatsiooni juhtimine 6. Kvaliteedi juhtimine 7. Finantsjuhtimine 8. Projekti ressursside juhtimine 9. Alltöövõtu ja hangete korraldamine 10. Projekti elluviimine, kontroll ja aruandlus 11. Muudatuste juhtimine 12. Riskide juhtimine 13. Huvipoolte juhtimine 14. Projekti tulemite juurutamine Projektijuhi tööaeg on paindlik, töös on tegemist vahelduvate ülesannetega ning töötatakse nii siseruumis kui ka välitingimustes. Ülesanded, millega tuleb kokku puutuda, on erineva keerukusega, varieerudes väga lihtsatest ülimalt keerulisteni. Projektijuhi töö eripäraks on, et tihti tuleb töötada pingelises töökeskkonnas ning võtta vastu otsuseid surve all. Projektijuhi töö võib olla liikuva iseloomuga ning eeldada nii riigisiseseid kui ka rahvusvahelisi lähetusi. Projektijuht kasutab oma töö tegemiseks tavaliselt personaal- või sülearvutit, kontoritarkvara ning projektide plaanimise ja juhtimise tarkvara. Valdkonnast tulenevalt võib lisaks kasutuses olla ka mingi spetsiifiline tarkvara või töövahend. Projektijuhi töö eeldab pidevat suhtlemist projekti meeskonna ja projekti erinevate osapooltega, mistõttu on vajalikud koostöö- ja empaatiavõime, diplomaatilisus ja läbirääkimisoskused, otsusekindlus ja enesekehtestamise võime, samuti võime lahendada rahumeelselt konfliktiolukordi ning leida osapooli rahuldavaid lahendusi. Projekti käigus võib osutuda vajalikuks kiiresti vastu võtta otsuseid ja kohaneda muutuvate oludega, mis eeldab kõrget stressitaluvust. Projektijuhi töö eeldab ka võimet kiiresti õppida ja omandada uusi oskusi. Projektijuht peab olema vastutustundlik ja tulemusele orienteeritud. 5. taseme nooremprojektijuhil on kas erialane kutseharidus või ta on oma tööalase kompetentsuse omandanud iseseisva õppimise, täienduskoolituste või praktilise töökogemuse läbi. Projektijuht, nooremprojektijuht, projektijuhi assistent. Nooremprojektijuht, tase 5 kutse saamiseks tuleb tõendada kõik kompetentsid (B.2.1 – B.2.3). Projekti kohandamine keskkonnaga 5 Inimeste juhtimine projektis 5 Projektijuhtimise protsesside läbiviimine 5 Projektijuht, tase 6 Certified Project Manager, level 6 6 Projektijuht III (versioon 1) Projektijuht III (versioon 2) Projektijuht III (versioon 3) Projektijuht, tase 6 (versioon 4) Projektijuht, tase 6 (versioon 5) Projektijuht, tase 6 (versioon 7) Projektijuht, tase 6 (versioon 8) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Projektijuht 9 2018-05-02 2019-01-01 2023-04-19 6 6 1219 Äriteenindus- ja haldusjuhid, mujal liigitamata 0413 Juhtimine ja haldus 70 Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine Taavi Tamberg Eesti Projektijuhtide Assotsiatsioon Liina Freivald Swedbank AS Meelis Rääk Swedbank AS Gunnar Kuhi Riigimetsa Majandamise Keskus Lily Loidap Pragent OÜ Tiit Valm Edify OÜ Marika Katarina Arendia Elita von Wolsky Istitutio Arendia OÜ Lermo Pohlak Luminor Anti Radik Tallinna Majanduskool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Projektijuhte rakendatakse mitmesugustes organisatsioonides erineva keerukusastmega¹ ajutiste protsesside (nii harukordsete kui ka korduvate tegevuste) ning ajutiste organisatsioonide (projektimeeskondade ja -gruppide) juhtimisel. Projektijuhtimise eesmärk on saavutada tulemus osapooltega kokkulepitud ja ärivaldkonna raamides (ulatus, aeg, eelarve, kvaliteet, riskitase jne), hoida see kokkulepe kehtivana ja vajadusel uuendada. Projekti lõppedes tuleb lepingud lõpetada, ajutine organisatsioon laiali saata ning saadud õppetunnid struktureerida ning arhiveerida. Projektijuhi töö on meeskonnatöö korraldamine, mis eeldab pidevat suhtlemist erinevate projekti osapooltega, erialateadmistega ekspertide kaasamist, kohanemist erinevates olukordades ning panuse andmist meeskonna töö eesmärkide saavutamisse. Projektijuhi kutsealal on kirjeldatud järgmised kutsetasemed: - Nooremprojektijuht, tase 5 - Projektijuht, tase 6 - Vanemprojektijuht, tase 7 Projektijuht, tase 6 on töökogemusega spetsialist, kes juhib keskmise keerukusastme ja mastaabiga projekti või sellise projekti alamprojekti. ____________________________________________ ¹ - Projekti keerukust hinnatakse analoogiliselt IPMA (International Project Management Association) ICB4 projekti keerukuse nõuetele - nõuete, protsesside, ressursside, riskide, meeskonnatöö, innovatsiooni, koordineerimise ja projekti keskkonnaga seotud parameetrite alusel. A.2.1 Projekti kohandamine keskkonnaga 1. Tellija eesmärkide kirjeldamine projekti jaoks 2. Projekti juhtimisstruktuuri moodustamine 3. Projekti vastavusse viimine eeskirjade, standardite ja regulatsioonidega 4. Võimu ja huvide kasutamine 5. Projekti mõjutavate kultuuriliste erisuste ja väärtushinnangute väljaselgitamine A.2.2 Inimeste juhtimine projektis 1. Eneseanalüüsimine ja enesejuhtimine 2. Usalduse saavutamine 3. Sobiva kommunikatsioonistiili ja -vahendite kasutamine 4. Isiklike suhete loomine ja kaasamine 5. Meeskonnatöö juhtimine 6. Konfliktide ja kriiside haldamine 7. Loovustehnikate kasutamine 8. Läbirääkimiste pidamine 9. Meeskonna tulemustele suunatuse hindamine ja tagasisidestamine A.2.3 Projektijuhtimise protsesside läbiviimine 1. Projekti protsesside plaanimine 2. Nõuete täpsustamine eesmärkidest lähtuvalt 3. Projekti ulatuse juhtimine 4. Aja juhtimine 5. Kommunikatsiooni juhtimine 6. Kvaliteedi juhtimine 7. Finantsjuhtimine 8. Projekti ressursside juhtimine 9. Alltöövõtu ja hangete korraldamine 10. Projekti elluviimine, kontroll ja aruandlus 11. Muudatuste juhtimine 12. Riskide juhtimine 13. Huvipoolte juhtimine 14. Projekti tulemite juurutamine Projektijuhi tööaeg on paindlik, töös on tegemist vahelduvate ülesannetega ning töötatakse nii siseruumis kui ka välitingimustes. Ülesanded, millega tuleb kokku puutuda, on erineva keerukusega, varieerudes väga lihtsatest ülimalt keerulisteni. Projektijuhi töö eripäraks on, et tihti tuleb töötada pingelises töökeskkonnas ning võtta vastu otsuseid surve all. Projektijuhi töö võib olla liikuva iseloomuga ning eeldada nii riigisiseseid kui ka rahvusvahelisi lähetusi. Projektijuht kasutab oma töö tegemiseks tavaliselt personaal- või sülearvutit, kontoritarkvara ning projektide plaanimise ja juhtimise tarkvara. Valdkonnast tulenevalt võib lisaks kasutuses olla ka mingi spetsiifiline tarkvara või töövahend. Projektijuhi töö eeldab pidevat suhtlemist projekti meeskonna ja projekti erinevate osapooltega, mistõttu on vajalikud koostöö- ja empaatiavõime, diplomaatilisus ja läbirääkimisoskused, otsusekindlus ja enesekehtestamise võime, samuti võime lahendada rahumeelselt konfliktiolukordi ning leida osapooli rahuldavaid lahendusi. Projekti käigus võib osutuda vajalikuks kiiresti vastu võtta otsuseid ja kohaneda muutuvate oludega, mis eeldab kõrget stressitaluvust. Projektijuhi töö eeldab ka võimet kiiresti õppida ja omandada uusi oskusi. Projektijuht peab olema vastutustundlik ja tulemusele orienteeritud. 6. taseme projektijuhina töötavad inimesed, kellel on kõrgharidus ja töökogemus projektijuhina. Projektijuht, projekti koordinaator. Projektijuht, tase 6 kutse saamiseks tuleb tõendada kõik kompetentsid (B.2.1 – B.2.3). Projekti kohandamine keskkonnaga 6 Inimeste juhtimine projektis 6 Projektijuhtimise protsesside läbiviimine 6 Vanemprojektijuht, tase 7 Certified Senior Project Manager, level 7 6 Projektijuht IV (versioon 1) Projektijuht IV (versioon 2) Projektijuht IV (versioon 3) Vanemprojektijuht, tase 6 (versioon 4) Vanemprojektijuht, tase 6 (versioon 5) Vanemprojektijuht, tase 7 (versioon 7) Vanemprojektijuht, tase 7 (versioon 8) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Projektijuht 9 2018-05-02 2019-01-01 2023-04-19 7 7 1219 Äriteenindus- ja haldusjuhid, mujal liigitamata 0413 Juhtimine ja haldus 70 Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine Taavi Tamberg Eesti Projektijuhtide Assotsiatsioon Liina Freivald Swedbank AS Meelis Rääk Swedbank AS Gunnar Kuhi Riigimetsa Majandamise Keskus Lily Loidap Pragent OÜ Tiit Valm Edify OÜ Marika Katarina Arendia Elita von Wolsky Istitutio Arendia OÜ Lermo Pohlak Luminor Anti Radik Tallinna Majanduskool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Projektijuhte rakendatakse mitmesugustes organisatsioonides erineva keerukusastmega¹ ajutiste protsesside (nii harukordsete kui ka korduvate tegevuste) ning ajutiste organisatsioonide (projektimeeskondade ja -gruppide) juhtimisel. Projektijuhtimise eesmärk on saavutada tulemus osapooltega kokkulepitud ja ärivaldkondade raamides (ulatus, aeg, eelarve, kvaliteet, riskitase jne), hoida see kokkulepe kehtivana ja vajadusel uuendada. Projekti lõppedes tuleb lepingud lõpetada, ajutine organisatsioon laiali saata ning saadud õppetunnid struktureerida ning arhiveerida. Projektijuhi töö on meeskonnatöö korraldamine, mis eeldab pidevat suhtlemist erinevate projekti osapooltega, erialateadmistega ekspertide kaasamist, kohanemist erinevates olukordades ning panuse andmist meeskonna töö eesmärkide saavutamisse. Projektijuhi kutsealal on kirjeldatud järgmised kutsetasemed: - Nooremprojektijuht, tase 5 - Projektijuht, tase 6 - Vanemprojektijuht, tase 7 Vanemprojektijuht, tase 7 on pikaajalise töökogemusega tippspetsialist, kes juhib suure keerukuse ja mastaabiga projekte. ____________________________________________ ¹ - Projekti keerukust hinnatakse analoogiliselt IPMA (International Project Management Association) ICB4 projekti keerukuse nõuetele - nõuete, protsesside, ressursside, riskide, meeskonnatöö, innovatsiooni, koordineerimise ja projekti keskkonnaga seotud parameetrite alusel. A.2.1 Projekti kohandamine keskkonnaga 1. Tellija eesmärkide kirjeldamine projekti jaoks 2. Projekti juhtimisstruktuuri moodustamine 3. Projekti vastavusse viimine eeskirjade, standardite ja regulatsioonidega 4. Võimu ja huvide kasutamine 5. Projekti mõjutavate kultuuriliste erisuste ja väärtushinnangute väljaselgitamine A.2.2 Inimeste juhtimine projektis 1. Eneseanalüüsimine ja enesejuhtimine 2. Usalduse saavutamine 3. Sobiva kommunikatsioonistiili ja -vahendite kasutamine 4. Isiklike suhte loomine ja kaasamine 5. Meeskonnatöö juhtimine 6. Konfliktide ja kriiside haldamine 7. Loovustehnikate kasutamine 8. Läbirääkimiste pidamine 9. Meeskonna tulemustele suunatuse hindamine ja tagasisidestamine A.2.3 Projektijuhtimise protsesside läbiviimine 1. Projekti protsesside plaanimine 2. Nõuete täpsustamine eesmärkidest lähtuvalt 3. Projekti ulatuse juhtimine 4. Aja juhtimine 5. Kommunikatsiooni juhtimine 6. Kvaliteedi juhtimine 7. Finantsjuhtimine 8. Projekti ressursside juhtimine 9. Alltöövõtu ja hangete korraldamine 10. Projekti elluviimine, kontroll ja aruandlus 11. Muudatuste juhtimine 12. Riskide juhtimine 13. Huvipoolte juhtimine 14. Projekti tulemite juurutamine Projektijuhi tööaeg on paindlik, töös on tegemist vahelduvate ülesannetega ning töötatakse nii siseruumis kui ka välitingimustes. Ülesanded, millega tuleb kokku puutuda, on erineva keerukusega, varieerudes väga lihtsatest ülimalt keerulisteni. Projektijuhi töö eripäraks on, et tihti tuleb töötada pingelises töökeskkonnas ning võtta vastu otsuseid surve all. Projektijuhi töö võib olla liikuva iseloomuga ning eeldada nii riigisiseseid kui ka rahvusvahelisi lähetusi. Projektijuht kasutab oma töö tegemiseks tavaliselt personaal- või sülearvutit, kontoritarkvara ning projektide plaanimise ja juhtimise tarkvara. Valdkonnast tulenevalt võib lisaks kasutuses olla ka mingi spetsiifiline tarkvara või töövahend. Projektijuhi töö eeldab pidevat suhtlemist projekti meeskonna ja projekti erinevate osapooltega, mistõttu on vajalikud koostöö- ja empaatiavõime, diplomaatilisus ja läbirääkimisoskused, otsusekindlus ja enesekehtestamise võime, samuti võime lahendada rahumeelselt konfliktiolukordi ning leida osapooli rahuldavaid lahendusi. Projekti käigus võib osutuda vajalikuks kiiresti vastu võtta otsuseid ja kohaneda muutuvate oludega, mis eeldab kõrget stressitaluvust. Projektijuhi töö eeldab ka võimet kiiresti õppida ja omandada uusi oskusi. Projektijuht peab olema vastutustundlik ja tulemusele orienteeritud. 7. taseme projektijuhina töötavad üldjuhul inimesed, kellel on kõrgharidus ja töökogemus projektijuhina. (Projekti) koordinaator, projektijuht, programmijuht, vanemprojektijuht, projektiportfelli juht. Vanemprojektijuht, tase 7 kutse saamiseks tuleb tõendada kõik kompetentsid (B.2.1 – B.2.3). Projekti kohandamine keskkonnaga 7 Inimeste juhtimine projektis 7 Projektijuhtimise protsesside läbiviimine 7 Pürotehnik, tase 4 Pyrotechnician, level 4 7 Pürotehnik II (versioon 1) Pürotehnik II (versioon 2) Pürotehnik II (versioon 3) Pürotehnik II (versioon 4) Pürotehnik, tase 4 (versioon 10) Pürotehnik, tase 4 (versioon 5) Pürotehnik, tase 4 (versioon 6) Pürotehnik, tase 4 (versioon 8) Pürotehnik, tase 4 (versioon 9) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puurimis- ja lõhkamistööd Pürotehnik 10 2018-05-03 2018-05-03 2023-03-29 4 4 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0724 Kaevandamine ja rikastamine 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Kersti Rešetnjak Eesti Pürotehnikut Liit, Ruf Ilutulestikud Merilin Kraun Tehnilise Järelevalve Amet Eduard Tani Ilutulestiku Keskus Arnika OÜ Merike Ring Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Steven Vaarmann Eesti Pürotehnikut Liit, Firestudio OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Pürotehnikute töö eesmärk on käidelda pürotehnilisi tooteid eesmärgipäraselt ja ohutult. Pürotehnikute peamine tööülesanne on ilutulestiku korraldamine. 4. taseme pürotehnik valmistab ette ja viib läbi nõuetekohaselt ja ohutult ilutulestikke. Ta töötab iseseisvalt või töörühmas, kus vajadusel kannab juhendaja rolli. Kutsealal on koostatud järgmised kutsestandardid: Abipürotehnik, tase 3 Pürotehnik, tase 4 Pürotehnik, tase 5 A.2.1 Ilutulestiku ettevalmistustööd 1. Tegevuse kavandamine 2. Seadmete ja töövahendite komplekteerimine 3. Ilutulestike komplekteerimine A.2.2 Laskeplatsi ettevalmistamine ja kontroll 1. Ohuala tähistamine ja laskeplatsil ohutuse tagamine 2. Pürotehniliste toodete paigutamine A.2.3 Ilutulestiku läbiviimine 1. Ilutulestiku eelne kontroll 2. Ilutulestiku läbiviimine A.2.4 Ilutulestiku läbiviimise järgsed tööd 1. Tõrkelaengute kontroll ja eemaldamine 2. Laskeplatsi korrastamine A.2.5 Pürotehniliste toodete käitlemine 1. Käitlemise planeerimine 2. Vedu ja hoidmine 3. Võõrandamine ja hävitamine A.2.6 Siseilutulestike läbiviimine 1. Siseilutulestiku ettevalmistamine 2. Siseilutulestiku läbiviimine A.2.7 Väliilutulestiku läbiviimine 1. Väliilutulestiku ettevalmistamine 2. Väliilutulestiku ettevalmistamine laskeplatsil 3. Väliilutulestiku läbiviimine 4. Pürotehniliste toodete hävitamine Pürotehnik töötab kõrgendatud ohuga töökeskkonnas. Tema töökeskkonda mõjutavad suured rahvahulgad, ilmastikumõjud ning füüsikalised-keemilised tegurid. Töö toimub nii väli- kui sisetingimustes ning nõuab vaimset ja füüsilist pingutust. Peamised ohud on plahvatustest ja kemikaalidest tulenevad traumad ja tervisekahjustused, mistõttu nõutakse tööohutusnõuete täpset täitmist, pürotehniliste toodete sihtotstarbelist kasutamist ning isiklike kaitsevahendite kasutamist (kindad, kaitsekiiver, kõrvaklapid, kaitseprillid jne). Pürotehnik on teadlik ja arvestab ilutulestikuefektide ja plahvatuse mõju ümbritsevatele objektidele ja keskkonnale. Pürotehnikul tuleb vajadusel töötada öösiti, puhkepäevadel ja riigipühadel. Pürotehniku töövahenditeks on süüteseade, sideseade, isikukaitsevahendid jt töö eripärast lähtuvad töövahendid. Tööga toimetuleku eelduseks on täpsus, hoolsus, vastutus- ja koostöövõime. Eeldatakse aja- ja ruumitaju, loogilist mõtlemist, kiiret reaktsiooni, kõrgendatud ohutunnetust, pingetaluvust, keskendumis- ja tähelepanuvõimet. 4. taseme pürotehnik on saanud erialase väljaõppe, ta omab põhiharidust ja töökogemust. Pürotehnik, siseilutulestiku pürotehnik, väliilutulestiku pürotehnik, lavapürotehnik jm. Pürotehniku tegevust reguleerib lõhkematerjaliseadus. Nõutav on tervisekontrolli läbimist tõendav dokument. Alus: pürotehniku tervisenõuded ning tervisekontrolli sagedus ja kord. Selle kutse saamiseks tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 – B.2.5 ja B.2.8 (läbiv kompetents). Lisaks on nõutav tõendada vähemalt üks kompetents valikust B.2.6 ja B.2.7. Ilutulestiku ettevalmistustööd 4 Laskeplatsi ettevalmistamine ja kontroll 4 Ilutulestiku läbiviimine 4 Ilutulestiku läbiviimise järgsed tööd 4 Pürotehniliste toodete käitlemine 4 Siseilutulestiku läbiviimine 4 Väliilutulestiku läbiviimine 4 Pürotehnik, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Pürotehnik, tase 5 Pyrotechnician, level 5 6 Pürotehnik III (versioon 1) Pürotehnik III (versioon 2) Pürotehnik III (versioon 3) Pürotehnik III (versioon 4) Pürotehnik, tase 5 (versioon 5) Pürotehnik, tase 5 (versioon 7) Pürotehnik, tase 5 (versioon 8) Pürotehnik, tase 5 (versioon 9) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puurimis- ja lõhkamistööd Pürotehnik 10 2018-05-03 2018-05-03 2023-03-29 5 5 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0724 Kaevandamine ja rikastamine 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Kersti Rešetnjak Eesti Pürotehnikut Liit, Ruf Ilutulestikud Merilin Kraun Tehnilise Järelevalve Amet Eduard Tani Ilutulestiku Keskus Arnika OÜ Merike Ring Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Steven Vaarmann Eesti Pürotehnikut Liit, Firestudio OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Pürotehnikute töö eesmärk on käidelda pürotehnilisi tooteid eesmärgipäraselt ja ohutult. Pürotehnikute peamine tööülesanne on ilutulestiku korraldamine. 5. taseme pürotehnik on oma kutseala meister, kes viib läbi ilutulestikke. Ta töötab iseseisvalt või töörühmas, vastutades töörühma juhina ilutulestike nõuetekohase ja ohutu läbiviimise eest. Ta teeb koostööd sidusvaldkonna spetsialistidega (nt Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet) ning juhendab ja koolitab madalama taseme pürotehnikuid. 5. taseme pürotehniku kutse omamine annab õiguse tegutseda pürotehniliste toodete käitlemise eest vastutava isikuna. Kutsealal on koostatud järgmised kutsestandardid: Abipürotehnik, tase 3 Pürotehnik, tase 4 Pürotehnik, tase 5 A.2.1 Ilutulestiku ettevalmistustööd 1. Tegevuse kavandamine 2. Seadmete ja töövahendite komplekteerimine 3. Ilutulestike komplekteerimine A.2.2 Laskeplatsi ettevalmistamine ja kontroll 1. Ohuala tähistamine ja laskeplatsil ohutuse tagamine 2. Pürotehniliste toodete paigutamine A.2.3 Ilutulestiku läbiviimine 1. Ilutulestiku eelne kontroll 2. Ilutulestiku läbiviimine A.2.4 Ilutulestiku läbiviimise järgsed tööd 1. Tõrkelaengute kontroll ja eemaldamine 2. Laskeplatsi korrastamine A.2.5 Pürotehniliste toodete käitlemine 1. Käitlemise planeerimine 2. Vedu ja hoidmine 3. Võõrandamine ja hävitamine A.2.6 Töörühma töö korraldamine 1. Töörühma töö korraldamine 2. Juhendamine 3. Koolitamine Pürotehnik töötab kõrgendatud ohuga töökeskkonnas. Tema töökeskkonda mõjutavad suured rahvahulgad, ilmastikumõjud ning füüsikalised-keemilised tegurid. Töö toimub nii väli- kui sisetingimustes ning nõuab vaimset ja füüsilist pingutust. Peamised ohud on plahvatustest ja kemikaalidest tulenevad traumad ja tervisekahjustused, mistõttu nõutakse tööohutusnõuete täpset täitmist, pürotehniliste toodete sihtotstarbelist kasutamist ning isiklike kaitsevahendite kasutamist (kindad, kaitsekiiver, kõrvaklapid, kaitseprillid jne). Pürotehnik on teadlik ja arvestab ilutulestikuefektide ja plahvatuse mõju ümbritsevatele objektidele ja keskkonnale. Pürotehnikul tuleb vajadusel töötada öösiti, puhkepäevadel ja riigipühadel. Pürotehniku töövahenditeks on süüteseade, sideseade, isikukaitsevahendid jt töö eripärast lähtuvad töövahendid. Tööga toimetuleku eelduseks on täpsus, hoolsus, vastutus- ja koostöövõime Eeldatakse aja- ja ruumitaju, loogilist mõtlemist, kiiret reaktsiooni, õpetamisoskust, kõrgendatud ohutunnetust, pingetaluvust, keskendumis-, tähelepanu-, otsustus- ning kehtestamisvõimet. 5. taseme pürotehnik omab keskharidust, töökogemust ja 4. taseme pürotehniku kutset. Pürotehnik, siseilutulestiku pürotehnik, väliilutulestiku pürotehnik, lavapürotehnik, meisterpürotehnik, müügikorraldaja, jm. Pürotehniku tegevust reguleerib lõhkematerjaliseadus, mis annab 5. taseme pürotehniku kutsetunnistust omavale isikule õiguse tegutseda pürotehnilise toote käitlemise korraldajana. Nõutav on tervisekontrolli läbimist tõendav dokument. Alus: pürotehniku tervisenõuded ning tervisekontrolli sagedus ja kord. Selle kutse saamiseks tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 – B.2.7. Ilutulestiku ettevalmistustööd 5 Laskeplatsi ettevalmistamine ja kontroll 5 Ilutulestiku läbiviimine 5 Ilutulestiku läbiviimise järgsed tööd 4 Pürotehniliste toodete käitlemine 5 Töörühma töö korraldamine 5 Pürotehnik, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 esmane kutse Diploma Thermal Engineering Engineer, level 7 high education qualification 2 Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud soojusenergeetikainsener energiamuundamise seadmete alal, tase 7 Diplomeeritud soojusenergeetikainsener soojusmajanduse ja kütuste alal, tase 7 Diplomeeritud soojusenergeetikainsener soojustehnoloogia seadmete alal, tase 7 Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Inseneeria (energeetika) Soojustehnikainsener 10 2018-05-03 2018-05-03 2021-03-31 7 7 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Soojusenergeetikainseneride kutsete tasemed Insenerikutsete taotlemise eeldused Inseneri täiendusõppe arvestus Kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Aadu Paist Tallinna Tehnikaülikool Uudo-Rein Lehtse ESTIS Aleksander Iivanainen Tehnokontrollikeskus OÜ Mati Tatar Adven AS Arvi Poobus ESTIS Kuuno Külasalu TS Energia OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 kutsestandard on kõrghariduse õppekavade, isikute kompetentsuse hindamise ning kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemise alus. Selle kutsestandardi alusel antakse järgmisi kutseid: a) Diplomeeritud soojusenergeetikainseneri esmane kutse antakse isikule kõrgharidusõppe lõpetamisel akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava on riiklikult tunnustatud ja vastab kutsestandardi osadele B 2.1-2.8. Esmase kutse omamine tõendab, et isik on suuteline rakendama üldteoreetilisi teadmisi ja oskusi kogenud soojusenergeetikainseneri juhendamisel. Esmane kutse on tähtajatu. b) Diplomeeritud soojusenergeetikainsener kutse antakse isikule kutsetunnistusega juhul, kui kutset andev organ on tunnistanud tema kompetentside vastavust kutsestandardile. Soojusenergeetikainsenerid töötavad soojuse elektrienergiaks muundamise, soojusallikate energiakasutuse, kütuste ning kütusemajanduse alal ning viivad läbi soojusenergeetika seadmete, soojusvõrkude ja –süsteemide projekteerimise, ehitamise ning käitamisega seotud toiminguid, arvestades sotsiaalsete, majanduslike, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetiliste aspektidega. Soojusenergeetikainsenerid on valmis töötama meeskonnas koos sidusvaldkondade inseneride jt spetsialistidega. Kutsestandard sisaldab 7. taseme diplomeeritud soojusenergeetikainseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Diplomeeritud soojusenergeetikainsener hoiab käigus ja kohandab (optimeerib) olemasolevaid tehnoloogiaid, rakendab uusi teadmisi, tehnoloogiaid ja ideid ning toetab tehnoloogiasiiret. Ta teeb ettepanekuid probleemidele lahenduste leidmisel ja elluviimisel. Töö hõlmab ressursside jagamist ja teiste töö juhtimist. Vastutada tuleb nii oma kui alluvate töö tulemuste eest. Diplomeeritud soojusenergeetikainsener võib tegutseda ka koolitaja või arendusspetsialistina. Teised soojusenergeetikainseneride kutsed: Diplomeeritud soojusenergeetikainsener tase 7, esmane kutse. Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8. Soojusenergeetikainseneride kutsetasemete kirjeldusi vt lisast 1. A.2.1 Üldinsenerlike ja soojusvaldkonna teadmiste rakendamine. A.2.2 Tehniline ja äriline juhtimine. A.2.3 Kutsealale pühendumine. A.2.4 Tööalane suhtlemine A.2.5 Soojustehnoloogia seadmed. A.2.6 Energiamuundamine. A.2.7 Soojusmajandus ja kütused. Soojusenergeetikainsenerid töötavad nii büroos kui väliobjektidel. Kõrgendatud ohu allikatega töölõikudel töötades tuleb juhinduda tööohutuse ja valdkonna ohutuse nõuetest. Teatud töökohtadel võidakse insenerilt nõuda vastavalt töökohale esitatud nõuetele pädevustunnistust. Soojusenergeetikainsener kasutab oma töös lisaks tavapärasele kontoritehnikale (arvutid, kommunikatsiooniseadmed jms) ja -tarkvarale (tekstitöötlus, tabelarvutus, internetisuhtlus jms) spetsiaalseid arvutusprogramme ning spetsiaalseid töövahendeid ja mõõtetehnikat. Töö eeldab insenerlikku ja keskkonnahoidlikku ning säästvat arengut toetavat mõtlemist, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, analüüsivõimet, täpsust, vastutustunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, ruumilist kujutlus- ning kohanemisvõimet. Diplomeeritud soojusenergeetikainsener on üldjuhul saanud soojusenergeetika-alase ettevalmistuse kõrgkoolis. Ta on oma teadmisi perioodiliselt täiendanud ja tal on iseseisva erialase töö kogemus. Kutse taolemise eeldused ja täiendõppe nõuded vt lisadest 2 ja 3. Diplomeeritud soojusenergeetikainseneri kutsetunnistuse kehtib 5 aastat. Soojusenergeetikainsenerid töötavad kesktaseme, tippjuhi või spetsialistina ametikohtadel, mille nimetused on näiteks soojustehnikainsener, elektrienergia tootmise insener, soojusautomaatikainsener, režiimi dispetšer, energiasüsteemide peaspetsialist, elektrijaama juht, energeetikainsener, energiaplokkide peaspetsialist, juhataja, peainsener, insener, projekteerija, projektijuht, objektijuht, ehitusjuht, konsultant, ekspert, arendusjuht, osakonnajuhataja, teadur, juhtivteadur jm. Soojusenergeetikainseneri kutsetunnistus on eeltingimus vastutava spetsialistina töötamisel ja teatud tegevusaladel majandustegevuse registrisse kandmisel. Soojusenergeetika seadmete, soojusvõrkude ja -süsteemide projekteerimise, ehitamise ning käitamisega seotud toimingud nõuavad vastavate õigusaktide järgimist. Kõrgendatud ohtlikkusega töölõikudel võidakse nõuda töökoha nõuetele vastavat pädevustunnistust. Diplomeeritud soojusenergeetikainseneri kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.4 tõendamine, valikust B.2.5 - B.2.7 ühe kompetentsi tõendamine. Üldinsenerlike ja soojusvaldkonna teadmiste rakendamine 7 Tehniline ja äriline juhtimine 7 Kutsealale pühendumine 7 Tööalane suhtlemine 7 Kutse taotlemisel on nõutav valikust B.2.5 - B.2.7 ühe kompetentsi tõendamine. Elektriinsener, tase 6 Electrical Engineer, EstQF Level 6 6 Elektriinsener IV (versioon 1) Elektriinsener IV (versioon 2) Elektriinsener IV (versioon 3) Elektriinsener, tase 6 (versioon 4) Elektriinsener, tase 6 (versioon 5) Elektriinsener, tase 6 (versioon 7) Elektriinsener, tase 6 (versioon 8) Elektriinsener, tase 6 (versioon 9) Elektriinsener elektriautomaatika alal, tase 6 Elektriinsener elektrivõrkude ja -süsteemide alal, tase 6 Elektriinsener tarbija elektripaigaldiste alal, tase 6 Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Inseneeria (energeetika) Elektriinsener 10 2018-05-03 2018-05-03 2023-03-29 6 6 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Elektriinseneride kutsete tasemed Digipädevuste enesehindamise skaala Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Lembit Vali Eesti Elektroenergeetika Selts Lauri Öövel OÜ Energoservis Hannes Mäe Siemens Osakeyhtiö Eesti filiaal Tiit Metusala Tallinna Tehnikaülikool Tõnis Viira Elering AS Renè Nukki Tallinna Tehnikakõrgkool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Elektriinseneride töö eesmärk on tagada elektrisüsteemide ja -seadmestiku efektiivne, ohutu, keskkonnasõbralik ning majanduslikult ja ühiskondlikult vastuvõetav toimimine. 6. taseme elektriinsener on kogemustega spetsialist, kelle roll on käigus hoida olemasolevaid ja arendatavaid tehnoloogiaid. Ta töötab tavaliselt meeskonnas, kus on valmis kandma juhi rolli ja vastutama töötajate töötulemuste eest. Töö eeldab iseseisvat tegutsemist keerulistes ja ootamatutes olukordades ning koostööd sidusvaldkondade inseneride ja spetsialistidega. 6. taseme elektriinsenerid spetsialiseeruvad: - elektrivõrkudele ja -süsteemidele (ülekandevõrk ja jaotusvõrgud ning ülekandevõrguga ühendatud suured elektrijaamad ja suurtarbijad); - elektriautomaatikale (elektrijaamade, elektrivõrkude ja tarbijate tööd juhtivad automaatikaseadmed ja -süsteemid); - tarbija elektripaigaldistele (elektripaigaldis alates jaotusvõrgu liitumispunktist, s.h. väike- ja mikroelektrijaamad). Igal spetsialiseerumisel tuleb tõendada kompetentsus vähemalt ühel loetletud tegevusalal (valitav tööosa): 1) elektrikaubandus ja tehnoloogiakaubandus 2) projekteerimine 3) ehitus, käit ja järelevalve Elektriinseneride kutsete tasemete ülevaade – Lisa 1. A.2.1 Elektroenergeetika alane inseneritöö. 1. Insenertehniliste ülesannete täitmine 2. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kasutamine 3. Kutsealaste normide täitmine A.2.2 Juhtimine ja juhendamine 1. Juhtimine 2. Juhendamine A.2.3 Elektrivõrgud ja-süsteemid 1. Elektrivõrkude - ja süsteemide käigushoidmine 2. Erialaste probleemide lahendamine A.2.4 Elektriautomaatika 1. Eelektrivõrkude ja -süsteemide tööd juhtivate automaatikaseadmete ja -süsteemide käigushoidmine 2. Erialaste probleemide lahendamine A.2.5 Tarbija elektripaigaldised 1. Tarbija elektripaigaldiste käigushoidmine 2. Erialaste probleemide lahendamine A.2.6 Elektrikaubandus ja tehnoloogiakaubandus. A.2.7 Projekteerimine. A.2.8 Ehitus, käit ja järelevalve Elektriinsenerid töötavad tavaliselt büroos või objektidel. Tööaeg võib olla paindlik. Juhinduda tuleb üldistest töö-, elektri- ja keskkonnaohutuse nõuetest. Tööülesannete täitmiseks vajalik IT riistvara ja tarkvara ning elektrilised töövahendid, mõõteriistad ja isikukaitsevahendid. Töö eeldab keskkonnahoidlikku ning säästvat arengut toetavat mõtlemist, otsustamisjulgust, analüüsivõimet, täpsust, vastutustunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, ruumilist kujutlusvõimet ning kohanemisvõimet. 6. taseme elektriinsener on omandanud vähemalt 4 aastase erialase rakenduskõrghariduse ja tal on erialane töökogemus. Insener, projekteerija, objektijuht, käidukorraldaja, dispetšer, konsultant jm. Elektrituruseadus, ehitusseadustik ja seadme ohutuse seadus. Elektrivõrkude ja -süsteemidele spetsialiseerunud 6. taseme elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.2, B.2.3 ning valikust B.2.6 - B.2.8 vähemalt ühe kompetentsi tõendamine; Elektriautomaatikale spetsialiseerunud 6. taseme elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.2, B.2.4 ning valikust B.2.6 - B.2.8 vähemalt ühe kompetentsi tõendamine; Tarbija elektripaigaldistele spetsialiseerunud 6. taseme elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.2, B.2.5 ning valikust B.2.6 - B.2.8 vähemalt ühe kompetentsi tõendamine. Elektroenergeerikaalane inseneritöö 6 Juhtimine ja juhendamine 6 Elektrivõrkude ja -süsteemidele spetsialiseerunud 6. taseme elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentsi B.2.3 tõendamine. Elektriautomaatikale spetsialiseerunud 6. taseme elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentsi B.2.4 tõendamine. Tarbija elektripaigaldistele spetsialiseerunud 6. taseme elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentsi B.2.5 tõendamine. Kõigi elektriinsener, tase 6 kutsete tõendamiseks on nõutav lisaks ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.6 - B.2.8. Energia- ja tehnoloogiakaubandus 6 Projekteerimine 6 Ehitus, käit ja järelevalve 6 Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 Diploma Electrical Engineer, EstQF Level 7 6 Diplomeeritud elektriinsener V (versioon 1) Diplomeeritud elektriinsener V (versioon 2) Diplomeeritud elektriinsener V (versioon 3) Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud elektriinsener elektriautomaatika alal, tase 7 Diplomeeritud elektriinsener elektrivõrkude ja -süsteemide alal, tase 7 Diplomeeritud elektriinsener tarbija elektripaigaldiste alal, tase 7 Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Inseneeria (energeetika) Elektriinsener 10 2018-05-03 2018-05-03 2023-03-29 7 7 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Elektriinseneride kutsete tasemed Digipädevuste enesehindamise skaala Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Lembit Vali Eesti Elektroenergeetika Selts Lauri Öövel OÜ Energoservis Hannes Mäe Siemens Osakeyhtiö Eesti filiaal Tiit Metusala Tallinna Tehnikaülikool Tõnis Viira Elering AS Renè Nukki Tallinna Tehnikakõrgkool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Elektriinseneride töö eesmärk on tagada elektrisüsteemide ja -seadmestiku efektiivne, ohutu, keskkonnasõbralik ning majanduslikult ja ühiskondlikult vastuvõetav toimimine. 7. taseme diplomeeritud elektriinsener on kogemustega spetsialist, kelle roll on käigus hoida ja arendada olemasolevaid tehnoloogiaid. Ta on valmis töötama meeskonnas koos sidusvaldkondade inseneride ja spetsialistidega, juhtima töörühmi või organisatsiooni ning vastutama töötajate töötulemuste eest. Töö eeldab iseseisvat tegutsemist keerulistes, ettearvamatutes ja uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades. Diplomeeritud elektriinsenerid spetsialiseeruvad: - elektrivõrkudele ja -süsteemidele (ülekandevõrk ja jaotusvõrgud ning ülekandevõrguga ühendatud suured elektrijaamad ja suurtarbijad); - elektriautomaatikale (elektrijaamade, elektrivõrkude ja tarbijate tööd juhtivad automaatikaseadmed ja -süsteemid); - tarbija elektripaigaldistele (elektripaigaldis alates jaotusvõrgu liitumispunktist, s.h. väike- ja mikroelektrijaamad). Igal spetsialiseerumisel tuleb tõendada kompetentsus vähemalt ühel loetletud tegevusalal (valitav tööosa): 1) teadus-ja õppetöö 2) arendus ja juhtimine 3) energiapoliitika 4) elektrikaubandus ja tehnoloogiakaubandus 5) projekteerimine 6) ehitus, käit ja järelevalve Elektriinseneride kutsealal koostatud kutsestandardid: Elektriinsener, tase 6 Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 Volitatud elektriinsener, tase 8 Elektriinseneride kutsete tasemete ülevaade – Lisa 1. A.2.1 Elektroenergeetika alane inseneritöö. 1. Insenertehniliste ülesannete täitmine 2. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kasutamine 3. Kutsealaste normide täitmine A.2.2 Juhtimine ja juhendamine 1. Juhtimine 2. Juhendamine A.2.3 Elektrivõrgud ja-süsteemid 1. Elektrivõrkude - ja süsteemide käigushoidmine ja arendamine 2. Erialaste probleemide lahendamine A.2.4 Elektriautomaatika 1. Eelektrivõrkude ja -süsteemide tööd juhtivate automaatikaseadmete ja -süsteemide käigushoidmine ja arendamine 1. Erialaste probleemide lahendamine A.2.5 Tarbija elektripaigaldised 1. Tarbija elektripaigaldiste käigushoidmine ja arendamine 1. Erialaste probleemide lahendamine A.2.6 Teadus-ja õppetöö A.2.7 Arendus ja juhtimine. A.2.8 Energiapoliitika. A.2.9 Elektrikaubandus ja tehnoloogiakaubandus. A.2.10 Projekteerimine. A.2.11 Ehitus, käit ja järelevalve Elektriinsenerid töötavad tavaliselt büroos või objektidel. Tööaeg võib olla paindlik. Juhinduda tuleb üldistest töö-, elektri- ja keskkonnaohutuse nõuetest. Tööülesannete täitmiseks vajalik IT riistvara ja tarkvara ning elektrilised töövahendid, mõõteriistad ja isikukaitsevahendid. Töö eeldab uuendusmeelset, keskkonnahoidlikku ning säästvat arengut toetavat mõtlemist, otsustamisjulgust, analüüsivõimet, täpsust, vastutustunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, ruumilist kujutlusvõimet ning kohanemisvõimet. 7. taseme diplomeeritud elektriinsener on reeglina läbinud erialase magistriõppe või tal on eelnevalt omandatud 6. taseme elektriinseneri kutse. Mõlemal juhul on nõutav erialane töökogemus. 6. taseme elektriinseneri kutset omaval isikul on lisaks nõutav erialane akadeemiline täiendõpe ja täiendkoolitus. Energeetik, projekteerija, projektijuht, objektijuht, ehitusjuht, käidujuht, käidukorraldaja, dispetšer, konsultant, ekspert, arendusjuht, analüütik, teadur jm. Elektrituruseadus, ehitusseadustik ja seadme ohutuse seadus. Elektrivõrkude ja -süsteemidele spetsialiseerunud 7. taseme diplomeeritud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.2, B.2.3 ning valikust B.2.6 - B.2.11 vähemalt ühe kompetentsi tõendamine; Elektriautomaatikale spetsialiseerunud 7. taseme diplomeeritud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.2, B.2.4 ning valikust B.2.6 - B.2.11 vähemalt ühe kompetentsi tõendamine; Tarbija elektripaigaldistele spetsialiseerunud 7. taseme diplomeeritud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.2, B.2.5 ning valikust B.2.6 - B.2.11 vähemalt ühe kompetentsi tõendamine. Elektroenergeerikaalane inseneritöö 7 Juhtimine ja juhendamine 7 Elektrivõrkude ja -süsteemidele spetsialiseerunud 7. taseme diplomeeritud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentsi B.2.3 tõendamine. Elektriautomaatikale spetsialiseerunud 7. taseme diplomeeritud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentsi B.2.4 tõendamine. Tarbija elektripaigaldistele spetsialiseerunud 7. taseme diplomeeritud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentsi B.2.5 tõendamine. Kõikide diplomeeritud elektriinsener, tase 7 kutsete tõendamiseks on nõutav lisaks ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.6 - B.2.11. Teadus- ja õppetöö 7 Arendus ja juhtimine 7 Energiapoliitika 7 Energia- ja tehnoloogiakaubandus 7 Projekteerimine 7 Ehitus, käit ja järelevalve 7 Volitatud elektriinsener, tase 8 Chartered Electrical Engineer, EstQF Level 8 6 Volitatud elektriinsener V (versioon 1) Volitatud elektriinsener V (versioon 2) Volitatud elektriinsener V (versioon 3) Volitatud elektriinsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud elektriinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud elektriinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud elektriinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud elektriinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud elektriinsener elektriautomaatika alal, tase 8 Volitatud elektriinsener elektrivõrkude ja -süsteemide alal, tase 8 Volitatud elektriinsener tarbija elektripaigaldiste alal, tase 8 Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Inseneeria (energeetika) Elektriinsener 10 2018-05-03 2018-05-03 2023-03-29 8 8 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Elektriinseneride kutsete tasemed Digipädevuste enesehindamise skaala Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Lembit Vali Eesti Elektroenergeetika Selts Lauri Öövel OÜ Energoservis Hannes Mäe Siemens Osakeyhtiö Eesti filiaal Tiit Metusala Tallinna Tehnikaülikool Tõnis Viira Elering AS Renè Nukki Tallinna Tehnikakõrgkool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Elektriinseneride töö eesmärk on tagada elektrisüsteemide ja -seadmestiku efektiivne, ohutu, keskkonnasõbralik ning majanduslikult ja ühiskondlikult vastuvõetav toimimine. 8. taseme volitatud elektriinsener on laiaulatuslike kogemustega tippspetsialist, kelle roll on käigus hoida ja arendada olemasolevaid tehnoloogiaid ning luua uusi. Juhina töötades vastutab ta üksuse või organisatsiooni strateegilise tegevuse eest. Ta on valmis töötama meeskonnas koos sidusvaldkondade inseneride ja spetsialistidega. Töö eeldab iseseisvat tegutsemist meisterlikkust nõudvates keerulistes, piiritlemata ja uut strateegilist käsitlust vajavates olukordades. Volitatud elektriinsenerid spetsialiseeruvad: - elektrivõrkudele ja -süsteemidele (ülekandevõrk ja jaotusvõrgud ning ülekandevõrguga ühendatud suured elektrijaamad ja suurtarbijad); - elektriautomaatikale (elektrijaamade, elektrivõrkude ja tarbijate tööd juhtivad automaatikaseadmed ja -süsteemid); - tarbija elektripaigaldistele (elektripaigaldis alates jaotusvõrgu liitumispunktist, s.h. väike- ja mikroelektrijaamad). Igal spetsialiseerumisel tuleb tõendada kompetentsus vähemalt ühel loetletud tegevusalal (valitav tööosa): 1) teadus-ja õppetöö 2) arendus ja juhtimine 3) energiapoliitika 4) elektrikaubandus ja tehnoloogiakaubandus 5) projekteerimine 6) ehitus, käit ja järelevalve Elektriinseneride kutsealal koostatud kutsestandardid: Elektriinsener, tase 6 Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 Volitatud elektriinsener, tase 8 A.2.1 Elektroenergeetika alane inseneritöö. 1. Insenertehniliste ülesannete täitmine 2. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kasutamine 3. Kutsealaste normide täitmine A.2.2 Juhtimine ja juhendamine 1. Juhtimine 2. Juhendamine A.2.3 Elektrivõrgud ja-süsteemid 1. Elektrivõrkude - ja süsteemide arendamine 2. Erialaste probleemide lahendamine A.2.4 Elektriautomaatika 1. Eelektrivõrkude ja -süsteemide tööd juhtivate automaatikaseadmete ja -süsteemide arendamine 2. Erialaste probleemide lahendamine A.2.5 Tarbija elektripaigaldised 1. Tarbija elektripaigaldiste arendamine 2. Erialaste probleemide lahendamine A.2.6 Teadus-ja õppetöö A.2.7 Arendus ja juhtimine. A.2.8 Energiapoliitika. A.2.9 Elektrikaubandus ja tehnoloogiakaubandus. A.2.10 Projekteerimine. A.2.11 Ehitus, käit ja järelevalve Elektriinsenerid töötavad tavaliselt büroos või objektidel. Tööaeg võib olla paindlik. Juhinduda tuleb üldistest töö-, elektri- ja keskkonnaohutuse nõuetest. Tööülesannete täitmiseks vajalik IT riistvara ja tarkvara ning elektrilised töövahendid, mõõteriistad ja isikukaitsevahendid. Töö eeldab uuendusmeelset, keskkonnahoidlikku ning säästvat arengut toetavat mõtlemist, loovust, otsustamisjulgust, analüüsivõimet, täpsust, vastutustunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, ruumilist kujutlusvõimet ning kohanemisvõimet. 8. taseme volitatud elektriinsener on läbinud erialase doktoriõppe või ta on eelnevalt omandanud 7. taseme diplomeeritud elektriinseneri kutse. Mõlemal juhul on nõutav erialane töökogemus ja täienduskoolitus. Tehnikajuht, arendusjuht, insener, projekteerija, projektijuht, käidujuht, ekspert, teadur, juhtivteadur, õppejõud jm. Elektrituruseadus, ehitusseadustik ja seadme ohutuse seadus. Elektrivõrkude ja -süsteemidele spetsialiseerunud 8. taseme volitatud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.2, B.2.3 ning valikust B.2.6 - B.2.11 vähemalt ühe kompetentsi tõendamine; Elektriautomaatikale spetsialiseerunud 8. taseme volitatud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.2, B.2.4 ning valikust B.2.6 - B.2.11 vähemalt ühe kompetentsi tõendamine; Tarbija elektripaigaldistele spetsialiseerunud 8. taseme volitatud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.2, B.2.5 ning valikust B.2.6 - B.2.11 vähemalt ühe kompetentsi tõendamine. Elektroenergeerikaalane inseneritöö 8 Juhtimine ja juhendamine 8 Elektrivõrkude ja -süsteemidele spetsialiseerunud 8. taseme volitatud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentsi B.2.3 tõendamine. Elektriautomaatikale spetsialiseerunud 8. taseme volitatud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentsi B.2.4 tõendamine. Tarbija elektripaigaldistele spetsialiseerunud 8. taseme volitatud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentsi B.2.5 tõendamine. Kõikide volitatud elektriinsener, tase 8 kutsete tõendamiseks on nõutav lisaks ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.6 - B.2.11. Teadus- ja õppetöö 8 Arendus ja juhtimine 8 Energiapoliitika 8 Energia- ja tehnoloogiakaubandus 8 Projekteerimine 8 Ehitus, käit ja järelevalve 8 Elektrituulikute paigaldaja, tase 4 Small scale wind turbines installer, level 4 2 Elektrituulikute paigaldaja, tase 4 (versioon 1) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektri, sooja- ja gaasivarustus Elektrituulikute tehnik 10 2018-05-03 2018-05-03 2019-04-23 4 4 7127 Kliima- ja külmutusseadmete mehaanikud 0713 Elektrienergia ja energeetika 43 Eriehitustööd Anti Tiik Bakeri OÜ Priit Kaselaan Bakeri OÜ Ander Pukk Naps Solar Estonia OÜ Argo Rosin Tallinna Tehnikaülikool Rein Pinn Eesti Päikeseenergia Assotsiatsioon Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Elektertuulikute* (edaspidi ET) paigaldaja monteerib tuulikuid, kilpe, invertereid, kontrollereid jm elektriseadmeid, millega toodetakse taastuvast energiaallikast - tuulest - elektrienergiat. ET-paigaldaja teeb ehitus- ja kaabeldustöid ning montaaži- ja hooldustööd järgides eelnevalt koostatud projekti, tööjoonist või tootja paigaldusjuhendit. Ta vastutab monteeritud paigaldise nõuetele vastavuse eest: paigaldis peab olema ohutu, asjakohane, toimiv ja töökindel. ET-paigaldaja kasutab ressursse säästvalt ja tegutseb keskkonnahoidlikult. Töö eeldab elektriseadmete paigaldamise oskuste olemasolu ning teadmisi katuse ja mastide konstruktsioonidest ning kõrgtöödest. *Elektrituulik on väiketuulik kogukõrgusega kuni 30 m või tööpindalaga (swept area) kuni 200 m2 (vastavalt standardile IEC 61400-2). A.2.1 Elektrituulikute paigaldamine Töö toimub nii sise- kui ka välistingimustes, ka kõrgustes. Võimalik on kokkupuude müra ja tolmuga ning pingestatud seadmetega, seetõttu nõutakse tööohusnõuete täpset täitmist ja vajaduse korral isikukaitsevahendite kasutamist ja eririietuse kandmist. Käsi- ja spetsiaaltööriistad, mehhanismid (nt tõstukid, talid) ja mõõte- ja häälestusseadmed (testrid, ampermeetrid, arvuti koos lisaseadmetega jt). ET-paigaldaja töö eeldab füüsilist vastupidavust ja võimet töötada kõrgustes, sest töötatakse ka katustel, mastidel ja tõstukitel. Töös on oluline keskendumis- ja kohanemisvõime, analüüsivõime, käeline osavus, meeskonnas töötamise oskus ja vastutusvõime. Väljaõpe elektrialal või sellega seotud aladel (nt mehhatroonika, automaatika) või ehituse alal. Eeldatakse erialast töökogemus ja direktiivijärgse ET-paigaldamise koolituse läbimist. ET-paigaldaja kutsestandardi alusel koolituse läbimist tõendav tunnistus tõendab isiku pädevust paigaldada elektrituulikuid ehitus- ja elektripaigaldiste valdkondi reguleerivate õigusaktide mõistes. Seaduses ette nähtud juhtudel töötab vastutava spetsialisti juhendamisel. Kutse koosneb ühest kompetentsist. Elektrituulikute paigaldamine 4 Elektrituulikute tehnik, tase 5 Small scale wind turbines installer, level 5 2 Elektrituuliku tehnik, tase 5 (versioon 3) Elektrituuliku tehnik, tase 5 (versioon 4) Elektrituulikute tehnik, tase 5 (versioon 1) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektri, sooja- ja gaasivarustus Elektrituulikute tehnik 10 2018-05-03 2018-05-03 2019-05-02 5 5 3113 Elektrotehniliste alade tehnikud 0713 Elektrienergia ja energeetika 43 Eriehitustööd Anti Tiik Bakeri OÜ Priit Kaselaan Bakeri OÜ Ander Pukk Naps Solar Estonia OÜ Argo Rosin Tallinna Tehnikaülikool Rein Pinn Eesti Päikeseenergia Assotsiatsioon Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Elektrituulikute* tehnik (edaspidi ET tehnik) paigaldab kompleksselt tuulikuid, kilpe, invertereid, kontrollereid jm elektriseadmeid, millega toodetakse taastuvast energiaallikast - tuulest - elektrienergiat. ET tehnik teeb ehitus- ja kaabeldustöid ning montaaži- ja hooldustöid (sh juhendab klienti seadme kasutamisel) järgides eelnevalt koostatud projekti, tööjoonist või tootja paigaldusjuhendit. Enne paigaldustöid hindab ta objektil ehitusprojekti teostatavust ja vajadusel teeb ettepanekuid tööprojekti korrigeerimiseks. ET-tehnik kasutab ressursse säästvalt ja tegutseb keskkonnahoidlikult. ET-tehnik korraldab paigaldusmeeskonna tööd ja vastutab monteeritud paigaldise nõuetele vastavuse eest: paigaldis peab olema ohutu, asjakohane, toimiv ja töökindel. Töö eeldab elektriseadmete paigaldamise oskuste olemasolu ning teadmisi katuse ja mastide konstruktsioonidest ning kõrgtöödest. *Elektrituulik on väiketuulik kogukõrgusega kuni 30 m või tööpindalaga (swept area) kuni 200 m2 (vastavalt standardile IEC 61400-2). A.2.1 Elektrituulikute paigaldamine Töö toimub nii sise- kui ka välistingimustes, ka kõrgustes. Võimalik on kokkupuude müra ja tolmuga ning pingestatud seadmetega, seetõttu nõutakse tööohusnõuete täpset täitmist ja vajaduse korral isikukaitsevahendite kasutamist ja eririietuse kandmist. Käsi- ja spetsiaaltööriistad, mehhanismid (nt tõstukid, talid) ja mõõte- ja häälestusseadmed (testrid, ampermeetrid, arvuti koos lisaseadmetega jt). ET-tehniku töö eeldab füüsilist vastupidavust ja võimet töötada kõrgustes, sest töötatakse ka katustel, mastidel ja tõstukitel. Töös on oluline keskendumis- ja kohanemisvõime, analüüsivõime, käeline osavus, meeskonnas töötamise oskus, keskkonnataluvus ja vastutusvõime. Elektriku, mehhatrooniku või automaatiku kutsetunnistuse olemasolu või elektri, mehhatroonika, automaatika alane kutseõppe läbimine ja erialal töötamine. Mõlemal juhul on nõutav direktiivijärgse ET-paigaldamise koolituse läbimine. ET-tehniku kutsestandardi alusel koolituse läbimist tõendav tunnistus tõendab isiku pädevust paigaldada elektrituulikuid ehitus- ja elektripaigaldiste valdkondi reguleerivate õigusaktide mõistes. Seaduses ette nähtud juhtudel töötab vastutava spetsialisti juhendamisel. Kutse koosneb ühest kompetentsist. Elektrituulikute paigaldamine 5 Fotoelektriliste elektritootmissüsteemide paigaldaja, tase 4 Photovoltaic system installer, level 4 2 Fotoelektriliste elektritootmissüsteemide paigaldaja, tase 4 (versioon 1) Päikeseelektrisüsteemide paigaldaja, tase 4 (versioon 3) Päikeseelektrisüsteemide paigaldaja, tase 4 (versioon 4) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektri, sooja- ja gaasivarustus Päikeseelektrisüsteemide paigaldaja 10 2018-05-03 2018-05-03 2019-04-23 4 4 7127 Kliima- ja külmutusseadmete mehaanikud 0713 Elektrienergia ja energeetika 43 Eriehitustööd Anti Tiik Bakeri OÜ Priit Kaselaan Bakeri OÜ Ander Pukk Naps Solar Estonia OÜ Argo Rosin Tallinna Tehnikaülikool Rein Pinn Eesti Päikeseenergia Assotsiatsioon Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Fotoelektriliste elektritootmissüsteemide (edaspidi FEET-süsteemide) paigaldaja monteerib paneele, kilpe, invertereid jm liitumispingega kuni 1 kV FEET-süsteemide seadmeid, millega toodetakse taastuvast energiaallikast - päikesest - elektrienergiat. FEET-süsteemide paigaldaja teeb ehitus- ja kaabeldustööd ning montaaži- ja hooldustöid järgides eelnevalt koostatud projekti, tööjoonist või tootja paigaldusjuhendit. Ta vastutab monteeritud paigaldise nõuetele vastavuse eest: paigaldis peab olema ohutu, asjakohane, toimiv ja töökindel. FEET-süsteemide paigaldaja kasutab ressursse säästvalt ja tegutseb keskkonnahoidlikult. Töö eeldab elektriseadmete paigaldamise oskuste olemasolu ning teadmisi paneelide kinnitus- ja katusekonstruktsioonidest ning kõrgtöödest. A.2.1 Fotoelektriliste elektritootmissüsteemide paigaldamine Töö toimub nii sise- kui ka välistingimustes, ka kõrgustes. Võimalik on kokkupuude müra ja tolmuga ning pingestatud seadmetega, seetõttu nõutakse tööohusnõuete täpset täitmist ja vajaduse korral isikukaitsevahendite kasutamist ja eririietuse kandmist. Käsi- ja spetsiaaltööriistad, mehhanismid (nt tõstukid, talid) ja mõõte- ja häälestusseadmed (testrid, ampermeetrid, arvuti koos lisaseadmetega jt). FEET-süsteemide paigaldaja töö eeldab füüsilist vastupidavust ja võimet töötada kõrgustes, sest töötatakse ka katustel ja tõstukitel. Töös on oluline keskendumis- ja kohanemisvõime, analüüsivõime, käeline osavus, meeskonnas töötamise oskus, keskkonnataluvus ja vastutusvõime. Väljaõpe elektrialal või sellega seotud aladel (nt mehhatroonika, automaatika) või ehituse alal. Eeldatakse erialast töökogemus ja direktiivijärgse FEET-paigaldamise koolituse läbimist. FEET-süsteemide tehniku kompetentsistandardi alusel koolituse läbimist tõendav tunnistus tõendab isiku pädevust paigaldada FEET-süsteeme ehitus- ja elektripaigaldiste valdkondi reguleerivate õigusaktide mõistes. Seaduses ette nähtud juhtudel töötab ta vastutava spetsialisti juhendamisel. Kutse koosneb ühest kompetentsist. Fotoelektriliste elektritootmissüsteemide paigaldamine 4 Fotoelektriliste elektritootmissüsteemide tehnik, tase 5 Photovoltaic system installer, level 5 2 Fotoelektriliste elektritootmissüsteemide tehnik, tase 5 (versioon 1) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektri, sooja- ja gaasivarustus Päikeseelektrisüsteemide paigaldaja 10 2018-05-03 2018-05-03 2019-05-02 5 5 7127 Kliima- ja külmutusseadmete mehaanikud 0713 Elektrienergia ja energeetika 43 Eriehitustööd Anti Tiik Bakeri OÜ Priit Kaselaan Bakeri OÜ Ander Pukk Naps Solar Estonia OÜ Argo Rosin Tallinna Tehnikaülikool Rein Pinn Eesti Päikeseenergia Assotsiatsioon Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Fotoelektriliste elektritootmissüsteemide* (edaspidi FEET-süsteemide) tehnik paigaldab kompleksselt paneele, kilpe, invertereid jm liitumispingega kuni 1 kV FEET-süsteemide seadmeid, millega toodetakse taastuvast energiaallikast - päikesest - elektrienergiat. FEET-süsteemide tehnik teeb vajalikud ehitus-, kaabeldus-, montaaži- ning hooldustöid (sh kliendi juhendamist seadme edasisel kasutamisel) järgides eelnevalt koostatud projekti, tööjoonist või tootja paigaldusjuhendit. Enne paigaldustöid hindab ta objektil ehitusprojekti teostatavust ja teeb vajadusel ettepanekuid tööprojekti korrigeerimiseks. FEET-süsteemide tehnik kasutab ressursse säästvalt ja tegutseb keskkonnahoidlikult. FEET-süsteemide tehnik korraldab paigaldusmeeskonna tööd ja vastutab monteeritud paigaldise nõuetele vastavuse eest: paigaldis peab olema ohutu, asjakohane, toimiv ja töökindel. Töö eeldab elektriseadmete paigaldamise oskuste olemasolu ning teadmisi paneelide kinnitus- ja katusekonstruktsioonidest ning kõrgtöödest. A.2.1 Fotoelektriliste elektritootmissüsteemide paigaldamine Töö toimub nii sise- kui ka välistingimustes, ka kõrgustes. Võimalik on kokkupuude müra ja tolmuga ning pingestatud seadmetega, seetõttu nõutakse tööohusnõuete täpset täitmist ja vajaduse korral isikukaitsevahendite kasutamist ja eririietuse kandmist. Käsi- ja spetsiaaltööriistad, mehhanismid (nt tõstukid, talid) ja mõõte- ja häälestusseadmed (testrid, ampermeetrid, arvuti koos lisaseadmetega jt). FEET-süsteemide tehniku töö eeldab füüsilist vastupidavust ja võimet töötada kõrgustes, sest töötatakse ka katustel ja tõstukitel. Töös on oluline keskendumis- ja kohanemisvõime, analüüsivõime, käeline osavus, meeskonnas töötamise oskus, keskkonnataluvus ja vastutusvõime. Elektriku, mehhatrooniku või automaatiku kutsetunnistuse olemasolu või elektri, mehhatroonika, automaatika alane kutseõppe läbimine ja erialal töötamine. Mõlemal juhul on nõutav direktiivijärgse FEET süsteemide paigaldamise koolituse läbimine. FEET-süsteemide tehniku kompetentsistandardi alusel koolituse läbimist tõendav tunnistus tõendab isiku pädevust paigaldada FEET-süsteeme ehitus- ja elektripaigaldiste valdkondi reguleerivate õigusaktide mõistes. Seaduses ette nähtud juhtudel töötab ta vastutava spetsialisti juhendamisel. Kutse koosneb ühest kompetentsist. Fotoelektriliste elektritootmissüsteemide paigaldamine 5 Diplomeeritud maastikuarhitekt, tase 7 Landscape architect, level 7 3 Diplomeeritud maastikuarhitekt, tase 7 (versioon 1) Diplomeeritud maastikuarhitekt, tase 7 (versioon 2) Diplomeeritud maastikuarhitekt, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud maastikuarhitekt, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud maastikuarhitekt, tase 7 (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Maastikuarhitekt 13 2018-05-16 2018-05-16 2023-02-19 7 7 2162 Maastikuarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Nele Nutt Eesti Maastikuarhitektide Liit Sulev Nurme Artes Terrae OÜ Toomas Põld Loovmaastik OÜ Toomas Muru Eesti Maaülikool Merlin Kalle Hendrikson & Ko OÜ Edgar Kaare Eesti Maastikuarhitektide Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Maastikuarhitektuuri objektiks on maastik ehk kogu välisruum. Maastikuarhitekt tegeleb nii ehitatud, ehitatava kui ka looduskeskkonnaga kõikjal, olenemata selle tegelikust seisundist või juriidilisest staatusest. Maastikuarhitekti töö eesmärk on maastiku kui välisruumi ruumilise terviklahenduse väljatöötamine. Ta kavandab meetmeid ja tegevusi keskkonna edendamiseks, planeerimiseks, loomiseks või taastamiseks, võttes sealjuures arvesse kultuurilisi, sotsiaalseid, majanduslikke, tehnilisi, ohutusalaseid, keskkonnasäästlikke ja ökoloogilisi aspekte. Maastikuarhitekti poolset välisruumi projekteerimist käsitletatakse arhitektuurse projekteerimisena. Maastikuarhitekti pädevust nõudvad enamlevinud välisruumi ehitusprojekti arhitektuuri osa¹ koostamise objektid on: - tee- ja tänavaruum ning seotud rajatis; - hoonetega seotud või eraldiseisev väljak ja plats; - elamupiirkonna, korterelamu, kooli, lasteaia jm õueala, sisehoov, siseaed, katusaed; - ühiskondlike-, tootmis- ja põllumajandushoone ja -rajatise ümbrus; haljak, aed, park, haljasala, linnamets; - mängu- ja spordiväljak ja seotud spordi- ja puhkerajatis, staadioni väliala, matka- ja õpperada, virgestusala, keskkonnahariduslik ala; - olulist välisruumi arhitektuurilist projekteerimist nõudev taristuobjekt, nagu näiteks niisutus- ja kuivendusrajatis; - kaitseistandus tee, tootmisala jne ääres; - veekogu kaldaala, suplusala, ujumiskoht, promenaad, kaldakindlustusrajatis vm kaldal asuva ehitise teenindamiseks vajalik avalikus veekogus asuv rajatis; - supelranda teenindav kaldaga püsivalt ühendamata spordi- või puhkerajatis; - välisruumi rajatis, sh trepp, pandus, piirdeaed ja värav (sh, millega kaasnevad kaevetööd), terrass (sh üle 1 m kõrge), varikatus (sh üle 20 m2 ehitusaluse pinnaga), skulptuur, mälestusmärk, purskkaev jm selline rajatis (sh üle 5 m kõrge ja avalikkusele suunatud), lipumast, viit, infotahvel; - kalmistu; - kaitstav maastikuobjekt, kaitsealune välisruumi rajatis või väikeehitis; Maastikuarhitekt osaleb, koostab või juhib planeeringuid planeeringu kõikides liikides vastavalt oma pädevusele. Diplomeeritud maastikuarhitekt, tase 7 on spetsialist, osaleb meeskonna liikmena erinevate maastikuarhitektuursete ehitusprojektide juures, töötades välisruumi objektide projekteerimisel volitatud maastikuarhitekti juhendamisel ja vastutusel Ta osaleb meeskonna liikmena ka maa- ja veealade, linnade ja teiste asulate ruumilise keskkonna planeeringute koostamises. _________________________________________________ ¹ - EVS 932 standard „Ehitusprojekt“ A.2.1 Ehitusprojekti arhitektuuri välisruumi osa terviklahenduse koostamine selle kõigis staadiumites 1. Lähtetingimuste analüüs ja programmi koostamine 2. Ruumiliste visioonide, kontseptsioonide ja eskiiside koostamine 3. Ehitusprojekti arhitektuuri välisruumi osa koostamine 4. Vormistamine ja dokumenteerimine 5. Koostöö huvitatud osapoolte ja asjakohaste ametkondadega 6. Autorijärelevalve ja osalemine välisruumi ja selle rajatiste kasutuselevõtu protsessis A.2.2 Planeeringu koostamine erinevates planeeringu liikides 1. Planeeringuala ülevaatus, ruumiline analüüs ja planeeringu lähteseisukohtade koostamine 2. Ruumiliste visioonide ja planeeringute eskiislahenduste koostamine 3. Avalikkuse, huvitatud isikute ja asjakohaste ametiasutuste arvamustega arvestamine tasakaalustatud ruumilise lahenduse kaudu 4. Planeeringuala ruumilise terviklahenduse koostamine 5. Planeeringu ruumilise terviklahenduse tutvustamine ja põhjendamine koostöö ning avalikustamise kaudu 6. Planeeringu vormistamine A.2.3 Maastiku uurimine, inventeerimine, hindamine ja maastiku hooldamise kavandamine 1. Tööprotsessi kavandamine 2. Lähteandmete kogumine, sh välitööd 3. Andmete analüüs 4. Lõppdokumendi koostamine ja vormistamine Maastikuarhitekti töö toimub nii büroos kui ka välitingimustes objektil. Töö on üldjuhul loominguline ja võib olla periooditi vaimselt pingeline, töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Välitööde osas võib töö olla mõõdukat füüsilist pingutust nõudev. Maastikuarhitekt kasutab oma töös tavapäraseid bürootöövahendeid, mitmesuguseid kommunikatsioonitehnikaid, kontori-, fototöötlus-, modelleerimis- ja projekteerimistarkvara, kaarte ning maketeerimisvahendeid. Samuti välitöös kasutatavaid mõõte- ja dokumenteerimisvahendeid (nt fotokaamera, klupp, kõrgus- ja kaugusmõõtja jt). Vaimsed võimed: ruumitaju ning ruumi analüüsimise, ettekujutamise ja komponeerimise võime, loogiline mõtlemine ja üldistusvõime. Isikuomadused: koostöövõime, vastutusvõime, distsiplineeritus, suhtlemisvalmidus, loomingulisus, otsustusvõime. Diplomeeritud maastikuarhitekti kutse on hariduslik kvalifikatsioon, mis saadakse vastava eriala magistriõppe täies mahus läbimisel ning kantakse märkena õppeasutuse väljastatavale akadeemilisele õiendile või hinnetelehele. maastikuarhitekt, maastikuarhitekt- konsultant, linna maastikuarhitekt, valla maastikuarhitekt, maastikuarhitekt-planeerija, planeerija, arhitekt-planeerija, linnaaednik, vallaarhitekt, linnakujunduse spetsialist, haljastuse- ja heakorra spetsialist jne. a) Planeerimisseadus b) Ehitusseadustik ja selle asjakohased rakendusaktid (sh MKM määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“, MKM määrus nr 61 „Kvalifikatsiooni tõendamise nõudega ehituse tegevusalade täpsem jagunemine ja nendele tegevusaladele vastavad täpsemad kvalifikatsiooninõuded“), c) Ehitusprojekti standard EVS-932 d) Muud maastikuarhitektuuri valdkonda käsitlevad rahvusvahelised kokkulepped, õigusaktid ja standardid. Diplomeeritud maastikuarhitekt, tase 7 kutse saamiseks on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.3 ja B.2.4 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Diplomeeritud maastikuarhitekt, tase 7 kutse näol on tegemist haridusliku kvalifikatsiooniga, mis saadakse vastava eriala magistriõppe täies mahus läbimisel. Ehitusprojekti arhitektuuri välisruumi osa terviklahenduse koostamine selle kõigis staadiumites 7 Planeeringu koostamine erinevates planeeringu liikides 7 Maastiku uurimine, inventeerimine, hindamine ja maastiku hooldamise kavandamine 7 Diplomeeritud maastikuarhitekt, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 Landscape Architect, EstQF Level 7 5 Maastikuarhitekt V (versioon 1) Maastikuarhitekt V (versioon 2) Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 (versioon 3) Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 (versioon 4) Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 (versioon 6) Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 (versioon 7) Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 (versioon 8) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Maastikuarhitekt 13 2018-05-16 2018-05-16 2023-02-19 7 7 2162 Maastikuarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Nele Nutt Eesti Maastikuarhitektide Liit Sulev Nurme Artes Terrae OÜ Toomas Põld Loovmaastik OÜ Toomas Muru Eesti Maaülikool Merlin Kalle Hendrikson & Ko OÜ Edgar Kaare Eesti Maastikuarhitektide Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Maastikuarhitektuuri objektiks on maastik ehk kogu välisruum. Maastikuarhitekt tegeleb nii ehitatud, ehitatava kui ka looduskeskkonnaga kõikjal, olenemata selle tegelikust seisundist või juriidilisest staatusest. Maastikuarhitekti töö eesmärk on maastiku kui välisruumi ruumilise terviklahenduse väljatöötamine. Ta kavandab meetmeid ja tegevusi keskkonna edendamiseks, planeerimiseks, loomiseks või taastamiseks, võttes sealjuures arvesse kultuurilisi, sotsiaalseid, majanduslikke, tehnilisi, ohutusalaseid, keskkonnasäästlikke ja ökoloogilisi aspekte. Maastikuarhitekti poolset välisruumi projekteerimist käsitletatakse arhitektuurse projekteerimisena. Maastikuarhitekti pädevust nõudvad enamlevinud välisruumi ehitusprojekti arhitektuuri osa¹ koostamise objektid on: - tee- ja tänavaruum ning seotud rajatis; - hoonetega seotud või eraldiseisev väljak ja plats; - elamupiirkonna, korterelamu, kooli, lasteaia jm õueala, sisehoov, siseaed, katusaed; - ühiskondlike-, tootmis- ja põllumajandushoone ja -rajatise ümbrus; haljak, aed, park, haljasala, linnamets; - mängu- ja spordiväljak ja seotud spordi- ja puhkerajatis, staadioni välisala, matka- ja õpperada, virgestusala, keskkonnahariduslik ala; - olulist välisruumi arhitektuurilist projekteerimist nõudev taristuobjekt, nagu näiteks niisutus- ja kuivendusrajatis; - kaitseistandus tee, tootmisala jne ääres; - veekogu kaldaala, suplusala, ujumiskoht, promenaad, kaldakindlustusrajatis vm kaldal asuva ehitise teenindamiseks vajalik avalikus veekogus asuv rajatis; - supelranda teenindav kaldaga püsivalt ühendamata spordi- või puhkerajatis; - välisruumi rajatis, sh trepp, pandus, piirdeaed ja värav (sh, millega kaasnevad kaevetööd), terrass (sh üle 1 m kõrge), varikatus (sh üle 20 m2 ehitusaluse pinnaga), skulptuur, mälestusmärk, purskkaev jm selline rajatis (sh üle 5 m kõrge ja avalikkusele suunatud), lipumast, viit, infotahvel; - kalmistu; - kaitstav maastikuobjekt, kaitsealune välisruumi rajatis või väikeehitis. Maastikuarhitekt osaleb, koostab või juhib planeeringuid planeeringu kõikides liikides vastavalt oma pädevusele. Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 on vastutav spetsialist, kes koostab, annab hinnangu või juhib maa- ja veealade, linnade ja teiste asulate ruumilise keskkonna planeeringuid ja välisruumi ehitusprojektide terviklahendusi ning koostab hinnanguid maastiku (nii loodusliku kui ehitatud keskkonna) kohta. Volitatud maastikuarhitekt annab eksperthinnanguid erinevatele maastikuarhitektuuri projektidele ja teeb auditeid maastikuarhitektuuri osa lahendustele, v.a. kõrgendatud avaliku huvi alla kuuluv välisruumi ja selle rajatised² ning planeeringud³. Selle taseme maastikuarhitekt on võimeline tegutsema projekteerimise projektijuhina, juhendama kolleege ja juhtima töögruppide tööd. _______________________ ¹ - EVS 932 standard „Ehitusprojekt“ ² - nt miljööväärtuslikus piirkonnas või kaitsealune või ajalooliselt, ehituskunstiliselt, linnaehituslikult või muidu asukoha poolest märkimisväärne välisruumi ja rajatised, v.a. nende konstruktsiooni osa. ³ - nt miljööväärtuslike piirkondade või kaitsealuste alade planeeringud või linnaehituslikult või asukoha poolest märkimisväärsete alade planeeringud. A.2.1 Ehitusprojekti arhitektuuri välisruumi osa terviklahenduse koostamine selle kõigis staadiumites 1. Lähtetingimuste analüüs ja programmi koostamine 2. Ruumiliste visioonide, kontseptsioonide ja eskiiside koostamine 3. Ehitusprojekti arhitektuuri välisruumi osa koostamine 4. Vormistamine ja dokumenteerimine 5. Koostöö huvitatud osapoolte ja asjakohaste ametkondadega 6. Autorijärelevalve ja osalemine välisruumi ja selle rajatiste kasutuselevõtu protsessis 7. Eksperthinnangute andmine ja auditite tegemine A.2.2. Planeeringu koostamine erinevates planeeringu liikides 1. Planeeringuala ülevaatus, ruumiline analüüs ja planeeringu lähteseisukohtade koostamine 2. Ruumiliste visioonide ja planeeringute eskiislahenduste koostamine 3. Avalikkuse, huvitatud isikute ja asjakohaste ametiasutuste arvamustega arvestamine tasakaalustatud ruumilise lahenduse kaudu 4. Planeeringuala ruumilise terviklahenduse koostamine 5. Planeeringu ruumilise terviklahenduse tutvustamine ja põhjendamine koostöö ning avalikustamise kaudu 6. Planeeringu vormistamine A.2.3 Maastiku uurimine, inventeerimine, hindamine ja maastiku hooldamise kavandamine 1. Tööprotsessi kavandamine 2. Lähteandmete kogumine, sh välitööd 3. Andmete analüüs 4. Järelduste tegemine 5. Lõppdokumendi koostamine ja vormistamine Maastikuarhitekti töö toimub nii büroos kui ka välitingimustes objektil. Töö on üldjuhul loominguline ja võib olla periooditi vaimselt pingeline, töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Välitööde osas võib töö olla mõõdukat füüsilist pingutust nõudev. Maastikuarhitekt kasutab oma töös tavapäraseid bürootöövahendeid, mitmesuguseid kommunikatsioonitehnikaid, kontori-, fototöötlus-, modelleerimis- ja projekteerimistarkvara, kaarte ning maketeerimisvahendeid. Samuti välitöös kasutatavaid mõõte- ja dokumenteerimisvahendeid (nt fotokaamera, klupp, kõrgus- ja kaugusmõõtja jt). Vaimsed võimed: ruumitaju ning ruumi analüüsimise, ettekujutamise ja komponeerimise võime, loogiline mõtlemine ja üldistusvõime. Isikuomadused: koostöövõime, vastutusvõime, distsiplineeritus, suhtlemisvalmidus, loomingulisus, otsustusvõime. Maastikuarhitektina töötaval isikul on maastikuarhitektuuri magistritasemele vastav või sellega võrdsustatud kõrgharidus ning maastikuarhitektina töötamise kogemus. Maastikuarhitekt, maastikuarhitekt- konsultant, linna maastikuarhitekt, valla maastikuarhitekt, maastikuarhitekt-planeerija, planeerija, arhitekt-planeerija, linnaaednik, vallaarhitekt, linnakujunduse spetsialist, haljastuse- ja heakorra spetsialist jne. a) Planeerimisseadus a) Planeerimisseadus b) Ehitusseadustik ja selle asjakohased rakendusaktid (sh MKM määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“, MKM määrus nr 61 „Kvalifikatsiooni tõendamise nõudega ehituse tegevusalade täpsem jagunemine ja nendele tegevusaladele vastavad täpsemad kvalifikatsiooninõuded“), c) Ehitusprojekti standard EVS-932 d) Muud maastikuarhitektuuri valdkonda käsitlevad rahvusvahelised kokkulepped, õigusaktid ja standardid. Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 kutse saamiseks on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.3 ja B.2.4 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Ehitusprojekti arhitektuuri välisruumi osa terviklahenduse koostamine selle kõigis staadiumites 7 Planeeringu koostamine erinevates planeeringu liikides 7 Maastiku uurimine, inventeerimine, hindamine ja maastiku hooldamise kavandamine 7 Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Volitatud maastikuarhitekt-ekspert, tase 8 Landscape Architect, EstQF level 8 3 Volitatud maastikuarhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 1) Volitatud maastikuarhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 2) Volitatud maastikuarhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 4) Volitatud maastikuarhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 5) Volitatud maastikuarhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Maastikuarhitekt 13 2018-05-16 2018-05-16 2023-02-19 8 8 2162 Maastikuarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Nele Nutt Eesti Maastikuarhitektide Liit Sulev Nurme Artes Terrae OÜ Toomas Põld Loovmaastik OÜ Toomas Muru Eesti Maaülikool Merlin Kalle Hendrikson & Ko OÜ Edgar Kaare Eesti Maastikuarhitektide Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Maastikuarhitektuuri objektiks on maastik ehk kogu välisruum. Maastikuarhitekt tegeleb nii ehitatud, ehitatava kui ka looduskeskkonnaga kõikjal, olenemata selle tegelikust seisundist või juriidilisest staatusest. Maastikuarhitekti töö eesmärk on maastiku kui välisruumi ruumilise terviklahenduse väljatöötamine. Ta kavandab meetmeid ja tegevusi keskkonna edendamiseks, planeerimiseks, loomiseks või taastamiseks, võttes sealjuures arvesse kultuurilisi, sotsiaalseid, majanduslikke, tehnilisi, ohutusalaseid, keskkonnasäästlikke ja ökoloogilisi aspekte. Maastikuarhitekti poolset välisruumi projekteerimist käsitletatakse arhitektuurse projekteerimisena. Maastikuarhitekti pädevust nõudvad enamlevinud välisruumi ehitusprojekti arhitektuuri osa¹ koostamise objektid on: - tee- ja tänavaruum ning seotud rajatis; - hoonetega seotud või eraldiseisev väljak ja plats; - elamupiirkonna, korterelamu, kooli, lasteaia jm õueala, sisehoov, siseaed, katusaed; - ühiskondlike-, tootmis- ja põllumajandushoone ja -rajatise ümbrus; haljak, aed, park, haljasala, linnamets; - mängu- ja spordiväljak ja seotud spordi- ja puhkerajatis, staadioni välisala, matka- ja õpperada, virgestusala, keskkonnahariduslik ala; - olulist välisruumi arhitektuurilist projekteerimist nõudev taristuobjekt, nagu näiteks niisutus- ja kuivendusrajatis; - kaitseistandus tee, tootmisala jne ääres; - veekogu kaldaala, suplusala, ujumiskoht, promenaad, kaldakindlustusrajatis vm kaldal asuva ehitise teenindamiseks vajalik avalikus veekogus asuv rajatis; - supelranda teenindav kaldaga püsivalt ühendamata spordi- või puhkerajatis; - välisruumi rajatis, sh trepp, pandus, piirdeaed ja värav (sh, millega kaasnevad kaevetööd), terrass (sh üle 1 m kõrge), varikatus (sh üle 20 m2 ehitusaluse pinnaga), skulptuur, mälestusmärk, purskkaev jm selline rajatis (sh üle 5 m kõrge ja avalikkusele suunatud), lipumast, viit, infotahvel; - kalmistu; - kaitstav maastikuobjekt, kaitsealune välisruumi rajatis või väikeehitis. Maastikuarhitekt osaleb, koostab või juhib planeeringuid planeeringu kõikides liikides oma pädevuse piires. Volitatud maastikuarhitekt-ekspert, tase 8 on vastutav tippspetsialist, kes koostab, annab hinnangu või juhib maa- ja veealade, linnade ja teiste asulate ruumilise keskkonna planeeringuid ja välisruumi ehitusprojektide terviklahendusi ning koostab hinnanguid maastiku (nii loodusliku kui ehitatud keskkonna) kohta. Volitatud maastikuarhitekt-ekspert annab eksperthinnanguid erinevatele maastikuarhitektuuri projektidele, teeb auditeid maastikuarhitektuuri osa lahendustele ja planeeringutele, kaasa arvatud kõrgendatud avaliku huvi alla kuuluv välisruum ja selle rajatised² ning planeeringud³. Ta töötab välja uusi meetodeid maastikuarhitektuuri valdkonnas. Selle taseme maastikuarhitekt on võimeline tegutsema projekteerimise projektijuhina, juhendama kolleege ja juhtima töögruppide tööd. __________________________________________ ¹ - EVS 932 standard „Ehitusprojekt“ ² - nt miljööväärtuslikus piirkonnas või kaitsealune või ajalooliselt, ehituskunstiliselt, linnaehituslikult või muidu asukoha poolest märkimisväärne välisruumi ja rajatised, v.a. nende konstruktsiooni osa. ³ - nt miljööväärtuslike piirkondade või kaitsealuste alade planeeringud või linnaehituslikult või asukoha poolest märkimisväärsete alade planeeringud. A.2.1 Ehitusprojekti arhitektuuri välisruumi osa terviklahenduse koostamine selle kõigis staadiumites 1. Lähtetingimuste analüüs ja programmi koostamine 2. Ruumiliste visioonide, kontseptsioonide ja eskiiside koostamine 3. Ehitusprojekti arhitektuuri välisruumi osa koostamine 4. Vormistamine ja dokumenteerimine 5. Koostöö huvitatud osapoolte ja asjakohaste ametkondadega 6. Autorijärelevalve ja osalemine välisruumi ja selle rajatiste kasutuselevõtu protsessis 7. Eksperthinnangute andmine ja auditite tegemine A.2.2. Planeeringu koostamine erinevates planeeringu liikides 1. Planeeringuala ülevaatus, ruumiline analüüs ja planeeringu lähteseisukohtade koostamine 2. Ruumiliste visioonide ja planeeringute eskiislahenduste koostamine 3. Avalikkuse, huvitatud isikute ja asjakohaste ametiasutuste arvamustega arvestamine tasakaalustatud ruumilise lahenduse kaudu 4. Planeeringuala ruumilise terviklahenduse koostamine 5. Planeeringu ruumilise terviklahenduse tutvustamine ja põhjendmine koostöö ning avalikustamise kaudu 6. Planeeringu vormistamine A.2.3 Maastiku uurimine, inventeerimine, hindamine ja maastiku hooldamise kavandamine 1. Tööprotsessi kavandamine 2. Lähteandmete kogumine, sh välitööd 3. Andmete analüüs 4. Järelduste tegemine 5. Lõppdokumendi koostamine ja vormistamine Maastikuarhitekti töö toimub nii büroos kui ka välitingimustes objektil. Töö on üldjuhul loominguline ja võib olla periooditi vaimselt pingeline, töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Välitööde osas võib töö olla mõõdukat füüsilist pingutust nõudev. Maastikuarhitekt kasutab oma töös tavapäraseid bürootöövahendeid, mitmesuguseid kommunikatsioonitehnikaid, kontori-, fototöötlus-, modelleerimis- ja projekteerimistarkvara, kaarte ning maketeerimisvahendeid. Samuti välitöös kasutatavaid mõõte- ja dokumenteerimisvahendeid (nt fotokaamera, klupp, kõrgus- ja kaugusmõõtja jt). Vaimsed võimed: ruumitaju ning ruumi analüüsimise, ettekujutamise ja komponeerimise võime, loogiline mõtlemine ja üldistusvõime. Isikuomadused: koostöövõime, vastutusvõime, distsiplineeritus, suhtlemisvalmidus, loomingulisus, otsustusvõime. Maastikuarhitektina töötaval isikul on maastikuarhitektuuri magistritasemele vastav või sellega võrdsustatud kõrgharidus ning pikaajaline maastikuarhitektina töötamise kogemus. Maastikuarhitekt, maastikuarhitekt- konsultant, linna maastikuarhitekt, valla maastikuarhitekt, maastikuarhitekt-planeerija, planeerija, arhitekt-planeerija, linnaaednik, vallaarhitekt, linnakujunduse spetsialist, haljastuse- ja heakorra spetsialist jne a) Planeerimisseadus b) Ehitusseadustik ja selle asjakohased rakendusaktid (sh MKM määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“, MKM määrus nr 61 „Kvalifikatsiooni tõendamise nõudega ehituse tegevusalade täpsem jagunemine ja nendele tegevusaladele vastavad täpsemad kvalifikatsiooninõuded“), c) Ehitusprojekti standard EVS-932 d) Muud maastikuarhitektuuri valdkonda käsitlevad rahvusvahelised kokkulepped, õigusaktid ja standardid. Volitatud maastikuarhitekt-ekspert, tase 8 kutse saamiseks on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.3 ja B.2.4 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Ehitusprojekti arhitektuuri välisruumi osa terviklahenduse koostamine selle kõigis staadiumites 8 Planeeringu koostamine erinevates planeeringu liikides 8 Maastiku uurimine, inventeerimine, hindamine ja maastiku hooldamise kavandamine 8 Volitatud maastikuarhitekt-ekspert, tase 8 kutset läbiv kompetents 8 Ehitusinsener, tase 6 esmane kutse Civil Engineer in Buildings and Structures, level 6 high education qualification 2 Ehitusinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 1) Ehitusinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 3) Ehitusinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 4) Ehitusinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 5) Ehitusinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 6) Ehitusinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 7) Üldehitus Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Ehitusinsener 13 2018-05-16 2018-05-16 2019-05-05 6 6 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Üldehituse eriala rakenduskõrgharidusõppe läbinud isikule antakse lõpetamisel ehitusinseneri esmakutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava vastab üldehitusinseneri kutsestandardi järgmistele osadele: • Teadmised ja oskused (lisa 5) • Inseneritööks vajalikud hoiakud (B.2.3) Õppekava peab olema riiklikult tunnustatud. Esmakutse omanik võib üldehituse erialal tegutseda selle eriala ehitusinseneri, diplomeeritud ehitusinseneri või volitatud ehitusinseneri kutset omava spetsialisti juhendamisel. Esmakutse andmisel ei ole praktiline töökogemus nõutav, mistõttu ametialasid ei määratleta. Esmakutse on tähtajatu. Ehitusvaldkonna insenerid tegutsevad kesktaseme- või tippjuhina hoonete ja rajatiste püstitamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel, samuti hoonete lammutus- ja restaureerimistöödel. Ehitusinseneride ülesandeks on väljatöötatud projektlahenduste realiseerimine, arvestades sotsiaalsete, majanduslike, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetiliste aspektidega. See kutsestandard sisaldab 6. taseme ehitusinseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonna inseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Ehitusinsener (EKR 6.tase) töötab iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutades nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Ehitusinsenerid üldehituse erialal spetsialiseeruvad hoonete ehituse, sadamaehituse või geotehnika allerialadele. Ehituseinseneride tööosad ja -ülesanded üldehituse erialal on loetletud standardi avalehel toodud erialade ja ametialade lõikes. Vastav tööosade ja –ülesannete loetelu on esitatud lisas 3. Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad tööosadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Üldehituse eriala ehitusinseneril peab olema rakenduskõrghariduse diplom või bakalaureuse kraad üldehituse erialal. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Lisaks sellele tuleb täita täiendusõppe nõuded vastavalt lisale 7. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise ja taastõendamise eeldused on esitatud lisas 7. Kutse taotlemise erijuht on kirjeldatud lisas 8. Ehitusinsenerid üldehituse erialal töötavad kesktaseme-, tippjuhi või spetsialistina erinevatel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks ehitusjuht, objektijuht jms. Üldehituse eriala ehitusinseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada üldehituse erialal iseseisvalt ja enda vastutusel tõendatud kompetentsuse piires ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Ehitusinseneri volituste ulatus üldehituse erialal vt lisast 11. Soojuspumpade paigaldaja, tase 4 Heat pump installer, level 4 3 Soojuspumpade paigaldaja, tase 4 (versioon 1) Soojuspumpade paigaldaja, tase 4 (versioon 2) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Keskkonnatehnika Soojuspumpade paigaldaja 10 2018-02-12 2018-02-12 2019-07-02 4 4 7127 Kliima- ja külmutusseadmete mehaanikud 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Alar Suurväli Soojuspumba Liit Margus Keerutaja AS Sovek Marius Vahter OÜ Ait-Nord Priit Pärn ABC Kliima Tõnu Jõgi Energy Smart Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Soojuspumpade paigaldamise kompetents sisaldab eri liiki soojuspumpade paigaldamiseks tehtavate ettevalmistustööde, paigaldamise ning kliendi järelkoolituse kirjeldust. Soojuspumpade paigaldaja paigaldab eelnevalt koostatud projekti, tööjoonise või tootja paigaldusjuhendi alusel seadme ning teeb toru- ja kaabeldustööd. Soojuspumpade paigaldaja kompetentsi kuulub ka kliendi nõustamine seadme edasise kasutuse, võimaluste ja hoolduse osas. Soojuspumpade paigaldamise kompetents eeldab, et inimene on eelnevalt omandanud keskkonnatehnika lukksepa või kütte- ja jahutussüsteemide lukksepa või külmamehaaniku kutse. Sõltuvalt paigaldatava pumba liigist on paigaldajal vajalik omada järgmisi põhikutseid: - keskkonnatehnika lukksepa või kütte- ja jahutussüsteemide lukksepa või külmamehaaniku kutse on vajalik õhk-õhk või õhk-vesi tüüpi soojuspumba paigaldajatele; - keskkonnatehnika lukksepa või kütte- ja jahutussüsteemide lukksepa kutse on vajalik maasoojus- ehk geotermiliste ning ventilatsioonisoojuspumpade paigaldajatele. A.2.1. Eri liiki soojuspumpade paigaldamine 1. Ettevalmistustööd õhk-õhksoojuspumba paigaldamiseks 2. Õhk-õhksoojuspumba paigaldamine 3. Ettevalmistustööd õhk-vesisoojuspumba paigaldamiseks 4. Õhk-vesi soojuspumba paigaldamine 5. Ettevalmistustööd maasoojuspumpade paigaldamiseks 6. Maasoojuspumpade paigaldamine 7. Ettevalmistustööd ventilatsioonisoojuspumba paigaldamiseks 8. Ventilatsioonisoojuspumba paigaldamine Soojuspumba paigaldajate tööaeg on üldjuhul fikseeritud, kuid vajaduse korral ja kliendi soovidest lähtuvalt tuleb töötada ka pärast tavapärast tööaega või nädalavahetustel. Tööülesanded on fikseeritud. Töö toimub nii sise- ja välitingimustes kui ka kõrgustes. Soojuspumba paigaldaja puutub oma töös kokku ohtlike keemiliste ainetega (nt freoongaasid, glükooli vesilahus jne), mistõttu on vajalik rangelt kinni pidada tööohutusnõuetest ning järgida täpselt ohtlike ainete käitlemise korda. Elektrilised ja mehaanilised käsitööriistad, mõõteriistad rõhkude ja temperatuuri mõõtmiseks, freoonikaal, vakumeerimispump, valtsid jne. Soojuspumba paigaldaja töö eeldab füüsilist vastupidavust ja võimekust, vajaduse korral tuleb töötada ka katustel või tõstukitel. Oluline on ka keskkonnataluvus, korrektsus, täpsus ja vastutusvõime. Soojuspumpade paigaldajatel on eelnevalt omandatud külmamehaaniku või keskkonnatehnika lukksepa või kütte- ja jahutussüsteemide lukksepa kutse (vt punkt A.1). Eri liiki soojuspumpade paigaldamine 4 Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse Diploma Civil Engineer in Buildings and Structures, level 7 high education qualification 2 Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Üldehitus Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Ehitusinsener 10 2018-05-16 2018-05-16 2019-05-05 7 7 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Üldehituse eriala magistriõppe või sellele haridustasemele vastava integreeritud õppe läbinud isikule antakse lõpetamisel diplomeeritud ehitusinseneri esmakutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava vastab diplomeeritud üldehitusinseneri kutsestandardi järgmistele osadele: • Teadmised ja oskused (lisa 5) • Inseneritööks vajalikud hoiakud (B.2.3) Õppekava peab olema riiklikult tunnustatud. Esmakutse omanik võib üldehituse erialal tegutseda selle eriala diplomeeritud ehitusinseneri või volitatud ehitusinseneri kutset omava spetsialisti juhendamisel. Esmakutse andmisel ei ole praktiline töökogemus nõutav, mistõttu ametialasid ei määratleta. Esmakutse on tähtajatu. Ehitusvaldkonna insenerid tegutsevad kesktaseme- või tippjuhina või kitsama ametiala spetsialistina hoonete ja rajatiste kavandamisel, püstitamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel, hoonete lammutus- ja restaureerimistöödel. Ehitusinseneride ülesandeks on ehitustehniliste lahenduste väljatöötamine ja projektlahenduste realiseerimine, arvestades sotsiaalsete, majanduslike, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetiliste aspektidega. Kutsestandard sisaldab 7. taseme diplomeeritud ehitusinseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonna inseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Diplomeeritud ehitusinsener (EKR 7.tase) töötab iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutades nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Diplomeeritud ehitusinsenerid üldehituse erialal spetsialiseeruvad hoonete ehituse, sadamaehituse või geotehnika allerialadele. Diplomeeritud ehituseinseneride tööosad ja -ülesanded üldehituse erialal on loetletud standardi avalehel toodud erialade ja ametialade lõikes. Vastav tööosade ja –ülesannete loetelu on lisas 3. Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad tööosadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Üldehituse eriala diplomeeritud ehitusinseneril peab olema vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud kõrghariduse diplom üldehituse erialal. Üldehituse erialal rakenduskõrghariduse omandanud kutse taotlejalt nõutakse täiendava ülikooliõppe ja täiendusõppe läbimist, mida võib sooritada ka VÕTA 1) kaudu. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise ja taastõendamise eeldused on esitatud lisas 7. Kutse taotlemise erijuhud on kirjeldatud lisas 8. Üldehituse eriala diplomeeritud ehitusinsenerid töötavad kesktaseme-, tippjuhi või spetsialistina ametikohtadel, mille nimetused on näiteks projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht, konsultant. Üldehituse eriala diplomeeritud ehitusinseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada üldehituse erialal iseseisvalt ja enda vastutusel tõendatud kompetentsuse piires ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Diplomeeritud ehitusinseneri volituste ulatus üldehituse erialal vt lisast 11. Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse Diploma Engineer in Hydrotechnical engineering, level 7 high education qualification 2 Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Hüdrotehnikainsener 10 2018-05-16 2018-05-16 2019-05-05 7 7 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Hüdrotehnika eriala magistriõppe või sellele haridustasemele vastava integreeritud õppe läbinud isikule antakse lõpetamisel diplomeeritud hüdrotehnikainseneri esmakutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava vastab diplomeeritud hüdrotehnikainseneri kutsestandardi järgmistele osadele: - Teadmised ja oskused (lisa 5). - Inseneritööks vajalikud hoiakud (B 2.3). Õppekava peab olema riiklikult tunnustatud. Esmakutse omanik võib erialal tegutseda vastava eriala inseneri, diplomeeritud inseneri või volitatud inseneri kutset omava inseneri juhendamisel. Esmakutse andmisel ei ole praktiline töökogemus nõutav, mistõttu ametialasid ei määratleta. Esmakutse on tähtajatu. Hüdrotehnikainsener tegutseb kesktasemejuhi, tippjuhi või kitsama ametiala spetsialistina hüdrotehniliste ehitiste ja seadmete kavandamisel, rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning hüdrotehniliste ehitiste ja seadmete lammutamisel. Hüdrotehnikainseneride ülesanne on ehitustehniliste ja tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ning projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas tööohutust ja töötervishoidu, keskkonnahoidu ning sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte. Kutsestandard sisaldab 7. taseme diplomeeritud hüdrotehnikainseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonna inseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Diplomeeritud hüdrotehnikainsener (EKR 7.tase) peab olema võimeline iseseisvalt töötama keerulistes ja ettearvamatutes olukordades ning vastutama nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Diplomeeritud hüdrotehnikainseneride töö osad ja -ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel ametialade loetelus, tööosade ja -ülesannete üksikasjalikku loetelu vt lisast 3. Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad töö osadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Diplomeeritud hüdrotehnikainseneril peab olema vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud kõrgharidusdiplom hüdrotehnilise ehitamise sisu omaval erialal. Hüdrotehnika erialal rakenduskõrghariduse omandanud insenerilt nõutakse täiendava ülikooliõppe ja täiendusõppe läbimist, mida võib tõendada ka VÕTA 1) kaudu. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava erialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise või taastõendamise eeldusi vt lisast 7. Kutse taotlemise erijuhte on kirjeldatud lisas 8. Diplomeeritud hüdrotehnikainsener töötab tavapäraselt kesktasemejuhi, tippjuhi või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht, konsultant. Diplomeeritud hüdrotehnikainseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada hüdrotehnika erialal tõendatud kompetentsuse piires iseseisvalt ja omal vastutusel ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Diplomeeritud hüdrotehnikainseneri volituste ulatus vt lisast 11. Teedeinsener, tase 6 esmane kutse Civil Engineer in road engineering, level 6 high education qualification 2 Teedeinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 1) Teedeinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 3) Teedeinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 4) Teedeinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 5) Teedeinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 6) Teedeinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 7) Teedeehitus Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Teedeehitus Teedeinsener 13 2018-05-16 2018-05-16 2019-05-05 6 6 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning määratakse kutse taotleja või selle pikendaja kompetentsusnõuded. Teedeehituse eriala rakenduskõrgharidusõppe läbinud isikule antakse lõpetamisel teedeinseneri esmakutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava vastab teedeinseneri kutsestandardi järgmistele osadele: • Teadmised ja oskused (lisa 5). • Inseneritööks vajalikud hoiakud (B 2.3). Õppekava peab olema riiklikult tunnustatud. Esmakutse omanik võib teedeehituse erialal tegutseda diplomeeritud või volitatud teedeinseneri kutset omava inseneri juhendamisel. Esmakutse andmisel ei ole praktiline töökogemus nõutav, mistõttu ametialasid ei määratleta. Esmakutse on tähtajatu. Teedeinsener tegutseb kesktasemejuhi, tippjuhi või kitsama ametiala spetsialistina maanteede, tänavate, raudteede ja rajatiste rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning teede ja rajatiste lammutamisel. Teedeinseneri ülesanne on projektlahenduste realiseerimine, silmas pidades sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetilisi aspekte. Kutsestandard sisaldab 6. taseme teedeinseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi teedeinseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Teedeinsener (EKR 6.tase) peab olema võimeline iseseisvalt töötama keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutades nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Teedeinsenerid spetsialiseeruvad maanteede ja tänavate ehituse, sildade ja viaduktide ehituse ning raudteede ehituse allallerialadele. Teedeinseneri töö osad ja ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel erialade ja ametialade loetelus. Töö osade ja ülesannete üksikasjalikku loetelu vt lisast 3. Teedeinsener töötab nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutab insener spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad töö osadest ja ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Teedeinseneril peab olema rakenduskõrghariduse diplom teedeehituse erialal. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise ja taastõendamise eeldusi vt lisast 7. Insenerikutset võib taotleda ka ehitusalase bakalaureusekraadi olemasolul või poolelijäänud ülikooliõppe korral teedeehituse valdkonnas (teoreetiline kursus on läbitud, kuid lõputöö on jäänud kaitsmata). Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Lisaks sellele tuleb täita täiendusõppe nõudeid vastavalt lisale 7. Teedeinsener töötab kesktasemejuhi või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks ehitusjuht, objektijuht, teehooldetööde juht jms. Teedeinseneri kutse tõendab isiku volitusi töötada iseseisvalt ja enda vastutusel teedeehituse erialal tõendatud pädevuse piires. Teedeinseneri volituste ulatust vt lisast 11. Volitatud teedeinsener, tase 8 Charetered Civil Engineer in Road Engineering, EstQF Level 8 10 Volitatud teedeinsener V (versioon 1) Volitatud teedeinsener V (versioon 2) Volitatud teedeinsener V (versioon 3) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 6) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 9) Sillaehitus ja -korrashoid Teeehitus ja -korrashoid Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Teedeehitus Teedeinsener 20 2019-02-13 2019-02-13 2024-02-07 8 8 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Inseneride kutse-eetika ja käitumiskoodeks Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Daniel Lõhmus OÜ Maanteed Heiki Meos EstKonsult OÜ Martti Kiisa Tallinna Tehnikakõrgkool Jüri Läll Tallinna Teede AS Tiit Metsvahi TalTech Tõnis Tagger Maanteeamet Pavel Karev Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Ilmar Link TPJ Inseneribüroo OÜ Tarvi Kliimask GRK Infra AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Teedevaldkonna insenerid tegutsevad spetsialistina maanteede ja tänavate, rööbasteede muldkehade¹ ning teega seotud rajatiste kavandamisel, projekteerimisel, rajamisel, laiendamisel, rekonstrueerimisel ja lammutamisel. Teedeinseneri ülesanne on teedeehituse tehniliste lahenduste väljatöötamine ja projektlahenduste realiseerimine. Teedeinsenerid arvestavad oma ametialaste ülesannete täitmisel sotsiaalsete, majanduslike, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetiliste aspektidega ning teevad vajadusel koostööd sidusvaldkondade spetsialistidega. Teedeinseneri erialal on välja töötatud järgmised kutsestandardid: - Teedeinsener, tase 6 - Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 - Volitatud teedeinsener, tase 8 EKR 8. taseme teedeinsenerid spetsialiseeruvad ühele kahest allerialast: 1) Teedehitus ja korrashoid 2) Sillaehitus² ja korrashoid Spetsialiseerumise juurde on vajalik valida vähemalt üks järgmistest ametialadest: Teedehituse ja korrashoiu puhul: a) Tee ehitusprojekti koostamine b) Ehitustegevuse juhtimine (ehitamine) c) Ehitusjuhtimine d) Omanikujärelevalve e) Tee ehitusprojekti ekspertiisi tegemine f) Liiklusohutuse auditi tegemine g) Projekteerimise juhtimine Sillaehituse² ja korrashoiu puhul: a) Sillaehitusprojekti koostamine b) Ehitustegevuse juhtimine (ehitamine) c) Ehitusjuhtimine d) Omanikujärelevalve e) Sillaehitusprojekti ekspertiisi tegemine f) Silla auditi tegemine g) Projekteerimise juhtimine Volitatud teedeinsener, tase 8 on spetsialist, kes vastutab nii iseenda kui enda poolt juhitud töörühma töö tulemuste eest. Volitatud teedeinsener, tase 8 kutsetunnistus annab selle omanikule seadusest tulenevatel alustel õiguse tegutseda pädeva isikuna iseseisvalt ja omal vastutusel järgnevalt: I TEE EHITUSTEGEVUSE JUHTIMINE (ehitamine), EHITUSJUHTIMINE, TEE KORRASHOID Ilma tehniliste piiranguteta II SILLA² EHITUSTEGEVUSE JUHTIMINE (ehitamine) EHITUSJUHTIMINE, SILLA KORRASHOID Ilma tehniliste piiranguteta III TEE EHITUSPROJEKTI KOOSTAMINE, PROJEKTEERIMISE JUHTIMINE Ilma tehniliste piiranguteta IV SILLAEHITUSPROJEKTI² KOOSTAMINE, OMANIKUJÄRELEVALVE, PROJEKTEERIMISE JUHTIMINE Ilma tehniliste piiranguteta V EHITUSPROJEKTI EKSPERTIISI TEGEMINE, SILLA² AUDITI TEGEMINE TEE-EHITUSPROJEKTI EKSPERTIIS Ilma tehniliste piiranguteta SILLAEHITUSPROJEKTI EKSPERTIIS Ilma tehniliste piiranguteta SILLA AUDIT Ilma tehniliste piiranguteta VI LIIKLUSOHUTUSE AUDITI TEGEMINE Ilma tehniliste piiranguteta _________________________________ ¹ - Rööbastee muldkeha all peetakse käesolevas kutsestandardis silmas raudtee ja trammitee muldkeha koos selle juurde kuuluvate veeviimarite, truupide, nõlvade, piiretega jms. Antud mõiste ei hõlma pealisehitist. ² - Sildade all peetakse käesolevas kutsestandardis silmas iga liiki teede (jalgteed, jalgrattateed, kergliiklusteed, autoteed ja raudteed) sildu, viadukte, tunneleid, ökodukte, estakaade ja truupe). A.2.1 Teedeinseneri tööd läbiv kohustuslik kompetents 1. Kutse-eetika nõuete järgimine 2. Erialane enesearendamine 3. Meeskonnatöö 4. Keskkonnahoidlikkuse ja energiatõhususe põhimõtete rakendamine 5. Valdkondlike teadmiste rakendamine töös 6. Digipädevus ja keeleoskus Teedeehitus ja korrashoid A.2.2 Teedeehitus ja korrashoid 1. Tööde juhtimine ja korraldamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Valminud tööde ja nende osade kvaliteedi ja liiklusohutuse nõuetele vastavuse kontrollimine 3. Valminud tööde kompleksse vastavuse/sobivuse kontrollimine 4. Valminud tööde tellijale esitamise/üle andmise korraldamine Sillaehitus ja korrashoid A.2.3 Sillaehitus ja korrashoid 1. Tööde juhtimine ja korraldamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Valminud tööde ja nende osade kvaliteedi kontrollimine 3. Valminud tööde kompleksse vastavuse/sobivuse kontrollimine 4. Valminud tööde tellijale esitamise/üleandmise korraldamine A.2.4 Tee ehitusprojekti koostamine 1. Tee ehitusprojekti koostamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Osalemine eksperdina planeeringute koostamisel 4. Tee geomeetria projekteerimine 5. Tüüpse katendikonstruktsiooni valimine või katendikonstruktsiooni projekteerimine 6. Veeviimarite projekteerimine 7. Liikluskorralduse projekteerimine 8. Projekti koostamine ja vormistamine 9. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 10. Ehitusmaksumuse hindamine 11. Tee lammutusprojekti koostamine 12. Hooldus- ja kasutusjuhendi koostamine 13. Projekteerija (autori-) järelevalve tegemine 14. Tee ehitusprojekti ekspertiisi tegemine A.2.5 Sillaehitusprojekti koostamine 1. Sillaehitusprojekti koostamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Osalemine eksperdina planeeringute koostamisel 4. Silla konstruktiivse skeemi ja tüübi valimine, arvutamine ja dimensioneerimine 5. Silla maha- ja pealesõidu projekteerimine 6. Piirete lahenduste määramine 7. Konstruktsiooniosa projekti koostamine ja vormistamine 8. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 9. Rajatise lammutusprojekti koostamine 10. Ehitusmaksumuse hindamine 11. Hooldus- ja kasutusjuhendi koostamine 12. Projekteerija (autori-) järelevalve tegemine 13. Sillaehitusprojekti ekspertiisi tegemine 14. Silla auditi tegemine A.2.6 Ehitustegevuse juhtimine (ehitamine) 1. Ehitustegevuse juhtimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Ehituspakkumise koostamine 3. Ehitamise kavandamine 4. Ehituse ressursside kavandamine 5. Alltööhangete korraldamine ja lepingute sõlmimine 6. Ehitustoodete hankimine 7. Ehitustegevuse ja ajutise liikluse korraldamine ehitustööde kestel 8. Silla korrashoid (vastavalt spetsialiseerumisele) 9. Tee korrashoid (vastavalt spetsialiseerumisele) 10. Kvaliteedikontrolli ja mõõdistustööde tegemise korraldamine 11. Objekti üleandmisdokumentatsiooni koostamine 12. Objekti üleandmise korraldamine A.2.7 Ehitusjuhtimine 1. Ehitusjuhtimine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Hanke ettevalmistamine ja hankedokumentatsiooni koostamine 3. Ehitustööde ajagraafiku koostamine 4. Ehitusmaksumuse arvutamine 5. Projekteerimise ettevalmistamine ja tööde korraldamine 6. Ehitustööde ettevalmistamine 7. Pakkumusdokumentatsiooni ettevalmistamine 8. Töövõtjate valimine ja lepingute ettevalmistamine 9. Ehitusprotsessi koordineerimine tellija või töövõtja esindajana 10. Objekti üleandmine ja kasutuselevõtmine 11. Garantiiperioodi toimingud A.2.8 Omanikujärelevalve 1. Omanikujärelevalve tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Järelevalveprogrammi koostamine 3. Ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimine 4. Ehitustegevuse lepingule vastavuse kontrollimine 5. Kvaliteedi vastavuse kontrollimine ja hindamine 6. Ohutusele vastavuse kontrollimine 7. Vajaliku dokumentatsiooni kontrollimine 8. Ehitise vastuvõtmine 9. Teavitustegevus 10. Ettepanekute tegemine 11. Ehitusprojekti ekspertiisi tegemine kutsetaseme ja spetsialiseerumisega etteantud pädevuse piires 12. Silla auditi tegemine (vastava spetsialiseerumise korral) A.2.9 Ehitusprojekti ekspertiisi tegemine 1. Spetsialiseerumisega seotud ehitusprojekti ekspertiisi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Projektiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Projekti mahulise vastavuse kontrollimine 4. Projekti lahenduste eesmärgile ja nõuetele vastavuse kontrollimine 5. Ekspertiisi aruande koostamine A.2.10 Silla auditi tegemine 1. Spetsialiseerumisega seotud ehitise auditi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Objektiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Täiendavate uuringute ja testide korraldamine 4. Kontrollarvutuste ja täiendavate mõõtmiste tegemine 5. Auditi aruande koostamine A.2.11 Liiklusohutuse auditi tegemine 1. Liiklusohutuse auditi tegemine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Olukorraga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Liiklusohutusele avalduva mõju hindamine 4. Liiklusohutuse auditeerimine 5. Tee ohutuse määramine 6. Tee ohutuse kontrollimine A.2.12 Projekteerimise juhtimine 1. Projekteerimise juhtimistegevuste läbiviimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Projekteerimislepingu ettevalmistamine 3. Projekteerimismeeskonna komplekteerimine 4. Infovahetuse korraldamine 5. Projekteerimise koordineerimine ja kvaliteedijuhtimine 6. Projekteerija järelevalve korraldamine Teedeinsener töötab nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. EKR 8. taseme volitatud teedeinseneril on vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud 5-aastase integreeritud kõrghariduse diplom teedeehituse erialal. Sillaehituse allerialal arvestatakse sobivaks ka üldehituse alast kõrgharidust, raudtee allerialal raudteealane kõrgharidus. Lisaks on vajalikud taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töökogemuse olemasolu ning etteantud mahus läbitud täiendusõpe. Kõik nõuded on detailsemalt kirjas kutse andmise korra dokumentatsioonis. projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, konsultant, projektijuht. Ehitusseadustik ja selle asjakohased rakendusaktid: Planeerimisseadus, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, liiklusseadus, raudteeseadus ja nende asjakohased rakendusaktid; Muud erialased standardid, juhendmaterjalid ja normid. Volitatud teedeinsener, tase 8 kutsestandard koosneb kohustuslikust (B.2.1), kahest spetsialiseerumisega seotud (B.2.2-B.2.3) ja üheksast valitavast kompetentsist (B.2.4-B.2.12). Kutse saamiseks on vaja tõendada kohustuslik, üks spetsialiseerumisega seotud ja vähemalt üks spetsialiseerumisega seotud valitav kompetents. Teedeinseneri tööd läbiv kohustuslik kompetents 7 Kutse saamiseks on vaja üks spetsialiseerumisega seotud kompetents (B.2.2-B.2.3). Kutse saamiseks on vaja tõendada vähemalt üks spetsialiseerumisega seotud valitav kompetents (B.2.4-B.2.12). Tee ehitusprojekti koostamine 8 Silla ehitusprojekti koostamine 8 Ehitustegevuse juhtimine 8 Ehitusjuhtimine 8 Omanikujärelevalve 8 Projekti ekspertiisi tegemine 8 Silla auditi tegemine 8 Liiklusohutuse auditi tegemine 8 Projekteerimise juhtimine 8 Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse HVAC (heating, ventilation, and air conditioning) Engineer, level 7 high education qualification 2 Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener 10 2018-05-16 2018-05-16 2019-05-05 7 7 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kütte, ventilatsiooni ja jahutuse eriala magistriõppe või sellele haridustasemele vastava integreeritud õppe läbinud isikule antakse lõpetamisel diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinseneri esmakutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava vastab kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinseneri kutsestandardi järgmistele osadele: - Teadmised ja oskused (lisa 5). - Inseneritööks vajalikud hoiakud (B 2.3). Õppekava peab olema tunnustatud. Esmakutse omanik võib kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal tegutseda sama eriala diplomeeritud inseneri või volitatud inseneri kutset omava inseneri juhendamisel. Esmakutse andmisel ei ole praktiline töökogemus nõutav, mistõttu ametialasid ei määratleta. Esmakutse on tähtajatu. Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener (edaspidi KVJ-insener) tegutseb kesktasemejuhi, tippjuhi või kitsama ametiala spetsialistina hoonete kütte, ventilatsiooni ja jahutussüsteemide ning nendega seonduvate paigaldiste (edaspidi sisekliima tagamise süsteemid) kavandamisel, püstitamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel, samuti süsteemide lammutustöödel (ehitusseaduse mõistes). KVJ-inseneri ülesanne on sisekliima tagamiseks ette nähtud tehniliste lahenduste väljatöötamine ja väljatöötatud projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte, keskkonnahoidu ning tööohutust ja töötervishoidu. Kutsestandard sisaldab 7. taseme diplomeeritud KVJ-inseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonna inseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Diplomeeritud KVJ-insener (EKR 7. tase) peab olema võimeline iseseisvalt töötama keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutades nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Diplomeeritud KVJ-inseneri tööosad ja -ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel ametialade loetelus. Vastav tööosade ja -ülesannete loetelu on lisas 3. Diplomeeritud KVJ-insener töötab nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutab insener spetsiaalseid arvutiprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad tööosadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Diplomeeritud KVJ-inseneril peab olema magistrikraad või sellega võrdsustatud kõrgharidusdiplom kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal. Kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal rakenduskõrghariduse omandanud kutsetaotlejalt nõutakse täiendava akadeemilise ja täiendusõppe läbimist, mida võib tõendada ka VÕTA 1) kaudu. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava erialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise ja taastõendamise eeldusi vt lisast 7. Kutse taotlemise erijuhud on kirjeldatud lisas 8. Diplomeeritud KVJ-insener töötab tavapäraselt kesktasemejuhi, tippjuhi või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht ja konsultant. Diplomeeritud KVJ-inseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal iseseisvalt ja enda vastutusel tõendatud kompetentsuse piires ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Diplomeeritud KVJ-inseneri volituste ulatust kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal vt lisast 11. Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse Diploma Engineer in Water Supply and Sewerage, level 7 high education qualification 2 Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener 10 2018-05-16 2018-05-16 2019-05-05 7 7 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Veevarustuse ja kanalisatsiooni eriala magistriõppe või sellele haridustasemele vastava integreeritud õppe läbinud isikule antakse lõpetamisel diplomeeritud veevarustus- ja kanalisatsiooniinseneri esmakutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava vastab diplomeeritud veevarustus- ja kanalisatsiooniinseneri kutsestandardi järgmistele osadele: - Teadmised ja oskused (lisa 5) - Inseneritööks vajalikud hoiakud (B 2.3) Õppekava peab olema riiklikult tunnustatud. Esmakutse omanik võib erialal tegutseda vastava eriala inseneri, diplomeeritud inseneri või volitatud inseneri kutset omava inseneri juhendamisel. Esmakutse andmisel ei ole praktiline töökogemus nõutav, mistõttu ametialasid ei määratleta. Esmakutse on tähtajatu. Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener (lühendatult: VK-insener) tegutseb kesktaseme- või tippjuhina või kitsama ametiala spetsialistina hoonete veevarustuse ja kanalisatsiooni ning veevarustus- ja kanalisatsiooniehitiste ja -seadmete kavandamisel, rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning veevarustus- ja kanalisatsiooniehitiste ja –seadmete lammutamisel. VK-inseneride ülesanne on ehitustehniliste ja tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ning projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas tööohutust ja töötervishoidu, keskkonnahoidu ning sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte. Kutsestandard sisaldab 7. taseme diplomeeritud VK-inseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonnainseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener (EKR 7.tase) peab olema võimeline iseseisvalt töötama keerulistes ja ettearvamatutes olukordades ning vastutama nii enda kui ka töörühmade töötulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Diplomeeritud VK-insenerid spetsialiseeruvad hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni ning välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni allerialadele. Diplomeeritud VK-inseneride tööosad ja -ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel toodud ametialade lõikes, tööosade ja -ülesannete üksikasjalik loetelu vt lisast 3. Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad tööosadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Diplomeeritud VK-inseneril peab olema vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud kõrgharidusdiplom veevarustuse ja kanalisatsiooni erialal. Veevarustuse ja kanalisatsiooni erialal rakenduskõrghariduse omandanud kutse taotlejalt nõutakse täiendava ülikooliõppe ja täiendusõppe läbimist, mida võib tõendada ka VÕTA 1) kaudu. Teadmiste ja oskuste miinimumnõuded vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemiseks või taastõendamiseks vajalikud eeldused on esitatud lisas 7. Kutse taotlemise erijuhud on kirjeldatud lisas 8. Diplomeeritud VK-insenerid töötavad kesktaseme-, tippjuhi või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht, konsultant. Diplomeeritud VK-inseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada veevarustuse ja kanalisatsiooni erialal tõendatud kompetentsuse piires iseseisvalt ja omal vastutusel ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Diplomeeritud VK-inseneri volituste ulatust vt lisast 11. CNC puidutöötlemiskeskuse operaator, tase 4 CNC Wood Machine Operator, level 4 6 CNC puidutöötlemiskeskuse operaator, tase 4 (versioon 7) CNC puidutöötlemiskeskuse operaator, tase 4 (versioon 8) CNC töötlemiskeskuse operaator, tase 4 (versioon 4) CNC töötlemiskeskuse operaator, tase 4 (versioon 5) Puidutöötlemise CNC masina operaator I (versioon 1) Puidutöötlemise CNC masina operaator I (versioon 2) Puidutöötlemise CNC masina operaator I (versioon 3) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puidutöötlemine CNC töötlemiskeskuse operaator 11 2018-05-17 2018-05-17 2023-04-26 4 4 7523 Puidutöötluspinkide seadistajad ja operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 16 Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine Digipädevuste enesehindamise skaala Kutsestandardis kasutatud terminid Robert Pajussaar Kalla Mööbel OÜ Margus Proos Kose Vesi OÜ Rene Serg Haapsalu Uksetehas AS Zigmontas Strepaitis EVO PRO OÜ Tenno Teder Standard AS Aulika Riisenberg SA Innove Arvi Lokk Võrumaa Kutsehariduskeskus Sulev Kiivit Tartu Kutsehariduskeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. CNC puidutöötlemiskeskuse operaator, tase 4 on oskustöötaja, kes töötab mööblitööstuse või puidutöötlemise ettevõtetes. Tema töö eesmärgiks on puidust või puidupõhistest materjalidest toorikute töötlemine CNC puidutöötlemiskeskusel. Ta tunneb oma töös kasutatava puidutöötlemiskeskuse ehitust ja tööpõhimõtteid, kasutatavate puit- ja puidupõhiste materjalide omadusi ning järgib toodete kvaliteedile kehtestatud nõudeid. 4. taseme CNC puidutöötlemiskeskuse operaator juhindub oma töös etteantud tööülesandest ja tehnilisest dokumentatsioonist ning vastutab oma töö kvaliteetse tulemuse eest. Selle taseme CNC puidutöötlemiskeskuse operaator võtab iseseisvalt vastu otsuseid töö käigus tekkinud probleemide ja olukordade lahendamiseks. A.2.1 Töökoha ettevalmistamine ja CNC puidutöötlemiskeskuse seadistamine 1. Tehnilise dokumentatsiooniga tutvumine 2. Nõuetekohase töökoha korraldamine 3. Tööks vajalike materjalide ja abivahendite organiseerimine 4. CNC puidutöötlemiskeskuse korrasoleku kontrollimine 5. Lõikeriistade ja agregaatide kontrollimine 6. CNC puidutöötlemiskeskuse seadistamine A.2.2 CNC puidutöötlemiskeskuse juhtprogrammi seadistamine või koostamine 1. Olemasoleva juhtprogrammi käivitamine 2. Olemasoleva juhtprogrammi korrigeerimine 3. Uue juhtprogrammi koostamine A.2.3 Puidu ja puidupõhise materjali töötlemine CNC puidutöötlemiskeskustel 1. Puidust või puidupõhisest materjalist detaili valmistamine 2. Kvaliteedi kontrollimine 3. Detailide ladustamine A.2.4 CNC puidutöötlemiskeskuse hooldamine 1. CNC puidutöötlemiskeskuse veateadete eristamine ja reageerimine 2. CNC puidutöötlemiskeskuse sisse- ja väljalülitamine 3. CNC puidutöötlemiskeskuse korrastamine ja puhastamine 4. CNC puidutöötlemiskeskuse hooldamine CNC puidutöötlemiskeskuse operaatori tööaeg võib sõltuvalt tööandjast olla vahetustega, töögraafiku alusel. Töötempo võib periooditi olla kiire ja pingeline. Töökeskkond asub siseruumides. Töökeskkond on mürarikas ja puidutolmune. Töökeskkonnaohutuse nõuete eiramine võib põhjustada tööõnnetuse või võimaliku püsiva tervisekahjustuse või kutsehaigestumise. CNC puidutöötlemiskeskus, mõõtevahendid (nihik, mõõdulint jne) Kutsealal töötamine eeldab matemaatilis-loogilist võimekust ja analüüsioskust, ruumilist kujutlusvõimet, koordinatsiooni ning füüsilist vastupidavust, tehnilist taiplikkust, täpsust ja vastutustunnet. Kõrgendatud ja pidev tähelepanu töö protsessi jälgimisele eeldab vaimset pingetaluvust. 4. taseme CNC puidutöötlemiskeskuse operaatorina töötaval inimesel on erialane kutseharidus või ta on oma erialased oskused omandanud praktilise töökogemuse ja/või täienduskoolituse käigus. Pingijuht, pingioperaator, CNC pingi operaator CNC puidupingioperaator, tase 4 kutse saamiseks tuleb tõendada kompetentsid (B.2.1 – B.2.4) ja kutset läbiv kompetents (B.2.5). Töökoha ettevalmistamine ja CNC puidutöötlemiskeskuse seadistamine 4 CNC puidutöötlemiskeskuse tööprogrammi seadistamine või koostamine 4 Puidu ja puidupõhise materjali töötlemine CNC puidutöötlemiskeskustel 4 CNC puidutöötlemiskeskuse hooldamine 4 CNC puidutöötlemiskeskuse operaator, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 esmane kutse Diploma Civil Engineer in road engineering, level 7 high education qualification 2 Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Teedeehitus Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Teedeehitus Teedeinsener 13 2018-05-16 2018-05-16 2019-05-05 7 7 2142 Ehitusinsenerid 1041 Transporditeenused 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Teedeehituse eriala magistriõppe või sellele haridustasemele vastava integreeritud õppe läbinud isikule antakse lõpetamisel diplomeeritud teedeinseneri esmakutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava vastab diplomeeritud teedeinseneri kutsestandardi järgmistele osadele: • Teadmised ja oskused (lisa 5). • Inseneritööks vajalikud hoiakud (B 2.3). Õppekava peab olema riiklikult tunnustatud. Esmakutse omanik võib teedeehituse erialal tegutseda diplomeeritud või volitatud teedeinseneri kutset omava inseneri juhendamisel. Esmakutse andmisel ei ole praktiline töökogemus nõutav, mistõttu ametialasid ei määratleta. Esmakutse on tähtajatu. Teedeinsener tegutseb kesktasemejuhi, tippjuhi või kitsama ametiala spetsialistina maanteede, tänavate, raudteede ja rajatiste kavandamisel, rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning teede ja rajatiste lammutamisel. Teedeinseneri ülesanne on teeehituse tehniliste lahenduste väljatöötamine ja projektlahenduste realiseerimine, silmas pidades sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetilisi aspekte. Kutsestandard sisaldab 7. taseme diplomeeritud teedeinseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi teedeinseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Diplomeeritud teedeinsener (EKR 7.tase) peab olema võimeline töötama iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutades nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Diplomeeritud teedeinsenerid spetsialiseeruvad maanteede ja tänavate ehituse, sildade ja viaduktide ehituse ning raudteede ehituse allerialadele. Diplomeeritud teedeinseneri töö osad ja ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel erialade ja ametialade loetelus. Töö osade ja ülesannete üksikasjalikku loetelu vt lisast 3. Diplomeeritud teedeinsener töötab nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutab insener spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad töö osadest ja ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Diplomeeritud teedeinseneril peab olema vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud kõrgharidusdiplom teedeehituse erialal. Teedeehituse erialal rakenduskõrghariduse omandanud kutse taotlejalt nõutakse täiendava ülikooliõppe ja täiendusõppe läbimist, mida võib sooritada VÕTA 1) kaudu. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise ja taastõendamise eeldusi vt lisast 7. Kutse taotlemise erijuhte on kirjeldatud lisas 8. Diplomeeritud teedeinsener töötab kesktasemejuhi, tippjuhi või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks projekteerija, omanikujärelevalve tegija, projektijuht, ehitusjuht, objektijuht, teehooldetööde juht, peaspetsialist ja konsultant. Diplomeeritud teedeinseneri kutse tõendab isiku volitusi töötada iseseisvalt ja enda vastutusel teedeehituse erialal tõendatud pädevuse piires. Diplomeeritud teedeinseneri volituste ulatust vt lisast 11. Pehme mööbli valmistaja, tase 4 Upholsterer, level 4 7 Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 4) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 5) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 6) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 8) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 9) Pehme mööbli valmistaja, tase 5 (versioon 4) Sadulsepp I (versioon 1) Sadulsepp I (versioon 2) Sadulsepp I (versioon 3) Sadulsepp II (versioon 1) Sadulsepp II (versioon 2) Sadulsepp II (versioon 3) Sadulsepp III (versioon 1) Sadulsepp III (versioon 2) Sadulsepp III (versioon 3) Sadulsepp-restauraator IV (versioon 1) Sadulsepp-restauraator IV (versioon 2) Sadulsepp-restauraator IV (versioon 3) Pehme mööbli alus- ja pealistusmaterjalide lõikaja ja õmbleja, tase 4 Pehme mööbli karkassi koostaja, tase 3 Pehme mööbli karkassi polsterdaja ja pealistaja, tase 4 Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Mööbli tootmine Sadulsepp 11 2018-05-17 2018-05-17 2023-04-26 4 4 7534 Polsterdajad jms töölised 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 31 Mööblitootmine Digipädevuste enesehindamise skaala Aulika Riisenberg SA Innove Jüri Minjajev Eesti Mööblitootjate Liit Mati Konsa OÜ Ermatiko Raimo Jõgi AS Tempest Udo Lätt AS Fleming Taimi Hillak, ekspert AS Antsla Inno Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Pehme mööbli valmistaja, tase 4 on oskustöötaja, kes valmistab esteetilise välimusega kvaliteetset pehmet mööblit kogu tootmisprotsessi ulatuses enamasti suurtööstuses. Tema peamisteks tööülesanneteks on karkassi koostamine, pehmendus- ja alusmaterjalide lõikamine, pehmendus- ja alusmaterjalide pealistamine (liimimine), pealistusmaterjalide (kangas või nahk) lõikamine, mööblikatete (keedrid, lukud, tepingud jm) õmblemine, karkassi polsterdamine ja toote või toote osade monteerimine ja pakkimine. A.2.1 Karkassi koostamine 1. Detailide komplekteerimine erinevatest materjalidest 2. Karkassi monteerimine A.2.2 Pehmendus- ja alusmaterjalide lõikamine 1. Pehmendus- ja alusmaterjalide töölauale paigutamine 2. Lõikekaardi koostamine ja märgistamine 3. Detailide lõikamine 4. Lõigatud detailide komplekteerimine liimijale A.2.3 Pehmendus- ja alusmaterjalide pealistamine (liimimine) 1. Karkassi komplekteerimine vajalike detailidega 2. Detailide liimimine vastavalt tehnoloogia kaartidele A.2.4 Pealistusmaterjalide (kangas või nahk) lõikamine 1. Kanga töölauale ladustamine 2. Lõikekaardi koostamine kangale või nahale ja märgistamine 3. Detailide lõikamine 4. Lõigatud detailide komplekteerimine õmblejale A.2.5 Mööblikatete (keedrid, lukud, tepingud jm) õmblemine 1. Mööblikatte komplekteerimine vajalike detailidega 2. Õmblusmasina ettevalmistamine ja seadistamine 3. Mööblikatte õmblemine kasutades erinevaid tehnikaid A.2.6 Karkassi polsterdamine 1. Liimitud karkassi polsterdamine 2. Selja- ja istmepatjade toppimine lukustatavasse kattesse 3. Nööpide ja pilastrite paigaldamine A.2.7 Toote või toote osade monteerimine ja pakkimine 1. Kinnituskonksude, "stopperite" ja mehhanismide paigaldamine 2. Valmis toote osade (käetugede, seljatugede, istmete ja jalgade) paigaldamine või monteerimine 3. Toote või toote osade pakkimine Pehme mööbli valmistaja, tase 4 kutse sisaldab osakutseid: 1) Pehme mööbli karkassi koostaja, tase 3, mis koosneb tööosast A.2.1. 2) Pehme mööbli alus- ja pealistusmaterjalide lõikaja ja õmbleja, tase 4, mis koosneb tööosadest A.2.2, A.2.4 ja A.2.5. 3) Pehme mööbli karkassi polsterdaja ja pealistaja, tase 4, mis koosneb tööosadest A.2.3, A.2.6 ja A.2.7. Pehme mööbli valmistaja töökeskkond eri tööprotsessides, nt liimimine ja karkassi koostamine, võib olla tervist kahjustav. Ta puutub oma töös kokku tolmu ja erinevate materjalidega, mis võivad põhjustada allergiat. Töö võib olla füüsilist pingutust nõudev. Pehme mööbli valmistaja põhilisteks töövahenditeks on valdavalt elektrilised ja pneumaatilised käsitööriistad ning õmblusmasinad ja tööpingid. Töötamine pehme mööbli valmistajana eeldab ruumilist kujutlusvõimet, loomingulisust, võimet töötada meeskonnas ning rutiinitaluvust ja täpsust. 4. taseme pehme mööbli valmistajatena töötavad tavapäraselt inimesed, kellel on kutseoskused omandatud praktilise töö käigus või kutseõppeasutuses. Sadulsepp, polsterdaja, pehme mööbli valmistaja Pehme mööbli valmistaja, tase 4 kutsestandard koosneb 7 kutsespetsiifilisest (B.2.1-B.2.7) ja kutset läbivast kompetentsist (B.2.8) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 tervikkutse saamiseks on vajalik kõikide kompetentside (B.2.1-B.2.8) tõendamine. Pehme mööbli valmistaja kutset on võimalik tõendada osade kaupa: a) Pehme mööbli karkassi koostaja, tase 4 osakutse saamiseks tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 ja B.2.8. b) Pehme mööbli alus- ja pealistusmaterjalide lõikaja ja õmbleja, tase 4 osakutse saamiseks tuleb tõendada kompetentsid B.2.2, B.2.4, B.2.5 ja B.2.8. c) Pehme mööbli karkassi polsterdaja ja pealistaja, tase 4 osakutse saamiseks tuleb tõendada kompetentsid B.2.3, B.2.6, B.2.7 ja B.2.8. Karkassi koostamine 4 Pehmendus- ja alusmaterjalide lõikamine 3 Pehmendus- ja alusmaterjalide pealistamine (liimimine) 4 Pealistusmaterjalide (kangas või nahk) lõikamine 4 Mööblikatete (keedrid, lukud, tepingud jm) õmblemine 4 Karkassi polsterdamine 4 Toote või toote osade monteerimine ja pakkimine 3 Pehme mööbli valmistaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Hoonete energiaaudiitor, tase 6 Energy Auditor, EstQF Level 6 4 Energiaaudiitor IV (versioon 1) Energiaaudiitor IV (versioon 2) Energiaaudiitor, tase 6 (versioon 3) Energiaaudiitor, tase 6 (versioon 7) Hoonete energiaaudiitor, tase 6 (versioon 5) Hoonete energiaaudiitor, tase 6 (versioon 6) Hoonete energiamärgise väljastaja III (versioon 1) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitiste energiatõhusus Energiaaudiitor 14 2018-06-22 2018-06-22 2023-06-19 6 6 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Energiaaudiitori ja energiatõhususe spetsialisti kutse-eetika ja käitumiskoodeks Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Teet Tark Hevac OÜ Peter Haab Sweco Projekt AS Tiit Pukk Nivoo Projekt Tõnu Jõesaar Termopilt Tartu OÜ Paul Einaste AS Esvika Elekter Alo Mikola Tallinna Tehnikaülikool Margus Tali Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Mikk Maivel Riigi Kinnisvara AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Hoonete energiaaudiitori töö põhieesmärk on olemasolevate hoonete energiaauditite koostamine lähtudes säästva arengu printsiipidest, kutse-eetikast, kaasaegsetest insenerteadmistest ja heast konsulteerimis- ja ehitustavast. Energiatõhususe kutsealal on välja töötatud järgmised kutsestandardid: - Hoonete energiaaudiitor, tase 6 - Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 - Volitatud energiatõhususe spetsialist, tase 8 Hoonete energiaaudiitor, tase 6 on ehitusseadustiku mõistes pädev isik, kes on valmis töötama meeskonnas või juhtima seda ning tegema koostööd sidusvaldkondade spetsialistidega. Ta koostab oma pädevuse piires hoonete energiaauditeid ning väljastab energiamärgiseid olemasolevatele ja lihtsustatud tõendamismeetodil arvutatud projekteeritavale või oluliselt rekonstrueeritavale hoonele. Hoonete energiaaudiitor, tase 6 kutsetunnistusega isik on pädev tegutsema iseseisvalt ja omal vastutusel (sh koostama eelmainitud energiauditeid ja energiamärgiseid) järgmiste piirangute ulatuses: HOONED, mille a) mitteeluruumide köietav pind on alla 30% kogu hoone köetavast pinnast ja b) summaarne installeeritud jahutusvõimsus on alla 50 kW ja c) lokaalse soojusallika installeeritud võimsus on alla 200 kW ja d) summaarne tarbitud aastane energia on kuni 500 MWh ja e) lokaalne elektrienergia tootmine ei ületa mikrotootjale sätestatud võimsuse nõuet ja f) puudub tsentraalne jahutussüsteem ja g) puudub tsentraalne hooneautomaatika süsteem ja h) puuduvad kõrgendatud sisekliima nõuetega (niisutus, kuivatus, puhasruumid jne) ruumid ja i) puuduvad tööstuslikud protsessid. Loetletud piiranguid ületavaid töid võib 6. taseme hoonete energiaaudiitor teha ainult kõrgema kvalifikatsioonitasemega energiatõhususe spetsialisti juhendamisel ja vastutusel, osaledes töödes kas meeskonna liikmena või täites selgelt piiritletud tööülesandeid. A.2.1 Olemasoleva hoone olukorra hindamine 1. Lähteandmete kogumine ja analüüs 2. Tegevusplaani koostamine 3. Sidusspetsialistide kaasamine 4. Objekti ülevaatamine 5. Mõõdistustööde tegemine 6. Tehno- ja elektrisüsteemide toimimise hindamine 7. Piirdetarindite seisukorra hindamine 8. Sisekliima seisukorra hindamine 9. Tehnoloogiliste seadmete mõju hindamine 10. Energiatarbimise analüüsi koostamine 11. Ehitise energiatarbimise arvutamine 12. Vajakajäämiste fikseerimine ja parendusettepanekute tegemine A.2.2 Tehnilis-majandusliku analüüsi teostamine 1. Meetmete maksumuse ja säästu hindamine 2. Meetmete teostatavuse hindamine 3. Meetmete majandusliku otstarbekuse hindamine 4. Aruande koostamine A.2.3 Hoonete energiaauditi koostamine 1. Hoone energiaauditi koostamine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Objekti tehnosüsteemidele hinnangu andmine 3. Objekti energia eritarbimise näitajate analüüs 4. Energiatõhususe meetmete prioriteetide määratlemine 5. Koondhinnangu koostamine ja parandusettepanekute esitamine 6. Energiaauditi vormistamine A.2.4 Energiamärgise koostamine ja väljastamine olemasolevatele hoonetele 1. Energiamärgise koostamine 2. Energiamärgise väljastamine A.2.5 Energiamärgise koostamine projekteeritavale või oluliselt rekonstrueeritavale hoonele lihtsustatud tõendamismeetodil 1. Lähteandmete kogumine ja analüüs 2. Energiakasutuse arvutamine 3. Energiatõhususe miinimumnõuete tõendamine 4. Metoodika kasutamisele ja projektlahendusele hinnangu andmine 5. Ehitusprojekti energiatõhususe osa koostamine 6. Väljastatava energiamärgise vormistamine Töötab põhiliselt büroos, aga ka objektidel, kus tuleb objektiga tutvuda, sh teha vajalikud mõõdistused ja viia läbi intervjuud. Vajadusel tuleb kasutada objekti eripärast tulenevaid spetsiaalseid tööriideid ja kaitsevahendeid ning juhinduda üldistest tööohutuse nõuetest. Objektid võivad paikneda erinevates piirkondades, mistõttu on töö paindliku režiimiga ja vahelduva tempoga. Tavapärane kontoritehnika (arvutid, kommunikatsiooniseadmed jms) ja –tarkvara (tekstitöötlus, tabelarvutus, internetisuhtlus jms), spetsiaalsed arvutusprogrammid ning mõõtetehnika. Töö eeldab innovaatilist, keskkonnahoidlikku ning säästvat arengut toetavat mõtlemist, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, analüüsioskust, täpsust, vastutustunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust. 6. taseme energiaaudiitorina töötaval isikul on tehnikaalane kõrgharidus ja läbitud täiendõpe ning erialane töökogemus Energiaaudiitor, olemasolevate hoonete energiamärgise väljastaja. a) Ehitusseadustik ja selle asjakohased rakendusaktid, sh: MKM 03.06.2015.a määrus nr 55 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“, MKM 05.06.2015.a määrus nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“, MKM 30.04.2015.a määrus nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“, MKM 08.04.2015.a määrus nr 28 „Elamu energiaauditile esitatavad nõuded“ b) Energiamajanduse korralduse seadus ja selle asjakohased rakendusaktid c) Ehitusprojekt EVS 932 d) EVS-EN 15251, EVS-EN 16798-3 Energiaaudiitor, tase 6 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kutsespetsiifiliste (B.2.1 – B.2.5) ja läbivate (B.2.6) kompetentside tõendamine. Olemasoleva hoone olukorra hindamine 6 Tehnilis-majandusliku analüüsi teostamine 6 Hoone energiaauditi koostamine 6 Energiamärgise koostamine ja väljastamine olemasolevatele hoonetele 6 Energiamärgise koostamine projekteeritavale või oluliselt rekonstrueeritavale hoonele lihtsustatud tõendamismeetodil 6 Hoonete energiaaudiitor, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 Diploma Energy Efficiency Specialist, EstQF Level 7 5 Diplomeeritud energiaaudiitor V (versioon 1) Diplomeeritud energiaaudiitor V (versioon 2) Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 (versioon 3) Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 (versioon 7) Energiakasutuse modelleerija, tase 7 Hoonete energiaaudiitor, tase 7 Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitiste energiatõhusus Energiaaudiitor 14 2018-06-22 2018-06-22 2023-06-19 7 7 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Energiaaudiitori ja energiatõhususe spetsialisti kutse-eetika ja käitumiskoodeks Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Teet Tark Hevac OÜ Peter Haab Sweco Projekt AS Tiit Pukk Nivoo Projekt Tõnu Jõesaar Termopilt Tartu OÜ Paul Einaste AS Esvika Elekter Alo Mikola Tallinna Tehnikaülikool Margus Tali Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Mikk Maivel Riigi Kinnisvara AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Energiatõhususe spetsialisti töö põhieesmärk on ehitiste energiatõhususe hindamine ning nõustamine, lähtudes säästva arengu printsiipidest, kutse-eetikast, kaasaegsetest insenerteadmistest ja heast konsulteerimis- ja ehitustavast. Energiatõhususe kutsealal on välja töötatud järgmised kutsestandardid: - Hoonete energiaaudiitor, tase 6 - Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 - Volitatud energiatõhususe spetsialist, tase 8 Selles kutsestandardis on kirjeldatud diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 kutsealane kompetentsus. Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 on ehitusseadustiku mõistes pädev isik, kes on valmis töötama interdistsiplinaarses meeskonnas koos sidusvaldkondade spetsialistidega, vajadusel kaasama ja juhendama ka teisi spetsialiste ning võtma vastutuse meeskonna töö tulemuste eest. Ta koostab oma pädevuse piires iseseisvalt ja omal vastutusel ettevõtete ja hoonete energiaauditeid, väljastab olemasolevatele, projekteeritavatele, oluliselt rekonstrueeritavatele või uutele hoonetele energiamärgiseid ning nõustab ettevõtete ja hoonete energiatõhususe valdkonnas. Diplomeeritud energiatõhususte spetsialist, tase 7 kutsetunnistusega isik on pädev tegutsema iseseisvalt ja omal vastutusel (sh koostama eelmainitud energiaauditeid) järgmiste piirangute ulatuses: I ETTEVÕTTED, mille a) aastane summaarne energiatarbimine on alla 5000 MWh ja b) lokaalse energiatootmise maksimaalne koguvõimsus on 1 MW II HOONED, mis on ehitise kasutamise otstarbe¹ kohaselt a) elamud koodiga 11 000 b) mitteelamud koodiga 12 000, välja arvatud - kõrgendatud sisekliima nõuetega hooned või ruumid (õhu puhtus, temperatuur, müra, niiskus jne), nt haiglad, muuseumid, puhasruumid - tootmishooned, millel on erinõuded sisekliimale - veekeskused, ujulad - uurimis- ja teaduslaborid - kõrgendatud tuleohuga hooned Loetletud piiranguid ületavaid töid võib 7. taseme diplomeeritud energiatõhususe spetsialist teha ainult kõrgema kvalifikatsioonitasemega energiatõhususe spetsialisti juhendamisel ja vastutusel, osaledes töödes kas meeskonna liikmena või täites selgelt piiritletud tööülesandeid. Eelpool loetletud piirangud ei laiene ehitise energiakasutuse modellerimise tegevusele. Energiatõhususe spetsialist, tase 7 kutse sisaldab kahte osakutset: • Energiakasutuse modelleerija, tase 7 Osakutse energiakasutuse modelleerija, tase 7 on ehitusseadustiku mõistes pädev isik, kes koostab iseseisvalt ja omal vastusel projekteeritava või oluliselt rekonstrueeritava hoone energiamärgise arvutuslikul ja lihtsustatud tõendamismeetodil. • Hoonete energiaaudiitor, tase 7 Hoonete energiaaudiitor, tase 7 on ehitusseadustiku mõistes pädev isik, kes teostab iseseisvalt ja omal vastutusel ning oma pädevuse piires hoonete energiaauditeid ning väljastab energiamärgiseid olemasolevatele hoonetele ja lihtsustatud tõendamismeetodil projekteeritavale või oluliselt rekonstrueeritavale hoonele. ________________________ ¹ - MKM määrus 02.06.2015 nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ A.2.1 Olemasoleva ehitise olukorra hindamine 1. Lähteandmete kogumine ja analüüs 2. Tegevusplaani koostamine 3. Sidusspetsialistide kaasamine 4. Objekti ülevaatamine 5. Mõõdistustööde tegemine 6. Tehno- ja elektrisüsteemide toimimise hindamine 7. Piirdetarindite seisukorra hindamine 8. Sisekliima seisukorra hindamine 9. Tehnoloogiliste seadmete mõju hindamine 10. Energiatarbimise analüüsi koostamine 11. Ehitise energiatarbimise arvutamine 12. Vajakajäämiste fikseerimine ja parendusettepanekute tegemine A.2.2 Tehnilis-majandusliku analüüsi teostamine 1. Meetmete maksumuse ja säästu hindamine 2. Meetmete teostatavuse hindamine 3. Meetmete majandusliku otstarbekuse hindamine 4. Aruande koostamine A.2.3 Ehitiste energiaauditi koostamine 1. Ehitiste energiaauditi koostamine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Objekti tehnosüsteemidele hinnangu andmine 3. Objekti energia eritarbimise näitajate analüüs 4. Energiatõhususe meetmete prioriteetide määratlemine 5. Koondhinnangu koostamine ja parandusettepanekute esitamine 6. Energiaauditi vormistamine A.2.4 Ettevõtte energiaauditi koostamine 1. Ettevõtte energiaauditi koostamine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Tegevusplaani koostamine 4. Sidusspetsialistide kaasamine 5. Objekti ülevaatamine 6. Mõõdistustööde tegemine 7. Ehitiste olemasoleva olukorra hindamine 8. Tööstusliku, või kaubandusliku protsessi või käitise või teenuse energiatarbimise hindamine 9. Ettevõtte energiatarbimise koondanalüüsi või eriosa analüüsi koostamine 10. Vajakajäämiste fikseerimine ja parendusettepanekute tegemine A.2.5 Energiatõhususealane nõustamine ja projektides osalemine 1. Energiatõhususealane nõustamine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Säästukavandite koostamine 3. Prognooside ja arengustsenaariumite koostamine 4. Energiatõhususe alastes projektides osalemine 5. Eksperthinnangute koostamine A.2.6 Energiamärgise koostamine ja väljastamine olemasolevatele hoonetele 1. Energiamärgise koostamine 2. Energiamärgise väljastamine A.2.7 Ehitise energiakasutuse modellerimine ja arvutusliku energiamärgise koostamine 1. Lähteandmete kogumine ja analüüs 2. Energiakasutuse arvutamine 3. Hoonete energiakasutuse modelleerimine 4. Energiatõhususe miinimumnõuete tõendamine 5. Projekteerimismeeskonna ja tellija nõustamine 6. Projektilahendusele hinnangu andmine 7. Ehitusprojekti energiatõhususe osa koostamine 8. Väljastatava energiamärgise vormistamine OSAKUTSED: Energiakasutuse modelleerija, tase 7 koosneb tööosast A.2.7 Ehitise energiakasutuse modellerimine ja arvutusliku energiamärgise koostamine Hoonete energiaaudiitor, tase 7 koosneb tööosadest A.2.1 Olemasoleva ehitise olukorra hindamine, A.2.2 Tehnilis-majandusliku analüüsi teostamine, A.2.3 Ehitiste energiaauditi koostamine ja A.2.6 Energiamärgise koostamine ja väljastamine olemasolevatele hoonetele. Töötab põhiliselt büroos, aga ka objektidel, kus tuleb objektiga tutvuda, sh teha vajalikud mõõdistused ja viia läbi intervjuud. Vajadusel tuleb kasutada objekti eripärast tulenevaid spetsiaalseid tööriideid ja kaitsevahendeid ning juhinduda üldistest tööohutuse nõuetest. Objektid võivad paikneda erinevates piirkondades, mistõttu on töö paindliku režiimiga ja vahelduva tempoga. Tavapärane kontoritehnika (arvutid, kommunikatsiooniseadmed jms) ja –tarkvara (tekstitöötlus, tabelarvutus, internetisuhtlus jms), spetsiaalsed arvutusprogrammid ning mõõtetehnika. Töö eeldab innovaatilist, keskkonnahoidlikku ning säästvat arengut toetavat mõtlemist, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, analüüsioskust , täpsust, vastutustunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust. 7. taseme diplomeeritud energiatõhususe spetsialistina töötaval isikul on tehnikaalane kõrgharidus ja läbitud täiendõpe ning erialane töökogemus. Energiaaudiitor, energiamärgise väljastaja, energiakasutuse modelleerija, energiaekspert, energiatõhususe projektijuht, - konsultant. a) Ehitusseadustik ja selle asjakohased rakendusaktid, sh: MKM 03.06.2015.a määrus nr 55 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“, MKM 05.06.2015.a määrus nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“, MKM 30.04.2015.a määrus nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“, MKM 08.04.2015.a määrus nr 28 „Elamu energiaauditile esitatavad nõuded“ b) Energiamajanduse korralduse seadus ja selle asjakohased rakendusaktid c) Ehitusprojekt EVS 932 d) EVS-EN 15251, EVS-EN 16798-3 Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 kutse saamiseks on vaja tõendada kõik kutsespetsiifilised (B.2.1 – B.2.7) ja läbivad (B.2.8) kompetentsid. Energiakasutuse modelleerija, tase 7 osakutse saamiseks on vaja tõendada kompetents B.2.7. Hoonete energiaaudiitor, tase 7 osakutse saamiseks on vaja tõendada kompetentsid B.2.1, B.2.2, B.2.3 ja B.2.6. Olemasoleva ehitise olukorra hindamine 7 Tehnilis-majandusliku analüüsi teostamine 7 Ehitise energiaauditi koostamine 7 Ettevõtte energiaauditi koostamine 7 Energiatõhususealane nõustamine ja projektides osalemine 7 Energiamärgise koostamine ja väljastamine olemasolevatele hoonetele 6 Ehitise energiakasutuse modellerimine ja arvutusliku energiamärgise koostamine 7 Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Volitatud energiatõhususe spetsialist, tase 8 Chartered Energy Efficiency Specialist, EstQF Level 8 4 Volitatud energiaaudiitor V (versioon 1) Volitatud energiaaudiitor V (versioon 2) Volitatud energiatõhususe spetsialist, tase 8 (versioon 3) Volitatud energiatõhususe spetsialist, tase 8 (versioon 5) Volitatud energiatõhususe spetsialist, tase 8 (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitiste energiatõhusus Energiaaudiitor 14 2018-06-22 2018-06-22 2023-06-19 8 8 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Energiaaudiitori ja energiatõhususe spetsialisti kutse-eetika ja käitumiskoodeks Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Teet Tark Hevac OÜ Peter Haab Sweco Projekt AS Tiit Pukk Nivoo Projekt Tõnu Jõesaar Termopilt Tartu OÜ Paul Einaste AS Esvika Elekter Alo Mikola Tallinna Tehnikaülikool Margus Tali Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Mikk Maivel Riigi Kinnisvara AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Energiatõhususe spetsialisti töö põhieesmärk on ehitiste energiatõhususe hindamine ning nõustamine, lähtudes säästva arengu printsiipidest, kutse-eetikast, kaasaegsetest insenerteadmistest ja heast konsulteerimis- ja ehitustavast. Energiatõhususe kutsealal on välja töötatud järgmised kutsestandardid: - Hoonete energiaaudiitor, tase 6 - Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 - Volitatud energiatõhususe spetsialist, tase 8 Selles kutsestandardis on kirjeldatud volitatud energiatõhususe spetsialist, tase 8 kutsealane kompetentsus. Volitatud energiatõhususe spetsialist, tase 8 on ehitusseadustiku mõistes pädev isik, kes on valmis töötama interdistsiplinaarses meeskonnas koos sidusvaldkondade spetsialistidega, vajadusel kaasama ja juhendama ka teisi spetsialiste ning võtma vastutuse meeskonna töö tulemuste eest. Ta koostab iseseisvalt ja omal vastutusel ehitiste ja ettevõtete energiaauditeid, väljastab olemasolevatele, oluliselt rekonstrueeritavatele ja uutele hoonetele energiamärgiseid ning nõustab ettevõtete ja hoonete energiatõhususe valdkonnas. Selle taseme energiatõhususe spetsialisti iseloomustab võime leida keerukatele probleemidele lahendusi ja viia neid ellu majanduslikult vastuvõetaval, keskkonnasõbralikul ning ühiskondlikult aktsepteeritaval moel. Volitatud energiatõhususe spetsialist on laiaulatuslike kogemustega ehitiste ja ettevõtete energiatõhususe valdkonna tippspetsialist, kes on võimeline looma uusi lahendusi ja tehnoloogiaid ning andma energiatõhususega seotud eksperthinnanguid keerukatele projektidele, töödele jm. Energiatõhususe spetsialist, tase 8 kutse raames on soovi korral võimalik täiendavalt tõendada ettevõtete ressursitõhususe auditeerimise kompetentsi. A.2.1 Olemasoleva ehitise olukorra hindamine 1. Lähteandmete kogumine ja analüüs 2. Tegevusplaani koostamine 3. Sidusspetsialistide kaasamine 4. Objekti ülevaatamine 5. Mõõdistustööde tegemine 6. Tehno- ja elektrisüsteemide toimimise hindamine 7. Piirdetarindite seisukorra hindamine 8. Sisekliima seisukorra hindamine 9. Tehnoloogiliste seadmete mõju hindamine 10. Energiatarbimise analüüsi koostamine 11. Ehitise energiatarbimise arvutamine 12. Vajakajäämiste fikseerimine ja parendusettepanekute tegemine A.2.2 Tehnilis-majandusliku analüüsi teostamine 1. Meetmete maksumuse ja säästu hindamine 2. Meetmete teostatavuse hindamine 3. Meetmete majandusliku otstarbekuse hindamine 4. Aruande koostamine A.2.3 Ehitise energiaauditi koostamine 1. Objekti tehnosüsteemidele hinnangu andmine 2. Objekti energia eritarbimise näitajate analüüs 3. Energiatõhususe meetmete prioriteetide määratlemine 4. Koondhinnangu koostamine ja parandusettepanekute esitamine 5. Energiaauditi vormistamine A.2.4 Ettevõtte energiaauditi koostamine 1. Lähteandmete kogumine ja analüüs 2. Tegevusplaani koostamine 3. Sidusspetsialistide kaasamine 4. Objekti ülevaatamine 5. Mõõdistustööde tegemine 6. Ehitiste olemasoleva olukorra hindamine 7. Tööstusliku, või kaubandusliku protsessi või käitise või teenuse energiatarbimise hindamine 8. Ettevõtte energiatarbimise koondanalüüsi või eriosa analüüsi koostamine 9. Vajakajäämiste fikseerimine ja parendusettepanekute tegemine A.2.5 Energiatõhususealane nõustamine ja projektides osalemine 1. Säästukavandite koostamine 2. Prognooside ja arengustsenaariumite koostamine 3. Energiatõhususe alastes projektides osalemine 4. Teostatavusuuringute tegemine 5. Eksperthinnangute koostamine 6. Projektide ja meetmete efektiivsust iseloomustavate indikaatorite määratlemine A.2.6 Energiamärgise koostamine ja väljastamine olemasolevatele hoonetele 1. Energiamärgise koostamine 2. Energiamärgise väljastamine A.2.7 Ehitise energiakasutuse modellerimine ja arvutusliku energiamärgise koostamine 1. Lähteandmete kogumine ja analüüs 2. Energiakasutuse arvutamine 3. Hoonete energiakasutuse modelleerimine 4. Energiatõhususe miinimumnõuete tõendamine 5. Projekteerimismeeskonna ja tellija nõustamine 6. Projektilahendusele hinnangu andmine 7. Ehitusprojekti energiatõhususe osa koostamine 8. Väljastatava energiamärgise vormistamine A.2.8 Ettevõtte ressursitõhususe auditeerimine 1. Auditeerimise tegevuskava koostamine 2. Meeskonna komplekteerimine 3. Olemasoleva ressursikatuse kaardistamine 4. Olemasoleva olukorra hindamine 5. Ressursipotentsiaali hindamine 6. Ressursisäästuprojektide määratlemine ja analüüs 7. Seireplaani koostamine 8. Aruande koostamine Töötab põhiliselt büroos, aga ka objektidel, kus tuleb objektiga tutvuda, sh teha vajalikud mõõdistused ja viia läbi intervjuud. Vajadusel tuleb kasutada objekti eripärast tulenevaid spetsiaalseid tööriideid ja kaitsevahendeid ning juhinduda üldistest tööohutuse nõuetest. Objektid võivad paikneda erinevates piirkondades, mistõttu on töö paindliku režiimiga ja vahelduva tempoga. Tavapärane kontoritehnika (arvutid, kommunikatsiooniseadmed jms) ja –tarkvara (tekstitöötlus, tabelarvutus, internetisuhtlus jms), spetsiaalsed arvutusprogrammid ning mõõtetehnika. Töö eeldab innovaatilist, keskkonnahoidlikku ning säästvat arengut toetavat mõtlemist, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, analüüsioskust , täpsust, vastutustunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust. 8. taseme volitatud energiatõhususe spetsialistina töötaval isikul on tehnikaalane kõrgharidus ja läbitud täiendõpe ning erialane töökogemus. Energiaaudiitor, energiamärgise väljastaja, energiakasutuse modelleerija, energiaekspert, energiatõhususe projektijuht, juhtivkonsultant, teadur, energia- ja ressursiaudiitor. a) Ehitusseadustik ja selle asjakohased rakendusaktid, sh: MKM 03.06.2015.a määrus nr 55 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“, MKM 05.06.2015.a määrus nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“, MKM 30.04.2015.a määrus nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“, MKM 08.04.2015.a määrus nr 28 „Elamu energiaauditile esitatavad nõuded“. b) Energiamajanduse korralduse seadus ja selle asjakohased rakendusaktid c) Ehitusprojekt EVS 932 d) EVS-EN 15251, EVS-EN 16798-3 Volitatud energiatõhususe spetsialist, tase 8 kutse saamiseks on vaja tõendada kõik kutsespetsiifilised ja (B.2.1 – B.2.7) ja kutset läbivad kompetentsid (B.2.9). Kutsele on võimalik soovi korral täiendavalt juurde tõendada valitav kompetents (B.2.8). Olemasoleva ehitise olukorra hindamine 8 Tehnilis-majandusliku analüüsi teostamine 8 Ehitise energiaauditi koostamine 8 Ettevõtte energiaauditi koostamine 8 Energiatõhususealane nõustamine ja projektides osalemine 8 Energiamärgise koostamine ja väljastamine olemasolevatele hoonetele 6 Ehitise energiakasutuse modellerimine ja arvutusliku energiamärgise koostamine 8 Soovi korral on võimalik täiendavalt juurde tõendada valitav kompetents (B.2.8). Ettevõtte ressursitõhususe auditeerimine 8 Volitatud energiatõhususe spetsialist, tase 8 kutset läbiv kompetents 8 IT-turvaspetsialist, tase 5 ICT Security Specialist, EstQF Level 5 1 Infoturbespetsialist, tase 5 (versioon 2) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA IT süsteemid ja teenused IT turvaspetsialist 12 2018-11-13 2018-11-13 2023-11-01 5 5 2529 Andmebaasi ja arvutivõrgu tippspetsialistid, mujal liigitamata 0612 Andmebaaside ja võrgu disain ning haldus 63 Infoalane tegevus (Andmetöötlus, veeb...) Keelte oskustasemete kirjeldused Peeter Hendrikson Silberauto Eesti AS Toomas Lepik Tallinna Tehnikaülikool Triin Muulmann Kehtna Kutsehariduskeskus Raido Orumets Baltic Computer Systems AS Rain Ottis Tallinna Tehnikaülikool Heiki Tähis Atea AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. IT-turvaspetsialist rakendab organisatsiooni IKT turvapoliitikat ja parimaid praktikaid, pakub välja ja rakendab vajalikud turvalisuse kontrollimehhanismid, juhendab, toetab ja informeerib kaastöötajaid, et tagada IKT turvaline toimimine. IT-turvaspetsialist töötab tavaliselt asutuses, kus IKT süsteemid moodustavad olulise osa asutuse varadest, äriprotsessid sõltuvad IKT süsteemidest ja rakendustest, äriandmeid kogutakse ja juhitakse IKT süsteemide kaudu. 5. taseme IT-turvaspetsialist töötab erinevate IKT süsteemide ja tööriistadega. Ta juhendab kaastöötajaid ja väikest meeskonda, kui see on vajalik. IT-turvaspetsialisti kutse kirjeldamise aluseks on Euroopa IKT-kompetentside raamistik (e-CF), mis määratleb kokku 40 põhikompetentsi. e-CF raamistik on leitav veebilehel www.ecompetences.eu. 1. Sisendi andmine IKT rakenduse projekteerimisse/kavandamisse (e-CF kompetents A.6.) 2. Tehnoloogia arengu jälgimine (e-CF kompetents A.7.) 3. Süsteemide integreerimine (e-CF kompetents B.2.) 4. Kliendile pakutava toote testimine (e-CF kompetents B.3.) 5. Lahenduse paigaldamine (e-CF kompetents B.4.) 6. Dokumentatsiooni koostamine (e-CF kompetents B.5.) 7. Kasutajatugi (e-CF kompetents C.1.) 8. Muudatuste tugi (e-CF kompetents C.2.) 9. Teenuse osutamine (e-CF kompetents C.3.) 10. Probleemihaldus (e-CF kompetents C.4.) 11. Infoturbestrateegia väljatöötamises osalemine (e-CF kompetents D.1.) 12. Personaliarendus (e-CF kompetents D.9.) 13. Riskihaldus (e-CF kompetents E.3.) 14. Infoturbe haldamine (e-CF kompetents E.8.) Tavaliselt töötab IT-turvaspetsialist väikeettevõttes iseseisva IT-turvaspetsialistina või suures ettevõttes IT infoturbe meeskonnas. 5. taseme IT-turvaspetsialist töötab väga kiiresti muutuvate tehnoloogiate keskkonnas. Töö on periooditi kiire ja pingeline. Operatsioonisüsteemid, turbetarkvara, protsesside kirjelduse ja projekteerimise tööriistad, tarkvara arendamise tööriistad, tunnustatud infoturbe raamistikud ja standardid. IT-turvaspetsialisti töö eeldab loogilist mõtlemist, analüüsivõimet, algatusvõimet, kohusetundlikkust, seaduskuulekust, keskendumisvõimet, võimet töötada metoodiliselt ja olla detailidele orienteeritud. IT-turvaspetsialistil on vähemalt keskharidus ning varasemalt (kutseõppe tasemeõppes, IKT-alasel täiendkoolitusel või töökohal) omandatud 4.taseme IT-süsteemide spetsialisti kompetentsid. IT-süsteemide spetsialist, IT-turvaspetsialist, küberturbe spetsialist, IKT-turbespetsialist, IKT turvalisuse konsultant, küberturvalisuse konsultant. IT-turvaspetsialisti kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid (B.2.1-B.2.15). Sisendi andmine IKT rakenduse projekteerimisse/kavandamisse (e-CF A6) 5 Tehnoloogia arengu jälgimine (e-CF A7) 5 Komponentide integreerimine süsteemi (e-CF B2) 5 Kliendile pakutava toote testimine (e-CF B3) 5 Lahenduse paigaldamine (e-CF B4) 5 Dokumentatsiooni koostamine (e-CF B5) 5 Kasutajatugi (e-CF C1) 5 Muudatuste tugi (e-CF C2) 5 Teenuse andmine (e-CF C3) 5 Intsidendi- ja probleemihaldus (e-CF C4) 5 Infoturbestrateegia väljatöötamises osalemine (e-CF D1) 5 Personaliarendus (e-CF D9) 5 Riskihaldus (e-CF E3) 5 Infoturbe haldamine (e-CF E8) 5 IT-turvaspetsialisti kutset läbiv kompetents 5 Metsur, tase 4 Forest worker, level 4 6 Metsur II (versioon 1) Metsur II (versioon 2) Metsur II (versioon 3) Metsur II (versioon 4) Metsur, tase 4 (versioon 5) Metsur, tase 4 (versioon 7) Metsur, tase 4 (versioon 8) Metsur, tase 4 (versioon 9) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Metsur 12 2018-06-11 2018-06-11 2018-12-31 4 4 6210 Metsanduse jms oskustöölised 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Kutsestandardis kasutatud mõisted Rainer Laigu Riigimetsa Majandamise Keskus Ott Otsmann Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Ilmar Paal Riigimetsa Majandamise Keskus Ilmar Paal Riigimetsa Majandamise Keskus Guido Ploompuu Eestimaa Erametsaliit Taavi Saar Artiston OÜ Aita Sauemägi SA Innove Marko Vinni Luua Metsanduskool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Metsanduse kutseala koosneb viiest kutsest: raietööline, tase 3, metsur, tase 4, forvarderioperaator, tase 4, harvesterioperaator, tase 4 ja metsanduse spetsialist, tase 5. Metsur, tase 4 on oskustöötaja, kes teeb ise ja korraldab metsakasvatusega ja puidu varumisega seotud töid. Ta juhendab teiste tööd ja võtab vastutuse töötulemuste eest. Metsur juhindub oma töös püstitatud metsakasvatuslikest eesmärkidest. Puidu varumisel juhindub ta raielangi tehnoloogilisest skeemist ja sortimendi kvaliteedinõuetest, luues optimaalsed töötingimused puidu kokkuveoks ja ladustamiseks. Metsur kasutab ja hooldab võsa- ja kettsaagi ning teisi töö- ja turvavahendeid. Metsuril on eeldusi luua oma väikeettevõte ning seda majandada. Metsur, tase 4 sisaldab raietööline, tase 3 kompetentse. A.2.1 Metsauuenduse rajamine 1. Taimede vedamine ja säilitamine 2. Metsauuendusmaterjali kvaliteedi hindamine 3. Metsauuenduste rajamine 4. Töökvaliteedi hindamine 5. Meeskonna töö juhendamine ja kontrollimine metsauuenduse rajamisel A.2.2 Metsauuenduse hooldamine ja valgustusraie tegemine 1. Tööala õigsuses ja ohutuses veendumine 2. Metsakasvatuslik puude valimine 3. Puistu koosseisu kujundamine 4. Võsa- või kettsae hooldamine 5. Töökvaliteedi hindamine 6. Meeskonna töö juhendamine ja kontrollimine metsauuenduse hooldamisel ja valgustusraiel A.2.3 Hooldus- ja uuendusraie tegemine 1. Raielangi õigsuses ja ohutuses veendumine 2. Metsakasvatuslik puude valimine 3. Puidu sortimendi tootmine 4. Puidu sortimendi mahu hindamine 5. Puidu rinnaspindala hindamine 6. Puidu ja töö kvaliteedi hindamine A.2.4 Juhtimine ja majandamine 1. Kaastöötajate juhendamine ja nõustamine 2. Töölõigu sujuva toimimise korraldamine 3. Koostööpartneritega kokkulepete sõlmimine 4. taseme metsuri töö toimub põhiliselt looduslikus keskkonnas ja välitingimustes. Metsur on kohustatud kasutama tööosale vastavat turvavarustust ning järgima tööohutusnõudeid. Metsuri põhilisteks töövahenditeks on võsa- ja kettsaag ning labidas, istutustoru, maakirves ja relaskoop. Metsuri kutse eeldab orienteerumisvõimet looduses, otsustus-, vastutus-, keskendumis- ja nägemisvõimet, koostöö- ja suhtlemisvalmidust ning füüsilist vastupidavust. Tavapäraselt on 4. taseme metsuril vähemalt metsandusalane kutseharidus. Metsur, saemeeste brigadir, saemeeste eestööline. Metsur, tase 4 kutse tõendamiseks on vajalik kompetentside B.2.1-B.2.4 ja B.2.5 (läbiv kompetents) tõendamine. Metsauuenduse rajamine 4 Metsauuenduse hooldamine ja valgustusraie tegemine 4 Hooldus- ja uuendusraie tegemine 4 Juhtimine ja majandamine 4 Metsur, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Metsanduse spetsialist, tase 5 Forest specialist, level 5 7 Metsamajanduse spetsialist, tase 5 (versioon 8) Metsamajanduse spetsialist, tase 5 (versioon 9) Metsanduse spetsialist, tase 5 (versioon 5) Metsanduse spetsialist, tase 5 (versioon 6) Metsandustehnik IV (versioon 1) Metsandustehnik IV (versioon 2) Metsandustehnik IV (versioon 3) Metsandustehnik IV (versioon 4) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Metsandustehnik 12 2018-06-11 2018-06-11 2018-12-31 5 5 3143 Metsandustehnikud 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Kutsestandardis kasutatud mõisted Rainer Laigu Riigimetsa Majandamise Keskus Ott Otsmann Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Ilmar Paal Riigimetsa Majandamise Keskus Guido Ploompuu Eestimaa Erametsaliit Taavi Saar Artiston OÜ Aita Sauemägi SA Innove Marko Vinni Luua Metsanduskool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Metsanduse kutseala koosneb viiest kutsest: raietööline, tase 3, metsur, tase 4, forvarderioperaator, tase 4, harvesterioperaator, tase 4 ja metsanduse spetsialist, tase 5. Metsanduse spetsialist, tase 5 inventeerib metsa, planeerib ja korraldab metsamajanduslikke töid: metsakasvatamine, puiduvarumine, puidu vedamine, puidu hakkimine ja metsaparandus. Metsanduse spetsialist suhtleb töövõtjatega, klientidega ja koostööpartneritega. Metsanduse spetsialisti kutse sisaldab metsur, tase 4 kompetentse. A.2.1 Metsa korraldamine 1. Metsaeraldiste kaardistamine 2. Metsa inventeerimine 3. Pikaajaliste metsamajanduslike tegevuste kavandamine A.2.2 Metsamajanduslike tööde korraldamine 1. Metsauuenduse planeerimine ja kavandamine ning tehtud tööde kvaliteedi hindamine 2. Metsauuenduse hooldamise ja valgustusraie planeerimine ja korraldamine ning tehtud tööde kvaliteedi hindamine 3. Hooldusraie planeerimine ja korraldamine ning tehtud tööde kvaliteedi hindamine 4. Uuendusraie planeerimine ja korraldamine ning tehtud tööde kvaliteedi hindamine 5. Puidu sortimendi kvaliteedi hindamine 6. Puidu sortimendi mahu hindamine 7. Kasvava metsa rinnaspindala hindamine 8. Laoarvestuse pidamine 9. Puidu veol ja hakkimisel logistiliste lahenduste planeerimine 10. Metsakuivendustööde planeerimine ja korraldamine ning tehtud tööde kvaliteedi hindamine 11. Metsateede ehitamise ja hooldamise planeerimine ja korraldamine ning tehtud tööde kvaliteedi hindamine. Metsandusspetsialisti töö toimub põhiliselt looduslikus keskkonnas ja välitingimustes. Metsanduse spetsialisti põhilisteks töövahenditeks on arvuti, sõiduauto või väikeveok ja metsa inventeerimise töövahendid (kõrgusmõõtja, juurdekasvupuur, talmeeter, relaskoop jt). Metsanduse spetsialisti kutse eeldab orienteerumisvõimet looduses, otsustus-, vastutus-, keskendumis- ja nägemisvõimet, pingetaluvust, koostöö- ja suhtlemisvalmidust ning füüsilist vastupidavust. Tavapäraselt on 5. taseme metsanduse spetsialistil vähemalt metsandusalane kutsekeskharidus või keskharidus ja erialane kutseharidus. Metsatööde juht, metsameister, metsakorraldaja, metsnik, praaker, metsakasvataja, taksaator, metsaparandaja, puidulogistik. Metsanduse spetsialist, tase 5 kutse tõendamiseks on vajalik kompetentside B.2.1, B.2.2 ja B.2.3 (läbiv kompetents) tõendamine. Metsa korraldamine 5 Metsamajanduslike tööde korraldamine 5 Metsanduse spetsialist, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Metsatehnik, tase 4 Forestry technician, level 4 1 Taksaator, tase 4 (versioon 2) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Metsur 12 2018-06-11 2018-06-11 2023-04-26 4 4 3143 Metsandustehnikud 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Tenek Mäekivi Luua Metsanduskool Veiko Belials Luua Metsanduskool Rainer Laigu Riigimetsa Majandamise Keskus Mikk Vakkum Talumets OÜ Andres Lavrenov Tornator Eesti OÜ Peeter Olesk Stora Enso Eesti Pille Meier Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Metsatehnikud töötavad metsakorralduse ja metsamajandusega tegelevates organisatsioonides (ettevõtted, riigiasutused, metsaühistud jne). Nad tunnevad hästi metsa kui ökosüsteemi ja oskavad metsa inventeerida ning koostada metsamajandamiskava. Metsatehnik, tase 4 on spetsialist, kes inventeerib metsa ja koostab metsamajandamiskava. A.2.1 Metsamajanduslike tööde tegemine 1. Tööala õigsuses ja ohutuses veendumine 2. Metsauuenduse rajamine 3. Metsauuendustööde kvaliteedi hindamine 4. Metsauuenduse hooldamine 5. Metsakasvatuslik puude valimine 6. Puidu sortimendi kvaliteedi ja mahu hindamine 7. Tööks vajaliku dokumentatsiooni haldamine A.2.2 Metsakorraldus 1. Metsaeraldiste kaardistamine 2. Metsa inventeerimine 3. Metsamajanduskava koostamine Metsatehniku töö toimub põhiliselt looduslikus keskkonnas ja välitingimustes ning on sõltuv nii ilmaoludest kui aastaajast. Tööaeg on paindlik, sest metsatehnik töötab peamiselt üksinda ja planeerib oma tööd ja tööaega ise. Metsas viibimine eeldab head füüsilist vastupidavust ja tervist. Arvuti, nutiseade, telefon, sõiduk, metsa inventeerimise töövahendid (kõrgusmõõtja, juurdekasvupuur, talmeeter, relaskoop, mullapuur, klupp jt). Kutsealal töötamine eeldab orienteerumisvõimet looduses, ruumilise mõtlemise võimet, otsustus- ja vastutusvõimet, rutiinitaluvust, suhtlemisvalmidust ning füüsilist vastupidavust ja tervist. 4. taseme metsatehnikuna töötaval inimesel on kas a) vastava taseme erialane kutseharidus või b) muu metsandusalane haridus ja praktiline töökogemus metsakorraldaja, taksaator, metsa hindaja Metsatehnik, tase 4 kutse saamiseks tuleb tõendada kõik (B.2.1 – B.2.3) kompetentsid. Metsamajanduslike tööde tegemine 4 Metsakorraldus 4 Metsatehnik, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Metsamajanduse spetsialist, tase 5 Forestry specialist, level 5 8 Metsamajanduse spetsialist, tase 5 (versioon 9) Metsanduse spetsialist, tase 5 (versioon 5) Metsanduse spetsialist, tase 5 (versioon 6) Metsanduse spetsialist, tase 5 (versioon 7) Metsandustehnik IV (versioon 1) Metsandustehnik IV (versioon 2) Metsandustehnik IV (versioon 3) Metsandustehnik IV (versioon 4) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Metsandustehnik 12 2018-06-11 2018-06-11 2023-04-26 5 5 6210 Metsanduse jms oskustöölised 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Tenek Mäekivi Luua Metsanduskool Veiko Belials Luua Metsanduskool Rainer Laigu Riigimetsa Majandamise Keskus Mikk Vakkum Talumets OÜ Andres Lavrenov Tornator Eesti OÜ Peeter Olesk Stora Enso Eesti Pille Meier Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Metsanduse spetsialistid töötavad metsamajanduse ja puidu varumisega tegelevates organisatsioonides (ettevõtted, riigiasutused, metsaühistud jne). Nad tunnevad hästi metsa kui ökosüsteemi ja oskavad majandada metsi säästlikult ja heaperemehelikult. Metsamajanduse spetsialist, tase 5 on spetsialist, kes planeerib ja korraldab metsamajanduslikke töid ning kontrollib tehtud tööde kvaliteeti. Tema tööülesannete hulka käib nii metsakasvatamise kui puiduvarumise ja puidu veo korraldamine. Metsamajanduse spetsialist suhtleb oma töös tihedalt oma meeskonna liikmetega, klientidega ja partneritega. A.2.1 Metsamajanduslike tööde planeerimine ja korraldamine 1. Metsauuenduse planeerimine ja korraldamine 2. Metsauuenduse hooldamise ja valgustusraie planeerimine ja korraldamine 3. Raiest tuleva puidu sortimendi prognoosimine 4. Raiete planeerimine ja korraldamine 5. Puidu sortimendi kvaliteedi ja mahu hindamine 6. Puiduveo planeerimine ja korraldamine Metsamajanduse spetsialisti töö toimub nii kontoris kui looduslikus keskkonnas ja välitingimustes. Tööaeg on pandlik, kuna metsamajanduse spetsialist planeerib oma tööd ja tööaega ise. Olenevalt hooajast sisaldab töö erinevaid ülesandeid. Metsas viibimine eeldab head füüsilist vormi ja tervist. Arvuti, nutiseade, telefon, sõiduk, relaskoop, talmeeter. Kutsealal töötamine eeldab orienteerumisvõimet looduses, ruumilise mõtlemise võimet, otsustus- ja vastutusvõimet, pingetaluvust, koostöö- ja suhtlemisvalmidust ning füüsilist vastupidavust ja tervist. 5. taseme metsamajanduse spetsialistina töötavatel inimestel on kas a) vastava taseme erialane kutseharidus või b) keskharidus, erialane töökogemus ja läbitud erialane täienduskoolitus metsatööde juht, metsameister, metsnik, praaker, metsakasvataja, puidulogistik, metsaülem Metsamajanduse spetsialist, tase 5 kutse saamiseks tuleb tõendada kõik kompetentsid (B.2.1 – B.2.2). Metsamajanduslike tööde planeerimine ja korraldamine 5 Metsamajanduse spetsialist, tase 5 kutset läbiv kompetents 4 Tisler, tase 4 Cabinetmaker, level 4 8 Tisler II (versioon 1) Tisler II (versioon 2) Tisler II (versioon 3) Tisler II (versioon 4) Tisler, tase 4 (versioon 10) Tisler, tase 4 (versioon 11) Tisler, tase 4 (versioon 5) Tisler, tase 4 (versioon 6) Tisler, tase 4 (versioon 7) Tisler, tase 4 (versioon 9) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Mööbli tootmine Tisler 12 2018-06-11 2018-06-11 2023-04-26 4 4 7522 Tislerid jms töölised 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 31 Mööblitootmine Digipädevuste enesehindamise skaala Kutsealased terminid Robert Pajussaar Kalla Mööbel OÜ Tenno Teder Standard AS Margus Proos Kose Vesi OÜ Rene Serg Haapsalu Uksetehas AS Zigmontas Strepaitis EVO PRO OÜ Aulika Riisenberg SA Innove Arvi Lokk Võrumaa Kutsehariduskeskus Sulev Kiivit Tartu Kutsehariduskeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Tisler on oskustööline, kes töötab enamasti mööblitööstuse ja puidutöötlemise ettevõtetes valmistades puidust ja puidupõhistest materjalidest mööblit ja puittooteid (nt uksi, aknaid, treppe jne). Tisler, tase 4 töötab töökorraldusest lähtuvalt kas iseseisvalt või meeskonnas ning teostab erinevaid tööoperatsioone, kasutades selleks mitmesuguseid puidu töötlemise, viimistlemise, monteerimise ja paigaldamise võtteid ja vahendeid. Ta korraldab oma tööd ning planeerib tööaega ja materjale aja- ja kuluefektiivselt. A.2.1 Ettevalmistustööd puidu või puidupõhistest materjalidest toodete valmistamiseks 1. Toote tehnilise dokumentatsiooni koostamine 2. Nõuetekohase töökoha korraldamine 3. Ohutusnõuete järgimine 4. Toorikute, detailide ja abivahendite ettevalmistamine ja kontrollimine 5. Töövahendite valimine ja ettevalmistamine A.2.2 Puidu ja puidupõhiste materjalide mehaaniline ja lõiketöötlemine tööpinkidel 1. Tööpingi korrasoleku kontrollimine 2. Tööpingi seadistamine tööks 3. Puidust või puidupõhisest materjalist tooriku, detaili või toote valmistamine 4. Kvaliteedi kontrollimine A.2.3 Toorikute, detailide või toodete lõiketöötlemine käsitööriistadega, sh suruõhu- ja elektriliste käsitööriistadega 1. Käsitööriistade valimine ja ettevalmistamine tööks 2. Mõõtmine, märkimine ning šabloonide ja konduktorite kasutamine 3. Puidu või puidupõhise materjali lõiketöötlemine 4. Kvaliteedi kontrollimine A.2.4 Puidu ja puidupõhistest materjalidest detailide ja toodete viimistlemine 1. Viimistletava pinna ettevalmistamine 2. Detaili või toote viimistlemine 3. Viimistluse kvaliteedi hindamine A.2.5 Mööbli ja puittoodete montaaž ja paigaldamine 1. Detailide ja furnituuride komplekteerimine 2. Toote monteerimine 3. Toote pakendamine transportimiseks 4. Toote paigaldamine objektil 5. Kvaliteedi hindamine Tisler töötab peamiselt siseruumides. Töö on vaheldusrikas. Töökeskkond võib olla mürarohke, selles võib esineda puidutolmu ja keemilisi ained ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja –vahendeid. Tisleri põhilisteks töövahenditeks on puidutöötlemispingid ja elektrilised, pneumaatilised ning muud käsitööriistad, lihtsamad liimimise, pealistamise ja viimistlemise seadmed. Tisleri töö on käeline, seega on olulised liigutuste ratsionaalsus, kiirus ja täpsus. Tisleri töös tuleb kasuks loovus ja ruumiline kujutlusvõime. Tislerina töötavad tavapäraselt inimesed, kelle kutsealane kompetentsus on omandatud kutseõppeasutuses või praktilise töökogemuse või täiendusõppe käigus. Tisler, mööblitisler Tisler, tase 4 kutse saamiseks tuleb tõendada kohustuslikud (B.2.1 – B.2.5) ja kutset läbivad kompetentsid (B.2.6). Ettevalmistustööd puit- või puidupõhistest materjalidest toodete valmistamiseks 4 Puit- ja puidupõhiste materjalide mehaaniline ja lõiketöötlemine tööpinkidel 4 Toorikute, detailide või toodete lõiketöötlemine käsitööriistadega, sh suruõhu- ja elektriliste käsitööriistadega 4 Puit- ja puidupõhistest materjalidest detailide ja toodete viimistlemine 4 Mööbli ja puittoodete montaaž ja paigaldamine 4 Tisler, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 IT juht, tase 7 IT manager, EstQF Level 7 6 Infotehnoloogia juht V (versioon 1) Infotehnoloogia juht V (versioon 2) Infotehnoloogia juht V (versioon 3) Infotehnoloogia juht V (versioon 4) IT juht, tase 7 (versioon 5) IT juht, tase 7 (versioon 7) IT-juht, tase 7 (versioon 8) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA IT süsteemid ja teenused IT spetsialist 11 2018-06-14 2018-06-14 2023-05-09 7 7 1330 IKT-juhid 0611 Arvutikasutus 62 Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused Keelte oskustasemete kirjeldused Mikk Saaretalu Telia Eesti AS Peeter Normak Tallinna Ülikool Heiki Tähis Atea AS Enn Õunapuu Tallinna Tehnikaülikool Jaan Oruaas Focus IT OÜ Ants Sild BCS Koolituse AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. IT-juhi töö eesmärgiks on organisatsiooni tegevust ning eesmärke toetava info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) strateegia väljatöötamine ja elluviimine. Eesmärgi saavutamiseks juhib IT-juht konkurentsivõimet tagavate ja toetavate IKT-lahenduste loomist, juurutamist ja haldamist pidevalt muutuvas kõrge konkurentsiga keskkonnas. Ta vastutab organisatsiooni IKT-strateegia ja äristrateegia kooskõla, IKT-eelarve koostamise ja järgimise, ressursi efektiivse kasutamise, infosüsteemi talitluspidevuse, informatsiooni terviklikkuse, ajakohasuse ja turbe eest. IT-juht on oma valdkonna eestvedajaks, juhib organisatsiooni IKT-meeskonda ja on tihedas koostöös organisatsiooni juhtkonnaga. Ta töötab kiiresti arenevas tegevusvaldkonnas, suheldes tihedalt organisatsiooni sise- ja välispartneritega, toetamaks organisatsiooni jätkusuutlikku arengut. IT-juhi kutse kirjeldamise aluseks on Euroopa IKT-kompetentside raamistik (e-CF), mis määratleb kokku 40 e-CF-põhikompetentsi ja jaotab need viie IKT-äriprotsessi-valdkonna vahel. 40 e-CF põhikompetentsi on leitavad veebilehel www.ecompetences.eu. A.2.1 Infosüsteemi ja äristrateegia kooskõlastamine (e-CF kompetents A.1) A.2.2 IT valitsemine/juhtimine (e-CF kompetents E.9) A.2.3 Suhete juhtimine (e-CF kompetents E.4) A.2.4 Äriplaani väljatöötamine (e-CF kompetents A.3) A.2.5 Tehnoloogia arengu jälgimine ja innovatsioon (e-CF kompetentsid A.7 jaA.9) A.2.6 IKT-protsessi täiustamine (e-CF kompetents E.5) A.2.7 Ärimuudatuste juhtimine (e-CF kompetents E.7) A.2.8 Arhitektuuri projekteerimine (e-CF kompetents A.5) A.2.9 Riskijuhtimine (e-CF kompetents E.3) A.2.10 Infoturbestrateegia väljatöötamine ja haldamine (e-CF kompetentsid E.8 ja D.1) A.2.11 Personaliarendus (e-CF kompetents D.9) A.2.12 Hankimine (e-CF kompetents D.4) A.2.13 Informatsiooni ja oskusteabe haldamine (e-CF kompetents D.10) A.2.14 Projektijuhtimine ja -portfelli haldamine (e-CF kompetents E.2) IT-juhi töökeskkonnaks on tavapäraselt bürooruumid. Töökeskkonna eripäraks on vajadusel töötamine eriotstarbega ruumides näiteks serveriruum jm. IT-juhi põhilisteks töövahenditeks on enamlevinud bürootöötarkvara, grupitöötarkvara, bürootehnika ja -tarbed ning asjakohased tarkvara tööriistad juhtimiseks. IT-juhi töö eeldab koostöö- ja suhtlemisvalmidust, arengule orienteeritust, pingetaluvust, analüüsi- ja sünteesivõimet ning otsustus- ja vastutusvõimet. Tavapäraselt töötavad IT-juhtidena inimesed, kellel on kõrgharidus ning vähemalt 3-aastane juhtimisalane ja 5-aastane IKT-alane töökogemus. IKT-juht, IT-juht, infotehnoloogia juht, tehnoloogiajuht, IT-osakonna juhataja, tehnoloogiadirektor, IT-direktor, innovatsioonijuht. IT-juhi kutse koosneb kohustuslikest kompetentsidest B.2.1-B.2.14 ja läbivast kompetentsist B.2.15. Infosüsteemi ja äristrateegia kooskõlastamine (e-CF kompetents A.1) 7 IT valitsemine/juhtimine (e-CF kompetents E.9) 7 Suhete juhtimine (e-CF kompetents E.4) 7 Äriplaani väljatöötamine (e-CF kompetents A.3) 7 Tehnoloogia arengu jälgimine ja innovatsioon (e-CF kompetentsid A.7 ja A.9) 7 IKT-protsessi täiustamine (e-CF kompetents E.5) 7 Ärimuudatuste juhtimine (e-CF kompetents E.7) 7 Arhitektuuri projekteerimine (e-CF kompetents A.5) 7 Riskijuhtimine (e-CF kompetents E.3) 7 Infoturbestrateegia väljatöötamine ja haldamine (e-CF kompetentsid E.8 ja D.1) 7 Personaliarendus (e-CF kompetents D.9) 7 Hankimine (e-CF kompetents D.4) 7 Informatsiooni ja oskusteabe haldamine (e-CF kompetents D.10) 7 Projektijuhtimine ja -portfelli haldamine (e-CF kompetents E.2) 7 IT juht, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Telekommunikatsiooni tehnik, tase 4 Telecommunication Technician, EstQF Level 4 3 Telekommunikatsiooni nooremspetsialist, tase 4 (versioon 1) Telekommunikatsiooni nooremspetsialist, tase 4 (versioon 2) Telekommunikatsiooni tehnik, tase 4 (versioon 4) Telekommunikatsiooni tehnik, tase 4 (versioon 5) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Telekommunikatsioon Telekommunikatsiooni spetsialist 11 2018-06-14 2018-06-14 2023-05-09 4 4 3522 Telekommunikatsioonitehnikud 0612 Andmebaaside ja võrgu disain ning haldus 61 Telekommunikatsioon Keelte oskustasemete kirjeldused Joonas Heiter Elisa Eesti AS, taristu valdkonna juht Laur Lemendik Riigi Infokommunikatsiooni SA, juhataja Milko Milatškov Eesti Elektroonikatööstuse Liit Andres Ojalill Tallinna Polütehnikum, IT ja elektroonika kompetentsijuht Hele Tammenurm Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Telia Eesti AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Telekommunikatsiooni tehniku töö on telekommunikatsiooniteenuste tarnimine, rikete lahendamine ja kasutajatoe pakkumine. Tema põhilisteks tööülesanneteks on võrgukomponentide paigaldamine, seadistamine ning hooldamine, rikete tuvastamine ja kõrvaldamine ning klientide nõustamine. Telekommunikatsiooni kutsealal on ka Telekommunikatsiooni vanemtehnik, tase 5 kutsestandard. A.2.1 Võrkude opereerimine 1. Võrgukomponentide paigaldamine. 2. Seadistamine ja ühendamine. 3. Rikete tuvastamine ja kõrvaldamine. 4. Võrguparameetrite mõõtmine. 5. Tarkvarauuendamine. 6. Dokumenteerimine. 7. Võrgu toimimise seiramine. A.2.2 Kasutajatugi 1. Intsidentside lahendamine. 2. Lõppkasutaja nõustamine. Telekommunikatsiooni tehniku töökeskkond on seotud kõrgendatud elektriohuga ning raadio- ja laserkiirgusohuga; vajadusel tuleb töötada välitingimustes ja kõrgustes. Ta täidab tööülesandeid erisuguses ja vahelduvas töökeskkonnas, töö on liikuva iseloomuga. Töö võib nõuda füüsilist pingutust. Tööaja hulka võib kuuluda öötöö. Telekommunikatsiooni tehniku põhilisteks töövahenditeks on mõõteseadmed ja -vahendid, infotehnoloogiline riist- ja tarkvara, tööriistad, kaitsevahendid. Telekommunikatsiooni tehniku töö eeldab analüütilist mõtlemist, matemaatilist võimekust, koostöövõimet, arenenud vastutustunnet ja õppimisvalmidust. Telekommunikatsiooni tehnikuna töötavad tavapäraselt inimesed, kellel on vähemalt keskharidus. Telekommunikatsiooni tehnik, sidetehnik, tehnik. Kutse saamiseks tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1 ja B.2.2. ning kutset läbiv kompetents B.2.3. Võrkude opereerimine 4 Kasutajatugi 4 Telekommunikatsiooni tehniku kutset läbiv kompetents 4 Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 Diploma Engineer in Hydrotechnical engineering, level 7 10 Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 1) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 2) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 3) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 4) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 6) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Hüdrotehnikainsener 14 2018-06-22 2018-08-01 2018-12-05 7 7 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Hüdrotehnikainsener tegutseb keskastme juhi, tippjuhi või kitsama ametiala spetsialistina hüdrotehniliste ehitiste ja seadmete kavandamisel, rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning hüdrotehniliste ehitiste ja seadmete lammutamisel. Hüdrotehnikainseneride ülesanne on ehitustehniliste ja tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ning projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas tööohutust ja töötervishoidu, keskkonnahoidu ning sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte. Kutsestandard sisaldab 7. taseme diplomeeritud hüdrotehnikainseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonna inseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Diplomeeritud hüdrotehnikainsener (EKR 7.tase) peab olema võimeline iseseisvalt töötama keerulistes ja ettearvamatutes olukordades ning vastutama nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Diplomeeritud hüdrotehnikainseneride töö osad ja -ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel ametialade loetelus, tööosade ja -ülesannete üksikasjalikku loetelu vt lisast 3. Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad töö osadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Diplomeeritud hüdrotehnikainseneril peab olema vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud 5-aastase integreeritud kõrghariduse diplom* hüdrotehnilise ehitamise sisu omaval erialal. Hüdrotehnika erialal rakenduskõrghariduse omandanud insenerilt nõutakse täiendava ülikooliõppe ja täiendusõppe läbimist, mida võib tõendada ka VÕTA** kaudu. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava erialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise või taastõendamise eeldusi vt lisast 7. Kutse taotlemise erijuhte on kirjeldatud lisas 8. * Vabariigi valitsuse määrus 25.10.2004 nr 312 Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded. ** VÕTA = Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (ingl APEL = Accreditation of Prior and Experiental Learning). Diplomeeritud hüdrotehnikainsener töötab tavapäraselt kesktasemejuhi, tippjuhi või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht, konsultant. Diplomeeritud hüdrotehnikainseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada hüdrotehnika erialal tõendatud kompetentsuse piires iseseisvalt ja omal vastutusel ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Diplomeeritud hüdrotehnikainseneri volituste ulatus vt lisast 11. Ametiala: Projekteerimine 7 Ametiala: Projekteerimise juhtimine 7 Ametiala: Omanikujärelevalve 7 Ametiala: Ehitusjuhtimine 7 Ametiala: Ehitustegevuse juhtimine 7 Ametiala: Hooldamine ja käitamine 7 Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 Diploma Civil Engineer in road engineering, level 7 9 Diplomeeritud teedeinsener V (versioon 1) Diplomeeritud teedeinsener V (versioon 2) Diplomeeritud teedeinsener V (versioon 3) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 8) Alleriala: Raudteeehitus ja -korrashoid Alleriala: Sillaehitus ja -korrashoid Alleriala: Teeehitus ja -korrashoid Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Teedeehitus Teedeinsener 14 2018-06-22 2018-08-01 2018-12-31 7 7 2142 Ehitusinsenerid 1041 Transporditeenused 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Teedeinsener tegutseb kesktasemejuhi, tippjuhi või kitsama ametiala spetsialistina maanteede, tänavate, raudteede ja rajatiste kavandamisel, rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning teede ja rajatiste lammutamisel. Teedeinseneri ülesanne on teeehituse tehniliste lahenduste väljatöötamine ja projektlahenduste realiseerimine, silmas pidades sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetilisi aspekte. Kutsestandard sisaldab 7. taseme diplomeeritud teedeinseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi teedeinseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Diplomeeritud teedeinsener (EKR 7. tase) peab olema võimeline töötama iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutades nii enda kui ka alluvate töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Diplomeeritud teedeinsenerid spetsialiseeruvad maanteede ja tänavate ehituse, sildade ja viaduktide ehituse ning raudteede ehituse allerialadele. Diplomeeritud teedeinseneri töö osad ja ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel erialade ja ametialade loetelus. Töö osade ja ülesannete üksikasjalikku loetelu vt lisast 3. Diplomeeritud teedeinsener töötab nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutab insener spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad töö osadest ja ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Diplomeeritud teedeinseneril peab olema vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud 5-aastase integreeritud kõrgharidusediplom* teedeehituse erialal. Teedeehituse erialal rakenduskõrghariduse omandanud kutse taotlejalt nõutakse täiendava ülikooliõppe ja täiendusõppe läbimist, mida võib sooritada VÕTA** kaudu. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise ja taastõendamise eeldusi vt lisast 7. Kutse taotlemise erijuhte on kirjeldatud lisas 8. * Vabariigi valitsuse määrus 25.10.2004 nr 312 Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded. ** VÕTA = Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (inglise keeles: APEL = Accreditation of Prior and Experiential Learning). Diplomeeritud teedeinsener töötab kesktasemejuhi, tippjuhi või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks projekteerija, omanikujärelevalve tegija, projektijuht, ehitusjuht, objektijuht, teehooldetööde juht, peaspetsialist ja konsultant. Diplomeeritud teedeinseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada teedeehituse erialal tõendatud kompetentsuse piires iseseisvalt ja omal vastutusel ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Diplomeeritud teedeinseneri volituste ulatust vt lisast 11. Ametiala: Projekteerimine 7 Ametiala: Projekteerimise juhtimine 7 Ametiala: Järelevalve 7 Ametiala: Ehitusjuhtimine 7 Ametiala: Ehitustegevuse juhtimine 7 Ametiala: Silla korrashoid 7 Ametiala: Projekteerimine-planeerimine 7 Ametiala: Teede korrashoid 7 Ametiala: Liiklusohutuse auditeerimine ja hindamine 7 Ametiala: Inseneride koolitamine 7 Teedeinsener, tase 6 Civil Engineer in road engineering, level 6 8 Teedeinsener IV (versioon 1) Teedeinsener IV (versioon 2) Teedeinsener IV (versioon 3) Teedeinsener, tase 6 (versioon 10) Teedeinsener, tase 6 (versioon 11) Teedeinsener, tase 6 (versioon 4) Teedeinsener, tase 6 (versioon 5) Teedeinsener, tase 6 (versioon 6) Teedeinsener, tase 6 (versioon 7) Teedeinsener, tase 6 (versioon 9) Alleriala: Raudteeehitus ja -korrashoid Alleriala: Sillaehitus ja -korrashoid Alleriala: Teeehitus ja -korrashoid Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Teedeehitus Teedeinsener 14 2018-06-22 2018-08-01 2018-12-31 6 6 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Teedeinsener tegutseb kesktasemejuhi, tippjuhi või kitsama ametiala spetsialistina maanteede, tänavate, raudteede ja rajatiste ehitamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning teede ja rajatiste lammutamisel. Teedeinseneri ülesanne on projektlahenduste realiseerimine, silmas pidades sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetilisi aspekte. Kutsestandard sisaldab 6. taseme teedeinseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi teedeinseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Teedeinsener (EKR 6.tase) peab olema võimeline iseseisvalt töötama keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutades nii enda kui ka alluvate töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Teedeinsenerid spetsialiseeruvad maanteede ja tänavate ehituse, sildade ja viaduktide ehituse ning raudteede rajatiste ehituse allallerialadele. Teedeinseneri töö osad ja ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel erialade ja ametialade loetelus. Töö osade ja ülesannete üksikasjalikku loetelu vt lisast 3. Teedeinsener töötab nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutab insener spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad töö osadest ja ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Teedeinseneril peab olema vähemalt rakenduskõrghariduse diplom teedeehituse erialal. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Eelduste vastavust on võimalik tõendada ka VÕTA 1) kaudu Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise ja taastõendamise eeldusi vt lisast 7. Insenerikutset võib taotleda ka ehitusalase bakalaureusekraadi olemasolul või poolelijäänud ülikooliõppe korral teedeehituse valdkonnas (teoreetiline kursus on läbitud, kuid lõputöö on jäänud kaitsmata). Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Lisaks sellele tuleb täita täiendusõppe nõudeid vastavalt lisale 7. Märkus: 1. VÕTA = Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (inglise keeles: APEL = Accreditation of Prior and Experiential Learning). Teedeinsener töötab kesktasemejuhi või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks ehitusjuht, objektijuht, teehooldetööde juht jms. Teedeinseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada teedeehituse erialal tõendatud kompetentsuse piires iseseisvalt ja omal vastutusel ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Teedeinseneri volituste ulatust vt lisast 11. Ametiala: Ehitusjuhtimine 6 Ametiala: Ehitustegevuse juhtimine 6 Ametiala: Silla korrashoid 6 Ametiala: Teetööde kirjelduse koostamine 6 Ametiala: Järelevalve 6 Ametiala: Teede korrashoid 6 Ametiala: Liikluskorralduse projekteerimine 6 Volitatud teedeinsener, tase 8 Chartered Civil Engineer in road engineering, level 8 9 Volitatud teedeinsener V (versioon 1) Volitatud teedeinsener V (versioon 2) Volitatud teedeinsener V (versioon 3) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 6) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 8) Alleriala: Raudteeehitus ja -korrashoid Alleriala: Sillaehitus ja -korrashoid Alleriala: Teeehitus ja -korrashoid Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Teedeehitus Teedeinsener 14 2018-06-22 2018-08-01 2018-12-31 8 8 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Teedeinsener tegutseb keskastmejuhi, tippjuhi või kitsama ametiala spetsialistina maanteede, tänavate, raudteede ja rajatiste kavandamisel, rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning teede ja rajatiste lammutamisel. Teedeinseneri ülesanne on tee-ehituse tehniliste lahenduste väljatöötamine ja projektlahenduste realiseerimine, silmas pidades sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetilisi aspekte. Kutsestandard sisaldab 8. taseme volitatud teedeinseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi teedeinseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Volitatud teedeinsener (EKR 8.tase) peab olema võimeline iseseisvalt töötama keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutades nii enda kui ka alluvate töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Volitatud insenerilt eeldatakse sünteesimist ja arendustööd teatud kitsamal all-, eri- ja/või ametialal. Volitatud teedeinsenerid spetsialiseeruvad maanteede ja tänavate ehituse, sildade ja viaduktide ehituse ning raudteede ehituse allerialadele. Volitatud teedeinseneri töö osad ja ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel erialade ja ametialade loetelus. Töö osade ja ülesannete loetelu vt lisast 3. Volitatud insener töötab nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutab insener spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad töö osadest ja ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Volitatud teedeinseneril peab olema vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud 5-aastase integreeritud kõrghariduse diplom teedeehituse erialal. Teedeehituse erialal rakenduskõrghariduse* omandanud kutse taotlejalt nõutakse täiendava ülikooliõppe ja täiendusõppe läbimist, mida võib sooritada VÕTA** kaudu. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise ja taastõendamise eeldusi vt lisast 7. Kutse taotlemise erijuhte on kirjeldatud lisas 8. * Vabariigi valitsuse määrus 25.10.2004 nr 312 Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded. ** VÕTA = Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (inglise keeles: APEL = Accreditation of Prior and Experiential Learning). Volitatud teedeinsener töötab kesktasemejuhi, tippjuhi või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks projekteerija, omanikujärelevalve tegija, projektijuht, ehitusjuht, objektijuht, teehooldetööde juht, peaspetsialist ja konsultant. Volitatud teedeinseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada teedeehituse erialal tõendatud kompetentsuse piires iseseisvalt ja omal vastutusel ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Volitatud teedeinseneri volituste ulatust vt lisast 11. Ametiala: Projekteerimine 8 Ametiala: Projekteerimise juhtimine 8 Ametiala: Järelevalve 8 Ametiala: Ehitusjuhtimine 8 Ametiala: Ehitustegevuse juhtimine 8 Ametiala: Silla korrashoid 8 Ametiala: Inseneride koolitus ja uurimistöö 8 Ametiala: Projekteerimine-planeerimine 8 Ametiala: Teede korrashoid 8 Ametiala: Liiklusohutuse auditeerimine ja hindamine 8 Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 Diploma Thermal Energy Engineer, EstQF Level 7 5 Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud soojustehnikainsener V (versioon 1) Diplomeeritud soojustehnikainsener V (versioon 2) Diplomeeritud soojustehnikainsener V (versioon 3) Diplomeeritud soojusenergeetikainsener energiamuundamise seadmete alal, tase 7 Diplomeeritud soojusenergeetikainsener soojusmajanduse ja kütuste alal, tase 7 Diplomeeritud soojusenergeetikainsener soojustehnoloogia seadmete alal, tase 7 Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Inseneeria (energeetika) Soojustehnikainsener 11 2018-09-24 2018-09-24 2019-04-24 7 7 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Soojusenergeetikainseneride kutsete tasemed Insenerikutsete taotlemise eeldused Inseneri täiendusõppe arvestus Kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Aadu Paist Tallinna Tehnikaülikool Uudo-Rein Lehtse ESTIS Aleksander Iivanainen Tehnokontrollikeskus OÜ Mati Tatar Adven AS Arvi Poobus ESTIS Kuuno Külasalu TS Energia OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Soojusenergeetikainsenerid töötavad soojuse elektrienergiaks muundamise, soojusallikate energiakasutuse, kütuste ning kütusemajanduse alal ning viivad läbi soojusenergeetika seadmete, soojusvõrkude ja –süsteemide projekteerimise, ehitamise ning käitamisega seotud toiminguid, arvestades sotsiaalsete, majanduslike, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetiliste aspektidega. Soojusenergeetikainsenerid on valmis töötama meeskonnas koos sidusvaldkondade inseneride jt spetsialistidega. Kutsestandard sisaldab 7. taseme diplomeeritud soojusenergeetikainseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Diplomeeritud soojusenergeetikainsener hoiab käigus ja kohandab (optimeerib) olemasolevaid tehnoloogiaid, rakendab uusi teadmisi, tehnoloogiaid ja ideid ning toetab tehnoloogiasiiret. Ta teeb ettepanekuid probleemidele lahenduste leidmisel ja elluviimisel. Töö hõlmab ressursside jagamist ja teiste töö juhtimist. Vastutada tuleb nii oma kui alluvate töö tulemuste eest. Diplomeeritud soojusenergeetikainsener võib tegutseda ka koolitaja või arendusspetsialistina. Teised soojusenergeetikainseneride kutsed: Diplomeeritud soojusenergeetikainsener tase 7, esmane kutse. Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8. Soojusenergeetikainseneride kutsetasemete kirjeldusi vt lisast 1. A.2.1 Üldinsenerlike ja soojusvaldkonna teadmiste rakendamine. A.2.2 Tehniline ja äriline juhtimine. A.2.3 Kutsealale pühendumine. A.2.4 Tööalane suhtlemine A.2.5 Soojustehnoloogia seadmed. A.2.6 Energiamuundamine. A.2.7 Soojusmajandus ja kütused. Soojusenergeetikainsenerid töötavad nii büroos kui väliobjektidel. Kõrgendatud ohu allikatega töölõikudel töötades tuleb juhinduda tööohutuse ja valdkonna ohutuse nõuetest. Teatud töökohtadel võidakse insenerilt nõuda vastavalt töökohale esitatud nõuetele pädevustunnistust. Soojusenergeetikainsener kasutab oma töös lisaks tavapärasele kontoritehnikale (arvutid, kommunikatsiooniseadmed jms) ja -tarkvarale (tekstitöötlus, tabelarvutus, internetisuhtlus jms) spetsiaalseid arvutusprogramme ning spetsiaalseid töövahendeid ja mõõtetehnikat. Töö eeldab insenerlikku ja keskkonnahoidlikku ning säästvat arengut toetavat mõtlemist, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, analüüsivõimet, täpsust, vastutustunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, ruumilist kujutlus- ning kohanemisvõimet. Diplomeeritud soojusenergeetikainsener on üldjuhul saanud soojusenergeetika-alase ettevalmistuse kõrgkoolis. Ta on oma teadmisi perioodiliselt täiendanud ja tal on iseseisva erialase töö kogemus. Kutse taolemise eeldused ja täiendõppe nõuded vt lisadest 2 ja 3. Diplomeeritud soojusenergeetikainseneri kutsetunnistuse kehtib 5 aastat. Soojusenergeetikainsenerid töötavad kesktaseme, tippjuhi või spetsialistina ametikohtadel, mille nimetused on näiteks soojustehnikainsener, elektrienergia tootmise insener, soojusautomaatikainsener, režiimi dispetšer, energiasüsteemide peaspetsialist, elektrijaama juht, energeetikainsener, energiaplokkide peaspetsialist, juhataja, peainsener, insener, projekteerija, projektijuht, objektijuht, ehitusjuht, konsultant, ekspert, arendusjuht, osakonnajuhataja, teadur, juhtivteadur jm. Soojusenergeetikainseneri kutsetunnistus on eeltingimus vastutava spetsialistina töötamisel ja teatud tegevusaladel majandustegevuse registrisse kandmisel. Soojusenergeetika seadmete, soojusvõrkude ja -süsteemide projekteerimise, ehitamise ning käitamisega seotud toimingud nõuavad vastavate õigusaktide järgimist. Kõrgendatud ohtlikkusega töölõikudel võidakse nõuda töökoha nõuetele vastavat pädevustunnistust. Diplomeeritud soojusenergeetikainseneri kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.4 tõendamine, valikust B.2.5 - B.2.7 ühe kompetentsi tõendamine. Üldinsenerlike ja soojusvaldkonna teadmiste rakendamine 7 Tehniline ja äriline juhtimine 7 Kutsealale pühendumine 7 Tööalane suhtlemine 7 Kutse taotlemisel on nõutav valikust B.2.5 - B.2.7 ühe kompetentsi tõendamine. Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 Chartered Thermal Power Engineering Engineer, level 8 5 Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 (versioon 6) Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud soojustehnikainsener V (versioon 1) Volitatud soojustehnikainsener V (versioon 2) Volitatud soojustehnikainsener V (versioon 3) Volitatud soojusenergeetikainsener energiamuundamise seadmete alal, tase 8 Volitatud soojusenergeetikainsener soojusmajanduse ja kütuste alal, tase 8 Volitatud soojusenergeetikainsener soojustehnoloogia seadmete alal, tase 8 Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Inseneeria (energeetika) Soojustehnikainsener 11 2018-09-24 2018-09-24 2019-04-24 8 8 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Soojusenergeetikainseneride kutsete tasemed Insenerikutsete taotlemise eeldused Inseneri täiendusõppe arvestus Kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Aadu Paist Tallinna Tehnikaülikool Uudo-Rein Lehtse ESTIS Aleksander Iivanainen Tehnokontrollikeskus OÜ Mati Tatar Adven AS Arvi Poobus ESTIS Kuuno Külasalu TS Energia OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Soojusenergeetikainsenerid töötavad soojuse elektrienergiaks muundamise, soojusallikate energiakasutuse ja kütuste ning kütusemajanduse alal ning viivad läbi soojusenergeetika seadmete, soojusvõrkude ja –süsteemide projekteerimise, ehitamise ning käitamisega seotud toiminguid, arvestades sotsiaalsete, majanduslike, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetiliste aspektidega. Soojusenergeetikainsenerid on valmis töötama meeskonnas koos sidusvaldkondade inseneride jt spetsialistidega. See kutsestandard sisaldab 8. taseme volitatud soojusenergeetikainseneri kutsekirjeldust ja –nõudeid. Volitatud soojusenergeetikainsener hoiab käigus ja kohandab (optimeerib) olemasolevaid ning arendatavaid tehnoloogiaid. Ta loob uusi teadmisi ja tehnoloogiaid, analüüsib ja sünteesib uusi ja keerulisi kutsealaseid ideid ning esitab neid arendus- või uurimistöö tulemuste või praktiliste rakenduste kaudu. Ta annab eksperthinnanguid ning osaleb keerukatele probleemidele lahenduste leidmisel ja elluviimisel. Ta juhib töörühmi või organisatsiooni strateegiliste eesmärkide saavutamiseks ning vastutab nii oma kui teiste töö tulemuste eest. Volitatud soojusenergeetikainsener võib tegutseda koolitaja või arendusspetsialistina, kelle tegevusel on oluline ning positiivne mõju soojusenergeetika valdkonna arengule. Soojusenergeetikainseneride teised kutsed: Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 esmane kutse Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 Soojusenergeetika valdkonna inseneride kutsetasemete ülevaade vt lisa 1. A.2.1. Üldinsenerlike ja soojusvaldkonna teadmiste rakendamine. A.2.2. Tehniline ja äriline juhtimine. A.2.3 Kutsealale pühendumine ja kutsealaga seotud kohustuste võtmine. A.2.4 Tööalane suhtlemine. A.2.5 Soojustehnoloogia seadmed. A.2.6 Energiamuundamine. A.2.7 Soojusmajandus ja kütused. Soojusenergeetikainsenerid töötavad nii büroos kui objektidel. Objektidel töötades tuleb juhinduda ohutusnõuetest. Tööaeg võib olla paindlik. Soojusenergeetikainsener kasutab oma töös lisaks tavapärasele kontoritehnikale (arvutid, kommunikatsiooniseadmed jms.) ja -tarkvarale (tekstitöötlus, tabelarvutus, internetisuhtlus jms) spetsiaalseid arvutusprogramme ning spetsiaalseid töövahendeid ja mõõtetehnikat. Töö eeldab insenerlikku ja keskkonnahoidlikku ning säästvat arengut toetavat mõtlemist, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, analüüsivõimet, täpsust, vastutustunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, ruumilist kujutlus- ning kohanemisvõimet. Volitatud soojusenergeetikainsener on üldjuhul saanud soojusenergeetika-alase ettevalmistuse kõrgkoolis. Ta on oma teadmisi perioodiliselt täiendanud ja tal on iseseisva erialase töö kogemus. Kutse taolemise eeldused ja täiendõppe nõuded on lisas 2 ja 3. Volitatud soojusenergeetikainseneri kutsetunnistus kehtib 5 aastat. Soojusenergeetikainsenerid töötavad keskastme-, tippjuhi või spetsialistina ametikohtadel, mille nimetused on näiteks soojustehnikainsener, elektrienergia tootmise insener, soojusautomaatikainsener, režiimi dispetšer, energiasüsteemide peaspetsialist, elektrijaama juht, energeetikainsener, energiaplokkide peaspetsialist, juhataja, peainsener, insener, projekteerija, projektijuht, objektijuht, ehitusjuht, konsultant, ekspert, arendusjuht, osakonnajuhataja, teadur, juhtivteadur jm. Soojusenergeetikainseneri kutsetunnistus on eeltingimus vastutava spetsialistina töötamisel ja teatud tegevusaladel majandustegevuse registrisse kandmisel. Soojusenergeetika seadmete, soojusvõrkude ja –süsteemide projekteerimise, ehitamise ning käitamisega seotud toimingud nõuavad vastavat tegevust reguleerivate õigusaktide järgimist. Soojusenergeetikainseneril peab teatud töökohale esitatud nõuete järgi olema pädevustunnistus. Kõrgendatud ohtlikkusega töölõikudel võidakse nõuda töökoha nõuetele vastavat pädevustunnistust. Volitatud soojusenergeetikainseneri kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B2.1 - B 2.4 tõendamine ning valikust B.2.5 - B.2.7 ühe kompetentsi tõendamine. Üldinsenerlike ja soojusvaldkonna teadmiste rakendamine 8 Tehniline ja äriline juhtimine 8 Kutsealale pühendumine ja kutsealaga seotud kohustuste võtmine 8 Tööalane suhtlemine 8 Kutse taotlemisel on nõutav valikust B.2.5 - B.2.7 ühe kompetentsi tõendamine. Mehaanikainsener, tase 6 Mechanical Engineer, EstQF Level 6 6 Mehaanikainsener IV (versioon 1) Mehaanikainsener IV (versioon 2) Mehaanikainsener IV (versioon 3) Mehaanikainsener, tase 6 (versioon 4) Mehaanikainsener, tase 6 (versioon 5) Mehaanikainsener, tase 6 (versioon 7) Masina-ja robotisüsteemid Tootmistehnika Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Mehaanikainsener 10 2018-11-08 2018-11-08 2023-11-07 6 6 2144 Mehaanikainsenerid 0715 Mehaanika ja metallitöö 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Digipädevuste enesehindamise skaala Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Oliver Mets INSERO OÜ Vello Vainola Tallinna Tehnikakõrgkool Veljo Konnimois RadiusTech OÜ Andre Laanemets SKF Estonia OÜ Priit Kulu Tallinna Tehnikaülikool Kristo Vaher Eesti Mehaanikainseneride Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Mehaanikainseneride tegevuse eesmärk on luua insenertehnilisi lahendusi ning tagada toodete, masinate ja süsteemide efektiivne ja ohutu toimimine. Mehaanikainsenerid töötavad masinaehituse, inseneriteaduse ja tootmistehnoloogia valdkondades (nt metalli-, masina-, lennuki-, auto-, puidu-, toiduainete- ja keemiatööstus, põllumajandustehnika, energeetika). Kutsealal on välja töötatud kolm kutsestandardit: a) Mehaanikainsener, tase 6 b) Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 c) Volitatud mehaanikainsener, tase 8 6. taseme mehaanikainsener on kogenud tehnika- või tehnoloogiaspetsialist, kes on spetsialiseerunud toodete valmistamisele (tootmistehnikale) või masina- ja robotisüsteemide paigaldamisele ja käigus hoidmisele. Ta töötab välja masinate, seadmete ja toodete valmistamise tehnoloogiaid ning korraldab olemasolevate seadmete ja süsteemide käigushoidmist. Töö eeldab valmisolekut töötada meeskonnas koos sidusvaldkondade spetsialistidega ja kanda vastutust töötajate töötulemuste eest. A.2.1 Mehhanotehnikaalane inseneritöö 1. Insenertehniliste ülesannete täitmine 2. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kasutamine 3. Kutsealaste normide järgimine A.2.2 Koostöö ja juhendamine 1. Koostöö 2. Juhendamine Tootmistehnika A.2.3 Tootmistehnika 1. 3D - mudelite ja tehniliste jooniste koostamine 2. Toodete valmistamine 3. Tootmisseadmete - ja süsteemide hooldus- ja remonditööde korraldamine Masina- ja robotisüsteemid A.2.4 Masina- ja robotisüsteemid 1. Masina- ja robotisüsteemide paigaldamine ja käitamine 2. Masina- ja robotisüsteemide programmeerimine 3. Masina- ja robotisüsteemide hooldus- ja remonditööde korraldamine Mehaanikainsenerid töötavad büroodes, tootmisettevõtetes ning sise- ja välisobjektidel. Tootmisettevõtetes ja objektidel töötades tuleb juhinduda üldise tööohutuse nõuetest. Tööaeg võib olla paindlik. IKT vahendid, tarkvara, spetsiifilised arvutus- ja joonestusprogrammid ning muud töövahendid. Töö eeldab insenerlikku loogilist mõtlemist, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, analüüsivõimet, täpsust, vastutustunnet, kohusetunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, ruumilist kujutlusvõimet, empaatia- ja kohanemisvõimet, enesekehtestamist ja õpivõimet. 6. taseme mehaanikainsener on omandanud vähemalt rakenduskõrghariduse või bakalaureusekraadi ja tal on erialane töökogemus. Projektijuht, projekteerija, konstruktor, tootmisjuht, tehnoloog, mehhatroonik, robootikainsener, protsessiinsener, kvaliteediinsener, hooldusinsener, CAD/CAM-insener jm. Tootmissüsteemide ning -seadmete projekteerimist, ehitamist ja käitamist reguleerivad valdkondlikud rahvusvahelised ja riiklikud regulatsioonid (masinaehituse direktiiv, seadme ohutuse seadus jt). Mehaanikainsener, tase 6 kutse taotlemisel on nõutav tõendada kompetentsid B.2.1 – B.2.2 ning üks spetsialiseerimisega seotud kompetents: B.2.3 või B.2.4. Mehhanotehnikaalane inseneritöö 6 Koostöö ja juhendamine 6 Kutse taotlemiseks tuleb tõendada spetsialiseerumisega seotud kompetentsidest üks: B.2.3 või B.2.4. Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 Diploma Mechanical Engineer, EstQF Level 7 6 Diplomeeritud mehaanikainsener V (versioon 1) Diplomeeritud mehaanikainsener V (versioon 2) Diplomeeritud mehaanikainsener V (versioon 3) Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 (versioon 7) Masina- ja robotisüsteemid Tootearendus Tootmistehnika Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Mehaanikainsener 10 2018-11-08 2018-11-08 2023-11-07 7 7 2144 Mehaanikainsenerid 0715 Mehaanika ja metallitöö 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Digipädevuste enesehindamise skaala Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Oliver Mets INSERO OÜ Vello Vainola Tallinna Tehnikakõrgkool Veljo Konnimois RadiusTech OÜ Andre Laanemets SKF Estonia OÜ Priit Kulu Tallinna Tehnikaülikool Kristo Vaher Eesti Mehaanikainseneride Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Mehaanikainseneride tegevuse eesmärk on luua insenertehnilisi lahendusi ning tagada toodete, masinate ja süsteemide efektiivne ja ohutu toimimine. Mehaanikainsenerid töötavad masinaehituse, inseneriteaduse ja tootmistehnoloogia valdkondades (nt metalli-, masina-, lennuki-, auto-, puidu-, toiduainete- ja keemiatööstus, põllumajandustehnika, energeetika). Kutsealal on välja töötatud kolm kutsestandardit: a) Mehaanikainsener, tase 6 b) Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 c) Volitatud mehaanikainsener, tase 8 7. taseme diplomeeritud mehaanikainsener on kogenud tehnika- või tehnoloogiaspetsialist, kes arendab tooteid või tehnoloogiaid ning kindlustab seadmete ja süsteemide töökindluse ja ohutuse. Diplomeeritud mehaanikainsener spetsialiseerub tootearendusele, tootmistehnikale ning masina- ja robotisüsteemidele. Diplomeeritud mehaanikainsener tegutseb keerulistes ja uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades. Tal on valmisolek töötada meeskonnas koos sidusvaldkondade spetsialistidega, juhtida töörühmi ning kanda vastutust töötajate töötulemuste eest. A.2.1 Mehhanotehnikaalane inseneritöö 1. Insenertehniliste ülesannete täitmine 2. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kasutamine 3. Kutsealaste normide järgimine A.2.2 Koostöö ja juhendamine 1. Koostöö ja korraldamine 2. Juhendamine Tootearendus A.2.3 Tootearendus 1. Uute toodete ja tehniliste lahenduste väljatöötamine 2. Olemasolevate toodete ja tehniliste lahenduste täiustamine 3. Toote elutsükli ja keskkonnamõjude analüüs Tootmistehnika A.2.4 Tootmistehnika 1. Tootmise korraldamine 2. Tehnoloogiate kavandamine 3. Tehnoloogiliste protsesside ning süsteemide kavandamine 4. Tootmisseadmete loomine ja rakendamine 5. Tootmisseadmete - ja süsteemide hooldus- ja remonditööde korraldamine Masina- ja robotisüsteemid A.2.5 Masina- ja robotisüsteemid 1. Masina- ja robotisüsteemide projekteerimine 2. Robottehnoloogiate kavandamine 3. IKT kasutus masina- ja robotisüsteemide rakendamisel 4. Masina- ja robotisüsteemide hooldus- ja remonditööde kavandamine Mehaanikainsenerid töötavad büroodes, tootmisettevõtetes ning sise- ja välisobjektidel. Tootmisettevõtetes ja objektidel töötades tuleb juhinduda üldise tööohutuse nõuetest. Tööaeg võib olla paindlik. IKT vahendid, tarkvara, spetsiifilised arvutus- ja joonestusprogrammid ning muud töövahendid. Töö eeldab insenerlikku loogilist mõtlemist, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, analüüsivõimet, täpsust, vastutus- ja kohusetunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, ruumilist kujutlusvõimet, empaatia- ja kohanemisvõimet, enesekehtestamist, organiseerimisvõimet, pingetaluvust. 7. taseme diplomeeritud mehaanikainsener on läbinud reeglina magistriõppe või tal on omandatud 6. taseme mehaanikainseneri kutse ning täiendavalt läbitud täiendusõpe. Mõlemal juhul on nõutav erialane töökogemus. Projekteerija, projektijuht, robootikainsener, CAD/CAM-insener, protsessiinsener, tootmisjuht, protsessiinsener, kvaliteediinsener, tehnoloog, mehhatroonik, hooldusjuht, tootearendusinsener, tootmisinsener, tootmisjuht, tugevusanalüüside insener, jm. Tootmissüsteemide ning -seadmete projekteerimist, ehitamist ja käitamist reguleerivad valdkondlikud rahvusvahelised ja riiklikud regulatsioonid (masinaehituse direktiiv, seadme ohutuse seadus jt). Projekteerimisel juhindub täiendavalt ehituse, meditsiini, soojusenergeetika jt valdkondade regulatsioonidest. Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 kutse taotlemisel on nõutav tõendada kompetentsid B.2.1 – B.2.2 ning vähemalt üks spetsialiseerumisega seotud kompetents valikust B.2.3 - B.2.5. Mehhanotehnikaalane inseneritöö 7 Koostöö ja juhendamine 7 Kutse taotlemiseks tuleb tõendada spetsialiseerumisega seotud kompetentsidest vähemalt üks kompetentside B.2.3 - B.2.5 hulgast. Volitatud mehaanikainsener, tase 8 Chartered Mechanical Engineer, EstQF Level 8 6 Volitatud mehaanikainsener V (versioon 1) Volitatud mehaanikainsener V (versioon 2) Volitatud mehaanikainsener V (versioon 3) Volitatud mehaanikainsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud mehaanikainsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud mehaanikainsener, tase 8 (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Mehaanikainsener 10 2018-11-08 2018-11-08 2023-11-07 8 8 2144 Mehaanikainsenerid 0715 Mehaanika ja metallitöö 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Digipädevuste enesehindamise skaala Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Oliver Mets INSERO OÜ Vello Vainola Tallinna Tehnikakõrgkool Veljo Konnimois RadiusTech OÜ Andre Laanemets SKF Estonia OÜ Priit Kulu Tallinna Tehnikaülikool Kristo Vaher Eesti Mehaanikainseneride Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Mehaanikainseneride tegevuse eesmärk on luua insenertehnilisi lahendusi ning tagada toodete, masinate ja süsteemide efektiivne ja ohutu toimimine. Mehaanikainsenerid töötavad masinaehituse, inseneriteaduse ja tootmistehnoloogia valdkondades (nt metalli-, masina-, lennuki-, auto-, puidu-, toiduainete- ja keemiatööstus, põllumajandustehnika, energeetika). Kutsealal on välja töötatud kolm kutsestandardit: a) Mehaanikainsener, tase 6 b) Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 c) Volitatud mehaanikainsener, tase 8 8. taseme volitatud mehhaanikainsener on laiaulatuslike teadmiste ja kogemustega tehnika või tehnoloogia tippspetsialist, kes arendab ja loob innovaatilisi insenertehnilisi lahendusi vähemalt ühel loetletud kitsamal ametialal: - tootearendus - teadusalane tegevus ja koolitamine - tootmistehnika - materjalitehnika - keevitustehnika - masina- ja robotisüsteemid - seadmete ja -süsteemide korrashoid. Volitatud mehaanikainsener töötab meisterlikkust nõudvates keerulistes, piiritlemata ja uut strateegilist käsitlust vajavates olukordades. Ta juhib meeskondi või organisatsiooni ning koordineerib sidusvaldkondade vahelist koostööd. A.2.1 Mehhanotehnikaalane inseneritöö 1. Insenertehniliste ülesannete täitmine 2. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kasutamine 3. Kutsealaste normide järgimine A.2.2 Juhtimine ja juhendamine 1. Juhtimine 2. Juhendamine A.2.3 Teadusalane tegevus ja koolitamine 1. Teadus- ja arendustegevus 2. Õppe- ja õppemetoodiline tegevus 3. Töö eksperdina A.2.4 Tootearendus 1. Innovaatiliste toodete ja tehniliste lahenduste väljatöötamine 2. Projektijuhtimine 3. Töö eksperdina A.2.5 Tootmistehnika 1. Tootmise korraldamine 2. Innovaatiliste tehnoloogiate loomine 3. Innovaatiliste tehnoloogiliste protsesside ning süsteemide loomine 4. Tootmisseadmete loomine ja rakendamine 5. Töö eksperdina A.2.6 Materjalitehnika 1.Innovaatiliste tehnomaterjalide loomine 2. Innovaatiliste materjalitehnoloogiate loomine ja rakendamine 3. Töö eksperdina A.2.7 Keevitustehnika 1.Keeviskonstruktsioonide uute arvutusmeetodite väljatöötamine 2 Innovaatiliste keevitustehnoloogiate kavandamine ja rakendamine 3. Keevituse kvaliteedisüsteemide kavandamine 4. Töö eksperdina A.2.8 Masina- ja robotisüsteemid 1. Masina- ja robotisüsteemide projekteerimine 2. Robottehnoloogiate kavandamine 3. IKT kasutus masina- ja robotisüsteemide rakendamisel 4. Töö eksperdina A.2.9 Seadmete ja -süsteemide korrashoid 1.Hooldusstrateegia kavandamine 2. Hooldustööde korraldamine 3. Töö eksperdina Mehaanikainsenerid töötavad büroodes, tootmisettevõtetes ning sise- ja välisobjektidel. Tootmisettevõtetes ja objektidel töötades tuleb juhinduda üldise tööohutuse nõuetest. Tööaeg võib olla paindlik. IKT vahendid, tarkvara, spetsiifilised arvutus- ja joonestusprogrammid ning muud töövahendid. Töö eeldab insenerlikku loogilist mõtlemist, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, analüüsivõimet, täpsust, vastutus- ja kohusetunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, ruumilist kujutlusvõimet, empaatia- ja kohanemisvõimet, enesekehtestamist, organiseerimisvõimet, pingetaluvust. 8. taseme volitatud mehaanikainsener on läbinud doktoriõppe või ta on eelnevalt omandanud 7. taseme diplomeeritud mehaanikainseneri kutse. Mõlemal juhul on nõutav erialane töökogemus ja täienduskoolitus. Projekteerija, tootearendusinsener, projektijuht, tootmisjuht, tootmisinsener, käidujuht, konsultant, ekspert, arendusjuht keevituskoordinaator, tugevusanalüüside insener jm. Tootmissüsteemide ning -seadmete projekteerimist, ehitamist ja käitamist reguleerivad valdkondlikud rahvusvahelised ja riiklikud regulatsioonid (masinaehituse direktiiv, seadme ohutuse seadus jt). Projekteerimisel juhindub täiendavalt ehituse, meditsiini, soojusenergeetika jt valdkondade regulatsioonidest. Keevitustehnika alal on kohustus läbida keevitustööde koordineerimise standardile vastav keevitustööde koordineerimise koolitus. Volitatud mehaanikainsener, tase 8 kutse taotlemisel on nõutav tõendada kompetentsid B.2.1 – B.2.2 ning vähemalt üks valitavatest kompetentsidest valikust B.2.3 - B.2.9. Mehhanotehnikaalane inseneritöö 8 Juhtimine ja juhendamine 8 Kutse taotlemiseks tuleb tõendada vähemalt üks valitavatest kompetentsidest valikust B.2.3 - B.2.9. Teadusalane tegevus ja koolitamine 8 Tootearendus 8 Tootmistehnika 8 Materjalitehnika 7 Keevitustehnika 7 Masina- ja robotisüsteemid 8 Seadmete ja -süsteemide korrashoid 7 Sepp, tase 4 Blacksmith, level 4 6 Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal II (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal II (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal II (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal II (versioon 4) Sepp, tase 4 (versioon 5) Sepp, tase 4 (versioon 7) Sepp, tase 4 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Sepp 13 2018-11-14 2018-11-14 2023-11-07 4 4 7221 Sepad, stantsijad jms oskustöölised 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Käsitöölise kutse-eetika Digioskused Ivar Feldmann OÜ Raudtuli Heigo Jelle OÜ HJ Joonas Kiri Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool Maret Lehis Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Sepistamine on metallide survetöötlemine, mille puhul toode või pooltoode saadakse kuumutatud toorikut plastselt deformeerides. Sepistamisel muudetakse järkjärguliselt tooriku kuju sepavasara, suruõhuvasara jm sepatööriistade ning masinate abil. Sepp, tase 4 valmistab oma koostatud tööjooniste või etteantud kavandite, tööjuhiste või lihtsamate esemete järgi kvaliteetseid ja esteetilisi sepiseid, kasutades tähtsamaid traditsioonilisi ja kaasaegseid tehnikaid, töövõtteid ja valmistusviise. Tema käe all valmivad erinevatest metallidest sepistatud tavapärased tööriistad ning käsitöö- ja tarbeesemed. Tööülesanded on seotud metallide ettevalmistuse, kuumtöötlemise ja sepistamise, sepise monteerimise, sepise pinna viimistlemise ning lihtsamate sepiste parandamisega. Töö eeldab orienteerumist olulisemates sepist mõjutanud ajaloolistes stiilides ja perioodides. Sepp, tase 4 vastutab talle antud tööülesannete täitmise eest, keerukamate tööülesannete juures võib ta vajada meistri abi. Ta on suuteline tegutsema ettevõtjana, turundama oma toodangut, suhtlema tellijatega ning osutama teenuseid. Lisaks 4. taseme sepale on kutsealal ka sepp, tase 5, kes lisaks eelnimetatule valmistab unikaalesemeid ja väikesarju, juhendab kolleege, majandab ettevõtet ning teeb koostööd oma eriala spetsialistide ning sidusalade esindajatega. A.2.1 Sepiste valmistamine 1. Esemete kavandamine. 2. Tööjooniste koostamine ja kavandite lugemine. 3. Materjalide varumine ja kasutamine. 4. Tööprotsessi ettevalmistamine. 5. Töövahendite ja seadmete ettevalmistamine ja kasutamine. 6. Ergonoomilise ja ohutu töökeskkonna loomine. 7. Eseme valmistamine ja viimistlemine. 8. Tööprotsessi dokumenteerimine. A.2.2 Sepatööalane ettevõtlus 1. Ettevõtte tegevuse korraldamine. 2. Töötajate juhendamine. 3. Toote ja/või teenuse arendus. 4. Toodete ja/või teenuste esitlus ning müük. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt, vajadusel tuleb valmis olla hooajatööks. Töö võib olla füüsiliselt pingutav, sundasendit nõudev ja kiire tempoga. Võib esineda kokkupuudet tolmu, müra või vibratsiooniga, mis võib kujutada ohtu tervisele (allergia vms), mistõttu on vaja kasutada töökaitsevahendeid ning järgida tööohutusnõudeid. Alasi, alasi abivahendid, sepavasarad, sepapihid, pinnid, venitusrauad, sepameislid ja -tornid, masinad ja seadmed. Töös on olulised käeline osavus, ruumiline kujutlusvõime, ilumeel, proportsioonitunnetus, püsivus, õpivalmidus ja vastutustunne, visuaalne mälu ja loogiline mõtlemine. 4. taseme sepaks saab õppida õppeasutuses või kutsealal töötades/meistri käe all õppides. Sepp. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Sepiste valmistamine 4 Sepatööalane ettevõtlus 4 Sepp, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Sepp, tase 5 Blacksmith, level 5 6 Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal III (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal III (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal III (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal III (versioon 4) Sepp, tase 5 (versioon 5) Sepp, tase 5 (versioon 7) Sepp, tase 5 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Sepp 13 2018-11-14 2018-11-14 2023-11-07 5 5 7221 Sepad, stantsijad jms oskustöölised 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Käsitöölise kutse-eetika Digioskused Ivar Feldmann OÜ Raudtuli Heigo Jelle OÜ HJ Joonas Kiri Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool Maret Lehis Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Sepistamine on metallide survetöötlemine, mille puhul toode või pooltoode saadakse kuumutatud toorikut plastselt deformeerides. Sepistamisel muudetakse järkjärguliselt tooriku kuju sepavasara, suruõhuvasara jm sepatööriistade ning masinate abil. Sepp, tase 5 valmistab enda koostatud kavandite või etteantud esemete järgi kvaliteetseid, esteetilisi ja funktsionaalseid sepiseid sh unikaalesemeid ja väikesarju. Tema käe all valmivad erinevatest metallidest traditsioonilistes või kaasaegsetes tehnikates sepistatud tööriistad ning käsitöö- ja tarbeesemed. Tööülesanded on seotud metallide ettevalmistuse, kuumtöötlemise ja sepistamise, sepise kokku monteerimise ja sepise pinna viimistlemisega. Töö eeldab orienteerumist olulisemates sepist mõjutanud ajaloolistes stiilides ja perioodides. Sepp, tase 5 vastutab enda ja teiste töötajate töötulemuste eest. Ta organiseerib ja suunab kaastöötajate või praktikantide tegevust. Ta majandab ettevõtet ning teeb koostööd oma eriala spetsialistide ning sidusalade esindajatega: ehitajate, sisekujundajatega jt. 5. taseme sepp turundab oma toodangut, suhtleb tellijatega ning osutab teenuseid, nagu näiteks sepiste valmistamine kavandite järgi, allhanke tegemine ja harrastajate juhendamine. Lisaks 5. taseme sepale on kutsealal ka madalam tase, vähema vastutuse ja töökogemusega sepp, tase 4. A.2.1 Sepiste valmistamine 1. Esemete kavandamine. 2. Tööjooniste koostamine ja kavandite lugemine. 3. Materjalide varumine ja kasutamine. 4. Tööprotsessi ettevalmistamine. 5. Töövahendite ja seadmete ettevalmistamine ja kasutamine. 6. Ergonoomilise ja ohutu töökeskkonna loomine. 7. Eseme valmistamine ja viimistlemine. 8. Tööprotsessi dokumenteerimine. A.2.2 Sepatööalane ettevõtlus 1. Ettevõtte tegevuse korraldamine. 2. Töötajate juhendamine. 3. Esemete disainimine. 4. Toote ja/või teenuse arendus. 5. Toodete ja/või teenuste esitlus ning müük. A.2.3 Nõustamine ja juhendamine 1. Nõustamine. 2. Juhendamine. 3. Õppematerjalide koostamine. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt, vajadusel tuleb valmis olla hooajatööks. Töö võib olla füüsiliselt pingutav, sundasendit nõudev ja kiire tempoga. Võib esineda kokkupuudet tolmu, müra või vibratsiooniga, mis võib kujutada ohtu tervisele (allergia vms), mistõttu on vaja kasutada töökaitsevahendeid ning järgida tööohutusnõudeid. Alasi, alasi abivahendid, sepavasarad, sepapihid, pinnid, venitusrauad, sepameislid ja -tornid, masinad ja seadmed. Töös on olulised käeline osavus, ruumiline kujutlusvõime, ilumeel, proportsioonitunnetus, püsivus, õpivalmidus ja vastutustunne, visuaalne mälu ja loogiline mõtlemine. 5. taseme sepa kutseoskused on omandanud töö käigus. Tavaliselt on tal töökogemuse eelselt ka 4. taseme kutsealane ettevalmistus. Sepp. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Sepiste valmistamine 5 Sepatööalane ettevõtlus 5 Nõustamine ja juhendamine 5 Sepp, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Abivahendi spetsialist, tase 5 Assistive Technology Specialist, level 5 3 Abivahendi spetsialist, tase 5 (versioon 2) Abivahendispetsialist, tase 5 (versioon 4) Erivajadusega inimese abivahendi spetsialist, tase 5 (versioon 1) Kuulmisabivahendi spetsialist, tase 5 Kõne- ja kommunikatsiooniabivahendi spetsialist, tase 5 Liikumishäiret kompenseerivate abivahendite spetsialist, tase 5 Nägemisabivahendi spetsialist, tase 5 Proteeside ja ortopeediliste abivahendite spetsialist, tase 5 Sotsiaalhoolekanne Sotsiaalhoolekande Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Rehabilitatsioonitöö Abivahendi spetsialist 12 2018-11-09 2018-11-09 2023-10-31 5 5 3253 Kohalike omavalitsuste tervishoiutöötajad 0915 Teraapia ja taastusravi 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Kairi Lees Eesti Tegevusterapeutide Liit Aili Lopman OÜ ITAK Sven Reemet Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit, Eesti Puuetega Inimeste Koda Piret Tamme Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Kadri Tiido Invaru OÜ Triin Teresa Veensalu Sotsiaalkindlustusamet Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Abivahendi spetsialisti töö on isiku töö- ja tegevusvõime probleemidest tulenevate häirete kompenseerimine sobiva abivahendiga. Abivahendi spetsialist hindab inimese toimetulekut toetavate abivahendite vajadust, sobivust ja efektiivsust, valib abivahendi ning kohandab ja/või valmistab abivahendi. Abivahendi spetsialist töötab ajutiste või püsivate tegevuspiirangute ja/või funktsioonihäiretega inimestega, teeb koostööd tervishoiu-, haridus- ja sotsiaalvaldkonna spetsialistidega ning kliendi tugivõrgustikuga. 5. taseme abivahendi spetsialist töötab süsteemselt ja tulemuslikult. Abivahendi spetsialisti kutsealal on ka abivahendi spetsialist, tase 4 kutse. A.2.1 Abivahendi valimine ja soovitamine 1. Abivahendi vajaduse välja selgitamine. 2. Sobiva abivahendi soovitamine ja valimine. A.2.2 Abivahendi reguleerimine, proovimine, kohandamine, valmistamine 1. Reguleerimis- ja/või kohandamisvajaduse välja selgitamine. 2. Parameetrite reguleerimine. 3. Abivahendi kohandamine ja/või valmistamine. A.2.3 Kliendi juhendamine 1. Kliendi teadmiste ja senise kogemuse väljaselgitamine. 2. Kliendi juhendamine. A.2.4 Abivahendi kasutamise tulemuslikkuse hindamine 1. Järelhindamise perioodi ja aja määramine. 2. Isiku rahulolu ja abivahendi efektiivsuse hindamine. A.2.5 Võrgustikutöö 1. Koostöö tegemine kliendi tugivõrgustikuga. 2. Koostöö tegemine teiste spetsialistide ja seotud organisatsioonidega. A.2.6 Müümine ja üürimine 1. Rahastamise võimaluste ja vastavate seaduste tutvustamine. 2. Hinnapakkumise koostamine. 3. Müügitöö tegemine. 4. Üüri- ja/või müügidokumentatsiooni koostamine. A.2.7 Nägemisabivahendite valimine ja soovitamine A.2.8 Kuulmisabivahendite valimine ja soovitamine A.2.9 Kõne- ja kommunikatsiooniabivahendite valimine ja soovitamine A.2.10 Proteesid ja ortopeedilised abivahendite valimine ja soovitamine A.2.11 Liikumisabivahendite valimine ja soovitamine Abivahendi spetsialist võib töötada abivahenditeenust pakkuvas ettevõttes, rehabilitatsiooni-, tervishoiu-, hoolekande- või haridusasutuses. Töökeskkonnaks võib olla ettevõte või kliendi kodu-, töö-, õpikeskkond jms. Abivahendi spetsialisti töövahenditeks on IKT-vahendid, infosüsteemid, andmetöötlusprogrammid, abivahendite vajaduse hindamiseks, abivahendite reguleerimiseks, kohandamiseks ja valmistamiseks vajalikud seadmed. Abivahendi spetsialisti töös on oluline hea suhtlemisoskus, koostöövõime, otsustus- ja vastutusvõime, pingetaluvus, loovus, õppimis- ja kohanemisvõime, täpsus ja tehniline taiplikkus. 5. taseme abivahendi spetsialistil on vähemalt keskharidus. Abivahendi spetsialisti erialased kompetentsid on omandatud praktilise töö käigus ja erialasel täienduskoolitusel. Abivahendi spetsialist. Tööd abivahendi spetsialistina reguleerib sotsiaalhoolekande seadus, meditsiiniseadme seadus ja sotsiaalkaitseministri määrus nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.6, läbiv kompetents B.2.12 ja vähemalt üks spetsialiseerumisega seotud kompetentsidest B.2.7-B.2.11. Abivahendi valimine, kohandamine ja valmistamine 5 Abivahendi reguleerimine, proovimine, kohandamine, valmistamine 5 Kliendi nõustamine 5 Abivahendi efektiivsuse hindamine 5 Abivahendi tehingu teostamine 5 Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi tõendamine kompetentside B.2.7-B.2.11 hulgast. Abivahendi spetsialist, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Pereterapeut, tase 7 Family Therapist, EstQF Level 7 1 Pereterapeut, tase 7 (versioon 2) Pereterapeut, tase 7 (versioon 3) Sotsiaalhoolekanne Sotsiaalhoolekande Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaaltöö ja nõustamine Pereterapeut 12 2018-11-09 2018-11-09 2023-10-31 7 7 2635 Sotsiaaltöötajad ja nõustajad 0923 Sotsiaaltöö ja nõustamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Keelte oskustasemete kirjeldused Eetikakoodeks Evi Vilgats Papaver MTÜ Jelena Põldsam Ambromed Grupp OÜ Kadri Järv-Mändoja OÜ Perekonsultatsioonid Monika Koppel MTÜ Pereteraapia Kool Siiri Tõniste Eesti Pereteraapia Ühing Tiiu Meres Tallinna Perekeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Pereteraapia on tõenduspõhine psühhoteraapia meetod, mida kasutatakse vaimse ja füüsilise tervise häirete ning erinevate kohanemisraskustega seotud probleemide süsteemseks lahendamiseks, kaasates kliendi pereliikmeid ja teisi olulisi isikuid. Pereteraapia fookuses on pereliikmete omavaheline suhtlemine ning suhete kvaliteet, perekonna erinevad kriisid ning nendega toimetulek. Pereterapeudi tööks on kliendi pöördumise põhjuste hindamine, teraapia planeerimine ja läbiviimine ning kokkuvõtete tegemine. Pereteraapia kontekstis võib kliendiks olla indiviid, paar või pere. Pereterapeut teeb koostööd kliendi võrgustikuga. A.2.1 Kliendi süsteemne hindamine 1. Kliendiga usaldusliku kontakti loomine. 2. Andmete kogumine. 3. Kliendi hindamine. 4. Teiste spetsialistide kaasamine. A.2.2 Pereterapeutilise töö planeerimine 1. Pereteraapia eesmärkide seadmine. 2. Teraapiaplaani koostamine. 3. Kliendile teraapiaga kaasnevate kokkulepete sõlmimine. A.2.3 Pereteraapia läbiviimine 1. Teraapiaprotsessi juhtimine. 2. Turvalise teraapiakeskkonna tagamine. 3. Sekkumine õnnetuste ja ekstreemolukordade korral. 4. Tulemuste hindamine ja teraapiaplaani täiendamine. 5. Teraapia lõpetamine. A.2.4 Pereterapeutide koolitamine ja superviseerimine 1. Koolitamine. 2. Superviseerimine. Pereterapeut töötab avalikus ja/või erasektoris tervishoiu-, sotsiaal-, haridus- või korrektsiooni valdkonnas. Pereterapeudil on spetsiaalse sisustusega eraldi tööruum. Tema tööaeg on paindlik ja jaguneb tööks klientidega, iseseisvaks tööks, koostöö tegemiseks teiste spetsialistidega ja enesetäiendamiseks. Töö toimub psühholoogiliselt pingelises ja muutuvas keskkonnas kõrgendatud haavatavuse seisundis klientidega. Pereterapeudi töövahendid on erialased teatmeteosed ja käsiraamatud, hindamisvahendid, hindamist ning sekkumist toetavad abivahendid (teraapia töölehed, kunstitarbed, mänguasjad jms), arvuti. Pereterapeudi tööks on vajalik privaatne kohaselt sisustatud ruum. Empaatilisus, eneserefleksioonivõime, tolerantsus, emotsionaalne stabiilsus, koostöövõime ja analüüsivõime. Pereterapeudil on magistrikraad või sellele vastav haridus (soovitatavalt meditsiini-, tervise-, sotsiaal- või haridusteaduse erialal), erialane väljaõpe ja töökogemus. Pereterapeut. Pereterapeudi kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kohustuslikud (B.2.1 – B.2.3) kompetentsid ja pereterapeudi kutset läbiv (B.2.5) kompetents. Lisaks on võimalus tõendada valitav kompetents (B.2.4) Pereterapeutide koolitamine ja superviseerimine. Kliendi süsteemne hindamine 7 Pereterapeutilise töö planeerimine 7 Pereteraapia läbiviimine 7 Lisaks on võimalus tõendada valitav kompetents (B.2.4) Pereterapeutide koolitamine ja superviseerimine. Pereterapeutide koolitamine ja superviseerimine 7 Pereterapeudi kutset läbiv kompetents 7 Erakorralise meditsiini tehnik, tase 4 Emergency Medical Technician, level 4 7 Erakorralise meditsiini tehnik I (versioon 3) Erakorralise meditsiini tehnik I (versioon 4) Erakorralise meditsiini tehnik I (versioon 5) Erakorralise meditsiini tehnik, tase 4 (versioon 10) Erakorralise meditsiini tehnik, tase 4 (versioon 6) Erakorralise meditsiini tehnik, tase 4 (versioon 8) Erakorralise meditsiini tehnik, tase 4 (versioon 9) Noorem parameedik I (versioon 2) Parameedik I (versioon 1) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Parameditsiin Erakorralise meditsiini tehnik 13 2018-11-28 2018-11-28 2019-11-11 4 4 3258 Kiirabitehnikud 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Raul Jalast SA Tartu Kiirabi Rita Popova Kiirabi Liit Taavet Reimers Kiirabi Liit Lenne Rätsep Karell Kiirabi Roman Samorodin Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Tiina Uusma Tartu Tervishoiu Kõrgkool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Erakorralise meditsiini tehnik on spetsialist, kelle töö on erakorralist abi vajavale patsiendile abi osutamine, lähtudes õigusaktidest ja asutusesisestest regulatsioonidest. Ta hindab ja jälgib patsiendi seisundit ning alustab esmase abi andmist patsiendile, assisteerib tervishoiutöötajaid ravi- ja diagnostilistel protseduuridel. Erakorralise meditsiini tehnik kasutab erakorralises meditsiinis kasutatavat aparatuuri ja varustust, tal on baasteadmised anatoomiast, füsioloogiast ja patoloogiast, erakorralises meditsiinis kasutatavatest ravimitest ning nende manustamisest. Abi osutamisel hindab ta meeskonna liikmena sündmuse ja sündmuskohaga seotud ohte ja tegutseb vastavalt olukorrale. Erakorralise meditsiini tehnik tegutseb ennast ja patsienti kahjustamata. Erakorralise meditsiini tehnik töötab haigla erakorralise meditsiini osakonnas (EMO) või kiirabis. A.2.1 Ettevalmistumine erakorralise meditsiiniabi osutamiseks 1. Meeskonnatöös osalemine. 2. Töökoha korrasoleku ja komplekteerituse tagamine. A.2.2 Erakorralise abi osutamine 1. Ohutusnõuete järgimine. 2. Eluliste näitajate mõõtmine ja hindamine. 3. Arsti või õe assisteerimine. 4. Patsiendi seisundi jälgimine. 5. Erakorralise abi osutamine. 6. Turvalisuse tagamine transpordil. 7. Triaaži tegemises osalemine. A.2.7 Alarmsõiduki juhtimine 1. Alarmsõidu tegemine. 2. Ohtude ja riskide hindamine alarmsõidul. KKutse eeldab valmisolekut töötada meeskonna liikmena erinevates ettearvamatutes olukordades, puhkepäevadel, riigi pühadel, samuti öisel ajal. Töötatakse graafiku alusel. Erakorralises meditsiinis kasutatav aparatuur, seadmed ja tarvikud. Erakorralise meditsiini tehniku töö eeldab suhtlemisvalmidust, vastutus-, koostöö- ja empaatiavõimet, pingetaluvust, korrektsust. Ta peab olema vaimselt ja füüsiliselt terve ja vastupidav. Erakorralise meditsiini tehnik on erialase koolituse läbinud spetsialist. Erakorralise meditsiini tehnik, kiirabitehnik. Erakorralise meditsiini tehniku töö on reguleeritud määrusega nr 131 „Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ja tööjuhend“. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1 ja B.2.2 ning läbiv kompetents B.2.4. Lisaks on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.3. Ettevalmistumine erakorralise meditsiiniabi osutamiseks 4 Erakorralise abi osutamine 4 Lisaks on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.3. Alarmsõiduki juhtimine 4 Erakorralise meditsiini tehnik, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Ergonoom, tase 7 Ergonomist, level 7 2 Ergonoom, tase 7 (versioon 1) Ergonoom, tase 7 (versioon 3) Ergonoom, tase 7 (versioon 4) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Töötervishoid Ergonoom 13 2018-11-28 2018-11-28 2023-11-15 7 7 2263 Töötervishoiu ja tööohutuse tippspetsialistid 1022 Töötervishoid ja -kaitse 86 Tervishoid Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Ivar Raik Sotsiaalministeerium Märt Reinvee Eesti Maaülikool Karin Reinhold Tallinna Tehnikaülikool Alar Seiler Qvalitas Arstikeskus AS Triin Sirge Ergoway OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Ergonoomi töö on ennetada tööga seotud haigestumisi ja tööõnnetusi, säilitada ja edendada töötaja tervist ja töövõimet ning tagada töötaja heaolu. Ergonoom on spetsialist, kes aitab kaasa tervisliku ja ohutu töökeskkonna loomisele. Ta selgitab välja ja hindab töökeskkonna füüsikaliste ja füsioloogiliste ohutegurite võimalikku mõju töötajate tervisele, nõustab tööandjaid ja töötajaid tervist säästvate töötingimuste loomisel ning selgitab ergonoomiliste lahenduste mõju majanduslikule efektiivsusele ja töötajate töövõimele. Ergonoom osaleb nõustajana uute toodete disainimises. A.2.1 Töökorralduse analüüsimine ja hindamine 1. Tööülesannete ja tööde tehnoloogia analüüsimine. 2. Tööle asumise eelduste määratlemine. A.2.2 Töökeskkonna riskianalüüs 1. Töökeskkonna riskianalüüsi läbiviimine. 2. Füüsikaliste ohutegurite hindamine. 3. Füsioloogiline ohutegurite välja selgitamine. 4. Keemiliste ohutegurite märkamine. 5. Psühholoogiliste ohutegurite märkamine. 6. Bioloogiliste ohutegurite märkamine. A.2.3 Töökeskkonna ergonoomikaline kujundamine ja terviseriskide vähendamine 1. Tehnoloogia ja töövahendite valimine. 2. Ennetusmeetmete vajaduse hindamine ning valimine. 3. Ergonoomiliste lahenduste mõju selgitamine. A.2.4 Inimene-masin-keskkond süsteemi optimeerimine 1. Töövahendite ja materjali paigutamine töökeskkonnas. 2. Töökoormuse optimeerimine. 3. Töökorralduse ja töökoha kohandamine vastavalt töötaja individuaalsetele iseärasustele. 4. Tööasendi kujundamine. A.2.5 Osalemine tööõnnetuste ja tööga seotud haigestumiste uurimises ning ennetamises 1. Osalemine tööõnnetuste ja tööga seotud haigestumiste uurimises. 2. Ennetusmeetmete kavandamine. 3. Tööõnnetuse ja tööga seotud haigestumise järgne töötaja integreerimine tööprotsessi. A.2.6 Tööandjate ja töötajate nõustamine ning teavitamine 1. Ohutusjuhendite koostamine ja ohutusalane juhendamine. 2. Soovituste andmine vähenenud töövõimega töötaja kaasamiseks. 3. Töötaja töövõime säilitamine ja parendamine. 4. Hoiakute kujundamine. 5. Uute nõuete ja teadmiste edastamine. A.2.7 Ergonoomikaalaste koolituste ettevalmistamine ning läbiviimine 1. Sihtgrupi koolitusvajaduse väljaselgitamine ja koolituskava koostamine. 2. Koolituse sisuline ettevalmistamine ja läbiviimine. 3. Koolituse tulemuslikkuse hindamine ja tagasiside andmine. A.2.8 Uue toote kujustamises osalemine 1. Tootearenduses osalemine. 2. Toote katsetamine ja kasutajasõbralikkuse hindamine. Ergonoomi töötingimused sõltuvad tööülesannetest ja analüüsitavast töökeskkonnast. Ergonoom kasutab oma töös töökeskkonna ergonoomilisuse hindamiseks ja mõõtmiseks, tööprotsessi jäädvustamiseks ja dokumenteerimiseks vajalikke vahendeid. Ergonoomi töös on vajalikud loovus, analüüsi- ja üldistusvõime, täpsus, koostöö- ja vastutusvõime, otsustusvõime ning iseseisvus. Tavaliselt on 7. taseme ergonoomil ergonoomikaalane magistrikraad ja kompetentside saavutamiseks vajalik töökogemus. Ergonoom, tööfüsioloog. Ergonoomi kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1-B.2.6 ja B.2.9 (läbiv kompetents). Lisaks on võimalik tõendada valitavad kompetentsid B.2.7 ja B.2.8. Töökorralduse analüüsimine ja hindamine 7 Töökeskkonna riskianalüüs 7 Töökeskkonna ergonoomikaline kujundamine ja terviseriskide vähendamine 7 Inimene-masin-keskkond süsteemi optimeerimine 7 Osalemine tööõnnetuste ja tööga seotud haigestumiste uurimises ning ennetamises 7 Tööandjate ja töötajate nõustamine ning teavitamine 7 Lisaks on võimalik tõendada valitavad kompetentsid B.2.7 ja B.2.8. Ergonoomikaalaste koolituste ettevalmistamine ning läbiviimine 7 Uue toote kujustamises osalemine 7 Ergonoom, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Hambatehnik, tase 6 Dental technician, level 6 8 Hambatehnik II (versioon 1) Hambatehnik III (versioon 2) Hambatehnik III (versioon 3) Hambatehnik IV (versioon 1) Hambatehnik, tase 6 (versioon 10) Hambatehnik, tase 6 (versioon 7) Hambatehnik, tase 6 (versioon 9) Noorem hambatehnik III (versioon 4) Noorem hambatehnik III (versioon 5) Noorem hambatehnik III (versioon 6) Vanem hambatehnik IV (versioon 2) Vanem hambatehnik IV (versioon 3) Vanem hambatehnik IV (versioon 4) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Hambaravi Hambatehnik 13 2018-11-28 2018-11-28 2023-11-15 6 6 3214 Meditsiiniliste ja hambaproteeside tehnikud 0911 Hambaravi 86 Tervishoid Heli Kuuse Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Evija Marjasoo Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Ene Mõttus Dental CityLab OÜ Marit Paljak Kaarli Hambapolikliinik Eva Vakra Eesti Hambaarstide Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Hambatehnik, tase 6 on suutervishoiu spetsialist, kelle tööks on valmistada koostöös hambaarstiga tehniliselt suuõõnde paigaldatavaid dentaalrestauratsioone ehk meditsiinitehnilisi seadmeid ja ortodontilisi raviaparaate. Hambatehniku töö nõuab manuaalset peenmotoorikat ja erialaspetsiifilise aparatuuri käsitsemist. Hambatehnik lähtub oma igapäevatöös nii objektiivsetest kui subjektiivsetest kriteeriumidest klientide individuaalsete, esteetiliste ja funktsionaalsete vajaduste rahuldamisel hambarestauratsioonide valmistamisel. Tähtsal kohal on hambaarsti koostatud raviplaani tõlgendamisoskus, töö planeerimine, töövahendite ja materjalide otstarbekas ning keskkonnaohutu kasutamine. Oluline on valmisolek meeskonnatööks hambaarsti ja kliendiga, samuti teiste erialade esindajatega. A.2.1 Hambaproteesi valmistamine (tellimisel valmistatud meditsiiniseade) 1. Raviplaani järgimine ja analüüsimine. 2. Hambaarstilt saadud jäljendi ja/või fotomaterjali analüüsimine. 3. Töömudeli ja/või kontrollmudeli valmistamine. 4. Hambarestauratsiooni(de) või ortodontilise raviaparaadi valmistamine. A.2.2 Suust mitte-eemaldatavate hambaproteeside valmistamine 1. Mudeli ettevalmistamine ja kohandamine. 2. Artikulaatorisse töömudelite kipseerimine/fikseerimine. 3. Hambarestauratsiooni valmistamine mudelile. 4. Hambaköndile kape modelleerimine. 5. Sisestamine, põletamine, valamine, pressimine ja freesimine. 6. Keraamilise materjali kandmine karkassile. 7. Viimistlemine ja lõplik kontroll. A.2.3 Suust eemaldatavate hambaproteeside valmistamine a. Metallkarkassiga partsiaalproteesi (e. büügelprotees) valmistamine 1. Mudeli ettevalmistamine ja kohandamine. 2. Hambumuse valmistamine. 3. Sisestusmassist mudeli valmistamine. 4. Sisestusmassist mudelile vahast karkassi modelleerimine. 5. Valukanalite paigaldamine. 6. Sisestamine, eelkuumutamine, valamine, pressimine ja freesimine. 7. Metallkarkassi töötlemine. 8. Metallkarkassile baasise valmistamine ja kunsthammaste ladumine baasisele. 9. Baasiste valmistamine tehismaterjalist. 10. Viimistlemine ja lõplik kontroll. b) Akrüülproteeside (totaalsed ja partsiaalsed) valmistamine 1. Anatoomilise mudeli ja individuaallusika valmistamine. 2. Töömudeli, baasise ja hambumusvalli valmistamine. 3. Artikuleerimine. 4. Akrüülhammaste valimine ja hammaste ladumine. 5. Klambrite valmistamine ja sobitamine baasisesse. 6. Kunstigemete modelleerimine ja viimistlemine hammastega prooviks. 7. Küveteerimine, vaha välja sulatamine ja polümerisatsioon. 8. Viimistlemine ja lõplik kontroll. A.2.4 Ortodontiliste raviaparaatide valmistamine 1. Diagnostilise mudeli väljavalamine kipsist ja trimmimine. 2. Töömudelite valmistamine. 3. Eelfabritseeritud elementide kohandamine, painutamine ja paigaldamine. 4. Baasise valmistamine. 5. Traadist elementide ja võrude ühendamine. 6. Aktivaatorite valmistamine. 7. Splintide valmistamine. 8. Quad Helixi, Bi Helixi, lingvaalkaare ja palatinaalkaare valmistamine. 9. Raviaparaadi töötlus ja viimistlus. Hambatehnik töötab hambatehnoloogia laboratooriumis. Hambatehnikul on risk oma töös kokku puutuda allergeenidega, füüsikaliste ja keemiliste ohuteguritega. Enamlevinud töövahendid on meditsiinilised väikeinstrumendid, nt puurid, freesid, modelleerimise instrumendid ja erialaspetsiifilised seadmed, nt keraamikaahi, liivaprits, auruprits, metallivaluaparaat, freesmasin, mikromootor. Hambatehniku kutse eeldab püsivust, vastutusvõimet, täpsust, suhtlemisoskust, pingetaluvust ja tulemusele orienteeritust. Olulised on füüsiline koordinatsioon, vastupidavus ning käelised oskused. Tavaliselt on hambatehnikul erialane kõrgharidus. Hambatehnik. Hambatehniku kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslik kompetents B.2.1 ja läbiv kompetents B.2.5. Lisaks tuleb tõendada üks järgmistest valikutest: kompetents B.2.2 Suust mitte- eemaldatavate hambaproteeside valmistamine; kompetents B.2.3 Suust eemaldatavate hambaproteeside valmistamine; kompetents B.2.4 Ortodontiliste raviaparaatide valmistamine. Hambaproteesi valmistamine (tellimisel valmistatud meditsiiniseade) 6 Lisaks tuleb tõendada üks järgmistest valikutest: kompetents B.2.2 Suust mitte- eemaldatavate hambaproteeside valmistamine; kompetents B.2.3 Suust eemaldatavate hambaproteeside valmistamine; kompetents B.2.4 Ortodontiliste raviaparaatide valmistamine. Suust mitte-eemaldatavate hambaproteeside valmistamine 6 Suust eemaldatavate hambaproteeside valmistamine 6 Ortodontiliste raviaparaatide valmistamine 6 Hambatehnik, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Telekommunikatsiooni vanemtehnik, tase 5 Senior Telecommunication Technician, EstQF Level 5 5 Telekommunikatsiooni spetsialist, tase 5 (versioon 3) Telekommunikatsiooni spetsialist, tase 5 (versioon 4) Telekommunikatsiooni vanemtehnik, tase 5 (versioon 6) Telekommunikatsiooni vanemtehnik, tase 5 (versioon 7) Telekommunikatsioonitehnik III (versioon 1) Telekommunikatsioonitehnik III (versioon 2) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Telekommunikatsioon Telekommunikatsiooni spetsialist 11 2018-06-14 2018-06-14 2023-05-09 5 5 3522 Telekommunikatsioonitehnikud 0612 Andmebaaside ja võrgu disain ning haldus 61 Telekommunikatsioon Keelte oskustasemete kirjeldused Joonas Heiter Elisa Eesti AS, taristu valdkonna juht Laur Lemendik Riigi Infokommunikatsiooni SA, juhataja Milko Milatškov Eesti Elektroonikatööstuse Liit Andres Ojalill Tallinna Polütehnikum, IT ja elektroonika kompetentsijuht Hele Tammenurm Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Telia Eesti AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Telekommunikatsiooni tehniku töö on telekommunikatsiooniteenuste tarnimine, rikete lahendamine ja kasutajatoe pakkumine. Tema põhilisteks tööülesanneteks on võrgukomponentide paigaldamine, seadistamine ning hooldamine, rikete tuvastamine ja kõrvaldamine ning klientide nõustamine. Ta korraldab meeskonna tööd ja osaleb ettevõtte arendus- ja haldustegevuste korraldamises. Telekommunikatsiooni kutsealal on ka Telekommunikatsiooni tehnik, tase 4 kutsestandard. A.2.1 Võrkude opereerimine 1. Võrgukomponentide paigaldamine. 2. Seadistamine ja ühendamine. 3. Rikete tuvastamine ja kõrvaldamine. 4. Võrguparameetrite mõõtmine. 5. Tarkvarauuendamine. 6. Dokumenteerimine. 7. Võrgu toimimise seiramine. A.2.2 Kasutajatugi 1. Intsidentside lahendamine. 2. Lõppkasutaja nõustamine. A.2.3 Töö korraldamine 1. Töö analüüsimine ja muudatuste elluviimine. 2. Töö koordineerimine ja koolitusvajaduse kaardistamine. 3. Töövahendite nõuetele vastavuse haldamine. 4. Hankeprotsessis ja müügipakkumiste koostamisel osalemine. 5. Alltöövõtjate töö koordineerimine. 6. Riskianalüüsi läbiviimisel osalemine. Telekommunikatsiooni vanemtehniku töökeskkond on seotud kõrgendatud elektriohuga ning raadio- ja laserkiirgusohuga; vajadusel tuleb töötada välitingimustes ja kõrgustes. Ta täidab tööülesandeid erisuguses ja vahelduvas töökeskkonnas, töö on liikuva iseloomuga. Töö võib nõuda füüsilist pingutust. Tööaja hulka võib kuuluda öötöö. Telekommunikatsiooni vanemtehniku põhilisteks töövahenditeks on mõõteseadmed ja -vahendid, infotehnoloogiline riist- ja tarkvara, tööriistad, kaitsevahendid. Telekommunikatsiooni vanemtehniku töö eeldab analüütilist mõtlemist, matemaatilist võimekust, koostöövõimet, arenenud vastutustunnet ja õppimisvalmidust. Telekommunikatsiooni vanemtehnikuna töötavad tavapäraselt inimesed, kellel on vähemalt keskharidus. Telekommunikatsiooni vanemtehnik. Kutse saamiseks tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1- B.2.3. ning kutset läbiv kompetents B.2.4. Võrkude opereerimine 5 Kasutajatugi 5 Töö korraldamine 5 Telekommunikatsiooni tehniku kutset läbiv kompetents 4 Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 Engineer in Water Supply and Sewerage, level 6 10 Ehitusinsener IV (versioon 1) Ehitusinsener IV (versioon 2) Ehitusinsener IV (versioon 3) Ehitusinsener IV (versioon 4) Ehitusinsener IV (versioon 6) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 10) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 11) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 12) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 13) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 5) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 7) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 8) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 9) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 10) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 11) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 12) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 13) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 5) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 7) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 8) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 9) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 10) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 11) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 12) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 13) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 5) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 7) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 8) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 9) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 11) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 12) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 13) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 5) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 7) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 8) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 9) Alleriala: Hoone veevarustus ja kanalisatsioon Alleriala: Välisveevarustus ja -kanalisatsioon Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener 14 2018-06-22 2018-08-01 2018-12-05 6 6 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener (lühendatult VK-insener) tegutseb keskastmejuhi või kitsama ametiala spetsialistina hoonete veevarustuse ja kanalisatsiooni ning veevarustus- ja kanalisatsiooniehitiste ja -seadmete rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning veevarustus- ja kanalisatsiooniehitiste ja -seadmete lammutamisel. VK-inseneri ülesanne on projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas tööohutust ja töötervishoidu, keskkonnahoidu ning sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte. Kutsestandard sisaldab 6. taseme VK-inseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonna inseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. VK-insener (EKR 6. tase) peab olema võimeline iseseisvalt töötama keerulistes ja ettearvamatutes olukordades ning vastutama nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. VK-insenerid spetsialiseeruvad hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni ning välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni allerialadele. VK-inseneride tööosad ja -ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel ametialade loetelus, tööosade ja -ülesannete üksikasjalikku loetelu vt lisast 3. Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad töö osadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. VK-inseneril peab olema rakenduskõrgharidusdiplom või bakalaureusekraad veevarustuse ja kanalisatsiooni erialal. Eelduste vastavust on võimalik tõendada ka VÕTA* kaudu. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Lisaks sellele tuleb täita täiendusõppe nõuded vastavalt lisale 7. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise või taastõendamise eeldusi vt lisast 7. Kutse taotlemise erijuhtu on kirjeldatud lisas 8. * VÕTA = Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (inglise keeles: APEL = Accreditation of Prior and Experiential Learning). VK-insener töötab tavapäraselt kesktasemejuhi või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks ehitusjuht, objektijuht jms. VK-inseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada veevarustuse ja kanalisatsiooni erialal tõendatud kompetentsuse piires iseseisvalt ja omal vastutusel ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. VK-inseneri volituste ulatust veevarustuse- ja kanalisatsiooni erialal vt lisast 11. Ametiala: Ehitusjuhtimine 6 Ametiala: Ehitustegevuse juhtimine 6 Ametiala: Hooldamine ja käitamine 6 Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 Chartered Engineer in Hydrotechnical engineering, level 8 10 Volitatud ehitusinsener V (versioon 1) Volitatud ehitusinsener V (versioon 2) Volitatud ehitusinsener V (versioon 3) Volitatud ehitusinsener V (versioon 4) Volitatud ehitusinsener V (versioon 6) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Hüdrotehnikainsener 14 2018-06-22 2018-08-01 2018-12-05 8 8 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Hüdrotehnikainsener tegutseb keskastmejuhi, tippjuhi või kitsama ametiala spetsialistina hüdrotehniliste ehitiste ja seadmete kavandamisel, rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning hüdrotehniliste ehitiste ja seadmete lammutamisel. Hüdrotehnikainseneride ülesanne on ehitustehniliste ja tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ning projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas tööohutust ja töötervishoidu, keskkonnahoidu ning sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte. Kutsestandard sisaldab 8. taseme volitatud hüdrotehnikainseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonnainseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Volitatud hüdrotehnikainsener (EKR 8.tase) peab olema võimeline iseseisvalt töötama keerulistes ja ettearvamatutes olukordades ning vastutama nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Volitatud hüdrotehnikainseneride tööosad ja -ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel ametialade loetelus, töö osade ja -ülesannete üksikasjalikku loetelu vt lisast 3. Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad tööosadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Volitatud hüdrotehnikainseneril peab olema vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud 5-aastase integreeritud kõrghariduse diplom* hüdrotehnilise ehitamise sisu omaval erialal. Eelduste vastavust on võimalik tõendada ka VÕTA** kaudu. Reeglina on volitatud inseneri kutse esmasel taotlemisel eelduseks diplomeeritud inseneri (EKR 7. tase) kutse olemasolu hüdrotehnika erialal või doktorikraad hüdrotehnikaga seotud teemal. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise või taastõendamise eeldusi vt lisast 7. * Vabariigi valitsuse määrus 25.10.2004 nr 312 Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded. ** VÕTA = Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (inglise keeles: APEL = Accreditation of Prior and Experiential Learning). Volitatud hüdrotehnikainsener töötab tavapäraselt kesktasemejuhi, tippjuhi või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht, konsultant. Volitatud hüdrotehnikainseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada hüdrotehnika erialal tõendatud kompetentsuse piires iseseisvalt ja omal vastutusel ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Volitatud hüdrotehnikainseneri volituste ulatust vt lisast 11. Ametiala: Projekteerimine 8 Ametiala: Projekteerimise juhtimine 8 Ametiala: Omanikujärelevalve 8 Ametiala: Ehitusjuhtimine 8 Ametiala: Ehitustegevuse juhtimine 8 Ametiala: Hooldamine ja käitamine 8 Ametiala: Inseneride koolitamine ja uurimistöö 8 Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 Diploma Engineer in Water Supply and Sewerage, level 7 10 Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 1) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 2) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 3) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 4) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 6) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 9) Alleriala: Hoone veevarustus ja kanalisatsioon Alleriala: Välisveevarustus ja -kanalisatsioon Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener 14 2018-06-22 2018-08-01 2018-12-05 7 7 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener (lühendatult: VK-insener) tegutseb keskastmejuhi või tippjuhina või kitsama ametiala spetsialistina hoonete veevarustuse ja kanalisatsiooni ning veevarustus- ja kanalisatsiooniehitiste ja -seadmete kavandamisel, rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning veevarustus- ja kanalisatsiooniehitiste ja –seadmete lammutamisel. VK-inseneride ülesanne on ehitustehniliste ja tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ning projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas tööohutust ja töötervishoidu, keskkonnahoidu ning sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte. Kutsestandard sisaldab 7. taseme diplomeeritud VK-inseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonnainseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener (EKR 7. tase) peab olema võimeline iseseisvalt töötama keerulistes ja ettearvamatutes olukordades ning vastutama nii enda kui ka töörühmade töötulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Diplomeeritud VK-insenerid spetsialiseeruvad hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni ning välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni allerialadele. Diplomeeritud VK-inseneride tööosad ja -ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel toodud ametialade lõikes, tööosade ja -ülesannete üksikasjalik loetelu vt lisast 3. Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad tööosadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Diplomeeritud VK-inseneril peab olema vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud 5-aastase integreeritud kõrghariduse diplom* veevarustuse ja kanalisatsiooni erialal. Veevarustuse ja kanalisatsiooni erialal rakenduskõrghariduse omandanud kutse taotlejalt nõutakse täiendava ülikooliõppe ja täiendusõppe läbimist, mida võib tõendada ka VÕTA** kaudu. Teadmiste ja oskuste miinimumnõuded vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemiseks või taastõendamiseks vajalikud eeldused on esitatud lisas 7. Kutse taotlemise erijuhud on kirjeldatud lisas 8. * Vabariigi valitsuse määrus 25.10.2004 nr 312 „Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded“ ** VÕTA = Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (inglise keeles: APEL = Accreditation of Prior and Experiental Learning). Diplomeeritud VK-insenerid töötavad kesktaseme-, tippjuhi või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht, konsultant. Diplomeeritud VK-inseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada veevarustuse ja kanalisatsiooni erialal tõendatud kompetentsuse piires iseseisvalt ja omal vastutusel ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Diplomeeritud VK-inseneri volituste ulatust vt lisast 11. Ametiala: Projekteerimine 7 Ametiala: Projekteerimise juhtimine 7 Ametiala: Omanikujärelevalve 7 Ametiala: Ehitusjuhtimine 7 Ametiala: Ehitustegevuse juhtimine 7 Ametiala: Hooldamine ja käitamine 7 Hüdrotehnikainsener, tase 6 Engineer in Hydrotechnical engineering, level 6 10 Ehitusinsener IV (versioon 1) Ehitusinsener IV (versioon 2) Ehitusinsener IV (versioon 3) Ehitusinsener IV (versioon 4) Ehitusinsener IV (versioon 6) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 10) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 11) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 12) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 13) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 5) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 7) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 8) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 9) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 11) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 12) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 13) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 5) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 7) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 8) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 9) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 10) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 11) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 12) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 13) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 5) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 7) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 8) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 9) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 10) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 11) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 12) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 13) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 5) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 7) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 8) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Hüdrotehnikainsener 14 2018-06-22 2018-08-01 2018-12-05 6 6 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Hüdrotehnikainsener tegutseb kesktasemejuhi või kitsama ametiala spetsialistina hüdrotehniliste ehitiste ja seadmete rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning hüdrotehniliste ehitiste ja seadmete lammutamisel. Hüdrotehnikainseneride ülesanne on projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas tööohutust ja töötervishoidu, keskkonnahoidu ning sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte. Kutsestandard sisaldab 6. taseme diplomeeritud hüdrotehnikainseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonna inseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Hüdrotehnikainsener (EKR 6. tase) peab olema võimeline iseseisvalt töötama keerulistes ja ettearvamatutes olukordades ning vastutama nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Hüdrotehnikainseneride tööosad ja -ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel ametialade loetelus, tööosade ja -ülesannete üksikasjalikku loetelu vt lisast 3. Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad tööosadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Hüdrotehnikainseneril peab olema rakenduskõrgharidusdiplom hüdrotehnilise ehitamise sisu omaval erialal. Eelduste vastavust on võimalik tõendada ka VÕTA* kaudu. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Lisaks sellele tuleb täita täiendusõppe nõuded vastavalt lisale 7. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava erialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise või taastõendamise eeldusi vt lisast 7. Kutse taotlemise erijuht on kirjeldatud lisas 8. *VÕTA = Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (inglise keeles: APEL = Accreditation of Prior and Experiential Learning). Hüdrotehnikainsener töötab tavapäraselt kesktasemejuhi, või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks ehitusjuht, objektijuht. Hüdrotehnikainseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada hüdrotehnika erialal tõendatud kompetentsuse piires iseseisvalt ja omal vastutusel ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Hüdrotehnikainseneri volituste ulatus vt lisast 11. Ametiala: Ehitusjuhtimine 6 Ametiala: Ehitustegevuse juhtimine 6 Ametiala: Hooldamine ja käitamine 6 Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 Chartered Engineer in Water Supply and Sewerage, level 8 10 Volitatud ehitusinsener V (versioon 1) Volitatud ehitusinsener V (versioon 2) Volitatud ehitusinsener V (versioon 3) Volitatud ehitusinsener V (versioon 4) Volitatud ehitusinsener V (versioon 6) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 9) Alleriala: Hoone veevarustus ja kanalisatsioon Alleriala: Välisveevarustus ja -kanalisatsioon Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener 14 2018-06-22 2018-08-01 2018-12-05 8 8 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener (lühendatult: VK-insener) tegutseb kesktaseme- või tippjuhina või kitsama ametiala spetsialistina hoonete veevarustuse ja kanalisatsiooni ning veevarustus- ja kanalisatsiooniehitiste ja -seadmete kavandamisel, rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning veevarustus- ja kanalisatsiooniehitiste ja –seadmete lammutamisel. VK-inseneride ülesanne on ehitustehniliste ja tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ning projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas tööohutust ja töötervishoidu, keskkonnahoidu ning sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte. Kutsestandard sisaldab 8. taseme volitatud VK-inseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonnainseneride kutsetasemete iseloomustust vt lisast 2. Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener (EKR 8.tase) peab olema võimeline iseseisvalt töötama keerulistes ja ettearvamatutes olukordades ning vastutama nii enda kui ka töörühmade töötulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Volitatud VK-insenerid spetsialiseeruvad hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni ning välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni allerialadele. Volitatud VK-inseneride tööosad ja -ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel ametialade lõikes, tööosade ja -ülesannete üksikasjalikku loetelu vt lisast 3. Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad tööosadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Volitatud VK-inseneril peab olema vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud 5-aastase integreeritud kõrghariduse diplom* veevarustuse ja kanalisatsiooni erialal. Eelduste vastavust on võimalik tõendada ka VÕTA** kaudu. Reeglina on volitatud inseneri kutse esmasel taotlemisel eelduseks diplomeeritud inseneri (EKR 7. tase) kutse olemasolu veevarustuse ja kanalisatsiooni erialal või doktorikraad veevarustuse ja kanalisatsiooniga seotud teemal (va erijuhu kaudu taotletud kutse EKR 7. tase). Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõuded vt lisast 6. Kutse taotlemiseks või taastõendamiseks vajalikud eeldused on vt lisast 7. * Vabariigi valitsuse määrus 25.10.2004 nr 312 Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded. ** VÕTA = Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (inglise keeles: APEL = Accreditation of Prior and Experiential Learning). Volitatud VK-insenerid töötavad kesktaseme-, tippjuhi või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht, konsultant. Volitatud VK-inseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada veevarustuse ja kanalisatsiooni erialal tõendatud kompetentsuse piires iseseisvalt ja omal vastutusel ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Volitatud VK-inseneri volituste ulatust vt. lisast 11. Ametiala: Projekteerimine 8 Ametiala: Projekteerimise juhtimine 8 Ametiala: Omanikujärelevalve 8 Ametiala: Ehitusjuhtimine 8 Ametiala: Ehitustegevuse juhtimine 8 Ametiala: Inseneride koolitamine ja uurimistöö 8 Ametiala: Hooldamine ja käitamine 8 Ehitusinsener, tase 6 Civil Engineer in Buildings and Structures, level 6 10 Ehitusinsener IV (versioon 1) Ehitusinsener IV (versioon 2) Ehitusinsener IV (versioon 3) Ehitusinsener IV (versioon 4) Ehitusinsener IV (versioon 6) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 11) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 12) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 13) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 5) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 7) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 8) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 9) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 10) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 11) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 12) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 13) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 5) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 7) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 8) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 9) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 10) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 11) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 12) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 13) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 5) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 7) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 8) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 9) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 10) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 11) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 12) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 13) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 5) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 7) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 8) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 9) Alleriala: Geotehnika Alleriala: Hoonete ehitus Alleriala: Sadamaehitus Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Ehitusinsener 14 2018-06-22 2018-08-01 2018-11-28 6 6 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Ehitusvaldkonna insenerid tegutsevad keskastmejuhi või tippjuhina hoonete ja rajatiste püstitamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel, samuti hoonete lammutus- ja restaureerimistöödel. Ehitusinseneride ülesandeks on väljatöötatud projektlahenduste realiseerimine, arvestades sotsiaalsete, majanduslike, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetiliste aspektidega. See kutsestandard sisaldab 6. taseme ehitusinseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonna inseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Ehitusinsener (EKR 6. tase) töötab iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutades nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Ehitusinsenerid üldehituse erialal spetsialiseeruvad hoonete ehituse, sadamaehituse või geotehnika allerialadele. Ehituseinseneride tööosad ja -ülesanded üldehituse erialal on loetletud standardi avalehel toodud erialade ja ametialade lõikes. Vastav tööosade ja –ülesannete loetelu on esitatud lisas 3. Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad tööosadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Üldehituse eriala ehitusinseneril peab olema rakenduskõrghariduse diplom või bakalaureuse kraad üldehituse erialal. Eelduste vastavust on võimalik tõendada ka VÕTA 1) kaudu. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Lisaks sellele tuleb täita täiendusõppe nõuded vastavalt lisale 7. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise ja taastõendamise eeldused on esitatud lisas 7. Kutse taotlemise erijuht on kirjeldatud lisas 8. Märkus: 1. VÕTA = Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (inglise keeles: APEL = Accreditation of Prior and Experiential Learning). Ehitusinsenerid üldehituse erialal töötavad kesktaseme-, tippjuhi või spetsialistina erinevatel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks ehitusjuht, objektijuht jms. Üldehituse eriala ehitusinseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada üldehituse erialal iseseisvalt ja enda vastutusel tõendatud kompetentsuse piires ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Ehitusinseneri volituste ulatus üldehituse erialal vt lisast 11. Ametiala: Ehitustegevuse juhtimine 6 Ametiala: Ehitusmaksumuse hindamine 6 Ametiala: Ehitusjuhtimine 6 Ametiala: Omanikujärelevalve 6 Ametiala: Ehitusgeoloogilised uuringud 6 Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 Diploma Civil Engineer in Buildings and Structures, level 7 10 Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 1) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 2) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 3) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 4) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 6) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 9) Alleriala: Geotehnika Alleriala: Hoonete ehitus Alleriala: Sadamaehitus Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Ehitusinsener 14 2018-06-22 2018-08-01 2018-11-28 7 7 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Ehitusvaldkonna insenerid tegutsevad keskastme- või tippjuhina või kitsama ametiala spetsialistina hoonete ja rajatiste kavandamisel, püstitamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel, hoonete lammutus- ja restaureerimistöödel. Ehitusinseneride ülesandeks on ehitustehniliste lahenduste väljatöötamine ja projektlahenduste realiseerimine, arvestades sotsiaalsete, majanduslike, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetiliste aspektidega. Kutsestandard sisaldab 7. taseme diplomeeritud ehitusinseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonna inseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Diplomeeritud ehitusinsener (EKR 7.tase) töötab iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutades nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Diplomeeritud ehitusinsenerid üldehituse erialal spetsialiseeruvad hoonete ehituse, sadamaehituse või geotehnika allerialadele. Diplomeeritud ehituseinseneride tööosad ja -ülesanded üldehituse erialal on loetletud standardi avalehel toodud erialade ja ametialade lõikes. Vastav tööosade ja –ülesannete loetelu on lisas 3. Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad tööosadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Üldehituse eriala diplomeeritud ehitusinseneril peab olema vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud 5-aastase integreeritud kõrghariduse diplom üldehituse erialal. Üldehituse erialal rakenduskõrghariduse omandanud kutse taotlejalt nõutakse täiendava ülikooliõppe ja täiendusõppe läbimist, mida võib sooritada ka VÕTA kaudu. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise ja taastõendamise eeldused on esitatud lisas 7. Kutse taotlemise erijuhud on kirjeldatud lisas 8. Märkus: 1) Vabariigi valitsuse määrus 25.10.2004 nr 312 Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded. Märkus: 2) VÕTA = Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (inglise keeles: APEL = Accreditation of Prior and Experiential Learning). Üldehituse eriala diplomeeritud ehitusinsenerid töötavad kesktaseme-, tippjuhi või spetsialistina ametikohtadel, mille nimetused on näiteks projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht, konsultant. Üldehituse eriala diplomeeritud ehitusinseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada üldehituse erialal iseseisvalt ja enda vastutusel tõendatud kompetentsuse piires ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Diplomeeritud ehitusinseneri volituste ulatus üldehituse erialal vt lisast 11. Ametiala: Projekteerimine 7 Ametiala: Projekteerimise juhtimine 7 Ametiala: Omanikujärelevalve 7 Ametiala: Ehitusjuhtimine 7 Ametiala: Ehitustegevuse juhtimine 7 Ametiala: Ehitusmaksumuse hindamine 7 Ametiala: Ehitusgeoloogilised uuringud 7 Volitatud ehitusinsener, tase 8 Chartered Civil Engineer in Buildings and Structures, level 8 10 Volitatud ehitusinsener V (versioon 1) Volitatud ehitusinsener V (versioon 2) Volitatud ehitusinsener V (versioon 3) Volitatud ehitusinsener V (versioon 4) Volitatud ehitusinsener V (versioon 6) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 9) Alleriala: Geotehnika Alleriala: Hoonete ehitus Alleriala: Sadamaehitus Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Ehitusinsener 14 2018-06-22 2018-08-01 2018-11-28 8 8 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Ehitusvaldkonna insenerid tegutsevad keskastme juhina või tippjuhina või kitsama ametiala spetsialistina hoonete ja rajatiste kavandamisel, püstitamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel, samuti hoonete lammutus- ja restaureerimistöödel. Ehitusinseneride ülesandeks on ehitustehniliste lahenduste väljatöötamine ja väljatöötatud projektlahenduste realiseerimine arvestades sotsiaalsete, majanduslike, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetiliste aspektidega. See kutsestandard sisaldab 8. taseme volitatud ehitusinseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonna inseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Volitatud ehitusinsener (EKR 8.tase) töötab iseseisvalt juhtiva spetsialisti, juhtiva projektijuhi või teadlase-uurijana keerukate ehitustehniliste lahenduste väljatöötamisel ja realiseerimisel, vastutades nii enda, töörühmade kui ka ettevõtete või nende allüksuse töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Volitatud insenerilt eeldatakse sünteesimist ja arendustööd teatud kitsamal eri- ja/või ametialal. Volitatud ehitusinsenerid üldehituse erialal spetsialiseeruvad hoonete ehituse, sadamaehituse või geotehnika allerialadele. Volitatud ehituseinseneride tööosad ja -ülesanded üldehituse erialal on loetletud standardi avalehel toodud erialade ja ametialade lõikes. Vastav tööosade ja –ülesannete loetelu on esitatud lisas 3. Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad tööosadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Üldehituse eriala volitatud ehitusinseneril peab olema vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud 5-aastase integreeritud kõrghariduse diplom üldehituse erialal. Eelduste vastavust on võimalik tõendada ka VÕTA kaudu. Reeglina on volitatud inseneri kutse esmasel taotlemisel eelduseks diplomeeritud inseneri (EKR 7. tase) kutse olemasolu üldehituse erialal või doktorikraadi kaitsmine üldehitusega seotud teemal. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava iseseisva eri- ja ametialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise ja taastõendamise eeldused on esitatud lisas 7. Vabariigi valitsuse määrus 25.10.2004 nr 312 Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded. VÕTA = Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (inglise keeles: APEL = Accreditation of Prior and Experiential Learning). Üldehituse eriala volitatud ehitusinsenerid töötavad kesktaseme-, tippjuhi või spetsialistina ametikohtadel, mille nimetused on näiteks projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht, projektijuht või konsultant. Üldehituse eriala volitatud ehitusinseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada üldehituse erialal iseseisvalt ja enda vastutusel tõendatud kompetentsuse piires ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Volitatud ehitusinseneri volituste ulatus üldehituse erialal vt lisast 11. Ametiala: Projekteerimine 8 Ametiala: Projekteerimise juhtimine 8 Ametiala: Omanikujärelevalve 8 Ametiala: Ehitusjuhtimine 8 Ametiala: Ehitustegevuse juhtimine 8 Ametiala: Ehitusmaksumuse hindamine 8 Ametiala: Inseneride koolitamine ja uurimistöö 8 Ametiala: Ehitusgeoloogilised uuringud 8 Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 esmane kutse Diploma Specialist in energy performance of buildings, level 7 high education qualification 2 Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitiste energiatõhusus Energiaaudiitor 14 2018-06-22 2018-06-22 2021-04-19 7 7 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Energiatõhususe kutsete tasemete ülevaade Energiatõhususe kutsete taotlemise eeldused Energiatõhususe kutsete täiendusõppe arvestus Kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Teet Tark Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus Siim Link Eesti Soojustehnikainseneride Selts Ülo Kask Tallinna Tehnikaülikooli Soojustehnikainstituut Paul Einaste Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit Peter Haab Eesti Projektbüroode Liit Targo Kalamees Tallinna Tehnikaülikool Tiit Pukk Volitatud energiaaudiitor, EKVÜ energiatõhususe valdkonna kutsete hindamiskomisjoni esimees Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 kutsestandard on kõrghariduse õppekavade, isikute kompetentsuse hindamise ning kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemise alus. Selle kutsestandardi alusel antakse järgmisi kutseid: a) Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 esmane kutse antakse isikule kõrgharidusõppe lõpetamisel akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava on riiklikult tunnustatud ja vastab kutsestandardi osadele B 2.1-2.6. Esmase kutse omamine tõendab, et isik on suuteline rakendama üldteoreetilisi ja hoonete energiatõhususe teadmisi ja oskusi kogenud energiatõhususe spetsialisti juhendamisel. Esmane kutse on tähtajatu. b) Diplomeeritud energiatõhususe spetsialisti kutse antakse isikule kutsetunnistusega juhul, kui kutset andev organ on tunnistanud tema kompetentside vastavust kutsestandardile. Energiatõhususe spetsialistide töö põhieesmärk on ehitiste energiatõhususe hindamine ning nõustamine, lähtudes säästva arengu printsiipidest, kutse-eetikast, kaasaegsetest insenerteadmistest ja heast projekteerimis-, konsulteerimis- ja ehitustavast. Kutsestandard sisaldab diplomeeritud energiatõhususe spetsialisti kutse kirjeldust ja kompetentsusnõudeid. Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist on ehitusseaduse vastutava spetsialisti mõistele vastav spetsialist (pädev isik), kes on võimeline iseseisvalt ja omal vastutusel koostama elamute ja ühiskondlike hoonete energiaauditeid, väljastama olemasolevatele hoonetele energiamärgiseid ning nõustama elamute ja ühiskondlike hoonete energiatõhususe valdkonnas. Tal on oskus teostada arvutusi hoonete energiatõhususe miinimumnõuete, madala- ja liginullenergiahoonete nõuetele vastavuse tõendamiseks. Ta on valmis töötama interdistsiplinaarses meeskonnas koos sidusvaldkondade inseneride jt spetsialistidega. Vajadusel juhendab ja kaasab ta teisi spetsialiste. Ta on võimeline juhtima väiksemaid töörühmi või organisatsiooni strateegiliste eesmärkide saavutamiseks ning võtma vastutust teiste töö tulemuste eest. Diplomeeritud energiatõhususe spetsialisti iseloomustab võime leida probleemidele lahendusi ja viia neid ellu majanduslikult vastuvõetaval, keskkonnasõbralikul ning ühiskondlikult aktsepteeritaval moel. Energiatõhususe valdkonnas on lisaks diplomeeritud energiatõhususe spetsialisti, tase 7 kutsele kehtestatud energiaaudiitor, tase 6 esmane kutse, diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 ja volitatud energiatõhususe spetsialist, tase 8 kutsed. Ülevaade ehitiste energiatõhususe valdkonna kutsetest ja tasemetest on toodud lisas 1. A.2.1 Olemasoleva ehitise energiatõhususe hindamine. A.2.2 Tehnilis-majandusliku analüüsi teostamine. A.2.3 Elamute ja ühiskondlike hoonete energiaauditi koostamine. A.2.4 Energiatõhususe-alane nõustamine. A.2.5 Energiamärgise koostamine ja väljastamine olemasolevatele hoonetele. Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist töötab põhiliselt büroos ja objektidel. Ta vaatab kohapeal objekti üle koos vajalike mõõdistuste ja intervjuudega. Objektid võivad paikneda erinevates piirkondades. Töötada tuleb paindliku tööajarežiimiga. Vajadusel tuleb kasutada spetsiaalseid tööriideid ja kaitsevahendeid. Juhinduda tuleb üldise tööohutuse ja vajadusel elektriohutuse nõuetest. Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist kasutab oma töös lisaks tavapärasele kontoritehnikale (arvutid, kommunikatsiooniseadmed jms.) ja –tarkvarale (tekstitöötlus, tabelarvutus, internetisuhtlus jms) spetsiaalseid arvutusprogramme (näiteks energiatarbimise dünaamilise soojuslevi arvutusprogrammid jms) ning mõõtetehnikat (näiteks salvestavad mõõtevahendid). Töö eeldab innovaatilist, keskkonnahoidlikku ning säästvat arengut toetavat mõtlemist, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, analüüsivõimet, täpsust, vastutustunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, ruumilist kujutlus- ning kohanemisvõimet. Diplomeeritud energiatõhususe spetsialistina töötamine eeldab tehnikaalast kõrgharidust. Diplomeeritud energiatõhususe spetsialisti valmistatakse ette kursustel ja kõrgkoolis. Edukaks kutsetegevuseks on vajalik kompetentsus, mis moodustub teadmistest ja oskustest, eri- ja ametialasest töökogemusest ja energiatõhususe spetsialisti tööks vajalikest hoiakutest. Kutse taotlemisel tuleb järgida taotlemistingimusi ja täiendõppe arvestuse nõudeid (vt lisa 2 ja 3). Insener, projekteerija, energiaaudiitor, energiamärgise väljastaja, projektijuht, konsultant, energiaekspert, energiakasutuse modelleerija, osakonnajuhataja, teadlane-uurija jm. Energiaaudiitori kutse omamine tõendab energiatõhususevaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes isiku pädevust töötada energiatõhususe erialal omal vastutusel ja iseseisvalt tõendatud kompetentsuse piires. Diplomeeritud energiatõhususe spetsialisti kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B2.1 - B 2.6 tõendamine. Olemasoleva ehitise energiatõhususe hindamine 7 Tehnilis-majanduslik analüüs 7 Elamute ja ühiskondlike hoonete energiaauditi koostamine 7 Energiatõhususe alane nõustamine 7 Energiamärgise koostamine ja väljastamine olemasolevatele hoonetele 7 Energiatõhususe spetsialist, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Pottsepp-sell, tase 3 Oven-builder, level 3 5 Pottsepp I (versioon 1) Pottsepp I (versioon 2) Pottsepp I (versioon 3) Pottsepp-sell, tase 3 (versioon 4) Pottsepp-sell, tase 3 (versioon 6) Pottsepp-sell, tase 3 (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Küttesüsteemide ehitus ja hooldus Pottsepp 20 2019-02-13 2019-02-13 2019-12-31 3 3 7314 Savi- ja portselanimeistrid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Kasutatud mõisted Andrus Schults OÜ Raidkivi Annes Andresson MTÜ Eesti Pottsepad Koit Koppel MTÜ Eesti Korstnapühkijate Koda Mati Jürgenson OÜ Ahjusepad Mati Malm OÜ Kodusoe Grupp Pepe Sussen OÜ Potipoiss Raido Jalas Päästeamet Raivo Koppel OÜ Ahjumaailm Sigrid Ester Tani MTÜ Eesti Pottsepad Urmas Danil OÜ Schiedel Moodulkorstnad Paul Pääso MTÜ Eesti Pottsepad Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Pottsepa peamised tööülesanded on tahkeküttesüsteemi ja selle elementide ehitamine, paigaldamine ja renoveerimine. Tahkeküttesüsteemide alla kuuluvad nii tellistest, erinevatest plaatidest ja plokkidest, maakivist või muust materjalist tahkeküttel töötavad müüritiskütteseadmed (ahjud, pliidid, kaminad jne) ja nendega kaasnevad süsteemid (lõõrid, korstnad jne.) kui ka tootja vastutusega valmiskütteseadmed ja korstnasüsteemid (nt kerged õhkküttekaminad, saunakerised). Pottsepa kutsealal on kutsed kolmel tasemel: Pottsepp-sell, tase 3; Pottsepp, tase 4; Pottseppmeister, tase 5. Pottsepp-sell ehitab ja remondib tahkekütteseadmeid ja korstnasüsteeme kõrgema taseme pottsepa juhendamisel. Pottsepp-sell lähtub oma töö tegemisel standardist EVS 812-3 Ehitiste tuleohutus Osa 3: Küttesüsteemid. A.2.1 Kliendiga suhtlemine ja nõustamine, tutvumine objekti võimaluste ja ehitusliku dokumentatsiooniga 1. Kliendi soovide väljaselgitamine. 2. Tutvumine ehitusliku dokumentatsiooniga. A.2.2 Ehitatava ja/või paigaldatava küttesüsteemi kavandamine või projekteerimine 1. Hoone või ruumi soojavajaduse arvutamine. 2. Vajalike materjalide valimine ja hinnapakkumise koostamine. A.2.3 Tahkekütteseadme ehitamine ja/või paigaldamine 1. Töökeskkonna ettevalmistamine. 2. Vundamendi ja aluspinna (põrand) ette valmistamine ja ehitamine. 3. Aluspinna (sein, vahelagi vms) ette valmistamine. 4. Tootja vastutusega kütteseadme paigaldamine eelnevalt ettevalmistatud aluspinnale. 5. Müüritiskütteseadme ehitamine. 6. Müüritiskorstna ehitamine. 7. Tootja vastutusega või eritellimusel valmistatud (v.a. müüritiskorsten) korstna paigaldamine. 8. Küttesüsteemi osade dekoratiivviimistlemine. A.2.4 Tahkekütteseadme või -süsteemi renoveerimine või muutmine 1. Müüritud küttesüsteemi või selle osade renoveerimine või muutmine. 2. Tootja vastutusega küttesüsteemi või selle osade renoveerimine või muutmine. Pottsepa töö toimub paindliku töögraafiku alusel. Sõltuvalt tööandja või kliendiga sõlmitud kokkulepetest, töö mahust või muudest töökorralduse eripäradest võib töö toimuda ka puhkepäevadel, pühade ajal või õhtuti. Töö rütm võib sõltuvalt tellimuse mahust ja iseloomust olla kiire ja pingeline. Pottsepatöö on raske ja nõuab füüsilist pingutust. Sageli tuleb tõsta raskeid ehitusmaterjale, töötada sundasendis või ronida ajutistel tellingutel ja konstruktsioonidel. Töö toimub nii siseruumides kui ka õues, erinevatel kõrgustel ja muutuvates keskkonnatingimustes. Pottsepa töökeskkonnaga on seotud kõrgendatud vigastuste tekkimise risk, mistõttu ta peab järgima tööeeskirju, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Riskiteguriteks on ka tolm, õhus lenduvad keemilised ühendid, müra, temperatuuri kõikumised ja tuuletõmbus ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja -vahendeid. Pottsepa peamised töövahendid on mitmesugused käsitööriistad (kellud, müürihaamrid jne.), mõõteriistad (mõõdulindid, loodid, nivelliirid jne), elektrilised seadmed (lõikurid, segumasinad jne), tõsteseadmed ja -vahendid (tõstukid jne), märkimisvahendid. Pottsepa töö eeldab korrektsust, täpsust, rutiinitaluvust, õppimis- ja keskendumisvõimet. Töö tegemiseks on vajalikud hea koordinatsioon, füüsiline vastupidavus ja kõrgusetaluvus. Pottsepa kutsealal töötavad inimesed peaksid olema hea stressitaluvusega, ladusad suhtlejad ja kohusetundlikud. Töö tegemisel tulevad kasuks ruumiline kujutlusvõime ja ilumeel. Pottsepad omandavad oma kutsealased oskused praktilise tööga ning erialaste täiendkoolituste kaudu. Pottsepp, kaminameister, ahjumeister, korstnapaigaldaja, korstna renoveerija. Tuleohutusseadus, § 9 , lg 1 - Tahkekütusel töötava ahju, kamina, pliidi või muu tahkekütusel töötava kütteseadme (edaspidi ahi, kamin või pliit) ning korstna ja ühenduslõõri võib majandustegevusena ehitada või paigaldada pottsepp, kellel on pottsepa kutsetunnistus. Pottsepp-sell, tase 3 kutsestandard koosneb neljast kohustuslikust (B.2.1.-2.4) ja viiest kutset läbivast kompetentsist (B.2.5. – B.2.9). Kutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kõik standardis kirjeldatud kompetentsid (B.2.1 – 2.9). Kliendiga suhtlemine ja nõustamine, tutvumine objekti võimaluste ja dokumentatsiooniga 3 Ehitatava ja/või paigaldatava küttesüsteemi kavandamine või projekteerimine 3 Tahkekütteseadme ehitamine ja/või paigaldamine 3 Tahkekütteseadme või -süsteemi renoveerimine või muutmine 3 Suhtlemisoskus ja klienditeenindus 3 Kutse-eetika põhimõtete järgimine 3 Tegevuste planeerimine 3 Enesearendamine/elukestva õppe protsessis osalemine 3 Keskkonnahoidliku tööstiili hoidmine 3 Pottsepp, tase 4 Oven-builder, level 4 5 Pottsepp II (versioon 1) Pottsepp II (versioon 2) Pottsepp II (versioon 3) Pottsepp, tase 4 (versioon 4) Pottsepp, tase 4 (versioon 6) Pottsepp, tase 4 (versioon 7) Küttesüsteemi paigaldaja, tase 4 Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Küttesüsteemide ehitus ja hooldus Pottsepp 20 2019-02-13 2019-02-13 2019-12-31 4 4 7314 Savi- ja portselanimeistrid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Digipädevuse enesehindamise skaala Kasutatud mõisted Andrus Schults OÜ Raidkivi Annes Andresson MTÜ Eesti Pottsepad Koit Koppel MTÜ Eesti Korstnapühkijate Koda Mati Jürgenson OÜ Ahjusepad Mati Malm OÜ Kodusoe Grupp Pepe Sussen OÜ Potipoiss Raido Jalas Päästeamet Raivo Koppel OÜ Ahjumaailm Sigrid Ester Tani MTÜ Eesti Pottsepad Urmas Danil OÜ Schiedel Moodulkorstnad Paul Pääso MTÜ Eesti Pottsepad Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Pottsepa peamised tööülesanded on tahkeküttesüsteemi ja selle elementide ehitamine, paigaldamine ja renoveerimine. Tahkeküttesüsteemide alla kuuluvad nii tellistest, erinevatest plaatidest ja plokkidest, maakivist või muust materjalist tahkeküttel töötavad müüritiskütteseadmed (ahjud, pliidid, kaminad jne) ja nendega kaasnevad süsteemid (lõõrid, korstnad jne.) kui ka tootja vastutusega valmiskütteseadmed ja korstnasüsteemid (nt kerged õhkküttekaminad, saunakerised). Pottsepa kutsealal on kutsed kolmel tasemel: Pottsepp-sell tase 3; Pottsepp tase 4; Pottseppmeister tase 5. 4. taseme pottsepp ehitab ja renoveerib erinevaid tahkekütteseadmeid ja korstnasüsteeme ning ehitab ja parandab tootjavastutusega valmiskütteseadmeid ning korstnasüsteeme. Pottsepp, tase 4 lähtub oma töö tegemisel standardist EVS 812-3 Ehitiste tuleohutus Osa 3: Küttesüsteemid. Selle taseme pottsepp juhendab ning õpetab välja ka pottsepp-selle. Pottsepa 4. taseme kutse raames on võimalik omandada ka piiratud õigustega küttesüsteemi paigaldaja osakutse, mis lubab inimesel tööturul iseseisvalt tegutseda ning paigaldada, monteerida (koostada) ning renoveerida tootja vastutusega valmiskütteseadmeid ja korstnasüsteeme. A.2.1 Kliendiga suhtlemine ja nõustamine, tutvumine objekti võimaluste ja ehitusliku dokumentatsiooniga 1. Kliendi soovide väljaselgitamine 2. Tutvumine ehitusliku dokumentatsiooniga 3. Olemasolevale küttesüsteemile hinnangu andmine 4. Õhuvarustuse olemasolu hindamine 5. Kliendi nõustamine A.2.2 Ehitatava küttesüsteemi kavandamine ja eelprojekti koostamine 1. Hoone või ruumi soojavajaduse arvutamine 2. Ruumi planeeritava kütteseadme soojustehniliste arvutuste tegemine, tööprojekti ja/või -jooniste koostamine 3. Küttesüsteemi juurde planeeritava ühenduslõõri ja korstna soojustehniliste arvutuste tegemine, tööprojekti ja/või -jooniste koostamine. 4. Vajalike materjalide valimine ja hinnapakkumise koostamine. A.2.3 Tootjavastutusega küttesüsteemi või selle osade paigaldamise kavandamine ja eelprojekti koostamine 1. Hoone või ruumi soojavajaduse arvutamine 2. Küttesüsteemi juurde planeeritava ühenduslõõri ja korstna soojustehniliste arvutuste tegemine, tööprojekti ja/või -jooniste koostamine 3. Vajalike materjalide valimine ja hinnapakkumise koostamine A.2.4 Tahkekütteseadme ehitamine ja/või paigaldamine 1. Töökeskkonna ettevalmistamine. 2. Vundamendi ja aluspinna (põrand) ette valmistamine ja ehitamine. 3. Aluspinna (sein, vahelagi vms) ette valmistamine. 4. Müüritiskütteseadme ehitamine. 5. Müüritiskorstna ehitamine. 6. Küttesüsteemi osade dekoratiivviimistlemine. 7. Valmis küttesüsteemi või selle osa üleandmine kliendile. 8. Küttesüsteemi juurde kuuluva dokumentatsiooni vormistamine ja väljastamine kliendile. 9. Kliendi juhendamine kütteseadme kasutamise ja hooldamise osas. A.2.5 Tootja vastutusega tahkekütteseadme paigaldamine 1. Töökeskkonna ettevalmistamine. 2. Vundamendi ja aluspinna (põrand) ette valmistamine ja ehitamine. 3. Aluspinna (sein, vahelagi vms) ette valmistamine. 4. Tootja vastutusega kütteseadme paigaldamine eelnevalt ettevalmistatud aluspinnale. 5. Tootja vastutusega või eritellimusel valmistatud (v.a müüritiskorsten) korstna paigaldamine. 6. Küttesüsteemi osade dekoratiivviimistlemine. 7. Valmis küttesüsteemi või selle osa üleandmine kliendile. 8. Küttesüsteemi juurde kuuluva dokumentatsiooni vormistamine ja väljastamine kliendile. 9. Kliendi juhendamine kütteseadme kasutamise ja hooldamise osas. A.2.6 Tahkekütteseadme või -süsteemi renoveerimine või muutmine 1. Tahkekütteseadme või -süsteemi seisukorra hindamine. 2. Müüritud küttesüsteemi või selle osade renoveerimine või muutmine. A.2.7 Tootja vastutusega tahkekütteseadme või -süsteemi renoveerimine 1. Tootja vastutusega tahkekütteseadme või -süsteemi seisukorra hindamine. 2. Tootja vastutusega küttesüsteemi või selle osade renoveerimine või muutmine. Küttesesüsteemi paigaldaja 4. taseme osakutse moodustub järgmistest tööosadest: A.2.1 Kliendiga suhtlemine ja nõustamine, tutvumine objekti võimaluste ja dokumentatsiooniga 1. Kliendi soovide väljaselgitamine. 2. Tutvumine dokumentatsiooniga. 3. Olemasolevale küttesüsteemile hinnangu andmine. 4. Õhuvarustuse olemasolu hindamine. 5. Kliendi nõustamine. A.2.3 Tootjavastutusega küttesüsteemi või selle osade paigaldamise kavandamine ja eelprojekti koostamine 1. Hoone või ruumi soojavajaduse arvutamine. 2. Küttesüsteemi juurde planeeritava ühenduslõõri ja korstna soojustehniliste arvutuste tegemine, tööprojekti ja/või -jooniste koostamine. 3. Vajalike materjalide valimine ja hinnapakkumise koostamine. A.2.5 Tootja vastutusega tahkekütteseadme paigaldamine 1. Töökeskkonna ettevalmistamine. 2. Vundamendi ja aluspinna (põrand) ette valmistamine ja ehitamine. 3. Aluspinna (sein, vahelagi vms) ette valmistamine. 4. Tootja vastutusega kütteseadme paigaldamine eelnevalt ettevalmistatud aluspinnale 5. Tootja vastutusega või eritellimusel valmistatud (v.a. müüritiskorsten) korstna paigaldamine. 6. Küttesüsteemi osade dekoratiivviimistlemine. 7. Valmis küttesüsteemi või selle osa üleandmine kliendile. 8. Küttesüsteemi juurde kuuluva dokumentatsiooni vormistamine ja väljastamine kliendile. 9. Kliendi juhendamine kütteseadme kasutamise ja hooldamise osas. A.2.7 Tootja vastutusega tahkekütteseadme või -süsteemi renoveerimine 1. Tootja vastutusega tahkekütteseadme või -süsteemi seisukorra hindamine. 2. Tootja vastutusega küttesüsteemi või selle osade renoveerimine või muutmine. Pottsepatöö toimub paindliku töögraafiku alusel. Sõltuvalt tööandja või kliendiga sõlmitud kokkulepetest, töö mahust või muudest töökorralduse eripäradest võib töö toimuda ka puhkepäevadel, pühade ajal või õhtuti. Töö rütm võib sõltuvalt tellimuse mahust ja iseloomust olla kiire ja pingeline. Pottsepatöö on raske ja nõuab füüsilist pingutust. Sageli tuleb tõsta raskeid ehitusmaterjale, töötada sundasendis või ronida ajutistel tellingutel ja konstruktsioonidel. Töö toimub nii siseruumides kui ka õues, erinevatel kõrgustel ja muutuvates keskkonnatingimustes. Pottsepa töökeskkonnaga on seotud kõrgendatud vigastuste tekkimise risk, mistõttu ta peab järgima tööeeskirju, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Riskiteguriteks on ka tolm, õhus lenduvad keemilised ühendid, müra, temperatuuri kõikumised ja tuuletõmbus ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja -vahendeid. Pottsepa peamised töövahendid on mitmesugused käsitööriistad (kellud, müürihaamrid jne), mõõteriistad (mõõdulindid, loodid, nivelliirid jne), elektrilised seadmed (lõikurid, segumasinad jne), tõsteseadmed ja -vahendid (tõstukid jne), märkimisvahendid. Pottsepa töö eeldab korrektsust, täpsust, rutiinitaluvust, õppimis- ja keskendumisvõimet. Töö tegemiseks on vajalikud hea koordinatsioon, füüsiline vastupidavus ja kõrgusetaluvus. Pottsepa kutsealal töötavad inimesed peaksid olema hea stressitaluvusega, ladusad suhtlejad ja kohusetundlikud. Töö tegemisel tulevad kasuks ruumiline kujutlusvõime ja ilumeel. Pottsepad omandavad oma kutsealased oskused praktilise tööga ning erialaste täiendkoolituste kaudu. Pottsepp, kaminameister, ahjumeister, korstnapaigaldaja, korstna renoveerija. Tuleohutusseadus, § 9, lg 1 - Tahkekütusel töötava ahju, kamina, pliidi või muu tahkekütusel töötava kütteseadme (edaspidi ahi, kamin või pliit) ning korstna ja ühenduslõõri võib majandustegevusena ehitada või paigaldada pottsepp, kellel on pottsepa kutsetunnistus. Pottsepp, tase 4 kutsestandard koosneb neljast kohustuslikust (B.2.1-B.2.7) ja seitsmest pottsepa kutset läbivast kompetentsist (B.2.8–B.2.14). Kutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kõik kompetentsid (B.2.1–B.2.14). Küttesüsteemi paigaldaja osakutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada Pottsepp, tase 4 kohustuslikud B.2.1, B.2.3, B.2.5, B.2.7 ja läbivad kompetentsid B.2.8-B.2.14. Kliendiga suhtlemine ja nõustamine, tutvumine objekti võimaluste ja ehitusliku dokumentatsiooniga 4 Ehitatava küttesüsteemi kavandamine ja eelprojekti koostamine 4 Tootjavastutusega küttesüsteemi või selle osade paigaldamise kavandamine ja eelprojekti koostamine 4 Tahkekütteseadme ehitamine 4 Tootjavastutusega tahkekütteseadme paigaldamine 4 Tahkekütteseadme või -süsteemi renoveerimine või muutmine 4 Tootjavastutusega tahkekütteseadme või -süsteemi renoveerimine 4 Suhtlemisoskus ja klienditeenindus 4 Kutse-eetika põhimõtete järgimine 4 Tegevuste planeerimine 4 Enesearendamine/elukestva õppe protsessis osalemine 4 Juhendamine ja õpetamine 4 Keskkonnahoidliku tööstiili hoidmine 4 Arvutioskus 4 Pottseppmeister, tase 5 Oven-builder, level 5 5 Pottsepp III (versioon 1) Pottsepp III (versioon 2) Pottsepp III (versioon 3) Pottsepp-restauraator III (versioon 1) Pottsepp-restauraator III (versioon 2) Pottsepp-restauraator III (versioon 3) Pottseppmeister, tase 5 (versioon 4) Pottseppmeister, tase 5 (versioon 6) Pottseppmeister, tase 5 (versioon 7) Pottseppmeister-restauraator, tase 5 Küttesüsteemi vastutav paigaldaja, tase 5 Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Küttesüsteemide ehitus ja hooldus Pottsepp 20 2019-02-13 2019-02-13 2019-12-31 5 5 7314 Savi- ja portselanimeistrid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Digipädevuse enesehindamise skaala Kasutatud mõisted Keelte oskustasemete kirjeldused Andrus Schults OÜ Raidkivi Annes Andresson MTÜ Eesti Pottsepad Koit Koppel MTÜ Eesti Korstnapühkijate Koda Mati Jürgenson OÜ Ahjusepad Mati Malm OÜ Kodusoe Grupp Pepe Sussen OÜ Potipoiss Raido Jalas Päästeamet Raivo Koppel OÜ Ahjumaailm Sigrid Ester Tani MTÜ Eesti Pottsepad Urmas Danil OÜ Schiedel Moodulkorstnad Paul Pääso MTÜ Eesti Pottsepad Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Pottsepa peamised tööülesanded on tahkeküttesüsteemi ja selle elementide ehitamine, paigaldamine ja renoveerimine. Tahkeküttesüsteemide alla kuuluvad nii tellistest, erinevatest plaatidest ja plokkidest, maakivist või muust materjalist tahkeküttel töötavad müüritiskütteseadmed (ahjud, pliidid, kaminad jne) ja nendega kaasnevad süsteemid (lõõrid, korstnad jne.) kui ka tootja vastutusega valmiskütteseadmed ja korstnasüsteemid (nt kerged õhkküttekaminad, saunakerised). Pottsepa kutsealal on kutsed kolmel tasemel: Pottsepp-sell tase 3 Pottsepp tase 4 Pottseppmeister tase 5 5. taseme pottseppmeister ehitab ja renoveerib erinevaid tahkekütteseadmeid ja korstnasüsteeme ning paigaldab ja parandab tootjavastutusega valmiskütteseadmeid ning korstnasüsteeme. Tal on õigus koostada eksperthinnanguid. Meistri tasemel pottsepp juhendab ning õpetab välja pottsepp-selle. Pottseppmeister, tase 5 kutse raames on võimalik omandada ka piiratud õigustega küttesüsteemi vastutava paigaldaja osakutse, mis lubab inimesel tööturul iseseisvalt tegutseda ning paigaldada, monteerida (koostada) ning renoveerida tootja vastutusega valmiskütteseadmeid ja korstnasüsteeme. 5.taseme pottseppmeister võib soovi korral ning vajalikke koolitusi läbides spetsialiseeruda ja omandada pottseppmeister-restauraatori kutse. 5.taseme pottseppmeister lähtub oma töö tegemisel standardist EVS 812-3 Ehitiste tuleohutus Osa 3: Küttesüsteemid. A.2.1 Kliendiga suhtlemine ja nõustamine, tutvumine objekti võimaluste ja ehitusliku dokumentatsiooniga 1. Kliendi soovide väljaselgitamine 2. Tutvumine ehitusliku dokumentatsiooniga 3. Olemasolevale küttesüsteemile hinnangu andmine 4. Õhuvarustuse olemasolu hindamine 5. Kliendi nõustamine A.2.2 Ehitatava küttesüsteemi kavandamine ja eelprojekti koostamine 1. Hoone või ruumi soojavajaduse arvutamine 2. Ruumi planeeritava kütteseadme soojustehniliste arvutuste tegemine, tööprojekti ja/või -jooniste koostamine 3. Küttesüsteemi juurde planeeritava ühenduslõõri ja korstna soojustehniliste arvutuste tegemine, tööprojekti ja/või -jooniste koostamine. 4. Vajalike materjalide valimine ja hinnapakkumise koostamine. A.2.3 Tootjavastutusega küttesüsteemi või selle osade paigaldamise kavandamine ja eelprojekti koostamine 1. Hoone või ruumi soojavajaduse arvutamine 2. Küttesüsteemi juurde planeeritava ühenduslõõri ja korstna soojustehniliste arvutuste tegemine, tööprojekti ja/või -jooniste koostamine 3. Vajalike materjalide valimine ja hinnapakkumise koostamine A.2.4 Tahkekütteseadme ehitamine 1. Töökeskkonna ettevalmistamine. 2. Vundamendi ja aluspinna (põrand) ette valmistamine ja ehitamine. 3. Aluspinna (sein, vahelagi vms) ette valmistamine. 4. Müüritiskütteseadme ehitamine. 5. Müüritiskorstna ehitamine. 6. Küttesüsteemi osade dekoratiivviimistlemine. 7. Valmis küttesüsteemi või selle osa üleandmine kliendile. 8. Küttesüsteemi juurde kuuluva dokumentatsiooni vormistamine ja väljastamine kliendile. 9. Kliendi juhendamine kütteseadme kasutamise ja hooldamise osas. A.2.5 Tootja vastutusega tahkekütteseadme paigaldamine 1. Töökeskkonna ettevalmistamine. 2. Vundamendi ja aluspinna (põrand) ette valmistamine ja ehitamine. 3. Aluspinna (sein, vahelagi vms) ette valmistamine. 4. Tootja vastutusega kütteseadme paigaldamine eelnevalt ettevalmistatud aluspinnale. 5. Tootja vastutusega või eritellimusel valmistatud (v.a müüritiskorsten) korstna paigaldamine. 6. Küttesüsteemi osade dekoratiivviimistlemine. 7. Valmis küttesüsteemi või selle osa üleandmine kliendile. 8. Küttesüsteemi juurde kuuluva dokumentatsiooni vormistamine ja väljastamine kliendile. 9. Kliendi juhendamine kütteseadme kasutamise ja hooldamise osas. A.2.6 Tahkekütteseadme või -süsteemi renoveerimine või muutmine 1. Tahkekütteseadme või -süsteemi seisukorra hindamine. 2. Müüritud küttesüsteemi või selle osade renoveerimine või muutmine. A.2.7 Tootja vastutusega tahkekütteseadme või -süsteemi renoveerimine 1. Tootja vastutusega tahkekütteseadme või -süsteemi seisukorra hindamine. 2. Tootja vastutusega küttesüsteemi või selle osade renoveerimine või muutmine. A.2.8 Tahkeküttesüsteemile eksperthinnangu andmine 1. Küttesüsteemi ja/või selle osade seisundi hindamine eksperthinnangu andmise eesmärgil 2. Eksperthinnangu koostamine ja vormistamine Küttesesüsteemi vastutava paigaldaja 5. taseme osakutse moodustub järgmistest tööosadest: A.2.1 Kliendiga suhtlemine ja nõustamine, tutvumine objekti võimaluste ja dokumentatsiooniga 1. Kliendi soovide väljaselgitamine. 2. Tutvumine dokumentatsiooniga. 3. Olemasolevale küttesüsteemile hinnangu andmine. 4. Õhuvarustuse olemasolu hindamine. 5. Kliendi nõustamine. A.2.3 Tootjavastutusega küttesüsteemi või selle osade paigaldamise kavandamine ja eelprojekti koostamine 1. Hoone või ruumi soojavajaduse arvutamine. 2. Küttesüsteemi juurde planeeritava ühenduslõõri ja korstna soojustehniliste arvutuste tegemine, tööprojekti ja/või -jooniste koostamine. 3. Vajalike materjalide valimine ja hinnapakkumise koostamine. A.2.5 Tootja vastutusega tahkekütteseadme paigaldamine 1. Töökeskkonna ettevalmistamine. 2. Vundamendi ja aluspinna (põrand) ette valmistamine ja ehitamine. 3. Aluspinna (sein, vahelagi vms) ette valmistamine. 4. Tootja vastutusega kütteseadme paigaldamine eelnevalt ettevalmistatud aluspinnale 5. Tootja vastutusega või eritellimusel valmistatud (v.a. müüritiskorsten) korstna paigaldamine. 6. Küttesüsteemi osade dekoratiivviimistlemine. 7. Valmis küttesüsteemi või selle osa üleandmine kliendile. 8. Küttesüsteemi juurde kuuluva dokumentatsiooni vormistamine ja väljastamine kliendile. 9. Kliendi juhendamine kütteseadme kasutamise ja hooldamise osas. A.2.7 Tootja vastutusega tahkekütteseadme või -süsteemi renoveerimine 1. Tootja vastutusega tahkekütteseadme või -süsteemi seisukorra hindamine. 2. Tootja vastutusega küttesüsteemi või selle osade renoveerimine või muutmine. A.2.9 Tahkekütteseadme restaureerimine 1. Tahkekütteseadme restaureerimine 2. Dokumentatsiooniga tutvumine ja vajaliku dokumentatsiooni korraldamine. 3. Ehitusmahu määramine ja tööplaani koostamine. 4. Restaureerimisprogrammiga tutvumine (selle olemasolul) ja/või selle koostamine. 5. Tahkekütteseadme restaureerimiseks ettevalmistamine. 6. Tellija ja kolmandate osapooltega suhtlemine. 7. Tahkekütteseadme restaureerimine ja/või konserveerimine. Pottsepatöö toimub paindliku töögraafiku alusel. Sõltuvalt tööandja või kliendiga sõlmitud kokkulepetest, töö mahust või muudest töökorralduse eripäradest võib töö toimuda ka puhkepäevadel, pühade ajal või õhtuti. Töö rütm võib sõltuvalt tellimuse mahust ja iseloomust olla kiire ja pingeline. Pottsepatöö on raske ja nõuab füüsilist pingutust. Sageli tuleb tõsta raskeid ehitusmaterjale, töötada sundasendis või ronida ajutistel tellingutel ja konstruktsioonidel. Töö toimub nii siseruumides kui ka õues, erinevatel kõrgustel ja muutuvates keskkonnatingimustes. Pottsepa töökeskkonnaga on seotud kõrgendatud vigastuste tekkimise risk, mistõttu ta peab järgima tööeeskirju, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Riskiteguriteks on ka tolm, õhus lenduvad keemilised ühendid, müra, temperatuuri kõikumised ja tuuletõmbus ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja -vahendeid. Pottsepa peamised töövahendid on mitmesugused käsitööriistad (kellud, müürihaamrid jne), mõõteriistad (mõõdulindid, loodid, nivelliirid jne), elektrilised seadmed (lõikurid, segumasinad jne), tõsteseadmed ja -vahendid (tõstukid jne), märkimisvahendid. Pottsepa töö eeldab korrektsust, täpsust, rutiinitaluvust, õppimis- ja keskendumisvõimet. Töö tegemiseks on vajalikud hea koordinatsioon, füüsiline vastupidavus ja kõrgusetaluvus. Pottsepa kutsealal töötavad inimesed peaksid olema hea stressitaluvusega, ladusad suhtlejad ja kohusetundlikud. Töö tegemisel tulevad kasuks ruumiline kujutlusvõime ja ilumeel. Pottseppmeistritena töötavatel inimestel on üldjuhul keskharidus. Nad on omandanud oma kutsealased oskused praktilise tööga ning täiendkoolituste kaudu. Pottseppmeister-restauraatorina töötavad pottsepad on läbinud lisaks täiendkoolituse restaureerimises. Pottsepp, kaminameister, ahjumeister, korstnapaigaldaja, korstna renoveerija, pottseppmeister. Tuleohutusseadus, § 9, lg 1 - Tahkekütusel töötava ahju, kamina, pliidi või muu tahkekütusel töötava kütteseadme (edaspidi ahi, kamin või pliit) ning korstna ja ühenduslõõri võib majandustegevusena ehitada või paigaldada pottsepp, kellel on pottsepa kutsetunnistus. Meisterpottsepp, tase 5 kutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kõik kohustuslikud (B.2.1-B.2.8) ja läbivad (B.2.10–B.2.17) kompetentsid. Pottseppmeister-restauraator, tase 5 kutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kõik kohustuslikud (B.2.1-B.2.8) ja läbivad (B.2.10–B.2.17) kompetentsid ning spetsialiseerumisega seotud kompetents (B.2.9). Küttesüsteemi vastutav paigaldaja, tase 5 osakutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada Pottseppmeister, tase 5 kohustuslikud kompetentsid B.2.1, B.2.3, B.2.5 ja B.2.7 ning läbivad kompetentsid B.2.10-B.2.17. Kliendiga suhtlemine ja nõustamine, tutvumine objekti võimaluste ja ehitusliku dokumentatsiooniga 5 Ehitatava küttesüsteemi kavandamine ja eelprojekti koostamine 5 Tootjavastutusega küttesüsteemi või selle osade paigaldamine ja eelprojekti koostamine 5 Tahkekütteseadme ehitamine 5 Tootjavastutusega tahkekütteseadme paigaldamine 5 Tahkekütteseadme või -süsteemi renoveerimine või muutmine 5 Tootjavastutusega tahkekütteseadme või -süsteemi renoveerimine või muutmine 5 Tahkeküttesüsteemile eksperthinnangu andmine 5 Pottseppmeister-restauraator, tase 5 kutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kõik kohustuslikud (B.2.1-B.2.8) ja läbivad (B.2.10–B.2.17) kompetentsid ning spetsialiseerumisega seotud kompetents (B.2.9). Suhtlemisoskus ja klienditeenindus 5 Kutse-eetika põhimõtete järgimine 5 Tegevuste planeerimine 5 Enesearendamine/elukestva õppe protsessis osalemine 5 Juhendamine ja õpetamine 5 Keskkonnahoidliku tööstiili hoidmine 5 Arvutioskus 5 Keelteoskus 5 Kinnisvarahooldaja, tase 4 Facility serviceman, level 4 7 Kinnisvarahooldaja II (versioon 1) Kinnisvarahooldaja II (versioon 2) Kinnisvarahooldaja II (versioon 3) Kinnisvarahooldaja II (versioon 4) Kinnisvarahooldaja, tase 4 (versioon 10) Kinnisvarahooldaja, tase 4 (versioon 5) Kinnisvarahooldaja, tase 4 (versioon 6) Kinnisvarahooldaja, tase 4 (versioon 8) Kinnisvarahooldaja, tase 4 (versioon 9) Hoonete ja krundi rajatiste konstruktsioonide tehnohoolduse ja heakorratööde tegemine Hoonete ja krundi rajatiste tehnosüsteemide hooldustööde tegemine Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hooldaja 20 2019-02-13 2019-02-13 2019-08-31 4 4 5153 Hoonete haldajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Kutsestandardis kasutatud mõisted Keelte oskustasemete kirjeldused Heade tavade koodeks Jüri Kröönström Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit Aarne Sarapuu Browik E. OÜ Toomas Väljaots Browik E. OÜ Tiit Teder Villevar OÜ Urmas Mahlapuu Tera AS Sirje Talvistu Koduhooldus OÜ Andry Krass Kvatro Kinnisvarahooldus OÜ Ena Drenkhan Tartu Kutsehariduskeskus Toomas Lelumees Tartu Kutsehariduskeskus Leho Lilleorg Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kinnisvara (ehitise ja selle juurde kuuluva krundi) hooldamine on kinnisvara korrashoiu tervikteenuse osa. Kinnisvara hooldamine on kompleksteenus, mille peamine eesmärk on säilitada või taastada seisund, mille korral ehitis ja selle juurde kuuluv krunt säilitab oma toimivuse ja kasutatavuse ning vastab kavandatud ehitise ja selle juurde kuuluva krundi otstarbe täitmiseks esitatud tingimustele. Kinnisvara hooldamine jaguneb kaheks suuremaks alajaotuseks: ehitiste tehniline hooldamine ja heakorratööde tegemine. Ehitiste tehniline hooldamine jaguneb omakorda ehitiste ehituskonstruktsioonide hoolduseks, ehitiste keskkonnatehnika hoolduseks ning ehitiste elektripaigaldiste ja nõrkvoolusüsteemide hoolduseks. Heakorratööd jagunevad krundi heakorra- ja haljastustöödeks ning ehitise sisepuhastus- ja koristustöödeks. Kinnisvara hooldamise töö sisu ja eesmärk on täpsemalt esitatud kutsestandardi mõistete lisas (Lisa 2). Kinnisvarahooldaja töötab ehitiste konstruktsioonide ja/või tehnosüsteemide ja/või krundi hoolduse alal, peamiselt kinnisvara korrashoiu valdkonnas tegutsevas ettevõttes. Põhilised tööülesanded on seotud ehitise krundi, ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide ja siseruumide korrashoiu korraldamisega. Kinnisvarahooldaja juhindub oma tegevuses valdkonda reguleerivatest õigusaktidest, standarditest EVS 807:2010 „Kinnisvara korrashoid“ ja EVS-EN 15311:2011 „Ehitiste hooldusteenuste kavandamise, korraldamise ja kontrollimise kriteeriumid“ ning kinnisvara korrashoiu valdkonna heast tavast, samuti kutse andja antavatest valdkonna üldistest juhistest ning valdkonna avalikult kättesaadavatest juhendmaterjalidest (nt „Kinnisvarahooldaja käsiraamat“ jt). Kinnisvara hoolduse tegevusala tegevused on kirjeldatud EMTAKi (NACE) alajaotustega 8110, 8121 ja 8130. Elektritööde osas piirdub kinnisvarahooldaja pädevus lihtsate elektritöödega kehtivate õigusaktide mõistes (v.a juhul, kui kinnisvarahooldaja omab elektritööde tegemiseks vastavat pädevustunnistust). Kinnisvara hooldamise kutsealal on kolm kutsetaset: Kinnisvarahooldaja, tase 4; Kinnisvara hooldusmeister, tase 5; Kinnisvara hooldusjuht, tase 6. 4. taseme kinnisvarahooldaja peamised tööülesanded on ehitiste, tehnosüsteemide ning krundi vahetu hooldamine ja sellega seonduvate tööülesannete kvaliteetne täitmine. Töö seisneb ehitise ja selle juurde kuuluva krundi hooldamises vastavalt hooldusjuhendile ja tööandja antud juhistele. Peamised tööülesanded on hooldus- ja heakorrategevuste tegemine ehitise ja selle juurde kuuluva krundi korrashoiu tagamiseks, sh nt ennetuslik ja avariilise hooldus hooldusraamatu täitmine; vajadusel ülevaatuse, toimivuse katsetuste, seadistamise ja diagnostika tegemine; avastatud vigadest teavitamine või nende likvideerimine; ning kinnisvarahooldusplaanis sisalduvate teiste hooldusmeetmete rakendamine. Kinnisvarahooldaja teeb ka lihtsamaid remonditöid. Keerulisemate eritööde puhul informeerib kinnisvarahooldaja nende tegemise vajadusest oma tööandjat või kutsub vastavalt juhistele kohale eritööde spetsialisti. Kinnisvarahooldaja järgib oma töös kutse-eetikat ja head tava (Lisa 3) ning lähtub oma tööülesannete täitmisel konfidentsiaalsuse põhimõttest. Tuleb oma tööülesannete täitmisega toime tavapärastes olukordades, töötades iseseisvalt vastavalt etteantud juhistele. Keerulisemate tööülesannete täitmisel vajab kinnisvarahooldaja hooldusmeistri vahetut juhendamist. Oskab töötades kasutada ökonoomselt ning tervist ja keskkonda säästvalt ehitusmaterjale, puhastusaineid, töövahendeid, seadmeid ja masinaid. Valdavalt töötab üksinda, vajadusel ka meeskonnas. Töö eeldab suhtlemist kolleegide ja klientidega. Kinnisvarahooldaja vastutab oma töö õigeaegse valmimise ja kvaliteetse tulemuse eest. A.2.1 Kinnisvarahoolduse tööde tegemine 1. Heakorratööde ja tehnosüsteemide plaaniliste hooldustööde tegemine objektidel. 2. Hooldus-, parandus- ja -remonttööde tegemine või juhtimine objektil. 3. Avariide ja rikete lokaliseerimine ja/või likvideerimine. 4. Arvestinäitude fikseerimine. 5. Töötervishoiu- ja tööohutusnõuete täitmine. 6. Vastutamine materiaalsete väärtuste säilimise eest. HOONETE JA KRUNDI RAJATISTE KONSTRUKTSIOONIDE TEHNOHOOLDUSE JA HEAKORRATÖÖDE TEGEMINE A.2.2 Ehitise konstruktsioonide tehnohooldus 1. Krundi rajatiste (nt aiad, väravad, tõkkepuud, piirded jne), hoone põhikonstruktsiooni, fassaadide ja vundamentide hooldamine. 2. Katuste ja katuseräästaste hooldamine. 3. Akende, uste ja muude avatäidete hooldamine. 4. Hoone sisetarindite hooldamine. 5. Korstnate ja küttekollete seisukorra visuaalne kontrollimine ja hoolduse korraldamine. A.2.3. Krundi heakord ja haljastus 1. Kõnniteede, radade, sõiduteede ja parklate puhastamine ja hooldamine. 2. Hoone välispiirete puhastamine. 3. Parkmetsade ja haljasalade puhastamine ja hooldamine. 4. Spordi- ja mänguväljakute puhastamine ja hooldamine 5. Veekogude (nii looduslike kui kunstlike) ja kaldaribade puhastamine ja hooldamine. 6. Muude heakorratööde tegemine. A.2.4 Sisepuhastus- ja koristustööd 1. Objekti puhastus- ja koristusvajaduse määratlemine. 2. Tööks vajalike vahendite valimine. 3. Hügieenitarvikute valimine, lisamine ja paigaldamine. 4. Põhi-, üldkasutatavate ja tehniliste ruumide puhastamine ja koristamine. 5. Põhi-, üldkasutatavate ja tehniliste ruumide pindade hooldamine ja eripuhastustööde tegemine. 6. Muud ühekordsed ja eriotstarbelised puhastustööd. 7. Hoonesiseste jäätmekäitlustööde tegemine. HOONETE JA KRUNDI RAJATISTE TEHNOSÜSTEEMIDE HOOLDUSTÖÖDE TEGEMINE A.2.5 Küttesüsteemide tehnohooldus 1. Küttesüsteemide korralise hoolduse tegemine. 2. Küttesüsteemide tehnohooldustööde tegemine. 3. Küttesüsteemi avariiolukordade lokaliseerimine ja likvideerimine. A.2.6 Ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide tehnohooldus 1. Ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide korralise hoolduse tegemine. 2. Ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide tehnohooldustööde tegemine. 3. Ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide avariiolukordade lokaliseerimine ja likvideerimine. A.2.7 Soojasõlme tehnohooldus 1. Soojasõlmede korralise hoolduse tegemine. 2. Soojasõlmede tehnohooldustööde tegemine. 3. Soojamõõtjanäitude fikseerimine. 4. Soojasõlme avariiolukordade lokaliseerimine ja likvideerimine. A.2.8 Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide tehnohooldus 1. Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide korralise hoolduse tegemine. 2. Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide tehnohooldustööde tegemine. 3. Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide avariiolukordade lokaliseerimine ja likvideerimine. 4. Veemõõtjanäitude fikseerimine. A.2.9 Elektripaigaldiste tehnohooldus 1. Elektripaigaldiste tehnilise seisukorra ülevaatamine. 2. Ennetuslike ja korrigeerivate hooldustööde tegemine käidukava põhjal. A.2.10 Nõrkvoolupaigaldiste, turvasüsteemide ja eriseadmete tehnohooldus 1. Nõrkvoolupaigaldiste, turvasüsteemide ja eriseadmete töö jälgimine. 2. Nõrkvoolupaigaldistele, turvasüsteemidele ja eriseadmetele lihtsamate hooldustööde ja seadistuste tegemine. 3. Kaabeldustööde tegemine. Töökeskkond on muutuv, töötada tuleb nii sise- kui ka välistingimustes. Iga objekt on kinnisvarahooldajale kinnistu tehnilise eripära ja kliendi soovide tõttu erinev ning vahelduvad tööülesanded nõuavad personaalset lähenemist. Töö eeldab valmisolekut töötada täis- või osalise tööajaga, samuti puhkepäevadel ja vajadusel ööpäevaringselt. Töös võidakse kokku puutuda tuuletõmbuse, temperatuuride vahetumise, töötamisega kõrgustes, tolmu ja muu saastumisega ning mitmesuguste elektriliste seadmete ja kemikaalidega. Töö nõuab füüsilist pingutust. Töötades peab järgima tööeeskirju, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Kinnisvarahooldaja kannab enamasti ettevõtte töörõivastust. Tema töövahendid sõltuvad eelkõige spetsialiseerumisest. Peamised töövahendid on mitmesugused mehaanilised ja elektrilised käsitööriistad, koristusained, -tarvikud, -masinad, abi- ja kaitsevahendid, kuid kasutusel võivad olla ka mitmesugused mõõte- ja seadistusriistad või suuremad tööstuslikud seadmed, tehniline dokumentatsioon, IT-seadmed ja tarkvara. Kinnisvarahooldaja töö eeldab kohanemisvõimet mitmesuguste keskkonnatingimustega, vajalik on hea koordinatsioon ja füüsiline vastupidavus ning koostöö- ja meeskonnatöö valmidus, keskendumisvõime ja hoolikus. Kinnisvarahooldaja töö on seotud klienditeenindusega ning see eeldab teenindus- ja suhtlemisvalmidust, avatust ja sõbralikkust. Inimestega suhtlemine nõuab head suulist väljendusoskust, meeldivat ja viisakat käitumist, rahulikku meelt, kannatlikkust ja paindlikkust. Paljudes olukordades tuleb kasuks pinge- ja stressitaluvus. Olulised märksõnad on veel usaldatavus, emotsionaalne stabiilsus ja korrektsus, kohusetunne ja enesedistsipliin. 4. taseme kinnisvarahooldajatena töötavad tavapäraselt inimesed, kellel on, kas: a) vähemalt põhiharidus, läbitud erialane täiendkoolitus ja tööpraktikaga omandatud kutsealased oskused või b) erialane kutseharidus ning töökogemus kinnisvarahoolduse ettevõttes. 4. taseme kinnisvarahooldaja esmane kutse saadakse esmase kutse andmise õigust omavas kutseõppeasutuses vastava kutsehariduse õppekava lõpetamisel täies mahus. Kinnisvarahooldaja, majahoidja, puhastaja, üldremondimees, hooldustöötaja. Kinnisvarahooldaja, tase 4 kutse saamiseks on vajalik tõendada kompetentsid B.2.1 ja B.2.11 - B.2.15 ning vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsid: 1) hoonete ja krundi rajatiste konstruktsioonide tehnohoolduse ja heakorratööde tegemine (kompetentsid B.2.2, B.2.3 ja B.2.4); 2) hoonete ja krundi rajatiste tehnosüsteemide hooldustööde tegemine (kompetentsid B.2.5, B.2.6, B.2.7, B.2.8, B.2.9, B.2.10). Kinnisvarahoolduse tööde tegemine 4 Kutse saamiseks on vaja tõendada vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsid: 1) hoonete ja krundi rajatiste konstruktsioonide tehnohoolduse ja heakorratööde tegemine (kompetentsid B.2.2, B.2.3 ja B.2.4); 2) hoonete ja krundi rajatiste tehnosüsteemide hooldustööde tegemine (kompetentsid B.2.5, B.2.6, B.2.7, B.2.8, B.2.9, B.2.10). Kutse-eetika põhimõtete järgimine 4 Meeskonnatöös osalemine 4 Enesearendamine (elukestev õpe) 4 Keskkonnahoidlikkus 4 Keeleoskus 4 Kinnisvara hooldusmeister, tase 5 Facility serviceman, level 5 6 Kinnisvara heakorrameister, tase 5 (versioon 7) Kinnisvara heakorrameister, tase 5 (versioon 8) Kinnisvara heakorrameister, tase 5 (versioon 9) Kinnisvara hooldusmeister III (versioon 2) Kinnisvara hooldusmeister III (versioon 3) Kinnisvara hooldusmeister III (versioon 4) Kinnisvara hooldusmeister, tase 5 (versioon 5) Kinnisvara tehnohoolduse meister, tase 5 (versioon 7) Kinnisvara tehnohoolduse meister, tase 5 (versioon 8) Kinnisvara tehnohoolduse meister, tase 5 (versioon 9) Kinnisvarahooldaja III (versioon 1) Hoonete ja krundi rajatiste konstruktsioonide tehnohoolduse ja heakorratööde tegemine Hoonete ja krundi rajatiste tehnosüsteemide hooldustööde tegemine Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hooldaja 20 2019-02-13 2019-02-13 2019-08-31 5 5 5153 Hoonete haldajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Kutsestandardis kasutatud mõisted Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuse enesehindamise skaala Heade tavade koodeks Jüri Kröönström Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit Aarne Sarapuu Browik E. OÜ Toomas Väljaots Browik E. OÜ Tiit Teder Villevar OÜ Urmas Mahlapuu Tera AS Sirje Talvistu Koduhooldus OÜ Andry Krass Kvatro Kinnisvarahooldus OÜ Ena Drenkhan Tartu Kutsehariduskeskus Toomas Lelumees Tartu Kutsehariduskeskus Leho Lilleorg Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kinnisvara (ehitise ja selle juurde kuuluva krundi) hooldamine on kinnisvara korrashoiu tervikteenuse osa. Kinnisvara hooldamine on kompleksteenus, mille peamine eesmärk on säilitada või taastada seisund, mille korral ehitis ja selle juurde kuuluv krunt säilitab oma toimivuse ja kasutatavuse ning vastab kavandatud ehitise ja selle juurde kuuluva krundi otstarbe täitmiseks esitatud tingimustele. Kinnisvara hooldamine jaguneb kaheks suuremaks alajaotuseks: ehitiste tehniline hooldamine ja heakorratööde tegemine. Ehitiste tehniline hooldamine jaguneb omakorda ehitiste ehituskonstruktsioonide hoolduseks, ehitiste keskkonnatehnika hoolduseks ning ehitiste elektripaigaldiste ja nõrkvoolusüsteemide hoolduseks. Heakorratööd jagunevad krundi heakorra- ja haljastustöödeks ning ehitise sisepuhastus- ja koristustöödeks. Kinnisvara hooldamise töö sisu ja eesmärk on täpsemalt esitatud kutsestandardi mõistete lisas (Lisa 1). Kinnisvara hooldusmeister töötab ehitiste konstruktsioonide ja/või tehnosüsteemide ja/või krundi hoolduse alal, peamiselt kinnisvara korrashoiu valdkonnas tegutsevas ettevõttes. Põhilised tööülesanded on seotud ehitise krundi, ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide ja siseruumide korrashoiu korraldamisega. Kinnisvara hooldusmeister juhindub oma tegevuses valdkonda reguleerivatest õigusaktidest, standarditest EVS 807:2010 „Kinnisvara korrashoid“ ja EVS-EN 15311:2011 „Ehitiste hooldusteenuste kavandamise, korraldamise ja kontrollimise kriteeriumid“ ning kinnisvara korrashoiu valdkonna heast tavast, samuti kutse andja antavatest valdkonna üldistest juhistest ning valdkonna avalikult kättesaadavatest juhendmaterjalidest (nt „Kinnisvarahooldaja käsiraamat“ jt). Kinnisvara hoolduse tegevusala tegevused on kirjeldatud EMTAKi (NACE) alajaotustega 8110, 8121 ja 8130. Elektritööde osas piirdub kinnisvara hooldusmeistri pädevus lihtsate elektritöödega kehtivate õigusaktide mõistes (v.a juhul kui hooldusmeister omab elektritööde tegemiseks vastavat pädevustunnistust). Kinnisvara hooldamise kutsealal on kolm kutsetaset: Kinnisvarahooldaja, tase 4; Kinnisvara hooldusmeister, tase 5; Kinnisvara hooldusjuht, tase 6. 5. taseme kinnisvara hooldusmeistri peamised tööülesanded on ehitiste, tehnosüsteemide ning krundi hooldamise korraldamine ja hooldustööliste juhendamine, vajadusel vahetu hooldamine ja sellega seonduvate tööülesannete kvaliteetne täitmine. Töö seisneb ehitise ja selle juurde kuuluva krundi hooldamises vastavalt hoolduskavale, hooldustööde eelarvele ja tööandja antud juhistele. Tööülesannete hulka kuuluvad ka hooldus- ja heakorrategevuste korraldamine ja/või tegemine;, hooldustööliste töö korraldamine ja järelevalve ( sh nt ennetusliku ja avariilise hoolduse korraldamine) ehitise ja selle juurde kuuluva krundi korrashoiu tagamiseks; hooldusraamatu täitmise, ülevaatuste, toimivuse katsetuste, seadistamiste ja diagnostika korraldamine; avastatud vigade likvideerimise korraldamine; teiste kinnisvarahooldusplaanis sisalduvate hooldusmeetmete rakendamise korraldamine; ning keerulisemate eritööde tegemise korraldamine. Kinnisvara hooldusmeister järgib oma töös kutse-eetikat ja head tava (Lisa 5) ning lähtub oma tööülesannete täitmisel konfidentsiaalsuse põhimõttest. Ta tuleb tööülesannete täitmisega toime nii tavapärastes kui ka keerukates olukordades, töötades iseseisvalt vastavalt hooldusjuhi etteantud juhistele. Oskab töötades kasutada ökonoomselt ning tervist ja keskkonda säästvalt ehitusmaterjale, puhastusaineid, töövahendeid, seadmeid ja masinaid. Valdavalt töötab meeskonnas, töö eeldab suhtlemist hooldustööliste, kolleegide ja klientidega. Kinnisvara hooldusmeister vastutab oma töö õigeaegse valmimise ja kvaliteetse tulemuse eest ning ka kavandatud hoolduskava ja tööde eelarve täitmise eest. A.2.1 Kinnisvarahoolduse tööde tegemine 1. Heakorratööde ja tehnosüsteemide plaaniliste hooldustööde tegemine objektidel. 2. Hooldus-, parandus- ja -remonttööde tegemine või juhtimine objektil. 3. Avariide ja rikete lokaliseerimine ja/või likvideerimine. 4. Arvestinäitude fikseerimine. 5. Töötervishoiu- ja tööohutusnõuete täitmine. 6. Sisseostetavate teenuste teostuse ja kvaliteedi kontrollimine. 7. Vastutamine materiaalsete väärtuste säilimise eest. HOONETE JA KRUNDI RAJATISTE KONSTRUKTSIOONIDE TEHNOHOOLDUSE JA HEAKORRATÖÖDE TEGEMINE A.2.2 Ehitise konstruktsioonide tehnohooldus 1. Krundi rajatiste (nt aiad, väravad, tõkkepuud, piirded jne), hoone põhikonstruktsiooni, fassaadide ja vundamentide hooldamine. 2. Katuste ja katuseräästaste hooldamine. 3. Akende, uste ja muude avatäidete hooldamine. 4. Hoone sisetarindite hooldamine. 5. Korstnate ja küttekollete seisukorra visuaalne kontrollimine ja hoolduse korraldamine. A.2.3. Krundi heakord ja haljastus 1. Kõnniteede, radade, sõiduteede ja parklate puhastamine ja hooldamine. 2. Hoone välispiirete puhastamine. 3. Parkmetsade ja haljasalade puhastamine ja hooldamine. 4. Spordi- ja mänguväljakute puhastamine ja hooldamine 5. Veekogude (nii looduslike kui kunstlike) ja kaldaribade puhastamine ja hooldamine. 6. Muude heakorratööde tegemine. A.2.4 Sisepuhastus- ja koristustööd 1. Objekti puhastus- ja koristusvajaduse määratlemine. 2. Tööks vajalike vahendite valimine. 3. Hügieenitarvikute valimine, lisamine ja paigaldamine. 4. Põhi-, üldkasutatavate ja tehniliste ruumide puhastamine ja koristamine. 5. Põhi-, üldkasutatavate ja tehniliste ruumide pindade hooldamine ja eripuhastustööde tegemine. 6. Muud ühekordsed ja eriotstarbelised puhastustööd. 7. Hoonesiseste jäätmekäitlustööde tegemine. HOONETE JA KRUNDI RAJATISTE TEHNOSÜSTEEMIDE HOOLDUSTÖÖDE TEGEMINE A.2.5 Küttesüsteemide tehnohooldus 1. Küttesüsteemide korralise hoolduse tegemine. 2. Küttesüsteemide tehnohooldustööde tegemine. 3. Küttesüsteemi avariiolukordade lokaliseerimine ja likvideerimine. A.2.6 Ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide tehnohooldus 1. Ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide korralise hoolduse tegemine. 2. Ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide tehnohooldustööde tegemine. 3. Ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide avariiolukordade lokaliseerimine ja likvideerimine. A.2.7 Soojasõlme tehnohooldus 1. Soojasõlmede korralise hoolduse tegemine. 2. Soojasõlmede tehnohooldustööde tegemine. 3. Soojamõõtjanäitude fikseerimine. 4. Soojasõlme avariiolukordade lokaliseerimine ja likvideerimine. 2.8 Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide tehnohooldus 1. Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide korralise hoolduse tegemine. 2. Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide tehnohooldustööde tegemine. 3. Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide avariiolukordade lokaliseerimine ja likvideerimine. 4. Veemõõtjanäitude fikseerimine. A.2.9 Elektripaigaldiste tehnohooldus 1. Elektripaigaldiste tehnilise seisukorra ülevaatamine. 2. Ennetuslike ja korrigeerivate hooldustööde tegemine käidukava põhjal. A.2.10 Nõrkvoolupaigaldiste, turvasüsteemide ja eriseadmete tehnohooldus 1. Nõrkvoolupaigaldiste, turvasüsteemide ja eriseadmete töö jälgimine. 2. Nõrkvoolupaigaldistele, turvasüsteemidele ja eriseadmetele lihtsamate hooldustööde ja seadistuste tegemine. 3. Kaabeldustööde tegemine. Töökeskkond on muutuv, töötada tuleb nii sise- kui ka välistingimustes, samuti büroos. Iga objekt on kinnisvara hooldusmeistrile kinnistu tehnilise eripära ja kliendi soovide tõttu erinev ning vahelduvad tööülesanded nõuavad personaalset lähenemist. Töö eeldab valmisolekut töötada täis- või osalise tööajaga, samuti puhkepäevadel ja vajadusel ööpäevaringselt. Töös võidakse kokku puutuda tuuletõmbuse, temperatuuride vahetumise, töötamisega kõrgustes, tolmu ja muu saastumisega ning mitmesuguste elektriliste seadmete ja kemikaalidega. Töö nõuab füüsilist pingutust, aga samuti ka bürootööoskusi ja -kogemust. Töötades peab järgima töötervishoiu- ja ohutusnõudeid. Kinnisvara hooldusmeister kannab enamasti ettevõtte töörõivastust. Tema töövahendid sõltuvad eelkõige spetsialiseerumisest. Peamised töövahendid on mitmesugused mehaanilised ja elektrilised käsitööriistad, koristusained, -tarvikud, -masinad, abi- ja kaitsevahendid, kuid kasutusel võivad olla ka mitmesugused mõõte- ja seadistusriistad või suuremad tööstuslikud seadmed, tehniline dokumentatsioon, IT-seadmed ja tarkvara. Lisaks kasutab kinnisvara hooldusmeister oma töös transpordivahendit ja bürootehnikat. Kinnisvara hooldusmeistri töö eeldab kohanemisvõimet mitmesuguste keskkonnatingimustega, vajalik on hea koordinatsioon ja füüsiline vastupidavus ning koostöö- ja meeskonnatöö valmidus, töötajate juhtimisoskus, keskendumisvõime, täpsus ja hoolikus. Hooldusmeistri töö on seotud klienditeenindusega ning see eeldab teenindus- ja suhtlemisvalmidust, avatust ja sõbralikkust. Inimestega suhtlemine nõuab head suulist väljendusoskust, meeldivat ja viisakat käitumist, rahulikku meelt, kannatlikkust ja paindlikkust. Paljudes olukordades tuleb kasuks pinge- ja stressitaluvus. Olulised märksõnad on usaldatavus, emotsionaalne stabiilsus ja korrektsus, kohusetunne ja enesedistsipliin. Isikuomadustena tulevad töötamisel kasuks intelligentsus, planeerimisoskus, matemaatiline võimekus, vastutusvõime, meelekindlus, oskus plaanitut ellu viia ja eesmärke saavutada. 5. taseme kinnisvara hooldusmeistritena töötavad üldjuhul inimesed, kellel on keskharidus või erialane kutseharidus, läbitud erialane täiendkoolitus ning kellel on pikaajaline töökogemus kinnisvarahoolduse valdkonnas. Töödejuhataja, hooldaja, majahoidja, puhastaja, üldremondimees, hooldusmeister. Kinnisvara hooldusmeister, tase 5 kutse saamiseks on vajalik tõendada kompetentsid B.2.1 ja B.2.11 - B.2.16 ning vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsid: 1) hoonete ja krundi rajatiste konstruktsioonide tehnohoolduse ja heakorratööde tegemine (kompetentsid B.2.2, B.2.3 ja B.2.4); 2) hoonete ja krundi rajatiste tehnosüsteemide hooldustööde tegemine (kompetentsid B.2.5, B.2.6, B.2.7, B.2.8, B.2.9, B.2.10). Kinnisvarahoolduse tööde tegemine ja tööliste juhtimine 5 Kutse saamiseks on lisaks vaja tõendada vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsid: 1) hoonete ja krundi rajatiste konstruktsioonide tehnohoolduse ja heakorratööde tegemine (kompetentsid B.2.2, B.2.3 ja B.2.4); 2) hoonete ja krundi rajatiste tehnosüsteemide hooldustööde tegemine (kompetentsid B.2.5, B.2.6, B.2.7, B.2.8, B.2.9, B.2.10). Kutse-eetika põhimõtete järgimine 5 Meeskonnatöös osalemine 5 Enesearendamine (elukestev õpe) 5 Keskkonnahoidlikkus 5 Keeleoskus 5 Arvutioskus 5 Kinnisvara hooldusjuht, tase 6 Facility maintenance manager, level 6 6 Kinnisvara hooldusjuht IV (versioon 2) Kinnisvara hooldusjuht IV (versioon 3) Kinnisvara hooldusjuht IV (versioon 4) Kinnisvara hooldusjuht, tase 6 (versioon 5) Kinnisvara hooldusjuht, tase 6 (versioon 7) Kinnisvara hooldusjuht, tase 6 (versioon 8) Kinnisvara hooldusjuht, tase 6 (versioon 9) Kinnisvarahooldaja IV (versioon 1) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hooldaja 20 2019-02-13 2019-02-13 2019-08-31 6 6 5153 Hoonete haldajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Kutsestandardis kasutatud mõisted Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuse enesehindamise skaala Heade tavade koodeks Jüri Kröönström Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit Aarne Sarapuu Browik E. OÜ Toomas Väljaots Browik E. OÜ Tiit Teder Villevar OÜ Urmas Mahlapuu Tera AS Sirje Talvistu Koduhooldus OÜ Andry Krass Kvatro Kinnisvarahooldus OÜ Ena Drenkhan Tartu Kutsehariduskeskus Toomas Lelumees Tartu Kutsehariduskeskus Leho Lilleorg Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kinnisvara (ehitise ja selle juurde kuuluva krundi) hooldamine on kinnisvara korrashoiu tervikteenuse osa. Kinnisvara hooldamine on kompleksteenus, mille peamine eesmärk on säilitada või taastada seisund, mille korral ehitis ja selle juurde kuuluv krunt säilitab oma toimivuse ja kasutatavuse ning vastab kavandatud ehitise ja selle juurde kuuluva krundi otstarbe täitmiseks esitatud tingimustele. Kinnisvara hooldamine jaguneb kaheks suuremaks alajaotuseks: ehitiste tehniline hooldamine ja heakorratööde tegemine. Ehitiste tehniline hooldamine jaguneb omakorda ehitiste ehituskonstruktsioonide hoolduseks, ehitiste keskkonnatehnika hoolduseks ning ehitiste elektripaigaldiste ja nõrkvoolusüsteemide hoolduseks. Heakorratööd jagunevad krundi heakorra- ja haljastustöödeks ning ehitise sisepuhastus- ja koristustöödeks. Kinnisvara hooldamise töö sisu ja eesmärk on täpsemalt esitatud kutsestandardi mõistete lisas. Kinnisvara hooldusjuht töötab ehitiste konstruktsioonide ja/või tehnosüsteemide ja/või krundi hoolduse alal. Kinnisvara hooldusjuht töötab peamiselt kinnisvarahoolduse teenust osutavas ettevõttes aga ka kinnisvara korrashoiu tervikteenust osutavas ettevõttes. Põhilised tööülesanded on seotud ehitise krundi, ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide ja siseruumide korrashoiutegevuste juhtimisega. Kinnisvara hooldusjuht juhindub oma tegevuses valdkonda reguleerivatest õigusaktidest, standarditest EVS 807:2010 „Kinnisvara korrashoid“, EVS-EN 15311:2011 „Ehitiste hooldusteenuste kavandamise, korraldamise ja kontrollimise kriteeriumid“, EVS-EN 15221-2 „Kinnisvarakeskkonna juhtimine. Osa 2: Kinnisvarakeskkonna juhtimise lepingute ettevalmistamine“ ja EVS-EN 15221-3 „Kinnisvarakeskkonna juhtimine. Osa 3: Kinnisvarakeskkonna juhtimise kvaliteedijuhend“ ning kinnisvara korrashoiu valdkonna heast tavast, samuti kutse andja antavatest valdkonna üldistest juhistest ning valdkonna avalikult kättesaadavatest juhendmaterjalidest (nt „Kinnisvarahooldaja käsiraamat“ jt). Kinnisvarahoolduse tegevusala tegevused on kirjeldatud EMTAKi (NACE) alajaotustega 8110, 8121 ja 8130. Kinnisvara hooldamise kutsealal on kolm kutsetaset: Kinnisvarahooldaja, tase 4; Kinnisvara hooldusmeister, tase 5; Kinnisvara hooldusjuht, tase 6. 6. taseme kinnisvara hooldusjuht töötab juhtiva ja/või vastutava spetsialistina kinnisvara hooldamisega tegelevas ettevõttes või mistahes majandusvaldkonna organisatsiooni kinnisvarahooldusega tegelevas struktuuriüksuses. Kinnisvara hooldusjuht tegeleb peamiselt kinnisvarahoolduse efektiivsuse analüüsimisega, töötab välja kinnisvarahoolduse protsessi strateegiaid, aluseid ja uuenduslikke lahendusi ning viib ellu kinnisvarahoolduse pikaajalisi tegevusstrateegiaid, vastutades alluvate töörühmade tegevuse eest. 6. taseme kinnisvara hooldusjuhi peamised tööülesanded on ehitiste, tehnosüsteemide ning krundihoolduse protsessi juhtimine ja kogu hooldustegevuse korraldamine ning hooldusmeistrite juhendamine ja sellega seonduvate tööülesannete kvaliteetne täitmine. Töö põhisisuks on ehitise ja selle juurde kuuluva krundi hooldamise tagamine vastavalt organisatsiooni hooldusstrateegiale ja -mudelile, hooldusobjektide hoolduse teenustaseme lepingutele, hoolduskavadele, hooldustööde eelarvele ja ettevõtte juhi või omanike antud juhistele. Kinnisvara hooldusjuht järgib oma töös kutse-eetikat, head tava ja lähtub konfidentsiaalsuse põhimõttest. Ta tuleb tööülesannete täitmisega toime nii tavapärastes kui ka keerukates olukordades. On võimeline töötama iseseisvalt, kuid töötab valdavalt meeskonnas. Töö eeldab suhtlemist hooldusmeistrite, kolleegide ja klientidega. Kinnisvata hooldusjuht vastutab oma töö õigeaegse valmimise ja kvaliteetse tulemuse eest ning ka kavandatud hooldusstrateegiate ja hoolduse teenustaseme lepingute täitmise eest. A.2.1 Kinnisvarahoolduse protsesside juhtimine ja teenuse korraldamine 1. Kinnisvara hooldusteenuse juhtimine, kinnisvaraobjektide hooldusstrateegiate ja kvaliteedisüsteemide koostamine ning rakendamine 2. Kinnisvara hooldusteenuse infosüsteemi ja klienditeeninduse väljatöötamine ning rakendamine 3. Kinnisvara hooldusteenuse majanduslik ja juriidiline korraldamine 4. Kinnisvara hooldusteenuse tehniline korraldamine Töökeskkond on üldiselt stabiilne, töötada tuleb peamiselt büroos ja fikseeritud tööajaga. Kinnisvara hooldusjuht kasutab oma töös tavapäraseid bürootöö- ja kommunikatsioonivahendeid, bürootehnikat ja arvutitarkvara. Kinnisvara hooldusjuhi kutsealal töötamine eeldab inimeselt intelligentsust, teenindus- ja suhtlemisvalmidust, loovat mõtlemist, head analüüsivõimet ja avatust. Inimestega suhtlemine nõuab meeldivat ja viisakat käitumist, rahulikku meelt, kannatlikkust ja paindlikkust. Kutsealal töötamiseks vajalike isikuomaduste hulka kuuluvad ka planeerimis- ja juhtimisoskus, koostöövalmidus, täpsus, hoolikus, kohusetunne ja ausus, enesedistsipliin ja usaldatavus. Samuti tuleb mitmesugustes olukordades kasuks pingetaluvus. 6. taseme kinnisvara hooldusjuhtidena töötavad üldjuhul inimesed, kellel on, kas: a) kinnisvara korrashoiu erialane kõrgharidus, läbitud erialane täiendkoolitus ning töökogemus kinnisvarahoolduse valdkonnas; või b) kinnisvara korrashoiu kutseala 5. taseme kehtiv kutsetunnistus, läbitud erialane täiendkoolitus ning pikaajaline töökogemus kinnisvarahoolduse valdkonnas. Hooldusgrupi juht, hooldusnõunik, hoolduskonsultant. Kinnisvara hooldusjuht, tase 6 kutse saamiseks on vajalik tõendada kõik standardis kirjeldatud kompetentsid B.2.1- B.2.7. Kinnisvarahoolduse protsesside juhtimine ja teenuse korraldamine 6 Kutse-eetika põhimõtete järgimine 6 Meeskonnatöövalmidus 6 Enesearendamine (elukestev õpe) 6 Keskkonnahoidlikkus 6 Keelteoskus 6 Arvutioskus 6 Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 Diploma Civil Engineer in Road Engineering, EstQF Level 7 10 Diplomeeritud teedeinsener V (versioon 1) Diplomeeritud teedeinsener V (versioon 2) Diplomeeritud teedeinsener V (versioon 3) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 9) Sillaehitus ja -korrashoid Teeehitus ja -korrashoid Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Teedeehitus Teedeinsener 20 2019-02-13 2019-02-13 2024-02-07 7 7 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Inseneride kutse-eetika ja käitumiskoodeks Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Daniel Lõhmus OÜ Maanteed Heiki Meos EstKonsult OÜ Martti Kiisa Tallinna Tehnikakõrgkool Jüri Läll Tallinna Teede AS Tiit Metsvahi TalTech Tõnis Tagger Maanteeamet Pavel Karev Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Ilmar Link TPJ Inseneribüroo OÜ Tarvi Kliimask GRK Infra AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Teedevaldkonna insenerid tegutsevad spetsialistina maanteede ja tänavate, rööbasteede muldkehade¹ ning teega seotud rajatiste kavandamisel, projekteerimisel, rajamisel, laiendamisel, rekonstrueerimisel ja lammutamisel. Teedeinseneri ülesanne on teedeehituse tehniliste lahenduste väljatöötamine ja projektlahenduste realiseerimine. Teedeinsenerid arvestavad oma ametialaste ülesannete täitmisel sotsiaalsete, majanduslike, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetiliste aspektidega ning teevad vajadusel koostööd sidusvaldkondade spetsialistidega. Teedeinseneri erialal on välja töötatud järgmised kutsestandardid: - Teedeinsener, tase 6 - Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 - Volitatud teedeinsener, tase 8 EKR 7. taseme teedeinsenerid spetsialiseeruvad ühele kahest allerialast: 1) Teedehitus ja korrashoid 2) Sillaehitus² ja korrashoid Spetsialiseerumise juurde on vajalik valida vähemalt üks järgmistest ametialadest: Teedehituse ja korrashoiu puhul: a) Tee ehitusprojekti koostamine b) Liikluskorralduse projekti koostamine c) Ehitustegevuse juhtimine (ehitamine) d) Ehitusjuhtimine e) Omanikujärelevalve f) Tee korrashoid g) Tee ehitusprojekti ekspertiisi tegemine h) Liiklusohutuse auditi tegemine i) Projekteerimise juhtimine Sillaehituse² ja korrashoiu puhul: a) Sillaehitusprojekti koostamine b) Ehitustegevuse juhtimine (ehitamine) c) Ehitusjuhtimine d) Omanikujärelevalve e) Silla korrashoid f) Sillaehitusprojekti ekspertiisi tegemine g) Silla auditi tegemine h) Projekteerimise juhtimine Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 on spetsialist, kes vastutab nii iseenda kui enda poolt juhitud töörühma töö tulemuste eest. Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 kutsetunnistus annab selle omanikule seadusest tulenevatel alustel õiguse tegutseda pädeva isikuna iseseisvalt ja omal vastutusel ainult järgnevalt kirjeldatud piirangute ulatuses: I TEE EHITUSTEGEVUSE JUHTIMINE (ehitamine), EHITUSJUHTIMINE, TEE KORRASHOID a) Maantee, mille eeldatav AKÖL on kuni 35 000 autot/ööpäevas (ristmike korral põhisuunal); b) Tänav, mille eeldatav AKÖL on kuni 70 000 autot ööpäevas; c) Mulle kõrgusega või süvendi sügavusega kuni 20 m; d) Teekatendi remont rööbastee ülesõidukohtades; e) Rööbastee muldkeha piiranguteta. II SILLA² EHITUSTEGEVUSE JUHTIMINE (ehitamine), EHITUSJUHTIMINE, SILLA KORRASHOID a) Tavapärase konstruktsioonilahendusega üleviigud (sild, viadukt, estakaad, ökodukt jne): - mille suurim kõrgus maa- või veepinnast on kuni 20 m - mille üksik puhas ava on kuni 100 m; b) Truup piiranguteta; c) Tavapärase konstruktsioonilahendusega käigu- või sõidutunnel 1. või 2. geotehnilises kategoorias³. III TEE EHITUSPROJEKTI KOOSTAMINE, OMANIKUJÄRELEVALVE, LIIKLUSKORRALDUSE PROJEKTI KOOSTAMINE, TEE EHITUSPROJEKTI EKSPERTIISI TEGEMINE, PROJEKTEERIMISE JUHTIMINE a) Maantee, mille eeldatav AKÖL on kuni 35 000 autot/ööpäevas (ristmike korral põhisuunal); b) Tänav, mille eeldatav AKÖL on kuni 70 000 autot ööpäevas; c) Kõik niiskuspaikkonnad; d) Mulle, mille kõrgus või süvendi sügavus on kuni 20 m, sh tugimüürid; e) Tugimüürid kõrgusega kuni 3 m; f) Teed, kus ei esine eritasandilisi liiklussõlmi; g) Teekatendi remont rööbastee ülesõidukohtades; h) Rööbastee muldkeha, millel sõitva veeremi teljekoormus on kuni 35 t; i) Tavapärase konstruktsioonilahendusega raudtee-ehitis, kus võib olla: - nõlvadega raudteemulle kõrgusega kuni 16 m; - tugimüüridega raudteemulle kõrgusega kuni 9 m; - nõlvadega raudteesüvend sügavusega kuni 20 m; j) tugimüüridega raudteesüvend sügavusega kuni 9 m; k) Soo sügavusega kuni 6 m. IV SILLAEHITUSPROJEKTI² KOOSTAMINE, OMANIKUJÄRELEVALVE, PROJEKTEERIMISE JUHTIMINE a) Tavapärase konstruktsioonilahendusega üleviigud (sild, viadukt, estakaad, ökodukt jne): - mille suurim kõrgus maa- või veepinnast on kuni 12 m - mille üksik puhas ava on kuni 60 m; b) Sillasamba rajamine kuni 2. niiskuspaikkonnas; c) Tunnel ja truup laiusega kuni 15 m ja mille rajamissügavus punasest joonest ei ületa 7,5 m ja mis asub 1. või 2. geotehnilises kategoorias³; d) Tugimüürid piiranguteta; e) Sildade pealesõidud kuni 50 m enne ja pärast silda; f) Kõik raudteesillad kooskõlas eespool toodud parameetritega. V SILLA² EHITUSPROJEKTI EKSPERTIISI TEGEMINE, SILLA AUDITI TEGEMINE a) Sild, viadukt, estakaad, ökodukt jne: - mille suurim kõrgus maa- või veepinnast on kuni 20 m - mille üksik puhas ava on kuni 60 m; b) Kuni 2. niiskuspaikkonnas; c) Tunnel ja truup piiranguteta; d) Kõik raudteesillad kooskõlas eespool toodud parameetritega. VI LIIKLUSOHUTUSE AUDITI TEGEMINE Liiklusohutuse auditeerimine maanteedel AKÖL-iga kuni 35 000 autot/ööpäevas ja tänavatel kuni 70 000 autot/ööpäevas. __________________________ ¹ - Rööbastee muldkeha all peetakse käesolevas kutsestandardis silmas raudtee ja trammitee muldkeha koos selle juurde kuuluvate veeviimarite, truupide, nõlvade, piiretega jms. Antud mõiste ei hõlma pealisehitist. ² - Sildade all peetakse käesolevas kutsestandardis silmas iga liiki teede (jalgteed, jalgrattateed, kergliiklusteed, autoteed ja raudteed) sildu, viadukte, tunneleid, ökodukte, estakaade ja truupe). ³ - EVS-NE 1997-1:2006 liigituse järgi A.2.1 Teedeinseneri tööd läbiv kohustuslik kompetents 1. Kutse-eetika nõuete järgimine 2. Erialane enesearendamine 3. Meeskonnatöö 4. Keskkonnahoidlikkuse ja energiatõhususe põhimõtete rakendamine 5. Valdkondlike teadmiste rakendamine töös 6. Digipädevus ja keeleoskus Teedeehitus ja korrashoid A.2.2 Teedeehitus ja korrashoid 1. Tööde juhtimine ja korraldamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Valminud tööde ja nende osade kvaliteedi ja liiklusohutuse nõuetele vastavuse kontrollimine 3. Valminud tööde kompleksse vastavuse/sobivuse kontrollimine 4. Valminud tööde tellijale esitamise/üle andmise korraldamine Sillaehitus ja korrashoid A.2.3 Sillaehitus ja korrashoid 1. Tööde juhtimine ja korraldamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Valminud tööde ja nende osade kvaliteedi kontrollimine 3. Valminud tööde kompleksse vastavuse/sobivuse kontrollimine 4. Valminud tööde tellijale esitamise/üleandmise korraldamine A.2.4 Tee ehitusprojekti koostamine 1. Tee ehitusprojekti koostamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Osalemine eksperdina planeeringute koostamisel 4. Tee geomeetria projekteerimine 5. Tüüpse katendikonstruktsiooni valimine või katendikonstruktsiooni projekteerimine 6. Veeviimarite projekteerimine 7. Liikluskorralduse projekteerimine 8. Projekti koostamine ja vormistamine 9. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 10. Ehitusmaksumuse hindamine 11. Tee lammutusprojekti koostamine 12. Hooldus- ja kasutusjuhendi koostamine 13. Projekteerija (autori-) järelevalve tegemine 14. Tee ehitusprojekti ekspertiisi tegemine A.2.5 Sillaehitusprojekti koostamine 1. Sillaehitusprojekti koostamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Osalemine eksperdina planeeringute koostamisel 4. Silla konstruktiivse skeemi ja tüübi valimine, arvutamine ja dimensioneerimine 5. Silla maha- ja pealesõidu projekteerimine 6. Piirete lahenduste määramine 7. Konstruktsiooniosa projekti koostamine ja vormistamine 8. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 9. Rajatise lammutusprojekti koostamine 10. Ehitusmaksumuse hindamine 11. Hooldus- ja kasutusjuhendi koostamine 12. Projekteerija (autori-) järelevalve tegemine 13. Sillaehitusprojekti ekspertiisi tegemine 14. Silla auditi tegemine A.2.6 Ehitustegevuse juhtimine (ehitamine) 1. Ehitustegevuse juhtimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Ehituspakkumise koostamine 3. Ehitamise kavandamine 4. Ehituse ressursside kavandamine 5. Alltööhangete korraldamine ja lepingute sõlmimine 6. Ehitustoodete hankimine 7. Ehitustegevuse ja ajutise liikluse korraldamine ehitustööde kestel 8. Silla korrashoid (vastavalt spetsialiseerumisele) 9. Tee korrashoid (vastavalt spetsialiseerumisele) 10. Kvaliteedikontrolli ja mõõdistustööde tegemise korraldamine 11. Objekti üleandmisdokumentatsiooni koostamine 12. Objekti üleandmise korraldamine A.2.7 Ehitusjuhtimine 1. Ehitusjuhtimine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Hanke ettevalmistamine ja hankedokumentatsiooni koostamine 3. Ehitustööde ajagraafiku koostamine 4. Ehitusmaksumuse arvutamine 5. Projekteerimise ettevalmistamine ja tööde korraldamine 6. Ehitustööde ettevalmistamine 7. Pakkumusdokumentatsiooni ettevalmistamine 8. Töövõtjate valimine ja lepingute ettevalmistamine 9. Ehitusprotsessi koordineerimine tellija või töövõtja esindajana 10. Objekti üleandmine ja kasutuselevõtmine 11. Garantiiperioodi toimingud A.2.8 Omanikujärelevalve 1. Omanikujärelevalve tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Järelevalveprogrammi koostamine 3. Ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimine 4. Ehitustegevuse lepingule vastavuse kontrollimine 5. Kvaliteedi vastavuse kontrollimine ja hindamine 6. Ohutusele vastavuse kontrollimine 7. Vajaliku dokumentatsiooni kontrollimine 8. Ehitise vastuvõtmine 9. Teavitustegevus 10. Ettepanekute tegemine 11. Ehitusprojekti ekspertiisi tegemine kutsetaseme ja spetsialiseerumisega etteantud pädevuse piires 12. Silla auditi tegemine (vastava spetsialiseerumise korral) A.2.9 Tee korrashoid 1. Patrullteenistuse ja teeseisundi seire korraldamine 2. Suvise ja talvise teehoolde korraldamine 3. Säilitusremondi korraldamine A.2.10 Silla korrashoid 1. Silla ja selle detailide seisundi seire korraldamine 2. Hoolde- ja remonttööde korraldamine A.2.11 Liikluskorralduse projekti koostamine 1. Liiklusuuringu lähteandmete analüüs ja uuringu ettevalmistamine 2. Liiklusuuringute läbiviimine 3. Liikluskorralduse projekti lähteandmete kogumine ja analüüs 4. Liikluskorralduse projekti koostamine 5. Liikluskorralduse modelleerimine A.2.12 Ehitusprojekti ekspertiisi tegemine 1. Spetsialiseerumisega seotud ehitusprojekti ekspertiisi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Projektiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Projekti mahulise vastavuse kontrollimine 4. Projekti lahenduste eesmärgile ja nõuetele vastavuse kontrollimine 5. Ekspertiisi aruande koostamine A.2.13 Silla auditi tegemine 1. Spetsialiseerumisega seotud ehitise auditi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Objektiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Täiendavate uuringute ja testide korraldamine 4. Kontrollarvutuste ja täiendavate mõõtmiste tegemine 5. Auditi aruande koostamine A.2.14 Liiklusohutuse auditi tegemine 1. Liiklusohutuse auditi tegemine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Olukorraga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Liiklusohutusele avalduva mõju hindamine 4. Liiklusohutuse auditeerimine 5. Tee ohutuse määramine 6. Tee ohutuse kontrollimine A.2.15 Projekteerimise juhtimine 1. Projekteerimise juhtimistegevuste läbiviimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Projekteerimislepingu ettevalmistamine 3. Projekteerimismeeskonna komplekteerimine 4. Infovahetuse korraldamine 5. Projekteerimise koordineerimine ja kvaliteedijuhtimine 6. Projekteerija järelevalve korraldamine Teedeinsener töötab nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. EKR 7. taseme diplomeeritud teedeinseneril on üldjuhul magistrikraad või sellega võrdsustatud 5-aastase integreeritud kõrghariduse diplom teedeehituse erialal. Sillaehituse allerialal arvestatakse sobivaks ka üldehituse alast kõrgharidust, raudtee allerialal raudteealane kõrgharidus. Lisaks on vajalikud taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töökogemuse olemasolu ning etteantud mahus läbitud täiendusõpe. Kõik nõuded on detailsemalt kirjas kutse andmise korra dokumentatsioonis. projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht, konsultant, projektijuht. Ehitusseadustik ja selle asjakohased rakendusaktid: Planeerimisseadus, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, liiklusseadus, raudteeseadus ja nende asjakohased rakendusaktid; Muud erialased standardid, juhendmaterjalid ja normid. Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 kutsestandard koosneb kohustuslikust (B.2.1), kahest spetsialiseerumisega seotud (B.2.2-B.2.3) ja kaheteistkümnest valitavast kompetentsist (B.2.4-B.2.15). Kutse saamiseks on vaja tõendada kohustuslik, üks spetsialiseerumisega seotud ja vähemalt üks spetsialiseerumisega seotud valitav kompetents. Teedeinseneri tööd läbiv kohustuslik kompetents 7 Kutse saamiseks on vaja tõendada üks spetsialiseerumisega seotud kompetents (B.2.2-B.2.3). Kutse saamiseks on vaja tõendada vähemalt üks spetsialiseerumisega seotud valitav kompetents (B.2.4-B.2.15). Tee ehitusprojekti koostamine 7 Silla ehitusprojekti koostamine 7 Ehitustegevuse juhtimine 7 Ehitusjuhtimine 7 Omanikujärelevalve 7 Tee korrashoid 7 Silla korrashoid 7 Liikluskorralduse projekti koostamine 7 Projekti ekspertiisi tegemine 7 Silla auditi tegemine 7 Liiklusohutuse auditi tegemine 7 Projekteerimise juhtimine 7 Teedeinsener, tase 6 Civil Engineer in Road Engineering, EstQF Level 6 9 Teedeinsener IV (versioon 1) Teedeinsener IV (versioon 2) Teedeinsener IV (versioon 3) Teedeinsener, tase 6 (versioon 10) Teedeinsener, tase 6 (versioon 11) Teedeinsener, tase 6 (versioon 4) Teedeinsener, tase 6 (versioon 5) Teedeinsener, tase 6 (versioon 6) Teedeinsener, tase 6 (versioon 7) Teedeinsener, tase 6 (versioon 8) Sillaehitus ja -korrashoid Teeehitus ja -korrashoid Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Teedeehitus Teedeinsener 20 2019-02-13 2019-02-13 2024-02-07 6 6 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Daniel Lõhmus OÜ Maanteed Heiki Meos EstKonsult OÜ Martti Kiisa Tallinna Tehnikakõrgkool Jüri Läll Tallinna Teede AS Tiit Metsvahi TalTech Tõnis Tagger Maanteeamet Pavel Karev Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Ilmar Link TPJ Inseneribüroo OÜ Tarvi Kliimask GRK Infra AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Teedevaldkonna insenerid tegutsevad spetsialistina maanteede ja tänavate, rööbasteede muldkehade¹ ning teega seotud rajatiste kavandamisel, projekteerimisel, rajamisel, laiendamisel, rekonstrueerimisel ja lammutamisel. Teedeinseneri ülesanne on teedeehituse tehniliste lahenduste väljatöötamine ja projektlahenduste realiseerimine. Teedeinsenerid arvestavad oma ametialaste ülesannete täitmisel sotsiaalsete, majanduslike, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetiliste aspektidega ning teevad vajadusel koostööd sidusvaldkondade spetsialistidega. Teedeinseneri erialal on välja töötatud järgmised kutsestandardid: - Teedeinsener, tase 6 - Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 - Volitatud teedeinsener, tase 8 EKR 6. taseme teedeinsenerid spetsialiseeruvad ühele kahest allerialast: 1) Teedehitus ja korrashoid 2) Sillaehitus² ja korrashoid Spetsialiseerumise juurde on vajalik valida vähemalt üks järgmistest ametialadest: Teedehituse ja korrashoiu puhul: a) Tee ehitusprojekti koostamine b) Liikluskorralduse projekti tegemine c) Ehitustegevuse juhtimine (ehitamine) d) Ehitusjuhtimine e) Omanikujärelevalve f) Tee korrashoid Sillaehituse² ja korrashoiu puhul: a) Sillaehitusprojekti koostamine b) Ehitustegevuse juhtimine (ehitamine) c) Ehitusjuhtimine d) Omanikujärelevalve e) Silla korrashoid Teedeinsener, tase 6 on spetsialist, kes vastutab nii iseenda kui enda poolt juhitud töörühma töö tulemuste eest. Teedeinsener, tase 6 kutsetunnistus annab selle omanikule seadusest tulenevatel alustel õiguse tegutseda pädeva isikuna iseseisvalt ja omal vastutusel ainult järgnevalt kirjeldatud piirangute ulatuses: I TEE EHITUSTEGEVUSE JUHTIMINE (ehitamine), EHITUSJUHTIMINE, TEE KORRASHOID a) Maantee, mille eeldatav AKÖL on kuni 6000 autot/ööpäevas (ristmike korral põhisuunal); b) Tänav, mille eeldatav AKÖL on kuni 25 000 autot ööpäevas; c) Ilma eritasandiliste liiklussõlmedeta tee; d) Soo sügavusega kuni 2 m; e) Tugimüüridega teemulle kõrgusega kuni 2 m; f) Mulle kõrgusega või süvendi sügavusega kuni 5 m; g) Truup, mille rajamissügavus punasest joonest ei ületa 6 m; h) Mitteehitusloakohustuslike tee ehitustööde tehniliste kirjelduste koostamine ilma piiranguteta i) Teekatendi remont rööbastee ülesõidukohtades; j) Rööbastee muldkeha, millel sõitva veeremi lubatav teljekoormus on kuni 25 t ja kiirus kuni 120 km/h; k) Rööbastee muldkeha, kus võib olla: - nõlvadega raudteemulle kõrgusega kuni 6 m; - tugimüüridega raudteemulle kõrgusega kuni 2 m; l) nõlvadega raudteesüvend sügavusega kuni 9 m. II SILLA² EHITUSTEGEVUSE JUHTIMINE (ehitamine), EHITUSJUHTIMINE, SILLA KORRASHOID a) Tavapärase konstruktsioonilahendusega üleviigud (sild, viadukt, estakaad, ökodukt jne): - mille suurim kõrgus maa- või veepinnast on kuni 10 m - mille kogupikkus on kuni 40 m - mille üksik puhas ava on kuni 15 m; b) Tunnel ja truup, laiusega kuni 15 m ja mille rajamissügavus punasest joonest ei ületa 7,5 m ja mis asub 1. või 2. geotehnilises kategoorias³; c) Sillasamba rajamisel veekogusse ei ületa maksimaalne veetase 2 m; d) Silla remonditööde tehniliste kirjelduste koostamine ilma piiranguteta; e) Kõik raudteesillad kooskõlas eespool toodud parameetritega. III TEE EHITUSPROJEKTI KOOSTAMINE, OMANIKUJÄRELEVALVE, LIIKLUSKORRALDUSE PROJEKTI KOOSTAMINE a) Maantee, mille eeldatav AKÖL on kuni 3000 autot/ööpäevas (ristmike korral põhisuunal); b) Kuni 2. niiskuspaikkonnas; c) Mulle, mille kõrgus või süvendi sügavus on kuni 5 m ilma tugimüürideta; d) Juurdepääsud ja kergliiklusteed asulates; e) Katendi remont raudtee ülesõidukohtades, v.a rööpad ja liiprid. IV SILLAEHITUSPROJEKTI² KOOSTAMINE, OMANIKUJÄRELEVALVE a) Tavapärase konstruktsioonilahendusega üleviigud (sild, viadukt, estakaad, ökodukt jne): - mille suurim kõrgus maa- või veepinnast on kuni 6 m - mille üksik puhas ava on kuni 9 m; b) Tunnel ja truup, laiusega kuni 9 m ja mille rajamissügavus punasest joonest ei ületa 6 m ja mis asub 1. geotehnilises kategoorias³; c) Sillasamba rajamine kuni 1. niiskuspaikkonnas; d) Silla remonditööde tehniliste kirjelduste koostamine ilma piiranguteta; e) Tugimüürid kõrgusega kuni 3 m; f) Kõik raudteesillad kooskõlas eespool toodud parameetritega. ____________________ ¹ - Rööbastee muldkeha all peetakse käesolevas kutsestandardis silmas raudtee ja trammitee muldkeha koos selle juurde kuuluvate veeviimarite, truupide, nõlvade, piiretega jms. Antud mõiste ei hõlma pealisehitist. ² - Sildade all peetakse käesolevas kutsestandardis silmas iga liiki teede (jalgteed, jalgrattateed, kergliiklusteed, autoteed ja raudteed) sildu, viadukte, tunneleid, ökodukte, estakaade ja truupe). ³ - EVS-NE 1997-1:2006 liigituse järgi A.2.1 Teedeinseneri tööd läbiv kohustuslik kompetents 1. Kutse-eetika nõuete järgimine 2. Erialane enesearendamine 3. Meeskonnatöö 4. Keskkonnahoidlikkuse ja energiatõhususe põhimõtete rakendamine 5. Valdkondlike teadmiste rakendamine töös 6. Digipädevus ja keeleoskus Teedeehitus ja korrashoid A.2.2 Teedeehitus ja korrashoid 1. Tööde juhtimine ja korraldamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Valminud tööde ja nende osade kvaliteedi ja liiklusohutuse nõuetele vastavuse kontrollimine 3. Valminud tööde kompleksse vastavuse/sobivuse kontrollimine 4. Valminud tööde tellijale esitamise/üle andmise korraldamine Sillaehitus ja korrashoid A.2.3 Sillaehitus ja korrashoid 1. Tööde juhtimine ja korraldamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Valminud tööde ja nende osade kvaliteedi kontrollimine 3. Valminud tööde kompleksse vastavuse/sobivuse kontrollimine 4. Valminud tööde tellijale esitamise/üleandmise korraldamine A.2.4 Tee ehitusprojekti koostamine 1. Tee ehitusprojekti koostamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Osalemine eksperdina planeeringute koostamisel 4. Tee geomeetria projekteerimine 5. Tüüpse katendikonstruktsiooni valimine või katendikonstruktsiooni projekteerimine 6. Veeviimarite projekteerimine 7. Liikluskorralduse projekteerimine 8. Projekti koostamine ja vormistamine 9. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 10. Ehitusmaksumuse hindamine 11. Tee lammutusprojekti koostamine 12. Hooldus- ja kasutusjuhendi koostamine 13. Projekteerija (autori-) järelevalve tegemine A.2.5 Sillaehitusprojekti koostamine 1. Sillaehitusprojekti koostamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Osalemine eksperdina planeeringute koostamisel 4. Silla konstruktiivse skeemi ja tüübi valimine, arvutamine ja dimensioneerimine 5. Piirete lahenduste määramine 6. Konstruktsiooniosa projekti koostamine ja vormistamine 7. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 8. Rajatise lammutusprojekti koostamine 9. Ehitusmaksumuse hindamine 10. Hooldus- ja kasutusjuhendi koostamine 11. Projekteerija (autori-) järelevalve tegemine A.2.6 Ehitustegevuse juhtimine (ehitamine) 1. Ehitustegevuse juhtimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Ehituspakkumise koostamine 3. Ehitamise kavandamine 4. Ehituse ressursside kavandamine 5. Alltööhangete korraldamine ja lepingute sõlmimine 6. Ehitustoodete hankimine 7. Ehitustegevuse ja ajutise liikluse korraldamine ehitustööde kestel 8. Silla korrashoid (vastavalt spetsialiseerumisele) 9. Tee korrashoid (vastavalt spetsialiseerumisele) 10. Kvaliteedikontrolli ja mõõdistustööde tegemise korraldamine 11. Objekti üleandmisdokumentatsiooni koostamine 12. Objekti üleandmise korraldamine A.2.7 Ehitusjuhtimine 1. Ehitusjuhtimine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Hanke ettevalmistamine ja hankedokumentatsiooni koostamine 3. Ehitustööde ajagraafiku koostamine 4. Ehitusmaksumuse arvutamine 5. Projekteerimise ettevalmistamine ja tööde korraldamine 6. Ehitustööde ettevalmistamine 7. Pakkumusdokumentatsiooni ettevalmistamine 8. Töövõtjate valimine ja lepingute ettevalmistamine 9. Ehitusprotsessi koordineerimine tellija või töövõtja esindajana 10. Objekti üleandmine ja kasutuselevõtmine 11. Garantiiperioodi toimingud A.2.8 Omanikujärelevalve 1. Omanikujärelevalve tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Järelevalveprogrammi koostamine 3. Ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimine 4. Ehitustegevuse lepingule vastavuse kontrollimine 5. Kvaliteedi vastavuse kontrollimine ja hindamine 6. Ohutusele vastavuse kontrollimine 7. Vajaliku dokumentatsiooni kontrollimine 8. Ehitise vastuvõtmine 9. Teavitustegevus 10. Ettepanekute tegemine A.2.9 Tee korrashoid 1. Patrullteenistuse ja teeseisundi seire korraldamine 2. Suvise ja talvise teehoolde korraldamine 3. Säilitusremondi korraldamine A.2.10 Silla korrashoid 1. Silla ja selle detailide seisundi seire korraldamine 2. Hoolde- ja remonttööde korraldamine A.2.11 Liikluskorralduse projekti koostamine 1. Liiklusuuringu lähteandmete analüüs ja uuringu ettevalmistamine 2. Liiklusuuringute läbiviimine 3. Liikluskorralduse projekti lähteandmete kogumine ja analüüs 4. Liikluskorralduse projekti koostamine Teedeinsener töötab nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. EKR 6. taseme teedeinseneril on üldjuhul vähemalt rakenduskõrgharidus teedeehituse erialal. Sillaehituse allerialal arvestatakse sobivaks ka üldehituse alast (rakendus)kõrgharidust, raudtee allerialal raudteealane (rakendus)kõrgharidus. Lisaks on vajalikud taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töökogemuse olemasolu ning etteantud mahus läbitud täiendusõpe. Kõik nõuded on detailsemalt kirjas kutse andmise korra dokumentatsioonis. projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht. Ehitusseadustik ja selle asjakohased rakendusaktid; Planeerimisseadus, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, liiklusseadus, raudteeseadus ja nende asjakohased rakendusaktid; Muud erialased standardid, juhendmaterjalid ja normid. Teedeinsener, tase 6 kutsestandard koosneb kohustuslikust (B.2.1), kahest spetsialiseerumisega soeutd (B.2.2-B.2.3) ja kaheksast valitavast kompetentsist (B.2.4-B.2.11). Kutse saamiseks on vaja tõendada kohustuslik, üks spetsialiseerumisega seotud ja vähemalt üks spetsialiseerumisega seotud valitav kompetents. Teedeinseneri tööd läbiv kohustuslik kompetents 7 Kutse saamiseks on vaja tõendada üks spetsialiseerumisega seotud kompetents (B.2.2-B.2.3). Kutse saamiseks on vaja tõendada vähemalt üks spetsialiseerumisega seotud valitav kompetents (B.2.4-B.2.11). Tee ehitusprojekti koostamine 6 Silla ehitusprojekti koostamine 6 Ehitustegevuse juhtimine 6 Ehitusjuhtimine 6 Omanikujärelevalve 6 Tee korrashoid 6 Silla korrashoid 6 Liikluskorralduse projekti koostamine 6 Ehitusjuht, tase 6 Construction Site Manager, level 6 10 Ehitusjuht III (versioon 1) Ehitusjuht III (versioon 2) Ehitusjuht III (versioon 3) Ehitusjuht III (versioon 4) Ehitusjuht III (versioon 5) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 11) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 12) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 13) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 6) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 7) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 8) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 9) Hoonesisese või selle juurde kuuluva veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamine Omanikujärelevalve tegemine Sisekliima tagamise süsteemide ehitamine Ühisveevärgi või kanalisatsiooni ehitamine Üldehituslik ehitamine Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Ehitusjuht 20 2019-02-13 2019-02-13 2019-09-14 6 6 3123 Ehituse töödejuhatajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 41 Hoonete ehitus Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Enn Tammaru Tallinna Tehnikakõrgkool Meelis Kann AS Nordecon Enno Põder Merko Ehitus Eesti AS Ago Rehand OÜ Viljandi Õhumeister Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Ehitusjuht on vastutav ehitusobjektil aset leidva tehnilise ja majandusliku tegevuse eest ning vajadusel ka tööohutuse eest. Ta juhib ehitustöid, korraldab koosolekuid (alltöövõtjate, hankijate, tellijate, projekteerijatega) ja kontrollib, kas tööd on tehtud vastavalt projektdokumentatsioonile ja ehitusnormidele. Ehitusjuhina tegutsedes on lisaks ehitusalastele teadmistele ja oskustele oluline ka juhtimisoskus. Ehitusjuhi kutse koosneb viiest spetsialiseerumisest: 1) Üldehituslik ehitamine 2) Sisekliima tagamise süsteemi ehitamine 3) Hoonesisese või selle juurde kuuluva veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamine 4) Ühisveevärgi või kanalisatsiooni ehitamine 5) Omanikujärelevalve tegemine Üldehitustöödele, sisekliima tagamise süsteemide ehitamisele ja omanikujärelevalvele spetsialiseerudes on sõltuvalt töökogemusest võimalik valida kas tervikspetsialiseerumine või vähemalt üks järgmistest kitsamatest valdkondadest (valikkompetentsidest): 1. Üldehituslik ehitamine - kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitamine - puitkonstruktsioonide ehitamine - teraskonstruktsioonide ehitamine - lammutustööde tegemine - fassaaditööde tegemine 2. Sisekliima tagamise süsteemide ehitamine - küttesüsteemide ehitamine - jahutussüsteemide ehitamine - ventilatsioonisüsteemide ehitamine 3. Omanikujärelevalve tegemine - üldehitusliku ehitamise omanikujärelevalve tegemine - sisekliima tagamise süsteemide ehitamise omanikujärelevalve tegemine - hoonesisese ja selle juurde kuuluva veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamise omanikujärelevalve tegemine Ehitusjuht, tase 6 kutsetunnistus annab selle omanikule seadusest tulenevatel alustel õiguse tegutseda pädeva isikuna ehitusseadustiku mõistes. Selle kutsetunnistuse omanik võib iseseisvalt ja omal vastutusel juhtida ehitustegevust ainult järgnevalt kirjeldatud piirangute ulatuses: I KIVI- JA BETOONKONSTRUKTSIOONIDE EHITAMINE II PUITKONSTRUKTSIOONIDE EHITAMINE III TERASKONSTRUKTSIOONIDE EHITAMINE IV LAMMUTUSTÖÖDE TEGEMINE V FASSAADITÖÖDE TEGEMINE a) Maapinnast kuni 45 m kõrguste ja 8 m sügavuste hoonete ja nende konstruktsioonide ehitamine, lammutamine ja fassaaditööde tegemine arvestades järgmisi sillete piiranguid: - monoliitsed betoonkonstruktsioonid kuni 18 m; - monteeritavad betoonkonstruktsioonid kuni 25 m; - kivikonstruktsioonid; - teraskonstruktsioonid kuni 36 m; - puitkonstruktsioonid kuni 18 m. - komposiitkonstruktsioonid kuni 18 m b) Kuni teise geotehnilise kategooriaga ehitised. c) Avalikkusele mittekasutatavad ja mittekeerukates ehitusgeoloogilistes tingimustes olevad krundisisesed teed, platsid ja transpordirajatised. VI HOONE SISEKLIIMA TAGAMISE SÜSTEEMIDE EHITAMINE a) Elamud (kood 11000¹) b) Kuni 45 m kõrgused ilma erinõueteta hooned (mitteelamud²) köetava pinnaga kuni 10 000 m², välja arvatud: - kõrgendatud sisekliima nõuetega hooned või ruumid (õhu puhtus, temperatuur, müra, niiskus), nt muuseumid, haiglad, puhasruumid - tootmishooned, millel on erinõuded sisekliimale - kõrghooned - veekeskused, ujulad - uurimis- ja teaduslaborid - tunnelid ja allmaarajatised - kõrgendatud tuleohuga hooned VII HOONESISESE JA SELLE JUURDE KUULUVA VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONISÜSTEEMI EHITAMINE Hoonesisesed veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemid ja sinna juurde kuuluvad kinnistusisesed torustikud ja seadmed kuni liitumispunktini (sh omapuhastid, kinnistu pumplad ja puurkaev- pumplad, mille projektikohane tootlikkus on alla 10 m³/ ööpäevas ühe kinnisasja või kuni 50 inimese vajaduseks) järgmiste piirangutega: a) Elamud (kood 11000¹) b) Kõik hooned löetava pinnaga kuni 10 000 m² hooned , v.a - hooned, mis arhitektuursest eripärast on jagatud kahte või enamasse veevarustuse rõhutsooni - veekeskused ja ujulad - uurimis- ja teaduslaborid - tunnelid ja allmaarajatised - kõrgendatud tuleohuga hooned VIII ÜHISVEEVÄRGI VÕI KANALISATSIOONI EHITAMINE a) Ühisveevärgi süsteemid, mille torustiku siseläbimõõt ei ületa 300mm b) Ühiskanalisatsiooni süsteemid, mille torustiku läbimõõt ei ületa 1000 mm c) Reoveepuhastid koormusega 5000 ie ning mis ei asu nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega alal d) Veetöötlusjaamad tootlikkusega kuni 2500 m³/d V OMANIKUJÄRELEVALVE TEGEMINE Kutse võimaldab teha omanikujärelevalvet üldehitusliku ehitamise, sisekliima tagamise süsteemide ehitamise ja hoonesisese või selle juurde kuuluva veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemi ning selle juurde kuuluvate kinnistusiseste torustike ja seadmete ehitamisele kuni liitumispunktini järgmistel objektidel: 1) Hooned (v.a. maa-aluse parklaga hooned) pindalaga kuni 1000 m², mis on ehitise kasutamise otstarbe järgi (koodid 11100 ja 11210, 11220)¹ 2) ja tagajärgede klassi CC1 (EVS-EN 1990:2002+NA:2002 järgi) liigituvad muud hooned* ________________________________ ¹ Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 51 (02.06.2015) „Ehituse kasutamise otstarvete loetelu“ * Lisatud tulenevalt Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu 15.09.2016 otsusest nr 6-4/25 A.2.1 Ehituspakkumuse koostamine 1. Hankedokumentatsiooni läbitöötamine 2. Materjalide, seadmete ja alltöövõtutööde hinnapakkumiste küsimine 3. Ehitustööde ajagraafiku koostamine 4. Ehitustööde omahinna arvutamine 5. Ehitustööde üld- ja isikustatud kulude määratlemine ja kalkulatsiooni koostamine 6. Ehitustööde finantsplaani koostamine 7. Pakkumuse koostamine ja esitamine A.2.2 Ehitamise ettevalmistamine ja kavandamine 1. Ehitustöövõtulepingu sõlmimine 2. Hangete ja ehitustööde ajagraafiku koostamine 3. Projekti organisatsiooniskeemi määratlemine 4. Alltöövõtu- ja allhankelepingute ettevalmistamine ja sõlmimine 5. Tööprojekti tellimine 6. Ehituseks vajalike lubade hankimine 7. Ehitusplatsi organiseerimise skeemi koostamine A.2.3 Ressursside juhtimine 1. Materjalikulu planeerimine 2. Töömahu ja tööaja arvestamine 3. Ehitusmehhanismide ja transpordivahendite töö planeerimine 4. Ehitusobjekti üldkulude planeerimine 5. Tegelike ehituskulude võrdlemine finantsplaaniga A.2.4 Ehitustööde juhtimine, korraldamine ja koordineerimine ehitusplatsil kooskõlas tööde tegemise ajagraafikuga 1. Vajaliku projektdokumentatsiooni ohjamine 2. Ehituslike mõõtmete mahamärkimine ja kõrgusmärkide ülekandmine 3. Töökoosolekute juhtimine 4. Ehitustööde nõuetekohane dokumenteerimine 5. Lisa- ja muudatustööde kooskõlastamine ja korraldamine A.2.5 Ohutu töö korraldamine ehitustöödel 1. Ehitusobjektidel olevate põhiliste ohuallikate äratundmine ja määratlemine 2. Töötervishoiu- ja tööohutusnõuete täitmise tagamine 3. Ehitusplatsi korrashoiu ja keskkonnaohutuse tagamine 4. Tegutsemine hädaolukorras (tööõnnetus, avarii, tulekahju, konstruktsiooni lagunemine vm) A.2.6 Kvaliteedi tagamine ehitustöödel 1. Kontrolltegevuste planeerimine ehitustööde kvaliteedi tagamiseks 2. Ehitustööde kvaliteedinõuetele vastavuse kontrollimine 3. Kaetavate tööde ja ehitise osade ülevaatuse korraldamine A.2.7 Ehitustööde üleandmine ja ehitise kasutusele võtmine 1. Ehitise üleandmise- ja vastuvõtmise kavandamine ja juhtimine 2. Ehitise täitedokumentatsiooni komplekteerimine 3. Ehitustööde, sh tehnosüsteemide lõppülevaatuse korraldamine 4. Ehitise haldajale vajalike kasutuskoolituste korraldamine 5. Garantiiperioodi toimingute korraldamine A.2.8 Energiatõhus ehitamine Spetsialiseerumine toimub vastavalt ehitustegevuse valdkonnale kas üldehituslikule ehitamisele, sisekliima tagamise süsteemide ehitamisele, hoonesisese või selle juurde kuuluva veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamisele, ühisveevärgi või kanalisatsiooni ehitamisele või omanikujärelevalve tegemisele. Kutsestandardis kirjeldatud kohustuslikud tööosad ja valikkompetentsid on otseselt seotud spetsialiseerumistega. A.2.9 Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitamine 1. Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2. Ehitustööde kvaliteedi tagamine 3. Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitamisega seotud tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine A.2.10 Puitkonstruktsioonide ehitamine 1. Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2. Ehitustööde kvaliteedi tagamine 3. Puitkonstruktsioonide ehitamisega seotud tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine A.2.11 Teraskonstruktsioonide ehitamine 1. Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2. Ehitustööde kvaliteedi tagamine 3. Teraskonstruktsioonide ehitamisega seotud tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine A.2.12 Lammutustööde tegemine 1. Lammutatava objekti riskianalüüsi koostamine 2. Lammutustööde tegemine tehnoloogiast lähtuvalt 3. Lammutustöödega tegemisega seotud tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine A.2.13 Fassaaditööde tegemine 1. Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2. Ehitustööde kvaliteedi tagamine 3. Fassaadide ehitamisega seotud tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine A.2.14 Küttesüsteemide ehitamine 1. Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2. Ehitustööde kvaliteedi tagamine 3. Küttesüsteemide ehitamisega seotud tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine A.2.15 Jahutussüsteemide ehitamine 1. Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2. Ehitustööde kvaliteedi tagamine 3. Jahutussüsteemide ehitamisega seotud tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine A.2.16 Ventilatsioonisüsteemide ehitamine 1. Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2. Ehitustööde kvaliteedi tagamine 3. Ventilatsioonisüsteemide ehitamisega seotud tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine A.2.17 Hoonesisese ja selle juurde kuuluva veevarustuse või kanalisatsioonisüsteemi ehitamine 1. Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2. Ehitustööde kvaliteedi tagamine 3. Hoonesisese või selle juurde kuuluva veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamisega seotud tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine A.2.18 Ühisveevärgi või kanalisatsiooni ehitamine 1. Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2. Ehitustööde kvaliteedi tagamine 3. Ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamisega seotud tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine A.2.19 Omanikujärelevalve tegemine üldehitusliku ehitamise valdkonnas 1. Järelevalve programmi koostamine 2. Ehitusprojekti terviklikkuse kontrollimine 3. Ehitise mahamärkimisega seotud geodeetiliste tööde kontrollimine 4. Reaalsete vundeerimistingimuste kontrollimine 5. Ehitustegevuse vastavuse kontrollimine 6. Ehitamise tehniliste dokumentide nõuetekohase ja õigeaegse täitmise kontrollimine 7. Kaetavate tööde kontrollimine 8. Ehitustööde akteerimine 9. Ehitise üleandmise-vastuvõtmise protsessis osalemine 10. Keskkonnaohutuse nõuete täitmise kontrollimine 11. Tööohutusnõuete järgimise kontrollimine A.2.20 Omanikujärelevalve tegemine sisekliima tagamise süsteemide ehitamise valdkonnas 1. Järelevalve programmi koostamine 2. Ehitusprojekti terviklikkuse kontrollimine 3. Ehitise mahamärkimisega seotud geodeetiliste tööde kontrollimine 4. Ehitustegevuse vastavuse kontrollimine 5. Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide ehitamise tehniliste dokumentide nõuetekohase ja õigeaegse täitmise kontrollimine 6. Kaetavate tööde kontrollimine 7. Ehitustööde akteerimine 8. Ehitise üleandmise-vastuvõtmise protsessis osalemine 9. Keskkonnaohutuse nõuete täitmise kontrollimine 10. Tööohutusnõuete järgimise kontrollimine A.2.21 Omanikujärelevalve tegemine hoonesisese ja selle juurde kuuluva veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamise valdkonnas 1. Järelevalve programmi koostamine 2. Ehitusprojekti terviklikkuse kontrollimine 3. Ehitise mahamärkimisega seotud geodeetiliste tööde kontrollimine 4. Ehitustegevuse vastavuse kontrollimine 5. Veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitamise tehniliste dokumentide nõuetekohase ja õigeaegse täitmise kontrollimine 6. Kaetavate tööde kontrollimine 7. Ehitustööde akteerimine 8. Ehitise üleandmise-vastuvõtmise protsessis osalemine 9. Keskkonnaohutuse nõuete täitmise kontrollimine 10. Tööohutusnõuete järgimise kontrollimine Ehitusjuhi põhitööd tehakse ehitusobjektil ja kontoris. Tööaeg on paindlik – üldjuhul töötatakse viiel päeval nädalas, kuid vajadusel tuleb töötada ka nädalavahetusel. Töö rütm võib sõltuvalt ehitustehnoloogilistest vajadusest, hooajalisusest või tööde ajagraafikust olla intensiivne, töötada tuleb sõltuvalt ehitusobjektist suurtel kõrgustel või süvendis. Töökeskkond ehitusobjektil on seotud kõrgendatud riskidega, mistõttu ehitusjuht peab järgima keskkonna-, tööohutuse- ja töötervishoiunõudeid. Ehitusjuht kasutab oma töös kontoritehnikat (arvutid, kommunikatsiooniseadmed jne) ja nõuetekohasuse esmaseks tõendamiseks vastavat mõõtetehnikat. Ehitusjuht peab suutma langetada otsuseid iseseisvalt, juhtima meeskonda ja töötama meeskonnas. Tal peab olema kõrge pingetaluvus, hea suhtlemisoskus ja võime ennast kehtestada. Tööks on vajalikud ka analüüsivõime, algatusvõime ja nii suuline kui kirjalik eneseväljendusoskus. Ehitusjuht peab olema kohusetundlik ja korrektne. 6. taseme ehitusjuhina töötavad inimesed, kellel on ehitusalane või muu tehniline kõrgharidus või ehitustehniline keskeriharidus (TEMT), läbitud täiendkoolitus(ed) ja olemas kutse eeldustele vastav praktiline töökogemus. Objektijuht, projektijuht Ehitusseadustik ja selle asjakohased rakendusaktid Muud erialased standardid, juhendmaterjalid ja normid Ehitusjuht, tase 6 kutsestandard koosneb kaheksast kohustuslikust (B.2.1 – B.2.8), neljateistkümnest spetsialiseerumisega seotud valitavast (B.2.9 – B.2.22) ja kuuest ehitusjuhi kutset läbivast (B.2.22 – B.2.27) kompetentsist. Ehitusjuhi kutse on spetsialiseerumispõhine. Kutse saamiseks tuleb spetsialiseerumisele juurde valida vähemalt üks spetsialiseerumisele kohane valitav kompetents. Kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele ja valikkompetentsi(de)le. Lisaks tuleb taotlejal tõendada kõik kutset läbivad kompetentsid. Ehituspakkumuse koostamine 6 Ehitamise ettevalmistamine ja kavandamine 6 Ressursside juhtimine 6 Ehitustööde juhtimine, korraldamine ja koordineerimine ehitusplatsil kooskõlas tööde tegemise ajagraafikuga 6 Ohutu töö korraldamine ehitustöödel 6 Kvaliteedi tagamine ehitustöödel 6 Ehitustööde üleandmine ja ehitise kasutusele võtmine 6 Energiatõhus ehitamine 5 Kutse saamiseks tuleb spetsialiseerumisele juurde valida vähemalt üks spetsialiseerumisele kohane valitav kompetents (B.2.9 – B.2.22). Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitamine 6 Puitkonstruktsioonide ehitamine 6 Teraskonstruktsioonide ehitamine 6 Lammutustööde tegemine 6 Fassaaditööde tegemine 6 Küttesüsteemide ehitamine 6 Jahutussüsteemide ehitamine 6 Ventilatsioonisüsteemide ehitamine 6 Hoonesisese ja selle juurde kuuluva veevarustuse või kanalisatsioonisüsteemi ehitamine 6 Ühisveevärgi või kanalisatsiooni ehitamine 6 Omanikujärelevalve tegemine üldehitusliku ehitamise valdkonnas 6 Omanikujärelevalve tegemine sisekliima tagamise süsteemide ehitamise valdkonnas 6 Omanikujärelevalve tegemine hoonesisese ja selle juurde kuuluva veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamise valdkonnas 6 Kutse-eetika põhimõtete järgimine 6 Meeskonnatöös osalemine 6 Enesearendamine ja elukestva õppe protsessis osalemine 6 Keskkonnasäästlike tööpõhimõtete järgimine 6 Keelteoskus 6 Arvuti kasutamise oskused ja üldine digipädevus 6 Juuksur, tase 4 Hairdresser, level 4 9 Juuksur I (versioon 2) Juuksur I (versioon 3) Juuksur I (versioon 4) Juuksur I (versioon 5) Juuksur I (versioon 7) Juuksur, tase 4 (versioon 10) Juuksur, tase 4 (versioon 11) Juuksur, tase 4 (versioon 6) Juuksur, tase 4 (versioon 8) Noorjuuksur I (versioon 1) Barber, tase 4 Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Juuksur 18 2019-02-21 2019-02-21 2021-02-19 4 4 5141 Juuksurid 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Helle Inkinen JunorPro OÜ Piret Koemets Miranelina OÜ Anneli Otsepp OÜ Ott Reet Parik Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kaja Seppel Intersalon Ilusalong, Juuksurite Ühendus Inna Soonurm SA Innove Kersti Suve Revaalia OÜ Katrin Veber Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Juuksuri töö on kliendile juuksuriteenuste osutamine, arvestades tema soove, vajadusi ja võimalusi. Juuksur töötab kollektiivis ja vastutab oma tehtud töö lõpptulemuse eest. Juuksuri tööülesanneteks on peanaha ja juuste professionaalne hooldamine ja töötlemine, juuste lõikamine, värvimine ja blondeerimine, soengute ja püsilokkide tegemine, vuntside ja habeme lõikamine. Juuksur on kursis moetrendidega, nõustab klienti teenuste ja toodete valikul, soovitab kliendile juuksehooldusvahendeid. Juuksuri kutsealal on ka kutsestandard juuksur, tase 5. A.2.1 Juuste ja peanaha pesemine ja hooldamine 1. Juuste ja peanaha pesemine. 2. Juuste ja peanaha hooldamine. A.2.2 Juuste lõikamine 1. Juukselõikuse skeemi koostamine ja kombineerimine. 2. Juuste lõikamine. A.2.3 Habeme ja vuntside lõikamine 1. Habeme ja vuntside lõikamine. 2. Habeme ja vuntside hooldus. 3. Hooldus-ja viimistlustoodete soovitamine. A.2.4 Püsilokkide tegemine 1. Rullide keeramine. 2. Lokivedeliku ja kinnitusaine kasutamine. 3. Järelhooldus. A.2.5 Juuste värvimine 1. Värvisegu valmistamine. 2. Värvisegu kandmine juustele. 3. Värvitöötluse lõpetamine. A.2.6 Soengu kujundamine 1. Rullisoengute tegemine. 2. Föönisoengute tegemine. 3. Ülespandud soengute tegemine. 4. Ajastusoengute tegemine. A.2.7 Klienditeenindus 1. Kliendi vastu võtmine. 2. Kliendi soovi väljaselgitamine. 3. Juuksehooldus- ja viimistlustoodete müümine. 4. Teenindussituatsiooni lõpetamine. A.2.8 Administreerimine ja tegevuse korraldamine 1. Broneerimine. 2. Teenuste hindade kujundamine. 3. Tegevuse korraldamine. Valdavalt töötab juuksur seistes ja sundasendis. Juuksuritöös kasutatavad ained võivad põhjustada allergiat. Tööaeg on paindlik, vajadusel töötatakse puhkepäevadel ja erinevates töökeskkondades. Juuksuri töövahenditeks on erinevad lõikuskäärid ja -nuga, lokirullid, erinevad kammid ja harjad, elektrilised töövahendid, erinevateks töötlusteks vajaminevad abi- ja isikukaitsevahendid. Juuksuritöö on seotud klientide teenindamisega ning eeldab suhtlemisvalmidust, sõbralikkust, võimet tulla toime erinevate klientidega. Töö nõuab oskuslikku ja paindlikku tegutsemist, tolerantsust, korrektsust, täpsust, loovust, stressitaluvust ja pidevat enesetäiendamist. Oluline on käeline osavus, liigutuste täpsus, kiirus ja hea koordinatsioon. 4. taseme juuksuriks saab õppida kutseõppeasutuses, kursustel või töökohal. Juuksur, meestejuuksur, naistejuuksur. Juuksur, tase 4 kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid (B.2.1 – B.2.9). Barberi osakutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1, B.2.2, B.2.3, B.2.5, B.2.7, B.2.8 ja läbiv kompetents B.2.9. Juuste ja peanaha pesemine ja hooldamine 4 Juuste lõikamine 4 Habeme ja vuntside lõikamine 4 Püsilokkide tegemine 4 Juuste värvimine 4 Soengu kujundamine 4 Klienditeenindus 4 Administreerimine ja tegevuse korraldamine 4 Juuksuri kutset läbiv kompetents 4 Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 Activity instructor, level 4 6 Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 (versioon 10) Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 (versioon 4) Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 (versioon 5) Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 (versioon 7) Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 (versioon 8) Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 (versioon 9) Retkejuht II (versioon 1) Retkejuht II (versioon 2) Retkejuht II (versioon 3) Maastikuvibu instruktor, tase 4 Matkajuht, tase 4 Seiklusraja instruktor, tase 4 Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Retkejuht 18 2019-02-21 2019-02-21 2019-11-27 4 4 3423 Tervisespordi- ja vabaajateenuste instruktorid ja programmijuhid 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus Kadri-Mai Kuldkepp Seikluspark OÜ Ingrid Kuligina MTÜ AMK Annereet Paatsi Tartu Kutsehariduskeskus Toomas Pannal Kanuumatkad OÜ Toomas Pärle VeeTee Projekt OÜ Kadri Tammik Turismiarenduskeskus Ettevõtluse Arendamise SA Reeda Tuula Tallinna Ülikool Erle Tüür Luua Metsanduskool Andres Virkus Eesti Maastikuvibu Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Aktiivtegevuste instruktori töö eesmärk on pakkuda kliendile elamusi läbi aktiivsete tegevuste. Aktiivtegevuste läbiviimisel arvestab ta sihtgrupi vajaduste, ea ja võimetega. Instruktor kasutab erinevaid erialaspetsiifilisi vahendeid, oskab adekvaatselt hinnata riske, käituda kriisiolukorras ning anda esmaabi. Instruktor on klienditeenindaja, kes tegutseb ja käitub vastavalt heale tavale ja eetilistele normidele, on võimeline suhtlema klientidega erinevatest rahvustest ja kultuuridest. Aktiivtegevuste instruktori tööülesanded on aktiivtegevuste ettevalmistamine, juhtimine, tegevusteks vajalike tehniliste vahendite olemasolu ja turvalisuse tagamine. Instruktor on usaldusväärne ja professionaalne. A.2.1 Aktiivtegevuste ettevalmistamine 1. Tegevusplaani koostamine ja järgmine 2. Riskijuhtimine 3. Osapooltega kokkulepete sõlmimine A.2.2 Aktiivtegevuste läbiviimine ja gruppide juhendamine 1. Tegevuste tutvustamine 2. Juhiste andmine ohutuse ja turvalisuse osas 3. Kliendi valmisoleku hindamine 4. Tegevuste läbiviimine 5. Tegevuste lõpetamine 6. Tagasiside analüüsimine A.2.3 Tehniliste vahendite olemasolu ja turvalisuse tagamine 1. Varustuse hankimine, hooldamine ja säilitamine 2. Tegevuskeskkonna ja -paikade valik, heakorra järgimine ja hooldamine 3. Varustuse transportimine A.2.4 Köietööde ja seikluspargi töö juhendamine 1. Seiklusraja avamine ja kontrollimine 2. Külastajate vastuvõtmine ja instruktaaž 3. Järelevalve seiklusradadel 4. Päästmine A.2.5 Maastikuvibulaskmise juhendamine 1. Viburaja ehitamine ja varustuse kontrollimine 2. Külastajate vastuvõtmine ja instruktaaž 3. Järelevalve viburajal 4. Tegutsemine ohuolukorras A.2.6 Veematkade korraldamine ja läbiviimine 1. Veekogu valimine 2. Külastajate vastuvõtmine ja instruktaaž 3. Turvanõuete järgimine 4. Päästmine A.2.7 Jalgsimatkade korraldamine ja läbiviimine 1. Retkede ettevalmistamine ja juhtimine 2. Looduse vahendamine retkedel Töö võib olla hooajaline, varieeruva tempoga ja liikuv. Töö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel. Töö võib olla kohati riskantne ettearvamatute ilmastikuolude tõttu. Kasutab aktiivtegevuste läbiviimisel vajalikke vahendeid vastavalt spetsialiseerumisele. Aktiivtegevuste instruktori töö eeldab pingetaluvust, vastutusvõimet, koostöövõimet, analüüsivõimet, kohanemisvõimet, head füüsilist vormi, vastupidavust ja erialaspetsiifilist vilumust. Töö on seotud klientide teenindamisega ning eeldab suhtlemisoskust ja sõbralikkust, usaldatavust ja motiveerimisvõimet, valmisolekut toime tulla erinevate olukordadega ning emotsionaalset stabiilsust. Töös sisalduvad mitmesugused tegevused nõuavad kiiret ja paindlikku tegutsemist, korrektsust, täpsust, otsustusvõimet, loomingulisust ja enesetäiendamist. Aktiivtegevuste instruktor on täisealine isik. Instruktoriks saab õppida koolitustel ja töökohal. Instruktor, matkajuht, retkejuht. Aktiivtegevuste instruktori 4. taseme kutse taotlemisel on vajalik kohustuslike kompetentside B.2.1 – B.2.3, läbiva kompetentsi B.2.8 ning vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi(de) tõendamine valikust B.2.4 - B.2.7: Köietööde ja seikluspargi töö juhendamine - kompetents B.2.4 Maastikuvibulaskmise juhendamine – kompetents B.2.5 Matkamine – kompetentsid B.2.6 – B.2.7 Matkamisele spetsialiseerumisel peab täiendavalt valima vähemalt ühe järgnevatest matkamise liikidest: - Veematkad - Jalgsimatkad Aktiivtegevuste ettevalmistamine 4 Aktiivtegevuste läbiviimine ja gruppide juhendamine 4 Tehniliste vahendite olemasolu ja turvalisuse tagamine 4 Spetsialiseerumisel tuleb tõendada vastava spetsialiseerumisega seotud kompetentsid: Köietööde ja seikluspargi töö juhendamine - kompetents B.2.4 Maastikuvibulaskmise juhendamine – kompetents B.2.5 Matkamine – kompetentsid B.2.6 – B.2.7 Matkamisele spetsialiseerumisel peab täiendavalt valima vähemalt ühe järgnevatest matkamise liikidest: - Veematkad - Jalgsimatkad Veematkad Jalgsimatkad Suhtlemisoskus 4 Turismikorraldaja, tase 5 Tourism organizer, level 5 5 Turismikorraldaja III (versioon 1) Turismikorraldaja III (versioon 2) Turismikorraldaja III (versioon 3) Turismikorraldaja, tase 5 (versioon 4) Turismikorraldaja, tase 5 (versioon 6) Turismikorraldaja, tase 5 (versioon 7) Maaturismi ettevõtlus Sihtkoha arendamine Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Turismikorraldaja 18 2019-02-21 2019-02-21 2019-11-27 5 5 1411 Hotellide, motellide ja hostelite juhid 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Tiina Ardel Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Reeli Engelbrecht Tartu Kutsehariduskeskus Monika Karu EAS Turismiarenduskeskus Kristen Lahtein Eesti Turismifirmade Liit Rene Meimer Activetours OÜ Heli Müristaja Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž Ülle Parbo SA Innove Sirje Rekkor MTÜ Eesti Maaturism Valdek Rohtma SA Tartumaa Turism Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Turismikorraldaja töötab organisatsioonis, mille funktsioonide hulka kuulub turismi arendamine ja korraldamine, sh kohalik omavalitsus, vabaühendused, turismiinfokeskused ja turismiteenuseid pakkuvad ettevõtted. Turismikorraldaja tööülesannete hulka kuulub sihtkoha ja turismiettevõtte tegevuse jätkusuutlik planeerimine, arendamine ja majandamine, sh turismitoodete ja -teenuste loomine ja arendamine, kvaliteedi arendamine, turundus ja müük ning klientide teenindamine ja turismiinfo vahendamine. Turismikorraldaja algatab ja teeb turismialast piirkondlikku ja valdkondadevahelist koostööd. Turismikorraldaja tegutseb ja käitub eetiliselt. A.2.1 Turismitoote ja/või -teenuse arendamine 1. Turismitoote ja/või -teenuse arendamine 2. Turismitoodete ja/või -teenuste pakettimine A.2.2 Turismitoote ja/või -teenuse turunduse ja müügi korraldamine 1. Turismitoote ja -teenuse turunduse planeerimine 2. Turismitoote ja -teenuse turundamine ja müümine 3. Müügitulemuste analüüsimine Sihtkoha arendamine A.2.3 Turismisihtkoha ja/või -ettevõtte tegevuse jätkusuutlik planeerimine, arendamine ja majandamine 1. Arengu ja tegevuste planeerimine 2. Arendussihtide elluviimine 3. Arendustegevuste majandamine 4. Piirkondlik ja valdkondlik koostöö 5. Kvaliteedi arendamine Maaturismi ettevõtlus A.2.4 Maaturismi ettevõtlus 1. Maaturismiettevõtte arengu ja tegevuse planeerimine 2. Maaturismiettevõtte arendussihtide elluviimine 3. Maaturismiettevõtte majandamine 4. Piirkondlik ja valdkondlik koostöö 5. Kvaliteedi arendamine Töö on hooajaline, varieeruva tempoga ja liikuv. Töö eeldab töötamist ka puhkepäeviti ja riiklikel pühadel ning intensiivset suhtlemist erinevatest rahvustest, eristavate ja erivajadustega inimestega. Erialane ja bürootarkvara, tavapärased bürootöövahendid, IKT-vahendid, programmid, andmebaasid, professionaalne tarkvara, toote ja/või teenuse eripärast lähtuv varustus. Turismikorraldaja töö eeldab pingetaluvust, analüüsivõimet, oskust suhelda, pidada läbirääkimisi ja töötada meeskonnas. Töös sisalduvad tegevused nõuavad loovust, laia silmaringi, paindlikku tegutsemist, korrektsust, täpsust. Turismikorraldajaks saab õppida kutseõppeasutuses või kõrgkoolis, kursustel ja töökohal. Turismikorraldaja, turismiettevõtja. 5. taseme turismikorraldaja kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.2 ja B.2.5 – B.2.11 (läbivad kompetentsid) ning ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.2.3 või B.2.4 tõendamine. Turismitoote ja/või -teenuse arendamine 5 Turismitoote ja/või -teenuse turunduse ja müügi korraldamine 5 Kutse taotlemisel on nõutav ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.2.3 või B.2.4 tõendamine. Turismigeograafia 5 Suhtlemine ja klienditeenindus 5 Arvutikasutamise oskus 5 Keeleoskus 5 Meeskonnatöö 5 Juhtimine ja eestvedamine 5 Enesearendamine 5 Logopeed, tase 7 Speech and language therapist, level 7 10 Logopeed IV (versioon 1) Logopeed IV (versioon 2) Logopeed IV (versioon 3) Logopeed IV (versioon 4) Logopeed IV (versioon 5) Logopeed IV (versioon 7) Logopeed, tase 7 (versioon 11) Logopeed, tase 7 (versioon 12) Logopeed, tase 7 (versioon 6) Logopeed, tase 7 (versioon 8) Logopeed, tase 7 (versioon 9) Kliiniline logopeed, tase 7 Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Kõneravi Logopeed 14 2019-02-15 2019-02-15 2019-05-01 7 7 2266 Audioloogid ja logopeedid 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Logopeedi kutse-eetika Mõisted Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Aita Kolts SA Viljandi Haigla Anna-Liisa Sutt The Prince Charles Hospital, Austraalia, Eesti Logopeedide Ühing Birgit Kaasik SA Tallinna Lastehaigla Helen Saareoja SA Tallinna Lastehaigla, Eesti Logopeedide Ühing Linnu Mae Eesti Logopeedide Ühing, Tallinna Tondi Põhikool, Tallinna Õppenõustamiskeskus, Adeli Eesti Rehabilitatsioonikeskus Marika Padrik Tartu Ülikool, Tartu Hariduse Tugiteenuste Keskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Logopeedi töö eesmärgiks on: - kommunikatsioonivõime, s.t suulise ja kirjaliku kõne loome- ja mõistmisoskuse, hääle ning mitteverbaalse suhtlemise arendamine ja/või parandamine; - neelamisfunktsiooni kujundamine ja/või taastamine. Oma töös lähtub logopeed kutse- eetikast. Logopeedi põhilisteks tööülesanneteks on: - kommunikatsiooni- ja neelamishäirete väljaväljaselgitamine (logopeediline diagnostika); - kommunikatsiooni- ja neelamishäirete ennetamine (preventsioon); - kommunikatsioonivõime ja/või neelamisfunktsiooni arendamine, taastamine ja kompenseerimine; - kommunikatsiooni- ja/või neelamishäirega isiku, tema lähedaste ja teiste erialade spetsialistide nõustamine. Logopeediline diagnostika on protsess, mille käigus uurib logopeed inimese kommunikatsioonivõimet ja neelamisfunktsiooni, selgitab välja kliendi võimalikud häired, kaasates vajadusel teisi spetsialiste. Oluline on arvestada samal ajal ka kliendi toimivaid funktsioone, oskusi ning suhtlus-, õpi- ja töökeskkonna tingimusi edasise teraapia planeerimiseks. Kommunikatsioonihäirete ennetamine seisneb riskirühmade väljaselgitamises ja sobiva suhtluskeskkonna kujundamises. Oluline on ühiskonna teavitamine kommunikatsiooni- ja neelamishäiretega inimeste probleemidest ja nende abistamise võimalustest logopeedilises töös. Kommunikatsioonivõime ja/või neelamisfunktsiooni arendamine, taastamine ja kompenseerimine kulgeb logopeedilise õpetuse ja/või ravi käigus. Paljudel juhtudel on vaja teiste spetsialistide abi. Logopeediline töö on sisult ja meetoditelt kliendi õpetuslik ja psühholoogiline suunamine ja mõjutamine. Olulisel kohal on keskkonnatingimuste loomine või kohandamine kommunikatsioonivõime ja/või neelamisfunktsiooni kompenseerimiseks, kujundamiseks või taastamiseks. Logopeedilise töö eesmärk on aidata kliendil/patsiendil (re)integreeruda igapäeva ellu ja säilitada või tõsta tema elukvaliteeti. Logopeed töötab nii laste kui täiskasvanutega haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalasutuses (sh rehabilitatsiooniasutustes) või erapraksises. Tervishoiuteenust osutav logopeed spetsialiseerub kliiniliseks logopeediks, kes tegeleb lisaks kõne- ja keelehäiretele ka hääle- ja neelamishäirete diagnoosimise ja teraapiaga. Logopeedi töös on vajalik pidev enesetäiendamine ja supervisioon. A.2.1 Kommunikatsioonivõime ja neelamisfunktsiooni hindamine. 1) pöördumise põhjuse ja vajaduse väljaselgitamine 2) andmete kogumine haigusloo täpsustamiseks 3) koostab ja kohandab uuringuks hindamismeetodeid ja -vahendeid 4) kommunikatsioonivõime ja neelamisfunktsiooni uurimine 5) materjali või võtte raskusaste muutmine 6) kogutud teabe hindamine A.2.2 Hindamistulemuste analüüsimine ja tõlgendamine. 1) kommunikatsiooni- ja/või neelamishäire tunnuste määratlemine 2) kommunikatsiooni- ja/või neelamishäire avaldumise kirjeldamine 3) kõnet asendavate ja toetavate vahendite vajaduse märkamine 4) logopeedilise töö meetodi, vormi ja intensiivsuse (sageduse) valimine 5) kliendi/patsiendi suunamine teiste spetsialistide konsultatsioonile A.2.3 Logopeedilise töö planeerimine, läbiviimine ja kokkuvõtte tegemine. 1) teraapiameetodi ja -vormi, teraapiaseansside sageduse valimine 2) teraapiaplaani koostamine 3) keeleliste vahendite ja kõneliste osaoskuste kujundamine 4) oraalmotoorsete oskuste kujundamine 5) kõnekuulmise ja -arenduse protsessis osalemine 6) IAK (individuaalne arengukava) või IÕK (individuaalne õppekava) koostamisel osalemine 7) teraapia meetodite, töövõtete ja materjalide kasutamise hindamine 8) hindamis- ja teraapiavahendite hankimine, kaasajastamine ja kohandamine 9) kõne toetava või asendava suhtlusvahendi kasutusele võtmine 10) logopeedilise töö tulemuslikkuse hindamine A.2.4 Nõustamine. 1) kommunikatsioonihäire olemuse, sobiva arengukeskkonna ja logopeedilise abi võimaluste kohta konsulteerimine ja/või nõustamine 2) patsiendi, tema lähedaste ja teiste spetsialistide nõustamine sobiva suhtluskeskkonna kohandamisel/loomisel 3) patsiendi suhtluspartnerite juhendamine sobiva suhtlemisviisi ja/või vahendi kasutamise osas 4) lapse kõne arendamiseks sobivate meetodite ja võtete tutvustamine 5) õppe ja -arendustegevuse individualiseerimise, õppematerjali valiku ja kohandamise kohta õpetajate nõustamine 6) söömisasendi, toidukonsistentsi ja söömiseks vajalike abivahendite kohta kliendi nõustamine 7) rolli ja ülesannete selgitamine teraapiaprotsessis. Kliiniline logopeed A.2.5 Kommunikatsioonivõime ja neelamisfunktsiooni hindamine. 1) kommunikatsioonivõime ja neelamisfunktsiooni hindamine 2) enamlevinud sõeluuringu meetodite kasutamine 3) täpsema diagnostika vajaduse märkamine 4) täiendavaks uurimiseks patsiendi suunamine kõrgema kvalifikatsiooniga kliinilise logopeedi juurde 5) toidu/vedeliku konsistentsi muutmine 6) füüsikaliste ja/või instrumentaalsete uuringute teostamine 7) tegevuste järjestamine patsientidega 8) aspiratsiooniriski hindamine A.2.6 Logopeedilise töö planeerimine, läbiviimine ja kokkuvõtte tegemine. 1) neelamisfunktsiooni kujundamine ja/või taastamine 2) aspiratsiooniriski hindamine 3) toidu ja vedeliku sobiva konsistentsi valimine 4) VNFL, FEES ja MBS uuringu meeskonnas osalemine A.2.7 Nõustamine 1) ravimeeskonna konsulteerimine ja nõustamine kommunikatsiooni- ja neelamisprobleemide osas 2) õendus- ja hoolduspersonali juhendamine 3) häälehügieeni põhimõtete osas patsiendi nõustamine 4) toitumisviisi valimisel patsiendile ravimeeskonna nõustamine 5) ravimeeskonna konsulteerimine ja nõustamine suhtlemisviisi ja/või vahendi kasutamisel Logopeed töötab nii laste kui täiskasvanutega haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalasutuses või erapraksises. Logopeedi töö on vaimne ning eeldab pidevat suhtlemist. Logopeed töötab pidevalt muutuvas olukorras, mis tuleneb klientide erinevatest kommunikatsiooniprobleemidest, vanusest ja motivatsioonist. Logopeed peab oma töös tagama kliendi konfidentsiaalsuse. Tööks on vaja eraldi ruumi, mille sisustus võimaldab töötada eriealiste ja -vajadustega inimestega nii individuaalselt kui ka grupis. Töö on psühholoogiliselt pingeline ja nõuab sageli ka lähikontakti kliendiga. Reeglina on logopeediline töö pikaajaline protsess. Esemelised-, pildilised ja tekstilised hindamis- ja teraapiamaterjalid, kommunikatsiooni toetavad vahendid, stetoskoop, müofunktsionaalsed vahendid (nt erinevad sondid, sensoorse stimulatsiooni vahendid jm), tagasiside vahendid (sh tehnilised vahendid, peegel), arvuti ja spetsiaalsed arvutiprogrammid. Logopeedilt eeldatakse empaatia-, analüüsi- ja otsustusvõimet, usaldusväärsust, pingetaluvust ja loomingulisust. Logopeedil peavad olema hea meeskonnatöö- ja suhtlemisvõime. Olulisel kohal on ka motiveerimisvõime. Logopeedil ja kliinilisel logopeedil on erialane kõrgharidus magistritasemel. Logopeed, kliiniline logopeed. Logopeedi kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 - B.2.4 ja B.2.8 tõendamine. Kommunikatsioonivõime ja neelamisfunktsiooni hindamine 7 Hindamistulemuste analüüsimine ja tõlgendamine 7 Logopeedilise töö planeerimine, läbiviimine ja kokkuvõtte tegemine 7 Nõustamine 6 Kliinilise logopeedi kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 - B.2.4 ja B.2.8 ning spetsialiseerumisega seotud kompetentside B.2.5 – B.2.7 tõendamine. Logopeed ja kliiniline logopeed, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Logopeed, tase 8 Speech and language therapist, level 8 10 Logopeed V (versioon 1) Logopeed V (versioon 2) Logopeed V (versioon 3) Logopeed V (versioon 4) Logopeed V (versioon 5) Logopeed V (versioon 7) Logopeed, tase 8 (versioon 11) Logopeed, tase 8 (versioon 12) Logopeed, tase 8 (versioon 6) Logopeed, tase 8 (versioon 8) Logopeed, tase 8 (versioon 9) Kliiniline logopeed, tase 8 Logopeed, tase 8 Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Kõneravi Logopeed 14 2019-02-15 2019-02-15 2019-05-01 8 8 2266 Audioloogid ja logopeedid 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Logopeedi kutse-eetika Mõisted Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Aita Kolts SA Viljandi Haigla Anna-Liisa Sutt The Prince Charles Hospital, Austraalia, Eesti Logopeedide Ühing Birgit Kaasik SA Tallinna Lastehaigla Helen Saareoja SA Tallinna Lastehaigla, Eesti Logopeedide Ühing Linnu Mae Eesti Logopeedide Ühing, Tallinna Tondi Põhikool, Tallinna Õppenõustamiskeskus, Adeli Eesti Rehabilitatsioonikeskus Marika Padrik Tartu Ülikool, Tartu Hariduse Tugiteenuste Keskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Logopeed on tippspetsialist, kelle töö eesmärk on patsiendi kommunikatsioonivõime ja neelamisfunktsiooni hindamine, kujundamine ja/või taastamine ning häire ennetamine. Töö koosneb vahetust tööst patsientidega, töö ettevalmistusest ja analüüsist, suhtlemisest patsiendi lähedaste ning teiste erialaspetsialistidega. Logopeedid töötavad erinevas vanuses patsientidega tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusasutuses või erapraksises. Tervishoiuasutustes töötamine eeldab kliinilise logopeedi kutset. Logopeed järgib kutse- eetikat ja tema töös on vajalik pidev enesetäiendamine ja supervisioon. 8. taseme logopeedid suudavad teraapiat läbi viia ning nõustada komplekssete ja keerukate juhtumite korral, mis eeldavad aktiivset koostööd teiste spetsialistidega. Nad esindavad erialaste loengutega või koostavad erialaseid juhendmaterjale. Nad juhendavad või nõustavad teisi oma eriala spetsialiste ja/või teiste erialade spetsialiste. Nad analüüsivad ja sünteesivad uusi kutsealaseid ideid ja arengusuundi, osaledes teadusuuringute läbiviimisel. Logopeed, tase 8 töötab enamasti haridus- ja sotsiaalasutustes (sh rehabilitatsiooniasutustes) eri tüüpi arenguliste või hariduslike erivajadustega klientidega. Logopeed osaleb aktiivse liikme või juhina patsiendiga tegeleva meeskonna töös ja tugivõrgustiku loomisel. Enamlevinud töökohad on nõustamiskeskused, lasteaia erirühmad ning erikoolid ja -klassid. Kliiniline logopeed, tase 8 töötab reeglina tervishoiuasutustes. Peamised töökohad on haigla statsionaarsed osakonnad ja ambulatoorse vastuvõtu kabinetid. Ta tegeleb kommunikatsiooni- ja/või neelamisprobleemidega, sh probleemidega, mis esinevad patoloogilise anatoomia (väärarengud, kasvajalised protsessid, operatsioonijärgsed seisundid), progresseeruvate neuroloogiliste haiguste, psüühikahäirete ja hulgikahjustuste korral. Kliiniline logopeed osaleb aktiivse liikmena ravimeeskonna töös, vajadusel viib ise läbi instrumentaalseid uuringuid ja tõlgendab uuringute tulemusi. A.2.1 Kommunikatsioonivõime ja neelamisfunktsiooni hindamine. 1) koostab ja kohandab uuringuks hindamismeetodeid ja -vahendeid 2) kommunikatsioonivõime ja neelamisfunktsiooni uurimine 3) materjali või võtte raskusaste muutmine 4) kogutud teabe hindamine A.2.2 Hindamistulemuste analüüsimine ja tõlgendamine. 1) kommunikatsiooni- ja/või neelamishäire tunnuste määratlemine 2) kommunikatsiooni- ja/või neelamishäire avaldumise kirjeldamine 3) logopeedilise töö meetodi, vormi ja intensiivsuse (sageduse) valimine 4) kliendi/patsiendi suunamine teiste spetsialistide konsultatsioonile A.2.3 Logopeedilise töö planeerimine, läbiviimine ja kokkuvõtte tegemine. 1) teraapiameetodi ja -vormi, teraapiaseansside sageduse valimine 2) teraapiaplaani koostamine 3) teraapia meetodite, töövõtete ja materjalide kasutamise hindamine 4) hindamis- ja teraapiavahendite hankimine, kaasajastamine ja kohandamine 5) logopeedilise töö tulemuslikkuse hindamine A.2.4 Nõustamine ja juhendamine. 1) kommunikatsioonihäire olemuse, sobiva arengukeskkonna ja logopeedilise abi võimaluste kohta konsulteerimine ja/või nõustamine 2) patsiendi suhtluspartnerite juhendamine sobiva suhtlemisviisi ja/või vahendi kasutamise osas 3) logopeedide ja meeskonna liikmete nõustamine raskete juhtumite korral 4) logopeedide juhendamine keerukate ülesannete lahendamisel 5) logopeedia eriala üliõpilaste juhendamine Kliiniline logopeed A.2.5 Kommunikatsioonivõime ja neelamisfunktsiooni hindamine. 1) patsiendi suunamise/pöördumise põhjuse ja vajalikkuse selgitamine 2) patsiendilt, pereliikmetelt ja teistelt spetsialistidelt anamneesi võtmine 3) füüsikaliste ja/või instrumentaalsete uuringute teostamine 4) tegevuste järjestamine patsientidega Logopeed A.2.6 Kommunikatsioonivõime ja neelamisfunktsiooni hindamine 1) kliendi intervjueerimine 2) uuringute ja vaatluste analüüsimine ja sünteesimine 3) tegevuste järjestamine patsientidega A.2.7 Kliiniline logopeediline töö laste neelamishäirete, sh pea- ja kaelapiirkonna patoloogilisest anatoomiast tingitud häirete puhul 1) patsiendi neelamisfunktsiooni hindamine 2) häirespetsiifilise ja kaasaegse tõenduspõhise neelamisteraapia planeerimine ja tegemine 3) patsiendi ravimeeskonna ja lähedaste nõustamine neelamise turvalisuses, oraalmotoorika arengu alal A.2.8 Kliiniline logopeediline töö täiskasvanute neelamishäirete, sh pea- ja kaelapiirkonna patoloogilisest anatoomiast tingitud häirete puhul 1) patsiendi neelamise hindamine, neelamisteraapia planeerimine ja tegemine, neelamise rehabiliteerimiseks ja neelamise turvalisuse tagamisekssoovituste andmine 2) ravimeeskonna teavitamine patsiendi valmidusest manseti tühjendamiseks, kõneklapi kasutamiseks, dekanüliseerumiseks A.2.9 Kliiniline logopeediline töö häälehäiretega, sh pea- ja kaelapiirkonna patoloogilisest anatoomiast tingitud häirete puhul (sh häälepaelte operatsiooni järgsed, neuroloogilise kahjustuse järgsed) 1) koos kõrva-nina-kurguarstiga töötamine 2) hääle parameetrite hindamine 3) erinevate hindamismeetodite kasutamine 4) häälehäirega patsiendi fonatsiooni mõjutavate muutuste märkamine 5) koostöös nina-kurgu-kõrvaarstiga normaalse ja patoloogilise anatoomia ja füsioloogia eristamine 6) hääleteraapia planeerimine ja tegemine 7) teraapia tulemuste hindamine 8) häälehügieeni osas patsiendi nõustamine A.2.10 Kliiniline logopeediline töö neuroogilisest patoloogiast tingitud kõnehäirega täiskasvanutega 1) kõnehäirete ja nende alaliikide diagnoosimine 2) neuroogilise sümptomaatika märkamine ja vajaliku teabe andmine raviarstile diagnoosi püstitamiseks 3) dementse isiku kommunikatsioonivõime ning selle seose käitumusliku ja isiksusliku sümptomaatikaga hindamine 4) kommunikatsioonivõime taastamine ja säilitamine 5) metoodikate ja teraapiavõtete kombineerimine 6) patsiendi ettevalmistamine tagasipöördumiseks igapäevaellu A.2.11 Kliiniline logopeediline töö neuroloogilisest patoloogiast tingitud kõnehäiretega lastega 1) kõne-eelse ja kõne arengu hindamine 2) kompleksuuringu tulemuse analüüsimine 3) neuroloogilise sümptomaatika märkamine 4) teraapia läbiviimine 5) üldise tervisliku ja psüühilise seisundi arvestamine A.2.12 Kliiniline logopeediline töö pea- ja kaelapiirkonna patoloogilisest anatoomiast tingitud kõnehäirete puhul (lõhedega patsiendid, trahheostomeeritud jt) 1) patoloogilise anatoomia eripära arvestamine hindamisel ja teraapias 2) juhitavalt hingamiselt ja trahheostomoosist võõrutamise protsessis osalemine 3) patsiendi kommunikatsioonivõime ja kõnekvaliteedi parandamine 4) kõnetute patsientide sobivate suhtlusvahendite kasutamine 5) artikulatsiooniaparaadi arengu suunamine oraalmotoorika funktsioonidele toetudes 6) velofarüngaatse funktsiooni hindamine 7) kompensatoorsete häälduspuuete ennetamine ja korrigeerimine A.2.13 Kliiniline logopeediline töö larüngektomeeritud patsientidega 1) larüngektoomiaga patsientide neelamisfunktsiooni ja kommunikatsioonivõime hindamine 2) toitumisviisi leidmine 3) neelamise rehabilitatsiooni võtete kasutamine 4) haistmis- ja maitsmisfunktsiooni taastamine 5) suu ja stoomi hügieeni ning niiskustaseme osas nõustamine 6) larüngektomeeritud patsiendi nõustamine kommunikatsiooniviisi ja võimaluste osas 7) kõneravi planeerimine ja tegemine 8) hääleproteesi valimine A.2.14 Kliiniline logopeediline töö psüühika- ja käitumishäiretest tingitud kommunikatsioonihäirete korral 1) keeruliste komplekssete psühhiaatriliste patsientide kommunikatsioonivõime, kõne- ja keele arengu taseme hindamine 2) psühhiaatrilise sümptomaatika märkamine 3) psüühika- ja käitumishäire mõju analüüsimine kommunikatsioonivõimele 4) psühhiaatrilises meeskonnatöös osalemine A.2.15 Kliiniline logopeediline töö kuulmislangusest tingitud kõnehäirete puhul 1) sensoorseid jääkide kasutamise ja mitteverbaalset kommunikatsiooni suutlikkuse hindamine 2) kuulmisuuringute tulemuste tõlgendamine 3) teraapiasuuna valimise nõustamine 4) tehnilise abivahendi soetamisel ja keskkonna kujundamisel nõustamine A.2.16 Logopeedi töö kõnevoolavushäirete puhul 1) kommunikatsioonivõime hindamine 2) keskkondlike, isiksuslike ja keeleliste tegurite mõju hindamine 3) teraapiameetodi valimine 4) teraapiat toetava keskkonna loomisel patsiendi lähedaste ja teiste spetsialistide nõustamine 5) lõpp- ja vahe-eesmärkide püstitamine A.2.17 Nõustamine kõnet toetavate ja/või asendavate abivahendite valikuks, hankimiseks, kohandamiseks ja kasutamiseks 1) kommunikatsioonitaseme ja -võime hindamine 2) AAC vahendi valimine 3) kommunikatsioonivahendi kasutamise alustamine ja nõustamine 4) kommunikatsioonivahendi kasutamisel ja arendamisel patsiendiga tegelevate spetsialistide nõustamine; 5) kommunikatsioonivahendi kasutamise efektiivsuse hindamine suhtlemisel A.2.18 Logopeediline töö primaarsete arenguliste kõne- ja keelehäirete (düslaalia, SKAP), motoorsete kõnehäirete (düsartria, hääldusapraksia), rinolaalia ja häälehäirete puhul 1) kõne-eelse ja kõne arengu hindamine 2) artikulatsioonimotoorika hindamine 3) kompleksuuringute tulemuste analüüsimine 4) teraapia läbiviimine 5) kõnemotoorika arengu suunamine 6) kõnehingamise arendamine ja korrigeerimine 7) häälehügieeni osas nõustamine A.2.19 Logopeediline töö kirjaliku kõne häire puhul 1) materjalide ja meetodite valimine lugemis- ja kirjutamisoskuse uurimiseks 2) lugemisel ja kirjutamisel avalduvate vigade ja raskuste analüüsimine 3) lugemise ja kirjutamise osaoskuste kujundamine 4) õppevara koostamine ja/või kohandamine A.2.20 Logopeediline töö meelepuuetest tingitud kõnehäirete puhul 1) sensoorsete jääkide ja mitteverbaalse kommunikatsiooni suutlikkuse hindamine 2) kuulmisuuringute tulemuste tõlgendamine 3) teraapiasuuna valimise nõustamine 4) tehniliste abivahendite kasutamise ja keskkonna kujundamise nõustamine A.2.21 Logopeediline töö intellektipuude puhul 1) kommunikatsioonivõime hindamine 2) keeleliste oskuste nii suulises kui kirjalikus kõnes kujundamine või säilitamine 3) kõne kommunikatiivse ja reguleeriva-planeeriva funktsiooni kujundamine 4) kommunikatsioonivahendi situatsiooni valimine 5) suhtlusvõrgustiku laiendamine A.2.22 Logopeediline töö autismispektrihäiretega klientidega 1) kommunikatsioonivõime hindamine 2) suhtlemisvajaduse kujundamine 3) kommunikatsioonivahendi situatsiooni valimine. Logopeed töötab nii laste kui täiskasvanutega haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalasutuses või erapraksises. Logopeedi töö on vaimne ning eeldab pidevat suhtlemist. Logopeed töötab pidevalt muutuvas olukorras, mis tuleneb klientide erinevatest kommunikatsiooniprobleemidest, vanusest ja motivatsioonist. Logopeed peab oma töös tagama patsiendi konfidentsiaalsuse. Tööks on vaja eraldi ruumi, mille sisustus võimaldab töötada eriealiste ja -vajadustega inimestega nii individuaalselt kui ka grupis. Töö on psühholoogiliselt pingeline ja nõuab sageli ka lähikontakti patsiendiga. Reeglina on logopeediline töö pikaajaline protsess. Esemelised-, pildilised ja tekstilised hindamis- ja teraapiamaterjalid, kommunikatsiooni toetavad vahendid, stetoskoop, müofunktsionaalsed vahendid (nt erinevad sondid, sensoorse stimulatsiooni vahendid jm), tagasiside vahendid (sh tehnilised vahendid, peegel), arvuti ja spetsiaalsed arvutiprogrammid. Logopeedi töö nõuab head suhtlemisoskust, analüüsivõimet, pingetaluvust, tolerantsust, pidevat enesearendamist, empaatilisust, kannatlikkust. Olulisel kohal on ka motiveerimisvõime. Logopeedina töötamine eeldab logopeedia magistriõppe läbimist ja lisaks erialast töökogemust. Nõuded täpsustatakse kutse andmisel. Logopeed, kliiniline logopeed. Kliinilise logopeedi kutse taotlemisel on nõutav kompetentside tõendamine järgmiselt: kohustuslikud kompetentsid B.2.1 –B.2.4, läbiv kompetents B.2.23, spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.5 ja valitavatest kompetentsidest B.2.7 – B.2.17 hulgast vähemalt kaks kompetentsi, millest üks tuleb valida kompetentside B.2.7-B.2.11 hulgast. Logopeedi kutse taotlemisel on nõutav kompetentside tõendamine järgmiselt: kohustuslikud kompetentsid B.2.1 –2.4, läbiv kompetents B.2.23, spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.2.6 ja valitavatest kompetentsidest B.2.16 – B.2.22 vähemalt kaks kompetentsi. Kommunikatsioonivõime ja neelamisfunktsiooni hindamine 8 Hindamistulemuste analüüsimine ja tõlgendamine 8 Logopeedilise töö planeerimine, läbiviimine ja kokkuvõtte tegemine 8 Nõustamine ja juhendamine 8 Kliiniline logopeediline töö laste neelamishäirete, sh pea- ja kaelapiirkonna patoloogilisest anatoomiast tingitud häirete puhul 8 Kliiniline logopeediline töö täiskasvanute neelamishäirete, sh pea- ja kaelapiirkonna patoloogilisest anatoomiast tingitud häirete puhul 8 Kliiniline logopeediline töö häälehäiretega, sh pea- ja kaelapiirkonna patoloogilisest anatoomiast tingitud häirete puhul (sh häälepaelte operatsiooni järgsed, neuroloogilise kahjustuse järgsed) 8 Kliiniline logopeediline töö neuroloogilisest patoloogiast tingitud kõnehäiretega täiskasvanutega 8 Kliiniline logopeediline töö neuroloogilisest patoloogiast tingitud kõnehäiretega lastega 8 Kliiniline logopeediline töö pea- ja kaelapiirkonna patoloogilisest anatoomiast tingitud kõnehäirete puhul (lõhedega patsiendid, trahheostomeeritud jt) 8 Kliiniline logopeediline töö larüngektomeeritud patsientidega 8 Kliiniline logopeediline töö psüühika- ja käitumishäiretest tingitud kommunikatsioonihäirete korral 8 Kliiniline logopeediline töö kuulmislangusest tingitud kõnehäirete puhul 8 Logopeedi töö kõnevoolavushäirete puhul 8 Nõustamine kõnet toetavate ja/või asendavate abivahendite valikuks, hankimiseks, kohandamiseks ja kasutamiseks 8 Logopeediline töö primaarsete arenguliste kõne- ja keelehäirete (düslaalia, SKAP), motoorsete kõnehäirete (düsartria, hääldusapraksia), rinolaalia ja häälehäirete puhul 8 Logopeediline töö kirjaliku kõne häirete puhul 8 Logopeediline töö meelepuuetest tingitud kõnehäirete puhul 8 Logopeediline töö intellektipuudega kliendiga 8 Logopeediline töö autismispektrihäirega patsientidega 8 Logopeed ja kliiniline logopeed, tase 8 kutset läbiv kompetents 8 Valgustaja, tase 4 Lighting technician, level 4 4 Valgustaja III (versioon 1) Valgustaja III (versioon 2) Valgustaja, tase 4 (versioon 3) Valgustaja, tase 4 (versioon 5) Valgustaja, tase 4 (versioon 6) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Valgustaja 15 2019-04-10 2019-04-10 2023-11-07 4 4 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Keelte oskustasemete kirjeldused Digioskused Kalle Karindi Focuspoint OÜ Anton Kulagin vabakutseline valguskujundaja Olev Luhaäär E&T OÜ Andres Sarv SA Teater Vanemuine Margus Vaigur SA Endla Teater, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Valgustaja töö eesmärk on sündmuse nähtavaks tegemine. Valgustaja vastutab nii loominguliselt kui tehniliselt siseinterjööri ja välivõtete valgusefektide saavutamise eest läbi valguse paigutuse, tugevuse ja värvilahenduste. Ta teeb koostööd lavastaja/režissööri, valguskujundaja, operaatori ja kunstnikuga. Valgustaja orienteerub valgustuse iseärasustes ja väljendusvahendites. Ta leiab sobiva tehnoloogilise lahenduse, kasutades erinevaid seadmeid ja arvestades looduslikke ning tehnilisi tingimusi. Valgustaja on võimeline lahendama mittestandardseid olukordi ja looma positiivse suhtluskeskkonna. Ta võib töötada kollektiivi liikmena, vabakutselise loovisikuna jne. Vajalik on pidev enesetäiendamine. Lisaks valgustajale tegutseb kutsealal ka valgusmeister, tase 6, kes teeb lisaks valgustajatööle tootja ettenähtud perioodilist valgustehnika hooldust ja juhendab selle tegemist, tunneb sündmuse stsenaariumit ning valgustehnilisi vajadusi, juhendab sündmuse valgustehnilist montaaži ning suunamist ja töötab valguspuldiga, mängib maha sündmuse eelprogrammeeritud valguspartituuri. Valgusmeister saab spetsialiseeruda valguskujundajaks, kes töötab välja sündmuse valguskujundamise kontseptsiooni ja loob valgusrežii. A.2.1 Valgustehnika paigaldamine, säilitamine ja hooldamine 1. Seadmete paigaldamine. 2. Seadmete suunamine. 3. Seadmete säilitamine. 4. Seadmete hooldamine. 5. Seadmete transportimine. A.2.2 Sündmuse teenindamine 1. Seadmete järelevalve. 2. Jälgimisprožektori kasutamine. 3. Seadmete ringipaigutamine sündmuse ajal. 4. Eriefektide kasutamine. Tööaeg sõltub proovide ja etenduste/sündmuste ajast, töötatakse ka õhtuti/öösiti ja nädalavahetustel. Töö võib toimuda nii siseruumis kui vabas õhus ja on vahelduva iseloomuga. Töö on kõrgendatud ohuga (nt töötamine kõrgustes, raskuste tõstmine), võib esineda kokkupuudet tervistkahjustavate faktoritega (nt tolm, müra, alavalgustatud keskkond). Vastavalt tööülesandele võib esineda sundasendis töötamist. Takistuseks valgustajana töötamisel võivad olla nägemis- ja/või kuulmisvaegused, piiranguid tööülesannete täitmiseks seab epilepsia põdemine. Valgusaparatuur, valguspult, arvuti. Töös on olulised loovus, teenindusvalmidus, analüüsivõime, pingetaluvus, vastutustunne, tulemusele orienteeritus, algatusvõimelisus. Valgustajaks saab õppeasutuses õppides või kutsealal töötades ja end täiendades. Valgustaja. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Valgustehnika paigaldamine, säilitamine ja hooldamine 4 Sündmuse teenindamine 4 Valgustaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Valgusmeister, tase 6 Senior lighting technician, level 6 4 Valguskujundaja IV (versioon 1) Valguskujundaja IV (versioon 2) Valguskujundaja, tase 6 (versioon 3) Valgusmeister, tase 6 (versioon 3) Valgusmeister, tase 6 (versioon 5) Valgusmeister, tase 6 (versioon 6) Valguskujundaja, tase 6 Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Valgustaja 15 2019-04-10 2019-04-10 2023-11-07 6 6 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Keelte oskustasemete kirjeldused Digioskused Kalle Karindi Focuspoint OÜ Anton Kulagin vabakutseline valguskujundaja Olev Luhaäär E&T OÜ Andres Sarv SA Teater Vanemuine Margus Vaigur SA Endla Teater, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Valgusmeistri töö eesmärk on sündmuse nähtavaks tegemine ja vastava optimaalse lahenduse leidmine valgustuse kvaliteetseks esitamiseks ja valgusrežii salvestamiseks. Tema töö on valgusrežii salvestamine ja töötlemine. Valgusmeister vastutab nii loominguliselt kui tehniliselt siseinterjööri ja välivõtete valgusefektide saavutamise eest läbi valguse paigutuse, tugevuse ja värvilahenduste. Ta teeb koostööd lavastaja, valguskujundaja (teater), operaatori, režissööri ja kunstnikuga (film ja televisioon). Valgusmeister orienteerub valgustuse iseärasustes ja väljendusvahendites. Ta leiab sobiva tehnoloogilise lahenduse, kasutades erinevaid seadmeid ja arvestades looduslikke ning tehnilisi tingimusi. Valgusmeister on võimeline lahendama mittestandardseid olukordi ja looma positiivse suhtluskeskkonna. Ta võib töötada kollektiivi liikmena, vabakutselise loovisikuna jne. Vajalik on pidev enesetäiendamine. Valgusmeister saab spetsialiseeruda valguskujundajaks, kes töötab välja sündmuse valguskujundamise kontseptsiooni ja loob valgusrežii. Lisaks valgusmeistrile tegutseb kutsealal ka valgustaja, tase 4, kes teeb vajadusel lihtsamaid hooldusi (nt lambivahetus, aegunud värvifiltrite vahetus), monteerib/demonteerib valgustehnikat vastavalt etteantud joonistele ning töötab artisti jälgiva valgustehnikaga. A.2.1 Valgustustehnika planeerimine 1. Riputusplaani koostamine. 2. Energiavõimsuste jaotamine valgustustehnika seadmete planeerimisel. 3. Juhtsignaali jagunemise planeerimine. 4. Seadmete loetelu koostamine. 5. Joonestamistarkvara kasutamine. A.2.2 Töötamine valguspuldiga 1. Valguspuldi ja seadmete adresseerimine (patch). 2. Valguspiltide sisestamine ja töötlemine. 3. Valgusrežii taasesitamine. A.2.3 Valgustehnika paigaldamine, säilitamine ja hooldamine 1. Seadmete paigaldamine. 2. Seadmete suunamine. 3. Seadmete säilitamine. 4. Seadmete hooldamine. 5. Seadmete transportimine. A.2.4 Sündmuse teenindamine 1. Seadmete järelevalve. 2. Jälgimisprožektori kasutamine. 3. Seadmete ringipaigutamine sündmuse ajal. 4. Eriefektide kasutamine. 5. Probleemidele lahenduse leidmine. Valguskujundus A.2.5 Valgusrežii loomine 1. Sündmuse sisu ja eesmärgiga tutvumine. 2. Kontseptsiooni väljatöötamine. 3. Valgustehniliste vahendite valimine ja paigutamine sündmusepaigas. 4. Valgusrežii/piltide koostamine ja salvestamine. 5. Valgustusrežii/pildi dokumentatsiooni vormistamine. Tööaeg sõltub proovide ja etenduste/sündmuste ajast, töötatakse ka õhtuti/öösiti ja nädalavahetustel. Töö võib toimuda nii siseruumis kui vabas õhus ja on vahelduva iseloomuga. Töö on kõrgendatud ohuga (nt töötamine kõrgustes, raskuste tõstmine), võib esineda kokkupuudet tervistkahjustavate faktoritega (nt tolm, müra, alavalgustatud keskkond). Vastavalt tööülesandele võib esineda sundasendis töötamist. Takistuseks valgustajana töötamisel võivad olla nägemis- ja/või kuulmisvaegused, piiranguid tööülesannete täitmiseks seab epilepsia põdemine. Valgusaparatuur, valguspult, arvuti. Töös on olulised loovus, teenindusvalmidus, analüüsivõime, pingetaluvus, vastutustunne, tulemusele orienteeritus, algatusvõimelisus. Valgustusmeistriks saab õppida õppeasutuses või kutsealal töötades ja end täiendades. Valgusalajuht, valguskujundaja, valguspuldioperaator, valgusmeister. Valgusmeister, tase 6 põhikutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 – B.2.4 ja läbiv kompetents B.2.6. Spetsialiseerumisel valguskujundaja, tase 6 kutsele tuleb lisaks tõendada kompetents B.2.5. Valgustustehnika planeerimine 6 Töötamine valguspuldiga 6 Valgustehnika paigaldamine, säilitamine ja hooldamine 6 Sündmuse teenindamine 6 Valgusmeister, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Konservaator, tase 6 esmane kutse Conservator level 6, Initial Higher Education level 4 Konservaator, tase 6 esmane kutse (versioon 1) Konservaator, tase 6 esmane kutse (versioon 2) Konservaator, tase 6 esmane kutse (versioon 3) Konservaator, tase 6 esmane kutse (versioon 5) Köitekonservaator, tase 6 esmane kutse Maalikonservaator, tase 6 esmane kutse Monumentaalmaali konservaator, tase 6 esmane kutse Paberikonservaator, tase 6 esmane kutse Puidukonservaator, tase 6 esmane kutse Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Restaureerimine-konserveerimine Konservaator 15 2019-04-10 2019-04-10 2021-12-05 6 6 2621 Arhivaarid ja kuraatorid 0222 Ajalugu ja arheoloogia 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Annes Hermann Tartu Kõrgem Kunstikool Ülle Jukk Muinsuskaitseamet Merike Kallas Eesti Kunstiakadeemia Eve Keedus Rahvusarhiiv Marike Laht Eesti Vabaõhumuuseum Jaan Lehtaru Rahvusarhiiv Margit Pajupuu Eesti Kunstimuuseum Heige Peets Ennistuskoda Kanut Silli Peedosk Tartu Kõrgem Kunstikool Ruth Tiidor Rahvusarhiiv Ülle Vahar Eesti Rahva Muuseum Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Konservaator, tase 6 esmase kutse kutsestandard on välja töötatud rakenduskõrghariduse või bakalaureusetaseme õppekavade aluseks ja vastava õppekava lõpetajatele kutse andmiseks. Konserveerimine on interdistsiplinaarne kutseala. Konserveerimise eesmärk on parendada ja/või stabiliseerida materiaalse kultuuripärandi objektide seisundit, säilitades samaaegselt maksimaalselt võimalikus ulatuses nende esteetilise, ajaloolise ja füüsilise terviklikkuse. Konservaator on spetsialist, kelle teadmised, oskused, kogemused, hoiakud ja haridus võimaldavad osaleda kultuuripärandi säilitamisel ja tagada selle kasutamist praegustel ja tulevastel põlvkondadel. Konservaatori kompetents on määratletud materjali- või objektipõhise spetsialiseerumisega. Konservaator planeerib ja teostab objekti uuringuid, konserveerimist ja restaureerimist, ning vastutab nimetatud tööde teostamise ja dokumenteerimise eest. Konservaator lähtub oma töös kutse-eetika normidest, konserveerimise põhiprintsiipidest (pööratavus, töötlemise sobilikkus ja hädavajalikkus, minimalism ja kvaliteet), objekti ohutu käsitsemise ja rahvusvahelise parima praktika tavades andes oma panuse kultuuripärandi mõistmiseks selle esteetilise ja ajaloolise tähtsuse ja füüsilise terviklikkuse osas. Konservaator, tase 6 esmase kutse saanud on erialase ettevalmistusega, kuid väheste praktiliste kogemustega töötaja, kes järgib oma tööülesannete täitmisel täpselt etteantud juhiseid. Vastutust nõudvate otsuste vastuvõtmise ja keerulisemate tööde tegemisel võib vajada vahetut juhendamist. Kogub ja analüüsib erialast informatsiooni. Vastutab talle antud tööülesannete täitmise eest. Konservaatori kutsel on järgmised spetsialiseerumised: Arhiivi ja raamatukogu materjalide paberikonservaator tegeleb käsi- ja/või trükikirjas vormistatud paberalusel dokumentide, raamatute sisuplokkide jms konserveerimisega, mis võivad olla ka koloreeritud. Paberalusel kunstiteoste konservaator tegeleb loomingulise tegevuse tulemusel erinevates tehnikates (graafika tehnikad, trüki-, manuaal- ja maali tehnikad jms) valminud paberalusel kunstiteoste konserveerimisega. Köitekonservaator tegeleb kõva- või pehmekaaneliste trükitud või käsikirjaliste raamatute, albumite, perioodika- ja jätkväljaannete, köidetud/õmmeldud arhiividokumentide jms konserveerimisega. Köited võivad sisaldada illustratsioone ja kokkuvolditud lisalehti jms. Köitekonservaator teeb lihtsamaid paberiparandusi. Puidukonservaator tegeleb monoliitsete etnograafiliste puitesemete, puitkonstruktsioonide, mööbli ning eriotstarbeliste puidust objektide (skulptuurid, puidust mudelid jms) konserveerimisega. Maalikonservaator tegeleb erinevates maalitehnikates (nt õli-, akrüül-, tempera- või segatehnikas) valminud lõuend-, puit-, vineer-, masoniit- vms. alusel (va paberalusel) tahvelmaalide ning ikoonide konserveerimisega. Monumentaalmaali konservaator tegeleb erinevatele aluspindadele (nt krohv, puit, lõuend) teostatud suuremõõtmeliste seina- ja laemaalide ning arhitektuursete maalingute konserveerimisega. A.2.1 Objekti uurimine 1) Materjali ja tehnikate määramine. 2) Seisundi analüüsimine. A.2.2 Dokumenteerimine 1) Seisundi visuaalne jäädvustamine. 2) Objekti ja selle seisundi kirjeldamine. 3) Konserveerimiskava koostamine. 4) Konserveerimistööde kirjeldamine. A.2.3 Töökoha organiseerimine ja tööohutuse tagamine 1) Töökoha korraldamine. 2) Objekti säästev ja ohutu käsitsemine. 3) Tööohutuse tagamine. A.2.4 Konserveerimistööde maksumuse arvestamine 1) Materjali- ja tööajakulu järelarvestamine. A.2.5 Objekti märgistamine ja ettevalmistamine eksponeerimiseks, hoidmiseks või transportimiseks 1) Ümbrise valmistamine, objekti pakkimine ja märgistamine. Paberikonservaator A.2.6 Pabermaterjalide konserveerimine Köitekonservaator A.2.7 Köidete konserveerimine Puidukonservaator A.2.8 Puitesemete konserveerimine Maalikonservaator A.2.9 Maalide konserveerimine Monumentaalmaali konservaator A.2.10 Monumentaalmaali konserveerimine A.2.11 Paberalusel kunstiteoste konserveerimine A.2.12 Arhiivi- ja raamatukogu materjalide konserveerimine Olenevalt spetsialiseerumisest võib konservaator töötada sise- ja/või välistingimustes. Töös tuleb järgida tervisekaitse- ja ohutusnõudeid ning kasutada isikukaitsevahendeid. Konservaator puutub kokku kemikaalide, hallitusseente, tolmu jm allergiat põhjustada võivate ainetega. Töö võib nõuda füüsilist pingutust ja töötamist sundasendites, tööaeg võib olla paindlik. Tavaliselt kasutab konservaator oma töös erinevaid töövahendeid, materjale ja seadmeid: traditsioonilisi käsitöövahendeid, kaasaegseid mehhaanilisi ja elektrilisi, sh eriotstarbelisi tööriistu ja seadmeid ning spetsiaalselt konserveerimistöödeks valmistatud vahendeid ja seadmeid. Konservaatori töö nõuab head käelist osavust, korrektsust, keskendumisvõimet, rutiinitaluvust, ruumi-, värvi- ja kujunditaju, koostöövalmidust, otsustus- ja analüüsivõimet, vastutustunnet ja loogilist mõtlemist. Kutsealal töötamine eeldab üldjuhul kõrgharidust, nt järgmistel erialadel: kultuuriväärtuste konserveerimine, restaureerimine ja/või säilitamine. Konservaator, restauraator, ennistaja. Konservaator, tase 6 esmane kutse koosneb kohustuslikest (B.2.1 - B.2.5), läbivast (B.2.13) ja spetsialiseerumisega seotud (B.2.6 - B.2.10) kompetentsidest ning paberikonservaatori valitavatest kompetentsidest B.2.11 ja B.2.12. Põhikutse konservaator, tase 6 esmane kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 – B.2.5 ja läbiva kompetentsi B.2.13 tõendamine. Spetsialiseerumisel tuleb lisaks kohustuslikele kompetentsidele ja läbivale kompetentsile tõendada vastavalt spetsialiseerumisele järgmised kompetentsid: paberi konserveerimine - kompetents B.2.6 ja vähemalt üks kompetents valikust B.2.11- B.2.12, köite konserveerimine - kompetents B.2.7, puidu konserveerimine - kompetents B.2.8, maali konserveerimine – kompetents B.2.9, monumentaalmaali konserveerimine – kompetents B.2.10. Objekti uurimine 6 Dokumenteerimine 6 Töökoha organiseerimine ja tööohutuse tagamine 6 Konserveerimistööde maksumuse arvestamine 6 Objekti märgistamine ja ettevalmistamine eksponeerimiseks, hoidmiseks või transportimiseks 6 Spetsialiseerumisel tuleb lisaks kohustuslikele kompetentsidele ja läbivale kompetentsile tõendada vastavalt spetsialiseerumisele järgmised kompetentsid: paberi konserveerimine - kompetents B.2.6, köite konserveerimine - kompetents B.2.7, puidu konserveerimine - kompetents B.2.8, maali konserveerimine – kompetents B.2.9, monumentaalmaali konserveerimine – kompetents B.2.10. Paberi konserveerimise spetsialiseerumise valimisel tuleb lisaks tõendada vähemalt üks kompetents valikust B.2.11- B.2.12. Paberalusel kunstiteoste konserveerimine 6 Arhiivi- ja raamatukogumaterjalide konserveerimine 6 Konservaator, tase 6 esmast kutset läbiv kompetents 6 Palkmajaehitaja, tase 3 Log house builder, level 3 8 Käsitsi palkmajaehitaja I (versioon 1) Käsitsi palkmajaehitaja I (versioon 2) Palkmaja ehitaja I (versioon 1) Palkmaja ehitaja I (versioon 2) Palkmaja ehitaja I (versioon 3) Palkmaja ehitaja I (versioon 4) Palkmaja ehitaja I (versioon 5) Palkmajaehitaja, tase 3 (versioon 6) Palkmajaehitaja, tase 3 (versioon 7) Puitmajaehitaja, tase 3 (versioon 10) Puitmajaehitaja, tase 3 (versioon 9) Puitmajaehitaja, tase 4 esmane kutse (versioon 11) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Palkmajaehitus Palkmaja ehitaja 21 2019-03-22 2019-03-22 2019-12-31 3 3 7115 Puusepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 41 Hoonete ehitus Kutsestandardis kasutatud kutsealased terminid Eesti Puitmajaliidu standardid palkehitistele Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Elari Kivisoo Eesti Puitmajaliit Andres Madalik Nordeo OY Raivo Moks Tallinna Ehituskool Ants Ploompuu Palkehituse OÜ Märt Rahamägi Eesti Puitmajaliit Aulika Riisenberg SA Innove Kaljo Valler Palmatin OÜ Selle kutsestandardi alusel võib kutse andmine jätkuda kutseõppe tasemeõppe eksami sooritajatele, kes on õppinud vastaval õppekaval kuni 1. juulini 2021. Alus: Kutsekoja juhatuse liikme korraldus nr 35 30.05.2019. ----------------- Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Palkmajaehitaja kutsealal on kolm kutset: - palkmajaehitaja, tase 3 - palkmajaehitaja, tase 4 - palkmajaehitaja, tase 5. Palkmajaehitaja, tase 3 põhiliseks tööks on tööstuslikult valmistatud detailidest ja/või moodulitest palkseinte püstitamine vastavalt etteantud juhistele. Ta osaleb kõrgema tasemega palkmajaehitaja juhendamisel muude tööde tegemisel (nt sarikate, uste ja akende paigaldamisel, vahelagede ja katusekatte kandekonstruktsioonide, põrandate ja sõrestikkonstruktsioonide ehitamisel, jne). 3. taseme palkmajaehitaja töötab iseseisvalt mõnes kitsamas töölõigus (nt ehitusmaterjali ladustamine jms), järgides üksikasjalisi juhiseid ning töö- ja keskkonna ohutusnõudeid. Ta oskab iseseisvalt organiseerida oma tööd ning töötada meeskonnas. A.2.1 Töö planeerimine ehitusplatsil 1. Ehitusprojekti sh ehitusjooniste lugemine ja tööks vajalike lähteandmete määratlemine 2. Materjalide valik ja kulu optimeerimine ning tööaja arvestamine 3. Töövõtete ja -vahendite valimine 4. Tööplaani koostamine A.2.2 Tööks ettevalmistamine ja töö korraldamine ehitusplatsil 1. Nõuetekohase töökeskkonna loomine ehitusplatsil 2. Tööks vajalike mõõdistuste ja märketööde tegemine 3. Ajutiseks kõrgtööks ettenähtud töövahendite ja piirete paigaldamine ning kasutamine 4. Materjalide ladustamine ja jäätmete sorteerimine 5. Töövahendite, seadmete ja isikukaitsevahendite hooldamine 6. Troppimistööde teostamine A.2.3 Puitliidete valmistamine 1. Lihttappliidete valmistamine 2. Nael-, kruvi-, polt- ja naagelliidete valmistamine 3. Terasdetailidega liidete valmistamine A.2.4 Palkmaja puitkarkass-seinte ehitamine 1. Hüdroisolatsiooni paigaldamine vundamendile 2. Puitpostide paigaldamine 3. Plaadistuse paigaldamine puitkarkass-seintele 4. Voodrilaudise paigaldamine A.2.5 Palkseinte ehitamine 1. Hüdroisolatsiooni ja esimese palgirea paigaldamine 2. Esimese palgirea kinnitamine vundamendile 3. Palkdetailide ja tihendusmaterjali paigaldamine ja fikseerimine 4. Seinte jäigastamine, konstruktsiooni pingutamist ja vajumist ühtlustavate detailide paigaldamine A.2.6 Puitvahelagede ja põrandate ehitamine 1. Põranda- ja laeelementide valmistamine ja monteerimine A.2.7 Katusekonstruktsioonide ehitamine 2. Katusesõrestike (fermid) monteerimine 3. Katuse puitkonstruktsiooni ehitamine 4. Katusele aluskatte, tuulutusliistude, roovitise ja/või laudise paigaldamine 5. Tuulekastide (räästaste) ehitamine A.2.8 Avatäidete (aknad, uksed, luugid) paigaldamine 1. Ajutiste avatäidete valmistamine ja paigaldamine 2. Katuseakende paigaldamine A.2.9 Lisasoojustuse ja välisvooderdise paigaldamine palkseinale 1. Lisaroovitise paigaldamine 2. Voodrilaudade paigaldamine A.2.10 Välisrajatiste ehitamine 1. Terrassi ehitamine 2. Rõdu ehitamine Palkmajaehitaja töötab nii sise- kui välitingimustes, sh kõrgustes, tõsteseadmete töötsoonis. Töökeskkond võib olla mürarohke. Töökeskkonnas esineb puidutolmu ja keemilisi ained, mis võivad põhjustada allergiat. Töö nõuab füüsilist pingutust, töötempo on vahelduv. Palkmajaehitaja põhilisteks töövahenditeks on liimeister, koorimisraud, kirves, palgipööramislabidas, mootorsaag, elektritrell, riisk, vararaud, erinevad vesiloodid, erinevad elektrikäsifreesid ja saed, nivelliir, tõsteseadmed, peitlid ja muud käsitööriistad. Palkmajaehitaja töö nõuab käsitööoskust, oluline on liigutuste ratsionaalsus, kiirus, täpsus, kõrgus- ja koormustaluvus. Palkmajaehitaja töö eeldab materjalitunnetust, head erialast osavust ning loogilist mõtlemist. Ta peab olema koostöö-, õppimis-, kohanemis-, vastutus- ja otsustusvõimeline. Kasuks tuleb seltsivus, sõbralikkus ja suhtlemisvalmidus. Palkmajaehitajatena töötavad inimesed, kelle kutseoskused on omandatud kutseõppeasutustes või kogenud meistri käe all töökohal. Palkmajaehitaja, palkmajapüstitaja, palkmeister, käsitöö palkmaja ehitaja. Selle kutse saamiseks on nõutav kõikide kompetentside B.2.1 – B.2.11 tõendamine. Töö planeerimine ehitusplatsil 3 Tööks ettevalmistamine ja töö korraldamine ehitusplatsil 3 Puitliidete valmistamine 3 Palkmaja puitkarkass-seinte ehitamine 3 Palkseinte ehitamine 3 Puitvahelagede ja põrandate ehitamine 3 Katusekonstruktsioonide ehitamine 3 Avatäidete (aknad, uksed, luugid) paigaldamine 3 Lisasoojustuse ja välisvooderdise paigaldamine palkseinale 3 Välisrajatiste ehitamine 3 Palkmajaehitaja, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Palkmajaehitaja, tase 4 Log house builder, level 4 8 Käsitsi palkmajaehitaja II (versioon 1) Käsitsi palkmajaehitaja II (versioon 2) Palkmaja ehitaja II (versioon 1) Palkmaja ehitaja II (versioon 2) Palkmaja ehitaja II (versioon 3) Palkmaja ehitaja II (versioon 4) Palkmaja ehitaja II (versioon 5) Palkmajaehitaja, tase 4 (versioon 6) Palkmajaehitaja, tase 4 (versioon 7) Puitmajaehitaja, tase 4 (versioon 10) Puitmajaehitaja, tase 4 (versioon 11) Puitmajaehitaja, tase 4 (versioon 9) Käsitöö palkmaja tootja, tase 4 Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Palkmajaehitus Palkmaja ehitaja 21 2019-03-22 2019-03-22 2019-12-31 4 4 7115 Puusepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 41 Hoonete ehitus Kutsestandardis kasutatud kutsealased terminid Eesti Puitmajaliidu standardid palkehitistele Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Elari Kivisoo Eesti Puitmajaliit Andres Madalik Nordeo OY Raivo Moks Tallinna Ehituskool Ants Ploompuu Palkehituse OÜ Märt Rahamägi Eesti Puitmajaliit Aulika Riisenberg SA Innove Kaljo Valler Palmatin OÜ Selle kutsestandardi alusel võib kutse andmine jätkuda kutseõppe tasemeõppe eksami sooritajatele, kes on õppinud vastaval õppekaval kuni 1. juulini 2021. Alus: Kutsekoja juhatuse liikme korraldus nr 35 30.05.2019. -------------- Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Palkmajaehitaja kutsealal on kolm kutset: - palkmajaehitaja, tase 3 - palkmajaehitaja, tase 4 - palkmajaehitaja, tase 5. Palkmajaehitaja, tase 4 on oskustöötaja, kes püstitab tööstuslikult või käsitööna valmistatud detailidest ja/või moodulitest palkmaju. Ta töötab iseseisvalt maja palkseinte ehitamisel ja sarikate paigaldamisel ning muude tööde tegemisel (nt paigaldab uksed ja aknad, ehitab vahelaed ja katusekatte kandekonstruktsioonid, ehitab põrandad, sõrestikkonstruktsioonid, paigaldab trepid, ehitab ja paigaldab muud puitkonstruktsioonid), järgides projektdokumentatsiooni ning töö- ja keskkonna ohutusnõudeid. Ta oskab iseseisvalt organiseerida oma tööd ning töötada meeskonnas, vajadusel juhendab kaastöötajaid. 4. taseme palkmajaehitaja võib spetsialiseeruda käsitöö palkmaja tootjaks. Käsitöö palkmaja tootja toodab käsitööna erinevaid palkmaja detaile ja mooduleid ning erinevaid palkkonstruktsioone. A.2.1 Töö planeerimine ehitusplatsil 1. Ehitusprojekti sh ehitusjooniste lugemine ja tööks vajalike lähteandmete määratlemine 2. Materjalide valik ja kulu optimeerimine ning tööaja arvestamine 3. Töövõtete ja -vahendite valimine 4. Tööplaani koostamine A.2.2 Tööks ettevalmistamine ja töö korraldamine ehitusplatsil 1. Nõuetekohase töökeskkonna loomine ehitusplatsil 2. Tööks vajalike mõõdistuste ja märketööde tegemine 3. Ajutiseks kõrgtööks ettenähtud töövahendite ja piirete paigaldamine ning kasutamine 4. Materjalide ladustamine ja jäätmete sorteerimine 5. Töövahendite, seadmete ja isikukaitsevahendite hooldamine 6. Troppimistööde teostamine A.2.3 Puitliidete valmistamine 1. Lihttappliidete valmistamine 2. Nael-, kruvi-, polt- ja naagelliidete valmistamine 3. Terasdetailidega liidete valmistamine 4. Palkseinte nurgatappide valmistamine A.2.4 Palkmaja puitkarkass-seinte ehitamine 1. Hüdroisolatsiooni paigaldamine vundamendile 2. Seinaelementide monteerimine 3. Seinakarkasside ehitamine 4. Puitpostide paigaldamine 5. Isolatsioonimaterjalide paigaldamine 6. Plaadistuse paigaldamine puitkarkass-seintele 7. Voodrilaudise paigaldamine A.2.5 Palkseinte ehitamine 1. Vundamendi mõõtmine ja projektile vastavuse kontroll 2. Hüdroisolatsiooni ja esimese palgirea paigaldamine 3. Esimese palgirea nurgakraadide, ristmõõtude ja horisontaalsuse kontrollimine ja vajadusel rihtimine 4. Esimese palgirea kinnitamine vundamendile 5. Palkdetailide ja tihendusmaterjali paigaldamine ja fikseerimine 6. Palkide jätkamine seinas 7. Elektripaigaldiste- ja poldiavade läbivuse ja palkseina horisontaal-, vertikaal- ja diagonaalmõõtude regulaarne kontrollimine 8. Seinte jäigastamine, konstruktsiooni pingutamist ja vajumist ühtlustavate detailide paigaldamine 9. Palkseina pisivigade parandamine A.2.6 Puitvahelagede ja põrandate ehitamine 1. Põranda- ja laeelementide valmistamine ja monteerimine 2. Vekselduste tegemine 3. Isolatsioonimaterjalide paigaldamine 4. Plaadistuse paigaldamine 5. Trepi paigaldamine 6. Liistude paigaldamine A.2.7 Katusekonstruktsioonide ehitamine 1. Katusesõrestike (fermid) monteerimine 2. Katuse puitkonstruktsiooni ehitamine 3. Isolatsioonimaterjalide paigaldamine 4. Plaadistuse paigaldamine 5. Katusele aluskatte, tuulutusliistude, roovitise ja/või laudise paigaldamine 6. Tuulekastide (räästaste) ehitamine A.2.8 Avatäidete (aknad, uksed, luugid) paigaldamine 1. Ajutiste avatäidete valmistamine ja paigaldamine 2. Katuseakende paigaldamine A.2.9 Lisasoojustuse ja välisvooderdise paigaldamine palkseinale 1. Lisaroovitise paigaldamine 2. Isolatsioonimaterjalide paigaldamine 3. Voodrilaudade paigaldamine A.2.10 Leiliruumi ehitamine 1. Soojustus- ja niiskusisolatsioonimaterjali paigaldamine 2. Seina ja lae voodrilaudade paigaldamine 3. Lava ehitamine 4. Läbiviikude tegemine A.2.11 Välisrajatiste ehitamine 1. Terrassi ehitamine 2. Rõdu ehitamine A.2.12 Renoveerimine 1. Karkass-seinte ja palkseina parandamine 2. Põrandate ja vahelagede konstruktsioonide parandamine 3. Katusekonstruktsiooni parandamine 4. Pinnakatete remont ja asendamine Käsitööna valminud palkmajade tootmine A.2.13 Ehituspalgi ettevalmistamine 1. Palgi valimine 2. Palgi koorimine ja ladustamine A.2.14 Palkmaja detailide ja/või moodulite käsitsi tootmine 1. Esimese palgirea ettevalmistamine 2. Nurgakraadi, diagonaalide ja samasuunaliste seinte kõrgusjoonte määramine 3. Viilu kõrguse määramine 4. Nurgatappide ja vara valmistamine 5. Palkide jätkamine 6. Laetalade märkimine 7. Salapulkade paigaldamine 8. Tender- ja vertikaalpostide valmistamine ja paigaldamine 9. Akende/uste/avade asukohtade märkimine 10. Pärlinite asukoha märkimine, tappimine ja paigaldamine 11. Ümarpalgist katusekonstruktsioonide valmistamine ja paigaldamine 12. Palkosa viimistlemine 13. Palkmaja detailide pakkimine Palkmajaehitaja töötab nii sise- kui ka välitingimustes, sh kõrgustes, tõsteseadmete töötsoonis. Töökeskkond võib olla mürarohke. Töökeskkonnas esineb puidutolmu ja keemilisi ained, mis võivad põhjustada allergiat. Töö nõuab füüsilist pingutust, töötempo on vahelduv. Palkmajaehitaja põhilisteks töövahenditeks on liimeister, koorimisraud, kirves, palgipööramislabidas, mootorsaag, elektritrell, riisk, vararaud, erinevad vesiloodid, erinevad elektrikäsifreesid ja saed, nivelliir, tõsteseadmed, peitlid ja muud käsitööriistad. Palkmajaehitaja töö nõuab käsitööoskust, oluline on liigutuste ratsionaalsus, kiirus, täpsus, kõrgus- ja koormustaluvus ning loogiline mõtlemine. Ta peab olema koostöö-, õppimis-, kohanemis-, vastutus- ja otsustusvõimeline. Kasuks tuleb seltsivus, sõbralikkus ja suhtlemisvalmidus. 4. taseme palkmajaehitaja esmakutse saadakse vastava kutsekeskhariduse õppe lõpetamisel. 4. taseme palkmajaehitaja kutsetunnistust on tavapäraselt võimalik taotleda inimestel, kellel on vähemalt kolme aastane palkmajaehituse alane töökogemus ja keskharidus või kutsekeskharidus ning kes on läbinud ettevõtlusalase koolituse. Palkmajaehitaja, palkmajapüstitaja, palkmeister, käsitöö palkmaja ehitaja. Palkmajaehitaja tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 – B.2.12 ja läbiva kompetentsi B.2.15 tõendamine. Spetsialiseerumisel käsitöö palkmaja tootjaks on lisaks nõutav kompetentside B.2.13 – B.2.14 tõendamine. Töö planeerimine ehitusplatsil 4 Tööks ettevalmistamine ja töö korraldamine ehitusplatsil 4 Puitliidete valmistamine 4 Palkmaja puitkarkass-seinte ehitamine 4 Palkseinte ehitamine 4 Puitvahelagede ja põrandate ehitamine 4 Katusekonstruktsioonide ehitamine 4 Avatäidete (aknad, uksed, luugid) paigaldamine 4 Lisasoojustuse ja välisvooderdise paigaldamine palkseinale 4 Leiliruumi ehitamine 4 Välisrajatiste ehitamine 4 Renoveerimine 4 Spetsialiseerumisel käsitöö palkmaja tootjaks on lisaks nõutav kompetentside B.2.13 – B.2.14 tõendamine. Palkmajaehitaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Palkmajaehitaja, tase 5 Log house builder, level 5 8 Käsitsi palkmajaehitaja III (versioon 1) Käsitsi palkmajaehitaja III (versioon 2) Palkmaja ehitaja III (versioon 1) Palkmaja ehitaja III (versioon 2) Palkmaja ehitaja III (versioon 3) Palkmaja ehitaja III (versioon 4) Palkmaja ehitaja III (versioon 6) Palkmajaehitaja, tase 5 (versioon 5) Palkmajaehitaja, tase 5 (versioon 7) Puitmajaehitaja, tase 5 (versioon 10) Puitmajaehitaja, tase 5 (versioon 11) Puitmajaehitaja, tase 5 (versioon 9) Käsitöö palkmaja tootja, tase 5 Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Palkmajaehitus Palkmaja ehitaja 21 2019-03-22 2019-03-22 2019-12-31 5 5 7115 Puusepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 41 Hoonete ehitus Kutsestandardis kasutatud kutsealased terminid Eesti Puitmajaliidu standardid palkehitistele Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Elari Kivisoo Eesti Puitmajaliit Andres Madalik Nordeo OY Raivo Moks Tallinna Ehituskool Ants Ploompuu Palkehituse OÜ Märt Rahamägi Eesti Puitmajaliit Aulika Riisenberg SA Innove Kaljo Valler Palmatin OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Palkmajaehitaja kutsealal on kolm kutset: - palkmajaehitaja, tase 3 - palkmajaehitaja, tase 4 - palkmajaehitaja, tase 5. Palkmajaehitaja tase, 5 on kogemusega spetsialist, kes püstitab tööstuslikult või käsitööna valmistatud detailidest ja/või moodulitest palkmaju ja juhib tööd objektidel, suhtleb klientidega ja vastutab töö lõpptulemuse eest. Koostab objekti töögraafikuid, juhendab kaastöötajaid, teostab järelevalvet ja kontrollib töö kvaliteeti, lähtudes projektdokumentatsioonist, protseduurireeglitest, töö- ja keskkonna ohutusnõuetest ja muudest õigusaktidest; planeerib enda ja teiste tööd. 5. taseme palkmajaehitaja teadvustab ja kujundab kutseala mainet. 5. taseme palkmajaehitaja kutse annab võimaluse majandustegevuse registri vastutava spetsialisti registreeringu taotlemiseks. 5. taseme palkmajaehitaja võib spetsialiseeruda käsitöö palkmaja tootjaks. Käsitöö palkmaja tootja toodab käsitööna erinevaid palkmaja detaile ja mooduleid ning erinevaid palkkonstruktsioone. Ta juhib palkosa tootmist, teisi töötajaid, jagab materjale ja muid ressursse. A.2.1 Töö planeerimine ehitusplatsil 1. Ehitusprojekti sh ehitusjooniste lugemine ja tööks vajalike lähteandmete määratlemine 2. Materjalide valik ja kulu optimeerimine ning tööaja arvestamine 3. Töövõtete ja -vahendite valimine 4. Tööplaani koostamine A.2.2 Tööks ettevalmistamine ja töö korraldamine ehitusplatsil 1. Tööfrondi vastuvõtmine eelmiselt töövõtjalt ja selle vormistamine 2. Ehitusplatsi ja ehitusmaterjalide ettevalmistamine 3. Nõuetekohase töökeskkonna loomine ehitusplatsil 4. Tööks vajalike mõõdistuste ja märketööde tegemine 5. Ajutiseks kõrgtööks ettenähtud töövahendite ja piirete paigaldamine ning kasutamine 6. Juhendab ja koordineerib alltöövõtjate tegevust 7. Materjalide ladustamine ja jäätmete sorteerimine 8. Töövahendite, seadmete ja isikukaitsevahendite hooldamine 9. Troppimistööde teostamine A.2.3 Puitliidete valmistamine 1. Lihttappliidete valmistamine 2. Nael-, kruvi-, polt- ja naagelliidete valmistamine 3. Terasdetailidega liidete valmistamine 4. Palkseinte nurgatappide valmistamine A.2.4 Palkmaja puitkarkass-seinte ehitamine 1. Hüdroisolatsiooni paigaldamine vundamendile 2. Seinaelementide monteerimine 3. Seinakarkasside ehitamine 4. Puitpostide paigaldamine 5. Isolatsioonimaterjalide paigaldamine 6. Plaadistuse paigaldamine puitkarkass-seintele 7. Voodrilaudise paigaldamine A.2.5 Palkseinte ehitamine 1. Vundamendi mõõtmine ja projektile vastavuse kontroll 2. Hüdroisolatsiooni ja esimese palgirea paigaldamine 3. Esimese palgirea nurgakraadide, ristmõõtude ja horisontaalsuse kontrollimine ja vajadusel rihtimine 4. Esimese palgirea kinnitamine vundamendile 5. Palkdetailide ja tihendusmaterjali paigaldamine ja fikseerimine 6. Palkide jätkamine seinas 7. Elektripaigaldiste- ja poldiavade läbivuse ja palkseina horisontaal-, vertikaal- ja diagonaalmõõtude regulaarne kontrollimine 8. Seinte jäigastamine, konstruktsiooni pingutamist ja vajumist ühtlustavate detailide paigaldamine 9. Palkseina pisivigade parandamine A.2.6 Puitvahelagede ja põrandate ehitamine 1. Põranda- ja laeelementide valmistamine ja monteerimine 2. Vekselduste tegemine 3. Isolatsioonimaterjalide paigaldamine 4. Plaadistuse paigaldamine 5. Trepi paigaldamine 6. Liistude paigaldamine A.2.7 Katusekonstruktsioonide ehitamine 1. Katusesõrestike (fermid) monteerimine 2. Katuse puitkonstruktsiooni ehitamine 3. Isolatsioonimaterjalide paigaldamine 4. Plaadistuse paigaldamine 5. Katusele aluskatte, tuulutusliistude, roovitise ja/või laudise paigaldamine 6. Tuulekastide (räästaste) ehitamine A.2.8 Avatäidete (aknad, uksed, luugid) paigaldamine 1. Ajutiste avatäidete valmistamine ja paigaldamine 2. Katuseakende paigaldamine A.2.9 Lisasoojustuse ja välisvooderdise paigaldamine palkseinale 1. Lisaroovitise paigaldamine 2. Isolatsioonimaterjalide paigaldamine 3. Voodrilaudade paigaldamine A.2.10 Leiliruumi ehitamine 1. Soojustus- ja niiskusisolatsioonimaterjali paigaldamine 2. Seina ja lae voodrilaudade paigaldamine 3. Lava ehitamine 4. Läbiviikude tegemine A.2.11 Välisrajatiste ehitamine 1. Terrassi ehitamine 2. Rõdu ehitamine A.2.12 Renoveerimine 1. Konstruktsioonide avamine objekti seisukorra hindamiseks 2. Karkass-seinte ja palkseina parandamine 3. Põrandate ja vahelagede konstruktsioonide parandamine 4. Katusekonstruktsiooni parandamine 5. Pinnakatete remont ja asendamine A.2.13 Juhtimine ja juhendamine 1. Tehnoloogiliste protsesside juhtimine ehitusobjektil 2. Ehitusobjekti tasuvuse arvestamine 3. Tööde kavandamine ehitusobjektil 4. Personalitöö korraldamine ehitusobjektil 5. Palkmajaehitajate juhendamine ja nõustamine tööülesannete täitmisel 6. Juhendatava nõustamine tööga kaasneda võivate keskkonnarisikide hindamisel ja töötervishoiu ja tööohutuse nõuete järgimisest 7. Töö teostamisel ilmnenud vigade analüüsimise ja parandamise nõustamine Käsitööna valminud palkmajade tootmine A.2.14 Ehituspalgi ettevalmistamine 1. Palgi valimine 2. Palgi koorimine ja ladustamine A.2.15 Palkmaja detailide ja/või moodulite käsitsi tootmine 1. Esimese palgirea ettevalmistamine 2. Nurgakraadi, diagonaalide ja samasuunaliste seinte kõrgusjoonte määramine 3. Viilu kõrguse määramine 4. Nurgatappide ja vara valmistamine 5. Palkide jätkamine 6. Laetalade märkimine 7. Salapulkade paigaldamine 8. Tender- ja vertikaalpostide valmistamine ja paigaldamine 9. Akende/uste/avade asukohtade märkimine 10. Pärlinite asukoha märkimine, tappimine ja paigaldamine 11. Ümarpalgist katusekonstruktsioonide valmistamine ja paigaldamine 12. Palkosa viimistlemine 13. Palkmaja detailide pakkimine A.2.16 Tootmise juhtimine ja töö korraldamine 1. Materjalide valimine 2. Aja planeerimine 3. Vahendite kasutamise korraldamine 4. Ressursside arvestamine Palkmajaehitaja töötab nii sise- kui ka välitingimustes, sh kõrgustes, tõsteseadmete töötsoonis. Töökeskkond võib olla mürarohke. Töökeskkonnas esineb puidutolmu ja keemilisi ained, mis võivad põhjustada allergiat. Töö nõuab füüsilist pingutust, töötempo on vahelduv. Palkmajaehitaja põhilised töövahendid on liimeister, koorimisraud, kirves, palgipööramislabidas, mootorsaag, elektritrell, riisk, vararaud, erinevad vesiloodid, erinevad elektrikäsifreesid ja saed, nivelliir, tõsteseadmed, peitlid ja muud tööriistad. Palkmajaehitaja töö nõuab käsitööoskust, oluline on liigutuste ratsionaalsus, kiirus, täpsus, kõrgus- ja koormustaluvus ning loogiline mõtlemine. Ta peab olema koostöö-, õppimis-, kohanemis-, vastutus- ja otsustusvõimeline. Kasuks tuleb seltsivus, sõbralikkus ja suhtlemisvalmidus. 5. taseme palkmajaehitajatena töötavad inimesed, kellel on ehitusalane kutsekeskharidus ja vähemalt kolme aastane ehituse alal töötamise kogemus või keskharidus ja vähemalt viie aastane ehituse alal töötamise kogemus ning kutse andja poolt tunnustatud ehitamise valdkonna täiendkoolituse läbimine viimase seitsme aasta jooksul. Palkmajaehitaja, palkmajapüstitaja, palkmeister, käsitöö palkmaja ehitaja. Palkmajaehitaja tase 5 kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 – B.2.13 ja läbiva kompetentsi B.2.17 tõendamine. Spetsialiseerumisel käsitöö palkmaja tootjaks on lisaks nõutav kompetentside B.2.14 – B.2.16 tõendamine. Töö planeerimine ehitusplatsil 5 Tööks ettevalmistamine ja töö korraldamine ehitusplatsil 5 Puitliidete valmistamine 5 Palkmaja puitkarkass-seinte ehitamine 4 Palkseinte ehitamine 5 Puitvahelagede ja põrandate ehitamine 4 Katusekonstruktsioonide ehitamine 4 Avatäidete (aknad, uksed, luugid) paigaldamine 4 Lisasoojustuse ja välisvooderdise paigaldamine palkseinale 4 Leiliruumi ehitamine 5 Välisrajatiste ehitamine 5 Renoveerimine 5 Juhtimine ja juhendamine 5 Spetsialiseerumisel käsitöö palkmaja tootjaks on lisaks nõutav kompetentside B.2.14 – B.2.16 tõendamine. Palkmajaehitaja, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Rütmimuusik, tase 4 Musician, level 4 3 Rütmimuusik, tase 4 (versioon 1) Rütmimuusik, tase 4 (versioon 2) Rütmimuusik, tase 4 (versioon 4) Rütmimuusik, tase 4 (versioon 5) akordioni eriala basskitarri eriala fagoti eriala flöödi eriala kitarri eriala klarneti eriala klaveri eriala kontrabassi eriala laulu eriala löökpillide eriala oboe eriala saksofoni eriala trombooni eriala trompeti eriala tšello eriala tuuba eriala viiuli eriala vioola eriala Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Rütmimuusik 15 2019-04-10 2019-04-10 2020-03-30 4 4 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Virgo Sillamaa Eesti Rütmimuusika Hariduse Liit, tegevmuusik Mariell Piispea Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool Tuulike Kivestu Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia Marko Mägi Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, tegevmuusik Kadri Voorand Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, tegevmuusik Vladimir Võssotski G. Otsa nimeline Tallinna muusikakool, tegevmuusik Eve Pärnsalu G. Otsa nimeline Tallinna muusikakool, tegevmuusik Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Rütmimuusiku töö on nii loominguline kui ka administratiivne. See eeldab nii muusikalist ettevalmistust kui ka teadmisi kutsevaldkonda puudutava seadusandluse ja tööelu korralduse kohta. Rütmimuusik võib olla samaaegselt muusika esitaja ja selle looja nii autori kui ka arranžeerijana. Rütmimuusiku töö eesmärgid on: • Musitseerida kontserdil, helisalvestusstuudios, ansambliproovis ning arendada oma erialaseid oskusi iseseisvalt. • Seada ja/või luua muusikat nii elava ettekande kui ka stuudiosalvestuse jaoks. • Esindada ennast ja/või muusikalist kollektiivi avalikus ruumis (sotsiaal- või trükimeedia, raadio, televisioon jm). Suhelda koostööpartneritega (kontserdikorraldajad, festivalid jne) ning juhtida vajadusel ise muusikalisi projekte (salvestamine, kontserdi korraldamine vm). • Juhendada õpilasi individuaalselt ning rühmades. Rütmimuusik spetsialiseerub järgmiselt: • Instrumentalist: Akordion, viiul, vioola, tšello, kontrabass, kitarr, basskitarr, klaver, löökpillid, trompet, tromboon, klarnet, flööt, saksofon, oboe, fagott, tuuba • Vokalist: Laulu eriala Rütmimuusiku kutsealal on kaks kutset: 4. taseme rütmimuusik töötab enamasti ansamblites muusikuna, vahel ka ansamblijuhina. Seab ja vahel ka loob muusikat oma ansamblite tarvis. Esindab ennast avalikus ruumis (peamiselt sotsiaalmeedias) ning lepingulistes suhetes koostööpartneritega. Juhendab õpilasi individuaalselt. 5. taseme rütmimuusik töötab muusiku ning ansamblijuhina. Arranžeerib ja loob muusikat mitmesugustele koosseisudele ning produtseerib muusikat stuudios. Kavandab ja korraldab oma tööelu, leiab oma kunstilisele tegevusele ise väljundeid või algatab selleks vajalikke koostööpartnerlusi. Esindab ennast ning enda juhitavaid ansambleid ja projekte lepingulistes suhetes ning avalikus ruumis. Algatab ja juhib vajadusel mitmesuguseid muusikalisi projekte. Juhendab muusikaõpilasi nii individuaalselt kui ka rühmades. A.2.1 Töö repertuaariga 1. Muusika kuulamine, analüüsimine ja repertuaari valimine 2. Esinemiskava koostamine 3. Muusikalise materjali ettevalmistamine harjutamiseks ja esinemiseks 4. Instrumendi (sh hääle) harjutamine A.2.2 Arranžeerimine ja muusika loomine 1. Repertuaari arranžeerimine mitmesugustele koosseisudele 2. Arranžeeringu vormistamine 3. Muusika loomine A.2.3 Muusika esitamine kontserdil ja/või salvestusel 1. Heliproovis osalemine 2. Musitseerimine kontserdil ja/või salvestusel 3. Publikuga suhtlemine A.2.4 Töötamine muusikalise kollektiiviga 1. Osalemine ansambli töös 2. Muusikalise kollektiivi loomine 3. Proovi ettevalmistamine 4. Proovi juhtimine ja sisuline töö ansambli interpretatsiooniliste ja improvisatsiooniliste koosmängu aspektidega A.2.5 Muusikatehnoloogiliste vahendite kasutamine 1. Arvuti kasutamine 2. Noodistusprogrammide kasutamine 3. Salvestusprogrammide kasutamine A.2.6 Administreerimine 1. Iseenda ja/või muusikalise kollektiivi esindamine 2. Muusikategevuse kajastamine 3. Muusikalise projekti korraldamine 4. Muusika levitamine A.2.7 Juhendamine 1. Pilliõppe juhendamine oma erialal 2. Grupiõppe juhendamine Rütmimuusiku tööaeg on paindlik. Töötatakse ka puhkepäevadel ja pühade ajal. Töötatakse üldjuhul siseruumides, kuid esinetakse ka väljas. Muusikainstrumendid, muud tehnilised vahendid (nt pillivõimendid jms), noodimaterjal, arvutitarkvara. 1) muusikalised võimed, 2) loovus, loomingulisus, 3) analüüsivõime, 4) valmisolek meeskonnatööks, 5) pingetaluvus, 6) järjekindlus, enesedistsipliin, 7) täpsus, 8) vastutustunne, 9) paindlikkus. Üldjuhul on rütmimuusik keskhariduse, erialase koolituse ja töökogemusega isik. Kutse taotlemise eeldused on kirjas kutse andmise korras. Kitarrist, bassist, laulja, trummar, klahvpillimängija, saksofonist, trompetist jne. 4. taseme rütmimuusiku kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1 –B.2.6. Taotleja võib soovi korral tõendada valitava kompetentsi B.2.7. Töö repertuaariga 4 Arranžeerimine ja muusika loomine 4 Muusika esitamine kontserdil ja/või salvestusel 4 Töötamine muusikalise kollektiiviga 4 Muusikatehnoloogiliste vahendite kasutamine 4 Administreerimine 4 Taotleja võib soovi korral tõendada valitava kompetentsi B.2.7. Juhendamine 4 Rütmimuusik, tase 5 Musician, level 5 2 Rütmimuusik, tase 5 (versioon 1) Rütmimuusik, tase 5 (versioon 3) Rütmimuusik, tase 5 (versioon 4) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Rütmimuusik 15 2019-04-10 2019-04-10 2020-03-30 5 5 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Virgo Sillamaa Eesti Rütmimuusika Hariduse Liit, tegevmuusik Mariell Piispea Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool Tuulike Kivestu Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia Marko Mägi Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, tegevmuusik Kadri Voorand Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, tegevmuusik Vladimir Võssotski G. Otsa nimeline Tallinna muusikakool, tegevmuusik Eve Pärnsalu G. Otsa nimeline Tallinna muusikakool, tegevmuusik Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Rütmimuusiku töö on nii loominguline kui ka administratiivne. See eeldab nii muusikalist ettevalmistust kui ka teadmisi kutsevaldkonda puudutava seadusandluse ja tööelu korralduse kohta. Rütmimuusik võib olla samaaegselt muusika esitaja ja selle looja nii autori kui ka arranžeerijana. Rütmimuusiku töö eesmärgid on: ● Musitseerida kontserdil, helisalvestusstuudios, ansambliproovis ning arendada oma erialaseid erialalisi oskusi iseseisvalt. ● Seada ja/või luua muusikat nii elava ettekande kui ka stuudiosalvestuse jaoks. ● Esindada ennast ja/või muusikalist kollektiivi avalikus ruumis (sotsiaal- või trükimeedia jms). Suhelda koostööpartneritega (kontserdikorraldajad, festivalid jne) ning juhtida vajadusel ise muusikalisi projekte (salvestamine, kontserdi korraldamine vms). ● Juhendada õpilasi individuaalselt ning rühmades. Rütmimuusiku kutsealal on kaks kutset: 4. taseme rütmimuusik töötab enamasti ansamblites muusikuna, vahel ka ansamblijuhina. Seab ja vahel ka loob muusikat oma ansamblite tarvis. Esindab ennast avalikus ruumis (peamiselt sotsiaalmeedias) ning lepingulistes suhetes koostööpartneritega. Juhendab õpilasi individuaalselt. 5. taseme rütmimuusik töötab muusiku ning ansamblijuhina. Arranžeerib ja loob muusikat mitmesugustele koosseisudele ning produtseerib muusikat stuudios. Kavandab ja korraldab oma tööelu, leiab oma kunstilisele tegevusele ise väljundeid või algatab selleks vajalikke koostööpartnerlusi. Esindab ennast ning enda juhitavaid ansambleid ja projekte lepingulistes suhetes ning avalikus ruumis. Algatab ja juhib vajadusel mitmesuguseid muusikalisi projekte. Juhendab muusikaõpilasi nii individuaalselt kui ka rühmades. A.2.1 Töö repertuaariga 1. Muusika kuulamine, analüüsimine ja repertuaari valimine 2. Esinemiskava koostamine 3. Muusikalise materjali ettevalmistamine harjutamiseks ja esinemiseks 4. Instrumendi (sh hääle) harjutamine A.2.2 Arranžeerimine ja muusika loomine 1. Repertuaari arranžeerimine mitmesugustele koosseisudele 2. Arranžeeringu vormistamine 3. Muusika loomine A.2.3 Muusika esitamine kontserdil ja/või salvestusel 1. Heliproovis osalemine 2. Musitseerimine kontserdil ja/või salvestusel 3. Publikuga suhtlemine A.2.4 Töötamine muusikalise kollektiiviga 1. Osalemine ansambli töös 2. Muusikalise kollektiivi loomine 3. Proovi ettevalmistamine 4. Proovi läbiviimine ja sisuline töö ansambli interpretatsiooniliste ja improvisatsiooniliste koosmängu aspektidega A.2.5 Muusikatehnoloogiliste vahendite kasutamine 1. Arvuti kasutamine 2. Noodistusprogrammide kasutamine 3. Salvestusprogrammide kasutamine 4. Live-elektroonika vahendite tundmine A.2.6 Administreerimine 1. Artisti/ansambli avaliku profiili kujundamine. 2. Tehniliste dokumentide koostamine 3. Lepingute sõlmimine 4. Tuuri, kontsert- või salvestusprojekti korraldamine A.2.7 Muusikalise projekti juhtimine 1. Töötamine projekti ideega 2. Projekti ettevalmistamine 3. Projekti korraldamine 4. Projekti analüüs A.2.8 Juhendamine 1. Pilliõppe juhendamine oma erialal 2. Grupiõppe juhendamine Rütmimuusiku tööaeg on paindlik. Töötatakse ka puhkepäevadel ja pühade ajal. Töötatakse üldjuhul siseruumides, kuid esinetakse ka väljas. Muusikainstrumendid, muud tehnilised vahendid (nt pillivõimendid jms), noodimaterjal, arvutitarkvara. 1) muusikalised võimed, 2) loovus, loomingulisus, 3) analüüsivõime, 4) valmisolek meeskonnatööks, 5) pingetaluvus, 6) järjekindlus, enesedistsipliin, 7) täpsus, 8) vastutustunne, 9) paindlikkus, 10) juhtimisoskus. Üldjuhul on rütmimuusik keskhariduse, erialase koolituse ja töökogemusega isik. Kutse taotlemise eeldused on kirjas kutse andmise korras. Kitarrist, bassist, laulja, trummar, klahvpillimängija jne või rokkmuusik, popmuusik, džässmuusik jne. 5. taseme rütmimuusiku kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1 –B.2.6. Taotleja võib soovi korral tõendada valitavaid kompetentse B.2.7 ja B.2.8. Töö repertuaariga 5 Arranžeerimine ja muusika loomine 5 Muusika esitamine kontserdil ja/või salvestusel 5 Töötamine muusikalise kollektiiviga 5 Muusikatehnoloogiliste vahendite kasutamine 5 Administreerimine 5 Taotleja võib soovi korral tõendada valitavaid kompetentse B.2.7 ja B.2.8. Muusikalise projekti juhtimine 5 Juhendamine 5 Interpreet, tase 4 Instrumentalist, level 4 7 Instrumentalist III (versioon 1) Interpreet-instrumentalist III (versioon 2) Interpreet-instrumentalist III (versioon 3) Interpreet-instrumentalist III (versioon 4) Interpreet, tase 4 (versioon 10) Interpreet, tase 4 (versioon 5) Interpreet, tase 4 (versioon 6) Interpreet, tase 4 (versioon 8) Interpreet, tase 4 (versioon 9) Laulja III (versioon 1) Laulja III (versioon 2) Laulja III (versioon 3) akordioni eriala fagoti eriala flöödi eriala harfi eriala kandle eriala klarneti eriala klassikalise kitarri eriala klassikalise laulu eriala klaveri eriala klavessiini eriala kontrabassi eriala löökpillide eriala metsasarve eriala oboe eriala oreli eriala saksofoni eriala trombooni eriala trompeti eriala tšello eriala tuuba eriala viiuli eriala vioola eriala Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Interpreet 15 2019-04-10 2019-04-10 2020-03-30 4 4 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Virge Prank-Vijard Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool Kadri Leivategija Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool Tiina Välja Eesti Akordioniliit Heli Veskus G. Otsa nimeline Tallinna Muusikakool Lembi Mets G. Otsa nimeline Tallinna Muusikakool Aarne Saluveer G. Otsa nimeline Tallinna Muusikakool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Interpreet, tase 4 kutsestandard on õppekavade aluseks. Interpreedi töö on loominguline, eeldades muusikalist ettevalmistust. Interpreet esitab võimalikult kõrgel professionaalsel ja kunstilisel tasemel Eesti heliloojate loomingut, maailma muusikaklassikat ja uudisteoseid, tutvustab Eestis ja välismaal Eesti heliloojate loomingut. Interpreet spetsialiseerub järgmiselt: 1. Instrumentalist Akordion, kannel, keelpillid (viiul, vioola, tšello, kontrabass, harf), klassikaline kitarr, klaver, orel, klavessiin, löökpillid, puhkpillid (trompet, tromboon, klarnet, metsasarv, flööt, saksofon, oboe, fagott, tuuba) 2. Vokalist klassikalise laulu eriala A.2.1 Repertuaari ettevalmistamine: 1.1 repertuaari valimine ja esinemiskava koostamine; 1.2 muusikalise materjali ettevalmistamine tööks. A.2.2 Repertuaari harjutamine ja esitamine: 2.1. repertuaari harjutamine; 2.2. repertuaari esitamine. A.2.3 Vokaalmuusika esitamine: 3.1 Kõne- ja vokaaltehnika kasutamine 3.2 teksti korrektne hääldamine ja artikuleerimine ema- ja võõrkeeltes 3.3 erinevate keha valdamise ja lavalise liikumise tehnikate kasutamine. Interpreedi tööaeg on paindlik ja sõltumatu puhkepäevadest ning riiklikest pühadest. Traditsiooniline töökeskkond on kontserdisaal, teater või muu muusika esituseks kohandatud ruum või esinemispaik. Muusikainstrumendid/hääl ja pillide ja esituse eripärast lähtuvad muud tarvikud. Muusikalised võimed, loovus, loomingulisus, empaatiavõime, valmisolek meeskonnatööks, pingetaluvus, järjekindlus, enesedistsipliin, täpsus, vastutustunne, paindlikkus, saavutusvajadus. Tavaliselt on 4. taseme interpreet erialase kutsekeskharidusega. Instrumentalist, orkestrant, ansamblist, koori- ja/või soololaulja. 4. taseme interpreedi kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.2 ja B.2.4 tõendamine. Klassikalise laulu erialale spetsialiseerunud interpreedid peavad lisaks ülaltoodule tõendama ka kompetentsi B.2.3 Vokaalmuusika esitamine. Repertuaari ettevalmistamine 4 Repertuaari harjutamine ja esitamine 4 Klassikalise laulu erialale spetsialiseerunud interpreedid peavad lisaks ülaltoodule tõendama ka kompetentsi B.2.3 Vokaalmuusika esitamine. Interpreet, tase 4 kutse-eetiline käitumine 4 Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse Diploma Engineer in Hydrotechnical engineering, level 7 high education qualification 3 Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Hüdrotehnikainsener 22 2019-05-06 2019-05-06 2021-04-19 7 7 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Hüdrotehnika eriala magistriõppe või sellele haridustasemele vastava integreeritud õppe läbinud isikule antakse lõpetamisel diplomeeritud hüdrotehnikainseneri esmakutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava vastab diplomeeritud hüdrotehnikainseneri kutsestandardi järgmistele osadele: - Teadmised ja oskused (lisa 5). - Inseneritööks vajalikud hoiakud (B 2.3). Õppekava peab olema riiklikult tunnustatud. Esmakutse omanik võib erialal tegutseda vastava eriala inseneri, diplomeeritud inseneri või volitatud inseneri kutset omava inseneri juhendamisel. Esmakutse andmisel ei ole praktiline töökogemus nõutav, mistõttu ametialasid ei määratleta. Esmakutse on tähtajatu. Hüdrotehnikainsener tegutseb kesktasemejuhi, tippjuhi või kitsama ametiala spetsialistina hüdrotehniliste ehitiste ja seadmete kavandamisel, rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning hüdrotehniliste ehitiste ja seadmete lammutamisel. Hüdrotehnikainseneride ülesanne on ehitustehniliste ja tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ning projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas tööohutust ja töötervishoidu, keskkonnahoidu ning sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte. Kutsestandard sisaldab 7. taseme diplomeeritud hüdrotehnikainseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonna inseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Diplomeeritud hüdrotehnikainsener (EKR 7.tase) peab olema võimeline iseseisvalt töötama keerulistes ja ettearvamatutes olukordades ning vastutama nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Diplomeeritud hüdrotehnikainseneride töö osad ja -ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel ametialade loetelus, tööosade ja -ülesannete üksikasjalikku loetelu vt lisast 3. Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad töö osadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Diplomeeritud hüdrotehnikainseneril peab olema vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud kõrgharidusdiplom hüdrotehnilise ehitamise sisu omaval erialal. Hüdrotehnika erialal rakenduskõrghariduse omandanud insenerilt nõutakse täiendava ülikooliõppe ja täiendusõppe läbimist, mida võib tõendada ka VÕTA 1) kaudu. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava erialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise või taastõendamise eeldusi vt lisast 7. Kutse taotlemise erijuhte on kirjeldatud lisas 8. Diplomeeritud hüdrotehnikainsener töötab tavapäraselt kesktasemejuhi, tippjuhi või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht, konsultant. Diplomeeritud hüdrotehnikainseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada hüdrotehnika erialal tõendatud kompetentsuse piires iseseisvalt ja omal vastutusel ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Diplomeeritud hüdrotehnikainseneri volituste ulatus vt lisast 11. Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse Diploma Civil Engineer in Buildings and Structures, level 7 high education qualification 3 Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Üldehitus Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Ehitusinsener 22 2019-05-06 2019-05-06 2021-04-19 7 7 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Üldehituse eriala magistriõppe või sellele haridustasemele vastava integreeritud õppe läbinud isikule antakse lõpetamisel diplomeeritud ehitusinseneri esmakutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava vastab diplomeeritud üldehitusinseneri kutsestandardi järgmistele osadele: • Teadmised ja oskused (lisa 5) • Inseneritööks vajalikud hoiakud (B.2.3) Õppekava peab olema riiklikult tunnustatud. Esmakutse omanik võib üldehituse erialal tegutseda selle eriala diplomeeritud ehitusinseneri või volitatud ehitusinseneri kutset omava spetsialisti juhendamisel. Esmakutse andmisel ei ole praktiline töökogemus nõutav, mistõttu ametialasid ei määratleta. Esmakutse on tähtajatu. Ehitusvaldkonna insenerid tegutsevad kesktaseme- või tippjuhina või kitsama ametiala spetsialistina hoonete ja rajatiste kavandamisel, püstitamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel, hoonete lammutus- ja restaureerimistöödel. Ehitusinseneride ülesandeks on ehitustehniliste lahenduste väljatöötamine ja projektlahenduste realiseerimine, arvestades sotsiaalsete, majanduslike, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetiliste aspektidega. Kutsestandard sisaldab 7. taseme diplomeeritud ehitusinseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonna inseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Diplomeeritud ehitusinsener (EKR 7.tase) töötab iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutades nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Diplomeeritud ehitusinsenerid üldehituse erialal spetsialiseeruvad hoonete ehituse, sadamaehituse või geotehnika allerialadele. Diplomeeritud ehituseinseneride tööosad ja -ülesanded üldehituse erialal on loetletud standardi avalehel toodud erialade ja ametialade lõikes. Vastav tööosade ja –ülesannete loetelu on lisas 3. Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad tööosadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Üldehituse eriala diplomeeritud ehitusinseneril peab olema vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud kõrghariduse diplom üldehituse erialal. Üldehituse erialal rakenduskõrghariduse omandanud kutse taotlejalt nõutakse täiendava ülikooliõppe ja täiendusõppe läbimist, mida võib sooritada ka VÕTA 1) kaudu. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise ja taastõendamise eeldused on esitatud lisas 7. Kutse taotlemise erijuhud on kirjeldatud lisas 8. Üldehituse eriala diplomeeritud ehitusinsenerid töötavad kesktaseme-, tippjuhi või spetsialistina ametikohtadel, mille nimetused on näiteks projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht, konsultant. Üldehituse eriala diplomeeritud ehitusinseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada üldehituse erialal iseseisvalt ja enda vastutusel tõendatud kompetentsuse piires ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Diplomeeritud ehitusinseneri volituste ulatus üldehituse erialal vt lisast 11. Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 esmane kutse Diploma Civil Engineer in road engineering, level 7 high education qualification 3 Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Teedeehitus Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Teedeehitus Teedeinsener 22 2019-05-06 2019-05-06 2021-04-19 7 7 2142 Ehitusinsenerid 1041 Transporditeenused 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Teedeehituse eriala magistriõppe või sellele haridustasemele vastava integreeritud õppe läbinud isikule antakse lõpetamisel diplomeeritud teedeinseneri esmakutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava vastab diplomeeritud teedeinseneri kutsestandardi järgmistele osadele: • Teadmised ja oskused (lisa 5). • Inseneritööks vajalikud hoiakud (B 2.3). Õppekava peab olema riiklikult tunnustatud. Esmakutse omanik võib teedeehituse erialal tegutseda diplomeeritud või volitatud teedeinseneri kutset omava inseneri juhendamisel. Esmakutse andmisel ei ole praktiline töökogemus nõutav, mistõttu ametialasid ei määratleta. Esmakutse on tähtajatu. Teedeinsener tegutseb kesktasemejuhi, tippjuhi või kitsama ametiala spetsialistina maanteede, tänavate, raudteede ja rajatiste kavandamisel, rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning teede ja rajatiste lammutamisel. Teedeinseneri ülesanne on teeehituse tehniliste lahenduste väljatöötamine ja projektlahenduste realiseerimine, silmas pidades sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetilisi aspekte. Kutsestandard sisaldab 7. taseme diplomeeritud teedeinseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi teedeinseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Diplomeeritud teedeinsener (EKR 7.tase) peab olema võimeline töötama iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutades nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Diplomeeritud teedeinsenerid spetsialiseeruvad maanteede ja tänavate ehituse, sildade ja viaduktide ehituse ning raudteede ehituse allerialadele. Diplomeeritud teedeinseneri töö osad ja ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel erialade ja ametialade loetelus. Töö osade ja ülesannete üksikasjalikku loetelu vt lisast 3. Diplomeeritud teedeinsener töötab nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutab insener spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad töö osadest ja ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Diplomeeritud teedeinseneril peab olema vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud kõrgharidusdiplom teedeehituse erialal. Teedeehituse erialal rakenduskõrghariduse omandanud kutse taotlejalt nõutakse täiendava ülikooliõppe ja täiendusõppe läbimist, mida võib sooritada VÕTA 1) kaudu. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise ja taastõendamise eeldusi vt lisast 7. Kutse taotlemise erijuhte on kirjeldatud lisas 8. Diplomeeritud teedeinsener töötab kesktasemejuhi, tippjuhi või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks projekteerija, omanikujärelevalve tegija, projektijuht, ehitusjuht, objektijuht, teehooldetööde juht, peaspetsialist ja konsultant. Diplomeeritud teedeinseneri kutse tõendab isiku volitusi töötada iseseisvalt ja enda vastutusel teedeehituse erialal tõendatud pädevuse piires. Diplomeeritud teedeinseneri volituste ulatust vt lisast 11. Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse HVAC (heating, ventilation, and air conditioning) Engineer, level 7 high education qualification 3 Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener 22 2019-05-06 2019-05-06 2021-04-19 7 7 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kütte, ventilatsiooni ja jahutuse eriala magistriõppe või sellele haridustasemele vastava integreeritud õppe läbinud isikule antakse lõpetamisel diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinseneri esmakutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava vastab kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinseneri kutsestandardi järgmistele osadele: - Teadmised ja oskused (lisa 5). - Inseneritööks vajalikud hoiakud (B 2.3). Õppekava peab olema tunnustatud. Esmakutse omanik võib kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal tegutseda sama eriala diplomeeritud inseneri või volitatud inseneri kutset omava inseneri juhendamisel. Esmakutse andmisel ei ole praktiline töökogemus nõutav, mistõttu ametialasid ei määratleta. Esmakutse on tähtajatu. Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener (edaspidi KVJ-insener) tegutseb kesktasemejuhi, tippjuhi või kitsama ametiala spetsialistina hoonete kütte, ventilatsiooni ja jahutussüsteemide ning nendega seonduvate paigaldiste (edaspidi sisekliima tagamise süsteemid) kavandamisel, püstitamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel, samuti süsteemide lammutustöödel (ehitusseaduse mõistes). KVJ-inseneri ülesanne on sisekliima tagamiseks ette nähtud tehniliste lahenduste väljatöötamine ja väljatöötatud projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte, keskkonnahoidu ning tööohutust ja töötervishoidu. Kutsestandard sisaldab 7. taseme diplomeeritud KVJ-inseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonna inseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Diplomeeritud KVJ-insener (EKR 7. tase) peab olema võimeline iseseisvalt töötama keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutades nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Diplomeeritud KVJ-inseneri tööosad ja -ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel ametialade loetelus. Vastav tööosade ja -ülesannete loetelu on lisas 3. Diplomeeritud KVJ-insener töötab nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutab insener spetsiaalseid arvutiprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad tööosadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Diplomeeritud KVJ-inseneril peab olema magistrikraad või sellega võrdsustatud kõrgharidusdiplom kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal. Kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal rakenduskõrghariduse omandanud kutsetaotlejalt nõutakse täiendava akadeemilise ja täiendusõppe läbimist, mida võib tõendada ka VÕTA 1) kaudu. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava erialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise ja taastõendamise eeldusi vt lisast 7. Kutse taotlemise erijuhud on kirjeldatud lisas 8. Diplomeeritud KVJ-insener töötab tavapäraselt kesktasemejuhi, tippjuhi või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht ja konsultant. Diplomeeritud KVJ-inseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal iseseisvalt ja enda vastutusel tõendatud kompetentsuse piires ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Diplomeeritud KVJ-inseneri volituste ulatust kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal vt lisast 11. Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse Diploma Engineer in Water Supply and Sewerage, level 7 high education qualification 3 Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener 22 2019-05-06 2019-05-06 2021-04-19 7 7 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Veevarustuse ja kanalisatsiooni eriala magistriõppe või sellele haridustasemele vastava integreeritud õppe läbinud isikule antakse lõpetamisel diplomeeritud veevarustus- ja kanalisatsiooniinseneri esmakutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava vastab diplomeeritud veevarustus- ja kanalisatsiooniinseneri kutsestandardi järgmistele osadele: - Teadmised ja oskused (lisa 5) - Inseneritööks vajalikud hoiakud (B 2.3) Õppekava peab olema riiklikult tunnustatud. Esmakutse omanik võib erialal tegutseda vastava eriala inseneri, diplomeeritud inseneri või volitatud inseneri kutset omava inseneri juhendamisel. Esmakutse andmisel ei ole praktiline töökogemus nõutav, mistõttu ametialasid ei määratleta. Esmakutse on tähtajatu. Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener (lühendatult: VK-insener) tegutseb kesktaseme- või tippjuhina või kitsama ametiala spetsialistina hoonete veevarustuse ja kanalisatsiooni ning veevarustus- ja kanalisatsiooniehitiste ja -seadmete kavandamisel, rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning veevarustus- ja kanalisatsiooniehitiste ja –seadmete lammutamisel. VK-inseneride ülesanne on ehitustehniliste ja tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ning projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas tööohutust ja töötervishoidu, keskkonnahoidu ning sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte. Kutsestandard sisaldab 7. taseme diplomeeritud VK-inseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonnainseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener (EKR 7.tase) peab olema võimeline iseseisvalt töötama keerulistes ja ettearvamatutes olukordades ning vastutama nii enda kui ka töörühmade töötulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Diplomeeritud VK-insenerid spetsialiseeruvad hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni ning välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni allerialadele. Diplomeeritud VK-inseneride tööosad ja -ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel toodud ametialade lõikes, tööosade ja -ülesannete üksikasjalik loetelu vt lisast 3. Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad tööosadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Diplomeeritud VK-inseneril peab olema vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud kõrgharidusdiplom veevarustuse ja kanalisatsiooni erialal. Veevarustuse ja kanalisatsiooni erialal rakenduskõrghariduse omandanud kutse taotlejalt nõutakse täiendava ülikooliõppe ja täiendusõppe läbimist, mida võib tõendada ka VÕTA 1) kaudu. Teadmiste ja oskuste miinimumnõuded vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemiseks või taastõendamiseks vajalikud eeldused on esitatud lisas 7. Kutse taotlemise erijuhud on kirjeldatud lisas 8. Diplomeeritud VK-insenerid töötavad kesktaseme-, tippjuhi või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht, konsultant. Diplomeeritud VK-inseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada veevarustuse ja kanalisatsiooni erialal tõendatud kompetentsuse piires iseseisvalt ja omal vastutusel ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Diplomeeritud VK-inseneri volituste ulatust vt lisast 11. Teedeinsener, tase 6 esmane kutse Civil Engineer in road engineering, level 6 high education qualification 3 Teedeinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 1) Teedeinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 2) Teedeinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 4) Teedeinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 5) Teedeinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 6) Teedeinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 7) Teedeehitus Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Teedeehitus Teedeinsener 22 2019-05-06 2019-05-06 2021-04-19 6 6 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning määratakse kutse taotleja või selle pikendaja kompetentsusnõuded. Teedeehituse eriala rakenduskõrgharidusõppe läbinud isikule antakse lõpetamisel teedeinseneri esmakutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava vastab teedeinseneri kutsestandardi järgmistele osadele: • Teadmised ja oskused (lisa 5). • Inseneritööks vajalikud hoiakud (B 2.3). Õppekava peab olema riiklikult tunnustatud. Esmakutse omanik võib teedeehituse erialal tegutseda diplomeeritud või volitatud teedeinseneri kutset omava inseneri juhendamisel. Esmakutse andmisel ei ole praktiline töökogemus nõutav, mistõttu ametialasid ei määratleta. Esmakutse on tähtajatu. Teedeinsener tegutseb kesktasemejuhi, tippjuhi või kitsama ametiala spetsialistina maanteede, tänavate, raudteede ja rajatiste rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning teede ja rajatiste lammutamisel. Teedeinseneri ülesanne on projektlahenduste realiseerimine, silmas pidades sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetilisi aspekte. Kutsestandard sisaldab 6. taseme teedeinseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi teedeinseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Teedeinsener (EKR 6.tase) peab olema võimeline iseseisvalt töötama keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutades nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Teedeinsenerid spetsialiseeruvad maanteede ja tänavate ehituse, sildade ja viaduktide ehituse ning raudteede ehituse allallerialadele. Teedeinseneri töö osad ja ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel erialade ja ametialade loetelus. Töö osade ja ülesannete üksikasjalikku loetelu vt lisast 3. Teedeinsener töötab nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutab insener spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad töö osadest ja ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Teedeinseneril peab olema rakenduskõrghariduse diplom teedeehituse erialal. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise ja taastõendamise eeldusi vt lisast 7. Insenerikutset võib taotleda ka ehitusalase bakalaureusekraadi olemasolul või poolelijäänud ülikooliõppe korral teedeehituse valdkonnas (teoreetiline kursus on läbitud, kuid lõputöö on jäänud kaitsmata). Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Lisaks sellele tuleb täita täiendusõppe nõudeid vastavalt lisale 7. Teedeinsener töötab kesktasemejuhi või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks ehitusjuht, objektijuht, teehooldetööde juht jms. Teedeinseneri kutse tõendab isiku volitusi töötada iseseisvalt ja enda vastutusel teedeehituse erialal tõendatud pädevuse piires. Teedeinseneri volituste ulatust vt lisast 11. Pottseppmeister, tase 5 Master Oven Builder, EstQF Level 5 6 Pottsepp III (versioon 1) Pottsepp III (versioon 2) Pottsepp III (versioon 3) Pottsepp-restauraator III (versioon 1) Pottsepp-restauraator III (versioon 2) Pottsepp-restauraator III (versioon 3) Pottseppmeister, tase 5 (versioon 4) Pottseppmeister, tase 5 (versioon 5) Pottseppmeister, tase 5 (versioon 7) Pottseppmeister-restauraator, tase 5 Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Küttesüsteemide ehitus ja hooldus Pottsepp 22 2019-05-06 2020-01-01 2024-12-31 5 5 7314 Savi- ja portselanimeistrid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Digipädevuste enesehindamise skaala Kasutatud mõisted Pottsepa kutse-eetika Andrus Schults OÜ Raidkivi Henri Huberg UÜ Robert, MTÜ Eesti Pottsepad Mati Malm Kodu Soojaks OÜ, MTÜ Eesti Pottsepad, Tartu Kutsehariduskeskus Paul Pääso Paul Pääso FIE, MTÜ Eesti Pottsepad, Kehtna Kutsehariduskeskus Chris Süldre Ahilus OÜ, MTÜ Eesti Pottsepad Urmas Danil OÜ Monier Hillimar Heinroos Korstnaabi OÜ, MTÜ Eesti Korstnapühkijate Koda Sigrid Ester Tani Tartu Kutsehariduskeskus, MTÜ Kütte - ja Ventilatsioonisüsteemide Teabekeskus Ivar Kohjus Järvamaa Kutsehariduskeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Pottsepa peamised tööülesanded on tahkeküttesüsteemi ja selle osade ehitamine ja lammutamine, paigaldamine, renoveerimine ja muutmine. Tahkeküttesüsteemide alla kuuluvad nii tellistest, ahjupottidest, erinevatest plaatidest ja plokkidest, maakivist või muust materjalist tahkeküttel töötavad müüritiskütteseadmed (ahjud, pliidid, kaminad jne) ja nendega kaasnevad süsteemid (lõõrid, korstnad jne.) kui ka tootja vastutusega valmiskütteseadmed ja korstnasüsteemid (nt kerged õhkküttekaminad, saunakerised). Pottsepa kutsealal on kutsed kolmel tasemel: Pottsepp-sell tase 3; Pottsepp tase 4; Pottseppmeister tase 5. Pottseppmeister, tase 5 teeb tahkekütteseadmete ja korstnasüsteemide, tootjavastutusega valmiskütteseadmete ja korstnasüsteemide ehitus- ja lammutustöid ning renoveerib ja muudab neid. Ta vormistab asjakohase dokumentatsiooni ning koostab vajadusel eksperthinnanguid. Pottseppmeister, tase 5 nõustab kliente erinevate küttesüsteemide valiku, kasutamise või kombineerimise osas ning pakub välja optimaalseid lahendusi. Selle taseme pottsepp juhendab ning õpetab välja madalama taseme pottseppasid. Pottseppmeister, tase 5 juhindub oma töös pottseppade kutse-eetika koodeksist (Lisa 3 – Pottsepa kutse-eetika). Ta lähtub tööde tegemisel kehtivatest õigusaktidest ning muudest asjakohastest juhenditest ja normdokumentidest (EVS 812-3 Ehitiste tuleohutus Osa 3: Küttesüsteemid, EVS-EN 15544 jms) EKR 5. taseme pottseppmeister võib soovi korral ning vajalikke koolitusi läbides spetsialiseeruda pottseppmeister-restauraatoriks. A.2.1 Ehitatava ja/või paigaldatava küttesüsteemi või selle osa(de) kavandamine ja projekteerimine 1. Kliendi soovide väljaselgitamine 2. Tutvumine ehitusliku dokumentatsiooniga ja olukorraga objektil 3. Olemasolevale või kavandatavale küttesüsteemile või selle osa(de)le hinnangu andmine 4. Õhuvarustuse olemasolu hindamine 5. Kliendi poolt soovitud lahendusele hinnangu andmine 6. Hoone või ruumi soojavajaduse arvutamine 7. Soojustehniliste arvutuste tegemine ja tööprojekti ning -jooniste koostamine 8. Küttesüsteemi juurde planeeritava ühenduslõõri ja korstna soojustehniliste arvutuste tegemine, tööprojekti ja/või -jooniste koostamine 9. Materjalide valimine, koguste arvutamine ja hinnapakkumise koostamine A.2.2 Tahkekütteseadme ehitamise või paigaldamise ettevalmistamine 1. Töökeskkonna ettevalmistamine 2. Küttesüsteemi vundamendi või aluspinna ettevalmistamine ja ehitamine 3. Kandvate konstruktsioonide (sein, vahelagi vms) ettevalmistamine A.2.3 Tootjavastutusega küttesüsteemi või selle osade paigaldamine 1. Tootjavastutusega kütteseadme paigaldamine eelnevalt ettevalmistatud aluspinnale 2. Tootjavastutusega korstna paigaldamine 3. Tootja vastutusega küttesüsteemi või selle osade renoveerimine või muutmine 4. Valmis küttesüsteemi või selle osa üleandmine kliendile 5. Kliendi juhendamine küttesüsteemi kasutamise ja hooldamise osas A.2.4 Eritellimusel tahkeküttesüsteemi ehitamine 1. Eritellimusel tahkekütteseadme ehitamine eelnevalt ettevalmistatud aluspinnale 2. Müüritiskorstna ehitamine 3. Küttesüsteemi osade dekoratiivviimistlemine 4. Eritellimusel ehitatud küttesüsteemi või selle osa(de) üleandmine kliendile 5. Kliendi juhendamine küttesüsteemi või seadme kasutamise ja hooldamise osas A.2.5 Eritellimusel tahkekütteseadme või -süsteemi lammutamine, renoveerimine või muutmine 1. Tahkekütteseadme või -süsteemi seisukorra hindamine 2. Kütteseadme lammutamine 3. Müüritud küttesüsteemi või selle osade renoveerimine 4. Müüritud küttesüsteemi või selle osade muutmine A.2.6 Küttesüsteemile või selle osale eksperthinnangu andmine 1. Küttesüsteemi ja/või selle osade seisundi hindamine eksperthinnangu andmise eesmärgil 2. Eksperthinnangu koostamine ja vormistamine A.2.7 Ettevõtlusalane tegevus 1. Oma teenusele ettevõtlusalase väljundi leidmine 2. Oma teenuse turundamine A.2.8 Juhendamine ja meeskonnatöö 1. Delegeerimine 2. Motiveerimine 3. Töö kvaliteedi tagamine 4. Töö tegemisel ilmnenud vigade analüüs ja parandamise nõustamine 5. Tööde korraldamine A.2.9 Kütteseadme restaureerimine 1. Objekti ja selle kohta käiva dokumentatsiooniga tutvumine 2. Restaureerimistööde kava koostamine 3. Ehitusmahu ja restaureerimistehnoloogia määramine 4. Restaureeritava objekti uurimine 5. Koostöö korraldamine tellija ja kolmandate osapooltega. 6. Tahkekütteseadme restaureerimine ja/või konserveerimine. Pottsepatöö toimub paindliku töögraafiku alusel. Sõltuvalt tööandja või kliendiga sõlmitud kokkulepetest, töö mahust või muudest töökorralduse eripäradest võib töö toimuda ka puhkepäevadel, pühade ajal või õhtuti. Töö rütm võib sõltuvalt tellimuse mahust ja iseloomust olla kiire ja pingeline. Pottsepatöö on raske ja nõuab füüsilist pingutust. Sageli tuleb tõsta raskeid ehitusmaterjale, töötada sundasendis või ronida ajutistel tellingutel ja konstruktsioonidel. Töö toimub nii siseruumides kui ka õues, erinevatel kõrgustel ja muutuvates keskkonnatingimustes. Pottsepa töökeskkonnaga on seotud kõrgendatud vigastuste tekkimise risk, mistõttu ta peab järgima tööeeskirju, töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. Riskiteguriteks on ka tolm, õhus lenduvad keemilised ühendid, müra, temperatuuri kõikumised ja tuuletõmbus ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja -vahendeid. Pottsepa peamised töövahendid on mitmesugused käsitööriistad (kellud, müürihaamrid jne.), mõõteriistad (mõõdulindid, loodid, nivelliirid jne), elektrilised seadmed (lõikurid, segumasinad jne), tõsteseadmed ja -vahendid (tõstukid jne), märkimisvahendid. Pottsepa töö eeldab korrektsust, täpsust, rutiinitaluvust, õppimis- ja keskendumisvõimet. Töö tegemiseks on vajalikud hea koordinatsioon, füüsiline vastupidavus ja kõrgusetaluvus. Pottsepa kutsealal töötavad inimesed peaksid olema hea stressitaluvusega, ladusad suhtlejad ja kohusetundlikud. Töö tegemisel tulevad kasuks ruumiline kujutlusvõime ja ilumeel. Pottseppmeister, tase 5 on pikaajalise erialase töökogemusega spetsialist, kellel on erialane kutseharidus või vähemalt keskharidus ja läbitud erialased täiendkoolitused. Pottsepp-restauraatoriks spetsialiseerumise korral on vajalik eelnev restaureerimisalane praktiline töökogemus ning asjakohaste restaureerimisalaste täienduskoolituste läbimine. Pottsepp, kaminameister, ahjumeister, korstnapaigaldaja. Ehitusseadustik ja selle asjakohased rakendusaktid Tuleohutusseadus ja selle asjakohased rakendusaktid Eesti Standardikeskuse normdokumendid Pottseppmeister, tase 5 kutsestandard koosneb kaheksast kohustuslikust (B.2.1.-2.8), ühest spetsialiseerumisega seotud (B.2.9) ja kutset läbivast kompetentsist (B.2.10). Kutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kompetentsid B.2.1 – B.2.8 ja B.2.10. Spetsialiseerumisel pottseppmeister-restauraatoriks tuleb lisaks tõendada kompetents B.2.9. Ehitatava ja/või paigaldatava küttesüsteemi kavandamine või selle osa(de) projekteerimine 5 Tahkekütteseadme ehitamise või paigaldamise ettevalmistamine 4 Tootjavastutusega küttesüsteemi või selle osade paigaldamine 5 Eritellimusel tahkeküttesüsteemi ehitamine 5 Eritellimusel tahkekütteseadme või -süsteemi lammutamine, renoveerimine või muutmine 5 Küttesüsteemile või selle osale eksperthinnangu andmine 5 Ettevõtlusalane tegevus 5 Juhendamine ja meeskonnatöö 5 Spetsialiseerumisel pottseppmeister-restauraatoriks tuleb lisaks tõendada kompetents B.2.9. Pottsepa kutset läbiv kompetents 4 Raudtee teemehaanik, tase 5 Railway Mechanic, level 5 3 Raudtee teemehaanik, tase 5 (versioon 1) Raudtee teemehaanik, tase 5 (versioon 2) Raudtee teemehaanik, tase 5 (versioon 4) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee teemehaanik 12 2019-05-15 2019-05-15 2023-04-11 5 5 7215 Troppijad ja trossijätkajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Aleksei Gornev Tehnilise Järelevalve Amet Anto Looken SA Raudteekutsed Moonika Siniallik Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Rein Ljäkin AS Eesti Raudtee Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Gennadi Jurkin AS Eesti Raudtee Tatjana Beljatskaja EMLINTE OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Raudtee teemehaanik, tase 5 tööks on rööbastee ja muldkeha hooldus-, remondi- ning ehitustööde planeerimine, teostamine (sh materjalide ja mehhanismide vajaduse määramine) ja juhtimine, tehtud tööde kontrollimine ning vastuvõtmine. 5. taseme raudtee teemehaanik on keskastme spetsialist, kes töötab iseseisvalt ettearvamatutes olukordades ja vastutab meeskondade töö eest. Raudtee teemehaanik, tase 5 töö võib eeldada sõiduki juhtimisõigust ja liikluse reguleerimise õigust raudteeülesõidukohal vastavalt liiklusseadusele, eriveeremi juhtimisõigust vastavalt raudteeseadusele ning kompetentsust mehhanismidega töötamiseks. Raudtee teemehaanik, tase 5 sisaldab valitavat kompetentsi: pikkrööbastega rööbastee neutraliseerimine. Lähedased kutsed: Raudtee sillameister, tase 5 Raudtee teemehaanik, tase 4 A.2.1 Töö planeerimine ja dokumenteerimine 1. Projektides oleva teabe analüüsimine ja kasutamine. 2. Tööplaanide koostamine. 3. Tööülesannete täitmiseks informatsiooni kogumine, analüüsimine ja täpsustamine. 4. Töö tehnoloogilise protsessi valmisoleku kontrollimine ja ettevalmistamine. 5. Tööriistade, väikemehhanismide ja abiseadmete vajaduse otsustamine. 6. Isikukaitsevahendite kasutamine ja kasutamise kontrollimine. 7. Tööde dokumenteerimine ja andmete töötlemine. A.2.2 Liiklusohutuse tagamine 1. Ohutusmeetmete valimine ja nende täitmise kontrollimine. 2. Hoiatuse nõudeavalduse esitamine. 3. Töökoha piiramine ohutuse tagamiseks. 4. Signalisti määramine ohutuse tagamiseks. 5. Jaamas ja jaamavahel töötamisel nõuetekohaste sissekannete tegemine ning telefonogrammide andmine. 6. Tee- ja signaalmärkide paigaldamise, eemaldamise, hooldamise ning kavandamine ja korraldamine. 7. Tee- ja signaalmärkide olemasolu ning seisukorra kontrollimine. A.2.3 Tööprotsessi ja tee seisukorra kontrollimine 1. Liiklusohtliku rikke ennetamine ja kindlakstegemine ning tegutsemine selle likvideerimiseks. 2. Ohutusnõuete täitmine ja täitmise kontrollimine kogu tööprotsessis. 3. Tööprotsessi tehnoloogia järgimine, järgimise kontrollimine ja tehnoloogia muutmine. 4. Raudteerajatiste mõõdistamise korraldamine ja edasiste tegevuste planeerimine. 5. Teemõõduvaguni mõõdistusandmete analüüsimine ja kasutamine ning edasiste tegevuste planeerimine. A.2.4 Raudteel lumetõrjetööde kavandamine ja korraldamine 1. Raudteeülesõidu- ja -ülekäigukohtade ning pöörmete lumetõrjetööde kavandamine ja korraldamine. 2. Raudteeülesõidu- ja -ülekäigukohtade ning pöörmete väikemehhanismidega lumetõrjetööde kavandamine ja korraldamine. 3. Masinate ja mehhanismidega lumetõrjetööde kavandamine, korraldamine ja kontrollimine. A.2.5 Liiprite ja pöörmeprusside paigaldamise ning vahetamise kavandamine ja kontrollimine ning kvaliteedi kontrollimise kavandamine ja korraldamine 1. Liiprite ja pöörmeprusside kõlblikkuse kontrollimise kavandamine ning korraldamine ja vahetamise planeerimine. 2. Liiprite ja pöörmeprusside paigaldamise ning vahetamise töötulemuse hindamine. 3. Liiprite ja pöörmeprusside paigaldamise ja vahetamise kavandamine ja korraldamine ning töötulemuste hindamine. 4. Sillaprusside vahetamise kavandamine, korraldamine ja teostamine. A.2.6 Rööbastee rööpa, sideosade ja kinnituste paigaldamise, kontrollimise ning puuduste kõrvaldamise kavandamine ja korraldamine 1. Rööbastee rööpa, sideosade ja kinnituste kontrollimise, paigaldamise ning vahetamise kavandamine ja korraldamine ning töötulemuse hindamine. 2. Erinevate kinnituste paigaldamise ja vahetamise kavandamine ja korraldamine ja töötulemuse hindamine. 3. Rööpaniiti katkestamata lukupilude hajutamise ja rööpaniidi katkestamisega lukupilude reguleerimise kavandamine ning korraldamine ja töötulemuse hindamine. 4. Rööbaste ärajooksu tõkestamise kavandamine ja korraldamine ning töötulemuse hindamine. 5. Lukupilude korrasoleku ja rööbaste ärajooksu tõkestamise kontrollimine, hindamise korraldamine ning edasise tegevuse planeerimine. A.2.7 Raudtee muldkeha remont- ja hooldustööde kavandamine ning korraldamine 1. Muldkeha seisukorra ja kuju muutuse hindamise kavandamine ning korraldamine. 2. Muldkeha remont- ja hooldustööde tulemuse hindamine. 3. Muldkeha remont- ja hooldustööde kavandamine ning korraldamine. 4. Veeviimarite ja kraavide rajamise ning korrastamise kavandamine ja korraldamine. A.2.8 Ballasti paigaldus- ja hooldustööde kavandamine ning korraldamine 1. Ballasti paigaldus- ja hooldustööde tulemuste hindamine. 2. Ballasti seisukorra hindamise korraldamine ja edasise tegevuse planeerimine. 3. Ballasti paigaldamise kavandamine ja korraldamine ning töötulemuse hindamine. 4. Ballasti puhastamise ja lisamise kavandamine ning korraldamine. A.2.9 Raudtee geomeetria korrashoiutööde kavandamine ja korraldamine 1. Raudtee geomeetria kontrollimise kavandamine ja korraldamine ning edasise tegevuse planeerimine. 2. Raudtee rihtimis- ja tõstetööde tulemuse hindamine. 3. Raudtee rihtimise ja tõstmise kavandamine ning korraldamine ja töötulemuse hindamine. 4. Raudtee kõveriku rihtimise kavandamine ja korraldamine ning töötulemuse hindamine. 5. Pöörme ja pöörmetaguse kõveriku geomeetria kontrollimise ning puuduste kõrvaldamise kavandamine ja korraldamine. 6. Rööpmelaiuse korrashoiutööde tulemuste hindamine. 7. Rööpmelaiuse korrigeerimise kavandamine ja korraldamine. 8. Loodihälvete, vajumite, risttõugete parandamise ja teekergete kõrvaldamise kavandamine ning korraldamine ja töötulemuse hindamine. A.2.10 Rööbasahelate korrashoiutööde kavandamine ja korraldamine 1. Isoleerlukkude, isolatsioonimaterjali ja ühendite korrasoleku kontrollimise kavandamine ning korraldamine. 2. Automaatblokeeringuga, kombineeritud teeblokeeringuga ja elektriveoga liinil rööbasahela seisukorra kontrollimisekavandamine ning korraldamine ning edasise tegevuse planeerimine. 3. Rööpaühendite ja isolatsioonimaterjali paigaldamise kavandamine ning korraldamine ja töötulemuse hindamine. 4. Automaatblokeeringuga, kombineeritud teeblokeeringuga ja elektriveoga liinil rööbasahela korrastustööde kavandamine ning korraldamine ja töötulemuse hindamine. A.2.11 Truupide ja veeviimarite ehitus, remontimise, seisukorra hindamise ning kontrollimise kavandamine ja korraldamine ning tööde teostamine 1. Raudteetruubi remontimise kavandamine. 2. Raudteetruubi puhastamise kavandamine ja korraldamine ning töötulemuse hindamine. 3. Raudteetruubi seisukorra kontrollimise ja rikete kindlakstegemise kavandamine ning korraldamine ja edasisetegevuse planeerimine. 4. Raudteerennide ehitus-, rekonstrueerimis- ja remonttööde kavandamine ning korraldamine ja tööde teostamine. 5. Raudteerennide seisukorra kontrollimise ja rikete kõrvaldamise kavandamine ning korraldamine ja töötulemuse hindamine. 6. Veeviimarite seisukorra kontrollimise ja rikete kõrvaldamise kavandamine ning korraldamine ja läbiviimine ning töötulemuste hindamine. A.2.12 Rööbastee korrashoiu- ja remonttööde kavandamine ja korraldamine 1. Rööbaste seisukorra kontrollimise kavandamine ja korraldamine ning edasise tegevuse planeerimine. 2. Pöörmete seisukorra kontrollimise kavandamine ja korraldamine ning edasise tegevuse planeerimine. 3. Rööbaste paigaldamise ja vahetamise kavandamine ning korraldamine. 4. Pikkrööbastega tee paigaldamise kavandamine ja korraldamine. 5. Pikkrööbaste ja rööbastee temperatuuripingest vabastamise kavandamine ja korraldamine ning teostamine. 6. Pikkrööbastega tee vaherööpa vahetamise kavandamine ja korraldamine. 7. Purunenud, teravdefektse ja defektse pikkrööpa ajutise taastamise korraldamine. 8. Pikkrööpa, rööba ja pöörmete kokku keevitamise töötulemuse hindamine. 9. Pöörmete reguleerimine ja täieliku või üksikute metallosade vahetamine, töö kavandamine ning korraldamine ja töötulemuse hindamine. 10. Pöörmete paigaldamise ja metallosade vahetamise korraldamine. A.2.13 Raudteeülesõidu- ja -ülekäigukohtade remontimise, ehitamise ning kontrollimise kavandamine ja korraldamine 1. Raudteeülesõidu- ja -ülekäigukohtade ehitamise ning remontimise kavandamine ja korraldamine ning töötulemuse hindamine. 2. Raudteeülesõidu- ja -ülekäigukohtade katte vahetamise ning remontimise kavandamine ja korraldamine ning töötulemuse hindamine. 3. Raudteeülesõidu- ja -ülekäigukohtade kontrollimise ning rikete kindlakstegemise korraldamine ja edasisetegevuse planeerimine. 4. Raudteeülesõidu- ja -ülekäigukohtade märgistuse ning nähtavuse olemasolu kontrollimise kavandamine ja korraldamine ning edasise tegevuse planeerimine. A.2.14 Ohutuse tagamine tööde teostamisel 1. Reisijate ooteplatvormi ehitamisel ja remontimisel ohutuse tagamine. 2. Laadimisplatvormi ehitamisel ja remontimisel ohutuse tagamine. 3. Raudtee estakaadi ehitamisel ja remontimisel ohutuse tagamine. 4. Raudteekaalude remontimisel ohutuse tagamine. 5. Pöörderingide remontimisel ohutuse tagamine. 6. Raudteega ristuvate tehnorajatiste ehitamisel ja remontimisel ohutuse tagamine. 7. Raudteele ja selle äärde paigaldatud rajatiste kontrollimine ning rikete kindlakstegemine. 8. Ohutuse tagamise kontrollimine. A.2.15 Juhendamine ja juhtimine 1. Tööde juhi määramine ja juhendamine. 2. Madalama kutsetasemega töötajate juhendamine. 3. Mehhanismide töö koordineerimine töökohal. 4. Ressursside haldamine. 5. Parendustegevuste kavandamine ja korraldamine. 6. Töötulemuste hindamine ja kvaliteedinõuetest kinnipidamise kontrollimine. A.2.16 Pikkrööbastega raudtee neutraliseerimine 1. Pikkrööbastega raudtee neutraliseerimise kavandamine ja korraldamine ning teostamine. 2. Pikkrööbaste temperatuuripingest vabastamise kavandamine ja korraldamine ning teostamine. 3. Rööpaniitide arvutuslikku temperatuurivahemikku venitamise kavandamine ja korraldamine ning teostamine. 4. Rööbaste kokku keevitamise korraldamine ning töötulemuste hindamine. 5. Keevisliidete kontrollimine ja lihvimise teostamine. 6. Kokku keevitatud rööpaniitide liipritele ja pöörmeprussidele kinnitamise korraldamine ning teostamine. 5. taseme raudtee teemehaaniku töö toimub üldjuhul välitingimustes ja tööpäeval. Mõnikord on vaja teha rikete kõrvaldamiseks vajalikke töid väljaspool tavapärast tööaega - ööpäevaringselt, puhkepäevadel või riiklikel pühadel. Raudtee teemehaanik, tase 5 töö on vaheldusrikas, eeldab tähelepanelikkust ja vastutust raudtee seisukorra kontrollimisel, tulemuste analüüsimisel, meetmete rakendamisel, töö planeerimisel ning remonttööde õigeaegsel juhtimisel, liiklusohutuse tagamisel ja töötulemuste kontrollimisel. Raudtee teemehaaniku töökeskkond on raudteel töötamise ajal kõrgendatud ohuga töökoht rongiliikluseks avatud raudteel, sealjuures töötamine ebatasasel pinnal ja mistahes ilmastikuoludes. Seetõttu on raudtee teemehaaniku töös vajalik hea füüsiline tervis ja keskkonnataluvus. Keskmisest kõrgema ohtlikkusega töö tõttu peab raudtee teemehaanik täpselt järgima tööeeskirjade, tervisekaitse ja ohutusnõudeid, kandma töö iseloomule ning ilmastikule vastavat tööriietust ja isikukaitsevahendeid, sealhulgas ohutusvesti. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada raudteeõnnetuse, töös osalejate trauma või hukkumise. Raudtee teemehaaniku kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Põhilisteks töövahenditeks on raudtee väikemehhanismid, signaalid, side-, IKT ja mõõtevahendid. 5. taseme teemehaanik kasutab oma töös dokumente (projekte, tööplaane) ja bürootehnikat. Raudtee teemehaaniku töö eeldab füüsilist vastupidavust, kohusetundlikkust, otsustus- ja vastutusvõimet, tähelepanuvõimet, koostöövalmidust, valmidust töötada brigaadis. Juhtida brigaadi saadud töökorralduse järgi, loogilist mõtlemist, korrektsust ja loomingulisust, analüüsioskust, saavutusvajadust, enesedistsipliini ning positiivset eluhoiakut. Valmidust reageerida positiivselt ja negatiivselt inimeste ning olukordade suhtes. Tavaliselt töötavad 5. taseme raudtee teemehaanikutena inimesed, kel on vähemalt keskharidus ja kes on kutseoskused omandanud praktilise töö käigus kogenud teemehaaniku juhendamisel. Teemeister, teejärelevaataja, tööjuht. Raudtee teemehaanik, tase 5 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B 2.15 ning kompetents B.2.17 tõendamine. Valitava kompetentsi B.2.16. tõendamine on vabatahtlik. Töö planeerimine ja dokumenteerimine 5 Liiklusohutuse tagamine 4 Tööprotsessi ja tee seisukorra kontrollimine 5 Raudteel lumetõrjetööde kavandamine ja korraldamine 5 Liiprite ja pöörmeprusside paigaldamise ning vahetamise kavandamine ja kontrollimine ning kvaliteedi kontrollimise kavandamine ja korraldamine 5 Rööbastee sideosade ja kinnituste paigaldamise, kontrollimise ja puuduste kõrvaldamise kavandamine ja korraldamine 5 Raudtee muldkeha remont- ja hooldustööde kavandamine ning korraldamine 5 Ballasti paigaldus- ja hooldustööde kavandamine ning korraldamine 5 Raudtee geomeetria korrashoiutööde kavandamine ja korraldamine 5 Rööbasahelate korrashoiutööde kavandamine ja korraldamine 5 Truupide ja -veeviimarite remontimise, seisukorra hindamise ning kontrollimise kavandamine ja korraldamine 5 Rööbastee korrashoiu- ja remonttööde kavandamine ja korraldamine 5 Raudteeülesõidu- ja -ülekäigukohtade remontimise, ehitamise ning kontrollimise kavandamine ja korraldamine ning tööde teostamine 5 Ohutuse tagamine tööde teostamisel 5 Juhendamine ja juhtimine 5 Valitava kompetentsi B.2.16. tõendamine on vabatahtlik. Pikkrööbastega rööbastee neutraliseerimise kavandamine, korraldamine ja tegemine 5 Raudtee teemehaanik, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Ärikorralduse spetsialist, tase 5 Business Administration Specialist, level 5 8 Ärijuhi assistent III (versioon 1) Ärijuhi assistent III (versioon 2) Ärikorralduse spetsialist III (versioon 3) Ärikorralduse spetsialist III (versioon 4) Ärikorralduse spetsialist III (versioon 5) Ärikorralduse spetsialist III (versioon 6) Ärikorralduse spetsialist, tase 5 (versioon 7) Ärikorralduse spetsialist, tase 5 (versioon 9) Klienditeeninduse spetsialist, tase 5 Ostuspetsialist, tase 5 Tootmis- ja teenindusspetsialist, tase 5 Turundus- ja müügispetsialist, tase 5 Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Ärijuht 12 2019-05-10 2019-05-10 2022-05-04 5 5 3322 Müügiesindajad 0413 Juhtimine ja haldus 70 Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Peter Gornischeff Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Aili Kõiv SA Innove Aarne Leisalu Harjumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus Eela Malk Pärnumaa Kutsehariduskeskus Anu Moosel SA Innove Piret Pihel Saaremaa Ettevõtjate Liit, Saaremaa Arenduskeskus Riina Rohelaan HR Outsourcing OÜ (Eesti Konsultantide Assotsiatsioon) Tiia Tammaru MTÜ Eesti Kvaliteediühing Eneken Titov Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Ärikorralduse spetsialist, tase 5 on kaasatud ettevõtte juhtimistegevusse. Tema töö eesmärgiks on ettevõtte tegevuse toetamine. Ärikorralduse spetsialist, tase 5 on isik, kes täidab majandus- ja ettevõtlusalast kompetentsust nõudvaid ülesandeid valdkondade esmatasandi juhina või spetsialistina. Ärikorralduse spetsialist töötab põhiliselt äriettevõtetes ja on spetsialiseerunud kitsamale ettevõtte tegevusvaldkonnale: turundustegevusele, müügitööle, tootmis- või teenindusprotsessile, klienditeenindusele või ostuprotsessile. Tema põhilised tööülesanded tulenevad ettevõtte tegevusvaldkonnast ja vajadustest ning eesmärkidest, näiteks tegevuste ja ressursside kasutamise korraldamine, turundustegevuse planeerimine ja rakendamine, müügitöö korraldamine, majandusarvestus, klientide teenindamine jm. Ta saab oma kvalifikatsiooni üles ehitada erinevatest osadest ja tänu valikutele on tal võimalik mitmekesistada oma kvalifikatsiooni paljude tegevusalade tarbeks. A.2.1 Ettevõtte juhtimise toetamine 1. Ettevõtte eesmärkide ja ärimudeli arendamise toetamine 2. Ettevõtte turundus- ja müügitegevuse toetamine 3. Ressursside kavandamine 4. Organisatsioonikultuuri arengu toetamine 5. Innovatsiooni toetamine 6. Keskkonnanõuetega arvestamine 7. Informatsiooni ja dokumentide kogumine ning säilitamine 8. Personalitöö korraldamine A.2.2 Majandusarvestus 1. Raamatupidamisdokumentide koostamine 2. Raamatupidamisdokumentide korrektsuse kontrollimine 3. Palgaarvestuse pidamine 4. Andmete ettevalmistamine prognooside koostamiseks 5. Ettevõtte tasuvuse ja efektiivsuse analüüsimine 6. Valdkondlike finantsplaanide koostamine TURUNDUS JA MÜÜGITEGEVUS A.2.3 Turundustegevuse ja müügitöö korraldamine 1. Klientide vajaduste ja ootuste ning kliendigruppide määratlemine 2. Hindade kujundamine 3. Turunduskommunikatsiooni plaani koostamisel osalemine 4. Tootearendusprotsessis osalemine 5. Turundustegevuse toetamine 6. Müügiprotsessi korraldamine 7. Pakkumuste ettevalmistamine 8. Müügiandmete koondamine TOOTMINE JA TEENINDUS A.2.4 Tootmis-ja teenindusprotsessi toetamine 1. Ressursside väljaselgitamine 2. Tellimuste tähtaegade jälgimine 3. Dokumentide vormistamine 4. Kvaliteedinäitajate jälgimine 5. Analüüside koostamine 6. Tagasiside koondamine 7. Tootearendusprotsessi ja eesmärgipärasuse jälgimine 8. Toote- ja teenusearenduse analüüsimine, hindamine ja ettepanekute tegemine 9. Arendustegevuseks ja uuendusteks ettepanekute tegemine KLIENDITEENINDUS A.2.5 Klienditeeninduse korraldamine 1. Klienditeeninduse korraldamine 2. Klienditagasiside kogumine 3. Protsessi- ja tulemusnäitajate koondamine ja analüüsimine 4. Kaebuste lahendamine 5. Kliendi nõustamine 6. Klienditeeninduseks sobiva töökeskkonna korraldamine OSTUTOIMINGUD A.2.6 Ostutoimingute ettevalmistamine ja läbiviimine 1. Ostuplaani koostamine 2. Tarnijate kaardistamine 3. Hinnapäringute ja pakkumuskutsete koostamine 4. Läbirääkimiste ettevalmistamine 5. Logistikatoimingute haldamine, logistikateenuste hankimine ja lepingute koostamine 6. Materjali, toodete ja teenuste nõudluse jälgimine ja prognoosimine 7. Logistikateenuste hankimine 8. Muudatusettepanekute tegemine 9. Tollidokumentide vormistamine Ärikorralduse spetsialisti tööaeg on korrapärane, kuid võib ette tulla olukordi, kus töötamine väljaspool tavapärast tööaega on hädavajalik. Töökoht on enamjaolt kontoris, kuid sõltuvalt ettevõttest võib ette tulla lähetusi. Töö käigus võib olla vaja suhelda äripartneritega erinevatest kultuuridest. Valdkonnale iseloomulik tark- ja riistvara, esitlus- ja sidevahendid ning bürootarbed. Ärikorralduse spetsialistile on vajalikud algatus- ja õppimisvõime, koostöö- ja suhtlemisvalmidus, vastutustundlikkus, usaldusväärsus, ausus, kohusetunne, korrektsus, täpsus, otsustusvõime ja iseseisvus, sihikindlus, analüütiline mõtlemine; kontsentreerumis-, üldistus-, kohanemisvõime, paindlikkus, loomingulisus, uuendusmeelsus. Tavapäraselt on selle kutseala esindajatel keskharidus, kutsekeskharidus, kutseeriharidus või kõrgem haridus. Valdkonna esmatasandi juht, nt ostujuht, müügijuht, klienditeeninduse juht, tootmisjuht, projektijuht, büroojuht jt; valdkonna spetsialist, nt ostuspetsialist, müügispetsialist, tootmisspetsialist, teenindusspetsialist, tootmisspetsialist ning muud juhtide tegevust toetavad ametikohad. Ärikorralduse spetsialist, tase 5 spetsialiseerub vähemalt ühele alavaldkonnale. Kutse taotlemisel on vajalik kohustuslike (B.2.1, B.2.2) ja läbivate (B.2.7–B.2.14) kompetentside tõendamine. ning spetsialiseerumisega seotud kompetentside B.2.3-B.2.6 tõendamine järgmiselt: spetsialiseerumisel turundus- ja müügispetsialistiks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.3 tõendamine; tootmis- ja teenindusspetsialistiks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.4 tõendamine; klienditeeninduse spetsialistiks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.5 tõendamine; ostuspetsialistiks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.6 tõendamine. Ettevõtte juhtimise toetamine 5 Majandusarvestus 5 Spetsialiseerumisel turundus- ja müügispetsialistiks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.3 tõendamine; tootmis- ja teenindusspetsialistiks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.4 tõendamine; klienditeeninduse spetsialistiks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.5 tõendamine; ostuspetsialistiks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.6 tõendamine. Juhtimine ja juhendamine 5 Suhtlemine ja teabevahetus 5 Koostöö ja väärtustest lähtumine 5 Enesejuhtimine 5 Ettevõtlikkus 5 Tulemuste saavutamine 5 Arvuti kasutamine 5 Keelte kasutamine 5 Raudtee sillameister, tase 5 Bridge Master, EstQF Level 5 1 Raudtee sillameister, tase 5 (versioon 2) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee teemehaanik 12 2019-05-15 2019-05-15 2023-11-14 5 5 7215 Troppijad ja trossijätkajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Aleksei Gornev Tehnilise Järelevalve Amet Anto Looken SA Raudteekutsed Moonika Siniallik Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Rein Ljäkin AS Eesti Raudtee Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Tatjana Beljatskaja EMLINTE OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Raudtee sillameister, tase 5 tööks on raudteesildade, viaduktide, tunnelite, tugiseinte, truupide, veeläbilaske rennide (edaspidi tekstis raudteesillad) ja seal asuva rööbastee hooldus ja remonditööde planeerimine (sh materjalide ja mehhanismide vajaduse määramine) ja juhtimine, tehtud tööde kontrollimine ja vastuvõtmine. 5. taseme raudtee sillameister on keskastme spetsialist, kes töötab iseseisvalt ettearvamatutes olukordades ja vastutab meeskondade töö eest. Raudtee sillameister, tase 5 töö võib eeldada sõiduki juhtimisõigust, eriveeremi juhtimisõigust vastavalt raudteeseadusele ning kompetentsust mehhanismidega töötamiseks. Lähedased kutsed: Raudtee teemehaanik, tase 4 Raudtee teemehaanik, tase 5 A.2.1 Töö planeerimine ja dokumenteerimine 1. Projektides oleva teabe analüüsimine ja kasutamine. 2. Tööplaanide koostamine. 3. Tööülesannete täitmiseks informatsiooni kogumine, analüüsimine ja täpsustamine. 4. Töö tehnoloogilise protsessi valmisoleku kontrollimine ja ettevalmistamine. 5. Tööriistade, mehhanismide ja abiseadmete vajaduse otsustamine. 6. Tööde dokumenteerimine ja andmete töötlemine. A.2.2 Liiklusohutuse tagamine 1. Ohutusmeetmete valimine ja nende täitmise kontrollimine. 2. Hoiatuse nõudeavalduse esitamine. 3. Töökoha piiramine ohutuse tagamiseks. 4. Signalisti määramine ohutuse tagamiseks. 5. Jaamas töötamisel nõuetekohaste sissekannete tegemine. 6. Tee- ja signaalmärkide paigaldamise, hooldamise ja eemaldamise kavandamine ja korraldamine. 7. Tee- ja signaalmärkide olemasolu ja seisukorra kontrollimine. A.2.3 Tööprotsessi ja raudteesilla seisukorra kontrollimine 1. Liiklusohtliku rikke ennetamine ja kindlakstegemine ning tegutsemine selle likvideerimiseks. 2. Ohutusnõuete täitmine ja täitmise kontrollimine. 3. Töö tehnoloogia järgimine, järgimise kontrollimine ja tehnoloogia muutmine. 4. Raudteerajatiste mõõdistamise korraldamine ja edasise tegevuse planeerimine. A.2.4 Raudteel lumetõrjetööde korraldamine ja teostamine 1. Raudteeülesõidu- ja –ülekäigukohtade ning pöörmete lumetõrjetööde korraldamine ja teostamine 2. Raudteesildade lumetõrje tööde kavandamine, korraldamine ja teostamine. A.2.5 Silla piirkonnas raudtee muldkeha ja silla koonuste remont- ja hooldustööde kavandamine ja korraldamine 1. Raudtee muldkeha, silla koonuste ja nende kindlustiste seisukorra ja kuju muutuse hindamise kavandamine ja korraldamine. 2. Veeviimarite, voolusängide ja kraavide rajamise ja korrastamise kavandamine ning korraldamine. 3. Muldenõlvade treppide rajamise ja korrastamise kavandamine ning korraldamine. A.2.6 Raudbetoonsildade (viaduktide) remontimise, seisukorra hindamise ja kontrollimise kavandamine ja korraldamine 1. Raudbetoonsildade (viaduktide) sildeehitiste seisukorra kontrollimine ja rikete kindlakstegemine. 2. Raudbetoonsildade (viaduktide) sildeehitiste remont- ja hooldustööde kavandamine ning korraldamine. 3. Raudbetoonsildade (viaduktide) sammaste seisukorra kontrollimine ja rikete kindlakstegemine. 4. Raudbetoonsildade (viaduktide) sammaste remont- ja hooldustööde kavandamine ja korraldamine. 5. Raudbetoonsildade (viaduktide) hüdroisolatsiooni ja vee äravoolu süsteemi kontrollimine ja remondi kavandamine ja korraldamine. 6. Raudbetoonsildade (viaduktide) sildeehitiste toetuskohtade ja tugiosade mehhanismide seisukorra kontrollimine ning remondi kavandamine ja korraldamine. 7. Raudbetoonsildade (viaduktide) vaatlus- ja ekspluatatsiooniseadeldiste (ripptöölavade, ohutusrõdude, piirdetarindite, tuletõrjevahendite) remontimise, seisukorra hindamise ning kontrollimise kavandamine ja korraldamine. 8. Raudbetoonsildade (viaduktide) tugiseinte seisukorra kontrollimine ja rikete kindlakstegemine. 9. Raudbetoonsildade (viaduktide) tugiseinte remont- ja hooldustööde kavandamine ning korraldamine. A.2.7 Metallsildade (viaduktide) remontimise, seisukorra hindamise ja kontrollimise kavandamine ja korraldamine 1. Metallsildade (viaduktide) sildeehitiste seisukorra kontrollimine ja rikete kindlakstegemine. 2. Metallsildade (viaduktide) sildeehitiste remont- ja hooldustööde kavandamine ning korraldamine. 3. Metallsildade (viaduktide) sammaste seisukorra kontrollimine ja rikete kindlakstegemine. 4. Metallsildade (viaduktide) sammaste remont- ja hooldustööde kavandamine ja korraldamine. 5. Metallsildade (viaduktide) elementide metalli, neet-, keevis- ja poltliidete seisukorra kontrollimine ja remondi kavandamine ja korraldamine. 6. Metallsildade (viaduktide) ballastiküna, ballastita sõidutee raudbetoonplaatide hüdroisolatsiooni ja vee äravoolu süsteemi kontrollimine ja remondi kavandamine ning korraldamine. 7. Metallsildade (viaduktide) korrosioonikaitse seisukorra kontrollimine ja vajadusel selle taastamise kavandamine. 8. Metallsildade (viaduktide) sildeehitiste toetuskohtade ja tugiosade mehhanismide seisukorra kontrollimine ja remondi kavandamine ning korraldamine. 9. Metallsildade (viaduktide) vaatlus- ja ekspluatatsiooniseadeldiste (rippvankrite, ripptöölavade, ohutusrõdude, redelite, tuletõrjevahendite) remontimise, seisukorra hindamise ja kontrollimise kavandamine ja korraldamine. 10. Metallsildade (viaduktide) tugiseinte seisukorra kontrollimine ja rikete kindlakstegemine. 11. Metallsildade (viaduktide) tugiseinte remont- ja hooldustööde kavandamineninging korraldamine. A.2.8 raudtee truupide (tunnelite) ja raudtee rennide rajamise, remontimise, seisukorra hindamise ja kontrollimise kavandamine ning korraldamine 1. Raudteetruubi (tunneli) seisukorra kontrollimise ja rikete kindlakstegemise kavandamine ja korraldamine ning edasise tegevuse planeerimine. 2. Raudteetruubi (tunneli) remontimise kavandamine ja korraldamine. 3. Raudteetruubi (tunneli) puhastamise kavandamine ja korraldamine ning töötulemuse hindamine. 4. Metallist raudteetruubi (tunneli) elementide metalli ja poltliidete seisukorra kontrollimine ningremondi kavandamine ja korraldamine. 5. Raudtee rennide seisukorra kontrollimise ja rikete kõrvaldamise kavandamine ning korraldamine. 6. Raudtee rennide rekonstrueerimis- ja remonttööde kavandamine ning korraldamine. A.2.9 Sillal ja selle lähenemisteedel asuva rööbastee pealisehitise konstruktsiooni korrashoiutööde ja remontimise kavandamine ja korraldamine 1. Liiprite ja sillaprusside kõlblikkuse kontrollimise kavandamine ja korraldamine ning vahetamise planeerimine. 2. Sillaprusside vahetamise kavandamine ja korraldamine. 3. Kontranurgikute (kontrarööbaste) ja kaitsenurgiku (kaitseprusside) kontrollimine ning vajadusel nende remondi või vahetamise korraldamine. 4. Rööbaste ja ballasti seisukorra hindamine. A.2.10 Juhendamine ja juhtimine 1. Tööde juhi määramine ja juhendamine. 2. Madalama kutsetasemega töötajate juhendamine. 3. Mehhanismide töö koordineerimine töökohal. 4. Ressursside haldamine. 5. Parendustegevuste kavandamine ja korraldamine. 6. Töötulemuste hindamine ja kvaliteedinõuetest kinnipidamise kontrollimine. 5. taseme raudtee sillameistri töö toimub üldjuhul välitingimustes ja tööpäeval. Mõnikord on vaja teha rikete kõrvaldamiseks vajalikke töid väljaspool tavapärast tööaega - ööpäevaringselt, puhkepäevadel või riiklikel pühadel. Raudtee sillameister, tase 5 töö on vaheldusrikas, eeldab tähelepanelikkust ja vastutust raudtee teerajatiste seisukorra kontrollimisel, tulemuste analüüsimisel, meetmete rakendamisel, töö planeerimisel ja remonttööde õigeaegsel juhtimisel, liiklusohutuse tagamisel ning töötulemuste kontrollimisel. Raudtee sillameistri töökeskkond on raudteel töötamise ajal kõrgendatud ohuga töökoht rongiliikluseks avatud raudteel, sealjuures töötamine ebatasasel pinnal ja mistahes ilmastikuoludes. Seetõttu on raudtee sillameistri töös vajalik hea füüsiline tervis ja valmisolek töötamiseks välistingimustes. Keskmisest kõrgema ohtlikkusega töö tõttu peab raudtee sillameister täpselt järgima tööeeskirjade, tervisekaitse ja ohutusnõudeid, kandma töö iseloomule ja ilmastikule vastavat tööriietust ja isikukaitsevahendeid, sealhulgas ohutusvesti. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada raudteeõnnetuse, töös osalejate trauma või hukkumise. Raudtee sillameistri kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Põhilisteks töövahenditeks on raudtee väikemehhanismid, signaalid, side-, IKT ja mõõtevahendid. 5. taseme sillameister kasutab oma töös dokumente (projekte, tööplaane) ja bürootehnikat. Raudtee sillameistri töö eeldab füüsilist vastupidavust, kohusetundlikkust, otsustus- ja vastutusvõimet, tähelepanuvõimet, koostöövalmidust, valmidust töötada brigaadis ja juhtida brigaadi saadud töökorralduse järgi, loogilist mõtlemist, korrektsust ja loomingulisust, analüüsioskust, saavutusvajadust, enesedistsipliini ja positiivset eluhoiakut, valmidust reageerida positiivselt ja negatiivselt inimeste ja olukordade suhtes. Tavaliselt töötavad 5. taseme raudtee sillameistritena inimesed, kel on vähemalt keskharidus ja kes on kutseoskused omandanud praktilise töö käigus kogenud sillameistri juhendamisel. Teemeister, sillameister, tööjuht. Raudtee sillameister, tase 5 taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.11 tõendamine. Töö planeerimine ja dokumenteerimine 5 Liiklusohutuse tagamine 4 Tööprotsessi ja tee seisukorra kontrollimine 5 Raudteel lumetõrjetööde kavandamine ja korraldamine 5 Raudteesilla ulatuses raudtee muldkeha ja silla koonuste remont- ja hooldustööde kavandamine ja korraldamine 5 Raudbetoonsildade (viaduktide) remontimise, seisukorra ja kontrollimise kavandamine ja korraldamine 5 Metallsildade (viaduktide) remontimise, seisukorra kontrollimise kavandamine ja korraldamine 5 Raudtee truupide ja –rennide remontimise, seisukorra kontrollimise kavandamine ja korraldamine 5 Raudteesillal ja selle lähenemisteedel asuvate rööbastee seisukorra, korrashoiu- ja remonttööde kontrollimine 5 Juhendamine ja juhtimine 5 Raudtee sillameister, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Personalijuht, tase 6 Human resource manager, level 6 8 Personalijuht IV (versioon 1) Personalijuht IV (versioon 2) Personalijuht IV (versioon 3) Personalijuht IV (versioon 4) Personalijuht IV (versioon 5) Personalijuht, tase 6 (versioon 10) Personalijuht, tase 6 (versioon 6) Personalijuht, tase 6 (versioon 7) Personalijuht, tase 6 (versioon 9) Koolitusjuht, tase 6 Tasustamise valdkonna juht, tase 6 Värbamisjuht, tase 6 Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Personalitöö Personalijuht 12 2019-05-10 2019-05-10 2021-11-22 6 6 1212 Personalijuhid 0417 Tööoskused 78 Tööhõive Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Jane Etverk, ekspert Maria Kütt, ekspert MTÜ Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE Anu Peljo Riigikantselei Helo Tamme ISS Eesti AS, MTÜ Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE Terje Tiiman Elektrilevi OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Personalitöö kutsealal on neli kutset: personalispetsialist, tase 5; personalijuht, tase 6; personalijuht, tase 7 ja personalijuht, tase 8. Personalijuht, tase 6 omab head arusaama kõikidest personalijuhtimise töövaldkondadest ja nende seostest. Personalijuht, tase 6 vastutab organisatsioonis kogu personalitöö eest või on oma töös spetsialiseerunud ja tunneb süvitsi ühte suuremat või mitut personalitöö valdkonda, seda iseseisvalt korraldades. Vastutades kogu personalitöö eest korraldab personalijuht personalivaldkonna peamisi tegevusi nagu personaliarvestus, värbamine, koolitus-arendustegevused, tasustamine ja nõustab juhte ning töötajaid tööseadusvaldkonna küsimustes. Personalijuht, tase 6 võib omada alluvaid ja võib vastutada personali või oma valdkonna eelarve eest, juhib protsesse ja võib juhtida projekte. Ta võib osaleda organisatsiooni strateegiliste tegevuste planeerimise juures ning juhendab ja koolitab kolleege oma spetsialiseerumise valdkonnas. A.2.1 Organisatsiooni kujundamine ja arendamine 1. Organisatsiooni visiooni, missiooni ja strateegia loomisel ja ajakohastamisel osalemine 2. Väärtustloova info olemasolu tagamine strateegiliste juhtimisotsuste vastuvõtmiseks 3. Organisatsiooni ülesehituse loomine 4. Organisatsiooni liikmetele organisatsiooni ülesehituse, toimimise mehhanismide ja põhiprotsesside selgitamine 5. Teadlik tööandja brändi kujundamine 6. Organisatsioonikultuuri kujundamine 7. Muudatuste juhtimine A.2.2 Personalijuhtimise alase sisekommunikatsiooni juhtimine, sh planeerimine 1. Sisekommunikatsiooni tegevuste planeerimine 2. Sisekommunikatsioonialane nõustamine 3. Personaliürituste korraldamine 4. Kirjalike teadete koostamine ja edastamine A.2.3 Personaliuuringute läbiviimine 1. Uuringu eesmärgi püstitamine, uurimismeetodite valik ja lähteülesande planeerimine 2. Uuringu läbiviimine 3. Uuringutulemuste analüüs ja parendustegevuste planeerimine VÄRBAMINE JA VALIK A.2.4 Tööjõu planeerimine 1. Välis- ja sisekeskkonna analüüsimine (sh organisatsiooni tööjõustatistiliste andmete ja tööturu näitajate kogumine, töötlemine ja analüüs) 2. Tööjõu ja tööjõukulude planeerimine ja investeeringute analüüsimine 3. Personaliplaanide koostamine A.2.5 Personali värbamine ja valik 1. Organisatsiooni värbamise- ja valikupõhimõtete väljatöötamine 2. Värbamis- ja valikuprotsessi läbiviimine 3. Värbamis- ja hindamismeetodite väljatöötamine ja kasutamine TASUSTAMINE A.2.4 Tööjõu planeerimine 1. Välis- ja sisekeskkonna analüüsimine (sh organisatsiooni tööjõustatistiliste andmete ja tööturu näitajate kogumine, töötlemine ja analüüs) 2. Tööjõu ja tööjõukulude planeerimine ja investeeringute analüüsimine 3. Personaliplaanide koostamine A.2.6 Töötajate motiveerimine ja tasustamine 1. Organisatsioonile motiveerimis- ja tasustamispõhimõtete loomine 2. Motivatsiooni- ja tasusüsteemi rakendamine ja kommunikeerimine (sh juhtide kaasamine, töötajatele tutvustamine) 3. Motivatsiooni- ja tasusüsteemi toimivuse analüüsimine 4. Palgaturu analüüsimine KOOLITUS JA ARENDAMINE A.2.7 Töötajate arendamine ja hindamine 1. Personali arendamise- ja hindamise põhimõtete väljatöötamine, tutvustamine ja ajakohastamine 2. Personali arendamise vajaduse väljaselgitamine 3. Arendustegevuste elluviimine 4. Arendus- ja koolitusprogrammide koostamine ning läbiviijate leidmine ja tehniline korraldamine 5. Arendus- ja hindamistegevuste tulemuslikkuse hindamine ja analüüsimine A.2.8 Töösuhete juhtimine ja personaliarvestus 1. Organisatsiooni struktuuri ja ametikohtade kirjeldamine 2. Organisatsiooni ülesehituse ja põhiprotsesside tutvustamine 3. Personalidokumentide väljatöötamine ja haldamine 4. Personaliandmebaasi haldamine 5. Töösuhete administreerimist reguleerivate põhimõtete ja protseduuride väljatöötamine 6. Väärtegude ja töövaidluste menetlemine, sh dokumenteerimine, ning organisatsiooni esindamise korraldamine töövaidlustes 7. Töötajate, sh juhtide, nõustamine personaliarvestuse ja töösuhte (sh tööõiguse) valdkonnas Tööd tehakse enamasti kontorikeskkonnas. Kutse eeldab valmisolekut viibida töölähetustes. Töö on intensiivne ja nõuab suhtlemisvalmidust ning vaimset pingutust. Kõige olulisemaks töövahendiks on laua- või sülearvuti, professionaalne (valdkonnale iseloomulik) tarkvara, andmebaasid ja nende erinevad rakendused. Tüüpilisteks töövahenditeks on ka erinevad esitlus- ja diagnostikavahendid. Personalijuhi töö nõuab koostöö- ja suhtlemisvalmidust, kohanemisvõimet , arengule orienteeritust, usaldusväärsust, sihikindlust, algatusvõimet, aktiivsust, saavutusvajadust, enesekindlust, tolerantsust ja vastutustundlikkust. 6. taseme personalijuhil on tavapäraselt kõrgharidus ja personalitöö alane koolitus või kutseharidus ja erialane töökogemus. Personalijuht, personalikonsultant, värbamisjuht, koolitusjuht, tasustamise valdkonna juht. Personalijuht, tase 6 tervikkutse tõendamisel on vajalik kohustuslike kompetentside B.2.1–B.2.3., spetsialiseerumisega seotud kompetentside B.2.4-B.2.7, valitava kompetentsi B.2.8 ja läbivate kompetentside B.2.9–B.2.16 tõendamine. Spetsialiseerumisel: värbamisjuhiks on vajalik täiendavalt tõendada kompetents B.2.4 ja B.2.5; tasustamise valdkonna juhiks on vajalik täiendavalt tõendada kompetents B.2.4 ja B.2.6; koolitusjuhiks on vajalik täiendavalt tõendada kompetents B.2.7. Spetsialiseerumisel on võimalik täiendavalt valida ja tõendada üks valitav kompetents B.2.8. Organisatsiooni kujundamine ja arendamine 6 Personalijuhtimise alase sisekommunikatsiooni juhtimine, sh planeerimine 6 Personaliuuringute läbiviimine 6 Tööjõu planeerimine 6 Personali värbamine ja valik 6 Töötajate motiveerimine ja tasustamine 6 Töötajate arendamine ja hindamine 6 Spetsialiseerumisel on võimalik täiendavalt valida ja tõendada üks valitav kompetents B.2.8. Töösuhete juhtimine ja personaliarvestus 6 Projektijuhtimine 6 Enesejuhtimine 6 Inimeste juhtimine 6 Suhtlemine 6 Analüüsimine ja tõlgendamine 5 Protsesside juhtimine 6 Arvuti kasutamine 6 Keelte kasutamine 6 Personalispetsialist, tase 5 Human resource specialist, level 5 9 Personalispetsialist III (versioon 2) Personalispetsialist III (versioon 3) Personalispetsialist III (versioon 4) Personalispetsialist III (versioon 5) Personalispetsialist III (versioon 6) Personalispetsialist, tase 5 (versioon 10) Personalispetsialist, tase 5 (versioon 11) Personalispetsialist, tase 5 (versioon 7) Personalispetsialist, tase 5 (versioon 8) Personalitöö spetsialist III (versioon 1) Koolitusspetsialist, tase 5 Personaliarvestusspetsialist, tase 5 Värbamisspetsialist, tase 5 Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Personalitöö Personalijuht 12 2019-05-10 2019-05-10 2021-11-22 5 5 2423 Personali ja karjääri tippspetsialistid 0413 Juhtimine ja haldus 78 Tööhõive Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Jane Etverk, ekspert Maria Kütt, ekspert MTÜ Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE Anu Peljo Riigikantselei Helo Tamme ISS Eesti AS, MTÜ Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE Terje Tiiman Elektrilevi OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Personalitöö kutsealal on neli kutset: personalispetsialist, tase 5; personalijuht, tase 6; personalijuht, tase 7 ja personalijuht, tase 8. Personalispetsialist, tase 5 omab üldist arusaama kõikidest personalijuhtimise töövaldkondadest ja nende omavahelistest seostest. Ta töötab etteantud reeglite piires iseseisvalt, tunneb hästi ja korraldab iseseisvalt vähemalt ühte kitsamat personalitöö valdkonda, nt personaliarvestust, kuid võib toetada ka teisi personalijuhtimise valdkondi (nt värbamine, koolituste korraldamine) lähtuvalt organisatsiooni vajadusest. Valdavalt on töö seotud dokumentatsiooniga, selle väljatöötamise, vormistamise ja haldamisega. A.2.1 Personalitöö korraldamine 1. Töösuhete administreerimises ja personaliarvestuses osalemine 2. Värbamise ja valikuprotsessis osalemine 3. Motiveerimis- ja tasustamisprotsessis osalemine 4. Töötajate arendamises ja hindamisprotsessis osalemine A.2.2 Personalijuhtimise alase sisekommunikatsiooni korraldamise toetamine 1. Sisekommunikatsiooni tegevustes osalemine 2. Personaliürituste tehniline korraldamine 3. Kirjalike teadete koostamine ja edastamine A.2.3 Töötajate motiveerimine ja tasustamine 1. Organisatsioonile motiveerimis- ja tasustamispõhimõtete loomisel osalemine 2. Motivatsiooni- ja tasusüsteemi toimivuse analüüsimisel osalemine 3. Palgaturu analüüsimisel osalemine PERSONALIARVESTUS A.2.4 Töösuhete administreerimine ja personaliarvestus 1. Välis- ja sisekeskkonna analüüsimine (sh organisatsiooni tööjõustatistiliste andmete ja tööturu näitajate kogumine, töötlemine ja analüüs) 2. Personalidokumentide koostamine, haldamine ja arhiveerimine 3. Personaliandmebaasi haldamine ja info sisestamine 4. Väärtegude ja töövaidluste menetlemises osalemine sh dokumenteerimine ning organisatsiooni esindamise korraldamine töövaidlustes 5. Töötajate sh juhtide nõustamine personaliarvestuse ja töösuhte (sh tööõiguse) valdkonnas VÄRBAMINE JA VALIK A.2.5 Personali värbamine ja valik 1. Värbamis- ja valikuprotsessi läbiviimisel osalemine 2. Organisatsiooni esindamine värbamisüritustel 3. Värbamis- ja hindamismeetodite kasutamine KOOLITUS JA ARENDAMINE A.2.6 Töötajate arendamine ja hindamine 1. Personali arendamise vajaduse väljaselgitamises osalemine 2. Arendus- ja koolitusprogrammide tehniline korraldamine 3. Hindamisprotsessi tehniline korraldamine Tööd tehakse enamasti kontorikeskkonnas. Kutse eeldab valmisolekut viibida töölähetustes. Töö on intensiivne ja nõuab suhtlemisvalmidust ning vaimset pingutust. Kõige olulisemaks töövahendiks on laua- või sülearvuti, professionaalne (valdkonnale iseloomulik) tarkvara, andmebaasid ja nende erinevad rakendused. Tüüpilisteks töövahenditeks on ka erinevad esitlus- ja diagnostikavahendid. Personalitöötaja töö nõuab koostöö- ja suhtlemisvalmidust, head kohanemisvõimet, tolerantsust, arengule orienteeritust, eesmärgipärasust, täpsust ja usaldusväärsust. 5. taseme personalispetsialistidel on tavapäraselt personalitööalane koolitus või on läbitud kutsealane õpe või kutseoskused on saadud töökohal õppides. Personalispetsialist, personalitöötaja, koolitusspetsialist, värbamisspetsialist, personaliarvestusspetsialist, tasustamisspetsialist. Personalispetsialist, tase 5 tervikkutse tõendamisel on vajalik kohustuslike kompetentside B.2.1–B.2.3, spetsialiseerumisega seotud kompetentside B.2.4–B.2.6 ja läbivate kompetentside B.2.7–B.2.13 tõendamine. Spetsialiseerumisel personaliarvestusspetsialistiks on vajalik täiendavalt tõendada kompetents B.2.4; värbamisspetsialistiks on vajalik täiendavalt tõendada kompetents B.2.5; koolitusspetsialistiks on vajalik täiendavalt tõendada kompetents B.2.6. Personalitöö korraldamine 5 Personalijuhtimise alase sisekommunikatsiooni korraldamise toetamine 5 Töötajate motiveerimine ja tasustamine 5 Spetsialiseerumisel personaliarvestusspetsialistiks on vajalik täiendavalt tõendada kompetents B.2.4; värbamisspetsialistiks on vajalik täiendavalt tõendada kompetents B.2.5; koolitusspetsialistiks on vajalik täiendavalt tõendada kompetents B.2.6. Projekti- ja protsesside juhtimine 5 Enesejuhtimine 5 Inimeste juhtimine 5 Suhtlemine 5 Analüüsimine ja tõlgendamine 5 Arvuti kasutamine 5 Keelte kasutamine 5 Personalijuht, tase 8 Human resource manager, level 8 3 Personalijuht, tase 8 (versioon 1) Personalijuht, tase 8 (versioon 2) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Personalitöö Personalijuht 12 2019-05-10 2019-05-10 2022-05-09 8 8 1212 Personalijuhid 0417 Tööoskused 78 Tööhõive Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Jane Etverk, ekspert Maria Kütt, ekspert MTÜ Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE Anu Peljo Riigikantselei Helo Tamme ISS Eesti AS, MTÜ Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE Terje Tiiman Elektrilevi OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Personalitöö kutsealal on neli kutset: personalispetsialist, tase 5; personalijuht, tase 6; personalijuht, tase 7 ja personalijuht, tase 8. Personalijuht, tase 8 on suure rahvusvahelise organisatsiooni personalifunktsiooni juht, kes korraldab mitmes riigis asuvate personaliüksuste tööd ning töötab eelkõige juhtidega, olles nö juhtide juht. Ta arvestab kultuuriliste, etniliste ja juriidiliste eripäradega nii personalitöös kui juhtimises. Ta on partneriks organisatsiooni tippjuhtkonnale inimeste juhtimise strateegilistes küsimustes ja tunneb väga hästi kogu inimressursi juhtimise ja organisatsiooni arendamise valdkonda. Ta püstitab strateegilised eesmärgid ja korraldab põhimõtete loomist (poliitikaid) personalijuhtimise valdkondades, vastutab strateegia elluviimise eest ja tagab personaliteenuste osutamise. Ta võib osaleda arendus-, loome- või teadustegevuses, tegutsedes rahvusvaheliselt tunnustatud lektori ja koolitajana või olles arvamusliidriks ka väljaspool Eesti riiki. A.2.1 Strateegiline juhtimine 1. Organisatsiooni visiooni, missiooni ja strateegia loomine ja ajakohastamine 2. Organisatsiooni väärtuste sõnastamine ja juurutamise eestvedamine 3. Väärtustloova info tagamine strateegiliste juhtimisotsuste vastuvõtmiseks A.2.2 Organisatsiooni kujundamine ja arendamine 1. Organisatsiooni ülesehituse loomine 2. Organisatsiooni põhiprotsesside omavaheliste koostoimimise tagamine sh juhtimisprotsessi jälgimine, hindamine ja muudatuste algatamine 3. Teadlik tööandja brändi kujundamine 4. Organisatsioonikultuuri kujundamine 5. Muudatuste juhtimine 6. Juhtimise arendamine A.2.3 Personaliteenuse osutamine 1. Tööjõu ja tööjõukulude planeerimine ja investeeringute analüüsi tagamine 2. Personaliplaanide koostamise tagamine 3. Järelkasvu tagamine 4. Sisekommunikatsiooni alaste tegevuste toimimise tagamine ja nõustamine 5. Organisatsiooni värbamis- ja valikupõhimõtete, värbamis- ja hindamismeetodite väljatöötamise ja kasutamise tagamine 6. Personali värbamis- ja valikuprotsessi läbiviimine 7. Organisatsioonile motiveerimis- ja tasustamispõhimõtete loomise ja rakendamise tagamine 8. Personali arendamise ja hindamise põhimõtete väljatöötamise ja rakendamise tagamine 9. Personaliteenuste tulemuslikkuse hindamise ja analüüsi tagamine Töökeskkond on sageli rahvusvaheline, lahendamist vajavad probleemid mitmekesised ja teemade hulk, mille tegeletakse, väga lai. Tööd tehakse enamasti kontorikeskkonnas. Kutse eeldab valmisolekut viibida töölähetustes. Töö on intensiivne ja nõuab suhtlemisvalmidust ning vaimset pingutust. Kõige olulisemaks töövahendiks on laua- või sülearvuti, professionaalne (valdkonnale iseloomulik) tarkvara, andmebaasid ja nende erinevad rakendused. Tüüpilisteks töövahenditeks on ka erinevad esitlus- ja diagnostikavahendid. Personalijuhi töö nõuab koostöö- ja suhtlemisvalmidust, head kohanemisvõimet, arengule orienteeritust, usaldusväärsust, tulemusele orienteeritust, eestvedamise võimet, aktiivsust, saavutusvajadust, enesekindlust, enesevalitsemist, eneseregulatsiooni, tolerantsust ja avatust, otsustus- ja vastutusvõimet, analüütilist mõtlemist, empaatiavõimet, numbrilist ja sõnalist võimekust, loogilist mõtlemist, kontsentreerumisvõimet ja üldistusvõimet. 8. taseme personalijuhil on tavapäraselt kõrgharidus ja vähemalt viieaastane erialane töökogemus ning vähemalt viieaastane juhtimiskogemus. Personalidirektor, personalijuht Personalijuht, tase 8 kutse tõendamisel on vajalik kõigi kompetentside B.2.1–B.2.9 tõendamine. Strateegiline juhtimine 8 Organisatsiooni kujundamine ja arendamine 8 Personaliteenuse osutamine 8 Projektijuhtimine 8 Enesejuhtimine 7 Inimeste juhtimine 8 Suhtlemine 7 Analüüsimine ja tõlgendamine 8 Arvuti kasutamine 7 Personalijuht, tase 7 Human resource manager, level 7 5 Personalijuht V (versioon 1) Personalijuht V (versioon 2) Personalijuht V (versioon 3) Personalijuht, tase 7 (versioon 4) Personalijuht, tase 7 (versioon 6) Personalijuht, tase 7 (versioon 7) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Personalitöö Personalijuht 12 2019-05-10 2019-05-10 2021-11-22 7 7 1212 Personalijuhid 0417 Tööoskused 78 Tööhõive Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Jane Etverk, ekspert Maria Kütt, ekspert MTÜ Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE Anu Peljo Riigikantselei Helo Tamme ISS Eesti AS, MTÜ Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE Terje Tiiman Elektrilevi OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Personalitöö kutsealal on neli kutset: personalispetsialist, tase 5; personalijuht, tase 6; personalijuht, tase 7 ja personalijuht, tase 8. Personalijuht, tase 7 on tippjuhi või suures organisatsioonis allüksuse juhi partner inimeste juhtimist puudutavates küsimustes, kes omab põhjalikke teadmisi kõigist personalijuhtimise töövaldkondadest ja oskab anda suuniseid nende korraldamiseks. Ta nõustab organisatsiooni juhtkonda inimeste juhtimise strateegilistes küsimustes ning on partneriks organisatsioonikultuuri kujundamisel. 7. taseme personalijuhil on pikaajaline inimeste juhtimise kogemus ja ta omab alluvaid. Ta osaleb valdkonna arendamiseks koostöövõrgustikes, diskussioonides, esineb kogemuste jagamiseks seminaridel ja konverentsidel ning nõustab ja/või koolitab organisatsiooni juhte nii personalitöö kui juhtimise valdkonnas. Ta võib koordineerida kontserni või riigiasutuse puhul allasutuste personalitööd. A.2.1 Strateegiline juhtimine 1. Organisatsiooni visiooni, missiooni ja strateegia loomisel ja ajakohastamisel osalemine 2. Organisatsiooni väärtuste sõnastamise ja juurutamise eestvedamine 3. Väärtustloova info olemasolu tagamine strateegiliste juhtimisotsuste vastuvõtmiseks A.2.2 Organisatsiooni kujundamine ja arendamine 1. Organisatsiooni ülesehituse loomine 2. Organisatsiooni liikmetele organisatsiooni ülesehituse, toimimise mehhanismide ja põhiprotsesside selgitamine 3. Organisatsiooni põhiprotsesside omavahelise koostoimimise tagamine, sh juhtimisprotsessi jälgimine, hindamine ja muudatuste algatamine 4. Teadlik tööandja brändi kujundamine 5. Organisatsioonikultuuri kujundamine 6. Muudatuste juhtimine 7. Juhtimise arendamine A.2.3 Tööjõu planeerimine 1. Välis- ja sisekeskkonna analüüsimine (sh organisatsiooni tööjõustatistiliste andmete ja tööturu näitajate kogumine, töötlemine ja analüüs) 2. Tööjõu ja tööjõukulude planeerimine ja investeeringute analüüsimine 3. Personaliplaanide koostamine 4. Järelkasvu tagamine A.2.4 Personalijuhtimise alase sisekommunikatsiooni juhtimine, sh planeerimine 1. Sisekommunikatsiooni tegevuste planeerimine 2. Sisekommunikatsioonialane nõustamine 3. Personaliürituste korraldamine A.2.5 Töösuhete administreerimine ja personaliarvestus 1. Töösuhete administreerimist reguleerivate põhimõtete ja protseduuride väljatöötamine 2. Personalidokumentide koostamine, haldamine ja arhiveerimise tagamine 3. Personaliandmebaasi haldamine ja info sisestamise tagamine 4. Väärtegude ja töövaidluste menetlemine, sh dokumenteerimine, ning organisatsiooni esindamise korraldamine töövaidlustes 5. Töötajate, sh juhtide, nõustamine personaliarvestuse ja töösuhte (sh tööõiguse) valdkonnas A.2.6 Personali värbamine ja valik 1. Organisatsiooni värbamis- ja valikupõhimõtete väljatöötamine 2. Värbamis- ja valikuprotsessi läbiviimine 3. Värbamis- ja hindamismeetodite väljatöötamine ja kasutamine 4. Töötajate sisseelamise korraldamine A.2.7 Töötajate motiveerimine ja tasustamine 1. Organisatsioonile motiveerimis- ja tasustamispõhimõtete loomine 2. Motivatsiooni- ja tasusüsteemi rakendamine ja kommunikeerimine (sh juhtide kaasamine, töötajatele tutvustamine) 3. Motivatsiooni- ja tasusüsteemi toimivuse analüüsimine 4. Palgaturu analüüsimine A.2.8 Töötajate arendamine ja hindamine 1. Personali arendamise- ja hindamise põhimõtete väljatöötamine, tutvustamine ja ajakohastamine 2. Personali arendamise vajaduse väljaselgitamise tagamine 3. Arendustegevuste elluviimine 4. Arendus- ja koolitusprogrammide koostamine ning läbiviijate leidmine ja tehnilise korraldamise tagamine 5. Arendus- ja hindamistegevuste tulemuslikkuse hindamine ja analüüsimine A.2.9 Personaliuuringute läbiviimine 1. Uuringu eesmärgi püstitamine, uurimismeetodite valimine ja lähteülesande planeerimine 2. Uuringu läbiviimine 3. Uuringutulemuste analüüs ja parendustegevuste planeerimine Tööd tehakse enamasti kontorikeskkonnas. Kutse eeldab valmisolekut viibida töölähetustes. Töö on intensiivne ja nõuab suhtlemisvalmidust ning vaimset pingutust. Kõige olulisemaks töövahendiks on laua- või sülearvuti, professionaalne (valdkonnale iseloomulik) tarkvara, andmebaasid ja nende erinevad rakendused. Tüüpilisteks töövahenditeks on ka erinevad esitlus- ja diagnostikavahendid. Personalijuhi töö nõuab koostöö- ja suhtlemisvalmidust, kohanemisvõimet, arengule orienteeritust, usaldusväärsust, sihikindlust, eestvedamise võimet, aktiivsust, saavutusvajadust, enesekindlust, tolerantsust ja avatust, otsustus- ja vastutusvõimet, analüütilist mõtlemist, numbrilist ja sõnalist võimekust, kontsentreerumisvõimet ja üldistusvõimet. 7. taseme personalijuhil on tavapäraselt kõrgharidus, vähemalt viie aastane erialane töökogemus ja vähemalt kolmeaastane juhtimise kogemus. Personalijuht, personalidirektor Personalijuht, tase 7 kutse tõendamisel on vajalik kõigi kompetentside B.2.1–B.2.17 tõendamine. Strateegiline juhtimine 7 Organisatsiooni kujundamine ja arendamine 7 Tööjõu planeerimine 7 Personalijuhtimise alase sisekommunikatsiooni juhtimine, sh planeerimine 7 Töösuhete administreerimine ja personaliarvestus 7 Personali värbamine ja valik 7 Töötajate motiveerimine ja tasustamine 7 Töötajate arendamine ja hindamine 7 Personaliuuringute läbiviimine 7 Projektijuhtimine 7 Enesejuhtimine 7 Inimeste juhtimine 7 Suhtlemine 7 Analüüsimine ja tõlgendamine 7 Protsesside juhtimine 7 Arvuti kasutamine 7 Keelte kasutamine 6 Väikeettevõtja, tase 5 Small Business Entrepreneur, level 5 4 Ettevõtja III (versioon 1) Ettevõtja III (versioon 2) Väikeettevõtja, tase 5 (versioon 3) Väikeettevõtja, tase 5 (versioon 5) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Väikeettevõtja 12 2019-05-10 2019-05-10 2022-05-04 5 5 3339 Äriteenuste agendid, mujal liigitamata 0413 Juhtimine ja haldus 94 Organisatsioonide tegevus Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Peter Gornischeff Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Aili Kõiv SA Innove Aarne Leisalu Harjumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus Eela Malk Pärnumaa Kutsehariduskeskus Anu Moosel SA Innove Piret Pihel Saaremaa Ettevõtjate Liit, Saaremaa Arenduskeskus Riina Rohelaan HR Outsourcing OÜ (Eesti Konsultantide Assotsiatsioon) Tiia Tammaru MTÜ Eesti Kvaliteediühing Eneken Titov Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Väikeettevõtja, tase 5 on iseseisev ettevõtja, kes käivitab ja arendab väikeettevõtet ükskõik millises majandustegevuse valdkonnas, näiteks tootmine, teenindus, vahendus jm. Ta tunneb ettevõtlusega seotud riske, mõistab äritegevuse võimalusi ja oskab oma tooteid ning teenuseid müüa ja turustada. Väikeettevõtja oskab hinnata oma ettevõtte majandusseisu ning korraldada ja juhtida ettevõtte äritegevust tasuval viisil. Ta tegutseb muutuvas keskkonnas, toimib paindlikult ja loominguliselt vastavalt olukorrale ja klientide vajadustele. Väikeettevõtja on kursis ja kasutab kaasaegseid ettevõtte toimimist toetavaid info- ja kommunikatsioonitehnoloogilisi lahendusi. Ta arvestab oma tegevustes äritegevust mõjutavate õigusaktidega sätestatud nõuetega, jätkusuutliku arengu põhimõtetega ning saab aru elukestva õppe vajalikkusest. A.2.1 Äritegevuse kavandamine 1. Äriidee täpsustamine 2. Äriplaani koostamine ja sobiva ettevõtlusvormi valimine 3. Toodete ja teenuste väljatöötamine 4. Äriprotsessi tegevuskava koostamine 5. Dokumentide loomine ja vormistamine A.2.2 Äritegevuse käivitamine 1. Ettevõtte asutamine 2. Äritegevuse käivitamiseks vajalike hangete läbiviimine 3. Toote või teenuse kujundamine ja müümise kavandamine 4. Ettevõtte struktuuri ja tööprotsesside kavandamine 5. Töö- ja teeninduskeskkonna loomine 6. Meeskonna loomine 7. Finantsjuhtimise korraldamine 8. Koostöövõrgustikes osalemine A.2.3 Äriprotsesside korraldamine 1. Ressursside kavandamine 2. Turundusplaani koostamine ja turundustegevuste elluviimine 3. Klienditeeninduse korraldamine 4. Müügitegevuste korraldamine 5. Hindade kujundamine 6. Klientidelt tagasiside kogumine 7. Hanke- ja ostutegevuste korraldamine 8. Logistikateenuste analüüsimine ja hankimine 9. Äriprotsesside analüüsimine 10. Personalijuhtimine 11. Ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse alase tegevuse korraldamine 12. Informatsiooni ja dokumentide kogumise ning säilitamise korraldamine 13. Ettevõtte tegevuse lõpetamine A.2.4 Äritegevuse arendamine 1. Äritegevuse analüüsimine 2. Uuenduste elluviimine 3. Koostöö tegemine erinevate partneritega 4. Uuenduste tulemuslikkuse hindamine A.2.5 Tootearendus 1. Kavandatava toote või teenuse keskkonnategurite väljaselgitamine 2. Tootearenduse tasuvuse määratlemine 3. Tootearendusplaani koostamine ja elluviimine 4. Toote või teenuse turule toomine 5. Toote või teenuse arendusvajaduse väljaselgitamine A.2.6 Finantsjuhtimine ja majandusarvestus 1. Finantsjuhtimise väljatöötamine 2. Toodete ja teenuste omahinna arvutamine 3. Eelarve koostamine 4. Investeeringute määratlemine 5. Raamatupidamisaruannete kasutamine 6. Lepingute ja kohustuste täitmine 7. Raamatupidamisdokumentide õigsuse tagamine 8. Töötasu arvestamise korraldamine A.2.7 Eksporditegevuste arendamine 1. Välisturu ärilise potentsiaali analüüsimine 2. Välisturule sisenemise võimaluste väljaselgitamine 3. Toote või teenuse kohandamine 4. Turunduskommunikatsiooni korraldamine 5. Läbirääkimiste pidamine ja kokkulepete sõlmimine 6. Toote või teenuse logistika korraldamine 7. Eksporditegevuse tõhususe jälgimine Väikeettevõtja täidab mitmekülgseid tööülesandeid ja sageli ettearvamatutes olukordades vastutades ettevõtte toimimise eest. Tema tegevus sisaldab intensiivset suhtlemist, sh inimestega erinevatest kultuuridest. Valdkonnale iseloomulik tark- ja riistvara, esitlus- ja sidevahendid ning bürootarbed. Väikeettevõtjale on tähtsad kõrge enesekontroll, rahulikkus, algatus- ja õppimisvõime, koostöö-, riski- ja suhtlemisvalmidus, vastutustundlikkus, usaldusväärsus, ausus, kohusetunne, korrektsus, täpsus, otsustusvõime ja iseseisvus, sihikindlus, analüütiline mõtlemine; kontsentreerumis-, üldistus-, kohanemisvõime, paindlikkus, loomingulisus, uuendusmeelsus. Tavapäraselt on selle kutseala esindajatel keskharidus, kutsekeskharidus, kutseeriharidus või kõrgem haridus. Väikeettevõtja, tegevjuht, juht Väikeettevõtja, tase 5 kutse taotlemisel on vajalik kompetentside B.2.1–B.2.15 tõendamine. Äritegevuse kavandamine 5 Äritegevuse käivitamine 5 Äriprotsesside korraldamine 5 Äritegevuse arendamine 5 Tootearendus 5 Finantsjuhtimine ja majandusarvestus 5 Eksporditegevuste arendamine 5 Juhtimine ja juhendamine 5 Suhtlemine ja teabevahetus 5 Koostöö ja väärtustest lähtumine 5 Enesejuhtimine 5 Ettevõtlikkus 5 Tulemuste saavutamine 5 Arvuti kasutamine 5 Keelte kasutamine 5 Kinnisvaramaakler, tase 5 Real estate broker, level 5 10 Kinnisvaramaakler III (versioon 1) Kinnisvaramaakler III (versioon 2) Kinnisvaramaakler III (versioon 3) Kinnisvaramaakler III (versioon 4) Kinnisvaramaakler III (versioon 5) Kinnisvaramaakler III (versioon 6) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 11) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 12) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 7) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 8) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvaramaakler 22 2019-05-06 2019-05-06 2023-10-03 5 5 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0416 Hulgi- ja jaekaubandus 68 Kinnisvaraalane tegevus Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuse enesehindamise skaala Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja liikmete heade tavade koodeks Peeter Nurm Kinnisvaraekspert Staaring OÜ Ardo Lepp DTZ Kinnisvaraekspert Tanel Olek Technopolis Ave Kuusk Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda Marge Tõnnis Domus Kinnisvara Ronald Nermann Eesti Kinnisvarakompetentsi Keskus Aare Kruuser Tallinna Ülikool Anti Radik Tallinna Majanduskool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kinnisvaramaakler tegutseb kinnisvaratehingutes käsundandja nimel või vahendajana. Kinnisvaramaakleri peamised tööülesanded on käsundi alusel vahendada kinnisvara ostu-, müügi-, üüri- ja renditehinguid ja anda kinnisvaravaldkonnaga seonduvaid konsultatsioone. Maakler tegutseb iseseisvalt või meeskonnas ja vastutab oma tegevuse eest. Maaklerid juhinduvad on töös seadusandlusest, EVS-EN 15733 standardist ja Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja heade tavade koodeksist. Kinnisvaramaakleri kutsealal on kutsestandardid kirjeldatud kahel tasemel: - Kinnisvaramaakler, tase 5 - Kinnisvara vanemmaakler, tase 6 Kinnisvaramaakler, tase 5 tegutseb üldjuhul iseseisvalt ja vastutab oma tegevuse eest, aga võib töötada ka meeskonna liikmena. A.2.1 Turuinformatsiooni kogumine ja analüüsimine 1. Toimunud tehingute informatsiooni kogumine 2. Avalike müügi-, üüri- ja rendipakkumiste ning hinnatrendide kogumine ja jälgimine 3. Müügi-, üüri- ja rendipakkumiste ning tehinguinformatsiooni süstematiseerimine ja sisestamine andmebaasi 4. Kogutud informatsiooni analüüsimine A.2.2 Teenuse turundamine 1. Sihtgrupi määratlemine 2. Turundusstrateegia väljatöötamine ja elluviimine A.2.3 Läbirääkimiste pidamine ja käsunduslepingu sõlmimine 1. Läbirääkimiste ettevalmistamine 2. Objekti omandiõigusega seonduvate küsimuste täpsustamine 3. Objekti koosseisu, suuruse ja seisukorra täpsustamine 4. Objektiga seotud kitsenduste ja piirangute olemasolu täpsustamine, kolmandate isikute õiguste välja selgitamine 5. Objekti ümbruse ja piirkonna täpsustamine 6. Läbirääkimiste pidamine ja käsunduslepingu sõlmimine A.2.4 Objekti turundamine 1. Turundamisega seotud tegevuste planeerimine 2. Sihtgrupi teavitamine turunduskanalite kaudu 3. Objekti esitlemine 4. Tehingutingimuste tutvustamine 5. Käsundiandja teavitamine käsundi täitmise käigust ja nõustamine 2.5 Tehingu vormistamine 1. Läbirääkimiste korraldamine 2. Tehinguks vajalike dokumentide ettevalmistamise korraldamine 3. Lepingu sõlmimise korraldamine ja lepingupooltega kooskõlastamine 2.6 Objekti valduse üleandmine 1. Üleandmise-vastuvõtmise akti ettevalmistamine 2. Valduse ja kinnisasja päraldiste üleandmine ning akti allkirjastamise korraldamine Kinnisvaramaakleri töö toimub üldjoontes paindliku graafiku alusel, üldjuhul 40 h nädalas. Sõltuvalt kokkulepetest tööandjaga, töömahust või muudest töökorralduse eripäradest võib töö toimuda ka puhkepäevadel. Töö toimub võrdses ulatuses nii siseruumides kui ka väljas (objektide ülevaatused). Tööülesanded on vahelduvad, töö maht ja rütm sõltuvad tellimuste hulgast ja tehingu objektidest. Maakleri töökeskkonnaga seotud riskifaktorid tulenevad peamiselt välitöödel vahendatavate ehitiste, ehitus- ja tööstusobjektide eripärast, seetõttu peab ta rangelt järgima kehtivaid ohutusnõudeid. Teatud olukordades tuleb maakleril tööülesannete täitmise käigus siseneda eravaldustesse, mistõttu võivad märkimisväärseks ohufaktoriks olla ka kurjad koduloomad, peamiselt koerad. Arvuti, fotoaparaat, kontoritarbed, telefon, internet. Kinnisvaramaakleri töö nõuab täpsust, korrektsust, konkreetsust, loogilist mõtlemist ja analüüsivõimet. Töö tegemiseks on vajalikud suhtlemisoskus, usaldusväärsus, ausus ning vastutustunne. Tööülesannete edukaks täitmiseks tulevad kasuks organiseerimis- ja otsustusvõime, pingetaluvus ja läbirääkimisoskused. Vajalik on oskus rahumeelselt lahendada konfliktolukordi ja võime teha koostööd erinevate inimestega. Kinnisvaramaakleril on kas a) erialane kutseharidus või b) keskharidus, läbitud erialane täiendkoolitus ja olemas praktiline töökogemus. Maakler, kinnisvaramaakler, kutseline maakler. Kinnisvaramaakler, tase 5 kutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kõik kutsestandardis kirjeldatud kompetentsid. Turuinformatsiooni kogumine ja analüüsimine 5 Teenuse turustamine 5 Läbirääkimiste pidamine, objekti ülevaatamine ja käsunduslepingu sõlmimine 5 Objekti turundamine 5 Tehingu ettevalmistamine ja vormistamine 5 Objekti valduse üleandmine 5 Suhtlemisoskus, meeskonnatöö ja klienditeenindus 5 Kutse-eetika põhimõtete järgimine 5 Tegevuste planeerimine 5 Enesearendamine/elukestva õppe protsessis osalemine 5 Keskkonnahoidliku tööstiili hoidmine 5 Keeleoskus 5 Arvutioskus 5 Kinnisvara vanemmaakler, tase 6 Real estate broker, level 6 1 Kinnisvara vanemmaakler, tase 6 (versioon 2) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvaramaakler 22 2019-05-06 2019-05-06 2023-11-13 6 6 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0413 Juhtimine ja haldus 68 Kinnisvaraalane tegevus Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuse enesehindamise skaala Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja liikmete heade tavade koodeks Peeter Nurm Kinnisvaraekspert Staaring OÜ Ardo Lepp DTZ Kinnisvaraekspert Aivar Roosik DTZ Kinnisvaraekspert Marge Tõnnis Domus Kinnisvara Ronald Nermann Eesti Kinnisvarakompetentsi Keskus Tanel Olek Technopolis Aare Kruuser Tallinna Ülikool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kinnisvaramaakler on isik, kes tegutseb kinnisvaratehingutes käsundiandja nimel või vahendajana. Kinnisvaramaakleri peamised tööülesanded on käsundi alusel vahendada kinnisvara ostu-, müügi-, üüri- ja renditehinguid ja anda kinnisvara valdkonnaga seonduvaid konsultatsioone. Maaklerid juhinduvad on töös kehtivatest õigusaktidest, EVS-EN 15733 standardist ja kinnisvaramaaklerite kutsetegevuse headest tavadest (Lisa 3 – Eesti kinnisvaramaaklerite head tavad). Kinnisvaramaakleri kutsealal on kutsestandardid kirjeldatud kahel tasemel: - Kinnisvaramaakler, tase 5 - Kinnisvara vanemmaakler, tase 6 Kinnisvara vanemmaakler, tase 6 on pikaajalise töökogemusega spetsialist kes tegutseb üldjuhul iseseisvalt, aga võib juhtida ka arendusprojektide ning muude kinnisvaraga seotud ostu-, müügi-, rendi- või üüriprojektide meeskondade tegevust. Suuremate projektide puhul juhib ja juhendab selle taseme maakler teiste kinnisvaramaaklerite ja arendusprojekti meeskonda kuuluvate spetsialistide tööd ning võtab vastutuse meeskonna töö tulemuste eest. Kinnisvara vanemmaakler, tase 6 tegeleb ka esmaste kinnisvarainvesteeringute ja nende juhtimise alase nõustamisega. A.2.1 Turuinformatsiooni kogumine ja analüüsimine 1. Toimunud tehingute informatsiooni kogumine 2. Avalike müügi-, üüri- ja rendipakkumiste ning hinnatrendide kogumine ja jälgimine 3. Müügi-, üüri- ja rendipakkumiste ning tehinguinformatsiooni süstematiseerimine ja sisestamine andmebaasi 4. Kogutud informatsiooni analüüsimine A.2.2 Teenuse turundamine 1. Sihtgrupi määratlemine 2. Turundusplaani väljatöötamine ja elluviimine A.2.3 Läbirääkimiste pidamine ja käsunduslepingu sõlmimine 1. Läbirääkimiste ettevalmistamine 2. Objekti omandiõigusega seonduvate küsimuste täpsustamine 3. Objekti koosseisu, suuruse ja seisukorra täpsustamine 4. Objektiga seotud kitsenduste ja piirangute olemasolu täpsustamine, kolmandate isikute õiguste välja selgitamine 5. Objekti ümbruse ja piirkonna täpsustamine 6. Lepingu tingimuste tutvustamine 7. Pakkumuse koostamine ja esitamine, lepingu sõlmimine A.2.4 Objekti turundamine 1. Turundamisega seotud tegevuste planeerimine 2. Sihtgrupi teavitamine turunduskanalite kaudu 3. Objekti esitlemine 4. Tehingutingimuste tutvustamine 5. Käsundiandja teavitamine käsundi täitmise käigust ja nõustamine A.2.5 Tehingu korraldamine ja vormistamine 1. Läbirääkimiste korraldamine 2. Tehinguks vajalike dokumentide ettevalmistamise korraldamine 3. Lepingu sõlmimise korraldamine ja lepingupooltega kooskõlastamine 4. Objekti valduse üleandmine 5. Tehingu lõpetamine A.2.6 Kinnisvaraalane nõustamine 1. Kliendi nõustamine kinnisvara hindamise alates küsimustes 2. Kliendi nõustamine erinevate kinnisvaratehingute osas 3. Kliendi nõustamine kinnisvara investeerimise alastes küsimustes 4. Kinnisvara arendusprojektide alane nõustamine Kinnisvaramaakleri töö toimub üldjoontes paindliku graafiku alusel, üldjuhul 40 h nädalas. Sõltuvalt kokkulepetest tööandjaga, töömahust või muudest töökorralduse eripäradest võib töö toimuda ka puhkepäevadel. Töö toimub võrdses ulatuses nii siseruumides kui ka väljas (objektide ülevaatused). Tööülesanded on vahelduvad, töö maht ja rütm sõltuvad tellimuste hulgast ja tehingu objektidest. Maakleri töökeskkonnaga seotud riskifaktorid tulenevad peamiselt välitöödel vahendatavate ehitiste, ehitus- ja tööstusobjektide eripärast, seetõttu peab ta rangelt järgima kehtivaid ohutusnõudeid. Teatud olukordades tuleb maakleril tööülesannete täitmise käigus siseneda eravaldustesse, mistõttu võivad märkimisväärseks ohufaktoriks olla ka kurjad koduloomad, peamiselt koerad. Arvuti, fotoaparaat, kontoritarbed, telefon, internet. Töö tegemiseks on vajalikud suhtlemisoskus, usaldusväärsus, ausus ning vastutustunne. Tööülesannete edukaks täitmiseks tulevad kasuks organiseerimis- ja otsustusvõime, pingetaluvus ja läbirääkimisoskused. Vajalik on oskus rahumeelselt lahendada konfliktiolukordi ja võime teha koostööd erinevate inimestega. Kinnisvaramaakleri töö nõuab täpsust, korrektsust, konkreetsust, loogilist mõtlemist ja analüüsivõimet. 6. taseme kinnisvara vanemmaakleril on pikaajaline erialane töökogemus. Tal on kas mõne lähedase valdkonna (nt majandus, õigusteadus, kinnisvaraalane vms) kõrgharidus või erialane kutseharidus või ta on oma kutsealased oskused omandanud läbi muu praktilise õpi- ja töökogemuse. Maakler, kinnisvaramaakler, kutseline maakler. Kinnisvaramaakler, tase 5 kutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kõik kutsestandardis kirjeldatud kompetentsid (B.2.1 - B.2.12). Turuinformatsiooni kogumine ja analüüsimine 6 Teenuse turustamine 6 Läbirääkimiste pidamine, objekti ülevaatamine ja käsunduslepingu sõlmimine 6 Objekti turundamine 6 Tehingu korraldamine ja vormistamine 5 Kinnisvaraalane nõustamine 6 Suhtlemisoskused ja meeskonnatöö 6 Tegevuste planeerimine 6 Enesearendamine/elukestva õppe protsessis osalemine 6 Keskkonnahoidliku tööstiili hoidmine 5 Keeleoskus 5 Arvutioskus 6 Pottsepp-sell, tase 3 Apprentice Oven Builder, EstQF Level 3 6 Pottsepp I (versioon 1) Pottsepp I (versioon 2) Pottsepp I (versioon 3) Pottsepp-sell, tase 3 (versioon 4) Pottsepp-sell, tase 3 (versioon 5) Pottsepp-sell, tase 3 (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Küttesüsteemide ehitus ja hooldus Pottsepp 22 2019-05-06 2020-01-01 2024-12-31 3 3 7314 Savi- ja portselanimeistrid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Digipädevuste enesehindamise skaala Kasutatud mõisted Pottsepa kutse-eetika Andrus Schults OÜ Raidkivi Henri Huberg UÜ Robert, MTÜ Eesti Pottsepad Mati Malm Kodu Soojaks OÜ, MTÜ Eesti Pottsepad, Tartu Kutsehariduskeskus Paul Pääso Paul Pääso FIE, MTÜ Eesti Pottsepad, Kehtna Kutsehariduskeskus Chris Süldre Ahilus OÜ, MTÜ Eesti Pottsepad Urmas Danil OÜ Monier Hillimar Heinroos Korstnaabi OÜ, MTÜ Eesti Korstnapühkijate Koda Sigrid Ester Tani Tartu Kutsehariduskeskus, MTÜ Kütte - ja Ventilatsioonisüsteemide Teabekeskus Ivar Kohjus Järvamaa Kutsehariduskeskus Kutsestandard on uuendamisel! ---------------------------------- Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Pottsepa peamised tööülesanded on tahkeküttesüsteemi ja selle osade ehitamine ja lammutamine, paigaldamine, renoveerimine ja muutmine. Tahkeküttesüsteemide alla kuuluvad nii tellistest, ahjupottidest, erinevatest plaatidest ja plokkidest, maakivist või muust materjalist tahkeküttel töötavad müüritiskütteseadmed (ahjud, pliidid, kaminad jne) ja nendega kaasnevad süsteemid (lõõrid, korstnad jne.) kui ka tootja vastutusega valmiskütteseadmed ja korstnasüsteemid (nt kerged õhkküttekaminad, saunakerised). Pottsepa kutsealal on kutsed kolmel tasemel: Pottsepp-sell, tase 3; Pottsepp, tase 4; Pottseppmeister, tase 5. Pottsepp-sell, tase 3 teeb kõrgema taseme pottsepa juhendamisel tahkekütteseadmete ja korstnasüsteemide, tootjavastutusega valmiskütteseadmete ja korstnasüsteemide ehitus- ja lammutustöid, renoveerib ja muudab neid. Pottsepp-sell juhindub oma töös pottseppade kutse-eetika koodeksist (lisa 3 – pottsepa kutse-eetika). Ta lähtub tööde tegemisel kehtivatest õigusaktidest ning muudest asjakohastest juhenditest ja normdokumentidest (EVS 812-3 Ehitiste tuleohutus Osa 3: Küttesüsteemid, EVS-EN 15544 jms). A.2.1 Ehitatava ja/või paigaldatava küttesüsteemi või selle osa(de) kavandamine 1. Hoone või ruumi soojavajaduse arvutamine 2. Soojustehniliste arvutuste tegemine 3. Materjalide valimine ja koguste arvutamine A.2.2 Tahkekütteseadme ehitamise või paigaldamise ettevalmistamine 1. Töökeskkonna ettevalmistamine 2. Küttesüsteemi vundamendi või aluspinna ettevalmistamine ja ehitamine 3. Kinnitusdetailide ja kandurite paigaldamine A.2.3 Tootjavastutusega küttesüsteemi või selle osade paigaldamine 1. Tootjavastutusega kütteseadme paigaldamine eelnevalt ettevalmistatud aluspinnale 2. Tootjavastutusega korstna paigaldamine 3. Tootja vastutusega küttesüsteemi või selle osade renoveerimine või muutmine A.2.4 Eritellimusel tahkeküttesüsteemi ehitamine 1. Eritellimusel tahkekütteseadme ehitamine eelnevalt ettevalmistatud aluspinnale 2. Müüritiskorstna ehitamine 3. Küttesüsteemi osade dekoratiivviimistlemine A.2.5 Eritellimusel tahkekütteseadme või -süsteemi lammutamine, renoveerimine või muutmine 1. Kütteseadme lammutamine 2. Müüritud küttesüsteemi või selle osade renoveerimine 3. Müüritud küttesüsteemi või selle osade muutmine Pottsepatöö toimub paindliku töögraafiku alusel. Sõltuvalt tööandja või kliendiga sõlmitud kokkulepetest, töö mahust või muudest töökorralduse eripäradest võib töö toimuda ka puhkepäevadel, pühade ajal või õhtuti. Töö rütm võib sõltuvalt tellimuse mahust ja iseloomust olla kiire ja pingeline. Pottsepatöö on raske ja nõuab füüsilist pingutust. Sageli tuleb tõsta raskeid ehitusmaterjale, töötada sundasendis või ronida ajutistel tellingutel ja konstruktsioonidel. Töö toimub nii siseruumides kui ka õues, erinevatel kõrgustel ja muutuvates keskkonnatingimustes. Pottsepa töökeskkonnaga on seotud kõrgendatud vigastuste tekkimise risk, mistõttu ta peab järgima tööeeskirju, töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. Riskiteguriteks on ka tolm, õhus lenduvad keemilised ühendid, müra, temperatuuri kõikumised ja tuuletõmbus ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja -vahendeid. Pottsepa peamised töövahendid on mitmesugused käsitööriistad (kellud, müürihaamrid jne.), mõõteriistad (mõõdulindid, loodid, nivelliirid jne), elektrilised seadmed (lõikurid, segumasinad jne), tõsteseadmed ja -vahendid (tõstukid jne), märkimisvahendid. Pottsepa töö eeldab korrektsust, täpsust, rutiinitaluvust, õppimis- ja keskendumisvõimet. Töö tegemiseks on vajalikud hea koordinatsioon, füüsiline vastupidavus ja kõrgusetaluvus. Pottsepa kutsealal töötavad inimesed peaksid olema hea stressitaluvusega, ladusad suhtlejad ja kohusetundlikud. Töö tegemisel tulevad kasuks ruumiline kujutlusvõime ja ilumeel. Pottsepp-sellil on kas erialane kutseharidus või ta on oma kutsealased oskused omandanud praktilise töökogemuse ja erialaste täiendkoolituste kaudu. Pottsepp, kaminameister, ahjumeister, korstnapaigaldaja. Ehitusseadustik ja selle asjakohased rakendusaktid Tuleohutusseadus ja selle asjakohased rakendusaktid Eesti Standardikeskuse normdokumendid Pottsepp-sell, tase 3 kutsestandard koosneb viiest kohustuslikust (B.2.1.-2.5) ja ühest kutset läbivast kompetentsist (B.2.6). Kutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kõik kompetentsid (B.2.1 – 2.6). Ehitatava ja/või paigaldatava küttesüsteemi kavandamine või selle osa(de) projekteerimine 3 Tahkekütteseadme ehitamise või paigaldamise ettevalmistamine 3 Tootjavastutusega küttesüsteemi või selle osade paigaldamine 3 Eritellimusel tahkeküttesüsteemi ehitamine 3 Eritellimusel tahkekütteseadme või -süsteemi lammutamine, renoveerimine või muutmine 3 Pottsepp-sell, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Pottsepp, tase 4 Oven Builder, EstQF Level 4 6 Pottsepp II (versioon 1) Pottsepp II (versioon 2) Pottsepp II (versioon 3) Pottsepp, tase 4 (versioon 4) Pottsepp, tase 4 (versioon 5) Pottsepp, tase 4 (versioon 7) Küttesüsteemi paigaldaja, tase 4 Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Küttesüsteemide ehitus ja hooldus Pottsepp 22 2019-05-06 2020-01-01 2024-12-31 4 4 7314 Savi- ja portselanimeistrid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Digipädevuste enesehindamise skaala Kasutatud mõisted Pottsepa kutse-eetika Andrus Schults OÜ Raidkivi Henri Huberg UÜ Robert, MTÜ Eesti Pottsepad Mati Malm Kodu Soojaks OÜ, MTÜ Eesti Pottsepad, Tartu Kutsehariduskeskus Paul Pääso Paul Pääso FIE, MTÜ Eesti Pottsepad, Kehtna Kutsehariduskeskus Chris Süldre Ahilus OÜ, MTÜ Eesti Pottsepad Urmas Danil OÜ Monier Hillimar Heinroos Korstnaabi OÜ, MTÜ Eesti Korstnapühkijate Koda Sigrid Ester Tani Tartu Kutsehariduskeskus, MTÜ Kütte - ja Ventilatsioonisüsteemide Teabekeskus Ivar Kohjus Järvamaa Kutsehariduskeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Pottsepa peamised tööülesanded on tahkeküttesüsteemi ja selle osade ehitamine ja lammutamine, paigaldamine, renoveerimine ja muutmine. Tahkeküttesüsteemide alla kuuluvad nii tellistest, ahjupottidest, erinevatest plaatidest ja plokkidest, maakivist või muust materjalist tahkeküttel töötavad müüritiskütteseadmed (ahjud, pliidid, kaminad jne) ja nendega kaasnevad süsteemid (lõõrid, korstnad jne.) kui ka tootja vastutusega valmiskütteseadmed ja korstnasüsteemid (nt kerged õhkküttekaminad, saunakerised). Pottsepa kutsealal on kutsed kolmel tasemel: Pottsepp-sell tase 3; Pottsepp tase 4; Pottseppmeister tase 5. Pottsepp, tase 4 teeb tahkekütteseadmete ja korstnasüsteemide, tootjavastutusega valmiskütteseadmete ja korstnasüsteemide ehitus- ja lammutustöid ning renoveerib ja muudab neid. Ta vormistab asjakohase dokumentatsiooni. Pottsepp, tase 4 nõustab kliente küttesüsteemi valiku ja kasutamise osas ning pakub välja optimaalseid lahendusi. Selle taseme pottsepp on võimeline juhendama ja välja õpetama ka madalama taseme pottseppasid. Pottsepp, tase 4 juhindub oma töös pottseppade kutse-eetika koodeksist (Lisa 3 – pottsepa kutse-eetika). Ta lähtub tööde tegemisel kehtivatest õigusaktidest ning muudest asjakohastest juhenditest ja normdokumentidest (EVS 812-3 Ehitiste tuleohutus Osa 3: Küttesüsteemid, EVS-EN 15544 jms) Pottsepp, tase 4 kutse raames on võimalik omandada ka piiratud õigustega küttesüsteemi paigaldaja, tase 4 osakutse, mis võimaldab inimesel tööturul iseseisvalt tegutseda ning paigaldada, monteerida (koostada) ning renoveerida tootja vastutusega valmiskütteseadmeid ja korstnasüsteeme. A.2.1 Ehitatava ja/või paigaldatava küttesüsteemi või selle osa(de) kavandamine ja projekteerimine 1. Kliendi soovide väljaselgitamine 2. Tutvumine ehitusliku dokumentatsiooniga ja olukorraga objektil 3. Olemasolevale või kavandatavale küttesüsteemile või selle osa(de)le hinnangu andmine 4. Õhuvarustuse olemasolu hindamine 5. Kliendi poolt soovitud lahendusele hinnangu andmine 6. Hoone või ruumi soojavajaduse arvutamine 7. Soojustehniliste arvutuste tegemine ja tööprojekti ning -jooniste koostamine 8. Küttesüsteemi juurde planeeritava ühenduslõõri ja korstna soojustehniliste arvutuste tegemine, tööprojekti ja/või -jooniste koostamine 9. Materjalide valimine, koguste arvutamine ja hinnapakkumise koostamine A.2.2 Tahkekütteseadme ehitamise või paigaldamise ettevalmistamine 1. Töökeskkonna ettevalmistamine 2. Küttesüsteemi vundamendi või aluspinna ettevalmistamine ja ehitamine 3. Kandvate konstruktsioonide (sein, vahelagi vms) ettevalmistamine A.2.3 Tootjavastutusega küttesüsteemi või selle osade paigaldamine 1. Tootjavastutusega kütteseadme paigaldamine eelnevalt ettevalmistatud aluspinnale 2. Tootjavastutusega korstna paigaldamine 3. Tootja vastutusega küttesüsteemi või selle osade renoveerimine või muutmine 4. Valmis küttesüsteemi või selle osa üleandmine kliendile 5. Kliendi juhendamine küttesüsteemi kasutamise ja hooldamise osas A.2.4 Eritellimusel tahkeküttesüsteemi ehitamine 1. Eritellimusel tahkekütteseadme ehitamine eelnevalt ettevalmistatud aluspinnale 2. Müüritiskorstna ehitamine 3. Küttesüsteemi osade dekoratiivviimistlemine 4. Eritellimusel ehitatud küttesüsteemi või selle osa(de) üleandmine kliendile 5. Kliendi juhendamine küttesüsteemi või seadme kasutamise ja hooldamise osas A.2.5 Eritellimusel tahkekütteseadme või -süsteemi lammutamine, renoveerimine või muutmine 1. Tahkekütteseadme või -süsteemi seisukorra hindamine 2. Kütteseadme lammutamine 3. Müüritud küttesüsteemi või selle osade renoveerimine 4. Müüritud küttesüsteemi või selle osade muutmine A.2.6 Ettevõtlusalane tegevus 1. Oma teenusele ettevõtlusalase väljundi leidmine 2. Oma teenuse turundamine A.2.7 Juhendamine ja meeskonnatöö 1. Delegeerimine 2. Motiveerimine 3. Meeskonnatöö kvaliteedi tagamine 4. Töö tegemisel ilmnenud vigade analüüs ja parandamise nõustamine 5. Tööde korraldamine Pottsepatöö toimub paindliku töögraafiku alusel. Sõltuvalt tööandja või kliendiga sõlmitud kokkulepetest, töö mahust või muudest töökorralduse eripäradest võib töö toimuda ka puhkepäevadel, pühade ajal või õhtuti. Töö rütm võib sõltuvalt tellimuse mahust ja iseloomust olla kiire ja pingeline. Pottsepatöö on raske ja nõuab füüsilist pingutust. Sageli tuleb tõsta raskeid ehitusmaterjale, töötada sundasendis või ronida ajutistel tellingutel ja konstruktsioonidel. Töö toimub nii siseruumides kui ka õues, erinevatel kõrgustel ja muutuvates keskkonnatingimustes. Pottsepa töökeskkonnaga on seotud kõrgendatud vigastuste tekkimise risk, mistõttu ta peab järgima tööeeskirju, töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. Riskiteguriteks on ka tolm, õhus lenduvad keemilised ühendid, müra, temperatuuri kõikumised ja tuuletõmbus ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja -vahendeid. Pottsepa peamised töövahendid on mitmesugused käsitööriistad (kellud, müürihaamrid jne.), mõõteriistad (mõõdulindid, loodid, nivelliirid jne), elektrilised seadmed (lõikurid, segumasinad jne), tõsteseadmed ja -vahendid (tõstukid jne), märkimisvahendid. Pottsepa töö eeldab korrektsust, täpsust, rutiinitaluvust, õppimis- ja keskendumisvõimet. Töö tegemiseks on vajalikud hea koordinatsioon, füüsiline vastupidavus ja kõrgusetaluvus. Pottsepa kutsealal töötavad inimesed peaksid olema hea stressitaluvusega, ladusad suhtlejad ja kohusetundlikud. Töö tegemisel tulevad kasuks ruumiline kujutlusvõime ja ilumeel. Pottsepp, tase 4 on olemas praktiline töökogemus pottsepana ning erialane kutseharidus või läbitud erialased täienduskoolitused. Pottsepp, kaminameister, ahjumeister, korstnapaigaldaja. Ehitusseadustik ja selle asjakohased rakendusaktid Tuleohutusseadus ja selle asjakohased rakendusaktid Eesti Standardikeskuse normdokumendid Pottsepp, tase 4 kutsestandard koosneb seitsmest kohustuslikust (B.2.1.-2.7) ja ühest kutset läbivast kompetentsist (B.2.8). Kutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kõik kompetentsid (B.2.1 – B.2.8). Küttesüsteemi paigaldaja, tase 4 osakutse saamiseks on taotlejal vaja tõendada kompetentsid B.2.1 ja B.2.3 ning B.2.8. Ehitatava ja/või paigaldatava küttesüsteemi kavandamine või selle osa(de) projekteerimine 4 Tahkekütteseadme ehitamise või paigaldamise ettevalmistamine 4 Tootjavastutusega küttesüsteemi või selle osade paigaldamine 4 Eritellimusel tahkeküttesüsteemi ehitamine 4 Eritellimusel tahkekütteseadme või -süsteemi lammutamine, renoveerimine või muutmine 4 Ettevõtlusalane tegevus 5 Juhendamine ja meeskonnatöö 5 Pottsepa kutset läbiv kompetents 4 Teabehalduse korraldaja, tase 6 Record and Information Management Coordinator, level 6 7 Dokumendihaldur IV (versioon 1) Dokumendihaldur IV (versioon 2) Dokumendihaldur IV (versioon 3) Dokumendihaldur IV (versioon 4) Dokumendihaldur IV (versioon 5) Dokumendihaldur, tase 6 (versioon 6) Teabehaldur, tase 6 (versioon 9) Teabehalduse korraldaja, tase 6 (versioon 8) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Bürootöö Dokumendihaldur 13 2019-05-27 2019-05-27 2024-04-09 6 6 2422 Strateegiate väljatöötajad 0415 Sekretäri- ja kontoritöö 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Katrin Leemet Põllumajandusamet Pille Vestung Eesti Pank Janne Kerdo Eesti Juhi Abi Ühing Kaire Karp TalTech, Dokumendihaldurite Ühing Kersti Kiive Dokumendihaldurite Ühing Liivi Karpištšenko Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Hille Oidema Eesti Arhivaaride Ühing Tiina Palu Tartu Ülikool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Teabehalduse korraldaja on spetsialist, kelle ülesandeks on teabehalduse korraldamine ja selle põhimõtete rakendamine organisatsiooni äriprotsessides ja teenuste arendamises ning toetada põhi- ja tugifunktsioonide täitmist. Ta teeb koostööd juhtkonnaga ja teiste valdkondade esindajatega, sh IKT, kommunikatsioon, juriidika, kvaliteedijuhtimine jne. Oma töös teabe kaitse ja juurdepääsu korraldamisel puutub ta kokku konfidentsiaalse informatsiooniga, mis seab sellel ametikohal töötavale isikule kõrged eetilised nõudmised. A.2.1 Teabehalduse põhimõtete rakendamine teenuste halduses 1. Äriprotsesside ja teenuste kaardistamises osalemine 2. Äriprotsesside ja teenuste teabeanalüüs 3. Infosüsteemide ärianalüüsi tegemine 4. Teenusdisaini protsessis osalemine 5. Infosüsteemide arendamises osalemine A.2.2 Teabehalduse korraldamine 1. Organisatsiooni teabehalduse põhimõtete väljatöötamine 2. Teabehalduse juhendite väljatöötamine 3. Teabe liigitusskeemi koostamine 4. Teabe haldamisega seotud tegevuste koordineerimine 5. Muudatuste haldamine 6. Teabehalduse riskianalüüsi läbiviimine 7. Kvaliteedisüsteemi rakendamises osalemine A.2.3 Koolitamine ja nõustamine 1. Koolitusvajaduse kaardistamine 2. Koolituste korraldamine 3. Teabehalduse alane nõustamine Teabehalduse korraldaja töötab üldjuhul kontoris ja fikseeritud tööajaga. Töö on vaheldusrikas, kohati vaimselt pingeline. Füsioloogilisteks riskiteguriteks on sundasend ja kuvariga töö. Tavapärased kontoritarbed ja -tarkvara, erinevad kaasaegsed infotehnoloogilised vahendid ja tarkvaralahendused. Kohanemisvõime, suhtlemis- ja meeskonnatöö oskus, pinge- ja stressitaluvus, argumenteerimisvõime, loogiline mõtlemine, analüüsivõime, koostöövõime, vastutustunne, korrektsus, tasakaalukus, iseseisvus. Teabehalduse korraldajal on a) üldjuhul kõrgharidus ja erialane või lähedase valdkonna (arhiivindus, dokumendihaldus, IKT valdkond, projektijuhtimine, ärikorraldus vm) töökogemus ning läbitud erialaseid täiendkoolitused või b) lähedase valdkonna kutseeriharidus (IKT valdkonna, kvaliteedijuhi, sekretäri, projektijuhi vm) ja töökogemus ning läbitud erialased täiendkoolitused. Dokumendihaldur, dokumendihalduse (pea)spetsialist, infohalduse spetsialist/koordinaator, protsessi(de) juht, teabehaldur, teenuste ja protsesside juht, teenuste juht, ärianalüütik. Teabehalduse korraldaja, tase 6 kutsestandard koosneb kolmest kohustuslikust (B.2.1 – B.2.3) ja viiest kutset läbivast kompetentsist (B.2.4 – B.2.8). Kutse saamiseks on vaja tõendada kõik kompetentsid. Teabehalduse põhimõtete rakendamine teenuste halduses 6 Teabehalduse korraldamine 6 Koolitamine ja nõustamine 6 Meeskonnatöö ja suhtlemine 6 Tegevuste planeerimine 6 Enesearendamine 6 Keelteoskus 6 Arvutioskus 6 Puitmajaehitaja, tase 3 Wooden House Builder, EstQF Level 3 9 Käsitsi palkmajaehitaja I (versioon 1) Käsitsi palkmajaehitaja I (versioon 2) Palkmaja ehitaja I (versioon 1) Palkmaja ehitaja I (versioon 2) Palkmaja ehitaja I (versioon 3) Palkmaja ehitaja I (versioon 4) Palkmaja ehitaja I (versioon 5) Palkmajaehitaja, tase 3 (versioon 6) Palkmajaehitaja, tase 3 (versioon 7) Palkmajaehitaja, tase 3 (versioon 8) Puitmajaehitaja, tase 3 (versioon 10) Puitmajaehitaja, tase 4 esmane kutse (versioon 11) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Palkmajaehitus Palkmaja ehitaja 23 2019-05-28 2020-01-01 2024-10-01 3 3 7115 Puusepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 41 Hoonete ehitus Puitmajaehitaja kutsealased terminid Andres Madalik Merko Ehitus Andres Veel Hiiumaa Ametikool Kaljo Valler Palmatin OÜ Lauri Kivil Eesti Puitmajaliit Ragner Lõbu Hobbiton OÜ Tarmo Tammekivi OÜ Puu ja Pliiats Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Puitmajaehitaja töötab peamiselt puitmaju ehitavas või selle detaile tootvas ettevõttes. Tema peamine tööülesanne on ehitada tööstuslikult või käsitööna valmistatud puitdetailidest ja/või moodulitest maju. Sellel kutsealal on kirjeldatud kolm kutset: - Puitmajaehitaja, tase 3 - Puitmajaehitaja, tase 4 - Puitmajaehitaja, tase 5 Puitmajaehitaja, tase 3 ehitab etteantud tööülesandest lähtudes erinevaid puitkarkassmaju (elementmajad, moodulmajad jne) ning palkmaju (masintoodetud või käsitööpalkmajad). Ta osaleb meeskonna liikmena ka muude tööde tegemisel, nt avatäidete paigaldamisel ja katuste ning põrandate ehitamisel. Selle taseme puitmajaehitaja töötab meeskonna liikmena või iseseisvalt mõnes kitsamas töölõigus (nt ehitusmaterjali ladustamine jms), järgides üksikasjalisi juhiseid ja töökeskkonna- ja tööohutusnõudeid ning vastutades iseenda töö tulemuse eest. Keerulisemate tööülesannete korral konsulteerib 3. taseme puitmajaehitaja oma vahetu juhi või juhendajaga. A.1 Töö planeerimine ja töökoha ettevalmistamine 1. Materjalide valik ja ettevalmistamine 2. Töövõtete ja -vahendite valimine 3. Vahetu töökoha ettevalmistamine A.2 Puitliidete koostamine 1. Eelnevalt valmistatud tappliidete koostamine 2. Nael-, kruvi-, polt- ja naagelliidete koostamine A.3 Puitkarkassi ja karkassielementide valmistamine, monteerimine ja paigaldamine 1. Karkassielementide valmistamine 2. Seina-, katuse- ja vahelaeelementide monteerimine 3. Puitkarkassi ehitamine 4. Isolatsioonimaterjalide paigaldamine 5. Ehitusplaatide paigaldamine puitkarkassile 6. Fassaadimaterjalide paigaldamine A.4 Laudpõrandate ehitamine 1. Laagide ehitamine 2. Põrandalaudise paigaldamine A.5 Aluskatuste ehitamine ja puidupõhiste katusekattematerjalide paigaldamine 1. Katusele aluskatte, tuulutusliistude, roovitise ja/või laudise paigaldamine 2. Tuulekastide ehitamine A.6 Avatäidete paigaldamine 1. Ajutiste avatäidete valmistamine ja paigaldamine 2. Avatäidete paigaldamine A.7 Troppimistööde tegemine 1. Materjalide peale- ja mahalaadimine, ladustamine ja paigaldamine 2. Mehitamata tõsteseadmete töö juhtimine A.8 Palkkonstruktsioonide püstitamine 1. Palkdetailide ja tihendusmaterjali paigaldamine ja fikseerimine 2. Eelnevalt valmistatud palkide jätkliidete koostamine 3. Seinte jäigastamine, konstruktsiooni pingutamist ja vajumist võimaldavate detailide paigaldamine 4. Kujupüsivate konstruktsioonide paigaldamine ja kinnitamine 5. Lisakarkassi kinnitamine palkkonstruktsioonile 6. Avatäidete paigaldamine palkkonstruktsiooni Puitmajaehitaja töötab ehitusobjektil nii sise- kui ka välitingimustes, sh kõrgustes ja tõsteseadmete töötsoonis. Töökeskkond võib olla mürarohke. Töökeskkonnas esineb puidutolmu ja keemilisi ained, mis võivad põhjustada allergiat. Töö nõuab füüsilist pingutust, töötempo on vahelduv. Puitmajaehitaja põhilisteks töövahenditeks on erinevad elektrilised ja pneumaatilised töömasinad (nt erinevad saed, freesid, trellid), käsitööriistad (haamrid, peitlid jne), mõõtevahendid (nivelliir, loodid jne) ja tõsteseadmed. Palkmajade ehitamisel tuleb lisaks kasutada ka erialaspetsiifilisi töövahendeid nagu nt liimeister, koorimisraud, kirves, palgipööramise labidas, vararaud. Puitmajaehitaja töö nõuab täpsust ja püsivust. Kutsealal töötamisel on vajalikud ka matemaatilis-loogiline ja ruumiline mõtlemine ning tehniline taiplikkus. Kuna töötatakse meeskonnas, on olulised ka koostöövõime ja suhtlemisvalmidus. Töö eripärast tulenevalt on vajalikud ka füüsiline vastupidavus, tugevus ja käeline osavus. EKR 3. taseme puitmajaehitaja on oma kutsealased oskused omandanud kas a) kutseõppeasutuses vastava taseme ja eriala õppekava läbides või b) praktilise töökogemuse käigus kogenud meistri käe all. Puitmajaehitaja, palkmajaehitaja, palkmaja püstitaja, puusepp Kutse saamiseks on nõutav kohustuslike kompetentside (B.2.1 – B.2.8) ja läbiva kompetentsi (B.2.9) tõendamine. Töö planeerimine ja töökoha ettevalmistamine 3 Puitliidete koostamine 3 Puitkarkassi ja karkassielementide valmistamine, monteerimine ja paigaldamine 3 Laudpõrandate ehitamine 3 Aluskatuste ehitamine ja puidupõhiste katusekattematerjalide paigaldamine 3 Avatäidete paigaldamine 3 Troppimistööde tegemine 4 Palkkonstruktsioonide püstitamine 3 Puitmajaehitaja, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Raudteeveeremi hooldustehnik, tase 4 Railway rolling-stock service technician, level 4 2 Raudteeveeremi hooldustehnik, tase 4 (versioon 1) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudteeveeremi lukksepp 12 2019-05-15 2019-05-15 2024-05-14 4 4 7231 Mootorsõidukimehaanikud ja -lukksepad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Anto Looken SA Raudteekutsed Ljudmilla Knjazeva AS EVR Cargo Margus Kollo AS EVR Cargo Tõnu Aruste AS Eesti Raudtee Viktor Tkatšov AS Eesti Raudtee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Raudteeveeremi hooldustehnik, tase 4 on keskastme spetsialist, kes hooldab ja remondib mootorronge remondidepoos. Tema põhilisteks tööülesanneteks on raudteeveeremi sõlmede (näit õhujagajate, veerelaagrite, automaatsidurite jne) ja süsteemide hooldamine, remontimine ja stendidel katsetamine. Ta täidab ülesandeid iseseisvalt, vastutades nii enda kui ka kaastöötajate tööohutuse eest ning tagab säästlikud ja tulemuslikud töövõtted. Ta võib töötada nii üksi kui ka meeskonnas, tema töö eeldab suhtlemist kaastöötajatega. 4. taseme raudteeveeremi lukksepp vastutab oma kutsetaseme piires talle antud tööülesannete kvaliteedikontrolli, tööohutuse ja remondi tagajärjel tekkinud liiklusohtlike olukordade eest. Vastutust nõudvate otsuste langetamisel võib ta vajada juhendamist. Raudteeveeremi lukksepp, tase 4 on võimeline edasi andma oma kutsealaseid oskusi ja teadmisi. Raudteeveeremi lukksepatööde kutseala koosneb kolmest kutsest. Raudteeveeremi lukksepp, tase 3 on kogemustega oskustöötaja, kes hooldab ja remondib raudteevaguneid tehnohoolduspunktis või remondidepoos või raudteeveeremit remondidepoos. Raudteeveeremi lukksepp, tase 4 on keskastme spetsialist, kes hooldab ja remondib raudteeveeremit remondidepoos. Raudteeveeremi hooldustehnik, tase 4 on keskastme spetsialist, kes hooldab ja remondib mootorronge remondidepoos. A.2.1 Raudteeveeremi käiguosade (veermiku) remontimine 1. Raudteeveeremi kere ülestõstmine 2. Pöördvankrite väljaveeretamine 3. Rattapaaride vahetamine 4. Rattapaaride mõõtmete kontrollimine 5. Vedelikamortisaatorite remontimine ja katsetamine A.2.2 Raudteeveeremi haakeseadmete remontimine 1. Automaatsiduri ja teiste haakseadme detailide ning puhvrite vahetamine 2. Automaatsiduri remontimine 3. Rikkis automaatsiduri lahtihaakimisseadmete vahetamine või remontimine 4. Mootorrongiüksuse jäikühenduse hooldamine ja remontimine 5. Scharfenbergi siduri elektri- ja suruõhuühenduste remontimine A.2.3 Raudteeveeremi kere ja raami hooldamine ja remontimine 1. Raudteeveeremi raami ja kere hooldamine 2. Automaatuste hooldamine A.2.4 Raudteeveeremi piduriseadmete remontimine 1. Piduriseadmete mahavõtmine ja paigaldamine 2. Hoobülekande remontimine 3. Automaatregulaatorite remontimine ja katsetamine 4. Suruõhuseadmete vahetamine 5. Õhumahutite kontrollimine ja katsetamine 6. Pidurihoovastiku defektsete detailide vahetamine ja reguleerimine A.2.5 Raudteeveeremi jõuülekande hooldamine ja remontimine 1. Rattapaaride allalaskmine ja ülestõstmine 2. Veomootorite demonteerimine ja paigaldamine, mootoririputuse hooldamine ja remontimine 3. Veogeneraatori hooldamine 4. Muunduri vahetamine 5. Muunduri kondensaatori vahetamine 6. Inverteri vahetamine 7. Muunduri ventilaatori vahetamine 8. Muunduri jahutusseade jahutusvedeliku vahetamine A.2.6 Vooluvõtturi hooldamine 1. Vooluvõtturi vahetamine 2. Vooluvõtturi remontimine A.2.7 Raudteeveeremi hooldustööde tegemine 1. Diiselrongi hooldustööde P1-P4 tegemine 2. Elektrirongi hooldustööde P1-P4 tegemine A.2.8 Raudtee veoveeremi jõuseadmete hooldamine ja remontimine 1. Diiselmootori gaasijaotusmehhanismi ja toiteaparatuuri hooldamine ja remontimine 2. Diiselmootori õlitussüsteemi hooldamine ja remontimine 3. Diiselmootori jahutussüsteemi hooldamine ja remontimine 4. Jahutussüsteemi jahutusvedeliku vahetamine 5. Jahutussüsteemi jahutusventilaatori vahetamine 6. Suruõhukompressori vahetamine 7. Suruõhukompressori hooldamine ja remontimine veduril 8. Abikompressori vahetamine 9. Liivatusseadmete hooldamine A.2.9 Mootorrongide akupatarei hooldamine 1. Akupatarei demonteerimine ja paigaldamine 2. Akupatarei ülevaatus ja puhastamine 3. Elektrolüüdi tiheduse ja nivoo mõõtmine 4. Üksiku aku või akupatarei vahetamine 5. Akupatarei komplekteerimine 6. Akude laadimine A.2.10 Mootorrongide abisüsteemide vahetamine 1. Küttesüsteemi detailide vahetamine 2. Ventilatsioonisüsteemi või kliimaseadmete detailide vahetamine 3. Kliimaseadmete detailide vahetamine Raudteeveeremi hooldustehniku töö toimub sise- ja välistingimustes ning väljasõitudega. Üldjuhul on see graafikupõhine vahetustega töö, mis eeldab töötamist ka öösel, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel. Töö on vahelduvate tööülesannetega. Sageli tuleb töötada sundasendis raudteeveeremi all või ronida veeremile. Võimalik on kokkupuude tervistkahjustavate ainetega (mootorikütused, määrdeained ja tehnilised vedelikud, happed, heitegaasid jmt). Töökeskkonnas võib esineda müra, tolmu, niiskust ja vibratsiooni. Töökeskkond (näit liikuv raudteeveerem ja liikuvad mehhanismid) on seotud vigastuste tekkimise kõrgendatud riskiga. Raudteeveeremi hooldustehniku töökeskkond (näit liikuv raudteeveerem ja liikuvad mehhanismid) on seotud vigastuste tekkimise kõrgendatud riskiga. Keskmisest kõrgema ohtlikkusega töö tõttu peab raudteeveeremi hooldustehnik täpselt järgima erialajuhendite, tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada tööõnnetuse, raudteel toimuva õnnetuse, vahejuhtumi või tulekahju. Põhilisteks töövahenditeks on mehaanilised-, suruõhu-, hüdraulilised- ja elektrilised käsitööriistad, seadmete skeemid ja varuosakataloogid, diagnostikaseadmed, spetsiaalsed arvutiprogrammid ning töövahendid (märke- ja mõõteriistad jms). Raudteeveeremi hooldustehniku töös on olulised loogiline mõtlemine, visuaalne mälu, keskendumisvõime, füüsiline vastupidavus, liigutuste täpsus ja kiirus, hea koordinatsioon, hea nägemine ja kuulmine, pingetaluvus, keskkonnataluvus, koostöövõime ja meeskonnatöö korraldamise oskus, õppimisvõime, otsustus- ja vastutusvõime, täpsus, suhtlusvalmidus, kohusetundlikkus ja iseseisvus. Töö ohtlikkuse tõttu on olulised kõrge enesedistsipliin ja meelekindlus. Raudteeveeremi hooldustehnik peab suhtuma oma töösse ja teistesse inimestesse tähelepanuga, uskuma oma töö vajalikusse ja organisatsiooni toimepidevusse. Tavaliselt töötavad 4. taseme raudteeveeremi hooldustehnikuna inimesed, kellel on üldkeskharidus või kutseharidus ja kes on läbinud kutsealase täiendusõppe või omandanud kutseoskused vähemalt üheaastase praktilise töö käigus vähemalt samal kutsetasemel kogenud raudteeveeremi lukksepa juhendamisel. Lukksepp, hooldustehnik, kontrollmõõteriistade lukksepp Raudteeveeremi hooldustehniku töö on reguleeritud raudteeseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrusega „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Raudteeveeremi hooldustehnik, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.7 ja B.2.11 tõendamine. Valitavate kompetentside B.2.8-B.2.10 tõendamine on vabatahtlik. Raudteeveeremi käiguosade (veermiku) remontimine 4 Raudteeveeremi haakeseadmete remontimine 4 Raudteeveeremi kere ja raami hooldamine ja remontimine 4 Raudteeveeremi piduriseadmete remontimine 4 Raudteeveeremi jõuülekande hooldamine ja remontimine 4 Vooluvõtturi hooldamine 4 Raudteeveeremi hooldustööde tegemine 4 Valitavate kompetentside B.2.8-B.2.10 tõendamine on vabatahtlik. Raudtee veoveeremi jõuseadmete hooldamine ja remontimine 4 Mootorrongide akupatarei hooldamine 3 Mootorrongide abisüsteemide vahetamine 3 Raudteeveeremi hooldustehnik, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 4 Railway Signalling Area Engineer, EstQF Level 4 6 Raudtee turvanguseadmete mehaanik II (versioon 3) Raudtee turvanguseadmete mehaanik II (versioon 4) Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 4 (versioon 5) Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 4 (versioon 7) Raudteeautomaatik II (versioon 1) Raudteeautomaatik II (versioon 2) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee turvanguseadmete mehaanik 12 2019-05-15 2019-05-15 2024-04-10 4 4 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Aleksandr Malõsev AS Eesti Raudtee Andres Türn Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Anto Looken SA Raudteekutsed Indrek Süld AS Eesti Raudtee Mati Lõhmus AS Eesti Raudtee Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Tiiu Poltruk Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 4 teeb raudteel kasutatavate turvangu- ja sideseadmete tehnohooldust ja remonttöid. Ta töötab iseseisvalt olukordades, mida saab tavaliselt ette näha, aga mis võivad ka muutuda. Ta juhendab madalama kvalifikatsiooniga raudtee turvanguseadmete mehaanikute tavatööd ja võtab mõningase vastutuse nende arendamise eest. Ta võib töötada nii üksi kui ka meeskonnas, tema töö eeldab suhtlemist kaastöötajate ja teiste struktuuriüksuste töötajatega. 4. taseme raudtee turvanguseadmete mehaanik vastutab enda ja tema juhendamisel korraldatud tööde ohutuse ja kvaliteedi eest, tehnohoolduse käigus ohutusnõuete rikkumise (näit valed töövõtted, valed töövahendid ja meetodid) tagajärjel tekkinud ohtlike olukordade eest. Raudtee turvanguseadmete hooldus- ja remonttööde kutsealal on neli kutset. Raudtee turvanguseadmete nooremmehaanik, tase 2 teeb raudteel kasutatavate turvangu- ja sideseadmete vähese keerukusega remonttöid ja tehnohooldust. Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 4 teeb raudteel kasutatavate turvangu- ja sideseadmete tehnohooldust ja remonttöid. Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 5 tööks on raudteel kasutatavate turvangu- ja sideseadmete tehnohoolduse ning remonttööde kavandamine ja korraldamine või nende tööde tegemine oma piirkonnas. Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 6 tööks on raudteel kasutatavate turvangu- ja sideseadmete tehnohoolduse ning remonttööde kavandamine ja korraldamine mitmes piirkonnas või kogu ettevõttes. A.2.1 Turvanguseadmete tehnohoolduse tegemine Fooride tehnohoolduse tegemine 1. Fooride nähtavuse kontrollimine ja foori seadistamine 2. Lampide vahetamine ja asendamine fooris ja matkanäidikus 3. Elektrimõõtmised foorides põhitoitel 4. Elektrimõõtmised foorides reservtoitel 5. Fooride tehnohooldus foori tavapärast tööd häirimata 6. Fooride tehnohooldus seadmete osalise või täieliku väljalülitamisega 7. Signaalreleede aeglustuse mõõtmine Pöörmete turvanguseadmete tehnohoolduse tegemine 8. Pöörmeajamite ja kinnitusgarnituuride tehnohooldus, mis ei vaja osade lahtimonteerimist ja elektriliste ühenduste katkestamist ega häiri seadme tavapärast tööd 9. Tehnohooldus, mille käigus seatakse pöörangut ringi või mis nõuavad ajami, kinnitusgarnituuri või nende osade lahtimonteerimist, väljalülitamist ning elektriliste ühenduste katkestamist ja/või häirivad seadme tavapärast tööd 10. Elektriliste ja muude mõõtmiste teostamine pöörmetel ning elektriline ja mehaaniline seadistamine 11. Kontroll-lukkudega varustatud pöörmete sulgede liibumise kontrollimine ja pöörmelukkude mahamonteerimine või kokkupanemine Rööbasahelate ja teljeloendurite tehnohoolduse tegemine 12. Seadmete tehnohooldus nende tavapärast tööd häirimata ja seadistatud parameetreid muutmata 13. Seadmete tehnohooldus, mille käigus häiritakse seadmete tavapärast tööd, lülitatakse seadmed osaliselt või täielikult välja ja/või muutuvad seadistatud parameetrid 14. Rööbasahelate šunditundlikkuse kontrollimine 15. Elektriliste mõõtmiste teostamine ja seadistamine 16. Rööbasahelate polaarsuse vaheldumise kontrollimine 17. Teljeloendurite hooldamine väljalülitamiseta 18. Teljeloendurite hooldamine väljalülitamisega 19. Drosseltransformaatorite tehnohooldus väljalülitamiseta 20. Drosseltransformaatorite tehnohooldus osalise väljalülitamisega veovooluahelat katkestamata Automaatse vedurisignalisatsiooni (ALSN) teeseadmete tehnohoolduse tegemine 21. Koodivoolu mõõtmine ja seadistamine 22. Elektro-mehaaniliste juhtimisaparaatide tehnohoolduse tegemine 23. Pultide, tabloode, manöövrikappide ja pöörmete tsentralisaatorite tehnohooldus Arvutipõhiste juhtimisaparaatide tehnohoolduse tegemine 24. Liikluskorraldaja töökoha riistvara hooldamine seadmete tavapärast funktsionaalsust häirimata 25. Juhtimisseadmete vahetamine ja konfiguratsiooni muutmine 26. Liikluskorraldaja töökoha tarkvara ja riistvara vahetamine, uuendamine ja taaskäivitamine 27. Dispetšertsentralisatsiooni tarkvara uuendamine ja taaskäivitamine 28. Dispetšertsentralisatsiooni riistvara uuendamine ja vahetamine Siseseadmete, seadmekappide ja -konteinerite tehnohoolduse tegemine 29. Seadmekappide hooldamine seadmete väljalülitamiseta 30. Turvanguseadmete siseseadmete hooldamine seadmete väljalülitamiseta 31. Tarkvara vahetamine, uuendamine ja taaskäivitamine 32. Juhtimismoodulite vahetamine ja hooldamine 33. Releede ja muu riistvara vahetamine 34. Juhtmestike ja kaabliühenduste seisukorra kontrollimine Ülesõitude turvanguseadmete tehnohoolduse tegemine 35. Ülesõidu automaatsignalisatsiooniseadmete tehnohooldus seadmete väljalülitamiseta ja parameetrite muutmiseta 36. Ülesõidu automaatsignalisatsiooniseadmete tehnohooldus seadmete väljalülitamisega ja parameetrite muutmisega ning tõkkefooride tehnohooldus Kaablivõrgu tehnohoolduse tegemine 37. Kaablitrasside, -muhvide, -püstikute ja krosside tehnohooldus ning elektrimõõtmised kaablite mehaanilise lahtiühendamiseta klemmilt või ühendusterminalist 38. Elektriliste ahelate mõõtmine mõõtepunktist Turvanguseadmete elektritoite tehnohoolduse tegemine 39. Toiteseadmete üldine tehnohooldus ja elektrimõõtmised, kaitseseadiste kontrollimine 40. Toiteallikate fiidrite ümberlülitamise kontrollimine ja diiselgeneraatori käivitumise kontrollimine 41. Akude tehnohooldus toime katkestamiseta 42. Akude tehnohooldus laadimispinge väljalülitamisega 43. UPS-seadmete tehnohooldus toime katkestamiseta 44. Toiteallikate ja -fiidrite ümberlülitamine koos foorinäitude säilimise kontrollimisega Turvanguseadmete kaitseseadiste ja -maanduste tehnohoolduse tegemine 45. Kaitsmete ja ülepingekaitsmete seisukorra kontrollimine ja tehnohooldus 46. Kaitsemaanduste seisukorra kontrollimine ja tehnohooldus ning maandustakistuse mõõtmine A.2.2 Turvanguseadmete dokumentatsiooni haldamine 1. Elektriskeemide ja tehnilise dokumentatsiooni vastavuse kontrollimine töötavatele seadmetele ja paranduste tegemine 2. Turvanguseadmete järelevalvedokumentatsiooni täitmine A.2.3 Juhtimine ja juhendamine 1. Madalama kvalifikatsiooniga töötaja juhendamine 2. Ressursside haldamine A.2.4 Sorteermägede turvanguseadmete tehnohoolduse tegemine 1. Sorteermägede vaguniaeglustite ja juhtimisseadmete hooldamine toimet katkestamata 2. Piirkonna vabaoleku kontrollandurite hooldamine toimet katkestamata A.2.5 ERTMS /ETCS seadmete tehnohoolduse tegemine 1. ERTMS/ETCS siseseadmete tehnohooldus, tarkvara haldamine, uuendamine ja taaskäivitamine 2. ERTMS/ETCS süsteemide väliseadmete hooldamine, sh tarkvara vahetamine ja uuendamine ------------- ERTMS - European Rail Traffic Management System - Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem ETCS - European Train Control System - Euroopa signalisatsioonisüsteem Raudtee turvanguseadmete mehaanik töötab nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Tema tööaeg on fikseeritud, kuid seadmete oluliste rikete korral või tehnoloogiliste akende ajal peab ta töötama ka väljaspool tavapärast tööaega, sealhulgas puhkepäevadel ja pühade ajal. Raudtee turvanguseadmete mehaaniku töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Töökeskkond on seotud vigastuste tekkimise kõrgendatud riskiga, sageli tuleb töötada sundasendis ja kõrgustes. Tervisekahjustusi võivad põhjustada kokkupuude kemikaalide ja toksiliste ainetega, puukidega levivad viiruslikud nakkushaigused, kuumus, niiskus ja temperatuurikõikumised ning seetõttu peab raudtee turvanguseadmete mehaanik kasutama isikukaitsevahendeid ning soovitavalt läbima vaktsineerimise. Keskmisest kõrgema ohtlikkusega töö tõttu peab raudtee turvanguseadmete mehaanik täpselt järgima tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada haigestumise, trauma, töövõimetuse või raudteeliiklusõnnetuse. Raudtee turvanguseadmete mehaaniku kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Põhilisteks töövahenditeks on lukksepatöövahendid (näit mutrivõti, haamer, kruvikeeraja), käsitöövahendid (näit labidas, elektrilised töövahendid), indikaatormõõteriistad, abivahendid (näit šunt, šabloonid), täppismõõteriistad (näit multimeeter) ja sidevahendid (näit telefon, raadiojaam). Raudtee turvanguseadmete mehaaniku töö eeldab tunnetusvõimeid (mõtete soravust, loogilist mõtlemist, visuaalset mälu, ruumilist kujutlusvõimet, kontsentreerumisvõimet) ja matemaatilist võimekust. Lisaks on vajalikud koormustaluvus, vastupidavus, füüsilise pingutuse võime, liigutuste täpsus, kiirus, koordinatsioon, jõulisus, osavus, lõhnatundlikkus ning nägemine ja kuulmine. 4. taseme raudtee turvanguseadmete mehaaniku töös on olulised pingetaluvus, keskkonnataluvus, koostöövõime, õppimisvõime, vastutusvõime, usaldatavus, emotsionaalne stabiilsus, korrektsus, täpsus, enesedistsipliin, suhtlemisvalmidus, otsustusvõime ja iseseisvus Raudtee turvanguseadmete mehaanikult eeldatakse pühendumist ametile, organisatsiooni eesmärkide heakskiitmist ja valmisolekut muudatusteks. Tavaliselt töötavad 4. taseme raudtee turvanguseadmete mehaanikutena inimesed, kellel on üldkeskharidus või kutseharidus ja kutseoskused on omandatud praktilise töö käigus vähemalt 4. taseme raudtee turvanguseadmete mehaaniku juhendamisel. Raudtee turvanguseadmete mehaanik, raudtee-automaatik, sidemehaanik Raudtee turvanguseadmete mehaaniku töö on reguleeritud raudteeseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrusega „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.3 ja B.2.6 tõendamine. Valitavate kompetentside B.2.4 ja B.2.5 tõendamine on vabatahtlik. Turvanguseadmete tehnohoolduse tegemine 4 Turvanguseadmete dokumentatsiooni haldamine 4 Juhtimine ja juhendamine 4 Valitavate kompetentside B.2.4 ja B.2.5 tõendamine on vabatahtlik. Sorteermägede turvanguseadmete tehnohoolduse tegemine 4 ERTMS /ETCS seadmete tehnohoolduse tegemine 4 Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 5 Railway Signalling Area Engineer, EstQF Level 5 6 Raudtee turvanguseadmete mehaanik III (versioon 3) Raudtee turvanguseadmete mehaanik III (versioon 4) Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 5 (versioon 5) Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 5 (versioon 7) Raudteeautomaatik III (versioon 1) Raudteeautomaatik III (versioon 2) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee turvanguseadmete mehaanik 12 2019-05-15 2019-05-15 2024-04-10 5 5 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Aleksandr Malõsev AS Eesti Raudtee Andres Türn Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Anto Looken SA Raudteekutsed Indrek Süld AS Eesti Raudtee Mati Lõhmus AS Eesti Raudtee Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Tiiu Poltruk Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 5 tööks on raudteel kasutatavate turvangu- ja sideseadmete tehnohoolduse ning remonttööde kavandamine ja korraldamine või nende tööde tegemine oma piirkonnas. Raudtee turvanguseadmete mehaaniku tööks võib olla ka uute liiklusjuhtimissüsteemide katsetamine ning uute turvanguseadmete ehitustöödel omanikujärelevalve tegemine. 5. taseme raudtee turvanguseadmete mehaanik töötab iseseisvalt ettearvamatutes olukordades ja vastutab töörühma töö eest oma piirkonnas. Ta võib töötada nii üksi kui ka meeskonnas, tema töö eeldab suhtlemist kaastöötajate, teiste struktuuriüksuste töötajate ja klientidega. 5. taseme raudtee turvanguseadmete mehaanik vastutab enda ja tema juhendamisel korraldatud tööde ohutuse ja kvaliteedi ning tehnohoolduse käigus ohutusnõuete rikkumise (näit valed töövõtted, valed töövahendid ja meetodid) tagajärjel tekkinud ohtlike olukordade eest. Raudtee turvanguseadmete hooldus- ja remonttööde kutsealal on neli kutset. Raudtee turvanguseadmete nooremmehaanik, tase 2 teeb raudteel kasutatavate turvangu- ja sideseadmete vähese keerukusega remonttöid ja tehnohooldust. Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 4 teeb raudteel kasutatavate turvangu- ja sideseadmete tehnohooldust ja remonttöid. Raudtee veoveeremi turvanguseadmete mehaanik, tase 4 teeb veoveeremi pardal paiknevate ALS Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 5 tööks on raudteel kasutatavate turvangu- ja sideseadmete tehnohoolduse ning remonttööde kavandamine ja korraldamine või nende tööde tegemine oma piirkonnas. Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 6 tööks on raudteel kasutatavate turvangu- ja sideseadmete tehnohoolduse ning remonttööde kavandamine ja korraldamine mitmes piirkonnas või kogu ettevõttes. A.2.1 Turvanguseadmete tehnohoolduse korraldamine Turvanguseadmete sõltuvuste kontrollimine 1. Turvanguseadmete sõltuvuste kontrollimine jaamades, jaamavahedel ja ülesõitudes ning signaalnäitude õigsuse kontrollimine Fooride tehnohoolduse korraldamine või tegemine 2. Fooride nähtavuse kontrollimise ja fooride seadistamise korraldamine või fooride nähtavuse kontrollimine ja fooride seadistamine 3. Foorides ja matkanäidikutes lampide vahetamise ja asendamise korraldamine või vahetamine ja asendamine 4. Elektrimõõtmiste korraldamine foorides põhitoitel või nende tööde tegemine 5. Elektrimõõtmiste korraldamine foorides reservtoitel või nende tööde tegemine 6. Fooride tehnohoolduse korraldamine või tegemine foori tavapärast tööd häirimata 7. Fooride tehnohoolduse korraldamine või tegemine seadmete osalise või täieliku väljalülitamisega 8. Signaalreleede aeglustuse mõõtmise korraldamine või selle tegemine Pöörmete turvanguseadmete tehnohoolduse korraldamine või tegemine 9. Pöörmeajamite ja kinnitusgarnituuride tehnohoolduse korraldamine või tegemine, mis ei vaja osade lahtimonteerimist ja elektriliste ühenduste katkestamist ega häiri seadme tavapärast tööd 10. Tehnohoolduse korraldamine või tegemine, mille käigus seatakse pöörangut ringi või mis nõuavad ajami, kinnitusgarnituuri või nende osade lahtimonteerimist, väljalülitamist ning elektriliste ühenduste katkestamist ja/või häirivad seadme tavapärast tööd 11. Elektriliste ja muude mõõtmiste korraldamine või tegemine pöörmetel ning elektriline ja mehaaniline seadistamine 12. Kontroll-lukkudega varustatud pöörmete sulgede liibumise kontrollimise ja pöörmelukkude mahamonteerimise või kokkupanemise korraldamine või nende tööde tegemine Rööbasahelate ja teljeloendurite tehnohoolduse korraldamine või tegemine 13. Seadmete tehnohoolduse korraldamine või tegemine nende tavapärast tööd häirimata ja seadistatud parameetreid muutmata 14. Seadmete tehnohoolduse korraldamine või tegemine, mille käigus häiritakse seadmete tavapärast tööd, lülitatakse seadmed osaliselt või täielikult välja ja/või muutuvad seadistatud parameetrid 15. Rööbasahelate šunditundlikkuse kontrollimise korraldamine või selle kontrollimine 16. Elektriliste mõõtmiste ja seadistamise korraldamine või nende tööde tegemine 17. Rööbasahelate polaarsuse vaheldumise kontrollimise korraldamine või selle kontrollimine 18. Teljeloendurite hooldamise korraldamine väljalülitamiseta või nende hooldamine 19. Teljeloendurite hooldamise korraldamine väljalülitamisega või nende hooldamine 20. Drosseltransformaatorite tehnohoolduse korraldamine väljalülitamiseta või selle tegemine 21. Drosseltransformaatorite tehnohoolduse korraldamine osalise väljalülitamisega veovooluahelat katkestamata või selle tegemine 22. Drosseltransformaatorite tehnohoolduse korraldamine veovooluahela katkestamisega või selle tegemine Automaatse vedurisignalisatsiooni (ALSN) teeseadmete tehnohoolduse korraldamine või tegemine 23. Koodivoolu mõõtmise ja seadistamise korraldamine või nende tööde tegemine Elektro-mehhaaniliste juhtimisaparaatide tehnohoolduse korraldamine ja tegemine 24. Pultide, tabloode, manöövrikappide ja pöörmete tsentralisaatorite tehnohoolduse korraldamine või tegemine 25. КБ-ЦШ tüüpi juhtaparaatide tehnohoolduse tegemine 26. Pöörmetsentralisaatorite sõltuvuskastide dokumentatsioonile vastavuse kontrollimine Arvutipõhiste juhtimisaparaatide tehnohoolduse korraldamine või tegemine 27. Liikluskorraldaja töökoha riistvara hooldamise korraldamine seadmete tavapärast funktsionaalsust häirimata või selle töö tegemine 28. Juhtimisseadmete vahetamise ja konfiguratsiooni muutmise korraldamine või nende tööde tegemine 29. Liikluskorraldaja töökoha tarkvara ja riistvara vahetamise, uuendamise ja taaskäivitamise korraldamine või nende tööde tegemine 30. Dispetšertsentralisatsiooni tarkvara uuendamise ja taaskäivitamise korraldamine või selle töö tegemine 31. Dispetšertsentralisatsiooni riistvara uuendamise ja vahetamise korraldamine või selle töö tegemine Siseseadmete, seadmekappide ja -konteinerite tehnohoolduse korraldamine või tegemine 32. Seadmekappide hooldamise korraldamine seadmete väljalülitamiseta või selle töö tegemine 33. Turvanguseadmete siseseadmete hooldamise korraldamine seadmete väljalülitamiseta või selle töö tegemine 34. Tarkvara vahetamise, uuendamise ja taaskäivitamise korraldamine või nende tööde tegemine 35. Juhtimismoodulite vahetamise ja hooldamise korraldamine või nende tööde tegemine 36. Releede ja muu riistvara vahetamise korraldamine või selle töö tegemine 37. Juhtmestike ja kaabliühenduste seisukorra kontrollimise korraldamine või selle töö tegemine 38. Töötavate turvanguseadmete vastavuse kontrollimise korraldamine kinnitatud tehnilisele dokumentatsioonile või selle töö tegemine Ülesõitude tehnohoolduse korraldamine või tegemine 39. Ülesõidu automaatsignalisatsiooniseadmete tehnohoolduse korraldamine seadmete väljalülitamiseta ja parameetrite muutmiseta või selle töö tegemine 40. Ülesõidu automaatsignalisatsiooniseadmete tehnohoolduse korraldamine seadmete väljalülitamisega ja parameetrite muutmisega ning tõkkefooride tehnohoolduse korraldamine või nende tööde tegemine 41. Ülesõidu automaatsignalisatsiooni tarkvara vahetamine Kaablivõrgu tehnohoolduse korraldamine või tegemine 42. Kaablitrasside, -muhvide, -püstikute ja krosside tehnohoolduse ning elektrimõõtmiste korraldamine kaablite mehaanilise lahtiühendamiseta klemmilt või ühendusterminalist või nende tööde tegemine 43. Kaablimuhvide, -püstikute ja krosside tehnohoolduse ning elektrimõõtmiste tegemine kaablite lahtiühendamisega 44. Elektriliste ahelate mõõtmise korraldamine mõõtepunktist või nende tööde tegemine Turvanguseadmete elektritoite tehnohoolduse korraldamine või tegemine 45. Toiteseadmete üldise tehnohoolduse ja elektrimõõtmiste, kaitseseadiste kontrollimise korraldamine või nende tööde tegemine 46. Toiteallikate fiidrite ümberlülitamise kontrollimise ja diiselgeneraatori käivitumise kontrollimise korraldamine või nende tööde tegemine 47. Akude tehnohoolduse korraldamine toime katkestamiseta või nende tööde tegemine 48. Akude tehnohoolduse korraldamine laadimispinge väljalülitamisega või nende tööde tegemine 49. UPS-seadmete tehnohoolduse korraldamine või tegemine toime katkestamiseta 50. UPS-seadmete tehnohoolduse tegemine toime katkestamisega 51. Toiteallikate ja -fiidrite ümberlülitamise korraldamine koos foorinäitude säilimise kontrollimisega või nende tööde tegemine 52. Toiteallikate elektriahelatesse ajutiste lahenduste sisseviimine Turvanguseadmete kaitseseadiste ja -maanduste tehnohoolduse korraldamine või tegemine 53. Kaitsmete ja ülepingekaitsmete seisukorra kontrollimise ja tehnohoolduse korraldamine või nende tööde tegemine 54. Kaitsemaanduste seisukorra kontrollimise ja tehnohoolduse ning maandustakistuse mõõtmise korraldamine või nende tööde tegemine A.2.2 Turvanguseadmete dokumentatsiooni haldamine 1. Hoolduspiirkonna plaangraafikute koostamine 2. Elektriskeemide ja tehnilise dokumentatsiooni töötavatele seadmetele vastavuse kontrollimise ja paranduste tegemise korraldamine või nende tööde tegemine 3. Turvanguseadmete järelevalvedokumentatsiooni täitmine 4. Turvanguseadmete struktuuri ajutiste lahenduste ja muudatuste väljatöötamine 5. Turvanguseadmete struktuuri ajutiste lahenduste ja muudatuste sisseviimine 6. Aastaaruannete koostamine A.2.3 Projektide juhtimine ja haldamine 1. Turvanguseadmete kasutus- ja hooldusjuhendite koostamine 2. Ehitusprojektide tehniline administreerimine ja ehitustööde juhtimine 3. Turvanguseadmete käitamise operatiivtöö korraldamine 4. Tarkvaraliste vahendite halduse korraldamine A.2.4 Juhtimine ja juhendamine 1. Allüksuse juhtimine 2. Madalama kvalifikatsiooniga töötajate juhendamine ja alluva struktuuriüksuse töö korraldamine 3. Töötajate õpetamine ja juhendamine turvanguseadmete kasutamiseks 4. Ressursside haldamine A.2.5 Sorteermägede turvanguseadmete tehnohoolduse korraldamine või tegemine 1. Sorteermägede vaguniaeglustite ja juhtimisseadmete hooldamise korraldamine toimet katkestamata või nende tööde tegemine 2. Sorteermägede vaguniaeglustite ja juhtimisseadmete seadistamine toime katkestamisega 3. Piirkonna vabaoleku kontrollandurite hooldamise korraldamine toimet katkestamata või selle töö tegemine 4. Piirkonna vabaoleku kontrollandurite seadistamine toime katkestamisega A.2.6 ERTMS /ETCS seadmete tehnohooldus 1. ERTMS/ETCS siseseadmete tehnohoolduse, tarkvara haldamise, uuendamise ja taaskäivitamise korraldamine või nende tööde tegemine 2. ERTMS/ETCS süsteemide väliseadmete hooldamise, sh tarkvara vahetamise ja uuendamise, korraldamine või nende tööde tegemine ------------- ERTMS - European Rail Traffic Management System - Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem ETCS - European Train Control System - Euroopa signalisatsioonisüsteem Raudtee turvanguseadmete mehaanik töötab nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Tema tööaeg on fikseeritud, kuid seadmete oluliste rikete korral või tehnoloogiliste akende ajal peab ta töötama ka väljaspool tavapärast tööaega, sealhulgas puhkepäevadel ja pühade ajal. Raudtee turvanguseadmete mehaaniku töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Töökeskkond on seotud vigastuste tekkimise kõrgendatud riskiga, sageli tuleb töötada sundasendis ja kõrgustes. Tervisekahjustusi võivad põhjustada kokkupuude kemikaalide ja toksiliste ainetega, puukidega levivad viiruslikud nakkushaigused, kuumus, niiskus ja temperatuurikõikumised ning seetõttu peab raudtee turvanguseadmete mehaanik kasutama isikukaitsevahendeid ning soovitavalt läbima vaktsineerimise. Keskmisest kõrgema ohtlikkusega töö tõttu peab raudtee turvanguseadmete mehaanik täpselt järgima tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada haigestumise, trauma, töövõimetuse või raudteeliiklusõnnetuse. Raudtee turvanguseadmete mehaaniku kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Põhilisteks töövahenditeks on lukksepatöövahendid (näit mutrivõti, haamer, kruvikeeraja), käsitöövahendid (näit labidas, elektrilised töövahendid), indikaatormõõteriistad, abivahendid (näit šunt, šabloonid), täppismõõteriistad (näit multimeeter), arvuti ja tarkvarad, arvutipõhised diagnostikaseadmed ning bürootöö- ja sidevahendid (näit telefon, raadiojaam). Raudtee turvanguseadmete mehaaniku töö eeldab tunnetusvõimeid (mõtete soravust, loogilist mõtlemist, visuaalset mälu, ruumilist kujutlusvõimet, kontsentreerumisvõimet) ja matemaatilist võimekust. Lisaks on vajalikud koormustaluvus, vastupidavus, füüsilise pingutuse võime, liigutuste täpsus, kiirus, koordinatsioon, jõulisus, osavus, nägemine, kuulmine, lõhnatundlikkus. 5. taseme raudtee turvanguseadmete mehaaniku töös on olulised pingetaluvus, keskkonnataluvus, koostöövõime analüüsivõime, õppimisvõime, vastutusvõime, usaldatavus, emotsionaalne stabiilsus, korrektsus, täpsus, enesedistsipliin, suhtlemisvalmidus, otsustusvõime, iseseisvus ja juhtimisvalmidus. 5. taseme raudtee turvanguseadmete mehaanikult eeldatakse pühendumist ametile, organisatsiooni eesmärkide heakskiitmist ja valmisolekut muudatusteks. Tavaliselt töötavad raudtee turvanguseadmete mehaanikutena inimesed, kellel on üldkeskharidus või kutseharidus, eelnev töökogemus 4. taseme raudtee turvanguseadmete mehaanikuna ja 5. taseme kutseoskused on omandatud praktilise töö käigus vähemalt 5. taseme raudtee turvanguseadmete mehaaniku juhendamisel. Raudtee turvanguseadmete vanemmehaanik, vanemsidemehaanik, raudtee turvanguseadmete hoolduspiirkonna juht Raudtee turvanguseadmete mehaaniku töö on reguleeritud raudteeseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrusega „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 5 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.4 ja B.2.7 tõendamine. Valitavate kompetentside B.2.5 ja B.2.6 tõendamine on vabatahtlik. Turvanguseadmete tehnohoolduse korraldamine 5 Turvanguseadmete dokumentatsiooni haldamine 5 Projektide juhtimine ja haldamine 5 Juhtimine ja juhendamine 5 Valitavate kompetentside B.2.5 ja B.2.6 tõendamine on vabatahtlik. Sorteermägede turvanguseadmete tehnohoolduse korraldamine või tegemine 5 ERTMS/ETCS seadmete tehnohoolduse korraldamine või tegemine 5 Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 6 Railway Signalling Area Engineer, EstQF Level 6 6 Raudtee turvanguseadmete mehaanik IV (versioon 3) Raudtee turvanguseadmete mehaanik IV (versioon 4) Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 6 (versioon 5) Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 6 (versioon 7) Raudteeautomaatik IV (versioon 1) Raudteeautomaatik IV (versioon 2) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee turvanguseadmete mehaanik 12 2019-05-15 2019-05-15 2024-04-10 6 6 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Aleksandr Malõsev AS Eesti Raudtee Andres Türn Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Anto Looken SA Raudteekutsed Indrek Süld AS Eesti Raudtee Mati Lõhmus AS Eesti Raudtee Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Tiiu Poltruk Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 6 tööks on raudteel kasutatavate turvangu- ja sideseadmete tehnohoolduse ning remonttööde kavandamine ja korraldamine mitmes piirkonnas või kogu ettevõttes. Tema tööks võib olla ka uute liiklusjuhtimissüsteemide projekteerimine tüüplahenduste alusel, nende katsetamine ja edasiarendamine ning uute turvanguseadmete ehitustöödel 6. taseme raudtee turvanguseadmete mehaanik töötab iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutades nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Ta võib töötada nii üksi kui ka meeskonnas, tema töö eeldab suhtlemist kaastöötajate, teiste struktuuriüksuste töötajate ja klientidega. 6. taseme raudtee turvanguseadmete mehaanik vastutab enda ja tema juhendamisel korraldatud tööde ohutuse ja kvaliteedi eest, tehnohoolduse käigus ohutusnõuete rikkumise (näit valed töövõtted, valed töövahendid ja meetodid) tagajärjel tekkinud ohtlike olukordade eest. Raudtee turvanguseadmete hooldus- ja remonttööde kutsealal on neli kutset. Raudtee turvanguseadmete nooremmehaanik, tase 2 teeb raudteel kasutatavate turvangu- ja sideseadmete vähese keerukusega remonttöid ja tehnohooldust. Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 4 teeb raudteel kasutatavate turvangu- ja sideseadmete tehnohooldust ja remonttöid. Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 5 tööks on raudteel kasutatavate turvangu- ja sideseadmete tehnohoolduse ning remonttööde kavandamine ja korraldamine või nende tööde tegemine oma piirkonnas. Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 6 tööks on raudteel kasutatavate turvangu- ja sideseadmete tehnohoolduse ning remonttööde kavandamine ja korraldamine mitmes piirkonnas või kogu ettevõttes. A.2.1 Turvanguseadmete tehnohoolduse korraldamine 1. Fooride tehnohoolduse protsessi analüüsimine ja korraldamine 2. Pöörmete turvanguseadmete tehnohoolduse protsessi analüüsimine ja korraldamine 3. Rööbasahelate ja teljeloendurite tehnohoolduse protsessi analüüsimine ja korraldamine 4. Automaatse vedurisignalisatsiooni (ALSN) teeseadmete tehnohoolduse protsessi analüüsimine ja korraldamine 5. Elektro-mehaaniliste juhtimisaparaatide tehnohoolduse protsessi analüüsimine ja korraldamine 6. Arvutipõhiste juhtimisaparaatide tehnohoolduse protsessi analüüsimine ja korraldamine 7. Siseseadmete, seadmekappide ja -konteinerite tehnohoolduse protsessi analüüsimine ja korraldamine 8. Ülesõitude turvanguseadmete tehnohoolduse protsessi analüüsimine ja korraldamine 9. Kaablivõrgu tehnohoolduse protsessi analüüsimine ja korraldamine 10. Turvanguseadmete elektritoite tehnohoolduse protsessi analüüsimine ja korraldamine 11. Turvanguseadmete kaitseseadiste ja -maanduste tehnohoolduse protsessi analüüsimine ja korraldamine A.2.2 Turvanguseadmete dokumentatsiooni haldamine 1. Hoolduspiirkonna plaangraafikute koostamise korraldamine 2. Turvanguseadmete järelevalvedokumentatsiooni täitmise kontrollimine 3. Turvanguseadmete sisse- ja väljalülitamise protseduuride koostamine ja koordineerimine 4. Turvanguseadmete struktuuri ajutiste lahenduste ja muudatuste väljatöötamine ning katsetuste korraldamine 5. Turvanguseadmete struktuuri ajutiste lahenduste ja muudatuste sisseviimise korraldamine ja kontrollimine 6. Aastaaruannete koostamise korraldamine A.2.3 Projektide juhtimine ja haldamine 1. Turvanguseadmete alusdokumentide väljatöötamise koordineerimine 2. Turvanguseadmete kasutus- ja hooldusjuhendite koostamise korraldamine 3. Põhiseadmete arhitektuurilise lahenduse valimine, projekteerimine ja ehitamine 4. Põhiseadmete funktsionaalsuse määramine 5. Projektide tehniliste tingimuste ja projekteerimistingimuste koostamise korraldamine 6. Ehitusprojektide tehnilise administreerimise ja ehitustööde juhtimise korraldamine 7. Eelarvete koostamine turvanguseadmete uuendusprojektideks ja käitamiseks 8. Turvanguseadmete käitamise operatiivtöö korraldamine 9. Tarkvaraliste vahendite halduse korraldamine A.2.4 Juhtimine ja juhendamine 1. Struktuuriüksuse juhtimine 2. Madalama kvalifikatsiooniga töötajate koolituse korraldamine 3. Töötajate ja lõppkasutajate õpetamine ja juhendamine turvanguseadmete kasutamiseks 4. Struktuuriüksuse ressursside haldamine ja eelarveliste vahendite sihipärase kasutamise jälgimine A.2.5 Sorteermägede turvanguseadmete tehnohoolduse korraldamine 1. Sorteermägede vaguniaeglustite ja juhtimisseadmete käitamisprotsessi korraldamine 2. Sorteermäe toime efektiivsuse analüüsimine A.2.6 ERTMS /ETCS seadmete tehnohoolduse korraldamine 1. ERTMS/ETCS süsteemide siseseadmete käitamise, tarkvara haldamise ja uuendamise ning süsteemide taaskäivitamise korraldamine 2. ERTMS/ETCS süsteemide väliseadmete käitamise, sh tarkvara vahetamise ja uuendamise korraldamine ------------- ERTMS - European Rail Traffic Management System - Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem ETCS - European Train Control System - Euroopa signalisatsioonisüsteem Raudtee turvanguseadmete mehaanik töötab nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Tema tööaeg on fikseeritud, kuid seadmete oluliste rikete korral või tehnoloogiliste akende ajal peab ta töötama ka väljaspool tavapärast tööaega, sealhulgas puhkepäevadel ja pühade ajal. Raudtee turvanguseadmete mehaaniku töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Töökeskkond on seotud vigastuste tekkimise kõrgendatud riskiga, sageli tuleb töötada sundasendis ja kõrgustes. Tervisekahjustusi võivad põhjustada kokkupuude kemikaalide ja toksiliste ainetega, puukidega levivad viiruslikud nakkushaigused, kuumus, niiskus ja temperatuurikõikumised ning seetõttu peab raudtee turvanguseadmete mehaanik kasutama isikukaitsevahendeid ning soovitavalt läbima vaktsineerimise. Keskmisest kõrgema ohtlikkusega töö tõttu peab raudtee turvanguseadmete mehaanik täpselt järgima tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada haigestumise, trauma, töövõimetuse või raudteeliiklusõnnetuse. Turvanguseadmete mehaaniku kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Põhilisteks töövahenditeks on indikaatormõõteriistad, abivahendid (näit šunt, šabloonid), täppismõõteriistad (näit multimeeter), arvuti ja tarkvarad, arvutipõhised diagnostikaseadmed ning bürootöö- ja sidevahendid (näit telefon, raadiojaam). Raudtee turvanguseadmete mehaaniku töö eeldab tunnetusvõimeid (mõtete soravust, loogilist mõtlemist, visuaalset mälu, ruumilist kujutlusvõimet, kontsentreerumisvõimet) ja matemaatilist võimekust. Lisaks on vajalikud pingetaluvus, keskkonnataluvus, koostöövõime, analüüsivõime, õppimisvõime, vastutusvõime, usaldatavus, emotsionaalne stabiilsus, korrektsus, täpsus, enesedistsipliin, suhtlemisvalmidus, otsustusvõime, iseseisvus ja juhtimisvalmidus. 6. taseme raudtee turvanguseadmete mehaanikult eeldatakse pühendumist ametile, organisatsiooni eesmärkide heakskiitmist ja valmisolekut muudatusteks. Tavaliselt töötavad raudtee turvanguseadmete mehaanikutena inimesed, kellel on kõrgharidus, eelnev töökogemus 5. taseme raudtee turvanguseadmete mehaanikuna ja kutseoskused on omandatud praktilise töö käigus 6. taseme raudtee turvanguseadmete B mehaaniku juhendamisel. STB hoolduspiirkonna juht, juhtivspetsialist, sidetalituse juht, piirkonnaülem, struktuuriüksuse (näit side- ja turvanguameti) juhataja. Raudtee turvanguseadmete mehaaniku töö on reguleeritud raudteeseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrusega „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 6 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.4 ja B.2.7 tõendamine. Valitavate kompetentside B.2.5 ja B.2.6 tõendamine on vabatahtlik. Turvanguseadmete tehnohoolduse korraldamine 6 Turvanguseadmete dokumentatsiooni haldamine 6 Projektide juhtimine ja haldamine 6 Juhtimine ja juhendamine 6 Valitavate kompetentside B.2.5 ja B.2.6 tõendamine on vabatahtlik. Sorteermägede turvanguseadmete tehnohoolduse korraldamine 6 ERTMS/ETCS seadmete tehnohoolduse korraldamine 6 Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Raudtee veoveeremi turvanguseadmete mehaanik, tase 4 Cab Signalling Mechanic, EstQF Level 4 2 Raudtee veoveeremi turvanguseadmete mehaanik, tase 4 (versioon 1) Raudtee veoveeremi turvanguseadmete mehaanik, tase 4 (versioon 3) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee turvanguseadmete mehaanik 12 2019-05-15 2019-05-15 2024-04-10 4 4 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Anto Looken SA Raudteekutsed Anton Jartsev AS EVR Cargo Indrek Süld AS Eesti Raudtee Margus Kollo AS EVR Cargo Mati Lõhmus AS Eesti Raudtee Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Tiiu Poltruk Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Raudtee veoveeremi turvanguseadmete mehaanik, tase 4 teeb veoveeremil paiknevate turvangusüsteemide (edaspidi ALS) tehnohooldust ja remonttöid, juhindudes töö tehnoloogiast ning majanduslikest, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetilistest aspektidest. Ta töötab iseseisvalt olukordades, mida saab tavaliselt ette näha, aga mis võivad ka muutuda. 4. taseme raudtee veoveeremi turvanguseadmete mehaanik võib töötada nii üksi kui ka meeskonnas, tema töö eeldab suhtlemist kaastöötajate ja teiste struktuuriüksuste töötajatega. Raudtee veoveeremi turvanguseadmete mehaanik, tase 4 vastutab enda ja tema juhendamisel korraldatud tööde ohutuse ja kvaliteedi eest ning tehnohoolduse käigus ohutusnõuete rikkumise (näit valed töövõtted, valed töövahendid ja meetodid) tagajärjel tekkinud ohtlike olukordade eest. Raudtee turvanguseadmete hooldus- ja remonttööde kutsealal on viis kutset. Raudtee turvanguseadmete nooremmehaanik, tase 2 teeb raudteel kasutatavate turvangu- ja sideseadmete vähese keerukusega remonttöid ja tehnohooldust. Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 4 teeb raudteel kasutatavate turvangu- ja sideseadmete tehnohooldust ja remonttöid. Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 5 kavandab ja korraldab raudteel kasutatavate turvangu- ja sideseadmete tehnohooldust ja remonttöid või teeb neid töid oma piirkonnas. Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 6 kavandab ja korraldab raudteel kasutatavate turvangu- ja sideseadmete tehnohooldust ja remonttöid mitmes piirkonnas või kogu ettevõttes. Raudtee veoveeremi turvanguseadmete mehaanik, tase 4 teeb veoveeremil paiknevate turvangusüsteemide tehnohooldust ja remonttöid. A.2.1 Raudtee veoveeremi turvanguseadmete kontrollimine ja diagnostika 1. Koodisignaalide vastuvõtmise kontrollimine depoo- ja välitingimustes 2. Vedurifooris ilmuvate näitude vastavuse kontrollimine 3. Avariipiduri funktsioneerimise kontrollimine 4. Induktiivandurite paiknevusgeomeetria kontrollimine 5. Induktiivandurite terviklikkuse kontrollimine 6. Induktiivandurite summaarse takistuse mõõtmine ja eelmise mõõtmistulemusega võrdlemine 7. Elektrooniliste süsteemide alarmlogi ülevaatuse tegemine 8. Juhtimisseadmete toime kontrollimine, elektroonilistel seadmetel PLC ja veduri puutetundlikul IPC-l ilmuvate näitude võrdlemine 9. Veojõu olemasolu kontrollimine väljalülitatud turvanguseadmete puhul 10. Koodivoolu kontrollimine 11. Veoveeremi turvanguseadme põhitoidete kontrollimine 12. Veoveeremi turvanguseadme toimeparameetrite muutmine 13. Veoveeremi turvanguseadme defektsete komponentide vahetamine 14. Veoveeremi vedurijuhi juhiruumi tehniliste vahendite hooldamine 15. Mõõteseadmete regulaarse taatlemise korraldamine A.2.2 Raudtee veoveeremi turvanguseadmete efektiivsuse ja rikete analüüsimine 1. Turvanguseadmete toime efektiivsuse analüüsimine 2. Turvanguseadmete andmete analüüsimine 3. Turvanguseadmete korduvate rikete analüüsimine 4. Turvanguseadmete rikete kõrvaldamine A.2.3 Töö dokumenteerimine ja raudtee veoveeremi turvanguseadmete dokumentatsiooni haldamine 1. Töö dokumenteerimine 2. Dokumentide haldamine A.2.4 Kaastöötajate juhendamine ja ressursside haldamine 1. Väljaõpet vajava töötaja juhendamine 2. Ressursside haldamine Raudtee veoveeremi turvanguseadmete mehaanik, tase 4 töötab nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Tema tööaeg on fikseeritud, kuid seadmete oluliste rikete korral või tehnoloogiliste akende ajal peab ta töötama ka väljaspool tavapärast tööaega, sealhulgas puhkepäevadel ja pühade ajal. Raudtee veoveeremi turvanguseadmete mehaaniku tööaeg võib jaotuda ebaühtlaselt. Töökeskkond on seotud vigastuste tekkimise kõrgendatud riskiga, sageli tuleb töötada sundasendis. Tervisekahjustusi võivad põhjustada kokkupuude kemikaalide ja toksiliste ainetega, kuumus, niiskus, madalad temperatuurid ja temperatuurikõikumised ning seetõttu peab raudtee veoveeremi turvanguseadmete mehaanik kasutama isikukaitsevahendeid. Keskmisest kõrgema ohtlikkusega töö tõttu peab raudtee veoveeremi turvanguseadmete mehaanik täpselt järgima tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada haigestumise, trauma, töövõimetuse või raudteeliiklusõnnetuse. Raudtee veoveeremi turvanguseadmete mehaaniku kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Põhilisteks töövahenditeks on lukksepatöövahendid, käsitöövahendid (näit elektrilised töövahendid), indikaatormõõteriistad, abivahendid (näit šunt), täppismõõteriistad (näit multimeeter) ja sidevahendid (näit telefon, raadiojaam), spetsiaalsed töövahendid (näit koodisimulaator, spetsiaalse tarkvaraga varustatud arvuti). Raudtee veoveeremi turvanguseadmete mehaaniku töö eeldab tunnetusvõimeid (mõtete soravust, loogilist mõtlemist, visuaalset mälu, ruumilist kujutlusvõimet, süvenemisvõimet) ja matemaatilist võimekust. Lisaks on vajalikud koormustaluvus, vastupidavus, füüsilise pingutuse võime, liigutuste täpsus, kiirus, koordinatsioon, jõulisus, osavus ning lõhnatundlikkus. 4. taseme raudtee veoveeremi turvanguseadmete mehaaniku töös on olulised pingetaluvus, keskkonnataluvus, koostöövõime, õppimisvõime, vastutusvõime, usaldatavus, korrektsus, täpsus, enesedistsipliin, suhtlemisvalmidus, otsustusvõime ja iseseisvus. Temalt eeldatakse pühendumist ametile, organisatsiooni eesmärkide järgimist ja valmisolekut muudatusteks. Tavaliselt töötavad 4. taseme raudtee veoveeremi turvanguseadmete mehaanikutena inimesed, kellel on keskharidus ja kutseoskused on omandatud praktilise töö käigus vähemalt 4. taseme raudtee veoveeremi turvanguseadmete mehaaniku või seadmete tootjapoolsel juhendamisel. Raudtee veoveeremi turvanguseadmete mehaanik Raudtee veoveeremi turvanguseadmete mehaaniku töö on reguleeritud raudteeseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrusega „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“, raudtee tehnokasutuseeskirjaga, signalisatsioonijuhendiga, organisatsioonisiseste normdokumentidega ja seadmete tootjapoolsete juhenditega. Raudtee veoveeremi turvanguseadmete mehaanik, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.5 tõendamine. Raudtee veoveeremi turvanguseadmete kontrollimine ja diagnostika 4 Raudtee veoveeremi turvanguseadmete efektiivsuse ja rikete analüüsimine 4 Töö dokumenteerimine ja raudtee veoveeremi turvanguseadmete dokumentatsiooni haldamine 4 Kaastöötajate juhendamine ja ressursside haldamine 4 Raudtee veoveeremi turvanguseadmete mehaanik, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Raudtee-elektrik, tase 3 Rail Maintenance Electrician, EstQF Level 3 2 Raudtee-elektrik, tase 3 (versioon 1) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee-elektrik 12 2019-05-15 2019-05-15 2024-05-14 3 3 7411 Ehituselektrikud 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Anto Looken SA Raudteekutsed Sergei Andrejev AS Eesti Raudtee Valter Jamsja AS Eesti Raudtee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Raudtee-elektrik, tase 3 tööks on raudtee infrastruktuuri ettevõttes elektripaigaldiste hooldus-, remont- ja ehitustööd. Vajadusel töötab 3. taseme raudtee-elektrik signalistina, et tagada liiklusohutus rööbasteel töötamisel. Raudtee-elektrik, tase 3 täidab tavapäraseid kuni 45 kV elektrivõrgu paigaldamise, hooldamise ning käidu toimingutega seonduvaid ülesandeid. 3. taseme raudtee-elektrik on oskustööline, kes töötab töörühma liikmena ja vastutab oma tööülesannete täitmise eest. 3. taseme raudtee-elektriku töö võib eeldada sõiduki juhtimisõigust ja liikluse reguleerimise õigust raudteeülesõidukohal vastavalt liiklusseadusele ning kompetentsust mehhanismidega töötamiseks. Raudtee elektripaigaldiste hooldus-, remont- ja ehitustööde kutseala koosneb kolmest kutsest. Raudtee-elektrik, tase 3 töötab töörühma liikmena, kontrollib iseseisvalt elektripaigaldiste tehnilist seisukorda, teeb tehnohooldust ja remonti ning tuvastab võimalike vigade põhjusi. Raudtee-elektrik, tase 4 teeb elektripaigaldiste hooldus-, remont- ja ehitustöid, juhendab töörühma liikmeid ilmnenud vigade analüüsimisel ja vigade vältimiseks vajalike abinõude valikul ning kontrollib tehtud töö tulemust etteantud juhiste järgi. Raudtee-elektrik, tase 5 planeerib, korraldab ja juhib elektripaigaldiste hooldus-, remont- ja ehitustöid (sh määrab materjalide ja mehhanismide vajadust), kontrollib tehtud töö tulemust, kavandab ja korraldab parendustegevused ning võtab töö vastu või kontrollib elektripaigaldiste seisukorda ning teeb elektripaigaldise hooldus-, remont- ja ehitustöid. A.2.1 Töö planeerimine 1. Tööülesandega tutvumine 2. Materjalide, tööriistade, väikemehhanismide ja abiseadmete valimine 3. Isikukaitsevahendite valimine ja kasutamine A.2.2 Töökeskkonna ohutuse tagamine 1. Tööohutusmeetmetega tutvumine 2. Töökoha ettevalmistamine ja korrashoidmine 3. Töö- ja elektriohutuse nõuete järgimine 4. Töö- ja isikukaitsevahendite korrashoid ja kontrollimine A.2.3 Liiklusohutuse tagamine 1. Töökoha piiramine ohutuse tagamiseks 2. Tee- ja signaalmärkide paigaldamine, hooldamine ja eemaldamine 3. Raudtee ohutsoonis tegevuse ohutuse tagamine A.2.4 Elektripaigaldiste ja -seadmete paigaldamine ja ehitamine 1. Töövahendite, materjalide ja seadmete tööks ettevalmistamine ja korrasoleku kontrollimine 2. Elektripaigaldiste ja seadmete üldehitustööde tegemine 3. Kaablitööde tegemine 4. Õhuliinitööde tegemine 5. Muude elektriseadmete paigaldamine 6. Oma töö tulemuse kontrollimine 7. Lülituste tegemine ja seadmete pingestamine A.2.5 Elektripaigaldiste ja -seadmete hooldus- ja käidutööde tegemine 1. Töövahendite, materjalide ja seadmete tööks ettevalmistamine ja korrasoleku kontrollimine 2. Hooldus- ja käidutoimingute tegemine 3. Tehniliste lihtmõõtmiste tegemine 4. Rikete tuvastamine ja kõrvaldamine A.2.6 Raudtee madal- ja keskpinge õhu- ja kaabelliinide ehitamine, hooldamine ja remontimine 1. Madal- ja keskpinge õhuliinide ehitamine, hooldamine ja remontimine raudteejaama alal 2. Turvanguseadmete madal- ja keskpinge toiteliinide hooldamine ja remontimine 3. Madal- ja keskpinge kaabelliinide ehitamine, hooldamine ja remontimine raudtee maa-alal A.2.7 Raudteejaama välisvalgustusseadmete hooldamine ja remontimine 1. Valgustusliinide ja prožektorimastide välisvalgustusseadmete hooldamine ja remontimine 2. Välisvalgustuse juhtimisseadmete paigaldamine ja reguleerimine A.2.8 Raudtee trafoalajaamade ja jaotusseadmete ehitamine, hooldamine ja remontimine 1. Madalpinge jaotlate ja välisvõrgu jaotuskilpide hooldamine ja remontimine 2. Trafoalajaamade keskpinge elektriseadmete hooldamine ja remontimine 3. Raudtee pöörmesoojendusseadmete hooldamine ja remontimine A.2.9 Raudtee kontaktvõrgu hooldamine ja remontimine 1. Kontaktvõrgu remontimine ja juhtmete reguleerimine 2. Kontaktvõrgu tugedele riputatud madal- ja keskpinge õhuliinide remontimine 3. Kontaktvõrgu tugedel välisvalgustusseadmete hooldamine ja paigaldamine 3. taseme raudtee-elektriku töö toimub välitingimustes ja üldjuhul tööpäeval. Mõnikord on vaja teha rikete kõrvaldamiseks vajalikke töid väljaspool tavapärast tööaega - öösel, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel. Võimalik on töötamine pingevabadel, pingelähedastel või pingestatud seadmetel. Raudtee-elektriku töökeskkond on kõrgendatud ohuga töökoht rongiliikluseks avatud raudteel, sealjuures töötamine ebatasasel pinnal, kõrgusel ja mitmesugustes ilmastikuoludes. Seetõttu on raudtee-elektriku töös vajalik hea füüsiline tervis ja keskkonnataluvus. Keskmisest kõrgema ohtlikkusega töö tõttu peab raudtee-elektrik täpselt järgima elektriohutuse standardite, tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid, kandma töö iseloomule ja ilmastikule vastavat tööriietust ning kasutama isikukaitsevahendeid, sealhulgas ohutusvesti. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada raudteeõnnetuse, töös osalejate trauma või hukkumise. Raudtee-elektriku kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Põhilisteks töövahenditeks on käsitööriistad, väikemehhanismid ja spetsiaaltööriistad, sidevahendid (käsiraadiojaam, mobiiltelefon), mehhanismid (nt tõstukid) ja mõõteseadmed (testrid, ampermeetrid jt). Raudtee-elektrik, tase 3 töö eeldab füüsilist vastupidavust, kõrgusetaluvust, kohusetundlikkust, otsustus- ja vastutusvõimet, tähelepanuvõimet, koostöövalmidust, valmidust töötada töörühmas saadud töökorralduse järgi. Edukat tööd toetavad järjekindlus, emotsionaalne stabiilsus, keskendumis-, kohanemis- ja analüüsivõime. Tavaliselt töötavad 3. taseme raudtee-elektrikuna inimesed, kellel on elektriala kutseharidus või vähemalt põhiharidus ja kutseoskused on omandatud töökohal õppides vähemalt samal tasemel kogenud raudtee-elektriku juhendamisel. Elektrik, elektrimontöör, elektrimehaanik Raudtee-elektriku töö on reguleeritud elektriohutuseseadusega, raudteeseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrustega. Elektri- ja käidutöid tehakse üldjuhul elektriala isiku juhtimisel. Kui 3. taseme raudtee-elektrik omab kehtivat A, B, B1 või C pädevustunnistust, võib ta elektripaigaldistes tööandja otsusel vastavaid töid teha iseseisval pädevustunnistusel toodud õiguste ja pädevuse piires. Kohustuslik on: 1) pingealuse käidu- ja elektritöö tegemiseks kehtiva elektriohuteadlikkuse tunnistuse omamine, alus: „Elektriohutusseadus“ 20.07.2007, määrus nr 53, 19.06.2007 „Käidukorraldusele ja elektritööle esitatavad nõuded“ ning standard EVS-EN 50110 2) tervisekontrolli läbimine, alus sotsiaalministri määrus nr 74, 01.04.2006 „Töötajate tervisekontrolli kord“ 3) esmaabikoolituse läbimine, alus sotsiaalministri määrus nr 80, 01.06.2002 „Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord“ 4) vanuse alammäär 18 aastat, alus „Töölepinguseadus“ 01.01.2011 ja VV määrus nr 94, 01.07. 2009 „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Raudtee-elektrik, tase 3 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.5 ja B.2.10 tõendamine. Valitavatest kompetentsidest on vaja tõendada vähemalt üks kompetents valikust B.2.6-B.2.9. Töö planeerimine 3 Töökeskkonna ohutuse tagamine 3 Liiklusohutuse tagamine 3 Elektripaigaldiste ja -seadmete paigaldamine ja ehitamine 3 Elektripaigaldiste ja -seadmete hooldus- ja käidutööde tegemine 3 Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine valikust B.2.6-B.2.9. Raudtee madal- ja keskpinge õhu- ja kaabelliinide ehitamine, hooldamine ja remontimine 3 Raudteejaama välisvalgustusseadmete hooldamine ja remontimine 3 Raudtee trafoalajaamade ja jaotusseadmete ehitamine, hooldamine ja remontimine 3 Raudtee kontaktvõrgu hooldamine ja remontimine 3 Raudtee-elektrik, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Raudtee-elektrik, tase 4 Rail Maintenance Electrician, EstQF Level 4 6 Raudtee-elektrik II (versioon 1) Raudtee-elektrik II (versioon 2) Raudtee-elektrik II (versioon 3) Raudtee-elektrik II (versioon 4) Raudtee-elektrik, tase 4 (versioon 5) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee-elektrik 12 2019-05-15 2019-05-15 2024-05-14 4 4 7411 Ehituselektrikud 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Anto Looken SA Raudteekutsed Sergei Andrejev AS Eesti Raudtee Valter Jamsja AS Eesti Raudtee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Raudtee-elektrik, tase 4 tööks on raudtee infrastruktuuri ettevõttes elektripaigaldiste hooldus-, remont- ja ehitustööde teostamine etteantud juhiste järgi ning tehtud tööde kontrollimine. Raudtee-elektrik 4 täidab tavapäraseid kuni 45 kV elektrivõrgu paigaldamise, hoolduse ning käidu toimingutega seonduvaid ülesandeid. Ta täidab välisvalgustustööde, elektriliinide ja tõsteseadmete paigaldustööde, liinide ehitamise ning elektritöödega seonduvaid tööülesandeid. Ta on võimeline teostama iseseisvalt pingevabasid töötoiminguid. 4. taseme raudtee-elektrik on oskustööline, kes tööjuhi korraldustele alludes töötab meeskonna liikmena iseseisvalt, juhendab töörühma tavatööd ning võtab vastutuse teiste arendamise eest. 4. taseme raudtee-elektriku töö võib eeldada sõiduki juhtimisõigust ja liikluse reguleerimise õigust raudteeülesõidukohal vastavalt liiklusseadusele, eriveeremi juhtimisõigust vastavalt raudteeseadusele ning kompetentsust mehhanismidega töötamiseks. Raudtee elektripaigaldiste hooldus-, remont- ja ehitustööde kutseala koosneb kolmest kutsest. Raudtee-elektrik, tase 3 töötab töörühma liikmena, kontrollib iseseisvalt elektripaigaldiste tehnilist seisukorda, teeb tehnohooldust ja remonti ning leiab võimalike vigade põhjusi. Raudtee-elektrik, tase 4 töötab iseseisvalt, teeb elektripaigaldiste hooldus-, remont- ja ehitustöid, juhendab töörühma liikmeid ilmnenud vigade analüüsimisel ja vigade vältimiseks vajalike abinõude valikul ning kontrollib tehtud töö tulemust etteantud juhiste järgi. Raudtee-elektrik, tase 5 planeerib, korraldab ja juhib elektripaigaldiste hooldus-, remont- ja ehitustöid (sh määrab materjalide ja mehhanismide vajaduse), kontrollib tehtud töö tulemust, kavandab ja korraldab parendustegevused ning võtab töö vastu või kontrollib elektripaigaldiste seisukorda ning teeb elektripaigaldise hooldus-, remont- ja ehitustöid. A.2.1 Töö planeerimine ja dokumenteerimine 1. Tööülesannete täitmiseks vajaliku informatsiooni kogumine ja oma tööplaani koostamine 2. Materjalide, tööriistade, väikemehhanismide ja abiseadmete valimine 3. Isikukaitsevahendite valimine ja kasutamine 4. Tööks vajalike dokumentide koostamine ja vormistamine ning andmete töötlemine A.2.2 Töökeskkonna ohutuse tagamine 1. Tööohutusmeetmetega tutvumine 2. Töökoha ettevalmistamine ja korrashoidmine 3. Töö- ja elektriohutuse nõuete järgimine 4. Töörühma töö- ja elektriohutuse nõuete täitmise jälgimine 5. Töö- ja isikukaitsevahendite korrashoid ja kontrollimine 6. Kaitselahutusmeetmete kontrollimine 7. Pinge väljalülitamise kontrollimine ja maanduste paigaldamine töökohal A.2.3 Liiklusohutuse tagamine 1. Ohutusmeetmete valimine 2. Ohutusmeetmete täitmise kontrollimine 3. Töökoha piiramine ohutuse tagamiseks 4. Jaamas töötamisel nõuetekohaste sissekannete tegemine 5. Tee- ja signaalmärkide paigaldamine, hooldamine ja eemaldamine 6. Signaalmärkide olemasolu ja seisukorra kontrollimine 7. Raudtee ohutsoonis tegevuse ohutuse tagamine A.2.4 Elektripaigaldiste ja -seadmete paigaldamine ja ehitamine 1. Projektlahendusega tutvumine 2. Töövahendite, materjalide ja seadmete tööks ettevalmistamine ja korrasoleku kontrollimine 3. Elektripaigaldiste ja -seadmete üldehitustööde tegemine 4. Kaablitööde tegemine 5. Õhuliinitööde tegemine 6. Muude elektriseadmete paigaldamine 7. Oma töö tulemuse kontrollimine 8. Tehniliste lahenduste väljatöötamine 9. Töö dokumentatsiooniga 10. Elektriseadmete häälestamine ja reguleerimine 11. Lülituste tegemine ja seadmete pingestamine A.2.5 Elektripaigaldiste ja -seadmete hooldus- ja käidutööde tegemine 1. Töövahendite, materjalide ja seadmete tööks ettevalmistamine ja korrasoleku kontrollimine 2. Hooldus- ja käidutoimingute tegemine 3. Tehniliste lihtmõõtmiste tegemine 4. Tehniliste keeruliste mõõtmiste ja teimide tegemine 5. Rikete tuvastamine ja kõrvaldamine 6. Rikete põhjuste analüüsimine 7. Hooldus- ja käidutööde dokumenteerimine A.2.6 Juhendamine ja juhtimine 1. Mehhanismide töö koordineerimine töökohal 2. Töötulemuste hindamine ja kvaliteedinõuetest kinnipidamise kontrollimine 3. Tööde juhtimine A.2.7 Raudtee madal- ja keskpinge õhu- ja kaabelliinide ehitamine, hooldamine ja remontimine 1. Madal- ja keskpinge õhuliinide ehitamine, hooldamine ja remontimine raudteejaama alal 2. Turvanguseadmete madal- ja keskpinge toiteliinide hooldamine ja remontimine 3. Madal- ja keskpinge õhuliinide raudteega ristumiste ehitamine 4. Madal- ja keskpinge kaabelliinide ehitamine, hooldamine ja remontimine raudtee maa-alal A.2.8 Raudteejaama välisvalgustusseadmete hooldamine ja remontimine 1. Välisvalgustuse õhuliinide ehitamine raudtee maa-alal 2. Valgustusliinide ja prožektorimastide välisvalgustusseadmete hooldamine ja remontimine 3. Välisvalgustuse juhtimisseadmete paigaldamine ja reguleerimine A.2.9 Raudtee trafoalajaamade ja jaotusseadmete ehitamine, hooldamine ja remontimine 1. Madalpinge jaotlate ja välisvõrgu jaotuskilpide hooldamine ja remontimine 2. Trafoalajaamade keskpinge elektriseadmete hooldamine ja remontimine 3. Releekaitse- ja automaatikaseadmete paigaldamine ja hooldamine 4. Nõrkvooluseadmete paigaldamine ja hooldamine 5. Raudtee pöörmesoojendusseadmete hooldamine ja remontimine A.2.10 Raudtee kontaktvõrgu hooldamine ja remontimine 1. Kontaktvõrgu remontimine ja juhtmete reguleerimine 2. Kontaktvõrgu kandekonstruktsioonide paigaldamine 3. Isoleeritud remonditornilt pinge all kontaktvõrgu kontrollimine ja reguleerimine 4. Kontaktvõrgu tugedele riputatud madal- ja keskpinge õhuliinide remontimine 5. Kontaktvõrgu tugedel välisvalgustusseadmete hooldamine ja paigaldamine 4. taseme raudtee-elektriku töö toimub peamiselt välitingimustes ja üldjuhul tööpäeval. Mõnikord on vaja teha rikete kõrvaldamiseks vajalikke töid väljaspool tavapärast tööaega - ööpäevaringselt, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel. Raudtee-elektrik, tase 4 töö on vaheldusrikas ja kulgeb kiires tempos. Raudtee-elektriku töökeskkond on kõrgendatud ohuga töökoht rongiliikluseks avatud raudteel, sealjuures töötamine ebatasasel pinnal, kõrgusel ja mitmesugustes ilmastikuoludes. Seetõttu on raudtee-elektriku töös vajalik hea füüsiline tervis ja keskkonnataluvus. Keskmisest kõrgema ohtlikkusega töö tõttu peab raudtee-elektrik täpselt järgima tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid, kandma töö iseloomule ja ilmastikule vastavat tööriietust ning kasutama, isikukaitsevahendeid, sealhulgas ohutusvesti. Elektriohu ja trauma vältimiseks on töötaja kohustatud järgima töötoimingu juhtijate nõuandeid ning töö- ja elektriohutuse eeskirju ja juhiseid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada raudteeõnnetuse, töös osalejate trauma või hukkumise. Tööga kaasnevad võimalikud ohud on elektrilöök, kukkumine ning ekstreemsetest ilmastikutingimustest tingitud kahjustused. Raudtee-elektriku kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Põhilisteks töövahenditeks on käsitööriistad, väikemehhanismid ja spetsiaaltööriistad, sidevahendid (käsiraadiojaam, mobiiltelefon), mehhanismid (nt tõstukid) ja mõõteseadmed (testrid, ampermeetrid jt). Raudtee-elektrik, tase 4 töö eeldab füüsilist vastupidavust, kõrgusetaluvust, kohusetundlikkust, otsustus- ja vastutusvõimet, tähelepanuvõimet, koostöövalmidust, valmidust töötada töörühmas ja juhtida töörühma saadud töökorralduse järgi, loogilist mõtlemist, saavutusvajadust, enesedistsipliini ja positiivset eluhoiakut, valmidust reageerida positiivselt ja negatiivselt inimeste ja olukordade suhtes. Tavaliselt töötavad 4. taseme raudtee-elektrikuna inimesed, kellel on elektrialane kutseharidus või vähemalt keskharidus ja kutseoskused on omandatud töökohal õppides vähemalt samal tasemel kogenud raudtee-elektriku juhendamisel. Elektrik, elektrimontöör, elektrimehaanik Raudtee-elektriku töö on reguleeritud elektriohutuseseadusega, raudteeseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrustega. Elektri- ja käidutöid tehakse üldjuhul elektriala isiku juhtimisel. Kui 4. taseme raudtee-elektrik omab kehtivat A, B, B1 või C pädevustunnistust, võib ta elektripaigaldistes tööandja otsusel vastavaid töid teha iseseisval pädevustunnistusel toodud õiguste ja pädevuse piires. Kohustuslik on: 1) pingealuse käidu- ja elektritöö tegemiseks kehtiva elektriohuteadlikkuse tunnistuse omamine, alus: „Elektriohutusseadus“ 20.07.2007, määrus nr 53, 19.06.2007 „Käidukorraldusele ja elektritööle esitatavad nõuded“ ning standard EVS-EN 50110 2) tervisekontrolli läbimine, alus sotsiaalministri määrus nr 74, 01.04.2006 „Töötajate tervisekontrolli kord“ 3) esmaabikoolituse läbimine, alus sotsiaalministri määrus nr 80, 01.06.2002 „Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord“ 4) vanuse alammäär 18 aastat, alus „Töölepinguseadus“ 01.01.2011 ja VV määrus nr 94, 01.07. 2009 „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Raudtee-elektrik, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.6 ja B.2.11 tõendamine. Valitavatest kompetentsidest on vaja tõendada vähemalt üks kompetents valikust B.2.7-B.2.10. Töö planeerimine ja dokumenteerimine 4 Töökeskkonna ohutuse tagamine 4 Liiklusohutuse tagamine 4 Elektripaigaldiste ja -seadmete paigaldamine ja ehitamine 4 Elektripaigaldiste ja -seadmete hooldus- ja käidutööde tegemine 4 Juhendamine ja juhtimine 4 Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine valikust B.2.7-B.2.10. Raudtee madal- ja keskpinge õhu- ja kaabelliinide ehitamine, hooldamine ja remontimine 4 Raudteejaama välisvalgustusseadmete hooldamine ja remontimine 4 Raudtee trafoalajaamade ja jaotusseadmete ehitamine, hooldamine ja remontimine 4 Raudtee kontaktvõrgu hooldamine ja remontimine 4 Raudtee-elektrik, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Raudtee-elektrik, tase 5 Rail Maintenance Electrician, EstQF Level 5 6 Raudtee-elektrik III (versioon 1) Raudtee-elektrik III (versioon 2) Raudtee-elektrik III (versioon 3) Raudtee-elektrik III (versioon 4) Raudtee-elektrik, tase 5 (versioon 5) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee-elektrik 12 2019-05-15 2019-05-15 2024-05-14 5 5 7411 Ehituselektrikud 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Anto Looken SA Raudteekutsed Sergei Andrejev AS Eesti Raudtee Valter Jamsja AS Eesti Raudtee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Raudtee-elektrik, tase 5 tööks on raudtee infrastruktuuri ettevõttes elektripaigaldiste hooldus-, remont- ja ehitustööde planeerimine (sh materjalide ja mehhanismide vajaduse määramine) ja juhtimine, tehtud tööde kontrollimine, vastuvõtmine ja dokumenteerimine. Ta täidab madal- ja keskpinge elektrivõrgu paigaldamise, hoolduse ning käidu toimingutega seonduvaid vahelduvaid ülesandeid - ehitab ja käitab madal- ja keskpinge elektriliine, alajaamu, jaotlaid, elektri- ja valgustusseadmeid. 5. taseme raudtee-elektrik on keskastme spetsialist, kes töötab iseseisvalt või töörühma juhina ettearvamatutes olukordades ja vastutab töörühmade töö eest. Lisaks vastutab ta kaastöötajate ja töötsoonis viibivate kõrvaliste isikute ohutuse eest. Raudtee-elektrik, tase 5 töö võib eeldada sõiduki juhtimisõigust ja liikluse reguleerimise õigust raudteeülesõidukohal vastavalt liiklusseadusele ja raudteeseadusele ning kompetentsust mehhanismidega töötamiseks. Raudtee elektripaigaldiste hooldus-, remont- ja ehitustööde kutseala koosneb kolmest kutsest. Raudtee-elektrik, tase 3 töötab töörühma liikmena, kontrollib iseseisvalt elektripaigaldiste tehnilist seisukorda, teeb tehnohooldust ja remonti ning leiab võimalike vigade põhjusi. Raudtee-elektrik, tase 4 töötab iseseisvalt, teeb elektripaigaldiste hooldus-, remont- ja ehitustöid, juhendab töörühma liikmeid ilmnenud vigade analüüsimisel ja vigade vältimiseks vajalike abinõude valikul ning kontrollib tehtud töö tulemust etteantud juhiste järgi. Raudtee-elektrik, tase 5 planeerib, korraldab ja juhib elektripaigaldiste hooldus-, remont- ja ehitustöid, kontrollib tehtud töö tulemust, kavandab ja korraldab parendustegevused ning võtab töö vastu või kontrollib elektripaigaldiste seisukorda ning teeb elektripaigaldise hooldus-, remont- ja ehitustöid. A.2.1 Töö planeerimine ja dokumenteerimine 1. Tööplaanide koostamine 2. Tööülesannete täitmiseks vajaliku informatsiooni kogumine ja oma tööplaani koostamine 3. Materjalide, tööriistade, väikemehhanismide ja abiseadmete valimine 4. Isikukaitsevahendite valimine ja kasutamine 5. Tööks vajalike dokumentide koostamine ja vormistamine ning andmete töötlemine A.2.2 Töökeskkonna ohutuse tagamine 1. Tööohutusmeetmetega tutvumine ja nende tutvustamine töörühmadele 2. Töökoha ettevalmistamine ja korrashoidmine 3. Töö- ja elektriohutuse nõuete järgimine 4. Töörühmade töö- ja elektriohutuse nõuete täitmise jälgimine 5. Töö- ja isikukaitsevahendite korrashoid ja kontrollimine 6. Kaitselahutusmeetmete kontrollimine 7. Pinge väljalülitamise kontrollimine ja maanduste paigaldamine töökohal 8. Töökoha ettevalmistamise ja korrashoiu kontrollimine A.2.3 Liiklusohutuse tagamine 1. Ohutusmeetmete valimine 2. Ohutusmeetmete täitmise kontrollimine 3. Töökoha piiramine ohutuse tagamiseks 4. Signalisti määramine ohutuse tagamiseks 5. Jaamas töötamisel nõuetekohaste sissekannete tegemine 6. Tee- ja signaalmärkide paigaldamine, hooldamine ja eemaldamine 7. Signaalmärkide olemasolu ja seisukorra kontrollimine 8. Raudtee ohutsoonis tegevuse ohutuse tagamine 9. Raudtee ohutsoonis tegevuse ohutuse tagamise kontrollimine A.2.4 Elektripaigaldiste ja -seadmete paigaldamise ja ehitamise planeerimine ja korraldamine 1. Projektlahendusega tutvumine 2. Töövahendite, materjalide ja seadmete tööks ettevalmistamine ja korrasoleku kontrollimine 3. Elektripaigaldiste ja -seadmete üldehitustööde planeerimine ja korraldamine või nende tööde tegemine 4. Kaablitööde planeerimine ja korraldamine või nende tööde tegemine 5. Õhuliinitööde planeerimine ja korraldamine või nende tööde tegemine 6. Muude elektriseadmete paigaldamise planeerimine ja korraldamine või nende paigaldamine 7. Oma töö tulemuse kontrollimine 8. Tehniliste lahenduste väljatöötamine 9. Töö dokumentatsiooniga 10. Elektriseadmete häälestamise ja reguleerimise korraldamine või nende häälestamine ja reguleerimine 11. Lülituste tegemise ja seadmete pingestamise planeerimine ja korraldamine või lülituste tegemine ja seadmete pingestamine A.2.5 Elektripaigaldiste ja -seadmete hooldus- ja käidutööde planeerimine ja korraldamine 1. Töövahendite, materjalide ja seadmete tööks ettevalmistamine ja korrasoleku kontrollimine 2. Hooldus- ja käidutoimingute planeerimine ja korraldamine või nende tööde tegemine 3. Hooldus- ja käidutööde kontrollimine 4. Tehniliste lihtmõõtmiste planeerimine ja korraldamine või nende tööde tegemine 5. Tehniliste keeruliste mõõtmiste ja teimide planeerimine ja korraldamine või nende tööde tegemine 6. Mõõtmistulemuste hindamine 7. Rikete tuvastamise ja kõrvaldamise korraldamine või nende tuvastamine ja kõrvaldamine 8. Rikete põhjuste analüüsimine 9. Hooldus- ja käidutööde dokumenteerimine 10. Elektripaigaldise tehnilise kontrolli korraldamine A.2.6 Juhendamine ja juhtimine 1. Tööde juhi määramine ja juhendamine 2. Madalama kutsetasemega töötajate juhendamine ja tööprotsessi kontrollimine 3. Mehhanismide töö koordineerimine töökohal 4. Ressursside haldamine 5. Parendustegevuste kavandamine 6. Töötulemuste hindamine ja kvaliteedinõuetest kinnipidamise kontrollimine 7. Tööde juhtimine A.2.7 Raudtee madal- ja keskpinge õhu- ja kaabelliinide ehitus-, hooldus- ja remonttööde planeerimine ja korraldamine 1. Raudteejaama alal madal- ja keskpinge õhuliinide ehitus-, hooldus- ja remonttööde planeerimine ja korraldamine või nende tööde tegemine 2. Turvanguseadmete madal- ja keskpinge toiteliinide hooldus- ja remonttööde planeerimine ja korraldamine või nende tööde tegemine 3. Madal- ja keskpinge õhuliinide raudteega ristumiste ehitustööde planeerimine ja korraldamine või nende tööde tegemine 4. Raudtee maa-alal madal- ja keskpinge kaabelliinide ehitus-, hooldus- ja remonttööde planeerimine ja korraldamine või nende tööde tegemine A.2.8 Raudteejaama välisvalgustusseadmete hooldus- ja remonttööde planeerimine ja korraldamine 1. Raudtee maa-alal välisvalgustuse õhuliinide ehitustööde planeerimine ja korraldamine või nende tööde tegemine 2. Valgustusliinide ja prožektorimastide välisvalgustusseadmete hooldus- ja remonttööde planeerimine ja korraldamine või nende tööde tegemine 3. Välisvalgustuse juhtimisseadmete paigaldamise ja reguleerimise planeerimine ja korraldamine või nende tööde tegemine A.2.9 Raudtee trafoalajaamade ja jaotusseadmete ehitus-, hooldus- ja remonttööde planeerimine ja korraldamine 1. Madalpinge jaotlate ja välisvõrgu jaotuskilpide hooldus- ja remonttööde planeerimine ja korraldamine või nende tööde tegemine 2. Trafoalajaamade keskpinge elektriseadmete hooldus- ja remonttööde planeerimine ja korraldamine või nende tööde tegemine 3. Releekaitse- ja automaatikaseadmete paigaldus- ja hooldustööde planeerimine ja korraldamine või nende tööde tegemine 4. Nõrkvooluseadmete paigaldus- ja hooldustööde planeerimine ja korraldamine või nende tööde tegemine 5. Raudtee pöörmesoojendusseadmete hooldus- ja remonttööde planeerimine ja korraldamine või nende tööde tegemine A.2.10 Raudtee kontaktvõrgu hooldus- ja remonttööde planeerimine ja korraldamine 1. Kontaktvõrgu remontimise ja juhtmete reguleerimise planeerimine ja korraldamine või nende tööde tegemine 2. Kontaktvõrgu kandekonstruktsioonide paigaldustööde planeerimine ja korraldamine või nende tööde tegemine 3. Isoleeritud remonditornilt pinge all kontaktvõrgu kontrollimise ja reguleerimise planeerimine ja korraldamine või nende tööde tegemine 4. Kontaktvõrgu tugedele riputatud madal- ja keskpinge õhuliinide remonttööde planeerimine ja korraldamine või nende tööde tegemine 5. Kontaktvõrgu tugedel välisvalgustusseadmete hooldus- ja paigaldustööde planeerimine ja korraldamine või nende tööde tegemine 5. taseme raudtee-elektriku töö toimub üldjuhul välitingimustes ja tööpäeval. Mõnikord on vaja teha rikete kõrvaldamiseks vajalikke töid väljaspool tavapärast tööaega - ööpäevaringselt, puhkepäevadel või riiklikel pühadel. Raudtee-elektrik, tase 5 töö on vaheldusrikas, eeldab tähelepanelikkust ja vastutust raudtee elektripaigaldise seisukorra kontrollimisel, tulemuste analüüsimisel, meetmete rakendamisel, töö planeerimisel ja remonttööde õigeaegsel juhtimisel, liiklusohutuse tagamisel ning töötulemuste kontrollimisel. Raudtee-elektriku töökeskkond on raudteel töötamise ajal kõrgendatud ohuga töökoht rongiliikluseks avatud raudteel, sealjuures töötamine ebatasasel pinnal ja mitmesugustes ilmastikuoludes. Seetõttu on raudtee-elektriku töös vajalik hea füüsiline tervis ja keskkonnataluvus. Keskmisest kõrgema ohtlikkusega töö tõttu peab raudtee-elektrik täpselt järgima tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid, kandma tööiseloomule ja ilmastikule vastavat tööriietust ja kasutama isikukaitsevahendeid, sealhulgas ohutusvesti. Elektriohu ja trauma vältimiseks on töötaja kohustatud järgima töötoimingu juhtijate nõuandeid ning töö- ja elektriohutuse eeskirju ja juhiseid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada raudteeõnnetuse, töös osalejate trauma või hukkumise. Tööga kaasnevad võimalikud ohud on elektrilöök, kukkumine ning ekstreemsetest ilmastikutingimustest tingitud kahjustused. Raudtee-elektriku kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Põhilisteks töövahenditeks on käsitööriistad, väikemehhanismid ja spetsiaaltööriistad, sidevahendid (käsiraadiojaam, mobiiltelefon), mehhanismid (nt tõstukid) ja mõõteseadmed (testrid, ampermeetrid jt). 5. taseme raudtee-elektrik kasutab oma töös ka dokumente (näit projekte, tööplaane) ja bürootehnikat (näit arvutit, printerit). Vajalikuks võib osutuda liiklusvahend töökohtadele jõudmiseks. Raudtee-elektrik, tase 5 töö eeldab füüsilist vastupidavust, kohusetundlikkust, otsustus- ja vastutusvõimet, tähelepanuvõimet, koostöövalmidust, valmidust töötada töörühmas ja juhtida töörühma saadud töökorralduse järgi, loogilist mõtlemist, korrektsust ja loomingulisust, analüüsioskust, saavutusvajadust, enesedistsipliini ja positiivset eluhoiakut, valmidust reageerida positiivselt ja negatiivselt inimeste ja olukordade suhtes. Tavaliselt töötavad 5. taseme raudtee-elektrikuna inimesed, kellel on • vähemalt elektrialane kutseharidus ja kutseoskused on omandatud 3-aastase praktilise töö käigus vähemalt samal tasemel kogenud raudtee-elektriku juhendamisel või • erialane kõrgharidus ja kutseoskused on omandatud 3-kuulise praktilise töö käigus vähemalt samal tasemel kogenud raudtee-elektriku juhendamisel. Elektrimehaanik, meister, käidujuht Raudtee-elektriku töö on reguleeritud elektriohutuseseadusega, raudteeseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrustega. Elektri- ja käidutöid tehakse üldjuhul elektriala isiku juhtimisel. Kui 4. taseme raudtee-elektrik omab kehtivat A, B, B1 või C pädevustunnistust, võib ta elektripaigaldistes tööandja otsusel vastavaid töid teha iseseisval pädevustunnistusel toodud õiguste ja pädevuse piires. Kohustuslik on: 1) pingealuse käidu- ja elektritöö tegemiseks kehtiva elektriohuteadlikkuse tunnistuse omamine, alus: „Elektriohutusseadus“ 20.07.2007, määrus nr 53, 19.06.2007 „Käidukorraldusele ja elektritööle esitatavad nõuded“ ning standard EVS-EN 50110 2) tervisekontrolli läbimine, alus sotsiaalministri määrus nr 74, 01.04.2006 „Töötajate tervisekontrolli kord“ 3) esmaabikoolituse läbimine, alus sotsiaalministri määrus nr 80, 01.06.2002 „Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord“ 4) vanuse alammäär 18 aastat, alus „Töölepinguseadus“ 01.01.2011 ja VV määrus nr 94, 01.07. 2009 „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Raudtee-elektrik, tase 5 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.6 ja B.2.11 tõendamine. Valitavatest kompetentsidest on vaja tõendada vähemalt üks kompetents valikust B.2.7-B.2.10. Töö planeerimine ja dokumenteerimine 5 Töökeskkonna ohutuse tagamine 5 Liiklusohutuse tagamine 5 Elektripaigaldiste ja -seadmete paigaldamise ja ehitamise planeerimine ja korraldamine 5 Elektripaigaldiste ja -seadmete hooldus- ja käidutööde planeerimine ja korraldamine 5 Juhendamine ja juhtimine 5 Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine valikust B.2.7-B.2.10. Raudtee madal- ja keskpinge õhu- ja kaabelliinide ehitus-, hooldus- ja remonttööde planeerimine ja korraldamine 5 Raudteejaama välisvalgustusseadmete hooldus- ja remonttööde planeerimine ja korraldamine 5 Raudtee trafoalajaamade ja jaotusseadmete ehitus-, hooldus- ja remonttööde planeerimine ja korraldamine 5 Raudtee kontaktvõrgu hooldus- ja remonttööde planeerimine ja korraldamine 5 Raudtee-elektrik, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Raudteeveeremi lukksepp, tase 3 Rolling-stock locksmith, level 3 6 Raudteeveeremi lukksepp I (versioon 1) Raudteeveeremi lukksepp I (versioon 2) Raudteeveeremi lukksepp I (versioon 3) Raudteeveeremi lukksepp I (versioon 4) Raudteeveeremi lukksepp, tase 3 (versioon 5) Raudteeveeremi tehnik, tase 3 (versioon 7) Raudteevagunite hooldamine ja remontimine Vedurite või mootorrongide hooldamine ja remontimine Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudteeveeremi lukksepp 12 2019-05-15 2019-05-15 2024-04-10 3 3 7231 Mootorsõidukimehaanikud ja -lukksepad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Anto Looken SA Raudteekutsed Ljudmilla Knjazeva AS EVR Cargo Margus Kollo AS EVR Cargo Tõnu Aruste AS Eesti Raudtee Viktor Tkatšov AS Eesti Raudtee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Raudteeveeremi lukksepp, tase 3 on kogemustega oskustöötaja, kes hooldab ja remondib raudteevaguneid tehnohoolduspunktis või remondidepoos või raudteeveeremit remondidepoos. Tema põhilisteks tööülesanneteks on raudteeveeremi sõlmede (näit veermiku, veeremi raami ja kere, veeremil asuvate automaatpiduriseadmete jne) ja süsteemide hooldamine ja remontimine. Ta täidab iseseisvalt etteantud juhiseid, vastutades nii enda kui ka kaastöötajate tööohutuse eest ning tagab säästlikud ja tulemuslikud töövõtted. Ta võib töötada nii üksi kui ka meeskonnas, tema töö eeldab suhtlemist kaastöötajatega. 3. taseme raudteeveeremi lukksepp vastutab oma kutsetaseme piires talle antud tööülesannete kvaliteedikontrolli, tööohutuse ja remondi tagajärjel tekkinud liiklusohtlike olukordade eest. Raudteeveeremi lukksepp, tase 3 spetsialiseerub raudteevagunite hooldamisele ja remontimisele või vedurite või mootorrongide hooldamisele ja remontimisele. Raudteeveeremi lukksepatööde kutseala koosneb kolmest kutsest. Raudteeveeremi lukksepp, tase 3 on kogemustega oskustöötaja, kes hooldab ja remondib raudteevaguneid tehnohoolduspunktis või remondidepoos või raudteeveeremit remondidepoos. Raudteeveeremi lukksepp, tase 4 on keskastme spetsialist, kes hooldab ja remondib raudteeveeremit remondidepoos. Raudteeveeremi hooldustehnik, tase 4 on keskastme spetsialist, kes hooldab ja remondib mootorronge remondidepoos. A.2.1 Raudteeveeremi käiguosade (veermiku) remontimine 1. Raudteeveeremi kere ülestõstmine 2. Pöördvankrite väljaveeretamine 3. Pöördvankrite demonteerimine 4. Pöördvankrite detailide vahetamine või remontimine 5. Rattapaaride vahetamine 6. Pöördvankrite kokkupanemine A.2.2 Raudteeveeremi haakeseadmete remontimine 1. Automaatsiduri ja teiste haakseadme detailide ning puhvrite vahetamine 2. Rikkis automaatsiduri lahtihaakimisseadmete vahetamine või remontimine 3. Leevendusaparaadi vahetamine 4. Puhvrite remontimine A.2.3 Raudteeveeremi kere ja raami hooldamine ja remontimine 1. Raudteeveeremi raami ja kere hooldamine 2. Raudteeveeremi raami ja kere remontimine A.2.4 Raudteeveeremi piduriseadmete remontimine 1. Piduriseadmete mahavõtmine ja paigaldamine 2. Hoobülekande remontimine 3. Pidurikolmnurga remontimine ja katsetamine või vahetamine 4. Suruõhuseadmete vahetamine 5. Pidurisilindri remontimine või vahetamine 6. Autorežiimi vahetamine 7. Pidurihoovastiku defektsete detailide vahetamine ja reguleerimine Raudteeveeremi lukksepp, tase 3 sisaldab järgmisi spetsialiseerumisi: 1) vedurite või mootorrongide hooldamine ja remontimine, mis moodustub tööosadest A.2.5 ja A.2.6; 2) raudteevagunite hooldamine ja remontimine, mis moodustub tööosast A.2.7. A.2.5 Vedurite või mootorrongide veoveeremi jõuseadmete hooldamine ja remontimine 1. Diiselgeneraatori demonteerimine ja paigaldamine 2. Diiselmootori gaasijaotusmehhanismi ja toiteaparatuuri hooldamine ja remontimine 3. Diiselmootori õlitussüsteemi hooldamine ja remontimine 4. Diiselmootori jahutussüsteemi hooldamine ja remontimine 5. Turbokompressori hooldamine, demonteerimine ja paigaldamine 6. Jahutussüsteemi jahutusvedeliku vahetamine 7. Jahutussüsteemi jahutusventilaatori vahetamine 8. Suruõhukompressori vahetamine 9. Suruõhukompressori hooldamine ja remontimine veduril 10. Liivatusseadmete hooldamine A.2.6 Vedurite või mootorrongide jõuülekande hooldamine ja remontimine 1. Rattapaaride allalaskmine ja ülestõstmine 2. Veomootorite demonteerimine ja paigaldamine, mootoririputuse hooldamine ja remontimine 3. Veogeneraatori hooldamine 4. Teljereduktori hooldamine 5. Kardaanvõlli hooldamine A.2.7 Reisivagunite jõuülekande hooldamine ja remontimine 1. Teljereduktori hooldamine 2. Kardaanvõlli hooldamine A.2.8 Reisivagunite akupatarei hooldamine või vedurite või mootorrongide akupatarei hooldamine 1. Akupatarei demonteerimine ja paigaldamine 2. Akupatarei ülevaatus ja puhastamine 3. Elektrolüüdi tiheduse ja nivoo mõõtmine 4. Üksiku aku või akupatarei vahetamine 5. Akupatarei komplekteerimine 6. Akude laadimine A.2.9 Reisivagunite abisüsteemide vahetamine või mootorrongide abisüsteemide vahetamine 1. Küttesüsteemi detailide vahetamine 2. Ventilatsioonisüsteemi või kliimaseadmete detailide vahetamine Raudteeveeremi lukksepa töö toimub sise- ja välistingimustes ning väljasõitudega. Üldjuhul on see graafikupõhine vahetustega töö, mis eeldab töötamist ka öösel, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel. Töö on vahelduvate tööülesannetega. Sageli tuleb töötada sundasendis raudteeveeremi all või ronida veeremile. Võimalik on kokkupuude tervistkahjustavate ainetega (mootorikütused, määrdeained ja tehnilised vedelikud, happed, heitegaasid jmt). Töökeskkonnas võib esineda müra, tolmu, niiskust ja vibratsiooni. Raudteeveeremi lukksepa töökeskkond (näit liikuv raudteeveerem ja liikuvad mehhanismid) on seotud vigastuste tekkimise kõrgendatud riskiga. Keskmisest kõrgema ohtlikkusega töö tõttu peab raudteeveeremi lukksepp täpselt järgima erialajuhendite, tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada tööõnnetuse, raudteel toimuva õnnetuse, vahejuhtumi või tulekahju. Põhilisteks töövahenditeks on mehaanilised-, suruõhu-, hüdraulilised- ja elektrilised käsitööriistad, seadmete skeemid ja varuosakataloogid, spetsiaalsed arvutiprogrammid ning töövahendid (märke- ja mõõteriistad jms). Raudteeveeremi lukksepa töös on olulised loogiline mõtlemine, visuaalne mälu, keskendumisvõime, füüsiline vastupidavus, liigutuste täpsus ja kiirus, hea koordinatsioon, hea nägemine ja kuulmine, pingetaluvus, keskkonnataluvus, koostöövõime, õppimisvõime, otsustus- ja vastutusvõime, täpsus, suhtlusvalmidus, kohusetundlikkus ja iseseisvus. Töö ohtlikkuse tõttu on olulised kõrge enesedistsipliin ja meelekindlus. Raudteeveeremi lukksepp peab suhtuma oma töösse ja teistesse inimestesse tähelepanuga, uskuma oma töö vajalikusse ja organisatsiooni toimepidevusse. Tavaliselt töötavad 3. taseme raudteeveeremi lukksepana inimesed, kellel on põhiharidus või kutseharidus ja kes on läbinud kutsealase täiendusõppe või omandanud kutseoskused vähemalt neljakuulise praktilise töö käigus vähemalt samal kutsetasemel kogenud raudteeveeremi lukksepa juhendamisel. Lukksepp, remondilukksepp Raudteeveeremi lukksepa töö on reguleeritud raudteeseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrusega „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Raudteeveeremi lukksepp, tase 3 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.4 ja B.2.10 tõendamine. Spetsialiseerumiseks: 1) vedurite või mootorrongide hooldamisele ja remontimisele on vaja lisaks tõendada kompetentsid B.2.5 ja B.2.6; 2) raudteevagunite hooldamisele ja remontimisele on vaja lisaks tõendada kompetents B.2.7. Valitavate kompetentside B.2.8 ja B.2.9 tõendamine on vabatahtlik. Raudteeveeremi käiguosade (veermiku) remontimine 3 Raudteeveeremi haakeseadmete remontimine 3 Raudteeveeremi kere ja raami hooldamine ja remontimine 3 Raudteeveeremi piduriseadmete remontimine 3 Spetsialiseerumiseks: 1) vedurite või mootorrongide hooldamisele ja remontimisele on vaja lisaks tõendada kompetentsid B.2.5 ja B.2.6; 2) raudteevagunite hooldamisele ja remontimisele on vaja lisaks tõendada kompetents B.2.7. Valitavate kompetentside B.2.8 ja B.2.9 tõendamine on vabatahtlik. Reisivagunite akupatarei hooldamine või vedurite või mootorrongide akupatarei hooldamine 3 Reisivagunite abisüsteemide vahetamine või mootorrongide abisüsteemide vahetamine 3 Raudteeveeremi lukksepp, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Raudteeveeremi lukksepp, tase 4 Rolling-stock locksmith, level 4 6 Raudteeveeremi lukksepp II (versioon 1) Raudteeveeremi lukksepp II (versioon 2) Raudteeveeremi lukksepp II (versioon 3) Raudteeveeremi lukksepp II (versioon 4) Raudteeveeremi lukksepp, tase 4 (versioon 5) Raudteeveeremi tehnik, tase 4 (versioon 7) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudteeveeremi lukksepp 12 2019-05-15 2019-05-15 2024-04-10 4 4 7231 Mootorsõidukimehaanikud ja -lukksepad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Anto Looken SA Raudteekutsed Ljudmilla Knjazeva AS EVR Cargo Margus Kollo AS EVR Cargo Tõnu Aruste AS Eesti Raudtee Viktor Tkatšov AS Eesti Raudtee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Raudteeveeremi lukksepp, tase 4 on keskastme spetsialist, kes hooldab ja remondib raudteeveeremit remondidepoos. Tema põhilisteks tööülesanneteks on raudteeveeremi sõlmede (näit õhujagajate, veerelaagrite, automaatsidurite jne) ja süsteemide hooldamine, remontimine ja stendidel katsetamine. Ta täidab ülesandeid iseseisvalt, vastutades nii enda kui ka kaastöötajate tööohutuse eest ning tagab säästlikud ja tulemuslikud töövõtted. Ta võib töötada nii üksi kui ka meeskonnas, tema töö eeldab suhtlemist kaastöötajatega. 4. taseme raudteeveeremi lukksepp vastutab oma kutsetaseme piires talle antud tööülesannete kvaliteedikontrolli, tööohutuse ja remondi tagajärjel tekkinud liiklusohtlike olukordade eest. Vastutust nõudvate otsuste langetamisel võib ta vajada juhendamist. Raudteeveeremi lukksepp, tase 4 on võimeline edasi andma oma kutsealaseid oskusi ja teadmisi. Raudteeveeremi lukksepatööde kutseala koosneb kolmest kutsest. Raudteeveeremi lukksepp, tase 3 on kogemustega oskustöötaja, kes hooldab ja remondib raudteevaguneid tehnohoolduspunktis või remondidepoos või raudteeveeremit remondidepoos. Raudteeveeremi lukksepp, tase 4 on keskastme spetsialist, kes hooldab ja remondib raudteeveeremit remondidepoos. Raudteeveeremi hooldustehnik, tase 4 on keskastme spetsialist, kes hooldab ja remondib mootorronge remondidepoos. A.2.1 Raudteeveeremi käiguosade (veermiku) remontimine 1. Raudteeveeremi kere ülestõstmine 2. Pöördvankrite väljaveeretamine 3. Pöördvankri detailide remontimine 4. Rattapaaride mõõtmete kontrollimine 5. Vedelikamortisaatorite remontimine ja katsetamine A.2.2 Raudteeveeremi haakeseadmete remontimine 1. Automaatsiduri, leevendusaparaadi ja teiste haakseadme detailide ning puhvrite vahetamine 2. Automaatsiduri remontimine 3. Leevendusaparaadi remontimine 4. Leevendusaparaadi vahetamine 5. Puhvrite remontimine A.2.3 Raudteeveeremi kere ja raami hooldamine ja remontimine 1. Raudteeveeremi raami ja kere hooldamine 2. Raudteeveeremi raami ja kere remontimine 3. Paak(tsistern)vagunite katla katsetamine A.2.4 Raudteeveeremi piduriseadmete remontimine 1. Automaatregulaatorite remontimine ja katsetamine 2. Suruõhuseadmete remontimine ja katsetamine 3. Õhumahutite kontrollimine ja katsetamine 4. Õhujagajate remontimine ja katsetamine 5. Autorežiimi remontimine ja katsetamine 6. Vedurijuhi juhikraani remontimine ja katsetamine A.2.5 Raudteeveeremi jõuülekande hooldamine ja remontimine 1. Rattapaaride allalaskmine ja ülestõstmine 2. Veomootorite demonteerimine ja paigaldamine, mootoririputuse hooldamine ja remontimine 3. Veogeneraatori hooldamine 4. Hüdraulilise käigukasti hooldamine, demonteerimine ja paigaldamine 5. Hüdraulilise käigukasti remontimine 6. Teljereduktori hooldamine 7. Teljereduktori remontimine 8. Kardaanvõlli remontimine A.2.6 Raudtee veoveeremi jõuseadmete hooldamine ja remontimine 1. Diiselgeneraatori demonteerimine ja paigaldamine 2. Diiselmootori väntmehhanismi hooldamine ja remontimine 3. Diiselmootori gaasijaotusmehhanismi ja toiteaparatuuri hooldamine ja remontimine 4. Diiselmootori õlitussüsteemi hooldamine ja remontimine 5. Diiselmootori jahutussüsteemi hooldamine ja remontimine 6. Turbokompressori hooldamine, demonteerimine ja paigaldamine 7. Turbokompressori remontimine, tasakaalustamine ja katsetamine 8. Jahutussüsteemi jahutusvedeliku vahetamine 9. Suruõhukompressori hooldamine ja remontimine veduril 10. Liivatusseadmete hooldamine 11. Diiselgeneraatori reostaatkatsetuse tegemine A.2.7 Rattapaaride ja veerelaagrite hooldamine ja remontimine 1. Veerelaagrite ja puksite hooldamine 2. Veerelaagritega pukside demonteerimine ja paigaldamine 3. Veerelaagrite remontimine 4. Rattapaaride liht- ja täisjärelevaatuse tegemine 5. Rattapaaride jooksva, kesk- ja kapitaalremondi tegemine Raudteeveeremi lukksepa töö toimub sise- ja välistingimustes ning väljasõitudega. Üldjuhul on see graafikupõhine vahetustega töö, mis eeldab töötamist ka öösel, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel. Töö on vahelduvate tööülesannetega. Sageli tuleb töötada sundasendis raudteeveeremi all või ronida veeremile. Võimalik on kokkupuude tervistkahjustavate ainetega (mootorikütused, määrdeained ja tehnilised vedelikud, happed, heitegaasid jmt). Töökeskkonnas võib esineda müra, tolmu, niiskust ja vibratsiooni. Töökeskkond (näit liikuv raudteeveerem ja liikuvad mehhanismid) on seotud vigastuste tekkimise kõrgendatud riskiga. Raudteeveeremi lukksepa töökeskkond (näit liikuv raudteeveerem ja liikuvad mehhanismid) on seotud vigastuste tekkimise kõrgendatud riskiga. Keskmisest kõrgema ohtlikkusega töö tõttu peab raudteeveeremi lukksepp täpselt järgima erialajuhendite, tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada tööõnnetuse, raudteel toimuva õnnetuse, vahejuhtumi või tulekahju. Põhilisteks töövahenditeks on mehaanilised-, suruõhu-, hüdraulilised- ja elektrilised käsitööriistad, seadmete skeemid ja varuosakataloogid, diagnostikaseadmed, spetsiaalsed arvutiprogrammid ning töövahendid (märke- ja mõõteriistad jms). Raudteeveeremi lukksepa töös on olulised loogiline mõtlemine, visuaalne mälu, keskendumisvõime, füüsiline vastupidavus, liigutuste täpsus ja kiirus, hea koordinatsioon, hea nägemine ja kuulmine, pingetaluvus, keskkonnataluvus, koostöövõime ja meeskonnatöö korraldamise oskus, õppimisvõime, otsustus- ja vastutusvõime, täpsus, suhtlusvalmidus, kohusetundlikkus ja iseseisvus. Töö ohtlikkuse tõttu on olulised kõrge enesedistsipliin ja meelekindlus. Raudteeveeremi lukksepp peab suhtuma oma töösse ja teistesse inimestesse tähelepanuga, uskuma oma töö vajalikusse ja organisatsiooni toimepidevusse. Tavaliselt töötavad 4. taseme raudteeveeremi lukksepana inimesed, kellel on üldkeskharidus või kutseharidus ja kes on läbinud kutsealase täiendusõppe või omandanud kutseoskused vähemalt üheaastase praktilise töö käigus vähemalt samal kutsetasemel kogenud raudteeveeremi lukksepa juhendamisel. Lukksepp, hooldustehnik, kontrollmõõteriistade lukksepp Raudteeveeremi lukksepa töö on reguleeritud raudteeseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrusega „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Raudteeveeremi lukksepp, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.5. ja B.2.8 tõendamine. Valitavate kompetentside B.2.6 ja B.2.7 tõendamine on vabatahtlik. Raudteeveeremi käiguosade (veermiku) remontimine 4 Raudteeveeremi haakeseadmete remontimine 4 Raudteeveeremi kere ja raami hooldamine ja remontimine 4 Raudteeveeremi piduriseadmete remontimine 4 Raudteeveeremi jõuülekande hooldamine ja remontimine 4 Valitavate kompetentside B.2.6 ja B.2.7 tõendamine on vabatahtlik. Raudtee veoveeremi jõuseadmete hooldamine ja remontimine 4 Rattapaaride ja veerelaagrite hooldamine ja remontimine 4 Raudteeveeremi lukksepp, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Raudtee turvanguseadmete nooremmehaanik, tase 2 Railway Signalling Area Assistant, EstQF Level 2 6 Raudtee turvanguseadmete mehaanik I (versioon 3) Raudtee turvanguseadmete mehaanik I (versioon 4) Raudtee turvanguseadmete nooremmehaanik, tase 2 (versioon 5) Raudtee turvanguseadmete nooremmehaanik, tase 2 (versioon 7) Raudteeautomaatik I (versioon 1) Raudteeautomaatik I (versioon 2) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee turvanguseadmete mehaanik 12 2019-05-15 2019-05-15 2024-04-10 2 2 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Aleksandr Malõsev AS Eesti Raudtee Andres Türn Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Anto Looken SA Raudteekutsed Indrek Süld AS Eesti Raudtee Mati Lõhmus AS Eesti Raudtee Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Tiiu Poltruk Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Raudtee turvanguseadmete nooremmehaanik, tase 2 teeb raudteel kasutatavate turvangu- ja sideseadmete vähese keerukusega remonttöid ja tehnohooldust. Ta töötab muutumatus olukorras mõningase iseseisvusega. Raudtee turvanguseadmete nooremmehaanik vastutab oma tööülesannete täitmise ning tehnohoolduse käigus ohutusnõuete rikkumise (näit valed töövõtted, valed töövahendid ja meetodid) tagajärjel tekkinud ohtlike olukordade eest. Raudtee turvanguseadmete hooldus- ja remonttööde kutsealal on neli kutset. Raudtee turvanguseadmete nooremmehaanik, tase 2 teeb raudteel kasutatavate turvangu- ja sideseadmete vähese keerukusega remonttöid ja tehnohooldust. Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 4 teeb raudteel kasutatavate turvangu- ja sideseadmete tehnohooldust ja remonttöid. Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 5 tööks on raudteel kasutatavate turvangu- ja sideseadmete tehnohoolduse ning remonttööde kavandamine ja korraldamine või nende tööde tegemine oma piirkonnas. Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 6 tööks on raudteel kasutatavate turvangu- ja sideseadmete tehnohoolduse ning remonttööde kavandamine ja korraldamine mitmes piirkonnas või kogu ettevõttes. A.2.1 Turvanguseadmete tehnohoolduse tegemine Fooride tehnohoolduse tegemine 1. Lampide vahetamine ja asendamine foorides ja matkanäidikutes 2. Elektrimõõtmised foorides põhitoitel 3. Fooride tehnohooldus foori tavapärast tööd häirimata Pöörmete turvanguseadmete tehnohoolduse tegemine 4. Pöörmeajamite ja kinnitusgarnituuride tehnohooldus, mis ei vaja osade lahtimonteerimist ja elektriliste ühenduste katkestamist ega häiri seadme tavapärast tööd Rööbasahelate ja teljeloendurite tehnohoolduse tegemine 5. Seadmete tehnohooldus nende tavapärast tööd häirimata ja seadistatud parameetreid muutmata 6. Drosseltransformaatorite tehnohooldus väljalülitamiseta Arvutipõhiste juhtimisaparaatide tehnohoolduse tegemine 7. Liikluskorraldaja töökoha riistvara hooldamine seadmete tavapärast funktsionaalsust häirimata Siseseadmete, seadmekappide ja -konteinerite tehnohoolduse tegemine 8. Seadmekappide hooldamine seadmete väljalülitamiseta 9. Turvanguseadmete siseseadmete hooldamine seadmete väljalülitamiseta Ülesõitude turvanguseadmete tehnohoolduse tegemine 10. Ülesõidu automaatsignalisatsiooniseadmete tehnohooldus seadmete väljalülitamiseta ja parameetrite muutmiseta Turvanguseadmete elektritoite tehnohoolduse tegemine 11. Akude tehnohooldus toime katkestamiseta Raudtee turvanguseadmete nooremmehaanik töötab nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Nooremmehaaniku tööaeg on fikseeritud, kuid seadmete oluliste rikete korral või tehnoloogiliste akende ajal peab ta töötama ka väljaspool tavapärast tööaega, sealhulgas puhkepäevadel ja pühade ajal. Tema töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Raudtee turvanguseadmete nooremmehaaniku töökeskkond on seotud vigastuste tekkimise kõrgendatud riskiga, sageli tuleb töötada sundasendis ja kõrgustes. Tervisekahjustusi võivad põhjustada kokkupuude kemikaalide ja toksiliste ainetega, puukidega levivad viiruslikud nakkushaigused, kuumus, niiskus ja temperatuurikõikumised ning seetõttu peab raudtee turvanguseadmete nooremmehaanik kasutama isikukaitsevahendeid ning soovitavalt läbima vaktsineerimise. Keskmisest kõrgema ohtlikkusega töö tõttu peab raudtee turvanguseadmete nooremmehaanik täpselt järgima tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada haigestumise, trauma, töövõimetuse või raudteeliiklusõnnetuse. Raudtee turvanguseadmete nooremmehaaniku kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Põhilisteks töövahenditeks on lukksepatöövahendid (näit mutrivõti, haamer, kruvikeeraja), käsitöövahendid (näit labidas, elektrilised töövahendid), indikaatormõõteriistad ja sidevahendid (näit telefon, raadiojaam). Raudtee turvanguseadmete nooremmehaaniku töö eeldab koormustaluvust, vastupidavust, füüsilise pingutuse võimet, liigutuste täpsust, kiirust, koordinatsiooni, jõulisust, osavust, lõhnatundlikkust ning head nägemist ja kuulmist. Vajalikud on pingetaluvus, keskkonnataluvus, koostöövõime, õppimisvõime, vastutusvõime, usaldatavus, emotsionaalne stabiilsus, korrektsus, täpsus, enesedistsipliin, suhtlemisvalmidus ja otsustusvõime oma pädevuse piires. 2. taseme raudtee turvanguseadmete nooremmehaanikult eeldatakse pühendumist ametile ja organisatsiooni eesmärkide heakskiitmist. Tavaliselt töötavad raudtee turvanguseadmete nooremmehaanikutena inimesed, kellel on põhiharidus ja kutseoskused on omandatud praktilise töö käigus vähemalt 4. taseme raudtee turvanguseadmete mehaaniku juhendamisel. Raudtee turvanguseadmete montöör, raudteeautomaatik, sidemontöör Raudtee turvanguseadmete mehaaniku töö on reguleeritud raudteeseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrusega „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Raudtee turvanguseadmete nooremmehaanik, tase 2 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 ja B.2 tõendamine. Turvanguseadmete tehnohoolduse tegemine 2 Raudtee turvanguseadmete nooremmehaanik, tase 2 kutset läbiv kompetents 2 Puittoodete konstrueerija-tehnoloog, tase 5 Draftsman of Wooden and Wood-Based Products, EstQF Level 5 1 Puittoodete konstrueerija-tehnoloog, tase 5 (versioon 2) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puidutöötlemine Puittoodete tehnoloog 16 2019-05-27 2019-05-27 2024-05-01 5 5 3118 Joonestajad 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 16 Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine Kutsestandardis kasutatavad terminid Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Robert Pajussaar Kalla Mööbel OÜ Margus Proos Kose Vesi OÜ Aulika Riisenberg SA Innove Arvi Lokk Võrumaa Kutsehariduskeskus Riina Randmaa Võrumaa Kutsehariduskeskus Sulev Kiivit Tartu Kutsehariduskeskus Jaan Kers TalTech Linnar Pärn Eesti Maaülikool Meelis Muru Tehnik OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Puittoodete konstrueerija-tehnoloog töötab puidust või puidupõhistest materjalidest toodete (nt mööbel, tarbeesemed, avatäited) valmistamise, müümise või paigaldamisega tegelevas ettevõttes. Ta töötab ettevõttes meeskonna liikmena ja teeb ka koostööd erinevate osapooltega, nt sisearhitekti, tellija, tarnijate ja allhankijatega. Tema peamine tööülesanne on toote tehnilise dokumentatsiooni kavandamine ja koostamine ning toote valmistamiseks vajaliku tehnoloogia väljatöötamine ja tootmisprotsessi ettevalmistamine. Puittoodete konstrueerija-tehnoloog ei tegele ehitiste kandekonstruktsioonide konstrueerimisega. A.2.1 Toote tehnilise dokumentatsiooni koostamine 1. Lähteülesandega tutvumine 2. Toote jooniste koostamine 3. Toote jooniste kooskõlastamine 4. Toote dokumentatsiooni koostamine A.2.2 Tootmisprotsessi ettevalmistamine 1. Toote tehnoloogia koostamine 2. Materjalide ja furnituuride kulu ning koguse arvestamine 3. Lõiketöötlusfailide koostamine ja edastamine Tööaeg on üldjuhul fikseeritud, töötempo võib sõltuvalt tellimuste hulgast olla vahelduv. Töö toimub peamiselt kontoris, vajadusel ka ettevõtte või tehase tootmisüksuses. Peamisteks riskifaktoriteks on kuvariga töötamisest ja istuvast tööst tulenevad terviseriskid, tootmisüksustes viibides lisanduvad ka tolm, müra, kemikaalid. Tavapärased bürootarbed ja töövahendid, erialased tarkvaralahendused ja IT-vahendid, digitaalseks mõõdistamiseks vajalikud mõõteriistad. Töö nõuab tehnilist taipu, matemaatilis-loogilist ja ruumilist mõtlemisvõimet ning loomingulisust. Olulised on keskendumisvõime, püsivus, täpsus ja korrektsus, rutiinitaluvuse võime. Meeskonnas töötamine eeldab suhtlemisoskust ja koostöövõimet ning paindlikkust. Konstrueerija-tehnoloogil on üldjuhul keskharidus, tema kutsealased oskused on omandatud erinevate täienduskoolituste ja praktilise töökogemuse käigus. Erialase kutseõppe alustamise eeltingimuseks võib olla eelnev puittoodete tootmise valdkonnaga seonduv hariduslik kvalifikatsioon (nt tisler, palkmajaehitaja, ehituspuusepp või puidupingioperaator) või varasem praktiline töökogemus puidutöötlemise valdkonnas. Konstruktor, tehnoloog, joonestaja Puittoodete konstrueerija-tehnoloog, tase 5 kutse saamiseks tuleb tõendada kõik kompetentsid (B.2.1 - B.2.3) kompetentsid. Toote tehnilise dokumentatsiooni koostamine 5 Tootmisprotsessi ettevalmistamine 5 Puittoodete konstruktor-tehnoloogi kutset läbiv kompetents 5 Teedeehitaja, tase 4 Road Worker, level 4 2 Teedeehitaja, tase 4 (versioon 1) Teedeehitaja, tase 4 (versioon 3) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Teedeehitus Teedeehitaja 23 2019-05-28 2019-05-28 2022-05-05 4 4 9312 Rajatiste ehituse lihttöölised 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 42 Rajatiste ehitus (Teed, raudteed, sillad) Allar Maaring TREV-2 Grupp AS Virge Suursoo TREV-2 Grupp AS Liia Kurg TREF AS Merike Pillesson Lemminkäinen Eesti AS Tiina Reismann Maanteeamet Tiit Metsvahi Tallinna Tehnikaülikool Martti Kiisa Tallinna Tehnikakõrgkool Hillar Takk Järvamaa Kutsehariduskeskus Rein Kuusemets Järvamaa Kutsehariduskeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Teedeehitaja on oskustööline, kelle peamine tööülesanne on uute teede ehitamine ja olemasolevate rekonstrueerimine, kasutades selleks ettenähtud masinaid, seadmeid ja tööriistu. Teedeehitajad hooldavad ka olemasolevaid teid. Teedeehitaja töötab meeskonnas tööjuhi juhendamisel. Teedeehitaja vastutab oma isiklike tööülesannete kvaliteetse täitmise ning ka meeskonnale pandud tööülesannete õigeaegse ja nõuetele vastava täitmise eest, mis looksid kõigile liiklejatele ja tööprotsessis osalejatele eeldused turvaliseks liikumiseks ja töötamiseks. Liikurmasinatega töötades või troppimistöid tehes on vajalik vastava kategooria juhilubade või troppija tunnistuse olemasolu. A.2.1 Ettevalmistus- ja lammutustööde tegemine 1. Ajutiste liikluskorraldusvahendite paigaldamine 2. Olemasolevate tehnovõrkude asukohtade täpsustamine 3. Tööd takistavate objektide eemaldamine, säilitatavate puude jm haljastuse kaitsmine 4. Olemasoleva teekonstruktsiooni mittevajalike osade eemaldamine ja lammutamine 5. Lammutusjäätmete sorteerimine, teisaldamine ja ladustamine A.2.2 Mullatööde tegemine 1. Liigvee ärajuhtimiskraavide kaevamine 2. Kaeviku piirjoonte ja kõrguste mahamärkimine 3. Masina juhtimisautomaatika seadistamine 4. Kasvupinnase koorimine ja muu pinnase eemaldamine 5. Geosünteedi paigaldamine 6. Muldkeha täitmine, tihendamine, pealispinna viimistlemine ja nõlvade kindlustamine 7. Olemasolevate veeviimarite puhastamine ja rajamine 8. Drenaaži ehitamine 9. Truupide ehitamine ja remontimine A.2.3 Teekatendi ehitamine 1. Katendi aluse ehitamine 2. Stabiliseeritud aluskihi või siirdekattekihi ehitamine 3. Katendi kattekihtide ehitamine asfaltsegudest 4. Pindamistööde tegemine 5. Teepeenarde ehitamine 6. Äärekivide paigaldamine 7. Kivi- või plaatsillutise paigaldamine A.2.4 Liikluskorraldus- ja liiklusohutusvahendite paigaldamine 1. Liiklusmärkide paigaldamine 2. Teepiirete ja tähispostide paigaldamine 3. Teepäraldiste ehitamine ja paigaldamine A.2.5 Teehoolduse ja heakorratööde tegemine 1. Lumekoristus ja libedusetõrje tegemine 2. Tuisutõkke paigaldamine 3. Piirdeaedade ehitamine 4. Kruusateede hooldamine 5. Tee ja teemaa-ala hooldamine 6. Teekatendi remondi- ja paikamistööde tegemine A.2.6 Maastikukujundustööde tegemine 1. Kasvupinnase ettevalmistamine 2. Muru rajamine 3. Puude ja põõsaste istutamine A.2.7 Liikur- ja reedeehitusmasinate juhtimine, seadmete ja tööriistade hooldamine ning remontimine 1. Liikur- ja teedeehitusmasinate juhtimine 2. Masinate ja seadmete igapäevane kontroll ja hooldamine 3. Masinate ja seadmete hooajatöödeks ettevalmistamine 4. Masinate ja seadmete kuluvosade seisundi hindamine ja väljavahetamine 5. Tööriistade ja -vahendite remont ja hooldamine A.2.8 Troppimistööde tegemine 1. Materjalide peale- ja mahalaadimine, ladustamine ja paigaldamine 2. Mehitamata tõsteseadmete töö juhtimine Teedeehitaja töö toimub aastaringselt välistingimustes. Tulenevalt teetööde hooajalisest iseloomust ei pruugi tööga kindlustatus olla aastaringne, seevastu hooajal võivad tööpäevad kujuneda pikaks ja töö tempo pingeliseks. Sõltuvalt ehitusobjekti asukohast võib ette tulla pikemaajalisi töölähetusi, mõningatel juhtudel tuleb töötada ka nädalavahetustel ja öösiti. Tööde tegemist võivad raskendada äärmuslikud ilmastikutingimused (nt tugev tuul, äike, üleujutus, tuisk, õhutemperatuuri järsk tõus ja langus jne). Teedeehitaja töö on füüsiliselt raske ning eeldab head tervislikku seisundit ja füüsilist vastupidavust. Teatud tööd nõuavad ronimist või kõrgemates kohtades töötamist. Tervist kahjustavateks faktoriteks on tolm, müra, vibratsioon, töötamine sundasendis (masinajuhid) ja õues (temperatuurikõikumised, puugid jne), sageli töötamine liiklussituatsioonis. Kuna tööde tegemisel kasutatakse teedeehitusmasinaid ja -seadmeid, samuti elektrilisi ja käsi-tööriistu, siis on äärmiselt oluline järgida ohutustehnikanõudeid. Nende eiramine võib põhjustada tööõnnetuse. Teedeehitusmasinad ja -seadmed, elektrilised- ja käsitööriistad, mõõtmisvahendid ja -seadmed Teetöölise kutsealal tegutsemiseks on vajalik hea tervis, kuna töö on füüsiliselt raske. Teatud tööülesanded eeldavad kõrgusetaluvust. Vajalikud on hea kuulmine, visuaalne mälu ja koordinatsioon, kasuks tulevad pingetaluvus ja kohanemisvõime. Kuna töö on vastutusrikas, on olulised täpsus ja kohusetunne. Tegemist on meeskonnatööga, mistõttu tuleb olla valmis koostööks ja osata suhelda. Teedeehitajatena töötavad üldjuhul inimesed, kellel on erialane kutseharidus või kes on oma kutsealased oskused omandanud praktilise töökogemuse ja erialase täienduskoolituse käigus. Teetööline, asfalteerija, mehhanisaator, laoturijuht, laadurijuht, ekskavaatorijuht, buldooserijuht, teehöövlijuht, teerullijuht, teefreesijuht, teemasinate operaator, markeerija Teedeehitaja, tase 4 kutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kõik kohustuslikud (B.2.1 – B.2.8) ja kutset läbivad (B.2.9 – B.2.13) kompetentsid. Ettevalmistus- ja lammutustööde tegemine 4 Mullatööde tegemine 4 Teekatendi ehitamine 4 Liikluskorraldus- ja ohutusvahendite paigaldamine 4 Tee korrashoiutööde tegemine 4 Teedeehitusega seonduvate maastikukujundustööde tegemine 4 Liikur- ja teedeehitusmasinate juhtimine, seadmete ja tööriistade hooldamine ning remontimine 4 Troppimistööde tegemine 4 Nõuetekohase töökoha korraldamine 4 Töötervishoiu ja tööohutusnõuete järgimine 4 Ümbritseva keskkonna kaitsmine, jäätmekäitlusnõuete järgimine 4 Töövahendite, seadmete ja isikukaitsevahendite hooldamine 4 Tööalaste otsuste vastuvõtmine ja kohanemine muutuvate oludega 4 Puitmajaehitaja, tase 4 Wooden House Builder, EstQF Level 4 9 Käsitsi palkmajaehitaja II (versioon 1) Käsitsi palkmajaehitaja II (versioon 2) Palkmaja ehitaja II (versioon 1) Palkmaja ehitaja II (versioon 2) Palkmaja ehitaja II (versioon 3) Palkmaja ehitaja II (versioon 4) Palkmaja ehitaja II (versioon 5) Palkmajaehitaja, tase 4 (versioon 6) Palkmajaehitaja, tase 4 (versioon 7) Palkmajaehitaja, tase 4 (versioon 8) Puitmajaehitaja, tase 4 (versioon 10) Puitmajaehitaja, tase 4 (versioon 11) Käsitööpalkmaja tootja ja palkmajade renoveerija, tase 4 Palkmajaehitaja, tase 4 Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Palkmajaehitus Palkmaja ehitaja 23 2019-05-28 2020-01-01 2024-10-01 4 4 7115 Puusepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 41 Hoonete ehitus Puitmajaehitaja kutsealased terminid Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Andres Madalik Merko Ehitus Andres Veel Hiiumaa Ametikool Kaljo Valler Palmatin OÜ Lauri Kivil Eesti Puitmajaliit Ragner Lõbu Hobbiton OÜ Tarmo Tammekivi OÜ Puu ja Pliiats Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Puitmajaehitaja töötab peamiselt puitmaju ehitavas või selle detaile tootvas ettevõttes. Tema peamine tööülesanne on ehitada tööstuslikult või käsitööna valmistatud puitdetailidest ja/või moodulitest maju. Sellel kutsealal on kirjeldatud kolm kutset: - Puitmajaehitaja, tase 3 - Puitmajaehitaja, tase 4 - Puitmajaehitaja, tase 5 Puitmajaehitaja, tase 4 ehitab ja renoveerib projektdokumentatsioonist lähtudes erinevaid puitkarkassmaju (elementmajad, moodulmajad jne) ning palkmaju (masintoodetud või käsitööpalkmajad), paigaldab avatäiteid ja puidupõhiseid katusekattematerjale ning ehitab põrandaid. Ta juhib ja juhendab vähem kogenud kolleege või väiksemaid töörühmi ning võtab vastutuse iseenda ja töögrupi töö tulemuse eest. 4. taseme puitmajaehitaja võib oma töö käigus spetsialiseeruda palkmajade ehitajaks või käsitööpalkmajade tootjaks ja palkmajade renoveerijaks. Palkmajaehitaja, tase 4 püstitab palkmaju eelnevalt tööstuslikult või käsitööna valmistatud palkmajadetailidest. Käsitööpalkmaja tootja ja palkmajade renoveerija, tase 4 valmistab käsitööna palkmaja detaile ning renoveerib käsitööpalkmaju. A.1 Töö planeerimine ja töökoha ettevalmistamine 1. Materjalide valik ja ettevalmistamine 2. Töövõtete ja -vahendite valimine 3. Tööplaani koostamine 4. Ehitusplatsi ettevalmistamine A.2 Puitliidete valmistamine ja koostamine 1. Tappliidete valmistamine ja koostamine 2. Nael-, kruvi-, polt- ja naagelliidete valmistamine ja koostamine A.3 Puitkarkassi ja karkassielementide valmistamine, monteerimine ja paigaldamine 1. Karkassielementide valmistamine 2. Seina-, katuse- ja vahelaeelementide monteerimine 3. Puitkarkassi ehitamine 4. Isolatsioonimaterjalide paigaldamine 5. Ehitusplaatide paigaldamine puitkarkassile 6. Fassaadimaterjalide paigaldamine A.4 Laudpõrandate ehitamine 1. Laagide ehitamine 2. Põrandalaudise paigaldamine 3. Liistude paigaldamine A.5 Aluskatuste ehitamine ja puidupõhiste katusekattematerjalide paigaldamine 1. Katusele aluskatte, tuulutusliistude, roovitise ja/või laudise paigaldamine 2. Tuulekastide ehitamine 3. Puidupõhiste katusekattematerjalide paigaldamine A.6 Avatäidete paigaldamine 1. Ajutiste avatäidete valmistamine ja paigaldamine 2. Avatäidete paigaldamine 3. Avatäidete viimistlemine A.7 Puitkonstruktsiooni renoveerimine 1. Konstruktsioonide avamine objekti seisukorra hindamiseks 2. Puitkonstruktsioonide parandamine 3. Pinnakatete remont ja asendamine A.8 Troppimistööde tegemine 1. Materjalide peale- ja mahalaadimine, ladustamine ja paigaldamine 2. Mehitamata tõsteseadmete töö juhtimine A.9 Juhtimine ja juhendamine 1. Tööga seotud keskkonnariskide hindamine ja juhendatava nõustamine 2. Töö teostamisel ilmnenud vigade analüüs ja parandamise nõustamine 3. Töögrupi juhendamine PALKMAJAEHITAJA A.10 Palkkonstruktsioonide püstitamine 1. Palkdetailide ja tihendusmaterjali paigaldamine ja fikseerimine 2. Palkide jätkliidete koostamine 3. Seinte jäigastamine, konstruktsiooni pingutamist ja vajumist võimaldavate detailide paigaldamine 4. Kujupüsivate konstruktsioonide paigaldamine ja kinnitamine 5. Lisakarkassi kinnitamine palkkonstruktsioonile 6. Avatäidete paigaldamine palkkonstruktsiooni KÄSITÖÖPALKMAJA TOOTJA JA PALKMAJADE RENOVEERIJA A.11 Käsitööpalkmaja tootmine ja palkmajade renoveerimine 1. Materjali valimine 2. Palkmaterjali eeltöötlemine 3. Palkkonstruktsiooni detailide tootmine 4. Jätkliidete valmistamine ja seinte jäigastamine 5. Avade märkimine ja lõikamine 6. Konstruktsioonidetailide markeerimine, viimistlemine ja transpordiks ettevalmistamine 7. Detailide transpordiks ettevalmistamine 8. Palkkonstruktsioonide avamine objekti seisukorra hindamiseks 9. Konstruktsiooni ajutine toestamine ja vajadusel tõstmine 10. Palkkonstruktsioonide renoveerimine Puitmajaehitaja töötab ehitusobjektil nii sise- kui ka välitingimustes, sh kõrgustes ja tõsteseadmete töötsoonis. Töökeskkond võib olla mürarohke. Töökeskkonnas esineb puidutolmu ja keemilisi ained, mis võivad põhjustada allergiat. Töö nõuab füüsilist pingutust, töötempo on vahelduv. Puitmajaehitaja põhilisteks töövahenditeks on erinevad elektrilised ja pneumaatilised töömasinad (nt erinevad saed, freesid, trellid), käsitööriistad (haamrid, peitlid jne), mõõtevahendid (nivelliir, loodid jne) ja tõsteseadmed. Spetsialiseerumiste korral lisanduvad tavapärastele töövahenditele veel erialaspetsiifilised, nt liimeister, koorimisraud, kirves, palgipööramislabidas, vararaud jne. Puitmajaehitaja töö nõuab täpsust ja püsivust. Kutsealal töötamisel on vajalikud ka matemaatilis-loogiline ja ruumiline mõtlemine ning tehniline taiplikkus. Kuna töötatakse meeskonnas, on olulised ka koostöövõime ja suhtlemisvalmidus. Töö eripärast tulenevalt on vajalikud ka füüsiline vastupidavus, tugevus ja käeline osavus. EKR 4. taseme puitmajaehitaja on oma kutsealased oskused omandanud kas a) kutseõppeasutuses vastava taseme ja eriala õppekava läbides või b) läbi praktilise töökogemuse ning erialastel täienduskoolitustel omandatud teadmiste Puitmajaehitaja, palkmajaehitaja, palkmaja püstitaja, puusepp, palkmeister, käsitöö palkmaja ehitaja. Puitmajaehitaja, tase 4 kutse saamiseks tuleb tõendada kohustuslikud (B.2.1-B.2.9) ja kutset läbivad (B.2.12) kompetentsid. Palkmajaehitaja, tase 4 spetsialiseerumisel tuleb lisaks kohustuslikele (B.2.1-B.2.9) ja läbivale (B.2.12) kompetentsile tõendada ka spetsialiseerumisega seotud kompetents (B.2.10). Käsitööpalkmaja tootja ja palkmajade renoveerija, tase 4 spetsialiseerumisel tuleb lisaks kohustuslikele (B.2.1-B.2.9) ja läbivale (B.2.12) kompetentsile tõendada ka spetsialiseerumisega seotud kompetents (B.2.11). Töö planeerimine ja töökoha ettevalmistamine 4 Puitliidete valmistamine ja koostamine 4 Puitkarkassi ja karkassielementide valmistamine, monteerimine ja paigaldamine 4 Laudpõrandate ehitamine 4 Aluskatuste ehitamine ja puidupõhiste katusekattematerjalide paigaldamine 4 Avatäidete paigaldamine 4 Puitkonstruktsioonide renoveerimine 4 Troppimistööde tegemine 4 Juhtimine ja juhendamine 4 Palkmajaehitaja, tase 4 spetsialiseerumisel tuleb lisaks kohustuslikele (B.2.1-B.2.9) ja läbivale (B.2.12) kompetentsile tõendada ka spetsialiseerumisega seotud kompetents (B.2.10). Käsitööpalkmaja tootja ja palkmajade renoveerija, tase 4 spetsialiseerumisel tuleb lisaks kohustuslikele (B.2.1-B.2.9) ja läbivale (B.2.12) kompetentsile tõendada ka spetsialiseerumisega seotud kompetents (B.2.11). Puitmajaehitaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Puitmajaehitaja, tase 5 Wooden House Builder, EstQF Level 5 9 Käsitsi palkmajaehitaja III (versioon 1) Käsitsi palkmajaehitaja III (versioon 2) Palkmaja ehitaja III (versioon 1) Palkmaja ehitaja III (versioon 2) Palkmaja ehitaja III (versioon 3) Palkmaja ehitaja III (versioon 4) Palkmaja ehitaja III (versioon 6) Palkmajaehitaja, tase 5 (versioon 5) Palkmajaehitaja, tase 5 (versioon 7) Palkmajaehitaja, tase 5 (versioon 8) Puitmajaehitaja, tase 5 (versioon 10) Puitmajaehitaja, tase 5 (versioon 11) Käsitööpalkmaja tootja ja palkmajade renoveerija, tase 5 Palkmajaehitaja, tase 5 Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Palkmajaehitus Palkmaja ehitaja 23 2019-05-28 2020-01-01 2024-10-01 5 5 7115 Puusepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 41 Hoonete ehitus Puitmajaehitaja kutsealased terminid Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Andres Madalik Merko Ehitus Andres Veel Hiiumaa Ametikool Kaljo Valler Palmatin OÜ Lauri Kivil Eesti Puitmajaliit Ragner Lõbu Hobbiton OÜ Tarmo Tammekivi OÜ Puu ja Pliiats Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Puitmajaehitaja töötab peamiselt puitmaju ehitavas või selle detaile tootvas ettevõttes. Tema peamine tööülesanne on ehitada tööstuslikult või käsitööna valmistatud puitdetailidest ja/või moodulitest maju. Sellel kutsealal on kirjeldatud kolm kutset: - Puitmajaehitaja, tase 3 - Puitmajaehitaja, tase 4 - Puitmajaehitaja, tase 5 Puitmajaehitaja, tase 5 ehitab ja renoveerib projektdokumentatsioonist lähtudes erinevaid puitkarkassmaju (elementmajad, moodulmajad jne) ning palkmaju (masintoodetud või käsitööpalkmajad), paigaldab avatäiteid ja puidupõhiseid katusekattematerjale ning ehitab põrandaid. Ta juhib tööd objektidel, suhtleb klientidega ja vastutab töö lõpptulemuse eest. Selle taseme puitmajaehitaja arvestab ja jagab objektil oma pädevuse piires ehitustööde teostamiseks vajalikke ressursse, koostab töögraafikuid ja vormistab dokumente, juhendab kaastöötajaid, teostab järelevalvet, kontrollib tööde kvaliteeti ning täidab muid ehitustööde vahetu korraldamisega seotud ülesandeid. 5. taseme puitmajaehitaja lähtub oma töös kehtivatest õigusaktidest ja protseduurireeglitest, ehitise projektdokumentatsioonist ning töökeskkonna- ja tööohutusnõuetest. 5. taseme puitmajaehitaja võib oma töö käigus spetsialiseeruda palkmajade ehitajaks või käsitööpalkmajade tootjaks ja palkmajade renoveerijaks. Palkmajaehitaja, tase 5 spetsialiseeruja püstitab eelnevalt tööstuslikult või käsitööna valmistatud detailidest palkmaju. Käsitööpalkmaja tootja ja palkmajade renoveerija, tase 5 spetsialiseeruja valmistab käsitööna palkmaja detaile ning renoveerib palkmaju. A.1 Töö planeerimine ja töökoha ettevalmistamine 1. Objekti ja dokumentatsiooni vastuvõtmine oma tööde teostamiseks 2. Ehitusprojektiga tutvumine ja tööks vajalike lähteandmete määratlemine 3. Materjalide kulu arvutamine 4. Materjalide valik ja ettevalmistamine 5. Töövõtete ja -vahendite valimine 6. Ehitusmehhanismide ja transpordivahendite töö planeerimine 7. Tööplaani koostamine 8. Ehitusplatsi ettevalmistamine A.2 Puitliidete valmistamine ja koostamine 1. Tappliidete valmistamine ja koostamine 2. Nael-, kruvi-, polt- ja naagelliidete valmistamine ja koostamine A.3 Puitkarkassi ja karkassielementide valmistamine, monteerimine ja paigaldamine 1. Karkassielementide valmistamine 2. Seina-, katuse- ja vahelaeelementide monteerimine 3. Puitkarkassi ehitamine 4. Isolatsioonimaterjalide paigaldamine 5. Ehitusplaatide paigaldamine puitkarkassile 6. Fassaadimaterjalide paigaldamine A.4 Laudpõrandate ehitamine 1. Laagide ehitamine 2. Põrandalaudise paigaldamine 3. Liistude paigaldamine A.5 Aluskatuste ehitamine ja puidupõhiste katusekattematerjalide paigaldamine 1. Katusele aluskatte, tuulutusliistude, roovitise ja/või laudise paigaldamine 2. Tuulekastide ehitamine 3. Puidupõhiste katusekattematerjalide paigaldamine A.6 Avatäidete paigaldamine 1. Ajutiste avatäidete valmistamine ja paigaldamine 2. Avatäidete paigaldamine 3. Avatäidete viimistlemine A.7 Puitkonstruktsiooni renoveerimine 1. Konstruktsioonide avamine objekti seisukorra hindamiseks 2. Puitkonstruktsioonide parandamine 3. Pinnakatete remont ja asendamine A.8 Troppimistööde tegemine 1. Materjalide peale- ja mahalaadimine, ladustamine ja paigaldamine 2. Mehitamata tõsteseadmete töö juhtimine A.9 Ehitustööde juhtimine ja korraldamine 1. Ehituslike mõõtmete mahamärkimine ja kõrgusmärkide ülekandmine 2. Ehitustööde vahetu juhtimine objektil 3. Ehitustööde nõuetekohane dokumenteerimine 4. Lisa- ja muudatustööde kooskõlastamine ja korraldamine 5. Töötervishoiu- ja tööohutusnõuete täitmise tagamine 6. Ehitusplatsi korrashoiu ja keskkonnaohutuse tagamine 7. Tegutsemine hädaolukorras 8. Ehitustööde kvaliteedinõuetele vastavuse kontrollimine 9. Kaetavate tööde ja ehitise osade ülevaatuse korraldamine 10. Tehtud tööde üleandmine-vastuvõtmine 11. Ehitise täitedokumentatsiooni komplekteerimine 12. Ehitise haldajale vajalike kasutuskoolituste korraldamine 13. Garantiiperioodi toimingute korraldamine PALKMAJAEHITAJA A.10 Palkkonstruktsioonide püstitamine 1. Palkdetailide ja tihendusmaterjali paigaldamine ja fikseerimine 2. Palkide jätkliidete koostamine 3. Seinte jäigastamine, konstruktsiooni pingutamist ja vajumist võimaldavate detailide paigaldamine 4. Kujupüsivate konstruktsioonide paigaldamine ja kinnitamine 5. Lisakarkassi kinnitamine palkkonstruktsioonile 6. Avatäidete paigaldamine palkkonstruktsiooni KÄSITÖÖPALKMAJADE TOOTJA JA PALKMAJADE RENOVEERIJA A.11 Käsitööpalkmaja tootmine ja palkmajade renoveerimine 1. Materjali valimine 2. Palkmaterjali eeltöötlemine 3. Palkkonstruktsiooni detailide tootmine 4. Jätkliidete valmistamine ja seinte jäigastamine 5. Avade märkimine ja lõikamine 6. Konstruktsioonidetailide markeerimine, viimistlemine ja transpordiks ettevalmistamine 7. Detailide transpordiks ettevalmistamine 8. Palkkonstruktsioonide avamine objekti seisukorra hindamiseks 9. Konstruktsiooni ajutine toestamine ja vajadusel tõstmine 10. Palkkonstruktsioonide renoveerimine Puitmajaehitaja töötab ehitusobjektil nii sise- kui ka välitingimustes, sh kõrgustes ja tõsteseadmete töötsoonis. Töökeskkond võib olla mürarohke. Töökeskkonnas esineb puidutolmu ja keemilisi ained, mis võivad põhjustada allergiat. Töö nõuab füüsilist pingutust, töötempo on vahelduv. Puitmajaehitaja põhilisteks töövahenditeks on erinevad elektrilised ja pneumaatilised töömasinad (nt erinevad saed, freesid, trellid), käsitööriistad (haamrid, peitlid jne), mõõtevahendid (nivelliir, loodid jne) ja tõsteseadmed. Spetsialiseerumise korral lisanduvad tavapärastele töövahenditele veel erialaspetsiifilised, nt liimeister, koorimisraud, kirves, palgipööramise labidas, vararaud jne. Puitmajaehitaja töö nõuab täpsust ja püsivust. Kutsealal töötamisel on vajalikud ka matemaatilis-loogiline ja ruumiline mõtlemine ning tehniline taiplikkus. Kuna töötatakse meeskonnas, on olulised ka koostöövõime ja suhtlemisvalmidus. Töö eripärast tulenevalt on vajalikud ka füüsiline vastupidavus, tugevus ja käeline osavus. EKR 5. taseme puitmajaehitajana töötaval inimesel on vähemalt keskharidus või ehitusalane kutse- või kõrgharidus. Ta on läbinud erialaseid täiendkoolitusi ning tal on pikaajaline erialane töökogemus üldehituse valdkonnas. Puitmajaehitaja, palkmajaehitaja, palkmaja püstitaja, puusepp, palkmeister, käsitöö palkmaja ehitaja. Ehitusseadustik ja selle rakendusaktid Puitmajaehitaja, tase 5 kutse saamiseks tuleb tõendada kohustuslikud (B.2.1-B.2.9) ja kutset läbivad (B.2.12) kompetentsid. Palkmajaehitaja, tase 5 spetsialiseerumisel tuleb lisaks kohustuslikele (B.2.1-B.2.9) ja läbivale (B.2.12) kompetentsile tõendada ka spetsialiseerumisega seotud kompetents (B.2.10). Käsitööpalkmaja tootja ja palkmajade renoveerija, tase 5 spetsialiseerumisel tuleb lisaks kohustuslikele (B.2.1-B.2.9) ja läbivale (B.2.12) kompetentsile tõendada ka spetsialiseerumisega seotud kompetents (B.2.11). Töö planeerimine ja töökoha ettevalmistamine 5 Puitliidete valmistamine ja koostamine 4 Puitkarkassi ja karkassielementide valmistamine, monteerimine ja paigaldamine 4 Laudpõrandate ehitamine 4 Aluskatuste ehitamine ja puidupõhiste katusekattematerjalide paigaldamine 4 Avatäidete paigaldamine 4 Puitkonstruktsiooni renoveerimine 5 Troppimistööde tegemine 4 Ehitustööde juhtimine ja korraldamine 5 Palkmajaehitaja, tase 5 spetsialiseerumisel tuleb lisaks kohustuslikele (B.2.1-B.2.9) ja läbivale (B.2.12) kompetentsile tõendada ka spetsialiseerumisega seotud kompetents (B.2.10). Käsitööpalkmaja tootja ja palkmajade renoveerija, tase 5 spetsialiseerumisel tuleb lisaks kohustuslikele (B.2.1-B.2.9) ja läbivale (B.2.12) kompetentsile tõendada ka spetsialiseerumisega seotud kompetents (B.2.11). Puitmajaehitaja, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Kinnisvara tehnohoolduse meister, tase 5 Facility Work Supervisor, level 5 7 Kinnisvara heakorrameister, tase 5 (versioon 7) Kinnisvara heakorrameister, tase 5 (versioon 8) Kinnisvara heakorrameister, tase 5 (versioon 9) Kinnisvara hooldusmeister III (versioon 2) Kinnisvara hooldusmeister III (versioon 3) Kinnisvara hooldusmeister III (versioon 4) Kinnisvara hooldusmeister, tase 5 (versioon 5) Kinnisvara hooldusmeister, tase 5 (versioon 6) Kinnisvara tehnohoolduse meister, tase 5 (versioon 8) Kinnisvara tehnohoolduse meister, tase 5 (versioon 9) Kinnisvarahooldaja III (versioon 1) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hooldaja 23 2019-05-28 2019-09-01 2024-04-15 5 5 5153 Hoonete haldajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Kutsestandardis kasutatud mõisted Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Heade tavade koodeks Jüri Kröönström Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit Tiit Teder Villevar OÜ Urmas Mahlapuu Tera AS Sirje Talvistu Koduhooldus OÜ Heikki Lind OÜ Cityhaldus Leena Paap Tallinna Tehnikakõrgkool Leho Lilleorg Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kinnisvara tehnohoolduse meister töötab peamiselt kinnisvara korrashoiu valdkonnas tegutsevas ettevõttes. Põhilised tööülesanded on seotud ehitise tehnosüsteemide tehnohoolduse korraldamisega. Kinnisvara tehnohoolduse meister juhindub oma tegevuses valdkonda reguleerivatest õigusaktidest, standarditest ning kinnisvara korrashoiu valdkonna heast tavast (KS lisa 4), samuti valdkonna üldistest juhistest ning valdkonna avalikult kättesaadavatest juhendmaterjalidest. Kinnisvara hooldamise kutsealas on välja töötatud viis kutsestandardit: - Kinnisvarahooldaja, tase 3; - Kinnisvarahooldaja, tase 4; - Kinnisvara heakorrameister, tase 5; - Kinnisvara tehnohoolduse meister, tase 5; - Kinnisvara hooldusjuht, tase 6. Kinnisvara tehnohoolduse meister, tase 5 peamised tööülesanded on ehitise, krundi rajatiste ja hoone tehnosüsteemide hooldamise korraldamine ja hooldustööliste juhendamine, vajadusel vahetu hooldamine ja sellega seonduvate tööülesannete kvaliteetne täitmine. Elektritööde osas piirdub kinnisvara hooldaja pädevus tavaisikule lubatud elektritöödega kehtivate õigusaktide mõistes, kui ta on sooritanud elektriohuteadliku isiku eksami või tal on elektritööde tegemiseks olemas vastav kutse või pädevustunnistus. Kinnisvara tehnohoolduse meister vastutab oma töö õigeaegse valmimise ja kvaliteetse tulemuse eest ning ka kavandatud hoolduskava ja tööde eelarve täitmise eest. A.2.1 Kinnisvara hoolduse tööde tegemine ja töötajate juhtimine 1. Tehnosüsteemide plaaniliste hooldustööde tegemine objektidel 2. Hooldus-, parandus- ja remonttööde tegemine või juhtimine objektil 3. Avariide ja rikete lokaliseerimine ja/või likvideerimine 4. Arvestinäitude fikseerimine 5. Töötervishoiu- ja tööohutusnõuete täitmine 6. Sisse-ostetavate teenuste teostuse ja kvaliteedi kontrollimine 7. Vastutamine materiaalsete väärtuste säilimise eest A.2.2 Ehitise konstruktsioonide tehnohooldus 1. Krundi rajatiste (nt aiad, väravad, tõkkepuud, piirded jne), hoone põhi-konstruktsiooni, fassaadide ja vundamentide hooldamine 2. Katuste ja katuseelementide hooldamine 3. Akende, uste ja muude avatäidete hooldamine 4. Hoone sisetarindite hooldamine 5. Korstnate ja küttekollete seisukorra visuaalne kontrollimine ja hoolduse korraldamine A.2.3 Küttesüsteemide ja soojasõlmede tehnohooldus 1. Küttesüsteemide hooldustööde tegemine 2. Küttesüsteemide tehnohooldustööde tegemine 3. Küttesüsteemi avariiolukordade lokaliseerimine ja likvideerimine 4. Soojasõlmede korralise hoolduse tegemine 5. Soojamõõtjanäitude fikseerimine 6. Soojasõlme avariiolukordade lokaliseerimine ja likvideerimine A.2.4 Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide tehnohooldus 1. Vee- ja kanalisatsiooni-süsteemide hooldustööde tegemine 2. Vee- ja kanalisatsiooni- süsteemide avarii-olukordade lokaliseerimine ja likvideerimine 3. Veemõõtjanäitude fikseerimine A.2.5 Ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide hooldamine 1. Ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide hooldustööde tegemine 2. Ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide avarii-olukordade lokaliseerimine ja likvideerimine A.2.6 Elektripaigaldiste tehnohooldus 1. Elektripaigaldiste tehnilise seisukorra ülevaatamine 2. Ennetuslike ja korrigeerivate hooldustööde tegemine A.2.7 Nõrkvoolupaigaldiste, turvasüsteemide ja eriseadmete tehnohooldus 1. Nõrkvoolupaigaldiste, turvasüsteemide ja eriseadmete töö jälgimine 2. Nõrkvoolupaigaldistele, turvasüsteemidele ja eriseadmetele lihtsamate hooldustööde ja seadistuste tegemine Töökeskkond on muutuv, töötada tuleb nii sise- kui ka välitingimustes. Iga objekt on kinnistu tehnilise eripära ja kliendi soovide tõttu erinev ning vahelduvad tööülesanded nõuavad personaalset lähenemist. Töö eeldab valmisolekut töötada täis- või osalise tööajaga, samuti puhkepäevadel ja vajadusel ööpäevaringselt. Töös võidakse kokku puutuda tuuletõmbuse, temperatuuride vahetumise, töötamisega kõrgustes, tolmu ja muu saastumisega ning mitmesuguste elektriliste seadmete ja kemikaalidega. Töö nõuab füüsilist pingutust. Töötades peab järgima tööeeskirju, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Mehaanilised ja elektrilised käsitööriistad, koristusained, -tarvikud, -masinad, abi- ja kaitsevahendid, kuid kasutusel võivad olla ka mitmesugused mõõte- ja seadistusriistad või suuremad tööstuslikud seadmed, IT-seadmed ja tarkvara. Töö eeldab kohanemisvõimet mitmesuguste keskkonnatingimustega, vajalik on hea koordinatsioon ja füüsiline vastupidavus ning koostöö- ja meeskonnatöö valmidus, töötajate juhtimisoskus, keskendumisvõime, täpsus ja hoolikus. Töö on seotud klienditeenindusega ning see eeldab teenindus- ja suhtlemisvalmidust, avatust ja sõbralikkust. Inimestega suhtlemine nõuab head suulist väljendusoskust, meeldivat ja viisakat käitumist, rahulikku meelt, kannatlikkust ja paindlikkust. Paljudes olukordades tuleb kasuks pinge- ja stressitaluvus. Olulised märksõnad on usaldatavus, emotsionaalne stabiilsus ja korrektsus, kohusetunne ja enesedistsipliin. 5. taseme kinnisvara tehnohoolduse meistrina töötavad üldjuhul inimesed, kellel on keskharidus või erialane kutseharidus, läbitud erialane täienduskoolitus ning kellel on pikaajaline töökogemus kinnisvara korrashoiu valdkonnas. Heakorratööde juht, kinnisvarahooldaja, heakorrameister. a) Ehitusseadustik ja selle asjakohased rakendusaktid b) Seadme ohutuse seadus ja selle elektritööde tegemist reguleerivad rakendusaktid; c) EVS 807:2016 d) EVS 914:2017 Kinnisvara tehnohoolduse meister, tase 5 kutse saamiseks on vajalik tõendada kompetentsid B.2.1 - B.2.8. Kinnisvara hoolduse tööde tegemine ja töötajate juhtimine 5 Ehitise konstruktsioonide tehnohooldus 5 Küttesüsteemide ja soojasõlmede tehnohooldus 4 Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide tehnohooldus 3 Ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide hooldamine 4 Elektripaigaldiste tehnohooldus 4 Nõrkvoolupaigaldiste, turvasüsteemide ja eriseadmete tehnohooldus 4 Kinnisvara tehnohoolduse meister, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Loomakasvatustöötaja, tase 3 Farm-worker, level 3 9 Loomakasvatustöötaja, tase 3 (versioon 10) Loomakasvatustöötaja, tase 3 (versioon 8) Põllumajandustöötaja I (versioon 1) Põllumajandustöötaja I (versioon 2) Põllumajandustöötaja I (versioon 3) Põllumajandustöötaja I (versioon 4) Põllumajandustöötaja I (versioon 5) Põllumajandustöötaja, tase 3 (versioon 6) Põllumajandustöötaja, tase 3 (versioon 7) Hobusekasvatustöötaja, tase 3 Küüliku- ja karusloomakasvatustöötaja, tase 3 Lamba- ja kitsekasvatustöötaja, tase 3 Linnukasvatustöötaja, tase 3 Seakasvatustöötaja, tase 3 Veisekasvatustöötaja, tase 3 Lüpsja, tase 3 Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Looma- ja taimekasvatus. Põllumajandustehnika Loomakasvataja 11 2019-05-31 2019-05-31 2023-10-30 3 3 6121 Loomakasvatajad 0811 Põllundus ja loomakasvatus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Keelte oskustasemete kirjeldused Ann Riisenberg Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Liia Taaler Eesti Karusloomakasvatajate Aretusühing Marika Oeselg Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Külli Marrandi Järvamaa Kutsehariduskeskus Eve Alekand Eve Tehtud OÜ, linnukasvataja Liilia Tali Eesti Lamba- ja Kitsekasvajate Liit Katrin Tambet Eesti Lamba- ja Kitsekasvajate Liit Aino Aringo Eesti Tõusigade Aretusühistu Tanel-Taavi Bulitko Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu Miralda Paivel Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Kaja Marrandi Järvamaa Kutsehariduskeskus Aive Kupp Järvamaa Kutsehariduskeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. 3. taseme looma-või linnukasvatustöötaja põhiliseks tööülesandeks on loomade või lindude heaolu tagamine. Ta töötab iseseisvalt temale etteantud tootmislõigus ja omab algteadmisi põllumajandusloomadest ja farmitehnikast. Ta hooldab loomi või linde ja täidab muid liigispetsiifilisi tööülesandeid, nt lüpsmine, karjatamine, pügamine, karusloomade nahastamine. Loomakasvatuse kutsealal on ka Loomakasvataja, tase 4 ja Loomakasvatustootja, tase 5 kutsed. A.2.1 Loomade või lindude hooldamine 1. Looma/linnu üldise heaolu jälgimine, hindamine ja hooldamine. 2. Looma/linnu grupeerimine ja/või ümberpaigutamine. 3. Looma/linnu igapäevane vaatlemine. 4. Looma/linnu puhastamine. 5. Loomade sõrgade hooldusvärkimine ja küüniste korrastamine. 6. Farmiseadmete töökorras oleku kontrollimine ja hooldamine. A.2.2 Loomade või lindude söötmine 1. Toitumuse ja söömuse hindamine. 2. Sööda ladustamine ja kvaliteedi hindamine. 3. Söötmisala ja -vahendite puhastamine. 4. Söötmine ja jootmine. 5. Söötmis- ja jootmisseadmete töökorras oleku kontrollimine ja hooldamine. A.2.3 Loomade või lindude tervisliku seisundi jälgimine ja ravi loomaarsti juhendamisel 1. Looma või linnu üldise tervisliku seisundi hindamine. 2. Haige looma ja linnu ravimine ning hooldamine. 3. Lõpnud looma või linnu kahjutustamine. Veisekasvatus A.2.4 Veiste taastootmine 1. Inna avastamine. 2. Veise seemendamiseks või paaritamiseks ettevalmistamine. 3. Tiinuse kontrollimine. 4. Veise poegimise jälgimine ja abistamine. 5. Poeginud veise ja vastsündinud vasika tervislikku seisundi ning käitumise jälgimine. 6. Ternespiima käsitlemine. 7. Lihaveiste noorloomade võõrutamine. A.2.5 Lüpsmine 1. Lüpsiinventari ja piimajahuti lüpsiks ettevalmistamine. 2. Loomade lüpsialale ja -alalt suunamine. 3. Udara ettevalmistamine lüpsiks. 4. Loomade lüpsmine. 5. Lüpsinventari ja lüpsiala puhastamine. 6. Kinnisloomade grupeerimine. Seakasvatus A.2.6 Sigade taastootmine 1. Indleva emise avastamine. 2. Emise paarituseks või seemenduseks ettevalmistamine. 3. Paaritamisel ja seemendamisel abistamine. 4. Emise tiinuse määramine. 5. Poegimise ettevalmistamine. 6. Järglase identifitseerimine. 7. Poeginud emise ja vastsündinud tervislikku seisundi ning käitumise jälgimine. 8. Ternespiima olemasolu ja selle kättesaadavuse kontrollimine. 9. Põrsaste hooldamine. 10. Põrsaste võõrutamine. Lamba- ja kitsekasvatus A.2.7 Lammaste ja kitsede taastootmine 1. Paaritusgruppide moodustamine. 2. Poegimisala ettevalmistamine. 3. Poegimise jälgimine ja abistamine. 4. Poeginud ute või kitse ja vastsündinu tervisliku seisundi ja käitumise jälgimine. 5. Tallede registreerimine ja märgistamine. 6. Võõrutamine. A.2.8 Lamba- ja kitsesaaduste tootmine 1. Lammaste pügamine. 2. Villa sorteerimine ja pakendamine. 3. Lamba- või kitsenaha parkimiseks ettevalmistamine. 4. Piimalammaste ja -kitsede lüpsmine. Hobusekasvatus A.2.9 Hobuste taastootmine 1. Inna avastamine ja abistamine paaritusel või seemendusel. 2. Poegimiseelse seisundi tuvastamine ja abistamine sünnitusel. 3. Varssade esmane hooldamine. 4. Varssunud märade hooldamine tervisliku seisundi jälgimine. 5. Varsaga märade talutamine ja sotsialiseerimine. 6. Võõrutamine. Linnukasvatus A.2.10 Linnusaaduste tootmine 1. Munade kogumine ja müügiks ettevalmistamine. 2. Sulgede puhastamine, pesemine, kuivatamine, sorteerimine ja pakendamine Küüliku- ja karusloomakasvatus A.2.11 Küülikute ja karusloomade taastootmine 1. Indlevate küülikute ja karusloomade tuvastamine ja paaritamise/seemendamise ettevalmistamine. 2. Poegimise kavandamine. 3. Poegimise jälgimine ja abistamine. 4. Sündinud poegade, hukkude ja surnultsündide registreerimine ning ümberpaigutamine ja märgistamine. 5. Pesakonna tervisliku seisundi ja käitumise jälgimine. 6. Võõrutamine A.2.12 Loomade karjatamine 1. Aedade rajamine ja nende korrasoleku kontrollimine. 2. Karja jälgimine ja ajamine. 3. Söötmine ja jootmine karjatamisel. 4. Karjamaade seisukorra jälgimine ning hooldamine. 5. Karja järelevalve karjatamisel. Põllumajandustöötaja töö eeldab töötamist nii sise- kui välitingimustes, vajadusel ka puhkepäevadel ja riiklikel pühadel ning öisel ajal. Töös puututakse kokku erinevate allergeenidega (loomade karvad, söödad, tolm, pesu- ja desinfektsioonivahendid, ravimid jm). Põllumajandustöötaja töötab kutsealal kasutatavate farmiseadmete ja -tarvikutega (sh infotehnoloogiline riist- ja tarkvara). Loomakasvatustöötaja töö eeldab füüsilise koormuse taluvust, head füüsilist vormi ja tervist. Vajalikud on pingetaluvus, vastutus-, kohanemis- ja koostöövõime ning täpsus ja kohusetunne. Loomakasvatustöötaja kutseoskused on enamasti omandatud töökohal või kutse- või täiendusõppes. Talitaja, karjatalitaja, karjak, lüpsja. Töötamine liikurmasinatega nõuab juhtimisõigust vastavalt liiklusseadusele. Töötamine loomadega nõuab tervisetõendit vastavalt loomatauditõrje seadusele. Veisekasvatustöötaja kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.3, spetsialiseerumisega seotud kompetentsid B.2.4-B.2.5, valitav kompetents B.2.12 ja läbiv kompetents B.2.13. Seakasvatustöötaja kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.3, spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.6 ja läbiv kompetents B.2.13. Lamba- ja kitsekasvatustöötaja kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.3, spetsialiseerumisega seotud kompetentsid B.2.7-B.2.8, valitav kompetents B.2.12 ja läbiv kompetents B.2.13. Hobusekasvatustöötaja kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.3, spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.9, valitav kompetents B.2.12 ja läbiv kompetents B.2.13. Linnukasvatustöötaja kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.3, spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.10 ja läbiv kompetents B.2.13. Küüliku- ja karusloomakasvatustöötaja kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.3, spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.11 ja läbiv kompetents B.2.13. Lüpsja, tase 3 osakutse taotlemisel tuleb tõendada kompetents B.2.5 ja läbiv kompetents B.2.13. Loomade või lindude hooldamine 3 Loomade või lindude söötmine 3 Loomade või lindude tervisliku seisundi jälgimine ja ravi loomaarsti juhendamisel 3 Veisekasvatustöötaja kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.4-B.2.5. Seakasvatustöötaja kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetents B.2.6. Lamba- ja kitsekasvatustöötaja kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.7-B.2.8. Hobusekasvatustöötaja kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetents B.2.9. Linnukasvatustöötaja kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetents B.2.10. Küüliku- ja karusloomakasvatustöötaja kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetents B.2.11. Valitav kompetents B.2.12 tuleb lisaks tõendada veisekasvatusele, lamba- ja kitsekasvatusele ning hobusekasvatusele spetsialiseerumisel. Loomade karjatamine 3 Loomakasvatustöötaja kutset läbiv kompetents 3 Loomakasvataja, tase 4 Farm worker, level 4 9 Loomakasvataja, tase 4 (versioon 10) Loomakasvataja, tase 4 (versioon 8) Põllumajandustöötaja II (versioon 1) Põllumajandustöötaja II (versioon 2) Põllumajandustöötaja II (versioon 3) Põllumajandustöötaja II (versioon 4) Põllumajandustöötaja II (versioon 5) Põllumajandustöötaja, tase 4 (versioon 6) Põllumajandustöötaja, tase 4 (versioon 7) Hobusekasvataja, tase 4 Küüliku- ja karusloomakasvataja, tase 4 Lamba- ja kitsekasvataja, tase 4 Linnukasvataja, tase 4 Seakasvataja, tase 4 Veisekasvataja, tase 4 Lüpsja, tase 4 Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Looma- ja taimekasvatus. Põllumajandustehnika Loomakasvataja 13 2019-05-31 2019-05-31 2023-10-30 4 4 6121 Loomakasvatajad 0811 Põllundus ja loomakasvatus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Ann Riisenberg Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Liia Taaler Eesti Karusloomakasvatajate Aretusühing Marika Oeselg Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Külli Marrandi Järvamaa Kutsehariduskeskus Eve Alekand Eve Tehtud OÜ, linnukasvataja Liilia Tali Eesti Lamba- ja Kitsekasvajate Liit Katrin Tambet Eesti Lamba- ja Kitsekasvajate Liit Aino Aringo Eesti Tõusigade Aretusühistu Tanel-Taavi Bulitko Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu Miralda Paivel Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Kaja Marrandi Järvamaa Kutsehariduskeskus Aive Kupp Järvamaa Kutsehariduskeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. 4. taseme looma-või linnukasvataja on oskustöötaja, kes töötab iseseisvalt nii tava- kui mahepõllumajanduslikus ettevõttes. Tema põhilisteks tööülesanneteks on loomade heaolu ja tervisliku seisundi jälgimine, nende hooldamine ja söötmine, osalemine loomade taastootmisega seotud töödel ning loomakasvatussaaduste tootmine. Töötamine põllumajanduse tootmisettevõttes eeldab heade põllumajandustavade järgimist ja tegutsemist viisil, mis tagab ohutu toidutootmise. Loomakasvatuse kutsealal on ka Loomakasvatustöötaja, tase 3 ja Loomakasvatustootja, tase 5 kutsed. A.2.1 Loomade või lindude hooldamine 1. Looma/linnu üldise heaolu jälgimine, hindamine ja hooldamine. 2. Looma/linnu grupeerimine ja/või ümberpaigutamine. 3. Looma/linnu igapäevane vaatlemine. 4. Looma/linnu puhastamine. 5. Loomade sõrgade hooldusvärkimine ja küüniste korrastamine. 6. Farmiseadmete töökorras oleku kontrollimine ja hooldamine. A.2.2 Loomade või lindude söötmine 1. Toitumuse ja söömuse hindamine. 2. Sööda ladustamine ja kvaliteedi hindamine. 3. Söötmisala ja -vahendite puhastamine. 4. Söötmine ja jootmine. 5. Söötmis- ja jootmisseadmete töökorras oleku kontrollimine ja hooldamine. A.2.3 Loomade või lindude tervisliku seisundi jälgimine ja ravi loomaarsti juhendamisel 1. Looma või linnu üldise tervisliku seisundi hindamine. 2. Haige looma ja linnu ravimine ning hooldamine. 3. Lõpnud looma või linnu kahjutustamine. Veisekasvatus A.2.4 Veiste taastootmine 1. Inna avastamine. 2. Veise seemendamiseks või paaritamiseks ettevalmistamine. 3. Tiinuse kontrollimine. 4. Veise poegimise jälgimine ja abistamine. 5. Poeginud veise ja vastsündinud vasika tervislikku seisundi ning käitumise jälgimine. 6. Ternespiima käsitlemine. 7. Lihaveiste noorloomade võõrutamine. A.2.5 Lüpsmine 1. Lüpsiinventari ja piimajahuti lüpsiks ettevalmistamine. 2. Loomade lüpsialale ja -alalt suunamine. 3. Udara ettevalmistamine lüpsiks. 4. Loomade lüpsmine. 5. Lüpsinventari ja lüpsiala puhastamine. 6. Lüpsiroboti tööprotsessi jälgimine ja puhastamine. 7. Looma kinnisperioodile jätmine ja grupeerimine Seakasvatus A.2.6 Sigade taastootmine 1. Aretusloomade valimine. 2. Indleva emise avastamine. 3. Emise paarituseks või seemenduseks ettevalmistamine. 4. Paaritamine ja seemendamine. 5. Emise tiinuse määramine. 6. Poegimise ettevalmistamine. 7. Poegimise jälgimine ja abistamine. 8. Järglase identifitseerimine. 9. Poeginud emise ja vastsündinud tervislikku seisundi ning käitumise jälgimine. 10. Ternespiima olemasolu ja selle kättesaadavuse kontrollimine. 11. Sündinud põrsaste, hukkunud ja surnultsündide registreerimine. 12. Ammemiste ja kasuemade valimine. 13. Põrsaste hooldamine. 14. Põrsaste võõrutamine. Lamba- ja kitsekasvatus A.2.7 Lammaste ja kitsede taastootmine 1. Paaritusgruppide moodustamine. 2. Poegimisala ettevalmistamine. 3. Poegimise jälgimine ja abistamine. 4. Poeginud ute või kitse ja vastsündinu tervisliku seisundi ja käitumise jälgimine. 5. Amme ja/või kasuema valimine. 6. Tallede registreerimine ja märgistamine. 7. Võõrutamine. A.2.8 Lamba- ja kitsesaaduste tootmine 1. Lammaste pügamine. 2. Villa sorteerimine ja pakendamine. 3. Lamba- või kitsenaha parkimiseks ettevalmistamine. 4. Piimalammaste ja -kitsede lüpsmine. Hobusekasvatus A.2.9 Hobuste taastootmine 1. Inna avastamine ja abistamine paaritusel või seemendusel. 2. Poegimiseelse seisundi tuvastamine ja abistamine sünnitusel. 3. Varssade esmane hooldamine. 4. Varssunud märade hooldamine tervisliku seisundi jälgimine. 5. Varsaga märade talutamine ja sotsialiseerimine. 6. Võõrutamine. Linnukasvatus A.2.10 Lindude taastootmine 1. Lindude kunstlik seemendamine . 2. Haudemunade kogumine ja ettevalmistamine hautamiseks. 3. Haude- ja koorumiskappide töö jälgimine. 4. Tibude korjamine ja transpordiks ettevalmistamine. 5. Munemise jõudluskontroll. 6. Tibude ja noorte sugulindude kasvamise jälgimine. A.2.11 Linnusaaduste tootmine 1. Lindude hukkamisele saatmise korraldamine 2. Munade kogumine ja müügiks ettevalmistamine. 3. Sulgede puhastamine, pesemine, kuivatamine, sorteerimine ja pakendamine. Küüliku- ja karusloomakasvatus A.2.12 Küülikute ja karusloomade taastootmine 1. Aretusplaani koostamine ja paarituse korraldamine. 2. Indlevate küülikute ja karusloomade tuvastamine ja paaritamise/seemendamise ettevalmistamine. 3. Poegimise kavandamine. 4. Poegimise jälgimine ja abistamine. 5. Sündinud poegade, hukkude ja surnultsündide registreerimine ning ümberpaigutamine ja märgistamine. 6. Pesakonna tervisliku seisundi ja käitumise jälgimine. 7. Võõrutamine A.2.13 Küüliku- ja karusloomasaaduste toomine 1. Loomade väljavalimine nahastamiseks. 2. Nahastuse ruumide ettevalmistamine. 3. Looma tapmine. 4. Nahastamine ja nahkade puhastamine. 5. Naha esmane töötlemine, sorteerimine ja pakendamine. 6. Küülikute ja karusloomade lihakehade töötlemine ja müügiks ettevalmistamine. A.2.14 Loomade karjatamine 1. Aedade rajamine ja nende korrasoleku kontrollimine. 2. Karja jälgimine ja ajamine. 3. Söötmine ja jootmine karjatamisel. 4. Karjamaade seisukorra jälgimine ning hooldamine. 5. Karja järelevalve karjatamisel. Põllumajandustöötaja töö eeldab töötamist nii sise- kui välitingimustes, vajadusel ka puhkepäevadel ja riiklikel pühadel ning öisel ajal. Töös puututakse kokku erinevate allergeenidega (loomade karvad, söödad, tolm, pesu- ja desinfektsioonivahendid, ravimid jm). Põllumajandustöötaja töötab kutsealal kasutatavate farmiseadmete ja –tarvikutega (sh infotehnoloogiline riist- ja tarkvara). Põllumajandustöötaja töö eeldab füüsilise koormuse taluvust, head füüsilist vormi ja tervist. Vajalikud on pingetaluvus, vastutus-, kohanemis- ja koostöövõime ning täpsus ja kohusetunne. 4. taseme loomakasvataja on enamasti erialane kutsekeskharidus ja/või töökohal ning täiendõppes omandatud kutseoskused. Veisekasvataja, seakasvataja, lambakasvataja, kitsekasvataja, karusloomakasvataja, linnukasvataja, hobusekasvataja, hobuhooldaja. Töötamine liikurmasinatega nõuab juhtimisõigust vastavalt liiklusseadusele. Töötamine loomadega nõuab tervisetõendit vastavalt loomatauditõrje seadusele. Veisekasvataja kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.3, spetsialiseerumisega seotud kompetentsid B.2.4-B.2.5, valitav kompetents B.2.14 ja läbiv kompetents B.2.15. Seakasvataja kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.3, spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.6 ja läbiv kompetents B.2.15. Lamba- ja kitsekasvataja kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.3, spetsialiseerumisega seotud kompetentsid B.2.7-B.2.8, valitav kompetents B.2.14 ja läbiv kompetents B.2.15. Hobusekasvataja kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.3, spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.9, valitav kompetents B.2.14 ja läbiv kompetents B.2.15. Linnukasvataja kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.3, spetsialiseerumisega seotud kompetentsid B.2.10-B.2.11 ja läbiv kompetents B.2.15. Küüliku- ja karusloomakasvataja kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.3, spetsialiseerumisega seotud kompetentsid B.2.12-B.2.13 ja läbiv kompetents B.2.15. Lüpsja, tase 4 osakutse taotlemisel tuleb tõendada kompetents B.2.5 ja läbiv kompetents B.2.15. Loomade või lindude hooldamine 4 Loomade või lindude söötmine 4 Loomade või lindude tervisliku seisundi jälgimine ja ravi loomaarsti juhendamisel 4 Veisekasvataja kutse taotlemisel tuleb tõendada lisaks kohustuslikele kompetentsidele spetsialiseerumisega seotud kompetentsid B.2.4-B.2.5, valitav kompetents B.2.14 ja läbiv kompetents B.2.15. Seakasvataja kutse taotlemisel tuleb tõendada lisaks kohustuslikele kompetentsidele spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.6 ja läbiv kompetents B.2.15. Lamba- ja kitsekasvataja kutse taotlemisel tuleb tõendada lisaks kohustuslikele kompetentsidele spetsialiseerumisega seotud kompetentsid B.2.7-B.2.8, valitav kompetents B.2.14 ja läbiv kompetents B.2.15. Hobusekasvataja kutse taotlemisel tuleb tõendada lisaks kohustuslikele kompetentsidele spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.9, valitav kompetents B.2.14 ja läbiv kompetents B.2.15. Linnukasvataja kutse taotlemisel tuleb tõendada lisaks kohustuslikele kompetentsidele spetsialiseerumisega seotud kompetentsid B.2.10-B.2.11 ja läbiv kompetents B.2.15. Küüliku- ja karusloomakasvataja kutse taotlemisel tuleb tõendada lisaks kohustuslikele kompetentsidele spetsialiseerumisega seotud kompetentsid B.2.12-B.2.13 ja läbiv kompetents B.2.15. Valitav kompetents B.2.15 tuleb lisaks tõendada veisekasvatusele, lamba- ja kitsekasvatusele ning hobusekasvatusele spetsialiseerumisel. Loomade karjatamine 4 Loomakasvataja kutset läbiv kompetents 4 Kinnisvarahooldaja, tase 3 Facility maintenance technician, level 3 5 Kinnisvarahooldaja I (versioon 1) Kinnisvarahooldaja I (versioon 2) Kinnisvarahooldaja I (versioon 3) Kinnisvarahooldaja I (versioon 4) Kinnisvarahooldaja, tase 3 (versioon 6) Kinnisvarahooldaja, tase 3 (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hooldaja 23 2019-05-28 2019-05-28 2024-02-07 3 3 5153 Hoonete haldajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Kutsestandardis kasutatud mõisted Keelte oskustasemete kirjeldused Heade tavade koodeks Jüri Kröönström Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit Tiit Teder Villevar OÜ Urmas Mahlapuu Tera AS Sirje Talvistu Koduhooldus OÜ Heikki Lind OÜ Cityhaldus Leena Paap Tallinna Tehnikakõrgkool Leho Lilleorg Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kinnisvarahooldaja töötab ehitiste konstruktsioonide ja/või tehnosüsteemide ja/või krundi hoolduse alal, peamiselt kinnisvara korrashoiu valdkonnas tegutsevas ettevõttes. Põhilised tööülesanded on seotud ehitise krundi, ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide ja siseruumide korrashoiutööde tegemisega. Kinnisvarahooldaja juhindub oma tegevuses valdkonda reguleerivatest õigusaktidest, standarditest ning kinnisvara korrashoiu valdkonna heast tavast (KS lisa 3), samuti valdkonna üldistest juhistest ning valdkonna avalikult kättesaadavatest juhendmaterjalidest. Kinnisvara hooldamise kutsealas on välja töötatud neli kutsestandardit: - Kinnisvarahooldaja, tase 3; - Kinnisvarahooldaja, tase 4; - Kinnisvara heakorrameister, tase 5; - Kinnisvara tehnohoolduse meister, tase 5; - Kinnisvara hooldusjuht, tase 6. Kinnisvarahooldaja, tase 3 töö seisneb ehitiste, tehnosüsteemide ja krundi vahetus hooldamises ja sellega seonduvate tööülesannete täitmises ning ehitise ja selle juurde kuuluva krundi heakorraga seotud tööde tegemises, mida tehakse vastavalt heakorratööde kavale ja tööandja antud juhistele. Keerulisemate tööde puhul informeerib selle taseme kinnisvarahooldaja oma tööandjat või kutsub vastavalt juhistele kohale eritööde spetsialisti. Kinnisvarahooldaja vastutab oma töö õigeaegse valmimise ja kvaliteetse tulemuse eest. A.2.1 Ehitise konstruktsioonide tehnohooldus 1. Krundi rajatiste (nt aiad, väravad, tõkkepuud, piirded jne), hoone põhikonstruktsiooni, fassaadide ja vundamentide hooldamine 2. Katuste ja katuseelementide hooldamine 3. Akende, uste ja muude avatäidete hooldamine 4. Hoone sisetarindite hooldamine A.2.2 Küttesüsteemide ja soojasõlmede tehnohooldus 1. Küttesüsteemide hooldustööde tegemine 2. Küttesüsteemi avariiolukordade likvideerimine 3. Soojasõlmede korralise hoolduse tegemine 4. Soojamõõtjanäitude fikseerimine 5. Soojasõlme avariiolukordade likvideerimine A.2.3 Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide tehnohooldus 1. Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide hooldustööde tegemine 2. Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide avariiolukordade likvideerimine 3. Veemõõtjanäitude fikseerimine A.2.4 Ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide tehnohooldus 1. Ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide hooldustööde tegemine 2. Ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide avariiolukordade likvideerimine A.2.5 Krundi heakord ja haljastus 1. Kõnniteede, radade, sõiduteede ja parklate puhastamine 2. Hoone välispiirete puhastamine 3. Parkmetsade ja haljasalade puhastamine ja hooldamine 4. Spordi- ja mänguväljakute puhastamine 5. Veekogude kaldaribade puhastamine 6. Muude heakorratööde tegemine A.2.6 Ehitise konstruktsioonide puhastamine 1. Krundi rajatiste (nt aiad, väravad, tõkkepuud, piirded jne), hoone põhikonstruktsiooni, fassaadide ja vundamentide puhastamine 2. Katuste ja katuseelementide A.2.7 Sisepuhastus- ja koristustööd 1. Hügieenitarvikute lisamine ja paigaldamine 2. Põhi-, üldkasutatavate ja tehniliste ruumide puhastamine ja koristamine 3. Põhi-, üldkasutatavate ja tehniliste ruumide pindade hooldamine 4. Hoonesiseste jäätmekäitlustööde tegemine Töökeskkond on muutuv, töötada tuleb nii sise- kui ka välitingimustes. Iga objekt on kinnistu tehnilise eripära ja kliendi soovide tõttu erinev ning vahelduvad tööülesanded nõuavad personaalset lähenemist. Töö eeldab valmisolekut töötada täis- või osalise tööajaga, samuti puhkepäevadel ja vajadusel ööpäevaringselt. Töös võidakse kokku puutuda tuuletõmbuse, temperatuuride vahetumise, töötamisega kõrgustes, tolmu ja muu saastumisega ning mitmesuguste elektriliste seadmete ja kemikaalidega. Töö nõuab füüsilist pingutust. Töötades peab järgima tööeeskirju, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Mehaanilised ja elektrilised käsitööriistad, koristusained, -tarvikud, -masinad, abi- ja kaitsevahendid. Töö eeldab kohanemisvõimet mitmesuguste keskkonnatingimustega, vajalik on hea koordinatsioon ja füüsiline vastupidavus ning koostöö- ja meeskonnatöö valmidus, keskendumisvõime ja hoolikus. Paljudes olukordades tuleb kasuks pinge- ja stressitaluvus. Olulised märksõnad on veel usaldatavus, kohusetunne ja enesedistsipliin. 3. taseme kinnisvarahooldajal on erialane kutseharidus või tal on vähemalt põhiharidus ja kutseoskused on omandatud erialase täienduskoolituse ja praktilise töö käigus. Kinnisvarahooldaja, majahoidja, heakorratöötaja, üldremondimees, hooldustöötaja. Ehitusseadustik ja selle asjakohased rakendusaktid Seadme ohutuse seadus ja selle elektritööde tegemist reguleerivad rakendusaktid; EVS 807:2016 EVS 914:2017. Kinnisvarahooldaja, tase 4 kutse saamiseks on vajalik tõendada kompetentsid B.2.1 - B.2.8. Ehitise konstruktsioonide tehnohooldus 3 Küttesüsteemide ja soojasõlmede tehnohooldus 3 Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide tehnohooldus 3 Ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide hooldamine 3 Krundi heakord ja haljastus 3 Ehitise konstruktsioonide puhastamine 3 Sisepuhastus- ja koristustööd 3 Kinnisvarahooldaja, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Kinnisvara heakorrameister, tase 5 Facility Work Supervisor, level 5 7 Kinnisvara heakorrameister, tase 5 (versioon 8) Kinnisvara heakorrameister, tase 5 (versioon 9) Kinnisvara hooldusmeister III (versioon 2) Kinnisvara hooldusmeister III (versioon 3) Kinnisvara hooldusmeister III (versioon 4) Kinnisvara hooldusmeister, tase 5 (versioon 5) Kinnisvara hooldusmeister, tase 5 (versioon 6) Kinnisvara tehnohoolduse meister, tase 5 (versioon 7) Kinnisvara tehnohoolduse meister, tase 5 (versioon 8) Kinnisvara tehnohoolduse meister, tase 5 (versioon 9) Kinnisvarahooldaja III (versioon 1) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hooldaja 23 2019-05-28 2019-09-01 2024-02-07 5 5 5153 Hoonete haldajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Kutsestandardis kasutatud mõisted Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Heade tavade koodeks Jüri Kröönström Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit Tiit Teder Villevar OÜ Urmas Mahlapuu Tera AS Sirje Talvistu Koduhooldus OÜ Heikki Lind OÜ Cityhaldus Leena Paap Tallinna Tehnikakõrgkool Leho Lilleorg Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kinnisvara heakorrameister töötab peamiselt kinnisvara korrashoiu valdkonnas tegutsevas ettevõttes. Põhilised tööülesanded on seotud ehitise krundi, ehituskonstruktsioonide ja siseruumide heakorra korraldamisega. Kinnisvara heakorrameister juhindub oma tegevuses valdkonda reguleerivatest õigusaktidest, standarditest ning kinnisvara korrashoiu valdkonna heast tavast (KS lisa 4), samuti valdkonna üldistest juhistest ning valdkonna avalikult kättesaadavatest juhendmaterjalidest. Kinnisvara hooldamise kutsealas on välja töötatud viis kutsestandardit: - Kinnisvarahooldaja, tase 3; - Kinnisvarahooldaja, tase 4; - Kinnisvara heakorrameister, tase 5; - Kinnisvara tehnohoolduse meister, tase 5; - Kinnisvara hooldusjuht, tase 6. Kinnisvara heakorrameister, tase 5 peamised tööülesanded on ehitiste ning krundi heakorra korraldamine ja heakorratööliste juhendamine. Töö seisneb ehitise ja selle juurde kuuluva krundi puhastamises ja koristamises vastavalt heakorratööde kavale, eelarvele ja tööandja antud juhistele. Kinnisvara heakorrameister vastutab oma töö õigeaegse valmimise ja kvaliteetse tulemuse eest ning kavandatud heakorratööde kava ja tööde eelarve täitmise eest. A.2.1 Heakorratööde tegemine ja töötajate juhtimine 1. Heakorratööde üldine korraldamine 2. Avariiteadete edastamine 3. Arvestinäitude fikseerimine 4. Töötervishoiu- ja tööohutusnõuete täitmine 5. Sisseostetavate teenuste teostuse ja kvaliteedi kontrollimine 6. Vastutamine materiaalsete väärtuste säilimise eest A.2.2 Krundi heakord ja haljastus 1. Kõnniteede, radade, sõiduteede ja parklate puhastamine 2. Hoone välispiirete puhastamine 3. Parkmetsade ja haljasalade puhastamine ja hooldamine 4. Spordi- ja mänguväljakute puhastamine 5. Veekogude kaldaribade puhastamine 6. Muude heakorratööde tegemine A.2.3 Ehitise konstruktsioonide puhastamine 1. Krundi rajatiste (nt aiad, väravad, tõkkepuud, piirded jne), hoone põhikonstruktsiooni, fassaadide ja vundamentide puhastamine 2. Katuste ja katuseelementide puhastamine A.2.4 Sisepuhastus- ja koristustööd 1. Objekti puhastus- ja koristusvajaduse määratlemine 2. Tööks vajalike vahendite valimine 3. Hügieenitarvikute valimine, lisamine ja paigaldamine 4. Põhi-, üldkasutatavate ja tehniliste ruumide puhastamine ja koristamine 5. Põhi-, üldkasutatavate ja tehniliste ruumide pindade hooldamine ja eripuhastustööde tegemine 6. Muud ühekordsed ja eriotstarbelised puhastustööd 7. Hoonesiseste jäätmekäitlustööde tegemine Töökeskkond on muutuv, töötada tuleb nii sise- kui ka välitingimustes. Iga objekt on kinnistu tehnilise eripära ja kliendi soovide tõttu erinev ning vahelduvad tööülesanded nõuavad personaalset lähenemist. Töö eeldab valmisolekut töötada täis- või osalise tööajaga, samuti puhkepäevadel ja vajadusel ööpäevaringselt. Töös võidakse kokku puutuda tuuletõmbuse, temperatuuride vahetumise, töötamisega kõrgustes, tolmu ja muu saastumisega ning mitmesuguste elektriliste seadmete ja kemikaalidega. Töö nõuab füüsilist pingutust. Töötades peab järgima tööeeskirju, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Mehaanilised ja elektrilised käsitööriistad, koristusained, -tarvikud, -masinad, abi- ja kaitsevahendid, kuid kasutusel võivad olla ka mitmesugused mõõte- ja seadistusriistad või suuremad tööstuslikud seadmed, IT-seadmed ja tarkvara. Töö eeldab kohanemisvõimet mitmesuguste keskkonnatingimustega, vajalik on hea koordinatsioon ja füüsiline vastupidavus ning koostöö- ja meeskonnatöö valmidus, töötajate juhtimisoskus, keskendumisvõime, täpsus ja hoolikus. Töö on seotud klienditeenindusega ning see eeldab teenindus- ja suhtlemisvalmidust, avatust ja sõbralikkust. Inimestega suhtlemine nõuab head suulist väljendusoskust, meeldivat ja viisakat käitumist, rahulikku meelt, kannatlikkust ja paindlikkust. Paljudes olukordades tuleb kasuks pinge- ja stressitaluvus. Olulised märksõnad on usaldatavus, emotsionaalne stabiilsus ja korrektsus, kohusetunne ja enesedistsipliin. 5. taseme kinnisvara heakorra meistrina töötavad üldjuhul inimesed, kellel on keskharidus või erialane kutseharidus, läbitud erialane täienduskoolitus ning kellel on pikaajaline töökogemus kinnisvara korrashoiu valdkonnas. Heakorratööde juht, puhastusteenindaja, heakorrameister. a) Ehitusseadustik ja selle asjakohased rakendusaktid b) EVS 807:2016 c) EVS 914:2017 Kinnisvara heakorrameister, tase 5 kutse saamiseks on vajalik tõendada kompetentsid B.2.1 - B.2.5. Heakorratööde tegemine ja töötjate juhtimine 5 Krundi heakord ja haljastus 4 Ehitise konstruktsioonide puhastamine 5 Sisepuhastus- ja koristustööd 5 Kinnisvara heakorrameister, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Kinnisvarahooldaja, tase 4 Facility Maintenance Technician, Level 4 8 Kinnisvarahooldaja II (versioon 1) Kinnisvarahooldaja II (versioon 2) Kinnisvarahooldaja II (versioon 3) Kinnisvarahooldaja II (versioon 4) Kinnisvarahooldaja, tase 4 (versioon 10) Kinnisvarahooldaja, tase 4 (versioon 5) Kinnisvarahooldaja, tase 4 (versioon 6) Kinnisvarahooldaja, tase 4 (versioon 7) Kinnisvarahooldaja, tase 4 (versioon 9) Hoone konstruktsioonide, krundi ja rajatiste heakorratööd Hoonete ja krundi rajatiste tehnohooldussüsteemide hooldustööd Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hooldaja 23 2019-05-28 2019-09-01 2024-02-07 4 4 5153 Hoonete haldajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Kutsestandardis kasutatud mõisted Keelte oskustasemete kirjeldused Heade tavade koodeks Jüri Kröönström Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit Tiit Teder Villevar OÜ Urmas Mahlapuu Tera AS Sirje Talvistu Koduhooldus OÜ Heikki Lind OÜ Cityhaldus Leena Paap Tallinna Tehnikakõrgkool Leho Lilleorg Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kinnisvarahooldaja töötab ehitiste konstruktsioonide ja/või tehnosüsteemide ja/või krundi hoolduse alal, peamiselt kinnisvara korrashoiu valdkonnas tegutsevas ettevõttes. Põhilised tööülesanded on seotud ehitise krundi, ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide ja siseruumide korrashoiu korraldamisega. Kinnisvarahooldaja juhindub oma tegevuses valdkonda reguleerivatest õigusaktidest, standarditest ning kinnisvara korrashoiu valdkonna heast tavast (KS lisa 3), samuti valdkonna üldistest juhistest ning valdkonna avalikult kättesaadavatest juhendmaterjalidest. Kinnisvara hooldamise kutsealas on välja töötatud neli kutsestandardit: - Kinnisvarahooldaja, tase 3 - Kinnisvarahooldaja, tase 4; - Kinnisvara heakorrameister, tase 5; - Kinnisvara tehnohoolduse meister, tase 5; - Kinnisvara hooldusjuht, tase 6. Kinnisvarahooldaja, tase 4 kutse on spetsialiseerumispõhine: a) hoonete ja krundi rajatiste tehnohooldussüsteemide hooldustööd b) hoone konstruktsioonide, krundi ja rajatiste heakorratööd Tööülesanded sisaldavad tulenevalt spetsialiseerumisest kas ehitiste, tehnosüsteemide ning krundi ja rajatiste vahetut hooldamist ja sellega seonduvate tööülesannete täitmist või ehitise ja selle juurde kuuluva krundi heakorraga seotud tegevusi, mida tehakse vastavalt heakorratööde kavale ja tööandja antud juhistele. Elektritööde osas piirdub kinnisvarahooldaja pädevus tavaisikule lubatud elektritöödega kehtivate õigusaktide mõistes, kui ta on sooritanud elektriohuteadliku isiku eksami või tal on elektritööde tegemiseks olemas vastav kutse või pädevustunnistus. Keerulisemate tööde puhul informeerib kinnisvarahooldaja nende tegemise vajadusest oma tööandjat või kutsub vastavalt juhistele kohale eritööde spetsialisti. Kinnisvarahooldaja vastutab oma töö õigeaegse valmimise ja kvaliteetse tulemuse eest. A.2.1 Kinnisvarahoolduse tööde tegemine 1. Heakorratööde ja tehnosüsteemide plaaniliste hooldustööde tegemine objektidel 2. Hooldus-, parandus- ja remonttööde tegemine objektil 3. Avariide ja rikete lokaliseerimine ja/või likvideerimine 4. Arvestinäitude fikseerimine 5. Töötervishoiu- ja tööohutusnõuete täitmine 6. Vastutamine materiaalsete väärtuste säilimise eest HOONETE JA KRUNDI RAJATISTE TEHNOSÜSTEEMIDE HOOLDUSTÖÖDE TEGEMINE A.2.2 Ehitise konstruktsioonide tehnohooldus 1. Krundi rajatiste (nt aiad, väravad, tõkkepuud, piirded jne), hoone põhikonstruktsiooni, fassaadide ja vundamentide hooldamine 2. Katuste ja katuseelementide hooldamine 3. Akende, uste ja muude avatäidete hooldamine 4. Hoone sisetarindite hooldamine A.2.3 Küttesüsteemide ja soojasõlmede tehnohooldus 1. Küttesüsteemide hooldustööde tegemine 2. Küttesüsteemide tehnohooldustööde tegemine 3. Küttesüsteemi avariiolukordade lokaliseerimine ja likvideerimine 4. Soojasõlmede korralise hoolduse tegemine 5. Soojamõõtjanäitude fikseerimine 6. Soojasõlme avariiolukordade lokaliseerimine ja likvideerimine A.2.4 Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide tehnohooldus 1. Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide hooldustööde tegemine 2. Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide avariiolukordade lokaliseerimine ja likvideerimine 3. Veemõõtjanäitude fikseerimine A.2.5 Ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide tehnohooldus 1. Ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide hooldustööde tegemine 2. Ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide avariiolukordade lokaliseerimine ja likvideerimine A.2.6 Elektripaigaldiste tehnohooldus 1. Elektripaigaldiste tehnilise seisukorra ülevaatamine 2. Ennetuslike ja korrigeerivate hooldustööde tegemine A.2.7 Nõrkvoolupaigaldiste töö jälgimine, turvasüsteemide ja eriseadmete tehnohooldus 1. Nõrkvoolupaigaldiste, turvasüsteemide ja eriseadmete töö jälgimine 2. Nõrkvoolupaigaldistele, turvasüsteemidele ja eriseadmetele lihtsamate hooldustööde ja seadistuste tegemine HOONETE KONSTRUKTSIOONIDE, KRUNDI JA RAJATISTE HEAKORRATÖÖDE TEGEMINE A.2.8 Krundi heakord ja haljastus 1. Kõnniteede, radade, sõiduteede ja parklate puhastamine 2. Hoone välispiirete puhastamine 3. Parkmetsade ja haljasalade puhastamine ja hooldamine 4. Spordi- ja mänguväljakute puhastamine 5. Veekogude kaldaribade puhastamine 6. Muude heakorratööde tegemine A.2.9 Ehitise konstruktsioonide puhastamine 1. Krundi rajatiste (nt aiad, väravad, tõkkepuud, piirded jne), hoone põhikonstruktsiooni, fassaadide ja vundamentide puhastamine 2. Katuste ja katuseelementide puhastamine A.2.10 Sisepuhastus- ja koristustööd 1. Tööks vajalike vahendite valimine 2. Hügieenitarvikute valimine, lisamine ja paigaldamine 3. Põhi-, üldkasutatavate ja tehniliste ruumide puhastamine ja koristamine 4. Põhi-, üldkasutatavate ja tehniliste ruumide pindade hooldamine ja eripuhastustööde tegemine 5. Muud ühekordsed ja eriotstarbelised puhastustööd 6. Hoonesiseste jäätmekäitlustööde tegemine Töökeskkond on muutuv, töötada tuleb nii sise- kui ka välitingimustes. Iga objekt on kinnistu tehnilise eripära ja kliendi soovide tõttu erinev ning vahelduvad tööülesanded nõuavad personaalset lähenemist. Töö eeldab valmisolekut töötada täis- või osalise tööajaga, samuti puhkepäevadel ja vajadusel ööpäevaringselt. Töös võidakse kokku puutuda tuuletõmbuse, temperatuuride vahetumise, töötamisega kõrgustes, tolmu ja muu saastumisega ning mitmesuguste elektriliste seadmete ja kemikaalidega. Töö nõuab füüsilist pingutust. Töötades peab järgima tööeeskirju, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Mehaanilised ja elektrilised käsitööriistad, koristusained, -tarvikud, -masinad, abi- ja kaitsevahendid, kuid kasutusel võivad olla ka mitmesugused mõõte- ja seadistusriistad või suuremad tööstuslikud seadmed. Töö eeldab kohanemisvõimet mitmesuguste keskkonnatingimustega, vajalik on hea koordinatsioon ja füüsiline vastupidavus ning koostöö- ja meeskonnatöö valmidus, keskendumisvõime ja hoolikus. Kinnisvarahooldaja töö on seotud klienditeenindusega ning see eeldab teenindus- ja suhtlemisvalmidust, avatust ja sõbralikkust. Inimestega suhtlemine nõuab head suulist väljendusoskust, meeldivat ja viisakat käitumist, rahulikku meelt, kannatlikkust ja paindlikkust. Paljudes olukordades tuleb kasuks pinge- ja stressitaluvus. Olulised märksõnad on veel usaldatavus, emotsionaalne stabiilsus ja korrektsus, kohusetunne ja enesedistsipliin. 4. taseme kinnisvarahooldajal on erialane kutseharidus või tal on vähemalt põhiharidus ja kutseoskused on omandatud erialase täienduskoolituse ja praktilise töö käigus. Kinnisvarahooldaja, majahoidja, heakorratöötaja, üldremondimees, hooldustöötaja. Ehitusseadustik ja selle asjakohased rakendusaktid Seadme ohutuse seadus ja selle elektritööde tegemist reguleerivad rakendusaktid; EVS 807:2016 EVS 914:2017. Kinnisvarahooldaja, tase 4 kutse saamiseks on vajalik tõendada kompetentsid B.2.1 ja B.2.11 ning vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsid: 1) hoonete ja krundi rajatiste tehnohooldussüsteemide hooldustööd (kompetentsid B.2.2 - B.2.7); 2) hoonete konstruktsioonide, krundi ja rajatiste heakorratööd (kompetentsid B.2.8 - B.2.10). Kinnisvarahoolduse tööde tegemine 4 Kutse saamiseks on vajalik tõendada vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsid: 1) hoonete ja krundi rajatiste tehnohooldussüsteemide hooldustööd (kompetentsid B.2.2 - B.2.7); 2) hoonete konstruktsioonide, krundi ja rajatiste heakorratööd (kompetentsid B.2.8 - B.2.10). Kinnisvarahooldaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Kinnisvara hooldusjuht, tase 6 Facility maintenance manager, level 6 7 Kinnisvara hooldusjuht IV (versioon 2) Kinnisvara hooldusjuht IV (versioon 3) Kinnisvara hooldusjuht IV (versioon 4) Kinnisvara hooldusjuht, tase 6 (versioon 5) Kinnisvara hooldusjuht, tase 6 (versioon 6) Kinnisvara hooldusjuht, tase 6 (versioon 8) Kinnisvara hooldusjuht, tase 6 (versioon 9) Kinnisvarahooldaja IV (versioon 1) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hooldaja 23 2019-05-28 2019-09-01 2024-02-07 6 6 5153 Hoonete haldajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Kutsestandardis kasutatud mõisted Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Heade tavade koodeks Jüri Kröönström Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit Tiit Teder Villevar OÜ Urmas Mahlapuu Tera AS Sirje Talvistu Koduhooldus OÜ Heikki Lind OÜ Cityhaldus Leena Paap Tallinna Tehnikakõrgkool Leho Lilleorg Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kinnisvara hooldusjuht töötab ehitiste konstruktsioonide ja/või tehnosüsteemide ja/või krundi hoolduse alal. Kinnisvara hooldusjuht töötab peamiselt kinnisvarahoolduse teenust osutavas ettevõttes aga ka kinnisvara korrashoiu tervikteenust osutavas ettevõttes. Põhilised tööülesanded on seotud ehitise krundi, ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide ja siseruumide korrashoiutegevuste juhtimisega. Kinnisvara hooldamise kutsealal on kolm kutsetaset: Kinnisvarahooldaja, tase 3 Kinnisvarahooldaja, tase 4; Kinnisvara heakorrameister, tase 5; Kinnisvara tehnohoolduse meister, tase 5; Kinnisvara hooldusjuht, tase 6. Kinnisvara hooldusjuht, tase 6 töötab juhtiva ja/või vastutava spetsialistina kinnisvara hooldamisega tegelevas ettevõttes või mistahes majandusvaldkonna organisatsiooni kinnisvarahooldusega tegelevas struktuuriüksuses. Kinnisvara hooldusjuht tegeleb peamiselt kinnisvarahoolduse efektiivsuse analüüsimisega, töötab välja kinnisvarahoolduse protsessi strateegiaid, aluseid ja uuenduslikke lahendusi ning viib ellu kinnisvarahoolduse pikaajalisi tegevusstrateegiaid, vastutades alluvate töörühmade tegevuse eest. Kinnisvara hooldusjuht, tase 6 peamised tööülesanded on ehitiste, tehnosüsteemide ning krundihoolduse protsessi juhtimine ja kogu hooldustegevuse korraldamine ning hooldusmeistrite juhendamine ja sellega seonduvate tööülesannete kvaliteetne täitmine. Töö põhisisuks on ehitise ja selle juurde kuuluva krundi hooldamise tagamine vastavalt organisatsiooni hooldusstrateegiale ja -mudelile, hooldusobjektide hoolduse teenustaseme lepingutele, hoolduskavadele, hooldustööde eelarvele ja ettevõtte juhi või omanike antud juhistele. Kinnisvara hooldusjuht järgib oma töös kutse-eetikat ja kinnisvara korrashoiu head tava (KS lisa 4) ning lähtub konfidentsiaalsuse põhimõttest. Kinnisvara hooldusjuht vastutab oma töö õigeaegse valmimise ja kvaliteetse tulemuse eest ning ka kavandatud hooldusstrateegiate ja hoolduse teenustaseme lepingute täitmise eest. A.2.1 Kinnisvarahoolduse protsesside juhtimine ja teenuse korraldamine 1. Kinnisvara hooldusteenuse juhtimine 2. Kinnisvaraobjektide hooldusstrateegiate ja kvaliteedisüsteemide koostamine ning rakendamine 3. Kinnisvara hooldusteenuse infosüsteemi ja klienditeeninduse väljatöötamine ning rakendamine 4. Kinnisvara hooldusteenuse majanduslik korraldamine 5. Kinnisvara hooldusteenuse juriidiline korraldamine 6. Kinnisvara hooldusteenuse tehniline korraldamine Töötempo ja töö keskkond on muutuvad. Töötatakse nii büroos kui objektil ning vajadusel paindliku tööajaga. Kinnisvara hooldusjuht kasutab oma töös tavapäraseid bürootöö- ja kommunikatsioonivahendeid, bürootehnikat ja arvutitarkvara, soovitavalt transpordivahend. Kinnisvara hooldusjuhi kutsealal töötamine eeldab inimeselt teenindus- ja suhtlemisvalmidust ja avatust. Inimestega suhtlemine nõuab meeldivat ja viisakat käitumist, rahulikku meelt, kannatlikkust ja paindlikkust. Kutsealal töötamiseks vajalike isikuomaduste hulka kuuluvad ka planeerimis- ja juhtimisoskus, koostöövalmidus, täpsus, hoolikus, kohusetunne ja ausus, enesedistsipliin ja usaldatavus. Samuti tuleb erinevates olukordades kasuks pingetaluvus. Kinnisvara hooldusjuhtidena töötavad tavapäraselt inimesed, kellel on kõrgharidus ja kelle kutsealased oskused on omandatud kutsealaste täienduskoolituste ja tööpraktikaga. Hooldusgrupi juht, hooldusnõunik, hoolduskonsultant, hooldusjuht. Kinnisvara hooldusjuht, tase 6 kutse saamiseks on vajalik tõendada kompetentsid B.2.1 ja B.2.2. Kinnisvara korrashoiu tegevuste juhtimine ja teenuse korraldamine 6 Kinnisvara hooldusjuhi kutset läbiv kompetents 6 Tööjuht, tase 5 Construction Site Manager, EstQF Level 5 3 Ehituse tööjuht, tase 5 (versioon 4) Ehituse tööjuht, tase 5 (versioon 5) Tööjuht, tase 5 (versioon 1) Tööjuht, tase 5 (versioon 2) Ehitusviimistlustööde tegemine Hoonesisese ja selle juurde kuuluva vee- ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamine Sisekliima tagamise süsteemi ehitamine Üldehitustööde tegemine Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Ehitusjuht 23 2019-05-28 2019-05-28 2021-02-15 5 5 3123 Ehituse töödejuhatajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 41 Hoonete ehitus Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Meelis Kann AS Nordecon Enno Põder Merko Ehitus Eesti AS Ago Rehand OÜ Viljandi Õhumeister Margus Keerutaja AS Sovek Tõnu Armulik Tallinna Ehituskool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Tööjuht on oma töövõtu ulatuses vastutav tehnilise ja majandusliku tegevuse ning tööohutuse eest objektil. Ta juhib ehitustöid ja tagab tehtud tööde vastavuse projektdokumentatsioonile ning ehitusnormidele. Tööjuhina tegutsedes on lisaks ehituse kutsealastele teadmistele ja oskustele oluline juhtimisoskus. Tööjuhi kutse on spetsialiseerumispõhine ja võimalik on spetsialiseeruvad ühele neljast tegevusalast: 1) Üldehitustööd 2) Ehitusviimistlustööde tegemine 3) Sisekliima tagamise süsteemi ehitamine 4) Hoonesisese ja selle juurde kuuluva vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitamine Üldehitustööde tegemisele, ehitusviimistlustööde tegemisele ja sisekliima tagamise süsteemide ehitamisele spetsialiseerudes on võimalik tõendada tervikspetsialiseerumine või teha valik ka loetletud kitsamate valdkondade (valikkompetentside) vahel: 1) Üldehitustööd - Puitkonstruktsioonide ehitamine - Kivikonstruktsioonide ehitamine - Monteeritavate ehituskonstruktsioonide paigaldamine - Betoonkonstruktsioonide ehitamine - Lamekatuste ehitamine - Kaldkatuste ehitamine - Ehitusplekksepatööde tegemine 2) Ehitusviimistlustööd - Maalritööde tegemine - Plaatimistööde tegemine - Põrandakatmistööde tegemine - Krohvimistööde tegemine 3) Sisekliima tagamise süsteemide ehitamine - Küttesüsteemide ehitamine - Jahutussüsteemide ehitamine - Ventilatsioonisüsteemide ehitamine Tööjuht, tase 5 kutsetunnistus annab selle omanikule seadusest tulenevatel alustel õiguse tegutseda otsetöövõtu korral pädeva isikuna ehitusseadustiku mõistes. Selle kutsetunnistuse omanik võib iseseisvalt ja omal vastutusel tegutseda ainult järgnevalt kirjeldatud piirangute ulatuses: I ÜLDEHITUS- JA EHITUSVIIMISTLUSTÖÖD Eramute ja EVS-EN 1990:2002+NA:2002 standardi CC1 tagajärgede klassi liigituvad muud hooned II SISEKLIIMA TAGAMISE SÜSTEEMIDE EHITAMINE Eramute ja EVS-EN 1990:2002+NA:2002 standardi CC1 tagajärgede klassi liigituvad muud hooned III HOONESISESE JA SELLE JUURDE KUULUVA VEE- JA KANALISATSIOONISÜSTEEMIDE EHITAMINE: Eramute ja EVS-EN 1990:2002+NA:2002 standardi CC1 tagajärgede klassi liigituvad muud hooned Keerukamate objektide ehitamisel on 5. taseme tööjuhil õigus tegutseda ainult vastaval tegevusalal alltöövõtu korras kõrgemat pädevust (vähemalt EKR 6. taseme kutset) omava spetsialisti vastutusel. A.2.1 Ehituspakkumuse koostamine 1. Tellija esitatud dokumentatsiooni läbitöötamine 2. Tutvumine objektiga 3. Ehitustööde ajagraafiku koostamine 4. Ehitustööde omahinna arvutamine 5. Ehitustööde finantsplaani koostamine 6. Pakkumuse koostamine ja esitamine A.2.2 Ehitamise ettevalmistamine ja kavandamine 1. Ehitustöövõtulepingu sõlmimine 2. Projekti organisatsiooniskeemi määratlemine 3. Ehituseks vajalike lubade hankimine A.2.3 Ressursside juhtimine 1. Materjalikulu planeerimine 2. Töömahu ja tööaja arvestamine 3. Ehitusmehhanismide ja transpordivahendite töö planeerimine 4. Tegelike ehituskulude võrdlemine finantsplaaniga A.2.4 Ehitustööde juhtimine ja korraldamine 1. Ehituslike mõõtmete mahamärkimine ja kõrgusmärkide ülekandmine 2. Ehitustööde vahetu juhtimine objektil 3. Ehitustööde nõuetekohane dokumenteerimine 4. Lisa- ja muudatustööde kooskõlastamine ja korraldamine A.2.5 Ohutu töö korraldamine ehitustöödel 1. Töötervishoiu- ja tööohutusnõuete täitmise tagamine 2. Ehitusplatsi korrashoiu ja keskkonnaohutuse tagamine 3. Tegutsemine hädaolukorras (tööõnnetus, avarii, tulekahju, konstruktsiooni lagunemine vm) A.2.6 Kvaliteedi tagamine ehitustöödel 1. Ehitustööde kvaliteedinõuetele vastavuse kontrollimine 2. Kaetavate tööde ja ehitise osade ülevaatuse korraldamine A.2.7 Ehitustööde üleandmine 1. Tehtud tööde üleandmine-vastuvõtmine 2. Ehitise täitedokumentatsiooni komplekteerimine 3. Ehitise haldajale vajalike kasutuskoolituste korraldamine 4. Garantiiperioodi toimingute korraldamine A.2.8 Energiatõhus ehitamine Spetsialiseerumine toimub vastavalt ehitustegevuse valdkonnale kas üldehitustöödele, ehitusviimistlustöödele, sisekliima tagamise süsteemi ehitamisele või hoonesisese ja selle juurde kuuluva vee- ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamisele. Kutsestandardis kirjeldatud kohustuslikud tööosad ja valikkompetentsid on otseselt seotud spetsialiseerumistega. A.2.9 Puitkonstruktsioonide ehitamine 1. Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2. Ehitustööde kvaliteedi tagamine 3. Tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine ehitustehnoloogiast lähtuvalt A.2.10 Kivikonstruktsioonide ehitamine 1. Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2. Ehitustööde kvaliteedi tagamine 3. Tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine ehitustehnoloogiast lähtuvalt A.2.11 Monteeritavate ehituskonstruktsioonide paigaldamine 1. Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2. Ehitustööde kvaliteedi tagamine 3. Tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine ehitustehnoloogiast lähtuvalt A.2.12 Betoonkonstruktsioonide ehitamine 1. Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2. Ehitustööde kvaliteedi tagamine 3. Tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine ehitustehnoloogiast lähtuvalt A.2.13 Maalritööde tegemine 1. Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2. Ehitustööde kvaliteedi tagamine 3. Tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine ehitustehnoloogiast lähtuvalt A.2.14 Plaatimistööde tegemine 1. Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2. Ehitustööde kvaliteedi tagamine 3. Tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine ehitustehnoloogiast lähtuvalt A.2.15 Põrandakatmistööde tegemine 1. Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2. Ehitustööde kvaliteedi tagamine 3. Tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine ehitustehnoloogiast lähtuvalt A.2.16 Krohvimistööde tegemine 1. Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2. Ehitustööde kvaliteedi tagamine 3. Tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine ehitustehnoloogiast lähtuvalt A.2.17 Küttesüsteemide ehitamine 1. Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2. Ehitustööde kvaliteedi tagamine 3. Tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine ehitustehnoloogiast lähtuvalt A.2.18 Jahutussüsteemide ehitamine 1. Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2. Ehitustööde kvaliteedi tagamine 3. Tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine ehitustehnoloogiast lähtuvalt A.2.19 Ventilatsioonisüsteemide ehitamine 1. Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2. Ehitustööde kvaliteedi tagamine 3. Tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine ehitustehnoloogiast lähtuvalt A.2.20 Hoonesisese ja selle juurde kuuluva vee- ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamine 1. Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2. Ehitustööde kvaliteedi tagamine 3. Tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine ehitustehnoloogiast lähtuvalt A.2.21 Lamekatuste ehitamine 1. Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2. Ehitustööde kvaliteedi tagamine 3. Tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine ehitustehnoloogiast lähtuvalt A.2.22 Kaldkatuste ehitamine 1. Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2. Ehitustööde kvaliteedi tagamine 3. Tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine ehitustehnoloogiast lähtuvalt A.2.23 Ehitusplekksepatööde tegemine 1. Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2. Ehitustööde kvaliteedi tagamine 3. Tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine ehitustehnoloogiast lähtuvalt Tööjuhi põhitööd tehakse ehitusobjektil. Tööaeg on paindlik – üldjuhul töötatakse viiel päeval nädalas, kuid vajadusel tuleb töötada ka nädalavahetusel. Töö rütm võib sõltuvalt ehitustehnoloogilistest vajadusest, hooajalisusest või tööde ajagraafikust olla intensiivne, töötada tuleb sõltuvalt ehitusobjektist suurtel kõrgustel või süvendis. Töökeskkond ehitusobjektil on seotud kõrgendatud riskidega, mistõttu tööjuht peab järgima keskkonna-, tööohutus- ja töötervishoiu nõudeid. Tööjuht kasutab oma töös vastavalt spetsialiseerumisele tööriistu- ja -vahendeid, kontoritehnikat (arvutid, kommunikatsiooniseadmed jne) ja nõuetekohasuse esmaseks tõendamiseks vastavat kontroll- ja mõõtetehnikat. Tööjuht peab suutma langetada otsuseid iseseisvalt, juhtima meeskonda ja töötama meeskonnas. Tema töös on vajalikud kõrge stressi- ja pingetaluvus, hea suhtlemisoskus ja võime ennast kehtestada. Kasuks tulevad ka analüüsi- ja algatusvõime ning hea suuline ja kirjalik eneseväljendusoskus. Tööjuhi kutse eeldab kohusetundlikkust ja korrektsust. Tööjuhina töötavad inimesed, kellel on kas ehitusalane kutseharidus ja praktiline töökogemus ehitusettevõttes või praktilise töökogemuse ja erialaste täiendkoolitustega omandatud kutsealased oskused. Lisaks on tööjuhina töötavad isikud läbinud täiendõppe tööjuhtimises. Meister, töödejuhataja, projektijuht (spetsialiseerumisvaldkonna raames) Ehitusseadustik ja selle asjakohased rakendusaktid Muud erialased standardid, juhendmaterjalid ja normid Tööjuht, tase 5 kutsestandard koosneb kaheksast kohustuslikust (B.2.1-B.2.8), viieteistkümnest spetsialiseerumisega seotud valitavast (B.2.9-B.2.23) ja viiest kutset läbivast (B.2.24-B.2.28) kompetentsist. Tööjuhi kutse on spetsialiseerumispõhine. Kutse saamiseks tuleb spetsialiseerumisele juurde valida vähemalt üks spetsialiseerumisele kohane valitav kompetents. Kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele ja valikkompetentsi(de)le. Lisaks tuleb taotlejal tõendada kõik kutset läbivad kompetentsid. Ehituspakkumuse koostamine 5 Ehitamise ettevalmistamine ja kavandamine 5 Ressursside juhtimine 5 Ehitustööde juhtimine ja korraldamine 5 Ohutu töö korraldamine ehitustöödel 5 Kvaliteedi tagamine ehitustöödel 5 Ehitustööde üleandmine 5 Energiatõhus ehitamine 4 Kutse saamiseks tuleb spetsialiseerumisele juurde valida vähemalt üks spetsialiseerumisele kohane valitav kompetents (B.2.9 – B.2.23). Puitkonstruktsioonide ehitamine 5 Kivikonstruktsioonide ehitamine 5 Monteeritavate ehituskonstruktsioonide paigaldamine 5 Betoonkonstruktsioonide ehitamine 5 Maalritööde tegemine 5 Plaatimistööde tegemine 5 Põrandakatmistööde tegemine 5 Krohvimistööde tegemine 5 Küttesüsteemide ehitamine 5 Jahutussüsteemide ehitamine 5 Ventilatsioonisüsteemide ehitamine 5 Hoonesisese ja selle juurde kuuluva vee- ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamine 5 Lamekatuste ehitamine 5 Kaldkatuste ehitamine 5 Ehitusplekksepatööde tegemine 5 Kutse-eetika põhimõtete järgimine 5 Meeskonnatöös osalemine 5 Enesearendamine ja elukestva õppe protsessis osalemine 5 Keelteoskus 5 Arvuti kasutamise oskused 5 Jaotusvõrgu elektrik, tase 4 Electrical network installer, level 4 5 Jaotusvõrgu elektrik, tase 4 (versioon 3) Jaotusvõrgu elektrik, tase 4 (versioon 4) Jaotusvõrgu elektrik, tase 4 (versioon 6) Võrguelektrik, tase 4 (versioon 7) Võrguelektrik, tase 4 (versioon 8) Võrguelektrik, tase 4 (versioon 9) Välispaigalduse elektrik, tase 4 (versioon 1) Välispaigalduse elektrik, tase 4 (versioon 2) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Elektrik (jaotusvõrk) 14 2019-10-08 2019-10-08 2021-11-09 4 4 7413 Elektriliinide paigaldajad ja hooldajad 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Kalev Kaldaru Elektrilevi OÜ Lembit Vali Tallinna Polütehnikum, EEES Vladislav Aunapuu Elektrilevi OÜ Urmas Leitmäe EETEL Madis Hunt Empower AS Lauri Öövel Energoservis Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. 4. taseme jaotusvõrgu elektrik täidab elektrivõrgu elektri- ja sideliinide, alajaamade, jaotlate ning elektrienergia tootmisüksuste ja seadmete ehitamise ja käitamisega seotud ülesandeid iseseisvalt või töörühma liikmena. Töö eeldab elektrotehnika, ehituse ja infotehnoloogia alaseid baaskutseoskusi. 4. taseme jaotusvõrgu elektrikul on võimalus peale eriväljaõppe läbimist teha elektritöid kõrgepinge (alates 35kV) alajaamades, kõrgepingeliinidel, sidepaigaldistes, trammi- ja trollivõrgu ning elektriraudtee, alternatiivenergiaallikatest elektri tootmise või mõõteseadmete alal. A.2.1 Töö korraldamine 1. Tehnilisest dokumentatsioonist vajaliku teabe leidmine 2. Oma tegevuste kavandamine. 3. Töövahendite, seadmete ja materjalide komplekteerimine A.2.2 Ohutusnõuete täitmine 1. Ohutusnõuete täitmine 2. Eritööde ohutusnõuete täitmine 3. Ohutu töökoha ettevalmistamine 4. Tegutsemine tööõnnetuse korral A.2.3 Jaotusvõrgu ehitamine 1. Kuni 20 kV õhuliinide ehitamine 2. Kuni 20 kV kaabelliinide ehitamine. 3. Välisvalgustuse paigaldamine 4. Arvestus- ja andmeside seadmete paigaldamine 5. Jaotusvõrgu alajaamade ja kilpide ehitamine. A.2.4 Välispaigaldiste ja seadmete käit 1. Paigaldise kontrollitoimingud paigaldiste käigushoidmisel 2. Hooldus ja remont 3. Rikkekoha leidmine ja rikke kõrvaldamine A.2.5 Töötulemuste kontroll ja dokumenteerimine 1. Kontrolltoimingud 2. Töötulemuste dokumenteerimine Töötatakse peamiselt välitingimustes töötsoonides, kus tuleb teha pingevabu, pingelähedasi või pingealuseid toiminguid. Elektriohu ja trauma vältimiseks on töötaja kohustatud järgima töötoimingu juhtijate nõuandeid ning töö- ja elektriohutuse eeskirju ja juhiseid. Töö eeldab füüsilist pingutust ja kõrgustes tegutsemist. Tööga kaasnevad võimalikud ohud on elektrilöök, elektrikaare termiline toime, pingutatavad juhtmed ja trossid, töötavad transpordivahendid ja mehhanismid ning ekstreemsetest ilmastikutingimustest tingitud kahjustused, mistõttu nõutakse isikukaitsevahendite kasutamist ja eririietuse kandmist. Tööaeg on paindlik, sõltuvalt vajadusest tuleb töötada väljaspool tavapärast tööaega. Põhilisteks töövahenditeks on käsi- ja spetsiaaltööriistad, mehhanismid ja mõõteseadmed, infotehnoloogia riistvara ja erialane tarkvara. Tööga toimetulek eeldab füüsilist vastupidavust, täpseid ja koordineeritud liigutusi, normaalset nägemist ja kuulmist ning võimet töötada kõrgustes. Tööd toetavad keskendumis-, kohanemis-, koostöö- ja organiseerimisvõime, järjekindlus, emotsionaalne stabiilsus, loogiline mõtlemine ja analüüsivõime. Kutseoskused omandatakse kutseõppeasutuses, täiskasvanute koolituskursustel või töökohal. Elektrik, elektrimontöör, käiduelektrik. Nõutav on isiku elektriohuteadlikkuse kontrolli ja kõrgtööde koolituse läbimist tõendav tõend. Alus: Seadme ohutuse seadus, Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. Elektritööde korraldust reguleerib standard EVS-EN50110-1 „Elektripaigaldiste käit“. Tuletöid reguleerib siseministri määrus „Tuletöö tegemisele esitatavad nõuded“. Tööohutuse nõuded, töötajate õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel sätestab Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. Jaotusvõrgu elektrik, tase 4 kutse saamiseks tuleb tõendada kõik kompetentsid (B.2.1 – B.2.6). Töö korraldamine 4 Ohutusnõuete täitmine 4 Jaotusvõrgu ehitamine 4 Jaotusvõrgu paigaldiste käit 4 Töötulemuste lõppkontroll ja dokumenteerimine 4 Jaotusvõrgu elektrik, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Jaotusvõrgu elektrik, tase 5 Electrical network installer, level 5 4 Jaotusvõrgu elektrik, tase 5 (versioon 2) Jaotusvõrgu elektrik, tase 5 (versioon 3) Jaotusvõrgu elektrik, tase 5 (versioon 5) Võrguelektrik, tase 5 (versioon 6) Võrguelektrik, tase 5 (versioon 7) Välispaigalduse elektrik, tase 5 (versioon 1) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Elektrik (jaotusvõrk) 14 2019-10-08 2019-10-08 2021-11-09 5 5 7413 Elektriliinide paigaldajad ja hooldajad 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Kalev Kaldaru Elektrilevi OÜ Lembit Vali Tallinna Polütehnikum, EEES Vladislav Aunapuu Elektrilevi OÜ Urmas Leitmäe EETEL Madis Hunt Empower AS Lauri Öövel Energoservis Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. 5. taseme jaotusvõrgu elektrik teeb ja korraldab elektrivõrgus elektri- ja sideliinide, alajaamade, jaotlate ning elektrienergia tootmisüksuste ja seadmete ehitamist ning käitamist. Töö eeldab elektrotehnika, ehituse, infotehnoloogia alaseid kompleksseid kutseoskusi. 5. taseme jaotusvõrgu elektrik on kogenud töötaja, kes täidab mitmekülgseid tööülesandeid muutlikes olukordades iseseisvalt või töörühma juhina. Peale eriväljaõppe läbimist on tal võimalus teha elektritöid kõrgepinge (alates 35kV) alajaamades, kõrgepingeliinidel, sidepaigaldistes, trammi- ja trollivõrgu ning elektriraudtee, alternatiivenergiaallikatest elektri tootmise või mõõteseadmete alal. Kutseala madalam kutsetase: Jaotusvõrgu elektrik, tase 4 A.2.1 Töö kavandamine ja korraldamine 1. Tehnilisest dokumentatsioonist vajaliku teabe leidmine 2. Tegevuste kavandamine 3. Töövahendite, seadmete ja materjalide komplekteerimine A.2.2 Ohutuse tagamine 1. Ohutusnõuete täitmine ja kontrollimine 2. Eritööde ohutusnõuete ja täitmise kontrollimine 3. Ohutu töökoha korraldamine 4. Tegutsemine tööõnnetuse korral A.2.3 Jaotusvõrgu ehitamine 1. Kuni 20 kV õhuliinide ehitamine 2. Kuni 20 kV kaabelliinide ehitamine 3. Välisvalgustuse paigaldamine 4. Arvestus- ja andmeside seadmete paigaldamine 5. Jaotusvõrgu alajaamade ja kilpide ehitamine A.2.4 Välispaigaldiste ja seadmete käit 1. Paigaldise kontrollitoimingud paigaldiste käigushoidmisel 2. Hooldus ja remont 3. Rikkekoha leidmine ja rikke kõrvaldamine 4. A.2.5 Töötulemuste kontroll ja dokumenteerimine 1. Kontrolltoimingud 2. Töötulemuste dokumenteerimine Töötatakse peamiselt välitingimustes töötsoonides, kus tuleb teha pingevabu, pingelähedasi või pingealuseid toiminguid. Elektriohu ja trauma vältimiseks on töötaja kohustatud järgima töötoimingu juhtijate nõuandeid ning töö- ja elektriohutuse eeskirju ja juhiseid. Töö eeldab füüsilist pingutust ja kõrgustes tegutsemist. Tööga kaasnevad võimalikud ohud on elektrilöök, elektrikaare termiline toime, pingutatavad juhtmed ja trossid, töötavad transpordivahendid ja mehhanismid ning ekstreemsetest ilmastikutingimustest tingitud kahjustused, mistõttu nõutakse isikukaitsevahendite kasutamist ja eririietuse kandmist. Tööaeg on paindlik, sõltuvalt vajadusest tuleb töötada väljaspool tavapärast tööaega. Põhilisteks töövahenditeks on käsi- ja spetsiaaltööriistad, mehhanismid ja mõõteseadmed, infotehnoloogia riistvara ja erialane tarkvara. Tööga toimetulek eeldab füüsilist vastupidavust, täpseid ja koordineeritud liigutusi, normaalset nägemist ja kuulmist ning võimet töötada kõrgustes. Tööd toetavad keskendumis-, kohanemis-, koostöö- ja organiseerimisvõime, järjekindlus, emotsionaalne stabiilsus, loogiline mõtlemine ja analüüsivõime. Kutseoskused omandatakse töö käigus ja koolituskursustel või jätkuõppes, mis eeldab elektrialaseid kutseoskusi ning erialast töökogemust. Elektrik, elektrimontöör, käiduelektrik. Nõutav on isiku elektriohuteadlikkuse kontrolli ja kõrgtööde koolituse läbimist tõendav tõend. Alus: Seadme ohutuse seadus, Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. Elektritööde korraldust reguleerib standard EVS-EN50110-1 „Elektripaigaldiste käit“. Tuletöid reguleerib siseministri määrus „Tuletöö tegemisele esitatavad nõuded“. Tööohutuse nõuded, töötajate õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel sätestab Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. Jaotusvõrgu elektrik, tase 5 kutse saamiseks tuleb tõendada kõik kompetentsid (B.2.1 – B.2.6). Töö kavandamine ja korraldamine 5 Ohutuse tagamine 5 Jaotusvõrgu ehitamine 5 Jaotusvõrgu paigaldiste käit 5 Töötulemuste lõppkontroll ja dokumenteerimine 5 Jaotusvõrgu elektrik, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Kaplan, tase 6 Chaplain, level 6 5 Kaplan IV (versioon 1) Kaplan IV (versioon 2) Kaplan, tase 6 (versioon 3) Kaplan, tase 6 (versioon 4) Kaplan, tase 6 (versioon 6) Sotsiaalhoolekanne Sotsiaalhoolekande Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaaltöö ja nõustamine Kaplan 14 2019-09-05 2019-09-05 2024-04-17 6 6 2636 Religioonivaldkonna tippspetsialistid 0221 Usundiõpetus ja usuteadus 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Naatan Haamer SA TÜ Kliinikum Dmitri Hüvanen Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik Kerstin Kask Usuteaduse Instituut Taavi Laanepere Kaitseväe kaplaniteenistus Ruudi Leinus Eesti Kirikute Nõukogu Igor Miller Kaplanite Kutseühing Piiskop Eelija (Ott Ojaperv) Vanglate kaplaniteenistus Johann-Christian Põder Vanglate kaplaniteenistus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kaplani töö on teenida inimest, tagades tema usuvabaduse. Kaplan on inimesele toeks tema enda vajadustest ja veendumustest lähtuvalt. Ta hoolitseb inimese kui terviku eest, keskendudes eksistentsiaalsetele ja usulistele teemadele. Kaplan töötab inimväärikuse ja inimsuse nimel ning kaitsel. Kaplan on ordineeritud vaimulik ja kuulub Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikusse või Eesti Vabariigis registreeritud usuühendusse ning tal on oma kiriku/usuühenduse juhtorgani volitus või nõusolek selleks tööks. Teistesse usuühendustesse kuuluvate kaplanite töö kooskõlastatakse EKN-iga. 6. taseme kaplan viib läbi jumalateenistusi ja teisi usulisi talitusi, teeb hingehoiutööd abivajajaga, koolitab ja nõustab usulistes, eetika- ja moraaliküsimustes ning teeb koostööd teiste erialade spetsialistidega; vangla kaplanina viib läbi taasühiskonnastava eesmärgiga usulise suunitlusega sotsiaalprogramme. Kaplan töötab iseseisvalt, nii üksi kui ka meeskonnas. Tema töö keskmes on suhtlemine nii abivajaja, tema lähedaste, kolleegide kui ka teiste erialade spetsialistidega. Hingehoiu kutsealal on lisaks 6. taseme kaplani kutsele veel järgmised kutsed: - hingehoidja, tase 6, kes teeb hingehoiutööd abivajajaga, koolitab hingehoiu valdkonnas, esindab organisatsiooni ja teeb koostööd kolleegide ja teiste spetsialistidega. - hingehoidja, tase 7, kes lisaks hingehoiu tööle arendab erialast tegevust, juhendab ning koolitab hingehoiu valdkonnas, esindab organisatsiooni ja teeb koostööd riigisiseselt ning rahvusvaheliselt, koordineerib koostööd kolleegide ja teiste spetsialistidega. - kaplan, tase 7, kes lisaks jumalateenistuste ja teiste usuliste talituste läbiviimisele ning hingehoiutööle arendab erialast tegevust, juhendab ning koolitab hingehoiu valdkonnas, esindab organisatsiooni ja teeb koostööd riigisiseselt ning rahvusvaheliselt, koordineerib koostööd kolleegide ja teiste spetsialistidega. A.2.1 Jumalateenistuste ja usuliste talituste korraldamine ja läbiviimine 1. Jumalateenistuste ja usuliste talituste, sh oikumeenilise teenistuse ettevalmistamine ja/või läbiviimine. 2. Usulised talitused eritingimustes (merematus, välimatus lahingupiirkonnas jne). A.2.2 Koostöö erinevate usuliste ja ühiskondlike ühendustega 1. Erinevate usuliste ühenduste vaimulike tegevuse koordineerimine ning korraldamine. 2. Teiste spetsialistide ja vabatahtlike kaasamine ja nende töö korraldamine. 3. Osalemine ühiskondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonide tegevuses. A.2.3 Hingehoidlik nõustamine 1. Abivajaja seisundi kaardistamine. 2. Nõustamine religiooni alal. 3. Nõustamine eetika ja moraali alal. 4. Nõustamine sotsiaalse toimetuleku küsimustes. 5. Hingehoidlik vestlus. 6. Kolleegide nõustamine hingehoiu küsimustes. 7. Nõustamine lepitusprotsessis. 8. Langenute, hukkunute ja vigastatute hooldus. 9. Nõustamine surnuga ümberkäimisel. 10. Leinanõustamine. 11. Kultuuride- ja religioonidevaheline kommunikatsioon. 12. Töö peredega. A.2.4 Koolitamine 1. Koolitusvajaduse väljaselgitamine. 2. Koolituse sisuline ettevalmistamine ja läbiviimine. 3. Koolitustulemuse hindamine ja tagasiside. A.2.5 Kriisiabi 1. Kriisikommunikatsioon. 2. Kriisiolukorra lahendamine. 3. Kriisinõustamine. A.2.6 Kutsealase tegevuse arendamine ja juhtimine 1. Töö planeerimine ja analüüsimine. 2. Dokumentatsiooni koostamine. 3. Osalemine organisatsiooni väärtuste ja hoiakute kujundamises. 4. Organisatsiooni sotsiaalse mälu hoidmine ja vahendamine. A.2.7 Ennetustöö 1. Koostöö teiste erialade spetsialistidega. 2. Koostöö abivajaja lähedastega, töö peredega. 3. Suitsiidipreventsioon. 4. Rahvusvaheliste õigusaktide järgimise jälgimine. Kaplan on vastavalt vastutusvaldkonna reeglitele ööpäevaringselt kättesaadav. Kaplan võib kokku puutuda ohuteguritega (emotsionaalsed ja füüsilised rünnakud, kõrgendatud emotsionaalne pinge, infektsioonid jm), mis võivad mõjuda tema elule ja/või tervisele. Kaplanil peab olema valmisolek tegelda tema enda psüühikat traumeerivate olukordadega. Kaplani peamised töövahendid on usuliste talituste läbiviimise ja nõustamise vahendid (ametiriietus, Piibel, palveraamatud, lauluraamat, rist jm religioosne sümboolika jne), kaasaegsed sidevahendid, arvuti ja bürootarbed. Kaplani töös on olulised empaatia, analüüsi- ja aktsepteerimisvõime, pingetaluvus, kohusetunne, pühendumus ja paindlikkus. Üldjuhul on kaplanil teoloogiline rakenduskõrgharidus või bakalaureusekraad ning töö ja täiendkoolituste käigus omandatud kutseoskused. Nõutav on vaimuliku pühitsus. Kaplan, vanglakaplan, vanglavaimulik, haiglakaplan, haiglavaimulik, välipreester, kaitseväe kaplan, koolikaplan, politseikaplan. Kaplan, tase 6 kutse koosneb kaheksast kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.7 ja B.2.8 (läbiv kompetents) tõendamine. Jumalateenistuste ja usuliste talituste korraldamine ja läbiviimine 6 Koostöö erinevate usuliste ja ühiskondlike ühendustega 6 Hingehoidlik nõustamine 6 Koolitamine 6 Kriisiabi 6 Kutsealase tegevuse arendamine ja juhtimine 6 Ennetustöö 6 Kaplan, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Kaplan, tase 7 Chaplain, level 7 5 Kaplan V (versioon 1) Kaplan V (versioon 2) Kaplan, tase 7 (versioon 3) Kaplan, tase 7 (versioon 4) Kaplan, tase 7 (versioon 6) Sotsiaalhoolekanne Sotsiaalhoolekande Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaaltöö ja nõustamine Kaplan 14 2019-09-05 2019-09-05 2024-04-17 7 7 2636 Religioonivaldkonna tippspetsialistid 0221 Usundiõpetus ja usuteadus 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Naatan Haamer SA TÜ Kliinikum Dmitri Hüvanen Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik Kerstin Kask Usuteaduse Instituut Taavi Laanepere Kaitseväe kaplaniteenistus Ruudi Leinus Eesti Kirikute Nõukogu Igor Miller Kaplanite Kutseühing Piiskop Eelija (Ott Ojaperv) Vanglate kaplaniteenistus Johann-Christian Põder Vanglate kaplaniteenistus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kaplani töö on teenida inimest, tagades tema usuvabaduse. Kaplan on inimesele toeks tema enda vajadustest ja veendumustest lähtuvalt. Ta hoolitseb inimese kui terviku eest, keskendudes eksistentsiaalsetele ja usulistele teemadele. Kaplan töötab inimväärikuse ja inimsuse nimel ning kaitsel. Kaplan on ordineeritud vaimulik ja kuulub Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikusse või Eesti Vabariigis registreeritud usuühendusse ning tal on oma kiriku/usuühenduse juhtorgani volitus või nõusolek selleks tööks. Teistesse usuühendustesse kuuluvate kaplanite töö kooskõlastatakse EKN-iga. 7. taseme kaplan viib läbi jumalateenistusi ja teisi usulisi talitusi ning teeb hingehoiutööd. Ta arendab erialast tegevust, juhendab ning koolitab hingehoiu valdkonnas. 7. taseme kaplan esindab organisatsiooni ja teeb koostööd riigisiseselt ning rahvusvaheliselt, koordineerib koostööd kolleegide ja teiste spetsialistidega. Kaplan töötab nii üksi kui ka meeskonnas. Tema töö keskmes on suhtlemine nii abivajaja, tema lähedaste, kolleegide kui ka teiste erialade spetsialistidega. Hingehoiu kutsealal on lisaks 7. taseme kaplani kutsele veel järgmised kutsed: - hingehoidja, tase 6, kes teeb hingehoiutööd abivajajaga, koolitab hingehoiu valdkonnas, esindab organisatsiooni ja teeb koostööd kolleegide ja teiste spetsialistidega. - hingehoidja, tase 7, kes lisaks hingehoiutööle arendab erialast tegevust, juhendab ning koolitab hingehoiu valdkonnas, esindab organisatsiooni ja teeb koostööd riigisiseselt ning rahvusvaheliselt, koordineerib koostööd kolleegide ja teiste spetsialistidega. - kaplan, tase 6, kes viib läbi jumalateenistusi ja teisi usulisi talitusi, teeb hingehoiutööd abivajajaga, koolitab ja nõustab usulistes, eetika- ja moraaliküsimustes ning teeb koostööd teiste erialade spetsialistidega; vangla kaplanina viib läbi taasühiskonnastava eesmärgiga usulise suunitlusega sotsiaalprogramme. A.2.1 Jumalateenistuste ja usuliste talituste korraldamine ja läbiviimine 1. Jumalateenistuste ja usuliste talituste, sh oikumeenilise teenistuse ettevalmistamine ja/või läbiviimine. 2. Usulised talitused eritingimustes (merematus, välimatus lahingupiirkonnas jne). A.2.2 Koostöö erinevate usuliste ja ühiskondlike ühendustega. 1. Erinevate usuliste ühenduste vaimulike tegevuse koordineerimine ning korraldamine. 2. Teiste spetsialistide ja vabatahtlike kaasamine nende töö korraldamine. 3. Osalemine ühiskondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonide tegevuses. A.2.3 Hingehoidlik nõustamine 1. Abivajaja seisundi kaardistamine 2. Nõustamine religiooni alal. 3. Nõustamine eetika ja moraali alal. 4. Nõustamine sotsiaalse toimetuleku küsimustes. 5. Hingehoidlik vestlus. 6. Kolleegide hingehoiu nõustamine. 7. Nõustamine lepitusprotsessis. 8. Langenute, hukkunute ja vigastatute hooldus. 9. Nõustamine surnuga ümberkäimisel. 10. Leinanõustamine. 11. Kultuuride- ja religioonidevaheline kommunikatsioon. 12. Töö peredega. A.2.4 Koolitamine 1. Koolitusvajaduse väljaselgitamine. 2. Koolituskava koostamine. 3. Koolituse sisuline ettevalmistamine ja läbiviimine. 4. Koolitustulemuse hindamine ja tagasiside. A.2.5 Kriisiabi 1. Kriisikommunikatsioon. 2. Kriisiolukorra lahendamine. 3. Kriisinõustamine. A.2.6 Kutsealase tegevuse arendamine ja juhtimine. 1. Arengu, tegevuse, eelarve, koolituse ja personali juhtimine. 2. Mentorlus. 3. Töö planeerimine ja analüüsimine. 4. Dokumentatsiooni koostamine. 5. Rahvusvahelise, siseriikliku ja asutusesisese koostöö arendamine ning korraldamine. 6. Osalemine organisatsiooni väärtuste ja hoiakute kujundamises. 7. Organisatsiooni sotsiaalse mälu alalhoidmine ja vahendamine. A.2.7 Ennetustöö 1. Koostöö teiste erialade spetsialistidega. 2. Koostöö abivajaja lähedastega, töö peredega. 3. Avalikkuse teavitamine probleemide ennetamise võimalustest. 4. Suitsiidipreventsioon. 5. Rahvusvaheliste õigusaktide järgimise jälgimine. Kaplan on vastavalt vastutusvaldkonna reeglitele ööpäevaringselt kättesaadav. Kaplan võib kokku puutuda ohuteguritega (emotsionaalsed ja füüsilised rünnakud, kõrgendatud emotsionaalne pinge, infektsioonid jm), mis võivad mõjuda tema elule ja/või tervisele. Kaplan peab olema valmis tegelema enda psüühikat traumeerivate olukordadega. Kaplani peamised töövahendid on usuliste talisuste läbiviimise ja nõustamise vahendid (ametiriietus, Piibel, palveraamatud, lauluraamat, rist jm religioosne sümboolika jne), kaasaegsed sidevahendid, arvuti ja bürootarbed. Kaplani töös on olulised empaatia, analüüsi- ja aktsepteerimisvõime, pingetaluvus, kohusetunne, pühendumus ja paindlikkus. Üldjuhul on kaplanil teoloogiline kõrgharidus ning magistrikraad. Kutseoskused on omandatud täiendkoolituste ja töö käigus. Nõutav on vaimuliku pühitsus. Kaplan, vanglakaplan, vanglavaimulik, haiglakaplan, haiglavaimulik, välipreester, kaitseväe kaplan, koolikaplan, politseikaplan. Kaplan, tase 7 kutse koosneb kaheksast kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.7 ja B.2.8 (läbiv kompetents) tõendamine. Jumalateenistuste ja usuliste talituste korraldamine ja läbiviimine 7 Koostöö erinevate usuliste ja ühiskondlike ühendustega 7 Hingehoidlik nõustamine 7 Koolitamine 7 Kriisiabi 7 Kutsealase tegevuse arendamine ja juhtimine 7 Ennetustöö 7 Kaplan, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Hingehoidja, tase 6 Pastoral counsellor, level 6 5 Hingehoidja IV (versioon 1) Hingehoidja IV (versioon 2) Hingehoidja, tase 6 (versioon 3) Hingehoidja, tase 6 (versioon 4) Hingehoidja, tase 6 (versioon 6) Sotsiaalhoolekanne Sotsiaalhoolekande Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaaltöö ja nõustamine Hingehoidja 14 2019-09-05 2019-09-05 2024-04-17 6 6 2636 Religioonivaldkonna tippspetsialistid 0221 Usundiõpetus ja usuteadus 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Naatan Haamer SA TÜ Kliinikum Dmitri Hüvanen Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik Kerstin Kask Usuteaduse Instituut Taavi Laanepere Kaitseväe kaplaniteenistus Ruudi Leinus Eesti Kirikute Nõukogu Igor Miller Kaplanite Kutseühing Piiskop Eelija (Ott Ojaperv) Vanglate kaplaniteenistus Johann-Christian Põder Vanglate kaplaniteenistus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Hingehoidja töö eesmärk on olla kannatavale/kriisis inimesele toeks tema enda vajadustest ja veendumustest lähtuvalt. Hingehoidja hoolitseb inimese kui terviku eest, keskendudes eksistentsiaalsetele ja usulistele teemadele. Hingehoidja kuulub Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikusse või Eesti Vabariigis registreeritud usuühendusse ning tal on oma kiriku/usuühenduse juhtorgani volitus või nõusolek selleks tööks. Teistesse usuühendustesse kuuluvate hingehoidjate töö kooskõlastatakse EKN-iga. 6. taseme hingehoidja teeb hingehoiutööd abivajajaga, koolitab hingehoiu valdkonnas, esindab organisatsiooni ja teeb koostööd kolleegide ja teiste spetsialistidega. Ta töötab nii üksi kui ka meeskonnas. Hingehoidja töö keskmes on suhtlemine nii abivajaja, tema lähedaste, kolleegide kui ka teiste erialade spetsialistidega. Hingehoiu kutsealal on lisaks 6. taseme hingehoidja kutsele veel järgmised kutsed: - hingehoidja, tase 7, kes lisaks hingehoiutööle arendab erialast tegevust, juhendab ning koolitab hingehoiu valdkonnas, esindab organisatsiooni ja teeb koostööd riigisiseselt ning rahvusvaheliselt, koordineerib koostööd kolleegide ja teiste spetsialistidega. - kaplan, tase 6, kes viib läbi jumalateenistusi ja teisi usulisi talitusi, teeb hingehoiutööd abivajajaga, koolitab ja nõustab usu-, eetika- ja moraaliküsimustes ning teeb koostööd teiste erialade spetsialistidega; vangla kaplan viib läbi taasühiskonnastava eesmärgiga usulise suunitlusega sotsiaalprogramme. - kaplan, tase 7, kes lisaks jumalateenistuste ja teiste usuliste talituste läbiviimisele ning hingehoiutööle arendab erialast tegevust, juhendab ning koolitab hingehoiu valdkonnas, esindab organisatsiooni ja teeb koostööd riigisiseselt ning rahvusvaheliselt, koordineerib koostööd kolleegide ja teiste spetsialistidega. A.2.1 Jumalateenistuste ja usuliste talituste korraldamine 1. Jumalateenistuste ja usuliste talituste, sh oikumeenilise teenistuse ettevalmistamine. A.2.2 Koostöö erinevate usuliste ja ühiskondlike ühendustega 1. Erinevate usuliste ühenduste vaimulike tegevuse koordineerimine ning korraldamine. 2. Teiste spetsialistide ja vabatahtlike kaasamine ja nende töö korraldamine. 3. Osalemine ühiskondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonide tegevuses. A.2.3 Hingehoidlik nõustamine 1. Abivajaja seisundi kaardistamine. 2. Nõustamine religiooni alal. 3. Nõustamine eetika ja moraali alal. 4. Nõustamine sotsiaalse toimetuleku küsimustes. 5. Hingehoidlik vestlus. 6. Nõustamine lepitusprotsessis. 7. Hukkunute ja vigastatute hooldus. 8. Nõustamine surnuga ümberkäimisel. 9. Leinanõustamine. 10. Kultuuride- ja religioonidevaheline kommunikatsioon. 11. Töö peredega. A.2.4 Koolitamine 1. Koolitusvajaduse väljaselgitamine. 2. Koolituse ettevalmistamine ja läbiviimine. 3. Koolitustulemuse hindamine ja tagasiside andmine. A.2.5 Kriisiabi 1. Kriisikommunikatsioon. 2. Kriisiolukorra lahendamine. 3. Kriisinõustamine. A.2.6 Kutsealase tegevuse arendamine ja juhtimine 1. Töö planeerimine ja analüüsimine. 2. Dokumentatsiooni koostamine. 3. Osalemine organisatsiooni väärtuste ja hoiakute kujundamises. A.2.7 Ennetustöö 1. Koostöö teiste erialade spetsialistidega. 2. Koostöö abivajaja lähedastega, töö peredega. 3. Suitsiidipreventsioon. 4. Rahvusvaheliste õigusaktide järgimise jälgimine. Hingehoidja on vastavalt vastutusvaldkonna reeglitele ööpäevaringselt kättesaadav. Hingehoidja võib kokku puutuda ohuteguritega (infektsioonid, emotsionaalsed rünnakud, kõrgendatud emotsionaalne pinge jm), mis võivad mõjuda tema elule ja/või tervisele. Hingehoidjal peab olema valmis tegelema tema enda psüühikat traumeerivate olukordadega. Hingehoidja peamised töövahendid on erialane kirjandus ja teatmeteosed, usuline kirjandus, Piibel, palveraamatud, rist jm religioosne sümboolika, kaasaegsed sidevahendid, arvuti ja bürootarbed jne. Hingehoidja töös on olulised empaatia, analüüsi- ja aktsepteerimisvõime, pingetaluvus, pühendumus, paindlikkus ja ehedus. Üldjuhul on hingehoidjal teoloogiline rakenduskõrgharidus või bakalaureusekraad ning töö ja täiendkoolituste käigus omandatud kutseoskused. Vaimuliku pühitsus ei ole nõutav. Hingehoidja, pastoraalnõustaja. Hingehoidja, tase 6 kutse koosneb kaheksast kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.7 ja B.2.8 (läbiv kompetents) tõendamine. Jumalateenistuste ja usuliste talituste korraldamine ja läbiviimine 6 Koostöö erinevate usuliste ja ühiskondlike ühendustega 6 Hingehoidlik nõustamine 6 Koolitamine 6 Kriisiabi 6 Kutsealase tegevuse arendamine ja juhtimine 6 Ennetustöö 6 Hingehoidja, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Hingehoidja, tase 7 Pastoral counsellor, level 7 5 Hingehoidja V (versioon 1) Hingehoidja V (versioon 2) Hingehoidja, tase 7 (versioon 3) Hingehoidja, tase 7 (versioon 4) Hingehoidja, tase 7 (versioon 6) Sotsiaalhoolekanne Sotsiaalhoolekande Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaaltöö ja nõustamine Hingehoidja 14 2019-09-05 2019-09-05 2024-04-17 7 7 2636 Religioonivaldkonna tippspetsialistid 0221 Usundiõpetus ja usuteadus 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Naatan Haamer SA TÜ Kliinikum Dmitri Hüvanen Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik Kerstin Kask Usuteaduse Instituut Taavi Laanepere Kaitseväe kaplaniteenistus Ruudi Leinus Eesti Kirikute Nõukogu Igor Miller Kaplanite Kutseühing Piiskop Eelija (Ott Ojaperv) Vanglate kaplaniteenistus Johann-Christian Põder Vanglate kaplaniteenistus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Hingehoidja töö eesmärk on olla kannatavale/kriisis inimesele toeks tema enda vajadustest ja veendumustest lähtuvalt. Hingehoidja hoolitseb inimese kui terviku eest, keskendudes eksistentsiaalsetele ja usulistele teemadele. Hingehoidja kuulub Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikusse või Eesti Vabariigis registreeritud usuühendusse ning tal on oma kiriku/usuühenduse juhtorgani volitus või nõusolek selleks tööks. Teistesse usuühendustesse kuuluvate hingehoidjate töö kooskõlastatakse EKN-iga. 7. taseme hingehoidja teeb hingehoiutööd, arendab erialast tegevust, juhendab ning koolitab hingehoiu valdkonnas, esindab organisatsiooni ja teeb koostööd riigisiseselt ning rahvusvaheliselt, koordineerib koostööd kolleegide ja teiste spetsialistidega. Ta töötab nii üksi kui ka meeskonnas. Hingehoidja töö keskmes on suhtlemine nii abivajaja, tema lähedaste, kolleegide kui ka teiste erialade spetsialistidega. Hingehoiu kutsealal on lisaks 7. taseme hingehoidja kutsele veel järgmised kutsed: - hingehoidja, tase 6, kes teeb hingehoiutööd abivajajaga, koolitab hingehoiu valdkonnas, esindab organisatsiooni ja teeb koostööd kolleegide ja teiste spetsialistidega. - kaplan, tase 6, kes viib läbi jumalateenistusi ja teisi usulisi talitusi, teeb hingehoiutööd abivajajaga, koolitab ja nõustab usu-, eetika- ja moraaliküsimustes ning teeb koostööd teiste erialade spetsialistidega; vangla kaplan viib läbi taasühiskonnastava eesmärgiga usulise suunitlusega sotsiaalprogramme. - kaplan, tase 7, kes lisaks jumalateenistuste ja teiste usuliste talituste läbiviimisele ning hingehoiutööle arendab erialast tegevust, juhendab ning koolitab hingehoiu valdkonnas, esindab organisatsiooni ja teeb koostööd riigisiseselt ning rahvusvaheliselt, koordineerib koostööd kolleegide ja teiste spetsialistidega. A.2.1 Jumalateenistuste ja usuliste talituste korraldamine. 1. Jumalateenistuste ja usuliste talituste, sh oikumeenilise teenistuse ettevalmistamine. A.2.2 Koostöö erinevate usuliste ja ühiskondlike ühendustega. 1. Erinevate usuliste ühenduste vaimulike tegevuse koordineerimine ning korraldamine. 2. Teiste spetsialistide ja vabatahtlike kaasamine ja nende töö korraldamine. 3. Osalemine ühiskondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonide tegevuses. A.2.3 Hingehoidlik nõustamine 1. Abivajaja seisundi kaardistamine. 2. Nõustamine religiooni alal. 3. Nõustamine eetika ja moraali alal. 4. Nõustamine sotsiaalse toimetuleku küsimustes. 5. Hingehoidlik vestlus. 6. Kolleegide nõustamine hingehoiu küsimustes. 7. Nõustamine lepitusprotsessis. 8. Hukkunute ja vigastatute hooldus. 9. Nõustamine surnuga ümberkäimisel. 10. Leinanõustamine. 11. Kultuuride- ja religioonidevaheline kommunikatsioon. 12. Töö peredega. A.2.4 Koolitamine 1. Koolitusvajaduse väljaselgitamine. 2. Koolituskava koostamine. 3. Koolituse ettevalmistamine ja läbiviimine. 4. Koolitustulemuse hindamine ja tagasiside. A.2.5 Kriisiabi 1. Kriisikommunikatsioon. 2. Kriisiolukorra lahendamine. 3. Kriisinõustamine. A.2.6 Kutsealase tegevuse arendamine ja juhtimine 1. Arengu, tegevuse, eelarve, koolituse ja personali juhtimine. 2. Mentorlus. 3. Töö planeerimine ja analüüsimine. 4. Dokumentatsiooni koostamine. 5. Rahvusvahelise, siseriikliku ja asutusesisese koostöö arendamine ning korraldamine. 6. Osalemine organisatsiooni väärtuste ja hoiakute kujundamises. A.2.7 Ennetustöö 1. Koostöö teiste erialade spetsialistidega. 2. Koostöö abivajaja lähedastega, töö peredega. 3. Avalikkuse teavitamine probleemide ennetamise võimalustest. 4. Suitsiidipreventsioon. 5. Rahvusvaheliste õigusaktide järgimise jälgimine. Hingehoidja on vastavalt vastutusvaldkonna reeglitele ööpäevaringselt kättesaadav. Hingehoidja võib kokku puutuda ohuteguritega (infektsioonid, emotsionaalsed rünnakud, kõrgendatud emotsionaalne pinge jm), mis võivad mõjuda tema elule ja/või tervisele. Hingehoidjal peab olema valmis tegelema enda psüühikat traumeerivate olukordadega. Hingehoidja peamised töövahendid on erialane kirjandus ja teatmeteosed, usuline kirjandus, Piibel, palveraamatud, rist jm religioosne sümboolika, kaasaegsed sidevahendid, arvuti ja bürootarbed jne. Hingehoidja on olulised empaatia-, analüüsi- ja aktsepteerimisvõime, pingetaluvus, pühendumus, paindlikkus ja ehedus. Üldjuhul on 7. taseme hingehoidjal teoloogiline kõrgharidus ning magistrikraad. Kutseoskused on omandatud täiendkoolituste ja töö käigus. Vaimuliku pühitsus ei ole nõutav. Hingehoidja, pastoraalnõustaja. Hingehoidja, tase 7 kutse koosneb kaheksast kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.7 ja B.2.8 (läbiv kompetents) tõendamine. Jumalateenistuste ja usuliste talituste korraldamine ja läbiviimine 7 Koostöö erinevate usuliste ja ühiskondlike ühendustega 7 Hingehoidlik nõustamine 7 Koolitamine 7 Kriisiabi 7 Kutsealase tegevuse arendamine ja juhtimine 7 Ennetustöö 7 Hingehoidja, tase 7 kutset läbiv kompetents 6 Sotsiaaltöötaja, tase 6 Social Worker, level 6 8 Sotsiaaltöötaja IV (versioon 1) Sotsiaaltöötaja IV (versioon 2) Sotsiaaltöötaja IV (versioon 3) Sotsiaaltöötaja IV (versioon 4) Sotsiaaltöötaja IV (versioon 5) Sotsiaaltöötaja IV (versioon 6) Sotsiaaltöötaja, tase 6 (versioon 10) Sotsiaaltöötaja, tase 6 (versioon 11) Sotsiaaltöötaja, tase 6 (versioon 7) Sotsiaaltöötaja, tase 6 (versioon 9) Laste ja perede heaolu Lastekaitse Ohvriabi Sotsiaaltöö eakatega Sotsiaaltöö kodututega Sotsiaaltöö laste ja peredega Sotsiaaltöö maakogukonnas Sotsiaaltöö psüühiliste erivajadustega inimestega Sotsiaaltöö puudega inimestega Sotsiaaltöö sõltlastega Sotsiaaltöö töötutega Sotsiaalhoolekanne Sotsiaalhoolekande Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaaltöö ja nõustamine Sotsiaaltöötaja 14 2019-09-05 2019-09-05 2020-05-31 6 6 2635 Sotsiaaltöötajad ja nõustajad 0923 Sotsiaaltöö ja nõustamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Keelte oskustasemete kirjeldused Digioskused Sotsiaalala töötaja eetikakoodeks Raivo Allev Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet Maiu Kauber MTÜ Sotsiaalkoolituse Keskus Karin Kiis Sotsiaalministeerium Jaanika Luus Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon Marju Medar TLÜ Sotsiaaltöö instituut Tõnu Poopuu Sotsiaalministeerium Marju Selg TÜ ühiskonnateaduste instituut Tiia Spitsõn Eesti Linnade Liit Hille Velli-Vällik Tallinna Sotsiaaltöö Keskus Hille Volberg Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Sotsiaaltöötaja, tase 6 kutsestandard on aluseks koolitusprogrammide koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Sotsiaaltöö edendab inimeste heaolu ja sotsiaalset ühtekuuluvust, aitab kaasa sotsiaalsetele muutustele ja arengule nii üksikisiku, organisatsiooni kui ühiskonna/kogukonna tasandil. Sotsiaaltöös on tähtsal kohal sotsiaalne õiglus ja inimõigused, kollektiivne vastutus ja erinevuste austamine. Sotsiaaltöötaja, tase 6 põhiülesanneteks on ennetustöö, klientide ja nende lähedaste nõustamine ning nendega koostöös toetavate tegevuste kavandamine ja elluviimine. 6. taseme sotsiaaltöötaja spetsialiseerub vähemalt ühele järgmistest spetsialiseerumistest: laste ja perede heaolu; sotsiaaltöö laste ja peredega; lastekaitse; sotsiaaltöö puudega inimestega; sotsiaaltöö psüühiliste erivajadustega inimestega; sotsiaaltöö eakatega; sotsiaaltöö kodututega; sotsiaaltöö töötutega; sotsiaaltöö sõltlastega; ohvriabi; sotsiaaltöö maakogukonnas. Sotsiaaltöötaja kutsealal töötab ka 7. taseme sotsiaaltöötaja, kes lisaks sotsiaaltöötaja tavaülesannetele osaleb poliitika kujundamises ja teenuste arendamises, nõustab ja juhendab kolleege ja teisi spetsialiste. A.2.1 Töö planeerimine ja korraldamine 1. Teenuse dokumentatsiooni koostamine, kriteeriumidele vastavate tingimuste loomine ja/või järelevalve. 2. Teavitustöö tegemine. 3. Teenuse/tegevuse dokumenteerimine ja hindamine. 4. Töötajate töö planeerimine. 5. Andmete kogumine ja arvestuse pidamine osutatud sotsiaalteenuste ja -toetuste ning nende saajate kohta. 6. Valdkonna arengu planeerimine ja täitmise jälgimine. A.2.2 Teenuste korraldamine ja osutamine 1. Teenuste vajaduse väljaselgitamine teeninduspiirkonnas. 2. Teenuste osutajate kaardistamine, teenuste korraldamine. 3. Sotsiaaltoetuste maksmise korraldamine, väljamaksete tegemine. A.2.3 Juhtimine, juhendamine ja tööalane toetamine 1. Tööalane juhendamine ja toetamine. 2. Nõupidamiste jm kollektiivsete töövormide korraldamine. 3. Sotsiaaltöö valdkonna juhtimine asutuse tasandil, sh arengueesmärkide seadmine, tegevuste läbiviimine ja hindamine. 4. Ohutusnõuete täitmise jälgimine. A.2.4 Enesearendamine 1. Refleksioon ja professionaalne enesearendamine. 2. Kollegiaalses nõustamises (kovisioon) osalemine, uute erialaste oskusteadmiste vahendamine. 3. Koolitustel osalemine. 4. Tööjuhendamises/supervisioonis osalemine. A.2.5 Klienditöö 1. Abivajajaga kontakti loomine. 2. Koostöösuhte loomine, andmete kogumine ja töötlemine. 3. Kliendi vajaduste hindamine ja eesmärkide määratlemine. 4. Klienditöö läbiviimine. 5. Kliendiga koostöö lõpetamine, abistamise järjepidevuse korraldamine. 6. Kliendi toetamine tema õiguste kaitsel. 7. Juhtumikorralduse rakendamine. 8. Abistamine kriisiolukordades. A.2.6 Sotsiaalnõustamine 1. Teabe andmine sotsiaalkaitse võimalustest. 2. Nõustamine kliendi elukeskkonna ressursside kättesaadavuse suurendamiseks. 3. Klientide, perede ja gruppide abistamine konkreetsete probleemide lahendamisel ja edaspidise toimetuleku soodustamiseks. A.2.7 Teavitus- ja ennetustöö kogukonnas, kogukonna aktiveerimine 1. Töö avalikkusega. 2. Ennetustöö sotsiaalvaldkonnas. 3. Kogukonna aktiveerimine. 4. Vastastikuse abistamise korraldamine kogukonnas. A.2.8 Spetsialistide võrgustiku loomine, hoidmine ja tugevdamine 1. Võrgustiku loomine ja aktiveerimine. 2. Võrgustikukohtumiste korraldamine, juhtimine. 3. Meeskonnatöö koordineerimine. Laste ja perede heaolu A.2.9 Sotsiaaltöö laste ja peredega 1. Lapse ja tema perekonna hindamine. 2. Perekonna abistamine oma ülesannetega toimetulekuks ning lapse väärkohtlemise ennetamiseks või lõpetamiseks. 3. Perekonna abistamine eriolukordades. 4. Abistamine peresisese vägivalla korral. 5. Töötamine asendushooldusele paigutatud lapse päritoluperega. 6. Töötamine perest eraldatud ja asendushooldusele paigutatud lastega. 7. Lapsevanemate ja last kasvatavate isikute nõustamine. 8. Töötamine asendusperedega. A.2.10 Lastekaitse 1. Esmase ennetustöö korraldamine. 2. Laste abivajaduse varane märkamine. 3. Lapse ja pere hindamine. 4. Lastega seotud kriisiolukordade lahendamine. 5. Nõustamine laste argielu korralduslikes küsimustes. 6. ja hooldusõiguse korraldamine. 7. Vaidluste lahendamine kooli jt lasteasutuste ning last kasvatavate isikute vahel. 8. Lapse esindamine õigusaktides sätestatud menetlustes. 9. Vanemliku hoolitsuseta laste perest eraldamine ja asendushoolduse korraldamine. 10. Noortele järelhoolduse korraldamine. 11. Osalemine lapsendamise ettevalmistamisel. Sotsiaaltöö laste ja peredega A.2.9 Sotsiaaltöö laste ja peredega 1. Lapse ja tema perekonna hindamine. 2. Perekonna abistamine oma ülesannetega toimetulekuks ning lapse väärkohtlemise ennetamiseks või lõpetamiseks. 3. Perekonna abistamine eriolukordades. 4. Abistamine peresisese vägivalla korral. 5. Töötamine asendushooldusele paigutatud lapse päritoluperega. 6. Töötamine perest eraldatud ja asendushooldusele paigutatud lastega. 7. Lapsevanemate ja last kasvatavate isikute nõustamine. 8. Töötamine asendusperedega. Lastekaitse A.2.10 Lastekaitse 1. Esmase ennetustöö korraldamine. 2. Laste abivajaduse varane märkamine. 3. Lapse ja pere hindamine. 4. Lastega seotud kriisiolukordade lahendamine. 5. Nõustamine laste argielu korralduslikes küsimustes. 6. Eestkoste ja hooldusõiguse korraldamine. 7. Vaidluste lahendamine kooli jt lasteasutuste ning last kasvatavate isikute vahel. 8. Lapse esindamine õigusaktides sätestatud menetlustes. 9. Vanemliku hoolitsuseta laste perest eraldamine ja asendushoolduse korraldamine. 10. Noortele järelhoolduse korraldamine. 11. Osalemine lapsendamise ettevalmistamisel. Sotsiaaltöö puudega inimestega A.2.11 Sotsiaaltöö puudega inimestega 1. Kliendi abivajaduse hindamine ja registri pidamine. 2. Abivahendite vajaduse väljaselgitamine, kasutamise juhendamine. 3. Nõustamine ja teenuste korraldamine. 4. Ava- ja asutusehoolduse korraldamine. 5. Töö rehabilitatsioonispetsialistina. Sotsiaaltöö psüühiliste erivajadustega inimestega A.2.12 Sotsiaaltöö psüühiliste erivajadustega inimestega 1. Info kogumine ja registri pidamine. 2. Nõustamine ja teenuste korraldamine. 3. Abivahendite vajaduse väljaselgitamine, kasutamise juhendamine. 4. Ava- ja asutusehoolduse korraldamine. Sotsiaaltöö eakatega A.2.13 Sotsiaaltöö eakatega 1. Eakate igapäevaeluga toimetuleku hindamine. 2. Eakate igapäevaeluga toimetuleku korraldamine. 3. Abivahendite vajaduse väljaselgitamine, kasutamise juhendamine. 4. Ava- ja asutusehoolduse korraldamine. Sotsiaaltöö kodututega A.2.14 Sotsiaaltöö kodututega 1. Koduta isikute sotsiaalnõustamine. 2. Resotsialiseerimisteenuste korraldamine ja osutamine. 3. Kodututega seonduva sotsiaaltöö arendamine. Sotsiaaltöö töötutega A.2.15 Sotsiaaltöö töötutega 1. Kliendi olukorra hindamine. 2. Kliendi motiveerimine ja individuaalse tööotsimiskava koostamine. 3. Kliendi/tööotsija ettevalmistamine kohtumiseks tööandjatega. 4. Nõustamine rahaga seonduvates küsimustes. 5. Töötutele suunatud teenuste kaardistamine ning teenuste korraldamine. Sotsiaaltöö sõltlastega A.2.16 Sotsiaaltöö sõltlastega 1. Esmase ennetustöö korraldamine. 2. Teisese ennetustöö korraldamine. 3. Kontakti loomine sõltlasega. 4. Sõltlase olukorra hindamine ja individuaalse tegevuskava koostamine. 5. Meditsiinilise ja psühholoogilise sekkumise toetamine. 6. Koostöö sõltlase võrgustikuga. 7. Sõltlastele suunatud abivõimaluste kaardistamine ja koostöö edendamine partneritega. 8. Töö tugiisikutega, kogemusnõustajatega, eneseabigruppidega. 9. Teiste spetsialistide ja kogukonna nõustamine sõltuvusega seotud küsimustes. Ohvriabi A.2.17 Ohvriabi 1. Klientide toetamine ja nõustamine. 2. Lepitusteenuse osutamine. Sotsiaaltöö maakogukonnas A.2.18 Sotsiaaltöö maakogukonnas 1. Kohaliku kultuurilise eripära arvestamine. 2. Töötamine üksinda. 3. Kogukonnapõhine abistamine. 4. Virtuaalsete ja mobiilsete teenuste arendamine ja kasutamine. A.2.19 Koolituste korraldamine 1. Koolitusvajaduse väljaselgitamine. 2. Koolituskava koostamine. 3. Koolituse ressursside planeerimine. 4. Koolituse läbiviimine. 5. Koolitustegevuse dokumenteerimine ja tagasiside, koolituse hindamine. A.2.20 Praktika juhendamine 1. Praktika ettevalmistamine. 2. Praktikakoha ja seal kehtivate nõuete tutvustamine praktikandile. 3. Praktikandi juhendamine ja toetamine praktikaülesannete täitmisel. 4. Praktika lõpetamine. A.2.21 Teenuste juhtimine 1. Sotsiaal- ja avalike teenuste planeerimine. 2. Sotsiaalteenuste arendamine ja turundus. 3. Sotsiaalteenuste finantsjuhtimine. 4. Sotsiaalteenuste osutamise korraldamine. 5. Sotsiaalteenuste osutamine. A.2.22 Rahvusvaheline sotsiaaltöö 1. Rahvusvaheline klienditöö. 2. Osalemine rahvusvahelistes projektides ja koostöös. 3. Osalemine rahvusvahelistel konverentsidel. Sotsiaaltöötaja tööaeg on tavaliselt fikseeritud. Töötada tuleb nii sise- kui välitingimustes sõltudes tööülesannetest. Töö on sageli emotsionaalselt pingeline. Töökeskkond võib sisaldada riske tervisele ja heaolule. Sotsiaaltöötaja riietub vastavalt headele tavadele ja tööülesannetele. Sotsiaaltöötaja töövahenditeks on IKT-vahendid, infosüsteemid, andmetöötlusprogrammid, bürootarbed jne. Sotsiaaltöötaja kasutab klienditöö abivahendeid vastavalt spetsialiseerumisele ja tööülesannetele. Sotsiaaltöötaja on usaldusväärne, tähelepanelik, järjekindel, paindlik, empaatiline ja salliv. Ta talub pinget, on analüüsi- ja üldistusvõimeline, koostöö-, otsustus- ja vastutusvõimeline. Tavaliselt on 6. taseme sotsiaaltöötajal erialane bakalaureuse- või rakenduskõrgharidus ning spetsialiseerumisele vastava koolituse ja töö käigus omandatud kutseoskused. Sotsiaaltöötaja, sotsiaaltöö spetsialist, sotsiaalnõunik, lastekaitsetöötaja. Sotsiaaltöötaja, tase 6 kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid järgnevalt: kõigile on kohustuslikud kompetentsid B.2.1- B.2.8 ja läbiv kompetents B.2.23 ning spetsialiseerumisega seotud kompetentside hulgast tuleb valida üks spetsialiseerumine järgmistest: Laste ja perede heaolu, kompetentsid B.2.9 ja B.2.10; Sotsiaaltöö laste ja peredega, kompetents B.2.9; Lastekaitse, kompetents B.2.10; Sotsiaaltöö puudega inimestega, kompetents B.2.11; Sotsiaaltöö psüühiliste erivajadustega inimestega, kompetents B.2.12; Sotsiaaltöö eakatega, kompetents B.2.13; Sotsiaaltöö kodututega, kompetents B.2.14; Sotsiaaltöö töötutega, kompetents B.2.15; Sotsiaaltöö sõltlastega, kompetents B.2.16; Ohvriabi, kompetents B.2.17; Sotsiaaltöö maakogukonnas, kompetents B.2.18. Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitavaid kompetentse B.2.19 – B.2.22. Töö planeerimine ja korraldamine 6 Teenuste korraldamine ja osutamine 6 Juhtimine, juhendamine ja tööalane toetamine 6 Enesearendamine 6 Klienditöö 6 Sotsiaalnõustamine 6 Teavitus- ja ennetustöö kogukonnas, kogukonna aktiveerimine 6 Spetsialistide võrgustiku loomine, hoidmine ja tugevdamine 6 Spetsialiseerumisega seotud kompetentside hulgast tuleb valida üks spetsialiseerumine järgmistest: Laste ja perede heaolu, kompetentsid B.2.9 ja B.2.10; Sotsiaaltöö laste ja peredega, kompetents B.2.9; Lastekaitse, kompetents B.2.10; Sotsiaaltöö puudega inimestega, kompetents B.2.11; Sotsiaaltöö psüühiliste erivajadustega inimestega, kompetents B.2.12; Sotsiaaltöö eakatega, kompetents B.2.13; Sotsiaaltöö kodututega, kompetents B.2.14; Sotsiaaltöö töötutega, kompetents B.2.15; Sotsiaaltöö sõltlastega, kompetents B.2.16; Ohvriabi, kompetents B.2.17; Sotsiaaltöö maakogukonnas, kompetents B.2.18. Kutse taotlemisel on lisaks võimalik täiendavalt tõendada valitavaid kompetentse B.2.19 – B.2.22. Koolituste korraldamine 7 Praktika juhendamine 7 Teenuste juhtimine 6 Rahvusvaheline sotsiaaltöö 6 Sotsiaaltöötaja kutset läbiv kompetents 6 Sotsiaaltöötaja, tase 7 Social Worker, level 7 8 Sotsiaaltöötaja V (versioon 1) Sotsiaaltöötaja V (versioon 2) Sotsiaaltöötaja V (versioon 3) Sotsiaaltöötaja V (versioon 4) Sotsiaaltöötaja V (versioon 5) Sotsiaaltöötaja V (versioon 6) Sotsiaaltöötaja, tase 7 (versioon 10) Sotsiaaltöötaja, tase 7 (versioon 11) Sotsiaaltöötaja, tase 7 (versioon 7) Sotsiaaltöötaja, tase 7 (versioon 9) Koolisotsiaaltöö Laste ja perede heaolu Lastekaitse Ohvriabi Sotsiaaltöö eakatega Sotsiaaltöö kodututega Sotsiaaltöö laste ja peredega Sotsiaaltöö maakogukonnas Sotsiaaltöö psüühiliste erivajadustega inimestega Sotsiaaltöö puudega inimestega Sotsiaaltöö sõltlastega Sotsiaaltöö tervishoius Sotsiaaltöö töötutega Sotsiaaltöö vähemuskultuuride ja vähemustega Sotsiaalhoolekanne Sotsiaalhoolekande Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaaltöö ja nõustamine Sotsiaaltöötaja 14 2019-09-05 2019-09-05 2020-05-31 7 7 2635 Sotsiaaltöötajad ja nõustajad 0923 Sotsiaaltöö ja nõustamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Keelte oskustasemete kirjeldused Digioskused Sotsiaalala töötaja eetikakoodeks Raivo Allev Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet Maiu Kauber MTÜ Sotsiaalkoolituse Keskus Karin Kiis Sotsiaalministeerium Jaanika Luus Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon Marju Medar TLÜ Sotsiaaltöö instituut Tõnu Poopuu Sotsiaalministeerium Marju Selg TÜ ühiskonnateaduste instituut Tiia Spitsõn Eesti Linnade Liit Hille Velli-Vällik Tallinna Sotsiaaltöö Keskus Hille Volberg Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Sotsiaaltöötaja, tase 7 kutsestandard on aluseks koolitusprogrammide koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Sotsiaaltöö edendab inimeste heaolu ja sotsiaalset ühtekuuluvust, aitab kaasa sotsiaalsetele muutustele ja arengule nii üksikisiku, organisatsiooni kui ühiskonna/kogukonna tasandil. Sotsiaaltöös on tähtsal kohal sotsiaalne õiglus ja inimõigused, kollektiivne vastutus ja erinevuste austamine. Sotsiaaltöötaja, tase 7 ülesanneteks on ennetustöö, klientide ja nende lähedaste nõustamine ning nendega koostöös toetavate tegevuste kavandamine ja elluviimine. Lisaks sellele osaleb ta poliitika kujundamises ja teenuste arendamises, nõustab ja juhendab kolleege ja teisi spetsialiste. 7. taseme sotsiaaltöötaja spetsialiseerub vähemalt ühele järgmistest spetsialiseerumistest: laste ja perede heaolu; sotsiaaltöö laste ja peredega; lastekaitse; sotsiaaltöö puudega inimestega; sotsiaaltöö psüühiliste erivajadustega inimestega; sotsiaaltöö eakatega; sotsiaaltöö kodututega; sotsiaaltöö töötutega; sotsiaaltöö tervishoius; ohvriabi; koolisotsiaaltöö; sotsiaaltöö sõltlastega; sotsiaaltöö vähemuskultuuride ja vähemustega; sotsiaaltöö maakogukonnas. Sotsiaaltöötaja kutsealal töötab ka 6. taseme sotsiaaltöötaja, kelle põhiülesanneteks on ennetustöö, klientide ja nende lähedaste nõustamine ning nendega koostöös toetavate tegevuste kavandamine ja elluviimine. A.2.1 Töö planeerimine ja korraldamine 1. Teenuse dokumentatsiooni koostamine, kriteeriumidele vastavate tingimuste loomine ja/või järelevalve. 2. Teavitustöö tegemine. 3. Teenuse/tegevuse dokumenteerimine ja hindamine. 4. Töötajate töö planeerimine. 5. Andmete kogumine ja arvestuse pidamine osutatud sotsiaalteenuste ja -toetuste ning nende saajate kohta. 6. Valdkonna arengu planeerimine ja täitmise jälgimine. 7. Finantsressursside planeerimine ja täitmise jälgimine. A.2.2 Teenuste korraldamine ja osutamine 1. Teenuste vajaduse väljaselgitamine teeninduspiirkonnas. 2. Teenuste osutajate kaardistamine, teenuste korraldamine. 3. Sotsiaaltoetuste maksmise korraldamine, väljamaksete tegemine. 4. Ekspertarvamuste koostamine ja esitamine. A.2.3 Juhtimine, juhendamine ja tööalane toetamine 1. Tööalane juhendamine ja toetamine. 2. Nõupidamiste jm kollektiivsete töövormide korraldamine. 3. Sotsiaaltöö valdkonna juhtimine asutuse tasandil, sh arengueesmärkide seadmine, tegevuste läbiviimine ja hindamine. 4. Ohutusnõuete täitmise jälgimine. A.2.4 Enesearendamine 1. Refleksioon ja professionaalne enesearendamine. 2. Kollegiaalses nõustamises (kovisioon) osalemine, uute erialaste oskusteadmiste vahendamine. 3. Koolitustel osalemine. 4. Tööjuhendamises/supervisioonis osalemine. 5. Erialaste uurimuste läbiviimine ja analüüsimine. A.2.5 Klienditöö 1. Abivajajaga kontakti loomine. 2. Tingimuste loomine klienditööks ja kolleegide juhendamine. 3. Koostöösuhte loomine, andmete kogumine ja töötlemine. 4. Kliendi vajaduste hindamine ja eesmärkide määratlemine. 5. Klienditöö läbiviimine. 6. Kliendiga koostöö lõpetamine, abistamise järjepidevuse korraldamine. 7. Kliendi toetamine tema õiguste kaitsel. 8. Juhtumikorralduse rakendamine. 9. Abistamine kriisiolukordades. A.2.6 Sotsiaalnõustamine 1. Teabe andmine sotsiaalkaitse võimalustest. 2. Nõustamine kliendi elukeskkonna ressursside kättesaadavuse suurendamiseks. 3. Klientide, perede ja gruppide abistamine konkreetsete probleemide lahendamisel ja edaspidise toimetuleku soodustamiseks. A.2.7 Töö gruppidega 1. Kliendi suunamine grupitöös osalema. 2. Grupi algatamine. 3. Grupitöö läbiviimine. 4. Grupi lõpetamine. 5. Grupitöö dokumenteerimine. A.2.8 Teavitus- ja ennetustöö kogukonnas, kogukonna aktiveerimine 1. Töö avalikkusega. 2. Ennetustöö sotsiaalvaldkonnas. 3. 2.8.3. Kogukonna aktiveerimine. 4. 2.8.4. Vastastikuse abistamise korraldamine kogukonnas. A.2.9 Spetsialistide võrgustiku loomine, hoidmine ja tugevdamine 1. Võrgustiku loomine ja aktiveerimine. 2. Võrgustikukohtumiste korraldamine, juhtimine. 3. Meeskonnatöö koordineerimine. A.2.10 Valdkonna arendamine 1. Uurimuste kavandamine, uurimisprojektide tellimine ja/või läbiviimine. 2. Sotsiaalvaldkonna arengukavade, programmide ja projektide käivitamine, juhtimine ja nendes osalemine. 3. Osalemine poliitikakujundamise protsessis. Laste ja perede heaolu A.2.11 Sotsiaaltöö laste ja peredega 1. Lapse ja tema perekonna hindamine. 2. Perekonna abistamine oma ülesannetega toimetulekuks ning lapse väärkohtlemise ennetamiseks või lõpetamiseks. 3. Perekonna abistamine eriolukordades. 4. Abistamine peresisese vägivalla korral. 5. Töötamine asendushooldusele paigutatud lapse päritoluperega. 6. Töötamine perest eraldatud ja asendushooldusele paigutatud lastega. 7. Perede lepitamine lastega seotud küsimustes. 8. Lapsevanemate ja last kasvatavate isikute nõustamine. 9. Töötamine asendusperedega. A.2.12 Lastekaitse 1. Esmase ennetustöö korraldamine. 2. Laste abivajaduse varane märkamine. 3. Lapse ja pere hindamine. 4. Lastega seotud kriisiolukordade lahendamine. 5. Nõustamine laste argielu korralduslikes küsimustes. 6. Eestkoste ja hooldusõiguse korraldamine. 7. Vaidluste lahendamine kooli jt lasteasutuste ning last kasvatavate isikute vahel. 8. Lapse esindamine õigusaktides sätestatud menetlustes. 9. Vanemliku hoolitsuseta laste perest eraldamine ja asendushoolduse korraldamine. 10. Noortele järelhoolduse korraldamine. 11. Osalemine lapsendamise ettevalmistamisel. Sotsiaaltöö laste ja peredega A.2.11 Sotsiaaltöö laste ja peredega 1. Lapse ja tema perekonna hindamine. 2. Perekonna abistamine oma ülesannetega toimetulekuks ning lapse väärkohtlemise ennetamiseks või lõpetamiseks. 3. Perekonna abistamine eriolukordades. 4. Abistamine peresisese vägivalla korral. 5. Töötamine asendushooldusele paigutatud lapse päritoluperega. 6. Töötamine perest eraldatud ja asendushooldusele paigutatud lastega. 7. Perede lepitamine lastega seotud küsimustes. 8. Lapsevanemate ja last kasvatavate isikute nõustamine. 9. Töötamine asendusperedega. Lastekaitse A.2.12 Lastekaitse 1. Esmase ennetustöö korraldamine. 2. Laste abivajaduse varane märkamine. 3. Lapse ja pere hindamine. 4. Lastega seotud kriisiolukordade lahendamine. 5. Nõustamine laste argielu korralduslikes küsimustes. 6. Eestkoste ja hooldusõiguse korraldamine. 7. Vaidluste lahendamine kooli jt lasteasutuste ning last kasvatavate isikute vahel. 8. Lapse esindamine õigusaktides sätestatud menetlustes. 9. Vanemliku hoolitsuseta laste perest eraldamine ja asendushoolduse korraldamine. 10. Noortele järelhoolduse korraldamine. 11. Osalemine lapsendamise ettevalmistamisel. Sotsiaaltöö puudega inimestega A.2.13 Sotsiaaltöö puudega inimestega 1. Kliendi abivajaduse hindamine ja registri pidamine. 2. Abivahendite vajaduse väljaselgitamine, kasutamise juhendamine. 3. Puudega inimestega seotud õigusaktide eelnõude koostamine KOV-s. 4. Nõustamine ja teenuste korraldamine. 5. Puudega inimestega seotud sotsiaaltöö arendamine. 6. Ava- ja asutusehoolduse korraldamine. 7. Töö rehabilitatsioonispetsialistina. Sotsiaaltöö psüühiliste erivajadustega inimestega A.2.14 Sotsiaaltöö psüühiliste erivajadustega inimestega 1. Info kogumine ja registri pidamine. 2. Nõustamine ja teenuste korraldamine. 3. Abivahendite vajaduse väljaselgitamine, kasutamise juhendamine. 4. Psüühiliste erivajadustega inimestega seotud sotsiaaltöö arendamine. 5. Ava- ja asutusehoolduse korraldamine. 6. Eestkoste korraldamine. Sotsiaaltöö eakatega A.2.15 Sotsiaaltöö eakatega 1. Eakate igapäevaeluga toimetuleku hindamine. 2. Eakate igapäevaeluga toimetuleku korraldamine. 3. Abivahendite vajaduse väljaselgitamine, kasutamise juhendamine. 4. Ava- ja asutusehoolduse korraldamine. 5. Eakate sotsiaaltöö arendamine. Sotsiaaltöö kodututega A.2.16 Sotsiaaltöö kodututega 1. Koduta isikute sotsiaalnõustamine. 2. Resotsialiseerimisteenuste korraldamine ja osutamine. 3. Kodututega seonduva sotsiaaltöö arendamine. Sotsiaaltöö töötutega A.2.17 Sotsiaaltöö töötutega 1. Kliendi olukorra hindamine. 2. Kliendi motiveerimine ja individuaalse tööotsimiskava koostamine. 3. Kliendi/tööotsija ettevalmistamine kohtumiseks tööandjatega. 4. Kliendi abistamine tööandjatega suhtlemisel. 5. Nõustamine rahaga seonduvates küsimustes. 6. Koostöö tööotsija võrgustikuga. 7. Töötutele suunatud teenuste kaardistamine ning teenuste korraldamine. 8. Koostöö edendamine partneritega. 9. Töötutega seotud sotsiaaltöö arendamine. Sotsiaaltöö tervishoius A.2.18 Sotsiaaltöö tervishoius 1. Informeerimine ja nõustamine. 2. Töö kliendiga. 3. Kriisitöö. 4. Konsulteerimine ja koolitamine. Ohvriabi A.2.19 Ohvriabi 1. Klientide toetamine ja nõustamine. 2. Lepitusteenuse osutamine. Koolisotsiaaltöö A.2.20 Koolisotsiaaltöö 1. Esmase ennetustöö korraldamine. 2. Õpilaste ennetav sotsialiseerimine. 3. Tunnivälise aja sisustamine. 4. Õpilaste koostöö- ja õpioskuste edendamine. 5. Koolipersonali koolisotsiaaltöö ja sotsiaalpedagoogika alase teadlikkuse tõstmine. 6. Koostöö kooliväliste asutuste ja organisatsioonidega. 7. Hindamisuurimuste läbiviimine. 8. Erinevate huvide ja vajadustega õpilaste lõimimine. 9. Töö koolikohustuse eirajatega. 10. Probleemselt käituvate ja/või õpiraskustes õpilaste ja nende vanemate sotsiaalpedagoogiline abistamine. 11. Osalemine kriisiolukordade lahendamises. Sotsiaaltöö sõltlastega A.2.21 Sotsiaaltöö sõltlastega 1. Esmase ennetustöö korraldamine. 2. Teisese ennetustöö korraldamine. 3. Kontakti loomine sõltlasega. 4. Sõltlase olukorra hindamine ja individuaalse tegevuskava koostamine. 5. Meditsiinilise ja psühholoogilise sekkumise toetamine. 6. Koostöö sõltlase võrgustikuga. 7. Sõltlastele suunatud abivõimaluste kaardistamine ja koostöö edendamine partneritega. 8. Töö tugiisikutega, kogemusnõustajatega, eneseabigruppidega. 9. Teiste spetsialistide ja kogukonna nõustamine sõltuvusega seotud küsimustes. Sotsiaaltöö vähemuskultuuride ja vähemustega A.2.22 Sotsiaaltöö vähemuskultuuride ja vähemustega 1. Abikäesotsiaaltöö. 2. Klientide kultuurilist eripära arvestav nõustamine. 3. Kliendi abistamine suhtlemisel asutuste ja organisatsioonidega. Sotsiaaltöö maakogukonnas A.2.23 Sotsiaaltöö maakogukonnas 1. Kohaliku kultuurilise eripära arvestamine. 2. Töötamine üksinda. 3. Kogukonnapõhine abistamine. 4. Virtuaalsete ja mobiilsete teenuste arendamine ja kasutamine. A.2.24 Koolituste korraldamine 1. Koolitusvajaduse väljaselgitamine. 2. Koolituskava koostamine. 3. Koolituse ressursside planeerimine. 4. Koolituse läbiviimine. 5. Koolitustegevuse dokumenteerimine ja tagasiside, koolituse hindamine. A.2.25 Praktika juhendamine 1. Praktika ettevalmistamine. 2. Praktikakoha ja seal kehtivate nõuete tutvustamine praktikandile. 3. Praktikandi juhendamine ja toetamine praktikaülesannete täitmisel. 4. Praktika lõpetamine. A.2.26 Teenuste juhtimine 1. Sotsiaal- ja avalike teenuste planeerimine. 2. Sotsiaalteenuste arendamine ja turundus. 3. Sotsiaalteenuste finantsjuhtimine. 4. Sotsiaalteenuste osutamise korraldamine. 5. Sotsiaalteenuste osutamine. A.2.27 Ettevõttesotsiaaltöö 1. Ettevõtte töötajate heaolu eest hoolitsemine. 2. Nõustamine ja lahenduste leidmine töötingimuste ning töö- ja pereelu ühendamise küsimustes. 3. Toimimine eestkõneleja ja lepitajana. 4. Tervisedendamisele kaasaaitamine. 5. Osalemine positiivse tööõhkkonna kujundamisel. 6. Töötajate erialase ja personaalse arengu toetamine. A.2.28 Rahvusvaheline sotsiaaltöö 1. Rahvusvaheline klienditöö. 2. Osalemine rahvusvahelistes projektides ja koostöös. 3. Osalemine rahvusvahelistel konverentsidel. Sotsiaaltöötaja tööaeg on tavaliselt fikseeritud. Töötada tuleb nii sise- kui välitingimustes sõltudes tööülesannetest. Töö on sageli emotsionaalselt pingeline. Töökeskkond võib sisaldada riske tervisele ja heaolule. Sotsiaaltöötaja riietub vastavalt headele tavadele ja tööülesannetele. Sotsiaaltöötaja töövahenditeks on IKT-vahendid, infosüsteemid, andmetöötlusprogrammid, bürootarbed jne. Sotsiaaltöötaja kasutab klienditöö abivahendeid vastavalt spetsialiseerumisele ja tööülesannetele. Sotsiaaltöötaja on usaldusväärne, tähelepanelik, järjekindel, paindlik, empaatiline ja salliv. Ta talub pinget, on analüüsi- ja üldistusvõimeline, koostöö-, otsustus- ja vastutusvõimeline. Tavaliselt on 7. taseme sotsiaaltöötajal erialane magistritaseme haridus ning spetsialiseerumisele vastava koolituse ja töö käigus omandatud kutseoskused. Sotsiaaltöötaja, sotsiaaltöö spetsialist, sotsiaalnõunik, lastekaitsetöötaja. Sotsiaaltöötaja, tase 7 kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid järgnevalt: kõigile on kohustuslikud kompetentsid B.2.1- B.2.10 ja läbiv kompetents B.2.29 ning spetsialiseerumisega seotud kompetentside hulgast tuleb valida üks spetsialiseerumine järgmistest: Laste ja perede heaolu, kompetentsid B.2.11 ja B.2.12; Sotsiaaltöö laste ja peredega, kompetents B.2.11; Lastekaitse, kompetents B.2.12; Sotsiaaltöö puudega inimestega, kompetents B.2.13; Sotsiaaltöö psüühiliste erivajadustega inimestega, kompetents B.2.14; Sotsiaaltöö eakatega, kompetents B.2.15; Sotsiaaltöö kodututega, kompetents B.2.16; Sotsiaaltöö töötutega, kompetents B.2.17; Sotsiaaltöö tervishoius, kompetents B.2.18; Ohvriabi, kompetents B.2.19; Koolisotsiaaltöö, kompetents B.2.20; Sotsiaaltöö sõltlastega, kompetents B.2.21; Sotsiaaltöö vähemuskultuuride ja vähemustega, kompetents B.2.22; Sotsiaaltöö maakogukonnas, kompetents B.2.23. Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitavaid kompetentse B.2.24 – B.2.28. Töö planeerimine ja korraldamine 7 Teenuste korraldamine ja osutamine 7 Juhtimine, juhendamine ja tööalane toetamine 7 Enesearendamine 7 Klienditöö 7 Sotsiaalnõustamine 7 Töö gruppidega 7 Teavitus- ja ennetustöö kogukonnas, kogukonna aktiveerimine 7 Spetsialistide võrgustiku loomine, hoidmine ja tugevdamine 7 Valdkonna arendamine 7 spetsialiseerumisega seotud kompetentside hulgast tuleb valida üks spetsialiseerumine järgmistest: Laste ja perede heaolu, kompetentsid B.2.11 ja B.2.12; Sotsiaaltöö laste ja peredega, kompetents B.2.11; Lastekaitse, kompetents B.2.12; Sotsiaaltöö puudega inimestega, kompetents B.2.13; Sotsiaaltöö psüühiliste erivajadustega inimestega, kompetents B.2.14; Sotsiaaltöö eakatega, kompetents B.2.15; Sotsiaaltöö kodututega, kompetents B.2.16; Sotsiaaltöö töötutega, kompetents B.2.17; Sotsiaaltöö tervishoius, kompetents B.2.18; Ohvriabi, kompetents B.2.19; Koolisotsiaaltöö, kompetents B.2.20; Sotsiaaltöö sõltlastega, kompetents B.2.21; Sotsiaaltöö vähemuskultuuride ja vähemustega, kompetents B.2.22; Sotsiaaltöö maakogukonnas, kompetents B.2.23. Kutse taotlemisel on lisaks võimalik täiendavalt tõendada valitavaid kompetentse B.2.24 – B.2.28. Koolituste korraldamine 7 Praktika juhendamine 7 Teenuste juhtimine 7 Ettevõttesotsiaaltöö 7 Rahvusvaheline sotsiaaltöö 7 Sotsiaaltöötaja kutset läbiv kompetents 6 Ehitusjuht, tase 6 Construction Site Manager, EstQF Level 6 11 Ehitusjuht III (versioon 1) Ehitusjuht III (versioon 2) Ehitusjuht III (versioon 3) Ehitusjuht III (versioon 4) Ehitusjuht III (versioon 5) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 10) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 12) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 13) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 6) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 7) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 8) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 9) Hoonesisese või selle juurde kuuluva veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamine Omanikujärelevalve tegemine Sisekliima tagamise süsteemide ehitamine Ühisveevärgi või kanalisatsiooni ehitamine Üldehituslik ehitamine Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Ehitusjuht 25 2019-09-15 2019-09-15 2024-02-07 6 6 3123 Ehituse töödejuhatajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 41 Hoonete ehitus Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Enn Tammaru Tallinna Tehnikakõrgkool Meelis Kann AS Nordecon Enno Põder Merko Ehitus Eesti AS Ago Rehand OÜ Viljandi Õhumeister Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Ehitusjuht on vastutav ehitusobjektil aset leidva tehnilise ja majandusliku tegevuse eest ning vajadusel ka tööohutuse eest. Ta juhib ehitustöid, korraldab koosolekuid (alltöövõtjate, hankijate, tellijate, projekteerijatega) ja kontrollib, kas tööd on tehtud vastavalt projektdokumentatsioonile ja ehitusnormidele. Ehitusjuhina tegutsedes on lisaks ehitusalastele teadmistele ja oskustele oluline ka juhtimisoskus. Ehitusjuhi kutse koosneb viiest spetsialiseerumisest: 1) Üldehituslik ehitamine 2) Sisekliima tagamise süsteemi ehitamine 3) Hoonesisese või selle juurde kuuluva veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamine 4) Ühisveevärgi või kanalisatsiooni ehitamine 5) Omanikujärelevalve tegemine Üldehitustöödele, sisekliima tagamise süsteemide ehitamisele ja omanikujärelevalvele spetsialiseerudes on sõltuvalt töökogemusest võimalik valida kas tervikspetsialiseerumine või vähemalt üks järgmistest kitsamatest valdkondadest (valikkompetentsidest): 1. Üldehituslik ehitamine - kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitamine - puitkonstruktsioonide ehitamine - teraskonstruktsioonide ehitamine - lammutustööde tegemine - fassaaditööde tegemine 2. Sisekliima tagamise süsteemide ehitamine - küttesüsteemide ehitamine - jahutussüsteemide ehitamine - ventilatsioonisüsteemide ehitamine 3. Omanikujärelevalve tegemine - üldehitusliku ehitamise omanikujärelevalve tegemine - sisekliima tagamise süsteemide ehitamise omanikujärelevalve tegemine - hoonesisese ja selle juurde kuuluva veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamise omanikujärelevalve tegemine Ehitusjuht, tase 6 kutsetunnistus annab selle omanikule seadusest tulenevatel alustel õiguse tegutseda pädeva isikuna ehitusseadustiku mõistes. Selle kutsetunnistuse omanik võib iseseisvalt ja omal vastutusel juhtida ehitustegevust ainult järgnevalt kirjeldatud piirangute ulatuses: I KIVI- JA BETOONKONSTRUKTSIOONIDE EHITAMINE II PUITKONSTRUKTSIOONIDE EHITAMINE III TERASKONSTRUKTSIOONIDE EHITAMINE IV LAMMUTUSTÖÖDE TEGEMINE V FASSAADITÖÖDE TEGEMINE a) Maapinnast kuni 45 m kõrguste ja 8 m sügavuste hoonete ja nende konstruktsioonide ehitamine, lammutamine ja fassaaditööde tegemine arvestades järgmisi sillete piiranguid: - monoliitsed betoonkonstruktsioonid kuni 18 m; - monteeritavad betoonkonstruktsioonid kuni 25 m; - kivikonstruktsioonid; - teraskonstruktsioonid kuni 36 m; - puitkonstruktsioonid kuni 18 m. - komposiitkonstruktsioonid kuni 18 m b) Kuni teise geotehnilise kategooriaga ehitised. c) Avalikkusele mittekasutatavad ja mittekeerukates ehitusgeoloogilistes tingimustes olevad krundisisesed teed, platsid ja transpordirajatised. VI HOONE SISEKLIIMA TAGAMISE SÜSTEEMIDE EHITAMINE a) Elamud (kood 11000¹) b) Kuni 45 m kõrgused ilma erinõueteta hooned (mitteelamud²) köetava pinnaga kuni 10 000 m², välja arvatud: - kõrgendatud sisekliima nõuetega hooned või ruumid (õhu puhtus, temperatuur, müra, niiskus), nt muuseumid, haiglad, puhasruumid - tootmishooned, millel on erinõuded sisekliimale - kõrghooned - veekeskused, ujulad - uurimis- ja teaduslaborid - tunnelid ja allmaarajatised - kõrgendatud tuleohuga hooned VII HOONESISESE JA SELLE JUURDE KUULUVA VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONISÜSTEEMI EHITAMINE Hoonesisesed veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemid ja sinna juurde kuuluvad kinnistusisesed torustikud ja seadmed kuni liitumispunktini (sh omapuhastid, kinnistu pumplad ja puurkaev- pumplad, mille projektikohane tootlikkus on alla 10 m³/ ööpäevas ühe kinnisasja või kuni 50 inimese vajaduseks) järgmiste piirangutega: a) Elamud (kood 11000¹) b) Kõik hooned köetava pinnaga kuni 10 000 m² hooned , v.a - hooned, mis arhitektuursest eripärast on jagatud kahte või enamasse veevarustuse rõhutsooni - veekeskused ja ujulad - uurimis- ja teaduslaborid - tunnelid ja allmaarajatised - kõrgendatud tuleohuga hooned VIII ÜHISVEEVÄRGI VÕI KANALISATSIOONI EHITAMINE a) Ühisveevärgi süsteemid, mille torustiku siseläbimõõt ei ületa 300mm b) Ühiskanalisatsiooni süsteemid, mille torustiku läbimõõt ei ületa 1000 mm c) Reoveepuhastid koormusega 5000 ie ning mis ei asu nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega alal d) Veetöötlusjaamad tootlikkusega kuni 2500 m³/d V OMANIKUJÄRELEVALVE TEGEMINE Kutse võimaldab teha omanikujärelevalvet üldehitusliku ehitamise, sisekliima tagamise süsteemide ehitamise ja hoonesisese või selle juurde kuuluva veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemi ning selle juurde kuuluvate kinnistusiseste torustike ja seadmete ehitamisele kuni liitumispunktini järgmistel objektidel: 1) Hooned (v.a. maa-aluse parklaga hooned) pindalaga kuni 1000 m², mis on ehitise kasutamise otstarbe järgi (koodid 11100 ja 11210, 11220)¹ 2) ja tagajärgede klassi CC1 (EVS-EN 1990:2002+NA:2002 järgi) liigituvad muud hooned ________________________________ ¹ Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 51 (02.06.2015) „Ehituse kasutamise otstarvete loetelu“ A.2.1 Ehituspakkumuse koostamine 1. Hankedokumentatsiooni läbitöötamine 2. Materjalide, seadmete ja alltöövõtutööde hinnapakkumiste küsimine 3. Ehitustööde ajagraafiku koostamine 4. Ehitustööde omahinna arvutamine 5. Ehitustööde üld- ja isikustatud kulude määratlemine ja kalkulatsiooni koostamine 6. Ehitustööde finantsplaani koostamine 7. Pakkumuse koostamine ja esitamine A.2.2 Ehitamise ettevalmistamine ja kavandamine 1. Ehitustöövõtulepingu sõlmimine 2. Hangete ja ehitustööde ajagraafiku koostamine 3. Projekti organisatsiooniskeemi määratlemine 4. Alltöövõtu- ja allhankelepingute ettevalmistamine ja sõlmimine 5. Tööprojekti tellimine 6. Ehituseks vajalike lubade hankimine 7. Ehitusplatsi organiseerimise skeemi koostamine A.2.3 Ressursside juhtimine 1. Materjalikulu planeerimine 2. Töömahu ja tööaja arvestamine 3. Ehitusmehhanismide ja transpordivahendite töö planeerimine 4. Ehitusobjekti üldkulude planeerimine 5. Tegelike ehituskulude võrdlemine finantsplaaniga A.2.4 Ehitustööde juhtimine, korraldamine ja koordineerimine ehitusplatsil kooskõlas tööde tegemise ajagraafikuga 1. Vajaliku projektdokumentatsiooni ohjamine 2. Ehituslike mõõtmete mahamärkimine ja kõrgusmärkide ülekandmine 3. Töökoosolekute juhtimine 4. Ehitustööde nõuetekohane dokumenteerimine 5. Lisa- ja muudatustööde kooskõlastamine ja korraldamine A.2.5 Ohutu töö korraldamine ehitustöödel 1. Ehitusobjektidel olevate põhiliste ohuallikate äratundmine ja määratlemine 2. Töötervishoiu- ja tööohutusnõuete täitmise tagamine 3. Ehitusplatsi korrashoiu ja keskkonnaohutuse tagamine 4. Tegutsemine hädaolukorras (tööõnnetus, avarii, tulekahju, konstruktsiooni lagunemine vm) A.2.6 Kvaliteedi tagamine ehitustöödel 1. Kontrolltegevuste planeerimine ehitustööde kvaliteedi tagamiseks 2. Ehitustööde kvaliteedinõuetele vastavuse kontrollimine 3. Kaetavate tööde ja ehitise osade ülevaatuse korraldamine A.2.7 Ehitustööde üleandmine ja ehitise kasutusele võtmine 1. Ehitise üleandmise- ja vastuvõtmise kavandamine ja juhtimine 2. Ehitise täitedokumentatsiooni komplekteerimine 3. Ehitustööde, sh tehnosüsteemide lõppülevaatuse korraldamine 4. Ehitise haldajale vajalike kasutuskoolituste korraldamine 5. Garantiiperioodi toimingute korraldamine A.2.8 Energiatõhus ehitamine Spetsialiseerumine toimub vastavalt ehitustegevuse valdkonnale kas üldehituslikule ehitamisele, sisekliima tagamise süsteemide ehitamisele, hoonesisese või selle juurde kuuluva veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamisele, ühisveevärgi või kanalisatsiooni ehitamisele või omanikujärelevalve tegemisele. Kutsestandardis kirjeldatud kohustuslikud tööosad ja valikkompetentsid on otseselt seotud spetsialiseerumistega. A.2.9 Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitamine 1. Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2. Ehitustööde kvaliteedi tagamine 3. Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitamisega seotud tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine A.2.10 Puitkonstruktsioonide ehitamine 1. Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2. Ehitustööde kvaliteedi tagamine 3. Puitkonstruktsioonide ehitamisega seotud tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine A.2.11 Teraskonstruktsioonide ehitamine 1. Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2. Ehitustööde kvaliteedi tagamine 3. Teraskonstruktsioonide ehitamisega seotud tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine A.2.12 Lammutustööde tegemine 1. Lammutatava objekti riskianalüüsi koostamine 2. Lammutustööde tegemine tehnoloogiast lähtuvalt 3. Lammutustöödega tegemisega seotud tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine A.2.13 Fassaaditööde tegemine 1. Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2. Ehitustööde kvaliteedi tagamine 3. Fassaadide ehitamisega seotud tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine A.2.14 Küttesüsteemide ehitamine 1. Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2. Ehitustööde kvaliteedi tagamine 3. Küttesüsteemide ehitamisega seotud tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine A.2.15 Jahutussüsteemide ehitamine 1. Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2. Ehitustööde kvaliteedi tagamine 3. Jahutussüsteemide ehitamisega seotud tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine A.2.16 Ventilatsioonisüsteemide ehitamine 1. Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2. Ehitustööde kvaliteedi tagamine 3. Ventilatsioonisüsteemide ehitamisega seotud tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine A.2.17 Hoonesisese ja selle juurde kuuluva veevarustuse või kanalisatsioonisüsteemi ehitamine 1. Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2. Ehitustööde kvaliteedi tagamine 3. Hoonesisese või selle juurde kuuluva veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamisega seotud tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine A.2.18 Ühisveevärgi või kanalisatsiooni ehitamine 1. Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2. Ehitustööde kvaliteedi tagamine 3. Ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamisega seotud tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine A.2.19 Omanikujärelevalve tegemine üldehitusliku ehitamise valdkonnas 1. Järelevalve programmi koostamine 2. Ehitusprojekti terviklikkuse kontrollimine 3. Ehitise mahamärkimisega seotud geodeetiliste tööde kontrollimine 4. Reaalsete vundeerimistingimuste kontrollimine 5. Ehitustegevuse vastavuse kontrollimine 6. Ehitamise tehniliste dokumentide nõuetekohase ja õigeaegse täitmise kontrollimine 7. Kaetavate tööde kontrollimine 8. Ehitustööde akteerimine 9. Ehitise üleandmise-vastuvõtmise protsessis osalemine 10. Keskkonnaohutuse nõuete täitmise kontrollimine 11. Tööohutusnõuete järgimise kontrollimine A.2.20 Omanikujärelevalve tegemine sisekliima tagamise süsteemide ehitamise valdkonnas 1. Järelevalve programmi koostamine 2. Ehitusprojekti terviklikkuse kontrollimine 3. Ehitise mahamärkimisega seotud geodeetiliste tööde kontrollimine 4. Ehitustegevuse vastavuse kontrollimine 5. Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide ehitamise tehniliste dokumentide nõuetekohase ja õigeaegse täitmise kontrollimine 6. Kaetavate tööde kontrollimine 7. Ehitustööde akteerimine 8. Ehitise üleandmise-vastuvõtmise protsessis osalemine 9. Keskkonnaohutuse nõuete täitmise kontrollimine 10. Tööohutusnõuete järgimise kontrollimine A.2.21 Omanikujärelevalve tegemine hoonesisese ja selle juurde kuuluva veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamise valdkonnas 1. Järelevalve programmi koostamine 2. Ehitusprojekti terviklikkuse kontrollimine 3. Ehitise mahamärkimisega seotud geodeetiliste tööde kontrollimine 4. Ehitustegevuse vastavuse kontrollimine 5. Veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitamise tehniliste dokumentide nõuetekohase ja õigeaegse täitmise kontrollimine 6. Kaetavate tööde kontrollimine 7. Ehitustööde akteerimine 8. Ehitise üleandmise-vastuvõtmise protsessis osalemine 9. Keskkonnaohutuse nõuete täitmise kontrollimine 10. Tööohutusnõuete järgimise kontrollimine Ehitusjuhi põhitööd tehakse ehitusobjektil ja kontoris. Tööaeg on paindlik – üldjuhul töötatakse viiel päeval nädalas, kuid vajadusel tuleb töötada ka nädalavahetusel. Töö rütm võib sõltuvalt ehitustehnoloogilistest vajadusest, hooajalisusest või tööde ajagraafikust olla intensiivne, töötada tuleb sõltuvalt ehitusobjektist suurtel kõrgustel või süvendis. Töökeskkond ehitusobjektil on seotud kõrgendatud riskidega, mistõttu ehitusjuht peab järgima keskkonna-, tööohutuse- ja töötervishoiunõudeid. Ehitusjuht kasutab oma töös kontoritehnikat (arvutid, kommunikatsiooniseadmed jne) ja nõuetekohasuse esmaseks tõendamiseks vastavat mõõtetehnikat. Ehitusjuht peab suutma langetada otsuseid iseseisvalt, juhtima meeskonda ja töötama meeskonnas. Tal peab olema kõrge pingetaluvus, hea suhtlemisoskus ja võime ennast kehtestada. Tööks on vajalikud ka analüüsivõime, algatusvõime ja nii suuline kui kirjalik eneseväljendusoskus. Ehitusjuht peab olema kohusetundlik ja korrektne. 6. taseme ehitusjuhina töötavad inimesed, kellel on ehitusalane või muu tehniline kõrgharidus või ehitustehniline keskeriharidus (TEMT), läbitud täiendkoolitus(ed) ja olemas kutse eeldustele vastav praktiline töökogemus. Objektijuht, projektijuht Ehitusseadustik ja selle asjakohased rakendusaktid Muud erialased standardid, juhendmaterjalid ja normid Ehitusjuht, tase 6 kutsestandard koosneb kaheksast kohustuslikust (B.2.1 – B.2.8), neljateistkümnest spetsialiseerumisega seotud valitavast (B.2.9 – B.2.21) ja kuuest ehitusjuhi kutset läbivast (B.2.22 – B.2.27) kompetentsist. Ehitusjuhi kutse on spetsialiseerumispõhine. Kutse saamiseks tuleb spetsialiseerumisele juurde valida vähemalt üks spetsialiseerumisele kohane valitav kompetents. Kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele ja valikkompetentsi(de)le. Lisaks tuleb taotlejal tõendada kõik kutset läbivad kompetentsid. Ehituspakkumuse koostamine 6 Ehitamise ettevalmistamine ja kavandamine 6 Ressursside juhtimine 6 Ehitustööde juhtimine, korraldamine ja koordineerimine ehitusplatsil kooskõlas tööde tegemise ajagraafikuga 6 Ohutu töö korraldamine ehitustöödel 6 Kvaliteedi tagamine ehitustöödel 6 Ehitustööde üleandmine ja ehitise kasutusele võtmine 6 Energiatõhus ehitamine 5 Kutse saamiseks tuleb spetsialiseerumisele juurde valida vähemalt üks spetsialiseerumisele kohane valitav kompetents (B.2.9 – B.2.22). Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitamine 6 Puitkonstruktsioonide ehitamine 6 Teraskonstruktsioonide ehitamine 6 Lammutustööde tegemine 6 Fassaaditööde tegemine 6 Küttesüsteemide ehitamine 6 Jahutussüsteemide ehitamine 6 Ventilatsioonisüsteemide ehitamine 6 Hoonesisese ja selle juurde kuuluva veevarustuse või kanalisatsioonisüsteemi ehitamine 6 Ühisveevärgi või kanalisatsiooni ehitamine 6 Omanikujärelevalve tegemine üldehitusliku ehitamise valdkonnas 6 Omanikujärelevalve tegemine sisekliima tagamise süsteemide ehitamise valdkonnas 6 Omanikujärelevalve tegemine hoonesisese ja selle juurde kuuluva veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamise valdkonnas 6 Kutse-eetika põhimõtete järgimine 6 Meeskonnatöös osalemine 6 Enesearendamine ja elukestva õppe protsessis osalemine 6 Keskkonnasäästlike tööpõhimõtete järgimine 6 Keelteoskus 6 Arvuti kasutamise oskused ja üldine digipädevus 6 Automaatik, tase 4 Automatician, EstQF Level 4 8 Automaatik II (versioon 2) Automaatik II (versioon 3) Automaatik II (versioon 4) Automaatik II (versioon 5) Automaatik-elektrik II (versioon 1) Automaatik, tase 4 (versioon 10) Automaatik, tase 4 (versioon 6) Automaatik, tase 4 (versioon 7) Automaatik, tase 4 (versioon 9) Hooneautomaatika Tootmisautomaatika Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Automaatik 14 2019-10-08 2019-10-08 2024-10-02 4 4 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0714 Elektroonika ja automaatika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Eerik Laid Ecomatic As Leho Kuusk ABB AS Ülo Kala Walde AS Dmitri Sabunov G4S Tõnu Kutsar Telealarm OÜ Ellen Mihklepp Tallinna Vesi AS Urmas Leitmäe Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit Vadim Veeremaa Tallinna Polütehnikum Andre Lilleleht Eesti Turvaettevõtete Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. 4. taseme automaatik töötab tehnoloogiliste protsesside, tootmisseadmete ja -süsteemide ning hoonete tehnosüsteemide automatiseerimise tegelevates ettevõtetes (nt tööstuses, ehituses), kus ta teeb automaatikasüsteemide komponentide ja seadmete paigaldus- ja hooldustöid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) lahendusi kasutades. 4. taseme automaatik täidab oma tööülesandeid iseseisvalt või meeskonnas. Töö automaatika, infotehnoloogia (IT), elektri ja nõrkvoolu valdkondade puutealal eeldab IT, elektrotehnika ja elektroonika alaseid baasteadmisi. 4. taseme automaatik spetsialiseerub tootmis- või hooneautomaatikale. Tootmisautomaatikale spetsialiseerunud automaatik paigaldab ja hooldab tööstuslikke juhtsüsteemide komponente ning seadmeid (eraldiseisavad automaatikaseadmed, tootmisliinid ja -kompleksid) mõistes tootmisprotsesside olemust Olenevalt valdkonnast ja ettevõtte suurusest võivad tööülesanded osaliselt kattuda mehhatrooniku ja hooldusmehaaniku tööülesannetega. Hooneautomaatikale spetsialiseerunud automaatik paigaldab ja hooldab hoone tehnosüsteemide (ventilatsioon, jahutus, küte, tuleohutusüsteemid) automaatikat. Paigaldus- ja hooldustöid võib ta teha ulatuses, mis ei lähe vastuollu valdkondlikes õigusaktides ja standardites sätestatud nõuetega. Kutseala kõrgem kutsetase: Automaatik-tehnik, tase 5. A.2.1 Töö korraldamine 1. Tehnilisest dokumentatsioonist vajaliku teabe leidmine. 2. Oma tegevuse kavandamine. 3. Materjalide ja töövahendite valimine ja ettevalmistamine. A.2.2 Ohutusnõuete täitmine 1. Ohutusnõuete täitmine. 2. Ohutu töökoha korraldamine. 3. Ohutus- ja isikukaitsevahendite kasutamine. A.2.3 Automaatikaseadmete ja -süsteemikomponentide paigaldamine ja ühendamine 1. Kaablitööd. 2. Seadmete ja komponentide paigaldamine. 3. Seadmete ühendamine. 4. Töötulemuse kontrollimine ja dokumenteerimine. A.2.4 Kontrolli- ja hooldustööd 1. Kontrolli- ja hooldustööde läbiviimine. 2. Rikete kõrvaldamine. 3. Perioodiliste hooldustööde läbiviimine. 4. Tulemuste dokumenteerimine. A.2.5 Tootmisautomaatika 1. Tootmistehnoloogiast lähtuvad paigaldustööd. 2. Seadmete ja süsteemide hooldus. A.2.6 Hooneautomaatika 1. Tehnosüsteemide juhtimisautomaatika paigaldamine. 2. Tehnosüsteemide juhtimisautomaatika hooldus. Töö võib toimuda välitingimustes, kõrgustes, ohtlikes või eritingimustega (nt kõrgendatud hügieenitase ja steriilsus) töökeskkondades. Võimalikud ohutegurid on plahvatus- ja tuleoht ning kokkupuude kemikaalidega. Nõutud on isikukaitsevahendite ja eririietuse kasutamine. Tööga võib kaasneda füüsiline ja vaimne pingutus, arvestada tuleb kiire töötempoga. IKT arvutustehnika riist- ja tarkvara. Käsi-, elektri- ja spetsiaaltööriistad, mõõteseadmed ning abivahendid. Töö eeldab loogilist mõtlemist, järjekindlust, käelist osavust ja rutiinitaluvust. Oluline on hea analüüsi, keskendumis-, koordinatsiooni- ja kohanemisvõime. Töötamine väikeste detailidega, nõuab head nägemist ja värvide eristamist. Kutseoskused omandatakse õppeasutuses või kutsealal töötades ja koolituskursusi läbides. Automaatik-paigaldaja, automaatik-operaator, tööpinkide automaatik jm. Kohustuslik on läbida elektriohutuse, esmaabi ja tööohutuse koolitused. Töötamine ohtlikes keskkondades nõuab töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud nõuete järgimist. Automaatik, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1–B.2.4 ja B.2.7 (läbiv kompetents) ning ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi tõendamine valikust B.2.5-B.2.6. Töö korraldamine 4 Ohutusnõuete täitmine 4 Automaatikaseadmete ja -süsteemikomponentide paigaldamine ja ühendamine 4 Kontrolli- ja hooldustööd 4 Kutse taotlemisel on nõutav ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi tõendamine valikust B.2.5-B.2.6. Automaatik, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Automaatik-tehnik, tase 5 Automation Technician, EstQF Level 5 7 Automaatik III (versioon 1) Automaatik III (versioon 2) Automaatik III (versioon 3) Automaatik III (versioon 4) Automaatik-tehnik, tase 5 (versioon 5) Automaatik-tehnik, tase 5 (versioon 6) Hooneautomaatika Tootmisautomaatika Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Automaatik 14 2019-10-08 2019-10-08 2024-10-07 5 5 3113 Elektrotehniliste alade tehnikud 0714 Elektroonika ja automaatika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Eerik Laid Ecomatic As Leho Kuusk ABB AS Ülo Kala Walde AS Dmitri Sabunov G4S Tõnu Kutsar Telealarm OÜ Ellen Mihklepp Tallinna Vesi AS Urmas Leitmäe Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit Vadim Veeremaa Tallinna Polütehnikum Andre Lilleleht Eesti Turvaettevõtete Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. 5. taseme automaatik-tehnik töötab tehnoloogiliste protsesside, tootmisseadmete ja -süsteemide ning hoonete tehnosüsteemide automatiseerimisega tegelevates ettevõtetes (nt tööstuses, ehituses), kus ta paigaldab automaatikakomponente, koostab automaatikasüsteeme ning teeb hooldustöid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) lahendusi kasutades. Automaatik-tehnik täidab mitmekülgseid tööülesandeid muutlikes oludes. Ta on valmis kandma meeskonnas juhi rolli ning tegema koostööd sidusvaldkondade spetsialistidega. Töö automaatika, infotehnoloogia (IT), elektri ja nõrkvoolu valdkondade puutealal eeldab IT, elektri ja elektroonika alaseid kompleksseid kutseoskusi. 5. taseme automaatik-tehnik spetsialiseerub tootmis- või hooneautomaatikale. Tootmisautomaatikale spetsialiseerunud automaatik-tehnik paigaldab, konfigureerib, häälestab ja hooldab tööstuslikke juhtsüsteeme (eraldiseisavad automaatikaseadmed, tootmisliinid ja -kompleksid) mõistes tootmisprotsesside olemust. Olenevalt valdkonnast ja ettevõtte suurusest võivad tootmisautomaatiku tööülesanded osaliselt kattuda mehhatrooniku ja hooldusmehaaniku tööülesannetega. Hooneautomaatikale spetsialiseerunud automaatik-tehnik paigaldab, konfigureerib, häälestab ja hooldab hoone tehnosüsteemide (ventilatsioon, jahutus, küte, tuleohutussüsteemid) automaatikat. Paigaldus- ja hooldustöid võib ta teha ulatuses, mis ei lähe vastuollu valdkondlikes õigusaktides ja standardites sätestatud nõuetega. Kutseala madalam kutsetase: Automaatik, tase 4 A.2.1 Töö kavandamine ja korraldamine 1. Tehnilisest dokumentatsioonist vajaliku teabe leidmine. 2. Tegevuse kavandamine. 3. Materjalide ja töövahendite valimine ja ettevalmistamine. A.2.2 Ohutuse tagamine 1. Ohutusnõuete täitmine ja kontrollimine. 2. Ohutu töökoha korraldamine. 3. Ohutus- ja isikukaitsevahendite kasutamine. A.2.3 Automaatikakomponentide paigaldamine ja ühendamine 1. Kaablitööd. 2. Seadmete ja komponentide paigaldamine. 3. Seadmete ühendamine, konfigureerimine ja häälestamine. 4. Töötulemuse kontrollimine ja dokumenteerimine. A.2.4 Kontrolli- ja hooldustööd 1. Kontrolli- ja hooldustööde läbiviimine ja korraldamine. 2. Rikete kõrvaldamine. 3. Perioodiliste hooldustööde läbiviimine. 4. Tulemuste dokumenteerimine. A.2.5 Tootmisautomaatika 1. Tootmistehnoloogiast lähtuvad paigaldus-, konfigureerimis- ja häälestustööd. 2. Seadmete ja süsteemide hooldus. A.2.6 Hooneautomaatika 1. Tehnosüsteemide juhtimisautomaatika paigaldus-, konfigureerimis- ja häälestustööd. 2. Tehnosüsteemide juhtimisautomaatika hooldus. Töö võib toimuda välitingimustes, kõrgustes, ohtlikes või eritingimustega (nt kõrgendatud hügieenitase ja steriilsus) töökeskkondades. Võimalikud ohutegurid on plahvatus- ja tuleoht ning kokkupuude kemikaalidega. Nõutud on isikukaitsevahendite ja eririietuse kasutamine. Tööga võib kaasneda füüsiline ja vaimne pingutus, arvestada tuleb kiire töötempoga. IKT arvutustehnika riist- ja tarkvara. Käsi-, elektri- ja spetsiaaltööriistad, mõõteseadmed ning abivahendid. Töö eeldab loogilist mõtlemist, järjekindlust, käelist osavust ja rutiinitaluvust. Oluline on hea analüüsi-, keskendumis-, koordinatsiooni- ja kohanemisvõime. Töötamine väikeste detailidega, nõuab head nägemist ja värvide eristamist. Kutseoskused omandatakse töö käigus ja koolituskursustel või kutseõppeasutuse jätkuõppes, mis eeldab automaatika, IKT, elektrialaseid kutseoskusi ning erialast töökogemust. Vanemautomaatik, automaatik-paigaldaja, automaatik-seadistaja, hooldusautomaatik, hooldustehnik, automaatikaseadistaja, automaatik-operaator, tööpinkide automaatik jm. Töötamine nõuab elektriohutuse, esmaabi ja tööohutuse koolituste läbimist ja vastavate tõendite olemasolu. Töötamine ohtlikes keskkondades nõuab töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud nõuete järgimist. Automaatik-tehnik, tase 5 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1–B.2.4 ja B.2.7 (läbiv kompetents) ning ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi tõendamine valikust B.2.5-B.2.6. Töö kavandamine ja korraldamine 5 Ohutuse tagamine 5 Automaatikakomponentide paigaldamine ja ühendamine 5 Kontrolli- ja hooldustööd 5 Kutse taotlemisel on nõutav ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi tõendamine valikust B.2.5-B.2.6. Automaatik-tehnik, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Mehhatroonik, tase 4 Mechatronic, EstQF Level 4 7 Mehhatroonik II (versioon 1) Mehhatroonik II (versioon 2) Mehhatroonik II (versioon 3) Mehhatroonik II (versioon 4) Mehhatroonik II (versioon 5) Mehhatroonik, tase 4 (versioon 6) Mehhatroonik, tase 4 (versioon 8) Mehhatroonik, tase 4 (versioon 9) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Mehhatroonik 13 2019-12-03 2019-12-03 2024-11-05 4 4 7421 Elektroonikaseadmete mehaanikud ja hooldajad 0714 Elektroonika ja automaatika 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Eduard Brindfeldt Tallinna Tööstushariduskeskus Kristo Vaher Tallinna Tehnikakõrgkool Jüri Riives IMECC OÜ Ene Krimpus Magnetic MRO AS Frid Kaljas Festo Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Mehhatroonik, tase 4 koostab, paigaldab, seadistab ja hooldab mehhaanilisi, hüdraulilisi, pneumaatilisi, elektromehhaanilisi ja elektroonilisi seadmeid. Ta täidab oma tööülesandeid iseseisvalt või meeskonnas. Töö eeldab mehaanika, elektri, elektroonika ja infotehnoloogia alaseid baasteadmisi. 4. taseme mehhatroonik leiab rakendust mehaanika-, automaatika-, elektroonikatööstuse ja hooldusteenuseid pakkuvates ettevõtetes. Rõiva-, toiduainete-, plasti-, metallitööstuse jm tootmisettevõttes töötav mehhatroonik mõistab vastava tootmisprotsessi olemust. Mehhatrooniku tööülesanded võivad osaliselt kattuda sidusvaldkondade ettevõtete oskustöötajate (nt automaatik, roboti operaator) tööülesannetega. Kutseala kõrgem tase: Mehhatroonik-tehnik, tase 5 A.2.1 Töö kavandamine 1. Tehnilisest dokumentatsioonist vajaliku teabe leidmine 2. Oma tegevuse kavandamine 3. Materjalide ja töövahendite valimine ja ettevalmistamine A.2.2. Ohutusnõuete täitmine 1. Ohutusnõuete järgimine 2. Ohutu töökoha korraldamine 3. Ohutus- ja isikukaitse­vahendite kasutamine A.2.3 Seadmete koostamine ja paigaldamine 1. Komponentide komplekteerimine ja paigaldamine 2. Seadmete programmeerimine 3. Seadmete seadistamine 4. Dokumenteerimine A.2.4 Seadmete plaanilised hooldustööd 1. Kontrolltoimingute läbiviimine 2. Hooldustoimingute läbiviimine 3. Dokumenteerimine A.2.5 Seadmete hooldusremont 1. Rikete tuvastamine ja kõrvaldamine 2. Seadmete ja komponentide parandamine ja asendamine 3. Kontroll ja käivitamine 4. Dokumenteerimine Mehhatrooniku tööaeg võib sõltuvalt tööandjast olla vahetustega, hõlmates ka öist aega, nädalavahetusi ning riigipühasid. Töötempo võib periooditi olla kiire ja pingeline. Töö võib nõuda tööoperatsioonide täitmist sundasendis. Töökeskkond võib asuda nii siseruumides kui ka väljas. Seadmed, mõõte- ja tööriistad, arvuti koos spetsiaaltarkvaraga. Töö eeldab loogilist ja süsteemset mõtlemist, kontsentreerumisvõimet, käelist osavust, ruumilist kujutlusvõimet, visuaalset mälu, koordinatsiooni ning head nägemist. Kutseoskused omandatakse õppeasutuses või kutsealal töötades ja koolituskursusi läbides. Mehhatroonik, seadistaja, lennukimehaanik, laevaseadmete mehaanik, mehaanik, operaator jt. Paigaldus- ja hooldustöid võib ta teha ulatuses, mis ei lähe vastuollu õigusaktides ja valdkondlikes kutsestandardites sätestatud nõuetega. Mehhatroonik, tase 4 kutse saamiseks tuleb tõendada kõik kompetentsid (B.2.1 – B.2.6). Töö kavandamine 4 Ohutusnõuete täitmine 4 Seadmete koostamine ja paigaldamine 4 Süsteemide plaanilised hooldustööd 4 Seadmete hooldusremont 4 Mehhatroonik, tase 4 kutset läbiv kompetents 5 Autoinsener, tase 6 Automotive Engineer, level 6 5 Autoinsener IV (versioon 1) Autoinsener IV (versioon 2) Autoinsener IV (versioon 3) Autoinsener, tase 6 (versioon 7) Autoinsener, tase 6 (versioon 4) Autoinsener, tase 6 (versioon 6) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Autoinsener 13 2019-12-03 2019-12-03 2024-11-05 6 6 2144 Mehaanikainsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Autoinseneride kutsetasemed Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Kalju Peterson Eesti Transpordi ja Teede Ühing Arno Sillat AMTEL Juhan Sein Autoinseneride Kutsekomisjon Aimar Lukk Tallinna Tehnikakõrgkool Tõnis Raamets Silwi Autoehitus Rein Siim Keila Autobaas Vladimir Krasnoštsjokov Toyota Baltic AS Jüri Lavrentjev Tallinna Tehnikaülikool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Autoinseneride töö eesmärk on tagada sõidukite (autod, haagised, mootorrattad) ohutu, keskkonnasäästlik ja efektiivne kasutamine ja arendamine. Autoinsenerid on kõrgharidusega tehnika- ja/või tehnoloogiaspetsialistid, kes töötavad autondusega seotud projekteerimis-, tootmis-, remondi-, käitlemis- ning müügiettevõtetes ja -asutustes. Autoinsenerid teevad koostööd elektroonika-, mehaanika-, mehhatroonika-, logistika- jt transpordispetsialistidega. 6. taseme autoinsener kavandab ja korraldab sõidukipargi korrashoiuga seotud tegevusi: sõidukite hooldust, teenindust, remonti ja taastamist. Töötada tuleb iseseisvalt mitmesugustes olukordades. Tööga kaasneb ressursside jagamine, töötajate tegevuse juhtimine ning juhendamine. Vastutada tuleb enda ja teiste töötajate töö tulemuste eest. 6. taseme autoinseneril on võimalus täiendusõppe kaudu omandada lisakvalifikatsioon maanteetranspordi tehnoloogias või sõidukite tootmises. Teised autoinseneride kutsed: Diplomeeritud autoinsener, tase 7; Volitatud autoinsener, tase 8. Kõiki autoinseneride kutsetasemete kirjeldusi ja profiile vt lisast 1. A.2.1 Sõidukipargi korrashoid. A.2.2 Juhtimine. A.2.3 Kutsealale pühendumine. A.2.4 Suhtlemine. Autoinseneril on võimalus vastava täiendusõppe ja töökogemuse kaudu omandada lisakvalifikatsioon järgmistel aladel: A.2.5 Maanteetranspordi tehnoloogia. A.2.6 Sõidukite tootmine. Töö toimub nii sise- kui välitingimustes. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt, tööülesanded on vahelduvad. Tööaeg võib olla paindlik ja töötempo vahelduv. Tootmis- ja remondiettevõtetes ning laborites töötades tuleb arvestada müra, vibratsiooni ja heitgaasidega ning järgida töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid. Autoinsenerid kasutavad oma töös kaasaegseid tehnilisi vahendeid (diagnostikaseadmed, mõõteriistad), inseneritarkvara, infovõrgustikku ja riistvara. Edukaks tegevuseks on vajalik üldine intelligentsus, insenerlik loogiline mõtlemine, visuaalne mälu, ruumiline kujutlusvõime, kontsentreerumisvõime, matemaatiline võimekus ( kvantitatiivsete seoste mõistmine), otsustamisjulgus, täpsus, vastutusvõime, suhtlemis- ja koostöövalmidus, õpi- ja kohanemisvõime, ilumeel. 6. taseme autoinseneri kutse saamine eeldab kõrgharidust autotehnikas, elektroonikas, mehaanikas või mehhatroonikas ning erialast töökogemust ja täiendusõppe läbimist. Meister, diagnostikainsener, mootoriinsener, hooldus- ja remondiinsener, konstruktor, müügiinsener jm. Sõidukipargi juhtimine, projekteerimine ja käitamine nõuab vastavat tegevust reguleerivate õigusaktide järgimist, nt autode ümberehitamiseks on nõutud vastava ametkonna eriluba. 6. taseme autoinseneri kutse saamiseks on nõutav kompetentside B.2.1.–B.2.4 tõendamine. Kompetentsid B.2.5 ja B.2.6 on lisakompetentsid, mille tõendamine on vabatahtlik. Sõidukipargi korrashoid 6 Juhtimine 6 Kutsealale pühendumine 6 Suhtlemine 6 Kompetentsid B.2.5 ja B.2.6 on vabalt valitavad lisakompetentsid. Maanteetranspordi tehnoloogia 6 Sõidukite tootmine 6 IT-süsteemide nooremspetsialist, tase 4 Junior IT Systems Specialist, EstQF Level 4 6 Infotehnoloogia spetsialist II (versioon 2) Infotehnoloogia spetsialist II (versioon 3) Infotehnoloogia tugispetsialist II (versioon 1) IT-süsteemide nooremspetsialist, tase 4 (versioon 5) IT-süsteemide nooremspetsialist, tase 4 (versioon 7) IT-süsteemide spetsialist, tase 4 (versioon 4) IT-haldustehnik, tase 4 IT-tehnik, tase 4 Kasutajatoe tehnik, tase 4 Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA IT süsteemid ja teenused IT spetsialist 15 2019-10-17 2019-10-17 2024-09-22 4 4 3511 IKT operaatorid 0612 Andmebaaside ja võrgu disain ning haldus 62 Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused BCS Koolitus Keelte oskustasemete kirjeldused Marti Mänd Baltic Computer Systems AS Silver Püvi Arvuti Traumapunkt OÜ Marek Tamm Playtech AS Martin Tann Telia Eesti AS Heiki Tähis Tallinna Polütehnikum Merje Vaide BCS Koolitus AS Signe Vedler Tartu Kutsehariduskeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. IT-süsteemide nooremspetsialist töötab iseseisvalt etteantud töölõigus, järgides protseduurireegleid, parimaid praktikaid ja klienditeeninduse head tava. Ta võib töötada näiteks klienditoespetsialistina, IT-tugiisikuna, monitooringuspetsialistina, IT-tehnikuna või süsteemiadministraatorina. IT-süsteemide nooremspetsialisti põhilised tööülesanded on IT-taristu arendamine, süsteemide haldamine, lahenduste juurutamine, dokumentatsiooni koostamine, kasutajatoe pakkumine, muudatuste toe pakkumine, standardsete IT-probleemide lahendamine, teenuste osutamine ja infoturbe toe pakkumine. Töös on vajalik valmisolek töötada meeskonnas ja toimetulek konfliktsituatsioonides. IT-süsteemide nooremspetsialisti töös on vajalik oskus täita mitmeid tööülesandeid samaaegselt. Valdkond on kiiresti arenev, mistõttu on oluline pidev enesetäiendamine. IT-süsteemide nooremspetsialist, tase 4 kutse sisaldab osakutseid Kasutajatoe tehnik, tase 4, IT-tehnik, tase 4 ja IT-haldustehnik, tase 4. IT-süsteemide nooremspetsialisti kutse kirjeldamise aluseks on Euroopa IKT-kompetentside raamistik (e-CF). A.2.1 IT-taristu arendamine (e-CF kompetentsid A.4, A.6 ja B.1) A.2.2 Süsteemide haldamine ja lahenduste paigaldamine (e-CF kompetentsid B.2 ja B.4) A.2.3 Testimine (e-CF kompetents B.3) A.2.4 Dokumentatsiooni koostamine (e-CF kompetents B.5) A.2.5 Kasutajatugi (e-CF kompetents C.1) A.2.6 Muudatuste tugi (e-CF kompetents C.2) A.2.7 Teenuse osutamine (e-CF kompetentsid C.3 ja E.6) A.2.8 Probleemihaldus (e-CF kompetents C.4) A.2.9 Juhendamine ja personali arendus (e-CF kompetentsid D.3 ja D.9) A.2.10 Suhted tarnijate ja klientidega (e-CF kompetentsid D.4, D.5, D.8 ja E.4) A.2.11 Projekti ja riski haldamine (e-CF kompetentsid E.2 ja E.3) A.2.12 Infoturbe haldamine (e-CF kompetents E.8) IT-süsteemide nooremspetsialisti tavapärane kutsealane ettevalmistus on kutsekeskharidus või keskharidus koos erialase töökogemusega. IT-süsteemide nooremspetsialist, kasutajatoe spetsialist, IT-administraator, arvutitehnik, IT-tehnik. Regulatsioonid kutsealal tegutsemiseks puuduvad. Kutse IT-süsteemide nooremspetsialist, tase 4 taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Osakutse Kasutajatoe tehnik, tase 4 taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.3.5 Kasutajatugi, B.3.6 Muudatuste tugi, B.3.4 Dokumentatsiooni koostamine ja B.3.12 Infoturbe haldamine. Osakutse IT-tehnik, tase 4 taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.3.3 Testimine, B.3.7 Teenuse osutamine ja B.3.12 Infoturbe haldamine. Osakutse IT-haldustehnik, tase 4 taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.3.1 IT-taristu arendamine, B.3.2 Süsteemide haldamine ja lahenduste paigaldamine, B.3.8 Probleemihaldus, B.3.9 Juhendamine ja personali arendus, B.3.10 Suhted tarnijate ja klientidega, B.3.11 Projekti ja riski haldamine ja B.3.12 Infoturbe haldamine. IT-taristu arendamine 4 Süsteemide haldamine ja lahenduse paigaldamine 4 Testimine 4 Dokumentatsiooni koostamine 4 Kasutajatugi 4 Muudatuste tugi 4 Teenuse osutamine 4 Probleemihaldus 4 Juhendamine ja personali arendus 4 Suhted tarnijate ja klientidega 4 Projekti ja riski haldamine 4 Infoturbe haldamine 4 Mehhatroonik-tehnik, tase 5 Mechatronic, EstQF Level 5 7 Mehhatroonik III (versioon 1) Mehhatroonik III (versioon 2) Mehhatroonik III (versioon 3) Mehhatroonik III (versioon 4) Mehhatroonik III (versioon 5) Mehhatroonik-tehnik, tase 5 (versioon 6) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Mehhatroonik 13 2019-12-03 2019-12-03 2024-12-02 5 5 7421 Elektroonikaseadmete mehaanikud ja hooldajad 0714 Elektroonika ja automaatika 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Eduard Brindfeldt Tallinna Tööstushariduskeskus Kristo Vaher Tallinna Tehnikakõrgkool Jüri Riives IMECC OÜ Ene Krimpus Magnetic MRO AS Frid Kaljas Festo Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Mehhatroonik-tehnik, tase 5 koostab, paigaldab, seadistab, häälestab ja hooldab mehhaanilisi, hüdraulilisi, pneumaatilisi, elektromehhaanilisi, elektroonilisi süsteeme. Tema ülesanne on kontrollida ja jälgida mehhatroonilise süsteemi toimivust. 5. taseme mehhatroonik-tehnik on valmis kandma meeskonnas juhi rolli ning tegema terviksüsteemide koostamisel koostööd sidusvaldkondade spetsialistidega. Töö eeldab mehaanika, elektri, elektroonika ja infotehnoloogia alaseid kompleksseid kutseoskusi. Mehhatroonik-tehnik leiab rakendust mehaanika-, automaatika-, elektroonikatööstuse ja hooldusteenuseid pakkuvates ettevõtetes. Rõiva- , toiduainete-, plasti-, metallitööstuse jm tootmisettevõttes töötav mehhatroonik mõistab vastava tootmisprotsessi olemust. Mehhatroonik-tehniku tööülesanded võivad osaliselt kattuda sidusvaldkondade ettevõtete oskustöötajate (nt automaatik-tehnik, automaatik, robotitehnik) tööülesannetega. Kutseala madalam tase: Mehhatroonik, tase 4 Kutseala kõrgem tase: Mehhatroonikainsener, tase 6 A.2.1 Töö kavandamine 1. Tehnilisest dokumentatsioonist vajaliku teabe leidmine 2. Tegevuse planeerimine 3. Materjalide ja töövahendite valimine ja ettevalmistamine A.2.2. Ohutuse tagamine 1. Ohutusnõuete järgimine ja kontrollimine 2. Ohutu töökoha korraldamine 3. Ohutus- ja isikukaitse­vahendite kasutamine ja kasutamise kontrollimine A.2.3 Süsteemide koostamine ja paigaldamine 1. Süsteemiosade komplekteerimine ja paigaldamine 2. Kommunikatsioonitehnika ja tehnovõrkude paigaldamine 3. Juhtsüsteemide programmeerimine 4. Süsteemiosade seadistamine 5. Dokumenteerimine A.2.4 Süsteemide plaanilised hooldustööd 1. Kontroll- ja hooldustoimingute läbiviimine ja korraldamine 2. Süsteemide tark- ja riistvaraline häälestamine 3. Dokumenteerimine A.2.5 Süsteemide hooldusremont 1. Rikete tuvastamine ja kõrvaldamine 2. Seadmete ja komponentide parandamine ja asendamine 3. Kontroll ja käivitamine 4. Dokumenteerimine Mehhatrooniku tööaeg võib sõltuvalt tööandjast olla vahetustega, hõlmates ka öist aega, nädalavahetusi ning riigipühasid. Töötempo võib periooditi olla kiire ja pingeline. Töö võib nõuda tööoperatsioonide täitmist sundasendis. Töökeskkond võib asuda nii siseruumides kui ka väljas. Seadmed, mõõte- ja tööriistad, arvuti koos spetsiaaltarkvaraga. Töö eeldab loogilist ja süsteemset mõtlemist, analüüsivõimet, kontsentreerumisvõimet, käelist osavust, ruumilist kujutlusvõimet, visuaalset mälu, koordinatsiooni ning head nägemist. Kutseoskused omandatakse töö käigus ja koolituskursustel või jätkuõppes, mis eeldab elektri- ja mehaanikaalaseid kutseoskusi ning erialast töökogemust. Mehhatroonik, seadistaja, lennukitehnik, laevaseadmete tehnik, hooldustehnik, elektrituuliku hooldustehnik jt. Paigaldus- ja hooldustöid võib ta teha ulatuses, mis ei lähe vastuollu õigusaktides ja valdkondlikes kutsestandardites sätestatud nõuetega. Mehhatroonik-tehnik, tase 5 kutse saamiseks tuleb tõendada kõik kompetentsid (B.2.1 – B.2.6). Töö kavandamine 5 Ohutuse tagamine 5 Seadmete koostamine ja paigaldamine 5 Süsteemide plaanilised hooldustööd 5 Süsteemide hooldusremont 5 Mehhatroonik-tehnik, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Tarkvaraarendaja, tase 6 Software Developer, EstQF Level 6 4 Tarkvaraarendaja, tase 6 (versioon 3) Tarkvaraarendaja, tase 6 (versioon 5) Tarkvaraarenduse vanemspetsialist, tase 6 (versioon 1) Tarkvaraarenduse vanemspetsialist, tase 6 (versioon 2) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Tarkvaraarendus Tarkvara arendaja 15 2019-10-17 2019-10-17 2024-03-27 6 6 2512 Tarkvaraarendajad 0613 Tarkvara ja rakenduste arendus ning analüüs 62 Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused Keelte oskustasemete kirjeldused Taavi Sepp Telia Eesti AS Markus Karileet Helmes AS Heiki Tähis Atea AS Erik Jõgi Codeborne OÜ Ago Kuusik Playtech Estonia OÜ Anti Ainsar ADM Interactive OÜ Gunnar Piho TalTech Marina Lepp Tartu Ülikool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Tarkvaraarendaja töö on kliendi vajaduste väljaselgitamine ja koostöös kliendiga töötava ja väärtust loova tarkvarasüsteemi loomine. Ta tagab tarkvara vajaliku kvaliteedi, kasutades parimaid praktikaid ja standardeid ning osaledes väljatöötatud lahenduse juurutamisel. Tarkvaraarendaja valib sobivad vahendid ja viisid vastavalt ülesande olemusele ning mõistab loodava lahenduse konteksti. Ta hindab süsteemide keerukust ja hoiab lahenduse võimalikult lihtsana. Tarkvaraarendaja hindab olemasolevat infosüsteemi ja näeb selle täiendamise võimalusi. Ta osaleb meeskonna töös ja võtab selles sobiva rolli. Ta mõistab infotehnoloogia põhimõtteid ning ettevõtluse ja juhtimise aluseid, on teadlik infotehnoloogia arengusuundadest ja nende mõjust tarkvarale. Tarkavaraarendaja töötab siseruumis ja põhiliselt istudes, riskiteguriteks on sundasend arvutiga töötamisel ning koormus silmadele. Tarkvaraarendaja teeb koostööd erineva rahvusliku ning kultuuritaustaga klientide ja kolleegidega. Meeskonna liikmed võivad asuda üksteisest geograafiliselt kaugel. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kutsete kirjeldamisel on aluseks Euroopa IKT kompetentside raamistik (e-CF). A.2.1 Tarkvaralahenduse kavandamine koostöös kliendiga (e-CF kompetents A.5.) A.2.2 Lahenduse arhitektuuri analüüsimine ja valimine (e-CF kompetents A.5.) A.2.3 Arendusprotsessis osalemine/Arendusprotsessi läbiviimine (e-CF kompetents B.1.) A.2.4 Tarkvarasüsteemi realiseerimine (e-CF kompetents B.2.) A.2.5 Testimine (e-CF kompetents B.3.) A.2.6 Lahenduse juurutamine/paigaldamine/kasutuselevõtt (e-CF kompetents B.4.) A.2.7 Tarkvarasüsteemi toetamine (e-CF kompetents C.1.) Tarkvaraarendajatena töötavad tavaliselt inimesed, kellel on erialane rakenduskõrgharidus või kõrgharidus. Kutseoskused võivad olla omandatud ka täiendusõppes või töökohal õppides. Tarkvaraarendaja, programmeerija, tarkvara testija, juhtiv tarkvaraarendaja. Regulatsioonid kutsealal tegutsemiseks puuduvad. Kutse koosneb üldoskustest (B.2) ja kohustuslikest kompetentsidest (B.3.1-B.3.7). Tarkvaralahenduse kavandamine koostöös kliendiga (e-CF kompetents A.5.) 6 Lahenduse arhitektuuri analüüsimine ja valimine (e-CF kompetents A.5.) 6 Arendusprotsessis osalemine/Arendusprotsessi läbiviimine (e-CF kompetents B.1.) 6 Tarkvarasüsteemi realiseerimine (e-CF kompetents B.2.) 6 Testimine (e-CF kompetents B.3.) 6 Lahenduse juurutamine/paigaldamine/kasutuselevõtt (e-CF kompetents B.4.) 6 Tarkvarasüsteemi toetamine (e-CF kompetents C.1.) 6 Tarkvaraarenduse insener, tase 7 Senior Software Developer, EstQF Level 7 2 Tarkvaraarenduse insener, tase 7 (versioon 1) Tarkvaraarenduse insener, tase 7 (versioon 3) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Tarkvaraarendus Tarkvara arendaja 15 2019-10-17 2019-10-17 2024-03-27 7 7 2512 Tarkvaraarendajad 0613 Tarkvara ja rakenduste arendus ning analüüs 62 Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused Keelte oskustasemete kirjeldused Taavi Sepp Telia Eesti AS Markus Karileet Helmes AS Heiki Tähis Atea AS Erik Jõgi Codeborne OÜ Ago Kuusik Playtech Estonia OÜ Anti Ainsar ADM Interactive OÜ Gunnar Piho TalTech Marina Lepp Tartu Ülikool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Tarkvaraarenduse inseneri töö on kliendi vajaduste väljaselgitamine ja koostöös kliendiga töötava ja väärtust loova tarkvarasüsteemi loomine. Ta tagab tarkvara vajaliku kvaliteedi, kasutades parimaid praktikaid, standardeid ja pidades silmas tehtavate kulutuste optimaalsust ning osaledes väljatöötatud lahenduse juurutamisel. Tarkvaraarenduse insener valib sobivad vahendid ja viisid vastavalt ülesande olemusele ning mõistab loodava lahenduse konteksti. Ta hindab süsteemide keerukust ja hoiab lahenduse võimalikult lihtsana. Tarkvaraarenduse insener hindab olemasolevat info-/tarkvarasüsteemi ja näeb selle täiendamise võimalusi tarkvara elutsükli kontekstis. Ta osaleb meeskonna töös ja võtab selles sobiva rolli (sageli ka liidri rolli), kaasates koostööpartnereid kõigilt tasanditelt. Ta mõistab infotehnoloogia põhimõtteid, ettevõtluse ja juhtimise aluseid, on teadlik ja kursis infotehnoloogia arengusuundadest ja nende mõjust organisatsioonile ning võtab aktiivse rolli nende juurutamisel. Ta hindab lahenduse või lahenduse osade tootestamise võimalusi ja vajadusi ning projekteerib vajadusel toote. Tarkavaraarendaja töötab siseruumis ja põhiliselt istudes, riskiteguriteks on sundasend arvutiga töötamisel ning koormus silmadele. Tarkvaraarendaja teeb koostööd erineva rahvusliku ning kultuuritaustaga klientide ja kolleegidega. Meeskonna liikmed võivad asuda üksteisest geograafiliselt kaugel. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kutsete kirjeldamisel on aluseks Euroopa IKT kompetentside raamistik (e-CF). A.2.1 Tarkvaralahenduse kavandamine koostöös kliendiga (e-CF kompetents A.5.) A.2.2 Lahenduse arhitektuuri analüüsimine ja valimine (e-CF kompetents A.5.) A.2.3 Arendusprotsessi läbiviimine (e-CF kompetents B.1.) A.2.4 Tarkvarasüsteemi realiseerimine (e-CF kompetents B.2.) A.2.5 Testimine (e-CF kompetents B.3.) A.2.6 Lahenduse juurutamine/paigaldamine/kasutuselevõtt (e-CF kompetents B.4.) A.2.7 Tarkvarasüsteemi toetamine (e-CF kompetents C.1.) Tarkvaraarenduse inseneridena töötavad tavaliselt inimesed, kellel on erialane kõrgharidus. Kutseoskused võivad olla omandatud täiendusõppes või töökohal õppides. Vanem-tarkvaraarendaja, vanemprogrammeerija, juhtivtestija, juhtiv tarkvaraarendaja, tarkvaraarhitekt, tarkvaraanalüütik, süsteemianalüütik, arendusjuht. Regulatsioonid kutsealal tegutsemiseks puuduvad. Kutse koosneb üldoskustest (B.2) ja kohustuslikest kompetentsidest (B.3.1-B.3.7). Tarkvaralahenduse kavandamine koostöös kliendiga (e-CF kompetents A.5.) 7 Lahenduse arhitektuuri analüüsimine ja valimine (e-CF kompetents A.5.) 7 Arendusprotsessi läbiviimine (e-CF kompetents B.1.) 7 Tarkvarasüsteemi realiseerimine (e-CF kompetents B.2.) 7 Testimine (e-CF kompetents B.3.) 7 Lahenduse juurutamine/paigaldamine/kasutuselevõtt (e-CF kompetents B.4.) 7 Tarkvarasüsteemi toetamine (e-CF kompetents C.1.) 7 Elektroonika- ja süsteemiinsener, tase 7 Electronics and Systems Engineer, EstQF Level 7 2 Automatiseeritud süsteemide insener, tase 7 (versioon 1) Elektroonika- ja süsteemiinsener, tase 7 (versioon 3) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Elektroonika Elektroonika- ja süsteemiinsener 15 2019-10-17 2019-10-17 2024-09-22 7 7 2152 Elektroonikainsenerid 0714 Elektroonika ja automaatika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Keelte oskustasemete kirjeldused Peeter Ellervee TalTech Arno Kolk Eesti Elektroonikatööstuse Liit Milko Milatškov Stoneridge Electronics AS Eduard Petlenkov TalTech Andrei Popov ABB AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. 7. taseme elektroonika- ja süsteemiinseneri töö on elektroonikaseadmete ja -toodete ning terviklike automatiseeritud süsteemide tehniliste lahenduste ning protsesside planeerimine, projekteerimine, integreerimine, juurutamine ja toetamine. Elektroonika- ja süsteemiinsener jälgib tehniliste lahenduste, protseduuride ja arendusmudelite ajakohasust ja kooskõla erinevate standarditega, vajadusel juhib tehniliste spetsialistide meeskonda. Elektroonika- ja süsteemiinsener tunneb oma spetsialiseerumise valdkonda sellisel määral, mis kindlustab kliendi nõuetele ja kehtivatele standarditele vastava originaalloomingu võime uute toodete, süsteemide ja protsesside väljatöötamisel, olemasolevate täiustamisel ning tootmise tehnoloogilisel korraldamisel. Elektroonika- ja süsteemiinsener puutub kokku järgmiste eriala valdkondadega: elektroonika, arvuti- ja süsteemitehnika, automaatika, tarkvara, side, ajamid, sensoorika ja täiturid, mõõtetehnika, testimine ja diagnostika. Elektroonika- ja süsteemiinsener kavandab ja juhib tootmisprotsessi. Ta tunneb komponentide toimimise füüsikalisi aluseid, tehnoloogilisi toimimispiiranguid ning süsteemi turvalisuse nõudeid ja selle tagamise meetodeid. Ta planeerib oma tööd, lähtudes organisatsiooni üldisest äristrateegiast. Elektroonika- ja süsteemiinseneri peamisteks ülesanneteks on süsteemide ja toodete kavandamine, hooldusplaanide ja kalibreerimismetoodika väljatöötamine, seadistamine, mittevastavuste tuvastamine ja kõrvaldamine. Insener vastutab enda ja teiste ning oma arendatud toote või protsessi ohutuse eest töökeskkonnas ning järgib töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid. Elektroonika- ja süsteemiinsener töötab eritingimustele vastavates siseruumides, kus võib olla nõutud eritööriietuse kasutamine. Töökeskkond on seotud kõrgendatud elektriohuga ning raadio- ja laserkiirgusohuga, vajadusel toimub töö välitingimustes ja võib esineda kemikaalidega. Kutse kirjeldamisel on aluseks Euroopa IKT-kompetentside raamistik (e-CF). A.2.1 Toote või projekti kavandamine (e-CF kompetents A.4.) A.2.2 Arhitektuuri projekteerimine (e-CF kompetents A.5.) A.2.3 Komponentide ja rakenduste projekteerimine/kavandamine (e-CF kompetents A.6.) A.2.4 Tootmise kavandamine ja väljatöötamine (e-CF kompetents B.1.) A.2.5 Süsteemide integreerimine (e-CF kompetents B.2.) A.2.6 Testimine (e-CF kompetents B.3.) A.2.7 Probleemihaldus (e-CF kompetents C.4.) A.2.8 Protsessi täiustamine (e-CF kompetents E.5.) A.2.9 Tehnoloogia arengu jälgimine (e-CF kompetents A.7.) A.2.10 Projektijuhtimine ja -portfelli haldamine (e-CF kompetents E.2.) A.2.11 Kvaliteedi strateegia väljatöötamine ja kvaliteedijuhtimine (e-CF kompetents D.2. ja E.6.) Elektroonika- ja süsteemiinsenerina töötavad tavapäraselt inimesed, kellel on erialane magistrikraad või sellega samaväärne kõrgharidus. Süsteemiinsener, elektroonikainsener, automaatikainsener, tehnoloogiainsener, protsessiinsener, hooldusinsener, müügiinsener, robootikainsener. Regulatsioonid kutsealal tegutsemiseks puuduvad. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Toote või projekti kavandamine (e-CF kompetents A.4.) 7 Arhitektuuri projekteerimine (e-CF kompetents A.5.) 7 Komponentide ja rakenduste projekteerimine/kavandamine (e-CF kompetents A.6.) 7 Tootmise kavandamine ja väljatöötamine (e-CF kompetents B.1. Kavandamine ja väljatöötamine) 7 Süsteemide integreerimine (e-CF kompetents B.2.) 7 Testimine (e-CF kompetents B.3.) 7 Probleemihaldus (e-CF kompetents C.4.) 7 Protsessi täiustamine (e-CF kompetents E.5.) 7 Tehnoloogia arengu jälgimine (e-CF kompetents A.7.) 7 Projektijuhtimine ja -portfelli haldamine (e-CF kompetents E.2.) 7 Kvaliteedi strateegia väljatöötamine ja kvaliteedijuhtimine (e-CF kompetents D.2. ja E.6.) 7 Info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia vanemspetsialist, tase 6 Information and Telecommunications Senior Specialist, EstQF Level 6 2 Info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia vanemspetsialist, tase 6 (versioon 1) Info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia vanemspetsialist, tase 6 (versioon 3) Info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia vanemspetsialist, tase 6 (versioon 4) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Telekommunikatsioon Telekommunikatsiooni spetsialist 15 2019-10-17 2019-10-17 2024-09-22 6 6 2523 Arvutivõrkude tippspetsialistid 0612 Andmebaaside ja võrgu disain ning haldus 61 Telekommunikatsioon Keelte oskustasemete kirjeldused Andres Eek TalTech Joonas Heiter Riigi Infosüsteemi Amet Laur Lemendik TalTech Sven Pärand Telia Eesti AS Urmas Ruuto Ericsson Eesti AS Heiki Tähis AS Atea Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia vanemspetsialisti töö on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) võrkude (raadio- ja kaabelvõrkude ning nendel põhinevate lai- ja kohtvõrkude) ja süsteemide (sh taristu) kasutusele võtmine, haldamine ja ajakohastamine. IKT-vanemspetsialist on kaasatud telekommunikatsioonivõrkude tervikarhitektuuri projekteerimisel. Ta tunneb enamlevinud komponentide toimimise füüsikalisi aluseid ja tehnoloogilisi toimimispiiranguid. IKT-vanemspetsialisti peamisteks ülesanneteks on IKT-süsteemide seadistamine, hooldusplaanide väljatöötamine, , mittevastavuste tuvastamine ja kõrvaldamine. IKT-vanemspetsialist seadistab ja seirab nõuetest lähtuvalt IKT-süsteemi elemente ja nendevahelisi ühendusi, pidades silmas standardeid, parimaid praktikaid, kehtivaid protseduure ja erinevate toodete omadusi. IKT-vanemspetsialist on teadlik organisatsiooni IKT-strateegiast ja äristrateegiast, IKT-eelarve piirangutest, IKT-süsteemi turbest ning meetoditest, tagamaks terviklikkust ja ajakohasusust. Ta osaleb riskianalüüsi tegemisel, tagamaks teenuste toimepidevust. Ta võib olla kaasatud klientide nõustamisse. IKT-vanemspetsialist töötab iseseisvalt ja meeskondades, lähtudes kehtestatud protseduuridest. IKT-vanemspetsialist vastutab enda ja teiste ohutuse eest töökeskkonnas ning järgib töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid. Töökeskkond on seotud kõrgendatud elektriohuga ning raadio- ja laserkiirgusohuga, vajadusel tuleb töötada välitingimustes ja kõrgustes. Töökohustused võivad tingida vajaduse töötada ja/või reageerida väljaspool tavapäraseid kontoritunde, nädalavahetusel, riigipühade ajal ja/või öösel. IKT-kutsete kirjeldamisel on aluseks Euroopa IKT-kompetentside raamistik (e-CF). A.2.1 Teenusetaseme haldus (e-CF kompetents A.2.) A.2.2 Toote või projekti kavandamine (e-CF kompetents A.4) ja Projektijuhtimine ja -portfelli haldamine (e-CF kompetents E.2.) A.2.3 Rakenduse projekteerimine/kavandamine (e-CF kompetents A.6.) A.2.4 Kavandamine ja väljatöötamine, süsteemide integreerimine (e-CF kompetents B.1 ja B.2) A.2.5 Testimine (e-CF kompetents B.3.) A.2.6 Lahenduse juurutamine/paigaldamine/kasutuselevõtt (e-CF kompetents B.4.) A.2.7 Dokumentatsiooni koostamine (e-CF kompetents B.5.) A.2.8 Kasutajatugi (e-CF kompetents C.1.) A.2.9 Muudatuste haldus (e-CF kompetents C.2.) A.2.10 Teenuse osutamine (e-CF kompetents C.3.) A.2.11 Probleemihaldus (e-CF kompetents C.4.) A.2.12 Infoturbe haldamine (e-CF kompetents E.8.) A.2.13 IKT- kvaliteedijuhtimine (e-CF kompetents E.6.) A.2.14 Hankimine (e-CF kompetents D.4.) A.2.15 Müügipakkumuse koostamine (e-CF kompetents D.5.) A.2.16 Informatsiooni ja oskusteabe haldamine (e-CF kompetents D.10.) A.2.17 Riskijuhtimine (e-CF kompetents E.3.) IKT-vanemspetsialistidena töötavad tavapäraselt inimesed, kellel on erialane kõrgharidus või IKT-valdkonna töökogemus ning läbitud on IKT-alane täiendusõpe. IKT-spetsialist, IKT-vanemspetsialist, raadiovõrkude spetsialist, optikavõrkude spetsialist, IP- võrkude spetsialist, võrgujuht, võrgudisainer, arhitekt. Regulatsioonid kutsealal tegutsemiseks puuduvad. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Teenusetaseme haldus (e-CF kompetents A.2.) 6 Toote või projekti kavandamine (e-CF kompetents A.4) ja Projektijuhtimine ja -portfelli haldamine (e-CF kompetents E.2.) 6 Rakenduse projekteerimine/kavandamine (e-CF kompetents A.6.) 6 Kavandamine ja väljatöötamine, süsteemide integreerimine (e-CF kompetents B.1 ja B.2) 6 Testimine (e-CF kompetents B.3.) 6 Lahenduse juurutamine/paigaldamine/kasutuselevõtt (e-CF kompetents B.4.) 6 Dokumentatsiooni koostamine (e-CF kompetents B.5.) 6 Kasutajatugi (e-CF kompetents C.1.) 6 Muudatuste haldus (e-CF kompetents C.2.) 6 Teenuse osutamine (e-CF kompetents C.3.) 6 Probleemihaldus (e-CF kompetents C.4.) 6 Infoturbe haldamine (e-CF kompetents E.8.) 6 IKT kvaliteedi strateegia väljatöötamine (e-CF kompetents D.2.) ja IKT kvaliteedi juhtimine (e-CF kompetents E.6.) 6 Hankimine (e-CF kompetents D.4.) 6 Müügipakkumuse koostamine (e-CF kompetents D.5.) 6 Informatsiooni ja oskusteabe haldamine (e-CF kompetents D.10.) 6 Riskijuhtimine (e-CF kompetents E.3.) 6 Info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia insener, tase 7 Information and Telecommunications Technology Engineer, EstQF Level 7 2 Info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia insener, tase 7 (versioon 1) Info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia insener, tase 7 (versioon 3) Info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia insener, tase 7 (versioon 4) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Telekommunikatsioon Telekommunikatsiooni spetsialist 15 2019-10-17 2019-10-17 2024-09-22 7 7 2153 Telekommunikatsiooniinsenerid 0612 Andmebaaside ja võrgu disain ning haldus 61 Telekommunikatsioon Keelte oskustasemete kirjeldused Andres Eek TalTech Joonas Heiter Riigi Infosüsteemi Amet Laur Lemendik TalTech Sven Pärand Telia Eesti AS Urmas Ruuto Ericsson Eesti AS Heiki Tähis AS Atea Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia inseneri (edaspidi IKT-insener) töö on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) võrkude (kaabelvõrkude ning nendel põhinevate lai- ja kohtvõrkude) ja süsteemide (sh taristu) kavandamine, kasutusele võtmine, haldamine ja ajakohastamine. IKT-inseneril on laialdased teadmised ja võimekus juhtida IKT-süsteemide ja võrkude projekteerimist ning väljaehitamist. IKT-insener kavandab IKT-süsteeme ja võrke, analüüsib IKT-süsteemide toimepidevust, teeb kindlaks muudatuste vajaduse, algatab ja viib ellu muudatusi. IKT-insener valib optimaalse tehnilise lahenduse, lähtudes organisatsiooni strateegilistest eesmärkidest ja piirangutest. IKT-insener töötab iseseisvalt ja meeskondades, töötades välja IKT-võrkude ja süsteemide kasutusele võtmise ja haldamise protseduure ning koostades projektdokumentatsioone. Ta teeb riskianalüüsi IKT-süsteemide üleselt, analüüsides riskide koosmõju ning kavandab ja rakendab meetmed riskide maandamiseks. IKT-insener tegeleb süstemaatiliselt enda erialase arendamisega ja kompetentside süvendamisega. Ta juhendab vanemspetsialistide ja spetsialistide tööd lähtuvalt nende olemasolevatest teadmistest ja oskustest. IKT-inseneri töökeskkond on seotud kõrgendatud elektriohuga ning raadio- ja laserkiirgusohuga, vajadusel tuleb töötada välitingimustes ja kõrgustes. Töökohustused võivad tingida vajaduse töötada ja/või reageerida väljaspool tavapäraseid kontoritunde, nädalavahetusel, riigipühade ajal ja/või öösel. IKT-kutsete kirjeldamisel on aluseks Euroopa IKT-kompetentside raamistik (e-CF). A.2.1 Infosüsteemi ja äristrateegia kooskõlastamine (e-CF kompetents A.1.) A.2.2 Teenusetaseme haldus (e-CF kompetents A.2.) A.2.3 Äriplaani väljatöötamine (e-CF kompetents A.3.) A.2.4 Toote või projekti kavandamine (e-CF kompetents A.4) ja Projektijuhtimine ja -portfelli haldamine (e-CF kompetents E.2.) A.2.5 Arhitektuuri projekteerimine (e-CF kompetents A.5.) A.2.6 Rakenduse projekteerimine/kavandamine (e-CF kompetents A.6.) A.2.7 Jätkusuutlik areng (e-CF kompetents A.8. ja A.7) A.2.8 Kavandamine ja väljatöötamine, süsteemide integreerimine (e-CF kompetents B.1 ja B.2) A.2.9 Testimine (e-CF kompetents B.3.) A.2.10 Lahenduse juurutamine/paigaldamine/kasutuselevõtt (e-CF kompetents B.4.) A.2.11 Dokumentatsiooni koostamine (e-CF kompetents B.5.) A.2.12 Kasutajatugi (e-CF kompetents C.1.) A.2.13 Muudatuste haldus (e-CF kompetents C.2.) A.2.14 Teenuse osutamine (e-CF kompetents C.3.) A.2.15 Probleemihaldus (e-CF kompetents C.4.) A.2.16 Infoturbe strateegia väljatöötamine (e-CF kompetents D.1.) ja Infoturbe haldamine (e-CF kompetents E.8.) A.2.17 IKT kvaliteedi strateegia väljatöötamine (e-CF kompetents D.2.) ja IKT- kvaliteedijuhtimine (e-CF kompetents E.6.) A.2.18 Hankimine (e-CF kompetents D.4.) A.2.19 Müügipakkumuse koostamine (e-CF kompetents D.5.) A.2.20 Informatsiooni ja oskusteabe haldamine (e-CF kompetents D.10.) A.2.21 Riskijuhtimine (e-CF kompetents E.3.) IKT-inseneridena töötavad tavapäraselt inimesed, kellel on erialane magistrikraad või sellega samaväärne kõrgharidus. IKT-peaspetsialist, IKT-võrkude või süsteemide arhitekt, raadiovõrkude peaspetsialist, optiliste võrkude peaspetsialist, IP-võrkude peaspetsialist, võrgujuht, võrgudisainer, andmehalduse ekspert, teenuste haldur. Regulatsioonid kutsealal tegutsemiseks puuduvad. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Infosüsteemi ja äristrateegia kooskõlastamine (e-CF kompetents A.1.) 7 Teenusetaseme haldus (e-CF kompetents A.2.) 7 Äriplaani väljatöötamine (e-CF kompetents A.3.) 7 Toote või projekti kavandamine (e-CF kompetents A.4) ja Projektijuhtimine ja -portfelli haldamine (e-CF kompetents E.2.) 7 Arhitektuuri projekteerimine (e-CF kompetents A.5.) 7 Rakenduse projekteerimine/kavandamine (e-CF kompetents A.6.) 7 Jätkusuutlik areng (e-CF kompetents A.8. ja A.7) 7 Kavandamine ja väljatöötamine, süsteemide integreerimine (e-CF kompetents B.1 ja B.2) 7 Testimine (e-CF kompetents B.3.) 7 Lahenduse juurutamine/paigaldamine/kasutuselevõtt (e-CF kompetents B.4.) 7 Dokumentatsiooni koostamine (e-CF kompetents B.5.) 6 Kasutajatugi (e-CF kompetents C.1.) 7 Muudatuste haldus (e-CF kompetents C.2.) 7 Teenuse osutamine (e-CF kompetents C.3.) 7 Probleemihaldus (e-CF kompetents C.4.) 7 Infoturbe strateegia väljatöötamine (e-CF kompetents D.1.) ja Infoturbe haldamine (e-CF kompetents E.8.) 7 IKT kvaliteedi strateegia väljatöötamine (e-CF kompetents D.2.) ja IKT kvaliteedi juhtimine (e-CF kompetents E.6.) 7 Hankimine (e-CF kompetents D.4.) 7 Müügipakkumuse koostamine (e-CF kompetents D.5.) 6 Informatsiooni ja oskusteabe haldamine (e-CF kompetents D.10.) 7 Riskijuhtimine (e-CF kompetents E.3.) 7 Klaverihäälestaja-tehnik, tase 4 Piano tuner, level 4 5 Klaverihäälestaja-tehnik, tase 4 (versioon 4) Klaverihäälestaja-tehnik, tase 4 (versioon 6) Klaverimeister II (versioon 1) Klaverimeister II (versioon 2) Klaverimeister II (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Klaverihäälestaja 17 2019-11-19 2019-11-19 2024-11-04 4 4 7312 Pillimeistrid ja -häälestajad 0215 Muusika ja esituskunstid 95 Arvutite ning tarbeesemete ja kodutarvete parandus Urmas Orunurm Eesti Klaverimeistrite Koda, G. Otsa nim. Tallinna Muusikakool Mait Meibaum Estonia Klaverivabrik Andres Leesik Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lembi Mets G. Otsa nim Tallinna Muusikakool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Klaverihäälestaja-tehniku töö eesmärk on tagada klaveri optimaalne kõla ning pikaajaline ja kvaliteetne funktsioonide toimimine. 4. taseme klaverihäälestaja-tehnik valmistab pilli ette eelkõige õppeotstarbeliseks ja koduseks kasutamiseks. Klaverihäälestaja-tehnik kuulab ja hindab heli kõlakvaliteeti. Vajalik on pidev kutsealane enesetäiendamine. A.2.1 Klaveri häälestamine. A.2.2 Intoneerimine, instrumendi kõlaomaduste muutmine. A.2.3 Klaveri mehhanismi reguleerimine ja hooldamine. A.2.4 Suhtlemine ja klienditeenindus klaveritehniku töös. A.2.5 Klaveritehnik, tase 4 kutseline käitumine ja tegutsemine Töö klaverihäälestaja-tehnikuna nõuab füüsilist ja psühholoogilist pingutust ning töötamine võib tööoperatsioonidest tingituna toimuda sundasendites. Klaverihäälestaja-tehnik töötab reeglina siseruumides, erandkorras ka välitingimustes ja võimalikult vaikses keskkonnas. Vajalik on töökoha väga hea kohtvalgustus (1000 lx). Klaverihäälestaja-tehnikud töötavad üldjuhul kodudes, klaverivabrikus, koolides ja kontserdisaalides. Klaverihäälestaja-tehniku põhilised töövahendid on häälestamis-, intoneerimis- ja mehhanismi reguleerimise vahendid. Klaverihäälestaja-tehniku töö nõuab väga head muusikalist kuulmist, head nägemist, käelist osavust, täpsust, püsivust, keskendumisvõimet ja rutiinitaluvust. Klaverihäälestaja-tehnikuks saab õppida kutseõppeasutuses, töökeskkonnas või kursustel. Klaverihäälestaja-tehnik. Klaverihäälestaja-tehnik, tase 4 kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Klaveri häälestamine* 4 Intoneerimine*, instrumendi kõlaomaduste muutmine 4 Klaveri mehhanismi reguleerimine* ja hooldamine 4 Suhtlemine ja klienditeenindus klaveritehniku töös 4 Klaverihäälestaja-tehnik, tase 4 kutseline käitumine ja tegutsemine 4 Korstnapühkija, tase 3 Chimney sweeper, level 3 6 Korstnapühkija I (versioon 1) Korstnapühkija I (versioon 2) Korstnapühkija I (versioon 3) Korstnapühkija, tase 3 (versioon 4) Korstnapühkija, tase 3 (versioon 5) Korstnapühkija, tase 3 (versioon 7) Korstnapühkija, tase 3 (versioon 8) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Küttesüsteemide ehitus ja hooldus Korstnapühkija 26 2019-10-31 2019-10-31 2021-04-19 3 3 7133 Ehitustarindite puhastajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 81 Hoonete ja maastike hooldus Kutsealased terminid Korstnapühkija tööriistad ja abivahendid Keelte oskustasemete kirjeldused Toomas Henk Viljandi Tuletõrjeühing Leo Kalme Eesti Korstnapühkijate Koda Koit Koppel MTÜ Eesti Pottsepad Jaak Laanisto Eesti Tuletõrjeliit Juhan Räni Eesti Korstnapühkijate Koda Marko Rüü Päästeamet Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Korstnapühkija töö eesmärk on tuleohutuse, säästva kütterežiimi ja puhta elukeskkonna tagamine kütteseadmete puhastamise, hooldamise ja teabe jagamise kaudu. 3. taseme korstnapühkija tööülesanded on kütte- ja nendega seotud ventilatsioonilõõride tuleohutuse kontrollimine ja puhastamine üksikelamus, suvilas, aiamajas, taluhoones ja väikeehitises ning korstnapühkija-meistri juhendamisel ummistuste likvideerimine. Ta tutvustab elanikkonnale kütteseadmete hooldamise nõudeid ja küttesüsteemide ohutut kasutamist ning annab klientidele teavet avastatud puuduste kohta. Korstnapühkija annab hinnangu küttesüsteemi tuleohutusele. 3. taseme korstnapühkija töötab tavaolukorras iseseisvalt, vajadusel töötab meeskonnas ja meistri juhendamisel. Korstnapühkija järgib kutse-eetika nõudeid ja käitumise head tava. A.2.1 Tööde planeerimine ja dokumenteerimine 1. Kliendi soovide väljaselgitamine. 2. Töömahtude ja maksumuse arvutamine. 3. Töökorralduse planeerimine. 4. Kütesüsteemi seisukorra hindamine. 5. Vajalike dokumentide vormistamine. A.2.2 Küttesüsteemide puhastamine 1. Töökoha ettevalmistamine. 2. Korstna puhastamine. 3. Kütteseadmete ja ühenduslõõride puhastamine. 4. Küttesüsteemide töövalmiduse tagamine. A.2.3 Klientide teavitamine ja nõustamine 1. Kliendi teavitamine ja nõustamine. 2. Tuleohutusalane nõustamine. 3. Elanikkonna teavitamine. Korstnapühkija töötab nii sise- kui välitingimustes ja kõrgustes ning erinevates ilmastikutingimustes. Tööaeg on paindlik, vajadusel töötatakse puhkepäevadel. Kulp, truubiluud, korstnahari, käpphari, vaatluspeegel, tõmbekontrollivahend, valgusti. Korstnapühkija on hea suhtleja, hea pingetaluvusega, füüsiliselt terve ja hea koordinatsiooniga, otsustus- , vastutus- ja koostöövõimeline ning kohusetundlik. Korstnapühkija on vähemalt põhiharidusega ja läbinud korstnapühkija koolituse. Korstnapühkija õpipoiss, korstnapühkija. Kutsealal töötamiseks on nõutav korstnapühkija kutsekvalifikatsioon kutseseaduse tähenduses. Alus: tuleohutuse seadus. Kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike (B.2.1–B.2.3) ja läbivate (B.2.4–B.2.9) kompetentside tõendamine. Tööde planeerimine ja dokumenteerimine 3 Küttesüsteemide puhastamine 3 Klientide teavitamine ja nõustamine 3 Kutse-eetika 3 Ohutus- ja keskkonnanõuded 3 Arvuti kasutamise oskus 3 Meeskonnatöö 3 Keeleoskus 3 Suhtlemisoskus 3 Diplomeeritud autoinsener, tase 7 Diploma Automotive Engineer, level 7 5 Diplomeeritud autoinsener V (versioon 1) Diplomeeritud autoinsener V (versioon 2) Diplomeeritud autoinsener V (versioon 3) Diplomeeritud autoinsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud autoinsener, tase 7 (versioon 6) Juhtiv autoinsener, tase 7 (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Autoinsener 13 2019-12-03 2019-12-03 2024-11-05 7 7 2144 Mehaanikainsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Autoinseneride kutsetasemed Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Kalju Peterson Eesti Transpordi ja Teede Ühing Arno Sillat AMTEL Juhan Sein Autoinseneride Kutsekomisjon Aimar Lukk Tallinna Tehnikakõrgkool Tõnis Raamets Silwi Autoehitus Rein Siim Keila Autobaas Vladimir Krasnoštsjokov Toyota Baltic AS Jüri Lavrentjev Tallinna Tehnikaülikool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Autoinseneride töö eesmärk on tagada sõidukite (autod, haagised, mootorrattad) ohutu, keskkonnasäästlik ja efektiivne kasutamine ja arendamine. Autoinsenerid on kõrgharidusega tehnika- ja/või tehnoloogiaspetsialistid, kes töötavad autondusega seotud projekteerimis-, tootmis-, remondi-, käitlemis-, ning müügiettevõtetes ja -asutustes. Autoinsenerid teevad koostööd elektroonika-, mehaanika-, mehhatroonika-, logistika- jt transpordispetsialistidega. 7. taseme diplomeeritud autoinsener tegeleb sõidukipargi korrashoiu (sõidukite hooldus, teenindus, remont ja taastamine) ning uuendamise, arendamise ja käitlemisega (kogumine, lammutus). Töötada tuleb iseseisvalt keerulistes ja uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades. Tööga kaasneb ressursside jagamine, töötajate tegevuse juhtimine ja juhendamine. Vastutada tuleb enda ja teiste töötajate töö tulemuste eest. Koolituse suunal on diplomeeritud autoinseneri tegevus seotud loengute pidamise, laboritööde, projektide ja lõputööde juhendamise ning uute autotehnoloogia õppematerjalide koostamisega. Vajalikud on teadmised õppetöö korraldusest, pedagoogikast ja andragoogikast. 7. taseme diplomeeritud autoinseneril on võimalus täiendusõppe kaudu omandada lisakvalifikatsioon maanteetranspordi tehnoloogias. Teised autoinseneri kutsed: Autoinsener, tase 6; Volitatud autoinsener, tase 8. Kõiki autoinseneride kutsetasemete kirjeldusi ja profiile vt lisast 1. A.2.1 Sõidukipargi korrashoid ja arendamine. A.2.2 Juhtimine. A.2.3 Kutsealale pühendumine. A.2.4 Suhtlemine. Diplomeeritud autoinseneril on võimalus vastava täiendusõppe ja töökogemuse kaudu omandada lisakvalifikatsioon järgmisel alal: A.2.5 Maanteetranspordi tehnoloogia. Töö toimub nii sise- kui välitingimustes. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt, tööülesanded on vahelduvad. Tööaeg võib olla paindlik ja töötempo vahelduv. Tootmis- ja remondiettevõtetes ning laborites töötades tuleb arvestada müra, vibratsiooni ja heitgaasidega ning järgida töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid. Autoinsenerid kasutavad oma töös kaasaegseid tehnilisi vahendeid (diagnostikaseadmed, mõõteriistad), inseneritarkvara, infovõrgustikku ja riistvara. Edukaks tegevuseks on vajalik üldine intelligentsus, insenerlik loogiline mõtlemine, visuaalne mälu, ruumiline kujutlusvõime, kontsentreerumisvõime, matemaatiline võimekus (kvantitatiivsete seoste mõistmine), otsustamisjulgus, täpsus, vastutus- ja kohusetunne, suhtlemis- ja koostöövalmidus, õpi- ja kohanemisvõime, ilumeel. 7. taseme diplomeeritud autoinseneri kutse saamine eeldab kõrgharidust autotehnikas, elektroonikas, mehaanikas või mehhatroonikas ning erialast töökogemust ja täiendusõppe läbimist. Autokonstruktor, diagnostikainsener, mootoriinsener, hooldus- ja remondiinsener, tehniline juhataja. Sõidukipargi juhtimine, projekteerimine ja käitamine nõuab vastavat tegevust reguleerivate õigusaktide järgimist, nt autode ümberehitamiseks on nõutud vastava ametkonna eriluba. 7. taseme diplomeeritud autoinseneri kutse saamiseks on nõutav kompetentside B.2.1.–B.2.4 tõendamine. Kompetents B.2.5 on lisakompetents, mille tõendamine on vabatahtlik. Sõidukipargi korrashoid ja arendamine 7 Juhtimine 7 Kutsealale pühendumine 7 Suhtlemine 7 Kompetents B.2.5 on vabalt valitav lisakompetents. Maanteetranspordi tehnoloogia 7 Volitatud autoinsener, tase 8 Chartered Automotive Engineer, level 8 5 Vastutav autoinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud autoinsener V (versioon 1) Volitatud autoinsener V (versioon 2) Volitatud autoinsener V (versioon 3) Volitatud autoinsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud autoinsener, tase 8 (versioon 6) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Autoinsener 13 2019-12-03 2019-12-03 2024-11-05 8 8 2144 Mehaanikainsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Autoinseneride kutsetasemed Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Kalju Peterson Eesti Transpordi ja Teede Ühing Arno Sillat AMTEL Juhan Sein Autoinseneride Kutsekomisjon Aimar Lukk Tallinna Tehnikakõrgkool Tõnis Raamets Silwi Autoehitus Rein Siim Keila Autobaas Vladimir Krasnoštsjokov Toyota Baltic AS Jüri Lavrentjev Tallinna Tehnikaülikool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Autoinseneride töö eesmärk on tagada sõidukite (autod, haagised, mootorrattad) ohutu, keskkonnasäästlik ja efektiivne kasutamine ja arendamine. Autoinsenerid on kõrgharidusega tehnika- ja/või tehnoloogiaspetsialistid, kes töötavad autondusega seotud projekteerimis-, tootmis-, remondi-, käitlemis-, ning müügiettevõtetes ja -asutustes. Autoinsenerid teevad koostööd elektroonika-, mehaanika-, mehhatroonika-, logistika- jt transpordispetsialistidega. 8. taseme volitatud autoinsener on laiaulatuslike teadmiste ja kogemustega tippjuht või kitsama ala spetsialist, kes rakendab inseneriteadmisi, mõistmist ja loovust sõidukipargi korrashoiu, arendamise, sõidukite tootmise või maanteetranspordi tehnoloogia alal. Töötada tuleb iseseisvalt keerulises, piiritlemata ja uut strateegilist käsitlust vajavates olukordades. Volitatud autoinsener analüüsib ja sünteesib iseseisvalt uusi ja keerulisi kutsealaseid ideid ning pakub välja turunduslahendusi, tehnoloogiateenuseid, juhtimismeetodeid jm. Juhina vastutab ta organisatsiooni strateegilise tegevuse eest. Sõidukite tootmise suunal on inseneritegevus seotud sõidukite või nende komponentide projekteerimisega, toote tehnilise juhendmaterjali või toote valmistamise tehnoloogia väljatöötamise, sõidukite tehniliste ekspertiisidega ning uudsete autotehnoloogia võimaluste kasutuselevõtuga. Maanteetranspordi tehnoloogia suunal on inseneritegevus seotud autotehnika kasutamisetehniliste probleemide lahendamisega, autovedude optimeerimisega ning piirkondlikke liiklusskeemide koostamise ja täiustamisega, samuti liiklusloendustele eksperthinnangute andmise ning liiklus- ja autotehniliste ekspertiisidega. Koolituse suunal on inseneritegevus seotud uudse autotehnoloogia õppematerjali koostamise ja uue metoodika väljatöötamisega, õppetöö korraldamisega, loengute pidamisega ning laboritööde, projektide, lõputööde, arendus- ja uurimistööde juhendamisega. Teised autoinseneri kutsed: Autoinsener, tase 6; Diplomeeritud autoinsener, tase 7. Kõiki autoinseneride kutsetasemete kirjeldusi ja profiile vt lisast 1. A.2.1 Sõidukipargi optimeerimine ja arendamine. A.2.2 Juhtimine. A.2.3 Kutsealale pühendumine. A.2.4 Suhtlemine. Töö toimub nii sise- kui välitingimustes. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt, tööülesanded on vahelduvad. Tööaeg võib olla paindlik ja töötempo vahelduv. Tootmis- ja remondiettevõtetes ning laborites töötades tuleb arvestada müra, vibratsiooni ja heitgaasidega ning järgida töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid. Autoinsenerid kasutavad oma töös kaasaegseid tehnilisi vahendeid (diagnostikaseadmed, mõõteriistad), inseneritarkvara, infovõrgustikku ja riistvara. Edukaks tegevuseks on vajalik üldine intelligentsus, insenerlik loogiline mõtlemine, visuaalne mälu, ruumiline kujutlusvõime, kontsentreerumisvõime, matemaatiline võimekus (kvantitatiivsete seoste mõistmine), otsustamisjulgus, täpsus, vastutus- ja kohusetunne, suhtlemis- ja koostöövalmidus, kohanemisvõime, ilumeel, loovus. 8. taseme volitatud autoinseneri kutse saamine eeldab kõrgharidust autotehnikas, elektroonikas, mehaanikas või mehhatroonikas ning erialast töökogemust ja täiendusõppe läbimist. Tehniline juhataja, peakonstruktor, tehniline direktor, arendusjuht, liiklusekspert jm. Sõidukipargi juhtimine, projekteerimine ja käitamine nõuab vastavat tegevust reguleerivate õigusaktide järgimist, nt autode ümberehitamiseks on nõutud vastava ametkonna eriluba. 8. taseme volitatud autoinseneri kutse saamiseks on nõutav kompetentside B.2.1.–B.2.4 tõendamine. Sõidukipargi optimeerimine ja arendamine 8 Juhtimine 8 Kutsealale pühendumine 8 Suhtlemine 8 Raseduskriisi nõustaja, tase 6 Psychosocial (crisis) counsellor during child planning, pregnancy and postnatal period, level 6 2 Raseduskriisi nõustaja, tase 6 (versioon 1) Raseduskriisi nõustaja, tase 6 (versioon 3) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Ämmaemandus Raseduskriisi nõustaja 17 2019-11-12 2019-11-12 2024-10-30 6 6 3259 Tervishoiu keskastme spetsialistid, mujal liigitamata 0313 Psühholoogia 86 Tervishoid Raseduskriisi nõustaja eetilised põhimõtted Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Irena Bartels Eesti Ämmaemandate Ühing Margit Emberg Pelgulinna Sünnitusmaja Kaia Kapsta-Forrester SA Väärtustades Elu Kristi Kuura Raseduskriisi Nõustajate Selts Ena Soodla SA Väärtustades Elu Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Raseduskriisi nõustaja töö eesmärk on kaitsta, toetada, taastada ja jõustada nõustatavate (perekonna, lähedaste ja fertiilses eas naiste ning meeste) emotsionaalset ja sotsiaalset heaolu. Nõustamise eesmärk on võimaldada optimaalset ja toimivat psühholoogilist ja psühhofüsioloogilist arengut, toetades naiste, meeste ja perede toimetulekuvõimet raseduse planeerimise, lapseootuse ja sünnitusjärgsel perioodil (kuni 2 aastat peale sünnitust). Raseduskriisi nõustaja nõustab nii üksikisikuid, paare kui gruppe. Raseduskriisi nõustaja töötab esmatasandi- ja statsionaarset tervishoiuteenust osutavates asutustes, perede tugikeskustes või eraettevõtluses. Töö võib toimuda ka riiklikel pühadel ja puhkepäevadel, kriisiväljakutse korral ka öisel ajal. Raseduskriisi nõustajal on spetsiaalse sisustusega eraldi tööruum. A.2.1 Kliendi/patsiendi seisundi ja olukorra hindamine ning nõustamise eesmärkide püstitamine A.2.2 Raseduskriisialane sekkumine A.2.3 Erakorraline raseduskriisi nõustamine (kriisiväljasõit) A.2.4 Võrgustikutöö Raseduskriisi nõustajal on kõrgharidus (soovitatavalt meditsiini-, tervise-, sotsiaal- või haridusteaduse valdkonnas), erialane väljaõpe ja töökogemus. Raseduskriisi nõustaja. Regulatsioonid kutsealal tegutsemiseks puuduvad. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Kliendi/patsiendi seisundi ja olukorra hindamine ning nõustamise eesmärkide püstitamine 6 Raseduskriisialane sekkumine 6 Erakorraline raseduskriisi nõustamine (kriisiväljasõit) 6 Võrgustikutöö 6 Komposiitväikelaeva ehitaja, tase 4 Boatbuilder (Composite Boat), EstQF Level 4 1 Komposiitväikelaeva ehitaja, tase 4 (versioon 2) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Väikelaevaehitus Väikelaevaehitaja 13 2019-12-03 2019-12-03 2024-11-05 4 4 8142 Plasttoodete masinate operaatorid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 30 Muude transpordivahendite tootmine Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Mark Muru OÜ Alunaut Peeter Sääsk Saare Yachts OÜ Andres Meisterson Kuressaare Ametikool Andres Kõnd Veeteede Amet Raivo Lepik Baltic Workboats Ltd Andres Toom Luksusjaht Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. 4. taseme komposiitväikelaeva ehitaja tööks on paatide, jahtlaevade, kaatrite jm väikelaevade komposiitmaterjalist laevakere, tekikonstruktsioonide ja detailide valmistamine ning paigaldamine. Töö hõlmab puidu, metalli, plasti jm materjalidega kombineeritud sisustuselementide paigaldamist. Komposiitmaterjalist väikelaeva ehitaja täidab oma tööülesandeid iseseisvalt või meeskonnas. A.2.1 Töö korraldamine 1. Teabe leidmine ja töö kavandamine 2. Töövahendite ja seadmete komplekteerimine 3. Materjalide valimine ja ettevalmistamine A.2.2 Ohutuse tagamine 1. Ohutusnõuete täitmine tööprotsessis 2. Ohutu töökoha korraldamine 3. Ohutus- ja isikukaitsevahendite kasutamine A.2.3 Kontrolli- ja hooldustoimingud 1. Tehtud tööde vastavuse kontroll 2. Defektide tuvastamine ja parandamine 3. Hooldustoimingud 4. Lõppkontroll ja dokumenteerimine A.2.4 Laevakere- ja tekikonstruktsioonide detailide lamineerimine 1. Vormide ettevalmistamine 2. Lamineerimine (vormimine) 3. Detailide vormist eraldamine ja järeltöötlemine A.2.5 Väikelaeva lamineeritud jm detailide sobitamine ja koostamine 1. Detailide sobitamine 2. Koostamine A.2.6 Komposiitmaterjalidest detailide ja pindade viimistlemine 1. Pindade ettevalmistamine 2. Pindade katmine värviga 3. Poleerimine ja vahatamine Töö on hooajaline, töötempo on periooditi kiire ja pingeline, vajadusel tuleb töötada üle tavatööaja, puhkepäevadel ja pühade ajal. Aeg-ajalt tuleb töötada välistingimustes ja kõrgustes, mis eeldab füüsilist ja vaimset pingutust. Arvestada tuleb ekstreemsete ilmastikuolude, vibratsiooni, müra ja tolmuga. Võimalik on kokkupuude kemikaalidega, mis võib esile kutsuda allergiat. Traumade vältimiseks ja keskkonnasaaste vältimiseks on kohustuslik kasutada ohutus- ja isikukaitsevahendeid. Masinad ja seadmed (sh robotid, komposiitmaterjalide töötlemise seadmed), käsi-, pneumo-, hüdro- ja elektrilised tööriistad, mõõteseadmed, info- ja kommunikatsioonivahendid, tarkvaraga. Töö eeldab täpsust, vastutus-, õppimis-, kohanemisvõimet. Oluline on omada tehnilist taipu, kontsentreerumisvõimet, käelist osavust ja füüsilist vastupidavust. Kutseoskused omandatakse kutseõppes või töö käigus ja kursustel. Lamineerija, viimistleja, väikelaevaehitaja-lamineerija jm. Komposiitväikelaeva ehitaja tegevust reguleerib Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. Komposiitmaterjalist väikelaeva ehitaja kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 – B.2.7. Töö korraldamine 4 Ohutusnõuete järgimine 4 Kontroll- ja hooldustoimingud 4 Laevakere-, tekikonstruktsiooni- ja sisustusdetailide lamineerimine 4 Väikelaeva lamineeritud jm detailide sobitamine ja koostamine 4 Komposiitmaterjalidest detailide ja pindade viimistlemine 4 Komposiitväikelaeva ehitaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Metallväikelaeva ehitaja, tase 4 Boatbuilder (Metal Boat), EstQF Level 4 1 Metallväikelaeva ehitaja, tase 4 (versioon 2) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Väikelaevaehitus Väikelaevaehitaja 13 2019-12-03 2019-12-03 2024-11-05 4 4 7222 Tööriistavalmistajad jms töölised 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 30 Muude transpordivahendite tootmine Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Mark Muru OÜ Alunaut Peeter Sääsk Saare Yachts OÜ Andres Meisterson Kuressaare Ametikool Andres Kõnd Veeteede Amet Raivo Lepik Baltic Workboats Ltd Andres Toom Luksusjaht Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. 4. taseme metallväikelaeva ehitaja tööks on paatide, jahtlaevade, kaatrite jm väikelaevade metallist konstruktsioonelementide (kere, tekk, tekiehitis) valmistamine ja paigaldamine. Tööülesanded hõlmavad keevistoodete, detailide ja konstruktsiooni koostamist, milleks ta kasutab koostelukksepa oskusi: mõõtmist, märkimist, töötlemist, koostu sobitamist ning koostamist. Metallväikelaeva ehitaja täidab oma tööülesandeid iseseisvalt või meeskonnas. A.2.1 Töö korraldamine 1. Teabe leidmine ja töö kavandamine 2. Töövahendite ja seadmete komplekteerimine 3. Materjalide valimine ja ettevalmistamine A.2.2 Ohutusenõuete järgimine 1. Ohutusnõuete täitmine tööprotsessis 2. Ohutu töökoha korraldamine 3. Ohutus- ja isikukaitsevahendite kasutamine A.2.3 Kontrolli- ja hooldustoimingud 1. Tehtud tööde vastavuse kontroll 2. Defektide tuvastamine ja parandamine 3. Hooldustoimingud 4. Lõppkontroll ja dokumenteerimine A.2.4.Laevakere- ja tekikonstruktsioonide detailide valmistamine ja koostamine 1. Detailide valmistamine 2. Detailide sorteerimine ja visuaalne kontroll 3. Masinlõigatud detailide ettevalmistamine 4. Laevakere- ja tekikonstruktsioonide koostamine A.2.5. Alamkoostude valmistamine 1. Detailidest alamkoostude valmistamine 2. Mõõtude vastavuse kontroll A.2.6. Väikelaeva koostamine 1. Detailide ja alamkoostude ühendamine 2. Töötulemuse vastavuse kontroll 3. Koostu pindade töötlemine Töö on hooajaline, töötempo on periooditi kiire ja pingeline, vajadusel tuleb töötada üle tavatööaja, puhkepäevadel ja pühade ajal. Aeg-ajalt tuleb töötada õuetingimustes ja kõrgustes, mis eeldab füüsilist ja vaimset pingutust. Arvestada tuleb ekstreemsete ilmastikuolude, vibratsiooni, müra ja tolmuga. Võimalik on kokkupuude kemikaalidega, mis võib esile kutsuda allergiat. Traumade vältimiseks ja keskkonnasaaste vältimiseks on kohustuslik kasutada ohutus- ja isikukaitsevahendeid. Painutuspressid, profiilipainutusseadmed, keevitusseadmed. Käsi-, pneumo-, hüdro- ja elektrilised tööriistad (giljotiinkäärid, lihvimis- ja lõiketööriistad); mõõteseadmed, info- ja kommunikatsiooni vahendid koos tarkvaraga. Töö eeldab täpsust, vastutus-, õppimis-, kohanemisvõimet. Oluline on omada tehnilist taipu, kontsentreerumisvõimet, käelist osavust ja füüsilist vastupidavust. Kutseoskused omandatakse kutseõppes või töö käigus ja kursustel. Väikelaevaehitaja, paadiehitaja, koostelukksepp. Tööohutuse nõuded, töötajate õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel reguleerib „Töötervishoiu ja tööohutuse seadus“. Metallväikelaeva ehitaja kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 – B.2.7. Töö korraldamine 4 Ohutusnõuete järgimine 4 Kontroll- ja hooldustoimingud 4 Laevakere- ja tekikonstruktsioonide detailide valmistamine ja koostamine 4 Alamkoostude valmistamine 4 Väikelaeva koostamine 4 Metallväikelaeva ehitaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Väikelaeva seadmete ja varustuse paigaldaja, tase 4 Boat Outfitter and Installer of Equipment and Supplies, level 4 7 Paadiehitaja I (versioon 1) Väikelaevade ehitaja I (versioon 2) Väikelaevade ehitaja I (versioon 3) Väikelaevaehitaja, tase 3 (versioon 4) Väikelaevaehitaja, tase 4 esmane kutse (versioon 5) Väikelaevaehitaja, tase 4 esmane kutse (versioon 6) Elektri- ja elektroonikaseadmete paigaldamine, tase 4 Mehaanikaseadmete ja -süsteemide paigaldamine, tase 4 Varustuse ja sisustuse paigaldamine, tase 4 Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Väikelaevaehitus Väikelaevaehitaja 13 2019-12-03 2019-12-03 2024-12-02 4 4 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 30 Muude transpordivahendite tootmine Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Mark Muru OÜ Alunaut Peeter Sääsk Saare Yachts OÜ Andres Meisterson Kuressaare Ametikool Andres Kõnd Veeteede Amet Raivo Lepik Baltic Workboats Ltd Andres Toom Luksusjaht Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. 4. taseme väikelaeva seadmete ja varustuse paigaldaja tööks on valmis komponentidest paatide, jahtlaevade, kaatrite jm väikelaevade seadmete* ning varustuse** koostamine, paigaldamine ja käigushoidmine. Seadmete ja varustuse paigaldaja täidab oma tööülesandeid iseseisvalt või meeskonnas. Töö eeldab elektrotehnika, mehaanika ja pindade viimistlemise baasteadmiseid. Väikelaeva seadmete ja varustuse paigaldaja tööülesanded võivad osaliselt kattuda mehaanikute, mootorsõidukitehnikute, elektri- ja automaatikapaigaldajate tööülesannetega. *väikelaevade seadmete liigitus: propulsioonseadmed ja taglastusvahendid (nt mootorid, käiturid, purjestus, juhtsüsteemid jms), elektri- ja haalseadmed, navigatsiooni- ja kommunikatsiooniseadmed; **väikelaevade varustuse liigitus: mugavus- ja olmevarustus (küte, ventilatsioon, vesi jms), pääste- ja ohutusvarustus, sisustus (istmed, mööbel, polstrid jms) ning inventar (pootshaak, binokkel jms). A.2.1 Töö korraldamine 1. Teabe leidmine ja töö organiseerimine 2. Töövahendite ja seadmete komplekteerimine 3. Materjalide valimine ja ettevalmistamine A.2.2 Ohutusnõuete järgimine 1. Ohutusnõuete täitmine 2. Ohutu töökoha korraldamine 3. Ohutus- ja isikukaitsevahendite kasutamine A.2.3 Kontroll- ja hooldustoimingud 1. Tehtud tööde vastavuse kontroll 2. Defektide tuvastamine ja parandamine 3. Hooldustoimingud 4. Tööde dokumenteerimine A.2.4 Mehaanikaseadmetest mehaanikasüsteemide paigaldamine 1. Paigaldustööde ettevalmistamine 2. Valmiskomponentidest süsteemide koostamine ja paigaldamine 3. Lõppkontroll, dokumenteerimine A.2.5 Elektri- ja elektroonikaseadmete paigaldamine 1. Paigaldustööde ettevalmistamine 2. Seadmetest ja võrgukomponentidest süsteemide koostamine ja paigaldamine 3. Lõppkontroll, dokumenteerimine A.2.6 Varustuse ja sisustuse paigaldamine 1. Paigaldustööde ettevalmistamine 2. Varustuse ja sõlmede koostamine ja paigaldamine 3. Lõppkontroll, dokumenteerimine 4. taseme väikelaeva seadmete ja varustuse paigaldaja tervikkutse sisaldab: - osakutset „Mehaanikaseadmete- ja süsteemide paigaldamine, tase 4“ mis moodustub tööosadest: A.2.1, A.2.2, A.2.3 ja A.2.4 - osakutset „Elektri- ja elektroonikaseadmete paigaldamine, tase 4“, mis moodustub tööosadest: A.2.1, A.2.2, A.2.3 ja A.2.5 - osakutset „Varustuse ja sisustuse paigaldamine, tase 4“, mis moodustub tööosadest: A.2.1, A.2.2, A.2.3 ja A.2.6. Töö on hooajaline, töötempo on periooditi kiire ja pingeline. Aeg-ajalt tuleb töötada õuetingimustes ja kõrgustes, mis eeldab füüsilist ja vaimset pingutust. Arvestada tuleb ekstreemsete ilmastikuolude, vibratsiooni, müra ja tolmuga. Võimalik on kokkupuude kemikaalidega, mis võib esile kutsuda allergiat. Traumade vältimiseks ja keskkonnasaaste vältimiseks on kohustuslik kasutada ohutus- ja isikukaitsevahendeid. Käsi- ja elektrilised tööriistad, mehhanismid (nt tõstukid, talid), mõõte- ja häälestusseadmed (testrid, ampermeetrid), arvuti koos lisaseadmetega jm info- ja kommunikatsiooniseadmed, tarkvara. Töö eeldab täpsust, vastutus-, õppimis-, kohanemis- ja koosvõimet. Oluline on omada tehnilist taipu, kontsentreerumisvõimet, käelist osavust, füüsilist vastupidavust. Kutseoskused omandatakse kutseõppes või töö käigus ja kursustel. Väikelaevamehaanik, taglastaja, väikelaeva elektriseadmete paigaldaja. Väikelaeva seadmete ja varustuse paigaldaja tegevust reguleerib Seadme ohutuse seadus, Töötervishoiu ja tööohutuse seadus ja siseministri määrus „Tuletöö tegemisele esitatavad nõuded“. Väikelaeva seadmete ja varustuse paigaldaja tervikkutse saamiseks tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 – B.2.7. Mehaanikaseadmed ja -süsteemide paigaldamise osakutse saamiseks on vajalik tõendada kompetentsid B.2.1-B.2.4 ja B.2.7. Elektri- ja elektroonikaseadmete paigaldamise osakutse saamiseks on vajalik tõendada kompetentsid B.2.1 - B.2.3, B.2.5 ja B.2.7. Varustuse ja sisustuse paigaldamise osakutse saamiseks on vajalik tõendada kompetentsid B.2.1, B.2.2, B.2.6, B.2.7. Töö korraldamine 4 Ohutusnõuete järgimine 4 Kontrolli- ja hooldustoimingud 4 Mehaanikaseadmetest mehaanikasüsteemide paigaldamine 4 Elektri- ja elektroonikaseadmete paigaldamine 4 Varustuse ja sisustuse paigaldamine 4 Väikelaeva seadmete ja varustuse paigaldustehnik, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Loovterapeut, tase 7 Creative arts therapist, level 7 2 Loovterapeut, tase 7 (versioon 1) Loovterapeut, tase 7 (versioon 3) Kunstiterapeut, tase 7 Muusikaterapeut, tase 7 Tantsu- ja liikumisterapeut, tase 7 Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Psühholoogia Loovterapeut 17 2019-11-12 2019-11-18 2024-10-30 7 7 2634 Psühholoogid 0313 Psühholoogia 86 Tervishoid Loovterapeudi eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Kaire Bachmann Papaver MTÜ Katrin Heinloo Põhja-Eesti Regionaalhaigla Terje Kaldur Tallinna Euroopa Kool Kaia Laurik Eesti Muusikateraapia Ühing Kairi Miller MT Teraapia OÜ Ene Pill Eesti Loovteraapiate Ühing Eha Rüütel Tallinna Ülikool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Loovterapeut on psühhoteraapia ja rehabilitatsiooni spetsialist. Loovteraapia on põhjendatud, eesmärgipärane ja planeeritud tegevus psühhoterapeutilises sekkumises ja rehabilitatsioonis, kus selgelt määratletud kliendi-terapeudi suhtes rakendatakse loovus- ja kunstipõhiseid meetodeid ja tehnikaid kliendi tervislikust seisundist lähtuvate eesmärkide saavutamiseks. Loovteraapia hõlmab kolme spetsialiseerumissuunda: kunstiteraapia (inglise keeles art therapy), muusikateraapia (inglise keeles music therapy) ning tantsu- ja liikumisteraapia (inglise keeles dance and movement therapy). Loovteraapias rakendatakse nn kolmiksuhte printsiipi: terapeut-klient-kunstilooming. Olenevalt eesmärgist võib loovterapeut töötada viiel erinevatel sekkumise tasandil: diagnostilisel, psühhoterapeutilisel, funktsionaalsel, rekreatiivsel ja palliatiivsel tasandil. Loovterapeut rakendab oma kutseoskusi ja teadmisi inimesele või grupile, lähtudes nende eripärast. Loovterapeudi töös on olulisel kohal eetiliste põhimõtete ja konfidentsiaalsuse nõuete järgimine. Loovterapeudid töötavad nt tervishoiu- ja rehabilitatsiooniteenuse osutaja juures, sotsiaal- ja haridusasutustes või erapraksises. A.2.1 Kliendi/patsiendi loovterapeutiline hindamine A.2.2 Loovterapeutiline sekkumine A.2.3 Koolitamine A.2.4 Superviseerimine Tavaliselt on 7. taseme loovterapeudil erialane magistritasemel haridus (selle puudumisel magistritasemel haridus soovitatavalt meditsiini-, tervise-, sotsiaal-, psühholoogia- või haridusteaduse valdkonnas) ja erialane väljaõpe ning erialane töökogemus. Muusikaterapeut, tantsu- ja liikumisterapeut, kunstiterapeut, loovterapeut. Regulatsioonid kutsealal tegutsemiseks puuduvad. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused, kompetentsid B.3.1 ja B.3.2. Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.3.3 ja B.3.4. Loovterapeudi spetsialiseerumised on valdkonnapõhised, kohustuslikke kompetentse tõendatakse lähtuvalt spetsialiseerumise valdkonnast. Kliendi/patsiendi loovteraapiline hindamine 7 Loovterapeutiline sekkumine 7 Loovterapeudi spetsialiseerumised on valdkonnapõhised, kohustuslikke kompetentse tõendatakse lähtuvalt spetsialiseerumise valdkonnast. Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.3.3 ja B.3.4. Koolitamine 7 Superviseerimine 7 Abipagar, tase 3 Assistant Baker, level 3 9 Abipagar, tase 3 (versioon 10) Abipagar, tase 3 (versioon 6) Abipagar, tase 3 (versioon 7) Abipagar, tase 3 (versioon 8) Pagar I (versioon 1) Pagar I (versioon 2) Pagar I (versioon 3) Pagar I (versioon 4) Pagar I (versioon 5) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Pagar 14 2019-11-14 2019-11-14 2024-10-28 3 3 7512 Pagarid, kondiitrid ja maiustustevalmistajad 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Viiu Magnus Eesti Pagarite Selts MTÜ Eha Martma Eesti Leivaliit Ülle Parbo SA Innove Õie Pritson Mattias Café OÜ Merle Truupõld Tartu Kutsehariduskeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Abipagar, tase 3 töötab pagari juhendamisel ettevõttes, kus valmistatakse lihtpagari- ja/või valikpagaritooteid. Tema põhilisteks tööülesanneteks on liht- ja valikpagaritoodete valmistamine, viimistlemine ja pakendamine. Abipagar osaleb meeskonnatöös. Oma igapäevatöös võib abipagar kokku puutuda allergeenidega. Toiduohutusnõuete täimiseks on abipagari töös vajalik kanda eririietust. Töö eripära eeldab valmisolekut töötada ka nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. Abipagar kasutab oma töös kohaseid erialaseid töövahendeid, masinaid ja seadmeid ning koristusvahendeid ja -seadmeid. A.2.1 Toodete viimistlemine A.2.2 Lihtpagaritoodete valmistamine A.2.3 Valikpagaritoodete valmistamine A.2.4 Toodete pakendamine ja ladustamine Tavaliselt on abipagari kutseoskused omandatud töökohal või kutse- või täiendusõppes. Pagar, abipagar. Regulatsioonid kutsealal töötamiseks puuduvad. Kutse koosneb abipagari üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest B.3.1 - B.3.4. Pagaritoodete viimistlemine 3 Lihtpagaritoodete valmistamine 3 Valikpagaritoodete valmistamine 3 Pagaritoodete pakendamine ja ladustamine 3 Pagar, tase 4 Baker, level 4 8 Pagar II (versioon 1) Pagar II (versioon 2) Pagar II (versioon 3) Pagar II (versioon 4) Pagar, tase 4 (versioon 5) Pagar, tase 4 (versioon 6) Pagar, tase 4 (versioon 7) Pagar, tase 4 (versioon 9) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Pagar 14 2019-11-14 2019-11-14 2024-10-28 4 4 7512 Pagarid, kondiitrid ja maiustustevalmistajad 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Pagaritoodete loetelu Viiu Magnus Eesti Pagarite Selts MTÜ Eha Martma Eesti Leivaliit Ülle Parbo SA Innove Õie Pritson Mattias Café OÜ Merle Truupõld Tartu Kutsehariduskeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Pagari kutseala koosneb kolmest kutsest: abipagar, tase 3; pagar, tase 4 ja vanempagar, tase 5. 4. taseme pagar töötab iseseisvalt kõikides töölõikudes. Pagar on oskustöötaja, kes töötab ettevõttes, kus valmistatakse lihtpagari- ja/või valikpagaritooteid. Pagari töö eeldab soovi valmistada kvaliteetseid pagaritooteid. Pagari tööülesanded on liht- ja valikpagaritoodete valmistamine, toodete viimistlemine, külmutatud toodete valmistamine, toodete pakendamine ja ladustamine. Ta organiseerib iseseisvalt oma tööd ning osaleb meeskonnatöös, juhendab vajadusel abipagarit vastavalt ettevõtte töökorraldusele, arvestades töö keerukust ja kaastöötaja võimekust. Oma igapäevatöös võib pagar kokku puutuda allergeenidega. Toiduohutusnõuete täimiseks on pagari töös vajalik kanda eririietust. Töö eripära eeldab valmisolekut töötada ka öisel ajal, samuti nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. Tuleb töötada madalatel ja kõrgetel töökeskkonna temperatuuridel. Pagar kasutab oma töös kohaseid erialaseid töövahendeid, masinaid ja seadmeid ning koristusvahendeid ja -seadmeid. A.2.1 Pagaritoodete viimistlemine A.2.2 Lihtpagaritoodete valmistamine A.2.3 Valikpagaritoodete valmistamine A.2.4 Külmutatud pagaritoodete valmistamine A.2.5 Pagaritoodete pakendamine ja ladustamine Tavaliselt on 4. taseme pagaril erialane kutseharidus või kutsekeskharidus. Võimalik on kutseoskused omandada ka töökohal või täiendusõppes. Pagar. Regulatsioonid kutsealal töötamiseks puuduvad. Kutse koosneb pagari üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest B.3.1- B.2.5. Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.3.6 ja B.3.7. Pagaritoodete viimistlemine 4 Lihtpagaritoodete valmistamine 4 Valikpagaritoodete valmistamine 4 Külmutatud toodete valmistamine 4 Pagaritoodete pakendamine ja ladustamine 4 Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.3.6 ja B.3.7. Teenindus- ja müügitöö 4 Väikeettevõtte majandamine 4 Vanempagar, tase 5 Baker, level 5 8 Meisterpagar, tase 5 (versioon 5) Meisterpagar, tase 5 (versioon 6) Meisterpagar, tase 5 (versioon 7) Pagar III (versioon 1) Pagar III (versioon 2) Pagar III (versioon 3) Pagar III (versioon 4) Vanempagar, tase 5 (versioon 9) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Pagar 14 2019-11-14 2019-11-14 2024-10-28 5 5 7512 Pagarid, kondiitrid ja maiustustevalmistajad 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Pagaritoodete loetelu Viiu Magnus Eesti Pagarite Selts MTÜ Eha Martma Eesti Leivaliit Ülle Parbo SA Innove Õie Pritson Mattias Café OÜ Merle Truupõld Tartu Kutsehariduskeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Vanempagar, tase 5 on kogemusega spetsialist, kes töötab ettevõttes, kus valmistatakse lihtpagari ja/või valikpagaritooteid. Ta planeerib ja korraldab tootmist kogu tootmisprotsessi ulatuses, vajadusel arendab uusi pagaritooteid. Vanempagari tööülesanded on pagaritoodete valmistamine, arendamine, külmutatud toodete valmistamine, toodete pakendamine ja ladustamine, juhtimine ja juhendamine. Ta hoiab ennast kursis valdkonna arengutega Eestis ja teistes riikides, täiendab oma kompetentsust järjepidevalt. Vanempagar organiseerib enda ja töögrupi tööd ning töötab meeskonnas. Oma igapäevatöös võib pagar kokku puutuda allergeenidega. Toiduohutusnõuete täimiseks on pagari töös vajalik kanda eririietust. Töö eripära eeldab valmisolekut töötada ka öisel ajal, samuti nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. Tuleb töötada madalatel ja kõrgetel töökeskkonna temperatuuridel. Vanempagar kasutab oma töös kohaseid erialaseid töövahendeid, masinaid ja seadmeid ning koristusvahendeid ja -seadmeid. A.2.1 Pagaritoodete valmistamine A.2.2 Toodete arendamine A.2.3 Toodete pakendamine ja ladustamine A.2.4 Juhendamine ja juhtimine A.2.5 Väikeettevõtte majandamine Tavaliselt on vanempagaril erialane kutseharidus või kutsekeskharidus või on kutseoskused omandatud töökohal või täiendusõppes, lisaks on tal erialane töökogemus pagaritooteid valmistatavas ettevõttes. Pagar, vanempagar. Regulatsioonid kutsealal töötamiseks puuduvad. Kutse koosneb kohustuslikest kompetentsidest B.3.1- B.3.4. Lisaks on võimalik tõendada valitav kompetents B.3.5. Pagaritoodete valmistamine 5 Toodete arendamine 5 Pagaritoodete pakendamine ja ladustamine 5 Juhendamine ja juhtimine 5 Lisaks on võimalik tõendada valitav kompetents B.3.5. Väikeettevõtte majandamine 5 Kondiiter, tase 4 Pastry-cook, level 4 8 Kondiiter II (versioon 1) Kondiiter II (versioon 2) Kondiiter II (versioon 3) Kondiiter II (versioon 4) Kondiiter, tase 4 (versioon 5) Kondiiter, tase 4 (versioon 6) Kondiiter, tase 4 (versioon 7) Kondiiter, tase 4 (versioon 9) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Kondiiter 14 2019-11-14 2019-11-14 2024-10-28 4 4 7512 Pagarid, kondiitrid ja maiustustevalmistajad 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Kondiitritoodete loetelu Viiu Magnus Eesti Pagarite Selts MTÜ Eha Martma Eesti Leivaliit Ülle Parbo SA Innove Õie Pritson Mattias Café OÜ Merle Truupõld Tartu Kutsehariduskeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kondiitri kutseala koosneb kahest kutsest: kondiiter, tase 4 ja vanemkondiiter, tase 5. Kondiiter on oskustöötaja, kes töötab ettevõttes, kus valmistatakse valikpagari- ja/või kondiitritooteid. Kondiiter töötab iseseisvalt kõikides töölõikudes. Kondiitri tööülesanded on kondiitritoodete, kaunistuste ja külmutatud toodete valmistamine, toodete pakendamine ja ladustamine. Kondiitri töö on suures osas käsitöö, mis eeldab käte osavust, loovust ja ilumeelt. Ta organiseerib iseseisvalt oma tööd ning osaleb meeskonnatöös. Vajalik on pidev erialane enesetäiendamine. Juhendab vajadusel kaastöötajat vastavalt ettevõtte töökorraldusele ning arvestades töö keerukust ja kaastöötaja võimekust. Oma igapäevatöös võib kondiiter kokku puutuda allergeenidega. Toiduohutusnõuete täimiseks on kondiitri töös vajalik kanda eririietust. Töö eripära nõuab valmisolekut töötada ka nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. Tuleb töötada madalatel ja kõrgetel töökeskkonna temperatuuridel. Kondiiter kasutab oma töös kohaseid töövahendeid, masinaid ja seadmeid ning koristusvahendeid ja seadmeid. A.2.1 Kondiitritoodete valmistamine A.2.2 Kaunistuste valmistamine A.2.3 Külmutatud toodete valmistamine A.2.4 Toodete pakendamine ja ladustamine A.2.5 Teenindus- ja müügitöö A.2.6 Väikeettevõtte majandamine Tavaliselt on 4. taseme kondiitril erialane kutseharidus või kutsekeskharidus, võimalik on kutseoskused omandada ka töökohal või täiendusõppes. Kondiiter, kondiiter-maiustuste valmistaja. Regulatsioonid kutsealal töötamiseks puuduvad. Kutse koosneb kohustuslikest kompetentsidest B.3.1- B.3.4. Kondiitritoodete valmistamine 4 Kaunistuste valmistamine 4 Külmutatud toodete valmistamine 4 Toodete pakendamine ja ladustamine 4 Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.3.5 ja B.3.6. Teenindus- ja müügitöö 4 Väikeettevõtte majandamine 5 Vanemkondiiter, tase 5 Pastry Chef, level 5 8 Kondiiter III (versioon 1) Kondiiter III (versioon 2) Kondiiter III (versioon 3) Kondiiter III (versioon 4) Meisterkondiiter, tase 5 (versioon 5) Meisterkondiiter, tase 5 (versioon 6) Meisterkondiiter, tase 5 (versioon 7) Vanemkondiiter, tase 5 (versioon 9) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Kondiiter 14 2019-11-14 2019-11-14 2024-10-28 5 5 7512 Pagarid, kondiitrid ja maiustustevalmistajad 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Kondiitritoodete loetelu Viiu Magnus Eesti Pagarite Selts MTÜ Eha Martma Eesti Leivaliit Ülle Parbo SA Innove Õie Pritson Mattias Café OÜ Merle Truupõld Tartu Kutsehariduskeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kondiitri kutseala koosneb kahest kutsest: kondiiter, tase 4 ja vanemkondiiter, tase 5. Vanemkondiiter on töökogemusega spetsialist, kes töötab ettevõttes, kus valmistatakse valikpagari- ja/ või kondiitritooteid. Ta planeerib ja korraldab tootmist kogu tootmisprotsessi ulatuses, vajadusel arendab uusi kondiitritooteid. Vanemkondiitri tööülesanded on kondiitritoodete valmistamine ja kaunistamine, toodete arendamine, külmutatud toodete valmistamine, toodete pakendamine ja ladustamine, juhtimine ja juhendamine. Kondiitri töö on suures osas käsitöö, mis eeldab käte osavust, loovust ja ilumeelt. Kondiiter hoiab ennast kursis valdkonna arengutega Eestis ja teistes riikides ja täiendab oma kompetentsust järjepidevalt. Vanemkondiiter organiseerib enda ja töögrupi tööd ning töötab meeskonnas. Oma igapäevatöös võib kondiiter kokku puutuda allergeenidega. Toiduohutusnõuete täimiseks on vajalik kanda eririietust. Töö eripära eeldab valmisolekut töötada ka nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. Tuleb töötada madalatel ja kõrgetel töökeskkonna temperatuuridel. Vanemkondiiter kasutab oma töös kohaseid erialaseid töövahendeid, masinaid ja seadmeid ning koristusvahendeid ja -seadmeid. A.2.1 Kondiitritoodete valmistamine A.2.2 Kondiitritoodete kaunistamine A.2.3 Toodete arendamine A.2.4 Toodete pakendamine ja ladustamine A.2.5 Juhendamine ja juhtimine A.2.6 Väikeettevõtte majandamine Tavaliselt on vanemkondiitril erialane kutseharidus või kutsekeskharidus või on kutseoskused omandatud töökohal või täiendusõppes, lisaks on tal erialane töökogemus kondiitritooteid valmistatavas ettevõttes. Kondiiter, vanemkondiiter, meisterkondiiter. Regulatsioonid kutsealal töötamiseks puuduvad. Kutse koosneb kohustuslikest kompetentsidest B.3.1, B.2.2, B.2.3, B.2.4, B.2.5. Lisaks on võimalik tõendada valitavat kompetentsi B.2.6. Kondiitritoodete valmistamine 5 Kondiitritoodete kaunistamine 5 Toodete arendamine 5 Toodete pakendamine ja ladustamine 5 Juhendamine ja juhtimine 5 Lisaks on võimalik tõendada valitavat kompetentsi B.2.6. Väikeettevõtte majandamine 5 Erakorralise meditsiini tehnik, tase 4 Emergency Medical Technician, level 4 8 Erakorralise meditsiini tehnik I (versioon 3) Erakorralise meditsiini tehnik I (versioon 4) Erakorralise meditsiini tehnik I (versioon 5) Erakorralise meditsiini tehnik, tase 4 (versioon 10) Erakorralise meditsiini tehnik, tase 4 (versioon 6) Erakorralise meditsiini tehnik, tase 4 (versioon 7) Erakorralise meditsiini tehnik, tase 4 (versioon 9) Noorem parameedik I (versioon 2) Parameedik I (versioon 1) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Parameditsiin Erakorralise meditsiini tehnik 17 2019-11-12 2019-11-12 2023-11-15 4 4 3258 Kiirabitehnikud 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Raul Jalast SA Tartu Kiirabi Rita Popova Kiirabi Liit Taavet Reimers Kiirabi Liit Lenne Rätsep Karell Kiirabi Roman Samorodin Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Tiina Uusma Tartu Tervishoiu Kõrgkool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Erakorralise meditsiini tehnik on spetsialist, kelle töö on erakorralist abi vajavale patsiendile abi osutamine, lähtudes õigusaktidest ja asutusesisestest regulatsioonidest. Ta hindab ja jälgib patsiendi seisundit ning alustab esmase abi andmist patsiendile, assisteerib tervishoiutöötajaid ravi- ja diagnostilistel protseduuridel. Erakorralise meditsiini tehnik kasutab erakorralises meditsiinis kasutatavat aparatuuri ja varustust, tal on baasteadmised anatoomiast, füsioloogiast ja patoloogiast, erakorralises meditsiinis kasutatavatest ravimitest ning nende manustamisest. Abi osutamisel hindab ta meeskonna liikmena sündmuse ja sündmuskohaga seotud ohte ja tegutseb vastavalt olukorrale. Erakorralise meditsiini tehnik tegutseb ennast ja patsienti kahjustamata. Erakorralise meditsiini tehnik töötab haigla erakorralise meditsiini osakonnas (EMO) või kiirabis. A.2.1 Ettevalmistumine erakorralise meditsiiniabi osutamiseks 1. Meeskonnatöös osalemine. 2. Töökoha korrasoleku ja komplekteerituse tagamine. A.2.2 Erakorralise abi osutamine 1. Ohutusnõuete järgimine. 2. Eluliste näitajate mõõtmine ja hindamine. 3. Arsti või õe assisteerimine. 4. Patsiendi seisundi jälgimine. 5. Erakorralise abi osutamine. 6. Turvalisuse tagamine transpordil. 7. Triaaži tegemises osalemine. A.2.7 Alarmsõiduki juhtimine 1. Alarmsõidu tegemine. 2. Ohtude ja riskide hindamine alarmsõidul. Kutse eeldab valmisolekut töötada meeskonna liikmena erinevates ettearvamatutes olukordades, puhkepäevadel, riigi pühadel, samuti öisel ajal. Töötatakse graafiku alusel. Erakorralises meditsiinis kasutatav aparatuur, seadmed ja tarvikud. Erakorralise meditsiini tehniku töö eeldab suhtlemisvalmidust, vastutus-, koostöö- ja empaatiavõimet, pingetaluvust, korrektsust. Ta peab olema vaimselt ja füüsiliselt terve ja vastupidav. Erakorralise meditsiini tehnik on vähemalt keskharidusega erialase koolituse läbinud spetsialist. Erakorralise meditsiini tehnik, kiirabitehnik. Erakorralise meditsiini tehniku töö on reguleeritud määrusega nr 131 „Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ja tööjuhend“. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1 ja B.2.2 ning läbiv kompetents B.2.4. Lisaks on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.3. Ettevalmistumine erakorralise meditsiiniabi osutamiseks 4 Erakorralise abi osutamine 4 Lisaks on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.3. Alarmsõiduki juhtimine 4 Erakorralise meditsiini tehnik, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 Vehicle Technician, EstQF Level 5 10 Autolukksepp II (versioon 1) Autotehnik II (versioon 2) Autotehnik II (versioon 3) Autotehnik II (versioon 4) Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 (versioon 11) Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 (versioon 7) Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 (versioon 8) Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 (versioon 9) Sõiduautodiagnostik, tase 5 (versioon 5) Sõiduautodiagnostik, tase 5 (versioon 6) Liikurmasinadiagnostik, tase 5 Sõiduautodiagnostik, tase 5 Veoauto- ja bussidiagnostik, tase 5 Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Autotehnik 13 2019-12-09 2019-12-09 2021-10-19 5 5 7231 Mootorsõidukimehaanikud ja -lukksepad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Vladimir Krasnoštšjokov Toyota Baltic AS Valter Kokkota MTÜ Autokutseõppe Liit Peeter Johannson Tallinna Linnatransport AS Tarmo Talismaa Volvo Estonia OÜ Piret Lilover SA Innove Ülo Ramp MTÜ Autokutseõppe Liit Janek Pukka Rakvere Ametikool Andrus Simberg MTÜ Autokutseõppe Liit Ardo Antoni Nissan Nordic Estonia Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Mootorsõidukite hoolduse ja remondi kutsealal on sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik, tase 3, mootorsõidukitehnik, tase 4 ja mootorsõidukidiagnostik, tase 5 kutsed. Mootorsõidukidiagnostik tegeleb sõiduautode, veoautode, busside ja liikurmasinate diagnoosimise-, remondi- ja rikkepõhjuste analüüsiga, leiab ja kõrvaldab rikkeid. Ta töötab iseseisvalt, kasutades vajadusel remondiandmebaase, -katalooge ja -juhendeid ning kannab töövõtjana vastutust nii tööohutuse kui ka hoolduse ja/või remondi tagajärjel tekkinud liiklusohtlike olukordade eest. Vajalik on pidev enesetäiendamine. Mootorsõidukidiagnostik võib töötada nii üksi kui ka meeskonnas, tema töö eeldab suhtlemist kaastöötajate ja klientidega. Vajadusel juhendab mootorsõidukitehniku tööd, suunab ja annab juhiseid vigade diagnoosimiseks ning juhendab ja aitab analüüsida tehniku kogutud infot täpsema remondimahu kaardistamiseks/määramiseks. A.2.1 Mootorielektroonika diagnostika ja remont A.2.2 Jõuülekande diagnostika ja remont A.2.3 Siinivõrkude diagnostika ja remont A.2.4 Elektriseadiste ja mugavussüsteemide diagnostika ja remont A.2.5 Juhtimisseadmete ja veermiku diagnostika ja remont A.2.6 Kliimaseadmete (sõitjateruumi soojendus-, ventilatsiooni- ja jahutusseadmete) diagnostika ja remont A.2.7 Turvaseadiste diagnostika ja remont A.2.8 Mootorsõidukite hüdrauliliste ja pneumaatiliste tööseadmete diagnostika ja remont A.2.9 Mootorsõidukite tööseadmete ning nende kinnitusmehhanismide diagnostika ja remont Spetsialiseerumine sõltub mootorsõiduki kategooriast/liigist, kasutusotstarbest järgmiselt: sõiduautodiagnostik, veoauto-, bussidiagnostik ja liikurmasinadiagnostik. Kõik spetsialiseerumised on otseselt seotud kirjeldatud tööosadega. A.2.10 Elektriliste kõrgepingeseadmete, kõrgepinge akude, kontrollerite, muundurite hooldus, diagnostika ja remont A.2.11 Mootorsõidukite gaasiseadmete paigaldus, hooldus, diagnostika ja remont Mootorsõidukidiagnostiku tööaeg on enamasti päeval. Töö on vahelduvate tööülesannetega ja toimub enamasti siseruumis. Võib ette tulla töötamist suurenenud ohu olukorras. Diagnostik töötab üldiselt seistes, kuid sageli ka ergonoomiliselt rasketes tingimustes. Võimalik on kokkupuude tervistkahjustavate ainetega (mootorikütused, määrdeained ja tehnilised vedelikud, happed, heitgaasid jmt). Töökeskkonnas võib esineda müra, tolmu, niiskust ja vibratsiooni. Mootorsõidukidiagnostik kasutab diagnostikaseadmeid, käsi-, elektri-, hüdro- ja pneumotööriistu ning töökoja-, remondi- ja hooldusseadmeid, samuti arvuti baasil erinevaid tarkvaralahendusega diagnostika programme ja simulaatoreid. Ta kasutab ka töörõivastust ja isikukaitsevahendeid. Mootorsõidukidiagnostiku eeldatavad isikuomadused on täpsus, vastutustunne, koostöövalmidus, pingetaluvus ning analüüsi- ja otsustusvõime. Mootorsõidukidiagnostik omab mootorsõidukitehnikuna töötamise kogemust. Ta on läbinud kutsealase koolituse. Mootorsõidukite diagnostik, sõiduautodiagnostik, autodiagnostik, veoauto- ja bussidiagnostik, liikurmasinate diagnostik, automehaanik, autoelektrik, tehnohooldemeister, tehnoseisundi-kontrolör, tehniline nõustaja, tehniline konsultant, meister. Sõidukite transpordiks peab omama vastava kategooria juhiluba (liiklusseadus). Kutse taotlemisel tuleb valida vähemalt üks spetsialiseerumine. Kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1–B.2.9 ja B.2.12 tõendamine. Kutse taotlemisel võib tõendada valitavaid kompetentse B.2.10 ja B.2.11. Mootorielektroonika diagnostika ja remont 5 Jõuülekande diagnostika ja remont 5 Siinivõrkude diagnostika ja remont 5 Elektriseadiste ja mugavussüsteemide diagnostika ja remont 5 Juhtimisseadmete ja veermiku diagnostika ja remont 5 Kliimaseadmete diagnostika ja remont 5 Turvaseadiste diagnostika ja remont 5 Mootorsõidukite hüdrauliliste ja pneumaatiliste tööseadmete diagnostika ja remont 5 Mootorsõidukite tööseadmete ning nende kinnitusmehhanismide diagnostika ja remont 5 Kutse taotlemisel võib tõendada valitavaid kompetentse B.2.10 ja B.2.11. Mootorsõidukite kõrgepinge jõuseadmete diagnostika ja remont 5 Mootorsõidukite gaasiseadmete diagnostika ja remont 5 Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Kvaliteedijuht, tase 7 Quality Manager, level 7 3 Kvaliteedijuht, tase 7 (versioon 1) Kvaliteedijuht, tase 7 (versioon 2) Kvaliteedijuht, tase 7 (versioon 4) Kvaliteedijuht, tase 7 (versioon 5) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Kvaliteedijuht 14 2019-11-26 2019-11-26 2020-05-17 7 7 2421 Juhtimis- ja organisatsioonianalüütikud 0413 Juhtimine ja haldus 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Terminid Enno Aermates OÜ Smileoffice Toomas Arula Nixor Eesti AS Siret Kegel Incap Corporation Jari Kukkonen, ekspert/koolitaja Neeme Kärbo Tartu Teaduspark Üllar Lainela ERGO Eesti / Balti kindlustusseltsid Kristel Leisalu Elisa Eesti AS Tauno-Jussi Onoper TJO Konsultatsioonid Kadi Prants Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Heli Rannik Tallinna Majanduskool Tiia Tammaru Tallinna Tehnikaülikool Eneken Titov Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kvaliteedijuhtimine on keskkonna loomine ning arendamine muutuste juhtimiseks organisatsioonis ja subjektiivsete hinnangute-arvamuste formuleerimine läbipaistvaks juhtimisinfo vooks, millele saab seada mõõdetavaid eesmärke. See on süsteemne teadvustatud tegevus organisatsiooni tulemuslikkuse parandamiseks, jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime tagamiseks. Kvaliteedispetsialisti ja kvaliteedijuhi ülesannete täitmine on oluline kõikides organisatsioonides, sõltumata organisatsiooni suurusest, ametikoha olemasolust, sektorist, omandivormist jms. Vastava ametikoha puudumisel täidab neid ülesandeid tegevjuht või tema poolt määratud isik. Kvaliteedijuht arendab organisatsiooni kõigi liikmete koostööd, et kliendid saaksid oma vajadustele ja ootustele vastavaid tooteid või teenuseid. Kvaliteedijuht peab põhjalikult tundma firma töökorraldust ning oskama seda analüüsida ja arendada. 7. taseme kvaliteedijuht korraldab ja juhib organisatsiooni kvaliteedijuhtimissüsteemi haldamist, vastutades selle tulemuslikkuse eest. Ta on kvaliteeti puudutavates otsustes iseseisev, kaasates nende väljatöötamisse huvipooli. Kvaliteedijuhil võib olla otseseid alluvaid (kvaliteedispetsialist, -assistent), kelle asjakohast tegevust ta suunab. Kvaliteedijuhi töö eesmärk on saavutada koos kolleegidega organisatsiooni kõigi osade jätkusuutlik ja terviklik klientide kvaliteedinõuete rahuldamine. Kvaliteedijuhi tähelepanu fookuses on organisatsioonis toimuvad protsessid, mis mõjutavad otseselt või kaudselt kvaliteeti. Olukorra parendamiseks (protsessi muutmiseks) on tema koostööpartneriteks protsesside omanikud. Ta kasutab asjakohast oskusteavet vajaminevatest lähenemisviisidest (meeskonna- ja projektijuhtimismeetodid, andmekogumis- ja analüüsimeetodid, otsustusprotsessi metoodikad, suhtlus- ja esitlustehnikad jne). Kvaliteedijuht hoiab ennast ja teisi asjaosalisi kursis kvaliteedialaste metoodikate ja lähenemisviiside arenguga maailmas. Kvaliteedijuht panustab oma kutseala arengusse, osaledes erialaühingute töös ja muudes eriala- võrgustikes. A.2.1 Kvaliteedijuhtimissüsteemi haldamine 1. Kvaliteedipoliitika kujundamine 2. Kvaliteedijuhtimissüsteemi sisseseadmine ja ohjamine A.2.2 Organisatsioonile kohalduvate nõuete ohjamine 1. Nõuete kaardistamine 2. Nõuete integreerimine juhtimissüsteemi A.2.3 Protsesside juhtimise toetamine ja koordineerimine 1. (Põhi)protsessi(de) kaardistamine 2. (Põhi)protsessi(de) analüüsimine 3. (Põhi)protsessi(de) arendamine A.2.4 Kvaliteedialaste koolituste koordineerimine (koostöös personalijuhiga) 1. Koolitusvajaduse kaardistamine 2. Koolituste planeerimine ja läbiviimine 3. Koolitustulemuste hindamine A.2.5 Andmete kogumine ja analüüsimine 1. Juhtimise eesmärkide joondamine ja mõõdikute määratlemine 2. Mõõtmissüsteemi loomine ja rakendamine 3. Tulemuste seire, analüüsimine ja hindamine 4. Tulemuste esitamine A.2.6 Kliendisuhete süsteemi ohjamine 1. Klientidele lubaduste andmise süsteemi sisseseadmine 2. Klientide vajaduste ja soovide väljaselgitamise süsteemi sisseseadmine 3. Teenuse osutamise/toote tarnimise käigus kliendisuhtluse protsesside ja süsteemi sisseseadmine 4. Kliendikaebuste ja reklamatsioonide ning vaidluste käsitlemise süsteemi sisseseadmine 5. Kliendi arvamus- ja rahulolu-uuringute läbiviimise süsteemi sisseseadmine A.2.7 Juhtimissüsteemi hindamise korraldamine ja protsessi arendamine 1. Organisatsiooni juhtimiskvaliteedi terviklik enesehindamine 2. Organisatsiooni juhtimiskvaliteedi terviklik välishindamine 3. Siseaudit 4. Väline kvaliteediaudit (lähtuvalt organisatsiooni spetsiifikast) A.2.8 Protsesside muudatusprojektide juhtimine 1. Projektimeeskonna formeerimine 2. Probleemi/väljakutse sõnastamine 3. Probleemse olukorra piiritlemine 4. Juurpõhjus(t)e tuvastamine 5. Korrigeerivate tegevuste sõnastamine ja testimine 6. Probleemi korrigeerimine ja tulemuse kinnitamine 7. Analoogse probleemi võimaluse välistamine tulevikus 8. Projekti lõpetamine A.2.9 Organisatsiooni arengu toetamine ja nõustamine (koostöös juhtkonnaga) 1. Organisatsiooni arendamise (sh parendamise) kvaliteedijuhtimise tööriistade planeerimine ja rakendamine 2. Arendus (sh parendamise) ettepanekute süsteemi loomine ja ohjamine 3. Parima praktika tuvastamine ja sellest õppimine A.2.10 Kvaliteedijuhtimise sise-ja väliskommunikatsiooni korraldamine (koostöös kommunikatsioonijuhiga ) 1. Kvaliteedijuhtimise sise- ja väliskommunikatsioonivajaduse kaardistamine 2. Kvaliteedijuhtimise sise- ja väliskommunikatsiooni läbiviimine 3. Kvaliteedijuhtimise sise- ja väliskommunikatsiooni hindamine. Kvaliteedijuhi tööaeg võib olla fikseeritud või paindlik. Töötamine on ruumis või välitingimustes sõltuvalt organisatsiooni eripärast. Igapäevatööst moodustab suure osa suhtlemine kolleegide ja juhtkonnaga. Väljaspool organisatsiooni tuleb suhelda klientide, tarnijate, riigiametite esindajate jt. Töörütm on vahelduv, ka tööülesanded vahelduvad. Probleemsete olukordade lahendamise ajal võib töö olla vaimselt ja emotsionaalselt pingeline. Personaalarvuti; Operatsiooni süsteem (näit. Windows); Kontoritarkvara pakett (näit. Word, Excel, Powerpoint, Outlook); Side – telefon, internet, intranet; Asjakohased mõõtmisseadmed; Visuaalse sündmuse salvestamise vahendid – foto- ja videokaamera; Faktide kogumise andmebaas ja analüüsi keskkond (näit. Excel); Faktide põhjal analüüsitud informatsiooni esitlemise vahendid – tahvel, dataprojektor, esitlustarkvara, meedia (sise TV, intranet, perioodika, teadete tahvlid). Analüüsivõime ja oskus näha tervikut ning seoseid, tunnetusvõimed (mõtete soravus, loogiline mõtlemine, visuaalne mälu, ruumiline kujutlusvõime, kontsentreerumisvõime), matemaatiline võimekus (numbrite ja kvantitatiivsete seoste mõistmine), täpsus, korrektsus, saavutusvajadus, usaldatavus, enesedistsipliin, koostöövõime, vastutusvõime, õppimisvõime, kohanemisvõime, uuenduste ja ideede genereerimisvõime, empaatiavõime, sõbralikkus. 7. taseme kvaliteedijuhi kutse taotlemiseks on soovitatav kõrgharidus (magistrikraad või sellega võrdsustatud haridus) ja meeskonnajuhtimise ning kvaliteedijuhtimise kogemus või kvaliteedijuhi täienduskoolituse läbimine ja lisaks pikaajaline töökogemus, mis hõlmab protsesside juhtimist ja/või organisatsioonide kvaliteedihindamist. Kvaliteedijuht, tarneahela kvaliteedijuht, kvaliteediinspektor, kvaliteediinsener, protsessijuht, kvaliteediaudiitor (ka kvaliteedi- ja siseaudiitor), OPEX-juht (operational excellence/äritäiuslikkuse juht). Kvaliteedijuht, tase 7 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1- B.2.10 ja B.2.11 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Kvaliteedijuhtimissüsteemi haldamine 7 Organisatsioonile kohalduvate nõuete ohjamine 7 Protsesside juhtimise toetamine ja koordineerimine 7 Kvaliteedi koolituste koordineerimine (koostöös personalijuhiga) 7 Andmete kogumine ja analüüsimine 7 Kliendisuhete süsteemi ohjamine 7 Juhtimissüsteemi hindamiste korraldamine ja protsessi arendamine 7 Protsesside muudatusprojektide juhtimine 7 Organisatsiooni arengu toetamine ja nõustamine (koostöös juhtkonnaga) 7 Kvaliteedijuhtimise sise-ja väliskommunikatsiooni korraldamine (koostöös kommunikatsioonijuhiga) 7 Kvaliteedijuht, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Kvaliteedispetsialist, tase 5 Quality Specialist, level 5 3 Kvaliteedispetsialist, tase 5 (versioon 1) Kvaliteedispetsialist, tase 5 (versioon 2) Kvaliteedispetsialist, tase 5 (versioon 4) Kvaliteedispetsialist, tase 5 (versioon 5) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Kvaliteedijuht 14 2019-11-26 2019-11-26 2020-05-17 5 5 3339 Äriteenuste agendid, mujal liigitamata 0413 Juhtimine ja haldus 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Terminid Enno Aermates OÜ Smileoffice Toomas Arula Nixor Eesti AS Siret Kegel Incap Corporation Jari Kukkonen, ekspert/koolitaja Neeme Kärbo Tartu Teaduspark Üllar Lainela ERGO Eesti / Balti kindlustusseltsid Kristel Leisalu Elisa Eesti AS Tauno-Jussi Onoper TJO Konsultatsioonid Kadi Prants Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Heli Rannik Tallinna Majanduskool Tiia Tammaru Tallinna Tehnikaülikool Eneken Titov Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kvaliteedijuhtimine on keskkonna loomine ning arendamine muutuste juhtimiseks organisatsioonis ja subjektiivsete hinnangute-arvamuste formuleerimine läbipaistvaks juhtimisinfo vooks, millele saab seada mõõdetavaid eesmärke. See on süsteemne teadvustatud tegevus organisatsiooni tulemuslikkuse parandamiseks, jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime tagamiseks. Kvaliteedispetsialisti ja kvaliteedijuhi ülesannete täitmine on oluline kõikides organisatsioonides, sõltumata organisatsiooni suurusest, ametikoha olemasolust, sektorist, omandivormist jms. Vastava ametikoha puudumisel täidab neid ülesandeid tegevjuht või tema poolt määratud isik. 5. taseme kvaliteedispetsialist haldab järjepidevalt organisatsiooni kvaliteedijuhtimissüsteemi oma volituste piires ja vastutab selle tulemuslikkuse eest. Kvaliteeti puudutavas tegevuses lähtub ta organisatsiooni kvaliteedipoliitikast ja kvaliteedijuhi ja protsessiomanike asjakohastest suunistest ja korraldustest ning talle kehtestatud töökirjeldusest. Võib vajada töö tegemisel juhendamist. Kvaliteedispetsialisti töö eesmärk on saavutada koos kolleegidega organisatsiooni kõigi osade jätkusuutlik ja terviklik klientide kvaliteedinõuete rahuldamine. A.2.1 Kvaliteedijuhtimissüsteemi haldamine 1. Kvaliteedijuhtimissüsteemi sisseseadmine ja ohjamine A.2.2 Organisatsioonile kohalduvate nõuete ohjamine 1. Nõuete integreerimine juhtimissüsteemi A.2.3 Protsesside juhtimise toetamine ja koordineerimine 1. (Põhi)protsessi(de) kaardistamine 2. (Põhi)protsessi(de) analüüsimine A.2.4 Kvaliteedialaste koolituste koordineerimine (koostöös personalitöö eest vastutava isikuga) 1. Koolituste planeerimine ja läbiviimine 2. Koolitustulemuste hindamine A.2.5 Andmete kogumine ja analüüsimine 1. Mõõtmissüsteemi loomine ja rakendamine 2. Tulemuste seire, analüüsimine ja hindamine 3. Tulemuste esitamine A.2.6 Kliendisuhete süsteemi ohjamine 1. Klientidele lubaduste andmise süsteemi sisseseadmine 2. Klientide vajaduste ja soovide väljaselgitamise süsteemi sisseseadmine 3. Teenuse osutamise/toote tarnimise käigus kliendisuhtluse protsesside ja süsteemi sisseseadmine 4. Kliendikaebuste ja reklamatsioonide ning vaidluste käsitlemise süsteemi sisseseadmine 5. Kliendi arvamus- ja rahulolu-uuringute läbiviimise süsteemi sisseseadmine A.2.7 Juhtimissüsteemi hindamise korraldamine ja protsessi arendamine 1. Organisatsiooni juhtimiskvaliteedi terviklik enesehindamine 2. Organisatsiooni juhtimiskvaliteedi terviklik välishindamine 3. Siseaudit 4. Väline kvaliteediaudit (lähtuvalt organisatsiooni spetsiifikast) A.2.8 Protsesside muudatusprojektide juhtimine 1. Probleemi/väljakutse sõnastamine 2. Probleemse olukorra piiritlemine 3. Juurpõhjus(t)e tuvastamine 4. Korrigeerivate tegevuste sõnastamine ja testimine 5. Probleemi korrigeerimine ja tulemuse kinnitamine 6. Analoogse probleemi välistamine tulevikus A.2.9 Organisatsiooni arengu toetamine ja nõustamine (koostöös juhtkonnaga) 1. Arendus (sh parendamise) ettepanekute süsteemi loomine ja ohjamine 2. Parima praktika tuvastamine ja sellest õppimine A.2.10 Kvaliteedijuhtimise sise-ja väliskommunikatsiooni korraldamine (koostöös kommunikatsioonijuhiga ) 1. Kvaliteedijuhtimise sise- ja väliskommunikatsiooni läbiviimine Kvaliteedispetsialisti tööaeg võib olla fikseeritud või paindlik. Töötamine on ruumis või välitingimustes sõltuvalt organisatsiooni eripärast. Igapäevatööst moodustab suure osa suhtlemine kolleegide ja juhtkonnaga. Väljaspool organisatsiooni tuleb suhelda klientide, tarnijate, riigiametite esindajate jt. Töörütm on vahelduv, ka tööülesanded vahelduvad. Probleemsete olukordade lahendamise ajal võib töö olla vaimselt ja emotsionaalselt pingeline. Personaalarvuti; Operatsiooni süsteem (näit. Windows); Kontoritarkvara pakett (näit. Word, Excel, Powerpoint, Outlook; Side – telefon, internet, intranet; Asjakohased mõõtmisseadmed; Visuaalse sündmuse salvestamise vahendid – foto- ja videokaamera; Faktide kogumise andmebaas ja analüüsi keskkond (näit. Excel); Faktide põhjal analüüsitud informatsiooni esitlemise vahendid – tahvel, dataprojektor, esitlustarkvara, meedia (sise TV, intranet, perioodika, teadete tahvlid). Analüüsivõime ja oskus näha tervikut ning seoseid, tunnetusvõimed (mõtete soravus, loogiline mõtlemine, visuaalne mälu, ruumiline kujutlusvõime, kontsentreerumisvõime), matemaatiline võimekus (numbrite ja kvantitatiivsete seoste mõistmine), täpsus, korrektsus, saavutusvajadus, usaldatavus, enesedistsipliin, koostöövõime, vastutusvõime, õppimisvõime, kohanemisvõime, uuenduste ja ideede genereerimisvõime, empaatiavõime, sõbralikkus. 5. taseme kvaliteedispetsialisti kutse taotlemiseks on soovitatav kutsestandardi nõuetele vastava 5. taseme õppekava läbimine või erialane töökogemus kvaliteedijuhtimise valdkonnas. Kvaliteedispetsialist, kvaliteediinspektor, kvaliteedikontrolör, kvaliteedikontrollija (ka tehnoloog-kvaliteedikontrollija), kvaliteeditehnik, tarneahela kvaliteedispetsialist, kvaliteediaudiitor (ka kvaliteedi- ja siseaudiitor), kvaliteedianalüütik. Kvaliteedispetsialist, tase 5 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1- B.2.10 ja B.2.11 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Kvaliteedijuhtimissüsteemi haldamine 5 Organisatsioonile kohalduvate nõuete ohjamine 5 Protsesside juhtimise toetamine ja koordineerimine 5 Kvaliteedi koolituste koordineerimine (koostöös personalijuhiga) 5 Andmete kogumine ja analüüsimine 5 Kliendisuhete süsteemi ohjamine 5 Juhtimissüsteemi hindamiste korraldamine ja protsessi arendamine 5 Protsesside muudatusprojektide juhtimine 5 Organisatsiooni arengu toetamine ja nõustamine (koostöös juhtkonnaga) 5 Kvaliteedijuhtimise sise-ja väliskommunikatsiooni korraldamine (koostöös kommunikatsioonijuhiga) 5 Kvaliteedispetsialist, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Kvaliteedispetsialist, tase 6 Quality Specialist, level 6 3 Kvaliteedijuht, tase 6 (versioon 4) Kvaliteedijuht, tase 6 (versioon 5) Kvaliteedispetsialist, tase 6 (versioon 1) Kvaliteedispetsialist, tase 6 (versioon 2) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Kvaliteedijuht 14 2019-11-26 2019-11-26 2020-05-17 6 6 2421 Juhtimis- ja organisatsioonianalüütikud 0413 Juhtimine ja haldus 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Terminid Enno Aermates OÜ Smileoffice Toomas Arula Nixor Eesti AS Siret Kegel Incap Corporation Jari Kukkonen, ekspert/koolitaja Neeme Kärbo Tartu Teaduspark Üllar Lainela ERGO Eesti / Balti kindlustusseltsid Kristel Leisalu Elisa Eesti AS Tauno-Jussi Onoper TJO Konsultatsioonid Kadi Prants Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Heli Rannik Tallinna Majanduskool Tiia Tammaru Tallinna Tehnikaülikool Eneken Titov Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kvaliteedijuhtimine on keskkonna loomine ning arendamine muutuste juhtimiseks organisatsioonis ja subjektiivsete hinnangute-arvamuste formuleerimine läbipaistvaks juhtimisinfo vooks, millele saab seada mõõdetavaid eesmärke. See on süsteemne teadvustatud tegevus organisatsiooni tulemuslikkuse parandamiseks, jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime tagamiseks. Kvaliteedispetsialisti ja kvaliteedijuhi ülesannete täitmine on oluline kõikides organisatsioonides, sõltumata organisatsiooni suurusest, ametikoha olemasolust, sektorist, omandivormist jms. Vastava ametikoha puudumisel täidab neid ülesandeid tegevjuht või tema poolt määratud isik. 6. taseme kvaliteedispetsialist haldab järjepidevalt organisatsiooni kvaliteedijuhtimissüsteemi oma volituste piires ja vastutab selle tulemuslikkuse eest. Kvaliteeti puudutavates otsustes lähtub ta organisatsiooni kvaliteedipoliitikast ja kvaliteedijuhi ning protsessiomanike asjakohastest suunistest ja korraldustest. Kvaliteedispetsialisti töö eesmärk on saavutada koos kolleegidega organisatsiooni kõigi osade jätkusuutlik ja terviklik klientide kvaliteedinõuete rahuldamine. Kvaliteedispetsialisti tähelepanu fookuses on organisatsioonis toimuvad protsessid, mis mõjutavad otseselt või kaudselt kliendile pakutavat kvaliteeti. Ta osaleb protsesside võimalikes parendustegevustes, kaasates nende protsessidega kokkupuutuvaid kolleege. Ta korraldab vajaduse korral protsesside seiret ja analüüsi ning tegevuste dokumenteerimist. Kvaliteedispetsialist hoiab ennast ja teisi asjaosalisi kursis kõigi asjakohaste metoodikate ja lähenemisviiside arenguga maailmas. Kvaliteedispetsialist panustab oma kutseala arengusse, osaledes erialaühingute töös ja muudes eriala võrgustikes. A.2.1 Kvaliteedijuhtimissüsteemi haldamine: 1) kvaliteedipoliitika kujundamine; 2) kvaliteedijuhtimissüsteemi sisseseadmine ja ohjamine. A.2.2 Organisatsioonile kohalduvate nõuete ohjamine: 1) nõuete kaardistamine; 2) nõuete integreerimine juhtimissüsteemi. A.2.3 Protsesside juhtimise toetamine ja koordineerimine: 1) (põhi)protsessi(de) kaardistamine; 2) (põhi)protsessi(de) analüüsimine; 3) (põhi)protsessi(de) arendamine. A.2.4 Kvaliteedialaste koolituste koordineerimine (koostöös personalijuhiga): 1) koolitusvajaduse kaardistamine; 2) koolituste planeerimine ja läbiviimine; 3) koolitustulemuste hindamine. A.2.5 Andmete kogumine ja analüüsimine: 1) juhtimise eesmärkide joondamine ja mõõdikute määratlemine; 2) mõõtmissüsteemi loomine ja rakendamine; 3) tulemuste seire, analüüsimine ja hindamine; 4) tulemuste tagasisidestamine. A.2.6 Kliendisuhete süsteemi ohjamine: 1) klientidele lubaduste andmise süsteemi sisseseadmine; 2) klientide vajaduste ja soovide väljaselgitamise süsteemi sisseseadmine; 3) teenuse osutamise/toote tarnimise käigus kliendisuhtluse protsesside ja süsteemi sisseseadmine; 4) kliendikaebuste ja reklamatsioonide ning vaidluste käsitlemise süsteemi sisseseadmine; 5) kliendi arvamus- ja rahulolu-uuringute läbiviimise süsteemi sisseseadmine. A.2.7 Juhtimissüsteemi hindamise korraldamine ja protsessi arendamine: 1) organisatsiooni juhtimiskvaliteedi terviklik enesehindamine; 2) organisatsiooni juhtimiskvaliteedi terviklik välishindamine; 3) siseaudit; 4) väline kvaliteediaudit (lähtuvalt organisatsiooni spetsiifikast). A.2.8 Protsesside muudatusprojektide juhtimine: 1) projektimeeskonna formeerimine; 2) probleemi/väljakutse sõnastamine; 3) probleemse olukorra piiritlemine; 4) juurpõhjus(t)e tuvastamine; 5) korrigeerivate tegevuste sõnastamine ja testimine; 6) probleemi korrigeerimine ja tulemuse kinnitamine; 7) analoogse probleemi välistamine tulevikus; 8) projekti lõpetamine. A.2.9 Organisatsiooni arengu toetamine ja nõustamine (koostöös juhtkonnaga): 1) organisatsiooni arendamise (sh parendamise) kvaliteedijuhtimise tööriistade planeerimine ja rakendamine; 2) arendus- (sh parendamise) ettepanekute süsteemi loomine ja ohjamine; 3) parimate praktikate tuvastamine ja nendest õppimine. A.2.10 Kvaliteedijuhtimise sise-ja väliskommunikatsiooni korraldamine (koostöös kommunikatsioonijuhiga): 1) kvaliteedijuhtimise sise- ja väliskommunikatsioonivajaduse kaardistamine; 2) kvaliteedijuhtimise sise- ja väliskommunikatsiooni läbiviimine; 3) kvaliteedijuhtimise sise- ja väliskommunikatsiooni hindamine. Kvaliteedispetsialisti tööaeg võib olla fikseeritud või paindlik. Töötamine on ruumis või välitingimustes sõltuvalt organisatsiooni eripärast. Igapäevatööst moodustab suure osa suhtlemine kolleegide ja juhtkonnaga. Väljaspool organisatsiooni tuleb suhelda klientide, tarnijate, riigiametite esindajate jt. Töörütm on vahelduv, ka tööülesanded vahelduvad. Probleemsete olukordade lahendamise ajal võib töö olla vaimselt ja emotsionaalselt pingeline. Personaalarvuti; Operatsiooni süsteem (näit. Windows); Kontoritarkvara pakett (näit. Word, Excel, Powerpoint, Outlook); Side – telefon, internet, intranet; Asjakohased mõõtmisseadmed; Visuaalse sündmuse salvestamise vahendid – foto- ja videokaamera; Faktide kogumise andmebaas ja analüüsi keskkond (näit. Excel); Faktide põhjal analüüsitud informatsiooni esitlemise vahendid – tahvel, dataprojektor, esitlustarkvara, meedia (sise TV, intranet, perioodika, teadete tahvlid). Analüüsivõime ja oskus näha tervikut ning seoseid, tunnetusvõimed (mõtete soravus, loogiline mõtlemine, visuaalne mälu, ruumiline kujutlusvõime, kontsentreerumisvõime), matemaatiline võimekus (numbrite ja kvantitatiivsete seoste mõistmine), täpsus, korrektsus, saavutusvajadus, usaldatavus, enesedistsipliin, koostöövõime, vastutusvõime, õppimisvõime, kohanemisvõime, uuenduste ja ideede genereerimisvõime, empaatiavõime, sõbralikkus. 6. taseme kvaliteedispetsialisti kutse taotlemiseks on soovitatav kutsestandardi nõuetele vastava õppekava läbimine ja töökogemus või kutsestandardi nõuetele vastava 5. taseme õppekava läbimine ja/või kutsestandardi nõuetele vastavate täienduskoolituste läbimine ja erialane töökogemus kvaliteedijuhtimise valdkonnas. Kvaliteedispetsialist, kvaliteediinspektor, kvaliteediinsener, protsessijuht, tarneahela kvaliteedispetsialist, kvaliteediaudiitor (ka kvaliteedi- ja siseaudiitor), kvaliteedianalüütik. Kvaliteedispetsialist, tase 6 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1- B.2.10 ja B.2.11 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Kvaliteedijuhtimissüsteemi haldamine 6 Organisatsioonile kohalduvate nõuete ohjamine 6 Protsesside juhtimise toetamine ja koordineerimine 6 Kvaliteedi koolituste koordineerimine (koostöös personalijuhiga) 6 Andmete kogumine ja analüüsimine 6 Kliendisuhete süsteemi ohjamine 6 Juhtimissüsteemi hindamiste korraldamine ja protsessi arendamine 6 Protsesside muudatusprojektide juhtimine 6 Organisatsiooni arengu toetamine ja nõustamine (koostöös juhtkonnaga) 6 Kvaliteedijuhtimise sise-ja väliskommunikatsiooni korraldamine (koostöös kommunikatsioonijuhiga) 6 Kvaliteedispetsialist, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Tootmisjuht, tase 6 Production manager, level 6 2 Tootmisjuht, tase 6 (versioon 1) Tootmisjuht, tase 6 (versioon 3) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Tootmisjuht 14 2019-11-26 2019-11-26 2024-11-20 6 6 1321 Töötleva tööstuse juhid 0413 Juhtimine ja haldus 28 Mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Aleksandr Miina Tallinna Tehnikaülikool, MTÜ Lean Enterprise Estonia Emöke Sogenbits FLIR Systems Indrek Rohtma Eesti Masinatööstuse Liit Ingrid Joost Tallinna Tehnikaülikool, Stram OÜ Jaanus Tärnov Eesti Plastitööstuse Liit Pille Meier Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Marika Tungel Eesti Toiduainetööstuse Liit Helle Raidvee Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Tootmisjuht, tase 6 korraldab ja arendab tõhusalt erineva suurusega töötleva tööstuse ettevõtete igapäevast tootmistööd ning planeerib pikemaajalisi tootmisprotsesse ja tehnoloogiaid. Ta hindab tootmistehnoloogiliste protsesside ja tootmisüksuste arenguvajadusi ning töötab välja tehnoloogia uuendamise ja pideva parendamise protsessi. Tootmisjuhi põhilisteks tööülesanneteks on tootmise planeerimine, tootmisprotsesside väljatöötamine, tootmisprotsessi struktuuri planeerimine, tootmise tõhususe analüüs, sh töökorraldus ja ressursside haldamine. Ta osaleb töötajate värbamisel, oskuste hindamisel või korraldab seda ning teeb ettepanekuid täienduskoolituseks. Tagab tõhusa teabevahetuse tootmiseks oluliste osapoolte vahel - nii ettevõtte siseste kui ka väliste struktuuriüksuste kui koostööpartnerite vahel. Tootmisjuht tunneb oma valdkonna toodete tehnoloogilisi protsesse, tehnoloogiaid, materjale, tootmisvahendeid, seadmeid ja masinaid. Ta tunneb ja rakendab kvaliteedijuhtimise meetodeid ja põhimõtteid ning rakendab tegevusvaldkonda reguleerivaid standardeid ja õigusakte. Tootmisjuht toetab oma tegevusega tootearendusprotsessi. A.2.1 Tootmisprotsessi strateegiline juhtimine 1. Tootmisprotsessi väljatöötamine ja arendamine. 2. Tootmistehnoloogia planeerimine ja vastavusse viimine ettevõtte ning muutuva turu vajadustega. 3. Tootmisprotsessi kvaliteedijuhtimise korraldamine. 4. Tootmiskulude juhtimine. 5. Tootearendusprotsessis osalemine. 6. Ettevõtte eelarve koostamisel osalemine. A.2.2 Tootmisprotsessi taktikaline ja operatiivne juhtimine 1. Tootmise taktikaline ja operatiivne planeerimine. 2. Materjali ja informatsioonivoogude juhtimine tootmises. 3. Tootmisprotsessis kasutatavate materjalide varu ja materjalivoogude tõhususe tagamine. 4. Masinate, seadmete ja tootmisliinide töökorra tagamine. 5. Tootmise igapäevane operatiivne koordineerimine. 6. Toote kvaliteedi tagamine. 7. Tootmisprotsesside tõhususe juhtimine ning mõõtmine ja analüüsimine. A.2.3 Tootmispersonali juhtimine 1. Tootmispersonali vajaduse määramine. 2. Tootmispersonali valikuprotsessis osalemine. 3. Tootmispersonali arenguvajaduse määratlemine. 4. Tootmispersonali arengukava koostamine. 5. Tootmispersonali suunamine, motiveerimine, kaasamine ja innustamine. A.2.4 Tootmise töökeskkonna ja tööohutuse tagamine 1. Töökeskkonna ja tööohutusnõuete järgimise süsteemi väljatöötamine. 2. Tootmispersonali töövõime ja tööohutuse tagamine. 3. Tootmispersonalile ergonoomilise töökeskkonna tagamine. 4. Tööhügieeni tagamine. Tootmisjuhi töökeskkond sõltub valdkonnaspetsiifikast, on kiiresti muutuv ja eeldab kiiret analüüsimist ja otsustamist. Büroovahendid ja -tehnika ning tootmise info- ja kommunikatsioonivahendid Tootmisjuhile on tähtsad kõrge enesekontroll, tasakaalukus, algatus- ja õppimisvõime, koostöö-, riski- ja suhtlemisvalmidus, vastutustundlikkus, usaldusväärsus, ausus, kohusetunne, korrektsus, täpsus, kiirus, otsustusvõime ja iseseisvus, sihikindlus, analüütiline mõtlemine; kontsentreerumis-, üldistus- ja kohanemisvõime, paindlikkus, loomingulisus, uuendusmeelsus. Tootmisjuhtidel on tavapäraselt erialane kutse- või kõrgharidus. Tootmisjuht, tootmisosakonna juhataja, vahetuse vanem, divisjoni juht. Tootmisjuht, tase 6 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside B.2.1–B.2.10 tõendamine. Tootmisprotsessi strateegiline juhtimine 6 Tootmisprotsessi taktikaline ja operatiivne juhtimine 6 Tootmispersonali juhtimine ja juhendamine 6 Tootmise töökeskkonna ja tööohutuse tagamine 6 Suhtlemine ja esitlemine 6 Koostöö ja toetamine 6 Õppimine ja enesearendamine 6 Tulemuste saavutamine 6 Arvuti kasutamine 6 Keelte kasutamine 6 Reisikonsultant, tase 5 Travel consultant, level 5 4 Reisikonsultant, tase 5 (versioon 2) Reisikonsultant, tase 5 (versioon 3) Reisikonsultant, tase 5 (versioon 5) Vanemreisikonsultant, tase 5 (versioon 1) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Reisikonsultant 20 2019-11-28 2019-11-28 2024-11-25 5 5 4221 Reisikonsultandid jm reisibüroo klienditeenindajad 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Kutsestandardis kasutatud kutsespetsiifilised terminid Asmik Tsaturjan Baltic Tours AS Helle Kärdi Eesti Turismifirmade Liit Ingrid Käo Go Travel AS Jüri Toomel Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Kersti Kont Eesti Turismifirmade Liit Leelo Ilbis Tallinna Linnavalitus Ettevõtlusamet Merike Hallik Kaleva Travel AS Tatjana Koor Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž Tiina Peterson EAS Turismiarenduskeskus Ülle Parbo SA Innove Pille Paisuots Estravel AS Elen Hallik Wris AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. 5. taseme reisikonsultant on klienditeenindaja, kes käitub vastavalt eetilistele, esteetilistele ja muudele sotsiaalselt heakskiidetud normidele. Ta täidab mitmekesiseid tööülesandeid, kavandab asjakohaseid muudatusi ja korraldab nende rakendamist. Tööülesannete hulka kuulub klientidele reisiteenuste müümine, nende reisivajaduste väljaselgitamine, informatsiooni andmine ning nõustamine toodete ja teenuste, sihtkohamaa eritingimuste ning kliendi õiguste ja kohustuste kohta; kliendile müügi vormistamine ja reisidokumentide ettevalmistamine. Oluline on hea suuline ja kirjalik väljendusoskus. Tal on vajalikud kompetentsid iseseisvaks tööks ja kolleegide juhendamiseks oma vastutusala piires. A.2.1 Turismiinfo haldamine 1. Turismialase info haldamine. 2. Turismitooted/teenused. A.2.2 Klienditeenindus 1. Kliendi reisivajaduse väljaselgitamine. 2. Kliendi nõustamine. 3. Tagasiside kogumine ja analüüsimine. 4. Kaebuste lahendamine. A.2.3 Reisiteenuste paketi koostamine 1. Tooteinfo kogumine. 2. Hinnapakkumiste võtmine. 3. Pakkumiste koostamine. A.2.4 Müügi korraldamine 1. Erinevate toodete/teenuste broneerimine ja müümine. 2. Reisiteenusega kaasneva olulise info edastamine kliendile. 3. Müügipakkumiste vormistamine. 4. Müügiarvestuse pidamine. 5. Reisiinfo koondamine, edastamine ja uuendamine. A.2.5 Bürootöö korraldamine 1. Oma töökoha organiseerimine ja korrashoid. 2. Reisiteenuste dokumentide vormistamine. 3. Arveldamine. 4. Kliendibaasi haldamine. 5. Müügiprotsessi arendamine. A.2.6 Juhendamine 1. Kolleegide nõustamine ja juhendamine. Reisikonsultant töötab reisibüroos või reisikorraldusettevõttes. Töö eeldab töötamist ka puhkepäeviti ja riiklikel pühadel. Erialane ja bürootarkvara, tavapärased bürootöövahendid. Arvuti, arvutiprogrammid ja andmebaasid, professionaalne tarkvara, sh broneerimissüsteemid. Reisikonsultandi töö on seotud klientide teenindamisega ning eeldab suhtlemisvalmidust, sõbralikkust, võimet tulla toime erinevate klientidega, kiiret taipu ja head mälu. Töös sisalduvad mitmesugused tegevused nõuavad kiiret ja paindlikku tegutsemist, korrektsust, täpsust, stressitaluvust ja pidevat enesetäiendamist. Tööga kaasnev materiaalne vastutus eeldab ausust. Reisikonsultandiks saab õppida kutseõppeasutuses või kõrgkoolis, kursustel ja töökohal. Reisikonsultandilt eeldatakse vähemalt keskharidust. Reisikonsultant, assistent, kliendihaldur, reisinõustaja. Selle kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside B.2.1-B.2.11 tõendamine. Turismiinfo haldamine 5 Klienditeenindus 5 Reisiteenuste paketi koostamine 5 Müügi korraldamine 5 Bürootöö korraldamine 5 Juhendamine 5 Reisikonsultant, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Suhtlemisoskus 5 Arvutikasutamise oskus 5 Keeleoskus 5 Meeskonnatöö 5 Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 Activity instructor, level 4 7 Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 (versioon 10) Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 (versioon 4) Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 (versioon 5) Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 (versioon 6) Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 (versioon 8) Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 (versioon 9) Retkejuht II (versioon 1) Retkejuht II (versioon 2) Retkejuht II (versioon 3) Maastikuvibu instruktor, tase 4 Matkajuht, tase 4 Seiklusraja instruktor, tase 4 Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Retkejuht 20 2019-11-28 2019-11-28 2020-11-27 4 4 3423 Tervisespordi- ja vabaajateenuste instruktorid ja programmijuhid 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus Kadri-Mai Kuldkepp Seikluspark OÜ Ingrid Kuligina MTÜ AMK Annereet Paatsi Tartu Kutsehariduskeskus Toomas Pannal Kanuumatkad OÜ Toomas Pärle VeeTee Projekt OÜ Kadri Tammik Turismiarenduskeskus Ettevõtluse Arendamise SA Reeda Tuula Tallinna Ülikool Erle Tüür Luua Metsanduskool Andres Virkus Eesti Maastikuvibu Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Aktiivtegevuste instruktori töö eesmärk on pakkuda kliendile elamusi läbi aktiivsete tegevuste. Aktiivtegevuste läbiviimisel arvestab ta sihtgrupi vajaduste, ea ja võimetega. Instruktor kasutab erinevaid erialaspetsiifilisi vahendeid, oskab adekvaatselt hinnata riske, käituda kriisiolukorras ning anda esmaabi. Instruktor on klienditeenindaja, kes tegutseb ja käitub vastavalt heale tavale ja eetilistele normidele, on võimeline suhtlema klientidega erinevatest rahvustest ja kultuuridest. Aktiivtegevuste instruktori tööülesanded on aktiivtegevuste ettevalmistamine, juhtimine, tegevusteks vajalike tehniliste vahendite olemasolu ja turvalisuse tagamine. Instruktor on usaldusväärne ja professionaalne. A.2.1 Aktiivtegevuste ettevalmistamine 1. Tegevusplaani koostamine ja järgmine 2. Riskijuhtimine 3. Osapooltega kokkulepete sõlmimine A.2.2 Aktiivtegevuste läbiviimine ja gruppide juhendamine 1. Tegevuste tutvustamine 2. Juhiste andmine ohutuse ja turvalisuse osas 3. Kliendi valmisoleku hindamine 4. Tegevuste läbiviimine 5. Tegevuste lõpetamine 6. Tagasiside analüüsimine A.2.3 Tehniliste vahendite olemasolu ja turvalisuse tagamine 1. Varustuse hankimine, hooldamine ja säilitamine 2. Tegevuskeskkonna ja -paikade valik, heakorra järgimine ja hooldamine 3. Varustuse transportimine A.2.4 Köietööde ja seikluspargi töö juhendamine 1. Seiklusraja avamine ja kontrollimine 2. Külastajate vastuvõtmine ja instruktaaž 3. Järelevalve seiklusradadel 4. Päästmine A.2.5 Maastikuvibulaskmise juhendamine 1. Viburaja ehitamine ja varustuse kontrollimine 2. Külastajate vastuvõtmine ja instruktaaž 3. Järelevalve viburajal 4. Tegutsemine ohuolukorras A.2.6 Veematkade korraldamine ja läbiviimine 1. Veekogu valimine 2. Külastajate vastuvõtmine ja instruktaaž 3. Turvanõuete järgimine 4. Päästmine A.2.7 Jalgsimatkade korraldamine ja läbiviimine 1. Retkede ettevalmistamine ja juhtimine 2. Looduse vahendamine retkedel Töö võib olla hooajaline, varieeruva tempoga ja liikuv. Töö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel. Töö võib olla kohati riskantne ettearvamatute ilmastikuolude tõttu. Kasutab aktiivtegevuste läbiviimisel vajalikke vahendeid vastavalt spetsialiseerumisele. Aktiivtegevuste instruktori töö eeldab pingetaluvust, vastutusvõimet, koostöövõimet, analüüsivõimet, kohanemisvõimet, head füüsilist vormi, vastupidavust ja erialaspetsiifilist vilumust. Töö on seotud klientide teenindamisega ning eeldab suhtlemisoskust ja sõbralikkust, usaldatavust ja motiveerimisvõimet, valmisolekut toime tulla erinevate olukordadega ning emotsionaalset stabiilsust. Töös sisalduvad mitmesugused tegevused nõuavad kiiret ja paindlikku tegutsemist, korrektsust, täpsust, otsustusvõimet, loomingulisust ja enesetäiendamist. Aktiivtegevuste instruktor on täisealine isik. Instruktoriks saab õppida koolitustel ja töökohal. Instruktor, matkajuht, retkejuht. Aktiivtegevuste instruktori 4. taseme kutse taotlemisel on vajalik kohustuslike kompetentside B.2.1 – B.2.3, läbiva kompetentsi B.2.8 ning vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi(de) tõendamine valikust B.2.4 - B.2.7: Köietööde ja seikluspargi töö juhendamine - kompetents B.2.4 Maastikuvibulaskmise juhendamine – kompetents B.2.5 Matkamine – kompetentsid B.2.6 – B.2.7 Matkamisele spetsialiseerumisel peab täiendavalt valima vähemalt ühe järgnevatest matkamise liikidest: - Veematkad - Jalgsimatkad Aktiivtegevuste ettevalmistamine 4 Aktiivtegevuste läbiviimine ja gruppide juhendamine 4 Tehniliste vahendite olemasolu ja turvalisuse tagamine 4 Spetsialiseerumisel tuleb tõendada vastava spetsialiseerumisega seotud kompetentsid: Köietööde ja seikluspargi töö juhendamine - kompetents B.2.4 Maastikuvibulaskmise juhendamine – kompetents B.2.5 Matkamine – kompetentsid B.2.6 – B.2.7 Matkamisele spetsialiseerumisel peab täiendavalt valima vähemalt ühe järgnevatest matkamise liikidest: - Veematkad - Jalgsimatkad Veematkad Jalgsimatkad Suhtlemisoskus 4 Turismikorraldaja, tase 5 Tourism organizer, level 5 6 Turismikorraldaja III (versioon 1) Turismikorraldaja III (versioon 2) Turismikorraldaja III (versioon 3) Turismikorraldaja, tase 5 (versioon 4) Turismikorraldaja, tase 5 (versioon 5) Turismikorraldaja, tase 5 (versioon 7) Maaturismi ettevõtlus Sihtkoha arendamine Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Turismikorraldaja 20 2019-11-28 2019-11-28 2024-11-25 5 5 1411 Hotellide, motellide ja hostelite juhid 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Tiina Ardel Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Reeli Engelbrecht Tartu Kutsehariduskeskus Monika Karu EAS Turismiarenduskeskus Kristen Lahtein Eesti Turismifirmade Liit Rene Meimer Activetours OÜ Heli Müristaja Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž Ülle Parbo SA Innove Sirje Rekkor MTÜ Eesti Maaturism Valdek Rohtma SA Tartumaa Turism Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Turismikorraldaja töötab organisatsioonis, mille funktsioonide hulka kuulub turismi arendamine ja korraldamine, sh kohalik omavalitsus, vabaühendused, turismiinfokeskused ja turismiteenuseid pakkuvad ettevõtted. Turismikorraldaja tööülesannete hulka kuulub sihtkoha ja turismiettevõtte tegevuse jätkusuutlik planeerimine, arendamine ja majandamine, sh turismitoodete ja -teenuste loomine ja arendamine, kvaliteedi arendamine, turundus ja müük ning klientide teenindamine ja turismiinfo vahendamine. Turismikorraldaja algatab ja teeb turismialast piirkondlikku ja valdkondadevahelist koostööd. Turismikorraldaja tegutseb ja käitub eetiliselt. A.2.1 Turismitoote ja/või -teenuse arendamine 1. Turismitoote ja/või -teenuse arendamine 2. Turismitoodete ja/või -teenuste pakettimine A.2.2 Turismitoote ja/või -teenuse turunduse ja müügi korraldamine 1. Turismitoote ja -teenuse turunduse planeerimine 2. Turismitoote ja -teenuse turundamine ja müümine 3. Müügitulemuste analüüsimine Sihtkoha arendamine A.2.3 Turismisihtkoha ja/või -ettevõtte tegevuse jätkusuutlik planeerimine, arendamine ja majandamine 1. Arengu ja tegevuste planeerimine 2. Arendussihtide elluviimine 3. Arendustegevuste majandamine 4. Piirkondlik ja valdkondlik koostöö 5. Kvaliteedi arendamine Maaturismi ettevõtlus A.2.4 Maaturismi ettevõtlus 1. Maaturismiettevõtte arengu ja tegevuse planeerimine 2. Maaturismiettevõtte arendussihtide elluviimine 3. Maaturismiettevõtte majandamine 4. Piirkondlik ja valdkondlik koostöö 5. Kvaliteedi arendamine Töö on hooajaline, varieeruva tempoga ja liikuv. Töö eeldab töötamist ka puhkepäeviti ja riiklikel pühadel ning intensiivset suhtlemist erinevatest rahvustest, eristavate ja erivajadustega inimestega. Erialane ja bürootarkvara, tavapärased bürootöövahendid, IKT-vahendid, programmid, andmebaasid, professionaalne tarkvara, toote ja/või teenuse eripärast lähtuv varustus. Turismikorraldaja töö eeldab pingetaluvust, analüüsivõimet, oskust suhelda, pidada läbirääkimisi ja töötada meeskonnas. Töös sisalduvad tegevused nõuavad loovust, laia silmaringi, paindlikku tegutsemist, korrektsust, täpsust. Turismikorraldajaks saab õppida kutseõppeasutuses või kõrgkoolis, kursustel ja töökohal. Turismikorraldaja, turismiettevõtja. 5. taseme turismikorraldaja kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.2 ja B.2.5 – B.2.11 (läbivad kompetentsid) ning ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.2.3 või B.2.4 tõendamine. Turismitoote ja/või -teenuse arendamine 5 Turismitoote ja/või -teenuse turunduse ja müügi korraldamine 5 Kutse taotlemisel on nõutav ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.2.3 või B.2.4 tõendamine. Turismigeograafia 5 Suhtlemine ja klienditeenindus 5 Arvutikasutamise oskus 5 Keeleoskus 5 Meeskonnatöö 5 Juhtimine ja eestvedamine 5 Enesearendamine 5 Mootorsõidukitehnik, tase 4 Vehicle Technician, EstQF Level 4 10 Autolukksepp I (versioon 1) Autotehnik I (versioon 2) Autotehnik I (versioon 3) Autotehnik I (versioon 4) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 11) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 5) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 6) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 7) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 8) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 9) Liikurmasinatehnik, tase 4 Sõiduautotehnik, tase 4 Veoauto- ja bussitehnik, tase 4 Väikemasina-, mootor- ja jalgrattatehnik, tase 4 Mootorsõidukite kliimaseadmete käitleja, tase 4 Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Autotehnik 13 2019-12-09 2019-12-09 2021-10-19 4 4 7231 Mootorsõidukimehaanikud ja -lukksepad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Vladimir Krasnoštšjokov Toyota Baltic AS Valter Kokkota MTÜ Autokutseõppe Liit Peeter Johannson Tallinna Linnatransport AS Tarmo Talismaa Volvo Estonia OÜ Piret Lilover SA Innove Ülo Ramp MTÜ Autokutseõppe Liit Janek Pukka Rakvere Ametikool Andrus Simberg MTÜ Autokutseõppe Liit Sven Andresen Tallinna Tehnikakõrgkool Ene Pukk Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool Ülo Kannelmäe Kehna Majandus- ja Tehnoloogiakool Kaupo Veegen Honda Motor Europe Ltd, Estonian Brandch Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Mootorsõidukite hoolduse ja remondi kutsealal on järgmised kutsed: Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik, tase 3, mootorsõidukitehnik, tase 4 ja mootorsõidukidiagnostik, tase 5. Mootorsõidukitehnik tegeleb mootorsõidukite, liikurmasinate, ehitusmasinate, töömasinate, väikemasinate, mootorrataste, tehnoloogiliste masinate, motoriseeritud käsimasinate, jalgrataste, haagiste ning nende lisa- ja tööseadmete (edaspidi sõidukite, masinate) hoolduse, remondi ja ülddiagnoosimisega, rikete leidmise ja kõrvaldamisega. Mootorsõidukitehnik töötab iseseisvalt, kasutades remondijuhiseid, asjakohaseid andmebaase, varuosade ja lisavarustuse katalooge, hooldusjuhiseid, tootjapoolseid tehnilisi nõudeid ning muid asjakohaseid allikaid. Mootorsõidukitehnik on klienditeenindaja, kes kannab vastutust teostatud töö kvaliteedi eest, sealhulgas tööohutuse- ja töötervishoiu, keskkonnaohutuse ja klienditeeninduse osas. Mootorsõidukitehnik töötab iseseisvalt, kasutades vajadusel remondiandmebaase, -katalooge ja -juhendeid. Ta kannab töövõtjana vastutust nii tööohutuse kui ka hoolduse ja/või remondi tagajärjel tekkinud liiklusohtlike olukordade eest. Seoses kiiresti uueneva tehnoloogiaga on vajalik pidev enesetäiendamine. Mootorsõidukitehnik võib töötada nii üksi kui ka meeskonnas, tema töö eeldab suhtlemist kaastöötajate ja klientidega. A.2.1 Mootorsõiduki ülddiagnostika, hooldus ja remont A.2.2 Kere, sisustuse ja pealisehituse ülddiagnostika, hooldus ja remont A.2.3 Mootori ülddiagnostika, hooldus ja remont A.2.4 Jõuülekande ülddiagnostika, hooldus ja remont A.2.5 Elektriseadiste ja mugavussüsteemide ülddiagnostika, hooldus ja remont A.2.6 Juhtimisseadmete ja veermiku ülddiagnostika, hooldus ja remont Mootorsõidukitehnik, tase 4 sisaldab osakutset Mootorsõidukite kliimaseadmete käitleja, tase 4 A.2.7 Kliimaseadmete (sõitjateruumi soojendus-, ventilatsiooni- ja jahutusseadmete) ülddiagnostika, hooldus ja remont A.2.8 Kliimaseadmete käitlemine Spetsialiseerumine sõltub sõiduki kategooriast/liigist, kasutusotstarbest järgmiselt: sõiduautotehnik, veoauto- ja bussitehnik (tarbesõiduk), liikurmasinatehnik ning väikemasina-, mootorratta- ja jalgrattatehnik. Kõik tööosad on seotud spetsialiseerumistega. Veoauto- ja bussitehnika A.2.9 Veoauto ja bussi ning nende töö- ja lisaseadmete ülddiagnostika, hooldus ja remont Liikurmasinatehnika A.2.10 Liikurmasina pealisehitise ning selle töö- ja lisaseadmete seisundi hindamine ning hooldamine Väikemasina-, mootor- ja jalgrattatehnika A.2.11 Mootorratta ja mototehnika hooldus, ülddiagnostika ja remont A.2.12 Jalgratta hooldus, ülddiagnostika ja remont Mootorsõidukitehniku tööaeg on enamasti päevane, sageli esineb töötamist vahetustega. Tööülesanded on vahelduvad, üldjuhil on töötamine siseruumides. Võib ette tulla töötamist suurenenud ohuolukorras ja töötamist välitingimustes. Mootorsõidukitehnik töötab üldiselt seistes, kuid sageli ergonoomiliselt rasketes tingimustes. Esineb kokkupuudet tervistkahjustavate ainetega (mootorikütused, määrdeained ja tehnilised vedelikud, happed, heitgaasid jmt). Töökeskkonnas võib esineda müra, tolmu, niiskust ja vibratsiooni. Mootorsõidukitehnik töötab suuremate ohuallikatega (liikuvad masinad, tõstukid, fluoritud kasvuhoonegaaside mahutid, tuletöö seadmed), seega nõuab töö erilist hoolsust ja täpsust ning tervisliku seisundi vastavust sellistele töödele. Tööl peab kasutama isikukaitsevahendeid vastavalt töökoha risikianalüüsile. Töörõivaste kinnitusdetailid (lukud, nööbid, needid jms) peavad olema peidetud. Mootorsõidukitehnik kasutab käsi-, elektri-, hüdro- ja pneumotööriistu ning töökoja-, remondi- ja hooldusseadmeid. Samuti erinevaid diagnostikaseadmeid, arvutiprogramme ning remondijuhendeid, mis on enamasti inglisekeelsed. Mootorsõidukitehniku eeldatavad isikuomadused on täpsus, vastutustunne, koostöövalmidus, pingetaluvus ning analüüsi- ja otsustusvõime. Mootorsõidukitehnikul on erialane kutseharidus või töökohal õppides ja tööalastel koolitustel omandatud kutseoskused. Mootorsõidukitehniku teised võimalikud ametinimetused on autotehnik, automehaanik, autoremondilukksepp, autohooldelukksepp, väikemasinatehnik, mootorrattatehnik, jalgrattatehnik, ehitusmasinatehnik, töömasinatehnik, tehnohooldemeister, tehnohooldespetsialist, tehnoseisundi-kontrolör, garantiitehnik. Sõidukite transpordiks peab omama vastava kategooria juhiluba (liiklusseadus). Keskkonnaministri 11. märtsi 2005 määruse nr 16, Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 842/2006 ning Euroopa Komisjoni määruste 303/2008, 307/2008 ning direktiivi 2006/40/EÜ põhjal on mootorsõidukite kliimaseadmete käitlejana töötamisel nõutav osakutse tunnistus. Mootorsõidukitehniku kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid vastavalt valitud spetsialiseerumisele. Sõiduautotehnik, tase 4 kutse saamiseks on vaja tõendada kompetentsid B.2.1–B.2.8 ja ning B.2.13. Veoauto- ja bussitehnik, tase 4 kutse saamiseks on vaja tõendada kompetentsid B.2.1–B.2.9 ja B.2.13. Liikurmasinatehnik, tase 4 kutse saamiseks on vaja tõendada kompetentsid B.2.1–B.2.8, B.2.10-B.2.11 ja B.2.13. Väikemasina-, mootorratta- ja jalgrattatehnik, tase 4 kutse saamiseks on vaja tõendada kompetentsid B.2.1–B.2.8 ja B.2.12-B.2.13. Mootorsõidukite kliimaseadmete käitleja, tase 4 osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.7 ja B.2.8 tõendamine. Mootorsõiduki ülddiagnostika, hooldus ja remont 4 Kere, sisustuse ja pealisehituse ülddiagnostika, hooldus ja remont 4 Mootori ülddiagnostika, hooldus ja remont 4 Jõuülekande ülddiagnostika, hooldus ja remont 4 Elektriseadiste ja mugavussüsteemide ülddiagnostika, hooldus ja remont 4 Juhtimisseadmete ja veermiku ülddiagnostika, hooldus ja remont 4 Kliimaseadmete (sõitjateruumi soojendus-, ventilatsiooni- ja jahutusseadmete) ülddiagnostika, hooldus ja remont 4 Kliimaseadmete käitlemine 4 Mootorsõidukitehnik, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik, tase 3 Vehicle Technician, EstQF Level 3 5 Mootorsõidukihooldaja, tase 3 (versioon 1) Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik, tase 3 (versioon 3) Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik, tase 3 (versioon 4) Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik, tase 3 (versioon 6) Sõidukite pindadehooldaja/rehvitehnik, tase 3 (versioon 2) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Autotehnik 13 2019-12-09 2019-12-09 2024-11-06 3 3 7231 Mootorsõidukimehaanikud ja -lukksepad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Ene Pukk Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool Vladimir Krasnoštšjokov Toyota Baltic AS Valter Kokkota MTÜ Autokutseõppe Liit Piret Lilover SA Innove Ülo Ramp Põltsamaa Ametikool Koit Saar AS Benefit Janek Pukka Rakvere Ametikool Andrus Simberg MTÜ Autokutseõppe Liit Toomas Rootalu Amserv Auto AS Mairo Neem Unelmauto AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Mootorsõidukite hoolduse ja remondi kutsealal on kolm kutsetaset: sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik, tase 3 mootorsõidukitehnik, tase 4 mootorsõidukidiagnostik, tase 5 Mootorsõidukite hoolduse ja remonditööde eesmärk on tagada sõiduki ohutu kasutamine ning selle kere, sisustuse, mehhanismide, agregaatide ja sõlmede töökorras hoidmine. Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik tegeleb mootorsõidukite, liikur- ja väikemasinate, haagiste (edaspidi sõidukite) värvkatte, salongi sisustuse materjalide, kere osade ja mootoriruumi puhastamisega ja hooldamisega. Sõiduki puhastamine tähendab määrdumise eemaldamist sobiva tehnoloogiaga ning hooldamine tähendab puhastatud pindade töötlemist sobiva tehnoloogiaga. Töö eesmärk on osutada sõidukite pindade puhastamise ja hooldamise teenust professionaalsel tasemel ning sellega ennetada sõiduki ebanormaalset kulumist ning korrosioonikahjustuste teket. Lähtuvalt tööturu vajadusest, eelkõige seonduvalt rehvitööde hooajalisusega, võib sõidukite pindade hooldaja teostada sõidukitele rehvivahetust ja sellega kaasnevaid töid (edaspidi rehvitööd). Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik määrab sõiduki erinevatel pindadel määrdumise liiki, ulatust ja põhjusi ning pakub õigeid lahendusi puhastamiseks ja hooldamiseks. Oskab töötada professionaalsete puhastus- ja hooldusvahenditega käsitsi ja kasutades asjakohaseid seadmeid ning kasutada rehvitöödel vajalikke materjale ja seadmeid. Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik rakendab keskkonnasäästlikke töövõtteid ning järgib tööohutuse- ja töötervishoiu nõudeid. Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik juhindub töö teostamisel talle antud töökorraldusest, tehnilistest juhenditest, ohutusnõuetest ja tööle seatud kvaliteedinäitajatest. Kutsealal kasutatavad materjalid ja tehnoloogiad uuenevad kiiresti, samuti on pidevas muutumises sõidukite ehituses kasutatavad materjalid, seetõttu on vajalik pidev enesetäiendamine. Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik võib töötada nii üksi kui ka meeskonnas, võib vajada mõningal määral juhendamist uutes olukordades, tema töö eeldab suhtlemist kaastöötajate ja klientidega. A.2.1 Sõiduki värvkatte sh klaaspindade puhastamine ja hooldamine A.2.2 Rattakoobaste, rehvide, velgede ja uksevahede puhastamine ja hooldamine A.2.3 Sõiduki sisustuse ja pinnakatete puhastamine ja hooldamine A.2.4 Sõiduki mootoriruumi puhastamine ja pindade hooldamine A.2.5 Sõiduki põhjapesu A.2.6 Rehvivahetustööd A.2.7 Sõiduki rattakoopas asuvate sõlmede seisukorra kontrollimine A.2.8 Rehviparandustööd Mootorsõidukite hoolduse ja remondi kutsealal on sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik, tase 3, mootorsõidukitehnik, tase 4 ja mootorsõidukidiagnostik, tase 5 kutsed. Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehniku töö tähendab kliendi poolt antud tellimuse täitmist etteantud mahus ja määratud aja jooksul. Seetõttu on oluline tööetappide planeerimine ja töökoha kujundamine töö efektiivsuse ja ergonoomia põhimõtete kohaselt. Valmistöö tulemus mõjutab otseselt tellija ehk kliendi rahulolu ja tööandja ärihuvi. Tööaeg on üldjuhul päevane, kuid töökorraldus võib ette näha ka töötamist töö ajakava alusel nädalavahetustel, riiklikel pühadel, õhtuti ja öösel. Tööülesanded on vahelduvad, sõltuvad mõningal määral aastaajast. Töö tegemise koht on enamasti siseruumis. Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik töötab enamjaolt seistes ning liikudes, kuid ka sundasendites. Sundasend tähendab, et töötaja peab teatud tööprotsessi tegemisel viibima ühes asendis (seisvas) või tegema tööd füsioloogiliselt ebamugavas asendis ja lihaste pideva pinge all (näiteks töötatakse kummargil või kükakil asendis, põlvili asendis, istuvas asendis masinate juhtimisel või arvutiga töötamisel jne.). Töökeskkonnas esinevad ohutegurid on füüsikalised (tavaliselt müra, õhutemperatuur ja –niiskus, masinate ja seadmete liikuvad osad, raskuste käsitsi teisaldamine); keemilised (sõltuvalt töös kasutatavate kemikaalide omadustest); psühholoogilised (töökoormus, töötamine kindla ajaressurssiga, üksluine töö). Töökeskkonna ohutegurite mõju vältimiseks või minimeerimiseks peab töötaja kasutama vajalikke isikukaitsevahendeid ja rakendama meetmeid luu- ja lihaskonna ülepinge vältimiseks. Töö ei sobi inimesele, kel on soodumus allergilistele reaktsioonidele ja/või vähene füüsiline vastupidavus. Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik kasutab käsi-, elektrilisi-, hüdro- ja pneumotööriistu, mõõteriistu detailide ja avade, rõhkude, mahtude mõõtmiseks, jõumomendi mõõtevahendeid, töökoja-, remondi- ja hooldusseadmeid oma kompetentside rakendamiseks vajalikus ulatuses, sõiduki pesemiseks ja hooldamiseks vajalikke seadmeid, kemikaale, pesemis- ja kuivatamistarbeid. Samuti on töövahendiks arvuti ja andmebaasid tööks vajalike algandmete, mõõteväärtuste, tööjuhendite, töökorralduste ja muude vajalike juhendmaterjalide või dokumentide kasutamiseks ja täitmiseks. Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehniku edukaks tegevuseks vajalikud vaimsed eeldused on loogiline mõtlemine, visuaalne mälu, ruumiline kujutlusvõime, kontsentreerumisvõime. Kehalised eeldused on koormustaluvus, vastupidavus, füüsilise pingutuse võime, liigutuste täpsus, kiirus, osavus, nägemine, kuulmine. Eeldused iseloomujoontele on kohanemisvõime, stressitaluvus, keskkonnataluvus, koostöövõime, õppimisvõime, vastutusvõime, usaldatavus, emotsionaalne stabiilsus, korrektsus, täpsus, enesedistsipliin, suhtlemisvalmidus, sõbralikkus. Sõidukite pindade hooldajal ja rehvitehnikul on erialane kutseharidus või töökohal õppides ja tööalastel koolitustel omandatud kutseoskused. Rehvitehnik, autopesija. Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehniku kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1–B.2.9 tõendamine. Sõiduki värvkatte sh klaaspindade puhastamine ja hooldamine 3 Rattakoobaste, rehvide, velgede ja uksevahede puhastamine ja hooldamine 3 Sõiduki sisustuse ja pinnakatete puhastamine ja hooldamine 3 Sõiduki mootoriruumi puhastamine ja pindade hooldamine 3 Sõiduki põhjapesu 3 Rehvivahetustööd 3 Rattakoopas asuvate sõlmede seisukorra kontrollimine 3 Rehviparandustööd 3 Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Abitreener, tase 3 Assistant coach, level 3 16 Abitreener, tase 3 (versioon 11) Abitreener, tase 3 (versioon 12) Abitreener, tase 3 (versioon 13) Abitreener, tase 3 (versioon 14) Abitreener, tase 3 (versioon 15) Abitreener, tase 3 (versioon 17) Abitreener, tase 3 (versioon 18) Abitreener, tase 3 (versioon 19) Abitreener, tase 3 (versioon 20) Abitreener, tase 3 (versioon 21) Abitreener, tase 3 (versioon 22) Abitreener, tase 3 (versioon 23) Treener I (versioon 1) Treener I (versioon 10) Treener I (versioon 2) Treener I (versioon 3) Treener I (versioon 4) Treener I (versioon 5) Treener I (versioon 6) Treener I (versioon 7) Treener I (versioon 8) Treener I (versioon 9) Aeroobika ja rühmatreeningud Aerutamine Aikido Allveesport Ameerika jalgpall Ammulaskmine Automudelism Autosport Bobisõit Capoeira Cheerleading Curling Discgolf Golf Hapkido Iaido Indiaca Jalgpall Jalgrattasport Ju-jutsu Judo Jõutõstmine Jäähoki Jääpall Kabe Karate Kelgutamine Kepikõnd Kergejõustik Kickboxing Kobudo Koroona ja novus Korvpall Kriket Kudo Kujundujumine Kulturism ja fitness Kurnimäng Käsipall Laevamudelism Laskesuusatamine Laskmine Lauatennis Lennusport Liikumisharrastus Maadlus Maahoki Male Matkasport Moodne viievõistlus Mootorrattasport Orienteerumine Padel Pesapall Petank Piljard Poks Purjetamine Raadiosport Ragbi Ratsutamine Ronimissport Rulasport Rulluisutamine Saalihoki Sambo Skeleton Sport Chanbara Squash Sulgpall Sumo Suusatamine Sõudmine Taekwon-do Taipoks Tennis Triatlon Turniiribridž Tõstesport Uisutamine Ujumine Veemoto Veepall Veeremängud Vehklemine Vesiaeroobika Vettehüpped Vibusport Võimlemine Võistlustants Võrkpall Wu-shu Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 17 2019-11-19 2019-11-19 2020-11-10 3 3 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treenerite eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Ilver Audentese Spordigümnaasium Üllar Kerde Eesti Korvpalliliit Janek Küppar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Kadri Liivak Eesti Võimlemisliit Aldur Partasjuk Spordiklubi Reval-Sport Erich Petrovits Jõhvi Spordikeskus Kristjan Port Tallinna Ülikool Aavo Põhjala Eesti Judoliit Jaak Salumets Eesti Treenerite Liit Toomas Tõnise Eesti Olümpiakomitee Priit Vene Eesti Olümpiakomitee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Treener on liikumisharrastuse ja spordi spetsialist, kes juhib käitumisharjumuste kujundamise ja kehaliste ning vaimsete harjutuste abil inimese tervist toetavate ja sportlike eesmärkide saavutamist. Treeneri ülesanne on sportlike ja kehaliste võimete terviklik, tulemuslik ja ohutu arendamine. Treener töötab iseseisvalt, meeskonna liikmena või liidrina, kaasates erinevaid spetsialiste. Treeneritöö eeldab vastutustunnet, loomingulisust, saavutusvajadust, täpsust ja ausust. Vajalik on perioodiline treeningtööd toetavate teadmiste ja oskuste tulemuslik täiendamine ning kogemuste ja teadmiste edasiandmine kolleegidele. Oluline on oskus mõjutada treenitavaid isikliku eeskujuga. Treener järgib treenerite eetikakoodeksit (vt lisa 1 Treenerite eetikakoodeks). ABITREENER, tase 3 täidab tööülesandeid ühetaolistes olukordades. On omandanud kutsealased oskused ja teadmised enamasti kutsealase väljaõppega. Võib töös vajada juhendamist. Vastutab oma tööülesannete täitmise eest. A.2.1 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 1. Kehaliste võimete arendamine. 2. Spordialaspetsiifiliste oskuste arendamine. 3. Sotsiaalsete võimete arendamine ja spordiala kultuuri õpetamine. 4. Taastumisvahendite kasutamine. 5. Spordivarustuse ja treeningvahendite soovitamine ja kasutamine. Spetsialiseerumine toimub sõltuvalt spordiala spetsiifikast, spordialal kasutatavatest vahenditest ja harrastamiskeskkonnast. Spordiala spetsiifikast tulenevalt on kutse andjal õigus kehtestada erinõudeid. Spetsialiseerumine on otseselt seotud kutsestandardis kirjeldatud tööosadega. Treeneritöö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel, kodust eemal (treeninglaagrid, võistlused, koolitused jms). Kasutab treeningprotsessis vajalikke vahendeid vastavalt spordialale. Töös treenerina on olulised pinge- ja stressitaluvus, saavutusvajadus, vastutustunne, ausus, järjekindlus, täpsus, paindlikkus, kohanemisvõime, headus, empaatiavõime, emotsionaalne stabiilsus, motiveerimisvõime. Abitreener on vähemalt 18 aastat vana, soovitavalt keskharidusega ja spordiala harrastamise kogemusega ja läbinud nõutava koolituse. Treener. Töö treenerina on reguleeritud spordiseadusega. Abitreener, tase 3 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse käesolevas kutsestandardis nimetatud spordialale, kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumised nagu jalgrattasport, matkasport, suusatamine, uisutamine ja veeremängud jagunevad omakorda: Jalgrattasport - BMX Matkasport - alpinism - jalgsimatkamine - jalgrattamatkamine - mägimatkamine - veematkamine Suusatamine - murdmaasuusatamine - mäesuusatamine - lumelauasport - kahevõistlus ja suusahüpped - freestyle suusatamine Uisutamine - iluuisutamine - kiiruisutamine Veeremängud - bowling - sportkeegel Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 3 alpinism jalgsimatkamine jalgrattamatkamine mägimatkamine veematkamine murdmaasuusatamine mäesuusatamine lumelauasport kahevõistlus ja suusahüpped iluuisutamine kiiruisutamine Bowling sportkeegel BMX freestyle-suusatamine Abitreener, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Nooremtreener, tase 4 Junior coach, level 4 16 Nooremtreener, tase 4 (versioon 11) Nooremtreener, tase 4 (versioon 12) Nooremtreener, tase 4 (versioon 13) Nooremtreener, tase 4 (versioon 14) Nooremtreener, tase 4 (versioon 15) Nooremtreener, tase 4 (versioon 17) Nooremtreener, tase 4 (versioon 18) Nooremtreener, tase 4 (versioon 19) Nooremtreener, tase 4 (versioon 20) Nooremtreener, tase 4 (versioon 21) Nooremtreener, tase 4 (versioon 22) Nooremtreener, tase 4 (versioon 23) Treener II (versioon 1) Treener II (versioon 10) Treener II (versioon 2) Treener II (versioon 3) Treener II (versioon 4) Treener II (versioon 5) Treener II (versioon 6) Treener II (versioon 7) Treener II (versioon 8) Treener II (versioon 9) Aeroobika ja rühmatreeningud Aerutamine Aikido Allveesport Ameerika jalgpall Ammulaskmine Automudelism Autosport Bobisõit Capoeira Cheerleading Curling Discgolf Golf Hapkido Iaido Indiaca Jalgpall Jalgrattasport Ju-jutsu Judo Jõutõstmine Jäähoki Jääpall Kabe Karate Kelgutamine Kepikõnd Kergejõustik Kickboxing Kobudo Koroona ja novus Korvpall Kriket Kudo Kujundujumine Kulturism ja fitness Kurnimäng Käsipall Laevamudelism Laskesuusatamine Laskmine Lauatennis Lennusport Liikumisharrastus Maadlus Maahoki Male Matkasport Moodne viievõistlus Mootorrattasport Orienteerumine Padel personaaltreener Pesapall Petank Piljard Poks Purjetamine Raadiosport Ragbi Ratsutamine Ronimissport Rulasport Rulluisutamine Saalihoki Sambo Skeleton Sport Chanbara Squash Sulgpall Sumo Suusatamine Sõudmine Taekwon-do Taipoks Tennis Triatlon Turniiribridž Tõstesport Uisutamine Ujumine Veemoto Veepall Veeremängud Vehklemine Vesiaeroobika Vettehüpped Vibusport Võimlemine Võistlustants Võrkpall Wu-shu Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 17 2019-11-19 2019-11-19 2020-11-10 4 4 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treenerite eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Ilver Audentese Spordigümnaasium Üllar Kerde Eesti Korvpalliliit Janek Küppar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Kadri Liivak Eesti Võimlemisliit Aldur Partasjuk Spordiklubi Reval-Sport Erich Petrovits Jõhvi Spordikeskus Kristjan Port Tallinna Ülikool Aavo Põhjala Eesti Judoliit Jaak Salumets Eesti Treenerite Liit Toomas Tõnise Eesti Olümpiakomitee Priit Vene Eesti Olümpiakomitee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Treener on liikumisharrastuse ja spordi spetsialist, kes juhib käitumisharjumuste kujundamise ja kehaliste ning vaimsete harjutuste abil inimese tervist toetavate ja sportlike eesmärkide saavutamist. Treeneri ülesanne on sportlike ja kehaliste võimete terviklik, tulemuslik ja ohutu arendamine. Treener töötab iseseisvalt, meeskonna liikmena või liidrina, kaasates erinevaid spetsialiste. Treeneritöö eeldab vastutustunnet, loomingulisust, saavutusvajadust, täpsust ja ausust. Vajalik on perioodiline treeningtööd toetavate teadmiste ja oskuste tulemuslik täiendamine ning kogemuste ja teadmiste edasiandmine kolleegidele. Oluline on oskus mõjutada treenitavaid isikliku eeskujuga. Treener järgib treenerite eetikakoodeksit (vt lisa 1 Treenerite eetikakoodeks). NOOREMTREENER, tase 4 täidab tööülesandeid erisugustes olukordades. On omandanud kutsealased oskused ja teadmised enamasti kutsealase väljaõppe ja praktilise treeneritööga. Töötab enamasti iseseisvalt. Vastutab oma tööülesannete täitmise eest. A.2.1 Sportimise organiseerimine ja arendamine 1. Treenitava valimine või treeningurühma komplekteerimine. 2. Treeningute plaani koostamine. 3. Teiste spetsialistide kaasamine treeningprotsessi. A.2.2 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 1. Kehaliste võimete arendamine. 2. Spordialaspetsiifiliste oskuste arendamine. 3. Sotsiaalsete võimete arendamine ja spordiala kultuuri õpetamine. 4. Taastumisvahendite kasutamine. 5. Spordivarustuse ja treeningvahendite soovitamine ja kasutamine. 6. Treenitava juhendamine võistlusel. 7. Toitumisharjumuste suunamine. 8. Treenitava sportliku arengu lühemaajaline planeerimine, mõõtmine, esmane analüüsimine ja tagasiside andmine. Spetsialiseerumine toimub sõltuvalt spordiala spetsiifikast, spordialal kasutatavatest vahendidest ja harrastamiskeskkonnast. Spordiala spetsiifikast tulenevalt on kutse andjal õigus kehtestada erinõudeid. Spetsialiseerumine on otseselt seotud kutsestandardis kirjeldatud tööosadega. Treeneritöö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel, kodust eemal (treeningulaagrid, võistlused, koolitused jms). Kasutab treeningprotsessis vajalikke vahendeid vastavalt spordialale. Töös treenerina on olulised pinge- ja stressitaluvus, saavutusvajadus, vastutustunne, ausus, järjekindlus, täpsus, paindlikkus, kohanemisvõime, headus, empaatiavõime, emotsionaalne stabiilsus, motiveerimisvõime. Nooremtreener on keskharidusega, nõutava koolituse läbinud ja tasemele vastava erialase töökogemusega isik. Treener. Töö treenerina on reguleeritud spordiseadusega. Nooremtreener, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse käesolevas kutsestandardis nimetatud spordialale, kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumised nagu jalgrattasport, matkasport, suusatamine, uisutamine ja veeremängud jagunevad omakorda: Jalgrattasport - BMX Matkasport - alpinism - jalgsimatkamine - jalgrattamatkamine - mägimatkamine - veematkamine Suusatamine - murdmaasuusatamine - mäesuusatamine - lumelauasport - kahevõistlus ja suusahüpped - freestyle-suusatamine Uisutamine - iluuisutamine - kiiruisutamine Veeremängud - bowling - sportkeegel Sportimise organiseerimine ja arendamine 4 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 4 alpinism jalgsimatkamine jalgrattamatkamine mägimatkamine veematkamine murdmaasuusatamine mäesuusatamine lumelauasport kahevõistlus ja suusahüpped iluuisutamine kiiruisutamine Bowling sportkeegel BMX freestyle-suusatamine Nooremtreener, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Treener, tase 5 Coach, level 5 16 Treener III (versioon 1) Treener III (versioon 10) Treener III (versioon 2) Treener III (versioon 3) Treener III (versioon 4) Treener III (versioon 5) Treener III (versioon 6) Treener III (versioon 7) Treener III (versioon 8) Treener III (versioon 9) Treener, tase 5 (versioon 11) Treener, tase 5 (versioon 12) Treener, tase 5 (versioon 13) Treener, tase 5 (versioon 14) Treener, tase 5 (versioon 15) Treener, tase 5 (versioon 17) Treener, tase 5 (versioon 18) Treener, tase 5 (versioon 19) Treener, tase 5 (versioon 20) Treener, tase 5 (versioon 21) Treener, tase 5 (versioon 22) Treener, tase 5 (versioon 23) Aeroobika ja rühmatreeningud Aerutamine Aikido Allveesport Ameerika jalgpall Ammulaskmine Automudelism Autosport Bobisõit Capoeira Cheerleading Curling Discgolf Golf Hapkido Iaido Indiaca Jalgpall Jalgrattasport Ju-jutsu Judo Jõutõstmine Jäähoki Jääpall Kabe Karate Kelgutamine Kepikõnd Kergejõustik Kickboxing Kobudo Koroona ja novus Korvpall Kriket Kudo Kujundujumine Kulturism ja fitness Kurnimäng Käsipall Laevamudelism Laskesuusatamine Laskmine Lauatennis Lennusport Liikumisharrastus Maadlus Maahoki Male Matkasport Moodne viievõistlus Mootorrattasport Orienteerumine Padel personaaltreener Pesapall Petank Piljard Poks Purjetamine Raadiosport Ragbi Ratsutamine Ronimissport Rulasport Rulluisutamine Saalihoki Sambo Skeleton Sport Chanbara Squash Sulgpall Sumo Suusatamine Sõudmine Taekwon-do Taipoks Tennis Triatlon Turniiribridž Tõstesport Uisutamine Ujumine Veemoto Veepall Veeremängud Vehklemine Vesiaeroobika Vettehüpped Vibusport Võimlemine Võistlustants Võrkpall Wu-shu Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 17 2019-11-19 2019-11-19 2020-11-10 5 5 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treenerite eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Ilver Audentese Spordigümnaasium Üllar Kerde Eesti Korvpalliliit Janek Küppar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Kadri Liivak Eesti Võimlemisliit Aldur Partasjuk Spordiklubi Reval-Sport Erich Petrovits Jõhvi Spordikeskus Kristjan Port Tallinna Ülikool Aavo Põhjala Eesti Judoliit Jaak Salumets Eesti Treenerite Liit Toomas Tõnise Eesti Olümpiakomitee Priit Vene Eesti Olümpiakomitee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Treener on liikumisharrastuse ja spordi spetsialist, kes juhib käitumisharjumuste kujundamise ja kehaliste ning vaimsete harjutuste abil inimese tervist toetavate ja sportlike eesmärkide saavutamist. Treeneri ülesanne on sportlike ja kehaliste võimete terviklik, tulemuslik ja ohutu arendamine. Treener töötab iseseisvalt, meeskonna liikmena või liidrina, kaasates erinevaid spetsialiste. Treeneritöö eeldab vastutustunnet, loomingulisust, saavutusvajadust, täpsust ja ausust. Vajalik on perioodiline treeningtööd toetavate teadmiste ja oskuste tulemuslik täiendamine ning kogemuste ja teadmiste edasiandmine kolleegidele. Oluline on oskus mõjutada treenitavaid isikliku eeskujuga. Treener järgib treenerite eetikakoodeksit (vt lisa 1 Treenerite eetikakoodeks). Treener, tase 5 täidab tööülesandeid erisugustes olukordades ja kõrgendatud saavutusnõuete nimel elukvaliteedi tõstmise eesmärgil või sportliku konkurentsi tingimustes. On omandanud kutsealased oskused ja teadmised enamasti kutsealasel õppe ja pikaajalise treeneritööga. Omab valmisolekut erialaste teadmiste edasiandmiseks huvitatud osapooltele. Vastutab treeningtööks vajalike ajaliste ja tehniliste vahendite kasutamise ja treenerite omavahelise töökorralduse eest. A.2.1 Sportimise organiseerimine ja arendamine 1. Treenitava valimine või treeningurühma komplekteerimine. 2. Treeningute plaani koostamine. 3. Teiste spetsialistide kaasamine treeningprotsessi. 4. Teiste treenerite juhendamine. 5. Treenitava tervisliku eriolukorra arvestamine treeningprotsessis. A.2.2 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 1. Kehaliste võimete arendamine. 2. Spordialaspetsiifiliste oskuste arendamine. 3. Sotsiaalsete võimete arendamine ja spordiala kultuuri õpetamine. 4. Taastumisvahendite kasutamine. 5. Spordivarustuse ja treeningvahendite soovitamine ja kasutamine. 6. Treenitava juhendamine võistlusel. 7. Toitumisharjumuste suunamine. 8. Treenitava tervikarengu planeerimine, mõõtmine, analüüsimine ja tagasiside andmine. 9. Taktikaline ning psühholoogiline ettevalmistamine valitud spordialal. Spetsialiseerumine toimub sõltuvalt spordiala spetsiifikast, spordialal kasutatavatest vahenditest ja harrastamiskeskkonnast. Spordiala spetsiifikast tulenevalt on kutse andjal õigus kehtestada erinõudeid. Spetsialiseerumine on otseselt seotud kutsestandardis kirjeldatud tööosadega. Treeneritöö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel, kodust eemal (treeningulaagrid, võistlused, koolitused jms). Kasutab treeningprotsessis vajalikke vahendeid vastavalt spordialale. Töös treenerina on olulised pinge- ja stressitaluvus, saavutusvajadus, vastutustunne, ausus, järjekindlus, täpsus, paindlikkus, kohanemisvõime, headus, empaatiavõime, emotsionaalne stabiilsus, motiveerimisvõime. Treener on keskharidusega, nõutava koolituse läbinud ja tasemele vastava erialase töökogemusega isik. Treener. Töö treenerina on reguleeritud spordiseadusega. Treener, tase 5 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse käesolevas kutsestandardis nimetatud spordialale, kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumised nagu jalgrattasport, matkasport, suusatamine, uisutamine ja veeremängud jagunevad omakorda: Jalgrattasport - BMX Matkasport - alpinism - jalgsimatkamine - jalgrattamatkamine - mägimatkamine - veematkamine Suusatamine - murdmaasuusatamine - mäesuusatamine - lumelauasport - kahevõistlus ja suusahüpped - freestyle suusatamine Uisutamine - iluuisutamine - kiiruisutamine Veeremängud - bowling - sportkeegel Sportimise organiseerimine ja arendamine 5 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 5 alpinism jalgsimatkamine jalgrattamatkamine mägimatkamine veematkamine murdmaasuusatamine mäesuusatamine lumelauasport kahevõistlus ja suusahüpped iluuisutamine kiiruisutamine Bowling sportkeegel BMX freestyle-suusatamine Treener, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Vanemtreener, tase 6 Senior coach, level 6 16 Treener IV (versioon 1) Treener IV (versioon 10) Treener IV (versioon 2) Treener IV (versioon 3) Treener IV (versioon 4) Treener IV (versioon 5) Treener IV (versioon 6) Treener IV (versioon 7) Treener IV (versioon 8) Treener IV (versioon 9) Vanemtreener, tase 6 (versioon 11) Vanemtreener, tase 6 (versioon 12) Vanemtreener, tase 6 (versioon 13) Vanemtreener, tase 6 (versioon 14) Vanemtreener, tase 6 (versioon 15) Vanemtreener, tase 6 (versioon 17) Vanemtreener, tase 6 (versioon 18) Vanemtreener, tase 6 (versioon 19) Vanemtreener, tase 6 (versioon 20) Vanemtreener, tase 6 (versioon 21) Vanemtreener, tase 6 (versioon 22) Vanemtreener, tase 6 (versioon 23) Aeroobika ja rühmatreeningud Aerutamine Aikido Allveesport Ameerika jalgpall Ammulaskmine Automudelism Autosport Bobisõit Capoeira Cheerleading Curling Discgolf Golf Hapkido Iaido Indiaca Jalgpall Jalgrattasport Ju-jutsu Judo Jõutõstmine Jäähoki Jääpall Kabe Karate Kelgutamine Kepikõnd Kergejõustik Kickboxing Kobudo Koroona ja novus Korvpall Kriket Kudo Kujundujumine Kulturism ja fitness Kurnimäng Käsipall Laevamudelism Laskesuusatamine Laskmine Lauatennis Lennusport Maadlus Maahoki Male Matkasport Moodne viievõistlus Mootorrattasport Orienteerumine Padel personaaltreener Pesapall Petank Piljard Poks Purjetamine Raadiosport Ragbi Ratsutamine Ronimissport Rulasport Rulluisutamine Saalihoki Sambo Skeleton Sport Chanbara Squash Sulgpall Sumo Suusatamine Sõudmine Taekwon-do Taipoks Tennis Triatlon Turniiribridž Tõstesport Uisutamine Ujumine Veemoto Veepall Veeremängud Vehklemine Vesiaeroobika Vettehüpped Vibusport Võimlemine Võistlustants Võrkpall Wu-shu Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 17 2019-11-19 2019-11-19 2020-11-10 6 6 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treenerite eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Ilver Audentese Spordigümnaasium Üllar Kerde Eesti Korvpalliliit Janek Küppar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Kadri Liivak Eesti Võimlemisliit Aldur Partasjuk Spordiklubi Reval-Sport Erich Petrovits Jõhvi Spordikeskus Kristjan Port Tallinna Ülikool Aavo Põhjala Eesti Judoliit Jaak Salumets Eesti Treenerite Liit Toomas Tõnise Eesti Olümpiakomitee Priit Vene Eesti Olümpiakomitee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Treener on liikumisharrastuse ja spordispetsialist, kes juhib käitumisharjumuste kujundamise ja kehaliste ning vaimsete harjutuste abil inimese tervist toetavate ja sportlike eesmärkide saavutamist. Treeneri ülesanne on sportlike ja kehaliste võimete terviklik, tulemuslik ja ohutu arendamine. Treener töötab iseseisvalt, meeskonna liikmena või liidrina, kaasates erinevaid spetsialiste. Treeneritöö eeldab vastutustunnet, loomingulisust, saavutusvajadust, täpsust ja ausust. Vajalik on perioodiline treeningtööd toetavate teadmiste ja oskuste tulemuslik täiendamine ning kogemuste ja teadmiste edasiandmine kolleegidele. Oluline on oskus mõjutada treenitavaid isikliku eeskujuga. Treener järgib treenerite eetikakoodeksit (vt lisa 1 Treenerite eetikakoodeks). VANEMTREENER, tase 6 täidab analüüsimist ja otsustamist eeldavaid tööülesandeid ettearvamatutes olukordades ja sportliku konkurentsi või tervise erinõuete tingimustes. Enamasti on omandanud kutsealased oskused ja teadmised kombineeritult kõrgema erialase formaalõppe ja kutsealase koolitusega ning pikaajalise ja tulemusliku treeneritööga. Vastutab erialaste teadmiste edasiandmise eest huvitatud osapooltele. Juhib terviklikuks treeningprotsessiks vajalike ressursside kasutamist ja treenerite omavahelist töökorraldust. A.2.1 Sportimise organiseerimine ja arendamine 1. Treenitava valimine või treeningurühma komplekteerimine. 2. Treeningute plaani koostamine. 3. Teiste spetsialistide kaasamine treeningprotsessi. 4. Teiste treenerite juhendamine. 5. Treenitava tervisliku eriolukorra arvestamine treeningprotsessis. 6. Koolitamine ja metoodiliste materjalide väljatöötamine. A.2.2 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 1. Kehaliste võimete arendamine. 2. Spordialaspetsiifiliste oskuste arendamine. 3. Sotsiaalsete võimete arendamine ja spordiala kultuuri õpetamine. 4. Taastumisvahendite kasutamine. 5. Spordivarustuse ja treeningvahendite soovitamine ja kasutamine. 6. Treenitava juhendamine võistlusel. 7. Toitumisharjumuste suunamine. 8. Treenitava tervikarengu planeerimine, mõõtmine, analüüsimine ja tagasiside andmine. 9. Taktikaline ning psühholoogiline ettevalmistamine valitud spordialal. Spetsialiseerumine toimub sõltuvalt spordiala spetsiifikast, spordialal kasutatavatest vahenditest ja harrastamiskeskkonnast. Spordiala spetsiifikast tulenevalt on kutse andjal õigus kehtestada erinõudeid. Spetsialiseerumine on otseselt seotud kutsestandardis kirjeldatud tööosadega. Treeneritöö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel, kodust eemal (treeningulaagrid, võistlused, koolitused jms). Kasutab treeningprotsessis vajalikke vahendeid vastavalt spordialale. Töös treenerina on olulised pinge- ja stressitaluvus, saavutusvajadus, vastutustunne, ausus, järjekindlus, täpsus, paindlikkus, kohanemisvõime, headus, empaatiavõime, emotsionaalne stabiilsus, motiveerimisvõime. Vanemtreener on nõutava koolituse läbinud ja tasemele vastava erialase töökogemusega isik. Treener. Töö treenerina on reguleeritud spordiseadusega. Vanemtreener, tase 6 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse käesolevas kutsestandardis nimetatud spordialale, kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumised nagu jalgrattasport, matkasport, suusatamine, uisutamine ja veeremängud jagunevad omakorda: Jalgrattasport - BMX Matkasport - alpinism - jalgsimatkamine - jalgrattamatkamine - mägimatkamine - veematkamine Suusatamine - murdmaasuusatamine - mäesuusatamine - lumelauasport - kahevõistlus ja suusahüpped - freestyle suusatamine Uisutamine - iluuisutamine - kiiruisutamine Veeremängud - bowling - sportkeegel Sportimise organiseerimine ja arendamine 6 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 6 alpinism jalgsimatkamine jalgrattamatkamine mägimatkamine veematkamine murdmaasuusatamine mäesuusatamine lumelauasport kahevõistlus ja suusahüpped iluuisutamine kiiruisutamine Bowling sportkeegel BMX freestyle-suusatamine Vanemtreener, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Meistertreener, tase 7 Master Coach, EstQF Level 7 16 Meistertreener, tase 7 (versioon 11) Meistertreener, tase 7 (versioon 12) Meistertreener, tase 7 (versioon 13) Meistertreener, tase 7 (versioon 14) Meistertreener, tase 7 (versioon 15) Meistertreener, tase 7 (versioon 17) Meistertreener, tase 7 (versioon 18) Meistertreener, tase 7 (versioon 19) Meistertreener, tase 7 (versioon 20) Meistertreener, tase 7 (versioon 21) Meistertreener, tase 7 (versioon 22) Meistertreener, tase 7 (versioon 23) Treener V (versioon 1) Treener V (versioon 10) Treener V (versioon 2) Treener V (versioon 3) Treener V (versioon 4) Treener V (versioon 5) Treener V (versioon 6) Treener V (versioon 7) Treener V (versioon 8) Treener V (versioon 9) Aeroobika ja rühmatreeningud Aerutamine Aikido Allveesport Ameerika jalgpall Ammulaskmine Automudelism Autosport Bobisõit Capoeira Cheerleading Curling Discgolf Golf Hapkido Iaido Indiaca Jalgpall Jalgrattasport Ju-jutsu Judo Jõutõstmine Jäähoki Jääpall Kabe Karate Kelgutamine Kepikõnd Kergejõustik Kickboxing Kobudo Koroona ja novus Korvpall Kriket Kudo Kujundujumine Kulturism ja fitness Kurnimäng Käsipall Laevamudelism Laskesuusatamine Laskmine Lauatennis Lennusport Maadlus Maahoki Male Matkasport Moodne viievõistlus Mootorrattasport Orienteerumine Padel personaaltreener Pesapall Petank Piljard Poks Purjetamine Raadiosport Ragbi Ratsutamine Ronimissport Rulasport Rulluisutamine Saalihoki Sambo Skeleton Sport Chanbara Squash Sulgpall Sumo Suusatamine Sõudmine Taekwon-do Taipoks Tennis Triatlon Turniiribridž Tõstesport Uisutamine Ujumine Veemoto Veepall Veeremängud Vehklemine Vesiaeroobika Vettehüpped Vibusport Võimlemine Võistlustants Võrkpall Wu-shu Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 17 2019-11-19 2019-11-19 2020-11-10 7 7 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treenerite eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Ilver Audentese Spordigümnaasium Üllar Kerde Eesti Korvpalliliit Janek Küppar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Kadri Liivak Eesti Võimlemisliit Aldur Partasjuk Spordiklubi Reval-Sport Erich Petrovits Jõhvi Spordikeskus Kristjan Port Tallinna Ülikool Aavo Põhjala Eesti Judoliit Jaak Salumets Eesti Treenerite Liit Toomas Tõnise Eesti Olümpiakomitee Priit Vene Eesti Olümpiakomitee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Treener on liikumisharrastuse ja spordispetsialist, kes juhib käitumisharjumuste kujundamise ja kehaliste ning vaimsete harjutuste abil inimese tervist toetavate ja sportlike eesmärkide saavutamist. Treeneri ülesanne on sportlike ja kehaliste võimete terviklik, tulemuslik ja ohutu arendamine. Treener töötab iseseisvalt, meeskonna liikmena või liidrina, kaasates erinevaid spetsialiste. Treeneritöö eeldab vastutustunnet, loomingulisust, saavutusvajadust, täpsust ja ausust. Vajalik on perioodiline treeningtööd toetavate teadmiste ja oskuste tulemuslik täiendamine ning kogemuste ja teadmiste edasiandmine kolleegidele. Oluline on oskus mõjutada treenitavaid isikliku eeskujuga. Treener järgib treenerite eetikakoodeksit (vt lisa 1 Treenerite eetikakoodeks). Meistertreener, tase 7 täidab teadmiste analüüsimist, süstematiseerimist, edasiarendamist ja õpetamist eeldavaid tööülesandeid ettearvamatutes ning uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades ja kõrgetasemelise sportliku konkurentsi või tervise erinõuete tingimustes. Enamasti on omandanud kutsealased oskused ja teadmised kombineeritult kõrgema erialase formaalõppe ja kutsealase koolitusega ning pikaajalise pideva ja tipptasemel tulemusliku treeneritööga. Vastutab erialaste teadmiste edasiandmise eest huvitatud osapooltele. Loob uut teadmust, arendab spordiala metoodikaid ning koostab õppematerjale, mis aitavad kaasa treenitavate meisterlikkuse kasvule. Vastutab tervikliku treeningprotsessi strateegilise planeerimise ja juhtimise eest. A.2.1 Sportimise organiseerimine ja arendamine 1. Treenitava valimine või treeningrühma komplekteerimine. 2. Treeningute plaani koostamine. 3. Teiste spetsialistide kaasamine treeningprotsessi. 4. Teiste treenerite juhendamine. 5. Treenitava tervisliku eriolukorra arvestamine treeningprotsessis. 6. Koolitamine ja metoodiliste materjalide väljatöötamine. A.2.2 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 1. Kehaliste võimete arendamine. 2. Spordialaspetsiifiliste oskuste arendamine. 3. Sotsiaalsete võimete arendamine ja spordiala kultuuri õpetamine. 4. Taastumisvahendite kasutamine. 5. Spordivarustuse ja treeningvahendite soovitamine ja kasutamine. 6. Treenitava juhendamine võistlusel. 7. Toitumisharjumuste suunamine. 8. Treenitava tervikarengu planeerimine, mõõtmine, analüüsimine ja tagasiside andmine. 9. Taktikaline ning psühholoogiline ettevalmistamine valitud spordialal. Spetsialiseerumine toimub sõltuvalt spordiala spetsiifikast, spordialal kasutatavatest vahendidest ja harrastamiskeskkonnast. Spordiala spetsiifikast tulenevalt on kutse andjal õigus kehtestada erinõudeid. Spetsialiseerumine on otseselt seotud kutsestandardis kirjeldatud tööosadega. Treeneritöö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel, kodust eemal (treeningulaagrid, võistlused, koolitused jms). Kasutab treeningprotsessis vajalikke vahendeid vastavalt spordialale. Töös treenerina on olulised pinge- ja stressitaluvus, saavutusvajadus, vastutustunne, ausus, järjekindlus, täpsus, paindlikkus, kohanemisvõime, headus, empaatiavõime, emotsionaalne stabiilsus, motiveerimisvõime. Meistertreener on nõutava koolituse läbinud ja tasemele vastava erialase töökogemusega isik. Treener. Töö treenerina on reguleeritud spordiseadusega. Meistertreener, tase 7 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse käesolevas kutsestandardis nimetatud spordialale, kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumised nagu jalgrattasport, matkasport, suusatamine, uisutamine ja veeremängud jagunevad omakorda: Jalgrattasport - BMX Matkasport - alpinism - jalgsimatkamine - jalgrattamatkamine - mägimatkamine - veematkamine Suusatamine - murdmaasuusatamine - mäesuusatamine - lumelauasport - kahevõistlus ja suusahüpped - freestyle suusatamine Uisutamine - iluuisutamine - kiiruisutamine Veeremängud - bowling - sportkeegel Sportimise organiseerimine ja arendamine 7 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 7 alpinism jalgsimatkamine jalgrattamatkamine mägimatkamine veematkamine murdmaasuusatamine mäesuusatamine lumelauasport kahevõistlus ja suusahüpped iluuisutamine kiiruisutamine Bowling sportkeegel BMX freestyle-suusatamine Meistertreener, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Eliittreener, tase 8 Elite coach, level 8 6 Eliittreener, tase 8 (versioon 1) Eliittreener, tase 8 (versioon 10) Eliittreener, tase 8 (versioon 11) Eliittreener, tase 8 (versioon 12) Eliittreener, tase 8 (versioon 13) Eliittreener, tase 8 (versioon 2) Eliittreener, tase 8 (versioon 3) Eliittreener, tase 8 (versioon 4) Eliittreener, tase 8 (versioon 5) Eliittreener, tase 8 (versioon 7) Eliittreener, tase 8 (versioon 8) Eliittreener, tase 8 (versioon 9) Aeroobika ja rühmatreeningud Aerutamine Aikido Allveesport Ameerika jalgpall Ammulaskmine Automudelism Autosport Bobisõit Capoeira Cheerleading Curling Discgolf Golf Hapkido Iaido Indiaca Jalgpall Jalgrattasport Ju-jutsu Judo Jõutõstmine Jäähoki Jääpall Kabe Karate Kelgutamine Kepikõnd Kergejõustik Kickboxing Kobudo Koroona ja novus Korvpall Kriket Kudo Kujundujumine Kulturism ja fitness Kurnimäng Käsipall Laevamudelism Laskesuusatamine Laskmine Lauatennis Lennusport Maadlus Maahoki Male Matkasport Moodne viievõistlus Mootorrattasport Orienteerumine Padel personaaltreener Pesapall Petank Piljard Poks Purjetamine Raadiosport Ragbi Ratsutamine Ronimissport Rulasport Rulluisutamine Saalihoki Sambo Skeleton Sport Chanbara Squash Sulgpall Sumo Suusatamine Sõudmine Taekwon-do Taipoks Tennis Triatlon Turniiribridž Tõstesport Uisutamine Ujumine Veemoto Veepall Veeremängud Vehklemine Vesiaeroobika Vettehüpped Vibusport Võimlemine Võistlustants Võrkpall Wu-shu Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 17 2019-11-19 2019-11-19 2020-11-10 8 8 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treenerite eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Ilver Audentese Spordigümnaasium Üllar Kerde Eesti Korvpalliliit Janek Küppar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Kadri Liivak Eesti Võimlemisliit Aldur Partasjuk Spordiklubi Reval-Sport Erich Petrovits Jõhvi Spordikeskus Kristjan Port Tallinna Ülikool Aavo Põhjala Eesti Judoliit Jaak Salumets Eesti Treenerite Liit Toomas Tõnise Eesti Olümpiakomitee Priit Vene Eesti Olümpiakomitee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Treener on liikumisharrastuse ja spordispetsialist, kes juhib käitumisharjumuste kujundamise ja kehaliste ning vaimsete harjutuste abil inimese tervist toetavate ja sportlike eesmärkide saavutamist. Treeneri ülesanne on sportlike ja kehaliste võimete terviklik, tulemuslik ja ohutu arendamine. Treener töötab iseseisvalt, meeskonna liikmena või liidrina, kaasates erinevaid spetsialiste. Treeneritöö eeldab vastutustunnet, loomingulisust, saavutusvajadust, täpsust ja ausust. Vajalik on perioodiline treeningtööd toetavate teadmiste ja oskuste tulemuslik täiendamine ning kogemuste ja teadmiste edasiandmine kolleegidele. Oluline on oskus mõjutada treenitavaid isikliku eeskujuga. Treener järgib treenerite eetikakoodeksit (vt lisa 1 Treenerite eetikakoodeks). Eliittreener, tase 8 täidab valitud erialal eriti arenenud ja spetsialiseeritud oskusi ning tehnikaid eeldavaid tööülesandeid, kasutades tulemuslikult kõige edumeelsemaid ja piirialadel olevaid teadmisi kõikides liikumisharrastuse ning spordi valdkondades ja tasemetel. On omandanud kutsealased tipposkused ja -teadmised akadeemilise kõrgtasemega võrreldaval määral ning need on rahvusvahelisel tipptasemel korduvalt tõestatud tulemusliku treeneritöö kaudu. Omab rahvusvahelist autoriteeti, kujundab eeskuju ja käitumise kaudu spordiala kultuuri rahvusvahelisel tasemel. Demonstreerib oma novaatorlikkust, iseseisvust, teadus- ja kutsealast meisterlikkust ning pidevat pühendumust uute ideede või protsesside arendamisel töö- või õppesituatsioonides. A.2.1 Sportimise organiseerimine ja arendamine 1. Treenitava valimine või treeningrühma komplekteerimine. 2. Treeningute plaani koostamine. 3. Teiste spetsialistide kaasamine treeningprotsessi. 4. Teiste treenerite juhendamine. 5. Treenitava tervisliku eriolukorra arvestamine treeningprotsessis. 6. Koolitamine ja metoodiliste materjalide väljatöötamine. A.2.2 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 1. Kehaliste võimete arendamine. 2. Spordialaspetsiifiliste oskuste arendamine. 3. Sotsiaalsete võimete arendamine ja spordiala kultuuri õpetamine. 4. Taastumisvahendite kasutamine. 5. Spordivarustuse ja treeningvahendite soovitamine ja kasutamine. 6. Treenitava juhendamine võistlusel. 7. Toitumisharjumuste suunamine. 8. Treenitava tervikarengu planeerimine, mõõtmine, analüüsimine ja tagasiside andmine. 9. Taktikaline ning psühholoogiline ettevalmistamine valitud spordialal. Spetsialiseerumine toimub sõltuvalt spordiala spetsiifikast, spordialal kasutatavatest vahendidest ja harrastamiskeskkonnast. Spordiala spetsiifikast tulenevalt on kutse andjal õigus kehtestada erinõudeid. Spetsialiseerumine on otseselt seotud kutsestandardis kirjeldatud tööosadega. Treeneritöö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel, kodust eemal (treeningulaagrid, võistlused, koolitused jms.). Kasutab treeningprotsessis vajalikke vahendeid vastavalt spordialale. Töös treenerina on olulised pinge- ja stressitaluvus, saavutusvajadus, vastutustunne, ausus, järjekindlus, täpsus, paindlikkus, kohanemisvõime, headus, empaatiavõime, emotsionaalne stabiilsus, motiveerimisvõime. Eliittreener on nõutava koolituse läbinud ja tasemele vastava erialase töökogemusega isik. Treener. Töö treenerina on reguleeritud spordiseadusega. Eliittreener, tase 8 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse käesolevas kutsestandardis nimetatud spordialale, kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumised nagu jalgrattasport, matkasport, suusatamine, uisutamine ja veeremängud jagunevad omakorda: Jalgrattasport - BMX Matkasport - alpinism - jalgsimatkamine - jalgrattamatkamine - mägimatkamine - veematkamine Suusatamine - murdmaasuusatamine - mäesuusatamine - lumelauasport - kahevõistlus ja suusahüpped - freestyle suusatamine Uisutamine - iluuisutamine - kiiruisutamine Veeremängud - bowling - sportkeegel Sportimise organiseerimine ja arendamine 8 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 8 alpinism jalgsimatkamine jalgrattamatkamine mägimatkamine veematkamine murdmaasuusatamine mäesuusatamine lumelauasport kahevõistlus ja suusahüpped iluuisutamine kiiruisutamine Bowling sportkeegel BMX freestyle-suusatamine Eliittreener, tase 8 kutset läbiv kompetents 8 Õigusassistent, tase 5 Legal Aid Assistant, EstQF Level 5 2 Õigusassistent, tase 5 (versioon 1) Õigusassistent, tase 5 (versioon 3) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Bürootöö Õigusassistent 14 2019-11-26 2019-11-26 2024-11-20 5 5 3411 Õigusvaldkonna keskastme spetsialistid 0415 Sekretäri- ja kontoritöö 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Kristi Hunt Kohtutäiturite ja Panktorihaldurite Koda Janne Kerdo Eesti Juhi Abi Ühing Krista Paal Eesti Juristide Liit Silver Pramann Tallinna Majanduskool Sander Põllumäe Estlex OÜ Hille Raud SA Õigusteenuste Büroo Elleriin Saar Advokaadibüroo Emerald Legal Gunnar Vaikmaa Justiitsministeerium Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Õigusassistent on omandanud õigusalased baasteadmised ja nende rakendamise esmased oskused, et toetada oma tegevusega õigusvaldkonnas töötavaid spetsialiste. Õigusassistendi põhilisteks tööülesanneteks on õigusteenuste administreerimine ja klientide esmane õigusalane teenindamine, sh menetlusdokumentide, tähtaegade ning menetluskordade selgitamine. Ta teeb spetsialisti poolt etteantud probleemipüstituse pinnalt ja vajadusel tema juhendamisel esmase analüüsi erialases valdkonnas (nt analüüsib kohtupraktikat, õigusnormide rakenduspraktikat jne). Õigusassistendi töö sisaldab õigusteenuste osutamiseks vajalike õigusnormide, kohtulahendite ja muu õigusteabe väljaotsimist andmebaasidest, infoteenustest, tõendite ja asjakohaste andmete kogumist ning erinevate õigusdokumentide kavandite koostamist. Õigusassistendi tööülesanded sõltuvad konkreetse organisatsiooni vajadustest ja eeldavad suhtlemisvalmidust ning kiiret ja paindlikku tegutsemist, samuti teabe ja kliendisuhte konfidentsiaalsuse tagamist ning toimetulekut erinevate inimeste ja olukordadega. A.2.1 Kliendisuhte ettevalmistamine A.2.2 Õigusteenuse toetamine Tavaliselt on õigusassistendil erialane kutseharidus või on ta kutseoskused omandatud töökohal. Notari abi, juristi abi, kohtuistungi sekretär, referent, kohtutäituri assistent, pankrotihalduri assistent, advokaadibüroo assistent, õigusbüroo assistent. Regulatsioonid kutsealal tegutsemiseks puuduvad. Kasvav tähtsus on digitehnoloogiate kasutamise ja erialase võõrkeele oskusel ning virtuaalsel suhtlusel. Samuti on kasvava tähtsusega erinevate õigusaktide ning riigiasutustega seotud lühendite terminoloogia tundmine, loogiline mõtlemine ja probleemide tuvastamine, seoste leidmine ja olulise eristamine ning oskusel töötada mitmekultuurilises keskkonnas. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Kliendisuhete ettevalmistamine 5 Õigusteenuse toetamine 5 Mehhatroonikainsener, tase 6 Mechatronics Engineer, level 6 2 Mehhatroonikainsener, tase 6 (versioon 1) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Mehhatroonikainsener 13 2019-12-03 2019-12-03 2021-03-28 6 6 2152 Elektroonikainsenerid 0714 Elektroonika ja automaatika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Mehhatroonikainseneride kutsetasemete kirjeldused ja profiilid Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Mart Tamre Tallinna Tehnikaülikool Kaarel Lassel ABB Aleksandr Korzjukov Ericsson AS Valdur Veski Tallinna Tehnikakõrgkool Frid Kaljas Festo Oy Ab Eesti Karl Raba JOT Automation Eduard Brindfeldt Tallinna Tööstushariduskekus Toomas Laatsit Eesti Maaülikool Jaan Jeeberg IPTE Automation OÜ Tõnu Vaher OÜ Eli Kristjan Tiimus THREOD Systems Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Mehhatroonika on mehaanika-, elektroonika- ja infotehnoloogiasüsteemide samasuunalist koostoimet käsitlev tehnikavaldkond. Mehhatroonikainsenerid rakendavad kompleksselt mehaanika, elektroonika ja IT-valdkondade põhimõtteid mehhatroonikaseadmete- ja süsteemide ohutuks käitamiseks ning ökonoomsemate, töökindlamate mehhatroonikaseadmete- ja süsteemide loomiseks. Mehhatroonikainsenerid on kõrgharidusega tehnika- ja/või tehnoloogiaspetsialistid või juhid, kes töötavad kõrgtasemel automatiseeritud süsteemide, robottehnika ja tehniliste süsteemidega erinevates valdkondades (nt täppismehaanika, automaatika, aparaaditööstus, elektroonika, infotehnoloogia, optika ja mehaanika). Universaalse ettevalmistusega mehhatroonikainsenerid on valmis töötama interdistsiplinaarses meeskonnas koos elektroonika-, mehaanika-, IKT- jt inseneride ja –spetsialistidega või vajadusel spetsialiseeruma kitsamas alavaldkonnas. 6. taseme mehhatroonikainsener korraldab mehhatroonika seadmete ja alamsüsteemide (nt andurid, mootorid, hüdro-või pneumosüsteemide osad) käitamist ja osaleb uute tehnoloogiate arendamises. Ta juhib projekte ning valib ja rakendab uusi lahendusi. Ta on suuteline täitma tööülesandeid keerulistes ja ettearvamatutes olukordades ning võtma vastutust meeskonna liikmete töötulemuste eest. Mehhatroonikainseneride kutsed: mehhatroonikainsener, tase 6 (sh esmakutse); diplomeeritud mehhatroonikainsener, tase 7 (sh esmakutse); volitatud mehhatroonikainsener, tase 8. Kõikide mehhatroonikainseneride kutsetasemete kirjeldusi ja profiile vt lisast 1. A.2.1 Insener-tehniliste probleemide lahendamine. A.2.2 Seadmete ja alamsüsteemide arendamine. A.2.3 Seadmete ja alamsüsteemide käitamine ja hooldus. Mehhatroonikainsenerid töötavad projekteerimis-, tootmis- ja remondiettevõtetes ja õppeasutustes. Tootmisettevõtetes, objektidel ja laborites töötades tuleb juhinduda töötervishoiu ja -ohutuse nõuetest, sest nendes töökeskkondades võib esineda elektri, meditsiini, keemia, plahvatuse, ESD-ga seotud ohutegureid. Tööaeg võib olla paindlik. Tuleb arvestada töökeskkonna eripäraga ja täita vastavaid tööohutusnõudeid. Mehhatroonikainsenerid kasutavad oma töös kaasaegseid tehnilisi vahendeid (nt mõõtevahendid, IT vahendid) ja inseneritarkvara. Mehhatroonikainseneri töö eeldab insenerlikku loogilist mõtlemist, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, analüüsivõimet, täpsust, vastutustunnet, kohusetunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, ruumilist kujutlusvõimet, empaatia- ja kohanemisvõimet, enesekehtestamist ja õpivõimet. 6. taseme mehhatroonikainseneri esmakutse omandanul on läbitud erialane kõrgharidusõpe. 6. taseme mehhatroonikainseneril on tavapäraselt erialane kõrgharidus, ta omab erialast töökogemust ja ta on oma teadmisi perioodiliselt täiendanud. Kutse taotlemise eeldusi ja täiendõppe nõudeid vt lisadest 2 ja 3. Projekteerija, projektijuht, robootikainsener, CAD/CAM insener, tootmestaja/protsessiinsener, tootmisjuht, tehnoloog, mehhatroonik jm. 6. taseme mehhatroonikainseneri kutse saamiseks on nõutav kompetentside B.2.1–B.2.3 ning läbivate kompetentside B.2.4–B.2.6 tõendamine. Insener-tehniliste probleemide lahendamine 6 Seadmete ja alamsüsteemide arendamine 6 Seadmete ja alamsüsteemide käitamine ja hooldus 6 Juhtimine 6 Kutsealale pühendumine 6 Suhtlemine 6 Diplomeeritud mehhatroonikainsener, tase 7 Diploma Mechatronics Engineer, level 7 2 Diplomeeritud mehhatroonikainsener, tase 7 (versioon 1) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Mehhatroonikainsener 13 2019-12-03 2019-12-03 2021-03-28 7 7 2152 Elektroonikainsenerid 0714 Elektroonika ja automaatika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Mehhatroonikainseneride kutsetasemete kirjeldused ja profiilid Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Mart Tamre Tallinna Tehnikaülikool Kaarel Lassel ABB Aleksandr Korzjukov Ericsson AS Valdur Veski Tallinna Tehnikakõrgkool Frid Kaljas Festo Oy Ab Eesti Karl Raba JOT Automation Eduard Brindfeldt Tallinna Tööstushariduskekus Toomas Laatsit Eesti Maaülikool Jaan Jeeberg IPTE Automation OÜ Tõnu Vaher OÜ Eli Kristjan Tiimus THREOD Systems Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Mehhatroonika on mehaanika-, elektroonika- ja infotehnoloogiasüsteemide samasuunalist koostoimet käsitlev tehnikavaldkond. Mehhatroonikainsenerid rakendavad kompleksselt mehaanika, elektroonika ja IT-valdkondade põhimõtteid mehhatroonikaseadmete- ja süsteemide ohutuks käitamiseks ning ökonoomsemate, töökindlamate mehhatroonikaseadmete- ja süsteemide loomiseks. Mehhatroonikainsenerid on kõrgharidusega tehnika- ja/või tehnoloogiaspetsialistid või juhid, kes töötavad kõrgtasemel automatiseeritud süsteemide, robottehnika ja tehniliste süsteemidega erinevates valdkondades (nt täppismehaanika, automaatika, aparaaditööstus, elektroonika, infotehnoloogia, optika ja mehaanika). Universaalse ettevalmistusega mehhatroonikainsenerid on valmis töötama interdistsiplinaarses meeskonnas koos elektroonika-, mehaanika-, IKT- jt inseneride ja –spetsialistidega või vajadusel spetsialiseeruma kitsamas alavaldkonnas. 7. taseme diplomeeritud mehhatroonikainsener korraldab mehhatroonikasüsteemide (nt auto ABS-süsteem jt ohutussüsteemid, tootmisliini PLC-juhtsüsteem, robotjuhtsüsteemide alamsüsteeme) käitamise ja arendamisega seotud töid ja projekte. Ta planeerib tegevusi, uute meetodite kasutuselevõttu ning hindab nende lühi- ja pikaajalisi tagajärgi. Ta on suuteline täitma tööülesandeid keerulistes ja uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades ning võtma vastutust meeskonna liikmete töötulemuste eest. Mehhatroonikainseneride kutsed: mehhatroonikainsener, tase 6 (sh esmane kutse); diplomeeritud mehhatroonikainsener, tase 7 (sh esmane kutse); volitatud mehhatroonikainsener, tase 8. Kõikide mehhatroonikainseneride kutsetasemete kirjeldusi ja profiile vt lisast 1. A.2.1 Insener-tehniliste probleemide lahendamine. A.2.2 Süsteemide arendamine. A.2.3 Süsteemide käitamine ja hooldus. Mehhatroonikainsenerid töötavad projekteerimis-, tootmis- ja remondiettevõtetes ja õppeasutustes. Tootmisettevõtetes, objektidel ja laborites töötades tuleb juhinduda töötervishoiu ja -ohutuse nõuetest, sest nendes töökeskkondades võib esineda elektri, meditsiini, keemia, plahvatuse, ESD-ga seotud ohutegureid. Tööaeg võib olla paindlik. Tuleb arvestada töökeskkonna eripäraga ja täita vastavaid tööohutusnõudeid. Mehhatroonikainsenerid kasutavad oma töös kaasaegseid tehnilisi vahendeid (nt mõõtevahendid, IT- vahendid) ja inseneritarkvara. Mehhatroonikainseneri töö eeldab insenerlikku loogilist mõtlemist, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, analüüsivõimet, täpsust, vastutustunnet, kohusetunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, ruumilist kujutlusvõimet, empaatia- ja kohanemisvõimet, enesekehtestamist ja õpivõimet. 7. taseme diplomeeritud mehhatroonikainseneril on tavapäraselt erialane kõrgharidus, ta omab erialast töökogemust ja ta on oma teadmisi perioodiliselt täiendanud. 7. taseme diplomeeritud mehhatroonikainseneri esmakutse omandanul on läbitud magistriõpe. Kutse taotlemise eeldusi ja täiendõppe nõudeid vt lisadest 2 ja 3. Projekteerija, projektijuht, robootikainsener, CAD/CAM-insener, tootmestaja/protsessiinsener, tootmisjuht, tehnoloog, mehhatroonik jm. 7. taseme diplomeeritud mehhatroonikainseneri kutse saamiseks on nõutav kompetentside B.2.1–B.2.3 ning läbivate kompetentside B.2.4–B.2.6 tõendamine. Insener-tehniliste probleemide lahendamine 7 Seadmete ja alamsüsteemide arendamine 7 Seadmete ja alamsüsteemide käitamine ja hooldus 7 Juhtimine 7 Kutsealale pühendumine 7 Suhtlemine 7 Volitatud mehhatroonikainsener, tase 8 Chartered Mechatronics Engineer, level 8 2 Volitatud mehhatroonikainsener, tase 8 (versioon 1) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Mehhatroonikainsener 13 2019-12-03 2019-12-03 2021-03-28 8 8 2152 Elektroonikainsenerid 0714 Elektroonika ja automaatika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Mehhatroonikainseneride kutsetasemete kirjeldused ja profiilid Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Mart Tamre Tallinna Tehnikaülikool Kaarel Lassel ABB Aleksandr Korzjukov Ericsson AS Valdur Veski Tallinna Tehnikakõrgkool Frid Kaljas Festo Oy Ab Eesti Karl Raba JOT Automation Eduard Brindfeldt Tallinna Tööstushariduskekus Toomas Laatsit Eesti Maaülikool Jaan Jeeberg IPTE Automation OÜ Tõnu Vaher OÜ Eli Kristjan Tiimus THREOD Systems Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Mehhatroonika on mehaanika-, elektroonika- ja infotehnoloogiasüsteemide samasuunalist koostoimet käsitlev tehnikavaldkond. Mehhatroonikainsenerid rakendavad kompleksselt mehaanika, elektroonika ja IT-valdkondade põhimõtteid mehhatroonikaseadmete- ja süsteemide ohutuks käitamiseks ning ökonoomsemate,töökindlamate mehhatroonikaseadmete- ja süsteemide loomiseks. Mehhatroonikainsenerid on kõrgharidusega tehnika- ja/või tehnoloogiaspetsialistid või juhid, kes töötavad kõrgtasemel automatiseeritud süsteemide, robottehnika ja tehniliste süsteemidega erinevates valdkondades (nt täppismehaanika, automaatika, aparaaditööstus, elektroonika, infotehnoloogia, optika ja mehaanika). Mehhatroonikainsenerid on valmis töötama interdistsiplinaarses meeskonnas koos elektroonika-, mehaanika-, IKT- jt inseneride ja -spetsialistidega. Universaalse ettevalmistusega mehhatroonikainsenerid on valmis töötama interdistsiplinaarses meeskonnas koos elektroonika-, mehaanika-, IKT- jt inseneride ja –spetsialistidega või vajadusel spetsialiseeruma kitsamas alavaldkonnas. 8. taseme volitatud mehhatroonikainsener kavandab ja juhib uudsete ja komplekssete mehhatroonikasüsteemide (nt tootmisliinid, arukad sõidukid, robotsüsteemid) käitamist ja arendust ning annab eksperthinnanguid. Tema tööks on mehhatroonikasüsteemide integreerimine ja terviku optimeerimine. Ta analüüsib ja sünteesib iseseisvalt uusi ja keerulisi kutsealaseid ideid, mis laiendavad töö- või teadmiste vald¬konda. Töö eeldab meeskondade ja organisatsioonide juhtimist ning vastutuse võtmist üksuste strateegilise tegevuse eest. Mehhatroonikainseneride kutsed: mehhatroonikainsener, tase 6 (sh esmane kutse); diplomeeritud mehhatroonikainsener, tase 7 (sh esmane kutse). Kõikide mehhatroonikainseneride kutsetasemete kirjeldusi ja profiile vt lisast 1. A.2.1 Insener-tehniliste probleemide lahendamine. A.2.2 Integreeritud süsteemide arendamine. A.2.3 Integreeritud süsteemide käitamise ja hoolduse korraldamise juhtimine. Mehhatroonikainsenerid töötavad projekteerimis-, tootmis- ja remondiettevõtetes ja õppeasutustes. Tootmisettevõtetes, objektidel ja laborites töötades tuleb juhinduda töötervishoiu ja -ohutuse nõuetest, sest nendes töökeskkondades võib esineda elektri, meditsiini, keemia, plahvatuse, ESD-ga seotud ohutegureid. Tööaeg võib olla paindlik. Tuleb arvestada töökeskkonna eripäraga ja täita vastavaid tööohutusnõudeid. Mehhatroonikainsenerid kasutavad oma töös kaasaegseid tehnilisi vahendeid (nt mõõtevahendid, IT- vahendid) ja inseneritarkvara. Mehhatroonikainseneri töö eeldab insenerlikku loogilist mõtlemist, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, analüüsivõimet, täpsust, vastutustunnet, kohusetunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, ruumilist kujutlusvõimet, empaatia- ja kohanemisvõimet, enesekehtestamist ja õpivõimet. 8. taseme volitatud mehhatroonikainseneril on tavapäraselt erialane kõrgharidus, ta omab erialast töökogemust ja ta on oma teadmisi perioodiliselt täiendanud. Kutse taotlemise eeldusi ja täiendõppe nõudeid vt lisadest 2 ja 3. Projekteerija, projektijuht, robootikainsener, CAD/CAM-insener, tootmestaja/protsessiinsener, tootmisjuht, tootedisainer/konstruktor (tase 8), mehhatroonik jm. 8. taseme volitatud mehhatroonikainseneri kutse saamiseks on nõutav kompetentside B.2.1–B.2.3 ning läbivate kompetentside B.2.4–B.2.6 tõendamine. Insener-tehniliste probleemide lahendamine 8 Integreeritud süsteemide arendamine 8 Integreeritud süsteemide käitamise ja hoolduse korraldamise juhtimine 8 Juhtimine 8 Kutsealale pühendumine 8 Suhtlemine 8 Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 Diploma Automation Engineer, level 7 3 Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 1) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 2) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 2) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 3) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud tööstusautomaatikainsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud tööstusautomaatikainsener, tase 7 (versioon 5) Tööstus- ja tootmisautomaatika Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Automaatikainsener 13 2019-12-03 2019-12-03 2020-11-04 7 7 2144 Mehaanikainsenerid 0714 Elektroonika ja automaatika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Automaatikainseneri kutsete tasemete ülevaade ja võrdlus Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Aleksander Grünstam Allux SG OÜ, ESIS Andres Rähni TTÜ automaatikainstituut, ESIS Vitali Vansovitš Metso AS Kristi Jõers ESIS Sergei Bessonov KB Automaatika, ESIS Eerik Laid Ecomatic AS Ellen Mihklepp AS Tallinna Vesi Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Automaatika valdkonna insenerid loovad, hooldavad ja arendavad automaatikasüsteeme. Automaatikasüsteem (edaspidi ka süsteem) on keskkonnaga vahetult seotud tark- ja riistvara kompleks, mida kasutatakse tehnoloogiliste protsesside (edaspidi ka protsess) toimimise juhtimiseks ja kontrollimiseks ettenähtud töörežiimides ilma inimese otsese osalemiseta. Automaatikainsenerid töötavad tööstus- ja tootmis- ja ehitusettevõtetes ning tehastes, laborites, projekt- ja inseneribüroodes, õppe- ja teadusasutustes. Automaatikainsenerid spetsialiseeruvad tööstus- ja tootmise või ehitiste tehnosüsteemide tehnoloogiliste protsesside automatiseerimisele ning vähemalt ühele kitsamale ametialale järgmiste hulgast: projekteerimine, süsteemide ehitus, süsteemide tööshoid ja hooldus, teadustöö ja insenerikoolitus või arendustegevus. Automaatikainsenerid töötavad interdistsiplinaarses meeskonnas koos sidusvaldkondade inseneride, tehnoloogiainseneride jt spetsialistidega. See kutsestandard sisaldab diplomeeritud automaatikainseneri kutsekirjeldust ja kompetentsusnõudeid. 7. taseme diplomeeritud automaatikainsener on kogemustega spetsialist, kelle ülesanne on loodavate, olemasolevate või arendatavate tehnoloogiliste protsesside automatiseerimine ja automaatikasüsteemide tööshoid. Diplomeeritud automaatikainsener töötab iseseisvalt keerulistes ja uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine. Ta on võimeline juhtima töörühmi ja võtma vastutust teiste töö tulemuste eest. Automaatikainseneride kutsed: Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7; Volitatud automaatikainsener, tase 8. Automaatika valdkonna inseneride kutsete ülevaated on toodud lisas 1. A.2.1 Automaatikasüsteemide loomine, tööshoid ja arendamine. Tööstus- ja tootmisautomaatika A.2.2 Tööstus- ja tootmisprotsesside automatiseerimine. A.2.4 Projekteerimine. A.2.5 Süsteemide ehitamine. A.2.6 Süsteemide kasutus ja hooldus. A.2.7 Teadustöö ja insenerikoolitus. Automaatikainseneri töö nõuab tihti suurt vaimset pingutust ning võib olla kiire ja pingeline. Tööaeg võib olla paindlik, sest erijuhtudel (nt pideva protsessi käikulaskmine, pideva protsessi erakorraline hooldus) võib olla vajalik töötamine väljaspool tavapärast tööaega. Vajadusel tuleb töötada välitingimustes ja keskkondades, kus võib esineda plahvatus- ja tuleohtu ning kokkupuudet kemikaalidega. Objektil töötades tuleb juhinduda üldise tööohutuse ja elektriohutuse nõuetest. Steriilsetes keskkondades töötades (nt haiglad) tuleb kinni pidada rangetest hügieeninõuetest. Automaatikainseneri põhilised töövahendid on üldkasutatav bürootarkvara, infotehnoloogilised vahendid, arvutustehnika riist- ja tarkvara, telekommunikatsioonivahendid, kontrollerseadmed, mõõteriistad, automaatikaseadmete seadistamise ja programmeerimise spetsiaalsed tarkvarad, konfigureerimis- ja häälestamisprogrammid, CAD-programmidel põhinev joonestus- ja projekteerimistarkvara. Automaatikainseneri töö eeldab innovaatilisust, õpivalmidust, kiiret ja loogilist mõtlemist, analüüsivõimet, teaduslik-tehnilist mõtlemist, otsustamisjulgust, tulemusele orienteeritust, visuaalset mälu, täpsust, vastutustundlikkust, suhtlemis- ja koostöövalmidust, kohanemisvõimet ning emotsionaalset stabiilsust. Diplomeeritud automaatikainsener on tavaliselt omandanud kõrgkoolis automaatika erialal magistrikraadi. Ta omab erialast töökogemust ning ta on oma teadmisi perioodiliselt täiendanud. Insenerikutse taotlemise eeldusi vt lisast 2 ja täiendusõppe arvestuse nõudeid vt lisast 3. Peainsener, juhtivinsener, projekteerija, projektijuht, peaspetsialist, osakonna juhataja, vanemteadur, koolitusjuht jm. Diplomeeritud automaatikainseneri kutsetunnistuse omamine võimaldab tegutseda ehitusautomaatika alal vastutava spetsialistina Majandus- ja Kommunikatsiooni Ministeeriumi poolt tunnustatud tegevusvaldkonnas vastavalt ehitusseadusele. Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.2.2, vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine valikust B.2.3–B.2.6 ning läbivate kompetentside B.2.7–B.2.9 tõendamine. Automaatikasüsteemide loomine, tööshoid ja arendamine 7 Kutse taotlemisel on nõutav spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.2.2 tõendamine. Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine valikust B.2.3–B.2.6. Projekteerimine 7 Süsteemide ehitamine 7 Süsteemide kasutus ja hooldus 7 Teadustöö ja insenerikoolitus 7 Juhtimine 7 Kutsealale pühendumine 7 Suhtlemine 7 Volitatud automaatikainsener, tase 8 Chartered Automation Engineer, level 8 3 Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 1) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 2) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 2) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 3) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 6) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud tööstusautomaatikainsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud tööstusautomaatikainsener, tase 8 (versioon 5) Tööstus- ja tootmisautomaatika Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Automaatikainsener 3 2019-12-03 2019-12-03 2020-11-04 8 8 2144 Mehaanikainsenerid 0714 Elektroonika ja automaatika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Automaatikainseneri kutsete tasemete ülevaade ja võrdlus Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Aleksander Grünstam Allux SG OÜ, ESIS Andres Rähni TTÜ automaatikainstituut, ESIS Vitali Vansovitš Metso AS Kristi Jõers ESIS Sergei Bessonov KB Automaatika, ESIS Eerik Laid Ecomatic AS Ellen Mihklepp AS Tallinna Vesi Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Automaatika valdkonna insenerid loovad, hooldavad ja arendavad automaatikasüsteeme. Automaatikasüsteem (edaspidi ka süsteem) on keskkonnaga vahetult seotud tark- ja riistvara kompleks, mida kasutatakse tehnoloogiliste protsesside (edaspidi ka protsess) toimimise juhtimiseks ja kontrollimiseks ettenähtud töörežiimides ilma inimese otsese osalemiseta. Automaatikainsenerid töötavad tööstus-, tootmis- ja ehitusettevõtetes ning tehastes, laborites, projekti- ja inseneribüroodes, õppe- ja teadusasutustes. Automaatikainsenerid spetsialiseeruvad tööstus- ja tootmise või ehitiste tehnosüsteemide tehnoloogiliste protsesside automatiseerimisele ning vähemalt ühele kitsamale ametialale järgmiste hulgast: projekteerimine, süsteemide ehitus, süsteemide tööshoid ja hooldus, teadustöö ja insenerikoolitus või arendustegevus. Automaatikainsenerid töötavad interdistsiplinaarses meeskonnas koos sidusvaldkondade inseneride, tehnoloogiainseneride jt spetsialistidega. See kutsestandard sisaldab volitatud automaatikainseneri kutsekirjeldust ja kompetentsusnõudeid. 8. taseme volitatud automaatikainsener on laialdaste teadmiste ja kogemustega tippspetsialist-ekspert, kes rakendab oma automaatikaalaseid insener-tehnilisi teadmisi ja võimeid loodavate, olemasolevate või arendatavate tehnoloogiliste protsesside kompleksseks automatiseerimiseks. Ta töötab iseseisvalt keerulistes ja uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine. Tal on õigus anda eksperthinnanguid keerukatele automaatikaprojektidele ja -töödele. Volitatud automaatikainsener on pädev juhtima organisatsioone või töörühmi strateegiliste eesmärkide saavutamiseks, ta võtab täieliku vastutuse enda ja teiste töötulemuste eest. Volitatud automaatikainsener koolitab insenere ja tegeleb arendustegevustega, millel on oluline ning positiivne mõju automaatika valdkonna arengule. Automaatikainseneride kutsed: Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7; Volitatud automaatikainsener, tase 8. Automaatika valdkonna inseneride kutsete ülevaated on toodud lisas 1. A.2.1 Komplekssete automaatikasüsteemide loomine, hindamine, täiustamine ja arendamine. Tööstus- ja tootmisautomaatika A.2.2 Tööstus- ja tootmisprotsesside automatiseerimine. A.2.4 Projekteerimine. A.2.5 Süsteemide ehitamine. A.2.6 Süsteemide kasutus ja hooldus. A.2.7 Arendus-, teadus- ja koolitustegevus. Automaatikainseneri töö nõuab tihti suurt vaimset pingutust ning võib olla kiire ja pingeline. Tööaeg võib olla paindlik, sest erijuhtudel (nt pideva protsessi käikulaskmine, pideva protsessi erakorraline hooldus) võib olla vajalik töötamine väljaspool tavapärast tööaega. Vajadusel tuleb töötada välitingimustes ja keskkondades, kus võib esineda plahvatus- ja tuleohtu ning kokkupuudet kemikaalidega. Objektil töötades tuleb juhinduda üldise tööohutuse ja elektriohutuse nõuetest. Steriilsetes keskkondades töötades (nt haiglad) tuleb kinni pidada rangetest hügieeninõuetest. Automaatikainseneri põhilised töövahendid on üldkasutatav bürootarkvara, infotehnoloogilised vahendid, arvutustehnika riist- ja tarkvara, telekommunikatsioonivahendid, kontrollerseadmed, mõõteriistad, automaatikaseadmete seadistamise ja programmeerimise spetsiaalsed tarkvarad, konfigureerimis- ja häälestamisprogrammid, CAD-programmidel põhinev joonestus- ja projekteerimistarkvara. Automaatikainseneri töö eeldab innovaatilisust, õpivalmidust, kiiret ja loogilist mõtlemist, analüüsivõimet, teaduslik-tehnilist mõtlemist, otsustamisjulgust, tulemusele orienteeritust, visuaalset mälu, täpsust, vastutustundlikkust, loovust, suhtlemis- ja koostöövalmidust, kohanemisvõimet ning emotsionaalset stabiilsust. Volitatud automaatikainsener on tavaliselt omandanud kõrgkoolis automaatika erialal magistrikraadi. Ta omab erialast töökogemust ning ta on oma teadmisi perioodiliselt täiendanud. Insenerikutsete taotlemise eeldusi vt lisas 2 ja inseneri täiendusõppe arvestuse nõudeid lisast 3. Peainsener, juhtivinsener, arendusjuht, projekteerija, projektijuht, peaspetsialist, osakonna juhataja, vanemteadur, koolitusjuht jm. Volitatud automaatikainseneri kutsetunnistuse omamine võimaldab tegutseda ehitusautomaatika alal vastutava spetsialistina Majandus- ja Kommunikatsiooni Ministeeriumi poolt tunnustatud tegevusvaldkonnas vastavalt ehitusseadusele. Volitatud automaatikainsener, tase 8 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.2.2, vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine valikust B.2.3–B.2.6 ning läbivate kompetentside B.2.7–B.2.9 tõendamine. Komplekssete automaatikasüsteemide loomine, hindamine, täiustamine ja arendamine 8 Kutse taotlemisel on nõutav spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.2.2 tõendamine. Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine valikust B.2.3–B.2.6. Projekteerimine 8 Süsteemide ehitamine 8 Süsteemide kasutus ja hooldus 8 Teadustöö ja insenerikoolitus 8 Juhtimine 8 Kutsealale pühendumine 8 Suhtlemine 8 Hooldustöötaja, tase 3 Care Worker, EstQF Level 3 8 Hooldustöötaja, tase 3 (versioon 5) Hooldustöötaja, tase 3 (versioon 6) Hooldustöötaja, tase 3 (versioon 7) Hooldustöötaja, tase 3 (versioon 9) Hooldusõde I (versioon 1) Hooldusõde I (versioon 2) Hooldusõde I (versioon 3) Sotsiaalhooldaja I (versioon 1) Sotsiaalhooldaja I (versioon 2) Sotsiaalhooldaja I (versioon 3) Sotsiaalhooldaja I (versioon 4) Sotsiaalhoolekanne Sotsiaalhoolekande Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaalhooldus Hooldustöötaja 15 2019-12-18 2019-12-18 2024-10-08 3 3 5321 Tervishoiuasutuste hooldustöötajad 0923 Sotsiaaltöö ja nõustamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Keelte oskustasemete kirjeldused Digioskused Terje Kraanvelt Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda, Iru Hooldekodu Kersti Kask Sotsiaalkindlustusamet Merike Kravets Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Maarika Kärp Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon Jaanika Luus Koduhoolduskeskus Certis, Mustamäe Päevakeskus Iris Meristo Kristiine Tegevuskeskus Erika Pärnala Eesti Õdede Liit hooldustöötajate seltsing Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Hooldustöötaja, tase 3 on erialase ettevalmistusega töötaja, kes on omandanud tööks vajalikud teadmised ja oskused abivajaja hooldamiseks vastava plaani (nt rehabilitatsiooniplaan, hooldusplaan vm) alusel. Hooldustöötaja on hoolekande- ja tervishoiuvaldkonna töötaja. Tema töö eesmärk on toetada ja abistada abivajajat väärika elu korraldamisel ja võimalikult kõrge elukvaliteedi saavutamisel. Ta hoolitseb abivajaja füüsiliste, sotsiaalsete ja psüühiliste vajaduste rahuldamise eest. Hooldustöötaja, tase 3 töötab erineva ea ja kultuuritaustaga inimestega, kes oma elusituatsiooni tõttu või muul põhjusel vajavad abi ja hooldust. Ta lähtub oma töös abivajajast kui tervikust ja tema vajadustest, jõuvarudest, toimetulekuvõimest ning tõekspidamistest iseseisvuse toetamisel. Hooldustöötaja järgib inimõigusi, kutse-eetikat ja võrdse kohtlemise põhimõtteid. Ta teeb koostööd ja suhtleb abivajaja, tema lähedaste, sugulaste ja teiste võrgustiku töötajatega. Hooldustöötaja töös on oluline pidev enesetäiendamine ja elukestev õpe. Hooldustöötaja kutsealal on olemas ka hooldustöötaja, tase 4 kutse. Hooldustöötaja, tase 3 kutse koosneb järgmistest tööosadest ja -ülesannetest: A.2.1 Abistamine elamistoimingutes ja hooldustegevuste läbiviimine 1. Hooldustegevuste planeerimine ja tegemine. 2. Tervislikust toitumisest teavitamine, toidukõlblikkuse ja toiduhügieeni jälgimine. 3. Toitumise jälgimine. 4. Riiete otstarbekuse ja mugavuse hindamine. 5. Hügieeni- ja ilutoimingute juhendamine ning abistamine. 6. Seksuaalkäitumise juhendamine ja toetamine. 7. Hooldusega seotud toimingute läbiviimine. 8. Ravimite hankimine. 9. Õe abistamine õendustoimingute sooritamisel. 10. Lähedaste toetamine ja juhendamine surija hooldusel või surija hooldamine. A.2.2 Majapidamistööde korraldamine 1. Pesu- ja puhastusteenuste tegemine. 2. Majapidamises vajalike tööde korraldamine. A.2.3 Esmaabi andmine 1. Tervisliku seisundi määratlemine. 2. Esmaabi andmine haigushoogude, õnnetusjuhtumite ja traumade korral. 3. Elustamine. Hooldustöötaja võib töötada nii avahoolduses kui ka hoolekande- või tervishoiuasutuses (sotsiaalkeskus, haigla, hooldekodu jm). Töö võib toimuda graafiku alusel, sh puhkepäevadel ja öösiti. Töö on emotsionaalselt pingeline ja füüsiliselt raske ning hõlmab nii individuaalset kui ka meeskonnas töötamist. Hooldustöötaja kasutab oma töös sobivaid abi-, kaitse-, hooldus- ja puhastusvahendeid, kodu- ja majapidamistehnikat ja vajadusel erinevaid infotehnoloogia- ja kommunikatsioonivahendeid. Hooldustöötaja on empaatia- ja vastutusvõimeline, kohusetundlik, hooliv, usaldusväärne ja aus. Ta on hea suhtleja ja koostööaldis. Hooldustöötaja töö eeldab kõrget kõlbelist hoiakut ja väärtuste järgimist, pingetaluvust ja tolerantsust. Tavaliselt on hooldustöötaja, tase 3 läbinud erialased kursused, praktilised kutsealased oskused on omandatud töö käigus. Hooldustöötaja, hooldaja, sotsiaalhooldaja. Töötamist hooldustöötajana reguleerib sotsiaalhoolekande seadus. Hooldustöötaja, tase 3 kutse moodustub neljast kompetentsist. Kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.3 ja B.2.4 (läbiv kompetents) tõendamine. Abistamine elamistoimingutes ja hooldustegevuste läbiviimine 3 Majapidamistööde korraldamine 3 Esmaabi andmine 4 Hooldustöötaja, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Hooldustöötaja, tase 4 Care Worker, EstQF Level 4 11 Hooldaja II (versioon 1) Hooldaja III (versioon 1) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 10) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 12) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 7) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 8) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 9) Hooldusõde II (versioon 1) Hooldusõde II (versioon 2) Hooldusõde II (versioon 3) Hooldusõde II (versioon 4) Hooldusõde II (versioon 5) Hooldusõde III (versioon 1) Hooldusõde III (versioon 2) Hooldusõde III (versioon 3) Hooldusõde III (versioon 4) Sotsiaalhooldaja II (versioon 1) Sotsiaalhooldaja II (versioon 2) Sotsiaalhooldaja II (versioon 3) Sotsiaalhooldaja II (versioon 4) Sotsiaalhooldaja II (versioon 5) Sotsiaalhooldaja II (versioon 6) Sotsiaalhooldaja III (versioon 1) Sotsiaalhooldaja III (versioon 2) Sotsiaalhooldaja III (versioon 3) Sotsiaalhooldaja III (versioon 4) Sotsiaalhooldaja III (versioon 5) Sotsiaalhoolekanne Sotsiaalhoolekande Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaalhooldus Hooldustöötaja 15 2019-12-18 2019-12-18 2024-10-08 4 4 5321 Tervishoiuasutuste hooldustöötajad 0923 Sotsiaaltöö ja nõustamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon Haapsalu Kutsehariduskeskus Kuressaare Ametikool Pärnumaa Kutsehariduskeskus Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Tartu Tervishoiu Kõrgkool Keelte oskustasemete kirjeldused Digioskused Terje Kraanvelt Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda, Iru Hooldekodu Kersti Kask Sotsiaalkindlustusamet Merike Kravets Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Maarika Kärp Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon Jaanika Luus Koduhoolduskeskus Certis, Mustamäe Päevakeskus Iris Meristo Kristiine Tegevuskeskus Erika Pärnala Eesti Õdede Liit hooldustöötajate seltsing Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Hooldustöötaja on erialase ettevalmistusega töötaja, kes on omandanud tööks vajalikud teadmised ja oskused abivajaja hooldamiseks, juhendamiseks ning rehabilitatsiooniks vastava plaani (nt rehabilitatsiooniplaan, hooldusplaan vm) alusel. Hooldustöötaja on hoolekande- ja tervishoiuvaldkonna töötaja. Tema töö eesmärk on toetada ja abistada abivajajat väärika elu korraldamisel ja võimalikult kõrge elukvaliteedi saavutamisel. Ta hoolitseb abivajaja füüsiliste, sotsiaalsete ja psüühiliste vajaduste rahuldamise eest, juhendab ja toetab teda. 4. taseme hooldustöötaja töötab erineva ea ja kultuuritaustaga inimestega, kes oma elusituatsiooni tõttu või muul põhjusel vajavad abi, hooldust, juhendamist või tuge. Ta lähtub oma töös abivajajast kui tervikust ja tema vajadustest, jõuvarudest, toimetulekuvõimest ning tõekspidamistest iseseisvuse toetamisel. Hooldustöötaja järgib inimõigusi, kutse-eetikat ja võrdse kohtlemise põhimõtteid. Ta teeb koostööd ja suhtleb abivajaja, tema lähedaste, sugulaste ja teiste võrgustiku töötajatega. Hooldustöötaja töös on oluline pidev enesetäiendamine ja elukestev õpe. Hooldustöötaja kutsealal on olemas ka hooldustöötaja, tase 3 kutse. Hooldustöötaja, tase 4 kutse koosneb järgmistest tööosadest ja -ülesannetest: A.2.1 Abistamine elamistoimingutes ja hooldustegevuste läbiviimine 1) Turvalise keskkonna korraldamine ja võimalusel kohandamine. 2) Hooldustegevuste planeerimine ja tegemine. 3) Tervislikust toitumisest teavitamine, toidukõlblikkuse ja toiduhügieeni jälgimine. 4) Toitumise jälgimine. 5) Riiete otstarbekuse ja mugavuse hindamine. 6) Hügieeni- ja ilutoimingute juhendamine ning abistamine. 7) Füüsilise, psüühilise ja sotsiaalse tegevuse taset aktiveerivate tegevuste toetamine. 8) Seksuaalkäitumise juhendamine ja toetamine. 9) Hooldusega seotud toimingute läbiviimine. 10) Ravimite hankimine. 11) Õe abistamine õendustoimingute sooritamisel. 12) Toimetulekut toetavate rehabilitatsiooni-, sotisaal- ja tervishoiuteenuste korraldamine. 13) Lähedaste toetamine ja juhendamine surija hooldusel või surija hooldamine. A.2.2 Majapidamistööde korraldamine 1) Pesu- ja puhastusteenuste tegemine. 2) Majapidamises vajalike tööde korraldamine. A.2.3 Töö lastega 1) Laste ja perede probleemide märkamine. 2) Lastega pere toetamine igapäeva- toimetulekul või majanduslikul toimetulekul. 3) Lapse ja pere toetamine väärtuste kujundamisel. 4) Sotsiaalse võrgustiku aktiveerimise toetamine. A.2.4 Töö eakatega 1) Füüsiliste, psüühiliste ja sotsiaalsete muutuste mõju hindamine. 2) Igapäevaelus toimetuleku abistamine ja juhendamine. 3) Terviseprobleemide märkamine. A.2.5 Töö erivajadustega inimestega 1) Probleemide hindamine ja nendele lahenduste leidmine. 2) Motiveerimine. 3) Abivahendite kasutamise juhendamine. 4) Toetamine rehabilitatsiooniplaani täitmisel. A.2.6 Suhtlemine 1) Probleemidega tegelemine ja lahendamine. 2) Suutlikkuse hindamine suhtlusvõrgustikuga suheldes. 3) Konfliktsete olukordade märkamine ja lahenduse leidmine. 4) Suhtlemisviisi valimine. 5) Suhtlemine erineva positsiooni, kultuuritausta ja maailmavaatega inimestega. 6) Konfliktide ennetamine. 7) Probleemide lahendamine. A.2.7 Esmaabi andmine 1) Tervisliku seisundi määratlemine. 2) Esmaabi andmine haigushoogude, õnnetusjuhtumite ja traumade korral. 3) Elustamine. A.2.8 Meeskonnatöö korraldamine ja juhendamine 1) Meeskonnatöö korraldamine. 2) Kolleegide toetamine. 3) Töö delegeerimine. Hooldustöötaja võib töötada nii avahoolduses kui ka hoolekande- ja tervishoiuasutustes. Töö võib toimuda graafiku alusel, sh puhkepäevadel ja öösiti. Töö on emotsionaalselt pingeline ning füüsiliselt raske, nii individuaalne kui ka meeskonnatöö. Hooldustöötaja kasutab oma töös sobivaid abi-, kaitse-, hooldus- ja puhastusvahendeid, kodu- ja majapidamistehnikat ja vajadusel erinevaid infotehnoloogia- ja kommunikatsioonivahendeid. Hooldustöötaja on empaatia- ja vastutusvõimeline, hooliv, usaldusväärne ja aus. Oluline on kohusetundlikkus oma töös. Ta on hea suhtleja ja koostööaldis. Hooldustöötaja töö eeldab kõrget kõlbelist hoiakut, pingetaluvust, inimkeskseid väärtushoiakuid ja tolerantsust. Samuti on tähtsad analüüsivõime, sihikindlus ja järjepidevus. Tavaliselt on hooldustöötaja, tase 4 lõpetanud hooldustöötaja eriala õppekava kutsehariduse või kutsekeskhariduse tasemel või omandanud praktilised kutsealased oskused töö käigus ja läbinud erialased kursused. Hooldustöötaja, hooldaja, sotsiaalhooldaja. Töötamist hooldustöötajana reguleerib sotsiaalhoolekande seadus. Hooldustöötaja, tase 4 kutse koosneb kaheksast kohustuslikust ja ühest valitavast kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 - B.2.7 ja B.2.9 (läbiv kompetents) tõendamine. Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitav kompetents B.2.8. Abistamine elamistoimingutes ja hooldustegevuste läbiviimine 4 Majapidamistööde korraldamine 3 Töö lastega 4 Töö eakatega 4 Töö erivajadustega inimestega 4 Suhtlemine 4 Esmaabi andmine 4 Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitav kompetents B.2.8. Meeskonnatöö korraldamine ja juhendamine 4 Hooldustöötaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 Diploma Automation Engineer, level 7 3 Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 1) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 2) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 2) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 3) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud tööstusautomaatikainsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud tööstusautomaatikainsener, tase 7 (versioon 5) Ehitusautomaatika Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Ehitusautomaatik 27 2019-12-19 2019-12-19 2021-12-13 7 7 2144 Mehaanikainsenerid 0714 Elektroonika ja automaatika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Automaatikainseneri kutsete tasemete ülevaade ja võrdlus Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Aleksander Grünstam Allux SG OÜ, ESIS Andres Rähni TTÜ automaatikainstituut, ESIS Vitali Vansovitš Metso AS Kristi Jõers ESIS Sergei Bessonov KB Automaatika, ESIS Eerik Laid Ecomatic AS Ellen Mihklepp AS Tallinna Vesi Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Automaatika valdkonna insenerid loovad, hooldavad ja arendavad automaatikasüsteeme. Automaatikasüsteem (edaspidi ka süsteem) on keskkonnaga vahetult seotud tark- ja riistvara kompleks, mida kasutatakse tehnoloogiliste protsesside (edaspidi ka protsess) toimimise juhtimiseks ja kontrollimiseks ettenähtud töörežiimides ilma inimese otsese osalemiseta. Automaatikainsenerid töötavad tööstus- ja tootmis- ja ehitusettevõtetes ning tehastes, laborites, projekt- ja inseneribüroodes, õppe- ja teadusasutustes. Automaatikainsenerid spetsialiseeruvad tööstus- ja tootmise või ehitiste tehnosüsteemide tehnoloogiliste protsesside automatiseerimisele ning vähemalt ühele kitsamale ametialale järgmiste hulgast: projekteerimine, süsteemide ehitus, süsteemide tööshoid ja hooldus, teadustöö ja insenerikoolitus või arendustegevus. Automaatikainsenerid töötavad interdistsiplinaarses meeskonnas koos sidusvaldkondade inseneride, tehnoloogiainseneride jt spetsialistidega. See kutsestandard sisaldab diplomeeritud automaatikainseneri kutsekirjeldust ja kompetentsusnõudeid. 7. taseme diplomeeritud automaatikainsener on kogemustega spetsialist, kelle ülesanne on loodavate, olemasolevate või arendatavate tehnoloogiliste protsesside automatiseerimine ja automaatikasüsteemide tööshoid. Diplomeeritud automaatikainsener töötab iseseisvalt keerulistes ja uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine. Ta on võimeline juhtima töörühmi ja võtma vastutust teiste töö tulemuste eest. Automaatikainseneride kutsed: Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7; Volitatud automaatikainsener, tase 8. Automaatika valdkonna inseneride kutsete ülevaated on toodud lisas 1. A.2.1 Automaatikasüsteemide loomine, tööshoid ja arendamine. Ehitusautomaatika A.2.2 Ehitiste tehnosüsteemide töö automatiseerimine. A.2.3 Projekteerimine. A.2.4 Süsteemide ehitamine. A.2.5 Süsteemide kasutus ja hooldus. A.2.6 Teadustöö ja insenerikoolitus. Automaatikainseneri töö nõuab tihti suurt vaimset pingutust ning võib olla kiire ja pingeline. Tööaeg võib olla paindlik, sest erijuhtudel (nt pideva protsessi käikulaskmine, pideva protsessi erakorraline hooldus) võib olla vajalik töötamine väljaspool tavapärast tööaega. Vajadusel tuleb töötada välitingimustes ja keskkondades, kus võib esineda plahvatus- ja tuleohtu ning kokkupuudet kemikaalidega. Objektil töötades tuleb juhinduda üldise tööohutuse ja elektriohutuse nõuetest. Steriilsetes keskkondades töötades (nt haiglad) tuleb kinni pidada rangetest hügieeninõuetest. Automaatikainseneri põhilised töövahendid on üldkasutatav bürootarkvara, infotehnoloogilised vahendid, arvutustehnika riist- ja tarkvara, telekommunikatsioonivahendid, kontrollerseadmed, mõõteriistad, automaatikaseadmete seadistamise ja programmeerimise spetsiaalsed tarkvarad, konfigureerimis- ja häälestamisprogrammid, CAD-programmidel põhinev joonestus- ja projekteerimistarkvara. Automaatikainseneri töö eeldab innovaatilisust, õpivalmidust, kiiret ja loogilist mõtlemist, analüüsivõimet, teaduslik-tehnilist mõtlemist, otsustamisjulgust, tulemusele orienteeritust, visuaalset mälu, täpsust, vastutustundlikkust, suhtlemis- ja koostöövalmidust, kohanemisvõimet ning emotsionaalset stabiilsust. Diplomeeritud automaatikainsener on tavaliselt omandanud kõrgkoolis automaatika erialal magistrikraadi. Ta omab erialast töökogemust ning ta on oma teadmisi perioodiliselt täiendanud. Insenerikutse taotlemise eeldusi vt lisast 2 ja täiendusõppe arvestuse nõudeid vt lisast 3. Peainsener, juhtivinsener, projekteerija, projektijuht, peaspetsialist, osakonna juhataja, vanemteadur, koolitusjuht jm. Diplomeeritud automaatikainseneri kutsetunnistuse omamine võimaldab tegutseda ehitusautomaatika alal vastutava spetsialistina Majandus- ja Kommunikatsiooni Ministeeriumi poolt tunnustatud tegevusvaldkonnas vastavalt ehitusseadusele. Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.2.2, vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine valikust B.2.3–B.2.6 ning läbivate kompetentside B.2.7-B.2.9 tõendamine. Automaatikasüsteemide loomine, tööshoid ja arendamine 7 Kutse taotlemisel on nõutav spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.2.2 tõendamine. Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine valikust B.2.3–B.2.6. Projekteerimine 7 Süsteemide ehitamine 7 Süsteemide kasutus ja hooldus 7 Teadustöö ja insenerikoolitus 7 Juhtimine 7 Kutsealale pühendumine 7 Suhtlemine 7 Volitatud automaatikainsener, tase 8 Chartered Automation Engineer, level 8 3 Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 1) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 2) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 2) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 3) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 6) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud tööstusautomaatikainsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud tööstusautomaatikainsener, tase 8 (versioon 5) Ehitusautomaatika Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Ehitusautomaatik 27 2019-12-19 2019-12-19 2021-12-13 8 8 2144 Mehaanikainsenerid 0714 Elektroonika ja automaatika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Automaatikainseneri kutsete tasemete ülevaade ja võrdlus Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Aleksander Grünstam Allux SG OÜ, ESIS Andres Rähni TTÜ automaatikainstituut, ESIS Vitali Vansovitš Metso AS Kristi Jõers ESIS Sergei Bessonov KB Automaatika, ESIS Eerik Laid Ecomatic AS Ellen Mihklepp AS Tallinna Vesi Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Automaatika valdkonna insenerid loovad, hooldavad ja arendavad automaatikasüsteeme. Automaatikasüsteem (edaspidi ka süsteem) on keskkonnaga vahetult seotud tark- ja riistvara kompleks, mida kasutatakse tehnoloogiliste protsesside (edaspidi ka protsess) toimimise juhtimiseks ja kontrollimiseks ettenähtud töörežiimides ilma inimese otsese osalemiseta. Automaatikainsenerid töötavad tööstus-, tootmis- ja ehitusettevõtetes ning tehastes, laborites, projekti- ja inseneribüroodes, õppe- ja teadusasutustes. Automaatikainsenerid spetsialiseeruvad tööstus- ja tootmise või ehitiste tehnosüsteemide tehnoloogiliste protsesside automatiseerimisele ning vähemalt ühele kitsamale ametialale järgmiste hulgast: projekteerimine, süsteemide ehitus, süsteemide tööshoid ja hooldus, teadustöö ja insenerikoolitus või arendustegevus. Automaatikainsenerid töötavad interdistsiplinaarses meeskonnas koos sidusvaldkondade inseneride, tehnoloogiainseneride jt spetsialistidega. See kutsestandard sisaldab volitatud automaatikainseneri kutsekirjeldust ja kompetentsusnõudeid. 8. taseme volitatud automaatikainsener on laialdaste teadmiste ja kogemustega tippspetsialist-ekspert, kes rakendab oma automaatikaalaseid insener-tehnilisi teadmisi ja võimeid loodavate, olemasolevate või arendatavate tehnoloogiliste protsesside kompleksseks automatiseerimiseks. Ta töötab iseseisvalt keerulistes ja uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine. Tal on õigus anda eksperthinnanguid keerukatele automaatikaprojektidele ja -töödele. Volitatud automaatikainsener on pädev juhtima organisatsioone või töörühmi strateegiliste eesmärkide saavutamiseks, ta võtab täieliku vastutuse enda ja teiste töötulemuste eest. Volitatud automaatikainsener koolitab insenere ja tegeleb arendustegevustega, millel on oluline ning positiivne mõju automaatika valdkonna arengule. Automaatikainseneride kutsed: Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7; Volitatud automaatikainsener, tase 8. Automaatika valdkonna inseneride kutsete ülevaated on toodud lisas 1. A.2.1 Komplekssete automaatikasüsteemide loomine, hindamine, täiustamine ja arendamine. Ehitusautomaatika A.2.2 Ehitiste tehnosüsteemide töö automatiseerimine. A.2.3 Projekteerimine. A.2.4 Süsteemide ehitamine. A.2.5 Süsteemide kasutus ja hooldus. A.2.6 Arendus-, teadus- ja koolitustegevus. Automaatikainseneri töö nõuab tihti suurt vaimset pingutust ning võib olla kiire ja pingeline. Tööaeg võib olla paindlik, sest erijuhtudel (nt pideva protsessi käikulaskmine, pideva protsessi erakorraline hooldus) võib olla vajalik töötamine väljaspool tavapärast tööaega. Vajadusel tuleb töötada välitingimustes ja keskkondades, kus võib esineda plahvatus- ja tuleohtu ning kokkupuudet kemikaalidega. Objektil töötades tuleb juhinduda üldise tööohutuse ja elektriohutuse nõuetest. Steriilsetes keskkondades töötades (nt haiglad) tuleb kinni pidada rangetest hügieeninõuetest. Automaatikainseneri põhilised töövahendid on üldkasutatav bürootarkvara, infotehnoloogilised vahendid, arvutustehnika riist- ja tarkvara, telekommunikatsioonivahendid, kontrollerseadmed, mõõteriistad, automaatikaseadmete seadistamise ja programmeerimise spetsiaalsed tarkvarad, konfigureerimis- ja häälestamisprogrammid, CAD-programmidel põhinev joonestus- ja projekteerimistarkvara. Automaatikainseneri töö eeldab innovaatilisust, õpivalmidust, kiiret ja loogilist mõtlemist, analüüsivõimet, teaduslik-tehnilist mõtlemist, otsustamisjulgust, tulemusele orienteeritust, visuaalset mälu, täpsust, vastutustundlikkust, loovust, suhtlemis- ja koostöövalmidust, kohanemisvõimet ning emotsionaalset stabiilsust. Volitatud automaatikainsener on tavaliselt omandanud kõrgkoolis automaatika erialal magistrikraadi. Ta omab erialast töökogemust ning ta on oma teadmisi perioodiliselt täiendanud. Insenerikutsete taotlemise eeldusi vt lisas 2 ja inseneri täiendusõppe arvestuse nõudeid lisast 3. Peainsener, juhtivinsener, arendusjuht, projekteerija, projektijuht, peaspetsialist, osakonna juhataja, vanemteadur, koolitusjuht jm. Volitatud automaatikainseneri kutsetunnistuse omamine võimaldab tegutseda ehitusautomaatika alal vastutava spetsialistina Majandus- ja Kommunikatsiooni Ministeeriumi poolt tunnustatud tegevusvaldkonnas vastavalt ehitusseadusele. Volitatud automaatikainsener, tase 8 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.2.2, vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine valikust B.2.3–B.2.6 ning läbivate kompetentside B.2.7–B.2.9 tõendamine. Komplekssete automaatikasüsteemide loomine, hindamine, täiustamine ja arendamine 8 Kutse taotlemisel on nõutav spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.2.2 tõendamine. Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine valikust B.2.3–B.2.6. Projekteerimine 8 Süsteemide ehitamine 8 Süsteemide kasutus ja hooldus 8 Arendus-, teadus- ja koolitustegevus 8 Juhtimine 8 Kutsealale pühendumine 8 Suhtlemine 8 Kostümeerija, tase 4 Costumer, level 4 1 Kostümeerija, tase 4 (versioon 2) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Kostümeerija 18 2020-01-15 2020-01-15 2024-11-04 4 4 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0219 Kunst, mujal liigitamata 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Eve Gutmann-Valme vabakutseline kostüümikunstnik Kaja Kupp Rakvere Teater Liia Prants Ugala Teater Liina Unt Endla Teater Kadri Varblane Eesti Draamateater Raina Varep Teater Vanemuine Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kostümeerija töö eesmärk on lavastusele, filmi- või televõttele vajalike kostüümide, jalanõude, peakatete jm kostüümielementide ettevalmistamine ja etenduse/võtte käigus osatäitjate abistamine riietumisel ja ümberriietumisel. Kostümeerija töötab teatrites ja teistes etendusasutustes, filmi- ja teletööstuses. Tema töö põhiosadeks on lavastuse või filmi ettevalmistusprotsessis osalemine, kostüümikomplektide koostamine, hooldamine ja hoidmine. Kostümeerija, tase 4 täidab kõiki kostümeerija põhiülesandeid. Kutsegruppi kuuluvad ka järgmised kostümeerija kutsed: - vanemkostümeerija, tase 5, kes vastutab etendusteenistuse kostüümiala sujuva toimimise eest, korraldab ja juhendab kostüümimeeskonna tööd; - juhtivkostümeerija, tase 6, kes vastutab kostüümimeeskonna ja tööprotsessi tulemuse ja kvaliteedi eest, koordineerib koostööd teiste lavastusmeeskonna tiimidega ning tegeleb kutseala arendusega organisatsioonis. A.2.1 Lavastuse või filmi ettevalmistusprotsessis osalemine A.2.2 Lavastuse, filmi, seriaali vms kostüümide (sh jalanõude, peakatete, ehete, aksessuaaride) jooksev hooldus ning ettevalmistus A.2.3 Lavastuse kostüümide passi koostamine A.2.4 Etenduse/võtte teenindamine A.2.5 Kostüümide ladustamine Tavaliselt on 4. taseme kostümeerijal keskharidus, kutseoskused on omandatud töö käigus. Kostümeerija, riietaja, riietur, platsikostümeerija. Kostümeerija, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2) ja kõikide kohustuslike kompetentside (B.3.1 – B.3.5) tõendamine. Lavastuse või filmi ettevalmistusprotsessis osalemine 4 Lavastuse, filmi, seriaali vms kostüümide (sh jalanõude, peakatete, ehete, aksessuaaride) jooksev hooldus ning ettevalmistus 4 Lavastuse kostüümide passi koostamine 5 Etenduse/võtte teenindamine 4 Kostüümide ladustamine 4 Vanemkostümeerija, tase 5 Key Costumer, level 5 1 Vanemkostümeerija, tase 5 (versioon 2) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Kostümeerija 18 2020-01-15 2020-01-15 2024-11-04 5 5 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0219 Kunst, mujal liigitamata 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Keelte oskustasemete kirjeldused Digioskused Eve Gutmann-Valme vabakutseline kostüümikunstnik Kaja Kupp Rakvere Teater Liia Prants Ugala Teater Liina Unt Endla Teater Kadri Varblane Eesti Draamateater Raina Varep Teater Vanemuine Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kostümeerija töö eesmärk on lavastusele, filmi- või televõttele vajalike kostüümide, jalanõude, peakatete jm kostüümielementide ettevalmistamine ja etenduse/võtte käigus osatäitjate abistamine riietumisel ja ümberriietumisel. Kostümeerija töötab teatrites ja teistes etendusasutustes, filmi- ja teletööstuses. Tema töö põhiosadeks on lavastuse või filmi ettevalmistusprotsessis osalemine, kostüümikomplektide koostamine, hooldamine ja hoidmine. Vanemkostümeerija, tase 5 vastutab lisaks etendusteenistuse kostüümiala sujuva toimimise eest, korraldab ja juhendab kostüümimeeskonna tööd. Kutsegruppi kuuluvad ka järgmised kostümeerija kutsed: - kostümeerija, tase 4, kes täidab kõiki kostümeerija põhiülesandeid; - juhtivkostümeerija, tase 6, kes vastutab kostüümimeeskonna ja tööprotsessi tulemuse ja kvaliteedi eest, koordineerib koostööd teiste lavastusmeeskonna tiimidega ning tegeleb kutseala arendusega organisatsioonis. A.2.1 Lavastuse või filmi ettevalmistusprotsessis osalemine A.2.2 Lavastuse, filmi, seriaali vms kostüümide (sh jalanõude, peakatete, ehete, aksessuaaride) jooksev hooldus ning ettevalmistus A.2.3 Lavastuse kostüümide passi koostamine A.2.4 Etenduse/võtte teenindamine A.2.5 Kostüümide ladustamine A.2.6 Etendusteenistuse kostüümiala sujuva toimimise tagamine, koostöö koordineerimine A.2.7 Uuslavastusteks/filmiks vajalike kostüümikomplektide koostamine Tavaliselt on 5. taseme vanemkostümeerijal keskharidus, kutseoskused on omandatud töö käigus. Vanemkostümeerija. Vanemkostümeerija, tase 5 kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2) ja kõikide kohustuslike kompetentside (B.3.1 – B.3.6) tõendamine. Lisaks võib tõendada valitava kompetentsi B.3.7. Lavastuse või filmi ettevalmistusprotsessis osalemine 5 Lavastuse, filmi, seriaali vms kostüümide (sh jalanõude, peakatete, ehete, aksessuaaride) jooksev hooldus ning ettevalmistus 5 Lavastuse kostüümide passi koostamine 5 Etenduse/võtte teenindamine 4 Kostüümide ladustamine 5 Etendusteenistuse kostüümiala sujuva toimimise tagamine, koostöö koordineerimine 5 Kutse taotlemisel võib lisaks tõendada valitava kompetentsi B.3.7. Uuslavastusteks/filmiks vajalike kostüümikomplektide koostamine 5 Juhtivkostümeerija, tase 6 Costume Supervisor, level 6 1 Juhtivkostümeerija, tase 6 (versioon 2) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Kostümeerija 18 2020-01-15 2020-01-15 2024-11-04 6 6 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0219 Kunst, mujal liigitamata 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Keelte oskustasemete kirjeldused Digioskused Eve Gutmann-Valme vabakutseline kostüümikunstnik Kaja Kupp Rakvere Teater Liia Prants Ugala Teater Liina Unt Endla Teater Kadri Varblane Eesti Draamateater Raina Varep Teater Vanemuine Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kostümeerija töö eesmärk on lavastusele, filmi- või televõttele vajalike kostüümide, jalanõude, peakatete jm kostüümielementide ettevalmistamine ja etenduse/võtte käigus osatäitjate abistamine riietumisel ja ümberriietumisel. Kostümeerija töötab teatrites ja teistes etendusasutustes, filmi- ja teletööstuses. Tema töö põhiosadeks on lavastuse või filmi ettevalmistusprotsessis osalemine, kostüümikomplektide koostamine, hooldamine ja hoidmine. Juhtivkostümeerija, tase 6 vastutab lisaks kostüümimeeskonna ja tööprotsessi tulemuse ja kvaliteedi eest, koordineerib koostööd teiste lavastusmeeskonna tiimidega ning tegeleb kutseala arendusega organisatsioonis. Kutsegruppi kuuluvad ka järgmised kostümeerija kutsed: - kostümeerija, tase 4, kes täidab kõiki kostümeerija põhiülesandeid; - vanemkostümeerija, tase 5, kes vastutab etendusteenistuse kostüümiala sujuva toimimise eest, korraldab ja juhendab kostüümimeeskonna tööd. A.2.1 Lavastuse või filmi ettevalmistusprotsessis osalemine A.2.2 Lavastuse, filmi, seriaali vms kostüümide (sh jalanõude, peakatete, ehete, aksessuaaride) jooksev hooldus ning ettevalmistus A.2.3 Uuslavastusteks/filmiks vajalike kostüümikomplektide koostamine A.2.4 Lavastuse kostüümide passi koostamine A.2.5 Etenduse/võtte teenindamine A.2.6 Kostüümide ladustamine A.2.7 Etendusteenistuse kostüümiala sujuva toimimise tagamine, koostöö koordineerimine Tavaliselt on 6. taseme juhtivkostümeerijal kesk- või kõrgharidus, kutseoskused on omandatud töö käigus. Kostüümiala juhataja, juhtivkostümeerija, kostüümikunstniku assistent. Juhtivkostümeerija, tase 6 kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2) ja kõikide kohustuslike kompetentside (B.3.1 – B.3.7) tõendamine. Lavastuse või filmi ettevalmistusprotsessis osalemine 6 Lavastuse, filmi, seriaali vms kostüümide (sh jalanõude, peakatete, ehete, aksessuaaride) jooksev hooldus ning ettevalmistus 6 Uuslavastusteks/filmiks vajalike kostüümikomplektide koostamine 6 Lavastuse kostüümide passi koostamine 5 Etenduse/võtte teenindamine 4 Kostüümide ladustamine 6 Etendusteenistuse kostüümiala sujuva toimimise tagamine, koostöö koordineerimine 6 Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 Diploma Biomedical Engineer, EstQF Level 7 5 Diplomeeritud biomeditsiiniinsener V (versioon 1) Diplomeeritud biomeditsiiniinsener V (versioon 2) Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 (versioon 3) Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Biomeditsiiniinsener 14 2020-01-31 2020-01-31 2024-11-05 7 7 2149 Tehnikateaduste tippspetsialistid, mujal liigitamata 0912 Meditsiin 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Keelte oskustasemete kirjeldused Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Digipädevuste enesehindamise skaala Andres Kaalep SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Andrus Aavik SA Tartu Ülikooli Kliinikum Annika Mikola SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Eduard Gerškevitš SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Jaanus Lass AB Medical Group, Eesti Biomeditsiinitehnika ja Meditsiinifüüsika Ühing Joosep Kepler SA Pärnu Haigla Kalle Kepler Tartu Ülikool Maie Bachmann Tallinna Tehnikaülikool Marko Parve AS Ida-Tallinna Keskhaigla Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Biomeditsiinitehnikainsenerid töötavad tervishoiuasutuses, meditsiiniseadmeid tootvas, paigaldavas, hooldavas ja/või remontivas ettevõttes, ülikooli juures, katselaboris või muus ettevõttes. Eesmärk on toetada tänapäevase meditsiini ohutut ja kvaliteetset toimimist inseneriteaduse, meditsiinifüüsika ja meditsiiniinfotehnoloogia rakenduste kaudu. 7. taseme diplomeeritud biomeditsiinitehnikainseneri tegevus hõlmab meditsiinifüüsika, meditsiiniinfotehnoloogia või insenertehnilisi töid, sh meditsiiniseadmete selekteerimise, paigaldamise, käidu ja parendamisega seotud ülesandeid. Töö eeldab tegutsemist interdistsiplinaarset käsitlust nõudvates olukordades nii iseseisvalt kui meeskondades. Tervishoiuasutuses töötades tuleb juhinduda kliinilises keskkonnas kehtivatest nõuetest. Võimalik on kokkupuude mürgiste ainetega, nakkusohtliku materjaliga ja ioniseeriva kiirgusega, mis eeldab töötamisel kaitsevahendite kasutamist vastavalt töö iseloomule. A.2.1 Meditsiiniseadmete ja -süsteemide käitamine A.2.2 Meditsiiniseadmete ja -süsteemide parendamine A.2.3 Meditsiiniseadmete ja -süsteemide kavandamine A.2.4 Juhtimine Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener on läbinud erialase magistriõppe, ta omab erialast piisavat töökogemust ja täiendusõpet. Meditsiinitehnikainsener, hooldusinsener, kvaliteediinsener, meditsiinifüüsik, meditsiinitehnikaspetsialist, müügiinsener jm. 7. taseme diplomeeritud biomeditsiinitehnikainseneri kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste B.2 ja kompetentside B.3.1 - B.3.2 tõendamine. Valitavate kompetentside B.3.3 ja B.3.4 tõendamine on vabatahtlik. Meditsiiniseadmete ja -süsteemide käitamine 7 Meditsiiniseadmete ja -süsteemide parendamine 7 Valitavate kompetentside B.3.3 ja B.3.4 tõendamine on vabatahtlik. Meditsiiniseadmete ja -süsteemide kavandamine 7 Juhtimine 7 Volitatud biomeditsiinitehnikainsener, tase 8 Chartered Biomedical Engineer, EstQF Level 8 5 Volitatud biomeditsiiniinsener V (versioon 1) Volitatud biomeditsiiniinsener V (versioon 2) Volitatud biomeditsiinitehnikainsener, tase 8 (versioon 3) Volitatud biomeditsiinitehnikainsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud biomeditsiinitehnikainsener, tase 8 (versioon 6) Volitatud biomeditsiinitehnikainsener, tase 8 (versioon 7) Diagnostilise- ja menetlusradioloogia meditsiinifüüsika ekspert, tase 8 Insenertehnilised anesteesia- ja intensiivraviseadmete tööd Insenertehnilised desinfitseerimis- ja sterilisatsiooniseadmete tööd Insenertehnilised dialüüsiseadmete tööd Insenertehnilised funktsionaaldiagnostiliste seadmete tööd Insenertehnilised hambaraviseadmete tööd Insenertehnilised intrakardiaalsete seadmete tööd Insenertehnilised meditsiinikiiritusseadmete tööd Insenertehnilised meditsiinilabori seadmete tööd Insenertehnilised operatsiooniseadmete tööd Insenertehnilised taastusraviseadmete tööd Kiiritusravi meditsiinifüüsika ekspert, tase 8 Meditsiiniinfotehnoloogia tööd Nukleaarmeditsiinifüüsika ekspert, tase 8 Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Biomeditsiiniinsener 14 2020-01-31 2020-01-31 2024-11-05 8 8 2149 Tehnikateaduste tippspetsialistid, mujal liigitamata 0912 Meditsiin 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Keelte oskustasemete kirjeldused Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Digipädevuste enesehindamise skaala Andres Kaalep SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Andrus Aavik SA Tartu Ülikooli Kliinikum Annika Mikola SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Eduard Gerškevitš SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Jaanus Lass AB Medical Group, Eesti Biomeditsiinitehnika ja Meditsiinifüüsika Ühing Joosep Kepler SA Pärnu Haigla Maie Bachmann Tallinna Tehnikaülikool Marko Parve AS Ida-Tallinna Keskhaigla Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Biomeditsiinitehnikainsenerid töötavad tervishoiuasutuses, meditsiiniseadmeid tootvas, paigaldavas, hooldavas ja/või remontivas ettevõttes, ülikooli juures, katselaboris või muus ettevõttes. Eesmärk on toetada tänapäevase meditsiini ohutut ja kvaliteetset toimimist inseneriteaduse, meditsiinifüüsika ja meditsiiniinfotehnoloogia rakenduste kaudu. 8. taseme volitatud biomeditsiinitehnikainseneri tegevus hõlmab meditsiinifüüsika, meditsiiniinfotehnoloogia või insenertehnilisi töid, sh meditsiiniseadmete funktsionaalse planeerimise, paigaldamise, käidu ja arendamisega seotud ülesandeid. Töö eeldab interdistsiplinaarset, keerulist ja uuenduslikku käsitlust nii iseseisvalt kui meeskondades. Volitatud biomeditsiinitehnikainseneril on laiaulatuslike teadmiste ja kogemustega tippspetsialist, kes töötab välja uusi lahendusi ja meetodeid ning analüüsib ja sünteesib iseseisvalt kutsealaseid ideid. Tal on valmisolek juhtida meeskonda või organisatsiooni ning teha koostööd sidusvaldkondade spetsialistidega. Vastutava eksperdina juhib ta hindamisi, auditeid ja ekspertiise. Meditsiinifüüsika valdkonna spetsialiseerumiste valikul ja kompetentside kirjeldamisel on aluseks Euroopa Liidu juhend Radiation Protection 174 (European Guidelines on Medical Physics Expert). Tervishoiuasutuses töötades tuleb juhinduda kliinilises keskkonnas kehtivatest nõuetest. Võimalik on kokkupuude mürgiste ainetega, nakkusohtliku materjaliga ja ioniseeriva kiirgusega, mis eeldab töötamisel kaitsevahendite kasutamist vastavalt töö iseloomule. A.2.1 Meditsiiniseadmete ja -süsteemide käitamine A.2.2 Meditsiiniseadmete ja -süsteemide arendamine A.2.3 Juhtimine A.2.4 Diagnostilise ja menetlusradioloogia meditsiinifüüsika A.2.5 Nukleaarmeditsiinifüüsika A.2.6 Kiiritusravi meditsiinifüüsika A.2.7 Insenertehnilised meditsiinilaboriseadmete tööd A.2.8 Insenertehnilised anesteesia- ja intensiivraviseadmete tööd A.2.9 Insenertehnilised operatsiooniseadmete tööd A.2.10 Insenertehnilised hambaraviseadmete tööd A.2.11 Insenertehnilised desinfitseerimise- ja sterilisatsiooniseadmete tööd A.2.12 Insenertehnilised dialüüsiseadmete tööd A.2.13 Insenertehnilised funktsionaaldiagnostiliste seadmete tööd A.2.14 Insenertehnilised taastusravi seadmete tööd A.2.15 Insenertehnilised meditsiinikiiritusseadmete tööd A.2.16 Insenertehnilised intrakardiaalsete seadmete tööd A.2.17 Meditsiiniinfotehnoloogia tööd A.2.18 Meditsiiniseadmete ja -süsteemide kavandamine A.2.19 Ehitiste meditsiinitehnoloogiaprojektide koostamine Volitatud biomeditsiinitehnikainsener on läbinud erialase magistriõppe, ta omab erialast piisavat töökogemust ja täiendusõpet. Meditsiinitehnikainsener, hooldusinsener, kvaliteediinsener, meditsiinifüüsik, müügiinsener, meditsiinifüüsika ekspert jm. 8. taseme biomeditsiinitehnikainseneri kutsetunnistuse omamine on eeltingimus vastutava spetsialistina töötamisele meditsiinifüüsika (diagnostilise radioloogia, nukleaarmeditsiini ja kiiritusravi) alal. Alus: kiirgusseadus, 2013/59/Euratom ja 2013/35/EL ja nendega seotud õigusaktid ja juhendid, Tervise- ja tööministri meditsiinikiiritusealane määrus. 8. taseme volitatud biomeditsiinitehnikainseneri kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused B.2, kohustuslikud kompetentsid B.3.1– B.3.3. Lisaks tuleb tõendada vähemalt üks spetsialiseerumise kompetents valikust B.3.4-B.3.17. Diagnostilise ja menetlusradioloogia meditsiinifüüsika kompetents B.3.4; Nukleaarmeditsiinifüüsika kompetents B.3.5; Kiiritusravi meditsiinifüüsika kompetents B.3.6; Insenertehnilised meditsiinilabori seadmete tööd, kompetents B.3.7; Insenertehnilised anesteesia- ja intensiivraviseadmete tööd, kompetents B.3.8; Insenertehnilised operatsiooniseadmete tööd, kompetents B.3.9; Insenertehnilised hambaraviseadmete tööd, kompetents B.3.10; Insenertehnilised desinfitseerimis- ja sterilisatsiooniseadmete tööd, kompetents, B.3.11; Insenertehnilised dialüüsiseadmete tööd, kompetents B.3.12; Insenertehnilised funktsionaaldiagnostiliste seadmete tööd, kompetents B.3.13; Insenertehnilised taastusravi seadmete tööd, kompetents B.3.14; Insenertehnilised meditsiinikiiritusseadmete tööd, kompetents B.3.15; Insenertehnilised intrakardiaalsete seadmete tööd, kompetents B.3.16; Meditsiiniinfotehnoloogia tööd, kompetents B.3.17. Valitavate kompetentside B.3.18 ja B.3.19 tõendamine on vabatahtlik. Meditsiiniseadmete ja -süsteemide käitamine 8 Meditsiiniseadmete ja -süsteemide arendamine 8 Juhtimine 8 Diagnostilise ja menetlusradioloogia meditsiinifüüsika kompetents B.3.4; Nukleaarmeditsiinifüüsika kompetents B.3.5; Kiiritusravi meditsiinifüüsika kompetents B.3.6; Insenertehnilised meditsiinilabori seadmete tööd, kompetents B.3.7; Insenertehnilised anesteesia- ja intensiivraviseadmete tööd, kompetents B.3.8; Insenertehnilised operatsiooniseadmete tööd, kompetents B.3.9; Insenertehnilised hambaraviseadmete tööd, kompetents B.3.10; Insenertehnilised desinfitseerimis- ja sterilisatsiooniseadmete tööd, kompetents, B.3.11; Insenertehnilised dialüüsiseadmete tööd, kompetents B.3.12; Insenertehnilised funktsionaaldiagnostiliste seadmete tööd, kompetents B.3.13; Insenertehnilised taastusravi seadmete tööd, kompetents B.3.14; Insenertehnilised meditsiinikiiritusseadmete tööd, kompetents B.3.15; Insenertehnilised intrakardiaalsete seadmete tööd, kompetents B.3.16; Meditsiiniinfotehnoloogia tööd, kompetents B.3.17. Valitavate kompetentside B.3.18 ja B.3.19 tõendamine on vabatahtlik. Meditsiiniseadmete ja -süsteemide kavandamine 8 Ehitiste meditsiinitehnoloogiaprojektide koostamine 8 Interpreet, tase 4 Instrumentalist, EstQF Level 4 8 Instrumentalist III (versioon 1) Interpreet-instrumentalist III (versioon 2) Interpreet-instrumentalist III (versioon 3) Interpreet-instrumentalist III (versioon 4) Interpreet, tase 4 (versioon 10) Interpreet, tase 4 (versioon 5) Interpreet, tase 4 (versioon 6) Interpreet, tase 4 (versioon 7) Interpreet, tase 4 (versioon 9) Laulja III (versioon 1) Laulja III (versioon 2) Laulja III (versioon 3) akordioni eriala barokkflöödi eriala fagoti eriala flöödi eriala harfi eriala kandle eriala klarneti eriala klassikalise kitarri eriala klassikalise laulu eriala klaveri eriala klavessiini eriala kontrabassi eriala löökpillide eriala metsasarve eriala oboe eriala oreli eriala plokkflöödi eriala saksofoni eriala trombooni eriala trompeti eriala tšello eriala tuuba eriala viiuli eriala vioola eriala Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Interpreet 19 2020-03-31 2020-03-31 2025-03-25 4 4 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Keelte oskustasemete kirjeldused Virge Prank-Vijard Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool Kadri Leivategija Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool Tiina Välja Eesti Akordioniliit Heli Veskus G. Otsa nimeline Tallinna Muusikakool Lembi Mets G. Otsa nimeline Tallinna Muusikakool Aarne Saluveer G. Otsa nimeline Tallinna Muusikakool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Interpreedi töö on loominguline, eeldades muusikalist ettevalmistust. Interpreet esitab võimalikult kõrgel professionaalsel ja kunstilisel tasemel Eesti heliloojate loomingut, maailma muusikaklassikat ja uudisteoseid, tutvustab Eestis ja välismaal Eesti heliloojate loomingut. Interpreet spetsialiseerub järgmiselt: 1. Instrumentalist Akordion, kannel, keelpillid (viiul, vioola, tšello, kontrabass, harf), klassikaline kitarr, klaver, orel, klavessiin, löökpillid, puhkpillid (trompet, tromboon, klarnet, metsasarv, flööt, saksofon, oboe, fagott, tuuba) 2. Vokalist klassikalise laulu eriala A.2.1 Repertuaari ettevalmistamine 1. Repertuaari valimine ja esinemiskava koostamine 2. Muusikalise materjali ettevalmistamine tööks A.2.2 Repertuaari harjutamine ja esitamine 1. Repertuaari harjutamine 2. Repertuaari esitamine A.2.3 Vokaalmuusika esitamine 1. Kõne- ja vokaaltehnika kasutamine 2. Teksti korrektne hääldamine ja artikuleerimine ema- ja võõrkeeltes 3. Erinevate keha valdamise ja lavalise liikumise tehnikate kasutamine Interpreedi tööaeg on paindlik ja sõltumatu puhkepäevadest ning riiklikest pühadest. Traditsiooniline töökeskkond on kontserdisaal, teater või muu muusika esituseks kohandatud ruum või esinemispaik. Muusikainstrumendid/hääl ja pillide ja esituse eripärast lähtuvad muud tarvikud. Muusikalised võimed, loovus, loomingulisus, empaatiavõime, valmisolek meeskonnatööks, pingetaluvus, järjekindlus, enesedistsipliin, täpsus, vastutustunne, paindlikkus, saavutusvajadus. Tavaliselt on 4. taseme interpreet erialase kutsekeskharidusega. Instrumentalist, orkestrant, ansamblist, koori- ja/või soololaulja. 4. taseme interpreedi kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.2 ja B.2.4 tõendamine. Klassikalise laulu erialale spetsialiseerunud interpreedid peavad lisaks ülaltoodule tõendama ka kompetentsi B.2.3 Vokaalmuusika esitamine. Repertuaari ettevalmistamine 4 Repertuaari harjutamine ja esitamine 4 Klassikalise laulu erialale spetsialiseerunud interpreedid peavad lisaks ülaltoodule tõendama ka kompetentsi B.2.3 Vokaalmuusika esitamine. Interpreet, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Sotsiaaltöötaja, tase 6 Social Worker, EstQF level 6 9 Sotsiaaltöötaja IV (versioon 1) Sotsiaaltöötaja IV (versioon 2) Sotsiaaltöötaja IV (versioon 3) Sotsiaaltöötaja IV (versioon 4) Sotsiaaltöötaja IV (versioon 5) Sotsiaaltöötaja IV (versioon 6) Sotsiaaltöötaja, tase 6 (versioon 10) Sotsiaaltöötaja, tase 6 (versioon 11) Sotsiaaltöötaja, tase 6 (versioon 7) Sotsiaaltöötaja, tase 6 (versioon 8) Lastekaitse Sotsiaaltöö eakatega Sotsiaaltöö erivajadusega inimestega Sotsiaaltöö laste ja peredega Sotsiaaltöö sõltlastega Sotsiaalhoolekanne Sotsiaalhoolekande Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaaltöö ja nõustamine Sotsiaaltöötaja 16 2020-03-25 2020-06-01 2021-11-17 6 6 2635 Sotsiaaltöötajad ja nõustajad 0923 Sotsiaaltöö ja nõustamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Keelte oskustasemete kirjeldused Digioskused Eetikapõhimõtted sotsiaaltöös Pille Jaasi Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda, Tootsi Hooldekodu Mailiis Kaljula Eesti Linnade ja Valdade Liit Ulli Luide Sotsiaalministeerium Marju Medar TLÜ ühiskonnateaduste Instituut Helen Peeker Tallinna Sotsiaaltöö Keskus Marju Selg TÜ ühiskonnateaduste Instituut Sole-Riin Sepp Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Sotsiaaltöö edendab inimeste heaolu ja sotsiaalset ühtekuuluvust, aitab kaasa sotsiaalsetele muutustele ja arengule nii üksikisiku, organisatsiooni kui ühiskonna/kogukonna tasandil. Sotsiaaltöös on tähtsal kohal sotsiaalne õiglus ja inimõigused, kollektiivne vastutus ja erinevuste austamine. Sotsiaaltöötaja, tase 6 põhiülesanneteks on ennetustöö, klientide ja nende lähedaste nõustamine ning nendega koostöös toetavate tegevuste kavandamine ja elluviimine. 6. taseme sotsiaaltöötaja võib spetsialiseeruda ühele järgmistest spetsialiseerumistest: lastekaitse; sotsiaaltöö laste ja peredega; sotsiaaltöö erivajadusega inimestega; sotsiaaltöö eakatega; sotsiaaltöö sõltlastega. Sotsiaaltöötaja kutsealal töötab ka 7. taseme sotsiaaltöötaja, kes lisaks sotsiaaltöötaja tavaülesannetele osaleb strateegilises planeerimises ja teenuste arendamises, nõustab ja juhendab kolleege ja teisi spetsialiste. A.2.1 Töö planeerimine ja korraldamine A.2.2 Teenuste korraldamine ja osutamine A.2.3 Professionaalne eneseareng ja töönõustamine A.2.4 Klienditöö A.2.5 Teavitus- ja ennetustöö, kogukonna aktiveerimine A.2.6 Spetsialistide võrgustiku loomine, hoidmine ja tugevdamine A.2.7 Sotsiaalvaldkonna arendamine Lastekaitse A.2.8 Lastekaitse Sotsiaaltöö laste ja peredega A.2.9 Sotsiaaltöö laste ja peredega Sotsiaaltöö erivajadusega inimestega A.2.10 Sotsiaaltöö erivajadusega inimestega Sotsiaaltöö eakatega A.2.11 Sotsiaaltöö eakatega Sotsiaaltöö sõltlastega A.2.12 Sotsiaaltöö sõltlastega A.2.13 Koolituste korraldamine A.2.14 Praktika juhendamine A.2.15 Teenuste juhtimine A.2.16 Rahvusvaheline sotsiaaltöö A.2.17 Eestkoste korraldamine A.2.18 Rehabilitatsioonialane sotsiaaltöö A.2.19 Ohvriabi A.2.20 Sotsiaaltöö kodututega A.2.21 Sotsiaaltöö maakogukonnas Tavaliselt on 6. taseme sotsiaaltöötajal sotsiaaltööalane bakalaureuse- või rakenduskõrgharidus ning spetsialiseerumisele vastava koolituse ja töö käigus omandatud kutseoskused. Sotsiaaltöötaja, sotsiaaltöö spetsialist, sotsiaalnõunik, lastekaitse spetsialist, lastekaitsetöötaja, juhtumikorraldaja. Töötamine rehabilitatsioonimeeskonnas on reguleeritud sotsiaalhoolekande seadusega ning töötamine lastekaitsetöötajana lastekaitseseadusega. Kaasaskäimine järgmiste tulevikutrendidega: demograafilised muutused, kogukonnapõhised teenused, uued tehnoloogiad, uued põlvkonnad, poliitilised muutused, hõbemajandus (vt OSKA uuring Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: sotsiaaltöö valdkond, 2016). Sotsiaaltöötaja, tase 6 kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid järgnevalt: - põhikutse sotsiaaltöötaja, tase 6 taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2) ja kõikide kohustuslike kompetentside (B.3.1 – B.3.7) tõendamine; - spetsialiseerumise korral tuleb lisaks üldoskustele (B.2) ja kohustuslikele kompetentsidele (B.3.1 – B.3.7) tõendada spetsialiseerumisega seotud kompetents: lastekaitse, kompetents B.3.8; sotsiaaltöö laste ja peredega, kompetents B.3.9; sotsiaaltöö erivajadusega inimestega, kompetents B.3.10; sotsiaaltöö eakatega, kompetents B.3.11; sotsiaaltöö sõltlastega, kompetents B.3.12. Nii põhikutse kui spetsialiseerumisega kutse taotlemisel on võimalik täiendavalt tõendada valitavaid kompetentse B.3.13 – B.3.21. Töö planeerimine ja korraldamine 6 Teenuste korraldamine ja osutamine 6 Professionaalne eneseareng ja töönõustamine 6 Klienditöö 6 Teavitus- ja ennetustöö, kogukonna aktiveerimine 6 Spetsialistide võrgustiku loomine, hoidmine ja tugevdamine 6 Sotsiaalvaldkonna arendamine 6 Kutse taotlemisel spetsialiseerumise korral tuleb lisaks üldoskustele (B.2) ja kohustuslikele kompetentsidele (B.3.1 – B.3.7) tõendada spetsialiseerumisega seotud kompetents: lastekaitse, kompetents B.3.8; sotsiaaltöö laste ja peredega, kompetents B.3.9; sotsiaaltöö erivajadusega inimestega, kompetents B.3.10; sotsiaaltöö eakatega, kompetents B.3.11; sotsiaaltöö sõltlastega, kompetents B.3.12. Kutse taotlemisel on võimalik täiendavalt tõendada valitavaid kompetentse B.3.13 – B.3.21. Koolituste korraldamine 7 Praktika juhendamine 7 Teenuste juhtimine 6 Rahvusvaheline sotsiaaltöö 6 Eestkoste korraldamine 7 Rehabilitatsioonialane sotsiaaltöö 7 Ohvriabi 6 Sotsiaaltöö kodututega 6 Sotsiaaltöö maakogukonnas 6 Sotsiaaltöötaja, tase 7 Social Worker, EstQF level 7 9 Sotsiaaltöötaja V (versioon 1) Sotsiaaltöötaja V (versioon 2) Sotsiaaltöötaja V (versioon 3) Sotsiaaltöötaja V (versioon 4) Sotsiaaltöötaja V (versioon 5) Sotsiaaltöötaja V (versioon 6) Sotsiaaltöötaja, tase 7 (versioon 10) Sotsiaaltöötaja, tase 7 (versioon 11) Sotsiaaltöötaja, tase 7 (versioon 7) Sotsiaaltöötaja, tase 7 (versioon 8) Lastekaitse Sotsiaaltöö eakatega Sotsiaaltöö erivajadusega inimestega Sotsiaaltöö laste ja peredega Sotsiaaltöö sõltlastega Sotsiaaltöö tervishoiuasutuses Sotsiaalhoolekanne Sotsiaalhoolekande Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaaltöö ja nõustamine Sotsiaaltöötaja 16 2020-03-25 2020-06-01 2021-11-17 7 7 2635 Sotsiaaltöötajad ja nõustajad 0923 Sotsiaaltöö ja nõustamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Keelte oskustasemete kirjeldused Digioskused Eetikapõhimõtted sotsiaaltöös Pille Jaasi Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda, Tootsi Hooldekodu Mailiis Kaljula Eesti Linnade ja Valdade Liit Ulli Luide Sotsiaalministeerium Marju Medar TLÜ ühiskonnateaduste Instituut Helen Peeker Tallinna Sotsiaaltöö Keskus Marju Selg TÜ ühiskonnateaduste Instituut Sole-Riin Sepp Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Sotsiaaltöö edendab inimeste heaolu ja sotsiaalset ühtekuuluvust, aitab kaasa sotsiaalsetele muutustele ja arengule nii üksikisiku, organisatsiooni kui ühiskonna/kogukonna tasandil. Sotsiaaltöös on tähtsal kohal sotsiaalne õiglus ja inimõigused, kollektiivne vastutus ja erinevuste austamine. Sotsiaaltöötaja, tase 7 ülesanneteks on ennetustöö, klientide ja nende lähedaste nõustamine ning nendega koostöös toetavate tegevuste kavandamine ja elluviimine. Lisaks sellele osaleb ta strateegilises planeerimises ja teenuste arendamises, nõustab ja juhendab kolleege ja teisi spetsialiste. 7. taseme sotsiaaltöötaja võib spetsialiseeruda ühele järgmistest spetsialiseerumistest: laste ja perede heaolu; lastekaitse; sotsiaaltöö laste ja peredega; sotsiaaltöö erivajadusega inimestega; sotsiaaltöö eakatega; sotsiaaltöö tervishoiuasutuses; sotsiaaltöö sõltlastega. Sotsiaaltöötaja kutsealal töötab ka 6. taseme sotsiaaltöötaja, kelle põhiülesanneteks on ennetustöö, klientide ja nende lähedaste nõustamine ning nendega koostöös toetavate tegevuste kavandamine ja elluviimine. A.2.1 Töö planeerimine ja korraldamine A.2.2 Teenuste korraldamine ja osutamine A.2.3 Professionaalne eneseareng ja töönõustamine A.2.4 Klienditöö A.2.5 Töö gruppidega A.2.6 Teavitus- ja ennetustöö, kogukonna aktiveerimine A.2.7 Spetsialistide võrgustiku loomine, hoidmine ja tugevdamine A.2.8 Sotsiaalvaldkonna arendamine Lastekaitse A.2.9 Lastekaitse Sotsiaaltöö laste ja peredega A.2.10 Sotsiaaltöö laste ja peredega Sotsiaaltöö erivajadusega inimestega A.2.11 Sotsiaaltöö erivajadusega inimestega Sotsiaaltöö eakatega A.2.12 Sotsiaaltöö eakatega Sotsiaaltöö sõltlastega A.2.13 Sotsiaaltöö sõltlastega Sotsiaaltöö tervishoiuasutuses A.2.14 Sotsiaaltöö tervishoiuasutuses A.2.15 Koolituste korraldamine A.2.16 Praktika juhendamine A.2.17 Teenuste juhtimine A.2.18 Rahvusvaheline sotsiaaltöö A.2.19 Eestkoste korraldamine A.2.20 Rehabilitatsioonialane sotsiaaltöö A.2.21 Ohvriabi A.2.22 Sotsiaaltöö kodututega A.2.23 Sotsiaaltöö maakogukonnas A.2.24 Sotsiaaltöö haridusasutuses A.2.25 Sotsiaaltöö sisserännanute ja vähemuskultuuride esindajatega Tavaliselt on 7. taseme sotsiaaltöötajal sotsiaaltööalane magistritaseme haridus ning spetsialiseerumisele vastava koolituse ja töö käigus omandatud kutseoskused. Sotsiaaltöötaja, sotsiaaltöö spetsialist, sotsiaalnõunik, lastekaitse spetsialist, lastekaitsetöötaja, juhtumikorraldaja. Töötamine rehabilitatsioonimeeskonnas on reguleeritud sotsiaalhoolekande seadusega ning töötamine lastekaitsetöötajana lastekaitseseadusega. Kaasaskäimine järgmiste tulevikutrendidega: demograafilised muutused, kogukonnapõhised teenused, uued tehnoloogiad, uued põlvkonnad, poliitilised muutused, hõbemajandus (vt OSKA uuring Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: sotsiaaltöö valdkond, 2016). Sotsiaaltöötaja, tase 7 kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid järgnevalt: - põhikutse sotsiaaltöötaja, tase 7 taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2) ja kõikide kohustuslike kompetentside (B.3.1 – B.3.8) tõendamine; - spetsialiseerumise korral tuleb lisaks üldoskustele (B.2) ja kohustuslikele kompetentsidele (B.3.1 – B.3.8) tõendada spetsialiseerumisega seotud kompetents: lastekaitse, kompetents B.3.9; sotsiaaltöö laste ja peredega, kompetents B.3.10; sotsiaaltöö erivajadusega inimestega, kompetents B.3.11; sotsiaaltöö eakatega, kompetents B.3.12; sotsiaaltöö sõltlastega, kompetents B.3.13; sotsiaaltöö tervishoiuasutuses, kompetents B.3.14. Nii põhikutse kui spetsialiseerumisega kutse taotlemisel on võimalik täiendavalt tõendada valitavaid kompetentse B.3.15 – B.3.25. Töö planeerimine ja korraldamine 7 Teenuste korraldamine ja osutamine 7 Professionaalne eneseareng ja töönõustamine 7 Klienditöö 7 Töö gruppidega 7 Teavitus- ja ennetustöö, kogukonna aktiveerimine 7 Spetsialistide võrgustiku loomine, hoidmine ja tugevdamine 7 Sotsiaalvaldkonna arendamine 7 Kutse taotlemisel spetsialiseerumise korral tuleb lisaks üldoskustele (B.2) ja kohustuslikele kompetentsidele (B.3.1 – B.3.8) tõendada spetsialiseerumisega seotud kompetents: lastekaitse, kompetents B.3.9; sotsiaaltöö laste ja peredega, kompetents B.3.10; sotsiaaltöö erivajadusega inimestega, kompetents B.3.11; sotsiaaltöö eakatega, kompetents B.3.12; sotsiaaltöö sõltlastega, kompetents B.3.13; sotsiaaltöö tervishoiuasutuses, kompetents B.3.14. Kutse taotlemisel on võimalik täiendavalt tõendada valitavaid kompetentse B.3.15 – B.3.25. Koolituste korraldamine 7 Praktika juhendamine 7 Teenuste juhtimine 7 Rahvusvaheline sotsiaaltöö 7 Eestkoste korraldamine 7 Rehabilitatsioonialane sotsiaaltöö 7 Ohvriabi 6 Sotsiaaltöö kodututega 7 Sotsiaaltöö maakogukonnas 6 Sotsiaaltöö haridusasutuses 7 Sotsiaaltöö sisserännanute ja vähemuskultuuride esindajatega 7 Rütmimuusik, tase 4 Musician, EstQF Level 4 4 Rütmimuusik, tase 4 (versioon 1) Rütmimuusik, tase 4 (versioon 2) Rütmimuusik, tase 4 (versioon 3) Rütmimuusik, tase 4 (versioon 5) akordioni eriala basskitarri eriala fagoti eriala flöödi eriala kitarri eriala klarneti eriala klaveri eriala kontrabassi eriala laulu eriala löökpillide eriala oboe eriala saksofoni eriala trombooni eriala trompeti eriala tšello eriala tuuba eriala viiuli eriala vioola eriala Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Rütmimuusik 19 2020-03-31 2020-03-31 2025-03-25 4 4 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Keelte oskustasemete kirjeldused Virgo Sillamaa Eesti Rütmimuusika Hariduse Liit, tegevmuusik Mariell Piispea Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool Tuulike Kivestu Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia Marko Mägi Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, tegevmuusik Kadri Voorand Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, tegevmuusik Vladimir Võssotski G. Otsa nimeline Tallinna muusikakool, tegevmuusik Eve Pärnsalu G. Otsa nimeline Tallinna muusikakool, tegevmuusik Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Rütmimuusiku töö on nii loominguline kui ka administratiivne. See eeldab nii muusikalist ettevalmistust kui ka teadmisi kutsevaldkonda puudutava seadusandluse ja tööelu korralduse kohta. Rütmimuusik võib olla samaaegselt muusika esitaja ja selle looja nii autori kui ka arranžeerijana. Rütmimuusiku töö eesmärgid on: • Musitseerida kontserdil, helisalvestusstuudios, ansambliproovis ning arendada oma erialaseid oskusi iseseisvalt. • Seada ja/või luua muusikat nii elava ettekande kui ka stuudiosalvestuse jaoks. • Esindada ennast ja/või muusikalist kollektiivi avalikus ruumis (sotsiaal- või trükimeedia, raadio, televisioon jm). Suhelda koostööpartneritega (kontserdikorraldajad, festivalid jne) ning juhtida vajadusel ise muusikalisi projekte (salvestamine, kontserdi korraldamine vm). • Juhendada õpilasi individuaalselt ning rühmades. Rütmimuusik spetsialiseerub järgmiselt: • Instrumentalist: Akordion, viiul, vioola, tšello, kontrabass, kitarr, basskitarr, klaver, löökpillid, trompet, tromboon, klarnet, flööt, saksofon, oboe, fagott, tuuba • Vokalist: Laulu eriala Rütmimuusiku kutsealal on kaks kutset: 4. taseme rütmimuusik töötab enamasti ansamblites muusikuna, vahel ka ansamblijuhina. Seab ja vahel ka loob muusikat oma ansamblite tarvis. Esindab ennast avalikus ruumis (peamiselt sotsiaalmeedias) ning lepingulistes suhetes koostööpartneritega. Juhendab õpilasi individuaalselt. 5. taseme rütmimuusik töötab muusiku ning ansamblijuhina. Arranžeerib ja loob muusikat mitmesugustele koosseisudele ning produtseerib muusikat stuudios. Kavandab ja korraldab oma tööelu, leiab oma kunstilisele tegevusele ise väljundeid või algatab selleks vajalikke koostööpartnerlusi. Esindab ennast ning enda juhitavaid ansambleid ja projekte lepingulistes suhetes ning avalikus ruumis. Algatab ja juhib vajadusel mitmesuguseid muusikalisi projekte. Juhendab muusikaõpilasi nii individuaalselt kui ka rühmades. A.2.1 Töö repertuaariga 1. Muusika kuulamine, analüüsimine ja repertuaari valimine 2. Esinemiskava koostamine 3. Muusikalise materjali ettevalmistamine harjutamiseks ja esinemiseks 4. Instrumendi (sh hääle) harjutamine A.2.2 Arranžeerimine ja muusika loomine 1. Repertuaari arranžeerimine mitmesugustele koosseisudele 2. Arranžeeringu vormistamine 3. Muusika loomine A.2.3 Muusika esitamine kontserdil ja/või salvestusel 1. Heliproovis osalemine 2. Musitseerimine kontserdil ja/või salvestusel 3. Publikuga suhtlemine A.2.4 Töötamine muusikalise kollektiiviga 1. Osalemine ansambli töös 2. Muusikalise kollektiivi loomine 3. Proovi ettevalmistamine 4. Proovi juhtimine ja sisuline töö ansambli interpretatsiooniliste ja improvisatsiooniliste koosmängu aspektidega A.2.5 Muusikatehnoloogiliste vahendite kasutamine 1. Arvuti kasutamine 2. Noodistusprogrammide kasutamine 3. Salvestusprogrammide kasutamine A.2.6 Administreerimine 1. Iseenda ja/või muusikalise kollektiivi esindamine 2. Muusikategevuse kajastamine 3. Muusikalise projekti korraldamine 4. Muusika levitamine A.2.7 Juhendamine 1. Pilliõppe juhendamine oma erialal 2. Grupiõppe juhendamine Rütmimuusiku tööaeg on paindlik. Töötatakse ka puhkepäevadel ja pühade ajal. Töötatakse üldjuhul siseruumides, kuid esinetakse ka väljas. Muusikainstrumendid, muud tehnilised vahendid (nt pillivõimendid jms), noodimaterjal, arvutitarkvara. 1) muusikalised võimed, 2) loovus, loomingulisus, 3) analüüsivõime, 4) valmisolek meeskonnatööks, 5) pingetaluvus, 6) järjekindlus, enesedistsipliin, 7) täpsus, 8) vastutustunne, 9) paindlikkus. Üldjuhul on rütmimuusik keskhariduse, erialase koolituse ja töökogemusega isik. Kutse taotlemise eeldused on kirjas kutse andmise korras. Kitarrist, bassist, laulja, trummar, klahvpillimängija, saksofonist, trompetist jne. 4. taseme rütmimuusiku kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1 –B.2.6. Taotleja võib soovi korral tõendada valitava kompetentsi B.2.7. Töö repertuaariga 4 Arranžeerimine ja muusika loomine 4 Muusika esitamine kontserdil ja/või salvestusel 4 Töötamine muusikalise kollektiiviga 4 Muusikatehnoloogiliste vahendite kasutamine 4 Administreerimine 4 Taotleja võib soovi korral tõendada valitava kompetentsi B.2.7. Juhendamine 4 Rütmimuusik, tase 5 Musician, EstQF Level 5 3 Rütmimuusik, tase 5 (versioon 1) Rütmimuusik, tase 5 (versioon 2) Rütmimuusik, tase 5 (versioon 4) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Rütmimuusik 19 2020-03-31 2020-03-31 2025-03-25 5 5 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Keelte oskustasemete kirjeldused Virgo Sillamaa Eesti Rütmimuusika Hariduse Liit, tegevmuusik Mariell Piispea Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool Tuulike Kivestu Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia Marko Mägi Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, tegevmuusik Kadri Voorand Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, tegevmuusik Vladimir Võssotski G. Otsa nimeline Tallinna muusikakool, tegevmuusik Eve Pärnsalu G. Otsa nimeline Tallinna muusikakool, tegevmuusik Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Rütmimuusiku töö on nii loominguline kui ka administratiivne. See eeldab nii muusikalist ettevalmistust kui ka teadmisi kutsevaldkonda puudutava seadusandluse ja tööelu korralduse kohta. Rütmimuusik võib olla samaaegselt muusika esitaja ja selle looja nii autori kui ka arranžeerijana. Rütmimuusiku töö eesmärgid on: ● Musitseerida kontserdil, helisalvestusstuudios, ansambliproovis ning arendada oma erialaseid erialalisi oskusi iseseisvalt. ● Seada ja/või luua muusikat nii elava ettekande kui ka stuudiosalvestuse jaoks. ● Esindada ennast ja/või muusikalist kollektiivi avalikus ruumis (sotsiaal- või trükimeedia jms). Suhelda koostööpartneritega (kontserdikorraldajad, festivalid jne) ning juhtida vajadusel ise muusikalisi projekte (salvestamine, kontserdi korraldamine vms). ● Juhendada õpilasi individuaalselt ning rühmades. Rütmimuusiku kutsealal on kaks kutset: 4. taseme rütmimuusik töötab enamasti ansamblites muusikuna, vahel ka ansamblijuhina. Seab ja vahel ka loob muusikat oma ansamblite tarvis. Esindab ennast avalikus ruumis (peamiselt sotsiaalmeedias) ning lepingulistes suhetes koostööpartneritega. Juhendab õpilasi individuaalselt. 5. taseme rütmimuusik töötab muusiku ning ansamblijuhina. Arranžeerib ja loob muusikat mitmesugustele koosseisudele ning produtseerib muusikat stuudios. Kavandab ja korraldab oma tööelu, leiab oma kunstilisele tegevusele ise väljundeid või algatab selleks vajalikke koostööpartnerlusi. Esindab ennast ning enda juhitavaid ansambleid ja projekte lepingulistes suhetes ning avalikus ruumis. Algatab ja juhib vajadusel mitmesuguseid muusikalisi projekte. Juhendab muusikaõpilasi nii individuaalselt kui ka rühmades. A.2.1 Töö repertuaariga 1. Muusika kuulamine, analüüsimine ja repertuaari valimine 2. Esinemiskava koostamine 3. Muusikalise materjali ettevalmistamine harjutamiseks ja esinemiseks 4. Instrumendi (sh hääle) harjutamine A.2.2 Arranžeerimine ja muusika loomine 1. Repertuaari arranžeerimine mitmesugustele koosseisudele 2. Arranžeeringu vormistamine 3. Muusika loomine A.2.3 Muusika esitamine kontserdil ja/või salvestusel 1. Heliproovis osalemine 2. Musitseerimine kontserdil ja/või salvestusel 3. Publikuga suhtlemine A.2.4 Töötamine muusikalise kollektiiviga 1. Osalemine ansambli töös 2. Muusikalise kollektiivi loomine 3. Proovi ettevalmistamine 4. Proovi läbiviimine ja sisuline töö ansambli interpretatsiooniliste ja improvisatsiooniliste koosmängu aspektidega A.2.5 Muusikatehnoloogiliste vahendite kasutamine 1. Arvuti kasutamine 2. Noodistusprogrammide kasutamine 3. Salvestusprogrammide kasutamine 4. Live-elektroonika vahendite tundmine A.2.6 Administreerimine 1. Artisti/ansambli avaliku profiili kujundamine. 2. Tehniliste dokumentide koostamine 3. Lepingute sõlmimine 4. Tuuri, kontsert- või salvestusprojekti korraldamine A.2.7 Muusikalise projekti juhtimine 1. Töötamine projekti ideega 2. Projekti ettevalmistamine 3. Projekti korraldamine 4. Projekti analüüs A.2.8 Juhendamine 1. Pilliõppe juhendamine oma erialal 2. Grupiõppe juhendamine Rütmimuusiku tööaeg on paindlik. Töötatakse ka puhkepäevadel ja pühade ajal. Töötatakse üldjuhul siseruumides, kuid esinetakse ka väljas. Muusikainstrumendid, muud tehnilised vahendid (nt pillivõimendid jms), noodimaterjal, arvutitarkvara. 1) muusikalised võimed, 2) loovus, loomingulisus, 3) analüüsivõime, 4) valmisolek meeskonnatööks, 5) pingetaluvus, 6) järjekindlus, enesedistsipliin, 7) täpsus, 8) vastutustunne, 9) paindlikkus, 10) juhtimisoskus. Üldjuhul on rütmimuusik keskhariduse, erialase koolituse ja töökogemusega isik. Kutse taotlemise eeldused on kirjas kutse andmise korras. Kitarrist, bassist, laulja, trummar, klahvpillimängija jne või rokkmuusik, popmuusik, džässmuusik jne. 5. taseme rütmimuusiku kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1 –B.2.6. Taotleja võib soovi korral tõendada valitavaid kompetentse B.2.7 ja B.2.8. Töö repertuaariga 5 Arranžeerimine ja muusika loomine 5 Muusika esitamine kontserdil ja/või salvestusel 5 Töötamine muusikalise kollektiiviga 5 Muusikatehnoloogiliste vahendite kasutamine 5 Administreerimine 5 Taotleja võib soovi korral tõendada valitavaid kompetentse B.2.7 ja B.2.8. Muusikalise projekti juhtimine 5 Juhendamine 5 CNC metallilõikepingi operaator, tase 4 CNC milling machine operator EstQF Level 4 8 Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 1) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 2) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 3) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 4) CNC metallilõikepingi operaator, tase 4 (versioon 9) Freesija III (versioon 1) Freesija III (versioon 2) Freesija III (versioon 3) Freesija III (versioon 4) Lihvija III (versioon 1) Lihvija III (versioon 2) Lihvija III (versioon 3) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 (versioon 5) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 (versioon 6) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 (versioon 7) Treial III (versioon 1) Treial III (versioon 2) Treial III (versioon 3) Treial III (versioon 4) CNC freespingi operaator, tase 4 CNC treipingi operaator, tase 4 Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Metallilõikepinkidel töötaja 15 2020-04-17 2020-04-17 2025-04-08 4 4 7223 Metallitöötluspinkide seadistajad ja operaatorid 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Allan Märk AS Norma Veiko Põldmaa Tallinna Tööstushariduskeskus Enn Helemäe Tallinna Mehaanikakool Andres Pählapuu Hissmekano Eesti OÜ Kristo Kaugija Radius Machining Alvar Sass Harju Elekter Allar Aidma Favor AS Peeter Sekavin Demek CNC Henri Tabri Aider OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. 4. taseme CNC metallilõikepingi operaator töötleb joonise ja juhtprogrammi järgi mitmesuguste kujupindadega masinaehituslikke detaile ja detailide elemente arv- ja käsijuhtimisega trei- või freespingil. Tööülesanded on seotud metallilõikepingi opereerimisega: ettevalmistamine, käivitamine, seadistamine, jälgimine, perioodiline hooldus ja detailide töötlemine vastavalt tehnilisele dokumentatsioonile. Töö eeldab CNC lõikepingi juhtprogrammi koostamist ja juhtseadmesse edastamist. Operaator töötab iseseisvalt või meeskonnas. Töös on oluline täpsus, kontsentreerumisvõime ja üksikasjade märkamise oskus. Töö võib olla nii rutiinse kui vahelduva iseloomuga. Töökeskkonnas esineb müra- ja tolmu. Kasutatavad kemikaalid võivad põhjustada allergiat. Tööpingil töötamine võib tekitada sundasendist tingitud vaevusi. A.2.1 Töö ettevalmistamine. A.2.2 Ohutusnõuete järgimine. A.2.3 Regulaarsed hooldustööd. A.2.4 Käsitsi NC koodis juhtprogrammi koostamine. A.2.5 Detailide töötlemine käsijuhtimisega ja CNC freespingil. A.2.6 Detailide töötlemine käsijuhtimisega ja CNC treipingil. CNC metallilõikepingi operaator on läbinud erialase kutseõppe. Kutseoskused võivad olla omandatud ka töö käigus ja erialastel koolituskursustel õppides. 4. taseme CNC metallilõikepingi operaatori kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskuste kompetents B.2, kohustuslikud kompetentsid B.3.1 – B.3.4 ja vähemalt üks spetsialiseerumisega seotud kompetents: detailide töötlemine käsijuhtimisega ja CNC freespingil (B.3.5) või detailide töötlemine käsijuhtimisega ja CNC treipingil (B.3.6). Töö ettevalmistamine 4 Ohutusnõuete järgimine 4 Regulaarsed hooldustööd 4 Käsitsi NC koodis juhtprogrammi koostamine 4 Kutse taotlemisel on nõutav tõendada vähemalt üks spetsialiseerumisega seotud kompetents: detailide töötlemine käsijuhtimisega ja CNC freespingil (B.3.5) või detailide töötlemine käsijuhtimisega ja CNC treipingil (B.3.6). Veekäitlusoperaator, tase 5 Water Treatment Operator, EstQF Level 5 5 Veekäitlusoperaator, tase 5 (versioon 4) Veekäitlusoperaator, tase 5 (versioon 6) Veekäitlusoperaator, tase 5 (versioon 7) Veetöötlusoperaator III (versioon 1) Veetöötlusoperaator III (versioon 2) Veetöötlusoperaator III (versioon 3) Joogiveekäitlus Reoveekäitlus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Veevarustus Veetöötlusoperaator 17 2020-03-27 2020-03-27 2020-11-11 5 5 3132 Jäätmepõletustehaste ja veepuhastusjaamade operaatorid 0711 Keemiatehnoloogia ja -protsessid 36 Veekogumine, -töötlus ja -varustus Ellen Mihklepp Tallinna Vesi AS Taavo Tenno Aqua Consult Baltic OÜ Hillar Takk Järvamaa Kutsehariduskeskus Jan Raudsepp Türi Vesi OÜ Tiit Reeder Raven OÜ Vahur Värk OÜ Entec Eesti Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. 5. taseme veekäitlusoperaator käitab vee- ja kanalisatsioonisüsteeme ning jälgib ja juhib veekäitlusega seotud protsesse veeettevõtetes, sh vee- või reoveetöötlusjaamades. Veekäitlusoperaatorid spetsialiseeruvad joogivee- ja reoveekäitlusele. Veekäitluse eesmärk on tagada kvaliteetne ja nõuetele vastav joogiveevarustus ja reovee kogumine, ärajuhtimine ning puhastamine ja seeläbi kindlustada elanike tervis ja ohutus ning keskkonnahoid. Veekäitlusoperaator lahendab igapäevase tööga seotud tehnilisi probleeme. Ta tegutseb keerukates olukordades parimal võimalikul viisil, vastutades oma töö eest. Veekäitlusoperaator töötab iseseisvalt või meeskonnas, sh ka meeskonna juhina. Veekäitlusoperaatori täpsemad tööülesanded sõltuvad ettevõttest ja kasutatavast tehnoloogiast. Väiksemates ettevõtetes võivad tööülesanded hõlmata kõikide joogi- ja reoveekäitluse protsesside. juhtimist. Suurtes ettevõtetes on tööülesanded piiritletumad ning joogi- ja reoveekäitluse protsesside etappe juhivad eri operaatorid. Lähedased kutsed: biogaasijaama operaator, tase 5; keemiaprotsesside operaator, tase 4; keemiaprotsesside operaator, tase 5. A.2.1 Protsesside jälgimine 1. Protsesside regulaarne jälgimine. 2. Seadmete töö jälgimine. 3. Vee kvaliteedi ja toodangu mahu jälgimine. A.2.2 Protsesside juhtimine ja optimeerimine 1. Protsesside ja seadmete käivitamine ja käivitamisel osalemine. 2. Protsessi ja seadmete töö juhtimine ning reguleerimine. A.2.3 Seadmete- ja süsteemide korrashoid 1. Seadmete korraline hooldamine. 2. Remonditööde kavandamine ja tegemine. A.2.4 Joogiveekäitlus 1. Veehaarde seire ja opereerimine. 2. Joogivee puhastusprotsessi opereerimine ja juhtimine. 3. Tarne- ja jaotusvõrgu opereerimine. A.2.5 Reoveekäitlus 1. Kanalisatsioonivõrgu opereerimine. 2. Reoveepuhastusprotsessi opereerimine ja juhtimine. 3. Reoveesette käitluse opereerimine. Töö toimub vahelduvalt sise- ja välitingimustes. Tööaeg on paindlik, töörütm vahelduv või vahetustega. Töötsoonis võib esineda uppumis- ja plahvatusohtu, müra, vibratsiooni ja niiskust. Võimalik on kokkupuude toksiliste ainete ja patogeensete mikroorganismidega, mis võivad esile kutsuda terviserikkeid, tekitades allergiat, mürgitust või nakkushaigust. Vajadusel tuleb tegutseda kõrgustes ja kinnises kitsas ruumis. Töö eeldab ohutusnõuete täitmist ja isikukaitsevahendite kasutamist. Käsi- ja spetsiaaltööriistad, elektriseadmed, protsesside jälgimis- ja mõõteseadmed, arvuti, laadimistehnika, kaitsevahendid, sõidu- ja transpordivahendid jm. Töö eeldab vastutusvõimet, püsivust, rutiinitaluvust, tasakaalukust, füüsilist vastupidavust, kohanemisvõimet, otsustavust ja analüüsivõimet. Veekäitlusoperaatoritel on tavapäraselt keskharidus, nad on omandanud kutseoskused tööalase väljaõppe, töökohal õppimise ja täiendkoolituste kaudu. Tehnoloogilise seadme operaator, masinaoperaator, veetöötlemise operaator, tehnik, lukksepp, reoveepuhasti operaator, võrguoperaator jne. Pingevabade tööde ja lülituste tegemiseks on kohustuslik omada kehtivat elektriohuteadlikkuse tunnistust. Alus: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi määrus „Käidukorraldusele ja elektritööle esitatavad nõuded“. Reovee, reoveesette, pinnavee jm veeproovi võtja peab omama veeproovivõtja atesteerimistunnistust. Alus: veeseadus ja keskkonnaministri 11.01.2002. a. määrus nr. 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/118082011002. Joogivee uuringut teostav proovivõtja peab omama joogivee proovivõtja atesteerimistunnistust. Rahvaterviseseadus ja sotsiaalministri 08.12.2009.a. määrus nr. 91 https://www.riigiteataja.ee/akt/13242049. 5. taseme veekäitlusoperaatori kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1–B.2.3 tõendamine, valikust B.2.4–B.2.5 (spetsialiseerumisega seotud kompetentsid) ühe kompetentsi tõendamine ning läbiva kompetentsi B.2.6 tõendamine. Protsesside jälgimine 4 Protsesside juhtimine ja optimeerimine 5 Seadmete- ja süsteemide korrashoid 5 Kutse taotlemisel on nõutav ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi (B.2.4–B.2.5) tõendamine. Veekäitlusoperaator, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 CNC metallilõikepingi operaator-seadistaja, tase 5 CNC Operator, EstQF Level 5 (milling machine, lathe) 8 Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-meister III (versioon 1) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-meister III (versioon 2) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-meister III (versioon 3) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-meister III (versioon 4) CNC metallilõikepingi operaator-seadistaja, tase 5 (versioon 9) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 5 (versioon 5) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 5 (versioon 6) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 5 (versioon 7) CNC freespingi operaator-seadistaja, tase 5 CNC treipingi operaator-seadistaja, tase 5 Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Metallilõikepinkidel töötaja 15 2020-04-17 2020-04-17 2025-04-08 5 5 7223 Metallitöötluspinkide seadistajad ja operaatorid 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Allan Märk AS Norma Veiko Põldmaa Tallinna Tööstushariduskeskus Enn Helemäe Tallinna Mehaanikakool Andres Pählapuu Hissmekano Eesti OÜ Kristo Kaugija Radius Machining Alvar Sass Harju Elekter Allar Aidma Favor AS Peeter Sekavin Demek CNC Henri Tabri Aider OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. 5. taseme CNC metallilõikepingi operaator töötleb juhtprogrammi järgi mitmesuguste kujupindadega masinaehituslikke detaile ja detailide elemente ühel või mitmel arvjuhtimisega trei- või freespingil. Tööülesanded on seotud metallilõikepingi opereerimisega: ettevalmistamine, käivitamine, seadistamine, jälgimine, perioodiline hooldus ja detailide töötlemine vastavalt tehnilisele dokumentatsioonile. Operaator-seadistaja töö eeldab CNC lõikepinkide juhtprogrammide koostamist, tööpinkidega seotud automatiseeritud süsteemide käitamist, töödeldava detaili vastavuse kontrolli ja mittevastavuste korral probleemide lahendamist. Operaator-seadistaja on kogenud töötaja, kes täidab mitmekülgseid tööülesandeid iseseisvalt või töörühma juhina. Töös on oluline täpsus, kontsentreerumisvõime ja üksikasjade märkamise oskus. Töö võib olla nii rutiinse kui vahelduva iseloomuga. Töökeskkonnas esineb müra- ja tolmu. Kasutatavad kemikaalid võivad põhjustada allergiat. A.2.1 Töö ettevalmistamine ja korraldamine. A.2.2 Ohutusnõuete järgimine ja kontrollimine. A.2.3 Regulaarsed hooldustööd. A.2.4 Juhtprogrammide koostamine CAM/CADis. A.2.5 Detailide töötlemine CNC freespingil. A.2.6 Detailide töötlemine CNC treipingil. CNC metallilõikepingi operaator-seadistaja on läbinud erialase kutseõppe jätkuõppe, mis eeldab eelnevat töökogemust ja keskharidust. Kutseoskused võivad olla omandatud ka töö käigus ja koolituskursustel õppides, vajalik on keskharidus. 5. taseme CNC metallilõikepingi operaator-seadistaja kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskuste kompetents B.2, kohustuslikud kompetentsid (B.3.1 – B.3.4) ja vähemalt üks spetsialiseerumisega seotud kompetents: detailide töötlemine käsijuhtimisega ja CNC freespingil (B.3.5) või detailide töötlemine käsijuhtimisega ja CNC treipingil (B.3.6). Töö ettevalmistamine ja korraldamine 5 Ohutusnõuete järgimine ja kontrollimine 5 Regulaarsed hooldustööd 5 Juhtprogrammide koostamine CAM/CADis 5 Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt tõendada üks spetsialiseerumisega seotud kompetents: detailide töötlemine käsijuhtimisega ja CNC freespingil (B.3.5) või detailide töötlemine käsijuhtimisega ja CNC treipingil (B.3.6). Kutseõpetaja, tase 5 Vocational Teacher, EstQF Level 5 7 Kutseõpetaja III (versioon 1) Kutseõpetaja III (versioon 2) Kutseõpetaja III, EKR tase 5 (versioon 3) Kutseõpetaja III, EKR tase 5 (versioon 4) Kutseõpetaja, tase 5 (versioon 5) Kutseõpetaja, tase 5 (versioon 6) Kutseõpetaja, tase 5 (versioon 8) Praktikajuhendaja ettevõttes, tase 5 Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Kutseõpetaja 23 2020-04-28 2021-01-01 2025-11-18 5 5 2320 Kutseõpetajad 0114 Aineõpetajate koolitus 85 Haridus Digioskused Tiia Murulaid ETKA Andras Riina Müürsepp EKEÜ tööandjate esindaja (Pärnumaa Kutsehariduskeskus) Kaie Piiskop SA Innove Liivi Raudsepp EKEÜ spetsialistide esindaja (Tartu Kutsehariduskeskus) Sirje Rekkor kutseõpetaja kutsete andja Tallinna Ülikooli kutsekomisjoni esindaja Meidi Sirk Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituut Mari Tikerpuu Haridus-ja Teadusministeerium Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kutseõpetaja loob oma tegevusega tingimused ja suunab õppeprotsessi õppija tööks vajalike teadmiste ja oskuste omandamiseks. Ta toetab õppija isiksuse arengut ning kujundab tema valmisolekut elukestvaks õppeks. Kutseõpetaja väärtustab õppimist ning arendab ennast professionaalselt. 5. taseme kutseõpetaja loob tingimused põhiliselt praktiliste töövõtete omandamiseks, kujundades õpilastes tööharjumusi ja praktilisi tööoskusi. Kutseõpetaja, tase 5 kutse sisaldab osakutset Praktikajuhendaja ettevõttes, tase 5. Kutseõpetaja kutsealal on ka järgmistel tasemetel kutseõpetaja kutsed: 6. taseme kutseõpetaja loob õppijale tingimused teadmiste, oskuste ja hoiakute arendamiseks õpetatavas valdkonnas, osaleb õppeasutuses erialaõppe arendustegevustes. 7. taseme kutseõpetaja lisaks eelnevale arendab erialast väljaõpet mh väljaspool õppeasutust. Ta nõustab ja juhendab kolleege ning kujundab kutseõppe mainet. 8. taseme kutseõpetaja lisaks eelnevale arendab üleriigilises ja rahvusvahelises koostöös erialast väljaõpet. Ta nõustab, juhendab ja koolitab kolleege ning algatab ja juhib arendustegevusi nii õppeasutuses kui ka väljaspool seda. A.2.1 Õppeprotsessi planeerimine A.2.2 Õppimise ja õppija arengu toetamine A.2.3 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine A.2.4 Kutseõppe maine kujundamine A.2.5 Täienduskoolituse kavandamine ja läbiviimine A.2.6 Praktika juhendamine 5. taseme kutseõpetajal on keskharidus või kutsekeskharidus või kutseeriharidus. Tal on erialane töökogemus õpetatavas valdkonnas või ta omab kehtivat kutsetunnistust õpetatavas valdkonnas. Kutseõpetaja. Töötamine kutseõpetajana on reguleeritud kutseõppeasutuse seadusega. Kutseõpetajate teadmised eripedagoogika, andragoogika ja psühholoogia alal, samuti võõrkeele- ja meeskonnatöö oskused ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise oskused vajavad arendamist. (OSKA uuring Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: Haridus ja teadus, 2018) Kutseõpetaja, tase 5 kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2) ja kohustuslike kompetentside B.3.1 – B.3.4 tõendamine. Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.3.5 ja B.3.6. Osakutse Praktikajuhendaja ettevõttes, tase 5 taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2) ja kompetentside B.3.1 ja B.3.2 tõendamine. Õppeprotsessi planeerimine 5 Õppimise ja õppija arengu toetamine 5 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 5 Kutseõppe maine kujundamine 5 Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.3.5 ja B.3.6. Täienduskoolituse kavandamine ja läbiviimine 5 Praktika juhendamine 5 Kutseõpetaja, tase 6 Vocational Teacher, EstQF Level 6 7 Kutseõpetaja IV (versioon 1) Kutseõpetaja IV (versioon 2) Kutseõpetaja IV, EKR tase 6 (versioon 3) Kutseõpetaja IV, EKR tase 6 (versioon 4) Kutseõpetaja, tase 6 (versioon 5) Kutseõpetaja, tase 6 (versioon 6) Kutseõpetaja, tase 6 (versioon 8) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Kutseõpetaja 23 2020-04-28 2021-01-01 2025-11-18 6 6 2320 Kutseõpetajad 0114 Aineõpetajate koolitus 85 Haridus Digioskused Tiia Murulaid ETKA Andras Riina Müürsepp EKEÜ tööandjate esindaja (Pärnumaa Kutsehariduskeskus) Kaie Piiskop SA Innove Liivi Raudsepp EKEÜ spetsialistide esindaja (Tartu Kutsehariduskeskus) Sirje Rekkor kutseõpetaja kutsete andja Tallinna Ülikooli kutsekomisjoni esindaja Meidi Sirk Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituut Mari Tikerpuu Haridus-ja Teadusministeerium Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kutseõpetaja loob oma tegevusega tingimused ja suunab õppeprotsessi õppija tööks vajalike teadmiste ja oskuste omandamiseks. Ta toetab õppija isiksuse arengut ning kujundab tema valmisolekut elukestvaks õppeks. Kutseõpetaja väärtustab õppimist ning arendab ennast professionaalselt. 6. taseme kutseõpetaja loob õppijale tingimused teadmiste, oskuste ja hoiakute arendamiseks õpetatavas valdkonnas, osaleb õppeasutuses erialaõppe arendustegevustes. Kutseõpetaja kutsealal on ka järgmistel tasemetel kutseõpetaja kutsed: 5. taseme kutseõpetaja loob tingimused põhiliselt praktiliste töövõtete omandamiseks, kujundades õpilastes tööharjumusi ja praktilisi tööoskusi. Kutseõpetaja, tase 5 kutse sisaldab osakutset Praktikajuhendaja ettevõttes, tase 5. 7. taseme kutseõpetaja lisaks eelnevale arendab erialast väljaõpet mh väljaspool õppeasutust. Ta nõustab ja juhendab kolleege ning kujundab kutseõppe mainet. 8. taseme kutseõpetaja lisaks eelnevale arendab üleriigilises ja rahvusvahelises koostöös erialast väljaõpet. Ta nõustab, juhendab ja koolitab kolleege ning algatab ja juhib arendustegevusi nii õppeasutuses kui ka väljaspool seda. A.2.1 Õppeprotsessi planeerimine A.2.2 Õppimise ja õppija arengu toetamine A.2.3 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine A.2.4 Erialaõppe arendamine A.2.5 Kutseõppe maine kujundamine A.2.6 Praktika juhendamine A.2.7 Meeskonna ja protsesside juhtimine ning eestvedamine A.2.8 Kolleegide toetamine A.2.9 Täienduskoolituse kavandamine ja läbiviimine A.2.10 Hariduslike erivajadustega õppija toetamine A.2.11 Digipedagoogika rakendamine Üldjuhul on 6. taseme kutseõpetajal kõrgharidus õpetatavas valdkonnas või kõrgharidus ja töökogemus õpetatavas valdkonnas. Kutseõpetaja, tase 6 on õpetamisala valdkonna ettevalmistusega, mis on omandatud tasemeõppes või täienduskoolitusel. Kutseõpetaja. Töötamine kutseõpetajana on reguleeritud kutseõppeasutuse seadusega. Kutseõpetajate teadmised eripedagoogika, andragoogika ja psühholoogia alal, samuti võõrkeele- ja meeskonnatöö oskused ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise oskused vajavad arendamist. (OSKA uuring Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: Haridus ja teadus, 2018) Selle kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2) ja kohustuslike kompetentside B.3.1 – B.3.5 tõendamine. Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.3.6 – B.3.11. Õppeprotsessi planeerimine 6 Õppimise ja õppija arengu toetamine 6 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 6 Erialaõppe arendamine 6 Kutseõppe maine kujundamine 6 Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.3.6 – B.3.11. Praktika juhendamine 6 Meeskonna ja protsesside juhtimine ning eestvedamine 6 Kolleegide toetamine 6 Täienduskoolituse kavandamine ja läbiviimine 6 Hariduslike erivajadustega õppija toetamine õppeprotsessis 6 Digipedagoogika rakendamine 6 Kutseõpetaja, tase 7 Vocational Teacher, EstQF Level 7 7 Kutseõpetaja V (versioon 1) Kutseõpetaja V (versioon 2) Kutseõpetaja V, EKR tase 7 (versioon 3) Kutseõpetaja V, EKR tase 7 (versioon 4) Kutseõpetaja, tase 7 (versioon 5) Kutseõpetaja, tase 7 (versioon 6) Kutseõpetaja, tase 7 (versioon 8) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Kutseõpetaja 23 2020-04-28 2021-01-01 2025-11-18 7 7 2320 Kutseõpetajad 0114 Aineõpetajate koolitus 85 Haridus Digioskused Tiia Murulaid ETKA Andras Riina Müürsepp EKEÜ tööandjate esindaja (Pärnumaa Kutsehariduskeskus) Kaie Piiskop SA Innove Liivi Raudsepp EKEÜ spetsialistide esindaja (Tartu Kutsehariduskeskus) Sirje Rekkor kutseõpetaja kutsete andja Tallinna Ülikooli kutsekomisjoni esindaja Meidi Sirk Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituut Mari Tikerpuu Haridus-ja Teadusministeerium Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kutseõpetaja loob oma tegevusega tingimused ja suunab õppeprotsessi õppija tööks vajalike teadmiste ja oskuste omandamiseks. Ta toetab õppija isiksuse arengut ning kujundab tema valmisolekut elukestvaks õppeks. Kutseõpetaja väärtustab õppimist ning arendab ennast professionaalselt. Kutseõpetaja, tase 7 kutseõpetaja loob õppijale tingimused teadmiste, oskuste ja hoiakute arendamiseks õpetatavas valdkonnas. Ta arendab erialast väljaõpet mh väljaspool õppeasutust. Ta nõustab ja juhendab kolleege ning kujundab kutseõppe mainet. Kutseõpetaja kutsealal on ka järgmistel tasemetel kutseõpetaja kutsed: 5. taseme kutseõpetaja õpetab põhiliselt praktilisi töövõtteid, kujundades õpilastes tööharjumusi ja praktilisi tööoskusi. Kutseõpetaja, tase 5 kutse sisaldab osakutset Praktikajuhendaja ettevõttes, tase 5. 6. taseme kutseõpetaja loob õppijale tingimused teadmiste, oskuste ja hoiakute arendamiseks õpetatavas valdkonnas. Koostöös ettevõtetega ja erialaliitudega arendab erialast väljaõpet õppeasutuses. 8. taseme kutseõpetaja lisaks eelnevale arendab üleriigilises ja rahvusvahelises koostöös erialast väljaõpet. Ta nõustab, juhendab ja koolitab kolleege ning algatab ja juhib arendustegevusi nii õppeasutuses kui ka väljaspool seda. A.2.1 Õppeprotsessi planeerimine A.2.2 Õppimise ja õppija arengu toetamine A.2.3 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine A.2.4 Erialaõppe arendamine A.2.5 Kutseõppe maine kujundamine A.2.6 Kolleegide toetamine A.2.7 Meeskonna ja protsesside juhtimine ning eestvedamine A.2.8 Praktika juhendamine A.2.9 Täienduskoolituse kavandamine ja läbiviimine A.2.10 Hariduslike erivajadustega õppija toetamine A.2.11 Digipedagoogika rakendamine Üldjuhul on 7. taseme kutseõpetajal kõrgharidus õpetatavas valdkonnas või kõrgharidus ja töökogemus õpetatavas valdkonnas. Kui õpetataval erialal puudub kõrghariduse saamise võimalus, on soovitatav omada kutsetunnistust õpetatavas valdkonnas ja töökogemust kutseõpetajana. Kutseõpetaja, tase 7 on õpetamisala valdkonna ettevalmistusega, mis on omandatud tasemeõppes või täienduskoolitusel. Kutseõpetaja. Töötamine kutseõpetajana on reguleeritud kutseõppeasutuse seadusega. Kutseõpetajate teadmised eripedagoogika, andragoogika ja psühholoogia alal, samuti võõrkeele- ja meeskonnatöö oskused ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise oskused vajavad arendamist. (OSKA uuring Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: Haridus ja teadus, 2018) Selle kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2) ja kohustuslike kompetentside B.3.1 – B.3.7 tõendamine. Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.3.8 – B.3.11. Õppeprotsessi planeerimine 7 Õppimise ja õppija arengu toetamine 7 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 7 Erialaõppe arendamine 7 Kutseõppe maine kujundamine 7 Meeskonna ja protsesside juhtimine ning eestvedamine 7 Kolleegide toetamine 7 Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.3.8 – B.3.11. Praktika juhendamine 7 Täienduskoolituse kavandamine ja läbiviimine 7 Hariduslike erivajadustega õppija toetamine õppeprotsessis 7 Digipedagoogika rakendamine 7 Kutseõpetaja, tase 8 Vocational Teacher, EstQF Level 8 1 Kutseõpetaja, tase 8 (versioon 2) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Kutseõpetaja 23 2020-04-28 2021-01-01 2025-11-18 8 8 2320 Kutseõpetajad 0114 Aineõpetajate koolitus 85 Haridus Digioskused Tiia Murulaid ETKA Andras Riina Müürsepp EKEÜ tööandjate esindaja (Pärnumaa Kutsehariduskeskus) Kaie Piiskop SA Innove Liivi Raudsepp EKEÜ spetsialistide esindaja (Tartu Kutsehariduskeskus) Sirje Rekkor kutseõpetaja kutsete andja Tallinna Ülikooli kutsekomisjoni esindaja Meidi Sirk Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituut Mari Tikerpuu Haridus-ja Teadusministeerium Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kutseõpetaja loob oma tegevusega tingimused ja suunab õppeprotsessi õppija tööks vajalike teadmiste ja oskuste omandamiseks. Ta toetab õppija isiksuse arengut ning kujundab tema valmisolekut elukestvaks õppeks. Kutseõpetaja väärtustab õppimist ning arendab ennast professionaalselt. Kutseõpetaja, tase 8 kutseõpetaja loob õppijale tingimused teadmiste, oskuste ja hoiakute arendamiseks õpetatavas valdkonnas. Ta arendab üleriigilises ja rahvusvahelises koostöös erialast väljaõpet. Ta nõustab, juhendab ja koolitab kolleege ning algatab ja juhib arendustegevusi nii õppeasutuses kui ka väljaspool seda. Kutseõpetaja kutsealal on ka järgmistel tasemetel kutseõpetaja kutsed: 5. taseme kutseõpetaja õpetab põhiliselt praktilisi töövõtteid, kujundades õpilastes tööharjumusi ja praktilisi tööoskusi. Kutseõpetaja, tase 5 kutse sisaldab osakutset Praktikajuhendaja ettevõttes, tase 5. 6. taseme kutseõpetaja loob õppijale tingimused teadmiste, oskuste ja hoiakute arendamiseks õpetatavas valdkonnas. Koostöös ettevõtetega ja erialaliitudega arendab erialast väljaõpet õppeasutuses. 7. taseme kutseõpetaja lisaks eelnevale arendab erialast väljaõpet mh väljaspool õppeasutust. Ta nõustab ja juhendab kolleege ning kujundab kutseõppe mainet. A.2.1 Õppeprotsessi planeerimine A.2.2 Õppimise ja õppija arengu toetamine A.2.3 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine A.2.4 Erialaõppe arendamine A.2.5 Kutseõppe maine kujundamine A.2.6 Meeskonna ja protsesside juhtimine ning eestvedamine A.2.7 Kolleegide toetamine A.2.8 Praktika juhendamine A.2.9 Täienduskoolituse kavandamine ja läbiviimine A.2.10 Hariduslike erivajadustega õppija toetamine A.2.11 Digipedagoogika rakendamine Üldjuhul on 8. taseme kutseõpetajal kõrgharidus õpetatavas valdkonnas või kõrgharidus ja töökogemus õpetatavas valdkonnas. Kui õpetataval erialal puudub kõrghariduse saamise võimalus, on soovitatav omada kutsetunnistust õpetatavas valdkonnas ja töökogemust kutseõpetajana. Kutseõpetaja, tase 8 on õpetamisala valdkonna ettevalmistusega, mis on omandatud tasemeõppes või täienduskoolitusel. Kutseõpetaja. Töötamine kutseõpetajana on reguleeritud kutseõppeasutuse seadusega. Kutseõpetajate teadmised eripedagoogika, andragoogika ja psühholoogia alal, samuti võõrkeele- ja meeskonnatöö oskused ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise oskused vajavad arendamist. (OSKA uuring Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: Haridus ja teadus, 2018) Selle kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2) ja kohustuslike kompetentside B.3.1 – B.3.7 tõendamine. Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.3.8 – B.3.11. Õppeprotsessi planeerimine 8 Õppimise ja õppija arengu toetamine 8 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 8 Erialaõppe arendamine 8 Kutseõppe maine kujundamine 8 Meeskonna ja protsesside juhtimine ning eestvedamine 8 Kolleegide toetamine 8 Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.3.8 – B.3.11. Praktika juhendamine 8 Täienduskoolituse kavandamine ja läbiviimine 7 Hariduslike erivajadustega õppija toetamine õppeprotsessis 8 Digipedagoogika rakendamine 8 Mööblirestauraator, tase 4 Furniture restorer, level 4 2 Mööblirestauraator, tase 4 (versioon 1) Mööblirestauraator, tase 4 (versioon 3) Mööblirestauraator, tase 4 (versioon 4) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Mööblirenoveerija 19 2020-03-31 2020-03-31 2020-09-20 4 4 7317 Puidust, punumis- jm materjalidest tooteid valmistavad käsitöömeistrid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 31 Mööblitootmine Mööblirestauraatori kutse-eetika Arvuti kasutamise oskused Margus Krips Haapsalu Kutsehariduskeskus Vahur Kõrbe Tallinna Ehituskool Inna Soonurm SA Innove Jaak Tammearu Artbrothers OÜ Epp Klimenko Haapsalu Kutsehariduskeskus Meelis Kihulane Taasuus OÜ Janica Sepp Barbar OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. 4. taseme mööblirestauraator on heade käeliste võimetega oskustöötaja, kes taastab (restaureerib) mööbliesemeid esteetiliselt kasutuskõlblikuks. Tööd sisaldavad puitmööbli (lauad, toolid jm), parandamist, remontimist, värskendamist ning pehme mööbli (tugitoolid, diivanid jm) kattematerjali vahetust koos polstri parandustöödega. Oma töös lähtub ta mööblieseme otstarbest, selle terviklikkusest ja väärtustest ning tellija soovist. Oluline on jälgida, et mööblieseme stiil, ajaline kulumine ja autentsus oleks säilitatud. 4. taseme mööblirestauraator lähtub oma töös tellijaga kooskõlastatud lähteülesandest, ta oskab oma teenust turundada. Ta teeb koostööd seotud kutsete esindajatega: tislerite, sadulseppade, seppade, lukkseppadega. Ettearvamatute ja keeruliste juhtumite korral konsulteerib ta kunstiajaloolaste, sisearhitektide ja konservaatoritega. Kutsealane ettevalmistus: 4. taseme mööblirestauraatorid omandavad kutseoskused kutseõppeasutuses või meistri käe all õppides ja töötades. A.2.1 Restaureerimiskava koostamine ja materjalide varumine 2.2.1 Eseme seisundi hindamine. 2.2.2 Materjali hankimine. 2.2.3. Restaureerimisteenuse kujundamine. A.2.2 Puitosade uuendamine 2.2.1 Töökoha korraldamine, töövahendite ja -seadmete ettevalmistamine ja kasutamine. 2.2.2 Mööbli osandamine. 2.2.3 Puitosade parandamine ja asendamine. 2.2.4 Puitpindade viimistlemine. 2.2.5 Eseme puitosade kokkupanek tervikuks. A.2.3 Polstri uuendamine 2.3.1 Töökoha korraldamine, töövahendite ja -seadmete ettevalmistamine ja kasutamine. 2.3.2 Polstri osandamine. 2.3.3 Polstri taastamine. 2.3.4 Pealistusmaterjali juurdelõikus ja paigaldamine. A.2.4 Eseme ettevalmistus transpordiks 2.4.1 Eseme fikseerimine ja katmine kaitsekattega. 2.4.2 Eseme pakkimine. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt, vajadusel tuleb olla valmis hooajatööks. Töö võib olla füüsiliselt pingutav, rutiinne, sundasendit nõudev ja varieeruva tempoga. Võib esineda kokkupuudet tolmu, müra, vibratsiooni või kemikaalidega, mis võib kujutada ohtu tervisele (allergia vms), mistõttu on vaja kasutada töökaitsevahendeid ning järgida tööohutusnõudeid. Traditsioonilised käsitööriistad, elektritööriistad ja lihtsamad puidutöötluspingid jm. Töös on oluline käeline osavus, füüsiline vastupidavus, otsustusvõime, ruumiline kujutlusvõime, ilumeel, proportsioonitunnetus, püsivus, loovus, täpsus, õppimisvõime, vastutustunne, tehniline taip, matemaatilis-loogiline võimekus, probleemi lahendamise oskus, uuriv hoiak ning analüüsioskus. Konservaatoriabi, pehme mööbli polsterdaja, puidurestauraator, sadulsepp jms. Kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1–B.2.4 ja läbiva kompetentsi B.2.5 tõendamine. Restaureerimiskava koostamine ja materjalide varumine 4 Puitosade uuendamine 4 Polstri uuendamine 4 Eseme ettevalmistamine transpordiks 4 Mööblirestauraator, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Koostelukksepp, tase 3 Assembler, EstQF Level 3 8 Koostelukksepp I (versioon 1) Koostelukksepp I (versioon 2) Koostelukksepp I (versioon 3) Koostelukksepp I (versioon 4) Koostelukksepp I (versioon 5) Koostelukksepp, tase 3 (versioon 6) Koostelukksepp, tase 3 (versioon 7) Metalltoodete koostaja, tase 3 (versioon 9) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Koostelukksepp 15 2020-04-17 2020-04-17 2024-03-26 3 3 7222 Tööriistavalmistajad jms töölised 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Jüri Riives IMECC Allan Märk AS Norma Juhan Anvelt Norcar-BSB Eesti AS Grigori Geršman Ensto Ensek AS Anu Tuuksam SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Koostelukksepp töötab tavaliselt masina-, metalli- ja aparaaditööstuse, ehitusmaterjalide tootmise või laevaehituse ettevõttes. Koostelukksepa põhilised tööülesanded on toorikute ettevalmistamine, detailide mõõtmine, märkimine, töötlemine, puhastamine ning koostude koostamine ja reguleerimine. Koostelukksepa töö eeldab jooniste lugemise oskust, masinaehitustehnoloogia ja kasutatavate materjalide tundmist. Koostelukksepa kutsealal on kutsestandardid välja töötatud järgmistel tasemetel: Koostelukksepp, tase 3 Koostelukksepp, tase 4 Koostelukksepp, tase 5 Käesolevas kutsestandardis on kirjeldatud 3. taseme koostelukksepa kutsealaseid kompetentse. Selle taseme koostelukksepp koostab lihtsamaid koostusid ning vastutab enda töö kvaliteedi eest. Keerulisemate tööde (kontrolli nõudvad tooted) puhul vajab juhendamist. A.2.1 Töökoha korraldamine, tootmise- ja abivahendite valimine ja ettevalmistamine 1. Nõuetekohase töökoha korraldamine 2. Tehnilise dokumentatsiooniga tutvumine 3. Töövahendite valimine ja seadistamine 4. Isikukaitsevahendite valimine A.2.2 Detailide ja koostude ettevalmistamine 1. Detailide ettevalmistamine ja kontrollimine 2. Toote koostamiseks ettevalmistamine A.2.3 Toote koostamine ja jooksev kontroll 1. Toote koostamine 2. Operatsioonisisese kontrolli tegemine A.2.4 Kvaliteedikontroll ja defektide parandamine 1. Koostu või alamkoostu kvaliteedi kontrollimine 2. Defektide parandamine A.2.5 Troppimistööde tegemine 1. Materjalide peale- ja mahalaadimine, ladustamine ja paigaldamine 2. Mehitamata tõsteseadmete töö juhtimine Koostelukksepad töötavad üldjuhul vahetustega, tööpäeva pikkuseks on kaheksa tundi. Töö tempo on üldiselt stabiilne, tegevused vaheldusrikkad. Koostelukksepa tervis peab olema piisavalt hea, et täita sageli ka füüsiliselt raskeid tööülesandeid. Tööd tuleb teha nii seistes kui ka istudes, kuid tema seljale ja jalgadele langev koormus võib ikkagi olla üsna suur. Töös kasutatavad töövahendid ja -materjalid võivad vääral käsitsemisel olla inimese tervisele ohtlikud. Väga tähtis on järgida tööohutusnõudeid ning kanda töörõivaid ja kaitsevahendeid. Metallide töötlemisel tekib rohkesti saastet, seepärast kantakse spetsiaalseid tööriideid. Töö etapist olenevalt kantakse nii kaitseprille (nt keevitustöödel) kui ka kõrvaklappe, mis aitavad summutada töös tekkivat müra. Tööülesannete täitmisel kasutab koostelukksepp käsi- ja mehhaniseeritud tööriistu, lukksepatöö seadmeid ja pinke, mõõtevahendeid ning tõsteseadmeid. Kuna detailide ja koostude koostamine on väga täpne töö, peab koostelukksepp olema hea keskendumisvõimega, rutiinitaluvusega, kannatlik, täpne ja hoolas. Vajalikud on ka hea nägemine, kuulmine ja koordinatsioon. Kasuks tuleb ruumiline kujutlusvõime. 3. taseme koostelukksepal on üldjuhul erialane kutseharidus või ta on oma kutsealased oskused omandanud praktilise töökogemuse käigus. 3. taseme koostelukksepa esmane kutse saadakse vastava kutsehariduse õppe lõpetamisel. Selle taseme kutsetunnistust võivad taotleda ka juba koostelukksepana töötavad inimesed, kellel on eelnevalt olemas erialane haridus või ka need, kes on oma kutsealased kompetentsid omandanud praktilise töökogemuse käigus. Lukksepp, koostelukksepp. Koostelukksepp, tase 3 kutse saamiseks on vajalik tõendada kõik kompetentsid (B.2.1 – B.2.11). Töökoha korraldamine, tootmise- ja abivahendite valimine ja ettevalmistamine 3 Detailide ja koostude ettevalmistamine ja koostamine 3 Toote koostamine ja jooksev kontroll 3 Kvaliteedikontroll ja defektide parandamine 3 Troppimistööde tegemine 4 Tööjuhiste, tehnoloogiate ja kvaliteedinõuete järgimine 3 Töötervishoiu- ja tööohutusnõuete järgimine 3 Meeskonnatöös osalemine 4 Kohanemine muutuvate oludega 3 Täiendõppes osalemine 3 Töövahendite kasutamine ja hoiustamine 3 Koostelukksepp, tase 4 Assembler, EstQF Level 4 7 Koostelukksepp II (versioon 1) Koostelukksepp II (versioon 2) Koostelukksepp II (versioon 3) Koostelukksepp II (versioon 4) Koostelukksepp, tase 4 (versioon 5) Koostelukksepp, tase 4 (versioon 6) Metalltoodete koostaja, tase 4 (versioon 8) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Koostelukksepp 15 2020-04-17 2020-04-17 2024-03-26 4 4 7222 Tööriistavalmistajad jms töölised 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Eesti Masinatööstuse Liit Jüri Riives IMECC Allan Märk AS Norma Juhan Anvelt Norcar-BSB Eesti AS Grigori Geršman Ensto Ensek AS Anu Tuuksam SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Koostelukksepp töötab tavaliselt masina-, metalli- ja aparaaditööstuse, ehitusmaterjalide tootmise või laevaehituse ettevõttes. Koostelukksepa põhilised tööülesanded on toorikute ettevalmistamine, detailide mõõtmine, märkimine, töötlemine, puhastamine ning koostude koostamine ja reguleerimine. Koostelukksepa töö eeldab jooniste lugemise oskust, masinaehitustehnoloogia ja kasutatavate materjalide tundmist. Koostelukksepa kutsealal on kutsestandardid välja töötatud järgmistel tasemetel: Koostelukksepp, tase 3 Koostelukksepp, tase 4 Koostelukksepp, tase 5 Käesolevas kutsestandardis on kirjeldatud 4. taseme koostelukksepa kutsealaseid kompetentse. Selle taseme koostelukksepp koostab erineva keerukuseastmega koostusid ning vastutab enda töö kvaliteedi eest. Ta töötab iseseisvalt, võtab oma töö piires vastu otsuseid ja teeb parendusettepanekuid ning vajadusel juhendab ka madalama taseme ning vähesema töökogemusega koostelukkseppi. A.2.1 Töökoha korraldamine, tootmise- ja abivahendite valimine ja ettevalmistamine 1. Nõuetekohase töökoha korraldamine 2. Tehnilise dokumentatsiooniga tutvumine 3. Töövahendite valimine ja seadistamine 4. Isikukaitsevahendite valimine A.2.2 Detailide ja koostude ettevalmistamine 1. Detailide ettevalmistamine ja kontrollimine 2. Toote koostamiseks ettevalmistamine A.2.3 Toote koostamine ja jooksev kontroll 1. Toote koostamine 2. Operatsioonisisese kontrolli tegemine A.2.4 Kvaliteedikontroll ja defektide parandamine 1. Koostu või alamkoostu kvaliteedi kontrollimine 2. Defektide parandamine 3. Lõppkontrolli tegemine A.2.5 Troppimistööde tegemine 1. Materjalide peale- ja maha laadimine, ladustamine ja paigaldamine 2. Mehitamata tõsteseadmete töö juhtimine Koostelukksepa tööpäeva pikkuseks on üldjuhul kaheksa tundi. Töö tempo on üldiselt stabiilne, tegevused vaheldusrikkad. Koostelukksepa tervis peab olema piisavalt hea, et täita sageli ka füüsiliselt raskeid tööülesandeid. Tööd tuleb teha nii seistes kui ka istudes, kuid tema seljale ja jalgadele langev koormus võib ikkagi olla üsna suur. Töös kasutatavad töövahendid ja -materjalid võivad vääral käsitsemisel olla inimese tervisele ohtlikud. Väga tähtis on järgida tööohutusnõudeid ning kanda töörõivaid ja kaitsevahendeid. Metallide töötlemisel tekib rohkesti saastet, seepärast kantakse spetsiaalseid tööriideid. Töö etapist olenevalt kantakse nii kaitseprille (nt keevitustöödel) kui ka kõrvaklappe, mis aitavad summutada töös tekkivat müra. Tööülesannete täitmisel kasutab koostelukksepp käsi- ja mehhaniseeritud tööriistu, lukksepatöö seadmeid ja pinke, mõõtevahendeid ning tõsteseadmeid. Kuna detailide ja koostude koostamine on väga täpne töö, peab koostelukksepp olema hea keskendumisvõimega, rutiinitaluvusega, kannatlik, täpne ja hoolas. Vajalikud on ka hea nägemine, kuulmine ja koordinatsioon. Kasuks tuleb ruumiline kujutlusvõime. 4. taseme koostelukksepana töötaval inimesel on üldjuhul erialane kutseharidus ja töökogemus või ta on oma kutsealased oskused omandanud praktilise töökogemuse käigus. 4. taseme koostelukksepa esmase kutse võib saada kutsekeskhariduse vastava tasemeõppe lõpetamisel. Selle taseme kutsetunnistust võivad taotleda ka juba koostelukksepana töötavad inimesed, kellel on eelnevalt olemas erialane haridus või ka need, kes on oma kutsealased kompetentsid omandanud praktilise töökogemuse käigus. Lukksepp, koostelukksepp. Koostelukksepp, tase 4 kutse saamiseks on vajalik tõendada kõik kompetentsid (B.2.1 – B.2.11). Töökoha korraldamine, tootmise- ja abivahendite valimine ja ettevalmistamine 4 Detailide ja koostude ettevalmistamine ja koostamine 4 Toote koostamine ja jooksev kontroll 4 Kvaliteedikontroll ja defektide parandamine 4 Troppimistööde tegemine 4 Tööjuhiste, tehnoloogiate ja kvaliteedinõuete järgimine 3 Töötervishoiu- ja tööohutusnõuete järgimine 3 Meeskonnatöös osalemine 4 Kohanemine muutuvate oludega 3 Täiendõppes osalemine 3 Töövahendite kasutamine ja hoiustamine 3 Koostelukksepp, tase 5 Assembler, level 5 7 Koostelukksepp III (versioon 1) Koostelukksepp III (versioon 2) Koostelukksepp III (versioon 3) Koostelukksepp III (versioon 4) Koostelukksepp, tase 5 (versioon 5) Koostelukksepp, tase 5 (versioon 6) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Koostelukksepp 15 2020-04-17 2020-04-17 2024-04-16 5 5 7222 Tööriistavalmistajad jms töölised 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Jüri Riives IMECC Allan Märk AS Norma Juhan Anvelt Norcar-BSB Eesti AS Grigori Geršman Ensto Ensek AS Anu Tuuksam SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Koostelukksepp töötab tavaliselt masina-, metalli- ja aparaaditööstuse, ehitusmaterjalide tootmise või laevaehituse ettevõttes. Koostelukksepa põhilised tööülesanded on toorikute ettevalmistamine, detailide mõõtmine, märkimine, töötlemine, puhastamine ning koostude koostamine ja reguleerimine. Koostelukksepa töö eeldab jooniste lugemise oskust, masinaehitustehnoloogia ja kasutatavate materjalide tundmist. Koostelukksepa kutsealal on kutsestandardid välja töötatud järgmistel tasemetel: Koostelukksepp, tase 3 Koostelukksepp, tase 4 Koostelukksepp, tase 5 Käesolevas kutsestandardis on kirjeldatud 5. taseme koostelukksepa kutsealaseid kompetentse. Selle taseme koostelukksepp on pikaajalise praktilise töökogemusega meister, kes koostab erineva keerukuseastmega koostusid. Lisaks kutsealastele oskustele võib ta vajadusel korraldada ja juhendada ka väiksema töörühma tööd, jälgida tellimuse tähtaegadest ja kvaliteedinõuetest kinnipidamist ning teha ettepanekuid töökorralduse parendamiseks. A.2.1 Töökoha korraldamine, tootmise- ja abivahendite valimine ja ettevalmistamine 1. Nõuetekohase töökoha korraldamine 2. Tehnilise dokumentatsiooniga tutvumine 3. Töövahendite valimine ja seadistamine 4. Isikukaitsevahendite valimine A.2.2 Detailide ja koostude ettevalmistamine 1. Detailide ettevalmistamine ja kontrollimine 2. Toote koostamiseks ettevalmistamine A.2.3 Toote koostamine ja jooksev kontroll 1. Toote koostamine 2. Operatsioonisisese kontrolli tegemine A.2.4 Kvaliteedikontroll ja defektide parandamine 1. Koostu või alamkoostu kvaliteedi kontrollimine 2. Defektide parandamine 3. Lõppkontrolli tegemine A.2.5 Troppimistööde tegemine 1. Materjalide peale- ja mahalaadimine, ladustamine ja paigaldamine 2. Mehitamata tõsteseadmete töö juhtimine A.2.6 Töö korraldamine ja töötajate juhendamine 1. Tegevuste planeerimine 2. Ressursside kavandamine ja organiseerimine 3. Materjalikulu minimeerimine 4. Tähtaegadest kinnipidamise jälgimine 5. Tööpingi mitmesuguste võimaluste kasutamine 6. Töö delegeerimine 7. Töötajate juhendamine, ettepanekute tegemine täiendõppeks 8. Ettepanekute tegemine töökorralduse parendamiseks Koostelukksepad tööpäeva pikkuseks on üldjuhul kaheksa tundi. Töö tempo on üldiselt stabiilne, tegevused vaheldusrikkad. Koostelukksepa tervis peab olema piisavalt hea, et täita sageli ka füüsiliselt raskeid tööülesandeid. Tööd tuleb teha nii seistes kui ka istudes, kuid tema seljale ja jalgadele langev koormus võib ikkagi olla üsna suur. Töös kasutatavad töövahendid ja -materjalid võivad vääral käsitsemisel olla inimese tervisele ohtlikud. Väga tähtis on järgida tööohutusnõudeid ning kanda töörõivaid ja kaitsevahendeid. Metallide töötlemisel tekib rohkesti saastet, seepärast kantakse spetsiaalseid tööriideid. Töö etapist olenevalt kantakse nii kaitseprille (nt keevitustöödel) kui ka kõrvaklappe, mis aitavad summutada töös tekkivat müra. Tööülesannete täitmisel kasutab koostelukksepp käsi- ja mehhaniseeritud tööriistu, lukksepatöö seadmeid ja pinke, mõõtevahendeid ning tõsteseadmeid. Kuna detailide ja koostude koostamine on väga täpne töö, peab koostelukksepp olema hea keskendumisvõimega, rutiinitaluvusega, kannatlik, täpne ja hoolas. Vajalikud on ka hea nägemine, kuulmine ja koordinatsioon. Kasuks tuleb ruumiline kujutlusvõime. 5. taseme koostelukksepana töötaval inimesel on üldjuhul pikaajaline töökogemus, erialane kutseharidus ja läbitud täiendkoolitused. Lukksepp, koostelukksepp. Koostelukksepp, tase 5 kutse saamiseks on vajalik tõendada kõik kompetentsid (B.2.1 - B.2.7). Töökoha korraldamine, tootmise- ja abivahendite valimine ja ettevalmistamine 5 Detailide ja koostude ettevalmistamine ja koostamine 5 Toote koostamine ja jooksev kontroll 5 Kvaliteedikontroll ja defektide parandamine 5 Troppimistööde tegemine 4 Töö korraldamine ja töötajate juhendamine 5 Koostelukksepp, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Metsur, tase 4 Forest Worker, Level 4 7 Metsur II (versioon 1) Metsur II (versioon 2) Metsur II (versioon 3) Metsur II (versioon 4) Metsur, tase 4 (versioon 5) Metsur, tase 4 (versioon 6) Metsur, tase 4 (versioon 8) Metsur, tase 4 (versioon 9) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Metsur 18 2020-05-04 2020-05-04 2021-01-24 4 4 6210 Metsanduse jms oskustöölised 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Kutsestandardis kasutatud mõisted Rainer Laigu Riigimetsa Majandamise Keskus Ott Otsmann Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Ilmar Paal Riigimetsa Majandamise Keskus Ilmar Paal Riigimetsa Majandamise Keskus Guido Ploompuu Eestimaa Erametsaliit Taavi Saar Artiston OÜ Aita Sauemägi SA Innove Marko Vinni Luua Metsanduskool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Metsanduse kutseala koosneb viiest kutsest: raietööline, tase 3, metsur, tase 4, forvarderioperaator, tase 4, harvesterioperaator, tase 4 ja metsanduse spetsialist, tase 5. Metsur, tase 4 on oskustöötaja, kes teeb ise ja korraldab metsakasvatusega ja puidu varumisega seotud töid. Ta juhendab teiste tööd ja võtab vastutuse töötulemuste eest. Metsur juhindub oma töös püstitatud metsakasvatuslikest eesmärkidest. Puidu varumisel juhindub ta raielangi tehnoloogilisest skeemist ja sortimendi kvaliteedinõuetest, luues optimaalsed töötingimused puidu kokkuveoks ja ladustamiseks. Metsur kasutab ja hooldab võsa- ja kettsaagi ning teisi töö- ja turvavahendeid. Metsuril on eeldusi luua oma väikeettevõte ning seda majandada. Metsur, tase 4 sisaldab raietööline, tase 3 kompetentse. A.2.1 Metsauuenduse rajamine 1. Taimede vedamine ja säilitamine 2. Metsauuendusmaterjali kvaliteedi hindamine 3. Metsauuenduste rajamine 4. Töökvaliteedi hindamine 5. Meeskonna töö juhendamine ja kontrollimine metsauuenduse rajamisel A.2.2 Metsauuenduse hooldamine ja valgustusraie tegemine 1. Tööala õigsuses ja ohutuses veendumine 2. Metsakasvatuslik puude valimine 3. Puistu koosseisu kujundamine 4. Võsa- või kettsae hooldamine 5. Töökvaliteedi hindamine 6. Meeskonna töö juhendamine ja kontrollimine metsauuenduse hooldamisel ja valgustusraiel A.2.3 Hooldus- ja uuendusraie tegemine 1. Raielangi õigsuses ja ohutuses veendumine 2. Metsakasvatuslik puude valimine 3. Puidu sortimendi tootmine 4. Puidu sortimendi mahu hindamine 5. Puidu rinnaspindala hindamine 6. Puidu ja töö kvaliteedi hindamine A.2.4 Juhtimine ja majandamine 1. Kaastöötajate juhendamine ja nõustamine 2. Töölõigu sujuva toimimise korraldamine 3. Koostööpartneritega kokkulepete sõlmimine 4. taseme metsuri töö toimub põhiliselt looduslikus keskkonnas ja välitingimustes. Metsur on kohustatud kasutama tööosale vastavat turvavarustust ning järgima tööohutusnõudeid. Metsuri põhilisteks töövahenditeks on võsa- ja kettsaag ning labidas, istutustoru, maakirves ja relaskoop. Metsuri kutse eeldab orienteerumisvõimet looduses, otsustus-, vastutus-, keskendumis- ja nägemisvõimet, koostöö- ja suhtlemisvalmidust ning füüsilist vastupidavust. Tavapäraselt on 4. taseme metsuril vähemalt metsandusalane kutseharidus. Metsur, saemeeste brigadir, saemeeste eestööline. Metsur, tase 4 kutse tõendamiseks on vajalik kompetentside B.2.1-B.2.4 ja B.2.5 (läbiv kompetents) tõendamine. Metsauuenduse rajamine 4 Metsauuenduse hooldamine ja valgustusraie tegemine 4 Hooldus- ja uuendusraie tegemine 4 Juhtimine ja majandamine 4 Metsur, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Õpetaja, tase 6 Teacher, EstQF Level 6 5 Õpetaja, tase 6 (versioon 1) Õpetaja, tase 6 (versioon 2) Õpetaja, tase 6 (versioon 3) Õpetaja, tase 6 (versioon 4) Õpetaja, tase 6 (versioon 6) Õpetaja, tase 6 (versioon 7) Õpetaja, tase 6 (versioon 8) Õpetaja, tase 6 (versioon 9) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Õpetaja 23 2020-04-28 2020-04-28 2024-11-05 6 6 2342 Koolieelse lasteasutuse õpetajad 0112 Koolieelikute õpetajate koolitus 85 Haridus Kutsestandardis kasutatud terminid Keelte oskustasemete kirjeldused Hille Ilves Eesti Linnade Liit Aivi Jürgenson Haridus-ja Teadusministeerium Karin Klemmer Eesti Haridustöötajate Liit Äli Leijen Tartu Ülikooli Pedagogicum Ruuda Lind Eesti Eripedagoogide Liit Ele Nugis Eesti Lasteaednike Liit Margus Pedaste Tartu Ülikooli Pedagogicum Mehis Pever Eesti Koolijuhtide Ühendus Katrin Poom-Valickis Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituut Margit Timakov Eesti Õpetajate Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Õpetaja peamine roll on võimestada õppijat (vt lisa 1 Kutsestandardis kasutatud terminid) ja olla tema arengupartner, nii et saaks toimuda tähenduslik õppimine ja kujuneda selle õppija potentsiaali avav õpitee, arvestades riiklikes õppekavades seatud eesmärke. Õpetaja ülesandeks on süsteemselt arendada oma kutseoskusi ja olla kursis haridusuuendustega. Õpetaja, tase 6 kutse saadakse kas lasteaiaõpetaja esmakoolituse (rakenduskõrghariduse või bakalaureuseõppe) läbimisel kõrgkoolis või kutseeksami sooritamisel kutse andja juures; 6. taseme õpetaja töötab koolieelses lasteasutuses. Õpetaja kutsealal on lisaks õpetaja, tase 6 kutsele ka - õpetaja, tase 7 kutse, mis saadakse õpetaja esmakoolituse (magistriõppe) läbimisel kõrgkoolis või kutseeksami sooritamisel kutse andja juures; - vanemõpetaja, tase 7, kes lisaks õpitegevuste läbiviimisele toetab teiste õpetajate ning organisatsiooni arengut ja arendab valdkonna metoodikat oma organisatsioonis; vanemõpetaja, tase 7 kutse saadakse kutseeksami läbimisel kutse andja juures või magistriõppe jätkuõppe läbimisel kõrgkoolis; - meisterõpetaja, tase 8, kes lisaks õpitegevuste läbiviimisele juhendab kolleege ning juhib arendustegevusi nii organisatsioonis kui ka väljaspool seda; meisterõpetaja, tase 8 kutse saadakse kutseeksami läbimisel kutse andja juures. A.2.1 Õppija toetamine 1. Teadlikkus õppija arengust ja õppimisest. 2. Õppija tundmaõppimine. 3. Õppija individuaalsete õpivajaduste toetamine. 4. Koostöise õppija kujundamine. A.2.2 Õpi- ja õpetamistegevuse kavandamine 1. Õpetaja töö kavandamine. 2. Õpivara valimine, kohandamine või koostamine. 3. Õpikeskkonna kujundamine. A.2.3 Õpetamine 1. Õppija arengu toetamine. 2. Klassi/rühma juhtimine. 3. Õppimise toetamine. 4. Õpimotivatsiooni toetamine. 5. Digitehnoloogiate mõtestatud kasutamise toetamine. 6. Tagasisidestamine ja arengut toetav hindamine. A.2.4 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 1. Õpetaja oma töö reflekteerimine ja enesearendamine. 2. Õpetamise ja õppimise uurimine ning pedagoogilise teadmuse levitamine. 3. Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse heaolu tagamine. A.2.5 Koostöö ja juhendamine 1. Kaasamine. 2. Lapsevanema nõustamine õppimise valdkonnas. 3. Õpikogukonnas tegutsemine. A.2.6 Arendus-, loome- ja teadustegevus 1. Erialase teadmuse arendamine. 2. Haridusvaldkonna poliitika kujundamine ja arengu kavandamine. B.2.9 Õpetaja, tase 6 kutset läbiv kompetents 1. Enesemääratlemine. 2. Eriala/ainevaldkonna tundmine. 3. Õppesisu pedagoogiline teadmine. 4. Motiveerimine. 5. Koostöö. 6. Sotsiaalne pädevus, suhtlemine. 7. Väärtuspädevus, kutse-eetika järgimine. 8. Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane mõtlemine. 9. Ettevõtlikkus. 10. Keele kasutamine. 11. Digioskuste hindamine ja arendamine. A.2.7 Hariduslike erivajadustega õppija toetamine 1. Teadlikkus kaasava hariduse rakendamise põhimõtetest. 2. Õppe kohandamine. 3. Nõustamine. A.2.8 Digipedagoogika rakendamine 1. Koolitamine ja nõustamine. 2. Õpikeskkonna kujundamine. 3. Arendustegevus. Õpetaja töö eeldab orienteerumist haridusvaldkonna õigusaktides. Tööaeg ja puhkus on reguleeritud töölepingu seadusega, töötingimused võivad täiendavalt olla reguleeritud töökorraldusreeglite või muude organisatsioonis kehtestatud normdokumentidega. Õpetaja töö on vaheldusrikas ja väljakutseid pakkuv, eeldab elukestvat õppimist, head suhtlemisoskust ja pingetaluvust, oluline on vaimse ja füüsilise tervise, sh hääle hoidmise oskus. Õpetaja peamised töövahendid on õpivara, kooli- ja kontoritarbed, digivahendid jm vastavalt õpetatavale valdkonnale. Õpetajatöös on olulised ausus, empaatia, ennastjuhtivus, ettevõtlikkus, koostöövõime, loomingulisus, positiivsus, tolerantsus, vastutustundlikkus ja õppimisvõime. Õpetaja hariduslik ettevalmistus on reguleeritud haridus(- ja teadus)ministri määrusega. Õpetaja, pedagoog. Haridus- ja teadusministri määrus Koolieelse lasteasutuse pedagoogide kvalifikatsiooninõuded. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 – B.2.6 ja B.2.9 (läbiv kompetents). Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.7 ja B.2.8. Õppija toetamine 6 Õpi- ja õpetamistegevuse kavandamine 6 Õpetamine 6 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 6 Koostöö ja juhendamine 6 Arendus-, loome- ja teadustegevus 6 Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.7 ja B.2.8. Hariduslike erivajadustega õppija toetamine 6 Digipedagoogika rakendamine 7 Õpetaja kutset läbiv kompetents 7 Õpetaja, tase 7 Teacher, EstQF Level 7 9 Õpetaja V (versioon 1) Õpetaja V (versioon 2) Õpetaja V (versioon 3) Õpetaja, tase 7 (versioon 10) Õpetaja, tase 7 (versioon 11) Õpetaja, tase 7 (versioon 12) Õpetaja, tase 7 (versioon 5) Õpetaja, tase 7 (versioon 6) Õpetaja, tase 7 (versioon 7) Õpetaja, tase 7 (versioon 8) Õpetaja, tase 7-1 (versioon 4) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Õpetaja 23 2020-04-28 2020-04-28 2024-11-05 7 7 2330 Gümnaasiumiõpetajad 0113 Klassiõpetaja koolitus 85 Haridus Kutsestandardis kasutatud terminid Keelte oskustasemete kirjeldused Hille Ilves Eesti Linnade Liit Aivi Jürgenson Haridus-ja Teadusministeerium Karin Klemmer Eesti Haridustöötajate Liit Äli Leijen Tartu Ülikooli Pedagogicum Ruuda Lind Eesti Eripedagoogide Liit Ele Nugis Eesti Lasteaednike Liit Margus Pedaste Tartu Ülikooli Pedagogicum Mehis Pever Eesti Koolijuhtide Ühendus Katrin Poom-Valickis Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituut Margit Timakov Eesti Õpetajate Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Õpetaja peamine roll on võimestada õppijat (vt lisa 1 Kutsestandardis kasutatud terminid) ja olla tema arengupartner, nii et saaks toimuda tähenduslik õppimine ja kujuneda selle õppija potentsiaali avav õpitee, arvestades riiklikes õppekavades seatud eesmärke. Õpetaja ülesandeks on süsteemselt arendada oma kutseoskusi ja olla kursis haridusuuendustega. Õpetaja, tase 7 kutse omandatakse kas õpetaja esmakoolituse (magistriõppe) läbimisel kõrgkoolis või kutseeksami sooritamisel kutse andja juures. Õpetaja kutsealal on lisaks õpetaja, tase 7 kutsele ka - õpetaja, tase 6 kutse, mis saadakse kas lasteaiaõpetaja esmakoolituse (rakenduskõrghariduse või bakalaureuseõppe) läbimisel kõrgkoolis või kutseeksami sooritamisel kutse andja juures; - vanemõpetaja, tase 7, kes lisaks õpitegevuste läbiviimisele toetab teiste õpetajate ning organisatsiooni arengut ja arendab valdkonna metoodikat oma organisatsioonis; vanemõpetaja, tase 7 kutse saadakse kutseeksami läbimisel kutse andja juures või magistriõppe jätkuõppe läbimisel kõrgkoolis; - meisterõpetaja, tase 8, kes lisaks õpitegevuste läbiviimisele juhendab kolleege ning juhib arendustegevusi nii organisatsioonis kui ka väljaspool seda; meisterõpetaja, tase 8 kutse saadakse kutseeksami läbimisel kutse andja juures. A.2.1 Õppija toetamine 1. Teadlikkus õppija arengust ja õppimisest. 2. Õppija tundmaõppimine. 3. Õppija individuaalsete õpivajaduste toetamine. 4. Koostöise õppija kujundamine. A.2.2 Õpi- ja õpetamistegevuse kavandamine 1. Õpetaja töö kavandamine. 2. Õpivara valimine, kohandamine või koostamine. 3. Õpikeskkonna kujundamine. A.2.3 Õpetamine 1. Õppija arengu toetamine. 2. Klassi/rühma juhtimine. 3. Õppimise toetamine. 4. Õpimotivatsiooni toetamine. 5. Digitehnoloogiate mõtestatud kasutamise toetamine. 6. Tagasisidestamine ja arengut toetav hindamine. A.2.4 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 1. Õpetaja oma töö reflekteerimine ja enesearendamine. 2. Õpetamise ja õppimise uurimine ning pedagoogilise teadmuse levitamine. 3. Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse heaolu tagamine. A.2.5 Koostöö ja juhendamine 1. Kaasamine. 2. Lapsevanema nõustamine õppimise valdkonnas. 3. Õpikogukonnas tegutsemine. A.2.6 Arendus-, loome- ja teadustegevus 1. Erialase teadmuse arendamine. 2. Haridusvaldkonna poliitika kujundamine ja arengu kavandamine. B.2.9 Õpetaja, tase 7 kutset läbiv kompetents 1. Enesemääratlemine. 2. Eriala/ainevaldkonna tundmine. 3. Õppesisu pedagoogiline teadmine. 4. Motiveerimine. 5. Koostöö. 6. Sotsiaalne pädevus, suhtlemine. 7. Väärtuspädevus, kutse-eetika järgimine. 8. Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane mõtlemine. 9. Ettevõtlikkus. 10. Keele kasutamine. 11. Digioskuste hindamine ja arendamine. A.2.7 Hariduslike erivajadustega õppija toetamine 1. Teadlikkus kaasava hariduse rakendamise põhimõtetest. 2. Õppe kohandamine. 3. Nõustamine. A.2.8 Digipedagoogika rakendamine 1. Koolitamine ja nõustamine. 2. Õpikeskkonna kujundamine. 3. Arendustegevus. Õpetaja töö eeldab orienteerumist haridusvaldkonna õigusaktides. Tööaeg ja puhkus on reguleeritud töölepingu seadusega, töötingimused võivad täiendavalt olla reguleeritud töökorraldusreeglite või muude organisatsioonis kehtestatud normdokumentidega. Õpetaja töö on vaheldusrikas ja väljakutseid pakkuv, eeldab elukestvat õppimist, head suhtlemisoskust ja pingetaluvust, oluline on vaimse ja füüsilise tervise, sh hääle hoidmise oskus. Õpetaja peamised töövahendid on õpivara, kooli- ja kontoritarbed, digivahendid jm vastavalt õpetatavale valdkonnale. Õpetajatöös on olulised ausus, empaatia, ennastjuhtivus, ettevõtlikkus, koostöövõime, loomingulisus, positiivsus, tolerantsus, vastutustundlikkus ja õppimisvõime. Õpetaja hariduslik ettevalmistus on reguleeritud haridus(- ja teadus)ministri määrusega. Õpetaja, pedagoog. Haridus- ja teadusministri määrus Direktori, õppealajuhataja, õpetajate ja tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 – B.2.6 ja B.2.9 (läbiv kompetents). Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.7 ja B.2.8. Õppija toetamine 7 Õpi- ja õpetamistegevuse kavandamine 7 Õpetamine 7 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 7 Koostöö ja juhendamine 7 Arendus-, loome- ja teadustegevus 7 Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.7 ja B.2.8. Hariduslike erivajadustega õppija toetamine 7 Digipedagoogika rakendamine 7 Õpetaja, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Vanemõpetaja, tase 7 Senior Teacher, EstQF Level 7 6 Vanemõpetaja, tase 7 (versioon 2) Vanemõpetaja, tase 7 (versioon 3) Vanemõpetaja, tase 7 (versioon 4) Vanemõpetaja, tase 7 (versioon 5) Vanemõpetaja, tase 7 (versioon 7) Vanemõpetaja, tase 7 (versioon 8) Vanemõpetaja, tase 7 (versioon 9) Õpetaja, tase 7-2 (versioon 1) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Õpetaja 23 2020-04-28 2020-04-28 2024-11-05 7 7 2330 Gümnaasiumiõpetajad 0113 Klassiõpetaja koolitus 85 Haridus Kutsestandardis kasutatud terminid Keelte oskustasemete kirjeldused Hille Ilves Eesti Linnade Liit Aivi Jürgenson Haridus-ja Teadusministeerium Karin Klemmer Eesti Haridustöötajate Liit Äli Leijen Tartu Ülikooli Pedagogicum Ruuda Lind Eesti Eripedagoogide Liit Ele Nugis Eesti Lasteaednike Liit Margus Pedaste Tartu Ülikooli Pedagogicum Mehis Pever Eesti Koolijuhtide Ühendus Katrin Poom-Valickis Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituut Margit Timakov Eesti Õpetajate Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Õpetaja peamine roll on võimestada õppijat (vt lisa 1 Kutsestandardis kasutatud terminid) ja olla tema arengupartner, nii et saaks toimuda tähenduslik õppimine ja kujuneda selle õppija potentsiaali avav õpitee, arvestades riiklikes õppekavades seatud eesmärke. Õpetaja ülesandeks on süsteemselt arendada oma kutseoskusi ja olla kursis haridusuuendustega. Vanemõpetaja, tase 7 toetab lisaks õpitegevuste läbiviimisele teiste õpetajate ning organisatsiooni arengut ja arendab valdkonna metoodikat oma organisatsioonis; vanemõpetaja, tase 7 kutse saadakse kutseeksami läbimisel kutse andja juures või magistriõppe jätkuõppe läbimisel kõrgkoolis. Õpetaja kutsealal on lisaks vanemõpetaja, tase 7 kutsele ka - õpetaja, tase 6 kutse, mis saadakse kas lasteaiaõpetaja esmakoolituse (rakenduskõrghariduse või bakalaureuseõppe) läbimisel kõrgkoolis või kutseeksami sooritamisel kutse andja juures; 6. taseme õpetaja töötab koolieelses lasteasutuses; - õpetaja, tase 7 kutse, mis saadakse õpetaja esmakoolituse (magistriõppe) läbimisel kõrgkoolis või kutseeksami sooritamisel kutse andja juures; - meisterõpetaja, tase 8, kes lisaks õpitegevuste läbiviimisele juhendab kolleege ning juhib arendustegevusi nii organisatsioonis kui ka väljaspool seda; meisterõpetaja, tase 8 kutse saadakse kutseeksami läbimisel kutse andja juures. A.2.1 Õppija toetamine 1. Teadlikkus õppija arengust ja õppimisest. 2. Õppija tundmaõppimine. 3. Õppija individuaalsete õpivajaduste toetamine. 4. Koostöise õppija kujundamine. A.2.2 Õpi- ja õpetamistegevuse kavandamine 1. Õpetaja töö kavandamine. 2. Õpivara valimine, kohandamine või koostamine. 3. Õpikeskkonna kujundamine. A.2.3 Õpetamine 1. Õppija arengu toetamine. 2. Klassi/rühma juhtimine. 3. Õppimise toetamine. 4. Õpimotivatsiooni toetamine. 5. Digitehnoloogiate mõtestatud kasutamise toetamine. 6. Tagasisidestamine ja arengut toetav hindamine. A.2.4 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 1. Õpetaja oma töö reflekteerimine ja enesearendamine. 2. Õpetamise ja õppimise uurimine ning pedagoogilise teadmuse levitamine. 3. Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse heaolu tagamine. A.2.5 Koostöö ja juhendamine 1. Kaasamine. 2. Lapsevanema nõustamine õppimise valdkonnas. 3. Õpikogukonnas tegutsemine. A.2.6 Arendus-, loome- ja teadustegevus 1. Erialase teadmuse arendamine. 2. Haridusvaldkonna poliitika kujundamine ja arengu kavandamine. B.2.12 Vanemõpetaja, tase 7 kutset läbiv kompetents 1. Enesemääratlemine. 2. Eriala/ainevaldkonna tundmine. 3. Õppesisu pedagoogiline teadmine. 4. Motiveerimine. 5. Koostöö. 6. Sotsiaalne pädevus, suhtlemine. 7. Väärtuspädevus, kutse-eetika järgimine. 8. Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane mõtlemine. 9. Ettevõtlikkus. 10. Keele kasutamine. 11. Digioskuste hindamine ja arendamine. A.2.7 Juhtimine 1. Meeskonna juhtimine. 2. Protsesside juhtimine. 3. Võrgustiku või õpikogukonna juhtimine. A.2.8 Õpetajate juhendamine ja koolitamine 1. Kolleegide mentorlus ja koolitamine. 2. Õpetajakoolituse praktika juhendamine või koordineerimine. A.2.9 Metoodika ja õpivara arendamine 1. Metoodikate väljatöötamine. 2. Õpivara loomine ja arendamine. A.2.10 Hariduslike erivajadustega õppija toetamine 1. Teadlikkus kaasava hariduse rakendamise põhimõtetest. 2. Õppe kohandamine. 3. Nõustamine. A.2.11 Digipedagoogika rakendamine 1. Koolitamine ja nõustamine. 2. Õpikeskkonna kujundamine. 3. Arendustegevus. Õpetaja töö eeldab orienteerumist haridusvaldkonna õigusaktides. Tööaeg ja puhkus on reguleeritud töölepingu seadusega, töötingimused võivad täiendavalt olla reguleeritud töökorraldusreeglite või muude organisatsioonis kehtestatud normdokumentidega. Õpetaja töö on vaheldusrikas ja väljakutseid pakkuv, eeldab elukestvat õppimist, head suhtlemisoskust ja pingetaluvust, oluline on vaimse ja füüsilise tervise, sh hääle hoidmise oskus. Õpetaja peamised töövahendid on õpivara, kooli- ja kontoritarbed, digivahendid jm vastavalt õpetatavale valdkonnale. Õpetajatöös on olulised ausus, empaatia, ennastjuhtivus, ettevõtlikkus, koostöövõime, loomingulisus, positiivsus, tolerantsus, vastutustundlikkus ja õppimisvõime. Õpetaja hariduslik ettevalmistus on reguleeritud haridus(- ja teadus)ministri määrusega. Õpetaja, pedagoog. Haridus- ja teadusministri määrus Direktori, õppealajuhataja, õpetajate ja tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 – B.2.6 ja B.2.12 (läbiv kompetents). Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.7 – B.2.11. Õppija toetamine 7 Õpi- ja õpetamistegevuse kavandamine 7 Õpetamine 7 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 7 Koostöö ja juhendamine 7 Arendus-, loome- ja teadustegevus 7 Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.7 – B.2.11. Juhtimine 8 Õpetajate juhendamine ja koolitamine 7 Metoodika ja õpivara arendamine 7 Hariduslike erivajadustega õppija toetamine 7 Digipedagoogika rakendamine 7 Vanemõpetaja, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Meisterõpetaja, tase 8 Master Teacher, EstQF Level 8 5 Meisterõpetaja, tase 8 (versioon 1) Meisterõpetaja, tase 8 (versioon 2) Meisterõpetaja, tase 8 (versioon 3) Meisterõpetaja, tase 8 (versioon 4) Meisterõpetaja, tase 8 (versioon 6) Meisterõpetaja, tase 8 (versioon 7) Meisterõpetaja, tase 8 (versioon 8) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Õpetaja 23 2020-04-28 2020-04-28 2024-11-05 8 8 2330 Gümnaasiumiõpetajad 0113 Klassiõpetaja koolitus 85 Haridus Kutsestandardis kasutatud terminid Keelte oskustasemete kirjeldused Hille Ilves Eesti Linnade Liit Aivi Jürgenson Haridus-ja Teadusministeerium Karin Klemmer Eesti Haridustöötajate Liit Äli Leijen Tartu Ülikooli Pedagogicum Ruuda Lind Eesti Eripedagoogide Liit Ele Nugis Eesti Lasteaednike Liit Margus Pedaste Tartu Ülikooli Pedagogicum Mehis Pever Eesti Koolijuhtide Ühendus Katrin Poom-Valickis Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituut Margit Timakov Eesti Õpetajate Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Õpetaja peamine roll on võimestada õppijat (vt lisa 1 Kutsestandardis kasutatud terminid) ja olla tema arengupartner, nii et saaks toimuda tähenduslik õppimine ja kujuneda selle õppija potentsiaali avav õpitee, arvestades riiklikes õppekavades seatud eesmärke. Õpetaja ülesandeks on süsteemselt arendada oma kutseoskusi ja olla kursis haridusuuendustega. Meisterõpetaja, tase 8 juhendab lisaks õpitegevuste läbiviimisele kolleege ning juhib arendustegevusi nii organisatsioonis kui ka väljaspool seda; meisterõpetaja, tase 8 kutse saadakse kutseeksami läbimisel kutse andja juures. Õpetaja kutsealal on lisaks meisterõpetaja, tase 8 kutsele ka - õpetaja, tase 6 kutse, mis saadakse kas lasteaiaõpetaja esmakoolituse (rakenduskõrghariduse või bakalaureuseõppe) läbimisel kõrgkoolis või kutseeksami sooritamisel kutse andja juures; 6. taseme õpetaja töötab koolieelses lasteasutuses; - õpetaja, tase 7 kutse, mis saadakse õpetaja esmakoolituse (magistriõppe) läbimisel kõrgkoolis või kutseeksami sooritamisel kutse andja juures; - vanemõpetaja, tase 7, kes lisaks õpitegevuste läbiviimisele toetab teiste õpetajate ning organisatsiooni arengut ja arendab valdkonna metoodikat oma organisatsioonis; vanemõpetaja, tase 7 kutse saadakse kutseeksami läbimisel kutse andja juures või magistriõppe jätkuõppe läbimisel kõrgkoolis. A.2.1 Õppija toetamine 1. Teadlikkus õppija arengust ja õppimisest. 2. Õppija tundmaõppimine. 3. Õppija individuaalsete õpivajaduste toetamine. 4. Koostöise õppija kujundamine. A.2.2 Õpi- ja õpetamistegevuse kavandamine 1. Õpetaja töö kavandamine. 2. Õpivara valimine, kohandamine või koostamine. 3. Õpikeskkonna kujundamine. A.2.3 Õpetamine 1. Õppija arengu toetamine. 2. Klassi/rühma juhtimine. 3. Õppimise toetamine. 4. Õpimotivatsiooni toetamine. 5. Digitehnoloogiate mõtestatud kasutamise toetamine. 6. Tagasisidestamine ja arengut toetav hindamine. A.2.4 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 1. Õpetaja oma töö reflekteerimine ja enesearendamine. 2. Õpetamise ja õppimise uurimine ning pedagoogilise teadmuse levitamine. 3. Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse heaolu tagamine. A.2.5 Koostöö ja juhendamine 1. Kaasamine. 2. Lapsevanema nõustamine õppimise valdkonnas. 3. Õpikogukonnas tegutsemine. A.2.6 Arendus-, loome- ja teadustegevus 1. Erialase teadmuse arendamine. 2. Õpetajahariduse valdkonna teadus- ja arendustöö. 3. Haridusvaldkonna poliitika kujundamine ja arengu kavandamine. A.2.7 Juhtimine 1. Meeskonna juhtimine. 2. Protsesside juhtimine. 3. Võrgustiku või õpikogukonna juhtimine. B.2.12 Meisterõpetaja, tase 8 kutset läbiv kompetents 1. Enesemääratlemine. 2. Eriala/ainevaldkonna tundmine. 3. Õppesisu pedagoogiline teadmine. 4. Motiveerimine. 5. Koostöö. 6. Sotsiaalne pädevus, suhtlemine. 7. Väärtuspädevus, kutse-eetika järgimine. 8. Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane mõtlemine. 9. Ettevõtlikkus. 10. Keele kasutamine. 11. Digioskuste hindamine ja arendamine. A.2.8 Õpetajate juhendamine ja koolitamine 1. Kolleegide mentorlus ja koolitamine. 2. Õpetajakoolituse praktika juhendamine või koordineerimine. 3. Koostöö õpetajakoolituse arendamisel. A.2.9 Metoodika ja õpivara arendamine 1. Metoodikate väljatöötamine. 2. Metoodikate ja õpivara uurimine. 3. Õpivara loomine ja arendamine. A.2.10 Hariduslike erivajadustega õppija toetamine 1. Teadlikkus kaasava hariduse rakendamise põhimõtetest. 2. Õppe kohandamine. 3. Nõustamine. A.2.11 Digipedagoogika rakendamine 1. Koolitamine ja nõustamine. 2. Õpikeskkonna kujundamine. 3. Arendustegevus. Õpetaja töö eeldab orienteerumist haridusvaldkonna õigusaktides. Tööaeg ja puhkus on reguleeritud töölepingu seadusega, töötingimused võivad täiendavalt olla reguleeritud töökorraldusreeglite või muude organisatsioonis kehtestatud normdokumentidega. Õpetaja töö on vaheldusrikas ja väljakutseid pakkuv, eeldab elukestvat õppimist, head suhtlemisoskust ja pingetaluvust, oluline on vaimse ja füüsilise tervise, sh hääle hoidmise oskus. Õpetaja peamised töövahendid on õpivara, kooli- ja kontoritarbed, digivahendid jm vastavalt õpetatavale valdkonnale. Õpetajatöös on olulised ausus, empaatia, ennastjuhtivus, ettevõtlikkus, koostöövõime, loomingulisus, positiivsus, tolerantsus, vastutustundlikkus ja õppimisvõime. Õpetaja hariduslik ettevalmistus on reguleeritud haridus(- ja teadus)ministri määrusega. Õpetaja, pedagoog. Haridus- ja teadusministri määrus Direktori, õppealajuhataja, õpetajate ja tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 – B.2.7 ja B.2.12 (läbiv kompetents) ning vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.8 ja B.2.9. Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.10 ja B.2.11. Õppija toetamine 8 Õpi- ja õpetamistegevuse kavandamine 8 Õpetamine 8 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 8 Koostöö ja juhendamine 8 Arendus-, loome- ja teadustegevus 8 Juhtimine 8 Kutse taotlemisel tuleb tõendada vähemalt üks valitavatest kompetentsidest. Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.10 – B.2.11. Õpetajate juhendamine ja koolitamine 8 Metoodika ja õpivara arendamine 8 Hariduslike erivajadustega õppija toetamine 8 Digipedagoogika rakendamine 8 Meisterõpetaja, tase 8 kutset läbiv kompetents 7 Maastikuehitaja, tase 4 Landscape gardener, level 4 7 Maastikuehitaja II (versioon 1) Maastikuehitaja II (versioon 2) Maastikuehitaja II (versioon 4) Maastikuehitaja, tase 4 (versioon 3) Maastikuehitaja, tase 4 (versioon 5) Maastikuehitaja, tase 4 (versioon 6) Maastikuehitaja, tase 4 (versioon 8) Haljasalade hooldaja, tase 4 Piirdeaedade ehitaja, tase 4 Sillutise paigaldaja, tase 4 Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Maastikuehitaja 16 2020-05-04 2020-05-04 2022-11-01 4 4 6113 Aednikud, puukooli töötajad ja istikukasvatajad 0812 Aiandus 43 Eriehitustööd Taimmaterjali nimekiri Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Maastikuehituse kutsealaga seonduvad mõisted Raili Laas Eesti Maastikuehitajate Liit Rait Karus Ojassaar OÜ Jaanus Lepik Aia ja Maastikukujunduse OÜ Tarmo Loid VT Haljastus OÜ Liina Rehepapp Rehepapp Aiakujundus OÜ Tiina Matsulevitš SA Innove Kati Veski Ardens OÜ Andres Vainu Liivi Aiad OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Sellel kutsealal on neli kutset: maastikuehitaja, tase 2, maastikuehitaja, tase 3, maastikuehitaja, tase 4 ja maastikuehitaja, tase 5. 4. taseme maastikuehitaja on oskustöötaja, kelle põhiülesanded on projekti järgi aia või haljasala rajamine (sh sillutiste paigaldamine, muru ja istutusalade rajamine, müüride ja puidust väikerajatiste ehitamine, suurte puude istutamine) ja hooldamine. Ta töötab meeskonnas, organiseerib oma tööd ja juhendab madalama taseme maastikuehitajaid. 4. taseme maastikuehitaja võib töötada maastikuehitusettevõttes, aianduskeskuses, puukoolis, ehitusettevõttes, kinnisvarahoolduse ettevõttes, kohalikus omavalitsuses jm. A.2.1 Töö planeerimine 1. Töögrupi töö planeerimine. 2. Materjali mahtude arvutamine ja tellimine. A.2.2 Objekti (haljasala, ehitis, rajatis) ettevalmistamine 1. Objekti hindamine. 2. Loodusesse maha märkimine. 3. Materjalide ladustamine. 4. Vertikaalplaneerimine ja kasvupinnase ettevalmistamine. 5. Sade- ja pinnasevee juhtimine. A.2.3 Istutusalade rajamine 1. Istutusala servade paigaldamine. 2. Geosünteetide paigaldamine. 3. Taimede istutamine, seemnete külvamine, kastmine ja toestamine. 4. Multšimine. A.2.4 Sillutise (betoonkivi, looduskivi, puit) ja sõelmeteede rajamine 1. Aluskihtide rajamine. 2. Teeäärise ja sillutise paigaldamine. A.2.5 Puidust väikevormide (pergolad, terrassid, võreseinad) ehitamine 1. Vundamendi ehitamine. 2. Postide paigaldamine. 3. Lihtsamate puitkarkasside ehitamine. 4. Laudise paigaldamine, viimistlemine ja hooldus. A.2.6 Muru rajamine 1. Pinnase ettevalmistus. 2. Muruseemne külvamine. 3. Siirdemuru paigaldamine. A.2.7 Aedade ja haljasalade hooldamine 1. Hoolduskava koostamine. 2. Teede, müüride ja treppide hooldamine. 3. Muru ja istutusala hooldamine. 4. Hekkide pügamine ja noorendamine. 5. Taimekaitsetööde tegemine. 6. Viljapuude ja marjapõõsaste hooldus-, kujundus- ja noorenduslõikuste tegemine. A.2.8 Suurte puude istutamine ja hooldamine 1. Suurte puude istutamine ja istutusjärgne hooldus. 2. Suurte puude lõikamine (hooldus-, kujundus-, noorendus- jt) ja kändude freesimine. A.2.9 Müüride ehitamine 1. Tugimüüride ja vundamendi ehitamine (looduskivist ja tehiskivist). 2. Kuivmüüri ehitamine. A.2.10 Sisehaljastuse rajamine ja hooldamine 1. Sisehaljastuse rajamine. 2. Sisehaljastuse hooldamine. A.2.11 Masinatega puistematerjalide teisaldamine ja pinna kujundamine 1. Puisteainete teisaldamine. 2. Pinna kujundamine. A.2.12 Lokaalse kuivendus- ja kastmissüsteemi kavandamine ja paigaldamine 1. Sade- ja pinnasevete juhtimine. 2. Paigaldamine. 3. Hooldamine. A.2.2.13 Aiaveekogude rajamine 1. Süvendi kaevamine ja aluskihi paigaldamine. 2. Geosünteetide paigaldamine. 3. Servade viimistlemine. 4. Tehniliste seadmete (pumbad, valgustid ja puhastusseadmed) paigaldamine. 5. Vee- ja kaldataimede istutamine. A.2.14 Piirete ehitamine 1. Metall-, betoon- ja puitpostide paigaldamine. 2. Võrktarade ehitamine ja -moodulite paigaldamine. 3. Puitpiirete ehitamine ja puitmoodulite paigaldamine. 4. Betoonist aiasoklite paigaldamine. 5. Väravate paigaldamine. Maastikuehitaja töö on paindliku tööajaga, vajadusel töötatakse ka puhkepäevadel. Töö on vahelduvate tööülesannetega ning toimub põhiliselt välitingimustes ja harva sisetingimustes. Maastikuehitaja töö eripära on töötamine avalikus ruumis. Tööga seotud peamised riskid tulenevad raskuste tõstmisest, sundasendis töötamisest, kokkupuutest müra, vibratsiooni ja raskete ilmastikutingimustega. Maastikuehitaja põhilised töövahendid on: lõikevahendid, ehitus- ja aiandustarvikud, puidutööriistad, masinad ja seadmed, sidevahendid, isikukaitsevahendid, sh tööriietus ja turvajalanõud. Maastikuehitaja töö eeldab füüsilist vastupidavust, pingetaluvust ja kohusetundlikkust , kasuks tulevad keskendumisvõime, kohanemisvõime, koostöövõime ja käeline osavus. Maastikuehitajana töötavad inimesed, kes on läbinud kutseõppe, kutsealase täiendusõppe või on oskused omandatud praktilise tööga kogenud maastikuehitaja käe all. Maastikuehitaja, haljastustööline, haljasalade hooldaja, sillutise paigaldaja, õuetööline. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud (B.2.1 – B.2.9) ja läbivad (B.2.15) kompetentsid. Valitavatest kompetentsidest B.2.10 – B.2.14 tuleb tõendada vähemalt 1 kompetents. Sillutise paigaldaja, tase 4 osakutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1, B.2.2, B.2.4, B.2.6 ja B.2.9. Piirdeaedade ehitaja, tase 4, osakutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1, B.2.2, B.2.5 ja B.2.14. Haljasalade hooldaja, tase 4, osakutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1, B.2.3, B.2.6, B.2.7 ja B.2.10. Töö planeerimine 4 Objekti (haljasala, ehitis, rajatis) ettevalmistamine 4 Istutusalade rajamine 4 Sillutise (betoonkivi, looduskivi, puit) ja sõelmeteede rajamine 4 Puidust väikevormide (pergolad, terrassid, võreseinad) ehitamine 4 Muru rajamine 4 Aedade ja haljasalade hooldamine 4 Suurte puude istutamine ja hooldamine 4 Müüride ehitamine 4 Valitavatest kompetentsidest B.2.10 – B.2.14 tuleb tõendada vähemalt 1 kompetents. Sisehaljastuse rajamine ja hooldamine 4 Masinatega puistematerjalide teisaldamine ja pinna kujundamine 4 Lokaalse kuivendus- ja kastmissüsteemi kavandamine ja paigaldamine 4 Aiaveekogude rajamine 4 Piirete ehitamine 4 Maastikuehitaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Kvaliteedispetsialist, tase 5 Quality Specialist, EstQF Level 5 4 Kvaliteedispetsialist, tase 5 (versioon 1) Kvaliteedispetsialist, tase 5 (versioon 2) Kvaliteedispetsialist, tase 5 (versioon 3) Kvaliteedispetsialist, tase 5 (versioon 5) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Kvaliteedijuht 15 2020-05-18 2020-05-18 2025-05-07 5 5 3339 Äriteenuste agendid, mujal liigitamata 0417 Tööoskused 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Kutsestandardis kasutatud terminid Ülly Aun ABB AS Siret Kegel Enefit Solutions AS Triin Kraavi Eesti Töötukassa Liis Metsamart ABB AS Valvo Paat Tallinna Majanduskool Silver Pramann Tallinna Majanduskool Tiia Tammaru Eesti Kvaliteediühing Eneken Titov Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Reelika Väljaru SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kvaliteedispetsialisti töö eesmärk on saavutada koos kolleegidega organisatsiooni kõigi osade jätkusuutlik ja terviklik klientide kvaliteedinõuete rahuldamine. Kvaliteedispetsialist haldab järjepidevalt organisatsiooni kvaliteedijuhtimissüsteemi oma volituste piires ja tagab selle toimimise. Kvaliteeti puudutavas tegevuses lähtub ta organisatsiooni kvaliteedi juhtpõhimõtetest ja kvaliteedijuhi ja protsessiomanike asjakohastest suunistest ja korraldustest ning talle kehtestatud töökirjeldusest. Võib vajada töö tegemisel juhendamist. Igapäevatööst moodustab suure osa suhtlemine kolleegide ja juhtkonnaga. Väljaspool organisatsiooni tuleb suhelda klientide, tarnijate ja teiste huvipooltega. Töörütm on vahelduv, ka tööülesanded vahelduvad. Probleemsete olukordade lahendamise ajal võib töö olla vaimselt ja emotsionaalselt pingeline. Kvaliteedispetsialisti ja kvaliteedijuhi ülesannete täitmine on oluline kõikides organisatsioonides, sõltumata organisatsiooni suurusest, ametikoha olemasolust, sektorist, omandivormist jms. Vastava ametikoha puudumisel täidab neid ülesandeid tegevjuht või tema poolt määratud isik. A.2.1 Juhtimissüsteemi väljatöötamine ja haldamine A.2.2 Organisatsioonile kohalduvate väliste nõuete ohjamine A.2.3 Kliendisuhete süsteemi ohjamine A.2.4 Protsesside juhtimise toetamine ja koordineerimine A.2.5 Juhtimissüsteemi toimivuse hindamise korraldamine ja hindamisprotsessi arendamine A.2.6 Andmete kogumine ja analüüsimine A.2.7 Muudatuste juhtimine A.2.8 Juhtimissüsteemi sisemise ja välise teabevahetuse korraldamine A.2.9 Kvaliteedialane koolitamine Kvaliteedispetsialist, tase 5 taotlemiseks on nõutav vähemalt keskharidus ja kvaliteedispetsialisti kutsestandardi nõuetele vastava tasemeõppe läbimine või keskharidus ja töökogemus kvaliteedijuhtimise valdkonnas. Kvaliteedispetsialist, kvaliteediinspektor, kvaliteedikontrolör, kvaliteedikontrollija, kvaliteeditehnik, tarneahela kvaliteedispetsialist, kvaliteediaudiitor, protsessispetsialist. Kasvav tähtsus on digioskustel, andmeanalüüsi oskusel, kriitilisel mõtlemisel, loovusel ja initsiatiivikusel, töötamisel kultuuriliselt mitmekülgses keskkonnas ja teadmistepõhisel otsustamisel. Kvaliteedispetsialist, tase 5 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.3.1 - B.3.9 ja B.2 (üldoskused) tõendamine. Juhtimissüsteemi väljatöötamine ja haldamine 5 Organisatsioonile kohalduvate väliste nõuete ohjamine 5 Kliendisuhete süsteemi ohjamine 5 Protsesside juhtimise toetamine ja koordineerimine 5 Juhtimissüsteemi toimivuse hindamise korraldamine ja hindamisprotsessi arendamine 5 Andmete kogumine ja analüüsimine 5 Muudatuste juhtimine 5 Juhtimissüsteemi sisemise ja välise teabevahetuse korraldamine 5 Kvaliteedialane koolitamine 5 Kvaliteedijuht, tase 6 Quality Manager, EstQF Level 6 4 Kvaliteedijuht, tase 6 (versioon 5) Kvaliteedispetsialist, tase 6 (versioon 1) Kvaliteedispetsialist, tase 6 (versioon 2) Kvaliteedispetsialist, tase 6 (versioon 3) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Kvaliteedijuht 15 2020-05-18 2020-05-18 2025-05-07 6 6 3339 Äriteenuste agendid, mujal liigitamata 0413 Juhtimine ja haldus 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Kutsestandardis kasutatud terminid Ülly Aun ABB AS Siret Kegel Enefit Solutions AS Triin Kraavi Eesti Töötukassa Liis Metsamart ABB AS Valvo Paat Tallinna Majanduskool Silver Pramann Tallinna Majanduskool Tiia Tammaru Eesti Kvaliteediühing Eneken Titov Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Reelika Väljaru SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kvaliteedijuhi töö eesmärk on saavutada koos kolleegidega organisatsiooni jätkusuutlik ja terviklik huvipoolte nõuete rahuldamine. Kvaliteedijuht tagab organisatsiooni kvaliteedijuhtimissüsteemi toimimise. Ta on kvaliteeti puudutavates otsustes iseseisev, kaasates nende väljatöötamisse huvipooli. Kvaliteedijuhil võib olla otseseid alluvaid, kelle asjakohast tegevust ta suunab. Kvaliteedijuht tunneb põhjalikult organisatsiooni töökorraldust ning oskab seda analüüsida ja arendada. Kvaliteedijuhi tähelepanu fookuses on organisatsioonis toimuvad protsessid, mis mõjutavad otseselt või kaudselt kvaliteeti. Olukorra parendamiseks (protsessi muutmiseks) on tema koostööpartneriteks protsesside omanikud. Ta kasutab asjakohast oskusteavet vajaminevatest lähenemisviisidest (meeskonna- ja projektijuhtimismeetodid, andmekogumis- ja analüüsimeetodid, otsustusprotsessi metoodikad, suhtlus- ja esitlustehnikad jne). Kvaliteedijuhi ülesannete täitmine on oluline kõikides organisatsioonides, sõltumata organisatsiooni suurusest, ametikoha olemasolust, sektorist, omandivormist jms. Vastava ametikoha puudumisel täidab neid ülesandeid tegevjuht või tema poolt määratud isik. Kvaliteedijuht arendab organisatsiooni kõigi liikmete koostööd, et kliendid saaksid oma vajadustele ja ootustele vastavaid tooteid või teenuseid. Kvaliteedijuht hoiab ennast ja organisatsiooni kursis kvaliteedialaste metoodikate ja lähenemisviiside arenguga maailmas. Kvaliteedijuht osaleb erialaühingute töös ja muudes erialavõrgustikes. Igapäevatööst moodustab suure osa suhtlemine kolleegide ja juhtkonnaga. Väljaspool organisatsiooni tuleb suhelda klientide, tarnijate ja teiste huvipooltega. Töörütm ja tööülesanded on vahelduvad. Probleemsete olukordade lahendamise ajal võib töö olla vaimselt ja emotsionaalselt pingeline. A.2.1 Juhtimissüsteemi väljatöötamine ja haldamine A.2.2 Organisatsioonile kohalduvate väliste nõuete ohjamine A.2.3 Kliendisuhete süsteemi ohjamine A.2.4 Protsesside juhtimise toetamine ja koordineerimine A.2.5 Juhtimissüsteemi toimivuse hindamise korraldamine ja hindamisprotsessi arendamine A.2.6 Andmete kogumine ja analüüsimine A.2.7 Muudatuste juhtimine A.2.8 Juhtimissüsteemi sisemise ja välise teabevahetuse korraldamine A.2.9 Kvaliteedialane koolitamine Kvaliteedijuht, tase 6 kutsel on nõutav vähemalt keskharidus, kvaliteedijuhtimise alase tasemeõppe läbimine ja töökogemus kvaliteedijuhtimise valdkonnas või vähemalt keskharidus, kvaliteedialase täienduskoolituse läbimine ning töökogemus kvaliteedijuhtimise valdkonnas. Kvaliteedijuht, kvaliteediinsener, protsessijuht, protsessianalüütik, protsessiinsener, tarneahela kvaliteedijuht, kvaliteediaudiitor, kvaliteedianalüütik, arendusjuht, pideva parenduse juht, OPEX-juht (operational excellence). Kasvav tähtsus on digioskusel, andmeanalüüsi oskusel (sh suurandmed), kriitilisel mõtlemisel, loovusel ja initsiatiivikusel, töötamisel kultuuriliselt mitmekülgses keskkonnas, teadmistepõhisel otsustamisel, erinevate valdkondade lõimimisel, eestvedamisel, muudatuste juhtimisel, coaching’ul ja mentorlusel. Kvaliteedispetsialist, tase 6 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.3.1- B.3.9 ja B.2 (üldoskused) tõendamine. Juhtimissüsteemi väljatöötamine ja haldamine 6 Organisatsioonile kohalduvate väliste nõuete ohjamine 6 Kliendisuhete süsteemi ohjamine 6 Protsesside juhtimise toetamine ja koordineerimine 6 Juhtimissüsteemi toimivuse hindamise korraldamine ja hindamisprotsessi arendamine 6 Andmete kogumine ja analüüsimine 6 Muudatuste juhtimine 6 Juhtimissüsteemi sisemise ja välise teabevahetuse korraldamine 6 Kvaliteedialane koolitamine 6 Kvaliteedijuht, tase 7 Quality Manager, EstQF Level 7 4 Kvaliteedijuht, tase 7 (versioon 1) Kvaliteedijuht, tase 7 (versioon 2) Kvaliteedijuht, tase 7 (versioon 3) Kvaliteedijuht, tase 7 (versioon 5) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Kvaliteedijuht 15 2020-05-18 2020-05-18 2025-05-07 7 7 3339 Äriteenuste agendid, mujal liigitamata 0413 Juhtimine ja haldus 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Kutsestandardis kasutatud terminid Ülly Aun ABB AS Siret Kegel Enefit Solutions AS Triin Kraavi Eesti Töötukassa Liis Metsamart ABB AS Valvo Paat Tallinna Majanduskool Silver Pramann Tallinna Majanduskool Tiia Tammaru Eesti Kvaliteediühing Eneken Titov Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Reelika Väljaru SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kvaliteedijuhi töö eesmärk on saavutada koos kolleegidega organisatsiooni jätkusuutlik ja terviklik huvipoolte nõuete rahuldamine. Kvaliteedijuht tagab organisatsiooni kvaliteedijuhtimissüsteemi toimimise. Ta on kvaliteeti puudutavates otsustes iseseisev, kaasates nende väljatöötamisse huvipooli. Kvaliteedijuhil võib olla otseseid alluvaid, kelle asjakohast tegevust ta suunab. Kvaliteedijuht tunneb põhjalikult firma töökorraldust ning oskab seda analüüsida ja arendada. Kvaliteedijuhi tähelepanu fookuses on organisatsioonis toimuvad protsessid, mis mõjutavad otseselt või kaudselt kvaliteeti. Olukorra parendamiseks (protsessi muutmiseks) on tema koostööpartneriteks protsesside omanikud. Ta kasutab asjakohast oskusteavet vajaminevatest lähenemisviisidest (meeskonna- ja projektijuhtimismeetodid, andmekogumis- ja analüüsimeetodid, otsustusprotsessi metoodikad, suhtlus- ja esitlustehnikad jne). Kvaliteedijuhi ülesannete täitmine on oluline kõikides organisatsioonides, sõltumata organisatsiooni suurusest, ametikoha olemasolust, sektorist, omandivormist jms. Vastava ametikoha puudumisel täidab neid ülesandeid tegevjuht või tema poolt määratud isik. Kvaliteedijuht arendab organisatsiooni kõigi liikmete koostööd, et kliendid saaksid oma vajadustele ja ootustele vastavaid tooteid või teenuseid. Kvaliteedijuht hoiab ennast ja organisatsiooni kursis kvaliteedialaste metoodikate ja lähenemisviiside arenguga maailmas. Kvaliteedijuht panustab oma kutseala arengusse, osaledes erialaühingute töös ja muudes erialavõrgustikes. Igapäevatööst moodustab suure osa suhtlemine kolleegide ja juhtkonnaga. Väljaspool organisatsiooni tuleb suhelda klientide, tarnijate ja teiste huvipooltega. Töörütm ja tööülesanded on vahelduvad. Probleemsete olukordade lahendamise ajal võib töö olla vaimselt ja emotsionaalselt pingeline. A.2.1 Juhtimissüsteemi väljatöötamine ja haldamine A.2.2 Organisatsioonile kohalduvate väliste nõuete ohjamine A.2.3 Kliendisuhete süsteemi ohjamine A.2.4 Protsesside juhtimise toetamine ja koordineerimine A.2.5 Juhtimissüsteemi toimivuse hindamise korraldamine ja hindamisprotsessi arendamine A.2.6 Andmete kogumine ja analüüsimine A.2.7 Muudatuste juhtimine A.2.8 Juhtimissüsteemi sisemise ja välise teabevahetuse korraldamine A.2.9 Kvaliteedialane koolitamine Kvaliteedijuht, tase 7 kutsel on nõutav vähemalt kõrgharidus, kvaliteedijuhtimise alase tasemeõppe või täienduskoolituse läbimine ja töökogemus kvaliteedijuhtimise valdkonnas. Kvaliteedijuht, tarneahela kvaliteedijuht, kvaliteediinsener, protsessijuht, protsessianalüütik, protsessiinsener, vastavusjuht (compliance manager), kvaliteediaudiitor, OPEX-juht (operational excellence), äritäiuslikkuse juht, arendusjuht, pideva parenduse juht. Kasvav tähtsus on digioskusel, andmeanalüüsi oskusel (sh suurandmed), kriitilisel mõtlemisel, loovusel ja initsiatiivikusel, töötamisel kultuuriliselt mitmekülgses keskkonnas, teadmistepõhisel otsustamisel, erinevate valdkondade lõimimisel, eestvedamisel, muudatuste juhtimisel, coaching’ul ja mentorlusel. Kvaliteedijuht, tase 7 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.3.1- B.3.9 ja B.2 (üldoskused) tõendamine. Juhtimissüsteemi väljatöötamine ja haldamine 7 Organisatsioonile kohalduvate väliste nõuete ohjamine 7 Kliendisuhete süsteemi ohjamine 7 Protsesside juhtimise toetamine ja koordineerimine 7 Juhtimissüsteemi toimivuse hindamise korraldamine ja hindamisprotsessi arendamine 7 Andmete kogumine ja analüüsimine 7 Muudatuste juhtimine 7 Juhtimissüsteemi sisemise ja välise teabevahetuse korraldamine 7 Kvaliteedialane koolitamine 7 Koolipsühholoog, tase 7 School Psychologist, EstQF Level 7 6 Koolipsühholoog IV (versioon 1) Koolipsühholoog IV (versioon 2) Koolipsühholoog IV (versioon 3) Koolipsühholoog, tase 7 (versioon 4) Koolipsühholoog, tase 7 (versioon 5) Koolipsühholoog, tase 7 (versioon 7) Koolipsühholoog, tase 7 (versioon 8) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Psühholoogia Psühholoog 21 2020-05-29 2020-05-29 2020-12-31 7 7 2634 Psühholoogid 0313 Psühholoogia 86 Tervishoid Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Eve Kikas Tallinna Ülikool Anu Pärn SA Innove Triin Kahre Tallinna Euroopa Kool, Eesti Koolipsühholoogide Ühing Karmen Maikalu Põltsamaa Ühisgümnaasium, Eesti Koolipsühholoogide Ühing Triin Liin Tartu Ülikool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Koolipsühholoogi töö eesmärk on haridusasutustes õppivate laste arengu toetamine koostöös lapsevanemate ja haridustöötajatega, kaasates vajadusel teiste erialade spetsialiste. 7. taseme koolipsühholoog hindab laste arengut mõjutavaid tegureid, kavandab ja juhib sekkumisi, töötab koostöövõrgustikus koos teiste erialade spetsialistidega. Korraldab psühholoogiaalaseid koolitusi ja osaleb erialastes uurimusprojektides. Osaleb eriala ja organisatsiooni arendustegevustes. Koolipsühholoogi kutsealal on kaks kutset: koolipsühholoog, tase 7 ja koolipsühholoog, tase 8. A.2.1 Lapse arengut mõjutavate tegurite hindamine 1. Testide läbiviimine ja tulemuste interpreteerimine 2. Vaatluse läbiviimine ja tulemuste interpreteerimine 3. Intervjuu läbiviimine ja tulemuste interpreteerimine 4. Hindamistulemuste analüüsimine ja probleemi kontseptualiseerimine A.2.2 Sekkumine 1. Sekkumise kavandamine 2. Nõustamine sh grupinõustamine koolipsühholoogias 3. Konsulteerimine koolipsühholoogias 4. Sekkumistulemuste analüüsimine ja vajadusel sekkumisplaani korrigeerimine A.2.3 Koostöö ja erialane areng 1. Koostöö lapse tugivõrgustiku ja teiste spetsialistidega. 2. Koostöö erialaspetsialistidega 3. Oma erialase tegevuse reflekteerimine ja enesetäiendamine A.2.4 Koolipsühholoogiaalane teavitamine ja arendustegevus 1. Koolipsühholoogiaalase teabe jagamine meedias, kogukonnas jm 2. Osalemine haridusasutuse arendustegevuses A.2.5 Suhtlemine 1. Kontakti loomine 2. Kuulamine 3. Käitumisviisi ja väljenduse valimine 4. Aktsepteerimine 5. Konfliktide lahendamine 6. Enese väljendamine A.2.6 Koolipsühholoogi kutseline käitumine ja tegutsemine Koolipsühholoogid töötavad haridus- ja sotsiaalasutustes, erapraksises või mujal. Nõustamiseks kasutab koolipsühholoog spetsiaalse sisustusega (pehme mööbel, laud, lukustatavad kapid jne) privaatset tööruumi. Koolipsühholoogi tööaeg on paindlik. Koolipsühholoog jaotab oma tööaega tööks klientidega, koostööks teiste spetsialistidega, tööks dokumentatsiooniga (nt uuringu tulemuste analüüsimine ja kokkuvõtte tegemine, ettevalmistus ja järeltegevused jm) ja enesetäiendamiseks. Pool oma tööajast pühendab koolipsühholoog vahetutele tööalastele kontaktidele. Töö toimub pingelises keskkonnas. Koolipsühholoogi töövahendid on psühholoogilised hindamisvahendid (testid, küsimustikud jne), erialased teatmeteosed ja käsiraamatud, hindamist ning sekkumist toetavad abivahendid (kunstitarbed, mänguasjad jms), kaasaegsed info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendid (nt arvuti, telefon jm). Koolipsühholoogi töös on olulisel kohal usaldusväärsus, empaatilisus, tolerantsus, pingetaluvus, iseseisvus ja paindlikkus otsuste langetamisel. Oluline on korrektne ja selge eneseväljendus. Kuna töö toimub mitmekesistes, muutuvates ja sageli ka ennustamatutes olukordades väga erinevate inimestega, nõuab töö temalt loovust ning meeskonnatöö valmidust. Koolipsühholooge valmistatakse ette ülikoolis, nõutav on erialane magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon või koolipsühholoogi kutse. Koolipsühholoog, psühholoog. Koolipsühholoog, tase 7 kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Lapse arengut mõjutavate tegurite hindamine 7 Sekkumise läbiviimine 8 Koostöö ja erialane areng 7 Koolipsühholoogiaalane teavitamine ja arendustegevus 7 Suhtlemine 7 Koolipsühholoogi kutseline käitumine ja tegutsemine 7 Koolipsühholoog, tase 8 School Psychologist, EstQF Level 8 5 Koolipsühholoog V (versioon 1) Koolipsühholoog V (versioon 2) Koolipsühholoog V (versioon 3) Koolipsühholoog, tase 8 (versioon 4) Koolipsühholoog, tase 8 (versioon 6) Koolipsühholoog, tase 8 (versioon 7) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Psühholoogia Psühholoog 21 2020-05-29 2020-05-29 2020-12-31 8 8 2634 Psühholoogid 0313 Psühholoogia 86 Tervishoid Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Eve Kikas Tallinna Ülikool Anu Pärn SA Innove Triin Kahre Tallinna Euroopa Kool, Eesti Koolipsühholoogide Ühing Karmen Maikalu Põltsamaa Ühisgümnaasium, Eesti Koolipsühholoogide Ühing Triin Liin Tartu Ülikool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Koolipsühholoogi töö eesmärk on haridusasutustes õppivate laste arengu toetamine koostöös lapsevanemate ja haridustöötajatega, kaasates vajadusel teiste erialade spetsialiste. 8. taseme koolipsühholoog hindab laste arengut mõjutavaid tegureid, kavandab ja juhib sekkumisi, töötab koostöövõrgustikus koos teiste erialade spetsialistidega. Teeb psühholoogiaalaseid uurimistöid ning korraldab koolitusi, juhendab üliõpilasi ja madalama kutsetasemega koolipsühholooge, osaleb eriala ja organisatsiooni arendustegevustes, samuti hariduspoliitika planeerimises. Koolipsühholoogi kutsealal on kaks kutset: koolipsühholoog, tase 7 ja koolipsühholoog, tase 8. A.2.1 Lapse arengut mõjutavate tegurite hindamine 1. Testide läbiviimine ja tulemuste interpreteerimine 2. Vaatluse läbiviimine ja tulemuste interpreteerimine 3. Intervjuu läbiviimine ja tulemuste interpreteerimine 4. Hindamistulemuste analüüsimine ja probleemi kontseptualiseerimine A.2.2 Sekkumise läbiviimine 1. Sekkumise kavandamine 2. Nõustamine sh grupinõustamine koolipsühholoogias 3. Konsulteerimine koolipsühholoogias 4. Sekkumistulemuste analüüsimine ja vajadusel sekkumisplaani korrigeerimine A.2.3 Koostöö ja erialane areng 1. Koostöö lapse tugivõrgustiku ja teiste spetsialistidega. 2. Koostöö erialaspetsialistidega 3. Oma erialase tegevuse reflekteerimine ja enesetäiendamine A.2.4 Koolipsühholoogiaalane teavitamine, koolitamine ja juhendamine 1. Koolipsühholoogiaalane teavitamine (kogukonna sisene erialane teavitustöö - projektid, tugirühmad, teemapäevad, vestlusringid) 2. Koolituste läbiviimine (sõltuvalt olemasolevast kvalifikatsioonist ja sihtrühma vajadustest) 3. Koolipsühholoogiaalane juhendamine (nt. üliõpilaste või madalama kutsetasemega koolipsühholoogide juhendamine) 4. Koolitus- või juhendmaterjalide välja töötamine A.2.5 Arendustegevus ja uurimistööd 1. Erialaste uurimuste kavandamine ja läbiviimine 2. Uurimustulemuste analüüsimine ja rakendamine 3. Osalemine haridusasutuse arendustegevuse 4. Osalemine erialases arendustegevuses A.2.6 Suhtlemine 1. Kontakti loomine 2. Kuulamine 3. Käitumisviisi ja väljenduse valimine 4. Aktsepteerimine 5. Konfliktide lahendamine 6. Enese väljendamine A.2.7 Koolipsühholoogi kutseline käitumine ja tegutsemine Koolipsühholoogid töötavad haridus- ja sotsiaalasutustes, erapraksises või mujal. Nõustamiseks kasutab koolipsühholoog spetsiaalse sisustusega (pehme mööbel, laud, lukustatavad kapid jne) privaatset tööruumi. Koolipsühholoogi tööaeg on paindlik. Koolipsühholoog jaotab oma tööaega tööks klientidega, koostööks teiste spetsialistidega, tööks dokumentatsiooniga (nt uuringu tulemuste analüüsimine ja kokkuvõtte tegemine, ettevalmistus ja järeltegevused jm) ja enesetäiendamiseks. Pool oma tööajast pühendab koolipsühholoog vahetutele tööalastele kontaktidele. Töö toimub pingelises keskkonnas. Koolipsühholoogi töövahendid on psühholoogilised hindamisvahendid (testid, küsimustikud jne), erialased teatmeteosed ja käsiraamatud, hindamist ning sekkumist toetavad abivahendid (kunstitarbed, mänguasjad jms), kaasaegsed info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendid (nt arvuti, telefon jm). Koolipsühholoogi töös on olulisel kohal usaldusväärsus, empaatilisus, tolerantsus, pingetaluvus, iseseisvus ja paindlikkus otsuste langetamisel ning loovus. Oluline on korrektne ja selge eneseväljendus. Kuna töö toimub mitmekesistes, muutuvates ja sageli ka ennustamatutes olukordades väga erinevate inimestega, nõuab töö temalt loovust ning meeskonnatöö valmidust. Koolipsühholooge valmistatakse ette ülikoolis, nõutav on erialane magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon või koolipsühholoogi kutse. Koolipsühholoog, psühholoog. Koolipsühholoog, tase 8 kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Lapse arengut mõjutavate tegurite hindamine 7 Sekkumise läbiviimine 8 Koostöö ja erialane areng 8 Koolipsühholoogiaalane teavitamine, koolitamine ja juhendamine 8 Arendustegevus ja uurimistööde läbiviimine 8 Suhtlemine 7 Koolipsühholoogi kutseline käitumine ja tegutsemine 8 Täiskasvanute koolitaja, tase 5 Adult Educator, EstQF Level 5 8 Täiskasvanute koolitaja, tase 5 (versioon 4) Täiskasvanute koolitaja, tase 5 (versioon 5) Täiskasvanute koolitaja, tase 5 (versioon 6) Täiskasvanute koolitaja, tase 5 (versioon 7) Täiskasvanute koolitaja, tase 5 (versioon 9) Täiskasvanute koolitaja/andragoog II (versioon 1) Täiskasvanute koolitaja/andragoog II (versioon 2) Täiskasvanute koolitaja/andragoog II (versioon 3) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Täiskasvanute koolitaja 24 2020-06-08 2020-06-08 2025-04-15 5 5 2424 Töötajate koolituse ja täiendõppe tippspetsialistid 0111 Kasvatusteadus 85 Haridus Täiskasvanute koolitaja kutsete kirjeldused Kutsestandardis kasutatud terminid Täiskasvanute koolitaja eetikakoodeks Annika Allikas Eesti Sisekoolituse Arendamise Liit Anu Harjo Estonian Education Centre Kristel Jalak DevelopDesign Koolitus & Konsultatsioon Larissa Jõgi Tallinna Ülikooli Haridusteaduste instituut Tiina Jääger Eesti Vabaharidusliit Anu Kaiv Eesti Koolitusfirmade Liit Merle Lõhmus Tallinna Tehnikaülikool Külli Meier Danske Bank A/S Eesti filiaal Sirje Plaks Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon Andras Marvi Remmik Tartu Ülikooli Haridusteaduste instituut Jevgenia Smirnova Eesti Töötukassa Terje Veide Riigikantselei Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Täiskasvanute koolitaja, tase 5 on oma eriala spetsialist, kes sihipäraselt loodud õppesituatsioonis koolitab täiskasvanuid. 5. taseme täiskasvanute koolitaja koolitab enamasti konkreetses valdkonnas või on vähese koolitajakogemusega. Ta valmistab ette õppe läbiviimiseks vajalikud materjalid ja korraldab koolitusi õppekavas ettenähtud teemal. Ta võib vajada õppeprotsessi kavandamisel ja läbiviimisel juhendamist/nõustamist. Kutsealal tegutsevad ka 6., 7. ja 8. taseme täiskasvanute koolitajad (vt lisa 1 Täiskasvanute koolitaja kutsete kirjeldused). A.2.1 Õppeprotsessi ettevalmistamine 1. Õpperühma õpivajaduste täpsustamine. 2. Koolituse planeerimine. 3. Koolituse sisu ettevalmistamine. 4. Õppematerjalide ja -vahendite koostamine, valimine, kohandamine ja uuendamine. A.2.2 Õppeprotsessi läbiviimine 1. Õppijate toetamine õpieesmärkide seadmisel. 2. Õppekeskkonna kujundamine. 3. Õppeprotsessi läbiviimine. 4. Õpiväljundite saavutamise hindamine. A.2.3 Õppeprotsessi analüüs ja hindamine 1. Informatsiooni kogumine. 2. Huvitatud osapoolte teavitamine õppe tulemustest. A.2.4 Professionaalne enesearendamine 1. Enda tegevuse hindamine õppeprotsessis. 2. Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse tervise hoidmine. 3. Kutse- ja erialane enesetäiendamine. Töökeskkonnale esitatavad nõuded sõltuvad õppijate erivajadustest, koolituse eesmärgist, õpiväljunditest ja valdkonnast, milles koolitust läbi viiakse. Koolitaja võtab vastutuse töökeskkonna nõuetele vastavuse eest. Töövahenditeks on õpet toetavad, sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ja muud õppe läbiviimiseks ning loovtegevusteks vajalikud vahendid. Täiskasvanute koolitajale on olulised võimed ja iseloomuomadused, mis toetavad koostööd, inimese arengut ja loovust. Täiskasvanute koolitaja, tase 5 on enamasti kesk-, kutse- või kõrgharidusega spetsialist, kes on täiskasvanute koolitaja kompetentsid omandanud praktilise tegevuse käigus. Täiskasvanute koolitaja kutse ei eelda ühtse ametinimetuse olemasolu. Kutse omanik võib töötada erinevatel ametikohtadel. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Õppeprotsessi ettevalmistamine 5 Õppeprotsessi läbiviimine 5 Õppeprotsessi analüüs ja hindamine 5 Professionaalne enesearendamine 5 Täiskasvanute koolitaja kutset läbiv kompetents 6 Täiskasvanute koolitaja, tase 6 Adult Educator, EstQF Level 6 11 Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 10) Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 12) Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 6) Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 7) Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 8) Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 9) Täiskasvanute koolitaja/andragoog III (versioon 1) Täiskasvanute koolitaja/andragoog III (versioon 2) Täiskasvanute koolitaja/andragoog III (versioon 3) Täiskasvanute koolitaja/andragoog III (versioon 4) Täiskasvanute koolitaja/andragoog III (versioon 5) Täiskasvanute koolitaja-suhtlemistreener, tase 6 Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Täiskasvanute koolitaja 24 2020-06-08 2020-06-08 2025-04-15 6 6 2424 Töötajate koolituse ja täiendõppe tippspetsialistid 0111 Kasvatusteadus 85 Haridus Täiskasvanute koolitaja kutsete kirjeldused Kutsestandardis kasutatud terminid Täiskasvanute koolitaja eetikakoodeks Annika Allikas Eesti Sisekoolituse Arendamise Liit Anu Harjo Estonian Education Centre Kristel Jalak DevelopDesign Koolitus & Konsultatsioon Larissa Jõgi Tallinna Ülikooli Haridusteaduste instituut Tiina Jääger Eesti Vabaharidusliit Anu Kaiv Eesti Koolitusfirmade Liit Merle Lõhmus Tallinna Tehnikaülikool Külli Meier Danske Bank A/S Eesti filiaal Sirje Plaks Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon Andras Marvi Remmik Tartu Ülikooli Haridusteaduste instituut Jevgenia Smirnova Eesti Töötukassa Terje Veide Riigikantselei Spetsialiseerumise töörühm: Endel Hango Self II OÜ Kadri Kõiv DevelopDesign, Eesti Suhtlemistreenerite Ühing Külli Meier Danske Bank Eesti filiaal Helle Saaremägi SA Viljandi Haigla, Eesti Suhtlemistreenerite Ühing Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Täiskasvanute koolitaja, tase 6 on läbinud täiskasvanute koolitaja kutsealase teoreetilise ja praktilise ettevalmistuse, ta on koolitamise kogemusega spetsialist, kes sihipäraselt loodud õppesituatsioonis toetab täiskasvanud inimeste õppimist ja enesearengut. Ta arvestab täiskasvanud õppija eripära ja grupiprotsessidega. Kavandab õppe ja viib läbi koolitusi lähtuvalt sihtrühma vajadustest ning õppekava õpiväljunditest. 6. taseme täiskasvanute koolitaja valmistab ette koolitusprogrammi, valib õppe- ja hindamismeetodid ning valib või koostab vajalikud materjalid. Ta täidab tööülesandeid iseseisvalt ja vastutab oma töö tulemuste eest. Täiskasvanute koolitaja, tase 6 kutse puhul on võimalik spetsialiseerumine täiskasvanute koolitaja-suhtlemistreeneriks. Suhtlemistreening on aktiivõppe meetod, kus õppimise intensiivsus tagatakse kolmekordse tagasisidega õppijatele – suhtlemistreenerilt, grupiliikmetelt ja videolt. Treeningu põhiosa moodustavad praktilised harjutused, kus õppijad saavad võimaluse oma käitumist ise analüüsida ja vajaduse korral treenerite ning teiste grupiliikmete toel muuta. Suhtlemise käsitlemisel treeningul on aluseks võidan-võidad lähenemisviis. Suhtlemistreener aitab treenitavatel arendada oma suhtlemisoskusi ning korrigeerida oskuste valdamiseks vajalikke hoiakuid. Suhtlemistreener juhindub oma töös Eesti Suhtlemistreenerite Ühingu eetikakoodeksist. Kutsealal tegutsevad ka 5., 7. ja 8. taseme täiskasvanute koolitajad (vt lisa 1 Täiskasvanute koolitaja kutsete kirjeldused). A.2.1 Õppeprotsessi ettevalmistamine 1. Õpperühma õpivajaduste väljaselgitamine. 2. Koolitusprogrammi koostamine ja koolituse planeerimine. 3. Koolituse sisu ettevalmistamine. 4. Õppematerjalide ja -vahendite koostamine, valimine, kohandamine ja uuendamine. A.2.2 Õppeprotsessi läbiviimine 1. Õppijate toetamine õpieesmärkide seadmisel. 2. Õppekeskkonna kujundamine. 3. Õppeprotsessi läbiviimine. 4. Grupiprotsessidega arvestamine. A.2.3 Õppeprotsessi analüüs ja hindamine 1. Informatsiooni kogumine. 2. Informatsiooni analüüsimine. 3. Õpiväljundite hindamine. 4. Huvitatud osapoolte teavitamine õppe tulemustest. A.2.4 Arendus-, loome- või teadustegevus täiskasvanuhariduse valdkonnas 1. Täiskasvanuõppe arendus-, loome- või teadustegevusse panustamine. A.2.5 Professionaalne enesearendamine 1. Enda tegevuse hindamine õppeprotsessis. 2. Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse tervise hoidmine. 3. Kutse- ja erialane enesetäiendamine. Suhtlemistreening A.2.6 Koostöö kaastreeneriga 1. Treeningueelne koostöö kaastreeneriga. 2. Koostöö suhtlemistreeningu üheaegsel juhendamisel. 3. Suhtlemistreeningu järelanalüüs koos kaastreeneriga. A.2.7 Grupiprotsesside kavandamine ja juhtimine 1. Suhtlemistreeningu ettevalmistamine grupiprotsessi arvestades. 2. Grupiprotsessi juhtimine suhtlemistreeningu käigus. A.2.8 Videometoodika kasutamine 1. Videoharjutuste ettevalmistamine. 2. Videoharjutuste läbiviimine ja osalejate juhendamine. 3. Videoharjutuste analüüsimine, tagasisidestamine. 4. Konfidentsiaalsuse tagamine. A.2.9 Suhtlemismudelite ja -kompetentside õpetamine 1. Suhtlemismudelite õpetamine. 2. Suhtlemisoskuste mudeldamine. 3. Suhtlemisoskuste arendamise propageerimine. Töökeskkonnale esitatavad nõuded sõltuvad õppijate erivajadustest, koolituse eesmärgist, õpiväljunditest ja valdkonnast, milles koolitust läbi viiakse. Koolitaja võtab vastutuse töökeskkonna nõuetele vastavuse eest. Töövahenditeks on õpet toetavad, sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ja muud õppe läbiviimiseks ning loovtegevusteks vajalikud vahendid. Täiskasvanute koolitajale on olulised võimed ja iseloomuomadused, mis toetavad koostööd, inimese arengut ja loovust. Täiskasvanute koolitaja, tase 6 on kesk-, kutse- või kõrgharidusega spetsialist, kes on läbinud täiskasvanute koolitaja koolituse ja/või arendanud oma kompetentse praktilise tegevuse käigus. Täiskasvanute koolitaja kutse ei eelda ühtse ametinimetuse olemasolu. Kutse omanik võib töötada erinevatel ametikohtadel. Täiskasvanute koolitaja, tase 6 kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 – B.2.5 ja B.2.10 (läbiv kompetents). Spetsialiseerumise täiskasvanute koolitaja-suhtlemistreener, tase 6 taotlemisel tuleb lisaks tõendada kompetentsid B.2.6 - B.2.9. Õppeprotsessi ettevalmistamine 6 Õppeprotsessi läbiviimine 6 Õppeprotsessi analüüs ja hindamine 6 Arendus-, loome- või teadustegevus täiskasvanuhariduse valdkonnas 6 Professionaalne enesearendamine 6 Spetsialiseerumise täiskasvanute koolitaja-suhtlemistreener, tase 6 taotlemisel tuleb lisaks tõendada kompetentsid B.2.6 - B.2.9. Täiskasvanute koolitaja kutset läbiv kompetents 6 Täiskasvanute koolitaja, tase 7 Adult Educator, EstQF Level 7 11 Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 10) Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 12) Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 6) Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 7) Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 8) Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 9) Täiskasvanute koolitaja/andragoog IV (versioon 1) Täiskasvanute koolitaja/andragoog IV (versioon 2) Täiskasvanute koolitaja/andragoog IV (versioon 3) Täiskasvanute koolitaja/andragoog IV (versioon 4) Täiskasvanute koolitaja/andragoog IV (versioon 5) Täiskasvanute koolitaja-suhtlemistreener, tase 7 Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Täiskasvanute koolitaja 24 2020-06-08 2020-06-08 2025-04-15 7 7 2424 Töötajate koolituse ja täiendõppe tippspetsialistid 0111 Kasvatusteadus 85 Haridus Täiskasvanute koolitaja kutsete kirjeldused Kutsestandardis kasutatud terminid Täiskasvanute koolitaja eetikakoodeks Annika Allikas Eesti Sisekoolituse Arendamise Liit Anu Harjo Estonian Education Centre Kristel Jalak DevelopDesign Koolitus & Konsultatsioon Larissa Jõgi Tallinna Ülikooli Haridusteaduste instituut Tiina Jääger Eesti Vabaharidusliit Anu Kaiv Eesti Koolitusfirmade Liit Merle Lõhmus Tallinna Tehnikaülikool Külli Meier Danske Bank A/S Eesti filiaal Sirje Plaks Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon Andras Marvi Remmik Tartu Ülikooli Haridusteaduste instituut Jevgenia Smirnova Eesti Töötukassa Terje Veide Riigikantselei Spetsialiseerumise töörühm: Endel Hango Self II OÜ Kadri Kõiv DevelopDesign Külli Meier Danske Bank Eesti filiaal Helle Saaremägi Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet Ann Seilenthal Eesti Suhtlemistreenerite Ühing Jana Tamm Baltic Corporate Training OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Täiskasvanute koolitaja, tase 7 on koolitaja ettevalmistuse ja koolitamise kogemusega spetsialist, kes sihipäraselt loodud õppesituatsioonis toetab täiskasvanud inimeste õppimist ja enesearengut. Ta arvestab täiskasvanud õppija eripära ja grupiprotsessidega ning toetab isiksuslikku arengut. 7. taseme täiskasvanute koolitaja juhib ja muudab õppesituatsioone, mis on keerukad, ettearvamatud ja nõuavad uut strateegilist käsitlust. Ta kavandab õppijale variatiivseid õppevõimalusi lähtuvalt sihtrühma vajadustest ning õppekava õpiväljunditest. Ta töötab välja ja/või arendab õppekavasid. Vastutab õppetegevuse kavandamise, läbiviimise ja tulemuse saavutamise eest. 7. taseme täiskasvanute koolitaja populariseerib elukestvat õpet, osaleb võrgustikutöös, arendus-, loome- või teadustegevuses. Ta panustab kutseteadmistesse ja -tegevusse ning juhendab, nõustab või koolitab teisi koolitajaid. 7. taseme täiskasvanute koolitaja töötab iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, juhib meeskonda ning võtab vastutuse nii enda kui meeskonna töö tulemuste eest. Täiskasvanute koolitaja, tase 7 kutse puhul on võimalik spetsialiseerumine täiskasvanute koolitaja-suhtlemistreeneriks. Suhtlemistreening on aktiivõppe meetod, kus õppimise intensiivsus tagatakse kolmekordse tagasisidega õppijatele – suhtlemistreenerilt, grupiliikmetelt ja videolt. Treeningu põhiosa moodustavad praktilised harjutused, kus õppijad saavad võimaluse oma käitumist ise analüüsida ja vajaduse korral treenerite ning teiste grupiliikmete toel muuta. Suhtlemise käsitlemisel treeningul on aluseks võidan-võidad lähenemisviis. Suhtlemistreener aitab treenitavatel arendada oma suhtlemisoskusi ning korrigeerida oskuste valdamiseks vajalikke hoiakuid. Suhtlemistreener juhindub oma töös Eesti Suhtlemistreenerite Ühingu eetikakoodeksist. Kutsealal tegutsevad ka 5., 6. ja 8. taseme täiskasvanute koolitajad (vt lisa 1 Täiskasvanute koolitaja kutsete kirjeldused). A.2.1 Õppeprotsessi ettevalmistamine 1. Õpperühma ja sihtgrupi õpivajaduste väljaselgitamine 2. Õppekava koostamine ja koolituse planeerimine. 3. Koolituse sisu ettevalmistamine. 4. Õppematerjalide ja -vahendite koostamine, valimine, kohandamine ja uuendamine. A.2.2 Õppeprotsessi läbiviimine 1. Õppijate toetamine õpieesmärkide seadmisel. 2. Õppekeskkonna kujundamine. 3. Õppeprotsessi juhtimine. 4. Grupiprotsesside suunamine. 5. Õpiväljundite saavutamise hindamine. A.2.3 Õppeprotsessi analüüs ja hindamine 1. Informatsiooni kogumine. 2. Informatsiooni analüüsimine. 3. Hindamine. 4. Huvitatud osapoolte teavitamine õppe tulemustest. A.2.4 Arendus-, loome- või teadustegevus täiskasvanuhariduse valdkonnas 1. Täiskasvanuhariduse valdkonna arendus-, loome- või teadustegevusse panustamine. 2. Elukestva õppe põhimõtete kujundamine ja elluviimine, võrgustike ja/või töögruppide töös osalemine. 3. Võrgustike ja/või töögruppide töös osalemine 4. Täiskasvanute koolitajate nõustamine ja juhendamine. A.2.5 Professionaalne enesearendamine 1. Enda tegevuse hindamine õppeprotsessis. 2. Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse tervise hoidmine. 3. Kutse- ja erialane enesetäiendamine. Suhtlemistreening A.2.6 Koostöö kaastreeneriga 1. Treeningueelne koostöö kaastreeneriga. 2. Koostöö suhtlemistreeningu üheaegsel juhendamisel. 3. Suhtlemistreeningu järelanalüüs koos kaastreeneriga. A.2.7 Grupiprotsesside kavandamine ja juhtimine 1. Suhtlemistreeningu ettevalmistamine grupiprotsessi arvestades. 2. Grupiprotsessi juhtimine suhtlemistreeningu käigus. A.2.8 Videometoodika kasutamine 1. Videoharjutuste ettevalmistamine 2. Videoharjutuste läbiviimine ja osalejate juhendamine 3. Videoharjutuste analüüsimine, tagasisidestamine 4. Konfidentsiaalsuse tagamine A.2.9 Suhtlemismudelite ja -kompetentside õpetamine 1. Suhtlemismudelite õpetamine 2. Suhtlemisoskuste mudeldamine 3. Suhtlemisoskuste arendamise propageerimine Töökeskkonnale esitatavad nõuded sõltuvad õppijate erivajadustest, koolituse eesmärgist, õpiväljunditest ja valdkonnast, milles koolitust läbi viiakse. Koolitaja võtab vastutuse töökeskkonna nõuetele vastavuse eest. Töövahenditeks on õpet toetavad, sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ja muud õppe läbiviimiseks ning loovtegevusteks vajalikud vahendid. Täiskasvanute koolitajale on olulised võimed ja iseloomuomadused, mis toetavad koostööd, inimese arengut ja loovust. Täiskasvanute koolitaja, tase 7 on kõrgharidusega spetsialist, kes on õppinud täiskasvanute koolitamist ja arendanud oma kompetentse praktilise tegevuse käigus. Täiskasvanute koolitaja kutse ei eelda ühtse ametinimetuse olemasolu. Kutse omanik võib töötada erinevatel ametikohtadel. Täiskasvanute koolitaja, tase 7 kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 – B.2.5 ja B.2.10 (läbiv kompetents). Spetsialiseerumise täiskasvanute koolitaja-suhtlemistreener, tase 7 taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Õppeprotsessi ettevalmistamine 7 Õppeprotsessi läbiviimine 7 Õppeprotsessi analüüs ja hindamine 7 Arendus-, loome- või teadustegevus täiskasvanuhariduse valdkonnas 7 Professionaalne enesearendamine 7 Täiskasvanute koolitaja kutset läbiv kompetents 7 Täiskasvanute koolitaja, tase 8 Adult educator, level 8 10 Täiskasvanute koolitaja, tase 8 (versioon 11) Täiskasvanute koolitaja, tase 8 (versioon 6) Täiskasvanute koolitaja, tase 8 (versioon 7) Täiskasvanute koolitaja, tase 8 (versioon 8) Täiskasvanute koolitaja, tase 8 (versioon 9) Täiskasvanute koolitaja/andragoog V (versioon 1) Täiskasvanute koolitaja/andragoog V (versioon 2) Täiskasvanute koolitaja/andragoog V (versioon 3) Täiskasvanute koolitaja/andragoog V (versioon 4) Täiskasvanute koolitaja/andragoog V (versioon 5) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Täiskasvanute koolitaja 24 2020-06-08 2020-06-08 2025-04-15 8 8 2424 Töötajate koolituse ja täiendõppe tippspetsialistid 0111 Kasvatusteadus 85 Haridus Täiskasvanute koolitaja kutsete kirjeldused Kutsestandardis kasutatud terminid Täiskasvanute koolitaja eetikakoodeks Annika Allikas Eesti Sisekoolituse Arendamise Liit Anu Harjo Estonian Education Centre Kristel Jalak DevelopDesign Koolitus & Konsultatsioon Larissa Jõgi Tallinna Ülikooli Haridusteaduste instituut Tiina Jääger Eesti Vabaharidusliit Anu Kaiv Eesti Koolitusfirmade Liit Merle Lõhmus Tallinna Tehnikaülikool Külli Meier Danske Bank A/S Eesti filiaal Sirje Plaks Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon Andras Marvi Remmik Tartu Ülikooli Haridusteaduste instituut Jevgenia Smirnova Eesti Töötukassa Terje Veide Riigikantselei Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Täiskasvanute koolitaja, tase 8 on koolitaja ettevalmistuse ja koolitamise kogemusega ekspert, kes sihipäraselt loodud õppesituatsioonis toetab täiskasvanud inimeste õppimist ja enesearengut, arvestades õppijate eripäraga ning toetades igakülgselt nende isiksuslikku arengut. 8. taseme täiskasvanute koolitaja on pikaajalise praktilise kogemusega koolitaja, kes töötab iseseisvalt ka keerulistes ja ettearvamatutes olukordades ning võtab vastutuse enda ja töörühmade (sh kolleegide) töö tulemuste eest. Ta kavandab õppijale variatiivseid ja innovaatilisi õppevõimalusi lähtuvalt sihtrühma vajadustest ning õppekava õpiväljunditest, töötab välja uusi või arendab olemasolevaid õppekavu. Vastutab õppeprotsessi kavandamise, läbiviimise ja hindamise eest. 8. taseme täiskasvanute koolitaja populariseerib elukestvat õpet, osaleb võrgustikutöös, arendus-, loome- või teadustegevuses (nt osaleb hariduspoliitika, -kontseptsioonide ja -strateegiate loomisel; korraldab ja/või viib läbi uuringuid ja tutvustab nende tulemusi; hindab õppekavu, projekte jms; esineb konverentsidel ja/või seminaridel; publitseerib artikleid jms). Ta panustab valdkonna arengusse ja uute täiskasvanute koolitajate väljaõppesse, koolitab, juhendab ja nõustab teisi koolitajaid. Kutsealal tegutsevad ka 5., 6. ja 7. taseme täiskasvanute koolitajad (vt lisa 1 Täiskasvanute koolitaja kutsete kirjeldused). A.2.1 Õppeprotsessi ettevalmistamine 1. Õpperühma ja sihtgrupi õpivajaduste väljaselgitamine 2. Õppekava koostamine ja koolituse planeerimine. 3. Koolituse sisu ettevalmistamine. 4. Õppematerjalide ja -vahendite koostamine, valimine, kohandamine ja uuendamine. A.2.2 Õppeprotsessi läbiviimine 1. Õppijate toetamine õpieesmärkide seadmisel. 2. Õppekeskkonna kujundamine. 3. Õppeprotsessi juhtimine. 4. Grupiprotsesside suunamine. 5. Õpiväljundite saavutamise hindamine. A.2.3 Õppeprotsessi analüüs ja hindamine 1. Informatsiooni kogumine. 2. Informatsiooni analüüsimine. 3. Hindamine. 4. Huvitatud osapoolte teavitamine õppe tulemustest. A.2.4 Arendus-, loome- või teadustegevus täiskasvanuhariduse valdkonnas 1. Täiskasvanuhariduse valdkonna arendus-, loome- või teadustegevusse panustamine. 2. Elukestva õppe põhimõtete kujundamine ja elluviimine. 3. Võrgustike ja/või töögruppide töös osalemine 4. Täiskasvanute koolitajate nõustamine ja juhendamine. A.2.5 Professionaalne enesearendamine 1. Enda tegevuse hindamine õppeprotsessis. 2. Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse tervise hoidmine. 3. Kutse- ja erialane enesetäiendamine. Töökeskkonnale esitatavad nõuded sõltuvad õppijate erivajadustest, koolituse eesmärgist, õpiväljunditest ja valdkonnast, milles koolitust läbi viiakse. Koolitaja võtab vastutuse töökeskkonna nõuetele vastavuse eest. Töövahenditeks on õpet toetavad, sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ja muud õppe läbiviimiseks ning loovtegevusteks vajalikud vahendid. Täiskasvanute koolitajale on olulised võimed ja iseloomuomadused, mis toetavad koostööd, inimese arengut ja loovust. Täiskasvanute koolitaja, tase 8 on kõrgharidusega spetsialist, kes on õppinud täiskasvanute koolitamist ja arendanud oma kompetentse pikaajalise praktilise tegevuse käigus. Täiskasvanute koolitaja kutse ei eelda ühtse ametinimetuse olemasolu. Kutse omanik võib töötada erinevatel ametikohtadel. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Õppeprotsessi ettevalmistamine 8 Õppeprotsessi läbiviimine 8 Õppeprotsessi analüüs ja hindamine 8 Arendus-, loome- või teadustegevus täiskasvanuhariduse valdkonnas 8 Professionaalne enesearendamine 7 Täiskasvanute koolitaja kutset läbiv kompetents 7 Piirivalvur, tase 4 Border Guard, EstQF Level 4 7 Piirivalveametnik II (versioon 1) Piirivalveametnik II (versioon 2) Piirivalveametnik II (versioon 3) Piirivalveametnik II (versioon 4) Piirivalvur, tase 4 (versioon 5) Piirivalvur, tase 4 (versioon 6) Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Piirivalveteenistus Piirivalvur 16 2020-11-04 2020-11-04 2025-11-03 4 4 3351 Tolli- ja piiriinspektorid 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Keelte oskustasemete kirjeldused Raavo Järva Politsei- ja Piirivalveamet Viljar Kärk Siseministeerium Marek Liiva Sisekaitseakadeemia Inge Lindsaar Politsei- ja Piirivalveamet Janek Mägi Siseministeerium Heiki Suomalainen Politsei- ja Piirivalveamet Piret Teppan Sisekaitseakadeemia Ivar Treffner Politsei- ja Piirivalveamet Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Piirivalve eesmärgiks on riigipiiri valvamine ja piiripunktides piirikontrolli teostamine, otsingu- ja päästetegevus merel ja piiriveekogudel ning merereostuse avastamine ja likvideerimine. Piirivalvuri peamisteks tööülesanneteks on Schengeni liikmesriiki sisenemise ja sealt väljumise tingimustele vastavuse kontrollimine, patrull- ja vaatlustegevus riigipiiril ebaseadusliku riigipiiri ületuse ennetamiseks, avastamiseks ja tõkestamiseks ning haldus- ja süüteomenetluste läbiviimine oma pädevuse piires. Piirivalvur langetab iseseisvalt otsuseid oma ametikoha pädevuse piires ja on võimeline ette nägema oma otsuste tagajärgi ning vastutab nende eest. Piirivalvur, tase 4 teostab piirikontrolli piiripunktides ning patrull- ja vaatlustegevust riigipiiril. Ta täidab juhi korraldusi ja võtab vastu iseseisvaid otsuseid oma pädevuse piires, tegutsedes nii üksi kui meeskonnas. Töö eeldab palju suhtlemist, sh võõrkeelte kasutamist. Piirivalve kutsealal on lisaks 4. taseme piirivalvuri kutsele järgmised kutsed: piirivalvur, tase 5, kes teostab piirikontrolli piiripunktides ning patrull- ja vaatlustegevust riigipiiril ning juhib patrulli tegevust. 5. taseme piirivalvur võib spetsialiseeruda II astme dokumentide kontrollile; piirivalvur, tase 6, kes korraldab piirikontrolli piiripunktides ning patrull- ja vaatlustegevust riigipiiril, korraldab siseriiklikku ja rahvusvahelist koostööd, juhib struktuuriüksuse tööd. 6. taseme piirivalvur võib spetsialiseeruda II astme dokumentide kontrollile; piirivalvur, tase 7 juhib struktuuriüksuse tööd, korraldab piirikontrolli ning patrull- ja vaatlustegevuste metoodikate väljatöötamist, korraldab siseriiklikku ja rahvusvahelist koostööd, teostab järelevalvet. A.2.1 Piirivalve A.2.2 Menetlemine A.2.3 Väikelaeva juhtimine A.2.4 Alarmsõiduki juhtimine A.2.5 Otsingu- ja päästetegevus merel ja piiriveekogul 4. taseme piirivalvuril on vähemalt keskharidus ja erialane ettevalmistus. Piirivalvur, vanempiirivalvur. Töötamist piirivalvurina reguleerib politsei ja piirivalve seadus. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused B.2 ja kohustuslikud kompetentsid B.3.1 ning B.3.2. Täiendavalt on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.3.3 – B.3.5. Piirivalve 4 Menetlemine 4 Täiendavalt on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.3.3 – B.3.5. Väikelaeva juhtimine 4 Alarmsõiduki juhtimine 5 Otsingu- ja päästetegevus merel ja piiriveekogul 5 Ehitusplekksepp, tase 3 Whitesmith, EstQF Level 3 5 Ehitusplekksepp II (versioon 1) Ehitusplekksepp II (versioon 2) Ehitusplekksepp II (versioon 3) Ehitusplekksepp, tase 3 (versioon 4) Ehitusplekksepp, tase 4 esmane kutse (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Ehitusplekksepp 31 2020-06-08 2020-06-08 2022-05-05 3 3 7121 Katusekatjad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Kaupo Jälle AS Jälle ja Ko Kalvi Kondio OÜ Eksklusiivehitus Peeter Kärp Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liit Leho Lilleorg Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool Erki Loigom AS Toode Villu Vapper Haapsalu Kutsehariduskeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kutsestandardi kasutusalad Ehitusplekksepa 3. taseme kutsestandard on välja töötatud: 1) kutsehariduse vastava taseme õppekavade aluseks ja 2) isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks kutse andmisel. Ehitusplekksepad töötavad ehitusmaterjale tootvates ja ehitusettevõtetes. Nad ehitavad nõuetekohaseid valts- ja profiilplekk-katuseid ja fassaade ning paigaldavad erinevaid plekkdetaile. Tööülesannete hulka kuulub ka aluskatuse ehitamine, vihmaveesüsteemide paigaldamine ja olemasolevate katuste hooldamine ja remont. Ehitusplekksepa kutsealal on kutsealased kompetentsid kirjeldatud kahel EKR-i tasemel: 1) ehitusplekksepp, tase 3; 2) ehitusplekksepp, tase 4. Käesolevas kutsestandardis on kirjeldatud 3. taseme ehitusplekksepa kutsealaseid kompetentse. 3. taseme ehitusplekksepp teostab lihtoperatsioone ning töötab juhendamisel või meeskonnas, täites iseseisvalt või juhendamisel temale tööjuhi poolt ette antud tööülesandeid. A.2.1 Plekkdetailide valmistamine. 1. Töökojas või objektil plekkdetailide valmistamine 2. Detailide ühendamine omavahel A.2.2 Aluskatte ja roovituse paigaldamine katustele ja seintele. 1. Aluskatte paigaldamine katustele ja seintele 2. Roovituse paigaldamine katustele ja seintele A.2.3 Tööplatsi ettevalmistamine ja vajalike materjalide ladustamine. 1. Tööplatsi ettevalmistamine, materjalide tõstmine katusele ja ladustamine 2. Materjalide koormamine ja kinnitamine 3. Materjalide katmine A.2.4 Ripprennidega vihmaveesüsteemide paigaldamine. 1. Vajalike detailide koguse määramine 2. Mõõdistustööde tegemine 3. Vihmaveesüsteemide paigaldamine A.2.5 Profiilplekk-katuste ja fassaadielementide paigaldamine. 1. Profiilplekk-katustele valmisdetailide paigaldamine 2. Plekkdetailide paigaldamine fassaadidele A.2.6 Valtsplekk-katuste paigaldamine. 1. Vajaliku materjalikoguse arvestamine 2. Eelvaltsitud paanide ja käsivaltsdetailide töötlemine 3. Eelvaltsitud paanide paigaldamine 4. Käsivaltsdetailide paigaldamine 5. Katusepealsete rennide paigaldamine A.2.7 Energiatõhus ehitamine. Ehitusplekksepad töötavad üldjuhul viis päeva nädalas, kaheksa tundi päevas. Sõltuvalt objektist, ilmastikust ja valmimistähtaegadest võib tööaeg muutuda. Töö tempo ja tööülesanded on vahelduvad. Ehitusplekksepa töö on füüsiliselt raske ja pingeline. Töötatakse peamiselt välitingimustes ja erinevatel kõrgustel. Töötades tuleb sageli tõsta ja teisaldada raskeid ehitusmaterjale ning tegutseda sundasendites, nt põlvitades või kükitades. Suvel kuumaga töötades võib tekkida ülekuumenemisoht, sest päikese käes on katusel temperatuurid kõrgemad. Ehitusplekksepad peavad hoolega jälgima ohutustehnikat, kasutama töökindaid, kiivrit, vajadusel kaitseprille (päikese peegeldus plekk-katusel). Ohupiirkondades või katuseservadel töötades on vajalik kasutada spetsiaalset turvavarustust (turvarakmed vm). Turvanõuete eiramise ning hooletu käitumise tagajärjel võivad juhtuda raskete kehavigastuste või lausa surmaga lõppevad tööõnnetused. Mitmesugused mehaanilised- ja elektritööriistad: plekikäärid, valtsitangid, pihid, mõõte- ja märkevahendid, plekksepahaamrid, valtsirauad, jootmisvahendid jne. Ehitusplekksepa töö eeldab head füüsilist vormi, head koordinatsiooni ja nägemist ning käelist osavust. Kasuks tuleb ruumilise kujutlusvõime ja kõrgustaluvuse olemasolu. Ehitusplekksepa töös tuleb olla hoolikas, kannatlik ja vastutustundlik, kuna tehtud eksimused võivad põhjustada suuri materiaalseid kahjusid (vee-, tule- või tormikahjustused) ehitisele ja/või selle osadele. 3. taseme ehitusplekkseppadena töötavad tavapäraselt inimesed, kes on: a) oma kutsealased oskused omandanud kutsealaste täienduskoolituste ja tööpraktikaga; b) kes on kutseõppeasutuses läbinud täies mahus vastava õppekava. Katuseplekksepp, ehitusplekksepp. Ehitusplekksepa 3. taseme kutsestandard koosneb seitsmest kohustuslikust (B.2.1-B.2.7) ja kahest kutset läbivast (B.2.8 ja B.2.9) kompetentsist. 3. taseme ehitusplekksepa kutse saamiseks on vaja tõendada kõik kompetentsid. Plekkdetailide valmistamine 3 Aluskatte ja roovituse paigaldamine katustele ja seintele 3 Tööplatsi ettevalmistamine ja vajalike materjalide ladustamine 3 Ripprennidega vihmaveesüsteemide paigaldamine 3 Profiilplekk-katuste ja fassaadielementide paigaldamine 3 Valtsplekk-katuste paigaldamine 3 Energiatõhus ehitamine 4 Ehitusplekksepp, tase 3 – kutset läbivad üldised kompetentsid 3 Ehitusplekksepp, tase 3 - kutset läbivad kutsespetsiifilised kompetentsid 3 Ehitusplekksepp, tase 4 Whitesmith, EstQF Level 4 5 Ehitusplekksepp III (versioon 1) Ehitusplekksepp III (versioon 2) Ehitusplekksepp III (versioon 3) Ehitusplekksepp, tase 4 (versioon 4) Ehitusplekksepp, tase 4 (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Ehitusplekksepp 31 2020-06-08 2020-06-08 2022-05-05 4 4 7121 Katusekatjad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Kaupo Jälle AS Jälle ja Ko Kalvi Kondio OÜ Eksklusiivehitus Peeter Kärp Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liit Leho Lilleorg Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool Erki Loigom AS Toode Villu Vapper Haapsalu Kutsehariduskeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kutsestandardi kasutusalad Ehitusplekksepa 4. taseme kutsestandard on välja töötatud: 1) täiendkoolituse õppekavade aluseks; 2) isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks. Ehitusplekksepad töötavad ehitusmaterjale tootvates ja ehitusettevõtetes. Nad ehitavad nõuetekohaseid valts- ja profiilplekk-katuseid ja fassaade ning paigaldavad plekkdetaile. Tööülesannete hulka kuulub ka aluskatuse ehitamine, vihmaveesüsteemide paigaldamine ja olemasolevate katuste hooldamine ja remont. Ehitusplekksepa kutsealal on kutsealased kompetentsid kirjeldatud kahel EKR-i tasemel: 1) ehitusplekksepp, tase 3; 2) ehitusplekksepp, tase 4. Käesolevas kutsestandardis on kirjeldatud 4. taseme ehitusplekksepa kutsealaseid kompetentse. 4. taseme ehitusplekksepp omab eelnevat töökogemust. Ta töötab iseseisvalt, täidab keerukamaid tööoperatsioone ning juhendab vajadusel vähem kogenud kolleege. Selle taseme ehitusplekksepp omab lisaks kaasaegsete materjalide ja tehnoloogiate tundmisele baasteadmisi ja –oskusi ka traditsioonilisematest katuseehituse tehnoloogiatest, meetoditest ja materjalidest. Lähtub oma töös kehtivatest EVS standarditest. A.2.1 Plekkdetailide valmistamine 2.1.1 Detaili tööeskiisi või šablooni koostamine 2.1.2 Töökojas või objektil plekkdetailide valmistamine 2.1.3 Detailide ühendamine omavahel A.2.2 Aluskatte ja roovituse paigaldamine katustele ja seintele 2.2.1 Aluskatte paigaldamine katustele ja seintele 2.2.2 Roovituse paigaldamine katustele ja seintele A.2.3 Tööplatsi ettevalmistamine ja vajalike materjalide ladustamine 2.3.1 Tööplatsi ettevalmistamine, materjalide tõstmine katusele ja ladustamine 2.3.2 Materjalide koormamine ja kinnitamine 2.3.3 Materjalide katmine A.2.4 Ripprennidega vihmaveesüsteemide paigaldamine 2.4.1 Vajalike detailide koguse määramine 2.4.2 Mõõdistustööde tegemine 2.4.3 Vihmaveesüsteemide paigaldamine A.2.5 Profiilplekk-katuste ja fassaadielementide paigaldamine 2.5.1 Valmisdetailide paigaldamine profiilplekk-katustele 2.5.2 Plekkdetailide paigaldamine fassaadidele A.2.6 Valtsplekk-katuste paigaldamine 2.6.1 Vajaliku materjalikoguse arvestamine 2.6.2 Eelvaltsitud paanide ja käsivaltsdetailide töötlemine 2.6.3 Eelvaltsitud paanide paigaldamine 2.6.4 Käsivaltsdetailide paigaldamine 2.6.5 Katusepealsete rennide paigaldamine A.2.7 Madalama kvalifikatsiooniga ehitusplekksepa nõustamine ja juhendamine 2.7.1 Tööga seotud keskkonnariskide hindamine ja juhendatava nõustamine 2.7.2 Töö tegemisel ilmnenud vigade analüüsimise ja parandamise nõustamine 2.7.3 Madalama kvalifikatsiooniga ehituplekksepa juhendamine ja nõustamine tööülesannete täitmisel A.2.8 Energiatõhus ehitamine Ehitusplekksepad töötavad üldjuhul viis päeva nädalas, kaheksa tundi päevas. Sõltuvalt objektist, ilmastikust ja valmimistähtaegadest võib tööaeg muutuda. Töö tempo ja tööülesanded on vahelduvad. Ehitusplekksepa töö on füüsiliselt raske ja pingeline. Töötatakse peamiselt välitingimustes ja erinevatel kõrgustel. Töötades tuleb sageli tõsta ja teisaldada raskeid ehitusmaterjale ning tegutseda sundasendites, nt põlvitades või kükitades. Suvel kuumaga töötades võib tekkida ülekuumenemisoht, sest päikese käes on katusel temperatuurid kõrgemad. Ehitusplekksepad peavad hoolega jälgima ohutustehnikat, kasutama töökindaid, kiivrit, vajadusel kaitseprille (päikese peegeldus plekk-katusel). Ohupiirkondades või katuseservadel töötades tuleb kasutada spetsiaalset turvavarustust (turvarakmed vm). Turvanõuete eiramise ning hooletu käitumise tagajärjel võivad juhtuda raskete kehavigastuste või lausa surmaga lõppevad tööõnnetused. Mitmesugused mehaanilised- ja elektritööriistad: plekikäärid, valtsitangid, pihid, mõõte- ja märkevahendid, plekksepahaamrid, valtsirauad, jootmisvahendid jne. Ehitusplekksepa töö eeldab head füüsilist vormi, head koordinatsiooni ja nägemist ning käelist osavust. Kasuks tuleb ruumiline kujutlusvõime ja kõrgustaluvuse olemasolu. Ehitusplekksepa töös tuleb olla hoolikas, kannatlik ja vastutustundlik, kuna tehtud eksimused võivad põhjustada suuri materiaalseid kahjusid (vee-, tule- või tormikahjustused) ehitisele ja/või selle osadele. 4. taseme ehitusplekksepana töötavad inimesed, kellel on olemas erialane kutseharidus ja töökogemus või kes on oma kutseoskused omandanud täiendkoolitustes ja praktilises töös. Katuseplekksepp, ehitusplekksepp. Ehitusplekksepa 4. taseme kutsestandard koosneb kaheksast kohustuslikust (B.2.1-B.2.8) ja kahest kutset läbivast (B.2.9 ja B.2.10) kompetentsist. 4. taseme ehitusplekksepa kutse saamiseks on vaja tõendada kõik kompetentsid. Plekkdetailide valmistamine 4 Aluskatte ja roovituse paigaldamine katustele ja seintele 4 Tööplatsi ettevalmistamine ja vajalike materjalide ladustamine 3 Ripprennidega vihmaveesüsteemide paigaldamine 4 Profiilplekk-katuste ja fassaadielementide paigaldamine 3 Valtsplekk-katuste paigaldamine 4 Madalama kvalifikatsiooniga ehitusplekkseppade nõustamine ja juhendamine 4 Energiatõhus ehitamine 4 Ehitusplekksepp, tase 4 – kutset läbivad üldised kompetentsid 4 Ehitusplekksepp, tase 4 - kutset läbivad kutsespetsiifilised kompetentsid 4 Lamekatusekatja, tase 3 Roofer, EstQF Level 3 6 Lamekatuseehitaja, tase 4 esmane kutse (versioon 7) Lamekatusekatja II (versioon 1) Lamekatusekatja II (versioon 2) Lamekatusekatja II (versioon 3) Lamekatusekatja, tase 3 (versioon 4) Lamekatusekatja, tase 3 (versioon 5) Bituumenrullmaterjalide paigaldamine Plastrullmaterjalide paigaldamine Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Lamekatusekatja 31 2020-06-08 2020-06-08 2022-05-05 3 3 7121 Katusekatjad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Erki Vihula Roofer OÜ Enn Tammaru Tallinna Tehnikakõrgkool Ferdinand-Aivar Tõnisson Tallinna Ehituskool Marko Ponder Westhaus OÜ Peeter Kärp Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liit Riho Reispass Katusefirma OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Lamekatusekatja ehitab valmis lamekatuse, mis peab vett, tuult, sooja ja veeauru, tuuldub ning juhib ära sademevett. Ta tõstab ja ladustab katusele materjalid, ehitab kalded, paigaldab aurutõkke, soojustuse, hüdroisolatsiooni ja plekkdetailid ning ehitab vajalikud sõlmed. Lamekatusekatja vajadusel ka lammutab ja parandab olemasolevaid lamekatuseid. Kuna lamekatusekatjad puutuvad oma töös kokku lahtise tulega (bituumenrullmaterjali paigaldamise käigus), siis on neil töö tegemiseks vajalik omada kehtivat tuletööde tunnistust. Lamekatusekatja kutsealal on kutsealased kompetentsid kirjeldatud kahel EKR-i tasemel: - lamekatusekatja, tase 3; - lamekatusekatja, tase 4. Kutse on mõlemal tasemel spetsialiseerumispõhine ning võimaldab valida ühe kahest materjalipõhisest spetsialiseerumisest: a) bituumenrullmaterjalide paigaldamine b) plastrullmaterjalide paigaldamine Käesolevas kutsestandardis kirjeldatakse lamekatusekatja, tase 3 kutsealaseid kompetentse. 3. taseme lamekatusekatja teostab lihtoperatsioone ning töötab juhendamisel või meeskonnas, täites kas iseseisvalt või juhendamisel temale tööjuhi poolt ette antud tööülesandeid. A.2.1 Töö ettevalmistamine ja materjalide ladustamine 1. Tööplatsi ettevalmistamine 2. Materjalide tõstmine katusele ja ladustamine 3. Materjalide koormamine ja kinnitamine 4. Materjalide katmine A.2.2 Troppimistööde tegemine 1. Materjalide peale- ja mahalaadimine, ladustamine ja paigaldamine 2. Mehitamata tõsteseadmete töö juhtimine A.2.3 Aurutõkke paigaldamine 1. Aurutõkkematerjali paigaldamine 2. Läbiviikude ja liitekohtade vormistamine A.2.4 Katusekallete ehitamine 1. Põhikallete ehitamine 2. Vastukallete ehitamine A.2.5 Soojustusmaterjali paigaldamine 1. Soojustusmaterjali paigaldamine 2. Tuulutussüsteemi ehitamine bituumenrullmaterjaliga katustel 3. Soojustuskihi kinnitamine kinnititega 4. Soojustuskihi kinnitamine muude meetoditega A.2.6 Sõlmede ehitamine 1. Liitesõlmede ehitamine 2. Katusekonstruktsiooni mitte läbivate sõlmede ehitamine ja paigaldamine 3. Katusekonstruktsiooni läbivate sõlmede ehitamine ja paigaldamine A.2.7 Plekkdetailide ja vihmaveesüsteemide paigaldamine 1. Plekkdetailide paigaldamine, kinnitamine ja tihendamine 2. Plekkdetailide töötlemine 3. Vihmaveesüsteemide ehitamine A.2.8 Energiatõhus ehitamine SPETSIALISEERUMINE BITUUMENRULLMATERJALIDE PAIGALDAMISELE A.2.9 Hüdroisolatsiooni paigaldamine / bituumenrullmaterjalide paigaldamine 1. Bituumenrullmaterjalide paigaldamine 2. Bituumenrullmaterjalide kinnitamine 3. Läbiviikude ja liitekohtade vormistamine SPETSIALISEERUMINE PLASTRULLMATERJALIDE PAIGALDAMISELE A.2.10 Hüdroisolatsiooni paigaldamine / plastrullmaterjalide paigaldamine 1. Plastrullmaterjalide paigaldamine 2. Plastrullmaterjalide kinnitamine 3. Läbiviikude ja liitekohtade vormistamine Lamekatusekatjad töötavad üldjuhul viis päeva nädalas, kaheksa tundi päevas. Sõltuvalt objektist, ilmastikust ja valmimistähtaegadest võib tööaeg muutuda. Töö tempo ja tööülesanded on vahelduvad. Lamekatusekatja töötingimused on muutlikud ja võivad olla ebamugavad, kuna tööd tuleb teha aastaringselt, sõltumata ilmatikutingimustest (tuul, vihm, temperatuuri kõikumised). Töö toimub valdavalt kõrgustes, mis tähendab et lamekatusekatja peab olema oma tööd tehes väga tähelepanelik. Ohupiirkondades või katuseservadel töötades on vajalik kasutada spetsiaalset turvavarustust (turvarakmed vm). Turvanõuete eiramise ning hooletu käitumise tagajärjel võivad juhtuda raskete kehavigastuste või lausa surmaga lõppevad tööõnnetused. Töö käigus tuleb sageli tõsta ja teisaldada raskeid ehitusmaterjale ning tegutseda sundasendites, nt põlvitades või kükitades. Potentsiaalseks ohu allikaks on ka lahtine tuli (gaasipõleti töötemperatuur 400 - 800˚ C). Bituumenrullmaterjalide paigaldamisel gaasipõleti, katusekatte keevitusautomaat, elektrilised ja mehaanilised käsitööriistad. Plastrullmaterjalide paigaldamisel käsiföön, kuumaõhu keevitusautomaat, rullik, elektrilised ja mehaanilised käsitööriistad. Lamekatusekatja töö eeldab head füüsilist vormi, head koordinatsiooni ja nägemist ning käelist osavust. Oluline on kõrgustaluvuse olemasolu. Lamekatusekatja töös tuleb olla hoolikas ja vastutustundlik, kuna tehtud eksimused võivad põhjustada suuri materiaalseid kahjusid (vee-, tule- või tormikahjustused) ehitisele ja/või selle osadele. 3. taseme lamekatusekatjal on kas erialane kutseharidus või ta on oma kutsealased oskused omandanud praktilise töökogemusega ja täiendkoolitustel. Lamekatusekatja, katusekatja Lamekatusekatja 3. taseme kutsestandard koosneb kaheksast kohustuslikust (B.2.1-B.2.8), kutset läbivast (B.2.11) ja kahest spetsialiseerumisega seotud kompetentsist (B.2.9 ja B.2.10). Kutse taotlemisel tuleb valida üks spetsialiseerumine: Spetsialiseerumisel bituumenrullmaterjalide paigaldamisele tuleb lisaks kohustuslikele ja läbivale kompetentsile tõendada spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.9. Spetsialiseerumisel plastrullmaterjalide paigaldamisele tuleb lisaks kohustuslikele ja läbivale kompetentsile tõendada spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.10. Töö ettevalmistamine ja materjalide ladustamine 3 Troppimistööde tegemine 3 Aurutõkke paigaldamine 3 Katusekallete ehitamine 3 Soojustusmaterjali paigaldamine 3 Sõlmede ehitamine 3 Plekkdetailide ja vihmaveesüsteemide paigaldamine 3 Energiatõhus ehitamine 4 Spetsialiseerumisel bituumenrullmaterjalide paigaldamisele tuleb lisaks kohustuslikele ja läbivale kompetentsile tõendada spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.9. Spetsialiseerumisel plastrullmaterjalide paigaldamisele tuleb lisaks kohustuslikele ja läbivale kompetentsile tõendada spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.10. Lamekatusekatja, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Lamekatusekatja, tase 4 Roofer, EstQF Level 4 6 Lamekatuseehitaja, tase 4 (versioon 7) Lamekatusekatja III (versioon 1) Lamekatusekatja III (versioon 2) Lamekatusekatja III (versioon 3) Lamekatusekatja, tase 4 (versioon 4) Lamekatusekatja, tase 4 (versioon 5) Bituumenrullmaterjalide paigaldamine Plastrullmaterjalide paigaldamine Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Lamekatusekatja 31 2020-06-08 2020-06-08 2022-05-05 4 4 7121 Katusekatjad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Erki Vihula Roofer OÜ Enn Tammaru Tallinna Tehnikakõrgkool Ferdinand-Aivar Tõnisson Tallinna Ehituskool Marko Ponder Westhaus OÜ Peeter Kärp Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liit Riho Reispass Katusefirma OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Lamekatusekatja ehitab valmis lamekatuse, mis peab vett, tuult, sooja ja veeauru, tuuldub ning juhib ära sademevett. Ta tõstab ja ladustab katusele materjalid, ehitab kalded, paigaldab aurutõkke, soojustuse, hüdroisolatsiooni ja plekkdetailid ning ehitab vajalikud sõlmed. Lamekatusekatja vajadusel ka lammutab ja parandab olemasolevaid lamekatuseid. Kuna lamekatusekatjad puutuvad oma töös kokku lahtise tulega (bituumenrullmaterjali paigaldamise käigus), siis on neil töö tegemiseks vajalik omada kehtivat tuletööde tunnistust. Lamekatusekatja kutsealal on kutsealased kompetentsid kirjeldatud kahel EKR-i tasemel: - lamekatusekatja, tase 3; - lamekatusekatja, tase 4. Kutse on mõlemal tasemel spetsialiseerumispõhine ning võimaldab valida ühe kahest materjalipõhisest spetsialiseerumisest: a) bituumenrullmaterjalide paigaldamine b) plastrullmaterjalide paigaldamine Käesolevas kutsestandardis kirjeldatakse 4. taseme lamekatusekatja 4 kutsealaseid kompetentse. 4. taseme lamekatusekatjad töötavad iseseisvalt, täidavad keerukamaid tööoperatsioone ning juhendavad vajadusel vähem kogenenud kolleege. A.2.1 Töö ettevalmistamine ja materjalide ladustamine 1. Tööplatsi ettevalmistamine 2. Materjalide tõstmine katusele ja ladustamine 3. Materjalide koormamine ja kinnitamine 4. Materjalide katmine A.2.2 Troppimistööde tegemine 1. Materjalide peale- ja mahalaadimine, ladustamine ja paigaldamine 2. Mehitamata tõsteseadmete töö juhtimine A.2.3 Aurutõkke paigaldamine 1. Aurutõkkematerjali paigaldamine 2. Läbiviikude ja liitekohtade vormistamine A.2.4 Katusekallete ehitamine 1. Põhikallete ehitamine 2. Vastukallete ehitamine A.2.5 Soojustusmaterjali paigaldamine 1. Soojustusmaterjali paigaldamine 2. Tuulutussüsteemi ehitamine bituumenrullmaterjaliga katustel 3. Soojustuskihi kinnitamine kinnititega 4. Soojustuskihi kinnitamine muude meetoditega A.2.6 Sõlmede ehitamine 1. Liitesõlmede ehitamine 2. Katusekonstruktsiooni mitte läbivate sõlmede ehitamine ja paigaldamine 3. Katusekonstruktsiooni läbivate sõlmede ehitamine ja paigaldamine A.2.7 Plekkdetailide ja vihmaveesüsteemide paigaldamine 1. Plekkdetailide paigaldamine, kinnitamine ja tihendamine 2. Plekkdetailide töötlemine 3. Vihmaveesüsteemide ehitamine A.2.8 Madalama kvalifikatsiooniga lamekatusekatja nõustamine ja juhendamine 1. Tööga seotud keskkonnariskide hindamine ja juhendatava nõustamine 2. Töö teostamisel ilmnenud vigade analüüsimise ja parandamise nõustamine 3. Madalama kvalifikatsiooniga lamekatusekatja juhendamine ja nõustamine 4. tööülesannete täitmisel A.2.9 Energiatõhus ehitamine SPETSIALISEERUMINE BITUUMENRULLMATERJALIDE PAIGALDAMISELE A.2.10 Hüdroisolatsiooni paigaldamine / bituumenrullmaterjalide paigaldamine 1. Bituumenrullmaterjalide paigaldamine 2. Bituumenrullmaterjalide kinnitamine 3. Läbiviikude ja liitekohtade vormistamine SPETSIALISEERUMINE PLASTRULLMATERJALIDE PAIGALDAMISELE A.2.11 Hüdroisolatsiooni paigaldamine / plastrullmaterjalide paigaldamine 1. Plastrullmaterjalide paigaldamine 2. Plastrullmaterjalide kinnitamine 3. Läbiviikude ja liitekohtade vormistamine Lamekatusekatjad töötavad üldjuhul viis päeva nädalas, kaheksa tundi päevas. Sõltuvalt objektist, ilmastikust ja valmimistähtaegadest võib tööaeg muutuda. Töö tempo ja tööülesanded on vahelduvad. Lamekatusekatja töötingimused on muutlikud ja võivad olla ebamugavad, kuna tööd tuleb teha aastaringselt, sõltumata ilmatikutingimustest (tuul, vihm, temperatuuri kõikumised). Töö toimub valdavalt kõrgustes, mis tähendab et lamekatusekatja peab olema oma tööd tehes väga tähelepanelik. Ohupiirkondades või katuseservadel töötades on vajalik kasutada spetsiaalset turvavarustust (turvarakmed vm). Turvanõuete eiramise ning hooletu käitumise tagajärjel võivad juhtuda raskete kehavigastuste või lausa surmaga lõppevad tööõnnetused. Töö käigus tuleb sageli tõsta ja teisaldada raskeid ehitusmaterjale ning tegutseda sundasendites, nt põlvitades või kükitades. Potentsiaalseks ohu allikaks on ka lahtine tuli (gaasipõleti töötemperatuur 400 - 800˚ C). Bituumenrullmaterjalide paigaldamisel gaasipõleti, katusekatte keevitusautomaat, elektrilised ja mehaanilised käsitööriistad. Plastrullmaterjalide paigaldamisel käsiföön, kuumaõhu keevitusautomaat, rullik, elektrilised ja mehaanilised käsitööriistad. Lamekatusekatja töö eeldab head füüsilist vormi, head koordinatsiooni ja nägemist ning käelist osavust. Oluline on kõrgustaluvuse olemasolu. Lamekatusekatja töös tuleb olla hoolikas ja vastutustundlik, kuna tehtud eksimused võivad põhjustada suuri materiaalseid kahjusid (vee-, tule- või tormikahjustused) ehitisele ja/või selle osadele. 4. taseme lamekatusekatjal on kas erialane kutseharidus või ta on oma kutsealased oskused omandanud praktilise töökogemusega ja täiendkoolitustel. Lamekatusekatja, katusekatja Lamekatusekatja 4. taseme kutsestandard koosneb üheksast kohustuslikust (B.2.1-B.2.9), kutset läbivast (B.2.12) ja kahest spetsialiseerumisega seotud kompetentsist (B.2.10 ja B.2.11). Kutse taotlemisel tuleb valida üks spetsialiseerumine: Spetsialiseerumisel bituumenrullmaterjalide paigaldamisele tuleb lisaks kohustuslikele ja läbivale kompetentsile tõendada spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.10. Spetsialiseerumisel plastrullmaterjalide paigaldamisele tuleb lisaks kohustuslikele ja läbivale kompetentsile tõendada spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.11. Töö ettevalmistamine ja materjalide ladustamine 4 Troppimistööde tegemine 4 Aurutõkke paigaldamine 4 Katusekallete ehitamine 4 Soojustusmaterjali paigaldamine 4 Sõlmede ehitamine 4 Plekkdetailide ja vihmaveesüsteemide paigaldamine 4 Madalama kvalifikatsiooniga lamekatusekatja nõustamine ja juhendamine 4 Energiatõhus ehitamine 4 Spetsialiseerumisel bituumenrullmaterjalide paigaldamisele tuleb lisaks kohustuslikele ja läbivale kompetentsile tõendada spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.10. Spetsialiseerumisel plastrullmaterjalide paigaldamisele tuleb lisaks kohustuslikele ja läbivale kompetentsile tõendada spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.11. Lamekatusekatja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Maakorraldaja, tase 6 Land Surveyor, EstQF Level 6 8 Maakorraldaja IV (versioon 1) Maakorraldaja IV (versioon 2) Maakorraldaja IV (versioon 3) Maakorraldaja IV (versioon 4) Maakorraldaja IV (versioon 5) Maakorraldaja IV (versioon 6) Maakorraldaja, tase 6 (versioon 7) Maakorraldaja, tase 6 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Maakorraldaja 31 2020-06-08 2020-06-08 2022-04-18 6 6 2165 Kartograafid ja maamõõtjad 0532 Maateadus 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Mairolt Kakko REIB OÜ Jaan Kallandi Metricus OÜ Karin Kollo Maa-amet Toivo Tomingas Maa-amet Urmas Männama Maa-amet Merje Krinal Maa-amet Evelin Jürgenson Eesti Maaülikool Siim Maasikamäe Eesti Maaülikool Peeter Raudsepp Kuusalu Vallavalitsus Urmas Ahven Tartu Linnavalitsus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Maakorraldus on juriidilise, majandusliku ja tehnilise iseloomuga tegevus, mille eesmärk on võimaluste loomine maasuhete reguleerimiseks ning maa otstarbekamaks kasutamiseks ja majandamiseks. Maakorraldaja omab ettevalmistust töötamiseks nii avalik-õiguslikus sektoris (nt kohalikes omavalitsustes ja riigiametites) kui eraettevõtluses (nt maamõõdubüroodes või füüsilisest isikust ettevõtjana). Maakorraldaja põhilised tööülesanded sõltuvalt kutsealase pädevuse piiridest on maakorraldustoimingute ja katastrimõõdistamistööde tegemine, maa kohta käiva teabe kogumine ja haldamine, kinnisasjale servituutide ning isiklike kasutusõiguste seadmise nõustamine ja nendega seotud toimingute korraldamine. Maakorraldaja peab oma töös järgima kutse-eetika nõudeid ning head tava. Maakorralduse kutseala kutsed on kirjeldatud kolmel tasemel: maamõõtja tase 5 maakorraldaja tase 6 maakorraldaja tase 7 Käesolevas standardis kirjeldatakse 6. taseme maakorraldaja töökompetentse. 6. taseme maakorraldaja on vähemalt keskastme spetsialist, kelle peamised tööülesanded on maakorralduslike toimingute tegemine, klientide ja isikute konsulteerimine maakorraldusega seotud küsimustes ning planeeringuid välja töötavates töörühmades osalemine. A.2.1 Suhtlemine kliendiga ja lähtematerjali kogumine 1. Lähteülesande fikseerimine 2. Lepingute ettevalmistamine ja sõlmimine 3. Teabe kogumine ja töö ettevalmistamine A.2.2 Maakorraldustoimingute tegemine 1. Ettepaneku tegemine katastriüksusele sihtotstarbe määramiseks 2. Katastriüksuse moodustamine 3. Ümberkruntimiskavade koostamine 4. Maa hankimine üldisteks huvideks 5. Kinnisasja piiride kindlaksmääramine 6. Kinnisomandi kitsenduste väljaselgitamine A.2.3 Konsultatsioonide andmine ja nõustamine maakorralduslikes küsimustes 1. Klientide nõustamine maakorraldustoimingutes 2. Piirivaidluste lahendamises osalemine 3. Eksperthinnangute andmine A.2.4 Planeeringute väljatöötamises osalemine 1. Osalemine planeeringute koostamisel 2. Maakonnaplaneeringute väljatöötamine A.2.5 Andmete ja dokumentide haldamine 1. Andmebaaside kasutamine 2. Dokumentide koostamine ja vormistamine Maakorraldajad töötavad nii kontoris kui väliobjektidel. Tööaeg on paindlik, sõltuvalt ilmastikuoludest (temperatuur, vihm jne), aastaajast (piisav valgus). Töö iseloom on vahelduv, töö maht ja rütm sõltuvad tellimuste hulgast ja objekti keerukusest. Töökeskkond või objekt võib asuda väga eraldatud ligipääsuga asukohas, kaugel sõiduteest või inimasustusest. Maakorraldaja töökeskkonnaga seotud riskifaktorid tulenevad peamiselt liiklusest ning ehitiste, ehitus- ja tööstusobjektide eripärast, seetõttu peab ta rangelt järgima kehtivaid ohutusnõudeid. Märkimisväärseks ohufaktoriks võivad olla ka kodu- ja metsloomad, puugid, lahtised kaevud, lagunenud ehitised, varemed jne. Teatud olukordades võib juhtuda, et tööülesannete täitmisel tuleb maamõõtjal siseneda eravaldustesse, riigi piiritsooni või muudele piiratud ligipääsuga territooriumitele. Sellisel juhul on vajalik eelnevalt hankida luba nimetatud territooriumil viibimiseks ja töötamiseks. Maakorraldaja töövahendid kontoritingimustes on kontoritehnika ning erialased tarkvaraprogrammid. Välitingimustes kasutab maakorraldaja asjakohaseid mõõteinstrumente (nt tahhümeeter, GNSS-mõõteriistad jne), tavapäraseid käsitööriistu ning fotoaparaati ja/või telefoni. Olenevalt välitöö objektist on kohustuslik kaasas kanda telefoni ja kanda turvavarustust (kiiver, helkurvest). Maakorraldaja töös on oluline täpsus, korrektsus, konkreetsus ja analüütiline mõtlemine. Töö tegemiseks on vajalikud suhtlemisoskus, pingetaluvus ja oskus koostöös osapooltega professionaalselt lahendada eriarvamusi. Tööülesannete täitmisel tulevad kasuks läbirääkimis- ja argumenteerimisoskused, meelekindlus ja otsustusvõime. 6. taseme maakorraldajatena töötavad valdavalt inimesed, kellel on erialane kõrgharidus ja läbitud täiendkoolitused ning praktiline töökogemus maakorralduse valdkonnas. Maamõõtja, maakorraldaja, maanõunik, katastrispetsialist, maakorralduse järelevalve (kontrolli) spetsialist. 6. taseme maakorraldaja kutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kõik kohustuslikud (B.2.1 – 2.5) ja kutset läbivad (B.2.6 – B.2.12) kompetentsid. Suhtlemine kliendiga ja lähtematerjali kogumine 6 Maakorraldustoimingute tegemine 6 Konsultatsioonide andmine ja nõustamine maakorralduslikes küsimustes 6 Planeeringute väljatöötamises osalemine 6 Andmete ja dokumentide haldamine 6 Kvaliteedi järgimine töös 6 Oma töö planeerimine 6 Suhtlemisoskused ja meeskonnatöö 6 Toimetulek kutsealaste pingete ja tagasilöökidega 6 Elukestva õppe protsessis osalemine 6 Keelteoskus Arvuti kasutamise oskused Maakorraldaja, tase 7 Land Surveyor, EstQF Level 7 2 Maakorraldaja, tase 7 (versioon 1) Maakorraldaja, tase 7 (versioon 3) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Maakorraldaja 31 2020-06-08 2020-06-08 2022-04-18 7 7 2165 Kartograafid ja maamõõtjad 0532 Maateadus 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Mairolt Kakko REIB OÜ Jaan Kallandi Metricus OÜ Karin Kollo Maa-amet Toivo Tomingas Maa-amet Urmas Männama Maa-amet Merje Krinal Maa-amet Evelin Jürgenson Eesti Maaülikool Siim Maasikamäe Eesti Maaülikool Peeter Raudsepp Kuusalu Vallavalitsus Urmas Ahven Tartu Linnavalitsus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Maakorraldus on juriidilise, majandusliku ja tehnilise iseloomuga tegevus, mille eesmärk on võimaluste loomine maasuhete reguleerimiseks ning maa otstarbekamaks kasutamiseks ja majandamiseks. Maakorraldaja omab ettevalmistust töötamiseks nii avalik-õiguslikus sektoris (nt kohalikes omavalitsustes ja riigiametites) kui eraettevõtluses (nt maamõõdubüroodes või füüsilisest isikust ettevõtjana). Maakorraldaja põhilised tööülesanded sõltuvalt kutsealase pädevuse piiridest on maakorraldustoimingute ja katastrimõõdistamistööde tegemine, maa kohta käiva teabe kogumine ja haldamine, kinnisasjale servituutide ning isiklike kasutusõiguste seadmise nõustamine ja nendega seotud toimingute korraldamine. Maakorraldaja peab oma töös järgima õigusakte, kutse-eetika nõudeid ning head tava. Maakorralduse kutseala kutsed on kirjeldatud kolmel tasemel: maamõõtja, tase 5; maakorraldaja, tase 6; maakorraldaja, tase 7. Käesolevas standardis kirjeldatakse 7. taseme maakorraldaja töökompetentse. 7. taseme maakorraldaja on tippspetsialist, kes juhib ja teeb maakorralduslikke töid, vajadusel lahendab piirivaidlusi ning koostab ekspertarvamusi. Tema töö hõlmab ka osalemist valdkondliku seadusloome protsessis, maakorralduslike analüüside ja uuringute tegemist ning maaressursside haldamist ja administreerimist ning maapoliitika väljatöötamisega seotud tööde tegemist. A.2.1 Suhtlemine kliendiga ja lähtematerjali kogumine 1. Lähteülesande fikseerimine 2. Lepingute ettevalmistamine ja sõlmimine 3. Teabe kogumine ja töö ettevalmistamine A.2.2 Maakorraldustoimingute tegemine 1. Ettepaneku tegemine katastriüksusele sihtotstarbe määramiseks 2. Katastriüksuse moodustamine 3. Ümberkruntimiskavade koostamine 4. Maa hankimine üldisteks huvideks 5. Kinnisasja piiride kindlaksmääramine 6. Kinnisomandi kitsenduste väljaselgitamine A.2.3 Konsultatsioonide andmine ja nõustamine maakorralduslikes küsimustes 1. Klientide nõustamine maakorraldustoimingutes 2. Piirivaidluste lahendamises osalemine 3. Eksperthinnangute andmine A.2.4 Planeeringute väljatöötamises osalemine 1. Osalemine planeeringute koostamisel 2. Maakonnaplaneeringute väljatöötamine 3. Üleriigiliste planeeringute väljatöötamine A.2.5 Andmete ja dokumentide haldamine 1. Andmebaaside kasutamine 2. Dokumentide koostamine ja vormistamine Maakorraldajad töötavad nii kontoris kui väliobjektidel. Tööaeg on paindlik, sõltuvalt ilmastikuoludest (temperatuur, vihm jne), aastaajast (piisav valgus). Töö iseloom on vahelduv, töö maht ja rütm sõltuvad tellimuste hulgast ja objekti keerukusest. Töökeskkond või objekt võib asuda väga eraldatud ligipääsuga asukohas, kaugel sõiduteest või inimasustusest. Maakorraldaja töökeskkonnaga seotud riskifaktorid tulenevad peamiselt liiklusest ning ehitiste, ehitus- ja tööstusobjektide eripärast, seetõttu peab ta rangelt järgima kehtivaid ohutusnõudeid. Märkimisväärseks ohufaktoriks võivad olla ka kodu- ja metsloomad, puugid, lahtised kaevud, lagunenud ehitised, varemed jne. Teatud olukordades võib juhtuda, et tööülesannete täitmisel tuleb maamõõtjal siseneda eravaldustesse, riigi piiritsooni või muudele piiratud ligipääsuga territooriumitele. Sellisel juhul on vajalik eelnevalt hankida luba nimetatud territooriumil viibimiseks ja töötamiseks. Maakorraldaja töövahendid kontoritingimustes on kontoritehnika ning erialased tarkvaraprogrammid. Välitingimustes kasutab maakorraldaja asjakohaseid töövahendeid. Olenevalt välitöö objektist on kohustuslik kanda turvavarustust. Maakorraldaja töös on oluline täpsus, korrektsus, konkreetsus ja analüütiline mõtlemine. Töö tegemiseks on vajalikud suhtlemisoskus, pingetaluvus ja oskus koostöös osapooltega professionaalselt lahendada eriarvamusi. Tööülesannete täitmisel tulevad kasuks läbirääkimis- ja argumenteerimisoskused, meelekindlus ja otsustusvõime. 7. taseme maakorraldajana töötavad inimesed kellel on erialane kõrgharidus, pikaajaline praktiline töökogemus maakorralduse valdkonnas ja läbitud täiendkoolitused. Maanõunik, maakorraldaja 7. taseme maakorraldaja kutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kõik kohustuslikud (B.2.1 – 2.5) ja kutset läbivad (B.2.6 – B.2.12) kompetentsid. Suhtlemine kliendiga ja lähtematerjali kogumine 6 Maakorraldustoimingute tegemine 7 Konsultatsioonide andmine ja nõustamine maakorralduslikes küsimustes 7 Planeeringute väljatöötamises osalemine 7 Andmete ja dokumentide haldamine 6 Kvaliteedi järgimine töös 6 Oma töö planeerimine 6 Suhtlemisoskused ja meeskonnatöö 6 Toimetulek kutsealaste pingete ja tagasilöökidega 6 Elukestva õppe protsessis osalemine, valdkonna arendamine 7 Keelteoskus Arvuti kasutamise oskused Maamõõtja, tase 5 Land Surveyor, EstQF Level 5 2 Maakorraldaja, tase 5 (versioon 3) Maamõõtja, tase 5 (versioon 1) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Maakorraldaja 31 2020-06-08 2020-06-08 2022-04-18 5 5 2165 Kartograafid ja maamõõtjad 0532 Maateadus 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Mairolt Kakko REIB OÜ Jaan Kallandi Metricus OÜ Karin Kollo Maa-amet Toivo Tomingas Maa-amet Urmas Männama Maa-amet Merje Krinal Maa-amet Evelin Jürgenson Eesti Maaülikool Siim Maasikamäe Eesti Maaülikool Peeter Raudsepp Kuusalu Vallavalitsus Urmas Ahven Tartu Linnavalitsus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Maakorraldus on juriidilise, majandusliku ja tehnilise iseloomuga tegevus, mille eesmärk on võimaluste loomine maasuhete reguleerimiseks ning maa otstarbekamaks kasutamiseks ja majandamiseks. Maamõõtja omab ettevalmistust töötamiseks nii avalik-õiguslikus sektoris (nt kohalikes omavalitsustes ja riigiametites) kui eraettevõtluses (nt maamõõdubüroodes või füüsilisest isikust ettevõtjana). Maamõõtja põhilised tööülesanded sõltuvalt kutsealase pädevuse piiridest on lihtsate maakorraldus-toimingute ja katastrimõõdistamistööde tegemine, maa kohta käiva teabe kogumine ja haldamine, kinnisasjale servituutide ning isiklike kasutusõiguste seadmise nõustamine ja nendega seotud toimingute korraldamine. Maamõõtja peab oma töös järgima kutse-eetika nõudeid ning head tava. Maakorralduse kutseala kutsed on kirjeldatud kolmel tasemel: maamõõtja tase 5; maakorraldaja tase 6; maakorraldaja tase 7. Käesolevas standardis kirjeldatakse 5. taseme maamõõtja töökompetentse. 5. taseme maamõõtja on spetsialist, kelle peamised tööülesanded on katastrimõõdistamise ja lihtsate maakorraldustoimingute teostamine ja isikute nõustamine nendes küsimustes. A.2.1 Suhtlemine kliendiga ja lähtematerjali kogumine 1. Lähteülesande fikseerimine 2. Lepingute ettevalmistamine ja sõlmimine 3. Teabe kogumine ja töö ettevalmistamine A.2.2 Katastrimõõdistamine 1. Katastriüksuse piiride määramine, tähistamine ja mõõtmine 2. Situatsiooni mõõdistamine 3. Katastriüksuse plaani koostamine 4. Pindalade määramine 5. Katastrimõõdistamise dokumenteerimine 6. Piiriprotokolli koostamine A.2.3 Maakorraldustoimingute tegemine 1. Kinnisasja piiride kindlaksmääramine 2. Kinnisomandi kitsenduste väljaselgitamine A.2.4 Konsultatsioonide andmine ja nõustamine maakorralduslikes küsimustes 1. Klientide nõustamine maakorraldustoimingutes A.2.5 Andmete ja dokumentide haldamine 1. Andmebaaside kasutamine 2. Dokumentide koostamine ja vormistamine Maamõõtjad töötavad nii kontoris kui väliobjektidel. Tööaeg on paindlik, sõltuvalt ilmastikuoludest (temperatuur, vihm jne), aastaajast (piisav valgus). Töö iseloom on vahelduv, töö maht ja rütm sõltuvad tellimuste hulgast ja objekti keerukusest. Töökeskkond või objekt võib asuda väga eraldatud ligipääsuga asukohas, kaugel sõiduteest või inimasustusest. Maamõõtja töökeskkonnaga seotud riskifaktorid tulenevad peamiselt liiklusest ning ehitiste, ehitus- ja tööstusobjektide eripärast, seetõttu peab ta rangelt järgima kehtivaid ohutusnõudeid. Märkimisväärseks ohufaktoriks võivad olla ka kodu- ja metsloomad, puugid, lahtised kaevud, lagunenud ehitised, varemed jne. Teatud olukordades võib juhtuda, et tööülesannete täitmisel tuleb maamõõtjal siseneda eravaldustesse, riigi piiritsooni või muudele piiratud ligipääsuga territooriumitele. Sellisel juhul on vajalik eelnevalt hankida luba nimetatud territooriumil viibimiseks ja töötamiseks. Maamõõtja töövahendid kontoritingimustes on kontoritehnika ning erialased tarkvaraprogrammid. Välitingimustes kasutab maamõõtja asjakohaseid mõõteinstrumente (nt tahhümeeter, GNSS-mõõteriistad jne), tavapäraseid käsitööriistu ning fotoaparaati ja/või telefoni. Olenevalt välitöö objektist on kohustuslik kaasas kanda telefoni ja kanda turvavarustust (kiiver, helkurvest). Maamõõtja töös on oluline täpsus, korrektsus, konkreetsus ja analüütiline mõtlemine. Töö tegemiseks on vajalikud suhtlemisoskus, pingetaluvus ja oskus koostöös osapooltega professionaalselt lahendada eriarvamusi. Tööülesannete täitmisel tulevad kasuks läbirääkimis- ja argumenteerimisoskused, meelekindlus ja otsustusvõime. Välitöödel on soovitatav hea füüsiline vorm ja valmisolek tööks erinevates ilmastikutingimustes, samuti võime kiiresti reageerida erinevates olukordades. 5. taseme maamõõtjatena töötavad valdavalt inimesed, kellel on erialane haridus ja läbitud täiendkoolitused ning kellel on praktiline töökogemus maakorralduse (katastrimõõdistamiste) valdkonnas. Kasuks tuleb ka praktiline töökogemus geodeesia valdkonnas. Maamõõtja, katastrimõõdistaja, maakorraldaja. 5. taseme maamõõtja kutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kõik kohustuslikud (B.2.1 – B.2.5) ja kutset läbivad (B.2.6 – B.2.12) kompetentsid. Suhtlemine kliendiga ja lähtematerjali kogumine 5 Katastrimõõdistamine 5 Maakorraldustoimingute tegemine 5 Konsultatsioonide andmine ja nõustamine maakorralduslikes küsimustes 5 Andmete ja dokumentide haldamine 6 Kvaliteedi järgimine töös 6 Oma töö planeerimine 6 Suhtlemisoskused ja meeskonnatöö 5 Toimetulek kutsealaste pingete ja tagasilöökidega 6 Elukestva õppe protsessis osalemine 5 Keelteoskus Arvuti kasutamise oskused Müügiesindaja, tase 5 Sales Representative, EstQF Level 5 5 Müügiesindaja III (versioon 1) Müügiesindaja III (versioon 2) Müügiesindaja III (versioon 3) Müügiesindaja III (versioon 4) Müügiesindaja, tase 5 (versioon 6) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Kaubandus Müügiesindaja 23 2020-08-28 2020-08-28 2025-04-21 5 5 3322 Müügiesindajad 0416 Hulgi- ja jaekaubandus 47 Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Anu Eha Elisa Eesti AS Diana Eller Tartu Kutsehariduskeskus Marika Merilai Kaubanduse Kutseeksamikeskus Taimi Ojasoo Charlot OÜ Marek Pihlak OÜ Estover Riina Tenno Tallinna Tööstushariduskeskus Sigrid Õige AS Infotark Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Müügiesindaja töö eesmärgiks on esindada tootjaid, teenusepakkujaid, jae- ja hulgimüüjaid suhtluses nii äri- kui eraklientidega, toodete ja teenuste tutvustamiseks ning kasumlikuks müügiks olemasolevatele kui ka uutele klientidele, et tagada esindatava ettevõtte ärieesmärkide täitmine ja lojaalne kliendibaas. Müügiesindaja töös vajalikud omadused on iseseisvus, otsustusvõime, paindlikkus ja loovus, et tegutseda ja võtta vastu otsuseid talle antud vastutusala ja volituste piires ning ettevõtte ärieesmärke arvestavalt. Müügiesindaja on oluliseks infovahendajaks klientide ja esindatava ettevõtte vahel. Müügiesindajal on head suhtlemis-, läbirääkimis- ja aja planeerimisoskused, ta on teenindusvalmis ja ta on orienteeritud klientide vajaduste rahuldamisele ja probleemide lahendamisele. Meeskonnajuhina juhendab kaastöötajaid ja osaliselt vastutab nende väljaõpetamise eest ning osaleb tulemuslikult meeskondade töös. A.2.1 Kliendibaasi loomine ja haldamine A.2.2 Turundustegevuste läbiviimine A.2.3 Müügitegevuse planeerimine ja juhtimine A.2.4 Müük, müügieesmärkide täitmine ja müügitulemuste analüüs Müügiesindaja, tase 5 kutsel on nõutav vähemalt keskharidus. Müügiesindajaks saab õppida kutseõppeasutuses ja töökohal. Müügiesindaja, kliendihaldur, müügijuht, müügiagent, müügiedendaja, müügiassistent. Kasvav tähtsus on digioskustel, probleemide lahendamisel, kriitilisel mõtlemisel, loovusel, algatusvõimel, inimeste juhendamisel, koostööoskusel, emotsionaalsel intelligentsusel, otsusekindlusel ja julgusel, teenindusvalmidusel, läbirääkimiste oskusel ning kognitiivsel paindlikkusel. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Kliendibaasi loomine ja haldamine 5 Turundustegevuste läbiviimine 5 Müügitegevuse planeerimine ja juhtimine 5 Müük, müügieesmärkide täitmine ja müügitulemuste analüüs 5 Mööblirestauraator, tase 4 Furniture restorer, EstQF Level 4 3 Mööblirestauraator, tase 4 (versioon 1) Mööblirestauraator, tase 4 (versioon 2) Mööblirestauraator, tase 4 (versioon 4) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Mööblirenoveerija 20 2020-09-21 2020-09-21 2025-03-25 4 4 7317 Puidust, punumis- jm materjalidest tooteid valmistavad käsitöömeistrid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 31 Mööblitootmine Mööblirestauraatori kutse-eetika Digioskused Meelis Kihulane Edev Eremiit MTÜ Ahti Koitmäe Eesti Mööblimuuseum MTÜ Margus Krips Haapsalu Kutsehariduskeskus Maret Lehis Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Enn Tedre Retk OÜ Tõnu Vainküla FIE Tõnu Vainküla Viljar Vissel Eesti Vabaõhumuuseum Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Mööblirestauraator on käsitööline, kes ennistab ajaloolisi esemeid ning seejuures õpetab neid hindama ja hoidma. Ta väärtustab ajaloolist ja/või kultuurilist mööblit ja eset. Mööblirestauraator tunneb hästi traditsioonilisi puit-, polsterdus- ja viimistlusmaterjale ning tehnikaid, teab mööbli valmistamise viise ning tugineb oma töös teadmistele mööbliajaloost. Mööblirestauraator, tase 4 töötab iseseivalt, vastutab talle antud tööülesannete täitmise eest, keerukamate tööülesannete juures kasutab meistri abi. Mööblirestauraatori kutsealal tegutseb ka mööblirestauraator, tase 5, kes on spetsialiseerunud kas puitosade, viimistluse või polstri säilitamisele ja taastamisele, lisaks juhendab ja nõustab. A.2.1 Restaureerimiskava koostamine ja tööprotsessi korraldamine A.2.2 Puitosade säilitamine ja taastamine A.2.3 Viimistluse säilitamine ja taastamine A.2.4 Polstri säilitamine ja taastamine A.2.5 Ettevõtlus 4. taseme mööblirestauraatori kompetentsid omandatakse kutseõppeasutuses või töö käigus. Soovitavalt on tal eelnevalt omandatud puukäsitöölise või tisleri oskused. Mööblirestauraator. Selle kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2) ja kohustuslike kompetentside B.3.1 – B.3.5 tõendamine. Restaureerimiskava koostamine ja tööprotsessi korraldamine 4 Puitosade säilitamine ja taastamine 4 Viimistluse säilitamine ja taastamine 4 Polstri säilitamine ja taastamine 4 Ettevõtlus 4 Mööblirestauraator, tase 5 Furniture restorer, EstQF Level 5 1 Mööblirestauraator, tase 5 (versioon 2) Polstri säilitamine ja taastamine Puitosade säilitamine ja taastamine Viimistluse säilitamine ja taastamine Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Mööblirenoveerija 20 2020-09-21 2020-09-21 2025-03-25 5 5 7317 Puidust, punumis- jm materjalidest tooteid valmistavad käsitöömeistrid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 31 Mööblitootmine Mööblirestauraatori kutse-eetika Digioskused Meelis Kihulane Edev Eremiit MTÜ Ahti Koitmäe Eesti Mööblimuuseum MTÜ Margus Krips Haapsalu Kutsehariduskeskus Maret Lehis Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Enn Tedre Retk OÜ Tõnu Vainküla FIE Tõnu Vainküla Viljar Vissel Eesti Vabaõhumuuseum Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Mööblirestauraator on käsitööline, kes ennistab ajaloolisi esemeid ning seejuures õpetab neid hindama ja hoidma. Ta väärtustab ajaloolist ja/või kultuurilist mööblit ja eset. Mööblirestauraator tunneb hästi traditsioonilisi puit-, polsterdus- ja viimistlusmaterjale ning tehnikaid, teab mööbli valmistamise viise ning tugineb oma töös teadmistele mööbliajaloost. Mööblirestauraator, tase 5 on spetsialiseerunud kas puitosade, viimistluse või polstri säilitamisele ja taastamisele. Ta organiseerib ja juhendab kaastöötajate tööd, vastutades protsessi sujuvuse eest ning nõustab kliente. Mööblirestauraatori kutsealal tegutseb ka mööblirestauraator, tase 4, kes töötab iseseisvalt ning juhendab oma oskuste piires kaastöötajaid. A.2.1 Restaureerimiskava koostamine ja tööprotsessi korraldamine A.2.2 Ettevõtlus A.2.3 Juhendamine ja nõustamine Puitosade säilitamine ja taastamine A.2.4 Puitosade säilitamine ja taastamine Viimistluse säilitamine ja taastamine A.2.5 Viimistluse säilitamine ja taastamine Polstri säilitamine ja taastamine A.2.6 Polstri säilitamine ja taastamine Mööblirestauraator, tase 5 on omandanud kutseoskused töö käigus või kutseõppe jätkuõppes. Kutseõppeasutuses õppima asumine eeldab mööblirestauraator, tase 4 kutse olemasolu. Mööblirestauraator. Kutse mööblirestauraator, tase 5 taotlemisel tuleb tõendada üldoskused (B.2), kohustuslikud kompetentsid B.3.1 – B.3.3 ning spetsialiseerumisega seotud kompetents vastavalt valitud spetsialiseerumisele: Puitosade säilitamine ja taastamine, kompetents B.3.4, Viimistluse säilitamine ja taastamine, kompetents B.3.5, Polstri säilitamine ja taastamine, kompetents B.3.6. Restaureerimiskava koostamine ja tööprotsessi korraldamine 5 Ettevõtlus 5 Juhendamine ja nõustamine 5 Spetsialiseerumiseks tuleb tõendada spetsialiseerumisega seotud kompetents vastavalt: Puitosade säilitamine ja taastamine, kompetents B.3.4, Viimistluse säilitamine ja taastamine, kompetents B.3.5, Polstri säilitamine ja taastamine, kompetents B.3.6. Operatsioonitoatehnik, tase 4 Operation Technician, EstQF level 4 1 Operatsioonitoatehnik, tase 4 (versioon 2) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Tervishoiu abiteenused Operatsioonitoatehnik 24 2021-04-29 2021-04-29 2024-04-24 4 4 3259 Tervishoiu keskastme spetsialistid, mujal liigitamata 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Marit Kiljako Tartu Tervishoiu Kõrgkool Eve Kliimann Eesti Radioloogiatehnikute Ühing Lia Lind Eesti Haiglate Liit Merle Saareoja Eesti Anesteesia- ja Intensiivraviõdede Ühing Kai Slet SA PERH Piret Tamme Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Olga Tomberg Eesti Infektsioonikontrolli Ühing Jelena Väli Eesti Operatsiooniõdede Ühing Kadri Õnnis Tartu Ülikooli Kliinikum Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Operatsioonitoatehnik on multidistsiplinaarse operatsioonimeeskonna liige, kelle tegevused tulenevad operatsiooni liigist. Oma tegevuses lähtub ta õigusaktidest, kehtivatest juhenditest ja asutusesisestest regulatsioonidest. Tema tööd juhendavad operatsioonimeeskonna liikmed, eelkõige operatsioonitoas töötav õde. Operatsioonitoatehniku töö on operatsioonitoa ja patsiendi ettevalmistamine operatsiooniks, operatsioonimeeskonna abistamine operatsiooni ajal ja järgselt ning operatsiooniosakonna ruumide korrastamine. Operatsioonitoatehnik töötab tehnoloogiarohkes keskkonnas. Töös võib ette tulla kokkupuude füüsikaliste, füsioloogiliste, bioloogiliste ja keemiliste ohuteguritega. Operatsioonitoatehnik töötab töögraafiku alusel. A.2.1 Töökoha ettevalmistus operatsiooniks, seadmete ja keskkonna puhastus A.2.2 Patsiendi transport ja ettevalmistamine operatsiooniks A.2.3 Abistamine operatsioonil Operatsioonitoatehniku kutseoskused on omandatud erialasel koolitusel või töökohal. Operatsioonitoatehnik, operatsioonitehnik. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Töökoha ettevalmistus operatsiooniks, seadmete ja keskkonna puhastus 4 Patsiendi transport ja ettevalmistamine operatsiooniks 4 Abistamine operatsioonil 4 Muusikaterapeut, tase 6 Music Therapist, EstQF Level 6 2 Muusikaterapeut, tase 6 (versioon 1) Muusikaterapeut, tase 6 (versioon 3) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Tegevusteraapia Muusikaterapeut 22 2020-10-01 2020-10-01 2021-04-28 6 6 2269 Tervishoiu tippspetsialistid, mujal liigitamata 0313 Psühholoogia 86 Tervishoid Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Alice Pehk Eesti Muusikateraapia Ühing, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Muusikateraapia keskus Eve Lukk Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, Tallinna Ülikool Kaili Inno Eesti Muusikateraapia Ühing Muusikateraapia Keskus Merit Rossner Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Sirje Rass Marienthali Psühhiaatria ja Psühholoogia Keskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Muusikateraapia on teraapiavorm, milles professionaalne muusikaterapeut rakendab muusikat ja muusikalisi tegevusi teraapilises suhtes süstemaatiliselt ja eesmärgipäraselt inimese füüsilise, psüühilise ja/või vaimse tervise säilitamiseks või parandamiseks või haiguste või häirete ennetamiseks. Muusikateraapia on praktikale orienteeritud tõenduspõhine teraapiavorm, mis on tihedalt seotud teiste teaduslike distsipliinidega nagu psühholoogia, meditsiin, sotsiaalteadused, kasvatusteadused, muusikateadus. Muusikateraapia meetodid põhinevad erinevatele psühholoogilistele, psühhoterapeutilistele või filosoofilistele traditsioonidele nagu näiteks eksistentsiaal-humanistlik, biheivioristlik, psühhodünaamiline või süsteemne lähenemine. Muusikateraapias kasutatakse nii muusika kuulamisel kui musitseerimisel põhinevaid tehnikaid ja meetodeid vastavalt konkreetse kliendi/patsiendi näidustusele ja terapeudi pädevusele. Muusikateraapiat rakendatakse nii individuaalselt kui grupiviisiliselt töös vaimsete ja füüsiliste puuetega inimestega, eripedagoogikas, taastusravis, geriaatrias ja mitmetes teistes meditsiini-valdkondades, samuti stressiga toimetuleku parandamisel, kriisiseisundite leevendamisel jms. Muusikaterapeut rakendab oma kutseoskusi ja teadmisi iga inimese või grupi eripärast ja vajadustest lähtudes. Muusikaterapeut kannab hoolt oma pideva erialase arengu eest, on kursis uusimate uurimistulemustega, järgib oma töös eetilisi põhimõtteid ja konfidentsiaalsuse nõudeid. A.2.1 Kliendi/patsiendi seisundi hindamine 1. Usaldussuhte loomine. 2. Kliendi/patsiendi pöördumise põhjuse väljaselgitamine. 3. Muusikateraapia vajaduse väljaselgitamine. 4. Hindamistulemuste analüüsimine ning alghinnangu vormistamine. 5. Muusikateraapia sobivuse hindamine. 6. Enda kompetentsi hindamine. A.2.2 Muusikateraapia planeerimine 1. Muusikateraapia eesmärkide püstitamine. 2. Teraapiaplaani koostamine ja sobivate muusikaterapeutiliste sekkumisviiside valimine. 3. Teraapialepingu sõlmimine. A.2.3 Muusikateraapia läbiviimine 1. Teraapiaprotsessi juhtimine ja analüüsimine. 2. Muusikateraapia tehnikate kasutamine. 3. Dokumenteerimine ja salvestamine. 4. Kliendi/patsiendi seisundi hindamine muusikateraapiaprotsessi lõpetamisel või peatamisel. 5. Teiste spetsialistide kaasamine. 6. Kutse-eetika järgimine. 7. Õigusaktide järgimine. A.2.4 Suhtlemine 1. Kliendile/patsiendile keskendumine. 2. Erialase terminoloogia kasutamine. 3. Suhtlemismeetodi ja stiili valimine. 4. Konfliktsituatsioonides toimetulek. 5. Viisakalt ja eetiliselt suhtlemine. 6. Riigikeele kasutamine. A.2.5 Dokumenteerimine 1. Muusikateraapia aruande koostamine. 2. Erialase terminoloogia kasutamine. 3. Kirjalike materjalide esitamine. 4. Arvuti kasutamine. A.2.6 Meeskonnatöö 1. Meeskonnatöös osalemine. 2. Kolleegidega teadmiste ja valdkonnaspetsiifika jagamine. 3. Ühise eesmärgi nimel töötamine. Muusikaterapeut töötab meeskonnas nii laste kui ka täiskasvanutega sotsiaal-, tervishoiu- või haridusasutustes. Muusikaterapeudi töö on vaimne ning eeldab pidevat suhtlemist ja lähikontakti kliendi/patsiendiga. Töö on psühholoogiliselt pingeline. Muusikaterapeut töötab pidevalt muutuvas olukorras, mis tuleneb klientide/patsientide erinevatest probleemidest ja motivatsioonist. Muusikaterapeut peab oma töös tagama kliendi konfidentsiaalsuse. Tööks on vaja eraldi hea heliisolatsiooniga ruumi, mille sisustus võimaldab inimestega läbi viia muusikateraapiat nii individuaalselt kui ka grupis. Muusikaterapeutiline sekkumine võib olla nii lühi- kui pikaajaline. Muusikaterapeut kasutab oma töös muusikainstrumente, muusikakeskust jm töövahendeid. Empaatiavõime, tolerantsus, vastutusvõime, koostöövõime, analüüsivõime, pingetaluvus, loovus, kohanemisvõime, iseseisvus, püsivus. Tavaliselt on muusikaterapeudil erialane kõrgharidus. Muusikaterapeut. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Kliendi/patsiendi seisundi hindamine 6 Muusikateraapia planeerimine 6 Muusikateraapia läbiviimine 6 Suhtlemine 7 Dokumenteerimine 6 Meeskonnatöö 6 Koolipsühholoog, tase 7 School Psychologist, EstQF Level 7 7 Koolipsühholoog IV (versioon 1) Koolipsühholoog IV (versioon 2) Koolipsühholoog IV (versioon 3) Koolipsühholoog, tase 7 (versioon 4) Koolipsühholoog, tase 7 (versioon 5) Koolipsühholoog, tase 7 (versioon 6) Koolipsühholoog, tase 7 (versioon 8) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Psühholoogia Psühholoog 22 2020-10-01 2021-01-01 2025-11-19 7 7 2634 Psühholoogid 0313 Psühholoogia 86 Tervishoid Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Ly Erg Nõo Põhikool Triin Kahre Eesti Psühholoogide Liit Eve Kikas Tallinna Ülikool Karmen Maikalu Eesti Koolipsühholoogide Ühing Kati Pajuman Tallinna Reaalkool Astra Schults Tartu Ülikool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Koolipsühholoogi töö on haridusasutustes õppivate laste ja noorte (edaspidi lapsed) arengu toetamine koostöös pere, haridustöötajate ja teiste spetsialistidega. 7. taseme koolipsühholoog hindab laste arengut mõjutavaid tegureid, kavandab ja juhib sekkumisi, töötab koostöövõrgustikus teiste erialade spetsialistidega. Koolipsühholoogid töötavad haridus- ja sotsiaalasutustes või erapraksises. Konfidentsiaalsust nõudvateks tööalasteks tegevusteks kasutab koolipsühholoog spetsiaalse sisustusega privaatset tööruumi. Koolipsühholoogi tööaeg on paindlik. Koolipsühholoog jaotab oma tööaega tööks klientidega, koostööks teiste spetsialistidega, tööks dokumentatsiooniga ja enesetäiendamiseks. Töö toimub pingelises keskkonnas. Koolipsühholoogi kutsealal on kaks kutset: koolipsühholoog, tase 7 ja koolipsühholoog, tase 8. A.2.1 Kontakti loomine ja hoidmine A.2.2 Lapse arengut mõjutavate tegurite ja toimetuleku hindamine A.2.3 Sekkumise läbiviimine A.2.4 Koolipsühholoogiaalane teavitamine ja arendustegevus Koolipsühholoogil on erialane magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon või koolipsühholoogi kutse. Koolipsühholoog, psühholoog. Vastavalt haridus- ja teadusministri määrusele nr 30 Direktori, õppealajuhataja, õpetajate ja tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded peab koolipsühholoogil olema erialane magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon või koolipsühholoogi kutse. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid ja üldoskused. Kontakti loomine ja hoidmine 7 Lapse arengut mõjutavate tegurite ja toimetuleku hindamine 7 Sekkumise läbiviimine 7 Koolipsühholoogiaalane teavitamine ja arendustegevus 7 Koolipsühholoog, tase 8 School Psychologist, EstQF Level 8 6 Koolipsühholoog V (versioon 1) Koolipsühholoog V (versioon 2) Koolipsühholoog V (versioon 3) Koolipsühholoog, tase 8 (versioon 4) Koolipsühholoog, tase 8 (versioon 5) Koolipsühholoog, tase 8 (versioon 7) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Psühholoogia Psühholoog 22 2020-10-01 2021-01-01 2025-11-19 8 8 2634 Psühholoogid 0313 Psühholoogia 86 Tervishoid Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Ly Erg Nõo Põhikool Triin Kahre Eesti Psühholoogide Liit Eve Kikas Tallinna Ülikool Karmen Maikalu Eesti Koolipsühholoogide Ühing Kati Pajuman Tallinna Reaalkool Astra Schults Tartu Ülikool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Koolipsühholoogi töö on haridusasutustes õppivate laste ja noorte (edaspidi laste) arengu toetamine koostöös pere, haridustöötajate ja teiste spetsialistidega. 8. taseme koolipsühholoog hindab laste arengut mõjutavaid tegureid, kavandab ja juhib sekkumisi, töötab koostöövõrgustikus teiste erialade spetsialistidega. Teeb psühholoogiaalaseid uurimistöid ning viib läbi koolitusi, juhendab üliõpilasi ja teisi koolipsühholooge, osaleb eriala ja organisatsiooni arendustegevustes, samuti valdkonna poliitika planeerimises. Koolipsühholoogid töötavad haridus- ja sotsiaalasutustes või erapraksises. Konfidentsiaalsust nõudvateks tööalasteks tegevusteks kasutab koolipsühholoog spetsiaalse sisustusega privaatset tööruumi. Koolipsühholoogi tööaeg on paindlik. Koolipsühholoog jaotab oma tööaega tööks klientidega, koostööks teiste spetsialistidega, tööks dokumentatsiooniga ja enesetäiendamiseks. Töö toimub pingelises keskkonnas. Koolipsühholoogi kutsealal on kaks kutset: koolipsühholoog, tase 7 ja koolipsühholoog, tase 8. A.2.1 Kontakti loomine ja hoidmine A.2.2 Lapse arengut mõjutavate tegurite ja toimetuleku hindamine A.2.3 Sekkumise läbiviimine A.2.4 Koolipsühholoogiaalane teavitamine ja arendustegevus A.2.5 Juhendamine A.2.6 Koolitamine A.2.7 Koolipsühholoogiaalane uurimustöö Koolipsühholoogil on erialane magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon või koolipsühholoogi kutse. Koolipsühholoog, psühholoog. Vastavalt haridus- ja teadusministri määrusele nr 30 Direktori, õppealajuhataja, õpetajate ja tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded peab koolipsühholoogil olema erialane magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon või koolipsühholoogi kutse. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid ja üldoskused. Kontakti loomine ja hoidmine 7 Lapse arengut mõjutavate tegurite ja toimetuleku hindamine 7 Sekkumise läbiviimine 7 Koolipsühholoogiaalane teavitamine ja arendustegevus 8 Juhendamine 8 Koolitamine 7 Koolipsühholoogiaalane uurimistöö 8 Perelepitaja, tase 6 Family Mediator EstQF level 6 3 Perelepitaja, tase 6 (versioon 1) Perelepitaja, tase 6 (versioon 2) Perelepitaja, tase 6 (versioon 4) Perelepitaja, tase 6 (versioon 5) Sotsiaalhoolekanne Sotsiaalhoolekande Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaaltöö ja nõustamine Perelepitaja 18 2020-11-06 2020-11-06 2025-05-20 6 6 2635 Sotsiaaltöötajad ja nõustajad 0923 Sotsiaaltöö ja nõustamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Keelte oskustasemete kirjeldused Digioskused Arno Baltin Tallinna Ülikool, Eesti Lepitajate Ühing Marika Kivik Eesti Lepitajate Ühing Anneli Liivamägi-Hitrov Eesti Lepitajate Ühing Helle Niit Eesti Lepitajate Ühing Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Perelepitaja pakub konfliktilahendusteenust kooselu ja perekonnaga seotud vaidlustes, sealhulgas abielulahutuse/lahkumineku ja lastega seonduvates teemades. Ta aitab erinevatel seisukohtadel olevatel partneritel leida ja sõlmida mõlemaid osapooli rahuldavaid kokkuleppeid. Perelepitaja, tase 6 juhib pooltevahelist läbirääkimisprotsessi, mille kaudu on osapooltel võimalik leida lahendusi erimeelsustele, k.a kohtuprotsessi eel, ajal või järgselt. Ta loob läbirääkimise protsessiks toetava keskkonna, soodustades osapoolte üksteisemõistmist, arusaamist ja koostööd ning kokkulepete leidmist, sh vanematel lapse arengulisest vajadustest lähtuvate kokkulepete sõlmimist. Perelepitaja teeb vajadusel koostööd teiste erialade spetsialistidega. Perelepitaja kutsealal on ka perelepitaja, tase 7 kutse, kes lisaks eelpool nimetatule on võimeline töötama ka eriti keerukate juhtumite lahendamisega. Tänu suuremale kogemusele kasutab ta mitmekesisemaid töömeetodeid, võib kaasata lapsi perelepitusprotsessi, juhendab kolleege ja tegeleb sihipäraselt valdkonna arendamisega. A.2.1 Perelepituse kavandamine A.2.2 Perelepituse läbiviimine A.2.3 Laste intervjueerimine Perelepitajana töötamine eeldab kõrgharidust, soovitavalt psühholoogia, sotsiaalteaduste või õigusteaduste erialalt, perelepitusalast väljaõpet ning vähemalt kolme superviseeritud juhtumi lahendit. Perelepitaja ja lepitaja. Selle kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2) ning kohustuslike kompetentside B.3.1 ja B.3.2 tõendamine. Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitav kompetents B.3.3. Perelepituse kavandamine 6 Perelepituse läbiviimine 6 Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitav kompetents B.3.3. Laste intervjueerimine 7 Podoloog, tase 5 Podologist, EstQF Level 5 1 Podoloog, tase 5 (versioon 2) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Podoloogia Jalaspetsialist 22 2020-10-01 2021-01-01 2025-11-19 5 5 3259 Tervishoiu keskastme spetsialistid, mujal liigitamata 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Erika Gering Jalaravi Kliinik OÜ Linda Jürisson Eesti Õdede Liit Dagmar Mosharov Eesti Jalaspetsialistide Selts Olga Proskurnina Estonian Clinic OÜ (Jalakliinik) Anna-Liisa Tamm Tartu Tervishoiu Kõrgkool Eda Vähi Ida-Tallinna Keskhaigla Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Podoloog on spetsialist, kelle töö on seotud jala (jalalaba) tervise, selle säilitamise ja taastamisega. Tema töö on jala seisundi hindamine, nahahooldus, haavahooldus, küüneplaadi hooldus ja korrigeerimine, abivahendite soovitamine ja valmistamine ning jala tervise (sh hügieeni) alane nõustamine. Podoloog võib töötada tervishoiu- või hoolekandeasutuses või erapraksises. A.2.1 Kabineti ja instrumentide ettevalmistus ja hooldus A.2.2 Jala seisundi hindamine A.2.3 Nahahooldus A.2.4 Küüneplaadi hooldus ja korrigeerimine, sh ortoneksia A.2.5 Abivahendite soovitamine, kohandamine ja valmistamine A.2.6 Klienditeenindus ja nõustamine Podoloogil on vähemalt keskharidus ja läbitud erialane koolitus või läbitud vastav tasemeõpe või on oskused omandatud erialase töökogemuse kaudu. Podoloog, jalahooldusspetsialist. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Kabineti ja instrumentide ettevalmistus ja hooldus 5 Jala seisundi hindamine 5 Nahahooldus 5 Küüneplaadi hooldus ja korrigeerimine, sh ortoneksia 5 Abivahendite soovitamine, kohandamine ja valmistamine 5 Klienditeenindus ja nõustamine 5 Perelepitaja, tase 7 Family Mediator EstQF level 7 3 Perelepitaja, tase 7 (versioon 1) Perelepitaja, tase 7 (versioon 2) Perelepitaja, tase 7 (versioon 4) Perelepitaja, tase 7 (versioon 5) Sotsiaalhoolekanne Sotsiaalhoolekande Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaaltöö ja nõustamine Perelepitaja 18 2020-11-06 2020-11-06 2025-05-20 7 7 2635 Sotsiaaltöötajad ja nõustajad 0923 Sotsiaaltöö ja nõustamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Keelte oskustasemete kirjeldused Digioskused Arno Baltin Tallinna Ülikool, Eesti Lepitajate Ühing Marika Kivik Eesti Lepitajate Ühing Anneli Liivamägi-Hitrov Eesti Lepitajate Ühing Helle Niit Eesti Lepitajate Ühing Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Perelepitaja pakub konfliktilahendusteenust kooselu ja perekonnaga seotud vaidlustes, sealhulgas abielulahutuse/lahkumineku ja lastega seonduvates teemades. Ta aitab erinevatel seisukohtadel olevatel partneritel leida ja sõlmida mõlemaid osapooli rahuldavaid kokkuleppeid. Perelepitaja, tase 7 juhib pooltevahelist läbirääkimisprotsessi, mille kaudu on osapooltel võimalik leida lahendusi erimeelsustele, k.a kohtuprotsessi eel, ajal või järgselt. Ta loob läbirääkimise protsessiks toetava keskkonna, soodustades osapoolte üksteisemõistmist, arusaamist ja koostööd ning kokkulepete leidmist, sh vanematel lapse arengulisest vajadustest lähtuvate kokkulepete sõlmimist. Perelepitaja teeb vajadusel koostööd teiste erialade spetsialistidega. 7. taseme perelepitaja on võimeline töötama ka eriti keerukate juhtumite lahendamisega. Tänu suuremale kogemusele kasutab ta mitmekesisemaid töömeetodeid, võib kaasata lapsi perelepitusprotsessi, juhendab kolleege ja tegeleb sihipäraselt valdkonna arendamisega. Kutsealal tegutseb ka perelepitaja, tase 6, kes ei kaasa lapsi lepitusprotsessi, ei juhenda kolleege ega tegele sihipäraselt valdkonna arendamisega. A.2.1 Perelepituse kavandamine A.2.2 Perelepituse läbiviimine A.2.3 Laste intervjueerimine A.2.4 Juhendamine ja kutsealase tegevuse arendamine Perelepitajana töötamine eeldab kõrgharidust, soovitavalt psühholoogia, sotsiaalteaduste või õigusteaduste erialalt ning perelepitusalast väljaõpet. 7. taseme perelepitaja on töötanud vähemalt 20 menetlusse võetud juhtumiga, on läbinud 30 supervisioonitundi ja on ise superviseerinud vähemalt 5 juhtumit (kaasused peavad olema dokumenteeritud). Perelepitaja ja lepitaja. Selle kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2) ja kõikide kohustuslike kompetentside (B.3.1 – B.3.4) tõendamine. Perelepituse kavandamine 6 Perelepituse läbiviimine 7 Laste intervjueerimine 7 Juhendamine ja kutsealase tegevuse arendamine 7 Piirivalvur, tase 5 Border Guard, EstQF Level 5 8 Piirivalveametnik III (versioon 1) Piirivalveametnik III (versioon 2) Piirivalveametnik III (versioon 3) Piirivalveametnik III (versioon 4) Piirivalveametnik III (versioon 5) Piirivalvur, tase 5 (versioon 6) Piirivalvur, tase 5 (versioon 7) II astme dokumentide kontroll Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Piirivalveteenistus Piirivalvur 16 2020-11-04 2020-11-04 2025-11-03 5 5 3351 Tolli- ja piiriinspektorid 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Keelte oskustasemete kirjeldused Raavo Järva Politsei- ja Piirivalveamet Viljar Kärk Siseministeerium Marek Liiva Sisekaitseakadeemia Inge Lindsaar Politsei- ja Piirivalveamet Janek Mägi Siseministeerium Heiki Suomalainen Politsei- ja Piirivalveamet Piret Teppan Sisekaitseakadeemia Ivar Treffner Politsei- ja Piirivalveamet Kerstin Kirsel Politsei- ja Piirivalveamet Erik Liiva Politsei- ja Piirivalveamet, Narva piiripunkt Priit Paakspuu Politsei ja Piirivalveamet, Tallinna piiripunkt Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Piirivalve eesmärgiks on riigipiiri valvamine ja piiripunktides piirikontrolli teostamine, otsingu- ja päästetegevus merel ja piiriveekogudel ning merereostuse avastamine ja likvideerimine. Piirivalvuri peamisteks tööülesanneteks on Schengeni liikmesriiki sisenemise ja sealt väljumise tingimustele vastavuse kontrollimine, patrull- ja vaatlustegevus riigipiiril ebaseadusliku riigipiiri ületuse ennetamiseks, avastamiseks ja tõkestamiseks ning haldus- ja süüteomenetluste läbiviimine oma pädevuse piires. Piirivalvur langetab iseseisvalt otsuseid oma ametikoha pädevuse piires ja on võimeline ette nägema oma otsuste tagajärgi ning vastutab nende eest. Piirivalvur, tase 5 teostab piirikontrolli piiripunktides ning patrull- ja vaatlustegevust riigipiiril ning juhib patrulli tegevust. Täidab juhi korraldusi ja võtab vastu iseseisvaid otsuseid oma pädevuse piires, tegutsedes nii üksi kui meeskonnas. Töö eeldab palju suhtlemist, sh võõrkeelte kasutamist. 5. taseme piirivalvur võib spetsialiseeruda II astme dokumentide kontrollile. Piirivalve kutsealal on lisaks 5. taseme piirivalvuri kutsele järgmised kutsed: piirivalvur, tase 4, kes teostab piirikontrolli piiripunktides ning patrull- ja vaatlustegevust riigipiiril; piirivalvur, tase 6, kes korraldab piirikontrolli piiripunktides ning patrull- ja vaatlustegevust riigipiiril, korraldab siseriiklikku ja rahvusvahelist koostööd, juhib struktuuriüksuse tööd. 6. taseme piirivalvur võib spetsialiseeruda II astme dokumentide kontrollile; piirivalvur, tase 7 juhib struktuuriüksuse tööd, korraldab piirikontrolli ning patrull- ja vaatlustegevuste metoodikate väljatöötamist, korraldab siseriiklikku ja rahvusvahelist koostööd, teostab järelevalvet. A.2.1 Piirivalve A.2.2 Juhtimine A.2.3 Menetlemine II astme dokumentide kontroll A.2.4 II astme dokumentide kontroll A.2.5 Väikelaeva juhtimine A.2.6 Alarmsõiduki juhtimine A.2.7 Otsingu- ja päästetegevus merel ja piiriveekogul 5. taseme piirivalvuril on vähemalt keskharidus ja erialane ettevalmistus, spetsialiseerumise korral on lisaks läbitud spetsialiseerumisega seotud kompetentsusnõuetega seotud koolitus. Piirivalvur, vanempiirivalvur. Töötamist piirivalvurina reguleerib politsei ja piirivalve seadus. Põhikutse piirivalvur, tase 5 taotlemisel tuleb tõendada üldoskused B.2 ja kohustuslikud kompetentsid B.3.1 – B.3.3, spetsialiseerumise korral tuleb lisaks tõendada ka spetsialiseerumisega seotud kompetents B.3.4. Täiendavalt on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.3.5 – B.3.7. Piirivalve 5 Juhtimine 5 Menetlemine 5 Spetsialiseerumise korral tuleb lisaks kohustuslikele kompetentsidele tõendada ka spetsialiseerumisega seotud kompetents B.3.4. Täiendavalt on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.3.5 – B.3.7. Väikelaeva juhtimine 5 Alarmsõiduki juhtimine 5 Otsingu- ja päästetegevus merel ja piiriveekogul 5 Piirivalvur, tase 6 Border Guard, EstQF Level 6 8 Piirivalveametnik IV (versioon 1) Piirivalveametnik IV (versioon 2) Piirivalveametnik IV (versioon 3) Piirivalveametnik IV (versioon 4) Piirivalveametnik IV (versioon 5) Piirivalvur, tase 6 (versioon 6) Piirivalvur, tase 6 (versioon 7) II astme dokumentide kontroll Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Piirivalveteenistus Piirivalvur 16 2020-11-04 2020-11-04 2025-11-03 6 6 1349 Kutseteenuste juhid, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Keelte oskustasemete kirjeldused Raavo Järva Politsei- ja Piirivalveamet Viljar Kärk Siseministeerium Marek Liiva Sisekaitseakadeemia Inge Lindsaar Politsei- ja Piirivalveamet Janek Mägi Siseministeerium Heiki Suomalainen Politsei- ja Piirivalveamet Piret Teppan Sisekaitseakadeemia Ivar Treffner Politsei- ja Piirivalveamet Kerstin Kirsel Politsei- ja Piirivalveamet Erik Liiva Politsei- ja Piirivalveamet, Narva piiripunkt Priit Paakspuu Politsei ja Piirivalveamet, Tallinna piiripunkt Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Piirivalve eesmärgiks on riigipiiri valvamine ja piiripunktides piirikontrolli teostamine, otsingu- ja päästetegevus merel ja piiriveekogudel ning merereostuse avastamine ja likvideerimine. Piirivalvuri peamisteks tööülesanneteks on Schengeni liikmesriiki sisenemise ja sealt väljumise tingimustele vastavuse kontrollimine, patrull- ja vaatlustegevus riigipiiril ebaseadusliku riigipiiri ületuse ennetamiseks, avastamiseks ja tõkestamiseks ning haldus- ja süüteomenetluste läbiviimine oma pädevuse piires. Piirivalvur langetab iseseisvalt otsuseid oma ametikoha pädevuse piires ja on võimeline ette nägema oma otsuste tagajärgi ning vastutab nende eest. Piirivalvur, tase 6 korraldab piirikontrolli piiripunktides ning patrull- ja vaatlustegevust riigipiiril, korraldab siseriiklikku ja rahvusvahelist koostööd, juhib ja korraldab struktuuriüksuse tööd või oma vastutusala valdkonna toimimist. Töö eeldab palju suhtlemist, sh võõrkeelte kasutamist. 6. taseme piirivalvur võib spetsialiseeruda II astme dokumentide kontrollile. Piirivalve kutsealal on lisaks 6. taseme piirivalvuri kutsele järgmised kutsed: piirivalvur, tase 4, kes teostab piirikontrolli piiripunktides ning patrull- ja vaatlustegevust riigipiiril; piirivalvur, tase 5, kes teostab piirikontrolli piiripunktides ning patrull- ja vaatlustegevust riigipiiril ning juhib patrulli tegevust. 5. taseme piirivalvur võib spetsialiseeruda II astme dokumentide kontrollile; piirivalvur, tase 7 juhib struktuuriüksuse tööd, korraldab piirikontrolli ning patrull- ja vaatlustegevuste metoodikate väljatöötamist, korraldab siseriiklikku ja rahvusvahelist koostööd, teostab järelevalvet. A.2.1 Piirivalve A.2.2 Juhtimine A.2.3 Menetlemine II astme dokumentide kontroll A.2.4 II astme dokumentide kontroll A.2.5 Väikelaeva juhtimine A.2.6 Alarmsõiduki juhtimine A.2.7 Otsingu- ja päästetegevus merel ja piiriveekogul 6. taseme piirivalvuril on kõrgharidus piirivalve alal või muu kõrgharidus ja läbitud piirivalvealane (täiendus)koolitus, spetsialiseerumise korral lisaks spetsialiseerumisega seotud kompetentsusnõuetega seotud koolitus. Vanempiiriametnik, juhtivpiiriametnik, struktuuriüksuse juht. Töötamist piirivalvurina reguleerib politsei ja piirivalve seadus. Põhikutse piirivalvur, tase 6 taotlemisel tuleb tõendada üldoskused B.2 ja kohustuslikud kompetentsid B.3.1 – B.3.3, spetsialiseerumise korral tuleb lisaks tõendada ka spetsialiseerumisega seotud kompetents B.3.4. Täiendavalt on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.3.5 – B.3.7. Piirivalve 6 Juhtimine 6 Menetlemine 6 Spetsialiseerumise korral tuleb lisaks kohustuslikele kompetentsidele tõendada ka spetsialiseerumisega seotud kompetents B.3.4. Täiendavalt on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.3.5 – B.3.7. Väikelaeva juhtimine 6 Alarmsõiduki juhtimine 5 Otsingu- ja päästetegevus merel ja piiriveekogul 5 Piirivalvur, tase 7 Border Guard, EstQF Level 7 7 Piirivalveametnik V (versioon 1) Piirivalveametnik V (versioon 2) Piirivalveametnik V (versioon 3) Piirivalveametnik V (versioon 4) Piirivalvur, tase 7 (versioon 5) Piirivalvur, tase 7 (versioon 6) Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Piirivalveteenistus Piirivalvur 16 2020-11-04 2020-11-04 2025-11-03 7 7 1349 Kutseteenuste juhid, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Keelte oskustasemete kirjeldused Raavo Järva Politsei- ja Piirivalveamet Viljar Kärk Siseministeerium Marek Liiva Sisekaitseakadeemia Inge Lindsaar Politsei- ja Piirivalveamet Janek Mägi Siseministeerium Heiki Suomalainen Politsei- ja Piirivalveamet Piret Teppan Sisekaitseakadeemia Ivar Treffner Politsei- ja Piirivalveamet Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Piirivalve eesmärgiks on riigipiiri valvamine ja piiripunktides piirikontrolli teostamine, otsingu- ja päästetegevus merel ja piiriveekogudel ning merereostuse avastamine ja likvideerimine. Piirivalvuri peamisteks tööülesanneteks on Schengeni liikmesriiki sisenemise ja sealt väljumise tingimustele vastavuse kontrollimine, patrull- ja vaatlustegevus riigipiiril ebaseadusliku riigipiiri ületuse ennetamiseks, avastamiseks ja tõkestamiseks ning haldus- ja süüteomenetluste läbiviimine oma pädevuse piires. Piirivalvur langetab iseseisvalt otsuseid oma ametikoha pädevuse piires ja on võimeline ette nägema oma otsuste tagajärgi ning vastutab nende eest. Piirivalvur, tase 7 juhib struktuuriüksuse tööd või oma vastutusala valdkonna toimimist, vastutab piirihalduse korralduse ja organisatsiooni arenduse eest, korraldab piirikontrolli ning patrull- ja vaatlustegevuste metoodikate väljatöötamist, korraldab siseriiklikku ja rahvusvahelist koostööd ning järelevalve teostamist. Töö eeldab palju suhtlemist, sh võõrkeelte kasutamist. Piirivalve kutsealal on lisaks 7. taseme piirivalvuri kutsele järgmised kutsed: piirivalvur, tase 4, kes teostab piirikontrolli piiripunktides ning patrull- ja vaatlustegevust riigipiiril; piirivalvur, tase 5, kes teostab piirikontrolli piiripunktides ning patrull- ja vaatlustegevust riigipiiril ning juhib patrulli tegevust. 5. taseme piirivalvur võib spetsialiseeruda II astme dokumentide kontrollile; piirivalvur, tase 6 korraldab piirikontrolli piiripunktides ning patrull- ja vaatlustegevust riigipiiril, korraldab siseriiklikku ja rahvusvahelist koostööd, juhib struktuuriüksuse tööd. 6. taseme piirivalvur võib spetsialiseeruda II astme dokumentide kontrollile. A.2.1 Piirivalve A.2.2 Juhtimine A.2.3 Menetlemine Tavaliselt on 7. taseme piirivalvuril magistrikraad ja läbitud kompetentside saavutamiseks vajalik piirivalvealane (täiendus)koolitus. Juhtivpiiriametnik, struktuuriüksuse juht. Töötamist piirivalvurina reguleerib politsei ja piirivalve seadus. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid (üldoskused B.2 ning kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.3). Piirivalve 7 Juhtimine 7 Menetlemine 7 Diplomeeritud tööstusautomaatikainsener, tase 7 Diploma Industrial Automation Engineer, EstQF Level 7 4 Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 1) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 2) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 2) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 3) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 3) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud tööstusautomaatikainsener, tase 7 (versioon 5) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Automaatikainsener 17 2020-11-05 2020-11-05 2025-10-30 7 7 2152 Elektroonikainsenerid 0714 Elektroonika ja automaatika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Keelte oskustasemete kirjeldused Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Andres Rähni Eesti Süsteemiinseneride Selts, Tallinna Tehnikaülikool Vitali Vansovitš Valmet Automation Oy Andrei Popov ABB AS Samo Saarts Tallinna Tehnikakõrgkool Sergei Bessonov ÅF-Automaatika Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Tööstusautomaatikainseneride töö eesmärk on luua insenertehnilisi lahendusi automaatikasüsteemide ohutuks ja kvaliteetseks toimimiseks. Automaatikasüsteem on keskkonnaga vahetult seotud tark- ja riistvara kompleks, mida kasutatakse tehnoloogiliste protsesside toimimise juhtimiseks ja kontrollimiseks ettenähtud töörežiimides ilma inimese otsese osalemiseta. 7. taseme diplomeeritud tööstusautomaatikainseneri tööks on olemasolevate või arendatavate tehnoloogiliste protsesside automatiseerimine ja automaatikasüsteemide töös hoidmine. Automatiseerimine hõlmab automaatikasüsteemide kõrgtehnoloogilist loomist ja rakendamist toodete ja teenuste tootmiseks ja tarnimiseks. Diplomeeritud tööstusautomaatikainsener on kogenud spetsialist, kes teeb koostööd tellijate ja sidusvaldkondade spetsialistidega ning juhib vajadusel meeskonna tööd. Tööstusautomaatikainseneride töö on seotud infotehnoloogia, elektri ja nõrkvoolu valdkondadega ja robootikaga, eeldades kompleksseid kutseoskusi ning arusaamist kasutatavast tootmistehnoloogiast. Kindlustada tuleb tootmisprotsessi sujuvus, standarditele vastavus ja tellijale sobiv ratsionaalne lõpptulemus. Töötempo võib olla kiire ja pingeline. Töötamine võib toimuda välitingimustes või keskkondades, kus võib esineda plahvatus- ja tuleohtu ning kokkupuudet kemikaalide, mürgiste ainete, nakkusohtliku materjali, ioniseeriva kiirguse, mistõttu on nõutav erikaitsevahendite kasutamine. Kutseala kõrgema taseme kutse: Volitatud tööstusautomaatikainsener, tase 8 Tööülesanded seonduvad kõrgeima keerukusega tehnoloogiliste protsesside kompleksse automatiseerimise ja automaatikasüsteemide innovaatilise töös hoidmisega. A.2.1 Arhitektuuri arendamine A.2.2 Riistvara valimine A.2.3 Tarkvara arendamine A.2.4 Süsteemi hindamine A.2.5 Tõrgete haldamine A.2.6 Dokumenteerimine A.2.7 Projekteerimine (v.a kõrgendatud ohuga keskkondade süsteemides) A.2.8 Süsteemide ehitamine A.2.9 Süsteemide kasutus ja hooldus A.2.10 Arendus- ja koolitustegevus Tööstusautomaatikainsenerina töötamine eeldab tavaliselt erialast magistrikraadi või sellega samaväärset kõrgharidust. Mõlemal juhul on nõutav erialane töökogemus. Automaatikainsener, automaatika hooldusinsener, automaatika hooldusjuht, automaatika projektimüügi insener, automaatika projekteerija, automaatika projektijuht, protsessiinsener, robootikainsener. Seoses suurema IT lahendustega integreerumisega tuleb arvestada trendi, kus olemasolevad tööstusseadmed muutuvad järk-järgult kõrgtehnoloogilisemaks. Automatiseerimist mõjutavad innovaatiliste digitehnoloogiliste lahenduste rakendamine nagu Tööstus 4.0 tehnoloogiad ning Tööstuslik Internet ja IoT. Tulevikuarengu vaates on suure tähtsusega tööstus- ja tootmisprotsesside elukaare (sh müügi ja tarbimise) tundmine, töö- ja keskkonnaohutus, küberturvalisus, ruumiline mõtlemine, masinnägemine ja liitreaalsus, kaasaegne andmeanalüüs (tehisintellekt, suurandmed). Üldise tendentsina võib välja tuua, et tööstuse erinevad põhikutsealad ja kompetentsid hakkavad üha enam sulanduma ja enam ei ole võimalik eri ameteid nii täpselt määratleda kui varem. Selle kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2) ja kohustuslike kompetentside (B.3.1 - B.3.6) tõendamine. Valitavatest kompetentsidest (B.3.7 – B.3.10) tuleb tõendada vähemalt üks kompetents. Arhitektuuri arendamine 7 Riistvara valimine 7 Tarkvara arendamine 7 Süsteemi hindamine 7 Tõrgete haldamine 7 Dokumenteerimine 7 Valitavatest kompetentsidest (B.3.7 – B.3.10) tuleb tõendada vähemalt üks kompetents. Projekteerimine (v.a kõrgendatud ohuga keskkondade süsteemides) 7 Süsteemide ehitamine 7 Süsteemide kasutus ja hooldus 7 Arendus- ja koolitustegevus 7 Volitatud tööstusautomaatikainsener, tase 8 Chartered Industrial Automation Engineer, EstQF Level 8 4 Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 1) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 2) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 2) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 3) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 3) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 6) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud tööstusautomaatikainsener, tase 8 (versioon 5) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Automaatikainsener 17 2020-11-05 2020-11-05 2025-10-30 8 8 2152 Elektroonikainsenerid 0714 Elektroonika ja automaatika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Keelte oskustasemete kirjeldused Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Andres Rähni Eesti Süsteemiinseneride Selts, Tallinna Tehnikaülikool Vitali Vansovitš Valmet Automation Oy Andrei Popov ABB AS Samo Saarts Tallinna Tehnikakõrgkool Sergei Bessonov ÅF-Automaatika Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Tööstusautomaatikainseneride töö eesmärk on luua insenertehnilisi lahendusi automaatikasüsteemide ohutuks ja kvaliteetseks toimimiseks. Automaatikasüsteem on keskkonnaga vahetult seotud tark- ja riistvara kompleks, mida kasutatakse tehnoloogiliste protsesside toimimise juhtimiseks ja kontrollimiseks ettenähtud töörežiimides ilma inimese otsese osalemiseta. 8. taseme volitatud tööstusautomaatikainseneri tööks on kõrgeima keerukusega tehnoloogiliste protsesside kompleksne automatiseerimine ja automaatikasüsteemide innovaatiline töös hoidmine. Automatiseerimine hõlmab automaatikasüsteemide kõrgtehnoloogilist loomist ja rakendamist toodete ja teenuste tootmiseks ja tarnimiseks. Volitatud tööstusautomaatikainsener on kogenud spetsialist, kes teeb koostööd tellijate ja sidusvaldkondade spetsialistidega ning juhib meeskonna tööd. Tööstusautomaatikainseneride töö on seotud infotehnoloogia, elektri ja nõrkvoolu valdkondadega ja robootikaga, eeldades kompleksseid kutseoskusi ja arusaamist kasutatavast tootmistehnoloogiast. Kindlustada tuleb tootmisprotsessi sujuvus, standarditele vastavus ja tellijale sobiv ratsionaalne lõpptulemus. Töötempo võib olla kiire ja pingeline. Töötamine toimub ka välitingimustes või keskkondades, kus võib esineda plahvatus- ja tuleohtu ning kokkupuudet kemikaalide, mürgiste ainete, nakkusohtliku materjali, ioniseeriva kiirgusega, mistõttu on nõutav erikaitsevahendite kasutamine. Kutseala madalama taseme kutse: Diplomeeritud tööstusautomaatikainsener, tase 7 Tööülesanded seonduvad olemasolevate või arendatavate tehnoloogiliste protsesside automatiseerimise ja automaatikasüsteemide töös hoidmisega. A.2.1 Arhitektuuri arendamine A.2.2 Riistvara valimine A.2.3 Tarkvara arendamine A.2.4 Süsteemi auditeerimine ja ekspertiis A.2.5 Kvaliteedijuhtimine A.2.6 Dokumenteerimine A.2.7 Juhtimine A.2.8 Projekteerimine (sh kõrgendatud ohuga keskkondade süsteemide projekteerimine) A.2.9 Süsteemide ehitamine A.2.10 Süsteemide kasutus ja hooldus A.2.11 Arendus-, teadus- ja koolitustegevus Tööstusautomaatikainsenerina töötamine eeldab tavaliselt erialast magistrikraadi või sellega samaväärset kõrgharidust. Mõlemal juhul on nõutav erialane töökogemus. Automaatikainsener, automaatika hooldusinsener, automaatika hooldusjuht, automaatika projektimüügi insener, automaatika projekteerija, automaatika projektijuht, protsessiinsener, robootikainsener. Seoses suurema IT lahendustega integreerumisega tuleb arvestada trendi, kus olemasolevad tööstusseadmed muutuvad järk-järgult kõrgtehnoloogilisemaks. Automatiseerimist mõjutavad innovaatiliste digitehnoloogiliste lahenduste rakendamine nagu Tööstus 4.0 tehnoloogiad ning Tööstuslik Internet ja IoT. Tulevikuarengu vaates on suure tähtsusega tööstus- ja tootmisprotsesside elukaare (sh müügi ja tarbimise) tundmine, töö- ja keskkonnaohutus, küberturvalisus, ruumiline mõtlemine, masinnägemine ja liitreaalsus, kaasaegne andmeanalüüs (tehisintellekt, suurandmed) ning keerukate süsteemide probleemide lahendamine (Complex problem-solving). Üldise tendentsina võib välja tuua, et tööstuse erinevad põhikutsealad ja kompetentsid hakkavad üha enam sulanduma ja enam ei ole võimalik eri ameteid nii täpselt määratleda kui varem. Selle kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2) ja kohustuslike kompetentside (B.3.1 - B.3.7) tõendamine. Valitavatest kompetentsidest (B.3.8 - B.11) tuleb tõendada vähemalt üks kompetents. Arhitektuuri arendamine 8 Riistvara valimine 8 Tarkvara arendamine 8 Süsteemi auditeerimine ja ekspertiis 8 Kvaliteedijuhtimine 8 Dokumenteerimine 8 Juhtimine 8 Valitavatest kompetentsidest (B.3.8 – B.3.11) tuleb tõendada vähemalt üks kompetents. Projekteerimine (sh kõrgendatud ohuga keskkondade süsteemide projekteerimine) 8 Süsteemide ehitamine 8 Süsteemide kasutus ja hooldus 8 Arendus- ja koolitustegevus 8 Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 esmane kutse Diploma Biomedical Engineer, Level 7, Initial Higher Education level 2 Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Biomeditsiiniinsener 17 2020-11-05 2020-11-05 2024-11-05 7 7 2149 Tehnikateaduste tippspetsialistid, mujal liigitamata 0912 Meditsiin 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Keelte oskustasemete kirjeldused Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Digipädevuste enesehindamise skaala Andres Kaalep SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Andrus Aavik SA Tartu Ülikooli Kliinikum Annika Kaalep SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Eduard Gerškevitš SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Jaanus Lass AB Medical Group, Eesti Biomeditsiinitehnika ja Meditsiinifüüsika Ühing Joosep Kepler SA Pärnu Haigla Kalle Kepler Radexpert OÜ Maie Bachmann Tallinna Tehnikaülikool Marko Parve AS Ida-Tallinna Keskhaigla Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Biomeditsiinitehnikainseneride tegevuse eesmärk on toetada tänapäevase meditsiini ohutut ja kvaliteetset toimimist inseneriteaduse, meditsiinifüüsika ja meditsiiniinfotehnoloogia rakenduste kaudu. Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 esmane kutse on omistatud isikule, kes on läbinud erialase magistriõppe ja omandanud kompetentsuse, mis annab valmisoleku töötada meditsiini ja bioloogia kõrgtehnoloogia käitamise ettevõtetes ja asutustes ning täita meditsiinifüüsika, meditsiiniinfotehnoloogia või insenertehniliste töödega seotud ülesandeid. Kuna puudub töökogemus, võib ta keerulistes ja uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades vajada kogenud inseneri juhendamist. Tervishoiuasutuses töötades tuleb juhinduda kliinilises keskkonnas kehtivatest nõuetest. Võimalik on kokkupuude mürgiste ainetega, nakkusohtliku materjaliga ja ioniseeriva kiirgusega, mis eeldab töötamisel kaitsevahendite kasutamist vastavalt töö iseloomule. Kutseala kõrgemate tasemete kutsed: Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 omab töökogemust meditsiiniseadmete ja -süsteemide käitamise ja parendamise alal. Volitatud biomeditsiinitehnikainsener, tase 8 omab töökogemust diagnostilise ja menetlusradioloogia meditsiinifüüsika, nukleaarmeditsiinifüüsika, kiiritusravi meditsiinifüüsika, insenertehniliste seadmete või meditsiiniinfotehnoloogia spetsialiseerumissuundadel. A.2.1 Meditsiiniseadmete ja -süsteemide käitamine. A.2.2 Meditsiiniseadmete ja -süsteemide parendamine. Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainseneri esmase kutse taotlemise eelduseks on omandatud meditsiinitehnika ja -füüsika alane magistrikraad. Kutse andjaks on õppeasutus, kus vastav magistriõpe läbiti. Meditsiinitehnikainsener, hooldusinsener, kvaliteediinsener, meditsiinifüüsik, meditsiinitehnikaspetsialist, müügiinsener jm. Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 esmase kutse taotlemisel tuleb läbida õppekava ja omandada kompetentsid B2, B.3.1 ja B.3.2. Meditsiiniseadmete ja -süsteemide käitamine 7 Meditsiiniseadmete ja -süsteemide parendamine 7 Abitreener, tase 3 Assistant Coach, EstQF Level 3 17 Abitreener, tase 3 (versioon 11) Abitreener, tase 3 (versioon 12) Abitreener, tase 3 (versioon 13) Abitreener, tase 3 (versioon 14) Abitreener, tase 3 (versioon 15) Abitreener, tase 3 (versioon 16) Abitreener, tase 3 (versioon 18) Abitreener, tase 3 (versioon 19) Abitreener, tase 3 (versioon 20) Abitreener, tase 3 (versioon 21) Abitreener, tase 3 (versioon 22) Abitreener, tase 3 (versioon 23) Treener I (versioon 1) Treener I (versioon 10) Treener I (versioon 2) Treener I (versioon 3) Treener I (versioon 4) Treener I (versioon 5) Treener I (versioon 6) Treener I (versioon 7) Treener I (versioon 8) Treener I (versioon 9) Aerutamine Aikido Allveesport Ameerika jalgpall Ammulaskmine Automudelism Autosport Bobisõit Capoeira Cheerleading Curling Discgolf Fitness Golf Hapkido Iaido Indiaca Jalgpall Jalgrattasport Ju-jutsu Judo Jõutõstmine Jäähoki Jääpall Kabe Karate Kelgutamine Kepikõnd Kergejõustik Kickboxing Kobudo Koroona ja novus Korvpall Kriket Kudo Kujundujumine Kurnimäng Käsipall Laevamudelism Laskesuusatamine Laskmine Lauatennis Lennusport Liikumisharrastus Maadlus Maahoki Male Matkasport Moodne viievõistlus Mootorrattasport Orienteerumine Padel Pesapall Petank Piljard Poks Purjetamine Raadiosport Ragbi Ratsutamine Ronimissport Rulasport Rulluisutamine Rühmatreeningud Saalihoki Sambo Skeleton Sport Chanbara Squash Sulgpall Sumo Suusatamine Sõudmine Taekwon-do Taipoks Tennis Triatlon Turniiribridž Tõstesport Uisutamine Ujumine Veemoto Veepall Veeremängud Vehklemine Vesiaeroobika Vettehüpped Vibusport Võimlemine Võistlustants Võrkpall Wu-shu Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 21 2020-11-11 2020-11-11 2021-04-20 3 3 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treenerite eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Ilver Audentese Spordigümnaasium Üllar Kerde Eesti Korvpalliliit Janek Küppar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Kadri Liivak Eesti Võimlemisliit Aldur Partasjuk Spordiklubi Reval-Sport Erich Petrovits Jõhvi Spordikeskus Kristjan Port Tallinna Ülikool Aavo Põhjala Eesti Judoliit Jaak Salumets Eesti Treenerite Liit Toomas Tõnise Eesti Olümpiakomitee Priit Vene Eesti Olümpiakomitee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Treener on liikumisharrastuse ja spordi spetsialist, kes juhib käitumisharjumuste kujundamise ja kehaliste ning vaimsete harjutuste abil inimese tervist toetavate ja sportlike eesmärkide saavutamist. Treeneri ülesanne on sportlike ja kehaliste võimete terviklik, tulemuslik ja ohutu arendamine. Treener töötab iseseisvalt, meeskonna liikmena või liidrina, kaasates erinevaid spetsialiste. Treeneritöö eeldab vastutustunnet, loomingulisust, saavutusvajadust, täpsust ja ausust. Vajalik on perioodiline treeningtööd toetavate teadmiste ja oskuste tulemuslik täiendamine ning kogemuste ja teadmiste edasiandmine kolleegidele. Oluline on oskus mõjutada treenitavaid isikliku eeskujuga. Treener järgib treenerite eetikakoodeksit (vt lisa 1 Treenerite eetikakoodeks). ABITREENER, tase 3 täidab tööülesandeid ühetaolistes olukordades. On omandanud kutsealased oskused ja teadmised enamasti kutsealase väljaõppega. Võib töös vajada juhendamist. Vastutab oma tööülesannete täitmise eest. A.2.1 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 1. Kehaliste võimete arendamine. 2. Spordialaspetsiifiliste oskuste arendamine. 3. Sotsiaalsete võimete arendamine ja spordiala kultuuri õpetamine. 4. Taastumisvahendite kasutamine. 5. Spordivarustuse ja treeningvahendite soovitamine ja kasutamine. Spetsialiseerumine toimub sõltuvalt spordiala spetsiifikast, spordialal kasutatavatest vahenditest ja harrastamiskeskkonnast. Spordiala spetsiifikast tulenevalt on kutse andjal õigus kehtestada erinõudeid. Spetsialiseerumine on otseselt seotud kutsestandardis kirjeldatud tööosadega. Treeneritöö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel, kodust eemal (treeninglaagrid, võistlused, koolitused jms). Kasutab treeningprotsessis vajalikke vahendeid vastavalt spordialale. Töös treenerina on olulised pinge- ja stressitaluvus, saavutusvajadus, vastutustunne, ausus, järjekindlus, täpsus, paindlikkus, kohanemisvõime, headus, empaatiavõime, emotsionaalne stabiilsus, motiveerimisvõime. Abitreener on vähemalt 18 aastat vana, soovitavalt keskharidusega ja spordiala harrastamise kogemusega ja läbinud nõutava koolituse. Treener. Töö treenerina on reguleeritud spordiseadusega. Abitreener, tase 3 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse käesolevas kutsestandardis nimetatud spordialale, kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumised nagu jalgrattasport, matkasport, suusatamine, uisutamine ja veeremängud jagunevad omakorda: Jalgrattasport - BMX Matkasport - alpinism - jalgsimatkamine - jalgrattamatkamine - mägimatkamine - veematkamine Suusatamine - murdmaasuusatamine - mäesuusatamine - lumelauasport - kahevõistlus ja suusahüpped - freestyle suusatamine Uisutamine - iluuisutamine - kiiruisutamine Veeremängud - bowling - sportkeegel Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 3 alpinism jalgsimatkamine jalgrattamatkamine mägimatkamine veematkamine murdmaasuusatamine mäesuusatamine lumelauasport kahevõistlus ja suusahüpped iluuisutamine kiiruisutamine Bowling sportkeegel BMX freestyle-suusatamine Abitreener, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Nooremtreener, tase 4 Junior Coach, EstQF Level 4 17 Nooremtreener, tase 4 (versioon 11) Nooremtreener, tase 4 (versioon 12) Nooremtreener, tase 4 (versioon 13) Nooremtreener, tase 4 (versioon 14) Nooremtreener, tase 4 (versioon 15) Nooremtreener, tase 4 (versioon 16) Nooremtreener, tase 4 (versioon 18) Nooremtreener, tase 4 (versioon 19) Nooremtreener, tase 4 (versioon 20) Nooremtreener, tase 4 (versioon 21) Nooremtreener, tase 4 (versioon 22) Nooremtreener, tase 4 (versioon 23) Treener II (versioon 1) Treener II (versioon 10) Treener II (versioon 2) Treener II (versioon 3) Treener II (versioon 4) Treener II (versioon 5) Treener II (versioon 6) Treener II (versioon 7) Treener II (versioon 8) Treener II (versioon 9) Aerutamine Aikido Allveesport Ameerika jalgpall Ammulaskmine Automudelism Autosport Bobisõit Capoeira Cheerleading Curling Discgolf Fitness Golf Hapkido Iaido Indiaca Jalgpall Jalgrattasport Ju-jutsu Judo Jõutõstmine Jäähoki Jääpall Kabe Karate Kelgutamine Kepikõnd Kergejõustik Kickboxing Kobudo Koroona ja novus Korvpall Kriket Kudo Kujundujumine Kurnimäng Käsipall Laevamudelism Laskesuusatamine Laskmine Lauatennis Lennusport Liikumisharrastus Maadlus Maahoki Male Matkasport Moodne viievõistlus Mootorrattasport Orienteerumine Padel personaaltreener Pesapall Petank Piljard Poks Purjetamine Raadiosport Ragbi Ratsutamine Ronimissport Rulasport Rulluisutamine Rühmatreeningud Saalihoki Sambo Skeleton Sport Chanbara Squash Sulgpall Sumo Suusatamine Sõudmine Taekwon-do Taipoks Tennis Triatlon Turniiribridž Tõstesport Uisutamine Ujumine Veemoto Veepall Veeremängud Vehklemine Vesiaeroobika Vettehüpped Vibusport Võimlemine Võistlustants Võrkpall Wu-shu Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 21 2020-11-11 2020-11-11 2021-04-20 4 4 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treenerite eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Ilver Audentese Spordigümnaasium Üllar Kerde Eesti Korvpalliliit Janek Küppar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Kadri Liivak Eesti Võimlemisliit Aldur Partasjuk Spordiklubi Reval-Sport Erich Petrovits Jõhvi Spordikeskus Kristjan Port Tallinna Ülikool Aavo Põhjala Eesti Judoliit Jaak Salumets Eesti Treenerite Liit Toomas Tõnise Eesti Olümpiakomitee Priit Vene Eesti Olümpiakomitee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Treener on liikumisharrastuse ja spordi spetsialist, kes juhib käitumisharjumuste kujundamise ja kehaliste ning vaimsete harjutuste abil inimese tervist toetavate ja sportlike eesmärkide saavutamist. Treeneri ülesanne on sportlike ja kehaliste võimete terviklik, tulemuslik ja ohutu arendamine. Treener töötab iseseisvalt, meeskonna liikmena või liidrina, kaasates erinevaid spetsialiste. Treeneritöö eeldab vastutustunnet, loomingulisust, saavutusvajadust, täpsust ja ausust. Vajalik on perioodiline treeningtööd toetavate teadmiste ja oskuste tulemuslik täiendamine ning kogemuste ja teadmiste edasiandmine kolleegidele. Oluline on oskus mõjutada treenitavaid isikliku eeskujuga. Treener järgib treenerite eetikakoodeksit (vt lisa 1 Treenerite eetikakoodeks). NOOREMTREENER, tase 4 täidab tööülesandeid erisugustes olukordades. On omandanud kutsealased oskused ja teadmised enamasti kutsealase väljaõppe ja praktilise treeneritööga. Töötab enamasti iseseisvalt. Vastutab oma tööülesannete täitmise eest. A.2.1 Sportimise organiseerimine ja arendamine 1. Treenitava valimine või treeningurühma komplekteerimine. 2. Treeningute plaani koostamine. 3. Teiste spetsialistide kaasamine treeningprotsessi. A.2.2 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 1. Kehaliste võimete arendamine. 2. Spordialaspetsiifiliste oskuste arendamine. 3. Sotsiaalsete võimete arendamine ja spordiala kultuuri õpetamine. 4. Taastumisvahendite kasutamine. 5. Spordivarustuse ja treeningvahendite soovitamine ja kasutamine. 6. Treenitava juhendamine võistlusel. 7. Toitumisharjumuste suunamine. 8. Treenitava sportliku arengu lühemaajaline planeerimine, mõõtmine, esmane analüüsimine ja tagasiside andmine. Spetsialiseerumine toimub sõltuvalt spordiala spetsiifikast, spordialal kasutatavatest vahendidest ja harrastamiskeskkonnast. Spordiala spetsiifikast tulenevalt on kutse andjal õigus kehtestada erinõudeid. Spetsialiseerumine on otseselt seotud kutsestandardis kirjeldatud tööosadega. Treeneritöö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel, kodust eemal (treeningulaagrid, võistlused, koolitused jms). Kasutab treeningprotsessis vajalikke vahendeid vastavalt spordialale. Töös treenerina on olulised pinge- ja stressitaluvus, saavutusvajadus, vastutustunne, ausus, järjekindlus, täpsus, paindlikkus, kohanemisvõime, headus, empaatiavõime, emotsionaalne stabiilsus, motiveerimisvõime. Nooremtreener on keskharidusega, nõutava koolituse läbinud ja tasemele vastava erialase töökogemusega isik. Treener. Töö treenerina on reguleeritud spordiseadusega. Nooremtreener, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse käesolevas kutsestandardis nimetatud spordialale, kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumised nagu jalgrattasport, matkasport, suusatamine, uisutamine ja veeremängud jagunevad omakorda: Jalgrattasport - BMX Matkasport - alpinism - jalgsimatkamine - jalgrattamatkamine - mägimatkamine - veematkamine Suusatamine - murdmaasuusatamine - mäesuusatamine - lumelauasport - kahevõistlus ja suusahüpped - freestyle-suusatamine Uisutamine - iluuisutamine - kiiruisutamine Veeremängud - bowling - sportkeegel Sportimise organiseerimine ja arendamine 4 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 4 alpinism jalgsimatkamine jalgrattamatkamine mägimatkamine veematkamine murdmaasuusatamine mäesuusatamine lumelauasport kahevõistlus ja suusahüpped iluuisutamine kiiruisutamine Bowling sportkeegel BMX freestyle-suusatamine Nooremtreener, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Treener, tase 5 Coach, EstQF Level 5 17 Treener III (versioon 1) Treener III (versioon 10) Treener III (versioon 2) Treener III (versioon 3) Treener III (versioon 4) Treener III (versioon 5) Treener III (versioon 6) Treener III (versioon 7) Treener III (versioon 8) Treener III (versioon 9) Treener, tase 5 (versioon 11) Treener, tase 5 (versioon 12) Treener, tase 5 (versioon 13) Treener, tase 5 (versioon 14) Treener, tase 5 (versioon 15) Treener, tase 5 (versioon 16) Treener, tase 5 (versioon 18) Treener, tase 5 (versioon 19) Treener, tase 5 (versioon 20) Treener, tase 5 (versioon 21) Treener, tase 5 (versioon 22) Treener, tase 5 (versioon 23) Aerutamine Aikido Allveesport Ameerika jalgpall Ammulaskmine Automudelism Autosport Bobisõit Capoeira Cheerleading Curling Discgolf Fitness ja kulturism Golf Hapkido Iaido Indiaca Jalgpall Jalgrattasport Ju-jutsu Judo Jõutõstmine Jäähoki Jääpall Kabe Karate Kelgutamine Kepikõnd Kergejõustik Kickboxing Kobudo Koroona ja novus Korvpall Kriket Kudo Kujundujumine Kurnimäng Käsipall Laevamudelism Laskesuusatamine Laskmine Lauatennis Lennusport Liikumisharrastus Maadlus Maahoki Male Matkasport Moodne viievõistlus Mootorrattasport Orienteerumine Padel personaaltreener Pesapall Petank Piljard Poks Purjetamine Raadiosport Ragbi Ratsutamine Ronimissport Rulasport Rulluisutamine Rühmatreeningud Saalihoki Sambo Skeleton Sport Chanbara Squash Sulgpall Sumo Suusatamine Sõudmine Taekwon-do Taipoks Tennis Triatlon Turniiribridž Tõstesport Uisutamine Ujumine Veemoto Veepall Veeremängud Vehklemine Vesiaeroobika Vettehüpped Vibusport Võimlemine Võistlustants Võrkpall Wu-shu Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 21 2020-11-11 2020-11-11 2021-04-20 5 5 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treenerite eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Ilver Audentese Spordigümnaasium Üllar Kerde Eesti Korvpalliliit Janek Küppar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Kadri Liivak Eesti Võimlemisliit Aldur Partasjuk Spordiklubi Reval-Sport Erich Petrovits Jõhvi Spordikeskus Kristjan Port Tallinna Ülikool Aavo Põhjala Eesti Judoliit Jaak Salumets Eesti Treenerite Liit Toomas Tõnise Eesti Olümpiakomitee Priit Vene Eesti Olümpiakomitee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Treener on liikumisharrastuse ja spordi spetsialist, kes juhib käitumisharjumuste kujundamise ja kehaliste ning vaimsete harjutuste abil inimese tervist toetavate ja sportlike eesmärkide saavutamist. Treeneri ülesanne on sportlike ja kehaliste võimete terviklik, tulemuslik ja ohutu arendamine. Treener töötab iseseisvalt, meeskonna liikmena või liidrina, kaasates erinevaid spetsialiste. Treeneritöö eeldab vastutustunnet, loomingulisust, saavutusvajadust, täpsust ja ausust. Vajalik on perioodiline treeningtööd toetavate teadmiste ja oskuste tulemuslik täiendamine ning kogemuste ja teadmiste edasiandmine kolleegidele. Oluline on oskus mõjutada treenitavaid isikliku eeskujuga. Treener järgib treenerite eetikakoodeksit (vt lisa 1 Treenerite eetikakoodeks). Treener, tase 5 täidab tööülesandeid erisugustes olukordades ja kõrgendatud saavutusnõuete nimel elukvaliteedi tõstmise eesmärgil või sportliku konkurentsi tingimustes. On omandanud kutsealased oskused ja teadmised enamasti kutsealasel õppe ja pikaajalise treeneritööga. Omab valmisolekut erialaste teadmiste edasiandmiseks huvitatud osapooltele. Vastutab treeningtööks vajalike ajaliste ja tehniliste vahendite kasutamise ja treenerite omavahelise töökorralduse eest. A.2.1 Sportimise organiseerimine ja arendamine 1. Treenitava valimine või treeningurühma komplekteerimine. 2. Treeningute plaani koostamine. 3. Teiste spetsialistide kaasamine treeningprotsessi. 4. Teiste treenerite juhendamine. 5. Treenitava tervisliku eriolukorra arvestamine treeningprotsessis. A.2.2 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 1. Kehaliste võimete arendamine. 2. Spordialaspetsiifiliste oskuste arendamine. 3. Sotsiaalsete võimete arendamine ja spordiala kultuuri õpetamine. 4. Taastumisvahendite kasutamine. 5. Spordivarustuse ja treeningvahendite soovitamine ja kasutamine. 6. Treenitava juhendamine võistlusel. 7. Toitumisharjumuste suunamine. 8. Treenitava tervikarengu planeerimine, mõõtmine, analüüsimine ja tagasiside andmine. 9. Taktikaline ning psühholoogiline ettevalmistamine valitud spordialal. Spetsialiseerumine toimub sõltuvalt spordiala spetsiifikast, spordialal kasutatavatest vahenditest ja harrastamiskeskkonnast. Spordiala spetsiifikast tulenevalt on kutse andjal õigus kehtestada erinõudeid. Spetsialiseerumine on otseselt seotud kutsestandardis kirjeldatud tööosadega. Treeneritöö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel, kodust eemal (treeningulaagrid, võistlused, koolitused jms). Kasutab treeningprotsessis vajalikke vahendeid vastavalt spordialale. Töös treenerina on olulised pinge- ja stressitaluvus, saavutusvajadus, vastutustunne, ausus, järjekindlus, täpsus, paindlikkus, kohanemisvõime, headus, empaatiavõime, emotsionaalne stabiilsus, motiveerimisvõime. Treener on keskharidusega, nõutava koolituse läbinud ja tasemele vastava erialase töökogemusega isik. Treener. Töö treenerina on reguleeritud spordiseadusega. Treener, tase 5 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse käesolevas kutsestandardis nimetatud spordialale, kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumised nagu jalgrattasport, matkasport, suusatamine, uisutamine ja veeremängud jagunevad omakorda: Jalgrattasport - BMX Matkasport - alpinism - jalgsimatkamine - jalgrattamatkamine - mägimatkamine - veematkamine Suusatamine - murdmaasuusatamine - mäesuusatamine - lumelauasport - kahevõistlus ja suusahüpped - freestyle suusatamine Uisutamine - iluuisutamine - kiiruisutamine Veeremängud - bowling - sportkeegel Sportimise organiseerimine ja arendamine 5 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 5 alpinism jalgsimatkamine jalgrattamatkamine mägimatkamine veematkamine murdmaasuusatamine mäesuusatamine lumelauasport kahevõistlus ja suusahüpped iluuisutamine kiiruisutamine Bowling sportkeegel BMX freestyle-suusatamine Treener, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Veekäitlusoperaator, tase 5 Water Treatment Operator, EstQF Level 5 6 Veekäitlusoperaator, tase 5 (versioon 4) Veekäitlusoperaator, tase 5 (versioon 5) Veekäitlusoperaator, tase 5 (versioon 7) Veetöötlusoperaator III (versioon 1) Veetöötlusoperaator III (versioon 2) Veetöötlusoperaator III (versioon 3) Joogiveekäitleja, tase 5 Reoveekäitleja, tase 5 Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Veevarustus Veetöötlusoperaator 19 2020-11-12 2020-11-12 2025-11-11 5 5 3132 Jäätmepõletustehaste ja veepuhastusjaamade operaatorid 0711 Keemiatehnoloogia ja -protsessid 36 Veekogumine, -töötlus ja -varustus Digipädevuste enesehindamise skaala Ellen Mihklepp Tallinna Vesi AS Taavo Tenno Aqua Consult Baltic OÜ Ivar Kohjus Järvamaa Kutsehariduskeskus Jan Raudsep Türi Vesi OÜ Vahur Värk OÜ Entec Eesti Ando Laanesoo Haapsalu Veevärk AS Pille Aarma Eesti Vee-ettevõtete Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Veekäitlusoperaator, tase 5 kutsestandard on vastava taseme õppekavade ja isikute kompetentsuse hindamise alus. Veekäitlusoperaator, tase 5 käitab vee- ja kanalisatsioonisüsteeme ning jälgib ja juhib veekäitlusega seotud protsesse ettevõtetes, sh vee- või reoveekäitlusjaamades. Osakutse selgitus: joogiveekäitleja käitab joogiveesüsteeme ning jälgib ja juhib veekäitlusega seotud protsesse ettevõtetes; reoveekäitleja käitab kanalisatsioonisüsteeme ning jälgib ja juhib reoveekäitlusega seotud protsesse ettevõtetes. Veekäitluse eesmärk on tagada kvaliteetne ja nõuetele vastav joogiveevarustus ja reovee kogumine, ärajuhtimine ning puhastamine ja seeläbi kindlustada inimeste tervis, ohutus ning keskkonnahoid. Töö toimub sise- ja välitingimustes. Töö võib olla vahetustega, tööaeg on vajaduspõhine, töörütm on vahelduv. Tööga kaasneb vastutus vee- ja kanalisatsioonisüsteemide toimimise eest ja nende mittetoimimisel tuleb reageerida viivitamatult. Töötsoonis võib esineda uppumis- ja plahvatusohtu, müra, vibratsiooni ja niiskust. Võimalik on kokkupuude toksiliste ainete ja bioloogiliste ohuteguritega, mis võivad esile kutsuda terviserikkeid. Vajadusel tuleb tegutseda kõrgustes ja kinnises kitsas ruumis. Töö eeldab ohutusnõuete täitmist ja isikukaitsevahendite kasutamist. Töövahenditest on kasutusel erinevad tööriistad, elektriseadmed, protsesside jälgimis- ja mõõteseadmed, arvuti, isikukaitsevahendid, sõidu- ja transpordivahendid jm. Veekäitlusoperaator lahendab igapäevase tööga seotud tehnilisi probleeme. Ta tegutseb keerukates olukordades parimal võimalikul viisil, vastutades oma töö eest. Veekäitlusoperaator töötab iseseisvalt või meeskonnas, sh ka meeskonna juhina. Veekäitlusoperaatori täpsemad tööülesanded sõltuvad ettevõttest ja kasutatavast tehnoloogiast. Väiksemates ettevõtetes võivad tööülesanded hõlmata kõikide joogi- ja reoveekäitluse protsesside juhtimist. Suurtes ettevõtetes on tööülesanded piiritletumad ning joogi- ja reoveekäitluse protsesside etappe juhivad erinevad operaatorid. Töö eeldab vastutusvõimet, püsivust, rutiinitaluvust, pingetaluvust, tasakaalukust, füüsilist vastupidavust, kohanemisvõimet, otsustavust ja analüüsivõimet. Kutsestandardis kasutatava termini „joogiveekäitlus“ osad on veehaare, veekäitlusjaam ja veejaotusvõrk. Kutsestandardis kasutatava termini „reoveekäitlus“ osad on kanalisatsioonisüsteem ja reoveekäitlusjaam. Lähedased kutsed: biogaasijaama operaator, tase 5; keemiaprotsesside operaator, tase 4; keemiaprotsesside operaator, tase 5. A.2.1 Protsesside jälgimine, juhtimine ja optimeerimine A.2.2 Seadmete- ja süsteemide korrashoid A.2.3 Joogiveekäitlus A.2.4 Reoveekäitlus Veekäitlusoperaatoritel on tavapäraselt keskharidus, kutseoskused on omandatud kutseõppe tasemeõppe, tööalase väljaõppe, töökohal õppimise ja täiendkoolituste kaudu. Tehnoloogilise seadme operaator, masinaoperaator, veetöötlemise operaator, tehnik, lukksepp, reoveepuhasti operaator, võrguoperaator jne. Veemajanduse üks olulisemaid mõjutajaid on tehnoloogia areng – juurde tuleb veekäitlustehnoloogiad ja erinevaid saasteainete vähendamise tehnoloogiaid. Järjest olulisemaks muutuvad teadmised ja oskused neis orienteeruda ning hinnata erinevate meetodite võimalikku ökoloogilist jalajälge. Olemasolevad vee- ja reoveekäitlusjaamad on suures osas automatiseeritud, mistõttu peavad veekäitlusoperaatoril olema head teadmised automaatikast ja ka elektrotehnikast. Tulevikus tuleb õppida uute ja keerulisemate seadmete juhtimist, automaatikat jne. Vee- ja reoveepuhastite elektritarbimine on väga suur. Elektrialased kompetentsid on vajalikud teatud tööde või ümberlülituste ohutuks teostamiseks. Lisaks tehnilistele oskustele on üha tähtsamad ka IT oskused, nt töötamine SCADA liidestega, GIS-programmide ja tahvelarvutite kasutamine. Kasvava olulisusega on teadmised tervisekaitsest ja tööohutusest, sest kõiki riske ei ole töötsoonis võimalik kaotada (nt kukkumis- ja uppumisoht, bioloogilised ohutegurid jm). Väiksemates ettevõtetes, kus tehniline meeskond ei ole suur, tulevad veekäitlusoperaatorile kasuks ka keevitus- ja lukksepatööoskused (sh plastkeevitus). Kutse Veekäitlusoperaator, tase 5 saamiseks peab kutse taotleja tõendama üldoskused (B.2.) ja kõik kompetentsid B.3.1 - B.3.4. Osakutse Joogiveekäitleja, tase 5 saamiseks peab kutse taotleja tõendama üldoskused (B.2.) ja kompetentsid B.3.1; B.3.2; B.3.3. Osakutse Reoveekäitleja, tase 5 saamiseks peab kutse taotleja tõendama üldoskused (B.2.) ja kompetentsid B.3.1; B.3.2; B.3.4. Protsesside jälgimine, juhtimine ja opereerimine 5 Seadmete ja süsteemide korrashoid 5 Joogiveekäitlus 5 Reoveekäitlus 5 Keeletoimetaja, tase 6 Language Editor, EstQF Level 6 2 Keeletoimetaja, tase 6 (versioon 1) Keeletoimetaja, tase 6 (versioon 3) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Tõlkimine ja toimetamine Keeletoimetaja 24 2020-11-17 2020-11-17 2025-11-03 6 6 2642 Ajakirjanikud 0232 Kirjandus ja lingvistika 58 Kirjastamine Keeletoimetaja eetikakoodeks Reili Argus Eesti Keeletoimetajate Liit Kadri Rahusaar Eesti Kirjastajate Liit Urve Pirso Riigikontroll Katrin Kern Tartu Ülikool Villu Känd Riigikantselei Ene Pajula Eesti Ajakirjanike Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Keeletoimetaja kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate õppekavade koostamise ning isiku tööalase kompetentsuse hindamise alus. Keeletoimetaja viib vajaduse korral teksti keele sõltuvalt teksti liigist vastavusse kirjakeele normingutega ning teeb selle ladusamaks ja arusaadavamaks. Keeletoimetaja teeb tekstis õigekeelsus- ja stiiliparandusi, arvestades autori eesmärke teksti koostamisel ning sihtrühma valikul. Keeletoimetaja annab soovitusi teksti ülesehituse parandamiseks; sõnastab laused ümber nii, et need vastaksid keelereeglitele ja oleksid stiililt ühtsed; korrigeerib vajaduse korral sõnajärge ja -valikut, tagab terminikasutuse ühtluse ja asjakohasuse; parandab õigekirja- ja loogikavead ning ühtlustab vormistuse. Keeletoimetaja töötab iseseisvalt, aga teeb koostööd teksti autori ja/või tõlkija, toimetaja ning küljendajaga. Keeletoimetaja järgib keeletoimetaja eetikakoodeksit (lisa nr 1). A.2.1 Toimetamistöö hindamine 1. Tekstiga tutvumine 2. Tööaja kavandamine A.2.2 Teksti toimetamine 1. Teksti kui terviku hindamine 2. Faktide ja terminoloogia kontrollimine 3. Stiiliühtsuse tagamine 4. Lausestuse ja sõnastuse parandamine 5. Õigekirjavigade parandamine 6. Vormistusnõuete järgimine 7. Muudatuste kooskõlastamine A.2.3 Töö küljendatud tekstiga 1. Korrektuuri tegemine 2. Valmis töö üleandmine Tööd tehakse enamasti kontorikeskkonnas. Arvuti, tekstitöötlusprogrammid, teatmeteosed, erialane kirjandus, andmebaasid. Kirjalik ja suuline väljendusoskus, analüüsi- ja sünteesivõime, täpsus, koostöövõime, kohusetunne, otsustusvõime, pinge- ja rutiinitaluvus ning enesekehtestamisoskus. Tavapäraselt kõrgharidus, üldjuhul filoloogiline, või pikaajaline erialane töökogemus. Keeletoimetaja Keeletoimetaja 6. taseme kutse taotlemisel on vajalik kohustuslike kompetentside B.2.1 – B.2.3 ja läbiva kompetentsi B.2.4 tõendamine. Toimetamistöö hindamine 6 Teksti toimetamine 6 Töö küljendatud tekstiga 6 Enesearendamine 6 Analüüsimine ja tõlgendamine 6 Kontseptuaalne mõtlemine 6 Enesejuhtimine 6 Arvuti kasutamine 6 Vanemtreener, tase 6 Senior Coach, EstQF Level 6 17 Treener IV (versioon 1) Treener IV (versioon 10) Treener IV (versioon 2) Treener IV (versioon 3) Treener IV (versioon 4) Treener IV (versioon 5) Treener IV (versioon 6) Treener IV (versioon 7) Treener IV (versioon 8) Treener IV (versioon 9) Vanemtreener, tase 6 (versioon 11) Vanemtreener, tase 6 (versioon 12) Vanemtreener, tase 6 (versioon 13) Vanemtreener, tase 6 (versioon 14) Vanemtreener, tase 6 (versioon 15) Vanemtreener, tase 6 (versioon 16) Vanemtreener, tase 6 (versioon 18) Vanemtreener, tase 6 (versioon 19) Vanemtreener, tase 6 (versioon 20) Vanemtreener, tase 6 (versioon 21) Vanemtreener, tase 6 (versioon 22) Vanemtreener, tase 6 (versioon 23) Aerutamine Aikido Allveesport Ameerika jalgpall Ammulaskmine Automudelism Autosport Bobisõit Capoeira Cheerleading Curling Discgolf Fitness ja kulturism Golf Hapkido Iaido Indiaca Jalgpall Jalgrattasport Ju-jutsu Judo Jõutõstmine Jäähoki Jääpall Kabe Karate Kelgutamine Kepikõnd Kergejõustik Kickboxing Kobudo Koroona ja novus Korvpall Kriket Kudo Kujundujumine Kurnimäng Käsipall Laevamudelism Laskesuusatamine Laskmine Lauatennis Lennusport Maadlus Maahoki Male Matkasport Moodne viievõistlus Mootorrattasport Orienteerumine Padel personaaltreener Pesapall Petank Piljard Poks Purjetamine Raadiosport Ragbi Ratsutamine Ronimissport Rulasport Rulluisutamine Rühmatreeningud Saalihoki Sambo Skeleton Sport Chanbara Squash Sulgpall Sumo Suusatamine Sõudmine Taekwon-do Taipoks Tennis Triatlon Turniiribridž Tõstesport Uisutamine Ujumine Veemoto Veepall Veeremängud Vehklemine Vesiaeroobika Vettehüpped Vibusport Võimlemine Võistlustants Võrkpall Wu-shu Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 21 2020-11-11 2020-11-11 2021-04-20 6 6 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treenerite eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Ilver Audentese Spordigümnaasium Üllar Kerde Eesti Korvpalliliit Janek Küppar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Kadri Liivak Eesti Võimlemisliit Aldur Partasjuk Spordiklubi Reval-Sport Erich Petrovits Jõhvi Spordikeskus Kristjan Port Tallinna Ülikool Aavo Põhjala Eesti Judoliit Jaak Salumets Eesti Treenerite Liit Toomas Tõnise Eesti Olümpiakomitee Priit Vene Eesti Olümpiakomitee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Treener on liikumisharrastuse ja spordispetsialist, kes juhib käitumisharjumuste kujundamise ja kehaliste ning vaimsete harjutuste abil inimese tervist toetavate ja sportlike eesmärkide saavutamist. Treeneri ülesanne on sportlike ja kehaliste võimete terviklik, tulemuslik ja ohutu arendamine. Treener töötab iseseisvalt, meeskonna liikmena või liidrina, kaasates erinevaid spetsialiste. Treeneritöö eeldab vastutustunnet, loomingulisust, saavutusvajadust, täpsust ja ausust. Vajalik on perioodiline treeningtööd toetavate teadmiste ja oskuste tulemuslik täiendamine ning kogemuste ja teadmiste edasiandmine kolleegidele. Oluline on oskus mõjutada treenitavaid isikliku eeskujuga. Treener järgib treenerite eetikakoodeksit (vt lisa 1 Treenerite eetikakoodeks). VANEMTREENER, tase 6 täidab analüüsimist ja otsustamist eeldavaid tööülesandeid ettearvamatutes olukordades ja sportliku konkurentsi või tervise erinõuete tingimustes. Enamasti on omandanud kutsealased oskused ja teadmised kombineeritult kõrgema erialase formaalõppe ja kutsealase koolitusega ning pikaajalise ja tulemusliku treeneritööga. Vastutab erialaste teadmiste edasiandmise eest huvitatud osapooltele. Juhib terviklikuks treeningprotsessiks vajalike ressursside kasutamist ja treenerite omavahelist töökorraldust. A.2.1 Sportimise organiseerimine ja arendamine 1. Treenitava valimine või treeningurühma komplekteerimine. 2. Treeningute plaani koostamine. 3. Teiste spetsialistide kaasamine treeningprotsessi. 4. Teiste treenerite juhendamine. 5. Treenitava tervisliku eriolukorra arvestamine treeningprotsessis. 6. Koolitamine ja metoodiliste materjalide väljatöötamine. A.2.2 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 1. Kehaliste võimete arendamine. 2. Spordialaspetsiifiliste oskuste arendamine. 3. Sotsiaalsete võimete arendamine ja spordiala kultuuri õpetamine. 4. Taastumisvahendite kasutamine. 5. Spordivarustuse ja treeningvahendite soovitamine ja kasutamine. 6. Treenitava juhendamine võistlusel. 7. Toitumisharjumuste suunamine. 8. Treenitava tervikarengu planeerimine, mõõtmine, analüüsimine ja tagasiside andmine. 9. Taktikaline ning psühholoogiline ettevalmistamine valitud spordialal. Spetsialiseerumine toimub sõltuvalt spordiala spetsiifikast, spordialal kasutatavatest vahenditest ja harrastamiskeskkonnast. Spordiala spetsiifikast tulenevalt on kutse andjal õigus kehtestada erinõudeid. Spetsialiseerumine on otseselt seotud kutsestandardis kirjeldatud tööosadega. Treeneritöö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel, kodust eemal (treeningulaagrid, võistlused, koolitused jms). Kasutab treeningprotsessis vajalikke vahendeid vastavalt spordialale. Töös treenerina on olulised pinge- ja stressitaluvus, saavutusvajadus, vastutustunne, ausus, järjekindlus, täpsus, paindlikkus, kohanemisvõime, headus, empaatiavõime, emotsionaalne stabiilsus, motiveerimisvõime. Vanemtreener on nõutava koolituse läbinud ja tasemele vastava erialase töökogemusega isik. Treener. Töö treenerina on reguleeritud spordiseadusega. Vanemtreener, tase 6 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse käesolevas kutsestandardis nimetatud spordialale, kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumised nagu jalgrattasport, matkasport, suusatamine, uisutamine ja veeremängud jagunevad omakorda: Jalgrattasport - BMX Matkasport - alpinism - jalgsimatkamine - jalgrattamatkamine - mägimatkamine - veematkamine Suusatamine - murdmaasuusatamine - mäesuusatamine - lumelauasport - kahevõistlus ja suusahüpped - freestyle suusatamine Uisutamine - iluuisutamine - kiiruisutamine Veeremängud - bowling - sportkeegel Sportimise organiseerimine ja arendamine 6 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 6 alpinism jalgsimatkamine jalgrattamatkamine mägimatkamine veematkamine murdmaasuusatamine mäesuusatamine lumelauasport kahevõistlus ja suusahüpped iluuisutamine kiiruisutamine Bowling sportkeegel BMX freestyle-suusatamine Vanemtreener, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Meistertreener, tase 7 Master Coach, EstQF Level 7 17 Meistertreener, tase 7 (versioon 11) Meistertreener, tase 7 (versioon 12) Meistertreener, tase 7 (versioon 13) Meistertreener, tase 7 (versioon 14) Meistertreener, tase 7 (versioon 15) Meistertreener, tase 7 (versioon 16) Meistertreener, tase 7 (versioon 18) Meistertreener, tase 7 (versioon 19) Meistertreener, tase 7 (versioon 20) Meistertreener, tase 7 (versioon 21) Meistertreener, tase 7 (versioon 22) Meistertreener, tase 7 (versioon 23) Treener V (versioon 1) Treener V (versioon 10) Treener V (versioon 2) Treener V (versioon 3) Treener V (versioon 4) Treener V (versioon 5) Treener V (versioon 6) Treener V (versioon 7) Treener V (versioon 8) Treener V (versioon 9) Aerutamine Aikido Allveesport Ameerika jalgpall Ammulaskmine Automudelism Autosport Bobisõit Capoeira Cheerleading Curling Discgolf Fitness ja kulturism Golf Hapkido Iaido Indiaca Jalgpall Jalgrattasport Ju-jutsu Judo Jõutõstmine Jäähoki Jääpall Kabe Karate Kelgutamine Kepikõnd Kergejõustik Kickboxing Kobudo Koroona ja novus Korvpall Kriket Kudo Kujundujumine Kurnimäng Käsipall Laevamudelism Laskesuusatamine Laskmine Lauatennis Lennusport Maadlus Maahoki Male Matkasport Moodne viievõistlus Mootorrattasport Orienteerumine Padel personaaltreener Pesapall Petank Piljard Poks Purjetamine Raadiosport Ragbi Ratsutamine Ronimissport Rulasport Rulluisutamine Rühmatreeningud Saalihoki Sambo Skeleton Sport Chanbara Squash Sulgpall Sumo Suusatamine Sõudmine Taekwon-do Taipoks Tennis Triatlon Turniiribridž Tõstesport Uisutamine Ujumine Veemoto Veepall Veeremängud Vehklemine Vesiaeroobika Vettehüpped Vibusport Võimlemine Võistlustants Võrkpall Wu-shu Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 21 2020-11-11 2020-11-11 2021-04-20 7 7 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treenerite eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Ilver Audentese Spordigümnaasium Üllar Kerde Eesti Korvpalliliit Janek Küppar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Kadri Liivak Eesti Võimlemisliit Aldur Partasjuk Spordiklubi Reval-Sport Erich Petrovits Jõhvi Spordikeskus Kristjan Port Tallinna Ülikool Aavo Põhjala Eesti Judoliit Jaak Salumets Eesti Treenerite Liit Toomas Tõnise Eesti Olümpiakomitee Priit Vene Eesti Olümpiakomitee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Treener on liikumisharrastuse ja spordispetsialist, kes juhib käitumisharjumuste kujundamise ja kehaliste ning vaimsete harjutuste abil inimese tervist toetavate ja sportlike eesmärkide saavutamist. Treeneri ülesanne on sportlike ja kehaliste võimete terviklik, tulemuslik ja ohutu arendamine. Treener töötab iseseisvalt, meeskonna liikmena või liidrina, kaasates erinevaid spetsialiste. Treeneritöö eeldab vastutustunnet, loomingulisust, saavutusvajadust, täpsust ja ausust. Vajalik on perioodiline treeningtööd toetavate teadmiste ja oskuste tulemuslik täiendamine ning kogemuste ja teadmiste edasiandmine kolleegidele. Oluline on oskus mõjutada treenitavaid isikliku eeskujuga. Treener järgib treenerite eetikakoodeksit (vt lisa 1 Treenerite eetikakoodeks). Meistertreener, tase 7 täidab teadmiste analüüsimist, süstematiseerimist, edasiarendamist ja õpetamist eeldavaid tööülesandeid ettearvamatutes ning uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades ja kõrgetasemelise sportliku konkurentsi või tervise erinõuete tingimustes. Enamasti on omandanud kutsealased oskused ja teadmised kombineeritult kõrgema erialase formaalõppe ja kutsealase koolitusega ning pikaajalise pideva ja tipptasemel tulemusliku treeneritööga. Vastutab erialaste teadmiste edasiandmise eest huvitatud osapooltele. Loob uut teadmust, arendab spordiala metoodikaid ning koostab õppematerjale, mis aitavad kaasa treenitavate meisterlikkuse kasvule. Vastutab tervikliku treeningprotsessi strateegilise planeerimise ja juhtimise eest. A.2.1 Sportimise organiseerimine ja arendamine 1. Treenitava valimine või treeningrühma komplekteerimine. 2. Treeningute plaani koostamine. 3. Teiste spetsialistide kaasamine treeningprotsessi. 4. Teiste treenerite juhendamine. 5. Treenitava tervisliku eriolukorra arvestamine treeningprotsessis. 6. Koolitamine ja metoodiliste materjalide väljatöötamine. A.2.2 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 1. Kehaliste võimete arendamine. 2. Spordialaspetsiifiliste oskuste arendamine. 3. Sotsiaalsete võimete arendamine ja spordiala kultuuri õpetamine. 4. Taastumisvahendite kasutamine. 5. Spordivarustuse ja treeningvahendite soovitamine ja kasutamine. 6. Treenitava juhendamine võistlusel. 7. Toitumisharjumuste suunamine. 8. Treenitava tervikarengu planeerimine, mõõtmine, analüüsimine ja tagasiside andmine. 9. Taktikaline ning psühholoogiline ettevalmistamine valitud spordialal. Spetsialiseerumine toimub sõltuvalt spordiala spetsiifikast, spordialal kasutatavatest vahendidest ja harrastamiskeskkonnast. Spordiala spetsiifikast tulenevalt on kutse andjal õigus kehtestada erinõudeid. Spetsialiseerumine on otseselt seotud kutsestandardis kirjeldatud tööosadega. Treeneritöö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel, kodust eemal (treeningulaagrid, võistlused, koolitused jms). Kasutab treeningprotsessis vajalikke vahendeid vastavalt spordialale. Töös treenerina on olulised pinge- ja stressitaluvus, saavutusvajadus, vastutustunne, ausus, järjekindlus, täpsus, paindlikkus, kohanemisvõime, headus, empaatiavõime, emotsionaalne stabiilsus, motiveerimisvõime. Meistertreener on nõutava koolituse läbinud ja tasemele vastava erialase töökogemusega isik. Treener. Töö treenerina on reguleeritud spordiseadusega. Meistertreener, tase 7 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse käesolevas kutsestandardis nimetatud spordialale, kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumised nagu jalgrattasport, matkasport, suusatamine, uisutamine ja veeremängud jagunevad omakorda: Jalgrattasport - BMX Matkasport - alpinism - jalgsimatkamine - jalgrattamatkamine - mägimatkamine - veematkamine Suusatamine - murdmaasuusatamine - mäesuusatamine - lumelauasport - kahevõistlus ja suusahüpped - freestyle suusatamine Uisutamine - iluuisutamine - kiiruisutamine Veeremängud - bowling - sportkeegel Sportimise organiseerimine ja arendamine 7 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 7 alpinism jalgsimatkamine jalgrattamatkamine mägimatkamine veematkamine murdmaasuusatamine mäesuusatamine lumelauasport kahevõistlus ja suusahüpped iluuisutamine kiiruisutamine Bowling sportkeegel BMX freestyle-suusatamine Meistertreener, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Eliittreener, tase 8 Elite coach, level 8 7 Eliittreener, tase 8 (versioon 1) Eliittreener, tase 8 (versioon 10) Eliittreener, tase 8 (versioon 11) Eliittreener, tase 8 (versioon 12) Eliittreener, tase 8 (versioon 13) Eliittreener, tase 8 (versioon 2) Eliittreener, tase 8 (versioon 3) Eliittreener, tase 8 (versioon 4) Eliittreener, tase 8 (versioon 5) Eliittreener, tase 8 (versioon 6) Eliittreener, tase 8 (versioon 8) Eliittreener, tase 8 (versioon 9) Aerutamine Aikido Allveesport Ameerika jalgpall Ammulaskmine Automudelism Autosport Bobisõit Capoeira Cheerleading Curling Discgolf Fitness ja kulturism Golf Hapkido Iaido Indiaca Jalgpall Jalgrattasport Ju-jutsu Judo Jõutõstmine Jäähoki Jääpall Kabe Karate Kelgutamine Kepikõnd Kergejõustik Kickboxing Kobudo Koroona ja novus Korvpall Kriket Kudo Kujundujumine Kurnimäng Käsipall Laevamudelism Laskesuusatamine Laskmine Lauatennis Lennusport Maadlus Maahoki Male Matkasport Moodne viievõistlus Mootorrattasport Orienteerumine Padel personaaltreener Pesapall Petank Piljard Poks Purjetamine Raadiosport Ragbi Ratsutamine Ronimissport Rulasport Rulluisutamine Rühmatreeningud Saalihoki Sambo Skeleton Sport Chanbara Squash Sulgpall Sumo Suusatamine Sõudmine Taekwon-do Taipoks Tennis Triatlon Turniiribridž Tõstesport Uisutamine Ujumine Veemoto Veepall Veeremängud Vehklemine Vesiaeroobika Vettehüpped Vibusport Võimlemine Võistlustants Võrkpall Wu-shu Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 17 2020-11-11 2020-11-11 2021-04-20 8 8 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treenerite eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Ilver Audentese Spordigümnaasium Üllar Kerde Eesti Korvpalliliit Janek Küppar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Kadri Liivak Eesti Võimlemisliit Aldur Partasjuk Spordiklubi Reval-Sport Erich Petrovits Jõhvi Spordikeskus Kristjan Port Tallinna Ülikool Aavo Põhjala Eesti Judoliit Jaak Salumets Eesti Treenerite Liit Toomas Tõnise Eesti Olümpiakomitee Priit Vene Eesti Olümpiakomitee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Treener on liikumisharrastuse ja spordispetsialist, kes juhib käitumisharjumuste kujundamise ja kehaliste ning vaimsete harjutuste abil inimese tervist toetavate ja sportlike eesmärkide saavutamist. Treeneri ülesanne on sportlike ja kehaliste võimete terviklik, tulemuslik ja ohutu arendamine. Treener töötab iseseisvalt, meeskonna liikmena või liidrina, kaasates erinevaid spetsialiste. Treeneritöö eeldab vastutustunnet, loomingulisust, saavutusvajadust, täpsust ja ausust. Vajalik on perioodiline treeningtööd toetavate teadmiste ja oskuste tulemuslik täiendamine ning kogemuste ja teadmiste edasiandmine kolleegidele. Oluline on oskus mõjutada treenitavaid isikliku eeskujuga. Treener järgib treenerite eetikakoodeksit (vt lisa 1 Treenerite eetikakoodeks). Eliittreener, tase 8 täidab valitud erialal eriti arenenud ja spetsialiseeritud oskusi ning tehnikaid eeldavaid tööülesandeid, kasutades tulemuslikult kõige edumeelsemaid ja piirialadel olevaid teadmisi kõikides liikumisharrastuse ning spordi valdkondades ja tasemetel. On omandanud kutsealased tipposkused ja -teadmised akadeemilise kõrgtasemega võrreldaval määral ning need on rahvusvahelisel tipptasemel korduvalt tõestatud tulemusliku treeneritöö kaudu. Omab rahvusvahelist autoriteeti, kujundab eeskuju ja käitumise kaudu spordiala kultuuri rahvusvahelisel tasemel. Demonstreerib oma novaatorlikkust, iseseisvust, teadus- ja kutsealast meisterlikkust ning pidevat pühendumust uute ideede või protsesside arendamisel töö- või õppesituatsioonides. A.2.1 Sportimise organiseerimine ja arendamine 1. Treenitava valimine või treeningrühma komplekteerimine. 2. Treeningute plaani koostamine. 3. Teiste spetsialistide kaasamine treeningprotsessi. 4. Teiste treenerite juhendamine. 5. Treenitava tervisliku eriolukorra arvestamine treeningprotsessis. 6. Koolitamine ja metoodiliste materjalide väljatöötamine. A.2.2 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 1. Kehaliste võimete arendamine. 2. Spordialaspetsiifiliste oskuste arendamine. 3. Sotsiaalsete võimete arendamine ja spordiala kultuuri õpetamine. 4. Taastumisvahendite kasutamine. 5. Spordivarustuse ja treeningvahendite soovitamine ja kasutamine. 6. Treenitava juhendamine võistlusel. 7. Toitumisharjumuste suunamine. 8. Treenitava tervikarengu planeerimine, mõõtmine, analüüsimine ja tagasiside andmine. 9. Taktikaline ning psühholoogiline ettevalmistamine valitud spordialal. Spetsialiseerumine toimub sõltuvalt spordiala spetsiifikast, spordialal kasutatavatest vahendidest ja harrastamiskeskkonnast. Spordiala spetsiifikast tulenevalt on kutse andjal õigus kehtestada erinõudeid. Spetsialiseerumine on otseselt seotud kutsestandardis kirjeldatud tööosadega. Treeneritöö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel, kodust eemal (treeningulaagrid, võistlused, koolitused jms.). Kasutab treeningprotsessis vajalikke vahendeid vastavalt spordialale. Töös treenerina on olulised pinge- ja stressitaluvus, saavutusvajadus, vastutustunne, ausus, järjekindlus, täpsus, paindlikkus, kohanemisvõime, headus, empaatiavõime, emotsionaalne stabiilsus, motiveerimisvõime. Eliittreener on nõutava koolituse läbinud ja tasemele vastava erialase töökogemusega isik. Treener. Töö treenerina on reguleeritud spordiseadusega. Eliittreener, tase 8 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse käesolevas kutsestandardis nimetatud spordialale, kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumised nagu jalgrattasport, matkasport, suusatamine, uisutamine ja veeremängud jagunevad omakorda: Jalgrattasport - BMX Matkasport - alpinism - jalgsimatkamine - jalgrattamatkamine - mägimatkamine - veematkamine Suusatamine - murdmaasuusatamine - mäesuusatamine - lumelauasport - kahevõistlus ja suusahüpped - freestyle suusatamine Uisutamine - iluuisutamine - kiiruisutamine Veeremängud - bowling - sportkeegel Sportimise organiseerimine ja arendamine 8 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 8 alpinism jalgsimatkamine jalgrattamatkamine mägimatkamine veematkamine murdmaasuusatamine mäesuusatamine lumelauasport kahevõistlus ja suusahüpped iluuisutamine kiiruisutamine Bowling sportkeegel BMX freestyle-suusatamine Eliittreener, tase 8 kutset läbiv kompetents 8 Abikelner, tase 3 Waiter, Level 3 3 Abikelner, tase 3 (versioon 1) Abikelner, tase 3 (versioon 2) Abikelner, tase 3 (versioon 4) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Kelner 24 2020-11-17 2020-11-17 2025-11-03 3 3 5131 Ettekandjad ja kelnerid 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Allan Vainu Teie Kelner OÜ, Eesti Kelnerite- ja Ettekandjate Liit Kaido Ladva Piano Baltic OÜ, Restoran Vapiano Kairi Normak Kuninga Restoran Krista Kalmus Tallinna Teeninduskool Peep Peetersoo Pärnu Kutsehariduskeskus Reelika Eerik Service Arte OÜ, Loovteenindus Sirje Rekkor Tallinna Ülikool, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit Tiiu Parm Teie Kelner OÜ, Eesti Kelnerite- ja Ettekandjate Liit Ülle Parbo SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kelneritöö kutsealal on koostatud 3. taseme abikelneri, 4. taseme kelneri ja 5. taseme vanemkelneri kutsestandardid. Kelner on klienditeenindaja, kes töötab toitlustusteenust pakkuvas ettevõttes nagu (restoran, kohvik, pubi, ööklubi, klubi jm). Oma töös lähtub ta klientide vajadustest ja soovidest ning tegutseb ja käitub vastavalt eetilistele, esteetilistele ja muudele sotsiaalselt heaks kiidetud normidele. 3. taseme abikelner abistab kelnerit teenindusprotsessi ettevalmistamisel, seades valmis serveerimiseks vajalikud vahendid. Abistab kelnerit teenindusprotsessi jooksul toitude ja jookide serveerimisel ning puhastus- ja koristustöödel. Abikelner suhtleb klientidega sõbralikult ja lähtuvalt heast tavast. Vajalik on tahe ja oskus töötada meeskonnas ja juhendamise all. A.2.1 Töö planeerimine ja korraldamine 1. töökoha ettevalmistamine ja korrashoid 2. koostöö köögiga 3. koristus- ja puhastustööd 4. eelkatete tegemine A.2.2 Teenindamine ja müügitöö 1. klientide vastuvõtmine ja soovide väljaselgitamine 2. jookide ja toitude serveerimine 3. teenindussituatsiooni lõpetamine 4. catering ja peoteenindus Abikelner töötab toitlustusteenust pakkuvas ettevõttes. Abikelneri kutse eeldab valmisolekut töötada vahetustega, puhkepäevadel, riiklikel pühadel, õhtusel ja öisel ajal. Töö võib olla periooditi pingeline ning eeldab head füüsilist vastupidavust, suhtlemisvalmidust ja oskust suhelda erinevate inimestega. Söögisaali sisustus, lauapesu (tekstiilid), serveerimisvahendid, serviisid, klaasid ja söögiriistad, kohvivalmistamise seadmed, väljastusseadmed, baaritöö vahendid ja seadmed, külmutusseadmed, jäämasinad, nõudepesumasinad, koristustarvikud ja -ained. Klientide teenindamine eeldab teenindus- ja suhtlemisvalmidust, keskendumisvõimet, rahulikku meelt, pingetaluvust ja füüsilist vastupidavust, väljendusoskust, selget diktsiooni ja tolerantsust. Töö eeldab kohusetunnet. Abikelneriks saab õppida töökohal ja kutseõppeasutuses. Abikelneri enamlevinud ametinimetused on kelneri õpilane, ettekandja, teenindaja, toitlustusteenindaja, klienditeenindaja jms. Tervisetõend, hügieenikoolituse tõend. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.2 ja B.2.3 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Töö planeerimine ja korraldamine 3 Teenindamine ja müügitöö 3 Abikelner, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Kelner, tase 4 Waiter, level 4 8 Kelner I (versioon 3) Kelner I (versioon 4) Kelner I (versioon 6) Kelner, tase 4 (versioon 5) Kelner, tase 4 (versioon 7) Kelner, tase 4 (versioon 9) Kelner/ettekandja I (versioon 1) Kelner/ettekandja I (versioon 2) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Kelner 24 2020-11-17 2020-11-17 2025-11-03 4 4 5131 Ettekandjad ja kelnerid 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Keelte oskustasemete kirjeldused Allan Vainu Teie Kelner OÜ, Eesti Kelnerite- ja Ettekandjate Liit Kaido Ladva Piano Baltic OÜ, Restoran Vapiano Kairi Normak Kuninga Restoran Krista Kalmus Tallinna Teeninduskool Peep Peetersoo Pärnu Kutsehariduskeskus Reelika Eerik Service Arte OÜ, Loovteenindus Sirje Rekkor Tallinna Ülikool, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit Tiiu Parm Teie Kelner OÜ, Eesti Kelnerite- ja Ettekandjate Liit Ülle Parbo SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kelneritöö kutsealal on koostatud 3. taseme abikelneri, 4. taseme kelneri ja 5. taseme vanemkelneri kutsestandardid. Kelner on klienditeenindaja, kes töötab toitlustusteenust pakkuvas ettevõttes (restoran, kohvik, pubi, ööklubi, klubi jm). Oma töös lähtub ta klientide vajadustest ja soovidest ning tegutseb ja käitub vastavalt eetilistele, esteetilistele ja muudele sotsiaalselt heaks kiidetud normidele. 4. taseme kelner valmistab ette teenindusprotsessi, seades valmis serveerimiseks vajalikud vahendid. Teenindusprotsessi jooksul võtab vastu kliendid, esitleb tooteid ja teenuseid, nõustab kliente ning võtab vastu tellimusi. Kelner valmistab jooke ning serveerib toite ja jooke, suhtleb klientidega sõbralikult ja lähtuvalt heast tavast. Teenindusprotsessi lõpetamisel arveldab klientidega, küsib tagasisidet ja saadab kliendid ära positiivset kliendikontakti hoides. Vastutab teenindusprotsessi toimimise eest, töötab meeskonnas ja juhendab abikelnerit. Tunneb ettevõtte tooteid ja teenuseid. A.2.1 Töö planeerimine ja korraldamine 1. töökoha ettevalmistamine ja korrashoid 2. koostöö köögiga 3. koristus- ja puhastustööd 4. eelkatete tegemine A.2.2 Teenindamine ja müügitöö 1. klientide vastuvõtmine ja soovide väljaselgitamine 2. tellimuse vastuvõtmine, vormistamine ja edastamine 3. jookide ja toitude serveerimine 4. teenindussituatsiooni lõpetamine 5. catering ja peoteenindus 6. kaupade ja vahendite tellimine, vastuvõtmine ja kontrollimine. Kelner töötab toitlustusteenust pakkuvas ettevõttes. Kelneri kutse eeldab valmisolekut töötada vahetustega, puhkepäevadel, riiklikel pühadel, õhtusel ja öisel ajal. Töö võib olla periooditi pingeline ning eeldab head füüsilist vastupidavust, suhtlemisvalmidust ja oskust suhelda erinevate inimestega. Söögisaali sisustus, lauapesu (tekstiilid), serveerimisvahendid, serviisid, klaasid ja söögiriistad, arvlemistehnika, kohvivalmistusseadmed, kuumtöötlemisseadmed, väljastusseadmed, baaritöö vahendid ja seadmed, külmutusseadmed, jäämasinad, nõudepesumasinad, koristustarvikud ja -ained. Klientide teenindamine eeldab teenindus- ja suhtlemisvalmidust, võimet kiirelt ja sujuvalt ühelt tegevuselt teisele siirduda, keskendumisvõimet, head mälu, rahulikku meelt, pingetaluvust ja füüsilist vastupidavust, selget diktsiooni ja empaatiavõimet. Töö eeldab vastutus- ja analüüsivõimet, usaldatavust, korrektsust, täpsust, kohusetunnet, enesedistsipliini. Kelneri kutse taotlemisel eeldatakse põhiharidust ja kutsealase koolituse läbimist. Kelneriks saab õppida kutseõppeasutuses, kursustel ja/või töökohal. Ametinimetused võivad olla kelner, ettekandja, teenindaja, toitlustusteenindaja, klienditeenindaja jms. Tervisetõend, hügieenikoolituse tõend. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.2 ja B.2.3 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Töö planeerimine ja korraldamine 4 Teenindamine ja müügitöö 4 Kelner, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Vanemkelner, tase 5 Waiter, level 5 6 Kelner II (versioon 2) Kelner II (versioon 3) Kelner II (versioon 5) Kelner/ettekandja II (versioon 1) Vanemkelner, tase 5 (versioon 4) Vanemkelner, tase 5 (versioon 5) Vanemkelner, tase 5 (versioon 7) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Kelner 24 2020-11-17 2020-11-17 2025-11-03 5 5 5131 Ettekandjad ja kelnerid 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Keelte oskustasemete kirjeldused Allan Vainu Teie Kelner OÜ, Eesti Kelnerite- ja Ettekandjate Liit Kaido Ladva Piano Baltic OÜ, Restoran Vapiano Kairi Normak Kuninga Restoran Krista Kalmus Tallinna Teeninduskool Peep Peetersoo Pärnu Kutsehariduskeskus Reelika Eerik Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool, Eesti Kelnerite ja Ettekandjate Liit Sirje Rekkor Tallinna Ülikool, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit Tiiu Parm Teie Kelner OÜ, Eesti Kelnerite- ja Ettekandjate Liit Ülle Parbo SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kelneritöö kutsealal on koostatud 3. taseme abikelneri, 4. taseme kelneri ja 5. taseme vanemkelneri kutsestandardid. Kelner on klienditeenindaja, kes töötab toitlustusteenust pakkuvas ettevõttes (restoran, kohvik, pubi, ööklubi, klubi jm). Oma töös lähtub ta klientide vajadustest ja soovidest ning tegutseb ja käitub vastavalt eetilistele, esteetilistele ja muudele sotsiaalselt heaks kiidetud heakskiidetud normidele. Vanemkelner korraldab teenindusprotsessi ettevalmistamist, koostab töögraafikud, juhendab meeskonda, jagab infot ja tööülesandeid. Korraldab teenindusprotsessi, klientide vastuvõtmist ja nõustamist, vajadusel valmistab jooke ning serveerib toite ja jooke. Vanemkelner suhtleb klientidega sõbralikult ja lähtuvalt heast tavast. Kogub ja analüüsib tagasisidet kogu teenindusprotsessi vältel. Jälgib ja inventeerib laoseisu, vastutab kaupade ja töövahendite olemasolu eest. Vastutab meeskonna koolitamise ja tööprotsessi tõrgeteta toimimise eest. Jälgib enesekontrolliplaani ja vastutab selle täitmise eest. Tunneb kogu ettevõtte toodet ja võimalusi. A.2.1 Töö planeerimine ja korraldamine 1. töökoha ettevalmistamine ja korrashoid 2. koostöö köögiga 3. koristus- ja puhastustööd 4. eelkatete tegemine A.2.2 Teenindamine ja müügitöö 1. klientide vastuvõtmine ja soovide väljaselgitamine 2. tellimuse vastuvõtmine, vormistamine ja edastamine 3. jookide ja toitude serveerimine 4. teenindussituatsiooni lõpetamine 5. catering ja peoteenindus 6. kaupade ja vahendite tellimine, vastuvõtmine ja kontrollimine A.2.3 Juhtimine ja juhendamine 1. klientide tarbimisvajaduste väljaselgitamine 2. teeninduspersonali juhendamine 3. koostöö köögipersonaliga 4. menüükaartide, toidu- ja joogikaartide koostamine ja kujundamine 5. seadmete korrashoid 6. enesekontrolli korraldamine Vanemkelner töötab toitlustusteenust pakkuvas ettevõttes. Vanemkelneri kutse eeldab valmisolekut töötada vahetustega, puhkepäevadel, riiklikel pühadel, õhtusel ja öisel ajal. Töö võib olla periooditi pingeline ning eeldab head füüsilist vastupidavust, suhtlemisvalmidust ja oskust suhelda erinevate inimestega. Söögisaali sisustus, lauapesu (tekstiilid), serveerimisvahendid, serviisid, klaasid ja söögiriistad, arvlemistehnika, kohvivalmistusseadmed, kuumtöötlemisseadmed, väljastusseadmed, baaritöö vahendid ja seadmed, külmutusseadmed, jäämasinad, nõudepesumasinad, koristustarvikud ja -ained. Tavapärane kontoritehnika. Klientide teenindamine eeldab teenindus- ja suhtlemisvalmidust, võimet kiirelt ja sujuvalt siirduda ühelt tegevuselt teisele, keskendumisvõimet, head mälu, rahulikku meelt, pingetaluvust ja füüsilist vastupidavust, selget diktsiooni ja empaatiavõimet. Töö eeldab vastutusvõimet, usaldatavust, korrektsust, täpsust, kohusetunnet, enesedistsipliini, juhtimisvõimekust ja analüütilist mõtlemist. Vanemkelneri kutse taotlemisel eeldatakse keskharidust, kutsealase koolituse läbimist ja kaks aastat töökogemust. Vanemkelneriks saab õppida täiendkoolitustel, töökohal ja järjepideval töötamisel kelnerina ning kutseõppeasutuses. Ametinimetused võivad olla kelner, vanemkelner, ülemkelner, vahetuse vanem, teenindaja, toitlustusteenindaja, klienditeenindaja jms. Tervisetõend, hügieenikoolituse tõend. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.3 ja B.2.4 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Töö planeerimine ja korraldamine 5 Teenindamine ja müügitöö 5 Juhtimine ja juhendamine 5 Vanemkelner, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Loomaarsti abiline, tase 4 Veterinary Assistant, level 4 4 Loomaarsti abiline, tase 4 (versioon 1) Loomaarsti abiline, tase 4 (versioon 2) Loomaarsti abiline, tase 4 (versioon 3) Loomaarsti assistent, tase 4 (versioon 5) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Veterinaaria Loomaarsti abi 17 2020-11-27 2020-11-27 2025-11-10 4 4 5164 Lemmikloomade hooldajad 0841 Veterinaaria 75 Veterinaaria Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Digipädevuste enesehindamise skaala Kairi Hüüdma Maaeluministeerium Kalmer Kalmus Eesti Maaülikooli Loomakliinik Raili Karja Eesti Veterinaarassistentide Ühing Piret Koor Tiina Toometi Kliinik Priit Koppel Eesti Loomaarstide Ühing Külli Marrandi Järvamaa Kutsehariduskeskus Tiina Matsulevitš SA Innove Janne Orro Eesti Väikeloomaarstide Selts Ago Pärtel Veterinaar- ja toiduamet Toomas Tiirats Eesti Maaülikool Keida Tirmaste Lemmikloomateenused OÜ Tiina Toomet Tiina Toometi Kliinik Merit Villemson-Kavak Lemmikloomateenused OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Loomaarsti abiline, tase 4 on oskustöötaja, kelle töö eesmärgiks on loomaarsti abistamine erinevate manipulatsioonide tegemisel. Ta suhtleb klientidega (sh loomaomanikuga või loomapidajaga) ja tagab loomaarsti praksise töö sujuvuse, osaledes tulemuslikult meeskonnatöös. Tema peamisteks tööülesanneteks on loomadele diagnostiliste protseduuride tegemine, loomade hooldamine ning raviprotseduuride läbiviimine loomaarsti antud juhiste kohaselt ja vastutusel. Loomaarsti abiline töötab iseseisvalt olukordades, mida saab tavaliselt ette näha, aga mis võivad ka muutuda. Ta korraldab oma tegevust ja kohandab seda vastavalt olukorrale ning vastutab oma tööülesannete täitmise eest. A.2.1. Töötamine praksise registratuuris 1. Praksise töö ja kirjavahetuse korraldamine 2. Esmase anamneesi võtmine 3. Klientide informeerimine ja nõustamine 4. Statsionaari määratud patsiendi vastuvõtmine ja üleandmine 5. Kaupade ja ravimite müümine ning tellimine 6. Praksise varustuse ja sisseseade korrasoleku jälgimine A.2.2. Töötamine vastuvõtus ja diagnostiliste protseduuride läbiviimine 1. Loomaarsti abistamine meditsiiniliste ja diagnostiliste protseduuride juures 2. Patsiendi fikseerimine 3. Analüüsimaterjali kogumisel loomaarsti abistamine ja analüüsimaterjali edasisaatmine 4. Röntgenülesvõtete tegemine ja säilitamine 5. Diagnostikavahendite, sisseseade ja aparatuuri korrasoleku jälgimine 6. Protseduurideks vajalike materjalide laoseisu jälgimine ja varude tellimine A.2.3. Loomade hooldamine 1. Patsiendile sobiva ruumi ettevalmistamine 2. Patsiendi üldise heaolu jälgimine 3. Patsiendikaardi ja ravilehtede täitmine 4. Loomade söötmine, jootmine ja jalutamine 5. Loomade puhastamine, pesemine ja pügamine 6. Loomade üldhoolduse protseduuride läbiviimine 7. Asemematerjalide pesemine ja desinfitseerimine 8. Veiste, lammaste, kitsede ja sigade märgistamine 9. Statsionaaris ja muudes hooldusruumides oleva sisseseade ja varustuse töökorras oleku jälgimine A.2.4. Raviprotseduuride läbiviimine loomaarsti vastutusel 1. Ravimite manustamine 2. Loomaarsti määratud ravi- ja füsioteraapia protseduuride tegemine A.2.5. Kirurgiliste operatsioonide ettevalmistamine, assisteerimine ja anesteesia jälgimine 1. Operatsiooniruumi ettevalmistamine 2. Kirurgiliste riistade pesemine, desinfitseerimine ja komplekteerimine 3. Töövahendite ja aparaatide töökorra tagamine 4. Patsiendi operatsiooniks ettevalmistamine 5. Loomaarsti abistamine protseduuride tegemisel 6. Patsiendi jälgimine, paigutamine narkoosist ärkamise ruumi ja vajadusel esmaabi andmine 7. Vahendite, materjalide ja instrumentide olemasolu jälgimine A.2.6. Laboriuuringute läbiviimine 1. Uuringute tegemine 2. Laboriseadmete töökorra kontrollimine 3. Tarvikute ja materjalide olemasolu tagamine 4. Uuringu tulemuste dokumenteerimine ja säilitamine Loomaarsti abilise töökohaks võib olla nii loomakliinik kui ka erinevad loomakasvatushooned ja –rajatised. Töö eeldab töötamist ka välitingimustes. Vajadusel töötab loomaarsti abiline ka öösiti, puhkepäevadel ja riigipühadel. Peamisteks ohtudeks loomaarsti abilise töös on töötraumad ja erinevate bioloogiliste (bakterid, viirused, seened jne), keemiliste (ravimid, desinfektsioonivahendid) ning füüsiliste (loomade poolt tekitatavad traumad) ja füüsikaliste (radiatsioon) faktorite poolt tekitatud tervisekahjustused. Loomaarsti abilise töö võib olla vaimselt ja emotsionaalselt pingeline. Loomaarsti abilise peamisteks töövahenditeks on kutsespetsiifilised IT-lahendused, diagnostika- ja sterilisatsiooniseadmed, diagnostikavahendid ja muud meditsiinilised (vms) abivahendid (veenikanüül, süstlanõel) ning looma fikseerimisvahendid (suukorv, köis, rihmad jne). Loomaarsti abilise tööd toetavateks isikuomadusteks on pingetaluvus, emotsionaalne stabiilsus, suhtlemisvalmidus, empaatia- ja õppimisvõime, kiire reageerimisvõime, füüsiline vastupidavus ja koordineeritus. Töö eeldab usaldusväärsust, vastutustunnet, viisakust, diskreetsust ja lojaalsust. Loomaarsti abiline, tase 4 kutsel töötamiseks on vajalikud keskharidus ja töötamise käigus omandatud kutseoskused või keskhariduse baasil omandatud kutsealane koolitus, mis on läbitud kutseõppeasutuses. Loomaarsti abiline, loomaarsti assistent, veterinaartehnik. Loomaarsti abiline, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside (B.2.1 – B.2.13) tõendamine. Töötamine praksise registratuuris 5 Töötamine vastuvõtus ja diagnostiliste protseduuride läbiviimine 4 Loomade hooldamine 4 Raviprotseduuride läbiviimine loomaarsti vastutusel 4 Kirurgiliste operatsioonide ettevalmistamine, assisteerimine ja anesteesia jälgimine 4 Laboriuuringute läbiviimine 4 Töökeskkonna ja tööohutuse tagamine 4 Loomade heaolu tagamine 4 Suhtlemine ja koostöö 4 Õppimine ja enesearendamine 4 Juhiste ja reeglite järgimine 4 Arvuti kasutamine 4 Keelte kasutamine 4 Kalakasvataja, tase 4 Fish farmer, level 4 3 Kalakasvataja, tase 4 (versioon 1) Kalakasvataja, tase 4 (versioon 2) Kalakasvataja, tase 4 (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Looma- ja taimekasvatus. Põllumajandustehnika Kalakasvataja 17 2020-11-27 2020-11-27 2025-04-28 4 4 6221 Vesiviljeluse oskustöölised 0831 Kalandus 03 Kalapüük ja vesiviljelus Digipädevuste enesehindamise skaala Härmo Hiiemäe Varbla Kalakasvatuse OÜP Riina Kalda Riina Kalda kalamajand Carpio Eduard Koitmaa Maaeluministeerium Priit Lulla OÜ AquaMyk Urmeti kalakasvandus Külli Marrandi Järvamaa KHK Tiina Matsulevitš SA Innove Anton Mezenin Järvamaa KHK Priit Päkk Eesti Maaülikool Ann Riisenberg Eesti Põllumeeste Keskliit Evelyn Saluste Lapivara OÜ Rutikvere Kalakasvatus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kalakasvataja, tase 4 on oskustöötaja, kelle töö eesmärgiks on vesiviljelusloomade kasvatamine ja nende turustamises osalemine. Tema peamiseks tööülesandeks on kalade ja vähkide kasvatamiseks vajaliku kasvukeskkonna tagamine. Oma töös jälgib ja püüab ta saavutada kõrget professionaalset taset ning töö tootlikkust. Töötamine kalakasvatajana eeldab austavat suhtumist elusorganismidesse. Kalakasvataja mõistab vee kui elukeskkonna eripära ja kalandust kui majandusharu. Tunneb vesiviljelussaaduste tootmisprotsesse, kasutab tehnoloogilisi seadmeid ja vahendeid teadlikult ja vastutustundlikult ning tegutseb energia- ja keskkonnasäästlikult. Kalakasvataja töötab iseseisvalt, kohandudes vastavalt olukorrale. Kalakasvataja järgib etteantud tööjuhiseid ja tööohutusnõudeid. A.2.1 Kalade kasvatamiseks sobiva ja liigiomase kasvukeskkonna hoidmine A.2.2 Kalade eri vanuserühmade söötmine A.2.3 Kalade liigiomane paljundamine A.2.4 Kalade tervisliku seisundi jälgimine, kõrvalekallete märkamine ja profülaktiline töötlemine spetsialisti juhendamisel A.2.5 Eluskala käitlemine ja kalade esmane töötlemine A.2.6 Tehnoloogiliste seadmete kasutamine ja korrashoid A.2.7 Vähkide kasvatamine Kalakasvataja töö on otseselt seotud töökeskkonnaga, kus valitseb tavalisest kõrgem niiskuse tase ning õhu ja veetemperatuuride erinevus. Töö võib kasvatustehnoloogiast tulenevalt olla hooajaline. Vajadusel töötab kalakasvataja puhkepäevadel, riiklikel pühadel ja öisel ajal. Tööohutuse nõuetest tulenevalt on peamised riskid seotud erinevate mehhanismide ning kala käitlemis- ja töötlemisvahendite kasutamisega. Kalakasvataja töövahenditeks on kalapüügivahendid sh kahv, noot, elektripüügi seade jt, vee hapnikusisalduse, temperatuuri ja teiste füüsikalis-keemiliste näitajate jälgimisseadmed, kalapumbad, kalasorteerid, kaalud, loendurid, transpordivahendid (konteinerid), haudeaparaadid, laborivahendid (mikroskoop, kausid jne), kasvanduses kasutatav tarkvara, kala esmakäitlemiseks vajalikud riistad ja pakkevahendid. Kalakasvataja töö eeldab hoolsust, täpsust ja korrektsust, ilmastiku, keskkonna- ja rutiinitaluvust, püsivust ning enesedistsipliini. Tavaliselt töötavad kalakasvatajatena inimesed, kellel on vastava eriala kutseharidus ja/või töökohal omandatud kutseoskused. Kalakasvataja, vesiviljeleja. Tervisetõend toidu käitlemiseks vastavalt toiduseaduse § 28-le. Kalakasvataja, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.6 ja B.2.8 - B.2.11 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Selle kutse taotlemisel on võimalus valida ja tõendada täiendav kompetents B.2.7. Kalade kasvukeskkonna hoidmine 4 Kalade söötmine 4 Kalade paljundamine 4 Kalade tervisliku seisundi jälgimine, kõrvalekallete märkamine ja ravi spetsialisti juhendamisel 4 Eluskala käitlemine ja kalade esmane töötlemine 4 Tehnoloogiliste seadmete kasutamine ja hooldamine 4 Selle kutse taotlemisel on võimalus valida ja tõendada täiendav kompetents B.2.7. Vähkide kasvatamine 4 Töökeskkonna, keskkonna-, ja tööohutuse tagamine 4 Juhiste ja reeglite järgimine 4 Suhtlemine ja koostöö 4 Õppimine ja enesearendamine 4 Nooremaednik, tase 3 Gardener’s assistant, level 3 9 Aednik I (versioon 1) Aednik I (versioon 2) Aednik I (versioon 3) Aednik I (versioon 4) Aednik I (versioon 6) Nooremaednik, tase 3 (versioon 10) Nooremaednik, tase 3 (versioon 11) Nooremaednik, tase 3 (versioon 5) Nooremaednik, tase 3 (versioon 7) Nooremaednik, tase 3 (versioon 8) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Aednik 17 2020-11-27 2020-11-27 2023-04-10 3 3 6113 Aednikud, puukooli töötajad ja istikukasvatajad 0812 Aiandus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Taimmaterjali nimekiri Ain Järve Kadrioru Park Katrin Uurman Räpina Aianduskool Kristiina Laurson LilledEst OÜ Madis Kahu Sagro AS Mihkel Saar Hansaplant OÜ Raimond Strastin Eesti Aiandusliit Tiina Matsulevitš SA Innove Tiit Juhani Plantex AS (Juhani Puukool) Ulve Pärn TPJ Inseneribüroo Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Aianduse kutsealal on neli kutset: abiaednik, tase 2; nooremaednik, tase 3; aednik, tase 4 ja meisteraednik, tase 5. 3. taseme nooremaednik on oskustöötaja, kes mõistab põhilisi tööalaseid fakte ja põhimõtteid nii tava- kui mahetootmises. Ta täidab juhendamisel põhilisi tööülesandeid kõikides aianduse valdkondades – köögiviljanduses, puuviljanduses, puukoolis, lillekasvatuses jm. Nooremaednik kasutab aiatöödeks sobivaid töövahendeid ja töövõtteid, tegutsedes plaanipäraselt, säästlikult ja tulemuslikult. Tema põhilisteks tööülesanneteks on külvi- ja istutuspinna ettevalmistamine ning külvamine ja istutamine, hooldamine; saagi/toodangu koristamine, säilitamine ja müügiks ettevalmistamine. Nooremaednik töötab üldjuhul muutumatus olukorras, etteantud juhiste järgi ning osaleb tulemuslikult meeskonnatöös. Nooremaednik peab tähtsaks eetilisi tõekspidamisi ja väärtusi, järgides head aiandustava ning keskkonna- ja tööohutusnõudeid. A.2.1 Külvi- ja istutuspinna ettevalmistamine ning külvamine ja istutamine 1. Töökoha ettevalmistamine. 2. Paljundus- ja istutusmaterjali hindamine. 3. Külvamine, pikeerimine ja istutamine. 4. Puude/põõsaste istutamine. 5. Kastmine istutamisel. 6. Väetamine külvamisel ja istutamisel. 7. Multšimine. 8. Toestamine. A.2.2 Aiakultuuride hooldamine 1. Kastmine. 2. Väetamine. 3. Taimekaitsetööde tegemine. 4. Umbrohutõrje tegemine. 5. Kujundamine ja lõikamine. 6. Taimede kaitsmine ebasoodsate mõjude eest. A.2.3 Taimmaterjali paljundamine ja istikute kasvatamine 1. Taimmaterjali generatiivne paljundamine. 2. Taimmaterjali vegetatiivne paljundamine. 3. Istikute kasvatamine. 4. Kvaliteedi hindamine ja istikute sorteerimine. 5. Toodangu pakendamine ja märgistamine. A.2.4 Saagi või toodangu koristamine, säilitamine ja müügiks ettevalmistamine 1. Saagi koristamine. 2. Saagi sorteerimine, ladustamine, pakendamine ja märgistamine. A.2.5 Muru rajamine ja hooldamine 1. Murupinna maha märkimine. 2. Pinnase ettevalmistamine. 3. Külvamine. 4. Siirdemuru paigaldamine. 5. Kastmine. 6. Hooldustööde teostamine. A.2.6 Sisehaljastse rajamine ja hooldamine 1. Sisehaljastuse rajamine. 2. Hooldamine. A.2.7 Haljasalade, rajamine ja hooldamine 1. Istutusalade märkimine. 2. Kasvualuse ettevalmistamine. 3. Servade rajamine ja pinnakatte paigaldamine. 4. Külvamine ja istutamine. 5. Puude/põõsaste istutamine. 6. Hekkide pügamine. 7. Taimede ja istutusalade hooldamine. 8. Taimekaitsetööde tegemine. 9. Väetamine. 10. Vilja- ja ilupuude hooldamine. 11. Komposteerimine ja jäätmete komposteerimine. Nooremaednik on paindliku tööajaga, vajadusel töötab ka puhkepäevadel. Tema töö toimub nii väli- kui sisetingimustes. Nooremaedniku töö terviseriskid tulenevad raskuste tõstmisest, mürast, mehhanismidega töötamisest, kõrgustes töötamisest, ilmastikuolude ja temperatuuride vaheldumisest, niiskusest ning kokkupuutest erinevate allergeenidega (nt taimed, kemikaalid, tolm). Nooremaedniku põhilised töövahendid on aiandustarvikud, masinad ja seadmed, mõõteriistad, sidevahendid ja muud abivahendid. Nooremaedniku töö eeldab töökust, ausust, motiveeritust, vastupidavust, koordinatsiooni; koormus-, pinge- ja keskkonnataluvust; kohanemis-, vastutus-, koostöö- ja õppimisvõimet; korrektsust ja sotsiaalsust. 3. taseme nooremaednikena töötavad tavaliselt inimesed, kellel on läbitud kutsealane täiendusõpe või kutseõpe või on oskused omandatud praktilise tööga. Nooremaednik. Nooremaednik, tase 3 kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 - B.2.4 ja läbiva kompetentsi B.2.8 tõendamine. Valitavatest kompetentsidest on võimalik tõendada kompetentse B.2.5 – B.2.7. Kasvukoha ettevalmistamine ning külvamine ja istutamine kasvukohale 3 Aiakultuuride hooldamine 3 Taimmaterjali paljundamine ja istikute kasvatamine 3 Saagi või toodangu koristamine, säilitamine ja müügiks ettevalmistamine 3 Kutse taotlemisel on võimalus valida ja tõendada lisakompetentsid B.2.5 – B.2.7. Muru rajamine ja hooldamine 3 Sisehaljastuse rajamine ja hooldamine 3 Istutusalade rajamine ja hooldamine 3 Nooremaednik, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Aednik, tase 4 Gardener, level 4 9 Aednik II (versioon 1) Aednik II (versioon 2) Aednik II (versioon 3) Aednik II (versioon 4) Aednik II (versioon 6) Aednik, tase 4 (versioon 10) Aednik, tase 4 (versioon 11) Aednik, tase 4 (versioon 5) Aednik, tase 4 (versioon 7) Aednik, tase 4 (versioon 8) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Aednik 17 2020-11-27 2020-11-27 2023-04-10 4 4 6113 Aednikud, puukooli töötajad ja istikukasvatajad 0812 Aiandus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Taimmaterjali nimekiri Digipädevuste enesehindamise skaala Ain Järve Kadrioru Park Katrin Uurman Räpina Aianduskool Kristiina Laurson LilledEst OÜ Madis Kahu Sagro AS Mihkel Saar Hansaplant OÜ Raimond Strastin Eesti Aiandusliit Tiina Matsulevitš SA Innove Tiit Juhani Plantex AS (Juhani Puukool) Ulve Pärn TPJ Inseneribüroo Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Aianduse kutsealal on neli kutset: abiaednik, tase 2; nooremaednik, tase 3; aednik, tase 4 ja meisteraednik, tase 5. 4. taseme aednik on aianduslike põhiteadmistega oskustöötaja, kes täidab põhilisi tööülesandeid kõikides aianduse valdkondades – köögiviljanduses, puuviljanduses, puukoolis, lillekasvatuses, iluaianduses jm. Ta korraldab töid plaanipäraselt, säästlikult ja tulemuslikult ning tema põhilised tööülesanded on töö planeerimine, külvi- ja istutuspinna ettevalmistamine ning külvamine ja istutamine, aiakultuuride hooldamine, saagi või toodangu koristamine, säilitamine ja müügiks ettevalmistamine nii tava- kui mahetootmises. Aednik juhendab töötajate tavatööd ja vastutab oma pädevuse piires teiste töötajate arendamise eest. Korraldab oma tegevust ja kohandab enda käitumist vastavalt olukorrale. Aednik peab tähtsaks eetilisi tõekspidamisi ja väärtusi, järgides head aiandustava ning keskkonna- ja tööohutusnõudeid. A.2.1 Külvi- ja istutuspinna ettevalmistamine ning külvamine ja istutamine 1. Töökoha ettevalmistamine. 2. Paljundus- ja istutusmaterjali hindamine. 3. Külvamine, pikeerimine ja istutamine. 4. Puude/põõsaste istutamine. 5. Kastmine istutamisel. 6. Väetamine külvamisel ja istutamisel. 7. Multšimine. 8. Toestamine. A.2.2 Aiakultuuride hooldamine 1. Hooldustööde planeerimine. 2. Kastmine. 3. Väetamine. 4. Taimekaitsetööde tegemine. 5. Umbrohutõrje tegemine. 6. Kujundamine ja lõikamine. 7. Taimede kaitsmine ebasoodsate mõjude eest. A.2.3 Tööde ja vahendite planeerimine 1. Aiandusliku rajatise valimine. 2. Aiakultuuride valimine. 3. Külvikorra, tootmis-, tööplaani koostamine. 4. Materjalide ja mahtude arvestamine. 5. Väetamis- ja taimekaitsetööde planeerimine. 6. Materjalide hankimine. 7. Tööjõu planeerimine. A.2.4 Taimmaterjali paljundamine ja istikute kasvatamine 1. Kasvatustehnoloogia planeerimine. 2. Taimmaterjali generatiivne paljundamine. 3. Taimmaterjali vegetatiivne paljundamine. 4. Istikute kasvatamine. 5. Kvaliteedi hindamine ja istikute sorteerimine. 6. Toodangu pakendamine ja märgistamine. A.2.5 Saagi või toodangu koristamine, säilitamine ja müügiks ettevalmistamine 1. Saagi kvaliteedi hindamine. 2. Saagi koristamine. 3. Saagi sorteerimine ja ladustamine. A.2.6 Juhendamine 1. Tööaja arvestamine. 2. Meeskonna juhtimine ja tagasiside andmine. 3. Kvaliteedinõuetest kinnipidamise kontrollimine ja töö tulemuste analüüsimine. A.2.7 Muru rajamine ja hooldamine 1. Muru valimine. 2. Muruseemne valimine. 3. Murupinna maha märkimine. 4. Pinnase ettevalmistamine. 5. Külvamine. 6. Siirdemuru paigaldamine. 7. Kastmine. 8. Hooldustööde teostamine. A.2.8 Aiakaupade müümine 1. Müügikoha kujundamine. 2. Kauba ettevalmistamine. 3. Dokumentatsiooni ja laoseisu kontrollimine. 4. Kliendi vajaduste välja selgitamine. 5. Tellimuse vormistamine. 6. Müügi vormistamine. 7. Kauba pakkimine. 8. Probleemide lahendamine. A.2.9 Lilleseadete ja kompositsioonide valmistamine 1. Tööülesande püstitamine. 2. Lilleseadete tegemine. 3. Hinna kujundamine. 4. Pakkimine. 5. Transpordi korraldamine. A.2.10 Sisehaljastuse rajamine ja hooldamine 1. Tööülesande püstitamine. 2. Sisehaljastuse rajamine. 3. Hoolduskava koostamine ja hooldamine. 4. Taimekaitsetööde tegemine. A.2.11 Haljasalade planeerimine, rajamine ja hooldamine 1. Istutusalade märkimine. 2. Kasvualuse ettevalmistus. 3. Servade rajamine ja pinnakatte paigaldamine. 4. Külvamine ja istutamine. 5. Puude/põõsaste istutamine. 6. Hekkide pügamine. 7. Taimede ja istutusalade hooldamine. 8. Taimekaitsetööde tegemine. 9. Väetamistööde tegemine. 10. Vilja- ja ilupuude, põõsaste hooldamine. 11. Komposteerimine ja jäätmete käitlemine. Aednik on paindliku tööajaga, vajadusel töötab ka puhkepäevadel. Tema töö toimub nii väli- kui sisetingimustes. Aedniku töö terviseriskid tulenevad raskuste tõstmisest, mürast, mehhanismidega töötamisest, kõrgustes töötamisest, ilmastikuolude ja temperatuuride vaheldumisest, niiskusest ning kokkupuutest erinevate allergeenidega (nt taimed, kemikaalid, tolm). Aedniku põhilised töövahendid on aiandustarvikud, masinad ja seadmed, mõõteriistad, sidevahendid ja muud abivahendid. 4. taseme aedniku töö eeldab töökust, ausust, motiveeritust, vastupidavust, koordinatsiooni; koormus, pinge ja keskkonnataluvust; kohanemis-, vastutus-, otsustus-, koostöö- ja õppimisvõimet; korrektsust, sotsiaalsust, loomingulisust, iseseisvust ja saavutusvajadust. 4. taseme aedniku esmane kutse saadakse vastava kutsehariduse ja kutsekeskhariduse õppe lõpetamisel. 4. taseme aedniku kutsetunnistust on tavapäraselt võimalik taotleda inimestel, kellel on aiandusalane töökogemus. Aednik. Aednik, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 - B.2.6 ja läbiva kompetentsi B.2.12 tõendamine. Valitavatest kompetentsidest on võimalik tõendada kompetentse B.2.7 – B.2.11. Kasvukoha ettevalmistamine ning külvamine ja istutamine kasvukohale 4 Aiakultuuride hooldamine 4 Tööde ja vahendite planeerimine 4 Taimmaterjali paljundamine ja istikute kasvatamine 4 Saagi või toodangu koristamine, säilitamine ja müügiks ettevalmistamine 4 Juhendamine 4 Kutse taotlemisel on võimalus valida ja tõendada lisakompetentsid B.2.7 – B.2.11. Muru rajamine ja hooldamine 4 Aiakaupade müümine 4 Lilleseadete ja kompositsioonide valmistamine 4 Sisehaljastuse rajamine ja hooldamine 4 Istutusalade rajamine ja hooldamine 4 Aednik, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Ehituse tööjuht, tase 5 Construction Site Manager, EstQF Level 5 4 Ehituse tööjuht, tase 5 (versioon 5) Tööjuht, tase 5 (versioon 1) Tööjuht, tase 5 (versioon 2) Tööjuht, tase 5 (versioon 3) Ehitusviimistlustööde tegemine Eriehitustööde tegemine Hoonesisese ja selle juurde kuuluva vee- ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamine Sisekliima tagamise süsteemi ehitamine Üldehitustööde tegemine Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Ehitusjuht 33 2021-01-22 2021-01-22 2025-12-20 5 5 3123 Ehituse töödejuhatajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 41 Hoonete ehitus Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Ago Rehand OÜ Viljandi Õhumeister Jüri Orlov RMK Meelis Kann Nordecon AS Tarmo Lige Ligema OÜ Enno Põder Consiliario OÜ Margus Keerutaja AS Sovek Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Ehituse tööjuht, tase 5 kutsestandard on täienduskoolituse õppekava koostamise ja töömaailma kutse andmise aluseks. Ehituse tööjuht on oma töövõtu ulatuses vastutav tehnilise ja majandusliku tegevuse ning tööohutuse eest objektil. Ta juhib ehitustöid ja tagab tehtud tööde vastavuse projektdokumentatsioonile ning ehitusnormidele. Ehituse tööjuhina tegutsedes on lisaks ehituse kutsealastele teadmistele ja oskustele oluline juhtimisoskus. Ehituse tööjuhi kutse on spetsialiseerumispõhine ja võimalik on spetsialiseeruda ühele järgmistest tegevusaladest: 1) üldehitustööde tegemine; 2) sisekliima tagamise süsteemi ehitamine; 3) hoonesisese ja selle juurde kuuluva vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitamine; 4) ehitusviimistlustööde tegemine; 5) eriehitustööde tegemine. Üldehitustööde tegemisele, ehitusviimistlustööde tegemisele, sisekliima tagamise süsteemi ehitamisele ja eriehitustööde tegemisele spetsialiseerudes on võimalik tõendada tervikspetsialiseerumine või teha valik ka loetletud kitsamate valdkondade (valitavate kompetentside) vahel: 1. Üldehitustööde tegemine - Puitkonstruktsioonide ehitamine - Kivikonstruktsioonide ehitamine - Monteeritavate ehituskonstruktsioonide paigaldamine - Betoonkonstruktsioonide ehitamine 2. Sisekliima tagamise süsteemi ehitamine - Küttesüsteemide ehitamine - Jahutussüsteemide ehitamine - Ventilatsioonisüsteemide ehitamine 3. Ehitusviimistlustööde tegemine - Maalritööde tegemine - Plaatimistööde tegemine - Põrandakatmistööde tegemine - Krohvimistööde tegemine 4. Eriehitustööde tegemine - Kaldkatuste ehitamine - Lamekatuste ehitamine - Ehitusplekksepatööde tegemine Ehituse tööjuht, tase 5 spetsialiseerumised võib jagada kaheks: 1) spetsialiseerumised, millel tegutsemiseks on seaduse kohaselt kutsekvalifikatsioon kohustuslik; 2) spetsialiseerumised, millel tegutsemiseks seaduse kohaselt kutsekvalifikatsioon kohustuslik ei ole. Ehitusseadustiku kohaselt peab pädeva isiku kvalifikatsioon olema tõendatud kutsega, kui tegemist on ehitusloa¬kohustusliku ehitise ehitamisega. Ehitusloa kohustus kaasneb üldjuhul järgmiste spetsialiseerumiste korral: I ÜLDEHITUSTÖÖDE TEGEMINE II SISEKLIIMA TAGAMISE SÜSTEEMIDE EHITAMINE III HOONESISESE JA SELLE JUURDE KUULUVA VEE- JA KANALISATSIOONISÜSTEEMIDE EHITAMINE Nimetatud tegevusaladel võib kutsetunnistuse omanik iseseisvalt ja omal vastutusel tegutseda (st kutsetunnistust omav isik võib tegutseda otsetöövõtu korras pädeva isikuna ehitusseadustiku § 24 tähenduses) ainult järgnevalt kirjeldatud piirangute ulatuses: 1) Ehitise kasutamise otstarbe (loetelu majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrusest nr 51) järgi koodiga 11100 (ühe korteriga elamud), 11210 (kahe korteriga elamu) ja 11221 (ridaelamu) ja 2) EVS-EN 1990:2002+NA:2002 standardi CC1 tagajärgede klassi liigituvad muud hooned. Keerukamate objektide ehitamisel on 5. taseme tööjuhil õigus tegutseda ainult vastaval tegevusalal alltöövõtu korras kõrgemat pädevust (vähemalt EKR 6. taseme kutset) omava spetsialisti vastutusel. Seaduse kohaselt ei ole kutsekvalifikatsioon nõutav tegutsemiseks järgmistel spetsialiseerumiste korral (kutsekvalifikatsioonid on vabatahtlikud): IV EHITUSVIIMISTLUSTÖÖDE TEGEMINE V ERIEHITUSTÖÖDE TEGEMINE Ehituse tööjuhi põhitööd tehakse ehitusobjektil. Tööaeg on paindlik – üldjuhul töötatakse viiel päeval nädalas, kuid vajadusel tuleb töötada ka väljaspool tavapärast tööaega. Töö rütm võib sõltuvalt ehitustehnoloogilistest vajadusest, hooajalisusest või tööde ajagraafikust olla intensiivne, töötada tuleb sõltuvalt ehitusobjektist suurtel kõrgustel või süvendis. Töökeskkond ehitusobjektil on seotud kõrgendatud riskidega, mistõttu tööjuht peab järgima keskkonna-, tööohutus- ja töötervishoiu nõudeid. Ehituse tööjuht kasutab oma töös vastavalt spetsialiseerumisele tööriistu- ja -vahendeid, kontoritehnikat (arvutid, kommunikatsiooniseadmed jne) ja nõuetekohasuse esmaseks tõendamiseks vastavat kontroll- ja mõõtetehnikat. Ehituse tööjuht peab suutma langetada otsuseid iseseisvalt, juhtima meeskonda ja töötama meeskonnas. Tema töös on vajalikud kõrge stressi- ja pingetaluvus, hea suhtlemisoskus ja võime ennast kehtestada. Kasuks tulevad ka analüüsi- ja algatusvõime ning hea suuline ja kirjalik eneseväljendusoskus. Ehituse tööjuhi kutse eeldab kohusetundlikkust ja korrektsust. A.2.1 Ehituspakkumuse koostamine A.2.2 Ehitamise ettevalmistamine ja kavandamine A.2.3 Ressursside juhtimine A.2.4 Ehitustööde juhtimine ja korraldamine A.2.5 Ohutu töö korraldamine ehitustöödel A.2.6 Kvaliteedi tagamine ehitustöödel A.2.7 Ehitustööde üleandmine A.2.8 Energiatõhus ehitamine Spetsialiseerumisega üldehitustööde tegemine seotud valitavad tööosad A.2.9 Puitkonstruktsioonide ehitamine A.2.10 Kivikonstruktsioonide ehitamine A.2.11 Monteeritavate ehituskonstruktsioonide paigaldamine A.2.12 Betoonkonstruktsioonide ehitamine Spetsialiseerumisega ehitusviimistlustööde tegemine seotud valitavad tööosad A.2.13 Maalritööde tegemine A.2.14 Plaatimistööde tegemine A.2.15 Põrandakatmistööde tegemine A.2.16 Krohvimistööde tegemine Spetsialiseerumisega sisekliima tagamise süsteemi ehitamine seotud valitavad tööosad A.2.17 Küttesüsteemide ehitamine A.2.18 Jahutussüsteemide ehitamine A.2.19 Ventilatsioonisüsteemide ehitamine Spetsialiseerumisega hoonesisese ja selle juurde kuuluva vee- ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamine seotud valitav tööosa A.2.20 Hoonesisese ja selle juurde kuuluva vee- ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamine Spetsialiseerumisega eriehitustööde tegemine seotud valitavad tööosad A.2.21 Lamekatuste ehitamine A.2.22 Kaldkatuste ehitamine A.2.23 Ehitusplekksepatööde tegemine Tööjuhina töötavad inimesed, kellel on kas ehitusalane kutseharidus ja praktiline töökogemus ehitusettevõttes või praktilise töökogemuse ja erialaste täiendkoolitustega omandatud kutsealased oskused. Lisaks on tööjuhina töötavad isikud läbinud täiendõppe tööjuhtimises. Meister, töödejuhataja, projektijuht (spetsialiseerumisvaldkonna raames) Ehituse tööjuht, tase 5 spetsialiseerumised võib jagada kaheks: 1) spetsialiseerumised, millel tegutsemiseks on seaduse kohaselt kutsekvalifikatsioon kohustuslik; 2) spetsialiseerumised, millel tegutsemiseks seaduse kohaselt kutsekvalifikatsioon kohustuslik ei ole. Ehitusseadustiku kohaselt peab pädeva isiku kvalifikatsioon olema tõendatud kutsega, kui tegemist on ehitusloa¬kohustusliku ehitise ehitamisega. Ehitusloa kohustus kaasneb üldjuhul järgmiste spetsialiseerumiste korral: I ÜLDEHITUSTÖÖDE TEGEMINE; II SISEKLIIMA TAGAMISE SÜSTEEMIDE EHITAMINE; III HOONESISESE JA SELLE JUURDE KUULUVA VEE- JA KANALISATSIOONISÜSTEEMIDE EHITAMINE. Seaduse kohaselt ei ole kutsekvalifikatsioon nõutav tegutsemiseks järgmistel tegevusaladel (kutsekvalifikatsioonid on vabatahtlikud): IV EHITUSVIIMISTLUSTÖÖDE TEGEMINE; V ERIEHITUSTÖÖDE TEGEMINE. Ehitusvaldkonna juhtide ja spetsialistide töös muutuvad üha olulisemaks järgmised oskused ja/või isikuomadused: 1. energiasäästlikkuse põhimõtete tundmine ja energiakulukuse ohje ehitusprotsesside juhtimisel; 2. ehitusmaterjalide taaskasutamise põhimõtete tundmine ja rakendamine ehitusprotsessides; 3. projektijuhtimiseks vajalike kaasaegsete (digitaalsete) töövahendite valdamine ja ehitustööde juhtimine digitaalkeskkonnas (BIM); 4. koostööoskus kõikide osapoolte vahel kogu ehitise elukaare vältel alates ehitise kavandamisest ja projekteerimisest kuni hooldamise ja lammutamiseni. Ehituse tööjuht, tase 5 kutse koosneb üldoskustest B.2, kohustuslikest kompetentsidest B.3.1-B.3.8 ja valitavatest, spetsialiseerumisega seotud kompetentsidest B.3.9-B.3.23. Ehituse tööjuhi kutse on spetsialiseerumispõhine. Võimalik on spetsialiseeruda ühele järgmistest tegevusaladest: 1) üldehitustööde tegemine; 2) sisekliima tagamise süsteemi ehitamine; 3) ehitusviimistlustööde tegemine; 4) hoonesisese ja selle juurde kuuluva vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitamine; 5) eriehitustööde tegemine. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste B.2 tõendamine ja kohustuslike kompetentside B.3.1-B.3.8 tõendamine vastavalt spetsialiseerumisele. Käesoleva jaotise punktides 1-3 ja 5 nimetatud tegevusaladel tuleb tõendada tervikspetsialiseerumine (st kõik spetsialiseerumisega seotud valitavad kompetentsid) või vastavus vähemalt ühele valitavale kompetentsile järgmiselt: - üldehitustööde tegemine - B.3.9-B.3.12; - ehitusviimistlustööde tegemine - B.3.13-B.3.16; - sisekliima tagamise süsteemi ehitamine - B.3.17-B.3.19; - eriehitustööde tegemine - B.3.21-B.3.23. Ehituspakkumuse koostamine 5 Ehitamise ettevalmistamine ja kavandamine 5 Ressursside juhtimine 5 Ehitustööde juhtimine ja korraldamine 5 Ohutu töö korraldamine ehitustöödel 5 Kvaliteedi tagamine ehitustöödel 5 Ehitustööde üleandmine 5 Energiatõhus ehitamine 4 Allpool nimetatud tegevusaladel (spetsialiseerumistel) tuleb tõendada tervikspetsialiseerumine (st kõik spetsialiseerumisega seotud valitavad kompetentsid) või vastavus vähemalt ühele valitavale kompetentsile järgmiselt: - üldehitustööde tegemine - B.3.9-B.3.12; - ehitusviimistlustööde tegemine - B.3.13-B.3.16; - sisekliima tagamise süsteemi ehitamine - B.3.17-B.3.19; - eriehitustööde tegemine - B.3.21-B.3.23. Puitkonstruktsioonide ehitamine 5 Kivikonstruktsioonide ehitamine 5 Monteeritavate ehituskonstruktsioonide paigaldamine 5 Betoonkonstruktsioonide ehitamine 5 Maalritööde tegemine 5 Plaatimistööde tegemine 5 Põrandakatmistööde tegemine 5 Krohvimistööde tegemine 5 Küttesüsteemide ehitamine 5 Jahutussüsteemide ehitamine 5 Ventilatsioonisüsteemide ehitamine 5 Hoonesisese ja selle juurde kuuluva vee- ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamine 5 Lamekatuste ehitamine 5 Kaldkatuste ehitamine 5 Ehitusplekksepatööde tegemine 5 Metsur, tase 4 Forest Worker, EstQF Level 4 8 Metsur II (versioon 1) Metsur II (versioon 2) Metsur II (versioon 3) Metsur II (versioon 4) Metsur, tase 4 (versioon 5) Metsur, tase 4 (versioon 6) Metsur, tase 4 (versioon 7) Metsur, tase 4 (versioon 9) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Metsur 20 2021-01-25 2021-01-25 2025-11-26 4 4 6210 Metsanduse jms oskustöölised 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Janek Akkatus Vardi Metsaühistu Veiko Belials Luua Metsanduskool Rainer Laigu Riigimetsa Majandamise Keskus Pille Meier Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Tenek Mäekivi MetsaTuba OÜ Ilmar Paal Riigimetsa Majandamise Keskus Linnar Pärn Eesti Maaülikool Tõnu Reinsalu Luua Metsanduskool Tiit Reitel Artiston OÜ Mikk Vakkum Tornator Eesti OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Metsur, tase 4 on oskustöötaja, kes teeb ise ja juhendab oma meeskonna metsakasvatuse ja puidu varumisega seotud tööd. Ta vastutab enda ja meeskonna töötulemuste eest. Metsur juhindub oma töös püstitatud metsakasvatuslikest eesmärkidest. Metsur kasutab ja hooldab võsa- ja kettsaagi ning teisi töö- ja turvavahendeid. Metsuri töö toimub põhiliselt looduslikus keskkonnas ja välitingimustes. Metsur on kohustatud kasutama tööosale vastavat turvavarustust ning järgima tööohutusnõudeid, sest töö on kõrgendatud ohuriskiga. Lähedased kutsed on raietööline, tase 3 ja metsamajanduse spetsialist, tase 5. Metsur juhendab oma meeskonna tööd ja seeläbi on tal suurem vastutus võrreldes raietöölise, tase 3 kutsega. Metsamajanduse spetsialist, tase 5 planeerib metsamajandustöid ja korraldab mitmete erinevate meeskondade töid ning kontrollib tööde kvaliteeti, mis eristab teda metsur, tase 4. A.2.1 Metsauuenduse rajamine A.2.2 Metsauuenduse hooldamine ja valgustusraie tegemine A.2.3 Hooldus- ja uuendusraie tegemine A.2.4 Suhtlemine ja juhendamine Metsur, tase 4 on kas: vastava taseme erialase kutseharidusega või vähemalt põhiharidusega ja erialase töökogemusega ning läbinud erialase täienduskoolituse. Metsur, raietööliste brigadir Regulatsioon puudub. Kasvav tähtsus on digioskustel ja keskkonnanõuete järgmisel. Kutse metsur, tase 4 koosneb neljast kompetentsist. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2) ja kõikide kompetentside (B.3.1 - B.3.4) tõendamine. Metsauuenduse rajamine 4 Metsauuenduse hooldamine ja valgustusraie tegemine 4 Hooldus- ja uuendusraie tegemine 4 Suhtlemine ja juhendamine 4 Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 Activity instructor, level 4 8 Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 (versioon 10) Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 (versioon 4) Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 (versioon 5) Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 (versioon 6) Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 (versioon 7) Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 (versioon 9) Retkejuht II (versioon 1) Retkejuht II (versioon 2) Retkejuht II (versioon 3) Maastikuvibu instruktor, tase 4 Matkajuht, tase 4 Seiklusraja instruktor, tase 4 Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Retkejuht 25 2021-01-25 2021-01-25 2021-05-13 4 4 3423 Tervisespordi- ja vabaajateenuste instruktorid ja programmijuhid 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus Kadri-Mai Kuldkepp Seikluspark OÜ Ingrid Kuligina MTÜ AMK Annereet Paatsi Tartu Kutsehariduskeskus Toomas Pannal Kanuumatkad OÜ Toomas Pärle VeeTee Projekt OÜ Kadri Tammik Turismiarenduskeskus Ettevõtluse Arendamise SA Reeda Tuula Tallinna Ülikool Erle Tüür Luua Metsanduskool Andres Virkus Eesti Maastikuvibu Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Aktiivtegevuste instruktori töö eesmärk on pakkuda kliendile elamusi läbi aktiivsete tegevuste. Aktiivtegevuste läbiviimisel arvestab ta sihtgrupi vajaduste, ea ja võimetega. Instruktor kasutab erinevaid erialaspetsiifilisi vahendeid, oskab adekvaatselt hinnata riske, käituda kriisiolukorras ning anda esmaabi. Instruktor on klienditeenindaja, kes tegutseb ja käitub vastavalt heale tavale ja eetilistele normidele, on võimeline suhtlema klientidega erinevatest rahvustest ja kultuuridest. Aktiivtegevuste instruktori tööülesanded on aktiivtegevuste ettevalmistamine, juhtimine, tegevusteks vajalike tehniliste vahendite olemasolu ja turvalisuse tagamine. Instruktor on usaldusväärne ja professionaalne. A.2.1 Aktiivtegevuste ettevalmistamine 1. Tegevusplaani koostamine ja järgmine 2. Riskijuhtimine 3. Osapooltega kokkulepete sõlmimine A.2.2 Aktiivtegevuste läbiviimine ja gruppide juhendamine 1. Tegevuste tutvustamine 2. Juhiste andmine ohutuse ja turvalisuse osas 3. Kliendi valmisoleku hindamine 4. Tegevuste läbiviimine 5. Tegevuste lõpetamine 6. Tagasiside analüüsimine A.2.3 Tehniliste vahendite olemasolu ja turvalisuse tagamine 1. Varustuse hankimine, hooldamine ja säilitamine 2. Tegevuskeskkonna ja -paikade valik, heakorra järgimine ja hooldamine 3. Varustuse transportimine A.2.4 Köietööde ja seikluspargi töö juhendamine 1. Seiklusraja avamine ja kontrollimine 2. Külastajate vastuvõtmine ja instruktaaž 3. Järelevalve seiklusradadel 4. Päästmine A.2.5 Maastikuvibulaskmise juhendamine 1. Viburaja ehitamine ja varustuse kontrollimine 2. Külastajate vastuvõtmine ja instruktaaž 3. Järelevalve viburajal 4. Tegutsemine ohuolukorras A.2.6 Veematkade korraldamine ja läbiviimine 1. Veekogu valimine 2. Külastajate vastuvõtmine ja instruktaaž 3. Turvanõuete järgimine 4. Päästmine A.2.7 Jalgsimatkade korraldamine ja läbiviimine 1. Retkede ettevalmistamine ja juhtimine 2. Looduse vahendamine retkedel Töö võib olla hooajaline, varieeruva tempoga ja liikuv. Töö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel. Töö võib olla kohati riskantne ettearvamatute ilmastikuolude tõttu. Kasutab aktiivtegevuste läbiviimisel vajalikke vahendeid vastavalt spetsialiseerumisele. Aktiivtegevuste instruktori töö eeldab pingetaluvust, vastutusvõimet, koostöövõimet, analüüsivõimet, kohanemisvõimet, head füüsilist vormi, vastupidavust ja erialaspetsiifilist vilumust. Töö on seotud klientide teenindamisega ning eeldab suhtlemisoskust ja sõbralikkust, usaldatavust ja motiveerimisvõimet, valmisolekut toime tulla erinevate olukordadega ning emotsionaalset stabiilsust. Töös sisalduvad mitmesugused tegevused nõuavad kiiret ja paindlikku tegutsemist, korrektsust, täpsust, otsustusvõimet, loomingulisust ja enesetäiendamist. Aktiivtegevuste instruktor on täisealine isik. Instruktoriks saab õppida koolitustel ja töökohal. Instruktor, matkajuht, retkejuht. Aktiivtegevuste instruktori 4. taseme kutse taotlemisel on vajalik kohustuslike kompetentside B.2.1 – B.2.3, läbiva kompetentsi B.2.8 ning vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi(de) tõendamine valikust B.2.4 - B.2.7: Köietööde ja seikluspargi töö juhendamine - kompetents B.2.4 Maastikuvibulaskmise juhendamine – kompetents B.2.5 Matkamine – kompetentsid B.2.6 – B.2.7 Matkamisele spetsialiseerumisel peab täiendavalt valima vähemalt ühe järgnevatest matkamise liikidest: - Veematkad - Jalgsimatkad Aktiivtegevuste ettevalmistamine 4 Aktiivtegevuste läbiviimine ja gruppide juhendamine 4 Tehniliste vahendite olemasolu ja turvalisuse tagamine 4 Spetsialiseerumisel tuleb tõendada vastava spetsialiseerumisega seotud kompetentsid: Köietööde ja seikluspargi töö juhendamine - kompetents B.2.4 Maastikuvibulaskmise juhendamine – kompetents B.2.5 Matkamine – kompetentsid B.2.6 – B.2.7 Matkamisele spetsialiseerumisel peab täiendavalt valima vähemalt ühe järgnevatest matkamise liikidest: - Veematkad - Jalgsimatkad Veematkad Jalgsimatkad Suhtlemisoskus 4 Hanke- ja ostuspetsialist, tase 5 Procurement and Purchasing Specialist, EstQF Level 5 1 Hanke- ja ostuspetsialist, tase 5 (versioon 2) Ostuspetsialist, tase 5 Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Ostujuht 16 2021-02-19 2021-02-19 2025-11-05 5 5 1324 Tarne-, turustus- jms juhid 0413 Juhtimine ja haldus 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Kerttily Golubeva Carlsberg Group Balticum Indrek Jänes Tallinna Majanduskool Anu Liblik ABB GBS Henn Tarro Võrumaa Kutsehariduskeskus Peep Tomingas Prolog Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühing MTÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Hanke- ja ostuspetsialisti töö eesmärk on tagada tootmis-, kaubandus-, teenindusettevõtete ja avaliku sektori asutuste vajadusi seadmete, materjalide, toodete, kaupade ja teenuste osas. Hanke- ja ostuspetsialist on meeskonna liige, kes korraldab sise- ja välisklientide vajadustest ning ettevõtte eesmärkidest lähtuvat hanke- ja ostutegevust kaubanduse, teeninduse, tootmise ja töötlemisega seotud valdkondades (toidu- ja joogitööstuse, puidutöötlemise, saetööstuse, mööbli tootmise, rõiva-, tekstiili-, metalli-, plasti-, elektroonika-, keemia- ja trükitööstuse jm ettevõtetes). Hanke- ja ostuspetsialist tegeleb tarnijate leidmise, valiku ja hinnalepetega, tema ülesanne on seostada hanke- ja ostutegevusi ning meetodeid ja analüüsida nende pikemaajalisi tagajärgi. Hanke- ja ostuspetsialist töötab iseseisvalt ettearvamatustes ja uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades ning vastutab individuaalse töötulemuse eest. Hanke- ja ostuspetsialisti töö eeldab valmisolekut töölähetusteks. Ostuspetsialisti töö sisu on pidevas muutumises, mis eeldab enesetäiendamist. Lähedased kutsed: Hankejuht, tase 6, Ärikorralduse spetsialist, tase 5 (ostuspetsialisti spetsialiseerumine). A.2.1 Hanketegevuse planeerimine A.2.2 Hanketegevuse korraldamine A.2.3 Ostuprotsessi korraldamine A.2.4 Hankeprotsessi tulemuslikkuse analüüsimine Hanke- ja ostuspetsialistiks saab õppida kutseõppeasutuses, täiskasvanute tööalase koolituse kursustel või töökohal. Hankespetsialist, hankeassistent, kategooriaspetsialist (tootmises), ostuspetsialist, vanemostja, ostja, ostuassistent. Regulatsioon puudub. Kasvav tähtsus on digilahenduste kasutamisel. Hanke- ja ostuspetsialist peab üha enam olema suuteline tegutsema protsesside automatiseerimise teenuse tellijana. See kutse koosneb neljast kompetentsist. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste ja kõikide kompetentside tõendamine. Ostuspetsialisti osakutse taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2) ja kompetentsi B.3.3, B.3.4 tõendamine. Hanketegevuse planeerimine 5 Hanketegevuse korraldamine 5 Ostuprotsessi korraldamine 5 Hankeprotsessi tulemuslikkuse analüüsimine 5 Juuksur, tase 4 Hairdresser, EstQF Level 4 10 Juuksur I (versioon 2) Juuksur I (versioon 3) Juuksur I (versioon 4) Juuksur I (versioon 5) Juuksur I (versioon 7) Juuksur, tase 4 (versioon 11) Juuksur, tase 4 (versioon 6) Juuksur, tase 4 (versioon 8) Juuksur, tase 4 (versioon 9) Noorjuuksur I (versioon 1) Barber, tase 4 Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Juuksur 26 2021-02-20 2021-02-20 2025-11-03 4 4 5141 Juuksurid 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Kutseliste Juuksurite Vabariiklik Ühendus Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Kaubi Koch Sasipea Salong Leili Liinak Tallinna Tööstushariduskeskus Renaldo Paabel C.U.T. salong Kaja Seppel Kutseliste Juuksurite Vabariiklik Ühendus Katrin Veber Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus Kertti Viru Kutseliste Juuksurite Vabariiklik Ühendus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Juuksuri töö eesmärgiks on kliendile juuksuriteenuste osutamine, arvestades tema soove, vajadusi ja võimalusi. Juuksuri tööülesanneteks on peanaha ja juuste professionaalne hooldamine ja töötlemine, juuste lõikamine, värvimine ja blondeerimine, soengute ja püsilokkide tegemine ning vuntside ja habeme lõikamine. Juuksur on kursis moetrendidega, nõustab klienti teenuste ja toodete valikul ning soovitab kliendile peanaha- ja juuksehooldusvahendeid. Juuksur töötab iseseisvalt ja kollektiivis ning vastutab oma tehtud töö lõpptulemuse eest. Juuksuritöö on seotud klientide teenindamisega, mis eeldab suhtlemisvalmidust, sõbralikkust ning võimet tulla toime erinevate klientidega. Valdavalt töötab juuksur seistes ja sundasendis. Juuksuritöös kasutatavad ained võivad põhjustada allergiat. Tööaeg on paindlik, vajadusel töötatakse puhkepäevadel ja erinevates töökeskkondades. Juuksuri töövahenditeks on erinevad lõikuskäärid ja -nuga, lokirullid, erinevad kammid ja harjad, elektrilised töövahendid, erinevateks töötlusteks vajaminevad abi- ja isikukaitsevahendid. Iluteeninduse kutsealal on lisaks juuksuri kutsele kirjeldatud kosmeetiku, küünetehniku ja spaateenindaja kutsed. A.2.1 Juuste ja peanaha pesemine ja hooldamine A.2.2 Juuste lõikamine A.2.3 Habemele ja vuntsidele kuju ja vormi lõikamine A.2.4 Juuste püsilokkimine A.2.5 Juuste värvimine A.2.6 Soengu kujundamine A.2.7 Klienditeenindus A.2.8 Administreerimine ja tegevuse korraldamine A.2.9 Barber tehnikad juuste lõikamisel A.2.10 Barberi tehnikad habeme ja vuntside ajamisel ning kujundamisel 4. taseme juuksuriks saab õppida kutseõppes, erialastel kursustel või töökohal meistri juhendamisel. Juuksur, naistejuuksur, meestejuuksur, barber Regulatsioonid puuduvad. Kasvav tähtsus on personaalse brändi loomise, raamatupidamise (isiklik eesmärgistatud majandamine) ning foto ja video kasutamise ja töötlemise oskustel. Erialastest oskustest on kasvav tähtsus värvitehnikate ja materjalide tundmisel, peanaha massaažil, lõikusjooniste, värviskeemide ja soenguplaanide konstrueerimisel ning süvendatud trihholoogia oskustel. Selle kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2) ja kohustuslike kompetentside B.3.1 - B.3.8 tõendamine. Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.3.9 – B.3.10. Osakutse barber, tase 4 taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2), kompetentsi B.3.1, B.3.2, B.3.3, B.3.5, B.3.7, B.3.8 ja valitavate kompetentside B.3.9, B.3.10 tõendamine. Juuste ja peanaha pesemine ja hooldamine 4 Juuste lõikamine 4 Habemele ja vuntsidele kuju ja vormi lõikamine 4 Juuste püsilokkimine 4 Juuste värvimine 4 Soengu kujundamine 4 Klienditeenindus 4 Administreerimine ja tegevuse korraldamine 4 Kutse taotlemisel on lisaks võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.3.9 – B.3.10. Barber tehnikad juuste lõikamisel 4 Barberi tehnikad habeme ja vuntside kujundamisel ja ajamisel 4 Mehhatroonikainsener, tase 6 esmane kutse Mechatronics Engineer level 6, Initial Higher Education level 2 Mehhatroonikainsener, tase 6 esmane kutse (versioon 1) Mehhatroonikainsener, tase 6 esmane kutse (versioon 3) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Mehhatroonikainsener 19 2021-03-15 2021-03-15 2024-03-14 6 6 2152 Elektroonikainsenerid 0714 Elektroonika ja automaatika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Mehhatroonikainseneride kutsetasemete kirjeldused ja profiilid Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Mart Tamre Tallinna Tehnikaülikool Kaarel Lassel ABB Aleksandr Korzjukov Ericsson AS Valdur Veski Tallinna Tehnikakõrgkool Frid Kaljas Festo Oy Ab Eesti Karl Raba JOT Automation Eduard Brindfeldt Tallinna Tööstushariduskekus Toomas Laatsit Eesti Maaülikool Jaan Jeeberg IPTE Automation OÜ Tõnu Vaher OÜ Eli Kristjan Tiimus THREOD Systems Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Mehhatroonikainsener, tase 6 esmase kutse kutsestandard on kõrghariduse õppekavade, kutse andmise ning kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemise alus. Erialase rakenduskõrgharidusõppe lõpetanud isikule antakse kutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega. Mehhatroonika on mehaanika-, elektroonika- ja infotehnoloogiasüsteemide samasuunalist koostoimet käsitlev tehnikavaldkond. Mehhatroonikainsenerid rakendavad kompleksselt mehaanika, elektroonika ja IT-valdkondade põhimõtteid mehhatroonikaseadmete- ja süsteemide ohutuks käitamiseks ning ökonoomsemate, töökindlamate mehhatroonikaseadmete- ja süsteemide loomiseks. Mehhatroonikainsenerid on kõrgharidusega tehnika- ja/või tehnoloogiaspetsialistid või juhid, kes töötavad kõrgtasemel automatiseeritud süsteemide, robottehnika ja tehniliste süsteemidega erinevates valdkondades (nt täppismehaanika, automaatika, aparaaditööstus, elektroonika, infotehnoloogia, optika ja mehaanika). Universaalse ettevalmistusega mehhatroonikainsenerid on valmis töötama interdistsiplinaarses meeskonnas koos elektroonika-, mehaanika-, IKT- jt inseneride ja –spetsialistidega või vajadusel spetsialiseeruma kitsamas alavaldkonnas. Mehhatroonikainsener, tase 6 esmane kutse on omistatud isikule, kes on läbinud erialase rakenduskõrghariduse õppe, mis võimaldab töötada mehhatroonika seadmete ja alamsüsteemide (nt andurid, mootorid, hüdro-või pneumosüsteemide osad) käitamise alal ning osaleda uute tehnoloogiate arendamises. Ta on suuteline täitma tööülesandeid keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, milles ta võib vajada kogenud inseneri juhendamist. Kooli lõpetamisel antud esmase kutse erinevus kutselise Mehhatroonikainsener, tase 6 kutsest on erialase töökogemuse nõude puudumine. Esmane kutse on tähtajatu. Mehhatroonikainseneride kutsed: mehhatroonikainsener, tase 6 mehhatroonikainsener, tase 6 esmane kutse; diplomeeritud mehhatroonikainsener, tase 7 (sh esmakutse); volitatud mehhatroonikainsener, tase 8. Kõikide mehhatroonikainseneride kutsetasemete kirjeldusi ja profiile vt lisast 1. A.2.1 Insener-tehniliste probleemide lahendamine. A.2.2 Seadmete ja alamsüsteemide arendamine. A.2.3 Seadmete ja alamsüsteemide käitamine ja hooldus. Mehhatroonikainsenerid töötavad projekteerimis-, tootmis- ja remondiettevõtetes ja õppeasutustes. Tootmisettevõtetes, objektidel ja laborites töötades tuleb juhinduda töötervishoiu ja -ohutuse nõuetest, sest nendes töökeskkondades võib esineda elektri, meditsiini, keemia, plahvatuse, ESD-ga seotud ohutegureid. Tööaeg võib olla paindlik. Tuleb arvestada töökeskkonna eripäraga ja täita vastavaid tööohutusnõudeid. Mehhatroonikainsenerid kasutavad oma töös kaasaegseid tehnilisi vahendeid (nt mõõtevahendid, IT vahendid) ja inseneritarkvara. Mehhatroonikainseneri töö eeldab insenerlikku loogilist mõtlemist, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, analüüsivõimet, täpsust, vastutustunnet, kohusetunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, ruumilist kujutlusvõimet, empaatia- ja kohanemisvõimet, enesekehtestamist ja õpivõimet. 6. taseme mehhatroonikainseneri esmakutse omandanul on läbitud erialane kõrgharidusõpe. Kutse andjaks on õppeasutus, kus vastav õpe läbiti. Projekteerija, robootikainsener, CAD/CAM insener, tootmestaja/protsessiinsener, tootmisjuht, tehnoloog, mehhatroonik jm. Mehhatroonikainsener, tase 6 esmase kutse saamiseks on nõutav kompetentside B.2.1–B.2.3 ning läbivate kompetentside B.2.4–B.2.6 tõendamine. Insener-tehniliste probleemide lahendamine 6 Seadmete ja alamsüsteemide arendamine 6 Seadmete ja alamsüsteemide käitamine ja hooldus 6 Juhtimine 6 Kutsealale pühendumine 6 Suhtlemine 6 Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 esmane kutse Diploma Mechanical Engineer, level 7, Initial Higher Education level 3 Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Tootearendus Tootmistehnika Tööstustehnika Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Mehaanikainsener 19 2021-03-15 2021-03-15 2025-04-08 7 7 2144 Mehaanikainsenerid 0715 Mehaanika ja metallitöö 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Priit Kulu Eesti Mehaanikainseneride Liit Aigar Hermaste Tallinna Tehnikaülikool Oliver Mets Insero OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 esmase kutse kutsestandard on kõrghariduse õppekavade, kutse andmise ning kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemise alus. Erialase magistriõppe lõpetanud isikule antakse kutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega. Mehaanikainsenerid on spetsialistid, kellel on teadmised ja oskused mehaanika valdkonnas erinevate insener-tehniliste ülesannete määratlemiseks ja lahendamiseks majanduslikult vastuvõetaval ning keskkonnasäästlikul moel, mis on ohutud ja ühiskondlikult aktsepteeritavad. Mehaanikainsenerid tegutsevad vastavalt moraali- ja eetikanormidele ning järgivad jätkusuutliku arengu põhimõtteid. Mehaanikainsenerid töötavad büroodes, tootmisettevõtetes ning sise- ja välisobjektidel. Tootmisettevõtetes ja objektidel töötades tuleb juhinduda üldise tööohutuse nõuetest. Mehaanikainsenerid on valmis töötama interdistsiplinaarses meeskonnas koos soojustehnika-, transporditehnika-, mehhatroonikainseneride jt spetsialistidega. Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 esmane kutse on omistatud isikule, kes on läbinud erialase magistriõppe ja omandanud kompetentsuse, mis võimaldab asuda tööle tootearendusinseneri, tootmisinseneri, projektijuhi ja tootmisjuhina toodete ja tehnoloogiate arendamise alal. Keerulistes ja uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades võib ta vajada kogenud inseneri juhendamist. Kuna puudub töökogemus, siis võib ta keerulistes ja uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades vajada kogenud inseneri juhendamist. Teised mehaanikainseneride kutsed: Mehaanikainsener, tase 6 Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 Volitatud mehaanikainsener, tase 8. A 2.1 Üldinsenerlike ülesannete lahendamine. A.2.2 Mehhanotehnikaalane inseneritöö. Tootearendus A.2.3 Toodete projekteerimine A.2.4 Toodete prototüüpimine Tootmistehnika A.2.5 Toodete valmistustehnoloogia kavandamine A.2.6 Tootmissüsteemide kavandamine Tööstustehnika A.2.7 Tootmise planeerimine A.2.8 Äriprotsesside juhtimine Diplomeeritud mehaanikainseneri esmase kutse omandamise eelduseks on magistrikraad. Kutse andjaks on õppeasutus, kus vastav õpe läbiti. Mehaanikainsener, tootearendusinsener, tootmisinsener, projektijuht, tootmisjuht, robootikainsener, protsessiinsener. Seoses suurema IT lahendustega integreerumisega muutuvad olemasolevad tööstusseadmed järk-järgult kõrgtehnoloogilisemaks. Automatiseerimist mõjutavad innovaatiliste digitehnoloogiliste lahenduste rakendamine nagu Tööstus 4.0 tehnoloogiad ning Tööstuslik Internet ja IoT. Oluline on tööstus- ja tootmisprotsesside elukaare (sh müügi ja tarbimise) tundmine, töö- ja keskkonnaohutus, küberturvalisus, ruumiline mõtlemine, masinnägemine ja liitreaalsus ning kaasaegne andmeanalüüs (tehisintellekt, suurandmed). Tööstuse põhikutsealad ja kompetentsid sulanduvad üha enam ja enam pole võimalik ameteid täpselt nagu varem. Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 esmase kutse taotlemisel tuleb läbida õppekava ja tõendada üldoskused B.2 ja kompetentsid B.3.1 - B.3.2. Spetsialiseerumisel tootearendusele tuleb tõendada lisaks kompetentsid B.3.3 ja B.3.4. Spetsialiseerumisel tootmistehnikale tuleb tõendada lisaks kompetentsid B.3.5 ja B.3.6. Spetsialiseerumisel tööstustehnikale tuleb tõendada lisaks kompetentsid B.3.6 ja B.3.7. Üldinsenerlike ülesannete lahendamine 7 Mehhanotehnikaalane inseneritöö 7 Spetsialiseerumisel tootearendusele tuleb tõendada lisaks kompetentsid B.3.3 ja B.3.4. Spetsialiseerumisel tootmistehnikale tuleb tõendada lisaks kompetentsid B.3.5 ja B.3.6. Spetsialiseerumisel tööstustehnikale tuleb tõendada lisaks kompetentsid B.3.6 ja B.3.7. Lapsehoidja, tase 4 Childminder, level 4 6 Lapsehoidja II (versioon 1) Lapsehoidja II (versioon 2) Lapsehoidja II (versioon 3) Lapsehoidja III (versioon 1) Lapsehoidja III (versioon 2) Lapsehoidja III (versioon 3) Lapsehoidja, tase 4 (versioon 4) Lapsehoidja, tase 4 (versioon 5) Lapsehoidja, tase 4 (versioon 7) Sotsiaalhoolekanne Sotsiaalhoolekande Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Lapsehoiuteenus Lapsehoidja 19 2021-04-15 2021-04-15 2025-11-12 4 4 5311 Lapsehoidjad 0922 Lastehoid ja teenused noortele 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Keelte oskustasemete kirjeldused Digioskused Lapsehoidja kutse-eetika Tiina Kärner Eesti Lapsehoidjate Kutseliit Grete Miilen Eesti Eralasteaedade Liit Ene Paadimeister Eesti Lapsehoidjate Kutseliit Tiina Peterson Haridus- ja Teadusministeerium Kaie Piiskop SA Innove Kai Rannastu Kuressaare Ametikool Gabriela Rooso Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna peaspetsilist Viive Rull Lastekaitse Liit Liisi Soosalu Väike Päike Lasteaed Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Lapsehoidja on töötaja, kes on omandanud vajalikud teadmised ja oskused laste hooldamiseks ning nende arengu toetamiseks. Lapsehoidja teeb koostööd lapsevanema või hooldajaga. Lapsehoidja töö eesmärk on toetada lapse füüsilist, emotsionaalset, intellektuaalset ja sotsiaalset arengut, arvestades perekonna vajadusi lapse hoidmisel. Ta lähtub oma töös seadustest, lapse heaolust ja turvalisusest. Lapsehoidja kutsealal on ka kutsestandard Lapsehoidja, tase 5, mis hõlmab lisaks suure hooldusvajadusega laste hoidmise ja juhendamisega seotud kompetentse. Lapsehoidja töö eeldab head vaimset ja füüsilist tervist. Lapsehoidja järgib oma töös kutse-eetikat (Lisa 3: Lapsehoidja kutse-eetika). Lapsehoidja on orienteeritud pidevale enesearendamisele ja uute teadmiste omandamisele. A.2.1 Lapse kasvukeskkonna toetamine 1. Turvalise ja mängulise kasvukeskkonna loomine. 2. Ohutegurite hindamine ja ennetamine. 3. Väärkohtlemise märkamine. 4. Majapidamis- ja koristustööde tegemine. 5. Olmetehnika kasutamine ja ohutusnõuete järgimine. A.2.2 Lapse arengu toetamine 1. Lapse mängu-, tunnetus-, õpi-, sotsiaalsete ja enesekohaste oskuste kujunemise toetamine. 2. Lapse keele ja kõne toetamine. 3. Lapse isiksuse ja arengu mõistmine. 4. Lapse väärtuste ja hea käitumistava kujundamine. 5. Mängu ja tegevuste kavandamine, läbiviimine ja analüüsimine. 6. Lapse loovuse toetamine. A.2.3 Lapse enesekohaste oskuste kujundamine 1. Eneseteenindusoskuste kujundamine. 2. Lapse sööma õpetamine ja vajadusel lapse abistamine söömisel. 3. Eneseregulatsiooni oskuse kujundamine. A.2.4 Lapse tervise edendamine 1. Lapse tervisliku seisundi jälgimine. 2. Lapse tervist kahjustavate tegurite määratlemine ja ohtliku olukorra ennetamine. 3. Lapse tervist edendavate tegevuste läbiviimine. 4. Haige lapse hooldamine ja põetamine kodus. 5. Haigestunud lapse hooldamine lasteasutuses. 6. Kroonilist haigust põdeva lapse hooldamine. 7. Lapse individuaalsetele vajadustele ja tervislikule seisundile vastav toitlustamine. 8. Esmaabi andmine. A.2.5 Koostöö lapsevanema/hooldajaga 1. Laste ja perede tausta tundma õppimine ning arvestamine. 2. Lapsevanema/hooldaja kaasamine igapäevastesse tegevustesse ja kasvukeskkonna kujundamisesse. 3. Suhtlemine lapsevanema/hooldajaga, tagasiside andmine lapse arengust ja tegevustest. A.2.6 Erivajadusega lapse hoidmine 1. Info kogumine lapse erivajaduste kohta. 2. Tegevuste planeerimine ja elluviimine. 3. Hooliva ja salliva keskkonna loomine. 4. Füüsilise keskkonna kujundamine, sh abivahendite kasutamise toetamine. 5. Lapse arengupotentsiaali ja tugevate külgede toetamine. A.2.7 Imiku (0-1 aastat) hoidmine 1. Hooldustoimingute tegemine. 2. Imiku arengu toetamine. Lapsehoidja tööaeg on fikseeritud kokkuleppes tööandjaga (nt vanemaga). Lapsehoiuteenust võib pakkuda lapse kodus, lapsehoidja kodus või mujal lapsevanema poolt soovitud kohas. Töö on vaheldusrikas, nõuab initsiatiivi lapse individuaalsusest lähtuvate otsuste tegemisel. Lapsehoidja hoiab ühte last või laste gruppi. Lapsehoidja tagab lapsele tervist ja heaolu toetava keskkonna. Lapsehoidja kasutab oma töös lapse hooldamiseks, arendamiseks ja turvalise keskkonna loomiseks vajalikke ja eakohaseid vahendeid. Lapsehoidjal on hea füüsiline ja vaimne tervis, ta on emotsionaalselt stabiilne ja hea pingetaluvusega, vastutus- ja empaatiavõimeline, usaldusväärne, loov ja koostöövalmis ning lastest ja vanematest lugupidav. 4. taseme lapsehoidjal on keskharidus. Tavaliselt on lapsehoidja, tase 4 lõpetanud lapsehoidja eriala õppekava kutsehariduse või kutsekeskhariduse tasemel või läbinud erialased kursused. Lapsehoidja. Tööd lapsehoidjana reguleerib Sotsiaalhoolekande seadus. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.6 ja B.2.8 tõendamine. Soovi korral võib taotlemisel tõendada kompetentsi B.2.7. Lapse kasvukeskkonna toetamine 4 Lapse arengu toetamine 4 Lapse enesekohaste oskuste kujundamine 4 Lapse tervise edendamine 4 Koostöö lapsevanema/hooldajaga 4 Erivajadusega lapse hoidmine 4 Soovi korral võib taotlemisel tõendada kompetentsi B.2.7. Imiku (0-1 aastat) hoidmine 4 Lapsehoidja kutset läbiv kompetents 4 Lapsehoidja, tase 5 Childminder, level 5 3 Lapsehoidja, tase 5 (versioon 1) Lapsehoidja, tase 5 (versioon 2) Lapsehoidja, tase 5 (versioon 4) Sotsiaalhoolekanne Sotsiaalhoolekande Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Lapsehoiuteenus Lapsehoidja 19 2021-04-15 2021-04-15 2025-11-12 5 5 5311 Lapsehoidjad 0922 Lastehoid ja teenused noortele 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Keelte oskustasemete kirjeldused Digioskused Lapsehoidja kutse-eetika Tiina Kärner Eesti Lapsehoidjate Kutseliit Grete Miilen Eesti Eralasteaedade Liit Ene Paadimeister Eesti Lapsehoidjate Kutseliit Tiina Peterson Haridus- ja Teadusministeerium Kaie Piiskop SA Innove Kai Rannastu Kuressaare Ametikool Gabriela Rooso Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna peaspetsilist Viive Rull Lastekaitse Liit Liisi Soosalu Väike Päike Lasteaed Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Lapsehoidja on töötaja, kes on omandanud vajalikud teadmised ja oskused laste hooldamiseks ning nende arengu toetamiseks. Lapsehoidja teeb koostööd lapsevanema või hooldajaga. Lapsehoidja töö eesmärk on toetada lapse füüsilist, emotsionaalset, intellektuaalset ja sotsiaalset arengut, arvestades perekonna vajadusi lapse hoidmisel. Ta lähtub oma töös seadustest, lapse heaolust ja turvalisusest. Lapsehoidja kutsealal on ka kutsestandard Lapsehoidja, tase 4, mis ei sisalda suure hooldusvajadusega lapse hooldamisega ja tööjuhendamisega seotud kompetentse. Lapsehoidja töö eeldab head vaimset ja füüsilist tervist. Lapsehoidja järgib oma töös kutse-eetikat (Lisa 3: Lapsehoidja kutse-eetika). Lapsehoidja on orienteeritud pidevale enesearendamisele ja uute teadmiste omandamisele. A.2.1 Lapse kasvukeskkonna toetamine 1. Turvalise ja mängulise kasvukeskkonna loomine. 2. Ohutegurite hindamine ja ennetamine. 3. Väärkohtlemise märkamine. 4. Majapidamis- ja koristustööde tegemine. 5. Olmetehnika kasutamine ja ohutusnõuete järgimine. A.2.2 Lapse arengu toetamine 1. Lapse mängu-, tunnetus-, õpi-, sotsiaalsete ja enesekohaste oskuste kujunemise toetamine. 2. Lapse keele ja kõne toetamine. 3. Lapse isiksuse ja arengu mõistmine. 4. Lapse väärtuste ja hea käitumistava kujundamine. 5. Mängu ja tegevuste kavandamine, läbiviimine ja analüüsimine. 6. Lapse loovuse toetamine. A.2.3 Lapse enesekohaste oskuste kujundamine 1. Eneseteenindusoskuste kujundamine. 2. Lapse sööma õpetamine ja vajadusel lapse abistamine söömisel. 3. Eneseregulatsiooni oskuse kujundamine. A.2.4 Lapse tervise edendamine 1. Lapse tervisliku seisundi jälgimine. 2. Lapse tervist kahjustavate tegurite määratlemine ja ohtliku olukorra ennetamine. 3. Lapse tervist edendavate tegevuste läbiviimine. 4. Haige lapse hooldamine ja põetamine kodus. 5. Haigestunud lapse hooldamine lasteasutuses. 6. Kroonilist haigust põdeva lapse hooldamine. 7. Lapse individuaalsetele vajadustele ja tervislikule seisundile vastav toitlustamine. 8. Esmaabi andmine. A.2.5 Koostöö lapsevanema/hooldajaga 1. Laste ja perede tausta tundma õppimine ning arvestamine. 2. Lapsevanema/hooldaja kaasamine igapäevastesse tegevustesse ja kasvukeskkonna kujundamisesse. 3. Suhtlemine lapsevanema/hooldajaga, tagasiside andmine lapse arengust ja tegevustest. 4. Lapsevanema või hooldaja nõustamine kasvatusküsimustes ja toetava koduse keskkonna loomisel. A.2.6 Erivajadusega lapse hoidmine 1. Info kogumine lapse erivajaduste kohta. 2. Tegevuste planeerimine ja elluviimine. 3. Hooliva ja salliva keskkonna loomine. 4. Füüsilise keskkonna kujundamine, sh abivahendite kasutamise toetamine. 5. Lapse arengupotentsiaali ja tugevate külgede toetamine. A.2.7 Suure hooldusvajadusega lapse hooldamine 1. Hooldustoimingute tegemine 2. Õendustoimingute tegemine 3. Alternatiivkommunikatsiooni (verbaalse ja mitteverbaalse kommunikatsiooni) kasutamine suhtlemisel. A.2.8 Tööjuhendamine 1. Kolleegide juhendamine. 2. Juhendmaterjalide koostamine. 3. Meeskonna juhtimine. A.2.9 Imiku (0-1 aastat) hoidmine 1. Hooldustoimingute tegemine. 2. Imiku arengu toetamine. Lapsehoidja tööaeg on fikseeritud kokkuleppes tööandjaga (nt vanemaga). Lapsehoiuteenust võib pakkuda lapse kodus, lapsehoidja kodus või mujal lapsevanema poolt soovitud kohas. Töö on vaheldusrikas, nõuab initsiatiivi lapse individuaalsusest lähtuvate otsuste tegemisel. Lapsehoidja hoiab ühte last või laste gruppi. Lapsehoidja tagab lapsele tervist ja heaolu toetava keskkonna. Lapsehoidja kasutab oma töös lapse hooldamiseks, arendamiseks ja turvalise keskkonna loomiseks vajalikke ja eakohaseid vahendeid. Lapsehoidjal on hea füüsiline ja vaimne tervis, ta on emotsionaalselt stabiilne ja hea pingetaluvusega, vastutus- ja empaatiavõimeline, usaldusväärne, loov ja koostöövalmis ning lastest ja vanematest lugupidav. 5. taseme lapsehoidjal on keskharidus. Tavaliselt on lapsehoidja, tase 5 lõpetanud lapsehoidja eriala õppekava kutsehariduse või kutsekeskhariduse tasemel või läbinud erialased kursused. Lapsehoidja. Tööd lapsehoidjana reguleerib Sotsiaalhoolekande seadus. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.8 ja B.2.10 tõendamine. Soovi korral võib taotlemisel tõendada kompetentsi B.2.9. Lapse kasvukeskkonna toetamine 4 Lapse arengu toetamine 4 Lapse enesekohaste oskuste kujundamine 4 Lapse tervise edendamine 4 Koostöö lapsevanema/hooldajaga 5 Erivajadusega lapse hoidmine 5 Suure hooldusvajadusega lapse hooldamine 5 Tööjuhendamine 5 Soovi korral võib taotlemisel tõendada kompetentsi B.2.9. Imiku (0-1 aastat) hoidmine 4 Lapsehoidja kutset läbiv kompetents 4 Mootorsõidukijuhi õpetaja, tase 6 Driving Instructor, EstQF Level 6 3 Mootorsõidukijuhi õpetaja, tase 6 (versioon 1) Mootorsõidukijuhi õpetaja, tase 6 (versioon 2) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Mootorsõidukijuhi õpetaja 27 2021-04-28 2021-09-28 2026-09-27 6 6 5165 Sõiduõpetajad 0114 Aineõpetajate koolitus 85 Haridus Eesti Autokoolide Liit Keelte oskustasemete kirjeldused Digioskused Heli Ainjärv TLÜ Haapsalu Kolledž Peeter Johannson Tallinna Linnatranspordi AS Toivo Kangur Maanteeamet Malle Kiisma Liikluskoolitajate Liit, Testudo Autokool Jaan Kleemann Eesti Autokoolide Liit, LRK Autokoolitus Sven Kreek Tallinna Tehnikakõrgkool Priit Lilleorg TLÜ Haapsalu Kolledž Enn Poola Liikluskoolitajate Liit Enn Saard Eesti Autokoolide Liit, Aide Autokool Toivo Õnneleid Õnneleid Liikluskool OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Mootorsõidukijuhi õpetaja loob eeldused ja tingimused teeliikluses kasutatava sõiduki juhile vajalike teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste kujunemiseks. Mootorsõidukijuhi õpetaja töötab iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, võtab vastutuse töö- või õppesituatsioonides. Ta vastutab üksikisikute ja rühmade kutsealase arengu juhtimise eest. Mootorsõidukijuhi õpetaja suunab teeliikluses kasutatava sõiduki juhiks õppija õppeprotsessi, vajalike teadmiste, oskuste, hoiakute ja vastutuse kujunemist ning valmistab teda ette elukestvaks õppeks. Mootorsõidukijuhi õpetaja tegutseb aktiivse ja efektiivse meeskonnaliikmena, õppides teistelt ning jagades omandatud teadmisi, oskusi ning kogemusi kolleegidega. Teeb koostööd kolleegidega individuaalse ja/või õppegrupi õppeplaani ja tunnikava arendamiseks ning õppija või õpirühma õpiprobleemide lahendamiseks. Mootorsõidukijuhi õpetaja on võimeline looma õppijaga usaldusliku suhte. A.2.1 Mootorsõidukijuhi teooriaõppe läbiviimine 1. Individuaalse ja/või õppegrupi õppeplaani ja tunnikava koostamine. 2. Õpperuumi õppetööks ettevalmistamine. 3. Õppematerjalide valimine ja koostamine. 4. Õppija ettevalmistamine õppetunniks. 5. Õppija iseseisva töö juhendamine ja nõustamine. 6. Õppetunni läbiviimine. 7. Õppetunni kokkuvõtte tegemine. 8. Õppija mootorsõidukijuhi kvalifikatsiooninõuetele vastavuse hindamine. A.2.2 Mootorsõidukijuhi praktilise õppe läbiviimine 1. Individuaalse ja/või õppegrupi õppeplaani ja tunnikava koostamine. 2. Õppesõiduki õppetööks ettevalmistamine. 3. Õppematerjalide valimine ja koostamine. 4. Õppija ettevalmistamine õppetunniks. 5. Õppija iseseisva töö juhendamine ja nõustamine. 6. Õppetunni läbiviimine. 7. Õppetunni kokkuvõtte tegemine. 8. Õppija mootorsõidukijuhi kvalifikatsiooninõuetele vastavuse hindamine. A.2.3 Mootorsõidukijuhi järelkoolituse läbiviimine 1. Õppija eneseregulatsioonioskuste suunamine. 2. Õppija konsulteerimise vajaduse hindamine. 3. Õppija enesehinnanguoskuste suunamine. 4. Õpitulemuste analüüs. Mootorsõidukijuhi õpetaja tööaeg on paindlik vastavalt töötaja ja tööandja vahel sõlmitud kokkuleppele. Töö toimub siseruumides, välitingimustes ning selleks otstarbeks kohaldatud sõidukis. Siseruumides kehtivad üldised õpperuumidele esitatavad tervisekaitsenõuded, välitingimustes töötades tuleb jälgida kehtivaid töötervishoiu ja -ohutuse nõudeid. Sõiduõppe eripäraks on liiklemisega kaasnevad riskid ja ohutegurid (nt müra, vibratsioon, heitgaasid jmt). Mootorsõidukijuhi õpetaja kasutab oma töös mitmesuguseid õppevahendeid: audiovisuaalseid õppevahendeid, simulaatoreid, trenažööre, mudeleid, õppesõidukit jm. Mootorsõidukijuhi õpetaja töös on olulised meelekindlus, emotsionaalne intelligentsus, psüühiline tasakaalukus, pingetaluvus, otsustus- ja reageerimiskiirus. Tööks vajalikud iseloomujooned on enesedistsipliin, nõudlikkus, korrektsus ja täpsus. Mootorsõidukijuhi õpetaja peab vastama kvalifikatsiooniraamistiku 6. tasemele esitatud nõuetele kutseseaduse tähenduses. Mootorsõidukijuhi õpetaja ning liiklusteooria- ja sõiduõpetaja. Töötamist mootorsõidukijuhi õpetajana reguleerib liiklusseadus. Mootorsõidukijuhi õpetaja kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1, B.2.2 ja B.2.4 (läbiv kompetents) tõendamine. Lisaks on võimalik tõendada valitavat kompetentsi B.2.3. Mootorsõidukijuhi teooriaõppe läbiviimine 6 Mootorsõidukijuhi praktilise õppe läbiviimine 6 Kutse taotlemisel on võimalik tõendada valitavat kompetentsi B.2.3. Mootorsõidukijuhi järelkoolituse läbiviimine 6 Mootorsõidukijuhi õpetaja, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Lõhkaja, tase 3 Blaster, level 3 6 Lõhkaja II (versioon 1) Lõhkaja II (versioon 2) Lõhkaja II (versioon 3) Lõhkaja, tase 3 (versioon 4) Lõhkaja, tase 3 (versioon 5) Lõhkaja, tase 3 (versioon 7) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puurimis- ja lõhkamistööd Lõhkaja 20 2021-04-01 2021-04-01 2026-03-25 3 3 7542 Lõhkajad ja õhkijad 0724 Kaevandamine ja rikastamine 09 Kaevandamist abistavad tegevusalad Ants Vannus Eesti Energia Kaevandused AS Andre Lüüde Eesti Energia Kaevandused AS Andrei Geimonen Eesti Energia Kaevandused AS Viive Tuuna Voglers Eesti OÜ Janek Järv Tehnilise Järelevalve Amet Kaimar Eilo Tehnilise Järelevalve Amet Arno Pugonen Päästeamet Tõnu Tomberg Tallinna Tehnikaülikool Jüri Järvet Balrock OÜ Rein Voog EMTEL Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Lõhkaja, tase 3 kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade õppekavade koostamise ning kompetentsuse hindamise alus. Lõhkajad töötavad kaevandustes, karjäärides ja valdkondades, kus on vajadus muuta lõhkeaine plahvatusega loodusliku või tehismaterjali vormi. 3. taseme lõhkaja valmistab lõhkemeistri või lõhkematerjali käitlemise korraldaja juhendamisel ette lõhkamisobjekti ja lõhkeaine ning töötleb objekti lõhkeainega. Lõhkaja on teadlik oma kohustustest, vastutusest ja õigustest, ta peab kinni meeskonnatöö käitumisreeglitest. Lõhkaja vastutab tema kasutuses oleva lõhkematerjali hoidmise ja sihipärase kasutamise eest. Kutsealal on koostatud ka lõhkemeistri kutsestandard. A.2.1 Ettevalmistustööd 1. Tegevuse kavandamine 2. Seadmete ja töövahendite komplekteerimine 3. Lõhkematerjalide komplekteerimine A.2.2 Lõhkamiskoha ettevalmistamine 1. Töö- ja ohuala tähistamine 2. Lõhkeaukude ülevaatus ja ettevalmistamine 3. Lõhkematerjali paigutamine A.2.3 Lõhkeaukude laadimine 1. Löökpadrunite valmistamine ja lõhkeaukude laadimine 2. Lõhkevõrgu korrasoleku kontroll A.2.4 Lõhkamine 1. Töö- ja ohuala ohutuse tagamine 2. Lõhkamine järelevalve all 3. Visuaalne ülevaatus A.2.5 Lõhkamise lõpetamine 1. Lõhkamisala korrastamine 2.6 Allmaa lõhketöö 2.7 Pealmaa lõhketöö 2.8 Veealused lõhketööd Lõhkaja töötab peamiselt välistingimustes, allmaatööde puhul maa-alustes kaeveõõntes. Töökeskkond on eriti ohtlik, võimalikud ohutegurid on muljumis-, plahvatus-, mürgitus- ja varisemisoht. Töö nõuab lõhketöö ohutute töömeetodite tundmist, tööohutusnõuete täpset täitmist, lõhkeainete sihtotstarbelist kasutamist ning isikukaitsevahendite kasutamist (isoleerkindad, kaitsekiiver, kaitseprillid jne). Töövahenditeks on laadimismasinad lõhkeaukude laadimiseks, süüteseadmed lõhkevõrgu initsieerimiseks, kontrollmõõteriistad lõhkevõrgu korrasoleku kontrolliks, laadimisvardad, eritööriistad löökpadrunite valmistamiseks, nuga, helisignalisatsioonivahendid, kell, sidevahendid jne. Lõhkaja töö eeldab kõrgendatud ohutunnetust, pingetaluvust, aja- ja ruumitaju, loogilist mõtlemist, kiiret reaktsiooni ja tähelepanuvõimet. Lõhkajal on töökohal õppides ja erialastel kursustel omandatud kutseoskused. Ta omab praktilist töökogemust vastavalt lõhkematerjaliseadusele. Lõhkaja. Lõhkajana töötamisel on nõutud lõhkaja kutsetunnistus, alus: lõhkematerjaliseadus. Tegutsemine vastavalt lõhkematerjaliseadusest tulenevatele nõuetele. Lõhkaja, tase 3 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.5 tõendamine ja vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.6 - B.2.8. Ettevalmistustööd 3 Lõhkamiskoha (lõhketööde tööala, lõhketööde ala) ettevalmistamine 3 Lõhkeaukude laadimine 3 Lõhkamine 3 Lõhkamise lõpetamine 3 Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.6 - B.2.8. Allmaa lõhketöö 3 Pealmaa lõhketöö 3 Veealused lõhketööd 3 Lõhkemeister, tase 5 Blaster, level 5 6 Lõhkemeister III (versioon 1) Lõhkemeister III (versioon 2) Lõhkemeister III (versioon 3) Lõhkemeister, tase 4 (versioon 4) Lõhkemeister, tase 5 (versioon 5) Lõhkemeister, tase 5 (versioon 7) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puurimis- ja lõhkamistööd Lõhkaja 20 2021-04-01 2021-04-01 2026-03-25 5 5 7542 Lõhkajad ja õhkijad 0724 Kaevandamine ja rikastamine 09 Kaevandamist abistavad tegevusalad Ants Vannus Eesti Energia Kaevandused AS Andre Lüüde Eesti Energia Kaevandused AS Andrei Geimonen Eesti Energia Kaevandused AS Viive Tuuna Voglers Eesti OÜ Janek Järv Tehnilise Järelevalve Amet Kaimar Eilo Tehnilise Järelevalve Amet Arno Pugonen Päästeamet Tõnu Tomberg Tallinna Tehnikaülikool Jüri Järvet Balrock OÜ Rein Voog EMTEL Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Lõhkemeister, tase 5 kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade õppekavade koostamise ning kompetentsuse hindamise alus. Lõhkemeistrid töötavad kaevandustes, karjäärides ja valdkondades, kus on vajadus muuta lõhkeaine plahvatusega loodusliku või tehismaterjali vormi. 5. taseme lõhkemeister töötab iseseisvalt või töörühma juhina muutuvates olukordades, vajadusel lõhkematerjalide käitlemise korraldaja või vastutava spetsialisti juhtimisel. Lõhkemeister tuleb toime kõigis lõhkamisolukordades, ta on valmis tegema kõiki lõhkamisega seotud tegevusi vastutades lõhkamistööde nõuetekohase ja ohutu läbiviimise eest ning lõhkematerjali varumise, transpordi ning sihipärase kasutamise eest. Koostatud on ka lõhkaja kutsestandard. A.2.1 Ettevalmistustööd 1. Tegevuse kavandamine 2. Seadmete ja töövahendite komplekteerimine 3. Lõhkematerjalide komplekteerimine A.2.2 Lõhkamiskoha ettevalmistamine 1. Töö- ja ohuala tähistamine 2. Lõhkeaukude ülevaatus ja ettevalmistamine 3. Lõhkematerjali paigutamine A.2.3 Lõhkeaukude laadimine 1. Löökpadrunite valmistamine ja lõhkeaukude laadimine 2. Lõhkevõrgu korrasoleku kontroll A.2.4 Lõhkamine 1. Töö- ja ohuala ohutuse tagamine 2. Lõhketöö kvaliteedi hindamine ja visuaalne ülevaatus 3. Lõhkamine A.2.5 Lõhkamise lõpetamine 1. Lõhkematerjali arvestus ja tagastamine 2. Lõhkamisala korrastamine A.2.6 Juhtimine ja juhendamine 2.7 Allmaa lõhketöö 2.8 Pealmaa lõhketöö 2.9 Veealused lõhketööd 2.10 Erilõhketööd Lõhkemeister töötab peamiselt välistingimustes, allmaatööde puhul maa-alustes kaeveõõntes, veealustel lõhketöödel vee all. Töökeskkond on eriti ohtlik, võimalikud ohutegurid on muuhulgas muljumis-, plahvatus-, mürgitus- ja varisemisoht. Töö nõuab lõhketöö ohutute töömeetodid tundmist, tööohutusnõuete täpset täitmist, lõhkeainete sihtotstarbelist kasutamist ning isikukaitsevahendite kasutamist (isoleerkindad, kaitsekiiver, kaitseprillid jne). Töövahenditeks on laadimismasinad lõhkeaukude laadimiseks, süüteseadmed lõhkevõrgu initsieerimiseks, kontrollmõõteriistad lõhkevõrgu korrasoleku kontrolliks, laadimisvardad, eritööriistad löökpadrunite valmistamiseks, nuga, helisignalisatsioonivahendid, kell, sidevahendid jne. Lõhkemeistri töö eeldab kõrgendatud ohutunnetust, pingetaluvust, aja- ja ruumitaju, loogilist mõtlemist, kiiret reaktsiooni, tähelepanuvõimet ja analüüsioskust, otsustusvõimet, suhtlemis- ja koostöövalmidust. Lõhkemeistril on töökohal õppides ja erialastel kursustel omandatud kutseoskused. Ta omab praktilist töökogemust vastavalt lõhkematerjaliseadusele. Lõhkemeister. Lõhkemeistrina töötamisel on nõutud lõhkemeistri kutsetunnistus, alus: lõhkematerjaliseadus. Tegutsemine vastavalt lõhkematerjaliseadusest tulenevatele nõuetele. Lõhkemeister, tase 5 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.6 tõendamine ja vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.7 - B.2.10. Ettevalmistustööd 5 Lõhkamiskoha (lõhketööde tööala, lõhketööde ala) ettevalmistamine 5 Lõhkeaukude laadimine 5 Lõhkamine 5 Lõhkamise lõpetamine 5 Juhtimine ja juhendamine 5 Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.7 - B.2.10. Allmaa lõhketöö 5 Pealmaa lõhketöö 5 Veealused lõhketööd 5 Erilõhketööd 5 Puurija, tase 3 Driller, level 3 3 Puurija, tase 3 (versioon 1) Puurija, tase 3 (versioon 2) Puurija, tase 3 (versioon 4) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puurimis- ja lõhkamistööd Puurija 20 2021-04-01 2021-04-01 2022-04-19 3 3 8113 Puurseadmete operaatorid 0724 Kaevandamine ja rikastamine 09 Kaevandamist abistavad tegevusalad Kersti Türk Keskonnaministeerium Kalle Alasi BalRock OÜ Anne Põldvere Eesti Geoloogiaselts Rein Ramst Eesti Geoloogiakeskuse OÜ Talvi Sarv PALEOTERM OÜ Peep Kildjer Eesti Geoloogia Selts Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Puurija, tase 3 kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja kutseõppe õppekavade koostamise ning kompetentsuse hindamise alus. Puurijad töötavad ettevõtetes, mis rajavad puurkaeve, puurauke ja maasoojussüsteeme ning viivad läbi geotehnilisi, geoloogilisi ja hüdrogeoloogilisi uuringuid. Puurija, tase 3 rajab teisaldavate puurmasinatega puurkaevusid ja puurauke puurmeistri või tööjuhi (insener, geoloog) juhendamisel ja järelevalvel. Puurija töötab üldjuhul töörühmas, ta on valmis asendama puurmeistrit temalt saadud juhiste järgi olukordades, mida saab ette näha. Puurija on teadlik oma kohustustest, vastutusest ja õigustest töörühma liikmena ja peab kinni töökollektiivi käitumisreeglitest. Kehtestatud on ka puurmeister, tase 5 kutse (kutsestandard). A.2.1 Ettevalmistus ja mobilisatsioon 1. Töömaa ülevaatus ja ettevalmistamine 2. Puurinstrumentide komplekteerimine ja ettevalmistamine A.2.2 Puurkaevu ja -augu rajamine 1. Puurimine puurmeistri asendamisel 2. Puurimise tehnilise käigu dokumenteerimine puurmeistri asendamisel 3. Proovide kogumine A.2.3 Demobilisatsioon 1. Töövahendite eemaldamine puuraugust 2. Teisaldamise ettevalmistamine 3. Töömaa korrastamine 4. Veoste teisaldamine A.2.4 Puurkaevude ja -aukude likvideerimine (lammutamine) 1. Seadmete ja materjalide eemaldamine ja teisaldamine 2. Likvideerimismaterjalide paigaldus 3. Töömaa korrastamine A.2.5 Puurkaevude rajamine 1. Ettevalmistustööd 2. Puurkaevu puurimine 3. Torustiku paigaldamine ja isoleerimine 4. Puhastus- ja proovipumpamine 5. Puurkaevude hooldamine A.2.6 Maasoojussüsteemide puuraukude rajamine 1. Ettevalmistustööd 2. Puuraukude puurimine, isolatsioonitööd 3. Soojuskontuuri paigaldamine ja täitmine 4. Tampoonimine A.2.7 Geotehniliste uuringute läbiviimine 1. Geotehniline puurimine 2. Pinnase ja vee proovitamine 3. Proovide pakendamine 4. Veetaseme määramine ja jälgimine 5. Välikatsete tegemine A.2.8 Geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste uuringute läbiviimine 1. Puurimine, puursüdamiku käitlemine 2. Proovide võtmine 3. Torpedeerimine 4. Hüdrogeoloogiliste välikatsete läbiviimine Töö toimub peamiselt välistingimustes, seetõttu tuleb arvestada ka raskete ilmastiku- ja loodusoludega (vihm, külm, lainetus, torm, niiskus, kuumus, putukad jne). Töö eeldab valmisolekut töötada nädalavahetustel, öösel ja riiklikel pühadel. Töö nõuab füüsilist pingutust ja vastupidavust, vajadusel tegutsemist kõrgustes. Töötamisel tuleb arvestada müra, vibratsiooni ja võimalike ohuteguritega (nt langevad esemed, pöörlevad seadmeosad). Tehnovõrkude läbipuurimine võib kaasa tuua elektrilöögi, gaasiplahvatuse ja tuleohu. Puurija puutub oma töös kokku kemikaalidega, mis võivad olla tervisele ohtlikud. Tööõnnetuste vältimiseks tuleb täita tööohutusnõudeid ning kanda kaitseriietust (saapad, kummikud kindad) ja kasutada kaitsevahendeid (saapad, kindad, kiiver, kõrvaklapid, respiraator jne). Puurmasinad, puurinstrumendid, pumbad ja mõõteseadmed, käsitööriistad, kompressorid. Töös on oluline tehniline taip, kõrgendatud ohutunnetus, pingetaluvus, aja- ja ruumitaju, kiire reaktsioon, koostöö- ja tähelepanuvõime ning analüüsioskus. Vajalik on füüsiline vastupidavus ning hea kuulmine ja nägemine. Puurijaks saab õppida kutseõppeasutuses või töökohal väljaõppe käigus. Puurmeistri abi, puurseadme operaator, puurpingijuht. Veeproovide võtmiseks on vajalik omada veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistust (veeseadus). Puuragregaadi transpordiks peab puurija omama vähemalt C- kat autojuhiluba (liiklusseadus). Puurija, tase 3 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside (B.2.1-B.2.4 ja B.2.9) tõendamine ja vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.5-B.2.8. Ettevalmistus ja mobilisatsioon 3 Puurkaevu ja -augu rajamine 3 Demobilisatsioon 3 Puurkaevude ja -aukude likvideerimine (lammutamine) 3 Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.5-B.2.8. Puurkaevude rajamine 3 Maasoojussüsteemide puuraukude rajamine 3 Geotehniliste uuringute läbiviimine 3 Geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste uuringute läbiviimine 3 Puurija, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Puurmeister, tase 5 Foreman driller, level 5 3 Puurmeister, tase 4 (versioon 1) Puurmeister, tase 5 (versioon 2) Puurmeister, tase 5 (versioon 4) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puurimis- ja lõhkamistööd Puurija 20 2021-04-01 2021-04-01 2022-04-19 5 5 8113 Puurseadmete operaatorid 0724 Kaevandamine ja rikastamine 09 Kaevandamist abistavad tegevusalad Kersti Türk Keskonnaministeerium Kalle Alasi BalRock OÜ Anne Põldvere Eesti Geoloogiaselts Rein Ramst Eesti Geoloogiakeskuse OÜ Talvi Sarv PALEOTERM OÜ Peep Kildjer Eesti Geoloogia Selts Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Puurmeister, tase 5 kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade koostamise ning isikute kompetentsuse hindamise alus. Puurijad töötavad ettevõtetes, mis rajavad puurkaeve, puurauke ja maasoojussüsteeme ning viivad läbi geotehnilisi, geoloogilisi ja hüdrogeoloogilisi uuringuid. Puurmeister, tase 5 rajab iseseisvalt teisaldavate puurmasinatega puurkaevusid ja puurauke ja/või korraldab puurimismeeskonna juhina nimetatud puurimistöid. Puurmeister tuleb toime kõigis puurimisolukordades, ta vastutab puurimistööde ohutuse ja kvaliteedi ning töörühma liikmete töö eest. Kehtestatud on ka puurija, tase 3 kutse (kutsestandard). A.2.1 Ettevalmistus ja mobilisatsioon 1. Töömaa ülevaatus ja ettevalmistamine 2. Puurimistehnoloogia ja puurinstrumentide valik 3. Puurinstrumentide komplekteerimine ja ettevalmistamine 4. Materjalide hankimine 5. Töö klientide ja partneritega A.2.2 Puurkaevu ja -augu rajamine 1. Puurimine ja puurtöö juhtimine 2. Puurimise tehnilise käigu dokumenteerimine 3. Geoloogilise ja hüdrogeoloogilise läbilõike kirjeldamine 4. Proovide võtmine 5. Töötulemuse hindamine A.2.3 Demobilisatsioon 1. Töövahendite eemaldamine puuraugust 2. Teisaldamise ettevalmistamine 3. Töömaa korrastamine 4. Veoste teisaldamine A.2.4 Puurkaevude ja -aukude likvideerimine (lammutamine) 1. Seadmete ja materjalide eemaldamine ja teisaldamine 2. Likvideerimismaterjalide paigaldus 3. Töömaa korrastamine A.2.5 Töötajate juhendamine ja töö korraldamine 1. Töö organiseerimine 2. Kaastöötajate juhendamine A.2.6 Puurkaevude rajamine 1. Ettevalmistustööd 2. Puurkaevu puurimine 3. Torustiku paigaldamine ja isoleerimine 4. Puhastus- ja proovipumpamine 5. Puurkaevude hooldamine A.2.7 Maasoojussüsteemide puuraukude rajamine 1. Ettevalmistustööd 2. Puuraukude puurimine, isolatsioonitööd 3. Soojuskontuuri paigaldamine ja täitmine A.2.8 Geotehniliste uuringute läbiviimine 1. Geotehniline puurimine 2. Pinnase ja vee proovitamine 3. Proovide pakendamine 4. Välikatsete tegemine A.2.9 Geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste uuringute läbiviimine 1. Puurimine, puursüdamiku käitlemine 2. Torpedeerimine 3. Hüdrogeoloogiliste välikatsete läbiviimine Töö toimub peamiselt välistingimustes, seetõttu tuleb arvestada ka raskete ilmastiku- ja loodusoludega (vihm, külm, lainetus, torm, niiskus, kuumus, putukad jne). Töö eeldab valmisolekut töötada nädalavahetustel, öösel ja riiklikel pühadel. Töö nõuab füüsilist pingutust ja vastupidavust, vajadusel tegutsemist kõrgustes. Töötamisel tuleb arvestada müra, vibratsiooni ja võimalike ohuteguritega (nt. langevad esemed, pöörlevad seadmeosad). Tehnovõrkude läbipuurimine võib kaasa tuua elektrilöögi, gaasiplahvatuse ja tuleohu. Puurija puutub oma töös kokku kemikaalidega, mis võivad olla tervisele ohtlikud. Tööõnnetuste vältimiseks tuleb täita tööohutusnõudeid ning kanda kaitseriietust (saapad, kindad) ja kasutada kaitsevahendeid (saapad, kindad, kiiver, kõrvaklapid jne). Puurmasinad, puurinstrumendid, pumbad ja mõõteseadmed, käsitööriistad, kompressorid. Töös on oluline tehniline taip, kõrgendatud ohutunnetus, pingetaluvus, aja- ja ruumitaju, kiire reaktsioon, koostöö- ja tähelepanuvõime ning analüüsioskus. Vajalik on füüsiline vastupidavus ning hea kuulmine ja nägemine. Töö eeldab otsustusvõimet, suhtlemis- ja koostöövalmidust. Puurijaks saab õppida kutseõppeasutuses või töökohal (koolituskursuste) väljaõppe käigus. Puurseadme operaator, puurpingijuht. Veeproovide võtmiseks on vajalik omada veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistust (veeseadus). Puuragregaadi transpordiks peab puurmeister omama vähemalt C- kat autojuhiluba (liiklusseadus). Puurmeister, tase 5 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside (B.2.1-B.2.5 ja B.2.10) tõendamine ja vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.6-B.2.9. Ettevalmistus ja mobilisatsioon 5 Puurkaevu ja -augu rajamine 5 Demobilisatsioon 5 Puurkaevude ja -aukude likvideerimine (lammutamine) 5 Töötajate juhendamine ja töö korraldamine 5 Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.6-B.2.9. Puurkaevude rajamine 5 Maasoojussüsteemide puuraukude rajamine 5 Geotehniliste uuringute läbiviimine 5 Geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste uuringute läbiviimine 5 Puurmeister, tase 5 kutset läbiv kompetents 3 Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 esmane kutse Diploma Electrical Engineer level 7, Initial Higher Education level 3 Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Elektriautomaatika Elektrivõrgud ja -süsteemid Tarbija elektripaigaldised Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Inseneeria (energeetika) Elektriinsener 20 2021-04-01 2021-04-01 2023-03-31 7 7 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Elektriinseneride kutsete tasemed Kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Heiki Tammoja EEES juhatuse liige, Tallinna Tehnikaülikool Tiit Metusala EEES juhatuse liige, Tallinna Tehnikaülikool Lauri Öövel EEES juhatuse liige, OÜ Energoservis Arvi Hamburg Eesti Inseneride Liit, Tallinna Tehnikaülikool Lembit Vali EEES juhatuse liige, OÜ Energiasalv Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 esmase kutse kutsestandard on kõrghariduse õppekavade, kõrgkooli lõpetajatele kutse andmise ning kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemise alus. Erialase rakenduskõrghariduse õppe lõpetanud isikule antakse kutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega, kutsetunnistust ei väljastata. Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 kutsestandard on kõrghariduse õppekavade, isikute kompetentsuse hindamise ning kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemise alus. Erialase rakenduskõrghariduse õppe lõpetanud isikule antakse kutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega, kutsetunnistust ei väljastata. Elektriinsenerid töötavad elektriliste süsteemide, komponentide ja seadmetega, nad kavandavad ja juhivad nende ehitamist ja nendega töötamist ning juhivad nende talitlust, hooldust ja remonti majanduslikult vastuvõetaval, keskkonnasõbralikul ning ühiskondlikult aksepteeritaval moel. Elektriinseneridel on valmisolek töötada interdistsiplinaarses meeskonnas koos sidusvaldkondade inseneride jt spetsialistidega. Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 esmane kutse antakse isikule, kes on läbinud kõrghariduse õppe, mis võimaldab asuda tööle elektriinsenerina tehnoloogia käigushoidmise ja arendamise alal, vajadusel kogenud inseneri juhendamisel. Esmane kutse on tähtajatu, töökogemuse nõue puudub. Esmase kutse omamine ei anna seaduslikku õigust olla vastutav spetsialist, kuid on selle ametikoha saamise eeldus pärast töökogemuse hankimist. Elektriinseneride kõik kutsed: Elektriinsener, tase 6, esmane kutse Elektriinsener, tase 6 Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 esmane kutse Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 Volitatud elektriinsener, tase 8 Elektriinseneride kutsetasemete kirjeldusi vt lisast 1. A.2.1 Inseneriteadmiste rakendamine. A.2.2 Inseneritööd. A.2.3 Juhtimine. A.2.4 Kutsealale pühendumine. A.2.5 Suhtlemine. A.2.6 Elektrivõrgud ja-süsteemid. A 2.7 Elektriautomaatika. A 2.8 Tarbija elektripaigaldised. Elektriinsenerid töötavad nii büroos kui objektidel. Tööaeg võib olla paindlik. Objektidel töötades tuleb juhinduda üldise tööohutuse ja elektriohutuse nõuetest. Elektriinsenerid kasutavad oma töös lisaks tavapärastele kommunikatsioonivahenditele, arvutitele ja nende tarkvarale ning kontoriseadmetele ka spetsiaalseid arvutusprogramme ning erinevaid elektrilisi töövahendeid ja mõõteriistu. Elektriinseneri töö eeldab innovaatilist, keskkonnahoidlikku ning säästvat arengut toetavat mõtlemist, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, analüüsivõimet, täpsust, vastutustunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, ruumilist kujutlusvõimet ning kohanemisvõimet. Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 esmase kutse saamine eeldab kõrgharidust elektritehnika alal Õppekava peab olema riiklikult tunnustatud, vastama kutsestandardi osadele B 2.1-2.8. Objektijuht, käidujuht, dispetšer, konsultant jm. Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 esmase kutse saamiseks tuleb õppekava läbimisel omandada kompetentsid B.2.1–B.2.5 ja vähemalt üks kompetents valikust B.2.6 – B.2.8. Inseneriteadmiste rakendamine 7 Inseneritööd 7 Juhtimine 7 Kutsealale pühendumine 7 Suhtlemine 7 Esmase kutse saamiseks tuleb õppekava läbimisel omandada vähemalt üks kompetents valikust B.2.6 – B.2.8. Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 esmane kutse Diploma Thermal Engineering Engineer, level 7 high education qualification 3 Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud soojusenergeetikainsener energiamuundamise seadmete alal, tase 7 Diplomeeritud soojusenergeetikainsener soojusmajanduse ja kütuste alal, tase 7 Diplomeeritud soojusenergeetikainsener soojustehnoloogia seadmete alal, tase 7 Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Inseneeria (energeetika) Soojustehnikainsener 20 2021-04-01 2021-04-01 2023-03-29 7 7 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Soojusenergeetikainseneride kutsete tasemed Insenerikutsete taotlemise eeldused Inseneri täiendusõppe arvestus Kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Aadu Paist Tallinna Tehnikaülikool Uudo-Rein Lehtse ESTIS Aleksander Iivanainen Tehnokontrollikeskus OÜ Mati Tatar Adven AS Arvi Poobus ESTIS Kuuno Külasalu TS Energia OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 kutsestandard on kõrghariduse õppekavade, isikute kompetentsuse hindamise ning kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemise alus. Selle kutsestandardi alusel antakse järgmisi kutseid: a) Diplomeeritud soojusenergeetikainseneri esmane kutse antakse isikule kõrgharidusõppe lõpetamisel akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava on riiklikult tunnustatud ja vastab kutsestandardi osadele B 2.1-2.8. Esmase kutse omamine tõendab, et isik on suuteline rakendama üldteoreetilisi teadmisi ja oskusi kogenud soojusenergeetikainseneri juhendamisel. Esmane kutse on tähtajatu. b) Diplomeeritud soojusenergeetikainsener kutse antakse isikule kutsetunnistusega juhul, kui kutset andev organ on tunnistanud tema kompetentside vastavust kutsestandardile. Soojusenergeetikainsenerid töötavad soojuse elektrienergiaks muundamise, soojusallikate energiakasutuse, kütuste ning kütusemajanduse alal ning viivad läbi soojusenergeetika seadmete, soojusvõrkude ja –süsteemide projekteerimise, ehitamise ning käitamisega seotud toiminguid, arvestades sotsiaalsete, majanduslike, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetiliste aspektidega. Soojusenergeetikainsenerid on valmis töötama meeskonnas koos sidusvaldkondade inseneride jt spetsialistidega. Kutsestandard sisaldab 7. taseme diplomeeritud soojusenergeetikainseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Diplomeeritud soojusenergeetikainsener hoiab käigus ja kohandab (optimeerib) olemasolevaid tehnoloogiaid, rakendab uusi teadmisi, tehnoloogiaid ja ideid ning toetab tehnoloogiasiiret. Ta teeb ettepanekuid probleemidele lahenduste leidmisel ja elluviimisel. Töö hõlmab ressursside jagamist ja teiste töö juhtimist. Vastutada tuleb nii oma kui alluvate töö tulemuste eest. Diplomeeritud soojusenergeetikainsener võib tegutseda ka koolitaja või arendusspetsialistina. Teised soojusenergeetikainseneride kutsed: Diplomeeritud soojusenergeetikainsener tase 7, esmane kutse. Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8. Soojusenergeetikainseneride kutsetasemete kirjeldusi vt lisast 1. A.2.1 Üldinsenerlike ja soojusvaldkonna teadmiste rakendamine. A.2.2 Tehniline ja äriline juhtimine. A.2.3 Kutsealale pühendumine. A.2.4 Tööalane suhtlemine A.2.5 Soojustehnoloogia seadmed. A.2.6 Energiamuundamine. A.2.7 Soojusmajandus ja kütused. Soojusenergeetikainsenerid töötavad nii büroos kui väliobjektidel. Kõrgendatud ohu allikatega töölõikudel töötades tuleb juhinduda tööohutuse ja valdkonna ohutuse nõuetest. Teatud töökohtadel võidakse insenerilt nõuda vastavalt töökohale esitatud nõuetele pädevustunnistust. SSoojusenergeetikainsener kasutab oma töös lisaks tavapärasele kontoritehnikale (arvutid, kommunikatsiooniseadmed jms) ja -tarkvarale (tekstitöötlus, tabelarvutus, internetisuhtlus jms) spetsiaalseid arvutusprogramme ning spetsiaalseid töövahendeid ja mõõtetehnikat. Töö eeldab insenerlikku ja keskkonnahoidlikku ning säästvat arengut toetavat mõtlemist, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, analüüsivõimet, täpsust, vastutustunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, ruumilist kujutlus- ning kohanemisvõimet. Diplomeeritud soojusenergeetikainsener on üldjuhul saanud soojusenergeetika-alase ettevalmistuse kõrgkoolis. Ta on oma teadmisi perioodiliselt täiendanud ja tal on iseseisva erialase töö kogemus. Kutse taolemise eeldused ja täiendõppe nõuded vt lisadest 2 ja 3. Diplomeeritud soojusenergeetikainseneri kutsetunnistuse kehtib 5 aastat. Soojusenergeetikainsenerid töötavad kesktaseme, tippjuhi või spetsialistina ametikohtadel, mille nimetused on näiteks soojustehnikainsener, elektrienergia tootmise insener, soojusautomaatikainsener, režiimi dispetšer, energiasüsteemide peaspetsialist, elektrijaama juht, energeetikainsener, energiaplokkide peaspetsialist, juhataja, peainsener, insener, projekteerija, projektijuht, objektijuht, ehitusjuht, konsultant, ekspert, arendusjuht, osakonnajuhataja, teadur, juhtivteadur jm. Soojusenergeetikainseneri kutsetunnistus on eeltingimus vastutava spetsialistina töötamisel ja teatud tegevusaladel majandustegevuse registrisse kandmisel. Soojusenergeetika seadmete, soojusvõrkude ja -süsteemide projekteerimise, ehitamise ning käitamisega seotud toimingud nõuavad vastavate õigusaktide järgimist. Kõrgendatud ohtlikkusega töölõikudel võidakse nõuda töökoha nõuetele vastavat pädevustunnistust. Diplomeeritud soojusenergeetikainseneri kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.4 tõendamine, valikust B.2.5 - B.2.7 ühe kompetentsi tõendamine. Üldinsenerlike ja soojusvaldkonna teadmiste rakendamine 7 Tehniline ja äriline juhtimine 7 Kutsealale pühendumine 7 Tööalane suhtlemine 7 Kutse taotlemisel on nõutav valikust B.2.5 - B.2.7 ühe kompetentsi tõendamine. Turvasüsteemide paigaldaja, tase 3 Security and Fire Protection Systems Installer, EstQF Level 3 1 Turvasüsteemide paigaldaja, tase 3 (versioon 2) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Turvasüsteemide tehnik 20 2021-04-01 2021-04-01 2026-03-25 3 3 7422 IKT-seadmete paigaldajad ja hooldajad 0714 Elektroonika ja automaatika 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Keelte oskustasemete kirjeldused Oliver Riik Telegrupp AS Tõnu Kutsar Eule OÜ Tarmo Nigols G4S Eesti AS Marina Koit Henert Grupp OÜ Ülo Kala Selerek OÜ Neeme Ervin Import Service OÜ Ergo Manninen Päästeamet Mihkel Kask Politsei- ja Piirivalveamet Andre Lilleleht Eesti Turvaettevõtete Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Turvasüsteemide paigaldaja, tase 3 tööks on turvasüsteemide ja tuleohutuspaigaldiste paigaldus- ja hooldustöödes osalemine. Turvasüsteemide paigaldaja, tase 3 täidab juhendaja antud tööülesandeid. Turvasüsteemide tehniku kutsealal töötab ka turvasüsteemide tehnik, tase 4 esmane kutse, kes osaleb turvasüsteemide ja tuleohutuspaigaldiste paigaldus- ja hooldustööde tegemises; turvasüsteemide tehnik, tase 4, kes teeb turvasüsteemide ja tuleohutuspaigaldiste paigaldus- ja hooldustöid iseseisvalt ja turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5, kelle ülesanne on turvasüsteemide ja tuleohutuspaigaldiste paigaldamise ja hooldamise korraldamine, sh turvasüsteemide paigaldaja, tase 3 ja turvasüsteemide tehnik, tase 4 ning turvasüsteemide tehnik, tase 4 esmane kutse töö juhtimine. Turvasüsteemide paigaldaja, tase 3 teeb turvasüsteemide paigaldamise ja hooldamisega seonduvaid muid töid, kus on pädevuse tõendamine nõutav (nt elektri- ning automaatika jms) vastavas valdkonnas omandatud pädevuse piires. Turvasüsteemide paigaldaja töövahenditeks on käsi- ja spetsiaaltööriistad, redelid, tõstukid, mõõteseadmed, tehniline dokumentatsioon ning isikukaitsevahendid vastavalt objekti eripärale. Töö eripäraks võib olla: töö kõrgustes, välitingimustes, tolm, müra, madalad ja kõrged temperatuurid, niiskus. A.2.1 Paigaldiste ning seadmete paigaldus- hooldustööd. Turvasüsteemide paigaldaja, tase 3 on tavapäraselt põhiharidusega isik, kes on kutsealased oskused omandanud töö käigus või kutseõppeasutuses või täiendkoolitusel. Valve-, turva-, tuleohutussüsteemide paigaldaja. Kutse moodustub üldoskustest (B.2) ja kohustuslikust kompetentsist (B.3.1). Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused ja kohustuslik kompetents. Paigaldiste ning seadmete paigaldus- ja hooldustööd 3 Turvasüsteemide tehnik, tase 4 esmane kutse Security and Fire Protection Systems Installer, EstQF Level 4 VET level 4 Turvasüsteemide tehnik, tase 4 (versioon 1) Turvasüsteemide tehnik, tase 4 (versioon 2) Turvasüsteemide tehnik, tase 4 (versioon 3) Turvasüsteemide tehnik, tase 4 esmane kutse (versioon 5) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Turvasüsteemide tehnik 20 2021-04-01 2021-04-01 2026-03-25 4 4 3114 Elektroonikatehnikud 0714 Elektroonika ja automaatika 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Oliver Riik Telegrupp AS Tõnu Kutsar Eule OÜ Tarmo Nigols G4S Eesti AS Marina Koit Henert Grupp OÜ Ülo Kala Selerek OÜ Neeme Ervin Import Service OÜ Ergo Manninen Päästeamet Mihkel Kask Politsei- ja Piirivalveamet Andre Lilleleht Eesti Turvaettevõtete Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Turvasüsteemide tehnik, tase 4 esmane kutse tööks on osalemine turvasüsteemide ja tuleohutuspaigaldiste paigaldamises ja hooldamises. Turvasüsteemide tehnik, tase 4 esmane kutse osaleb vähemalt ühe järgmistest tegevusvaldkondadest töös: häireseadmestiku paigaldamine ja hooldamine; jälgimisseadmestiku paigaldamine ja hooldamine; tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamine ja hooldamine; ehitise teavitamissüsteemi paigaldamine ja hooldamine; hädavalgustuse paigaldamine ja hooldamine; Turvasüsteemide tehnika kutsealal töötab ka turvasüsteemide paigaldaja, tase 3, kes osaleb turvasüsteemide ja tuleohutuspaigaldiste paigaldamises ja hooldamises; turvasüsteemide paigaldaja, tase 4, kes teeb turvasüsteemide ja tuleohutuspaigaldiste paigaldus- ja hooldustöid iseseisvalt; turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5, kelle ülesanne on turvasüsteemide ja tuleohutuspaigaldiste paigaldamise ja hooldamise korraldamine, sh turvasüsteemide paigaldaja, tase 3 ja turvasüsteemide tehnik, tase 4 ja turvasüsteemide tehnik, tase 4 esmane kutse töö juhtimine. Turvasüsteemide tehniku töövahenditeks on käsi- ja spetsiaaltööriistad, redelid, tõstukid, mõõteseadmed, tehniline dokumentatsioon, normdokumendid (standardid, juhendid), arvutid ja nende tarkvara, spetsiaalseid seadmed ja programmid ning isikukaitsevahendid vastavalt objekti eripärale. Töö eripäraks võib olla: töö kõrgustes, välitingimustes, tolm, müra, madalad ja kõrged temperatuurid, niiskus. Turvasüsteemide tehnik, tase 4 esmane kutse omab ka turvasüsteemide paigaldaja tase 3 kompetentsi. Selle kutsestandardi raames mõistetakse: - häireseadmestiku all häire edastussüsteeme (HES), sissetungi- ja paanikahäire süsteeme (SHS), läbipääsusüsteeme (LPS); - jälgimisseadmestiku all videovalvesüsteeme (VVS). A.2.1 Paigaldiste ning seadmete paigaldus A.2.2 Süsteemi häälestamine ja testimine A.2.3 Paigaldiste kontroll ja hooldus A.2.4 Häiresüsteemi paigaldamine ja hooldamine. A.2.5 Jälgimissüsteemi paigaldamine ja hooldamine. A.2.6 Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamine ja hooldamine. A.2.7 Ehitise teavitamissüsteemi paigaldamine ja hooldamine. A.2.8 Hädavalgustuse paigaldamine ja hooldamine. Turvasüsteemide tehnik, tase 4 esmane kutse on kutsekeskharidusega isik, kes on kutsealased oskused omandatud kutseõppeasutuses. Valve-, turva-, tuleohutussüsteemide tehnik. Töötamine turvasüsteemide tehnik, tase 4 esmase kutsena on reguleeritud tuleohutuse seaduse ja turvaseadusega. Selle kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2) ja kohustuslike kompetentside B.3.1-B.3.3 tõendamine. Valitavatest kompetentsidest B.3.4-B.3.8 tuleb tõendada vähemalt üks. Paigaldiste ning seadmete paigaldus 4 Süsteemi häälestamine ja testimine 4 Paigaldiste kontroll ja hooldus 4 Valitavatest kompetentsidest B.3.4-B.3.8 tuleb tõendada vähemalt üks. Häireseadmestiku paigaldamine ja hooldamine 4 Jälgimisseadmestiku paigaldamine ja hooldamine 4 Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamine ja hooldamine 4 Ehitise teavitamissüsteemi paigaldamine ja hooldus 4 Hädavalgustuse paigaldamine ja hooldamine 4 Turvasüsteemide tehnik, tase 4 Security and Fire Protection Systems Installer, EstQF Level 4 1 Turvasüsteemide tehnik, tase 4 (versioon 2) Turvasüsteemide tehnik, tase 4 (versioon 3) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Turvasüsteemide tehnik 20 2021-04-01 2021-04-01 2022-11-07 4 4 3114 Elektroonikatehnikud 0714 Elektroonika ja automaatika 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Oliver Riik Telegrupp AS Tõnu Kutsar Eule OÜ Tarmo Nigols G4S Eesti AS Marina Koit Henert Grupp OÜ Ülo Kala Selerek OÜ Neeme Ervin Import Service OÜ Ergo Manninen Päästeamet Mihkel Kask Politsei- ja Piirivalveamet Andre Lilleleht Eesti Turvaettevõtete Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Turvasüsteemide tehnik, tase 4 kutsestandard on täienduskoolituse õppekava koostamise ja töömaailma kutse andmise aluseks. Turvasüsteemide tehnik, tase 4 tööks on turvasüsteemide ja tuleohutuspaigaldiste paigaldamine, hooldamine ja hooldusaktide allkirjastamine. Turvasüsteemide tehnik, tase 4 täidab oma tööülesandeid iseseisvalt ja vastutab oma töö eest. Turvasüsteemide tehnik, tase 4 võib juhendada turvasüsteemide paigaldaja, tase 3 tööde tegemist. Turvasüsteemide tehnik, tase 4 teeb turvasüsteemide paigaldamise ja hooldamisega seonduvaid muid töid, kus on pädevuse tõendamine nõutav (nt elektri- ning automaatika jms) vastavas valdkonnas omandatud pädevuse piires. Turvasüsteemide tehnik, tase 4 tegutseb vähemalt ühel järgmistest tegevusvaldkondadest: häireseadmestiku paigaldamine ja hooldamine; jälgimisseadmestiku paigaldamine ja hooldamine; tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamine ja hooldamine; gaaskustutussüsteemi paigaldamine ja hooldamine; vee- ja vahttulekustutuse süsteemide paigaldamine ja hooldamine; suitsutõrjesüsteemi paigaldamine ja hooldamine; ehitise teavitamissüsteemi paigaldamine ja hooldamine; hädavalgustuse paigaldamine ja hooldamine; tuleohutusautomaatika paigaldamine ja hooldamine; fluoreeritud gaase sisaldavate gaaskustutussüsteemide käitlemine. Turvasüsteemide tehnika kutsealal töötab ka turvasüsteemide paigaldaja, tase 3 ja turvasüsteemide tehnik, tase 4 esmane kutse, kes osalevad turvasüsteemide ja tuleohutuspaigaldiste paigaldamises ja hooldamises ning turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5, kelle ülesanne on turvasüsteemide ja tuleohutuspaigaldiste paigaldamise ja hooldamise korraldamine, sh turvasüsteemide paigaldaja, tase 3 ja turvasüsteemide tehnik, tase 4 ning turvasüsteemide tehnik, tase 4 esmane kutse töö juhtimine. Turvasüsteemide tehniku töövahenditeks on käsi- ja spetsiaaltööriistad, redelid, tõstukid, mõõteseadmed, tehniline dokumentatsioon, normdokumendid (standardid, juhendid), arvutid ja nende tarkvara, spetsiaalseid seadmed ja programmid ning isikukaitsevahendid vastavalt objekti eripärale. Töö eripäraks võib olla: töö kõrgustes, välitingimustes, tolm, müra, madalad ja kõrged temperatuurid, niiskus. Turvasüsteemide tehnik, tase 4 omab ka turvasüsteemide paigaldaja tase 3 kompetentsi. Selle kutsestandardi raames mõistetakse: - häireseadmestiku all häire edastussüsteeme (HES), sissetungi- ja paanikahäire süsteeme (SHS), läbipääsusüsteeme (LPS); - jälgimisseadmestiku all videovalvesüsteeme (VVS). A.2.1 Paigaldiste ning seadmete paigaldus A.2.2 Süsteemi häälestamine ja testimine A.2.3 Paigaldiste kontroll ja hooldamine A.2.4 Kasutajakoolituse läbi viimine A.2.5 Häireseadmestiku paigaldamine ja hooldamine. A.2.6 Jälgimisseadmestiku paigaldamine ja hooldamine. A.2.7 Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamine ja hooldamine. A.2.8 Gaaskustutussüsteemi paigaldamine ja hooldamine. A.2.9 Vee- ja vahttulekustutuse süsteemide paigaldamine ja hooldamine. A.2.10 Suitsutõrjesüsteemi paigaldamine ja hooldamine. A.2.11 Ehitise teavitamissüsteemi paigaldamine ja hooldamine. A.2.12 Hädavalgustuse paigaldamine ja hooldamine. A.2.13 Tuleohutusautomaatika paigaldamine ja hooldamine. A.2.14 Fluoreeritud gaase sisaldavate gaaskustutussüsteemide käitlemine. Turvasüsteemide tehnik, tase 4 on tavapäraselt keskharidusega või kutsekeskharidusega isik, kes on kutsealased oskused omandatud töö käigus või kutseõppeasutuses või täienduskoolitusel. Valve-, turva-, tuleohutussüsteemide tehnik, paigaldustehnik, hooldustehnik. Töötamine turvasüsteemide tehnik, tase 4-na on reguleeritud tuleohutuse seaduse ja turvaseadusega. Selle kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2) ja kohustuslike kompetentside B.3.1-B.3.4 tõendamine. Valitavatest kompetentsidest B.3.5-B.3.14 tuleb tõendada vähemalt üks arvestades järgnevat: 1. valitavat kompetentsi B.3.13 Tuleohutusautomaatika paigaldamine ja hooldamine saab valida tõendades samaaegselt valitavad kompetentsid: B.3.7 Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamine ja hooldamine, B.3.9 Vee- ja vahttulekustutuse süsteemide paigaldamine ja hooldamine ja B.3.10 Suitsutõrjesüsteemi paigaldamine ja hooldus; 2. valitavat kompetentsi B.3.14 Fluoreeritud gaase sisaldavate gaasikustutussüsteemide käitlemine saab tõendada, samaaegselt tõendatakse valitav kompetents B.3.8 Gaaskustutussüsteemi paigaldamine ja hooldamine. Paigaldiste ning seadmete paigaldus 4 Süsteemi häälestamine ja testimine 4 Paigaldiste kontroll ja hooldamine 4 Kasutajakoolituse läbiviimine 4 - valitavat kompetentsi B.3.13 Tuleohutusautomaatika paigaldamine ja hooldamine saab valida tõendades samaaegselt valitavad kompetentsid: B.3.7 Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamine ja hooldamine, B.3.9 Vee- ja vahttulekustutuse süsteemide paigaldamine ja hooldamine ja B.3.10 Suitsutõrjesüsteemi paigaldamine ja hooldus; - valitavat kompetentsi B.3.14 Fluoreeritud gaase sisaldavate gaasikustutussüsteemide käitlemine saab tõendada, samaaegselt tõendatakse valitav kompetents B.3.8 Gaaskustutussüsteemi paigaldamine ja hooldamine. Häireseadmestiku paigaldamine ja hooldamine 4 Jälgimisseadmestiku paigaldamine ja hooldamine 4 Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamine ja hooldamine 4 Gaaskustutussüsteemi paigaldamine ja hooldamine 4 Vee- ja vahtkustutuse süsteemide paigaldamine ja hooldamine 4 Suitsutõrjesüsteemi paigaldamine ja hooldamine 4 Ehitise teavitamissüsteemi paigaldamine ja hooldamine 4 Hädavalgustuse paigaldamine ja hooldamine 4 Tuleohutusautomaatika paigaldamine ja hooldamine 4 Fluoreeritud gaase sisaldavate gaasikustutussüsteemide käitlemine 4 Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 Security and Fire Protection Systems Installer, EstQF Level 5 9 Turvasüsteemide tehnik III (versioon 1) Turvasüsteemide tehnik III (versioon 2) Turvasüsteemide tehnik III (versioon 3) Turvasüsteemide tehnik III (versioon 4) Turvasüsteemide tehnik III (versioon 5) Turvasüsteemide tehnik, tase 5 (versioon 6) Turvasüsteemide tehnik, tase 5 (versioon 7) Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 (versioon 10) Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 (versioon 11) Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 (versioon 8) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Turvasüsteemide tehnik 20 2021-04-01 2021-04-01 2022-11-07 5 5 3114 Elektroonikatehnikud 0714 Elektroonika ja automaatika 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Oliver Riik Telegrupp AS Tõnu Kutsar Eule OÜ Tarmo Nigols G4S Eesti AS Marina Koit Henert Grupp OÜ Ülo Kala Selerek OÜ Neeme Ervin Import Service OÜ Ergo Manninen Päästeamet Mihkel Kask Politsei- ja Piirivalveamet Andre Lilleleht Eesti Turvaettevõtete Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 kutsestandard on täienduskoolituse õppekava koostamise ja töömaailma kutse andmise aluseks. Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 tööks on turvasüsteemide ja tuleohutuspaigaldiste paigaldamise ja hooldamise korraldamine, vajadusel paigaldamine ja hooldamine, tehtud tööde kontrollimine ja tööde eest vastutamine. Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 töötab iseseisvalt. Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 tegutseb vähemalt ühel järgmistest tegevusvaldkondadest: häireseadmestiku paigaldamine ja hooldamine; jälgimisseadmestiku paigaldamine ja hooldamine; tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamine ja hooldamine; gaaskustutussüsteemi paigaldamine ja hooldamine; vee- ja vahttulekustutuse süsteemide paigaldamine ja hooldamine; suitsutõrjesüsteemi paigaldamine ja hooldamine; ehitise teavitamissüsteemi paigaldamine ja hooldamine; hädavalgustuse paigaldamine ja hooldamine; tuleohutusautomaatika paigaldamine ja hooldamine. Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 korraldab (vajadusel teeb) turvasüsteemide paigaldamise ja hooldamisega seonduvaid muid töid, kus on pädevuse tõendamine nõutav (nt elektri- ning automaatika jms) vastavas valdkonnas omandatud pädevuse piires. Turvasüsteemide tehnika kutsealal töötab ka turvasüsteemide paigaldaja, tase 3 ja turvasüsteemide tehnik, tase 4 esmane kutse, kes osalevad turvasüsteemide ja tuleohutuspaigaldiste paigaldus- ja hooldustöödes ja turvasüsteemide tehnik, tase 4, kelle tööks on turvasüsteemide ja tuleohutuspaigaldiste paigaldamine ja hooldamine. Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 tööaeg on üldjuhul fikseeritud, vajadusel esineb töötamist väljaspool tööaega. Tööga võib kaasneda füüsiline ja vaimne pingutus, töötempo on periooditi kiire ja pingeline. Vajadusel tuleb töötada välitingimustes, kõrgustes, ohtlikus keskkonnas. Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 töövahenditeks on käsi- ja spetsiaaltööriistad, redelid, tõstukid, mõõteseadmed, tehniline dokumentatsioon, normdokumendid (standardid, juhendid), arvutid ja nende tarkvara, kontoriseadmed ja spetsiaalseid arvutusprogrammid. Turvasüsteemide vastutav spetsialist kasutab vastavalt objekti eripärale isikukaitsevahendeid. Töö eripäraks võib olla: töö kõrgustes, välitingimustes, tolm, müra, madalad ja kõrged temperatuurid, niiskus. Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 omab ka turvasüsteemide tehnik tase 4 kompetentse väljaarvatud Fluoreeritud gaase sisaldavate gaasikustutussüsteemide käitlemine. Selle kutsestandardi raames mõistetakse: - häireseadmestiku all häire edastussüsteeme (HES), sissetungi- ja paanikahäire süsteeme (SHS), läbipääsusüsteeme (LPS); - jälgimisseadmestiku all videovalvesüsteeme (VVS). A.2.1 Enda ja meeskonna töö planeerimine, korraldamine ja kontrollimine. A.2.2 Töökeskkonna ohutuse tagamine. A.2.3 Paigaldiste ning seadmete paigaldus. A.2.4 Süsteemi häälestamine ja testimine. A.2.5 Paigaldiste kontroll ja hooldamine. A.2.6 Kasutajakoolituste läbi viimine. A.2.7 Paigaldamise järelevalve. A.2.8 Häireseadmestiku paigaldamine ja hooldamine. A.2.9 Jälgimisseadmestiku paigaldamine ja hooldamine. A.2.10 Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamine ja hooldamine. A.2.11 Gaaskustutussüsteemi paigaldamine ja hooldamine. A.2.12 Vee- ja vahttulekustutuse süsteemide paigaldamine ja hooldamine. A.2.13 Suitsutõrjesüsteemi paigaldamine ja hooldamine. A.2.14 Ehitise teavitamissüsteemi paigaldamine ja hooldamine. A.2.15 Hädavalgustuse paigaldamine ja hooldamine. A.2.16 Tuleohutusautomaatika paigaldamine ja hooldamine. Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 on tavapäraselt keskharidusega isik, kes on kutsealased oskused omandanud töö käigus või kutseõppeasutuses või täienduskoolitustel. Sageli on turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 varem töötanud 4. taseme turvasüsteemide tehnikuna. Valve-, turva-, tuleohutussüsteemide vastutav spetsialist, paigaldusjuht, hooldusjuht, objektijuht, projektijuht. Töötamine turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5na on reguleeritud tuleohutuse seaduse ja turvaseadusega. Selle kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2) ja kohustuslike kompetentside B.3.1-B.3.7 tõendamine. Valitavatest kompetentsidest B.3.8-B.3.16 tuleb tõendada vähemalt üks arvestades, et valitavat kompetentsi B.3.16 Tuleohutusautomaatika paigaldamine ja hooldamine saab valida tõendades samaaegselt valitavad kompetentsid: B.3.10 Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamine ja hooldamine, B.3.12 Vee- ja vahttulekustutuse süsteemide paigaldamine ja hooldamine ja B.3.13 Suitsutõrjesüsteemi paigaldamine ja hooldamine. Enda ja meeskonna töö planeerimine, korraldamine ja kontrollimine 5 Töökeskkonna ohutuse tagamine 5 Paigaldiste ning seadmete paigaldus 5 Süsteemi häälestamine ja testimine 5 Paigaldiste kontroll ja hooldus 5 Kasutajakoolituse läbiviimine 4 Paigaldamise järelevalve 6 Valitavatest kompetentsidest B.3.8-B.3.16 tuleb tõendada vähemalt üks arvestades, et valitavat kompetentsi B.3.16 Tuleohutusautomaatika paigaldamine ja hooldamine saab valida tõendades samaaegselt valitavad kompetentsid: B.3.10 Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamine ja hooldamine, B.3.12 Vee- ja vahttulekustutuse süsteemide paigaldamine ja hooldamine ja B.3.13 Suitsutõrjesüsteemi paigaldamine ja hooldamine. Häireseadmestiku paigaldamine ja hooldamine 5 Jälgimisseadmestiku paigaldamine ja hooldamine 5 Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamine ja hooldamine 5 Gaaskustutussüsteemi paigaldamine ja hooldamine 5 Vee- ja vahtkustutuse süsteemide paigaldamine ja hooldamine 5 Suitsutõrjesüsteemi paigaldamine ja hooldamine 5 Ehitise teavitamissüsteemi paigaldamine ja hooldamine 5 Hädavalgustuse paigaldamine ja hooldamine 5 Tuleohutusautomaatika paigaldamine ja hooldamine 5 Turvasüsteemide projekteerija, tase 6 Security and Fire Protection Systems Project Designer, EstQF Level 6 4 Turvasüsteemide projekteerija, tase 6 (versioon 1) Turvasüsteemide projekteerija, tase 6 (versioon 2) Turvasüsteemide projekteerija, tase 6 (versioon 3) Turvasüsteemide projekteerija, tase 6 (versioon 5) Turvasüsteemide projekteerija, tase 6 (versioon 6) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Turvasüsteemide projekteerija 20 2021-04-01 2021-04-01 2022-11-07 6 6 2152 Elektroonikainsenerid 0714 Elektroonika ja automaatika 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Oliver Riik Telegrupp AS Tõnu Kutsar Eule OÜ Tarmo Nigols G4S Eesti AS Marina Koit Henert Grupp OÜ Ülo Kala Selerek OÜ Neeme Ervin Import Service OÜ Ergo Manninen Päästeamet Mihkel Kask Politsei- ja Piirivalveamet Andre Lilleleht Eesti Turvaettevõtete Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Turvasüsteemide projekteerija on töökogemustega spetsialist (osalenud vähemalt 3 aastat kvalifikatsioonile vastavate projektide koostamisel), kelle tööks on tuleohutus- ja turvasüsteemide projekteerimine. Turvasüsteemide projekteerija töötab iseseisvalt suheldes vastavalt vajadusele kolleegide ja klientidega ja vastutab enda allkirjastatud projektide vastavuse eest kehtivatele nõuetele ja normdokumentidele. Turvasüsteemide projekteerija, tase 6 tegutseb vähemalt ühel järgmistest tegevusvaldkondadest: häireseadmestiku projekteerimine; jälgimisseadmestiku projekteerimine; tulekahjusignalisatsioonisüsteemi projekteerimine; gaaskustutussüsteemi projekteerimine; vee- ja vahttulekustutuse süsteemide projekteerimine; suitsutõrjesüsteemi projekteerimine; ehitise teavitamissüsteemi projekteerimine; hädavalgustuse projekteerimine; tuleohutusautomaatika projekteerimine. Turvasüsteemide projekteerija, tase 6 projekteerib turvasüsteemidega seonduvaid muid süsteeme, kus on pädevuse tõendamine nõutav (nt elektri- ning automaatika jms) vastavas valdkonnas omandatud pädevuse piires. Turvasüsteemide projekteerija tööaeg on fikseeritud, vajadusel esineb töötamist väljaspool tööaega. Tööga võib kaasneda vaimne pingutus, töötempo on periooditi kiire ja pingeline. Turvasüsteemide projekteerija kasutab oma töös lisaks tavapärastele kommunikatsioonivahenditele, arvutitele ja nende tarkvarale ning kontoriseadmetele ka spetsiaalseid arvutiprogramme ning vastavalt spetsialiseerumisele erinevaid töövahendeid ja mõõteriistu. Selle kutsestandardi raames mõistetakse: - häireseadmestiku all häire edastussüsteeme (HES), sissetungi- ja paanikahäire süsteeme (SHS), läbipääsusüsteeme (LPS); - jälgimisseadmestiku all videovalvesüsteeme (VVS). A.2.1 Töö planeerimine ja korraldamine A.2.2 Projekteerimine A.2.3 Projekteerimise järelevalve A.2.4 Projekti ekspertiis A.2.5 Häireseadmestiku projekteerimine. A.2.6 Jälgimisseadmestiku projekteerimine. A.2.7 Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi projekteerimine. A.2.8 Gaaskustutussüsteemi projekteerimine. A.2.9 Vee- ja vahttulekustutuse süsteemide projekteerimine. A.2.10 Suitsutõrjesüsteemi projekteerimine. A.2.11 Ehitise teavitamissüsteemi projekteerimine. A.2.12 Hädavalgustuse projekteerimine. A.2.13 Tuleohutusautomaatika projekteerimine. Turvasüsteemide projekteerijal on tavapäraselt bakalaureusekraad või rakenduslik kõrgharidus tehnilisel (soovitavalt elektri) alal ning projekteerimiskogemus turvasüsteemide alal. Kogemus saavutatakse projektide koostamisel ja täiendusõppe kursuste läbimisel. Kuni kutse saamiseni tuleb projektid kooskõlastada turvasüsteemide projekteerija kutset omava isikuga. Turvasüsteemide projekteerija , tuleohutuspaigaldiste projekteerija , tuleohutusautomaatika projekteerija. Töötamine turvasüsteemide projekteerija, tase 6na on reguleeritud tuleohutuse seaduse ja turvaseadusega. Selle kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2) ja kohustuslike kompetentside B.3.1-B.3.4 tõendamine. Valitavatest kompetentsidest B.3.5-B.3.13 tuleb tõendada vähemalt üks arvestades, et valitavat kompetentsi B.3.13 Tuleohutusautomaatika projekteerimine saab valida tõendades samaaegselt valitavad kompetentsid: B.3.7 Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi projekteerimine, B.3.9 Vee- ja vahttulekustutuse projekteerimine ja B.3.10 Suitsutõrjesüsteemi projekteerimine. Töö planeerimine ja korraldamine 6 Projekteerimine 6 Projekteerimise järelevalve 6 Projekti ekspertiis 6 Valitavatest kompetentsidest B.3.5-B.3.13 tuleb tõendada vähemalt üks arvestades, et valitavat kompetentsi B.3.13 Tuleohutusautomaatika projekteerimine saab valida tõendades samaaegselt valitavad kompetentsid: B.3.7 Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi projekteerimine, B.3.9 Vee- ja vahttulekustutuse projekteerimine ja B.3.10 Suitsutõrjesüsteemi projekteerimine. Häireseadmestiku projekteerimine 6 Jälgimisseadmestiku projekteerimine 6 Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi projekteerimine 6 Gaaskustutussüsteemi projekteerimine 6 Vee- ja vahtkustutuse süsteemide projekteerimine 6 Suitsutõrjesüsteemi projekteerimine 6 Ehitise teavitamissüsteemi projekteerimine 6 Hädavalgustuse projekteerimine 6 Tuleohutusautomaatika projekteerimine 6 Abitreener, tase 3 Assistant Coach, EstQF Level 3 18 Abitreener, tase 3 (versioon 11) Abitreener, tase 3 (versioon 12) Abitreener, tase 3 (versioon 13) Abitreener, tase 3 (versioon 14) Abitreener, tase 3 (versioon 15) Abitreener, tase 3 (versioon 16) Abitreener, tase 3 (versioon 17) Abitreener, tase 3 (versioon 19) Abitreener, tase 3 (versioon 20) Abitreener, tase 3 (versioon 21) Abitreener, tase 3 (versioon 22) Abitreener, tase 3 (versioon 23) Treener I (versioon 1) Treener I (versioon 10) Treener I (versioon 2) Treener I (versioon 3) Treener I (versioon 4) Treener I (versioon 5) Treener I (versioon 6) Treener I (versioon 7) Treener I (versioon 8) Treener I (versioon 9) Aerutamine Aikido Allveesport Ameerika jalgpall Ammulaskmine Automudelism Autosport Bobisõit Capoeira Cheerleading Curling Discgolf Fitness Golf Hapkido Iaido Indiaca Jalgpall Jalgrattasport Ju-jutsu Judo Jõutõstmine Jäähoki Jääpall Kabe Karate Kelgutamine Kepikõnd Kergejõustik Kickboxing Kobudo Koroona ja novus Korvpall Kriket Kudo Kujundujumine Kurnimäng Käsipall Laevamudelism Laskesuusatamine Laskmine Lauatennis Lennusport Liikumisharrastus Maadlus Maahoki Male Matkasport Moodne viievõistlus Mootorrattasport Orienteerumine Padel Pesapall Petank Piljard Poks Purjetamine Raadiosport Ragbi Ratsutamine Ronimissport Rulasport Rulluisutamine Rühmatreeningud Saalihoki Sambo Skeleton Sport Chanbara Squash Sulgpall Sumo Suusatamine Sõudmine Taekwon-do Taipoks Tennis Triatlon Turniiribridž Tõstesport Uisutamine Ujumine Veemoto Veepall Veeremängud Vehklemine Vesiaeroobika Vettehüpped Vibusport Võimlemine Võistlustants Võrkpall Wu-shu Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 21 2021-04-21 2021-04-21 2021-11-02 3 3 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treenerite eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Ilver Audentese Spordigümnaasium Üllar Kerde Eesti Korvpalliliit Janek Küppar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Kadri Liivak Eesti Võimlemisliit Aldur Partasjuk Spordiklubi Reval-Sport Erich Petrovits Jõhvi Spordikeskus Kristjan Port Tallinna Ülikool Aavo Põhjala Eesti Judoliit Jaak Salumets Eesti Treenerite Liit Toomas Tõnise Eesti Olümpiakomitee Priit Vene Eesti Olümpiakomitee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Treener on liikumisharrastuse ja spordi spetsialist, kes juhib käitumisharjumuste kujundamise ja kehaliste ning vaimsete harjutuste abil inimese tervist toetavate ja sportlike eesmärkide saavutamist. Treeneri ülesanne on sportlike ja kehaliste võimete terviklik, tulemuslik ja ohutu arendamine. Treener töötab iseseisvalt, meeskonna liikmena või liidrina, kaasates erinevaid spetsialiste. Treeneritöö eeldab vastutustunnet, loomingulisust, saavutusvajadust, täpsust ja ausust. Vajalik on perioodiline treeningtööd toetavate teadmiste ja oskuste tulemuslik täiendamine ning kogemuste ja teadmiste edasiandmine kolleegidele. Oluline on oskus mõjutada treenitavaid isikliku eeskujuga. Treener järgib treenerite eetikakoodeksit (vt lisa 1 Treenerite eetikakoodeks). ABITREENER, tase 3 täidab tööülesandeid ühetaolistes olukordades. On omandanud kutsealased oskused ja teadmised enamasti kutsealase väljaõppega. Võib töös vajada juhendamist. Vastutab oma tööülesannete täitmise eest. A.2.1 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 1. Kehaliste võimete arendamine. 2. Spordialaspetsiifiliste oskuste arendamine. 3. Sotsiaalsete võimete arendamine ja spordiala kultuuri õpetamine. 4. Taastumisvahendite kasutamine. 5. Spordivarustuse ja treeningvahendite soovitamine ja kasutamine. Spetsialiseerumine toimub sõltuvalt spordiala spetsiifikast, spordialal kasutatavatest vahenditest ja harrastamiskeskkonnast. Spordiala spetsiifikast tulenevalt on kutse andjal õigus kehtestada erinõudeid. Spetsialiseerumine on otseselt seotud kutsestandardis kirjeldatud tööosadega. Treeneritöö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel, kodust eemal (treeninglaagrid, võistlused, koolitused jms). Kasutab treeningprotsessis vajalikke vahendeid vastavalt spordialale. Töös treenerina on olulised pinge- ja stressitaluvus, saavutusvajadus, vastutustunne, ausus, järjekindlus, täpsus, paindlikkus, kohanemisvõime, headus, empaatiavõime, emotsionaalne stabiilsus, motiveerimisvõime. Abitreener on vähemalt 18 aastat vana, soovitavalt keskharidusega ja spordiala harrastamise kogemusega ja läbinud nõutava koolituse. Treener. Töö treenerina on reguleeritud spordiseadusega. Abitreener, tase 3 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse käesolevas kutsestandardis nimetatud spordialale, kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumised nagu jalgrattasport, matkasport, ratsutamine, suusatamine, uisutamine ja veeremängud jagunevad omakorda: Jalgrattasport - BMX Matkasport - alpinism - jalgsimatkamine - jalgrattamatkamine - mägimatkamine - veematkamine Ratsutamine - kestvusratsutamine - rakendisport - voltižeerimine Suusatamine - murdmaasuusatamine - mäesuusatamine - lumelauasport - kahevõistlus ja suusahüpped - freestyle suusatamine Uisutamine - iluuisutamine - kiiruisutamine Veeremängud - Bowling - sportkeegel Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 3 alpinism jalgsimatkamine jalgrattamatkamine mägimatkamine veematkamine murdmaasuusatamine mäesuusatamine lumelauasport kahevõistlus ja suusahüpped iluuisutamine kiiruisutamine Bowling sportkeegel BMX freestyle-suusatamine kestvusratsutamine rakendisport voltižeerimine Abitreener, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Nooremtreener, tase 4 Junior Coach, EstQF Level 4 18 Nooremtreener, tase 4 (versioon 11) Nooremtreener, tase 4 (versioon 12) Nooremtreener, tase 4 (versioon 13) Nooremtreener, tase 4 (versioon 14) Nooremtreener, tase 4 (versioon 15) Nooremtreener, tase 4 (versioon 16) Nooremtreener, tase 4 (versioon 17) Nooremtreener, tase 4 (versioon 19) Nooremtreener, tase 4 (versioon 20) Nooremtreener, tase 4 (versioon 21) Nooremtreener, tase 4 (versioon 22) Nooremtreener, tase 4 (versioon 23) Treener II (versioon 1) Treener II (versioon 10) Treener II (versioon 2) Treener II (versioon 3) Treener II (versioon 4) Treener II (versioon 5) Treener II (versioon 6) Treener II (versioon 7) Treener II (versioon 8) Treener II (versioon 9) Aerutamine Aikido Allveesport Ameerika jalgpall Ammulaskmine Automudelism Autosport Bobisõit Capoeira Cheerleading Curling Discgolf Fitness Golf Hapkido Iaido Indiaca Jalgpall Jalgrattasport Ju-jutsu Judo Jõutõstmine Jäähoki Jääpall Kabe Karate Kelgutamine Kepikõnd Kergejõustik Kickboxing Kobudo Koroona ja novus Korvpall Kriket Kudo Kujundujumine Kurnimäng Käsipall Laevamudelism Laskesuusatamine Laskmine Lauatennis Lennusport Liikumisharrastus Maadlus Maahoki Male Matkasport Moodne viievõistlus Mootorrattasport Orienteerumine Padel personaaltreener Pesapall Petank Piljard Poks Purjetamine Raadiosport Ragbi Ratsutamine Ronimissport Rulasport Rulluisutamine Rühmatreeningud Saalihoki Sambo Skeleton Sport Chanbara Squash Sulgpall Sumo Suusatamine Sõudmine Taekwon-do Taipoks Tennis Triatlon Turniiribridž Tõstesport Uisutamine Ujumine Veemoto Veepall Veeremängud Vehklemine Vesiaeroobika Vettehüpped Vibusport Võimlemine Võistlustants Võrkpall Wu-shu Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 22 2021-04-21 2021-04-21 2021-11-02 4 4 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treenerite eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Ilver Audentese Spordigümnaasium Üllar Kerde Eesti Korvpalliliit Janek Küppar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Kadri Liivak Eesti Võimlemisliit Aldur Partasjuk Spordiklubi Reval-Sport Erich Petrovits Jõhvi Spordikeskus Kristjan Port Tallinna Ülikool Aavo Põhjala Eesti Judoliit Jaak Salumets Eesti Treenerite Liit Toomas Tõnise Eesti Olümpiakomitee Priit Vene Eesti Olümpiakomitee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Treener on liikumisharrastuse ja spordi spetsialist, kes juhib käitumisharjumuste kujundamise ja kehaliste ning vaimsete harjutuste abil inimese tervist toetavate ja sportlike eesmärkide saavutamist. Treeneri ülesanne on sportlike ja kehaliste võimete terviklik, tulemuslik ja ohutu arendamine. Treener töötab iseseisvalt, meeskonna liikmena või liidrina, kaasates erinevaid spetsialiste. Treeneritöö eeldab vastutustunnet, loomingulisust, saavutusvajadust, täpsust ja ausust. Vajalik on perioodiline treeningtööd toetavate teadmiste ja oskuste tulemuslik täiendamine ning kogemuste ja teadmiste edasiandmine kolleegidele. Oluline on oskus mõjutada treenitavaid isikliku eeskujuga. Treener järgib treenerite eetikakoodeksit (vt lisa 1 Treenerite eetikakoodeks). NOOREMTREENER, tase 4 täidab tööülesandeid erisugustes olukordades. On omandanud kutsealased oskused ja teadmised enamasti kutsealase väljaõppe ja praktilise treeneritööga. Töötab enamasti iseseisvalt. Vastutab oma tööülesannete täitmise eest. A.2.1 Sportimise organiseerimine ja arendamine 1. Treenitava valimine või treeningurühma komplekteerimine. 2. Treeningute plaani koostamine. 3. Teiste spetsialistide kaasamine treeningprotsessi. A.2.2 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 1. Kehaliste võimete arendamine. 2. Spordialaspetsiifiliste oskuste arendamine. 3. Sotsiaalsete võimete arendamine ja spordiala kultuuri õpetamine. 4. Taastumisvahendite kasutamine. 5. Spordivarustuse ja treeningvahendite soovitamine ja kasutamine. 6. Treenitava juhendamine võistlusel. 7. Toitumisharjumuste suunamine. 8. Treenitava sportliku arengu lühemaajaline planeerimine, mõõtmine, esmane analüüsimine ja tagasiside andmine. Spetsialiseerumine toimub sõltuvalt spordiala spetsiifikast, spordialal kasutatavatest vahendidest ja harrastamiskeskkonnast. Spordiala spetsiifikast tulenevalt on kutse andjal õigus kehtestada erinõudeid. Spetsialiseerumine on otseselt seotud kutsestandardis kirjeldatud tööosadega. Treeneritöö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel, kodust eemal (treeningulaagrid, võistlused, koolitused jms). Kasutab treeningprotsessis vajalikke vahendeid vastavalt spordialale. Töös treenerina on olulised pinge- ja stressitaluvus, saavutusvajadus, vastutustunne, ausus, järjekindlus, täpsus, paindlikkus, kohanemisvõime, headus, empaatiavõime, emotsionaalne stabiilsus, motiveerimisvõime. Nooremtreener on keskharidusega, nõutava koolituse läbinud ja tasemele vastava erialase töökogemusega isik. Treener. Töö treenerina on reguleeritud spordiseadusega. Nooremtreener, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse käesolevas kutsestandardis nimetatud spordialale, kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumised nagu jalgrattasport, matkasport, ratsutamine, suusatamine, uisutamine ja veeremängud jagunevad omakorda: Jalgrattasport - BMX Matkasport - alpinism - jalgsimatkamine - jalgrattamatkamine - mägimatkamine - veematkamine Ratsutamine - kestvusratsutamine - rakendisport - voltižeerimine Suusatamine - murdmaasuusatamine - mäesuusatamine - lumelauasport - kahevõistlus ja suusahüpped - freestyle-suusatamine Uisutamine - iluuisutamine - kiiruisutamine Veeremängud - bowling - sportkeegel Sportimise organiseerimine ja arendamine 4 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 4 alpinism jalgsimatkamine jalgrattamatkamine mägimatkamine veematkamine murdmaasuusatamine mäesuusatamine lumelauasport kahevõistlus ja suusahüpped iluuisutamine kiiruisutamine Bowling sportkeegel BMX freestyle-suusatamine kestvusratsutamine rakendisport voltižeerimine Nooremtreener, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Treener, tase 5 Coach, EstQF Level 5 18 Treener III (versioon 1) Treener III (versioon 10) Treener III (versioon 2) Treener III (versioon 3) Treener III (versioon 4) Treener III (versioon 5) Treener III (versioon 6) Treener III (versioon 7) Treener III (versioon 8) Treener III (versioon 9) Treener, tase 5 (versioon 11) Treener, tase 5 (versioon 12) Treener, tase 5 (versioon 13) Treener, tase 5 (versioon 14) Treener, tase 5 (versioon 15) Treener, tase 5 (versioon 16) Treener, tase 5 (versioon 17) Treener, tase 5 (versioon 19) Treener, tase 5 (versioon 20) Treener, tase 5 (versioon 21) Treener, tase 5 (versioon 22) Treener, tase 5 (versioon 23) Aerutamine Aikido Allveesport Ameerika jalgpall Ammulaskmine Automudelism Autosport Bobisõit Capoeira Cheerleading Curling Discgolf Fitness ja kulturism Golf Hapkido Iaido Indiaca Jalgpall Jalgrattasport Ju-jutsu Judo Jõutõstmine Jäähoki Jääpall Kabe Karate Kelgutamine Kepikõnd Kergejõustik Kickboxing Kobudo Koroona ja novus Korvpall Kriket Kudo Kujundujumine Kurnimäng Käsipall Laevamudelism Laskesuusatamine Laskmine Lauatennis Lennusport Liikumisharrastus Maadlus Maahoki Male Matkasport Moodne viievõistlus Mootorrattasport Orienteerumine Padel personaaltreener Pesapall Petank Piljard Poks Purjetamine Raadiosport Ragbi Ratsutamine Ronimissport Rulasport Rulluisutamine Rühmatreeningud Saalihoki Sambo Skeleton Sport Chanbara Squash Sulgpall Sumo Suusatamine Sõudmine Taekwon-do Taipoks Tennis Triatlon Turniiribridž Tõstesport Uisutamine Ujumine Veemoto Veepall Veeremängud Vehklemine Vesiaeroobika Vettehüpped Vibusport Võimlemine Võistlustants Võrkpall Wu-shu Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 21 2021-04-21 2021-04-21 2021-11-02 5 5 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treenerite eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Ilver Audentese Spordigümnaasium Üllar Kerde Eesti Korvpalliliit Janek Küppar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Kadri Liivak Eesti Võimlemisliit Aldur Partasjuk Spordiklubi Reval-Sport Erich Petrovits Jõhvi Spordikeskus Kristjan Port Tallinna Ülikool Aavo Põhjala Eesti Judoliit Jaak Salumets Eesti Treenerite Liit Toomas Tõnise Eesti Olümpiakomitee Priit Vene Eesti Olümpiakomitee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Treener on liikumisharrastuse ja spordi spetsialist, kes juhib käitumisharjumuste kujundamise ja kehaliste ning vaimsete harjutuste abil inimese tervist toetavate ja sportlike eesmärkide saavutamist. Treeneri ülesanne on sportlike ja kehaliste võimete terviklik, tulemuslik ja ohutu arendamine. Treener töötab iseseisvalt, meeskonna liikmena või liidrina, kaasates erinevaid spetsialiste. Treeneritöö eeldab vastutustunnet, loomingulisust, saavutusvajadust, täpsust ja ausust. Vajalik on perioodiline treeningtööd toetavate teadmiste ja oskuste tulemuslik täiendamine ning kogemuste ja teadmiste edasiandmine kolleegidele. Oluline on oskus mõjutada treenitavaid isikliku eeskujuga. Treener järgib treenerite eetikakoodeksit (vt lisa 1 Treenerite eetikakoodeks). Treener, tase 5 täidab tööülesandeid erisugustes olukordades ja kõrgendatud saavutusnõuete nimel elukvaliteedi tõstmise eesmärgil või sportliku konkurentsi tingimustes. On omandanud kutsealased oskused ja teadmised enamasti kutsealasel õppe ja pikaajalise treeneritööga. Omab valmisolekut erialaste teadmiste edasiandmiseks huvitatud osapooltele. Vastutab treeningtööks vajalike ajaliste ja tehniliste vahendite kasutamise ja treenerite omavahelise töökorralduse eest. A.2.1 Sportimise organiseerimine ja arendamine 1. Treenitava valimine või treeningurühma komplekteerimine. 2. Treeningute plaani koostamine. 3. Teiste spetsialistide kaasamine treeningprotsessi. 4. Teiste treenerite juhendamine. 5. Treenitava tervisliku eriolukorra arvestamine treeningprotsessis. A.2.2 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 1. Kehaliste võimete arendamine. 2. Spordialaspetsiifiliste oskuste arendamine. 3. Sotsiaalsete võimete arendamine ja spordiala kultuuri õpetamine. 4. Taastumisvahendite kasutamine. 5. Spordivarustuse ja treeningvahendite soovitamine ja kasutamine. 6. Treenitava juhendamine võistlusel. 7. Toitumisharjumuste suunamine. 8. Treenitava tervikarengu planeerimine, mõõtmine, analüüsimine ja tagasiside andmine. 9. Taktikaline ning psühholoogiline ettevalmistamine valitud spordialal. Spetsialiseerumine toimub sõltuvalt spordiala spetsiifikast, spordialal kasutatavatest vahenditest ja harrastamiskeskkonnast. Spordiala spetsiifikast tulenevalt on kutse andjal õigus kehtestada erinõudeid. Spetsialiseerumine on otseselt seotud kutsestandardis kirjeldatud tööosadega. Treeneritöö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel, kodust eemal (treeningulaagrid, võistlused, koolitused jms). Kasutab treeningprotsessis vajalikke vahendeid vastavalt spordialale. Töös treenerina on olulised pinge- ja stressitaluvus, saavutusvajadus, vastutustunne, ausus, järjekindlus, täpsus, paindlikkus, kohanemisvõime, headus, empaatiavõime, emotsionaalne stabiilsus, motiveerimisvõime. Treener on keskharidusega, nõutava koolituse läbinud ja tasemele vastava erialase töökogemusega isik. Treener. Töö treenerina on reguleeritud spordiseadusega. Treener, tase 5 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse käesolevas kutsestandardis nimetatud spordialale, kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumised nagu jalgrattasport, matkasport, ratsutamine, suusatamine, uisutamine ja veeremängud jagunevad omakorda: Jalgrattasport - BMX Matkasport - alpinism - jalgsimatkamine - jalgrattamatkamine - mägimatkamine - veematkamine Ratsutamine - kestvusratsutamine - rakendisport - voltižeerimine Suusatamine - murdmaasuusatamine - mäesuusatamine - lumelauasport - kahevõistlus ja suusahüpped - freestyle suusatamine Uisutamine - iluuisutamine - kiiruisutamine Veeremängud - bowling - sportkeegel Sportimise organiseerimine ja arendamine 5 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 5 alpinism jalgsimatkamine jalgrattamatkamine mägimatkamine veematkamine murdmaasuusatamine mäesuusatamine lumelauasport kahevõistlus ja suusahüpped iluuisutamine kiiruisutamine Bowling sportkeegel BMX freestyle-suusatamine kestvusratsutamine rakendisport voltižeerimine Treener, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Vanemtreener, tase 6 Senior Coach, EstQF Level 6 18 Treener IV (versioon 1) Treener IV (versioon 10) Treener IV (versioon 2) Treener IV (versioon 3) Treener IV (versioon 4) Treener IV (versioon 5) Treener IV (versioon 6) Treener IV (versioon 7) Treener IV (versioon 8) Treener IV (versioon 9) Vanemtreener, tase 6 (versioon 11) Vanemtreener, tase 6 (versioon 12) Vanemtreener, tase 6 (versioon 13) Vanemtreener, tase 6 (versioon 14) Vanemtreener, tase 6 (versioon 15) Vanemtreener, tase 6 (versioon 16) Vanemtreener, tase 6 (versioon 17) Vanemtreener, tase 6 (versioon 19) Vanemtreener, tase 6 (versioon 20) Vanemtreener, tase 6 (versioon 21) Vanemtreener, tase 6 (versioon 22) Vanemtreener, tase 6 (versioon 23) Aerutamine Aikido Allveesport Ameerika jalgpall Ammulaskmine Automudelism Autosport Bobisõit Capoeira Cheerleading Curling Discgolf Fitness ja kulturism Golf Hapkido Iaido Indiaca Jalgpall Jalgrattasport Ju-jutsu Judo Jõutõstmine Jäähoki Jääpall Kabe Karate Kelgutamine Kepikõnd Kergejõustik Kickboxing Kobudo Koroona ja novus Korvpall Kriket Kudo Kujundujumine Kurnimäng Käsipall Laevamudelism Laskesuusatamine Laskmine Lauatennis Lennusport Maadlus Maahoki Male Matkasport Moodne viievõistlus Mootorrattasport Orienteerumine Padel personaaltreener Pesapall Petank Piljard Poks Purjetamine Raadiosport Ragbi Ratsutamine Ronimissport Rulasport Rulluisutamine Rühmatreeningud Saalihoki Sambo Skeleton Sport Chanbara Squash Sulgpall Sumo Suusatamine Sõudmine Taekwon-do Taipoks Tennis Triatlon Turniiribridž Tõstesport Uisutamine Ujumine Veemoto Veepall Veeremängud Vehklemine Vesiaeroobika Vettehüpped Vibusport Võimlemine Võistlustants Võrkpall Wu-shu Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 22 2021-04-21 2021-04-21 2021-11-02 6 6 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treenerite eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Ilver Audentese Spordigümnaasium Üllar Kerde Eesti Korvpalliliit Janek Küppar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Kadri Liivak Eesti Võimlemisliit Aldur Partasjuk Spordiklubi Reval-Sport Erich Petrovits Jõhvi Spordikeskus Kristjan Port Tallinna Ülikool Aavo Põhjala Eesti Judoliit Jaak Salumets Eesti Treenerite Liit Toomas Tõnise Eesti Olümpiakomitee Priit Vene Eesti Olümpiakomitee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Treener on liikumisharrastuse ja spordispetsialist, kes juhib käitumisharjumuste kujundamise ja kehaliste ning vaimsete harjutuste abil inimese tervist toetavate ja sportlike eesmärkide saavutamist. Treeneri ülesanne on sportlike ja kehaliste võimete terviklik, tulemuslik ja ohutu arendamine. Treener töötab iseseisvalt, meeskonna liikmena või liidrina, kaasates erinevaid spetsialiste. Treeneritöö eeldab vastutustunnet, loomingulisust, saavutusvajadust, täpsust ja ausust. Vajalik on perioodiline treeningtööd toetavate teadmiste ja oskuste tulemuslik täiendamine ning kogemuste ja teadmiste edasiandmine kolleegidele. Oluline on oskus mõjutada treenitavaid isikliku eeskujuga. Treener järgib treenerite eetikakoodeksit (vt lisa 1 Treenerite eetikakoodeks). VANEMTREENER, tase 6 täidab analüüsimist ja otsustamist eeldavaid tööülesandeid ettearvamatutes olukordades ja sportliku konkurentsi või tervise erinõuete tingimustes. Enamasti on omandanud kutsealased oskused ja teadmised kombineeritult kõrgema erialase formaalõppe ja kutsealase koolitusega ning pikaajalise ja tulemusliku treeneritööga. Vastutab erialaste teadmiste edasiandmise eest huvitatud osapooltele. Juhib terviklikuks treeningprotsessiks vajalike ressursside kasutamist ja treenerite omavahelist töökorraldust. A.2.1 Sportimise organiseerimine ja arendamine 1. Treenitava valimine või treeningurühma komplekteerimine. 2. Treeningute plaani koostamine. 3. Teiste spetsialistide kaasamine treeningprotsessi. 4. Teiste treenerite juhendamine. 5. Treenitava tervisliku eriolukorra arvestamine treeningprotsessis. 6. Koolitamine ja metoodiliste materjalide väljatöötamine. A.2.2 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 1. Kehaliste võimete arendamine. 2. Spordialaspetsiifiliste oskuste arendamine. 3. Sotsiaalsete võimete arendamine ja spordiala kultuuri õpetamine. 4. Taastumisvahendite kasutamine. 5. Spordivarustuse ja treeningvahendite soovitamine ja kasutamine. 6. Treenitava juhendamine võistlusel. 7. Toitumisharjumuste suunamine. 8. Treenitava tervikarengu planeerimine, mõõtmine, analüüsimine ja tagasiside andmine. 9. Taktikaline ning psühholoogiline ettevalmistamine valitud spordialal. Spetsialiseerumine toimub sõltuvalt spordiala spetsiifikast, spordialal kasutatavatest vahenditest ja harrastamiskeskkonnast. Spordiala spetsiifikast tulenevalt on kutse andjal õigus kehtestada erinõudeid. Spetsialiseerumine on otseselt seotud kutsestandardis kirjeldatud tööosadega. Treeneritöö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel, kodust eemal (treeningulaagrid, võistlused, koolitused jms). Kasutab treeningprotsessis vajalikke vahendeid vastavalt spordialale. Töös treenerina on olulised pinge- ja stressitaluvus, saavutusvajadus, vastutustunne, ausus, järjekindlus, täpsus, paindlikkus, kohanemisvõime, headus, empaatiavõime, emotsionaalne stabiilsus, motiveerimisvõime. Vanemtreener on nõutava koolituse läbinud ja tasemele vastava erialase töökogemusega isik. Treener. Töö treenerina on reguleeritud spordiseadusega. Vanemtreener, tase 6 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse käesolevas kutsestandardis nimetatud spordialale, kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumised nagu jalgrattasport, matkasport, ratsutamine, suusatamine, uisutamine ja veeremängud jagunevad omakorda: Jalgrattasport - BMX Matkasport - alpinism - jalgsimatkamine - jalgrattamatkamine - mägimatkamine - veematkamine Ratsutamine - kestvusratsutamine - rakendisport - voltižeerimine Suusatamine - murdmaasuusatamine - mäesuusatamine - lumelauasport - kahevõistlus ja suusahüpped - freestyle suusatamine Uisutamine - iluuisutamine - kiiruisutamine Veeremängud - bowling - sportkeegel Sportimise organiseerimine ja arendamine 6 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 6 alpinism jalgsimatkamine jalgrattamatkamine mägimatkamine veematkamine murdmaasuusatamine mäesuusatamine lumelauasport kahevõistlus ja suusahüpped iluuisutamine kiiruisutamine Bowling sportkeegel BMX freestyle-suusatamine kestvusratsutamine rakendisport voltižeerimine Vanemtreener, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Meistertreener, tase 7 Master Coach, EstQF Level 7 18 Meistertreener, tase 7 (versioon 11) Meistertreener, tase 7 (versioon 12) Meistertreener, tase 7 (versioon 13) Meistertreener, tase 7 (versioon 14) Meistertreener, tase 7 (versioon 15) Meistertreener, tase 7 (versioon 16) Meistertreener, tase 7 (versioon 17) Meistertreener, tase 7 (versioon 19) Meistertreener, tase 7 (versioon 20) Meistertreener, tase 7 (versioon 21) Meistertreener, tase 7 (versioon 22) Meistertreener, tase 7 (versioon 23) Treener V (versioon 1) Treener V (versioon 10) Treener V (versioon 2) Treener V (versioon 3) Treener V (versioon 4) Treener V (versioon 5) Treener V (versioon 6) Treener V (versioon 7) Treener V (versioon 8) Treener V (versioon 9) Aerutamine Aikido Allveesport Ameerika jalgpall Ammulaskmine Automudelism Autosport Bobisõit Capoeira Cheerleading Curling Discgolf Fitness ja kulturism Golf Hapkido Iaido Indiaca Jalgpall Jalgrattasport Ju-jutsu Judo Jõutõstmine Jäähoki Jääpall Kabe Karate Kelgutamine Kepikõnd Kergejõustik Kickboxing Kobudo Koroona ja novus Korvpall Kriket Kudo Kujundujumine Kurnimäng Käsipall Laevamudelism Laskesuusatamine Laskmine Lauatennis Lennusport Maadlus Maahoki Male Matkasport Moodne viievõistlus Mootorrattasport Orienteerumine Padel personaaltreener Pesapall Petank Piljard Poks Purjetamine Raadiosport Ragbi Ratsutamine Ronimissport Rulasport Rulluisutamine Rühmatreeningud Saalihoki Sambo Skeleton Sport Chanbara Squash Sulgpall Sumo Suusatamine Sõudmine Taekwon-do Taipoks Tennis Triatlon Turniiribridž Tõstesport Uisutamine Ujumine Veemoto Veepall Veeremängud Vehklemine Vesiaeroobika Vettehüpped Vibusport Võimlemine Võistlustants Võrkpall Wu-shu Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 22 2021-04-21 2021-04-21 2021-11-02 7 7 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treenerite eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Ilver Audentese Spordigümnaasium Üllar Kerde Eesti Korvpalliliit Janek Küppar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Kadri Liivak Eesti Võimlemisliit Aldur Partasjuk Spordiklubi Reval-Sport Erich Petrovits Jõhvi Spordikeskus Kristjan Port Tallinna Ülikool Aavo Põhjala Eesti Judoliit Jaak Salumets Eesti Treenerite Liit Toomas Tõnise Eesti Olümpiakomitee Priit Vene Eesti Olümpiakomitee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Treener on liikumisharrastuse ja spordispetsialist, kes juhib käitumisharjumuste kujundamise ja kehaliste ning vaimsete harjutuste abil inimese tervist toetavate ja sportlike eesmärkide saavutamist. Treeneri ülesanne on sportlike ja kehaliste võimete terviklik, tulemuslik ja ohutu arendamine. Treener töötab iseseisvalt, meeskonna liikmena või liidrina, kaasates erinevaid spetsialiste. Treeneritöö eeldab vastutustunnet, loomingulisust, saavutusvajadust, täpsust ja ausust. Vajalik on perioodiline treeningtööd toetavate teadmiste ja oskuste tulemuslik täiendamine ning kogemuste ja teadmiste edasiandmine kolleegidele. Oluline on oskus mõjutada treenitavaid isikliku eeskujuga. Treener järgib treenerite eetikakoodeksit (vt lisa 1 Treenerite eetikakoodeks). Meistertreener, tase 7 täidab teadmiste analüüsimist, süstematiseerimist, edasiarendamist ja õpetamist eeldavaid tööülesandeid ettearvamatutes ning uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades ja kõrgetasemelise sportliku konkurentsi või tervise erinõuete tingimustes. Enamasti on omandanud kutsealased oskused ja teadmised kombineeritult kõrgema erialase formaalõppe ja kutsealase koolitusega ning pikaajalise pideva ja tipptasemel tulemusliku treeneritööga. Vastutab erialaste teadmiste edasiandmise eest huvitatud osapooltele. Loob uut teadmust, arendab spordiala metoodikaid ning koostab õppematerjale, mis aitavad kaasa treenitavate meisterlikkuse kasvule. Vastutab tervikliku treeningprotsessi strateegilise planeerimise ja juhtimise eest. A.2.1 Sportimise organiseerimine ja arendamine 1. Treenitava valimine või treeningrühma komplekteerimine. 2. Treeningute plaani koostamine. 3. Teiste spetsialistide kaasamine treeningprotsessi. 4. Teiste treenerite juhendamine. 5. Treenitava tervisliku eriolukorra arvestamine treeningprotsessis. 6. Koolitamine ja metoodiliste materjalide väljatöötamine. A.2.2 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 1. Kehaliste võimete arendamine. 2. Spordialaspetsiifiliste oskuste arendamine. 3. Sotsiaalsete võimete arendamine ja spordiala kultuuri õpetamine. 4. Taastumisvahendite kasutamine. 5. Spordivarustuse ja treeningvahendite soovitamine ja kasutamine. 6. Treenitava juhendamine võistlusel. 7. Toitumisharjumuste suunamine. 8. Treenitava tervikarengu planeerimine, mõõtmine, analüüsimine ja tagasiside andmine. 9. Taktikaline ning psühholoogiline ettevalmistamine valitud spordialal. Spetsialiseerumine toimub sõltuvalt spordiala spetsiifikast, spordialal kasutatavatest vahendidest ja harrastamiskeskkonnast. Spordiala spetsiifikast tulenevalt on kutse andjal õigus kehtestada erinõudeid. Spetsialiseerumine on otseselt seotud kutsestandardis kirjeldatud tööosadega. Treeneritöö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel, kodust eemal (treeningulaagrid, võistlused, koolitused jms). Kasutab treeningprotsessis vajalikke vahendeid vastavalt spordialale. Töös treenerina on olulised pinge- ja stressitaluvus, saavutusvajadus, vastutustunne, ausus, järjekindlus, täpsus, paindlikkus, kohanemisvõime, headus, empaatiavõime, emotsionaalne stabiilsus, motiveerimisvõime. Meistertreener on nõutava koolituse läbinud ja tasemele vastava erialase töökogemusega isik. Treener. Töö treenerina on reguleeritud spordiseadusega. Meistertreener, tase 7 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse käesolevas kutsestandardis nimetatud spordialale, kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumised nagu jalgrattasport, matkasport, ratsutamine, suusatamine, uisutamine ja veeremängud jagunevad omakorda: Jalgrattasport - BMX Matkasport - alpinism - jalgsimatkamine - jalgrattamatkamine - mägimatkamine - veematkamine Ratsutamine - kestvusratsutamine - rakendisport - voltižeerimine Suusatamine - murdmaasuusatamine - mäesuusatamine - lumelauasport - kahevõistlus ja suusahüpped - freestyle suusatamine Uisutamine - iluuisutamine - kiiruisutamine Veeremängud - bowling - sportkeegel Sportimise organiseerimine ja arendamine 7 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 7 alpinism jalgsimatkamine jalgrattamatkamine mägimatkamine veematkamine murdmaasuusatamine mäesuusatamine lumelauasport kahevõistlus ja suusahüpped iluuisutamine kiiruisutamine Bowling sportkeegel BMX freestyle-suusatamine kestvusratsutamine rakendisport voltižeerimine Meistertreener, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Eliittreener, tase 8 Elite coach, level 8 8 Eliittreener, tase 8 (versioon 1) Eliittreener, tase 8 (versioon 10) Eliittreener, tase 8 (versioon 11) Eliittreener, tase 8 (versioon 12) Eliittreener, tase 8 (versioon 13) Eliittreener, tase 8 (versioon 2) Eliittreener, tase 8 (versioon 3) Eliittreener, tase 8 (versioon 4) Eliittreener, tase 8 (versioon 5) Eliittreener, tase 8 (versioon 6) Eliittreener, tase 8 (versioon 7) Eliittreener, tase 8 (versioon 9) Aerutamine Aikido Allveesport Ameerika jalgpall Ammulaskmine Automudelism Autosport Bobisõit Capoeira Cheerleading Curling Discgolf Fitness ja kulturism Golf Hapkido Iaido Indiaca Jalgpall Jalgrattasport Ju-jutsu Judo Jõutõstmine Jäähoki Jääpall Kabe Karate Kelgutamine Kepikõnd Kergejõustik Kickboxing Kobudo Koroona ja novus Korvpall Kriket Kudo Kujundujumine Kurnimäng Käsipall Laevamudelism Laskesuusatamine Laskmine Lauatennis Lennusport Maadlus Maahoki Male Matkasport Moodne viievõistlus Mootorrattasport Orienteerumine Padel personaaltreener Pesapall Petank Piljard Poks Purjetamine Raadiosport Ragbi Ratsutamine Ronimissport Rulasport Rulluisutamine Rühmatreeningud Saalihoki Sambo Skeleton Sport Chanbara Squash Sulgpall Sumo Suusatamine Sõudmine Taekwon-do Taipoks Tennis Triatlon Turniiribridž Tõstesport Uisutamine Ujumine Veemoto Veepall Veeremängud Vehklemine Vesiaeroobika Vettehüpped Vibusport Võimlemine Võistlustants Võrkpall Wu-shu Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 22 2021-04-21 2021-04-21 2021-11-02 8 8 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treenerite eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Ilver Audentese Spordigümnaasium Üllar Kerde Eesti Korvpalliliit Janek Küppar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Kadri Liivak Eesti Võimlemisliit Aldur Partasjuk Spordiklubi Reval-Sport Erich Petrovits Jõhvi Spordikeskus Kristjan Port Tallinna Ülikool Aavo Põhjala Eesti Judoliit Jaak Salumets Eesti Treenerite Liit Toomas Tõnise Eesti Olümpiakomitee Priit Vene Eesti Olümpiakomitee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Treener on liikumisharrastuse ja spordispetsialist, kes juhib käitumisharjumuste kujundamise ja kehaliste ning vaimsete harjutuste abil inimese tervist toetavate ja sportlike eesmärkide saavutamist. Treeneri ülesanne on sportlike ja kehaliste võimete terviklik, tulemuslik ja ohutu arendamine. Treener töötab iseseisvalt, meeskonna liikmena või liidrina, kaasates erinevaid spetsialiste. Treeneritöö eeldab vastutustunnet, loomingulisust, saavutusvajadust, täpsust ja ausust. Vajalik on perioodiline treeningtööd toetavate teadmiste ja oskuste tulemuslik täiendamine ning kogemuste ja teadmiste edasiandmine kolleegidele. Oluline on oskus mõjutada treenitavaid isikliku eeskujuga. Treener järgib treenerite eetikakoodeksit (vt lisa 1 Treenerite eetikakoodeks). Eliittreener, tase 8 täidab valitud erialal eriti arenenud ja spetsialiseeritud oskusi ning tehnikaid eeldavaid tööülesandeid, kasutades tulemuslikult kõige edumeelsemaid ja piirialadel olevaid teadmisi kõikides liikumisharrastuse ning spordi valdkondades ja tasemetel. On omandanud kutsealased tipposkused ja -teadmised akadeemilise kõrgtasemega võrreldaval määral ning need on rahvusvahelisel tipptasemel korduvalt tõestatud tulemusliku treeneritöö kaudu. Omab rahvusvahelist autoriteeti, kujundab eeskuju ja käitumise kaudu spordiala kultuuri rahvusvahelisel tasemel. Demonstreerib oma novaatorlikkust, iseseisvust, teadus- ja kutsealast meisterlikkust ning pidevat pühendumust uute ideede või protsesside arendamisel töö- või õppesituatsioonides. A.2.1 Sportimise organiseerimine ja arendamine 1. Treenitava valimine või treeningrühma komplekteerimine. 2. Treeningute plaani koostamine. 3. Teiste spetsialistide kaasamine treeningprotsessi. 4. Teiste treenerite juhendamine. 5. Treenitava tervisliku eriolukorra arvestamine treeningprotsessis. 6. Koolitamine ja metoodiliste materjalide väljatöötamine. A.2.2 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 1. Kehaliste võimete arendamine. 2. Spordialaspetsiifiliste oskuste arendamine. 3. Sotsiaalsete võimete arendamine ja spordiala kultuuri õpetamine. 4. Taastumisvahendite kasutamine. 5. Spordivarustuse ja treeningvahendite soovitamine ja kasutamine. 6. Treenitava juhendamine võistlusel. 7. Toitumisharjumuste suunamine. 8. Treenitava tervikarengu planeerimine, mõõtmine, analüüsimine ja tagasiside andmine. 9. Taktikaline ning psühholoogiline ettevalmistamine valitud spordialal. Spetsialiseerumine toimub sõltuvalt spordiala spetsiifikast, spordialal kasutatavatest vahendidest ja harrastamiskeskkonnast. Spordiala spetsiifikast tulenevalt on kutse andjal õigus kehtestada erinõudeid. Spetsialiseerumine on otseselt seotud kutsestandardis kirjeldatud tööosadega. Treeneritöö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel, kodust eemal (treeningulaagrid, võistlused, koolitused jms.). Kasutab treeningprotsessis vajalikke vahendeid vastavalt spordialale. Töös treenerina on olulised pinge- ja stressitaluvus, saavutusvajadus, vastutustunne, ausus, järjekindlus, täpsus, paindlikkus, kohanemisvõime, headus, empaatiavõime, emotsionaalne stabiilsus, motiveerimisvõime. Eliittreener on nõutava koolituse läbinud ja tasemele vastava erialase töökogemusega isik. Treener. Töö treenerina on reguleeritud spordiseadusega. Eliittreener, tase 8 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse käesolevas kutsestandardis nimetatud spordialale, kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumised nagu jalgrattasport, matkasport, ratsutamine, suusatamine, uisutamine ja veeremängud jagunevad omakorda: Jalgrattasport - BMX Matkasport - alpinism - jalgsimatkamine - jalgrattamatkamine - mägimatkamine - veematkamine Ratsutamine - kestvusratsutamine - rakendisport - voltižeerimine Suusatamine - murdmaasuusatamine - mäesuusatamine - lumelauasport - kahevõistlus ja suusahüpped - freestyle suusatamine Uisutamine - iluuisutamine - kiiruisutamine Veeremängud - bowling - sportkeegel Sportimise organiseerimine ja arendamine 8 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 8 alpinism jalgsimatkamine jalgrattamatkamine mägimatkamine veematkamine murdmaasuusatamine mäesuusatamine lumelauasport kahevõistlus ja suusahüpped iluuisutamine kiiruisutamine Bowling sportkeegel BMX freestyle-suusatamine kestvusratsutamine rakendisport voltižeerimine Eliittreener, tase 8 kutset läbiv kompetents 8 Konservaator, tase 6 Conservator, level 6 8 Konservaator III (versioon 1) Konservaator III (versioon 2) Konservaator III (versioon 3) Konservaator, tase 5 (versioon 4) Konservaator, tase 5 (versioon 5) Konservaator, tase 5 (versioon 6) Konservaator, tase 6 (versioon 7) Arhiivi ja raamatukogu pabermaterjalide konservaator, tase 6 Köitekonservaator, tase 6 Maalikonservaator, tase 6 Monumentaalmaali konservaator, tase 6 Paberalusel kunstiteoste konservaator, tase 6 Puidukonservaator, tase 6 Segamaterjalidest objekti konservaator, tase 6 Tekstiilikonservaator, tase 6 Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Restaureerimine-konserveerimine Konservaator 22 2021-04-21 2021-12-06 2026-12-05 6 6 2621 Arhivaarid ja kuraatorid 0222 Ajalugu ja arheoloogia 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Sihtasutus Eesti Vabaõhumuuseum Digioskused Keelte oskustasemete kirjeldused Annes Hermann Tartu Kõrgem Kunstikool Ülle Jukk Muinsuskaitseamet Merike Kallas Eesti Kunstiakadeemia Eve Keedus Rahvusarhiiv Marike Laht SA Eesti Vabaõhumuuseum Jaan Lehtaru Rahvusarhiiv Margit Pajupuu Eesti Kunstimuuseum Heige Peets SA EVM Konserveerimis- ja digiteerimiskeskus Kanut Silli Peedosk Tartu Kõrgem Kunstikool Ruth Tiidor Rahvusarhiiv Ülle Vahar Eesti Rahva Muuseum Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Konservaator, tase 6 kutsestandard on aluseks täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Konserveerimine on interdistsiplinaarne kutseala. Konserveerimise eesmärk on parendada ja/või stabiliseerida materiaalse kultuuripärandi objektide seisundit, säilitades samaaegselt maksimaalselt võimalikus ulatuses nende esteetilise, ajaloolise ja füüsilise terviklikkuse. Konservaator on spetsialist, kelle teadmised, oskused, kogemused, hoiakud ja haridus võimaldavad osaleda kultuuripärandi säilitamisel ja tagada selle kasutamist praegustel ja tulevastel põlvkondadel. Konservaatori kompetents on määratletud materjali- või objektipõhise spetsialiseerumisega. Konservaator planeerib ja teostab objekti uuringuid, konserveerimist ja restaureerimist, ning vastutab nimetatud tööde teostamise ja dokumenteerimise eest. Konservaator lähtub oma töös kutse-eetika normidest, konserveerimise põhiprintsiipidest (pööratavus, töötlemise sobilikkus ja hädavajalikkus, minimalism ja kvaliteet), objekti ohutu käsitsemise ja rahvusvahelise parima praktika tavades andes oma panuse kultuuripärandi mõistmiseks selle esteetilise ja ajaloolise tähtsuse ja füüsilise terviklikkuse osas. Konservaator, tase 6 on erialase ettevalmistusega, kuid väheste praktiliste kogemustega töötaja, kes järgib oma tööülesannete täitmisel täpselt etteantud juhiseid ning võib vajada vahetut juhendamist. Kogub ja analüüsib erialast informatsiooni. Vastutab talle antud tööülesannete täitmise eest. Konservaatori kutsealal on lisaks konservaator, tase 6-le järgmised kutsed: Konservaator, tase 7 on erialase ettevalmistusega ning praktilise kogemusega vastutav spetsialist, kes töötab iseseisvalt. Juhendab vajadusel konservaatoreid, praktikante jne. Kogub ja analüüsib erialast informatsiooni ning koostab vajadusel säilitus- ja konserveerimisalaseid juhiseid. Konservaator, tase 8 on erialase ettevalmistusega ning praktiliste kogemustega tippspetsialist, kes töötab iseseisvalt ja omal vastutusel. Koostab, hindab ja juhib vajadusel kõrge säilivusriskiga objektide ja kollektsioonide konserveerimisprojekte. Kogub ja analüüsib erialast informatsiooni, koostab ning hindab konserveerimis- ja restaureerimismetoodikaid. Konservaatori kutsel on järgmised spetsialiseerumised: Arhiivi ja raamatukogu pabermaterjalide paberikonservaator tegeleb käsi- ja/või trükikirjas vormistatud paberalusel dokumentide, raamatute sisuplokkide jms konserveerimisega, mis võivad olla ka koloreeritud. Köitekonservaator tegeleb köidetud või õmmeldud kõva- ja pehmekaaneliste trükitud või käsikirjaliste arhiividokumentide, raamatute, albumite, perioodika- ja jätkväljaannete-, jms köite konserveerimisega. Köited võivad sisaldada illustratsioone ja kokkuvolditud lisalehti jms. Köitekonservaator teeb lihtsamaid paberiparandusi. Maalikonservaator tegeleb erinevates maalitehnikates (nt õli-, akrüül-, tempera- või segatehnikas) valminud lõuend-, puit-, vineer-, masoniit- vms. alusel (va paberalusel) tahvelmaalide ning ikoonide konserveerimisega. Monumentaalmaali konservaator tegeleb erinevatele aluspindadele (nt krohv, puit, lõuend) teostatud suuremõõtmeliste seina- ja laemaalide ning arhitektuursete maalingute konserveerimisega. Paberalusel kunstiteoste konservaator tegeleb loomingulise tegevuse tulemusel erinevates tehnikates (graafika-, trüki-, manuaal- ja maali tehnikad jms) valminud paberalusel kunstiteoste konserveerimisega. Puidukonservaator tegeleb monoliitsete etnograafiliste puitesemete, puitkonstruktsioonide, mööbli ning eriotstarbeliste puidust objektide (skulptuurid, mudelid jms) konserveerimisega. Segamaterjalidest objekti konservaator tegeleb vähemalt kahest erinevast põhimaterjalist koosneva eseme konserveerimisega, mis ei liigitu mõne teise siintoodud spetsialiseerumise alla. Põhimaterjalid on järgmised: metall, klaas, keraamika, puit, nahk, kips, kivim. Tekstiili konservaator tegeleb esemete konserveerimisega, mille põhimaterjaliks on tekstiil (nt lipud, vaibad, rõivad, sisustus- ja kirikutekstiilid, aksessuaarid jms). A.2.1 Objekti uurimine 1) Materjali ja tehnikate määramine 2) Seisundi analüüsimine A.2.2 Dokumenteerimine 1) Seisundi visuaalne jäädvustamine 2) Objekti ja selle seisundi kirjeldamine 3) Konserveerimiskava koostamine 4) Konserveerimistööde kirjeldamine A.2.3 Töökoha organiseerimine ja tööohutuse tagamine 1) Töökoha korraldamine 2) Objekti säästev ja ohutu käsitsemine 3) Tööohutuse tagamine A.2.4 Konserveerimistööde maksumuse arvestamine 1) Materjali- ja tööajakulu järelarvestamine A.2.5 Objekti märgistamine ja ettevalmistamine eksponeerimiseks, hoidmiseks või transportimiseks 1) Ümbrise valmistamine, objekti pakkimine ja märgistamine A.2.6 Konserveerimise praktiline teostamine Olenevalt spetsialiseerumisest võib konservaator töötada sise- ja/või välistingimustes. Töös tuleb järgida tervisekaitse- ja ohutusnõudeid ning kasutada isikukaitsevahendeid. Konservaator puutub kokku kemikaalide, hallitusseente, tolmu jm allergiat põhjustada võivate ainetega. Töö võib nõuda füüsilist pingutust ja töötamist sundasendites, tööaeg võib olla paindlik. Tavaliselt kasutab konservaator oma töös erinevaid töövahendeid, materjale ja seadmeid: traditsioonilisi käsitöövahendeid, kaasaegseid mehhaanilisi ja elektrilisi, sh eriotstarbelisi tööriistu ja seadmeid ning spetsiaalselt konserveerimistöödeks valmistatud vahendeid ja seadmeid. Konservaatori töö nõuab head käelist osavust, korrektsust, keskendumisvõimet, rutiinitaluvust, ruumi-, värvi- ja kujunditaju, koostöövalmidust, otsustus- ja analüüsivõimet, vastutustunnet ja loogilist mõtlemist. Kutsealal töötamine eeldab üldjuhul kõrgharidust, nt järgmistel erialadel: kultuuriväärtuste konserveerimine, restaureerimine ja/või säilitamine. Konservaator, restauraator. Konservaator, tase 6 kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid B.2.1 - B.2.7. Spetsialiseeruda on võimalik järgnevalt: Arhiivi ja raamatukogu pabermaterjalide konserveerimine Köite konserveerimine Maali konserveerimine Monumentaalmaali konserveerimine Paberalusel kunstiteoste konserveerimine Puidu konserveerimine Segamaterjalidest objekti konserveerimine Tekstiili konserveerimine Objekti uurimine 6 Dokumenteerimine 6 Töökoha organiseerimine ja tööohutuse tagamine 7 Konserveerimistööde maksumuse arvestamine 6 Objekti märgistamine ja ettevalmistamine eksponeerimiseks, hoidmiseks või transportimiseks 7 Konserveerimise praktiline teostamine 6 Konservaator, tase 6 kutseline käitumine ja tegutsemine 6 Konservaator, tase 7 Conservator, level 7 8 Konservaator IV (versioon 1) Konservaator IV (versioon 2) Konservaator IV (versioon 3) Konservaator, tase 6 (versioon 4) Konservaator, tase 6 (versioon 5) Konservaator, tase 6 (versioon 6) Konservaator, tase 7 (versioon 7) Arhiivi ja raamatukogu pabermaterjalide konservaator, tase 7 Köitekonservaator, tase 7 Maalikonservaator, tase 7 Monumentaalmaali konservaator, tase 7 Paberalusel kunstiteoste konservaator, tase 7 Puidukonservaator, tase 7 Segamaterjalidest objekti konservaator, tase 7 Tekstiilikonservaator, tase 7 Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Restaureerimine-konserveerimine Konservaator 22 2021-04-21 2021-12-06 2026-12-05 7 7 2651 Kujutavad kunstnikud 0222 Ajalugu ja arheoloogia 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Sihtasutus Eesti Vabaõhumuuseum Digioskused Keelte oskustasemete kirjeldused Annes Hermann Tartu Kõrgem Kunstikool Ülle Jukk Muinsuskaitseamet Merike Kallas Eesti Kunstiakadeemia Eve Keedus Rahvusarhiiv Marike Laht SA Eesti Vabaõhumuuseum Jaan Lehtaru Rahvusarhiiv Margit Pajupuu Eesti Kunstimuuseum Heige Peets SA EVM Konserveerimis- ja digiteerimiskeskus Kanut Silli Peedosk Tartu Kõrgem Kunstikool Ruth Tiidor Rahvusarhiiv Ülle Vahar Eesti Rahva Muuseum Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Konservaator, tase 7 kutsestandard on aluseks täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Konserveerimine on interdistsiplinaarne kutseala. Konserveerimise eesmärk on parendada ja/või stabiliseerida materiaalse kultuuripärandi objektide seisundit, säilitades samaaegselt maksimaalselt võimalikus ulatuses nende esteetilise, ajaloolise ja füüsilise terviklikkuse. Konservaator on spetsialist, kelle teadmised, oskused, kogemused, hoiakud ja haridus võimaldavad osaleda kultuuripärandi säilitamisel ja tagada selle kasutamist praegustel ja tulevastel põlvkondadel. Konservaatori kompetents on määratletud materjali- või objektipõhise spetsialiseerumisega. Konservaator planeerib ja teostab objekti uuringuid, konserveerimist ja restaureerimist, ning vastutab nimetatud tööde teostamise ja dokumenteerimise eest. Konservaator lähtub oma töös kutse-eetika normidest, konserveerimise põhiprintsiipidest (pööratavus, töötlemise sobilikkus ja hädavajalikkus, minimalism ja kvaliteet), objekti ohutu käsitsemise ja rahvusvahelise parima praktika tavadest andes oma panuse kultuuripärandi mõistmiseks selle esteetilise ja ajaloolise tähtsuse ja füüsilise terviklikkuse osas. Konservaator, tase 7 on erialase ettevalmistusega ning praktilise kogemusega vastutav spetsialist, kes töötab iseseisvalt. Juhendab vajadusel konservaatoreid, praktikante jne. Kogub ja analüüsib erialast informatsiooni ning koostab vajadusel säilitus- ja konserveerimisalaseid juhiseid. Konservaatori kutsealal on lisaks konservaator, tase 7-le järgmised kutsed: Konservaator, tase 6 on erialase ettevalmistusega, kuid väheste praktiliste kogemustega töötaja, kes järgib oma tööülesannete täitmisel täpselt etteantud juhiseid ning võib vajada vahetut juhendamist. Kogub ja analüüsib erialast informatsiooni. Vastutab talle antud tööülesannete täitmise eest. Konservaator, tase 8 on erialase ettevalmistusega ning praktiliste kogemustega tippspetsialist, kes töötab iseseisvalt ja omal vastutusel. Koostab, hindab ja juhib vajadusel kõrge säilivusriskiga objektide ja kollektsioonide konserveerimisprojekte. Kogub ja analüüsib erialast informatsiooni, koostab ning hindab konserveerimis- ja restaureerimismetoodikaid. Konservaatori kutsel on järgmised spetsialiseerumised: Arhiivi ja raamatukogu pabermaterjalide paberikonservaator tegeleb käsi- ja/või trükikirjas vormistatud paberalusel dokumentide, raamatute sisuplokkide jms konserveerimisega, mis võivad olla ka koloreeritud. Köitekonservaator tegeleb köidetud või õmmeldud kõva- ja pehmekaaneliste trükitud või käsikirjaliste arhiividokumentide, raamatute, albumite, perioodika- ja jätkväljaannete-, jms köite konserveerimisega. Köited võivad sisaldada illustratsioone ja kokkuvolditud lisalehti jms. Köitekonservaator teeb lihtsamaid paberiparandusi. Maalikonservaator tegeleb erinevates maalitehnikates (nt õli-, akrüül-, tempera- või segatehnikas) valminud lõuend-, puit-, vineer-, masoniit- vms. alusel (va paberalusel) tahvelmaalide ning ikoonide konserveerimisega. Monumentaalmaali konservaator tegeleb erinevatele aluspindadele (nt krohv, puit, lõuend) teostatud suuremõõtmeliste seina- ja laemaalide ning arhitektuursete maalingute konserveerimisega. Paberalusel kunstiteoste konservaator tegeleb loomingulise tegevuse tulemusel erinevates tehnikates (graafika-, trüki-, manuaal- ja maali tehnikad jms) valminud paberalusel kunstiteoste konserveerimisega. Puidukonservaator tegeleb monoliitsete etnograafiliste puitesemete, puitkonstruktsioonide, mööbli ning eriotstarbeliste puidust objektide (skulptuurid, mudelid jms) konserveerimisega. Segamaterjalidest objekti konservaator tegeleb vähemalt kahest erinevast põhimaterjalist koosneva eseme konserveerimisega, mis ei liigitu mõne teise siintoodud spetsialiseerumise alla. Põhimaterjalid on järgmised: metall, klaas, keraamika, puit, nahk, kips, kivim. Tekstiili konservaator tegeleb esemete konserveerimisega, mille põhimaterjaliks on tekstiil (nt lipud, vaibad, rõivad, sisustus- ja kirikutekstiilid, aksessuaarid jms). A.2.1 Objekti uurimine 1) Materjali ja tehnikate määramine 2) Seisundi analüüsimine 3) Ajaloolise uuringu teostamine A.2.2 Dokumenteerimine 1) Seisundi visuaalne jäädvustamine 2) Objekti ja selle seisundi kirjeldamine 3) Konserveerimiskava koostamine 4) Konserveerimistööde kirjeldamine 5) Säilituskava koostamine A.2.3 Töökoha organiseerimine ja tööohutuse tagamine 1) Töökoha korraldamine 2) Objekti säästev ja ohutu käsitsemine 3) Tööohutuse tagamine A.2.4 Konserveerimistööde maksumuse arvestamine 1) Materjali- ja tööajakulu planeerimine 2) Materjali- ja tööajakulu järelarvestamine A.2.5 Objekti märgistamine ja ettevalmistamine eksponeerimiseks, hoidmiseks või transportimiseks 1) Ümbrise valmistamine, objekti pakkimine ja märgistamine A.2.6 Juhendamine, juhtimine ja nõustamine konserveerimis- ja säilitamisalastes küsimustes 1) Eriala praktikantide/konservaatorite juhendamine 2) Nõustamine A.2.7 Konserveerimise praktiline teostamine Olenevalt spetsialiseerumisest võib konservaator töötada sise- ja/või välistingimustes. Töös tuleb järgida tervisekaitse- ja ohutusnõudeid ning kasutada isikukaitsevahendeid. Konservaator puutub kokku kemikaalide, hallitusseente, tolmu jm allergiat põhjustada võivate ainetega. Töö võib nõuda füüsilist pingutust ja töötamist sundasendites, tööaeg võib olla paindlik. Tavaliselt kasutab konservaator oma töös erinevaid töövahendeid, materjale ja seadmeid: traditsioonilisi käsitöövahendeid, kaasaegseid mehhaanilisi ja elektrilisi, sh eriotstarbelisi tööriistu ja seadmeid ning spetsiaalselt konserveerimistöödeks valmistatud vahendeid ja seadmeid. Konservaatori töö nõuab head käelist osavust, korrektsust, keskendumisvõimet, rutiinitaluvust, ruumi-, värvi- ja kujunditaju, koostöövalmidust, otsustus- ja analüüsivõimet, vastutustunnet ja loogilist mõtlemist. Kutsealal töötamine eeldab üldjuhul kõrgharidust, nt järgmistel erialadel: kultuuriväärtuste konserveerimine, restaureerimine ja/või säilitamine. Konservaator, restauraator. Konservaator, tase 7 kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid B.2.1 - B.2.8. Spetsialiseeruda on võimalik järgnevalt: Arhiivi ja raamatukogu pabermaterjalide konserveerimine Köite konserveerimine Maali konserveerimine Monumentaalmaali konserveerimine Paberalusel kunstiteoste konserveerimine Puidu konserveerimine Segamaterjalidest objekti konserveerimine Tekstiili konserveerimine Objekti uurimine 8 Dokumenteerimine 7 Töökoha organiseerimine ja tööohutuse tagamine 7 Konserveerimistööde maksumuse arvestamine 7 Objekti märgistamine ja ettevalmistamine eksponeerimiseks, hoidmiseks või transportimiseks 7 Juhendamine, juhtimine ja nõustamine konserveerimis- ja säilitamisalastes küsimustes 7 Konserveerimise praktiline teostamine 7 Konservaator, tase 7 kutseline käitumine ja tegutsemine 7 Konservaator, tase 8 Conservator, level 8 8 Konservaator V (versioon 1) Konservaator V (versioon 2) Konservaator V (versioon 3) Konservaator, tase 7 (versioon 4) Konservaator, tase 7 (versioon 5) Konservaator, tase 7 (versioon 6) Konservaator, tase 8 (versioon 7) Arhiivi ja raamatukogu pabermaterjalide konservaator, tase 8 Köitekonservaator, tase 8 Maalikonservaator, tase 8 Monumentaalmaali konservaator, tase 8 Paberalusel kunstiteoste konservaator, tase 8 Puidukonservaator, tase 8 Segamaterjalidest objekti konservaator, tase 8 Tekstiilikonservaator, tase 8 Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Restaureerimine-konserveerimine Konservaator 21 2021-04-21 2021-12-06 2026-12-05 8 8 2651 Kujutavad kunstnikud 0222 Ajalugu ja arheoloogia 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Sihtasutus Eesti Vabaõhumuuseum Digioskused Keelte oskustasemete kirjeldused Annes Hermann Tartu Kõrgem Kunstikool Ülle Jukk Muinsuskaitseamet Merike Kallas Eesti Kunstiakadeemia Eve Keedus Rahvusarhiiv Marike Laht SA Eesti Vabaõhumuuseum Jaan Lehtaru Rahvusarhiiv Margit Pajupuu Eesti Kunstimuuseum Heige Peets SA EVM Konserveerimis- ja digiteerimiskeskus Kanut Silli Peedosk Tartu Kõrgem Kunstikool Ruth Tiidor Rahvusarhiiv Ülle Vahar Eesti Rahva Muuseum Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Konservaator, tase 8 kutsestandard on aluseks täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Konserveerimine on interdistsiplinaarne kutseala. Konserveerimise eesmärk on parendada ja/või stabiliseerida materiaalse kultuuripärandi objektide seisundit, säilitades samaaegselt maksimaalselt võimalikus ulatuses nende esteetilise, ajaloolise ja füüsilise terviklikkuse. Konservaator on spetsialist, kelle teadmised, oskused, kogemused, hoiakud ja haridus võimaldavad osaleda kultuuripärandi säilitamisel ja tagada selle kasutamist praegustel ja tulevastel põlvkondadel. Konservaatori kompetents on määratletud materjali- või objektipõhise spetsialiseerumisega. Konservaator planeerib ja teostab objekti uuringuid, konserveerimist ja restaureerimist, ning vastutab nimetatud tööde teostamise ja dokumenteerimise eest. Konservaator lähtub oma töös kutse-eetika normidest, konserveerimise põhiprintsiipidest (pööratavus, töötlemise sobilikkus ja hädavajalikkus, minimalism ja kvaliteet), objekti ohutu käsitsemise ja rahvusvahelise parima praktika tavadest andes oma panuse kultuuripärandi mõistmiseks selle esteetilise ja ajaloolise tähtsuse ja füüsilise terviklikkuse osas. Konservaator, tase 8 on erialase ettevalmistusega ning praktiliste kogemustega tippspetsialist, kes töötab iseseisvalt ja omal vastutusel. Koostab, hindab ja juhib vajadusel kõrge säilivusriskiga objektide ja kollektsioonide konserveerimisprojekte. Kogub ja analüüsib erialast informatsiooni, koostab ning hindab konserveerimis- ja restaureerimismetoodikaid. Konservaatori kutsealal on lisaks konservaator, tase 8-le järgmised kutsed: Konservaator, tase 6 on erialase ettevalmistusega, kuid väheste praktiliste kogemustega töötaja, kes järgib oma tööülesannete täitmisel täpselt etteantud juhiseid ning võib vajada vahetut juhendamist. Kogub ja analüüsib erialast informatsiooni. Vastutab talle antud tööülesannete täitmise eest. Konservaator, tase 7 on erialase ettevalmistusega ning praktilise kogemusega vastutav spetsialist, kes töötab iseseisvalt. Juhendab vajadusel konservaatoreid, praktikante jne. Kogub ja analüüsib erialast informatsiooni ning koostab vajadusel säilitus-ja konserveerimisalaseid juhiseid. Konservaatori kutsel on järgmised spetsialiseerumised: Arhiivi ja raamatukogu pabermaterjalide paberikonservaator tegeleb käsi- ja/või trükikirjas vormistatud paberalusel dokumentide, raamatute sisuplokkide jms konserveerimisega, mis võivad olla ka koloreeritud. Köitekonservaator tegeleb köidetud või õmmeldud kõva- ja pehmekaaneliste trükitud või käsikirjaliste arhiividokumentide, raamatute, albumite, perioodika- ja jätkväljaannete-, jms köite konserveerimisega. Köited võivad sisaldada illustratsioone ja kokkuvolditud lisalehti jms. Köitekonservaator teeb lihtsamaid paberiparandusi. Maalikonservaator tegeleb erinevates maalitehnikates (nt õli-, akrüül-, tempera- või segatehnikas) valminud lõuend-, puit-, vineer-, masoniit- vms. alusel (va paberalusel) tahvelmaalide ning ikoonide konserveerimisega. Monumentaalmaali konservaator tegeleb erinevatele aluspindadele (nt krohv, puit, lõuend) teostatud suuremõõtmeliste seina- ja laemaalide ning arhitektuursete maalingute konserveerimisega. Paberalusel kunstiteoste konservaator tegeleb loomingulise tegevuse tulemusel erinevates tehnikates (graafika-, trüki-, manuaal- ja maali tehnikad jms) valminud paberalusel kunstiteoste konserveerimisega. Puidukonservaator tegeleb monoliitsete etnograafiliste puitesemete, puitkonstruktsioonide, mööbli ning eriotstarbeliste puidust objektide (skulptuurid, mudelid jms) konserveerimisega. Segamaterjalidest objekti konservaator tegeleb vähemalt kahest erinevast põhimaterjalist koosneva eseme konserveerimisega, mis ei liigitu mõne teise siintoodud spetsialiseerumise alla. Põhimaterjalid on järgmised: metall, klaas, keraamika, puit, nahk, kips, kivim. Tekstiili konservaator tegeleb esemete konserveerimisega, mille põhimaterjaliks on tekstiil (nt lipud, vaibad, rõivad, sisustus- ja kirikutekstiilid, aksessuaarid jms). A.2.1 Objekti uurimine 1) Materjali ja tehnikate määramine 2) Seisundi analüüsimine 3) Ajaloolise uuringu teostamine A.2.2 Dokumenteerimine 1) Seisundi visuaalne jäädvustamine 2) Objekti ja selle seisundi kirjeldamine 3) Konserveerimiskava koostamine 4) Konserveerimistööde kirjeldamine 5) Säilituskava koostamine A.2.3 Töökoha organiseerimine ja tööohutuse tagamine 1) Töökoha korraldamine 2) Objekti säästev ja ohutu käsitsemine 3) Tööohutuse tagamine A.2.4 Konserveerimistööde maksumuse arvestamine 1) Materjali- ja tööajakulu planeerimine 2) Materjali- ja tööajakulu järelarvestamine A.2.5 Objekti märgistamine ja ettevalmistamine eksponeerimiseks, hoidmiseks või transportimiseks 1) Ümbrise valmistamine, objekti pakkimine ja märgistamine A.2.6 Juhendamine, juhtimine ja nõustamine konserveerimis- ja säilitamisalastes küsimustes 1) Eriala praktikantide/konservaatorite juhendamine 2) Nõustamine 3) Juhtimine A.2.7 Konserveerimise praktiline teostamine Olenevalt spetsialiseerumisest võib konservaator töötada sise- ja/või välistingimustes. Töös tuleb järgida tervisekaitse- ja ohutusnõudeid ning kasutada isikukaitsevahendeid. Konservaator puutub kokku kemikaalide, hallitusseente, tolmu jm allergiat põhjustada võivate ainetega. Töö võib nõuda füüsilist pingutust ja töötamist sundasendites, tööaeg võib olla paindlik. Tavaliselt kasutab konservaator oma töös erinevaid töövahendeid, materjale ja seadmeid: traditsioonilisi käsitöövahendeid, kaasaegseid mehhaanilisi ja elektrilisi, sh eriotstarbelisi tööriistu ja seadmeid ning spetsiaalselt konserveerimistöödeks valmistatud vahendeid ja seadmeid. Konservaatori töö nõuab head käelist osavust, korrektsust, keskendumisvõimet, rutiinitaluvust, ruumi-, värvi- ja kujunditaju, koostöövalmidust, otsustus- ja analüüsivõimet, vastutustunnet ja loogilist mõtlemist. Kutsealal töötamine eeldab kõrgharidust, nt järgmistel erialadel: kultuuriväärtuste konserveerimine, restaureerimine ja/või säilitamine. Konservaator, restauraator. Konservaator, tase 8 kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid B.2.1 - B.2.8. Spetsialiseeruda on võimalik järgnevalt: Arhiivi ja raamatukogu pabermaterjalide konserveerimine Köite konserveerimine Maali konserveerimine Monumentaalmaali konserveerimine Paberalusel kunstiteoste konserveerimine Puidu konserveerimine Segamaterjalidest objekti konserveerimine Tekstiili konserveerimine Objekti uurimine 8 Dokumenteerimine 8 Töökoha organiseerimine ja tööohutuse tagamine 7 Konserveerimistööde maksumuse arvestamine 7 Objekti märgistamine ja ettevalmistamine eksponeerimiseks, hoidmiseks või transportimiseks 8 Juhendamine, juhtimine ja nõustamine konserveerimis- ja säilitamisalastes küsimustes 8 Konserveerimise praktiline teostamine 7 Konservaator, tase 8 kutseline käitumine ja tegutsemine 8 Konservaator, tase 6 esmane kutse Conservator level 6, Initial Higher Education level 5 Konservaator, tase 6 esmane kutse (versioon 1) Konservaator, tase 6 esmane kutse (versioon 2) Konservaator, tase 6 esmane kutse (versioon 3) Konservaator, tase 6 esmane kutse (versioon 4) Köitekonservaator, tase 6 esmane kutse Maalikonservaator, tase 6 esmane kutse Monumentaalmaali konservaator, tase 6 esmane kutse Paberikonservaator, tase 6 esmane kutse Puidukonservaator, tase 6 esmane kutse Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Restaureerimine-konserveerimine Konservaator 22 2021-04-21 2021-12-06 2026-12-05 6 6 2621 Arhivaarid ja kuraatorid 0222 Ajalugu ja arheoloogia 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Eesti Kunstiakadeemia Kõrgem Kunstikool Pallas Digioskused Keelte oskustasemete kirjeldused Annes Hermann Tartu Kõrgem Kunstikool Ülle Jukk Muinsuskaitseamet Merike Kallas Eesti Kunstiakadeemia Eve Keedus Rahvusarhiiv Marike Laht Eesti Vabaõhumuuseum Jaan Lehtaru Rahvusarhiiv Margit Pajupuu Eesti Kunstimuuseum Heige Peets Ennistuskoda Kanut Silli Peedosk Tartu Kõrgem Kunstikool Ruth Tiidor Rahvusarhiiv Ülle Vahar Eesti Rahva Muuseum Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Konservaator, tase 6 esmase kutse kutsestandard on välja töötatud rakenduskõrghariduse või bakalaureusetaseme õppekavade aluseks ja vastava õppekava lõpetajatele kutse andmiseks. Konserveerimine on interdistsiplinaarne kutseala. Konserveerimise eesmärk on parendada ja/või stabiliseerida materiaalse kultuuripärandi objektide seisundit, säilitades samaaegselt maksimaalselt võimalikus ulatuses nende esteetilise, ajaloolise ja füüsilise terviklikkuse. Konservaator on spetsialist, kelle teadmised, oskused, kogemused, hoiakud ja haridus võimaldavad osaleda kultuuripärandi säilitamisel ja tagada selle kasutamist praegustel ja tulevastel põlvkondadel. Konservaatori kompetents on määratletud materjali- või objektipõhise spetsialiseerumisega. Konservaator planeerib ja teostab objekti uuringuid, konserveerimist ja restaureerimist, ning vastutab nimetatud tööde teostamise ja dokumenteerimise eest. Konservaator lähtub oma töös kutse-eetika normidest, konserveerimise põhiprintsiipidest (pööratavus, töötlemise sobilikkus ja hädavajalikkus, minimalism ja kvaliteet), objekti ohutu käsitsemise ja rahvusvahelise parima praktika tavades andes oma panuse kultuuripärandi mõistmiseks selle esteetilise ja ajaloolise tähtsuse ja füüsilise terviklikkuse osas. Konservaator, tase 6 esmase kutse saanud on erialase ettevalmistusega, kuid väheste praktiliste kogemustega töötaja, kes järgib oma tööülesannete täitmisel täpselt etteantud juhiseid. Vastutust nõudvate otsuste vastuvõtmise ja keerulisemate tööde tegemisel võib vajada vahetut juhendamist. Kogub ja analüüsib erialast informatsiooni. Vastutab talle antud tööülesannete täitmise eest. Konservaatori kutsel on järgmised spetsialiseerumised: Arhiivi ja raamatukogu materjalide paberikonservaator tegeleb käsi- ja/või trükikirjas vormistatud paberalusel dokumentide, raamatute sisuplokkide jms konserveerimisega, mis võivad olla ka koloreeritud. Paberalusel kunstiteoste konservaator tegeleb loomingulise tegevuse tulemusel erinevates tehnikates (graafika tehnikad, trüki-, manuaal- ja maali tehnikad jms) valminud paberalusel kunstiteoste konserveerimisega. Köitekonservaator tegeleb kõva- või pehmekaaneliste trükitud või käsikirjaliste raamatute, albumite, perioodika- ja jätkväljaannete, köidetud/õmmeldud arhiividokumentide jms konserveerimisega. Köited võivad sisaldada illustratsioone ja kokkuvolditud lisalehti jms. Köitekonservaator teeb lihtsamaid paberiparandusi. Puidukonservaator tegeleb monoliitsete etnograafiliste puitesemete, puitkonstruktsioonide, mööbli ning eriotstarbeliste puidust objektide (skulptuurid, puidust mudelid jms) konserveerimisega. Maalikonservaator tegeleb erinevates maalitehnikates (nt õli-, akrüül-, tempera- või segatehnikas) valminud lõuend-, puit-, vineer-, masoniit- vms. alusel (va paberalusel) tahvelmaalide ning ikoonide konserveerimisega. Monumentaalmaali konservaator tegeleb erinevatele aluspindadele (nt krohv, puit, lõuend) teostatud suuremõõtmeliste seina- ja laemaalide ning arhitektuursete maalingute konserveerimisega. A.2.1 Objekti uurimine 1) Materjali ja tehnikate määramine. 2) Seisundi analüüsimine. A.2.2 Dokumenteerimine 1) Seisundi visuaalne jäädvustamine. 2) Objekti ja selle seisundi kirjeldamine. 3) Konserveerimiskava koostamine. 4) Konserveerimistööde kirjeldamine. A.2.3 Töökoha organiseerimine ja tööohutuse tagamine 1) Töökoha korraldamine. 2) Objekti säästev ja ohutu käsitsemine. 3) Tööohutuse tagamine. A.2.4 Konserveerimistööde maksumuse arvestamine 1) Materjali- ja tööajakulu järelarvestamine. A.2.5 Objekti märgistamine ja ettevalmistamine eksponeerimiseks, hoidmiseks või transportimiseks 1) Ümbrise valmistamine, objekti pakkimine ja märgistamine. Paberikonservaator A.2.6 Pabermaterjalide konserveerimine Köitekonservaator A.2.7 Köidete konserveerimine Puidukonservaator A.2.8 Puitesemete konserveerimine Maalikonservaator A.2.9 Maalide konserveerimine Monumentaalmaali konservaator A.2.10 Monumentaalmaali konserveerimine A.2.11 Paberalusel kunstiteoste konserveerimine A.2.12 Arhiivi- ja raamatukogu materjalide konserveerimine Olenevalt spetsialiseerumisest võib konservaator töötada sise- ja/või välistingimustes. Töös tuleb järgida tervisekaitse- ja ohutusnõudeid ning kasutada isikukaitsevahendeid. Konservaator puutub kokku kemikaalide, hallitusseente, tolmu jm allergiat põhjustada võivate ainetega. Töö võib nõuda füüsilist pingutust ja töötamist sundasendites, tööaeg võib olla paindlik. Tavaliselt kasutab konservaator oma töös erinevaid töövahendeid, materjale ja seadmeid: traditsioonilisi käsitöövahendeid, kaasaegseid mehhaanilisi ja elektrilisi, sh eriotstarbelisi tööriistu ja seadmeid ning spetsiaalselt konserveerimistöödeks valmistatud vahendeid ja seadmeid. Konservaatori töö nõuab head käelist osavust, korrektsust, keskendumisvõimet, rutiinitaluvust, ruumi-, värvi- ja kujunditaju, koostöövalmidust, otsustus- ja analüüsivõimet, vastutustunnet ja loogilist mõtlemist. Kutsealal töötamine eeldab üldjuhul kõrgharidust, nt järgmistel erialadel: kultuuriväärtuste konserveerimine, restaureerimine ja/või säilitamine. Konservaator, restauraator, ennistaja. Konservaator, tase 6 esmane kutse koosneb kohustuslikest (B.2.1 - B.2.5), läbivast (B.2.13) ja spetsialiseerumisega seotud (B.2.6 - B.2.10) kompetentsidest ning paberikonservaatori valitavatest kompetentsidest B.2.11 ja B.2.12. Põhikutse konservaator, tase 6 esmane kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 – B.2.5 ja läbiva kompetentsi B.2.13 tõendamine. Spetsialiseerumisel tuleb lisaks kohustuslikele kompetentsidele ja läbivale kompetentsile tõendada vastavalt spetsialiseerumisele järgmised kompetentsid: paberi konserveerimine - kompetents B.2.6 ja vähemalt üks kompetents valikust B.2.11- B.2.12, köite konserveerimine - kompetents B.2.7, puidu konserveerimine - kompetents B.2.8, maali konserveerimine – kompetents B.2.9, monumentaalmaali konserveerimine – kompetents B.2.10. Objekti uurimine 6 Dokumenteerimine 6 Töökoha organiseerimine ja tööohutuse tagamine 6 Konserveerimistööde maksumuse arvestamine 6 Objekti märgistamine ja ettevalmistamine eksponeerimiseks, hoidmiseks või transportimiseks 6 Spetsialiseerumisel tuleb lisaks kohustuslikele kompetentsidele ja läbivale kompetentsile tõendada vastavalt spetsialiseerumisele järgmised kompetentsid: paberi konserveerimine - kompetents B.2.6, köite konserveerimine - kompetents B.2.7, puidu konserveerimine - kompetents B.2.8, maali konserveerimine – kompetents B.2.9, monumentaalmaali konserveerimine – kompetents B.2.10. Paberi konserveerimise spetsialiseerumise valimisel tuleb lisaks tõendada vähemalt üks kompetents valikust B.2.11- B.2.12. Paberalusel kunstiteoste konserveerimine 6 Arhiivi- ja raamatukogumaterjalide konserveerimine 6 Konservaator, tase 6 esmast kutset läbiv kompetents 6 Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse Diploma Civil Engineer in Buildings and Structures, level 7 high education qualification 4 Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Üldehitus Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Ehitusinsener 35 2021-04-20 2021-04-20 2023-04-12 7 7 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Üldehituse eriala magistriõppe või sellele haridustasemele vastava integreeritud õppe läbinud isikule antakse lõpetamisel diplomeeritud ehitusinseneri esmakutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava vastab diplomeeritud üldehitusinseneri kutsestandardi järgmistele osadele: • Teadmised ja oskused (lisa 5) • Inseneritööks vajalikud hoiakud (B.2.3) Õppekava peab olema riiklikult tunnustatud. Esmakutse omanik võib üldehituse erialal tegutseda selle eriala diplomeeritud ehitusinseneri või volitatud ehitusinseneri kutset omava spetsialisti juhendamisel. Esmakutse andmisel ei ole praktiline töökogemus nõutav, mistõttu ametialasid ei määratleta. Esmakutse on tähtajatu. Ehitusvaldkonna insenerid tegutsevad kesktaseme- või tippjuhina või kitsama ametiala spetsialistina hoonete ja rajatiste kavandamisel, püstitamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel, hoonete lammutus- ja restaureerimistöödel. Ehitusinseneride ülesandeks on ehitustehniliste lahenduste väljatöötamine ja projektlahenduste realiseerimine, arvestades sotsiaalsete, majanduslike, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetiliste aspektidega. Kutsestandard sisaldab 7. taseme diplomeeritud ehitusinseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonna inseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Diplomeeritud ehitusinsener (EKR 7.tase) töötab iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutades nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Diplomeeritud ehitusinsenerid üldehituse erialal spetsialiseeruvad hoonete ehituse, sadamaehituse või geotehnika allerialadele. Diplomeeritud ehituseinseneride tööosad ja -ülesanded üldehituse erialal on loetletud standardi avalehel toodud erialade ja ametialade lõikes. Vastav tööosade ja –ülesannete loetelu on lisas 3. Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad tööosadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Üldehituse eriala diplomeeritud ehitusinseneril peab olema vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud kõrghariduse diplom üldehituse erialal. Üldehituse erialal rakenduskõrghariduse omandanud kutse taotlejalt nõutakse täiendava ülikooliõppe ja täiendusõppe läbimist, mida võib sooritada ka VÕTA 1) kaudu. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise ja taastõendamise eeldused on esitatud lisas 7. Kutse taotlemise erijuhud on kirjeldatud lisas 8. Üldehituse eriala diplomeeritud ehitusinsenerid töötavad kesktaseme-, tippjuhi või spetsialistina ametikohtadel, mille nimetused on näiteks projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht, konsultant. Üldehituse eriala diplomeeritud ehitusinseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada üldehituse erialal iseseisvalt ja enda vastutusel tõendatud kompetentsuse piires ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Diplomeeritud ehitusinseneri volituste ulatus üldehituse erialal vt lisast 11. Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse Diploma Engineer in Hydrotechnical engineering, level 7 high education qualification 4 Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Hüdrotehnikainsener 35 2021-04-20 2021-04-20 2023-04-12 7 7 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Hüdrotehnika eriala magistriõppe või sellele haridustasemele vastava integreeritud õppe läbinud isikule antakse lõpetamisel diplomeeritud hüdrotehnikainseneri esmakutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava vastab diplomeeritud hüdrotehnikainseneri kutsestandardi järgmistele osadele: - Teadmised ja oskused (lisa 5). - Inseneritööks vajalikud hoiakud (B 2.3). Õppekava peab olema riiklikult tunnustatud. Esmakutse omanik võib erialal tegutseda vastava eriala inseneri, diplomeeritud inseneri või volitatud inseneri kutset omava inseneri juhendamisel. Esmakutse andmisel ei ole praktiline töökogemus nõutav, mistõttu ametialasid ei määratleta. Esmakutse on tähtajatu. Hüdrotehnikainsener tegutseb kesktasemejuhi, tippjuhi või kitsama ametiala spetsialistina hüdrotehniliste ehitiste ja seadmete kavandamisel, rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning hüdrotehniliste ehitiste ja seadmete lammutamisel. Hüdrotehnikainseneride ülesanne on ehitustehniliste ja tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ning projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas tööohutust ja töötervishoidu, keskkonnahoidu ning sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte. Kutsestandard sisaldab 7. taseme diplomeeritud hüdrotehnikainseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonna inseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Diplomeeritud hüdrotehnikainsener (EKR 7.tase) peab olema võimeline iseseisvalt töötama keerulistes ja ettearvamatutes olukordades ning vastutama nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Diplomeeritud hüdrotehnikainseneride töö osad ja -ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel ametialade loetelus, tööosade ja -ülesannete üksikasjalikku loetelu vt lisast 3. Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad töö osadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Diplomeeritud hüdrotehnikainseneril peab olema vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud kõrgharidusdiplom hüdrotehnilise ehitamise sisu omaval erialal. Hüdrotehnika erialal rakenduskõrghariduse omandanud insenerilt nõutakse täiendava ülikooliõppe ja täiendusõppe läbimist, mida võib tõendada ka VÕTA 1) kaudu. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava erialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise või taastõendamise eeldusi vt lisast 7. Kutse taotlemise erijuhte on kirjeldatud lisas 8. Diplomeeritud hüdrotehnikainsener töötab tavapäraselt kesktasemejuhi, tippjuhi või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht, konsultant. Diplomeeritud hüdrotehnikainseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada hüdrotehnika erialal tõendatud kompetentsuse piires iseseisvalt ja omal vastutusel ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Diplomeeritud hüdrotehnikainseneri volituste ulatus vt lisast 11. Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 esmane kutse Diploma Civil Engineer in road engineering, level 7 high education qualification 4 Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Teedeehitus Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Teedeehitus Teedeinsener 35 2021-04-20 2021-04-20 2023-04-12 7 7 2142 Ehitusinsenerid 1041 Transporditeenused 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Teedeehituse eriala magistriõppe või sellele haridustasemele vastava integreeritud õppe läbinud isikule antakse lõpetamisel diplomeeritud teedeinseneri esmakutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava vastab diplomeeritud teedeinseneri kutsestandardi järgmistele osadele: • Teadmised ja oskused (lisa 5). • Inseneritööks vajalikud hoiakud (B 2.3). Õppekava peab olema riiklikult tunnustatud. Esmakutse omanik võib teedeehituse erialal tegutseda diplomeeritud või volitatud teedeinseneri kutset omava inseneri juhendamisel. Esmakutse andmisel ei ole praktiline töökogemus nõutav, mistõttu ametialasid ei määratleta. Esmakutse on tähtajatu. Teedeinsener tegutseb kesktasemejuhi, tippjuhi või kitsama ametiala spetsialistina maanteede, tänavate, raudteede ja rajatiste kavandamisel, rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning teede ja rajatiste lammutamisel. Teedeinseneri ülesanne on teeehituse tehniliste lahenduste väljatöötamine ja projektlahenduste realiseerimine, silmas pidades sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetilisi aspekte. Kutsestandard sisaldab 7. taseme diplomeeritud teedeinseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi teedeinseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Diplomeeritud teedeinsener (EKR 7.tase) peab olema võimeline töötama iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutades nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Diplomeeritud teedeinsenerid spetsialiseeruvad maanteede ja tänavate ehituse, sildade ja viaduktide ehituse ning raudteede ehituse allerialadele. Diplomeeritud teedeinseneri töö osad ja ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel erialade ja ametialade loetelus. Töö osade ja ülesannete üksikasjalikku loetelu vt lisast 3. Diplomeeritud teedeinsener töötab nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutab insener spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad töö osadest ja ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Diplomeeritud teedeinseneril peab olema vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud kõrgharidusdiplom teedeehituse erialal. Teedeehituse erialal rakenduskõrghariduse omandanud kutse taotlejalt nõutakse täiendava ülikooliõppe ja täiendusõppe läbimist, mida võib sooritada VÕTA 1) kaudu. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise ja taastõendamise eeldusi vt lisast 7. Kutse taotlemise erijuhte on kirjeldatud lisas 8. Diplomeeritud teedeinsener töötab kesktasemejuhi, tippjuhi või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks projekteerija, omanikujärelevalve tegija, projektijuht, ehitusjuht, objektijuht, teehooldetööde juht, peaspetsialist ja konsultant. Diplomeeritud teedeinseneri kutse tõendab isiku volitusi töötada iseseisvalt ja enda vastutusel teedeehituse erialal tõendatud pädevuse piires. Diplomeeritud teedeinseneri volituste ulatust vt lisast 11. Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse Diploma Engineer in Water Supply and Sewerage, level 7 high education qualification 4 Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener 35 2021-04-20 2021-04-20 2023-04-12 7 7 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Veevarustuse ja kanalisatsiooni eriala magistriõppe või sellele haridustasemele vastava integreeritud õppe läbinud isikule antakse lõpetamisel diplomeeritud veevarustus- ja kanalisatsiooniinseneri esmakutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava vastab diplomeeritud veevarustus- ja kanalisatsiooniinseneri kutsestandardi järgmistele osadele: - Teadmised ja oskused (lisa 5) - Inseneritööks vajalikud hoiakud (B 2.3) Õppekava peab olema riiklikult tunnustatud. Esmakutse omanik võib erialal tegutseda vastava eriala inseneri, diplomeeritud inseneri või volitatud inseneri kutset omava inseneri juhendamisel. Esmakutse andmisel ei ole praktiline töökogemus nõutav, mistõttu ametialasid ei määratleta. Esmakutse on tähtajatu. Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener (lühendatult: VK-insener) tegutseb kesktaseme- või tippjuhina või kitsama ametiala spetsialistina hoonete veevarustuse ja kanalisatsiooni ning veevarustus- ja kanalisatsiooniehitiste ja -seadmete kavandamisel, rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning veevarustus- ja kanalisatsiooniehitiste ja –seadmete lammutamisel. VK-inseneride ülesanne on ehitustehniliste ja tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ning projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas tööohutust ja töötervishoidu, keskkonnahoidu ning sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte. Kutsestandard sisaldab 7. taseme diplomeeritud VK-inseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonnainseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener (EKR 7.tase) peab olema võimeline iseseisvalt töötama keerulistes ja ettearvamatutes olukordades ning vastutama nii enda kui ka töörühmade töötulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Diplomeeritud VK-insenerid spetsialiseeruvad hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni ning välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni allerialadele. Diplomeeritud VK-inseneride tööosad ja -ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel toodud ametialade lõikes, tööosade ja -ülesannete üksikasjalik loetelu vt lisast 3. Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad tööosadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Diplomeeritud VK-inseneril peab olema vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud kõrgharidusdiplom veevarustuse ja kanalisatsiooni erialal. Veevarustuse ja kanalisatsiooni erialal rakenduskõrghariduse omandanud kutse taotlejalt nõutakse täiendava ülikooliõppe ja täiendusõppe läbimist, mida võib tõendada ka VÕTA 1) kaudu. Teadmiste ja oskuste miinimumnõuded vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemiseks või taastõendamiseks vajalikud eeldused on esitatud lisas 7. Kutse taotlemise erijuhud on kirjeldatud lisas 8. Diplomeeritud VK-insenerid töötavad kesktaseme-, tippjuhi või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht, konsultant. Diplomeeritud VK-inseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada veevarustuse ja kanalisatsiooni erialal tõendatud kompetentsuse piires iseseisvalt ja omal vastutusel ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Diplomeeritud VK-inseneri volituste ulatust vt lisast 11. Teedeinsener, tase 6 esmane kutse Civil Engineer in road engineering, level 6 high education qualification 4 Teedeinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 1) Teedeinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 2) Teedeinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 3) Teedeinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 5) Teedeinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 6) Teedeinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 7) Teedeehitus Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Teedeehitus Teedeinsener 35 2021-04-20 2021-04-20 2023-04-12 6 6 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning määratakse kutse taotleja või selle pikendaja kompetentsusnõuded. Teedeehituse eriala rakenduskõrgharidusõppe läbinud isikule antakse lõpetamisel teedeinseneri esmakutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava vastab teedeinseneri kutsestandardi järgmistele osadele: • Teadmised ja oskused (lisa 5). • Inseneritööks vajalikud hoiakud (B 2.3). Õppekava peab olema riiklikult tunnustatud. Esmakutse omanik võib teedeehituse erialal tegutseda diplomeeritud või volitatud teedeinseneri kutset omava inseneri juhendamisel. Esmakutse andmisel ei ole praktiline töökogemus nõutav, mistõttu ametialasid ei määratleta. Esmakutse on tähtajatu. Teedeinsener tegutseb kesktasemejuhi, tippjuhi või kitsama ametiala spetsialistina maanteede, tänavate, raudteede ja rajatiste rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning teede ja rajatiste lammutamisel. Teedeinseneri ülesanne on projektlahenduste realiseerimine, silmas pidades sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetilisi aspekte. Kutsestandard sisaldab 6. taseme teedeinseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi teedeinseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Teedeinsener (EKR 6.tase) peab olema võimeline iseseisvalt töötama keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutades nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Teedeinsenerid spetsialiseeruvad maanteede ja tänavate ehituse, sildade ja viaduktide ehituse ning raudteede ehituse allallerialadele. Teedeinseneri töö osad ja ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel erialade ja ametialade loetelus. Töö osade ja ülesannete üksikasjalikku loetelu vt lisast 3. Teedeinsener töötab nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutab insener spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad töö osadest ja ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Teedeinseneril peab olema rakenduskõrghariduse diplom teedeehituse erialal. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise ja taastõendamise eeldusi vt lisast 7. Insenerikutset võib taotleda ka ehitusalase bakalaureusekraadi olemasolul või poolelijäänud ülikooliõppe korral teedeehituse valdkonnas (teoreetiline kursus on läbitud, kuid lõputöö on jäänud kaitsmata). Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Lisaks sellele tuleb täita täiendusõppe nõudeid vastavalt lisale 7. Teedeinsener töötab kesktasemejuhi või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks ehitusjuht, objektijuht, teehooldetööde juht jms. Teedeinseneri kutse tõendab isiku volitusi töötada iseseisvalt ja enda vastutusel teedeehituse erialal tõendatud pädevuse piires. Teedeinseneri volituste ulatust vt lisast 11. Puittoodete konstrueerija-tehnoloog, tase 6 Draftsman of wooden and wood-based products, EstQF Level 6 1 Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puidutöötlemine Puittoodete tehnoloog 20 2021-04-20 2021-04-20 2026-04-19 6 6 3118 Joonestajad 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 16 Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Jaan Kers TalTech Meelis Muru Tehnik OÜ Eneli Org MTÜ Eesti Mööblitootjate Liit Linnar Pärn Eesti Maaülikool Tenno Teder AS Standard Uve Uustalu Helland Baltic OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Puittoodete konstrueerija-tehnoloog, tase 6 tööks on puidust või puidupõhistest materjalidest toodete (nt mööbel, korpusmööbel) projekteerimine mööblitootmise (eritellimused, masstootmine jms) ettevõtetes. Puittoodete konstrueerija-tehnoloog töötab iseseisvalt, olles ettevõttes meeskonna liige või keskastme juht (osakonna juht). Tema peamisteks tööülesanneteks on toote tehnilise dokumentatsiooni kavandamise kontrollimine ja arendusprotsessist osavõtmine. Samuti on tema tööülesanneteks toote valmistamiseks vajaliku tehnoloogia väljatöötamine ja tootmisprotsessi ettevalmistamine. Tööaeg on üldjuhul fikseeritud, töötempo võib sõltuvalt tellimuste hulgast olla vahelduv. Töö toimub peamiselt kontoris, vajadusel ka ettevõtte või tehase tootmisüksuses. Töövahenditeks on tavapärased bürootarbed ja töövahendid, erialased rakendustarkvarad ja IT-vahendid ning mõõdistamiseks vajalikud mõõteriistad (sh digitaalsed). Peamisteks riskifaktoriteks on kuvariga töötamisest ja istuvast tööst tulenevad terviseriskid, tootmisüksustes viibides lisanduvad ka tolm, müra ja kemikaalid. Puittoodete konstrueerija-tehnoloog, tase 6 tööülesannete hulka ei kuulu ehitiste kandekonstruktsioonide konstrueerimine. Samasse kutsegruppi kuulub lisaks puittoodete konstrueerija-tehnoloog, tase 5. A.2.1 Töö planeerimine ja korraldamine A.2.2 Töökeskkonna ohutuse tagamine A.2.3 Tootmisprotsessi projekteerimine/juhtimine 6. taseme konstrueerija-tehnoloogil on üldjuhul kõrgharidus, tema kutsealased oskused on omandatud erialase õppetöö ja praktika käigus. Juhtkonstruktor, tootejuht, tootearendaja, tootekavandaja, tootmistehnoloog. Kasvav tähtsus on tootmise digitaliseerimisel ja automatiseerimisel, tööstus 4.0 põhimõtete rakendamisel tootmises, tootmise arendamise suutlikkusel, kaasaegsete tehnoloogiate kasutuselevõtul ning innovaatilisusel. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste ja kõikide kompetentside tõendamine. Toote tehnilise dokumentatsiooni koostamine ja kontrollimine 6 Tootmisprotsessi ettevalmistamine ja kontrollimine 6 Tootmisprotsessi projekteerimine/juhtimine 6 Kahjulike organismide tõrjuja, tase 4 Pest Control Technican, EstQF Level 4 6 Desinfektor II (versioon 1) Kahjulike organismide tõrjuja, tase 4 (versioon 7) Kahjuritõrjuja II (versioon 2) Kahjuritõrjuja II (versioon 3) Kahjuritõrjuja, tase 4 (versioon 4) Kahjuritõrjuja, tase 4 (versioon 5) Desinfitseerimine Ehitiste konserveerimine Olmekahjurite tõrjumine Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Puhastusteenindus Kahjuritõrjuja 28 2021-04-22 2021-04-23 2026-03-24 4 4 7544 Kahjuri- ja umbrohutõrjujad 1011 Koduteenindus 81 Hoonete ja maastike hooldus Digipädevuste enesehindamise skaala Helge Alt Puhastusekspert OÜ Annemari Linno Terviseamet Kalle Pilt Eesti Desinfektsiooni- ja Kahjuritõrjeettevõtete Liit Toomas Trei Rentokil OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse koolituskavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kahjulike organismide tõrjuja töö on kahjulike ja soovimatute organismide elutegevuse ohjamine ohutuma elukeskkonna tagamiseks ning elanikkonna teavitamine kahjuritega seotud ohtudest. Kahjulike organismide tõrjuja töö on biotsiidide ja/või füüsikaliste ning mehhaaniliste meetodite abil kahjulike organismide tuvastamine, hävitamine, tõrje, kahjustava toime ennetamine või muul viisil nende vastu võitlemine. Selle taseme kahjulike organismide tõrjuja tuleb toime lihtsamate tööülesannete täitmisega 5. taseme spetsialisti juhendamisel. Kahjulike organismide tõrjuja tööga võib kaasneda allergia tulenevalt kasutatavatest kemikaalidest, sh biotsiididest, mikroorganismidest, saastunud õhust, kõrgest temperatuurist või liigniiskusest töökeskkonnas. Kahjulike organismide tõrjuja tööaeg nõuab paindlikkust, töö võib toimuda õhtu-, öö- ja hommikutundidel, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel. Töö võib toimuda kõrgustes. Kahjulike organismide tõrjuja töövahenditeks on biotsiidid ja muud kemikaalid, füüsikalised ja mehhaanilised tõrjevahendid, seadmed, redelid, tellingud, isikukaitsevahendid jms. Antud kutsele lähedasteks kutseteks on puhastusteeninduse kutsed, kus põhirõhk on pindade puhastamisel. A.2.1 Tööks ettevalmistamine A.2.2 Pindade puhastamine või puhastamise organiseerimine A.2.3 Kemikaali, sh biotsiidi käitlemine A.2.4 Kahjulike organismide tõrjeprotsessi läbiviimine A.2.5 Kemikaalide/biotsiidide transportimine, ladustamine ja jäätmekäitlus Olmekahjurite tõrjumine A.2.6 Olmekahjurite tõrjumine Ehitiste konserveerimine A.2.7 Ehitiste konserveerimine Desinfitseerimine A.2.9 Desinfitseerimine 4. taseme kahjulike organismide tõrjuja on soovitavalt kesk- või kutsekeskharidusega, läbinud kutsealase täienduskoolituse ja/või omab kutsealast töökogemust. Kahjuritõrjuja, ehitiste konserveerija, desinfektor. Biotsiidiseadus; Sotsiaalministri määrus nr 66 „Täpsustatud nõuded kahjuritõrje läbiviimisele, plaanile ja aruandele“; määrus (EL) nr 528/2012 (biotsiidimäärus); määrus (EL) nr 1272/2008 (CLP määrus); Kemikaaliseadus. Kasvav tähtsus on tehnoloogilistel lahendustel (nt QR-koodid, digitaalsed tööaktid ja aruanded infovahetusel, putukaloendur, kahjurite liikumise elektroonne jälgimine, tõrjelambid ja termotöötlus). Kutse koosneb kohustuslikest ja spetsialiseerumisega seotud kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2), kohustuslike kompetentside B.3.1, B.3.2, B.3.3, B.3.4 ja B.3.5 ning vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi tõendamine: Olmekahjurite tõrjumine, kompetents B.3.6 või Ehitiste konserveerimine, kompetents B.3.7 või Desinfitseerimine, kompetents B.3.8. Tööks ettevalmistamine 4 Pindade puhastamine või puhastamise organiseerimine 4 Kemikaali, sh biotsiidi käitlemine 4 Kahjulike organismide tõrjeprotsessi läbiviimine 4 Kemikaalide, sh biotsiidide transportimine, ladustamine ja jäätmekäitlus 4 Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi tõendamine: Olmekahjurite tõrjumine, kompetents B.3.6 või Ehitiste konserveerimine, kompetents B.3.7 või Desinfitseerimine, kompetents B.3.8. Kahjulike organismide tõrjuja, tase 5 Pest Control Technican, EstQF Level 5 7 Desinfektor III (versioon 1) Kahjulike organismide tõrjuja, tase 5 (versioon 8) Kahjuritõrjuja III (versioon 2) Kahjuritõrjuja III (versioon 3) Kahjuritõrjuja, tase 5 (versioon 4) Kahjuritõrjuja, tase 5 (versioon 5) Kahjuritõrjuja, tase 5 (versioon 6) Desinfitseerimine Ehitiste konserveerimine Olmekahjurite tõrjumine Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Puhastusteenindus Kahjuritõrjuja 28 2021-04-22 2021-04-23 2026-03-24 5 5 7544 Kahjuri- ja umbrohutõrjujad 1011 Koduteenindus 81 Hoonete ja maastike hooldus Digipädevuste enesehindamise skaala Helge Alt Puhastusekspert OÜ Annemari Linno Terviseamet Kalle Pilt Eesti Desinfektsiooni- ja Kahjuritõrjeettevõtete Liit Toomas Trei Rentokil OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse koolituskavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kahjulike organismide tõrjuja töö on kahjulike ja soovimatute organismide elutegevuse ohjamine ohutuma elukeskkonna tagamiseks ning elanikkonna teavitamine kahjuritega seotud ohtudest. 5. taseme kahjulike organismide tõrjuja on pikaajalise töökogemusega spetsialist, kes tuleb toime keerukate tööülesannete täitmisega muutuvates oludes. Ta juhendab madalama tasemega kahjulike organismide tõrjujat, annab edasi kutsealaseid oskusi ja juhib meeskonnatööd. 5. taseme kahjulike organismide tõrjuja töö on biotsiidide ja/või füüsikaliste ning mehhaaniliste meetodite abil kahjulike organismide tuvastamine, hävitamine, tõrje, kahjustava toime ennetamine või muul viisil nende vastu võitlemine. 5. taseme kahjulike organismide tõrjuja vastutab töö korraldamise ning tulemuste eest. Kahjulike organismide tõrjuja tööga võib kaasneda allergia kasutatavate kemikaalide, sh biotsiidide ning mikroorganismide suhtes. Töökeskkond võib olla saastunud õhuga, kõrge temperatuuriga või liigniiske. Kahjulike organismide tõrjuja tööaeg on paindlik, töö võib toimuda õhtu-, öö- ja hommikutundidel, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel. Töö võib toimuda kõrgustes. Kahjulike organismide tõrjuja töövahenditeks on biotsiidid ja nende lisaained, tõrjevahendid, seadmed, redelid, tellingud, isikukaitsevahendid jms. Antud kutsele lähedasteks kutseteks on puhastusteeninduse kutsed, kus põhirõhk on pindade puhastamisel. A.2.1 Tööks ettevalmistamine A.2.2 Pindade puhastamine A.2.3 Kemikaali, sh biotsiidi käitlemine A.2.4 Kahjulike organismide tõrjeprotsessi läbiviimine A.2.5 Kemikaalide/biotsiidide transportimine, ladustamine ja jäätmekäitlus A.2.6 Juhtimine Olmekahjurite tõrjumine A.2.6 Olmekahjurite tõrjumine Ehitiste konserveerimine A.2.7 Ehitiste konserveerimine Desinfitseerimine A.2.9 Desinfitseerimine 5. taseme kahjulike organismide tõrjuja on kesk- või kutsekeskharidusega, läbinud kutsealase täienduskoolituse ja omab kutsealast töökogemust. Kahjuritõrjuja, ehitiste konserveerija, desinfektor. Biotsiidiseadus; Sotsiaalministri määrus nr 66 „Täpsustatud nõuded kahjuritõrje läbiviimisele, plaanile ja aruandele“; määrus (EL) nr 528/2012 (biotsiidimäärus); määrus (EL) nr 1272/2008 (CLP määrus); Kemikaaliseadus. Kasvav tähtsus on tehnoloogilistel lahendustel (nt QR-koodid, digitaalsed tööaktid ja aruanded infovahetusel, putukaloendur, kahjurite liikumise elektroonne jälgimine, tõrjelambid ja termotöötlus). Kutse koosneb kohustuslikest ja spetsialiseerumisega seotud kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2), kohustuslike kompetentside B.3.1, B.3.2, B.3.3, B.3.4, B.3.5 ja B.3.6 tõendamine ning vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi tõendamine: Olmekahjurite tõrjumine, kompetents B.3.7 või Ehitiste konserveerimine, kompetents B.3.8 või Desinfitseerimine, kompetents B.3.9 Tööks ettevalmistamine 5 Pindade puhastamine või puhastamise organiseerimine 5 Kemikaali, sh biotsiidi käitlemine 5 Kahjulike organismide tõrjeprotsessi läbiviimine 5 Kemikaalide, sh biotsiidide transportimine, ladustamine ja jäätmekäitlus 5 Juhtimine 5 Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi tõendamine: Olmekahjurite tõrjumine, kompetents B.3.7 või Ehitiste konserveerimine, kompetents B.3.8 või Desinfitseerimine, kompetents B.3.9. Kinnisvarahaldur, tase 5 Facility Operations Specialist, Level 5 7 Kinnisvara haldur III (versioon 1) Kinnisvara haldur III (versioon 2) Kinnisvara haldur III (versioon 3) Kinnisvara haldur III (versioon 4) Kinnisvarahaldur, tase 5 (versioon 5) Kinnisvarahaldur, tase 5 (versioon 6) Kinnisvarahaldur, tase 5 (versioon 8) Kinnisvarahaldur, tase 5 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara haldur 35 2021-04-20 2021-04-20 2022-03-09 5 5 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Kutsestandardis kasutatud mõisted Heikki Lind CityHaldus OÜ Martti Kiisa Tallinna Tehnikakõrgkool Margit Dengo Riigi Kinnisvara AS Jüri Kröönström MTÜ Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kinnisvarahaldur töötab kinnisvara haldamisega tegelevas ettevõttes või mis tahes majandusvaldkonna organisatsiooni kinnisvara haldamisega tegelevas struktuuriüksuses. Kinnisvarahalduri peamised tööülesanded on kinnisvara korrashoiu kavandamine, korraldamine ja järelevalve teostamine, lähtudes osapoolte vahel sõlmitud lepingute sätetest. Kinnisvarahaldur töötab iseseisvalt ja võtab vastu operatiivseid otsuseid oma volituste piires. Keeruliste olukordade lahendamisel ning strateegiliste otsuste vastuvõtmisel ja rakendamisel vajab ta kõrgema kutsetasemega spetsialisti juhendamist. A.2.1 Kinnisvara korrashoiu tegevuste strateegiline haldamine 1) Kinnisvara korrashoiu tegevuste ajakava koostamine A.2.2 Kinnisvara korrashoiu tegevuste taktikaline haldamine 1) Tehniliste ülevaatuste korraldaminekinnisvaraobjektil 2) Hooldusraamatu pidamine 3) Kinnisvaraobjekti hoolduskorralduse ettevalmistamine 4) Omanikukohustuse täitmise korraldamine 5) Korrashoiutegevuste eelkalkulatsiooni koostamine 6) Korrashoiuteenuste kavandamine 7) Hangete korraldamine 8) Kinnisvaraobjekti järelevalve korraldamine 9) Turvameetmete korraldamine objektil 10) Avariide likvideerimise korraldamine 11) Tarbimisteenuste korraldamine 12) Aruannete koostamine ja esitamine 13) Väikesemahuliste ehitus- ja remonttööde korraldamine 14) Üürilepingute sõlmimine A.2.3 Kinnisvara korrashoiu tegevuste operatiivne haldamine 1) Järelevalve tegemine objekti seisundi ja korrashoiuteenuste kvaliteedile 2) Objekti kasutusohutuse tagamine 3) Tarbimisteenuste kuluanalüüs 4) Korrashoiuga seonduvate andmete kogumine 5) Aruannete koostamine ja esitamine 6) Korrashoiutegevuste kuluanalüüsi tegemine 7) Garantiitoimingute korraldamine 8) Suhtlemine kinnisvaraobjekti korrashoiu osapooltega Töökeskkond on muutuv, töötada tuleb nii sise- kui väliskeskkonnas, mistõttu on vajalik hea tervis ja füüsiline vastupidavus. Iga objekt (kinnistu) on arhitektuuriliste eripärade ja kliendi soovide tõttu erinev ning nõuab personaalset lähenemist. Tööaeg sõltub kinnistul esinevatest probleemidest, mistõttu tuleb arvestada, et välja võidakse kutsuda ka õhtusel ajal või öötundidel ja nädalavahetustel. Kinnisvarahaldur kasutab oma töös tavapäraseid bürootöö- ja kommunikatsioonivahendeid, kontoritarkvara, mõõtmis- ja kontrollseadmeid. Kinnisvara halduri kutsealal töötamine eeldab inimeselt teenindus- ja suhtlemisvalmidust ja avatust. Inimestega suhtlemine nõuab meeldivat ja viisakat käitumist, rahulikku meelt, kannatlikkust ja paindlikkust. Kutsealal töötamiseks vajalike isikuomaduste hulka kuuluvad ka planeerimis- ja juhtimisoskus, koostöövalmidus, täpsus, hoolikus, kohusetunne ja ausus, enesedistsipliin ja usaldatavus. Samuti tuleb erinevates olukordades kasuks pingetaluvus. Kinnisvarahalduritena töötavad tavapäraselt inimesed, kellel on keskharidus või erialane kutseharidus ja kelle kutsealased oskused on omandatud kutsealaste täienduskoolituste ja tööpraktikaga. Majahaldur, objektihaldur, haldur, kinnisvara haldusspetsialist, majandusjuhataja. Korteriomandi- ja korteriühistuseadusest tuleneb kutsenõue kinnisvarahaldurile valitseja juures majahaldurina tegutsemisel. Selle kutse taotlemisel on vajalik kõikide kompetentside (B.2.1. - B.2.4) tõendamine. Kinnisvara korrashoiu tegevuste strateegiline haldamine 5 Kinnisvara korrashoiu tegevuste taktikaline haldamine 5 Kinnisvara korrashoiu tegevuste operatiivne haldamine 5 Kinnisvarahalduri kutset läbiv kompetents 5 Korstnapühkija, tase 3 Chimney sweeper, level 3 7 Korstnapühkija I (versioon 1) Korstnapühkija I (versioon 2) Korstnapühkija I (versioon 3) Korstnapühkija, tase 3 (versioon 4) Korstnapühkija, tase 3 (versioon 5) Korstnapühkija, tase 3 (versioon 6) Korstnapühkija, tase 3 (versioon 8) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Küttesüsteemide ehitus ja hooldus Korstnapühkija 35 2021-04-20 2021-04-20 2025-11-11 3 3 7133 Ehitustarindite puhastajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 81 Hoonete ja maastike hooldus Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Tarmo Tuisk Projektimehed OÜ Marko Meister Korstnapühkija OÜ Toomas Henk Viljandimaa Tuletõrjeühing Hillimar Heinroos Eesti Korstnapühkijate Koda Jaak Laanisto Tuletõrjeliit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Korstnapühkija töö eesmärk on tuleohutuse, säästva kütterežiimi ja puhta elukeskkonna tagamine kütteseadmete puhastamise, hooldamise ja teabe jagamise kaudu. Korstnapühkija töötab nii sise- kui välitingimustes ja kõrgustes ning erinevates ilmastikutingimustes. Tööaeg on paindlik, vajadusel töötatakse puhkepäevadel. Korstnapühkija töövahenditeks on kulp, truubiluud, korstnahari, käsihari, vaatluspeegel, valgusti, digivahendid ja muud vajalikud ning asjakohased töövahendid-seadmed. Korstnapühkija, tase 3 tööülesanded on kütte- ja nendega seotud ventilatsioonilõõride tuleohutuse kontrollimine ja puhastamine üksikelamus, suvilas, aiamajas, taluhoones ja väikeehitises ning kõrgema kategooria korstnapühkija juhendamisel ummistuste likvideerimine. Ta tutvustab elanikkonnale kütteseadmete hooldamise nõudeid ja küttesüsteemide ohutut kasutamist ning annab hoone valdajale teavet avastatud puuduste kohta. Korstnapühkija, tase 3 töötab muutumatus olukorras iseseisvalt, muutuvas olukorras kõrgema taseme korstnapühkija juhendamisel. Vajadusel osaleb meeskonnatöös. Vastutab oma tööülesannete täitmise eest. Kutsealal on lisaks veel kõrgema taseme kutsed: korstnapühkija, tase 4 ja korstnapühkija-meister, tase 5. Korstnapühkija, tase 4 hooldab lisaks korstnapühkija, tase 3 nimetatud objektidele ka üldkasutatavate hoonete küttesüsteeme; korstnapühkija-meister, tase 5 teeb korstnapühkija, tase 3 ja korstnapühkija, tase 4 töödele lisaks ka küttesüsteemide eksperthinnanguid ning tegeleb valdkonna arendamisega. A.2.1 Tööde planeerimine A.2.2 Küttesüsteemide hooldamine A.2.3 Klientide teavitamine ja nõustamine Tavapäraselt on korstnapühkija, tase 3 läbinud korstnapühkija koolituse. Korstnapühkija õpipoiss, korstnapühkija. Kutsealal töötamiseks on nõutav korstnapühkija kutsekvalifikatsioon kutseseaduse tähenduses. Alus: Tuleohutuse seadus. Lisaks kutsestandardis kirjeldatud oskustele muutub korstnapühkija töös järjest tähtsamaks suhtlus-ja argumenteerimisoskus, kuna tuleohutuse tagamisel ning kontrollimisel saab peamiseks klientide nõustamine. Korstnapühkija, tase 3 kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2) ja kõikide kohustuslike kompetentside B.3.1 – B.3.3 tõendamine. Tööde planeerimine 3 Küttesüsteemide hooldamine 3 Klientide teavitamine ja nõustamine 3 Korstnapühkija, tase 4 Chimney sweeper, EstQF Level 4 7 Korstnapühkija II (versioon 1) Korstnapühkija II (versioon 2) Korstnapühkija II (versioon 4) Korstnapühkija, tase 4 (versioon 3) Korstnapühkija, tase 4 (versioon 5) Korstnapühkija, tase 4 (versioon 6) Korstnapühkija, tase 4 (versioon 8) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Küttesüsteemide ehitus ja hooldus Korstnapühkija 35 2021-04-20 2021-04-20 2025-11-10 4 4 7133 Ehitustarindite puhastajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 81 Hoonete ja maastike hooldus Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Tarmo Tuisk Projektimehed OÜ Marko Meister Korstnapühkija OÜ Toomas Henk Viljandimaa Tuletõrjeühing Hillimar Heinroos Eesti Korstnapühkijate Koda Jaak Laanisto Tuletõrjeliit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Korstnapühkija töö eesmärk on tuleohutuse, säästva kütterežiimi ja puhta elukeskkonna tagamine kütteseadmete puhastamise, hooldamise ja teabe jagamise kaudu. Korstnapühkija töötab nii sise- kui ka välitingimustes, kõrgustes ning erinevates ilmastikutingimustes. Tööaeg on paindlik, vajaduse korral töötatakse puhkepäevadel. Korstnapühkija töövahenditeks on kulp, truubiluud, korstnahari, käsihari, vaatluspeegel, valgusti, digivahendid ja muud vajalikud ning asjakohased töövahendid-seadmed. Korstnapühkija, tase 4 tööülesanded on küttesüsteemide ja nendega seotud ventilatsioonilõõride tuleohutuse kontrollimine, puhastamine ja ummistuste likvideerimine nii üksikelamus, suvilas, aiamajas, taluhoones ja väikeehitises kui ka üldkasutatavates hoonetes ning teistes kasutusel olevates hoonetes; elanikkonnale kütteseadmete hooldamise nõuete ja küttesüsteemide ohutu kasutamise tutvustamine ning avastatud puudustest hoone valdaja teavitamine. Korstnapühkija, tase 4 annab hinnangu olemasoleva küttesüsteemi tuleohutusele. Korstnapühkija, tase 4 on praktilise töökogemusega spetsialist, kes töötab iseseisvalt ja vastutab oma tööülesannete nõuetekohase täitmise eest. Korstnapühkija, tase 4 võib juhendada ja korraldada ka madalama tasemega korstnapühkijate tööd ja korstnapühkija õpilaste õppepraktikat. Kutsealal on lisaks veel madalama taseme kutse korstnapühkija, tase 3 ja kõrgema taseme kutse korstnapühkija-meister, tase 5. Korstnapühkija, tase 3 hooldab küttesüsteeme üksikelamus, suvilas, aiamajas, taluhoones ja väikeehitises ning likvideerib ummistusi kõrgema taseme korstnapühkija juhendamisel; korstnapühkija-meister, tase 5 teeb korstnapühkija, tase 3 ja korstnapühkija, tase 4 töödele lisaks ka küttesüsteemide eksperthinnanguid ning tegeleb valdkonna arendamisega. A.2.1 Tööde planeerimine A.2.2 Küttesüsteemide hooldamine A.2.3 Klientide teavitamine ja nõustamine A.2.4 Koolitamine ja juhendamine Tavapäraselt on korstnapühkija, tase 4 praktilise töökogemusega ja vähemalt põhiharidusega. Ta on saanud erialase väljaõppe ning läbinud tööks vajalikud täiendkoolitused. Korstnapühkija. Kutsealal töötamiseks on nõutav korstnapühkija kutsekvalifikatsioon kutseseaduse tähenduses. Alus: Tuleohutuse seadus. Lisaks kutsestandardis kirjeldatud oskustele muutub korstnapühkija töös järjest tähtsamaks suhtlus-ja argumenteerimisoskus, kuna tuleohutuse tagamisel ning kontrollimisel saab peamiseks klientide nõustamine. Korstnapühkija, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2) ja kõikide kohustuslike kompetentside B.3.1 – B.3.4 tõendamine. Tööde planeerimine 4 Küttesüsteemide hooldamine 4 Klientide teavitamine ja nõustamine 4 Koolitamine ja juhendamine 4 Korstnapühkija-meister, tase 5 Chimney sweeper, EstQF Level 5 5 Korstnapühkija III (versioon 1) Korstnapühkija III (versioon 2) Korstnapühkija III (versioon 4) Korstnapühkija-meister, tase 5 (versioon 3) Korstnapühkija-meister, tase 5 (versioon 4) Korstnapühkija-meister, tase 5 (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Küttesüsteemide ehitus ja hooldus Korstnapühkija 35 2021-04-20 2021-04-20 2025-11-10 5 5 7133 Ehitustarindite puhastajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 81 Hoonete ja maastike hooldus Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Tarmo Tuisk Projektimehed OÜ Marko Meister Korstnapühkija OÜ Toomas Henk Viljandimaa Tuletõrjeühing Hillimar Heinroos Eesti Korstnapühkijate Koda Jaak Laanisto Tuletõrjeliit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Korstnapühkija töö eesmärk on tuleohutuse, säästva kütterežiimi ja puhta elukeskkonna tagamine kütteseadmete puhastamise, hooldamise ja teabe jagamise kaudu. Korstnapühkija töötab nii sise- kui ka välitingimustes, kõrgustes ning erinevates ilmastikutingimustes. Tööaeg on paindlik, vajaduse korral töötatakse puhkepäevadel. Korstnapühkija töövahenditeks on kulp, truubiluud, korstnahari, käsihari, vaatluspeegel, valgusti, digivahendid ja muud vajalikud ning asjakohased töövahendid-seadmed. Korstnapühkija-meister, tase 5 on pikaajalise praktilise töökogemusega spetsialist, kes töötab iseseisvalt ja vastutab oma tööülesannete nõuetekohase täitmise eest. Korstnapühkija-meister, tase 5 tööülesanded on küttesüsteemide ja nendega seotud ventilatsioonilõõride tuleohutuse kontrollimine, puhastamine ja ummistuste likvideerimine nii üksikelamus, suvilas, aiamajas, taluhoones ja väikeehitises ning ka üldkasutatavates hoonetes ja teistes kasutusel olevates hoonetes; elanikkonnale kütteseadmete hooldamise nõuete ja küttesüsteemide ohutu kasutamise tutvustamine ning avastatud puudustest hoone valdaja teavitamine. Samuti hinnangu andmine hinnangu olemasoleva küttesüsteemi tuleohutusele. Korstnapühkija-meister, tase 5 on õigus koostada ka küttesüsteemide eksperthinnanguid. Korstnapühkija-meister, tase 5 võib juhendada ja korraldada ka madalama tasemega korstnapühkijate tööd. Korstnapühkija-meister, tase 5 võib koolitada korstnapühkijaid ja juhendada nende õppepraktikat. Ta osaleb korstnapühkimise valdkonna arendustegevuses ja täiendkoolitustel ning koolituskavade väljatöötamisel ning annab edasi kutseoskusi. Kutsealal on lisaks veel madala taseme kutsed korstnapühkija, tase 3 ja korstnapühkija, tase 4. Korstnapühkija, tase 3 hooldab küttesüsteeme üksikelamus, suvilas, aiamajas, taluhoones ja väikeehitises ning likvideerib ummistusi kõrgema taseme korstnapühkija juhendamisel; korstnapühkija, tase 4 hooldab lisaks korstnapühkija, tase 3 nimetatud töödele ka üldkasutatavate hoonete küttesüsteeme ja juhendab korstnapühkija kutseõppe õppepraktikat ning madalama tasemega korstnapühkija tööd. A.2.1 Tööde planeerimine A.2.2 Küttesüsteemide hooldamine A.2.3 Klientide teavitamine ja nõustamine A.2.4 Koolitamine ja juhendamine Korstnapühkija-meister, tase 5 on keskharidusega, pikaajalise praktilise töökogemusega ning läbinud erialase väljaõppe ja täiendkoolitused. Korstnapühkija-meister, korstnapühkija. Kutsealal töötamiseks on nõutav korstnapühkija kutsekvalifikatsioon kutseseaduse tähenduses. Alus: Tuleohutuse seadus. Lisaks kutsestandardis kirjeldatud oskustele muutub korstnapühkija töös järjest tähtsamaks suhtlus-ja argumenteerimisoskus, kuna tuleohutuse tagamisel ning kontrollimisel saab peamiseks klientide nõustamine. Korstnapühkija-meister, tase 5 kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2) ja kõikide kohustuslike kompetentside B.3.1 – B.3.4 tõendamine. Tööde planeerimine 4 Küttesüsteemide hooldamine 5 Klientide teavitamine ja nõustamine 5 Koolitamine ja juhendamine 5 Keevitaja, tase 3 Welder, EstQF Level 3 10 Keevitaja I (versioon 1) Keevitaja I (versioon 2) Keevitaja I (versioon 3) Keevitaja I (versioon 4) Keevitaja I (versioon 5) Keevitaja I (versioon 6) Keevitaja, tase 3 (versioon 7) Keevitaja, tase 3 (versioon 8) Keevitaja, tase 3 (versioon 9) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Keevitaja 21 2021-04-27 2022-01-01 2026-12-31 3 3 7212 Keevitajad ja leeklõikajad 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Eesti Masinatööstuse Liit Madis Mäeste Sumet OÜ Sandra Kliimann AS Saku Metall Tatjana Karaganova Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool Riina Otsason Baltic Workboats AS Toomas Reha Inspecta Estonia OÜ Heikki Nurmsalu Fuksia OÜ Tarvo Kapp Contractor OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Keevitajad töötavad keevistooteid või -konstruktsioone valmistavates ettevõtetes. 3. taseme keevitaja keevitab lihtsamaid, termotöötlust mittevajavaid keskmise kvaliteedi ja ohutusklassiga keevisliidete keevisõmbluseid poolautomaat keevitusprotsessiga (MAG 135). Keevitatavateks materjalideks on hästi keevitatavad süsinikterased (nt S235, S275, S355). 3. taseme keevitaja täidab stabiilseid tööülesandeid tavaolukordades, vajadusel juhiste alusel. Tavaliselt töötab ta töörühma liikmena, mõningatel juhtudel ka iseseisvalt, nt töödel, milles ta on varem osalenud. Keevitaja peab olema valmis töötama piiratud liikuvusega asendites ja suure temperatuurikõikumisega keskkondades. Ohuteguriteks on toksilised keevitusgaasid, pingestatud metallosad, kuumad pinnad, UV kiirgus, mehaanilised vigastused ja raskete elementide käsitsemine. Tööülesannete täitmine võib nõuda füüsilist pingutust. Riskide maandamiseks tuleb kasutada isikukaitsevahendeid ja kanda eririietust. Koostatud on kõrgema taseme keevitaja kutsestandardid: Keevitaja, tase 4 ja Keevitaja, tase 5. A.2.1 Terase poolautomaatkeevituse (MAG 135) ettevalmistamine. A.2.2 Keevitavate liidete koostamine. A.2.3 Lõpptoote kvaliteedi hindamine. A.2.4 Terase poolautomaatkeevitamine (135 MAG). Keevitajaks saab õppida kutseõppeasutuses, täiskasvanute tööalase koolituse kursustel või töökohal. Keevitaja, keevitaja-koostelukksepp, keevitaja-koostaja, koostekeevitaja. Tuletööd võib majandustegevusena osutada isik, kellel on kutsetunnistus või kes on läbinud tuletööde tegemise koolituse ja kellel on tuletöötunnistus. Tuleohutuse seadus § 12 ja § 14. Keevitaja tööd mõjutavad uute seadmete ja materjalide kasutusele võtmine, mistõttu on vajalik uuendada seadmete kasutamise ja seadistamise oskusi ning tunda uusi kasutusele võetavaid materjaliliike. Oodatud on praegusest paremaid spetsiifilisi ohutusalaseid ning töö-, tootmis- ja tööstusprotsesside alaseid alusteadmisi sh toote elukaare tundmist. Tõsta tuleb koostude keevitamisel kasutatavate rakiste jm abivahendite kasutamise ja koostamise taset. Ruumiline ehk 3D mõtlemine tuleb kasuks tehniliste jooniste lugemisel. Keevitaja, tase 3 kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused B.2 ja kohustuslikud kompetentsid B.3.1 - B.3.4. Terase poolautomaatkeevituse (MAG 135) ettevalmistamine 3 Keevitavate liidete koostamine 3 Lõpptoote kvaliteedi hindamine 3 Terase poolautomaatkeevitamine (135 MAG) 3 Keevitaja, tase 3 Welder, EstQF Level 3 9 Keevitaja I (versioon 1) Keevitaja I (versioon 2) Keevitaja I (versioon 3) Keevitaja I (versioon 4) Keevitaja I (versioon 5) Keevitaja I (versioon 6) Keevitaja, tase 3 (versioon 10) Keevitaja, tase 3 (versioon 7) Keevitaja, tase 3 (versioon 8) Käsikaarkeevitaja, tase 3 Poolautomaatkeevitaja, tase 3 Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Keevitaja 21 2021-04-27 2021-04-27 2021-12-31 3 3 7212 Keevitajad ja leeklõikajad 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Kutsestandardis kasutatud mõisted Tatjana Karaganova Tallinna Tööstushariduskeskus Tarvo Kapp Contractor OÜ Toomas Reha Inspecta Eesti OÜ Enn Orav Inspecta Eesti OÜ Vladimir Belõi Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool Andres Laansoo Tallinna Tehnikaülikool Anu Tuuksam SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Keevitaja töötab põhiliselt metalltooteid ja -konstruktsioone valmistavas ettevõttes ning ehitus-, paigaldus-, hoolde- ja remonditöödel. Keevitaja põhitöö on keevitustööde ettevalmistamine, tarindi koostamine vastavalt joonisele, keevisliidete teostamine ning järeltöötlus ja tulemuse kontroll. Töö nõuab jooniste lugemise oskust, töötlemistehnoloogia ja materjalide omaduste tundmist. Käesolevas kutsestandardis on kirjeldatud 3. taseme keevitaja kutsealaseid kompetentse. Selle taseme keevitaja on võimeline koostama ja keevitama lihtsamaid keevistooteid, detaile ning ehituskonstruktsioone. Keerulisemate tööde (kontrolli nõudvad tooted) puhul vajab juhendamist. 3. taseme keevitaja kasutab oma töös järgmisi keevitusviise: käsikaarkeevitus (MMA 111) ja poolautomaatkeevitus (MAG 135). Keevitaja, tase 3 kutsestandardis sisaldub ka kaks osakutset: Käsikaarkeevitaja, tase 3 Poolautomaatkeevitaja, tase 3 A.2.1 Töökoha korraldamine, tootmis- ja abivahendite valimine ja ettevalmistamine 1. Tööjoonise, tööjuhendi ja tehnoloogilise kaardiga (WPS) tutvumine. 2. Töövahendite valimine. 3. Keevitusvahendite valimine. 4. Keevitusseadmete seadistamine ja režiimi valimine. 5. Nõuetekohase töökoha korraldamine. 6. Isikukaitsevahendite valimine. A.2.2 Detailide ja koostude ettevalmistamine ja koostamine 1. Detailide ettevalmistamine ja kontrollimine. 2. Koostude ülesseadmine keevitamiseks ja nende kontrollimine. A.2.3 Kvaliteedi kontrollimine ja defektide parandamine 1. Keevisõmbluste kontrollimine. 2. Koostu kontrollimine. 3. Defektide parandamine. 4. Lõppkontrolli tegemine. A.2.4 Käsikaarkeevitustööde tegemine ja detailide järeltöötlemine 1. Käsikaarkeevitustööde tegemine. 2. Vahekontrolli tegemine. 3. Valmis toote järeltöötlemine. A.2.5 Poolautomaatsete keevitustööde tegemine ja detailide järeltöötlemine 1. Poolautomaatsete keevitustööde tegemine. 2. Vahekontrolli tegemine. 3. Valmis toote järeltöötlemine. Keevitaja 3. taseme kutse sisaldab järgmisi osakutseid: Käsikaarkeevitaja, tase 3 A.2.1 Töökoha korraldamine, tootmis- ja abivahendite valimine ja ettevalmistamine 1. Tööjoonise, tööjuhendi ja tehnoloogilise kaardiga (WPS) tutvumine. 2. Töövahendite valimine. 3. Keevitusvahendite valimine. 4. Keevitusseadmete seadistamine ja režiimi valimine. 5. Nõuetekohase töökoha korraldamine. 6. Isikukaitsevahendite valimine. A.2.2 Detailide ja koostude ettevalmistamine ja koostamine 1. Detailide ettevalmistamine ja kontrollimine. 2. Koostude ülesseadmine keevitamiseks ja nende kontrollimine. A.2.3 Kvaliteedi kontrollimine ja defektide parandamine 1. Keevisõmbluste kontrollimine. 2. Koostu kontrollimine. 3. Defektide parandamine. 4. Lõppkontrolli tegemine. A.2.4 Käsikaarkeevitustööde tegemine ja detailide järeltöötlemine 1. Käsikaarkeevitustööde tegemine. 2. Vahekontrolli tegemine. 3. Valmis toote järeltöötlemine. Poolautomaatkeevitaja, tase 3 A.2.1 Töökoha korraldamine, tootmis- ja abivahendite valimine ja ettevalmistamine 1. Tööjoonise, tööjuhendi ja tehnoloogilise kaardiga (WPS) tutvumine. 2. Töövahendite valimine. 3. Keevitusvahendite valimine. 4. Keevitusseadmete seadistamine ja režiimi valimine. 5. Nõuetekohase töökoha korraldamine. 6. Isikukaitsevahendite valimine. A.2.2 Detailide ja koostude ettevalmistamine ja koostamine 1. Detailide ettevalmistamine ja kontrollimine. 2. Koostude ülesseadmine keevitamiseks ja nende kontrollimine. A.2.3 Kvaliteedi kontrollimine ja defektide parandamine 1. Keevisõmbluste kontrollimine. 2. Koostu kontrollimine. 3. Defektide parandamine. 4. Lõppkontrolli tegemine. A.2.5 Poolautomaatsete keevitustööde tegemine ja detailide järeltöötlemine 1. Poolautomaatsete keevitustööde tegemine. 2. Vahekontrolli tegemine. 3. Valmis toote järeltöötlemine. Keevitaja töötab nii sise- kui ka välistingimustes, tööaeg on üldjuhul fikseeritud, kuid sõltuvalt ettevõtte eripärast võib olla korraldatud ka vahetustega töötamine. Töö on mõõduka tempoga, tööülesanded vahelduvad. Keevitaja peab olema valmis töötama ebamugavas või sundasendis, taluma temperatuurikõikumisi, kõrgusi, vibratsiooni, müra ja tolmu. Töö võib toimuda ohtlikes keskkondades, nt mahutites, ehitus- või tööstusobjektil kõrgustes jne. Ta peab tundma kutsealast ohutustehnikat, elektriseadmete kasutamisega kaasnevat ohutustehnikat, kasutama asjakohaseid kaitsevahendeid ning teadma keevitusega kaasnevaid kahjulikke toimeid inimorganismile (põletusoht, nägemiskahjustused jne). Keevitamisel eralduvad gaasid ja töökeskkonnas olev kivi- ja metallitolm võivad esile kutsuda allergilisi reaktsioone. Keevitaja kasutab oma töös keevitus-, gaaslõike-, metallilõike- ja tõsteseadmeid, elektrilisi, mehaanilisi ja pneumaatilisi käsitööriistu (frees, meisel, haamer, käi jne) ning abivahendeid (rakised, pöördlauad, mehhaniseeritud keevitusseadmed, söeelektroodid jne) ja mõõteriistu (šabloonid, nurgik, mõõdulint, nihik jne). Keevitaja peab oskama oma tööd iseseisvalt planeerida ja olema valmis meeskonnatööks. Töö eeldab arenenud vastutustunnet, hoolikust ja täpsust, kuna töötatakse väärtuslike materjalidega. Vajalik on ruumiline kujutlusvõime, hea koordinatsioon ja liigutuste täpsus, normaalne füüsiline vorm ja nägemine, kontsentreerumisvõime ja püsivus. 3. taseme keevitajatel on üldjuhul põhiharidus. Neil on kas erialane kutseharidus või nad on oma tööalase kompetentsuse omandanud erialase täiendkoolituse või praktilise töökogemusega. Keevitaja, keevitaja-koostelukksepp, keevitaja-koostaja. Tuleohutuse seadus § 12 ja § 14. Keevitaja, tase 3 kutse saamiseks peab taotleja tõendama kõik kutsestandardis kirjeldatud kompetentsid (B.2.1–B.2.11). Käsikaarkeevitaja 3. taseme osakutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kompetentsid: B.2.1 Töökoha korraldamine, tootmis- ja abivahendite valimine ja ettevalmistamine B.2.2 Detailide ja koostude ettevalmistamine ja koostamine B.2.3 Kvaliteedi kontrollimine ja defektide parandamine B.2.4 Käsikaarkeevitustööde tegemine ja detailide järeltöötlemine B.2.6–B.2.11 (kõik kutset läbivad kompetentsid) Poolautomaatkeevitaja 3. taseme osakutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kompetentsid: B.2.1 Töökoha korraldamine, tootmis- ja abivahendite valimine ja ettevalmistamine B.2.2 Detailide ja koostude ettevalmistamine ja koostamine B.2.3 Kvaliteedi kontrollimine ja defektide parandamine B.2.5 Poolautomaatsete keevitustööde tegemine ja järeltöötlemine B.2.6 – B.2.11 (kõik kutset läbivad kompetentsid) Töökoha korraldamine, tootmis- ja abivahendite valimine ja ettevalmistamine 3 Detailide ja koostude ettevalmistamine ja koostamine 3 Kvaliteedi kontrollimine ja defektide parandamine 3 Käsikaarkeevitustööde tegemine ja detailide järeltöötlemine 3 Poolautomaatsete keevitustööde tegemine ja detailide järeltöötlemine 3 Tööjuhiste, tehnoloogiate ja kvaliteedinõuete järgimine 3 Töötervishoiu- ja tööohutusnõuete järgimine 3 Meeskonnatöös osalemine 3 Kohanemine muutuvate oludega 3 Täiendõppes osalemine 3 Töövahendite kasutamine ja hoiustamine 3 Keevitaja, tase 4 Welder, EstQF Level 4 8 Keevitaja II (versioon 1) Keevitaja II (versioon 2) Keevitaja II (versioon 3) Keevitaja II (versioon 4) Keevitaja II (versioon 5) Keevitaja, tase 4 (versioon 6) Keevitaja, tase 4 (versioon 7) Keevitaja, tase 4 (versioon 9) Käsikaarkeevitaja, tase 4 Poolautomaatkeevitaja, tase 4 TIG-keevitaja, tase 4 Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Keevitaja 21 2021-04-27 2021-04-27 2023-12-31 4 4 7212 Keevitajad ja leeklõikajad 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Kutsestandardis kasutatud mõisted Tatjana Karaganova Tallinna Tööstushariduskeskus Tarvo Kapp Contractor OÜ Toomas Reha Inspecta Eesti OÜ Enn Orav Inspecta Eesti OÜ Vladimir Belõi Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool Andres Laansoo Tallinna Tehnikaülikool Anu Tuuksam SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Keevitaja töötab põhiliselt metalltooteid ja -konstruktsioone valmistavas ettevõttes ning ehitus-, paigaldus-, hoolde- ja remonditöödel. Keevitaja põhitöö on keevitustööde ettevalmistamine, tarindi koostamine vastavalt joonisele, keevisliidete teostamine ning järeltöötlus ja tulemuse kontroll. Töö nõuab jooniste lugemise oskust, töötlemistehnoloogia ja materjalide omaduste tundmist. Keevitaja kutsealal on välja töötatud kutsed kahel tasemel: Keevitaja, tase 3 Keevitaja, tase 4 Käesolevas kutsestandardis on kirjeldatud 4. taseme keevitaja kutsealaseid kompetentse. Selle taseme keevitaja koostab ja keevitab mitmesuguseid keevistooteid, detaile ning ehituskonstruktsioone. Vastutusrikkamate tööde (kontrolli nõudvad tooted) puhul konsulteerib ja teeb koostööd vahetu juhi või koordinaatori või meistriga. 4. taseme keevitaja kasutab oma töös järgmisi keevitusviise: käsikaarkeevitus (MMA 111), poolautomaatkeevitus (MIG 131, MAG 135, 136, 138) ja TIG-keevitus (141, 142). Keevitaja 4. taseme kutse raames on võimalik omandada ka järgmisi piiratud pädevusega osakutseid: Käsikaarkeevitaja, tase 4 Poolautomaatkeevitaja, tase 4 TIG-keevitaja, tase 4 A.2.1 Töökoha korraldamine, tootmis- ja abivahendite valimine ja ettevalmistamine 1. Tööjoonise, tööjuhendi ja tehnoloogilise kaardiga (WPS) tutvumine. 2. Töövahendite valimine. 3. Keevitusvahendite valimine. 4. Keevitusseadmete seadistamine ja režiimi valimine. 5. Nõuetekohase töökoha korraldamine. 6. Isikukaitsevahendite valimine. A.2.2 Detailide ja koostude ettevalmistamine ja koostamine 1. Detailide ettevalmistamine ja kontrollimine. 2. Koostude ülesseadmine keevitamiseks ja nende kontrollimine. A.2.3 Kvaliteedi kontrollimine ja defektide parandamine 1. Keevisõmbluste kontrollimine. 2. Koostu kontrollimine. 3. Defektide parandamine. 4. Lõppkontrolli tegemine. A.2.4 Käsikaarkeevitustööde tegemine ja detailide järeltöötlemine 1. Käsikaarkeevitustööde tegemine. 2. Vahekontrolli tegemine. 3. Valmis toote järeltöötlemine. A.2.5 Poolautomaatsete keevitustööde tegemine ja detailide järeltöötlemine 1. Poolautomaatsete keevitustööde tegemine. 2. Vahekontrolli tegemine. 3. Valmis toote järeltöötlemine. A.2.6 TIG-keevitamine ja detailide järeltöötlemine 1. Metallide keevitamine TIG-tehnoloogiat kasutades. 2. Vahekontrolli tegemine. 3. Valmis toote järeltöötlemine. Keevitaja, tase 4 kutse sisaldab järgmisi osakutseid: KÄSIKAARKEEVITAJA A.2.1 Töökoha korraldamine, tootmis- ja abivahendite valimine ja ettevalmistamine 1. Tööjoonise, tööjuhendi ja tehnoloogilise kaardiga (WPS) tutvumine. 2. Töövahendite valimine. 3. Keevitusvahendite valimine. 4. Keevitusseadmete seadistamine ja režiimi valimine. 5. Nõuetekohase töökoha korraldamine. 6. Isikukaitsevahendite valimine. A.2.2 Detailide ja koostude ettevalmistamine ja koostamine 1. Detailide ettevalmistamine ja kontrollimine. 2. Koostude ülesseadmine keevitamiseks ja nende kontrollimine. A.2.3 Kvaliteedi kontrollimine ja defektide parandamine 1. Keevisõmbluste kontrollimine. 2. Koostu kontrollimine. 3. Defektide parandamine. 4. Lõppkontrolli tegemine. A.2.4 Käsikaarkeevitustööde tegemine ja detailide järeltöötlemine 1. Käsikaarkeevitustööde tegemine. 2. Vahekontrolli tegemine. 3. Valmis toote järeltöötlemine. POOLAUTOMAATKEEVITAJA A.2.1 Töökoha korraldamine, tootmis- ja abivahendite valimine ja ettevalmistamine 1. Tööjoonise, tööjuhendi ja tehnoloogilise kaardiga (WPS) tutvumine. 2. Töövahendite valimine. 3. Keevitusvahendite valimine. 4. Keevitusseadmete seadistamine ja režiimi valimine. 5. Nõuetekohase töökoha korraldamine. 6. Isikukaitsevahendite valimine. A.2.2 Detailide ja koostude ettevalmistamine ja koostamine 1. Detailide ettevalmistamine ja kontrollimine. 2. Koostude ülesseadmine keevitamiseks ja nende kontrollimine. A.2.3 Kvaliteedi kontrollimine ja defektide parandamine 1. Keevisõmbluste kontrollimine. 2. Koostu kontrollimine. 3. Defektide parandamine. 4. Lõppkontrolli tegemine. A.2.5 Poolautomaatsete keevitustööde tegemine ja detailide järeltöötlemine 1. Poolautomaatsete keevitustööde tegemine. 2. Vahekontrolli tegemine. 3. Valmis toote järeltöötlemine. TIG-KEEVITAJA A.2.1 Töökoha korraldamine, tootmis- ja abivahendite valimine ja ettevalmistamine 1. Tööjoonise, tööjuhendi ja tehnoloogilise kaardiga (WPS) tutvumine. 2. Töövahendite valimine. 3. Keevitusvahendite valimine. 4. Keevitusseadmete seadistamine ja režiimi valimine. 5. Nõuetekohase töökoha korraldamine. 6. Isikukaitsevahendite valimine. A.2.2 Detailide ja koostude ettevalmistamine ja koostamine 1. Detailide ettevalmistamine ja kontrollimine. 2. Koostude ülesseadmine keevitamiseks ja nende kontrollimine. A.2.3 Kvaliteedi kontrollimine ja defektide parandamine 1. Keevisõmbluste kontrollimine. 2. Koostu kontrollimine. 3. Defektide parandamine. 4. Lõppkontrolli tegemine. A.2.6 TIG-keevitamine ja detailide järeltöötlemine 1. Metallide keevitamine TIG-tehnoloogiat kasutades. 2. Vahekontrolli tegemine. 3. Valmis toote järeltöötlemine. Keevitaja töötab nii sise- kui ka välistingimustes, tööaeg on üldjuhul fikseeritud, kuid sõltuvalt ettevõtte eripärast võib olla korraldatud ka vahetustega töötamine. Töö on mõõduka tempoga, tööülesanded vahelduvad. Keevitaja peab olema valmis töötama ebamugavas või sundasendis, taluma temperatuurikõikumisi, kõrgusi, vibratsiooni, müra ja tolmu. Töö võib toimuda ohtlikes keskkondades, nt mahutites, ehitus- või tööstusobjektil kõrgustes jne. Ta peab tundma kutsealast ohutustehnikat, elektriseadmete kasutamisega kaasnevat ohutustehnikat, kasutama asjakohaseid kaitsevahendeid ning teadma keevitusega kaasnevaid kahjulikke toimeid inimorganismile (põletusoht, nägemiskahjustused jne). Keevitamisel eralduvad gaasid ja töökeskkonnas olev kivi- ja metallitolm võivad esile kutsuda allergilisi reaktsioone. Keevitaja kasutab oma töös keevitus-, gaasilõike-, metallilõike- ja tõsteseadmeid, elektrilisi, mehaanilisi ja pneumaatilisi käsitööriistu (frees, meisel, haamer, käi jne) ning abivahendeid (rakised, pöördlauad, mehhaniseeritud keevitusseadmed, söeelektroodid jne) ja mõõteriistu (šabloonid, nurgik, mõõdulint, nihik jne). Keevitaja peab oskama oma tööd iseseisvalt planeerida ja olema valmis meeskonnatööks. Töö eeldab arenenud vastutustunnet, hoolikust ja täpsust, kuna töötatakse väärtuslike materjalidega. Vajalik on ruumiline kujutlusvõime, hea koordinatsioon ja liigutuste täpsus, normaalne füüsiline vorm ja nägemine, kontsentreerumisvõime ja püsivus. 4. taseme keevitajatel on üldjuhul erialane kutseharidus. Tööalane kompetentsus võib olla omandatud ka erialase täiendkoolituse ja/või praktilise töökogemusega. Keevitaja, keevitaja-koostelukksepp, keevitaja-koostaja. Tuleohutuse seadus § 12 ja § 14. Keevitaja, tase 4 kutse saamiseks peab taotleja tõendama kohustuslikud (B.2.1–B.2.3), läbivad (B.2.7–B.2.12) ja vähemalt kaks valitavat (kompetentside B.2.4 – B.2.6 hulgast) kompetentsi. Käsikaarkeevitaja 4. taseme osakutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kompetentsid: - kõik kohustuslikud kompetentsid (B.2.1–B.2.3); - kõik läbivad kompetentsid (B.2.7–B.2.12); - kompetents B.2.4 Käsikaarkeevitustööde tegemine ja detailide järeltöötlemine. Poolautomaatkeevitaja 4. taseme osakutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kompetentsid: - kõik kohustuslikud kompetentsid (B.2.1–B.2.3); - kõik läbivad kompetentsid (B.2.7–B.2.12); - kompetents B.2.5 Poolautomaatkeevitustööde tegemine ja detailide järeltöötlemine. TIG-keevitaja 4. taseme osakutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kompetentsid: - kõik kohustuslikud kompetentsid (B.2.1 – B.2.3); - kõik läbivad kompetentsid (B.2.7 – B.2.12); - kompetents B.2.6 TIG-keevitamine ja detailide järeltöötlemine. Töökoha korraldamine, tootmis- ja abivahendite valimine ja ettevalmistamine 4 Detailide ja koostude ettevalmistamine ja koostamine 4 Kvaliteedi kontrollimine ja defektide parandamine 3 Käsikaarkeevitustööde tegemine ja detailide järeltöötlemine 4 Poolautomaatsete keevitustööde tegemine ja detailide järeltöötlemine 4 TIG-keevitamine ja detailide järeltöötlemine 4 Tööjuhiste, tehnoloogiate ja kvaliteedinõuete järgimine 3 Töötervishoiu- ja tööohutusnõuete järgimine 4 Meeskonnatöös osalemine 4 Kohanemine muutuvate oludega 3 Täiendõppes osalemine 3 Töövahendite kasutamine ja hoiustamine 4 Keevitaja, tase 4 Welder, EstQF Level 4 9 Keevitaja II (versioon 1) Keevitaja II (versioon 2) Keevitaja II (versioon 3) Keevitaja II (versioon 4) Keevitaja II (versioon 5) Keevitaja, tase 4 (versioon 6) Keevitaja, tase 4 (versioon 7) Keevitaja, tase 4 (versioon 8) Käsikaarkeevitaja, tase 4 Poolautomaatkeevitaja, tase 4 TIG-keevitaja, tase 4 Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Keevitaja 21 2021-04-27 2022-01-01 2026-12-31 4 4 7212 Keevitajad ja leeklõikajad 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Eesti Masinatööstuse Liit Madis Mäeste Sumet OÜ Sandra Kliimann AS Saku Metall Tatjana Karaganova Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool Riina Otsason Baltic Workboats AS Toomas Reha Inspecta Estonia OÜ Heikki Nurmsalu Fuksia OÜ Tarvo Kapp Contractor OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Keevitajad töötavad keevistooteid või -konstruktsioone valmistavates ettevõtetes. 4. taseme keevitaja keevitab keskmise keerukusega dünaamiliselt koormatud, karastuvaid ja termotöötlust vajavaid keskmise kvaliteedi ja ohutusklassiga keevisliidete keevisõmbluseid. Töös on kasutusel poolautomaat (MAG 135), käsikaar (MMA 111) või mittesulava elektroodiga kaarkeevituse (TIG 141) keevitusprotsessid. Keevitatavateks materjalideks on hästi keevitatavad süsinikterased (nt S235, S275, S355). 4. taseme keevitaja täidab tööülesandeid muutuvates olukordades, töötades töörühma liikmena või iseseisvalt. Keevitaja peab olema valmis töötama piiratud liikuvusega asendites ja erinevate temperatuuridega (suure temperatuurikõikumisega) keskkondades. Ohuteguriteks on toksilised keevitusgaasid, elektrilöök (pingestatud metallosad), kuumad pinnad, UV kiirgus, mehaanilised vigastused, raskete elementide käsitsemine. Tööülesannete täitmine võib nõuda füüsilist pingutust. Riskide maandamiseks tuleb kasutada isikukaitsevahendeid ja kanda eririietust. Koostatud on madalama taseme kutsestandard keevitaja, tase 3 ja kõrgema taseme kutsestandard keevitaja, tase 5. A.2.1 Terase keevitustööde ettevalmistamine. A.2.2 Keevitavate liidete koostamine. A.2.3 Lõpptoote kvaliteedi hindamine. A.2.4 Terase poolautomaatkeevitamine (135 MAG). A.2.5 Terase käsikaarkeevitamine (111 MMA). A.2.6 Terase TIG-keevitamine (141 TIG). Keevitajaks saab õppida kutseõppeasutuses, täiskasvanute tööalase koolituse kursustel või töökohal. Keevitaja, keevitaja-koostelukksepp, keevitaja-koostaja, koostekeevitaja. Tuletööd võib majandustegevusena osutada isik, kellel on kutsetunnistus või kes on läbinud tuletööde tegemise koolituse ja kellel on tuletöötunnistus. Tuleohutuse seadus § 12 ja § 14. Keevitaja tööd mõjutavad uute seadmete ja materjalide kasutusele võtmine, mistõttu on vajalik uuendada seadmete kasutamise ja seadistamise oskusi ning tunda uusi kasutusele võetavaid materjaliliike. Oodatud on praegusest paremaid spetsiifilisi ohutusalaseid ning töö-, tootmis- ja tööstusprotsesside alaseid alusteadmisi sh toote elukaare tundmist. Tõsta tuleb koostude keevitamisel kasutatavate rakiste jm abivahendite kasutamise ja koostamise taset. Ruumiline ehk 3D mõtlemine tuleb kasuks tehniliste jooniste lugemisel. Keevitaja, tase 4 kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused B.2, kompetentsid B.3.1 - B.3.4 ning valitavatest kompetentsidest B.3.5 – B.3.6 vähemalt üks kompetents. Poolautomaatkeevitaja 4. taseme osakutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kompetentsid: - üldoskuste (B.2) kompetentsid; - kõik kohustuslikud kompetentsid B.3.1 - B.3.4. Käsikaarkeevitaja 4.taseme osakutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kompetentsid: - üldoskuste (B.2) kompetentsid; - kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.3; - valitav kompetents B.3.5 Terase käsikaarkeevitamine. TIG keevitaja 4. taseme osakutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kompetentsid: - üldoskuste (B.2); - kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.3; - valitav kompetents B.3.6 Terase TIG-keevitamine. Terase keevitustööde ettevalmistamine 4 Keevitavate liidete koostamine 4 Lõpptoote kvaliteedi hindamine 4 Terase poolautomaatkeevitamine (135 MAG) 4 Terase käsikaarkeevitamine (111 MMA) 4 Terase TIG- keevitamine (141 TIG) 4 Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse HVAC (heating, ventilation, and air conditioning) Engineer, level 7 high education qualification 4 Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener 35 2021-04-20 2021-04-20 2023-04-12 7 7 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kütte, ventilatsiooni ja jahutuse eriala magistriõppe või sellele haridustasemele vastava integreeritud õppe läbinud isikule antakse lõpetamisel diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinseneri esmakutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava vastab kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinseneri kutsestandardi järgmistele osadele: - Teadmised ja oskused (lisa 5). - Inseneritööks vajalikud hoiakud (B 2.3). Õppekava peab olema tunnustatud. Esmakutse omanik võib kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal tegutseda sama eriala diplomeeritud inseneri või volitatud inseneri kutset omava inseneri juhendamisel. Esmakutse andmisel ei ole praktiline töökogemus nõutav, mistõttu ametialasid ei määratleta. Esmakutse on tähtajatu. Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener (edaspidi KVJ-insener) tegutseb kesktasemejuhi, tippjuhi või kitsama ametiala spetsialistina hoonete kütte, ventilatsiooni ja jahutussüsteemide ning nendega seonduvate paigaldiste (edaspidi sisekliima tagamise süsteemid) kavandamisel, püstitamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel, samuti süsteemide lammutustöödel (ehitusseaduse mõistes). KVJ-inseneri ülesanne on sisekliima tagamiseks ette nähtud tehniliste lahenduste väljatöötamine ja väljatöötatud projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte, keskkonnahoidu ning tööohutust ja töötervishoidu. Kutsestandard sisaldab 7. taseme diplomeeritud KVJ-inseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonna inseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Diplomeeritud KVJ-insener (EKR 7. tase) peab olema võimeline iseseisvalt töötama keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutades nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Diplomeeritud KVJ-inseneri tööosad ja -ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel ametialade loetelus. Vastav tööosade ja -ülesannete loetelu on lisas 3. Diplomeeritud KVJ-insener töötab nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutab insener spetsiaalseid arvutiprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad tööosadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Diplomeeritud KVJ-inseneril peab olema magistrikraad või sellega võrdsustatud kõrgharidusdiplom kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal. Kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal rakenduskõrghariduse omandanud kutsetaotlejalt nõutakse täiendava akadeemilise ja täiendusõppe läbimist, mida võib tõendada ka VÕTA 1) kaudu. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava erialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise ja taastõendamise eeldusi vt lisast 7. Kutse taotlemise erijuhud on kirjeldatud lisas 8. Diplomeeritud KVJ-insener töötab tavapäraselt kesktasemejuhi, tippjuhi või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht ja konsultant. Diplomeeritud KVJ-inseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal iseseisvalt ja enda vastutusel tõendatud kompetentsuse piires ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Diplomeeritud KVJ-inseneri volituste ulatust kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal vt lisast 11. Ehitusinsener, tase 6 esmane kutse Civil Engineer in Buildings and Structures, level 6 high education qualification 4 Ehitusinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 1) Ehitusinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 2) Ehitusinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 3) Ehitusinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 5) Ehitusinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 6) Ehitusinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 7) Üldehitus Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Ehitusinsener 35 2021-04-20 2021-04-20 2023-04-12 6 6 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Üldehituse eriala rakenduskõrgharidusõppe läbinud isikule antakse lõpetamisel ehitusinseneri esmakutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava vastab üldehitusinseneri kutsestandardi järgmistele osadele: • Teadmised ja oskused (lisa 5) • Inseneritööks vajalikud hoiakud (B.2.3) Õppekava peab olema riiklikult tunnustatud. Esmakutse omanik võib üldehituse erialal tegutseda selle eriala ehitusinseneri, diplomeeritud ehitusinseneri või volitatud ehitusinseneri kutset omava spetsialisti juhendamisel. Esmakutse andmisel ei ole praktiline töökogemus nõutav, mistõttu ametialasid ei määratleta. Esmakutse on tähtajatu. Ehitusvaldkonna insenerid tegutsevad kesktaseme- või tippjuhina hoonete ja rajatiste püstitamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel, samuti hoonete lammutus- ja restaureerimistöödel. Ehitusinseneride ülesandeks on väljatöötatud projektlahenduste realiseerimine, arvestades sotsiaalsete, majanduslike, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetiliste aspektidega. See kutsestandard sisaldab 6. taseme ehitusinseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonna inseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Ehitusinsener (EKR 6.tase) töötab iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutades nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Ehitusinsenerid üldehituse erialal spetsialiseeruvad hoonete ehituse, sadamaehituse või geotehnika allerialadele. Ehituseinseneride tööosad ja -ülesanded üldehituse erialal on loetletud standardi avalehel toodud erialade ja ametialade lõikes. Vastav tööosade ja –ülesannete loetelu on esitatud lisas 3. Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad tööosadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Üldehituse eriala ehitusinseneril peab olema rakenduskõrghariduse diplom või bakalaureuse kraad üldehituse erialal. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Lisaks sellele tuleb täita täiendusõppe nõuded vastavalt lisale 7. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise ja taastõendamise eeldused on esitatud lisas 7. Kutse taotlemise erijuht on kirjeldatud lisas 8. Ehitusinsenerid üldehituse erialal töötavad kesktaseme-, tippjuhi või spetsialistina erinevatel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks ehitusjuht, objektijuht jms. Üldehituse eriala ehitusinseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada üldehituse erialal iseseisvalt ja enda vastutusel tõendatud kompetentsuse piires ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Ehitusinseneri volituste ulatus üldehituse erialal vt lisast 11. Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 esmane kutse Diploma Specialist in energy performance of buildings, level 7 high education qualification 3 Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitiste energiatõhusus Energiaaudiitor 35 2021-04-20 2021-04-20 2023-04-12 7 7 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Energiatõhususe kutsete tasemete ülevaade Energiatõhususe kutsete taotlemise eeldused Energiatõhususe kutsete täiendusõppe arvestus Kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Teet Tark Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus Siim Link Eesti Soojustehnikainseneride Selts Ülo Kask Tallinna Tehnikaülikooli Soojustehnikainstituut Paul Einaste Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit Peter Haab Eesti Projektbüroode Liit Targo Kalamees Tallinna Tehnikaülikool Tiit Pukk Volitatud energiaaudiitor, EKVÜ energiatõhususe valdkonna kutsete hindamiskomisjoni esimees Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 kutsestandard on kõrghariduse õppekavade, isikute kompetentsuse hindamise ning kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemise alus. Selle kutsestandardi alusel antakse järgmisi kutseid: a) Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 esmane kutse antakse isikule kõrgharidusõppe lõpetamisel akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava on riiklikult tunnustatud ja vastab kutsestandardi osadele B 2.1-2.6. Esmase kutse omamine tõendab, et isik on suuteline rakendama üldteoreetilisi ja hoonete energiatõhususe teadmisi ja oskusi kogenud energiatõhususe spetsialisti juhendamisel. Esmane kutse on tähtajatu. b) Diplomeeritud energiatõhususe spetsialisti kutse antakse isikule kutsetunnistusega juhul, kui kutset andev organ on tunnistanud tema kompetentside vastavust kutsestandardile. Energiatõhususe spetsialistide töö põhieesmärk on ehitiste energiatõhususe hindamine ning nõustamine, lähtudes säästva arengu printsiipidest, kutse-eetikast, kaasaegsetest insenerteadmistest ja heast projekteerimis-, konsulteerimis- ja ehitustavast. Kutsestandard sisaldab diplomeeritud energiatõhususe spetsialisti kutse kirjeldust ja kompetentsusnõudeid. Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist on ehitusseaduse vastutava spetsialisti mõistele vastav spetsialist (pädev isik), kes on võimeline iseseisvalt ja omal vastutusel koostama elamute ja ühiskondlike hoonete energiaauditeid, väljastama olemasolevatele hoonetele energiamärgiseid ning nõustama elamute ja ühiskondlike hoonete energiatõhususe valdkonnas. Tal on oskus teostada arvutusi hoonete energiatõhususe miinimumnõuete, madala- ja liginullenergiahoonete nõuetele vastavuse tõendamiseks. Ta on valmis töötama interdistsiplinaarses meeskonnas koos sidusvaldkondade inseneride jt spetsialistidega. Vajadusel juhendab ja kaasab ta teisi spetsialiste. Ta on võimeline juhtima väiksemaid töörühmi või organisatsiooni strateegiliste eesmärkide saavutamiseks ning võtma vastutust teiste töö tulemuste eest. Diplomeeritud energiatõhususe spetsialisti iseloomustab võime leida probleemidele lahendusi ja viia neid ellu majanduslikult vastuvõetaval, keskkonnasõbralikul ning ühiskondlikult aktsepteeritaval moel. Energiatõhususe valdkonnas on lisaks diplomeeritud energiatõhususe spetsialisti, tase 7 kutsele kehtestatud energiaaudiitor, tase 6 esmane kutse, diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 ja volitatud energiatõhususe spetsialist, tase 8 kutsed. Ülevaade ehitiste energiatõhususe valdkonna kutsetest ja tasemetest on toodud lisas 1. A.2.1 Olemasoleva ehitise energiatõhususe hindamine. A.2.2 Tehnilis-majandusliku analüüsi teostamine. A.2.3 Elamute ja ühiskondlike hoonete energiaauditi koostamine. A.2.4 Energiatõhususe-alane nõustamine. A.2.5 Energiamärgise koostamine ja väljastamine olemasolevatele hoonetele. Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist töötab põhiliselt büroos ja objektidel. Ta vaatab kohapeal objekti üle koos vajalike mõõdistuste ja intervjuudega. Objektid võivad paikneda erinevates piirkondades. Töötada tuleb paindliku tööajarežiimiga. Vajadusel tuleb kasutada spetsiaalseid tööriideid ja kaitsevahendeid. Juhinduda tuleb üldise tööohutuse ja vajadusel elektriohutuse nõuetest. Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist kasutab oma töös lisaks tavapärasele kontoritehnikale (arvutid, kommunikatsiooniseadmed jms.) ja –tarkvarale (tekstitöötlus, tabelarvutus, internetisuhtlus jms) spetsiaalseid arvutusprogramme (näiteks energiatarbimise dünaamilise soojuslevi arvutusprogrammid jms) ning mõõtetehnikat (näiteks salvestavad mõõtevahendid). Töö eeldab innovaatilist, keskkonnahoidlikku ning säästvat arengut toetavat mõtlemist, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, analüüsivõimet, täpsust, vastutustunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, ruumilist kujutlus- ning kohanemisvõimet. Diplomeeritud energiatõhususe spetsialistina töötamine eeldab tehnikaalast kõrgharidust. Diplomeeritud energiatõhususe spetsialisti valmistatakse ette kursustel ja kõrgkoolis. Edukaks kutsetegevuseks on vajalik kompetentsus, mis moodustub teadmistest ja oskustest, eri- ja ametialasest töökogemusest ja energiatõhususe spetsialisti tööks vajalikest hoiakutest. Kutse taotlemisel tuleb järgida taotlemistingimusi ja täiendõppe arvestuse nõudeid (vt lisa 2 ja 3). Insener, projekteerija, energiaaudiitor, energiamärgise väljastaja, projektijuht, konsultant, energiaekspert, energiakasutuse modelleerija, osakonnajuhataja, teadlane-uurija jm. Energiaaudiitori kutse omamine tõendab energiatõhususevaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes isiku pädevust töötada energiatõhususe erialal omal vastutusel ja iseseisvalt tõendatud kompetentsuse piires. Diplomeeritud energiatõhususe spetsialisti kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B2.1 - B 2.6 tõendamine. Olemasoleva ehitise energiatõhususe hindamine 7 Tehnilis-majanduslik analüüs 7 Elamute ja ühiskondlike hoonete energiaauditi koostamine 7 Energiatõhususe alane nõustamine 7 Energiamärgise koostamine ja väljastamine olemasolevatele hoonetele 7 Energiatõhususe spetsialist, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Keevitaja, tase 5 Welder, EstQF Level 5 6 Keevitaja III (versioon 1) Keevitaja III (versioon 2) Keevitaja III (versioon 3) Keevitaja III (versioon 4) Keevitaja III (versioon 5) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Keevitaja 21 2021-04-27 2021-04-27 2026-12-31 5 5 7212 Keevitajad ja leeklõikajad 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Eesti Masinatööstuse Liit Madis Mäeste Sumet OÜ Sandra Kliimann AS Saku Metall Tatjana Karaganova Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool Riina Otsason Baltic Workboats AS Toomas Reha Inspecta Estonia OÜ Heikki Nurmsalu Fuksia OÜ Tarvo Kapp Contractor OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Keevitajad töötavad keevistooteid või -konstruktsioone valmistavates ettevõtetes. 5. taseme keevitaja keevitab kõrge kvaliteediga keevisliidete keevisõmbluseid, mis eeldab töökogemusega omandatud kõrget professionaalsust. Töös on kasutusel süsinikteraste keevitamise põhiprotsessidel (MAG 135, TIG 141, MMA 111) põhinevad spetsiifilise materjaligrupi keevitusprotsessid. Keevitatavateks materjalideks on hästi keevitatavad süsinikterased (nt S235, S275, S355), madalleegerterased (nt 16Mo3), legeerterased (nt AISI 304, AISI 316) või alumiinium ning selle sulamid. 5. taseme keevitaja täidab tööülesandeid ootamatult muutuvates olukordades. Ta teeb vajadusel ettepanekuid töö tehniliseks parendamiseks, osaleb keevitusprotseduuride katsetamisel ning juhendab teisi keevitajaid. Keevitaja peab olema valmis töötama piiratud liikuvusega asendites ja erinevate temperatuuridega (suure temperatuurikõikumisega) keskkondades. Ohuteguriteks on toksilised keevitusgaasid, elektrilöök (pingestatud metallosad), kuumad pinnad, UV kiirgus, mehaanilised vigastused, raskete elementide käsitsemine. Tööülesannete täitmine võib nõuda füüsilist pingutust. Riskide maandamiseks tuleb kasutada isikukaitsevahendeid ja kanda eririietust. Koostatud on madalamate tasemete kutsestandardid: keevitaja, tase 3 ja keevitaja, tase 4. A.2.1 Erikeevitustööde ettevalmistamine. A.2.2 Keevitavate liidete koostamine. A.2.3 Lõpptoote kvaliteedi hindamine. A.2.4 Juhendamine meistrioskuste edasiandmiseks. A.2.5 Terase poolautomaatkeevitamine täidistraadiga (136 või 138 MAG). A.2.6 Alumiiniumi sulamite poolautomaatkeevitamine (131 MIG). A.2.7 Roostevaba TIG-keevitamine (141 TIG). A.2.8 Alumiiniumi sulamite TIG-keevitamine (141 TIG). A.2.9 Madal- ja legeerteraste käsikaarkeevitamine (111 MMA). Kutseoskused on omandatud pikaajalisel järjepideval töötamisel sh erialaseid koolituskursusi läbides või kutseõppe jätkuõppes, mis eeldab varem omandatud Keevitaja, tase 4 kutseoskuste olemasolu. Keevitaja, keevitaja-koostelukksepp, keevitaja-koostaja, koostekeevitaja, eestööline jm. Tuletööd võib majandustegevusena osutada isik, kellel on kutsetunnistus või kes on läbinud tuletööde tegemise koolituse ja kellel on tuletöötunnistus. Tuleohutuse seadus § 12 ja § 14. Keevitaja tööd mõjutavad uute seadmete ja materjalide kasutusele võtmine, mistõttu on vajalik uuendada seadmete kasutamise ja seadistamise oskusi ning tunda uusi kasutusele võetavaid materjaliliike. Oodatud on praegusest paremaid spetsiifilisi ohutusalaseid ning töö-, tootmis- ja tööstusprotsesside alaseid alusteadmisi sh toote elukaare tundmist. Tõsta tuleb koostude keevitamisel kasutatavate rakiste jm abivahendite kasutamise ja koostamise taset. Ruumiline ehk 3D mõtlemine tuleb kasuks tehniliste jooniste lugemisel. Keevitaja, tase 5 kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused B.2, kompetentsid B.3.1 - B.3.4 ning valitavatest kompetentsidest B.3.5 – B.3.9 vähemalt üks kompetents. Erikeevitustööde ettevalmistamine 5 Keevitavate liidete koostamine 5 Lõpptoote kvaliteedi hindamine 5 Juhendamine meistrioskuste edasiandmiseks 5 Valitavatest kompetentsidest B.3.5 – B.3.9 tuleb valida vähemalt üks kompetents. Terase poolautomaatkeevitamine täidistraadiga (136 või 138 MAG) 5 Alumiiniumi sulamite poolautomaatkeevitamine (131 MIG) 5 Roostevaba terase TIG-keevitamine (141 TIG) 5 Alumiiniumi sulamite TIG-keevitamine (141 TIG) 5 Madal- ja legeerteraste käsikaarkeevitamine (111 MMA) 5 Lehtmetalli laserlõikepingi operaator, tase 4 Sheet Metal, CNC Machine Operator, EstQF Level 4 1 Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator 20 2021-04-27 2021-04-27 2026-04-26 4 4 7223 Metallitöötluspinkide seadistajad ja operaatorid 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Eesti Masinatööstuse Liit Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Henri Tabri Aider OÜ Veiko Põldmaa Tallinna Tööstushariduskeskus Rauno Edur Ferresto Laser OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Lehtmetalli laserlõikepingi operaator töötab lehtmetalli töötlemisega tegelevas ettevõttes. Tema tööks on kvaliteetsete lehtmetallist detailide valmistamine arvjuhtimisega laserlõikepingil. Laserlõikus võimaldab lehtmaterjalide termilist lõikamist fokusseeritud laserkiire abil mööda ettemääratud kontuuri. Operaator tuleb toime oma tööülesannete täitmisega tavapärastes, väheselt muutuvates olukordades. Lõikeprotsessi töötsükli läbi viimiseks kasutab operaator eelnevalt koostatud juhtprogramme. Ta kindlustab tööpingi efektiivse ja säästliku kasutuse ning tagab kontrollmõõtmistega töödeldava detaili tööjoonisele vastavuse. Ettevõtte spetsiifikast lähtuvalt võivad operaatori tööülesanded hõlmata tõstemagnetite ja -troppide, haaratsite, telfrite, kraanade jm laadimisseadmete kasutamist materjali ja valmistoodangu liigutamiseks ja tõstmiseks. Töökeskkonnas esineb müra- ja tolmu, kasutatavad kemikaalid võivad põhjustada allergilisi reaktsioone. Tööpingi opereerimine võib tekitada sundasendist tingitud vaevusi. Tööülesanded on kiirelt vahelduvad ja võivad nõuda füüsilist pingutust raskuste käsitsi tõstmisel. Lehtmetalli töötlemispinkide operaatorite kutsed: Lehtmetalli painutuspingi operaator, tase 4 Lehtmetalli plasma- ja gaasilõikepingi operaator, tase 4 A.2.1 Lehtmetalli laserlõikamise ettevalmistamine. A.2.2 Laserlõikepingi seadistamine. A.2.3 Lehtmetalli lõikamine laserlõikepingil. A.2.4 Laserlõikepingi hooldus- ja korrashoiutööd. Lehtmetalli laserlõikepingi operaatoriks saab õppida kutseõppeasutuses, täiskasvanute tööalase koolituse kursustel või töökohal. Laserlõikepingi operaator, laseri operaator, CNC laserlõikekeskuse operaator jm. Lõikepingi opereerimist mõjutab tootmises innovaatiliste kõrgtehnoloogiliste rakenduste kasutusele võtmine. Operaatori töö intensiivistub, kuna opereerida tuleb mitut lõikepinki sh muid kaasnevaid lisaseadmeid. Vajalikuks osutub töö täpsem planeerimine. Eeldatakse praegusest paremaid tööstusspetsiifilisi ohutusalaseid ning töö-, tootmis- ja tööstusprotsesside alusteadmisi. Oluline on tunda uusi kasutusele võetavaid materjaliliike. Kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2 ja B.3.1 - B.3.4 tõendamine. Lehtmetalli laserlõikamise ettevalmistamine 4 Laserlõikepingi seadistamine 4 Lehtmetalli lõikamine laserlõikepingil 4 Laserlõikepingi hooldus- ja korrashoiutööd 4 Lehtmetalli painutuspingi operaator, tase 4 Sheet Metal, CNC Machine Operator, EstQF Level 4 1 Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator 20 2021-04-27 2021-04-27 2026-04-26 4 4 7223 Metallitöötluspinkide seadistajad ja operaatorid 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Eesti Masinatööstuse Liit Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Henri Tabri Aider OÜ Veiko Põldmaa Tallinna Tööstushariduskeskus Rauno Edur Ferresto Laser OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Lehtmetalli painutuspingi operaator töötab lehtmetalli töötlemisega tegelevas ettevõttes. Tema tööks on kvaliteetsete lehtmetallist detailide valmistamine arvjuhtimisega painutuspingil. Painutusprotsessis deformeeritakse lehtmetallist toorikut plastselt painutustempli ja -matriitsi abil, et saavutada soovitud paindenurk. Operaator töötab iseseisvalt olukordades, mida saab tavaliselt ette näha, aga mis võivad ka muutuda. Töötsükli sooritamiseks kasutab operaator eelnevalt koostatud juhtprogramme või koostab ise vajaliku juhtprogrammi painutuspingi juhtpaneelil. Ta kindlustab tööpingi efektiivse ja säästliku kasutuse ning tagab kontrollmõõtmistega töödeldava detaili tööjoonisele vastavuse. Painutusprotsessis on oluline tähtsus tooriku täpsel painutuspinki asetamisel ja painutustsükli ohutul läbiviimisel, kuna tegemist on kõrgema ohuastmega seadmega. Materjali käitlemisega seotud tegevusi viib ta peamiselt läbi manuaalselt. Ettevõtte spetsiifikast lähtuvalt võivad operaatori tööülesanded hõlmata tõstemagnetite ja -troppide, haaratsite, telfrite, kraanade jm laadimisseadmete kasutamist materjali ja valmistoodangu liigutamiseks ja tõstmiseks. Töökeskkonnas esineb müra- ja tolmu, kasutatavad kemikaalid võivad põhjustada allergilisi reaktsioone. Painutuspingi opereerimine võib tekitada sundasendist tingitud vaevusi. Lehtmetalli töötlemispinkide operaatorite kutsed: Lehtmetalli laserlõikepingi operaator, tase 4 Lehtmetalli plasma- ja gaasilõikepingi operaator, tase 4 A.2.1 Lehtmetalli painutuse ettevalmistamine. A.2.2 Painutuspingi seadistamine. A.2.3 Lehtmetalli töötlemine painutuspingil. A.2.4 Painutuspingi hooldus- ja korrashoiutööd. Lehtmetalli painutuspingi operaatoriks saab õppida kutseõppeasutuses, täiskasvanute tööalase koolituse kursustel või töökohal. Painutuspingi operaator, painutupressi operaator, CNC painutuspingi operaator. Painutuspingi opereerimist mõjutab tootmises innovaatiliste kõrgtehnoloogiliste rakenduste kasutusele võtmine. Töö lihtsustub tehnoloogiliste lisaseadmete (nt automaatsed nurgamõõtjad, automaatne tööriistavahetus) kasutusele võtmise tulemusena. Lisanduvad täisautomatiseeritud painutusrobotid (kus operaatori pidev juuresolek ei ole enam vajalik), mistõttu töö intensiivistub, sest opereerida tuleb mitut painutusseadet või ka muid kaasnevaid seadmeid. Vajalikuks osutub töö täpsem planeerimine. Eeldatakse praegusest paremaid tööstusspetsiifilisi ohutusalaseid ning töö-, tootmis- ja tööstusprotsesside alusteadmisi. Kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2 ja B.3.1 - B.3.4 tõendamine. Lehtmetalli painutusprotsessi ettevalmistamine 4 Painutuspingi seadistamine 4 Lehtmetalli töötlemine painutuspingil 4 Painutuspingi hooldus- ja korrashoiutööd 4 Lehtmetalli plasma- ja gaasilõikepingi operaator, tase 4 Sheet Metal, CNC Machine Operator, EstQF Level 4 1 Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator 21 2021-04-27 2021-04-27 2026-04-26 4 4 7223 Metallitöötluspinkide seadistajad ja operaatorid 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Eesti Masinatööstuse Liit Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Aivo Aunapuu Alas-Kuul AS Aleksei Saareväli Tallinna Tööstushariduskeskus Rain Laager Exmet Services OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Lehtmetalli plasma- ja gaasilõikepingi operaator töötab lehtmetalli töötlemisega tegelevas ettevõttes. Tema tööks on kvaliteetsete lehtmetallist detailide valmistamine üldjuhul kombineeritud arvjuhtimisega plasma- ja gaasilõikepingil või eraldiseisvatel arvjuhtimisega plasma -ja gaasilõikepinkidel. Plasma- ja gaasilõikus on täpne, kiire ja efektiivne lõikamismeetod erineva paksusega lehtmetalli termiliseks lõikamiseks. Plasmalõikuse protsessis lõigatakse lehtmaterjale plasmakaarleegi abil, gaasilõikuse protsessis (süsinikterasest lehtmaterjalide puhul) hapniku ja kütusegaaside (atsetüleen, propaan, metaan) abil. Operaator töötab iseseisvalt olukordades, mida saab tavaliselt ette näha, aga mis võivad ka muutuda. Lõikeprotsessi töötsükli läbi viimiseks valib operaator eelnevalt koostatud juhtprogrammi. Ta kindlustab tööpingi efektiivse ja säästliku kasutuse ning tagab kontrollmõõtmistega töödeldava detaili tööjoonisele vastavuse. Ettevõtte spetsiifikast lähtuvalt võivad operaatori tööülesanded hõlmata tõstemagnetite ja -troppide, haaratsite, telfrite, kraanade jm laadimisseadmete kasutamist materjali ja valmistoodangu liigutamiseks ja tõstmiseks. Töökeskkonnas esineb UV-kiirgust, kõrgetel temperatuuridel pindu, müra- ja tolmu. Lõikamisel tekkivad aurud võivad põhjustada tervisevaevusi. Tööülesanded on kiirelt vahelduvad ja võivad nõuda füüsilist pingutust raskuste käsitsi tõstmisel. Lehtmetalli töötlemispinkide operaatorite kutsed: Lehtmetalli laserlõikepingi operaator, tase 4 Lehtmetalli painutuspingi operaator, tase 4 A.2.1 Lehtmetalli plasma - ja gaasilõikamise ettevalmistamine. A.2.2 Plasma - ja gaasipingi seadistamine. A.2.3 Lehtmetalli lõikamine plasma- ja gaasilõikepingil. A.2.4 Plasma - ja gaasilõikepingi hooldus- ja korrashoiutööd. Lehtmetalli plasma- ja gaasilõikepingi operaatoriks saab õppida kutseõppeasutuses, täiskasvanute tööalase koolituse kursustel või töökohal. Plasmapingi operaator, CNC plasmalõikepinkide operaator, gaasilõikepingi operaator jm. Lõikepingi opereerimist mõjutab tootmise automatiseerimine. Töö lihtsustub tehnoloogiliste lisaseadmete (nt mõõtude automaatne kontroll) kasutusele võtmise tulemusena. Lisanduvad täisautomatiseeritud plasmalõikerobotid, mistõttu töö intensiivistub, sest opereerida tuleb kombineeritud lõikeseadet või ka muid kaasnevaid seadmeid. Vajalikuks osutub töö täpsem planeerimine ning andmebaasi kogumine ja analüüsimine. Kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2 ja B.3.1 - B.3.4 tõendamine. Lehtmetalli plasma - ja gaasilõikamise ettevalmistamine 4 Plasma - ja gaasipingi seadistamine 4 Lehtmetalli lõikamine plasma- ja gaasilõikepingil 4 Plasma- ja gaasilõikepingi hooldus- ja korrashoiutööd 4 Sterilisatsioonitehnik, tase 4 Sterilisation technician, EstQF Level 4 2 Sterilisatsioonitehnik, tase 4 (versioon 1) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Tervishoiu abiteenused Sterilisatasioonitehnik 24 2021-04-29 2021-04-29 2026-04-28 4 4 5329 Tervishoiu hooldustöötajad, mujal liigitamata 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Kairi Kukk Ida-Tallinna Keskhaigla Ljudmila Kovgan Põhja-Eesti Regionaalhaigla Piret Tamme Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Anu Tammemäe Ida-Tallinna Keskhaigla Anu Tuuksam Haridus - ja Noorteamet Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Sterilisatsioonitehniku töö eesmärk on tagada kliendile ohutu ja kvaliteetne tervishoiuteenus ja vältida tervishoiuteenusega seotud infektsioonide teket. Sterilisatsioonitehniku tööks on meditsiiniseadmete ja tarvikute dekontaminatsioon, mis hõlmab puhastust, desinfektsiooni ja sterilisatsiooni. Sterilisatsioonitehnik töötab iseseisvalt ja meeskonnas ning vastustab oma töö tulemuste eest. Sterilisatsioonitehnik kasutab oma töös erinevaid meditsiiniseadmeid ja isikukaitsevahendeid. Sterilisatsioonitehnik töötab töögraafiku alusel, sh öises vahetuses, nädalavahetusel ja riigipühadel. Sterilisatsioonitehnik puutub kokku füüsikaliste, füsioloogiliste, bioloogiliste ja keemiliste ohuteguritega. A.2.1 Meditsiiniseadmete puhastamine ja desinfitseerimine A.2.2 Meditsiiniseadmete funktsionaalsuse kontroll ja hooldamine A.2.3 Meditsiiniseadmete komplekteerimine ja pakendamine A.2.4 Meditsiiniseadmete steriliseerimine Sterilisatsioonitehnik on läbinud erialase kutseõppe tasemeõppe või omandanud kutseoskused töö käigus. Autoklaavija, meditsiiniseadmete hooldaja, meditsiiniseadmete tehnik, sterilisatsioonitehnik. Sterilisatsioonitehnik, tase 4 kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Meditsiiniseadmete puhastamine ja desinfitseerimine 4 Meditsiiniseadmete funktsionaalsuse kontroll ja hooldamine 4 Meditsiiniseadmete komplekteerimine ja pakendamine 4 Meditsiiniseadmete steriliseerimine 4 Hambaraviassistent, tase 5 Dental assistant, EstQF Level 5 3 Hambaarsti abi I (versioon 1) Hambaraviassistent, tase 5 (versioon 2) Hambaraviassistent, tase 5 (versioon 4) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Hambaravi Hambaarsti abi 24 2021-04-29 2021-04-29 2022-04-06 5 5 3251 Hambaraviõed ja hambaravi keskastme spetsialistid 0911 Hambaravi 86 Tervishoid Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Terje Altosaar Eesti Suuhügienistide Liit Stanislav Liskmann Eesti Hambaarstide Liit, Dental Art Hambakliinik Katrin Toompuu SA Tallinna Hambapolikliinik, Hambaraviõdede Seltsing Maarika Tõnts Dental Art Hambakliinik Eva Vakra Eesti Hambaarstide Liit, Hambakliinik Vagodent Marek Vink Eesti Hambaarstide Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Hambaraviassistent on suutervishoiu töötaja, kes abistab hambaarsti ja/või suuhügienisti vastavalt iga tööetapi iseloomule, sh neljakäetöö meetodil, saavutamaks optimaalset ravitulemust. Hambaraviassistendi töö eesmärk on osaleda aktiivselt hambaravi meeskonna liikmena kvaliteetse suutervishoiuteenuse tagamisel. Olulisel kohal on hügieeni-, anti- ja aseptika nõuete järgimine. Hambaraviassistent on võimeline iseseisvalt ja korrektselt täitma hambaarsti poolt delegeeritud ülesandeid nagu erinevate sihtgruppide nõustamine ja vajadusel sekkuma suutervislikesse tegevustesse. Hambaraviassistent töötab hambaravi kabinetis, mis koos vastava sisustusega peab tagama nii patsiendile kui personalile turvalise keskkonna. Töös võib esineda erinevaid tervist kahjustavaid faktoreid (näit sundasend, rutiinsed liigutused, keemilised, bioloogilised jt ohutegurid). A.2.1 Patsiendi nõustamine suutervise küsimustes A.2.2 Meditsiiniseadmete ja instrumentide ettevalmistamine, hooldamine ja kasutamine A.2.3 Hambaravikabineti varustamine materjalidega A.2.4 Hambaarsti assisteerimine raviprotseduuride tegemisel A.2.5 Hambaarsti assisteerimine parodontoloogia valdkonnas A.2.6 Hambaarsti assisteerimine restauratiivses ja proteetilises hambaravis A.2.7 Hambaarsti assisteerimine karioloogia ja endodontia valdkonnas A.2.8 Menetlused pea- ja kaelapiirkonna radioloogias A.2.9 Hambaarsti ja/või näo-lõualuude kirurgi assisteerimine kirurgia valdkonnas A.2.10 Menetlused ortodontias ja ortodondi assisteerimine A.2.11 Hambaarsti assisteerimine mikroskoobi kasutamisel Hambaraviassistent on läbinud erialase vastava taseme kutseõppe õppekava. Hambaraviassistent, hambaarsti abiline, hambaarsti abi, hambaarsti assistent. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.3.1 – B.3.8 ja üldoskused. Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.3.9 – B.3.11. Patsiendi nõustamine suutervise küsimustes 5 Meditsiiniseadmete ja instrumentide ettevalmistamine, hooldamine ja kasutamine 5 Hambaravikabineti varustamine materjalidega 5 Hambaarsti assisteerimine raviprotseduuride tegemisel 5 Hambaarsti assisteerimine parodontoloogia valdkonnas 5 Hambaarsti assisteerimine restauratiivses ja proteetilises hambaravis 5 Hambaarsti assisteerimine karioloogia ja endodontia valdkonnas 5 Menetlused pea- ja kaelapiirkonna radioloogias 5 Kutse taotlemisel on lisaks võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.9 – B.2.11. Hambaarsti ja/või näo-lõualuude kirurgi assisteerimine kirurgia valdkonnas 6 Menetlused ortodontias ja ortodondi assisteerimine 5 Hambaarsti assisteerimine mikroskoobi kasutamisel 5 Tervishoiusekretär, tase 5 Clinical secretary, EstQF Level 5 1 Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Tervishoiu abiteenused Tervishoiusekretär 24 2021-04-29 2021-04-29 2026-04-28 5 5 3344 Meditsiinivaldkonna sekretärid 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Eesti Juhi Abi Ühing Digipädevuse enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Karin Jukk Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinik Janne Kerdo Eesti Juhi Abi Ühing Janne Klusova SA Viljandi Haigla Kaja Kulper SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Terje Markus Tartu Tervishoiu Kõrgkool Ülle Mitt Pärnu Haigla Varje Pohlasalu Ida-Tallinna Keskhaigla Piret Tamme Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Tervishoiusekretäri töö on tervishoiuteenuste administreerimine, tervishoiuteenuste logistika korraldamine, dokumentide haldamine ja kohtumiste ettevalmistamine. Tervishoiusekretäri töös on suur osa suhtlemisel erinevate osapooltega. Tervishoiusekretärid töötavad haiglates, perearstikeskustes ja teistes tervishoiuteenust osutavates organisatsioonides. A.2.1 Dokumentide haldamine A.2.2 Kohtumiste ettevalmistamine ja dokumenteerimine A.2.3 Tervishoiuteenuste logistika korraldamine A.2.4 Tervishoiuteenuste administreerimine Tervishoiusekretäril on läbitud erialane kutseõppe tasemeõpe või täienduskoolitus või on erialased oskused omandatud töökohal. Tervishoiusekretär, kliiniline sekretär, haiglasekretär, vastuvõtuassistent, kliinikusekretär. Tervishoiusekretäri töös on kasvav tähtsus (digi)tehnoloogia kasutamise oskusel. Järjest olulisemad on kiire õppimisvõime ja toimetulek kiiresti muutuvas keskkonnas, teadmised ja oskused suhtlemiseks erinevatest kultuuridest ning erivajadustega inimestega. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Dokumentide haldamine 5 Kohtumiste ettevalmistamine ja dokumenteerimine 5 Tervishoiuteenuste logistika korraldamine 5 Tervishoiuteenuste administreerimine 5 Muusikaterapeut, tase 6 Music therapist, EstQF Level 6 3 Muusikaterapeut, tase 6 (versioon 1) Muusikaterapeut, tase 6 (versioon 2) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Tegevusteraapia Muusikaterapeut 24 2021-04-29 2021-04-29 2026-04-28 6 6 2269 Tervishoiu tippspetsialistid, mujal liigitamata 0313 Psühholoogia 86 Tervishoid Eesti Muusikateraapia Ühing Muusikaterapeudi eetikanormid Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Kaili Inno Eesti Muusikateraapia Ühing Eve Lukk Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Alice Pehk Muusikateraapia Keskus Ene Pill Eesti Loovteraapiate Ühing Eha Rüütel Tallinna Ülikool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. 6. taseme muusikaterapeut on spetsialist, kes töötab meeskonnaliikmena muusikateraapia funktsionaalsel ja rekreatiivsel sekkumistasandil, rakendades muusikat ja muusikalisi tegevusi teraapilises suhtes. Muusikateraapias kasutatakse nii muusika kuulamisel kui musitseerimisel põhinevaid tehnikaid ja meetodeid vastavalt konkreetse kliendi näidustusele ja terapeudi pädevusele. Muusikateraapiat rakendatakse nii individuaalselt kui grupiviisiliselt töös vaimsete ja füüsiliste erivajadustega inimestega, näiteks eripedagoogikas, taastusravis ja geriaatrias. Muusikaterapeut töötab meeskonnas nii laste kui ka täiskasvanutega sotsiaal-, tervishoiu- või haridusasutustes. Muusikaterapeutiline sekkumine võib olla nii lühi- kui pikaajaline. A.2.1 Kliendi muusikaterapeutiline hindamine A.2.2 Muusikaterapeutiline sekkumine Muusikaterapeudil on kõrgharidus soovitavalt muusika-, sotsiaal- , haridus-, meditsiini- või tervisevaldkonnas ja läbitud muusikateraapiaalane väljaõpe. Muusikaterapeut, loovterapeut. Vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele võib rehabilitatsioonimeeskonnas osaleda spetsialist, kellel on kutseseaduse alusel antud muusikaterapeudi kutse, riiklikult tunnustatud kõrgharidus muusikateraapias või sellele vastav kvalifikatsioon. Kasvav tähtsus on digitehnoloogiate kasutamise oskusel. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kohustuslikud kompetentsid B.3.1 – B.3.2 ja üldoskused B.2. Kliendi muusikaterapeutiline hindamine 6 Muusikaterapeutiline sekkumine 6 Optometrist, tase 6 Optometrist, EstQF Level 6 5 Optometrist IV (versioon 1) Optometrist IV (versioon 2) Optometrist IV (versioon 3) Optometrist, tase 6 (versioon 4) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Optomeetria Optometrist 24 2021-04-29 2021-04-29 2026-04-28 6 6 3254 Optometristid ja optikud 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Marilin Hango OptiPRO OÜ Jaanika Kont, Sinu2Silma OÜ, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli optomeetria õppetool Agnes Lill Eesti Optometristide Selts, Dr Kai Noor Silmakabinet OÜ Kai Noor Eesti Oftalmoloogide Selts Kirsika Piiskop Eesti Optometristide Selts, Dr Kai Noor Silmakabinet OÜ Veiko Reigo Eesti Oftalmoloogide Selts Vootele Tamme Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli optomeetria õppetool Laura Tõnov Optiland Eesti OÜ, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Optometristi töö on nägemise korrigeerimiseks sobivate optikatoodete (prillid, kontaktläätsed, filterprillid jne) soovitamine ja sobitamine, nägemisteravuse korrigeerimine, silma üldseisundi hindamine, elanikkonna nõustamine nägemistervisega seotud küsimustes. Optometrist töötab meeskonnas iseseisvalt. Optometrist töötab põhiliselt siseruumides, mis on varustatud tööks vajalike seadmete ja tarvikutega. Töö on vaimselt ja emotsionaalselt pingeline ning füüsilise koormuse jaotumise poolest ebaühtlane. Optometristi peamisteks töövahenditeks on nägemisteravuse uurimise ja korrigeerimise seadmed ning vahendid, prillide valmistamise ja sobitamise seadmed ning vahendid ja infotehnoloogilised seadmed. A.2.1 Nägemisteravuse uurimine A.2.2 Kontaktläätsede määramine ja sobitamine A.2.3 Prillide sobitamine A.2.4 Prillide valmistamine A.2.5 Juhendamine ja nõustamine Optometristil on erialane kõrgharidus. Optometrist. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Nägemisteravuse uurimine 6 Kontaktläätsede määramine ja sobitamine 6 Prillide sobitamine 6 Prillide valmistamine 6 Juhendamine 6 Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, tase 3 Conventional machine operator, level 3 8 Freesija II (versioon 1) Freesija II (versioon 2) Freesija II (versioon 3) Freesija II (versioon 4) Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, tase 3 (versioon 6) Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, tase 3 (versioon 7) Lihvija II (versioon 1) Lihvija II (versioon 2) Lihvija II (versioon 3) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 1) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 2) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 3) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 4) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 5) Treial II (versioon 1) Treial II (versioon 2) Treial II (versioon 3) Treial II (versioon 4) Freesija, tase 3 Lihvija, tase 3 Treial, tase 3 Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Metallilõikepinkidel töötaja 21 2021-04-27 2021-04-27 2022-12-31 3 3 7223 Metallitöötluspinkide seadistajad ja operaatorid 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Andres Pählapuu Hissmekano Eesti OÜ Allan Märk AS NORMA Anu Kull Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool Veiko Põldmaa Tallinna Tööstushariduskeskus Anu Tuuksam SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötajad on ametis peamiselt ettevõtetes, mis tegelevad metallide töötlemisega treimise, freesimise või lihvimise teel. Töö toimub sõltuvalt töötaja kutsealasest ettevalmistusest trei-, frees- või lihvpingil, kus ta töötleb joonise või näidise järgi detaile. Konventsionaalsetel metallitöötlemispinkidel töötaja põhilised tööülesanded on pindade, astmete, avade ja soonte töötlemine, puurimine ja keermestamine. Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja kutse sisaldab järgmisi osakutseid: a) freesija b) treial c) lihvija Freesija peamised tööülesanded on detailide valmistamine pindade, avade, astmete ja soonte töötlemise teel konventsionaalsel freespingil. Treiali tööülesanded detailide valmistamisel on lisaks pindade, astmete, avade ja soonte töötlemisele ka keermestamine ja tükeldamine. Lihvija tööülesanded on detailide töötlemine pindade ja astmete lihvimise teel konventsionaalsel lihvpingil. A.2.1 Tööprotsessi ettevalmistamine 1. Tööjooniste ja dokumentidega tutvumine. 2. Nõuetekohase töökoha korraldamine. 3. Tööpingi korrasoleku kontrollimine. 4. Tooriku vastavuse kontrollimine. A.2.2 Tööpingi hooldustööde tegemine 1. Regulaarsete hooldus- ja puhastustööde tegemine. 2. Tehniliste probleemide registreerimine. A.2.3 Detailide töötlemine konventsionaalsel freespingil 1. Konventsionaalse freespingi seadistamine detailide valmistamiseks. 2. Detailide valmistamine konventsionaalsel freespingil. 3. Detailide järeltöötlemine ja ladustamine oma töökoha piires. A.2.4 Detailide töötlemine konventsionaalsel treipingil 1. Konventsionaalse treipingi seadistamine detailide valmistamiseks. 2. Detailide valmistamine konventsionaalse treipingil. 3. Detailide järeltöötlemine ja ladustamine oma töökoha piires. A.2.5 Detailide töötlemine konventsionaalsel lihvpingil 1. Konventsionaalse lihvpingi seadistamine detailide valmistamiseks. 2. Detailide valmistamine konventsionaalsel lihvpingil. 3. Detailide järeltöötlemine ja ladustamine oma töökoha piires. Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja 3. taseme kutse sisaldab järgmisi osakutseid: Freesija, tase 3 A.2.1 Tööprotsessi ettevalmistamine 1. Tööjooniste ja dokumentidega tutvumine. 2. Nõuetekohase töökoha korraldamine. 3. Tööpingi korrasoleku kontrollimine. 4. Tooriku vastavuse kontrollimine. A.2.2 Tööpingi hooldustööde tegemine 1. Regulaarsete hooldus- ja puhastustööde tegemine. 2. Tehniliste probleemide registreerimine. A.2.3 Detailide töötlemine konventsionaalsel freespingil 1. Konventsionaalse freespingi seadistamine detailide valmistamiseks. 2. Detailide valmistamine konventsionaalsel freespingil. 3. Detailide järeltöötlemine ja ladustamine oma töökoha piires. Treial, tase 3 A.2.1 Tööprotsessi ettevalmistamine 1. Tööjooniste ja dokumentidega tutvumine. 2. Nõuetekohase töökoha korraldamine. 3. Tööpingi korrasoleku kontrollimine. 4. Tooriku vastavuse kontrollimine. A.2.2 Tööpingi hooldustööde tegemine 1. Regulaarsete hooldus- ja puhastustööde tegemine. 2. Tehniliste probleemide registreerimine. A.2.4 Detailide töötlemine konventsionaalsel treipingil 1. Konventsionaalse treipingi seadistamine detailide valmistamiseks. 2. Detailide valmistamine konventsionaalse treipingil. 3. Detailide järeltöötlemine ja ladustamine oma töökoha piires. Lihvija, tase 3 A.2.1 Tööprotsessi ettevalmistamine 1. Tööjooniste ja dokumentidega tutvumine. 2. Nõuetekohase töökoha korraldamine. 3. Tööpingi korrasoleku kontrollimine. 4. Tooriku vastavuse kontrollimine. A.2.2 Tööpingi hooldustööde tegemine 1. Regulaarsete hooldus- ja puhastustööde tegemine. 2. Tehniliste probleemide registreerimine. A.2.5 Detailide töötlemine konventsionaalsel lihvpingil 1. Konventsionaalse lihvpingi seadistamine detailide valmistamiseks. 2. Detailide valmistamine konventsionaalsel lihvpingil. 3. Detailide järeltöötlemine ja ladustamine oma töökoha piires. Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötajate tööaeg on üldjuhul fikseeritud, ettevõtte töökorraldusest lähtudes võib töö toimuda ka paindliku töögraafiku alusel. Sõltuvalt ettevõtte tootmissegmendist (seeriatootmine või individuaaltootmine) võib töö olla nii rutiinne kui vahelduv, töötempo on üldjuhul mõõdukas. Töökeskkond paikneb siseruumides ning on mürarikas. Töökeskkonnas esinevad metallitolm ja jahutusvedelike aurud võivad tekitada allergilisi reaktsioone. Kuna töötatakse masinatega, siis võib ohutusnõuete eiramine endaga kaasa tuua tööõnnetuse, mistõttu on kohustuslik järgida täpselt tööohutusnõudeid ja kasutada ettenähtud isikukaitsevahendeid. Universaal- ja erirakised, mõõtmisvahendid, käsi-tööriistad (nt viil, laasturoop, abrasiivkivi jne), tõsteseadmed, isikukaitsevahendid. Vastutustunne ja ausus, hoolikus, täpsus, iseseisev töö planeerimise oskus, ruumiline kujutlusvõime, rahulikkus, hea nägemine ja kuulmine, hea füüsiline vorm. Keskendumisvõime, rutiinitaluvus, koordinatsioon, matemaatiline võimekus. Tavapäraselt töötavad sellel kutsealal inimesed, kellel on erialane haridus või kes on oma kutsealased oskused omandanud praktilise töökogemuse ja erialase täiendkoolitusega. Treial, freesija, lihvija. Konventsionaalsetel lõikepinkidel töötaja, tase 3 kutse saamiseks on kutse taotlejal vajalik tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1, B.2.2 ja B.2.6 ning vähemalt kaks kompetentsi valitavate kompetentside (B.2.3, B.2.4 ja B.2.5) hulgast. Freesija 3. taseme osakutse saamiseks peab taotleja tõendama kompetentsid B.2.1, B.2.2, B.2.6 ja B.2.3. Treiali 3. taseme osakutse saamiseks peab taotleja tõendama kompetentsid B.2.1, B.2.2, B.2.6 ja B.2.4. Lihvija 3. taseme osakutse saamiseks peab taotleja tõendama kompetentsid B.2.1, B.2.2, B.2.6 ja B.2.5. Tööprotsessi ettevalmistamine 3 Tööpingi hooldustööde tegemine 3 Kutse saamiseks peab taotleja tõendama vähemalt kaks kompetentsi valitavate kompetentside (B.2.3, B.2.4 ja B.2.5) hulgast. Detailide töötlemine konventsionaalsel freespingil 3 Detailide töötlemine konventsionaalsel treipingil 3 Detailide töötlemine konventsionaalsel lihvpingil 3 Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 CNC machine operator, level 4 7 Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 1) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 2) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 3) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 4) CNC metallilõikepingi operaator, tase 4 (versioon 8) CNC metallilõikepingi operaator, tase 4 (versioon 9) Freesija III (versioon 1) Freesija III (versioon 2) Freesija III (versioon 3) Freesija III (versioon 4) Lihvija III (versioon 1) Lihvija III (versioon 2) Lihvija III (versioon 3) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 (versioon 5) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 (versioon 6) Treial III (versioon 1) Treial III (versioon 2) Treial III (versioon 3) Treial III (versioon 4) Freesija, tase 4 Treial, tase 4 Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Metallilõikepinkidel töötaja 21 2021-04-27 2021-04-27 2023-12-31 4 4 7223 Metallitöötluspinkide seadistajad ja operaatorid 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Andres Pählapuu Hissmekano Eesti OÜ Allan Märk AS NORMA Anu Kull Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool Veiko Põldmaa Tallinna Tööstushariduskeskus Anu Tuuksam SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Metallilõikepinkidel töötajad on ametis peamiselt masinaehitusettevõtetes, mis tegelevad metallide töötlemisega treimise või freesimise teel. Töö toimub sõltuvalt töötaja kutsealasest ettevalmistusest trei- või freespingil, kus ta töötleb joonise ja juhtprogrammi järgi detaile. Metallilõikepinkidel töötaja põhiline tööülesanne on mitmesuguste kujupindade töötlemine, keermestamine ja puurimine nii konventsionaalsel kui ka APJ- tööpingil. (APJ on ingl. k. CNC - Computer Numerical Control). Ta seadistab tööpingi lähtudes etteantud tehnilisest dokumentatsioonist või töötab eelnevalt seadistatud tööpinkidel. Metallilõikepinkidel töötaja tagab töödeldava detaili kvaliteedi. Metallilõikepinkidel töötajal on võimalik spetsialiseeruda kahel erialal: a) freesija b) treial Spetsialiseerumised sisaldavad vajalikke oskusi ja teadmisi nii konventsionaalse kui APJ-tööpingil töötamiseks. Freesija peamine tööülesanne on detailide valmistamine pindade, avade, astmete ja soonte töötlemise teel freespingil. Treiali peamine tööülesanne on valdavalt pöördkeha-tüüpi detailide valmistamine: pindade, astmete, avade ja soonte töötlemine ja keermestamine treipingil. A.2.1 Tööprotsessi ettevalmistamine 1. Tööjooniste ja dokumentidega tutvumine. 2. Nõuetekohase töökoha korraldamine. 3. Tööpingi korrasoleku kontrollimine. 4. Tooriku vastavuse kontrollimine. A.2.2 Tööpingi hooldustööde tegemine 1. Regulaarsete hooldus- ja puhastustööde tegemine. 2. Tehniliste probleemide registreerimine. A.2.3 Detailide töötlemine konventsionaalsel ja APJ-freespingil 1. Konventsionaalse freespingi seadistamine detailide valmistamiseks. 2. Detailide valmistamine konventsionaalsel freespingil. 3. APJ-freespingi seadistamine ja ettevalmistamine tööks. 4. Detailide valmistamine APJ-freespingil. 5. Detailide järeltöötlemine ja ladustamine oma töökoha piires. A.2.4 Detailide töötlemine konventsionaalsel ja APJ-treipingil 1. Konventsionaalse treipingi seadistamine detailide valmistamiseks. 2. Detailide valmistamine konventsionaalsel treipingil. 3. APJ-treipingi seadistamine ja ettevalmistamine tööks. 4. Detailide valmistamine APJ-treipingil. 5. Detailide järeltöötlemine ja ladustamine oma töökoha piires. APJ-metallilõikepinkidel töötajate tööaeg on üldjuhul fikseeritud, ettevõtte töökorraldusest lähtudes võib töö toimuda ka paindliku töögraafiku alusel. Sõltuvalt ettevõtte tootmissegmendist (seeriatootmine või individuaaltootmine) võib töö olla nii rutiinne kui vahelduv, töötempo on üldjuhul mõõdukas. Töökeskkond paikneb siseruumides ning on mürarikas. Töökeskkonnas esinevad metallitolm ja jahutusvedelike aurud võivad tekitada allergilisi reaktsioone. Kuna töötatakse masinatega, siis võib ohutusnõuete eiramine endaga kaasa tuua tööõnnetuse, mistõttu on kohustuslik järgida täpselt tööohutusnõudeid ja kasutada ettenähtud isikukaitsevahendeid. Universaal- ja erirakised, mõõtmisvahendid, käsitööriistad (nt viil, laasturoop, abrasiivkivi jne), tõsteseadmed, isikukaitsevahendid. Vastutustunne ja ausus, hoolikus, täpsus, iseseisva töö planeerimise oskus, ruumiline kujutlusvõime, rahulikkus, hea nägemine ja kuulmine, hea füüsiline vorm. Keskendumisvõime, rutiinitaluvus, koordinatsioon, matemaatiline võimekus. Tavapäraselt töötavad sellel kutsealal inimesed, kellel on erialane haridus või kes on oma kutsealased oskused omandanud praktilise töökogemuse ja erialase täiendkoolitusega. Treial, freesija. Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 kutsestandard koosneb kahest kohustuslikust (B.2.1 ja B.2.2), kahest spetsialiseerumisega seotud (B.2.3, B.2.4) ja kutset läbivast (B.2.5) kompetentsist. Metallilõikepinkidel töötaja kutse on spetsialiseerumispõhine, võimalik on spetsialiseeruda kahel suunal: a) konventsionaalsetel ja APJ-metallilõikepinkidel töötaja, freesija; b) konventsionaalsetel ja APJ-metallilõikepinkidel töötaja, treial. Freesija, tase 4 kutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kompetentsid B.2.1, B.2.2, B.2.3 ja B.2.5. Treial, tase 4 kutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kompetentsid B.2.1, B.2.2, B.2.4 ja B.2.5. Tööprotsessi ettevalmistamine 4 Tööpingi hooldustööde tegemine 4 Metallilõikepinkidel töötaja kutse on spetsialiseerumispõhine, võimalik on spetsialiseeruda kahel suunal: a) konventsionaalsetel ja APJ-metallilõikepinkidel töötaja, freesija; b) konventsionaalsetel ja APJ-metallilõikepinkidel töötaja, treial. Freesija, tase 4 kutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kompetentsid B.2.1, B.2.2, B.2.3 ja B.2.5. Treial, tase 4 kutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kompetentsid B.2.1, B.2.2, B.2.4 ja B.2.5. Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Metallilõikepinkidel töötaja, tase 5 CNC machine operator, level 5 7 Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-meister III (versioon 1) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-meister III (versioon 2) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-meister III (versioon 3) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-meister III (versioon 4) CNC metallilõikepingi operaator-seadistaja, tase 5 (versioon 8) CNC metallilõikepingi operaator-seadistaja, tase 5 (versioon 9) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 5 (versioon 5) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 5 (versioon 6) APJ-freespinkidel töötaja, tase 5 APJ-treipinkidel töötaja, tase 5 Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Metallilõikepinkidel töötaja 21 2021-04-27 2021-04-27 2021-12-31 5 5 7223 Metallitöötluspinkide seadistajad ja operaatorid 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Andres Pählapuu Hissmekano Eesti OÜ Allan Märk AS NORMA Anu Kull Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool Veiko Põldmaa Tallinna Tööstushariduskeskus Anu Tuuksam SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Metallilõikepinkidel töötajad on ametis peamiselt masinaehitusettevõtetes, mis tegelevad metallide töötlemisega treimise või freesimise teel. Töö toimub sõltuvalt töötaja spetsialiseerumisest APJ-freespingil või APJ-treipingil (APJ on inglise k CNC - Computer Numerical Control, kus ta töötleb joonise ja juhtprogrammi järgi detaile. Metallilõikepinkidel töötaja põhiline tööülesanne on mitmesuguste kujupindade töötlemine, keermestamine ja puurimine. 5. taseme metallilõikepinkidel töötaja seadistab etteantud tehnilisest dokumentatsioonist lähtudes tööpingi või töötab eelnevalt seadistatud tööpinkidel. Vajadusel teeb olemasolevates seadistustes muudatusi või koostab ise CAD/CAM-süsteemis juhtprogrammid. Sõltuvalt töökorraldusest võib juhendada ka vähem kogenud kolleege või korraldada väiksema meeskonna tööd. 5. taseme metallilõikepinkidel töötaja kutse on spetsialiseerumispõhine: - APJ freespinkidel töötaja, tase 5 - APJ treipinkidel töötaja, tase 5 Freesija tööülesanne on detailide valmistamine freespingil pindade, astmete ja soonte töötlemise teel. Treiali tööülesanne on valdavalt pöördkeha-tüüpi detailide valmistamine treipingil pindade, astmete ja soonte töötlemise ja keermestamise teel. A.2.1 Tööprotsessi ettevalmistamine 1. Tööjooniste ja dokumentidega tutvumine. 2. Nõuetekohase töökoha korraldamine. 3. Tööpingi korrasoleku kontrollimine. 4. Tooriku vastavuse kontrollimine. A.2.2 Tööpingi hooldustööde tegemine 1. Regulaarsete hooldus- ja puhastustööde tegemine. 2. Tehniliste probleemide registreerimine. A.2.3 Töö korraldamine ja juhendamine 1. Tegevuste planeerimine. 2. Ressursside kavandamine ja organiseerimine. 3. Materjalikulu minimeerimine. 4. Tähtaegadest kinnipidamise jälgimine. 5. Tööpingi mitmesuguste võimaluste kasutamine. 6. Töö delegeerimine. 7. Töötajate juhendamine, ettepanekute tegemine täiendõppe. 8. Ettepanekute tegemine töökorralduse parendamiseks. A.2.4 Detailide töötlemine APJ-freespingil 1. APJ-freespingi seadistamine detailide valmistamiseks. 2. Detailide valmistamine APJ-freespingil. 3. Detailide järeltöötlemine ja ladustamine oma töökoha piires. A.2.5 Detailide töötlemine APJ-treipingil 1. APJ-treipingi seadistamine detailide valmistamiseks. 2. Detailide valmistamine APJ-treipingil. 3. Detailide järeltöötlemine ja ladustamine oma töökoha piires. APJ-metallilõikepinkidel töötajate tööaeg on üldjuhul fikseeritud, ettevõtte töökorraldusest lähtudes võib töö toimuda ka paindliku töögraafiku alusel. Sõltuvalt ettevõtte tootmissegmendist (seeriatootmine või individuaaltootmine) võib töö olla nii rutiinne kui vahelduv, töötempo on üldjuhul mõõdukas. Töökeskkond paikneb siseruumides ning on mürarikas. Töökeskkonnas esinevad metallitolm ja jahutusvedelike aurud võivad tekitada allergilisi reaktsioone. Kuna töötatakse masinatega, siis võib ohutusnõuete eiramine endaga kaasa tuua tööõnnetuse, mistõttu on kohustuslik järgida täpselt tööohutusnõudeid ja kasutada ettenähtud isikukaitsevahendeid. Universaal- ja erirakised, mõõtmisvahendid, käsitööriistad (nt viil, laasturoop, abrasiivkivi jne), tõsteseadmed, isikukaitsevahendid. Vastutustunne ja ausus, hoolikus, täpsus, iseseisva töö planeerimise oskus, ruumiline kujutlusvõime, rahulikkus, hea nägemine ja kuulmine, hea füüsiline vorm. Keskendumisvõime, rutiinitaluvus, koordinatsioon, matemaatiline võimekus. Üldjuhul on selle taseme metallilõikepinkidel töötajatel erialane baasharidus ja läbitud vastav täiendõpe, kuid kutsealased oskused võivad olla omandanud ka pikaajalise praktilise töökogemuse ja erialase täiendkoolitusega. Treial, freesija. Metallilõikepinkidel töötaja, tase 5 kutsestandard koosneb kolmest kohustuslikust (B.2.1 – B.2.3), neljast spetsialiseerumisega seotud (B.2.4 – B.2.5) ja kutset läbivast (B.2.6) kompetentsist. 5. taseme metallilõikepinkidel töötaja kutse on spetsialiseerumispõhine, võimalik on spetsialiseeruda kahel suunal: 1. APJ-freespinkidel töötaja, tase 5 2. APJ-treipinkidel töötaja, tase 5 APJ-freespinkidel töötaja, tase 5 kutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kompetentsid B.2.1, B.2.2, B.2.3, B.2.4 ja B.2.6 APJ-treipinkidel töötaja, tase 5 kutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kompetentsid B.2.1, B.2.2, B.2.3, B.2.5 ja B.2.6 Tööprotsessi ettevalmistamine 4 Tööpingi hooldustööde tegemine 4 Töö korraldamine ja töötajate juhendamine 5 5. taseme metallilõikepinkidel töötaja kutse on spetsialiseerumispõhine, võimalik on spetsialiseeruda kahel suunal: 1. APJ-freespinkidel töötaja, tase 5 2. APJ-treipinkidel töötaja, tase 5 APJ-freespinkidel töötaja, tase 5 kutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kompetentsid B.2.1, B.2.2, B.2.3, B.2.4 ja B.2.6 APJ-treipinkidel töötaja, tase 5 kutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kompetentsid B.2.1, B.2.2, B.2.3, B.2.5 ja B.2.6 Metallilõikepinkidel töötaja, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 4 Sheet Metal, CNC Machine Operator, EstQF Level 4 5 APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 4 (versioon 1) APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 4 (versioon 2) APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 4 (versioon 3) APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 4 (versioon 4) Lehtmetalli APJ gaasi- ja plasmalõikepinkide operaator, tase 4 Lehtmetalli APJ laserlõikepinkide operaator, tase 4 Lehtmetalli APJ lehetöötlemiskeskuste operaator, tase 4 Lehtmetalli APJ painutuspinkide operaator, tase 4 Lehtmetalli APJ plastse deformeerimise seadmete operaator, tase 4 Lehtmetalli APJ vesilõikepinkide operaator, tase 4 Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator 21 2021-04-27 2021-04-27 2021-12-31 4 4 7223 Metallitöötluspinkide seadistajad ja operaatorid 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Ivar Peedu FinEst Steel AS Peeter Kalmet Favor AS Henri Tabri Aider OÜ Aleksei Saareväli Tallinna Tööstushariduskeskus Veiko Põldmaa Tallinna Tööstushariduskeskus Katrin Tammjärv SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. APJ (CNC - Computer Numerical Control) lehtmetalli töötlemispinkide operaator on oskustööline, kes töötab lehtmetalli töötlemisega tegelevas ettevõttes. Tema peamisteks tööülesanneteks on lehtmetallist detailide valmistamine arvprogrammjuhtimisega seadmetel. Oma tööülesannete täitmisel juhindub APJ lehtmetalli töötlemispingi operaator temale ette antud töökäsust, tehnilistest- ja normdokumentidest ning üldistest kvaliteedinõuetest. APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 4 koostab juhtimisprogramme lihtsamatele detailidele või kasutab tööpingi juhtimissüsteemi sisestatud eelnevalt koostatud juhtimisprogramme. Ta häälestab töökäsu alusel tööpingi ning tagab töödeldava detaili kvaliteetsuse, kasutades kontroll-mõõtevahendeid. APJ lehtmetalli töötlemispingi operaator, tase 4 tuleb oma tööülesannete täitmisega toime tavapärastes olukordades ning vastutab nende kvaliteetse täitmise eest. APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaatori kutse sisaldab järgmisi osakutseid: 1) Lehtmetalli APJ vesilõikepinkide operaator 2) Lehtmetalli APJ gaasi- ja plasmalõikepinkide operaator 3) Lehtmetalli APJ laserlõikepinkide operaator 4) Lehtmetalli APJ lehetöötlemiskeskuste operaator 5) Lehtmetalli APJ painutuspinkide operaator 6) Lehtmetalli APJ plastse deformeerimise seadmete operaator A.2.1 Tööprotsessi ettevalmistamine A.2.2 Tööpingi töö kontrollimine, jälgimine, kohandamine ja seadistamine A.2.3 Tööpingi hooldus- ja remonditööde tegemine A.2.4 Lehtmetallide lõikamine vesilõikuspinkidel 1. Vesilõikuspingi seadistamine detailide valmistamiseks. 2. Proovidetaili valmistamine. 3. Lehtmetallist detaili valmistamine vesilõikuspingil. A.2.5 Lehtmetallide lõikamine gaasilõikuspinkidel 1. Gaasilõikuspingi seadistamine detailide valmistamiseks. 2. Proovidetaili valmistamine. 3. Lehtmetallist detaili valmistamine gaasilõikuspingil. A.2.6 Lehtmetallide lõikamine plasmalõikuspinkidel 1. Plasmalõikuspingi seadistamine detailide valmistamiseks. 2. Proovidetaili valmistamine. 3. Lehtmetallist detaili valmistamine plasmalõikuspingil. A.2.7 Lehtmetallide lõikamine laserlõikusmasinatel 1. Laserlõikuspingi seadistamine detailide valmistamiseks. 2. Proovidetaili valmistamine. 3. Lehtmetallist detaili valmistamine laserlõikuspingil. A.2.8 Lehtmetallide lõikamine mehaanilise lõikamise masinatel 1. Tööpingi seadistamine detailide valmistamiseks. 2. Proovidetaili valmistamine. 3. Lehtmetallist detaili valmistamine mehaanilise lõikamise masinatel. A.2.9 Lehtmetallide stantsimine APJ lehetöötlemiskeskustel 1. APJ lehetöötlemiskeskuse seadistamine detailide valmistamiseks. 2. Proovidetaili valmistamine. 3. Lehtmetallist detaili stantsimine APJ lehetöötlemiskeskusel. A.2.10 Lehtmetallide stantsimine muudel stantsimisseadmetel 1. Stantsimisseadme seadistamine detailide valmistamiseks. 2. Proovidetaili valmistamine. 3. Lehtmetallist detaili stantsimine muudel stantsimisseadmetel. A.2.11 Lehtmetallide plastne deformeerimine APJ painutuspinkidel 1. Detailide plastne deformeerimine APJ painutuspinkidel. 2. Proovidetaili valmistamine APJ painutuspinkidel. 3. Tööpingi seadistamine lihtsamate detailide painutamiseks APJ painutuspinkidel. A.2.12 Lehtmetallide plastne deformeerimine rullpainutus- ja rullprofileerimisseadmetel 1. Detailide plastne deformeerimine APJ valtsimisseadmetel. 2. Proovidetaili valmistamine APJ valtsimisseadmetel. 3. Tööringi seadistamine lihtsamate detailide valtsimiseks APJ valtsimisseadmetel. A.2.13 Lehtmetallide plastne deformeerimine muudel vormimisseadmetel 1. Detailide plastne deformeerimine muudel lehtmetalli vormimise seadmetel. 2. Proovidetaili valmistamine muudel lehtmetalli vormimise seadmetel. 3. Tööpingi seadistamine lihtsamate detailide valmistamiseks muudel vormimisseadmetel. APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaatori kutse sisaldab järgmisi osakutseid: Lehtmetalli APJ vesilõikepinkide operaator A.2.1 Tööprotsessi ettevalmistamine A.2.2 Tööpingi töö kontrollimine, jälgimine, kohandamine ja seadistamine A.2.3 Tööpingi hooldus- ja remonditööde tegemine A.2.4 Lehtmetallide lõikamine vesilõikuspinkidel A.2.8 Lehtmetallide lõikamine mehaanilise lõikamise masinatel Lehtmetalli APJ gaasi- ja plasmalõikepinkide operaator A.2.1 Tööprotsessi ettevalmistamine A.2.2 Tööpingi töö kontrollimine, jälgimine, kohandamine ja seadistamine A.2.3 Tööpingi hooldus- ja remonditööde tegemine A.2.5 Lehtmetallide lõikamine gaasilõikuspinkidel A.2.6 Lehtmetallide lõikamine plasmalõikuspinkidel A.2.8 Lehtmetallide lõikamine mehaanilise lõikamise masinatel Lehtmetalli APJ laserlõikepinkide operaator A.2.1 Tööprotsessi ettevalmistamine A.2.2 Tööpingi töö kontrollimine, jälgimine, kohandamine ja seadistamine A.2.3 Tööpingi hooldus- ja remonditööde tegemine A.2.7 Lehtmetallide lõikamine laserlõikusmasinatel A.2.8 Lehtmetallide lõikamine mehaanilise lõikamise masinatel Lehtmetalli APJ lehetöötlemiskeskuste operaator A.2.1 Tööprotsessi ettevalmistamine A.2.2 Tööpingi töö kontrollimine, jälgimine, kohandamine ja seadistamine A.2.3 Tööpingi hooldus- ja remonditööde tegemine A.2.9 Lehtmetallide stantsimine APJ lehetöötlemiskeskustel A.2.10 Lehtmetallide stantsimine muudel stantsimisseadmetel Lehtmetalli APJ painutuspinkide operaator A.2.1 Tööprotsessi ettevalmistamine A.2.2 Tööpingi töö kontrollimine, jälgimine, kohandamine ja seadistamine A.2.3 Tööpingi hooldus- ja remonditööde tegemine A.2.8 Lehtmetallide lõikamine mehaanilise lõikamise masinatel A.2.11 Lehtmetallide plastne deformeerimine APJ painutuspinkidel Lehtmetalli APJ plastse deformeerimise seadmete operaator A.2.1 Tööprotsessi ettevalmistamine A.2.2 Tööpingi töö kontrollimine, jälgimine, kohandamine ja seadistamine A.2.3 Tööpingi hooldus- ja remonditööde tegemine A.2.8 Lehtmetallide lõikamine mehaanilise lõikamise masinatel A.2.12 Lehtmetallide plastne deformeerimine rullpainutus- ja rullprofileerimisseadmetel A.2.13 Lehtmetallide plastne deformeerimine muudel vormimisseadmetel APJ lehtmetalli töötlemispingi operaatori tööaeg võib sõltuvalt tööandjast olla vahetustega, töögraafiku alusel, hõlmates ka öist aega, nädalavahetusi ning riigipühasid. Töötempo võib periooditi olla kiire ja pingeline. Töökeskkond asub siseruumides ning võib olla mürarikas. Töökeskkonnas esineb metallitolmu, mis võib tekitada allergilisi reaktsioone. Töökeskkonnaohutuse nõuete eiramine võib endaga kaasa tuua tööõnnetuse. Mitmesugused mehitamata kraanad, kahveltõstukid, mõõteriistad (nihik, mõõdulint, nurgamõõteseade jne.), elektrilised ja pneumaatilised käsitööriistad (nurklihvija, meislid jne.) APJ lehtmetalli töötlemispingi operaatori töö eeldab matemaatilis-loogilist võimekust ja analüüsioskust, ruumilist kujutlusvõimet, visuaalset mälu ning kontsentreerumisvõimet. Töö eeldab liigutuste täpsust, koordinatsiooni ning füüsilise pingutuse võimet. Kasuks tulevad korrektsus, täpsus, õppimisvõime ja vastutustundlikkus. Tavapäraselt töötavad APJ lehtmetalli töötlemispinkide 4. taseme operaatorina erialase kutsehariduse või keskharidusega inimesed. Erialast haridust mitte omavad inimesed on oma tööks vajalikud oskused omandanud kas täiendkoolituste käigus või töökohal õppides. APJ lehetöötluspinkide operaator. APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 4 kutse saamiseks tuleb tõendada kõik kohustuslikud (B.2.1 – B.2.3), kutset läbivad (B.2.14) ning a) üks vabalt valitav lehtmetalli lõiketehnoloogia rakendamise kompetents (B.2.4-B.2.8) b) üks vabalt valitav lehtmetalli stantsimistehnoloogia rakendamise kompetents (B.2.9 ja B.2.10) ja c) üks vabalt valitav lehtmetalli plastse deformeerimise rakendamise kompetents (B.2.11-B.2.13). Osakutsete saamiseks tuleb tõendada kompetentsid järgmiselt: a) Lehtmetalli APJ vesilõikepinkide operaatori osakutse: kompetentsid B.2.1 – 2.3, B.2.14, B.2.4 ja B.2.8; b) Lehtmetalli APJ gaasi- ja plasmalõikepinkide operaatori osakutse: kompetentsid B.2.1 – 2.3, B.2.14, B.2.5, B.2.6 ja B.2.8; c) Lehtmetalli APJ laserlõikepinkide operaatori osakutse: kompetentsid B.2.1 – 2.3, B.2.14, B.2.7 ja B.2.8; d) Lehtmetalli APJ lehetöötlemiskeskuste operaatori osakutse: kompetentsid B.2.1 – 2.3, B.2.14, B.2.9 ja B.2.10; e) Lehtmetalli APJ painutuspinkide operaatori osakutse: kompetentsid B.2.1 – 2.3, B.2.14, B.2.8 ja B.2.11; f) Lehtmetalli APJ plastse deformeerimise seadmete operaatori osakutse: kompetentsid B.2.1 – 2.3, B.2.14, B.2.8, B.2.12 ja B.2.13 Tööprotsessi ettevalmistamine 4 Tööpingi töö kontrollimine, jälgimine, kohandamine ja seadistamine 4 Tööpingi hooldus- ja remonditööd 4 Kutse saamiseks tuleb tõendada lisaks: a) üks vabalt valitav lehtmetalli lõiketehnoloogia rakendamise kompetents (B.2.4-B.2.8) b) üks vabalt valitav lehtmetalli stantsimistehnoloogia rakendamise kompetents (B.2.9 ja B.2.10) ja c) üks vabalt valitav lehtmetalli plastse deformeerimise rakendamise kompetents (B.2.11-B.2.13). Lehtmetalli lõikamine vesilõikuspinkidel 4 Lehtmetalli lõikamine gaasilõikuspingil 4 Lehtmetalli lõikamine plasmalõikuspingil 4 Lehtmetalli lõikamine laserlõikuspingil 4 Lehtmetalli lõikamine mehaanilise lõikamise masinatel 4 Lehtmetalli stantsimine APJ lehetöötlemiskeskustel 4 Lehtmetalli stantsimine erinevatel stantsimispress-seadmetel 4 Lehtmetallide plastne deformeerimine APJ painutuspinkidel 4 Lehtmetallide plastne deformeerimine rullpainutus- ja rullprofileerimis-seadmetel 4 Lehtmetalli plastne deformeerimine muudel vormimisseadmetel 4 APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Autoplekksepp-komplekteerija, tase 4 Car panel complector, level 4 7 Autoplekksepp I (versioon 1) Autoplekksepp I (versioon 2) Autoplekksepp I (versioon 3) Autoplekksepp I (versioon 4) Autoplekksepp-komplekteerija, tase 3 (versioon 5) Autoplekksepp-komplekteerija, tase 4 (versioon 6) Autoplekksepp, tase 4 (versioon 8) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Autoplekksepp 17 2021-05-14 2021-05-14 2021-10-19 4 4 7213 Lehtmetallitöölised 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Keelte oskustasemete kirjeldused DigiComp enesehindamise skaala Margus Raud Benefit AS Mairo Neem Unelmauto AS Peeter N. Sarevet Benefit AS Aivo Kossal A.K. Autoteenindus OÜ Margus Treial Dataliner OÜ Andrus Simberg Autokutseõppe Liit MTÜ Anu Tuuksam SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Sõidukite kere- ja värvitööde kutsealal on autoplekksepp-komplekteerija, autokeretehniku, automaalri ning sõidukite kere- ja värvitööde meistri kutsed. Autoplekksepp-komplekteerija tegeleb peamiselt komplekteerimise ja sõidukite mittestrukturaalsete kereosade remondiga. Autokeretehnik tegeleb lisaks mittestrukturaalsete kereosade remondile ka sõidukite strukturaalsete kereosade remondiga. Automaaler tegeleb sõiduki osade värvimiseks ette valmistamisega, värvkatte remondi ja värvimisega. Sõidukite kere- ja värvitööde meister korraldab ja kontrollib osakonna tööd, juhendab töötajaid, suhtleb klientidega. Autoplekksepp-komplekteerija, tase 4 töö sisu on sõiduki kere ja sisustuse osandamine ning koostamine, keevitustööde tegemine, pindõgvendustööd ja keredetailide ühendamine, klaasitööde tegemine ja plastdetailide töötlemine. 4. taseme autoplekksepp-komplekteerija töö eeldab tehniliste jooniste ja skeemide lugemise oskust ning juhendmaterjalide kasutamist. Ta töötab iseseisvalt, kasutades vajadusel etteantud juhendit. Ta kannab töövõtjana vastutust nii kvaliteedikontrolli, tööohutuse kui ka remondi tagajärjel tekkinud liiklusohtlike olukordade eest põhjendatud juhtumitel. Autoplekksepp-komplekteerija võib töötada nii üksi kui ka meeskonnas, tema töö eeldab suhtlemist kaastöötajatega. A.2.1 Autode puhastamine, osandamine ning koostamine puhastamiseks A.2.2 Auto kere ja sisustuse osandamine ning koostamine A.2.3 Elektriseadiste ning mugavussüsteemide vahetamine ja seadistamine A.2.4 Keevitustööde tegemine A.2.5 Pindõgvendustööd ja lehtmetallide töötlemine A.2.6 Mittestruktuursete keredetailide ühendamine A.2.7 Klaasitööde tegemine A.2.8 Plastdetailide töötlemine Autoplekksepp-komplekteerija tööaeg on fikseeritud päevatöö, vajaduse korral vahetustega töö. Võib esineda töötamist puhkepäevadel, riiklike pühade ajal ja öösiti. Autoplekksepp-komplekteerija töö on vahelduvate tööülesannetega. Töötatakse enamasti siseruumis, kuid võib esineda ka töötamist välitingimustes. Võib ette tulla töötamist suurenenud ohu olukorras. Autoplekksepp-komplekteerija töötab üldiselt seistes, kuid sageli ka ergonoomiliselt rasketes tingimustes. Võimalik on kokkupuude tervistkahjustavate ainetega (mootorikütused, määrdeained ja tehnilised vedelikud, happed, heitgaasid jmt). Esineb müra, tolmu ning niiskust. Autoplekksepp-komplekteerija kasutab vastavaid käsi-, elektrilisi, hüdraulilisi ja pneumaatilisi tööriistu ning töökoja- ja autoplekksepa seadmeid. Kutse eeldab head tervist ning täpsust, püsivust, rahulikkust, pingetaluvust, vastutustunnet ja loovat mõtlemist. Autoplekksepp-komplekteerijal on erialane kutseharidus või töökohal õppides omandatud kutseoskused. Autoplekksepp-komplekteerija, autoplekksepp, komplekteerija. Sõidukite transpordiks peab omama vastava kategooria juhiluba (liiklusseadus). Autoplekksepp-komplekteerija, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.8 ja B.2.9 (läbiv kompetents) tõendamine. Autode puhastamine, osandamine ning koostamine puhastamiseks 4 Auto kere ja sisustuse osandamine ning koostamine 3 Elektriseadiste ning mugavussüsteemide vahetamine ja seadistamine 4 Keevitustööde tegemine 3 Pindõgvendustööd ja lehtmetallide töötlemine 3 Keredetailide ühendamine 4 Klaasitööde tegemine 4 Plastdetailide töötlemine 4 Autoplekksepp-komplekteerija, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 Activity instructor, level 4 9 Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 (versioon 10) Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 (versioon 4) Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 (versioon 5) Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 (versioon 6) Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 (versioon 7) Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 (versioon 8) Retkejuht II (versioon 1) Retkejuht II (versioon 2) Retkejuht II (versioon 3) Maastikuvibu instruktor, tase 4 Matkajuht, tase 4 Seiklusraja instruktor, tase 4 Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Retkejuht 29 2021-05-14 2021-05-14 2026-03-24 4 4 3423 Tervisespordi- ja vabaajateenuste instruktorid ja programmijuhid 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus Keelte oskustasemete kirjeldused DigiComp enesehindamise skaala Reeli Engelbrecht Tartu Kutsehariduskeskus Eveli Habakuk 7 Versta OÜ Mariel Jüssi Kayaking Estonia OÜ Marika Kose Eesti Maaülikool Ingrid Kuligina Eesti Matkaliit MTÜ Anu Uusmaa Eesti Maastikuvibu Liit Marken Murumaa Adventurest OÜ Ulvi Tamm Vudila Mängumaa OÜ Reeda Tuula-Fjodorova Tallinna Ülikool Erle Tüür Luua Metsanduskool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Aktiivtegevuste instruktori töö eesmärk on pakkuda kliendile väärtusi ja kogemusi läbi aktiivsete tegevuste. Aktiivtegevuste instruktori tööülesanded on aktiivtegevuste ettevalmistamine, juhtimine, tegevusteks vajalike tehniliste vahendite olemasolu ja turvalisuse tagamine. Instruktor oskab adekvaatselt hinnata riske, käituda kriisiolukorras ning anda esmaabi. Aktiivtegevuste läbiviimisel arvestab ta sihtgrupi vajaduste ja võimetega. Instruktori on klienditeenindaja, kes tegutseb ja käitub vastavalt heale tavale ja eetilistele normidele ning kes on võimeline suhtlema klientidega erinevatest rahvustest ja kultuuridest. Töö võib olla hooajaline, varieeruva tempoga ja liikuv. Töö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välitingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel. Töö võib olla kohati riskantne ettearvamatute ilmastikuolude tõttu. Aktiivtegevuse instruktor kasutab aktiivtegevuste läbiviimisel vajalikke vahendeid vastavalt spetsialiseerumisele. A.2.1 Aktiivtegevuste ettevalmistamine A.2.2 Aktiivtegevuste läbiviimine ja rühmade juhendamine A.2.3 Tehniliste vahendite olemasolu ja turvalisuse tagamine A.2.4 Köietööde ja seikluspargi töö juhendamine A.2.5 Maastikuvibulaskmise juhendamine A.2.6 Matkade juhtimine A.2.7 Veematkade korraldamine ja läbiviimine A.2.8 Jalgsimatkade korraldamine ja läbiviimine A.2.9 Motoriseeritud matkade korraldamine ja läbiviimine A.2.10 Rattamatkade korraldamine ja läbiviimine Kutse aktiivtegevuse instruktor, tase 4 taotlemiseks on nõutav vähemalt keskharidus, erialase koolituse läbimine ja erialane töökogemus või erialase tasemeõppe õppekava läbimine täismahus. Instruktor, matkajuht, retkejuht. Kasvav tähtsus on IKT oskustel, suhtlemisel erikultuuridega, eri- ja eristatavate vajadustega inimestega ning võõrkeelte oskusel. Kutse koosneb üldoskustest, kohustuslikest kompetentsidest, spetsialiseerumisega seotud kompetentsidest ja valitavatest kompetentsidest. Seiklusraja instruktori spetsialiseerumise taotlemisel tuleb tõendada üldoskused, kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.3 ja spetsialiseerumisega seotud kompetents B.3.4. Maastikuvibu instruktori spetsialiseerumise taotlemisel tuleb tõendada üldoskused, kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.3 ja spetsialiseerumisega seotud kompetents B.3.5. Matkajuhi spetsialiseerumise taotlemisel tuleb tõendada üldoskused, kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.3, spetsialiseerumisega seotud kompetents B.3.6 ja vähemalt 1 valitavatest kompetentsidest B.3.7-B.3.10. Aktiivtegevuste ettevalmistamine 4 Aktiivtegevuste läbiviimine ja rühmade juhendamine 4 Tehniliste vahendite olemasolu ja turvalisuse tagamine 4 Seiklusraja instruktori spetsialiseerumise taotlemisel tuleb tõendada üldoskused, kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.3 ja spetsialiseerumisega seotud kompetents B.3.4. Maastikuvibu instruktori spetsialiseerumise taotlemisel tuleb tõendada üldoskused, kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.3 ja spetsialiseerumisega seotud kompetents B.3.5. Matkajuhi spetsialiseerumise taotlemisel tuleb tõendada üldoskused, kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.3, spetsialiseerumisega seotud kompetents B.3.6 ja vähemalt 1 valitavatest kompetentsidest B.3.7-B.3.10. Matkajuhi spetsialiseerumise taotlemisel tuleb tõendada üldoskused, kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.3, spetsialiseerumisega seotud kompetents B.3.6 ja vähemalt 1 valitavatest kompetentsidest B.3.7-B.3.10. Veematkade korraldamine ja läbiviimine 4 Jalgsimatkade korraldamine ja läbiviimine 4 Motoriseeritud matkade korraldamine ja läbiviimine 4 Jalgratta matkade korraldamine ja läbiviimine 4 Autokeretehnik, tase 4 Car body technician, level 4 7 Autokeretehnik, tase 4 (versioon 5) Autokeretehnik, tase 4 (versioon 6) Autokeretehnik, tase 5 (versioon 8) Autoplekksepp II (versioon 1) Autoplekksepp II (versioon 2) Autoplekksepp II (versioon 3) Autoplekksepp II (versioon 4) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Autoplekksepp 17 2021-05-14 2021-05-14 2021-10-19 4 4 7213 Lehtmetallitöölised 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Keelte oskustasemete kirjeldused DigiComp enesehindamise skaala Margus Raud Benefit AS Mairo Neem Unelmauto AS Peeter N. Sarevet Benefit AS Aivo Kossal A.K. Autoteenindus OÜ Margus Treial Dataliner OÜ Andrus Simberg Autokutseõppe Liit MTÜ Anu Tuuksam SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Sõidukite kere- ja värvitööde kutsealal on autoplekksepp-komplekteerija, autokeretehniku, automaalri ning sõidukite kere- ja värvitööde meistri kutsed. Autoplekksepp-komplekteerija tegeleb peamiselt komplekteerimise ja sõidukite mittestrukturaalsete kereosade remondiga. Autokeretehnik tegeleb lisaks mittestrukturaalsete ja kereosade remondile ka mootorsõidukite strukturaalsete kereosade remondiga. Automaaler tegeleb sõiduki osade värvimiseks ette valmistamisega, värvkatte remondi ja värvimisega. Sõidukite kere- ja värvitööde meister korraldab ja kontrollib osakonna tööd, juhendab töötajaid, suhtleb kliendiga. 4. taseme autokeretehniku töö sisu on mootorsõiduki kere ja sisustuse osandamine ning koostamine, strukturaalsete ja mittestrukturaalsete kereremonditööde teostamine, kere geomeetria mõõtmine ja mõõtesüsteemide kasutamine vigastuste tuvastamisel ja remondil, kõigi keretöödel kasutatavate keevitus- ja jootmistööde tegemine, kerevenitus- ja pindõgvendustööd ning keredetailide ühendamine, klaasitööde tegemine ja plastdetailide töötlemine. Autokeretehniku töö eeldab tehniliste jooniste ja skeemide lugemise oskust ning juhendmaterjalide kasutamist. Ta töötab iseseisvalt, kasutades vajaduse korral etteantud juhendit ning juhendab 4. taseme autoplekksepp-komplekteerijat. Ta kannab töövõtjana vastutust nii kvaliteedikontrolli, tööohutuse kui ka remondi tagajärjel tekkinud liiklusohtlike olukordade eest põhjendatud juhtumitel. Autokeretehnik võib töötada nii üksi kui ka meeskonnas, tema töö eeldab suhtlemist kaastöötajatega. A.2.1 Auto kere ja sisustuse osandamine ning koostamine A.2.2 Elektriseadiste remont ja seadistamine ning mugavussüsteemide seadistamine A.2.3 Turvasüsteemide vahetamine ja seadistamine A.2.4 Keevitustööde tegemine (teras ja alumiinium) A.2.5 Kere ja raami mõõtmine ja õgvendamine A.2.6 Pindõgvendustööd ja lehtmetallide töötlemine (teras ja alumiinium) A.2.7 Struktuursete ja mittestruktuursete keredetailide ühendamine Autokeretehniku tööaeg on fikseeritud päevatöö, vajaduse korral vahetustega töö. Võib esineda töötamist puhkepäevadel, riiklikel pühadel ja öösiti. Autokeretehniku töö on vahelduvate tööülesannetega. Töötatakse enamasti siseruumis, kuid võib esineda ka töötamist välitingimustes. Võib ette tulla töötamist suurenenud ohu olukorras. Autokeretehnik töötab üldiselt seistes, kuid sageli ka ergonoomiliselt rasketes tingimustes. Võimalik on kokkupuude tervistkahjustavate ainetega (mootorikütused, määrdeained ja tehnilised vedelikud, happed, heitgaasid jmt). Esineb müra, tolmu ning niiskust. Autokeretehnik, tase 4 kasutab vastavaid käsi-, elektrilisi, hüdraulilisi ja pneumaatilisi tööriistu ning töökoja- ja autoplekksepa seadmeid. Kutse eeldab head tervist ning täpsust, püsivust, rahulikkust, pingetaluvust, vastutustunnet ja loovat mõtlemist ning head suhtlemisoskust. Autokeretehnik omab autoplekksepp-komplekteerijana töötamise kogemust. Ta on läbinud kutsealase koolituse. Autoplekksepp, autokeretehnik. Sõidukite transpordiks peab omama vastava kategooria juhiluba (liiklusseadus). Autokeretehnik, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.7 ja B.2.8 (läbiv kompetents) tõendamine. Auto kere ja sisustuse osandamine ning koostamine 4 Elektriseadiste remont ja seadistamine ning mugavussüsteemide seadistamine 4 Turvasüsteemide vahetamine ja seadistamine 4 Keevitustööde tegemine 4 Kere ja raami mõõtmine ja õgvendamine 4 Pindõgvendustööd ja lehtmetallide töötlemine 4 Struktuursete ja mittestruktuursete keredetailide ühendamine 4 Autokeretehnik, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Digitaalse trükiseadme operaator, tase 4 Digital Print Operator, EstQF Level 4 2 Digitaalse trükiseadme operaator, tase 4 (versioon 1) Digitaalse trükiseadme operaator, tase 4 (versioon 3) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Trükitööstus Digitaalse trükiseadme operaator 23 2021-09-28 2021-09-28 2023-10-03 4 4 7322 Trükkalid 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 18 Trükindus ja salvestiste paljundus Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Kullar Laiape Abcom Teeninduse OÜ Marko Levin Tallinna Polütehnikum Kati Rostfeldt Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit Virko Kuusk Overall Eesti AS Külli Tammes Pakett AS Hanno Sillajõe Grano Digital Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Digitaalse trükiseadme operaator, tase 4 käsitseb ja hooldab keerulist digitrüki arvuti- ja seadmeparki. Digitaalse trükiseadme operaatori töö eesmärk on kindlustada kvaliteetsete digitrükiste tootmine. Trükise valmimise protsess on individuaalne ja vastutusrikas: tootmise eripärast tingitud tööülesandeid tuleb täpselt tõlgendada ja täita, tegevusi planeerida, töövahendeid kasutada ratsionaalselt ja keskkonnahoidlikult. Oluline on pidev enesetäiendamine, et tulla toime areneva trükitehnoloogia, tarkvara, uute seadmete ja töövõtetega. Digitaalse trükiseadme operaator töötab enamasti trükikodades. Ta võib tööd leida ka trükiseadmete hooldusettevõtetes või reklaami- või pakenditootmise ettevõtetes. Kutsealal välja töötatud kutsestandardid: Trükiettevalmistaja, tase 4 Trükiettevalmistaja, tase 5 Trükiste järeltöötlusseadmete operaator, tase 4 Ofsettrükkal, tase 4 Ofsettrükkal, tase 5 A.2.1 Digitaalsete originaalide trükiks ettevalmistamine 1. Digitaalsete originaalide kontrollimine 2. Trükilaotuse (paigutuse) tegemine 3. Muutandmetega trükkimise ettevalmistamine A.2.2 Trükitehnilise kvaliteedi ohjamine 1. Trükiseadme kalibreerimine ja profileerimine 2. Trükiseadmete seadistamine ja käitamine A.2.3 Digitaalne trükkimine 1. Digitaalse trükiprotsessi alustamine 2. Digitrüki protsessi ohjamine 3. Trükiprotsessi lõpetamine Digitaalse trükiseadme operaator töötab siseruumides. Töö arvutiga võib koormata silmi ja tekitada sundasendist põhjustatud vaevusi. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt, vajadusel tuleb valmis olla töötamiseks puhkepäevadel ja vahetustes. Tundlikel inimestel võib töötamine kemikaalide ja trükimaterjalidega põhjustada allergiat. Töös võib ette tulla füüsilist pingutust. Töö on vahelduva tempoga, sisaldades nii rutiinseid tegevusi kui ka kiiret reageerimist nõudvaid situatsioone. Töö võib toimuda madala temperatuuridega ladudes (näit külmutus- või külmladudes jm). Võimalikeks ohuteguriteks on kokkupuude liikuvate mehhanismidega, spetsiifiliste töövahenditega ja ohtlike kaupadega. Arvestada tuleb ka kõrgustes töötamisega. Arvutid, trükiseadmed ja lisaseadmed, tarkvara (töövoog, trüki ettevalmistamis, muutandmed, RIP). Tööga toimetulek eeldab huvi kaasaegse trüki- ja infotehnoloogia vastu, head värvitaju, analüüsivõimet, pingetaluvust, otsustus- ja vastutusvõimet ning suhtlemis- ja koostöövalmidust. Erialane kutseharidus või töökohal õppides omandatud kompetentsid. Trükimasina operaator, digitrükkal. Kutse saamiseks tuleb tõendada kõik kompetentsid. Digitaalsete originaalide trükiks ettevalmistamine 4 Trükitehnilise kvaliteedi ohjamine 4 Digitaalne trükkimine 4 Digitaalse trükiseadme operaator, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Puidutöötleja, tase 3 Woodworker, EstQF Level 3 1 Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puidutöötlemine Puidutöötleja 23 2021-10-07 2021-10-07 2026-10-06 3 3 7521 Puidutöötlejad 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 16 Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine Eesti Mööblitootjate Liit Digipädevuste enesehindamise skaala Tarmo Kalmann Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Ants Tarraste Tallinna Ülikool Tenno Teder AS Standard Aivo Kimber Thermory AS Andres Veel Eesti Puitmajaliit Eneli Org Eesti Mööblitootjate Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Puidutöötleja, tase 3 on üldise ettevalmistusega tööline puidutöötlus- ja mööblitööstusettevõtete abi- ja põhitööprotsessides (sae-, höövli-, spooni-, vineeri-, liimpuitmaterjalide- ja mööblitööstus, sh pehmemööblitööstus, puitmaju tootvad ettevõtted jt). Puidutöötleja, tase 3 töötab üldjuhul tuttavas olukorras iseseisvalt, keerulisemate tööülesannete puhul vajab juhendamist. Ta töötab reeglina meeskonna liikmena. Puidutöötleja töökeskkond võib olla mürarohke. Töö nõuab füüsilist pingutust, töötempo on vahelduv. Sama kutseala kutsed on puidupingioperaator, tase 3, puitmajaehitaja, tase 3, puidupingioperaator, tase 4 ning tisler, tase 4. A.2.1 Tööprotsessi kavandamine ja materjalide ettevalmistamine A.2.2 Puittoodete valmistamine, komplekteerimine ja pakendamine A.2.3 Puitehistöö A.2.4 Pehmemööbli karkassi koostamine A.2.5 Ehituslaudsepatoodete valmistamine A.2.6 Puithoone karkassi ja karkassielementide valmistamine A.2.7 Puittoodete parandamine A.2.8 Puittoodete tööstuslik lõiketöötlemine A.2.9 Puittoodete tööstuslik viimistlemine A.2.10 Puittoodete tööstuslik pealistamine Puidutöötleja, tase 3 on läbinud erialase kutseõppe. Kutseoskused võivad olla omandatud ka töökohal. Puidutööline, puiduettevõtte/puidutööstuse tööline. Puidutöötleja, tase 3 kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused B.2, kohustuslikud kompetentsid B.3.1 ja B.3.2 ning vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.3.3 – B.3.10. Tööprotsessi kavandamine ja materjalide ettevalmistamine 3 Puittoodete valmistamine, komplekteerimine ja pakendamine 3 Tuleb tõendada vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.3.3 – B.3.10. Puitehistöö 3 Pehmemööbli karkassi koostamine 3 Ehituslaudsepatoodete valmistamine 3 Puithoone karkassi ja karkassielementide valmistamine 3 Puittoodete parandamine 3 Puittoodete tööstuslik lõiketöötlemine 3 Puittoodete tööstuslik viimistlemine 3 Puittoodete tööstuslik pealistamine 3 Hotelliteeninduse spetsialist, tase 5 Hospitality service specialist, EstQF Level 5 7 Hotelliteeninduse spetsialist III (versioon 1) Hotelliteeninduse spetsialist III (versioon 2) Hotelliteeninduse spetsialist III (versioon 3) Hotelliteeninduse spetsialist III (versioon 4) Hotelliteeninduse spetsialist, tase 5 (versioon 5) Hotelliteeninduse spetsialist, tase 5 (versioon 6) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Hotelliteenindaja 30 2021-10-14 2021-10-14 2026-10-13 5 5 4224 Hotelliadministraatorid 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 55 Majutus Eesti Peakokkade Ühendus Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Tiina Ardel Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Kairi Jürisson Lydia Hotel Teele Lepp Citybox Tallinn Raili Mengel MTÜ Eesti Maaturism Kaimar Palm Tallinna Teeninduskool Andra Piirsalu Hotell Palace Kristi Tarik Eesti Peakokkade Ühendus Tiina Viin TÜ Pärnu Kolledž Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Hotelliteeninduse spetsialist töötab majutusteenust pakkuvas ettevõttes. Ta vastutab töökorralduse ja teenindusprotsesside toimimise eest, juhendab töötajaid ja juhib tööprotsesse, suhtleb teiste allüksustega ja külalistega, tutvustab ja müüb ettevõttes pakutavaid tooteid ja teenuseid, teenindab külalisi. Hotelliteeninduse spetsialistil on ülevaade Eesti ja paikkondlikest huviväärsustest ning turistidele suunatud teenustest. Väga oluline on hea väljendus- ja keelteoskus. Majutusteeninduse kutsealal on koostatud ka Turismiettevõtte teenindaja tase, 4 kutsestandard. A.2.1 Külaliste teenindamine A.2.2 Piirkonna tutvustamine A.2.3 Arveldamine ja aruandluse koostamine A.2.4 Sündmuste ja vabaajategevuste teenindamine A.2.5 Toitlustusteenindus A.2.6 Majutusruumide korrashoid A.2.7 Üldruumide ja territooriumi korrastamine A.2.8 Juhendamine A.2.9 Juhtimine Hotelliteeninduse spetsialist, tase 5 kutse taotlemisel on nõutav keskharidus ja eelnev erialane töökogemus. Hotelliteeninduse spetsialistiks saab õppida kutseõppeasutuses, täienduskoolitusel või töökohal. Hotelliteenindaja, hotelli administraator, vanemadministraator, vastuvõtu vahetusevanem, majutusjuht. Kasvav tähtsus on külaliste teenindamisel digivahendite kaudu. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused ja kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.9. Külaliste teenindamine 5 Piirkonna tutvustamine 4 Arveldamine ja aruandluse koostamine 5 Sündmuste teenindamine 5 Toitlustusteenindamine 5 Majutusruumine korrashoidmine 4 Üldruumide ja territooriumi korrastamine 4 Juhendamine 5 Juhtimine 5 Turismiettevõtte teenindaja, tase 4 Tourism service provider, EstQF Level 4 2 Turismiettevõtte teenindaja, tase 4 (versioon 1) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Turismiettevõtte teenindaja 30 2021-10-14 2021-10-14 2026-10-13 4 4 5151 Kontorite, hotellide jm asutuste koristus- ja majapidamistööde juhatajad 1013 Majutamine ja toitlustamine 55 Majutus Eesti Peakokkade Ühendus Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Tiina Ardel Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Kairi Jürisson Lydia Hotel Teele Lepp Citybox Tallinn Raili Mengel MTÜ Eesti Maaturism Kaimar Palm Tallinna Teeninduskool Andra Piirsalu Hotell Palace Kristi Tarik Eesti Peakokkade Ühendus Tiina Viin TÜ Pärnu Kolledž Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Turismiettevõtte teenindaja töötab erinevaid turismiteenuseid pakkuvates ettevõtetes. Ta suhtleb vahetult külalistega maailma erinevatest piirkondadest, tutvustab ja müüb ettevõtte teenuseid, piirkonda ja seal pakutavaid turismiobjekte ja -teenuseid. Turismiettevõtte teenindaja teenindab külalist kogu külastajateekonna vältel alates tellimusest kuni külalise ettevõttest ära saatmiseni. Turismiettevõtte teenindaja osaleb meeskonnaliikmena ettevõttes pakutavate elamus- ja aktiivtegevuste ettevalmistamisel ja läbiviimisel, valmistab ette majutus- ja toitlustusruumid, ühisruumid ja õueala külaliste vastuvõtuks, valmistab ja serveerib hommikusööki ning abistab toitlustamisel. Turismiettevõtte teenindaja töö toimub graafiku alusel. Majutusteeninduse kutsealas on ka hotelliteenindaja, tase 5 kutsestandard. A.2.1 Külaliste teenindamine A.2.2 Piirkonna tutvustamine A.2.3 Arveldamine ja aruandluse koostamine A.2.4 Sündmuste ja vabaajategevuste teenindamine A.2.5 Toitlustusteenindus A.2.6 Välitoitlustamine A.2.7 Majutusruumide korrashoid A.2.8 Üldruumide ja territooriumi korrastamine A.2.9 Elamus- ja aktiivtegevuste läbiviimine Turismiettevõtte teenindajaks saab õppida kutseõppeasutuses, kursustel või töökohal. Hotelli administraator, perenaine, peremees, vastuvõtuteenindaja, majutusteenindaja, maaturismi teenindaja, hotelliteenindaja, toitlustusteenindaja, hommikusöögiteenindaja. Kasvav tähtsus on külaliste teenindamisel digivahendite kaudu. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused B.2 ja kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.8. Lisaks on võimalik tõendada valitavat kompetentsi B.3.9. Külaliste teenindamine 4 Piirkonna tutvustamine 4 Arveldamine ja aruandluse koostamine 4 Sündmuste teenindamine 4 Toitlustusteenindamine 4 Välitoitlustamine 4 Majutusruumine korrashoidmine 4 Üldruumide ja territooriumi korrastamine 4 Lisaks on võimalik tõendada valitavat kompetentsi B.3.9. Elamus- ja aktiivtegevuste läbiviimine 4 Autokeretehnik, tase 5 Car body technician, EstQF Level 5 8 Autokeretehnik, tase 4 (versioon 5) Autokeretehnik, tase 4 (versioon 6) Autokeretehnik, tase 4 (versioon 7) Autoplekksepp II (versioon 1) Autoplekksepp II (versioon 2) Autoplekksepp II (versioon 3) Autoplekksepp II (versioon 4) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Autoplekksepp 20 2021-10-20 2021-10-20 2026-10-19 5 5 7213 Lehtmetallitöölised 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Autokutseõppe Liit Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Margus Ainsalu Tartu Kutsehariduskeskus Lauri Käärik Tallinna Tööstushariduskeskus Neeme Noppel Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool Mairo Neem Unelmauto AS Lexus Tallinn Margus Raud Benefit AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Autokeretehniku töö on mootorsõiduki kere ja sisustuse osandamine ning koostamine, strukturaalsete ja mittestrukturaalsete kereremonditööde teostamine, kere geomeetria mõõtmine ja vigastuste tuvastamine, kõigi keretöödel kasutatavate keevitus- ja jootmistööde tegemine, kerevenitus- ja pindõgvendustööd ning keredetailide ühendamine, klaasitööde tegemine ja plastdetailide töötlemine. Autokeretehniku töö eeldab tehniliste jooniste ja skeemide lugemise oskust ning juhendmaterjalide kasutamist. Ta töötab iseseisvalt, kasutades vajadusel etteantud juhendit ning juhendab autoplekkseppa. Ta kannab põhjendatud juhtumitel töövõtjana vastutust nii kvaliteedikontrolli, tööohutuse kui ka remondi tagajärjel tekkinud liiklusohtlike olukordade eest. Autokeretehnik võib töötada nii üksi kui ka meeskonnas, töö eeldab suhtlemist kaastöötajatega. Samal kutsealal on ka autoplekksepa, automaalri ning sõidukite kere- ja värvitööde meistri kutsed. A.2.1 Autode puhastamine, osandamine ning koostamine puhastamiseks A.2.2 Auto kere ja sisustuse osandamine ning koostamine A.2.3 Elektriseadiste remont ja seadistamine ning mugavussüsteemide seadistamine/Elektriseadiste ning mugavussüsteemide vahetamine ja seadistamine A.2.4 Turvasüsteemide vahetamine ja seadistamine A.2.5 Keevitustööde tegemine (teras ja alumiinium) A.2.6 Kere ja raami mõõtmine ja õgvendamine A.2.7 Pindõgvendustööd ja lehtmetallide töötlemine (teras ja alumiinium) A.2.8 Struktuursete ja mittestruktuursete keredetailide ühendamine A.2.9 Klaasitööde tegemine A.2.10 Plastdetailide töötlemine Autokeretehnik omab varasemat autoplekksepana töötamise kogemust. Ta on läbinud kutsealase koolituse. Autoplekksepp, autokeretehnik. Tulevikus muutub olulisemaks komposiitplastide töötlemise oskus ja alternatiivkütustega autodega seotud lisateadmised. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid ja üldoskused. Autode puhastamine, osandamine ning koostamine puhastamiseks 4 Auto kere ja sisustuse osandamine ning koostamine 5 Elektriseadiste ning mugavussüsteemide vahetamine ja seadistamine 5 Turvasüsteemide vahetamine ja seadistamine 5 Autokere keevitustööde tegemine (teras ja alumiinium) 5 Kere ja raami mõõtmine ja õgvendamine 5 Pindõgvendustööd ja lehtmetallide töötlemine (teras ja alumiinium) 5 Struktuursete ja mittestruktuursete keredetailide ühendamine 5 Klaasitööde tegemine 5 Plastdetailide töötlemine 5 Autoplekksepp, tase 4 Car panel complector, EstQF Level 4 8 Autoplekksepp I (versioon 1) Autoplekksepp I (versioon 2) Autoplekksepp I (versioon 3) Autoplekksepp I (versioon 4) Autoplekksepp-komplekteerija, tase 3 (versioon 5) Autoplekksepp-komplekteerija, tase 4 (versioon 6) Autoplekksepp-komplekteerija, tase 4 (versioon 7) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Autoplekksepp 20 2021-10-20 2021-10-20 2026-10-19 4 4 7213 Lehtmetallitöölised 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Autokutseõppe Liit Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Margus Ainsalu Tartu Kutsehariduskeskus Lauri Käärik Tallinna Tööstushariduskeskus Neeme Noppel Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool Mairo Neem Unelmauto AS Lexus Tallinn Margus Raud Benefit AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Autoplekksepa töö on sõiduki kere ja sisustuse osandamine ning koostamine, keevitustööde tegemine, tehniline mõõtmine, pindõgvendustööd ja keredetailide ühendamine, klaasitööde tegemine ja plastdetailide töötlemine. Autoplekksepa töö eeldab tehniliste jooniste ja skeemide lugemise oskust ning juhendmaterjalide kasutamist. Ta töötab iseseisvalt, kasutades vajadusel etteantud juhendit, kannab põhjendatud juhtumitel töövõtjana vastutust nii kvaliteedikontrolli, tööohutuse kui ka remondi tagajärjel tekkinud liiklusohtlike olukordade eest. Autoplekksepp võib töötada nii üksi kui ka meeskonnas, töö eeldab suhtlemist kaastöötajatega. Samal kutsealal on ka autokeretehniku, automaalri ning sõidukite kere- ja värvitööde meistri kutsed. A.2.1 Autode puhastamine, osandamine ning koostamine puhastamiseks A.2.2 Auto kere ja sisustuse osandamine ning koostamine A.2.3 Elektriseadiste remont ja seadistamine ning mugavussüsteemide seadistamine A.2.4 Turvasüsteemide vahetamine A.2.5 Keevitustööde tegemine (teras ja alumiinium) A.2.6 Kere ja raami mõõtmine A.2.7 Pindõgvendustööd ja lehtmetallide töötlemine (teras ja alumiinium) A.2.8 Mittestruktuursete keredetailide ühendamine A.2.9 Klaasitööde tegemine A.2.10 Plastdetailide töötlemine Kutsetööks vajalikud oskused on omandatud kutseõppes või ettevõttes erialasel tööl. Autoplekksepp, autoplekksepp-komplekteerija. Tulevikus muutub olulisemaks komposiitplastide töötlemise oskus ja alternatiivkütustega autodega seotud lisateadmised. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid ja üldoskused. Autode puhastamine, osandamine ning koostamine puhastamiseks 4 Auto kere ja sisustuse osandamine ning koostamine 4 Elektriseadiste remont ja seadistamine ning mugavussüsteemide seadistamine 4 Turvasüsteemide vahetamine 4 Autokere keevitustööde tegemine (teras ja alumiinium) 4 Kere ja raami mõõtmine 4 Pindõgvendustööd ja lehtmetallide töötlemine (teras ja alumiinium) 4 Mittestruktuursete keredetailide ühendamine 4 Klaasitööde tegemine 4 Plastdetailide töötlemine 4 Farmatseut, tase 6 Assistant Pharmacist, level 6 6 Farmatseut III (versioon 1) Farmatseut III (versioon 2) Farmatseut III (versioon 3) Farmatseut III (versioon 4) Farmatseut, tase 6 (versioon 5) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Farmaatsia Farmatseut 26 2021-10-21 2021-10-21 2026-10-20 6 6 3213 Farmaatsiatehnikud ja farmatseudi abilised 0916 Farmaatsia 86 Tervishoid Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Eetikakoodeks Karin Alamaa-Aas Eesti Proviisorite Koda Liisa Eesmaa Eesti Haiglaapteekrite Selts Lilian Ruuben Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Kaidi Sarv Eesti Apteekrite Liit Kristiina Sepp Eesti Apteekide Ühendus Reet Teemets Eesti Farmatseutide Liit Piret Uibokand Eesti Farmaatsia Selts Daisy Volmer Tartu Ülikooli farmaatsia instituut Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Farmatseut on erialase kõrgharidusega tervishoiutöötaja, kes tunneb ravimite koostist, toimeid, koos- ja kõrvaltoimeid, ravimite valmistamise tehnoloogiaid ning oskab hinnata ravimite kvaliteeti. Farmatseut on tervishoiumeeskonna liige, kellel on koos teiste tervishoiutöötajatega oluline roll ravimite ohutu ja eesmärgipärase kasutamise kindlustamisel ning terviseprobleemide/haiguste ennetamisel. Farmatseudid töötavad peamiselt üldapteekides, aga ka haiglaapteekides, ravimihulgimüügifirmades ja ravimifirmade esindustes. Farmatseudi tööks on kvaliteetse ravimiabi korraldamine ja pakkumine, terviseprobleemide/haiguste ennetamine, farmatseutilise hoole teenuse pakkumine, farmaatsiaeriala arendamine. Farmaatsia kutsealasse kuulub ka proviisori kutse. Proviisor ja farmatseut töötavad koostöös teiste tervishoiutöötajatega, proviisor juhendab erinevate tööülesannete täitmisel vajadusel farmatseuti. Proviisor ja farmatseut töötavad enamasti meeskonnas ning töö eeldab üldjuhul pidevat suhtlemist nii patsientide/klientide kui ka kolleegide ja teiste tervishoiutöötajatega. Farmatseudi töö on vastutusrikas, vaimselt ja emotsionaalselt pingeline. Ta puutub kokku ohuteguritega (infektsioonid, ohtlikud ained jm). Töö on enamasti graafiku alusel, võib esineda töötamist öösiti, nädalavahetustel ja/või pühade ajal. A.2.1 Ravimite ja teiste apteegikaupade käitlemine A.2.2 Ravimite valmistamine A.2.3 Ravimite kvaliteedi hindamine A.2.4 Farmatseutiline hool A.2.5 Ravimite, nende kasutamise ja tervisekäitumise alane koolitamine A.2.6 Esmatasandi terviseteenuse pakkumine A.2.7 Patsientide teenindamine ja suhtlemine Farmatseut on farmaatsiaalase haridusega rakenduskõrgharidusõppe õppekava läbinud isik. Farmatseut. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Ravimite ja teiste apteegikaupade käitlemine 6 Ravimite valmistamine 6 Ravimite kvaliteedi hindamine 6 Farmatseutiline hool 6 Ravimite, nende kasutamise ja tervisekäitumise alane koolitamine 6 Esmatasandi terviseteenuse pakkumine 6 Patsientide teenindamine ja suhtlemine 6 Mootorsõidukitehnik, tase 4 Vehicle Technician, EstQF Level 4 11 Autolukksepp I (versioon 1) Autotehnik I (versioon 2) Autotehnik I (versioon 3) Autotehnik I (versioon 4) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 10) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 5) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 6) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 7) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 8) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 9) Liikurmasinatehnik, tase 4 Sõiduautotehnik, tase 4 Veoauto- ja bussitehnik, tase 4 Väikemasina-, mootor- ja jalgrattatehnik, tase 4 Mootorsõidukite kliimaseadmete käitleja, tase 4 Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Autotehnik 20 2021-10-20 2021-10-20 2026-10-19 4 4 7231 Mootorsõidukimehaanikud ja -lukksepad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Autokutseõppe Liit Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Vladimir Krasnoštšjokov Autokutseõppe Liit Karel Pais Volvo Estonia OÜ Janek Pukka Rakvere Ametikool Aivar Soone DA Estonian Machinery AS Vaido Valge Robert Bosch OÜ Henri Vennikas Eesti Autoinseneride Liit, Tallinna Tehnikakõrgkool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Mootorsõidukite hoolduse ja remondi kutsealal on järgmised kutsed: Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik, tase 3, mootorsõidukitehnik, tase 4 ja mootorsõidukidiagnostik, tase 5. Mootorsõidukitehnik tegeleb vastavalt spetsialiseerumisele mootorsõidukite, liikurmasinate, ehitusmasinate, töömasinate, väikemasinate, mootorrataste, tehnoloogiliste masinate, motoriseeritud käsimasinate, jalgrataste, haagiste ning nende lisaja tööseadmete (edaspidi sõidukite, masinate) hoolduse, remondi ja ülddiagnoosimisega, rikete leidmise ja kõrvaldamisega. Mootorsõidukitehnik töötab iseseisvalt, kasutades remondijuhiseid, asjakohaseid andmebaase, varuosade ja lisavarustuse katalooge, hooldusjuhiseid, tootjapoolseid tehnilisi nõudeid ning muid asjakohaseid allikaid. Mootorsõidukitehnik on klienditeenindaja, kes kannab vastutust tehtud töö kvaliteedi eest, sealhulgas tööohutuse ja töötervishoiu, keskkonnaohutuse ja klienditeeninduse osas. Seoses kiiresti uueneva tehnoloogiaga on vajalik pidev enesetäiendamine. Mootorsõidukitehnik võib töötada nii üksi kui ka meeskonnas, tema töö eeldab suhtlemist kaastöötajate ja klientidega. A.2.1 Mootorsõiduki ülddiagnostika, hooldus ja remont A.2.2 Mootori diagnostika ja remont A.2.3 Kere, sisustuse ja pealisehituse ülddiagnostika, hooldus ja remont A.2.4 Jõuülekande ülddiagnostika, hooldus ja remont A.2.5 Elektriseadiste ja mugavussüsteemide (kuni toitepingega 60V) ülddiagnostika, hooldus ja remont A.2.6 Juhtimisseadmete ja veermiku ülddiagnostika, hooldus ja remont A.2.7 Juhiabisüsteemide diagnostika, hooldus ja remont A.2.8 Kliimaseadmete hooldus, diagnostika, remont ja külmaine käitlemine A.2.9 Turvaseadiste diagnostika ja remont A.2.10 Mootorsõidukite tööseadmete ning nende kinnitusmehhanismide diagnostika ja remont Veoauto ja bussitehnika A.2.11 Veoauto ja bussi ning nende töö- ja lisaseadmete ülddiagnostika, hooldus ja remont Liikurmasinatehnika A.2.12 Liikurmasina pealisehitise ning selle töö- ja lisaseadmete seisundi hindamine ning hooldamine Väikemasina-, mootor- ja jalgrattatehnika A.2.13 Mootorratta ja mototehnika hooldus, ülddiagnostika ja remont A.2.14 Jalgratta ja tõukeratta (sh elektriajamiga) hooldus, ülddiagnostika ja remont Mootorsõidukitehnikul on erialane kutseharidus või töökohal ja tööalastel koolitustel omandatud kutseoskused. Mootorsõidukitehniku teised võimalikud ametinimetused on autotehnik, automehaanik, autoremondilukksepp, autohooldelukksepp, väikemasinatehnik, mootorrattatehnik, jalgrattatehnik, ehitusmasinatehnik, töömasinatehnik, tehnohooldemeister, tehnohooldespetsialist, tehnoseisundi-kontrolör, garantiitehnik. Tulevikus on kasvav tähtsus keskkonnamõju vähendavate tehnoloogiatega ning virtuaal- ja liitreaalsusega seotud IT-lahenduste kasutamise oskusel ning autonoomsete sõidukite hooldamise ja remondiga seotud oskustel. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused (B.2) ja kohustuslikud kompetentsid (B.3.1-B.3.10). Kutse taotlemise tuleb valida vähemalt üks spetsialiseerumine. Sõiduautotehnika spetsialiseerumiseks tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.10 vastavalt spetsialiseerumisele. Teisteks spetsialiseerumiseks tuleb lisaks kohustuslikele kompetentsidele tõendada järgnevad kompetentsid: Veoauto ja bussitehnika: kompetents B.3.11; Liikurmasinatehnika: kompetents B.3.12; Väikemasina-, mootor- ja jalgrattatehnika: kompetentsid B.2.13 ja B.3.14. Mootorsõidukite kliimaseadmete käitleja, tase 4 osakutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused ja kompetents B.3.8. Mootorsõiduki ülddiagnostika, hooldus ja remont 4 Mootori diagnostika ja remont 4 Kere, sisustuse ja pealisehituse ülddiagnostika, hooldus ja remont 4 Jõuülekande ülddiagnostika, hooldus ja remont 4 Elektriseadiste ja mugavussüsteemide (kuni toitepingega 60V) ülddiagnostika, hooldus ja remont 4 Juhtimisseadmete ja veermiku ülddiagnostika, hooldus ja remont 4 Juhiabisüsteemide diagnostika, hooldus ja remont 4 Kliimaseadmete hooldus, diagnostika, remont ja külmaine käitlemine 4 Turvaseadiste diagnostika ja remont 4 Mootorsõidukite tööseadmete ning nende kinnitusmehhanismide diagnostika ja remont 4 Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 Vehicle Technician, EstQF Level 5 11 Autolukksepp II (versioon 1) Autotehnik II (versioon 2) Autotehnik II (versioon 3) Autotehnik II (versioon 4) Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 (versioon 10) Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 (versioon 7) Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 (versioon 8) Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 (versioon 9) Sõiduautodiagnostik, tase 5 (versioon 5) Sõiduautodiagnostik, tase 5 (versioon 6) Liikurmasinadiagnostik, tase 5 Sõiduautodiagnostik, tase 5 Veoauto- ja bussidiagnostik, tase 5 Mootorsõidukite kliimaseadmete käitleja, tase 5 Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Autotehnik 20 2021-10-20 2021-10-20 2026-10-19 5 5 7231 Mootorsõidukimehaanikud ja -lukksepad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Autokutseõppe Liit Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Vladimir Krasnoštšjokov Autokutseõppe Liit Karel Pais Volvo Estonia OÜ Janek Pukka Rakvere Ametikool Aivar Soone DA Estonian Machinery AS Vaido Valge Robert Bosch OÜ Henri Vennikas Eesti Autoinseneride Liit, Tallinna Tehnikakõrgkool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Mootorsõidukite hoolduse ja remondi kutsealal on sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik, tase 3, mootorsõidukitehnik, tase 4 ja mootorsõidukidiagnostik, tase 5 kutsed. Mootorsõidukidiagnostik tegeleb vastavalt spetsialiseerumisele sõiduautode, veoautode, busside ja liikurmasinate diagnoosimise-, remondi- ja rikkepõhjuste analüüsiga, leiab ja kõrvaldab rikkeid. Mootorsõidukidiagnostik töötab iseseisvalt, kasutades remondijuhiseid, asjakohaseid andmebaase, varuosade ja lisavarustuse katalooge, hooldusjuhiseid, tootjapoolseid tehnilisi nõudeid ning muid asjakohaseid allikaid. Mootorsõidukitehnik on klienditeenindaja, kes kannab vastutust tehtud töö kvaliteedi eest, sealhulgas tööohutuse ja töötervishoiu, keskkonnaohutuse ja klienditeeninduse osas. Vajalik on pidev enesetäiendamine. Mootorsõidukidiagnostik võib töötada nii üksi kui ka meeskonnas, tema töö eeldab suhtlemist kaastöötajate ja klientidega. Vajadusel juhendab diagnostik mootorsõidukitehniku tööd. A.2.1 Mootorsõiduki ülddiagnostika, hooldus ja remont A.2.2 Mootori diagnostika ja remont A.2.3 Kere, sisustuse ja pealisehituse ülddiagnostika, hooldus ja remont A.2.4 Jõuülekande ülddiagnostika, hooldus ja remont A.2.5 Siinivõrkude diagnostika ja remont A.2.6 Elektriseadiste ja mugavussüsteemide (kuni toitepingega 60V) ülddiagnostika, hooldus ja remont A.2.7 Juhtimisseadmete ja veermiku ülddiagnostika, hooldus ja remont A.2.8 Juhiabisüsteemide diagnostika, hooldus ja remont A.2.9 Kliimaseadmete hooldus, diagnostika, remont ja külmaine käitlemine A.2.10 Turvaseadiste diagnostika ja remont A.2.11 Mootorsõidukite tööseadmete ning nende kinnitusmehhanismide diagnostika ja remont A.2.12 Mootorsõidukite kõrgepinge jõuseadmete diagnostika ja remont A.2.13 Mootorsõidukite gaasiseadmete diagnostika ja remont Mootorsõidukidiagnostik omab mootorsõidukitehnikuna töötamise kogemust. Ta on läbinud kutsealase koolituse. Mootorsõidukite diagnostik, sõiduautodiagnostik, autodiagnostik, veoauto- ja bussidiagnostik, liikurmasinate diagnostik, automehaanik, autoelektrik, tehnohooldemeister, tehnoseisundi-kontrolör. Tulevikus on kasvav tähtsus keskkonnamõju vähendavate tehnoloogiatega ning virtuaal- ja liitreaalsusega seotud IT-lahenduste kasutamise oskusel ning autonoomsete sõidukite hooldamise ja remondiga seotud oskustel. Kutse taotlemisel tuleb valida vähemalt üks spetsialiseerumine, kohustuslike kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused (B.2) ja kohustuslikud kompetentsid (B.3.1-B.3.11). Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.3.12 ja B.3.13. Mootorsõidukite kliimaseadmete käitleja, tase 5 osakutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused ja kompetents B.3.9. Mootorsõiduki ülddiagnostika, hooldus ja remont 4 Mootori diagnostika ja remont 5 Kere, sisustuse ja pealisehituse ülddiagnostika, hooldus ja remont 4 Jõuülekande ülddiagnostika, hooldus ja remont 5 Siinivõrkude diagnostika ja remont 5 Elektriseadiste ja mugavussüsteemide (kuni toitepingega 60V) ülddiagnostika, hooldus ja remont 5 Juhtimisseadmete ja veermiku ülddiagnostika, hooldus ja remont 5 Juhiabisüsteemide diagnostika, hooldus ja remont 5 Kliimaseadmete hooldus, diagnostika, remont ja külmaine käitlemine 5 Turvaseadiste diagnostika ja remont 5 Mootorsõidukite tööseadmete ning nende kinnitusmehhanismide diagnostika ja remont 5 Kutse taotlemisel võib tõendada valitavaid kompetentse B.3.12 ja B.3.13. Mootorsõidukite kõrgepinge jõuseadmete diagnostika ja remont 5 Mootorsõidukite gaasiseadmete diagnostika ja remont 5 Proviisor, tase 7 Pharmacist, EstQFLlevel 7 5 Farmatseut IV (versioon 1) Farmatseut IV (versioon 2) Farmatseut IV (versioon 3) Proviisor, tase 7 (versioon 4) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Farmaatsia Farmatseut 26 2021-10-21 2021-10-21 2026-10-20 7 7 2262 Proviisorid ja farmatseudid 0916 Farmaatsia 86 Tervishoid Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Eetikakoodeks Karin Alamaa-Aas Eesti Proviisorite Koda Liisa Eesmaa Eesti Haiglaapteekrite Selts Lilian Ruuben Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Kaidi Sarv Eesti Apteekrite Liit Kristiina Sepp Eesti Apteekide Ühendus Reet Teemets Eesti Farmatseutide Liit Piret Uibokand Eesti Farmaatsia Selts Daisy Volmer Tartu Ülikooli farmaatsia instituut Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Proviisor on erialase akadeemilise kõrgharidusega tervishoiutöötaja, kes tunneb ravimite koostist, toimeid, koos- ja kõrvaltoimeid, ravimite valmistamise ja tootmise tehnoloogiaid ning oskab hinnata ravimite kvaliteeti. Proviisor on tervishoiumeeskonna liige, kellel on koos teiste tervishoiutöötajatega oluline roll ravimite ohutu ja eesmärgipärase kasutamise kindlustamisel ning terviseprobleemide/haiguste ennetamisel. Lisaks üldapteegile ja haiglaapteegile töötavad proviisorid ravimihulgimüügifirmades, ravimitööstuses, riigiasutustes, kolmandas sektoris, õppe- ja teadusasutustes jm. Proviisori tööks on kvaliteetse ravimiabi korraldamine ja pakkumine, terviseprobleemide/haiguste ennetamine, ravimite arendamine ja tootmine, farmatseutilise hoole ja kliinilise farmaatsia teenuse korraldamine ja pakkumine, farmaatsiahariduse ja farmaatsiaeriala arendamine. Farmaatsia kutsealasse kuulub ka farmatseudi kutse. Proviisor ja farmatseut töötavad koostöös teiste tervishoiutöötajatega, proviisor juhendab erinevate tööülesannete täitmisel vajadusel farmatseuti. Proviisor ja farmatseut töötavad enamasti meeskonnas ning töö eeldab üldjuhul pidevat suhtlemist nii patsientide/klientide kui ka kolleegide ja teiste tervishoiutöötajatega. Proviisori töö on vastutusrikas, vaimselt ja emotsionaalselt pingeline. Ta puutub kokku ohuteguritega (infektsioonid, ohtlikud ained jm). Töö on enamasti graafiku alusel, võib esineda töötamist nädalavahetustel, öösiti ja/või pühade ajal. A.2.1 Ravimite ja teiste apteegikaupade käitlemine A.2.2 Ravimite valmistamine A.2.3 Ravimite kvaliteedi hindamine A.2.4 Farmatseutiline hool A.2.5 Kliinilise farmaatsia teenuse pakkumine A.2.6 Ravimite, nende kasutamise ja tervisekäitumise alane koolitamine A.2.7 Esmatasandi terviseteenuse pakkumine A.2.8 Patsientide teenindamine ja suhtlemine A.2.9 Juhtimine Proviisor on farmaatsiaalase haridusega proviisoriõppe õppekava läbinud isik. Nõuded proviisoriõppele on toodud Vabariigi Valitsuse määruses „Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded“. Proviisor. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Ravimite ja teiste apteegikaupade käitlemine 7 Ravimite valmistamine 7 Ravimite kvaliteedi hindamine 7 Farmatseutiline hool 7 Kliinilise farmaatsia teenuse pakkumine 7 Ravimite, nende kasutamise ja tervisekäitumise alane koolitamine 7 Esmatasandi terviseteenuse pakkumine 7 Patsientide teenindamine ja suhtlemine 6 Juhtimine 7 Hobuhooldaja, tase 4 Stable lad/lass, EstQF Level 4 3 Hobuhooldaja, tase 4 (versioon 1) Hobuhooldaja, tase 4 (versioon 2) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Looma- ja taimekasvatus. Põllumajandustehnika Hobuhooldaja 21 2021-11-01 2021-11-01 2026-10-31 4 4 6121 Loomakasvatajad 0811 Põllundus ja loomakasvatus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Astra Nilk Eesti Sporthobuste Kasvatajate Selts Therje Prohorova Eesti Ratsaspordi Liit ja SA Tallinna Ratsaspordikool Siim Kroon OÜ Kirret Külli Marrandi Järvamaa Kutsehariduskeskus Andres Kallaste EHS juhatuse liige ja EHS aretustöö juhataja Priit Toobal OÜ Kildu Hobused Siim Nõmmoja Ihaste ratsakeskus Kaisa Vahtmäe Eesti Põllumeeste Keskliit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Hobuhooldaja peamisteks tööülesanneteks on hobuste hooldamine ja söötmine. Lisaks osaleb ta tallihoonete, rajatiste ja territooriumi koristamis- ja hooldustöödel ja võtab osa hobuste õpetamisest, vajadusel ratsutab ja/või rakendab hobust, abistab loomaarsti ja osaleb taastootmisprotsessis. Töös võib ette tulla lühiajalisi projekte, näiteks näituste, võistluste jm korraldamist, töö osaks võib olla tallitehnika kasutamine ning mootorsõidukite juhtimine. Hobuhooldaja töökohaks on hobumajandusettevõte, milleks võib olla hobusekasvandus, sporthobuste tall, ratsakool, ratsakeskus, hobuturismiettevõte jms. Hobuhooldaja töötab nii üksi kui meeskonnas ning suhtleb nii kolleegide kui vajadusel klientidega. Hobuhooldaja järgib oma töös vastutava isiku juhiseid ja vastutab oma tööülesannete täitmise eest. Töö toimub peamiselt välitingimustes või siseruumides, kus on tavapärasest madalam temperatuur. Töö peamisteks ohtudeks on töötraumad, aga ka erinevate bioloogiliste, keemiliste (ravimid, desinfitseerimisvahendid) ning füüsiliste (hobuste ja mehhanismide poolt tekitatavad traumad) faktorite poolt tekitatud tervisekahjustused. Oma töökeskkonnas puutub ta kokku mitmete allergeenidega (heinatolm, karvad, söödatolm jne). A.2.1 Hobuste hooldamine A.2.2 Hobuste söötmine A.2.3 Hobuste taastootmine A.2.4 Noorhobuste õpetamine A.2.5 Hobuste tervisliku seisundi jälgimine, kõrvalekallete märkamine ja ravi loomaarsti juhendamisel A.2.6 Hobumajandushoonete, rajatiste, talliümbruse ja hobuinventari hooldamine A.2.7 Ratsastamine ja rakendamine A.2.8 Kapjade hooldamine A.2.9 Hobumajanduses kasutatavate mehhanismide ja mootorsõidukitega töötamine A.2.10 Näituste, oksjonite, võistluste jm hobumajandussündmuste korraldamine A.2.11 Hobuinventari toote kavandamine, valmistamine ja parandamine Hobuhooldajana töötab inimene, kellel on vastava eriala kutseharidus ja/või töökohal õppides omandatud kutseoskused. Hobuhooldaja, hobumajandustöötaja, tallimees/-naine, tallitöötaja, tallitööline, groom, võistlushobuste hooldaja. Kasvav tähtsus on keelteoskusel ja meeskonnatöö oskusel. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused (B.2.) ja kohustuslikud kompetentsid (B.3.1 – B.3.6). Valitavate kompetentside (B.3.7 – B.3.11) tõendamine on vabatahtlik. Hobuste hooldamine 4 Hobuste söötmine 4 Hobuste taastootmine 4 Noorhobuste õpetamine 4 Hobuste tervisliku seisundi jälgimine, kõrvalekallete märkamine ja ravi loomaarsti juhendamisel 4 Hobumajandushoonete, rajatiste, talliümbruse ja hobuinventari hooldamine 4 Valitavate kompetentside (B.3.7 – B.3.11) tõendamine on vabatahtlik. Ratsastamine ja rakendamine 4 Kapjade hooldamine 4 Hobumajanduses kasutatavate mehhanismide ja mootorsõidukitega töötamine 4 Näituste, oksjonite, võistluste jm hobumajandussündmuste korraldamine 4 Hobuinventari toote kavandamine, valmistamine ja parandamine 4 Puhkpilliorkestri juht, tase 5 Conductor, EstQF Level 5 6 Orkestrijuht III (versioon 1) Orkestrijuht III (versioon 2) Orkestrijuht III (versioon 4) Puhkpilliorkestri juht, tase 5 (versioon 5) Puhkpilliorkestrijuht, tase 5 (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Puhkpilliorkestri juht 23 2021-11-03 2021-11-03 2026-11-02 5 5 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Eesti Puhkpillimuusika Ühing Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Andres Avarand Tallinna Linnatranspordi Puhkpilliorkester Kalev Kütaru Salme Kultuurikeskus Aavo Ots Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Valdo Rüütelmaa Eesti Puhkpillimuusika Ühing Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Puhkpilliorkestri juht on isik, kes omab muusikalisi võimeid, haridust ja kogemusi aktiivselt tegutseva orkestrikollektiivi juhtimiseks. Tema töö eesmärk on orkestri kunstiline juhtimine ning publikule muusikaelamuse pakkumine. Puhkpilliorkestri juhi töö on oma olemuselt pedagoogiline ning eeldab lisaks muusikalistele oskustele ka iseseisvat tööd orkestriga ning metoodilisi ja psühholoogilisi teadmisi. Puhkpilliorkestrijuht valdab dirigeerimistehnikat, tunneb ja tunnetab orkestrit kui instrumenti, oskab lugeda orkestri partituuri, tunneb orkestri literatuuri ja valdab erinevaid muusikastiile. Puhkpilliorkestri juht, tase 5 on muusikalise ettevalmistusega loovisik, kes tagab isetegevusliku puhkpilliorkestri toimimise. Ta organiseerib esinemisi ning osaleb kohalikus kultuurielus ja orkestriliikumise tegevuses. Lisaks puhkpilliorkester, tase 5-le on järgmised kutsed: Puhkpilliorkestri juht, tase 6 on muusikalise ettevalmistusega loovisik, kes juhatab isetegevuslikku puhkpilliorkestrit ja osaleb orkestriga piirkondlikus kultuurielus. Ta võtab osa puhkpilliorkestrite konkurssidest Eestis ja/või juhatab orkestrit maakondlikel laulupäevadel. Puhkpilliorkestri juht, tase 7 on muusikalise ettevalmistusega loovisik, kes juhatab isetegevuslikku ja/või professionaalset puhkpilliorkestrit. Ta osaleb juhatatava orkestriga üleriigiliste ja rahvusvaheliste puhkpilliorkestrite konkurssidel ja/või festivalidel. Võtab osa konkursside žüriide tööst, on üldjuht/dirigent piirkondlikul laulu- ja orkestrimuusika päeval ja/või üldlaulupeol (ka noorte laulupeol), avaldab erialaseid publikatsioone või tegutseb täiendkoolitajana. Puhkpilliorkestri juht, tase 8 on ka rahvusvaheliselt tunnustatud loovisik, kes osaleb aktiivselt puhkpillimuusika arendamisel nii Eestis kui rahvusvaheliselt. Ta osaleb juhatatava orkestriga üleriigilistel ja tunnustatud rahvusvahelistel orkestrite konkurssidel. Ta viib läbi puhkpilliorkestri muusika meistrikursusi. Käib võimalusel külalisdirigendiks nii amatöör- kui ka professionaalsete orkestrite juures ning võimalusel osaleb rahvusvahelistes žüriides või rahvusvaheliste organisatsioonide töö korraldamises. A.2.1 Orkestri organisatsiooniline juhtimine A.2.2 Orkestri kunstiline juhtimine A.2.3 Töötamine repertuaariga A.2.4 Orkestri loomine A.2.5 Orkestri arendamine Puhkpilliorkestri juht, tase 5 on üldjuhul muusikalise kutsekeskharidusega või keskharidusega ja dirigeerimisalase koolitusega ning omab vähemalt kolmeaastast töökogemust orkestrijuhina. Puhkpilliorkestri juht, orkestrijuht, puhkpilliorkestri dirigent, pasunakoori juht. Puhkpilliorkestri juht, tase 5 kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste B.2 ja kompetentside B.3.1-B.3.3 tõendamine. Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.3.4 ja B.3.5. Orkestri organisatsiooniline juhtimine 5 Orkestri kunstiline juhtimine 5 Töötamine repertuaariga 5 Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.3.4 ja B.3.5. Orkestri loomine 6 Orkestri arendamine 5 Puhkpilliorkestri juht, tase 6 Conductor, EstQF Level 6 6 Orkestrijuht IV (versioon 1) Orkestrijuht IV (versioon 2) Orkestrijuht IV (versioon 4) Puhkpilliorkestri juht, tase 6 (versioon 5) Puhkpilliorkestrijuht, tase 6 (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Puhkpilliorkestri juht 23 2021-11-03 2021-11-03 2026-11-02 6 6 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Eesti Puhkpillimuusika Ühing Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Andres Avarand Tallinna Linnatranspordi Puhkpilliorkester Kalev Kütaru Salme Kultuurikeskus Aavo Ots Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Valdo Rüütelmaa Eesti Puhkpillimuusika Ühing Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Puhkpilliorkestri juht on isik, kes omab muusikalisi võimeid, haridust ja kogemusi aktiivselt tegutseva orkestrikollektiivi juhtimiseks. Tema töö eesmärk on orkestri kunstiline juhtimine ning publikule muusikaelamuse pakkumine. Orkestrijuhi töö on oma olemuselt pedagoogiline ning eeldab lisaks muusikalistele oskustele ka iseseisvat tööd orkestriga ning metoodilisi ja psühholoogilisi teadmisi. Puhkpilliorkestri juht valdab dirigeerimistehnikat, tunneb ja tunnetab orkestrit kui instrumenti, oskab lugeda orkestri partituuri, tunneb orkestri literatuuri ja valdab erinevaid muusikastiile. Puhkpilliorkestri juht, tase 6 on muusikalise ettevalmistusega loovisik, kes juhatab isetegevuslikku puhkpilliorkestrit ja osaleb orkestriga piirkondlikus kultuurielus. Ta võtab osa puhkpilliorkestrite konkurssidest Eestis ja/või juhatab orkestrit maakondlikel laulupäevadel. Lisaks puhkpilliorkestri juht, tase 6-le on järgmised kutsed: Puhkpilliorkestrijuht, tase 5 on muusikalise ettevalmistusega loovisik, kes tagab isetegevusliku puhkpilliorkestri toimimise. Ta organiseerib esinemisi ning osaleb kohalikus kultuurielus ja orkestriliikumise tegevuses. Puhkpilliorkestri juht, tase 7 on muusikalise ettevalmistusega loovisik, kes juhatab isetegevuslikku ja/või professionaalset puhkpilliorkestrit. Osaleb juhatava orkestriga üleriigiliste ja rahvusvaheliste puhkpilliorkestrite konkurssidel ja/või festivalidel. Võtab osa konkursside žüriide tööst, on üldjuht/dirigent piirkondlikul laulu- ja orkestrimuusika päeval ja/või üldlaulupeol (ka noorte laulupeol), avaldab erialaseid publikatsioone või tegutseb täiendkoolitajana. Puhkpilliorkestri juht, tase 8 on ka rahvusvaheliselt tunnustatud loovisik, kes osaleb aktiivselt puhkpillimuusika arendamisel nii Eestis kui rahvusvaheliselt. Ta osaleb juhatatava orkestriga üleriigilistel ja tunnustatud rahvusvahelistel orkestrite konkurssidel. Ta viib läbi puhkpilliorkestri muusika meistrikursusi. Käib võimalusel külalisdirigendiks nii amatöör- kui ka professionaalsete orkestrite juures ning võimalusel osaleb rahvusvahelistes žüriides või rahvusvaheliste organisatsioonide töö korraldamises. A.2.1 Orkestri organisatsiooniline juhtimine A.2.2 Orkestri kunstiline juhtimine A.2.3 Töötamine repertuaariga A.2.4 Orkestri loomine A.2.5 Orkestri arendamine Puhkpilliorkestri juht, tase 6 on üldjuhul muusikalise bakalaureuse- või rakendusliku kõrgharidusega isik, kes omab vähemalt kolmeaastast töökogemust orkestrijuhina. Puhkpilliorkestri juht, orkestrijuht, puhkpilliorkestri dirigent, pasunakoori juht. Puhkpilliorkestri juht, tase 6 kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste B.2 ja kompetentside B.3.1-B.3.3 tõendamine ning ühe kompetentsi tõendamine valitavate kompetentside B.3.4 või B.3.5 hulgast. Orkestri organisatsiooniline juhtimine 6 Orkestri kunstiline juhtimine 6 Töötamine repertuaariga 6 Kutse taotlemisel on nõutav lisaks ühe kompetentsi tõendamine valitavate kompetentside B.2.4 või B.2.5 hulgast. Orkestri loomine 6 Orkestri arendamine 5 Puhkpilliorkestri juht, tase 7 Conductor, EstQF Level 7 6 Orkestrijuht V (versioon 1) Orkestrijuht V (versioon 2) Orkestrijuht V (versioon 4) Puhkpilliorkestri juht, tase 7 (versioon 5) Puhkpilliorkestrijuht, tase 7 (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Puhkpilliorkestri juht 23 2021-11-03 2021-11-03 2026-11-02 7 7 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Eesti Puhkpillimuusika Ühing Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Andres Avarand Tallinna Linnatranspordi Puhkpilliorkester Kalev Kütaru Salme Kultuurikeskus Aavo Ots Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Valdo Rüütelmaa Eesti Puhkpillimuusika Ühing Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Puhkpilliorkestri juht on isik, kes omab muusikalisi võimeid, haridust ja kogemusi aktiivselt tegutseva orkestrikollektiivi juhtimiseks. Tema töö eesmärk on orkestri kunstiline juhtimine ning publikule kõrgetasemelise muusikaelamuse pakkumine. Orkestrijuhi töö on oma olemuselt pedagoogiline ning eeldab lisaks muusikalistele oskustele ka iseseisvat tööd orkestriga ning metoodilisi ja psühholoogilisi teadmisi. Puhkpilliorkestri juht valdab dirigeerimistehnikat, tunneb ja tunnetab orkestrit kui instrumenti, oskab lugeda orkestri partituuri, tunneb orkestri literatuuri ja valdab erinevaid muusikastiile. Puhkpilliorkestri juht, tase 7 on muusikalise ettevalmistusega loovisik, kes juhatab isetegevuslikku ja/või professionaalset puhkpilliorkestrit. Ta osaleb juhatava orkestriga üleriigiliste ja rahvusvaheliste puhkpilliorkestrite konkurssidel ja/või festivalidel. Võtab osa konkursside žüriide tööst, on üldjuht/dirigent regionaalsel laulu- ja orkestrimuusika päeval ja/või üldlaulupeol (ka noorte laulupeol), avaldab erialaseid publikatsioone või tegutseb täiendkoolitajana. Lisaks puhkpilliorkester, tase 7-le on järgmised kutsed: Puhkpilliorkestrijuht, tase 5 on muusikalise ettevalmistusega loovisik, kes tagab isetegevusliku puhkpilliorkestri toimimise. Ta organiseerib esinemisi ning osaleb kohalikus kultuurielus ja orkestriliikumise tegevuses. Puhkpilliorkestrijuht, tase 6 on muusikalise ettevalmistusega loovisik, kes juhatab isetegevuslikku puhkpilliorkestrit ja osaleb orkestriga piirkondlikus kultuurielus. Ta võtab osa puhkpilliorkestrite konkurssidest Eestis ja/või juhatab orkestrit maakondlikel laulupäevadel. Puhkpilliorkestri juht, tase 8 on ka rahvusvaheliselt tunnustatud loovisik, kes osaleb aktiivselt puhkpillimuusika arendamisel nii Eestis kui rahvusvaheliselt. Ta osaleb juhatatava orkestriga üleriigilistel ja tunnustatud rahvusvahelistel orkestrite konkurssidel. Ta viib läbi puhkpilliorkestri muusika meistrikursusi. Käib võimalusel külalisdirigendiks nii amatöör- kui ka professionaalsete orkestrite juures ning võimalusel osaleb rahvusvahelistes žüriides või rahvusvaheliste organisatsioonide töö korraldamises. A.2.1 Orkestri organisatsiooniline juhtimine A.2.2 Orkestri kunstiline juhtimine A.2.3 Töötamine repertuaariga A.2.4 Orkestri loomine A.2.5 Orkestri arendamine Puhkpilliorkestrijuht, tase 7 on üldjuhul puhkpillimuusika või dirigeerimisalase magistritasemel haridusega isik, kes omab vähemalt viieaastast töökogemust orkestrijuhina. Puhkpilliorkestri juht, orkestrijuht, puhkpilliorkestri dirigent, pasunakoori juht. Puhkpilliorkestri juht, tase 7 kutse taotlemisel on nõutav üldopskuste B.2 ja kompetentside B.3.1-B.3.3 tõendamine ning ühe kompetentsi tõendamine valitavate kompetentside B.3.4 või B.3.5 hulgast. Orkestri organisatsiooniline juhtimine 7 Orkestri kunstiline juhtimine 7 Töötamine repertuaariga 7 Kutse taotlemisel on nõutav lisaks ühe kompetentsi tõendamine valitavate kompetentside B.2.4 või B.2.5 hulgast. Orkestri loomine 7 Orkestri arendamine 7 Puhkpilliorkestri juht, tase 8 Conductor, EstQF Level 8 3 Puhkpilliorkestri juht, tase 8 (versioon 2) Puhkpilliorkestrijuht, tase 8 (versioon 1) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Puhkpilliorkestri juht 23 2021-11-03 2021-11-03 2026-11-02 8 8 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Eesti Puhkpillimuusika Ühing Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Andres Avarand Tallinna Linnatranspordi Puhkpilliorkester Kalev Kütaru Salme Kultuurikeskus Aavo Ots Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Valdo Rüütelmaa Eesti Puhkpillimuusika Ühing Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Puhkpilliorkestri juht on isik, kes omab muusikalisi võimeid, haridust ja kogemusi aktiivselt tegutseva orkestrikollektiivi juhtimiseks. Tema töö eesmärk on orkestri kunstiline juhtimine ning publikule kõrgetasemelise muusikaelamuse pakkumine. Puhkpilliorkestri juhi töö on oma olemuselt pedagoogiline ning eeldab lisaks muusikalistele oskustele ka iseseisvat tööd orkestriga ning metoodilisi ja psühholoogilisi teadmisi. Puhkpilliorkestri juht valdab dirigeerimistehnikat, tunneb ja tunnetab orkestrit kui instrumenti, oskab lugeda orkestri partituuri, tunneb orkestri literatuuri ja valdab erinevaid muusikastiile. Puhkpilliorkestri juht, tase 8 on ka rahvusvaheliselt tunnustatud loovisik, kes osaleb aktiivselt puhkpillimuusika arendamisel nii Eestis kui rahvusvaheliselt. Ta osaleb juhatatava orkestriga üleriigilistel ja tunnustatud rahvusvahelistel orkestrite konkurssidel. Ta viib läbi puhkpilliorkestri muusika meistrikursusi. Käib võimalusel külalisdirigendiks nii amatöör- kui ka professionaalsete orkestrite juures ning võimalusel osaleb rahvusvahelistes žüriides või rahvusvaheliste organisatsioonide töö korraldamises. Lisaks puhkpilliorkestri juht, tase 8-le on järgmised kutsed: Puhkpilliorkestri juht, tase 5 on muusikalise ettevalmistusega loovisik, kes tagab isetegevusliku puhkpilliorkestri toimimise. Ta organiseerib esinemisi ning osaleb kohalikus kultuurielus ja orkestriliikumise tegevuses. Puhkpilliorkestri juht, tase 6 on muusikalise ettevalmistusega loovisik, kes juhatab isetegevuslikku puhkpilliorkestrit ja osaleb orkestriga piirkondlikus kultuurielus. Ta võtab osa puhkpilliorkestrite konkurssidest Eestis ja/või juhatab orkestrit maakondlikel laulupäevadel. Puhkpilliorkestri juht, tase 7 on muusikalise ettevalmistusega loovisik, kes juhatab isetegevuslikku ja/või professionaalset puhkpilliorkestrit. Ta osaleb juhatava orkestriga üleriigiliste ja rahvusvaheliste puhkpilliorkestrite konkurssidel ja/või festivalidel. Võtab osa konkursside žüriide tööst, on üldjuht/dirigent regionaalsel laulu- ja orkestrimuusika päeval ja/või üldlaulupeol (ka noorte laulupeol), avaldab erialaseid publikatsioone või tegutseb täiendkoolitajana. A.2.1 Orkestri organisatsiooniline juhtimine A.2.2 Orkestri kunstiline juhtimine A.2.3 Töötamine repertuaariga A.2.4 Orkestri loomine A.2.5 Orkestri arendamine Puhkpilliorkestrijuht, tase 8 on puhkpillimuusika või dirigeerimisalase magistritasemel haridusega isik, kes omab vähemalt kümneaastast töökogemust orkestrijuhina või töökogemust kutselise orkestri dirigendina. Puhkpilliorkestri juht, orkestrijuht, puhkpilliorkestri dirigent, pasunakoori juht. Puhkpilliorkestri juht, tase 8 kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste B.2 ja kompetentside B.3.1-B.3.3 tõendamine ning ühe kompetentsi tõendamine valitavate kompetentside B.3.4 või B.3.5 hulgast. Orkestri organisatsiooniline juhtimine 8 Orkestri kunstiline juhtimine 8 Töötamine repertuaariga 8 Kutse taotlemisel on nõutav lisaks ühe kompetentsi tõendamine valitavate kompetentside B.2.4 või B.2.5 hulgast. Orkestri loomine 8 Orkestri arendamine 8 Klaasipuhuja assistent, tase 4 Glass blower assistant, EstQF Level 4 3 Klaasipuhuja assistent, tase 4 (versioon 2) Klaasipuhuja sell, tase 4 (versioon 1) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Klaasipuhuja 23 2021-11-03 2021-11-03 2026-11-02 4 4 7315 Klaasipuhujad, -lõikajad, -lihvijad ja -viimistlejad 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Käsitöölise kutse-eetika Kai Kiudsoo-Värv FIE Kai Kiudsoo-Värv Maret Lehis Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Kateriin Rikken Rikkeriin Klaas OÜ Eili Soon Eesti Klaasikunstnike Ühendus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Klaasipuhuja assistent, tase 4 valmistab piibuga puhudes ja/või käsitsi tööriistadega vormides lihtsamaid kvaliteetseid ja esteetilisi klaasesemeid, kasutades klaasipuhumise tähtsamaid traditsioonilisi ja kaasaegseid tehnikaid ja töövõtteid. Ta osaleb klaasi kuumtöötlemise protsessis meeskonna liikmena. Keerulisemate klaasesemete puhumisel, klaasesemete viimistlemisel ja dekoreerimisel ning valmistoodangu esitlemisel võib ta vajada juhendamist. Klaasipuhuja assistent töötab klaasistuudios või -tehases. Ta on valmis oma oskuste piires osutama käsitööteenuseid (nt harrastajate juhendamine, õpitubade läbiviimine jms). Klaasipuhuja assistendil on paindlik tööaeg, vajadusel hooajatöö ja töö puhkepäevadel. Töö on füüsiliselt pingutav, töötempo on kiire, võib esineda töötamist sundasendis. Tööülesanded on kindlaks määratud ja vahelduvad. Klaasipuhuja assistent töötab ruumis, kus on tavapärasest kõrgem temperatuur ja ere valgus. Töötamisel puututakse kokku kuumade töövahendite, toksiliste ainete, tolmu, müra ja vibratsiooniga, mis võib kujutada ohtu tervisele, mistõttu tuleb kasutada töökaitsevahendeid ja järgida tööohutusnõudeid. Kutsealal töötab ka klaasipuhuja, tase 5, kes valmistab ja viimistleb erineva keerukusega kvaliteetseid ja esteetilisi klaasesemeid. Klaasipuhuja teeb iseseisvalt kavandeid, valmistab ja viimistleb unikaalesemeid või väikesarju ja esitleb valmistoodangut. Ta annab edasi oma kutsealaseid oskusi ja teadmisi ning organiseerib kaastöötajate tööd, vastutades klaasipuhumisprotsessi sujuvuse eest. A.2.1 Klaasesemete valmistamine A.2.2 Klaasipuhumisalane ettevõtlus Klaasipuhuja assistendiks saab õppida õppeasutuses või kutsealal töötades/meistri käe all õppides. Klaasipuhuja assistent. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Klaasesemete valmistamine 4 Klaasipuhumisalane ettevõtlus 4 Kujundaja, tase 4 Designer, EstQF Level 4 4 Disainer, tase 4 (versioon 6) Kujundaja, tase 4 (versioon 1) Kujundaja, tase 4 (versioon 2) Kujundaja, tase 4 (versioon 3) Kujundaja, tase 4 (versioon 5) 3D animaator, tase 4 3D kunstnik-kujundaja, tase 4 3D modelleerija, tase 4 3D tekstuurija, tase 4 Dekoraator, tase 4 Digiskulptor, tase 4 Illustraator, tase 4 Interaktiivse graafika kujundaja, tase 4 Kujundusgraafik, tase 4 Liikuva graafika kujundaja, tase 4 Stilist, tase 4 Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kunst, fotograafia ja disain Kujundaja 23 2021-11-03 2021-11-03 2023-06-19 4 4 2166 Kujundajad ja multimeediadisainerid 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Mõisted Markko Karu Brand Manual OÜ Kadi Kreis Tartu Kunstikool Katrin Kull OÜ Dreamers Ruth-Helene Melioranski Meliorad OÜ Madis Nurms Tartu Kunstikool Peeter Parker Pärnu Saksa Tehnoloogiakool Anu Moosel SA Innove Janika Nõmmela Semjonov Tartu Kunstikool Maila Juns-Veldre Kuressaare Ametikool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kujundaja töö sisuks on info loominguline visualiseerimine ja modelleerimine erialaste teadmiste ning oskuste abil. Kujundaja töö eesmärgiks on keskkonna ja objektide kujundamine ning teabe esitamine esteetiliselt, korrastatud ja mõtestatud moel. Ta lähtub etteantud ülesandest ja loob eesmärgipärase lahenduse. Kujundaja lähtub oma töös erialastest teadmistest, tellijaga kooskõlastatud lähteülesandest, autorikaitse seadustest, heast tavast ning annab erialaseid oskusi, tehnoloogiaid ja töövahendeid kasutades oma panuse teabe, keskkonna ja objektide esteetiliseks, korrastatuks ja mõtestatuks kujundamiseks. Kujundaja, tase 4 on erialase ettevalmistusega töötaja, kes järgib oma tööülesannete täitmisel etteantud juhiseid ning võib vajada vahetut juhendamist, kogub ja analüüsib erialast informatsiooni, tegutseb ja korraldab töid plaanipäraselt, kestlikult ja tulemuslikult, vastutab talle antud tööülesannete täitmise eest. Tööaeg võib olla paindlik või fikseeritud, erandkorras ööd, puhkepäevad ja pühad. Kujundusülesannetel võivad olla lühikesed tähtajad ja kaasneda tööstress. Töö rütm on muutuv (võib olla nii aeglane kui kiire). Töö sisaldab nii loomingulisi kui ka rutiinseid ülesandeid. Töötamine võib toimuda nii sise- kui välitingimustes. Töökeskkond võib ühe ülesande lahendamisel muutuda. Töötamine võib kohati toimuda ohtlikes oludes, nt kõrgustes (dekoraator). Töötamine võib kohati toimuda sundasendis (nt kujundusgraafik päev otsa arvuti taga, dekoraatoril erinevad sundasendid). Töötamisel võib kohati kokku puutuda tervistkahjustavate (sh allergiat tekitavate) faktoritega, mis võivad olla riskiteguriks töötaja tervisele, nt kemikaalid, toksilised ained, tolm, müra, vibratsioon. Kujundaja töövahenditeks on spetsiifiline mööbel, kunsti-ja kirjatarbed, mõõtmis- ja lõikamistarbed, kinnitusvahendid ja –materjalid, foto-, filmi- ja skaneerimisvarustus, eritüübilised printer ja lõikurid, erialane tarkvara. A.1 Lähteülesande analüüsimine, kujunduse eelarvestamine ja ressursside kooskõlastamine A.2 Kujunduse loomine A.3 Kujunduslahenduse kooskõlastamine tellija, meeskonna ja partneritega Kujundusgraafik A.2.4 Kujundusgraafika loomine Liikuva graafika kujundaja A.2.5 Liikuva graafika loomine Interaktiivse graafika kujundaja A.2.6 Interaktiivse graafika loomine Dekoraator A.2.7 Dekoreerimine Stilist A.2.8 Stiliseerimine 3D modelleerija A.2.9 3D modelleerimine 3D animeerija A.2.10 3D animeerimine 3D tekstuurija ehk tekstuurikunstnik A.2.11 Tekstuuride ja faktuuride loomine 3D kunstnik-kujundaja A.2.12 3D kujunduse loomine Digiskulptor ehk 3D skulptor A.2.13 Digitaalsete miniatuuride loomine Illustraator A.2.14 Illustreerimine 4. taseme kujundaja kutse saadakse vastava kutsekeskhariduse või keskkoolijärgse kutseõppe lõpetamisel. Disainer, graafiline disainer, kujundaja, küljendaja, trükiettevalmistaja, desktopper, dekoraator, stilist, arvutigraafik. Selle kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste B.2 ja kohustuslike kompetentside B.3.1-B.2.3 tõendamine ning vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.3.4 – B.3.14 tõendamine. Lähteülesande analüüsimine, kujunduse eelarvestamine ja ressursside kooskõlastamine 4 Kujunduse loomine 4 Kujunduslahenduse kooskõlastamine tellija, meeskonna ja partneritega 4 Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.3.4 – B.3.14 tõendamine. Kujundaja, tase 5 Designer, EstQF Level 5 3 Disainer, tase 5 (versioon 5) Kujundaja, tase 5 (versioon 1) Kujundaja, tase 5 (versioon 2) Kujundaja, tase 5 (versioon 4) 3D animaator, tase 5 3D modelleerija, tase 5 3D tekstuurija, tase 5 Dekoraator, tase 5 Digiskulptor, tase 5 Illustraator, tase 5 Interaktiivse graafika kujundaja, tase 5 Kontseptkunstnik, tase 5 Kujundusgraafik, tase 5 Liikuva graafika kujundaja, tase 5 Stilist, tase 5 Virtuaalkeskkonna kujundaja, tase 5 Visuaalefektide kunstnik, tase 5 Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kunst, fotograafia ja disain Kujundaja 23 2021-11-03 2021-11-03 2023-06-19 5 5 2166 Kujundajad ja multimeediadisainerid 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Mõisted Markko Karu Brand Manual OÜ Kadi Kreis Tartu Kunstikool Katrin Kull OÜ Dreamers Ruth-Helene Melioranski Meliorad OÜ Madis Nurms Tartu Kunstikool Peeter Parker Pärnu Saksa Tehnoloogiakool Anu Moosel SA Innove Janika Nõmmela Semjonov Tartu Kunstikool Maila Juns-Veldre Kuressaare Ametikool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kujundaja töö sisuks on info loominguline visualiseerimine ja modelleerimine erialaste teadmiste ning oskuste abil. Kujundaja töö eesmärgiks on visuaalse keskkonna ja objektide kujundamine ning teabe esitamine esteetiliselt, korrastatud ja mõtestatud moel. Ta lähtub etteantud ülesandest ja loob eesmärgipärase lahenduse. Kujundaja lähtub oma töös erialastest teadmistest, tellijaga kooskõlastatud lähteülesandest, autorikaitse seadustest, heast tavast ning annab erialaseid oskusi, tehnoloogiaid ja töövahendeid kasutades oma panuse teabe, keskkonna ja objektide esteetiliseks, korrastatuks ja mõtestatuks kujundamiseks. Kujundaja, tase 5 töötab iseseisvalt, juhib tööprotsessi ja vajadusel valdkonnaga seotud (trüki, foto, jne) tehnilist meeskonda (projektijuht, assistent) ning teeb koostööd teiste autoritega/loovisikutega. Kogub ja analüüsib erialast informatsiooni. Tegutseb ja korraldab töid plaanipäraselt, kestlikult ja tulemuslikult. Vastutab talle antud tööülesannete täitmise eest. Tema portfoolios esitatud tööd on mitmekesised ja kvaliteetsed. Tööaeg võib olla paindlik või fikseeritud, erandkorras ööd, puhkepäevad ja pühad. Kujundusülesannetel võivad olla lühikesed tähtajad ja kaasneda tööstress. Töö rütm on muutuv (võib olla nii aeglane kui kiire). Töö sisaldab nii loomingulisi kui ka rutiinseid ülesandeid. Töötamine võib toimuda nii sise- kui välitingimustes. Töökeskkond võib ühe ülesande lahendamisel muutuda. Töötamine võib kohati toimuda ohtlikes oludes, nt kõrgustes (dekoraator). Töötamine võib kohati toimuda sundasendis (nt kujundusgraafik päev otsa arvuti taga, dekoraatoril erinevad sundasendid). Töötamisel võib kohati kokku puutuda tervistkahjustavate (sh allergiat tekitavate) faktoritega, mis võivad olla riskiteguriks töötaja tervisele, nt kemikaalid, toksilised ained, tolm, müra, vibratsioon. Kujundaja töövahenditeks on spetsiifiline mööbel, kunsti-ja kirjatarbed, mõõtmis- ja lõikamistarbed, kinnitusvahendid ja –materjalid, foto-, filmi- ja skaneerimisvarustus, eritüübilised printer ja lõikurid, erialane tarkvara. A.1 Lähteülesande analüüsimine, kujunduse eelarvestamine ja ressursside kooskõlastamine A.2 Kujunduse loomine A.3 Kujunduslahenduse kooskõlastamine tellija, meeskonna ja partneritega Kujundusgraafik A.2.4 Kujundusgraafika loomine Liikuva graafika kujundaja A.2.5 Liikuva graafika loomine Interaktiivse graafika kujundaja A.2.6 Interaktiivse graafika loomine Dekoraator A.2.7 Dekoreerimine Stilist A.2.8 Stiliseerimine 3D modelleerija A.2.9 3D modelleerimine 3D animeerija A.2.10 3D animeerimine 3D tekstuurija ehk tekstuurikunstnik A.2.11 Tekstuuride ja faktuuride loomine Visuaalefektide kunstnik A.2.12 Visuaalefektide loomine Tasemekujundaja ehk virtuaalkeskkonna kujundaja A.2.13 Virtuaalse keskkonna loomine Digiskulptor ehk 3D skulptor A.2.14 Digitaalsete miniatuuride loomine Konseptkunstnik A.2.15 Digitaalse keskkonna, esemete jms loomine Illustraator A.2.16 Illustreerimine Tavapäraselt on 5. taseme kujundajal vähemalt kesk- või kutsekeskharidus, erialane töökogemus, mis on tõendatav portfoolioga ja läbitud erialane täienduskoolitus. Disainer, graafiline disainer, kujundaja, küljendaja, trükiettevalmistaja, desktopper, dekoraator, stilist, arvutigraafik. Selle kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste B.2 ja kohustuslike kompetentside B.3.1-B.3.3 tõendamine ning vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.3.4-B.3.16 tõendamine. Lähteülesande analüüsimine, kujunduse eelarvestamine ja ressursside kooskõlastamine 5 Kujunduse loomine 5 Kujunduslahenduse kooskõlastamine tellija, meeskonna ja partneritega 5 Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.3.4 – B.3.16 tõendamine. Klaasipuhuja, tase 5 Glass blower, EstQF Level 5 3 Klaasipuhuja, tase 5 (versioon 1) Klaasipuhuja, tase 5 (versioon 2) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Klaasipuhuja 23 2021-11-03 2021-11-03 2026-11-02 5 5 7315 Klaasipuhujad, -lõikajad, -lihvijad ja -viimistlejad 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Käsitöölise kutse-eetika Kai Kiudsoo-Värv FIE Kai Kiudsoo-Värv Maret Lehis Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Kateriin Rikken Rikkeriin Klaas OÜ Eili Soon Eesti Klaasikunstnike Ühendus Inna Soonurm SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Klaasipuhuja, tase 5 valmistab piibuga puhudes ja/või käsitsi tööriistadega vormides erineva keerukusega kvaliteetseid ja esteetilisi klaasesemeid traditsioonilistes ning kaasaegsetes tehnikates. Klaasipuhuja kavandab, valmistab ja viimistleb unikaalesemeid või väikesarju ning esitleb valmistoodangut. Klaasipuhuja annab edasi oma kutsealaseid oskusi ja teadmisi ning organiseerib ja juhendab kaastöötajate tööd, vastutades klaasipuhumisprotsessi sujuvuse eest. Klaasipuhuja töötab klaasistuudios või -tehases, ta võib töötada ka iseseisva ettevõtjana. Klaasipuhuja osutab oma oskuste piires teenuseid (nt klaasipuhumismeistri assisteerimine, harrastajate juhendamine, õpitubade ja huvialaringide juhendamine, klaasipuhumist tutvustavate ürituste läbiviimine). Klaasipuhujal on paindlik tööaeg, vajadusel hooajatöö ja töö puhkepäevadel. Töö on füüsiliselt pingutav, töötempo on kiire, võib esineda töötamist sundasendis. Tööülesanded on kindlaks määratud ja vahelduvad. Klaasipuhuja töötab ruumis, kus on tavapärasest kõrgem temperatuur ja ere valgus. Töötamisel puututakse kokku kuumade töövahendite, toksiliste ainete, tolmu, müra ja vibratsiooniga, mis võib kujutada ohtu tervisele, mistõttu tuleb kasutada töökaitsevahendeid ja järgida tööohutusnõudeid. Kutsealal töötab ka klaasipuhuja assistent, tase 4, kes valmistab piibuga puhudes ja/või käsitsi tööriistadega vormides lihtsamaid kvaliteetseid ja esteetilisi klaasesemeid, kasutades klaasipuhumise tähtsamaid traditsioonilisi ning kaasaegseid tehnikaid ja töövõtteid. Ta osaleb klaasi kuumtöötlemise protsessis meeskonna liikmena. A.2.1 Klaasesemete valmistamine A.2.2 Klaasipuhumisalane ettevõtlus Klaasipuhuja, tase 5 on omandanud kutseoskused töö käigus või on läbinud eelnevat töökogemust nõudva 5. taseme (jätku)õppe. Klaasipuhuja. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Klaasesemete valmistamine 5 Klaasipuhumisalane ettevõtlus 5 Abitreener, tase 3 Assistant Coach, EstQF Level 3 19 Abitreener, tase 3 (versioon 11) Abitreener, tase 3 (versioon 12) Abitreener, tase 3 (versioon 13) Abitreener, tase 3 (versioon 14) Abitreener, tase 3 (versioon 15) Abitreener, tase 3 (versioon 16) Abitreener, tase 3 (versioon 17) Abitreener, tase 3 (versioon 18) Abitreener, tase 3 (versioon 20) Abitreener, tase 3 (versioon 21) Abitreener, tase 3 (versioon 22) Abitreener, tase 3 (versioon 23) Treener I (versioon 1) Treener I (versioon 10) Treener I (versioon 2) Treener I (versioon 3) Treener I (versioon 4) Treener I (versioon 5) Treener I (versioon 6) Treener I (versioon 7) Treener I (versioon 8) Treener I (versioon 9) Aerutamine Aikido Allveesport Ameerika jalgpall Ammulaskmine Automudelism Autosport Bobisõit Capoeira Cheerleading Curling Discgolf Fitness Golf Hapkido Iaido Indiaca Jalgpall Jalgrattasport Ju-jutsu Judo Jõutõstmine Jäähoki Jääpall Kabe Karate Kelgutamine Kepikõnd Kergejõustik Kickboxing Kobudo Koroona ja novus Korvpall Kriket Kudo Kujundujumine Kurnimäng Käsipall Laevamudelism Laskesuusatamine Laskmine Lauatennis Lennusport Liikumisharrastus Maadlus Maahoki Male Matkasport Moodne viievõistlus Mootorrattasport Orienteerumine Padel Pesapall Petank Piljard Poks Purjetamine Raadiosport Ragbi Ratsutamine Ronimissport Rulasport Rulluisutamine Rühmatreeningud Saalihoki Sambo Skeleton Sport Chanbara Squash Sulgpall Sumo Suusatamine Sõudmine Taekwon-do Taipoks Tennis Triatlon Turniiribridž Tõstesport Uisutamine Ujumine Veemoto Veepall Veeremängud Vehklemine Vesiaeroobika Vettehüpped Vibusport Võimlemine Võistlustants Võrkpall Wu-shu Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 23 2021-11-03 2021-11-03 2023-01-30 3 3 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treenerite eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Ilver Audentese Spordigümnaasium Üllar Kerde Eesti Korvpalliliit Janek Küppar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Kadri Liivak Eesti Võimlemisliit Aldur Partasjuk Spordiklubi Reval-Sport Erich Petrovits Jõhvi Spordikeskus Kristjan Port Tallinna Ülikool Aavo Põhjala Eesti Judoliit Jaak Salumets Eesti Treenerite Liit Toomas Tõnise Eesti Olümpiakomitee Priit Vene Eesti Olümpiakomitee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Treener on liikumisharrastuse ja spordi spetsialist, kes juhib käitumisharjumuste kujundamise ja kehaliste ning vaimsete harjutuste abil inimese tervist toetavate ja sportlike eesmärkide saavutamist. Treeneri ülesanne on sportlike ja kehaliste võimete terviklik, tulemuslik ja ohutu arendamine. Treener töötab iseseisvalt, meeskonna liikmena või liidrina, kaasates erinevaid spetsialiste. Treeneritöö eeldab vastutustunnet, loomingulisust, saavutusvajadust, täpsust ja ausust. Vajalik on perioodiline treeningtööd toetavate teadmiste ja oskuste tulemuslik täiendamine ning kogemuste ja teadmiste edasiandmine kolleegidele. Oluline on oskus mõjutada treenitavaid isikliku eeskujuga. Treener järgib treenerite eetikakoodeksit (vt lisa 1 Treenerite eetikakoodeks). ABITREENER, tase 3 täidab tööülesandeid ühetaolistes olukordades. On omandanud kutsealased oskused ja teadmised enamasti kutsealase väljaõppega. Võib töös vajada juhendamist. Vastutab oma tööülesannete täitmise eest. A.2.1 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 1. Kehaliste võimete arendamine. 2. Spordialaspetsiifiliste oskuste arendamine. 3. Sotsiaalsete võimete arendamine ja spordiala kultuuri õpetamine. 4. Taastumisvahendite kasutamine. 5. Spordivarustuse ja treeningvahendite soovitamine ja kasutamine. Spetsialiseerumine toimub sõltuvalt spordiala spetsiifikast, spordialal kasutatavatest vahenditest ja harrastamiskeskkonnast. Spordiala spetsiifikast tulenevalt on kutse andjal õigus kehtestada erinõudeid. Spetsialiseerumine on otseselt seotud kutsestandardis kirjeldatud tööosadega. Treeneritöö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel, kodust eemal (treeninglaagrid, võistlused, koolitused jms). Kasutab treeningprotsessis vajalikke vahendeid vastavalt spordialale. Töös treenerina on olulised pinge- ja stressitaluvus, saavutusvajadus, vastutustunne, ausus, järjekindlus, täpsus, paindlikkus, kohanemisvõime, headus, empaatiavõime, emotsionaalne stabiilsus, motiveerimisvõime. Abitreener on vähemalt 18 aastat vana, soovitavalt keskharidusega ja spordiala harrastamise kogemusega ja läbinud nõutava koolituse. Treener. Töö treenerina on reguleeritud spordiseadusega. Abitreener, tase 3 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse käesolevas kutsestandardis nimetatud spordialale, kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumised nagu jalgrattasport, matkasport, ratsutamine, suusatamine, uisutamine ja veeremängud, võrkpall jagunevad omakorda: Jalgrattasport - BMX Matkasport - alpinism - jalgsimatkamine - jalgrattamatkamine - mägimatkamine - veematkamine Ratsutamine - kestvusratsutamine - rakendisport - voltižeerimine Suusatamine - murdmaasuusatamine - mäesuusatamine - lumelauasport - kahevõistlus ja suusahüpped - freestyle suusatamine Uisutamine - iluuisutamine - kiiruisutamine Veeremängud - Bowling - Sportkeegel Võrkpall - Rannavõrkpall Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 3 alpinism jalgsimatkamine jalgrattamatkamine mägimatkamine veematkamine murdmaasuusatamine mäesuusatamine lumelauasport kahevõistlus ja suusahüpped iluuisutamine kiiruisutamine Bowling sportkeegel BMX freestyle-suusatamine kestvusratsutamine rakendisport voltižeerimine rannavõrkpall Abitreener, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Nooremtreener, tase 4 Junior Coach, EstQF Level 4 19 Nooremtreener, tase 4 (versioon 11) Nooremtreener, tase 4 (versioon 12) Nooremtreener, tase 4 (versioon 13) Nooremtreener, tase 4 (versioon 14) Nooremtreener, tase 4 (versioon 15) Nooremtreener, tase 4 (versioon 16) Nooremtreener, tase 4 (versioon 17) Nooremtreener, tase 4 (versioon 18) Nooremtreener, tase 4 (versioon 20) Nooremtreener, tase 4 (versioon 21) Nooremtreener, tase 4 (versioon 22) Nooremtreener, tase 4 (versioon 23) Treener II (versioon 1) Treener II (versioon 10) Treener II (versioon 2) Treener II (versioon 3) Treener II (versioon 4) Treener II (versioon 5) Treener II (versioon 6) Treener II (versioon 7) Treener II (versioon 8) Treener II (versioon 9) Aerutamine Aikido Allveesport Ameerika jalgpall Ammulaskmine Automudelism Autosport Bobisõit Capoeira Cheerleading Curling Discgolf Fitness Golf Hapkido Iaido Indiaca Jalgpall Jalgrattasport Ju-jutsu Judo Jõutõstmine Jäähoki Jääpall Kabe Karate Kelgutamine Kepikõnd Kergejõustik Kickboxing Kobudo Koroona ja novus Korvpall Kriket Kudo Kujundujumine Kurnimäng Käsipall Laevamudelism Laskesuusatamine Laskmine Lauatennis Lennusport Liikumisharrastus Maadlus Maahoki Male Matkasport Moodne viievõistlus Mootorrattasport Orienteerumine Padel personaaltreener Pesapall Petank Piljard Poks Purjetamine Raadiosport Ragbi Ratsutamine Ronimissport Rulasport Rulluisutamine Rühmatreeningud Saalihoki Sambo Skeleton Sport Chanbara Squash Sulgpall Sumo Suusatamine Sõudmine Taekwon-do Taipoks Tennis Triatlon Turniiribridž Tõstesport Uisutamine Ujumine Veemoto Veepall Veeremängud Vehklemine Vesiaeroobika Vettehüpped Vibusport Võimlemine Võistlustants Võrkpall Wu-shu Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 23 2021-11-03 2021-11-03 2023-01-30 4 4 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treenerite eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Ilver Audentese Spordigümnaasium Üllar Kerde Eesti Korvpalliliit Janek Küppar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Kadri Liivak Eesti Võimlemisliit Aldur Partasjuk Spordiklubi Reval-Sport Erich Petrovits Jõhvi Spordikeskus Kristjan Port Tallinna Ülikool Aavo Põhjala Eesti Judoliit Jaak Salumets Eesti Treenerite Liit Toomas Tõnise Eesti Olümpiakomitee Priit Vene Eesti Olümpiakomitee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Treener on liikumisharrastuse ja spordi spetsialist, kes juhib käitumisharjumuste kujundamise ja kehaliste ning vaimsete harjutuste abil inimese tervist toetavate ja sportlike eesmärkide saavutamist. Treeneri ülesanne on sportlike ja kehaliste võimete terviklik, tulemuslik ja ohutu arendamine. Treener töötab iseseisvalt, meeskonna liikmena või liidrina, kaasates erinevaid spetsialiste. Treeneritöö eeldab vastutustunnet, loomingulisust, saavutusvajadust, täpsust ja ausust. Vajalik on perioodiline treeningtööd toetavate teadmiste ja oskuste tulemuslik täiendamine ning kogemuste ja teadmiste edasiandmine kolleegidele. Oluline on oskus mõjutada treenitavaid isikliku eeskujuga. Treener järgib treenerite eetikakoodeksit (vt lisa 1 Treenerite eetikakoodeks). NOOREMTREENER, tase 4 täidab tööülesandeid erisugustes olukordades. On omandanud kutsealased oskused ja teadmised enamasti kutsealase väljaõppe ja praktilise treeneritööga. Töötab enamasti iseseisvalt. Vastutab oma tööülesannete täitmise eest. A.2.1 Sportimise organiseerimine ja arendamine 1. Treenitava valimine või treeningurühma komplekteerimine. 2. Treeningute plaani koostamine. 3. Teiste spetsialistide kaasamine treeningprotsessi. A.2.2 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 1. Kehaliste võimete arendamine. 2. Spordialaspetsiifiliste oskuste arendamine. 3. Sotsiaalsete võimete arendamine ja spordiala kultuuri õpetamine. 4. Taastumisvahendite kasutamine. 5. Spordivarustuse ja treeningvahendite soovitamine ja kasutamine. 6. Treenitava juhendamine võistlusel. 7. Toitumisharjumuste suunamine. 8. Treenitava sportliku arengu lühemaajaline planeerimine, mõõtmine, esmane analüüsimine ja tagasiside andmine. Spetsialiseerumine toimub sõltuvalt spordiala spetsiifikast, spordialal kasutatavatest vahendidest ja harrastamiskeskkonnast. Spordiala spetsiifikast tulenevalt on kutse andjal õigus kehtestada erinõudeid. Spetsialiseerumine on otseselt seotud kutsestandardis kirjeldatud tööosadega. Treeneritöö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel, kodust eemal (treeningulaagrid, võistlused, koolitused jms). Kasutab treeningprotsessis vajalikke vahendeid vastavalt spordialale. Töös treenerina on olulised pinge- ja stressitaluvus, saavutusvajadus, vastutustunne, ausus, järjekindlus, täpsus, paindlikkus, kohanemisvõime, headus, empaatiavõime, emotsionaalne stabiilsus, motiveerimisvõime. Nooremtreener on keskharidusega, nõutava koolituse läbinud ja tasemele vastava erialase töökogemusega isik. Treener. Töö treenerina on reguleeritud spordiseadusega. Nooremtreener, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse käesolevas kutsestandardis nimetatud spordialale, kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumised nagu jalgrattasport, matkasport, ratsutamine, suusatamine, uisutamine, veeremängud ja võrkpall jagunevad omakorda: Jalgrattasport - BMX Matkasport - alpinism - jalgsimatkamine - jalgrattamatkamine - mägimatkamine - veematkamine Ratsutamine - kestvusratsutamine - rakendisport - voltižeerimine Suusatamine - murdmaasuusatamine - mäesuusatamine - lumelauasport - kahevõistlus ja suusahüpped - freestyle suusatamine Uisutamine - iluuisutamine - kiiruisutamine Veeremängud - Bowling - Sportkeegel Võrkpall - Rannavõrkpall Sportimise organiseerimine ja arendamine 4 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 4 alpinism jalgsimatkamine jalgrattamatkamine mägimatkamine veematkamine murdmaasuusatamine mäesuusatamine lumelauasport kahevõistlus ja suusahüpped iluuisutamine kiiruisutamine Bowling sportkeegel BMX freestyle-suusatamine kestvusratsutamine rakendisport voltižeerimine rannavõrkpall Nooremtreener, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Treener, tase 5 Coach, EstQF Level 5 19 Treener III (versioon 1) Treener III (versioon 10) Treener III (versioon 2) Treener III (versioon 3) Treener III (versioon 4) Treener III (versioon 5) Treener III (versioon 6) Treener III (versioon 7) Treener III (versioon 8) Treener III (versioon 9) Treener, tase 5 (versioon 11) Treener, tase 5 (versioon 12) Treener, tase 5 (versioon 13) Treener, tase 5 (versioon 14) Treener, tase 5 (versioon 15) Treener, tase 5 (versioon 16) Treener, tase 5 (versioon 17) Treener, tase 5 (versioon 18) Treener, tase 5 (versioon 20) Treener, tase 5 (versioon 21) Treener, tase 5 (versioon 22) Treener, tase 5 (versioon 23) Aerutamine Aikido Allveesport Ameerika jalgpall Ammulaskmine Automudelism Autosport Bobisõit Capoeira Cheerleading Curling Discgolf Fitness ja kulturism Golf Hapkido Iaido Indiaca Jalgpall Jalgrattasport Ju-jutsu Judo Jõutõstmine Jäähoki Jääpall Kabe Karate Kelgutamine Kepikõnd Kergejõustik Kickboxing Kobudo Koroona ja novus Korvpall Kriket Kudo Kujundujumine Kurnimäng Käsipall Laevamudelism Laskesuusatamine Laskmine Lauatennis Lennusport Liikumisharrastus Maadlus Maahoki Male Matkasport Moodne viievõistlus Mootorrattasport Orienteerumine Padel personaaltreener Pesapall Petank Piljard Poks Purjetamine Raadiosport Ragbi Ratsutamine Ronimissport Rulasport Rulluisutamine Rühmatreeningud Saalihoki Sambo Skeleton Sport Chanbara Squash Sulgpall Sumo Suusatamine Sõudmine Taekwon-do Taipoks Tennis Triatlon Turniiribridž Tõstesport Uisutamine Ujumine Veemoto Veepall Veeremängud Vehklemine Vesiaeroobika Vettehüpped Vibusport Võimlemine Võistlustants Võrkpall Wu-shu Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 21 2021-11-03 2021-11-03 2023-01-30 5 5 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treenerite eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Ilver Audentese Spordigümnaasium Üllar Kerde Eesti Korvpalliliit Janek Küppar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Kadri Liivak Eesti Võimlemisliit Aldur Partasjuk Spordiklubi Reval-Sport Erich Petrovits Jõhvi Spordikeskus Kristjan Port Tallinna Ülikool Aavo Põhjala Eesti Judoliit Jaak Salumets Eesti Treenerite Liit Toomas Tõnise Eesti Olümpiakomitee Priit Vene Eesti Olümpiakomitee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Treener on liikumisharrastuse ja spordi spetsialist, kes juhib käitumisharjumuste kujundamise ja kehaliste ning vaimsete harjutuste abil inimese tervist toetavate ja sportlike eesmärkide saavutamist. Treeneri ülesanne on sportlike ja kehaliste võimete terviklik, tulemuslik ja ohutu arendamine. Treener töötab iseseisvalt, meeskonna liikmena või liidrina, kaasates erinevaid spetsialiste. Treeneritöö eeldab vastutustunnet, loomingulisust, saavutusvajadust, täpsust ja ausust. Vajalik on perioodiline treeningtööd toetavate teadmiste ja oskuste tulemuslik täiendamine ning kogemuste ja teadmiste edasiandmine kolleegidele. Oluline on oskus mõjutada treenitavaid isikliku eeskujuga. Treener järgib treenerite eetikakoodeksit (vt lisa 1 Treenerite eetikakoodeks). Treener, tase 5 täidab tööülesandeid erisugustes olukordades ja kõrgendatud saavutusnõuete nimel elukvaliteedi tõstmise eesmärgil või sportliku konkurentsi tingimustes. On omandanud kutsealased oskused ja teadmised enamasti kutsealasel õppe ja pikaajalise treeneritööga. Omab valmisolekut erialaste teadmiste edasiandmiseks huvitatud osapooltele. Vastutab treeningtööks vajalike ajaliste ja tehniliste vahendite kasutamise ja treenerite omavahelise töökorralduse eest. A.2.1 Sportimise organiseerimine ja arendamine 1. Treenitava valimine või treeningurühma komplekteerimine. 2. Treeningute plaani koostamine. 3. Teiste spetsialistide kaasamine treeningprotsessi. 4. Teiste treenerite juhendamine. 5. Treenitava tervisliku eriolukorra arvestamine treeningprotsessis. A.2.2 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 1. Kehaliste võimete arendamine. 2. Spordialaspetsiifiliste oskuste arendamine. 3. Sotsiaalsete võimete arendamine ja spordiala kultuuri õpetamine. 4. Taastumisvahendite kasutamine. 5. Spordivarustuse ja treeningvahendite soovitamine ja kasutamine. 6. Treenitava juhendamine võistlusel. 7. Toitumisharjumuste suunamine. 8. Treenitava tervikarengu planeerimine, mõõtmine, analüüsimine ja tagasiside andmine. 9. Taktikaline ning psühholoogiline ettevalmistamine valitud spordialal. Spetsialiseerumine toimub sõltuvalt spordiala spetsiifikast, spordialal kasutatavatest vahenditest ja harrastamiskeskkonnast. Spordiala spetsiifikast tulenevalt on kutse andjal õigus kehtestada erinõudeid. Spetsialiseerumine on otseselt seotud kutsestandardis kirjeldatud tööosadega. Treeneritöö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel, kodust eemal (treeningulaagrid, võistlused, koolitused jms). Kasutab treeningprotsessis vajalikke vahendeid vastavalt spordialale. Töös treenerina on olulised pinge- ja stressitaluvus, saavutusvajadus, vastutustunne, ausus, järjekindlus, täpsus, paindlikkus, kohanemisvõime, headus, empaatiavõime, emotsionaalne stabiilsus, motiveerimisvõime. Treener on keskharidusega, nõutava koolituse läbinud ja tasemele vastava erialase töökogemusega isik. Treener. Töö treenerina on reguleeritud spordiseadusega. Treener, tase 5 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse käesolevas kutsestandardis nimetatud spordialale, kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumised nagu jalgrattasport, matkasport, ratsutamine, suusatamine, uisutamine, veeremängud ja võrkpall jagunevad omakorda: Jalgrattasport - BMX Matkasport - alpinism - jalgsimatkamine - jalgrattamatkamine - mägimatkamine - veematkamine Ratsutamine - kestvusratsutamine - rakendisport - voltižeerimine Suusatamine - murdmaasuusatamine - mäesuusatamine - lumelauasport - kahevõistlus ja suusahüpped - freestyle suusatamine Uisutamine - iluuisutamine - kiiruisutamine Veeremängud - Bowling - Sportkeegel Võrkpall - Rannavõrkpall Sportimise organiseerimine ja arendamine 5 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 5 alpinism jalgsimatkamine jalgrattamatkamine mägimatkamine veematkamine murdmaasuusatamine mäesuusatamine lumelauasport kahevõistlus ja suusahüpped iluuisutamine kiiruisutamine Bowling sportkeegel BMX freestyle-suusatamine kestvusratsutamine rakendisport voltižeerimine rannavõrkpall Treener, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Vanemtreener, tase 6 Senior Coach, EstQF Level 6 19 Treener IV (versioon 1) Treener IV (versioon 10) Treener IV (versioon 2) Treener IV (versioon 3) Treener IV (versioon 4) Treener IV (versioon 5) Treener IV (versioon 6) Treener IV (versioon 7) Treener IV (versioon 8) Treener IV (versioon 9) Vanemtreener, tase 6 (versioon 11) Vanemtreener, tase 6 (versioon 12) Vanemtreener, tase 6 (versioon 13) Vanemtreener, tase 6 (versioon 14) Vanemtreener, tase 6 (versioon 15) Vanemtreener, tase 6 (versioon 16) Vanemtreener, tase 6 (versioon 17) Vanemtreener, tase 6 (versioon 18) Vanemtreener, tase 6 (versioon 20) Vanemtreener, tase 6 (versioon 21) Vanemtreener, tase 6 (versioon 22) Vanemtreener, tase 6 (versioon 23) Aerutamine Aikido Allveesport Ameerika jalgpall Ammulaskmine Automudelism Autosport Bobisõit Capoeira Cheerleading Curling Discgolf Fitness ja kulturism Golf Hapkido Iaido Indiaca Jalgpall Jalgrattasport Ju-jutsu Judo Jõutõstmine Jäähoki Jääpall Kabe Karate Kelgutamine Kepikõnd Kergejõustik Kickboxing Kobudo Koroona ja novus Korvpall Kriket Kudo Kujundujumine Kurnimäng Käsipall Laevamudelism Laskesuusatamine Laskmine Lauatennis Lennusport Maadlus Maahoki Male Matkasport Moodne viievõistlus Mootorrattasport Orienteerumine Padel personaaltreener Pesapall Petank Piljard Poks Purjetamine Raadiosport Ragbi Ratsutamine Ronimissport Rulasport Rulluisutamine Rühmatreeningud Saalihoki Sambo Skeleton Sport Chanbara Squash Sulgpall Sumo Suusatamine Sõudmine Taekwon-do Taipoks Tennis Triatlon Turniiribridž Tõstesport Uisutamine Ujumine Veemoto Veepall Veeremängud Vehklemine Vesiaeroobika Vettehüpped Vibusport Võimlemine Võistlustants Võrkpall Wu-shu Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 23 2021-11-03 2021-11-03 2023-01-30 6 6 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treenerite eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Ilver Audentese Spordigümnaasium Üllar Kerde Eesti Korvpalliliit Janek Küppar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Kadri Liivak Eesti Võimlemisliit Aldur Partasjuk Spordiklubi Reval-Sport Erich Petrovits Jõhvi Spordikeskus Kristjan Port Tallinna Ülikool Aavo Põhjala Eesti Judoliit Jaak Salumets Eesti Treenerite Liit Toomas Tõnise Eesti Olümpiakomitee Priit Vene Eesti Olümpiakomitee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Treener on liikumisharrastuse ja spordispetsialist, kes juhib käitumisharjumuste kujundamise ja kehaliste ning vaimsete harjutuste abil inimese tervist toetavate ja sportlike eesmärkide saavutamist. Treeneri ülesanne on sportlike ja kehaliste võimete terviklik, tulemuslik ja ohutu arendamine. Treener töötab iseseisvalt, meeskonna liikmena või liidrina, kaasates erinevaid spetsialiste. Treeneritöö eeldab vastutustunnet, loomingulisust, saavutusvajadust, täpsust ja ausust. Vajalik on perioodiline treeningtööd toetavate teadmiste ja oskuste tulemuslik täiendamine ning kogemuste ja teadmiste edasiandmine kolleegidele. Oluline on oskus mõjutada treenitavaid isikliku eeskujuga. Treener järgib treenerite eetikakoodeksit (vt lisa 1 Treenerite eetikakoodeks). VANEMTREENER, tase 6 täidab analüüsimist ja otsustamist eeldavaid tööülesandeid ettearvamatutes olukordades ja sportliku konkurentsi või tervise erinõuete tingimustes. Enamasti on omandanud kutsealased oskused ja teadmised kombineeritult kõrgema erialase formaalõppe ja kutsealase koolitusega ning pikaajalise ja tulemusliku treeneritööga. Vastutab erialaste teadmiste edasiandmise eest huvitatud osapooltele. Juhib terviklikuks treeningprotsessiks vajalike ressursside kasutamist ja treenerite omavahelist töökorraldust. A.2.1 Sportimise organiseerimine ja arendamine 1. Treenitava valimine või treeningurühma komplekteerimine. 2. Treeningute plaani koostamine. 3. Teiste spetsialistide kaasamine treeningprotsessi. 4. Teiste treenerite juhendamine. 5. Treenitava tervisliku eriolukorra arvestamine treeningprotsessis. 6. Koolitamine ja metoodiliste materjalide väljatöötamine. A.2.2 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 1. Kehaliste võimete arendamine. 2. Spordialaspetsiifiliste oskuste arendamine. 3. Sotsiaalsete võimete arendamine ja spordiala kultuuri õpetamine. 4. Taastumisvahendite kasutamine. 5. Spordivarustuse ja treeningvahendite soovitamine ja kasutamine. 6. Treenitava juhendamine võistlusel. 7. Toitumisharjumuste suunamine. 8. Treenitava tervikarengu planeerimine, mõõtmine, analüüsimine ja tagasiside andmine. 9. Taktikaline ning psühholoogiline ettevalmistamine valitud spordialal. Spetsialiseerumine toimub sõltuvalt spordiala spetsiifikast, spordialal kasutatavatest vahenditest ja harrastamiskeskkonnast. Spordiala spetsiifikast tulenevalt on kutse andjal õigus kehtestada erinõudeid. Spetsialiseerumine on otseselt seotud kutsestandardis kirjeldatud tööosadega. Treeneritöö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel, kodust eemal (treeningulaagrid, võistlused, koolitused jms). Kasutab treeningprotsessis vajalikke vahendeid vastavalt spordialale. Töös treenerina on olulised pinge- ja stressitaluvus, saavutusvajadus, vastutustunne, ausus, järjekindlus, täpsus, paindlikkus, kohanemisvõime, headus, empaatiavõime, emotsionaalne stabiilsus, motiveerimisvõime. Vanemtreener on nõutava koolituse läbinud ja tasemele vastava erialase töökogemusega isik. Treener. Töö treenerina on reguleeritud spordiseadusega. Vanemtreener, tase 6 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse käesolevas kutsestandardis nimetatud spordialale, kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumised nagu jalgrattasport, matkasport, ratsutamine, suusatamine, uisutamine, veeremängud ja võrkpall jagunevad omakorda: Jalgrattasport - BMX Matkasport - alpinism - jalgsimatkamine - jalgrattamatkamine - mägimatkamine - veematkamine Ratsutamine - kestvusratsutamine - rakendisport - voltižeerimine Suusatamine - murdmaasuusatamine - mäesuusatamine - lumelauasport - kahevõistlus ja suusahüpped - freestyle suusatamine Uisutamine - iluuisutamine - kiiruisutamine Veeremängud - Bowling - Sportkeegel Võrkpall - Rannavõrkpall Sportimise organiseerimine ja arendamine 6 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 6 alpinism jalgsimatkamine jalgrattamatkamine mägimatkamine veematkamine murdmaasuusatamine mäesuusatamine lumelauasport kahevõistlus ja suusahüpped iluuisutamine kiiruisutamine Bowling sportkeegel BMX freestyle-suusatamine kestvusratsutamine rakendisport voltižeerimine rannavõrkpall Vanemtreener, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Meistertreener, tase 7 Master Coach, EstQF Level 7 19 Meistertreener, tase 7 (versioon 11) Meistertreener, tase 7 (versioon 12) Meistertreener, tase 7 (versioon 13) Meistertreener, tase 7 (versioon 14) Meistertreener, tase 7 (versioon 15) Meistertreener, tase 7 (versioon 16) Meistertreener, tase 7 (versioon 17) Meistertreener, tase 7 (versioon 18) Meistertreener, tase 7 (versioon 20) Meistertreener, tase 7 (versioon 21) Meistertreener, tase 7 (versioon 22) Meistertreener, tase 7 (versioon 23) Treener V (versioon 1) Treener V (versioon 10) Treener V (versioon 2) Treener V (versioon 3) Treener V (versioon 4) Treener V (versioon 5) Treener V (versioon 6) Treener V (versioon 7) Treener V (versioon 8) Treener V (versioon 9) Aerutamine Aikido Allveesport Ameerika jalgpall Ammulaskmine Automudelism Autosport Bobisõit Capoeira Cheerleading Curling Discgolf Fitness ja kulturism Golf Hapkido Iaido Indiaca Jalgpall Jalgrattasport Ju-jutsu Judo Jõutõstmine Jäähoki Jääpall Kabe Karate Kelgutamine Kepikõnd Kergejõustik Kickboxing Kobudo Koroona ja novus Korvpall Kriket Kudo Kujundujumine Kurnimäng Käsipall Laevamudelism Laskesuusatamine Laskmine Lauatennis Lennusport Maadlus Maahoki Male Matkasport Moodne viievõistlus Mootorrattasport Orienteerumine Padel personaaltreener Pesapall Petank Piljard Poks Purjetamine Raadiosport Ragbi Ratsutamine Ronimissport Rulasport Rulluisutamine Rühmatreeningud Saalihoki Sambo Skeleton Sport Chanbara Squash Sulgpall Sumo Suusatamine Sõudmine Taekwon-do Taipoks Tennis Triatlon Turniiribridž Tõstesport Uisutamine Ujumine Veemoto Veepall Veeremängud Vehklemine Vesiaeroobika Vettehüpped Vibusport Võimlemine Võistlustants Võrkpall Wu-shu Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 23 2021-11-03 2021-11-03 2023-01-30 7 7 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treenerite eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Ilver Audentese Spordigümnaasium Üllar Kerde Eesti Korvpalliliit Janek Küppar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Kadri Liivak Eesti Võimlemisliit Aldur Partasjuk Spordiklubi Reval-Sport Erich Petrovits Jõhvi Spordikeskus Kristjan Port Tallinna Ülikool Aavo Põhjala Eesti Judoliit Jaak Salumets Eesti Treenerite Liit Toomas Tõnise Eesti Olümpiakomitee Priit Vene Eesti Olümpiakomitee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Treener on liikumisharrastuse ja spordispetsialist, kes juhib käitumisharjumuste kujundamise ja kehaliste ning vaimsete harjutuste abil inimese tervist toetavate ja sportlike eesmärkide saavutamist. Treeneri ülesanne on sportlike ja kehaliste võimete terviklik, tulemuslik ja ohutu arendamine. Treener töötab iseseisvalt, meeskonna liikmena või liidrina, kaasates erinevaid spetsialiste. Treeneritöö eeldab vastutustunnet, loomingulisust, saavutusvajadust, täpsust ja ausust. Vajalik on perioodiline treeningtööd toetavate teadmiste ja oskuste tulemuslik täiendamine ning kogemuste ja teadmiste edasiandmine kolleegidele. Oluline on oskus mõjutada treenitavaid isikliku eeskujuga. Treener järgib treenerite eetikakoodeksit (vt lisa 1 Treenerite eetikakoodeks). Meistertreener, tase 7 täidab teadmiste analüüsimist, süstematiseerimist, edasiarendamist ja õpetamist eeldavaid tööülesandeid ettearvamatutes ning uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades ja kõrgetasemelise sportliku konkurentsi või tervise erinõuete tingimustes. Enamasti on omandanud kutsealased oskused ja teadmised kombineeritult kõrgema erialase formaalõppe ja kutsealase koolitusega ning pikaajalise pideva ja tipptasemel tulemusliku treeneritööga. Vastutab erialaste teadmiste edasiandmise eest huvitatud osapooltele. Loob uut teadmust, arendab spordiala metoodikaid ning koostab õppematerjale, mis aitavad kaasa treenitavate meisterlikkuse kasvule. Vastutab tervikliku treeningprotsessi strateegilise planeerimise ja juhtimise eest. A.2.1 Sportimise organiseerimine ja arendamine 1. Treenitava valimine või treeningrühma komplekteerimine. 2. Treeningute plaani koostamine. 3. Teiste spetsialistide kaasamine treeningprotsessi. 4. Teiste treenerite juhendamine. 5. Treenitava tervisliku eriolukorra arvestamine treeningprotsessis. 6. Koolitamine ja metoodiliste materjalide väljatöötamine. A.2.2 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 1. Kehaliste võimete arendamine. 2. Spordialaspetsiifiliste oskuste arendamine. 3. Sotsiaalsete võimete arendamine ja spordiala kultuuri õpetamine. 4. Taastumisvahendite kasutamine. 5. Spordivarustuse ja treeningvahendite soovitamine ja kasutamine. 6. Treenitava juhendamine võistlusel. 7. Toitumisharjumuste suunamine. 8. Treenitava tervikarengu planeerimine, mõõtmine, analüüsimine ja tagasiside andmine. 9. Taktikaline ning psühholoogiline ettevalmistamine valitud spordialal. Spetsialiseerumine toimub sõltuvalt spordiala spetsiifikast, spordialal kasutatavatest vahendidest ja harrastamiskeskkonnast. Spordiala spetsiifikast tulenevalt on kutse andjal õigus kehtestada erinõudeid. Spetsialiseerumine on otseselt seotud kutsestandardis kirjeldatud tööosadega. Treeneritöö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel, kodust eemal (treeningulaagrid, võistlused, koolitused jms). Kasutab treeningprotsessis vajalikke vahendeid vastavalt spordialale. Töös treenerina on olulised pinge- ja stressitaluvus, saavutusvajadus, vastutustunne, ausus, järjekindlus, täpsus, paindlikkus, kohanemisvõime, headus, empaatiavõime, emotsionaalne stabiilsus, motiveerimisvõime. Meistertreener on nõutava koolituse läbinud ja tasemele vastava erialase töökogemusega isik. Treener. Töö treenerina on reguleeritud spordiseadusega. Meistertreener, tase 7 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse käesolevas kutsestandardis nimetatud spordialale, kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumised nagu jalgrattasport, matkasport, ratsutamine, suusatamine, uisutamine, veeremängud ja võrkpall jagunevad omakorda: Jalgrattasport - BMX Matkasport - alpinism - jalgsimatkamine - jalgrattamatkamine - mägimatkamine - veematkamine Ratsutamine - kestvusratsutamine - rakendisport - voltižeerimine Suusatamine - murdmaasuusatamine - mäesuusatamine - lumelauasport - kahevõistlus ja suusahüpped - freestyle suusatamine Uisutamine - iluuisutamine - kiiruisutamine Veeremängud - bowling - sportkeegel Võrkpall - rannavõrkpall Sportimise organiseerimine ja arendamine 7 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 7 alpinism jalgsimatkamine jalgrattamatkamine mägimatkamine veematkamine murdmaasuusatamine mäesuusatamine lumelauasport kahevõistlus ja suusahüpped iluuisutamine kiiruisutamine Bowling sportkeegel BMX freestyle-suusatamine kestvusratsutamine rakendisport voltižeerimine rannavõrkpall Meistertreener, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Eliittreener, tase 8 Elite coach, level 8 9 Eliittreener, tase 8 (versioon 1) Eliittreener, tase 8 (versioon 10) Eliittreener, tase 8 (versioon 11) Eliittreener, tase 8 (versioon 12) Eliittreener, tase 8 (versioon 13) Eliittreener, tase 8 (versioon 2) Eliittreener, tase 8 (versioon 3) Eliittreener, tase 8 (versioon 4) Eliittreener, tase 8 (versioon 5) Eliittreener, tase 8 (versioon 6) Eliittreener, tase 8 (versioon 7) Eliittreener, tase 8 (versioon 8) Aerutamine Aikido Allveesport Ameerika jalgpall Ammulaskmine Automudelism Autosport Bobisõit Capoeira Cheerleading Curling Discgolf Fitness ja kulturism Golf Hapkido Iaido Indiaca Jalgpall Jalgrattasport Ju-jutsu Judo Jõutõstmine Jäähoki Jääpall Kabe Karate Kelgutamine Kepikõnd Kergejõustik Kickboxing Kobudo Koroona ja novus Korvpall Kriket Kudo Kujundujumine Kurnimäng Käsipall Laevamudelism Laskesuusatamine Laskmine Lauatennis Lennusport Maadlus Maahoki Male Matkasport Moodne viievõistlus Mootorrattasport Orienteerumine Padel personaaltreener Pesapall Petank Piljard Poks Purjetamine Raadiosport Ragbi Ratsutamine Ronimissport Rulasport Rulluisutamine Rühmatreeningud Saalihoki Sambo Skeleton Sport Chanbara Squash Sulgpall Sumo Suusatamine Sõudmine Taekwon-do Taipoks Tennis Triatlon Turniiribridž Tõstesport Uisutamine Ujumine Veemoto Veepall Veeremängud Vehklemine Vesiaeroobika Vettehüpped Vibusport Võimlemine Võistlustants Võrkpall Wu-shu Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 23 2021-11-03 2021-11-03 2023-01-30 8 8 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treenerite eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Ilver Audentese Spordigümnaasium Üllar Kerde Eesti Korvpalliliit Janek Küppar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Kadri Liivak Eesti Võimlemisliit Aldur Partasjuk Spordiklubi Reval-Sport Erich Petrovits Jõhvi Spordikeskus Kristjan Port Tallinna Ülikool Aavo Põhjala Eesti Judoliit Jaak Salumets Eesti Treenerite Liit Toomas Tõnise Eesti Olümpiakomitee Priit Vene Eesti Olümpiakomitee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Treener on liikumisharrastuse ja spordispetsialist, kes juhib käitumisharjumuste kujundamise ja kehaliste ning vaimsete harjutuste abil inimese tervist toetavate ja sportlike eesmärkide saavutamist. Treeneri ülesanne on sportlike ja kehaliste võimete terviklik, tulemuslik ja ohutu arendamine. Treener töötab iseseisvalt, meeskonna liikmena või liidrina, kaasates erinevaid spetsialiste. Treeneritöö eeldab vastutustunnet, loomingulisust, saavutusvajadust, täpsust ja ausust. Vajalik on perioodiline treeningtööd toetavate teadmiste ja oskuste tulemuslik täiendamine ning kogemuste ja teadmiste edasiandmine kolleegidele. Oluline on oskus mõjutada treenitavaid isikliku eeskujuga. Treener järgib treenerite eetikakoodeksit (vt lisa 1 Treenerite eetikakoodeks). Eliittreener, tase 8 täidab valitud erialal eriti arenenud ja spetsialiseeritud oskusi ning tehnikaid eeldavaid tööülesandeid, kasutades tulemuslikult kõige edumeelsemaid ja piirialadel olevaid teadmisi kõikides liikumisharrastuse ning spordi valdkondades ja tasemetel. On omandanud kutsealased tipposkused ja -teadmised akadeemilise kõrgtasemega võrreldaval määral ning need on rahvusvahelisel tipptasemel korduvalt tõestatud tulemusliku treeneritöö kaudu. Omab rahvusvahelist autoriteeti, kujundab eeskuju ja käitumise kaudu spordiala kultuuri rahvusvahelisel tasemel. Demonstreerib oma novaatorlikkust, iseseisvust, teadus- ja kutsealast meisterlikkust ning pidevat pühendumust uute ideede või protsesside arendamisel töö- või õppesituatsioonides. A.2.1 Sportimise organiseerimine ja arendamine 1. Treenitava valimine või treeningrühma komplekteerimine. 2. Treeningute plaani koostamine. 3. Teiste spetsialistide kaasamine treeningprotsessi. 4. Teiste treenerite juhendamine. 5. Treenitava tervisliku eriolukorra arvestamine treeningprotsessis. 6. Koolitamine ja metoodiliste materjalide väljatöötamine. A.2.2 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 1. Kehaliste võimete arendamine. 2. Spordialaspetsiifiliste oskuste arendamine. 3. Sotsiaalsete võimete arendamine ja spordiala kultuuri õpetamine. 4. Taastumisvahendite kasutamine. 5. Spordivarustuse ja treeningvahendite soovitamine ja kasutamine. 6. Treenitava juhendamine võistlusel. 7. Toitumisharjumuste suunamine. 8. Treenitava tervikarengu planeerimine, mõõtmine, analüüsimine ja tagasiside andmine. 9. Taktikaline ning psühholoogiline ettevalmistamine valitud spordialal. Spetsialiseerumine toimub sõltuvalt spordiala spetsiifikast, spordialal kasutatavatest vahendidest ja harrastamiskeskkonnast. Spordiala spetsiifikast tulenevalt on kutse andjal õigus kehtestada erinõudeid. Spetsialiseerumine on otseselt seotud kutsestandardis kirjeldatud tööosadega. Treeneritöö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel, kodust eemal (treeningulaagrid, võistlused, koolitused jms.). Kasutab treeningprotsessis vajalikke vahendeid vastavalt spordialale. Töös treenerina on olulised pinge- ja stressitaluvus, saavutusvajadus, vastutustunne, ausus, järjekindlus, täpsus, paindlikkus, kohanemisvõime, headus, empaatiavõime, emotsionaalne stabiilsus, motiveerimisvõime. Eliittreener on nõutava koolituse läbinud ja tasemele vastava erialase töökogemusega isik. Treener. Töö treenerina on reguleeritud spordiseadusega. Eliittreener, tase 8 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse käesolevas kutsestandardis nimetatud spordialale, kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumised nagu jalgrattasport, matkasport, ratsutamine, suusatamine, uisutamine, veeremängud ja võrkpall jagunevad omakorda: Jalgrattasport - BMX Matkasport - alpinism - jalgsimatkamine - jalgrattamatkamine - mägimatkamine - veematkamine Ratsutamine - kestvusratsutamine - rakendisport - voltižeerimine Suusatamine - murdmaasuusatamine - mäesuusatamine - lumelauasport - kahevõistlus ja suusahüpped - freestyle suusatamine Uisutamine - iluuisutamine - kiiruisutamine Veeremängud - bowling - sportkeegel Võrkpall - rannavõrkpall Sportimise organiseerimine ja arendamine 8 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 8 alpinism jalgsimatkamine jalgrattamatkamine mägimatkamine veematkamine murdmaasuusatamine mäesuusatamine lumelauasport kahevõistlus ja suusahüpped iluuisutamine kiiruisutamine Bowling sportkeegel BMX freestyle-suusatamine kestvusratsutamine rakendisport voltižeerimine rannavõrkpall Eliittreener, tase 8 kutset läbiv kompetents 8 Külmamehaanik, tase 3 Refrigeration Mechanic, EstQF Level 3 8 Külmamehaanik A2, tase 3 (versioon 9) Külmamehaanik I (versioon 2) Külmamehaanik I (versioon 3) Külmamehaanik I (versioon 4) Külmamehaanik I (versioon 5) Külmamehaanik, tase 3 (versioon 6) Külmamehaanik, tase 3 (versioon 7) Külmutusmehaanik I (versioon 1) KKSP seadmete ja süsteemide lekkekontroll jahutuskontuuri avamata, tase 3 Külmaaine kokku kogumine KKSP seadmetest ja mahutitest, tase 3 Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Külmatehnika Külmamehaanik 24 2021-11-10 2021-11-10 2025-12-31 3 3 7127 Kliima- ja külmutusseadmete mehaanikud 0713 Elektrienergia ja energeetika 33 Masinate ja seadmete remont ja paigaldus Pädevustabel Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Stanislav Štõtkov Eesti Keskkonnauuringute Keskus Ene Kriis Eesti Keskkonnauuringute Keskus Roland Jung Eesti Külmaliit Imre Soorand Eesti Külmaliit Riho Pilv Eesti Külmaliit Viljo Kaul Tamrex OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Külmamehaanik, tase 3 paigaldab, hooldab ja remondib külmaaineid* sisaldavaid külma-, kliima-, soojuspump- (edaspidi KKSP) seadmeid** ja -süsteeme*** tehiskliima loomiseks kaubanduses, transpordis, elamutes, tööstuses vastavalt LISAS 1 esitatud pädevusele. Külmamehaanik, tase 3 kontrollib süsteemilekkeid avamata külmakontuurides ning kogub külmaainet sõltumata kogusest. Külmamehaanik, tase 3 töötab tavaliselt töörühma liikmena, mõningatel juhtudel ka iseseisvalt, nt töödel, milles ta on varem osalenud. Ta võib vajada juhendamist. Vastutab oma töölõigu nõuetekohase täitmise eest. Külmamehaanik, tase 3 võib teha KKSP seadmete ja süsteemide paigaldamise, hooldamise ja remondiga seonduvaid surve-, lukksepa-, elektri- ning automaatika jms töid, kus on pädevuse tõendamine nõutav vastavas valdkonnas omandatud pädevuse piires. Töötatakse nii sise- kui ka välitingimustes. Töö võib toimuda kõrgustes. Esineda võivad müra, vibratsioon, tolm ja temperatuurikõikumised. Võimalik on kokkupuude pingestatud seadmetega ning külmaainetega, mis võivad kokkupuutel naha ja silmadega esile kutsuda tugevat ärritust, kudede külmakahjustusi, samuti koordinatsiooni- ja südame rütmihäireid ning halvemal juhul ka lämbumist, mistõttu nõutakse tööohutusnõuete täpset täitmist, vajaduse korral isikukaitsevahendite (kaitseprillid, kindad) kasutamist ja eririietuse kandmist. Järgida tuleb seadmete ja töövahendite (sh tööriistad) kasutamise ohutusnõudeid. Põhilised töövahendid on elektrilised või mehaanilised käsi- ja spetsiaaltööriistad ning mõõteseadmed (testrid, ampermeetrid jt). Tuleohtlike külmaainetega töötades peavad elektrilised või mehaanilised käsitööriistad olema plahvatusohud. Töö eeldab füüsilist vastupidavust, täpseid ja koordineeritud liigutusi, normaalset nägemist ja kuulmist. Edukat tööd toetavad pidev enesearendamine, järjekindlus, meeskonnas töötamise oskus emotsionaalne stabiilsus ning keskendumis-, kohanemis- ja analüüsivõime. Külmamehaanik, tase 3 täiskutse vastab Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2067 II kategooriale, osakutse „Külmaaine kokkukogumine“ II kategooriale ja osakutse „Külmasüsteemi lekkekontroll kontuuri avamata “ IV kategooriale (vt teadmiste ja oskuste osas määruse 2015/2067 lisa). 3. taseme külmamehaaniku tervikkutse sisaldab kahte osakutset: „KKSP seadme ja süsteemi lekkekontroll jahutuskontuuri avamata“ ja „Külmaaine kokkukogumine KKSP seadmetest ja mahutitest“. Kutseala teised kutsestandardid on Külmamehaanik, tase 4 ja Külmatehnika paigaldusjuht, tase 5. Külmamehaanik, tase 4 - paigaldab, hooldab ja remondib, käivitab, häälestab KKSP seadmeid** ja -süsteeme*** tehiskliima loomiseks kaubanduses, transpordis, elamutes, tööstuses piiranguteta. Külmatehnika paigaldusjuht, tase 5 - paigaldab, hooldab ja remondib, käivitab, häälestab KKSP seadmeid** ja -süsteeme*** tehiskliima loomiseks kaubanduses, transpordis, elamutes, tööstuses ning juhib eelnimetatud töid piiranguteta, lisaks juhib töö tegemist ning vastutab töö tulemuste eest. Kutsete Külmamehaanik, tase 3, Külmamehaanik, tase 4, Külmatehnika paigaldusjuht, tase 5 pädevused on esitatud Lisas 1. *Külmaainete all mõistetakse KKSP seadmetes ja süsteemides kasutatavat ainet (osoonikihi kahandavaid aineid, fluoritud kasvuhoonegaase, HC-d, CO2, HFO-d, NH3 jm). **Seadme all mõistetakse tehases valmistatud hermeetiliselt suletud külmaringiga KKSP masinat. **Süsteemi all mõistetakse eri komponentidest tarbimiskohas koostatud KKSP külmaringi. A.2.1 KKSP seadmete ja süsteemide paigaldamine ning ühendamine. A.2.2 KKSP seadmete ja süsteemide hooldus, häälestamine ja käitamine. A.2.3 KKSP seadmete ja süsteemide remont. A.2.4 KKSP seadmete ja süsteemide lekkekontroll jahutuskontuuri avamata. A.2.5 Külmaaine kokku kogumine KKSP seadmetest ja mahutitest. Kutsega külmamehaanik, tase 3 töötajalt eeldatakse põhiharidust ja kutsealase koolituse läbimist kutsekoolis/koolituskursusel või põhiharidust ja valdkondlikku töökogemust. Külmutus- ja kliimaseadmete mehaanik, soojuspumpade paigaldaja, laeva külmutusseadmete mehaanik. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 517/2014 fluoritud kasvuhoonegaaside kohta ja Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 2015/2067, millega kehtestatakse miinimumnõuded fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate paiksete jahutus- ja kliimaseadmete ja soojuspumpadega ning külmikveokite ja -haagiste külmutusseadmetega ning äriühinguid seoses fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate paiksete jahutus- ja kliimaseadmete ja soojuspumpadega, samuti sellise sertifitseerimise vastastikuse tunnustamise tingimused järgi nõutakse kasvuhoonegaase sisaldavate seadmete paigalduse, hoolduse, teeninduse, remondi, lekkekontrolli ning gaaside kokkukogumisega ning seadmete kasutuselt kõrvaldamisega seotud ametikohtadel töötamiseks sertifikaati. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 194 kohaselt peab fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemisega tegeleval füüsilisel isikul (edaspidi töötaja) olema eelviidatud Euroopa Komisjoni määruse kohane töötaja sertifikaat või kutse- või osakutsetunnistus. Töötajate pädevust nõutakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1005/2009 osoonikihti kahandavate ainete kohta. Külmatehniku kutsetunnistusega võib töötada ka kuni 3 kg osoonikihti kahandavate seadmetega või hermeetiliselt suletud seadmetega kuni 6 kg ainega. Külmutuskontuuri avamata võib teha ka lekkekontrolli. Külmamehaanik, tase 3 kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2) ja kõikide kompetentside (B.3.1 – B.3.5) tõendamine. Osakutse „KKSP seadmete ja süsteemide lekkekontroll jahutuskontuuri avamata“ taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2) ja kohustusliku kompetentsi B.3.4 tõendamine. Osakutse „Külmaaine kokku kogumine KKSP seadmetest ja mahutitest“ taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2) ja kohustusliku kompetentsi B.3.5 tõendamine. KKSP seadmete ja süsteemide paigaldamine ning ühendamine 3 KKSP seadmete ja süsteemide hooldus, häälestamine ja käitamine 3 KKSP seadmete ja süsteemide remont 3 KKSP seadmete ja süsteemide lekkekontroll jahutuskontuuri avamata 3 Külmaaine kokkukogumine KKSP seadmetest ja mahutitest 3 Külmamehaanik, tase 4 Refrigeration Mechanic, EstQF Level 4 8 Külmamehaanik A1, tase 4 (versioon 9) Külmamehaanik II (versioon 2) Külmamehaanik II (versioon 3) Külmamehaanik II (versioon 4) Külmamehaanik II (versioon 5) Külmamehaanik, tase 4 (versioon 6) Külmamehaanik, tase 4 (versioon 7) Külmutusmehaanik II (versioon 1) HC (nt R-290, R-600a, R-1270 jt) aineid sisaldavate KKSP seadmete ja süsteemide käitlemine HFO (nt R32, R1234yf jt) aineid sisaldavate KKSP seadmete ja süsteemide käitlemine R-717 (NH3 - ammoniaak) aineid sisaldavate KKSP seadmete ja süsteemide käitlemine R-744 (CO2) aineid sisaldavate KKSP seadmete ja süsteemide käitlemine Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Külmatehnika Külmamehaanik 24 2021-11-10 2021-11-10 2025-12-31 4 4 7127 Kliima- ja külmutusseadmete mehaanikud 0713 Elektrienergia ja energeetika 33 Masinate ja seadmete remont ja paigaldus Eesti Külmaliit Pädevustabel Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Stanislav Štõtkov Eesti Keskkonnauuringute Keskus Ene Kriis Eesti Keskkonnauuringute Keskus Roland Jung Eesti Külmaliit Imre Soorand Eesti Külmaliit Riho Pilv Eesti Külmaliit Viljo Kaul Tamrex OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Külmamehaanik, tase 4 paigaldab, hooldab ja remondib, käivitab, häälestab külmaaineid* sisaldavaid külma-, kliima-, soojuspump- (edaspidi KKSP) seadmeid** ja -süsteeme*** tehiskliima loomiseks kaubanduses, transpordis, elamutes, tööstuses vastavalt LISAS 1 esitatud pädevusele. Külmamehaanik, tase 4 kontrollib süsteemilekkeid nii avatud kui ka avamata külmakontuurides ning kogub külmaainet sõltumata kogusest. Külmamehaanik, tase 4 töötab tavaliselt töörühma liikmena või iseseisvalt olukordades, kus on vajadus algatada ja kohaldada asjakohaseid muudatusi ning juhendada algajaid kaastöötajaid. Vastutab oma ja juhendatava töölõigu nõuetekohase täitmise eest. Külmamehaanik, tase 4 võib teha KKSP seadmete ja süsteemide paigaldamise, hooldamise, remondi, käivitamise ja häälestamisega seonduvaid surve-, lukksepa-, elektri- ning automaatika jms töid, kus on pädevuse tõendamine nõutav vastavas valdkonnas omandatud pädevuse piires. Töötatakse nii sise- kui ka välitingimustes. Töö võib toimuda kõrgustes. Esineda võivad müra, vibratsioon, tolm ja temperatuurikõikumised. Võimalik on kokkupuude pingestatud seadmetega ning külmaainetega, mis võivad kokkupuutel naha ja silmadega esile kutsuda tugevat ärritust, kudede külmakahjustusi, samuti koordinatsiooni- ja südame rütmihäireid ning halvemal juhul ka lämbumist, mistõttu nõutakse tööohutusnõuete täpset täitmist, vajaduse korral isikukaitsevahendite (kaitseprillid, kindad) kasutamist ja eririietuse kandmist. Järgida tuleb seadmete ja töövahendite (sh tööriistad) kasutamise ohutusnõudeid. Põhilised töövahendid on elektrilised või mehaanilised käsi- ja spetsiaaltööriistad ning mõõteseadmed (testrid, ampermeetrid jt). Tuleohtlike külmaainetega töötades peavad elektrilised või mehaanilised käsitööriistad olema plahvatusohutud. Töö eeldab füüsilist vastupidavust, täpseid ja koordineeritud liigutusi, normaalset nägemist ja kuulmist ning valmisolekut töötada kõrgustes. Edukat tööd toetavad pidev enesearendamine, järjekindlus, emotsionaalne stabiilsus, meeskonnas töötamise oskus ning keskendumis-, kohanemis- ja analüüsivõime. Külmamehaanik, tase 4 taseme täiskutse vastab Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2067 I kategooriale. Kutseala teised kutsestandardid on Külmamehaanik, tase 4 ja Külmatehnika paigaldusjuht, tase 5. Külmamehaanik, tase 3 - paigaldab, hooldab ja remondib KKSP seadmeid** ja -süsteeme*** tehiskliima loomiseks kaubanduses, transpordis, elamutes, tööstuses, kui tehtavad tööd ei hõlma fluoritud gaaside kasvuhoonegaase sisaldava jahutuskontuuri avamist. Külmatehnika paigaldusjuht, tase 5 - paigaldab, hooldab ja remondib, käivitab, häälestab KKSP seadmeid** ja -süsteeme*** tehiskliima loomiseks kaubanduses, transpordis, elamutes, tööstuses ning juhib eelnimetatud töid piiranguteta, lisaks juhib töö tegemist ning vastutab töö tulemuste eest. Kutsete Külmamehaanik, tase 3, Külmamehaanik, tase 4, Külmatehnika paigaldusjuht, tase 5 pädevused on esitatud Lisas 1. *Külmaainete all mõistetakse KKSP seadmetes ja süsteemides kasutatavat ainet (osoonikihi kahandavaid aineid, fluoritud kasvuhoonegaase, HC-d, CO2, HFO-d, NH3 jm) **Seadme all mõistetakse tehases valmistatud hermeetiliselt suletud külmaringiga KKSP masinat. **Süsteemi all mõistetakse eri komponentidest tarbimiskohas koostatud KKSP külmaringi. A.2.1 KKSP seadmete ja süsteemide paigaldamine ning ühendamine. A.2.2 KKSP seadmete ja süsteemide hooldus, häälestamine ja käitamine. A.2.3 KKSP seadmete ja süsteemide remont. A.2.4 KKSP seadmete ja süsteemide lekkekontroll jahutuskontuuri avamata. A.2.5 Külmaaine kokku kogumine KKSP seadmetest ja mahutitest. A.2.6 HFO (nt R32, R1234yf jt) aineid sisaldavate KKSP seadmete ja süsteemide käitlemine. A.2.7 HC (nt R-290, R-600a, R-1270 jt) aineid sisaldavate KKSP seadmete ja süsteemide käitlemine. A.2.8 R-744 (CO2) aineid sisaldavate KKSP seadmete ja süsteemide käitlemine. A.2.9 R-717 (NH3 – ammoniaak) aineid sisaldavate KKSP seadmete ja süsteemide käitlemine. Kutsega külmamehaanik, tase 4 kutsealal töötajalt eeldatakse põhiharidust ja kutsealase koolituse läbimist kutsekoolis/koolituskursusel ning valdkondlikku töökogemust. Külmutus- ja kliimaseadmete mehaanik, laeva külmutusseadmete mehaanik jm. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 517/2014 fluoritud kasvuhoonegaaside kohta ja Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 2015/2067, millega kehtestatakse miinimumnõuded fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate paiksete jahutus- ja kliimaseadmete ja soojuspumpadega ning külmikveokite ja -haagiste külmutusseadmetega ning äriühinguid seoses fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate paiksete jahutus- ja kliimaseadmete ja soojuspumpadega, samuti sellise sertifitseerimise vastastikuse tunnustamise tingimused järgi nõutakse kasvuhoonegaase sisaldavate seadmete paigalduse, hoolduse, teeninduse, remondi, lekkekontrolli ning gaaside kokkukogumisega ning seadmete kasutuselt kõrvaldamisega seotud ametikohtadel töötamiseks sertifikaati. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 194 kohaselt peab fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemisega tegeleval füüsilisel isikul (edaspidi töötaja) olema eelviidatud Euroopa Komisjoni määruse kohane töötaja sertifikaat või kutse- või osakutsetunnistus. Töötajate pädevust nõutakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1005/2009 osoonikihti kahandavate ainete kohta. Külmatehniku kutsetunnistusega võib töötada ka kuni 3 kg osoonikihti kahandavate seadmetega või hermeetiliselt suletud seadmetega kuni 6 kg ainega. Külmamehaanik, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2) ja kõikide kohustuslike kompetentside (B.3.1-B.3.5) ning vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi tõendamine järgnevalt: - spetsialiseerumisel HFO (nt R32, R1234yf jt) aineid sisaldavate KKSP seadmete ja süsteemide käitlemisele on nõutav kompetentsi B.3.6 tõendamine; - spetsialiseerumisel HC (nt R-290, R-600a, R-1270 jt) aineid sisaldavate KKSP seadmete ja süsteemide käitlemisele on nõutav kompetentsi B.3.7 tõendamine; - spetsialiseerumisel R-744 (CO2) aineid sisaldavate KKSP seadmete ja süsteemide käitlemisele on nõutav spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.3.8 tõendamine; - spetsialiseerumisel R-717 (NH3 – ammoniaak) aineid sisaldavate KKSP seadmete ja süsteemide käitlemisele on nõutav kompetentsi B.3.9 tõendamine. KKSP seadmete ja süsteemide paigaldamine ning ühendamine 4 KKSP seadmete ja süsteemide hooldus, häälestamine ja käitamine 4 KKSP seadmete ja süsteemide remont 4 KKSP seadmete ja süsteemide lekkekontroll 4 Külmaaine kokkukogumine KKSP seadmetest ja mahutitest 4 Kutse saamiseks tuleb tõendada vähemalt üks spetsialiseerumisega seotud kompetents B.3.6 - B.3.9 hulgast. Külmatehnika paigaldusjuht, tase 5 Refrigeration Site Manager, EstQF Level 5 8 Külmatehnik III (versioon 2) Külmatehnik III (versioon 3) Külmatehnik III (versioon 4) Külmatehnik III (versioon 5) Külmatehnika paigaldusjuht A1, tase 5 (versioon 9) Külmatehnika paigaldusjuht, tase 5 (versioon 6) Külmatehnika paigaldusjuht, tase 5 (versioon 7) Külmutustehnik III (versioon 1) HC (nt R-290, R-600a, R-1270 jt) aineid sisaldavate KKSP seadmete ja süsteemide käitlemine HFO (nt R32, R1234yf jt) aineid sisaldavate KKSP seadmete ja süsteemide käitlemine R-717 (NH3 - ammoniaak) aineid sisaldavate KKSP seadmete ja süsteemide käitlemine R-744 (CO2) aineid sisaldavate KKSP seadmete ja süsteemide käitlemine Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Külmatehnika Külmamehaanik 24 2021-11-10 2021-11-10 2025-12-31 5 5 7127 Kliima- ja külmutusseadmete mehaanikud 0713 Elektrienergia ja energeetika 33 Masinate ja seadmete remont ja paigaldus Pädevustabel Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Stanislav Štõtkov Eesti Keskkonnauuringute Keskus Ene Kriis Eesti Keskkonnauuringute Keskus Roland Jung Eesti Külmaliit Imre Soorand Eesti Külmaliit Riho Pilv Eesti Külmaliit Viljo Kaul Tamrex OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Külmatehnika paigaldusjuht, tase 5 paigaldab, hooldab ja remondib, käivitab, häälestab külmaaineid* sisaldavaid külma-, kliima-, soojuspump- (edaspidi KKSP) seadmeid** ja -süsteeme*** tehiskliima loomiseks kaubanduses, transpordis, elamutes, tööstuses ning juhib eelnimetatud töid vastavalt LISAS 1 esitatud pädevusele. Külmatehnika paigaldusjuht, tase 5 kontrollib süsteemilekkeid nii avatud kui ka avamata külmakontuurides ning kogub külmaainet sõltumata kogusest. Külmatehnika paigaldusjuht, tase 5 juhib ja juhendab töörühma ning korraldab töörühma tööd, vastutab töörühma töötulemuse eest. Külmatehnika paigaldusjuht, tase 5 võib teha KKSP seadmete ja süsteemide paigaldamise, hooldamise, remondi, käivitamise ja häälestamisega seonduvaid surve-, lukksepa-, elektri- ning automaatika jms töid, kus on pädevuse tõendamine nõutav vastavas valdkonnas omandatud pädevuse piires. Töötatakse nii sise- kui ka välitingimustes. Töö võib toimuda kõrgustes. Esineda võivad müra, vibratsioon, tolm ja temperatuurikõikumised. Võimalik on kokkupuude pingestatud seadmetega ning külmaainetega, mis võivad kokkupuutel naha ja silmadega esile kutsuda tugevat ärritust, kudede külmakahjustusi, samuti koordinatsiooni- ja südame rütmihäireid ning halvemal juhul ka lämbumist, mistõttu nõutakse tööohutusnõuete täpset täitmist, vajaduse korral isikukaitsevahendite (kaitseprillid, kindad) kasutamist ja eririietuse kandmist. Järgida tuleb seadmete ja töövahendite (sh tööriistad) kasutamise ohutusnõudeid. Põhilised töövahendid on elektrilised või mehaanilised käsi- ja spetsiaaltööriistad ning mõõteseadmed (testrid, ampermeetrid jt). Tuleohtlike külmaainetega töötades peavad elektrilised või mehaanilised käsitööriistad olema plahvatusohutud. Töö eeldab füüsilist vastupidavust, täpseid ja koordineeritud liigutusi, normaalset nägemist ja kuulmist ning valmisolekut töötada kõrgustes. Edukat tööd toetavad pidev enesearendamine, järjekindlus, emotsionaalne stabiilsus, keskendumis-, kohanemis- ja analüüsivõime, meeskonnas töötamise ja meeskonna juhtimise oskus. Külmatehnika paigaldusjuht, 5. taseme täiskutse vastab Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2067 I kategooriale. Kutseala teised kutsestandardid on Külmamehaanik, tase 3 ja Külmmehaanik, tase 4. Külmamehaanik, tase 3 - paigaldab, hooldab ja remondib KKSP seadmeid** ja -süsteeme*** tehiskliima loomiseks kaubanduses, transpordis, elamutes, tööstuses, kui tehtavad tööd ei hõlma fluoritud gaaside kasvuhoonegaase sisaldava jahutuskontuuri avamist. Külmamehaanik, tase 4 - paigaldab, hooldab ja remondib, käivitab, häälestab KKSP seadmeid** ja -süsteeme*** tehiskliima loomiseks kaubanduses, transpordis, elamutes, tööstuses piiranguteta. Kutsete Külmamehaanik, tase 3, Külmamehaanik, tase 4, Külmatehnika paigaldusjuht, tase 5 pädevused on esitatud Lisas 1. *Külmaainete all mõistetakse KKSP seadmetes ja süsteemides kasutatavat ainet (osoonikihi kahandavaid aineid, fluoritud kasvuhoonegaase, HC-d, CO2, HFO-d, NH3 jm) **Seadme all mõistetakse tehases valmistatud hermeetiliselt suletud külmaringiga KKSP masinat. **Süsteemi all mõistetakse eri komponentidest tarbimiskohas koostatud KKSP külmaringi. A.2.1 KKSP seadmete ja süsteemide paigaldamine ning ühendamine. A.2.2 KKSP seadmete ja süsteemide hooldus, häälestamine ja käitamine. A.2.3 KKSP seadmete ja süsteemide remont. A.2.4 KKSP seadmete ja süsteemide lekkekontroll jahutuskontuuri avamata. A.2.5 Külmaaine kokku kogumine KKSP seadmetest ja mahutitest. A.2.6 HFO (nt R32, R1234yf jt) aineid sisaldavate KKSP seadmete ja süsteemide käitlemine. A.2.7 HC (nt R-290, R-600a, R-1270 jt) aineid sisaldavate KKSP seadmete ja süsteemide käitlemine. A.2.8 R-744 (CO2) aineid sisaldavate KKSP seadmete ja süsteemide käitlemine. A.2.9 R-717 (NH3 – ammoniaak) aineid sisaldavate KKSP seadmete ja süsteemide käitlemine. Kutsega külmatehnika paigaldusjuht, tase 5 töötajalt eeldatakse keskharidust, kutse Külmamehaanik, tase 4 omamist ja selle kutsealast töökogemust ning kutsealase koolituse läbimist kutsekoolis/koolituskursusel. Külmutus- ja kliimaseadmete mehaanik, laeva külmutusseadmete mehaanik jm. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 517/2014 fluoritud kasvuhoonegaaside kohta ja Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 2015/2067, millega kehtestatakse miinimumnõuded fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate paiksete jahutus- ja kliimaseadmete ja soojuspumpadega ning külmikveokite ja -haagiste külmutusseadmetega ning äriühinguid seoses fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate paiksete jahutus- ja kliimaseadmete ja soojuspumpadega, samuti sellise sertifitseerimise vastastikuse tunnustamise tingimused järgi nõutakse kasvuhoonegaase sisaldavate seadmete paigalduse, hoolduse, teeninduse, remondi, lekkekontrolli ning gaaside kokkukogumisega ning seadmete kasutuselt kõrvaldamisega seotud ametikohtadel töötamiseks sertifikaati. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 194 kohaselt peab fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemisega tegeleval füüsilisel isikul (edaspidi töötaja) olema eelviidatud Euroopa Komisjoni määruse kohane töötaja sertifikaat või kutse- või osakutsetunnistus. Töötajate pädevust nõutakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1005/2009 osoonikihti kahandavate ainete kohta. Külmatehniku kutsetunnistusega võib töötada ka kuni 3 kg osoonikihti kahandavate seadmetega või hermeetiliselt suletud seadmetega kuni 6 kg ainega. Külmatehnika paigaldusjuht, tase 5 kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2) ja kõikide kohustuslike kompetentside (B.3.1-B.3.5) ning vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi tõendamine järgnevalt: - spetsialiseerumisel HFO (nt R32, R1234yf jt) aineid sisaldavate KKSP seadmete ja süsteemide käitlemisele on nõutav kompetentsi B.3.6 tõendamine; - spetsialiseerumisel HC (nt R-290, R-600a, R-1270 jt) aineid sisaldavate KKSP seadmete ja süsteemide käitlemisele on nõutav kompetentsi B.3.7 tõendamine; - spetsialiseerumisel R-744 (CO2) aineid sisaldavate KKSP seadmete ja süsteemide käitlemisele on nõutav spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.3.8 tõendamine; - spetsialiseerumisel R-717 (NH3 – ammoniaak) aineid sisaldavate KKSP seadmete ja süsteemide käitlemisele on nõutav kompetentsi B.3.9 tõendamine. KKSP seadmete ja süsteemide paigaldamine ning ühendamine 5 KKSP seadmete ja süsteemide hooldus, häälestamine ja käitamine 5 KKSP seadmete ja süsteemide remont 5 KKSP seadmete ja süsteemide lekkekontroll 5 Külmaaine kokkukogumine KKSP seadmetest ja mahutitest 5 Kutse saamiseks tuleb tõendada vähemalt üks spetsialiseerumisega seotud kompetents B.3.6 - B.3.9 hulgast. Jaotusvõrgu elektrik, tase 4 Electrical network installer, EstQF Level 4 6 Jaotusvõrgu elektrik, tase 4 (versioon 3) Jaotusvõrgu elektrik, tase 4 (versioon 4) Jaotusvõrgu elektrik, tase 4 (versioon 5) Võrguelektrik, tase 4 (versioon 7) Võrguelektrik, tase 4 (versioon 8) Võrguelektrik, tase 4 (versioon 9) Välispaigalduse elektrik, tase 4 (versioon 1) Välispaigalduse elektrik, tase 4 (versioon 2) Jaotusvõrgu alajaamade elektrik, tase 4 Jaotusvõrgu kaabelliinide elektrik, tase 4 Jaotusvõrgu mõõteseadmete elektrik, tase 4 Jaotusvõrgu õhuliinide elektrik, tase 4 Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Elektrik (jaotusvõrk) 23 2021-11-10 2021-11-10 2024-03-13 4 4 7413 Elektriliinide paigaldajad ja hooldajad 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Digipädevuste enesehindamise skaala Lembit Vali Tallinna Polütehnikum, Eesti Elektroenergeetika Selts Krister Peetmaa EETELE-Service AS Jevgeni Listsina Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit ja välisvõrkude ehitajate toimkonna juht, Pluvo Eesti OÜ Jüri Klaassen Elektrilevi OÜ Kalev Kaldaru Enefit Connect OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. 4. taseme jaotusvõrgu elektrik täidab kuni 35kV elektrivõrgu elektri- ja sideliinide, alajaamade, jaotlate ning elektrienergia tootmisüksuste ja seadmete ehitamise ja käitamisega seotud ülesandeid iseseisvalt või töörühma liikmena. Töö eeldab elektrotehnika, ehituse ja infotehnoloogia alaseid baaskutseoskusi. 4. taseme jaotusvõrgu elektrikul on võimalus peale eriväljaõppe läbimist teha elektritöid samuti kõrgepinge (alates 35kV) alajaamades, kõrgepingeliinidel, sidepaigaldistes, trammi- ja trollivõrgu ning elektriraudtee, alternatiivenergiaallikatest elektri tootmise või mõõteseadmete alal. Töötatakse peamiselt välitingimustes töötsoonides, kus tuleb teha pingevabu, pingelähedasi või pingealuseid toiminguid. Elektriohu ja trauma vältimiseks on töötaja kohustatud järgima töötoimingu juhtijate nõuandeid ning töö- ja elektriohutuse eeskirju ja juhiseid. Töö eeldab füüsilist pingutust ja kõrgustes tegutsemist. Tööga kaasnevad võimalikud ohud on elektrilöök, elektrikaare termiline toime, pingutatavatest juhtmetest ja trossidest, töötavatest transpordivahenditest ja mehhanismidest ning ekstreemsetest ilmastikutingimustest tingitud kahjustused, mistõttu nõutakse isikukaitsevahendite kasutamist ja eririietuse kandmist. Tööaeg on paindlik, sõltuvalt vajadusest tuleb töötada väljaspool tavapärast tööaega. Põhilisteks töövahenditeks on käsi- ja spetsiaaltööriistad, mehhanismid ja mõõteseadmed, infotehnoloogia riistvara ja erialane tarkvara. Kutseala kõrgem kutsetase: Jaotusvõrgu elektrik, tase 5 A.2.1 Töö korraldamine A.2.2 Jaotusvõrgu alajaamade ehitamine A.2.3 Jaotusvõrgu õhuliinide ehitamine A.2.4 Jaotusvõrgu kaabelliinide ehitamine A.2.5 Jaotusvõrgu mõõteseadmete ehitamine A.2.6 Käit A.2.7 Töötulemuste lõppkontroll ja dokumenteerimine Kutseoskused omandatakse kutseõppeasutuses, täiskasvanute koolituskursustel või töökohal. Elektrik, elektrimontöör, käiduelektrik. Jaotusvõrgu elektrik, tase 4 kutse saamiseks tuleb tõendada üldoskused (B.2) ja kõik kompetentsid (B.3.1 – B.3.7). Jaotusvõrgu alajaama elektrik, tase 4 osakutse saamiseks tuleb tõendada üldoskused (B.2) ja kompetentsid (B.3.1, B.3.2, B.3.6 ja B.3.7). Jaotusvõrgu õhuliinide elektrik, tase 4 osakutse saamiseks tuleb tõendada üldoskused (B.2) ja kompetentsid (B.3.1, B.3.3, B.3.6 ja B.3.7). Jaotusvõrgu kaabelliinide elektrik, tase 4 osakutse saamiseks tuleb tõendada üldoskused (B.2) ja kompetentsid (B.3.1, B.3.4, B.3.6 ja B.3.7). Jaotusvõrgu mõõteseadmete elektrik, tase 4 osakutse saamiseks tuleb tõendada üldoskused (B.2) ja kompetentsid (B.3.1, B.3.5, B.3.6 ja B.3.7). Töö korraldamine 4 Jaotusvõrgu alajaamade ehitamine 4 Jaotusvõrgu õhuliinide ehitamine 4 Jaotusvõrgu kaabelliinide ehitamine 4 Jaotusvõrgu mõõteseadmete ehitamine 4 Käit 4 Töötulemuste lõppkontroll ja dokumenteerimine 4 Jaotusvõrgu elektrik, tase 5 Electrical network installer, EstQF Level 5 5 Jaotusvõrgu elektrik, tase 5 (versioon 2) Jaotusvõrgu elektrik, tase 5 (versioon 3) Jaotusvõrgu elektrik, tase 5 (versioon 4) Võrguelektrik, tase 5 (versioon 6) Võrguelektrik, tase 5 (versioon 7) Välispaigalduse elektrik, tase 5 (versioon 1) Jaotusvõrgu alajaamade elektrik, tase 5 Jaotusvõrgu kaabelliinide elektrik, tase 5 Jaotusvõrgu mõõteseadmete elektrik, tase 5 Jaotusvõrgu õhuliinide elektrik, tase 5 Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Elektrik (jaotusvõrk) 23 2021-11-10 2021-11-10 2024-03-13 5 5 7413 Elektriliinide paigaldajad ja hooldajad 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Digipädevuste enesehindamise skaala Lembit Vali Tallinna Polütehnikum, Eesti Elektroenergeetika Selts Krister Peetmaa EETELE-Service AS Jevgeni Listsina Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit ja välisvõrkude ehitajate toimkonna juht, Pluvo Eesti OÜ Jüri Klaassen Elektrilevi OÜ Kalev Kaldaru Enefit Connect OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. 5. taseme jaotusvõrgu elektrik teeb ja korraldab kuni 35kV elektrivõrgus elektri- ja sideliinide, alajaamade, jaotlate ning elektrienergia tootmisüksuste ja seadmete ehitamist ning käitamist. Töö eeldab elektrotehnika, ehituse, infotehnoloogia alaseid kompleksseid kutseoskusi. 5. taseme jaotusvõrgu elektrik on kogenud töötaja, kes täidab mitmekülgseid tööülesandeid muutlikes olukordades iseseisvalt või töörühma juhina. Peale eriväljaõppe läbimist on tal võimalus teha elektritöid samuti kõrgepinge (alates 35kV) alajaamades, kõrgepingeliinidel, sidepaigaldistes, trammi- ja trollivõrgu ning elektriraudtee, alternatiivenergiaallikatest elektri tootmise või mõõteseadmete alal. Töötatakse peamiselt välitingimustes töötsoonides, kus tuleb teha pingevabu, pingelähedasi või pingealuseid toiminguid. Elektriohu ja trauma vältimiseks on töötaja kohustatud järgima töötoimingu juhtijate nõuandeid ning töö- ja elektriohutuse eeskirju ja juhiseid. Töö eeldab füüsilist pingutust ja kõrgustes tegutsemist. Tööga kaasnevad võimalikud ohud on elektrilöök, elektrikaare termiline toime, pingutatavatest juhtmetest ja trossidest, töötavatest transpordivahenditest ja mehhanismidest ning ekstreemsetest ilmastikutingimustest tingitud kahjustused, mistõttu nõutakse isikukaitsevahendite kasutamist ja eririietuse kandmist. Tööaeg on paindlik, sõltuvalt vajadusest tuleb töötada väljaspool tavapärast tööaega. Põhilisteks töövahenditeks on käsi- ja spetsiaaltööriistad, mehhanismid ja mõõteseadmed, infotehnoloogia riistvara ja erialane tarkvara. Kutseala madalam kutsetase: Jaotusvõrgu elektrik, tase 4 A.2.1 Töö kavandamine ja korraldamine A.2.2 Jaotusvõrgu alajaamade ehitamine A.2.3 Jaotusvõrgu õhuliinide ehitamine A.2.4 Jaotusvõrgu kaabelliinide ehitamine A.2.5 Jaotusvõrgu mõõteseadmete ehitamine A.2.6 Käit A.2.7 Töötulemuste lõppkontroll ja dokumenteerimine A.2.8 Meeskonna juhtimine ja juhendamine Kutseoskused omandatakse töö käigus ja koolituskursustel või jätkuõppes, mis eeldab elektrialaseid kutseoskusi ning erialast töökogemust. Elektrik, elektrimontöör, käiduelektrik. Jaotusvõrgu elektrik, tase 5 kutse saamiseks tuleb tõendada üldoskused (B.2) ja kõik kompetentsid (B.3.1 – B.3.7). Jaotusvõrgu alajaama elektrik, tase 5 osakutse saamiseks tuleb tõendada üldoskused (B.2) ja kompetentsid (B.3.1, B.3.2, B.3.6 ja B.3.7). Jaotusvõrgu õhuliinide elektrik, tase 5 osakutse saamiseks tuleb tõendada üldoskused (B.2) ja kompetentsid (B.3.1, B.3.3, B.3.6 ja B.3.7). Jaotusvõrgu kaabelliinide elektrik, tase 5 osakutse saamiseks tuleb tõendada üldoskused (B.2) ja kompetentsid (B.3.1, B.3.4, B.3.6 ja B.3.7). Jaotusvõrgu mõõteseadmete elektrik, tase 5 osakutse saamiseks tuleb tõendada üldoskused (B.2) ja kompetentsid (B.3.1, B.3.5, B.3.6 ja B.3.7). Töö kavandamine ja korraldamine 5 Jaotusvõrgu alajaamade ehitamine 4 Jaotusvõrgu õhuliinide ehitamine 4 Jaotusvõrgu kaabelliinide ehitamine 4 Jaotusvõrgu mõõteseadmete ehitamine 4 Käit 4 Töötulemuste lõppkontroll ja dokumenteerimine 5 Meeskonna juhtimine ja juhendamine 5 Biogaasijaama operaator, tase 5 Biogas plant operator, EstQF Level 5 3 Biogaasijaama operaator, tase 5 (versioon 1) Biogaasijaama operaator, tase 5 (versioon 2) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektri, sooja- ja gaasivarustus Biogaasijaama operaator 24 2021-11-10 2021-11-10 2026-11-09 5 5 3131 Energiatootmisettevõtete operaatorid 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Järvamaa Rakenduslik Kolledž Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Peep Pitk AS Graanul Invest Kristjan Plamus Tallinna Vesi AS Henry Uljas Baltic Biogas, Eesti Biogaasi Assotsiatsioon Aulika Riisenberg Haridus- ja Teadusministeerium Ahto Oja Mõnus Minek OÜ, Eesti Biogaasi Assotsiatsioon Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Biogaasijaama* operaator juhib, jälgib ja käitab biogaasi tootmisprotsessi juhtimisseadmeid, mille abil toodetakse biolagunevast toorainest** biogaasi ning muundatakse see soojus- ja/või elektrienergiaks või mootorikütuseks. Töö sisaldab biogaasi tootmisega seotud tegevusi alates tooraine vastuvõtust kuni lõpptoodangu väljastamiseni. Biogaasijaama operaator töötab tavaliselt üksinda, ta vastutab biogaasijaama käigushoidmise ning oma tegevuse tagajärjel tekkinud ohtlike olukordade ja keskkonnakahju eest. Töö eeldab suhtlemist ettevõtte partneritega. Töö toimub vahelduvalt sise- ja välitingimustes. Biogaasijaama juhitakse kas koht- või kaugjuhtimise teel. Biogaasijaama töötsoonis esineb plahvatusohtu, müra ja vibratsiooni, võimalik on kokkupuude mitmesuguste mürgiste ainete, kemikaalide ja patogeensete mikroorganismidega, mis võivad ohustada töötaja tervist (allergia, mürgitus, nakkushaigus). Töö eeldab gaasi-, elektri-, keskkonna- ja tööohutusnõuete täitmist. * tooraine etteandmise seadmetest, käärititest, biogaasi hoiustamis- ja puhastusseadmetest ning elektri- ja soojuse koostootmisjaamast või mootorikütuse edasiandmisseadmetest koosnev üksus. **põllumajanduslikud kõrvalsaadused, energiakultuurid ja roheline biomass, biojäätmed, reoveesete jm. A.2.1 Protsesside jälgimine A.2.2 Protsesside juhtimine ja optimeerimine A.2.3 Seadmete hooldamine A.2.4 Töö- ja keskkonnaohutuse tagamine 5. taseme biogaasijaama operaatoriks saab tavaliselt kutseõppeasutuses õppides. Õppima asumine eeldab keskharidust ja töökogemust tehnilisel alal või 4. taseme tehniliste erialade kutsetunnistust (sise- ja välistööde elektrik, automaatik, mehhatroonik). Operaator, biogaasijaama operaator. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused B.2 ja kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.4. Protsesside jälgimine 4 Protsesside juhtimine ja optimeerimine 5 Seadmete hooldamine 5 Töö- ja keskkonnaohutuse tagamine 5 Abivahendi spetsialist, tase 4 Assistive Technology Specialist (ATS), EstQF Level 4 3 Abivahendi spetsialist, tase 4 (versioon 2) Abivahendispetsialist, tase 4 (versioon 4) Erivajadusega inimese abivahendi spetsialist, tase 4 (versioon 1) Sotsiaalhoolekanne Sotsiaalhoolekande Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Rehabilitatsioonitöö Abivahendi spetsialist 21 2021-11-18 2021-11-18 2023-10-31 4 4 3253 Kohalike omavalitsuste tervishoiutöötajad 0915 Teraapia ja taastusravi 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Andrus Helenurm EPIKoda Aili Lopman ITAK Hille Maas ELIL Piret Tamme Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Kadri Tiido Invaru OÜ Merlin Veinberg Sotsiaalkindlustusamet Hanna Veisman Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Abivahendi spetsialisti töö on isiku töö- ja tegevusvõime probleemidest tulenevate häirete kompenseerimine läbi abivahendi valiku ja selle reguleerimise inimese vajadustele vastavaks abivahendi võimaluste piires. Abivahendi spetsialist töötab üksi või meeskonnas vastavalt pädevustele, teeb koostööd teiste spetsialistidega. Abivahendi spetsialisti töös on palju suhtlemist, töö on sageli emotsionaalselt pingeline ja eeldab ergonoomiliste ja teiste ennastsäästvate töövõtete kasutamist. Abivahendi spetsialist töötab abivahenditeenust pakkuvas ettevõttes, rehabilitatsiooni-, tervishoiu-, hoolekande- või haridusasutuses. Abivahendi spetsialisti kutsealal on ka abivahendi spetsialist, tase 5 kutse. A.2.1 Abivahendi valimine ja soovitamine A.2.2 Abivahendi reguleerimine A.2.3 Kliendi juhendamine A.2.4 Võrgustikutöö A.2.5 Abivahendi müümine ja üürimine Tavaliselt on abivahendi spetsialistil keskharidus. Abivahendi spetsialist on läbinud erialase vastava taseme kutseõppe õppekava või on omandanud kutseoskused töö käigus. Abivahendi spetsialist. Tööd abivahendi spetsialistina reguleerib sotsiaalhoolekande seadus. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Abivahendi valimine 4 Abivahendi reguleerimine 4 Kliendi nõustamine 4 Võrgustikutöö 4 Abivahendi tehingu teostamine 4 Sotsiaaltöötaja, tase 6 Social Worker, EstQF level 6 10 Sotsiaaltöötaja IV (versioon 1) Sotsiaaltöötaja IV (versioon 2) Sotsiaaltöötaja IV (versioon 3) Sotsiaaltöötaja IV (versioon 4) Sotsiaaltöötaja IV (versioon 5) Sotsiaaltöötaja IV (versioon 6) Sotsiaaltöötaja, tase 6 (versioon 11) Sotsiaaltöötaja, tase 6 (versioon 7) Sotsiaaltöötaja, tase 6 (versioon 8) Sotsiaaltöötaja, tase 6 (versioon 9) Lastekaitse Sotsiaaltöö eakatega Sotsiaaltöö erivajadusega inimestega Sotsiaaltöö laste ja peredega Sotsiaaltöö sõltlastega Sotsiaalhoolekanne Sotsiaalhoolekande Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaaltöö ja nõustamine Sotsiaaltöötaja 21 2021-11-18 2021-11-18 2025-05-20 6 6 2635 Sotsiaaltöötajad ja nõustajad 0923 Sotsiaaltöö ja nõustamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Keelte oskustasemete kirjeldused Digioskused Eetikapõhimõtted sotsiaaltöös Pille Jaasi Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda, Tootsi Hooldekodu Mailiis Kaljula Eesti Linnade ja Valdade Liit Ulli Luide Sotsiaalministeerium Marju Medar TLÜ ühiskonnateaduste Instituut Helen Peeker Tallinna Sotsiaaltöö Keskus Marju Selg TÜ ühiskonnateaduste Instituut Sole-Riin Sepp Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Sotsiaaltöö edendab inimeste heaolu ja sotsiaalset ühtekuuluvust, aitab kaasa sotsiaalsetele muutustele ja arengule nii üksikisiku, organisatsiooni kui ühiskonna/kogukonna tasandil. Sotsiaaltöös on tähtsal kohal sotsiaalne õiglus ja inimõigused, kollektiivne vastutus ja erinevuste austamine. Sotsiaaltöötaja, tase 6 põhiülesanneteks on ennetustöö, klientide ja nende lähedaste nõustamine ning nendega koostöös toetavate tegevuste kavandamine ja elluviimine. 6. taseme sotsiaaltöötaja võib spetsialiseeruda ühele järgmistest spetsialiseerumistest: lastekaitse; sotsiaaltöö laste ja peredega; sotsiaaltöö erivajadusega inimestega; sotsiaaltöö eakatega; sotsiaaltöö sõltlastega. Sotsiaaltöötaja kutsealal töötab ka 7. taseme sotsiaaltöötaja, kes lisaks sotsiaaltöötaja tavaülesannetele osaleb strateegilises planeerimises ja teenuste arendamises, nõustab ja juhendab kolleege ja teisi spetsialiste. A.2.1 Töö planeerimine ja korraldamine A.2.2 Teenuste korraldamine ja osutamine A.2.3 Professionaalne eneseareng ja töönõustamine A.2.4 Klienditöö A.2.5 Teavitus- ja ennetustöö, kogukonna aktiveerimine A.2.6 Spetsialistide võrgustiku loomine, hoidmine ja tugevdamine A.2.7 Sotsiaalvaldkonna arendamine Lastekaitse A.2.8 Lastekaitse Sotsiaaltöö laste ja peredega A.2.9 Sotsiaaltöö laste ja peredega Sotsiaaltöö erivajadusega inimestega A.2.10 Sotsiaaltöö erivajadusega inimestega Sotsiaaltöö eakatega A.2.11 Sotsiaaltöö eakatega Sotsiaaltöö sõltlastega A.2.12 Sotsiaaltöö sõltlastega A.2.13 Koolituste korraldamine A.2.14 Praktika juhendamine A.2.15 Teenuste juhtimine A.2.16 Rahvusvaheline sotsiaaltöö A.2.17 Eestkoste korraldamine A.2.18 Rehabilitatsioonialane sotsiaaltöö A.2.19 Ohvriabi A.2.20 Sotsiaaltöö kodututega A.2.21 Sotsiaaltöö maakogukonnas Tavaliselt on 6. taseme sotsiaaltöötajal sotsiaaltööalane bakalaureuse- või rakenduskõrgharidus ning spetsialiseerumisele vastava koolituse ja töö käigus omandatud kutseoskused. Sotsiaaltöötaja, sotsiaaltöö spetsialist, sotsiaalnõunik, lastekaitse spetsialist, lastekaitsetöötaja, juhtumikorraldaja. Töötamine rehabilitatsioonimeeskonnas on reguleeritud sotsiaalhoolekande seadusega ning töötamine lastekaitsetöötajana lastekaitseseadusega. Kaasaskäimine järgmiste tulevikutrendidega: demograafilised muutused, kogukonnapõhised teenused, uued tehnoloogiad, uued põlvkonnad, poliitilised muutused, hõbemajandus (vt OSKA uuring Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: sotsiaaltöö valdkond, 2016). Sotsiaaltöötaja, tase 6 kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid järgnevalt: - põhikutse sotsiaaltöötaja, tase 6 taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2) ja kõikide kohustuslike kompetentside (B.3.1 – B.3.7) tõendamine; - spetsialiseerumise korral tuleb lisaks üldoskustele (B.2) ja kohustuslikele kompetentsidele (B.3.1 – B.3.7) tõendada spetsialiseerumisega seotud kompetents: lastekaitse, kompetents B.3.8; sotsiaaltöö laste ja peredega, kompetents B.3.9; sotsiaaltöö erivajadusega inimestega, kompetents B.3.10; sotsiaaltöö eakatega, kompetents B.3.11; sotsiaaltöö sõltlastega, kompetents B.3.12. Nii põhikutse kui spetsialiseerumisega kutse taotlemisel on võimalik täiendavalt tõendada valitavaid kompetentse B.3.13 – B.3.21. Töö planeerimine ja korraldamine 6 Teenuste korraldamine ja osutamine 6 Professionaalne eneseareng ja töönõustamine 6 Klienditöö 6 Teavitus- ja ennetustöö, kogukonna aktiveerimine 6 Spetsialistide võrgustiku loomine, hoidmine ja tugevdamine 6 Sotsiaalvaldkonna arendamine 6 Kutse taotlemisel spetsialiseerumise korral tuleb lisaks üldoskustele (B.2) ja kohustuslikele kompetentsidele (B.3.1 – B.3.7) tõendada spetsialiseerumisega seotud kompetents: lastekaitse, kompetents B.3.8; sotsiaaltöö laste ja peredega, kompetents B.3.9; sotsiaaltöö erivajadusega inimestega, kompetents B.3.10; sotsiaaltöö eakatega, kompetents B.3.11; sotsiaaltöö sõltlastega, kompetents B.3.12. Kutse taotlemisel on võimalik täiendavalt tõendada valitavaid kompetentse B.3.13 – B.3.21. Koolituste korraldamine 7 Praktika juhendamine 7 Teenuste juhtimine 6 Rahvusvaheline sotsiaaltöö 6 Eestkoste korraldamine 7 Rehabilitatsioonialane sotsiaaltöö 7 Ohvriabi 6 Sotsiaaltöö kodututega 6 Sotsiaaltöö maakogukonnas 6 Sotsiaaltöötaja, tase 7 Social Worker, EstQF level 7 10 Sotsiaaltöötaja V (versioon 1) Sotsiaaltöötaja V (versioon 2) Sotsiaaltöötaja V (versioon 3) Sotsiaaltöötaja V (versioon 4) Sotsiaaltöötaja V (versioon 5) Sotsiaaltöötaja V (versioon 6) Sotsiaaltöötaja, tase 7 (versioon 11) Sotsiaaltöötaja, tase 7 (versioon 7) Sotsiaaltöötaja, tase 7 (versioon 8) Sotsiaaltöötaja, tase 7 (versioon 9) Lastekaitse Sotsiaaltöö eakatega Sotsiaaltöö erivajadusega inimestega Sotsiaaltöö laste ja peredega Sotsiaaltöö sõltlastega Sotsiaaltöö tervishoiuasutuses Sotsiaalhoolekanne Sotsiaalhoolekande Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaaltöö ja nõustamine Sotsiaaltöötaja 21 2021-11-18 2021-11-18 2025-05-20 7 7 2635 Sotsiaaltöötajad ja nõustajad 0923 Sotsiaaltöö ja nõustamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Keelte oskustasemete kirjeldused Digioskused Eetikapõhimõtted sotsiaaltöös Pille Jaasi Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda, Tootsi Hooldekodu Mailiis Kaljula Eesti Linnade ja Valdade Liit Ulli Luide Sotsiaalministeerium Marju Medar TLÜ ühiskonnateaduste Instituut Helen Peeker Tallinna Sotsiaaltöö Keskus Marju Selg TÜ ühiskonnateaduste Instituut Sole-Riin Sepp Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Sotsiaaltöö edendab inimeste heaolu ja sotsiaalset ühtekuuluvust, aitab kaasa sotsiaalsetele muutustele ja arengule nii üksikisiku, organisatsiooni kui ühiskonna/kogukonna tasandil. Sotsiaaltöös on tähtsal kohal sotsiaalne õiglus ja inimõigused, kollektiivne vastutus ja erinevuste austamine. Sotsiaaltöötaja, tase 7 ülesanneteks on ennetustöö, klientide ja nende lähedaste nõustamine ning nendega koostöös toetavate tegevuste kavandamine ja elluviimine. Lisaks sellele osaleb ta strateegilises planeerimises ja teenuste arendamises, nõustab ja juhendab kolleege ja teisi spetsialiste. 7. taseme sotsiaaltöötaja võib spetsialiseeruda ühele järgmistest spetsialiseerumistest: laste ja perede heaolu; lastekaitse; sotsiaaltöö laste ja peredega; sotsiaaltöö erivajadusega inimestega; sotsiaaltöö eakatega; sotsiaaltöö tervishoiuasutuses; sotsiaaltöö sõltlastega. Sotsiaaltöötaja kutsealal töötab ka 6. taseme sotsiaaltöötaja, kelle põhiülesanneteks on ennetustöö, klientide ja nende lähedaste nõustamine ning nendega koostöös toetavate tegevuste kavandamine ja elluviimine. A.2.1 Töö planeerimine ja korraldamine A.2.2 Teenuste korraldamine ja osutamine A.2.3 Professionaalne eneseareng ja töönõustamine A.2.4 Klienditöö A.2.5 Töö gruppidega A.2.6 Teavitus- ja ennetustöö, kogukonna aktiveerimine A.2.7 Spetsialistide võrgustiku loomine, hoidmine ja tugevdamine A.2.8 Sotsiaalvaldkonna arendamine Lastekaitse A.2.9 Lastekaitse Sotsiaaltöö laste ja peredega A.2.10 Sotsiaaltöö laste ja peredega Sotsiaaltöö erivajadusega inimestega A.2.11 Sotsiaaltöö erivajadusega inimestega Sotsiaaltöö eakatega A.2.12 Sotsiaaltöö eakatega Sotsiaaltöö sõltlastega A.2.13 Sotsiaaltöö sõltlastega Sotsiaaltöö tervishoiuasutuses A.2.14 Sotsiaaltöö tervishoiuasutuses A.2.15 Koolituste korraldamine A.2.16 Praktika juhendamine A.2.17 Teenuste juhtimine A.2.18 Rahvusvaheline sotsiaaltöö A.2.19 Eestkoste korraldamine A.2.20 Rehabilitatsioonialane sotsiaaltöö A.2.21 Ohvriabi A.2.22 Sotsiaaltöö kodututega A.2.23 Sotsiaaltöö maakogukonnas A.2.24 Sotsiaaltöö haridusasutuses A.2.25 Sotsiaaltöö sisserännanute ja vähemuskultuuride esindajatega Tavaliselt on 7. taseme sotsiaaltöötajal sotsiaaltööalane magistritaseme haridus ning spetsialiseerumisele vastava koolituse ja töö käigus omandatud kutseoskused. Sotsiaaltöötaja, sotsiaaltöö spetsialist, sotsiaalnõunik, lastekaitse spetsialist, lastekaitsetöötaja, juhtumikorraldaja. Töötamine rehabilitatsioonimeeskonnas on reguleeritud sotsiaalhoolekande seadusega ning töötamine lastekaitsetöötajana lastekaitseseadusega. Kaasaskäimine järgmiste tulevikutrendidega: demograafilised muutused, kogukonnapõhised teenused, uued tehnoloogiad, uued põlvkonnad, poliitilised muutused, hõbemajandus (vt OSKA uuring Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: sotsiaaltöö valdkond, 2016). Sotsiaaltöötaja, tase 7 kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid järgnevalt: - põhikutse sotsiaaltöötaja, tase 7 taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2) ja kõikide kohustuslike kompetentside (B.3.1 – B.3.8) tõendamine; - spetsialiseerumise korral tuleb lisaks üldoskustele (B.2) ja kohustuslikele kompetentsidele (B.3.1 – B.3.8) tõendada spetsialiseerumisega seotud kompetents: lastekaitse, kompetents B.3.9; sotsiaaltöö laste ja peredega, kompetents B.3.10; sotsiaaltöö erivajadusega inimestega, kompetents B.3.11; sotsiaaltöö eakatega, kompetents B.3.12; sotsiaaltöö sõltlastega, kompetents B.3.13; sotsiaaltöö tervishoiuasutuses, kompetents B.3.14. Nii põhikutse kui spetsialiseerumisega kutse taotlemisel on võimalik täiendavalt tõendada valitavaid kompetentse B.3.15 – B.3.25. Töö planeerimine ja korraldamine 7 Teenuste korraldamine ja osutamine 7 Professionaalne eneseareng ja töönõustamine 7 Klienditöö 7 Töö gruppidega 7 Teavitus- ja ennetustöö, kogukonna aktiveerimine 7 Spetsialistide võrgustiku loomine, hoidmine ja tugevdamine 7 Sotsiaalvaldkonna arendamine 7 Kutse taotlemisel spetsialiseerumise korral tuleb lisaks üldoskustele (B.2) ja kohustuslikele kompetentsidele (B.3.1 – B.3.8) tõendada spetsialiseerumisega seotud kompetents: lastekaitse, kompetents B.3.9; sotsiaaltöö laste ja peredega, kompetents B.3.10; sotsiaaltöö erivajadusega inimestega, kompetents B.3.11; sotsiaaltöö eakatega, kompetents B.3.12; sotsiaaltöö sõltlastega, kompetents B.3.13; sotsiaaltöö tervishoiuasutuses, kompetents B.3.14. Kutse taotlemisel on võimalik täiendavalt tõendada valitavaid kompetentse B.3.15 – B.3.25. Koolituste korraldamine 7 Praktika juhendamine 7 Teenuste juhtimine 7 Rahvusvaheline sotsiaaltöö 7 Eestkoste korraldamine 7 Rehabilitatsioonialane sotsiaaltöö 7 Ohvriabi 6 Sotsiaaltöö kodututega 7 Sotsiaaltöö maakogukonnas 6 Sotsiaaltöö haridusasutuses 7 Sotsiaaltöö sisserännanute ja vähemuskultuuride esindajatega 7 Personalispetsialist, tase 5 Human resource specialist, EstQF Level 5 10 Personalispetsialist III (versioon 2) Personalispetsialist III (versioon 3) Personalispetsialist III (versioon 4) Personalispetsialist III (versioon 5) Personalispetsialist III (versioon 6) Personalispetsialist, tase 5 (versioon 11) Personalispetsialist, tase 5 (versioon 7) Personalispetsialist, tase 5 (versioon 8) Personalispetsialist, tase 5 (versioon 9) Personalitöö spetsialist III (versioon 1) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Personalitöö Personalijuht 21 2021-11-23 2021-11-23 2022-11-22 5 5 2423 Personali ja karjääri tippspetsialistid 0413 Juhtimine ja haldus 78 Tööhõive Digipädevuste enesehindamise skaala Helo Tamme Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE Ilona Lott Human Element Solutions OÜ Indrek Sarjas AS G4S Eesti Palmi Lindjärv Brink’s Estonia OÜ Annika Alt Verston OÜ Helen Raid Tallinna Majanduskool Liina Randmann TalTech Kadri Lääne Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Personalispetsialist omab üldist arusaama kõikidest personalijuhtimise töövaldkondadest ja nende omavahelistest seostest. Personalispetsialisti peamisteks tööülesanneteks on töösuhete haldamine, tervisedenduse korraldamine ja tööturvalisuse tagamine, õppimis- ja arendustegevuste korraldamine ja planeerimine, personali planeerimine, värbamine, valimine ja tasustamise korraldamine. Ta kogub ja haldab teavet, mida kasutab oma rolli ja ametikohaga seonduvalt. Tegevus on operatiivne. Personalispetsialist jälgib oma tegevusulatuses toimuvat, jagab tähelepanekuid ja teeb vajadusel muudatusettepanekuid, teeb koostööd ja pakub oma vahetule juhile, kolleegidele ja klientidele koheseid vastuseid ja aruandeid. A.2.1 Töösuhete haldamine A.2.2 Tervisedenduse korraldamine ja tööturvalisuse tagamine A.2.3 Õppimis- ja arendustegevuse planeerimine ja korraldamine A.2.4 Personali planeerimine A.2.5 Värbamine ja valimine A.2.6 Personali tasustamine Tavapäraselt on 5. taseme personalispetsialisti erialased oskused omandatud kutseõppes, täienduskoolitusel või töökohal õppides. Personalispetsialist, personalitöötaja, personalipartner, personali administraator, personaliassistent, personalikoordinaator. Digitaalse äri mõistmine, sh personaliprogrammide haldamine ja protsesside tundmine; finantsvõimekus ja üldine ärijuhtimine, äri mõistmine ja enda osa nägemine tervikpildis; riskide hindamine; tasustamise pakettide vaheliste seoste loomine; väliste koostööpartneritega suhtlus; küberturvalisuse (esmane kasutus ja küberhügieen) mõistmine; vastuvõtlikkus uutele tehnoloogiatele ja muudatustele, sh vastavates õigusaktides orienteerumine spetsialisti tasemel. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Töösuhete haldamine 5 Tervisedenduse korraldamine ja tööturvalisuse tagamine 5 Koolitus- ja arendustegevuse planeerimine ja korraldamine 5 Personali planeerimine 5 Värbamine ja valimine 5 Personali tasustamine 5 Kergete rõivaste rätsep, tase 4 Tailor, EstQF Level 4 7 Kergete rõivaste rätsep, tase 4 (versioon 6) Rätsep III (versioon 1) Rätsep III (versioon 2) Rätsep III (versioon 3) Rätsep III (versioon 4) Rätsep III (versioon 5) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Rõivatootmine Rätsep 24 2021-12-01 2021-12-01 2026-11-30 4 4 7531 Rätsepad, köösnerid ja kübarategijad 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 14 Rõivatootmine Kutseeksamikeskus MTÜ Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Riina Tenno Tallinna Tööstushariduskeskus Pille Kompus KompArtly OÜ Liisa Brochard Tresor OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kergete rõivaste rätsep, tase 4 valmistab individuaaltellimusel tellija mõõtudele ja vajadustele vastavaid kergeid voodrita rõivaid (tooteid): seelikuid, särkpluuse, pluuse, pükse, jakke ja kleite. Töö hõlmab rõivalisandite valmistamist ja lihtsamaid rõivaparandusi. Olulisel kohal on tellijaga suhtlemine, mis eeldab avatust, teenindusvalmidust ja taktitunnet. Kergete rõivaste rätsep töötab väikeses meeskonnas (nt ateljees, rõiva tootmisettevõtte arendusosakonnas) või iseseisvalt eratellimuste täitjana. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt, töö võib olla kiire tempoga ja pingeline. Kokkupuude tekstiilitolmu ja eritöötlusega materjalidega võib põhjustada tundlikel inimestel allergiat. Kergete rõivaste rätsep tunneb rõivaste (toodete) valmistamiseks kasutatavaid materjale, nende omadusi ja hooldustingimusi. Ta kasutab oma töös õmblusmasinaid ja -seadmeid (nt nööpauguseade, kuumniiske töötlemise seade) ning käsitöö õmblusvahendeid. Kutseala kõrgem tase: Rätsep-stilist, tase 5 valmistab individuaaltellimusel voodriga ja voodrita rõivaid (tooteid). A.2.1 Tellimuse koostamine A.2.2 Konstrueerimine ja modelleerimine A.2.3 Juurdelõikus A.2.4 Õmblemine A.2.5 Toodete lõppviimistlemine ja üleandmine A.2.6 Turundamine Kergete rõivaste rätsepaks saab õppida kutseõppeasutuses või töökohal ja täienduskursustel. Kergete rõivaste rätsep, rõivanäidiste valmistaja , muudatuste tegija (alterationist), lõigete valmistaja, juurdelõikaja-modelleerija, individuaalrätsep või naiste rätsep. Uute materjalide ja seadmete kasutusele võtmine toob vajaduse omandada uusi tehnoloogiaalaseid oskusi ja teadmisi. Kasvav tähtsus on keskkonnasäästlikul tootmisel, toote elukaarel ja digioskustel. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused (B.2) ja kompetentsid B.3.1- B.3.6. Tellimuse koostamine 4 Konstrueerimine ja modelleerimine 4 Juurdelõikus 4 Õmblemine 4 Toodete lõppviimistlemine ja üleandmine 4 Turundamine 4 Rätsep-stilist, tase 5 Tailor, EstQF Level 5 2 Rätsep-stilist, tase 5 (versioon 1) Köösner, tase 5 Meesterätsep, tase 5 Nahkrõivaste rätsep, tase 5 Naiste ülerõivaste rätsep, tase 5 Pidulike kleitide rätsep, tase 5 Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Rõivatootmine Rätsep 24 2021-12-01 2021-12-01 2026-11-30 5 5 7531 Rätsepad, köösnerid ja kübarategijad 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 14 Rõivatootmine Kutseeksamikeskus MTÜ Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Riina Tenno Tallinna Tööstushariduskeskus Pille Kompus KompArtly OÜ Liisa Brochard Tresor OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Rätsep-stilist, tase 5 valmistab individuaaltellimusel tellija mõõtudele ja vajadustele vastavaid voodriga või voodrita rõivaid (tooteid). Ta omab kergete rõivaste valmistamise kogemust. Töö hõlmab rõivalisandite valmistamist, rõivaparandusi ning rõivaste kohandamist ja ümber kujundamist. Rätsep-stilist pakub tellijale stilistika alast nõustamist tegumoe, materjalide ja rõivalisandite valikul eesmärgiga leida esteetiline ja sobiv lahendus. Ta annab soovitusi rõivakandmise reeglite ja etiketi osas. Tellijatega suheldes on ta avatud, teenindusvalmis ja taktitundeline. Rätsep-stilist töötab meeskonnas (nt ateljees, rõiva tootmisettevõtte arendusosakonnas) või väikeettevõtjana. Töö hõlmab tellijaga suhtlemist, kaastöötajate töö korraldamist ja juhendamist. Rätsep-stilist spetsialiseerub järgmiselt: - meesterätsep valmistab meeste rõivaid (särk, vest, ülikond, jope või mantel) - naiste ülerõivaste rätsep valmistab naiste ülerõivaid (mantel, keep, jakk või jope) - köösner valmistab karusnahast rõivaid (kasukas, vest, krae, kätised või muhv) - nahkrõivaste rätsep valmistab nahkrõivaid (vest, püksid, seelik, mantel või jakk) - pidulike kleitide rätsep valmistab pidulikke kleite (pulmakleit, korsettkleit) Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Töö võib olla kiire tempoga ja pingeline. Kokkupuude tekstiilitolmu ja eritöödeldud materjalidega võivad tundlikel inimestel põhjustada allergiat. Rätsep-stilist kasutab oma töös õmblusmasinaid ja -seadmeid (nööpauguseade, kuumniiske töötlemise seade jm) ning käsitöö õmblusvahendeid. Kutseala madalam tase: Kergete rõivaste rätsep, tase 4 valmistab individuaaltellimusel kergeid voodrita rõivaid (tooteid). Kutseala kõrgem tase: Rätsep-stilist, tase 5 valmistab individuaaltellimusel voodriga ja voodrita rõivaid (tooteid). A.2.1 Tellimuse koostamine A.2.2 Konstrueerimine ja modelleerimine A.2.3 Juurdelõikus A.2.4 Õmblemine A.2.5 Toodete lõppviimistlemine ja üleandmine A.2.6 Turundamine A.2.7 Juhtimine A.2.8 Juhendamine Rätsep-stilistiks saab õppida kutseõppeasutuses või töökohal ja täienduskursustel. Kutseõppeasutusse sisseastumine eeldab töökogemust õpitaval spetsialiseerumisel või 4. taseme kergete rõivaste rätsepa kompetentside olemasolu. Rätsep-stilist, rätsep-konstruktor, meesterätsep, naisterätsep, naiste ülerõivaste rätsep, köösner, rõivaste korrigeerija (alterationist), konstruktor, juurdelõikaja, lõigete valmistaja. Uute materjalide ja seadmete kasutusele võtmine toob vajaduse omandada uusi tehnoloogiaalaseid oskusi ja teadmisi. Kasvav tähtsus on keskkonnasäästlikul tootmisel, toote elukaarel ja digioskustel. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused (B.2) ja kohustuslikud kompetentsid (B.3.1-B.3.8) vastavalt ühele valitud spetsialiseerumisele: naiste ülerõivaste, meeste rõivaste, karusnahast rõivaste, nahkrõivaste või pidulike kleitide valmistamine. Tellimuse koostamine 5 Konstrueerimine ja modelleerimine 5 Juurdelõikus 5 Õmblemine 5 Toodete lõppviimistlemine ja üleandmine 5 Turundamine 5 Juhtimine 5 Juhendamine 5 Personalijuht, tase 6 Human resource manager, EstQF Level 6 9 Personalijuht IV (versioon 1) Personalijuht IV (versioon 2) Personalijuht IV (versioon 3) Personalijuht IV (versioon 4) Personalijuht IV (versioon 5) Personalijuht, tase 6 (versioon 10) Personalijuht, tase 6 (versioon 6) Personalijuht, tase 6 (versioon 7) Personalijuht, tase 6 (versioon 8) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Personalitöö Personalijuht 21 2021-11-23 2021-11-23 2022-11-22 6 6 1212 Personalijuhid 0417 Tööoskused 78 Tööhõive Digipädevuste enesehindamise skaala Helo Tamme Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE Ilona Lott Human Element Solutions OÜ Indrek Sarjas AS G4S Eesti Palmi Lindjärv Brink’s Estonia OÜ Annika Alt Verston OÜ Helen Raid Tallinna Majanduskool Liina Randmann TalTech Kadri Lääne Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Personalijuht omab head arusaama kõikidest personalijuhtimise töövaldkondadest ja nende seostest. Personalijuht võib vastutada organisatsioonis kogu personalitöö eest või on oma töös spetsialiseerunud ja tunneb süvitsi ühte suuremat või mitut personalitöö valdkonda, seda iseseisvalt korraldades. Personalijuhi peamisteks tööülesanneteks on töösuhete haldamine, tervisedenduse korraldamine ja tööturvalisuse tagamine, õppimis- ja arendustegevuste korraldamine ja planeerimine, personali planeerimine, värbamine, valimine ja tasustamise korraldamine. Personalijuht analüüsib, suunab ja kujundab põhimõtteid keskkonna vajadustest lähtuvate projektide käivitamiseks ja elluviimiseks, algatab erinevaid tegevusi lähtuvalt organisatsiooni eripäradest ja tegevuseesmärkidest. Töö keerukus eeldab teabe analüüsimist ja faktipõhist argumenteerimist otsuste langetamisel. Personalijuht tegeleb tööprotsesside optimeerimise ja strateegiliste plaanide loomise ja rakendamisega, teeb koostööd ning mõjutab oma otsustega organisatsiooni tervikuna, kliente ja sidusrühmi väljaspool organisatsiooni. Personalijuhil võib olla alluvaid ning ta võib vastutada personali või oma valdkonna eelarve eest. Ta juhib protsesse ning võib juhtida projekte, võib osaleda organisatsiooni strateegiliste tegevuste planeerimisel ning juhendada ja koolitada kolleege oma valdkonnas. A.2.1 Töösuhete haldamine A.2.2 Tervisedenduse korraldamine ja tööturvalisuse tagamine A.2.3 Õppimis- ja arendustegevuse planeerimine ja korraldamine A.2.4 Personali planeerimine A.2.5 Värbamine ja valimine A.2.6 Personali tasustamine 6. taseme personalijuhil on tavapäraselt kõrgharidus ja personalitöö alane koolitus või kutseharidus ja erialane töökogemus. Personalipartner, personalijuht, personali arenduse projektijuht. Digitaalse äri mõistmine; rootsilauatüüpi kogutasupakettide loomine ja personaalse väärtuspakkumise võimaldamine. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Töösuhete haldamine 6 Tervisedenduse korraldamine ja tööturvalisuse tagamine 6 Koolitus- ja arendustegevuse planeerimine ja korraldamine 6 Personali planeerimine 6 Värbamine ja valimine 6 Personali tasustamine 6 Personalijuht, tase 7 Human resource manager, EstQF Level 7 6 Personalijuht V (versioon 1) Personalijuht V (versioon 2) Personalijuht V (versioon 3) Personalijuht, tase 7 (versioon 4) Personalijuht, tase 7 (versioon 5) Personalijuht, tase 7 (versioon 7) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Personalitöö Personalijuht 21 2021-11-23 2021-11-23 2022-11-22 7 7 1212 Personalijuhid 0417 Tööoskused 78 Tööhõive Digipädevuste enesehindamise skaala Helo Tamme Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE Ilona Lott Human Element Solutions OÜ Indrek Sarjas AS G4S Eesti Palmi Lindjärv Brink’s Estonia OÜ Annika Alt Verston OÜ Liina Randmann TalTech Kadri Lääne Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Personalijuht, tase 7 on tippjuhi või suures organisatsioonis allüksuse juhi partner inimeste juhtimist puudutavates küsimustes. Personalijuht omab põhjalikke teadmisi kõigist personalijuhtimise töövaldkondadest ja oskab anda suuniseid nende korraldamiseks. Tema peamisteks tööülesanneteks on töösuhete haldamine, tervisedenduse korraldamine ja tööturvalisuse tagamine, õppimis- ja arendustegevuste korraldamine ja planeerimine, personali planeerimine, värbamine, valimine ja tasustamise korraldamine. Personalijuht kujundab personalistrateegia organisatsiooni strateegia osana, integreerib selle elluviimiseks vajalikud vahendid, põhimõtted ja töötajate kaasatuse, loob ja arendab personalijuhtimise süsteeme nii organisatsiooni sees kui väljaspool, langetab otsuseid mitmekesise inimkapitali ja kõrge ebamäärasuse tasemega keskkonnas. Personalijuht haldab projektide portfelli organisatsiooni üleselt ning kujundab seoseid erinevate projektide ja tegevuste vahel, mõjutab kogu eriala sidusrühmi ja loob pikaajalist väärtust märkimisväärsele hulgale inimestele. 7. taseme personalijuhil on pikaajaline inimeste juhtimise kogemus ja ta juhib valdkondlikku meeskonda, osaleb aktiivselt valdkonna arendamiseks koostöövõrgustikes, diskussioonides, esineb kogemuste jagamiseks üritustel ning nõustab ja/või koolitab nii personalitöö kui juhtimise valdkonnas, võib koordineerida kontserni või riigiasutuse puhul allasutuste personalitööd. A.2.1 Töösuhete haldamine A.2.2 Tervisedenduse korraldamine ja tööturvalisuse tagamine A.2.3 Õppimis- ja arendustegevuse planeerimine ja korraldamine A.2.4 Personali planeerimine A.2.5 Värbamine ja valimine A.2.6 Personali tasustamine 7. taseme personalijuhil on tavapäraselt kõrgharidus, vähemalt viie aastane erialane töökogemus ja vähemalt kolmeaastane juhtimise kogemus. Personalijuht, personalidirektor, personaliosakonna juhataja. Digitaalse äri mõistmine. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Töösuhete haldamine 7 Tervisedenduse korraldamine ja tööturvalisuse tagamine 7 Koolitus- ja arendustegevuse planeerimine ja korraldamine 7 Personali planeerimine 7 Värbamine ja valimine 7 Personali tasustamine 7 Krohvija, tase 4 esmane kutse Plasterer, EstQF Level 4 VET level 6 Krohvija, tase 3 (versioon 1) Krohvija, tase 4 esmane kutse (versioon 2) Krohvija, tase 4 esmane kutse (versioon 3) Krohvija, tase 4 esmane kutse (versioon 4) Krohvija, tase 4 esmane kutse (versioon 5) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitusviimistlus Krohvija 40 2021-12-14 2022-05-06 2027-05-05 4 4 7123 Krohvijad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Eesti Ehitusettevõtjate Liit Digipädevuste enesehindamise skaala Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Kaupo Tammepuu Vanalinna Ehitus OÜ Rain Vahtla Puko OÜ Jaan Vikat SIA Caparol Baltica Eesti filiaal Tiina Friedrichson Tartu KHK Terje Jaksen Tallinna Ehituskool Margus Mägedi Marcellus OÜ Rain Ader RM Stock OÜ Hants Olop Loyatic OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kutsestandard Krohvija, tase 4 esmane kutse on tasemeõppe õppekava ning koolilõpu kutse andmise aluseks. Ehitusviimistlejad töötavad ehitus- ja kinnisvarahooldusettevõtetes. Krohvija peamisteks tööülesanneteks on hoonete ja rajatiste erinevate pindade krohvimine ja tasandamine. Tööülesanded hõlmavad ka krohvitavate pindade ettevalmistust ja materjalide arvestust. Krohvija, tase 4 esmane kutse annab isikule valmisoleku kutsealal tööd alustada. Selle taseme krohvija korraldab iseseisvalt oma töökoha ning täidab kvaliteetselt tööülesandeid tavapärastes olukordades. Vastutust nõudvate otsuste vastuvõtmise ning keerulisemate tööde tegemise juures vajab esmast kutset omav krohvija juhendamist. Üldjuhul töötavad krohvijad täistööajaga (kaheksa tundi päevas, viis päeva nädalas). Töö toimub nii siseruumides kui ka välitingimustes, sõltuvalt krohvitavast pinnast (siseviimistlus või välisviimistlus). Krohvija töö on füüsiliselt koormav, töörütm on vahelduv ja sõltub täidetavatest tööülesannetest. Töötatakse sageli sundasendites: redelil või tellingutel seistes, kummargil, põlvili asendis. Käte asend võib olla ka pea kohal. Töö võib toimuda erinevatel kõrgustel ja muutuvates keskkonnatingimustes. Krohvija peab järgima tööeeskirju ja ohutusnõudeid, ettevaatlik tuleb olla komistamiste ja libastumistega. Krohvija töös tuleb kokku puutuda tolmu ja erinevate kemikaalidega, mis võivad tundlikel inimestel põhjustada tervisekahjustusi ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja vahendeid. Peamised töövahendid on krohvimistöödeks vajalikud käsi- ja elektrilised mõõteriistad ja töövahendid (loodid, mootorsegistid, kellud, hõõrutid, tasandus- ja rihtlatid, krohvisilurid jt). A.2.1 Hoonete ja rajatiste sise- ja välispindade krohvimine A.2.2 Ehitise ehisdetailide parandamine A.2.3 Kuivkrohvplaatide paigaldamine A.2.4 Soojusisolatsiooni liitsüsteemide paigaldamine A.2.5 Parapetile ja fassaadipindadele plekkdetailide paigaldamine 4. taseme krohvija esmane kutse saadakse kutseõppeasutuses vastava kutsehariduse õppekava täismahus lõpetamisel. Krohvija, viimistleja. Ehitusvaldkonna spetsialistide töös muutub järjest olulisemaks ehitusprotsessi kui terviku mõistmine, teadlikkus rohemajanduse põhimõtetest ehituses, energiatõhususe nõuetega arvestamise, lammutus- ja ehitustööde käigus tekkivate jäätmete korrektse sorteerimise ning saastatuse ärahoidmise oskus (tagamaks ressursside maksimaalset ringlussevõttu). Samuti jooniste lugemise, sh 3D-jooniste, ning erialaste veebi- ja nutiseadmete rakenduste kasutamise oskus. Krohvija, tase 4 esmane kutse moodustub üldoskustest ja kohustuslikest ning valitavast kompetentsist. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste ja kohustuslike kompetentside tõendamine. Lisaks on võimalik tõendada valitavad kompetentsid järgmiselt: 1. kuivkrohvplaatide paigaldamine või 2. soojusisolatsiooni liitsüsteemide paigaldamine ning parapetile ja fassaadipindadele plekkdetailide paigaldamine. Hoonete ja rajatiste sise- ja välispindade krohvimine 4 Ehitise ehisdetailide parandamine 4 Valitavad kompetentsid on võimalik tõendada järgmiselt: 1. kuivkrohvplaatide paigaldamine või 2. soojusisolatsiooni liitsüsteemide paigaldamine ning parapetile ja fassaadipindadele plekkdetailide paigaldamine. Soojusisolatsiooni liitsüsteemide paigaldamine 4 Kuivkrohvplaatide paigaldamine 4 Parapetile ja fassaadipindadele plekkdetailide paigaldamine 4 Krohvija, tase 4 Plasterer, EstQF Level 4 5 Krohvija, tase 4 (versioon 1) Krohvija, tase 4 (versioon 2) Krohvija, tase 4 (versioon 3) Krohvija, tase 4 (versioon 4) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitusviimistlus Krohvija 40 2021-12-14 2022-05-06 2027-05-05 4 4 7123 Krohvijad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Eesti Ehitusettevõtjate Liit Digipädevuste enesehindamise skaala Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Kaupo Tammepuu Vanalinna Ehitus OÜ Rain Vahtla Puko OÜ Jaan Vikat SIA Caparol Baltica Eesti filiaal Tiina Friedrichson Tartu KHK Terje Jaksen Tallinna Ehituskool Margus Mägedi Marcellus OÜ Rain Ader RM Stock OÜ Hants Olop Loyatic OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kutsestandard Krohvija, tase 4 on täienduskoolituse õppekava ja töömaailma kutse andmise aluseks. See kutsestandard ei ole tasemeõppe õppekava ning koolilõpu kutse andmise aluseks. Ehitusviimistlejad töötavad ehitus- ja kinnisvarahooldusettevõtetes. Krohvija peamisteks tööülesanneteks on hoonete ja rajatiste erinevate pindade krohvimine ja tasandamine. Tööülesanded hõlmavad ka krohvitavate pindade ettevalmistust ja materjalide arvestust. Krohvija, tase 4 korraldab iseseisvalt oma töökoha ja vastutab oma tööülesannete kvaliteetse täitmise eest. Töökorraldusest lähtuvalt võib oma kutsealal juhendada ja nõustada vähem kogenud kolleege nende tavatöös. Üldjuhul töötavad krohvijad täistööajaga (kaheksa tundi päevas, viis päeva nädalas). Töö toimub nii siseruumides kui ka välitingimustes, sõltuvalt krohvitavast pinnast (siseviimistlus või välisviimistlus). Krohvija töö on füüsiliselt koormav, töörütm on vahelduv ja sõltub täidetavatest tööülesannetest. Töötatakse sageli sundasendites: redelil või tellingutel seistes, kummargil, põlvili asendis. Käte asend võib olla ka pea kohal. Töö võib toimuda erinevatel kõrgustel ja muutuvates keskkonnatingimustes. Krohvija peab järgima tööeeskirju ja ohutusnõudeid, ettevaatlik tuleb olla komistamiste ja libastumistega. Krohvija töös tuleb kokku puutuda tolmu ja erinevate kemikaalidega, mis võivad tundlikel inimestel põhjustada tervisekahjustusi ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja vahendeid. Peamised töövahendid on krohvimistöödeks vajalikud käsi- ja elektrilised mõõteriistad ja töövahendid (loodid, mootorsegistid, kellud, hõõrutid, tasandus- ja rihtlatid, krohvisilurid jt). A.2.1 Hoonete ja rajatiste sise- ja välispindade krohvimine A.2.2 Ehitise ehisdetailide parandamine A.2.3 Madalama kvalifikatsiooniga krohvijate nõustamine ja juhendamine A.2.4 Kuivkrohvplaatide paigaldamine A.2.5 Soojusisolatsiooni liitsüsteemide paigaldamine A.2.6 Parapetile ja fassaadipindadele plekkdetailide paigaldamine Üldjuhul on 4. taseme krohvijana töötavatel inimestel kas erialane kutsekeskharidus ja praktilise töö kogemus ehitusettevõttes või keskharidus ja praktiline töökogemus ehitusettevõttes. Krohvija, viimistleja. Ehitusvaldkonna spetsialistide töös muutub järjest olulisemaks ehitusprotsessi kui terviku mõistmine, teadlikkus rohemajanduse põhimõtetest ehituses, energiatõhususe nõuetega arvestamise, lammutus- ja ehitustööde käigus tekkivate jäätmete korrektse sorteerimise ning saastatuse ärahoidmise oskus (tagamaks ressursside maksimaalset ringlussevõttu). Samuti jooniste lugemise, sh 3D-jooniste, ning erialaste veebi- ja nutiseadmete rakenduste kasutamise oskus. Krohvija, tase 4 kutse moodustub üldoskustest ja kohustuslikest ning valitavast kompetentsist. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste ja kohustuslike kompetentside tõendamine. Lisaks on võimalik tõendada valitavad kompetentsid järgmiselt: 1. kuivkrohvplaatide paigaldamine või 2. soojusisolatsiooni liitsüsteemide paigaldamine ning parapetile ja fassaadipindadele plekkdetailide paigaldamine. Hoonete ja rajatiste sise- ja välispindade krohvimine 4 Ehitise ehisdetailide parandamine 4 Madalama kvalifikatsiooniga krohvijate nõustamine ja juhendamine 4 Valitavad kompetentsid on võimalik tõendada järgmiselt: 1. kuivkrohvplaatide paigaldamine või 2. soojusisolatsiooni liitsüsteemide paigaldamine ning parapetile ja fassaadipindadele plekkdetailide paigaldamine. Soojusisolatsiooni liitsüsteemide paigaldamine 4 Kuivkrohvplaatide paigaldamine 4 Parapetile ja fassaadipindadele plekkdetailide paigaldamine 4 Maaler, tase 4 esmane kutse Painter, EstQF Level 4 VET level 4 Maaler, tase 4 esmane kutse (versioon 1) Maaler, tase 4 esmane kutse (versioon 2) Maaler, tase 4 esmane kutse (versioon 3) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitusviimistlus Maaler 40 2021-12-14 2022-05-06 2027-05-05 4 4 7131 Ehitusmaalrid jms töölised 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Eesti Ehitusettevõtjate Liit Digipädevuste enesehindamise skaala Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Kaupo Tammepuu Vanalinna Ehitus OÜ Rain Vahtla Puko OÜ Jaan Vikat SIA Caparol Baltica Eesti filiaal Tiina Friedrichson Tartu KHK Terje Jaksen Tallinna Ehituskool Margus Mägedi Marcellus OÜ Rain Ader RM Stock OÜ Hants Olop Loyatic OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kutsestandard Maaler, tase 4 esmane kutse on tasemeõppe õppekava ning koolilõpu kutse andmise aluseks. Ehitusviimistlejad töötavad valdavalt ehitus- ja kinnisvarahooldusettevõtetes. Maalri põhilisteks tööülesanneteks on viimistlevate pindade lõppviimistluse teostamine (nt värvimine, lakkimine, õlitamine jmt) ja viimistletavate pindade katmine rullmaterjaliga (nt tapeedi, tekstiili jmt viimistlusmaterjaliga). Tööülesanne hõlmab viimistlevate pindade ettevalmistamist, materjalide arvestust, mõõtu lõikamist ja paigaldamist. Maalri 4. taseme esmane kutse annab isikule valmisoleku kutsealal tööd alustada. Selle taseme maaler korraldab iseseisvalt oma töökoha ning täidab kvaliteetselt tööülesandeid tavapärastes olukordades. Maaler, tase 4 esmase kutsega isik töötab üksinda, suurematel objektidel meeskonnaliikmena. Vastutust nõudvate otsuste vastuvõtmise ning keerulisemate tööde tegemise juures vajab esmast kutset omav maaler juhendamist. Üldjuhul töötavad maalrid täistööajaga (kaheksa tundi päevas, viis päeva nädalas). Töö toimub nii siseruumides kui ka välitingimustes, sõltuvalt viimistletavast pinnast (siseviimistlus või välisviimistlus). Töö on füüsiliselt koormav, töörütm on vahelduv ja sõltub täidetavatest tööülesannetest. Töötatakse enamasti seistes, sageli tuleb töötada ebamugavates sundasendites: redelil seistes, kummargil, põlvili asendis, käte asend võib olla ka pea kohal. Ettevaatlik tuleb olla komistamiste ja libastumistega. Maalritöös tuleb kokku puutuda tolmu ja erinevate kemikaalidega, mis võivad tundlikel inimestel põhjustada allergilisi reaktsioone ning seetõttu on kohustuslik kasutada isikukaitsevahendeid ja kanda kaitseriietust. Vastunäidustatud on allergia värvainete ja lahustite suhtes. Maalri töövahendid on erinevad käsi-tööriistad (pahtlilabidad, pintslid, tapeedi- ja värvirullid jne), masinad ja seadmed (segutrellid, lihvimisseadmed, värvipritsid jne) ning materjalid (kuivsegud, värvid, lakid, liimid, lahustid, rullmaterjalid jne). A.2.1 Hoonete ja rajatiste sise- ja välispindade värvimine A.2.2 Hoonete ja rajatiste sise- ja välispindade lakkimine ja õlitamine A.2.3 Seina katmine rullmaterjaliga A.2.4 Dekoratiiv-viimistlustehnikate teostamine dekoratiivvärvidega 4. taseme maalri esmane kutse saadakse kutseõppeasutuses vastava kutsehariduse õppekava täismahus lõpetamisel. Maaler, viimistleja. Ehitusvaldkonna spetsialistide töös muutub järjest olulisemaks ehitusprotsessi kui terviku mõistmine, teadlikkus rohemajanduse põhimõtetest ehituses, energiatõhususe nõuetega arvestamise, lammutus- ja ehitustööde käigus tekkivate jäätmete korrektse sorteerimise ning saastatuse ärahoidmise oskus (tagamaks ressursside maksimaalset ringlussevõttu). Samuti jooniste lugemise, sh 3D-jooniste, ning erialaste veebi- ja nutiseadmete rakenduste kasutamise oskus. Maaler, tase 4 esmane kutse moodustub üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest ning valitavast kompetentsist. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste ja kohustuslike kompetentside tõendamine. Lisaks on võimalik tõendada valitav kompetents. Hoonete ja rajatiste sise- ja välispindade värvimine 4 Hoonete ja rajatiste sise- ja välispindade lakkimine ja õlitamine 4 Seina katmine rullmaterjaliga 4 Lisaks on võimalik tõendada valitav kompetents "Dekoratiiv-viimistlustehnikate teostamine dekoratiivvärvidega". Dekoratiiv-viimistlustehnikate teostamine dekoratiivvärvidega 4 Maaler, tase 4 Painter, EstQF Level 4 4 Maaler, tase 4 (versioon 1) Maaler, tase 4 (versioon 2) Maaler, tase 4 (versioon 3) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitusviimistlus Maaler 40 2021-12-14 2022-05-06 2027-05-05 4 4 7131 Ehitusmaalrid jms töölised 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Eesti Ehitusettevõtjate Liit Digipädevuste enesehindamise skaala Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Kaupo Tammepuu Vanalinna Ehitus OÜ Rain Vahtla Puko OÜ Jaan Vikat SIA Caparol Baltica Eesti filiaal Tiina Friedrichson Tartu KHK Terje Jaksen Tallinna Ehituskool Margus Mägedi Marcellus OÜ Rain Ader RM Stock OÜ Hants Olop Loyatic OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kutsestandard Maaler, tase 4 on täienduskoolituse õppekava ja töömaailma kutse andmise aluseks. See kutsestandard ei ole tasemeõppe õppekava ning koolilõpu kutse andmise aluseks. Ehitusviimistlejad töötavad valdavalt ehitus- ja kinnisvarahooldusettevõtetes. Maalri põhilisteks tööülesanneteks on viimistlevate pindade lõppviimistluse teostamine (nt värvimine, lakkimine, õlitamine jmt) ja viimistletavate pindade katmine rullmaterjaliga (nt tapeedi, tekstiili jmt viimistlusmaterjaliga). Tööülesanne hõlmab viimistlevate pindade ettevalmistamist, materjalide arvestust, mõõtu lõikamist ja paigaldamist. Maaler, tase 4 korraldab iseseisvalt oma töökoha ja vastutab oma tööülesannete kvaliteetse täitmise eest. Maaler, tase 4 kutsega isik töötab üksinda, suurematel objektidel meeskonnaliikmena. Töökorraldusest lähtuvalt võib oma kutsealal juhendada ja nõustada vähem kogenud kolleege nende tavatöös. Üldjuhul töötavad maalrid täistööajaga (kaheksa tundi päevas, viis päeva nädalas). Töö toimub nii siseruumides kui ka välitingimustes, sõltuvalt viimistletavast pinnast (siseviimistlus või välisviimistlus). Töö on füüsiliselt koormav, töörütm on vahelduv ja sõltub täidetavatest tööülesannetest. Töötatakse enamasti seistes, sageli tuleb töötada ebamugavates sundasendites: redelil seistes, kummargil, põlvili asendis, käte asend võib olla ka pea kohal. Ettevaatlik tuleb olla komistamiste ja libastumistega. Maalritöös tuleb kokku puutuda tolmu ja erinevate kemikaalidega, mis võivad tundlikel inimestel põhjustada allergilisi reaktsioone ning seetõttu on kohustuslik kasutada isikukaitsevahendeid ja kanda kaitseriietust. Vastunäidustatud on allergia värvainete ja lahustite suhtes. Maalri töövahendid on erinevad käsi-tööriistad (pahtlilabidad, pintslid, tapeedi- ja värvirullid jne), masinad ja seadmed (segutrellid, lihvimisseadmed, värvipritsid jne) ning materjalid (kuivsegud, värvid, lakid, liimid, lahustid, rullmaterjalid jne). A.2.1 Hoonete ja rajatiste sise- ja välispindade värvimine A.2.2 Hoonete ja rajatiste sise- ja välispindade lakkimine ja õlitamine A.2.3 Seina katmine rullmaterjaliga A.2.4 Madalama kvalifikatsiooniga maalrite nõustamine ja juhendamine A.2.4 Dekoratiiv-viimistlustehnikate teostamine dekoratiivvärvidega Üldjuhul on 4. taseme maalrina töötavatel inimestel kas erialane kutsekeskharidus ja praktilise töö kogemus ehitusettevõttes või keskharidus ja praktiline töökogemus ehitusettevõttes. Maaler, viimistleja. Ehitusvaldkonna spetsialistide töös muutub järjest olulisemaks ehitusprotsessi kui terviku mõistmine, teadlikkus rohemajanduse põhimõtetest ehituses, energiatõhususe nõuetega arvestamise, lammutus- ja ehitustööde käigus tekkivate jäätmete korrektse sorteerimise ning saastatuse ärahoidmise oskus (tagamaks ressursside maksimaalset ringlussevõttu). Samuti jooniste lugemise, sh 3D-jooniste, ning erialaste veebi- ja nutiseadmete rakenduste kasutamise oskus. Maaler, tase 4 kutse moodustub üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest ning valitavast kompetentsist. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste ja kohustuslike kompetentside tõendamine. Lisaks on võimalik tõendada valitav kompetents. Hoonete ja rajatiste sise- ja välispindade värvimine 4 Hoonete ja rajatiste sise- ja välispindade lakkimine ja õlitamine 4 Seina katmine rullmaterjaliga 4 Madalama kvalifikatsiooniga maalrite nõustamine ja juhendamine 4 Lisaks on võimalik tõendada valitav kompetents "Dekoratiiv-viimistlustehnikate teostamine dekoratiivvärvidega". Dekoratiiv-viimistlustehnikate teostamine dekoratiivvärvidega 4 Plaatija, tase 4 esmane kutse Tiler, EstQF Level 4 VET level 4 Plaatija, tase 4 esmane kutse (versioon 1) Plaatija, tase 4 esmane kutse (versioon 2) Plaatija, tase 4 esmane kutse (versioon 3) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitusviimistlus Plaatija 40 2021-12-14 2022-05-06 2027-05-05 4 4 7122 Põrandategijad ja plaatijad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Eesti Ehitusettevõtjate Liit Digipädevuste enesehindamise skaala Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Kaupo Tammepuu Vanalinna Ehitus OÜ Rain Vahtla Puko OÜ Jaan Vikat SIA Caparol Baltica Eesti filiaal Tiina Friedrichson Tartu KHK Terje Jaksen Tallinna Ehituskool Margus Mägedi Marcellus OÜ Rain Ader RM Stock OÜ Hants Olop Loyatic OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalikke kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse koolituskavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kutsestandard Plaatija, tase 4 esmane kutse on tasemeõppe õppekava ning koolilõpu kutse andmise aluseks. Ehitusviimistlejad töötavad ehitus- ja kinnisvarahooldusettevõtetes. Plaatija põhilised tööülesanded on pindade ettevalmistamine plaatimistööde tegemiseks ja pindade plaatimine. Plaatija 4. taseme esmane kutse annab isikule valmisoleku antud kutsealal tööd alustada. Selle taseme plaatija korraldab iseseisvalt oma töökoha ning täidab kvaliteetselt tööülesandeid tavapärastes olukordades. Vastutust nõudvate otsuste vastuvõtmise ning keerulisemate tööde tegemise juures vajab esmast kutset omav plaatija juhendamist. Üldjuhul töötavad plaatijad täistööajaga (kaheksa tundi päevas, viis päeva nädalas). Töö toimub nii siseruumides kui ka välitingimustes, sõltuvalt plaaditavast pinnast. Töö on füüsiliselt koormav, töörütm on vahelduv ja sõltub täidetavatest tööülesannetest. Töötatakse sageli sundasendites: redelil seistes, põlvili asendis, käte asend võib olla ka pea kohal. Ettevaatlik tuleb olla komistamiste ja libastumistega. Vajalik on kasutada isikukaitsevahendeid: põlvekaitsmeid, tolmumaski, kaitseprille ja –kindaid ning turvajalatseid. Peamised ohud plaatija töös tulenevad kasutatavate elektriliste ja mehaaniliste tööriistade ettevaatamatust käsitsemisest ning seetõttu on kohustuslik kasutada isikukaitsevahendeid ja kanda kaitseriietust. Plaatija töös puututakse kokku ka tolmu ja erinevate kemikaalidega, mis võivad ülitundlikel inimestel põhjustada allergilisi reaktsioone. Plaatija töövahendid on erinevad käsitööriistad (plaadikamm, segukellu, vuugiraud, lõiketangid, plaadinuga, lood jne), seadmed ja mõõteriistad (segutrell, plaadilõikur, frees, laser jne) ning materjalid (erinevad plaatmaterjalid, kuivsegud, liimid, hermeetikud jne). A.2.1 Pindade ettevalmistamine A.2.2 Niiskuskaitse ja hüdroisoleerimine A.2 3 Pindade plaatimine 4. taseme plaatija esmane kutse saadakse kutseõppeasutuses vastava kutsehariduse õppekava täismahus lõpetamisel. Plaatija. Ehitusvaldkonna spetsialistide töös muutub järjest olulisemaks ehitusprotsessi kui terviku mõistmine, teadlikkus rohemajanduse põhimõtetest ehituses, energiatõhususe nõuetega arvestamise, lammutus- ja ehitustööde käigus tekkivate jäätmete korrektse sorteerimise ning saastatuse ärahoidmise oskus (tagamaks ressursside maksimaalset ringlussevõttu). Samuti jooniste lugemise, sh 3D-jooniste, ning erialaste veebi- ja nutiseadmete rakenduste kasutamise oskus. Plaatija, tase 4 esmane kutse moodustub üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste ja kõikide kohustuslike kompetentside tõendamine. Pindade ettevalmistamine 4 Niiskuskaitse ja hüdroisoleerimine 4 Pindade plaatimine 4 Plaatija, tase 4 Tiler, EstQF Level 4 4 Plaatija, tase 4 (versioon 1) Plaatija, tase 4 (versioon 2) Plaatija, tase 4 (versioon 3) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitusviimistlus Plaatija 40 2021-12-14 2022-05-06 2027-05-05 4 4 7122 Põrandategijad ja plaatijad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Eesti Ehitusettevõtjate Liit Digipädevuste enesehindamise skaala Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Kaupo Tammepuu Vanalinna Ehitus OÜ Rain Vahtla Puko OÜ Jaan Vikat SIA Caparol Baltica Eesti filiaal Tiina Friedrichson Tartu KHK Terje Jaksen Tallinna Ehituskool Margus Mägedi Marcellus OÜ Rain Ader RM Stock OÜ Hants Olop Loyatic OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalikke kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse koolituskavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kutsestandard Plaatija, tase 4 on täienduskoolituse õppekava ja töömaailma kutse andmise aluseks. See kutsestandard ei ole tasemeõppe õppekava ning koolilõpu kutse andmise aluseks. Ehitusviimistlejad töötavad ehitus- ja kinnisvarahooldusettevõtetes. Plaatija põhilised tööülesanded on pindade ettevalmistamine plaatimistööde tegemiseks ja pindade plaatimine. Plaatija, tase 4 korraldab iseseisvalt oma töökoha ja vastutab oma tööülesannete kvaliteetse täitmise eest. Töökorraldusest lähtuvalt võib oma kutsealal juhendada ja nõustada vähem kogenud kolleege nende tavatöös. Üldjuhul töötavad plaatijad täistööajaga (kaheksa tundi päevas, viis päeva nädalas). Töö toimub nii siseruumides kui ka välitingimustes, sõltuvalt plaaditavast pinnast. Töö on füüsiliselt koormav, töörütm on vahelduv ja sõltub täidetavatest tööülesannetest. Töötatakse sageli sundasendites: redelil seistes, põlvili asendis, käte asend võib olla ka pea kohal. Ettevaatlik tuleb olla komistamiste ja libastumistega. Vajalik on kasutada isikukaitsevahendeid: põlvekaitsmeid, tolmumaski, kaitseprille ja –kindaid ning turvajalatseid. Peamised ohud plaatija töös tulenevad kasutatavate elektriliste ja mehaaniliste tööriistade ettevaatamatust käsitsemisest ning seetõttu on kohustuslik kasutada isikukaitsevahendeid ja kanda kaitseriietust. Plaatijatöös puututakse kokku ka tolmu ja erinevate kemikaalidega, mis võivad ülitundlikel inimestel põhjustada allergilisi reaktsioone. Plaatija töövahendid on erinevad käsitööriistad (plaadikamm, segukellu, vuugiraud, lõiketangid, plaadinuga, lood jne), seadmed ja mõõteriistad (segutrell, plaadilõikur, frees, laser jne) ning materjalid (erinevad plaatmaterjalid, kuivsegud, liimid, hermeetikud jne). A.2.1 Pindade ettevalmistamine A.2.2 Niiskuskaitse ja hüdroisoleerimine A.2 3 Pindade plaatimine A.2.4 Madalama kvalifikatsiooniga plaatijate nõustamine ja juhendamine Üldjuhul on 4. taseme plaatijana töötavatel inimestel kas erialane kutsekeskharidus ja praktilise töö kogemus ehitusettevõttes või keskharidus ja praktiline töökogemus ehitusettevõttes. Plaatija. Ehitusvaldkonna spetsialistide töös muutub järjest olulisemaks ehitusprotsessi kui terviku mõistmine, teadlikkus rohemajanduse põhimõtetest ehituses, energiatõhususe nõuetega arvestamise, lammutus- ja ehitustööde käigus tekkivate jäätmete korrektse sorteerimise ning saastatuse ärahoidmise oskus (tagamaks ressursside maksimaalset ringlussevõttu). Samuti jooniste lugemise, sh 3D-jooniste, ning erialaste veebi- ja nutiseadmete rakenduste kasutamise oskus. Plaatija, tase 4 kutse moodustub üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste ja kõikide kohustuslike kompetentside tõendamine. Pindade ettevalmistamine 4 Niiskuskaitse ja hüdroisoleerimine 4 Pindade plaatimine 4 Madalama tasemega plaatija nõustamine ja juhendamine 4 Põrandakatja, tase 4 esmane kutse Floor Covering Installer, EstQF Level 4 VET level 4 Põrandakatja, tase 4 esmane kutse (versioon 1) Põrandakatja, tase 4 esmane kutse (versioon 2) Põrandakatja, tase 4 esmane kutse (versioon 3) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitusviimistlus Põrandakatja 40 2021-12-14 2022-05-06 2027-05-05 4 4 7122 Põrandategijad ja plaatijad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Eesti Ehitusettevõtjate Liit Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Kaupo Tammepuu Vanalinna Ehitus OÜ Rain Vahtla Puko OÜ Jaan Vikat SIA Caparol Baltica Eesti filiaal Tiina Friedrichson Tartu KHK Terje Jaksen Tallinna Ehituskool Margus Mägedi Marcellus OÜ Rain Ader RM Stock OÜ Hants Olop Loyatic OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalikke kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse koolituskavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kutsestandard Põrandakatja, tase 4 esmane kutse on tasemeõppe õppekava ning koolilõpu kutse andmise aluseks. Ehitusviimistlejad töötavad valdavalt ehitus- ja kinnisvarahooldusettevõtetes. Põrandakatja põhilisteks tööülesanneteks on viimistletavate pindade katmine erinevate materjalidega (PVC, tekstiil, tehisvaikkatted, parketid, kummikatted jne). Töö hõlmab ka viimistlevate pindade ettevalmistamist, materjalide arvestust, mõõtu lõikamist ja paigaldamist. Põrandakatja, 4. taseme esmane kutse annab isikule valmisoleku antud kutsealal tööd alustada. Selle taseme põrandakatja korraldab iseseisvalt oma töökoha ning täidab kvaliteetselt tööülesandeid tavapärastes olukordades. Vastutust nõudvate otsuste vastuvõtmise ning keerulisemate tööde tegemise juures vajab esmast kutset omav põrandakatja juhendamist. Üldjuhul töötavad põrandakatjad täistööajaga (kaheksa tundi päevas, viis päeva nädalas). Töö toimub nii siseruumides kui ka välitingimustes, sõltuvalt kaetavatest pindadest. Töö on füüsiliselt koormav, töörütm on vahelduv ja sõltub täidetavatest tööülesannetest. Töötatakse sageli sundasendites: seistes, põlvili asendis või kükakil. Ettevaatlik tuleb olla komistamiste ja libastumistega. Põrandakatja töös puututakse kokku ka tolmu ja erinevate kemikaalidega, mis võivad tundlikel inimestel põhjustada allergilisi reaktsioone ning seetõttu on kohustuslik kasutada isikukaitsevahendeid ning kanda kaitseriietust. Põrandakatja töövahendid on erinevad käsitööriistad (lood, käsilõikeriistad, liimikamm, haamrid, liibid jne), seadmed ja mõõteriistad (segutrell, frees, laser jne) ning materjalid (kuivsegud, liimid, hermeetikud, tehisvaikmaterjalid jne). A.2.1 PVC, LVT ja SPC linoleum- ja kummimaterjalide paigaldamine A.2.2 Parkettide paigaldamine A.2.3 Tekstiilist plaat- või rullmaterjali paigaldamine A.2.4 Tehisvaik pinnakatete paigaldamine 4. taseme põrandakatja esmane kutse saadakse kutseõppeasutuses vastava kutsehariduse õppekava täismahus lõpetamisel. Põrandakatja. Ehitusvaldkonna spetsialistide töös muutub järjest olulisemaks ehitusprotsessi kui terviku mõistmine, teadlikkus rohemajanduse põhimõtetest ehituses, energiatõhususe nõuetega arvestamise, lammutus- ja ehitustööde käigus tekkivate jäätmete korrektse sorteerimise ning saastatuse ärahoidmise oskus (tagamaks ressursside maksimaalset ringlussevõttu). Samuti jooniste lugemise, sh 3D-jooniste, ning erialaste veebi- ja nutiseadmete rakenduste kasutamise oskus. Põrandakatja, tase 4 esmane kutse moodustub üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste ja kohustuslike kompetentside tõendamine. PVC, LVT, SPC linoleum- ja kummimaterjalide paigaldamine 4 Parkettide paigaldamine 4 Tekstiilist plaat- või rullmaterjali paigaldamine 4 Tehisvaik pinnakatete paigaldamine 4 Põrandakatja, tase 4 Floor Covering Installer, EstQF Level 4 4 Põrandakatja, tase 4 (versioon 1) Põrandakatja, tase 4 (versioon 2) Põrandakatja, tase 4 (versioon 3) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitusviimistlus Põrandakatja 40 2021-12-14 2022-05-06 2027-05-05 4 4 7122 Põrandategijad ja plaatijad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Eesti Ehitusettevõtjate Liit Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Kaupo Tammepuu Vanalinna Ehitus OÜ Rain Vahtla Puko OÜ Jaan Vikat SIA Caparol Baltica Eesti filiaal Tiina Friedrichson Tartu KHK Terje Jaksen Tallinna Ehituskool Margus Mägedi Marcellus OÜ Rain Ader RM Stock OÜ Hants Olop Loyatic OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalikke kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse koolituskavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kutsestandard Põrandakatja, tase 4 on täienduskoolituse õppekava ja töömaailma kutse andmise aluseks. See kutsestandard ei ole tasemeõppe õppekava ning koolilõpu kutse andmise aluseks. Ehitusviimistlejad töötavad valdavalt ehitus- ja kinnisvarahooldusettevõtetes. Põrandakatja põhilisteks tööülesanneteks on viimistletavate pindade katmine erinevate materjalidega (PVC, tekstiil, tehisvaikkatted, parketid, kummikatted jne). Töö hõlmab ka viimistlevate pindade ettevalmistamist, materjalide arvestust, mõõtu lõikamist ja paigaldamist. Põrandakatja, tase 4 korraldab iseseisvalt oma töökoha ja vastutab oma tööülesannete kvaliteetse täitmise eest. Töökorraldusest lähtuvalt võib oma kutsealal juhendada ja nõustada vähem kogenud kolleege nende tavatöös. Üldjuhul töötavad põrandakatjad täistööajaga (kaheksa tundi päevas, viis päeva nädalas). Töö toimub nii siseruumides kui ka välitingimustes, sõltuvalt kaetavatest pindadest. Töö on füüsiliselt koormav, töörütm on vahelduv ja sõltub täidetavatest tööülesannetest. Töötatakse sageli sundasendites: seistes, põlvili asendis või kükakil. Ettevaatlik tuleb olla komistamiste ja libastumistega. Põrandakatja töös puututakse kokku ka tolmu ja erinevate kemikaalidega, mis võivad tundlikel inimestel põhjustada allergilisi reaktsioone ning seetõttu on kohustuslik kasutada isikukaitsevahendeid ning kanda kaitseriietust. Põrandakatja töövahendid on erinevad käsitööriistad (lood, käsilõikeriistad, liimikamm, haamrid, liibid jne), seadmed ja mõõteriistad (segutrell, frees, laser jne) ning materjalid (kuivsegud, liimid, hermeetikud, tehisvaikmaterjalid jne). A.2.1 PVC, LVT ja SPC linoleum- ja kummimaterjalide paigaldamine A.2.2 Parkettide paigaldamine A.2.3 Tekstiilist plaat- või rullmaterjali paigaldamine A.2.4 Tehisvaik pinnakatete paigaldamine A.2.5 Madalama kvalifikatsiooniga põrandakatjate nõustamine ja juhendamine Üldjuhul on 4. taseme põrandakatjana töötavatel inimestel kas erialane kutseharidus ja kutsealane töökogemus ehitusettevõttes või keskharidus ning kutsealane töökogemus ehitusettevõttes. Põrandakatja Ehitusvaldkonna spetsialistide töös muutub järjest olulisemaks ehitusprotsessi kui terviku mõistmine, teadlikkus rohemajanduse põhimõtetest ehituses, energiatõhususe nõuetega arvestamise, lammutus- ja ehitustööde käigus tekkivate jäätmete korrektse sorteerimise ning saastatuse ärahoidmise oskus (tagamaks ressursside maksimaalset ringlussevõttu). Samuti jooniste lugemise, sh 3D-jooniste, ning erialaste veebi- ja nutiseadmete rakenduste kasutamise oskus. Põrandakatja, tase 4 kutse moodustub üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste ja kohustuslike kompetentside tõendamine. PVC, LVT, SPC linoleum- ja kummimaterjalide paigaldamine 4 Parkettide paigaldamine 4 Tekstiilist plaat- või rullmaterjali paigaldamine 4 Tehisvaik pinnakatete paigaldamine 4 Madalama kvalifikatsiooniga põrandakatjate nõustamine ja juhendamine 4 Ehitusplekksepp, tase 4 esmane kutse Whitesmith, EstQF Level 4 VET level 6 Ehitusplekksepp II (versioon 1) Ehitusplekksepp II (versioon 2) Ehitusplekksepp II (versioon 3) Ehitusplekksepp, tase 3 (versioon 4) Ehitusplekksepp, tase 3 (versioon 5) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Ehitusplekksepp 40 2021-12-14 2022-05-06 2027-05-05 4 4 7121 Katusekatjad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Eesti Ehitusettevõtjate Liit Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Kaupo Jälle AS Jälle ja Ko Kalvi Kondio OÜ Valtsimees Peeter Kärp Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liit Erki Loigom AS Toode Aivo Andrekson Eesti Isolatsiooni Ettevõtjate Liit Ain Pihl Rändmeister OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalikke kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse koolituskavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kutsestandard Ehitusplekksepp, tase 4 esmane kutse on tasemeõppe õppekava ning koolilõpu kutse andmise aluseks. Ehitusplekksepad töötavad ehitusmaterjale tootvates ja ehitusettevõtetes. Nad ehitavad nõuetekohaseid valts- ja profiilplekk-katuseid ja fassaade ning paigaldavad plekkdetaile. Tööülesannete hulka kuulub ka aluskatuse ehitamine, vihmaveesüsteemide paigaldamine ja olemasolevate katuste hooldamine ja remont. Ehitusplekksepp, tase 4 esmane kutse omaja teostab lihtoperatsioone ning töötab juhendamisel või meeskonnas, täites iseseisvalt või juhendamisel temale antud tööülesandeid. Selle taseme ehitusplekksepp omab lisaks kaasaegsete materjalide ja tehnoloogiate tundmisele baasteadmisi ja –oskusi ka traditsioonilisematest katuseehituse tehnoloogiatest, meetoditest ja materjalidest. Lähtub oma töös kehtivatest EVS standarditest. Ehitusplekksepad töötavad üldjuhul viis päeva nädalas, kaheksa tundi päevas. Sõltuvalt objektist, ilmastikust ja valmimistähtaegadest võib tööaeg muutuda. Töö tempo ja tööülesanded on vahelduvad. Ehitusplekksepa töö on füüsiliselt raske ja pingeline. Töötatakse peamiselt välitingimustes ja erinevatel kõrgustel. Töötades tuleb sageli tõsta ja teisaldada raskeid ehitusmaterjale ning tegutseda sundasendites, nt põlvitades või kükitades. Suvel kuumaga töötades võib tekkida ülekuumenemisoht, sest päikese käes on katusel temperatuurid kõrgemad. Ehitusplekksepad peavad hoolega jälgima ohutustehnikat, kasutama töökindaid, kiivrit, vajadusel kaitseprille (päikese peegeldus plekk-katusel). Ohupiirkondades või katuseservadel töötades tuleb kasutada spetsiaalset turvavarustust (turvarakmed vm). Turvanõuete eiramise ning hooletu käitumise tagajärjel võivad juhtuda raskete kehavigastuste või lausa surmaga lõppevad tööõnnetused. Oma töös kasutab ehitusplekksepp mitmesuguseid mehaanilisi- ja elektritööriistu: plekikäärid, valtsitangid, pihid, mõõte- ja märkevahendid, plekksepahaamrid, valtsirauad, jootmisvahendid jne. A.2.1 Plekkdetailide valmistamine A.2.2 Aluskatte ja roovituse paigaldamine katustele ja seintele A.2.3 Tööplatsi ettevalmistamine ja vajalike materjalide ladustamine A.2.4 Ripprennidega vihmaveesüsteemide paigaldamine A.2.5 Profiilplekk-katuste ja fassaadielementide paigaldamine A.2.6 Valtsplekk-katuste paigaldamine Ehitusplekksepp, tase 4 esmane kutse saadakse kutseõppeasutuses vastava kutsehariduse õppekava täismahus lõpetamisel. Katuseplekksepp, ehitusplekksepp. Ehitusvaldkonna spetsialistide töös muutub järjest olulisemaks ehitusprotsessi kui terviku mõistmine, teadlikkus rohemajanduse põhimõtetest ehituses, energiatõhususe nõuetega arvestamise, lammutus- ja ehitustööde käigus tekkivate jäätmete korrektse sorteerimise ning saastatuse ärahoidmise oskus (tagamaks ressursside maksimaalset ringlussevõttu). Samuti jooniste lugemise, sh 3D-jooniste, ning erialaste veebi- ja nutiseadmete rakenduste kasutamise oskus. Ehitusplekksepp, tase 4 esmane kutse kutse moodustub üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste ja kõikide kohustuslike kompetentside tõendamine. Plekkdetailide valmistamine 4 Aluskatte ja roovituse paigaldamine katustele ja seintele 4 Tööplatsi ettevalmistamine ja vajalike materjalide ladustamine 4 Ripprennidega vihmaveesüsteemide paigaldamine 4 Profiilplekk-katuste ja fassaadielementide paigaldamine 4 Valtsplekk-katuste paigaldamine 4 Ehitusplekksepp, tase 4 Whitesmith, EstQF Level 4 6 Ehitusplekksepp III (versioon 1) Ehitusplekksepp III (versioon 2) Ehitusplekksepp III (versioon 3) Ehitusplekksepp, tase 4 (versioon 4) Ehitusplekksepp, tase 4 (versioon 5) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Ehitusplekksepp 40 2021-12-14 2022-05-06 2027-05-05 4 4 7121 Katusekatjad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Eesti Ehitusettevõtjate Liit Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Kaupo Jälle AS Jälle ja Ko Kalvi Kondio OÜ Valtsimees Peeter Kärp Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liit Erki Loigom AS Toode Aivo Andrekson Eesti Isolatsiooni Ettevõtjate Liit Ain Pihl Rändmeister OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalikke kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse koolituskavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kutsestandard Ehitusplekksepp, tase 4 on täienduskoolituse õppekava ja töömaailma kutse andmise aluseks. See kutsestandard ei ole tasemeõppe õppekava ning koolilõpu kutse andmise aluseks. Ehitusplekksepad töötavad ehitusmaterjale tootvates ja ehitusettevõtetes. Nad ehitavad nõuetekohaseid valts- ja profiilplekk-katuseid ja fassaade ning paigaldavad plekkdetaile. Tööülesannete hulka kuulub ka aluskatuse ehitamine, vihmaveesüsteemide paigaldamine ja olemasolevate katuste hooldamine ja remont. 4. taseme ehitusplekksepp omab eelnevat töökogemust. Ta töötab iseseisvalt, täidab keerukamaid tööoperatsioone ning juhendab vajadusel vähem kogenud kolleege. Selle taseme ehitusplekksepp omab lisaks kaasaegsete materjalide ja tehnoloogiate tundmisele baasteadmisi ja –oskusi ka traditsioonilisematest katuseehituse tehnoloogiatest, meetoditest ja materjalidest. Lähtub oma töös kehtivatest EVS standarditest. Ehitusplekksepad töötavad üldjuhul viis päeva nädalas, kaheksa tundi päevas. Sõltuvalt objektist, ilmastikust ja valmimistähtaegadest võib tööaeg muutuda. Töö tempo ja tööülesanded on vahelduvad. Ehitusplekksepa töö on füüsiliselt raske ja pingeline. Töötatakse peamiselt välitingimustes ja erinevatel kõrgustel. Töötades tuleb sageli tõsta ja teisaldada raskeid ehitusmaterjale ning tegutseda sundasendites, nt põlvitades või kükitades. Suvel kuumaga töötades võib tekkida ülekuumenemisoht, sest päikese käes on katusel temperatuurid kõrgemad. Ehitusplekksepad peavad hoolega jälgima ohutustehnikat, kasutama töökindaid, kiivrit, vajadusel kaitseprille (päikese peegeldus plekk-katusel). Ohupiirkondades või katuseservadel töötades tuleb kasutada spetsiaalset turvavarustust (turvarakmed vm). Turvanõuete eiramise ning hooletu käitumise tagajärjel võivad juhtuda raskete kehavigastuste või lausa surmaga lõppevad tööõnnetused. Oma töös kasutab ehitusplekksepp mitmesuguseid mehaanilisi- ja elektritööriistu: plekikäärid, valtsitangid, pihid, mõõte- ja märkevahendid, plekksepahaamrid, valtsirauad, jootmisvahendid jne. A.2.1 Plekkdetailide valmistamine A.2.2 Aluskatte ja roovituse paigaldamine katustele ja seintele A.2.3 Tööplatsi ettevalmistamine ja vajalike materjalide ladustamine A.2.4 Ripprennidega vihmaveesüsteemide paigaldamine A.2.5 Profiilplekk-katuste ja fassaadielementide paigaldamine A.2.6 Valtsplekk-katuste paigaldamine A.2.7 Madalama kvalifikatsiooniga ehitusplekksepa nõustamine ja juhendamine Üldjuhul on 4. taseme ehitusplekksepana töötavatel inimestel kas erialane kutseharidus ja kutsealane töökogemus ehitusettevõttes või keskharidus ning kutsealane töökogemus ehitusettevõttes. Katuseplekksepp, ehitusplekksepp. Ehitusvaldkonna spetsialistide töös muutub järjest olulisemaks ehitusprotsessi kui terviku mõistmine, teadlikkus rohemajanduse põhimõtetest ehituses, energiatõhususe nõuetega arvestamise, lammutus- ja ehitustööde käigus tekkivate jäätmete korrektse sorteerimise ning saastatuse ärahoidmise oskus (tagamaks ressursside maksimaalset ringlussevõttu). Samuti jooniste lugemise, sh 3D-jooniste, ning erialaste veebi- ja nutiseadmete rakenduste kasutamise oskus. Ehitusplekksepp, tase 4 kutse moodustub üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste ja kõikide kohustuslike kompetentside tõendamine. Plekkdetailide valmistamine 4 Aluskatte ja roovituse paigaldamine katustele ja seintele 4 Tööplatsi ettevalmistamine ja vajalike materjalide ladustamine 4 Ripprennidega vihmaveesüsteemide paigaldamine 4 Profiilplekk-katuste ja fassaadielementide paigaldamine 4 Valtsplekk-katuste paigaldamine 4 Madalama kvalifikatsiooniga ehitusplekksepa nõustamine ja juhendamine 4 Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 esmane kutse Concrete worker, EstQF Level 4 VET level 7 Betoonkonstruktsioonide ehitaja I (versioon 1) Betoonkonstruktsioonide ehitaja I (versioon 2) Betoonkonstruktsioonide ehitaja I (versioon 3) Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 esmane kutse (versioon 4) Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 esmane kutse (versioon 5) Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 esmane kutse (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Betoonkonstruktsioonide ehitaja 40 2021-12-14 2022-05-06 2027-05-05 4 4 7114 Betoneerijad, betoonpindade viimistlejad jms töölised 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 23 Muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine Eesti Ehitusettevõtjate Liit Tõnu Peipman Inseneribüroo Printsiip OÜ Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Kalev Ramjalg Betooniühing Enno Põder Merko Ehitus Eesti AS Meelis Kann Nordecon AS Mikk Mänd Tallinna Ehituskool Priit Alas vabakutseline Andres Madalik Merko Ehitus Eesti AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalikke kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse koolituskavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kutsestandard Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 esmane kutse on tasemeõppe õppekava ning koolilõpu kutse andmise aluseks. Betoonkonstruktsioonide ehitaja on oskustöötaja, kes töötab ehitusettevõttes või betoonelemente valmistavas tehases. Betoonkonstruktsioonide ehitaja peamised tööülesanded on betoon- ja raudbetoonkonstruktsioonide ehitamine ja valmistamine. Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4. esmane kutse annab isikule valmisoleku antud kutsealal tööd alustada. Selle taseme betoonkonstruktsioonide ehitaja korraldab iseseisvalt oma töökoha ning täidab kvaliteetselt tööülesandeid tavapärastes olukordades. Vastutust nõudvate otsuste vastuvõtmise ning keerulisemate tööde tegemise juures vajab esmast kutset omav betoonkonstruktsioonide ehitaja juhendamist. Betoonkonstruktsioonide ehitaja töö nõuab füüsilist pingutust. Sageli tuleb tõsta raskeid ehitusdetaile, töötada sundasendis, ronida tellingutel, redelitel ning konstruktsioonidel. Töö toimub erinevatel kõrgustel ja muutuvates keskkonnatingimustes, valdavalt välitingimustes. Betoonkonstruktsioonide ehitaja töökeskkonnaga on seotud kõrgendatud risk vigastuse tekkimiseks. Samuti võivad tervisekahjustusi põhjustada tolm, õhus lenduvad keemilised ühendid, müra, temperatuurikõikumised ja tuuletõmbus ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja -vahendeid. Betoonkonstruktsioonide ehitaja peab järgima tööeeskirju, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Betoonkonstruktsioonide ehitaja peamisteks töövahenditeks on betoonimikserid, betoonipumbad, betoonilaoturid, betoonitihendajad, laba-, teemant-, nurk- jm lihvijad, teemantlõikur, sarruse painutuspink, piikvasar, erinevad elektrilised ja mehaanilised (nt vasarad, saed, kirved, höövlid, peitlid) tööriistad, erinevad mõõteriistad (loodid, nivelliirid jne). A.2.1 Lint- ja plaatvundamentide raketiste ehitamine. A.2.2 Püst-, rõht- ja kaldtarindite (sh treppide) raketiste ehitamine. A.2.3 Betoonkonstruktsioonide sarrustamine. A.2.4 Rõhttarindite ja kaldpindade (sh treppide) betoneerimine. A.2.5 Püsttarindite betoneerimine. A.2.6 Kivistuvate betoonpindade töötlemine ja järelhooldus. Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 esmane kutse saadakse kutseõppeasutuses vastava kutsehariduse õppekava täismahus lõpetamisel. Betoneerija, sarrustaja/armeerija, puussepp, raketise ehitaja. Ehitusvaldkonna spetsialistide töös muutub järjest olulisemaks ehitusprotsessi kui terviku mõistmine, teadlikkus rohemajanduse põhimõtetest ehituses, energiatõhususe nõuetega arvestamise, lammutus- ja ehitustööde käigus tekkivate jäätmete korrektse sorteerimise ning saastatuse ärahoidmise oskus (tagamaks ressursside maksimaalset ringlussevõttu). Samuti jooniste lugemise, sh 3D-jooniste, ning erialaste veebi- ja nutiseadmete rakenduste kasutamise oskus. Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 esmane kutse moodustub üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste ja kõikide kohustuslike kompetentside tõendamine. Lint- ja plaatvundamintide raketiste ehitamine 4 Püst-, rõht- ja kaldtarindite (sh treppide) raketiste ehitamine 4 Betoonkonstruktsioonide sarrustamine 4 Rõhttarindite ja kaldpindade (sh treppide) betoneerimine 4 Püsttarindite betoneerimine 4 Kivistuvate betoonpindade töötlemine ja järelhooldus 4 Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 Concrete worker, EstQF Level 4 7 Betoonkonstruktsioonide ehitaja II (versioon 1) Betoonkonstruktsioonide ehitaja II (versioon 2) Betoonkonstruktsioonide ehitaja II (versioon 3) Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 (versioon 4) Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 (versioon 5) Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Betoonkonstruktsioonide ehitaja 40 2021-12-14 2022-05-06 2027-05-05 4 4 7114 Betoneerijad, betoonpindade viimistlejad jms töölised 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 23 Muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine Eesti Ehitusettevõtjate Liit Tõnu Peipman Inseneribüroo Printsiip OÜ Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Kalev Ramjalg Betooniühing Enno Põder Merko Ehitus Eesti AS Meelis Kann Nordecon AS Mikk Mänd Tallinna Ehituskool Priit Alas vabakutseline Andres Madalik Merko Ehitus Eesti AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalikke kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse koolituskavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kutsestandard Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 on täienduskoolituse õppekava ja töömaailma kutse andmise aluseks. See kutsestandard ei ole tasemeõppe õppekava ning koolilõpu kutse andmise aluseks. Betoonkonstruktsioonide ehitaja on oskustöötaja, kes töötab ehitusettevõttes või betoonelemente valmistavas tehases. Betoonkonstruktsioonide ehitaja peamised tööülesanded on betoon- ja raudbetoonkonstruktsioonide ehitamine ja valmistamine. Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 kutsega isik korraldab iseseisvalt oma töökoha ja vastutab oma tööülesannete kvaliteetse täitmise eest. Töökorraldusest lähtuvalt võib ta oma kutsealal juhendada ja nõustada vähem kogenud kolleege nende tavatöös. Betoonkonstruktsioonide ehitaja töö nõuab füüsilist pingutust. Sageli tuleb tõsta raskeid ehitusdetaile, töötada sundasendis, ronida tellingutel, redelitel ning konstruktsioonidel. Töö toimub erinevatel kõrgustel ja muutuvates keskkonnatingimustes, valdavalt välitingimustes. Betoonkonstruktsioonide ehitaja töökeskkonnaga on seotud kõrgendatud risk vigastuse tekkimiseks. Samuti võivad tervisekahjustusi põhjustada tolm, õhus lenduvad keemilised ühendid, müra, temperatuurikõikumised ja tuuletõmbus ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja -vahendeid. Betoonkonstruktsioonide ehitaja peab järgima tööeeskirju, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Betoonkonstruktsioonide ehitaja peamisteks töövahenditeks on betoonimikserid, betoonipumbad, betoonilaoturid, betoonitihendajad, laba-, teemant-, nurk- jm lihvijad, teemantlõikur, sarruse painutuspink, piikvasar, erinevad elektrilised ja mehaanilised (nt vasarad, saed, kirved, höövlid, peitlid) tööriistad, erinevad mõõteriistad (loodid, nivelliirid jne). A.2.1 Lint- ja plaatvundamentide raketiste ehitamine. A.2.2 Püst-, rõht- ja kaldtarindite (sh treppide) raketiste ehitamine. A.2.3 Betoonkonstruktsioonide sarrustamine. A.2.4 Rõhttarindite ja kaldpindade (sh treppide) betoneerimine. A.2.5 Püsttarindite betoneerimine. A.2.6 Kivistuvate betoonpindade töötlemine ja järelhooldus. A.2.7 Raudbetoondetailide montaaž. A.2.8 Madalama kvalifikatsiooniga betoonkonstruktsioonide ehitaja nõustamine ja juhendamine. Üldjuhul on 4. taseme betoonkonstruktsioonide ehitajana töötavatel inimestel kas erialane kutseharidus ja kutsealane töökogemus ehitusettevõttes või keskharidus ning kutsealane töökogemus ehitusettevõttes. Betoneerija, sarrustaja/armeerija, puussepp, raketise ehitaja. Ehitusvaldkonna spetsialistide töös muutub järjest olulisemaks ehitusprotsessi kui terviku mõistmine, teadlikkus rohemajanduse põhimõtetest ehituses, energiatõhususe nõuetega arvestamise, lammutus- ja ehitustööde käigus tekkivate jäätmete korrektse sorteerimise ning saastatuse ärahoidmise oskus (tagamaks ressursside maksimaalset ringlussevõttu). Samuti jooniste lugemise, sh 3D-jooniste, ning erialaste veebi- ja nutiseadmete rakenduste kasutamise oskus. Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 kutse moodustub üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste ja kõikide kohustuslike kompetentside tõendamine. Lint- ja plaatvundamintide raketiste ehitamine 4 Püst-, rõht- ja kaldtarindite (sh treppide) raketiste ehitamine 4 Betoonkonstruktsioonide sarrustamine 4 Rõhttarindite ja kaldpindade (sh treppide) betoneerimine 4 Püsttarindite betoneerimine 4 Kivistuvate betoonpindade töötlemine ja järelhooldus 4 Raudbetoondetailide montaaž 4 Madalama tasemega betoonkonstruktsioonide ehitaja nõustamine ja juhendamine 4 Ehituspuusepp, tase 4 esmane kutse Carpenter, EstQF Level 4 VET level 8 Ehituspuusepp I (versioon 1) Ehituspuusepp I (versioon 2) Ehituspuusepp I (versioon 3) Ehituspuusepp I (versioon 5) Ehituspuusepp, tase 4 esmane kutse (versioon 4) Ehituspuusepp, tase 4 esmane kutse (versioon 6) Ehituspuusepp, tase 4 esmane kutse (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Ehituspuusepp 40 2021-12-14 2022-05-06 2027-05-05 4 4 7115 Puusepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Eesti Ehitusettevõtjate Liit Tõnu Peipman Inseneribüroo Printsiip OÜ Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Kalev Ramjalg Betooniühing Enno Põder Merko Ehitus Eesti AS Meelis Kann Nordecon AS Mikk Mänd Tallinna Ehituskool Priit Alas vabakutseline Andres Madalik Merko Ehitus Eesti AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalikke kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse koolituskavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kutsestandard Ehituspuusepp, tase 4 esmane kutse on tasemeõppe õppekava ning koolilõpu kutse andmise aluseks. Ehituspuusepp on oskustööline, kes töötab ehitus- või kinnisvara korrashoiu ettevõttes või puitkonstruktsioonide tööstusliku valmistamisega tegelevas ettevõttes. Ehituspuusepa peamised tööülesanded on puidust konstruktsioonielementide ja ehitusdetailide valmistamine ja monteerimine; puitkonstruktsioonidest seinte, vahelagede ja katuste ehitamine ja soojustamine, sageli ka taastamine ja ümberehitamine, käesolevas standardis nimetatud katusekatete paigaldamine; ehitiste sise- ja väliselementide (uksed, aknad trepid jne) sobitamine ja paigaldamine. Ehituspuusepa 4. taseme esmane kutse annab isikule valmisoleku antud kutsealal tööd alustada. Selle taseme ehituspuusepp korraldab iseseisvalt oma töökoha ning täidab kvaliteetselt tööülesandeid tavapärastes olukordades. Vastutust nõudvate otsuste vastuvõtmise ning keerulisemate tööde tegemise juures vajab esmast kutset omav ehituspuusepp juhendamist. Puusepatöö nõuab suurt füüsilist pingutust. Töö võib toimuda nii siseruumides kui ka õues, erinevatel kõrgustel ja muutuvates ilmastikutingimustes. Ehituspuusepp peab järgima tööeeskirju, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Töökeskkonnaga on seotud kõrgendatud mehaaniliste vigastuste tekkimise risk. Tervisekahjustusi võivad põhjustada ka tolm ja lenduvad keemilised ühendid ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja -vahendeid. Ehituspuusepa peamised töövahendid on erinevad mehaanilised (vasarad, saed, kirved, höövlid, peitlid jne) ja elektrilised (trellid, lihvimismasinad jne) käsitööriistad, kuid kasutusel võivad olla ka suuremad tööstuslikud seadmed. A.2.1 Puitliidete valmistamine. A.2.2 Puitraketiste ehitamine ja paigaldamine. A.2.3 Puidust seinakarkasside ja vahelagede ehitamine. A.2.4 Katusekonstruktsioonide ehitamine. A.2.5 Katusekatete paigaldamine kaldkatustele. A.2.6 Vooderdise paigaldamine. A.2.7 Avatäidete paigaldamine. A.2.8 Põrandate ehitamine. A.2.9 Muude välisrajatiste ehitamine. A.2.10 Puitkonstruktsioonide renoveerimine. Ehituspuusepp, tase 4 esmane kutse saadakse kutseõppeasutuses vastava kutsehariduse õppekava täismahus lõpetamisel. Puusepp, ehituspuusepp. Ehitusvaldkonna spetsialistide töös muutub järjest olulisemaks ehitusprotsessi kui terviku mõistmine, teadlikkus rohemajanduse põhimõtetest ehituses, energiatõhususe nõuetega arvestamise, lammutus- ja ehitustööde käigus tekkivate jäätmete korrektse sorteerimise ning saastatuse ärahoidmise oskus (tagamaks ressursside maksimaalset ringlussevõttu). Samuti jooniste lugemise, sh 3D-jooniste, ning erialaste veebi- ja nutiseadmete rakenduste kasutamise oskus. Ehituspuusepp, tase 4 esmane kutse moodustub üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste ja kõikide kohustuslike kompetentside tõendamine. Puitliidete valmistamine 4 Puitraketiste ehitamine ja paigaldamine 4 Puidust seinakarkasside ja vahelagede ehitamine 4 Katusekonstruktsioonide ehitamine 4 Katusekatete paigaldamine kaldkatusel 4 Vooderdise paigaldamine 4 Avatäidete paigaldamine 4 Põrandate ehitamine 3 Muude välisrajatiste ehitamine 4 Puitkonstruktsioonide renoveerimine 4 Ehituspuusepp, tase 4 Carpenter, EstQF Level 4 9 Ehituspuusepp II (versioon 1) Ehituspuusepp II (versioon 2) Ehituspuusepp II (versioon 3) Ehituspuusepp II (versioon 4) Ehituspuusepp II (versioon 6) Ehituspuusepp, tase 4 (versioon 5) Ehituspuusepp, tase 4 (versioon 7) Ehituspuusepp, tase 4 (versioon 8) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Ehituspuusepp 40 2021-12-14 2022-05-06 2027-05-05 4 4 7115 Puusepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Eesti Ehitusettevõtjate Liit Tõnu Peipman Inseneribüroo Printsiip OÜ Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Kalev Ramjalg Betooniühing Enno Põder Merko Ehitus Eesti AS Meelis Kann Nordecon AS Mikk Mänd Tallinna Ehituskool Priit Alas vabakutseline Andres Madalik Merko Ehitus Eesti AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalikke kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse koolituskavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kutsestandard Ehituspuusepp, tase 4 on täienduskoolituse õppekava ja töömaailma kutse andmise aluseks. See kutsestandard ei ole tasemeõppe õppekava ning koolilõpu kutse andmise aluseks. Ehituspuusepp on oskustööline, kes töötab ehitus- või kinnisvara korrashoiu ettevõttes või puitkonstruktsioonide tööstusliku valmistamisega tegelevas ettevõttes. Ehituspuusepa peamised tööülesanded on puidust konstruktsioonielementide ja ehitusdetailide valmistamine ja monteerimine; puitkonstruktsioonidest seinte, vahelagede ja katuste ehitamine ja soojustamine, sageli ka taastamine ja ümberehitamine, käesolevas standardis nimetatud katusekatete paigaldamine; ehitiste sise- ja väliselementide (uksed, aknad trepid jne) sobitamine ja paigaldamine. Kutsega Ehituspuusepp, tase 4 isik korraldab iseseisvalt oma töökoha ja vastutab oma tööülesannete kvaliteetse täitmise eest. Töökorraldusest lähtuvalt võib ta oma kutsealal juhendada ja nõustada vähem kogenud kolleege nende tavatöös. Puusepatöö nõuab suurt füüsilist pingutust. Töö võib toimuda nii siseruumides kui ka õues, erinevatel kõrgustel ja muutuvates ilmastikutingimustes. Ehituspuusepp peab järgima tööeeskirju, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Töökeskkonnaga on seotud kõrgendatud mehaaniliste vigastuste tekkimise risk. Tervisekahjustusi võivad põhjustada ka tolm ja lenduvad keemilised ühendid ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja -vahendeid. Ehituspuusepa peamised töövahendid on erinevad mehaanilised (vasarad, saed, kirved, höövlid, peitlid jne) ja elektrilised (trellid, lihvimismasinad jne) käsitööriistad, kuid kasutusel võivad olla ka suuremad tööstuslikud seadmed. A.2.1 Puitliidete valmistamine. A.2.2 Puitraketiste ehitamine ja paigaldamine. A.2.3 Puidust seinakarkasside ja vahelagede ehitamine. A.2.4 Katusekonstruktsioonide ehitamine. A.2.5 Katusekatete paigaldamine kaldkatustele. A.2.6 Vooderdise paigaldamine. A.2.7 Avatäidete paigaldamine. A.2.8 Põrandate ehitamine. A.2.9 Muude välisrajatiste ehitamine. A.2.10 Puitkonstruktsioonide renoveerimine. A.2.11 Puitdetailide ja elementide montaaž. A.2.12 Madalama tasemega ehituspuusepa nõustamine ja juhendamine. Üldjuhul on 4. taseme ehituspuusepana töötavatel inimestel, kas erialane kutseharidus ja kutsealane töökogemus ehitusettevõttes või keskharidus ning kutsealane töökogemus ehitusettevõttes. Puusepp, ehituspuusepp. Ehitusvaldkonna spetsialistide töös muutub järjest olulisemaks ehitusprotsessi kui terviku mõistmine, teadlikkus rohemajanduse põhimõtetest ehituses, energiatõhususe nõuetega arvestamise, lammutus- ja ehitustööde käigus tekkivate jäätmete korrektse sorteerimise ning saastatuse ärahoidmise oskus (tagamaks ressursside maksimaalset ringlussevõttu). Samuti jooniste lugemise, sh 3D-jooniste, ning erialaste veebi- ja nutiseadmete rakenduste kasutamise oskus. Ehituspuusepp, tase 4 kutse moodustub üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste ja kõikide kohustuslike kompetentside tõendamine. Puitliidete valmistamine 4 Puitraketiste ehitamine ja paigaldamine 4 Puidust seinakarkasside ja vahelagede ehitamine 4 Katusekonstruktsioonide ehitamine 4 Katusekatete paigaldamine kaldkatusel 4 Vooderdise paigaldamine 4 Avatäidete paigaldamine 4 Põrandate ehitamine 4 Muude välisrajatiste ehitamine 4 Puitkonstruktsioonide renoveerimine 4 Puitdetailide ja elementide montaaž 4 Madalama kvalifikatsiooniga ehituspuusepa nõustamine ja juhendamine 4 Müürsepp, tase 4 esmane kutse Bricklayer, EstQF Level 4 VET level 8 Müürsepp I (versioon 1) Müürsepp I (versioon 2) Müürsepp I (versioon 3) Müürsepp I (versioon 5) Müürsepp, tase 4 esmane kutse (versioon 4) Müürsepp, tase 4 esmane kutse (versioon 6) Müürsepp, tase 4 esmane kutse (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Müürsepp 40 2021-12-14 2022-05-06 2027-05-05 4 4 7112 Müürsepad jms töölised 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Eesti Ehitusettevõtjate Liit Tõnu Peipman Inseneribüroo Printsiip OÜ Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Kalev Ramjalg Betooniühing Enno Põder Merko Ehitus Eesti AS Meelis Kann Nordecon AS Mikk Mänd Tallinna Ehituskool Priit Alas vabakutseline Andres Madalik Merko Ehitus Eesti AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalikke kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse koolituskavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kutsestandard Müürsepp, tase 4 esmane kutse on tasemeõppe õppekava ning koolilõpu kutse andmise aluseks. Müürsepp on oskustööline, kes töötab ehitus- või kinnisvara korrashoiu ettevõttes. Müürsepa peamised tööülesanded on kandvate ja mittekandvate konstruktsioonide ladumine, erinevatest materjalidest müüritiste ladumine, taastamine ja ümberehitamine. Müürsepa 4. taseme esmane kutse annab isikule valmisoleku antud kutsealal tööd alustada. Selle taseme müürsepp korraldab iseseisvalt oma töökoha ning täidab kvaliteetselt tööülesandeid tavapärastes olukordades. Vastutust nõudvate otsuste vastuvõtmise ning keerulisemate tööde tegemise juures vajab esmast kutset omav müürsepp juhendamist. Müürsepa töö on raske ja nõuab füüsilist pingutust. Sageli tuleb tõsta raskeid ehitusmaterjale, töötada sundasendis või ronida ajutistel tellingutel ja konstruktsioonidel. Töö võib toimuda erinevatel kõrgustel ja muutuvates keskkonnatingimustes, valdavalt välitingimustes. Müürsepa töökeskkonnaga on seotud kõrgendatud vigastuste tekkimise risk. Samuti võivad tervisekahjustusi põhjustada tolm, õhus lenduvad keemilised ühendid, müra, temperatuurikõikumised ja tuuletõmbus ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja -vahendeid. Müürsepp peab järgima tööeeskirju, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Müürsepa peamised töövahendid on mitmesugused käsitööriistad (kellud, müürihaamrid, mõõteriistad: mõõdulindid, loodid, nivelliirid) ja elektrilised masinad (mootorsegistid, lõikurid, betoonisegumasinad jne). A.2.1 Müüritiste ladumine. A.2.2 Müüritiste ladumisega kaasnevad tööd. A.2.3 Müüritiste kohtparanduste tegemine. Müürsepp, tase 4 esmane kutse saadakse kutseõppeasutuses vastava kutsehariduse õppekava täismahus lõpetamisel. Müürsepp. Ehitusvaldkonna spetsialistide töös muutub järjest olulisemaks ehitusprotsessi kui terviku mõistmine, teadlikkus rohemajanduse põhimõtetest ehituses, energiatõhususe nõuetega arvestamise, lammutus- ja ehitustööde käigus tekkivate jäätmete korrektse sorteerimise ning saastatuse ärahoidmise oskus (tagamaks ressursside maksimaalset ringlussevõttu). Samuti jooniste lugemise, sh 3D-jooniste, ning erialaste veebi- ja nutiseadmete rakenduste kasutamise oskus. Müürsepp, tase 4 esmane kutse moodustub üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste ja kõikide kohustuslike kompetentside tõendamine. Müüritiste ladumine 4 Müüritiste ladumisega kaasnevad tööd 4 Müüritiste kohtparanduste tegemine 4 Müürsepp, tase 4 Bricklayer, EstQF Level 4 9 Müürsepp II (versioon 1) Müürsepp II (versioon 2) Müürsepp II (versioon 3) Müürsepp II (versioon 4) Müürsepp II (versioon 6) Müürsepp, tase 4 (versioon 5) Müürsepp, tase 4 (versioon 7) Müürsepp, tase 4 (versioon 8) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Müürsepp 40 2021-12-14 2022-05-06 2027-05-05 4 4 7112 Müürsepad jms töölised 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Eesti Ehitusettevõtjate Liit Tõnu Peipman Inseneribüroo Printsiip OÜ Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Kalev Ramjalg Betooniühing Enno Põder Merko Ehitus Eesti AS Meelis Kann Nordecon AS Mikk Mänd Tallinna Ehituskool Priit Alas vabakutseline Andres Madalik Merko Ehitus Eesti AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalikke kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse koolituskavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kutsestandard Müürsepp, tase 4 esmane kutse on tasemeõppe õppekava ning koolilõpu kutse andmise aluseks. Müürsepp on oskustööline, kes töötab ehitus- või kinnisvara korrashoiu ettevõttes. Müürsepa peamised tööülesanded on kandvate ja mittekandvate konstruktsioonide ladumine, erinevatest materjalidest müüritiste ladumine, taastamine ja ümberehitamine. Müürsepa 4. taseme esmane kutse annab isikule valmisoleku antud kutsealal tööd alustada. Selle taseme müürsepp korraldab iseseisvalt oma töökoha ning täidab kvaliteetselt tööülesandeid tavapärastes olukordades. Vastutust nõudvate otsuste vastuvõtmise ning keerulisemate tööde tegemise juures vajab esmast kutset omav müürsepp juhendamist. Müürsepa töö on raske ja nõuab füüsilist pingutust. Sageli tuleb tõsta raskeid ehitusmaterjale, töötada sundasendis või ronida ajutistel tellingutel ja konstruktsioonidel. Töö võib toimuda erinevatel kõrgustel ja muutuvates keskkonnatingimustes, valdavalt välitingimustes. Müürsepa töökeskkonnaga on seotud kõrgendatud vigastuste tekkimise risk. Samuti võivad tervisekahjustusi põhjustada tolm, õhus lenduvad keemilised ühendid, müra, temperatuurikõikumised ja tuuletõmbus ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja -vahendeid. Müürsepp peab järgima tööeeskirju, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Müürsepa peamised töövahendid on mitmesugused käsitööriistad (kellud, müürihaamrid, mõõteriistad: mõõdulindid, loodid, nivelliirid) ja elektrilised masinad (mootorsegistid, lõikurid, betoonisegumasinad jne). A.2.1 Müüritiste ladumine. A.2.2 Müüritiste ladumisega kaasnevad tööd. A.2.3 Müüritiste kohtparanduste tegemine. Müürsepp, tase 4 esmane kutse saadakse kutseõppeasutuses vastava kutsehariduse õppekava täismahus lõpetamisel. Müürsepp. Ehitusvaldkonna spetsialistide töös muutub järjest olulisemaks ehitusprotsessi kui terviku mõistmine, teadlikkus rohemajanduse põhimõtetest ehituses, energiatõhususe nõuetega arvestamise, lammutus- ja ehitustööde käigus tekkivate jäätmete korrektse sorteerimise ning saastatuse ärahoidmise oskus (tagamaks ressursside maksimaalset ringlussevõttu). Samuti jooniste lugemise, sh 3D-jooniste, ning erialaste veebi- ja nutiseadmete rakenduste kasutamise oskus. Müürsepp, tase 4 esmane kutse moodustub üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste ja kõikide kohustuslike kompetentside tõendamine. Müüritiste ladumine 4 Müüritiste ladumisega kaasnevad tööd 4 Müüritiste kohtparanduste tegemine 4 Ventilatsioonilukksepp, tase 4 esmane kutse Ventilation duct fitter, EstQF Level 4 VET level 7 Ventilatsioonilukksepp I (versioon 1) Ventilatsioonilukksepp I (versioon 2) Ventilatsioonilukksepp I (versioon 3) Ventilatsioonilukksepp I (versioon 4) Ventilatsioonilukksepp, tase 4 esmane kutse (versioon 5) Ventilatsioonilukksepp, tase 4 esmane kutse (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Keskkonnatehnika Ventilatsioonilukksepp 40 2021-12-14 2022-05-06 2027-05-05 4 4 7126 Torulukksepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Eesti Ehitusettevõtjate Liit Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Margus Keerutaja AS Sovek Ago Rehandi OÜ Viljandi Õhumeister Jüri Naumov AS Clik Kalmer Kollom Tartu Kutsehariduskeskus Alar Suurväli Eesti Soojuspumba Liit Raido Malõshev Eesti Soojuspumba Liit Marko Ranniku Samtec OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalikke kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse koolituskavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kutsestandard Ventilatsioonilukksepp, tase 4 esmane kutse on tasemeõppe õppekava ning koolilõpu kutse andmise aluseks. Ventilatsioonilukksepad töötavad peamiselt ehituse või kinnisvara korrashoiuga tegelevates ettevõtetes. Nende peamine tööülesanne on ventilatsioonisüsteemide ning -seadmete paigaldamine. Põhilised tegevused on ventilatsioonikanalite ja -torude lõikamine, ühendamine, monteerimine, isoleerimine, mõõtmine ja katsetamine. Ventilatsioonisüsteemide lukksepad tegelevad ka ventilatsioonisüsteemide hooldamise ja remondiga. Nad lokaliseerivad ja likvideerivad avariisid ning teostavad torude ja süsteemide hooldustöid (sh torusüsteemide ja kanalite puhastamine, survemõõtmised jne). Ventilatsioonilukksepa 4. taseme esmane kutse annab isikule valmisoleku antud kutsealal tööd alustada. Selle taseme ventilatsioonilukksepp korraldab iseseisvalt oma töökoha ning täidab kvaliteetselt tööülesandeid tavapärastes olukordades. Vastutust nõudvate otsuste vastuvõtmise ning keerulisemate tööde tegemise juures vajab esmast kutset omav ventilatsioonilukksepp juhendamist. Ventilatsioonilukksepa tööaeg on üldjoontes fikseeritud, kuid hooajati võib töö tempo olla pingelisem ja töömahud suuremad. Ventilatsioonilukksepa töö on raske ja nõuab füüsilist pingutust. Sageli tuleb tõsta raskeid materjale ja detaile, töötada sundasendis ja tõstukitel, ronida ajutistel tellingutel ja konstruktsioonidel. Töö võib toimuda erinevatel kõrgustel ja muutuvates keskkonnatingimustes, nii sees kui väljas. Üldehitusobjektidel töötavate ventilatsioonilukkseppade töökeskkonnas on kõrgendatud vigastuste tekkimise risk. Tervisekahjustusi võivad põhjustada ka ehitustolm, õhus lenduvad keemilised ühendid, müra, temperatuurikõikumised ja tuuletõmbus, mistõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja -vahendeid. Ventilatsioonilukksepp peab oma tööd tehes järgima tööeeskirju ning tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Ventilatsioonilukksepp kasutab töö tegemisel tõstukit, ketaslõikurit, akutrelli, vibrotrelli, teemantpuurmasinat, presse toruliitmike tegemiseks, keevitusagregaate, plekikääre, ehitusnuga, mõõtmisvahendeid (mõõdulint, nivelliir, lasermõõtjad jne), tangid ja rakised jne. A.2.1 Hoonesiseste ventilatsioonisüsteemide paigaldamine A.2.2 Ventilatsioonisüsteemide hooldamine ja remontimine A.2.3 Isolatsioonitööde tegemine Ventilatsioonilukksepp, tase 4 esmane kutse saadakse kutseõppeasutuses vastava kutsehariduse õppekava täismahus lõpetamisel. Ventilatsioonilukksepp, isoleerija. Ehitusvaldkonna spetsialistide töös muutub järjest olulisemaks ehitusprotsessi kui terviku mõistmine, teadlikkus rohemajanduse põhimõtetest ehituses, energiatõhususe nõuetega arvestamise, lammutus- ja ehitustööde käigus tekkivate jäätmete korrektse sorteerimise ning saastatuse ärahoidmise oskus (tagamaks ressursside maksimaalset ringlussevõttu). Samuti jooniste lugemise, sh 3D-jooniste, ning erialaste veebi- ja nutiseadmete rakenduste kasutamise oskus. Ventilatsioonilukksepp, tase 4 esmane kutse moodustub üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste ja kõikide kohustuslike kompetentside tõendamine. Hoonesiseste ventilatsioonisüsteemide paigaldamine 4 Ventilatsioonisüsteemide hooldamine ja remontimine 4 Isolatsioonitööde tegemine 4 Ventilatsioonilukksepp, tase 4 Ventilation duct fitter, EstQF Level 4 8 Ventilatsioonilukksepp II (versioon 1) Ventilatsioonilukksepp II (versioon 2) Ventilatsioonilukksepp II (versioon 3) Ventilatsioonilukksepp II (versioon 4) Ventilatsioonilukksepp II (versioon 5) Ventilatsioonilukksepp, tase 4 (versioon 6) Ventilatsioonilukksepp, tase 4 (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Keskkonnatehnika Ventilatsioonilukksepp 40 2021-12-14 2022-05-06 2027-05-05 4 4 7126 Torulukksepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Eesti Ehitusettevõtjate Liit Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Margus Keerutaja AS Sovek Ago Rehandi OÜ Viljandi Õhumeister Jüri Naumov AS Clik Kalmer Kollom Tartu Kutsehariduskeskus Alar Suurväli Eesti Soojuspumba Liit Raido Malõshev Eesti Soojuspumba Liit Marko Ranniku Samtec OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalikke kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse koolituskavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kutsestandard Ventilatsioonilukksepp, tase 4 on täienduskoolituse õppekava ja töömaailma kutse andmise aluseks. See kutsestandard ei ole tasemeõppe õppekava ning koolilõpu kutse andmise aluseks. Ventilatsioonilukksepad töötavad peamiselt ehituse või kinnisvara korrashoiuga tegelevates ettevõtetes. Nende peamine tööülesanne on ventilatsioonisüsteemide ning -seadmete paigaldamine. Põhilised tegevused on ventilatsioonikanalite ja -torude lõikamine, ühendamine, monteerimine, isoleerimine, mõõtmine ja katsetamine. Ventilatsioonisüsteemide lukksepad tegelevad ka ventilatsioonisüsteemide hooldamise ja remondiga. Nad lokaliseerivad ja likvideerivad avariisid ning teostavad torude ja süsteemide hooldustöid (sh torusüsteemide ja kanalite puhastamine, survemõõtmised jne). Ventilatsioonilukksepp, tase 4 korraldab iseseisvalt oma töökoha ja vastutab oma tööülesannete kvaliteetse täitmise eest. Töökorraldusest lähtuvalt võib oma kutsealal juhendada ja nõustada vähem kogenud kolleege nende tavatöös. Ventilatsioonilukksepa tööaeg on üldjoontes fikseeritud, kuid hooajati võib töö tempo olla pingelisem ja töömahud suuremad. Ventilatsioonilukksepa töö on raske ja nõuab füüsilist pingutust. Sageli tuleb tõsta raskeid materjale ja detaile, töötada sundasendis ja tõstukitel, ronida ajutistel tellingutel ja konstruktsioonidel. Töö võib toimuda erinevatel kõrgustel ja muutuvates keskkonnatingimustes, nii sees kui väljas. Üldehitusobjektidel töötavate ventilatsioonilukkseppade töökeskkonnas on kõrgendatud vigastuste tekkimise risk. Tervisekahjustusi võivad põhjustada ka ehitustolm, õhus lenduvad keemilised ühendid, müra, temperatuurikõikumised ja tuuletõmbus, mistõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja -vahendeid. Ventilatsioonilukksepp peab oma tööd tehes järgima tööeeskirju ning tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Ventilatsioonilukksepp kasutab töö tegemisel tõstukit, ketaslõikurit, akutrelli, vibrotrelli, teemantpuurmasinat, presse toruliitmike tegemiseks, keevitusagregaate, plekikääre, ehitusnuga, mõõtmisvahendeid (mõõdulint, nivelliir, lasermõõtjad jne), tangid ja rakised jne. A.2.1 Hoonesiseste ventilatsioonisüsteemide paigaldamine A.2.2 Ventilatsioonisüsteemide hooldamine ja remontimine A.2.3 Isolatsioonitööde tegemine A.2.4 Madalama tasemega ventilatsioonilukkseppade nõustamine ja juhendamine Üldjuhul on 4. taseme ventilatsioonilukksepana töötavatel inimestel kas erialane kutseharidus ja kutsealane töökogemus ehitusettevõttes või keskharidus ning kutsealane töökogemus ehitusettevõttes. Ventilatsioonilukksepp, isoleerija. Ehitusvaldkonna spetsialistide töös muutub järjest olulisemaks ehitusprotsessi kui terviku mõistmine, teadlikkus rohemajanduse põhimõtetest ehituses, energiatõhususe nõuetega arvestamise, lammutus- ja ehitustööde käigus tekkivate jäätmete korrektse sorteerimise ning saastatuse ärahoidmise oskus (tagamaks ressursside maksimaalset ringlussevõttu). Samuti jooniste lugemise, sh 3D-jooniste, ning erialaste veebi- ja nutiseadmete rakenduste kasutamise oskus. Ventilatsioonilukksepp, tase 4 kutse moodustub üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste ja kõikide kohustuslike kompetentside tõendamine. Hoonesiseste ventilatsioonisüsteemide paigaldamine 4 Ventilatsioonisüsteemide hooldamine ja remontimine 4 Isolatsioonitööde tegemine 4 Madalama tasemega ventilatsioonilukkseppade nõustamine ja juhendamine 4 Veevärgilukksepp, tase 4 esmane kutse Water system technician, EstQF Level 4 VET level 3 Veevärgilukksepp, tase 4 esmane kutse (versioon 1) Veevärgilukksepp, tase 4 esmane kutse (versioon 2) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Keskkonnatehnika Veevärgilukksepp 40 2021-12-14 2022-05-06 2027-05-05 4 4 7126 Torulukksepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Eesti Ehitusettevõtjate Liit Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Margus Keerutaja AS Sovek Ago Rehandi OÜ Viljandi Õhumeister Jüri Naumov AS Clik Kalmer Kollom Tartu Kutsehariduskeskus Alar Suurväli Eesti Soojuspumba Liit Raido Malõshev Eesti Soojuspumba Liit Marko Ranniku Samtec OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalikke kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse koolituskavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kutsestandard Veevärgilukksepp, tase 4 esmane kutse on tasemeõppe õppekava ning koolilõpu kutse andmise aluseks. Veevärgilukksepad töötavad peamiselt ehituse või kinnisvara korrashoiuga tegelevates ettevõtetes. Nende peamiseks tööülesandeks on vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ning -seadmete paigaldamine. Põhilised tegevused on torude lõikamine, ühendamine ja painutamine, monteerimine, isoleerimine, torude läbipesu, mõõtmine ja katsetamine. Kinnistusiseste välistrasside ja rajatiste ehitamisel lisandub torustike aluste rajamine. Veevärgilukksepad tegelevad ka vee- ja kanalisatsioonisüsteemide hooldamise ja remondiga. Nad lokaliseerivad ja likvideerivad avariisid ning teevad torude ja süsteemide hooldustöid. Veevärgilukksepp, tase 4 esmase kutse omaja korraldab iseseisvalt oma töökoha ning täidab kvaliteetselt tööülesandeid tavapärastes olukordades. Vastutust nõudvate otsuste vastuvõtmise ning keerulisemate tööde tegemise juures vajab esmast kutset omav veevärgilukksepp juhendamist. Veevärgilukksepa tööaeg on üldjoontes fikseeritud, kuid hooajati võib töö tempo olla pingelisem ja töömahud suuremad. Veevärgilukksepa töö on raske ja nõuab füüsilist pingutust. Sageli tuleb tõsta raskeid materjale ja detaile, töötada sundasendis ja tõstukitel, ronida ajutistel tellingutel ja konstruktsioonidel. Töö võib toimuda erinevatel kõrgustel ja muutuvates keskkonnatingimustes, nii sees kui väljas. Üldehitusobjektidel töötavate veevärgilukkseppade töökeskkonnas on kõrgendatud vigastuste tekkimise risk. Tervisekahjustusi võivad põhjustada ka ehitustolm, õhus lenduvad keemilised ühendid, müra, temperatuurikõikumised ja tuuletõmbus, mistõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja -vahendeid. Veevärgilukksepp peab oma tööd tehes järgima tööeeskirju ning tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Veevärgilukksepp kasutab töö tegemisel tõstukit, pinnasevibraatorit, ketaslõikurit, akutrelll, vibrotrelli, torukeermestusseadmeid, presse toruliitmike tegemiseks, keevitusagregaate, plekikääre, ehitusnuga, mõõtmisvahendeid, tange ja rakiseid jne. A.2.1 Hoonesiseste vee- ja kanalisatsioonisüsteemide paigaldamine A.2.2 Kinnistussiseste välistrasside ja rajatiste ehitamine A.2.3 Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ja -seadmete hooldamine ja remontimine Veevärgilukksepp, tase 4 esmane kutse saadakse kutseõppeasutuses vastava kutsehariduse õppekava täismahus lõpetamisel. Santehnik, torulukksepp. Ehitusvaldkonna spetsialistide töös muutub järjest olulisemaks ehitusprotsessi kui terviku mõistmine, teadlikkus rohemajanduse põhimõtetest ehituses, energiatõhususe nõuetega arvestamise, lammutus- ja ehitustööde käigus tekkivate jäätmete korrektse sorteerimise ning saastatuse ärahoidmise oskus (tagamaks ressursside maksimaalset ringlussevõttu). Samuti jooniste lugemise, sh 3D-jooniste, ning erialaste veebi- ja nutiseadmete rakenduste kasutamise oskus. Veevärgilukksepp, tase 4 esmane kutse moodustub üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste ja kõikide kohustuslike kompetentside tõendamine. Hoonesiseste vee- ja kanalisatsioonisüsteemide paigaldamine 4 Kinnistusiseste välistrasside ja rajatiste ehitamine 4 Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ja -seadmete remondi- ja hooldustööde tegemine 4 Veevärgilukksepp, tase 4 Water system technician, EstQF Level 4 3 Veevärgilukksepp, tase 4 (versioon 1) Veevärgilukksepp, tase 4 (versioon 2) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Keskkonnatehnika Veevärgilukksepp 40 2021-12-14 2022-05-06 2027-05-05 4 4 7126 Torulukksepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Eesti Ehitusettevõtjate Liit Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Margus Keerutaja AS Sovek Ago Rehandi OÜ Viljandi Õhumeister Jüri Naumov AS Clik Kalmer Kollom Tartu Kutsehariduskeskus Alar Suurväli Eesti Soojuspumba Liit Raido Malõshev Eesti Soojuspumba Liit Marko Ranniku Samtec OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalikke kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse koolituskavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kutsestandard Veevärgilukksepp, tase 4 on täienduskoolituse õppekava ja töömaailma kutse andmise aluseks. See kutsestandard ei ole tasemeõppe õppekava ning koolilõpu kutse andmise aluseks. Veevärgilukksepad töötavad peamiselt ehituse või kinnisvara korrashoiuga tegelevates ettevõtetes. Nende peamiseks tööülesandeks on vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ning -seadmete paigaldamine. Põhilised tegevused on torude lõikamine, ühendamine ja painutamine, monteerimine, isoleerimine, torude läbipesu, mõõtmine ja katsetamine. Kinnistusiseste välistrasside ja rajatiste ehitamisel lisandub torustike aluste rajamine. Veevärgilukksepad tegelevad ka vee- ja kanalisatsioonisüsteemide hooldamise ja remondiga. Nad lokaliseerivad ja likvideerivad avariisid ning teevad torude ja süsteemide hooldustöid. Veevärgilukksepp, tase 4 korraldab iseseisvalt oma töökoha ja vastutab oma tööülesannete kvaliteetse täitmise eest. Töökorraldusest lähtuvalt võib oma kutsealal juhendada ja nõustada vähem kogenud kolleege nende tavatöös. Veevärgilukksepa tööaeg on üldjoontes fikseeritud, kuid hooajati võib töö tempo olla pingelisem ja töömahud suuremad. Veevärgilukksepa töö on raske ja nõuab füüsilist pingutust. Sageli tuleb tõsta raskeid materjale ja detaile, töötada sundasendis ja tõstukitel, ronida ajutistel tellingutel ja konstruktsioonidel. Töö võib toimuda erinevatel kõrgustel ja muutuvates keskkonnatingimustes, nii sees kui väljas. Üldehitusobjektidel töötavate veevärgilukkseppade töökeskkonnas on kõrgendatud vigastuste tekkimise risk. Tervisekahjustusi võivad põhjustada ka ehitustolm, õhus lenduvad keemilised ühendid, müra, temperatuurikõikumised ja tuuletõmbus, mistõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja -vahendeid. Veevärgilukksepp peab oma tööd tehes järgima tööeeskirju ning tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Veevärgilukksepp kasutab töö tegemisel tõstukit, pinnasevibraatorit, ketaslõikurit, akutrelll, vibrotrelli, torukeermestusseadmeid, presse toruliitmike tegemiseks, keevitusagregaate, plekikääre, ehitusnuga, mõõtmisvahendeid, tange ja rakiseid jne. A.2.1 Hoonesiseste vee- ja kanalisatsioonisüsteemide paigaldamine A.2.2 Kinnistussiseste välistrasside ja rajatiste ehitamine A.2.3 Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ja -seadmete hooldamine ja remontimine A.2.4 Madalama tasemega veevärgilukkseppade nõustamine ja juhendamine Üldjuhul on 4. taseme veevärgilukksepana töötavatel inimestel kas erialane kutseharidus ja kutsealane töökogemus ehitusettevõttes või keskharidus ning kutsealane töökogemus ehitusettevõttes. Santehnik, torulukksepp. Ehitusvaldkonna spetsialistide töös muutub järjest olulisemaks ehitusprotsessi kui terviku mõistmine, teadlikkus rohemajanduse põhimõtetest ehituses, energiatõhususe nõuetega arvestamise, lammutus- ja ehitustööde käigus tekkivate jäätmete korrektse sorteerimise ning saastatuse ärahoidmise oskus (tagamaks ressursside maksimaalset ringlussevõttu). Samuti jooniste lugemise, sh 3D-jooniste, ning erialaste veebi- ja nutiseadmete rakenduste kasutamise oskus. Veevärgilukksepp, tase 4 kutse moodustub üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste ja kõikide kohustuslike kompetentside tõendamine. Hoonesiseste vee- ja kanalisatsioonisüsteemide paigaldamine 4 Kinnistusiseste välistrasside ja rajatiste ehitamine 4 Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ja -seadmete remondi- ja hooldustööde tegemine 4 Madalama tasemega veevärgilukkseppade nõustamine ja juhendamine 4 Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp, tase 4 esmane kutse Cooling and Heating System Technician, EstQF Level 4 VET level 3 Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp, tase 4 esmane kutse (versioon 1) Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp, tase 4 esmane kutse (versioon 2) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Keskkonnatehnika Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp 40 2021-12-14 2022-05-06 2027-05-05 4 4 7126 Torulukksepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Eesti Ehitusettevõtjate Liit Digipädevuste enesehindamise skaala Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Margus Keerutaja AS Sovek Ago Rehandi OÜ Viljandi Õhumeister Jüri Naumov AS Clik Kalmer Kollom Tartu Kutsehariduskeskus Alar Suurväli Eesti Soojuspumba Liit Raido Malõshev Eesti Soojuspumba Liit Marko Ranniku Samtec OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalikke kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse koolituskavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kutsestandard Kütte- ja jahutussüsteemide, tase 4 esmane kutse on tasemeõppe õppekava ning koolilõpu kutse andmise aluseks. Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepad töötavad peamiselt ehituse või kinnisvara korrashoiuga tegelevates ettevõtetes. Nende peamine tööülesanne on kütte- ja jahutussüsteemide ning -seadmete paigaldamine. Põhilised tegevused on torude lõikamine, ühendamine ja painutamine, monteerimine, isoleerimine, torude läbipesu, mõõtmine ja katsetamine. Välistrasside ja rajatiste ehitamisel lisanduvad torustike aluste rajamine ja kraavkaeviku tagasitäitmine. Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepad tegelevad ka kütte- ja jahutussüsteemide paigaldamise (väljaarvatud HFC-ainega külmakontuuri ühendamisega), hooldamise, remondi, käivitamise ja häälestamisega. Nad lokaliseerivad ja likvideerivad avariisid ning teevad küttesüsteemi, vee-ja kaudse külmakandja torude ja süsteemide hooldustöid. Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp, tase 4 esmase kutse omaja teeb selliseid soojuspumpade paigalduse, hoolduse, remondiga ja avariide likvideerimisega seonduvaid töid, mis on seotud ainult soojuspumba veesüsteemi ja kaudse külmakandja kontuuriga** ning ei hõlma HFC, HCFC-külmaainetega* külmakontuuri ühendamisega seotud tegevusi, olenemata sellest, kas külmakontuur on vaja pärast külmaainega kohe täita või mitte . Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp, tase 4 esmane kutse võib teha eelloetletud tööde käigus külmakontuuri kõva- ja pehmejoodisjootmise või keevitamistöid, kuid ainult külmamehaaniku kutse omaja järelevalve all, kes vastutab täielikult kõnealuse toimingu õigesti tegemise eest. Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp, tase 4 esmase kutse omaja teeb gaasiseadmete paigaldamise seonduvaid töid, küttegaaside käitlemisega seotud tööd vajavad eripädevust. Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepa 4. taseme esmane kutse annab isikule valmisoleku antud kutsealal tööd alustada. Selle taseme kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp korraldab iseseisvalt oma töökoha ning täidab kvaliteetselt tööülesandeid tavapärastes olukordades. Vastutust nõudvate otsuste vastuvõtmise ning keerulisemate tööde tegemise juures vajab esmast kutset omav kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp juhendamist. Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepa tööaeg on üldjoontes fikseeritud, kuid hooajati võib töö tempo olla pingelisem ja töömahud suuremad. Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepa töö on raske ja nõuab füüsilist pingutust. Sageli tuleb tõsta raskeid materjale ja detaile, töötada sundasendis ja tõstukitel, ronida ajutistel tellingutel ja konstruktsioonidel. Töö võib toimuda erinevatel kõrgustel ja muutuvates keskkonnatingimustes, nii sees kui väljas. Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepa töökeskkonnaga on seotud kõrgendatud vigastuste tekkimise risk. Tervisekahjustusi võivad põhjustada ka tolm, õhus lenduvad keemilised ühendid, müra, temperatuurikõikumised ja tuuletõmbus ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja -vahendeid. Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp peab järgima tööeeskirju, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp kasutab töö tegemisel tõstukit, pinnasevibraatorit, ketaslõikurit, akutrelli, vibrotrelli, teemantpuurmasinat, presse toruliitmike tegemiseks, keevitusagregaate, plekikääre, ehitusnuga, mõõtmisvahendeid (mõõdulint, nivelliir, lasermõõtjad jne), tange ja rakiseid jne. *HFC- ja HCFC-külmaainete all mõistetakse enamikus jahutus-(kliima)süsteemides ja soojuspumpades kasutatavaid fluoritud kasvuhoonegaase (HFC) ja osoonikihti kahandavaid aineid (HCFC). **Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp, tase 4 esmase kutse omaja ei tohi teha Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 517/2014 artiklis 2 defineeritud paigaldus-, hooldus-, teenindus- ja remonditöid, külmakontuuri lekkekontrolli, ega soojuspumpasid kasutuselt kõrvaldada. Samuti on keelatud lisada HFC, HCFC-külmaaineid ja neid kokku koguda. Nende tööde jaoks on vaja eripädevust (vastav külmamehaaniku kutsetunnistus või ainult kokkukogumise jaoks osakutsetunnistus). On oluline teha vahet, milliste tööde jaoks on nõutud külmamehaaniku kutsetunnistus ja milliste jaoks mitte. A.2.1 Hoonesiseste kütte- ja jahutussüsteemide paigaldamine A.2.2 Välistrasside ja rajatiste ehitamine A.2.3 Kütte- ja jahutussüsteemide ja seadmete hooldamine ja remontimine A.2.4 Õhk-õhk tüüpi soojuspumpade paigaldamine A.2.5 Õhk-vesi tüüpi soojuspumpade paigaldamine A.2.6 Maasoojuspumpade paigaldamine A.2.7 Ventilatsioonisoojuspumpade paigaldamine Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp, tase 4 esmane kutse saadakse kutseõppeasutuses vastava kutsehariduse õppekava täismahus lõpetamisel. Soojuspumpade paigaldaja, torulukksepp, isoleerija. Kui külmakontuuriga ja külmaainete käitlemisega seotud töid ei tehta, siis kutsealane regulatsioon puudub ja kutsealal töötamiseks ei ole kutsetunnistus vajalik. Atmosfääriõhu kaitse seadusest ja Euroopa Parlamendi määruse (EL) nr 517/2014 artiklist 10 tulenevalt nõutakse fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate või sisaldama kavandatud soojuspumpade käitlemistöödeks nagu 517/2014 art 2 defineeritud paigaldamine-, hooldamine-, teenindamine- ja remonditööde jaoks, lekkekontrolliks ja soojuspumpade kasutuselt kõrvaldamiseks, samuti fluoritud kasvuhoonegaasi lisamiseks seadmesse ja kokkukogumiseks külmamehaaniku kutsetunnistust või teise liikmesriigis antud vastavat töötaja sertifikaati. Euroopa Komisjoni rakendusmäärusest 2015/2067 tuleneb ka, et kõva- ja pehmejoodisjootmine või keevitamistööde tegemine ülelloetletud käitlemistoimingute raames on lubatud ainult sama määruse raames antud töötaja sertifikaadi (Eestis külmamehaaniku kutsetunnistuse) omaja järelevalve all. Ehitusvaldkonna spetsialistide töös muutub järjest olulisemaks ehitusprotsessi kui terviku mõistmine, teadlikkus rohemajanduse põhimõtetest ehituses, energiatõhususe nõuetega arvestamise, lammutus- ja ehitustööde käigus tekkivate jäätmete korrektse sorteerimise ning saastatuse ärahoidmise oskus (tagamaks ressursside maksimaalset ringlussevõttu). Samuti jooniste lugemise, sh 3D-jooniste, ning erialaste veebi- ja nutiseadmete rakenduste kasutamise oskus. Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp, tase 4 esmane kutse moodustub üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste ja kõikide kohustuslike kompetentside tõendamine. Hoonesiseste kütte- ja jahutussüsteemide paigaldamine 4 Välistrasside ja rajatiste ehitamine 4 Kütte- ja jahutussüsteemide ja seadmete remontimine ja hooldamine 4 Õhk-õhk tüüpi soojuspumpade paigaldamine 4 Õhk-vesi tüüpi soojuspumpade paigaldamine 4 Maasoojuspumpade paigaldamine 4 Ventilatsioonisoojuspumpade paigaldamine 4 Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp, tase 4 Cooling and Heating System Technician, EstQF Level 4 3 Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp, tase 4 (versioon 1) Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp, tase 4 (versioon 2) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Keskkonnatehnika Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp 40 2021-12-14 2022-05-06 2027-05-05 4 4 7126 Torulukksepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Eesti Ehitusettevõtjate Liit Digipädevuste enesehindamise skaala Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Margus Keerutaja AS Sovek Ago Rehandi OÜ Viljandi Õhumeister Jüri Naumov AS Clik Kalmer Kollom Tartu Kutsehariduskeskus Alar Suurväli Eesti Soojuspumba Liit Raido Malõshev Eesti Soojuspumba Liit Marko Ranniku Samtec OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kutsestandard Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp, tase 4 on täienduskoolituse õppekava ja töömaailma kutse andmise aluseks. See kutsestandard ei ole tasemeõppe õppekava ning koolilõpu kutse andmise aluseks. Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepad töötavad peamiselt ehituse või kinnisvara korrashoiuga tegelevates ettevõtetes. Nende peamine tööülesanne on kütte- ja jahutussüsteemide ning -seadmete paigaldamine. Põhilised tegevused on torude lõikamine, ühendamine ja painutamine, monteerimine, isoleerimine, torude läbipesu, mõõtmine ja katsetamine. Välistrasside ja rajatiste ehitamisel lisanduvad torustike aluste rajamine ja kraavkaeviku tagasitäitmine. Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepad tegelevad ka kütte- ja jahutussüsteemide paigaldamise (väljaarvatud HFC-ainega külmakontuuri ühendamisega), hooldamise, remondi, käivitamise ja häälestamisega.. Nad lokaliseerivad ja likvideerivad avariisid ning teevad küttesüsteemi-, vee- ja kaudse külmakandja torude ja süsteemide hooldustöid. Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp, tase 4 esmase kutse omaja teeb soojuspumpade paigalduse, hoolduse, remondiga ja avariide likvideerimisega seonduvaid töid, mis on seotud ainult soojuspumba veesüsteemi ja kaudse külmakandja kontuuriga** ning ei hõlma HFC, HCFC-külmaainetega* külmakontuuri ühendamisega seotud tegevusi, olenemata sellest, kas külmakontuur on vaja pärast külmaainega täita või mitte. Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp, tase 4 võib teha eelloetletud tööde käigus külmakontuuri kõva- ja pehmejoodisjootmise või keevitamistöid ainult külmamehaaniku kutse omaja järelevalve all, kes vastutab kõnealuse toimingu õigesti tegemise eest. Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp, tase 4 teeb gaasiseadmete paigaldamisega seonduvaid töid, küttegaaside käitlemisega seotud tööd vajavad eripädevust. Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp, tase 4 korraldab iseseisvalt oma töökoha ja vastutab oma tööülesannete kvaliteetse täitmise eest. Töökorraldusest lähtuvalt võib oma kutsealal juhendada ja nõustada vähem kogenud kolleege nende tavatöös. Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepa tööaeg on üldjoontes fikseeritud, kuid hooajati võib töö tempo olla pingelisem ja töömahud suuremad. Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepa töö on raske ja nõuab füüsilist pingutust. Sageli tuleb tõsta raskeid materjale ja detaile, töötada sundasendis ja tõstukitel, ronida ajutistel tellingutel ja konstruktsioonidel. Töö võib toimuda erinevatel kõrgustel ja muutuvates keskkonnatingimustes, nii sees kui väljas. Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepa töökeskkonnaga on seotud kõrgendatud vigastuste tekkimise risk. Tervisekahjustusi võivad põhjustada ka tolm, õhus lenduvad keemilised ühendid, müra, temperatuurikõikumised ja tuuletõmbus ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja -vahendeid. Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp peab järgima tööeeskirju, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp kasutab töö tegemisel tõstukit, pinnasevibraatorit, ketaslõikurit, akutrelli, vibrotrelli, teemantpuurmasinat, presse toruliitmike tegemiseks, keevitusagregaate, plekikääre, ehitusnuga, mõõtmisvahendeid (mõõdulint, nivelliir, lasermõõtjad jne), tange ja rakiseid jne. *HFC- ja HCFC-külmaainete all mõistetakse enamikus jahutus-(kliima)süsteemides ja soojuspumpades kasutatavaid fluoritud kasvuhoonegaase (HFC) ja osoonikihti kahandavaid aineid (HCFC). **Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp, tase 4 kutse omaja ei tohi teha Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 517/2014 artiklis 2 defineeritud paigaldus-, hooldus-, teenindus- ja remonditöid, külmakontuuri lekkekontrolli, ega soojuspumpasid kasutuselt kõrvaldada. Samuti on keelatud lisada HFC, HCFC-külmaaineid ja neid kokku koguda. Nende tööde jaoks on vaja eripädevust (vastav külmamehaaniku kutsetunnistus või ainult kokkukogumise jaoks osakutsetunnistus). On oluline teha vahet, milliste tööde jaoks on nõutud külmamehaaniku kutsetunnistus ja milliste jaoks mitte. A.2.1 Hoonesiseste kütte- ja jahutussüsteemide paigaldamine A.2.2 Välistrasside ja rajatiste ehitamine A.2.3 Kütte- ja jahutussüsteemide ja seadmete hooldamine ja remontimine A.2.4 Madalama tasemega kütte- ja jahutussüsteemide lukkseppade nõustamine ja juhendamine A.2.5 Õhk-õhk tüüpi soojuspumpade paigaldamine A.2.6 Õhk-vesi tüüpi soojuspumba paigaldamine A.2.7 Maasoojuspumpade paigaldamine A.2.8 Ventilatsioonisoojuspumpade paigaldamine Üldjuhul on 4. taseme kütte- ja jahutussüsteemide lukksepana töötavatel inimestel kas erialane kutsekeskharidus ja praktilise töö kogemus ehitusettevõttes või keskharidus ja praktiline töökogemus ehitusettevõttes. Soojuspumpade paigaldaja, torulukksepp, isoleerija. Kui külmakontuuriga ja külmaainete käitlemisega seotud töid ei tehta, siis regulatsioon puudub ja kutsealal töötamiseks ei ole kutsetunnistus vajalik. Atmosfääriõhu kaitse seadusest ja Euroopa Parlamendi määruse (EL) nr 517/2014 artiklist 10 tulenevalt nõutakse fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate või sisaldama kavandatud soojuspumpade käitlemistöödeks nagu 517/2014 art 2 defineeritud paigaldamine-, hooldamine-, teenindamine- ja remonditööde jaoks, lekkekontrolliks ja soojuspumpade kasutuselt kõrvaldamiseks, samuti fluoritud kasvuhoonegaasi lisamiseks seadmesse ja kokkukogumiseks külmamehaaniku kutsetunnistust või teises liikmesriigis antud vastavat töötaja sertifikaati. Euroopa Komisjoni rakendusmäärusest 2015/2067 tuleneb ka, et kõva- ja pehmejoodisjootmine või keevitamistööde tegemine ülal loetletud käitlemistoimingute raames on lubatud ainult sama määruse raames antud töötaja sertifikaadi (Eestis külmamehaaniku kutsetunnistuse) omaja järelevalve all. Ehitusvaldkonna spetsialistide töös muutub järjest olulisemaks ehitusprotsessi kui terviku mõistmine, teadlikkus rohemajanduse põhimõtetest ehituses, energiatõhususe nõuetega arvestamise, lammutus- ja ehitustööde käigus tekkivate jäätmete korrektse sorteerimise ning saastatuse ärahoidmise oskus (tagamaks ressursside maksimaalset ringlussevõttu). Samuti jooniste lugemise, sh 3D-jooniste, ning erialaste veebi- ja nutiseadmete rakenduste kasutamise oskus. Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepa kutse moodustub üldoskustest ja kohustuslikest ning valitavast kompetentsist. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste ja kohustuslike kompetentside tõendamine ning vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine. Hoonesiseste kütte- ja jahutussüsteemide paigaldamine 4 Välistrasside ja rajatiste ehitamine 4 Kütte- ja jahutussüsteemide ja seadmete remontimine ja hooldamine 4 Madalama kvalifikatsiooniga kütte- ja jahutussüsteemide lukksepa nõustamine ja juhendamine 4 Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine. Õhk-õhk tüüpi soojuspumpade paigaldamine 4 Õhk-vesi tüüpi soojuspumpade paigaldamine 4 Maasoojuspumpade paigaldamine 4 Ventilatsioonisoojuspumpade paigaldamine 4 Teedeehitaja, tase 4 Road Worker, EstQF Level 4 3 Teedeehitaja, tase 4 (versioon 1) Teedeehitaja, tase 4 (versioon 2) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Teedeehitus Teedeehitaja 40 2021-12-14 2022-05-06 2027-05-05 4 4 9312 Rajatiste ehituse lihttöölised 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 42 Rajatiste ehitus (Teed, raudteed, sillad) Eesti Taristuehituse Liit Ivar Kohjus Järvamaa Kutsehariduskeskus Martti Kiisa Tallinna Tehnikakõrgkool Merike Pillesson YIT Eesti AS Tiina Reismann Maanteeamet Laas Õun Nordecon AS Gregor Reimets YIT Eesti AS Jüri Läll Tallinna Teed AS Taavi Treier Tallinna Teed AS Meelis Seppam Teede REV 2 Tarmo Trei ESTAL Richard Viies ESTAL Timo Tsefels Teede Tehnokeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalikke kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse koolituskavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Teedeehitaja on oskustööline, kelle peamine tööülesanne on uute teede ehitamine ning olemasolevate rekonstrueerimine ja remontimine, kasutades selleks ettenähtud masinaid, seadmeid ja tööriistu. Teedeehitajad hooldavad ka olemasolevaid teid. Teedeehitaja töötab üldjuhul meeskonnas (kuid võib töötada ka üksi) tööjuhi juhtimisel. Teedeehitaja vastutab oma isiklike tööülesannete kvaliteetse täitmise ning ka meeskonnale pandud tööülesannete õigeaegse ja nõuetele vastava täitmise eest, mis looksid kõigile liiklejatele ja tööprotsessis osalejatele eeldused turvaliseks liikumiseks ja töötamiseks. Teedeehitaja töö toimub aastaringselt välitingimustes. Tulenevalt teetööde hooajalisest iseloomust ei pruugi tööga kindlustatus olla aastaringne, seevastu hooajal võivad tööpäevad kujuneda pikaks ja töö tempo pingeliseks. Sõltuvalt objekti asukohast võib ette tulla pikemaajalisi töölähetusi, mõningatel juhtudel tuleb töötada ka nädalavahetustel ja öösiti. Tööde tegemist võivad raskendada äärmuslikud ilmastikutingimused (nt tugev tuul, äike, üleujutus, tuisk, õhutemperatuuri järsk tõus ja langus jne). Teedeehitaja töö on füüsiliselt raske ning eeldab head tervislikku seisundit ja füüsilist vastupidavust. Teatud tööd nõuavad ronimist või kõrgemates kohtades töötamist. Tervist kahjustavateks faktoriteks on tolm, müra, vibratsioon, töötamine sundasendis (masinajuhid) ja õues (temperatuurikõikumised, puugid jne), sageli töötamine liiklussituatsioonis. Oluline on tööohutuse tagamine kogu tööprotsessi jooksul. Töö tegemisel kasutab teedeehitaja teetöömasinaid* ja -seadmeid, elektrilisi- ja käsitööriistu, mõõtmisvahendid ja -seadmeid, mistõttu on äärmiselt oluline järgida ohutustehnikanõudeid. Nende eiramine võib põhjustada tööõnnetuse. *Teetöömasina kasutamise all mõistetakse antud kutsestandardi raames nii masina hooldamist ja juhtimist oma pädevuse piirides kui ka kasutamist teise vajalikku pädevust omava isiku juhituna. Teetöömasinate (ekskavaator, teehöövel, kopplaadur, buldooser, teerull jne) juhtimiseks on vajalik vastava kategooria juhiluba. A.2.1 Ettevalmistus- ja lammutustööde tegemine A.2.2 Pinnasetööde tegemine A.2.3 Teekatendi ehitamine A.2.4 Liikluskorraldus- ja liiklusohutusvahendite paigaldamine A.2.5 Tee korrashoiutööde tegemine A.2.6 Teedeehitusega seonduvate maastikukujundustööde tegemine ja teepäraldiste rajamine Üldjuhul töötavad teedeehitajana inimesed, kellel on erialane kutseharidus või kellel on põhiharidus ja kes on kutsealased oskused omandanud praktilise töökogemuse ja erialase täienduskoolituse käigus. Teetööline, asfalteerija, mehhanisaator, laoturijuht, laadurijuht, ekskavaatorijuht, buldooserijuht, teehöövlijuht, teerullijuht, teefreesijuht, teemasinate operaator, markeerija. Teedeehituse spetsialisti töös muutuvad järjest olulisemaks teede-ehitusprotsessi terviku nägemine ja mõistmine, kus teatud tööoperatsioonid ehitusprotsessis paiknevad ning kuidas need mõjutavad ehitusprotsessi kui tervikut; teadmised ressursitõhususest ja oskus teha oma tööd ressursitõhusalt (elekter, kütus, vesi…), kasutades tööks vajalikke materjale, seadmeid ning tööriistu sihipäraselt, säästlikult ja keskkonnateadlikult. Samuti baasoskused 2D, 3D masinjuhtimisest, jooniste lugemise oskus (nii 2D- kui ka 3D joonised) ja nutiseadmete ja neile kohaldatud erialaste rakenduste kasutamine. Teedeehitaja, tase 4 kutse koosneb üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest. Teedeehitaja, tase 4 kutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada üldoskused ja kõik kohustuslikud kompetentsid. Ettevalmistus- ja lammutustööde tegemine 4 Pinnasetööde tegemine 4 Teekatendi ehitamine 4 Liikluskorraldus- ja liiklusohutusvahendite paigaldamine 4 Tee korrashoiutööde tegemine 4 Teedeehitusega seonduvate maastikukujundustööde tegemine ja teepäraldiste rajamine 4 Kaldkatuseehitaja, tase 4 esmane kutse Sloping Roof Builder, EstQF Level 4 VET level 2 Kaldkatuseehitaja, tase 3 (versioon 1) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Kaldkatuseehitaja 40 2021-12-14 2022-05-06 2027-05-05 4 4 7121 Katusekatjad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Eesti Ehitusettevõtjate Liit Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Omari Sinijärv Astro Ehitus OÜ Kaupo Jälle AS Jälle ja Ko Tõnu Peipman Inseneribüroo Printsiip OÜ Peeter Kärp Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liit Alar Kurg Tallinna Ehituskool Christopher Raitviir Eraisik, spetsialist Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalikke kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse koolituskavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kutsestandard Kaldkatuseehitaja, tase 4 esmane kutse on tasemeõppe õppekava ning koolilõpu kutse andmise aluseks. Kaldkatuseehitaja ehitab erinevaid katusekattematerjale kasutades sademetekindla katuse. Ta paigaldab tuuletõkke, aluskatte ja roovitise, ehitab vajalikud sõlmed ning paigaldab kattematerjali, vajadusel lammutab ja parandab olemasolevaid katuseid. Kaldkatuseehitaja valdab puusepa oskusi tasemel, et teostada vajalikud, konstruktsiooniinseneri kinnitatud, muudatused olemasolevates kandekonstruktsioonides ning ehitada tööprojekti staadiumis ehitusprojekti järgi uusi kandekonstruktsioone. Kaldkatuseehitaja, tase 4 esmane kutse töötab meeskonnas, täites kas iseseisvalt või juhendamisel temale tööjuhi poolt ette antud tööülesandeid. Kaldkatuseehitajad töötavad üldjuhul viis päeva nädalas, kaheksa tundi päevas, kuid sõltuvalt objektist, ilmastikust ja valmimistähtaegadest võib tööaeg muutuda. Töö tempo ja tööülesanded on vahelduvad. Kaldkatuseehitaja töötingimused on muutlikud ja võivad olla ebamugavad, kuna tööd tuleb teha aastaringselt ja välitingimustes. Töö sõltub paljuski ilmatikutingimustest (tuul, sademed, temperatuuri kõikumised). Töö toimub valdavalt kõrgustes, mis tähendab et kaldkatuseehitaja peab olema oma tööd tehes väga tähelepanelik. Töötades on vajalik kasutada spetsiaalset turvavarustust (turvarakmed vm). Turvanõuete eiramise ning hooletu käitumise tagajärjel võivad juhtuda raskete kehavigastuste või lausa surmaga lõppevad tööõnnetused. Töö käigus tuleb sageli tõsta ja teisaldada raskeid ehitusmaterjale ning tegutseda sundasendites, nt põlvitades või kükitades. Kaldkatuseehitaja kasutab töö tegemisel erinevad elektrilisi, mehaanilisi ja pneumaatilisi tööriistu. A.2.1 Katuse kandekonstruktsiooni ehitamine A.2.2 Ettevalmistustööd aluskatuse ehitamiseks ja katusekatte paigaldamiseks A.2.3 Aluskatuse ehitamine A.2.4 Kivikatuste paigaldamine A.2.5 Metallist katusekattematerjalide paigaldamine A.2.6 Bituumenist, klaasplastist ja PVC-materjalist katusekattematerjalide paigaldamine A.2.7 Looduslike katusekattematerjalide paigaldamine A.2.8 Ripprennidega vihmaveesüsteemide paigaldamine 4. taseme kaldkatuseehitaja esmane kutse saadakse kutseõppeasutuses vastava kutsehariduse õppekava täismahus lõpetamisel. Katuseehitaja, kaldkatuseehitaja. Ehitusvaldkonna spetsialistide töös muutub järjest olulisemaks ehitusprotsessi kui terviku mõistmine, teadlikkus rohemajanduse põhimõtetest ehituses, energiatõhususe nõuetega arvestamise, lammutus- ja ehitustööde käigus tekkivate jäätmete korrektse sorteerimise ning saastatuse ärahoidmise oskus (tagamaks ressursside maksimaalset ringlussevõttu). Samuti jooniste lugemise, sh 3D-jooniste, ning erialaste veebi- ja nutiseadmete rakenduste kasutamise oskus. Kaldkatuseehitaja, tase 4 esmane kutse moodustub üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste ja kõikide kohustuslike kompetentside tõendamine. Katuse kandekonstruktsiooni ehitamine 4 Ettevalmistustööd aluskatuse ehitamiseks ja katusekatte paigaldamiseks 4 Aluskatuse ehitamine 4 Kivikatuste paigaldamine 4 Metallist katusekattematerjalide paigaldamine 4 Bituumenist, klaasplastist ja PVC-materjalist katusekattematerjalide paigaldamine 4 Looduslike katusekattematerjalide paigaldamine 4 Ripprennidega vihmaveesüsteemide paigaldamine 4 Kaldkatuseehitaja, tase 4 Sloping Roof Builder, EstQF Level 4 2 Kaldkatuseehitaja, tase 4 (versioon 1) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Kaldkatuseehitaja 40 2021-12-14 2022-05-06 2027-05-05 4 4 7121 Katusekatjad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Eesti Ehitusettevõtjate Liit Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Omari Sinijärv Astro Ehitus OÜ Kaupo Jälle AS Jälle ja Ko Tõnu Peipman Inseneribüroo Printsiip OÜ Peeter Kärp Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liit Alar Kurg Tallinna Ehituskool Christopher Raitviir Eraisik, spetsialist Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalikke kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse koolituskavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kutsestandard Kaldkatuseehitaja, tase 4 on täienduskoolituse õppekava ja töömaailma kutse andmise aluseks. See kutsestandard ei ole tasemeõppe õppekava ning koolilõpu kutse andmise aluseks. Kaldkatuseehitaja ehitab erinevaid katusekattematerjale kasutades sademetekindla katuse. Ta paigaldab tuuletõkke, aluskatte ja roovitise, ehitab vajalikud sõlmed ning paigaldab kattematerjali, vajadusel lammutab ja parandab olemasolevaid katuseid. Kaldkatuseehitaja valdab puusepa oskusi tasemel, et teostada vajalikud, konstruktsiooniinseneri kinnitatud, muudatused olemasolevates kandekonstruktsioonides ning ehitada tööprojekti staadiumis ehitusprojekti järgi uusi kandekonstruktsioone. 4. taseme kaldkatuseehitaja töötab iseseisvalt, vajadusel juhendab ka teisi madalama taseme või vähema töökogemusega kaldkatuseehitajate tööd. Ta lähtub oma töös kehtivatest õigusaktidest, normidest ja juhenditest ning kvaliteedinõuetest. Kaldkatuseehitajad töötavad üldjuhul viis päeva nädalas, kaheksa tundi päevas, kuid sõltuvalt objektist, ilmastikust ja valmimistähtaegadest võib tööaeg muutuda. Töö tempo ja tööülesanded on vahelduvad. Kaldkatuseehitaja töötingimused on muutlikud ja võivad olla ebamugavad, kuna tööd tuleb teha aastaringselt ja välitingimustes. Töö sõltub paljuski ilmatikutingimustest (tuul, sademed, temperatuuri kõikumised). Töö toimub valdavalt kõrgustes, mis tähendab et kaldkatuseehitaja peab olema oma tööd tehes väga tähelepanelik. Töötades on vajalik kasutada spetsiaalset turvavarustust (turvarakmed vm). Turvanõuete eiramise ning hooletu käitumise tagajärjel võivad juhtuda raskete kehavigastuste või lausa surmaga lõppevad tööõnnetused. Töö käigus tuleb sageli tõsta ja teisaldada raskeid ehitusmaterjale ning tegutseda sundasendites, nt põlvitades või kükitades. Kaldkatuseehitaja kasutab töö tegemisel erinevad elektrilisi, mehaanilisi ja pneumaatilisi tööriistu. A.2.1 Katuse kandekonstruktsiooni ehitamine A.2.2 Ettevalmistustööd aluskatuse ehitamiseks ja katusekatte paigaldamiseks A.2.3 Aluskatuse ehitamine A.2.4 Kivikatuste paigaldamine A.2.5 Metallist katusekattematerjalide paigaldamine A.2.6 Bituumenist, klaasplastist ja PVC-materjalist katusekattematerjalide paigaldamine A.2.7 Looduslike katusekattematerjalide paigaldamine A.2.8 Ripprennidega vihmaveesüsteemide paigaldamine A.2.9 Madalama kvalifikatsiooniga kaldkatuseehitaja nõustamine ja juhendamine Üldjuhul on 4. taseme kaldkatuseehitajana töötavatel inimestel kas erialane kutseharidus ja kutsealane töökogemus ehitusettevõttes või keskharidus ning kutsealane töökogemus ehitusettevõttes. Katuseehitaja, kaldkatuseehitaja. Ehitusvaldkonna spetsialistide töös muutub järjest olulisemaks ehitusprotsessi kui terviku mõistmine, teadlikkus rohemajanduse põhimõtetest ehituses, energiatõhususe nõuetega arvestamise, lammutus- ja ehitustööde käigus tekkivate jäätmete korrektse sorteerimise ning saastatuse ärahoidmise oskus (tagamaks ressursside maksimaalset ringlussevõttu). Samuti jooniste lugemise, sh 3D-jooniste, ning erialaste veebi- ja nutiseadmete rakenduste kasutamise oskus. Kaldkatuseehitaja, tase 4 kutse moodustub üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste ja kõikide kohustuslike kompetentside tõendamine. Katuse kandekonstruktsiooni ehitamine 4 Ettevalmistustööd aluskatuse ehitamiseks ja katusekatte paigaldamiseks 4 Aluskatuse ehitamine 4 Kivikatuste paigaldamine 4 Metallist katusekattematerjalide paigaldamine 4 Bituumenist, klaasplastist ja PVC-materjalist katusekattematerjalide paigaldamine 4 Looduslike katusekattematerjalide paigaldamine 4 Ripprennidega vihmaveesüsteemide paigaldamine 4 Madalama kvalifikatsiooniga kaldkatuseehitaja nõustamine ja juhendamine 4 Lamekatuseehitaja, tase 4 esmane kutse Roofer, EstQF Level 4, VET level 7 Lamekatusekatja II (versioon 1) Lamekatusekatja II (versioon 2) Lamekatusekatja II (versioon 3) Lamekatusekatja, tase 3 (versioon 4) Lamekatusekatja, tase 3 (versioon 5) Lamekatusekatja, tase 3 (versioon 6) Bituumenrullmaterjalide paigaldaja, tase 4 Plastrullmaterjalide paigaldaja, tase 4 Vedelate hüdroisolatsioonimaterjalide paigaldaja, tase 4 Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Lamekatusekatja 40 2021-12-14 2022-05-06 2027-05-05 4 4 7121 Katusekatjad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Eesti Ehitusettevõtjate Liit Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Paavo Penjam Protan esindaja Marko Ponder Tallinna Ehituskool Peeter Kärp Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liit Riho Reispass Katusefirma OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kutsestandard Lamekatuseehitaja, tase 4 esmane kutse on tasemeõppe õppekava ning koolilõpu kutse andmise aluseks. Lamekatuseehitaja ehitab valmis lamekatuse, mis peab vett, tuult, sooja ja veeauru ning juhib ära sademevett. Vajadusel rajab tuulutussüsteemi. Ta ladustab katusele materjalid, ehitab kalded, paigaldab aurutõkke, soojustuse, hüdroisolatsiooni ja plekkdetailid ning ehitab vajalikud sõlmed. Lamekatuseehitaja vajadusel lammutab ja parandab olemasolevaid lamekatuseid. Lamekatuseehitajad, kes paigaldavad bituumenrullmaterjali, puutuvad oma töös kokku lahtise tulega, mistõttu on neil töö tegemiseks vajalik omada kehtivat tuletööde tunnistust. Lamekatuseehitaja, tase 4 esmase kutse omaja teeb lihtoperatsioone ning töötab juhendamisel või meeskonnas, täites kas iseseisvalt või juhendamisel temale antud tööülesandeid. Lamekatuseehitaja, tase 4 esmane kutse sisaldab kolme osakutset: a) bituumenrullmaterjalide paigaldamine; b) plastrullmaterjalide paigaldamine; c) vedelate hüdroisolatsioonimaterjalide paigaldamine. Lamekatuseehitajad töötavad üldjuhul viis päeva nädalas, kaheksa tundi päevas. Sõltuvalt objektist, ilmastikust ja valmimistähtaegadest võib tööaeg muutuda. Töö tempo ja tööülesanded on vahelduvad. Lamekatuseehitaja töötingimused on muutlikud ja võivad olla ebamugavad, kuna tööd tuleb teha aastaringselt, sõltumata ilmatikutingimustest (tuul, vihm, temperatuuri kõikumised). Töö toimub valdavalt kõrgustes, mis tähendab et lamekatuseehitaja peab olema oma tööd tehes väga tähelepanelik. Ohupiirkondades või katuseservadel töötades on vajalik kasutada spetsiaalset turvavarustust (turvarakmed vm). Turvanõuete eiramise ning hooletu käitumise tagajärjel võivad juhtuda raskete kehavigastuste või lausa surmaga lõppevad tööõnnetused. Töö käigus tuleb sageli tõsta ja teisaldada raskeid ehitusmaterjale ning tegutseda sundasendites, nt põlvitades või kükitades. Potentsiaalseks ohu allikaks on ka lahtine tuli (gaasipõleti töötemperatuur 400 - 800˚C). Lameaktuseehitaja kasutab oma töös järgmisi tööriistu: bituumenrullmaterjalide paigaldamisel gaasipõleti, katusekatte keevitusautomaat, elektrilised ja mehaanilised käsitööriistad; plastrullmaterjalide paigaldamisel käsiföön, kuumaõhu keevitusautomaat, rullik, elektrilised ja mehaanilised käsitööriistad; kummirullmaterjalide paigaldamisel liimimasin, liimiharjad- ja rullid, elektrilised ja mehaanilised käsitööriistad; hüdroisolatsioonimaterjalide paigaldamisel paigaldusrullid, teibid, elektrilised ja mehaanilised käsitööriistad. A.2.1 Töö ettevalmistamine ja materjalide ladustamine A.2.2 Aurutõkke paigaldamine A.2.3 Katusekallete ehitamine A.2.4 Soojustusmaterjali paigaldamine A.2.5 Sõlmede ehitamine A.2.6 Plekkdetailide ja vihmaveesüsteemide paigaldamine A.2.7 Bituumenrullmaterjalide paigaldamine A.2.8 Plastrullmaterjalide paigaldamine A.2.9 Vedelate hüdroisolatsioonimaterjalide paigaldamine (vedelad materjalid) A.2.10 Kummirullmaterjalide paigaldamine Lamekatusehitaja, tase 4 esmane kutse saadakse kutseõppeasutuses vastava kutsehariduse õppekava täismahus lõpetamisel. Lamekatusekatja, katusekatja, lamekatuseehitaja. Ehitusvaldkonna spetsialistide töös muutub järjest olulisemaks ehitusprotsessi kui terviku mõistmine, teadlikkus rohemajanduse põhimõtetest ehituses, energiatõhususe nõuetega arvestamise, lammutus- ja ehitustööde käigus tekkivate jäätmete korrektse sorteerimise ning saastatuse ärahoidmise oskus (tagamaks ressursside maksimaalset ringlussevõttu). Samuti jooniste lugemise, sh 3D-jooniste, ning erialaste veebi- ja nutiseadmete rakenduste kasutamise oskus. Lamekatuseehitaja, tase 4 esmane kutse moodustub üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest ning valitavast kompetentsist. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste ja kohustuslike kompetentside tõendamine. Lisaks on võimalik tõendada valitav kompetents. Osakutse Bituumenrullmaterjalide paigaldaja taotlemisel on nõutav üldoskuste ja kohustuslike kompetentside B.3.1-B.3.7 tõendamine. Osakutse Plastrullmaterjalide paigaldaja taotlemisel on nõutav üldoskuste ja kohustuslike kompetentside B.3.1-B.3.6 ja B.3.8 tõendamine. Osakutse Vedelate hüdroisolatsioonimaterjalide paigaldaja (vedelad materjalid) taotlemisel on nõutav üldoskuste ja kohustuslike kompetentside B.3.1-B.3.6 ja B.3.9 tõendamine. Töö ettevalmistamine ja materjalide ladustamine 4 Aurutõkke paigaldamine 4 Katusekallete ehitamine 4 Soojustusmaterjali paigaldamine 4 Sõlmede ehitamine 4 Plekkdetailide ja vihmaveesüsteemide paigaldamine 4 Bituumenrullmaterjalide paigaldamine 4 Plastrullmaterjalide paigaldamine 4 Vedelate hüdroisolatsioonimaterjalide paigaldamine 4 Lisaks on võimalik tõendada valitav kompetents. Kummirullmaterjalide paigaldamine 4 Lamekatuseehitaja, tase 4 Roofer, EstQF Level 4 7 Lamekatusekatja III (versioon 1) Lamekatusekatja III (versioon 2) Lamekatusekatja III (versioon 3) Lamekatusekatja, tase 4 (versioon 4) Lamekatusekatja, tase 4 (versioon 5) Lamekatusekatja, tase 4 (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Lamekatusekatja 40 2021-12-14 2022-05-06 2027-05-05 4 4 7121 Katusekatjad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Eesti Ehitusettevõtjate Liit Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Paavo Penjam Protan esindaja Marko Ponder Tallinna Ehituskool Peeter Kärp Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liit Riho Reispass Katusefirma OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kutsestandard Lamekatuseehitaja, tase 4 on täienduskoolituse õppekava ja töömaailma kutse andmise aluseks. See kutsestandard ei ole tasemeõppe õppekava ning koolilõpu kutse andmise aluseks. Lamekatuseehitaja ehitab valmis lamekatuse, mis peab vett, tuult, sooja ja veeauru ning juhib ära sademevett. Vajadusel rajab tuulutussüsteemi. Ta ladustab katusele materjalid, ehitab kalded, paigaldab aurutõkke, soojustuse, hüdroisolatsiooni ja plekkdetailid ning ehitab vajalikud sõlmed. Lamekatuseehitaja vajadusel ka lammutab ja parandab olemasolevaid lamekatuseid. Lamekatuseehitajad, kes paigaldavad bituumenrullmaterjali, puutuvad oma töös kokku lahtise tulega, mistõttu on neil töö tegemiseks vajalik omada kehtivat tuletööde tunnistust. 4. taseme lamekatuseehitajad töötavad iseseisvalt, täidavad keerukamaid tööoperatsioone ning juhendavad vajadusel vähem kogenenud kolleege. Lamekatuseehitajad töötavad üldjuhul viis päeva nädalas, kaheksa tundi päevas. Sõltuvalt objektist, ilmastikust ja valmimistähtaegadest võib tööaeg muutuda. Töö tempo ja tööülesanded on vahelduvad. Lamekatuseehitaja töötingimused on muutlikud ja võivad olla ebamugavad, kuna tööd tuleb teha aastaringselt, sõltumata ilmatikutingimustest (tuul, vihm, temperatuuri kõikumised). Töö toimub valdavalt kõrgustes, mis tähendab et lamekatuseehitaja peab olema oma tööd tehes väga tähelepanelik. Ohupiirkondades või katuseservadel töötades on vajalik kasutada spetsiaalset turvavarustust (turvarakmed vm). Turvanõuete eiramise ning hooletu käitumise tagajärjel võivad juhtuda raskete kehavigastuste või lausa surmaga lõppevad tööõnnetused. Töö käigus tuleb sageli tõsta ja teisaldada raskeid ehitusmaterjale ning tegutseda sundasendites, nt põlvitades või kükitades. Potentsiaalseks ohu allikaks on ka lahtine tuli (gaasipõleti töötemperatuur 400 - 800˚C). Lameaktuseehitaja kasutab oma töös järgmisi tööriistu: bituumenrullmaterjalide paigaldamisel gaasipõleti, katusekatte keevitusautomaat, elektrilised ja mehaanilised käsitööriistad; plastrullmaterjalide paigaldamisel käsiföön, kuumaõhu keevitusautomaat, rullik, elektrilised ja mehaanilised käsitööriistad; kummirullmaterjalide paigaldamisel liimimasin, liimiharjad- ja rullid, elektrilised ja mehaanilised käsitööriistad; hüdroisolatsioonimaterjalide paigaldamisel paigaldusrullid, teibid, elektrilised ja mehaanilised käsitööriistad. A.2.1 Töö ettevalmistamine ja materjalide ladustamine A.2.2 Aurutõkke paigaldamine A.2.3 Katusekallete ehitamine A.2.4 Soojustusmaterjali paigaldamine A.2.5 Sõlmede ehitamine A.2.6 Plekkdetailide ja vihmaveesüsteemide paigaldamine A.2.7 Bituumenrullmaterjalide paigaldamine A.2.8 Plastrullmaterjalide paigaldamine A.2.9 Vedelate hüdroisolatsioonimaterjalide paigaldamine (vedelad materjalid) A.2.10 Madalama kvalifikatsiooniga lamekatuseehitaja nõustamine ja juhendamine A.2.11 Kummirullmaterjalide paigaldamine Üldjuhul on 4. taseme lamekatuseehitajana töötavatel inimestel kas erialane kutsekeskharidus ja praktilise töö kogemus ehitusettevõttes või keskharidus ja praktiline töökogemus ehitusettevõttes. Lamekatusekatja, katusekatja, lamekatuseehitaja. Ehitusvaldkonna spetsialistide töös muutub järjest olulisemaks ehitusprotsessi kui terviku mõistmine, teadlikkus rohemajanduse põhimõtetest ehituses, energiatõhususe nõuetega arvestamise, lammutus- ja ehitustööde käigus tekkivate jäätmete korrektse sorteerimise ning saastatuse ärahoidmise oskus (tagamaks ressursside maksimaalset ringlussevõttu). Samuti jooniste lugemise, sh 3D-jooniste, ning erialaste veebi- ja nutiseadmete rakenduste kasutamise oskus. Lamekatuseehitaja, tase 4 kutse moodustub üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest ning valitavast kompetentsist. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste ja kohustuslike kompetentside tõendamine. Lisaks on võimalik tõendada valitav kompetents. Töö ettevalmistamine ja materjalide ladustamine 4 Aurutõkke paigaldamine 4 Katusekallete ehitamine 4 Soojustusmaterjali paigaldamine 4 Sõlmede ehitamine 4 Plekkdetailide ja vihmaveesüsteemide paigaldamine 4 Bituumenrullmaterjalide paigaldamine 4 Plastrullmaterjalide paigaldamine 4 Vedelate hüdroisolatsioonimaterjalide paigaldamine 4 Madalama kvalifikatsiooniga lamekatuseehitajate nõustamine ja juhendamine 4 Lisaks on võimalik tõendada valitav kompetents. Kummirullmaterjalide paigaldamine 4 Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 Diploma Automation Engineer, level 7 4 Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 1) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 2) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 2) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 3) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 3) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud tööstusautomaatikainsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud tööstusautomaatikainsener, tase 7 (versioon 5) Ehitusautomaatika Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Ehitusautomaatik 40 2021-12-14 2021-12-14 2022-11-21 7 7 2144 Mehaanikainsenerid 0714 Elektroonika ja automaatika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Automaatikainseneri kutsete tasemete ülevaade ja võrdlus Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Aleksander Grünstam Allux SG OÜ, ESIS Andres Rähni TTÜ automaatikainstituut, ESIS Vitali Vansovitš Metso AS Kristi Jõers ESIS Sergei Bessonov KB Automaatika, ESIS Eerik Laid Ecomatic AS Ellen Mihklepp AS Tallinna Vesi Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Automaatika valdkonna insenerid loovad, hooldavad ja arendavad automaatikasüsteeme. Automaatikasüsteem (edaspidi ka süsteem) on keskkonnaga vahetult seotud tark- ja riistvara kompleks, mida kasutatakse tehnoloogiliste protsesside (edaspidi ka protsess) toimimise juhtimiseks ja kontrollimiseks ettenähtud töörežiimides ilma inimese otsese osalemiseta. Automaatikainsenerid töötavad tööstus- ja tootmis- ja ehitusettevõtetes ning tehastes, laborites, projekt- ja inseneribüroodes, õppe- ja teadusasutustes. Automaatikainsenerid spetsialiseeruvad tööstus- ja tootmise või ehitiste tehnosüsteemide tehnoloogiliste protsesside automatiseerimisele ning vähemalt ühele kitsamale ametialale järgmiste hulgast: projekteerimine, süsteemide ehitus, süsteemide tööshoid ja hooldus, teadustöö ja insenerikoolitus või arendustegevus. Automaatikainsenerid töötavad interdistsiplinaarses meeskonnas koos sidusvaldkondade inseneride, tehnoloogiainseneride jt spetsialistidega. See kutsestandard sisaldab diplomeeritud automaatikainseneri kutsekirjeldust ja kompetentsusnõudeid. 7. taseme diplomeeritud automaatikainsener on kogemustega spetsialist, kelle ülesanne on loodavate, olemasolevate või arendatavate tehnoloogiliste protsesside automatiseerimine ja automaatikasüsteemide tööshoid. Diplomeeritud automaatikainsener töötab iseseisvalt keerulistes ja uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine. Ta on võimeline juhtima töörühmi ja võtma vastutust teiste töö tulemuste eest. Automaatikainseneride kutsed: Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7; Volitatud automaatikainsener, tase 8. Automaatika valdkonna inseneride kutsete ülevaated on toodud lisas 1. A.2.1 Automaatikasüsteemide loomine, tööshoid ja arendamine. Ehitusautomaatika A.2.2 Ehitiste tehnosüsteemide töö automatiseerimine. A.2.3 Projekteerimine. A.2.4 Süsteemide ehitamine. A.2.5 Süsteemide kasutus ja hooldus. A.2.6 Teadustöö ja insenerikoolitus. Automaatikainseneri töö nõuab tihti suurt vaimset pingutust ning võib olla kiire ja pingeline. Tööaeg võib olla paindlik, sest erijuhtudel (nt pideva protsessi käikulaskmine, pideva protsessi erakorraline hooldus) võib olla vajalik töötamine väljaspool tavapärast tööaega. Vajadusel tuleb töötada välitingimustes ja keskkondades, kus võib esineda plahvatus- ja tuleohtu ning kokkupuudet kemikaalidega. Objektil töötades tuleb juhinduda üldise tööohutuse ja elektriohutuse nõuetest. Steriilsetes keskkondades töötades (nt haiglad) tuleb kinni pidada rangetest hügieeninõuetest. Automaatikainseneri põhilised töövahendid on üldkasutatav bürootarkvara, infotehnoloogilised vahendid, arvutustehnika riist- ja tarkvara, telekommunikatsioonivahendid, kontrollerseadmed, mõõteriistad, automaatikaseadmete seadistamise ja programmeerimise spetsiaalsed tarkvarad, konfigureerimis- ja häälestamisprogrammid, CAD-programmidel põhinev joonestus- ja projekteerimistarkvara. Automaatikainseneri töö eeldab innovaatilisust, õpivalmidust, kiiret ja loogilist mõtlemist, analüüsivõimet, teaduslik-tehnilist mõtlemist, otsustamisjulgust, tulemusele orienteeritust, visuaalset mälu, täpsust, vastutustundlikkust, suhtlemis- ja koostöövalmidust, kohanemisvõimet ning emotsionaalset stabiilsust. Diplomeeritud automaatikainsener on tavaliselt omandanud kõrgkoolis automaatika erialal magistrikraadi. Ta omab erialast töökogemust ning ta on oma teadmisi perioodiliselt täiendanud. Insenerikutse taotlemise eeldusi vt lisast 2 ja täiendusõppe arvestuse nõudeid vt lisast 3. Peainsener, juhtivinsener, projekteerija, projektijuht, peaspetsialist, osakonna juhataja, vanemteadur, koolitusjuht jm. Diplomeeritud automaatikainseneri kutsetunnistuse omamine võimaldab tegutseda ehitusautomaatika alal vastutava spetsialistina Majandus- ja Kommunikatsiooni Ministeeriumi poolt tunnustatud tegevusvaldkonnas vastavalt ehitusseadusele. Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.2.2, vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine valikust B.2.3–B.2.6 ning läbivate kompetentside B.2.7-B.2.9 tõendamine. Automaatikasüsteemide loomine, tööshoid ja arendamine 7 Kutse taotlemisel on nõutav spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.2.2 tõendamine. Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine valikust B.2.3–B.2.6. Projekteerimine 7 Süsteemide ehitamine 7 Süsteemide kasutus ja hooldus 7 Teadustöö ja insenerikoolitus 7 Juhtimine 7 Kutsealale pühendumine 7 Suhtlemine 7 Volitatud automaatikainsener, tase 8 Chartered Automation Engineer, level 8 4 Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 1) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 2) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 2) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 3) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 3) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 6) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud tööstusautomaatikainsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud tööstusautomaatikainsener, tase 8 (versioon 5) Ehitusautomaatika Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Ehitusautomaatik 40 2021-12-14 2021-12-14 2022-11-21 8 8 2144 Mehaanikainsenerid 0714 Elektroonika ja automaatika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Automaatikainseneri kutsete tasemete ülevaade ja võrdlus Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Aleksander Grünstam Allux SG OÜ, ESIS Andres Rähni TTÜ automaatikainstituut, ESIS Vitali Vansovitš Metso AS Kristi Jõers ESIS Sergei Bessonov KB Automaatika, ESIS Eerik Laid Ecomatic AS Ellen Mihklepp AS Tallinna Vesi Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Automaatika valdkonna insenerid loovad, hooldavad ja arendavad automaatikasüsteeme. Automaatikasüsteem (edaspidi ka süsteem) on keskkonnaga vahetult seotud tark- ja riistvara kompleks, mida kasutatakse tehnoloogiliste protsesside (edaspidi ka protsess) toimimise juhtimiseks ja kontrollimiseks ettenähtud töörežiimides ilma inimese otsese osalemiseta. Automaatikainsenerid töötavad tööstus-, tootmis- ja ehitusettevõtetes ning tehastes, laborites, projekti- ja inseneribüroodes, õppe- ja teadusasutustes. Automaatikainsenerid spetsialiseeruvad tööstus- ja tootmise või ehitiste tehnosüsteemide tehnoloogiliste protsesside automatiseerimisele ning vähemalt ühele kitsamale ametialale järgmiste hulgast: projekteerimine, süsteemide ehitus, süsteemide tööshoid ja hooldus, teadustöö ja insenerikoolitus või arendustegevus. Automaatikainsenerid töötavad interdistsiplinaarses meeskonnas koos sidusvaldkondade inseneride, tehnoloogiainseneride jt spetsialistidega. See kutsestandard sisaldab volitatud automaatikainseneri kutsekirjeldust ja kompetentsusnõudeid. 8. taseme volitatud automaatikainsener on laialdaste teadmiste ja kogemustega tippspetsialist-ekspert, kes rakendab oma automaatikaalaseid insener-tehnilisi teadmisi ja võimeid loodavate, olemasolevate või arendatavate tehnoloogiliste protsesside kompleksseks automatiseerimiseks. Ta töötab iseseisvalt keerulistes ja uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine. Tal on õigus anda eksperthinnanguid keerukatele automaatikaprojektidele ja -töödele. Volitatud automaatikainsener on pädev juhtima organisatsioone või töörühmi strateegiliste eesmärkide saavutamiseks, ta võtab täieliku vastutuse enda ja teiste töötulemuste eest. Volitatud automaatikainsener koolitab insenere ja tegeleb arendustegevustega, millel on oluline ning positiivne mõju automaatika valdkonna arengule. Automaatikainseneride kutsed: Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7; Volitatud automaatikainsener, tase 8. Automaatika valdkonna inseneride kutsete ülevaated on toodud lisas 1. A.2.1 Komplekssete automaatikasüsteemide loomine, hindamine, täiustamine ja arendamine. Ehitusautomaatika A.2.2 Ehitiste tehnosüsteemide töö automatiseerimine. A.2.3 Projekteerimine. A.2.4 Süsteemide ehitamine. A.2.5 Süsteemide kasutus ja hooldus. A.2.6 Arendus-, teadus- ja koolitustegevus. Automaatikainseneri töö nõuab tihti suurt vaimset pingutust ning võib olla kiire ja pingeline. Tööaeg võib olla paindlik, sest erijuhtudel (nt pideva protsessi käikulaskmine, pideva protsessi erakorraline hooldus) võib olla vajalik töötamine väljaspool tavapärast tööaega. Vajadusel tuleb töötada välitingimustes ja keskkondades, kus võib esineda plahvatus- ja tuleohtu ning kokkupuudet kemikaalidega. Objektil töötades tuleb juhinduda üldise tööohutuse ja elektriohutuse nõuetest. Steriilsetes keskkondades töötades (nt haiglad) tuleb kinni pidada rangetest hügieeninõuetest. Automaatikainseneri põhilised töövahendid on üldkasutatav bürootarkvara, infotehnoloogilised vahendid, arvutustehnika riist- ja tarkvara, telekommunikatsioonivahendid, kontrollerseadmed, mõõteriistad, automaatikaseadmete seadistamise ja programmeerimise spetsiaalsed tarkvarad, konfigureerimis- ja häälestamisprogrammid, CAD-programmidel põhinev joonestus- ja projekteerimistarkvara. Automaatikainseneri töö eeldab innovaatilisust, õpivalmidust, kiiret ja loogilist mõtlemist, analüüsivõimet, teaduslik-tehnilist mõtlemist, otsustamisjulgust, tulemusele orienteeritust, visuaalset mälu, täpsust, vastutustundlikkust, loovust, suhtlemis- ja koostöövalmidust, kohanemisvõimet ning emotsionaalset stabiilsust. Volitatud automaatikainsener on tavaliselt omandanud kõrgkoolis automaatika erialal magistrikraadi. Ta omab erialast töökogemust ning ta on oma teadmisi perioodiliselt täiendanud. Insenerikutsete taotlemise eeldusi vt lisas 2 ja inseneri täiendusõppe arvestuse nõudeid lisast 3. Peainsener, juhtivinsener, arendusjuht, projekteerija, projektijuht, peaspetsialist, osakonna juhataja, vanemteadur, koolitusjuht jm. Volitatud automaatikainseneri kutsetunnistuse omamine võimaldab tegutseda ehitusautomaatika alal vastutava spetsialistina Majandus- ja Kommunikatsiooni Ministeeriumi poolt tunnustatud tegevusvaldkonnas vastavalt ehitusseadusele. Volitatud automaatikainsener, tase 8 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.2.2, vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine valikust B.2.3–B.2.6 ning läbivate kompetentside B.2.7–B.2.9 tõendamine. Komplekssete automaatikasüsteemide loomine, hindamine, täiustamine ja arendamine 8 Kutse taotlemisel on nõutav spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.2.2 tõendamine. Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine valikust B.2.3–B.2.6. Projekteerimine 8 Süsteemide ehitamine 8 Süsteemide kasutus ja hooldus 8 Arendus-, teadus- ja koolitustegevus 8 Juhtimine 8 Kutsealale pühendumine 8 Suhtlemine 8 Veokorraldaja-logistik, tase 4 Transport organizer-Logistician, level 4 9 Veokorraldaja III (versioon 1) Veokorraldaja III (versioon 2) Veokorraldaja III (versioon 3) Veokorraldaja III (versioon 4) Veokorraldaja-logistik, tase 4 (versioon 10) Veokorraldaja-logistik, tase 4 (versioon 8) Veokorraldaja, tase 4 (versioon 5) Veokorraldaja, tase 4 (versioon 6) Veokorraldaja, tase 4 (versioon 7) Kauba maanteevedude korraldamine, tase 4 Kaubavarude täiendamine, tase 4 Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Veokorraldaja-logistik 21 2022-02-11 2022-02-11 2022-04-28 4 4 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Ain Tulvi PAC Training OÜ, Eesti Ostu- ja Tarneahelate Juhtimise Ühing Tõnis Hintsov Cargo Order.COM OÜ, Eesti Ostu- ja Tarneahelate Juhtimise Ühing Eveli Laurson Järvamaa Kutsehariduskeskus, Eesti Ostu- ja Tarneahelate Juhtimise Ühing Katre Kasepõld Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon Ott Koppel Tallinna Tehnikaülikool Raivo Roolaid Magnum Logistics OÜ Tarmo Künnapuu DHL Estonia Tiina Matsulevitš SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Veokorraldaja-logistik, tase 4 kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja kutseõppe õppekavade koostamise ning kompetentsuse hindamise alus. Logistika valdkonna töötajad teevad tarneahela toimimiseks vajalikke töid klientide vajadusi ja ettevõtte huve arvestades. Veokorraldaja-logistik, tase 4 korraldab kauba maanteevedusid, teeb kaubavarude täiendamist abistavaid toiminguid ning teenindab ettevõtte sise- ja väliskliente. Veokorraldaja-logistik, tase 4 on valmis töötama iseseisvalt ja meeskonnas. Töö eeldab suhtlemis-, teenindus- ja koostöövalmidust ning pidevat enesetäiendamist. Lähedased kutsed: Logistik, tase 5 A.2.1 Kauba maanteevedude korraldamine 1. Maanteevedude korraldamine 2. Veovahendite igapäevase töö korraldamine 3. Euroopa Liidu sisese veodokumentatsiooni vormistamine A.2.2 Kaubavarude täiendamine 1. Ostutoimingute ettevalmistamine 2. Ostutoimingute tegemine varude täiendamiseks 3. Laotoimingute tegemine A.2.3 Klienditeenindus 1. Lao- ja veoteenuste ostmine ja müümine 2. Kauba- ja veodokumentide käsitlemine 3. Kliendi- ja tarnijasuhete hoidmine Osakutse „Kauba maanteevedude korraldamine“ moodustub järgmistest tööosadest: A.2.1. Kauba maanteevedude korraldamine A.2.3. Klienditeenindus Osakutse „Kaubavarude täiendamine“ moodustub järgmistest tööosadest: A.2.2. Kaubavarude täiendamine A.2.3. Klienditeenindus Töö arvutiga võib koormata silmi ja tekitada sundasendist tingitud vaevusi. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt, vajadusel tuleb valmis olla töötamiseks puhkepäevadel ja vahetustes. Töö on vahelduva tempoga, sisaldades nii rutiinseid tegevusi kui ka kiiret reageerimist nõudvaid situatsioone, ette võib tulla füüsilist pingutust. Töö võib toimuda madala temperatuuridega ladudes (nt külmutus- või külmladudes jm) või kõrgustes. Kokku võib puutuda liikuvate mehhanismidega, spetsiifiliste töövahenditega ja ohtlike kaupadega. Enamlevinud kontoritehnika ja sidevahendid, ettevõtte majandustarkvara. Töö eeldab loogilist mõtlemist, visuaalset mälu, otsustusjulgust, kohanemisvõimet, emotsionaalset stabiilsust, pingetaluvust, korrektsust ning reageerimis- ja analüüsivõimet. Vajalik on koostöövõime ning teenindus- ja suhtlemisvalmidus. 4. taseme veokorraldaja-logistikuks saab õppida kutseõppeasutuses või omandada kutsealased oskused töökohal õppides ja erialaseid täiendkoolitusi läbides. Võimalikud ametinimetused on logistikasekretär, logistiku assistent, logistika klienditeenindaja, logistiku abi, logistik-teenindaja, nooremlogistik, veokorraldaja, dispetšer. Kutse saamiseks tuleb tõendada kõik kompetentsid. Osakutse „Kauba maanteevedude korraldamine“ taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid A.2.1 ja A.2.3. Osakutse „Kaubavarude täiendamine“ taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid A.2.2. ja A.2.3. Kauba maanteevedude korraldamine 4 Kaubavarude täiendamine 4 Klienditeenindus 4 Veokorraldaja-logistik, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Logistik, tase 5 Logistician, level 5 5 Logistik III (versioon 1) Logistik III (versioon 2) Logistik, tase 5 (versioon 3) Logistik, tase 5 (versioon 4) Logistik, tase 5 (versioon 6) Veokorraldaja, tase 5 (versioon 1) Veokorraldaja, tase 5 (versioon 2) Kaubavarude täiendamine, tase 5 Kaubavedude korraldamine, tase 5 Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Veokorraldaja-logistik 21 2022-02-11 2022-02-11 2022-04-28 5 5 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Ain Tulvi PAC Training OÜ, Eesti Ostu- ja Tarneahelate Juhtimise Ühing Tõnis Hintsov Cargo Order.COM OÜ, Eesti Ostu- ja Tarneahelate Juhtimise Ühing Eveli Laurson Järvamaa Kutsehariduskeskus, Eesti Ostu- ja Tarneahelate Juhtimise Ühing Katre Kasepõld Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon Ott Koppel Tallinna Tehnikaülikool Raivo Roolaid Magnum Logistics OÜ Tarmo Künnapuu DHL Estonia Tiina Matsulevitš SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Logistik, tase 5 kutsestandard on täiendkoolituse õppekavade koostamise ning isikute kompetentsuse hindamise alus. Logistika valdkonna töötajad teevad tarneahela toimimiseks vajalikke töid klientide vajadusi ja ettevõtte huve arvestades. Logistik, tase 5 planeerib ja korraldab klientide tellimustele vastavalt sise- ja rahvusvahelisi kaubavedusid ning teeb ostu ja varude täiendamisega seotud toiminguid. Logistik, tase 5 töötab meeskonnas, ta on valmis kandma juhirolli, vastutama töötajate töötulemuste eest ning lahendama operatiivselt tööprobleeme. Töö eeldab suhtlust koostööpartnerite, kaastöötajate ning mitmete ametkondade esindajatega ning pidevat enesetäiendamist. Lähedased kutsed: Logistik-veokorraldaja, tase 4 A.2.1 Kaubavedude planeerimine ja korraldamine 1. Kaubavedude planeerimine, koostamine ja korraldamine 2. Veovahendite ekspluatatsiooni korraldamine 3. Veodokumentide vormistamine A.2.2 Ostmine ja kaubavarude täiendamine 1. Väikesemahuliste hangete läbiviimine ja ettevalmistamine 2. Ostutoimingute tegemine varude täiendamiseks 3. Laotoimingute administreerimine A.2.3 Klienditeenindus 1. Logistikateenuste ostmine ja müümine 2. Kauba- ja veodokumentide käsitlemine 3. Kliendi- ja tarnijasuhete hoidmine ja edendamine A.2.4 Juhtimine ja juhendamine 1. Eestvedamine 2. Juhendamine Osakutse „Kaubavedude korraldamine“ moodustub järgmistest tööosadest: A.2.1. Kaubavedude planeerimine ja korraldamine A.2.3. Klienditeenindus Osakutse „Kaubavarude täiendamine“ moodustub järgmistest tööosadest: A.2.2. Ostmine ja kaubavarude täiendamine A.2.3. Klienditeenindus Töö arvutiga võib koormata silmi ja tekitada sundasendist tingitud vaevusi. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt, vajadusel tuleb valmis olla töötamiseks puhkepäevadel ja vahetustes. Töö on vahelduva tempoga, sisaldades nii rutiinseid tegevusi kui ka kiiret reageerimist nõudvaid situatsioone, ette võib tulla füüsilist pingutust. Töö võib toimuda madala temperatuuridega ladudes (nt külmutus- või külmladudes jm) või kõrgustes. Kokku võib puutuda liikuvate mehhanismidega, spetsiifiliste töövahenditega ja ohtlike kaupadega. Enamlevinud kontoritehnika ja sidevahendid, ettevõtte majandustarkvara. Töö eeldab sihikindlust, initsiatiivikust, organiseerimis-, analüüsi-, kohanemis- ja otsustusvõimet, pingetaluvust ning valmisolekut tegeleda üheaegselt paljude tööülesannetega. Vajalik on teenindus- ja suhtlemisvalmidus. 5. taseme logistiku miinimumharidustase on keskharidus. 5. taseme logistikuks saab kutseõppeasutuses õppides või kutsealal töötades. Kutseõppesse sisse astumine eeldab erialast töökogemust või vähemalt 4. taseme logistika valdkonna kutset. Võimalikud ametinimetused on logistik, veokorraldaja, dispetšer, transpordispetsialist ja logistikaspetsialist. Töötamisel tolliagendina on kohustus tõendada oma kompetentsust vastavalt tolliseadusele. Töötamisel veoseveo veokorraldajana on kohustus tõendada oma kompetentsust vastavalt autoveoseadusele. Töötamisel sõitjate veo veokorraldajana on kohustus tõendada oma kompetentsust vastavalt ühistranspordiseadusele. Kutse saamiseks tuleb tõendada kõik kompetentsid. Osakutse „Kaubavedude korraldamine“ taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid A.2.1 ja A.2.3. Osakutse „Kaubavarude täiendamine“ taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid A.2.2. ja A.2.3. Kaubavedude planeerimine ja korraldamine 5 Ostmine ja kaubavarude täiendamine 5 Klienditeenindus 5 Juhtimine ja juhendamine 5 Logistik, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Õmbleja, tase 3 Dressmaker, EstQF Level 3 8 Õmbleja I (versioon 1) Õmbleja I (versioon 2) Õmbleja I (versioon 3) Õmbleja I (versioon 4) Õmbleja I (versioon 5) Õmbleja, tase 3 (versioon 6) Õmbleja, tase 3 (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Rõivatootmine Õmbleja 25 2022-04-19 2022-04-19 2027-04-18 3 3 8153 Masinõmblejad 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 14 Rõivatootmine Kutseeksamikeskus MTÜ Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Viivi Eskla AS Profline Anželika Aas Hilding Anders Baltic AS Sirje Riimaa ekspert Liivi Lõhmussaar Tartu Kutsehariduskeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Õmbleja, tase 3 töötab rõiva -või tekstiilitootmise ettevõttes, kus tema töö tulemusena valmivad lihtsa kujuga tootedetailid, tootesõlmed ning pool- ja valmistooted. 3. taseme õmbleja teeb kindlaksmääratud aja jooksul põhilisi õmblusoperatsioone ning kuumniisket vahetöötlust etteantud tehnoloogiliste juhendite ja tootenäidiste järgi. Vajalik on mõista tootmisprotsessi olemust ja oma töölõigu tähtsust selles. Õmbleja, tase 3 kasutab oma töös õmblusmasinaid (nt süstik-ja ahelpistemasinad) ja nende abivahendeid (nt piirajad, suunajad, pöörajad) ning aurutriikrauda. Töökeskkonnas esineb müra ja tekstiilitolmu. Ohutegurid on sundasend ja silmade ülekoormus. Kokkupuude keemiliselt töödeldud materjalidega võib tundlikel inimestel põhjustada allergiat. Kõrgem kutsetase õmbleja, tase, 4. Teeb erinevaid õmblusoperatsioone, kuumniisket vahetöötlust ja lõppviimistlust. A.2.1 Õmblusmasinate käsitsemine. A.2.2 Õmblusoperatsioonide tegemine. A.2.3 Lihtsa keerukusastmega tootesõlmede õmblemine ja ühendamine tootega. A.2.4 Kuumniiske vahetöötlemine. A.2.5 Kvaliteedikontroll. 3. taseme õmblejaks saab õppida kutseõppeasutuses või töökohal. Õmbleja, õmblustoodete termotöötleja, õmbleja-õmblustoodete termotöötleja. Uute materjalide ja tehnoloogiate kasutusele võtmine toob vajaduse täiendada pidevalt õmblusmasinate- ja seadmete seadistamise ning nende abivahendite kasutamise oskusi. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused (B.2) ja kompetentsid B.3.1- B.3.5. Õmblusmasinate käsitsemine 3 Õmblusoperatsioonide tegemine 3 Lihtsa keerukusastmega tootesõlmede õmblemine ja ühendamine tootega 3 Kuumniiske vahetöötlemine 3 Kvaliteedikontroll 3 Kinnisvarahaldur, tase 5 Facility Operations Specialist, EstQF Level 5 8 Kinnisvara haldur III (versioon 1) Kinnisvara haldur III (versioon 2) Kinnisvara haldur III (versioon 3) Kinnisvara haldur III (versioon 4) Kinnisvarahaldur, tase 5 (versioon 5) Kinnisvarahaldur, tase 5 (versioon 6) Kinnisvarahaldur, tase 5 (versioon 7) Kinnisvarahaldur, tase 5 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara haldur 41 2022-03-10 2022-03-10 2022-04-18 5 5 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Kutsestandardis kasutatud mõisted Heikki Lind CityHaldus OÜ Martti Kiisa Tallinna Tehnikakõrgkool Margit Dengo Riigi Kinnisvara AS Jüri Kröönström MTÜ Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kinnisvarahaldur töötab kinnisvara haldamisega tegelevas ettevõttes või mis tahes majandusvaldkonna organisatsiooni kinnisvara haldamisega tegelevas struktuuriüksuses. Kinnisvarahalduri peamised tööülesanded on kinnisvara korrashoiu kavandamine, korraldamine ja järelevalve teostamine, lähtudes osapoolte vahel sõlmitud lepingute sätetest. Kinnisvarahaldur töötab iseseisvalt ja võtab vastu operatiivseid otsuseid oma volituste piires. Keeruliste olukordade lahendamisel ning strateegiliste otsuste vastuvõtmisel ja rakendamisel vajab ta kõrgema kutsetasemega spetsialisti juhendamist. A.2.1 Kinnisvara korrashoiu tegevuste strateegiline haldamine 1) Kinnisvara korrashoiu tegevuste ajakava koostamine A.2.2 Kinnisvara korrashoiu tegevuste taktikaline haldamine 1) Tehniliste ülevaatuste korraldaminekinnisvaraobjektil 2) Hooldusraamatu pidamine 3) Kinnisvaraobjekti hoolduskorralduse ettevalmistamine 4) Omanikukohustuse täitmise korraldamine 5) Korrashoiutegevuste eelkalkulatsiooni koostamine 6) Korrashoiuteenuste kavandamine 7) Hangete korraldamine 8) Kinnisvaraobjekti järelevalve korraldamine 9) Turvameetmete korraldamine objektil 10) Avariide likvideerimise korraldamine 11) Tarbimisteenuste korraldamine 12) Aruannete koostamine ja esitamine 13) Väikesemahuliste ehitus- ja remonttööde korraldamine 14) Üürilepingute sõlmimine A.2.3 Kinnisvara korrashoiu tegevuste operatiivne haldamine 1) Järelevalve tegemine objekti seisundi ja korrashoiuteenuste kvaliteedile 2) Objekti kasutusohutuse tagamine 3) Tarbimisteenuste kuluanalüüs 4) Korrashoiuga seonduvate andmete kogumine 5) Aruannete koostamine ja esitamine 6) Korrashoiutegevuste kuluanalüüsi tegemine 7) Garantiitoimingute korraldamine 8) Suhtlemine kinnisvaraobjekti korrashoiu osapooltega Töökeskkond on muutuv, töötada tuleb nii sise- kui väliskeskkonnas, mistõttu on vajalik hea tervis ja füüsiline vastupidavus. Iga objekt (kinnistu) on arhitektuuriliste eripärade ja kliendi soovide tõttu erinev ning nõuab personaalset lähenemist. Tööaeg sõltub kinnistul esinevatest probleemidest, mistõttu tuleb arvestada, et välja võidakse kutsuda ka õhtusel ajal või öötundidel ja nädalavahetustel. Kinnisvarahaldur kasutab oma töös tavapäraseid bürootöö- ja kommunikatsioonivahendeid, kontoritarkvara, mõõtmis- ja kontrollseadmeid. Kinnisvara halduri kutsealal töötamine eeldab inimeselt teenindus- ja suhtlemisvalmidust ja avatust. Inimestega suhtlemine nõuab meeldivat ja viisakat käitumist, rahulikku meelt, kannatlikkust ja paindlikkust. Kutsealal töötamiseks vajalike isikuomaduste hulka kuuluvad ka planeerimis- ja juhtimisoskus, koostöövalmidus, täpsus, hoolikus, kohusetunne ja ausus, enesedistsipliin ja usaldatavus. Samuti tuleb erinevates olukordades kasuks pingetaluvus. Kinnisvarahalduritena töötavad tavapäraselt inimesed, kellel on keskharidus või erialane kutseharidus ja kelle kutsealased oskused on omandatud kutsealaste täienduskoolituste ja tööpraktikaga. Majahaldur, objektihaldur, haldur, kinnisvara haldusspetsialist, majandusjuhataja. Korteriomandi- ja korteriühistuseadusest tuleneb kutsenõue kinnisvarahaldurile valitseja juures majahaldurina tegutsemisel. Selle kutse taotlemisel on vajalik kõikide kompetentside (B.2.1. - B.2.4) tõendamine. Kinnisvara korrashoiu tegevuste strateegiline haldamine 5 Kinnisvara korrashoiu tegevuste taktikaline haldamine 5 Kinnisvara korrashoiu tegevuste operatiivne haldamine 5 Kinnisvarahalduri kutset läbiv kompetents 5 Kinnisvarahaldur, tase 4 Facility Operations Specialist, Level 4 10 Kinnisvara haldur II (versioon 3) Kinnisvara haldur II (versioon 4) Kinnisvara haldur II (versioon 5) Kinnisvara haldur II (versioon 6) Kinnisvara nooremhaldur II (versioon 1) Kinnisvara nooremhaldur II (versioon 2) Kinnisvarahaldur, tase 4 (versioon 11) Kinnisvarahaldur, tase 4 (versioon 7) Kinnisvarahaldur, tase 4 (versioon 8) Kinnisvarahaldur, tase 4 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara haldur 41 2022-03-10 2022-03-10 2022-04-18 4 4 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Kutsestandardis kasutatud mõisted Heikki Lind CityHaldus OÜ Martti Kiisa Tallinna Tehnikakõrgkool Margit Dengo Riigi Kinnisvara AS Jüri Kröönström MTÜ Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kinnisvarahaldur, tase 4 kutsestandard on välja töötatud: a) Kutsehariduse vastava taseme õppekava aluseks b) Isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks c) Erialaste täiendkoolituste õppekavade aluseks. 4. taseme kinnisvarahaldur töötab kinnisvarahaldusega tegelevas ettevõttes või mistahes majandusvaldkonna organisatsiooni kinnisvarahaldusega tegelevas struktuuriüksuses. Tema peamised tööülesanded on kinnisvara korrashoiu korraldamine ja järelevalve tegemine, lähtudes osapoolte vahel sõlmitud lepingute sätetest. Selle taseme kinnisvarahaldur töötab üldiselt iseseisvalt, kuid keeruliste olukordade lahendamisel ning strateegiliste otsuste vastuvõtmisel ja rakendamisel vajab ta kõrgema kutsetasemega spetsialisti juhendamist. Ta võtab vastu operatiivseid otsuseid oma volituste piires. A.2.1 Kinnisvara korrashoiu tegevuste strateegiline haldamine 1) Kinnisvara korrashoiu tegevuste ajakava koostamine 2) Hooldusraamatu koostamine ja elluviimine 3) Korrashoiuteenuste lepingute ettevalmistamine A.2.2 Kinnisvara korrashoiu tegevuste taktikaline haldamine 1) Tehniliste ülevaatuste korraldamine kinnisvara objektil 2) Hooldusraamatu pidamine 3) Korrashoiutegevuste eelkalkulatsiooni koostamine 4) Korrashoiuteenuste kavandamine 5) Korrahoiutegevuse järelevalve korraldamine 6) Hangete korraldamine 7) Kinnisvaraobjekti järelevalve korraldamine 8) Turvameetmete korraldamine objektil 9) Avariide likvideerimise korraldamine 10) Väikesemahuliste ehitus- ja remonttööde korraldamine 11) Üürilepingute sõlmimine 12) Objekti kasutusohutuse korraldamine A.2.3 Kinnisvara korrashoiu tegevuste operatiivne haldamine 1) Järelevalve tegemine objekti seisundi ja korrashoiuteenuste kvaliteedile 2) Objekti kasutusohutuse tagamine 3) Tarbimisteenuste kuluanalüüs 4) Korrashoiuga seonduvate andmete kogumine 5) Aruannete koostamine ja esitamine 6) Korrashoiutegevuste kuluanalüüsi tegemine 7) Garantiitoimingute korraldamine 8) Suhtlemine kinnisvaraobjekti korrashoiu osapooltega Töökeskkond on muutuv, töötada tuleb nii sise- kui väliskeskkonnas, mistõttu on vajalik hea tervis ja füüsiline vastupidavus. Iga objekt (kinnistu) on arhitektuuriliste eripärade ja kliendi soovide tõttu erinev ning nõuab personaalset lähenemist. Tööaeg sõltub kinnistul esinevatest probleemidest, mistõttu tuleb arvestada, et välja võidakse kutsuda ka õhtusel ajal või öötundidel ja nädalavahetustel. Kinnisvarahaldur kasutab oma töös tavapäraseid bürootöö- ja kommunikatsioonivahendeid, kontoritarkvara, mõõtmis- ja kontrollseadmeid. Kinnisvara halduri kutsealal töötamine eeldab inimeselt teenindus- ja suhtlemisvalmidust ja avatust. Inimestega suhtlemine nõuab meeldivat ja viisakat käitumist, rahulikku meelt, kannatlikkust ja paindlikkust. Kutsealal töötamiseks vajalike isikuomaduste hulka kuuluvad ka planeerimis- ja juhtimisoskus, koostöövalmidus, täpsus, hoolikus, kohusetunne ja ausus, enesedistsipliin ja usaldatavus. Samuti tuleb erinevates olukordades kasuks pingetaluvus. 4. taseme kinnisvarahaldurina töötavad tavapäraselt inimesed, kellel on vähemalt keskharidus ja kes on oma kutsealased oskused omandanud kutsealaste täienduskoolituste ja tööpraktikaga või kes on kutseõppeasutuses läbinud täies mahus vastava taseme õppekava. Halduri abi, nooremhaldur, halduri assistent Korteriomandi- ja korteriühistuseadusest tuleneb kutsenõue kinnisvarahaldurile valitseja juures majahaldurina tegutsemisel. Selle kutse taotlemisel on vajalik kõikide kompetentside (B.2.1. - B.2.4) tõendamine. Kinnisvara korrashoiu tegevuste strateegiline haldamine 4 Kinnisvara korrashoiu tegevuste taktikaline haldamine 4 Kinnisvara korrashoiu tegevuste operatiivne haldamine 4 Kinnisvarahalduri kutset läbiv kompetents 5 Kinnisvara haldusjuht, tase 6 Technical facilities manager, EstQF Level 6 8 Kinnisvara haldur IV (versioon 4) Kinnisvara haldur IV (versioon 5) Kinnisvara haldusjuht, tase 6 (versioon 6) Kinnisvara haldusjuht, tase 6 (versioon 7) Kinnisvara haldusjuht, tase 6 (versioon 9) Kinnisvara vanemhaldur IV (versioon 2) Kinnisvara vanemhaldur IV (versioon 3) Kinnisvarahaldur IV (versioon 1) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara haldur 41 2022-03-10 2022-03-10 2022-04-18 6 6 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Kutsestandardis kasutatud mõisted Heikki Lind CityHaldus OÜ Martti Kiisa Tallinna Tehnikakõrgkool Margit Dengo Riigi Kinnisvara AS Jüri Kröönström MTÜ Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kinnisvara haldusjuht, tase 6 kutsestandard on välja töötatud: a) Isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks b) Erialaste täiendkoolituste õppekavade aluseks c) Kõrghariduse vastava taseme õppekavade aluseks. Kinnisvara haldusjuht töötab juhtiva ja/või vastutava spetsialistina kinnisvara haldamisega tegelevas ettevõttes või mis tahes majandusvaldkonna organisatsiooni kinnisvara haldamisega tegelevas struktuuriüksuses. Kinnisvara haldusjuht tegeleb peamiselt kinnisvara korrashoiu efektiivsuse analüüsimisega, töötab välja uuenduslikke lahendusi ning viib ellu kinnisvara korrashoiu pikaajalisi tegevusstrateegiaid, vastutab organisatsiooniliselt alluvate töörühmade tegevuse eest. A.2.1 Kinnisvara korrashoiu tegevuste strateegiline haldamine 1) Kinnisvaraobjekti korrashoiustrateegia koostamine 2) Äriplaani koostamine kinnisvaraobjekti korrashoiu tagamiseks 3) Kinnisvara korrashoiu tegevuste ajakava koostamine 4) Hooldusraamatu koostamine ja elluviimine 5) Haldusprotseduuri reeglite koostamine ja täitmise järelevalve 6) Korrashoiuteenuste lepingute ettevalmistamine 7) Ehitusprojektide korraldamine 8) Pikaajalise investeeringute ajakava koostamine 9) Objekti majandusanalüüsi tegemine A.2.2 Kinnisvara korrashoiu tegevuste taktikaline haldamine 1) Korrashoiutegevuste eelkalkulatsiooni koostamine 2) Korrahoiutegevuse järelevalve korraldamine 3) Hangete korraldamine 4) Tarbimisteenuste korraldamine 5) Aruannete koostamine ja esitamine 6) Üürilepingute sõlmimine 7) Objekti kasutusohutuse korraldamine A.2.3 Kinnisvara korrashoiu tegevuste operatiivne haldamine 1) Suhtlemine kinnisvaraobjekti korrashoiu osapooltega. Töökeskkond on üldiselt stabiilne, töötada tuleb peamiselt büroos, fikseeritud tööajaga. Kinnisvara haldusjuht kasutab oma töös tavapäraseid bürootöö- ja kommunikatsioonivahendeid, kontoritarkvara. Kinnisvara halduri kutsealal töötamine eeldab inimeselt teenindus- ja suhtlemisvalmidust ja avatust. Inimestega suhtlemine nõuab meeldivat ja viisakat käitumist, rahulikku meelt, kannatlikkust ja paindlikkust. Kutsealal töötamiseks vajalike isikuomaduste hulka kuuluvad ka planeerimis- ja juhtimisoskus, koostöövalmidus, täpsus, hoolikus, kohusetunne ja ausus, enesedistsipliin ja usaldatavus. Samuti tuleb erinevates olukordades kasuks pingetaluvus. Kinnisvara haldusjuhtidena töötavad tavapäraselt inimesed, kellel on erialane kõrgharidus ja kelle kutsealased oskused on omandatud kutsealaste täienduskoolituste ja tööpraktikaga. Haldusgrupi juht, haldusnõunik, halduskonsultant. Korteriomandi- ja korteriühistuseadusest tuleneb kutsenõue kinnisvarahaldurile valitseja juures majahaldurina tegutsemisel. Selle kutse taotlemisel on vajalik kõikide kompetentside (B.2.1. - B.2.4) tõendamine. Kinnisvara korrashoiu tegevuste strateegiline haldamine 6 Kinnisvara korrashoiu tegevuste taktikaline haldamine 6 Kinnisvara korrashoiu tegevuste operatiivne haldamine 6 Kinnisvarahalduri kutset läbiv kompetents 5 Õmbleja, tase 4 Dressmaker, EstQF Level 4 7 Õmbleja II (versioon 1) Õmbleja II (versioon 2) Õmbleja II (versioon 3) Õmbleja II (versioon 4) Õmbleja, tase 4 (versioon 5) Õmbleja, tase 4 (versioon 6) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Rõivatootmine Õmbleja 25 2022-04-19 2022-04-19 2027-04-18 4 4 8153 Masinõmblejad 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 14 Rõivatootmine Kutseeksamikeskus MTÜ Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Viivi Eskla AS Profline Anželika Aas Hilding Anders Baltic AS Sirje Riimaa ekspert Liivi Lõhmussaar Tartu Kutsehariduskeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Õmbleja, tase 4 töötab rõiva - või tekstiilitootmise ettevõttes, kus tema töö tulemusena valmivad erineva keerukusastmega tootedetailid, tootesõlmed ning pool- ja valmistooted. 4. taseme õmbleja teeb kindlaksmääratud aja jooksul mitmekesiseid õmblusoperatsioone, kuumniisket vahetöötlust ja lõppviimistlust tehnoloogiliste juhendite ja tootenäidiste järgi. Vajalik on mõista tootmisprotsessi olemust ja oma töölõigu tähtsust selles. Õmbleja, tase 4 kasutab oma töös õmblusmasinaid ja -seadmeid (sh poolautomaatseadmeid) ning kuumniiske töötlemise seadmeid. Töökeskkonnas esineb müra ja tekstiilitolmu. Ohutegurid on sundasend ja silmade ülekoormus. Kokkupuude keemiliselt töödeldud materjalidega võib tundlikel inimestel põhjustada allergiat. Madalam kutsetase: õmbleja, tase 3. Teeb põhilisi õmblusoperatsioone ning kuumniisket vahetöötlust. A.2.1 Õmblusmasinate ja -seadmete käsitsemine. A.2.2 Õmblusoperatsioonide tegemine. A.2.3 Tootesõlmede õmblemine ja ühendamine tootega. A.2.4 Kuumniiske vahetöötlemine A.2.5 Lõppviimistlus. A.2.6 Kvaliteedikontroll. 4. taseme õmblejaks saab õppida kutseõppeasutuses või töökohal. Õmbleja, õmblustoodete termotöötleja, õmbleja-õmblustoodete termotöötleja. Uute materjalide ja tehnoloogiate kasutusele võtmine toob vajaduse täiendada pidevalt õmblusmasinate- ja seadmete seadistamise, sh abivahendite kasutamise oskusi. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused (B.2) ja kompetentsid B.3.1- B.3.6. Õmblusmasinate ja -seadmete käsitsemine 4 Õmblusoperatsioonide tegemine 4 Tootesõlmede õmblemine ja ühendamine tootega 4 Kuumniiske vahetöötlemine 4 Lõppviimistlus 4 Kvaliteedikontroll 4 Trükiettevalmistaja, tase 4 Graphic Prepress Operator, level 4 7 Trükiettevalmistaja I (versioon 1) Trükiettevalmistaja I (versioon 2) Trükiettevalmistaja I (versioon 3) Trükiettevalmistaja I (versioon 4) Trükiettevalmistaja, tase 4 (versioon 5) Trükiettevalmistaja, tase 4 (versioon 6) Trükiettevalmistaja, tase 4 (versioon 8) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Trükitööstus Trükiettevalmistaja 25 2022-04-19 2022-04-19 2023-10-04 4 4 7321 Trükiettevalmistajad 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 18 Trükindus ja salvestiste paljundus Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Külli Tammes Pakett AS Marko Levin TPT Merle Okas AS Kroonpress Kati Rostfeldt Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Trükiettevalmistaja, tase 4 kutsestandard on välja töötatud: a) Kutsehariduse vastava taseme õppekava aluseks b) Isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks c) Erialaste täiendkoolituste õppekavade aluseks. 4. taseme trükiettevalmistaja peamine tööülesanne on trükikotta saabunud algmaterjali tarkvarapõhine kontrollimine, töötlemine ja trükivormide valmistamine. Töö eesmärk: kindlustada kvaliteetselt ettevalmistatud algmaterjal trükkimiseks ja järeltöötluseks. Trükiettevalmistaja elukutse on täpsust nõudev tehniline töö, mis eeldab keerulise arvuti- ja seadmepargi käsitsemis- ja hooldusoskust. Trükiettevalmistaja peab olema valmis ennast pidevalt arendama ja koolitama, et tulla toime areneva tarkvara ning uute seadmete ja töövõtetega. Trükiettevalmistaja töötab valdavalt iseseisvalt. Trükiettevalmistaja töötab enamasti trükikodades, reprokodades, reklaamibüroodes, ettevõtete turundusosakondades, toimetustes ja kirjastustes. A.2.1 Trükiste kujundamine 1. Trükise kujundamise planeerimine ja ettevalmistamine 2. Trükiste kujundamine ja küljendamine 3. Digitaalsete originaalide valmistamine A.2.2 Digitaalsete originaalide töötlemine 1. Digitaalsete originaalide kontrollimine ja korrigeerimine 2. Poognamontaaži tegemine A.2.3 Trükivormide valmistamine 1. RIP-i (värvilahutus ja rasterdamise tarkvara) seadistamine 2. Trükiproovide valmistamine 3. Trükivormide valmistamine A.2.4 Trükikvaliteedi ohjamine 1. Trükiettevalmistusseadmete seadistamine 2. Värvinäidiste mõõtmine ja hindamine Trükiettevalmistaja töötab siseruumides. Pidev töö arvutiga võib koormata silmi, Istuv töö võib põhjustada sundasendist tingitud pingeid kaelas, ülaseljas ja randmetes. Üldjuhul on tööaeg fikseeritud, kuid sõltuvalt töökohast võib olla vajalik valmisolek töötada ka öisel ajal, samuti nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. Tööülesannetest tulenevalt võib esineda kokkupuudet kemikaalidega, mis võib ülitundlikel inimestel põhjustada allergiat. Trükiettevalmistaja töökeskkonna moodustavad arvutid, printerid ja lisaseadmed ning trüki ettevalmistamiseks kasutatav tarkvara. Tööga toimetulek eeldab huvi kaasaegse trüki- ja infotehnoloogia vastu, head värvitaju, analüüsivõimet, pingetaluvust, otsustus- ja vastutusvõimet ning suhtlemis- ja koostöövalmidust. Erialane kutseharidus või töökohal õppides omandatud kompetentsid. Trükiettevalmistaja, prepressiteostaja, reprospetsialist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside B.2.1 – B.2.5 tõendamine. Trükiste kujundamine 4 Digitaalsete originaalide töötlemine 4 Trükivormide valmistamine 4 Trükikvaliteedi ohjamine 4 Trükiettevalmistaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Ofsettrükkal, tase 4 Printing machine operator, level 4 7 Ofsettrükkal, tase 4 (versioon 5) Ofsettrükkal, tase 4 (versioon 6) Ofsettrükkal, tase 4 (versioon 8) Trükkal II (versioon 1) Trükkal II (versioon 2) Trükkal II (versioon 3) Trükkal II (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Trükitööstus Trükkal 25 2022-04-19 2022-04-19 2023-10-04 4 4 7322 Trükkalid 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 18 Trükindus ja salvestiste paljundus Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Külli Tammes Pakett AS Marko Levin TPT Merle Okas AS Kroonpress Kati Rostfeldt Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Ofsettrükkal, tase 4 kutsestandard on välja töötatud: a) Kutsehariduse vastava taseme õppekava aluseks b) Isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks c) Erialaste täiendkoolituste õppekavade aluseks. 4. taseme ofsettrükkali töö sisuks on ofsettrükimasinal trükkimine. Töö eesmärk: kindlustada kvaliteetsete ofsettrükiste tootmine. Ofsettrükkal seadistab ofsettehnoloogial põhineva trükiseadme ning jälgib ja kontrollib pidevalt kogu trükiprotsessi. Ofsettrükkali elukutse on täpsust ja pühendumist nõudev, mis eeldab keerulise seadmepargi käsitsemis- ja hooldusoskust. Trükkal töötab valdavalt iseseisvalt, vajadusel ka meeskonnas. Ofsettrükkal peab olema valmis ennast pidevalt arendama ja koolitama, et tulla toime uute seadmete ja töövõtetega. Ofsettrükkal töötab enamasti trükikodades. Ta võib tööd leida ka trükiseadmete hooldusettevõtetes või pakenditootmise ettevõtetes. A.2.1 Trükiprotsessi ettevalmistamine 1. Trükimaterjalide ettevalmistamine 2. Trükimasina seadistamine A.2.2 Ofsettrükimasinal trükkimine 1. Trükiprotsessi alustamine ja ohjamine 2. Trükiprotsessi järeltoimingud A.2.3 Trükikvaliteedi ohjamine 1. Trükikvaliteedi jälgimine 2. Protsessi parameetrite korrigeerimine Töökeskkonnas võivad esineda riskitegurid: müra, vibratsioon ja tolm. Töö eripära nõuab head stressitaluvust, füüsilist vastupidavust ning valmisolekut töötada öösel, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. Töö nõuab täpset värvuste eristamist. Sel kutsealal töötaja peab olema valmis pidevaks füüsiliseks pingutuseks (raskuste teisaldamiseks). Oma igapäevatöös puutub trükkal kokku kemikaalidega, mis võivad ülitundlikel inimestel põhjustada allergiat. Trükimasinad ja -seadmed, trükikvaliteedi kontrollimise mõõteriistad ja -seadmed, järeltöötlusseadmed. Tööga toimetulek eeldab huvi kaasaegse trüki- ja infotehnoloogia vastu, head värvitaju, analüüsivõimet, pingetaluvust, otsustus- ja vastutusvõimet ning suhtlemis- ja koostöövalmidust. Erialane kutseharidus või töökohal õppides omandatud kompetentsid. Ofsettrükkal, poognaofsettrükkal, trükkal. Selle kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside B.2.1 – B.2.4 tõendamine. Trükiprotsessi ettevalmistamine 4 Ofsettrükimasinal trükkimine 4 Trükikvaliteedi ohjamine 4 Ofsettrükkal, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Forvarderioperaator, tase 4 Forwarder operator, EstQF Level 4 8 Forvarderioperaator, tase 4 (versioon 5) Forvarderioperaator, tase 4 (versioon 6) Forvarderioperaator, tase 4 (versioon 7) Forwarderioperaator II (versioon 1) Forwarderioperaator III (versioon 2) Forwarderioperaator III (versioon 3) Forwarderioperaator III (versioon 4) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Forvarderioperaator 26 2022-03-31 2022-03-31 2027-03-30 4 4 8341 Põllu- ja metsamasinate juhid 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Digipädevuste enesehindamise skaala Meelis Kall Luua Metsanduskool Toomas Kariste Luua Metsanduskool Rainer Laigu Riigimetsa Majandamise Keskus Tenek Mäekivi OÜ Metsatuba Andres Olesk OÜ Valga Puu Tarmo Aava Riigimetsa Majandamise Keskus Pille Meier Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Allan Seim OÜ Iriscorp Transport Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Forvarderioperaator on oskustöötaja, kes teeb metsakasvatuse ja puidu varumisega seotud töid, arvestades looduslikke tingimusi ning säästva metsamajanduse põhimõtteid. Tema tööülesandeks on forvarderiga puidu laoplatsile vedamine ja virnastamine, puidu sortimendi kvaliteedi hindamine ning koguse üle arvestuse pidamine. Forvarderioperaator töötab töökohal üksi ja võtab talle antud volituste piires iseseisvalt vastu otsuseid. Töö eeldab suhtlemist kolleegide, klientide ja partneritega. Forvarderioperaatori töökeskkonnaks on mets. Töö toimub osaliselt välitingimustes ja sõltub ilmastikust. Töö on keskmisest kõrgema ohtlikkusega, tööõnnetuste vältimiseks on kohustus kasutada tööle vastavaid isikukaitsevahendeid ning järgida tööohutusnõudeid. Tööaeg on paindlik ja vahetustega, töö võib toimuda ka öisel ajal, nädalavahetustel ja riigipühadel. Peamine töövahend on forvarder (hüdromanipulaatoriga puidu kokkuveo masin). A.2.1 Kokkuveotööd forvarderiga A.2.2 Forvarderi seadistamine ja korrashoid Forvarderioperaatoril on erialane kutseharidus või ta on omandanud kutseoskused praktilise töö käigus. Forvarderioperaator, kokkuveomasina operaator, forvarderijuht. Forvarderioperaator, tase 4 kutse saamiseks tuleb tõendada üldoskused (B.2) ja kõik kompetentsid (B.3.1 ja B.3.2). Kokkuveotööd forvarderiga 4 Forvarderi seadistamine ja korrashoid 4 Harvesterioperaator, tase 4 Harvester operator, EstQF Level 4 8 Harvesterioperaator III (versioon 1) Harvesterioperaator III (versioon 2) Harvesterioperaator III (versioon 3) Harvesterioperaator III (versioon 4) Harvesterioperaator, tase 4 (versioon 5) Harvesterioperaator, tase 4 (versioon 6) Harvesterioperaator, tase 4 (versioon 7) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Harvesterioperaator 26 2022-03-31 2022-03-31 2027-03-30 4 4 8341 Põllu- ja metsamasinate juhid 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Digipädevuste enesehindamise skaala Meelis Kall Luua Metsanduskool Toomas Kariste Luua Metsanduskool Rainer Laigu Riigimetsa Majandamise Keskus Tenek Mäekivi OÜ Metsatuba Andres Olesk OÜ Valga Puu Tarmo Aava Riigimetsa Majandamise Keskus Pille Meier Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Allan Seim OÜ Iriscorp Transport Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Harvesterioperaator on oskustöötaja, kes teeb metsakasvatuse ja puidu varumisega seotud töid, arvestades looduslikke tingimusi ning säästva metsamajanduse põhimõtteid. Tema tööülesandeks on valida raiutavad puud ning langetada, laasida ja järgata tüved puidu sortimentideks, tagades optimaalse majandusliku tulemi ning metsade ökoloogilise ja majandusliku kestvuse. Harvesterioperaator töötab töökohal üksi ja võtab talle antud volituste piires iseseisvalt vastu otsuseid. Töö eeldab suhtlemist kolleegide, klientide ja partneritega. Harvesterioperaatori töökeskkonnaks on mets. Töö toimub osaliselt välitingimustes ja sõltub ilmastikust. Töö on keskmisest kõrgema ohtlikkusega, tööõnnetuste vältimiseks on kohustus kasutada tööle vastavaid isikukaitsevahendeid ning järgida tööohutusnõudeid. Tööaeg on paindlik ja vahetustega, töö võib toimuda ka öisel ajal, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. Peamine töövahend on harvester (hüdromanipulaatori ja lõikepeaga varustatud metsaraie masin). A.2.1 Raietööd harvesteriga A.2.2 Harvesteri seadistamine ja korrashoid Harvesterioperaatoril on erialane kutseharidus või ta on omandanud kutseoskused praktilise töö käigus. Harvesterioperaator, raiemasina operaator, harvesterijuht. Alates 01.09.2022 peab Eestis töötaval harvesterioperaatoril olema kutsetunnistus (Metsaseadus §28 lg 10). Harvesterioperaator, tase 4 kutse saamiseks tuleb tõendada üldoskused (B.2) ja kõik kompetentsid (B.3.1 ja B.3.2). Raietööd harvesteriga 4 Harvesteri seadistamine ja korrashoid 4 Metsaväljaveo autojuht, tase 4 Timber truck driver, EstQF Level 4 2 Metsaväljaveo autojuht, tase 4 (versioon 1) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Metsaväljaveo autojuht 26 2022-03-31 2022-03-31 2027-03-30 4 4 8332 Veoautojuhid 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Digipädevuste enesehindamise skaala Meelis Kall Luua Metsanduskool Ülo Kannelmäe Kehtna Kutsehariduskeskus Rainer Laigu Riigimetsa Majandamise Keskus Meelis Lippe KaroTrans AS Romet Jürgenson Riigimetsa Majandamise Keskus Kaupo Nõmmemees Vikingmodum OÜ Helikar Haabma Sumros Grupp AS Pille Meier Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Metsaväljaveo autojuht on oskustöötaja, kelle tööülesandeks on ümarpuidu (edaspidi puit) laadimine metsaveokile, puidu koguse ja kvaliteedi hindamine ning veose kinnitamine ja puidu vedamine sihtkohta. Metsaväljaveo autojuht töötab töökohal üksi ja võtab talle antud volituste piires iseseisvalt vastu otsuseid. Töö eeldab suhtlemist kolleegide, klientide ja partneritega. Metsaväljaveo autojuhi töö toimub osaliselt välitingimustes ja sõltub ilmastikust. Töö on keskmisest kõrgema ohtlikkusega, tööõnnetuste vältimiseks on kohustus kasutada tööle vastavaid isikukaitsevahendeid ning järgida tööohutusnõudeid. Tööaeg on paindlik ja vahetustega, töö võib toimuda ka öisel ajal, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. Metsaväljaveo autojuhi tööaja erisused on määratud liiklusseaduse ja EL vastavate määrustega. Peamine töövahend on metsaveok (hüdrotõstukiga varustatud täishaagisega autorong) ning nutiseade navigeerimiseks ja veodokumentide täitmiseks. A.2.1 Teekonna kavandamine ja sihtkohta sõitmine A.2.2 Puidu laadimine A.2.3 Metsaveoki hooldamine ja korrashoid Metsaväljaveo autojuhil on erialane kutseharidus või ta on omandanud kutseoskused täiendõppe või praktilise töö käigus. Metsaväljaveo autojuhina töötamiseks on vajalik CE kategooria juhtimisõiguse ja veokijuhi ametikoolituse pädevustunnistuse olemasolu. Metsaveoauto veokijuht, metsaveokijuht. Metsaväljaveo autojuht, tase 4 kutse saamiseks tuleb tõendada üldoskused (B.2) ja kõik kompetentsid (B.3.1 - B.3.3). Teekonna kavandamine ja sihtkohta sõitmine 4 Puidu laadimine 4 Metsaveoki hooldamine ja korrashoid 4 Raietööline, tase 3 Logger, level 3 9 Raietööline I (versioon 1) Raietööline I (versioon 2) Raietööline I (versioon 3) Raietööline I (versioon 4) Raietööline I (versioon 5) Raietööline, tase 3 (versioon 10) Raietööline, tase 3 (versioon 6) Raietööline, tase 3 (versioon 7) Raietööline, tase 3 (versioon 8) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Raietööline 26 2022-03-31 2022-03-31 2025-04-02 3 3 6210 Metsanduse jms oskustöölised 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Digipädevuste enesehindamise skaala Tõnu Reinsalu Luua Metsanduskool Tenek Mäekivi Metsatuba OÜ Ilmar Paal Riigimetsa Majandamise Keskus Rainer Laigu Riigimetsa Majandamise Keskus Andres Olesk OÜ Valga Puu Pille Meier Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Raietööline, tase 3 on oskustöötaja, kes teeb metsakasvatuse ja puidu varumisega seotud töid, arvestades looduslikke tingimusi ning säästva metsamajanduse põhimõtteid. Ta juhindub oma töös püstitatud metsakasvatuslikust ülesandest. Raietööline töötab nii üksi kui meeskonnas ja võtab talle antud volituste piires iseseisvalt vastu oma tööd puudutavaid otsuseid. Töö ei eelda aktiivset suhtlemist. Raietöölise töökeskkonnaks on mets. Töö toimub välitingimustes ja sõltub ilmastikust. Töö on füüsiliselt raske ja suure ohtlikkusega, tööõnnetuste vältimiseks on kohustus kasutada tööle vastavaid isikukaitsevahendeid ning järgida tööohutusnõudeid. Tööaeg on paindlik. Peamised töövahendid on võsa- ja kettsaag. Lähedased kutsed on raietööline, tase 2 ja metsur, tase 4. Erinevalt 2. taseme raietöölisest omab raietööline, tase 3 metsakasvatuse oskuseid ja teadmisi. Metsur, tase 4 juhendab oma meeskonna tööd ja seeläbi on tal suurem vastutus võrreldes raietööline, tase 3 kutsega. A.2.1 Metsauuenduse rajamine A.2.2 Metsauuenduse hooldamine ja valgustusraie A.2.3 Hooldus- ja uuendusraie 3. taseme raietöölisel on erialane kutseharidus või ta on omandanud kutseoskused praktilise töö käigus. Raietööline, saemees, võsasaemees, raiemees. Regulatsioonid kutsealal tegutsemiseks puuduvad. Raietööline, tase 3 kutse saamiseks tuleb tõendada üldoskused (B.2) ja kõik kompetentsid (B.3.1 - B.3.3). Metsauuenduse rajamine 3 Metsauuenduse hooldamine ja valgustusraie 3 Hooldus- ja uuendusraie 3 Saematerjali tootja ja töötleja, tase 4 Sawn timber producer and processor, EstQF Level 4 5 Saeliini operaator II (versioon 1) Saeliini operaator II (versioon 2) Saeliini operaator II (versioon 3) Saematerjalide järeltöötlemisliini operaator II (versioon 1) Saematerjalide järeltöötlemisliini operaator II (versioon 2) Saematerjalide järeltöötlemisliini operaator II (versioon 3) Saematerjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 1) Saematerjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 2) Saematerjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 3) Saematerjalide tootja ja töötleja, tase 4 (versioon 4) Ümarmetsamaterjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 1) Ümarmetsamaterjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 2) Ümarmetsamaterjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 3) Höövelliini operaator, tase 4 Liimpuidu tootmisliini operaator, tase 4 Saematerjali tootmisliini operaator, tase 4 Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puidutöötlemine Saematerjalide töötleja 26 2022-03-31 2022-03-31 2027-03-30 4 4 8172 Puidutöötlemisseadmete operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 16 Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine Digipädevuste enesehindamise skaala Arvi Lokk Võrumaa Kutsehariduskeskus Fredi Kaasik Thermory AS Andres Hummal Vara Saeveski OÜ Kaarel Koitjärv Viru-Nigula Saeveski AS Siim Tammeväli Combimill Sakala OÜ Martin Ellram Stora Enso Estonia AS Urmas Lillepalu Combilink OÜ Pille Meier Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Eveli Laats Haridus- ja Teadusministeerium Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Saematerjalide tootja ja töötleja töö on toota ja töödelda kvaliteedinõuetele vastavat toodangut, kasutades automatiseeritud liine ja arvestades toodetavate materjalide kasutusvaldkondi. Saematerjalide tootja ja töötleja, tase 4 töötab meeskonnaliikmena ja iseseisvalt. Töö eeldab suhtlemist kolleegidega. Oma igapäevatöös puutub saematerjali tootja ja töötleja kokku infotehnoloogiliste vahendite, tööstusseadmete ja masinate ning puitmaterjaliga. Saematerjalide tootja ja töötleja võib töötada tähelepanu nõudvas pingestatud tööasendis või tehes monotoonseid liigutusi. Töö on tavaliselt vahetustega. Sõltuvalt töölõigust kasutab saematerjali tootja ja töötleja isikukaitsevahendeid. Saematerjali tootja ja töötleja, tase 4 kutse sisaldab osakutseid Saematerjali tootmisliini operaator, Höövelliini operaator ja Liimpuidu tootmisliini operaator (vt täpsemalt B.1). A.2.1 Saepalgi vastuvõtmine ja sorteerimine A.2.2 Saepalkide saagimine A.2.3 Saematerjali sorteerimine A.2.4 Saematerjali kuivatamine A.2.5 Lõiketerade hooldamine A.2.6 Saematerjali lahtisaagimine A.2.7 Saematerjali hööveldamine A.2.8 Liimpuidu tootmine Saematerjalide tootja ja töötleja kutsealane kompetentsus on tavaliselt omandatud töökohal, kutseõppeasutuses või täiendõppes. Saetööstuse oskustööline, saeliini operaator, höövelliini operaator, saematerjali sorteerimisliini liinioperaator, tootmistööline. Saematerjali tootja ja töötleja, tase 4 kutse saamiseks tuleb tõendada üldoskused (B.2) ja kohustuslikud kompetentsid (B.3.1-B.3.8). Kutse sisaldab osakutseid: Saematerjali tootmisliini operaator, tase 4 osakutse saamiseks tuleb tõendada üldoskused (B.2) ja kompetentsid B.3.1-B.3.6. Höövelliini operaator, tase 4 osakutse saamiseks tuleb tõendada üldoskused (B.2) ja kompetents B.3.7. Liimpuidu tootmisliini operaator, tase 4 osakutse saamiseks tuleb tõendada üldoskused (B.2) ja kompetents B.3.8. Saepalgi vastuvõtmine ja sorteerimine 4 Saepalkide saagimine 4 Saematerjali sorteerimine 4 Saematerjali kuivatamine 4 Lõiketerade hooldamine 4 Saematerjali lahtisaagimine 4 Saematerjali hööveldamine 4 Liimpuidu tootmine 4 Meditsiinilabori spetsialist, tase 7 Medical laboratory specialist, EstQF Level 7 3 Meditsiinilabori spetsialist, tase 7 (versioon 1) Meditsiinilabori spetsialist, tase 7 (versioon 2) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Laboratoorne analüüs Meditsiinilabori spetsialist 28 2022-04-07 2022-04-07 2027-04-06 7 7 2269 Tervishoiu tippspetsialistid, mujal liigitamata 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Eesti Laborimeditsiini Ühing Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Kai Jõers SA Tartu Ülikooli Kliinikum Anu Tamm Eesti Laborimeditsiini Ühing Kai Lauri Synlab AS Marge Kütt SA PERH laboratoorium Aivar Orav Eesti Bioanalüütikute Ühing Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Meditsiinilabori spetsialisti töö on meditsiinilabori tööprotsesside korraldamine oma vastutusvaldkonnas. Olulisel kohal on meeskonnatöö ning uute tööprotsesside ja -meetodite juurutamine. Meditsiinilabori spetsialist otsustab laboris kasutatavate meetodite otstarbekuse üle, korraldab meditsiinilaboris oma vastutusvaldkonnas kvaliteedialast tegevust ja osaleb labori arengusuundade väljatöötamises. Meditsiinilabori spetsialist tõlgendab laboriuuringute tulemusi (va arstlik tegevus). Meditsiinilabori spetsialist koolitab ja nõustab laboritöötajaid ja kliente oma vastutusvaldkonnas. Oma tegevuses peab ta kinni laborimeditsiinis kehtivatest käitumisnormidest ja isikuandmete kaitse seadusest. Meditsiinilabori spetsialisti töös on oluline pidev enesetäiendus ja valdkonna arengutega kursis olemine. A.2.1 Laboritöö valdkonna korraldamine A.2.2 Laboriuuringute läbiviimine A.2.3 Uute laborimeetodite või -uuringute rakendamine A.2.4 Laboriuuringute kvaliteedi tagamine A.2.5 Klientide koolitamine ja nõustamine A.2.6 Labori juhtimine Meditsiinilabori spetsialist on läbinud magistritasemele vastava bioloogia, biomeditsiini, keemia, proviisori, geenitehnoloogia, tervishoiutehnoloogia või mõne muu loodusteaduse valdkonna õppekava. Laborispetsialist. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused B.2 ja kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.5. Lisaks on võimalik tõendada valitav kompetents B.3.6 Labori juhtimine. Laboritöö valdkonna korraldamine 7 Laboriuuringute läbiviimine 7 Uute laborimeetodite või -uuringute rakendamine 7 Laboriuuringute kvaliteedi tagamine 7 Klientide koolitamine ja nõustamine 7 Võimalik tõendada valitav kompetents B.3.6 Labori juhtimine. Labori juhtimine 7 Hambaraviassistent, tase 5 Dental assistant, EstQF Level 5 4 Hambaarsti abi I (versioon 1) Hambaraviassistent, tase 5 (versioon 2) Hambaraviassistent, tase 5 (versioon 3) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Hambaravi Hambaarsti abi 28 2022-04-07 2022-04-07 2027-04-06 5 5 3251 Hambaraviõed ja hambaravi keskastme spetsialistid 0911 Hambaravi 86 Tervishoid Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Anastassia Kuldmaa SA Tallinna Hambakliinik Eike Kaska SA Tallinna Hambakliinik Aet-Anu Raudkivi SA Tallinna Hambakliinik Hedy Lehtmets Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Eva Vakra KW Kliinik Helen Lang Eesti Hambaarstide Liit Sirle Puidak Hambaraviõdede Seltsing Ragne Abel- Hiiemäe Maxilla Hambakliinik Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Hambaraviassistent on suutervishoiu töötaja, kes abistab hambaarsti ja/või suuhügienisti vastavalt iga tööetapi iseloomule, sh neljakäetöö meetodil, saavutamaks optimaalset ravitulemust. Hambaraviassistendi töö on osaleda aktiivselt hambaravi meeskonna liikmena kvaliteetse suutervishoiuteenuse tagamisel ja nõustada erinevaid sihtgruppe suutervise teemadel. Olulisel kohal on hügieeni-, anti- ja aseptika nõuete järgimine. Hambaraviassistent on võimeline iseseisvalt ja korrektselt täitma hambaarsti poolt delegeeritud ülesandeid. Hambaraviassistent töötab hambaravi kabinetis, mis koos vastava sisustusega peab tagama nii patsiendile kui personalile turvalise keskkonna. Töös võib esineda erinevaid tervist kahjustavaid faktoreid (nt sundasend, rutiinsed liigutused, keemilised, bioloogilised jt ohutegurid). A.2.1 Patsiendilt anamneesi kogumine A.2.2 Patsiendi nõustamine suutervise küsimustes A.2.3 Meditsiiniseadmete ja instrumentide ettevalmistamine ja hooldamine A.2.4 Hambaravikabineti varustamine materjalidega A.2.5 Hambaarsti assisteerimine raviprotseduuride tegemisel A.2.6 Menetlused pea- ja kaelapiirkonna radioloogias Hambaraviassistent on läbinud erialase kutseõppe õppekava. Hambaraviassistent, hambaarsti abiline, hambaarsti abi, hambaarsti assistent. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Patsiendilt anamneesi kogumine 5 Patsiendi nõustamine suutervise küsimustes 5 Meditsiiniseadmete ja instrumentide ettevalmistamine ja hooldamine 5 Hambaravikabineti varustamine materjalidega 5 Hambaarsti assisteerimine raviprotseduuride tegemisel 5 Menetlused pea- ja kaelapiirkonna radioloogias 5 Tuleohutusekspert, tase 6 Fire protection expert, EstQF Level 6 3 Tuleohutusekspert, tase 6 (versioon 1) Tuleohutusekspert, tase 6 (versioon 2) Tuleohutusekspert, tase 6 (versioon 4) Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Tuleohutusspetsialist 22 2022-04-13 2022-04-13 2022-12-31 6 6 3112 Ehitustehnikud 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Kaupo Kuusik Eesti Turvaettevõtete Liit Margus Oberschneider Eesti Tuleohutuspaigaldiste Hooldajate Keskliit Mart Olesk Eesti Tuleohutusekspertide Liit Toomas Randmaa tuleohutusekspert Mari Tikan Siseministeerium Rain Tõnson Eesti Kindlustusseltside Liit Tagne Tähe Päästeamet Alar Valge Sisekaitseakadeemia Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Tuleohutuseksperdi töö sisu on tuleohutusekspertiiside tegemine ja eksperdiarvamuse andmine ehitiste, seadmete ja tegevuste tuleohutuse kohta; tuleohutusalase olukorra hindamine; ehitajate, projekteerijate, ehitiste haldajate ning omanike jt tuleohutusalane konsulteerimine ja koolitamine; ehitusliku tuleohutuse valdkonnas tekkinud tehniliste vaidlussituatsioonide lahendamine; teavitustöö tulekahjude jm õnnetuste ennetamiseks ning osalemine tuleohutuse tehniliste normide ja standardite väljatöötamisel; tulekahjujärgne uurimine. Tuleohutusekspert töötab nii iseseisvalt kui ka meeskonnas, tema töö eeldab suhtlemist kaastöötajate, klientide, meedia ja ametiasutustega. Tuleohutusekspert juhib tuleohutusspetsialistide või teiste ekspertide tegevust. Ta vastutab teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest. Kutsealal tegutseb ka tuleohutusspetsialist, tase 5, kes ei tee iseseisvalt tuleohutusekspertiise, ei nõusta ehitusliku tuleohutuse valdkonnas ning ei vii läbi tulekahjujärgset uurimist. A.2.1 Tuleohu riskide hindamine 1. Piirkonna tuleohutusalaste riskide hindamine. 2. Ehitise ja territooriumi tuleohutusalaste riskide hindamine. A.2.2 Ehitusliku tuleohutuse hindamine 1. Ehitise, ehitise osa või ehitusprojekti tuleohutusnõuetele vastavuse hindamine. 2. Tuleohutuspaigaldiste nõuetele vastavuse hindamine. 3. Toodete tuleohutusnõuetele vastavuse hindamine. 4. Teenuste tuleohutusnõuete hindamine. 5. Hinnangu koostamine. 6. Tuleohutusalase konsultatsiooniteenuse pakkumine. A.2.3 Korraldusliku tuleohutuse hindamine 1. Territooriumi/ehitise/ruumi, paigaldise ja seadme nõuetekohase kasutamise hindamine. 2. Ehitise, asutuse või ettevõtte tuleohutuskorralduse hindamine . 3. Hinnangu koostamine. 4. Dokumentatsiooni koostamine/uuendamine. A.2.4 Tuleohutusalane teavitus ja nõustamine 1. Tuleohutusnõuetest teavitamine. 2. Tuleohutusalane nõustamine. A.2.5 Tuleohutuse eriosa ekspertiisi ja auditi tegemine 1. Ehitusprojekti tuleohutuse eriosa ekspertiisi tegemine. 2. Ehitise tuleohutusauditi tegemine. 3. Ekspertide/spetsialistide valimine ja kaasamine. 4. Olemasolevate andmete hindamine, lisamaterjali ja täiendavate uuringute taotlemine. 5. Tööprotsessi koordineerimine. 6. Andmete analüüsimine. 7. Kokkuvõtva ekspertiisi/auditi aruande koostamine. 8. Ehitise või selle osa ehituslike tuleohutusalaste lahenduste väljatöötamine. 9. Ekspertiisi/auditi aruande esitlemine ja kaitsmine. A.2.6 Tulekahjujärgne uurimine 1. Sündmuskoha uurimine ja andmete kogumine. 2. Kogutud andmete ja tõendite uurimine. 3. Arvamuse koostamine. A.2.7 Tuleohutusalaste koolituste ja õppuste ettevalmistamine ning läbiviimine 1. Sihtgrupi koolitusvajaduse väljaselgitamine ja koolituskava koostamine. 2. Koolituse sisuline ettevalmistamine ja läbiviimine. 3. Koolituse tulemuse hindamine ja tagasiside andmine. 4. Koolitustegevuse dokumenteerimine. Tuleohutuseksperdi tööaeg on fikseerimata, lähtudes teenuse tellijast. Tuleohutusekspert töötab nii sise- kui välitingimustes, sh kõrgendatud riski/ohtlikkusega tingimustes. Tuleohutusekspert kasutab oma töös IKT-vahendeid, vastavalt objekti eripärale isikukaitsevahendeid, mitmesuguseid mõõtmis- ja muid seadmeid, salvestusvahendeid ning kontoritehnikat ja -tarbeid. Tuleohutuseksperdi töös on vajalikud koostöö- ja vastutusvõime, analüüsi- ja üldistusvõime, korrektsus, otsustusvõime ning iseseisvus. Tavaliselt on tuleohutuseksperdil kõrgharidus, läbitud erialane koolitus ning tal on töö käigus omandatud kutseoskused. Üldjuhul on tuleohutusekspert varem töötanud tuleohutusspetsialistina. Tuleohutusekspert. Regulatsioonid tuleohutuseksperdina töötamiseks on toodud ehitusseadustikus. Tuleohutusekspert, tase 6 kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 – B.2.5 ja B.2.8 (läbiv kompetents). Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.6 ja B.2.7. Tuleohu riskide hindamine 6 Ehitusliku tuleohutuse hindamine 6 Korraldusliku tuleohutuse hindamine 5 Tuleohutusalane teavitus ja nõustamine 5 Tuleohutuse eriosa ekspertiisi ja auditi tegemine 6 Kutse taotlemisel on lisaks võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.6 ja B.2.7. Tulekahjujärgne uurimine 6 Tuleohutuskoolituste ja -õppuste ettevalmistamine ning läbiviimine 5 Tuleohutusekspert, tase 6 kutset läbiv kompetents 5 Tuleohutusspetsialist, tase 5 Fire safety specialist, EstQF Level 5 3 Tuleohutusspetsialist, tase 5 (versioon 1) Tuleohutusspetsialist, tase 5 (versioon 2) Tuleohutusspetsialist, tase 5 (versioon 4) Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Tuleohutusspetsialist 22 2022-04-13 2022-04-13 2022-12-31 5 5 3112 Ehitustehnikud 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Kaupo Kuusik Eesti Turvaettevõtete Liit Margus Oberschneider Eesti Tuleohutuspaigaldiste Hooldajate Keskliit Mart Olesk Eesti Tuleohutusekspertide Liit Toomas Randmaa tuleohutusekspert Mari Tikan Siseministeerium Rain Tõnson Eesti Kindlustusseltside Liit Tagne Tähe Päästeamet Alar Valge Sisekaitseakadeemia Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Tuleohutusspetsialisti töö sisu on tuleohutusalase olukorra hindamine, ehitiste haldajate, omanike jt tuleohutusalane nõustamine ja juhendamine, tuleohutusalane koolitamine ning teavitustöö tulekahjude jm õnnetuste ennetamiseks. Tuleohutusspetsialist töötab nii iseseisvalt kui ka meeskonnas, tema töö eeldab suhtlemist kaastöötajate ja klientidega. Tuleohutusspetsialisti kutsealal on tuleohutusekspert, tase 6 kutse, kes täiendavalt tuleohutusspetsialisti tegevustele teeb tuleohutusekspertiise, omab kompetentsi ehitisliku tuleohutuse valdkonnas ning viib läbi tulekahjujärgset uurimist. A.2.1 Tuleohu riskide hindamine 1. Ehitise ja territooriumi tuleohutusalaste riskide hindamine. A.2.2 Ehitusliku tuleohutuse hindamine 1. Ehitise, ehitise osa või ehitusprojekti tuleohutusnõuetele vastavuse hindamine. 2. Tuleohutuspaigaldiste nõuetele vastavuse hindamine. 3. Toodete tuleohutusnõuetele vastavuse hindamine. 4. Teenuste tuleohutusnõuete hindamine. 5. Hinnangu koostamine. 6. Tuleohutusalase konsultatsiooniteenuse pakkumine. A.2.3 Korraldusliku tuleohutuse hindamine 1. Territooriumi/ehitise/ruumi, paigaldise ja seadme nõuetekohase kasutamise hindamine. 2. Ehitise, asutuse või ettevõtte tuleohutuskorralduse hindamine . 3. Hinnangu koostamine. 4. Dokumentatsiooni koostamine/uuendamine. A.2.4 Tuleohutusalane teavitus ja nõustamine 1. Tuleohutusnõuetest teavitamine. 2. Tuleohutusalane nõustamine. A.2.5 Tuleohutusalaste koolituste ja õppuste ettevalmistamine ning läbiviimine 1. Sihtgrupi koolitusvajaduse väljaselgitamine ja koolituskava koostamine. 2. Koolituse sisuline ettevalmistamine ja läbiviimine. 3. Koolituse tulemuse hindamine ja tagasiside andmine. 4. Koolitustegevuse dokumenteerimine. Tuleohutusspetsialisti tööaeg on fikseerimata, lähtudes teenuse tellijast. Tuleohutusspetsialist töötab nii sise- kui välitingimustes, sh kõrgendatud riski/ohtlikkusega tingimustes. TTuleohutusspetsialist kasutab oma töös IKT-vahendeid, vastavalt objekti eripärale isikukaitsevahendeid, mitmesuguseid mõõtmis- ja muid seadmeid, salvestusvahendeid ning kontoritehnikat ja -tarbeid. Tuleohutusspetsialisti töös on vajalikud koostöö- ja vastutusvõime, analüüsi- ja üldistusvõime, korrektsus, otsustusvõime ning iseseisvus. Tavaliselt on tuleohutusspetsialistil keskharidus, kutseoskused on omandatud kas erialasel koolitusel või töö käigus. Tuleohutusspetsialist. Tuleohutusspetsialist, tase 5 kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 – B.2.4 ja B.2.6 (läbiv kompetents). Lisaks on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.5. Tuleohu riskide hindamine 5 Ehitusliku tuleohutuse hindamine 5 Korraldusliku tuleohutuse hindamine 5 Tuleohutusalane teavitus ja nõustamine 5 Kutse taotlemisel on lisaks võimalik tõendada valitav kompetents B.2.5. Tuleohutuskoolituste ja -õppuste ettevalmistamine ning läbiviimine 5 Tuleohutusspetsialist, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Florist, tase 4 Florist, EstQF Level 4 8 Florist I (versioon 1) Florist I (versioon 2) Florist I (versioon 3) Florist I (versioon 4) Florist I (versioon 6) Florist, tase 4 (versioon 5) Florist, tase 4 (versioon 7) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Florist 23 2022-04-11 2022-05-22 2027-05-21 4 4 5211 Kioski- ja turumüüjad 0812 Aiandus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Eesti Aiandusliit Räpina Aianduskool Taimmaterjali nimekiri Digipädevuste enesehindamise skaala Raimond Strastin Eesti Aiandusliit Ahti Lyra Lilleait OÜ Tarmo Noormets Hiiumaa Ametikool Pille Peterson Räpina Aianduskool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Floristi töö on taimmaterjali ettevalmistamine, lilleseadete valmistamine (sh dekoreerimistööd), taimede hooldamine, müügitöö korraldamine, klientide teenindamine ja nõustamine. Floristi töös on oluline erineva taimmaterjali tundmine. Ta organiseerib iseseisvalt oma tööd ja töötab meeskonnas. 4. taseme florist kujundab kutseala positiivset mainet igapäevatöös, võimalusel osaleb erialaliitude tegevuses, võistlustel jm. Floristi kutsealal on kaks kutset: florist, tase 4 ja meisterflorist, tase 5. A.2.1 Taimmaterjali ettevalmistamine ja hooldamine A.2.2 Lilleseadete valmistamine ja ruumi dekoreerimine A.2.3 Müümine ja kliendi nõustamine A.2.4 Kaupluse ja müügitöö korraldamine Floristina töötavad tavapäraselt inimesed, kes on läbinud erialase kutseõppe tasemeõppe, täienduskoolituse või omandanud oskused praktilise töö käigus. Florist. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Taimmaterjali ettevalmistamine ja hooldamine 4 Lilleseadete valmistamine ja ruumi dekoreerimine 4 Müümine ja kliendi nõustamine 4 Kaupluse ja müügitöö korraldamine 4 Meisterflorist, tase 5 Florist, EstQF Level 5 8 Florist II (versioon 1) Florist II (versioon 2) Florist II (versioon 3) Florist II (versioon 4) Florist II (versioon 6) Meisterflorist, tase 5 (versioon 5) Meisterflorist, tase 5 (versioon 7) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Florist 23 2022-04-11 2022-05-22 2027-05-21 5 5 5211 Kioski- ja turumüüjad 0812 Aiandus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Eesti Aiandusliit Taimmaterjali nimekiri Digipädevuste enesehindamise skaala Raimond Strastin Eesti Aiandusliit Ahti Lyra Lilleait OÜ Tarmo Noormets Hiiumaa Ametikool Pille Peterson Räpina Aianduskool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Meisterflorist on kogemustega spetsialist, kelle põhiline töö on lilleseadete valmistamine (sh dekoreerimistööd), taimmaterjali ettevalmistamine ja taimede hooldamine, ettevõtte töö organiseerimine ja korraldamine. Meisterflorist juhib ja juhendab teiste tööd, suhtleb klientidega ja vastutab töö lõpptulemuse eest. Floristi töös on oluline erineva taimmaterjali tundmine. Meisterflorist suhtleb klientide ja kolleegidega, sh rahvusvahelisel tasemel. Meisterflorist kujundab sihikindlalt kutseala positiivset mainet: reklaamib; avaldab publikatsioone; osaleb erialaliidu tegevuses, võistlustel (organisaatori, osaleja või kohtunikuna), näitustel, töötubades; organiseerib erialaseid kursusi jms. Floristi kutsealal on kaks kutset: florist, tase 4 ja meisterflorist, tase 5. A.2.1 Taimmaterjali ettevalmistamine ja hooldamine A.2.2 Lilleseadete valmistamine ja ruumi dekoreerimine A.2.3 Müümine ja kliendi nõustamine A.2.4 Kaupluse ja müügitöö korraldamine A.2.5 Juhtimine A.2.6 Majandusarvestus A.2.7 Juhendamine Meisterfloristina töötavad tavapäraselt inimesed, kellel on vähemalt keskharidus, erialased kutseoskused ja floristina töötamise kogemus. Florist, meisterflorist, vanemflorist. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Taimmaterjali ettevalmistamine ja hooldamine 5 Lilleseadete valmistamine ja ruumi dekoreerimine 5 Müümine ja kliendi nõustamine 4 Kaupluse ja müügitöö korraldamine 5 Juhtimine 5 Majandusarvestus 5 Juhendamine 5 Rannakalur, tase 4 Coastal fisherman, EstQF Level 4 8 Rannakalur II (versioon 1) Rannakalur II (versioon 2) Rannakalur II (versioon 3) Rannakalur II (versioon 4) Rannakalur II (versioon 5) Rannakalur, tase 4 (versioon 6) Rannakalur, tase 4 (versioon 7) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Kalandus Kalur 23 2022-04-11 2022-11-13 2027-11-12 4 4 6222 Sisevete- ja rannapüügikalurid 0831 Kalandus 03 Kalapüük ja vesiviljelus Eesti Kalurite Liit Digipädevuste enesehindamise skaala Argo Mengel rannakalur Jaak-Velori Sadul TÜ EMI kalanduse teabekeskus, rannakalur Ott Aid Keskkonnaameti Harjumaa büroo Tarmo Luks rannakalur Tarmo Rajang Hiiumaa Ametikool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Rannakalur tegeleb kalapüügi ja kala käitlemisega. Rannakalur kasutab oma töös lubatud kalapüügiviise ja -vahendeid. Rannakalur töötab üksi ja meeskonnas, järgides oma tegevuses õigusaktide nõudeid. Töö on füüsiliselt raske ja eeldab valmisolekut töötada põhiliselt välitingimustes erinevates ilmastikuoludes. Töö võib olla hooajaline. Vaja on esmaseid pääste- ja esmaabioskusi veekogul. Kasuks tuleb väikelaevajuhi tunnistuse omamine. A.2.1 Kalapüük A.2.2 Kala käitlemine Rannakaluritena töötavad tavapäraselt inimesed, kes on omandanud kutseoskused töö käigus kogenud rannakaluri juhendamisel. Kalur, rannakalur. Kutsealal töötamiseks on nõutav rannakalur, tase 4 kutsetunnistus vastavalt kalapüügiseadusele. Täpsustus: rannakalur, tase 4 ja rannakalur II kutsetunnistused on võrdsustatud. Kasvav tähtsus on digitehnoloogiate kasutamisel (andmete esitamine, turundamine jm). Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused ja kõik kompetentsid. Kalapüük 4 Kala käitlemine 4 Kohtupsühhiaatriaekspert, tase 7 Expert in Forensic Psychiatry, EstQF Level 7 3 Kohtupsühhiaatriaekspert, tase 7 (versioon 1) Kohtupsühhiaatriaekspert, tase 7 (versioon 2) Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Justiits- ja kohtuteenistused Kohtupsühhiaatriaekspert 22 2022-04-13 2022-04-13 2027-04-12 7 7 2212 Eriarstid 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Eesti Kohtuekspertiisi Instituut Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala EPS kohtupsühhiaatriaeksperdi eetikajuhised Katrin Eino Eesti Psühhiaatrite Selts, Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinik Kairi Mägi Eesti Kohtupsühhiaatria ja Kohtupsühholoogia Ühing, Marienthali Psühhiaatria ja Psühholoogia Keskus Krista Reinek Eesti Kohtuekspertiisi Instituut Hanna Sova Eesti Psühhiaatrite Selts kohtupsühhiaatria sektsioon Marika Väli Tartu Ülikooli Bio- ja siirdemeditsiini instituut; Eesti Kohtuekspertiisi Instituut Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kohtupsühhiaatriaekspert, tase 7 on psühhiaatria eriala arst, kes teeb menetleja määruse alusel kohtupsühhiaatrilisi ekspertiise. 7. taseme kohtupsühhiaatriaeksperdi eesmärk on anda igakülgne, erapooletu ja teaduslikult põhjendatud eksperdiarvamus. Ta vastutab teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest kriminaalkorras vastavalt karistusseadustiku §-le 321. Lisaks 7. taseme kohtupsühhiaatriaeksperdile on ka kutse kohtupsühhiaatriaekspert, tase 8, kes lisaks kohtupsühhiaatriliste ekspertiiside tegemisele koordineerib komisjonilisi ekspertiise, tegeleb valdkonna arendamise, õigusloome, juhendamise ning koolitamisega. A.2.1 Kohtupsühhiaatriliste ekspertiiside tegemine A.2.2 Enesearendamine ja valdkonna arendamine A.2.3 Seksuaalse hälbega isikute kohtupsühhiaatriliste ekspertiiside tegemine A.2.4 Laste ja noorukite kohtupsühhiaatriliste ekspertiiside tegemine Kohtupsühhiaatriaekspert, tase 7 on läbinud arstiteaduse õppekava ning omab vastavat diplomit, on tervishoiutöötajate registrisse kantud psühhiaatrina. Tal on vähemalt üheaastane iseseisev erialane töökogemus psühhiaatrina ja selle järgselt juhendamise all kohtupsühhiaatriliste ekspertiiside tegemise kogemus. Kohtupsühhiaatriaeksperdi kutseoskused on omandatud töö käigus. Kohtupsühhiaatriaekspert. Kohtupsühhiaatriaekspert, tase 7 kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste, kohustuslike kompetentside B.3.1 ja B.3.2 tõendamine. Täiendavalt on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.3.3 ja B.3.4. Kohtupsühhiaatriliste ekspertiiside tegemine 7 Enesearendamine ja valdkonna arendamine 7 Täiendavalt on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.3.3 ja B.3.4. Seksuaalse hälbega isikute kohtupsühhiaatriliste ekspertiiside tegemine 7 Laste ja noorukite kohtupsühhiaatriliste ekspertiiside tegemine 7 Kohtupsühhiaatriaekspert, tase 8 Expert in Forensic Psychiatry, EstQF Level 8 3 Kohtupsühhiaatriaekspert, tase 8 (versioon 1) Kohtupsühhiaatriaekspert, tase 8 (versioon 2) Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Justiits- ja kohtuteenistused Kohtupsühhiaatriaekspert 22 2022-04-13 2022-04-13 2027-04-12 8 8 2212 Eriarstid 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Eesti Kohtuekspertiisi Instituut Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala EPS kohtupsühhiaatriaeksperdi eetikajuhised Katrin Eino Eesti Psühhiaatrite Selts, Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinik Kairi Mägi Eesti Kohtupsühhiaatria ja Kohtupsühholoogia Ühing, Marienthali Psühhiaatria ja Psühholoogia Keskus Krista Reinek Eesti Kohtuekspertiisi Instituut Hanna Sova Eesti Psühhiaatrite Selts kohtupsühhiaatria sektsioon Marika Väli Tartu Ülikooli Bio- ja siirdemeditsiini instituut; Eesti Kohtuekspertiisi Instituut Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kohtupsühhiaatriaekspert, tase 8 on psühhiaatria eriala arst, kes teeb menetleja määruse alusel kohtupsühhiaatrilisi ekspertiise ning koordineerib komisjonilisi ja kompleksekspertiise. Ta tegeleb valdkonna arendamise, õigusloome, juhendamise ning koolitamisega. 8. taseme kohtupsühhiaatriaeksperdi eesmärk on anda igakülgne, erapooletu ja teaduslikult põhjendatud eksperdiarvamus. Ta vastutab teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest kriminaalkorras vastavalt karistusseadustiku §-le 321. Lisaks 8. taseme kohtupsühhiaatriaeksperdile on ka kutse kohtupsühhiaatriaekspert, tase 7, kes teeb menetleja määruse alusel kohtupsühhiaatrilisi ekspertiise, omades selles valdkonnas eriteadmisi. A.2.1 Kohtupsühhiaatriliste ekspertiiside tegemine A.2.2 Ekspertide tegevuse koordineerimine kompleks- ja komisjonilistes ekspertiisides A.2.3 Enesearendamine ja valdkonna arendamine A.2.4 Koolitamine ja juhendamine A.2.5 Seksuaalse hälbega isikute kohtupsühhiaatriliste ekspertiiside tegemine A.2.6 Laste ja noorukite kohtupsühhiaatriliste ekspertiiside tegemine Kohtupsühhiaatriaekspert, tase 8 on läbinud arstiteaduse õppekava ning omab vastavat diplomit, on tervishoiutöötajate registrisse kantud psühhiaatrina. Kohtupsühhiaatriaeksperdi kutseoskused on omandatud töö käigus, ta on teinud kohtupsühhiaatrilisi ekspertiise viimased kümme aastat. Kohtupsühhiaatriaekspert. Kohtupsühhiaatriaekspert, tase 8 kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste ja kohustuslike kompetentside B.3.1 - B.3.4 tõendamine. Täiendavalt on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.3.5 ja B.3.6. Kohtupsühhiaatriliste ekspertiiside tegemine 7 Ekspertide tegevuse koordineerimine kompleks- ja komisjonilistes ekspertiisides 8 Enesearendamine ja valdkonna arendamine 8 Koolitamine ja juhendamine 8 Täiendavalt on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.3.5 ja B.3.6. Seksuaalse hälbega isikute kohtupsühhiaatriliste ekspertiiside tegemine 7 Laste ja noorukite kohtupsühhiaatriliste ekspertiiside tegemine 7 Demineerija EOD1, tase 4 EOD technician, EstQF Level 4 3 Demineerija EOD1, tase 4 (versioon 1) Demineerija EOD1, tase 4 (versioon 2) Demineerija EOD1, tase 4 (versioon 4) Demineerija EOD1, tase 4 (versioon 5) Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Demineerija 22 2022-04-13 2022-04-13 2023-04-03 4 4 5411 Päästjad ja tuletõrjujad 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Kutsestandardis kasutatud lühendid Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Kätlin Kekk Päästeamet, Personaliarvestuse ja asjaajamise talitus Margus Kurvits Päästeamet, Demineerimiskeskuse Planeerimise- ja valmisoleku talitus Raido Taalmann Päästeamet, Demineerimiskeskuse Põhja-Eesti pommigrupp Ando Piirsoo Päästeamet, Demineerimiskeskuse Lõuna-Eesti pommigrupp Arno Pugonen Päästeamet, Demineerimiskeskuse nõunik Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Demineerija EOD1, tase 4 töö on abistada meeskonda pommiohu, lahingumoonaohu ja plahvatusohu tõrjumisega seotud tegevustel; ta töötab juhendamisel. Demineerija EOD1 töötab meeskonnas ning tema töö eeldab suhtlemist kolleegide ja ameti- ning eraisikutega. Lisaks demineerija EOD1-le on ka demineerija EOD2, demineerija EOD3, pommitehnik EOD3+ ja demineerimisinstruktori kutsed. Demineerijate pädevus kasvab vastavalt IMAS (International Mine Action Standard; vt lisa 1 Kutsestandardis kasutatud lühendid) maatriksile. Demineerija EOD2, tase 4 töö on abistada leitud esemete ohutustaseme hindamisel ja määramisel, ohutult esemeid teisaldada. Demineerija EOD3, tase 5 töö on tuvastada plahvatusohtlikku lahingumoona ning hinnata leitud esemete ohutustaset, teha ohutustamise protseduure ja hävitada igasugust lahingumoona. Pommitehnik EOD3+, tase 5 on spetsialist, kelle töö on kahjutustada plahvatusohtlikke esemeid, kasutada eritehnikaid ja -oskusi lõhkeseadeldiste ja teiste improviseeritud lõhkematerjalide käitlemisel (nt vedelikud raketimootorites, vaesestatud uraaniga (Depleted Uranium) täidetud lahingumoon jne). Demineerimisinstruktor, tase 6 on spetsialist, kelle töö on juhendamine, demineerimisandmete analüüs ja teadmiste edasiandmine. Demineerija töötab kõrgendatud ohuga töökeskkonnas. Tema töökeskkonda mõjutavad füüsikalised, keemilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid. Töö toimub nii väli- kui sisetingimustes ja nõuab füüsilist pingutust. Töötaja peab olema teadlik tööga kaasnevatest tervise- ja keskkonnariskidest. Töö on vaimselt ja emotsionaalselt pingeline, eeldab töötamist ka öösiti, puhkepäevadel ja riigipühadel. Peamised ohud on plahvatustest ja kemikaalidest tulenevad vigastused, haigestumised ja töötraumad, võimalikud on mitmesugused bioloogiliste, keemiliste ning füüsiliste ja füüsikaliste faktorite poolt tekitatud tervisekahjustused. Töötamisel on oluline täita tööohutuseeskirju ja kasutada isikukaitsevahendeid. Pommiülikonna kasutamine eeldab demineerijalt head füüsilist vormi. Demineerija peamised töövahendid on kaitseriietus ja kaitsevahendid, lõhkematerjal, tulirelvad, erilaengud, metallidetektorid, pommirobot, sideseadmed, röntgeniaparaat, abivahendid, pommikonteiner, mõõtevahendid. Demineerija töökoolituse korraldamisel ja koolituskavade koostamisel lähtutakse rahvusvahelistest EOD (Explosive Ordnance Disposal) koolituspõhimõtetest ja ohutusreeglistikust; sellest tulenevalt on kutse nimetuses ka akronüüm EOD. A.2.1 Töö planeerimine, korraldamine ja juhtimine A.2.2 Lõhketöö tegemine A.2.3 Pommiohu tõrjumine A.2.4 Lahingumoona ohu tõrjumine A.2.5 Plahvatusohu tõrjumine Demineerija EOD1-l on keskharidus, kutseoskused on omandatud demineerija õppekavale vastaval kvalifikatsioonikursusel. Demineerija. Tööd demineerijana reguleerivad päästeseadus, korrakaitseseadus ja neist tulenevad õigusaktid ning IMAS-standardi (International Mine Action Standard) nõuded. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused ja kõik kompetentsid (B.3.1 – B.3.5). Töö planeerimine, korraldamine ja juhtimine 4 Lõhketöö tegemine 4 Pommiohu tõrjumine 4 Lahingumoona ohu tõrjumine 4 Plahvatusohu tõrjumine 4 Demineerija EOD2, tase 4 EOD technician, EstQF Level 4 3 Demineerija EOD2, tase 4 (versioon 1) Demineerija EOD2, tase 4 (versioon 2) Demineerija EOD2, tase 4 (versioon 4) Demineerija EOD2, tase 4 (versioon 5) Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Demineerija 22 2022-04-13 2022-04-13 2023-04-03 4 4 5411 Päästjad ja tuletõrjujad 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Kutsestandardis kasutatud lühendid Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Kätlin Kekk Päästeamet, Personaliarvestuse ja asjaajamise talitus Margus Kurvits Päästeamet, Demineerimiskeskuse Planeerimise- ja valmisoleku talitus Raido Taalmann Päästeamet, Demineerimiskeskuse Põhja-Eesti pommigrupp Ando Piirsoo Päästeamet, Demineerimiskeskuse Lõuna-Eesti pommigrupp Arno Pugonen Päästeamet, Demineerimiskeskuse nõunik Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Demineerija EOD2, tase 4 töö on abistada meeskonda pommiohu, lahingumoonaohu ja plahvatusohu tõrjumisega seotud tegevustel, leitud esemete ohutustaseme hindamisel ja määramisel, ohutult esemeid teisaldada. Ta töötab üldjuhul juhendamisel, kuid lihtsamaid (korduvaid) tööülesandeid täidab iseseisvalt. Demineerija EOD2 töötab meeskonnas ning tema töö eeldab suhtlemist kolleegide ja ameti- ning eraisikutega. Lisaks demineerija EOD2-le on ka demineerija EOD1, demineerija EOD3, pommitehnik EOD3+ ja demineerimisinstruktori kutsed. Demineerijate pädevus kasvab vastavalt IMAS (International Mine Action Standard, vt lisa 1 Kutsestandardis kasutatud lühendid) maatriksile. Demineerija EOD1, tase 4 töö on abistada meeskonda pommiohu, lahingumoonaohu ja plahvatusohu tõrjumisega seotud tegevustel; ta töötab juhendamisel. Demineerija EOD3, tase 5 töö on tuvastada plahvatusohtlikku lahingumoona ning hinnata leitud esemete ohutustaset, teha ohutustamise protseduure ja hävitada igasugust lahingumoona. Pommitehnik EOD3+, tase 5 on spetsialist, kelle töö on kahjutustada plahvatusohtlikke esemeid, kasutada eritehnikaid ja -oskusi lõhkeseadeldiste ja teiste improviseeritud lõhkematerjalide käitlemisel (nt vedelikud raketimootorites, vaesestatud uraaniga (Depleted Uranium) täidetud lahingumoon jne). Demineerimisinstruktor, tase 6 on spetsialist, kelle töö on juhendamine, demineerimisandmete analüüs ja teadmiste edasiandmine. Demineerija töötab kõrgendatud ohuga töökeskkonnas. Tema töökeskkonda mõjutavad füüsikalised, keemilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid. Töö toimub nii väli- kui sisetingimustes ja nõuab füüsilist pingutust. Töötaja peab olema teadlik tööga kaasnevatest tervise- ja keskkonnariskidest. Töö on vaimselt ja emotsionaalselt pingeline, eeldab töötamist ka öösiti, puhkepäevadel ja riigipühadel. Peamised ohud on plahvatustest ja kemikaalidest tulenevad vigastused, haigestumised ja töötraumad, võimalikud on mitmesugused bioloogiliste, keemiliste ning füüsiliste ja füüsikaliste faktorite poolt tekitatud tervisekahjustused. Töötamisel on oluline täita tööohutuseeskirju ja kasutada isikukaitsevahendeid. Pommiülikonna kasutamine eeldab demineerijalt head füüsilist vormi. Demineerija peamised töövahendid on kaitseriietus ja kaitsevahendid, lõhkematerjal, tulirelvad, erilaengud, metallidetektorid, pommirobot, sideseadmed, röntgeniaparaat, abivahendid, pommikonteiner, mõõtevahendid. Demineerija töökoolituse korraldamisel ja koolituskavade koostamisel lähtutakse rahvusvahelistest EOD (Explosive Ordnance Disposal) koolituspõhimõtetest ja ohutusreeglistikust; sellest tulenevalt on kutse nimetuses ka akronüüm EOD. A.2.1 Töö planeerimine, korraldamine ja juhtimine A.2.2 Lõhketöö tegemine A.2.3 Pommiohu tõrjumine A.2.4 Lahingumoona ohu tõrjumine A.2.5 Plahvatusohu tõrjumine Demineerija EOD2-l on keskharidus, kutseoskused on omandatud demineerija õppekavale vastaval kvalifikatsioonikursusel ning praktilise töö käigus. Demineerija EOD2 on demineerija EOD1-na töötanud vähemalt 2 aastat. Demineerija. Tööd demineerijana reguleerivad päästeseadus, korrakaitseseadus ja neist tulenevad õigusaktid ning IMAS-standardi (International Mine Action Standard) nõuded. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused ja kõik kompetentsid (B.3.1 – B.3.5). Töö planeerimine, korraldamine ja juhtimine 4 Lõhketöö tegemine 4 Pommiohu tõrjumine 4 Lahingumoona ohu tõrjumine 4 Plahvatusohu tõrjumine 4 Demineerija EOD3, tase 5 EOD technician, EstQF Level 5 3 Demineerija EOD3, tase 5 (versioon 1) Demineerija EOD3, tase 5 (versioon 2) Demineerija EOD3, tase 5 (versioon 4) Demineerija EOD3, tase 5 (versioon 5) Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Demineerija 22 2022-04-13 2022-04-13 2023-04-03 5 5 5411 Päästjad ja tuletõrjujad 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Kutsestandardis kasutatud lühendid Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Kätlin Kekk Päästeamet, Personaliarvestuse ja asjaajamise talitus Margus Kurvits Päästeamet, Demineerimiskeskuse Planeerimise- ja valmisoleku talitus Raido Taalmann Päästeamet, Demineerimiskeskuse Põhja-Eesti pommigrupp Ando Piirsoo Päästeamet, Demineerimiskeskuse Lõuna-Eesti pommigrupp Arno Pugonen Päästeamet, Demineerimiskeskuse nõunik Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Demineerija EOD3, tase 5 töö on igasuguse lahingumoona tuvastamine, ohutaseme hindamine, ohutustamine ja hävitamine. Demineerija EOD3 juhendab demineerijaid EOD1 ja EOD2 lahingumoonaga seotud tööülesannete täitmisel. Demineerija EOD3 töötab meeskonnas ning tema töö eeldab suhtlemist kolleegide ja ameti- ning eraisikutega. Lisaks demineerija EOD3-le on ka demineerija EOD1, demineerija EOD2, pommitehnik EOD3+ ja demineerimisinstruktori kutsed. Demineerijate pädevus kasvab vastavalt IMAS (International Mine Action Standard, vt lisa 1 Kutsestandardis kasutatud lühendid) maatriksile. Demineerija EOD1, tase 4 töö on abistada meeskonda pommiohu, lahingumoonaohu ja plahvatusohu tõrjumisega seotud tegevustel; ta töötab juhendamisel. Demineerija EOD2, tase 4 töö on abistada leitud esemete ohutustaseme hindamisel ja määramisel, ohutult esemeid teisaldada. Pommitehnik EOD3+, tase 5 on spetsialist, kelle töö on kahjutustada plahvatusohtlikke esemeid, kasutada eritehnikaid ja -oskusi lõhkeseadeldiste ja teiste improviseeritud lõhkematerjalide käitlemisel (nt vedelikud raketimootorites, vaesestatud uraaniga (Depleted Uranium) täidetud lahingumoon jne). Demineerimisinstruktor, tase 6 on spetsialist, kelle töö on juhendamine, demineerimisandmete analüüs ja teadmiste edasiandmine. Demineerija töötab kõrgendatud ohuga töökeskkonnas. Tema töökeskkonda mõjutavad füüsikalised, keemilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid. Töö toimub nii väli- kui sisetingimustes ja nõuab füüsilist pingutust. Töötaja peab olema teadlik tööga kaasnevatest tervise- ja keskkonnariskidest. Töö on vaimselt ja emotsionaalselt pingeline, eeldab töötamist ka öösiti, puhkepäevadel ja riigipühadel. Peamised ohud on plahvatustest ja kemikaalidest tulenevad vigastused, haigestumised ja töötraumad, võimalikud on mitmesugused bioloogiliste, keemiliste ning füüsiliste ja füüsikaliste faktorite poolt tekitatud tervisekahjustused. Töötamisel on oluline täita tööohutuseeskirju ja kasutada isikukaitsevahendeid. Pommiülikonna kasutamine eeldab demineerijalt head füüsilist vormi. Demineerija peamised töövahendid on kaitseriietus ja kaitsevahendid, lõhkematerjal, tulirelvad, erilaengud, metallidetektorid, pommirobot, sideseadmed, röntgeniaparaat, abivahendid, pommikonteiner, mõõtevahendid. Demineerija töökoolituse korraldamisel ja koolituskavade koostamisel lähtutakse rahvusvahelistest EOD (Explosive Ordnance Disposal) koolituspõhimõtetest ja ohutusreeglistikust; sellest tulenevalt on kutse nimetuses ka akronüüm EOD. A.2.1 Töö planeerimine, korraldamine ja juhtimine A.2.2 Lõhketöö tegemine A.2.3 Pommiohu tõrjumine A.2.4 Lahingumoona ohu tõrjumine A.2.5 Plahvatusohu tõrjumine Demineerija EOD3-l on keskharidus, kutseoskused on omandatud demineerija õppekavale vastaval kvalifikatsioonikursusel ning praktilise töö käigus. Demineerija EOD3 on demineerija EOD2-na töötanud vähemalt 2 aastat. Demineerimistöö juhina töötamiseks peab ta olema läbinud juhtimiskoolituse. Demineerija. Tööd demineerijana reguleerivad päästeseadus, korrakaitseseadus ja neist tulenevad õigusaktid ning IMAS-standardi (International Mine Action Standard) nõuded. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused ja kõik kompetentsid (B.3.1 – B.3.5). Töö planeerimine, korraldamine ja juhtimine 5 Lõhketöö tegemine 5 Pommiohu tõrjumine 5 Lahingumoona ohu tõrjumine 5 Plahvatusohu tõrjumine 5 Pommitehnik EOD3+, tase 5 EOD technician, EstQF Level 5 3 Pommitehnik EOD3+, tase 5 (versioon 2) Pommitehnik EOD3+, tase 5 (versioon 4) Pommitehnik EOD3+, tase 5 (versioon 5) Pommitehnik, tase 5 (versioon 1) Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Demineerija 22 2022-04-13 2022-04-13 2023-04-03 5 5 3359 Valitsuse haldusalade ametnikud, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Kutsestandardis kasutatud lühendid Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Kätlin Kekk Päästeamet, Personaliarvestuse ja asjaajamise talitus Margus Kurvits Päästeamet, Demineerimiskeskuse Planeerimise- ja valmisoleku talitus Raido Taalmann Päästeamet, Demineerimiskeskuse Põhja-Eesti pommigrupp Ando Piirsoo Päästeamet, Demineerimiskeskuse Lõuna-Eesti pommigrupp Arno Pugonen Päästeamet, Demineerimiskeskuse nõunik Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Pommitehnik EOD3+, tase 5 on spetsialist, kelle töö on kahjutustada plahvatusohtlikke esemeid, kasutada eritehnikaid ja -oskusi lõhkeseadeldiste ja teiste improviseeritud lõhkematerjalide käitlemisel (nt vedelikud raketimootorites, vaesestatud uraaniga (Depleted Uranium) täidetud lahingumoon jne), improviseeritud lõhkeseadeldiste kahjutustamine ning demineerijate juhendamine nende tööülesannete täitmisel. Pommitehnik töötab meeskonnas ning tema töö eeldab suhtlemist kolleegide ja ameti- ning eraisikutega. Lisaks pommitehnik EOD3+-le on ka demineerija EOD1, demineerija EOD2, demineerija EOD3 ja demineerimisinstruktori kutsed. Demineerijate pädevus kasvab vastavalt IMAS (International Mine Action Standard, vt lisa 1 Kutsestandardis kasutatud lühendid) maatriksile. Demineerija EOD1, tase 4 töö on abistada meeskonda pommiohu, lahingumoonaohu ja plahvatusohu tõrjumisega seotud tegevustel; ta töötab juhendamisel. Demineerija EOD2, tase 4 töö on abistada leitud esemete ohutustaseme hindamisel ja määramisel, ohutult esemeid teisaldada. Demineerija EOD3, tase 5 töö on tuvastada plahvatusohtlikku lahingumoona ning hinnata leitud esemete ohutustaset, teha ohutustamise protseduure ja hävitada igasugust lahingumoona. Demineerimisinstruktor, tase 6 on spetsialist, kelle töö on juhendamine, demineerimisandmete analüüs ja teadmiste edasiandmine. Demineerija töötab kõrgendatud ohuga töökeskkonnas. Tema töökeskkonda mõjutavad füüsikalised, keemilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid. Töö toimub nii väli- kui sisetingimustes ja nõuab füüsilist pingutust. Töötaja peab olema teadlik tööga kaasnevatest tervise- ja keskkonnariskidest. Töö on vaimselt ja emotsionaalselt pingeline, eeldab töötamist ka öösiti, puhkepäevadel ja riigipühadel. Peamised ohud on plahvatustest ja kemikaalidest tulenevad vigastused, haigestumised ja töötraumad, võimalikud on mitmesugused bioloogiliste, keemiliste ning füüsiliste ja füüsikaliste faktorite poolt tekitatud tervisekahjustused. Töötamisel on oluline täita tööohutuseeskirju ja kasutada isikukaitsevahendeid. Pommiülikonna kasutamine eeldab demineerijalt head füüsilist vormi. Pommitehniku peamised töövahendid on kaitseriietus ja kaitsevahendid, lõhkematerjal, tulirelvad, erilaengud, metallidetektorid, pommirobot, sideseadmed, röntgeniaparaat, abivahendid, pommikonteiner, mõõtevahendid. Demineerija töökoolituse korraldamisel ja koolituskavade koostamisel lähtutakse rahvusvahelistest EOD (Explosive Ordnance Disposal) koolituspõhimõtetest ja ohutusreeglistikust; sellest tulenevalt on kutse nimetuses ka akronüüm EOD. A.2.1 Töö planeerimine, korraldamine ja juhtimine A.2.2 Lõhketöö tegemine A.2.3 Pommiohu tõrjumine A.2.4 Lahingumoona ohu tõrjumine A.2.5 Plahvatusohu tõrjumine Pommitehnikul on keskharidus, läbitud pommitehniku õppekavale vastav kvalifikatsioonikursus või samaväärne koolitus ja praktilise töö käigus omandatud kutseoskused. Pommitehnik (EOD3+) on demineerija EOD3-na töötanud vähemalt 2 aastat. Demineerija, pommitehnik. Tööd demineerijana reguleerivad päästeseadus, korrakaitseseadus ja neist tulenevad õigusaktid ning IMAS-standardi (International Mine Action Standard) nõuded. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused ja kõik kompetentsid (B.3.1 – B.3.5). Töö planeerimine, korraldamine ja juhtimine 5 Lõhketöö tegemine 5 Pommiohu tõrjumine 5 Lahingumoona ohu tõrjumine 5 Plahvatusohu tõrjumine 5 Demineerimisinstruktor, tase 6 EOD technician, EstQF Level 6 3 Demineerimisinstruktor, tase 6 (versioon 1) Demineerimisinstruktor, tase 6 (versioon 2) Demineerimisinstruktor, tase 6 (versioon 4) Demineerimisinstruktor, tase 6 (versioon 5) Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Demineerija 22 2022-04-13 2022-04-13 2023-04-03 6 6 3359 Valitsuse haldusalade ametnikud, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Kutsestandardis kasutatud lühendid Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Kätlin Kekk Päästeamet, Personaliarvestuse ja asjaajamise talitus Margus Kurvits Päästeamet, Demineerimiskeskuse Planeerimise- ja valmisoleku talitus Raido Taalmann Päästeamet, Demineerimiskeskuse Põhja-Eesti pommigrupp Ando Piirsoo Päästeamet, Demineerimiskeskuse Lõuna-Eesti pommigrupp Arno Pugonen Päästeamet, Demineerimiskeskuse nõunik Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Demineerimisinstruktor, tase 6 on spetsialist, kes on läbinud etapiliselt kõik demineerimise kvalifikatsioonikursused ja omandanud vastava kompetentsuse. Demineerimisinstruktori töö on juhendamine, demineerimisandmete analüüs ja teadmiste edasiandmine. Demineerimisinstruktori töö eesmärk on demineerimise kvaliteedi hoidmine ja tõstmine. Demineerimisinstruktor töötab meeskonnas ning tema töö eeldab suhtlemist kolleegide ja ameti- ning eraisikutega. Lisaks demineerimisinstruktorile on ka demineerija EOD1, demineerija EOD2, demineerija EOD3, pommitehnik EOD3+ kutsed. Demineerijate pädevus kasvab vastavalt IMAS (International Mine Action Standard, vt lisa 1 Kutsestandardis kasutatud lühendid) maatriksile. Demineerija EOD1, tase 4 töö on abistada meeskonda pommiohu, lahingumoonaohu ja plahvatusohu tõrjumisega seotud tegevustel; ta töötab juhendamisel. Demineerija EOD2, tase 4 töö on abistada leitud esemete ohutustaseme hindamisel ja määramisel, ohutult esemeid teisaldada. Demineerija EOD3, tase 5 töö on tuvastada plahvatusohtlikku lahingumoona ning hinnata leitud esemete ohutustaset, teha ohutustamise protseduure ja hävitada igasugust lahingumoona. Pommitehnik EOD3+, tase 5 on spetsialist, kelle töö on kahjutustada plahvatusohtlikke esemeid, kasutada eritehnikaid ja -oskusi lõhkeseadeldiste ja teiste improviseeritud lõhkematerjalide käitlemisel (nt vedelikud raketimootorites, vaesestatud uraaniga (Depleted Uranium) täidetud lahingumoon jne). Demineerija töötab kõrgendatud ohuga töökeskkonnas. Tema töökeskkonda mõjutavad füüsikalised, keemilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid. Töö toimub nii väli- kui sisetingimustes ja nõuab füüsilist pingutust. Töötaja peab olema teadlik tööga kaasnevatest tervise- ja keskkonnariskidest. Töö on vaimselt ja emotsionaalselt pingeline, eeldab töötamist ka öösiti, puhkepäevadel ja riigipühadel. Peamised ohud on plahvatustest ja kemikaalidest tulenevad vigastused, haigestumised ja töötraumad, võimalikud on mitmesugused bioloogiliste, keemiliste ning füüsiliste ja füüsikaliste faktorite poolt tekitatud tervisekahjustused. Töötamisel on oluline täita tööohutuseeskirju ja kasutada isikukaitsevahendeid. Pommiülikonna kasutamine eeldab demineerijalt head füüsilist vormi. Demineerimisinstruktori peamised töövahendid on kaitseriietus ja kaitsevahendid, lõhkematerjal, tulirelvad, erilaengud, metallidetektorid, pommirobot, sideseadmed, röntgeniaparaat, abivahendid, pommikonteiner, mõõtevahendid. Demineerija töökoolituse korraldamisel ja koolituskavade koostamisel lähtutakse rahvusvahelistest EOD (Explosive Ordnance Disposal) koolituspõhimõtetest ja ohutusreeglistikust; sellest tulenevalt on kutse nimetuses ka akronüüm EOD. A.2.1 Töö planeerimine, korraldamine ja juhtimine A.2.2 Lõhketöö tegemine A.2.3 Pommiohu tõrjumine A.2.4 Lahingumoona ohu tõrjumine A.2.5 Plahvatusohu tõrjumine Üldjuhul on demineerimisinstruktoril kõrgharidus ja töökohal omandatud kutseoskused. Demineerimisinstruktoril on nõutav vähemalt 2-aastane kogemus pommitehnikuna. Demineerija, demineerimisinstruktor. Tööd demineerijana reguleerivad päästeseadus, korrakaitseseadus ja neist tulenevad õigusaktid ning IMAS-standardi (International Mine Action Standard) nõuded. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused ja kõik kompetentsid (B.3.1 – B.3.5). Töö planeerimine, korraldamine ja juhtimine 6 Lõhketöö tegemine 6 Pommiohu tõrjumine 6 Lahingumoona ohu tõrjumine 6 Plahvatusohu tõrjumine 6 Bürooassistent, tase 4 Office assistant, EstQF Level 4 8 Bürootöötaja, tase 4 (versioon 6) Bürootöötaja, tase 4 (versioon 7) Sekretär I (versioon 1) Sekretär I (versioon 2) Sekretär I (versioon 3) Sekretär I (versioon 4) Sekretär I (versioon 5) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Bürootöö Sekretär 24 2022-05-05 2022-05-05 2027-05-04 4 4 4120 Asjaajamise tugitöötajad 0415 Sekretäri- ja kontoritöö 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Eesti Juhi Abi Ühing Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Kaire Karp Riigikantselei Janne Kerdo Tallinna Majanduskool, Eesti Juhiabi Ühing Ülle Moks Haapsalu Kutsehariduskeskus Nele Pihlak Eesti Energia AS Tiia Murulaid Tallinna Tehnikakõrgkool Hille Oidemaa Eesti Arhivaaride Ühing Piret Veski Stell Eesti AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Bürooassistent tegeleb info edastamise, telefonisuhtluse, dokumenditöö ja ametikohtumiste teenindamisega, tagades bürootöö ladusa toimimise ja pakkudes tehnilist tuge (sh andmete sisestamine, dokumentide paljundamine, skaneerimine). Bürooassistent ülesanded eeldavad enamasti suhtlemisoskust, kiiret, paindlikku ja korrektset tegutsemist. Samal kutsealal on ka Sekretär, tase 5 ja Juhiabi, tase 6 kutsestandardid. A.2.1 Dokumentide haldamine ja arhiivitöö korraldamine A.2.2 Organisatsiooni töö- ja suhtekorralduse toetamine Bürootassistendil on läbitud kutseõppe tasemeõpe, täienduskoolitus või on kompetentsid omandatud erialase töö käigus. Bürooassistent, bürootöötaja, andmesisestaja, büroospetsialist, tehniline sekretär. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Dokumentide haldamine ja arhiivitöö korraldamine 4 Organisatsiooni töö- ja suhtekorralduse toetamine 4 Sekretär, tase 5 Secretary, EstQF Level 5 8 Sekretär II (versioon 1) Sekretär II (versioon 2) Sekretär II (versioon 3) Sekretär II (versioon 4) Sekretär II (versioon 6) Sekretär, tase 5 (versioon 5) Sekretär, tase 5 (versioon 7) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Bürootöö Sekretär 24 2022-05-05 2022-05-05 2027-05-04 5 5 4120 Asjaajamise tugitöötajad 0415 Sekretäri- ja kontoritöö 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Eesti Juhi Abi Ühing Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Kaire Karp Riigikantselei Janne Kerdo Tallinna Majanduskool, Eesti Juhi Abi Ühing Ülle Moks Haapsalu Kutsehariduskeskus Nele Pihlak Eesti Energia AS Tiia Murulaid Tallinna Tehnikakõrgkool Hille Oidema Eesti Arhivaaride Ühing Piret Veski Stell Eesti AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Sekretär toetab organisatsiooni töö- ja suhtekorraldust ning korraldab teabevahetust ja dokumenditööd. Sekretäri tööülesanded sõltuvad organisatsiooni eripärast ja eeldavad kiiret ja paindlikku tegutsemist, teabe konfidentsiaalsuse tagamist ning toimetulekut erinevate inimeste ja olukordadega. Samal kutsealal on ka Bürooassistendi, tase 4 ja Juhiabi, tase 6 kutsestandardid. A.2.1 Dokumentide haldamine ja arhiivitöö korraldamine A.2.2 Organisatsiooni töö- ja suhtekorralduse toetamine Sekretärina töötavatel inimestel on: a) läbitud keskhariduse baasil erialane kutseõpe või b) keskharidus ja läbitud erialane täienduskoolitus või c) keskharidus ja erialane töökogemus. Assistent, assistent-dokumendihaldur, juhatuse sekretär, müügisekretär, referent, sekretär, vastuvõtusekretär, tehniline sekretär, volikogu sekretär. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Dokumentide haldamine ja arhiivitöö korraldamine 5 Organisatsiooni töö- ja suhtekorralduse toetamine 5 Juhiabi, tase 6 Assistant, EstQF Level 6 7 Juhiabi IV (versioon 1) Juhiabi IV (versioon 2) Juhiabi IV (versioon 3) Juhiabi IV (versioon 5) Juhiabi, tase 6 (versioon 4) Juhiabi, tase 6 (versioon 6) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Bürootöö Sekretär 24 2022-05-05 2022-05-05 2027-05-04 6 6 3343 Sekretärid-asjaajajad ja sekretärid-juhiabid 0415 Sekretäri- ja kontoritöö 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Eesti Juhi Abi Ühing Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Kaire Karp Riigikantselei Janne Kerdo Tallinna Majanduskool, Eesti Juhiabi Ühing Ülle Moks Haapsalu Kutsehariduskeskus Nele Pihlak Eesti Energia AS Tiia Murulaid Tallinna Tehnikakõrgkool Hille Oidemaa Eesti Arhivaaride Ühing Piret Veski Stell Eesti AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Juhiabi toetab juhtkonna tegevust, tegeleb organisatsiooni teabevahetuse, dokumenditöö, suhtekorralduse, projektijuhtimise ja hangete korraldamisega ning on kaasatud organisatsiooni juhtimistegevusse. Juhiabi tööülesanded sõltuvad organisatsiooni eripärast ja eeldavad kiiret ning paindlikku tegutsemist, teabe konfidentsiaalsuse tagamist, toimetulekut erinevate inimeste ja olukordadega. Samal kutsealal on ka Bürooassistendi, tase 4 ja Sekretär, tase 5 kutsestandardid. A.2.1 Dokumentide haldamine ja arhiivitöö korraldamine A.2.2 Organisatsiooni töö- ja suhtekorralduse toetamine A.2.3 Projektijuhtimine A.2.4 Hangete korraldamine Juhiabina töötavad tavapäraselt inimesed, kellel on: a) kõrgharidus või erialane kutseharidus ning erialane töökogemus või b) keskharidus, läbitud erialased täienduskoolitused ning erialane töökogemus. Administratsiooni assistent, juhtkonna/juhatuse assistent, büroojuht, juhiabi, nõunik. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Dokumentide haldamine ja arhiivitöö korraldamine 6 Organisatsiooni töö- ja suhtekorralduse toetamine 6 Projektijuhtimine 6 Hangete korraldamine 6 Väikeettevõtja, tase 5 Small Business Entrepreneur, EstQF Level 5 5 Ettevõtja III (versioon 1) Ettevõtja III (versioon 2) Väikeettevõtja, tase 5 (versioon 3) Väikeettevõtja, tase 5 (versioon 4) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Väikeettevõtja 24 2022-05-05 2022-05-05 2027-05-04 5 5 3339 Äriteenuste agendid, mujal liigitamata 0413 Juhtimine ja haldus 94 Organisatsioonide tegevus Kuressaare Ametikool Pärnumaa Kutsehariduskeskus Tallinna Majanduskool Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Ott Alemaa Pilt ja Paber OÜ Kerttily Golubeva Carlsberg Group Baltic Indrek Jänes Tallinna Majanduskool Ille Kukk Pärnumaa Kutsehariduskeskus Jane Mägi Kuressaare Ametikool Henn Tarro Võrumaa Kutsehariduskeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Väikeettevõtja käivitab ja arendab väikeettevõtet valitud majandustegevuse valdkonnas, näiteks tootmine, teenindus, vahendus. Ta hindab ettevõtlusega seotud võimalusi ja riske, oskab oma tooteid ning teenuseid arendada, turundada ja müüa. Väikeettevõtja analüüsib väliskeskkonda, ärivõimalusi ja oma ettevõtte majandusseisu, korraldab ja juhib ettevõtte äritegevust tasuval viisil. Ta tegutseb muutuvas keskkonnas, toimib paindlikult ja loovalt vastavalt olukorrale ja klientide vajadustele, kasutab kaasaegseid ettevõtte toimimist toetavaid info- ja kommunikatsioonitehnoloogilisi lahendusi. Ta arvestab oma tegevustes äritegevust mõjutavate õigusaktidega sätestatud nõuetega, jätkusuutliku arengu põhimõtetega ning mõistab elukestva õppe vajalikkust. A.2.1 Äritegevuse kavandamine A.2.2 Äritegevuse käivitamine A.2.3 Äriprotsesside korraldamine A.2.4 Äritegevuse arendamine A.2.5 Majandusarvestus A.2.6 Juhtimine Selle kutseala esindajatel on tavaliselt keskharidus, kutsekeskharidus, kutseeriharidus või kõrgem haridus või on kutseoskused omandatud töökohal. Väikeettevõtja, väikeettevõtte tegevjuht, väikeettevõtte juht. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Äritegevuse kavandamine 5 Äritegevuse käivitamine 5 Äriprotsesside korraldamine 5 Äritegevuse arendamine 5 Majandusarvestus 5 Juhtimine 5 Ärikorralduse spetsialist, tase 5 Business Administration Specialist, EstQF Level 5 9 Ärijuhi assistent III (versioon 1) Ärijuhi assistent III (versioon 2) Ärikorralduse spetsialist III (versioon 3) Ärikorralduse spetsialist III (versioon 4) Ärikorralduse spetsialist III (versioon 5) Ärikorralduse spetsialist III (versioon 6) Ärikorralduse spetsialist, tase 5 (versioon 7) Ärikorralduse spetsialist, tase 5 (versioon 8) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Ärijuht 24 2022-05-05 2022-05-05 2027-05-04 5 5 3322 Müügiesindajad 0413 Juhtimine ja haldus 94 Organisatsioonide tegevus Kuressaare Ametikool Pärnumaa Kutsehariduskeskus Tallinna Majanduskool Võrumaa Haridus- ja Tehnoloogiakeskus Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Ott Alemaa Pilt ja Paber OÜ Kerttily Golubeva Carlsberg Group Baltic Indrek Jänes Tallinna Majanduskool Ille Kukk Pärnumaa Kutsehariduskeskus Jane Mägi Kuressaare Ametikool Henn Tarro Võrumaa Kutsehariduskeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Ärikorralduse spetsialist täidab majandus- ja ettevõtlusalast kompetentsust nõudvaid ülesandeid esmatasandi juhina või spetsialistina ettevõtte tegevusvaldkonnas: näiteks turundustegevus, müügi-, tootmis-, teenindus- või ostuprotsessi korraldamine. Ärikorralduse spetsialist on kaasatud ettevõtte juhtimistegevusse. Tema põhilised tööülesanded tulenevad ettevõtte tegevusvaldkonnast, vajadustest ning eesmärkidest. Ärikorralduse spetsialisti töös on olulised suhtlemis-, meeskonnatöö- ja juhtimisoskus. A.2.1 Müügi ja turunduse korraldamine A.2.2 Tootmise korraldamine A.2.3 Hanke- ja ostutoimingute korraldamine A.2.4 Klienditeeninduse korraldamine A.2.5 Majandusarvestus A.2.6 Juhtimine Selle kutseala esindajatel on keskharidus, kutsekeskharidus, kutseeriharidus või kõrgem haridus või on kutseoskused omandatud töökohal. Valdkonna esmatasandi juht, nt müügijuht, klienditeeninduse juht, projektijuht, büroojuht; valdkonna spetsialist, nt ostuspetsialist, müügispetsialist, tootmisspetsialist, teenindusspetsialist, tootmisspetsialist ning muud juhtide tegevust toetavad ametikohad. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Müügi ja turunduse korraldamine 5 Tootmise korraldamine 5 Hanke- ja ostutoimingute korraldamine 5 Klienditeeninduse korraldamine 5 Majandusarvestus 5 Juhtimine 5 Puurija, tase 3 Driller, EstQF Level 3 4 Puurija, tase 3 (versioon 1) Puurija, tase 3 (versioon 2) Puurija, tase 3 (versioon 3) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puurimis- ja lõhkamistööd Puurija 27 2022-04-20 2022-04-20 2027-04-19 3 3 8113 Puurseadmete operaatorid 0724 Kaevandamine ja rikastamine 09 Kaevandamist abistavad tegevusalad Digipädevuste enesehindamise skaala Erni Ajaots Kehtna Kutsehariduskeskus Kalle Alasi BalRock OÜ Tarmo Eerik Eesti Puurkaev OÜ Priit Ilves Reaalprojekt OÜ Peep Kildjer ehitusgeoloog Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Puurijad töötavad ettevõtetes, mis rajavad puurkaeve, puurauke ja puurimisel põhinevaid maasoojussüsteeme (edaspidi maasoojussüsteemid) ning viivad läbi geotehnilisi, geoloogilisi ja hüdrogeoloogilisi uuringuid. Puurija, tase 3 rajab teisaldavate puurmasinatega puurkaeve ja puurauke ning teostab kaasnevaid töid puurmeistri või tööjuhi (insener, geoloog) juhendamisel ja järelevalvel. Puurija töötab üldjuhul töörühmas, ta on valmis asendama puurmeistrit temalt saadud juhiste järgi olukordades, mida saab ette näha. Puurija on teadlik oma kohustustest, vastutusest ja õigustest töörühma liikmena ja peab kinni töökollektiivi käitumisreeglitest. Töö toimub peamiselt välitingimustes, seetõttu tuleb arvestada ka raskete ilmastiku- ja loodusoludega (vihm, külm, lainetus, torm, niiskus, kuumus, putukad jne). Töö eeldab valmisolekut töötada nädalavahetustel, öösel ja riiklikel pühadel. Töö nõuab füüsilist pingutust ja vastupidavust, vajadusel tegutsemist kõrgustes. Töötamisel tuleb arvestada müra, vibratsiooni ja võimalike ohuteguritega (nt langevad esemed, pöörlevad seadmeosad, kemikaalid). Tööõnnetuste vältimiseks tuleb täita tööohutusnõudeid ning kanda isikukaitsevahendeid. Puurija peamisteks töövahenditeks on puurmasinad, puurinstrumendid, pumbad ja mõõteseadmed, käsitööriistad, kompressorid. Kehtestatud on ka puurmeister, tase 5 kutsestandard. A.2.1 Ettevalmistus ja mobilisatsioon A.2.2 Puuraugu rajamine ja ümberehitamine A.2.3 Demobilisatsioon A.2.4 Puuraukude likvideerimine (lammutamine) A.2.5 Puurkaevude ja maasoojussüsteemide rajamine ja ümberehitamine A.2.6 Geotehniliste uuringute läbiviimine A.2.7 Geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste uuringute läbiviimine Puurijana töötavad inimesed, kelle kutseoskused on omandatud kutseõppe tasemeõppes ja töökohal või ainult töökohal. Puurmeistri abi, puurseadme operaator, puurija. Kasvav tähtsus on erialase võõrkeele ja digitaalsetel oskustel. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused ja kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.4 ning vähemalt üks kompetents valikust B.3.5-B.3.7. Ettevalmistus ja mobilisatsioon 3 Puuraugu rajamine ja ümberehitamine 3 Demobilisatsioon 3 Puuraukude likvideerimine (lammutamine) 3 Tuleb tõendada vähemalt üks kompetents valikust B.3.5-B.3.7. Puurkaevude ja maasoojussüsteemide rajamine ja ümberehitamine 3 Geotehniliste uuringute läbiviimine 3 Geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste uuringute läbiviimine 3 Puurmeister, tase 5 Foreman driller, EstQF Level 5 4 Puurmeister, tase 4 (versioon 1) Puurmeister, tase 5 (versioon 2) Puurmeister, tase 5 (versioon 3) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puurimis- ja lõhkamistööd Puurija 27 2022-04-20 2022-04-20 2027-04-19 5 5 8113 Puurseadmete operaatorid 0724 Kaevandamine ja rikastamine 09 Kaevandamist abistavad tegevusalad Digipädevuste enesehindamise skaala Erni Ajaots Kehtna Kutsehariduskeskus Kalle Alasi BalRock OÜ Tarmo Eerik Eesti Puurkaev OÜ Priit Ilves Reaalprojekt OÜ Peep Kildjer ehitusgeoloog Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Puurmeister, tase 5 rajab iseseisvalt teisaldavate puurmasinatega puurauke ning korraldab puurimismeeskonna juhina nimetatud puurimistöid. Puurmeister vastutab puurimistööde ohutuse ja kvaliteedi ning töörühma liikmete töö eest. Ta töötab ettevõtetes, mis rajavad puurkaeve, puurauke ja puurimisel põhinevaid maasoojussüsteeme (edaspidi maasoojussüsteemid) ning viivad läbi geotehnilisi, geoloogilisi ja hüdrogeoloogilisi uuringuid. Töö toimub peamiselt välitingimustes, seetõttu tuleb arvestada ka raskete ilmastiku- ja loodusoludega (vihm, külm, lainetus, torm, niiskus, kuumus, putukad jne). Töö eeldab valmisolekut töötada nädalavahetustel, öösel ja riiklikel pühadel. Töö nõuab füüsilist pingutust ja vastupidavust, vajadusel tegutsemist kõrgustes. Töötamisel tuleb arvestada müra, vibratsiooni ja võimalike ohuteguritega (nt. langevad esemed, pöörlevad seadmeosad, kemikaalid). Tööõnnetuste vältimiseks tuleb täita tööohutusnõudeid ning kanda isikukaitsevahendeid. Puurmeistri peamisteks töövahenditeks on puurmasinad, puurinstrumendid, pumbad ja mõõteseadmed, käsitööriistad, kompressorid. Kehtestatud on ka puurija, tase 3 kutsestandard. A.2.1 Ettevalmistus ja mobilisatsioon A.2.2 Puuraugu rajamine ja ümberehitamine A.2.3 Demobilisatsioon A.2.4 Puuraukude likvideerimine (lammutamine) A.2.5 Juhendamine A.2.6 Tööde juhtimine A.2.7 Puurkaevude ja maasoojussüsteemide rajamine ja ümberehitamine A.2.8 Geotehniliste uuringute läbiviimine A.2.9 Geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste uuringute läbiviimine Puurmeistrina töötavad inimesed, kelle kutseoskused on omandatud kutseõppe tasemeõppes ja töökohal või ainult töökohal. Puurseadme operaator, puurija, puurmeister. Kasvav tähtsus on erialase võõrkeele ja digitaalsetel oskustel. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused ja kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.6 ning vähemalt üks kompetents valikust B.3.7-B.3.9. Ettevalmistus ja mobilisatsioon 5 Puuraugu rajamine ja ümberehitamine 5 Demobilisatsioon 5 Puuraukude likvideerimine (lammutamine) 5 Juhendamine 5 Tööde juhtimine 5 Tuleb tõendada vähemalt üks kompetents valikust B.3.7-B.3.9. Puurkaevude ja maasoojussüsteemide rajamine ja ümberehitamine 5 Geotehniliste uuringute läbiviimine 3 Geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste uuringute läbiviimine 5 Mäetehnik, tase 5 Mining Technician, EstQF Level 5 3 Mäetehnik, tase 5 (versioon 1) Mäetehnik, tase 5 (versioon 2) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Kaevandamine Mäeinsener 27 2022-04-20 2022-04-20 2027-04-19 5 5 3117 Mäe- ja metallurgiatehnikud 0724 Kaevandamine ja rikastamine 05 Kivi- ja pruunsöe kaevandamine Eesti Mäeselts Mäeinseneride eetikakoodeks Digipädevuste enesehindamise skaala Vesta Kaljuste Eesti Mäeselts Heini Viilup Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit Helena Gailan Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia instituut Lauri Kütt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Jaan Kallandi Eesti Geodeetide Ühing Arvi Hamburg Eesti Inseneride Liit Erik Väli Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia instituut Ole Sein OÜ Eesti Killustik Jürgen Aluoja OÜ J.Viru Markšeideribüroo Allan Viil Enefit Power AS Allan Koger OÜ Inseneribüroo STEIGER Margus Kukk OÜ Mäebüroo Nord Indrek Malm AS TREV-2 Grupp Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Mäetehnik, tase 5 koordineerib ja juhib mäetööliste tehtavaid mäetöid karjääris ja teenindusmaal, mäejaoskonnas, mäetsehhis jm tootmisüksustes. Mäetehnik juhendab, jälgib ja kontrollib mäetöödel kvaliteedi-, tööohutus- ja keskkonnanõuete täitmist. Mäetehniku tegevuse eesmärk on toetada mäeinseneride tegevust maavarade avakaevandamisel ja töötlemisel. Mäetehnik töötab iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutades nii enda kui ka kaastöötajate tegevuse ja tootmisüksuse töötulemuse ning oma tegevuse tagajärjel tekkinud ohtlike olukordade ja keskkonnakahju eest. Objektil ja selle mõjupiirkonnas võib kokku puutuda kivimite, kaevise ja setete varisemise, vajumise ning veetaseme muutumisega seotud ohtudega. Peamised töövahendid on mõõtmis- ja sidevahendid ning mootorsõiduk. A.2.1 Mäetöö korraldamine A.2.2 Tootmisüksuse operatiivne juhtimine A.2.3 Kaevandamiskeskkonna kontrollimine Mäetehnik on omandanud vähemalt keskhariduse või kutsekeskhariduse. Tal on erialane töökogemus ja ta on end täiendanud erialastel täiendkoolitustel. Mäemeister, mäetööde juht, kaevandamise vastutav spetsialist, järelevaataja. 5. taseme mäetehniku kutse annab õiguse töötada kaevandamise vastutava spetsialistina liiva-, kruusa- ja savikarjääris, paemurrus, turbatootmisalal ning muda, järvelupja ja muid taolisi setteid kaevandavas ettevõttes. Alus: maapõueseadus. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused ja kõik kompetentsid. Mäetöö korraldamine 5 Tootmisüksuse operatiivne juhtimine 5 Kaevandamiskeskkonna kontrollimine 5 Mäeinsener, tase 6 Mining Engineer, EstQF Level 6 5 Mäeinsener IV (versioon 1) Mäeinsener IV (versioon 2) Mäeinsener, tase 6 (versioon 3) Mäeinsener, tase 6 (versioon 4) Maavarade allmaakaevandamine Maavarade pealmaakaevandamine Markšeider, tase 6 Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Kaevandamine Mäeinsener 27 2022-04-20 2022-04-20 2027-04-19 6 6 2146 Mäetööstuse, metallurgia jms valdkondade tippspetsialistid 0724 Kaevandamine ja rikastamine 05 Kivi- ja pruunsöe kaevandamine Eesti Mäeselts Mäeinseneride eetikakoodeks Digipädevuste enesehindamise skaala Vesta Kaljuste Eesti Mäeselts Heini Viilup Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit Helena Gailan Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia instituut Lauri Kütt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Jaan Kallandi Eesti Geodeetide Ühing Arvi Hamburg Eesti Inseneride Liit Erik Väli Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia instituut Ole Sein OÜ Eesti Killustik Jürgen Aluoja OÜ J.Viru Markšeideribüroo Allan Viil Enefit Power AS Allan Koger OÜ Inseneribüroo STEIGER Margus Kukk OÜ Mäebüroo Nord Indrek Malm AS TREV-2 Grupp Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Mäeinsener, tase 6 tegevuse eesmärk on tagada maavarade ohutu, keskkonnasäästlik ja efektiivne kaevandamine ja töötlemine. Mäeinsener on kogemusega tehnika- ja/või tehnoloogiaspetsialist, kes plaanib ja juhib maavarade kaevandamisega seotud protsesse sh pealmaa markšeiderimõõdistusi. Tema ülesanne on käigus hoida olemasolevaid tehnoloogiaid, jagada ressursse ning vastutada nii enda kui teiste tööülesannete täitmise eest. Ta on valmis kandma juhi rolli, töötama meeskonnas koos sidusvaldkondade (ehitus, geoloogia, mehaanika) inseneride ja spetsialistidega. Töö toimub sise-, väli- ja/või allmaatingimustes. Kokku võib puutuda müra, niiskuse, tolmu, heit- ja lõhkegaasidega jms. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse erialast arvutitarkvara ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms), vajadusel ka mootorsõidukit. A.2.1 Tehnoloogiate käitamine A.2.2 Juhtimine A.2.3 Maavarade pealmaakaevandamine A.2.4 Maavarade allmaakaevandamine A.2.5 Markšeiderimõõdistamine Mäeinsener, tase 6 on omandanud vähemalt esimese taseme erialase kõrghariduse. Tal on erialane töökogemus ja ta on end täiendanud erialastel täienduskoolitustel. Mäemeister, mäetööde juht, mäeinsener, peamarkšeider, markšeider. Mäeinseneri kutsetunnistuse omamine annab õiguse töötada maavarade kaevandamise vastutava spetsialistina või markšeiderina oma spetsialiseerumise ulatuses. Alus: maapõueseadus. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused ja kohustuslikud kompetentsid B.3.1–B.3.2 ning vähemalt üks spetsialiseerumisega seotud kompetents valikust B.3.3–B.3.5. Maavarade pealmaakaevandamisele spetsialiseerunud mäeinseneri kutse taotlemisel tuleb tõendada lisaks kompetents B.3.3. Maavarade allmaakaevandamisele spetsialiseerunud mäeinseneri kutse taotlemisel tuleb tõendada lisaks kompetents B.3.4. Markšeiderimõõdistamisele spetsialiseerunud mäeinseneri kutse taotlemisel tuleb tõendada lisaks kompetents B.3.5. Tehnoloogiate käitamine 6 Juhtimine 6 Maavarade pealmaakaevandamisele spetsialiseerunud mäeinseneri kutse taotlemisel tuleb tõendada lisaks kompetents B.3.3. Maavarade allmaakaevandamisele spetsialiseerunud mäeinseneri kutse taotlemisel tuleb tõendada lisaks kompetents B.3.4. Markšeiderimõõdistamisele spetsialiseerunud mäeinseneri kutse taotlemisel tuleb tõendada lisaks kompetents B.3.5. Diplomeeritud mäeinsener, tase 7 Diploma Mining Engineer, EstQF Level 7 5 Diplomeeritud mäeinsener V (versioon 1) Diplomeeritud mäeinsener V (versioon 2) Diplomeeritud mäeinsener, tase 7 (versioon 3) Diplomeeritud mäeinsener, tase 7 (versioon 4) Allmaakaevandamise projekteerimine Maavarade allmaakaevandamine Maavarade pealmaakaevandamine Markšeider, tase 7 Pealmaakaevandamise projekteerimine Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Kaevandamine Mäeinsener 27 2022-04-20 2022-04-20 2027-04-19 7 7 2146 Mäetööstuse, metallurgia jms valdkondade tippspetsialistid 0724 Kaevandamine ja rikastamine 05 Kivi- ja pruunsöe kaevandamine Eesti Mäeselts Mäeinseneride eetikakoodeks Digipädevuste enesehindamise skaala Vesta Kaljuste Eesti Mäeselts Heini Viilup Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit Helena Gailan Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia instituut Lauri Kütt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Jaan Kallandi Eesti Geodeetide Ühing Arvi Hamburg Eesti Inseneride Liit Erik Väli Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia instituut Ole Sein OÜ Eesti Killustik Jürgen Aluoja OÜ J.Viru Markšeideribüroo Allan Viil Enefit Power AS Allan Koger OÜ Inseneribüroo STEIGER Margus Kukk OÜ Mäebüroo Nord Indrek Malm AS TREV-2 Grupp Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Diplomeeritud mäeinsener, tase 7 tegevuse eesmärk on tagada maavarade ohutu, keskkonnasäästlik ja efektiivne kaevandamine ja töötlemine. Diplomeeritud mäeinsener on kogemusega tehnika- või tehnoloogiaspetsialist, kes plaanib ja juhib maavarade kaevandamisega seotud protsesse, sh peal- ja allmaa markšeiderimõõdistusi. Tema roll on käigus hoida ja arendada olemasolevaid tehnoloogiaid. Ta on valmis töötama meeskonnas koos sidusvaldkondade (ehitus, geoloogia, mehaanika) inseneride ja spetsialistidega, juhtima töörühmi ja/või organisatsiooni ning kandma vastutust teiste töö tulemuste eest. Töö toimub sise-, väli- ja/või allmaatingimustes. Kokku võib puutuda müra, niiskuse, tolmu, heit- ja lõhkegaasidega jms. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse erialast arvutitarkvara ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms), vajadusel ka mootorsõidukit. A.2.1 Tehnoloogiate käitamine ja arendamine A.2.2 Juhtimine A.2.3 Maavarade pealmaakaevandamine A.2.4 Maavarade allmaakaevandamine A.2.5 Pealmaakaevandamise projekteerimine A.2.5 Allmaakaevandamise projekteerimine A.2.6 Markšeiderimõõdistamine Diplomeeritud mäeinsener, tase 7 on omandanud magistriõppe tasemel kõrghariduse. Tal on erialane töökogemus ja ta on end täiendanud erialastel täienduskoolitustel. Tootmisüksuse: kaevanduse, karjääri, jaoskonna osakkonna juhataja, projektiinsener, mäe-, puurimis- jm tööjuht, mäeinsener, peamarkšeider, markšeider. Diplomeeritud mäeinseneri kutsetunnistuse omamine annab õiguse töötada maavarade kaevandamise, markšeiderimõõdistuse või projekteerimise vastutava spetsialistina oma spetsialiseerumise ulatuses. Alus: maapõueseadus. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused ja kohustuslikud kompetentsid B.3.1–B.3.2 ning vähemalt üks spetsialiseerumisega seotud kompetents valikust B.3.3–B.3.7. Maavarade pealmaakaevandamisele spetsialiseerunud diplomeeritud mäeinseneri kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetents B.3.3. Maavarade allmaakaevandamisele spetsialiseerunud diplomeeritud mäeinseneri kutse taotlemisel tuleb tõendada lisaks kompetents B.3.4. Pealmaakaevandamise projekteerimisele spetsialiseerunud diplomeeritud mäeinseneri kutse taotlemisel tuleb tõendada lisaks kompetents B.3.5. Allmaakaevandamise projekteerimisele spetsialiseerunud diplomeeritud mäeinseneri kutse taotlemisel tuleb tõendada lisaks kompetents B.3.6. Markšeiderimõõdistamisele spetsialiseerunud diplomeeritud mäeinseneri kutse taotlemisel tuleb tõendada lisaks kompetents B.3.7. Tehnoloogiate käitamine ja arendamine 7 Juhtimine 7 Maavarade pealmaakaevandamisele spetsialiseerunud diplomeeritud mäeinseneri kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetents B.3.3. Maavarade allmaakaevandamisele spetsialiseerunud diplomeeritud mäeinseneri kutse taotlemisel tuleb tõendada lisaks kompetents B.3.4. Pealmaakaevandamise projekteerimisele spetsialiseerunud diplomeeritud mäeinseneri kutse taotlemisel tuleb tõendada lisaks kompetents B.3.5. Allmaakaevandamise projekteerimisele spetsialiseerunud diplomeeritud mäeinseneri kutse taotlemisel tuleb tõendada lisaks kompetents B.3.6. Markšeiderimõõdistamisele spetsialiseerunud diplomeeritud mäeinseneri kutse taotlemisel tuleb tõendada lisaks kompetents B.3.7. Volitatud mäeinsener, tase 8 Chartered Mining Engineer, EstQF Level 8 5 Volitatud mäeinsener V (versioon 1) Volitatud mäeinsener V (versioon 2) Volitatud mäeinsener, tase 8 (versioon 3) Volitatud mäeinsener, tase 8 (versioon 4) Allmaakaevandamise projekteerimine Maavarade allmaakaevandamine Maavarade pealmaakaevandamine Markšeider, tase 8 Pealmaakaevandamise projekteerimine Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Kaevandamine Mäeinsener 27 2022-04-20 2022-04-20 2027-04-19 8 8 2146 Mäetööstuse, metallurgia jms valdkondade tippspetsialistid 0724 Kaevandamine ja rikastamine 05 Kivi- ja pruunsöe kaevandamine Eesti Mäeselts Mäeinseneride eetikakoodeks Digipädevuste enesehindamise skaala Vesta Kaljuste Eesti Mäeselts Heini Viilup Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit Helena Gailan Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia instituut Lauri Kütt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Jaan Kallandi Eesti Geodeetide Ühing Arvi Hamburg Eesti Inseneride Liit Erik Väli Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia instituut Ole Sein OÜ Eesti Killustik Jürgen Aluoja OÜ J.Viru Markšeideribüroo Allan Viil Enefit Power AS Allan Koger OÜ Inseneribüroo STEIGER Margus Kukk OÜ Mäebüroo Nord Indrek Malm AS TREV-2 Grupp Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Volitatud mäeinsener, tase 8 tegevuse eesmärk on tagada maavarade ohutu, keskkonnasäästlik ja efektiivne kaevandamine ja töötlemine. Volitatud mäeinsener on laiaulatuslike teadmiste ja kogemustega tippspetsialist-ekspert, kes plaanib ja juhib maavarade kaevandamisega seotud protsesse, sh peal- ja allmaa markšeiderimõõdistusi. Tema roll on käigus hoida ja täiustada tehnoloogiaid, luua uusi teadmisi ja tehnoloogiaid, koostada normatiivdokumente ning teha ekspertiise ja auditeid. Juhina töötades vastutab ta üksuse või organisatsiooni strateegilise tegevuse eest. Ta on valmis töötama meeskonnas koos sidusvaldkondade (ehitus, geoloogia, mehaanika) inseneride ja spetsialistidega. Töö toimub sise-, väli- ja/või allmaatingimustes. Kokku võib puutuda müra, niiskuse, tolmu, heit- ja lõhkegaasidega jms. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse erialast arvutitarkvara ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms), vajadusel ka mootorsõidukit. A.2.1 Tehnoloogiate käitamine, arendamine ja täiustamine A.2.2 Juhtimine A.2.3 Maavarade pealmaakaevandamine A.2.4 Maavarade allmaakaevandamine A.2.5 Pealmaakaevandamise projekteerimine A.2.5 Allmaakaevandamise projekteerimine A.2.6 Markšeiderimõõdistamine Volitatud mäeinsener on omandanud magistriõppe tasemel kõrghariduse. Tal on erialane töökogemus ja ta on end täiendanud erialastel täienduskoolitustel. Ettevõtte, osakonna, büroo, töökonna tehniline juhataja, peainsener, peatehnoloog, mäetööde juht, projektijuht, konsultant, ekspert vm juhtiv spetsialist, juhtiv projektijuht, teadur, vanemteadur, peamarkšeider, markšeider. Volitatud mäeinseneri kutsetunnistuse omamine annab õiguse töötada maavarade kaevandamise, markšeiderimõõdistuse või projekteerimise vastutava spetsialistina oma spetsialiseerumise ulatuses. Alus: maapõueseadus. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused ja kohustuslikud kompetentsid B.3.1–B.3.2 ning vähemalt üks spetsialiseerumisega seotud kompetents valikust B.3.3–B.3.7. Maavarade pealmaakaevandamisele spetsialiseerunud volitatud mäeinseneri kutse taotlemisel tuleb tõendada lisaks kompetents B.3.3. Maavarade allmaakaevandamisele spetsialiseerunud volitatud mäeinseneri kutse taotlemisel tuleb tõendada lisaks kompetents B.3.4. Pealmaakaevandamise projekteerimisele spetsialiseerunud volitatud mäeinseneri kutse taotlemisel tuleb tõendada lisaks kompetents B.3.5. Allmaakaevandamise projekteerimisele spetsialiseerunud volitatud mäeinseneri kutse taotlemisel tuleb tõendada lisaks kompetents B.3.6. Markšeiderimõõdistamisele spetsialiseerunud volitatud mäeinseneri kutse taotlemisel tuleb tõendada lisaks kompetents B.3.7. Tehnoloogiate käitamine, arendamine ja täiustamine 8 Juhtimine 8 Maavarade pealmaakaevandamisele spetsialiseerunud volitatud mäeinseneri kutse taotlemisel tuleb tõendada lisaks kompetents B.3.3. Maavarade allmaakaevandamisele spetsialiseerunud volitatud mäeinseneri kutse taotlemisel tuleb tõendada lisaks kompetents B.3.4. Pealmaakaevandamise projekteerimisele spetsialiseerunud volitatud mäeinseneri kutse taotlemisel tuleb tõendada lisaks kompetents B.3.5. Allmaakaevandamise projekteerimisele spetsialiseerunud volitatud mäeinseneri kutse taotlemisel tuleb tõendada lisaks kompetents B.3.6. Markšeiderimõõdistamisele spetsialiseerunud volitatud mäeinseneri kutse taotlemisel tuleb tõendada lisaks kompetents B.3.7. Kinnisvarahaldur, tase 4 Facility Operations Specialist, EstQF Level 4 11 Kinnisvara haldur II (versioon 3) Kinnisvara haldur II (versioon 4) Kinnisvara haldur II (versioon 5) Kinnisvara haldur II (versioon 6) Kinnisvara nooremhaldur II (versioon 1) Kinnisvara nooremhaldur II (versioon 2) Kinnisvarahaldur, tase 4 (versioon 10) Kinnisvarahaldur, tase 4 (versioon 7) Kinnisvarahaldur, tase 4 (versioon 8) Kinnisvarahaldur, tase 4 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara haldur 42 2022-04-19 2022-04-19 2027-04-18 4 4 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Heikki Lind Cityhaldus OÜ Birgit Hüüs Kaitsevägi Leena Paap Tallinna Tehnikakõrgkool Jüri Kröönström Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kinnisvarahaldur, tase 4 töötab kinnisvarahaldusega tegelevas ettevõttes või mistahes majandusvaldkonna organisatsiooni kinnisvarahaldusega tegelevas struktuuriüksuses. Selle taseme kinnisvarahaldur töötab üldiselt iseseisvalt, kuid keeruliste olukordade lahendamisel ning taktikaliste ja strateegiliste otsuste vastuvõtmisel ja rakendamisel vajab ta kõrgema kutsetasemega spetsialisti juhendamist. Operatiivseid otsuseid võtab ta vastu iseseisvalt ja oma pädevuse piires. Tema peamised tööülesanded on kinnisvara korrashoiu korraldamine ja järelevalve tegemine, lähtudes osapoolte vahel sõlmitud lepingute sätetest. Töökeskkond on muutuv, töötada tuleb nii sise- kui väliskeskkonnas, mistõttu on vajalik hea tervis ja füüsiline vastupidavus. Iga objekt on ehitiste arhitektuuriliste eripärade ja kasutusotstarbest tulenevate kliendi soovide tõttu erinev ning nõuab personaalset lähenemist. Tööaeg sõltub kinnistul esinevatest probleemidest, mistõttu tuleb arvestada, et välja võidakse kutsuda ka õhtusel ajal või öötundidel ja nädalavahetustel. Kinnisvarahaldur kasutab oma töös tavapäraseid bürootöö- ja kommunikatsioonivahendeid, kutsealast spetsiifilist tarkvara (nt kinnisvara haldus- ja hooldusprogrammid), mõõtmis- ja kontrollseadmeid. Kutsealal on kolm kutset: Kinnisvarahaldur, tase 4; Kinnisvarahaldur, tase 5; Kinnisvara haldusjuht, tase 6. Kinnisvarahaldur, tase 5 töötab kinnisvara haldamisega tegelevas ettevõttes või mis tahes majandusvaldkonna organisatsiooni kinnisvara haldamisega tegelevas struktuuriüksuses, mistahes kinnisvaraobjektiga. Selle taseme kinnisvarahaldur töötab iseseisvalt ja võtab vastu operatiivseid ja taktikalisi otsuseid oma pädevuse piires. Keeruliste olukordade lahendamisel ning strateegiliste otsuste vastuvõtmisel ja rakendamisel vajab ta kõrgema kutsetasemega spetsialisti juhendamist. Kinnisvara haldusjuht, tase 6 töötab juhtiva ja/või vastutava spetsialistina kinnisvara haldamisega tegelevas ettevõttes või mis tahes majandusvaldkonna organisatsiooni kinnisvara haldamisega tegelevas struktuuriüksuses. Kinnisvara haldusjuht tegeleb peamiselt kinnisvara korrashoiu efektiivsuse analüüsimisega, töötab välja uuenduslikke lahendusi ning viib ellu kinnisvara korrashoiu pikaajalisi tegevusstrateegiaid, vastutab organisatsiooniliselt alluvate töörühmade tegevuse eest. Kinnisvara korrashoiuga seotud tegevused on oma olemuselt strateegilised, taktikalised ja operatiivsed. A.2.1 Kinnisvara strateegiline korrashoidmine A.2.2 Kinnisvara taktikaline korrashoidmine A.2.3 Kinnisvara operatiivne korrashoidmine 4. taseme kinnisvarahaldurina töötavad tavapäraselt inimesed, kellel on vähemalt keskharidus ja kes on oma kutsealased oskused omandanud läbi kutsealaste täienduskoolituste ja tööpraktika või kes on kutseõppeasutuses läbinud täies mahus vastava taseme õppekava. Halduri abi, nooremhaldur, halduri assistent. Tulenevalt korteriomandi- ja korteriühistuseadusest peab majahalduril valitseja juures tegutsemisel olema kinnisvarahalduri kutse. Kinnisvara korrashoiutegevuste lõimimine infomudelitesse parandab võimalusi saada teavet ja optimeerida ehitise tulevasi hooldus- ja halduskulusid. Suureneb tehnoloogia kasutamine sektori tööprotsesside ja infovoo tõhusamaks muutmisel ning juhtimisvõimekuse kasvatamisel (sh digitaalne andmevahetus). Sensortehnoloogia, asjade interneti ja tehisintellekti kasutamine võimaldavad hallata „tarku hooneid“, automaatselt edastatavate andmete alusel saab tarbimisandmeid aegpidevalt analüüsida ja prognoosida tulevast tarbimist. Nii on tulevikuarengu vaates üha olulisem tervikarusaamine ehitise elukaare protsessidest, BIM infomudelite kasutamise oskus kinnisvara haldamisel ja hooldamisel, erialaste tarkvarade, andmetöötlus ja analüüsiprogrammide kasutamise oskus, virtuaalreaalsuse ja muude e-lahenduste tundmine, kui samuti teadmised keskkonnasõbralikest ja säästlikest lahendustest. Kutse kinnisvarahaldur, tase 4 koosneb üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest. Selle kutse taotlemisel on vajalik üldoskuste ja kohustuslike kompetentside tõendamine. Kinnisvara strateegiline korrashoidmine 4 Kinnisvara taktikaline korrashoidmine 4 Kinnisvara operatiivne korrashoidmine 4 Kinnisvarahaldur, tase 5 Facility Operations Specialist, EstQF Level 5 9 Kinnisvara haldur III (versioon 1) Kinnisvara haldur III (versioon 2) Kinnisvara haldur III (versioon 3) Kinnisvara haldur III (versioon 4) Kinnisvarahaldur, tase 5 (versioon 5) Kinnisvarahaldur, tase 5 (versioon 6) Kinnisvarahaldur, tase 5 (versioon 7) Kinnisvarahaldur, tase 5 (versioon 8) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara haldur 42 2022-04-19 2022-04-19 2027-04-18 5 5 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Heikki Lind Cityhaldus OÜ Birgit Hüüs Kaitsevägi Leena Paap Tallinna Tehnikakõrgkool Jüri Kröönström Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kinnisvarahaldur, tase 5 töötab kinnisvara haldamisega tegelevas ettevõttes või mistahes majandusvaldkonna organisatsiooni kinnisvara haldamisega tegelevas struktuuriüksuses. Selle taseme kinnisvarahaldur töötab iseseisvalt ja võtab vastu operatiivseid ja taktikalisi otsuseid oma pädevuse piires. Keeruliste olukordade lahendamisel ning strateegiliste otsuste vastuvõtmisel ja rakendamisel vajab ta kõrgema kutsetasemega spetsialisti juhendamist. Tema peamised tööülesanded on kinnisvara korrashoiu kavandamine, korraldamine ja järelevalve teostamine, lähtudes osapoolte vahel sõlmitud lepingute sätetest. Töökeskkond on muutuv, töötada tuleb nii sise- kui väliskeskkonnas, mistõttu on vajalik hea tervis ja füüsiline vastupidavus. Iga objekt on ehitiste arhitektuuriliste eripärade ja kasutusotstarbest tulenevate kliendi soovide tõttu erinev ning nõuab personaalset lähenemist. Tööaeg sõltub kinnistul esinevatest probleemidest, mistõttu tuleb arvestada, et välja võidakse kutsuda ka õhtusel ajal või öötundidel ja nädalavahetustel. Kinnisvarahaldur kasutab oma töös tavapäraseid bürootöö- ja kommunikatsioonivahendeid, kutsealast spetsiifilist tarkvara (nt kinnisvara haldus- ja hooldusprogrammid), mõõtmis- ja kontrollseadmeid. Kutsealal on kolm kutset: Kinnisvarahaldur, tase 4; Kinnisvarahaldur, tase 5; Kinnisvara haldusjuht, tase 6. Kinnisvarahaldur, tase 4 töötab kinnisvarahaldusega tegelevas ettevõttes või mistahes majandusvaldkonna organisatsiooni kinnisvarahaldusega tegelevas struktuuriüksuses. Selle taseme kinnisvarahaldur töötab üldiselt iseseisvalt, kuid keeruliste olukordade lahendamisel ning taktikaliste ja strateegiliste otsuste vastuvõtmisel ja rakendamisel vajab ta kõrgema kutsetasemega spetsialisti juhendamist. Operatiivseid otsuseid võtab ta vastu iseseisvalt ja oma pädevuse piires. Kinnisvara haldusjuht, tase 6 töötab juhtiva ja/või vastutava spetsialistina kinnisvara haldamisega tegelevas ettevõttes või mis tahes majandusvaldkonna organisatsiooni kinnisvara haldamisega tegelevas struktuuriüksuses. Kinnisvara haldusjuht tegeleb peamiselt kinnisvara korrashoiu efektiivsuse analüüsimisega, töötab välja uuenduslikke lahendusi ning viib ellu kinnisvara korrashoiu pikaajalisi tegevusstrateegiaid, vastutab organisatsiooniliselt alluvate töörühmade tegevuse eest. Kinnisvara korrashoiuga seotud tegevused on oma olemuselt strateegilised, taktikalised ja operatiivsed. A.2.1 Kinnisvara strateegiline korrashoidmine A.2.2 Kinnisvara taktikaline korrashoidmine A.2.3 Kinnisvara operatiivne korrashoidmine 5. taseme kinnisvarahalduritena töötavad tavapäraselt inimesed, kellel on keskharidus või erialane kutseharidus ja kelle kutsealased oskused on omandatud läbi kutsealaste täienduskoolituste ja tööpraktika või kes on kutseõppeasutuses läbinud täies mahus vastava taseme õppekava. Majahaldur, objektihaldur, haldur, kinnisvara haldusspetsialist, majandusjuhataja. Tulenevalt korteriomandi- ja korteriühistuseadusest peab majahalduril valitseja juures tegutsemisel olema kinnisvarahalduri kutse. Kinnisvara korrashoiutegevuste lõimimine infomudelitesse parandab võimalusi saada teavet ja optimeerida ehitise tulevasi hooldus- ja halduskulusid. Suureneb tehnoloogia kasutamine sektori tööprotsesside ja infovoo tõhusamaks muutmisel ning juhtimisvõimekuse kasvatamisel (sh digitaalne andmevahetus). Sensortehnoloogia, asjade interneti ja tehisintellekti kasutamine võimaldavad hallata „tarku hooneid“, automaatselt edastatavate andmete alusel saab tarbimisandmeid aegpidevalt analüüsida ja prognoosida tulevast tarbimist. Nii on tulevikuarengu vaates üha olulisem tervikarusaamine ehitise elukaare protsessidest, BIM infomudelite kasutamise oskus kinnisvara haldamisel ja hooldamisel, erialaste tarkvarade, andmetöötlus ja analüüsiprogrammide kasutamise oskus, virtuaalreaalsuse ja muude e-lahenduste tundmine, kui samuti teadmised keskkonnasõbralikest ja säästlikest lahendustest. Kutse kinnisvarahaldur, tase 5 koosneb üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest. Selle kutse taotlemisel on vajalik üldoskuste ja kohustuslike kompetentside tõendamine. Kinnisvara strateegiline korrashoidmine 5 Kinnisvara taktikaline korrashoidmine 5 Kinnisvara operatiivne korrashoidmine 5 Kinnisvara haldusjuht, tase 6 Technical facilities manager, EstQF Level 6 9 Kinnisvara haldur IV (versioon 4) Kinnisvara haldur IV (versioon 5) Kinnisvara haldusjuht, tase 6 (versioon 6) Kinnisvara haldusjuht, tase 6 (versioon 7) Kinnisvara haldusjuht, tase 6 (versioon 8) Kinnisvara vanemhaldur IV (versioon 2) Kinnisvara vanemhaldur IV (versioon 3) Kinnisvarahaldur IV (versioon 1) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara haldur 42 2022-04-19 2022-04-19 2027-04-18 6 6 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Heikki Lind Cityhaldus OÜ Birgit Hüüs Kaitsevägi Leena Paap Tallinna Tehnikakõrgkool Jüri Kröönström Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kinnisvara haldusjuht, tase 6 töötab juhtiva ja/või vastutava spetsialistina kinnisvara haldamisega tegelevas ettevõttes või mis tahes majandusvaldkonna organisatsiooni kinnisvara haldamisega tegelevas struktuuriüksuses. Kinnisvara haldusjuht tegeleb peamiselt kinnisvara korrashoiu efektiivsuse analüüsimisega, töötab välja uuenduslikke lahendusi ning viib ellu kinnisvara korrashoiu pikaajalisi tegevusstrateegiaid, vastutab organisatsiooniliselt alluvate töörühmade tegevuse eest. Töökeskkond on muutuv, töötada tuleb nii sise- kui väliskeskkonnas, mistõttu on vajalik hea tervis ja füüsiline vastupidavus. Iga objekt on ehitiste arhitektuuriliste eripärade ja kasutusotstarbest tulenevate kliendi soovide tõttu erinev ning nõuab personaalset lähenemist. Tööaeg sõltub kinnistul esinevatest probleemidest, mistõttu tuleb arvestada, et välja võidakse kutsuda ka õhtusel ajal või öötundidel ja nädalavahetustel. Kinnisvarahaldur kasutab oma töös tavapäraseid bürootöö- ja kommunikatsioonivahendeid, kutsealast spetsiifilist tarkvara (nt kinnisvara haldus- ja hooldusprogrammid), mõõtmis- ja kontrollseadmeid. Kutsealal on kolm kutset: Kinnisvarahaldur, tase 4; Kinnisvarahaldur, tase 5; Kinnisvara haldusjuht, tase 6. Kinnisvarahaldur, tase 4 töötab kinnisvarahaldusega tegelevas ettevõttes või mistahes majandusvaldkonna organisatsiooni kinnisvarahaldusega tegelevas struktuuriüksuses. Selle taseme kinnisvarahaldur töötab üldiselt iseseisvalt, kuid keeruliste olukordade lahendamisel ning taktikaliste ja strateegiliste otsuste vastuvõtmisel ja rakendamisel vajab ta kõrgema kutsetasemega spetsialisti juhendamist. Operatiivseid otsuseid võtab ta vastu iseseisvalt ja oma pädevuse piires. Kinnisvarahaldur, tase 5 töötab kinnisvara haldamisega tegelevas ettevõttes või mis tahes majandusvaldkonna organisatsiooni kinnisvara haldamisega tegelevas struktuuriüksuses, mistahes kinnisvaraobjektiga. Selle taseme kinnisvarahaldur töötab iseseisvalt ja võtab vastu operatiivseid ja taktikalisi otsuseid oma pädevuse piires. Keeruliste olukordade lahendamisel ning strateegiliste otsuste vastuvõtmisel ja rakendamisel vajab ta kõrgema kutsetasemega spetsialisti juhendamist. Kinnisvara korrashoiuga seotud tegevused on oma olemuselt strateegilised, taktikalised ja operatiivsed. A.2.1 Kinnisvara strateegiline korrashoidmine A.2.2 Kinnisvara taktikaline korrashoidmine A.2.3 Kinnisvara operatiivne korrashoidmine 6. taseme kinnisvarahalduritena töötavad tavapäraselt inimesed, kellel on keskharidus või erialane kutseharidus ja kelle kutsealased oskused on omandatud läbi kutsealaste täienduskoolituste ja tööpraktika või kes on kutseõppeasutuses läbinud täies mahus vastava taseme õppekava. Majahaldur, objektihaldur, haldur, kinnisvara haldusspetsialist, majandusjuhataja. Tulenevalt korteriomandi- ja korteriühistuseadusest peab majahalduril valitseja juures tegutsemisel olema kinnisvarahalduri kutse. Kinnisvara korrashoiutegevuste lõimimine infomudelitesse parandab võimalusi saada teavet ja optimeerida ehitise tulevasi hooldus- ja halduskulusid. Suureneb tehnoloogia kasutamine sektori tööprotsesside ja infovoo tõhusamaks muutmisel ning juhtimisvõimekuse kasvatamisel (sh digitaalne andmevahetus). Sensortehnoloogia, asjade interneti ja tehisintellekti kasutamine võimaldavad hallata „tarku hooneid“, automaatselt edastatavate andmete alusel saab tarbimisandmeid aegpidevalt analüüsida ja prognoosida tulevast tarbimist. Nii on tulevikuarengu vaates üha olulisem tervikarusaamine ehitise elukaare protsessidest, BIM infomudelite kasutamise oskus kinnisvara haldamisel ja hooldamisel, erialaste tarkvarade, andmetöötlus ja analüüsiprogrammide kasutamise oskus, virtuaalreaalsuse ja muude e-lahenduste tundmine, kui samuti teadmised keskkonnasõbralikest ja säästlikest lahendustest. Kutse kinnisvarahaldur, tase 6 koosneb üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest. Selle kutse taotlemisel on vajalik üldoskuste ja kohustuslike kompetentside tõendamine. Kinnisvara strateegiline korrashoidmine 6 Kinnisvara taktikaline korrashoidmine 6 Kinnisvara operatiivne korrashoidmine 6 Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 Spatial planner, EstQF Level 7 3 Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (versioon 1) Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (versioon 2) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Maastikuarhitekt 42 2022-04-19 2022-04-19 2027-04-18 7 7 2164 Linna- ja liiklusplaneerijad 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Eesti Planeerijate Ühing Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Kaie Enno Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet Ülle Kadak K-Projekt AS Margus Koot Eesti Arhitektide Liit Maila Kuusik Eesti Planeerijate Ühing Kerttu Kõll Eesti Maastikuarhitektide Liit Pille Metspalu OÜ Hendrikson & Ko Toomas Muru Eesti Maaülikool Tiiu Pärn Rahandusministeerium Tiit Tammaru Tartu Ülikool Toomas Tammis Eesti Kunstiakadeemia Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Ruumiline planeerimine on aluseks keskkonna ja ühiskonna ruumilisele arengule ning teadlikule kavandamisele. Planeerija mõistab ühiskonnas ja keskkonnas toimuvaid protsesse, analüüsib ruumilist keskkonda ja seda mõjutavaid tegureid. Ruumilise keskkonna planeerija (edaspidi planeerija) töö eesmärgiks on riigi ja kohaliku tasandi planeeringute kaudu luua eeldused erinevaid vajadusi ja huve arvestavaks, tasakaalustatud ja kestlikuks ruumiliseks arenguks ning kvaliteetse elukeskkonna kujunemiseks. Planeerija töötab riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuses, ruumilise planeerimise alast konsultatsiooni pakkuvas ettevõttes või teadusasutuses. Planeerija suhtleb planeerimisprotsessi käigus nii avalikkusega (sh meediaga) kui erinevate osapooltega. Planeeringu koostamine on meeskonnatöö, mida juhib tulenevalt planeeringu liigist vastava erialase ettevalmistuse saanud spetsialist. Planeerija valdab nii ruumilise planeerimise sisulist kui korralduslikku poolt. Ta on spetsialist ja protsessi juht, kes moodustab planeeringu liigist ning eesmärgist tuleneva planeerimismeeskonna, selgitab välja planeerimisprotsessis erinevate osapoolte huvid, osaleb planeeringulahenduse väljatöötamises ja vastutab kutse-eetikast tulenevalt planeerimislahenduse eest. A.2.1 Planeeringu tervikprotsessi ülesehitamine ja juhtimine A.2.2 Planeeringu koostöö korraldamine ning kaasamine A.2.3 Keskkonna eripära väljaselgitamine ja analüüsimine A.2.4 Ruumiliste visioonide ja eesmärkide sõnastamine A.2.5 Planeeringulahenduse koostamine ning selle väljatöötamise korraldamine A.2.6 Planeeringu elluviimise kavandamine Planeerijana töötab inimene, kellel on magistritasemele vastav kõrgharidus ja ruumilise keskkonna planeerimise alane töökogemus. Planeerija, ruumilise keskkonna planeerija, planeeringuspetsialist, linnaplaneerija. Planeerimisseadusest tulenevalt on planeerija geograafia, arhitektuuri või maastikuarhitektuuri eriala magistritasemele vastava kõrgharidusega või vastutava spetsialisti taseme kutsetunnistusega isik või isik, kellele on antud ruumilise keskkonna planeerija kutse. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused ja kõik kompetentsid. Planeeringu tervikprotsessi ülesehitamine ja juhtimine 7 Planeeringu koostöö korraldamine ning kaasamine 7 Keskkonna eripära väljaselgitamine ja analüüsimine 7 Ruumiliste visioonide ja eesmärkide sõnastamine 7 Planeeringulahenduse koostamine ning selle väljatöötamise korraldamine 7 Planeeringu elluviimise kavandamine 7 Automaaler, tase 4 Car paint technician, EstQF Level 4 8 Automaaler I (versioon 1) Automaaler I (versioon 2) Automaaler I (versioon 3) Automaaler I (versioon 4) Automaaler, tase 4 (versioon 5) Automaaler, tase 4 (versioon 6) Automaaler, tase 4 (versioon 7) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Automaaler 23 2022-04-29 2022-04-29 2027-04-28 4 4 7132 Pihustusseadmetega värvijad-lakkijad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Autokutseõppe Liit Digipädevuste enesehindamise skaala Pavo Zopp Veho Eesti AS Mairo Neem Unelmauto AS Peeter N Sarevet Benefit AS Aivo Kossal A.K. Autoteenindus OÜ Tõnu Tammist Glasur Grupp OÜ Andre Kalmus Paintlines OÜ Ene Pukk Lasnamäe Mehaanikakool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Automaalri töö on autode (sõidukite) värvkatte taastamine, mis hõlmab pindade ettevalmistamist värvimiseks sh puhastamist, pahteldamist, lihvimist, kruntimist, pindade värvimist ja lõppviimistlust ning plastdetailide remonti. Automaalri töö eeldab tehnoloogiliste juhendmaterjalide kasutamist, mis võivad olla inglise keeles. Automaaler korraldab iseseisvalt oma töökoha, tuleb tööülesannete täitmisega toime tavapärastes olukordades ja vastutab nende kvaliteetse täitmise eest. Automaaler algatab, valmistab ette ja kohaldab asjakohaseid muudatusi ning juhendab madalama kvalifikatsiooniga kaastöötajate tavatööd. Automaaler töötab nii üksi kui ka meeskonnas. Tema töö eeldab suhtlemist kaastöötajatega. Kutsed autode kere- ja värvitööde kutsealal: Autoplekksepp, tase 4 Autokeretehnik, tase 5 Sõidukite kere- ja värvitööde meister, tase 5 A.2.1 Autopindade puhastamine ja hooldamine A.2.2 Autokere ja -sisustuse osandamine ning koostamine A.2.3 Plastdetailide remont A.2.4 Pindade ettevalmistamine värvimiseks A.2.5 Pindade värvimine ja lõppviimistlemine Automaalriks saab õppida kutseõppeasutuses või töökohal. Automaaler, autovärvija. Selle kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Autopindade puhastamine ja hooldamine 3 Auto kere ja sisustuse osandamine ning koostamine 4 Plastdetailide remont 4 Pindade ettevalmistamine värvimiseks 4 Pindade värvimine ja lõppviimistlemine 4 Raudteeinsener, tase 6 Railway Engineer, EstQF Level 6 7 Raudteeinsener IV (versioon 1) Raudteeinsener IV (versioon 2) Raudteeinsener IV (versioon 3) Raudteeinsener, tase 6 (versioon 4) Raudteeinsener, tase 6 (versioon 5) Raudteeinsener, tase 6 (versioon 6) Raudteeinsener, tase 6 (versioon 8) Raudtee automaatika ja kommunikatsioonitehnika ehitamine ja käitamine Raudtee kontaktvõrgu ehitamine ja käitamine Raudteeliikluse korraldamine Raudteetranspordi planeerimine Raudteeveeremi ehitamine ja käitamine Rööbastee ehitamine ja käitamine Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Inseneeria (transport) Raudteeinsener 23 2022-04-29 2022-04-29 2023-04-28 6 6 2144 Mehaanikainsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Raudteeinseneride kutsetasemete kirjeldused ja profiilid Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Arvuti kasutamise oskused Arvo Smiltinš Leonhard Weiss Baltic Holding OÜ Urmas Lükki Edelaraudtee Infrastruktuuri AS kutsekomisjon Kristina Fuks-Kuus Tehnilise Järelevalve Amet Rita Ojala Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Anto Looken SA Raudteekutsed Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid 6. taseme raudteeinseneri kutsestandard on õppe- ja koolituskavade, isikute kompetentsuse hindamise ning kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemise alus. Raudteeinseneride töö eesmärk on kavandada, korraldada ja tagada ohutu reisijate ja kaubavedu raudteel. Raudteeinsenerid on kõrgharidusega tehnika- ja/või tehnoloogiaspetsialistid või juhid, kes töötavad raudteeinfrastruktuuri majandamise, raudteeveoteenuste osutamise ning raudteeveeremi (edaspidi veeremi) kasutamise ja raudteerajatiste ehitamisega tegelevates ettevõtetes ja asutustes. Raudteeinsenerid on valmis töötama interdistsiplinaarses meeskonnas koos raudteeehitus-, mehaanika- ja transpordiinseneride ning logistikutega. Raudteeinsener, tase 6 6. taseme raudteeinsener kavandab ja korraldab olemasolevate tehnoloogiate ja tehnika käigushoidmist oma spetsialiseerumise valdkonnas (ehitamine sh järelevalve, raudteeliikluse korraldamine jm). Tööga kaasneb ressursside jagamine, töötajate tegevuse juhtimine ning juhendamine. Töö eeldab tegutsemist keerulistes ja ettearvamatutes olukordades ning enda ja teiste töötajate töö tulemuste eest vastutamist. 6. taseme raudteeinsener spetsialiseerub kitsamale töövaldkonnale (erialale) ning ametialale (allerialale) vt p A.2 Seotud kutsed: Diplomeeritud raudteeinsener, tase 7; Volitatud raudteeinsener, tase 8. Raudteeinseneride kutsetasemete kirjeldusi ja profiile vt lisast 1. A.2.1 Raudteeinfrastruktuuri ja veeremi kasutuse ning koostoime tagamine. A.2.2 Juhtimine. A.2.3 Raudteeveeremi ehitamine ja käitamine A.2.4 Raudteeliikluse korraldamine A.2.5 Rööbastee ehitamine ja käitamine A.2.6 Raudtee automaatika ja kommunikatsioonitehnika ehitamine ja käitamine A.2.7 Raudteetranspordi planeerimine A.2.8 Raudtee kontaktvõrgu ehitamine ja käitamine Raudteeveeremi ehitamisel ja käitamisel: A.2.9 Vagunite ehitamine ja käitamine A.2.10 Vedurite ehitamine ja käitamine A.2.11 Mootorrongide ehitamine ja käitamine Rööbastee ehitamisel ja käitamisel: A.2.12 Rööbastee tehnohoole A.2.13 Ehitusjuhtimine rööbastee ehitamisel A.2.14 Järelevalve tegemine rööbastee ehitamisel ja käitamisel A.2.15 Raudteesildade tehnohoole Raudtee automaatika ja kommunikatsioonitehnika ehitamisel ja käitamisel: A.2.16 Ehitusjuhtimine automaatika ja kommunikatsioonitehnika ehitamisel A.2.17 Side- ja turvanguseadme tehnohoole A.2.18 Järelevalve tegemine automaatika ja kommunikatsioonitehnika ehitamisel ja käitamisel Raudtee kontaktvõrgu ehitamisel ja käitamisel: A.2.19 Ehitusjuhtimine kontaktvõrgu ehitamisel A.2.20 Kontaktvõrgu tehnohoole A.2.21 Järelevalve tegemine kontaktvõrgu ehitamisel ja käitamisel Raudteeinsenerid töötavad sise- ja/või välistingimustes. Vajadusel tuleb töötada väljaspool tavalist tööaega. Töö võib olla pingeline. Töötades tuleb arvestada liiklusest tulenevate ohtudega, võimalik on kokkupuude müra, vibratsiooni ja heitgaasidega. Kohustus on järgida tööohutuse, töötervishoiu ja liiklusohutuse nõudeid. Raudteeinsenerid kasutavad oma töös põhiliselt infokommunikatsiooni seadmeid (arvutid, telefonid raadiojaamad) ja intelligentseid transpordisüsteeme (info-, broneerimis- ja maksesüsteemid jms), kontoritehnikat, tarkvara (tekstitöötlus, tabelarvutus, internetisuhtlus jms), spetsiaalseid arvutus- ja joonestusprogramme ning kontroll- ja mõõteriistu. Töö eeldab täpsust, insenerlikku loogilist mõtlemist, enesekehtestamist, ruumitaju, analüüsi-, otsustus-, vastutus- ja kohanemisvõimet ning koostöö- ja suhtlemisvalmidust. 6. taseme raudteeinseneri kutse saamine eeldab tehnikaalast kõrgharidust, erialast töökogemust ja täiendusõppe läbimist. Tootmisjuht, piirkonnajuht, tehnoloog, spetsialist, peamehaanik, osakonna- või tsehhijuhataja, raudtee liikluskorraldaja, raudteevedude korraldaja, raudteeohutuse juht. Kutsetunnistuse omamine võimaldab tegutseda raudteerajatiste ehitamise ja korrashoiu alal vastutava spetsialistina Majandus- ja Kommunikatsiooni Ministeeriumi poolt tunnustatud tegevusvaldkonnas vastavalt ehitusseadustikule ja raudteeseadusele. Raudteeinsener, tase 6 kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.2 ja B.2.22 (läbiv kompetents) tõendamine ning vähemalt ühe kompetentsi tõendamine spetsialiseerumiste valikust B.2.3 - B.2.8. Lisaks on nõutav vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine järgmistel spetsialiseerumistel: Raudteeveeremi ehitamine ja käitamine: nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.9 - B.2.11. Rööbastee ehitamine ja käitamine: nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.12 - B.2.15 Raudtee automaatika ja kommunikatsioonitehnika ehitamine ja käitamine: nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.16 - B.2.18. Raudtee kontaktvõrgu ehitamine ja käitamine: nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.19-B.2.21. Raudteeinfrastruktuuri ja veeremi kasutuse ning koostoime tagamine 6 Juhtimine 6 Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine spetsialiseerumiste valikust B.2.3 - B.2.8. Lisaks on nõutav vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine järgmistel spetsialiseerumistel: Raudteeveeremi ehitamine ja käitamine: nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.9 - B.2.11. Rööbastee ehitamine ja käitamine: nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.12 - B.2.15 Raudtee automaatika ja kommunikatsioonitehnika ehitamine ja käitamine: nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.16 - B.2.18. Raudtee kontaktvõrgu ehitamine ja käitamine: nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.19-B.2.21. Vagunite ehitamine ja käitamine 6 Vedurite ehitamine ja käitamine 6 Mootorrongide ehitamine ja käitamine 6 Rööbastee tehnohoole 6 Ehitusjuhtimine rööbastee ehitamisel 6 Järelevalve tegemine rööbastee ehitamise ja käitamisel 6 Raudteesildade tehnohoole 6 Ehitusjuhtimine automaatika ja kommunikatsioonitehnika ehitamisel 6 Side- ja turvanguseadmete tehnohoole 6 Järelevalve tegemine automaatika ja kommunikatsioonitehnika ehitamisel ja käitamisel 6 Ehitusjuhtimine kontaktvõrgu ehitamisel 6 Kontaktvõrgu tehnohoole 6 Järelevalve tegemine kontaktvõrgu ehitamisel ja käitamisel 6 Raudteeinsener, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Diplomeeritud raudteeinsener, tase 7 Diploma Railway Engineer, EstQF Level 7 7 Diplomeeritud raudteeinsener V (versioon 1) Diplomeeritud raudteeinsener V (versioon 2) Diplomeeritud raudteeinsener V (versioon 3) Diplomeeritud raudteeinsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud raudteeinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud raudteeinsener, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud raudteeinsener, tase 7 (versioon 8) Raudtee automaatika ja kommunikatsioonitehnika ehitamine ja käitamine Raudtee kontaktvõrgu ehitamine ja käitamine Raudteeliikluse korraldamine Raudteetranspordi planeerimine Raudteeveeremi ehitamine ja käitamine Rööbastee ehitamine ja käitamine Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Inseneeria (transport) Raudteeinsener 23 2022-04-29 2022-04-29 2023-04-28 7 7 2144 Mehaanikainsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Raudteeinseneride kutsetasemete kirjeldused ja profiilid Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Arvo Smiltinš Leonhard Weiss Baltic Holding OÜ Urmas Lükki Edelaraudtee Infrastruktuuri AS kutsekomisjon Kristina Fuks-Kuus Tehnilise Järelevalve Amet Rita Ojala Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Anto Looken SA Raudteekutsed Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid 7. taseme diplomeeritud raudteeinseneri kutsestandard on õppe- ja koolituskavade, isikute kompetentsuse hindamise ning kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemise alus. Raudteeinseneride töö eesmärk on kavandada, korraldada ja tagada ohutu reisijate ja kaubavedu raudteel. Raudteeinsenerid on kõrgharidusega tehnika- ja/või tehnoloogiaspetsialistid või juhid, kes töötavad raudteeinfrastruktuuri majandamise, raudteeveoteenuste osutamise ning raudteeveeremi (edaspidi veeremi) kasutamise ja raudteerajatiste ehitamisega tegelevates ettevõtetes ja asutustes. Raudteeinsenerid on valmis töötama interdistsiplinaarses meeskonnas koos raudteeehitus-, mehaanika- ja transpordiinseneride ning logistikutega. Diplomeeritud raudteeinsener, tase 7 7. taseme diplomeeritud raudteeinsener rakendab inseneriteadmisi, võimeid ja praktilisi oskusi olemasolevate tehnoloogiate ja tehnika käigushoidmiseks ning arendamiseks oma spetsialiseerumise valdkonnas (ehitamine sh projekteerimine ja järelevalve, raudteeliikluse korraldamine jm). Tööga kaasneb ressursside jagamine, töötajate tegevuse juhtimine ning juhendamine. Töö eeldab iseseisvat tegutsemist keerulistes ja uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades ning enda ja teiste töötajate töö tulemuste eest vastutamist. 7. taseme diplomeeritud raudteeinsener spetsialiseerub valikuliselt kitsamale töövaldkonnale (erialale) ning ametialale (allerialale) vt p A.2 Oma spetsialiseerumise valdkonnas võib ta olla raudteeinseneride koolitaja (õppetöö korraldaja, lektor, projektide juhendaja jm). Seotud kutsed: Raudteeinsener, tase 6; Volitatud raudteeinsener, tase 8. Raudteeinseneride kutsetasemete kirjeldusi ja profiile vt lisast 1. A.2.1 Raudteeinfrastruktuuri ja veeremi kasutuse ning koostoime tagamine. A.2.2 Juhtimine. A.2.3 Raudteeveeremi ehitamine ja käitamine A.2.4 Raudteeliikluse korraldamine. A.2.5 Rööbastee ehitamine ja käitamine A.2.6 Raudtee automaatika ja kommunikatsioonitehnika ehitamine ja käitamine. A.2.7 Raudteetranspordi planeerimine. A.2.8 Raudtee kontaktvõrgu ehitamine ja käitamine Raudteeveeremi ehitamisel ja käitamisel: A.2.9 Vagunite ehitamine ja käitamine A.2.10 Vedurite ehitamine ja käitamine A.2.11 Mootorrongide ehitamine ja käitamine Rööbastee ehitamisel ja käitamisel: A.2.12 Projekteerimine ja projekteerimise juhtimine. A.2.13 Rööbastee tehnohoole A.2.14 Ehitusjuhtimine rööbastee ehitamisel A.2.15 Järelevalve tegemine rööbastee ehitamisel ja käitamisel A.2.16 Raudteesildade tehnohoole Raudtee automaatika ja kommunikatsioonitehnika ehitamisel ja käitamisel: A.2.17 Projekteerimine ja projekteerimise juhtimine A.2.18 Ehitusjuhtimine automaatika ja kommunikatsioonitehnika ehitamisel A.2.19 Side- ja turvanguseadmete tehnohoole A.2.20 Järelevalve tegemine automaatika ja kommunikatsioonitehnika ehitamisel ja käitamisel Raudtee kontaktvõrgu ehitamisel ja käitamisel: A.2.21 Projekteerimine ja projekteerimise juhtimine A.2.22 Ehitusjuhtimine kontaktvõrgu ehitamisel A.2.23 Kontaktvõrgu tehnohoole A.2.24 Järelevalve tegemine kontaktvõrgu ehitamisel ja käitamisel Raudteeinsenerid töötavad sise ja/või välistingimustes. Vajadusel tuleb töötada väljaspool tavalist tööaega. Töö võib olla pingeline. Töötades tuleb arvestada liiklusest tulenevate ohtudega, võimalik on kokkupuude müra, vibratsiooni ja heitgaasidega. Kohustus on järgida tööohutuse, töötervishoiu ja liiklusohutuse nõudeid. Raudteeinsenerid kasutavad oma töös põhiliselt infokommunikatsiooni seadmeid (arvutid, telefonid raadiojaamad) ja intelligentseid transpordisüsteeme (info-, broneerimis- ja maksesüsteemid jms), kontoritehnikat, tarkvara (tekstitöötlus, tabelarvutus, internetisuhtlus jms), spetsiaalseid arvutus- ja joonestusprogramme ning kontroll- ja mõõteriistu. Töö eeldab täpsust, insenerlikku loogilist mõtlemist, loovust, enesekehtestamist, ruumitaju, analüüsi-, otsustus-, vastutus- ja kohanemisvõimet ning koostöö- ja suhtlemisvalmidust. 7. taseme diplomeeritud raudteeinseneri kutse saamine eeldab tehnikaalast kõrgharidust, erialast töökogemust ja täiendusõppe läbimist. Spetsialist, insener, projektijuht, raudtee liikluskorraldaja, raudteevedude korraldaja, raudteeohutuse juht, tootmisjuht, piirkonnajuht, tehnoloog, osakonna- või tsehhijuhataja, käidujuht. Kutsetunnistuse omamine võimaldab tegutseda raudteerajatiste ehitamise ja korrashoiu alal vastutava spetsialistina Majandus- ja Kommunikatsiooni Ministeeriumi poolt tunnustatud tegevusvaldkonnas vastavalt ehitusseadustikule ja raudteeseadusele. Diplomeeritud raudteeinsener, tase 7 kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.2 ja B.25 (läbiv kompetents) tõendamine ning vähemalt ühe kompetentsi tõendamine spetsialiseerumiste valikust B.2.3 - B.2.8. Lisaks on nõutav vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine järgmistel spetsialiseerumistel: Raudteeveeremi ehitamine ja käitamine: nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.9-B.2.11. Rööbastee ehitamine ja käitamine: nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.12 - B.2.16. Raudtee automaatika ja kommunikatsioonitehnika ehitamine ja käitamine: nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.17 - B.2.20. Raudtee kontaktvõrgu ehitamine ja käitamine: nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.21-B.2.24. Raudteeinfrastruktuuri ja veeremi arendamine ning nende koostoime tagamine 7 Juhtimine 7 Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine spetsialiseerumiste valikust B.2.3 - B.2.8. Lisaks on nõutav vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine järgmistel spetsialiseerumistel: Raudteeveeremi ehitamine ja käitamine: nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.9-B.2.11. Rööbastee ehitamine ja käitamine: nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.12 - B.2.16. Raudtee automaatika ja kommunikatsioonitehnika ehitamine ja käitamine: nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.17 - B.2.20. Raudtee kontaktvõrgu ehitamine ja käitamine: nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.21-B.2.24. Vagunite ehitamine ja käitamine 7 Vedurite ehitamine ja käitamine 7 Mootorrongide ehitamine ja käitamine 7 Rööbastee ehitamise ja käitamisega seotud projekteerimine ja projekteerimise juhtimine 7 Rööbastee tehnohoole 7 Ehitusjuhtimine rööbastee ehitamisel 7 Järelevalve tegemine rööbastee ehitamise ja käitamisel 7 Raudteesildade tehnohoole 7 Raudtee automaatika ja kommunikatsioonitehnika ehitamise ja käitamisega seotud projekteerimine ja projekteerimise juhtimine 7 Ehitusjuhtimine automaatika ja kommunikatsioonitehnika ehitamisel 7 Side- ja turvanguseadmete tehnohoole 7 Järelevalve tegemine automaatika ja kommunikatsioonitehnika ehitamisel ja käitamisel 7 Raudtee kontaktvõrgu ehitamise ja käitamisega seotud projekteerimine ja projekteerimise juhtimine 7 Ehitusjuhtimine kontaktvõrgu ehitamisel 7 Kontaktvõrgu tehnohoole 7 Järelevalve tegemine kontaktvõrgu ehitamisel ja käitamisel 7 Diplomeeritud raudteeinsener, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Volitatud raudteeinsener, tase 8 Chartered Railway Engineer, EstQF Level 8 7 Volitatud raudteeinsener V (versioon 1) Volitatud raudteeinsener V (versioon 2) Volitatud raudteeinsener V (versioon 3) Volitatud raudteeinsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud raudteeinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud raudteeinsener, tase 8 (versioon 6) Volitatud raudteeinsener, tase 8 (versioon 8) Raudtee automaatika ja kommunikatsioonitehnika ehitamine ja käitamine Raudtee kontaktvõrgu ehitamine ja käitamine Raudteeliikluse korraldamine Raudteetranspordi planeerimine Raudteeveeremi ehitamine ja käitamine Rööbastee ehitamine ja käitamine Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Inseneeria (transport) Raudteeinsener 23 2022-04-29 2022-04-29 2023-04-28 8 8 2144 Mehaanikainsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Raudteeinseneride kutsetasemete kirjeldused ja profiilid Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Arvo Smiltinš Leonhard Weiss Baltic Holding OÜ Urmas Lükki Edelaraudtee Infrastruktuuri AS kutsekomisjon Kristina Fuks-Kuus Tehnilise Järelevalve Amet Rita Ojala Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Anto Looken SA Raudteekutsed Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid 8. taseme volitatud raudteeinseneri kutsestandard on koolituskavade ja isikute kompetentsuse hindamise ning kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemise alus. Raudteeinseneride töö eesmärk on kavandada, korraldada ja tagada ohutu reisijate ja kaubavedu raudteel. Raudteeinsenerid on kõrgharidusega tehnika- ja/või tehnoloogiaspetsialistid või juhid, kes töötavad raudteeinfrastruktuuri majandamise, raudteeveoteenuste osutamise ning raudteeveeremi (edaspidi veeremi) kasutamise ja raudteerajatiste ehitamisega tegelevates ettevõtetes ja asutustes. Raudteeinsenerid on valmis töötama interdistsiplinaarses meeskonnas koos raudteeehitus-, mehaanika- ja transpordiinseneride ning logistikutega. Volitatud raudteeinsener, tase 8 8. taseme volitatud raudteeinsener on laiaulatuslike teadmiste ja kogemustega, valdkonnast tervikpilti omav tippspetsialist-ekspert. Ta rakendab inseneriteadmisi, mõistmist ja loovust olemasolevate tehnoloogiate käigus hoidmisel ja täiustamisel või uute raudteesüsteemide ja tehnoloogiate väljatöötamisel oma spetsialiseerumise valdkonnas (ehitamine sh projekteerimine, järelevalve ja, auditeerimine, raudteeliikluse korraldamine jm). Volitatud raudteeinsener töötab iseseisvalt meisterlikkust nõudvates keerulistes, piiritlemata ja uut strateegilist käsitlust vajavates olukordades. Juhina vastutab ta üksuse või organisatsiooni strateegilise tegevuse eest. 8. taseme volitatud raudteeinsener, tase 8 spetsialiseerub valikuliselt kitsamale töövaldkonnale (erialale) ning ametialale (allerialale) vt p A.2. Seotud kutsed: Raudteeinsener, tase 6; Diplomeeritud raudteeinsener, tase 7. Raudteeinseneride kutsetasemete kirjeldusi ja profiile vt lisast 1. A.2.1 Raudteeinfrastruktuuri ja veeremi täiustamine ja arendamine ning nende koostoime tagamine. A.2.2 Juhtimine. A.2.3 Raudteeveeremi ehitamine ja käitamine A.2.4 Raudteeliikluse korraldamine. A.2.5 Rööbastee ehitamine ja käitamine A.2.6 Raudtee automaatika ja kommunikatsioonitehnika ehitamine ja käitamine. A.2.7 Raudteetranspordi planeerimine. A.2.8 Raudtee kontaktvõrgu ehitamine ja käitamine Raudteeveeremi ehitamisel ja käitamisel: A.2.9 Vagunite ehitamine ja käitamine A.2.10 Vedurite ehitamine ja käitamine A.2.11 Mootorrongide ehitamine ja käitamine Rööbastee ehitamisel ja käitamisel: A.2.12 Projekteerimine ja projekteerimise juhtimine. A.2.13 Rööbastee tehnohoole A.2.14 Ehitusjuhtimine rööbastee ehitamisel A.2.15 Järelevalve tegemine rööbastee ehitamisel ja käitamisel A.2.16 Raudteesildade tehnohoole Raudtee automaatika ja kommunikatsioonitehnika ehitamisel ja käitamisel: A.2.17 Projekteerimine ja projekteerimise juhtimine A.2.18 Ehitusjuhtimine automaatika ja kommunikatsioonitehnika ehitamisel A.2.19 Side- ja turvanguseadme tehnohoole A.2.20 Järelevalve tegemine automaatika ja kommunikatsioonitehnika ehitamisel ja käitamisel Raudtee kontaktvõrgu ehitamisel ja käitamisel: A.2.21 Projekteerimine ja projekteerimise juhtimine A.2.22 Ehitusjuhtimine kontaktvõrgu ehitamisel A.2.23 Kontaktvõrgu tehnohoole A.2.24 Järelevalve tegemine kontaktvõrgu ehitamisel ja käitamisel Raudteeinsenerid töötavad sise ja/või välistingimustes. Vajadusel tuleb töötada väljaspool tavalist tööaega. Töö võib olla pingeline. Töötades tuleb arvestada liiklusest tulenevate ohtudega, võimalik on kokkupuude müra, vibratsiooni ja heitgaasidega. Kohustus on järgida tööohutuse, töötervishoiu ja liiklusohutuse nõudeid. Raudteeinsenerid kasutavad oma töös põhiliselt infokommunikatsiooni seadmeid (arvutid, telefonid raadiojaamad) ja intelligentseid transpordisüsteeme (info-, broneerimis- ja maksesüsteemid jms), kontoritehnikat, tarkvara (tekstitöötlus, tabelarvutus, internetisuhtlus jms), spetsiaalseid arvutus- ja joonestusprogramme ning kontroll- ja mõõteriistu. Töö eeldab täpsust, insenerlikku loogilist mõtlemist, loovust, enesekehtestamist, ruumitaju, analüüsi-, otsustus-, vastutus- ja kohanemisvõimet ning koostöö- ja suhtlemisvalmidust. 8. taseme volitatud raudteeinseneri kutse saamine eeldab tehnikaalast kõrgharidust, erialast töökogemust ja täiendusõppe läbimist. Arendusjuht, projektijuht, raudtee liikluskorraldaja, raudteevedude korraldaja, raudteeohutuse korraldaja, tootmisjuht, piirkonnajuht, tehnoloog, osakonna- või tsehhijuhataja, käidujuht. Kutsetunnistuse omamine võimaldab tegutseda raudteerajatiste ehitamise ja korrashoiu alal vastutava spetsialistina Majandus- ja Kommunikatsiooni Ministeeriumi poolt tunnustatud tegevusvaldkonnas vastavalt ehitusseadustikule ja raudteeseadusele. Volitatud raudteeinsener, tase 8 kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.2 ja B.25 (läbiv kompetents) tõendamine ning vähemalt ühe kompetentsi tõendamine spetsialiseerumiste valikust B.2.3 - B.2.8. Lisaks on nõutav vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine järgmistel spetsialiseerumistel: Raudteeveeremi ehitamine ja käitamine: nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.9 - B.2.11. Rööbastee ehitamine ja käitamine: nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.12 - B.2.16 Raudtee automaatika ja kommunikatsioonitehnika ehitamine ja käitamine: nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.17 - B.2.20. Raudtee kontaktvõrgu ehitamine ja käitamine: nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.21-B.2.24. Raudteeinfrastruktuuri ja veeremi täiustamine ja arendamine ning nende koostoime tagamine 8 Juhtimine 8 Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine spetsialiseerumiste valikust B.2.3 - B.2.8. Lisaks on nõutav vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine järgmistel spetsialiseerumistel: Raudteeveeremi ehitamine ja käitamine: nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.9-B.2.11. Rööbastee ehitamine ja käitamine: nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.12 - B.2.16. Raudtee automaatika ja kommunikatsioonitehnika ehitamine ja käitamine: nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.17 - B.2.20. Raudtee kontaktvõrgu ehitamine ja käitamine: nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.21-B.2.24. Vagunite ehitamine ja käitamine 8 Vedurite ehitamine ja käitamine 8 Mootorrongide ehitamine ja käitamine 8 Rööbastee ehitamise ja käitamisega seotud projekteerimine ja projekteerimise juhtimine 8 Rööbastee tehnohoole 8 Ehitusjuhtimine rööbastee ehitamisel 8 Järelevalve tegemine rööbastee ehitamise ja käitamisel 8 Raudteesildade tehnohoole 8 Raudtee automaatika ja kommunikatsioonitehnika ehitamise ja käitamisega seotud projekteerimine ja projekteerimise juhtimine 8 Ehitusjuhtimine automaatika ja kommunikatsioonitehnika ehitamisel 8 Side- ja turvanguseadmete tehnohoole 8 Järelevalve tegemine automaatika ja kommunikatsioonitehnika ehitamisel ja käitamisel 8 Raudtee kontaktvõrgu ehitamise ja käitamisega seotud projekteerimine ja projekteerimise juhtimine 8 Ehitusjuhtimine kontaktvõrgu ehitamisel 8 Kontaktvõrgu tehnohoole 8 Järelevalve tegemine kontaktvõrgu ehitamisel ja käitamisel 8 Volitatud raudteeinsener, tase 8 kutset läbiv kompetents 8 Köögiabiline, tase 2 Kitchen assistant, EstQF Level 2 2 Köögiabiline, tase 2 (versioon 1) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Kokk 32 2022-05-05 2022-11-09 2027-11-08 2 2 9412 Köögiabilised 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Eesti Peakokkade Ühendus Juhan Heinsalu Restoran Mimosa Indrek Kivisalu Food Studio Taigo Lepik Eesti Peakokkade Ühendus Anne Mäe Tallinna Teeninduskool Inga Paenurm Markofka OÜ Angelica Udeküll Restoran Wicca Rene Uusmees Radisson Grupp Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Köögiabiline abistab kokka toiduainete käitlemisel, teeb puhastus-ja koristustöid. Köögiabiline töötab meeskonnas juhendamisel. Toiduvalmistamise kutsealal on välja töötatud 2. taseme köögiabilise, 3. taseme abikoka, 4. taseme koka ja 5. taseme vanemkoka kutsestandardid. A.2.1 Tooraine eeltöötlemine A.2.3 Puhastamine ja koristamine A.2.2 Teenindamine Köögiabilisena töötavad inimesed, kes on läbinud kutseõppe tasemeõppe või täienduskoolituse või omandanud erialased oskused töökohal. Köögiabiline. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused ja kõik kompetentsid. Tooraine eeltöötlemine 2 Puhastamine ja koristamine 2 Teenindamine 3 Abikokk, tase 3 Cook, EstQF Level 3 5 Abikokk, tase 2 (versioon 1) Abikokk, tase 3 (versioon 2) Abikokk, tase 3 (versioon 3) Abikokk, tase 3 (versioon 4) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Kokk 32 2022-05-05 2022-11-09 2027-11-08 3 3 9412 Köögiabilised 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Eesti Peakokkade Ühendus Juhan Heinsalu Restoran Mimosa Indrek Kivisalu Food Studio Taigo Lepik Eesti Peakokkade Ühendus Anne Mäe Tallinna Teeninduskool Inga Paenurm Markofka OÜ Angelica Udeküll Restoran Wicca Rene Uusmees Radisson Grupp Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Abikokk töötab meeskonnas juhendamisel. Abikokk käitleb toiduaineid, abistab kokka toitude valmistamisel ja serveerimisel. Abikokk teeb puhastus- ja koristustöid ja järgib ettevõtte enesekontrolliplaani. Toiduvalmistamise kutsealal on välja töötatud 2. taseme köögiabilise, 3. taseme abikoka, 4. taseme koka ja 5. taseme vanemkoka kutsestandardid. A.2.1 Toitude valmistamine A.2.2 Kaupade käitlemine A.2.3 Puhastamine ja koristamine A.2.4 Teenindamine Abikokana töötavad inimesed, kes on läbinud kutseõppe tasemeõppe või täienduskoolituse või omandanud erialased oskused töökohal. Abikokk, koka abi. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused ja kõik kompetentsid. Toitude valmistamine 3 Kaupade käitlemine 3 Puhastamine ja koristamine 3 Teenindamine 3 Kokk, tase 4 Chef, EstQF Level 4 10 Kokk I (versioon 1) Kokk I (versioon 2) Kokk I (versioon 3) Kokk I (versioon 4) Kokk I (versioon 5) Kokk II (versioon 1) Kokk II (versioon 2) Kokk II (versioon 3) Kokk II (versioon 4) Kokk, tase 3 (versioon 6) Kokk, tase 4 (versioon 5) Kokk, tase 4 (versioon 7) Kokk, tase 4 (versioon 8) Kokk, tase 4 (versioon 9) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Kokk 32 2022-05-05 2022-11-09 2027-11-08 4 4 5120 Kokad 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Eesti Peakokkade Ühendus Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Juhan Heinsalu Restoran Mimosa Indrek Kivisalu Food Studio Taigo Lepik Eesti Peakokkade Ühendus Anne Mäe Tallinna Teeninduskool Inga Paenurm Markofka OÜ Angelica Udeküll Restoran Wicca Rene Uusmees Radisson Grupp Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kokk käitleb toiduaineid, kasutades mitmesuguseid külm- ja kuumtöötlemise võtteid ning valmistab ja serveerib toite juhendi järgi. Kokk käitleb toiduaineid säästlikult, valmistab toitu vastavalt ettevõtte kontseptsioonile ja klientide vajadustele ja soovidele, järgib ettevõtte enesekontrolliplaani. Kokk korraldab iseseisvalt oma tööd ja töötab meeskonnas, vajadusel juhendades köögiabilisi, abikokki ja praktikante. Kokk arvestab oma tegevuses ettevõtte kasumlikkust. Toiduvalmistamise kutsealal on välja töötatud 2. taseme köögiabilise, 3. taseme abikoka, 4. taseme koka ja 5. taseme vanemkoka kutsestandardid. A.2.1 Toitude valmistamine A.2.2 Menüü koostamine A.2.3 Kaupade käitlemine A.2.4 Puhastamine ja koristamine A.2.5 Teenindamine Kokana töötavad inimesed, kes on läbinud kutseõppe tasemeõppe või täienduskoolituse või omandanud erialased oskused töökohal. Kokk, vanemkokk Probleemilahendamise oskus, analüüsioskus, võõrkeele oskus, multikultuursus, terviseteadlikkus, keskkonnasäästlikkus. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused ja kõik kompetentsid. Toitude valmistamine 4 Menüü koostamine 4 Kaupade käitlemine 4 Puhastamine ja koristamine 4 Teenindamine 4 Vanemkokk, tase 5 Senior Chef, EstQF Level 5 8 Kokk III (versioon 1) Kokk III (versioon 2) Kokk III (versioon 3) Kokk III (versioon 4) Meisterkokk, tase 5 (versioon 5) Meisterkokk, tase 5 (versioon 6) Vanemkokk, tase 5 (versioon 7) Restoranikokk, tase 5 Suurköögikokk, tase 5 Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Kokk 32 2022-05-05 2022-11-09 2027-11-08 5 5 3434 Peakokad 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Eesti Peakokkade Ühendus Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Juhan Heinsalu Restoran Mimosa Indrek Kivisalu Food Studio Taigo Lepik Eesti Peakokkade Ühendus Anne Mäe Tallinna Teeninduskool Inga Paenurm Markofka OÜ Angelica Udeküll Restoran Wicca Rene Uusmees Radisson Grupp Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Vanemkokk juhib tootmisprotsessi toitlustusteenust pakkuvas ettevõttes. Ta planeerib, korraldab köögitööd, koostab menüüsid ja arendab tooteid. Vanemkokk juhib ja juhendab meeskonda ning annab edasi kutsealaseid oskusi. Vanemkokk juhindub oma tegevuses ettevõtte kasumlikkusest, vastutab teiste töö korraldamise ja kvaliteetse töötulemuse eest. Vanemkokk valmistab toite, kasutades nii tavapäraseid, uuenduslikke kui keerukaid tehnoloogiaid vastavalt klientide vajadustele ja soovidele. Vanemkokk võtab kasutusele keskkonnasõbralikke materjale ja tehnoloogiaid, järgides keskkonnasäästlikku ja rohelist mõtteviisi. Vanemkokk spetsialiseerub suurköögi- või restoranitööle. Toiduvalmistamise kutsealal on välja töötatud 2. taseme köögiabilise, 3. taseme abikoka, 4. taseme koka ja 5. taseme vanemkoka kutsestandardid. A.2.1 Toidutoodete ja toitlustusteenuse disainimine A.2.2 Kaupade käitlemine A.2.3 Puhastamine ja koristamine A.2.4 Köögitöö juhtimine A.2.5 Teenindamine A.2.6 Juhendamine A.2.7 Toidu valmistamine restoranis A.2.8 Toidu valmistamine suurköögis Vanemkokana töötavad inimesed, kellel on vähemalt keskharidus ning kes on läbinud kutseõppe tasemeõppe või omandanud erialased oskused töökohal. Vanemkokk omab erialast töökogemust, sh meeskonna juhtimise kogemust. Peakokk, vanemkokk, köögi vahetusevanem. Loovus, disainmõtlemine ja kohanemisvõime, probleemilahendamise oskus, analüüsioskus, võõrkeele oskus, multikultuursus, terviseteadlikkus, keskkonnasäästlikkus, tööjõu efektiivsuse tõstmine. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused ja kõik kohustuslikud kompetentsid. Lisaks tuleb tõendada vähemalt üks spetsialiseerumisega seotud kompetents B.3.7 või B.3.8. Toidutoodete ja toitlustusteenuse disainimine 5 Kaupade käitlemine 5 Puhastamine ja koristamine 4 Köögitöö juhtimine 5 Teenindamine 4 Juhendamine 5 Tuleb tõendada vähemalt üks spetsialiseerumisega seotud kompetents B.3.7 või B.3.8. Maakorraldaja, tase 5 Land Surveyor, EstQF Level 5 3 Maamõõtja, tase 5 (versioon 1) Maamõõtja, tase 5 (versioon 2) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Maakorraldaja 42 2022-04-19 2022-04-19 2027-04-18 5 5 2165 Kartograafid ja maamõõtjad 0532 Maateadus 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Eesti Geodeetide Ühing Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Eesti Geodeetide Ühingu eetikakoodeks Eesti Geodeetide Ühingu heade tavade koodeks Evelin Jürgenson Eesti Maaülikool Tiina Oeselg Maa-amet, Eesti Geodeetide Ühing Margus Forsel Maa-amet Merje Krinal Maa-amet Iren Liiv TOPP Geodeesia OÜ Ivo Maasik Kobras OÜ Anna Grete Kompus Harku Vallavalitsus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Maakorraldaja omab ettevalmistust töötamiseks nii avalik-õiguslikus sektoris (nt kohalikes omavalitsustes ja riigiametites) kui eraettevõtluses (nt maamõõdubüroodes või füüsilisest isikust ettevõtjana). Maakorraldus on juriidilise, majandusliku ja tehnilise iseloomuga tegevus, mille eesmärk on võimaluste loomine maasuhete reguleerimiseks ning maa otstarbekamaks kasutamiseks ja majandamiseks. Maakorraldaja põhilised tööülesanded sõltuvad kutsealase pädevuse piiridest, mis on lihtsate maakorraldus-toimingute ja katastrimõõdistamistööde tegemine, maa kohta käiva teabe kogumine ja haldamine, kinnisasjale servituutide ning isiklike kasutusõiguste seadmise nõustamine ja nendega seotud toimingute korraldamine. Maakorraldaja peab oma töös järgima kutse-eetika nõudeid ning head tava. Maakorralduse kutseala kutsed on kirjeldatud kolmel tasemel: maakorraldaja tase 5; maakorraldaja tase 6; maakorraldaja tase 7. Käesolevas standardis kirjeldatakse 5. taseme maakorraldaja töökompetentse. 5. taseme maakorraldaja on spetsialist, kelle peamised tööülesanded on katastrimõõdistamise ja lihtsate maakorraldustoimingute läbiviimine ja isikute nõustamine nendes küsimustes. 6. taseme maakorraldaja on vähemalt keskastme spetsialist, kelle peamised tööülesanded on maakorralduslike toimingute tegemine (lihtsate maakorraldustoimingute ja ümberkruntimise läbiviimine), klientide ja isikute konsulteerimine maakorraldusega seotud küsimustes ning planeeringuid välja töötavates töörühmades osalemine. 7. taseme maakorraldaja on tippspetsialist, kes juhib ja viib läbi maakorralduslikke töid, vajadusel lahendab keerukamaid piirivaidlusi ning koostab ekspertarvamusi. Tema töö hõlmab ka osalemist valdkondliku seadusloome protsessis, maakorralduslike analüüside ja uuringute tegemist, maaressursside haldamist ja administreerimist ning maapoliitika väljatöötamisega seotud tööde tegemist. Maakorraldajad töötavad nii kontoris kui väliobjektidel. Tööaeg on paindlik, sõltuvalt ilmastikuoludest (temperatuur, sademed jne), aastaajast (piisav valgus). Töö iseloom on vahelduv, töö maht ja rütm sõltuvad tellimuste hulgast ja objekti keerukusest. Töökeskkond või objekt võib asuda väga eraldatud ligipääsuga asukohas, kaugel sõiduteest või inimasustusest. Maakorraldaja töökeskkonnaga seotud riskifaktorid tulenevad peamiselt liiklusest ning ehitiste, ehitus- ja tööstusobjektide eripärast, seetõttu peab ta rangelt järgima kehtivaid ohutusnõudeid. Märkimisväärseks ohufaktoriks võivad olla ka kodu- ja metsloomad, puugid, lahtised kaevud, lagunenud ehitised, varemed jne. Tööülesannete täitmisel tuleb arvestada, et maamõõtjal tuleb siseneda eravaldustesse, riigi piiritsooni või muudele piiratud ligipääsuga territooriumitele. Sellisel juhul on vajalik eelnevalt hankida luba nimetatud territooriumil viibimiseks ja töötamiseks. Võõral kinnisasjal viibimise puhul tuleb olemasolul ja vajadusel kaasas kanda ning nõudmisel (soovituslikult omal initsiatiivil) esitada maakorraldustööde tegevuslitsentsi olemasolu tõendav töötõend. Maakorraldaja töövahendid kontoritingimustes on kontoritehnika ning erialased tarkvaraprogrammid. Välitingimustes kasutab maamõõtja asjakohaseid mõõteinstrumente (nt tahhümeeter, GNSS-mõõteriistad jne), tavapäraseid käsitööriistu ning fotoaparaati ja/või telefoni. Olenevalt välitöö objektist on kohustuslik kaasas kanda metallidetektorit, telefoni ja kanda turvavarustust (kiiver, helkurvest). A.2.1 Katastrimõõdistamine ja lihtsate maakorraldustoimingute tegemine A.2.2 Kinnisomandi kitsenduste selgitamine A.2.3 Konsulteerimine ja nõustamine 5. taseme maakorraldajatena töötavad valdavalt inimesed, kellel on erialane kutse- või kõrgharidus või muu lähedase eriala kõrgharidus ja läbitud täiendkoolitused ning kellel on praktiline töökogemus maakorralduse (katastrimõõdistamiste) valdkonnas. Kasuks tuleb ka praktiline töökogemus geodeesia valdkonnas. Maamõõtja, maakorraldaja. Maakatastriseaduse kohaselt on maakorraldustööde tegevuslitsentsi saamise eelduseks maakorraldaja kutse. (Maakorraldusseaduse kohaselt võib lihtsaid maakorraldustoiminguid läbi viia isik, kellele on väljastatud maakorraldustööde tegevuslitsents.) Kutse Maakorraldaja, tase 5 saamiseks tuleb tõendada üldoskused ja kohustuslikud kompetentsid. Katastrimõõdistamine ja lihtsate maakorraldustoimingute tegemine 5 Kinnisomandi kitsenduste selgitamine 5 Konsulteerimine ja nõustamine 5 Maakorraldaja, tase 6 Land Surveyor, EstQF Level 6 9 Maakorraldaja IV (versioon 1) Maakorraldaja IV (versioon 2) Maakorraldaja IV (versioon 3) Maakorraldaja IV (versioon 4) Maakorraldaja IV (versioon 5) Maakorraldaja IV (versioon 6) Maakorraldaja, tase 6 (versioon 7) Maakorraldaja, tase 6 (versioon 8) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Maakorraldaja 42 2022-04-19 2022-04-19 2027-04-18 6 6 2165 Kartograafid ja maamõõtjad 0532 Maateadus 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Eesti Geodeetide Ühing Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Eesti Geodeetide Ühingu eetikakoodeks Eesti Geodeetide Ühingu heade tavade koodeks Evelin Jürgenson Eesti Maaülikool Tiina Oeselg Maa-amet, Eesti Geodeetide Ühing Margus Forsel Maa-amet Merje Krinal Maa-amet Iren Liiv TOPP Geodeesia OÜ Ivo Maasik Kobras OÜ Anna Grete Kompus Harku Vallavalitsus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Maakorraldus on juriidilise, majandusliku ja tehnilise iseloomuga tegevus, mille eesmärk on võimaluste loomine maasuhete reguleerimiseks ning maa otstarbekamaks kasutamiseks ja majandamiseks. Maakorraldaja põhilised tööülesanded sõltuvalt kutsealase pädevuse piiridest, mis on maakorraldustoimingute ja katastrimõõdistamistööde tegemine, maa kohta käiva teabe kogumine ja haldamine, kinnisasjale servituutide ning isiklike kasutusõiguste seadmise nõustamine ja nendega seotud toimingute korraldamine. Maakorraldaja töötab nii avalik-õiguslikus sektoris (nt kohalikes omavalitsustes ja riigiametites) kui eraettevõtluses (nt maamõõdubüroodes või füüsilisest isikust ettevõtjana). Maakorraldaja peab oma töös järgima õigusakte, kutse-eetika nõudeid ning head tava. Maakorralduse kutseala kutsed on kirjeldatud kolmel tasemel: maakorraldaja tase 5 maakorraldaja tase 6 maakorraldaja tase 7 Käesolevas standardis kirjeldatakse 6. taseme maakorraldaja töökompetentse. 6. taseme maakorraldaja on vähemalt keskastme spetsialist, kelle peamised tööülesanded on maakorralduslike toimingute tegemine (lihtsate maakorraldustoimingute ja ümberkruntimise läbiviimine), klientide ja isikute konsulteerimine maakorraldusega seotud küsimustes ning planeeringuid välja töötavates töörühmades osalemine. 5. taseme maakorraldaja on spetsialist, kelle peamised tööülesanded on katastrimõõdistamise ja lihtsate maakorraldustoimingute läbiviimine ja isikute nõustamine nendes küsimustes. 7. taseme maakorraldaja on tippspetsialist, kes juhib ja viib läbi maakorralduslikke töid, vajadusel lahendab keerukamaid piirivaidlusi ning koostab ekspertarvamusi. Tema töö hõlmab ka osalemist valdkondliku seadusloome protsessis, maakorralduslike analüüside ja uuringute tegemist, maaressursside haldamist ja administreerimist ning maapoliitika väljatöötamisega seotud tööde tegemist. Maakorraldajad töötavad nii kontoris kui väliobjektidel. Tööaeg on paindlik, sõltuvalt ilmastikuoludest (temperatuur, sademed jne), aastaajast (piisav valgus). Töö iseloom on vahelduv, töö maht ja rütm sõltuvad tellimuste hulgast ja objekti keerukusest. Töökeskkond või objekt võib asuda väga eraldatud ligipääsuga asukohas, kaugel sõiduteest või inimasutusest. Maakorraldaja töökeskkonnaga seotud riskifaktorid tulenevad peamiselt liiklusest ning ehitiste, ehitus- ja tööstusobjektide eripärast, seetõttu peab ta rangelt järgima kehtivaid ohutusnõudeid. Märkimisväärseks ohufaktoriks võivad olla ka kodu- ja metsloomad, puugid, lahtised kaevud, lagunenud ehitised, varemed jne. Tööülesannete täitmisel tuleb arvestada, et maamõõtjal tuleb siseneda eravaldustesse, riigi piiritsooni või muudele piiratud ligipääsuga territooriumitele. Sellisel juhul on vajalik eelnevalt hankida luba nimetatud territooriumil viibimiseks ja töötamiseks. Võõral kinnisasjal viibimise puhul tuleb olemasolul ja vajadusel kaasas kanda ning nõudmisel (soovituslikult omal initsiatiivil) esitada maakorraldustööde tegevuslitsentsi olemasolu tõendav töötõend. Maakorraldaja töövahendid kontoritingimustes on kontoritehnika ning erialased tarkvaraprogrammid. Välitingimustes kasutab maakorraldaja asjakohaseid mõõteinstrumente (nt elektrontahhümeeter, GNSS-mõõteriistad jne), tavapäraseid käsitööriistu ning fotoaparaati ja/või telefoni. Olenevalt välitöö objektist on kohustuslik kaasas kanda, metallidetektorit, telefoni ja kanda turvavarustust (kiiver, helkurvest). A.2.1 Kinnisomandi kitsenduste selgitamine A.2.2 Ümberkruntimise läbiviimine A.2.3 Haldusmenetluse läbiviimiseks vajaliku teabe kogumine ja dokumentide koostamine A.2.4 Konsulteerimine ja nõustamine A.2.5 Planeeringute väljatöötamises osalemine A.2.6 Katastrimõõdistamine ja lihtsate maakorraldustoimingute tegemine 6. taseme maakorraldajatena töötavad valdavalt inimesed, kellel on erialane või muu lähedase eriala kõrgharidus ning läbitud täiendkoolitused ja praktiline töökogemus maakorralduse valdkonnas. Maamõõtja, maakorraldaja, maanõunik, katastrispetsialist, maaspetsialist. Maakatastriseaduse kohaselt on maakorraldustööde tegevuslitsentsi saamise eelduseks maakorraldaja kutse. Maakorraldusseaduse kohaselt võib lihtsaid maakorraldustoiminguid läbi viia isik, kellele on väljastatud maakorraldustööde tegevuslitsents. Ümberkruntimist võib läbi viia 6. ja 7. taseme maakorraldaja kutsega isik. Kutse Maakorraldaja, tase 6 saamiseks tuleb tõendada üldoskused ja kohustuslikud kompetentsid. Lisaks võib tõendada valitava kompetentsi. Kinnisomandi kitsenduste selgitamine 6 Ümberkruntimise läbiviimine 6 Haldusmenetluse läbiviimiseks vajaliku teabe kogumine ja dokumentide koostamine 6 Konsulteerimine ja nõustamine 6 Planeeringute väljatöötamises osalemine 6 Lisaks võib tõendada valitava kompetentsi A.3.6 Katastrimõõdistamine ja lihtsate maakorraldustoimingute tegemine 5 Maakorraldaja, tase 7 Land Surveyor, EstQF Level 7 3 Maakorraldaja, tase 7 (versioon 1) Maakorraldaja, tase 7 (versioon 2) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Maakorraldaja 42 2022-04-19 2022-04-19 2027-04-18 7 7 2165 Kartograafid ja maamõõtjad 0532 Maateadus 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Eesti Geodeetide Ühing Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Eesti Geodeetide Ühingu eetikakoodeks Eesti Geodeetide Ühingu heade tavade koodeks Evelin Jürgenson Eesti Maaülikool Tiina Oeselg Maa-amet, Eesti Geodeetide Ühing Margus Forsel Maa-amet Merje Krinal Maa-amet Iren Liiv TOPP Geodeesia OÜ Ivo Maasik Kobras OÜ Anna Grete Kompus Harku Vallavalitsus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Maakorraldus on juriidilise, majandusliku ja tehnilise iseloomuga tegevus, mille eesmärk on võimaluste loomine maasuhete reguleerimiseks ning maa otstarbekamaks kasutamiseks ja majandamiseks. Maakorraldaja põhilised tööülesanded sõltuvalt kutsealase pädevuse piiridest, mis on maakorraldustoimingute ja katastrimõõdistamistööde tegemine, maa kohta käiva teabe kogumine ja haldamine, kinnisasjale servituutide ning isiklike kasutusõiguste seadmise nõustamine ja nendega seotud toimingute korraldamine. Maakorraldaja töötab nii avalik-õiguslikus sektoris (nt kohalikes omavalitsustes ja riigiametites) kui eraettevõtluses (nt maamõõdubüroodes või füüsilisest isikust ettevõtjana). Maakorraldaja peab oma töös järgima õigusakte, kutse-eetika nõudeid ning head tava. Maakorralduse kutseala kutsed on kirjeldatud kolmel tasemel: maakorraldaja, tase 5; maakorraldaja, tase 6; maakorraldaja, tase 7. Käesolevas standardis kirjeldatakse 7. taseme maakorraldaja töökompetentse. 7. taseme maakorraldaja on tippspetsialist, kes juhib ja viib läbi maakorralduslikke töid, vajadusel lahendab keerukamaid piirivaidlusi ning koostab ekspertarvamusi. Tema töö hõlmab ka osalemist valdkondliku seadusloome protsessis, maakorralduslike analüüside ja uuringute tegemist, maaressursside haldamist ja administreerimist ning maapoliitika väljatöötamisega seotud tööde tegemist. 5. taseme maakorraldaja on spetsialist, kelle peamised tööülesanded on katastrimõõdistamise ja lihtsate maakorraldustoimingute läbiviimine ja isikute nõustamine nendes küsimustes. 6. taseme maakorraldaja on vähemalt keskastme spetsialist, kelle peamised tööülesanded on maakorralduslike toimingute tegemine (lihtsate maakorraldustoimingute ja ümberkruntimise läbiviimine), klientide ja isikute konsulteerimine maakorraldusega seotud küsimustes ning planeeringuid välja töötavates töörühmades osalemine. Maakorraldajad töötavad nii kontoris kui väliobjektidel. Tööaeg on paindlik, sõltuvalt ilmastikuoludest (temperatuur, sademed jne), aastaajast (piisav valgus). Töö iseloom on vahelduv, töö maht ja rütm sõltuvad tellimuste hulgast ja objekti keerukusest. Töökeskkond või objekt võib asuda väga eraldatud ligipääsuga asukohas, kaugel sõiduteest või inimasustusest. Maakorraldaja töökeskkonnaga seotud riskifaktorid tulenevad peamiselt liiklusest ning ehitiste, ehitus- ja tööstusobjektide eripärast, seetõttu peab ta rangelt järgima kehtivaid ohutusnõudeid. Märkimisväärseks ohufaktoriks võivad olla ka kodu- ja metsloomad, puugid, lahtised kaevud, lagunenud ehitised, varemed jne. Tööülesannete täitmisel tuleb arvestada, et maamõõtjal tuleb siseneda eravaldustesse, riigi piiritsooni või muudele piiratud ligipääsuga territooriumitele. Sellisel juhul on vajalik eelnevalt hankida luba nimetatud territooriumil viibimiseks ja töötamiseks. Võõral kinnisasjal viibimise puhul tuleb olemasolul ja vajadusel kaasas kanda ning nõudmisel (soovituslikult omal initsiatiivil) esitada maakorraldustööde tegevuslitsentsi olemasolu tõendav töötõend. Maakorraldaja töövahendid kontoritingimustes on kontoritehnika ning erialased tarkvaraprogrammid. Välitingimustes kasutab maakorraldaja asjakohaseid mõõteinstrumente (nt elektrontahhümeeter, GNSS-mõõteriistad jne), tavapäraseid käsitööriistu ning fotoaparaati ja/või telefoni. Olenevalt välitöö objektist on kohustuslik kaasas kanda, metallidetektorit, telefoni ja kanda turvavarustust (kiiver, helkurvest). A.2.1 Kinnisomandi kitsenduste selgitamine A.2.2 Ümberkruntimise läbiviimine A.2.3 Haldusmenetluse läbiviimiseks vajalike andmete kogumine ja dokumentide koostamine A.2.4 Konsulteerimine ja nõustamine A.2.5 Planeeringute väljatöötamises osalemine A.2.6 Katastrimõõdistamine ja lihtsate maakorraldustoimingute tegemine 7. taseme maakorraldajana töötavad inimesed, kellel on magistri tasemele vastav erialane kõrgharidus, pikaajaline praktiline töökogemus maakorralduse valdkonnas ja läbitud täiendkoolitused. Maamõõtja, maakorraldaja, maanõunik, katastrispetsialist, maaspetsialist. Maakatastriseaduse kohaselt on maakorraldustööde tegevuslitsentsi saamise eelduseks maakorraldaja kutse. Maakorraldusseaduse kohaselt võib lihtsaid maakorraldustoiminguid läbi viia isik, kellele on väljastatud maakorraldustööde tegevuslitsents. Ümberkruntimist võib läbi viia 6. ja 7. taseme maakorraldaja kutsega isik. Kutse Maakorraldaja, tase 7 koosneb üldoskustest, kohustuslikest kompetentsidest ja ühest valitavast kompetentsist. Kutse saamiseks tuleb tõendada üldoskused ja kohustuslikud kompetentsid. Lisaks võib tõendada valitava kompetentsi. Kinnisomandi kitsenduste selgitamine 6 Ümberkruntimise läbiviimine 7 Haldusmenetluse läbiviimiseks vajaliku teabe kogumine ja dokumentide koostamine 7 Konsulteerimine ja nõustamine 7 Planeeringute väljatöötamises osalemine 7 Lisaks võib tõendada valitava kompetentsi A.3.6 Katastrimõõdistamine ja lihtsate maakorraldustoimingute tegemine 5 Laotöötaja, tase 4 Warehouse worker, EstQF Level 4 7 Kaubakäsitleja II (versioon 1) Kaubakäsitleja II (versioon 2) Kaubakäsitleja II (versioon 3) Kaubakäsitleja II (versioon 4) Laotöötaja, tase 4 (versioon 5) Laotöötaja, tase 4 (versioon 6) Kaubakäitleja, tase 4 Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Laohoidja 23 2022-04-29 2022-04-29 2027-04-28 4 4 4321 Laoarvestuse kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühing Digipädevuste enesehindamise skaala Peep Tomingas ProLog Tiina Kraav Tartu Kutsehariduskeskus Marek Järlak Coop Eesti Keskühistu Ene Roosmann BE Group OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Laotöötaja töö on tagada logistilises ahelas materjalide ja kaupade optimaalsete koguste ajutine hoiustamine ning lisaväärtusteenuste osutamine. 4. taseme laotöötaja ülesandeks on kaupade (toorainete, komponentide ja pooltoodete) vastuvõtmine, hoiustamine ja väljastamine, markeerimine jm lisaväärtustoimingute tegemine ning klientide teenindamine laos, kasutades laoinfotehnoloogiaseadmeid ja-süsteeme. Kaupade teisaldamiseks on vajalik läbida laotõstukite ja muude laoseadmete kasutamise väljaõpe. Laotöötaja töötab iseseisvalt ja meeskonnas. Laotöötaja vastutab laoga seotud varade säilimise ja heaperemeheliku kasutamise eest. Laotöötaja tervikkutse sisaldab "Kauba käitleja" osakutset, mis seondub terminalitöö ning jaotus- ja korjevedudega ja hõlmab kauba käitlemist saadetiste tasemel. Samal kutsealal on ka lao abitööline, tase 3 ja laojuht, tase 5 kutsed. A.2.1 Kauba vastuvõtmine A.2.2 Kaupade hoiustamine A.2.3 Kauba väljastamine A.2.4 Lao klienditeenindus 4. taseme laotöötajaks saab õppida kutseõppeasutuses või omandada kutseoskused töökohal õppides ja erialaseid täiendkoolitusi läbides. Laotöötaja, laotööline, kaubakäitleja, kaubapaigutaja, komplekteerija, laooperaator, tõstukijuht, terminalitöötaja. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused B.2 ja kompetentsid B.3.1 – B.3.4. Osakutse Kaubakäitleja, tase 4 saamiseks on vajalik tõendada üldoskused B.2 ja kompetentsid B.3.1, B.3.3 ja B.3.4. Kauba vastuvõtmine 4 Kaupade hoiustamine 4 Kauba väljastamine 4 Lao klienditeenindus 4 Laojuht, tase 5 Warehouse manager, EstQF Level 5 7 Laohoidja, tase 5 (versioon 5) Laojuht, tase 5 (versioon 6) Laopidaja III (versioon 1) Laopidaja III (versioon 2) Laopidaja III (versioon 3) Laopidaja III (versioon 4) Inventeerija, tase 5 Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Laohoidja 23 2022-04-29 2022-04-29 2027-04-28 5 5 4321 Laoarvestuse kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühing Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Peep Tomingas ProLog Tiina Kraav Tartu Kutsehariduskeskus Marek Järlak Coop Eesti Keskühistu Ene Roosmann BE Group OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Laotöötajate töö on tagada logistilises ahelas materjalide ja kaupade optimaalsete koguste ajutine hoiustamine ning lisaväärtusteenuste osutamine. 5. taseme laojuht korraldab ja juhib ladude laotoiminguid ja nendega seotud infovoogude liikumist. Ta planeerib ja kasutab lao ressursse ning korraldab lao inventuure. Laojuht tuleb toime kõikide laotoimingutega, sh kaupade teisaldamise ja väljastamisega. Laojuht töötab iseseisvalt või meeskonnas, olles meeskonna juht. Ta suudab iseseisvalt orienteeruda erinevates olukordades, lahendada probleeme, suhelda korrektselt klientide ja kaastöötajatega ning valida ja rakendada kaasaegseid lao- ja infotehnoloogiaid, meetodeid ja töövahendeid uute lahenduste leidmiseks. Laojuht vastutab laovarude säilimise ja laoga seotud varade heaperemeheliku kasutamise eest. Laojuhi kutse sisaldab inventeerija osakutset. Samal kutsealal on ka lao abitööline, tase 3 ja laotöötaja, tase 4 kutsed. A.2.1 Kauba vastuvõtmine A.2.2 Kaupade hoiustamine A.2.3 Kauba väljastamine A.2.4 Lao klienditeenindus A.2.5 Lao planeerimine A.2.6 Lao ressursside juhtimine A.2.7 Varude inventeerimine A.2.8 Juhtimine A.2.9 Juhendamine 5. taseme laojuhi kompetentsid saab omandada töökohal, täienduskoolitusel või õppides kutseõppeasutuse. 5. taseme laojuhil on vähemalt keskharidus. Laojuhataja, laojuht, laohoidja, lao vahetuse vanem. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused B.2 ja kompetentsid B.3.1-B.3.9. Inventeerija osakutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused B.2 ja kompetents B.3.7. Kauba vastuvõtmine 4 Kaupade hoiustamine 4 Kauba väljastamine 4 Lao klienditeenindus 5 Lao planeerimine 5 Lao ressursside juhtimine 5 Varude inventeerimine 5 Juhtimine 5 Juhendamine 5 Veokorraldaja-logistik, tase 4 Transport organizer-Logistician, EstQF Level 4 10 Veokorraldaja III (versioon 1) Veokorraldaja III (versioon 2) Veokorraldaja III (versioon 3) Veokorraldaja III (versioon 4) Veokorraldaja-logistik, tase 4 (versioon 8) Veokorraldaja-logistik, tase 4 (versioon 9) Veokorraldaja, tase 4 (versioon 5) Veokorraldaja, tase 4 (versioon 6) Veokorraldaja, tase 4 (versioon 7) Kauba maanteevedude korraldamine, tase 4 Kaubavarude täiendamine, tase 4 Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Veokorraldaja-logistik 23 2022-04-29 2022-04-29 2027-04-28 4 4 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühing Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Tõnis Hintsov ProLog, Tallinna Tehnikakõrgkool Ott Koppel Tallinna Tehnikaülikool, AS Eesti Raudtee Tarmo Künnapuu Hansabuss AS Eveli Laurson Järvamaa Kutsehariduskeskus Timo Pärl Operail AS Raivo Roolaid Magnetic MRO Madis Rõžov Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Logistika valdkonna töötajad teevad tarneahela toimimiseks vajalikke töid klientide vajadusi ja ettevõtte huve arvestades. Veokorraldaja-logistik tellib või korraldab Euroopa Liidu siseseid kauba maanteevedusid, teeb kaubavarude täiendamist abistavaid toiminguid ning teenindab ettevõtte sise- ja väliskliente. Veokorraldaja-logistik on valmis töötama iseseisvalt ja meeskonnas. Töö eeldab suhtlemis-, teenindus- ja koostöövalmidust ning pidevat enesetäiendamist. A.2.1 Kauba maanteevedude korraldamine A.2.2 Kaubavarude täiendamine A.2.3 Klienditeenindus Veokorraldaja-logistikuna töötavad inimesed, kes on läbinud kutseõppe tasemeõppe või omandanud kutsealased oskused töökohal õppides ja erialaseid täiendkoolitusi läbides. Logistika assistent, logistik-klienditeenindaja, logistik, veokorraldaja. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Osakutse Kauba maanteevedude korraldamine taotlemisel tuleb tõendada üldoskused ja kompetentsid B.3.1 ja B.3.3. Osakutse Kaubavarude täiendamine taotlemisel tuleb tõendada üldoskused ja kompetentsid B.3.2. ja B.3.3. Kauba maanteevedude korraldamine 4 Kaubavarude täiendamine 4 Klienditeenindus 4 Logistik, tase 5 Logistician, EstQF Level 5 6 Logistik III (versioon 1) Logistik III (versioon 2) Logistik, tase 5 (versioon 3) Logistik, tase 5 (versioon 4) Logistik, tase 5 (versioon 5) Veokorraldaja, tase 5 (versioon 1) Veokorraldaja, tase 5 (versioon 2) Kaubavarude täiendamine, tase 5 Kaubavedude korraldamine, tase 5 Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Veokorraldaja-logistik 23 2022-04-29 2022-04-29 2027-04-28 5 5 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühing Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Tõnis Hintsov ProLog, Tallinna Tehnikakõrgkool Ott Koppel Tallinna Tehnikaülikool, AS Eesti Raudtee Tarmo Künnapuu Hansabuss AS Eveli Laurson Järvamaa Kutsehariduskeskus Timo Pärl Operail AS Raivo Roolaid Magnetic MRO Madis Rõžov Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Logistika valdkonna töötajad teevad tarneahela toimimiseks vajalikke töid klientide vajadusi ja ettevõtte huve arvestades. Logistik planeerib ja tellib või korraldab tellimustele vastavalt kaubavedusid ning teeb ostu ja varude täiendamisega seotud toiminguid. Logistik töötab meeskonnas, ta on valmis kandma juhirolli, vastutama töötajate töötulemuste eest ning lahendama operatiivselt tööprobleeme. Töö eeldab suhtlust koostööpartnerite, kaastöötajate ning mitmete ametkondade esindajatega ning pidevat enesetäiendamist. A.2.1 Kaubavedude planeerimine ja korraldamine A.2.2 Ostmine ja kaubavarude täiendamine A.2.3 Klienditeenindus A.2.4 Juhtimine A.2.5 Juhendamine Logistikuna töötavad inimesed, kellel on keskharidus ning läbitud kutseõppe tasemeõppe või on kutsealased oskused omandatud töökohal õppides ja erialaseid täiendkoolitusi läbides. Logistik, veokorraldaja, dispetšer, transpordispetsialist ja logistikaspetsialist. Kutse saamiseks tuleb tõendada üldoskused ja kõik kompetentsid. Osakutse Kaubavedude korraldamine taotlemisel tuleb tõendada üldoskused ja kompetentsid B.3.1 ja B.3.3. Osakutse Kaubavarude täiendamine taotlemisel tuleb tõendada üldoskused ja kompetentsid B.3.2. ja B.3.3. Kaubavedude planeerimine ja korraldamine 5 Ostmine ja kaubavarude täiendamine 5 Klienditeenindus 5 Juhtimine 5 Juhendamine 5 Logistikajuht, tase 6 Logistician, EstQF Level 6 7 Ekspedeerija, tase 6 (versioon 5) Logistik IV (versioon 1) Logistik IV (versioon 2) Logistik IV (versioon 3) Logistik IV (versioon 4) Logistik, tase 6 (versioon 5) Logistikajuht, tase 6 (versioon 6) Veokorraldaja IV (versioon 1) Veokorraldaja IV (versioon 2) Veokorraldaja IV (versioon 3) Veokorraldaja IV (versioon 4) Ekspedeerija, tase 6 Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Veokorraldaja-logistik 23 2022-04-29 2022-04-29 2027-04-28 6 6 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühing Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Tõnis Hintsov ProLog, Tallinna Tehnikakõrgkool Ott Koppel Tallinna Tehnikaülikool, AS Eesti Raudtee Tarmo Künnapuu Hansabuss AS Eveli Laurson Järvamaa Kutsehariduskeskus Timo Pärl Operail AS Raivo Roolaid Magnetic MRO Madis Rõžov Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Logistiku töö on tagada tootmis-, kaubandus-, teenindusettevõtte või avaliku sektori asutuse tõhusust ja klientide rahulolu kindlustava logistikasüsteemi toimimine. Logistikasüsteem võib hõlmata sisenevat, sise- ja väljuvat logistikat ning kaasnevaid juhtimis- ja tugiprotsesse. Logistikajuht korraldab ja juhib logistikatoiminguid (kauba- ja reisijatevedu, lao majandamine, kaupade ja materjalide hankimine, ostmine ja klientide teenindamine) ning nendega seotud materjali-, raha- ja infovoogude liikumist. Logistikajuht teeb koostööd ettevõtte allüksustega, integreerides logistika protsesse ettevõtte muude äriprotsessidega. Ta seostab tegevusi ja meetodeid ning analüüsib nende kasutamise tulemusi. Logistikajuht töötab iseseisvalt muutuvates ja uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades ning vastutab logistikameeskonna töötulemuse eest. Logistikajuhi kutses eristatakse ekspedeerija osakutset, mis hõlmab kaubaveoahela korraldamist, lao majandamist, klientide teenindamist ning juhtimist ja juhendamist. Ekspedeerimise osakutse nõuded põhinevad FIATA (Rahvusvaheline Ekspedeerijate Assotsiatsioon) miinimumnõuetel. A.2.1 Kaubaveoahela korraldamine A.2.2 Reisijateveo korraldamine A.2.3 Lao majandamine A.2.4 Varude juhtimine A.2.5 Klienditeenindus ja logistikateenuste müük A.2.6 Juhtimine logistikas A.2.7 Juhendamine Logistikajuhina töötavad inimesed, kelle kutsealased oskused on omandatud töökohal õppides ja kellel tavaliselt on majandus- või tehnikaalane kõrgharidus. Logistikajuht, ekspedeerija, veokorraldusjuht, logistik, veokorraldaja, logistikainsener, logistikaspetsialist. Kutse saamiseks tuleb tõendada üldoskused ja kõik kompetentsid. Osakutse Ekspedeerija taotlemisel tuleb tõendada üldoskused ja kompetentsid B.3.1, B.3.3, B.3.5 ja B.3.6. Kaubaveoahela korraldamine 6 Reisijateveo korraldamine 6 Lao majandamine 6 Varude juhtimine 6 Klienditeenindus ja logistikateenuste müük 6 Juhtimine logistikas 6 Juhendamine 5 Laoabiline, tase 3 Warehouse helper, EstQF Level 3 5 Kaubakäsitleja I (versioon 1) Kaubakäsitleja I (versioon 2) Kaubakäsitleja I (versioon 3) Kaubakäsitleja I (versioon 4) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Laohoidja 23 2022-04-29 2022-04-29 2027-04-28 3 3 4321 Laoarvestuse kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Digipädevuste enesehindamise skaala Peep Tomingas Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühing Tiina Kraav Tartu Rakenduslik Kolledž Marek Järlak Coop Eesti Keskühistu Ene Roosmann BE Group OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Laoabilise tööülesanneteks on kaupade vastuvõtmine, hoiustamine ja väljastamine ning vajadusel klientide teenindamine, kasutades laoseadmeid ja infosüsteeme. Laoabiline töötab meeskonnas. Kutsealal on ka laotöötaja, tase 4 ja laojuht, tase 5 kutsed. A.2.1 Kauba vastuvõtmine A.2.2 Kaupade hoiustamine A.2.3 Kauba väljastamine A.2.4 Lao klienditeenindus Laoabilise kutseoskused on omandatud täienduskoolitusel, kutseõppes või töökohal. Laoabiline, lao abitöötaja. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused B.2 ja kompetentsid B.3.1-B.3.4. Kauba vastuvõtmine 3 Kaupade hoiustamine 3 Kauba väljastamine 3 Lao klienditeenindus 3 Raamatupidaja, tase 5 Accountant, EstQF Level 5 4 Raamatupidaja, tase 5 (versioon 1) Raamatupidaja, tase 5 (versioon 2) Raamatupidaja, tase 5 (versioon 3) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Raamatupidamine Raamatupidaja 24 2022-05-05 2022-05-05 2027-05-04 5 5 2411 Raamatupidamise tippspetsialistid 0411 Majandusarvestus ja maksundus 69 Juriidilised toimingud ja arvepidamine Eesti Raamatupidajate Kogu Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Juta Püvi JMP Konsultatsioonid OÜ Ene Rammo Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Virge Rattassepp Eesti Raamatupidajate Kogu Krista Teearu Robby & Bobby OÜ Juta Tikk Raamatupidamisteave OÜ Ester Vahtre Tallinna Tehnikaülikool, Ärikorralduse instituut Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. 5. taseme raamatupidaja tegeleb finants- ja maksuarvestusega, finantsaruannete analüüsiga ning kulu- ja eelarvestusega. Ta töötab äri-, avalikus- või mittetulundussektoris. Tema põhilised tööülesanded on seotud igapäevase raamatupidamise tööga, sh maksudeklaratsioonide täitmisega, statistiliste aruannete koostamisega jne. 5. taseme raamatupidaja töö eeldab isiklikku vastutust ja iseseisvust ning nõuab koostööd meeskonna/grupi teiste liikmetega. Selle taseme raamatupidaja oskab planeerida oma tööd ja aega, on täpne, kohusetundlik ning hea suhtleja. Raamatupidaja kutsegrupis on kolm kehtivat kutsestandardit: - Raamatupidaja, tase 5 - Vanemraamatupidaja, tase 6 - Juhtivraamatupidaja, tase 7 A.2.1 Finantsarvestus A.2.2 Maksuarvestus A.2.3 Juhtimisarvestus Raamatupidajana töötavad inimesed, kellel on vähemalt keskharidus ning läbitud kutseõppe tasemeõpe või on erialased oskused omandatud töökohal. Raamatupidaja, palgaarvestaja, raamatupidaja assistent, kassapidaja, andmesisestaja. Kasvav tähtsus on nõustamisoskusel ja oskusel automatiseerida tööprotsesse. Kutse moodustub üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav nende kõigi tõendamine. Finantsarvestus 5 Maksuarvestus 5 Juhtimisarvestus 5 Vanemraamatupidaja, tase 6 Accountant, EstQF Level 6 10 Raamatupidaja II (versioon 1) Raamatupidaja II (versioon 2) Raamatupidaja II (versioon 3) Raamatupidaja II (versioon 4) Raamatupidaja II (versioon 5) Raamatupidaja II (versioon 6) Raamatupidaja II (versioon 8) Vanemraamatupidaja, tase 6 (versioon 7) Vanemraamatupidaja, tase 6 (versioon 9) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Raamatupidamine Raamatupidaja 24 2022-05-05 2022-05-05 2027-05-04 6 6 2411 Raamatupidamise tippspetsialistid 0411 Majandusarvestus ja maksundus 69 Juriidilised toimingud ja arvepidamine Eesti Raamatupidajate Kogu Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Juta Püvi JMP Konsultatsioonid OÜ Ene Rammo Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Virge Rattassepp Eesti Raamatupidajate Kogu Krista Teearu Robby & Bobby OÜ Juta Tikk Raamatupidamisteave OÜ Ester Vahtre Tallinna Tehnikaülikool, Ärikorralduse instituut Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. 6. taseme vanemraamatupidaja tegeleb finants-, juhtimis- ja maksuarvestusega, finantsaruannete analüüsiga ning kulu- ja eelarvestusega. Ta töötab äri-, avalikus- või mittetulundussektoris. Tema põhilised tööülesanded on seotud igapäevase raamatupidamise tööga, eelarvete ja finantsaruannete ettevalmistamise ja koostamisega, finantstegevuse analüüsimisega ning arvestusalase nõustamisega. Vanemraamatupidaja töö eeldab isiklikku vastutust ja iseseisvust ning vajadusel teiste meeskonnaliikmete kontrollimist ja juhendamist. Vanemraamatupidaja planeerib oma tööd ja aega, on täpne ja kohusetundlik ning hea suhtleja. Raamatupidaja kutsegrupis on kolm kehtivat kutsestandardit: - Raamatupidaja, tase 5 - Vanemraamatupidaja, tase 6 - Juhtivraamatupidaja, tase 7 A.2.1 Finantsarvestus A.2.2 Maksuarvestus A.2.3 Juhtimisarvestus Vanemraamatupidajana töötavad inimesed, kellel on bakalaureuse kraad või rakenduskõrgharidus ning praktiline töökogemus raamatupidajana ja läbitud erialaseid täienduskoolitusi. Raamatupidaja, vanemraamatupidaja, pearaamatupidaja. Regulatsioonid kutsealal tegutsemiseks puuduvad. Kasvav tähtsus on nõustamisoskusel ja oskusel automatiseerida tööprotsesse. Kutse moodustub üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav nende kõigi tõendamine. Finantsarvestus 6 Maksuarvestus 6 Juhtimisarvestus 6 Juhtivraamatupidaja, tase 7 Controller general, EstQF Level 7 10 Juhtivraamatupidaja, tase 7 (versioon 7) Juhtivraamatupidaja, tase 7 (versioon 9) Raamatupidaja III (versioon 1) Raamatupidaja III (versioon 2) Raamatupidaja III (versioon 3) Raamatupidaja III (versioon 4) Raamatupidaja III (versioon 5) Raamatupidaja III (versioon 6) Raamatupidaja III (versioon 8) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Raamatupidamine Raamatupidaja 24 2022-05-05 2022-05-05 2027-05-04 7 7 2411 Raamatupidamise tippspetsialistid 0411 Majandusarvestus ja maksundus 69 Juriidilised toimingud ja arvepidamine Eesti Raamatupidajate Kogu Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Juta Püvi JMP Konsultatsioonid OÜ Ene Rammo Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Virge Rattassepp Eesti Raamatupidajate Kogu Krista Teearu Robby & Bobby OÜ Juta Tikk Raamatupidamisteave OÜ Ester Vahtre Tallinna Tehnikaülikool, Ärikorralduse instituut Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. 7. taseme juhtivraamatupidaja tegeleb finants-, juhtimis- ja maksuarvestusega, finantsaruannete analüüsiga, kulu- ja eelarvestusega ning audiitorkontrolliga. Ta töötab äri-, avalikus- või mittetulundussektoris. Tema põhilised tööülesanded on raamatupidamise töö planeerimine, juhtimine ja järelevalve teostamine, struktuuriüksuse esindamine suhetes organisatsiooni siseste ja väliste osapooltega; eelarvete ning finantsaruannete ettevalmistamine ja koostamine; finantstegevuse analüüs ning ressursside efektiivse kasutamise tagamine. Ta on võimeline vastu võtma õigeid rahandusalaseid otsuseid ja oskab maandada finantsriske. Juhtivraamatupidaja töö eeldab isiklikku vastutust ja iseseisvust ning nõuab koostööd meeskonna/grupi teiste liikmetega ja vastutust alluvate töö eest. Juhtivraamatupidaja planeerib oma tööd ja aega, on täpne ja kohusetundlik ning hea suhtleja. Raamatupidaja kutsegrupis on kolm kehtivat kutsestandardit: - Raamatupidaja, tase 5 - Vanemraamatupidaja, tase 6 - Juhtivraamatupidaja, tase 7 A.2.1 Finantsarvestus A.2.2 Maksuarvestus A.2.3 Juhtimisarvestus Juhtivraamatupidajana töötavad inimesed, kellel on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, praktiline töökogemus raamatupidajana ning läbitud erialaseid täienduskoolitusi. Finantsjuht, pearaamatupidaja, vanemraamatupidaja, raamatupidaja, controller. Kasvav tähtsus on nõustamisoskusel ja oskusel automatiseerida tööprotsesse. Kutse moodustub üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav nende kõigi tõendamine. Finantsarvestus 7 Maksuarvestus 7 Juhtimisarvestus 7 Puhastusteenindaja abiline, tase 2 Cleaner assistant, EstQF Level 2 3 Puhastusteenindaja abiline, tase 2 (versioon 1) Puhastusteenindaja abiline, tase 2 (versioon 2) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Puhastusteenindus Puhastusteenindaja 32 2022-05-05 2022-05-05 2027-05-04 2 2 9112 Koristajad ja abilised kontoris, hotellis jms asutustes 1011 Koduteenindus 81 Hoonete ja maastike hooldus Puhastusekspert OÜ Kutse-eetika Helge Alt Puhastusekspert OÜ Maire Raidvere Järvamaa Haigla AS Kai Rehe Võrumaa Kutsehariduskeskus Thea Sims Orkla Eesti AS Annela Tiitson Arkaadia Puhastuse OÜ Rita Vaher Järvamaa Kutsehariduskeskus Tiina Vinkmann SOL Baltics OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Puhastusteenindaja abilise tööks on erinevate töö- ja elukeskkondade puhastamine. Ta töötab juhendamisel tuttavas keskkonnas ja täidab rutiinseid tööülesandeid. Kutse eeldab valmisolekut töötada osalise tööajaga, samuti puhkepäevadel, riiklikel pühadel, varahommikusel, hilisõhtusel või öisel ajal. Töökeskkonna eripärast sõltuvalt puutub puhastusteenindaja kokku füüsikaliste (nt tuuletõmbus, raskuste teisaldamine), keemiliste (nt koristusained) või bioloogiliste (nt mikroorganismid) ohuteguritega. Töös kasutatakse koristusaineid, -tarvikuid, -masinaid, abi- ja isikukaitsevahendeid. A.2.1 Hoolduskoristus Puhastusteenindajana töötavad inimesed, kes on läbinud kutseõppe tasemeõppe või on omandanud erialased oskused töökohal. Puhastusteenindaja abiline, koristaja-abiline, abitööline Kutse moodustub üldoskustest ja kohustuslikust kompetentsist. Kutse taotlemisel on nõutav nende mõlema tõendamine. Hoolduskoristus 2 Puhastusteenindaja, tase 3 Cleaner, EstQF Level 3 7 Puhastusteenindaja I (versioon 1) Puhastusteenindaja I (versioon 2) Puhastusteenindaja I (versioon 3) Puhastusteenindaja I (versioon 4) Puhastusteenindaja, tase 3 (versioon 5) Puhastusteenindaja, tase 3 (versioon 6) Eripuhastustöötaja, tase 3 Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Puhastusteenindus Puhastusteenindaja 32 2022-05-05 2022-05-05 2027-05-04 3 3 9112 Koristajad ja abilised kontoris, hotellis jms asutustes 1011 Koduteenindus 81 Hoonete ja maastike hooldus Puhastusekspert OÜ Kutse-eetika Helge Alt Puhastusekspert OÜ Maire Raidvere Järvamaa Haigla AS Kai Rehe Võrumaa Kutsehariduskeskus Thea Sims Orkla Eesti AS Annela Tiitson Arkaadia Puhastuse OÜ Rita Vaher Järvamaa Kutsehariduskeskus Tiina Vinkmann SOL Baltics OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Puhastusteenindaja tööks on erinevate töö- ja elukeskkondade puhastamine ja hooldamine. Puhastusteenindaja tunneb määrdumise ja saastumise põhjuseid, pinnakattematerjale, ning kasutab ökonoomselt, tervist ja keskkonda säästvalt koristusaineid, -tarvikuid, seadmeid, masinaid, abi- ja isikukaitsevahendeid. Puhastusteenindaja töötab juhiste järgi kas iseseisvalt või meeskonnas. Puhastusteeninduse kutsealal on võimalik spetsialiseeruda eripuhastustöötajaks. Kutse eeldab valmisolekut töötada osalise tööajaga, samuti puhkepäevadel, riiklikel pühadel, varahommikusel, hilisõhtusel või öisel ajal. Töökeskkonna eripärast sõltuvalt puutub puhastusteenindaja kokku füüsikaliste (nt tuuletõmbus, raskuste teisaldamine), keemiliste (nt koristusained) või bioloogiliste (nt mikroorganismid) ohuteguritega. A.2.1 Hoolduskoristus A.2.2 Suurpuhastus Eripuhastustööd A.2.3 Eripuhastustööde tegemine Puhastusteenindajana töötavad inimesed, kes on läbinud kutseõppe tasemeõppe või täienduskoolituse või on omandanud erialased oskused töökohal. Puhastusteenindaja, koristaja, eripuhastustöötaja. Kasvav tähtsus on erinevate digitehnoloogiate ja koristusmasinate kasutamisel. Kutse moodustub üldoskustest ja kohustuslikest ning spetsialiseerumisega seotud kompetentsidest. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused ja kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.2. Eripuhastustöödele spetsialiseerumisel tuleb lisaks tõendada spetsialiseerumisega seotud kompetents B.3.3. Hoolduskoristus 3 Suurpuhastus 3 Eripuhastustöödele spetsialiseerumisel tuleb lisaks tõendada spetsialiseerumisega seotud kompetents B.3.3. Puhastusteenindaja-juhendaja, tase 4 Cleaner supervisor, EstQF Level 4 7 Puhastusteenindaja II (versioon 1) Puhastusteenindaja II (versioon 2) Puhastusteenindaja II (versioon 3) Puhastusteenindaja II (versioon 4) Puhastusteenindaja-juhendaja, tase 4 (versioon 5) Puhastusteenindaja-juhendaja, tase 4 (versioon 6) Eripuhastustööde spetsialist, tase 4 Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Puhastusteenindus Puhastusteenindaja 32 2022-05-05 2022-05-05 2027-05-04 4 4 9112 Koristajad ja abilised kontoris, hotellis jms asutustes 1011 Koduteenindus 81 Hoonete ja maastike hooldus Puhastusekspert OÜ Kutse-eetika Helge Alt Puhastusekspert OÜ Maire Raidvere Järvamaa Haigla AS Kai Rehe Võrumaa Kutsehariduskeskus Thea Sims Orkla Eesti AS Annela Tiitson Arkaadia Puhastuse OÜ Rita Vaher Järvamaa Kutsehariduskeskus Tiina Vinkmann SOL Baltics OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Puhastusteenindaja-juhendaja tööks on erinevate töö- ja elukeskkondade puhastamine ning hooldamine. Puhastusteenindaja-juhendaja tunneb määrdumise ja saastumise põhjuseid, pinnakattematerjale, oskab kasutada ökonoomselt ning tervist ja keskkonda säästvalt koristussaineid, -tarvikuid, seadmeid, masinaid, abi- ja isikukaitsevahendeid. Puhastusteenindaja-juhendaja töötab iseseisvalt ja meeskonnas, ta juhendab ja hindab teiste puhastusteenindajate tööd. Puhastusteeninduse kutsealal on võimalik spetsialiseeruda eripuhastustöötajaks. Kutse eeldab valmisolekut töötada osalise tööajaga, samuti puhkepäevadel, riiklikel pühadel, varahommikusel, hilisõhtusel või öisel ajal. Töökeskkonna eripärast sõltuvalt puutub puhastusteenindaja kokku füüsikaliste (nt tuuletõmbus, raskuste teisaldamine), keemiliste (nt koristusained) või bioloogiliste (nt mikroorganismid) ohuteguritega. A.2.1 Hoolduskoristus A.2.2 Suurpuhastus A.2.3 Juhendamine Eripuhastustööd A.2.4 Eripuhastustööde tegemine Puhastusteenindaja-juhendajana töötavad inimesed, kes on läbinud kutseõppe tasemeõppe või täienduskoolituse või on omandanud erialased oskused töökohal. Puhastusteenindaja-juhendaja, objektijuht, objektivanem, vanemkoristaja, eripuhastustööde spetsialist, tuutor. Kasvav tähtsus on erinevate digitehnoloogiate ja koristusmasinate kasutamisel. Kutse moodustub üldoskustest ja kohustuslikest ning spetsialiseerumisega seotud kompetentsidest. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused ja kohustuslikud kompetentsid B.3.1 - B.3.3. Eripuhastustöödele spetsialiseerumisel tuleb lisaks tõendada spetsialiseerumisega seotud kompetents B.3.4. Hoolduskoristus 4 Suurpuhastus 4 Juhendamine 4 Eripuhastustöödele spetsialiseerumisel tuleb lisaks tõendada spetsialiseerumisega seotud kompetents B.3.4. Puhastustööde juht, tase 5 Cleaning manager, EstQF Level 5 7 Puhastustööde juht III (versioon 1) Puhastustööde juht III (versioon 2) Puhastustööde juht III (versioon 4) Puhastustööde juht, tase 5 (versioon 3) Puhastustööde juht, tase 5 (versioon 5) Puhastustööde juht, tase 5 (versioon 6) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Puhastusteenindus Puhastusteenindaja 32 2022-05-05 2022-05-05 2027-05-04 5 5 9112 Koristajad ja abilised kontoris, hotellis jms asutustes 1011 Koduteenindus 81 Hoonete ja maastike hooldus Puhastusekspert OÜ Kutse-eetika Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Helge Alt Puhastusekspert OÜ Maire Raidvere Järvamaa Haigla AS Kai Rehe Võrumaa Kutsehariduskeskus Thea Sims Orkla Eesti AS Annela Tiitson Arkaadia Puhastuse OÜ Rita Vaher Järvamaa Kutsehariduskeskus Tiina Vinkmann SOL Baltics OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Puhastustööde juhi tööks on korraldada objektide heakorratöid nõutaval tasemel. Tema tööülesannete hulka kuulub heakorratööde (sise- ja välikoristus) planeerimine, korraldamine, eelarve juhtimine, töö kvaliteedi hindamine, puhastusteenindajate juhendamine, klientidega suhtlemine ning info vahetamine. Ta kavandab asjakohaseid muudatusi ja korraldab nende ellu viimist, leiab otstarbekad tehnoloogiad lähtuvalt olukorrast, oskab ise koristada ja teisi juhendada. Ta juhib meeskonda ja vastutab kvaliteetse töötulemuse eest. Sageli tuleb töötada väljaspool tavatööaega, liikuda objektide vahel ning suhelda erinevate inimestega. Töös kasutatakse heakorratööde tarvikuid, masinaid, abi- ja kaitsevahendeid, info- ja kommunikatsioonivahendeid. A.2.1 Hoolduskoristus A.2.2 Suurpuhastus A.2.3 Juhendamine A.2.4 Koristustööde juhtimine Puhastustööde juhina töötavad inimesed, kes on läbinud kutseõppe tasemeõppe või täienduskoolituse ning kellel on töökogemus juhtival kohal puhastusvaldkonnas. Puhastustööde juht, töödejuhataja, objektijuht, meister, perenaine. Kasvav tähtsus on erinevate digitehnoloogiate ja koristusmasinate kasutamisel. Kutse moodustub üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav nende kõigi tõendamine. Hoolduskoristus 5 Suurpuhastus 5 Juhendamine 5 Koristustööde juhtimine 5 Võlanõustaja, tase 6 Debt Counsellor, EstQF Level 6 3 Võlanõustaja, tase 6 (versioon 1) Võlanõustaja, tase 6 (versioon 2) Majandamisnõustaja, tase 5 Sotsiaalhoolekanne Sotsiaalhoolekande Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaaltöö ja nõustamine Sotsiaaltöötaja 22 2022-05-04 2022-05-04 2027-05-03 6 6 2635 Sotsiaaltöötajad ja nõustajad 0923 Sotsiaaltöö ja nõustamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Ester Saag MTÜ Majandamisnõustaja Helen Peeker Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon Kaie Pukk Sotsiaalministeerium Evelyn Eichhorst MTÜ Pesapuu Teele Talk-Kõdar Saaremaa vald Tiina Larven MTÜ Süda-Eesti Sotsiaalkeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Võlanõustaja töö on võlaprobleemidega ja raskes majanduslikus olukorras üksikisikute, perede ja leibkondade nõustamine, toetamine ning abistamine nende toimetuleku parandamiseks ja majanduslike raskuste ületamiseks. Võlanõustamise eesmärk on kliendi võlasituatsiooni kaardistamine ning sellest lähtuvalt võlgnevuse likvideerimine või selle talutavaks muutmine, võlgade tekkimise vältimine ning muude võlgadega seonduvate probleemide lahendamine. Võlanõustaja suhtleb oma töös aktiivselt klientide, võlausaldajate, koostöövõrgustike liikmete, kolleegide ja teiste asjassepuutuvate osapooltega. Võlanõustaja kutse sisaldab osakutset majandamisnõustaja, kes nõustab kliente võlgade ennetamisel ja majandusliku toimetuleku parendamisel. A.2.1 Koostöö teenuse tellijaga A.2.2 Võlasituatsiooni määratlemine A.2.3 Võlasituatsiooni lahenduste hindamine A.2.4 Nõustamine võlgade ennetamisel A.2.5 Võlanõustamine kohtu- ja täitemenetluse korral A.2.6 Võlanõustamine maksejõuetusmenetluste algatamisel A.2.7 Koolitamine A.2.8 Ennetus- ja teavitustöö tegemine ühiskonnas A.2.9 Juhtimine A.2.10 Juhendamine Võlanõustaja on kõrgharidusega (soovitavalt majanduse, õiguse või sotsiaalvaldkonnas) spetsialist, kes on omandanud erialased oskused võlanõustamise koolitusel ja töö käigus. Võlanõustaja. Sotsiaalhoolekandeseadus. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused ja kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.6. Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.3.7-B.3.10. Majandamisnõustaja, tase 5 osakutse tõendamiseks tuleb tõendada üldoskused ja kohustuslikud kompetentsid B.3.1 ja B.3.4. Koostöö teenuse tellijaga 5 Võlasituatsiooni määratlemine 6 Võlasituatsiooni lahenduste hindamine 6 Nõustamine võlgade ennetamisel 5 Võlanõustamine kohtu- ja täitemenetluse korral 6 Võlanõustamine maksejõuetusmenetluste algatamisel 6 Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.3.7-B.3.10. Koolitamine 6 Ennetus- ja teavitustöö tegemine ühiskonnas 6 Juhtimine 5 Juhendamine 6 Meisterjuuksur, tase 5 Hairdresser, EstQF Level 5 9 Juuksur III (versioon 2) Juuksur III (versioon 3) Juuksur III (versioon 4) Juuksur III (versioon 5) Juuksur III (versioon 7) Juuksur, tase 5 (versioon 8) Meisterjuuksur III (versioon 1) Meisterjuuksur, tase 5 (versioon 10) Meisterjuuksur, tase 5 (versioon 6) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Juuksur 32 2022-05-05 2022-05-05 2025-11-03 5 5 5141 Juuksurid 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Leili Liinak Tallinna Tööstushariduskeskus Liivi Lõhmussaar Tartu Rakenduslik Kolledž Renaldo Paabel C.U.T. Salong Kersti Suve Revalia Salong Kertti Viru Kutseliste Juuksurite Vabariiklik Ühendus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Meisterjuuksur teenindab kliente professionaalsel tasemel, arvestades nende soove, vajadusi ja isikupära. Ta töötab meeskonnas või iseseisvalt, vastutades oma töö lõpptulemuse eest. Töö eeldab suhtlemist klientide, partnerite ja kolleegidega. Meisterjuuksur on kursis moetrendidega, nõustab klienti teenuste ja toodete valikul. Meisterjuuksur juhendab kaastöötajaid ja korraldab salongi tööd. Valdavalt töötab juuksur seistes ja sundasendis. Juuksuritöös kasutatavad ained võivad põhjustada allergiat. Tööaeg on paindlik, vajadusel töötatakse puhkepäevadel ja erinevates töökeskkondades. Juuksuri kutsegrupis on kaks kehtivat kutsestandardit: - Juuksur, tase 4 - Meisterjuuksur, tase 5 A.2.1 Juuste ja peanaha hooldamine A.2.2 Juuste lõikamine A.2.3 Barber tehnikate kasutamine A.2.4 Juuksestruktuuri püsimuutmine A.2.5 Juuste värvimine A.2.6 Soengu kujundamine A.2.7 Stiili loomine A.2.8 Juhtimine A.2.9 Juhendamine Meisterjuuksurina töötavad inimesed, kellel on erialane kutseharidus ja töökogemus või ainult töökogemus. Juuksur, meisterjuuksur. Regulatsioonid kutsealal tegutsemiseks puuduvad. Kasvav tähtsus on personaalse brändi loomisel ja arendamisel, ettevõtluskeskkonna tundmisel ning turunduslikul tegevusel. Erialastest oskustest on kasvav tähtsus tehnikate ja materjalide tundmisel. Kutse moodustub üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Juuste ja peanaha hooldamine 5 Juuste lõikamine 5 Barber tehnikate kasutamine 5 Juuksestruktuuri püsimuutmine 5 Juuste värvimine 5 Soengu kujundamine 5 Stiili loomine 5 Juhtimine 5 Juhendamine 5 Spooni- ja vineeritootja, tase 4 Veneer and Plywood Producer, Level 4 2 Spooni- ja vineeritootja, tase 4 (versioon 1) Liimpaindtoorikutootja, tase 4 Spoonitootja, tase 4 Vineeritootja, tase 4 Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puidutöötlemine Spooni- ja vineeritootja 27 2022-06-17 2022-06-17 2027-06-16 4 4 8172 Puidutöötlemisseadmete operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 16 Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine Digipädevuste enesehindamise skaala Antti Kangro UPM-Kymmene Otepää OÜ Sixten Kerge Kohila Vineer OÜ Jaan Kers Tallinna Tehnikaülikool Pille Meier MTÜ Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Harti Vahermets Estonian Plywood AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Spooni- ja vineeritootja on oskustöötaja, kes töötab spooni-, vineeri- või puidutööstusettevõtetes. Tema töö eesmärgiks on valmistada ja väärindada spooni, vineeri ja liimpaindtoorikuid. Spooni- ja vineeritootja, tase 4 töötab kindlates töölõikudes valdavalt iseseisvalt ja ilma juhendamiseta, kuid täidab tööülesandeid ka meeskonnas. Ta on kursis toorme ja toodangu kvaliteedinõuetega ning teab toodetavate materjalide kasutusvaldkondi. Tööaeg on vahetustega ja töötada tuleb graafiku alusel, sh öösel, nädalavahetustel ning riigipühade ajal. Töö toimub peamiselt tootmishoone siseruumides suurte tootmisliinide ja -masinatega. Tööülesanded on vahelduvad. Töökeskkond on müra- ja tolmurikas, seetõttu on isikukaitsevahendite kasutamine ja ohutusnõuetest range kinnipidamine väga oluline. Sõltuvalt tööülesannetest toimub töö kas seistes või istuvas asendis, mis võib tervisekahjustustena põhjustada luu- ja lihaskonna haigusi. Mõningad tööülesanded näevad ette kemikaalidega (liimid, lakid jm) töötamist ja kõrgsagedusvoolu mõjuväljas viibimist. Kokkupuutumine kemikaalidega võib tekitada allergilisi reaktsioone. Kutse sisaldab osakutseid spoonitootja, tase 4, vineeritootja, tase 4 ja liimpaindtoorikutootja, tase 4. A.2.1 Vineeripakkude vastuvõtmine, sorteerimine ja leotamine A.2.2 Spooni valmistamine A.2.3 Spooni töötlemine A.2.4 Vineeri valmistamine A.2.5 Vineeri töötlemine A.2.6 Liimpaindtoorikute valmistamine A.2.7 Toote pakendamine, ladustamine Spooni- ja vineeritootjana töötavad inimesed, kelle kutsealane kompetentsus on omandatud töökohal, kutseõppes või täienduskoolitusel. Puidupingioperaator, puidupingitöötaja, spooniliini operaator, vineeritöötlemisliini operaator, liimitud-painutatud toorikute valmistaja, palgisorteerija. Järjest olulisem on tunda tootmisliini tehnilisi omadusi ja iseärasusi, sh tõrgete põhjuseid, suutmaks lahendada liini töös tekkivaid probleeme. Kutse moodustub üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav nende kõigi tõendamine. Osakutse spoonitootja, tase 4 taotlemisel on nõutav üldoskuste B.2 ja kompetentside B.3.1, B.3.2, B.3.3 ja B.3.7 tõendamine. Osakutse vineeritootja, tase 4 taotlemisel on nõutav üldoskuste B.2 ja kompetentside B.3.4, B.3.5 ja B.3.7 tõendamine. Osakutse liimpaindtoorikutootja, tase 4 taotlemisel on nõutav üldoskuste B.2 ja kompetentside B.3.3, B.3.4, B.3.6 ja B.3.7 tõendamine. Vineeripakkude vastuvõtmine, sorteerimine ja leotamine 4 Spooni valmistamine 4 Spooni töötlemine 4 Vineeri valmistamine 4 Vineeri töötlemine 4 Liimpaindtoorikute valmistamine 4 Toote pakendamine ja ladustamine 4 Korteriühistu juht, tase 4 Manager of Multi-apartment Association, EstQF Level 4 8 Korterelamuhaldur II (versioon 1) Korterelamuhaldur II (versioon 2) Korterelamuhaldur II (versioon 3) Korterelamuhaldur II (versioon 4) Korteriühistu juht, tase 4 (versioon 7) Korteriühistujuht, tase 4 (versioon 5) Korteriühistujuht, tase 4 (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara haldur 43 2022-06-15 2022-06-15 2027-06-14 4 4 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Jüri Kröönström MTÜ EKKL Birgit Hüüs Kaitsevägi Leena Paap Tallinna Tehnikakõrgkool Heikki Lind Cityhaldus OÜ Anu Sarnet Eesti Korteriühistute Liit Anvar Kima Eesti Korteriühistute Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Korteriühistujuht tegutseb/töötab korteri- või hooneühistus (edaspidi ka ühistu) või kinnisvara korrashoiuga tegelevas ettevõttes. Tema tööülesanne on korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise õiguspärane korraldamine, lähtudes korteriomanike tahtest, pöörates suurt tähelepanu ühistusisesele suhtluskorraldusele. Korteriühistujuht töötab ja võtab vastu otsuseid iseseisvalt. Oskusteavet nõudvate otsuste ja küsimuste korral konsulteerib vastava ala spetsialistidega. Selles kutsestandardis kirjeldatud tegevusnäitajad on koostatud kinnisvara korrashoiu valdkonna standardis EVS 807 esitatud tegevuste klassifikaatorit silmas pidades. Töökeskkond on muutuv, töötada tuleb nii sise- kui väliskeskkonnas. Iga hallatav objekt on arhitektuuriliste eripärade ja omanike soovide tõttu erinev ning nõuab personaalset lähenemist. Tööaeg on otseses sõltuvuses probleemidest objektil ja mõnikord tuleb tööülesandeid täita ka väljaspool kokkulepitud tööaega. Korteriühistujuht kasutab oma töös tavapäraseid bürootöö- ja kommunikatsioonivahendeid, kontoritarkvara, mõõtmis- ja kontrollseadmeid. Objekti all mõistetakse ehitist ja selle juurde kuuluvat maaüksust (krunt) koos nendega seotud õiguste ja kohustustega. A.2.1 Ühistu tavapärase valitsemise strateegiline korraldamine A.2.2 Ühistu tavapärase valitsemise taktikaline korraldamine A.2.3 Ühistu tavapärase valitsemise operatiivne korraldamine Ühistujuhina töötavad tavapäraselt inimesed, kellel on vähemalt keskharidus ning kes on oma kutseoskused omandanud kutsealase täienduskoolituse kursustel ja/või tööpraktikaga. Majahaldur, elamuhaldur, korteriühistu tegevjuht, korteriühistu juhatuse liige. Korteriomandi- ja korteriühistuseadusest tulenevalt peab isik valitseja juures majahaldurina tegutsemisel omama kutsetunnistust. Kinnisvara korrashoiutegevuste lõimimine infomudelitesse parandab võimalusi saada teavet ja optimeerida ehitise tulevasi hooldus- ja halduskulusid. Suureneb tehnoloogia kasutamine sektori tööprotsesside ja infovoo tõhusamaks muutmisel ning juhtimisvõimekuse kasvatamisel (sh digitaalne andmevahetus). Sensortehnoloogia, asjade interneti ja tehisintellekti kasutamine võimaldavad hallata „tarku hooneid“, automaatselt edastatavate andmete alusel saab tarbimisandmeid aegpidevalt analüüsida ja prognoosida tulevast tarbimist. Nii on tulevikuarengu vaates üha olulisem tervikarusaamine ehitise elukaare protsessidest, erinevate infomudelite kasutamise oskus kinnisvara haldamisel ja hooldamisel, erialaste tarkvarade, andmetöötlus ja analüüsiprogrammide kasutamise oskus, virtuaalreaalsuse ja muude e-lahenduste tundmine, kui samuti teadmised keskkonnasõbralikest ja säästlikest lahendustest. Kutse saamiseks on vajalik tõendada kõik kompetentsid (B.2.1-B.2.3). Ühistu tavapärase valitsemise strateegiline korraldamine 4 Ühistu tavapärase valitsemise taktikaline korraldamine 4 Ühistu tavapärase valitsemise operatiivne korraldamine 4 Toidutöötleja, tase 4 Processor of Food Products, EstQF Level 4 2 Toiduainetöötleja, tase 4 (versioon 1) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Toiduainetöötleja 24 2022-11-02 2023-04-17 2028-04-16 4 4 7511 Lihatöötlejad, kalakäitlejad jms töölised 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Edgar Lepman Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Kristi Luht Tartu Rakenduslik Kolledž Andero Paalvelt Linnamäe Lihatööstus AS Sirje Potisepp Eesti Toiduliit Hardo Reinike Lantmännen Unibake Estonia AS Inga Roos AS Liviko Reena Seema AS Saaremaa Piimatööstus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Toidutöötleja, tase 4 kutsestandard on õppekava aluseks ning ei ole kutse andmise aluseks. Toidutöötleja, tase 4 on oskustöötaja, kes töötab nt aedviljatöötleja, kalatöötleja, piimatöötleja, lihatöötleja või jookide valmistajana. Tema põhitegevuseks on toote (toit, sh jook) valmistamine koos kaasnevate tegevustega vastavalt ettevõttes kehtestatud tööjuhenditele. Toidutöötleja töötab iseseisvalt olukordades, mida saab ette näha, aga mis võivad muutuda; vajadusel juhendab kaastöötajaid oma pädevuse piires. Ta võib töötada nii meeskonnaliikmena kui ka individuaalselt. Töö on vahelduva iseloomuga ja võib toimuda mitmes vahetuses (sh öine vahetus), puhkepäevadel ning riiklikel pühadel. Töötaja peab arvestama toiduainetööstuse spetsiifiliste tingimustega (töö hügieenitsoonis, niiskus, vahelduv temperatuur, erinevad lõhnad, seadmetest tingitud müra, vibratsioon jm). Töökeskkonnas võib kokku puutuda erinevate kemikaalidega ning allergiat põhjustavate materjalidega. Töö võib olla rutiinne, sundasendis ja füüsiliselt raske, kohustuslik on kasutada isikukaitsevahendeid. A.2.1 Tooraine ja pakkematerjali käitlemine A.2.2 Toote valmistamine A.2.3 Tehnoloogiliste seadmete käsitsemine A.2.4 Juhendamine Toidutöötlejaks saab õppida kutseõppe tasemeõppes ja/või täienduskoolitusel. Tootevalmistaja, meister, seadmeoperaator, laboritöötaja, protsessioperaator. Kasvav tähtsus on digitehnoloogiate kasutamisel ja oskusel mõista ingliskeelseid erialaseid juhendeid, termineid jm. Kutse koosneb üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste ja kõikide kompetentside tõendamine. Tooraine ja pakkematerjali käitlemine 4 Toote valmistamine 4 Tehnoloogiliste seadmete käsitsemine 4 Juhendamine 4 Puidupingioperaator, tase 3 Machine operator, EstQF Level 3 4 Puidupingioperaator, tase 3 (versioon 1) Puidupingioperaator, tase 3 (versioon 2) Puidupingioperaator, tase 3 (versioon 3) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Mööbli tootmine Puidupingitööline 28 2022-11-17 2022-11-17 2027-11-16 3 3 7523 Puidutöötluspinkide seadistajad ja operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 31 Mööblitootmine Eesti Mööblitootjate Liit Võrumaa Haridus- ja Tehnoloogiakeskus Digipädevuste enesehindamise skaala Kutsestandardis kasutatud mõisted Margus Kirotar Kitman Thulema AS Marek Küünarpuu Arens AS Arvi Lokk Eesti Maaülikool Eneli Org Eesti Mööblitootjate Liit Rene Serg Haapsalu Uksetehas AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Puidupingioperaator on oskustöötaja, kes töötab mööblitööstuse või puidutöötlemise ettevõtetes. Tema töö eesmärgiks on puidust või puidupõhistest materjalidest toorikute ja detailide töötlemine erinevatel üheoperatsioonilistel puidutöötlemise tööpinkidel või mitmeoperatsioonilistel puidutöötlemisseadmetel. Ta tunneb töös kasutatavate tööpinkide ja seadmete ehitust ning tööpõhimõtteid, kasutatavate puit- ja puidupõhiste materjalide omadusi ning toodete kvaliteedile kehtestatud nõudeid. Puidupingioperaator, tase 3 juhindub oma töös etteantud tööülesandest ja tehnilisest dokumentatsioonist ning vastutab töö kvaliteetse tulemuse eest. Keerulisemate tehnoloogiliste operatsioonide puhul võib ta vajada juhendamist. Puidupingioperaatori töö võib toimuda vahetustega, graafiku alusel. Töötempo võib periooditi olla kiire ja pingeline. Töökeskkond asub siseruumides ja on mürarikas ning puidutolmune. Tööohutusnõuete eiramine võib põhjustada tööõnnetuse, võimaliku püsiva tervisekahjustuse või kutsehaigestumise. Seetõttu on kohustuslik kasutada tööle vastavaid isikukaitsevahendeid ning järgida tööohutusnõudeid. A.2.1 Puidu ja puidupõhiste materjalide mehaaniline ja lõiketöötlemine tööpinkidel 3. taseme puidupingioperaatorina töötavad inimesed, kellel on kas erialane kutseharidus või on kutseoskused omandatud praktilise töö või täienduskoolituse käigus. Puidupingioperaator, puidupingitööline. Tulevikuvaates on järjest enam vaja tehnilist mõtlemist ja tootmisprotsessist kui tervikust arusaamist. Olulised on tehnilised oskused, mis võimaldavad osaleda tööprotsesside digitaliseerimises ehk töötada arvutiga juhitavate seadmetega. Kutse koosneb üldoskustest ja kohustuslikust kompetentsist. Kutse taotlemisel on nõutav nende mõlema tõendamine. Puidu ja puidupõhiste materjalide mehaaniline ja lõiketöötlemine puidutöötlemise tööpinkidel 3 Sõidukite kere- ja värvitööde meister, tase 5 Car Body and Paint Foreman, EstQF Level 5 8 Automaaler II (versioon 1) Automaaler II (versioon 2) Automaaler II (versioon 3) Automaaler II (versioon 4) Sõidukite kere- ja värvitööde meister, tase 5 (versioon 5) Sõidukite kere- ja värvitööde meister, tase 5 (versioon 6) Sõidukite kere- ja värvitööde meister, tase 5 (versioon 7) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Automaaler 24 2022-11-04 2022-11-04 2027-11-03 5 5 3115 Masinaehitustehnikud 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Autokutseõppe Liit Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Pavo Zopp Veho Eesti AS Mairo Neem Unelmauto AS Peeter N Sarevet Benefit AS Aivo Kossal A.K. Autoteenindus OÜ Tõnu Tammist Glasur Grupp OÜ Andre Kalmus Paintlines OÜ Ene Pukk Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Sõidukite kere- ja värvitööde meistri töö on tagada sõidukite efektiivne, ohutu ning keskkonnasäästlik kere remont ja värvimine. Töö sisuks on kere- ja värvitööde tehniliste ülesannete täitmine, töökoja tööprotsessi juhtimine sh töömahtude hindamine, kalkulatsioonide koostamine, töökoja seadmete korrashoiu korraldamine ning kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmise tagamine. Sõidukite kere- ja värvitööde meistri töö eeldab tehnilise dokumentatsiooni lugemise ning juhendmaterjalide kasutamise oskust. Kutsed sõidukite kere- ja värvitööde ning hoolduse ja remonttööde kutsealal: Autoplekksepp, tase 4 Autokeretehnik, tase 4 Mootorsõidukitehnik, tase 4 ja Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 Automaaler, tase 4 A.2.1 Sõidukipindade puhastamine ja hooldamine A.2.2 Sõidukikere ja -sisustuse osandamine ning koostamine A.2.3 Plastdetailide remont A.2.4 Sõiduki pindade ettevalmistamine värvimiseks A.2.5 Pindade värvimine ja lõppviimistlemine A.2.6 Elektriseadiste ning mugavussüsteemide vahetamine ja seadistamine A.2.7 Turvasüsteemide vahetamine ja seadistamine A.2.8 Kere ja raami tööd A.2.9 Klaasitööd A.2.10 Klienditeenindus A.2.11 Remondikalkulatsiooni koostamine A.2.12 Tööprotsessi korraldamine 5. taseme sõidukikere- ja värvitööde meistrina töötavad inimesed, kellel on kutseoskused omandatud töö käigus või kutseõppes. Sõidukite kere- ja värvitööde meister, värvitöökoja meister, keretöökoja meister, keretööde nõunik. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused ja kõik kompetentsid. Sõidukipindade puhastamine ja hooldamine 5 Sõiduki kere ja sisustuse osandamine ning koostamine 5 Plastdetailide remont 5 Sõiduki pindade ettevalmistamine värvimiseks 5 Pindade värvimine ja lõppviimistlemine 5 Elektriseadiste ning mugavussüsteemide vahetamine ja seadistamine 5 Turvasüsteemide vahetamine ja seadistamine 5 Kere ja raami tööd 5 Klaasitööd 5 Klienditeenindus 5 Remondikalkulatsiooni koostamine 5 Tööprotsessi korraldamine 5 Konsulent, tase 6 Rural Advisor, EstQF Level 6 10 Konsulent V (versioon 1) Konsulent V (versioon 2) Konsulent V (versioon 3) Konsulent V (versioon 4) Konsulent V (versioon 5) Konsulent V (versioon 6) Konsulent, tase 6 (versioon 7) Konsulent, tase 6 (versioon 8) Konsulent, tase 6 (versioon 9) Aia-, põllu- ja metsasaaduste väiketöötlemise konsulent, tase 6 Aianduse konsulent, tase 6 Aianduslike põllumajandustehnoloogiate konsulent, tase 6 Hobusekasvatuse konsulent, tase 6 Jookide väiketöötlemise konsulent, tase 6 Juhtimise konsulent, tase 6 Kalanduse konsulent, tase 6 Kalatoodete väiketöötlemise konsulent, tase 6 Keskkonnakaitse ja loodushoiu konsulent, tase 6 Kitsekasvatuse konsulent, tase 6 Kogukonna arengu konsulent, tase 6 Lambakasvatuse konsulent, tase 6 Lihatoodete väiketöötlemise konsulent, tase 6 Linnukasvatuse konsulent, tase 6 Loomakasvatuslike põllumajandustehnoloogiate konsulent, tase 6 Maamajanduse konsulent, tase 6 Maaparanduse konsulent, tase 6 Mesinduse konsulent, tase 6 Metsanduse konsulent, tase 6 Mittetraditsioonilise loomakasvatuse konsulent, tase 6 Pagaritoodete väiketöötlemise konsulent, tase 6 Piimatoodete väiketöötlemise konsulent, tase 6 Põllumajanduslike ehitiste konsulent, tase 6 Seakasvatuse konsulent, tase 6 Taimekasvatuse konsulent, tase 6 Taimekasvatuslike põllumajandustehnoloogiate konsulent, tase 6 Veisekasvatuse konsulent, tase 6 Vesiviljeluse konsulent, tase 6 Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Põllu- ja maamajanduslik nõustamine Konsulent 24 2022-11-02 2022-12-17 2027-12-16 6 6 2132 Põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse nõuandjad 0413 Juhtimine ja haldus 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Maaelu Teadmuskeskus Konsulendi kutse-eetika Kutsealaga seotud mõisted Keelte oskustasemete kirjeldused Ann Riisenberg Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Leho Verk Maaelu Edendamise Sihtasutus Merry Aart Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Ülar Loolaid Eesti Konsulentide Ühing Ülle Läll SA Erametsakeskus Maret Prits Eesti Maaülikool Hanna Kreen Maaeluministeerium Ene Sarapuu MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant Rutt Tõnurist Maamajanduse Infokeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Konsulendi töö peaeesmärgiks on anda kliendile põllu-, metsa- ja muud maamajanduse alast nõu. Lähtuvalt oma spetsialiseerumise valdkonnast edastab konsulent kliendile korrastatud teabe ja juhendab klienti, arvestades kliendi vajadusi, soove, võimalusi ning piiranguid. Konsulent järgib konsulentide kutse-eetikat (vt lisa 1). Konsulent on kursis nõuandesüsteemiga, majanduskeskkonna suundumustega ning nende mõjuga Eesti maamajandusele. Konsulendi töö on enamasti hooajaline, mitmekesine ja rohkele suhtlemisele ning inimsuhetele tuginev. Konsulent, tase 6 on kogemusega konsulent, kes nõustab kliente ja klientide gruppe, kasutades sobivaid nõuandemeetodeid. Ta planeerib ja korraldab nõuandealast- ja koolitustegevust ning koolitab kliente. A.2.1 Kliendisuhete kujundamine A.2.2 Andmete ja teabe kogumine ning analüüsimine A.2.3 Kliendi nõustamine ja juhendamine A.2.4 Koostöö korraldamine A.2.5 Konsulendi enda tegevuse kavandamine, kvaliteedi hindamine ja kutsealase võimekuse arendamine A.2.6 Arendus-, loome- ja teadustegevus A.2.7 Aianduse valdkonna teadmiste kasutamine nõuandetöös A.2.8 Aianduslike, loomakasvatuslike või taimekasvatuslike põllumajandustehnoloogiate valdkonna teadmiste kasutamine nõuandetöös A.2.9 Hobuse-, kitse-, lamba-, linnu-, mittetraditsiooniliste loomade või lindude, sea- või veisekasvatuse valdkonna teadmiste kasutamine nõuandetöös A.2.10 Taimekasvatuse (teravilja-, kaunvilja-, kartuli-, sööda- või õlikultuuride kasvatus, rohumaaviljelus) valdkonna teadmiste kasutamine nõuandetöös A.2.11 Põllumajanduslike (taimekasvatuslike, loomakasvatuslike ja aianduslike) ehitiste valdkonna teadmiste kasutamine nõuandetöös A.2.12 Juhtimise valdkonna teadmiste kasutamine nõuandetöös A.2.13 Kalanduse valdkonna teadmiste kasutamine nõuandetöös A.2.14 Keskkonnakaitse ja loodushoiu valdkonna teadmiste kasutamine nõuandetöös A.2.15 Kogukonna arengu valdkonna teadmiste kasutamine nõuandetöös A.2.16 Maamajanduse valdkonna teadmiste kasutamine nõuandetöös A.2.17 Maaparanduse valdkonna teadmiste kasutamine nõuandetöös A.2.18 Mesinduse valdkonna teadmiste kasutamine nõuandetöös A.2.19 Metsanduse valdkonna teadmiste kasutamine nõuandetöös A.2.20 Toiduainete (aia-, põllu- ja metsasaaduste ning jookide, kala-, liha-, pagari- või piimatoodete) väiketöötlemise valdkonna teadmiste kasutamine nõuandetöös A.2.21 Vesiviljeluse valdkonna teadmiste kasutamine nõuandetöös 6. taseme konsulentidel on tavaliselt erialane kõrgharidus. Oluline osa ettevalmistusest on spetsialiseerumise valdkonnas töötades omandatud kogemused. Konsulent, nõustaja. See kutse moodustub üldoskustest, kohustuslikest ja spetsialiseerumisega seotud kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste, kohustuslike kompetentside B.3.1-B.3.6 ja spetsialiseerumisega seotud kompetentside tõendamine vastavalt: Aianduse konsulent, tase 6 - kompetents B.3.7 Aianduslike põllumajandustehnoloogiate konsulent, tase 6 - kompetents B.3.8 Loomakasvatuslike põllumajandustehnoloogiate konsulent, tase 6 - kompetents B.3.8 Taimekasvatuslike põllumajandustehnoloogiate konsulent, tase 6 - kompetents B.3.8 Hobusekasvatuse konsulent, tase 6 - kompetents B.3.9 Kitsekasvatuse konsulent, tase 6 - kompetents B.3.9 Lambakasvatuse konsulent, tase 6 - kompetents B.3.9 Linnukasvatuse konsulent, tase 6 - kompetents B.3.9 Mittetraditsioonilise loomakasvatuse konsulent, tase 6 - kompetents B.3.9 Seakasvatuse konsulent, tase 6 - kompetents B.3.9 Veisekasvatuse konsulent, tase 6 - kompetents B.3.9 Taimekasvatuse konsulent, tase 6 - kompetents B.3.10 Põllumajanduslike ehitiste konsulent, tase 6 - kompetents B.3.11 Juhtimise konsulent, tase 6 - kompetents B.3.12 Kalanduse konsulent, tase 6 - kompetents B.3.13 Keskkonnakaitse ja loodushoiu konsulent, tase 6 - kompetents B.3.14 Kogukonna arengu konsulent, tase 6 - kompetents B.3.15 Maamajanduse konsulent, tase 6 - kompetents B.3.16 Maaparanduse konsulent, tase 6 - kompetents B.3.17 Mesinduse konsulent, tase 6 - kompetents B.3.18 Metsanduse konsulent, tase 6 - kompetents B.3.19 Aia-, põllu- ja metsasaaduste väiketöötlemise konsulent, tase 6 - kompetents B.3.20 Jookide väiketöötlemise konsulent, tase 6 - kompetents B.3.20 Kalatoodete väiketöötlemise konsulent, tase 6 - kompetents B.3.20 Lihatoodete väiketöötlemise konsulent, tase 6 - kompetents B.3.20 Pagaritoodete väiketöötlemise konsulent, tase 6 - kompetents B.3.20 Piimatoodete väiketöötlemise konsulent, tase 6 - kompetents B.3.20 Vesiviljeluse konsulent, tase 6 - kompetents B.3.21 Kliendisuhete kujundamine 6 Andmete ja teabe kogumine ning analüüsimine 6 Kliendi nõustamine ja juhendamine 6 Koostöö korraldamine 6 Konsulendi enda tegevuse kavandamine, kvaliteedi hindamine ja kutsealase võimekuse arendamine 6 Arendus-, loome- ja teadustegevus 6 Spetsialiseerumistega seotud kompetentsid tõendatakse vastavalt: Aianduse konsulent, tase 6 - kompetents B.3.7 Aianduslike põllumajandustehnoloogiate konsulent, tase 6 - kompetents B.3.8 Loomakasvatuslike põllumajandustehnoloogiate konsulent, tase 6 - kompetents B.3.8 Taimekasvatuslike põllumajandustehnoloogiate konsulent, tase 6 - kompetents B.3.8 Hobusekasvatuse konsulent, tase 6 - kompetents B.3.9 Kitsekasvatuse konsulent, tase 6 - kompetents B.3.9 Lambakasvatuse konsulent, tase 6 - kompetents B.3.9 Linnukasvatuse konsulent, tase 6 - kompetents B.3.9 Mittetraditsioonilise loomakasvatuse konsulent, tase 6 - kompetents B.3.9 Seakasvatuse konsulent, tase 6 - kompetents B.3.9 Veisekasvatuse konsulent, tase 6 - kompetents B.3.9 Taimekasvatuse konsulent, tase 6 - kompetents B.3.10 Põllumajanduslike ehitiste konsulent, tase 6 - kompetents B.3.11 Juhtimise konsulent, tase 6 - kompetents B.3.12 Kalanduse konsulent, tase 6 - kompetents B.3.13 Keskkonnakaitse ja loodushoiu konsulent, tase 6 - kompetents B.3.14 Kogukonna arengu konsulent, tase 6 - kompetents B.3.15 Maamajanduse konsulent, tase 6 - kompetents B.3.16 Maaparanduse konsulent, tase 6 - kompetents B.3.17 Mesinduse konsulent, tase 6 - kompetents B.3.18 Metsanduse konsulent, tase 6 - kompetents B.3.19 Aia-, põllu- ja metsasaaduste väiketöötlemise konsulent, tase 6 - kompetents B.3.20 Jookide väiketöötlemise konsulent, tase 6 - kompetents B.3.20 Kalatoodete väiketöötlemise konsulent, tase 6 - kompetents B.3.20 Lihatoodete väiketöötlemise konsulent, tase 6 - kompetents B.3.20 Pagaritoodete väiketöötlemise konsulent, tase 6 - kompetents B.3.20 Piimatoodete väiketöötlemise konsulent, tase 6 - kompetents B.3.20 Vesiviljeluse konsulent, tase 6 - kompetents B.3.21 Tuleohutusspetsialist, tase 5 Fire Safety Specialist, EstQF Level 5 4 Tuleohutusspetsialist, tase 5 (versioon 1) Tuleohutusspetsialist, tase 5 (versioon 2) Tuleohutusspetsialist, tase 5 (versioon 3) Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Tuleohutusspetsialist 24 2022-12-01 2023-01-01 2027-12-31 5 5 3112 Ehitustehnikud 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Sisekaitseakadeemia Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Marek Hindreus MTÜ Eesti Tuleohutusspetsialistid Georg Kalde Päästeamet Ain Karafin Eesti Turvaettevõtete Liit Mari Tikan Siseministeerium Margus Oberschneider Eesti Tuleohutuspaigaldiste Hooldajate Keskliit Mart Olesk Eesti Tuleohutusekspertide Liit Rain Tõnson Eesti Kindlustusseltside Liit Alar Valge Sisekaitseakadeemia Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Tuleohutusspetsialisti töö sisu on ehitise ja territooriumi tuleohutusalase olukorra hindamine, sh tuleohutusülevaatuse tegemine, ehitiste haldajate, omanike jt tuleohutusalane nõustamine ja juhendamine, ning teavitustöö tulekahjude jm õnnetuste ennetamiseks ning osalemine tuleohutuse tehniliste normide ja standardite väljatöötamisel. Tuleohutusspetsialist võib valitava kompetentsi olemasolul läbi viia tuleohutusalaseid koolitusi. Tuleohutusspetsialist töötab nii iseseisvalt kui ka meeskonnas, tema töö eeldab suhtlemist kaastöötajate ja klientidega. Tuleohutusspetsialisti tööaeg on fikseerimata, lähtudes teenuse tellijast. Tuleohutusspetsialist töötab nii sise- kui välitingimustes, sh kõrgendatud riski/ohtlikkusega tingimustes. Tuleohutusspetsialisti kutsealal on tuleohutusekspert, tase 6 kutse, kes täiendavalt tuleohutusspetsialisti tegevustele koostab ja kooskõlastab ehitusprojektide tuleohutuse osa, teeb tuleohutusekspertiise ning viib läbi tulekahjujärgset uurimist. A.2.1 Ehitusliku tuleohutuse hindamine A.2.2 Korraldusliku tuleohutuse hindamine A.2.3 Tuleohutusalane teavitus ja nõustamine A.2.4 Tuleohutusalaste koolituste ja õppuste ettevalmistamine ning läbiviimine Tavaliselt on tuleohutusspetsialistil keskharidus, kutseoskused on omandatud erialasel koolitusel või töö käigus. Tuleohutusspetsialist. Tuleohutusspetsialistina töötamist reguleerib tuleohutuse seadus. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused B.2 ja kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.3. Lisaks on võimalik tõendada valitavat kompetentsi B.3.4. Ehitusliku tuleohutuse hindamine 5 Korraldusliku tuleohutuse hindamine 5 Tuleohutusalane teavitus ja nõustamine 5 Valitava kompetentsi B.3.4 tõendamine on vabatahtlik Tuleohutusalaste koolituste ja õppuste ettevalmistamine ning läbiviimine 5 Tuleohutusekspert, tase 6 Fire Protection Expert, EstQF Level 6 4 Tuleohutusekspert, tase 6 (versioon 1) Tuleohutusekspert, tase 6 (versioon 2) Tuleohutusekspert, tase 6 (versioon 3) Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Tuleohutusspetsialist 24 2022-12-01 2023-01-01 2027-12-31 6 6 3112 Ehitustehnikud 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Sisekaitseakadeemia Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Marek Hindreus MTÜ Eesti Tuleohutusspetsialistid Georg Kalde Päästeamet Ain Karafin Eesti Turvaettevõtete Liit Mari Tikan Siseministeerium Margus Oberschneider Eesti Tuleohutuspaigaldiste Hooldajate Keskliit Mart Olesk Eesti Tuleohutusekspertide Liit Rain Tõnson Eesti Kindlustusseltside Liit Alar Valge Sisekaitseakadeemia Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Tuleohutuseksperdi töö sisu on ehitise ja territooriumi tuleohutusalase olukorra hindamine, sh tuleohutusülevaatuse tegemine, tuleohutusekspertiiside tegemine ja eksperdiarvamuse andmine ehitiste, seadmete ja tegevuste tuleohutuse kohta, ehitajate, projekteerijate, ehitiste haldajate, menetlejate ning omanike jt tuleohutusalane konsulteerimine, ehitusprojekti tuleohutuse osa koostamine ja kooskõlastamine, ehitusliku tuleohutuse valdkonnas tekkinud tehniliste vaidlussituatsioonide lahendamine, teavitustöö tulekahjude jm õnnetuste ennetamiseks ning osalemine tuleohutuse tehniliste normide ja standardite väljatöötamisel. Tuleohutusekspert võib valitava kompetentsi olemasolul läbi viia tuleohutusalaseid koolitusi, koostada küttesüsteemi või selle osa ekspertiise ja teha tulekahjujärgset uurimist, sh ekspertiisimääruse alusel teha ekspertiisi või anda arvamust menetlusasjades. Tuleohutusekspert töötab nii iseseisvalt kui ka meeskonnas, tema töö eeldab suhtlemist kaastöötajate, klientide, meedia ja ametiasutustega. Tuleohutusekspert võib juhtida tuleohutusspetsialistide või teiste ekspertide tegevust. Tuleohutuseksperdi tööaeg on fikseerimata, lähtudes teenuse tellijast. Tuleohutusekspert töötab nii sise- kui välitingimustes, sh kõrgendatud riski/ohtlikkusega tingimustes. Kutsealal tegutseb ka tuleohutusspetsialist, tase 5, kes ei koosta ega kooskõlasta ehitusprojekti tuleohutuse osa, ei tee iseseisvalt tuleohutusekspertiise ning ei vii läbi tulekahjujärgset uurimist. A.2.1 Tuleohu riskide hindamine A.2.2 Tuleohutusalane teavitus ja nõustamine A.2.3 Ehitusprojekti tuleohutuse osa koostamine, kooskõlastamine, ekspertiisi ja auditi tegemine A.2.4 Tulekahjujärgne uurimine A.2.5 Küttesüsteemide ja nende osade ekspertiisi tegemine A.2.6 Tuleohutusalaste koolituste ja õppuste ettevalmistamine ning läbiviimine Tavaliselt on tuleohutuseksperdil kõrgharidus, läbitud erialane koolitus ning tal on töö käigus omandatud kutseoskused. Üldjuhul on tuleohutusekspert varem töötanud tuleohutusspetsialistina. Tuleohutusekspert. Tuleohutuseksperdina töötamist reguleerib tuleohutuse seadus. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused B.2 ja kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.3. Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.3.4-B.3.6. Tuleohu riskide hindamine 6 Tuleohutusalane teavitus ja nõustamine 5 Ehitusprojekti tuleohutuse osa koostamine, kooskõlastamine, ekspertiisi ja auditi tegemine 6 Valitavate kompetentside B.3.4-B.3.6 tõendamine on vabatahtlik. Tulekahjujärgne uurimine 6 Küttesüsteemi ja selle osade ekspertiisi tegemine 6 Tuleohutusalaste koolituste ja õppuste ettevalmistamine ning läbiviimine 5 Konsulent, tase 5 Rural Advisor, EstQF Level 5 10 Konsulent IV (versioon 1) Konsulent IV (versioon 2) Konsulent IV (versioon 3) Konsulent IV (versioon 4) Konsulent IV (versioon 5) Konsulent IV (versioon 6) Konsulent, tase 5 (versioon 7) Konsulent, tase 5 (versioon 8) Konsulent, tase 5 (versioon 9) Aia-, põllu- ja metsasaaduste väiketöötlemise konsulent, tase 5 Aianduse konsulent, tase 5 Aianduslike põllumajandustehnoloogiate konsulent, tase 5 Hobusekasvatuse konsulent, tase 5 Jookide väiketöötlemise konsulent, tase 5 Kalanduse konsulent, tase 5 Kalatoodete väiketöötlemise konsulent, tase 5 Keskkonnakaitse ja loodushoiu konsulent, tase 5 Kitsekasvatuse konsulent, tase 5 Kogukonna arengu konsulent, tase 5 Lambakasvatuse konsulent, tase 5 Lihatoodete väiketöötlemise konsulent, tase 5 Linnukasvatuse konsulent, tase 5 Loomakasvatuslike põllumajandustehnoloogiate konsulent, tase 5 Maamajanduse konsulent, tase 5 Maaparanduse konsulent, tase 5 Mesinduse konsulent, tase 5 Metsanduse konsulent, tase 5 Mittetraditsioonilise loomakasvatuse konsulent, tase 5 Pagaritoodete väiketöötlemise konsulent, tase 5 Piimatoodete väiketöötlemise konsulent, tase 5 Põllumajanduslike ehitiste konsulent, tase 5 Seakasvatuse konsulent, tase 5 Taimekasvatuse konsulent, tase 5 Taimekasvatuslike põllumajandustehnoloogiate konsulent, tase 5 Veisekasvatuse konsulent, tase 5 Vesiviljeluse konsulent, tase 5 Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Põllu- ja maamajanduslik nõustamine Konsulent 24 2022-11-02 2022-12-17 2027-12-16 5 5 2132 Põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse nõuandjad 0413 Juhtimine ja haldus 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Maaelu Teadmuskeskus Konsulendi kutse-eetika Kutsealaga seotud mõisted Keelte oskustasemete kirjeldused Ann Riisenberg Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Leho Verk Maaelu Edendamise Sihtasutus Merry Aart Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Ülar Loolaid Eesti Konsulentide Ühing Ülle Läll SA Erametsakeskus Maret Prits Eesti Maaülikool Hanna Kreen Maaeluministeerium Ene Sarapuu MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant Rutt Tõnurist Maamajanduse Infokeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Konsulendi töö on anda kliendile põllu-, metsa- ja muud maamajanduse alast nõu. Lähtuvalt oma spetsialiseerumise valdkonnast edastab konsulent kliendile korrastatud teabe ja juhendab klienti, arvestades tema vajadusi, soove, võimalusi ning piiranguid. Konsulent järgib konsulentide kutse-eetikat (vt lisa 1). Konsulent on kursis nõuandesüsteemi, majanduskeskkonna suundumuste ning nende mõjuga Eesti maamajandusele. Konsulendi töö on enamasti hooajaline, mitmekesine ja rohkele suhtlemisele ning inimsuhetele tuginev. Konsulent, tase 5 nõustab kliente individuaalselt ning planeerib ja korraldab enda nõuandetööd. A.2.1 Kliendisuhete kujundamine A.2.2 Andmete ja teabe kogumine ning analüüsimine A.2.3 Kliendi nõustamine ja juhendamine A.2.4 Koostöö korraldamine A.2.5 Konsulendi enda tegevuse kavandamine, kvaliteedi hindamine ja kutsealase võimekuse arendamine A.2.6 Aianduse valdkonna teadmiste kasutamine nõuandetöös A.2.7 Aianduslike, loomakasvatuslike või taimekasvatuslike põllumajandustehnoloogiate valdkonna teadmiste kasutamine nõuandetöös A.2.8 Hobuse-, kitse-, lamba-, linnu-, mittetraditsiooniliste loomade või lindude, sea- või veisekasvatuse valdkonna teadmiste kasutamine nõuandetöös A.2.9 Taimekasvatuse (teravilja-, kaunvilja-, kartuli-, sööda- või õlikultuuride kasvatus, rohumaaviljelus) valdkonna teadmiste kasutamine nõuandetöös A.2.10 Põllumajanduslike (taimekasvatuslike, loomakasvatuslike ja aianduslike) ehitiste valdkonna teadmiste kasutamine nõuandetöös A.2.11 Kalanduse valdkonna teadmiste kasutamine nõuandetöös A.2.12 Keskkonnakaitse ja loodushoiu valdkonna teadmiste kasutamine nõuandetöös A.2.13 Kogukonna arengu valdkonna teadmiste kasutamine nõuandetöös A.2.14 Maamajanduse valdkonna teadmiste kasutamine nõuandetöös A.2.15 Maaparanduse valdkonna teadmiste kasutamine nõuandetöös A.2.16 Mesinduse valdkonna teadmiste kasutamine nõuandetöös A.2.17 Metsanduse valdkonna teadmiste kasutamine nõuandetöös A.2.18 Toiduainete (aia-, põllu- ja metsasaaduste ning jookide, kala-, liha-, pagari- või piimatoodete) väiketöötlemise valdkonna teadmiste kasutamine nõuandetöös A.2.19 Vesiviljeluse valdkonna teadmiste kasutamine nõuandetöös 5. taseme konsulentidel on tavaliselt erialane kõrg- või kutseharidus või on läbitud kutsealane õpe, mis võib toimuda täienduskoolitustel. Oluline osa ettevalmistusest on spetsialiseerumise valdkonnas töötades omandatud kogemus. Konsulent, nõustaja. See kutse moodustub üldoskustest, kohustuslikest ja spetsialiseerumisega seotud kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste, kohustuslike kompetentside B.3.1-B.3.5 ja spetsialiseerumisega seotud kompetentside tõendamine vastavalt: Aianduse konsulent, tase 5 - kompetents B.3.6 Aianduslike põllumajandustehnoloogiate konsulent, tase 5 - kompetents B.3.7 Loomakasvatuslike põllumajandustehnoloogiate konsulent, tase 5 - kompetents B.3.7 Taimekasvatuslike põllumajandustehnoloogiate konsulent, tase 5 - kompetents B.3.7 Hobusekasvatuse konsulent, tase 5 - kompetents B.3.8 Kitsekasvatuse konsulent, tase 5 - kompetents B.3.8 Lambakasvatuse konsulent, tase 5 - kompetents B.3.8 Linnukasvatuse konsulent, tase 5 - kompetents B.3.8 Mittetraditsioonilise loomakasvatuse konsulent, tase 5 - kompetents B.3.8 Seakasvatuse konsulent, tase 5 - kompetents B.3.8 Veisekasvatuse konsulent, tase 5 - kompetents B.3.8 Taimekasvatuse konsulent, tase 5 - kompetents B.3.9 Põllumajanduslike ehitiste konsulent, tase 5 - kompetents B.3.10 Kalanduse konsulent, tase 5 - kompetents B.3.11 Keskkonnakaitse ja loodushoiu konsulent, tase 5 - kompetents B.3.12 Kogukonna arengu konsulent, tase 5 - kompetents B.3.13 Maamajanduse konsulent, tase 5 - kompetents B.3.14 Maaparanduse konsulent, tase 5 - kompetents B.3.15 Mesinduse konsulent, tase 5 - kompetents B.3.16 Metsanduse konsulent, tase 5 - kompetents B.3.17 Aia-, põllu- ja metsasaaduste väiketöötlemise konsulent, tase 5 - kompetents B.3.18 Jookide väiketöötlemise konsulent, tase 5 - kompetents B.3.18 Kalatoodete väiketöötlemise konsulent, tase 5 - kompetents B.3.18 Lihatoodete väiketöötlemise konsulent, tase 5 - kompetents B.3.18 Pagaritoodete väiketöötlemise konsulent, tase 5 - kompetents B.3.18 Piimatoodete väiketöötlemise konsulent, tase 5 - kompetents B.3.18 Vesiviljeluse konsulent, tase 5 - kompetents B.3.19 Kliendisuhete kujundamine 5 Andmete ja teabe kogumine ning analüüsimine 5 Kliendi nõustamine ja juhendamine 5 Koostöö korraldamine 5 Konsulendi enda tegevuse kavandamine, kvaliteedi hindamine ja kutsealase võimekuse arendamine 5 Spetsialiseerumisega seotud kompetentsid tõendatakse vastavalt: Aianduse konsulent, tase 5 - kompetents B.3.6 Aianduslike põllumajandustehnoloogiate konsulent, tase 5 - kompetents B.3.7 Loomakasvatuslike põllumajandustehnoloogiate konsulent, tase 5 - kompetents B.3.7 Taimekasvatuslike põllumajandustehnoloogiate konsulent, tase 5 - kompetents B.3.7 Hobusekasvatuse konsulent, tase 5 - kompetents B.3.8 Kitsekasvatuse konsulent, tase 5 - kompetents B.3.8 Lambakasvatuse konsulent, tase 5 - kompetents B.3.8 Linnukasvatuse konsulent, tase 5 - kompetents B.3.8 Mittetraditsioonilise loomakasvatuse konsulent, tase 5 - kompetents B.3.8 Seakasvatuse konsulent, tase 5 - kompetents B.3.8 Veisekasvatuse konsulent, tase 5 - kompetents B.3.8 Taimekasvatuse konsulent, tase 5 - kompetents B.3.9 Põllumajanduslike ehitiste konsulent, tase 5 - kompetents B.3.10 Kalanduse konsulent, tase 5 - kompetents B.3.11 Keskkonnakaitse ja loodushoiu konsulent, tase 5 - kompetents B.3.12 Kogukonna arengu konsulent, tase 5 - kompetents B.3.13 Maamajanduse konsulent, tase 5 - kompetents B.3.14 Maaparanduse konsulent, tase 5 - kompetents B.3.15 Mesinduse konsulent, tase 5 - kompetents B.3.16 Metsanduse konsulent, tase 5 - kompetents B.3.17 Aia-, põllu- ja metsasaaduste väiketöötlemise konsulent, tase 5 - kompetents B.3.18 Jookide väiketöötlemise konsulent, tase 5 - kompetents B.3.18 Kalatoodete väiketöötlemise konsulent, tase 5 - kompetents B.3.18 Lihatoodete väiketöötlemise konsulent, tase 5 - kompetents B.3.18 Pagaritoodete väiketöötlemise konsulent, tase 5 - kompetents B.3.18 Piimatoodete väiketöötlemise konsulent, tase 5 - kompetents B.3.18 Vesiviljeluse konsulent, tase 5 - kompetents B.3.19 Konsulent, tase 7 Rural Advisor, EstQF Level 7 3 Konsulent, tase 7 (versioon 1) Konsulent, tase 7 (versioon 2) Aia-, põllu- ja metsasaaduste väiketöötlemise konsulent, tase 7 Aianduse konsulent, tase 7 Aianduslike põllumajandustehnoloogiate konsulent, tase 7 Hobusekasvatuse konsulent, tase 7 Jookide väiketöötlemise konsulent, tase 7 Juhtimise konsulent, tase 7 Kalanduse konsulent, tase 7 Kalatoodete väiketöötlemise konsulent, tase 7 Keskkonnakaitse ja loodushoiu konsulent, tase 7 Kitsekasvatuse konsulent, tase 7 Kogukonna arengu konsulent, tase 7 Lambakasvatuse konsulent, tase 7 Lihatoodete väiketöötlemise konsulent, tase 7 Linnukasvatuse konsulent, tase 7 Loomakasvatuslike põllumajandustehnoloogiate konsulent, tase 7 Maamajanduse konsulent, tase 7 Maaparanduse konsulent, tase 7 Mesinduse konsulent, tase 7 Metsanduse konsulent, tase 7 Mittetraditsioonilise loomakasvatuse konsulent, tase 7 Pagaritoodete väiketöötlemise konsulent, tase 7 Piimatoodete väiketöötlemise konsulent, tase 7 Põllumajanduslike ehitiste konsulent, tase 7 Seakasvatuse konsulent, tase 7 Taimekasvatuse konsulent, tase 7 Taimekasvatuslike põllumajandustehnoloogiate konsulent, tase 7 Veisekasvatuse konsulent, tase 7 Vesiviljeluse konsulent, tase 7 Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Põllu- ja maamajanduslik nõustamine Konsulent 24 2022-11-02 2022-12-17 2027-12-16 7 7 2132 Põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse nõuandjad 0413 Juhtimine ja haldus 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Maaelu Teadmuskeskus Konsulendi kutse-eetika Kutsealaga seotud mõisted Keelte oskustasemete kirjeldused Ann Riisenberg Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Leho Verk Maaelu Edendamise Sihtasutus Merry Aart Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Ülar Loolaid Eesti Konsulentide Ühing Ülle Läll SA Erametsakeskus Maret Prits Eesti Maaülikool Hanna Kreen Maaeluministeerium Ene Sarapuu MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant Rutt Tõnurist Maamajanduse Infokeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Konsulendi töö eesmärgiks on anda kliendile põllu-, metsa- ja muud maamajanduse alast nõu. Lähtuvalt oma spetsialiseerumise valdkonnast edastab konsulent kliendile korrastatud teabe ja juhendab klienti, arvestades kliendi vajadusi, soove, võimalusi ning piiranguid. Konsulent järgib konsulentide kutse-eetikat (vt lisa 1). Konsulent on kursis nõuandesüsteemiga, majanduskeskkonna suundumustega ning nende mõjuga Eesti maamajandusele. Konsulent, tase 7 on kogemusega konsulent, kes nõustab erineva suurusega kliente ja klientide gruppe, kasutades sobivaid nõuandemeetodeid. Ta planeerib ja korraldab nõuandealast- ja koolitustegevust ning koolitab kliente. Konsulendi töö on enamasti hooajaline, mitmekesine ja rohkele suhtlemisele ning inimsuhetele tuginev. 7. taseme konsulent osaleb nõuandesüsteemi arendamises ja juhendab praktikante. Ta planeerib ja korraldab tööd organisatsioonide ja võrgustikega ning suunab mõtlemisprotsesse. A.2.1 Kliendisuhete kujundamine A.2.2 Andmete ja teabe kogumine ning analüüsimine A.2.3 Kliendi nõustamine ja juhendamine A.2.4 Koostöö korraldamine A.2.5 Konsulendi enda tegevuse kavandamine, kvaliteedi hindamine ja kutsealase võimekuse arendamine A.2.6 Arendus-, loome- ja teadustegevus A.2.7 Aianduse valdkonna teadmiste kasutamine nõuandetöös A.2.8 Aianduslike, loomakasvatuslike või taimekasvatuslike põllumajandustehnoloogiate valdkonna teadmiste kasutamine nõuandetöös A.2.9 Hobuse-, kitse-, lamba-, linnu-, mittetraditsiooniliste loomade või lindude, sea- või veisekasvatuse valdkonna teadmiste kasutamine nõuandetöös A.2.10 Taimekasvatuse (teravilja-, kaunvilja-, kartuli-, sööda- või õlikultuuride kasvatus, rohumaaviljelus) valdkonna teadmiste kasutamine nõuandetöös A.2.11 Põllumajanduslike (taimekasvatuslike, loomakasvatuslike ja aianduslike) ehitiste valdkonna teadmiste kasutamine nõuandetöös A.2.12 Juhtimise valdkonna teadmiste kasutamine nõuandetöös A.2.13 Kalanduse valdkonna teadmiste kasutamine nõuandetöös A.2.14 Keskkonnakaitse ja loodushoiu valdkonna teadmiste kasutamine nõuandetöös A.2.15 Kogukonna arengu valdkonna teadmiste kasutamine nõuandetöös A.2.16 Maamajanduse valdkonna teadmiste kasutamine nõuandetöös A.2.17 Maaparanduse valdkonna teadmiste kasutamine nõuandetöös A.2.18 Mesinduse valdkonna teadmiste kasutamine nõuandetöös A.2.19 Metsanduse valdkonna teadmiste kasutamine nõuandetöös A.2.20 Toiduainete (aia-, põllu- ja metsasaaduste ning jookide, kala-, liha-, pagari- või piimatoodete) väiketöötlemise valdkonna teadmiste kasutamine nõuandetöös A.2.21 Vesiviljeluse valdkonna teadmiste kasutamine nõuandetöös 7. taseme konsulentidel on tavaliselt erialane kõrgharidus (magistritase või sellega võrdsustatud haridus). Oluline osa ettevalmistusest on spetsialiseerumise valdkonnas töötades omandatud kogemused. Konsulent, nõustaja, ekspert. See kutse moodustub üldoskustest, kohustuslikest ja spetsialiseerumisega seotud kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste, kohustuslike kompetentside B.3.1-B.3.6 ja spetsialiseerumisega seotud kompetentside tõendamine vastavalt: Aianduse konsulent, tase 7 - kompetents B.3.7 Aianduslike põllumajandustehnoloogiate konsulent, tase 7 - kompetents B.3.8 Loomakasvatuslike põllumajandustehnoloogiate konsulent, tase 7 - kompetents B.3.8 Taimekasvatuslike põllumajandustehnoloogiate konsulent, tase 7 - kompetents B.3.8 Hobusekasvatuse konsulent, tase 7 - kompetents B.3.9 Kitsekasvatuse konsulent, tase 7 - kompetents B.3.9 Lambakasvatuse konsulent, tase 7 - kompetents B.3.9 Linnukasvatuse konsulent, tase 7 - kompetents B.3.9 Mittetraditsioonilise loomakasvatuse konsulent, tase 7 - kompetents B.3.9 Seakasvatuse konsulent, tase 7 - kompetents B.3.9 Veisekasvatuse konsulent, tase 7 - kompetents B.3.9 Taimekasvatuse konsulent, tase 7 - kompetents B.3.10 Põllumajanduslike ehitiste konsulent, tase 7 - kompetents B.3.11 Juhtimise konsulent, tase 7 - kompetents B.3.12 Kalanduse konsulent, tase 7 - kompetents B.3.13 Keskkonnakaitse ja loodushoiu konsulent, tase 7 - kompetents B.3.14 Kogukonna arengu konsulent, tase 7 - kompetents B.3.15 Maamajanduse konsulent, tase 7 - kompetents B.3.16 Maaparanduse konsulent, tase 7 - kompetents B.3.17 Mesinduse konsulent, tase 7 - kompetents B.3.18 Metsanduse konsulent, tase 7 - kompetents B.3.19 Aia-, põllu- ja metsasaaduste väiketöötlemise konsulent, tase 7 - kompetents B.3.20 Jookide väiketöötlemise konsulent, tase 7 - kompetents B.3.20 Kalatoodete väiketöötlemise konsulent, tase 7 - kompetents B.3.20 Lihatoodete väiketöötlemise konsulent, tase 7 - kompetents B.3.20 Pagaritoodete väiketöötlemise konsulent, tase 7 - kompetents B.3.20 Piimatoodete väiketöötlemise konsulent, tase 7 - kompetents B.3.20 Vesiviljeluse konsulent, tase 7 - kompetents B.3.21 Kliendisuhete kujundamine 6 Andmete ja teabe kogumine ning analüüsimine 7 Kliendi nõustamine ja juhendamine 7 Koostöö korraldamine 7 Konsulendi enda tegevuse kavandamine, kvaliteedi hindamine ja kutsealase võimekuse arendamine 7 Arendus-, loome- ja teadustegevus 7 Spetsialiseerumistega seotud kompetentsid tõendatakse vastavalt: Aianduse konsulent, tase 7 - kompetents B.3.7 Aianduslike põllumajandustehnoloogiate konsulent, tase 7 - kompetents B.3.8 Loomakasvatuslike põllumajandustehnoloogiate konsulent, tase 7 - kompetents B.3.8 Taimekasvatuslike põllumajandustehnoloogiate konsulent, tase 7 - kompetents B.3.8 Hobusekasvatuse konsulent, tase 7 - kompetents B.3.9 Kitsekasvatuse konsulent, tase 7 - kompetents B.3.9 Lambakasvatuse konsulent, tase 7 - kompetents B.3.9 Linnukasvatuse konsulent, tase 7 - kompetents B.3.9 Mittetraditsioonilise loomakasvatuse konsulent, tase 7 - kompetents B.3.9 Seakasvatuse konsulent, tase 7 - kompetents B.3.9 Veisekasvatuse konsulent, tase 7 - kompetents B.3.9 Taimekasvatuse konsulent, tase 7 - kompetents B.3.10 Põllumajanduslike ehitiste konsulent, tase 7 - kompetents B.3.11 Juhtimise konsulent, tase 7 - kompetents B.3.12 Kalanduse konsulent, tase 7 - kompetents B.3.13 Keskkonnakaitse ja loodushoiu konsulent, tase 7 - kompetents B.3.14 Kogukonna arengu konsulent, tase 7 - kompetents B.3.15 Maamajanduse konsulent, tase 7 - kompetents B.3.16 Maaparanduse konsulent, tase 7 - kompetents B.3.17 Mesinduse konsulent, tase 7 - kompetents B.3.18 Metsanduse konsulent, tase 7 - kompetents B.3.19 Aia-, põllu- ja metsasaaduste väiketöötlemise konsulent, tase 7 - kompetents B.3.20 Jookide väiketöötlemise konsulent, tase 7 - kompetents B.3.20 Kalatoodete väiketöötlemise konsulent, tase 7 - kompetents B.3.20 Lihatoodete väiketöötlemise konsulent, tase 7 - kompetents B.3.20 Pagaritoodete väiketöötlemise konsulent, tase 7 - kompetents B.3.20 Piimatoodete väiketöötlemise konsulent, tase 7 - kompetents B.3.20 Vesiviljeluse konsulent, tase 7 - kompetents B.3.21 Arhiivikorrastaja, tase 4 Archivist, EstQF Level 4 2 Arhiivikorrastaja, tase 4 (versioon 1) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Bürootöö Arhivaar 26 2022-11-23 2022-11-28 2027-11-27 4 4 4110 Kontoriabilised 0415 Sekretäri- ja kontoritöö 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Eesti Arhivaaride Ühing Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Arhivaari kutse-eetika Hille Oidema MTÜ Eesti Arhivaaride Ühing Jaak Rand Eesti Äriarhiivi OÜ Merle Sutt Tallinna Linnaarhiiv Hanno Vares Rahvusarhiiv Maret Võrno Tartu Rakenduslik Kolledž Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Arhiivikorrastaja töötab nii arhiiviasutustes kui erinevates avalik-õiguslikes ja eraõiguslikes organisatsioonides. Töötamine teabega seab talle kõrged eetilised nõudmised. Arhiivikorrastaja võtab vastu, kirjeldab ja korrastab arhiivi, eraldab säilitustähtaja ületanud teabe hävitamiseks ning teostab arhiivi üleandmiseks vajalikke toimingud. Arhiivikorrastaja kontrollib arhiiviruumi vastavust keskkonnatingimustele ja tagab arhiivi kasutatavuse. Arhiivikorrastaja lähtub õigusaktidest ja organisatsioonis kehtivatest kordadest, juhenditest ja heast tavast. Ta osaleb oma pädevuse piires organisatsiooni arhiivindust puudutavate normide väljatöötamisel ja kaasajastamisel. Arhivaari kutse on kirjeldatud kahel tasemel: a) arhiivikorrastaja, tase 4 b) arhivaar, tase 6 A.2.1 Arhiveerimine A.2.2 Arhiivi säilitamine ja kaitse Arhiivikorrastajana töötavad tavapäraselt inimesed, kellel on erialane kutseharidus või kelle kutsealased oskused on omandatud läbi praktilise töökogemuse või täiendkoolituste. Arhiivikorrastaja, arhivaar, arhiivihaldur. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused ja kõik kompetentsid. Arhiveerimine 4 Arhiivi säilitamine ja kaitse 4 Arhivaar, tase 6 Archivist, EstQF Level 6 4 Arhivaar, tase 6 (versioon 1) Arhivaar, tase 6 (versioon 2) Arhivaar, tase 6 (versioon 3) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Bürootöö Arhivaar 26 2022-11-23 2022-11-28 2027-11-27 6 6 2621 Arhivaarid ja kuraatorid 0322 Raamatukogundus, teave, arhiivindus 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Eesti Arhivaaride Ühing Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Arhivaari kutse-eetika Hille Oidema MTÜ Eesti Arhivaaride Ühing Jaak Rand Eesti Äriarhiivi OÜ Merle Sutt Tallinna Linnaarhiiv Hanno Vares Rahvusarhiiv Maret Võrno Tartu Rakenduslik Kolledž Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Arhivaar töötab nii arhiiviasutustes kui erinevates avalik-õiguslikes ja eraõiguslikes organisatsioonides. Töötamine teabega seab talle kõrged eetilised nõudmised. Arhivaar võtab vastu, kirjeldab ja korrastab, hävitab või annab avalikku arhiivi üle organisatsiooni digitaalsed ja paberdokumendid ning korraldab arhiivi kasutamist. Arhivaar töötab välja organisatsiooni arhiivitööd korraldavad juhendmaterjalid ja eeskirjad, jälgib nende täitmist ning nõustab kolleege erialaselt läbi koolituste ja teavitusürituste. Ta omab ülevaadet organisatsiooni tegevusest ja eesmärkidest ning tagab koostöös teiste struktuuriüksustega organisatsiooni teabe nõuetekohase haldamise ning säilimise. Arhivaari kutse on kirjeldatud kahel tasemel: a) arhiivikorrastaja, tase 4 b) arhivaar, tase 6 A.2.1 Teabe liigitamine ja haldamine A.2.2 Arhiveerimine A.2.3 Arhiivi kasutamine A.2.4 Arhiivi säilitamine ja kaitse A.2.5 Arhiivitööalane ohje, koolitamine ja nõustamine Arhivaarina töötavad tavapäraselt inimesed, kellel on kõrgharidus. Arhivaar. Kasvava olulisusega valdkond on arhiivipedagoogika. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused ja kõik kompetentsid. Teabe liigitamine ja haldamine 6 Arhiveerimine 6 Arhiivi säilitamine ja kaitse 6 Arhiivitööalane ohje, koolitamine ja nõustamine 6 Füsioterapeut, tase 6 Physiotherapist, EstQF Level 6 8 Füsioterapeut IV (versioon 1) Füsioterapeut IV (versioon 2) Füsioterapeut IV (versioon 3) Füsioterapeut IV (versioon 4) Füsioterapeut IV (versioon 5) Füsioterapeut, tase 6 (versioon 10) Füsioterapeut, tase 6 (versioon 6) Füsioterapeut, tase 6 (versioon 7) Füsioterapeut, tase 6 (versioon 9) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Füsioteraapia Füsioterapeut 29 2022-11-03 2022-11-21 2023-11-15 6 6 2264 Füsioterapeudid 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Füsioterapeudi eetikakoodeks Digipädevuste enesehindamise skaala Priit Eelmäe SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikekskus Kadri Englas Eesti Füsioterapeutide Liit Siiri Heinaru Liikumistervise innovatsiooni klaster SportEST Katrin Kõre Põhja-Eesti Regionaalhaigla Jelena Sokk Tartu Ülikool Anna-Liisa Tamm Tartu Tervishoiu Kõrgkool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Füsioterapeut on iseseisev spetsialist, kes taastab, säilitab ja arendab patsiendi/kliendi liikumis- ja tegevusvõimet ning tema osalust igapäevaelus ning tegeleb ennetustööga. Füsioteraapia eesmärk on patsiendi/kliendi parem elukvaliteet, mis saavutatakse koostöös patsiendi/kliendi ja/või tema tugivõrgustikuga, toetades ja arendades patsiendi/kliendi iseseisvust tema eale vastavates igapäevategevustes. Füsioterapeut kasutab oma töös patsientide/klientidega erinevaid tõenduspõhiseid sekkumisviise (nt kehalised harjutused ja funktsionaalne treening, manuaalsed tehnikad, erinevad füüsikalise ravi meetodid, nõustamine). Füsioterapeut, tase 6 on tervishoiuvaldkonna tipp-spetsialist, kes rakendab oma töös kliinilist mõtlemist, tõenduspõhiseid erialaseid teadmisi ja oskuseid. Ta lahendab tavapäraseid füsioteraapia valdkonna juhtumeid, hoiab end kursis eriala arengutega ning väärtustab elukestvat õpet. Füsioterapeut töötab avalikus ja/või erasektoris tervishoiu-, sotsiaal-, kultuuri- ja hariduse valdkonnas. Füsioteraapiateenuse osutamiseks peavad olema sobivad, ohutud ja turvalised hooned/ruumid. Ruumid ning sisustus peavad vastama osutatava teenuse eripärale. Füsioteraapia kutsealal on ka Füsioterapeut, tase 7 kutsestandard. A.2.1 Patsiendi/kliendi füsioterapeutiline hindamine A.2.2 Füsioteraapia läbiviimine A.2.3 Nõustamine ja juhendamine Füsioterapeut on erialase kõrgharidusega spetsialist. Füsioterapeut. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused ja kõik kompetentsid. Patsiendi/kliendi füsioterapeutiline hindamine 6 Füsioteraapia läbiviimine 6 Nõustamine ja juhendamine 6 Füsioterapeut, tase 7 Physiotherapist, EstQF Level 7 8 Füsioterapeut V (versioon 1) Füsioterapeut V (versioon 2) Füsioterapeut V (versioon 3) Füsioterapeut V (versioon 4) Füsioterapeut V (versioon 5) Füsioterapeut, tase 7 (versioon 10) Füsioterapeut, tase 7 (versioon 6) Füsioterapeut, tase 7 (versioon 7) Füsioterapeut, tase 7 (versioon 9) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Füsioteraapia Füsioterapeut 29 2022-11-03 2022-11-21 2023-11-15 7 7 2264 Füsioterapeudid 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Füsioterapeudi eetikakoodeks Digipädevuste enesehindamise skaala Priit Eelmäe SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikekskus Kadri Englas Eesti Füsioterapeutide Liit Siiri Heinaru Liikumistervise innovatsiooni klaster SportEST Katrin Kõre Põhja-Eesti Regionaalhaigla Jelena Sokk Tartu Ülikool Anna-Liisa Tamm Tartu Tervishoiu Kõrgkool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Füsioterapeut on iseseisev spetsialist, kes taastab, säilitab ja arendab patsiendi/kliendi liikumis- ja tegevusvõimet ning tema osalust igapäevaelus ning tegeleb ennetustööga. Füsioteraapia eesmärk on patsiendi/kliendi parem elukvaliteet, mis saavutatakse koostöös patsiendi/kliendi ja/või tema tugivõrgustikuga, toetades ja arendades patsiendi/kliendi iseseisvust tema eale vastavates igapäevategevustes. Füsioterapeut kasutab oma töös patsientide/klientidega erinevaid tõenduspõhine sekkumisviise (nt kehalised harjutused ja funktsionaalne treening, manuaalsed tehnikad, erinevad füüsikalise ravi meetodid, nõustamine). Füsioterapeut, tase 7 on tervishoiuvaldkonna tipp-spetsialist, kes rakendab oma töös kliinilist mõtlemist, tõenduspõhiseid erialaseid teadmisi ja oskuseid. Füsioterapeut lahendab nii rutiinseid kui keerulisi füsioterapeutilisi probleeme. Ta juhendab füsioteraapia eriala üliõpilasi kliinilisel praktikal ja/või nõustab teisi oma eriala või teiste erialade spetsialiste. Vajadusel moodustab ja juhib meeskonda. Füsioterapeut esineb erialaste ettekannetega või koostab erialaseid juhendmaterjale ning esindab ja arendab oma eriala nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil. Ta analüüsib ja sünteesib uusi kutsealaseid ideid ja arengusuundi, osaleb teadusuuringute läbiviimisel ning väärtustab elukestvat õpet. Füsioterapeut töötab avalikus ja/või erasektoris tervishoiu-, sotsiaal-, kultuuri- ja hariduse valdkonnas. Füsioteraapiateenuse osutamiseks peavad olema sobivad, ohutud ja turvalised hooned/ruumid. Ruumid ning sisustus peavad vastama osutatava teenuse eripärale. Füsioteraapia kutsealal on ka Füsioterapeut, tase 6 kutsestandard. A.2.1 Patsiendi/kliendi füsioterapeutiline hindamine A.2.2 Füsioteraapia läbiviimine A.2.3 Nõustamine ja juhendamine Füsioterapeut on erialase kõrgharidusega spetsialist. Füsioterapeut. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused ja kõik kompetentsid. Patsiendi/kliendi füsioterapeutiline hindamine 7 Füsioteraapia läbiviimine 7 Nõustamine ja juhendamine 7 Karjäärispetsialist, tase 6 Career Specialist, EstQF Level 6 7 Karjäärinõustaja IV (versioon 1) Karjäärinõustaja IV (versioon 2) Karjäärinõustaja IV (versioon 3) Karjäärinõustaja, tase 6 (versioon 4) Karjäärispetsialist, tase 6 (versioon 5) Karjäärispetsialist, tase 6 (versioon 6) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Karjäärinõustaja 33 2023-04-06 2023-04-06 2028-04-05 6 6 2423 Personali ja karjääri tippspetsialistid 0417 Tööoskused 85 Haridus Eesti Karjäärinõustajate Ühing Karjäärinõustamise eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Piret Jamnes Fontes Karin Kuimet PARE Aira Lepik Tallinna Ülikool Merit Luik Karjäärinõustajate Ühing Kristina Orion Töötukassa Margit Rammo HARNO Lana Randaru Töötukassa Signe Reppo Tartu Ülikool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Karjäärispetsialist, tase 6 on inimestele abiks karjääri kujundamisega seotud eesmärkide seadmisel, oskuste arendamisel ja otsuste langetamisel . Karjääriteenuste valdkonna spetsialistina toetab ta inimesi kutse, tööalase rolli, ning õppimise võimaluste valimisel ja elluviimisel. Karjäärispetsialistid töötavad (karjääri)nõustamiskeskustes, haridusasutustes jt organisatsioonides nii avalikus, era- kui kolmandas sektoris. Nende kliendid võivad olla erinevas vanuses inimesed, sh õpilased, üliõpilased, töötavad täiskasvanud, töötud, samuti ka lapsevanemad, haridustöötajad, tööandjad. Lisaks klienditööle valmistab karjäärispetsialist, tase 6 ette metoodilisi materjale, vajadusel konsulteerib teiste spetsialistidega kliendi edasise tegevuse kavandamisel, kogub ja analüüsib tagasisidet. Olulisel kohal on avalikkuse teavitamine karjääriteenustest. Karjäärispetsialisti töö on vaimselt pingeline ning nõuab inimese erinevate raskusastmetega vajaduste ja probleemide mõistmist ning nendega tegelemist. Olulisel kohal on eetiliste põhimõtete ja konfidentsiaalsusnõuete järgimine. Karjäärispetsialist võib töötada karjäärinõustamise, karjääriinfo vahendamise, karjääriõppe ja karjäärijuhtimise alal. Kutsealal on ka 7. taseme karjäärispetsialist. A.2.1 Teenustest teavitamine A.2.2 Teenuse osutamiseks vajalik võrgustikutöö A.2.3 Teenuse arendamine A.2.4 Karjäärinõustamine A.2.5 Karjääriinfo vahendamine A.2.6 Karjääriõppe elluviimine Karjäärispetsialistina töötavad tavaliselt inimesed, kellel on kõrgharidus, läbitud karjäärispetsialisti kompetentsidega seotud koolitus(ed) ning erialane töökogemus. Karjäärispetsialist, karjääriinfo spetsialist, karjäärinõustaja, karjäärikonsultant, karjäärikoordinaator, karjääriõpetuse õpetaja, karjääricoach. Kutse koosneb üldoskustest ja kohustuslikest ning valitavatest kompetentsidest. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused, kõik kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.3 ja vähemalt üks valitav kompetents B.3.4-B.3.6. Teenustest teavitamine 6 Teenuse osutamiseks vajalik võrgustikutöö 6 Teenuse arendamine 6 Kutse taotlemisel tuleb tõendada vähemalt üks valitavate kompetentside B.3.4 - B.3.6 hulgast. Karjäärinõustamine 6 Karjääriinfo vahendamine 6 Karjääriõppe elluviimine 6 Karjäärispetsialist, tase 7 Career Specialist, EstQF Level 7 6 Karjäärinõustaja V (versioon 1) Karjäärinõustaja V (versioon 2) Karjäärinõustaja, tase 7 (versioon 3) Karjäärispetsialist, tase 7 (versioon 4) Karjäärispetsialist, tase 7 (versioon 5) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Karjäärinõustaja 33 2023-04-06 2023-04-06 2028-04-05 7 7 2423 Personali ja karjääri tippspetsialistid 0417 Tööoskused 85 Haridus Eesti Karjäärinõustajate Ühing Karjäärinõustamise eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Piret Jamnes Fontes Karin Kuimet PARE Aira Lepik Tallinna Ülikool / Tallinn University Merit Luik Karjäärinõustajate Ühing / Association of Estonian Career Counsellors Kristina Orion Töötukassa / Unemployment Insurance Fund Margit Rammo HARNO / Education and Youth Board Lana Randaru Töötukassa / Unemployment Insurance Fund Signe Reppo Tartu Ülikool / University of Tartu Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Karjäärispetsialist, tase 7 on inimestele abiks karjääri kujundamisega seotud eesmärkide seadmisel, oskuste arendamisel otsuste langetamisel. Karjääriteenuste valdkonna spetsialistina toetab ta inimesi kutse, tööalase rolli ning õppimise võimaluste valimisel ja elluviimisel. Karjäärispetsialistid töötavad (karjääri)nõustamiskeskustes, haridusasutustes jt organisatsioonides nii avalikus, era- kui kolmandas sektoris. Nende kliendid võivad olla erinevas vanuses inimesed, sh õpilased, üliõpilased, töötavad täiskasvanud, töötud, samuti ka lapsevanemad, haridustöötajad, tööandjad. Lisaks klienditööle disainib, analüüsib ja arendab 7. taseme karjäärispetsialist valdkonna teenuseid. Ta osaleb riikliku või rahvusvahelise tasandi koostöös, töötab välja õppekavasid, juhendab ja koolitab teisi karjäärispetsialiste ning karjääriteenuse pakkujaid. 7. taseme karjäärispetsialist koostab või kaasajastab karjäärispetsialisti tööks vajalikke info- ja metoodilisi materjale. 7. taseme karjäärispetsialist hindab teenuste kvaliteeti ja arendab karjääriteenuste valdkonda. Ta teavitab avalikkust karjääri arendamise trendidest, mõjust ja karjääriteenustest. Karjäärispetsialisti töö on vaimselt pingeline ning nõuab inimese erinevate raskusastmetega vajaduste ja probleemide mõistmist ning nendega tegelemist. Olulisel kohal on eetiliste põhimõtete ja konfidentsiaalsusnõuete järgimine. Karjäärispetsialist võib töötada karjäärinõustamise, karjääriinfo vahendamise, karjääriõppe ja karjäärijuhtimise alal. Kutsealal on ka 6. taseme karjäärispetsialist. A.2.1 Teenustest teavitamine A.2.2 Teenuse osutamiseks vajalik võrgustikutöö A.2.3 Teenuse arendamine A.2.4 Juhendamine A.2.5 Koolitamine A.2.6 Karjäärinõustamine A.2.7 Karjääriinfo vahendamine A.2.8 Karjääriõppe elluviimine A.2.9 Karjäärijuhtimine organisatsioonis Karjäärispetsialistina töötavad inimesed, kellel on (soovitatavalt magistritasemel) kõrgharidus, läbitud karjäärispetsialisti kompetentsidega seotud koolitus(ed) ning erialane töökogemus. Karjäärispetsialist, juhtiv karjäärispetsialist, karjääriinfo spetsialist, karjäärinõustaja, karjäärikonsultant, karjäärikoordinaator, karjääriõpetuse õpetaja, talendijuht, karjääricoach. Kutse koosneb üldoskustest ja kohustuslikest ning valitavatest kompetentsidest. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused, kõik kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.5 ja vähemalt üks valitav kompetents B.3.6-B.3.9. Teenustest teavitamine 6 Teenuse osutamiseks vajalik võrgustikutöö 7 Teenuse arendamine 7 Juhendamine 7 Koolitamine 7 Kutse taotlemisel tuleb tõendada vähemalt üks valitavate kompetentside B.3.6 - B.3.9 hulgast. Karjäärinõustamine 6 Karjääriinfo vahendamine 6 Karjääriõppe elluviimine 6 Karjäärijuhtimine organisatsioonis 7 Meisteraednik, tase 5 Senior Gardener, level 5 9 Aednik III (versioon 1) Aednik III (versioon 2) Aednik III (versioon 3) Aednik III (versioon 4) Aednik III (versioon 5) Meisteraednik, tase 5 (versioon 10) Meisteraednik, tase 5 (versioon 6) Meisteraednik, tase 5 (versioon 7) Meisteraednik, tase 5 (versioon 8) Iluaednik, tase 5 Köögiviljakasvatuse meisteraednik, tase 5 Lillekasvatuse meisteraednik, tase 5 Puukooli meisteraednik, tase 5 Puuviljakasvatuse meisteraednik, tase 5 Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Aednik 24 2022-11-02 2022-11-02 2023-11-01 5 5 6113 Aednikud, puukooli töötajad ja istikukasvatajad 0812 Aiandus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Taimmaterjali nimekiri Arvuti kasutamise oskused Ain Järve Kadrioru Park Katrin Uurman Räpina Aianduskool Kristiina Laurson LilledEst OÜ Madis Kahu Sagro AS Mihkel Saar Hansaplant OÜ Raimond Strastin Eesti Aiandusliit Tiina Matsulevitš SA Innove Tiit Juhani Plantex AS (Juhani Puukool) Ulve Pärn TPJ Inseneribüroo Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Meisteraednik on laiaulatuslike teadmistega aiandusspetsialist, kes täidab mitmekülgseid tööülesandeid (sh ka ettearvamatutes olukordades). Ta on spetsialiseerunud puuvilja- ja marjakasvatamisele, köögiviljakasvatamisele, lillekasvatusele, iluaiandusele ja puukoolitööle. Tema põhilised tööülesanded on töö planeerimine, külvi- ja istutuspinna ettevalmistamine, külvamine ja istutamine, aiakultuuride hooldamine, saagi või toodangu koristamine, säilitamine ja müügiks ettevalmistamine, meeskonna juhtimine, töökvaliteedi hindamine ja analüüs. Aianduse kutsealal on kolm kutset: nooremaednik, tase 3, aednik, tase 4 ja meisteraednik, tase 5. A.2.1 Külvi- ja istutuspinna ettevalmistamine ning külvamine ja istutamine 1. Töökoha ettevalmistamine. 2. Paljundus- ja istutusmaterjali hindamine. 3. Külvamine, pikeerimine ja istutamine. 4. Puude/põõsaste istutamine. 5. Kastmine istutamisel. 6. Multšimine. 7. Toestamine. 8. Väetamine külvamisel ja istutamisel. A.2.2 Aiakultuuride hooldamine 1. Hooldustööde planeerimine. 2. Kastmine. 3. Väetamine. 4. Taimekaitsetööde tegemine. 5. Umbrohutõrje tegemine. 6. Kujundamine ja lõikamine. 7. Taimede kaitsmine ebasoodsate mõjude eest. A.2.3 Tööde ja vahendite planeerimine 1. Eelarvestamine. 2. Rajatiste, tootmis- ja hooldustehnoloogia valimine. 3. Aiakultuuride valimine. 4. Tootmis- ja tööplaani koostamine. 5. Materjalide ja mahtude arvestamine. 6. Mehhanismide planeerimine. 7. Väetamis- ja taimekaitsetööde planeerimine. 8. Materjalide hankimine. 9. Tööjõu planeerimine. A.2.4 Taimmaterjali paljundamine ja istikute kasvatamine 1. Kasvatustehnoloogia planeerimine. 1. Taimmaterjali generatiivne paljundamine. 2. Taimmaterjali vegetatiivne paljundamine. 3. Istikute kasvatamine. 4. Kvaliteedi hindamine ja istikute sorteerimine.. 5. Toodangu pakendamine ja märgistamine. A.2.5 Juhtimine ja majandamine 1. Äriplaani koostamine. 2. Tööaja arvestamine. 3. Meeskonna juhtimine. 4. Töötulemuste kontrollimine. 5. Tagasiside andmine. Spetsialiseerumine toimub vastavalt aianduse valdkonnale – köögiviljakasvatamine, puuviljakasvatamine, puukoolitöö, lillekasvatamine või iluaiandus ning kõik tööosad on spetsialiseerumistega otseselt seotud. A.2.6 Saagi või toodangu koristamine, säilitamine ja müügiks ettevalmistamine 1. Saagi kvaliteedi hindamine. 2. Saagi koristamine. 3. Saagi sorteerimine ja ladustamine. A.2.7 Muru rajamine ja hooldamine 1. Muru või ebamuru tüübi valimine. 2. Muruseemne valimine. 3. Ebamuru koosluse valimine. 4. Murupinna maha märkimine. 5. Pinnase ettevalmistamine. 6. Muruseemne külvamine. 7. Külvijärgne kastmine. 8. Muruhooldustööde teostamine. 9. Siirdemuru paigaldamine. 10. Hüdrokülvi valimine ja teostamine. 11. Pinnase kindlustamine. A.2.8 Aiakaupade müümine 1. Müügikoha kujundamine. 2. Kauba ettevalmistamine. 3. Dokumentatsiooni ja laoseisu kontrollimine. 4. Kliendi vajaduste välja selgitamine. 5. Tellimuse vormistamine. 6. Müügi vormistamine. 7. Kauba pakkimine. 8. Probleemide lahendamine. A.2.9 Lilleseadete ja kompositsioonide valmistamine 1. Tööülesande püstitamine. 2. Lilleseadete tegemine. 3. Hinna kujundamine. 4. Pakkimine. 5. Transpordi korraldamine. A.2.10 Sisehaljastuse rajamine ja hooldamine 1. Tööülesande püstitamine. 2. Sisehaljastuse rajamine. 3. Hoolduskava koostamine.. 4. Taimekaitsetööde tegemine A.2.11 Sillutise (betoonkivi, looduskivi, puidu- ja sõelmeteede) paigaldamine 1. Tööülesande püstitamine. 2. Süvendi rajamine ja aluskihtide paigaldamine. 3. Ääriste ja sillutise paigaldamine. 4. Viimistlemine. A.2.12 Haljasalade planeerimine, rajamine ja hooldamine 1. Istutusalade eskiisplaani koostamine. 2. Istutusalade märkimine. 3. Kasvualuse ettevalmistus. 4. Servade paigaldamine. 5. Külvamine ja istutamine. 6. Puude/põõsaste istutamine. 7. Hekkide pügamine. 8. Istutusalade hooldamine. 9. Taimekaitsetööde tegemine. 10. Väetamistööde tegemine. 11. Vilja- ja ilupuude hooldamine. 12. Komposteerimine ja jäätmete käitlemine. Meisteraednik on paindliku tööajaga, vajadusel töötab ka puhkepäevadel. Tema töö toimub nii väli- kui sisetingimustes. Meisteraedniku töö terviseriskid tulenevad raskuste tõstmisest, mürast, mehhanismidega töötamisest, kõrgustes töötamisest, ilmastikuolude ja temperatuuride vaheldumisest, niiskusest ning kokkupuutest erinevate allergeenidega (nt taimed, kemikaalid, tolm). Meisteraedniku põhilised töövahendid on aiandustarvikud, masinad ja seadmed, mõõteriistad, sidevahendid ja muud abivahendid. Meisteraedniku elukutse eeldab töökust, vastupidavust, head koordinatsiooni, koormus-, pinge- ja keskkonnataluvust, kohanemis-, vastutus-, koostöö- ja õppimisvõimet, korrektsust ja iseseisvust. 5. taseme meisteraednikuna töötavad tavaliselt inimesed, kellel on vähemalt keskharidus ja tulenevalt aiandustootmise tsüklilisusest vähemalt kaheaastane töökogemus spetsialiseerumisalal või läbitud spetsialiseerumisele vastav koolitus. Köögiviljakasvataja meisteraednik, puuviljakasvataja meisteraednik, iluaianduse meisteraednik, puukoolimajanduse meisteraednik aednik, lillekasvatuse meisteraednik. Spetsialiseerumine toimub vastavalt aianduse valdkonnale – köögiviljakasvatamine, puuviljakasvatamine, puukoolitöö, lillekasvatamine või iluaiandus ning kõik tööosad on spetsialiseerumistega otseselt seotud. Kompetentside hindamine toimub vastavalt valitud spetsialiseerumise valdkonnale. Iluaedniku kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 - B.2.5, läbiva kompetentsi B.2.13 ning valitavate kompetentside B.2.7 ja B.2.12 tõendamine. Kompetentside B.2.6 ja B.2.8-B.2.11 tõendamine on vabatahtlik. Köögiviljakasvatuse meisteraedniku, puuviljakasvatuse meisteraedniku, lillekasvatuse meisteraedniku ja puukooli meisteraedniku kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 - B.2.5 läbiva kompetentsi B.2.13 ning valitava kompetentsi B.2.6 tõendamine. Kompetentside B.2.7-B.2.12 on vabatahtlik. Kasvukoha ettevalmistamine ning külvamine ja istutamine kasvukohale 5 Aiakultuuride hooldamine 5 Tööde ja vahendite planeerimine 5 Taimmaterjali paljundamine ja istikute kasvatamine 4 Juhtimine ja majandamine 5 Iluaedniku kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 - B.2.5, läbiva kompetentsi B.2.13 ning valitavate kompetentside B.2.7 ja B.2.12 tõendamine. Kompetentside B.2.6 ja B.2.8-B.2.11 tõendamine on vabatahtlik. Köögiviljakasvatuse meisteraedniku, puuviljakasvatuse meisteraedniku, lillekasvatuse meisteraedniku ja puukooli meisteraedniku kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 - B.2.5 läbiva kompetentsi B.2.13 ning valitava kompetentsi B.2.6 tõendamine. Kompetentside B.2.7-B.2.12 on vabatahtlik. Saagi või toodangu koristamine, säilitamine ja müügiks ettevalmistamine 5 Muru rajamine ja hooldamine 5 Aiakaupade müümine 5 Lilleseadete ja kompositsioonide valmistamine 5 Sisehaljastuse rajamine ja hooldamine 5 Sillutise (betoonkivi, looduskivi, puidu- ja sõelmeteede) paigaldamine 4 Istutusalade planeerimine, rajamine ja hooldamine 5 Meisteraednik, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Raudtee teemehaanik, tase 3 Railway Mechanic, level 3 6 Raudtee teemehaanik II (versioon 1) Raudtee teemehaanik II (versioon 2) Raudtee teemehaanik II (versioon 3) Raudtee teemehaanik, tase 3 (versioon 4) Raudtee teemehaanik, tase 3 (versioon 5) Raudtee teemehaanik, tase 3 (versioon 7) Sillatööline, tase 3 Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee teemehaanik 24 2022-11-04 2022-11-04 2023-04-11 3 3 7215 Troppijad ja trossijätkajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Aleksei Gornev Tehnilise Järelevalve Amet Anto Looken SA Raudteekutsed Moonika Siniallik Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Rein Ljäkin AS Eesti Raudtee Rita Ojala Edelaraudtee Infrastruktuuri AS, Tallinna Tehnikakõrgkool Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Valentina Voropai AS Eesti Raudtee Indrek Kaliste Leonhard Weiss RTE AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Raudtee teemehaanik, tase 3 kutsestandard on aluseks tööturu nõudmistele vastavate täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Raudtee teemehaanik, tase 3 tööks on rööbastee ja raudteerajatiste hooldus-, remont- ja ehitustööd. Vajadusel töötab 3. taseme raudtee teemehaanik signalistina, et tagada liiklusohutus rööbasteel töötamisel. 3. taseme raudtee teemehaanik on oskustööline, kes töötab meeskonna liikmena või iseseisvalt ja vastutab oma tööülesannete täitmise eest. Raudtee teemehaanik, tase 3 kutse sisaldab osakutset: sillatööline, tase 3. 3. taseme raudtee teemehaaniku töö võib eeldada sõiduki juhtimisõigust ja liikluse reguleerimise õigust raudteeülesõidukohal vastavalt liiklusseadusele ning kompetentsust mehhanismidega töötamiseks. Lähedased kutsed: Raudtee teemehaaniku abi, tase 2 Raudtee teemehaanik, tase 4 Raudtee teemehaanik, tase 5 A.2.1 Töö planeerimine ja dokumenteerimine 1) Tööülesannete täitmiseks vajaliku informatsiooni kogumine, analüüsimine ja täpsustamine 2) Töö tehnoloogilise protsessi ettevalmistamine 3) Tööriistade, väikemehhanismide ja abiseadmete valimine 4) Isikukaitsevahendite kasutamine A.2.2 Töö planeerimine ja dokumenteerimine sillatöölise töös 1) Tööriistade, väikemehhanismide ja abiseadmete valimine 2) Isikukaitsevahendite kasutamine A.2.3 Liiklusohutuse tagamine 1) Ohutusmeetmete valimine 2) Töökoha piiramine ohutuse tagamiseks 3) Jaamas töötamisel nõuetekohaste sissekannete tegemine 4) Tee- ja signaalmärkide paigaldamine, hooldamine ja eemaldamine A.2.4 Liiklusohutuse tagamine sillatöölise töös 1) Töökoha piiramine ohutuse tagamiseks 2) Jaamas töötamisel nõuetekohaste sissekannete tegemine A.2.5 Tööprotsessi ja tee seisukorra kontrollimine 1) Liiklusohtliku rikke avastamine ja tegutsemine selle likvideerimiseks 2) Ohutusnõuete täitmine 3) Tehnoloogia järgimine 4) Raudteerajatiste mõõdistamine A.2.6 Tööprotsessi ja tee seisukorra kontrollimine sillatöölise töös 1) Liiklusohtliku rikke avastamine ja tegutsemine selle likvideerimiseks 2) Ohutusnõuete täitmine 3) Tehnoloogia järgimine A.2.7 Lumetõrjetööde tegemine raudteel 1) Ülesõitude ja pöörmete lumetõrjetööde tegemine 2) Ülesõitude ja pöörmete lumetõrjetööd väikemehhanismidega A.2.8 Liiprite ja prusside paigaldamine, vahetamine ja kvaliteedi kontrollimine 1) Liiprite ja prusside kõlblikkuse kontrollimine 2) Üksikliiprite vahetamine ja kohendamine 3) Liiprite lausvahetamine 4) Pöörmeprusside paigaldamine ja lausvahetamine 5) Pöörmeprusside üksikvahetamine A.2.9 Liiprite ja prusside paigaldamine, vahetamine ja kvaliteedi kontrollimine sillatöölise töös 1) Liiprite ja prusside kõlblikkuse kontrollimine 2) Sillaprusside vahetamine A.2.10 Rööbastee sideosade ja kinnituste paigaldamine, kontrollimine ja puuduste kõrvaldamine 1) Sideosade ja kinnituste kontrollimine, paigaldamine ja vahetamine 2) Erinevate kinnituste paigaldamine ja vahetamine 3) Üksikute sideosade ja kinnituste vahetamine 4) Lukupilude hajutamine rööpaniiti katkestamata 5) Rööbaste ärajooksu tõkestamine A.2.11 Raudtee muldkeha remontimine ja hooldamine 1) Muldkeha defektide kõrvaldamine 2) Veeviimarite ja kraavide rajamine ja korrastamine A.2.12 Ballasti paigaldamine ja hooldamine 1) Ballasti vahetamine kuni 10 cm liipri tallast sügavamalt üksikute lirtsmete kohal 2) Ballasti vahetamine pikkrööbastega teel kuni 10 cm liipri tallast sügavamalt üksikute lirtsmete kohal A.2.13 Tee geomeetria korrashoiutööde tegemine 1) Tee rihtimine ja tõstmine kuni 60 mm 2) Rööpmelaiuse korrigeerimine kuni kolmel järjestikku asuval liipriotsal 3) Loodihälvete, vajumite, risttõugete parandamine kuni 20 mm ja teekergete kõrvaldamine kuni 60 mm A.2.14 Rööbasahelate korrashoiutööde tegemine 1) Rööbasahela rikete kindlakstegemine 2) Rööpaühendite ja isolatsioonimaterjali paigaldamine 3) Rööbasahela korrashoidmine automaatblokeeringuga ja elektriveoga liinil A.2.15 Raudteesildade, -truupide, -viaduktide, -tunnelite, -rennide remontimine, seisukorra hindamine ja kontrollimine 1) Raudteetruubi puhastamine 2) Rennide seisukorra kontrollimine ja rikete kindlakstegemine ning kõrvaldamine A.2.16 Raudteesildade, -truupide, -viaduktide, -tunnelite, -rennide remontimine, seisukorra hindamine ja kontrollimine sillatöölise töös 1) Raudteetruubi remontimine 2) Raudteetruubi puhastamine 3) Rennide seisukorra kontrollimine ja rikete kindlakstegemine ning kõrvaldamine A.2.17 Raudtee ohutsoonis tegevuse ohutuse tagamine 1) Reisijate ooteplatvormi ehitamisel ja remontimisel ohutuse tagamine 2) Laadimisplatvormi ehitamisel ja remontimisel ohutuse tagamine 3) Raudtee estakaadi ehitamisel ja remontimisel ohutuse tagamine 4) Raudteekaalude remontimisel ohutuse tagamine 5) Pöördringide remontimisel ohutuse tagamine 6) Raudteega ristuvate tehnorajatiste ehitamisel ja remontimisel ohutuse tagamine Raudtee teemehaanik, tase 3 kutse sisaldab osakutset sillatööline, tase 3, mis moodustub tööosadest A.2.2, A.2.4, A.2.6, A.2.9 ja A.2.16. 3. taseme raudtee teemehaaniku töö toimub välitingimustes ja üldjuhul tööpäeval, vajadusel ööpäevaringselt, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel. Mõnikord on vaja teha rikete kõrvaldamiseks vajalikke töid väljaspool tavapärast tööaega. Raudtee teemehaaniku töökeskkond on kõrgendatud ohuga töökoht rongiliikluseks avatud raudteel, sealjuures töötamine ebatasasel pinnal ja mistahes ilmastikuoludes. Seetõttu on raudtee teemehaaniku töös vajalik hea füüsiline tervis ja keskkonnataluvus. Keskmisest kõrgema ohtlikkusega töö tõttu peab raudtee teemehaanik täpselt järgima tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid, kandma töö iseloomule ja ilmastikule vastavat tööriietust, isikukaitsevahendeid, sealhulgas ohutusvesti. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada raudteeõnnetuse, töös osalejate trauma või hukkumise. Raudtee teemehaaniku kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Põhilisteks töövahenditeks on raudtee spetsiifilised käsitööriistad (näit vasar, kang, mutrivõti, liipri ja rööpa tangid), väikemehhanismid (näit lumepuhur, mutrikeeraja, topper, pilude reguleerija, elektrijaam, lõikur, lihvija jmt), signaalid (signaallipp, -lamp, piiramissignaalid), sidevahendid (käsiraadiojaam, mobiiltelefon) mõõtevahendid (näit mõõdulint, -ratas) ja teešabloon. Raudtee teemehaaniku töö eeldab füüsilist vastupidavust, kohusetundlikkust, otsustus- ja vastutusvõimet, tähelepanuvõimet, koostöövalmidust, valmidust töötada brigaadis saadud töökorralduse järgi. Tavaliselt töötavad 3. taseme raudtee teemehaanikutena inimesed, kellel on vähemalt põhiharidus ja kutseoskused on omandatud töökohal õppides vähemalt samal tasemel kogenud teemehaaniku juhendamisel. Teemontöör, teetööline, brigadir, sillatööline Raudtee teemehaanik, tase 3 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.3, B.2.5, B.2.7, B.2.8, B.2.10, B.2.11-B.2.14, B.2.15, B.2.17 ja B.2.18 tõendamine. Sillatööline, tase 3 osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.2, B.2.4, B.2.6, B.2.9, B.2.16 ja B.2.18 tõendamine. Töö planeerimine ja dokumenteerimine 3 Töö planeerimine ja dokumenteerimine sillatöölise töös 3 Liiklusohutuse tagamine 3 Liiklusohutuse tagamine sillatöölise töös 3 Tööprotsessi ja tee seisukorra kontrollimine 3 Tööprotsessi ja tee seisukorra kontrollimine sillatöölise töös 3 Lumetõrjetööde tegemine raudteel 2 Liiprite ja prusside paigaldamine, vahetamine ja kvaliteedi kontrollimine 2 Liiprite ja prusside paigaldamine, vahetamine ja kvaliteedi kontrollimine sillatöölise töös 2 Rööbastee sideosade ja kinnituste paigaldamine, kontrollimine ja puuduste kõrvaldamine 3 Raudtee muldkeha remontimine ja hooldamine 3 Ballasti paigaldamine ja hooldamine 3 Tee geomeetria korrashoiutööde tegemine 3 Rööbasahelate korrashoiutööde tegemine 3 Raudteesildade, -truupide, -viaduktide, -tunnelite, -rennide remontimine, seisukorra hindamine ja kontrollimine 3 Raudteesildade, -truupide, -viaduktide, -tunnelite, -rennide remontimine, seisukorra hindamine ja kontrollimine sillatöölise töös 3 Raudtee ohutsoonis tegevuse ohutuse tagamine 3 Raudtee teemehaanik, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Raudtee teemehaanik, tase 4 Railway Mechanic, level 4 6 Raudtee teemehaanik III (versioon 1) Raudtee teemehaanik III (versioon 2) Raudtee teemehaanik III (versioon 3) Raudtee teemehaanik, tase 4 (versioon 4) Raudtee teemehaanik, tase 4 (versioon 5) Raudtee teemehaanik, tase 4 (versioon 7) Mullatööde tööjuht, tase 4 Rihtimis- ja tõstetööde tööjuht, tase 4 Teejärelevaataja, tase 4 Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee teemehaanik 24 2022-11-04 2022-11-04 2023-04-11 4 4 7215 Troppijad ja trossijätkajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Aleksei Gornev Tehnilise Järelevalve Amet Anto Looken SA Raudteekutsed Moonika Siniallik Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Rein Ljäkin AS Eesti Raudtee Rita Ojala Edelaraudtee Infrastruktuuri AS, Tallinna Tehnikakõrgkool Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Valentina Voropai AS Eesti Raudtee Indrek Kaliste Leonhard Weiss RTE AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Raudtee teemehaanik, tase 4 kutsestandard on aluseks tööturu nõudmistele vastavate täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Raudtee teemehaanik, tase 4 tööks on rööbastee ja raudteerajatiste hooldus-, remont- ja ehitustööde korraldamine ja juhtimine etteantud juhiste järgi ning tehtud tööde kontrollimine. 4. taseme raudtee teemehaanik on oskustööline, kes töötab meeskonna liikmena iseseisvalt, juhendab meeskonna tavatööd ning võtab vastutuse teiste arendamise eest. Raudtee teemehaanik, tase 4 kutse sisaldab kolme osakutset: 1) mullatööde tööjuht, tase 4; 2) rihtimis- ja tõstetööde tööjuht, tase 4; 3) teejärelevaataja, tase 4. 4. taseme raudtee teemehaaniku töö võib eeldada sõiduki juhtimisõigust ja liikluse reguleerimise õigust raudteeülesõidukohal vastavalt liiklusseadusele, eriveeremi juhtimisõigust vastavalt raudteeseadusele ning kompetentsust mehhanismidega töötamiseks. Lähedased kutsed Raudtee teemehaaniku abi, tase 2 Raudtee teemehaanik, tase 3 Raudtee teemehaanik, tase 5 A.2.1 Töö planeerimine ja dokumenteerimine 1) Projektides oleva teabe analüüsimine ja kasutamine 2) Tööplaanide koostamine 3) Tööülesannete täitmiseks vajaliku informatsiooni kogumine, analüüsimine ja täpsustamine 4) Töö tehnoloogilise protsessi ettevalmistamine 5) Tööriistade, väikemehhanismide ja abiseadmete olemasolu tagamine 6) Isikukaitsevahendite kasutamine 7) Tööde dokumenteerimine ja andmete töötlemine A.2.2 Töö planeerimine ja dokumenteerimine teejärelevaataja töös 1) Projektides oleva teabe analüüsimine ja kasutamine 2) Tööplaanide koostamine 3) Tööülesannete täitmiseks vajaliku informatsiooni kogumine 4) Isikukaitsevahendite kasutamine 5) Tööde dokumenteerimine ja andmete töötlemine A.2.3 Liiklusohutuse tagamine 1) Ohutusmeetmete valimine ja nende täitmise kontrollimine 2) Hoiatuse nõudeavalduse esitamine 3) Töökoha piiramine ohutuse tagamiseks 4) Signalisti määramine ohutuse tagamiseks 5) Jaamas töötamisel nõuetekohaste sissekannete tegemine 6) Tee- ja signaalmärkide paigaldamise, hooldamise ja eemaldamise korraldamine või teeb neid töid 7) Tee- ja signaalmärkide olemasolu ja seisukorra kontrollimine A.2.4 Liiklusohutuse tagamine mullatööde tööjuhi ning rihtimis- ja tõstetööde tööjuhi töös 1) Ohutusmeetmete valimine ja nende täitmise kontrollimine 2) Hoiatuse nõudeavalduse esitamine 3) Töökoha piiramine ohutuse tagamiseks 4) Signalisti määramine ohutuse tagamiseks 5) Jaamas töötamisel nõuetekohaste sissekannete tegemine A.2.5 Liiklusohutuse tagamine teejärelevaataja töös 1) Ohutusmeetmete täitmise kontrollimine 2) Hoiatuse nõudeavalduse esitamine 3) Jaamas töötamisel nõuetekohaste sissekannete tegemine A.2.6 Tööprotsessi ja tee seisukorra kontrollimine 1) Liiklusohtliku rikke kindlakstegemine ja tegutsemine selle likvideerimiseks 2) Ohutusnõuete täitmine ja täitmise kontrollimine 3) Tehnoloogia järgimine ja järgimise kontrollimine 4) Raudteerajatiste mõõdistamine 5) Teemõõduvaguni mõõdistusandmete analüüsimine ja kasutamine A.2.7 Tööprotsessi ja tee seisukorra kontrollimine mullatööde tööjuhi ning rihtimis- ja tõstetööde tööjuhi töös 1) Liiklusohtliku rikke kindlakstegemine ja tegutsemine selle likvideerimiseks 2) Ohutusnõuete täitmine ja täitmise tagamine 3) Tehnoloogia järgimine ja järgimise kontrollimine 4) Raudteerajatiste mõõdistamine mõõteriistadega A.2.8 Lumetõrjetööde tegemine raudteel 1) Raudteeülesõidu- ja -ülekäigukohtade ning ja pöörmete lumetõrjetööde tegemine ja korraldamine 2) Raudteeülesõidu- ja -ülekäigukohtade ning pöörmete lumetõrjetööde tegemine väikemehhanismidega ja tööde korraldamine 3) Masinate ja mehhanismidega lumetõrjetööde korraldamine A.2.9 Liiprite ja prusside paigaldamine, vahetamine ja kvaliteedi kontrollimine 1) Liiprite ja prusside kõlblikkuse kontrollimine 2) Liiprite ja prusside paigaldamise ja vahetamise tulemuse hindamine 3) Liiprite vahetamine 4) Pöörmeprusside paigaldamine ja vahetamine A.2.10 Liiprite ja prusside paigaldamise, vahetamise ja kvaliteedi kontrollimine teejärelevaataja töös 1) Liiprite ja prusside kõlblikkuse kontrollimine 2) Liiprite ja prusside paigaldamise ja vahetamise tulemuse kontrollimine A.2.11 Rööbastee sideosade ja kinnituste paigaldamine, kontrollimine ja puuduste kõrvaldamine 1) Sideosade ja kinnituste kontrollimine, kinnitamine, paigaldamine ja vahetamine 2) Sideosade ja kinnituste paigaldamise ja vahetamise tulemuse kontrollimine 3) Erinevate kinnituste paigaldamine ja vahetamine ning tööde korraldamine 4) Lukupilude hajutamine rööpaniiti katkestamata ja lukupilude reguleerimine rööpaniidi katkestamisega ning tööde korraldamine 5) Rööbaste ärajooksu tõkestamine ja tööde korraldamine 6) Lukupilude korrasoleku ja rööbaste ärajooksu tõkestamise kontrollimine A.2.12 Rööbastee sideosade ja kinnituste ning nende paigaldamise ja vahetamise kontrollimine teejärelevaataja töös 1) Sideosade ja kinnituste kontrollimine 2) Sideosade ja kinnituste paigaldamise ja vahetamise tulemuse kontrollimine 3) Lukupilude korrasoleku ja rööbaste ärajooksu tõkestamise kontrollimine A.2.13 Raudtee muldkeha remontimine ja hooldamine 1) Muldkeha seisukorra hindamine 2) Muldkeha remont- ja hooldustööde tulemuse hindamine 3) Muldkeha remontimine ja hooldamine, sh defektide kõrvaldamine 4) Veeviimarite ja kraavide rajamine ja korrastamine A.2.14 Raudtee muldkeha seisukorra hindamine ning remont -ja hooldustööde kontrollimine teejärelevaataja töös 1) Muldkeha seisukorra hindamine 2) Muldkeha remont- ja hooldustööde tulemuse hindamine A.2.15 Ballasti paigaldamine ja hooldamine 1) Ballasti paigaldus- ja hooldustööde tulemuste hindamine 2) Ballasti seisukorra hindamine 3) Ballasti paigaldamine 4) Ballasti puhastamine ja lisamine A.2.16 Ballasti paigaldamine ja hooldamine rihtimis- ja tõstetööde tööjuhi töös 1) Ballasti paigaldus- ja hooldustööde tulemuste hindamine 2) Ballasti seisukorra hindamine 3) Ballasti paigaldamine A.2.17 Ballasti seisukorra hindamine ning ballasti paigaldus- ja hooldustööde kontrollimine teejärelevaataja töös 1) Ballasti paigaldus- ja hooldustööde tulemuste hindamine 2) Ballasti seisukorra hindamine A.2.18 Tee geomeetria korrashoiutööde tegemine, korraldamine ja tulemuste hindamine 1) Tee geomeetria kontrollimine 2) Tee rihtimis- ja tõstetööde tulemuste hindamine 3) Tee rihtimine ja tõstmine 4) Teekõveriku rihtimine 5) Pöörme ja pöörmetaguse kõveriku geomeetria kontrollimine ja puuduste kõrvaldamine 6) Rööpmelaiuse korrashoiutööde tulemuste hindamine 7) Rööpmelaiuse korrigeerimine ja tööde korraldamine 8) Loodihälvete, vajumite, risttõugete parandamine ja teekergete kõrvaldamine ning tööde korraldamine A.2.19 Tee geomeetria korrashoiutööde tegemine, korraldamine ja tulemuste hindamine rihtimis- ja tõstetööde tööjuhi töös 1) Tee rihtimine ja tõstmine 2) Teekõveriku rihtimine 3) Pöörme ja pöörmetaguse kõveriku geomeetria kontrollimine ja puuduste kõrvaldamine 4) Rööpmelaiuse korrashoiutööde tulemuste hindamine 5) Loodihälvete, vajumite, risttõugete parandamine ja teekergete kõrvaldamine A.2.20 Tee geomeetria korrashoiutööde kontrollimine teejärelevaataja töös 1) Tee geomeetria kontrollimine 2) Tee rihtimis- ja tõstetööde tulemuste hindamine 3) Pöörme ja pöörmetaguse kõveriku geomeetria kontrollimine ja puuduste kõrvaldamine 4) Rööpmelaiuse korrashoiutööde tulemuste hindamine A.2.21 Rööbasahelate korrashoiutööde tegemine ja korraldamine 1) Rööbasahela rikete kindlakstegemine 2) Automaatblokeeringuga ja elektriveoga liinil rööbasahela seisukorra kontrollimine 3) Rööpaühendite ja isolatsioonimaterjali paigaldamise korraldamine või teeb neid töid 4) Rööbasahela korrastustööde korraldamine automaatblokeeringuga ja elektriveoga liinil A.2.22 Rööbasahelate korrashoiutööde tegemine ja korraldamine rihtimis- ja tõstetööde tööjuhi töös 1) Rööbasahela rikete kindlakstegemine 2) Rööpaühendite ja isolatsioonimaterjali paigaldamise korraldamine 3) Rööbasahela korrastustööde korraldamine automaatblokeeringuga ja elektriveoga liinil A.2.23 Rööbasahelate seisukorra kontrollimine teejärelevaataja töös 1) Rööbasahela rikete kindlakstegemine 2) Automaatblokeeringuga ja elektriveoga liinil rööbasahela seisukorra kontrollimine A.2.24 Raudteesildade, -truupide, -viaduktide, -tunnelite, -rennide remontimine, seisukorra hindamine ja kontrollimine 1) Raudteetruubi rajamine ja rekonstrueerimine 2) Raudteetruubi remontimine 3) Raudteetruubi puhastamise korraldamine või teeb neid töid 4) Raudteetruubi seisukorra kontrollimine ja rikete kindlakstegemine 5) Rennide ehitamine, rekonstrueerimine ja remontimine 6) Raudteeviadukti seisukorra kontrollimine ja rikete kindlakstegemine 7) Rennide seisukorra kontrollimise ja rikete kindlakstegemise ning kõrvaldamise korraldamine või teeb neid töid A.2.25 Raudteesildade, -truupide, -viaduktide, -tunnelite, -rennide seisukorra hindamine ja kontrollimine teejärelevaataja töös 1) Raudteesilla seisukorra kontrollimine ja rikete kindlakstegemine 2) Raudteetruubi seisukorra kontrollimine ja rikete kindlakstegemine 3) Raudteeviadukti seisukorra kontrollimine ja rikete kindlakstegemine 4) Rennide seisukorra kontrollimine, rikete kindlakstegemine ja tööde korraldamine või teeb neid töid A.2.26 Rööbastee korrashoiutööde tegemine ja korraldamine ning rööbastee remontimine 1) Rööbaste seisukorra kontrollimine 2) Pöörmete seisukorra kontrollimine 3) Rööbaste paigaldamine ja vahetamine 4) Pikkrööbastega tee paigaldamine 5) Pikkrööbastega tee vaherööpa vahetamine ja töö korraldamine 6) Purunenud pikkrööpa ajutine taastamine 7) Pöörmete reguleerimine ja üksikute metallosade vahetamine ja tööde korraldamine A.2.27 Rööbastee seisukorra, korrashoiu- ja remonttööde kontrollimine teejärelevaataja töös 1) Rööbaste seisukorra kontrollimine 2) Pöörmete seisukorra kontrollimine A.2.28 Raudteeülesõidu- ja -ülekäigukohtade remontimine ja kontrollimine 1) Raudteeülesõidu- ja -ülekäigukohtade remontimise korraldamine või teeb neid töid 2) Raudteeülesõidu- ja -ülekäigukohtade katte vahetamise ja remontimise korraldamine või teeb neid töid 3) Raudteeülesõidu- ja -ülekäigukohtade kontrollimine ja rikete kindlakstegemine 4) Raudteeülesõidu- ja -ülekäigukohtade märgistuse ja nähtavuse olemasolu kontrollimine A.2.29 Raudteeülesõidu- ja -ülekäigukohtade kontrollimine teejärelevaataja töös 1) Raudteeülesõidu- ja -ülekäigukohtade kontrollimine ja rikete kindlakstegemine 2) Raudteeülesõidu- ja -ülekäigukohtade märgistuse ja nähtavuse olemasolu kontrollimine A.2.30 Raudtee ohutsoonis tegevuse ohutuse tagamine 1) Reisijate ooteplatvormi ehitamisel ja remontimisel ohutuse tagamine 2) Laadimisplatvormi ehitamisel ja remontimisel ohutuse tagamine 3) Raudtee estakaadi ehitamisel ja remontimisel ohutuse tagamine 4) Raudteekaalude remontimisel ohutuse tagamine 5) Pöördringide remontimisel ohutuse tagamine 6) Raudteega ristuvate tehnorajatiste ehitamisel ja remontimisel ohutuse tagamine 7) Raudteele ja selle äärde paigaldatud rajatiste kontrollimine ja rikete kindlakstegemine 8) Ohutuse tagamise kontrollimine A.2.31 Juhendamine ja juhtimine 1) Madalama kutsetasemega töötajate juhendamine 2) Mehhanismide töö koordineerimine töökohal 3) Töötulemuste hindamine ja kvaliteedinõuetest kinnipidamise kontrollimine A.2.32 Juhendamine ja juhtimine mullatööde tööjuhi ning rihtimis- ja tõstetööde tööjuhi töös 1) Madalama kutsetasemega töötajate juhendamine 2) Mehhanismide töö koordineerimine töökohal Raudtee teemehaanik, tase 4 kutse sisaldab järgmisi osakutseid: 1) mullatööde tööjuht, tase 4, mis moodustub tööosadest A.2.1, A.2.4, A.2.7, A.2.8, A.2.13 ja A.2.32; 2) rihtimis- ja tõstetööde tööjuht, tase 4, mis moodustub tööosadest A.2.1, A.2.4, A.2.7, A.2.16, A.2.19, A.2.22 ja A.2.32; 3) teejärelevaataja, tase 4, mis moodustub tööosadest A.2.2, A.2.5, A.2.6, A.2.10, A.2.12, A.2.14, A.2.17, A.2.20, A.2.23, A.2.25, A.2.27 ja A.2.29. 4. taseme raudtee teemehaaniku töö toimub välitingimustes ja üldjuhul tööpäeval, vajadusel ööpäevaringselt, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel. Mõnikord on vaja teha rikete kõrvaldamiseks vajalikke töid väljaspool tavapärast tööaega. Raudtee teemehaanik tase 4 töö on vaheldusrikas ja kulgeb kiires tempos. Raudtee teemehaaniku töökeskkond on kõrgendatud ohuga töökoht rongiliikluseks avatud raudteel, sealjuures töötamine ebatasasel pinnal ja mistahes ilmastikuoludes. Seetõttu on raudtee teemehaaniku töös vajalik hea füüsiline tervis ja keskkonnataluvus. Lisaks on 4. taseme raudtee teemehaanikul vaja inimeste juhtimise oskust. Keskmisest kõrgema ohtlikkusega töö tõttu peab raudtee teemehaanik täpselt järgima tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid, kandma töö iseloomule ja ilmastikule vastavat tööriietust, isikukaitsevahendeid, sealhulgas ohutusvesti. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada raudteeõnnetuse, töös osalejate trauma või hukkumise. Raudtee teemehaaniku kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Põhilisteks töövahenditeks on raudtee spetsiifilised käsitööriistad (näit vasar, kang, mutrivõti), väikemehhanismid (näit lumepuhur, mutrikeeraja, topper, pilude reguleerija, elektrijaam, lõikur, lihvija jmt), signaalid (signaallipp, -lamp, piiramissignaalid), sidevahendid (käsiraadiojaam, mobiiltelefon) ja mõõtevahendid (näit mõõdulint, -ratas, teešabloon, universaalnihik, nivelliir). Raudtee teemehaaniku töö eeldab füüsilist vastupidavust, kohusetundlikkust, otsustus- ja vastutusvõimet, tähelepanuvõimet, koostöövalmidust, valmidust töötada meeskonnas ja juhtida meeskonda saadud töökorralduse järgi, loogilist mõtlemist, saavutusvajadust, enesedistsipliini ja positiivset eluhoiakut, valmidust reageerida positiivselt ja negatiivselt inimeste ja olukordade suhtes. Tavaliselt töötavad 4. taseme raudtee teemehaanikutena inimesed, kellel on vähemalt keskharidus ja kutseoskused on omandatud 6-kuulise praktilise töö käigus vähemalt samal tasemel kogenud teemehaaniku juhendamisel. Brigadir, tööjuht, teejärelevaataja Raudtee teemehaanik, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.3, B.2.6, B.2.8, B.2.9, B.2.11, B.2.13, B.2.15, B.2.18, B.2.21, B.2.24, B.2.26, B.2.28, B.2.30, B.2.31 ja B.2.33 tõendamine. Mullatööde tööjuht, tase 4 osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.4, B.2.7, B.2.8, B.2.13, B.2.32 ja B.2.33 tõendamine. Rihtimis- ja tõstetööde tööjuht, tase 4 osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.4, B.2.7, B.2.16, B.2.19, B.2.22, B.2.32 ja B.2.33 tõendamine. Teejärelevaataja, tase 4 osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.2, B.2.5, B.2.6, B.2.10, B.2.12, B.2.14, B.2.17, B.2.20, B.2.23, B.2.25, B.2.27, B.2.29 ja B.2.33 tõendamine. Töö planeerimine ja dokumenteerimine 4 Töö planeerimine ja dokumenteerimine teejärelvaataja töös 4 Liiklusohutuse tagamine 4 Liiklusohutuse tagamine mullatööde tööjuhi ning rihtimis- ja tõstetööde tööjuhi töös 4 Liiklusohutuse tagamine teejärelevaataja töös 4 Tööprotsessi ja tee seisukorra kontrollimine 4 Tööprotsessi ja tee seisukorra kontrollimine mullatööde tööjuhi ning rihtimis- ja tõstetööde tööjuhi töös 4 Lumetõrjetööde tegemine raudteel 4 Liiprite ja prusside paigaldamine, vahetamine ja kvaliteedi kontrollimine 4 Liiprite ja prusside paigaldamine, vahetamine ja kvaliteedi kontrollimine teejärelevaataja töös 4 Rööbastee sideosade ja kinnituste paigaldamine, kontrollimine ja puuduste kõrvaldamine 4 Rööbastee sideosade ja kinnituste kontrollimine teejärelevaataja töös 4 Raudtee muldkeha remontimine ja hooldamine 4 Raudtee muldkeha seisukorra hindamine ning remont- ja hooldustööde kontrollimine teejärelevaataja töös 4 Ballasti paigaldamine ja hooldamine 4 Ballasti paigaldamine ja hooldamine rihtimis- ja tõstetööde tööjuhi töös 4 Ballasti seisukorra hindamine ning ballasti paigaldus- ja hooldustööde kontrollimine teejärelevaataja töös 4 Tee geomeetria korrashoiutööde tegemine, korraldamine ja tulemuste hindamine 4 Tee geomeetria korrashoiutööde tegemine, korraldamine ja tulemuste hindamine rihtimis- ja tõstetööde tööjuhi töös 4 Tee geomeetria korrashoiutööde kontrollimine teejärelevaataja töös 4 Rööbasahelate korrashoiutööde tegemine ja korraldamine 4 Rööbasahelate korrashoiutööde tegemine ja korraldamine rihtimis- ja tõstetööde tööjuhi töös 4 Rööbasahelate seisukorra kontrollimine teejärelevaataja töös 4 Raudteesildade, -truupide, -viaduktide, -tunnelite, -rennide remontimine, seisukorra hindamine ja kontrollimine 4 Raudteesildade, -truupide, -viaduktide, -tunnelite, -rennide seisukorra hindamine ja kontrollimine teejärelevaataja töös 4 Rööbastee korrashoiutööde tegemine ja korraldamine ning rööbastee remontimine 4 Rööbastee seisukorra, korrashoiu- ja remonttööde kontrollimine teejärelevaataja töös 4 Raudteeülesõidu- ja -ülekäigukohtade remontimine ja kontrollimine 4 Raudteeülesõidu- ja -ülekäigukohtade kontrollimine teejärelevaataja töös 4 Raudtee ohutsoonis tegevuse ohutuse tagamine 4 Juhendamine ja juhtimine 4 Juhendamine ja juhtimine mullatööde tööjuhi ning rihtimis- ja tõstetööde tööjuhi töös 4 Raudtee teemehaanik, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Raudtee keevitaja, tase 3 Railway welder, level 3 2 Raudtee keevitaja, tase 3 (versioon 1) Raudtee keevitaja, tase 3 (versioon 3) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee keevitaja 24 2022-11-04 2022-11-04 2023-04-11 3 3 7212 Keevitajad ja leeklõikajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Aaro Treve Go Track OÜ Aleksei Gornev Tehnilise Järelevalve Amet Anto Looken SA Raudteekutsed Indrek Kaliste AS Leonhard Weiss RTE Moonika Siniallik Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Rita Ojala Edelaraudtee Infrastruktuuri AS, Tallinna Tehnikakõrgkool Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Valentina Voropai AS Eesti Raudtee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Raudtee keevitaja, tase 3 kutsestandard on aluseks erialaste koolituskavade ja isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Raudtee keevitaja, tase 3 töö eesmärk on tagada kvaliteetsete keevitustöödega rööbastee tehniline korrasolek ja raudteeliikluse ohutus. Raudtee keevitaja peamiseks ülesandeks on rööbaste ja pöörmete ühendamiseks ja remontimiseks vajalikud keevitustööd. 3. taseme raudtee keevitaja on oskustööline, kes töötab meeskonnas ja vastutab oma tööülesannete täitmise eest. Ta täidab tööjuhi (raudtee keevitusmeistri või raudtee teemehaaniku) poolt ette antud ja vähesel määral muutuvaid tööülesandeid. Ta mõistab rööbastee korrashoiutööde olemust ja oma töölõigu tähtsust selles. Raudtee keevitaja kutse eeldab keevitaja baaskoolitust ning tööliigist ja keevitustehnoloogiast tuleneva keevitussertifikaadi olemasolu. Lähedane kutse: Raudtee keevitusmeister, tase 5 A.2.1 Keevitustööde ettevalmistamine 1) Tööülesande sisuga tutvumine 2) Töökoha nõuetekohane ettevalmistamine 3) Töövahendite ja seadmete ettevalmistamine, seadistamine ja häälestamine 4) Keevitusmaterjalide valimine ja hoiustamine 5) Keevisliite elementide ettevalmistamine A.2.2 Keevitustööde ohutusnõuete järgimine 1) Isikukaitsevahendite kasutamine 2) Ohutusvahendite kasutamine 3) Ohutusnõuete järgimine seadmete, materjalide, töö- ja abivahendite paigaldamisel ja teisaldamisel 4) Ohutute töövõtete kasutamine keevitustöödel A.2.3 Keevitustööde kvaliteedi kontrollimine ja defektide parandamine 1) Keevisliidete ja -õmbluste kontrollimine 2) Defektide parandamine 3) Lõppkontrolli tegemine A.2.4 Liiklusohutuse tagamine 1) Ohutusnõuete täitmine 2) Töökoha piiramine ohutuse tagamiseks 3) Tegutsemine raudteeliiklust ohustava sündmuse korral A.2.5 Pealekeevitustehnoloogiatega keevitustööde tegemine ning keeviste järeltöötlemine 1) Defektoskoopia tegemine ja keevituspinna veatuses veendumine 2) Rööbastele ja riströöbastele pealekeevituse tegemine 3) Täiteläbimite õmbluse servade lihvimine 4) Koostu järeltöötlemine 5) Keevisõmbluste lihvimine, töö markeerimine ja dokumentide täitmine A.2.6 Termiitkeevitustehnoloogiaga rööbaste kokkukeevitustööde tegemine ja keeviste järeltöötlemine 1) Termiitkeevitustööde tegemine 2) Keeviste järeltöötlemine A.2.7 Kontaktkeevitustehnoloogiaga rööbaste kokkukeevitustööde tegemine ja keeviste järeltöötlemine 1) Kontaktkeevitustööde tegemine 2) Keeviste järeltöötlemine Raudtee keevitaja töö toimub välitingimustes ja üldjuhul tööpäeval, vajadusel ööpäevaringselt, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel. Raudtee keevitaja töökeskkond on kõrgendatud ohuga töökoht raudteel, sealjuures töötamine ebatasasel pinnal ja mistahes ilmastikuoludes. Seetõttu on raudtee keevitaja töös vajalik hea füüsiline tervis ja keskkonnataluvus. Keskmisest kõrgema ohtlikkusega töö tõttu peab raudtee keevitaja täpselt järgima tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid, kandma töö iseloomule ja ilmastikule vastavat tööriietust, isikukaitsevahendeid, sealhulgas ohutusvesti. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada raudteeohutust mõjutava juhtumi või tööõnnetuse. Raudtee keevitaja kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Põhilisteks töövahenditeks on rööbaste keevitus-, lõike- ja lihvimisseadmed, raudtee spetsiifilised käsitööriistad, väikemehhanismid, signaalid, sidevahendid ja mõõtevahendid. Raudtee keevitaja töö eeldab füüsilist vastupidavust, kohusetundlikkust, otsustus- ja vastutusvõimet, tähelepanuvõimet, koostöövalmidust, valmidust töötada meeskonnas. Tavaliselt töötavad 3. taseme raudtee keevitajatena inimesed, kellel on vähemalt põhiharidus ja kutseoskused on omandatud erialasel koolitusel. Keevitaja, termiitkeevitaja, kontaktkeevitaja, raudteekeevitaja, rööpakeevitaja Keevitussertifikaadi olemasolu on nõutav: 1) pealekeevitustöödeks Alus: WPS EN ISO 15609-2004 Metallimahtude keevitusprotseduuride spetsifikatsioon ja kvalifikatsioon. Keevitusprotseduuride spetsifikatsioon. Osa 1: Kaarkeevitus Alus: EN 9606 järgne keevitaja kvalifikatsioon vastavalt kasutatavale keevitusmeetodile (111, 135, 136, 121) 2) termiitkeevitustöödeks Alus: EVS-EN 14730-1:2017, Raudteealased rakendused. Rööbastee. Rööbaste termiitkeevitus. Osa 1: Keevitusprotsesside heakskiitmine Alus: EVS-EN 14730-2:2006, Railway applications - Track - Aluminothermic welding of rails - Part 2: Qualification of aluminothermic welders, approval of contractors and acceptance of welds. 3) kontaktkeevitustöödeks Alus: EVS-EN 14587-2:2009. Raudteealased rakendused. Rööbastee. Rööbaste sulatuspõkk-keevitus (elekterkontaktkeevitus). Osa 2: Uute R220, R260, R260Mn ja R350HT klassi rööbaste keevitamine mobiilsete keevitusseadmetega väljaspool statsionaarseid töökodasid. Alus: EVS-EN 14587-1:2007. Railway applications - Track - Flash butt welding of rails - Part 1: New R220, R260, R260Mn and R350HT grade rails in a fixed plant. Alus: EVS-EN 14587-3:2012. Raudteealased rakendused. Rööbastee. Rööbaste eelkuumutusega kontakt-keevitus. Osa 3. Pöörmekonstruktsioonide ühenduste keevitamine. Railway applications - Track - Flash butt welding of rails - Part 3: Welding in association with crossing construction. Tuletööde tegemiseks on nõutav tuletööde koolituse läbimine ja tuletöötunnistuse omamine. Alus: tuleohutuse seadus ja siseministri määrus nr 47, 13.09.2010 „Tuletöö tegemisele esitatavad nõuded“ https://www.riigiteataja.ee/akt/13357221 Raudtee keevitaja, tase 3 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.4 ja B.2.8 (läbiv kompetents) ning vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine valikust B.2.5-B.2.7. Keevitustööde ettevalmistamine 3 Keevitustööde ohutusnõuete järgimine 3 Keevitustööde kvaliteedi kontrollimine ja defektide parandamine 3 Liiklusohutuse tagamine 3 Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine valikust B.2.5-B.2.7. Pealekeevitustehnoloogiatega keevitustööde tegemine ning keeviste järeltöötlemine 3 Termiitkeevitustehnoloogiaga rööbaste kokkukeevitustööde tegemine ja keeviste järeltöötlemine 3 Kontaktkeevitustehnoloogiaga rööbaste kokkukeevitustööde tegemine ja keeviste järeltöötlemine 3 Raudtee keevitaja, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Raudtee keevitusmeister, tase 5 Railway welding master, level 5 2 Raudtee keevitusmeister, tase 5 (versioon 1) Raudtee keevitusmeister, tase 5 (versioon 3) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee keevitaja 9 2022-11-04 2022-11-04 2023-04-11 5 5 7212 Keevitajad ja leeklõikajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Aaro Treve Go Track OÜ Aleksei Gornev Tehnilise Järelevalve Amet Anto Looken SA Raudteekutsed Indrek Kaliste AS Leonhard Weiss RTE Moonika Siniallik Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Rita Ojala Edelaraudtee Infrastruktuuri AS, Tallinna Tehnikakõrgkool Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Valentina Voropai AS Eesti Raudtee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Raudtee keevitusmeister, tase 5 kutsestandard on aluseks erialaste koolituskavade ja isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Raudtee keevitusmeister, tase 5 töö eesmärk on tagada kvaliteetsete keevitustööde ja nendega seonduvate tööde korraldusega rööbastee tehniline korrasolek ja raudteeliikluse ohutus. Raudtee keevitusmeistri peamiseks ülesandeks on rööbaste ja pöörmete ühendamiseks ning taastamiseks vajalike keevitustööde kavandamine, korraldamine, juhtimine ja kontrollimine, samuti pikkrööbastega raudtee ehitamine ja terviklikkuse taastamine. 5. taseme raudtee keevitusmeister on keskastme spetsialist, kes töötab iseseisvalt või meeskonnas, täites juhi rolli. Ta suudab iseseisvalt orienteeruda erinevates olukordades, lahendada probleeme, suhelda korrektselt klientide ja kaastöötajatega, valida ja rakendada keevitustehnoloogiaid, meetodeid ja töövahendeid. Ta täidab mitmekülgseid tööülesandeid (vajadusel 3. taseme raudtee keevitaja tööülesandeid tulenevalt valitud keevitustöö kompetentsist), vastutab enda ja meeskonna töötulemuse ja tööohutuse eest. Töö eeldab tehnilise dokumentatsiooni lugemise ja juhendmaterjalide kasutamise oskust. Raudtee keevitusmeistri kutse eeldab tööliigist ja keevitustehnoloogiast tuleneva kehtiva keevitussertifikaadi olemasolu. Raudtee keevitusmeister, tase 5 töö võib eeldada sõiduki juhtimisõigust ja kompetentsust mehhanismidega töötamiseks. Lähedane kutse: Raudtee keevitaja, tase 3. A.2.1 Töö kavandamine 1) Tööplaani koostamine 2) Keevitustöö tehnoloogilise protsessi valimine 3) Ressursside kavandamine ja organiseerimine ülesande täitmiseks A.2.2 Töö korraldamine ja juhtimine 1) Ressursside transpordi korraldamine 2) Tööprotsessi korraldamine ja juhtimine 3) Tehnoloogia järgimine ja järgimise kontrollimine 4) Tööohutusnõuete täitmine ja täitmise kontrollimine A.2.3 Töötulemuste kontrollimine ja hindamine, parendustegevuste kavandamine ja korraldamine 1) Kvaliteedi kontrollimine ja mittevastavuste parandamine 2) Töö dokumenteerimine A.2.4 Liiklusohutuse tagamine 1) Ohutusmeetmete täitmine ja nende täitmise kontrollimine 2) Rongide ja manöövriveeremite liiklusohutuse tagamine tööde tegemisel 3) Töökoha piiramine ohutuse tagamiseks 4) Nõuetekohaste sissekannete tegemine 5) Tegutsemine raudteeliiklust ohustava sündmuse korral A.2.5 Pikkrööbastega tee korrashoiu- ja remonttööde kavandamine ja korraldamine 1) Pikkrööbastega tee paigaldamise kavandamine ja korraldamine või selle töö tegemine 2) Pikkrööbastega tee vaherööpa vahetamise kavandamine ja korraldamine või selle töö tegemine 3) Purunenud pikkrööpa ajutiselt taastamise korraldamine või selle töö tegemine 4) Pikkrööpa terviklikkuse taastamise korraldamine või selle töö tegemine 5) Pikkrööbaste temperatuuripingest vabastamine 6) Rööpaniitide pikendamine arvestuslikku temperatuurivahemikku 7) Rööbastele (rööpaotstele, riströöpale) pealekeevituse kavandamine ja korraldamine või töö tulemuse hindamine 8) Pöörmetel rööbaste kokkukeevitamise kavandamine ja korraldamine, töötulemuse hindamine või selle töö tegemine A.2.6 Pealekeevitustehnoloogiatega keevitustööde tegemine ja keeviste järeltöötlemine 1) Defektoskoopia tegemine ja keevituspinna veatuses veendumine 2) Rööbastele ja riströöbastele pealekeevituse tegemine 3) Täiteläbimite õmbluse servade lihvimine 4) Koostu järeltöötlemine 5) Keevisõmbluste lihvimine, töö markeerimine ja dokumentide täitmine A.2.7 Termiitkeevitustehnoloogiaga rööbaste kokkukeevitustööde tegemine ja keeviste järeltöötlemine 1) Rööbaste kokkukeevitamine 2) Koostu lihvimine, töö markeerimine ja dokumentide täitmine A.2.8 Kontaktkeevitustehnoloogiaga rööbaste kokkukeevitustööde tegemine ja keeviste järeltöötlemine 1) Rööbaste kokkukeevitamine 2) Koostu lihvimine, töö markeerimine ja dokumentide täitmine Raudtee keevitusmeistri töö toimub välitingimustes ja üldjuhul tööpäeval. Mõnikord on vaja teha rikete kõrvaldamiseks vajalikke töid väljaspool tavapärast tööaega - ööpäevaringselt, puhkepäevadel või riiklikel pühadel. Raudtee keevitusmeistri töö on vaheldusrikas, eeldab tähelepanelikkust ja vastutust raudtee seisukorra kontrollimisel, tulemuste analüüsimisel, töö planeerimisel, meetmete rakendamisel, remonttööde õigeaegsel juhtimisel, liiklusohutuse tagamisel ning töötulemuste kontrollimisel. Raudtee keevitusmeistri töökeskkond on raudteel töötamise ajal kõrgendatud ohuga töökoht raudteeliikluseks avatud raudteel, sealjuures töötamine ebatasasel pinnal ja mistahes ilmastikuoludes. Seetõttu on raudtee keevitusmeistri töös vajalik hea füüsiline tervis ja keskkonnataluvus. Lisaks on raudtee keevitusmeistril vaja inimeste juhtimise ning dokumendihalduse oskust. Keskmisest kõrgema ohtlikkusega töö tõttu peab raudtee keevitusmeister täpselt järgima tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid, kandma töö iseloomule ja ilmastikule vastavat tööriietust ja isikukaitsevahendeid, sealhulgas ohutusvesti. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada raudteeohutust mõjutava juhtumi või tööõnnetuse. Raudtee keevitusmeistri kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Põhilisteks töövahenditeks on signaalid (signaallipp, -lamp, piiramissignaalid), sidevahendid (käsiraadiojaam, mobiiltelefon), mõõtevahendid (näit rööpa termomeeter, mõõdulint, -ratas, teešabloon, universaalnihik), raudtee väikemehhanismid (näit mutrikeeraja, rööpalõikaja, rööpalihvija jmt) ja keevitusseadmed. Ta kasutab oma töös ka dokumente (näit projekte, tööplaane) ja bürootehnikat (näit arvuti, printer). Vajalikuks võib osutuda liiklusvahend töökohtadele jõudmiseks. Raudtee keevitusmeistri töö eeldab füüsilist vastupidavust, kohusetundlikkust, otsustus- ja vastutusvõimet, tähelepanuvõimet, koostöövalmidust, meeskonna juhtimisoskust saadud töökorralduse järgi ja valmidust töötada meeskonnas, loogilist mõtlemist, korrektsust ja loomingulisust, analüüsioskust, saavutusvajadust, enesedistsipliini ja positiivset eluhoiakut, valmidust lahendada olukordi. Tavaliselt töötavad 5. taseme raudtee keevitusmeistritena inimesed, kellel on keskharidus ja kutseoskused on omandatud praktilise rööpakeevitustöö käigus. Keevitusmeister, keevitustööde juht Keevitussertifikaadi olemasolu on nõutav: 1) pealekeevitustöödeks Alus: WPS EN ISO 15609-2004 Metallimahtude keevitusprotseduuride spetsifikatsioon ja kvalifikatsioon. Keevitusprotseduuride spetsifikatsioon. Osa 1: Kaarkeevitus Alus: EN 9606 järgne keevitaja kvalifikatsioon vastavalt kasutatavale keevitusmeetodile (111, 135, 136, 121) 2) termiitkeevitustöödeks Alus: EVS-EN 14730-1:2017, Raudteealased rakendused. Rööbastee. Rööbaste termiitkeevitus. Osa 1: Keevitusprotsesside heakskiitmine Alus: EVS-EN 14730-2:2006, Railway applications - Track - Aluminothermic welding of rails - Part 2: Qualification of aluminothermic welders, approval of contractors and acceptance of welds. 3) kontaktkeevitustöödeks Alus: EVS-EN 14587-2:2009. Raudteealased rakendused. Rööbastee. Rööbaste sulatuspõkk-keevitus (elekterkontaktkeevitus). Osa 2: Uute R220, R260, R260Mn ja R350HT klassi rööbaste keevitamine mobiilsete keevitusseadmetega väljaspool statsionaarseid töökodasid. Alus: EVS-EN 14587-1:2007. Railway applications - Track - Flash butt welding of rails - Part 1: New R220, R260, R260Mn and R350HT grade rails in a fixed plant. Alus: EVS-EN 14587-3:2012. Raudteealased rakendused. Rööbastee. Rööbaste eelkuumutusega kontakt-keevitus. Osa 3. Pöörmekonstruktsioonide ühenduste keevitamine. Railway applications - Track - Flash butt welding of rails - Part 3: Welding in association with crossing construction. Tuletööde tegemiseks on nõutav tuletööde koolituse läbimine ja tuletöötunnistuse omamine. Alus: tuleohutuse seadus ja siseministri määrus nr 47, 13.09.2010 „Tuletöö tegemisele esitatavad nõuded“ https://www.riigiteataja.ee/akt/13357221 Raudtee keevitusmeister, tase 5 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.5 tõendamine ja B.2.9 (läbiv kompetents) ning vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine valikust B.2.6-B.2.8. Töö kavandamine 5 Töö korraldamine ja juhtimine 5 Töötulemuste kontrollimine ja hindamine, parendustegevuste kavandamine ja korraldamine 5 Liiklusohutuse tagamine 5 Pikkrööbastega tee korrashoiu- ja remonttööde kavandamine ja korraldamine 5 Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine valikust B.2.6-B.2.8. Pealekeevitustehnoloogiatega keevitustööde tegemine ning keeviste järeltöötlemine 3 Termiitkeevitustehnoloogiaga rööbaste kokkukeevitustööde tegemine ja keeviste järeltöötlemine 3 Kontaktkeevitustehnoloogiaga rööbaste kokkukeevitustööde tegemine ja keeviste järeltöötlemine 3 Raudtee keevitusmeister, tase 5 kutset läbiv kompetents 4 Sisetööde elektrik, tase 5 Electrician, EstQF Level 5 4 Ehitiste elektrik, tase 5 (versioon 6) Ehitiste elektrik, tase 5 (versioon 7) Ehitiste elektrik, tase 5 (versioon 8) Sisetööde elektrik, tase 5 (versioon 1) Sisetööde elektrik, tase 5 (versioon 2) Sisetööde elektrik, tase 5 (versioon 3) Sisetööde elektrik, tase 5 (versioon 5) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Elektrik 28 2022-11-08 2022-11-08 2023-10-18 5 5 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Urmas Leitmäe Elektritööde Ettevõtjate Liit Aulika Riisenberg SA Innove Sergei Kuliš Telia AS Ülo Kala Walde AS Lembit Vali Eesti Elektroenergeetika Selts Urmas Mahlapuu TERA AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. 5. taseme sisetööde elektriku töö eesmärk on tagada elektripaigaldise tehniline korrasolek ja kasutamise ohutus. 5. taseme sisetööde elektrik paigaldab ja käitab kuni 1000 V vahelduv- ja kuni 1500 V alalispinge (edaspidi madalpinge) ning kuni 50 V vahelduv- ja kuni 120 V alalispinge (edaspidi väikepinge) elektripaigaldisi ja seadmeid mitmesugustes hoonetes, tehnilistes rajatistes ja kuni 1000 V välisvõrkudes (alates liitumispunktist). Turva- ja ohutustehnikaalaseid paigaldus- ja käidutöid võib ta teha ulatuses, mis ei lähe vastuollu turva- ja päästeseaduses sätestatuga. Töö eeldab koostööd sidusvaldkondade (hooneautomaatika, üldehitus, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT), turva- ja ohutustehnika jm) spetsialistidega. 5. taseme sisetööde elektrik omab 4. taseme sisetööde elektriku kutseoskusi. Ta täidab mitmekülgseid tööülesandeid ettearvamatutes olukordades ning vastutab töörühma töötulemuse eest. Lähedased kutsed Sisetööde elektrik, tase 4 Jaotusvõrgu elektrik, tase 4 Jaotusvõrgu elektrik, tase 5 Automaatik, tase 4 Automaatik, tase 5 Turvasüsteemide tehnik, tase 4 Turvasüsteemide tehnik, tase 5 Elektriiinsener, tase 6 A.2.1 Töö planeerimine 1. Tegevuse kavandamine 2. Ressursside ja tööprotsessi planeerimine A.2.2 Töökeskkonna ohutuse tagamine 1. Tööpaiga ohutuse kindlustamine 2. Elektri- ja tuleohutus- ning eritöödeohutusnõuete täitmine ja täitmise kontrollimine 3. Tööpaiga ohutuse kindlustamine 4. Tegutsemine tööõnnetuse korral A.2.3 Kaablitööd 1. Madalpinge, infoedastus-, ohutus- ja turvasüsteemide ning tehnosüsteemide kaablitööde korraldamine 2. Madalpinge, infoedastus-, ohutus- ja turvasüsteemide ja tehnosüsteemide kaablite paigaldamine A.2.4 Elektrijaotuskeskustes töötamine 1. Elektrijaotuskeskuste paigaldamise ja asendamise korraldamine 2. Elektrijaotuskeskuste koostamine, paigaldamine ja asendamine A.2.5 Madal- ja väikepinge seadmete paigaldamine 1. Madal- ja väikepinge seadmete paigaldus- ja asendusööde korraldamine 2. Madal- ja väikepingeseadmete paigaldamine ja asendamine A.2.6 Automaatikaseadmete paigaldamine, ühendamine ja häälestamine 1. Automaatikaseadmete paigaldamise ja ühendamise korraldamine 2. Automaatikaseadmete paigaldamine, ühendamine ja häälestamine A.2.7 Töötulemuse kontrollimine ja dokumenteerimine 1. Oma töö ja töötajate töötulemuse kontrollimine elektrimõõtmise kaudu 2. Dokumentatsiooni vormistamine A.2.8 Elektripaigaldiste käit 1. Elektripaigaldise kontrolli- ja hooldustoimingute korraldamine 2. Elektripaigaldiste käidutööd 3. Käidutööde dokumenteerimine A.2.9 Juhtimine ja juhendamine 1. Töötajate juhtimine 2. Juhendamine Töötatakse peamiselt siseruumides. Võimalik on kokkupuude müra ja tolmuga ning pingestatud seadmetega. Tööülesanded on vahelduvad ja nende täitmine võib põhjustada sundasendist tingitud vaevusi. Traumade vältimiseks tuleb järgida töö- ja elektriohutuse standardeid, eeskirju, tööjuhtide nõuandeid ning vajaduse korral kasutada isikukaitsevahendeid ja kanda eririietust. Eriolukordades tuleb töötada nädalavahetustel, riiklike pühade ajal ja öösel. Töö on liikuva iseloomuga ja võib eeldada sõiduki juhtimisõigust. Käsi- ja spetsiaaltööriistad, mehhanismid (nt tõstukid) ja mõõteseadmed (testrid, ampermeetrid jt), infotehnoloogia riistvara ja erialane tarkvara. Töö eeldab füüsilist vastupidavust, käelist osavust ning valmisolekut töötada kõrgustes. Töös on oluline järjekindlus, emotsionaalne stabiilsus, keskendumis-, kohanemis-, analüüsi- ja organiseerimisvõime ning suhtlemis- ja koostöövalmidus. Märgistatud kaablite ja juhtmetega töötamine eeldab värvieristusvõimet. 5. taseme sisetööde elektrik omandab kutseoskused töö käigus või läbib 5. taseme jätkuõppe, mis eeldab 4. taseme sisetööde elektriku kutseoskusi ja erialast töökogemust. Elektrik, käiduelektrik. Sisetööde elektrikuna töötamisel on nõutav isiku elektriohuteadlikkuse kontrolli läbimist tõendav tõend. Alus: Seadme ohutuse seadus. Majandus- ja taristuministri määrus „Elektripaigaldise käidule ja elektritööle esitatavad nõuded“. Elektritööde korraldust reguleerib standard EVS-EN50110-1 „Elektripaigaldiste käit“. Tuletöid reguleerib siseministri määrus „Tuletöö tegemisele esitatavad nõuded“. Tööohutuse nõuded, töötajate õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel sätestab „Töötervishoiu ja tööohutuse seadus“. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud (B.2.1 – B.2.9) ja läbivad (B.2.10) kompetentsid. Töö planeerimine 5 Töökeskkonna ohutuse tagamine 5 Kaablitööd 5 Elektrijaotuskeskustes töötamine 5 Madal- ja väikepinge seadmete paigaldamine 5 Automaatikaseadmete paigaldamine, ühendamine ja häälestamine 5 Töötulemuse kontrollimine ja dokumenteerimine 5 Elektripaigaldiste käit 5 Juhtimine ja juhendamine 5 Sisetööde elektrik, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Sisetööde elektrik, tase 4 Electrician, EstQF Level 4 4 Ehitiste elektrik, tase 4 (versioon 6) Ehitiste elektrik, tase 4 (versioon 7) Ehitiste elektrik, tase 4 (versioon 8) Sisetööde elektrik, tase 4 (versioon 1) Sisetööde elektrik, tase 4 (versioon 2) Sisetööde elektrik, tase 4 (versioon 3) Sisetööde elektrik, tase 4 (versioon 5) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Elektrik 28 2022-11-08 2022-11-08 2023-10-18 4 4 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Urmas Leitmäe Elektritööde Ettevõtjate Liit Aulika Riisenberg SA Innove Sergei Kuliš Telia AS Ülo Kala Walde AS Lembit Vali Eesti Elektroenergeetika Selts Urmas Mahlapuu TERA AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. 4. taseme sisetööde elektriku töö eesmärk on tagada elektripaigaldise tehniline korrasolek ja kasutamise ohutus. 4. taseme sisetööde elektrik paigaldab, kontrollib ja hooldab kuni 1000 V vahelduv- ja kuni 1500 V alalispinge (edaspidi madalpinge) elektripaigaldisi ja -seadmeid mitmesugustes hoonetes, tehnilistes rajatistes ning kuni 1000 V välisvõrkudes (alates liitumispunktist). 4. taseme sisetööde elektrik töötab iseseisvalt ja töörühma liikmena täites tööülesandeid muutuvates olukordades. Töö eeldab laiemat kutseoskuste spektrit, kuna elektritööd seonduvad lihtsamate kuni 50 V vahelduv- ja kuni 120 V alalispinge (edaspidi väikepinge) seadmete (sh automaatikaseadmete) paigalduse ja hooldusega. Lähedased kutsed: Sisetööde elektrik, tase 5 Jaotusvõrgu elektrik, tase 4 Jaotusvõrgu elektrik, tase 5 Automaatik, tase 4 Automaatik, tase 5 Turvasüsteemide tehnik, tase 4 Turvasüsteemide tehnik, tase 5 A.2.1 Tööülesandele vastava töö kavandamine 1. Tehnilisest dokumentatsioonist vajaliku teabe leidmine 2. Tegevuse kavandamine 3. Materjalide ja töövahendite valik A.2.2 Töökeskkonna ohutuse tagamine 1. Elektri- ja tuleohutusnõuete täitmine 2. Eritööde ohutusnõuete täitmine 3. Ohutu tööpaiga korraldamine 4. Tegutsemine tööõnnetuse korral A.2.3 Kaablitööd 1. Elektritoitekaablite paigaldamine 2. Infoedastus-, ohutus- ja turvasüsteemide kaablite paigaldamine 3. Kaablite paigaldamine hoonete tehnosüsteemide juhtimiseks 4. Olemasolevate kaablite asendamine A.2.4 Elektrijaotuskeskustes töötamine 1. Elektrijaotuskeskuste ja nende komponentide paigaldamine ja asendamine 2. Elektrijaotuskeskuste koostamine A.2.5 Madal- ja väikepinge seadmete paigaldamine 1. Elektritarvitite paigaldamine ja asendamine 2. Maandusseadmete paigaldamine 3. Piksekaitseseadmete paigaldamine õigusaktides sätestatud pädevuse piires A.2.6 Automaatikaseadmete paigaldamine ja ühendamine 1. Automaatikaprojektist vajaliku teabe leidmine 2. Automaatikaseadmete paigaldamine 3. Automaatikaseadmete ühendamine A.2.7 Töötulemuse kontrollimine ja dokumenteerimine 1. Oma töö kontrollimine elektrimõõtmiste kaudu 2. Dokumentatsiooni vormistamine A.2.8 Elektripaigaldiste käidutoimingute läbiviimine 1. Elektripaigaldiste ja -tarvitite kontrollimine 2. Elektripaigaldiste ja -tarvitite hooldamine 3. Elektripaigaldiste kontrolli- ja hooldustoimingute dokumenteerimine Töötatakse peamiselt siseruumides. Võimalik on kokkupuude müra ja tolmuga ning pingestatud seadmetega. Tööülesanded on vahelduvad ja nende täitmine võib põhjustada sundasendist tingitud vaevusi. Traumade vältimiseks tuleb järgida töö- ja elektriohutuse standardeid, eeskirju, tööjuhtide nõuandeid ning vajaduse korral kasutada isikukaitsevahendeid ja kanda eririietust. Eriolukordades tuleb töötada nädalavahetustel, riiklike pühade ajal ja öösel. Töö on liikuva iseloomuga ja võib eeldada sõiduki juhtimisõigust. Käsi- ja spetsiaaltööriistad, mehhanismid (nt tõstukid) ja mõõteseadmed (testrid, ampermeetrid jt), infotehnoloogia riistvara ja erialane tarkvara. Töö eeldab füüsilist vastupidavust, käelist osavust ning valmisolekut töötada kõrgustes. Töös on oluline järjekindlus, emotsionaalne stabiilsus, keskendumis-, kohanemis- ja analüüsivõime ning koostöövalmidus. Märgistatud kaablite ja juhtmetega töötamine eeldab värvieristusvõimet. 4. taseme sisetööde elektrik omandab kutseoskused kutseõppeasutuses või töökohal õppides (sh koolituskursusi läbides). Elektrik Sisetööde elektrikuna töötamisel on nõutav isiku elektriohuteadlikkuse kontrolli läbimist tõendav tõend. Alus: Seadme ohutuse seadus. Majandus- ja taristuministri määrus „Elektripaigaldise käidule ja elektritööle esitatavad nõuded“. Elektritööde korraldust reguleerib standard EVS-EN50110-1 „Elektripaigaldiste käit“. Tuletöid reguleerib siseministri määrus „Tuletöö tegemisele esitatavad nõuded“. Tööohutuse nõuded, töötajate õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel sätestab „Töötervishoiu ja tööohutuse seadus“. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud (B.2.1 – B.2.8) ja läbivad (B.2.9) kompetentsid. Tööülesandele vastava töö kavandamine 4 Töökeskkonna ohutuse tagamine 4 Kaablitööd 4 Elektrijaotuskeskustes töötamine 4 Madal- ja väikepinge seadmete paigaldamine 4 Automaatikaseadmete paigaldamine ja ühendamine 4 Töötulemuse kontrollimine ja dokumenteerimine 4 Elektripaigaldiste käidutoimingute läbiviimine 4 Sisetööde elektrik, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Maastikuehitaja, tase 2 Landscape Gardener, EstQF Level 2 2 Maastikuehitaja, tase 2 (versioon 1) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Maastikuehitaja 24 2022-11-02 2022-11-02 2027-11-01 2 2 6113 Aednikud, puukooli töötajad ja istikukasvatajad 0812 Aiandus 43 Eriehitustööd Eesti Maastikuehitajate Liit Maastikuehitaja hea tava Kutsestandardis kasutatud mõisted Raili Laas Yebisu Eesti OÜ Jaanus Lepik Aia- ja Maastikukujunduse OÜ Tarmo Loid Eesti Maastikuehitajate Liit Tarmo-Reigo Soidla OÜ Trent Hannes Tilk Luua Metsanduskool Andres Vainu Liivi Aiad OÜ Kati Veski Ardens OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. 2. taseme maastikuehitaja on lihttööline, kes töötab juhendamisel. Tema põhilised ülesanded on abitööd objekti ettevalmistamisel, sillutise ja sõelmeteede, muru ja istustusalade rajamisel ning hooldamisel. Ta osaleb meeskonnatöös, suhtleb lähimate kolleegidega. Maastikuehitaja tööaeg on paindlik, vajadusel töötatakse ka puhkepäevadel. Töö on vahelduvate tööülesannetega ning toimub põhiliselt välitingimustes. Maastikuehitaja töö eripära on töötamine avalikus ruumis. Tööga seotud peamised riskid tulenevad raskuste tõstmisest, sundasendis töötamisest, kokkupuutest müra, vibratsiooni ja erinevate raskete ilmastikutingimustega. Sellest tulenevalt on kohustuslik kasutada isikukaitsevahendeid. Maastikuehitaja põhilised töövahendid on ehitus- ja aiandustarvikud, puidutööriistad, masinad ja seadmed. Kutsegrupis on neli kutsestandardit: maastikuehitaja, tase 2, maastikuehitaja, tase 3, maastikuehitaja, tase 4 ja maastikuehitaja, tase 5. A.2.1 Istutusalade rajamine A.2.2 Sillutise (betoonkivi, looduskivi) ja sõelmeteede rajamine A.2.3 Muru rajamine A.2.4 Aedade ja haljasalade hooldamine A.2.5 Suurte puude istutamine ja hooldamine 2. taseme maastikuehitajana töötavad inimesed, kes on läbinud kutseõppe tasemeõppe või kutsealase täienduskoolituse või omandanud kompetentsid praktilise töö käigus kogenud maastikuehitaja käe all. Maastikuehitaja, haljastaja, haljasalade hooldaja. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste ja kõikide kompetentside tõendamine. Istutusalade rajamine 2 Sillutise (betoonkivi, looduskivi) ja sõelmeteede rajamine 2 Muru rajamine 2 Aedade ja haljasalade hooldamine 2 Suurte puude istutamine ja hooldamine 2 Maastikuehitaja, tase 3 Landscape Gardener, EstQF Level 3 3 Maastikuehitaja, tase 3 (versioon 2) Noorem-maastikuehitaja, tase 3 (versioon 1) Haljasalade hooldaja, tase 3 Sillutise paigaldaja, tase 3 Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Maastikuehitaja 24 2022-11-02 2022-11-02 2027-11-01 3 3 6113 Aednikud, puukooli töötajad ja istikukasvatajad 0812 Aiandus 43 Eriehitustööd Eesti Maastikuehitajate Liit Luua Metsanduskool Räpina Aianduskool Maastikuehitaja hea tava Kutsestandardis kasutatud mõisted Taimmaterjali ja kahjustajate nimekiri Digipädevuste enesehindamise skaala Raili Laas Yebisu Eesti OÜ Jaanus Lepik Aia- ja Maastikukujunduse OÜ Tarmo Loid Eesti Maastikuehitajate Liit Tarmo-Reigo Soidla OÜ Trent Hannes Tilk Luua Metsanduskool Andres Vainu Liivi Aiad OÜ Kati Veski Ardens OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. 3. taseme maastikuehitaja on oskustöötaja, kelle põhilised tööd on sillutiste paigaldamine, muru ja istutusalade rajamine ja hooldamine. Ta töötab iseseisvalt vastavalt etteantud juhistele, osaleb meeskonnatöös ja suhtleb kolleegidega. 3. taseme maastikuehitaja võib töötada maastikuehitusettevõttes, aianduskeskuses, puukoolis, ehitusettevõttes, kinnisvarahoolduse ettevõttes jm. Maastikuehitaja tööaeg on paindlik, vajadusel töötatakse ka puhkepäevadel. Töö on vahelduvate tööülesannetega ning toimub põhiliselt välitingimustes. Maastikuehitaja töö eripära on töötamine avalikus ruumis. Tööga seotud peamised riskid tulenevad raskuste tõstmisest, sundasendis töötamisest, kokkupuutest müra, vibratsiooni ja erinevate ilmastikutingimustega. Sellest tulenevalt on kohustuslik kasutada isikukaitsevahendeid. Maastikuehitaja põhilised töövahendid on lõikevahendid, ehitus- ja aiandustarvikud, puidutööriistad, masinad ja seadmed. Kutse sisaldab osakutseid sillutise paigaldaja ja haljasalade hooldaja. Kutsegrupis on neli kutsestandardit: maastikuehitaja, tase 2, maastikuehitaja, tase 3, maastikuehitaja, tase 4 ja maastikuehitaja, tase 5. A.2.1 Lokaalse kuivendus- ja kastmissüsteemi kavandamine ja paigaldamine A.2.2 istutusalade rajamine A.2.3 Sillutise (betoonkivi, looduskivi) ja sõelmeteede rajamine A.2.4 Muru rajamine A.2.5 Aedade ja haljasalade hooldamine A.2.6 Suurte puude istutamine ja hooldamine A.2.7 Puidust pergola ja terrassi ehitamine A.2.8 Piirete ehitamine 3. taseme maastikuehitajana töötavad inimesed, kes on läbinud kutseõppe tasemeõppe, täienduskoolituse või omandanud kompetentsid praktilise töö käigus kogenud maastikuehitaja käe all. Maastikuehitaja, haljastaja, haljasalade hooldaja. Kutse moodustub üldoskustest, kohustuslikest ja valitavatest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste ja kõikide kohustuslike kompetentside ning vähemalt ühe valitava kompetentsi B.3.7-B.3.8 tõendamine. Osakutse sillutise paigaldaja, tase 3 taotlemisel tuleb tõendada üldoskused B.2 ja kohustuslikud kompetentsid B.3.3 ja B.3.4. Osakutse haljasalade hooldaja, tase 3 taotlemisel tuleb tõendada üldoskused B.2 ja kohustuslikud kompetentsid B.3.2, B.3.4 ja B.3.5. Lokaalse kuivendus- ja kastmissüsteemi kavandamine ja paigaldamine 3 Istutusalade rajamine 3 Sillutise (betoonkivi, looduskivi) ja sõelmeteede rajamine 3 Muru rajamine 3 Aedade ja haljasalade hooldamine 3 Suurte puude istutamine ja hooldamine 3 Puidust pergola ja terrassi ehitamine 3 Piirete ehitamine 3 Maastikuehitaja, tase 4 Landscape Gardener, EstQF Level 4 8 Maastikuehitaja II (versioon 1) Maastikuehitaja II (versioon 2) Maastikuehitaja II (versioon 4) Maastikuehitaja, tase 4 (versioon 3) Maastikuehitaja, tase 4 (versioon 5) Maastikuehitaja, tase 4 (versioon 6) Maastikuehitaja, tase 4 (versioon 7) Haljasalade hooldaja, tase 4 Piirdeaedade ehitaja, tase 4 Sillutise paigaldaja, tase 4 Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Maastikuehitaja 24 2022-11-02 2022-11-02 2027-11-01 4 4 6113 Aednikud, puukooli töötajad ja istikukasvatajad 0812 Aiandus 43 Eriehitustööd Eesti Maastikuehitajate Liit Luua Metsanduskool Räpina Aianduskool Maastikuehitaja hea tava Kutsestandardis kasutatud mõisted Taimmaterjali ja kahjustajate nimekiri Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Raili Laas Yebisu Eesti OÜ Jaanus Lepik Aia- ja Maastikukujunduse OÜ Tarmo Loid Eesti Maastikuehitajate Liit Tarmo-Reigo Soidla OÜ Trent Hannes Tilk Luua Metsanduskool Andres Vainu Liivi Aiad OÜ Kati Veski Ardens OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. 4. taseme maastikuehitaja on oskustöötaja, kelle põhiülesanded on projekti järgi aia või haljasala rajamine (sh sillutiste paigaldamine, muru ja istutusalade rajamine, müüride ja puidust väikerajatiste ehitamine, suurte puude istutamine) ja hooldamine. Ta töötab meeskonnas, organiseerib oma tööd ja juhendab madalama taseme maastikuehitajaid. Töö eeldab suhtlemist klientide ja kolleegidega. 4. taseme maastikuehitaja võib töötada maastikuehitusettevõttes, aianduskeskuses, puukoolis, ehitusettevõttes, kinnisvarahoolduse ettevõttes, kohalikus omavalitsuses jm. Soovituslik on taimekaitsetunnistuse omamine. Maastikuehitaja tööaeg on paindlik, vajadusel töötatakse ka puhkepäevadel. Töö on vahelduvate tööülesannetega ning toimub põhiliselt välitingimustes. Maastikuehitaja töö eripära on töötamine avalikus ruumis. Tööga seotud peamised riskid tulenevad raskuste tõstmisest, sundasendis töötamisest, kokkupuutest müra, vibratsiooni ja erinevate ilmastikutingimustega. Sellest tulenevalt on kohustuslik kasutada isikukaitsevahendeid. Maastikuehitaja põhilised töövahendid on lõikevahendid, ehitus- ja aiandustarvikud, puidutööriistad, masinad ja seadmed, sidevahendid. Kutse sisaldab osakutseid sillutise paigaldaja, piirdeaedade rajaja ning haljasalade hooldaja. Kutsegrupis on neli kutsestandardit: maastikuehitaja, tase 2, maastikuehitaja, tase 3, maastikuehitaja, tase 4 ja maastikuehitaja, tase 5. A.2.1 Lokaalse kuivendus- ja kastmissüsteemi kavandamine ja paigaldamine A.2.2 istutusalade rajamine A.2.3 Sillutise (betoonkivi, looduskivi) ja sõelmeteede rajamine A.2.4 Puidust pergola ja terrassi ehitamine A.2.5 Muru rajamine A.2.6 Aedade ja haljasalade hooldamine A.2.7 Suurte puude istutamine ja hooldamine A.2.8 Müüride ehitamine A.2.9 Juhendamine A.2.10 Sisehaljastuse rajamine ja hooldamine A.2.11 Piirete ehitamine A.2.12 Aiaveekogude rajamine A.2.13 Masinatega puistematerjalide teisaldamine ja pinna kujundamine 4. taseme maastikuehitajana töötavad inimesed, kes on läbinud kutseõppe tasemeõppe või täienduskoolitused või omandanud kompetentsid praktilise töö käigus kogenud maastikuehitaja käe all. Maastikuehitaja, haljastustööline, haljasalade hooldaja, sillutise paigaldaja, haljastuse- ja heakorraspetsialist. Kutse moodustub üldoskustest, kohustuslikest ja valitavatest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste ja kõigi kohustuslike kompetentside ning vähemalt ühe valitava kompetentsi B.3.10-B.3.13 tõendamine. Osakutse sillutise paigaldaja, tase 4 taotlemisel tuleb tõendada üldoskused B.2 ja kompetentsid B.3.3, B.3.5, B.3.8 ja B.3.9. Osakutse piirdeaedade rajaja, tase 4 taotlemisel tuleb tõendada üldoskused B.2 ja kompetentsid B.3.4, B.3.8, B.3.9 ja B.3.11. Osakutse haljasalade hooldaja, tase 4 taotlemisel tuleb tõendada üldoskused B.2 ja kompetentsid B.3.2, B.3.5, B.3.6, B.3.9 ja B.3.10. Lokaalse kuivendus- ja kastmissüsteemi kavandamine ja paigaldamine 4 Istutusalade rajamine 4 Sillutise (betoonkivi, looduskivi) ja sõelmeteede rajamine 4 Puidust pergola ja terrassi ehitamine 4 Muru rajamine 4 Aedade ja haljasalade hooldamine 4 Suurte puude istutamine ja hooldamine 4 Müüride ehitamine 4 Juhendamine 4 Sisehaljastuse rajamine ja hooldamine 4 Piirete ehitamine 4 Aiaveekogude rajamine 4 Masinatega puistematerjalide teisaldamine ja pinna kujundamine 4 Maastikuehitaja, tase 5 Landscape Gardener, EstQF Level 5 6 Maastikuehitaja III (versioon 1) Maastikuehitaja III (versioon 2) Maastikuehitaja III (versioon 3) Maastikuehitaja, tase 5 (versioon 5) Vanem-maastikuehitaja, tase 5 (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Maastikuehitaja 24 2022-11-02 2022-11-02 2027-11-01 5 5 6113 Aednikud, puukooli töötajad ja istikukasvatajad 0812 Aiandus 43 Eriehitustööd Eesti Maastikuehitajate Liit Maastikuehitaja hea tava Kutsestandardis kasutatud mõisted Taimmaterjali ja kahjustajate nimekiri Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Raili Laas Yebisu Eesti OÜ Jaanus Lepik Aia- ja Maastikukujunduse OÜ Tarmo Loid Eesti Maastikuehitajate Liit Tarmo-Reigo Soidla OÜ Trent Hannes Tilk Luua Metsanduskool Andres Vainu Liivi Aiad OÜ Kati Veski Ardens OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. 5. taseme maastikuehitaja on erialaspetsialist, kelle põhiülesanne on töö juhtimine maastikuehituse objektidel (sh tööde planeerimine, töötajate juhendamine, dokumentatsiooni koostamine) ning klientide ja koostööpartneritega suhtlemine. Ta teeb järelevalvet ja kontrollib töö kvaliteeti. Maastikuehituslike tööde all peetakse käesolevas kutsestandardis silmas järgmist: sillutiste, istutusalade ja muru rajamine, puidust väikevormide, piirdeaedade ja müüride ehitamine, suurte puude istutamine ja hooldamine, aedade ja haljasalade hooldamine, lokaalse kuivendus- ja kastmissüsteemide paigaldamine. 5. taseme maastikuehitaja võib töötada maastikuehitusettevõttes, aianduskeskuses, puukoolis, ehitusettevõttes, kinnisvarahoolduse ettevõttes, kohalikus omavalitsuses jm. Maastikuehitaja tööaeg on paindlik, vajadusel töötatakse ka puhkepäevadel. Töö on vahelduvate tööülesannetega ning toimub nii väli- kui sisetingimustes. Maastikuehitaja töö eripära on töötamine avalikus ruumis. Soovituslik on taimekaitsetunnistuse omamine. Tööga seotud peamised riskid tulenevad kokkupuutest müra ja erinevate ilmastikutingimustega. Sellest tulenevalt on kohustuslik kasutada isikukaitsevahendeid. Maastikuehitaja põhilised töövahendid on mõõte- ja kommunikatsioonivahendid. Kutsegrupis on neli kutsestandardit: maastikuehitaja, tase 2, maastikuehitaja, tase 3, maastikuehitaja, tase 4 ja maastikuehitaja, tase 5. A.2.1 Maastikuehituslike tööde juhtimine A.2.2 Töögruppide juhendamine A.2.3 Kvaliteedijuhtimine ja järelevalve tegemine 5. taseme maastikuehitajana töötavad inimesed, kes on omandanud kutseoskused täienduskoolituste ja praktilise töö kaudu. Maastikuehitaja, haljastaja, objektijuht, projektijuht, tegevjuht, haljastuse- ja heakorraspetsialist, haljastustööde juhtivspetsialist. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste ja kõikide kompetentside tõendamine. Maastikuehituslike tööde juhtimine 5 Töögruppide juhendamine 5 Kvaliteedijuhtimine ja järelevalve tegemine 5 Rakendusarhitekt, tase 6 Applied Architect, level 6 4 Rakendusarhitekt, tase 6 (versioon 1) Rakendusarhitekt, tase 6 (versioon 2) Rakendusarhitekt, tase 6 (versioon 3) Rakendusarhitekt, tase 6 (versioon 5) Rakendusarhitekt, tase 6 (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Arhitekt 46 2023-02-20 2023-02-20 2024-02-07 6 6 2161 Ehitusarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Ilmar Heinsoo Eesti Arhitektide Liit Toomas Paaver Eesti Arhitektide Liit Tõnu Laigu Eesti Arhitektide Liit Andres Levald Rahandusministeerium, Eesti Arhitektide Liit Veronika Valk Kultuuriministeerium Kaie Enno Eesti Planeerijate Ühing Endrik Mänd MTÜ Linnade Liit Hindrek Kesler Tallinna Tehnikakõrgkool Andres Ojari Eesti Kunstiakadeemia Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Arhitekti töö eesmärgiks on ühendada kunstilised, tehnoloogilised, tehnilised ja majanduslikud lahendused tasakaalustatud ruumiliseks terviklahenduseks, mis hõlmab välisruumi, ehitiste arhitektuuri ja hoonete siseruumi lahendusi ning on projekteerimise ja ehitamise tulemusel valmiva säästva ja tervikliku elukeskkonna loomise aluseks. Arhitekti kutset omav isik on võimeline mõistma ja vahendama üksikisikute, ühiskondlike gruppide ja ametiasutuste vajadusi seoses ruumilise planeerimise, arhitektuurse projekteerimise, ehitamise, arhitektuuripärandi säilitamise ja väärtustamise ning loodusliku tasakaalu hoidmisega. Oma töös lähtub arhitekt avalikust huvist ning heast planeerimis-, projekteerimis- ja ehitustavast. Arhitekti kutsealal on kirjeldatud kutsed järgmistel EKR tasemetel: • Rakendusarhitekt, tase 6 • Diplomeeritud arhitekt, tase 7 • Volitatud arhitekt, tase 7 • Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 Käesolevas kutsestandardis on kirjeldatud 6. taseme rakendusarhitekti kutsealast kompetentsust. Rakendusarhitekt, tase 6 on spetsialist, kes osaleb volitatud arhitekti juhendamisel maa-alade, linnade ja asulate ruumiliste planeeringute ja ehitusprojektide koostamisel. Tema töö eesmärgiks on osaleda ruumilise terviklahenduse väljatöötamises, ühendades projekteeritavate ehitiste tehnilise toimivuse kunstiliste ja ökonoomiliste lahendustega. Rakendusarhitekt, tase 6 pädevuses on ehitusprojekti arhitektuuri osa koostamine ehitusloa kohustuse alla mittekuuluvatele ehitistele. A.2.1 Planeeringu koostamine erinevates planeeringu liikides 1. Planeeringuala ülevaatus, ruumiline analüüs ja planeeringu lähteseisukohtade koostamine 2. Ruumiliste visioonide ja planeeringute eskiislahenduste koostamine 3. Planeeringuala ruumilise terviklahenduse koostamine 4. Planeeringu vormistamine A.2.2 Ehitusprojektide arhitektuuri osa, sh välis- ja siseruumi terviklahenduse koostamine selle kõigis staadiumites 1. Lähtetingimuste analüüs ja programmi koostamine 2. Ruumiliste visioonide ja ehitise eskiiside koostamises osalemine 3. Ehitusprojekti arhitektuuri osa koostamine 4. Energiatõhususe arvutuste tegemine 5. Ehitusprojekti vormistamine ja dokumenteerimine 6. Koostöö huvitatud osapoolte ja asjakohaste ametkondadega 7. Autorijärelevalve ja osalemine ehitise kasutuselevõtu protsessis Arhitekt töötab peamiselt arhitektibüroos, projekteerimisbüroos või ametiasutustes. Tööülesannete tõttu tuleb viibida ka välitingimustes ja ehitusobjektidel. Töö on loominguline, võib olla vaimselt pingeline. Töökoormus ja -aeg võivad jaotuda ebaühtlaselt. Arhitekt kasutab oma töös tavapäraseid bürootöövahendeid, erinevaid kommunikatsioonivahendeid, kontori- ja projekteerimistarkvara, ehitusteabe modelleerimise ja kohateabe süsteeme, maketeerimise ja visualiseerimise vahendeid. Ruumitaju, ruumi ettekujutamise ja komponeerimise võime, loominguline mõtlemine, loogiline mõtlemine ja üldistusvõime, iseseisvus ja otsustusvõime, vastutusvõime ja täpsus, koostöövõime, suhtlemisoskus ja pingetaluvus, ilumeel, õpivalmidus. Rakendusarhitekt on rakendusarhitektuuri õppekava läbinud spetsialist. Rakendusarhitekt, ehitusarhitekt, arhitekti abi, arhitekt-assistent, arhitekt-tehnik, projekteerija. Ehitusseadustik, planeerimisseadus, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus ja nende asjakohased rakendusaktid. Rakendusarhitekt, tase 6 kutsestandard koosneb kahest kutsespetsiifilisest (B.2.1 – B.2.2) ja kutset läbivast (B.2.3) kompetentsist. Rakendusarhitekt, tase 6 kutse saamiseks tuleb tõendada kõik kompetentsid. Planeeringu koostamine erinevates planeeringu liikides 6 Ehitusprojektide arhitektuuri osa, sh välis- ja siseruumi terviklahenduse koostamine selle kõigis staadiumites 6 Rakendusarhitekt, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Hankejuht, tase 6 Procurement manager, level 6 3 Hanke- ja ostujuht, tase 6 (versioon 4) Hankejuht, tase 6 (versioon 2) Ostujuht, tase 6 (versioon 1) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Ostujuht 24 2022-11-04 2022-11-04 2023-11-03 6 6 1324 Tarne-, turustus- jms juhid 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Ain Tulvi PAC Training OÜ, Eesti Ostu- ja Tarneahelate Juhtimise Ühing Cristian Kalve Ensto Operations Veronika Kuuskmann PKC Eesti AS Kerttily Golubeva Ensto Operations Tiia Karu Prisma Peremarket AS Peep Tomingas Eesti Ostu- ja Tarneahelate Juhtimise Ühing Jaanus Krull Eesti Ostu- ja Tarneahelate Juhtimise Ühing Katrin Riisalu Selver AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. 6. taseme hankejuhi töö eesmärk on kindlustada tootmis-, kaubandus-, teenindusettevõtteid ja avaliku sektori asutusi vajalike seadmete, materjalide, toodete, kaupade ja teenustega. Hankejuht korraldab oma meeskonnaga sise- ja välisklientide vajadustest ning ettevõtte ärihuvidest lähtuvat hanke- ja ostutegevust kaubanduse, teeninduse, tootmise ja töötlemisega seotud valdkondades (toidu- ja joogitööstuse, puidutöötlemise, saetööstuse, mööbli tootmise, rõiva-, tekstiili-, metalli-, plasti-, elektroonika-, keemia- ja trükitööstuse jm ettevõtetes). Valdkonnapõhised kutseoskused omandab hankejuht kutsealal töötamise ja täiendusõppe kaudu. Hankejuht tegeleb tarnijate leidmise, valiku ja hinnalepetega, tema ülesanne on seostada hanke- ja ostutegevusi ning meetodeid ja analüüsida nende pikemaajalisi tagajärgi. Hankejuht töötab iseseisvalt ettearvamatustes ja uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades ning vastutab töörühma töötulemuse eest. Lähedased kutsed: Tarneahelajuht, tase 7 A.2.1 Hanketegevuse planeerimine 1. Ettevõtte tegevuse analüüs 2. Tarnijateturu analüüs 3. Hankeplaani väljatöötamine A.2.2 Hanketegevuse korraldamine 1. Tarnijate valik 2. Hangete läbiviimine 3. Tarnijasuhete haldamine 4. Varude juhtimine A.2.3 Ostuprotsessi korraldamine 1. Ostutoimingute korraldamine 2. Hankelogistika korraldamine 3. Kategooriajuhtimine A.2.4 Juhtimine ja juhendamine 1. Juhtimine 2. Juhendamine Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt, vajadusel tuleb valmis olla töötamiseks puhkepäevadel. Töö arvutiga võib koormata silmi ja tekitada sundasendist tingitud vaevusi. Enamlevinud kontoritehnika ja sidevahendid, digivahendid, ettevõtte majandustarkvara. Töö eeldab süsteemsust, loogilist mõtlemist ja matemaatilist võimekust. Oluline on õppimis-, vastutus-, kohanemis- ja mõjutamisvõime, pingetaluvus, suhtlemisvalmidus ning ambitsioonikus. 6. taseme hankejuhil on rakenduskõrgharidus või bakalaureusekraad ning tal erialase töö käigus omandatud kutseoskused. Ostujuht, ostuvaldkonna juht, ostuspetsialist, hankespetsialist, hankejuht, ostukoordinaator, ostudirektor. Kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike B.2.1-B.2.4 ja läbiva kompetentsi B.2.5 tõendamine. Hanketegevuse planeerimine 6 Hanketegevuse korraldamine 6 Ostuprotsessi korraldamine 6 Juhtimine ja juhendamine 6 Hankejuht, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Raudteeinsener, tase 6 Railway Engineer, EstQF Level 6 8 Raudteeinsener IV (versioon 1) Raudteeinsener IV (versioon 2) Raudteeinsener IV (versioon 3) Raudteeinsener, tase 6 (versioon 4) Raudteeinsener, tase 6 (versioon 5) Raudteeinsener, tase 6 (versioon 6) Raudteeinsener, tase 6 (versioon 7) Raudtee energiavarustuse allsüsteemi ehitamine ja käitamine Raudtee turvangu ja kommunikatsioonitehnika ehitamine ja käitamine Raudteeliikluse korraldamine Raudteetranspordi planeerimine Raudteeveeremi ehitamine ja käitamine Rööbastee ehitamine ja käitamine Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Inseneeria (transport) Raudteeinsener 24 2022-11-04 2023-04-29 2028-04-28 6 6 2144 Mehaanikainsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Sihtasutus Raudteekutsed Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Ott Koppel AS Eesti Raudtee, peaspetsialist Margus Meius Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Rita Ojala Tallinna Tehnikakõrgkool Mati Räli GRK Infra AS Arvo Smiltinš AS Eesti Raudtee, tehnikadirektor Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee, ohutusjuht Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Raudteeinseneride töö eesmärk on kavandada, korraldada ja tagada ohutu reisijate ja kauba vedu raudteel. Raudteeinsenerid on kõrgharidusega tehnika- ja/või tehnoloogiaspetsialistid või juhid, kes töötavad raudteeinfrastruktuuri majandamise, raudteeveo ning raudteeveeremi (edaspidi veeremi) kasutamise ja raudteerajatiste ehitamisega tegelevates ettevõtetes ja asutustes. 6. taseme raudteeinsener kavandab ja korraldab rajatiste, tehnoloogiate ja tehnika käigushoidmist ja ehitamist oma spetsialiseerumise valdkonnas (vt A.2). Tööga kaasneb töötajate tegevuse juhtimine ning juhendamine. Töö eeldab tegutsemist keerulistes ja ettearvamaatutes olukordades ning enda ja teiste töötajate töö tulemuste eest vastutamist. Raudteeinsenerid on valmis töötama interdistsiplinaarses, rahvusvahelises meeskonnas koos ehitus-, teedeehitus-, elektri-, mehaanika-, liikuvusinseneride ja teiste valdkondade spetsialistidega. Raudteeinsenerid töötavad sise- ja/või välitingimustes. Vajadusel tuleb töötada väljaspool tavalist tööaega. Töö võib olla pingeline. Töötades tuleb arvestada raudteeliiklusest tulenevate ohtudega ja järgida töötervishoiunõudeid, kuna võimalik on kokkupuude müra, vibratsiooni ja heitgaasidega. Raudteeinseneridele on kehtestatud ka 7. ja 8. taseme kutsestandardid. Selles kutsestandardis kasutatakse termineid lähtuvalt raudtee koostalitluse tehnilistest kirjeldustest, raudtee tehnokasutuseeskirjast ja raudteeseadusest. A.2.1 Raudteesüsteemi struktuuriliste ja talituslike allsüsteemide toimimise tagamine A.2.2 Juhtimine A.2.3 Juhendamine A.2.4 Raudteetranspordi planeerimine A.2.5 Raudteeliikluse korraldamine A.2.6 Raudteeveeremi ehitamine ja käitamine A.2.7 Rööbastee ehitamine ja käitamine A.2.8 Raudtee turvangu ja kommunikatsioonitehnika ehitamine ja käitamine A.2.9 Raudtee energiavarustuse allsüsteemi ehitamine ja käitamine A.2.10 Vagunite ehitamine ja käitamine A.2.11 Vedurite ehitamine ja käitamine A.2.12 Mootorrongide ehitamine ja käitamine A.2.13 Eriveeremi ehitamine ja käitamine A.2.14 Rööbastee ehituse ja korrashoiutööde juhtimine A.2.15 Raudteesildade korrashoid A.2.16 Järelevalve tegemine rööbastee ehitamisel ja korrashoiul A.2.17 Raudtee turvangu ja kommunikatsioonitehnika ehituse ja korrashoiutööde juhtimine A.2.18 Järelevalve tegemine raudtee turvangu ja kommunikatsioonitehnika ehitamisel ja korrashoiul A.2.19 Raudtee energiavarustuse allsüsteemi ehituse ja korrashoiutööde juhtimine A.2.20 Järelevalve tegemine raudtee energiavarustuse allsüsteemi ehitamisel ja korrashoiul 6. taseme raudteeinseneri kutse saamine eeldab erialast kõrgharidust, erialast töökogemust ja täiendusõppe läbimist. Spetsialist, insener, tehnoloog, projektijuht, objektijuht, piirkonnajuht, raudtee liikluskorraldaja, raudtee ekspedeerija, osakonnajuhataja, kontaktvõrgu käidujuht. Kutsetunnistuse omamine võimaldab tegutseda vastutava spetsialistina Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt tunnustatud tegevusvaldkonnas vastavalt ehitusseadustikule ja raudteeseadusele. Tulevikuvaates on oluline digioskuste järjepidev arendamine, samuti kursisolemine koostalituse tehniliste kirjeldustega ja nende innovaatiliste tehniliste lahenduste suundumustega. Kutse moodustub üldoskustest ning kohustuslikest, spetsialiseerumisega seotud ja valitavatest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste B.2, kohustuslike kompetentside B.3.1 -B.3.3 ja vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi tõendamine valikust B.3.4 – B.3.9. Lisaks on nõutav vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine järgmistel spetsialiseerumistel: Raudteeveeremi ehitamine ja käitamine: nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.3.10 – B.3.13. Rööbastee ehitamine ja käitamine: nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.3.14- B.3.16. Raudtee turvangu ja kommunikatsioonitehnika ehitamine ja käitamine: nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.3.17-B.3.18. Raudtee kontaktvõrgu süsteemi ehitamine ja käitamine: nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.3.19-B.3.20. Raudteesüsteemi struktuuriliste ja talituslike allsüsteemide toimimise tagamine 6 Juhtimine 6 Juhendamine 6 Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi tõendamine valikust B.3.4 – B.3.9. Lisaks on nõutav vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine järgmistel spetsialiseerumistel: Raudteeveeremi ehitamine ja käitamine: nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.3.10 – B.3.13. Rööbastee ehitamine ja käitamine: nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.3.14- B.3.16. Raudtee turvangu ja kommunikatsioonitehnika ehitamine ja käitamine: nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.3.17-B.3.18. Raudtee kontaktvõrgu süsteemi ehitamine ja käitamine: nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.3.19-B.3.20. Vagunite ehitamine ja käitamine 6 Vedurite ehitamine ja käitamine 6 Mootorrongide ehitamine ja käitamine 6 Eriveeremi ehitamine ja käitamine 6 Rööbastee ehituse ja korrashoiutööde juhtimine 6 Raudteesildade korrashoid 6 Järelevalve tegemine rööbastee ehitamisel ja korrashoiul 6 Raudtee turvangu ja kommunikatsioonitehnika ehitamise ja korrashoiutööde juhtimine 6 Järelevalve tegemine raudtee turvangu ja kommunikatsioonitehnika ehitamisel ja korrashoiul 6 Raudtee energiavarustuse allsüsteemi ehitamise ja korrashoiutööde juhtimine 6 Järelevalve tegemine raudtee energiavarustuse allsüsteemi ehitamisel ja korrashoiul 6 Diplomeeritud raudteeinsener, tase 7 Diploma Railway Engineer, EstQF Level 7 8 Diplomeeritud raudteeinsener V (versioon 1) Diplomeeritud raudteeinsener V (versioon 2) Diplomeeritud raudteeinsener V (versioon 3) Diplomeeritud raudteeinsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud raudteeinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud raudteeinsener, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud raudteeinsener, tase 7 (versioon 7) Raudtee energiavarustuse allsüsteemi ehitamine ja käitamine Raudtee turvangu ja kommunikatsioonitehnika ehitamine ja käitamine Raudteeliikluse korraldamine Raudteetranspordi planeerimine Raudteeveeremi ehitamine ja käitamine Rööbastee ehitamine ja käitamine Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Inseneeria (transport) Raudteeinsener 24 2022-11-04 2023-04-29 2028-04-28 7 7 2144 Mehaanikainsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Sihtasutus Raudteekutsed Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Ott Koppel AS Eesti Raudtee, peaspetsialist Margus Meius Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Rita Ojala Tallinna Tehnikakõrgkool Mati Räli GRK Infra AS Arvo Smiltinš AS Eesti Raudtee, tehnikadirektor Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee, ohutusjuht Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Raudteeinseneride töö eesmärk on kavandada, korraldada ja tagada ohutu reisijate ja kauba vedu raudteel. Raudteeinsenerid on kõrgharidusega tehnika- ja/või tehnoloogiaspetsialistid või juhid, kes töötavad raudteeinfrastruktuuri majandamise, raudteeveo ning raudteeveeremi (edaspidi veeremi) kasutamise ja raudteerajatiste ehitamisega tegelevates ettevõtetes ja asutustes. 7. taseme diplomeeritud raudteeinsener kavandab ja korraldab rajatiste, tehnoloogiate ja tehnika käigushoidmist ja ehitamist oma spetsialiseerumise valdkonnas (vt A.2) ning koostab projektdokumentatsiooni, juhendid jm. Tööga kaasneb töötajate tegevuse juhtimine ning juhendamine. Töö eeldab iseseisvat tegutsemist keerulistes ja uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades ning enda ja teiste töötajate töö tulemuste eest vastutamist. Raudteeinsenerid on valmis töötama interdistsiplinaarses, rahvusvahelises meeskonnas koos ehitus-, teedeehitus-, elektri-, mehaanika-, liikuvusinseneride ja teiste valdkondade spetsialistidega. Raudteeinsenerid töötavad sise- ja/või välitingimustes. Vajadusel tuleb töötada väljaspool tavalist tööaega. Töö võib olla pingeline. Töötades tuleb arvestada raudteeliiklusest tulenevate ohtudega ja järgida töötervishoiunõudeid, kuna võimalik on kokkupuude müra, vibratsiooni ja heitgaasidega. Raudteeinseneridele on kehtestatud ka 6. ja 8. taseme kutsestandardid. Selles kutsestandardis kasutatakse termineid lähtuvalt raudtee koostalitluse tehnilistest kirjeldustest, raudtee tehnokasutuseeskirjast ja raudteeseadusest. A.2.1 Raudteesüsteemi struktuuriliste ja talituslike allsüsteemide toimimise tagamine ja arendamine A.2.2 Juhtimine A.2.3 Juhendamine A.2.4 Raudteetranspordi planeerimine A.2.5 Raudteeliikluse korraldamine A.2.6 Raudteeveeremi ehitamine ja käitamine A.2.7 Rööbastee ehitamine ja käitamine A.2.8 Raudtee turvangu ja kommunikatsioonitehnika ehitamine ja käitamine A.2.9 Raudtee energiavarustuse allsüsteemi ehitamine ja käitamine A.2.10 Vagunite ehitamine ja käitamine A.2.11 Vedurite ehitamine ja käitamine A.2.12 Mootorrongide ehitamine ja käitamine A.2.13 Eriveeremi ehitamine ja käitamine A.2.14 Rööbastee projekteerimine A.2.15 Rööbastee ehitamise ja korrashoiutööde juhtimine A.2.16 Raudteesildade korrashoid A.2.17 Järelevalve tegemine rööbastee ehitamisel ja korrashoiul A.2.18 Auditi tegemine rööbastee ehitamisel ja korrashoiul A.2.19 Raudtee turvangu ja kommunikatsioonitehnika projekteerimine A.2.20 Raudtee turvangu ja kommunikatsioonitehnika ehitamise ja korrashoiutööde juhtimine A.2.21 Järelevalve tegemine raudtee turvangu ja kommunikatsioonitehnika ehitamisel ja korrashoiul A.2.22 Auditi tegemine raudtee turvangu ja kommunikatsioonitehnika ehitamisel ja korrashoiul A.2.23 Raudtee energiavarustuse allsüsteemi projekteerimine A.2.24 Raudtee energiavarustuse allsüsteemi ehitamise ja korrashoiutööde juhtimine A.2.25 Järelvalve tegemine raudtee energiavarustuse allsüsteemi ehitamisel ja korrashoiul A.2.26 Auditi tegemine raudtee energiavarustuse allsüsteemi ehitamisel ja korrashoiul 7. taseme diplomeeritud raudteeinseneri kutse saamine eeldab erialast kõrgharidust, erialast töökogemust ja täiendusõppe läbimist. Peaspetsialist, peainsener, insener, projektijuht, projekti ekspert, objektijuht, projekteerija, piirkonnajuht, raudtee liikluskorraldaja, raudtee ekspedeerija, osakonna-, ameti- või teenistuse juhataja, kontaktvõrgu käidujuht. Kutsetunnistuse omamine võimaldab tegutseda vastutava spetsialistina Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt tunnustatud tegevusvaldkonnas vastavalt ehitusseadustikule ja raudteeseadusele. Tulevikuvaates on oluline digioskuste järjepidev arendamine, samuti kursisolemine koostalituse tehniliste kirjeldustega ja nende innovaatiliste tehniliste lahenduste suundumustega. Kutse moodustub üldoskustest ning kohustuslikest, spetsialiseerumisega seotud ja valitavatest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste B.2, kohustuslike kompetentside B.3.1 -B.3.3 ja vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi tõendamine valikust B.3.4 - B.3.9. Lisaks on nõutav vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine järgmistel spetsialiseerumistel: Raudteeveeremi ehitamine ja käitamine: nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.3.10 - B.3.13. Rööbastee ehitamine ja käitamine: nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.3.14 - B.3.18. Raudtee turvangu ja kommunikatsioonitehnika ehitamine ja käitamine: nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.3.19 - B.3.22. Raudtee energiavarustuse allsüsteemi ehitamine ja käitamine: nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.3.23 - B.3.26. Raudteesüsteemi struktuuriliste ja talituslike allsüsteemide toimimise tagamine ja arendamine 7 Juhtimine 7 Juhendamine 7 Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi tõendamine valikust B.3.4 – B.3.9. Lisaks on nõutav vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine järgmistel spetsialiseerumistel: Raudteeveeremi ehitamine ja käitamine: nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.3.10 - B.3.13. Rööbastee ehitamine ja käitamine: nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.3.14 - B.3.18. Raudtee turvangu ja kommunikatsioonitehnika ehitamine ja käitamine: nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.3.19 - B.3.22. Raudtee energiavarustuse allsüsteemi ehitamine ja käitamine: nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.3.23 - B.3.26. Vagunite ehitamine ja käitamine 7 Vedurite ehitamine ja käitamine 7 Mootorrongide ehitamine ja käitamine 7 Eriveeremi ehitamine ja käitamine 7 Rööbastee projekteerimine 7 Rööbastee ehitamise ja korrashoiutööde juhtimine 7 Raudteesildade korrashoid 7 Järelevalve tegemine rööbastee ehitamisel ja korrashoiul 7 Auditi tegemine rööbastee ehitamisel ja korrashoiul 7 Raudtee turvangu ja kommunikatsioonitehnika projekteerimine 7 Raudtee turvangu ja kommunikatsioonitehnika ehitamise ja korrashoiutööde juhtimine 7 Järelevalve tegemine raudtee turvangu ja kommunikatsioonitehnika ehitamisel ja korrashoiul 7 Auditi tegemine turvangu ja kommunikatsioonitehnika ehitamisel ja korrashoiul 7 Raudtee energiavarustuse allsüsteemi projekteerimine 7 Raudtee energiavarustuse allsüsteemi ehitamise ja korrashoiutööde juhtimine 7 Järelevalve tegemine raudtee energiavarustuse allsüsteemi ehitamisel ja korrashoiul 7 Auditi tegemine energiavarustuse allsüsteemide ehitamisel ja korrashoiul 7 Volitatud raudteeinsener, tase 8 Chartered Railway Engineer, EstQF Level 8 8 Volitatud raudteeinsener V (versioon 1) Volitatud raudteeinsener V (versioon 2) Volitatud raudteeinsener V (versioon 3) Volitatud raudteeinsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud raudteeinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud raudteeinsener, tase 8 (versioon 6) Volitatud raudteeinsener, tase 8 (versioon 7) Raudtee energiavarustuse allsüteemi ehitamine ja käitamine Raudtee turvangu ja kommunikatsioonitehnika ehitamine ja käitamine Raudteeliikluse korraldamine Raudteetranspordi planeerimine Raudteeveeremi ehitamine ja käitamine Rööbastee ehitamine ja käitamine Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Inseneeria (transport) Raudteeinsener 24 2022-11-04 2023-04-29 2028-04-28 8 8 2144 Mehaanikainsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Sihtasutus Raudteekutsed Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Ott Koppel AS Eesti Raudtee, peaspetsialist Margus Meius Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Rita Ojala Tallinna Tehnikakõrgkool Mati Räli GRK Infra AS Arvo Smiltinš AS Eesti Raudtee, tehnikadirektor Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee, ohutusjuht Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Raudteeinseneride töö eesmärk on kavandada, korraldada ja tagada ohutu reisijate ja kauba vedu raudteel. Raudteeinsenerid on kõrgharidusega tehnika- ja/või tehnoloogiaspetsialistid või juhid, kes töötavad raudteeinfrastruktuuri majandamise, raudteeveo ning raudteeveeremi (edaspidi veeremi) kasutamise ja raudteerajatiste ehitamisega tegelevates ettevõtetes ja asutustes. 8. taseme volitatud raudteeinsener on laiaulatuslike teadmiste ja kogemustega, valdkonnast tervikpilti omav tippspetsialist-ekspert. Ta kavandab ja korraldab rajatiste, tehnoloogiate ja tehnika käigushoidmist, ehitamist ja täiustamist või uute raudteesüsteemide ja tehnoloogiate väljatöötamist oma spetsialiseerumise valdkonnas (vt A.2). Ta koostab ja kinnitab projektdokumentatsiooni, juhendid, arengukavad jm. Juhina vastutab ta üksuse või organisatsiooni strateegilise tegevuse eest. Volitatud raudteeinsener töötab iseseisvalt meisterlikkust nõudvates keerulistes, piiritlemata ja uut strateegilist käsitlust vajavates olukordades. Raudteeinsenerid on valmis töötama interdistsiplinaarses, rahvusvahelises meeskonnas koos ehitus-, teedeehitus-, elektri-, mehaanika-, liikuvusinseneride ja teiste valdkondade spetsialistidega. Raudteeinsenerid töötavad sise- ja/või välitingimustes. Vajadusel tuleb töötada väljaspool tavalist tööaega. Töö võib olla pingeline. Töötades tuleb arvestada raudteeliiklusest tulenevate ohtudega ja järgida töötervishoiunõudeid, kuna võimalik on kokkupuude müra, vibratsiooni ja heitgaasidega. Raudteeinseneridele on kehtestatud ka 6. ja 7. taseme kutsestandardid. Selles kutsestandardis kasutatakse termineid lähtuvalt raudtee koostalitluse tehnilistest kirjeldustest, raudtee tehnokasutuseeskirjast ja raudteeseadusest. A.2.1 Raudteesüsteemi struktuuriliste ja talituslike allsüsteemide toimimise täiustamine ja arendamine A.2.2 Juhtimine A.2.3 Juhendamine A.2.4 Raudteetranspordi planeerimine A.2.5 Raudteeliikluse korraldamine A.2.6 Raudteeveeremi ehitamine ja käitamine A.2.7 Rööbastee ehitamine ja käitamine A.2.8 Raudtee turvangu ja kommunikatsioonitehnika ehitamine ja käitamine A.2.9 Raudtee energiavarustuse allsüsteemi ehitamine ja käitamine A.2.10 Vagunite ehitamine ja käitamine A.2.11 Vedurite ehitamine ja käitamine A.2.12 Mootorrongide ehitamine ja käitamine A.2.13 Eriveeremi ehitamine ja käitamine A.2.14 Rööbastee projekteerimine A.2.15 Rööbastee ehitamise ja korrashoiutööde juhtimine A.2.16 Raudteesildade korrashoid A.2.17 Järelevalve tegemine rööbastee ehitamisel ja korrashoiul A.2.18 Auditi tegemine rööbastee ehitamisel ja korrashoiul A.2.19 Raudtee turvangu ja kommunikatsioonitehnika projekteerimine A.2.20 Raudtee turvangu ja kommunikatsioonitehnika ehitamise ja korrashoiutööde juhtimine A.2.21 Järelevalve tegemine raudtee turvangu ja kommunikatsioonitehnika ehitamisel ja korrashoiul A.2.22 Auditi tegemine raudtee turvangu ja kommunikatsioonitehnika ehitamisel ja korrashoiul A.2.23 Raudtee energiavarustuse allsüsteemi projekteerimine A.2.24 Raudtee energiavarustuse allsüsteemi ehitamise ja korrashoiutööde juhtimine A.2.25 Järelvalve tegemine raudtee energiavarustuse allsüsteemi ehitamisel ja korrashoiul A.2.26 Auditi tegemine raudtee energiavarustuse allsüsteemi ehitamisel ja korrashoiul 8. taseme volitatud raudteeinseneri kutse saamine eeldab erialast kõrgharidust, erialast töökogemust ja täiendusõppe läbimist. Peainsener, insener, arendusjuht, projektijuht, projekti ekspert, projekteerija, piirkonnajuht, raudtee liikluskorraldaja, raudtee ekspedeerija, osakonna-, ameti- või teenistuse juhataja. Kutsetunnistuse omamine võimaldab tegutseda vastutava spetsialistina Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt tunnustatud tegevusvaldkonnas vastavalt ehitusseadustikule ja raudteeseadusele. Tulevikuvaates on oluline digioskuste järjepidev arendamine, samuti kursisolemine koostalituse tehniliste kirjeldustega ja nende innovaatiliste tehniliste lahenduste suundumustega. Kutse moodustub üldoskustest ning kohustuslikest, spetsialiseerumisega seotud ja valitavatest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste B.2, kohustuslike kompetentside B.3.1 -B.3.3 ja vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi tõendamine valikust B.3.4 - B.3.9. Lisaks on nõutav vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine järgmistel spetsialiseerumistel: Raudteeveeremi ehitamine ja käitamine: nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.3.10 - B.3.13. Rööbastee ehitamine ja käitamine: nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.3.14 - B.3.18. Raudtee turvangu ja kommunikatsioonitehnika ehitamine ja käitamine: nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.3.19 - B.3.22. Raudtee energiavarustuse allsüsteemi ehitamine ja käitamine: nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.3.23 - B.3.26. Raudteesüsteemi struktuuriliste ja talituslike allsüsteemide toimimise täiustamine ja arendamine 8 Juhtimine 8 Juhendamine 7 Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi tõendamine valikust B.3.4 – B.3.9. Lisaks on nõutav vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine järgmistel spetsialiseerumistel: Raudteeveeremi ehitamine ja käitamine: nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.3.10 - B.3.13. Rööbastee ehitamine ja käitamine: nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.3.14 - B.3.18. Raudtee turvangu ja kommunikatsioonitehnika ehitamine ja käitamine: nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.3.19 - B.3.22. Raudtee energiavarustuse allsüsteemi ehitamine ja käitamine: nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.3.23 - B.3.26. Vagunite ehitamine ja käitamine 8 Vedurite ehitamine ja käitamine 8 Mootorrongide ehitamine ja käitamine 8 Eriveeremi ehitamine ja käitamine 8 Rööbastee projekteerimine 8 Rööbastee ehitamise ja korrashoiutööde juhtimine 8 Raudteesildade korrashoid 8 Järelevalve tegemine rööbastee ehitamisel ja korrashoiul 8 Auditi tegemine rööbastee ehitamisel ja korrashoiul 7 Raudtee turvangu ja kommunikatsioonitehnika projekteerimine 8 Raudtee turvangu ja kommunikatsioonitehnika ehitamise ja korrashoiutööde juhtimine 8 Järelevalve tegemine raudtee turvangu ja kommunikatsioonitehnika ehitamisel ja korrashoiul 8 Auditi tegemine turvangu ja kommunikatsioonitehnika ehitamisel ja korrashoiul 7 Raudtee energiavarustuse allsüsteemi projekteerimine 8 Raudtee energiavarustuse allsüsteemi ehitamise ja korrashoiutööde juhtimine 8 Järelevalve tegemine raudtee energiavarustuse allsüsteemi ehitamisel ja korrashoiul 8 Auditi tegemine energiavarustuse allsüsteemide ehitamisel ja korrashoiul 7 Turvasüsteemide tehnik, tase 4 Security and Fire Protection Systems Installer, EstQF Level 4 2 Turvasüsteemide tehnik, tase 4 (versioon 1) Turvasüsteemide tehnik, tase 4 (versioon 3) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Turvasüsteemide tehnik 28 2022-11-08 2022-11-08 2026-03-25 4 4 3114 Elektroonikatehnikud 0714 Elektroonika ja automaatika 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Oliver Riik Telegrupp AS Tõnu Kutsar Eule OÜ Tarmo Nigols G4S Eesti AS Marina Koit Henert Grupp OÜ Ülo Kala Selerek OÜ Neeme Ervin Import Service OÜ Ergo Manninen Päästeamet Mihkel Kask Politsei- ja Piirivalveamet Andre Lilleleht Eesti Turvaettevõtete Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Turvasüsteemide tehnik, tase 4 kutsestandard on täienduskoolituse õppekava koostamise ja töömaailma kutse andmise aluseks. Turvasüsteemide tehnik, tase 4 tööks on turvasüsteemide ja tuleohutuspaigaldiste paigaldamine, hooldamine ja hooldusaktide allkirjastamine. Turvasüsteemide tehnik, tase 4 täidab oma tööülesandeid iseseisvalt ja vastutab oma töö eest. Turvasüsteemide tehnik, tase 4 võib juhendada turvasüsteemide paigaldaja, tase 3 tööde tegemist. Turvasüsteemide tehnik, tase 4 teeb turvasüsteemide paigaldamise ja hooldamisega seonduvaid muid töid, kus on pädevuse tõendamine nõutav (nt elektri- ning automaatika jms) vastavas valdkonnas omandatud pädevuse piires. Turvasüsteemide tehnik, tase 4 tegutseb vähemalt ühel järgmistest tegevusvaldkondadest: häireseadmestiku paigaldamine ja hooldamine; jälgimisseadmestiku paigaldamine ja hooldamine; tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamine ja hooldamine; gaaskustutussüsteemi paigaldamine ja hooldamine; vee- ja vahttulekustutuse süsteemide paigaldamine ja hooldamine; suitsutõrjesüsteemi paigaldamine ja hooldamine; ehitise teavitamissüsteemi paigaldamine ja hooldamine; evakuatsioonivalgustuse paigaldamine ja hooldamine; tuleohutusautomaatika paigaldamine ja hooldamine; fluoreeritud gaase sisaldavate gaaskustutussüsteemide käitlemine. Turvasüsteemide tehnika kutsealal töötab ka turvasüsteemide paigaldaja, tase 3 ja turvasüsteemide tehnik, tase 4 esmane kutse, kes osalevad turvasüsteemide ja tuleohutuspaigaldiste paigaldamises ja hooldamises ning turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5, kelle ülesanne on turvasüsteemide ja tuleohutuspaigaldiste paigaldamise ja hooldamise korraldamine, sh turvasüsteemide paigaldaja, tase 3 ja turvasüsteemide tehnik, tase 4 ning turvasüsteemide tehnik, tase 4 esmane kutse töö juhtimine. Turvasüsteemide tehniku töövahenditeks on käsi- ja spetsiaaltööriistad, redelid, tõstukid, mõõteseadmed, tehniline dokumentatsioon, normdokumendid (standardid, juhendid), arvutid ja nende tarkvara, spetsiaalseid seadmed ja programmid ning isikukaitsevahendid vastavalt objekti eripärale. Töö eripäraks võib olla: töö kõrgustes, välitingimustes, tolm, müra, madalad ja kõrged temperatuurid, niiskus. Turvasüsteemide tehnik, tase 4 omab ka turvasüsteemide paigaldaja tase 3 kompetentsi. Selle kutsestandardi raames mõistetakse: - häireseadmestiku all häire edastussüsteeme (HES), sissetungi- ja paanikahäire süsteeme (SHS), läbipääsusüsteeme (LPS); - jälgimisseadmestiku all videovalvesüsteeme (VVS); - ehitise teavitamissüsteemi all ehitise tulekahjust teavitamise häälalarmisüsteemi ja muid teavitamist tagavaid helindussüsteeme; - evakuatsioonivalgustuse all ehitise hädavalgustuse tugevvoolu ja nõrkvoolu lahendusi tuleohutuspaigaldisena. A.2.1 Paigaldiste ning seadmete paigaldus A.2.2 Süsteemi häälestamine ja testimine A.2.3 Paigaldiste kontroll ja hooldamine A.2.4 Kasutajakoolituse läbi viimine A.2.5 Häireseadmestiku paigaldamine ja hooldamine. A.2.6 Jälgimisseadmestiku paigaldamine ja hooldamine. A.2.7 Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamine ja hooldamine. A.2.8 Gaaskustutussüsteemi paigaldamine ja hooldamine. A.2.9 Vee- ja vahttulekustutuse süsteemide paigaldamine ja hooldamine. A.2.10 Suitsutõrjesüsteemi paigaldamine ja hooldamine. A.2.11 Ehitise teavitamissüsteemi paigaldamine ja hooldamine. A.2.12 Evakuatsioonivalgustuse paigaldamine ja hooldamine. A.2.13 Tuleohutusautomaatika paigaldamine ja hooldamine. A.2.14 Fluoreeritud gaase sisaldavate gaaskustutussüsteemide käitlemine. Turvasüsteemide tehnik, tase 4 on tavapäraselt keskharidusega või kutsekeskharidusega isik, kes on kutsealased oskused omandatud töö käigus või kutseõppeasutuses või täienduskoolitusel. Valve-, turva-, tuleohutussüsteemide tehnik, paigaldustehnik, hooldustehnik. Töötamine turvasüsteemide tehnik, tase 4-na on reguleeritud tuleohutuse seaduse ja turvaseadusega. Selle kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2) ja kohustuslike kompetentside B.3.1-B.3.4 tõendamine. Valitavatest kompetentsidest B.3.5 - B.3.14 tuleb tõendada vähemalt üks arvestades, et valitavat kompetentsi B.3.14 Fluoreeritud gaase sisaldavate gaasikustutussüsteemide käitlemine saab tõendada üksnes samaaegselt valitava kompetentsiga B.3.8 Gaaskustutussüsteemi paigaldamine ja hooldamine. Paigaldiste ning seadmete paigaldus 4 Süsteemi häälestamine ja testimine 4 Paigaldiste kontroll ja hooldamine 4 Kasutajakoolituse läbiviimine 4 Valitavatest kompetentsidest B.3.5 - B.3.14 tuleb tõendada vähemalt üks arvestades, et valitavat kompetentsi B.3.14 Fluoreeritud gaase sisaldavate gaasikustutussüsteemide käitlemine saab tõendada üksnes samaaegselt valitava kompetentsiga B.3.8 Gaaskustutussüsteemi paigaldamine ja hooldamine. Häireseadmestiku paigaldamine ja hooldamine 4 Jälgimisseadmestiku paigaldamine ja hooldamine 4 Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamine ja hooldamine 4 Gaaskustutussüsteemi paigaldamine ja hooldamine 4 Vee- ja vahtkustutuse süsteemide paigaldamine ja hooldamine 4 Suitsutõrjesüsteemi paigaldamine ja hooldamine 4 Ehitise teavitamissüsteemi paigaldamine ja hooldamine 4 Evakuatsioonivalgustuse paigaldamine ja hooldamine 4 Tuleohutusautomaatika paigaldamine ja hooldamine 4 Fluoreeritud gaase sisaldavate gaasikustutussüsteemide käitlemine 4 Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 Security and Fire Protection Systems Installer, EstQF Level 5 10 Turvasüsteemide tehnik III (versioon 1) Turvasüsteemide tehnik III (versioon 2) Turvasüsteemide tehnik III (versioon 3) Turvasüsteemide tehnik III (versioon 4) Turvasüsteemide tehnik III (versioon 5) Turvasüsteemide tehnik, tase 5 (versioon 6) Turvasüsteemide tehnik, tase 5 (versioon 7) Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 (versioon 11) Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 (versioon 8) Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 (versioon 9) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Turvasüsteemide tehnik 28 2022-11-08 2022-11-08 2026-03-25 5 5 3114 Elektroonikatehnikud 0714 Elektroonika ja automaatika 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Oliver Riik Telegrupp AS Tõnu Kutsar Eule OÜ Tarmo Nigols G4S Eesti AS Marina Koit Henert Grupp OÜ Ülo Kala Selerek OÜ Neeme Ervin Import Service OÜ Ergo Manninen Päästeamet Mihkel Kask Politsei- ja Piirivalveamet Andre Lilleleht Eesti Turvaettevõtete Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 kutsestandard on täienduskoolituse õppekava koostamise ja töömaailma kutse andmise aluseks. Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 tööks on turvasüsteemide ja tuleohutuspaigaldiste paigaldamise ja hooldamise korraldamine, vajadusel paigaldamine ja hooldamine, tehtud tööde kontrollimine ja tööde eest vastutamine. Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 töötab iseseisvalt. Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 tegutseb vähemalt ühel järgmistest tegevusvaldkondadest: häireseadmestiku paigaldamine ja hooldamine; jälgimisseadmestiku paigaldamine ja hooldamine; tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamine ja hooldamine; gaaskustutussüsteemi paigaldamine ja hooldamine; vee- ja vahttulekustutuse süsteemide paigaldamine ja hooldamine; suitsutõrjesüsteemi paigaldamine ja hooldamine; ehitise teavitamissüsteemi paigaldamine ja hooldamine; evakuatsioonivalgustuse paigaldamine ja hooldamine; tuleohutusautomaatika paigaldamine ja hooldamine. Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 korraldab (vajadusel teeb) turvasüsteemide paigaldamise ja hooldamisega seonduvaid muid töid, kus on pädevuse tõendamine nõutav (nt elektri- ning automaatika jms) vastavas valdkonnas omandatud pädevuse piires. Turvasüsteemide tehnika kutsealal töötab ka turvasüsteemide paigaldaja, tase 3 ja turvasüsteemide tehnik, tase 4 esmane kutse, kes osalevad turvasüsteemide ja tuleohutuspaigaldiste paigaldus- ja hooldustöödes ja turvasüsteemide tehnik, tase 4, kelle tööks on turvasüsteemide ja tuleohutuspaigaldiste paigaldamine ja hooldamine. Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 tööaeg on üldjuhul fikseeritud, vajadusel esineb töötamist väljaspool tööaega. Tööga võib kaasneda füüsiline ja vaimne pingutus, töötempo on periooditi kiire ja pingeline. Vajadusel tuleb töötada välitingimustes, kõrgustes, ohtlikus keskkonnas. Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 töövahenditeks on käsi- ja spetsiaaltööriistad, redelid, tõstukid, mõõteseadmed, tehniline dokumentatsioon, normdokumendid (standardid, juhendid), arvutid ja nende tarkvara, kontoriseadmed ja spetsiaalseid arvutusprogrammid. Turvasüsteemide vastutav spetsialist kasutab vastavalt objekti eripärale isikukaitsevahendeid. Töö eripäraks võib olla: töö kõrgustes, välitingimustes, tolm, müra, madalad ja kõrged temperatuurid, niiskus. Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 omab ka turvasüsteemide tehnik tase 4 kompetentse väljaarvatud Fluoreeritud gaase sisaldavate gaasikustutussüsteemide käitlemine. Selle kutsestandardi raames mõistetakse: - häireseadmestiku all häire edastussüsteeme (HES), sissetungi- ja paanikahäire süsteeme (SHS), läbipääsusüsteeme (LPS); - jälgimisseadmestiku all videovalvesüsteeme (VVS) - ehitise teavitamissüsteemi all ehitise tulekahjust teavitamise häälalarmisüsteemi ja muid teavitamist tagavaid helindussüsteeme; - evakuatsioonivalgustuse all ehitise hädavalgustuse tugevvoolu ja nõrkvoolu lahendusi tuleohutuspaigaldisena. A.2.1 Enda ja meeskonna töö planeerimine, korraldamine ja kontrollimine. A.2.2 Töökeskkonna ohutuse tagamine. A.2.3 Paigaldiste ning seadmete paigaldus. A.2.4 Süsteemi häälestamine ja testimine. A.2.5 Paigaldiste kontroll ja hooldamine. A.2.6 Kasutajakoolituste läbi viimine. A.2.7 Paigaldamise järelevalve. A.2.8 Häireseadmestiku paigaldamine ja hooldamine. A.2.9 Jälgimisseadmestiku paigaldamine ja hooldamine. A.2.10 Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamine ja hooldamine. A.2.11 Gaaskustutussüsteemi paigaldamine ja hooldamine. A.2.12 Vee- ja vahttulekustutuse süsteemide paigaldamine ja hooldamine. A.2.13 Suitsutõrjesüsteemi paigaldamine ja hooldamine. A.2.14 Ehitise teavitamissüsteemi paigaldamine ja hooldamine. A.2.15 Evakuatsioonivalgustuse paigaldamine ja hooldamine. A.2.16 Tuleohutusautomaatika paigaldamine ja hooldamine. Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 on tavapäraselt keskharidusega isik, kes on kutsealased oskused omandanud töö käigus või kutseõppeasutuses või täienduskoolitustel. Sageli on turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 varem töötanud 4. taseme turvasüsteemide tehnikuna. Valve-, turva-, tuleohutussüsteemide vastutav spetsialist, paigaldusjuht, hooldusjuht, objektijuht, projektijuht. Töötamine turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5na on reguleeritud tuleohutuse seaduse ja turvaseadusega. Selle kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2) ja kohustuslike kompetentside B.3.1-B.3.7 tõendamine. Valitavatest kompetentsidest B.3.8 - B.3.16 tuleb tõendada vähemalt üks. Enda ja meeskonna töö planeerimine, korraldamine ja kontrollimine 5 Töökeskkonna ohutuse tagamine 5 Paigaldiste ning seadmete paigaldus 5 Süsteemi häälestamine ja testimine 5 Paigaldiste kontroll ja hooldus 5 Kasutajakoolituse läbiviimine 4 Paigaldamise järelevalve 6 Valitavatest kompetentsidest B.3.8 - B.3.16 tuleb tõendada vähemalt üks. Häireseadmestiku paigaldamine ja hooldamine 5 Jälgimisseadmestiku paigaldamine ja hooldamine 5 Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamine ja hooldamine 5 Gaaskustutussüsteemi paigaldamine ja hooldamine 5 Vee- ja vahtkustutuse süsteemide paigaldamine ja hooldamine 5 Suitsutõrjesüsteemi paigaldamine ja hooldamine 5 Ehitise teavitamissüsteemi paigaldamine ja hooldamine 5 Evakuatsioonivalgustuse paigaldamine ja hooldamine 5 Tuleohutusautomaatika paigaldamine ja hooldamine 5 Turvasüsteemide projekteerija, tase 6 Security and Fire Protection Systems Project Designer, EstQF Level 6 5 Turvasüsteemide projekteerija, tase 6 (versioon 1) Turvasüsteemide projekteerija, tase 6 (versioon 2) Turvasüsteemide projekteerija, tase 6 (versioon 3) Turvasüsteemide projekteerija, tase 6 (versioon 4) Turvasüsteemide projekteerija, tase 6 (versioon 6) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Turvasüsteemide projekteerija 28 2022-11-08 2022-11-08 2026-03-25 6 6 2152 Elektroonikainsenerid 0714 Elektroonika ja automaatika 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Oliver Riik Telegrupp AS Tõnu Kutsar Eule OÜ Tarmo Nigols G4S Eesti AS Marina Koit Henert Grupp OÜ Ülo Kala Selerek OÜ Neeme Ervin Import Service OÜ Ergo Manninen Päästeamet Mihkel Kask Politsei- ja Piirivalveamet Andre Lilleleht Eesti Turvaettevõtete Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Turvasüsteemide projekteerija on töökogemustega spetsialist (osalenud vähemalt 3 aastat kvalifikatsioonile vastavate projektide koostamisel), kelle tööks on tuleohutus- ja turvasüsteemide projekteerimine. Turvasüsteemide projekteerija töötab iseseisvalt suheldes vastavalt vajadusele kolleegide ja klientidega ja vastutab enda allkirjastatud projektide vastavuse eest kehtivatele nõuetele ja normdokumentidele. Turvasüsteemide projekteerija, tase 6 tegutseb vähemalt ühel järgmistest tegevusvaldkondadest: häireseadmestiku projekteerimine; jälgimisseadmestiku projekteerimine; tulekahjusignalisatsioonisüsteemi projekteerimine; gaaskustutussüsteemi projekteerimine; vee- ja vahttulekustutuse süsteemide projekteerimine; suitsutõrjesüsteemi projekteerimine; ehitise teavitamissüsteemi projekteerimine; evakuatsioonivalgustuse projekteerimine; tuleohutusautomaatika projekteerimine. Turvasüsteemide projekteerija, tase 6 projekteerib turvasüsteemidega seonduvaid muid süsteeme, kus on pädevuse tõendamine nõutav (nt elektri- ning automaatika jms) vastavas valdkonnas omandatud pädevuse piires. Turvasüsteemide projekteerija tööaeg on fikseeritud, vajadusel esineb töötamist väljaspool tööaega. Tööga võib kaasneda vaimne pingutus, töötempo on periooditi kiire ja pingeline. Turvasüsteemide projekteerija kasutab oma töös lisaks tavapärastele kommunikatsioonivahenditele, arvutitele ja nende tarkvarale ning kontoriseadmetele ka spetsiaalseid arvutiprogramme ning vastavalt spetsialiseerumisele erinevaid töövahendeid ja mõõteriistu. Selle kutsestandardi raames mõistetakse: - häireseadmestiku all häire edastussüsteeme (HES), sissetungi- ja paanikahäire süsteeme (SHS), läbipääsusüsteeme (LPS); - jälgimisseadmestiku all videovalvesüsteeme (VVS); - ehitise teavitamissüsteemi all ehitise tulekahjust teavitamise häälalarmisüsteemi ja muid teavitamist tagavaid helindussüsteeme; - evakuatsioonivalgustuse all ehitise hädavalgustuse tugevvoolu ja nõrkvoolu lahendusi tuleohutuspaigaldisena. A.2.1 Töö planeerimine ja korraldamine A.2.2 Projekteerimine A.2.3 Projekteerimise järelevalve A.2.4 Projekti ekspertiis A.2.5 Häireseadmestiku projekteerimine. A.2.6 Jälgimisseadmestiku projekteerimine. A.2.7 Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi projekteerimine. A.2.8 Gaaskustutussüsteemi projekteerimine. A.2.9 Vee- ja vahttulekustutuse süsteemide projekteerimine. A.2.10 Suitsutõrjesüsteemi projekteerimine. A.2.11 Ehitise teavitamissüsteemi projekteerimine. A.2.12 Evakuatsioonivalgustuse projekteerimine. A.2.13 Tuleohutusautomaatika projekteerimine. Turvasüsteemide projekteerijal on tavapäraselt bakalaureusekraad või rakenduslik kõrgharidus tehnilisel (soovitavalt elektri) alal ning projekteerimiskogemus turvasüsteemide alal. Kogemus saavutatakse projektide koostamisel ja täiendusõppe kursuste läbimisel. Kuni kutse saamiseni tuleb projektid kooskõlastada turvasüsteemide projekteerija kutset omava isikuga. Turvasüsteemide projekteerija , tuleohutuspaigaldiste projekteerija , tuleohutusautomaatika projekteerija. Töötamine turvasüsteemide projekteerija, tase 6na on reguleeritud tuleohutuse seaduse ja turvaseadusega. Selle kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2) ja kohustuslike kompetentside B.3.1-B.3.4 tõendamine. Valitavatest kompetentsidest B.3.5 - B.3.13 tuleb tõendada vähemalt üks. Töö planeerimine ja korraldamine 6 Projekteerimine 6 Projekteerimise järelevalve 6 Projekti ekspertiis 6 Valitavatest kompetentsidest B.3.5 - B.3.13 tuleb tõendada vähemalt üks. Häireseadmestiku projekteerimine 6 Jälgimisseadmestiku projekteerimine 6 Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi projekteerimine 6 Gaaskustutussüsteemi projekteerimine 6 Vee- ja vahtkustutuse süsteemide projekteerimine 6 Suitsutõrjesüsteemi projekteerimine 6 Ehitise teavitamissüsteemi projekteerimine 6 Evakuatsioonivalgustuse projekteerimine 6 Tuleohutusautomaatika projekteerimine 6 Keraamik, tase 4 Ceramist, EstQF Level 4 7 Keraamik, tase 4 (versioon 6) Keraamikasell, tase 4 (versioon 5) Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal II (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal II (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal II (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal II (versioon 4) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Keraamik 26 2022-11-09 2022-11-09 2027-11-08 4 4 7314 Savi- ja portselanimeistrid 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Käsitöölise kutse-eetika Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Karin Kalman OÜ Stuudiokeraamika Kersti Laanmaa OÜ Brendor Maret Lehis Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Margit Mald OÜ Haeska Keraamika Maarika Saarelaht MTÜ Sajam Margit Terasmees Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Keraamik, tase 4 on käsitööline, kes valmistab käsitsi vormides kvaliteetseid ja esteetilisi keraamilisi esemeid, kasutades traditsioonilisi ja kaasaegseid tehnikaid ning töövõtteid. 4. taseme keraamik kavandab, valmistab, viimistleb, põletab, glasuurib ja dekoreerib keraamilisi esemeid. Ta turundab oma toodangut ning osutab teenuseid, nt esemete valmistamine etteantud kavandi järgi, teenuspõletus, dekoreerimine jm. Keraamik võib töötada keraamikatöökojas või -tehases. Keraamiku töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt, vajadusel tuleb olla valmis hooajatööks ja töötamiseks puhkepäevadel. Töö võib olla füüsiliselt pingutav, sundasendit nõudev ja kiire tempoga. Ta puutub kokku niiskuse, tolmu ja kemikaalidega, mis võivad põhjustada ohtu tervisele (allergia vms), mistõttu tuleb kasutada isikukaitsevahendeid ning järgida tööohutusnõudeid. Lisaks 4. taseme keraamikule on kutsealal ka keraamik, tase 5. Tema tööks on samuti keraamikaesemete valmistamine, lisaks juhendab ta kolleege või harrastajaid ning juhib ettevõtet. 5. taseme keraamik on spetsialiseerunud vähemalt ühele tehnikale (saviesemete treimine, kipsvormiga paljundamine). A.2.1 Keraamikaesemete valmistamine A.2.2 Ettevõtlus Keraamikuna töötavad inimesed, kes on läbinud kutseõppe tasemeõppe või on omandanud kutseoskused töö käigus. Savitoodete valaja, savitoodete vormija, savitreija, keraamika dekoratiivmaalija, kipsvormide paljundaja jm. Kutse moodustub üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste ja kõikide kompetentside tõendamine. Keraamikaesemete valmistamine 4 Ettevõtlus 4 Keraamik, tase 5 Ceramist, EstQF Level 5 5 Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal III (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal III (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal III (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal III (versioon 4) Kipsvormiga paljundamine Saviesemete treimine Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Keraamik 26 2022-11-09 2022-11-09 2027-11-08 5 5 7314 Savi- ja portselanimeistrid 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Käsitöölise kutse-eetika Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Karin Kalman OÜ Stuudiokeraamika Kersti Laanmaa OÜ Brendor Maret Lehis Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Margit Mald OÜ Haeska Keraamika Maarika Saarelaht MTÜ Sajam Margit Terasmees Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Keraamik, tase 5 valmistab kavandite, tööjuhiste või esemete järgi kvaliteetseid ja esteetilisi keraamilisi esemeid, kasutades traditsioonilisi ja kaasaegseid tehnikaid ning töövõtteid. 5. taseme keraamik kavandab, valmistab, viimistleb, põletab, glasuurib ja dekoreerib keraamilisi esemeid, tegutsedes ettevõtjana turundab oma toodangut ning osutab teenuseid. Ta vastutab enda ja teiste töötajate töötulemuste eest. Ta juhendab kaastöötajate või praktikantide tegevust ning teeb koostööd erinevate spetsialistidega. Keraamiku töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt, vajadusel tuleb olla valmis hooajatööks ja töötamiseks puhkepäevadel. Töö võib olla füüsiliselt pingutav, sundasendit nõudev ja kiire tempoga. Ta puutub kokku niiskuse, tolmu ja kemikaalidega, mis võivad põhjustada ohtu tervisele (allergia, silikoos vms), mistõttu tuleb kasutada isikukaitsevahendeid ning järgida tööohutusnõudeid. Lisaks 5. taseme keraamikule on kutsealal ka keraamik, tase 4, kelle põhiline töö on keraamikaesemete valmistamine ja oma valmistatud esemetelt tulu teenimine. A.2.1 Keraamikaesemete valmistamine A.2.2 Ettevõtlus A.2.3 Juhendamine Saviesemete treimine A.2.4 Saviesemete treimine Kipsvormiga paljundamine A.2.5 Kipsvormiga paljundamine 5. taseme keraamikuna töötavad inimesed, kelle kutseoskused on omandatud praktilise töö ja erialaste täiendkoolituste käigus. Keraamik. Oskus rakendada digipädevusi, et valmistada mudeleid või kipsvorme kihtlisandustehnoloogia abil ning kasutada 3D-saviprintimistehnikat. Kutse moodustub üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste ja kõikide kompetentside ja vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi tõendamine. Keraamikaesemete valmistamine 5 Ettevõtlus 5 Juhendamine 5 Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi tõendamine Raamatukoguhoidja, tase 6 Librarian, EstQF Level 6 7 Raamatukoguhoidja III (versioon 1) Raamatukoguhoidja III (versioon 2) Raamatukoguhoidja III (versioon 3) Raamatukoguhoidja III (versioon 5) Raamatukoguhoidja, tase 6 (versioon 4) Raamatukoguhoidja, tase 6 (versioon 6) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Raamatukogundus Raamatukoguhoidja 26 2022-11-09 2022-11-09 2027-11-08 6 6 2622 Raamatukoguhoidjad jms teabe tippspetsialistid 0322 Raamatukogundus, teave, arhiivindus 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing Tartu Ülikool Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Janne Andresoo Eesti Rahvusraamatukogu direktor Reet Lubi Viljandi Linnaraamatukogu Mai Põldaas Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu Katre Riisalu Eesti Rahvusraamatukogu humanitaaria ja kunstide raamatukogu juhataja Tuuliki Tõiste Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu Ilmar Vaaro TÜ ühiskonnateaduste instituut Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Raamatukoguhoidja töö on kujundada inimeste lugemisharjumusi, toetada elukestvat õpet ja tagada ligipääs informatsioonile, teadmistele ja kultuurile ning toetada teadus-, loome- ja arendustegevust. Raamatukoguhoidja töö peamine eesmärk on pakkuda kasutajakeskset raamatukogu- ja infoteenust, võimaldades juurdepääsu inforessurssidele. Raamatukoguhoidja osaleb infopädevuste arendamisel. Raamatukoguhoidja, tase 6 on spetsialist raamatukogutöö põhivaldkondades - kogude kujundamises, töötlemises, säilitamises ja nende kättesaadavaks tegemises. Raamatukoguhoidjad töötavad üldjuhul siseruumides: lugemissaalides, hoidlates ja muudes raamatukogu ruumides. Töö toimub graafiku alusel, mis võib sisaldada töötamist puhkepäevadel. Kutsealal on ka järgmised kutsed: raamatukoguhoidja, tase 7 - juhtivspetsialist, kes lisaks tööle raamatukogutöö põhivaldkondades juhib inimesi ja ressursse; raamatukoguhoidja, tase 8 - tippspetsialist raamatukogutöö põhivaldkondades. Ta arendab teenuseid ja raamatukogunduse valdkonda laiemalt. A.2.1 Kogude kujundamine A.2.2 Kogude töötlemine ja säilitamine A.2.3 Lugejateenindus ja -koolitus A.2.4 Arendustegevus 6. taseme raamatukoguhoidjal on kõrgharidus, kutseoskused on omandatud erialastel täiendkoolitustel ja erialase töö käigus. Raamatukoguhoidja, kooliraamatukoguhoidja, infospetsialist jt spetsialisti ametinimetused vastavalt vastutusalale organisatsioonis. Tööd raamatukoguhoidjana reguleerivad rahvaraamatukogu seadus, põhikooli- ja gümnaasiumi-seadus, säilituseksemplari seadus ja Eesti Rahvusraamatukogu seadus. Koos- ja meeskonnatöö oskus, tervikpildi nägemise oskus, sotsiaalne ja kultuuriline teadlikkus, oskus töötada suurte andmemahtudega, uue meedia kirjaoskus, oskus tegevusi eesmärgipäraselt kavandada, visualiseerida ja kommunikeerida. Kutse taotlemisel on nõutavüldoskuste ja kõikide kompetentside tõendamine. Kogude kujundamine 6 Kogude töötlemine ja säilitamine 6 Lugejateenindus ja -koolitus 6 Arendustegevus 6 Raamatukoguhoidja, tase 7 Librarian, EstQF Level 7 7 Raamatukoguhoidja IV (versioon 1) Raamatukoguhoidja IV (versioon 2) Raamatukoguhoidja IV (versioon 3) Raamatukoguhoidja IV (versioon 5) Raamatukoguhoidja, tase 7 (versioon 4) Raamatukoguhoidja, tase 7 (versioon 6) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Raamatukogundus Raamatukoguhoidja 26 2022-11-09 2022-11-09 2027-11-08 7 7 2622 Raamatukoguhoidjad jms teabe tippspetsialistid 0322 Raamatukogundus, teave, arhiivindus 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Janne Andresoo Eesti Rahvusraamatukogu direktor Reet Lubi Viljandi Linnaraamatukogu Mai Põldaas Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu Katre Riisalu Eesti Rahvusraamatukogu humanitaaria ja kunstide raamatukogu juhataja Tuuliki Tõiste Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu Ilmar Vaaro TÜ ühiskonnateaduste instituut Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Raamatukoguhoidja töö on kujundada inimeste lugemisharjumusi, toetada elukestvat õpet ja tagada ligipääs informatsioonile, teadmistele ja kultuurile ning toetada teadus-, loome- ja arendustegevust. Raamatukoguhoidja töö peamine eesmärk on pakkuda kasutajakeskset raamatukogu- ja infoteenust, võimaldades juurdepääsu inforessurssidele. Raamatukoguhoidja osaleb infopädevuste arendamisel. Raamatukoguhoidja, tase 7 on juhtivspetsialist raamatukogutöö põhivaldkondades - kogude kujundamises, töötlemises, säilitamises ja nende kättesaadavaks tegemises. Töö eeldab inimeste ja ressursside juhtimise oskust. Raamatukoguhoidjad töötavad üldjuhul siseruumides: lugemissaalides, hoidlates ja muudes raamatukogu ruumides. Töö toimub graafiku alusel, mis võib sisaldada töötamist puhkepäevadel. Kutsealal on ka järgmised kutsed: raamatukoguhoidja, tase 6 - spetsialist raamatukogutöö põhivaldkondades - kogude kujundamises, töötlemises, säilitamises ja nende kättesaadavaks tegemises; raamatukoguhoidja, tase 8 - tippspetsialist raamatukogutöö põhivaldkondades. Ta on organisatsiooni strateegiline juht, kes arendab teenuseid ja raamatukogunduse valdkonda laiemalt. A.2.1 Kogude kujundamine A.2.2 Kogude töötlemine ja säilitamine A.2.3 Lugejateenindus ja -koolitus A.2.4 Juhtimine ja arendustegevus 7. taseme raamatukoguhoidjal on kõrgharidus, kutseoskused on omandatud erialastel ja teistel täienduskoolitustel ja töö käigus. Direktor, juhataja, raamatukoguhoidja, kooliraamatukoguhoidja, infospetsialist jt juhtivspetsialisti ametinimetused vastavalt vastutusalale organisatsioonis. Tööd raamatukoguhoidjana reguleerivad rahvaraamatukogu seadus, põhikooli- ja gümnaasiumi-seadus, säilituseksemplari seadus ja Eesti Rahvusraamatukogu seadus. Koos- ja meeskonnatöö oskus, tervikpildi nägemise oskus, sotsiaalne ja kultuuriline teadlikkus, oskus töötada suurte andmemahtudega, uue meedia kirjaoskus, oskus tegevusi eesmärgipäraselt kavandada, visualiseerida ja kommunikeerida. Kutse taotlemisel on nõutavüldoskuste ja kõikide kompetentside tõendamine. Kogude kujundamine 7 Kogude töötlemine ja säilitamine 7 Lugejateenindus ja -koolitus 7 Juhtimine ja arendustegevus 7 Raamatukoguhoidja, tase 8 Librarian, EstQF Level 8 7 Raamatukoguhoidja V (versioon 1) Raamatukoguhoidja V (versioon 2) Raamatukoguhoidja V (versioon 3) Raamatukoguhoidja V (versioon 5) Raamatukoguhoidja, tase 8 (versioon 4) Raamatukoguhoidja, tase 8 (versioon 6) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Raamatukogundus Raamatukoguhoidja 26 2022-11-09 2022-11-09 2027-11-08 8 8 2622 Raamatukoguhoidjad jms teabe tippspetsialistid 0322 Raamatukogundus, teave, arhiivindus 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Janne Andresoo Eesti Rahvusraamatukogu direktor Reet Lubi Viljandi Linnaraamatukogu Mai Põldaas Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu Katre Riisalu Eesti Rahvusraamatukogu humanitaaria ja kunstide raamatukogu juhataja Tuuliki Tõiste Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu Ilmar Vaaro TÜ ühiskonnateaduste instituut Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Raamatukoguhoidja töö on kujundada inimeste lugemisharjumusi, toetada elukestvat õpet ja tagada ligipääs informatsioonile, teadmistele ja kultuurile ning toetada teadus-, loome- ja arendustegevust. Raamatukoguhoidja töö peamine eesmärk on pakkuda kasutajakeskset raamatukogu- ja infoteenust, võimaldades juurdepääsu inforessurssidele. Raamatukoguhoidja osaleb infopädevuste arendamisel. Raamatukoguhoidja, tase 8 on tippspetsialist raamatukogutöö põhivaldkondades. Ta arendab teenuseid ja raamatukogunduse valdkonda laiemalt. Raamatukoguhoidjad töötavad üldjuhul siseruumides: lugemissaalides, hoidlates ja muudes raamatukogu ruumides. Töö toimub graafiku alusel, mis võib sisaldada töötamist puhkepäevadel. Kutsealal on ka järgmised kutsed: raamatukoguhoidja, tase 6 - spetsialist raamatukogutöö põhivaldkondades - kogude kujundamises, töötlemises, säilitamises ja nende kättesaadavaks tegemises; raamatukoguhoidja, tase 7 - juhtivspetsialist, kes lisaks tööle raamatukogutöö põhivaldkondades juhib inimesi ja ressursse. A.2.1 Kogude kujundamine A.2.2 Kogude töötlemine ja säilitamine A.2.3 Lugejateenindus ja -koolitus A.2.4 Juhtimine ja arendustegevus 8. taseme raamatukoguhoidjal on kõrgharidus, kutseoskused on omandatud erialastel ja teistel täienduskoolitustel ja töö käigus. Direktor, juhataja, raamatukoguhoidja, kooliraamatukoguhoidja, infospetsialist jt tippspetsialisti ametinimetused vastavalt vastutusalale organisatsioonis. Tööd raamatukoguhoidjana reguleerivad rahvaraamatukogu seadus, põhikooli- ja gümnaasiumi-seadus, säilituseksemplari seadus ja Eesti Rahvusraamatukogu seadus. Koos- ja meeskonnatöö oskus, tervikpildi nägemise oskus, sotsiaalne ja kultuuriline teadlikkus, oskus töötada suurte andmemahtudega, uue meedia kirjaoskus, oskus tegevusi eesmärgipäraselt kavandada, visualiseerida ja kommunikeerida. Kutse taotlemisel on nõutavüldoskuste ja kõikide kompetentside tõendamine. Kogude kujundamine 8 Kogude töötlemine ja säilitamine 8 Lugejateenindus ja -koolitus 8 Juhtimine ja arendustegevus 8 Noorsootöötaja, tase 5 Youth worker, EstQF Level 5 9 Noorsootöötaja III (versioon 1) Noorsootöötaja III (versioon 2) Noorsootöötaja III (versioon 3) Noorsootöötaja III (versioon 5) Noorsootöötaja, tase 4 (versioon 4) Noorsootöötaja, tase 4 (versioon 6) Noorsootöötaja, tase 4 (versioon 7) Noorsootöötaja, tase 4 (versioon 8) Noorsootöötaja, tase 5 (versioon 10) Laagrikasvataja, tase 5 Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Noorsootöö Noorsootöötaja 32 2023-10-25 2024-01-01 2025-11-18 5 5 3412 Sotsiaaltöö keskastme spetsialistid 0922 Lastehoid ja teenused noortele 85 Haridus Kutse-eetika Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Edgar Schlümmer Eesti Noorsootöötajate Kogu Eilika Mätas Eesti Noorsootöötajate Kogu Ilona-Evelyn Rannala Tallinna Ülikool haridusteaduste instituut Kadi Laaneots Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus Kaur Kötsi Eesti Laagrikorraldajate Liit Kristel Zovo Räpina noortekeskus Lii Araste Tartu Ülikool Marit Oimet Põlva Gümnaasium Riin Luks Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus Tiiu Kadak Tallinna Linnavalitsus Tormi Kotkas Haridus- ja Teadusministeerium Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Noorsootöötaja loob tingimused noore mitmekülgseks arenguks, lähtudes oma töös noorsootöö väärtustest ja selle korraldamise põhimõtetest, ning valib sobiva tegevuse või meetodi sõltuvalt noorsootöö valdkonna eripärast, eesmärgist, sihtrühmast, noorsootöö tegemise kohast ja olukorrast. Noorsootöötaja võib töötada nii palgalisel ametikohal kui ka vabatahtlikuna. Noorsootöötaja väärtustab enda ja kolleegide kutseoskuste arendamist. 5. taseme noorsootöötaja tegeleb noortega individuaalselt ja gruppides. Ta töötab nii iseseisvalt kui ka meeskonnaliikmena; arendustegevuses ja võrgustikutöös osaleb kõrgema taseme noorsootöötaja juhendamisel. Noorsootöötaja töötab riigiasutuses, kohalikus omavalitsuses ja selle asutuses, era- või kolmanda sektori institutsioonis, nt üldhariduskoolis, huvikoolis, noortekeskuses, noorteühingus, noortelaagris, noortemalevas, usulises ühenduses, raamatukogus, kultuuri- või spordiasutuses. Kutse sisaldab osakutset laagrikasvataja, tase 5, kelle töö sisuks on vahetu töö noortega laagrites ja malevates. Selles kutsegrupis on kolm kutsestandardit • noorsootöötaja, tase 5 • noorsootöötaja, tase 6 • noorsootööjuht, tase 7 6. taseme noorsootöötaja tegeleb noorsootöö korraldamise ja juhtimisega. 7. taseme noorsootööjuht arendab ja juhib noortevaldkonda*. * Noortevaldkond – selles kutsestandardis on see ühendmõiste, mis hõlmab noorsootööd, noorte huviharidust, ande- ja noortepoliitikat. A.2.1. Noorsootöö korraldamine A.2.2. Turvalise keskkonna tagamine A.2.3. Professionaalne enesearendamine 5. taseme noorsootöötajana töötavad inimesed, kellel on keskharidus ja kutsealane töökogemus (vt ka B.1). Noorsootöötaja, huviringi juhendaja, huvijuht, laagrikasvataja, rühmajuht, vabatahtlik jt. Laagrikasvatajal peab olema noorsootöö seaduse alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud kutse või osakutse. Teave oskuste ja suundumuste kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab 1. Sotsiaalne intelligentsus – oskus tunnetada suhtlemisel inimeste vajadusi ja soove, kohandada oma käitumist nendele vastavalt ning luua usalduslikke suhteid; empaatia. 2. Kultuuridevaheline kompetents – oskus edukalt toime tulla erinevates kultuurikeskkondades. 3. Uue meedia kirjaoskus – oskus kriitiliselt hinnata ja luua sotsiaal- ja multimeedia sisu; oskus kasutada sotsiaal- ja multimeedia vahendeid sihipäraselt teabe visualiseerimiseks ja levitamiseks. 4. Elukestev õpe, mõtestamine – oskus ja tahe kogu aeg õppida midagi uut ning võime mõtestada ja väärtustada õpitu sisulist tähendust. 5. Disainmõtlemine – oskus kavandada ja kujundada protsesse ja keskkonda eesmärgist lähtuvalt. 6. Virtuaalne koostöö – oskus töötada tulemuslikult virtuaalsetes töörühmades, hoida inimesi pühendunu ja motiveerituna ning tekitada neis meeskonnatunnet. Tulevikuoskuste kirjeldamisel on aluseks võetud • „Noortevaldkonna arengukava 2021–2035“, Haridus- ja Teadusministeerium; • „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035“, Haridus- ja Teadusministeerium; • „Ekspertrühmade tulevikuvisioonid ja ettepanekud Eesti haridus-, teaduse, keele- ja noortevaldkonna arendamiseks aastatel 2021–2035“, Haridus- ja Teadusministeerium. Noorsootöötaja, tase 5 kutse koosneb üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste B.2 ja kohustuslike kompetentside B.3.1–B.3.3 tõendamine. Osakutse laagrikasvataja, tase 5 taotlemisel tuleb tõendada üldoskused B.2 ja kohustuslikud kompetentsid B.3.1 ja B.3.2. Noorsootöö korraldamine 5 Turvalise keskkonna tagamine 5 Professionaalne enesearendamine 5 Noorsootöötaja, tase 6 Youth worker, EstQF Level 6 9 Noorsootöötaja IV (versioon 1) Noorsootöötaja IV (versioon 2) Noorsootöötaja IV (versioon 3) Noorsootöötaja IV (versioon 5) Noorsootöötaja, tase 6 (versioon 10) Noorsootöötaja, tase 6 (versioon 4) Noorsootöötaja, tase 6 (versioon 6) Noorsootöötaja, tase 6 (versioon 7) Noorsootöötaja, tase 6 (versioon 8) Laagrikasvataja-juhataja, tase 6 Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Noorsootöö Noorsootöötaja 34 2023-10-25 2024-01-01 2025-11-18 6 6 3412 Sotsiaaltöö keskastme spetsialistid 0922 Lastehoid ja teenused noortele 85 Haridus Kutse-eetika noorsootöös Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Edgar Schlümmer Eesti Noorsootöötajate Kogu Eilika Mätas Eesti Noorsootöötajate Kogu Ilona-Evelyn Rannala Tallinna Ülikool haridusteaduste instituut Kadi Laaneots Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus Kaur Kötsi Eesti Laagrikorraldajate Liit Kristel Zovo Räpina noortekeskus Lii Araste Tartu Ülikool Marit Oimet Põlva Gümnaasium Riin Luks Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus Tiiu Kadak Tallinna Linnavalitsus Tormi Kotkas Haridus- ja Teadusministeerium Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Noorsootöötaja loob tingimused noore mitmekülgseks arenguks, lähtudes oma töös noorsootöö väärtustest ja selle korraldamise põhimõtetest, ning valib sobiva tegevuse või meetodi sõltuvalt noorsootöö valdkonna eripärast, eesmärgist, sihtrühmast, noorsootöö tegemise kohast ja olukorrast. Noorsootöötaja võib töötada nii palgalisel ametikohal kui ka vabatahtlikuna. Noorsootöötaja väärtustab enda ja kolleegide kutseoskuste arendamist. 6. taseme noorsootöötaja osaleb lisaks vahetule tööle noortega ka valdkonna arendamises, ta juhib ja juhendab kolleege, meeskondi; teeb koostööd nii valdkonnasiseselt kui sidusvaldkondadega ning osaleb võrgustikutöös. Noorsootöötaja töötab riigiasutuses, kohalikus omavalitsuses ja selle asutuses, era- või kolmanda sektori institutsioonis, nt üldhariduskoolis, huvikoolis, noortekeskuses, noorteühingus, noortelaagris, noortemalevas, usulises ühenduses, raamatukogus, kultuuri- või spordiasutuses. Kutse sisaldab osakutset laagrikasvataja-juhataja, tase 6, kelle ülesandeks on laagris või malevas vahetu töö noortega ja teiste kasvatajate/rühmajuhtide juhendamine, vajadusel ka laagri/maleva juhtimine. Selles kutsegrupis on kolm kutsestandardit: • noorsootöötaja, tase 5 • noorsootöötaja, tase 6 • noorsootööjuht, tase 7 5. taseme noorsootöötaja tegeleb vahetult noortega. 7. taseme noorsootöö juht arendab ja juhib noortevaldkonda*. * Noortevaldkond – selles kutsestandardis on see ühendmõiste, mis hõlmab noorsootööd, noorte huviharidust, ande- ja noortepoliitikat. A.2.1. Noorsootöö korraldamine ja arendamine A.2.2. Juhtimine ja juhendamine A.2.3. Turvalise keskkonna tagamine A.2.4. Professionaalne enesearendamine 6. taseme noorsootöötajana töötavad inimesed, kellel on kõrgharidus ja kutsealane töökogemus (vt ka B.1). Noorsootöötaja, noortekeskuse juhataja, noorsootöö spetsialist, huvijuht, huviringi juhendaja, laagrikasvataja, rühmajuht, laagri juhataja, vabatahtlik jt Laagrikasvataja-juhatajal peab olema noorsootöö seaduse alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud kutse või osakutse. Teave oskuste ja suundumuste kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab 1. Sotsiaalne intelligentsus – oskus tunnetada suhtlemisel inimeste vajadusi ning soove, kohandada oma käitumist nendele vastavalt ning luua usalduslikke suhteid; empaatia. 2. Kultuuridevaheline kompetents – oskus edukalt toime tulla erinevates kultuurikeskkondades. 3. Uue meedia kirjaoskus – oskus kriitiliselt hinnata ja luua sotsiaal- ja multimeedia sisu; oskus kasutada sotsiaal- ja multimeedia vahendeid sihipäraselt teabe visualiseerimiseks ja levitamiseks. 4. Elukestev õpe, mõtestamine – oskus ja tahe kogu aeg õppida midagi uut ning võime mõtestada ja väärtustada õpitu sisulist tähendust. 5. Disainmõtlemine – oskus kavandada ja kujundada protsesse ja keskkonda eesmärgist lähtuvalt. 6. Virtuaalne koostöö – oskus töötada tulemuslikult virtuaalsetes töörühmades, hoida inimesi pühendunu ja motiveerituna ning tekitada neis meeskonnatunnet. Tulevikuoskuste kirjeldamisel on aluseks võetud • „Noortevaldkonna arengukava 2021–2035“, Haridus- ja Teadusministeerium; • „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035“, Haridus- ja Teadusministeerium; • „Ekspertrühmade tulevikuvisioonid ja ettepanekud Eesti haridus-, teaduse, keele- ja noortevaldkonna arendamiseks aastatel 2021–2035“, Haridus- ja Teadusministeerium. Noorsootöötaja, tase 6 kutse koosneb üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste B.2 ja kohustuslike kompetentside B.3.1–B.3.4 tõendamine. Osakutse laagrikasvataja-juhataja, tase 6 taotlemisel tuleb tõendada üldoskused B.2 ja kohustuslikud kompetentsid B.3.1–B.3.3. Noorsootöö korraldamine ja arendamine 6 Juhtimine ja juhendamine 6 Turvalise keskkonna tagamine 6 Professionaalne enesearendamine 6 Noorsootööjuht, tase 7 Youth work manager, EstQF Level 7 9 Noorsootöötaja V (versioon 1) Noorsootöötaja V (versioon 2) Noorsootöötaja V (versioon 3) Noorsootöötaja V (versioon 5) Noorsootöötaja, tase 7 (versioon 4) Noorsootöötaja, tase 7 (versioon 6) Noorsootöötaja, tase 7 (versioon 7) Noorsootöötaja, tase 7 (versioon 8) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Noorsootöö Noorsootöötaja 34 2023-10-25 2024-01-01 2028-12-31 7 7 2635 Sotsiaaltöötajad ja nõustajad 0922 Lastehoid ja teenused noortele 85 Haridus Eesti Noorsootöötajate Kogu Tallinna Ülikool Kutse-eetika Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Edgar Schlümmer Eesti Noorsootöötajate Kogu Eilika Mätas Eesti Noorsootöötajate Kogu Ilona-Evelyn Rannala Tallinna Ülikool haridusteaduste instituut Kadi Laaneots Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus Kaur Kötsi Tartu Ülikooli Narva kolledž Kristel Zovo Räpina noortekeskus Lii Araste Tartu Ülikool Marit Oimet Põlva Gümnaasium Riin Luks Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus Tiiu Kadak Tallinna Linnavalitsus Tormi Kotkas Haridus- ja Teadusministeerium Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Noorsootöötaja loob tingimused noore mitmekülgseks arenguks, lähtudes oma töös noorsootöö väärtustest ja selle korraldamise põhimõtetest, ning valib sobiva tegevuse või meetodi sõltuvalt noorsootöö valdkonna eripärast, eesmärgist, sihtrühmast, noorsootöö tegemise kohast ja olukorrast. Noorsootöötaja võib töötada nii palgalisel ametikohal kui ka vabatahtlikuna. Noorsootöötaja väärtustab enda ja kolleegide kutseoskuste arendamist. 7. taseme noorsootööjuht eelkõige arendab noortevaldkonda* ja juhib muutustega seotud protsesse. Ta juhib ja juhendab kolleege, meeskondi ja/või asutusi, loob koostöövorme nii valdkonnasiseselt kui koostöös sidusvaldkondadega ning arendab võrgustikutööd. 7. taseme noorsootöö juht töö eeldab suhtlemist laiema avalikkusega. Vajadusel võib ta töötada ka vahetult noortega. Noorsootöötaja töötab riigiasutuses, kohalikus omavalitsuses ja selle asutuses, era- või kolmanda sektori institutsioonis, nt üldhariduskoolis, huvikoolis, noortekeskuses, noorteühingus, noortelaagris, noortemalevas, usulises ühenduses, raamatukogus, kultuuri- või spordiasutuses. Selles kutsegrupis on kolm kutsestandardit: • noorsootöötaja, tase 5 • noorsootöötaja, tase 6 • noorsootööjuht, tase 7 5. taseme noorsootöötaja tegeleb vahetult noortega. 6. taseme noorsootöötaja tegeleb noorsootöö korraldamise ja juhtimisega. * Noortevaldkond – selles kutsestandardis on see ühendmõiste, mis hõlmab noorsootööd, noorte huviharidust, ande- ja noortepoliitikat. A.2.1 Noorsootöö korraldamine ja arendamine A.2.2 Juhtimine ja juhendamine A.2.3 Turvalise keskkonna tagamine A.2.4 Professionaalne enesearendamine 7. taseme noorsootööjuhina töötavad inimesed, kellel on kõrgharidus ja kutsealane töökogemus (vt ka B.1). Noorsootöötaja, noortekeskuse juhataja, noorsootöö spetsialist, laagri juhataja, huvijuht, huviringi juht, noorsootööasutuse juht, vabatahtlik jt. Regulatsioonid noorsootöötajana töötamiseks on toodud noorsootöö seaduses ja lastekaitseseaduses. Teave oskuste ja suundumuste kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab 1. Sotsiaalne intelligentsus – oskus tunnetada suhtlemisel inimeste vajadusi ja soove, kohandada oma käitumist nendele vastavalt ning luua usalduslikke suhteid; empaatia. 2. Kultuuridevaheline kompetents – oskus edukalt toime tulla erinevates kultuurikeskkondades. 3. Uue meedia kirjaoskus – oskus kriitiliselt hinnata ja luua sotsiaal- ja multimeedia sisu; oskus kasutada sotsiaal- ja multimeedia vahendeid sihipäraselt teabe visualiseerimiseks ja levitamiseks. 4. Elukestev õpe, mõtestamine – oskus ja tahe kogu aeg õppida midagi uut ning võime mõtestada ja väärtustada õpitu sisulist tähendust. 5. Disainmõtlemine – oskus kavandada ja kujundada protsesse ja keskkonda eesmärgist lähtuvalt. 6. Virtuaalne koostöö – oskus töötada tulemuslikult virtuaalsetes töörühmades, hoida inimesi pühendunu ja motiveerituna ning tekitada neis meeskonnatunnet. Tulevikuoskuste kirjeldamisel on aluseks võetud • „Noortevaldkonna arengukava 2021–2035“, Haridus- ja Teadusministeerium; • „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035“, Haridus- ja Teadusministeerium; • „Ekspertrühmade tulevikuvisioonid ja ettepanekud Eesti haridus-, teaduse, keele- ja noortevaldkonna arendamiseks aastatel 2021–2035“, Haridus- ja Teadusministeerium. Noorsootööjuht, tase 7 kutse koosneb üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste B.2 ja kohustuslike kompetentside B.3.1–B.3.4 tõendamine. Noorsootöö korraldamine ja arendamine 7 Juhtimine ja juhendamine 7 Turvalise keskkonna tagamine 7 Professionaalne enesearendamine 6 Plastitöötluse seadistaja, tase 4 Plastics Machine and Tool Setter, EstQF Level 4 8 Plastitöötluse seadistaja III (versioon 1) Plastitöötluse seadistaja III (versioon 2) Plastitöötluse seadistaja III (versioon 3) Plastitöötluse seadistaja III (versioon 4) Plastitöötluse seadistaja III (versioon 5) Plastitöötluse seadistaja III (versioon 6) Plastitöötluse seadistaja, tase 4 (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Plastitöötlus Plastitöötluse seadistaja 26 2022-11-16 2022-11-16 2027-11-15 4 4 8142 Plasttoodete masinate operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 22 Kummi- ja plasttoodete tootmine Eesti Plastitööstuse Liit Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Jaanus Rahuoja Talent Plastics Tallinn AS Siim Jäger Karl Storz Video Endoscopy Estonia OÜ Nikolai Teppand Haroplast OÜ Raimo Niit Neat OÜ Pilleriin Laanemets Eesti Plastitööstuse Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Plastitöötluse seadistaja töö eesmärk on tagada kvaliteetsete plastist toodete efektiivne tootmine. Töö hõlmab survevalu seadmete, robotite jm abiseadmete käitamist, toodangu vastavuse kontrolli ning mittevastavuste korral lahenduste leidmist. Töötlemisprotsessi töötsükli läbiviimiseks kasutab seadistaja eelnevalt koostatud juhtprogramme või sisestab vajaliku juhtprogrammi seadme juhtpaneelil. Töö võib osaliselt kattuda mehhatrooniku ja roboti operaatori toimingutega. Ekstrusiooni ja puhumise, rotatsioonvormimise, vaakumvalu või termovormimise seadmete käitamise oskused omandatakse ettevõtetes vastava väljaõppe kaudu. Töö eeldab iseseisvust kiirelt muutuvates olukordades. Pideva tööprotsessi tõttu võib töö toimuda mitmes vahetuses. Töökeskkonnas võib esineda müra ja kõrgeid temperatuure, kokkupuude plastitööstuse materjalidega võib tundlikel inimestel põhjustada allergiat. A.2.1 Tootevahetuse tegemine A.2.2 Toodete vormimise protsessi käigushoidmine Plastitöötluse seadistaja kutsealane kompetentsus on omandatud töökohal, kutseõppes või täienduskoolitusel. Lukksepp-seadistaja, plasttoodete masinaoperaator, plasttoodete seadistaja, operaator, survevalumasina seadistaja. Peale lisaoskuste omandamist: ekstruudermasina seadistaja, puhumismasina seadistaja, rotatsioonvormimismasina seadistaja, termovormimismasina seadistaja, vaakumvalumasina seadistaja. Uute materjalide ja tehnoloogiate kasutusele võtmine nõuab oskuste pidevat täiendamist. Tulevikuvaates on järjest enam vaja tehnilist mõtlemist ja tootmisprotsessist kui tervikust arusaamist. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused ja kõik kompetentsid. Tootevahetuste tegemine 4 Toodete vormimise protsessi käigushoidmine 4 Personalispetsialist, tase 5 Human resource specialist, EstQF Level 5 11 Personalispetsialist III (versioon 2) Personalispetsialist III (versioon 3) Personalispetsialist III (versioon 4) Personalispetsialist III (versioon 5) Personalispetsialist III (versioon 6) Personalispetsialist, tase 5 (versioon 10) Personalispetsialist, tase 5 (versioon 7) Personalispetsialist, tase 5 (versioon 8) Personalispetsialist, tase 5 (versioon 9) Personalitöö spetsialist III (versioon 1) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Personalitöö Personalijuht 26 2022-11-23 2022-11-23 2026-11-22 5 5 2423 Personali ja karjääri tippspetsialistid 0413 Juhtimine ja haldus 78 Tööhõive Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Helo Tamme Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE Ilona Lott Human Element Solutions OÜ Indrek Sarjas AS G4S Eesti Palmi Lindjärv Brink’s Estonia OÜ Annika Alt Verston OÜ Helen Raid Tallinna Majanduskool Liina Randmann TalTech Kadri Lääne Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Personalispetsialist omab üldist arusaama kõikidest personalijuhtimise töövaldkondadest ja nende omavahelistest seostest. Personalispetsialisti peamisteks tööülesanneteks on töösuhete haldamine, tervisedenduse korraldamine ja tööturvalisuse tagamine, õppimis- ja arendustegevuste korraldamine ja planeerimine, personali planeerimine, värbamine, valimine ja tasustamise korraldamine. Ta kogub ja haldab teavet, mida kasutab oma rolli ja ametikohaga seonduvalt. Tegevus on operatiivne. Personalispetsialist jälgib oma tegevusulatuses toimuvat, jagab tähelepanekuid ja teeb vajadusel muudatusettepanekuid, teeb koostööd ja pakub oma vahetule juhile, kolleegidele ja klientidele koheseid vastuseid ja aruandeid. A.2.1 Töösuhete haldamine A.2.2 Tervisedenduse korraldamine ja tööturvalisuse tagamine A.2.3 Õppimis- ja arendustegevuse planeerimine ja korraldamine A.2.4 Personali planeerimine A.2.5 Värbamine ja valimine A.2.6 Personali tasustamine Tavapäraselt on 5. taseme personalispetsialisti erialased oskused omandatud kutseõppes, täienduskoolitusel või töökohal õppides. Personalispetsialist, personalitöötaja, personalipartner, personali administraator, personaliassistent, personalikoordinaator. Digitaalse äri mõistmine, sh personaliprogrammide haldamine ja protsesside tundmine; finantsvõimekus ja üldine ärijuhtimine, äri mõistmine ja enda osa nägemine tervikpildis; riskide hindamine; tasustamise pakettide vaheliste seoste loomine; väliste koostööpartneritega suhtlus; küberturvalisuse (esmane kasutus ja küberhügieen) mõistmine; vastuvõtlikkus uutele tehnoloogiatele ja muudatustele, sh vastavates õigusaktides orienteerumine spetsialisti tasemel. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Töösuhete haldamine 5 Tervisedenduse korraldamine ja tööturvalisuse tagamine 5 Koolitus- ja arendustegevuse planeerimine ja korraldamine 5 Personali planeerimine 5 Värbamine ja valimine 5 Personali tasustamine 5 Personalijuht, tase 6 Human resource manager, EstQF Level 6 10 Personalijuht IV (versioon 1) Personalijuht IV (versioon 2) Personalijuht IV (versioon 3) Personalijuht IV (versioon 4) Personalijuht IV (versioon 5) Personalijuht, tase 6 (versioon 6) Personalijuht, tase 6 (versioon 7) Personalijuht, tase 6 (versioon 8) Personalijuht, tase 6 (versioon 9) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Personalitöö Personalijuht 26 2022-11-23 2022-11-23 2026-11-22 6 6 1212 Personalijuhid 0417 Tööoskused 78 Tööhõive Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Helo Tamme Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE Ilona Lott Human Element Solutions OÜ Indrek Sarjas AS G4S Eesti Palmi Lindjärv Brink’s Estonia OÜ Annika Alt Verston OÜ Helen Raid Tallinna Majanduskool Liina Randmann TalTech Kadri Lääne Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Personalijuht omab head arusaama kõikidest personalijuhtimise töövaldkondadest ja nende seostest. Personalijuht võib vastutada organisatsioonis kogu personalitöö eest või on oma töös spetsialiseerunud ja tunneb süvitsi ühte suuremat või mitut personalitöö valdkonda, seda iseseisvalt korraldades. Personalijuhi peamisteks tööülesanneteks on töösuhete haldamine, tervisedenduse korraldamine ja tööturvalisuse tagamine, õppimis- ja arendustegevuste korraldamine ja planeerimine, personali planeerimine, värbamine, valimine ja tasustamise korraldamine. Personalijuht analüüsib, suunab ja kujundab põhimõtteid keskkonna vajadustest lähtuvate projektide käivitamiseks ja elluviimiseks, algatab erinevaid tegevusi lähtuvalt organisatsiooni eripäradest ja tegevuseesmärkidest. Töö keerukus eeldab teabe analüüsimist ja faktipõhist argumenteerimist otsuste langetamisel. Personalijuht tegeleb tööprotsesside optimeerimise ja strateegiliste plaanide loomise ja rakendamisega, teeb koostööd ning mõjutab oma otsustega organisatsiooni tervikuna, kliente ja sidusrühmi väljaspool organisatsiooni. Personalijuhil võib olla alluvaid ning ta võib vastutada personali või oma valdkonna eelarve eest. Ta juhib protsesse ning võib juhtida projekte, võib osaleda organisatsiooni strateegiliste tegevuste planeerimisel ning juhendada ja koolitada kolleege oma valdkonnas. A.2.1 Töösuhete haldamine A.2.2 Tervisedenduse korraldamine ja tööturvalisuse tagamine A.2.3 Õppimis- ja arendustegevuse planeerimine ja korraldamine A.2.4 Personali planeerimine A.2.5 Värbamine ja valimine A.2.6 Personali tasustamine 6. taseme personalijuhil on tavapäraselt kõrgharidus ja personalitöö alane koolitus või kutseharidus ja erialane töökogemus. Personalipartner, personalijuht, personali arenduse projektijuht. Digitaalse äri mõistmine; rootsilauatüüpi kogutasupakettide loomine ja personaalse väärtuspakkumise võimaldamine. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Töösuhete haldamine 6 Tervisedenduse korraldamine ja tööturvalisuse tagamine 6 Koolitus- ja arendustegevuse planeerimine ja korraldamine 6 Personali planeerimine 6 Värbamine ja valimine 6 Personali tasustamine 6 Personalijuht, tase 7 Human resource manager, EstQF Level 7 7 Personalijuht V (versioon 1) Personalijuht V (versioon 2) Personalijuht V (versioon 3) Personalijuht, tase 7 (versioon 4) Personalijuht, tase 7 (versioon 5) Personalijuht, tase 7 (versioon 6) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Personalitöö Personalijuht 26 2022-11-23 2022-11-23 2026-11-22 7 7 1212 Personalijuhid 0417 Tööoskused 78 Tööhõive Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Helo Tamme Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE Ilona Lott Human Element Solutions OÜ Indrek Sarjas AS G4S Eesti Palmi Lindjärv Brink’s Estonia OÜ Annika Alt Verston OÜ Liina Randmann TalTech Kadri Lääne Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Personalijuht, tase 7 on tippjuhi või suures organisatsioonis allüksuse juhi partner inimeste juhtimist puudutavates küsimustes. Personalijuht omab põhjalikke teadmisi kõigist personalijuhtimise töövaldkondadest ja oskab anda suuniseid nende korraldamiseks. Tema peamisteks tööülesanneteks on töösuhete haldamine, tervisedenduse korraldamine ja tööturvalisuse tagamine, õppimis- ja arendustegevuste korraldamine ja planeerimine, personali planeerimine, värbamine, valimine ja tasustamise korraldamine. Personalijuht kujundab personalistrateegia organisatsiooni strateegia osana, integreerib selle elluviimiseks vajalikud vahendid, põhimõtted ja töötajate kaasatuse, loob ja arendab personalijuhtimise süsteeme nii organisatsiooni sees kui väljaspool, langetab otsuseid mitmekesise inimkapitali ja kõrge ebamäärasuse tasemega keskkonnas. Personalijuht haldab projektide portfelli organisatsiooni üleselt ning kujundab seoseid erinevate projektide ja tegevuste vahel, mõjutab kogu eriala sidusrühmi ja loob pikaajalist väärtust märkimisväärsele hulgale inimestele. 7. taseme personalijuhil on pikaajaline inimeste juhtimise kogemus ja ta juhib valdkondlikku meeskonda, osaleb aktiivselt valdkonna arendamiseks koostöövõrgustikes, diskussioonides, esineb kogemuste jagamiseks üritustel ning nõustab ja/või koolitab nii personalitöö kui juhtimise valdkonnas, võib koordineerida kontserni või riigiasutuse puhul allasutuste personalitööd. A.2.1 Töösuhete haldamine A.2.2 Tervisedenduse korraldamine ja tööturvalisuse tagamine A.2.3 Õppimis- ja arendustegevuse planeerimine ja korraldamine A.2.4 Personali planeerimine A.2.5 Värbamine ja valimine A.2.6 Personali tasustamine 7. taseme personalijuhil on tavapäraselt kõrgharidus, vähemalt viie aastane erialane töökogemus ja vähemalt kolmeaastane juhtimise kogemus. Personalijuht, personalidirektor, personaliosakonna juhataja. Digitaalse äri mõistmine. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Töösuhete haldamine 7 Tervisedenduse korraldamine ja tööturvalisuse tagamine 7 Koolitus- ja arendustegevuse planeerimine ja korraldamine 7 Personali planeerimine 7 Värbamine ja valimine 7 Personali tasustamine 7 Dokker, tase 4 Docker, level 4 7 Dokker III (versioon 1) Dokker III (versioon 2) Dokker III (versioon 3) Dokker III (versioon 4) Dokker, tase 4 (versioon 5) Dokker, tase 4 (versioon 6) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Dokker 24 2022-11-04 2022-11-04 2024-11-03 4 4 8343 Kraana-, tõstuki- jm tõsteseadmete juhid 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Raul Siniallik Eesti Meremeeste Sõltumatu AÜ Toomas Uibokant Transiidikeskuse AS Argo Korjus AS Silsteve Tiina Matsulevitš SA Innove Urmas Urgard ESTEVE AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Dokkeri töö on laadida kaupu sadamas ja seal paiknevates terminalides. Tööülesanded hõlmavad lasti ettevalmistamist ning lastikäitlus- ja transpordivahenditega kaupade laadimist, lossimist ning ümberpaigutamist meretranspordivahenditelt teistele transpordivahenditele ja lattu ning vastupidi. Dokker töötab iseseisvalt ja meeskonnas, täites tööülesandeid muutuvates olukordades. Olenevalt ettevõtte töökorraldusest võib dokker teha laevade sildumistöid ning reguleerida terminalisisest liiklust. Lähedane kutse: Laotöötaja, tase 4 osakutse „Kaubakäitleja, tase 4“. A.2.1 Sadamatöö ilma mehhanismideta 1. Lasti tõstmist ettevalmistavad tööd 2. Kraana- ja sadamatehnikajuhtide juhendamine signaalide edastamisega 3. Lasti markeeringu jälgimine ja sorteerimine 4. Lasti kinnitamine A.2.2 Laadimine ja lossimine mehhanismidega. 1. Sadamas kasutatavate tõste- ja transpordivahenditega töötamine 2. Lastikäsitlusvahendite valimine ja kasutamine A.2.3 Töökeskkonna ohutuse tagamine 1. Töötervishoiu ja tööohutusnõuete täitmine 2. Tegutsemine tööõnnetuse korral 3. Ohutusmeetmete rakendamine sadamas A.2.4 Töötamine terminalitraktoriga 1. Haagiste ja treilerite teisaldamine 2. Haagisrongide teisaldamine A.2.5 Töötamine lastikäitlusvahenditega 1. Puistekaupade ümberlaadimine 2. Puistekaupade käitlemine A.2.6 Konteinerite käitlemine 1. Konteinerite laadimine ja lossimine 2. Terminalisisesed veod ja konteinerite virnastamine A.2.7 Spetsialiseeritud terminalides eritehnikaga töötamine 1. Kauba laadimine ja lossimine eritehnikaga 2. Kaubajaotus- ja lisaseadmete kasutamine A.2. 8 Töö raudteeveeremiga 1. Raudteetaristu ja veeremi valmisoleku hindamine 2. Raudteevagunite paigutamine ja teisaldamine. 3. Vaguni tõkiskingade paigaldamine või äravõtmine A.2.9 Töötamine sadamakraanadega 1. Erinevate lastiliikide laadimine ja lossimine 2. Kauba ümberpaigutamine A.2.10 Sildumistööd 1. Sildumisotste kinnitamine ja ära andmine 2. Laeva sildumisala ettevalmistamine Dokkeri töö on üldjuhul töögraafikupõhine ja toimub sadamaterritooriumil peamiselt välitingimustes, olenemata ilmastikuoludest. Töö võib nõuda füüsilist pingutust, kõrgustes töötamist ja kokkupuudet ohtlike kaupadega. Võimalike tööõnnetuste vältimiseks on kohustus järgida tööohutusnõudeid. Dokkeri peamised töövahendid on tõste- ja transpordiseadmed, lastikäitlusvahendid, isikukaitsevahendid (nt kiiver jm), sidepidamisvahendid (nt raadiojaam) ja digivahendid (nt pardaarvuti). Tööga toimetuleku eelduseks on kohusetunne, vastusvõime, vaimne ja füüsiline koormustaluvus ning valmisolek meeskonnatööks. Oluline on kohanemis-ja reageerimisvõime ning ausus ja korrektsus. 4. taseme dokkeriks saab õppida kutseõppes või töökohal ja kursustel. Dokker, dokker-mehhanisaator, sadamatööline. Kraanaga töötamisel on nõutav tõsteseadme juhtimisõigust tõendav tunnistus. Alus: seadme ohutuse seadus. Tõstuki ja laadimisseadmega töötamisel on nõutav pädeva koolituse läbimist tõendav tunnistus. Alus: Vabariigi Valitsuse määrus „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“. Avatud terminalis töötamiseks on nõutav vähemalt B kategooria autojuhiluba. Alus: liiklusseadus. Tööd raudteeveeremiga reguleerib raudteeseadus. Dokkeri kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.3 ja läbiva kompetentsi B.2.11 tõendamine. Lisaks on nõutav tõendada valitavatest kompetentsidest B.2.4- B.2.10 vähemalt üks kompetents. Sadamaatöö ilma mehhanismideta 4 Töötamine kuni 5000 kg kahveltõstukiga 4 Töökeskkonna ohutuse tagamine 4 Selle kutse taotlemisel on nõutav tõendada valitavatest kompetentsidest B.2.4- B.2.10 vähemalt üks kompetents. Töötamine terminalitraktoriga 4 Puistekaupade käitlemine lastikäitlusvahenditega 4 Konteinerite käitlemine 4 Spetsialiseeritud terminalides eritehnikaga töötamine 4 Töö raudteeveeremiga 4 Töötamine sadamakraanadega 4 Sildumistööd 4 Dokker, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Roboti operaator, tase 4 Robot Operator, EstQF Level 4 2 Roboti operaator, tase 4 (versioon 1) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Robootika Robotitehnik 26 2022-11-16 2022-11-16 2027-11-15 4 4 3139 Tööstuse protsessijuhtimistehnikud, mujal liigitamata 0715 Mehaanika ja metallitöö 32 Muu tootmine Eesti Masinatööstuse Liit Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Eduard Brindfeldt Tallinna Tööstushariduskeskus Karl Raba Cobotec Group OÜ Viktor Dremljuga Võrumaa Kutsehariduskeskus Raul Kütt Eesti Masinatööstuse Liit Kirill Dremljuga Atemix Tööstusautomaatika OÜ Siim Savila Alas-Kuul AS Kristo Vaher Tallinna Tehnikakõrgkool, EMIL Kristi Tölp Electromatix OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Roboti operaatori töö eesmärk on tagada tööstusrobotite tehniline korrasolek, oskuslik kasutamine ja ohutus. Roboti operaator käsitseb masina-, keemia-, elektroonika-, toiduainetetööstuse-vm tööstuse robotit, kasutades info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid ning asjakohaseid tehnoloogilisi lahendusi. Töö eeldab interdistsiplinaarsete baasteadmiste olemasolu. Roboti operaator töötab üksi või meeskonnas, ta saab iseseisvalt hakkama muutuvates tööoludes. Tööga seotud ohutegurid on sundasend ja liikuvad seadmed. Tuleb järgida ohutusnõudeid ja kasutada isikukaitsevahendeid. Kutsegruppi kuulub kaks kutsestandardit: Roboti operaator, tase 4 ja Robotitehnik, tase 5. A.2.1 Programmeerimine A.2.2 Andurtehnika tööd A.2.3 Ajamitehnika tööd A.2.4 Kommunikatsioonitehnika ja tehnovõrkude käitamine A.2.5 Roboti käit ja hooldus A.2.6 Roboti tööprotsesside jälgimine Roboti operaatori kutsealane kompetentsus on omandatud töökohal, kutseõppes või täienduskoolitusel. Robotiseadistaja, robotitehnik, liikurroboti operaator, keevitusroboti operaator jt. Arvestada tuleb trendidega, kus tööstusseadmed muutuvad järk-järgult kõrgtehnoloogilisemaks. Suure tähtsusega intelligentsed andurid, iseõppivad süsteemid, tehisintellekt, Tööstus 4.0 tehnoloogiad, Tööstuslik Internet ja IoT (Industrial Internet of Things). Roboti operaator, tase 4 kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused B.2 ning kohustuslikud kompetentsid B.3.1 - B.3.6. Programmeerimine 4 Andurtehnika tööd 4 Ajamitehnika tööd 4 Kommunikatsioonitehnika ja tehnovõrkude käitamine 4 Roboti käit ja hooldus 4 Roboti tööprotsesside jälgimine 4 Robotitehnik, tase 5 Robotic Technician, EstQF Level 5 2 Robotitehnik, tase 5 (versioon 1) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Robootika Robotitehnik 26 2022-11-16 2022-11-16 2027-11-15 5 5 3139 Tööstuse protsessijuhtimistehnikud, mujal liigitamata 0715 Mehaanika ja metallitöö 32 Muu tootmine Eesti Masinatööstuse Liit Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Eduard Brindfeldt Tallinna Tööstushariduskeskus Karl Raba Cobotec Group OÜ Viktor Dremljuga Võrumaa Kutsehariduskeskus Raul Kütt Eesti Masinatööstuse Liit Kirill Dremljuga Atemix Tööstusautomaatika OÜ Siim Savila Alas-Kuul AS Kristo Vaher Tallinna Tehnikakõrgkool, EMIL Kristi Tölp Electromatix OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Robotitehniku töö eesmärk on tagada tööstusrobotite tehniline korrasolek, oskuslik kasutamine ja ohutus. Robotitehnik käsitseb mitut tööstuslikku (nt masina-, keemia-, elektroonika-, toiduainetetööstus) robotit (edaspidi robotisüsteemi), kasutades info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid ning asjakohaseid tehnoloogilisi lahendusi. Töö eeldab interdistsiplinaarsete baasteadmiste olemasolu. Robotitehnik on valmis juhtima ja juhendama roboti operaatorite tööd, suhtlema klientidega ning tegema koostööd elektrikute, automaatikute, tehnoloogide, infotehnoloogia spetsialistide jt sidusvaldkondade asjatundjatega. Tööga seotud ohutegurid on sundasend ja liikuvad seadmed. Tuleb järgida ohutusnõudeid ja kasutada isikukaitsevahendeid. Kutsegruppi kuulub kaks kutsestandardit: Roboti operaator, tase 4 ja Robotitehnik, tase 5. A.2.1 Programmeerimine A.2.2 Andurtehnika tööd A.2.3 Ajamitehnika tööd A.2.4 Kommunikatsioonitehnika ja tehnovõrkude integreerimine A.2.5 Robotite käit ja hooldus A.2.6 Robotite tööprotsesside jälgimine A.2.7 Juhtimine A.2.8 Juhendamine Robotitehniku kutsealane kompetentsus on omandatud järjepideval töötamisel ja erialastel koolituskursustel või kutseõppe jätkuõppes, mis eeldab varem omandatud roboti operaatori või mehhatrooniku kutseoskusi. Robotitehnik, roboti programmerija, robotispetsialist, liikurroboti tehnik, koostööroboti tehnik, roboti integraator, keevitusroboti tehnik jt. Arvestada tuleb trendidega, kus tööstusseadmed muutuvad järk-järgult kõrgtehnoloogilisemaks. Suure tähtsusega intelligentsed andurid, iseõppivad süsteemid, tehisintellekt, Tööstus 4.0 tehnoloogiad, Tööstuslik Internet ja IoT (Industrial Internet of Things). Robotitehnik, tase 5 kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused B.2 ning kohustuslikud kompetentsid B.3.1 - B.3.8. Programmeerimine 5 Andurtehnika tööd 5 Ajamitehnika tööd 5 Kommunikatsioonitehnika ja tehnovõrkude integreerimine 5 Roboti käit ja hooldus 5 Robotite tööprotsesside jälgimine 5 Juhtimine 5 Juhendamine 5 Karjäärispetsialist, tase 7 Career Specialist, EstQF Level 7 5 Karjäärinõustaja V (versioon 1) Karjäärinõustaja V (versioon 2) Karjäärinõustaja, tase 7 (versioon 3) Karjäärispetsialist, tase 7 (versioon 4) Karjäärispetsialist, tase 7 (versioon 6) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Karjäärinõustaja 32 2022-11-09 2022-11-09 2023-04-05 7 7 2423 Personali ja karjääri tippspetsialistid 0417 Tööoskused 85 Haridus Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Anne-Mari Ernesaks Eesti Karjäärinõustajate Ühing Piret Jamnes Fontes PMP OÜ Aira Lepik Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituut Kadi Liik Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituut Kristina Orion SA Innove hariduse tugiteenuste agentuur, karjääriteenuste keskus Triin Peterson SA Innove Põhja-Eesti Rajaleidja keskus Külli Post Eesti Töötukassa Aiki Pärle Eesti Karjäärinõustajate Ühing Lana Randaru Eesti Töötukassa Signe Reppo Tartu Ülikooli psühholoogia instituut Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Karjäärispetsialist, tase 7 on inimestele abiks karjääri kujundamisega seotud otsuste langetamisel. Ta toetab inimesi kutse, töö, koolituse ja haridustee valimisel elukäigu jooksul. Karjäärispetsialistid töötavad nõustamiskeskustes, haridusasutustes jt organisatsioonides nii avalikus, era- kui kolmandas sektoris. Nende kliendid võivad olla erinevas vanuses inimesed, sh õpilased, üliõpilased, töötavad täiskasvanud, töötud, samuti ka lapsevanemad, pedagoogid, tööandjad. Lisaks klienditööle analüüsib ja arendab 7. taseme karjäärispetsialist valdkonna teenuseid ning koostab teenuse kvaliteedi tagamise jälgimist võimaldavaid standardeid. Ta osaleb riikliku või rahvusvahelise tasandi koostöös, töötab välja õppekavasid, juhendab ja koolitab teisi karjäärispetsialiste ning karjääriteenuse pakkujaid. 7. taseme karjäärispetsialist koostab või kaasajastab karjäärispetsialisti tööks vajalikke info- ja metoodilisi materjale. Ta organiseerib valdkonnapõhiseid uurimusi, sh kogub ja analüüsib tagasisidet, rakendab tulemusi teenuse arendamiseks. Ta teavitab avalikkust karjääri arendamise trendidest, mõjust ja karjääriteenustest. Karjäärispetsialisti töö on vaimselt pingeline ning nõuab inimese erinevate raskusastmetega vajaduste ja probleemide mõistmist ning nendega tegelemist. Olulisel kohal on eetiliste põhimõtete ja konfidentsiaalsusnõuete järgimine. Karjäärispetsialist, tase 7 võib töötada karjäärinõustamise ja/või karjääriinfo vahendamise alal. Karjääriinfo spetsialistina toetab ta klienti infovajaduse väljaselgitamisel, infootsimise oskuste ja harjumuste kujunemisel ning karjääri planeerimiseks asjakohase hariduse, tööturu ja kutsetega seotud info kasutamisel. Karjäärinõustajana toetab ta klienti karjääri kujundamise oskuste arendamisel, aidates kliendil suurendada teadlikkust iseendast, haridus- ja tööturuvõimalustest, püstitada eesmärke ning kavandada tegevusi nende saavutamiseks. Kutsealal on ka 6. taseme karjäärispetsialist, kelle peamiseks tööülesandeks on karjääriinfo vahendamine ja/või karjäärinõustamine; lisaks valmistab ta ette info- ja metoodilisi materjale, kogub ja analüüsib tagasisidet ning teavitab avalikkust karjääriteenustest. A.2.1 Teenustest teavitamine 1. Karjääriplaneerimisest teavitamine ja teenuste tutvustamine avalikkusele. 2. Teavitusmaterjalide koostamine ja levitamine. A.2.2 Teenuse osutamiseks vajalik võrgustikutöö 1. Koostöövõrgustiku arendamine. 2. Koostöövõrgustikus osalemine. A.2.3 Teenuse arendamine 1. Karjääriteenuste valdkonna arendamine. 2. Karjääriteenuste arendustegevus. 3. Metoodiliste materjalide koostamine. 4. Teenusest ülevaadete tegemine ja tagasiside. 5. Teenuse kvaliteedi hindamine ja arendamine. A.2.4 Juhendamine ja koolitamine 1. Juhendamine. 2. Koolitamine. A.2.5 Karjäärinõustamine 1. Kontakti loomine, probleemi määratlemine ja kliendi individuaalseks nõustamiseks vajaliku tegevuskava koostamine. 2. Kliendi probleemile lahenduste otsimine, hindamine ja karjääriplaani väljatöötamine. 3. Grupinõustamiseks vajaliku tegevuskava koostamine. 4. Grupinõustamine. 5. Nõustamistulemuste hindamine, vastastikune tagasisidestamine, kokkuvõtte tegemine ja juhtumi analüüsimine. A.2.6 Karjääriinfo vahendamine 1. Kontakti loomine ja kliendi vajaduste määratlemine. 2. Kliendi juhendamine tööotsimis- ja haridusvalikute tegemise oskuste ning infopädevuse arendamisel. 3. Grupitegevusteks vajaliku tegevuskava koostamine. 4. Grupitegevuste läbiviimine tööotsimis- ja haridusvalikute tegemise oskuste ning infopädevuse arenemiseks. 5. Karjääriinfo haldamine ja edastamine. Karjäärispetsialistid töötavad klienditööks sobivates ruumides. Töö võib sisaldada teenuse osutamist sihtrühma juures kohapeal, messidel käimist, tööandjate ja teiste koostööpartnerite külastamist. Töö on vaimselt pingeline. Karjäärispetsialisti peamised töövahendid on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendid, kontoritarbed ja -tehnika, info- ja metoodilised materjalid jm. Karjäärispetsialisti töös on olulised avatus, positiivne ellusuhtumine, empaatiavõime, suhtlemisvalmidus, loovus, analüütiline, kriitiline ja kontseptuaalne mõtlemine, süsteemsus ja korrektsus, pingetaluvus. 7. taseme karjäärispetsialistil on kõrgharidus, läbitud karjäärispetsialisti kompetentsidega seotud koolitus(ed) ning tal on töökogemus karjäärinõustamise või karjääriinfo vahendamise alal. Karjäärispetsialist, karjääriinfo spetsialist, infotöötaja, karjäärinõustaja, karjäärikonsultant, karjäärikoordinaator. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 – B.2.4, B.2.7 (läbiv kompetents) ja vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.5 ja B.2.6. Teenustest teavitamine 6 Teenuse osutamiseks vajalik võrgustikutöö 7 Teenuse arendamine 7 Juhendamine ja koolitamine 7 Kutse taotlemisel tuleb tõendada vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.5 ja B.2.6. Karjäärinõustamine 6 Karjääriinfo vahendamine 6 Karjäärispetsialist, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Karjäärispetsialist, tase 6 Career Specialist, EstQF Level 6 6 Karjäärinõustaja IV (versioon 1) Karjäärinõustaja IV (versioon 2) Karjäärinõustaja IV (versioon 3) Karjäärinõustaja, tase 6 (versioon 4) Karjäärispetsialist, tase 6 (versioon 5) Karjäärispetsialist, tase 6 (versioon 7) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Karjäärinõustaja 32 2022-11-09 2022-11-09 2023-04-05 6 6 2423 Personali ja karjääri tippspetsialistid 0417 Tööoskused 85 Haridus Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Anne-Mari Ernesaks Eesti Karjäärinõustajate Ühing Piret Jamnes Fontes PMP OÜ Aira Lepik Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituut Kadi Liik Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituut Kristina Orion SA Innove hariduse tugiteenuste agentuur, karjääriteenuste keskus Triin Peterson SA Innove Põhja-Eesti Rajaleidja keskus Külli Post Eesti Töötukassa Aiki Pärle Eesti Karjäärinõustajate Ühing Lana Randaru Eesti Töötukassa Signe Reppo Tartu Ülikooli psühholoogia instituut Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Karjäärispetsialist, tase 6 on inimestele abiks karjääri kujundamisega seotud otsuste langetamisel. Ta toetab inimesi kutse, töö, koolituse ja haridustee valimisel elukäigu jooksul. Karjäärispetsialistid töötavad nõustamiskeskustes, haridusasutustes jt organisatsioonides nii avalikus, era- kui kolmandas sektoris. Nende kliendid võivad olla erinevas vanuses inimesed, sh õpilased, üliõpilased, töötavad täiskasvanud, töötud, samuti ka lapsevanemad, pedagoogid, tööandjad. Lisaks klienditööle valmistab karjäärispetsialist, tase 6 ette metoodilisi materjale, vajaduse korral konsulteerib koostöövõrgustiku teiste spetsialistidega kliendi edasise tegevuse kavandamisel, kogub ja analüüsib tagasisidet. Olulisel kohal on avalikkuse teavitamine karjääriteenustest. Karjäärispetsialisti töö on vaimselt pingeline ning nõuab inimese erinevate raskusastmetega vajaduste ja probleemide mõistmist ning nendega tegelemist. Olulisel kohal on eetiliste põhimõtete ja konfidentsiaalsusnõuete järgimine. Karjäärispetsialist, tase 6 võib töötada karjäärinõustamise ja/või karjääriinfo vahendamise alal. Karjääriinfo spetsialistina toetab ta klienti infovajaduse väljaselgitamisel, infootsimise oskuste ja harjumuste kujunemisel ning karjääri planeerimiseks asjakohase hariduse, tööturu ja kutsetega seotud info kasutamisel. Karjäärinõustajana toetab ta klienti karjääri kujundamise oskuste arendamisel, aidates kliendil suurendada teadlikkust iseendast, haridus- ja tööturuvõimalustest, püstitada eesmärke ning kavandada tegevusi nende saavutamiseks. Kutsealal on ka 7. taseme karjäärispetsialist, kes 6. taseme karjäärispetsialisti tööülesannetele täiendavalt analüüsib ja arendab valdkonna teenuseid ning koostab teenuse kvaliteedi tagamise jälgimist võimaldavaid standardeid. Ta osaleb riikliku või rahvusvahelise tasandi koostöös, töötab välja õppekavasid, juhendab ja koolitab teisi karjäärispetsialiste ning karjääriteenuse pakkujaid. 7. taseme karjäärispetsialist koostab või kaasajastab karjäärispetsialisti tööks vajalikke info- ja metoodilisi materjale. Ta organiseerib valdkonnapõhiseid uurimusi, sh kogub ja analüüsib tagasisidet, rakendab tulemusi teenuse arendamiseks. Ta teavitab avalikkust karjääri arendamise trendidest, mõjust ja karjääriteenustest. A.2.1 Teenustest teavitamine 1. Karjääriplaneerimisest teavitamine ja teenuste tutvustamine avalikkusele. 2. Teavitusmaterjalide koostamine ja levitamine. A.2.2 Teenuse osutamiseks vajalik võrgustikutöö 1. Koostöövõrgustiku arendamine. 2. Koostöövõrgustikus osalemine. A.2.3 Teenuse arendamine 1. Karjääriteenuste arendustegevus. 2. Metoodiliste materjalide koostamine. 3. Teenusest ülevaadete tegemine ja tagasiside. A.2.4 Karjäärinõustamine 1. Kontakti loomine, probleemi määratlemine ja kliendi individuaalseks nõustamiseks vajaliku tegevuskava koostamine. 2. Kliendi probleemile lahenduste otsimine, hindamine ja karjääriplaani väljatöötamine. 3. Grupinõustamiseks vajaliku tegevuskava koostamine. 4. Grupinõustamine. 5. Nõustamistulemuste hindamine, vastastikune tagasisidestamine, kokkuvõtte tegemine ja juhtumi analüüsimine. A.2.5 Karjääriinfo vahendamine 1. Kontakti loomine ja kliendi vajaduste määratlemine. 2. Kliendi juhendamine tööotsimis- ja haridusvalikute tegemise oskuste ning infopädevuse arendamisel. 3. Grupitegevusteks vajaliku tegevuskava koostamine. 4. Grupitegevuste läbiviimine tööotsimis- ja haridusvalikute tegemise oskuste ning infopädevuse arenemiseks. 5. Karjääriinfo haldamine ja edastamine. Karjäärispetsialistid töötavad klienditööks sobivates ruumides. Töö võib sisaldada teenuse osutamist sihtrühma juures kohapeal, messidel käimist, tööandjate ja teiste koostööpartnerite külastamist. Töö on vaimselt pingeline. Karjäärispetsialisti peamised töövahendid on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendid, kontoritarbed ja -tehnika, info- ja metoodilised materjalid jm. Karjäärispetsialisti töös on olulised avatus, positiivne ellusuhtumine, empaatiavõime, suhtlemisvalmidus, loovus, analüütiline, kriitiline ja kontseptuaalne mõtlemine, süsteemsus ja korrektsus, pingetaluvus. 6. taseme karjäärispetsialistil on kõrgharidus, läbitud karjäärispetsialisti kompetentsidega seotud koolitus(ed) ning tal on töökogemus karjäärinõustamise või karjääriinfo vahendamise alal. Karjäärispetsialist, karjääriinfo spetsialist, infotöötaja, karjäärinõustaja, karjäärikonsultant, karjäärikoordinaator. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 – B.2.3, B.2.6 (läbiv kompetents) ja vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.4 ja B.2.5. Teenustest teavitamine 6 Teenuse osutamiseks vajalik võrgustikutöö 6 Teenuse arendamine 6 Kutse taotlemisel tuleb tõendada vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.4 ja B.2.5. Karjäärinõustamine 6 Karjääriinfo vahendamine 6 Karjäärispetsialist, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Noorsootöötaja, tase 4 Youth worker, level 4 7 Noorsootöötaja III (versioon 1) Noorsootöötaja III (versioon 2) Noorsootöötaja III (versioon 3) Noorsootöötaja III (versioon 5) Noorsootöötaja, tase 4 (versioon 4) Noorsootöötaja, tase 4 (versioon 6) Noorsootöötaja, tase 4 (versioon 8) Noorsootöötaja, tase 5 (versioon 10) Noorsootöötaja, tase 5 (versioon 9) Laagrikasvataja, tase 4 Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Noorsootöö Noorsootöötaja 32 2022-11-09 2022-11-15 2023-10-24 4 4 3412 Sotsiaaltöö keskastme spetsialistid 0922 Lastehoid ja teenused noortele 85 Haridus Kutsestandardis kasutatud terminid Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Kutse-eetika noorsootöös Tiiu Kadak Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Andres Kask Eesti Huvikoolide Liit Reet Kost SA Archimedes noorteagentuur Kaur Kötsi Eesti Noorsootöö Keskus Marek Mekk Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus Ilona-Evelyn Rannala Eesti Noorsootöötajate Kogu, Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituut Birgit Rasmussen Eesti Noorsootöö Keskus Ülle Roomets Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia Maria Žuravljova Tartu Ülikooli Narva kolledž Age Tomson Haridus- ja Teadusministeerium Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Noorsootöötaja lähtub oma töös noorsootöö korraldamise põhimõtetest ning rakendab erinevaid tegevusi ja meetodeid sõltuvalt noorsootöö valdkonna eripärast, eesmärgist, sihtgrupist, noorsootöö tegemise kohast ja situatsioonist. Noorsootöötaja on teadlik noorte elu tegelikkusest ja kohalikest oludest, oskab hinnata noore olukorda ja vajadusi, valida ja rakendada sobivaid meetodeid ning analüüsida tehtud töö mõjusust. 4. taseme noorsootöötaja tegeleb individuaalselt noore ja noortegruppidega. Ta teeb koostööd noorte, nende vanemate, teiste sidusrühmade ning valdkondade spetsialistidega; loob noorega usaldusliku suhte ning hoiab seda; loob noortele tingimused nende ettevõtlikkuse ja vastutuse arenguks; viib ellu noorsootöö tegevusi ja vahendab noorteinfot. Noorsootöötaja juhendab noorte mitteformaalse õppimise protsessi, luues tingimusi noorte isiksuse mitmekülgseks arenguks ja toetades noorte sotsialiseerumist. Noorsootöötaja, tase 4 töötab nii iseseisvalt kui ka meeskonna liikmena, arendustegevuses ja võrgustikutöös osaleb kõrgema taseme noorsootöötaja juhendamisel. Noorsootöö kutsealal on ka noorsootöötaja, tase 6 ja noorsootöötaja, tase 7 kutsed. 6. taseme noorsootöötaja tegeleb noorsootöö korraldamise ning noorsootöö organisatsioonide ja/või asutuste juhtimisega. 7. taseme noorsootöötaja arendab noortevaldkonda kohalikul ja riiklikul tasandil, juhib noorsootöö asutusi, organisatsioone ja erialavõrgustikke ning juhendab teiste noorsootöötajate tööd. A.2.1 Noorsootöö korraldamine 1. Noorte huvide ja arenguvajaduste kaardistamine. 2. Mitteformaalset õpet toetavate tegevuste kavandamine. 3. Noorte mitteformaalse õppe toetamine. 4. Mitteformaalses õppes kogetu ja saavutatu mõtestamine koos noortega. 5. Mitmekesiste noorsootöö keskkondade ja meetodite kasutamine ning arendamine. 6. Noorte kaasamine. 7. Kodanikuhariduse toetamine. 8. Noorte ettevõtlikkuse toetamine. 9. Tervislike ja keskkonnasäästlike eluviiside kujunemise toetamine. 10. Õiguskuuleka käitumise kujundamine. 11. Kultuuridevaheliste pädevuste arendamine. 12. Info jagamine noortele. 13. Noorte digitaalse kirjaoskuse arengu toetamine. 14. Noorte esmane nõustamine. A.2.2 Suhtlemine avalikkusega ja koostöö 1. Suhtlemine avalikkusega. 2. Koostöö noorsootöö valdkonnas. 3. Koostöö sidusrühmadega väljaspool noorsootöö valdkonda. A.2.3 Turvalise keskkonna tagamine 1. Turvalise keskkonna tagamine. 2. Riskide maandamine. 3. Ohutusnõuete järgimine. A.2.4 Professionaalne enesearendamine 1. Õppimine ja enesearendamine. 2. Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse tervise hoidmine. Noorsootöötaja, tase 4 kutse sisaldab osakutset laagrikasvataja, tase 4, mis moodustub tööosadest A.2.1 ja A.2.3. 4. taseme noorsootöötaja tööaeg on kokkuleppeline, sõltudes noorsootöö eripärast ja asutuse või organisatsiooni töökorraldusest; töö võib toimuda õhtustel aegadel ja nädalavahetustel. Tema töö nõuab paindlikkust, kiiret kohanemist, esineb töötamist nii sise- kui välitingimustes. 4. taseme noorsootöötaja töötab kohaliku omavalitsuse asutuses, era- või kolmanda sektori institutsioonis, üldhariduskoolis, huvikoolis, noortekeskuses, noorteühingus, noortelaagris, kirikus, raamatukogus, kultuuri- ja spordiasutuses jms. Noorsootöötaja peamised töövahendid on kontoritarbed ja -tehnika ning vahendid (sh digitehnoloogilised vahendid) vastavalt töö eripärale. Noorsootöötajale on olulised võimed ja iseloomuomadused, mis toetavad koostööd, inimese arengut ja loovust. 4. taseme noorsootöötajal töö käigus omandatud kutseoskused. Noorsootöötaja, ringijuht, huvijuht, laagrikasvataja, huvihariduse spetsialist jm. Regulatsioonid noorsootöötajana töötamiseks on toodud noorsootöö seaduses ja lastekaitseseaduses. Noorsootöötaja, tase 4 kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Laagrikasvataja, tase 4 osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.3 ja B.2.5 tõendamine. Noorsootöö korraldamine 4 Suhtlemine avalikkusega ja koostöö 4 Turvalise keskkonna tagamine 4 Professionaalne enesearendamine 6 Noorsootöötaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Noorsootöötaja, tase 6 Youth Worker, EstQF Level 6 7 Noorsootöötaja IV (versioon 1) Noorsootöötaja IV (versioon 2) Noorsootöötaja IV (versioon 3) Noorsootöötaja IV (versioon 5) Noorsootöötaja, tase 6 (versioon 10) Noorsootöötaja, tase 6 (versioon 4) Noorsootöötaja, tase 6 (versioon 6) Noorsootöötaja, tase 6 (versioon 8) Noorsootöötaja, tase 6 (versioon 9) Laagrikasvataja-juhataja, tase 6 Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Noorsootöö Noorsootöötaja 32 2022-11-09 2022-11-15 2023-10-24 6 6 3412 Sotsiaaltöö keskastme spetsialistid 0922 Lastehoid ja teenused noortele 85 Haridus Kutsestandardis kasutatud terminid Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Kutse-eetika noorsootöös Tiiu Kadak Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Andres Kask Eesti Huvikoolide Liit Reet Kost SA Archimedes noorteagentuur Kaur Kötsi Eesti Noorsootöö Keskus Marek Mekk Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus Ilona-Evelyn Rannala Eesti Noorsootöötajate Kogu, Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituut Birgit Rasmussen Eesti Noorsootöö Keskus Ülle Roomets Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia Maria Žuravljova Tartu Ülikooli Narva kolledž Age Tomson Haridus- ja Teadusministeerium Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Noorsootöötaja lähtub oma töös noorsootöö korraldamise põhimõtetest ning rakendab erinevaid tegevusi ja meetodeid sõltuvalt noorsootöö valdkonna eripärast, eesmärgist, sihtgrupist, noorsootöö tegemise kohast ja situatsioonist. Noorsootöötaja on teadlik noorte elu tegelikkusest ja kohalikest oludest, oskab hinnata noore olukorda ja vajadusi, valida ja rakendada sobivaid meetodeid ning analüüsida tehtud töö mõjusust. Noorsootöötaja, tase 6 tegeleb noorsootöö korraldamise ning noorsootöö organisatsioonide ja/või asutuste juhtimisega. 6. taseme noorsootöötaja töö sisu on individuaalne töö noore ja noortegruppidega, mitteformaalse õppe tegevustesse kaasamine ja tingimuste loomine noorte ettevõtlikkuse ning vastutuse arenguks. Noorsootöötaja juhendab noorte mitteformaalse õppimise protsessi, luues tingimusi noorte isiksuse mitmekülgseks arenguks ja toetades noorte sotsialiseerumist. Ta loob usaldusliku suhte ja teeb koostööd noorte, nende vanemate, teiste sidusrühmade ning valdkondade spetsialistidega. Noorsootöötaja, tase 6 arendab noortevaldkonda ja tööd oma organisatsioonis koostöös oma kolleegidega. 6. taseme noorsootöötaja juhendab teisi noorsootöötajaid, vabatahtlikke, praktikante jt ning osaleb võrgustiku töös. Noorsootöö kutsealal on ka noorsootöötaja, tase 4 ja noorsootöötaja, tase 7 kutsed. 4. taseme noorsootöötaja tegeleb noorsootöö korraldamisega, mis võib toimuda ka kõrgema taseme noorsootöötaja juhendamisel. 7. taseme noorsootöötaja arendab noortevaldkonda kohalikul ja riiklikul tasandil, juhib noorsootöö asutusi, organisatsioone ja erialavõrgustikke ning juhendab teiste noorsootöötajate tööd. A.2.1 Noorsootöö korraldamine 1. Noorte arenguvajaduste ja tugevuste/võimete kaardistamine. 2. Mitteformaalset õpet toetavate tegevuste kavandamine. 3. Noorte mitteformaalse õppe toetamine. 4. Mitteformaalses õppes kogetu ja saavutatu mõtestamine koos noortega. 5. Mitmekesiste noorsootöö keskkondade ja meetodite kasutamine ning arendamine. 6. Noorte kaasamine. 7. Kodanikuhariduse toetamine. 8. Noorte ettevõtlikkuse toetamine. 9. Tervislike ja keskkonnasäästlike eluviiside kujunemise toetamine. 10. Õiguskuuleka käitumise kujundamine. 11. Kultuuridevaheliste pädevuste arendamine. 12. Noorte infovajaduse väljaselgitamine, informatsiooni analüüs ja süstematiseerimine. 13. Noorteinfo teenuse korraldamine. 14. Noorte digitaalse kirjaoskuse arengu toetamine. 15. Noorte esmane nõustamine. A.2.2 Juhtimine 1. Otsustamine ja tegevuste algatamine. 2. Inimeste juhtimine. 3. Protsesside juhtimine. 4. Juhendamine. 5. Asjaajamistoimingud. A.2.3 Suhtlemine avalikkusega ja koostöö 1. Suhtlemine avalikkusega. 2. Koostöö noorsootöö valdkonnas. 3. Koostöö sidusrühmadega väljaspool noorsootöö valdkonda. A.2.4 Turvalise keskkonna tagamine 1. Turvalise keskkonna tagamine. 2. Riskide maandamine. 3. Ohutusnõuete järgimine. A.2.5 Noortevaldkonna arendamine 1. Noortepoliitika arendamine. 2. Teadmispõhine noorsootöö kujundamine. 3. Osalemine noortevaldkonna töörühmades. A.2.6 Professionaalne enesearendamine 1. Õppimine ja enesearendamine. 2. Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse tervise hoidmine. Noorsootöötaja, tase 6 kutse sisaldab osakutset laagrikasvataja-juhataja, tase 6, mis moodustub tööosadest A.2.1, A.2.2 ja A.2.4. 6. taseme noorsootöötaja tööaeg on kokkuleppeline, sõltudes noorsootöö eripärast ja asutuse või organisatsiooni töökorraldusest; töö võib toimuda õhtustel aegadel ja nädalavahetustel. Tema töö nõuab paindlikkust, kiiret kohanemist, esineb töötamist nii sise- kui välitingimustes. 6. taseme noorsootöötaja töötab kohaliku omavalitsuse asutuses, era- või kolmanda sektori institutsioonis, sh valla- või linnavalitsuses, üldhariduskoolis, huvikoolis, noortekeskuses, noorteühingus, noortelaagris, kirikus, raamatukogus, kultuuri- ja spordiasutuses jms. Noorsootöötaja peamised töövahendid on kontoritarbed ja -tehnika ning vahendid (sh digitehnoloogilised vahendid) vastavalt töö eripärale. Noorsootöötajale on olulised võimed ja iseloomuomadused, mis toetavad koostööd, inimese arengut ja loovust. 6. taseme noorsootöötajal on noorsootöö erialane rakenduskõrgharidus/bakalaureusekraad või töö käigus omandatud kutseoskused. Noorsootöötaja, noortekeskuse juhataja, noorsootöö spetsialist, huvijuht, ringijuht, laagrikasvataja, laagri juhataja, huvihariduse spetsialist jm. Regulatsioonid noorsootöötajana töötamiseks on toodud noorsootöö seaduses ja lastekaitseseaduses. Noorsootöötaja, tase 6 kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Laagrikasvataja-juhataja, tase 6 osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.2, B.2.4 ja B.2.7 tõendamine. Noorsootöö korraldamine 6 Juhtimine 6 Suhtlemine avalikkusega ja koostöö 6 Turvalise keskkonna tagamine 6 Noortevaldkonna arendamine 6 Professionaalne enesearendamine 6 Noorsootöötaja, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Noorsootöötaja, tase 7 Youth Worker, EstQF Level 7 7 Noorsootööjuht, tase 7 (versioon 9) Noorsootöötaja V (versioon 1) Noorsootöötaja V (versioon 2) Noorsootöötaja V (versioon 3) Noorsootöötaja V (versioon 5) Noorsootöötaja, tase 7 (versioon 4) Noorsootöötaja, tase 7 (versioon 6) Noorsootöötaja, tase 7 (versioon 8) Laagri juhataja, tase 7 Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Noorsootöö Noorsootöötaja 32 2022-11-09 2022-11-15 2023-10-24 7 7 2635 Sotsiaaltöötajad ja nõustajad 0922 Lastehoid ja teenused noortele 85 Haridus Kutsestandardis kasutatud terminid Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Kutse-eetika noorsootöös Tiiu Kadak Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Andres Kask Eesti Huvikoolide Liit Reet Kost SA Archimedes noorteagentuur Kaur Kötsi Eesti Noorsootöö Keskus Marek Mekk Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus Ilona-Evelyn Rannala Eesti Noorsootöötajate Kogu, Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituut Birgit Rasmussen Eesti Noorsootöö Keskus Ülle Roomets Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia Maria Žuravljova Tartu Ülikooli Narva kolledž Age Tomson Haridus- ja Teadusministeerium Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Noorsootöötaja lähtub oma töös noorsootöö korraldamise põhimõtetest ning rakendab erinevaid tegevusi ja meetodeid sõltuvalt noorsootöö valdkonna eripärast, eesmärgist, sihtgrupist, noorsootöö tegemise kohast ja situatsioonist. Noorsootöötaja on teadlik noorte elu tegelikkusest ja kohalikest oludest, oskab hinnata noore olukorda ja vajadusi, valida ja rakendada sobivaid meetodeid ning analüüsida tehtud töö mõjusust. 7. taseme noorsootöötaja arendab noortevaldkonda kohalikul ja riiklikul tasandil, juhib noorsootöö asutusi, organisatsioone ja erialavõrgustikke ning juhendab teiste noorsootöötajate tööd. Noorsootöötaja, tase 7 koordineerib ja arendab noortevaldkonda kohalikul, riiklikul ja võimaluse korral rahvusvahelisel tasandil. Ta juhendab teisi noorsootöötajaid ning loob koostöövorme nii valdkonnasiseselt kui koostöös sidusvaldkondadega ja arendab võrgustikutööd. 7. taseme noorsootöötaja töö eeldab suhtlemist laiema avalikkusega. Noorsootöö kutsealal on ka noorsootöötaja, tase 4 ja noorsootöötaja, tase 6 kutsed. 4. taseme noorsootöötaja tegeleb noorsootöö korraldamisega, mis võib toimuda ka kõrgema taseme noorsootöötaja juhendamisel. 6. taseme noorsootöötaja tegeleb noorsootöö korraldamise ning noorsootöö organisatsioonide ja/või asutuste juhtimisega. A.2.1 Noorsootöö korraldamine 1. Noorte arenguvajaduste ja tugevuste/võimete kaardistamine. 2. Mitteformaalset õpet toetavate tegevuste kavandamine. 3. Noorte mitteformaalse õppe toetamine. 4. Mitteformaalses õppes kogetu ja saavutatu mõtestamine koos noortega. 5. Mitmekesiste noorsootöö keskkondade ja meetodite kasutamine ning arendamine. 6. Noorte kaasamine. 7. Kodanikuhariduse toetamine. 8. Noorte ettevõtlikkuse toetamine. 9. Tervislike ja keskkonnasäästlike eluviiside kujunemise toetamine. 10. Õiguskuuleka käitumise kujundamine. 11. Kultuuridevaheliste pädevuste arendamine. 12. Noorte infovajaduse väljaselgitamine, informatsiooni analüüs ja süstematiseerimine. 13. Noorteinfo teenuse korraldamine. 14. Noorte digitaalse kirjaoskuse arengu toetamine. 15. Noorte esmane nõustamine. A.2.2 Juhtimine 1. Otsustamine ja tegevuste algatamine. 2. Inimeste juhtimine. 3. Protsesside juhtimine. 4. Juhendamine. 5. Asjaajamistoimingud. A.2.3 Suhtlemine avalikkusega ja koostöö 1. Suhtlemine avalikkusega. 2. Koostöö noorsootöö valdkonnas. 3. Koostöö sidusrühmadega väljaspool noorsootöö valdkonda. A.2.4 Turvalise keskkonna tagamine 1. Turvalise keskkonna tagamine. 2. Riskide maandamine. 3. Ohutusnõuete järgimine. A.2.5 Noortevaldkonna arendamine 1. Noortepoliitika arendamine. 2. Teadmispõhine noorsootöö kujundamine. 3. Osalemine noortevaldkonna töörühmades. A.2.6 Professionaalne enesearendamine 1. Õppimine ja enesearendamine. 2. Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse tervise hoidmine. Noorsootöötaja, tase 7 kutse sisaldab osakutset laagri juhataja, tase 7, mis moodustub tööosadest A.2.1, A.2.2 ja A.2.4. 7. taseme noorsootöötaja tööaeg on kokkuleppeline, sõltudes noorsootöö eripärast ja asutuse või organisatsiooni töökorraldusest; töö võib toimuda õhtustel aegadel ja nädalavahetustel. Tema töö nõuab paindlikkust, kiiret kohanemist. 7. taseme noorsootöötaja töötab valitsus- või riigiasutuses, kohalikus omavalitsuses, era- või kolmanda sektori institutsioonis, teadus-arendusasutuses, huvikoolis, noortekeskuses, noorteühingus, noortelaagris, kultuuri- ja spordiasutuses jms. Noorsootöötaja peamised töövahendid on kontoritarbed ja -tehnika ning vahendid (sh digitehnoloogilised vahendid) vastavalt töö eripärale. Noorsootöötajale on olulised võimed ja iseloomuomadused, mis toetavad koostööd, inimese arengut ja loovust. 7. taseme noorsootöötajal on noorsootöö erialane magistritasemel haridus või töö käigus omandatud kutseoskused. Noorsootöötaja, noorsootöö peaspetsialist, noorsootöö nõunik, huvijuht, laagri juhataja, huvihariduse spetsialist, noorsootööasutuse juht jm. Regulatsioonid noorsootöötajana töötamiseks on toodud noorsootöö seaduses ja lastekaitseseaduses. Noorsootöötaja, tase 7 kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Laagri juhataja, tase 7 osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.2, B.2.4 ja B.2.7 tõendamine. Noorsootöö korraldamine 7 Juhtimine 7 Suhtlemine avalikkusega ja koostöö 7 Turvalise keskkonna tagamine 7 Noortevaldkonna arendamine 7 Professionaalne enesearendamine 6 Noorsootöötaja, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 Diploma Automation Engineer, level 7 5 Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 1) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 2) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 2) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 3) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 3) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud tööstusautomaatikainsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud tööstusautomaatikainsener, tase 7 (versioon 5) Ehitusautomaatika Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Ehitusautomaatik 45 2022-11-22 2022-11-22 2023-11-13 7 7 2144 Mehaanikainsenerid 0714 Elektroonika ja automaatika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Automaatikainseneri kutsete tasemete ülevaade ja võrdlus Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Aleksander Grünstam Allux SG OÜ, ESIS Andres Rähni TTÜ automaatikainstituut, ESIS Vitali Vansovitš Metso AS Kristi Jõers ESIS Sergei Bessonov KB Automaatika, ESIS Eerik Laid Ecomatic AS Ellen Mihklepp AS Tallinna Vesi Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Automaatika valdkonna insenerid loovad, hooldavad ja arendavad automaatikasüsteeme. Automaatikasüsteem (edaspidi ka süsteem) on keskkonnaga vahetult seotud tark- ja riistvara kompleks, mida kasutatakse tehnoloogiliste protsesside (edaspidi ka protsess) toimimise juhtimiseks ja kontrollimiseks ettenähtud töörežiimides ilma inimese otsese osalemiseta. Automaatikainsenerid töötavad tööstus- ja tootmis- ja ehitusettevõtetes ning tehastes, laborites, projekt- ja inseneribüroodes, õppe- ja teadusasutustes. Automaatikainsenerid spetsialiseeruvad tööstus- ja tootmise või ehitiste tehnosüsteemide tehnoloogiliste protsesside automatiseerimisele ning vähemalt ühele kitsamale ametialale järgmiste hulgast: projekteerimine, süsteemide ehitus, süsteemide tööshoid ja hooldus, teadustöö ja insenerikoolitus või arendustegevus. Automaatikainsenerid töötavad interdistsiplinaarses meeskonnas koos sidusvaldkondade inseneride, tehnoloogiainseneride jt spetsialistidega. See kutsestandard sisaldab diplomeeritud automaatikainseneri kutsekirjeldust ja kompetentsusnõudeid. 7. taseme diplomeeritud automaatikainsener on kogemustega spetsialist, kelle ülesanne on loodavate, olemasolevate või arendatavate tehnoloogiliste protsesside automatiseerimine ja automaatikasüsteemide tööshoid. Diplomeeritud automaatikainsener töötab iseseisvalt keerulistes ja uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine. Ta on võimeline juhtima töörühmi ja võtma vastutust teiste töö tulemuste eest. Automaatikainseneride kutsed: Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7; Volitatud automaatikainsener, tase 8. Automaatika valdkonna inseneride kutsete ülevaated on toodud lisas 1. A.2.1 Automaatikasüsteemide loomine, tööshoid ja arendamine. Ehitusautomaatika A.2.2 Ehitiste tehnosüsteemide töö automatiseerimine. A.2.3 Projekteerimine. A.2.4 Süsteemide ehitamine. A.2.5 Süsteemide kasutus ja hooldus. A.2.6 Teadustöö ja insenerikoolitus. Automaatikainseneri töö nõuab tihti suurt vaimset pingutust ning võib olla kiire ja pingeline. Tööaeg võib olla paindlik, sest erijuhtudel (nt pideva protsessi käikulaskmine, pideva protsessi erakorraline hooldus) võib olla vajalik töötamine väljaspool tavapärast tööaega. Vajadusel tuleb töötada välitingimustes ja keskkondades, kus võib esineda plahvatus- ja tuleohtu ning kokkupuudet kemikaalidega. Objektil töötades tuleb juhinduda üldise tööohutuse ja elektriohutuse nõuetest. Steriilsetes keskkondades töötades (nt haiglad) tuleb kinni pidada rangetest hügieeninõuetest. Automaatikainseneri põhilised töövahendid on üldkasutatav bürootarkvara, infotehnoloogilised vahendid, arvutustehnika riist- ja tarkvara, telekommunikatsioonivahendid, kontrollerseadmed, mõõteriistad, automaatikaseadmete seadistamise ja programmeerimise spetsiaalsed tarkvarad, konfigureerimis- ja häälestamisprogrammid, CAD-programmidel põhinev joonestus- ja projekteerimistarkvara. Automaatikainseneri töö eeldab innovaatilisust, õpivalmidust, kiiret ja loogilist mõtlemist, analüüsivõimet, teaduslik-tehnilist mõtlemist, otsustamisjulgust, tulemusele orienteeritust, visuaalset mälu, täpsust, vastutustundlikkust, suhtlemis- ja koostöövalmidust, kohanemisvõimet ning emotsionaalset stabiilsust. Diplomeeritud automaatikainsener on tavaliselt omandanud kõrgkoolis automaatika erialal magistrikraadi. Ta omab erialast töökogemust ning ta on oma teadmisi perioodiliselt täiendanud. Insenerikutse taotlemise eeldusi vt lisast 2 ja täiendusõppe arvestuse nõudeid vt lisast 3. Peainsener, juhtivinsener, projekteerija, projektijuht, peaspetsialist, osakonna juhataja, vanemteadur, koolitusjuht jm. Diplomeeritud automaatikainseneri kutsetunnistuse omamine võimaldab tegutseda ehitusautomaatika alal vastutava spetsialistina Majandus- ja Kommunikatsiooni Ministeeriumi poolt tunnustatud tegevusvaldkonnas vastavalt ehitusseadusele. Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.2.2, vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine valikust B.2.3–B.2.6 ning läbivate kompetentside B.2.7-B.2.9 tõendamine. Automaatikasüsteemide loomine, tööshoid ja arendamine 7 Kutse taotlemisel on nõutav spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.2.2 tõendamine. Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine valikust B.2.3–B.2.6. Projekteerimine 7 Süsteemide ehitamine 7 Süsteemide kasutus ja hooldus 7 Teadustöö ja insenerikoolitus 7 Juhtimine 7 Kutsealale pühendumine 7 Suhtlemine 7 Volitatud automaatikainsener, tase 8 Chartered Automation Engineer, level 8 5 Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 1) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 2) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 2) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 3) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 3) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 6) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud tööstusautomaatikainsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud tööstusautomaatikainsener, tase 8 (versioon 5) Ehitusautomaatika Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Ehitusautomaatik 45 2022-11-22 2022-11-22 2023-11-13 8 8 2144 Mehaanikainsenerid 0714 Elektroonika ja automaatika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Automaatikainseneri kutsete tasemete ülevaade ja võrdlus Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Aleksander Grünstam Allux SG OÜ, ESIS Andres Rähni TTÜ automaatikainstituut, ESIS Vitali Vansovitš Metso AS Kristi Jõers ESIS Sergei Bessonov KB Automaatika, ESIS Eerik Laid Ecomatic AS Ellen Mihklepp AS Tallinna Vesi Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Automaatika valdkonna insenerid loovad, hooldavad ja arendavad automaatikasüsteeme. Automaatikasüsteem (edaspidi ka süsteem) on keskkonnaga vahetult seotud tark- ja riistvara kompleks, mida kasutatakse tehnoloogiliste protsesside (edaspidi ka protsess) toimimise juhtimiseks ja kontrollimiseks ettenähtud töörežiimides ilma inimese otsese osalemiseta. Automaatikainsenerid töötavad tööstus-, tootmis- ja ehitusettevõtetes ning tehastes, laborites, projekti- ja inseneribüroodes, õppe- ja teadusasutustes. Automaatikainsenerid spetsialiseeruvad tööstus- ja tootmise või ehitiste tehnosüsteemide tehnoloogiliste protsesside automatiseerimisele ning vähemalt ühele kitsamale ametialale järgmiste hulgast: projekteerimine, süsteemide ehitus, süsteemide tööshoid ja hooldus, teadustöö ja insenerikoolitus või arendustegevus. Automaatikainsenerid töötavad interdistsiplinaarses meeskonnas koos sidusvaldkondade inseneride, tehnoloogiainseneride jt spetsialistidega. See kutsestandard sisaldab volitatud automaatikainseneri kutsekirjeldust ja kompetentsusnõudeid. 8. taseme volitatud automaatikainsener on laialdaste teadmiste ja kogemustega tippspetsialist-ekspert, kes rakendab oma automaatikaalaseid insener-tehnilisi teadmisi ja võimeid loodavate, olemasolevate või arendatavate tehnoloogiliste protsesside kompleksseks automatiseerimiseks. Ta töötab iseseisvalt keerulistes ja uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine. Tal on õigus anda eksperthinnanguid keerukatele automaatikaprojektidele ja -töödele. Volitatud automaatikainsener on pädev juhtima organisatsioone või töörühmi strateegiliste eesmärkide saavutamiseks, ta võtab täieliku vastutuse enda ja teiste töötulemuste eest. Volitatud automaatikainsener koolitab insenere ja tegeleb arendustegevustega, millel on oluline ning positiivne mõju automaatika valdkonna arengule. Automaatikainseneride kutsed: Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7; Volitatud automaatikainsener, tase 8. Automaatika valdkonna inseneride kutsete ülevaated on toodud lisas 1. A.2.1 Komplekssete automaatikasüsteemide loomine, hindamine, täiustamine ja arendamine. Ehitusautomaatika A.2.2 Ehitiste tehnosüsteemide töö automatiseerimine. A.2.3 Projekteerimine. A.2.4 Süsteemide ehitamine. A.2.5 Süsteemide kasutus ja hooldus. A.2.6 Arendus-, teadus- ja koolitustegevus. Automaatikainseneri töö nõuab tihti suurt vaimset pingutust ning võib olla kiire ja pingeline. Tööaeg võib olla paindlik, sest erijuhtudel (nt pideva protsessi käikulaskmine, pideva protsessi erakorraline hooldus) võib olla vajalik töötamine väljaspool tavapärast tööaega. Vajadusel tuleb töötada välitingimustes ja keskkondades, kus võib esineda plahvatus- ja tuleohtu ning kokkupuudet kemikaalidega. Objektil töötades tuleb juhinduda üldise tööohutuse ja elektriohutuse nõuetest. Steriilsetes keskkondades töötades (nt haiglad) tuleb kinni pidada rangetest hügieeninõuetest. Automaatikainseneri põhilised töövahendid on üldkasutatav bürootarkvara, infotehnoloogilised vahendid, arvutustehnika riist- ja tarkvara, telekommunikatsioonivahendid, kontrollerseadmed, mõõteriistad, automaatikaseadmete seadistamise ja programmeerimise spetsiaalsed tarkvarad, konfigureerimis- ja häälestamisprogrammid, CAD-programmidel põhinev joonestus- ja projekteerimistarkvara. Automaatikainseneri töö eeldab innovaatilisust, õpivalmidust, kiiret ja loogilist mõtlemist, analüüsivõimet, teaduslik-tehnilist mõtlemist, otsustamisjulgust, tulemusele orienteeritust, visuaalset mälu, täpsust, vastutustundlikkust, loovust, suhtlemis- ja koostöövalmidust, kohanemisvõimet ning emotsionaalset stabiilsust. Volitatud automaatikainsener on tavaliselt omandanud kõrgkoolis automaatika erialal magistrikraadi. Ta omab erialast töökogemust ning ta on oma teadmisi perioodiliselt täiendanud. Insenerikutsete taotlemise eeldusi vt lisas 2 ja inseneri täiendusõppe arvestuse nõudeid lisast 3. Peainsener, juhtivinsener, arendusjuht, projekteerija, projektijuht, peaspetsialist, osakonna juhataja, vanemteadur, koolitusjuht jm. Volitatud automaatikainseneri kutsetunnistuse omamine võimaldab tegutseda ehitusautomaatika alal vastutava spetsialistina Majandus- ja Kommunikatsiooni Ministeeriumi poolt tunnustatud tegevusvaldkonnas vastavalt ehitusseadusele. Volitatud automaatikainsener, tase 8 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.2.2, vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine valikust B.2.3–B.2.6 ning läbivate kompetentside B.2.7–B.2.9 tõendamine. Komplekssete automaatikasüsteemide loomine, hindamine, täiustamine ja arendamine 8 Kutse taotlemisel on nõutav spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.2.2 tõendamine. Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine valikust B.2.3–B.2.6. Projekteerimine 8 Süsteemide ehitamine 8 Süsteemide kasutus ja hooldus 8 Arendus-, teadus- ja koolitustegevus 8 Juhtimine 8 Kutsealale pühendumine 8 Suhtlemine 8 Maamõõdutehnik, tase 4 Land Surveyor, EstQF Level 4 8 Geodeet II (versioon 1) Geodeet II (versioon 2) Geodeet II (versioon 3) Geodeet II (versioon 5) Maamõõdutehnik, tase 4 (versioon 4) Maamõõdutehnik, tase 4 (versioon 6) Maamõõdutehnik, tase 4 (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Geodeet 45 2022-11-22 2023-03-13 2028-03-12 4 4 3112 Ehitustehnikud 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Eesti Geodeetide Ühing Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Erni Ajaots Kehtna Kutsehariduskeskus Artu Ellmann Tallinna Tehnikaülikool Mairolt Kakko Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ Jaan Kallandi OÜ Metricus Aive Liibusk Eesti Maaülikool (külalisena) Mart Rae Rae Geodeesia OÜ Margus Sarapik Geo S.T. OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Geodeesia (geodaisia – maajagamine (kreeka keeles)) on teadus planeet Maa ja selle pinna osade kuju ja suuruse määramisest, seejuures ka kasutatavatest mõõtmismeetoditest, mõõtmistulemuste matemaatilisest töötlemisest ning maapinna osade kujutamisest tasapinnal kaartide, plaanide ja profiilidena. Maamõõdutehniku peamine tööülesanne on geodeetiliste tööde tegemine ehitusobjektidel, planeeringu- ja projekteerimisaladel: esmalt mõõdistustööd objektil ning seejärel saadud andmete töötlemine, analüüsimine, tõlgendamine ja vormistamine. Maamõõdutehnik tegutseb vastavalt erialale erinevates valdkondades: ehitusgeodeetilised tööd, insenertehnilised eritööd, kõrgema geodeesiaga seotud tööd, geodeetilised uurimistööd. Tegevusvaldkonnast ja väljakujunenud traditsioonidest lähtuvalt nimetatakse geodeesiaalal töötajat koos maakorraldajaga ka maamõõtjaks. Käesolevas kutsestandardis kirjeldatakse 4. taseme maamõõdutehniku kutsealaseid kompetentse. Maamõõdutehnik, tase 4 on oskustöötaja, kes töötab geomaatika valdkonnaga seotud ettevõtetes ja asutustes. Tema peamine tööülesanne on geodeetiliste tööde tegemine ehitusobjektidel, geodeetiliste ja maakorralduslike tööde tegemine katastriüksustel ning planeeringu- ja projekteerimisaladel. Maamõõdutehnik, tase 4 täidab nii tavapäraseid kui ka uudseid tööülesandeid, valides ja kasutades nende täitmiseks asjakohaseid töövahendeid ja meetodeid. Ta vastutab oma töö kvaliteetse täitmise eest. Tavapärasest suuremat vastutust ja uudset lähenemist nõudvate tööde tegemisel vajab maamõõdutehnik geodeedi või maakorraldaja juhendamist. Maamõõdutehnikud töötavad nii kontoris kui ka välitöödel. Tööaeg on paindlik, sõltuvalt vajadusest tuleb objekte mõõdistada ka väljaspool tavapärast tööaega. Maamõõdutehniku töökeskkonnaga seotud riskifaktorid tulenevad peamiselt liiklusest ning ehitiste, ehitus- ja tööstusobjektide eripärast, seetõttu peab ta rangelt järgima kehtivaid ohutusnõudeid ja kasutama isikukaitsevahendeid. Maamõõdutehniku töövahendid kontoritingimustes on tavapärane kontoritehnika ning erialased tarkvaraprogrammid. Välitingimustes kasutab maamõõdutehnik asjakohaseid instrumente (nt tahhümeeter, nivelliir, GNSS mõõteriistad jne) ning vajaduse korral ka tavapäraseid käsitööriistu nagu labidas, saag, haamer jne. Geodeedi kutsegrupis on 5 kutsestandardit: Maamõõdutehnik, tase 4 Geodeet, tase 5 Geodeet, tase 6 Geodeesiainsener, tase 7 Geodeesiainsener, tase 8 Maamõõdutehnik, tase 4 on oskustöötaja, kes töötab geomaatika valdkonnas geodeedi või maakorraldaja juhendamisel. Geodeet, tase 5 on erialase haridusega spetsialist, kes töötab geomaatika valdkonnas üldjuhul iseseisvalt ning vastutab enda töö kvaliteetse täitmise eest. Keerulisemaid töid teeb koostöös kõrgema taseme geodeediga. Geodeet, tase 6 on erialase kõrgharidusega spetsialist, kes töötab geomaatika valdkonnas ning vastutab töörühma töö kvaliteetse täitmise eest. Vajaduse korral konsulteerib kõrgema taseme geodeediga. Geodeesiainsener, tase 7 on erialast magistrikraadi omav suurte kogemustega tippspetsialist, kes töötab geomaatika valdkonnas ning vastutab töörühma töö kvaliteetse täitmise eest ja vajaduse korral pakub välja innovaatilisi lahendusi, töötab välja ja rakendab uusi mõõtmismeetodeid ja –tehnoloogiaid. Geodeesiainsener, tase 8 on erialast doktorikraadi või pikaajalist praktilist töökogemust tasemel 7 omav tippspetsialist, kes töötab geomaatika valdkonnas ning kelle ülesanne on eeskätt olemasolevate teadmiste analüüsimine ja edasiarendamine, geodeetiliste tööde tehniliste lahenduste väljatöötamine, projektlahenduste realiseerimine ning erialane õppe-, teadus- ja arendustöö. A.2.1 Mõõdistustööd objektil A.2.2 Mõõtmisandmete töötlemine A.2.3 Ehitusgeodeetilised tööd A.2.4 Ehitusgeodeetilised uuringud A.2.5 Katastrimõõdistustööd Maamõõdutehnikuna töötavad inimesed, kes on läbinud kutseõppe tasemeõppe või omandanud oskused erialastel täienduskoolitusel ja praktilise töö käigus. Maamõõtja, tehnik-geodeet, maamõõdutehnik. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2) ja kõikide kompetentside (B.3.1 - B.3.5) tõendamine. Mõõdistustööd objektil 4 Mõõtmisandmete töötlemine 4 Ehitusgeodeetilised tööd 4 Ehitusgeodeetilised uuringud 4 Katastrimõõdistamine 4 Geodeet, tase 5 Land Surveyor, EstQF Level 5 10 Geodeet III (versioon 1) Geodeet III (versioon 2) Geodeet III (versioon 3) Geodeet III (versioon 4) Geodeet III (versioon 7) Geodeet, tase 5 (versioon 5) Geodeet, tase 5 (versioon 6) Geodeet, tase 5 (versioon 8) Geodeet, tase 5 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Geodeet 45 2022-11-22 2023-03-13 2028-03-12 5 5 2165 Kartograafid ja maamõõtjad 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Eesti Geodeetide Ühing Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Erni Ajaots Kehtna Kutsehariduskeskus Artu Ellmann Tallinna Tehnikaülikool Mairolt Kakko Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ Jaan Kallandi OÜ Metricus Aive Liibusk Eesti Maaülikool (külalisena) Mart Rae Rae Geodeesia OÜ Margus Sarapik Geo S.T. OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Geodeesia (geodaisia – maajagamine (kreeka keeles)) on teadus planeet Maa ja selle pinna osade kuju ja suuruse määramisest, seejuures ka kasutatavatest mõõtmismeetoditest, mõõtmistulemuste matemaatilisest töötlemisest ning maapinna osade kujutamisest tasapinnal kaartide, plaanide ja profiilidena. Geodeedi peamine tööülesanne on geodeetiliste tööde tegemine ehitusobjektidel, planeeringu- ja projekteerimisaladel: esmalt mõõdistustööd objektil ning seejärel saadud andmete töötlemine, analüüsimine, tõlgendamine ja vormistamine. Geodeet tegutseb vastavalt erialale erinevates valdkondades: ehitusgeodeetilised tööd, insenertehnilised eritööd, kõrgema geodeesiaga seotud tööd, geodeetilised uurimistööd. Tegevusvaldkonnast ja väljakujunenud traditsioonidest lähtuvalt nimetatakse geodeesiaalal töötajat koos maakorraldajaga ka maamõõtjaks. Käesolevas kutsestandardis kirjeldatakse 5. taseme geodeedi kutsealaseid kompetentse. Geodeet, tase 5 on erialase haridusega spetsialist, kes töötab geomaatika valdkonnaga seotud ettevõtetes ja asutustes. Tema peamine tööülesanne on geodeetiliste tööde tegemine erinevatel objektidel. 5. taseme geodeet töötab üldjuhul iseseisvalt ja vastutab enda töö kvaliteetse täitmise eest. Keerulisemaid töid teeb ta koostöös kõrgema taseme geodeediga. Geodeedid töötavad nii kontoris kui ka välitöödel. Tööaeg on paindlik, sõltuvalt vajadusest tuleb objekte mõõdistada ka väljaspool tavapärast tööaega. Geodeedi töökeskkonnaga seotud riskifaktorid tulenevad peamiselt liiklusest ning ehituste, ehitus- ja tööstusobjektide eripärast, seetõttu peab ta rangelt järgima kehtivaid ohutusnõudeid ja kasutada isikukaitsevahendeid. Geodeedi töövahendid kontoritingimustes on kontoritehnika ning erialased tarkvaraprogrammid. Välitingimustes kasutab geodeet asjakohaseid instrumente (näit. tahhümeeter, nivelliir, GNSS mõõteriistad jne) ning vajaduse korral ka tavapäraseid käsitööriistu nagu labidas, saag, haamer jne. Geodeedi kutsegrupis on 5 kutsestandardit: Maamõõdutehnik, tase 4 Geodeet, tase 5 Geodeet, tase 6 Geodeesiainsener, tase 7 Geodeesiainsener, tase 8 Maamõõdutehnik, tase 4 on oskustöötaja, kes töötab geomaatika valdkonnas geodeedi või maakorraldaja juhendamisel. Geodeet, tase 5 on erialase haridusega spetsialist, kes töötab geomaatika valdkonnas üldjuhul iseseisvalt ning vastutab enda töö kvaliteetse täitmise eest. Keerulisemaid töid teeb koostöös kõrgema taseme geodeediga. Geodeet, tase 6 on erialase kõrgharidusega spetsialist, kes töötab geomaatika valdkonnas ning vastutab töörühma töö kvaliteetse täitmise eest. Vajaduse korral konsulteerib kõrgema taseme geodeediga. Geodeesiainsener, tase 7 on erialast magistrikraadi omav suurte kogemustega tippspetsialist, kes töötab geomaatika valdkonnas ning vastutab töörühma töö kvaliteetse täitmise eest ja vajaduse korral pakub välja innovaatilisi lahendusi, töötab välja ja rakendab uusi mõõtmismeetodeid ja –tehnoloogiaid. Geodeesiainsener, tase 8 on erialast doktorikraadi või pikaajalist praktilist töökogemust tasemel 7 omav tippspetsialist, kes töötab geomaatika valdkonnas ning kelle ülesanne on eeskätt olemasolevate teadmiste analüüsimine ja edasiarendamine, geodeetiliste tööde tehniliste lahenduste väljatöötamine, projektlahenduste realiseerimine ning erialane õppe-, teadus- ja arendustöö. A.2.1 Mõõdistustööd A.2.2 Mõõtmisandmete töötlemine A.2.3 Ehitusgeodeetilised tööd A.2.4 Ehitusgeodeetilised uuringud A.2.5 Ehitiste insenergeodeetilised tööd A.2.6 Geodeetiline arvutijoonestamine 5. taseme geodeedil on erialane haridus, läbitud täiendkoolitused ning praktiline töökogemus geodeesia valdkonnas. Geodeet, tehnik-geodeet, joonestaja. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste B.2, kohustuslike kompetentside B.3.1 -B.3.2 ja vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine valikust B.3.3 – B.3.6. Mõõdistustööd 5 Mõõtmisandmete töötlemine 5 Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.3.3 – B.3.6. Ehitusgeodeetilised tööd 5 Ehitusgeodeetilised uuringud 5 Ehitiste insenergeodeetilised tööd 5 Geodeetiline arvutijoonestamine 5 Geodeet, tase 6 Land Surveyor, EstQF Level 6 8 Geodeet IV (versioon 1) Geodeet IV (versioon 2) Geodeet IV (versioon 3) Geodeet, tase 6 (versioon 4) Geodeet, tase 6 (versioon 5) Geodeet, tase 6 (versioon 6) Geodeet, tase 6 (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Geodeet 45 2022-11-22 2023-03-13 2028-03-12 6 6 2165 Kartograafid ja maamõõtjad 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Eesti Geodeetide Ühing Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Erni Ajaots Kehtna Kutsehariduskeskus Artu Ellmann Tallinna Tehnikaülikool Mairolt Kakko Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ Jaan Kallandi OÜ Metricus Aive Liibusk Eesti Maaülikool (külalisena) Mart Rae Rae Geodeesia OÜ Margus Sarapik Geo S.T. OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Geodeesia (geodaisia – maajagamine (kreeka keeles)) on teadus planeet Maa ja selle pinna osade kuju ja suuruse määramisest, seejuures ka kasutatavatest mõõtmismeetoditest, mõõtmistulemuste matemaatilisest töötlemisest ning maapinna osade kujutamisest tasapinnal kaartide, plaanide ja profiilidena. Geodeedi peamine tööülesanne on geodeetiliste tööde tegemine ehitusobjektidel, planeeringu- ja projekteerimisaladel: esmalt mõõdistustööd objektil ning seejärel saadud andmete töötlemine, analüüsimine, tõlgendamine ja vormistamine. Geodeet tegutseb vastavalt erialale erinevates valdkondades: ehitusgeodeetilised tööd, insenertehnilised eritööd, kõrgema geodeesiaga seotud tööd, geodeetilised uurimistööd. Tegevusvaldkonnast ja väljakujunenud traditsioonidest lähtuvalt nimetatakse geodeesiaalal töötajat koos maakorraldajaga ka maamõõtjaks. Käesolevas kutsestandardis kirjeldatakse 6. taseme geodeedi kutsealaseid kompetentse. Geodeet, tase 6 on spetsialist, kes töötab geomaatika valdkonnaga seotud ettevõtetes ja asutustes. Tema peamine tööülesanne on geodeetiliste tööde tegemine erinevatel objektidel. Geodeet, tase 6 töötab keerulistes ja ettearvamatutes olukordades ning leiab operatiivselt lahendusi tekkinud probleemidele. Ta vastutab töörühma töö kvaliteetse täitmise eest. Vajaduse korral konsulteerib kõrgema taseme geodeediga. Geodeedid töötavad nii kontoris kui ka välitöödel. Tööaeg on paindlik, sõltuvalt vajadusest tuleb objekte mõõdistada ka väljaspool tavapärast tööaega. Geodeedi töökeskkonnaga seotud riskifaktorid tulenevad peamiselt liiklusest ning ehituste, ehitus- ja tööstusobjektide eripärast, seetõttu peab ta rangelt järgima kehtivaid ohutusnõudeid ja kasutama isikukaitsevahendeid. Geodeedi töövahendid kontoritingimustes on kontoritehnika ning erialased tarkvaraprogrammid. Välitingimustes kasutab geodeet asjakohaseid instrumente (näit. tahhümeeter, nivelliir, GNSS mõõteriistad jne.) ning vajaduse korral ka tavapäraseid käsitööriistu nagu labidas, saag, haamer jne. Geodeedi kutsegrupis on 5 kutsestandardit: Maamõõdutehnik, tase 4 Geodeet, tase 5 Geodeet, tase 6 Geodeesiainsener, tase 7 Geodeesiainsener, tase 8 Maamõõdutehnik, tase 4 on oskustöötaja, kes töötab geomaatika valdkonnas geodeedi või maakorraldaja juhendamisel. Geodeet, tase 5 on erialase haridusega spetsialist, kes töötab geomaatika valdkonnas üldjuhul iseseisvalt ning vastutab enda töö kvaliteetse täitmise eest. Keerulisemaid töid teeb koostöös kõrgema taseme geodeediga. Geodeet, tase 6 on erialase kõrgharidusega spetsialist, kes töötab geomaatika valdkonnas ning vastutab töörühma töö kvaliteetse täitmise eest. Vajaduse korral konsulteerib kõrgema taseme geodeediga. Geodeesiainsener, tase 7 on erialast magistrikraadi omav suurte kogemustega tippspetsialist, kes töötab geomaatika valdkonnas ning vastutab töörühma töö kvaliteetse täitmise eest ja vajaduse korral pakub välja innovaatilisi lahendusi, töötab välja ja rakendab uusi mõõtmismeetodeid ja –tehnoloogiaid. Geodeesiainsener, tase 8 on erialast doktorikraadi või pikaajalist praktilist töökogemust tasemel 7 omav tippspetsialist, kes töötab geomaatika valdkonnas ning kelle ülesanne on eeskätt olemasolevate teadmiste analüüsimine ja edasiarendamine, geodeetiliste tööde tehniliste lahenduste väljatöötamine, projektlahenduste realiseerimine ning erialane õppe-, teadus- ja arendustöö. A.2.1 Mõõdistustööd A.2.2 Mõõtmisandmete töötlemine A.2.3 Juhtimine A.2.4 Ehitusgeodeetilised tööd A.2.5 Ehitusgeodeetilised uuringud A.2.6 Ehitiste insenergeodeetilised tööd A.2.7 Kõrgema geodeesia tööd A.2.8 Geodeetiline arvutijoonestamine A.2.9 Projekti geodeetilise osa ekspertiis 6. taseme geodeedil on kas erialane kõrgharidus või lähedase kutseala kõrgharidus ja erialane kutseharidus. Lisaks on tal läbitud täiendkoolitused ning praktiline töökogemus geodeesia valdkonnas. Geodeet, projektijuht, peageodeet, insener-geodeet, BIM koordinaator. Kutsealal töötamiseks on nõutav kutsetunnistus vastavalt ruumiandmete seadusele. Kui ettevõtja ja pädev isik pakuvad majandustegevuse korras ehitusuuringute tegevusalal oma teenuseid ning tegutsevad, peab ettevõtja vastutusel ja heaks tegutseva pädeva isiku kvalifikatsioon olema tõendatud samuti kutseseaduse kohase kutsega. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste B.2, kohustuslike kompetentside B.3.1 -B.3.3 ja valitava kompetentsi tõendamine valikust B.3.4 – B.3.9. Mõõdistustööd 6 Mõõtmisandmete töötlemine 6 Juhtimine 6 Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.3.4 – B.3.9. Ehitusgeodeetilised tööd 6 Ehitusgeodeetilised uuringud 6 Ehitiste insenergeodeetilised tööd 6 Kõrgema geodeesia tööd 6 Geodeetiline arvutijoonestamine 6 Projekti geodeetilise osa ekspertiis 6 Geodeesiainsener, tase 7 Geodesist, EstQF Level 7 8 Geodeet V (versioon 1) Geodeet V (versioon 2) Geodeet V (versioon 3) Geodeet, tase 7 (versioon 4) Geodeet, tase 7 (versioon 5) Geodeet, tase 7 (versioon 6) Geodeet, tase 7 (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Geodeet 45 2022-11-22 2023-03-13 2028-03-12 7 7 2165 Kartograafid ja maamõõtjad 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Eesti Geodeetide Ühing Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Erni Ajaots Kehtna Kutsehariduskeskus Artu Ellmann Tallinna Tehnikaülikool Mairolt Kakko Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ Jaan Kallandi OÜ Metricus Aive Liibusk Eesti Maaülikool (külalisena) Mart Rae Rae Geodeesia OÜ Margus Sarapik Geo S.T. OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Geodeesia (geodaisia – maajagamine (kreeka keeles)) on teadus planeet Maa ja selle pinna osade kuju ja suuruse määramisest, seejuures ka kasutatavatest mõõtmismeetoditest, mõõtmistulemuste matemaatilisest töötlemisest ning maapinna osade kujutamisest tasapinnal kaartide, plaanide ja profiilidena. Geodeedi peamine tööülesanne on geodeetiliste tööde tegemine ehitusobjektidel, planeeringu- ja projekteerimisaladel: esmalt mõõdistustööd objektil ning seejärel saadud andmete töötlemine, analüüsimine, tõlgendamine ja vormistamine. Geodeet tegutseb vastavalt erialale erinevates valdkondades: ehitusgeodeetilised tööd, insenertehnilised eritööd, kõrgema geodeesiaga seotud tööd, geodeetilised uurimistööd. Tegevusvaldkonnast ja väljakujunenud traditsioonidest lähtuvalt nimetatakse geodeesiaalal töötajat koos maakorraldajaga ka maamõõtjaks. Käesolevas kutsestandardis kirjeldatakse 7. taseme geodeesiainseneri kutsealaseid kompetentse. Geodeesiainsener, tase 7 on suurte kogemustega tippspetsialist, kes töötab geomaatika valdkonnaga seotud ettevõtetes ja asutustes ja vastutab töörühma töö kvaliteetse täitmise eest. Geodeesiainsener, tase 7 töötab keerulistes ja ettearvamatutes olukordades ning vajaduse korral pakub välja innovaatilisi lahendusi tekkinud probleemidele, vajaduse korral töötab välja ja rakendab uusi tehnoloogiaid. Geodeedid töötavad nii kontoris kui ka välitöödel. Tööaeg on paindlik, sõltuvalt vajadusest tuleb objekte mõõdistada ka väljaspool tavapärast tööaega. Geodeedi töökeskkonnaga seotud riskifaktorid tulenevad peamiselt liiklusest ning ehituste, ehitus- ja tööstusobjektide eripärast, seetõttu peab ta rangelt järgima kehtivaid ohutusnõudeid ja kasutama isikukaitsevahendeid. Geodeedi töövahendid kontoritingimustes on kontoritehnika ning erialased tarkvaraprogrammid. Välitingimustes kasutab geodeet asjakohaseid instrumente (näit. tahhümeeter, nivelliir, GNSS mõõteriistad jne.). Geodeedi kutsegrupis on 5 kutsestandardit: Maamõõdutehnik, tase 4 Geodeet, tase 5 Geodeet, tase 6 Geodeesiainsener, tase 7 Geodeesiainsener, tase 8 Maamõõdutehnik, tase 4 on oskustöötaja, kes töötab geomaatika valdkonnas geodeedi või maakorraldaja juhendamisel. Geodeet, tase 5 on erialase haridusega spetsialist, kes töötab geomaatika valdkonnas üldjuhul iseseisvalt ning vastutab enda töö kvaliteetse täitmise eest. Keerulisemaid töid teeb koostöös kõrgema taseme geodeediga. Geodeet, tase 6 on erialase kõrgharidusega spetsialist, kes töötab geomaatika valdkonnas ning vastutab töörühma töö kvaliteetse täitmise eest. Vajaduse korral konsulteerib kõrgema taseme geodeediga. Geodeesiainsener, tase 7 on erialast magistrikraadi omav suurte kogemustega tippspetsialist, kes töötab geomaatika valdkonnas ning vastutab töörühma töö kvaliteetse täitmise eest ja vajaduse korral pakub välja innovaatilisi lahendusi, töötab välja ja rakendab uusi mõõtmismeetodeid ja –tehnoloogiaid. Geodeesiainsener, tase 8 on erialast doktorikraadi või pikaajalist praktilist töökogemust tasemel 7 omav tippspetsialist, kes töötab geomaatika valdkonnas ning kelle ülesanne on eeskätt olemasolevate teadmiste analüüsimine ja edasiarendamine, geodeetiliste tööde tehniliste lahenduste väljatöötamine, projektlahenduste realiseerimine ning erialane õppe-, teadus- ja arendustöö. A.2.1 Mõõdistustööd A.2.2 Mõõtmisandmete töötlemine A.2.3 Juhtimine A.2.4 Ehitusgeodeetilised tööd A.2.5 Ehitusgeodeetilised uuringud A.2.6 Ehitiste insenergeodeetilised tööd A.2.7 Kõrgema geodeesia tööd A.2.8 Projekti geodeetilise osa ekspertiis A.2.9 Geodeetiliste tööde ekspertiis 7. taseme geodeesiainseneril on vähemalt erialane magistrikraad või sellega võrdsustatud kõrgharidusdiplom, läbitud täiendkoolitused ning pikaajaline praktiline töökogemus geodeesia vallas. Geodeet, projektijuht, peageodeet, insener-geodeet, BIM koordinaator. Kutsealal töötamiseks on nõutav kutsetunnistus vastavalt ruumiandmete seadusele. Kui ettevõtja ja pädev isik pakuvad majandustegevuse korras ehitusuuringute tegevusalal oma teenuseid ning tegutsevad, peab ettevõtja vastutusel ja heaks tegutseva pädeva isiku kvalifikatsioon olema tõendatud samuti kutseseaduse kohase kutsega. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste B.2, kohustuslike kompetentside B.3.1 -B.3.3 ja valitava kompetentsi tõendamine valikust B.3.4 – B.3.9. Mõõdistustööd 7 Mõõtmisandmete töötlemine 7 Juhtimine 7 Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.3.4 – B.3.9. Ehitusgeodeetilised tööd 7 Ehitusgeodeetilised uuringud 7 Ehitiste insenergeodeetilised tööd 7 Kõrgema geodeesia tööd 7 Projekti geodeetilise osa ekspertiis 7 Geodeetiliste tööde ekspertiis 7 Geodeesiainsener, tase 8 Geodesist, EstQF Level 8 1 Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Geodeet 45 2022-11-22 2023-03-13 2028-03-12 8 8 2165 Kartograafid ja maamõõtjad 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Eesti Geodeetide Ühing Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Erni Ajaots Kehtna Kutsehariduskeskus Artu Ellmann Tallinna Tehnikaülikool Mairolt Kakko Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ Jaan Kallandi OÜ Metricus Aive Liibusk Eesti Maaülikool (külalisena) Mart Rae Rae Geodeesia OÜ Margus Sarapik Geo S.T. OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Geodeesia (geodaisia – maajagamine (kreeka keeles)) on teadus planeet Maa ja selle pinna osade kuju ja suuruse määramisest, seejuures ka kasutatavatest mõõtmismeetoditest, mõõtmistulemuste matemaatilisest töötlemisest ning maapinna osade kujutamisest tasapinnal kaartide, plaanide ja profiilidena. Geodeedi peamine tööülesanne on geodeetiliste tööde tegemine ehitusobjektidel, planeeringu- ja projekteerimisaladel: esmalt mõõdistustööd objektil ning seejärel saadud andmete töötlemine, analüüsimine, tõlgendamine ja vormistamine. Geodeet tegutseb vastavalt erialale erinevates valdkondades: ehitusgeodeetilised tööd, insenertehnilised eritööd, kõrgema geodeesiaga seotud tööd, geodeetilised uurimistööd. Tegevusvaldkonnast ja väljakujunenud traditsioonidest lähtuvalt nimetatakse geodeesiaalal töötajat koos maakorraldajaga ka maamõõtjaks. Geodeesiainsener, tase 8 tegutseb tippjuhi, peageodeedi, teaduri, õppejõu või kitsama ametiala peaspetsialistina geodeetiliste tööde tegemisel. Geodeesiainsener, tase 8 ülesanne on geodeetiliste tööde tehniliste lahenduste väljatöötamine ja projektlahenduste realiseerimine, silmas pidades sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetilisi aspekte. Geodeesiainsener, tase 8 peab olema võimeline iseseisvalt töötama keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutades nii enda kui ka alluvate töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. 8. taseme geodeesiainsener eeldatakse sünteesimist ja arendustööd teatud kitsamal all-, eri- ja/või ametialal. Geodeesiainsenerid, tase 8 spetsialiseeruvad insenertehniliste ja kõrgema geodeesia töödele ning inseneride koolitamisele ja teadustööle. Geodeedid töötavad nii kontoris kui ka välitöödel. Tööaeg on paindlik, sõltuvalt vajadusest tuleb objekte mõõdistada ka väljaspool tavapärast tööaega. Geodeedi töökeskkonnaga seotud riskifaktorid tulenevad peamiselt liiklusest ning ehituste, ehitus- ja tööstusobjektide eripärast, seetõttu peab ta rangelt järgima kehtivaid ohutusnõudeid ja kasutama isikukaitsevahendeid. Geodeedi töövahendid kontoritingimustes on kontoritehnika ning erialased tarkvaraprogrammid. Välitingimustes kasutab geodeet asjakohaseid instrumente (näit. tahhümeeter, nivelliir, GNSS mõõteriistad jne.). Geodeedi kutsegrupis on 5 kutsestandardit: Maamõõdutehnik, tase 4 Geodeet, tase 5 Geodeet, tase 6 Geodeesiainsener, tase 7 Geodeesiainsener, tase 8 Maamõõdutehnik, tase 4 on oskustöötaja, kes töötab geomaatika valdkonnas geodeedi või maakorraldaja juhendamisel. Geodeet, tase 5 on erialase haridusega spetsialist, kes töötab geomaatika valdkonnas üldjuhul iseseisvalt ning vastutab enda töö kvaliteetse täitmise eest. Keerulisemaid töid teeb koostöös kõrgema taseme geodeediga. Geodeet, tase 6 on erialase kõrgharidusega spetsialist, kes töötab geomaatika valdkonnas ning vastutab töörühma töö kvaliteetse täitmise eest. Vajaduse korral konsulteerib kõrgema taseme geodeediga. Geodeesiainsener, tase 7 on erialast magistrikraadi omav suurte kogemustega tippspetsialist, kes töötab geomaatika valdkonnas ning vastutab töörühma töö kvaliteetse täitmise eest ja vajaduse korral pakub välja innovaatilisi lahendusi, töötab välja ja rakendab uusi mõõtmismeetodeid ja –tehnoloogiaid. Geodeesiainsener, tase 8 on erialast doktorikraadi või pikaajalist praktilist töökogemust tasemel 7 omav tippspetsialist, kes töötab geomaatika valdkonnas ning kelle ülesanne on eeskätt olemasolevate teadmiste analüüsimine ja edasiarendamine, geodeetiliste tööde tehniliste lahenduste väljatöötamine, projektlahenduste realiseerimine ning erialane õppe-, teadus- ja arendustöö. A.2.1 Mõõdistustööd A.2.2 Mõõtmisandmete töötlemine A.2.3 Juhtimine A.2.4 Geodeetide koolitamine ja teadustöö A.2.5 Ehitiste insenergeodeetilised tööd A.2.6 Kõrgema geodeesia tööd A.2.7 Projekti geodeetilise osa ekspertiis A.2.8 Geodeetiliste tööde ekspertiis 8. taseme geodeesiainseneril on pikaajaline praktilise töökogemus 7. taseme geodeesiainsenerina või doktorikraad geodeesiaga seotud teemal. Peageodeet, teadur, õppejõud. Kutsealal töötamiseks on nõutav kutsetunnistus vastavalt ruumiandmete seadusele. Kui ettevõtja ja pädev isik pakuvad majandustegevuse korras ehitusuuringute tegevusalal oma teenuseid ning tegutsevad, peab ettevõtja vastutusel ja heaks tegutseva pädeva isiku kvalifikatsioon olema tõendatud samuti kutseseaduse kohase kutsega. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste B.2, kohustuslike kompetentside B.3.1 -B.3.4 ja valitava kompetentsi tõendamine valikust B.3.5 – B.3.8. Mõõdistustööd 8 Mõõtmisandmete töötlemine 8 Juhtimine 8 Geodeetide koolitamine ja teadustöö 8 Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.3.5 – B.3.8. Ehitiste insenergeodeetilised tööd 8 Kõrgema geodeesia tööd 8 Projekti geodeetilise osa ekspertiis 8 Geodeetiliste tööde ekspertiis 8 Päästja, tase 4 Rescuer, EstQF Level 4 9 Päästja I (versioon 3) Päästja I (versioon 4) Päästja I (versioon 5) Päästja I (versioon 6) Päästja II (versioon 3) Päästja II (versioon 4) Päästja II (versioon 5) Päästja II (versioon 6) Päästja, tase 4 (versioon 7) Päästja, tase 4 (versioon 8) Tuletõrjuja-päästja I (versioon 1) Tuletõrjuja-päästja I (versioon 2) Tuletõrjuja-päästja II (versioon 1) Tuletõrjuja-päästja II (versioon 2) Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Päästja 24 2022-12-01 2022-12-01 2027-11-30 4 4 5411 Päästjad ja tuletõrjujad 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Sisekaitseakadeemia Häli Allas Sisekaitseakadeemia Kady Danilas Sisekaitseakadeemia Rasmus Laar Päästeamet Karin Sõrmus Päästeamet Gert Teder Eesti Päästeala Töötajate Ametiühing Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Päästja töö eesmärk on teha pääste- ja ennetustööd, kaitsta inimeste tervist, päästa elu, vara ja keskkonda, valmistuda ohu-, kriisi- ja hädaolukordade lahendamiseks. Päästja tõstab elanikkonna teadlikkust turvalise keskkonna loomiseks ja hoidmiseks. Päästja töötab meeskonna liikmena. Päästetööl täidab ta päästetöö juhi korraldusi ning vajaduse korral võtab otsuseid vastu iseseisvalt. Päästja töö on korraldatud ööpäevaringsete valvevahetustega, sõltumata puhkepäevadest ja riigipühadest. Päästja töötab nii sise- kui ka välitingimustes, sõltumata ilmastikuoludest, sageli äärmuslikes oludes (kõrge temperatuur, hingamiskõlbmatu keskkond, kitsad olud, töötamine kõrgustes ja sügavustes jm) ning teeb füüsilist pingutust nõudvat tööd. Päästetööd tehes puutub ta kokku ohuteguritega (põlemisgaasid, elekter, ohtlikud ained, vesi jm), mis võivad ohustada elu ja tervist. Päästjal peab olema valmisolek tegeleda oma psüühikat traumeerivate olukordadega. Ta peab vastama kehtestatud tervise- ja füüsilise ettevalmistuse nõuetele. Päästja töövahendid on päästetöö elektrilised, sisepõlemismootoriga, pneumaatilised, hüdraulilised vahendid, nööripäästevahendid, redelid, tulekustutustöödeks vajaminevaid töövahendeid, IKT-, esmaabivahendid jm. Päästja kasutab oma töös isikukaitsevahendeid ja järgib ohutusnõudeid. Lisaks päästja kutsestandardile on kehtestatud kutsestandard päästemeeskonna juht, tase 5. Päästemeeskonna juht koordineerib päästemeeskonna tööd, võtab vastu otsuseid ja annab korraldusi meeskonnale ning teistele päästesündmusele kaasatud asutustele ja isikutele. A.2.1 Reageerimisvalmiduse tagamine A.2.2 Päästetöö tegemine A.2.3 Ennetustöö tegemine A.2.4 Alarmsõidu tegemine A.2.5 Pinnaltpääste A.2.6 Maastikusõiduki juhtimine A.2.7 Nööripääste A.2.8 Veepääste A.2.9 Varingupääste A.2.10 Naftareostuskorje A.2.11 Keemiapääste Päästjal on vähemalt keskharidus, kutseoskused on tavaliselt omandatud kutseõppe tasemeõppes. Päästja Töö päästeteenistujana on reguleeritud päästeteenistuse seadusega. Kutse moodustub üldoskustest, kohustuslikest ja valitavatest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste B.2 ja kohustuslike kompetentside B.3.1-B.3.3 tõendamine. Valitavate kompetentside B.3.4 – B.3.11 tõendamine on vabatahtlik. Reageerimisvalmiduse tagamine 4 Päästetöö tegemine 4 Ennetustöö tegemine 4 Valitavate kompetentside B.3.4 – B.3.11 tõendamine on vabatahtlik. Alarmsõidu tegemine 4 Pinnaltpääste 4 Maastikusõiduki juhtimine 4 Nööripääste 4 Veepääste 4 Varingupääste 4 Naftareostuskorje 4 Keemiapääste 4 Päästemeeskonna juht, tase 5 Rescue unit leader, EstQF Level 5 9 Päästemeeskonna juht, tase 5 (versioon 6) Päästemeeskonna juht, tase 5 (versioon 8) Päästespetsialist III (versioon 2) Päästespetsialist III (versioon 3) Päästespetsialist III (versioon 4) Päästespetsialist III (versioon 5) Päästespetsialist III (versioon 7) Tuletõrje- ja päästespetsialist III (versioon 1) Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Päästja 24 2022-12-01 2022-12-01 2027-11-30 5 5 1349 Kutseteenuste juhid, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Sisekaitseakadeemia Häli Allas Sisekaitseakadeemia Kady Danilas Sisekaitseakadeemia Rasmus Laar Päästeamet Karin Sõrmus Päästeamet Gert Teder Eesti Päästeala Töötajate Ametiühing Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Päästemeeskonna juhi töö on juhtida ja teha pääste- ja ennetustööd, kaitsta inimeste tervist, päästa elu, vara ja keskkonda, valmistuda ohu-, kriisi- ja hädaolukordade lahendamiseks. Päästemeeskonna juht tõstab elanikkonna teadlikkust turvalise keskkonna loomiseks ja hoidmiseks. Päästemeeskonna juht koordineerib päästemeeskonna tööd päästekomandos ja päästetööl. Ta hindab päästesündmusel olukorda ja võtab vastu otsuseid ning annab korraldusi päästemeeskonnale ja teistele päästesündmusele kaasatud asutustele ja isikutele. Päästemeeskonna juht allub operatiivteenistuslikult välijuhile. Päästemeeskonna juhi töö on korraldatud ööpäevaringsete valvevahetustega, sõltumata puhkepäevadest ja riigipühadest. Ta töötab nii sise- kui ka välitingimustes, sõltumata ilmastikuoludest, sageli äärmuslikes oludes (kõrge temperatuur, hingamiskõlbmatu keskkond, kitsad olud, töötamine kõrgustes ja sügavustes jm) ning teeb füüsilist pingutust nõudvat tööd. Päästetööl puutub ta kokku ohuteguritega (põlemisgaasid, elekter, ohtlikud ained, vesi jm), mis võivad ohustada elu ja tervist. Päästemeeskonna juhil peab olema valmisolek tegeleda oma psüühikat traumeerivate olukordadega. Ta peab vastama kehtestatud tervise- ja füüsilise ettevalmistuse nõuetele. Päästemeeskonna juht kasutab oma töös peamiselt isikukaitse-, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia-, luure- ja abivahendeid ning juhendab vajadusel päästjaid päästevaruste ohutul kasutamisel. Lisaks päästemeeskonna juhi kutsestandardile on kehtestatud kutsestandard päästja, tase 4. Päästja ülesandeks on pääste- ja ennetustöö tegemine meeskonna liikmena. A.2.1 Reageerimisvalmiduse tagamine A.2.2 Päästetöö korraldamine A.2.3 Päästetöö tegemine A.2.4 Ennetustöö tegemine Tavaliselt on päästemeeskonna juhil keskharidus, kutseoskused on omandatud kutseõppeasutuses. Soovitavalt on päästemeeskonna juht eelnevalt töötanud päästjana. Meeskonnavanem, rühmapealik. Töö päästeteenistujana on reguleeritud päästeteenistuse seadusega. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste ja kõikide kompetentside tõendamine. Reageerimisvalmiduse tagamine 5 Päästetöö korraldamine 5 Päästetöö tegemine 5 Ennetustöö tegemine 5 Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialist, tase 4 Social and Health Care Specialist, EstQF Level 4 5 Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialist, tase 4 (versioon 4) Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialist, tase 4 (versioon 6) Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialist, tase 4 (versioon 7) Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialist, tase 4 (versioon 8) Tegevusjuhendaja, tase 4 (versioon 3) Tegevusjuhendaja, tase 5 (versioon 1) Tegevusjuhendaja, tase 5 (versioon 2) Abivajadusega (tervisest tuleneva erivajadusega) lapse tugiisik, tase 4 Rahvusvahelise kaitse saaja tugiisik, tase 4 Sõltuvushäirega isiku tugiisik, tase 4 Tegevusjuhendaja, tase 4 Toimetulekuraskustes isiku tugiisik, tase 4 Toimetulekuraskustes pere tugiisik, tase 4 Väärkoheldud isiku tugiisik, tase 4 Sotsiaalhoolekanne Sotsiaalhoolekande Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaalhooldus Tugiisik (sh. tegevusjuhendaja) 25 2023-02-03 2023-02-03 2023-10-31 4 4 3412 Sotsiaaltöö keskastme spetsialistid 0923 Sotsiaaltöö ja nõustamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Sotsiaalala töötaja eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Ebeli Berkman Sotsiaalkindlustusamet Anneli Habicht Eesti Puuetega Inimeste Koda Talvi Karbe Tallinna Perekeskus Christin Kelder Tallinna Tugikeskus Juks Aljona Kurbatova Tervise Arengu Instituut Silvia Looveer Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon Maida Michelson Tallinna Sotsiaaltöö Keskus Sirje Pauskar Pärnumaa Kutsehariduskeskus Piret Pent MTÜ Eesti Tegevusjuhendajate Liit Katrin Tsuiman Sotsiaalkindlustusamet Agnes Veldemann SA Perekodu Kaisa Üprus-Tali Sotsiaalministeerium Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialisti töö on kliendi sotsiaalsete oskuste ja tegevusvõime arendamine, säilitamine ja toetamine, juhendamine ja toetamine igapäevaelu toimingutes, toetamine võimetekohasel panustamisel ühiskonda ja asjaajamise korraldamisel. Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialist võib spetsialiseeruda tööle intellektihäire ja vaimse tervise probleemidega täiskasvanu, sõltuvushäirega isiku, abivajadusega (tervisest tuleneva erivajadusega) lapse, toimetulekuraskustes isiku, rahvusvahelise kaitse saaja, väärkoheldud isiku või toimetulekuraskustes perega. A.2.1 Kliendi sotsiaalsete oskuste arendamine 1. Kliendi toetamine suhtlemisel. 2. Kliendil toetamine käitumisnormide õppimisel. 3. Kliendi emotsionaalse seisundi toetamine. 4. Toetamine konfliktide lahendamisel ja ennast kehtestava käitumise õppimisel. 5. Eneseesinduse oskuse toetamine. A.2.2 Kliendi tegevusvõime arendamine, säilitamine ja toetamine 1. Kliendi tegevusvõime ja kõrvalabi vajaduse hindamine ning analüüsimine. 2. Terviseseisundi jälgimine, muutuste märkamine. 3. Tervisekäitumise kujundamine. 4. Kliendi võimestamine. 5. Kliendi juhendamine abivahendite kasutamisel. A.2.3 Kliendi juhendamine ja toetamine igapäevaelu toimingutes 1. Toetamine igapäevaelu toimingute planeerimisel. 2. Koos kliendiga igapäevaeluga seotud eelarve koostamine. 3. Toetamine enese eest hoolitsemisel. 4. Juhendamine majapidamise korraldamisel. 5. Juhendamine toitumisel. 6. Kliendi suunamine ja kaasamine vabaajategevustesse. A.2.4 Kliendi toetamine võimetekohasel panustamisel ühiskonda 1. Kliendile sobilike õppimis-, töötamis- ja hõivevõimaluste leidmine ja säilitamine. 2. Toetamine töö- ja õpiharjumuste kujundamisel. 3. Toetamine õppimisel, töötamisel ja muus hõives vajalike praktiliste oskuste õppimisel. A.2.5 Toetamine asjaajamise korraldamisel 1. Toetamine eluasemega seotud asjaajamisel. 2. Toetamine avalike teenuste kasutamisel. 3. Juhendamine kogukonnas pakutavate teenuste tarbimisel. 4. Toetamine IKT-vahendite kasutamisel. A.2.6 Võrgustikutöö 1. Koostöö kliendi võrgustikuga. 2. Koostöö kogukonna ja teiste spetsialistidega. Tegevusjuhendaja A.2.7 Töö intellektihäire ja vaimse tervise probleemidega täiskasvanuga 1. Kliendi toetamine. 2. Tugigruppide toetamine. 3. Seksuaalkäitumise kujundamine. 4. Peremaja/majutusüksuse töö- ja elukorralduse koordineerimine. 5. Kliendiga seotud dokumentide haldamine. 6. Ressursside kasutamise planeerimine. Abivajadusega (tervisest tuleneva erivajadusega) lapse tugiisik A.2.8 Töö abivajadusega (tervisest tuleneva erivajadusega) lapsega 1. Lapse toetamine. 2. Koostöö haridusasutusega. 3. Seksuaalkäitumise kujundamine. Toimetulekuraskustes isiku tugiisik A.2.9 Töö toimetulekuraskustes isikuga 1. Toetamine käitumise eripäradega toimetulekul. 2. Toetamine asjaajamisel. 3. Toetamine taasühiskonnastamisel. Rahvusvahelise kaitse saaja tugiisik A.2.10 Töö rahvusvahelise kaitse saajaga 1. Toetamine kultuuriliste eripäradega toimetulekul. 2. Toetamine asjaajamisel. Väärkoheldud isiku tugiisik A.2.11 Töö väärkoheldud isikuga 1. Toetamine väärkohtlemise tagajärgedega toimetulekul. 2. Toetamine asjaajamisel. Toimetulekuraskustes pere tugiisik A.2.12 Töö toimetulekuraskustes perega 1. Omavahelise suhtluse toetamine. 2. Toetamine laste kasvatamisel. 3. Toetamine asjaajamisel. Sõltuvushäirega isiku tugiisik A.2.13 Töö sõltuvushäirega isikuga 1. Toetamine käitumise eripäradega toimetulekul. 2. Toetamine asjaajamisel. 3. Toetamine taasühiskonnastamisel. 4. Ressursside kasutamise planeerimine. Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialist võib töötada nii era- kui avalikus sektoris, nt kohalikus omavalitsuses, haridusasutuses, päevakeskuses ja tugikeskuses. Ta töötab seal, kus on klient, näiteks kliendi kodus, koolis ja hoolekandeasutuses. Tööaeg on paindlik, töö võib toimuda graafiku alusel, sh puhkepäevadel. Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialist võib kokku puutuda ohuteguritega (emotsionaalsed ja füüsilised rünnakud, kõrgendatud emotsionaalne pinge, infektsioonid jm), mis võivad avaldada mõju tema elule ja/või tervisele. Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialist kasutab oma töös infotehnoloogia- ja kommunikatsioonivahendeid, kodu- ja majapidamistehnikat ning -vahendeid, vajadusel abi- ja hooldusvahendeid. Tugiisiku töös on olulised empaatia- ja vastutusvõimelisus, hoolivus, usaldusväärsus ja ausus. Tugiisik peab olema koostööaldis ja hea suhtleja. Töö eeldab kohusetundlikkust, pingetaluvust, inimkeskseid väärtushoiakuid ja tolerantsust. Samuti on tähtsad (enese)kehtestamisoskus, analüüsivõime, sihikindlus ja järjepidevus. Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialisti spetsialiseerumistel on keskharidus. Kutseoskused on omandatud kutseõppe taseme- või täiendõppes või töö käigus. Tugiisik, tegevusjuhendaja. Tegevusjuhendaja kutsealane ettevalmistus on reguleeritud sotsiaalhoolekande seadusega. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.6, läbiv kompetents B.2.14. Lisaks tuleb tõendada üks spetsialiseerumisega seotud kompetentsidest B.2.7-B.2.13. Kliendi sotsiaalsete oskuste arendamine 4 Kliendi tegevusvõime arendamine, säilitamine ja toetamine 4 Kliendi juhendamine ja toetamine igapäevaelu toimingutes 4 Kliendi toetamine võimetekohasel panustamisel ühiskonda 4 Toetamine asjaajamise korraldamisel 4 Võrgustikutöö 4 Kutse taotlemisel tuleb tõendada üks spetsialiseerumisega seotud kompetentsidest B.2.7-B.2.13. Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialist, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Abitreener, tase 3 Assistant Coach, EstQF Level 3 20 Abitreener, tase 3 (versioon 11) Abitreener, tase 3 (versioon 12) Abitreener, tase 3 (versioon 13) Abitreener, tase 3 (versioon 14) Abitreener, tase 3 (versioon 15) Abitreener, tase 3 (versioon 16) Abitreener, tase 3 (versioon 17) Abitreener, tase 3 (versioon 18) Abitreener, tase 3 (versioon 19) Abitreener, tase 3 (versioon 21) Abitreener, tase 3 (versioon 22) Abitreener, tase 3 (versioon 23) Treener I (versioon 1) Treener I (versioon 10) Treener I (versioon 2) Treener I (versioon 3) Treener I (versioon 4) Treener I (versioon 5) Treener I (versioon 6) Treener I (versioon 7) Treener I (versioon 8) Treener I (versioon 9) Aerutamine Aikido Allveesport Ameerika jalgpall Ammulaskmine Automudelism Autosport Bobisõit Capoeira Cheerleading Curling Discgolf Fitness Golf Hapkido Iaido Indiaca Jalgpall Jalgrattasport Ju-jutsu Judo Jõutõstmine Jäähoki Jääpall Kabe Karate Kelgutamine Kepikõnd Kergejõustik Kickboxing Kobudo Koroona ja novus Korvpall Kriket Kudo Kujundujumine Kurnimäng Käsipall Laevamudelism Laskesuusatamine Laskmine Lauatennis Lennusport Liikumisharrastus Maadlus Maahoki Male Matkasport Moodne viievõistlus Mootorrattasport Orienteerumine Padel Pesapall Petank Piljard Poks Purjetamine Raadiosport Ragbi Ratsutamine Ronimissport Rulasport Rulluisutamine Rühmatreeningud Saalihoki Sambo Skeleton Softball Sport Chanbara Squash Sulgpall Sumo Suusatamine Sõudmine Taekwon-do Taipoks Tennis Triatlon Turniiribridž Tõstesport Uisutamine Ujumine Vabavõitlus Veemoto Veepall Veeremängud Vehklemine Vesiaeroobika Vettehüpped Vibusport Võimlemine Võistlustants Võrkpall Wu-shu Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 23 2023-01-31 2023-01-31 2023-11-07 3 3 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treenerite eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Ilver Audentese Spordigümnaasium Üllar Kerde Eesti Korvpalliliit Janek Küppar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Kadri Liivak Eesti Võimlemisliit Aldur Partasjuk Spordiklubi Reval-Sport Erich Petrovits Jõhvi Spordikeskus Kristjan Port Tallinna Ülikool Aavo Põhjala Eesti Judoliit Jaak Salumets Eesti Treenerite Liit Toomas Tõnise Eesti Olümpiakomitee Priit Vene Eesti Olümpiakomitee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Treener on liikumisharrastuse ja spordi spetsialist, kes juhib käitumisharjumuste kujundamise ja kehaliste ning vaimsete harjutuste abil inimese tervist toetavate ja sportlike eesmärkide saavutamist. Treeneri ülesanne on sportlike ja kehaliste võimete terviklik, tulemuslik ja ohutu arendamine. Treener töötab iseseisvalt, meeskonna liikmena või liidrina, kaasates erinevaid spetsialiste. Treeneritöö eeldab vastutustunnet, loomingulisust, saavutusvajadust, täpsust ja ausust. Vajalik on perioodiline treeningtööd toetavate teadmiste ja oskuste tulemuslik täiendamine ning kogemuste ja teadmiste edasiandmine kolleegidele. Oluline on oskus mõjutada treenitavaid isikliku eeskujuga. Treener järgib treenerite eetikakoodeksit (vt lisa 1 Treenerite eetikakoodeks). ABITREENER, tase 3 täidab tööülesandeid ühetaolistes olukordades. On omandanud kutsealased oskused ja teadmised enamasti kutsealase väljaõppega. Võib töös vajada juhendamist. Vastutab oma tööülesannete täitmise eest. A.2.1 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 1. Kehaliste võimete arendamine. 2. Spordialaspetsiifiliste oskuste arendamine. 3. Sotsiaalsete võimete arendamine ja spordiala kultuuri õpetamine. 4. Taastumisvahendite kasutamine. 5. Spordivarustuse ja treeningvahendite soovitamine ja kasutamine. Spetsialiseerumine toimub sõltuvalt spordiala spetsiifikast, spordialal kasutatavatest vahenditest ja harrastamiskeskkonnast. Spordiala spetsiifikast tulenevalt on kutse andjal õigus kehtestada erinõudeid. Spetsialiseerumine on otseselt seotud kutsestandardis kirjeldatud tööosadega. Treeneritöö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel, kodust eemal (treeninglaagrid, võistlused, koolitused jms). Kasutab treeningprotsessis vajalikke vahendeid vastavalt spordialale. Töös treenerina on olulised pinge- ja stressitaluvus, saavutusvajadus, vastutustunne, ausus, järjekindlus, täpsus, paindlikkus, kohanemisvõime, headus, empaatiavõime, emotsionaalne stabiilsus, motiveerimisvõime. Abitreener on vähemalt 18 aastat vana, soovitavalt keskharidusega ja spordiala harrastamise kogemusega ja läbinud nõutava koolituse. Treener. Töö treenerina on reguleeritud spordiseadusega. Abitreener, tase 3 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse käesolevas kutsestandardis nimetatud spordialale, kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumised nagu jalgrattasport, matkasport, ratsutamine, suusatamine, uisutamine ja veeremängud, võrkpall jagunevad omakorda: Jalgrattasport - BMX Matkasport - alpinism - jalgsimatkamine - jalgrattamatkamine - mägimatkamine - veematkamine Ratsutamine - kestvusratsutamine - rakendisport - voltižeerimine Suusatamine - murdmaasuusatamine - mäesuusatamine - lumelauasport - kahevõistlus ja suusahüpped - freestyle suusatamine Uisutamine - iluuisutamine - kiiruisutamine Veeremängud - Bowling - Sportkeegel Võrkpall - Rannavõrkpall Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 3 alpinism jalgsimatkamine jalgrattamatkamine mägimatkamine veematkamine murdmaasuusatamine mäesuusatamine lumelauasport kahevõistlus ja suusahüpped iluuisutamine kiiruisutamine Bowling sportkeegel BMX freestyle-suusatamine kestvusratsutamine rakendisport voltižeerimine rannavõrkpall Abitreener, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Nooremtreener, tase 4 Junior Coach, EstQF Level 4 20 Nooremtreener, tase 4 (versioon 11) Nooremtreener, tase 4 (versioon 12) Nooremtreener, tase 4 (versioon 13) Nooremtreener, tase 4 (versioon 14) Nooremtreener, tase 4 (versioon 15) Nooremtreener, tase 4 (versioon 16) Nooremtreener, tase 4 (versioon 17) Nooremtreener, tase 4 (versioon 18) Nooremtreener, tase 4 (versioon 19) Nooremtreener, tase 4 (versioon 21) Nooremtreener, tase 4 (versioon 22) Nooremtreener, tase 4 (versioon 23) Treener II (versioon 1) Treener II (versioon 10) Treener II (versioon 2) Treener II (versioon 3) Treener II (versioon 4) Treener II (versioon 5) Treener II (versioon 6) Treener II (versioon 7) Treener II (versioon 8) Treener II (versioon 9) Aerutamine Aikido Allveesport Ameerika jalgpall Ammulaskmine Automudelism Autosport Bobisõit Capoeira Cheerleading Curling Discgolf Fitness Golf Hapkido Iaido Indiaca Jalgpall Jalgrattasport Ju-jutsu Judo Jõutõstmine Jäähoki Jääpall Kabe Karate Kelgutamine Kepikõnd Kergejõustik Kickboxing Kobudo Koroona ja novus Korvpall Kriket Kudo Kujundujumine Kurnimäng Käsipall Laevamudelism Laskesuusatamine Laskmine Lauatennis Lennusport Liikumisharrastus Maadlus Maahoki Male Matkasport Moodne viievõistlus Mootorrattasport Orienteerumine Padel personaaltreener Pesapall Petank Piljard Poks Purjetamine Raadiosport Ragbi Ratsutamine Ronimissport Rulasport Rulluisutamine Rühmatreeningud Saalihoki Sambo Skeleton Softball Sport Chanbara Squash Sulgpall Sumo Suusatamine Sõudmine Taekwon-do Taipoks Tennis Triatlon Turniiribridž Tõstesport Uisutamine Ujumine Vabavõitlus Veemoto Veepall Veeremängud Vehklemine Vesiaeroobika Vettehüpped Vibusport Võimlemine Võistlustants Võrkpall Wu-shu Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 27 2023-01-31 2023-01-31 2023-11-07 4 4 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treenerite eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Ilver Audentese Spordigümnaasium Üllar Kerde Eesti Korvpalliliit Janek Küppar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Kadri Liivak Eesti Võimlemisliit Aldur Partasjuk Spordiklubi Reval-Sport Erich Petrovits Jõhvi Spordikeskus Kristjan Port Tallinna Ülikool Aavo Põhjala Eesti Judoliit Jaak Salumets Eesti Treenerite Liit Toomas Tõnise Eesti Olümpiakomitee Priit Vene Eesti Olümpiakomitee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Treener on liikumisharrastuse ja spordi spetsialist, kes juhib käitumisharjumuste kujundamise ja kehaliste ning vaimsete harjutuste abil inimese tervist toetavate ja sportlike eesmärkide saavutamist. Treeneri ülesanne on sportlike ja kehaliste võimete terviklik, tulemuslik ja ohutu arendamine. Treener töötab iseseisvalt, meeskonna liikmena või liidrina, kaasates erinevaid spetsialiste. Treeneritöö eeldab vastutustunnet, loomingulisust, saavutusvajadust, täpsust ja ausust. Vajalik on perioodiline treeningtööd toetavate teadmiste ja oskuste tulemuslik täiendamine ning kogemuste ja teadmiste edasiandmine kolleegidele. Oluline on oskus mõjutada treenitavaid isikliku eeskujuga. Treener järgib treenerite eetikakoodeksit (vt lisa 1 Treenerite eetikakoodeks). NOOREMTREENER, tase 4 täidab tööülesandeid erisugustes olukordades. On omandanud kutsealased oskused ja teadmised enamasti kutsealase väljaõppe ja praktilise treeneritööga. Töötab enamasti iseseisvalt. Vastutab oma tööülesannete täitmise eest. A.2.1 Sportimise organiseerimine ja arendamine 1. Treenitava valimine või treeningurühma komplekteerimine. 2. Treeningute plaani koostamine. 3. Teiste spetsialistide kaasamine treeningprotsessi. A.2.2 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 1. Kehaliste võimete arendamine. 2. Spordialaspetsiifiliste oskuste arendamine. 3. Sotsiaalsete võimete arendamine ja spordiala kultuuri õpetamine. 4. Taastumisvahendite kasutamine. 5. Spordivarustuse ja treeningvahendite soovitamine ja kasutamine. 6. Treenitava juhendamine võistlusel. 7. Toitumisharjumuste suunamine. 8. Treenitava sportliku arengu lühemaajaline planeerimine, mõõtmine, esmane analüüsimine ja tagasiside andmine. Spetsialiseerumine toimub sõltuvalt spordiala spetsiifikast, spordialal kasutatavatest vahendidest ja harrastamiskeskkonnast. Spordiala spetsiifikast tulenevalt on kutse andjal õigus kehtestada erinõudeid. Spetsialiseerumine on otseselt seotud kutsestandardis kirjeldatud tööosadega. Treeneritöö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel, kodust eemal (treeningulaagrid, võistlused, koolitused jms). Kasutab treeningprotsessis vajalikke vahendeid vastavalt spordialale. Töös treenerina on olulised pinge- ja stressitaluvus, saavutusvajadus, vastutustunne, ausus, järjekindlus, täpsus, paindlikkus, kohanemisvõime, headus, empaatiavõime, emotsionaalne stabiilsus, motiveerimisvõime. Nooremtreener on keskharidusega, nõutava koolituse läbinud ja tasemele vastava erialase töökogemusega isik. Treener. Töö treenerina on reguleeritud spordiseadusega. Nooremtreener, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse käesolevas kutsestandardis nimetatud spordialale, kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumised nagu jalgrattasport, matkasport, ratsutamine, suusatamine, uisutamine, veeremängud ja võrkpall jagunevad omakorda: Jalgrattasport - BMX Matkasport - alpinism - jalgsimatkamine - jalgrattamatkamine - mägimatkamine - veematkamine Ratsutamine - kestvusratsutamine - rakendisport - voltižeerimine Suusatamine - murdmaasuusatamine - mäesuusatamine - lumelauasport - kahevõistlus ja suusahüpped - freestyle suusatamine Uisutamine - iluuisutamine - kiiruisutamine Veeremängud - Bowling - Sportkeegel Võrkpall - Rannavõrkpall Sportimise organiseerimine ja arendamine 4 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 4 alpinism jalgsimatkamine jalgrattamatkamine mägimatkamine veematkamine murdmaasuusatamine mäesuusatamine lumelauasport kahevõistlus ja suusahüpped iluuisutamine kiiruisutamine Bowling sportkeegel BMX freestyle-suusatamine kestvusratsutamine rakendisport voltižeerimine rannavõrkpall Nooremtreener, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Treener, tase 5 Coach, EstQF Level 5 20 Treener III (versioon 1) Treener III (versioon 10) Treener III (versioon 2) Treener III (versioon 3) Treener III (versioon 4) Treener III (versioon 5) Treener III (versioon 6) Treener III (versioon 7) Treener III (versioon 8) Treener III (versioon 9) Treener, tase 5 (versioon 11) Treener, tase 5 (versioon 12) Treener, tase 5 (versioon 13) Treener, tase 5 (versioon 14) Treener, tase 5 (versioon 15) Treener, tase 5 (versioon 16) Treener, tase 5 (versioon 17) Treener, tase 5 (versioon 18) Treener, tase 5 (versioon 19) Treener, tase 5 (versioon 21) Treener, tase 5 (versioon 22) Treener, tase 5 (versioon 23) Aerutamine Aikido Allveesport Ameerika jalgpall Ammulaskmine Automudelism Autosport Bobisõit Capoeira Cheerleading Curling Discgolf Fitness ja kulturism Golf Hapkido Iaido Indiaca Jalgpall Jalgrattasport Ju-jutsu Judo Jõutõstmine Jäähoki Jääpall Kabe Karate Kelgutamine Kepikõnd Kergejõustik Kickboxing Kobudo Koroona ja novus Korvpall Kriket Kudo Kujundujumine Kurnimäng Käsipall Laevamudelism Laskesuusatamine Laskmine Lauatennis Lennusport Liikumisharrastus Maadlus Maahoki Male Matkasport Moodne viievõistlus Mootorrattasport Orienteerumine Padel personaaltreener Pesapall Petank Piljard Poks Purjetamine Raadiosport Ragbi Ratsutamine Ronimissport Rulasport Rulluisutamine Rühmatreeningud Saalihoki Sambo Skeleton Softball Sport Chanbara Squash Sulgpall Sumo Suusatamine Sõudmine Taekwon-do Taipoks Tennis Triatlon Turniiribridž Tõstesport Uisutamine Ujumine Vabavõitlus Veemoto Veepall Veeremängud Vehklemine Vesiaeroobika Vettehüpped Vibusport Võimlemine Võistlustants Võrkpall Wu-shu Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 27 2023-01-31 2023-01-31 2023-11-07 5 5 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treenerite eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Ilver Audentese Spordigümnaasium Üllar Kerde Eesti Korvpalliliit Janek Küppar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Kadri Liivak Eesti Võimlemisliit Aldur Partasjuk Spordiklubi Reval-Sport Erich Petrovits Jõhvi Spordikeskus Kristjan Port Tallinna Ülikool Aavo Põhjala Eesti Judoliit Jaak Salumets Eesti Treenerite Liit Toomas Tõnise Eesti Olümpiakomitee Priit Vene Eesti Olümpiakomitee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Treener on liikumisharrastuse ja spordi spetsialist, kes juhib käitumisharjumuste kujundamise ja kehaliste ning vaimsete harjutuste abil inimese tervist toetavate ja sportlike eesmärkide saavutamist. Treeneri ülesanne on sportlike ja kehaliste võimete terviklik, tulemuslik ja ohutu arendamine. Treener töötab iseseisvalt, meeskonna liikmena või liidrina, kaasates erinevaid spetsialiste. Treeneritöö eeldab vastutustunnet, loomingulisust, saavutusvajadust, täpsust ja ausust. Vajalik on perioodiline treeningtööd toetavate teadmiste ja oskuste tulemuslik täiendamine ning kogemuste ja teadmiste edasiandmine kolleegidele. Oluline on oskus mõjutada treenitavaid isikliku eeskujuga. Treener järgib treenerite eetikakoodeksit (vt lisa 1 Treenerite eetikakoodeks). Treener, tase 5 täidab tööülesandeid erisugustes olukordades ja kõrgendatud saavutusnõuete nimel elukvaliteedi tõstmise eesmärgil või sportliku konkurentsi tingimustes. On omandanud kutsealased oskused ja teadmised enamasti kutsealasel õppe ja pikaajalise treeneritööga. Omab valmisolekut erialaste teadmiste edasiandmiseks huvitatud osapooltele. Vastutab treeningtööks vajalike ajaliste ja tehniliste vahendite kasutamise ja treenerite omavahelise töökorralduse eest. A.2.1 Sportimise organiseerimine ja arendamine 1. Treenitava valimine või treeningurühma komplekteerimine. 2. Treeningute plaani koostamine. 3. Teiste spetsialistide kaasamine treeningprotsessi. 4. Teiste treenerite juhendamine. 5. Treenitava tervisliku eriolukorra arvestamine treeningprotsessis. A.2.2 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 1. Kehaliste võimete arendamine. 2. Spordialaspetsiifiliste oskuste arendamine. 3. Sotsiaalsete võimete arendamine ja spordiala kultuuri õpetamine. 4. Taastumisvahendite kasutamine. 5. Spordivarustuse ja treeningvahendite soovitamine ja kasutamine. 6. Treenitava juhendamine võistlusel. 7. Toitumisharjumuste suunamine. 8. Treenitava tervikarengu planeerimine, mõõtmine, analüüsimine ja tagasiside andmine. 9. Taktikaline ning psühholoogiline ettevalmistamine valitud spordialal. Spetsialiseerumine toimub sõltuvalt spordiala spetsiifikast, spordialal kasutatavatest vahenditest ja harrastamiskeskkonnast. Spordiala spetsiifikast tulenevalt on kutse andjal õigus kehtestada erinõudeid. Spetsialiseerumine on otseselt seotud kutsestandardis kirjeldatud tööosadega. Treeneritöö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel, kodust eemal (treeningulaagrid, võistlused, koolitused jms). Kasutab treeningprotsessis vajalikke vahendeid vastavalt spordialale. Töös treenerina on olulised pinge- ja stressitaluvus, saavutusvajadus, vastutustunne, ausus, järjekindlus, täpsus, paindlikkus, kohanemisvõime, headus, empaatiavõime, emotsionaalne stabiilsus, motiveerimisvõime. Treener on keskharidusega, nõutava koolituse läbinud ja tasemele vastava erialase töökogemusega isik. Treener. Töö treenerina on reguleeritud spordiseadusega. Treener, tase 5 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse käesolevas kutsestandardis nimetatud spordialale, kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumised nagu jalgrattasport, matkasport, ratsutamine, suusatamine, uisutamine, veeremängud ja võrkpall jagunevad omakorda: Jalgrattasport - BMX Matkasport - alpinism - jalgsimatkamine - jalgrattamatkamine - mägimatkamine - veematkamine Ratsutamine - kestvusratsutamine - rakendisport - voltižeerimine Suusatamine - murdmaasuusatamine - mäesuusatamine - lumelauasport - kahevõistlus ja suusahüpped - freestyle suusatamine Uisutamine - iluuisutamine - kiiruisutamine Veeremängud - Bowling - Sportkeegel Võrkpall - Rannavõrkpall Sportimise organiseerimine ja arendamine 5 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 5 alpinism jalgsimatkamine jalgrattamatkamine mägimatkamine veematkamine murdmaasuusatamine mäesuusatamine lumelauasport kahevõistlus ja suusahüpped iluuisutamine kiiruisutamine Bowling sportkeegel BMX freestyle-suusatamine kestvusratsutamine rakendisport voltižeerimine rannavõrkpall Treener, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Vanemtreener, tase 6 Senior Coach, EstQF Level 6 20 Treener IV (versioon 1) Treener IV (versioon 10) Treener IV (versioon 2) Treener IV (versioon 3) Treener IV (versioon 4) Treener IV (versioon 5) Treener IV (versioon 6) Treener IV (versioon 7) Treener IV (versioon 8) Treener IV (versioon 9) Vanemtreener, tase 6 (versioon 11) Vanemtreener, tase 6 (versioon 12) Vanemtreener, tase 6 (versioon 13) Vanemtreener, tase 6 (versioon 14) Vanemtreener, tase 6 (versioon 15) Vanemtreener, tase 6 (versioon 16) Vanemtreener, tase 6 (versioon 17) Vanemtreener, tase 6 (versioon 18) Vanemtreener, tase 6 (versioon 19) Vanemtreener, tase 6 (versioon 21) Vanemtreener, tase 6 (versioon 22) Vanemtreener, tase 6 (versioon 23) Aerutamine Aikido Allveesport Ameerika jalgpall Ammulaskmine Automudelism Autosport Bobisõit Capoeira Cheerleading Curling Discgolf Fitness ja kulturism Golf Hapkido Iaido Indiaca Jalgpall Jalgrattasport Ju-jutsu Judo Jõutõstmine Jäähoki Jääpall Kabe Karate Kelgutamine Kepikõnd Kergejõustik Kickboxing Kobudo Koroona ja novus Korvpall Kriket Kudo Kujundujumine Kurnimäng Käsipall Laevamudelism Laskesuusatamine Laskmine Lauatennis Lennusport Maadlus Maahoki Male Matkasport Moodne viievõistlus Mootorrattasport Orienteerumine Padel personaaltreener Pesapall Petank Piljard Poks Purjetamine Raadiosport Ragbi Ratsutamine Ronimissport Rulasport Rulluisutamine Rühmatreeningud Saalihoki Sambo Skeleton Softball Sport Chanbara Squash Sulgpall Sumo Suusatamine Sõudmine Taekwon-do Taipoks Tennis Triatlon Turniiribridž Tõstesport Uisutamine Ujumine Vabavõitlus Veemoto Veepall Veeremängud Vehklemine Vesiaeroobika Vettehüpped Vibusport Võimlemine Võistlustants Võrkpall Wu-shu Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 27 2023-01-31 2023-01-31 2023-11-07 6 6 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treenerite eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Ilver Audentese Spordigümnaasium Üllar Kerde Eesti Korvpalliliit Janek Küppar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Kadri Liivak Eesti Võimlemisliit Aldur Partasjuk Spordiklubi Reval-Sport Erich Petrovits Jõhvi Spordikeskus Kristjan Port Tallinna Ülikool Aavo Põhjala Eesti Judoliit Jaak Salumets Eesti Treenerite Liit Toomas Tõnise Eesti Olümpiakomitee Priit Vene Eesti Olümpiakomitee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Treener on liikumisharrastuse ja spordispetsialist, kes juhib käitumisharjumuste kujundamise ja kehaliste ning vaimsete harjutuste abil inimese tervist toetavate ja sportlike eesmärkide saavutamist. Treeneri ülesanne on sportlike ja kehaliste võimete terviklik, tulemuslik ja ohutu arendamine. Treener töötab iseseisvalt, meeskonna liikmena või liidrina, kaasates erinevaid spetsialiste. Treeneritöö eeldab vastutustunnet, loomingulisust, saavutusvajadust, täpsust ja ausust. Vajalik on perioodiline treeningtööd toetavate teadmiste ja oskuste tulemuslik täiendamine ning kogemuste ja teadmiste edasiandmine kolleegidele. Oluline on oskus mõjutada treenitavaid isikliku eeskujuga. Treener järgib treenerite eetikakoodeksit (vt lisa 1 Treenerite eetikakoodeks). VANEMTREENER, tase 6 täidab analüüsimist ja otsustamist eeldavaid tööülesandeid ettearvamatutes olukordades ja sportliku konkurentsi või tervise erinõuete tingimustes. Enamasti on omandanud kutsealased oskused ja teadmised kombineeritult kõrgema erialase formaalõppe ja kutsealase koolitusega ning pikaajalise ja tulemusliku treeneritööga. Vastutab erialaste teadmiste edasiandmise eest huvitatud osapooltele. Juhib terviklikuks treeningprotsessiks vajalike ressursside kasutamist ja treenerite omavahelist töökorraldust. A.2.1 Sportimise organiseerimine ja arendamine 1. Treenitava valimine või treeningurühma komplekteerimine. 2. Treeningute plaani koostamine. 3. Teiste spetsialistide kaasamine treeningprotsessi. 4. Teiste treenerite juhendamine. 5. Treenitava tervisliku eriolukorra arvestamine treeningprotsessis. 6. Koolitamine ja metoodiliste materjalide väljatöötamine. A.2.2 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 1. Kehaliste võimete arendamine. 2. Spordialaspetsiifiliste oskuste arendamine. 3. Sotsiaalsete võimete arendamine ja spordiala kultuuri õpetamine. 4. Taastumisvahendite kasutamine. 5. Spordivarustuse ja treeningvahendite soovitamine ja kasutamine. 6. Treenitava juhendamine võistlusel. 7. Toitumisharjumuste suunamine. 8. Treenitava tervikarengu planeerimine, mõõtmine, analüüsimine ja tagasiside andmine. 9. Taktikaline ning psühholoogiline ettevalmistamine valitud spordialal. Spetsialiseerumine toimub sõltuvalt spordiala spetsiifikast, spordialal kasutatavatest vahenditest ja harrastamiskeskkonnast. Spordiala spetsiifikast tulenevalt on kutse andjal õigus kehtestada erinõudeid. Spetsialiseerumine on otseselt seotud kutsestandardis kirjeldatud tööosadega. Treeneritöö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel, kodust eemal (treeningulaagrid, võistlused, koolitused jms). Kasutab treeningprotsessis vajalikke vahendeid vastavalt spordialale. Töös treenerina on olulised pinge- ja stressitaluvus, saavutusvajadus, vastutustunne, ausus, järjekindlus, täpsus, paindlikkus, kohanemisvõime, headus, empaatiavõime, emotsionaalne stabiilsus, motiveerimisvõime. Vanemtreener on nõutava koolituse läbinud ja tasemele vastava erialase töökogemusega isik. Treener. Töö treenerina on reguleeritud spordiseadusega. Vanemtreener, tase 6 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse käesolevas kutsestandardis nimetatud spordialale, kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumised nagu jalgrattasport, matkasport, ratsutamine, suusatamine, uisutamine, veeremängud ja võrkpall jagunevad omakorda: Jalgrattasport - BMX Matkasport - alpinism - jalgsimatkamine - jalgrattamatkamine - mägimatkamine - veematkamine Ratsutamine - kestvusratsutamine - rakendisport - voltižeerimine Suusatamine - murdmaasuusatamine - mäesuusatamine - lumelauasport - kahevõistlus ja suusahüpped - freestyle suusatamine Uisutamine - iluuisutamine - kiiruisutamine Veeremängud - Bowling - Sportkeegel Võrkpall - Rannavõrkpall Sportimise organiseerimine ja arendamine 6 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 6 alpinism jalgsimatkamine jalgrattamatkamine mägimatkamine veematkamine murdmaasuusatamine mäesuusatamine lumelauasport kahevõistlus ja suusahüpped iluuisutamine kiiruisutamine Bowling sportkeegel BMX freestyle-suusatamine kestvusratsutamine rakendisport voltižeerimine rannavõrkpall Vanemtreener, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Meistertreener, tase 7 Master Coach, EstQF Level 7 20 Meistertreener, tase 7 (versioon 11) Meistertreener, tase 7 (versioon 12) Meistertreener, tase 7 (versioon 13) Meistertreener, tase 7 (versioon 14) Meistertreener, tase 7 (versioon 15) Meistertreener, tase 7 (versioon 16) Meistertreener, tase 7 (versioon 17) Meistertreener, tase 7 (versioon 18) Meistertreener, tase 7 (versioon 19) Meistertreener, tase 7 (versioon 21) Meistertreener, tase 7 (versioon 22) Meistertreener, tase 7 (versioon 23) Treener V (versioon 1) Treener V (versioon 10) Treener V (versioon 2) Treener V (versioon 3) Treener V (versioon 4) Treener V (versioon 5) Treener V (versioon 6) Treener V (versioon 7) Treener V (versioon 8) Treener V (versioon 9) Aerutamine Aikido Allveesport Ameerika jalgpall Ammulaskmine Automudelism Autosport Bobisõit Capoeira Cheerleading Curling Discgolf Fitness ja kulturism Golf Hapkido Iaido Indiaca Jalgpall Jalgrattasport Ju-jutsu Judo Jõutõstmine Jäähoki Jääpall Kabe Karate Kelgutamine Kepikõnd Kergejõustik Kickboxing Kobudo Koroona ja novus Korvpall Kriket Kudo Kujundujumine Kurnimäng Käsipall Laevamudelism Laskesuusatamine Laskmine Lauatennis Lennusport Maadlus Maahoki Male Matkasport Moodne viievõistlus Mootorrattasport Orienteerumine Padel personaaltreener Pesapall Petank Piljard Poks Purjetamine Raadiosport Ragbi Ratsutamine Ronimissport Rulasport Rulluisutamine Rühmatreeningud Saalihoki Sambo Skeleton Softball Sport Chanbara Squash Sulgpall Sumo Suusatamine Sõudmine Taekwon-do Taipoks Tennis Triatlon Turniiribridž Tõstesport Uisutamine Ujumine Vabavõitlus Veemoto Veepall Veeremängud Vehklemine Vesiaeroobika Vettehüpped Vibusport Võimlemine Võistlustants Võrkpall Wu-shu Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 27 2023-01-31 2023-01-31 2023-11-07 7 7 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treenerite eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Ilver Audentese Spordigümnaasium Üllar Kerde Eesti Korvpalliliit Janek Küppar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Kadri Liivak Eesti Võimlemisliit Aldur Partasjuk Spordiklubi Reval-Sport Erich Petrovits Jõhvi Spordikeskus Kristjan Port Tallinna Ülikool Aavo Põhjala Eesti Judoliit Jaak Salumets Eesti Treenerite Liit Toomas Tõnise Eesti Olümpiakomitee Priit Vene Eesti Olümpiakomitee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Treener on liikumisharrastuse ja spordispetsialist, kes juhib käitumisharjumuste kujundamise ja kehaliste ning vaimsete harjutuste abil inimese tervist toetavate ja sportlike eesmärkide saavutamist. Treeneri ülesanne on sportlike ja kehaliste võimete terviklik, tulemuslik ja ohutu arendamine. Treener töötab iseseisvalt, meeskonna liikmena või liidrina, kaasates erinevaid spetsialiste. Treeneritöö eeldab vastutustunnet, loomingulisust, saavutusvajadust, täpsust ja ausust. Vajalik on perioodiline treeningtööd toetavate teadmiste ja oskuste tulemuslik täiendamine ning kogemuste ja teadmiste edasiandmine kolleegidele. Oluline on oskus mõjutada treenitavaid isikliku eeskujuga. Treener järgib treenerite eetikakoodeksit (vt lisa 1 Treenerite eetikakoodeks). Meistertreener, tase 7 täidab teadmiste analüüsimist, süstematiseerimist, edasiarendamist ja õpetamist eeldavaid tööülesandeid ettearvamatutes ning uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades ja kõrgetasemelise sportliku konkurentsi või tervise erinõuete tingimustes. Enamasti on omandanud kutsealased oskused ja teadmised kombineeritult kõrgema erialase formaalõppe ja kutsealase koolitusega ning pikaajalise pideva ja tipptasemel tulemusliku treeneritööga. Vastutab erialaste teadmiste edasiandmise eest huvitatud osapooltele. Loob uut teadmust, arendab spordiala metoodikaid ning koostab õppematerjale, mis aitavad kaasa treenitavate meisterlikkuse kasvule. Vastutab tervikliku treeningprotsessi strateegilise planeerimise ja juhtimise eest. A.2.1 Sportimise organiseerimine ja arendamine 1. Treenitava valimine või treeningrühma komplekteerimine. 2. Treeningute plaani koostamine. 3. Teiste spetsialistide kaasamine treeningprotsessi. 4. Teiste treenerite juhendamine. 5. Treenitava tervisliku eriolukorra arvestamine treeningprotsessis. 6. Koolitamine ja metoodiliste materjalide väljatöötamine. A.2.2 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 1. Kehaliste võimete arendamine. 2. Spordialaspetsiifiliste oskuste arendamine. 3. Sotsiaalsete võimete arendamine ja spordiala kultuuri õpetamine. 4. Taastumisvahendite kasutamine. 5. Spordivarustuse ja treeningvahendite soovitamine ja kasutamine. 6. Treenitava juhendamine võistlusel. 7. Toitumisharjumuste suunamine. 8. Treenitava tervikarengu planeerimine, mõõtmine, analüüsimine ja tagasiside andmine. 9. Taktikaline ning psühholoogiline ettevalmistamine valitud spordialal. Spetsialiseerumine toimub sõltuvalt spordiala spetsiifikast, spordialal kasutatavatest vahendidest ja harrastamiskeskkonnast. Spordiala spetsiifikast tulenevalt on kutse andjal õigus kehtestada erinõudeid. Spetsialiseerumine on otseselt seotud kutsestandardis kirjeldatud tööosadega. Treeneritöö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel, kodust eemal (treeningulaagrid, võistlused, koolitused jms). Kasutab treeningprotsessis vajalikke vahendeid vastavalt spordialale. Töös treenerina on olulised pinge- ja stressitaluvus, saavutusvajadus, vastutustunne, ausus, järjekindlus, täpsus, paindlikkus, kohanemisvõime, headus, empaatiavõime, emotsionaalne stabiilsus, motiveerimisvõime. Meistertreener on nõutava koolituse läbinud ja tasemele vastava erialase töökogemusega isik. Treener. Töö treenerina on reguleeritud spordiseadusega. Meistertreener, tase 7 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse käesolevas kutsestandardis nimetatud spordialale, kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumised nagu jalgrattasport, matkasport, ratsutamine, suusatamine, uisutamine, veeremängud ja võrkpall jagunevad omakorda: Jalgrattasport - BMX Matkasport - alpinism - jalgsimatkamine - jalgrattamatkamine - mägimatkamine - veematkamine Ratsutamine - kestvusratsutamine - rakendisport - voltižeerimine Suusatamine - murdmaasuusatamine - mäesuusatamine - lumelauasport - kahevõistlus ja suusahüpped - freestyle suusatamine Uisutamine - iluuisutamine - kiiruisutamine Veeremängud - bowling - sportkeegel Võrkpall - rannavõrkpall Sportimise organiseerimine ja arendamine 7 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 7 alpinism jalgsimatkamine jalgrattamatkamine mägimatkamine veematkamine murdmaasuusatamine mäesuusatamine lumelauasport kahevõistlus ja suusahüpped iluuisutamine kiiruisutamine Bowling sportkeegel BMX freestyle-suusatamine kestvusratsutamine rakendisport voltižeerimine rannavõrkpall Meistertreener, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Eliittreener, tase 8 Elite coach, level 8 10 Eliittreener, tase 8 (versioon 1) Eliittreener, tase 8 (versioon 11) Eliittreener, tase 8 (versioon 12) Eliittreener, tase 8 (versioon 13) Eliittreener, tase 8 (versioon 2) Eliittreener, tase 8 (versioon 3) Eliittreener, tase 8 (versioon 4) Eliittreener, tase 8 (versioon 5) Eliittreener, tase 8 (versioon 6) Eliittreener, tase 8 (versioon 7) Eliittreener, tase 8 (versioon 8) Eliittreener, tase 8 (versioon 9) Aerutamine Aikido Allveesport Ameerika jalgpall Ammulaskmine Automudelism Autosport Bobisõit Capoeira Cheerleading Curling Discgolf Fitness ja kulturism Golf Hapkido Iaido Indiaca Jalgpall Jalgrattasport Ju-jutsu Judo Jõutõstmine Jäähoki Jääpall Kabe Karate Kelgutamine Kepikõnd Kergejõustik Kickboxing Kobudo Koroona ja novus Korvpall Kriket Kudo Kujundujumine Kurnimäng Käsipall Laevamudelism Laskesuusatamine Laskmine Lauatennis Lennusport Maadlus Maahoki Male Matkasport Moodne viievõistlus Mootorrattasport Orienteerumine Padel personaaltreener Pesapall Petank Piljard Poks Purjetamine Raadiosport Ragbi Ratsutamine Ronimissport Rulasport Rulluisutamine Rühmatreeningud Saalihoki Sambo Skeleton Softball Sport Chanbara Squash Sulgpall Sumo Suusatamine Sõudmine Taekwon-do Taipoks Tennis Triatlon Turniiribridž Tõstesport Uisutamine Ujumine Vabavõitlus Veemoto Veepall Veeremängud Vehklemine Vesiaeroobika Vettehüpped Vibusport Võimlemine Võistlustants Võrkpall Wu-shu Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 27 2023-01-31 2023-01-31 2023-11-07 8 8 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treenerite eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Ilver Audentese Spordigümnaasium Üllar Kerde Eesti Korvpalliliit Janek Küppar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Kadri Liivak Eesti Võimlemisliit Aldur Partasjuk Spordiklubi Reval-Sport Erich Petrovits Jõhvi Spordikeskus Kristjan Port Tallinna Ülikool Aavo Põhjala Eesti Judoliit Jaak Salumets Eesti Treenerite Liit Toomas Tõnise Eesti Olümpiakomitee Priit Vene Eesti Olümpiakomitee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Treener on liikumisharrastuse ja spordispetsialist, kes juhib käitumisharjumuste kujundamise ja kehaliste ning vaimsete harjutuste abil inimese tervist toetavate ja sportlike eesmärkide saavutamist. Treeneri ülesanne on sportlike ja kehaliste võimete terviklik, tulemuslik ja ohutu arendamine. Treener töötab iseseisvalt, meeskonna liikmena või liidrina, kaasates erinevaid spetsialiste. Treeneritöö eeldab vastutustunnet, loomingulisust, saavutusvajadust, täpsust ja ausust. Vajalik on perioodiline treeningtööd toetavate teadmiste ja oskuste tulemuslik täiendamine ning kogemuste ja teadmiste edasiandmine kolleegidele. Oluline on oskus mõjutada treenitavaid isikliku eeskujuga. Treener järgib treenerite eetikakoodeksit (vt lisa 1 Treenerite eetikakoodeks). Eliittreener, tase 8 täidab valitud erialal eriti arenenud ja spetsialiseeritud oskusi ning tehnikaid eeldavaid tööülesandeid, kasutades tulemuslikult kõige edumeelsemaid ja piirialadel olevaid teadmisi kõikides liikumisharrastuse ning spordi valdkondades ja tasemetel. On omandanud kutsealased tipposkused ja -teadmised akadeemilise kõrgtasemega võrreldaval määral ning need on rahvusvahelisel tipptasemel korduvalt tõestatud tulemusliku treeneritöö kaudu. Omab rahvusvahelist autoriteeti, kujundab eeskuju ja käitumise kaudu spordiala kultuuri rahvusvahelisel tasemel. Demonstreerib oma novaatorlikkust, iseseisvust, teadus- ja kutsealast meisterlikkust ning pidevat pühendumust uute ideede või protsesside arendamisel töö- või õppesituatsioonides. A.2.1 Sportimise organiseerimine ja arendamine 1. Treenitava valimine või treeningrühma komplekteerimine. 2. Treeningute plaani koostamine. 3. Teiste spetsialistide kaasamine treeningprotsessi. 4. Teiste treenerite juhendamine. 5. Treenitava tervisliku eriolukorra arvestamine treeningprotsessis. 6. Koolitamine ja metoodiliste materjalide väljatöötamine. A.2.2 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 1. Kehaliste võimete arendamine. 2. Spordialaspetsiifiliste oskuste arendamine. 3. Sotsiaalsete võimete arendamine ja spordiala kultuuri õpetamine. 4. Taastumisvahendite kasutamine. 5. Spordivarustuse ja treeningvahendite soovitamine ja kasutamine. 6. Treenitava juhendamine võistlusel. 7. Toitumisharjumuste suunamine. 8. Treenitava tervikarengu planeerimine, mõõtmine, analüüsimine ja tagasiside andmine. 9. Taktikaline ning psühholoogiline ettevalmistamine valitud spordialal. Spetsialiseerumine toimub sõltuvalt spordiala spetsiifikast, spordialal kasutatavatest vahendidest ja harrastamiskeskkonnast. Spordiala spetsiifikast tulenevalt on kutse andjal õigus kehtestada erinõudeid. Spetsialiseerumine on otseselt seotud kutsestandardis kirjeldatud tööosadega. Treeneritöö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel, kodust eemal (treeningulaagrid, võistlused, koolitused jms.). Kasutab treeningprotsessis vajalikke vahendeid vastavalt spordialale. Töös treenerina on olulised pinge- ja stressitaluvus, saavutusvajadus, vastutustunne, ausus, järjekindlus, täpsus, paindlikkus, kohanemisvõime, headus, empaatiavõime, emotsionaalne stabiilsus, motiveerimisvõime. Eliittreener on nõutava koolituse läbinud ja tasemele vastava erialase töökogemusega isik. Treener. Töö treenerina on reguleeritud spordiseadusega. Eliittreener, tase 8 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse käesolevas kutsestandardis nimetatud spordialale, kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumised nagu jalgrattasport, matkasport, ratsutamine, suusatamine, uisutamine, veeremängud ja võrkpall jagunevad omakorda: Jalgrattasport - BMX Matkasport - alpinism - jalgsimatkamine - jalgrattamatkamine - mägimatkamine - veematkamine Ratsutamine - kestvusratsutamine - rakendisport - voltižeerimine Suusatamine - murdmaasuusatamine - mäesuusatamine - lumelauasport - kahevõistlus ja suusahüpped - freestyle suusatamine Uisutamine - iluuisutamine - kiiruisutamine Veeremängud - bowling - sportkeegel Võrkpall - rannavõrkpall Sportimise organiseerimine ja arendamine 8 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 8 alpinism jalgsimatkamine jalgrattamatkamine mägimatkamine veematkamine murdmaasuusatamine mäesuusatamine lumelauasport kahevõistlus ja suusahüpped iluuisutamine kiiruisutamine Bowling sportkeegel BMX freestyle-suusatamine kestvusratsutamine rakendisport voltižeerimine rannavõrkpall Eliittreener, tase 8 kutset läbiv kompetents 8 Elektroonikaseadmete koostaja, tase 2 Electronic Equipment Assembler, EstQF Level 2 4 Elektroonikaseadmete koostaja, tase 2 (versioon 1) Elektroonikaseadmete koostaja, tase 2 (versioon 2) Elektroonikaseadmete koostaja, tase 2 (versioon 3) Elektroonikaseadmete koostaja, tase 2 (versioon 5) Elektroonikakoostude koostaja, tase 2 Kaablikoostude koostaja, tase 2 Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Elektroonika Elektroonikaseadmete koostaja 21 2023-02-10 2023-02-10 2023-11-01 2 2 8212 Elektri- ja elektroonikaseadmete koostajad 0714 Elektroonika ja automaatika 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Karin Andressoo Enics Eesti AS Milko Milatskov Stoneridge Electronics AS Arno Kolk Elektroonikatööstuse Liit Mart Ronk Pärnumaa Kutsehariduskeskus Andres Ojalill Tallinna Polütehnikum Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Elektroonikaseadmete koostaja kutseala koosneb kolmest kutsest: kahest osakutsest moodustuv elektroonikaseadmete koostaja, tase 2; kahest osakutsest moodustuv elektroonikaseadmete koostaja, tase 3 ja kahest osakutsest moodustuv elektroonikaseadmete tehnik, tase 4. Elektroonikaseadmete koostajad töötavad tavapäraselt tööstusettevõtetes, kus koostatakse ja valmistatakse elektroonikakooste või neid sisaldavaid tooteid. Elektroonikaseadmete koostaja, tase 2 töö on kaabli- ja juhtmeköidiste (edaspidi kaablikoostude) ja/või elektroonikakoostude valmistamine vastavalt etteantud juhistele põhiliselt seeriatoodangu valmistamiseks. A.2.1 Elektroonikakoostude valmistamine 1. Elektroonikakoostude koostamine 2. Käsijootmine elektroonikaseadmete valmistamisel 3. Elektroonikakoostude vigade tuvastamine A.2.2 Kaablikoostude valmistamine 1. Kaablikoostude koostamine 2. Kaablikoostude vigade tuvastamine Elektroonikaseadmete koostaja töötab eritingimustele vastavates siseruumides, kus võib olla nõutud eririietuse kasutamine. Töö eripäraks võib olla töötamine väikeste detailidega, mis eeldab head nägemist ja värvide eristamist. Elektroonikaseadmete koostaja võib oma töös kokku puutuda kemikaalidega. Elektroonikaseadmete koostaja peamisteks töövahenditeks on mehaanilised ja elektrilised käsitööriistad, arvutijuhitavad seadmed (sh testseadmed), koostu valmistamiseks mõeldud abivahendid (nt koostefikstuur), arvuti. Elektroonikaseadmete koostaja töö eeldab rutiinitaluvust, liigutuste täpsust ja head nägemist, sh värvide eristamist. 2. taseme elektroonikaseadmete koostajana töötavad tavapäevaselt inimesed, kelle kutseoskused on omandatud töökohal, täiendus- või kutseõppes. Elektroonikaseadmete koostaja enamlevinud ametinimetused on koosteoperaator, operaator, monteerija ja koostaja. Elektroonikaseadmete koostaja kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1-B.2.2 ja B.2.3 (läbiv kompetents). Elektroonikakoostude koostaja, tase 2 osakutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 ja B.2.3. Kaablikoostude koostaja, tase 2 osakutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.2 ja B.2.3. Elektroonikakoostude valmistamine 2 Kaablikoostude valmistamine 2 Elektroonikaseadmete koostaja, tase 2 kutset läbiv kompetents 2 Elektroonikaseadmete koostaja, tase 3 Electronic Equipment Assembler, EstQF Level 3 7 Elektroonikaseadmete koostaja II (versioon 1) Elektroonikaseadmete koostaja II (versioon 2) Elektroonikaseadmete koostaja II (versioon 3) Elektroonikaseadmete koostaja, tase 3 (versioon 4) Elektroonikaseadmete koostaja, tase 3 (versioon 5) Elektroonikaseadmete koostaja, tase 3 (versioon 6) Elektroonikaseadmete koostaja, tase 3 (versioon 8) Elektroonikakoostude koostaja, tase 3 Kaablikoostude koostaja, tase 3 Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Elektroonika Elektroonikaseadmete koostaja 21 2023-02-10 2023-02-10 2023-11-01 3 3 8212 Elektri- ja elektroonikaseadmete koostajad 0714 Elektroonika ja automaatika 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Digipädevuste enesehindamise skaala Karin Andressoo Enics Eesti AS Milko Milatskov Stoneridge Electronics AS Arno Kolk Elektroonikatööstuse Liit Mart Ronk Pärnumaa Kutsehariduskeskus Andres Ojalill Tallinna Polütehnikum Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Elektroonikaseadmete koostaja kutseala koosneb kolmest kutsest: kahest osakutsest moodustuv elektroonikaseadmete koostaja, tase 2; kahest osakutsest moodustuv elektroonikaseadmete koostaja, tase 3 ja kahest osakutsest moodustuv elektroonikaseadmete tehnik, tase 4. Elektroonikaseadmete koostajad töötavad tavapäraselt tööstusettevõtetes, kus koostatakse ja valmistatakse elektroonikakooste või neid sisaldavaid tooteid. Elektroonikaseadmete koostaja, tase 3 töö on kaabli- ja juhtmeköidiste (edaspidi kaablikoostude) ja/või elektroonikakoostude valmistamine vastavalt etteantud dokumentatsioonile ja juhistele põhiliselt seeriatoodangu valmistamiseks. A.2.1 Elektroonikakoostude valmistamine 1. Elektroonikakoostude koostamine 2. Käsijootmine elektroonikaseadmete valmistamisel 3. Elektroonikakoostude vigade tuvastamine A.2.2 Kaablikoostude valmistamine 1. Kaablikoostude koostamine 2. Käsijootmine kaablikoostude valmistamisel 3. Kaablikoostude vigade tuvastamine Elektroonikaseadmete koostaja töötab eritingimustele vastavates siseruumides, kus võib olla nõutud eririietuse kasutamine. Töö eripäraks võib olla töötamine väikeste detailidega, mis eeldab head nägemist ja värvide eristamist. Elektroonikaseadmete koostaja võib oma töös kokku puutuda kemikaalidega. Elektroonikaseadmete koostaja töötab eritingimustele vastavates siseruumides, kus võib olla nõutud eririietuse kasutamine. Töö eripäraks võib olla töötamine väikeste detailidega, mis eeldab head nägemist ja värvide eristamist. Elektroonikaseadmete koostaja võib oma töös kokku puutuda kemikaalidega. Elektroonikaseadmete koostaja töö eeldab loogilist mõtlemist, rutiinitaluvust, liigutuste täpsust ja head nägemist, sh värvide eristamist. 3. taseme elektroonikaseadmete koostajatena töötavad tavapäevaselt inimesed, kelle kutseoskused on omandatud töökohal, täiendus- või kutseõppes. Elektroonikaseadmete koostaja enamlevinud ametinimetused on koosteoperaator, operaator, monteerija, koostaja ja häälestaja. Elektroonikaseadmete koostaja kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1-B.2.2 ja B.2.3 (läbiv kompetents). Elektroonikakoostude koostaja, tase 3 osakutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 ja B.2.3. Kaablikoostude koostaja, tase 3 osakutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.2 ja B.2.3. Elektroonikakoostude valmistamine 3 Kaablikoostude valmistamine 3 Elektroonikaseadmete koostaja, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Elektroonikaseadmete tehnik, tase 4 Electronic Equipment Technician, EstQF Level 4 7 Elektroonikaseadmete koostaja III (versioon 1) Elektroonikaseadmete koostaja III (versioon 2) Elektroonikaseadmete koostaja III (versioon 3) Elektroonikaseadmete tehnik, tase 4 (versioon 4) Elektroonikaseadmete tehnik, tase 4 (versioon 5) Elektroonikaseadmete tehnik, tase 4 (versioon 6) Elektroonikaseadmete tehnik, tase 4 (versioon 8) Elektroonikaseadmete koostaja, tase 4 Elektroonikaseadmete remontija, tase 4 Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Elektroonika Elektroonikaseadmete koostaja 21 2023-02-10 2023-02-10 2023-11-01 4 4 7421 Elektroonikaseadmete mehaanikud ja hooldajad 0714 Elektroonika ja automaatika 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Karin Andressoo Enics Eesti AS Milko Milatskov Stoneridge Electronics AS Arno Kolk Elektroonikatööstuse Liit Mart Ronk Pärnumaa Kutsehariduskeskus Andres Ojalill Tallinna Polütehnikum Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Elektroonikaseadmete koostaja kutseala koosneb kolmest kutsest: kahest osakutsest moodustuv elektroonikaseadmete koostaja, tase 2; kahest osakutsest moodustuv elektroonikaseadmete koostaja, tase 3 ja kahest osakutsest moodustuv elektroonikaseadmete tehnik, tase 4. Elektroonikaseadmete tehnikud töötavad tavapäraselt tööstusettevõtetes, kus koostatakse ja valmistatakse elektroonikakooste või neid sisaldavaid tooteid. Elektroonikaseadmete tehnik, tase 4 on oskustöötaja, kelle töö on elektroonikakoostude valmistamine, häälestamine, remontimine ja vigade otsimine kogu tootmisprotsessi ulatuses vastavalt etteantud dokumentatsioonile, nii seeriatootmises kui väikeseeriate ja prototüüpide valmistamiseks. Elektroonikaseadmete tehnik, tase 4 kasutab tööoperatsioonidel erinevaid töövõtteid ja seadmeid. Ta juhendab vajadusel kaastöötajaid ja väikest töögruppi. A.2.1 Testimine ja mõõteseadmete töö kontrollimine 1. Mõõtmine 2. Mõõteseadme töö kontroll ja seadistamine A.2.2 Elektroonikaseadmete valmistamine 1. Elektroonika- ja kaablikoostude valmistamine 2. Käsijootmine elektroonikaseadmete valmistamisel A.2.3 Elektroonikakoostude visuaalsete ja funktsionaalsete vigade tuvastamine 1. Vigade tuvastamine 2. Vea põhjuste tuvastamine A.2.4 Elektroonikaseadmete remontimine 1. Funktsionaalsuse ja nõuetele vastavuse taastamine 2. Dokumenteerimine Elektroonikaseadmete tehnik töötab eritingimustele vastavates siseruumides, kus võib olla nõutud eririietuse kasutamine. Töö eripäraks võib olla töötamine väikeste detailidega, mis eeldab head nägemist ja värvide eristamist. Tema töökeskkond on seotud elektriohuga ja ta võib oma töös kokku puutuda kemikaalidega. Elektroonikaseadmete tehniku peamisteks töövahenditeks on arvuti ja arvutijuhitavad seadmed (sh testseadmed), käsitööriistad (sh elektrilised, pneumaatilised jm), mõõteriistad (sh elektrilised jm) ja koostu valmistamiseks mõeldud abivahendid (nt koostefikstuur), tehniline dokumentatsioon ja normdokumendid (standardid, juhendid). Elektroonikaseadmete tehniku töö eeldab loogilist mõtlemist, analüüsivõimet, nii paindlikkust kui rutiinitaluvust, liigutuste täpsust. 4. taseme elektroonikaseadmete tehnikuna töötavad tavapäraselt inimesed, kellel on erialane kutsekeskharidus või keskharidus ja oskused on omandatud töökohal või täiendusõppes. Elektroonikaseadmete tehniku enamlevinud ametinimetused on veaotsija, häälestaja, tehnik, seadistaja ja remontija. Elektroonikaseadmete tehnik, tase 4 kutse taotlemisel on tuleb tõendada kompetentsid B.2.1-B.2.4 ja B.2.5 (läbiv kompetents). Elektroonikaseadmete koostaja, tase 4 osakutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1-B.2.3 ja B.2.5 (läbiv kompetents). Elektroonikaseademete remontija, tase 4 osakutse taotlemisel tuleb tõendada kompetents B.2.4. ja B.2.5 (läbiv kompetents). Testimine ja mõõteseadmete töö kontrollimine 4 Elektroonikaseadmete valmistamine 4 Elektroonikaseadmete visuaalsete ja funktsionaalsete vigade tuvastamine 4 Elektroonikaseadmete remontimine 4 Elektroonikaseadmete tehniku kutset läbiv kompetents 4 Diplomeeritud arhitekt, tase 7 Diploma Architect, EstQF Level 7 7 Arhitekt III (versioon 1) Arhitekt III (versioon 2) Diplomeeritud arhitekt, tase 7 (versioon 3) Diplomeeritud arhitekt, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud arhitekt, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud arhitekt, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud arhitekt, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud arhitekt, tase 7 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Arhitekt 46 2023-02-20 2023-02-20 2024-02-07 7 7 2161 Ehitusarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Ilmar Heinsoo Eesti Arhitektide Liit Toomas Paaver Eesti Arhitektide Liit Tõnu Laigu Eesti Arhitektide Liit Andres Levald Rahandusministeerium, Eesti Arhitektide Liit Veronika Valk Kultuuriministeerium Kaie Enno Eesti Planeerijate Ühing Endrik Mänd MTÜ Linnade Liit Hindrek Kesler Tallinna Tehnikakõrgkool Andres Ojari Eesti Kunstiakadeemia Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Arhitekti töö eesmärgiks on ühendada kunstilised, tehnoloogilised, tehnilised ja majanduslikud lahendused tasakaalustatud ruumiliseks terviklahenduseks, mis hõlmab välisruumi, ehitiste arhitektuuri ja hoonete siseruumi lahendusi ning on projekteerimise ja ehitamise tulemusel valmiva säästva ja tervikliku elukeskkonna loomise aluseks. Arhitekti kutset omav isik on võimeline mõistma ja vahendama üksikisikute, ühiskondlike gruppide ja ametiasutuste vajadusi seoses ruumilise planeerimise, arhitektuurse projekteerimise, ehitamise, arhitektuuripärandi säilitamise ja väärtustamise ning loodusliku tasakaalu hoidmisega. Oma töös lähtub arhitekt avalikust huvist ning heast planeerimis-, projekteerimis- ja ehitustavast. Arhitekti kutsealal on kirjeldatud kutsed järgmistel EKR tasemetel: • Rakendusarhitekt, tase 6 • Diplomeeritud arhitekt, tase 7 • Volitatud arhitekt, tase 7 • Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 Käesolevas kutsestandardis on kirjeldatud 7. taseme diplomeeritud arhitekti kutsealast kompetentsust. Diplomeeritud arhitekt, tase 7 on spetsialist, kes koostab volitatud arhitekti juhendamisel planeeringute erinevate liikide ning ehitiste ehitusprojektide arhitektuurset osa ja arhitektuurseid terviklahendusi. Diplomeeritud arhitekt, tase 7 pädevuses on iseseisvalt ja omal vastutusel koostada ehitusprojekti arhitektuuri osa ehitusloa kohustuse alla mittekuuluvatele ehitistele ja kuni 9 m kõrgustele ning kuni 180 m² ehitusaluse pinnaga avalikkusele suletud ehitusloakohustuslikele hoonetele. Diplomeeritud arhitekti, tase 7 on vajadusel oma pädevuse piiresse jäävate ehitusprojektide peaprojekteerija. A.2.1 Planeeringu koostamine erinevates planeeringu liikides 1. Planeeringuala ülevaatus, ruumiline analüüs ja planeeringu lähteseisukohtade koostamine 2. Ruumiliste visioonide ja planeeringute eskiislahenduste koostamine 3. Avalikkuse, huvitatud isikute ja asjakohaste ametiasutuste arvamustega arvestamine tasakaalustatud ruumilise lahenduse kaudu 4. Planeeringuala ruumilise terviklahenduse koostamine 5. Planeeringu ruumilise terviklahenduse tutvustamine ja põhjendamine koostöö ning avalikustamise kaudu 6. Planeeringu vormistamine A.2.2 Ehitusprojektide arhitektuuri osa, sh välis- ja siseruumi terviklahenduse koostamine selle kõigis staadiumites 1. Lähtetingimuste analüüs ja programmi koostamine 2. Ruumiliste visioonide ja ehitise eskiiside koostamises osalemine 3. Ehitusprojekti arhitektuuri osa koostamine 4. Energiatõhususe arvutuste tegemine 5. Ehitusprojekti vormistamine ja dokumenteerimine 6. Koostöö huvitatud osapoolte ja asjakohaste ametkondadega 7. Autorijärelevalve ja osalemine ehitise kasutuselevõtu protsessis A.2.3 Ruumiliste otsuste koordineerimine ja ettevalmistamine avalikus sektoris 1. Ruumiliste lahenduste koostamise koordineerimine 2. Osapoolte nõustamine avalikes huvides A.2.4 Ehitusprojektide koostamise juhtimine 1. Ehitusprojektide koostamise korraldamine, sh ehitusprojekti erinevate osade koostamise koordineerimine 2. Koostöö kasutajate, tellija ja ametkondadega Arhitekt töötab peamiselt arhitektibüroos, projekteerimisbüroos või ametiasutustes. Tööülesannete tõttu tuleb viibida ka välitingimustes ja ehitusobjektidel. Töö on loominguline, võib olla vaimselt pingeline. Töökoormus ja -aeg võivad jaotuda ebaühtlaselt. Arhitekt kasutab oma töös tavapäraseid bürootöövahendeid, erinevaid kommunikatsioonivahendeid, kontori- ja projekteerimistarkvara, ehitusteabe modelleerimise ja kohateabe süsteeme, maketeerimise ja visualiseerimise vahendeid. Ruumitaju, ruumi ettekujutamise ja komponeerimise võime, loominguline mõtlemine, loogiline mõtlemine ja üldistusvõime, iseseisvus ja otsustusvõime, vastutusvõime ja täpsus, koostöövõime, suhtlemisoskus ja pingetaluvus, ilumeel, õpivalmidus. Ülikool või sellega võrreldava õppeasutuse arhitektiõpe, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga 7. septembrist 2005, 2005/36/EÜ, „ Kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta” ja Eesti Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri 2004. a määrusega nr 312, „Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded“ või rakendusarhitekti või muu arhitektuurialane kõrgharidus ning nõutavas mahus töökogemus. Arhitektiõppe lõpetamisel arvestatakse töökogemusena õppekava läbimisel sooritatud praktikaid. Arhitekt, projekteerija, planeerija, nõunik. Ehitusseadustik, planeerimisseadus, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus ja nende asjakohased rakendusaktid. Diplomeeritud arhitekt, tase 7 kutsestandard koosneb neljast kutsespetsiifilisest (B.2.1 – B.2.4) ja kutset läbivast (B.2.5) kompetentsist. Diplomeeritud arhitekt, tase 7 kutse saamiseks tuleb tõendada kõik kompetentsid. Planeeringu koostamine erinevates planeeringu liikides 7 Ehitusprojektide arhitektuuri osa, sh välis- ja siseruumi terviklahenduse koostamine selle kõigis staadiumites 7 Ruumiliste otsuste koordineerimine ja ettevalmistamine avalikus sektoris 7 Ehitusprojektide koostamise juhtimine 7 Diplomeeritud arhitekt, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Volitatud arhitekt, tase 7 Chartered Architect, EstQF Level 7 7 Volitatud arhitekt IV (versioon 1) Volitatud arhitekt IV (versioon 2) Volitatud arhitekt, tase 7 (versioon 3) Volitatud arhitekt, tase 7 (versioon 4) Volitatud arhitekt, tase 7 (versioon 5) Volitatud arhitekt, tase 7 (versioon 6) Volitatud arhitekt, tase 7 (versioon 8) Volitatud arhitekt, tase 7 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Arhitekt 46 2023-02-20 2023-02-20 2024-02-07 7 7 2161 Ehitusarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Ilmar Heinsoo Eesti Arhitektide Liit Toomas Paaver Eesti Arhitektide Liit Tõnu Laigu Eesti Arhitektide Liit Andres Levald Rahandusministeerium, Eesti Arhitektide Liit Veronika Valk Kultuuriministeerium Kaie Enno Eesti Planeerijate Ühing Endrik Mänd MTÜ Linnade Liit Hindrek Kesler Tallinna Tehnikakõrgkool Andres Ojari Eesti Kunstiakadeemia Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Arhitekti töö eesmärgiks on ühendada kunstilised, tehnoloogilised, tehnilised ja majanduslikud lahendused tasakaalustatud ruumiliseks terviklahenduseks, mis hõlmab välisruumi, ehitiste arhitektuuri ja hoonete siseruumi lahendusi ning on projekteerimise ja ehitamise tulemusel valmiva säästva ja tervikliku elukeskkonna loomise aluseks. Arhitekti kutset omav isik on võimeline mõistma ja vahendama üksikisikute, ühiskondlike gruppide ja ametiasutuste vajadusi seoses ruumilise planeerimise, arhitektuurse projekteerimise, ehitamise, arhitektuuripärandi säilitamise ja väärtustamise ning loodusliku tasakaalu hoidmisega. Oma töös lähtub arhitekt avalikust huvist ning heast planeerimis-, projekteerimis- ja ehitustavast. Arhitekti kutsealal on kirjeldatud kutsed järgmistel EKR tasemetel: • Rakendusarhitekt, tase 6 • Diplomeeritud arhitekt, tase 7 • Volitatud arhitekt, tase 7 • Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 Käesolevas kutsestandardis on kirjeldatud 7. taseme volitatud arhitekti kutsealast kompetentsust. Volitatud arhitekt, tase 7 on spetsialist, kes koostab ja juhib iseseisvalt ja omal vastutusel ruumilisi planeeringuid ja ehitusprojektide arhitektuuri osa ning hindab ehitatud keskkonda. Volitatud arhitekt, tase 7 on vajadusel ehitusprojekti peaprojekteerija. Volitatud arhitekti, tase 7 pädevuses on hinnangute andmine planeeringutele, arhitektuurselt tasemelt ja funktsionaalselt keerukuselt tavapäraste ehitusprojektide arhitektuuri osa ekspertiisi ja ehitiste arhitektuurse lahenduse auditi tegemine. On pädev töötama riigi ja kohalike omavalitsuste asutustes vastava ala asjatundjana. A.2.1 Planeeringu koostamine erinevates planeeringu liikides 1. Planeeringuala ülevaatus, ruumiline analüüs ja planeeringu lähteseisukohtade koostamine 2. Ruumiliste visioonide ja planeeringute eskiislahenduste koostamine 3. Avalikkuse, huvitatud isikute ja asjakohaste ametiasutuste arvamustega arvestamine tasakaalustatud ruumilise lahenduse kaudu 4. Planeeringuala ruumilise terviklahenduse koostamine 5. Planeeringu ruumilise terviklahenduse tutvustamine ja põhjendamine koostöö ning avalikustamise kaudu 6. Planeeringu vormistamine A.2.2 Ehitusprojektide arhitektuuri osa, sh välis- ja siseruumi terviklahenduse koostamine selle kõigis staadiumites 1. Lähtetingimuste analüüs ja programmi koostamine 2. Ruumiliste visioonide ja ehitise eskiiside koostamises osalemine 3. Ehitusprojekti arhitektuuri osa koostamine 4. Energiatõhususe arvutuste tegemine 5. Ehitusprojekti vormistamine ja dokumenteerimine 6. Koostöö huvitatud osapoolte ja asjakohaste ametkondadega 7. Autorijärelevalve ja osalemine ehitise kasutuselevõtu protsessis A.2.3 Ehitusprojekti arhitektuuri osa, planeeringu ruumilise lahenduse ja ehitatud keskkonna hindamine 1. Planeeringu erinevate liikide omavahelise ruumilise kooskõla hindamine 2. Ehitusprojekti ja planeeringu ruumilise lahenduse omavahelise vastavuse hindamine 3. Planeeringule või ehitusprojekti arhitektuuri osale ekspertiisi tegemine 4. Ehitatud keskkonna ja ehitise arhitektuurse lahenduse auditi tegemine A.2.4 Ruumiliste otsuste koordineerimine ja ettevalmistamine avalikus sektoris 1. Ruumiliste lahenduste koostamise koordineerimine 2. Kohaliku omavalitsuse või riigiasutuse esindamine 3. Osapoolte nõustamine avalikes huvides A.2.5 Planeeringute koostamise juhtimine 1. Planeeringu koostamise korraldamine ja koostöö planeeringu eri osade koostajatega 2. Koostöö riigi- ja omavalitsusasutuste, omanike, huvitatud isikute ja avalikkusega ning taristuvaldajatega A.2.6 Ehitusprojektide koostamise juhtimine 1. Ehitusprojektide koostamise korraldamine, sh ehitusprojekti erinevate osade koostamise koordineerimine 2. Ehitusprojekti arhitektuurse osa, sh välis- ja siseruumi terviklahenduse koostamises osalejate juhtimine 3. Koostöö kasutajate, tellija ja ametkondadega Arhitekt töötab peamiselt arhitektibüroos, projekteerimisbüroos või ametiasutustes. Tööülesannete tõttu tuleb viibida ka välitingimustes ja ehitusobjektidel. Töö on loominguline, võib olla vaimselt pingeline. Töökoormus ja -aeg võivad jaotuda ebaühtlaselt. Arhitekt kasutab oma töös tavapäraseid bürootöövahendeid, erinevaid kommunikatsioonivahendeid, kontori- ja projekteerimistarkvara, ehitusteabe modelleerimise ja kohateabe süsteeme, maketeerimise ja visualiseerimise vahendeid. Ruumitaju, ruumi ettekujutamise ja komponeerimise võime, loominguline mõtlemine, loogiline mõtlemine ja üldistusvõime, iseseisvus ja otsustusvõime, vastutusvõime ja täpsus, koostöövõime, suhtlemisoskus ja pingetaluvus, ilumeel, õpivalmidus. Ülikool või sellega võrreldava õppeasutuse arhitektiõpe, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga 7. septembrist 2005, 2005/36/EÜ, „ Kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta” ja Eesti Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri 2004. a määrusega nr 312, „Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded“ ja diplomeeritud arhitekt, tase 7 kutse ning nõutav töökogemus. Arhitekt, peaarhitekt, ekspert, projekteerija, planeerija, nõunik. Ehitusseadustik, planeerimisseadus, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus ja nende asjakohased rakendusaktid. Volitatud arhitekt, tase 7 kutsestandard koosneb kuuest kutsespetsiifilisest (B.2.1 – B.2.6) ja kutset läbivast (B.2.7) kompetentsist. Volitatud arhitekt, tase 7 kutse saamiseks tuleb tõendada kõik kompetentsid. Planeeringu koostamine erinevates planeeringu liikides 7 Ehitusprojektide arhitektuuri osa, sh välis- ja siseruumi terviklahenduse koostamine selle kõigis staadiumites 7 Ehitusprojekti arhitektuuri osa, planeeringu ruumilise lahenduse ja ehitatud keskkonna hindamine 7 Ruumiliste otsuste koordineerimine ja ettevalmistamine avalikus sektoris 7 Planeeringute koostamise juhtimine 7 Ehitusprojektide koostamise juhtimine 7 Volitatud arhitekt, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 Chartered/Principal Architect, EstQF Level 8 7 Volitatud arhitekt V (versioon 1) Volitatud arhitekt V (versioon 2) Volitatud arhitekt V (versioon 3) Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 4) Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 5) Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 6) Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 8) Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Arhitekt 46 2023-02-20 2023-02-20 2024-02-07 8 8 2161 Ehitusarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Ilmar Heinsoo Eesti Arhitektide Liit Toomas Paaver Eesti Arhitektide Liit Tõnu Laigu Eesti Arhitektide Liit Andres Levald Rahandusministeerium, Eesti Arhitektide Liit Veronika Valk Kultuuriministeerium Kaie Enno Eesti Planeerijate Ühing Endrik Mänd MTÜ Linnade Liit Hindrek Kesler Tallinna Tehnikakõrgkool Andres Ojari Eesti Kunstiakadeemia Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Arhitekti töö eesmärgiks on ühendada kunstilised, tehnoloogilised, tehnilised ja majanduslikud lahendused tasakaalustatud ruumiliseks terviklahenduseks, mis hõlmab välisruumi, ehitiste arhitektuuri ja hoonete siseruumi lahendusi ning on projekteerimise ja ehitamise tulemusel valmiva säästva ja tervikliku elukeskkonna loomise aluseks. Arhitekti kutset omav isik on võimeline mõistma ja vahendama üksikisikute, ühiskondlike gruppide ja ametiasutuste vajadusi seoses ruumilise planeerimise, arhitektuurse projekteerimise, ehitamise, arhitektuuripärandi säilitamise ja väärtustamise ning loodusliku tasakaalu hoidmisega. Oma töös lähtub arhitekt avalikust huvist ning heast planeerimis-, projekteerimis- ja ehitustavast. Arhitekti kutsealal on kirjeldatud kutsed järgmistel EKR tasemetel: • Rakendusarhitekt, tase 6 • Diplomeeritud arhitekt, tase 7 • Volitatud arhitekt, tase 7 • Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 Käesolevas kutsestandardis on kirjeldatud 8. taseme volitatud arhitekt-eksperdi kutsealast kompetentsust. Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 on tippspetsialist, tunnustatud loovisik, kes koostab ja juhib iseseisvalt ja omal vastutusel ruumilisi planeeringuid ja ehitusprojektide arhitektuuri osa ning hindab ehitatud keskkonda. Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 on vajadusel ehitusprojekti peaprojekteerija. Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 pädevuses on hinnangute andmine planeeringutele ja ehitusprojektide arhitektuuri osa ekspertiisi ning ehitiste arhitektuurse lahenduse auditi tegemine, sh ka arhitektuurselt tasemelt ja funktsionaalselt keerukuselt nõudlikele ning avalikkuse kõrgendatud tähelepanu all olevatele ehitistele¹ ja planeeringutele². On pädev töötama riigi ja kohalike omavalitsuste asutustes vastava ala tippasjatundjana. _______________________________________ ¹ - ehitised linnakeskustes või miljööväärtuslikes piirkondades või kaitsealused ehitised või ajalooliselt, ehituskunstiliselt, linnaehituslikult või asukoha poolest märkimisväärsed ehitised. ² - nt linnakeskuste või miljööväärtuslike piirkondade või kaitsealuste alade planeeringud või linnaehituslikult või asukoha poolest märkimisväärsed alade planeeringud. A.2.1 Planeeringu koostamine erinevates planeeringu liikides 1. Planeeringuala ülevaatus, ruumiline analüüs ja planeeringu lähteseisukohtade koostamine 2. Ruumiliste visioonide ja planeeringute eskiislahenduste koostamine 3. Avalikkuse, huvitatud isikute ja asjakohaste ametiasutuste arvamustega arvestamine tasakaalustatud ruumilise lahenduse kaudu 4. Planeeringuala ruumilise terviklahenduse koostamine 5. Planeeringu ruumilise terviklahenduse tutvustamine ja põhjendamine koostöö ning avalikustamise kaudu 6. Planeeringu vormistamine A.2.2 Ehitusprojektide arhitektuuri osa, sh välis- ja siseruumi terviklahenduse koostamine selle kõigis staadiumites 1. Lähtetingimuste analüüs ja programmi koostamine 2. Ruumiliste visioonide ja ehitise eskiiside koostamises osalemine 3. Ehitusprojekti arhitektuuri osa koostamine 4. Energiatõhususe arvutuste tegemine 5. Ehitusprojekti vormistamine ja dokumenteerimine 6. Koostöö huvitatud osapoolte ja asjakohaste ametkondadega 7. Autorijärelevalve ja osalemine ehitise kasutuselevõtu protsessis A.2.3 Ehitusprojekti arhitektuuri osa, planeeringu ruumilise lahenduse ja ehitatud keskkonna hindamine 1. Planeeringu erinevate liikide omavahelise ruumilise kooskõla hindamine 2. Ehitusprojekti ja planeeringu ruumilise lahenduse omavahelise vastavuse hindamine 3. Planeeringule või ehitusprojekti arhitektuuri osale ekspertiisi tegemine 4. Ehitatud keskkonna ja ehitise arhitektuurse lahenduse auditi tegemine A.2.4 Ruumiliste otsuste koordineerimine ja ettevalmistamine avalikus sektoris 1. Ruumiliste lahenduste koostamise koordineerimine 2. Kohaliku omavalitsuse või riigiasutuse esindamine 3. Osapoolte nõustamine avalikes huvides A.2.5 Planeeringute koostamise juhtimine 1. Planeeringu koostamise korraldamine ja koostöö planeeringu eri osade koostajatega 2. Koostöö riigi- ja omavalitsusasutuste, omanike, huvitatud isikute ja avalikkusega ning taristuvaldajatega A.2.6 Ehitusprojektide koostamise juhtimine 1. Ehitusprojektide koostamise korraldamine, sh ehitusprojekti erinevate osade koostamise koordineerimine 2. Ehitusprojekti arhitektuurse osa, sh välis- ja siseruumi terviklahenduse koostamises osalejate juhtimine 3. Koostöö kasutajate, tellija ja ametkondadega Arhitekt töötab peamiselt arhitektibüroos, projekteerimisbüroos või ametiasutustes. Tööülesannete tõttu tuleb viibida ka välitingimustes ja ehitusobjektidel. Töö on loominguline, võib olla vaimselt pingeline. Töökoormus ja -aeg võivad jaotuda ebaühtlaselt. Arhitekt kasutab oma töös tavapäraseid bürootöövahendeid, erinevaid kommunikatsioonivahendeid, kontori- ja projekteerimistarkvara, ehitusteabe modelleerimise ja kohateabe süsteeme, maketeerimise ja visualiseerimise vahendeid. Ruumitaju, ruumi ettekujutamise ja komponeerimise võime, loominguline mõtlemine, loogiline mõtlemine ja üldistusvõime, iseseisvus ja otsustusvõime, vastutusvõime ja täpsus, koostöövõime, suhtlemisoskus ja pingetaluvus, ilumeel, õpivalmidus. Ülikool või sellega võrreldava õppeasutuse arhitektiõpe, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga 7. septembrist 2005, 2005/36/EÜ, „ Kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta” ja Eesti Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri 2004. a määrusega nr 312, „Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded“ ja volitatud arhitekt, tase 7 kutse ning nõutav töökogemus. Arhitekt, peaarhitekt, ekspert, projekteerija, planeerija, nõunik. Ehitusseadustik, planeerimisseadus, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus ja nende asjakohased rakendusaktid. Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 kutsestandard koosneb kuuest kutsespetsiifilisest (B.2.1 – B.2.6) ja kutset läbivast (B.2.7) kompetentsist. Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 kutse saamiseks tuleb tõendada kõik kompetentsid. Planeeringu koostamine erinevates planeeringu liikides 8 Ehitusprojektide arhitektuuri osa, sh välis- ja siseruumi terviklahenduse koostamine selle kõigis staadiumites 8 Ehitusprojekti arhitektuuri osa, planeeringu ruumilise lahenduse ja ehitatud keskkonna hindamine 8 Ruumiliste otsuste koordineerimine ja ettevalmistamine avalikus sektoris 8 Planeeringute koostamise juhtimine 8 Ehitusprojektide koostamise juhtimine 8 Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 kutset läbiv kompetents 8 Sisearhitekt, tase 6 Interior Architect, level 6 4 Sisearhitekt, tase 6 (versioon 1) Sisearhitekt, tase 6 (versioon 2) Sisearhitekt, tase 6 (versioon 3) Sisearhitekt, tase 6 (versioon 5) Sisearhitekt, tase 6 (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Sisearhitekt 46 2023-02-20 2023-02-20 2024-02-07 6 6 2161 Ehitusarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Aili Aasoja Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit, Eesti Sisearhitektide Liit Ville Lausmäe VL Sisearhitektuur OÜ Maarja Varkki Arhitekt11 OÜ Tarmo Piirmets PINK OÜ Priit Põldme Joonprojekt OÜ Pille Lausmäe Pille Lausmäe Sisearhitektuuri Büroo OÜ, Eesti Sisearhitektide Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Sisearhitekti töö eesmärk on luua esteetiliselt terviklik interjöör arvestades projekteeritava hoone/ruumi kõiki ehitustehnilisi ja funktsionaalseid aspekte. Kuna sisearhitekti töö on tihedalt seotud arhitekti, ehituskonstruktori ja teiste insenerivaldkondade projekteerijate tööga, peab sisearhitekt nende projekteerimisvaldkondade lahendusi mõistma, analüüsima ja asjakohaseid ettepanekuid tegema. Oma töös lähtub sisearhitekt lähteülesandest, heast projekteerimis- ja ehitustavast, kehtivatest õigusaktidest, normdokumentidest ja kokkuleppest tellijaga. Sisearhitektuuri kutsealal on välja töötatud neli erinevat kutsestandardit: a) Sisearhitekt, tase 6 b) Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 c) Volitatud sisearhitekt, tase 7 d) Sisearhitekt-ekspert, tase 8 Käesolevas kutsestandardis on kirjeldatud sisearhitekt, tase 6 kutsealast kompetentsust. Sisearhitekt, tase 6 on spetsialist, kes osaleb meeskonna liikmena erinevate sisearhitektuursete projektide juures. Selle taseme sisearhitekt täidab oma tööülesandeid kõrgema taseme sisearhitekti juhendamisel ja vastutusel. A.2.1 Hoone sisearhitektuuri projekteerimine 1. Lähtetingimuste ja ruumi analüüs ning lähteülesande ja tegevuskava koostamine 2. Siseruumi visioonide loomine ja eskiiside koostamine 1. Ehitusprojekti sisearhitektuuri osa koostamine eel-, põhi- ja tööprojekti staadiumis 3. Ehitusprojekti sisearhitektuuri osa vormistamine ja dokumenteerimine A.2.2 Nõustamine sisearhitektuuri küsimustes 1. Nõustamine sisearhitektuuri lahenduses kasutatavate materjalide ja insenerlahenduste osas A.2.3 Mööbli ja sisustuselementide projekteerimine 1. Tellija vajaduste ja tehnoloogiliste võimaluste väljaselgitamine 2. Mööbli ja sisustuselementide projekti koostamine Sisearhitekt töötab nii siseruumides kui ehitusobjektidel. Töö on loominguline, kuid võib olla periooditi vaimselt pingeline. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Sisearhitekt kasutab oma töös tavapäraseid bürootöövahendeid, kutsealal töötamiseks vajalikku tarkvara ja muid vahendeid. Sisearhitekti töö eeldab ruumilist kujutlusvõimet, loovust, analüüsivõimet, üldistusvõimet, iseseisvust ja otsustusjulgust, täpsust, õppimisvõimet ning suhtlemis- ja koostöövalmidust. Tavapäraselt on 6. taseme sisearhitektil erialane või arhitektuuri eriala bakalaureusetasemel kõrgharidus või muu lähedase eriala bakalaureusetasemel kõrgharidus ja erialane töökogemus. Sisearhitekt. Ehitusseadustik ja planeerimisseadus, nende asjakohased rakendusaktid, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus. Sisearhitekt, tase 6 kutsestandardis on kirjeldatud kolm kohustuslikku (B.2.1 – B.2.3) ja kutset läbiv kompetents (B.2.4). Sisearhitekt, tase 6 kutse saamiseks on vaja tõendada kõik kompetentsid. Hoone sisearhitektuuri projekteerimine 6 Nõustamine sisearhitektuuri küsimustes 6 Mööbli ja sisustuselementide projekteerimine 6 Sisearhitekt, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 Diploma Interior Architect, EstQF Level 7 7 Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 (versioon 3) Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 (versioon 9) Sisearhitekt IV (versioon 1) Sisearhitekt IV (versioon 2) Sisearhitekt IV (versioon 4) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Sisearhitekt 46 2023-02-20 2023-02-20 2024-02-07 7 7 2161 Ehitusarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Aili Aasoja Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit, Eesti Sisearhitektide Liit Ville Lausmäe VL Sisearhitektuur OÜ Maarja Varkki Arhitekt11 OÜ Tarmo Piirmets PINK OÜ Priit Põldme Joonprojekt OÜ Pille Lausmäe Pille Lausmäe Sisearhitektuuri Büroo OÜ, Eesti Sisearhitektide Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Sisearhitekti töö eesmärk on luua esteetiliselt terviklik interjöör arvestades projekteeritava hoone/ruumi kõiki ehitustehnilisi ja funktsionaalseid aspekte. Kuna sisearhitekti töö on tihedalt seotud arhitekti, ehituskonstruktori ja teiste insenerivaldkondade projekteerijate tööga, peab sisearhitekt nende projekteerimisvaldkondade lahendusi mõistma, analüüsima ja asjakohaseid ettepanekuid tegema. Oma töös lähtub sisearhitekt lähteülesandest, heast projekteerimis- ja ehitustavast, kehtivatest õigusaktidest, normdokumentidest ja kokkuleppest tellijaga. Sisearhitektuuri kutsealal on välja töötatud neli erinevat kutsestandardit: a) Sisearhitekt, tase 6 b) Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 c) Volitatud sisearhitekt, tase 7 d) Sisearhitekt-ekspert, tase 8 Käesolevas kutsestandardis on kirjeldatud diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 kutsealast kompetentsust. Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 on spetsialist, kes on pädev iseseisvalt koostama sisearhitektuuri projekte hoonete juures, mis on ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslikkuse, kasutamise otstarbe ja tuleohutuse järgi¹ elamud (11100 ja 11200, I kasutusviis). Keerulisemate ja mahukamate sisearhitektuuri projektide puhul töötab selle taseme sisearhitekt meeskonna liikmena kõrgema taseme sisearhitekti juhendamisel ja vastutusel. _____________________________________________ ¹ - MKM määrus 02.06.2015 nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ ja siseministri määrus 30.03.2017 nr 17 lisa 1 „Hoonete liigitus tuleohutuse järgi“ A.2.1 Hoone sisearhitektuuri projekteerimine 1. Lähtetingimuste ja ruumi analüüs ning lähteülesande ja tegevuskava koostamine 2. Siseruumi visioonide loomine ja eskiiside koostamine 3. Ehitusprojekti sisearhitektuuri osa koostamine eel-, põhi- ja tööprojekti staadiumis 4. Ehitusprojekti sisearhitektuuri osa vormistamine ja dokumenteerimine 5. Osalemine kooskõlastamise protsessis 6. Sisearhitektuuri projekti vormistamine ja dokumenteerimine A.2.2 Nõustamine sisearhitektuuri küsimustes 1. Nõustamine sisearhitektuuri lahenduse funktsiooni ja planeeringu osas 2. Nõustamine sisearhitektuuri lahenduses kasutatavate materjalide ja insenerilahenduste osas A.2.3 Projekteerija järelevalve ja/või autorijärelevalve tegemine 1. Selgituste andmine, probleemide ja erisuste lahendamine projektlahenduste kohta ehitamise käigus 2. Tööprojektis nõutud tootejooniste kooskõlastamine 3. Tööprojektis nõutud interjööri teostuse kontrollimine A.2.4 Olemasoleva ruumi ja planeeritava sisearhitektuuri lahenduse hindamine 1. Ehitusprojekti osade omavahelise vastavuse ja ruumilise koosmõju hindamine A.2.5 Mööbli ja sisustuselementide projekteerimine 1. Tellija vajaduste ja tehnoloogiliste võimaluste väljaselgitamine 2. Mööbli ja sisustuselementide projekti koostamine Sisearhitekt töötab nii siseruumides kui ehitusobjektidel. Töö on loominguline, kuid võib olla periooditi vaimselt pingeline. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Sisearhitekt kasutab oma töös tavapäraseid bürootöövahendeid, kutsealal töötamiseks vajalikku tarkvara ja muid vahendeid. Sisearhitekti töö eeldab ruumilist kujutlusvõimet, loovust, analüüsivõimet, üldistusvõimet, iseseisvust ja otsustusjulgust, täpsust, õppimisvõimet ning suhtlemis- ja koostöövalmidust. Tavapäraselt on 7. taseme diplomeeritud sisearhitektil erialane magistritasemel kõrgharidus või muu lähedase valdkonna magistritasemel kõrgharidus ja erialane töökogemus. Sisearhitekt. Ehitusseadustik ja planeerimisseadus, nende asjakohased rakendusaktid, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus. Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 kutsestandardis on kirjeldatud viis kohustuslikku (B.2.1 – B.2.5) ja kutset läbiv kompetents (B.2.6). Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 kutse saamiseks on vaja tõendada kõik kompetentsid. Hoone sisearhitektuuri projekteerimine 7 Nõustamine sisearhitektuuri küsimustes 7 Projekteerija järelevalve ja/või autorijärelevalve tegemine 7 Olemasoleva ruumi ja planeeritava sisearhitektuuri lahenduse hindamine 7 Mööbli ja sisustuselementide projekteerimine 7 Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Volitatud sisearhitekt, tase 7 Chartered Interior Architect, EstQF Level 7 7 Sisearhitekt V (versioon 1) Sisearhitekt V (versioon 2) Sisearhitekt V (versioon 4) Volitatud sisearhitekt, tase 7 (versioon 3) Volitatud sisearhitekt, tase 7 (versioon 5) Volitatud sisearhitekt, tase 7 (versioon 6) Volitatud sisearhitekt, tase 7 (versioon 8) Volitatud sisearhitekt, tase 7 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Sisearhitekt 46 2023-02-20 2023-02-20 2024-02-07 7 7 2161 Ehitusarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Aili Aasoja Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit, Eesti Sisearhitektide Liit Ville Lausmäe VL Sisearhitektuur OÜ Maarja Varkki Arhitekt11 OÜ Tarmo Piirmets PINK OÜ Priit Põldme Joonprojekt OÜ Pille Lausmäe Pille Lausmäe Sisearhitektuuri Büroo OÜ, Eesti Sisearhitektide Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Sisearhitekti töö eesmärk on luua esteetiliselt terviklik interjöör arvestades projekteeritava hoone/ruumi kõiki ehitustehnilisi ja funktsionaalseid aspekte. Kuna sisearhitekti töö on tihedalt seotud arhitekti, ehituskonstruktori ja teiste insenerivaldkondade projekteerijate tööga, peab sisearhitekt nende projekteerimisvaldkondade lahendusi mõistma, analüüsima ja asjakohaseid ettepanekuid tegema. Oma töös lähtub sisearhitekt lähteülesandest, heast projekteerimis- ja ehitustavast, kehtivatest õigusaktidest, normdokumentidest ja kokkuleppest tellijaga. Sisearhitektuuri kutsealal on välja töötatud neli erinevat kutsestandardit: a) Sisearhitekt, tase 6 b) Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 c) Volitatud sisearhitekt, tase 7 d) Sisearhitekt-ekspert, tase 8 Käesolevas kutsestandardis on kirjeldatud volitatud sisearhitekt, tase 7 kutsealast kompetentsust. Volitatud sisearhitekt, tase 7 on spetsialist, kes juhtiva sisearhitektina või projekteerimise juhina koostab, hindab ja juhib sisearhitektuuri projekteerimist järgmiste hoonete juures, mis on Ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslikkuse, kasutamise otstarbe ja tuleohutuse liigituse järgi¹:  Elamud (11000)  Mitteelamud (12000) Volitatud sisearhitekt, tase 7 koostab eksperthinnanguid oma pädevusalasse kuuluvate hoonete sisearhitektuuri projektidele ja auditeid sisearhitektuuri lahendustele, välja arvatud kõrgendatud avaliku huvi alla kuuluvad hooned². Selle taseme sisearhitekt on võimeline tegutsema projekteerimise projektijuhina, juhendama kolleege ja juhtima töögruppide tööd, tagades ehitusprojekti terviklikkuse ja selle osade kokkusobivuse. _________________________________ ¹ - MKM määrus 02.06.2015 nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ ja siseministri määrus 30.03.2017 nr 17 lisa 1 „Hoonete liigitus tuleohutuse järgi“ ² - Nt. linnakeskustes või miljööväärtuslikes piirkondades paiknevate või kaitsealuste või ajalooliste ehitiste interjöörid, ehituskunstiliselt või asukoha poolest märkimisväärsete ehitiste interjöörid, esindusfunktsiooniga ehitiste interjöörid. A.2.1 Hoone sisearhitektuuri projekteerimine 1. Lähtetingimuste ja ruumi analüüs ning lähteülesande ja tegevuskava koostamine 2. Siseruumi visioonide loomine ja eskiiside koostamine 3. Ehitusprojekti sisearhitektuuri osa koostamine eel-, põhi- ja tööprojekti staadiumis 4. Ehitusprojekti sisearhitektuuri osa vormistamine ja dokumenteerimine 5. Osalemine kooskõlastamise protsessis 6. Sisearhitektuuri projekti vormistamine ja dokumenteerimine A.2.2 Nõustamine sisearhitektuuri küsimustes 1. Nõustamine sisearhitektuuri lahenduse funktsiooni ja planeeringu osas 2. Nõustamine sisearhitektuuri lahenduses kasutatavate materjalide ja insenerilahenduste osas A.2.3 Projekteerija järelevalve ja/või autorijärelevalve tegemine 1. Selgituste andmine, probleemide ja erisuste lahendamine projektlahenduste kohta ehitamise käigus 2. Tööprojektis nõutud tootejooniste kooskõlastamine 3. Tööprojektis nõutud interjööri teostuse kontrollimine A.2.4 Olemasoleva ruumi ja planeeritava sisearhitektuuri lahenduse hindamine 1. Ehitusprojekti osade omavahelise vastavuse ja ruumilise koosmõju hindamine 2. Sisearhitektuuri projektidele eksperthinnangu koostamine 3. Interjööridele auditite tegemine A.2.5 Mööbli ja sisustuselementide projekteerimine 1. Tellija vajaduste ja tehnoloogiliste võimaluste väljaselgitamine 2. Mööbli ja sisustuselementide projekti koostamine Sisearhitekt töötab nii siseruumides kui ehitusobjektidel. Töö on loominguline, kuid võib olla periooditi vaimselt pingeline. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Sisearhitekt kasutab oma töös tavapäraseid bürootöövahendeid, kutsealal töötamiseks vajalikku tarkvara ja muid vahendeid. Sisearhitekti töö eeldab ruumilist kujutlusvõimet, loovust, analüüsi- ja üldistusvõimet, iseseisvust, otsustusjulgust, täpsust ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Töö eeldab meeskonna juhtimise ja läbirääkimiste oskust. 7. taseme volitatud sisearhitektil on erialane kõrgharidus ja pikaajaline praktiline töökogemus. Sisearhitekt. Ehitusseadustik ja planeerimisseadus, nende asjakohased rakendusaktid, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus. Volitatud sisearhitekt, tase 7 kutsestandardis on kirjeldatud viis kohustuslikku (B.2.1 – B.2.5) ja kutset läbiv kompetents (B.2.6). Volitatud sisearhitekt, tase 7 kutse saamiseks on vaja tõendada kõik kompetentsid. Hoone ehitusprojekti sisearhitektuuri osa koostamine erinevates staadiumites 7 Nõustamine sisearhitektuuri küsimustes 7 Projekteerija järelevalve ja/või autorijärelevalve tegemine 7 Olemasoleva ruumi ja planeeritava sisearhitektuuri lahenduse hindamine 7 Mööbli ja sisustuselementide projekteerimine 7 Volitatud sisearhitekt, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Sisearhitekt-ekspert, tase 8 Chartered/Principal Interior Architect, EstQF Level 8 4 Sisearhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 1) Sisearhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 2) Sisearhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 3) Sisearhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 5) Sisearhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Sisearhitekt 46 2023-02-20 2023-02-20 2024-02-07 8 8 2161 Ehitusarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Aili Aasoja Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit, Eesti Sisearhitektide Liit Ville Lausmäe VL Sisearhitektuur OÜ Maarja Varkki Arhitekt11 OÜ Tarmo Piirmets PINK OÜ Priit Põldme Joonprojekt OÜ Pille Lausmäe Pille Lausmäe Sisearhitektuuri Büroo OÜ, Eesti Sisearhitektide Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Sisearhitekti töö eesmärk on luua esteetiliselt terviklik interjöör arvestades projekteeritava hoone/ruumi kõiki ehitustehnilisi ja funktsionaalseid aspekte. Kuna sisearhitekti töö on tihedalt seotud arhitekti, ehituskonstruktori ja teiste insenerivaldkondade projekteerijate tööga, peab sisearhitekt nende projekteerimisvaldkondade lahendusi mõistma, analüüsima ja asjakohaseid ettepanekuid tegema. Oma töös lähtub sisearhitekt lähteülesandest, heast projekteerimis- ja ehitustavast, kehtivatest õigusaktidest, normdokumentidest ja kokkuleppest tellijaga. Sisearhitektuuri kutsealal on välja töötatud neli erinevat kutsestandardit: a) Sisearhitekt, tase 6 b) Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 c) Volitatud sisearhitekt, tase 7 d) Sisearhitekt-ekspert, tase 8 Sisearhitekt-ekspert, tase 8 on tippspetsialist, kes juhtiva sisearhitektina või juhtiva projektijuhina koostab, hindab ja juhib erineva keerukusastmega sisearhitektuuri projekte järgmiste hoonete juures, mis on ehitusloa kohustuslikkuse, kasutamise otstarbe ja tuleohutuse järgi¹: - Elamud - Mitteelamud Ta koostab eksperthinnanguid erinevatele sisearhitektuuri projektidele ja auditeid sisearhitektuuri lahendustele, sh arhitektuurselt tasemelt ja funktsionaalselt keerukuselt nõudlikele ning kõrgendatud avaliku huvi alla kuuluvatele hoonetele². Selle taseme sisearhitekt on võimeline tegutsema projekteerimise projektijuhina, juhendama kolleege ja juhtima töögruppide tööd, tagades ehitusprojekti terviklikkuse ja selle osade kokkusobivuse. _____________________________________ ¹ - MKM määrus 02.06.2015 nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ ja siseministri määrus 30.03.2017 nr 17 lisa 1 „Hoonete liigitus tuleohutuse järgi“ ² - Nt. linnakeskustes või miljööväärtuslikes piirkondades paiknevate või kaitsealuste või ajalooliste ehitiste interjöörid, ehituskunstiliselt või asukoha poolest märkimisväärsete ehitiste interjöörid, esindusfunktsiooniga ehitiste interjöörid. A.2.1 Hoone sisearhitektuuri projekteerimine 1. Lähtetingimuste ja ruumi analüüs ning lähteülesande ja tegevuskava koostamine 2. Siseruumi visioonide loomine ja eskiiside koostamine 3. Ehitusprojekti sisearhitektuuri osa koostamine eel-, põhi- ja tööprojekti staadiumis 4. Ehitusprojekti sisearhitektuuri osa vormistamine ja dokumenteerimine 5. Osalemine kooskõlastamise protsessis 6. Sisearhitektuuri projekti vormistamine ja dokumenteerimine A.2.2 Nõustamine sisearhitektuuri küsimustes 1. Nõustamine sisearhitektuuri lahenduse funktsiooni ja planeeringu osas 2. Nõustamine sisearhitektuuri lahenduses kasutatavate materjalide ja ehituslahenduste osas A.2.3 Projekteerija järelevalve ja/või autorijärelevalve tegemine 1. Selgituste andmine, probleemide ja erisuste lahendamine projektlahenduste kohta ehitamise käigus 2. Tööprojektis nõutud tootejooniste kooskõlastamine 3. Tööprojektis nõutud interjööri teostuse kontrollimine A.2.4 Olemasoleva ruumi ja planeeritava sisearhitektuuri lahenduse hindamine 1. Ehitusprojekti osade omavahelise vastavuse ja ruumilise koosmõju hindamine 2. Sisearhitektuuri projektidele eksperthinnangu koostamine 3. Interjööridele auditite tegemine A.2.5 Mööbli ja sisustuselementide projekteerimine 1. Tellija vajaduste ja tehnoloogiliste võimaluste väljaselgitamine 2. Mööbli ja sisustuselementide projekti koostamine Sisearhitekt töötab nii siseruumides kui ehitusobjektidel. Töö on loominguline, kuid võib olla periooditi vaimselt pingeline. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Sisearhitekt kasutab oma töös tavapäraseid bürootöövahendeid, kutsealal töötamiseks vajalikku tarkvara ja muid vahendeid. Sisearhitekti töö eeldab ruumilist kujutlusvõimet, loovust, analüüsi- ja üldistusvõimet, iseseisvust, otsustusjulgust, täpsust ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Töö eeldab meeskonna juhtimise ja läbirääkimiste oskust. 8. taseme sisearhitekt-eksperdil on erialane kõrgharidus magistritasemel ja pikaajaline töökogemus. Sisearhitekt. Ehitusseadustik ja planeerimisseadus, nende asjakohased rakendusaktid, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus. Sisearhitekt-ekspert, tase 8 kutsestandardis on kirjeldatud viis kohustuslikku (B.2.1 – B.2.5) ja kutset läbiv kompetents (B.2.6). Sisearhitekt-ekspert, tase 8 kutse saamiseks on vaja tõendada kõik kompetentside. Hoone ehitusprojekti sisearhitektuuri osa koostamine erinevates staadiumites 8 Nõustamine sisearhitektuuri küsimustes 8 Projekteerija järelevalve ja/või autorijärelevalve tegemine 8 Olemasoleva ruumi ja planeeritava sisearhitektuuri lahenduse hindamine 8 Mööbli ja sisustuselementide projekteerimine 8 Sisearhitekt-ekspert, tase 8 kutset läbiv kompetents 8 Diplomeeritud maastikuarhitekt, tase 7 Landscape architect, level 7 4 Diplomeeritud maastikuarhitekt, tase 7 (versioon 1) Diplomeeritud maastikuarhitekt, tase 7 (versioon 2) Diplomeeritud maastikuarhitekt, tase 7 (versioon 3) Diplomeeritud maastikuarhitekt, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud maastikuarhitekt, tase 7 (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Maastikuarhitekt 46 2023-02-20 2023-02-20 2024-02-07 7 7 2162 Maastikuarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Nele Nutt Eesti Maastikuarhitektide Liit Sulev Nurme Artes Terrae OÜ Toomas Põld Loovmaastik OÜ Toomas Muru Eesti Maaülikool Merlin Kalle Hendrikson & Ko OÜ Edgar Kaare Eesti Maastikuarhitektide Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Maastikuarhitektuuri objektiks on maastik ehk kogu välisruum. Maastikuarhitekt tegeleb nii ehitatud, ehitatava kui ka looduskeskkonnaga kõikjal, olenemata selle tegelikust seisundist või juriidilisest staatusest. Maastikuarhitekti töö eesmärk on maastiku kui välisruumi ruumilise terviklahenduse väljatöötamine. Ta kavandab meetmeid ja tegevusi keskkonna edendamiseks, planeerimiseks, loomiseks või taastamiseks, võttes sealjuures arvesse kultuurilisi, sotsiaalseid, majanduslikke, tehnilisi, ohutusalaseid, keskkonnasäästlikke ja ökoloogilisi aspekte. Maastikuarhitekti poolset välisruumi projekteerimist käsitletatakse arhitektuurse projekteerimisena. Maastikuarhitekti pädevust nõudvad enamlevinud välisruumi ehitusprojekti arhitektuuri osa¹ koostamise objektid on: - tee- ja tänavaruum ning seotud rajatis; - hoonetega seotud või eraldiseisev väljak ja plats; - elamupiirkonna, korterelamu, kooli, lasteaia jm õueala, sisehoov, siseaed, katusaed; - ühiskondlike-, tootmis- ja põllumajandushoone ja -rajatise ümbrus; haljak, aed, park, haljasala, linnamets; - mängu- ja spordiväljak ja seotud spordi- ja puhkerajatis, staadioni väliala, matka- ja õpperada, virgestusala, keskkonnahariduslik ala; - olulist välisruumi arhitektuurilist projekteerimist nõudev taristuobjekt, nagu näiteks niisutus- ja kuivendusrajatis; - kaitseistandus tee, tootmisala jne ääres; - veekogu kaldaala, suplusala, ujumiskoht, promenaad, kaldakindlustusrajatis vm kaldal asuva ehitise teenindamiseks vajalik avalikus veekogus asuv rajatis; - supelranda teenindav kaldaga püsivalt ühendamata spordi- või puhkerajatis; - välisruumi rajatis, sh trepp, pandus, piirdeaed ja värav (sh, millega kaasnevad kaevetööd), terrass (sh üle 1 m kõrge), varikatus (sh üle 20 m2 ehitusaluse pinnaga), skulptuur, mälestusmärk, purskkaev jm selline rajatis (sh üle 5 m kõrge ja avalikkusele suunatud), lipumast, viit, infotahvel; - kalmistu; - kaitstav maastikuobjekt, kaitsealune välisruumi rajatis või väikeehitis; Maastikuarhitekt osaleb, koostab või juhib planeeringuid planeeringu kõikides liikides vastavalt oma pädevusele. Diplomeeritud maastikuarhitekt, tase 7 on spetsialist, osaleb meeskonna liikmena erinevate maastikuarhitektuursete ehitusprojektide juures, töötades välisruumi objektide projekteerimisel volitatud maastikuarhitekti juhendamisel ja vastutusel Ta osaleb meeskonna liikmena ka maa- ja veealade, linnade ja teiste asulate ruumilise keskkonna planeeringute koostamises. _________________________________________________ ¹ - EVS 932 standard „Ehitusprojekt“ A.2.1 Ehitusprojekti arhitektuuri välisruumi osa terviklahenduse koostamine selle kõigis staadiumites 1. Lähtetingimuste analüüs ja programmi koostamine 2. Ruumiliste visioonide, kontseptsioonide ja eskiiside koostamine 3. Ehitusprojekti arhitektuuri välisruumi osa koostamine 4. Vormistamine ja dokumenteerimine 5. Koostöö huvitatud osapoolte ja asjakohaste ametkondadega 6. Autorijärelevalve ja osalemine välisruumi ja selle rajatiste kasutuselevõtu protsessis A.2.2 Planeeringu koostamine erinevates planeeringu liikides 1. Planeeringuala ülevaatus, ruumiline analüüs ja planeeringu lähteseisukohtade koostamine 2. Ruumiliste visioonide ja planeeringute eskiislahenduste koostamine 3. Avalikkuse, huvitatud isikute ja asjakohaste ametiasutuste arvamustega arvestamine tasakaalustatud ruumilise lahenduse kaudu 4. Planeeringuala ruumilise terviklahenduse koostamine 5. Planeeringu ruumilise terviklahenduse tutvustamine ja põhjendamine koostöö ning avalikustamise kaudu 6. Planeeringu vormistamine A.2.3 Maastiku uurimine, inventeerimine, hindamine ja maastiku hooldamise kavandamine 1. Tööprotsessi kavandamine 2. Lähteandmete kogumine, sh välitööd 3. Andmete analüüs 4. Lõppdokumendi koostamine ja vormistamine Maastikuarhitekti töö toimub nii büroos kui ka välitingimustes objektil. Töö on üldjuhul loominguline ja võib olla periooditi vaimselt pingeline, töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Välitööde osas võib töö olla mõõdukat füüsilist pingutust nõudev. Maastikuarhitekt kasutab oma töös tavapäraseid bürootöövahendeid, mitmesuguseid kommunikatsioonitehnikaid, kontori-, fototöötlus-, modelleerimis- ja projekteerimistarkvara, kaarte ning maketeerimisvahendeid. Samuti välitöös kasutatavaid mõõte- ja dokumenteerimisvahendeid (nt fotokaamera, klupp, kõrgus- ja kaugusmõõtja jt). Vaimsed võimed: ruumitaju ning ruumi analüüsimise, ettekujutamise ja komponeerimise võime, loogiline mõtlemine ja üldistusvõime. Isikuomadused: koostöövõime, vastutusvõime, distsiplineeritus, suhtlemisvalmidus, loomingulisus, otsustusvõime. Diplomeeritud maastikuarhitekti kutse on hariduslik kvalifikatsioon, mis saadakse vastava eriala magistriõppe täies mahus läbimisel ning kantakse märkena õppeasutuse väljastatavale akadeemilisele õiendile või hinnetelehele. maastikuarhitekt, maastikuarhitekt- konsultant, linna maastikuarhitekt, valla maastikuarhitekt, maastikuarhitekt-planeerija, planeerija, arhitekt-planeerija, linnaaednik, vallaarhitekt, linnakujunduse spetsialist, haljastuse- ja heakorra spetsialist jne. a) Planeerimisseadus b) Ehitusseadustik ja selle asjakohased rakendusaktid (sh MKM määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“, MKM määrus nr 61 „Kvalifikatsiooni tõendamise nõudega ehituse tegevusalade täpsem jagunemine ja nendele tegevusaladele vastavad täpsemad kvalifikatsiooninõuded“), c) Ehitusprojekti standard EVS-932 d) Muud maastikuarhitektuuri valdkonda käsitlevad rahvusvahelised kokkulepped, õigusaktid ja standardid. Diplomeeritud maastikuarhitekt, tase 7 kutse saamiseks on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.3 ja B.2.4 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Diplomeeritud maastikuarhitekt, tase 7 kutse näol on tegemist haridusliku kvalifikatsiooniga, mis saadakse vastava eriala magistriõppe täies mahus läbimisel. Ehitusprojekti arhitektuuri välisruumi osa terviklahenduse koostamine selle kõigis staadiumites 7 Planeeringu koostamine erinevates planeeringu liikides 7 Maastiku uurimine, inventeerimine, hindamine ja maastiku hooldamise kavandamine 7 Diplomeeritud maastikuarhitekt, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 Landscape Architect, EstQF Level 7 6 Maastikuarhitekt V (versioon 1) Maastikuarhitekt V (versioon 2) Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 (versioon 3) Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 (versioon 4) Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 (versioon 5) Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 (versioon 7) Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 (versioon 8) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Maastikuarhitekt 46 2023-02-20 2023-02-20 2024-02-07 7 7 2162 Maastikuarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Nele Nutt Eesti Maastikuarhitektide Liit Sulev Nurme Artes Terrae OÜ Toomas Põld Loovmaastik OÜ Toomas Muru Eesti Maaülikool Merlin Kalle Hendrikson & Ko OÜ Edgar Kaare Eesti Maastikuarhitektide Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Maastikuarhitektuuri objektiks on maastik ehk kogu välisruum. Maastikuarhitekt tegeleb nii ehitatud, ehitatava kui ka looduskeskkonnaga kõikjal, olenemata selle tegelikust seisundist või juriidilisest staatusest. Maastikuarhitekti töö eesmärk on maastiku kui välisruumi ruumilise terviklahenduse väljatöötamine. Ta kavandab meetmeid ja tegevusi keskkonna edendamiseks, planeerimiseks, loomiseks või taastamiseks, võttes sealjuures arvesse kultuurilisi, sotsiaalseid, majanduslikke, tehnilisi, ohutusalaseid, keskkonnasäästlikke ja ökoloogilisi aspekte. Maastikuarhitekti poolset välisruumi projekteerimist käsitletatakse arhitektuurse projekteerimisena. Maastikuarhitekti pädevust nõudvad enamlevinud välisruumi ehitusprojekti arhitektuuri osa¹ koostamise objektid on: - tee- ja tänavaruum ning seotud rajatis; - hoonetega seotud või eraldiseisev väljak ja plats; - elamupiirkonna, korterelamu, kooli, lasteaia jm õueala, sisehoov, siseaed, katusaed; - ühiskondlike-, tootmis- ja põllumajandushoone ja -rajatise ümbrus; haljak, aed, park, haljasala, linnamets; - mängu- ja spordiväljak ja seotud spordi- ja puhkerajatis, staadioni välisala, matka- ja õpperada, virgestusala, keskkonnahariduslik ala; - olulist välisruumi arhitektuurilist projekteerimist nõudev taristuobjekt, nagu näiteks niisutus- ja kuivendusrajatis; - kaitseistandus tee, tootmisala jne ääres; - veekogu kaldaala, suplusala, ujumiskoht, promenaad, kaldakindlustusrajatis vm kaldal asuva ehitise teenindamiseks vajalik avalikus veekogus asuv rajatis; - supelranda teenindav kaldaga püsivalt ühendamata spordi- või puhkerajatis; - välisruumi rajatis, sh trepp, pandus, piirdeaed ja värav (sh, millega kaasnevad kaevetööd), terrass (sh üle 1 m kõrge), varikatus (sh üle 20 m2 ehitusaluse pinnaga), skulptuur, mälestusmärk, purskkaev jm selline rajatis (sh üle 5 m kõrge ja avalikkusele suunatud), lipumast, viit, infotahvel; - kalmistu; - kaitstav maastikuobjekt, kaitsealune välisruumi rajatis või väikeehitis. Maastikuarhitekt osaleb, koostab või juhib planeeringuid planeeringu kõikides liikides vastavalt oma pädevusele. Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 on vastutav spetsialist, kes koostab, annab hinnangu või juhib maa- ja veealade, linnade ja teiste asulate ruumilise keskkonna planeeringuid ja välisruumi ehitusprojektide terviklahendusi ning koostab hinnanguid maastiku (nii loodusliku kui ehitatud keskkonna) kohta. Volitatud maastikuarhitekt annab eksperthinnanguid erinevatele maastikuarhitektuuri projektidele ja teeb auditeid maastikuarhitektuuri osa lahendustele, v.a. kõrgendatud avaliku huvi alla kuuluv välisruumi ja selle rajatised² ning planeeringud³. Selle taseme maastikuarhitekt on võimeline tegutsema projekteerimise projektijuhina, juhendama kolleege ja juhtima töögruppide tööd. _______________________ ¹ - EVS 932 standard „Ehitusprojekt“ ² - nt miljööväärtuslikus piirkonnas või kaitsealune või ajalooliselt, ehituskunstiliselt, linnaehituslikult või muidu asukoha poolest märkimisväärne välisruumi ja rajatised, v.a. nende konstruktsiooni osa. ³ - nt miljööväärtuslike piirkondade või kaitsealuste alade planeeringud või linnaehituslikult või asukoha poolest märkimisväärsete alade planeeringud. A.2.1 Ehitusprojekti arhitektuuri välisruumi osa terviklahenduse koostamine selle kõigis staadiumites 1. Lähtetingimuste analüüs ja programmi koostamine 2. Ruumiliste visioonide, kontseptsioonide ja eskiiside koostamine 3. Ehitusprojekti arhitektuuri välisruumi osa koostamine 4. Vormistamine ja dokumenteerimine 5. Koostöö huvitatud osapoolte ja asjakohaste ametkondadega 6. Autorijärelevalve ja osalemine välisruumi ja selle rajatiste kasutuselevõtu protsessis 7. Eksperthinnangute andmine ja auditite tegemine A.2.2. Planeeringu koostamine erinevates planeeringu liikides 1. Planeeringuala ülevaatus, ruumiline analüüs ja planeeringu lähteseisukohtade koostamine 2. Ruumiliste visioonide ja planeeringute eskiislahenduste koostamine 3. Avalikkuse, huvitatud isikute ja asjakohaste ametiasutuste arvamustega arvestamine tasakaalustatud ruumilise lahenduse kaudu 4. Planeeringuala ruumilise terviklahenduse koostamine 5. Planeeringu ruumilise terviklahenduse tutvustamine ja põhjendamine koostöö ning avalikustamise kaudu 6. Planeeringu vormistamine A.2.3 Maastiku uurimine, inventeerimine, hindamine ja maastiku hooldamise kavandamine 1. Tööprotsessi kavandamine 2. Lähteandmete kogumine, sh välitööd 3. Andmete analüüs 4. Järelduste tegemine 5. Lõppdokumendi koostamine ja vormistamine Maastikuarhitekti töö toimub nii büroos kui ka välitingimustes objektil. Töö on üldjuhul loominguline ja võib olla periooditi vaimselt pingeline, töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Välitööde osas võib töö olla mõõdukat füüsilist pingutust nõudev. Maastikuarhitekt kasutab oma töös tavapäraseid bürootöövahendeid, mitmesuguseid kommunikatsioonitehnikaid, kontori-, fototöötlus-, modelleerimis- ja projekteerimistarkvara, kaarte ning maketeerimisvahendeid. Samuti välitöös kasutatavaid mõõte- ja dokumenteerimisvahendeid (nt fotokaamera, klupp, kõrgus- ja kaugusmõõtja jt). Vaimsed võimed: ruumitaju ning ruumi analüüsimise, ettekujutamise ja komponeerimise võime, loogiline mõtlemine ja üldistusvõime. Isikuomadused: koostöövõime, vastutusvõime, distsiplineeritus, suhtlemisvalmidus, loomingulisus, otsustusvõime. Maastikuarhitektina töötaval isikul on maastikuarhitektuuri magistritasemele vastav või sellega võrdsustatud kõrgharidus ning maastikuarhitektina töötamise kogemus. Maastikuarhitekt, maastikuarhitekt- konsultant, linna maastikuarhitekt, valla maastikuarhitekt, maastikuarhitekt-planeerija, planeerija, arhitekt-planeerija, linnaaednik, vallaarhitekt, linnakujunduse spetsialist, haljastuse- ja heakorra spetsialist jne. a) Planeerimisseadus a) Planeerimisseadus b) Ehitusseadustik ja selle asjakohased rakendusaktid (sh MKM määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“, MKM määrus nr 61 „Kvalifikatsiooni tõendamise nõudega ehituse tegevusalade täpsem jagunemine ja nendele tegevusaladele vastavad täpsemad kvalifikatsiooninõuded“), c) Ehitusprojekti standard EVS-932 d) Muud maastikuarhitektuuri valdkonda käsitlevad rahvusvahelised kokkulepped, õigusaktid ja standardid. Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 kutse saamiseks on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.3 ja B.2.4 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Ehitusprojekti arhitektuuri välisruumi osa terviklahenduse koostamine selle kõigis staadiumites 7 Planeeringu koostamine erinevates planeeringu liikides 7 Maastiku uurimine, inventeerimine, hindamine ja maastiku hooldamise kavandamine 7 Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Volitatud maastikuarhitekt-ekspert, tase 8 Landscape Architect, EstQF level 8 4 Volitatud maastikuarhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 1) Volitatud maastikuarhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 2) Volitatud maastikuarhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 3) Volitatud maastikuarhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 5) Volitatud maastikuarhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Maastikuarhitekt 46 2023-02-20 2023-02-20 2024-02-07 8 8 2162 Maastikuarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Nele Nutt Eesti Maastikuarhitektide Liit Sulev Nurme Artes Terrae OÜ Toomas Põld Loovmaastik OÜ Toomas Muru Eesti Maaülikool Merlin Kalle Hendrikson & Ko OÜ Edgar Kaare Eesti Maastikuarhitektide Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Maastikuarhitektuuri objektiks on maastik ehk kogu välisruum. Maastikuarhitekt tegeleb nii ehitatud, ehitatava kui ka looduskeskkonnaga kõikjal, olenemata selle tegelikust seisundist või juriidilisest staatusest. Maastikuarhitekti töö eesmärk on maastiku kui välisruumi ruumilise terviklahenduse väljatöötamine. Ta kavandab meetmeid ja tegevusi keskkonna edendamiseks, planeerimiseks, loomiseks või taastamiseks, võttes sealjuures arvesse kultuurilisi, sotsiaalseid, majanduslikke, tehnilisi, ohutusalaseid, keskkonnasäästlikke ja ökoloogilisi aspekte. Maastikuarhitekti poolset välisruumi projekteerimist käsitletatakse arhitektuurse projekteerimisena. Maastikuarhitekti pädevust nõudvad enamlevinud välisruumi ehitusprojekti arhitektuuri osa¹ koostamise objektid on: - tee- ja tänavaruum ning seotud rajatis; - hoonetega seotud või eraldiseisev väljak ja plats; - elamupiirkonna, korterelamu, kooli, lasteaia jm õueala, sisehoov, siseaed, katusaed; - ühiskondlike-, tootmis- ja põllumajandushoone ja -rajatise ümbrus; haljak, aed, park, haljasala, linnamets; - mängu- ja spordiväljak ja seotud spordi- ja puhkerajatis, staadioni välisala, matka- ja õpperada, virgestusala, keskkonnahariduslik ala; - olulist välisruumi arhitektuurilist projekteerimist nõudev taristuobjekt, nagu näiteks niisutus- ja kuivendusrajatis; - kaitseistandus tee, tootmisala jne ääres; - veekogu kaldaala, suplusala, ujumiskoht, promenaad, kaldakindlustusrajatis vm kaldal asuva ehitise teenindamiseks vajalik avalikus veekogus asuv rajatis; - supelranda teenindav kaldaga püsivalt ühendamata spordi- või puhkerajatis; - välisruumi rajatis, sh trepp, pandus, piirdeaed ja värav (sh, millega kaasnevad kaevetööd), terrass (sh üle 1 m kõrge), varikatus (sh üle 20 m2 ehitusaluse pinnaga), skulptuur, mälestusmärk, purskkaev jm selline rajatis (sh üle 5 m kõrge ja avalikkusele suunatud), lipumast, viit, infotahvel; - kalmistu; - kaitstav maastikuobjekt, kaitsealune välisruumi rajatis või väikeehitis. Maastikuarhitekt osaleb, koostab või juhib planeeringuid planeeringu kõikides liikides oma pädevuse piires. Volitatud maastikuarhitekt-ekspert, tase 8 on vastutav tippspetsialist, kes koostab, annab hinnangu või juhib maa- ja veealade, linnade ja teiste asulate ruumilise keskkonna planeeringuid ja välisruumi ehitusprojektide terviklahendusi ning koostab hinnanguid maastiku (nii loodusliku kui ehitatud keskkonna) kohta. Volitatud maastikuarhitekt-ekspert annab eksperthinnanguid erinevatele maastikuarhitektuuri projektidele, teeb auditeid maastikuarhitektuuri osa lahendustele ja planeeringutele, kaasa arvatud kõrgendatud avaliku huvi alla kuuluv välisruum ja selle rajatised² ning planeeringud³. Ta töötab välja uusi meetodeid maastikuarhitektuuri valdkonnas. Selle taseme maastikuarhitekt on võimeline tegutsema projekteerimise projektijuhina, juhendama kolleege ja juhtima töögruppide tööd. __________________________________________ ¹ - EVS 932 standard „Ehitusprojekt“ ² - nt miljööväärtuslikus piirkonnas või kaitsealune või ajalooliselt, ehituskunstiliselt, linnaehituslikult või muidu asukoha poolest märkimisväärne välisruumi ja rajatised, v.a. nende konstruktsiooni osa. ³ - nt miljööväärtuslike piirkondade või kaitsealuste alade planeeringud või linnaehituslikult või asukoha poolest märkimisväärsete alade planeeringud. A.2.1 Ehitusprojekti arhitektuuri välisruumi osa terviklahenduse koostamine selle kõigis staadiumites 1. Lähtetingimuste analüüs ja programmi koostamine 2. Ruumiliste visioonide, kontseptsioonide ja eskiiside koostamine 3. Ehitusprojekti arhitektuuri välisruumi osa koostamine 4. Vormistamine ja dokumenteerimine 5. Koostöö huvitatud osapoolte ja asjakohaste ametkondadega 6. Autorijärelevalve ja osalemine välisruumi ja selle rajatiste kasutuselevõtu protsessis 7. Eksperthinnangute andmine ja auditite tegemine A.2.2. Planeeringu koostamine erinevates planeeringu liikides 1. Planeeringuala ülevaatus, ruumiline analüüs ja planeeringu lähteseisukohtade koostamine 2. Ruumiliste visioonide ja planeeringute eskiislahenduste koostamine 3. Avalikkuse, huvitatud isikute ja asjakohaste ametiasutuste arvamustega arvestamine tasakaalustatud ruumilise lahenduse kaudu 4. Planeeringuala ruumilise terviklahenduse koostamine 5. Planeeringu ruumilise terviklahenduse tutvustamine ja põhjendmine koostöö ning avalikustamise kaudu 6. Planeeringu vormistamine A.2.3 Maastiku uurimine, inventeerimine, hindamine ja maastiku hooldamise kavandamine 1. Tööprotsessi kavandamine 2. Lähteandmete kogumine, sh välitööd 3. Andmete analüüs 4. Järelduste tegemine 5. Lõppdokumendi koostamine ja vormistamine Maastikuarhitekti töö toimub nii büroos kui ka välitingimustes objektil. Töö on üldjuhul loominguline ja võib olla periooditi vaimselt pingeline, töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Välitööde osas võib töö olla mõõdukat füüsilist pingutust nõudev. Maastikuarhitekt kasutab oma töös tavapäraseid bürootöövahendeid, mitmesuguseid kommunikatsioonitehnikaid, kontori-, fototöötlus-, modelleerimis- ja projekteerimistarkvara, kaarte ning maketeerimisvahendeid. Samuti välitöös kasutatavaid mõõte- ja dokumenteerimisvahendeid (nt fotokaamera, klupp, kõrgus- ja kaugusmõõtja jt). Vaimsed võimed: ruumitaju ning ruumi analüüsimise, ettekujutamise ja komponeerimise võime, loogiline mõtlemine ja üldistusvõime. Isikuomadused: koostöövõime, vastutusvõime, distsiplineeritus, suhtlemisvalmidus, loomingulisus, otsustusvõime. Maastikuarhitektina töötaval isikul on maastikuarhitektuuri magistritasemele vastav või sellega võrdsustatud kõrgharidus ning pikaajaline maastikuarhitektina töötamise kogemus. Maastikuarhitekt, maastikuarhitekt- konsultant, linna maastikuarhitekt, valla maastikuarhitekt, maastikuarhitekt-planeerija, planeerija, arhitekt-planeerija, linnaaednik, vallaarhitekt, linnakujunduse spetsialist, haljastuse- ja heakorra spetsialist jne a) Planeerimisseadus b) Ehitusseadustik ja selle asjakohased rakendusaktid (sh MKM määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“, MKM määrus nr 61 „Kvalifikatsiooni tõendamise nõudega ehituse tegevusalade täpsem jagunemine ja nendele tegevusaladele vastavad täpsemad kvalifikatsiooninõuded“), c) Ehitusprojekti standard EVS-932 d) Muud maastikuarhitektuuri valdkonda käsitlevad rahvusvahelised kokkulepped, õigusaktid ja standardid. Volitatud maastikuarhitekt-ekspert, tase 8 kutse saamiseks on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.3 ja B.2.4 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Ehitusprojekti arhitektuuri välisruumi osa terviklahenduse koostamine selle kõigis staadiumites 8 Planeeringu koostamine erinevates planeeringu liikides 8 Maastiku uurimine, inventeerimine, hindamine ja maastiku hooldamise kavandamine 8 Volitatud maastikuarhitekt-ekspert, tase 8 kutset läbiv kompetents 8 Bioanalüütik, tase 6 esmane kutse Biomedical scientist, level 6 Initial Higher Education level 3 Bioanalüütik, tase 6 esmane kutse (versioon 1) Bioanalüütik, tase 6 esmane kutse (versioon 2) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Laboratoorne analüüs Bioanalüütik 31 2023-03-23 2023-03-23 2023-11-15 6 6 3212 Meditsiini- ja patoloogialaborite tehnikud 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Keelte oskustasemete kirjeldused Eetikakoodeks Kai Jõers SA TÜK Ühendlaborid Kai Lauri Synlab Eesti OÜ Zinaida Läänelaid Tartu Tervishoiu Kõrgkool Aivar Orav Eesti Bioanalüütikute Ühing Sirje Tamme Põhja-Eesti Regionaalhaigla Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Bioanalüütik on spetsialist, kes töötab laborites, kus uuritakse organismi seisundit ning organite, kudede, rakkude, molekulide ehitust ja funktsiooni, mikrobioloogilist kooslust ja inimorganismi mõjutavaid tegureid. Bioanalüütiku töö on teha tõenduspõhisele meditsiinile toetuvaid laboriuuringuid, mis väljendavad patsiendi tervislikku seisundit. Bioanalüütiku töö on analüüsiprotsessi preanalüütilise etapi haldamine, klientide informeerimine ning nõustamine preanalüütilistes küsimustes, analüütiliste mõõtmiste ja tehniliste protseduuride tegemine ja haldamine, iseseisvalt rutiinse laboriuuringu lõpetamine ja uuringu tulemuse väljastamine, vastutades isiklikult selle kvaliteedi eest. Bioanalüütiku töö on mitmekesine, sõltudes labori spetsiifikast. Bioanalüütik teeb koostööd nii laboritöötajate kui ka teiste valdkondade töötajatega. Ta arendab tööalaseid teadmisi läbi pideva kutsealase arengu. Bioanalüütiku kutsealal on kolm kutset: Esmataseme bioanalüütik, tase 6 on saanud kutsealase ettevalmistuse asumaks tööle tervishoiulaborisse ja tema töö on kvaliteetsete laboriuuringute tegemine, patsientide/klientide juhendamine ja ettevalmistamine laborianalüüsideks, patsiendi turvalisuse tagamine laboris ja analüüside tegemisel, kutsealase koostöö korraldamine teiste spetsialistidega, laboritöö ja selle kvaliteedi arendamine. Bioanalüütik, tase 6 on töökogemusega spetsialist, kes lisaks eelpool kirjeldatule vajadusel juhendab kolleege ja praktikante. Bioanalüütik, tase 7 on töökogemusega spetsialist, kes lisaks tervishoiulabori uuringutele tegeleb labori arendustegevusega, osaleb uute meetodite väljatöötamisel ja katsetamisel ning nõustab ja koolitab tervishoiutöötajaid. A.2.1 Laboriuuringute läbiviimine 1. Patsiendilt uuringumaterjali võtmine. 2. Rutiinsete laboriuuringute tegemine. 3. Tulemuste hindamine. A.2.2 Laboritöö korraldamine ja tegemine 1. Seadmete hooldamine. 2. Seadmete ettevalmistamine. 3. Reaktiivide ja tarvikute tellimine ja vastuvõtmine. 4. Meeskonnatöös osalemine ja teabe jagamine. A.2.3 Uute laborimeetodite või -uuringute väljatöötamisel ja kohandamisel osalemine 1. Meetodite ja uuringute väljatöötamisel ja kohandamisel osalemine. 2. Tööjuhendite ja dokumentatsiooni koostamine. A.2.4 Laboriuuringute kvaliteedi tagamine 1. Kvaliteedi kontrollimine. 2. Kõrvalekallete käsitlemine. Bioanalüütik puutub oma töös kokku bioloogiliste materjalide, keemiliste ainete ja füüsikaliste ohuteguritega. Töö eeldab kaitseriietuse ja isikukaitsevahendite kasutamist. Tööga on seotud nakkus- ja kemikaalioht. Meditsiinilabori seadmed ja tarvikud, arvutid ja infosüsteemid. Pingetaluvus, korrektsus, täpsus, analüüsivõime, koostöövõime, kohusetundlikkus, õpivõime, vastutusvõime. Bioanalüütikul on erialane kõrgharidus. Bioanalüütik. Kutse taotlemiseks tuleb tõendada kõik kompetentsid. Laboriuuringute läbiviimine 6 Laboritöö korraldamine ja tegemine 6 Uute laborimeetodite või -uuringute väljatöötamisel ja kohandamisel osalemine 6 Laboriuuringute kvaliteedi tagamine 6 Bioanalüütiku kutset läbiv kompetents 6 Bioanalüütik, tase 6 Biomedical scientist, level 6 8 Bioanalüütik III (versioon 1) Bioanalüütik III (versioon 2) Bioanalüütik III (versioon 3) Bioanalüütik III (versioon 4) Bioanalüütik III (versioon 5) Bioanalüütik, tase 6 (versioon 6) Bioanalüütik, tase 6 (versioon 7) Bioanalüütik, tase 6 (versioon 9) Bioanalüütik, tase 6 esmane kutse (versioon 4) geneetilised analüüsid hematoloogia hematomorfoloogia histoloogia immunoloogia immuunhematoloogia kliiniline keemia koesobivus mikrobioloogia molekulaardiagnostika tsütoloogia voolutsütomeetria Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Laboratoorne analüüs Bioanalüütik 31 2023-03-23 2023-03-23 2023-11-15 6 6 3212 Meditsiini- ja patoloogialaborite tehnikud 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Keelte oskustasemete kirjeldused Eetikakoodeks Kai Jõers SA TÜK Ühendlaborid Kai Lauri Synlab Eesti OÜ Zinaida Läänelaid Tartu Tervishoiu Kõrgkool Aivar Orav Eesti Bioanalüütikute Ühing Sirje Tamme Põhja-Eesti Regionaalhaigla Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Bioanalüütik on spetsialist, kes töötab laborites, kus uuritakse organismi seisundit ning organite, kudede, rakkude, molekulide ehitust ja funktsiooni, mikrobioloogilist kooslust ja inimorganismi mõjutavaid tegureid. Bioanalüütiku töö on teha tõenduspõhisele meditsiinile toetuvaid laboriuuringuid, mis väljendavad patsiendi tervislikku seisundit. Bioanalüütiku töö on analüüsiprotsessi preanalüütilise etapi haldamine, klientide informeerimine ning nõustamine preanalüütilistes küsimustes, analüütiliste mõõtmiste ja tehniliste protseduuride tegemine ja haldamine, iseseisvalt rutiinse laboriuuringu lõpetamine ja uuringu tulemuse väljastamine, vastutades isiklikult selle kvaliteedi eest. Bioanalüütiku töö on mitmekesine, sõltudes labori spetsiifikast. Bioanalüütik teeb koostööd nii laboritöötajate kui ka teiste valdkondade töötajatega. Ta arendab tööalaseid teadmisi läbi pideva kutsealase arengu. Bioanalüütiku kutsealal on kolm kutset: Esmataseme bioanalüütik, tase 6 on saanud kutsealase ettevalmistuse asumaks tööle tervishoiulaborisse ja tema töö on kvaliteetsete laboriuuringute tegemine, patsientide/klientide juhendamine ja ettevalmistamine laborianalüüsideks, patsiendi turvalisuse tagamine laboris ja analüüside tegemisel, kutsealase koostöö korraldamine teiste spetsialistidega, laboritöö ja selle kvaliteedi arendamine. Bioanalüütik, tase 6 on töökogemusega spetsialist, kes lisaks eelpool toodule vajadusel koolitab ja juhendab kolleege ja praktikante. Bioanalüütik, tase 7 on töökogemusega spetsialist, kes lisaks tervishoiulabori uuringutele tegeleb labori arendustegevusega, osaleb uute meetodite väljatöötamisel ja katsetamisel ning nõustab ja koolitab tervishoiutöötajaid. A.2.1 Laboriuuringute läbiviimine 1. Patsiendilt uuringumaterjali võtmine. 2. Laboriuuringute tegemine. 3. Tulemuste hindamine. A.2.2 Laboritöö korraldamine ja tegemine 1. Seadmete hooldamine. 2. Seadmete ettevalmistamine. 3. Reaktiivide ja tarvikute tellimine ja vastuvõtmine. 4. Meeskonnatöös osalemine ja teabe jagamine. A.2.3 Uute laborimeetodite või -uuringute väljatöötamisel ja kohandamisel osalemine 1. Meetodite ja uuringute väljatöötamisel ja kohandamisel osalemine. 2. Tööjuhendite ja dokumentatsiooni koostamine. A.2.4 Laboriuuringute kvaliteedi tagamine 1. Kvaliteedi kontrollimine. 2. Kõrvalekallete käsitlemine. A.2.5 Tervishoiutöötajate koolitamine ja juhendamine 1. Täiendkoolituste korraldamine ja juhtimine. 2. Juhendamine. Bioanalüütik puutub oma töös kokku bioloogiliste materjalide, keemiliste ainete ja füüsikaliste ohuteguritega. Töö eeldab kaitseriietuse ja isikukaitsevahendite kasutamist. Tööga on seotud nakkus- ja kemikaalioht. Meditsiinilabori seadmed ja tarvikud, arvutid ja infosüsteemid. Pingetaluvus, korrektsus, täpsus, analüüsivõime, koostöövõime, kohusetundlikkus, õpivõime, vastutusvõime. Bioanalüütik on enamasti erialase kõrghariduse ja töökogemusega isik. Bioanalüütik. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Kõik tööosad on spetsialiseerumisega seotud ja kompetentse hinnatakse vastavalt valitud spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumine toimub vastavalt bioanalüütika valdkonnale: hematoloogia; kliiniline keemia; tsütoloogia; molekulaardiagnostika; geneetilised analüüsid; histoloogia; voolutsütomeetria; koesobivus; immuunhematoloogia; mikrobioloogia; hematomorfoloogia; immunoloogia. Laboriuuringute läbiviimine 6 Laboritöö korraldamine ja tegemine 6 Uute laborimeetodite või -uuringute väljatöötamisel ja kohandamisel osalemine 6 Laboriuuringute kvaliteedi tagamine 6 Tervishoiutöötajate koolitamine ja juhendamine 6 Bioanalüütiku kutset läbiv kompetents 6 Bioanalüütik, tase 7 Biomedical scientist, level 7 7 Bioanalüütik IV (versioon 1) Bioanalüütik IV (versioon 2) Bioanalüütik IV (versioon 3) Bioanalüütik IV (versioon 4) Bioanalüütik, tase 7 (versioon 6) Bioanalüütik, tase 7 (versioon 8) Meisterbioanalüütik, tase 7 (versioon 5) geneetilised analüüsid hematoloogia hematomorfoloogia histoloogia immunoloogia immuunhematoloogia kliiniline keemia koesobivus mikrobioloogia molekulaardiagnostika tsütoloogia voolutsütomeetria Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Laboratoorne analüüs Bioanalüütik 31 2023-03-23 2023-03-23 2023-11-15 7 7 3212 Meditsiini- ja patoloogialaborite tehnikud 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Keelte oskustasemete kirjeldused Eetikakoodeks Kai Jõers SA TÜK Ühendlaborid Kai Lauri Synlab Eesti OÜ Zinaida Läänelaid Tartu Tervishoiu Kõrgkool Aivar Orav Eesti Bioanalüütikute Ühing Sirje Tamme Põhja-Eesti Regionaalhaigla Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Bioanalüütik on spetsialist, kes töötab laborites, kus uuritakse organismi seisundit ning organite, kudede, rakkude, molekulide ehitust ja funktsiooni, mikrobioloogilist kooslust ja inimorganismi mõjutavaid tegureid. Bioanalüütiku töö on teha tõenduspõhisele meditsiinile toetuvaid laboriuuringuid, mis väljendavad patsiendi tervislikku seisundit. Bioanalüütiku töö on analüüsiprotsessi preanalüütilise etapi haldamine, informeerimine ning nõustamine preanalüütilistes küsimustes, analüütiliste mõõtmiste ja tehniliste protseduuride tegemine ja haldamine, iseseisvalt rutiinse laboriuuringu lõpetamine ja uuringu tulemuse väljastamine, vastutades isiklikult selle kvaliteedi eest. Bioanalüütiku töö on mitmekesine, sõltudes labori spetsiifikast. Bioanalüütik teeb koostööd nii laboritöötajate kui ka teiste valdkondade töötajatega. Ta arendab tööalaseid teadmisi läbi pideva kutsealase arengu. Bioanalüütiku kutsealal on kolm kutset: Esmataseme bioanalüütik, tase 6 on saanud kutsealase ettevalmistuse asumaks tööle tervishoiulaborisse ja tema töö on kvaliteetsete laboriuuringute tegemine, patsientide/klientide juhendamine ja ettevalmistamine laborianalüüsideks, patsiendi turvalisuse tagamine laboris ja analüüside tegemisel, kutsealase koostöö korraldamine teiste spetsialistidega, laboritöö ja selle kvaliteedi arendamine. Bioanalüütik, tase 6 on töökogemusega spetsialist, kes vajadusel juhendab kolleege ja praktikante. Bioanalüütik, tase 7 on töökogemusega spetsialist, kes lisaks tervishoiulabori uuringutele tegeleb labori arendustegevusega, osaleb uute meetodite väljatöötamisel ja katsetamisel ning nõustab ja koolitab tervishoiutöötajaid. A.2.1 Laboriuuringute läbiviimine 1. Patsiendilt uuringumaterjali võtmine. 2. Laboriuuringute tegemine. 3. Tulemuste hindamine. A.2.2 Laboritöö korraldamine ja tegemine 1. Seadmete hooldamine. 2. Seadmetehnilise kirjelduse koostamisel osalemine. 3. Seadmete ettevalmistamine. 4. Reaktiivide ja tarvikute tellimine ja vastuvõtmine. 5. Meekonnatöös osalemine ja kolleegide nõustamine. 6. Koostöö tegemine tervishoiuvaldkonna spetsialistidega. A.2.3 Uute laborimeetodite või -uuringute väljatöötamine ja kohandamine 1. Meetodite ja uuringute väljatöötamisel ja kohandamisel osalemine. 2. Tööjuhendite ja dokumentatsiooni koostamine. 3. Kvaliteedi tagamise süsteemi loomine. 4. Uute meetodite kasutamise õpetamine. 5. Teabematerjalide koostamine. A.2.4 Laboriuuringute kvaliteedi tagamine 1. Kvaliteedisüsteemi dokumentide koostamine. 2. Kvaliteedi kontrollimine. 3. Kvaliteedikontrolli tulemuste analüüsimine. 4. Lahenduste leidmine mittevastavuste ilmnemisel. A.2.5 Tervishoiutöötajate koolitamine ja juhendamine 1. Täiendkoolituste korraldamine ja juhtimine. 2. Juhendamine. A.2.6 Juhtimine 1. Meekonna juhtimine. 2. Arendustegevuse juhtimine. 3. Hankedokumentatsiooni koostamine. 4. Töökeskkonna nõuetele vastavuse tagamine. 5. Värbamisprotsessis osalemine. 6. Koolitusplaani koostamine. 7. Tegevusjuhendite koostamine. Bioanalüütik puutub oma töös kokku bioloogiliste materjalide, keemiliste ainete ja füüsikaliste ohuteguritega. Töö eeldab kaitseriietuse ja isikukaitsevahendite kasutamist. Tööga on seotud nakkus- ja kemikaalioht. Meditsiinilabori seadmed ja tarvikud, arvutid ja infosüsteemid. Pingetaluvus, korrektsus, täpsus, analüüsivõime, koostöövõime, kohusetundlikkus, õpivõime, vastutusvõime. Bioanalüütik on erialase kõrgharidusega, täiendkoolituse läbinud ja praktilise töökogemusega isik. Bioanalüütik. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.5. Kõik tööosad on spetsialiseerumisega seotud ja kompetentse hinnatakse vastavalt valitud spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumine toimub vastavalt bioanalüütika valdkonnale: hematoloogia; kliiniline keemia; tsütoloogia; molekulaardiagnostika; geneetilised analüüsid; histoloogia; voolutsütomeetria; koesobivus; immuunhematoloogia; mikrobioloogia; hematomorfoloogia; immunoloogia. Lisaks on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.6 Juhtimine. Laboriuuringute läbiviimine 7 Laboritöö korraldamine ja tegemine 7 Uute laborimeetodite või -uuringute väljatöötamine ja kohandamine 7 Laboriuuringute kvaliteedi tagamine 7 Tervishoiutöötajate koolitamine ja juhendamine 6 Lisaks on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.6 Juhtimine. Juhtimine 7 Bioanalüütiku kutset läbiv kompetents 6 Massöör, tase 5 Masseur, EstQF Level 5 9 Lümfimassöör, tase 5 (versioon 5) Massöör II (versioon 1) Massöör II (versioon 2) Massöör II (versioon 3) Massöör II (versioon 4) Massöör, tase 5 (versioon 10) Massöör, tase 5 (versioon 5) Massöör, tase 5 (versioon 6) Massöör, tase 5 (versioon 7) Massöör, tase 5 (versioon 8) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Massaažiteenused Massöör 31 2023-03-23 2023-03-23 2023-11-15 5 5 3255 Abifüsioterapeudid 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Keelte oskustasemete kirjeldused Inna Alps Vihula mõis Anne Ast Eesti Spaaliit Martin Ilves Eesti Massaaži- ja Teraapiakool Alar Krautman Krautmani Massaazi- ja Terviseakadeemia Katrin Kõre Eesti Füsioterapeutide Liit Mai-Liis Pille Eesti Massööride Liit Marit Salus Tartu Tervishoiu Kõrgkool Helvis Trääder Fysiopark OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Massööri töö on kliendi masseerimine (peamiselt kätega, aga ka jalgade, kuppude vms abil) tema füüsilise ja vaimse suutlikkuse taastamiseks, tervisehäirete ennetamiseks, organismi üldise vastupanuvõime tugevdamisele ja hea enesetunde saavutamisele kaasaaitamiseks. Massöör valmistab ette töökoha, loob kontakti masseeritavaga, kogub anamneesi ja masseerib, kasutades korrektseid ja kohaseid massaaživõtteid. Ta nõustab ja juhendab kliente ning vajadusel soovitab pöörduda tervishoiuspetsialisti poole. Massaaži kutsealal on ka Massaažiterapeut, tase 6 kutsestandard. A.2.1 Kliendi teenindamine, teenuste ja toodete tutvustamine 1. Kliendi teenindamine. 2. Massaažiteenuste ja toodete tutvustamine. A.2.2 Massaaž ja selle läbiviimist toetavad tegevused 1. Töökeskkonna ja töövahendite ettevalmistamine ja korrastamine. 2. Anamneesi kogumine ja kliendi seisundi hindamine ning kliendi ettevalmistamine massaažiks. 3. Massaažiliigi valimine ja massaaži planeerimine. 4. Massaaži tegemine. 5. Massaaži lõpetamine. 6. Tulemuste hindamine. A.2.3 Massaažialane ettevõtlus 1. Ettevõtlusvormi valimine ja oma tegevuse korraldamine. 2. Salongi juhtimine. 3. Turundus- ja müügikampaaniate planeerimine. Massööri töökeskkond peab olema ergonoomiline, puhas, valgustatud, õhutatud ja soe. Massööri töö eripäraks on vältimatu kehaline kontakt kliendiga, mis loob delikaatse situatsiooni, kus klient peab tundma end turvaliselt. Massöör töötab massaažikabinetis, kliendi töökeskkonnas, spaakeskustes jm. Massöör kasutab massaaži tegemisel massaažilauda, massaažimatti, patju, tekke, linasid, õlisid, puhastusvahendeid jms. Sobiva keskkonna loomiseks kasutab erinevaid värve, lõhnu, helisid ja valgustust. Massööri töö eeldab motoorset võimekust, analüüsi- ja sünteesivõimet ning teenindusvalmidust. Massöör on empaatiavõimeline, usaldusväärne, koostöö- ja kohanemisvõimeline, loominguline, kõrge füüsilise- ja vaimse pingetaluvusega. Massöör on tähelepanelik ja delikaatne. Tavaliselt on massöör keskharidusega erialase koolituse läbinud isik. Massöör. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.3 ja kutset läbiv kompetents B.2.4. Kliendi teenindamine, teenuste ja toodete tutvustamine 5 Massaaž ja selle läbiviimist toetavad tegevused 5 Massaažialane ettevõtlus 5 Massööri kutset läbiv kompetents 5 Massaažiterapeut, tase 6 Massage Therapist, EstQF Level 6 10 Lümfiterapeut, tase 6 (versioon 5) Lümfiterapeut, tase 6 (versioon 6) Lümfiterapeut, tase 6 (versioon 7) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 11) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 5) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 6) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 7) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 8) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 9) Massöör III (versioon 1) Massöör III (versioon 2) Massöör III (versioon 3) Massöör III (versioon 4) Lastemassaažiterapeut, tase 6 Ravimassaažiterapeut, tase 6 Spordimassaažiterapeut, tase 6 Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Massaažiteenused Massöör 31 2023-03-23 2023-03-23 2023-11-15 6 6 3255 Abifüsioterapeudid 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Keelte oskustasemete kirjeldused Inna Alps Vihula mõis Anne Ast Eesti Spaaliit Martin Ilves Eesti Massaaži- ja Teraapiakool Alar Krautman Krautmani Massaazi- ja Terviseakadeemia Katrin Kõre Eesti Füsioterapeutide Liit Mai-Liis Pille Eesti Massööride Liit Marit Salus Tartu Tervishoiu Kõrgkool Helvis Trääder Fysiopark OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Massaažiterapeudi töö on kliendi/patsiendi organismi häirunud funktsioonide taastamine, tervisehäirete ennetamine ja leevendamine parimal võimalikul viisil, toetades kliendi/patsiendi igapäevast elukvaliteeti. Massaažiterapeut valmistab ette töökoha, loob kontakti masseeritavaga, kogub anamneesi ja masseerib, kasutades korrektseid ja kohaseid massaaživõtteid. Ta nõustab ja juhendab kliente ning vajadusel soovitab pöörduda tervishoiuspetsialisti poole. Lastemassaažiterapeudi töö on igas vanuses lapsele massaaži tegemine, arvestades lapse ealist arengut ning tervislikku seisundit. Lastemassaažiterapeut töötab tavaliselt tugimeeskonna liikmena, hinnates adekvaatselt oma rolli töös lapsevanema või hooldaja, lastearsti, füsioterapeudi, logopeedi jt spetsialistidega või iseseisvalt. Ta nõustab ja juhendab last ning lapsevanemat, vajadusel soovitab pöörduda teiste spetsialistide poole. Spordimassaažiterapeut töötab tavaliselt iseseisvalt või meeskonna liikmena, kuhu kuuluvad üksiksportlane ja/või võistkond, treener, spordiarst, füsioterapeut. Tema ülesanne on massaažiga sportlaste treenituse taseme ja maksimaalse saavutusvõime sihikindlale tõusule kaasaaitamine ning ajastatud tippvormi säilitamine. Spordimassaažiterapeut mõjutab oma tööga sportlaste organite talitluslikku seisundit, soodustades koormusjärgseid taastumisprotsesse, ennetamaks üleväsimust, traumasid ja tugiliikumisaparaadi ülekoormushaigusi. Ravimassaažiterapeudi töö on erinevatest diagnoosidest või haigusseisunditest lähtuva ravimassaaži tegemine kliendi/patsiendi haigusseisundite leevendamiseks ja põhiravi toetamiseks. Ravimassaažiterapeut jälgib kliendi/patsiendi ravidünaamikat ja arsti ettekirjutusi, teeb koostööd arsti/füsioterapeudi/taastusraviarstiga, vajadusel muudab teraapiaplaani, nõustab ja juhendab klienti/patsienti ravimassaažialaselt. Massaaži kutsealal on ka Massöör, tase 5 kutsestandard. A.2.1 Kliendi teenindamine, teenuste ja toodete tutvustamine 1. Kliendi teenindamine. 2. Massaažiteenuste ja toodete tutvustamine. A.2.2 Massaažiteraapia ja selle läbiviimist toetavad tegevused 1. Töökeskkonna ja töövahendite ettevalmistamine ja korrastamine. 2. Anamneesi kogumine ja kliendi seisundi hindamine ning kliendi ettevalmistamine massaažiks. 3. Massaažiliigi valimine ja massaaži planeerimine. 4. Massaažiteraapia tegemine. 5. Massaažiteraapia lõpetamine. 6. Tulemuste hindamine. A.2.3 Massaažialane ettevõtlus 1. Ettevõtlusvormi valimine ja oma tegevuse korraldamine. 2. Salongi juhtimine. 3. Turundus- ja müügikampaaniate planeerimine. 4. Meeskonna juhtimine. 5. Kolleegide juhendamine. Lastemassaažiteraapia A.2.4 Lastemassaažiteraapia 1. Massaažikabineti ettevalmistamine. 2. Kontakti loomine. 3. Teabe kogumine. 4. Lastemassaaži tegemine. 5. Juhiste andmine. Spordimassaažiteraapia A.2.5 Spordimassaažiteraapia 1. Liigesliikuvuse ja lihasjõu hindamine ja tulemuste tõlgendamine. 2. Spordimassaaž treeningperioodil. 3. Spordimassaaž võistlusperioodil. 4. Spordivigastuste ennetamine. Ravimassaažiteraapia A.2.6 Ravimassaažiteraapia 1. Anamneesi kogumine ja teraapiaplaani koostamine. 2. Ravimassaaži tegemine. 3. Ravimassaaži tulemuste hindamine. Massaažiterapeudi töökeskkond peab olema ergonoomiline, puhas, valgustatud, õhutatud ja soe. Töö eripäraks on vältimatu kehaline kontakt kliendiga, mis loob delikaatse situatsiooni, kus klient peab tundma end turvaliselt. Massaažiterapeut töötab tervishoiu-, sotsiaal-, haridusasutuses või erapraksises. Lastemassaažiterapeudil tuleb arvestada oma kabineti sisustamisel lapse arenguetappide erisustega. Spordimassaažiterapeut töötab spordi- või terviseklubides. Spordimassaažiterapeut töötab sportlasega individuaalselt või meeskonnaliikmena. Ravimassaažiterapeut töötab iseseisvalt või meeskonnas, haiglas või taastusravikeskuses. Massaažiterapeut kasutab massaaži tegemisel massaažilauda, massaažimatti, patju, tekke, linasid, õlisid, puhastusvahendeid jms. Sobiva keskkonna loomiseks kasutab erinevaid värve, lõhnu, helisid ja valgustust. Massaažiterapeudi töö eeldab motoorset võimekust, analüüsi- ja sünteesivõimet ning teenindusvalmidust. Massaažiterapeut on empaatiavõimeline, usaldusväärne, koostöö- ja kohanemisvõimeline, loominguline, kõrge füüsilise- ja vaimse pingetaluvusega, tähelepanelik ja delikaatne. Tavaliselt on massaažiterapeut keskharidusega erialase koolituse läbinud ja töökogemusega isik. Massaažiterapeut, lastemassaažiterapeut, spordimassaažiterapeut, ravimassaažiterapeut. Põhikutse (massaažiterapeut, tase 6) taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.3. ja läbiv kompetents B.2.7. Spetsialiseerumisel tuleb lisaks kohustuslikele kompetentsidele tõendada järgmised kompetentsid: lastemassaažiterapeut - kompetents B.2.4, spordimassaažiterapeut - kompetents B.2.5, ravimassaažiterapeut - kompetents B.2.6. Kliendi teenindamine, teenuste ja toodete tutvustamine 6 Massaažiteraapia ja selle läbiviimist toetavad tegevused 6 Massaažialane ettevõtlus 6 Spetsialiseerumisel tuleb lisaks tõendada järgmised kompetentsid: lastemassaažiterapeut - kompetents B.2.4, spordimassaažiterapeut - kompetents B.2.5, ravimassaažiterapeut - kompetents B.2.6. Massööri kutset läbiv kompetents 5 Tegevusterapeut, tase 6 Occupational Therapist, level 6 8 Tegevusterapeut IV (versioon 1) Tegevusterapeut IV (versioon 2) Tegevusterapeut IV (versioon 3) Tegevusterapeut IV (versioon 4) Tegevusterapeut, tase 6 (versioon 5) Tegevusterapeut, tase 6 (versioon 6) Tegevusterapeut, tase 6 (versioon 7) Tegevusterapeut, tase 6 (versioon 9) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Tegevusteraapia Tegevusterapeut 31 2023-03-23 2023-03-23 2023-11-15 6 6 2269 Tervishoiu tippspetsialistid, mujal liigitamata 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Kutsealased terminid Eetikakoodeks Terje Bachmann Eesti Tegevusterapeutide Liit Kaire Kasema Põhja-Eesti Taastusravikeskus Mariliis Põld Eesti Haigekassa Hanna-Maria Põldma Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Monika Salumaa Eesti Ratsutamisterapeutide Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Tegevusterapeut on tegevuse ja tegevusvõime spetsialist. Tema töö on häirunud tegevusvõimega isiku tegevusvõime hindamine, säilitamine ja edendamine. Tegevusteraapia on eesmärgipäraselt valitud tegevuste kasutamine inimese parima võimaliku tegevusvõime saavutamiseks igapäevaelus. Tegevusterapeudi ülesanded on info kogumine isiku tervisliku seisundi kohta, tegevusvõime ja tegevuskonteksti hindamine, tegevusteraapia planeerimine ja läbiviimine vastavalt isiku vajadustele kas individuaal- või grupitööna ning tegevusteraapia tulemuslikkuse hindamine. Hindamisel ja teraapia elluviimisel keskendub tegevusterapeut inimese tegevuseeldustele, tegevusvaldkondadele ja tegevuskontekstidele (vt lisa 1 „Kutsealased terminid“). Tegevusterapeut töötab nii individuaalselt kui meeskonnas ja vajadusel jagab erialaseid teadmisi kolleegide, teiste erialaspetsialistide ja samuti häirunud tegevusvõimega isiku lähedastega. Tegevusterapeut hoiab pidevalt ennast kursis valdkonna arengutega. A.2.1 Isiku tegevusvõime ja tegevuskonteksti hindamine 1. Tegevusteraapia vajaduse väljaselgitamine. 2. Hindamistulemuste analüüsimine. A.2.2 Tegevusteraapia planeerimine 1. Tegevusteraapia lühi- ja pikaajaliste eesmärkide püstitamine. 2. Tegevusterapeutiliste sekkumisviiside ja meetodite valimine. A.2.3 Tegevusteraapia läbiviimine 1. Igapäevaelu tegevuste õppimise toetamine. 2. Tegevuseelduste arendamine, säilitamine ja taastamine. 3. Individuaalsete ortooside valmistamine ja kohandamine. 4. Abivahendite valimine ja soovitamine. 5. Tegevusvõimet toetavate keskkonnakohanduste planeerimine ja soovitamine. A.2.4 Tulemuslikkuse hindamine ja edasiste tegevuste planeerimine 1. Teraapia tulemuslikkuse hindamine. 2. Edasiste tegevuste planeerimine. A.2.5 Nõustamine 1. Isiku ja teda toetava võrgustiku nõustamine. 2. Isikuga tegelevate spetsialistide nõustamine. Tegevusterapeut töötab sotsiaal-, tervishoiu- või haridusasutustes, kohalikus omavalitsuses või eraettevõtluses. Tegevusterapeudi töö eeldab pidevat suhtlemist ja lähikontakti isiku ja tema võrgustikuga. Tegevusterapeut töötab pidevalt muutuvas olukorras, mis tuleneb isikute erinevatest probleemidest ja motivatsioonist. Tegevusterapeut peab oma töös tagama isiku andmete konfidentsiaalsuse. Tegevusterapeudi põhilised töövahendid on tegevusvõime ja tegevuskonteksti hindamiseks ja teraapia elluviimiseks vajalikud vahendid. Empaatiavõime, tolerantsus, vastutusvõime, koostöövõime, analüüsivõime, pingetaluvus, loovus, kohanemisvõime, iseseisvus, püsivus. Tegevusterapeudil on erialane kõrgharidus ja töökogemus. Tegevusterapeut. Tegevusterapeudi kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.5 ja kutset läbiv kompetents B.2.6. Isiku tegevusvõime ja tegevuskonteksti hindamine 6 Tegevusteraapia planeerimine 6 Tegevusteraapia läbiviimine 6 Tulemuslikkuse hindamine ja edasiste tegevuste planeerimine 6 Nõustamine 6 Tegevusterapeut, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Ämmaemand, tase 6 esmane kutse Midwife, level 6, Initial Higher Education level 8 Ämmaemand III (versioon 1) Ämmaemand III (versioon 2) Ämmaemand III (versioon 3) Ämmaemand III (versioon 4) Ämmaemand III (versioon 5) Ämmaemand, tase 6 esmane kutse (versioon 6) Ämmaemand, tase 6 esmane kutse (versioon 7) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Ämmaemandus Ämmaemand 31 2023-03-23 2023-03-23 2024-03-22 6 6 2222 Ämmaemandad 0913 Õendus ja ämmaemandus 86 Tervishoid Eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Vivian Arusaar Ida-Tallinna Keskhaigla Irena Bartels Eesti Ämmaemandate Ühing Katrin Klein Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Marge Mahla Tartu Tervishoiu Kõrgkool Heli Rannu Lääne-Tallinna Keskhaigla Pille Teesalu Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliinik Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Ämmaemand on tervishoiuspetsialist, kes juhendab, jälgib, nõustab ja toetab naisi raseduse ja sünnituse ajal, sünnitusjärgsel perioodil ning reproduktiivtervise küsimuste ja günekoloogiliste probleemide lahendamisel elukaare erinevatel etappidel. Ta jälgib rasedusi ja juhib sünnitusi omal vastutusel, hooldab ja jälgib vastsündinuid ning imikuid. Ämmaemand osaleb tervisekasvatuses ja pereplaneerimises üksikisiku, perekonna ja ühiskonna tasandil. Ämmaemand korraldab ämmaemandustegevust koostöös siht- ja sidusrühmadega. Ämmaemand täiendab elukestva õppe põhimõttest lähtudes oma teadmisi ja oskusi, osaledes kutsealastel täiendkoolitustel, edendades seeläbi isiklikku karjääri ja elukvaliteeti. Ämmaemanda kutsealal on kolm kutset: - Ämmaemand, tase 6 esmane kutse; - Ämmaemand, tase 6; - Ämmaemand, tase 7. A.2.1 Tervisekasvatus ja pereplaneerimine 1. Tervisedenduses ja -kasvatuses osalemine. 2. Läbivaatuse teostamine. 3. Reproduktiivtervisega seotud vaimse tervise hindamine. 4. Rasestumisvastaste meetodite selgitamine ja vahendite välja kirjutamine. A.2.2 Ämmaemandus raseduse korral 1. Raseduse tuvastamine. 2. Raseduse jälgimine. 3. Oletatava sünnitustähtaja arvutamine. 4. Vaginaalse läbivaatuse tegemine, tulemuste analüüsimine. 5. Raseda läbivaatuse tegemine. 6. Kardiotokograafia tegemine. 7. Rasedusriskide hindamine ja selgitamine. 8. Sünnieelse diagnostika ja antenataalse jälgimiskava selgitamine. 9. Rasedusaegsete muutuste selgitamine. 10. Sünnitusplaani koostamine ja sünnituskoha valimine. A.2.3 Ämmaemandus sünnituse korral 1. Turvalise sünnituskeskkonna loomine ja tagamine. 2. Sünnituse jälgimine. 3. Loote seisundi hindamine. 4. Sünnituse avanemisperioodi jälgimine ja hindamine. 5. Sünnituse väljutusperioodi jälgimine ja hindamine ning sünnituse vastuvõtmine. 6. Valutustamine. 7. Riskide hindamine sünnitustegevuses ja/või loote seisundis. 8. Erakorralised situatsioonid sünnitusel. 9. Tegutsemine sünnitustegevuse kõrvalkallete korral. 10. Emale ja lapsele turvalise keskkonna loomine kiindumussuhte kujunemiseks. 11. Nabaväädi klemmimise ajastuse hindamine. 12. Sünnituse platsentaarperioodi jälgimine ja hindamine ning platsenta manuaalne eemaldamine. 13. Verekaotuse ennetamine, hindamine ja ravi. 14. Sünnitusteede terviklikkuse hindamine ning taastamine. A.2.4 Sünnitusjärgne ämmaemandus 1. Nahk-naha kontakti algatamine ja esmase imetamise toetamine. 2. Sünnitusjärgse läbivaatuse teostamine. 3. Operatsioonijärgse patsiendi seisundi hindamine ja jälgimine. 4. Sünnitusjärgse enesehoolduse juhendamine. 5. Vanemate toetamine kriisis. 6. Vastsündinu ja imiku baasvajaduste märkamine ja vanemlike oskuste kujundamine. 7. Imetamise õpetamine ning abistamine. 8. Laktatsiooni käivitamine ja säilitamine. 9. Laktogeneesi pärssimine. A.2.5 Vastsündinu hooldus 1. Sünni tõendamine ja vastsündinud identifitseerimine. 2. Vastsündinu seisundi hindamine, esmase läbivaatuse ja tualeti tegemine. 3. Vastsündinu kohanemise jälgimine ja seisundi hindamine. 4. Haige vastsündinu jälgimine. 5. Elutähtsate funktsioonide taastamine. A.2.6 Ämmaemandus naistehaiguste ja raseduse katkemise/katkestamise korral 1. Naistehaiguste ja sugulisel teel levivate haiguste ennetamise, diagnostika ja ravipõhimõtete selgitamine/ ja ravi määramine. 2. Nõustamine seksuaalkäitumise ning rasestumisvastaste vahendite kasutamisel. 3. Rasedust katkestada soovivate naiste nõustamine. 4. Naise seisundi hindamine, reproduktiivtervise häirete tuvastamine ning enesehoolduse ja abi võimaluste selgitamine. A.2.7 Ämmaemandustoimingud 1. Eluliste näitajate mõõtmine ja interpreteerimine. 2. Ravimite manustamine. 3. Erituselunditega seotud toimingute läbiviimine. 4. Fototeraapia vajaduse hindamine ja teostamine. 5. Haavahoolduse teostamine. 6. Elutähtsate funktsioonide taastamine. 7. Vedelikubilansi hindamine. 8. Analüüside ja uuringute määramine ning teostamine. A.2.8 Raviplaani koostamine 1. Ravi määramine. 2. Ravitulemuste hindamine. Ämmaemand praktiseerib esmatasandi- ja statsionaarset tervishoiuteenust osutavates asutustes või eraettevõtluses. Ämmaemanda töö võib toimuda ööpäevaringselt graafiku alusel. Ämmaemand kasutab oma töös meditsiiniseadmeid ja -tehnikat, abi- ja kaitsevahendeid ning infotehnoloogilisi vahendeid. Ämmaemanda kutse eeldab vastutus-, otsustus-, empaatia-, kohanemis- , algatus- ja koostöövõimet ning suhtlemisvalmidust. Ämmaemandal on erialane kõrgharidus. Ämmaemand. Vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seadusele peab ämmaemand olema kantud Terviseameti tervishoiutöötajate registrisse. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Tervisekasvatus, pereplaneerimine ja antenataalne hooldus 6 Ämmaemandus raseduse korral 6 Ämmaemandus sünnituse korral 6 Sünnitusjärgne ämmaemandus 6 Vastsündinu hooldus 6 Ämmaemandus naistehaiguste ja raseduse katkemise/katkestamise korral 6 Ämmaemandustoimingud 6 Raviplaani koostamine 6 Ämmaemanda esmast kutset läbiv kompetents 6 Ämmaemand, tase 6 Midwife, level 6 9 Ämmaemand IV (versioon 1) Ämmaemand IV (versioon 2) Ämmaemand IV (versioon 3) Ämmaemand IV (versioon 4) Ämmaemand IV (versioon 5) Ämmaemand IV (versioon 6) Ämmaemand, tase 6 (versioon 10) Ämmaemand, tase 6 (versioon 7) Ämmaemand, tase 6 (versioon 8) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Ämmaemandus Ämmaemand 31 2023-03-23 2023-03-23 2023-11-15 6 6 2222 Ämmaemandad 0913 Õendus ja ämmaemandus 86 Tervishoid Eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Vivian Arusaar Ida-Tallinna Keskhaigla Irena Bartels Eesti Ämmaemandate Ühing Katrin Klein Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Marge Mahla Tartu Tervishoiu Kõrgkool Heli Rannu Lääne-Tallinna Keskhaigla Pille Teesalu Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliinik Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Ämmaemand on tervishoiuspetsialist, kes juhendab, jälgib, nõustab ja toetab naisi raseduse ja sünnituse ajal, sünnitusjärgsel perioodil ning reproduktiivtervise küsimuste ja günekoloogiliste probleemide lahendamisel elukaare erinevatel etappidel. Ta jälgib rasedusi ja juhib sünnitusi omal vastutusel, hooldab ja jälgib vastsündinuid ning imikuid. Ämmaemand osaleb tervisekasvatuses ja pereplaneerimises üksikisiku, perekonna ja ühiskonna tasandil. Ämmaemand korraldab ämmaemandustegevust koostöös siht- ja sidusrühmadega. Ämmaemand täiendab elukestva õppe põhimõttest lähtudes oma teadmisi ja oskusi, osaledes kutsealastel täiendkoolitustel, edendades seeläbi isiklikku karjääri ja elukvaliteeti. Ämmaemanda kutsealal on kolm kutset: - Ämmaemand, tase 6 esmane kutse; - Ämmaemand, tase 6; - Ämmaemand, tase 7. A.2.1 Tervisekasvatus ja pereplaneerimine 1. Tervisedenduses ja -kasvatuses osalemine. 2. Läbivaatuse teostamine. 3. Reproduktiivtervisega seotud vaimse tervise hindamine. 4. Rasestumisvastaste meetodite selgitamine ja vahendite välja kirjutamine. A.2.2 Ämmaemandus raseduse korral 1. Raseduse tuvastamine. 2. Raseduse jälgimine. 3. Oletatava sünnitustähtaja arvutamine. 4. Vaginaalse läbivaatuse tegemine, tulemuste analüüsimine. 5. Raseda läbivaatuse tegemine. 6. Kardiotokograafia tegemine. 7. Rasedusriskide hindamine ja selgitamine. 8. Sünnieelse diagnostika ja antenataalse jälgimiskava selgitamine. 9. Rasedusaegsete muutuste selgitamine. 10. Sünnitusplaani koostamine ja sünnituskoha valimine. A.2.3 Ämmaemandus sünnituse korral 1. Turvalise sünnituskeskkonna loomine ja tagamine. 2. Sünnituse jälgimine. 3. Loote seisundi hindamine. 4. Sünnituse avanemisperioodi jälgimine ja hindamine. 5. Sünnituse väljutusperioodi jälgimine ja hindamine ning sünnituse vastuvõtmine. 6. Valutustamine. 7. Riskide hindamine sünnitustegevuses ja/või loote seisundis. 8. Erakorralised situatsioonid sünnitusel. 9. Tegutsemine sünnitustegevuse kõrvalekallete korral. 10. Emale ja lapsele turvalise keskkonna loomine kiindumussuhte kujunemiseks. 11. Nabaväädi klemmimise ajastuse hindamine. 12. Sünnituse platsentaarperioodi jälgimine ja hindamine ning platsenta manuaalne eemaldamine. 13. Verekaotuse ennetamine, hindamine ja ravi. 14. Sünnitusteede terviklikkuse hindamine ning taastamine. A.2.4 Sünnitusjärgne ämmaemandus 1. Nahk-naha kontakti algatamine ja esmase imetamise toetamine. 2. Sünnitusjärgse läbivaatuse teostamine. 3. Operatsioonijärgse patsiendi seisundi hindamine ja jälgimine. 4. Sünnitusjärgse enesehoolduse juhendamine. 5. Vanemate toetamine kriisis. 6. Vastsündinu ja imiku baasvajaduste märkamine ja vanemlike oskuste kujundamine. 7. Imetamise õpetamine ning abistamine. 8. Laktatsiooni käivitamine ja säilitamine. 9. Laktogeneesi pärssimine. A.2.5 Vastsündinu hooldus 1. Sünni tõendamine ja vastsündinud identifitseerimine. 2. Vastsündinu seisundi hindamine, esmase läbivaatuse ja tualeti tegemine. 3. Vastsündinu kohanemise jälgimine ja seisundi hindamine. 4. Haige vastsündinu jälgimine. 5. Elutähtsate funktsioonide taastamine. A.2.6 Ämmaemandus naistehaiguste ja raseduse katkemise/katkestamise korral 1. Naistehaiguste ja sugulisel teel levivate haiguste ennetamise, diagnostika ja ravipõhimõtete selgitamine/ ja ravi määramine. 2. Nõustamine seksuaalkäitumise ning rasestumisvastaste vahendite kasutamisel. 3. Rasedust katkestada soovivate naiste nõustamine. 4. Naise seisundi hindamine, reproduktiivtervise häirete tuvastamine ning enesehoolduse ja abi võimaluste selgitamine. 5. Viljatusravi vajaduse hindamine. A.2.7 Ämmaemandustoimingud 1. Eluliste näitajate mõõtmine ja interpreteerimine. 2. Ravimite manustamine. 3. Erituselunditega seotud toimingute läbiviimine. 4. Fototeraapia vajaduse hindamine ja teostamine. 5. Haavahoolduse teostamine. 6. Elutähtsate funktsioonide taastamine. 7. Vedelikubilansi hindamine. 8. Analüüside ja uuringute määramine ning teostamine. A.2.8 Raviplaani koostamine 1. Ravi määramine. 2. Ravitulemuste hindamine. Ämmaemand praktiseerib esmatasandi- ja statsionaarset tervishoiuteenust osutavates asutustes või eraettevõtluses. Ämmaemanda töö võib toimuda ööpäevaringselt graafiku alusel. Ämmaemand kasutab oma töös meditsiiniseadmeid ja -tehnikat, abi- ja kaitsevahendeid ning infotehnoloogilisi vahendeid. Ämmaemanda kutse eeldab vastutus-, otsustus-, empaatia-, kohanemis- , algatus- ja koostöövõimet ning suhtlemisvalmidust. Ämmaemandal on erialane kõrgharidus ja töökogemus. Ämmaemand. Vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seadusele peab ämmaemand olema kantud Terviseameti tervishoiutöötajate registrisse. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Tervisekasvatus, pereplaneerimine ja antenataalne hooldus 6 Ämmaemandus raseduse korral 6 Ämmaemandus sünnituse korral 6 Sünnitusjärgne ämmaemandus 6 Vastsündinu hooldus 6 Ämmaemandus naistehaiguste ja raseduse katkemise/katkestamise korral 6 Ämmaemandustoimingud 6 Raviplaani koostamine 6 Ämmaemanda kutset läbiv kompetents 7 Ämmaemand, tase 7 Midwife, level 7 8 Ämmaemand V (versioon 1) Ämmaemand V (versioon 2) Ämmaemand V (versioon 3) Ämmaemand V (versioon 4) Ämmaemand V (versioon 5) Ämmaemand, tase 7 (versioon 6) Ämmaemand, tase 7 (versioon 7) Ämmaemand, tase 7 (versioon 9) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Ämmaemandus Ämmaemand 31 2023-03-23 2023-03-23 2023-11-15 7 7 2222 Ämmaemandad 0913 Õendus ja ämmaemandus 86 Tervishoid Eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Vivian Arusaar Ida-Tallinna Keskhaigla Irena Bartels Eesti Ämmaemandate Ühing Katrin Klein Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Marge Mahla Tartu Tervishoiu Kõrgkool Heli Rannu Lääne-Tallinna Keskhaigla Pille Teesalu Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliinik Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Ämmaemand on tervishoiuspetsialist, kes juhendab, jälgib, nõustab ja toetab naisi raseduse ja sünnituse ajal, sünnitusjärgsel perioodil ning reproduktiivtervise küsimuste ja günekoloogiliste probleemide lahendamisel elukaare erinevatel etappidel. Ta jälgib rasedusi ja juhib sünnitusi omal vastutusel, hooldab ja jälgib vastsündinuid ning imikuid. Ämmaemand osaleb tervisekasvatuses ja pereplaneerimises üksikisiku, perekonna ja ühiskonna tasandil. Ämmaemand korraldab ämmaemandustegevust koostöös siht- ja sidusrühmadega. Ämmaemand täiendab elukestva õppe põhimõttest lähtudes oma teadmisi ja oskusi, osaledes kutsealastel täiendkoolitustel, edendades seeläbi isiklikku karjääri ja elukvaliteeti. 7. taseme ämmaemand juhib meeskonda, osaleb arendus- ja teadustöös. Ämmaemanda kutsealal on kolm kutset: - Ämmaemand, tase 6 esmane kutse; - Ämmaemand, tase 6; - Ämmaemand, tase 7. A.2.1 Tervisekasvatus ja pereplaneerimine 1. Tervisedenduses ja -kasvatuses osalemine 2. Läbivaatuse teostamine 3. Reproduktiivtervisega seotud vaimse tervise hindamine 4. Rasestumisvastaste meetodite selgitamine ja vahendite välja kirjutamine A.2.2 Ämmaemandus raseduse korral 1. Raseduse tuvastamine 2. Raseduse jälgimine 3. Oletatava sünnitustähtaja arvutamine 4. Vaginaalse läbivaatuse tegemine, tulemuste analüüsimine 5. Raseda läbivaatuse tegemine 6. Kardiotokograafia tegemine 7. Rasedusriskide hindamine ja selgitamine 8. Sünnieelse diagnostika ja antenataalse jälgimiskava selgitamine 9. Rasedusaegsete muutuste selgitamine 10. Sünnitusplaani koostamine ja sünnituskoha valimine A.2.3 Ämmaemandus sünnituse korral 1. Turvalise sünnituskeskkonna loomine ja tagamine 2. Sünnituse jälgimine 3. Loote seisundi hindamine 4. Sünnituse avanemisperioodi jälgimine ja hindamine 5. Sünnituse väljutusperioodi jälgimine ja hindamine ning sünnituse vastuvõtmine 6. Valutustamine 7. Riskide hindamine sünnitustegevuses ja/või loote seisundis 8. Erakorralised situatsioonid sünnitusel 9. Tegutsemine sünnitustegevuse kõrvalekallete korral 10. Emale ja lapsele turvalise keskkonna loomine kiindumussuhte kujunemiseks 11. Nabaväädi klemmimise ajastuse hindamine 12. Sünnituse platsentaarperioodi jälgimine ja hindamine ning platsenta manuaalne eemaldamine 13. Verekaotuse ennetamine, hindamine ja ravi 14. Sünnitusteede terviklikkuse hindamine ning taastamine A.2.4 Sünnitusjärgne ämmaemandus 1. Nahk-naha kontakti algatamine ja esmase imetamise toetamine 2. Sünnitusjärgse läbivaatuse teostamine 3. Operatsioonijärgse patsiendi seisundi hindamine ja jälgimine 4. Sünnitusjärgse enesehoolduse juhendamine 5. Vanemate toetamine kriisis 6. Vastsündinu ja imiku baasvajaduste märkamine ja vanemlike oskuste kujundamine 7. Imetamise õpetamine ning abistamine 8. Laktatsiooni käivitamine ja säilitamine 9. Laktogeneesi pärssimine A.2.5 Vastsündinu hooldus 1. Sünni tõendamine ja vastsündinud identifitseerimine 2. Vastsündinu seisundi hindamine, esmase läbivaatuse ja tualeti tegemine 3. Vastsündinu kohanemise jälgimine ja seisundi hindamine 4. Haige vastsündinu jälgimine 5. Elutähtsate funktsioonide taastamine A.2.6 Ämmaemandus naistehaiguste ja raseduse katkemise/katkestamise korral 1. Naistehaiguste ja sugulisel teel levivate haiguste ennetamise, diagnostika ja ravipõhimõtete selgitamine/ ja ravi määramine 2. Nõustamine seksuaalkäitumise ning rasestumisvastaste vahendite kasutamisel 3. Rasedust katkestada soovivate naiste nõustamine 4. Naise seisundi hindamine, reproduktiivtervise häirete tuvastamine ning enesehoolduse ja abi võimaluste selgitamine 5. Viljatusravi vajaduse hindamine A.2.7 Ämmaemandustoimingud 1. Eluliste näitajate mõõtmine ja interpreteerimine 2. Ravimite manustamine 3. Erituselunditega seotud toimingute läbiviimine 4. Fototeraapia vajaduse hindamine ja teostamine 5. Haavahoolduse teostamine 6. Elutähtsate funktsioonide taastamine 7. Vedelikubilansi hindamine 8. Analüüside ja uuringute määramine ning teostamine A.2.8 Raviplaani koostamine 1. Ravi määramine 2. Ravitulemuste hindamine A.2.9 Grupi nõustamine 1. Grupi vajaduste väljaselgitamine ja eesmärgi seadmine 2. Grupitöö reeglite kokkuleppimine 3. Grupiprotsessi juhtimine 4. Grupiga nõustamistulemuste hindamine 5. Kokkuvõtte tegemine ja eneserefleksioon 6. Koostöö siht- ja sidusrühmadega Ämmaemand praktiseerib esmatasandi- ja statsionaarset tervishoiuteenust osutavates asutustes või eraettevõtluses. Ämmaemanda töö võib toimuda ööpäevaringselt graafiku alusel. Ämmaemand kasutab oma töös meditsiiniseadmeid ja -tehnikat, abi- ja kaitsevahendeid ning infotehnoloogilisi vahendeid. Ämmaemanda kutse eeldab vastutus-, otsustus-, empaatia-, kohanemis-, algatus- ja koostöövõimet ning suhtlemisvalmidust. Ämmaemandal on erialane kõrgharidus ja töökogemus. Ämmaemand. Vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seadusele peab ämmaemand olema kantud Terviseameti tervishoiutöötajate registrisse. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Tervisekasvatus, pereplaneerimine ja antenataalne hooldus 7 Ämmaemandus raseduse korral 7 Ämmaemandus sünnituse korral 7 Sünnitusjärgne ämmaemandus 7 Vastsündinu hooldus 6 Ämmaemandus naistehaiguste ja raseduse katkemise/katkestamise korral 7 Ämmaemandustoimingud 7 Raviplaani koostamine 6 Grupi nõustamine 7 Ämmaemanda kutset läbiv kompetents 7 Elektriinsener, tase 6 Electrical Engineer, EstQF Level 6 7 Elektriinsener IV (versioon 1) Elektriinsener IV (versioon 2) Elektriinsener IV (versioon 3) Elektriinsener, tase 6 (versioon 4) Elektriinsener, tase 6 (versioon 5) Elektriinsener, tase 6 (versioon 6) Elektriinsener, tase 6 (versioon 8) Elektriinsener, tase 6 (versioon 9) Elektriinsener elektriautomaatika alal, tase 6 Elektriinsener elektrivõrkude ja -süsteemide alal, tase 6 Elektriinsener tarbija elektripaigaldiste alal, tase 6 Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Inseneeria (energeetika) Elektriinsener 30 2023-03-30 2023-03-30 2024-03-13 6 6 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Elektriinseneride kutsete tasemed Digipädevuste enesehindamise skaala Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Lembit Vali Eesti Elektroenergeetika Selts Lauri Öövel OÜ Energoservis Hannes Mäe Siemens Osakeyhtiö Eesti filiaal Tiit Metusala Tallinna Tehnikaülikool Tõnis Viira Elering AS Renè Nukki Tallinna Tehnikakõrgkool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Elektriinseneride töö eesmärk on tagada elektrisüsteemide ja -seadmestiku efektiivne, ohutu, keskkonnasõbralik ning majanduslikult ja ühiskondlikult vastuvõetav toimimine. 6. taseme elektriinsener on kogemustega spetsialist, kelle roll on käigus hoida olemasolevaid ja arendatavaid tehnoloogiaid. Ta töötab tavaliselt meeskonnas, kus on valmis kandma juhi rolli ja vastutama töötajate töötulemuste eest. Töö eeldab iseseisvat tegutsemist keerulistes ja ootamatutes olukordades ning koostööd sidusvaldkondade inseneride ja spetsialistidega. 6. taseme elektriinsenerid spetsialiseeruvad: - elektrivõrkudele ja -süsteemidele (ülekandevõrk ja jaotusvõrgud ning ülekandevõrguga ühendatud suured elektrijaamad ja suurtarbijad); - elektriautomaatikale (elektrijaamade, elektrivõrkude ja tarbijate tööd juhtivad automaatikaseadmed ja -süsteemid); - tarbija elektripaigaldistele (elektripaigaldis alates jaotusvõrgu liitumispunktist, s.h. väike- ja mikroelektrijaamad). Igal spetsialiseerumisel tuleb tõendada kompetentsus vähemalt ühel loetletud tegevusalal (valitav tööosa): 1) elektrikaubandus ja tehnoloogiakaubandus 2) projekteerimine 3) ehitus, käit ja järelevalve Elektriinseneride kutsete tasemete ülevaade – Lisa 1. A.2.1 Elektroenergeetika alane inseneritöö. 1. Insenertehniliste ülesannete täitmine 2. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kasutamine 3. Kutsealaste normide täitmine A.2.2 Juhtimine ja juhendamine 1. Juhtimine 2. Juhendamine A.2.3 Elektrivõrgud ja-süsteemid 1. Elektrivõrkude - ja süsteemide käigushoidmine 2. Erialaste probleemide lahendamine A.2.4 Elektriautomaatika 1. Eelektrivõrkude ja -süsteemide tööd juhtivate automaatikaseadmete ja -süsteemide käigushoidmine 2. Erialaste probleemide lahendamine A.2.5 Tarbija elektripaigaldised 1. Tarbija elektripaigaldiste käigushoidmine 2. Erialaste probleemide lahendamine A.2.6 Elektrikaubandus ja tehnoloogiakaubandus. A.2.7 Projekteerimine. A.2.8 Ehitus, käit ja järelevalve Elektriinsenerid töötavad tavaliselt büroos või objektidel. Tööaeg võib olla paindlik. Juhinduda tuleb üldistest töö-, elektri- ja keskkonnaohutuse nõuetest. Tööülesannete täitmiseks vajalik IT riistvara ja tarkvara ning elektrilised töövahendid, mõõteriistad ja isikukaitsevahendid. Töö eeldab keskkonnahoidlikku ning säästvat arengut toetavat mõtlemist, otsustamisjulgust, analüüsivõimet, täpsust, vastutustunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, ruumilist kujutlusvõimet ning kohanemisvõimet. 6. taseme elektriinsener on omandanud vähemalt 4 aastase erialase rakenduskõrghariduse ja tal on erialane töökogemus. Insener, projekteerija, objektijuht, käidukorraldaja, dispetšer, konsultant jm. Elektrituruseadus, ehitusseadustik ja seadme ohutuse seadus. Elektrivõrkude ja -süsteemidele spetsialiseerunud 6. taseme elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.2, B.2.3 ning valikust B.2.6 - B.2.8 vähemalt ühe kompetentsi tõendamine; Elektriautomaatikale spetsialiseerunud 6. taseme elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.2, B.2.4 ning valikust B.2.6 - B.2.8 vähemalt ühe kompetentsi tõendamine; Tarbija elektripaigaldistele spetsialiseerunud 6. taseme elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.2, B.2.5 ning valikust B.2.6 - B.2.8 vähemalt ühe kompetentsi tõendamine. Elektroenergeerikaalane inseneritöö 6 Juhtimine ja juhendamine 6 Elektrivõrkude ja -süsteemidele spetsialiseerunud 6. taseme elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentsi B.2.3 tõendamine. Elektriautomaatikale spetsialiseerunud 6. taseme elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentsi B.2.4 tõendamine. Tarbija elektripaigaldistele spetsialiseerunud 6. taseme elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentsi B.2.5 tõendamine. Kõigi elektriinsener, tase 6 kutsete tõendamiseks on nõutav lisaks ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.6 - B.2.8. Energia- ja tehnoloogiakaubandus 6 Projekteerimine 6 Ehitus, käit ja järelevalve 6 Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 Diploma Electrical Engineer, EstQF Level 7 7 Diplomeeritud elektriinsener V (versioon 1) Diplomeeritud elektriinsener V (versioon 2) Diplomeeritud elektriinsener V (versioon 3) Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud elektriinsener elektriautomaatika alal, tase 7 Diplomeeritud elektriinsener elektrivõrkude ja -süsteemide alal, tase 7 Diplomeeritud elektriinsener tarbija elektripaigaldiste alal, tase 7 Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Inseneeria (energeetika) Elektriinsener 30 2023-03-30 2023-03-30 2024-03-13 7 7 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Elektriinseneride kutsete tasemed Digipädevuste enesehindamise skaala Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Lembit Vali Eesti Elektroenergeetika Selts Lauri Öövel OÜ Energoservis Hannes Mäe Siemens Osakeyhtiö Eesti filiaal Tiit Metusala Tallinna Tehnikaülikool Tõnis Viira Elering AS Renè Nukki Tallinna Tehnikakõrgkool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Elektriinseneride töö eesmärk on tagada elektrisüsteemide ja -seadmestiku efektiivne, ohutu, keskkonnasõbralik ning majanduslikult ja ühiskondlikult vastuvõetav toimimine. 7. taseme diplomeeritud elektriinsener on kogemustega spetsialist, kelle roll on käigus hoida ja arendada olemasolevaid tehnoloogiaid. Ta on valmis töötama meeskonnas koos sidusvaldkondade inseneride ja spetsialistidega, juhtima töörühmi või organisatsiooni ning vastutama töötajate töötulemuste eest. Töö eeldab iseseisvat tegutsemist keerulistes, ettearvamatutes ja uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades. Diplomeeritud elektriinsenerid spetsialiseeruvad: - elektrivõrkudele ja -süsteemidele (ülekandevõrk ja jaotusvõrgud ning ülekandevõrguga ühendatud suured elektrijaamad ja suurtarbijad); - elektriautomaatikale (elektrijaamade, elektrivõrkude ja tarbijate tööd juhtivad automaatikaseadmed ja -süsteemid); - tarbija elektripaigaldistele (elektripaigaldis alates jaotusvõrgu liitumispunktist, s.h. väike- ja mikroelektrijaamad). Igal spetsialiseerumisel tuleb tõendada kompetentsus vähemalt ühel loetletud tegevusalal (valitav tööosa): 1) teadus-ja õppetöö 2) arendus ja juhtimine 3) energiapoliitika 4) elektrikaubandus ja tehnoloogiakaubandus 5) projekteerimine 6) ehitus, käit ja järelevalve Elektriinseneride kutsealal koostatud kutsestandardid: Elektriinsener, tase 6 Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 Volitatud elektriinsener, tase 8 Elektriinseneride kutsete tasemete ülevaade – Lisa 1. A.2.1 Elektroenergeetika alane inseneritöö. 1. Insenertehniliste ülesannete täitmine 2. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kasutamine 3. Kutsealaste normide täitmine A.2.2 Juhtimine ja juhendamine 1. Juhtimine 2. Juhendamine A.2.3 Elektrivõrgud ja-süsteemid 1. Elektrivõrkude - ja süsteemide käigushoidmine ja arendamine 2. Erialaste probleemide lahendamine A.2.4 Elektriautomaatika 1. Eelektrivõrkude ja -süsteemide tööd juhtivate automaatikaseadmete ja -süsteemide käigushoidmine ja arendamine 1. Erialaste probleemide lahendamine A.2.5 Tarbija elektripaigaldised 1. Tarbija elektripaigaldiste käigushoidmine ja arendamine 1. Erialaste probleemide lahendamine A.2.6 Teadus-ja õppetöö A.2.7 Arendus ja juhtimine. A.2.8 Energiapoliitika. A.2.9 Elektrikaubandus ja tehnoloogiakaubandus. A.2.10 Projekteerimine. A.2.11 Ehitus, käit ja järelevalve Elektriinsenerid töötavad tavaliselt büroos või objektidel. Tööaeg võib olla paindlik. Juhinduda tuleb üldistest töö-, elektri- ja keskkonnaohutuse nõuetest. Tööülesannete täitmiseks vajalik IT riistvara ja tarkvara ning elektrilised töövahendid, mõõteriistad ja isikukaitsevahendid. Töö eeldab uuendusmeelset, keskkonnahoidlikku ning säästvat arengut toetavat mõtlemist, otsustamisjulgust, analüüsivõimet, täpsust, vastutustunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, ruumilist kujutlusvõimet ning kohanemisvõimet. 7. taseme diplomeeritud elektriinsener on reeglina läbinud erialase magistriõppe või tal on eelnevalt omandatud 6. taseme elektriinseneri kutse. Mõlemal juhul on nõutav erialane töökogemus. 6. taseme elektriinseneri kutset omaval isikul on lisaks nõutav erialane akadeemiline täiendõpe ja täiendkoolitus. Energeetik, projekteerija, projektijuht, objektijuht, ehitusjuht, käidujuht, käidukorraldaja, dispetšer, konsultant, ekspert, arendusjuht, analüütik, teadur jm. Elektrituruseadus, ehitusseadustik ja seadme ohutuse seadus. Elektrivõrkude ja -süsteemidele spetsialiseerunud 7. taseme diplomeeritud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.2, B.2.3 ning valikust B.2.6 - B.2.11 vähemalt ühe kompetentsi tõendamine; Elektriautomaatikale spetsialiseerunud 7. taseme diplomeeritud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.2, B.2.4 ning valikust B.2.6 - B.2.11 vähemalt ühe kompetentsi tõendamine; Tarbija elektripaigaldistele spetsialiseerunud 7. taseme diplomeeritud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.2, B.2.5 ning valikust B.2.6 - B.2.11 vähemalt ühe kompetentsi tõendamine. Elektroenergeerikaalane inseneritöö 7 Juhtimine ja juhendamine 7 Elektrivõrkude ja -süsteemidele spetsialiseerunud 7. taseme diplomeeritud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentsi B.2.3 tõendamine. Elektriautomaatikale spetsialiseerunud 7. taseme diplomeeritud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentsi B.2.4 tõendamine. Tarbija elektripaigaldistele spetsialiseerunud 7. taseme diplomeeritud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentsi B.2.5 tõendamine. Kõikide diplomeeritud elektriinsener, tase 7 kutsete tõendamiseks on nõutav lisaks ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.6 - B.2.11. Teadus- ja õppetöö 7 Arendus ja juhtimine 7 Energiapoliitika 7 Energia- ja tehnoloogiakaubandus 7 Projekteerimine 7 Ehitus, käit ja järelevalve 7 Volitatud elektriinsener, tase 8 Chartered Electrical Engineer, EstQF Level 8 7 Volitatud elektriinsener V (versioon 1) Volitatud elektriinsener V (versioon 2) Volitatud elektriinsener V (versioon 3) Volitatud elektriinsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud elektriinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud elektriinsener, tase 8 (versioon 6) Volitatud elektriinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud elektriinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud elektriinsener elektriautomaatika alal, tase 8 Volitatud elektriinsener elektrivõrkude ja -süsteemide alal, tase 8 Volitatud elektriinsener tarbija elektripaigaldiste alal, tase 8 Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Inseneeria (energeetika) Elektriinsener 30 2023-03-30 2023-03-30 2024-03-13 8 8 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Elektriinseneride kutsete tasemed Digipädevuste enesehindamise skaala Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Lembit Vali Eesti Elektroenergeetika Selts Lauri Öövel OÜ Energoservis Hannes Mäe Siemens Osakeyhtiö Eesti filiaal Tiit Metusala Tallinna Tehnikaülikool Tõnis Viira Elering AS Renè Nukki Tallinna Tehnikakõrgkool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Elektriinseneride töö eesmärk on tagada elektrisüsteemide ja -seadmestiku efektiivne, ohutu, keskkonnasõbralik ning majanduslikult ja ühiskondlikult vastuvõetav toimimine. 8. taseme volitatud elektriinsener on laiaulatuslike kogemustega tippspetsialist, kelle roll on käigus hoida ja arendada olemasolevaid tehnoloogiaid ning luua uusi. Juhina töötades vastutab ta üksuse või organisatsiooni strateegilise tegevuse eest. Ta on valmis töötama meeskonnas koos sidusvaldkondade inseneride ja spetsialistidega. Töö eeldab iseseisvat tegutsemist meisterlikkust nõudvates keerulistes, piiritlemata ja uut strateegilist käsitlust vajavates olukordades. Volitatud elektriinsenerid spetsialiseeruvad: - elektrivõrkudele ja -süsteemidele (ülekandevõrk ja jaotusvõrgud ning ülekandevõrguga ühendatud suured elektrijaamad ja suurtarbijad); - elektriautomaatikale (elektrijaamade, elektrivõrkude ja tarbijate tööd juhtivad automaatikaseadmed ja -süsteemid); - tarbija elektripaigaldistele (elektripaigaldis alates jaotusvõrgu liitumispunktist, s.h. väike- ja mikroelektrijaamad). Igal spetsialiseerumisel tuleb tõendada kompetentsus vähemalt ühel loetletud tegevusalal (valitav tööosa): 1) teadus-ja õppetöö 2) arendus ja juhtimine 3) energiapoliitika 4) elektrikaubandus ja tehnoloogiakaubandus 5) projekteerimine 6) ehitus, käit ja järelevalve Elektriinseneride kutsealal koostatud kutsestandardid: Elektriinsener, tase 6 Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 Volitatud elektriinsener, tase 8 A.2.1 Elektroenergeetika alane inseneritöö. 1. Insenertehniliste ülesannete täitmine 2. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kasutamine 3. Kutsealaste normide täitmine A.2.2 Juhtimine ja juhendamine 1. Juhtimine 2. Juhendamine A.2.3 Elektrivõrgud ja-süsteemid 1. Elektrivõrkude - ja süsteemide arendamine 2. Erialaste probleemide lahendamine A.2.4 Elektriautomaatika 1. Eelektrivõrkude ja -süsteemide tööd juhtivate automaatikaseadmete ja -süsteemide arendamine 2. Erialaste probleemide lahendamine A.2.5 Tarbija elektripaigaldised 1. Tarbija elektripaigaldiste arendamine 2. Erialaste probleemide lahendamine A.2.6 Teadus-ja õppetöö A.2.7 Arendus ja juhtimine. A.2.8 Energiapoliitika. A.2.9 Elektrikaubandus ja tehnoloogiakaubandus. A.2.10 Projekteerimine. A.2.11 Ehitus, käit ja järelevalve Elektriinsenerid töötavad tavaliselt büroos või objektidel. Tööaeg võib olla paindlik. Juhinduda tuleb üldistest töö-, elektri- ja keskkonnaohutuse nõuetest. Tööülesannete täitmiseks vajalik IT riistvara ja tarkvara ning elektrilised töövahendid, mõõteriistad ja isikukaitsevahendid. Töö eeldab uuendusmeelset, keskkonnahoidlikku ning säästvat arengut toetavat mõtlemist, loovust, otsustamisjulgust, analüüsivõimet, täpsust, vastutustunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, ruumilist kujutlusvõimet ning kohanemisvõimet. 8. taseme volitatud elektriinsener on läbinud erialase doktoriõppe või ta on eelnevalt omandanud 7. taseme diplomeeritud elektriinseneri kutse. Mõlemal juhul on nõutav erialane töökogemus ja täienduskoolitus. Tehnikajuht, arendusjuht, insener, projekteerija, projektijuht, käidujuht, ekspert, teadur, juhtivteadur, õppejõud jm. Elektrituruseadus, ehitusseadustik ja seadme ohutuse seadus. Elektrivõrkude ja -süsteemidele spetsialiseerunud 8. taseme volitatud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.2, B.2.3 ning valikust B.2.6 - B.2.11 vähemalt ühe kompetentsi tõendamine; Elektriautomaatikale spetsialiseerunud 8. taseme volitatud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.2, B.2.4 ning valikust B.2.6 - B.2.11 vähemalt ühe kompetentsi tõendamine; Tarbija elektripaigaldistele spetsialiseerunud 8. taseme volitatud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.2, B.2.5 ning valikust B.2.6 - B.2.11 vähemalt ühe kompetentsi tõendamine. Elektroenergeerikaalane inseneritöö 8 Juhtimine ja juhendamine 8 Elektrivõrkude ja -süsteemidele spetsialiseerunud 8. taseme volitatud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentsi B.2.3 tõendamine. Elektriautomaatikale spetsialiseerunud 8. taseme volitatud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentsi B.2.4 tõendamine. Tarbija elektripaigaldistele spetsialiseerunud 8. taseme volitatud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentsi B.2.5 tõendamine. Kõikide volitatud elektriinsener, tase 8 kutsete tõendamiseks on nõutav lisaks ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.6 - B.2.11. Teadus- ja õppetöö 8 Arendus ja juhtimine 8 Energiapoliitika 8 Energia- ja tehnoloogiakaubandus 8 Projekteerimine 8 Ehitus, käit ja järelevalve 8 Abipürotehnik, tase 3 Pyrotechnician, level 3 7 Abipürotehnik, tase 3 (versioon 5) Abipürotehnik, tase 3 (versioon 6) Abipürotehnik, tase 3 (versioon 8) Abipürotehnik, tase 3 (versioon 9) Pürotehnik I (versioon 1) Pürotehnik I (versioon 2) Pürotehnik I (versioon 3) Pürotehnik I (versioon 4) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puurimis- ja lõhkamistööd Pürotehnik 30 2023-03-30 2023-03-30 2024-03-13 3 3 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0724 Kaevandamine ja rikastamine 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Kersti Rešetnjak Eesti Pürotehnikut Liit, Ruf Ilutulestikud Merilin Kraun Tehnilise Järelevalve Amet Eduard Tani Ilutulestiku Keskus Arnika OÜ Merike Ring Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Steven Vaarmann Eesti Pürotehnikut Liit, Firestudio OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Pürotehnikute töö eesmärk on käidelda pürotehnilisi tooteid eesmärgipäraselt ja ohutult. Pürotehnikute peamine tööülesanne on ilutulestiku korraldamine. 3. taseme abipürotehnik töötab töörühmas, kus valmistab ette ja viib läbi ilutulestikke 5. taseme pürotehniku juhendamisel. Abipürotehnik on teadlik oma kohustustest ja vastutusest töörühma liikmena. Kutsealal on koostatud järgmised kutsestandardid: Abipürotehnik, tase 3 Pürotehnik, tase 4 Pürotehnik, tase 5 A.2.1 Ilutulestiku ettevalmistustööd 1. Tegevuse kavandamine 2. Seadmete ja töövahendite komplekteerimine 3. Ilutulestike komplekteerimine A.2.2 Laskeplatsi ettevalmistamine ja kontroll 1. Ohuala tähistamine ja laskeplatsil ohutuse tagamine 2. Pürotehniliste toodete paigutamine A.2.3 Ilutulestiku läbiviimine järelevalve all 1. Ilutulestiku eelne kontroll 2. Ilutulestiku läbiviimine järelevalve all A.2.4 Ilutulestiku läbiviimise järgsed tööd 1. Tõrkelaengute kontroll ja eemaldamine 2. Laskeplatsi korrastamine Pürotehnik töötab kõrgendatud ohuga töökeskkonnas. Tema töökeskkonda mõjutavad suured rahvahulgad, ilmastikumõjud ning füüsikalised-keemilised tegurid. Töö toimub nii väli- kui sisetingimustes ning nõuab vaimset ja füüsilist pingutust. Peamised ohud on plahvatustest ja kemikaalidest tulenevad traumad ja tervisekahjustused, mistõttu nõutakse tööohutusnõuete täpset täitmist, pürotehniliste toodete sihtotstarbelist kasutamist ning isiklike kaitsevahendite kasutamist (kindad, kaitsekiiver, kõrvaklapid, kaitseprillid jne). Pürotehnik on teadlik ja arvestab ilutulestikuefektide ja plahvatuse mõju ümbritsevatele objektidele ja keskkonnale. Pürotehnikul tuleb vajadusel töötada öösiti, puhkepäevadel ja riigipühadel. Pürotehniku töövahenditeks on süüteseade, sideseade, isikukaitsevahendid jt töö eripärast lähtuvad töövahendid. Tööga toimetuleku eelduseks on täpsus, hoolsus, vastutus- ja koostöövõime. Eeldatakse aja- ja ruumitaju, loogilist mõtlemist, kiiret reaktsiooni, kõrgendatud ohutunnetust, pingetaluvust, keskendumis- ja tähelepanuvõimet. Abipürotehnik on saanud erialase väljaõppe. Abipürotehnik, pürotehnik. Pürotehniku tegevust reguleerib lõhkematerjaliseadus. Nõutav on tervisekontrolli läbimist tõendav dokument. Alus: pürotehniku tervisenõuded ning tervisekontrolli sagedus ja kord. Selle kutse saamiseks tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 – B.2.5 Ilutulestiku ettevalmistustööd 3 Laskeplatsi ettevalmistamine ja kontroll 3 Ilutulestiku läbiviimine järelevalve all 3 Ilutulestiku läbiviimise järgsed tööd 3 Abipürotehnik, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Pürotehnik, tase 4 Pyrotechnician, level 4 8 Pürotehnik II (versioon 1) Pürotehnik II (versioon 2) Pürotehnik II (versioon 3) Pürotehnik II (versioon 4) Pürotehnik, tase 4 (versioon 10) Pürotehnik, tase 4 (versioon 5) Pürotehnik, tase 4 (versioon 6) Pürotehnik, tase 4 (versioon 7) Pürotehnik, tase 4 (versioon 9) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puurimis- ja lõhkamistööd Pürotehnik 30 2023-03-30 2023-03-30 2024-03-13 4 4 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0724 Kaevandamine ja rikastamine 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Kersti Rešetnjak Eesti Pürotehnikut Liit, Ruf Ilutulestikud Merilin Kraun Tehnilise Järelevalve Amet Eduard Tani Ilutulestiku Keskus Arnika OÜ Merike Ring Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Steven Vaarmann Eesti Pürotehnikut Liit, Firestudio OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Pürotehnikute töö eesmärk on käidelda pürotehnilisi tooteid eesmärgipäraselt ja ohutult. Pürotehnikute peamine tööülesanne on ilutulestiku korraldamine. 4. taseme pürotehnik valmistab ette ja viib läbi nõuetekohaselt ja ohutult ilutulestikke. Ta töötab iseseisvalt või töörühmas, kus vajadusel kannab juhendaja rolli. Kutsealal on koostatud järgmised kutsestandardid: Abipürotehnik, tase 3 Pürotehnik, tase 4 Pürotehnik, tase 5 A.2.1 Ilutulestiku ettevalmistustööd 1. Tegevuse kavandamine 2. Seadmete ja töövahendite komplekteerimine 3. Ilutulestike komplekteerimine A.2.2 Laskeplatsi ettevalmistamine ja kontroll 1. Ohuala tähistamine ja laskeplatsil ohutuse tagamine 2. Pürotehniliste toodete paigutamine A.2.3 Ilutulestiku läbiviimine 1. Ilutulestiku eelne kontroll 2. Ilutulestiku läbiviimine A.2.4 Ilutulestiku läbiviimise järgsed tööd 1. Tõrkelaengute kontroll ja eemaldamine 2. Laskeplatsi korrastamine A.2.5 Pürotehniliste toodete käitlemine 1. Käitlemise planeerimine 2. Vedu ja hoidmine 3. Võõrandamine ja hävitamine A.2.6 Siseilutulestike läbiviimine 1. Siseilutulestiku ettevalmistamine 2. Siseilutulestiku läbiviimine A.2.7 Väliilutulestiku läbiviimine 1. Väliilutulestiku ettevalmistamine 2. Väliilutulestiku ettevalmistamine laskeplatsil 3. Väliilutulestiku läbiviimine 4. Pürotehniliste toodete hävitamine Pürotehnik töötab kõrgendatud ohuga töökeskkonnas. Tema töökeskkonda mõjutavad suured rahvahulgad, ilmastikumõjud ning füüsikalised-keemilised tegurid. Töö toimub nii väli- kui sisetingimustes ning nõuab vaimset ja füüsilist pingutust. Peamised ohud on plahvatustest ja kemikaalidest tulenevad traumad ja tervisekahjustused, mistõttu nõutakse tööohutusnõuete täpset täitmist, pürotehniliste toodete sihtotstarbelist kasutamist ning isiklike kaitsevahendite kasutamist (kindad, kaitsekiiver, kõrvaklapid, kaitseprillid jne). Pürotehnik on teadlik ja arvestab ilutulestikuefektide ja plahvatuse mõju ümbritsevatele objektidele ja keskkonnale. Pürotehnikul tuleb vajadusel töötada öösiti, puhkepäevadel ja riigipühadel. Pürotehniku töövahenditeks on süüteseade, sideseade, isikukaitsevahendid jt töö eripärast lähtuvad töövahendid. Tööga toimetuleku eelduseks on täpsus, hoolsus, vastutus- ja koostöövõime. Eeldatakse aja- ja ruumitaju, loogilist mõtlemist, kiiret reaktsiooni, kõrgendatud ohutunnetust, pingetaluvust, keskendumis- ja tähelepanuvõimet. 4. taseme pürotehnik on saanud erialase väljaõppe, ta omab põhiharidust ja töökogemust. Pürotehnik, siseilutulestiku pürotehnik, väliilutulestiku pürotehnik, lavapürotehnik jm. Pürotehniku tegevust reguleerib lõhkematerjaliseadus. Nõutav on tervisekontrolli läbimist tõendav dokument. Alus: pürotehniku tervisenõuded ning tervisekontrolli sagedus ja kord. Selle kutse saamiseks tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 – B.2.5 ja B.2.8 (läbiv kompetents). Lisaks on nõutav tõendada vähemalt üks kompetents valikust B.2.6 ja B.2.7. Ilutulestiku ettevalmistustööd 4 Laskeplatsi ettevalmistamine ja kontroll 4 Ilutulestiku läbiviimine 4 Ilutulestiku läbiviimise järgsed tööd 4 Pürotehniliste toodete käitlemine 4 Siseilutulestiku läbiviimine 4 Väliilutulestiku läbiviimine 4 Pürotehnik, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Pürotehnik, tase 5 Pyrotechnician, level 5 7 Pürotehnik III (versioon 1) Pürotehnik III (versioon 2) Pürotehnik III (versioon 3) Pürotehnik III (versioon 4) Pürotehnik, tase 5 (versioon 5) Pürotehnik, tase 5 (versioon 6) Pürotehnik, tase 5 (versioon 8) Pürotehnik, tase 5 (versioon 9) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puurimis- ja lõhkamistööd Pürotehnik 30 2023-03-30 2023-03-30 2024-03-13 5 5 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0724 Kaevandamine ja rikastamine 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Kersti Rešetnjak Eesti Pürotehnikut Liit, Ruf Ilutulestikud Merilin Kraun Tehnilise Järelevalve Amet Eduard Tani Ilutulestiku Keskus Arnika OÜ Merike Ring Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Steven Vaarmann Eesti Pürotehnikut Liit, Firestudio OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Pürotehnikute töö eesmärk on käidelda pürotehnilisi tooteid eesmärgipäraselt ja ohutult. Pürotehnikute peamine tööülesanne on ilutulestiku korraldamine. 5. taseme pürotehnik on oma kutseala meister, kes viib läbi ilutulestikke. Ta töötab iseseisvalt või töörühmas, vastutades töörühma juhina ilutulestike nõuetekohase ja ohutu läbiviimise eest. Ta teeb koostööd sidusvaldkonna spetsialistidega (nt Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet) ning juhendab ja koolitab madalama taseme pürotehnikuid. 5. taseme pürotehniku kutse omamine annab õiguse tegutseda pürotehniliste toodete käitlemise eest vastutava isikuna. Kutsealal on koostatud järgmised kutsestandardid: Abipürotehnik, tase 3 Pürotehnik, tase 4 Pürotehnik, tase 5 A.2.1 Ilutulestiku ettevalmistustööd 1. Tegevuse kavandamine 2. Seadmete ja töövahendite komplekteerimine 3. Ilutulestike komplekteerimine A.2.2 Laskeplatsi ettevalmistamine ja kontroll 1. Ohuala tähistamine ja laskeplatsil ohutuse tagamine 2. Pürotehniliste toodete paigutamine A.2.3 Ilutulestiku läbiviimine 1. Ilutulestiku eelne kontroll 2. Ilutulestiku läbiviimine A.2.4 Ilutulestiku läbiviimise järgsed tööd 1. Tõrkelaengute kontroll ja eemaldamine 2. Laskeplatsi korrastamine A.2.5 Pürotehniliste toodete käitlemine 1. Käitlemise planeerimine 2. Vedu ja hoidmine 3. Võõrandamine ja hävitamine A.2.6 Töörühma töö korraldamine 1. Töörühma töö korraldamine 2. Juhendamine 3. Koolitamine Pürotehnik töötab kõrgendatud ohuga töökeskkonnas. Tema töökeskkonda mõjutavad suured rahvahulgad, ilmastikumõjud ning füüsikalised-keemilised tegurid. Töö toimub nii väli- kui sisetingimustes ning nõuab vaimset ja füüsilist pingutust. Peamised ohud on plahvatustest ja kemikaalidest tulenevad traumad ja tervisekahjustused, mistõttu nõutakse tööohutusnõuete täpset täitmist, pürotehniliste toodete sihtotstarbelist kasutamist ning isiklike kaitsevahendite kasutamist (kindad, kaitsekiiver, kõrvaklapid, kaitseprillid jne). Pürotehnik on teadlik ja arvestab ilutulestikuefektide ja plahvatuse mõju ümbritsevatele objektidele ja keskkonnale. Pürotehnikul tuleb vajadusel töötada öösiti, puhkepäevadel ja riigipühadel. Pürotehniku töövahenditeks on süüteseade, sideseade, isikukaitsevahendid jt töö eripärast lähtuvad töövahendid. Tööga toimetuleku eelduseks on täpsus, hoolsus, vastutus- ja koostöövõime Eeldatakse aja- ja ruumitaju, loogilist mõtlemist, kiiret reaktsiooni, õpetamisoskust, kõrgendatud ohutunnetust, pingetaluvust, keskendumis-, tähelepanu-, otsustus- ning kehtestamisvõimet. 5. taseme pürotehnik omab keskharidust, töökogemust ja 4. taseme pürotehniku kutset. Pürotehnik, siseilutulestiku pürotehnik, väliilutulestiku pürotehnik, lavapürotehnik, meisterpürotehnik, müügikorraldaja, jm. Pürotehniku tegevust reguleerib lõhkematerjaliseadus, mis annab 5. taseme pürotehniku kutsetunnistust omavale isikule õiguse tegutseda pürotehnilise toote käitlemise korraldajana. Nõutav on tervisekontrolli läbimist tõendav dokument. Alus: pürotehniku tervisenõuded ning tervisekontrolli sagedus ja kord. Selle kutse saamiseks tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 – B.2.7. Ilutulestiku ettevalmistustööd 5 Laskeplatsi ettevalmistamine ja kontroll 5 Ilutulestiku läbiviimine 5 Ilutulestiku läbiviimise järgsed tööd 4 Pürotehniliste toodete käitlemine 5 Töörühma töö korraldamine 5 Pürotehnik, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Soojusenergeetikainsener, tase 6 Thermal Energy Engineer, EstQF Level 6 6 Soojusenergeetikainsener, tase 6 (versioon 4) Soojusenergeetikainsener, tase 6 (versioon 5) Soojusenergeetikainsener, tase 6 (versioon 7) Soojusenergeetikainsener, tase 6 (versioon 8) Soojustehnikainsener IV (versioon 1) Soojustehnikainsener IV (versioon 2) Soojustehnikainsener IV (versioon 3) Gaasiseadmed ja -paigaldised Kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemid Soojusallikad ja soojuskeskused Soojusseadmed ja -süsteemid Tööstuslikud ja kaubanduslikud külmaseadmed ja -süsteemid Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Inseneeria (energeetika) Soojustehnikainsener 30 2023-03-30 2023-03-30 2024-10-02 6 6 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Ametialadel kehtivad pädevuspiirid Digipädevuste enesehindamise skaala Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Eimar Jõgisu Nomine Consult OÜ Aleksander Iivanainen Inspecta Estonia OÜ Toomas Rähmonen Termopilt OÜ (Skype) Kauri Koster Adven Eesti AS, Eesti Soojustehnikainseneride Selts Riho Pilv Cooltec OÜ Andres Siirde Tallinna Tehnikaülikool Igor Krupenski Heatconsult OÜ Vladislav Mašatin AS Utilitas Tallinn Aleksei Lebedev Eesti Mereakadeemia Imre Soorand Eesti Külmaliit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Soojusenergeetikainseneride töö eesmärk on luua insenertehnilisi lahendusi soojus- ja energiatehnoloogiate efektiivseks ja ohutuks toimimiseks. Soojusenergeetikainseneride kutsed: Soojusenergeetikainsener, tase 6 Diplomeeritud soojusenergeetikainsener tase 7 Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8. 6. taseme soojusenergeetikainsener korraldab väljatöötatud ja kasutusel olevate soojus- ja energiatehnoloogiate ehitamist ja käitu. Ta töötab iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, võtab vajadusel juhi rolli ning teeb koostööd sidusavaldkonna spetsialistidega. 6. taseme soojusenergeetikainsener spetsialiseerub: - soojusseadmetele ja -süsteemidele*; - kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemidele**; - gaasiseadmetele ja -paigaldistele***; - soojusallikatele ja soojuskeskustele**** või - tööstuslikele ja kaubanduslikele külmaseadmetele ja -süsteemidele*****. 6. taseme soojusenergeetikainseneri kitsamad ametialad on järgmised: - tehnilise dokumentatsiooni koostamine; - ehitustegevuse juhtimine (v.a gaasi- ja külmaseadmed ja -süsteemidele spetsialiseerumisel); - käidu korraldamine. Ametialadel kehtivad pädevuspiirangud vt. lisa 1. ------------------------- *Soojusseadmete ja -süsteemide alla kuuluvad primaarenergiaid kasutavad ja energiat muundavad soojus- ja abiseadmed (katlad, tööstusahjud, kuivatid, soojuspumbad, päikesepaneelid, külma- ja jahutusseadmed, kütuse ettevalmistamise süsteemid, soojussalvestid jm); **Kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide alla kuuluvad pinnasesse või tugedele paigaldatud terviklikud ringlussüsteemid (torustik, sulge-, reguleer- ja mõõteseadmed, lekketuvastussüsteemid, termiliste pingete kompenseerimise vahendid jm), mis on mõeldud tsentraalselt toodetud kütte- või jahutusenergia transportimiseks tarbijateni. Energia transportimiseks kasutatav soojuskandja on üldjuhul puhastatud ja keemiliselt ettevalmistatud vesi; ***Soojusallikate ja soojuskeskuste alla kuuluvad soojussõlmed, kohalikud katelseadmed, soojuspumbad, päikesepaneelid ja soojussõlmed; Siia ei kuulu radiaatori-, õhk- ja põrandaküttesüsteemid, soojaveevarustussüsteemid, olmeventilatsioonisüsteemid, õhukonditsioneerimise süsteemid ja mürasummutavad süsteemid. ****Gaasiseadmete ja -paigaldiste alla kuuluvad gaasi tootmiseks, töötlemiseks, edastamiseks, ladustamiseks, kasutamiseks või gaasianumate täitmiseks kasutatavad seadmed ja küttegaaside maa-, vedel-, bio- või tööstusgaasi surveanumad, aurustid, sise- ja välistorustikud, terminalid, täitejaamad, tanklad ja gaasijaamad; *****Tööstuslike ja kaubanduslike külmaseadmete ning -süsteemide alla kuuluvad külma- ja soojuspumpsüsteemid sh otseaurustus-, pumba-, absorberjahutus- ning adiabaatilised süsteemid, kompressorseadmed, soojusvahetid, surveanumad ja torustikud. A.2.1 Valdkondlik inseneritöö 1. Insenertehniliste ülesannete täitmine. 2. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kasutamine. 3. Kutsealaste normide järgimine. A.2.2 Koostöö ja juhendamine 1. Koostöö korraldamine. 2. Juhendamine. A.2.3 Soojusseadmed ja -süsteemid A.2.4 Kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemid A.2.5 Gaasiseadmed ja -paigaldised A.2.6 Soojusallikad ja soojuskeskused A.2.7 Tööstuslikud ja kaubanduslikud külmaseadmed ning -süsteemid A.2.8 Tehnilise dokumentatsiooni koostamine 1. Projektlahenduse väljatöötamise ettevalmistamine. 2. Dokumentatsiooni vormistamine. A.2.9 Ehitustegevuse juhtimine (v.a gaasi- ning tööstuslikud ja kaubanduslikud külmaseadmed ning -süsteemid) 1. Ehitamise ettevalmistamine. 2. Ehitustegevuse korraldamine. 3. Objekti üleandmise korraldamine. A.2.10 Seadmete käidu korraldamine 1. Käidu- ja hooldustoimingute korraldamine. 2. Kõrvakallete tuvastamine ja kõrvaldamine. 3. Käidu dokumenteerimine. Soojusenergeetikainsenerid töötavad nii büroos kui objektidel. Tööaeg võib olla paindlik. Soojusenergeetikainsener kasutab oma töös IKT vahendeid ja tarkvara (nt erialased arvutusprogrammid, töövahendid ja mõõtetehnika). Töö eeldab insenerlikku ja keskkonnahoidlikku ning säästvat arengut toetavat mõtlemist, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, analüüsivõimet, täpsust, vastutustunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, ruumilist kujutlus- ning kohanemisvõimet. 6. taseme soojusenergeetikainsener on läbinud erialase kõrgharidusõppe. Ta on läbinud täiendusõppe ja tal on iseseisva erialase töö kogemus. Soojustehnikainsener, tootmisinsener, tootmisjuht, soojusautomaatikainsener, režiimiinsener, dispetšer, energiasüsteemide spetsialist, energeetikainsener, külmutusseadmete insener, energiaplokkide spetsialist, projekteerija, projektijuht, objektijuht, osakonnajuhataja jm. Seadme ohutuse seadus ja ehitusseadustik rakendusaktidega ning EVS EN 378 ja EU määrus nr 517/2014. Nimetatud regulatsioonid reguleerivad kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide projekti koostaja, ehitusprojekti ekspertiisi läbiviija, ehituse juhi, ehitise auditi läbiviija, omanikujärelevalve tegija, küttegaasipaigaldiste, külmutusseadmete paigaldaja ja surveseadme kasutamise nõuete täitmist korraldava isiku (kasutamise järelevaataja) tegevust. Kutsetunnistus annab võimaluse pädevuse saamiseks, mille saab MTR registreeringuga. Soojusenergeetikainsener, tase 6 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1–B.2.2 tõendamine ja vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi tõendamine valikust B.2.3–B.2.7. Soojusseadmetele ja -süsteemidele, kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemidele ning soojusallikatele ja soojuskeskustele spetsialiseerumisel on nõutud vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine valikust B.2.8–B.2.10. Gaasiseadmetele ja -paigaldistele ning tööstuslikele ja kaubanduslikele külmaseadmetele ning -süsteemidele spetsialiseerudes tuleb tõendada valitav kompetents B.2.8 või B.2.10. Valdkondlik inseneritöö 6 Koostöö ja juhendamine 6 Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi tõendamine valikust B.2.3–B.2.7. Soojusseadmetele ja -süsteemidele, kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemidele ning soojusallikatele ja soojuskeskustele spetsialiseerumisel on nõutud vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine valikust B.2.8–B.2.10. Gaasiseadmetele ja -paigaldistele ning tööstuslikele ja kaubanduslikele külmaseadmetele ning -süsteemidele spetsialiseerudes tuleb tõendada valitav kompetents B.2.8 või B.2.10. Ehitise projekteerimine 6 Ehitustegevuse juhtimine 6 Seadmete käidu korraldamine 6 Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 Diploma Thermal Energy Engineer, EstQF Level 7 7 Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud soojustehnikainsener V (versioon 1) Diplomeeritud soojustehnikainsener V (versioon 2) Diplomeeritud soojustehnikainsener V (versioon 3) Gaasiseadmed ja -paigaldised Kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemid Soojusallikad ja soojuskeskused Soojusmajandus Soojusseadmed ja -süsteemid Teadus- ja õppetöö Tööstuslikud ja kaubanduslikud külmaseadmed ja -süsteemid Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Inseneeria (energeetika) Soojustehnikainsener 30 2023-03-30 2023-03-30 2024-10-02 7 7 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Ametialadel kehtivad pädevuspiirid Digipädevuste enesehindamise skaala Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Eimar Jõgisu Nomine Consult OÜ Aleksander Iivanainen Inspecta Estonia OÜ Toomas Rähmonen Termopilt OÜ (Skype) Kauri Koster Adven Eesti AS, Eesti Soojustehnikainseneride Selts Riho Pilv Cooltec OÜ Andres Siirde Tallinna Tehnikaülikool Igor Krupenski Heatconsult OÜ Vladislav Mašatin AS Utilitas Tallinn Aleksei Lebedev Eesti Mereakadeemia Imre Soorand Eesti Külmaliit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Soojusenergeetikainseneride töö eesmärk on luua insenertehnilisi lahendusi soojus- ja energiatehnoloogiate efektiivseks ja ohutuks toimimiseks. Soojusenergeetikainseneride kutsed: Soojusenergeetikainsener, tase 6 Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8. 7. taseme diplomeeritud soojusenergeetikainsener arendab, hoiab käigus ja optimeerib olemasolevaid soojus- ning energiaseadmeid ja -süsteeme. Ta töötab iseseisvalt keerulistes, ettearvamatutes ja uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades, teeb koostööd sidusvaldkondade spetsialistidega ning on valmis juhtima meeskondi. Diplomeeritud soojusenergeetikainsener spetsialiseerub: - soojusmajanduse arendamisele*; - soojusseadmetele ja -süsteemidele**; - kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemidele***; - gaasiseadmetele ja -paigaldistele****; - soojusallikatele ja soojuskeskustele*****; - tööstuslikele ja kaubanduslikele külmaseadmete ja -süsteemidele ****** või - teadus- ja õppetööle*******. 7. taseme diplomeeritud soojusenergeetikainseneri kitsamad ametialad on järgmised (v.a. soojusmajanduse ning teadus- ja õppetöö spetsialiseerumistel, kus ametialad puuduvad): - ehitise projekteerimine; - ehitusprojekti ekspertiis; - ehitustegevuse juhtimine; - omanikujärelevalve; - käidu korraldamine. Ametialadel kehtivad pädevuspiirangud (vt. lisa 1). *Soojusmajanduse arendamise alla kuulub ettevõtete ja kohalike omavalitsuste energiamajanduse korraldamine ning arengukavade koostamine; **Soojusseadmete ja -süsteemide alla kuuluvad primaarenergiaid kasutavad ja energiat muundavad soojus- ja abiseadmed (katlad, tööstusahjud, kuivatid, soojuspumbad, päikesepaneelid, külma- ja jahutusseadmed, kütuse ettevalmistamise süsteemid, soojussalvestid jm); ***Kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide alla kuuluvad pinnasesse või tugedele paigaldatud terviklikud ringlussüsteemid (torustik, sulge-, reguleer- ja mõõteseadmed, lekketuvastussüsteemid, termiliste pingete kompenseerimise vahendid jm), mis on mõeldud tsentraalselt toodetud kütte- või jahutusenergia transportimiseks tarbijateni. Energia transportimiseks kasutatav soojuskandja on üldjuhul puhastatud ja keemiliselt ettevalmistatud vesi; ****Soojusallikate ja soojuskeskuste alla kuuluvad kohalikud katelseadmed, soojuspumbad, päikesepaneelid ja soojussõlmed. Siia ei kuulu radiaatori-, õhk- ja põrandaküttesüsteemid, soojaveevarustussüsteemid, olmeventilatsioonisüsteemid, õhukonditsioneerimise süsteemid ja mürasummutavad süsteemid; *****Gaasiseadmete ja -süsteemide alla kuuluvad gaasi tootmiseks, töötlemiseks, edastamiseks, ladustamiseks, kasutamiseks või gaasianumate täitmiseks kasutatavad seadmed või paigaldised, sh küttegaaside maa-, vedel-, bio- või tööstusgaasi surveanumad, aurustid, sise- ja välistorustikud, terminalid, täitejaamad, tanklad ja gaasijaamad; ******Tööstuslike ja kaubanduslike külmaseadmete ning -süsteemide alla kuuluvad külma- ja soojuspumpsüsteemid sh otseaurustus-, pumba-, absorberjahutus- ning adiabaatilised süsteemid, kompressorseadmed, soojusvahetid, surveanumad ja torustikud; *******Teadus- ja arendustegevuse alla kuuluvad süstemaatilised loomingulised tegevused (alusuuringud, rakendusuuringud ja tootearendus), mis on suunatud uute teadmiste saamisele, kasutades teaduslikku meetodit. A.2.1 Valdkondlik inseneritöö 1. Insenertehniliste ülesannete täitmine. 2. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kasutamine. 3. Kutsealaste normide järgimine. A.2.2 Koostöö ja juhendamine 1. Koostöö korraldamine. 2. Juhendamine. A.2.3 Soojusmajandus A.2.4 Soojusseadmed- ja süsteemid A.2.5 Kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemid A.2.6 Gaasiseadmed ja -paigaldised A.2.7 Soojusallikad ja soojuskeskused A.2.8 Tööstuslikud ja kaubanduslikud külmaseadmed ning -süsteemid A.2.9 Teadus- ja õppetöö A.2.10 Ehitise projekteerimine 1. Projektlahenduse kavandamine. 2. Ehitusprojekti vormistamine. A.2.11 Ehitusprojekti ekspertiis 1. Ehitusprojekti keerukuse ja mahu määratlemine. 2. Ehitusprojekti kontrollimine ja hindamine. 3. Ehitusprojekti ekspertiisi tulemuste dokumenteerimine. A.2.12 Ehitustegevuse juhtimine 1. Ehitamise ettevalmistamine. 2. Ehitustegevuse korraldamine. 3. Objekti üleandmise korraldamine. A.2.13 Omanikujärelevalve 1. Ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimine. 2. Ohutuse vastavuse kontroll. 3. Dokumentatsiooni täitmise kontroll. A.2.14 Tellija teavitamine 1. Seadmete käidu korraldamine. 2. Käidu- ja hooldustoimingute korraldamine. 3. Kõrvakallete tuvastamine ja kõrvaldamine. 4. Käidu dokumenteerimine. Soojusenergeetikainsenerid töötavad nii büroos kui objektidel. Tööaeg võib olla paindlik. Soojusenergeetikainsener kasutab oma töös IKT vahendeid ja tarkvara (nt erialased arvutusprogrammid, töövahendid ja mõõtetehnika). Töö eeldab insenerlikku ja keskkonnahoidlikku ning säästvat arengut toetavat mõtlemist, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, analüüsivõimet, täpsust, vastutustunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, ruumilist kujutlus- ning kohanemisvõimet. 7. taseme diplomeeritud soojusenergeetikainsener on läbinud üldjuhul erialase magistriõppe või tal on 6. taseme soojusenergeetikainseneri kutse ja ta on läbinud täiendusõppe. Mõlemal juhul on nõutav erialane töökogemus. Soojustehnikainsener, elektrienergia tootmise insener, tootmisinsener, tootmisjuht, soojusautomaatikainsener, režiimiinsener, dispetšer, energiasüsteemide spetsialist, elektrijaama käidujuht, energeetikainsener, energiaplokkide spetsialist, peainsener, projekteerija, projektijuht, objektijuht, konsultant, ekspert, arendusjuht, osakonnajuhataja, teadur, külmutusseadmete insener jm Seadme ohutuse seadus ja ehitusseadustik rakendusaktidega ning EVS EN 378 ja EU määrus nr 517/2014. Nimetatud regulatsioonid reguleerivad kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide projekti koostaja, ehitusprojekti ekspertiisi läbiviija, ehituse juhi, ehitise auditi läbiviija, omanikujärelevalve tegija, küttegaasipaigaldiste, külmutusseadmete paigaldaja ja surveseadme kasutamise nõuete täitmist korraldava isiku (kasutamise järelevaataja) tegevust. Kutsetunnistus annab võimaluse pädevuse saamiseks, mille saab MTR registreeringuga. Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1–B.2.2 tõendamine ja vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi tõendamine valikust B.2.3–B.2.7. Soojusseadmetele ja -süsteemidele, kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemidele, soojusallikatele ja soojuskeskustele, gaasiseadmetele ja -paigaldistele ning tööstuslikele ja kaubanduslikele külmaseadmetele ning -süsteemidele spetsialiseerumisel on nõutud vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine valikust B.2.8–B.2.10. Valdkondlik inseneritöö 7 Koostöö ja juhendamine 7 Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi tõendamine valikust B.2.3–B.2.7. Soojusseadmetele ja -süsteemidele, kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemidele, soojusallikatele ja soojuskeskustele, gaasiseadmetele ja -paigaldistele ning tööstuslikele ja kaubanduslikele külmaseadmetele ning -süsteemidele spetsialiseerumisel on nõutud vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine valikust B.2.8–B.2.10. Ehitise projekteerimine 7 Ehitusprojekti ekspertiis 7 Ehitustegevuse juhtimine 6 Omanikujärelevalve 7 Seadmete käidu korraldamine 7 Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 esmane kutse Diploma Thermal Engineering Engineer, level 7 high education qualification 4 Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud soojusenergeetikainsener energiamuundamise seadmete alal, tase 7 Diplomeeritud soojusenergeetikainsener soojusmajanduse ja kütuste alal, tase 7 Diplomeeritud soojusenergeetikainsener soojustehnoloogia seadmete alal, tase 7 Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Inseneeria (energeetika) Soojustehnikainsener 30 2023-03-30 2023-03-30 2024-10-02 7 7 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Soojusenergeetikainseneride kutsete tasemed Insenerikutsete taotlemise eeldused Inseneri täiendusõppe arvestus Kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Aadu Paist Tallinna Tehnikaülikool Uudo-Rein Lehtse ESTIS Aleksander Iivanainen Tehnokontrollikeskus OÜ Mati Tatar Adven AS Arvi Poobus ESTIS Kuuno Külasalu TS Energia OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 kutsestandard on kõrghariduse õppekavade, isikute kompetentsuse hindamise ning kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemise alus. Selle kutsestandardi alusel antakse järgmisi kutseid: a) Diplomeeritud soojusenergeetikainseneri esmane kutse antakse isikule kõrgharidusõppe lõpetamisel akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava on riiklikult tunnustatud ja vastab kutsestandardi osadele B 2.1-2.8. Esmase kutse omamine tõendab, et isik on suuteline rakendama üldteoreetilisi teadmisi ja oskusi kogenud soojusenergeetikainseneri juhendamisel. Esmane kutse on tähtajatu. b) Diplomeeritud soojusenergeetikainsener kutse antakse isikule kutsetunnistusega juhul, kui kutset andev organ on tunnistanud tema kompetentside vastavust kutsestandardile. Soojusenergeetikainsenerid töötavad soojuse elektrienergiaks muundamise, soojusallikate energiakasutuse, kütuste ning kütusemajanduse alal ning viivad läbi soojusenergeetika seadmete, soojusvõrkude ja –süsteemide projekteerimise, ehitamise ning käitamisega seotud toiminguid, arvestades sotsiaalsete, majanduslike, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetiliste aspektidega. Soojusenergeetikainsenerid on valmis töötama meeskonnas koos sidusvaldkondade inseneride jt spetsialistidega. Kutsestandard sisaldab 7. taseme diplomeeritud soojusenergeetikainseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Diplomeeritud soojusenergeetikainsener hoiab käigus ja kohandab (optimeerib) olemasolevaid tehnoloogiaid, rakendab uusi teadmisi, tehnoloogiaid ja ideid ning toetab tehnoloogiasiiret. Ta teeb ettepanekuid probleemidele lahenduste leidmisel ja elluviimisel. Töö hõlmab ressursside jagamist ja teiste töö juhtimist. Vastutada tuleb nii oma kui alluvate töö tulemuste eest. Diplomeeritud soojusenergeetikainsener võib tegutseda ka koolitaja või arendusspetsialistina. Teised soojusenergeetikainseneride kutsed: Diplomeeritud soojusenergeetikainsener tase 7, esmane kutse. Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8. Soojusenergeetikainseneride kutsetasemete kirjeldusi vt lisast 1. A.2.1 Üldinsenerlike ja soojusvaldkonna teadmiste rakendamine. A.2.2 Tehniline ja äriline juhtimine. A.2.3 Kutsealale pühendumine. A.2.4 Tööalane suhtlemine A.2.5 Soojustehnoloogia seadmed. A.2.6 Energiamuundamine. A.2.7 Soojusmajandus ja kütused. Soojusenergeetikainsenerid töötavad nii büroos kui väliobjektidel. Kõrgendatud ohu allikatega töölõikudel töötades tuleb juhinduda tööohutuse ja valdkonna ohutuse nõuetest. Teatud töökohtadel võidakse insenerilt nõuda vastavalt töökohale esitatud nõuetele pädevustunnistust. SSoojusenergeetikainsener kasutab oma töös lisaks tavapärasele kontoritehnikale (arvutid, kommunikatsiooniseadmed jms) ja -tarkvarale (tekstitöötlus, tabelarvutus, internetisuhtlus jms) spetsiaalseid arvutusprogramme ning spetsiaalseid töövahendeid ja mõõtetehnikat. Töö eeldab insenerlikku ja keskkonnahoidlikku ning säästvat arengut toetavat mõtlemist, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, analüüsivõimet, täpsust, vastutustunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, ruumilist kujutlus- ning kohanemisvõimet. Diplomeeritud soojusenergeetikainsener on üldjuhul saanud soojusenergeetika-alase ettevalmistuse kõrgkoolis. Ta on oma teadmisi perioodiliselt täiendanud ja tal on iseseisva erialase töö kogemus. Kutse taolemise eeldused ja täiendõppe nõuded vt lisadest 2 ja 3. Diplomeeritud soojusenergeetikainseneri kutsetunnistuse kehtib 5 aastat. Soojusenergeetikainsenerid töötavad kesktaseme, tippjuhi või spetsialistina ametikohtadel, mille nimetused on näiteks soojustehnikainsener, elektrienergia tootmise insener, soojusautomaatikainsener, režiimi dispetšer, energiasüsteemide peaspetsialist, elektrijaama juht, energeetikainsener, energiaplokkide peaspetsialist, juhataja, peainsener, insener, projekteerija, projektijuht, objektijuht, ehitusjuht, konsultant, ekspert, arendusjuht, osakonnajuhataja, teadur, juhtivteadur jm. Soojusenergeetikainseneri kutsetunnistus on eeltingimus vastutava spetsialistina töötamisel ja teatud tegevusaladel majandustegevuse registrisse kandmisel. Soojusenergeetika seadmete, soojusvõrkude ja -süsteemide projekteerimise, ehitamise ning käitamisega seotud toimingud nõuavad vastavate õigusaktide järgimist. Kõrgendatud ohtlikkusega töölõikudel võidakse nõuda töökoha nõuetele vastavat pädevustunnistust. Diplomeeritud soojusenergeetikainseneri kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.4 tõendamine, valikust B.2.5 - B.2.7 ühe kompetentsi tõendamine. Üldinsenerlike ja soojusvaldkonna teadmiste rakendamine 7 Tehniline ja äriline juhtimine 7 Kutsealale pühendumine 7 Tööalane suhtlemine 7 Kutse taotlemisel on nõutav valikust B.2.5 - B.2.7 ühe kompetentsi tõendamine. Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 Chartered Thermal Energy Engineer, EstQF Level 8 7 Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 (versioon 6) Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud soojustehnikainsener V (versioon 1) Volitatud soojustehnikainsener V (versioon 2) Volitatud soojustehnikainsener V (versioon 3) Gaasiseadmed ja -paigaldised Kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemid Soojusallikad ja soojuskeskused Soojusmajandus Soojusseadmed ja -süsteemid Teadus- ja õppetöö Tööstuslikud ja kaubanduslikud külmaseadmed ja -süsteemid Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Inseneeria (energeetika) Soojustehnikainsener 30 2023-03-30 2023-03-30 2024-10-02 8 8 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Ametialadel kehtivad pädevuspiirid Digipädevuste enesehindamise skaala Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Eimar Jõgisu Nomine Consult OÜ Aleksander Iivanainen Inspecta Estonia OÜ Toomas Rähmonen Termopilt OÜ (Skype) Kauri Koster Adven Eesti AS, Eesti Soojustehnikainseneride Selts Riho Pilv Cooltec OÜ Andres Siirde Tallinna Tehnikaülikool Igor Krupenski Heatconsult OÜ Vladislav Mašatin AS Utilitas Tallinn Aleksei Lebedev Eesti Mereakadeemia Imre Soorand Eesti Külmaliit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Soojusenergeetikainseneride töö eesmärk on luua insenertehnilisi lahendusi soojus- ja energiatehnoloogiate efektiivseks ja ohutuks toimimiseks. Soojusenergeetikainseneride kutsed: Soojusenergeetikainsener, tase 6 Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 8. taseme volitatud soojusenergeetikainsener on laialdaste teadmiste ja kogemustega tippspetsialist, kes arendab ja optimeerib olemasolevaid ning loob uusi soojus- ja energiatehnoloogiaid. Ta töötab iseseisvalt meisterlikkust nõudvates keerulistes ja uut strateegilist käsitlust vajavates olukordades, koordineerib sidusvaldkondade koostööd ning on valmis juhtima meeskondi ja organisatsiooni. Volitatud soojusenergeetikainsener spetsialiseerub: - soojusmajanduse arendamisele*; - soojusseadmetele ja -süsteemidele**; - kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemidele***; - gaasiseadmetele ja -paigaldistele****; - soojusallikatele ja soojuskeskustele*****; - tööstuslikele ja kaubanduslikele külmaseadmete ja -süsteemidele****** või - teadus- ja õppetööle*******. 8. taseme volitatud soojusenergeetikainseneri kitsamad ametialad on järgmised (v.a. soojusmajanduse ning teadus- ja õppetöö spetsialiseerumistel, kus ametialad puuduvad): - ehitise projekteerimine; - ehitusprojekti ekspertiis; - ehitustegevuse juhtimine; - ehituse audit; - omanikujärelevalve; - käidu korraldamine. Ametialadel kehtivad pädevuspiirangud vt. lisa 1. *Soojusmajanduse arendamise alla kuulub ettevõtete ja kohalike omavalitsuste energiamajanduse korraldamine, arengukavade koostamine ning ettevõtete energia- ja ressursiauditid; **Soojusseadmete ja -süsteemide alla kuuluvad primaarenergiaid kasutavad ja energiat muundavad soojus- ja abiseadmed (katlad, tööstusahjud, kuivatid, soojuspumbad, päikesepaneelid, külma- ja jahutusseadmed, kütuse ettevalmistamise süsteemid, soojussalvestid jm); ***Kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide alla kuuluvad pinnasesse või tugedele paigaldatud terviklikud ringlussüsteemid (torustik, sulge-, reguleer- ja mõõteseadmed, lekketuvastussüsteemid, termiliste pingete kompenseerimise vahendid jm), mis on mõeldud tsentraalselt toodetud kütte- või jahutusenergia transportimiseks tarbijateni. Energia transportimiseks kasutatav soojuskandja on üldjuhul puhastatud ja keemiliselt ettevalmistatud vesi; ****Soojusallikate ja soojuskeskuste alla kuuluvad kohalikud katelseadmed, soojuspumbad, päikesepaneelid ja soojussõlmed. Siia ei kuulu radiaatori-, õhk- ja põrandaküttesüsteemid, soojaveevarustussüsteemid, olmeventilatsioonisüsteemid, õhukonditsioneerimise süsteemid ja mürasummutavad süsteemid; *****Gaasiseadmete ja -paigaldiste alla kuuluvad gaasi tootmiseks, töötlemiseks, edastamiseks, ladustamiseks, kasutamiseks või gaasianumate täitmiseks kasutatavad seadmed või paigaldised, sh küttegaaside maa-, vedel-, bio- või tööstusgaasi surveanumad, aurustid, sise- ja välistorustikud, terminalid, täitejaamad, tanklad ja gaasijaamad; ******Tööstuslike ja kaubanduslike külmaseadmete ning -süsteemide alla kuuluvad külma- ja soojuspumpsüsteemid sh otseaurustus-, pumba-, absorberjahutus- ning adiabaatilised süsteemid, kompressorseadmed, soojusvahetid, surveanumad ja torustikud; *******Teadus- ja arendustegevuse alla kuuluvad süstemaatilised loomingulised tegevused (alusuuringud, rakendusuuringud ja tootearendus), mis on suunatud uute teadmiste saamisele, kasutades teaduslikku meetodit. A.2.1 Valdkondlik inseneritöö 1. Insenertehniliste ülesannete täitmine. 2. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kasutamine. 3. Kutsealaste normide järgimine. A.2.2 Koostöö ja juhendamine 1. Juhtimine. 2. Juhendamine ja mentorlus. A.2.3 Soojusmajandus A.2.4 Soojusseadmed- ja süsteemid A.2.5 Kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemid A.2.6 Gaasiseadmed ja -paigaldised A.2.7 Soojusallikad ja soojuskeskused A.2.8 Tööstuslikud ja kaubanduslikud külmaseadmed ning -süsteemid A.2.9 Teadus- ja õppetöö A.2.10 Ehitise projekteerimine 1. Projektlahenduse kavandamine. 2. Ehitusprojekti vormistamine. A.2.11 Ehitusprojekti ekspertiis 1. Ehitusprojekti keerukuse ja mahu määratlemine. 2. Ehitusprojekti kontrollimine ja hindamine. 3. Ehitusprojekti ekspertiisi tulemuste dokumenteerimine. A.2.12 Ehitustegevuse juhtimine 1. Ehitamise ettevalmistamine. 2. Ehitustegevuse korraldamine. 3. Objekti üleandmise korraldamine. A.2.13 Omanikujärelevalve 1. Ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimine. 2. Ohutuse vastavuse kontroll. 3. Dokumentatsiooni täitmise kontroll. 4. Tellija teavitamine. A.2.14 Ehitise audit 1. Ehitise auditeerimine. 2. Ehitise auditi aruande koostamine. A.2.15 Seadmete käidu korraldamine 1. Käidu- ja hooldustoimingute korraldamine. 2. Kõrvakallete tuvastamine ja kõrvaldamine. 3. Käidu dokumenteerimine. Soojusenergeetikainsenerid töötavad nii büroos kui objektidel. Tööaeg võib olla paindlik. Soojusenergeetikainsener kasutab oma töös IKT vahendeid ja tarkvara (nt erialased arvutusprogrammid, töövahendid ja mõõtetehnika). Töö eeldab insenerlikku ja keskkonnahoidlikku ning säästvat arengut toetavat mõtlemist, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, analüüsivõimet, täpsust, vastutustunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, ruumilist kujutlus- ning kohanemisvõimet. 8. taseme volitatud soojusenergeetikainsener on läbinud kõrgharidusõppe doktoriõppe või ta on eelnevalt omandanud 7. taseme diplomeeritud soojusenergeetikainseneri kutse. Mõlemal juhul on nõutav erialane töökogemus ja täiendusõpe. Soojustehnikainsener, tootmisinsener, tootmisjuht, soojusautomaatikainsener, energiasüsteemide spetsialist, elektrijaama käidujuht, energeetikainsener, energiaplokkide spetsialist, peainsener, projekteerija, projektijuht, objektijuht, külmutusseadmete insener, konsultant, ekspert, arendusjuht, osakonnajuhataja, teadur, juhtivteadur jm. Seadme ohutuse seadus ja ehitusseadustik rakendusaktidega ning EVS EN 378 ja EU määrus nr 517/2014. Nimetatud regulatsioonid reguleerivad kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide projekti koostaja, ehitusprojekti ekspertiisi läbiviija, ehituse juhi, ehitise auditi läbiviija, omanikujärelevalve tegija, küttegaasipaigaldiste, külmutusseadmete paigaldaja ja surveseadme kasutamise nõuete täitmist korraldava isiku (kasutamise järelevaataja) tegevust. Kutsetunnistus annab võimaluse pädevuse saamiseks, mille saab MTR registreeringuga. Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1–B.2.2 tõendamine ja vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi tõendamine valikust B.2.3–B.2.7. Soojusseadmetele ja -süsteemidele, kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemidele, soojusallikatele ja soojuskeskustele, gaasiseadmetele ja -paigaldistele ning tööstuslikele ja kaubanduslikele külmaseadmetele ning -süsteemidele spetsialiseerumisel on nõutud vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine valikust B.2.8–B.2.10. Valdkondlik inseneritöö 8 Koostöö ja juhendamine 8 Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi tõendamine valikust B.2.3–B.2.7. Soojusseadmetele ja -süsteemidele, kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemidele, soojusallikatele ja soojuskeskustele, gaasiseadmetele ja -paigaldistele ning tööstuslikele ja kaubanduslikele külmaseadmetele ning -süsteemidele spetsialiseerumisel on nõutud vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine valikust B.2.8–B.2.10. Ehitise projekteerimine 8 Ehitusprojekti ekspertiis 8 Ehitustegevuse juhtimine 8 Omanikujärelevalve 8 Ehitise audit 8 Seadmete käidu korraldamine 8 Abiaednik, tase 2 Assisting Gardener, Level 2 3 Abiaednik, tase 2 (versioon 1) Abiaednik, tase 2 (versioon 2) Abiaednik, tase 2 (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Aednik 26 2023-04-11 2023-04-11 2023-10-30 2 2 6113 Aednikud, puukooli töötajad ja istikukasvatajad 0812 Aiandus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Taimmaterjali nimekiri Ain Järve Kadrioru Park Katrin Uurman Räpina Aianduskool Kristiina Laurson LilledEst OÜ Madis Kahu Sagro AS Mihkel Saar Hansaplant OÜ Raimond Strastin Eesti Aiandusliit Tiina Matsulevitš SA Innove Tiit Juhani Plantex AS (Juhani Puukool) Ulve Pärn TPJ Inseneribüroo Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Aianduse kutsealal on neli kutset: abiaednik, tase 2; nooremaednik, tase 3; aednik, tase 4 ja meisteraednik, tase 5. Abiaednik täidab juhendamisel ja kõrvalise abiga lihtsaid aiandusvaldkonna tööülesandeid – köögiviljanduses, puuviljanduses, puukoolis, lillekasvatuses jm. 2. taseme abiaednik on lihttöötaja, kelle põhilisteks tööülesanneteks on juhendamisel ja kõrvalise abiga külvi- ja istutuspinna ettevalmistamine, külvamine ja istutamine ning hooldamine, saagi või toodangu koristamine, säilitamine ja müügiks ettevalmistamine nii tava- kui mahetootmises. Abiaednik töötab piiritletud olukorras, otsesel juhendamisel ja kaasabil. A.2.1 Külvi- ja istutuspinna ettevalmistamine ning külvamine ja istutamine 1. Töökoha ettevalmistamine. 2. Külvamine, pikeerimine ja istutamine. 3. Puude/põõsaste istutamine. 4. Kastmine istutamisel. 5. Multšimine. 6. Toestamine. A.2.2 Aiakultuuride hooldamine 1. Kastmine. 2. Väetamine. 3. Umbrohutõrje tegemine. 4. Kujundamine ja lõikamine. 5. Taimede kaitsmine ebasoodsate mõjude eest. A.2.3 Saagi või toodangu koristamine, säilitamine ja müügiks ettevalmistamine 1. Toodangu koristamine. 2. Toodangu sorteerimine, ladustamine, pakendamine ja märgistamine. Abiaednik on piiratud tööajaga. Tema töö toimub nii väli- kui sisetingimustes. Abiaedniku töö terviseriskid tulenevad raskuste tõstmisest, mürast, ilmastikuolude ja temperatuuride vaheldumisest, niiskusest ning kokkupuutest erinevate allergeenidega (nt taimed, kemikaalid, tolm). Abiaedniku põhilised töövahendid on aiandustarvikud. Abiaedniku töö eeldab õppimisvõimet ja korrektsust. 2. taseme abiaednikena töötavad tavaliselt inimesed, kellel on läbitud kutseõpe või on oskused omandatud praktilise tööga. Abiaednik. Abiaednik, tase 2 kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 - B.2.3 ja läbiva kompetentsi B.2.4 tõendamine. Kasvukoha ettevalmistamine ning külvamine ja istutamine kasvukohale 2 Aiakultuuride hooldamine 2 Saagi või toodangu koristamine, säilitamine ja müügiks ettevalmistamine 2 Abiaednik, tase 2 kutset läbiv kompetents 2 Nooremaednik, tase 3 Gardener’s assistant, level 3 10 Aednik I (versioon 1) Aednik I (versioon 2) Aednik I (versioon 3) Aednik I (versioon 4) Aednik I (versioon 6) Nooremaednik, tase 3 (versioon 11) Nooremaednik, tase 3 (versioon 5) Nooremaednik, tase 3 (versioon 7) Nooremaednik, tase 3 (versioon 8) Nooremaednik, tase 3 (versioon 9) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Aednik 26 2023-04-11 2023-04-11 2023-10-30 3 3 6113 Aednikud, puukooli töötajad ja istikukasvatajad 0812 Aiandus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Taimmaterjali nimekiri Ain Järve Kadrioru Park Katrin Uurman Räpina Aianduskool Kristiina Laurson LilledEst OÜ Madis Kahu Sagro AS Mihkel Saar Hansaplant OÜ Raimond Strastin Eesti Aiandusliit Tiina Matsulevitš SA Innove Tiit Juhani Plantex AS (Juhani Puukool) Ulve Pärn TPJ Inseneribüroo Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Aianduse kutsealal on neli kutset: abiaednik, tase 2; nooremaednik, tase 3; aednik, tase 4 ja meisteraednik, tase 5. 3. taseme nooremaednik on oskustöötaja, kes mõistab põhilisi tööalaseid fakte ja põhimõtteid nii tava- kui mahetootmises. Ta täidab juhendamisel põhilisi tööülesandeid kõikides aianduse valdkondades – köögiviljanduses, puuviljanduses, puukoolis, lillekasvatuses jm. Nooremaednik kasutab aiatöödeks sobivaid töövahendeid ja töövõtteid, tegutsedes plaanipäraselt, säästlikult ja tulemuslikult. Tema põhilisteks tööülesanneteks on külvi- ja istutuspinna ettevalmistamine ning külvamine ja istutamine, hooldamine; saagi/toodangu koristamine, säilitamine ja müügiks ettevalmistamine. Nooremaednik töötab üldjuhul muutumatus olukorras, etteantud juhiste järgi ning osaleb tulemuslikult meeskonnatöös. Nooremaednik peab tähtsaks eetilisi tõekspidamisi ja väärtusi, järgides head aiandustava ning keskkonna- ja tööohutusnõudeid. A.2.1 Külvi- ja istutuspinna ettevalmistamine ning külvamine ja istutamine 1. Töökoha ettevalmistamine. 2. Paljundus- ja istutusmaterjali hindamine. 3. Külvamine, pikeerimine ja istutamine. 4. Puude/põõsaste istutamine. 5. Kastmine istutamisel. 6. Väetamine külvamisel ja istutamisel. 7. Multšimine. 8. Toestamine. A.2.2 Aiakultuuride hooldamine 1. Kastmine. 2. Väetamine. 3. Taimekaitsetööde tegemine. 4. Umbrohutõrje tegemine. 5. Kujundamine ja lõikamine. 6. Taimede kaitsmine ebasoodsate mõjude eest. A.2.3 Taimmaterjali paljundamine ja istikute kasvatamine 1. Taimmaterjali generatiivne paljundamine. 2. Taimmaterjali vegetatiivne paljundamine. 3. Istikute kasvatamine. 4. Kvaliteedi hindamine ja istikute sorteerimine. 5. Toodangu pakendamine ja märgistamine. A.2.4 Saagi või toodangu koristamine, säilitamine ja müügiks ettevalmistamine 1. Saagi koristamine. 2. Saagi sorteerimine, ladustamine, pakendamine ja märgistamine. A.2.5 Muru rajamine ja hooldamine 1. Murupinna maha märkimine. 2. Pinnase ettevalmistamine. 3. Külvamine. 4. Siirdemuru paigaldamine. 5. Kastmine. 6. Hooldustööde teostamine. A.2.6 Sisehaljastse rajamine ja hooldamine 1. Sisehaljastuse rajamine. 2. Hooldamine. A.2.7 Haljasalade, rajamine ja hooldamine 1. Istutusalade märkimine. 2. Kasvualuse ettevalmistamine. 3. Servade rajamine ja pinnakatte paigaldamine. 4. Külvamine ja istutamine. 5. Puude/põõsaste istutamine. 6. Hekkide pügamine. 7. Taimede ja istutusalade hooldamine. 8. Taimekaitsetööde tegemine. 9. Väetamine. 10. Vilja- ja ilupuude hooldamine. 11. Komposteerimine ja jäätmete komposteerimine. Nooremaednik on paindliku tööajaga, vajadusel töötab ka puhkepäevadel. Tema töö toimub nii väli- kui sisetingimustes. Nooremaedniku töö terviseriskid tulenevad raskuste tõstmisest, mürast, mehhanismidega töötamisest, kõrgustes töötamisest, ilmastikuolude ja temperatuuride vaheldumisest, niiskusest ning kokkupuutest erinevate allergeenidega (nt taimed, kemikaalid, tolm). Nooremaedniku põhilised töövahendid on aiandustarvikud, masinad ja seadmed, mõõteriistad, sidevahendid ja muud abivahendid. Nooremaedniku töö eeldab töökust, ausust, motiveeritust, vastupidavust, koordinatsiooni; koormus-, pinge- ja keskkonnataluvust; kohanemis-, vastutus-, koostöö- ja õppimisvõimet; korrektsust ja sotsiaalsust. 3. taseme nooremaednikena töötavad tavaliselt inimesed, kellel on läbitud kutsealane täiendusõpe või kutseõpe või on oskused omandatud praktilise tööga. Nooremaednik. Nooremaednik, tase 3 kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 - B.2.4 ja läbiva kompetentsi B.2.8 tõendamine. Valitavatest kompetentsidest on võimalik tõendada kompetentse B.2.5 – B.2.7. Kasvukoha ettevalmistamine ning külvamine ja istutamine kasvukohale 3 Aiakultuuride hooldamine 3 Taimmaterjali paljundamine ja istikute kasvatamine 3 Saagi või toodangu koristamine, säilitamine ja müügiks ettevalmistamine 3 Kutse taotlemisel on võimalus valida ja tõendada lisakompetentsid B.2.5 – B.2.7. Muru rajamine ja hooldamine 3 Sisehaljastuse rajamine ja hooldamine 3 Istutusalade rajamine ja hooldamine 3 Nooremaednik, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Aednik, tase 4 Gardener, level 4 10 Aednik II (versioon 1) Aednik II (versioon 2) Aednik II (versioon 3) Aednik II (versioon 4) Aednik II (versioon 6) Aednik, tase 4 (versioon 11) Aednik, tase 4 (versioon 5) Aednik, tase 4 (versioon 7) Aednik, tase 4 (versioon 8) Aednik, tase 4 (versioon 9) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Aednik 26 2023-04-11 2023-04-11 2023-10-30 4 4 6113 Aednikud, puukooli töötajad ja istikukasvatajad 0812 Aiandus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Eesti Aiandusliit Räpina Aianduskool Taimmaterjali nimekiri Digipädevuste enesehindamise skaala Ain Järve Kadrioru Park Katrin Uurman Räpina Aianduskool Kristiina Laurson LilledEst OÜ Madis Kahu Sagro AS Mihkel Saar Hansaplant OÜ Raimond Strastin Eesti Aiandusliit Tiina Matsulevitš SA Innove Tiit Juhani Plantex AS (Juhani Puukool) Ulve Pärn TPJ Inseneribüroo Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Aianduse kutsealal on neli kutset: abiaednik, tase 2; nooremaednik, tase 3; aednik, tase 4 ja meisteraednik, tase 5. 4. taseme aednik on aianduslike põhiteadmistega oskustöötaja, kes täidab põhilisi tööülesandeid kõikides aianduse valdkondades – köögiviljanduses, puuviljanduses, puukoolis, lillekasvatuses, iluaianduses jm. Ta korraldab töid plaanipäraselt, säästlikult ja tulemuslikult ning tema põhilised tööülesanded on töö planeerimine, külvi- ja istutuspinna ettevalmistamine ning külvamine ja istutamine, aiakultuuride hooldamine, saagi või toodangu koristamine, säilitamine ja müügiks ettevalmistamine nii tava- kui mahetootmises. Aednik juhendab töötajate tavatööd ja vastutab oma pädevuse piires teiste töötajate arendamise eest. Korraldab oma tegevust ja kohandab enda käitumist vastavalt olukorrale. Aednik peab tähtsaks eetilisi tõekspidamisi ja väärtusi, järgides head aiandustava ning keskkonna- ja tööohutusnõudeid. A.2.1 Külvi- ja istutuspinna ettevalmistamine ning külvamine ja istutamine 1. Töökoha ettevalmistamine. 2. Paljundus- ja istutusmaterjali hindamine. 3. Külvamine, pikeerimine ja istutamine. 4. Puude/põõsaste istutamine. 5. Kastmine istutamisel. 6. Väetamine külvamisel ja istutamisel. 7. Multšimine. 8. Toestamine. A.2.2 Aiakultuuride hooldamine 1. Hooldustööde planeerimine. 2. Kastmine. 3. Väetamine. 4. Taimekaitsetööde tegemine. 5. Umbrohutõrje tegemine. 6. Kujundamine ja lõikamine. 7. Taimede kaitsmine ebasoodsate mõjude eest. A.2.3 Tööde ja vahendite planeerimine 1. Aiandusliku rajatise valimine. 2. Aiakultuuride valimine. 3. Külvikorra, tootmis-, tööplaani koostamine. 4. Materjalide ja mahtude arvestamine. 5. Väetamis- ja taimekaitsetööde planeerimine. 6. Materjalide hankimine. 7. Tööjõu planeerimine. A.2.4 Taimmaterjali paljundamine ja istikute kasvatamine 1. Kasvatustehnoloogia planeerimine. 2. Taimmaterjali generatiivne paljundamine. 3. Taimmaterjali vegetatiivne paljundamine. 4. Istikute kasvatamine. 5. Kvaliteedi hindamine ja istikute sorteerimine. 6. Toodangu pakendamine ja märgistamine. A.2.5 Saagi või toodangu koristamine, säilitamine ja müügiks ettevalmistamine 1. Saagi kvaliteedi hindamine. 2. Saagi koristamine. 3. Saagi sorteerimine ja ladustamine. A.2.6 Juhendamine 1. Tööaja arvestamine. 2. Meeskonna juhtimine ja tagasiside andmine. 3. Kvaliteedinõuetest kinnipidamise kontrollimine ja töö tulemuste analüüsimine. A.2.7 Muru rajamine ja hooldamine 1. Muru valimine. 2. Muruseemne valimine. 3. Murupinna maha märkimine. 4. Pinnase ettevalmistamine. 5. Külvamine. 6. Siirdemuru paigaldamine. 7. Kastmine. 8. Hooldustööde teostamine. A.2.8 Aiakaupade müümine 1. Müügikoha kujundamine. 2. Kauba ettevalmistamine. 3. Dokumentatsiooni ja laoseisu kontrollimine. 4. Kliendi vajaduste välja selgitamine. 5. Tellimuse vormistamine. 6. Müügi vormistamine. 7. Kauba pakkimine. 8. Probleemide lahendamine. A.2.9 Lilleseadete ja kompositsioonide valmistamine 1. Tööülesande püstitamine. 2. Lilleseadete tegemine. 3. Hinna kujundamine. 4. Pakkimine. 5. Transpordi korraldamine. A.2.10 Sisehaljastuse rajamine ja hooldamine 1. Tööülesande püstitamine. 2. Sisehaljastuse rajamine. 3. Hoolduskava koostamine ja hooldamine. 4. Taimekaitsetööde tegemine. A.2.11 Haljasalade planeerimine, rajamine ja hooldamine 1. Istutusalade märkimine. 2. Kasvualuse ettevalmistus. 3. Servade rajamine ja pinnakatte paigaldamine. 4. Külvamine ja istutamine. 5. Puude/põõsaste istutamine. 6. Hekkide pügamine. 7. Taimede ja istutusalade hooldamine. 8. Taimekaitsetööde tegemine. 9. Väetamistööde tegemine. 10. Vilja- ja ilupuude, põõsaste hooldamine. 11. Komposteerimine ja jäätmete käitlemine. Aednik on paindliku tööajaga, vajadusel töötab ka puhkepäevadel. Tema töö toimub nii väli- kui sisetingimustes. Aedniku töö terviseriskid tulenevad raskuste tõstmisest, mürast, mehhanismidega töötamisest, kõrgustes töötamisest, ilmastikuolude ja temperatuuride vaheldumisest, niiskusest ning kokkupuutest erinevate allergeenidega (nt taimed, kemikaalid, tolm). Aedniku põhilised töövahendid on aiandustarvikud, masinad ja seadmed, mõõteriistad, sidevahendid ja muud abivahendid. 4. taseme aedniku töö eeldab töökust, ausust, motiveeritust, vastupidavust, koordinatsiooni; koormus, pinge ja keskkonnataluvust; kohanemis-, vastutus-, otsustus-, koostöö- ja õppimisvõimet; korrektsust, sotsiaalsust, loomingulisust, iseseisvust ja saavutusvajadust. 4. taseme aedniku esmane kutse saadakse vastava kutsehariduse ja kutsekeskhariduse õppe lõpetamisel. 4. taseme aedniku kutsetunnistust on tavapäraselt võimalik taotleda inimestel, kellel on aiandusalane töökogemus. Aednik. Aednik, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 - B.2.6 ja läbiva kompetentsi B.2.12 tõendamine. Valitavatest kompetentsidest on võimalik tõendada kompetentse B.2.7 – B.2.11. Kasvukoha ettevalmistamine ning külvamine ja istutamine kasvukohale 4 Aiakultuuride hooldamine 4 Tööde ja vahendite planeerimine 4 Taimmaterjali paljundamine ja istikute kasvatamine 4 Saagi või toodangu koristamine, säilitamine ja müügiks ettevalmistamine 4 Juhendamine 4 Kutse taotlemisel on võimalus valida ja tõendada lisakompetentsid B.2.7 – B.2.11. Muru rajamine ja hooldamine 4 Aiakaupade müümine 4 Lilleseadete ja kompositsioonide valmistamine 4 Sisehaljastuse rajamine ja hooldamine 4 Istutusalade rajamine ja hooldamine 4 Aednik, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Päästekorraldaja, tase 4 Call-taker, level 4 8 Päästekorraldaja II (versioon 1) Päästekorraldaja II (versioon 2) Päästekorraldaja II (versioon 3) Päästekorraldaja II (versioon 4) Päästekorraldaja II (versioon 6) Päästekorraldaja, tase 4 (versioon 10) Päästekorraldaja, tase 4 (versioon 5) Päästekorraldaja, tase 4 (versioon 7) Päästekorraldaja, tase 4 (versioon 9) Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Päästekorraldaja 26 2023-04-04 2023-04-04 2024-04-01 4 4 4229 Klienditeenindajad, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Päästekorraldaja töös nõutavad keeled Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Ludmilla Alliksaar, valdkonna ekspert Ülle Jõessar Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Katre Kurvits Häirekeskus Meelis Mesi Häirekeskus Ott Nauts Häirekeskus Kaire Saage Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Kaili Tamm Häirekeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Päästekorraldaja, tase 4 töö on võtta vastu ja töödelda viivitamatult kõiki hädaabinumbrile saabuvaid teateid, anda kõigile hädaabiteadetele kiire ja õige ohuhinnang ning edastada vastavalt kehtivatele nõuetele esmast informatsiooni. 4. taseme päästekorraldaja võtab vastu ja töötleb hädaabiteateid iseseisvalt, langetab otsuseid ja võtab nendega kaasneva vastutuse. Töö eeldab meeskonnatööoskust ning suhtlemist klientide ja koostööpartneritega. Päästekorraldaja kutsealal on ka päästekorraldaja-logistik, tase 5 ja päästekorraldaja-valvevahetuse juht, tase 6 kutsed. 5. taseme päästekorraldaja-logistiku töö on päästeasutusele ja kiirabibrigaadidele õigeaegselt väljasõidukorralduse andmine ning väljasõidukorralduse saanud päästeasutusega ja kiirabibrigaadidega side pidamine, info kogumine, vahendamine ja selle dokumenteerimine. 6. taseme päästekorraldaja-valvevahetuse juhi töö on tagada hädaabiteadete viivitamatu ja nõuetekohane menetlemine läbi päästekorraldaja, tase 4 ja päästekorraldaja-logistik, tase 5 teenistusülesannete täitmise kontrollimise ja nende tegevuse toetamise. A.2.1 Hädaabiteadete vastuvõtmine 1. Hädaabiteadetele vastamine. 2. Probleemi väljaselgitamine ja esmase ohuhinnangu andmine. 3. Väljakutseks mittekvalifitseeruvate hädaabiteadete registreerimine infosüsteemi ja vajadusel info edastamine asjaomastele asutustele või isikutele. 4. Kliendiga suhtlemine. A.2.2 Hädaabiteadete töötlemine ja ohuhinnangu andmine 1. Hädaabiteate töötlemise käigus esmase informatsiooni kogumine ja ohuhinnangu andmine. 2. Hädaabiteate edastajale esmaste nõuannete andmine. 3. Hädaabiteate töötlemise käigus täiendava informatsiooni kogumine ja ohuhinnangu andmine. 4. Kliendiga suhtlemine. 5. Väljakutsete jälgimine. A.2.3 Hädaabiteadete menetlemisega seotud informatsiooni reaalajas infosüsteemi sisestamine 1. Hädaabiteadete menetlemisega seotud esmase informatsiooni reaalajas infosüsteemi sisestamine. 2. Hädaabiteadete menetlemisega seotud täiendava informatsiooni reaalajas infosüsteemi sisestamine. A.2.4 Hädaabiteadete esmase informatsiooni edastamine 1. Hädaabiteate töötlemise käigus saadud esmase informatsiooni edastamine. A.2.5 Professionaalne eneseareng 2. Oma töö analüüs, enesetäiendamine. 3. Tööks vajalike isikuomaduste arendamine. 4. Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse tervise hoidmine. A.2.6 Juhendamine 1. Uute ja täiendavat juhendamist vajavate teenistujate juhendamine. 2. Praktikantide juhendamine. A.2.7 Hädaabiteadete menetlemine võõrkeeles (v.a vene keel) 1. Hädaabiteadete menetlemine võõrkeeles. 2. Teiste teenistujate abistamine võõrkeelsete hädaabiteadete töötlemisel. Päästekorraldaja töö on korraldatud ööpäevaringselt valvevahetustega, sõltumata puhkepäevadest ja riigipühadest. Tema töö on vastutusrikas ja psüühilist pingutust nõudev ning eeldab valmisolekut ja oskust erinevate olukordade lahendamiseks. Päästekorraldaja on valmis töötama pidevalt muutuvates olukordades ning taluma ooteloleku aega ja teadmatust. Päästekorraldaja töövahendid on erinevad hädaabiteadete menetlemiseks vajalikud side- ja infotehnoloogia vahendid, andmebaasid ja -kogud. Tööks vajalikud isikuomadused on kohusetundlikkus, empaatiavõime, pinge- ja stressitaluvus, ausus, korrektsus, analüüsivõime, usaldusväärsus. Tavaliselt on päästekorraldajal vähemalt keskharidus ja kutseoskused on omandatud kutseõppeasutuses. Päästekorraldaja. Töö päästeteenistujana on reguleeritud päästeteenistuse seadusega. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.5 ja B.2.8 (läbiv kompetents) tõendamine. Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitavaid kompetentse B.2.6 ja B.2.7. Hädaabiteadete vastuvõtmine 4 Hädaabiteadete töötlemine ja ohuhinnangu andmine 4 Hädaabiteadete menetlemisega seotud informatsiooni reaalajas infosüsteemi sisestamine 4 Hädaabiteadete esmase informatsiooni edastamine 4 Professionaalne eneseareng 5 Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitavaid kompetentse B.2.6 ja B.2.7. Juhendamine 5 Hädaabiteadete menetlemine võõrkeeles (v.a vene keel) 5 Päästekorraldaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Päästekorraldaja-logistik, tase 5 Dispatcher, level 5 8 Päästekorraldaja III (versioon 1) Päästekorraldaja III (versioon 2) Päästekorraldaja III (versioon 3) Päästekorraldaja III (versioon 4) Päästekorraldaja III (versioon 6) Päästekorraldaja-logistik, tase 5 (versioon 10) Päästekorraldaja-logistik, tase 5 (versioon 5) Päästekorraldaja-logistik, tase 5 (versioon 7) Päästekorraldaja-logistik, tase 5 (versioon 9) Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Päästekorraldaja 26 2023-04-04 2023-04-04 2024-04-01 5 5 4229 Klienditeenindajad, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Päästekorraldaja töös nõutavad keeled Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Ludmilla Alliksaar, valdkonna ekspert Ülle Jõessar Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Katre Kurvits Häirekeskus Meelis Mesi Häirekeskus Ott Nauts Häirekeskus Kaire Saage Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Kaili Tamm Häirekeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Päästekorraldaja-logistik, tase 5 töö on päästeasutusele ja kiirabibrigaadidele õigeaegselt väljasõidukorralduse andmine ning väljasõidukorralduse saanud päästeasutusega ja kiirabibrigaadidega side pidamine, info kogumine, vahendamine ja selle dokumenteerimine. 5. taseme päästekorraldaja-logistik menetleb hädaabiteateid iseseisvalt, langetab otsuseid ja võtab nendega kaasneva vastutuse. Töö eeldab meeskonnatööoskust ning suhtlemist klientide ja koostööpartneritega. Päästekorraldaja kutsealal on ka päästekorraldaja, tase 4 ja päästekorraldaja-valvevahetuse juht, tase 6 kutsed. 4. taseme päästekorraldaja töö on võtta vastu ja töödelda viivitamatult kõiki hädaabinumbrile saabuvaid teateid, anda kõigile hädaabiteadetele kiire ja õige ohuhinnang ning edastada vastavalt kehtivatele nõuetele esmast informatsiooni. 6. taseme päästekorraldaja-valvevahetuse juhi töö on tagada hädaabiteadete viivitamatu ja nõuetekohane menetlemine läbi päästekorraldaja, tase 4 ja päästekorraldaja-logistik, tase 5 teenistusülesannete täitmise kontrollimise ja nende tegevuse toetamise. A.2.1 Väljasõidukorralduse andmine 1) Operatiivressursi paiknemisest ning hõivatusest pideva ülevaate omamine. 2) Väljakutsete jälgimine. 3) Operatiivressursi väljasaatmine sündmuskohale. 4) Teisest teeninduspiirkonnast operatiivressursi kaasamine. 5) Suhtlemine klientide ja koostööpartneritega. A.2.2 Hädaabiteadete menetlemisega seotud informatsiooni reaalajas infosüsteemi sisestamine 1) Hädaabiteadete menetlemisega seotud esmase informatsiooni reaalajas infosüsteemi sisestamine. 2) Hädaabiteadete menetlemisega seotud täiendava informatsiooni reaalajas infosüsteemi sisestamine. A.2.3 Hädaabiteadete esmase informatsiooni edastamine 1) Hädaabiteate töötlemise käigus saadud esmase informatsiooni edastamine. 2) Hädaabiteate esmasele informatsioonile lisandunud teabe edastamine. A.2.4 Sündmuse käigus saadud informatsiooni reaalajas vahendamine 1) Sündmusega seotud operatiivse informatsiooni vahendamine. 2) Hädaabiteadete menetlemisega seotud informatsiooni kogumine ja analüüsimine. A.2.5 Professionaalne eneseareng 1) Oma töö analüüs, enesetäiendamine. 2) Tööks vajalike isikuomaduste arendamine. 3) Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse tervise hoidmine. A.2.6 Koolituste ettevalmistamine ja läbiviimine 1) Koolituste läbiviimine. 2) Koolitustegevuse dokumenteerimine. A.2.7 Juhendamine 1) Uute ja täiendavat juhendamist vajavate teenistujate juhendamine. 2) Praktikantide juhendamine. A.2.8 Hädaabiteadete menetlemine võõrkeeles (v.a vene keel) 1) Teiste teenistujate abistamine võõrkeelsete hädaabiteadete töötlemisel. 2) Võõrkeele kasutamine. Päästekorraldaja-logistiku töö on korraldatud ööpäevaringselt valvevahetustega, sõltumata puhkepäevadest ja riigipühadest. Tema töö on vastutusrikas ja psüühilist pingutust nõudev ning eeldab valmisolekut ja oskust erinevate olukordade lahendamiseks. Päästekorraldaja-logistik on valmis töötama pidevalt muutuvates olukordades ning taluma ooteloleku aega ja teadmatust. Päästekorraldaja-logistiku töövahendid on erinevad hädaabiteadete menetlemiseks vajalikud side- ja infotehnoloogia vahendid, andmebaasid ja -kogud. Tööks vajalikud isikuomadused on kohusetundlikkus, empaatiavõime, pinge- ja stressitaluvus, ausus, korrektsus, analüüsivõime, usaldusväärsus. Tavaliselt on päästekorraldaja-logistikul vähemalt keskharidus, kutseoskused on omandatud töö käigus. Nõutav on eelnev töökogemus päästekorraldajana. Päästekorraldaja-logistik, logistik. Töö päästeteenistujana on reguleeritud päästeteenistuse seadusega. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.5 ja B.2.9 (läbiv kompetents) tõendamine. Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitavaid kompetentse B.2.6, B.2.7 ja B.2.8. Väljasõidukorralduse andmine 5 Hädaabiteadete menetlemisega seotud informatsiooni reaalajas infosüsteemi sisestamine 5 Hädaabiteadete esmase informatsiooni edastamine 5 Sündmuse käigus saadud informatsiooni reaalajas vahendamine 5 Professionaalne eneseareng 5 Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitavaid kompetentse B.2.6, B.2.7 ja B.2.8. Koolituste ettevalmistamine ja läbiviimine 5 Juhendamine 5 Hädaabiteadete menetlemine võõrkeeles (v.a vene keel) 5 Päästekorraldaja-logistik, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Päästekorraldaja-valvevahetuse juht, tase 6 Supervisor in Control Room, level 6 4 Päästekorraldaja-valvevahetuse juht, tase 6 (versioon 1) Päästekorraldaja-valvevahetuse juht, tase 6 (versioon 2) Päästekorraldaja-valvevahetuse juht, tase 6 (versioon 3) Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Päästekorraldaja 26 2023-04-04 2023-04-04 2024-06-30 6 6 1349 Kutseteenuste juhid, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Keelte oskustasemete kirjeldused Päästekorraldaja töös nõutavad keeled Arvuti kasutamise oskused Ludmilla Alliksaar, valdkonna ekspert Ülle Jõessar Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Katre Kurvits Häirekeskus Meelis Mesi Häirekeskus Ott Nauts Häirekeskus Kaire Saage Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Kaili Tamm Häirekeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Päästekorraldaja-valvevahetuse juht, tase 6 töö on tagada hädaabiteadete viivitamatu ja nõuetekohane menetlemine läbi päästekorraldaja, tase 4 ja päästekorraldaja-logistik, tase 5 teenistusülesannete täitmise kontrollimise ja nende tegevuse toetamise. 6. taseme päästekorraldaja-valvevahetuse juht korraldab hädaabiteadete menetlemist, koordineerib ja juhendab päästekorraldajate ja päästekorraldaja-logistikute tööd. Töö eeldab meeskonnatööoskust ning suhtlemist klientide ja koostööpartneritega. Päästekorraldaja kutsealal on ka päästekorraldaja, tase 4 ja päästekorraldaja-logistik, tase 5 kutsed. 4. taseme päästekorraldaja töö on võtta vastu ja töödelda viivitamatult kõiki hädaabinumbrile saabuvaid teateid, anda kõigile hädaabiteadetele kiire ja õige ohuhinnang ning edastada vastavalt kehtivatele nõuetele esmast informatsiooni. 5. taseme päästekorraldaja-logistiku töö on päästeasutusele ja kiirabibrigaadidele õigeaegselt väljasõidukorralduse andmine ning väljasõidukorralduse saanud päästeasutusega ja kiirabibrigaadidega side pidamine, info kogumine, vahendamine ja selle dokumenteerimine. A.2.1 Järelevalve teostamine hädaabiteadete vastuvõtmisel 1) Hädaabiteadetele vastamine. 2) Probleemi väljaselgitamine ja esmase ohuhinnangu andmine. 3) Väljakutseks mittekvalifitseeruvate hädaabiteadete registreerimine infosüsteemi ja vajadusel info edastamine asjaomastele asutustele või isikutele. 4) Kliendiga suhtlemine. A.2.2 Järelevalve teostamine hädaabiteadete töötlemisel ja ohuhinnangu andmisel 1) Hädaabiteate töötlemise käigus esmase informatsiooni kogumine ja ohuhinnangu andmine. 2) Hädaabiteate töötlemise käigus täiendava informatsiooni kogumine ja ohuhinnangu andmine. 3) Kliendiga suhtlemine. 4) Väljakutsete jälgimine. A.2.3 Väljasõidukorralduse andmise üle järelevalve teostamine 1) Operatiivressursi paiknemisest ning hõivatusest pideva ülevaate omamine. 2) Väljakutsete jälgimine. 3) Operatiivressursi väljasaatmine sündmuskohale. 4) Teisest teeninduspiirkonnast operatiivressursi kaasamine. 5) Suhtlemine klientide ja koostööpartneritega. A.2.4 Hädaabiteadete esmase informatsiooni edastamine 1) Hädaabiteate töötlemise käigus saadud esmase informatsiooni edastamine. 2) Hädaabiteate esmasele informatsioonile lisandunud teabe edastamine. A.2.5 Sündmuse käigus saadud informatsiooni reaalajas vahendamine 1) Sündmusega seotud operatiivse informatsiooni vahendamine. 2) Hädaabiteadete menetlemisega seotud informatsiooni kogumine ja analüüsimine. 3) Hädaabiteadete menetlemisega seotud informatsiooni edastamise ja vahendamise koordineerimine. A.2.6 Valvevahetuse juhtimine 1) Teenistujate töö jälgimine hädaabiteadete menetlemisel. 2) Teenistujate töösoorituste hindamine. 3) Valvevahetuse töö korraldamine. 4) Teenistujate juhendamine . A.2.7 Professionaalne eneseareng 1) Oma töö analüüs, enesetäiendamine. 2) Tööks vajalike isikuomaduste arendamine. 3) Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse tervise hoidmine. A.2.8 Koolituste ettevalmistamine ja läbiviimine 1) Koolitusvajaduse väljaselgitamine, ettepanekute tegemine täiendkoolituste teemade osas. 2) Koolituste läbiviimine. 3) Koolitustegevuse dokumenteerimine. A.2.9 Juhendamine 1) Uute ja täiendavat juhendamist vajavate teenistujate juhendamine. 2) Praktikantide juhendamine. A.2.10 Kvaliteedi hindamine 1) Teenistujate töösoorituste kvaliteedi hindamine. 2) Kvaliteedi hindamise programmi täitmine. 3) Kokkuvõtete ja aruandluse koostamine. Päästekorraldaja-valvevahetuse juhi töö on korraldatud ööpäevaringselt valvevahetustega, sõltumata puhkepäevadest ja riigipühadest. Tema töö on vastutusrikas ja psüühilist pingutust nõudev ning eeldab valmisolekut ja oskust erinevate olukordade lahendamiseks; päästekorraldaja-valvevahetuse juht tegeleb ka tema alluvuses töötavate päästekorraldajate ja logistikute psühholoogilise pinge maandamisega kriitilistes olukordades. Päästekorraldaja-valvevahetuse juht on valmis töötama pidevalt muutuvates olukordades ning taluma ooteloleku aega ja teadmatust. Päästekorraldaja-valvevahetuse juhi töövahendid on erinevad hädaabiteadete menetlemiseks vajalikud side- ja infotehnoloogia vahendid, andmebaasid ja -kogud. Tööks vajalikud isikuomadused on kohusetundlikkus, empaatiavõime, pinge- ja stressitaluvus, ausus, korrektsus, analüüsivõime, usaldusväärsus ja head juhiomadused. Päästekorraldaja-valvevahetuse juhil on kõrgharidus, kutseoskused on omandatud töö käigus. Nõutav on eelnev töökogemus päästekorraldaja ja päästekorraldaja-logistikuna. Päästekorraldaja- valvevahetuse juht, valvevahetuse juht. Töö päästeteenistujana on reguleeritud päästeteenistuse seadusega. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.7 ja B.2.11 (läbiv kompetents) tõendamine. Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitavaid kompetentse B.2.8, B.2.9 ja B.2.10. Järelevalve teostamine hädaabiteadete vastuvõtmisel 6 Järelevalve teostamine hädaabiteadete töötlemisel ja ohuhinnangu andmisel 6 Väljasõidukorralduse andmise üle järelevalve teostamine 6 Hädaabiteadete esmase informatsiooni edastamine 6 Sündmuse käigus saadud informatsiooni reaalajas vahendamine 6 Valvevahetuse juhtimine 6 Professionaalne eneseareng 6 Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitavaid kompetentse B.2.8, B.2.9 ja B.2.10. Koolituste ettevalmistamine ja läbiviimine 6 Juhendamine 6 Kvaliteedi hindamine 6 Päästekorraldaja-valvevahetuse juht, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Demineerija EOD1, tase 4 EOD technician, EstQF Level 4 4 Demineerija EOD1, tase 4 (versioon 1) Demineerija EOD1, tase 4 (versioon 2) Demineerija EOD1, tase 4 (versioon 3) Demineerija EOD1, tase 4 (versioon 5) Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Demineerija 26 2023-04-04 2023-04-04 2024-04-01 4 4 5411 Päästjad ja tuletõrjujad 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Kutsestandardis kasutatud lühendid Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Kätlin Kekk Päästeamet, Personaliarvestuse ja asjaajamise talitus Margus Kurvits Päästeamet, Demineerimiskeskuse Planeerimise- ja valmisoleku talitus Raido Taalmann Päästeamet, Demineerimiskeskuse Põhja-Eesti pommigrupp Ando Piirsoo Päästeamet, Demineerimiskeskuse Lõuna-Eesti pommigrupp Arno Pugonen Päästeamet, Demineerimiskeskuse nõunik Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Demineerija EOD1, tase 4 töö on abistada meeskonda pommiohu, lahingumoonaohu ja plahvatusohu tõrjumisega seotud tegevustel; ta töötab juhendamisel. Demineerija EOD1 töötab meeskonnas ning tema töö eeldab suhtlemist kolleegide ja ameti- ning eraisikutega. Lisaks demineerija EOD1-le on ka demineerija EOD2, demineerija EOD3, pommitehnik EOD3+ ja demineerimisinstruktori kutsed. Demineerijate pädevus kasvab vastavalt IMAS (International Mine Action Standard; vt lisa 1 Kutsestandardis kasutatud lühendid) maatriksile. Demineerija EOD2, tase 4 töö on abistada leitud esemete ohutustaseme hindamisel ja määramisel, ohutult esemeid teisaldada. Demineerija EOD3, tase 5 töö on tuvastada plahvatusohtlikku lahingumoona ning hinnata leitud esemete ohutustaset, teha ohutustamise protseduure ja hävitada igasugust lahingumoona. Pommitehnik EOD3+, tase 5 on spetsialist, kelle töö on kahjutustada plahvatusohtlikke esemeid, kasutada eritehnikaid ja -oskusi lõhkeseadeldiste ja teiste improviseeritud lõhkematerjalide käitlemisel (nt vedelikud raketimootorites, vaesestatud uraaniga (Depleted Uranium) täidetud lahingumoon jne). Demineerimisinstruktor, tase 6 on spetsialist, kelle töö on juhendamine, demineerimisandmete analüüs ja teadmiste edasiandmine. Demineerija töötab kõrgendatud ohuga töökeskkonnas. Tema töökeskkonda mõjutavad füüsikalised, keemilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid. Töö toimub nii väli- kui sisetingimustes ja nõuab füüsilist pingutust. Töötaja peab olema teadlik tööga kaasnevatest tervise- ja keskkonnariskidest. Töö on vaimselt ja emotsionaalselt pingeline, eeldab töötamist ka öösiti, puhkepäevadel ja riigipühadel. Peamised ohud on plahvatustest ja kemikaalidest tulenevad vigastused, haigestumised ja töötraumad, võimalikud on mitmesugused bioloogiliste, keemiliste ning füüsiliste ja füüsikaliste faktorite poolt tekitatud tervisekahjustused. Töötamisel on oluline täita tööohutuseeskirju ja kasutada isikukaitsevahendeid. Pommiülikonna kasutamine eeldab demineerijalt head füüsilist vormi. Demineerija peamised töövahendid on kaitseriietus ja kaitsevahendid, lõhkematerjal, tulirelvad, erilaengud, metallidetektorid, pommirobot, sideseadmed, röntgeniaparaat, abivahendid, pommikonteiner, mõõtevahendid. Demineerija töökoolituse korraldamisel ja koolituskavade koostamisel lähtutakse rahvusvahelistest EOD (Explosive Ordnance Disposal) koolituspõhimõtetest ja ohutusreeglistikust; sellest tulenevalt on kutse nimetuses ka akronüüm EOD. A.2.1 Töö planeerimine, korraldamine ja juhtimine A.2.2 Lõhketöö tegemine A.2.3 Pommiohu tõrjumine A.2.4 Lahingumoona ohu tõrjumine A.2.5 Plahvatusohu tõrjumine Demineerija EOD1-l on keskharidus, kutseoskused on omandatud demineerija õppekavale vastaval kvalifikatsioonikursusel. Demineerija. Tööd demineerijana reguleerivad päästeseadus, korrakaitseseadus ja neist tulenevad õigusaktid ning IMAS-standardi (International Mine Action Standard) nõuded. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused ja kõik kompetentsid (B.3.1 – B.3.5). Töö planeerimine, korraldamine ja juhtimine 4 Lõhketöö tegemine 4 Pommiohu tõrjumine 4 Lahingumoona ohu tõrjumine 4 Plahvatusohu tõrjumine 4 Demineerija EOD2, tase 4 EOD technician, EstQF Level 4 4 Demineerija EOD2, tase 4 (versioon 1) Demineerija EOD2, tase 4 (versioon 2) Demineerija EOD2, tase 4 (versioon 3) Demineerija EOD2, tase 4 (versioon 5) Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Demineerija 26 2023-04-04 2023-04-04 2024-04-01 4 4 5411 Päästjad ja tuletõrjujad 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Kutsestandardis kasutatud lühendid Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Kätlin Kekk Päästeamet, Personaliarvestuse ja asjaajamise talitus Margus Kurvits Päästeamet, Demineerimiskeskuse Planeerimise- ja valmisoleku talitus Raido Taalmann Päästeamet, Demineerimiskeskuse Põhja-Eesti pommigrupp Ando Piirsoo Päästeamet, Demineerimiskeskuse Lõuna-Eesti pommigrupp Arno Pugonen Päästeamet, Demineerimiskeskuse nõunik Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Demineerija EOD2, tase 4 töö on abistada meeskonda pommiohu, lahingumoonaohu ja plahvatusohu tõrjumisega seotud tegevustel, leitud esemete ohutustaseme hindamisel ja määramisel, ohutult esemeid teisaldada. Ta töötab üldjuhul juhendamisel, kuid lihtsamaid (korduvaid) tööülesandeid täidab iseseisvalt. Demineerija EOD2 töötab meeskonnas ning tema töö eeldab suhtlemist kolleegide ja ameti- ning eraisikutega. Lisaks demineerija EOD2-le on ka demineerija EOD1, demineerija EOD3, pommitehnik EOD3+ ja demineerimisinstruktori kutsed. Demineerijate pädevus kasvab vastavalt IMAS (International Mine Action Standard, vt lisa 1 Kutsestandardis kasutatud lühendid) maatriksile. Demineerija EOD1, tase 4 töö on abistada meeskonda pommiohu, lahingumoonaohu ja plahvatusohu tõrjumisega seotud tegevustel; ta töötab juhendamisel. Demineerija EOD3, tase 5 töö on tuvastada plahvatusohtlikku lahingumoona ning hinnata leitud esemete ohutustaset, teha ohutustamise protseduure ja hävitada igasugust lahingumoona. Pommitehnik EOD3+, tase 5 on spetsialist, kelle töö on kahjutustada plahvatusohtlikke esemeid, kasutada eritehnikaid ja -oskusi lõhkeseadeldiste ja teiste improviseeritud lõhkematerjalide käitlemisel (nt vedelikud raketimootorites, vaesestatud uraaniga (Depleted Uranium) täidetud lahingumoon jne). Demineerimisinstruktor, tase 6 on spetsialist, kelle töö on juhendamine, demineerimisandmete analüüs ja teadmiste edasiandmine. Demineerija töötab kõrgendatud ohuga töökeskkonnas. Tema töökeskkonda mõjutavad füüsikalised, keemilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid. Töö toimub nii väli- kui sisetingimustes ja nõuab füüsilist pingutust. Töötaja peab olema teadlik tööga kaasnevatest tervise- ja keskkonnariskidest. Töö on vaimselt ja emotsionaalselt pingeline, eeldab töötamist ka öösiti, puhkepäevadel ja riigipühadel. Peamised ohud on plahvatustest ja kemikaalidest tulenevad vigastused, haigestumised ja töötraumad, võimalikud on mitmesugused bioloogiliste, keemiliste ning füüsiliste ja füüsikaliste faktorite poolt tekitatud tervisekahjustused. Töötamisel on oluline täita tööohutuseeskirju ja kasutada isikukaitsevahendeid. Pommiülikonna kasutamine eeldab demineerijalt head füüsilist vormi. Demineerija peamised töövahendid on kaitseriietus ja kaitsevahendid, lõhkematerjal, tulirelvad, erilaengud, metallidetektorid, pommirobot, sideseadmed, röntgeniaparaat, abivahendid, pommikonteiner, mõõtevahendid. Demineerija töökoolituse korraldamisel ja koolituskavade koostamisel lähtutakse rahvusvahelistest EOD (Explosive Ordnance Disposal) koolituspõhimõtetest ja ohutusreeglistikust; sellest tulenevalt on kutse nimetuses ka akronüüm EOD. A.2.1 Töö planeerimine, korraldamine ja juhtimine A.2.2 Lõhketöö tegemine A.2.3 Pommiohu tõrjumine A.2.4 Lahingumoona ohu tõrjumine A.2.5 Plahvatusohu tõrjumine Demineerija EOD2-l on keskharidus, kutseoskused on omandatud demineerija õppekavale vastaval kvalifikatsioonikursusel ning praktilise töö käigus. Demineerija EOD2 on demineerija EOD1-na töötanud vähemalt 2 aastat. Demineerija. Tööd demineerijana reguleerivad päästeseadus, korrakaitseseadus ja neist tulenevad õigusaktid ning IMAS-standardi (International Mine Action Standard) nõuded. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused ja kõik kompetentsid (B.3.1 – B.3.5). Töö planeerimine, korraldamine ja juhtimine 4 Lõhketöö tegemine 4 Pommiohu tõrjumine 4 Lahingumoona ohu tõrjumine 4 Plahvatusohu tõrjumine 4 Demineerija EOD3, tase 5 EOD technician, EstQF Level 5 4 Demineerija EOD3, tase 5 (versioon 1) Demineerija EOD3, tase 5 (versioon 2) Demineerija EOD3, tase 5 (versioon 3) Demineerija EOD3, tase 5 (versioon 5) Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Demineerija 26 2023-04-04 2023-04-04 2024-04-01 5 5 5411 Päästjad ja tuletõrjujad 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Kutsestandardis kasutatud lühendid Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Kätlin Kekk Päästeamet, Personaliarvestuse ja asjaajamise talitus Margus Kurvits Päästeamet, Demineerimiskeskuse Planeerimise- ja valmisoleku talitus Raido Taalmann Päästeamet, Demineerimiskeskuse Põhja-Eesti pommigrupp Ando Piirsoo Päästeamet, Demineerimiskeskuse Lõuna-Eesti pommigrupp Arno Pugonen Päästeamet, Demineerimiskeskuse nõunik Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Demineerija EOD3, tase 5 töö on igasuguse lahingumoona tuvastamine, ohutaseme hindamine, ohutustamine ja hävitamine. Demineerija EOD3 juhendab demineerijaid EOD1 ja EOD2 lahingumoonaga seotud tööülesannete täitmisel. Demineerija EOD3 töötab meeskonnas ning tema töö eeldab suhtlemist kolleegide ja ameti- ning eraisikutega. Lisaks demineerija EOD3-le on ka demineerija EOD1, demineerija EOD2, pommitehnik EOD3+ ja demineerimisinstruktori kutsed. Demineerijate pädevus kasvab vastavalt IMAS (International Mine Action Standard, vt lisa 1 Kutsestandardis kasutatud lühendid) maatriksile. Demineerija EOD1, tase 4 töö on abistada meeskonda pommiohu, lahingumoonaohu ja plahvatusohu tõrjumisega seotud tegevustel; ta töötab juhendamisel. Demineerija EOD2, tase 4 töö on abistada leitud esemete ohutustaseme hindamisel ja määramisel, ohutult esemeid teisaldada. Pommitehnik EOD3+, tase 5 on spetsialist, kelle töö on kahjutustada plahvatusohtlikke esemeid, kasutada eritehnikaid ja -oskusi lõhkeseadeldiste ja teiste improviseeritud lõhkematerjalide käitlemisel (nt vedelikud raketimootorites, vaesestatud uraaniga (Depleted Uranium) täidetud lahingumoon jne). Demineerimisinstruktor, tase 6 on spetsialist, kelle töö on juhendamine, demineerimisandmete analüüs ja teadmiste edasiandmine. Demineerija töötab kõrgendatud ohuga töökeskkonnas. Tema töökeskkonda mõjutavad füüsikalised, keemilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid. Töö toimub nii väli- kui sisetingimustes ja nõuab füüsilist pingutust. Töötaja peab olema teadlik tööga kaasnevatest tervise- ja keskkonnariskidest. Töö on vaimselt ja emotsionaalselt pingeline, eeldab töötamist ka öösiti, puhkepäevadel ja riigipühadel. Peamised ohud on plahvatustest ja kemikaalidest tulenevad vigastused, haigestumised ja töötraumad, võimalikud on mitmesugused bioloogiliste, keemiliste ning füüsiliste ja füüsikaliste faktorite poolt tekitatud tervisekahjustused. Töötamisel on oluline täita tööohutuseeskirju ja kasutada isikukaitsevahendeid. Pommiülikonna kasutamine eeldab demineerijalt head füüsilist vormi. Demineerija peamised töövahendid on kaitseriietus ja kaitsevahendid, lõhkematerjal, tulirelvad, erilaengud, metallidetektorid, pommirobot, sideseadmed, röntgeniaparaat, abivahendid, pommikonteiner, mõõtevahendid. Demineerija töökoolituse korraldamisel ja koolituskavade koostamisel lähtutakse rahvusvahelistest EOD (Explosive Ordnance Disposal) koolituspõhimõtetest ja ohutusreeglistikust; sellest tulenevalt on kutse nimetuses ka akronüüm EOD. A.2.1 Töö planeerimine, korraldamine ja juhtimine A.2.2 Lõhketöö tegemine A.2.3 Pommiohu tõrjumine A.2.4 Lahingumoona ohu tõrjumine A.2.5 Plahvatusohu tõrjumine Demineerija EOD3-l on keskharidus, kutseoskused on omandatud demineerija õppekavale vastaval kvalifikatsioonikursusel ning praktilise töö käigus. Demineerija EOD3 on demineerija EOD2-na töötanud vähemalt 2 aastat. Demineerimistöö juhina töötamiseks peab ta olema läbinud juhtimiskoolituse. Demineerija. Tööd demineerijana reguleerivad päästeseadus, korrakaitseseadus ja neist tulenevad õigusaktid ning IMAS-standardi (International Mine Action Standard) nõuded. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused ja kõik kompetentsid (B.3.1 – B.3.5). Töö planeerimine, korraldamine ja juhtimine 5 Lõhketöö tegemine 5 Pommiohu tõrjumine 5 Lahingumoona ohu tõrjumine 5 Plahvatusohu tõrjumine 5 Pommitehnik EOD3+, tase 5 EOD technician, EstQF Level 5 4 Pommitehnik EOD3+, tase 5 (versioon 2) Pommitehnik EOD3+, tase 5 (versioon 3) Pommitehnik EOD3+, tase 5 (versioon 5) Pommitehnik, tase 5 (versioon 1) Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Demineerija 26 2023-04-04 2023-04-04 2024-04-01 5 5 3359 Valitsuse haldusalade ametnikud, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Kutsestandardis kasutatud lühendid Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Kätlin Kekk Päästeamet, Personaliarvestuse ja asjaajamise talitus Margus Kurvits Päästeamet, Demineerimiskeskuse Planeerimise- ja valmisoleku talitus Raido Taalmann Päästeamet, Demineerimiskeskuse Põhja-Eesti pommigrupp Ando Piirsoo Päästeamet, Demineerimiskeskuse Lõuna-Eesti pommigrupp Arno Pugonen Päästeamet, Demineerimiskeskuse nõunik Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Pommitehnik EOD3+, tase 5 on spetsialist, kelle töö on kahjutustada plahvatusohtlikke esemeid, kasutada eritehnikaid ja -oskusi lõhkeseadeldiste ja teiste improviseeritud lõhkematerjalide käitlemisel (nt vedelikud raketimootorites, vaesestatud uraaniga (Depleted Uranium) täidetud lahingumoon jne), improviseeritud lõhkeseadeldiste kahjutustamine ning demineerijate juhendamine nende tööülesannete täitmisel. Pommitehnik töötab meeskonnas ning tema töö eeldab suhtlemist kolleegide ja ameti- ning eraisikutega. Lisaks pommitehnik EOD3+-le on ka demineerija EOD1, demineerija EOD2, demineerija EOD3 ja demineerimisinstruktori kutsed. Demineerijate pädevus kasvab vastavalt IMAS (International Mine Action Standard, vt lisa 1 Kutsestandardis kasutatud lühendid) maatriksile. Demineerija EOD1, tase 4 töö on abistada meeskonda pommiohu, lahingumoonaohu ja plahvatusohu tõrjumisega seotud tegevustel; ta töötab juhendamisel. Demineerija EOD2, tase 4 töö on abistada leitud esemete ohutustaseme hindamisel ja määramisel, ohutult esemeid teisaldada. Demineerija EOD3, tase 5 töö on tuvastada plahvatusohtlikku lahingumoona ning hinnata leitud esemete ohutustaset, teha ohutustamise protseduure ja hävitada igasugust lahingumoona. Demineerimisinstruktor, tase 6 on spetsialist, kelle töö on juhendamine, demineerimisandmete analüüs ja teadmiste edasiandmine. Demineerija töötab kõrgendatud ohuga töökeskkonnas. Tema töökeskkonda mõjutavad füüsikalised, keemilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid. Töö toimub nii väli- kui sisetingimustes ja nõuab füüsilist pingutust. Töötaja peab olema teadlik tööga kaasnevatest tervise- ja keskkonnariskidest. Töö on vaimselt ja emotsionaalselt pingeline, eeldab töötamist ka öösiti, puhkepäevadel ja riigipühadel. Peamised ohud on plahvatustest ja kemikaalidest tulenevad vigastused, haigestumised ja töötraumad, võimalikud on mitmesugused bioloogiliste, keemiliste ning füüsiliste ja füüsikaliste faktorite poolt tekitatud tervisekahjustused. Töötamisel on oluline täita tööohutuseeskirju ja kasutada isikukaitsevahendeid. Pommiülikonna kasutamine eeldab demineerijalt head füüsilist vormi. Pommitehniku peamised töövahendid on kaitseriietus ja kaitsevahendid, lõhkematerjal, tulirelvad, erilaengud, metallidetektorid, pommirobot, sideseadmed, röntgeniaparaat, abivahendid, pommikonteiner, mõõtevahendid. Demineerija töökoolituse korraldamisel ja koolituskavade koostamisel lähtutakse rahvusvahelistest EOD (Explosive Ordnance Disposal) koolituspõhimõtetest ja ohutusreeglistikust; sellest tulenevalt on kutse nimetuses ka akronüüm EOD. A.2.1 Töö planeerimine, korraldamine ja juhtimine A.2.2 Lõhketöö tegemine A.2.3 Pommiohu tõrjumine A.2.4 Lahingumoona ohu tõrjumine A.2.5 Plahvatusohu tõrjumine Pommitehnikul on keskharidus, läbitud pommitehniku õppekavale vastav kvalifikatsioonikursus või samaväärne koolitus ja praktilise töö käigus omandatud kutseoskused. Pommitehnik (EOD3+) on demineerija EOD3-na töötanud vähemalt 2 aastat. Demineerija, pommitehnik. Tööd demineerijana reguleerivad päästeseadus, korrakaitseseadus ja neist tulenevad õigusaktid ning IMAS-standardi (International Mine Action Standard) nõuded. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused ja kõik kompetentsid (B.3.1 – B.3.5). Töö planeerimine, korraldamine ja juhtimine 5 Lõhketöö tegemine 5 Pommiohu tõrjumine 5 Lahingumoona ohu tõrjumine 5 Plahvatusohu tõrjumine 5 Demineerimisinstruktor, tase 6 EOD technician, EstQF Level 6 4 Demineerimisinstruktor, tase 6 (versioon 1) Demineerimisinstruktor, tase 6 (versioon 2) Demineerimisinstruktor, tase 6 (versioon 3) Demineerimisinstruktor, tase 6 (versioon 5) Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Demineerija 26 2023-04-04 2023-04-04 2024-04-01 6 6 3359 Valitsuse haldusalade ametnikud, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Kutsestandardis kasutatud lühendid Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Kätlin Kekk Päästeamet, Personaliarvestuse ja asjaajamise talitus Margus Kurvits Päästeamet, Demineerimiskeskuse Planeerimise- ja valmisoleku talitus Raido Taalmann Päästeamet, Demineerimiskeskuse Põhja-Eesti pommigrupp Ando Piirsoo Päästeamet, Demineerimiskeskuse Lõuna-Eesti pommigrupp Arno Pugonen Päästeamet, Demineerimiskeskuse nõunik Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Demineerimisinstruktor, tase 6 on spetsialist, kes on läbinud etapiliselt kõik demineerimise kvalifikatsioonikursused ja omandanud vastava kompetentsuse. Demineerimisinstruktori töö on juhendamine, demineerimisandmete analüüs ja teadmiste edasiandmine. Demineerimisinstruktori töö eesmärk on demineerimise kvaliteedi hoidmine ja tõstmine. Demineerimisinstruktor töötab meeskonnas ning tema töö eeldab suhtlemist kolleegide ja ameti- ning eraisikutega. Lisaks demineerimisinstruktorile on ka demineerija EOD1, demineerija EOD2, demineerija EOD3, pommitehnik EOD3+ kutsed. Demineerijate pädevus kasvab vastavalt IMAS (International Mine Action Standard, vt lisa 1 Kutsestandardis kasutatud lühendid) maatriksile. Demineerija EOD1, tase 4 töö on abistada meeskonda pommiohu, lahingumoonaohu ja plahvatusohu tõrjumisega seotud tegevustel; ta töötab juhendamisel. Demineerija EOD2, tase 4 töö on abistada leitud esemete ohutustaseme hindamisel ja määramisel, ohutult esemeid teisaldada. Demineerija EOD3, tase 5 töö on tuvastada plahvatusohtlikku lahingumoona ning hinnata leitud esemete ohutustaset, teha ohutustamise protseduure ja hävitada igasugust lahingumoona. Pommitehnik EOD3+, tase 5 on spetsialist, kelle töö on kahjutustada plahvatusohtlikke esemeid, kasutada eritehnikaid ja -oskusi lõhkeseadeldiste ja teiste improviseeritud lõhkematerjalide käitlemisel (nt vedelikud raketimootorites, vaesestatud uraaniga (Depleted Uranium) täidetud lahingumoon jne). Demineerija töötab kõrgendatud ohuga töökeskkonnas. Tema töökeskkonda mõjutavad füüsikalised, keemilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid. Töö toimub nii väli- kui sisetingimustes ja nõuab füüsilist pingutust. Töötaja peab olema teadlik tööga kaasnevatest tervise- ja keskkonnariskidest. Töö on vaimselt ja emotsionaalselt pingeline, eeldab töötamist ka öösiti, puhkepäevadel ja riigipühadel. Peamised ohud on plahvatustest ja kemikaalidest tulenevad vigastused, haigestumised ja töötraumad, võimalikud on mitmesugused bioloogiliste, keemiliste ning füüsiliste ja füüsikaliste faktorite poolt tekitatud tervisekahjustused. Töötamisel on oluline täita tööohutuseeskirju ja kasutada isikukaitsevahendeid. Pommiülikonna kasutamine eeldab demineerijalt head füüsilist vormi. Demineerimisinstruktori peamised töövahendid on kaitseriietus ja kaitsevahendid, lõhkematerjal, tulirelvad, erilaengud, metallidetektorid, pommirobot, sideseadmed, röntgeniaparaat, abivahendid, pommikonteiner, mõõtevahendid. Demineerija töökoolituse korraldamisel ja koolituskavade koostamisel lähtutakse rahvusvahelistest EOD (Explosive Ordnance Disposal) koolituspõhimõtetest ja ohutusreeglistikust; sellest tulenevalt on kutse nimetuses ka akronüüm EOD. A.2.1 Töö planeerimine, korraldamine ja juhtimine A.2.2 Lõhketöö tegemine A.2.3 Pommiohu tõrjumine A.2.4 Lahingumoona ohu tõrjumine A.2.5 Plahvatusohu tõrjumine Üldjuhul on demineerimisinstruktoril kõrgharidus ja töökohal omandatud kutseoskused. Demineerimisinstruktoril on nõutav vähemalt 2-aastane kogemus pommitehnikuna. Demineerija, demineerimisinstruktor. Tööd demineerijana reguleerivad päästeseadus, korrakaitseseadus ja neist tulenevad õigusaktid ning IMAS-standardi (International Mine Action Standard) nõuded. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused ja kõik kompetentsid (B.3.1 – B.3.5). Töö planeerimine, korraldamine ja juhtimine 6 Lõhketöö tegemine 6 Pommiohu tõrjumine 6 Lahingumoona ohu tõrjumine 6 Plahvatusohu tõrjumine 6 Eripedagoog, tase 7 Special Education Teacher, EstQF Level 7 3 Eripedagoog, tase 7 (versioon 1) Eripedagoog, tase 7 (versioon 2) Eripedagoog, tase 7 (versioon 4) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Eripedagoog 33 2023-04-06 2023-04-06 2023-12-31 7 7 2352 Eripedagoogid 0111 Kasvatusteadus 85 Haridus Kutsestandardis kasutatud terminid Keelte oskustasemete kirjeldused Liis Ehavere SA Innove Raplamaa Rajaleidja keskus Pille Häidkind Tartu Ülikool Tiina Kivirand Haridus- ja Teadusministeerium Triin Kivirähk Tartu Katoliku Hariduskeskus Ana Kontor Eesti Eripedagoogide Liit, Tartu Herbert Masingu Kool Katrin Luhaäär Eesti Koolijuhtide Ühendus, Tallinna Ristiku Põhikool Lea Pilme Rakvere Põhikool Marge Süld Tallinna Tondi Põhikool Ene Varik-Maasik Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituut Kristin Veltri Haapsalu Viigi Kool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Eripedagoog on tugispetsialist, kelle tegevuse eesmärk on eakaaslastest eristuva õppija arengu toetamine ja suunamine, arvestades õppekava(de) nõuete ja võimalustega. Ta teeb koostööd vanemate, õpetajate, teiste erialaspetsialistide ja kolleegidega ning nõustab neid. Eripedagoog töötab koolieelses lasteasutuses, koolis jt haridusasutustes, tervishoiu- ja sotsiaalasutustes, sh rehabilitatsioonimeeskonnas. Eripedagoog, tase 7 hindab õppija õpioskuste ja arengu taset, kavandab õppetegevust õppija erivajadustest lähtuvalt ning õpetab toetavas ja turvalises keskkonnas. Ta täiendab ennast erialaselt, koolitab ja juhendab kolleege, teisi erialaspetsialiste ja üliõpilasi. Eripedagoogi kutsealal on ka kutse eripedagoog, tase 8, kes lisaks eelloetletule osaleb eripedagoogikaga seotud valdkondade arendamises, koostab ja retsenseerib õppevara, koordineerib ja juhib koostöövõrgustike tööd. A.2.1 Õppija erivajaduste märkamine ja hindamine 1. Erivajadustega õppija psüühiliste protsesside, kõne, käitumise, õpioskuste jm hindamine, kirjeldamine ja analüüsimine. 2. Hindamistulemuste dokumenteerimine, sh soovituste andmine edasisteks tegevusteks. 3. Teiste erialaspetsialistide hinnangute (eri)pedagoogiline tõlgendamine. A.2.2 Õppetegevuse planeerimine 1. Dokumentatsiooni koostamine. 2. Teiste erialaspetsialistide kaasamine. 3. Õppija arengut toetavate lisategevuste soovitamine. 4. Õppevara valimine. A.2.3 Õpikeskkonna kujundamine 1. Füüsilise õpikeskkonna kujundamine. 2. Vaimse õpikeskkonna kujundamine. 3. Sotsiaalse õpikeskkonna kujundamine. A.2.4 Õpetamine 1. Erivajadusega õppija õpieesmärkide seadmine. 2. Õppeprotsessi kavandamine. 3. Individuaalseid erivajadusi arvestav õpetamine, õppetegevuste kohandamine. A.2.5 Eripedagoogiline nõustamine ja mentorlus 1. Õppija ja vanemate nõustamine. 2. Kolleegide, juhtkonna ja teiste erialade spetsialistide nõustamine. A.2.6 Professionaalne enesearendamine 1. Professionaalne eneseanalüüs. 2. Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse tervise hoidmine ja arendamine. 3. Eripedagoogiline enesetäiendamine. A.2.7 Arendus-, loome- või teadustegevus eripedagoogika valdkonnas 1. Arengu- ja õppekava ning muude dokumentide koostamine. 2. Erivajadustega õppijatele suunatud õppevara kohandamine ja koostamine. A.2.8 Juhtimine 1. Grupi juhtimine. 2. Ürituste või projektide juhtimine. A.2.9 Eripedagoogika-alane koolitamine ja juhendamine 1. Erialaste koolituste kavandamine erinevatele sihtgruppidele. 2. Erialaste koolituste läbiviimine erinevatele sihtgruppidele. 3. Üliõpilaste praktika või alustavate kolleegide juhendamine. Eripedagoogi tööaeg ja puhkus on reguleeritud töölepinguseadusega. Eripedagoog puutub kokku emotsionaalsete ja füüsiliste ohuteguritega, tal peab olema valmisolek tegutsemiseks tavapärasest erinevates olukordades. Eripedagoogi peamised töövahendid on õppevara, kooli- ja kontoritarbed ning -tehnika, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) vahendid ja programmid ning erivahendid ja -materjalid vastavalt õppijate sihtgrupile ja õpetatavale valdkonnale. Eripedagoogi töös on olulised sallivus ja empaatia, positiivsus, paindlikkus, kohanemisvõime, analüüsivõime, loovus, järjekindlus, pingetaluvus ning tasakaalukus. Tavaliselt on 7. taseme eripedagoogil eripedagoogika magistrikraad või magistritasemel haridus ja kompetentside saavutamiseks vajalik töökogemus. Eripedagoog. Töötamist eripedagoogina reguleerib põhikooli- ja gümnaasiumiseadus. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1-B.2.7 ja B.2.10 (läbiv kompetents). Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitavaid kompetentse B.2.8 ja B.2.9. Õppija erivajaduste märkamine ja hindamine 7 Õppetegevuse planeerimine 7 Õpikeskkonna kujundamine 7 Õpetamine 7 Eripedagoogiline nõustamine ja mentorlus 7 Professionaalne enesearendamine 7 Arendus-, loome- või teadustegevus eripedagoogika valdkonnas 7 Võimalik on täiendavalt tõendada valitavaid kompetentse B.2.8 ja B.2.9. Juhtimine 7 Eripedagoogika-alane koolitamine ja juhendamine 7 Eripedagoogi kutset läbiv kompetents 7 Eripedagoog, tase 8 Special education teacher, level 8 3 Eripedagoog, tase 8 (versioon 1) Eripedagoog, tase 8 (versioon 2) Eripedagoog, tase 8 (versioon 4) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Eripedagoog 33 2023-04-06 2023-04-06 2023-12-31 8 8 2352 Eripedagoogid 0111 Kasvatusteadus 85 Haridus Kutsestandardis kasutatud terminid Keelte oskustasemete kirjeldused Liis Ehavere SA Innove Raplamaa Rajaleidja keskus Pille Häidkind Tartu Ülikool Tiina Kivirand Haridus- ja Teadusministeerium Triin Kivirähk Tartu Katoliku Hariduskeskus Ana Kontor Eesti Eripedagoogide Liit, Tartu Herbert Masingu Kool Katrin Luhaäär Eesti Koolijuhtide Ühendus, Tallinna Ristiku Põhikool Lea Pilme Rakvere Põhikool Marge Süld Tallinna Tondi Põhikool Ene Varik-Maasik Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituut Kristin Veltri Haapsalu Viigi Kool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Eripedagoog on tugispetsialist, kelle tegevuse eesmärk on eakaaslastest eristuva õppija arengu toetamine ja suunamine, arvestades õppekava(de) nõuete ja võimalustega. Ta teeb koostööd vanemate, õpetajate, teiste erialaspetsialistide ja kolleegidega ning nõustab neid. Eripedagoog töötab koolieelses lasteasutuses, koolis jt haridusasutustes, tervishoiu- ja sotsiaalasutustes, sh rehabilitatsioonimeeskonnas. Eripedagoog, tase 8 hindab õppija õpioskuste ja arengu taset, kavandab õppetegevust õppija erivajadustest lähtuvalt ning õpetab toetavas ja turvalises keskkonnas. Ta täiendab ennast erialaselt, koolitab ja juhendab kolleege, teisi erialaspetsialiste ja üliõpilasi. Eripedagoog, tase 8 osaleb eripedagoogikaga seotud valdkondade arendamises, koostab ja retsenseerib õppevara, koolitab ja juhendab kolleege, teisi spetsialiste ja üliõpilasi, koordineerib ja juhib koostöövõrgustike tööd. Eripedagoogi kutsealal on ka kutse eripedagoog, tase 7, kes hindab õppija õpioskuste ja arengu taset, kavandab õppetegevust õppija erivajadustest lähtuvalt ning õpetab toetavas ja turvalises keskkonnas. Ta täiendab ennast erialaselt, koolitab ja juhendab kolleege, teisi erialaspetsialiste ja üliõpilasi. A.2.1 Õppija erivajaduste märkamine ja hindamine 1. Erivajadustega õppija psüühiliste protsesside, kõne, käitumise, õpioskuste jm hindamine, kirjeldamine ja analüüsimine. 2. Hindamistulemuste dokumenteerimine, sh soovituste andmine edasisteks tegevusteks. 3. Teiste erialaspetsialistide hinnangute (eri)pedagoogiline tõlgendamine. A.2.2 Õppetegevuse planeerimine 1. Dokumentatsiooni koostamine. 2. Teiste erialaspetsialistide kaasamine. 3. Õppija arengut toetavate lisategevuste soovitamine. 4. Õppevara valimine. A.2.3 Õpikeskkonna kujundamine 1. Füüsilise õpikeskkonna kujundamine. 2. Vaimse õpikeskkonna kujundamine. 3. Sotsiaalse õpikeskkonna kujundamine. A.2.4 Õpetamine 1. Erivajadusega õppija õpieesmärkide seadmine. 2. Õppeprotsessi kavandamine. 3. Individuaalseid erivajadusi arvestav õpetamine, õppetegevuste kohandamine. A.2.5 Eripedagoogiline nõustamine ja mentorlus 1. Õppija ja vanemate nõustamine. 2. Kolleegide, juhtkonna ja teiste erialade spetsialistide nõustamine. A.2.6 Professionaalne enesearendamine 1. Professionaalne eneseanalüüs. 2. Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse tervise hoidmine ja arendamine. 3. Eripedagoogiline enesetäiendamine. A.2.7 Arendus-, loome- või teadustegevus eripedagoogika valdkonnas 1. Eripedagoogika valdkonnaga seotud dokumentide koostamine. 2. Erivajadustega õppijatele suunatud õppevara kohandamine ja koostamine. 3. Õpetajatele suunatud eripedagoogiliste juhendmaterjalide koostamine. 4. Õpetajahariduse ja/või eripedagoogika valdkonna teadus- või arendustöö. A.2.8 Juhtimine 1. Grupi juhtimine. 2. Ürituste või projektide juhtimine. A.2.9 Eripedagoogika-alane koolitamine ja juhendamine 1. Erialaste koolituste kavandamine erinevatele sihtgruppidele. 2. Erialaste koolituste läbiviimine erinevatele sihtgruppidele. 3. Üliõpilaste praktika või alustavate kolleegide juhendamine. Eripedagoogi tööaeg ja puhkus on reguleeritud töölepinguseadusega. Eripedagoog puutub kokku emotsionaalsete ja füüsiliste ohuteguritega, tal peab olema valmisolek tegutsemiseks tavapärasest erinevates olukordades. Eripedagoogi peamised töövahendid on õppevara, kooli- ja kontoritarbed ning -tehnika, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) vahendid ja programmid ning erivahendid ja -materjalid vastavalt õppijate sihtgrupile ja õpetatavale valdkonnale. Eripedagoogi töös on olulised sallivus ja empaatia, positiivsus, paindlikkus, kohanemisvõime, analüüsivõime, loovus, järjekindlus, pingetaluvus ning tasakaalukus. Eripedagoog, tase 8 on magistritasemel haridusega spetsialist, kes on õppinud eripedagoogikat ja arendanud oma kompetentse eripedagoogilise tegevuse käigus. Eripedagoog. Töötamist eripedagoogina reguleerib põhikooli- ja gümnaasiumiseadus. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1- B.2.7 ja B.2.10 (läbiv kompetents) tõendamine. Valitavatest kompetentsidest (B.2.8 ja B.2.9) tuleb tõendada vähemalt üks. Õppija erivajaduste märkamine ja hindamine 8 Õppetegevuse planeerimine 8 Õpikeskkonna kujundamine 8 Õpetamine 8 Eripedagoogiline nõustamine ja mentorlus 8 Professionaalne enesearendamine 8 Arendus-, loome- või teadustegevus eripedagoogika valdkonnas 8 Valitavatest kompetentsidest (B.2.8 ja B.2.9) tuleb tõendada vähemalt üks. Juhtimine 8 Eripedagoogika-alane koolitamine ja juhendamine 7 Eripedagoogi kutset läbiv kompetents 7 Sotsiaalpedagoog, tase 6 Social Pedagogue, EstQF Level 6 4 Sotsiaalpedagoog, tase 6 (versioon 1) Sotsiaalpedagoog, tase 6 (versioon 2) Sotsiaalpedagoog, tase 6 (versioon 3) Sotsiaalpedagoog, tase 6 (versioon 5) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Sotsiaalpedagoog 33 2023-04-06 2023-04-06 2023-12-31 6 6 2359 Pedagoogika tippspetsialistid, mujal liigitamata 0313 Psühholoogia 85 Haridus Keelte oskustasemete kirjeldused Aivar Haller Eesti Lastevanemate Liit Hille Ilves Eesti Linnade ja Valdade Liit Kristi Kõiv Tartu Ülikool Viktoria Latova SA Innove Mare Leino Tallinna Ülikool Mailis Ostra Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendus Mehis Pever Eesti Koolijuhtide Ühendus Svetlana Põdder Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Sotsiaalpedagoog on tugispetsialist, kelle tegevuse eesmärk on sotsialiseerumistoe korraldamine ja arendamine ning isiku arengu toetamine võrgustikutöö kaudu sotsiaalpedagoogiliste meetoditega. Sotsiaalpedagoogid töötavad haridusasutustes, nõustamiskeskustes, turvakodudes, vanglates, haiglates jne. Sotsiaalpedagoog, tase 6 märkab ja hindab isiku sotsialiseerumisvajadusi, toetab tema arengut ja toimetulekut, kaasates võrgustiku. Sotsiaalpedagoogi kutsealal on ka kutse sotsiaalpedagoog, tase 7, kes lisaks eelloetletule juhendab kolleege sotsiaalpedagoogika vallas, koordineerib ja juhib koostöövõrgustike tööd, arendab sotsiaalpedagoogika valdkonda. A.2.1 Sotsiaalpedagoogilise tegevuse kavandamine 1. Sotsiaalsete oskuste hindamine. 2. Töökavade koostamine. 3. Erinevate huvigruppide kaasamine. 4. Õppetööd toetavate tegevuste kavandamine. 5. Õppija arengu toetamine. 6. Õppetöövälise tegevuse toetamine. 7. Metoodiliste materjalide valimine. A.2.2 Sotsiaalpedagoogiline hindamine 1. Abivajajate väljaselgitamine. 2. Lähikeskkonna võrgustiku ja ressursside väljaselgitamine. 3. Sotsiaalkultuuriliste erinevuste ning integratsiooniga seotud probleemide märkamine ja nendega tegelemine. 4. Sotsiaalsete oskuste hindamine. A.2.3 Juhtumikorraldus ja nõustamine 1. Olukorra kaardistamine. 2. Esmatasandi sotsiaalpedagoogiline nõustamine. 3. Juhtumitöö. 4. Sotsiaalsete oskuste arendamine. 5. Ennetustöö. 6. Sekkumine. 7. Sotsiaalpedagoogilise sekkumise tõhususe hindamine. A.2.4 Turvalise õpi- ja töökeskkonna kujundamine 1. Tegevuste kavandamine. 2. Sotsiaalpedagoogiline ennetustöö turvalise keskkonna säilitamiseks. A.2.5 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 1. Oma töö analüüsimine ja enesearendamine. 2. Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse tervise hoidmine ja arendamine. 3. Erinevate spetsialistide nõustamine. 4. Sotsiaalpedagoogiliste tegevuste tutvustamine. A.2.6 Juhtimine 1. Gruppide juhtimine. 2. Erialase ühingu või ühenduse tegevuse juhtimine või koordineerimine Sotsiaalpedagoogi tööaeg ja puhkus on reguleeritud töölepingu seadusega ja muude õigusaktidega. Sotsiaalpedagoogi töö fookuses on töö inimestega. Tema töö on vaheldusrikas ja väljakutseid pakkuv ning jaguneb tööks klientidega, iseseisvaks tööks, koostööks teiste spetsialistidega ja enesetäiendamiseks. Sotsiaalpedagoog puutub kokku ohuteguritega (sotsiaalsed, emotsionaalsed, füüsilised). Tal peab olema valmidus tegutseda ohu- ja kriisiolukorras. Sotsiaalpedagoogi peamised töövahendid on erialased vahendid ja materjalid, kontoritarbed ning -tehnika, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) vahendid ja programmid. Sotsiaalpedagoogi töös on olulised kohanemisvõime, järjekindlus, pingetaluvus ja empaatia. Tavaliselt on 6. taseme sotsiaalpedagoogil erialane bakalaureusekraad või kompetentside saavutamiseks vajalik töökogemus. Sotsiaalpedagoog. Töötamist sotsiaalpedagoogina reguleerib põhikooli- ja gümnaasiumiseadus. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.5 ja B.2.7 (läbiv kompetents) tõendamine. Täiendavalt on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.6. Sotsiaalpedagoogilise tegevuse kavandamine 6 Sotsiaalpedagoogiline hindamine 6 Juhtumikorraldus ja nõustamine 6 Turvalise õpi- ja töökeskkonna kujundamine 6 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 6 Täiendavalt on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.6. Juhtimine 6 Sotsiaalpedagoog, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Sotsiaalpedagoog, tase 7 Social pedagogue, level 7 4 Sotsiaalpedagoog, tase 7 (versioon 1) Sotsiaalpedagoog, tase 7 (versioon 2) Sotsiaalpedagoog, tase 7 (versioon 3) Sotsiaalpedagoog, tase 7 (versioon 5) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Sotsiaalpedagoog 33 2023-04-06 2023-04-06 2023-12-31 7 7 2359 Pedagoogika tippspetsialistid, mujal liigitamata 0313 Psühholoogia 85 Haridus Keelte oskustasemete kirjeldused Aivar Haller Eesti Lastevanemate Liit Hille Ilves Eesti Linnade ja Valdade Liit Kristi Kõiv Tartu Ülikool Viktoria Latova SA Innove Mare Leino Tallinna Ülikool Mailis Ostra Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendus Mehis Pever Eesti Koolijuhtide Ühendus Svetlana Põdder Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Sotsiaalpedagoog on tugispetsialist, kelle tegevuse eesmärk on sotsialiseerumistoe korraldamine ja arendamine ning isiku arengu toetamine võrgustikutöö kaudu sotsiaalpedagoogiliste meetoditega. Sotsiaalpedagoogid töötavad haridusasutustes, nõustamiskeskustes, turvakodudes, vanglates, haiglates jne. Sotsiaalpedagoog, tase 7 märkab ja hindab isiku sotsialiseerumisvajadusi, toetab tema arengut ja toimetulekut, kaasates võrgustiku. Ta juhendab kolleege sotsiaalpedagoogika vallas, koordineerib ja juhib koostöövõrgustike tööd, arendab sotsiaalpedagoogika valdkonda. Sotsiaalpedagoogi kutsealal on ka kutse sotsiaalpedagoog, tase 6, kes märkab ja hindab isiku sotsialiseerumisvajadusi, toetab tema arengut ja toimetulekut, kaasates võrgustiku. A.2.1 Sotsiaalpedagoogilise tegevuse kavandamine 1. Sotsiaalsete oskuste hindamine. 2. Töökavade koostamine. 3. Erinevate huvigruppide kaasamine. 4. Õppetööd toetavate tegevuste kavandamine. 5. Õppija arengu toetamine. 6. Õppetöövälise tegevuse toetamine. 7. Metoodiliste materjalide valimine. A.2.2 Sotsiaalpedagoogiline hindamine 1. Abivajajate väljaselgitamine. 2. Lähikeskkonna võrgustiku ja ressursside väljaselgitamine. 3. Sotsiaalkultuuriliste erinevuste ning integratsiooniga seotud probleemide märkamine ja nendega tegelemine. 4. Sotsiaalsete oskuste hindamine. A.2.3 Juhtumikorraldus ja nõustamine 1. Olukorra kaardistamine. 2. Esmatasandi sotsiaalpedagoogiline nõustamine. 3. Juhtumitöö. 4. Sotsiaalsete oskuste arendamine. 5. Ennetustöö. 6. Sekkumine. 7. Sotsiaalpedagoogilise sekkumise tõhususe hindamine. A.2.4 Turvalise õpi- ja töökeskkonna kujundamine 1. Tegevuste kavandamine. 2. Sotsiaalpedagoogiline ennetustöö turvalise keskkonna säilitamiseks. A.2.5 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 1. Oma töö analüüsimine ja enesearendamine. 2. Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse tervise hoidmine ja arendamine. 3. Kolleegide nõustamine/mentorlus. 4. Erinevate spetsialistide nõustamine. 5. Sotsiaalpedagoogiliste tegevuste tutvustamine. 6. Sotsiaalpedagoogilise õppevara ja metoodikate koostamine, kohandamine või uuendamine. A.2.6 Juhtimine 1. Gruppide juhtimine. 2. Erialase ühingu või ühenduse tegevuse juhtimine või koordineerimine A.2.7 Sotsiaalpedagoogide koolitamine 1. Sotsiaalpedagoogiliste uuringute juhendamine või retsenseerimine. 2. Sotsiaalpedagoogide praktika juhendamine. Sotsiaalpedagoogi tööaeg ja puhkus on reguleeritud töölepingu seadusega ja muude õigusaktidega. Sotsiaalpedagoogi töö fookuses on töö inimestega. Tema töö on vaheldusrikas ja väljakutseid pakkuv ning jaguneb tööks klientidega, iseseisvaks tööks, koostööks teiste spetsialistidega ja enesetäiendamiseks. Sotsiaalpedagoog puutub kokku ohuteguritega (sotsiaalsed, emotsionaalsed, füüsilised). Tal peab olema valmidus tegutseda ohu- ja kriisiolukorras. Sotsiaalpedagoogi peamised töövahendid on erialased vahendid ja materjalid, kontoritarbed ning -tehnika, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) vahendid ja programmid. Sotsiaalpedagoogi töös on olulised kohanemisvõime, järjekindlus, pingetaluvus ja empaatia. Tavaliselt on 7. taseme sotsiaalpedagoogil erialane bakalaureusekraad või kompetentside saavutamiseks vajalik töökogemus. Sotsiaalpedagoog. Töötamist sotsiaalpedagoogina reguleerib põhikooli- ja gümnaasiumiseadus. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.5 ja B.2.8 (läbiv kompetents) tõendamine. Täiendavalt on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.6 ja B.2.7. Sotsiaalpedagoogilise tegevuse kavandamine 7 Sotsiaalpedagoogiline hindamine 7 Juhtumikorraldus ja nõustamine 7 Turvalise õpi- ja töökeskkonna kujundamine 7 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 7 Täiendavalt on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.6 ja B.2.7. Juhtimine 7 Sotsiaalpedagoogide koolitamine 7 Sotsiaalpedagoog, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Baarmen, tase 4 Barman, level 4 6 Baarmen II (versioon 2) Baarmen II (versioon 3) Baarmen, tase 4 (versioon 4) Baarmen, tase 4 (versioon 5) Baarmen, tase 4 (versioon 7) Baarmen/baaridaam II (versioon 1) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Baarmen 35 2023-04-13 2023-04-13 2023-10-10 4 4 5132 Baariteenindajad 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Keelte oskustasemete kirjeldused Angelika Larkina Eesti Baarmenite Assotsiatsioon Georgi Voomets Club Hollywood Maret Õunpuu Õunpuu Koolitused OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Baarmeni tööks on klientide teenindamine baariletist ja lauas. Baarmen töötab toitlustus- ja meelelahutusteenust pakkuvas ettevõttes. Baarmeni peamine töö on jookide valmistamine, serveerimine ja müümine. Baarmen korraldab iseseisvalt oma tööd ja töötab meeskonnas, on teenindusvalmis, suhtleb klientidega sõbralikult ja lähtuvalt heast tavast, nõustab kliente, võtab vastu ja täidab tellimused, arveldab klientidega, hoiab baari korras ning vastutab laoseisu eest. Oma töös lähtub baarmen klientide vajadustest ja soovidest ning ettevõtte korrast. A.2.1 Töö planeerimine ja korraldamine 1. Töö planeerimine. 2. Töökoha ettevalmistamine. 3. Enesekontrolliplaani jälgimine. A.2.2 Kaupade käitlemine 1. Kauba vastuvõtmine ja ladustamine. 2. Kaupade ja vahendite koguste jälgimine. 3. Inventeerimine. A.2.3 Teenindamine ja toodete müümine 1. Kliendikontakti loomine. 2. Menüü/joogikaardi tutvustamine. 3. Probleemide lahendamine. 4. Klientidega arveldamine. 5. Kliendikontakti lõpetamine. 6. Kassaaruande koostamine. A.2.4 Jookide valmistamine ja serveerimine 1. Jookide valmistamine. 2. Jookide serveerimine. A.2.5 Töövahendite ja töökoha korrashoid 1. Koristamine. 2. Seadmete puhastamine. 3. Prügi ja pakendi käitlemine. 4. Seadmete kasutamine. 5. Baarinõude pesemine. Baarmeni kutse eeldab valmisolekut töötada vahetustega, puhkepäevadel, riiklikel pühadel, õhtusel ja öisel ajal. Töö võib olla periooditi pingeline. Kuumade jookide valmistamise seadmed, nõudepesumasin, jäämasin, külmik, kassasüsteem, blender, baaritarvikud (šeikerid, mensuurid, lusikad jm) serveerimisvahendid, koristamisvahendid. Töö eeldab teenindus- ja suhtlemisvalmidust, ausust, enesedistsipliini, täpsust, vastutusvõimet, oskust enda tööd korraldada. Baarmeni töö eeldab head kontsentratsiooni- ja empaatiavõimet, korrektsust, õppimisvõimet, pingetaluvust ja füüsilist vastupidavust. Vajalik on hea väljendus- ja keelteoskus ning selge diktsioon. Baarmeniks saab õppida kursustel ja/või töökohal. Baarmen, baaridaam, klienditeenindaja, baariteenindaja, baaripidaja. Baarmeni kutse moodustub kuuest kohustuslikust ja läbivast kompetentsist. Kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 - B.2.5 ja läbiva kompetentsi B.2.6 tõendamine. Töö planeerimine ja korraldamine 4 Kaupade käitlemine 4 Teenindamine ja toodete müümine 4 Jookide valmistamine ja serveerimine 4 Töövahendite ja töökoha korrashoidmine 4 Baarmen, tase 4 läbiv kompetents 4 Vanembaarmen, tase 5 Barman, level 5 6 Baarmen III (versioon 2) Baarmen III (versioon 3) Baarmen/baaridaam III (versioon 1) Vanembaarmen, tase 5 (versioon 4) Vanembaarmen, tase 5 (versioon 5) Vanembaarmen, tase 5 (versioon 7) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Baarmen 35 2023-04-13 2023-04-13 2023-10-10 5 5 5132 Baariteenindajad 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Angelika Larkina Eesti Baarmenite Assotsiatsioon Georgi Voomets Club Hollywood Maret Õunpuu Õunpuu Koolitused OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Vanembaarmeni tööks on klientide teenindamine baariletist ja lauas. Vanembaarmen töötab toitlustus- ja meelelahutusteenust pakkuvas ettevõttes, tema peamine töö on teeninduspersonali juhtimine, jookide valmistamine, serveerimine ja müümine. Vanembaarmen suhtleb klientidega sõbralikult ja lähtuvalt heast tavast, nõustab kliente, võtab vastu ja täidab tellimused, arveldab klientidega ning vastutab baari korrasoleku eest. Vanembaarmen töötab meeskonnas, juhendab teeninduspersonali, vastutab ressursside kasutamise, teeninduspersonali töö korraldamise ja kvaliteetsete töötulemuste eest. Jälgib ja inventeerib laoseisu, vastutab kaupade ja vahendite olemasolu eest. Kogub ja analüüsib tagasisidet kogu teenindusprotsessi vältel. Vastutab tööprotsessi sujuva toimimise eest, järgib enesekontrolliplaani ja selle täitmist. Vanembaarmen on kursis ettevõtte toodete ja tootearendusega. A.2.1 Töö planeerimine ja korraldamine 1. Töö planeerimine. 2. Töökoha ettevalmistamine. 3. Enesekontrolliplaani jälgimine. 4. Joogikaardi koostamine. 5. Jookide müügihindade kujundamine. 6. Pakkumiste koostamine. A.2.2 Kaupade käitlemine 1. Kauba vastuvõtmine ja ladustamine. 2. Kaupade ja vahendite koguste jälgimine. 3. Inventeerimine. A.2.3 Teenindamine ja toodete müümine 1. Kliendikontakti loomine. 2. Menüü/joogikaardi tutvustamine. 3. Probleemide lahendamine. 4. Klientidega arveldamine. 5. Kliendikontakti lõpetamine. 6. Kassaaruande koostamine. 7. Arveldustöö kontrollimine ja korraldamine. A.2.4 Jookide valmistamine ja serveerimine 1. Jookide valmistamine. 2. Jookide valmistamise juhendamine ja kontrollimine. 3. Jookide serveerimine. 4. Jookide serveerimise juhendamine ja kontrollimine. A.2.5 Töövahendite ja töökoha korrashoid 1. Koristamine. 2. Seadmete puhastamine. 3. Prügi ja pakendi käitlemine. 4. Seadmete kasutamine. 5. Baarinõude pesemine. A.2.6 Juhtimine ja juhendamine 1. Töötajate juhendamise kavandamine. 2. Juhendamine. 3. Teenindusprotsessi korraldamine ja analüüsimine. 4. Erinevate struktuuriüksuste vahelise koostöö koordineerimine. 5. Tagasiside kogumine ning edastamine. 6. Seadmete ja vahendite uuendamine. Vanembaarmeni kutse eeldab valmisolekut töötada vahetustega, puhkepäevadel, riiklikel pühadel, õhtusel ja öisel ajal. Töö võib olla periooditi pingeline. Kuumade jookide valmistamise seadmed, nõudepesumasin, jäämasin, külmik, kassasüsteem, blender, baaritarvikud (šeikerid, mensuurid, lusikad jm), serveerimisvahendid, koristamisvahendid, arvuti. Töö eeldab teenindus- ja suhtlemisvalmidust, ausust, korrektsust, oskust enda ja teiste tööd korraldada. Vanembaarmeni töö eeldab täpsust, head kontsentratsiooni ja empaatiavõimet, korrektsust, õppimisvõimet, pingetaluvust ja füüsilist vastupidavust. Vajalik on hea väljendus ja keelteoskus ning selge diktsioon. Töö eeldab vastutusvõimet, enesedistsipliini, juhendamis- ja juhtimisoskust ja analüütilist mõtlemist. Vanembaarmeniks saab õppida kursustel, töökohal ja järjepideval töötamisel baarmenina. Vanembaarmen, peabaarmen, baaridaam, klienditeenindaja, baariteenindaja, baaripidaja. Vanembaarmeni kutse moodustub kuuest kohustuslikust kompetentsist ja läbivast kompetentsist. Kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 - B.2.6 ja läbiva kompetentsi B.2.7 tõendamine. Töö planeerimine ja korraldamine 5 Kaupade käitlemine 5 Teenindamine ja toodete müümine 5 Jookide valmistamine ja serveerimine 5 Töövahendite ja töökoha korrashoid 5 Juhtimine ja juhendamine 5 Vanembaarmen, tase 5 läbiv kompetents 5 Loomamassöör, tase 5 Animal Massage Therapist, EQF Level 5 2 Loomamassöör, tase 5 (versioon 1) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Veterinaaria Loomamassöör 26 2023-04-11 2023-04-11 2028-04-10 5 5 5164 Lemmikloomade hooldajad 1019 Isikuteenindus, mujal liigitamata 96 Muu teenindus Eesti Massööride Liit Digipädevuste enesehindamise skaala Ruudu Asveit Eesti Maaülikooli Loomakliinik Martin Ilves Eesti Massööride Liit Ester Leuska LoomaVetAbi OÜ Kadi Meesak Lakast Kabjani OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Loomamassööri töö eesmärgiks on toetada massaažiga looma organite ja organsüsteemide talitlust, kiirendada postoperatiivset taastumist ning ennetada traumade, tugiliikumisaparaadi ülekoormusseisundite ja stressist tingitud tervisekahjustusi. Ta töötab loomakliinikus, loomakasvatusettevõttes ja -rajatises ning tegeleb mh ka teenistus-, abi- ja teraapiakoertega. Loomamassöör töötab iseseisvalt erinevates olukordades ning vastutab oma tööülesannete täitmise eest. Ta teeb koostööd ja suhtleb looma hooldaja, loomaarsti, loomafüsioterapeudi ja teiste spetsialistidega. Loomamassööri töökeskkond peab olema võimalikult ergonoomiline, valgustatud ja õhutatud ning vastama zoohügieeni tingimustele. Vajaduse korral toimub töö välitingimustes, öösiti, puhkepäevadel ning riiklikel pühadel. Loomamassööri töö eripära on vältimatu kehaline kontakt loomaga ning massaaž võib esile kutsuda looma ettearvamatut käitumist. Loomamassööri töö võib olla vaimselt ja emotsionaalselt pingeline. Peamised ohud on loomade põhjustatud traumad, töötraumad või erinevate bioloogiliste ohutegurite tekitatud tervisekahjustused. Loomamassöör kasutab massaaži tegemisel loomahoolduslauda või sobivat matti ja vajaduse korral fikseerimisvahendeid, samuti puhastusvahendeid jms ning ida- ja läänemeditsiinis kasutatavaid massaaživahendeid. A.2.1 Massaaži tegemine Loomamassöörina töötavad inimesed, kes on läbinud erialase koolituse. Loomamassöör Tulevikuvaates on oluline suutlikkus minna kaasa uuendustega töövahendite kasutamisel ja digipädevused erinevate töövahendite kasutamisel. Samuti on tähtis suhtlemisoskus ja enda vaimse tervise eest hoolt kandmine. Loomamassöör, tase 5 kutse moodustub üldoskustest B.2 ja ühest kompetentsist B.3.1. Kutse taotlemisel tuleb tõendada mõlemad. Massaaži tegemine 5 Raudtee keevitaja, tase 3 Railway Welder, EstQF Level 3 3 Raudtee keevitaja, tase 3 (versioon 1) Raudtee keevitaja, tase 3 (versioon 2) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee keevitaja 25 2023-04-12 2023-04-12 2028-04-11 3 3 7212 Keevitajad ja leeklõikajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport SA Raudteekutsed Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Indrek Kaliste Leonhard Weiss OÜ Rein Ljäkin AS Eesti Raudtee Tavo Sarnik OÜ GoTrack Moonika Siniallik Edelaraudtee AS Meeri Sõerd Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Peep Õim SA Raudteekutsed Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Raudtee keevitaja, tase 3 kutsestandard on aluseks erialaste koolituskavade ja isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Raudtee keevitaja peamine ülesanne on rööbaste ja pöörmete ühendamiseks ning remontimiseks tehtavad keevitustööd. Raudtee keevitaja, tase 3 on oskustööline, kes töötab meeskonnas ja vastutab oma tööülesannete täitmise eest. Ta täidab tööjuhi (raudtee keevitusmeister või raudtee teemehaanik, tase 4 või 5) ette antud ja vähesel määral muutuvaid tööülesandeid. Ta mõistab rööbastee korrashoiutööde olemust ja oma töölõigu tähtsust selles. Raudtee keevitaja töö toimub üldjuhul välitingimustes nii päevasel kui ka öisel ajal. Töökeskkond on kõrgendatud ohuga töökoht raudteel, sealjuures töötamine ebatasasel pinnal ja erinevates ilmastikuoludes. Seetõttu on raudtee keevitaja töös vajalik hea füüsiline tervis ja keskkonnataluvus, ta peab järgima tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid, kasutama töö iseloomule ja ilmastikule vastavat hästimärgatavat tööriietust ning isikukaitsevahendeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada raudteeohutust mõjutava juhtumi või tööõnnetuse. Kohustuslik on läbida eelnev ja perioodiline raudteetöötaja tervisekontroll. Põhilised töövahendid on rööbaste keevitus-, lõike- ja lihvimisseadmed, raudtee spetsiifilised käsitööriistad, väikemehhanismid, signaalid, sidevahendid ja mõõtevahendid. Kutsealas on ka raudtee keevitusmeister, tase 5 kutse. Keevitusmeister juhib ja korraldab kogu keevitustööde protsessi. A.2.1 Keevitustööde ettevalmistamine A.2.2 Keevitustööde kvaliteedi hindamine A.2.3 Liiklusohutuse tagamine A.2.4 Rööbaste pealekeevitustööde tegemine A.2.5 Rööbaste termiitkeevitustööde tegemine A.2.6 Rööbaste kontaktkeevitustööde tegemine Tavaliselt töötavad 3. taseme raudtee keevitajatena inimesed, kellel on vähemalt põhiharidus ja kes on kutseoskused omandanud praktilise rööpakeevitustöö käigus. Keevitaja, termiitkeevitaja, kontaktkeevitaja, raudteekeevitaja, rööpakeevitaja Kutsealal töötamiseks on vajalik kutsetunnistus raudteeseaduse kohaselt. Keevitaja tööd mõjutavad uute seadmete ja materjalide kasutusele võtmine, mistõttu on vajalik uuendada seadmete kasutamise ja seadistamise oskusi ning tunda uusi kasutusele võetavaid materjaliliike. Oodatud on praegusest paremaid spetsiifilisi ohutusalaseid ning töö-, tootmis- ja tööstusprotsesside alaseid alusteadmisi sh toote elukaare tundmist. Tõsta tuleb koostude keevitamisel kasutatavate rakiste jm abivahendite kasutamise ja koostamise taset. Ruumiline ehk 3D mõtlemine tuleb kasuks tehniliste jooniste lugemisel. Raudtee keevitaja, tase 3 kutse taotlemisel on nõutud üldoskuste B.2 ja kohustuslike kompetentside B.3.1–B.3.3 ning vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine valikust B.3.4–B.3.6. Keevitustööde ettevalmistamine 3 Keevitustööde kvaliteedi hindamine 3 Liiklusohutuse tagamine 3 Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine valikust B.3.4–B.3.6. Rööbaste pealekeevitustööde tegemine 3 Rööbaste termiitkeevitustööde tegemine 3 Rööbaste kontaktkeevitustööde tegemine 3 Raudtee keevitusmeister, tase 5 Railway Welding Master, EstQF Level 5 3 Raudtee keevitusmeister, tase 5 (versioon 1) Raudtee keevitusmeister, tase 5 (versioon 2) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee keevitaja 25 2023-04-12 2023-04-12 2028-04-11 5 5 7212 Keevitajad ja leeklõikajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport SA Raudteekutsed Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Indrek Kaliste Leonhard Weiss OÜ Rein Ljäkin AS Eesti Raudtee Tavo Sarnik OÜ GoTrack Moonika Siniallik Edelaraudtee AS Meeri Sõerd Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Peep Õim SA Raudteekutsed Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Raudtee keevitusmeister, tase 5 kutsestandard on aluseks erialaste koolituskavade ja isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Raudtee keevitusmeistri peamine ülesanne on pikkrööbaste, rööbaste ja pöörmete ühendamiseks ning raudtee terviklikkuse taastamiseks vajalike keevitustööde kavandamine, korraldamine, juhtimine ja kontrollimine, tagades seejuures raudteeliikluse ohutuse. Raudtee keevitusmeister, tase 5 on keskastme spetsialist, kes töötab iseseisvalt või meeskonnas, täites juhi rolli. Ta suudab orienteeruda erinevates olukordades, lahendada probleeme, suhelda korrektselt tellijate ja kaastöötajatega, valida ja rakendada keevitustehnoloogiaid, meetodeid ja töövahendeid. Ta täidab mitmekülgseid tööülesandeid (vajaduse korral raudtee keevitaja, tase 3 tööülesandeid olenevalt valitud keevitustöö kompetentsist), vastutab enda ja meeskonna töötulemuse ja tööohutuse eest. Töö eeldab tehnilise dokumentatsiooni lugemise ja juhendmaterjalide kasutamise oskust. Raudtee keevitusmeistri töö toimub üldjuhul välitingimustes nii päevasel kui ka öisel ajal. Töökeskkond on kõrgendatud ohuga töökoht raudteel, sealjuures töötamine ebatasasel pinnal ja erinevates ilmastikuoludes. Seetõttu on raudtee keevitusmeistri töös vajalik hea füüsiline tervis ja keskkonnataluvus, ta peab järgima tööeeskirju, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid, kasutama töö iseloomule ja ilmastikule vastavat hästimärgatavat tööriietust ning isikukaitsevahendeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada raudteeohutust mõjutava juhtumi või tööõnnetuse. Kohustuslik on läbida eelnev ja perioodiline raudteetöötaja tervisekontroll. Põhilised töövahendid on keevitus-, lõike- ja lihvimisseadmed, raudtee spetsiifilised käsitööriistad, väikemehhanismid, signaalid, sidevahendid ja mõõtevahendid. Kutsealas on ka raudtee keevitaja, tase 3 kutse. Keevitaja on oskustööline, kes töötab meeskonnas ja vastutab oma tööülesannete täitmise eest. A.2.1 Töö kavandamine A.2.2 Töö korraldamine ja juhtimine A.2.3 Töötulemuste kontrollimine ja hindamine, parendustegevuste kavandamine ja korraldamine A.2.4 Liiklusohutuse tagamine A.2.5 Pikkrööbastega tee korrashoiu- ja remonttööde kavandamine ja korraldamine A.2.6 Pealekeevitustehnoloogiatega keevitustööde tegemine ja keeviste järeltöötlemine A.2.7 Termiitkeevitustehnoloogiaga rööbaste kokkukeevitustööde tegemine ja keeviste järeltöötlemine A.2.8 Kontaktkeevitustehnoloogiaga rööbaste kokkukeevitustööde tegemine ja keeviste järeltöötlemine Tavaliselt töötavad 5. taseme raudtee keevitusmeistritena inimesed, kellel on keskharidus ja kes on kutseoskused omandanud praktilise rööpakeevitustöö käigus. Keevitusmeister, keevitustööde juht, raudteekeevitusmeister Kutsealal töötamiseks on vajalik kutsetunnistus raudteeseaduse kohaselt. Keevitaja tööd mõjutavad uute seadmete ja materjalide kasutusele võtmine, mistõttu on vajalik uuendada seadmete kasutamise ja seadistamise oskusi ning tunda uusi kasutusele võetavaid materjaliliike. Oodatud on praegusest paremaid spetsiifilisi ohutusalaseid ning töö-, tootmis- ja tööstusprotsesside alaseid alusteadmisi sh toote elukaare tundmist. Tõsta tuleb koostude keevitamisel kasutatavate rakiste jm abivahendite kasutamise ja koostamise taset. Ruumiline ehk 3D mõtlemine tuleb kasuks tehniliste jooniste lugemisel. Raudtee keevitaja, tase 3 kutse taotlemisel on nõutud üldoskuste B.2 ja kohustuslike kompetentside B.3.1–B.3.3 ning vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine valikust B.3.4–B.3.6. Töö kavandamine 5 Töö korraldamine ja juhtimine 5 Töötulemuste hindamine 5 Liiklusohutuse tagamine 5 Pikkrööbastega tee korrashoiu- ja remonttööde kavandamine ja korraldamine 5 Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine valikust B.3.4–B.3.6. Rööbaste pealekeevitustööde tegemine 3 Rööbaste termiitkeevitustööde tegemine 3 Rööbaste kontaktkeevitustööde tegemine 3 Raudtee teemehaaniku abi, tase 2 Railway Mechanic, EstQF Level 2 6 Raudtee teemehaanik I (versioon 1) Raudtee teemehaanik I (versioon 2) Raudtee teemehaanik I (versioon 3) Raudtee teemehaaniku abi, tase 2 (versioon 4) Raudtee teemehaaniku abi, tase 2 (versioon 5) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee teemehaanik 25 2023-04-12 2023-04-12 2028-04-11 2 2 7215 Troppijad ja trossijätkajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport SA Raudteekutsed Keelte oskustasemete kirjeldused Indrek Kaliste Leonhard Weiss OÜ Rein Ljäkin AS Eesti Raudtee Tavo Sarnik Go Track OÜ Moonika Siniallik Edelaraudtee AS Meeri Sõerd Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Peep Õim SA Raudteekutsed Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Raudtee teemehaaniku abi, tase 2 tööks on rööbastee ja raudteerajatiste hooldus- ja remonttööd. Vajadusel töötab ta signalistina, et tagada liiklusohutus rööbasteel töötamisel. Raudtee teemehaaniku abi, tase 2 on lihttööline, kes töötab vastavalt juhendamisele ja vastutab oma tööülesannete täitmise eest. Raudtee teemehaaniku abi, tase 2 töö toimub üldjuhul välitingimustes nii päevasel kui öisel ajal. Töökeskkond on kõrgendatud ohuga töökoht raudteel, sealjuures töötamine ebatasasel pinnal ja erinevates ilmastikuoludes. Seetõttu on raudtee teemehaaniku abi töös vajalik hea füüsiline tervis ja keskkonnataluvus, ta peab järgima tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid, kasutama töö iseloomule ja ilmastikule vastavat kõrgnähtavat tööriietust ning isikukaitsevahendeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada raudteeohutust mõjutava juhtumi või tööõnnetuse. Kohustuslik on läbida eelnev ja perioodiline raudteetöötaja tervisekontroll. Põhilisteks töövahenditeks on hooldustöödeks vajalikud käsitööriistad ja signaal- ja sidevahendid. Rööbastee ja raudteerajatiste hooldus-, remont- ja ehitustööde kutseala koosneb neljast kutsest: Raudtee teemehaaniku abi, tase 2 teeb brigaadi liikmena lihtsamaid raudtee hooldus- ja remonttöid, vajades mõnikord ka kogenud töötaja juhendamist. Raudtee teemehaanik, tase 3 töötab brigaadi liikmena, kontrollib iseseisvalt raudtee tehnilist seisukorda, teeb tehnohooldust ja remonti ning leiab võimalike vigade põhjusi. Raudtee teemehaanik, tase 4 korraldab ja teeb rööbastee ja raudteerajatiste hooldus-, remont- ja ehitustöid, juhendab brigaadi liikmeid ilmnenud vigade analüüsimisel ja vigade vältimiseks vajalike abinõude valikul ning kontrollib tehtud töö tulemust etteantud juhiste järgi. Raudtee teemehaanik, tase 5 planeerib ja juhib hooldus-, remont- ja ehitustöid (sh määrab materjalide ja mehhanismide vajadust), kontrollib tehtud töö tulemust, kavandab ja korraldab parendustegevused ning võtab töö vastu või kontrollib rööbastee ja raudteerajatiste seisukorda ning teeb raudteerajatiste hooldus-, remont- ja ehitustöid. A.2.1 Tööks valmistumine A.2.2 Liiklusohutuse tagamine A.2.3 Lumetõrjetööde tegemine raudteel Tavaliselt töötavad 2. taseme raudtee teemehaaniku abidena inimesed, kellel on vähemalt põhiharidus ja kelle kutseoskused on omandatud töö käigus vähemalt 3. taseme kogenud teemehaaniku juhendamisel. Teetööline, pöörmepuhastaja, ülekäikude ja ülesõitude puhastaja, raudtee geoaluste mõõdistaja, liikluse reguleerija Kutsealal töötamiseks on vajalik kutsetunnistus raudteeseaduse kohaselt. Teemehaaniku tööd mõjutavad uute materjalide kasutuselevõtmine ja raudtee šablooni 1435 mm raudteede ehitamine, mistõttu on vajalik uuendada ja arendada seadmete kasutamise oskuseid ja tunda uusi kasutusele võetavaid materjaliliike ning normatiivseid nõudeid ja erisusi lähtuvalt raudtee šabloonist. Seoses sõidukiiruste kasvamisega on oodatud praegusest paremad spetsiifilised ohutusalased teadmised ning tööprotsesside alased laiemad alusteadmised. Raudtee teemehaaniku abi, tase 2 kutse taotlemisel on nõutud üldoskuste B.2 ja kõigi kompetentside B.3.1-B.3.3 tõendamine. Tööks valmistumine 2 Liiklusohutuse tagamine 2 Lumetõrjetööde tegemine raudteel 2 Raudtee teemehaanik, tase 3 Railway Mechanic, EstQF Level 3 7 Raudtee teemehaanik II (versioon 1) Raudtee teemehaanik II (versioon 2) Raudtee teemehaanik II (versioon 3) Raudtee teemehaanik, tase 3 (versioon 4) Raudtee teemehaanik, tase 3 (versioon 5) Raudtee teemehaanik, tase 3 (versioon 6) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee teemehaanik 25 2023-04-12 2023-04-12 2028-04-11 3 3 7215 Troppijad ja trossijätkajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport SA Raudteekutsed Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Indrek Kaliste Leonhard Weiss OÜ Rein Ljäkin AS Eesti Raudtee Tavo Sarnik Go Track OÜ Moonika Siniallik Edelaraudtee AS Meeri Sõerd Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Peep Õim SA Raudteekutsed Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Raudtee teemehaanik, tase 3 kutsestandard on aluseks tööturu nõudmistele vastavate täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Raudtee teemehaanik, tase 3 tööks on rööbastee ja raudteerajatiste hooldus-, remont- ja ehitustööd. Vajadusel töötab ta signalistina, et tagada liiklusohutus rööbasteel töötamisel. Raudtee teemehaanik, tase 3 töötab brigaadi liikmena, kontrollib iseseisvalt raudtee tehnilist seisukorda, teeb tehnohooldust ja remonti ning leiab võimalike vigade põhjusi. Raudtee teemehaanik, tase 3 töö toimub välitingimustes ja üldjuhul tööpäeval, vajadusel ööpäevaringselt, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel. Töökeskkond on kõrgendatud ohuga töökoht rongiliikluseks avatud raudteel, sealjuures töötamine ebatasasel pinnal ja erinevates ilmastikuoludes. Seetõttu on raudtee teemehaaniku töös vajalik hea füüsiline tervis ja keskkonnataluvus, ta peab järgima tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid, kasutama töö iseloomule ja ilmastikule vastavat kõrgnähtavat tööriietust ning isikukaitsevahendeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada raudteeohutust mõjutava juhtumi või tööõnnetuse. Kohustuslik on läbida eelnev ja perioodiline raudteetöötaja tervisekontroll. Põhilisteks töövahenditeks on raudtee spetsiifilised käsitööriistad (nt vasar, kang, mutrivõti, liipri ja rööpa tangid), väikemehhanismid (nt lumepuhur, mutrikeeraja, topper, pilude reguleerija, elektrijaam, lõikur, lihvija), signaalid (signaallipp, -lamp, piiramissignaalid), sidevahendid (käsiraadiojaam, mobiiltelefon) mõõtevahendid (näit mõõdulint, -ratas) ja teešabloon. Rööbastee ja raudteerajatiste hooldus-, remont- ja ehitustööde kutseala koosneb neljast kutsest: Raudtee teemehaaniku abi, tase 2 teeb brigaadi liikmena lihtsamaid raudtee hooldus- ja remonttöid, vajades mõnikord ka kogenud töötaja juhendamist. Raudtee teemehaanik, tase 3 töötab brigaadi liikmena, kontrollib iseseisvalt raudtee tehnilist seisukorda, teeb tehnohooldust ja remonti ning leiab võimalike vigade põhjusi. Raudtee teemehaanik, tase 4 korraldab ja teeb rööbastee ja raudteerajatiste hooldus-, remont- ja ehitustöid, juhendab brigaadi liikmeid ilmnenud vigade analüüsimisel ja vigade vältimiseks vajalike abinõude valikul ning kontrollib tehtud töö tulemust etteantud juhiste järgi. Raudtee teemehaanik, tase 5 planeerib ja juhib hooldus-, remont- ja ehitustöid (sh määrab materjalide ja mehhanismide vajadust), kontrollib tehtud töö tulemust, kavandab ja korraldab parendustegevused ning võtab töö vastu või kontrollib rööbastee ja raudteerajatiste seisukorda ning teeb raudteerajatiste hooldus-, remont- ja ehitustöid. A.2.1 Töö planeerimine ja dokumenteerimine A.2.2 Liiklusohutuse tagamine A.2.3 Tee seisukorra kontrollimine A.2.4 Lumetõrjetööde tegemine raudteel A.2.5 Liiprite ja prusside paigaldamine, vahetamine ja kvaliteedi kontrollimine A.2.6 Rööbastee sideosade ja kinnituste paigaldamine, kontrollimine ja puuduste kõrvaldamine A.2.7 Raudtee muldkeha remontimine ja hooldamine A.2.8 Ballasti paigaldamine ja hooldamine A.2.9 Raudtee geomeetria korrashoiutööde tegemine A.2.10 Rööbasahelate korrashoiutööde tegemine A.2.11 Rajatiste (raudteesildade, -truupide, -viaduktide, -tunnelite, -rennide, veeviimarite, estakaadide, tugiseinade, platvormide) remontimine Tavaliselt töötavad 3. taseme raudtee teemehaanikutena inimesed, kellel on vähemalt põhiharidus ja kelle kutseoskused on omandatud töö käigus vähemalt samal tasemel kogenud teemehaaniku juhendamisel. Teemontöör, teetööline, brigadir, sillatööline. Kutsealal töötamiseks on vajalik kutsetunnistus raudteeseaduse kohaselt. Teemehaaniku tööd mõjutavad uute materjalide kasutuselevõtmine ja raudtee šablooni 1435 mm raudteede ehitamine, mistõttu on vajalik uuendada ja arendada seadmete kasutamise oskuseid ja tunda uusi kasutusele võetavaid materjaliliike ning normatiivseid nõudeid ja erisusi lähtuvalt raudtee šabloonist. Seoses sõidukiiruste kasvamisega on oodatud praegusest paremad spetsiifilised ohutusalased teadmised ning tööprotsesside alased laiemad alusteadmised. Raudtee teemehaanik, tase 3 kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste B.2 ja kõikide kompetentside B.3.1-B.3.11 tõendamine. Töö planeerimine ja dokumenteerimine 3 Liiklusohutuse tagamine 3 Tee seisukorra kontrollimine 3 Lumetõrjetööde tegemine raudteel 3 Liiprite ja prusside paigaldamine, vahetamine ja kvaliteedi kontrollimine 3 Rööbastee sideosade ja kinnituste paigaldamine, kontrollimine ja puuduste kõrvaldamine 3 Raudtee muldkeha remontimine ja hooldamine 3 Ballasti paigaldamine ja hooldamine 3 Raudtee geomeetria korrashoiutööde tegemine 3 Rööbasahelate korrashoiutööde tegemine 3 Rajatiste (raudteesildade, -truupide, -viaduktide, -tunnelite, -rennide, veeviimarite, estakaadide, tugiseinade, platvormide) remontimine 3 Raudtee teemehaanik, tase 4 Railway Mechanic, EstQF Level 4 7 Raudtee teemehaanik III (versioon 1) Raudtee teemehaanik III (versioon 2) Raudtee teemehaanik III (versioon 3) Raudtee teemehaanik, tase 4 (versioon 4) Raudtee teemehaanik, tase 4 (versioon 5) Raudtee teemehaanik, tase 4 (versioon 6) Mullatööde tööjuht, tase 4 Rihtimis- ja tõstetööde tööjuht, tase 4 Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee teemehaanik 25 2023-04-12 2023-04-12 2028-04-11 4 4 7215 Troppijad ja trossijätkajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport SA Raudteekutsed Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Indrek Kaliste Leonhard Weiss OÜ Rein Ljäkin AS Eesti Raudtee Tavo Sarnik Go Track OÜ Moonika Siniallik Edelaraudtee AS Meeri Sõerd Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Peep Õim SA Raudteekutsed Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Raudtee teemehaanik, tase 4 kutsestandard on aluseks tööturu nõudmistele vastavate täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Raudtee teemehaanik, tase 4 tööks on rööbastee ja raudteerajatiste hooldus-, remont- ja ehitustööde korraldamine ja juhtimine etteantud juhiste järgi ning tehtud tööde kontrollimine. Raudtee teemehaanik, tase 4 on oskustööline, kes töötab meeskonna liikmena iseseisvalt, juhendab meeskonna tavatööd ning võtab vastutuse teiste arendamise eest. Raudtee teemehaanik, tase 4 töö toimub välitingimustes ja üldjuhul tööpäeval, vajadusel ööpäevaringselt, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel. Raudtee teemehaanik, tase 4 töö on vaheldusrikas ja kulgeb kiires tempos. Töökeskkond on kõrgendatud ohuga töökoht rongiliikluseks avatud raudteel, sealjuures töötamine ebatasasel pinnal ja erinevates ilmastikuoludes. Seetõttu on raudtee teemehaaniku töös vajalik hea füüsiline tervis ja keskkonnataluvus, ta peab järgima tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid, kasutama töö iseloomule ja ilmastikule vastavat kõrgnähtavat tööriietust ning isikukaitsevahendeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada raudteeohutust mõjutava juhtumi või tööõnnetuse. Kohustuslik on läbida eelnev ja perioodiline raudteetöötaja tervisekontroll. Põhilisteks töövahenditeks on raudtee spetsiifilised käsitööriistad (nt vasar, kang, mutrivõti), väikemehhanismid (nt lumepuhur, mutrikeeraja, topper, pilude reguleerija, elektrijaam, lõikur, lihvija), signaalid (signaallipp, -lamp, piiramissignaalid), sidevahendid (käsiraadiojaam, mobiiltelefon) ja mõõtevahendid (näit mõõdulint, -ratas, teešabloon, universaalnihik, nivelliir). Rööbastee ja raudteerajatiste hooldus-, remont- ja ehitustööde kutseala koosneb neljast kutsest: Raudtee teemehaaniku abi, tase 2 teeb brigaadi liikmena lihtsamaid raudtee hooldus- ja remonttöid, vajades mõnikord ka kogenud töötaja juhendamist. Raudtee teemehaanik, tase 3 töötab brigaadi liikmena, kontrollib iseseisvalt raudtee tehnilist seisukorda, teeb tehnohooldust ja remonti ning leiab võimalike vigade põhjusi. Raudtee teemehaanik, tase 4 korraldab ja teeb rööbastee ja raudteerajatiste hooldus-, remont- ja ehitustöid, juhendab brigaadi liikmeid ilmnenud vigade analüüsimisel ja vigade vältimiseks vajalike abinõude valikul ning kontrollib tehtud töö tulemust etteantud juhiste järgi. Raudtee teemehaanik, tase 5 planeerib ja juhib hooldus-, remont- ja ehitustöid (sh määrab materjalide ja mehhanismide vajadust), kontrollib tehtud töö tulemust, kavandab ja korraldab parendustegevused ning võtab töö vastu või kontrollib rööbastee ja raudteerajatiste seisukorda ning teeb raudteerajatiste hooldus-, remont- ja ehitustöid. A.2.1 Töö planeerimine ja dokumenteerimine A.2.2 Liiklusohutuse tagamine A.2.3 Tee seisukorra kontrollimine A.2.4 Lumetõrjetööde tegemine raudteel A.2.5 Liiprite ja prusside paigaldamine, vahetamine ja kvaliteedi kontrollimine A.2.6 Rööbastee sideosade ja kinnituste paigaldamine, kontrollimine ja puuduste kõrvaldamine A.2.7 Raudtee muldkeha remontimine ja hooldamine A.2.8 Ballasti paigaldamine ja hooldamine A.2.9 Raudtee geomeetria korrashoiutööde tegemine, korraldamine ja tulemuste hindamine A.2.10 Rööbasahelate korrashoiutööde tegemine ja korraldamine A.2.11 Rajatiste (raudteesildade, -truupide, -viaduktide, -tunnelite, -rennide, veeviimarite, estakaadide, tugiseinade, platvormide) remontimine, seisukorra hindamine ja kontrollimine A.2.12 Rööbastee korrashoiutööde tegemine ja korraldamine ning rööbastee remontimine A.2.13 Raudteeülesõidu- ja -ülekäigukohtade remontimine ja kontrollimine A.2.14 Juhendamine Tavaliselt töötavad 4. taseme raudtee teemehaanikutena inimesed, kellel on vähemalt keskharidus ja kelle kutseoskused on omandatud 6-kuulise praktilise töö käigus vähemalt samal tasemel kogenud teemehaaniku juhendamisel. Brigadir, tööjuht, teejärelevaataja. Kutsealal töötamiseks on vajalik kutsetunnistus raudteeseaduse kohaselt. Teemehaaniku tööd mõjutavad uute materjalide kasutuselevõtmine ja raudtee šablooni 1435 mm raudteede ehitamine, mistõttu on vajalik uuendada ja arendada seadmete kasutamise oskuseid ja tunda uusi kasutusele võetavaid materjaliliike ning normatiivseid nõudeid ja erisusi lähtuvalt raudtee šabloonist. Seoses sõidukiiruste kasvamisega on oodatud praegusest paremad spetsiifilised ohutusalased teadmised ning tööprotsesside alased laiemad alusteadmised. Raudtee teemehaanik, tase 4 kutse taotlemisel on nõutud üldoskuste B.2 ja kõigi kompetentside B.3.1-B.3.14 tõendamine. Mullatööde tööjuht, tase 4 osakutse taotlemisel on nõutud üldoskuste B.2 ning kompetentside B.3.1-B.3.4, B.3.7 ja B.3.14 tõendamine. Rihtimis- ja tõstetööde tööjuht, tase 4 osakutse taotlemisel on nõutud üldoskuste B.2 ning kompetentside B.3.1-B.3.4, B.3.8-B.3.10 ja B.3.14 tõendamine. Töö planeerimine ja dokumenteerimine 4 Liiklusohutuse tagamine 4 Tee seisukorra kontrollimine 4 Lumetõrjetööde tegemine raudteel 4 Liiprite ja prusside paigaldamine, vahetamine ja kvaliteedi kontrollimine 4 Rööbastee sideosade ja kinnituste paigaldamine, kontrollimine ja puuduste kõrvaldamine 4 Raudtee muldkeha remontimine ja hooldamine 4 Ballasti paigaldamine ja hooldamine 4 Raudtee geomeetria korrashoiutööde tegemine ja korraldamine 4 Rööbasahelate korrashoiutööde tegemine ja korraldamine 4 Rööbastee korrashoiutööde tegemine ja korraldamine ning rööbastee remontimine 4 Raudteeülesõidu- ja -ülekäigukohtade remontimine ja kontrollimine 4 Rajatiste (raudteesildade, -truupide, -viaduktide, -tunnelite, -rennide, veeviimarite, estakaadide, tugiseinade, platvormide) remontimine, seisukorra hindamine ja kontrollimine 4 Juhendamine 4 Raudtee teemehaanik, tase 5 Railway Mechanic, EstQF Level 5 4 Raudtee teemehaanik, tase 5 (versioon 1) Raudtee teemehaanik, tase 5 (versioon 2) Raudtee teemehaanik, tase 5 (versioon 3) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee teemehaanik 25 2023-04-12 2023-04-12 2028-04-11 5 5 7215 Troppijad ja trossijätkajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport SA Raudteekutsed Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Indrek Kaliste Leonhard Weiss OÜ Rein Ljäkin AS Eesti Raudtee Tavo Sarnik Go Track OÜ Moonika Siniallik Edelaraudtee AS Meeri Sõerd Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Peep Õim SA Raudteekutsed Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Raudtee teemehaanik, tase 5 tööks on rööbastee ja muldkeha hooldus-, remondi- ning ehitustööde planeerimine, teostamine (sh materjalide ja mehhanismide vajaduse määramine) ja juhtimine, tehtud tööde kontrollimine ning vastuvõtmine. Töö eeldab tähelepanelikkust ja vastutust raudtee seisukorra kontrollimisel, tulemuste analüüsimisel, meetmete rakendamisel, töö planeerimisel ning remonttööde õigeaegsel juhtimisel, liiklusohutuse tagamisel ja töötulemuste kontrollimisel. Raudtee teemehaanik, tase 5 on keskastme spetsialist, kes töötab iseseisvalt ettearvamatutes olukordades ja vastutab meeskondade töö eest. Raudtee teemehaanik, tase 5 töö toimub üldjuhul välitingimustes ja tööpäeval. Mõnikord on vaja rikete kõrvaldamiseks töötada väljaspool tavapärast tööaega - ööpäevaringselt, puhkepäevadel või riiklikel pühadel. Töökeskkond on kõrgendatud ohuga töökoht rongiliikluseks avatud raudteel, sealjuures töötamine ebatasasel pinnal ja erinevates ilmastikuoludes. Seetõttu on raudtee teemehaaniku töös vajalik hea füüsiline tervis ja keskkonnataluvus, ta peab järgima tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid, kasutama töö iseloomule ja ilmastikule vastavat kõrgnähtavat tööriietust ning isikukaitsevahendeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada raudteeohutust mõjutava juhtumi või tööõnnetuse. Kohustuslik on läbida eelnev ja perioodiline raudteetöötaja tervisekontroll. Põhilisteks töövahenditeks on raudtee väikemehhanismid, signaalid, side-, IKT ja mõõtevahendid ning dokumendid (projekte, tööplaane) ja bürootehnika. Rööbastee ja raudteerajatiste hooldus-, remont- ja ehitustööde kutseala koosneb neljast kutsest: Raudtee teemehaaniku abi, tase 2 teeb brigaadi liikmena lihtsamaid raudtee hooldus- ja remonttöid, vajades mõnikord ka kogenud töötaja juhendamist. Raudtee teemehaanik, tase 3 töötab brigaadi liikmena, kontrollib iseseisvalt raudtee tehnilist seisukorda, teeb tehnohooldust ja remonti ning leiab võimalike vigade põhjusi. Raudtee teemehaanik, tase 4 korraldab ja teeb rööbastee ja raudteerajatiste hooldus-, remont- ja ehitustöid, juhendab brigaadi liikmeid ilmnenud vigade analüüsimisel ja vigade vältimiseks vajalike abinõude valikul ning kontrollib tehtud töö tulemust etteantud juhiste järgi. Raudtee teemehaanik, tase 5 planeerib ja juhib hooldus-, remont- ja ehitustöid (sh määrab materjalide ja mehhanismide vajadust), kontrollib tehtud töö tulemust, kavandab ja korraldab parendustegevused ning võtab töö vastu või kontrollib rööbastee ja raudteerajatiste seisukorda ning teeb raudteerajatiste hooldus-, remont- ja ehitustöid. A.2.1 Töö planeerimine ja dokumenteerimine A.2.2 Liiklusohutuse tagamine A.2.3 Tee seisukorra kontrollimine A.2.4 Raudteel lumetõrjetööde kavandamine ja korraldamine A.2.5 Liiprite ja pöörmeprusside paigaldamise ning vahetamise kavandamine ja kontrollimine ning kvaliteedi kontrollimise kavandamine ja korraldamine A.2.6 Rööbastee rööpa, sideosade ja kinnituste paigaldamise, kontrollimise ning puuduste kõrvaldamise kavandamine ja korraldamine A.2.7 Raudtee muldkeha remont- ja hooldustööde kavandamine ning korraldamine A.2.8 Ballasti paigaldus- ja hooldustööde kavandamine ning korraldamine A.2.9 Raudtee geomeetria korrashoiutööde kavandamine ja korraldamine A.2.10 Rööbasahelate korrashoiutööde kavandamine ja korraldamine A.2.11 Truupide ja veeviimarite ehitus, remontimise, seisukorra hindamise ning kontrollimise kavandamine ja korraldamine ning tööde teostamine A.2.12 Rööbastee korrashoiu- ja remonttööde kavandamine ja korraldamine A.2.13 Rajatiste (raudteesildade, -truupide, -viaduktide, -tunnelite, -rennide, veeviimarite, estakaadide, tugiseinade, platvormide) ehituse, remontimise, seisukorra hindamise ning kontrollimise kavandamine ja korraldamine ning tööde teostamine A.2.14 Juhendamine ja juhtimine Tavaliselt töötavad 5. taseme raudtee teemehaanikutena inimesed, kellel on vähemalt keskharidus ja kelle kutseoskused on omandatud praktilise töö käigus kogenud teemehaaniku juhendamisel. Teemeister, teejärelevaataja, tööjuht. Kutsealal töötamiseks on vajalik kutsetunnistus raudteeseaduse kohaselt. Teemehaaniku tööd mõjutavad uute materjalide kasutuselevõtmine ja raudtee šablooni 1435 mm raudteede ehitamine, mistõttu on vajalik uuendada ja arendada seadmete kasutamise oskuseid ja tunda uusi kasutusele võetavaid materjaliliike ning normatiivseid nõudeid ja erisusi lähtuvalt raudtee šabloonist. Seoses sõidukiiruste kasvamisega on oodatud praegusest paremad spetsiifilised ohutusalased teadmised ning tööprotsesside alased laiemad alusteadmised. Raudtee teemehaanik, tase 5 kutse taotlemisel on nõutud üldoskuste B2 ja kõikide kompetentside B.3.1 - B 3.14 tõendamine. Töö planeerimine ja dokumenteerimine 5 Liiklusohutuse tagamine 5 Tee seisukorra kontrollimine 5 Raudteel lumetõrjetööde kavandamine ja korraldamine 5 Liiprite ja prusside paigaldamise ning vahetamise kavandamine ja kontrollimine ning kvaliteedi kontrollimise kavandamine ja korraldamine 5 Rööbastee sideosade ja kinnituste paigaldamise, kontrollimise ning puuduste kõrvaldamise kavandamine ja korraldamine 5 Raudtee muldkeha remont- ja hooldustööde kavandamine ning korraldamine 5 Ballasti paigaldus- ja hooldustööde kavandamine ning korraldamine 5 Raudtee geomeetria korrashoiutööde kavandamine ja korraldamine 5 Rööbasahelate korrashoiutööde kavandamine ja korraldamine 5 Rööbastee korrashoiu- ja remonttööde kavandamine ja korraldamine 5 Raudteeülesõidu- ja -ülekäigukohtade kontrollimine, remontimine ja ehitamine 5 Rajatiste (raudteesildade, -truupide, -viaduktide, -tunnelite, -rennide, veeviimarite, estakaadide, tugiseinade, platvormide) ehituse, remontimise, seisukorra hindamise ning kontrollimise kavandamine ja korraldamine ning tööde teostamine 5 Juhendamine ja juhtimine 5 Raudtee defektoskoopia operaatori abi, tase 2 Defectoscopy Operator, level 2 6 Defektoskoopia operaator I (versioon 1) Defektoskoopia operaator I (versioon 2) Defektoskoopia operaator I (versioon 3) Raudtee defektoskoopia operaatori abi, tase 2 (versioon 4) Raudtee defektoskoopia operaatori abi, tase 2 (versioon 5) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee defektoskoopia operaator 25 2023-04-12 2023-04-12 2025-04-11 2 2 3119 Füüsika- ja tehnikateaduste tehnikud, mujal liigitamata 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Anto Looken SA Raudteekutsed Gennadi Jurkin AS Eesti Raudtee Kaido Lanno AS Eesti Raudtee Mati Lõhmus AS Eesti Raudtee Priit Meos AS EVR Cargo Timofei Kilin AS Elron Tõnu Aruste AS Eesti Raudtee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Raudtee defektoskoopia operaatori abi, tase 2 on lihttööline, kelle tööks on abistada rööbaste defektoskopeerimisele spetsialiseerunud 3. või 4. taseme raudtee defektoskoopia operaatorit defektoskoopia- ja mõõteseadmete korrasoleku kontrollimisel, tööks ettevalmistamisel, puhastamisel, rööbastee ja pöörmete visuaalsel kontrollimisel ja defektoskopeerimisel. Vajadusel töötab 2. taseme defektoskoopia operaatori abi signalistina. Raudtee defektoskopeerimise kutsealal on kolm kutset. Raudtee defektoskoopia operaatori abi, tase 2 abistab 3. või 4. taseme rööbaste defektoskoopia operaatorit rööbaste defektoskopeerimisel. Raudtee defektoskoopia operaator, tase 3 on oskustöötaja, kelle tööks on rööpmestiku visuaalne kontroll ning ultraheli- ja magnetmeetodil defektoskopeerimine või veeremidetailide ja -sõlmede visuaalne kontroll ning magnet-, ultraheli- ja keerisvoolumeetodil defektoskopeerimine. Raudtee defektoskoopia operaator, tase 4 on keskastme spetsialist, kes lisaks 3. taseme raudtee defektoskoopia operaatori ülesannetele esitab hoiatuste nõudeavaldusi ja tühistab neid, haldab rööpmestiku defektide andmebaasi, teeb rööpmestiku täppisotsinguid või kontrollib raudteeveeremi sõlmesid ja detaile ning nende keevisliiteid. 4. taseme raudtee defektoskoopia operaator korraldab raudtee defektoskoopia operaatorite meeskonna tööd, juhendab madalama tasemega raudtee defektoskoopia operaatoreid ja kontrollib tehtud töö tulemust. A.2.1 Defektoskoopiaseadmete korrasoleku kontrollimine ja hooldamine 1) Defektoskoopiaseadmete korrasoleku kontrollimine ja tööks ettevalmistamine 2) Defektoskoopiaseadmete hoolduse või remondi vajaduse hindamine 3) Defektoskoopiaseadmete puhastamine 4) Akude laadimine, juhtmete ja otsijate korrastamine A.2.2 Rööbastee ja pöörmete visuaalne kontrollimine ja defektoskopeerimine 1) Rööbaste visuaalne kontrollimine remondibaasis ja rööbastees 2) Rööbaste defektoskopeerimine remondibaasis ja rööbastees 3) Pöörmete visuaalne kontrollimine rööbastees 4) Pöörmete defektoskopeerimine rööbastees A.2.3 Liikluskorralduste täitmine 1) Signaal- ja sidevahendite kasutamine ning olemasolu kontrollimine 2) Liiklusohtlikust olukorrast teavitamine 3) Rööpakinnituste, -pilude ja vajumite kontrollimine Raudtee defektoskoopia operaatori abi, tase 2 töö toimub peamiselt välitingimustes ja on üldjuhul graafikupõhine. Töökeskkond on seotud vigastuste tekkimise kõrgendatud riskiga. Keskmisest kõrgema ohtlikkusega töö tõttu peab raudtee defektoskoopia operaatori abi täpselt järgima erialajuhendite, tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada tööõnnetuse, raudteel toimuva õnnetuse, vahejuhtumi või tulekahju. Raudtee defektoskoopia operaatori abi kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Põhilisteks töövahenditeks on defektoskoobid (ultraheli-, magnetdefektoskoop), signaalvahendid (näit lipud, pasunad jm). Raudtee defektoskoopia operaatori abi töö eeldab liigutuste täpsust, head nägemist ja kuulmist, füüsilise pingutuse võimet, vastutus-, õppimis- ja koostöövõimet, pingetaluvust, korrektsust, täpsust. Väga oluline on usaldatavus. Tavaliselt töötavad 2. taseme raudtee defektoskoopia operaatori abidena inimesed, kellel on põhiharidus, kutseoskused on omandatud praktilise töö käigus kogenud raudtee defektoskoopia operaatori juhendamisel ja kes on läbinud defektoskoopia-alase algõppe. Defektoskoopia operaator, ultrahelioperaator Raudtee defektoskoopia operaatori töö on reguleeritud raudteeseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrusega „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Raudtee defektoskoopia operaatori abi, tase 2 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.4 tõendamine. Defektoskoopiaseadmete korrasoleku kontrollimine ja hooldamine 2 Rööbastee ja pöörmete visuaalne kontrollimine ja defektoskopeerimine 2 Liikluskorralduste täitmine 2 Raudtee defektoskoopia operaatori abi, tase 2 kutset läbiv kompetents 2 Raudtee defektoskoopia operaator, tase 3 Defectoscopy Operator, level 3 5 Defektoskoopia operaator II (versioon 1) Defektoskoopia operaator II (versioon 2) Raudtee defektoskoopia operaator, tase 3 (versioon 3) Raudtee defektoskoopia operaator, tase 3 (versioon 4) Raudtee defektoskoopia operaator, tase 3 (versioon 6) Raudteeveeremi detailide defektoskopeerimine Rööbaste defektoskopeerimine Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee defektoskoopia operaator 25 2023-04-12 2023-04-12 2023-11-14 3 3 3119 Füüsika- ja tehnikateaduste tehnikud, mujal liigitamata 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Anto Looken SA Raudteekutsed Gennadi Jurkin AS Eesti Raudtee Kaido Lanno AS Eesti Raudtee Mati Lõhmus AS Eesti Raudtee Priit Meos AS EVR Cargo Timofei Kilin AS Elron Tõnu Aruste AS Eesti Raudtee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Raudtee defektoskoopia operaator, tase 3 on kogemustega oskustöötaja, kes töötab iseseisvalt meeskonna liikmena. Ta tegutseb plaanipäraselt, säästlikult ja tulemuslikult. 3. taseme raudtee defektoskoopia operaator töötab üldjuhul muutumatus olukorras vastavalt etteantud juhistele. Ta korraldab oma tegevust ja kohandab enda käitumist vastavalt olukorrale ning vastutab oma tööülesannete täitmise eest. Tema tööks on rööpmestiku visuaalne kontrollimine ning ultraheli- ja magnetmeetodil defektoskopeerimine või veeremidetailide ja -sõlmede visuaalne kontrollimine ning magnet-, ultraheli- ja keerisvoolumeetodil defektoskopeerimine. 3. taseme raudtee defektoskoopia operaator on spetsialiseerunud rööbaste defektoskopeerimisele või raudteeveeremi detailide defektoskopeerimisele. Raudtee defektoskopeerimise kutsealal on kolm kutset. Raudtee defektoskoopia operaatori abi, tase 2 abistab 3. või 4. taseme rööbaste defektoskoopia operaatorit rööbaste defektoskopeerimisel. Raudtee defektoskoopia operaator, tase 3 on oskustöötaja, kelle tööks on rööpmestiku visuaalne kontrollimine ning ultraheli- ja magnetmeetodil defektoskopeerimine või veeremidetailide ja sõlmede visuaalne kontrollimine ning magnet-, ultraheli- ja keerisvoolumeetodil defektoskopeerimine. Raudtee defektoskoopia operaator, tase 4 on keskastme spetsialist, kes korraldab raudtee defektoskoopia operaatorite meeskonna tööd, juhendab madalama kutsetasemega raudtee defektoskoopia operaatoreid ja kontrollib tehtud töö tulemust. A.2.1 Töö planeerimine ja korraldamine rööbaste defektoskopeerimisel 1) Enda töö planeerimine 2) Tööülesandeks valmistumine 3) Tööks vajalike seadmete ja vahendite olemasolu tagamine A.2.2 Töö planeerimine ja korraldamine raudteeveeremi detailide defektoskopeerimisel 1) Enda töö planeerimine 2) Tööde organiseerimises osalemine 3) Tööks vajalike seadmete ja vahendite olemasolu tagamine A.2.3 Defektoskoopiaseadmete korrasoleku kontrollimine ja hooldamine rööbaste defektoskopeerimisel 1) Defektoskoopiaseadmete kalibreerituse kontrollimine 2) Defektoskoopiaseadmete korrasoleku kontrollimine ja tööks ettevalmistamine 3) Defektoskoopiaseadmete hoolduse või remondi vajaduse hindamine 4) Defektoskoopiaseadmete puhastamine 5) Akude laadimine, juhtmete ja otsijate korrastamine A.2.4 Defektoskoopiaseadmete korrasoleku kontrollimine ja hooldamine raudteeveeremi detailide defektoskopeerimisel 1) Defektoskoopiaseadmete kalibreerituse ja korrasoleku kontrollimine 2) Defektoskoopiaseadmete korrasoleku kontrollimine ja tööks ettevalmistamine 3) Defektoskoopiaseadmete puhastamine 4) Akude laadimine A.2.5 Juhtimine ja juhendamine rööbaste defektoskopeerimisel 1) Töötajate juhendamine 2) Töötulemuste hindamine ja kvaliteedinõuetest kinnipidamise kontrollimine A.2.6 Juhtimine ja juhendamine raudteeveeremi detailide defektoskopeerimisel 1) Töötulemuste hindamine ja kvaliteedinõuetest kinnipidamise kontrollimine 2) Töö dokumentidega A.2.7 Rööbastee ja pöörmete visuaalne kontrollimine ja defektoskopeerimine 1) Rööbaste visuaalne kontrollimine remondibaasis ja rööbastees 2) Rööbaste defektoskopeerimine remondibaasis ja rööbastees 3) Pöörmete visuaalne kontrollimine rööbastees 4) Pöörmete defektoskopeerimine rööbastees A.2.8 Liikluskorralduste täitmine 1) Rongidele hoiatuste taotlemine 2) Signaal- ja sidevahendite kasutamine ning olemasolu kontrollimine 3) Liiklusohtlikust olukorrast teavitamine 4) Rööpakinnituste, -pilude ja vajumite kontrollimine A.2.9 Keevisliidete kontrollimine 1) Keevisliidete kontrollimine 2) Keevisõmbluste ja -liidete kõvaduse kontrollimine 3) Materjali paksuse või kuluvuse mõõtmine A.2.10 Raudteeveeremi sõlmede ja detailide kontrollimine 1) Rattapaaride kontrollimine 2) Pöördvankrite kontrollimine 3) Haakeseadmete kontrollimine 4) Vagunikere ja -raami kontrollimine Raudtee defektoskoopia operaator, tase 3 kutse sisaldab järgmisi spetsialiseerumisi: rööbaste defektoskoopia operaator, mis moodustub tööosadest A.2.1, A.2.3, A.2.5, A.2.7 ja A.2.8; raudteeveeremi detailide defektoskoopia operaator, mis moodustub tööosadest A.2.2, A.2.4, A.2.6; A.2.9 ja A.2.10. Rööbaste defektoskopeerimisele spetsialiseerunud raudtee defektoskoopia operaatori töö toimub peamiselt välitingimustes ja on üldjuhul graafikupõhine. Raudteeveeremi detailide defektoskopeerimisele spetsialiseerunud raudtee defektoskoopia operaatori töö toimub peamiselt sisetingimustes ja on üldjuhul graafikupõhine vahetustega töö, mis eeldab töötamist ka öösel, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel. Tema töö on peamiselt rutiinne. Ta puutub oma töös kokku tolmu ja müraga. Raudtee defektoskoopia operaatori töökeskkond on seotud vigastuste tekkimise kõrgendatud riskiga. Keskmisest kõrgema ohtlikkusega töö tõttu peab raudtee defektoskoopia operaator täpselt järgima erialajuhendite, tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada tööõnnetuse, raudteel toimuva õnnetuse, vahejuhtumi või tulekahju. Raudtee defektoskoopia operaatori kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Rööbaste defektoskopeerimisele spetsialiseerunud raudtee defektoskoopia operaatori põhilisteks töövahenditeks on defektoskoobid (ultraheli-, magnetdefektoskoop) ja signaalvahendid (näit lipud, pasunad jm). Raudteeveeremi detailide defektoskopeerimisele spetsialiseerunud raudtee defektoskoopia operaatori põhilisteks töövahenditeks on erinevad defektoskoobid (näit ultraheli, magnet- ja keerisvooludefektoskoop) ja mõõtevahendid. Raudtee defektoskoopia operaatori töö eeldab liigutuste täpsust, head nägemist ja kuulmist, füüsilise pingutuse võimet, vastutus-, õppimis- ja koostöövõimet, pingetaluvust, korrektsust, täpsust. Raudtee defektoskoopia operaatori töös on väga oluline usaldatavus. Tavaliselt töötavad rööbaste defektoskopeerimisele spetsialiseerunud 3. taseme raudtee defektoskoopia operaatoritena inimesed, kellel on üldkeskharidus, kutseoskused on omandatud praktilise töö käigus rööbaste defektoskopeerimisele spetsialiseerunud kogenud raudtee defektoskoopia operaatori juhendamisel ja kes on läbinud defektoskoopia-alase täiendusõppe. Raudteeveeremi detailide defektoskopeerimisele spetsialiseerunud 3. taseme raudtee defektoskoopia operaatoritena töötavad tavaliselt inimesed, kellel on üldkeskharidus, kutseoskused on omandatud vähemalt 3-kuulise praktilise töö käigus raudteeveeremi detailide defektoskopeerimisele spetsialiseerunud kogenud raudtee defektoskoopia operaatori juhendamisel ja kes on läbinud defektoskoopia-alase täiendusõppe. Rööbaste defektoskopeerimisele spetsialiseerunud raudtee defektoskoopia operaator: defektoskoopia operaator, ultrahelioperaator. Raudteeveeremi detailide defektoskopeerimisele spetsialiseerunud raudtee defektoskoopia operaator: defektoskopist, defektoskopist-lukksepp. Raudtee defektoskoopia operaatori töö on reguleeritud raudteeseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrusega „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Raudtee defektoskoopia operaator, tase 3 kutse taotlemisel on vaja spetsialiseeruda rööbaste defektoskoopia operaatoriks ja tõendada kompetentsid B.2.1, B.2.3, B.2.5, B.2.7, B.2.8 ja B.2.11; või raudteeveeremi detailide defektoskoopia operaatoriks ja tõendada kompetentsid B.2.2, B.2.4, B.2.6, B.2.9, B.2.10 ja B.2.12. Töö planeerimine ja korraldamine rööbaste defektoskopeerimisel 3 Töö planeerimine ja korraldamine raudteeveeremi detailide defektoskopeerimisel 3 Defektoskoopiaseadmete korrasoleku kontrollimine ja hooldamine rööbaste defektoskopeerimisel 3 Defektoskoopiaseadmete korrasoleku kontrollimine ja hooldamine raudteeveeremi detailide defektoskopeerimisel 3 Juhtimine ja juhendamine rööbaste defektoskopeerimisel 3 Juhtimine ja juhendamine raudteeveeremi detailide defektoskopeerimisel 3 Rööbastee ja pöörmete visuaalne kontrollimine ja defektoskopeerimine 3 Liikluskorralduste täitmine 3 Keevisliidete kontrollimine 4 Raudteeveeremi sõlmede ja detailide kontrollimine 3 Raudtee defektoskoopia operaator, tase 3 kutset läbiv kompetents rööbaste defektoskopeerimisel 3 Raudtee defektoskoopia operaator, tase 3 kutset läbiv kompetents raudteeveeremi detailide defektoskopeerimisel 3 Raudtee defektoskoopia operaator, tase 4 Defectoscopy Operator, level 4 5 Defektoskoopia operaator III (versioon 1) Defektoskoopia operaator III (versioon 2) Raudtee defektoskoopia operaator, tase 4 (versioon 3) Raudtee defektoskoopia operaator, tase 4 (versioon 4) Raudtee defektoskoopia operaator, tase 4 (versioon 6) Raudteeveeremi detailide defektoskopeerimine Rööbaste defektoskopeerimine Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee defektoskoopia operaator 25 2023-04-12 2023-04-12 2023-11-14 4 4 3119 Füüsika- ja tehnikateaduste tehnikud, mujal liigitamata 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Anto Looken SA Raudteekutsed Gennadi Jurkin AS Eesti Raudtee Kaido Lanno AS Eesti Raudtee Mati Lõhmus AS Eesti Raudtee Priit Meos AS EVR Cargo Timofei Kilin AS Elron Tõnu Aruste AS Eesti Raudtee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Raudtee defektoskoopia operaator, tase 4 tööks on rööpmestiku visuaalne kontrollimine, ultraheli- ja magnetmeetodil defektoskopeerimine või veeremidetailide ja -sõlmede visuaalne kontrollimine ning magnet-, ultraheli- ja keerisvoolumeetodil defektoskopeerimine, hoiatuste nõudeavalduste esitamine ja tühistamine, rööpmestiku defektide andmebaasi haldamine, rööpmestiku täppisotsingute tegemine või raudteeveeremi sõlmede, detailide ning nende keevisliidete kontrollimine. 4. taseme raudtee defektoskoopia operaator töötab iseseisvalt meeskonna liikmena, tegutseb ja korraldab töid plaanipäraselt, säästlikult ja tulemuslikult. Vajadusel ta algatab, valmistab ette ja kohaldab asjakohaseid muudatusi. Ta valib ja kasutab töövahendeid ja -meetodeid tava- ja uudsete tööülesannete täitmisel. Lisaks juhendab ta teiste tavatööd ja võtab mõningase vastutuse teiste arendamise eest. Raudtee defektoskoopia operaator, tase 4 on spetsialiseerunud rööbaste defektoskopeerimisele või raudteeveeremi detailide defektoskopeerimisele. Raudtee defektoskopeerimise kutsealal on kolm kutset. Raudtee defektoskoopia operaatori abi, tase 2 abistab 3. või 4. taseme rööbaste defektoskoopia operaatorit rööbaste defektoskopeerimisel. Raudtee defektoskoopia operaator, tase 3 on oskustöötaja, kelle tööks on rööpmestiku visuaalne kontrollimine ning ultraheli- ja magnetmeetodil defektoskopeerimine või veeremidetailide ja -sõlmede visuaalne kontrollimine ning magnet-, ultraheli- ja keerisvoolumeetodil defektoskopeerimine. Raudtee defektoskoopia operaator, tase 4 on keskastme spetsialist, kes korraldab raudtee defektoskoopia operaatorite meeskonna tööd, juhendab madalama kutsetasemega raudtee defektoskoopia operaatoreid ja kontrollib tehtud töö tulemust. A.2.1 Töö planeerimine ja korraldamine rööbaste defektoskopeerimisel 1) Enda töö planeerimine 2) Töögrupi töö planeerimine ja korraldamine 3) Tööülesandeks ettevalmistumine 4) Tööks vajalike seadmete ja vahendite olemasolu ja hoolduse tagamine A.2.2 Töö planeerimine ja korraldamine raudteeveeremi detailide defektoskopeerimisel 1) Enda töö planeerimine 2) Töö planeerimine ja korraldamine 3) Töökoha ettevalmistamine 4) Tööks vajalike seadmete ja vahendite olemasolu ja hoolduse tagamine A.2.3 Defektoskoopiaseadmete korrasoleku kontrollimine ja hooldamine rööbaste defektoskopeerimisel 1) Defektoskoopiaseadmete kalibreerituse kontrollimine 2) Defektoskoopiaseadmete korrasoleku kontrollimine ja tööks ettevalmistamine 3) Defektoskoopiaseadmete hoolduse või remondi vajaduse hindamine 4) Defektoskoopiaseadmete puhastamine 5) Akude laadimine, juhtmete ja otsijate korrastamine, külmumisvastase vedeliku säilitamine A.2.4 Defektoskoopiaseadmete korrasoleku kontrollimine ja hooldamine raudteeveeremi detailide defektoskopeerimisel 1) Defektoskoopiaseadmete kalibreerituse kontrollimine 2) Defektoskoopiaseadmete korrasoleku kontrollimine ja tööks ettevalmistamine 3) Defektoskoopiaseadmete hoolduse või remondi vajaduse hindamine 4) Defektoskoopiaseadmete puhastamine 5) Akude laadimine A.2.5 Juhtimine ja juhendamine rööbaste defektoskopeerimisel 1) Ressursside planeerimine ja haldamine 2) Töötajate juhendamine 3) Töötulemuste hindamine ja kvaliteedinõuetest kinnipidamise kontrollimine A.2.6 Juhtimine ja juhendamine raudteeveeremi detailide defektoskopeerimisel 1) Ressursside planeerimine ja haldamine 2) Töötajate juhendamine 3) Töötulemuste hindamine ja kvaliteedinõuetest kinnipidamise kontrollimine 4) Töö dokumentidega A.2.7 Rööbastee ja pöörmete visuaalne kontrollimine ja defektoskopeerimine 1) Rööbaste visuaalne kontrollimine remondibaasis ja rööbastees 2) Rööbaste defektoskopeerimine remondibaasis ja rööbastees 3) Rööbaste täppis- ja/või järelkontrollimine 4) Pöörmete visuaalne kontrollimine rööbastees 5) Pöörmete defektoskopeerimine rööbastees 6) Rööbaste keevisliidete kontrollimine A.2.8 Liikluskorralduste täitmine 1) Rongidele hoiatuste taotlemine 2) Signaal- ja sidevahendite kasutamine ning olemasolu kontrollimine 3) Liiklusohtlikust olukorrast teavitamine 4) Rööpakinnituste, -pilude ja vajumite kontrollimine A.2.9 Keevisliidete kontrollimine 1) Keevisliidete kontrollimine 2) Keevisõmbluste ja -liidete kõvaduse kontrollimine 3) Materjali paksuse või kuluvuse mõõtmine A.2.10 Raudteeveeremi sõlmede ja detailide kontrollimine 1) Rattapaaride kontrollimine 2) Pöördvankrite kontrollimine 3) Haakeseadmete kontrollimine 4) Vagunikere ja -raami kontrollimine Raudtee defektoskoopia operaator, tase 4 kutse sisaldab järgmisi spetsialiseerumisi: 1) rööbaste defektoskoopia operaator, mis moodustub tööosadest A.2.1, A.2.3, A.2.5, A.2.7 ja A.2.8; 2) raudteeveeremi detailide defektoskoopia operaator, mis moodustub tööosadest A.2.2, A.2.4, A.2.6, A.2.9 ja A.2.10. Rööbaste defektoskopeerimisele spetsialiseerunud raudtee defektoskoopia operaatori töö toimub peamiselt välitingimustes ja on üldjuhul graafikupõhine. Raudteeveeremi detailide defektoskopeerimisele spetsialiseerunud raudtee defektoskoopia operaatori töö toimub peamiselt sisetingimustes ja on üldjuhul graafikupõhine vahetustega töö, mis eeldab töötamist ka öösel, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel. Tema töö on peamiselt rutiinne. Ta puutub oma töös kokku tolmu ja müraga. Raudtee defektoskoopia operaatori töökeskkond on seotud vigastuste tekkimise kõrgendatud riskiga. Keskmisest kõrgema ohtlikkusega töö tõttu peab defektoskoopia operaator täpselt järgima erialajuhendite, tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada tööõnnetuse, raudteel toimuva õnnetuse, vahejuhtumi või tulekahju. Raudtee defektoskoopia operaatori kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Rööbaste defektoskopeerimisele spetsialiseerunud raudtee defektoskoopia operaatori põhilisteks töövahenditeks on defektoskoobid (ultraheli-, magnetdefektoskoop), signaalvahendid (näit lipud, pasunad jm), mõõtevahendid, arvuti ja eriveerem. Raudteeveeremi detailide defektoskopeerimisele spetsialiseerunud raudtee defektoskoopia operaatori põhilisteks töövahenditeks on erinevad defektoskoobid (näit ultraheli, magnet- ja keerisvoolu defektoskoop) ja mõõtevahendid. Rööbaste defektoskopeerimisele spetsialiseerunud raudtee defektoskoopia operaatori töö eeldab liigutuste täpsust, head nägemist ja kuulmist, füüsilise pingutuse võimet, otsustus-, vastutus-, õppimis- ja koostöövõimet, pingetaluvust, korrektsust, täpsust, loogilist mõtlemist, visuaalset mälu, ruumilist kujutlusvõimet ja kontsentreerumisvõimet. Raudteeveeremi detailide defektoskopeerimisele spetsialiseerunud raudtee defektoskoopia operaatori töö eeldab liigutuste täpsust, head nägemist ja kuulmist, füüsilise pingutuse võimet, otsustus- ja vastutusvõimet, õppimis- ja koostöövõimet, pingetaluvust, korrektsust ja täpsust. Raudtee defektoskoopia operaatori töös on väga oluline usaldatavus. Tavaliselt töötavad rööbaste defektoskopeerimisele spetsialiseerunud 4. taseme raudtee defektoskoopia operaatoritena inimesed, kellel on üldkeskharidus, kutseoskused on omandatud praktilise töö käigus rööbaste defektoskopeerimisele spetsialiseerunud kogenud raudtee defektoskoopia operaatori juhendamisel ja kes on läbinud defektoskoopia-alase täiendusõppe. Raudteeveeremi detailide defektoskopeerimisele spetsialiseerunud 4. taseme raudtee defektoskoopia operaatoritena töötavad tavaliselt inimesed, kellel on üldkeskharidus, kutseoskused on omandatud töökohal õppides, läbitud on defektoskoopia-alane täiendusõpe ja neil on vähemalt 3-aastane töökogemus raudteeveeremi detailide defektoskopeerimisele spetsialiseerunud 3. taseme raudtee defektoskoopia operaatorina. Rööbaste defektoskopeerimisele spetsialiseerunud raudtee defektoskoopia operaator: defektoskoopia meister, ultrahelimeister. Raudteeveeremi detailide defektoskopeerimisele spetsialiseerunud raudtee defektoskoopia operaator: defektoskopist, defektoskopist-lukksepp Raudtee defektoskoopia operaatori töö on reguleeritud raudteeseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrusega „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Raudtee defektoskoopia operaator, tase 4 kutse taotlemisel on vaja spetsialiseeruda rööbaste defektoskoopia operaatoriks ja tõendada kompetentsid B.2.1, B.2.3, B.2.5, B.2.7, B.2.8 ja B.2.11 või raudteeveeremi detailide defektoskoopia operaatoriks ja tõendada kompetentsid B.2.2, B.2.4, B.2.6, B.2.9, B.2.10 ja B.2.12. Töö planeerimine ja korraldamine rööbaste defektoskopeerimisel 4 Töö planeerimine ja korraldamine raudteeveeremi detailide defektoskopeerimisel 4 Defektoskoopiaseadmete korrasoleku kontrollimine ja hooldamine rööbaste defektoskopeerimisel 4 Defektoskoopiaseadmete korrasoleku kontrollimine ja hooldamine raudteeveeremi detailide defektoskopeerimisel 4 Juhtimine ja juhendamine rööbaste defektoskopeerimisel 4 Juhtimine ja juhendamine raudteeveeremi detailide defektoskopeerimisel 4 Rööbastee ja pöörmete visuaalne kontrollimine ja defektoskopeerimine 4 Liikluskorralduste täitmine 3 Keevisliidete kontrollimine 4 Raudteeveeremi sõlmede ja detailide kontrollimine 4 Raudtee defektoskoopia operaator, tase 4 kutset läbiv kompetents rööbaste defektoskopeerimisel 4 Raudtee defektoskoopia operaator, tase 4 kutset läbiv kompetents raudteeveeremi detailide defektoskopeerimisel 4 Raudtee eriveeremi juht, tase 4 Driver of special purpose rolling-stock, level 4 6 Raudtee eriveeremi juht II (versioon 1) Raudtee eriveeremi juht II (versioon 2) Raudtee eriveeremi juht II (versioon 3) Raudtee eriveeremi juht, tase 4 (versioon 4) Raudtee eriveeremi juht, tase 4 (versioon 5) Raudtee eriveeremi juht, tase 4 (versioon 7) Raudtee eriveeremi juht, tase 4 (versioon 8) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee eriveeremi juht 25 2023-04-12 2023-04-12 2025-04-09 4 4 8311 Veduri- ja rongijuhid 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Andrus Noor AS Eesti Raudtee Anto Looken SA Raudteekutsed Kalle Kask Leonhard Weiss RTE AS Mati Lõhmus AS Eesti Raudtee Tambet Õun AS EVR Cargo Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Tõnu Aruste AS Eesti Raudtee Urmas Lükki Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Raudtee eriveeremi juht töötab eriotstarbeks ehitatud raudteel iseliikuva eriveeremi (näit dresiin, teemasin, juhtratastega eriveerem) või mitteiseliikuva eriveeremi (näit lumesahk, lumekoristusrong) juhina või meeskonna liikmena, kes peab jälgima signaale ja pöörangute matkaasendit. Tema tööks on raudteetaristu remondi-, hooldus- ja ehitustöödes osaleva eriveeremi liikumisel ohutuse tagamine ja/või juhtimine. Samuti on tema ülesandeks raudtee eriveeremi tehnohooldus ja väikeses mahus hooldusremont. Raudtee eriveeremi juht töötab iseseisvalt, juhindudes raudtee valdkonna eeskirjadest, juhenditest ja normatiivaktidest. Raudtee eriveeremi juht võib töötada nii üksi kui ka raudteeveeremi meeskonnas. Tema töö eeldab suhtlemist kaastöötajate ja pädeva liikluskorraldajaga. A.2.1 Raudtee eriveeremi vastuvõtmine ja üleandmine 1) Raudtee eriveeremi tehnilise seisukorra kontrollimine ja puudustest teavitamine 2) Raudtee eriveeremi tööks vajalike dokumentide ning signaal- ja ohutusvahendite olemasolu kontrollimine A.2.2 Liikumine rööbasteel 1) Raudtee eriveeremi teisaldusasendisse paigaldamine 2) Loa taotlemine rööbastee hõivamiseks ja liikumise alustamiseks 3) Juhtratastega raudtee eriveeremi paigaldamine sõiduasendisse raudteel liiklemiseks 4) Liikumisel jaamateedel pöörangute matkaasendisse seadmine, matkaõiguse kontrollimine, tee ja gabariitide vabaoleku jälgimine, helisignaalide kasutamine 5) Signaalide andmine 6) Pidurite kontroll ja/või piduriproovi tegemine 7) Sõitmine jaama, jaamas, jaamavahele ja jaamavahel 8) Manöövritöö tegemine 9) Tegutsemine eriolukorras 10) Juhtratastega raudtee eriveeremiga rööbasteelt mahasõitmine ja liikluskorraldajale ettekandmine rööbastee vabastamise kohta A.2.3 Töötamine rööbasteel 1) Töö alustamiseks tööjuhilt loa saamine 2) Raudtee eriveeremi tööasendisse paigaldamine 3) Tööülesande täitmine 4) Raudtee eriveeremi teisaldusasendisse paigaldamine A.2.4 Raudteeveeremi kinnitamine 1) Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega 2) Pidurkingade eemaldamine 3) Raudteeveeremi kinnitamine seisu- või käsipiduriga või muude kehtestatud kinnitusvahenditega Raudtee eriveeremi juhi tööaeg sõltub tööiseloomust ja ajavahemikust rongiliikluses, mil remondi- või ehitustööde tegemiseks määratakse käiku töörongid, seetõttu võib ette tulla töötamist puhkepäevadel, riiklikel pühadel ja öösiti. Raudtee eriveeremi juhi töö on vahelduvate tööülesannetega. Ülesannete täitmisel võib ette tulla töötamist suurenenud ohu olukorras ja võimalik on kokkupuude tervistkahjustavate ainetega (mootorikütused, määrdeained ja tehnilised vedelikud, happed, heitgaasid jmt). Tervisekahjustusi võivad põhjustada müra, tolm, niiskus ja vibratsioon ning seetõttu peab raudtee eriveeremi juht tööl kasutama kaitseriietust ja vahendeid. Raudtee eriveeremi juhi töökeskkond (näit lisaseadmetega töö) on seotud vigastuste tekkimise kõrgendatud riskiga. Keskmisest kõrgema ohtlikkusega töö tõttu peab raudtee eriveeremi juht täpselt järgima tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada haigestumise, trauma, töövõimetuse või raudteeliiklusõnnetuse. Raudtee eriveeremi juhi kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Põhilisteks töövahenditeks on raudtee eriveerem ja sellele paigaldatud seadmed, raadiojaam, vile ja signaalvahendid (näit signaallipud, käsilatern). Raudtee eriveeremi juhi töö eeldab füüsilise koormuse taluvust, pinge- ja keskkonnataluvust, liigutuste täpsust, head koordinatsiooni, kontsentreerumisvõimet, iseseisvust ja otsustusvõimet, koostöövalmidust, kohusetundlikkust ja õppimisvalmidust. Tavaliselt töötavad raudtee eriveeremi juhina inimesed, kellel on üldkeskharidus ja kes on läbinud kutsealase täiendusõppe ning omandanud kutseoskused praktilise töö käigus kogenud raudtee eriveeremi juhi juhendamisel. Eriveeremi juht, dresiinijuht, teemasinajuht Raudtee eriveeremi juhi töö on reguleeritud raudteeseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrusega „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Raudtee eriveeremi juht, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.4 ja B.2.5 (läbiv kompetents) tõendamine. Raudtee eriveeremi vastuvõtmine ja üleandmine 4 Liikumine rööbasteel 4 Töötamine rööbasteel 4 Raudteeveeremi kinnitamine 3 Raudtee eriveeremi juht, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Raudtee liikluskorraldustöötaja, tase 2 Traffic regulator, level 2 8 Liikluskorraldaja I (versioon 1) Liikluskorraldaja I (versioon 2) Raudtee liikluskorraldaja I (versioon 3) Raudtee liikluskorraldaja I (versioon 4) Raudtee liikluskorraldaja I (versioon 5) Raudtee liikluskorraldustöötaja, tase 2 (versioon 6) Raudtee liikluskorraldustöötaja, tase 2 (versioon 7) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee liikluskorraldaja 25 2023-04-12 2023-04-12 2025-04-11 2 2 8312 Raudtee liiklustöötajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Anto Looken SA Raudteekutsed Mati Lõhmus AS Eesti Raudtee Rita Ojala Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Tiiu Poltruk Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Raudtee liikluskorraldustöötaja, tase 2 tööks on pöörmete teenindamine ja korrashoid, korralduste täitmine rongide vastuvõtmisel ja saatmisel ning manöövritöö tegemisel. 2. taseme raudtee liikluskorraldustöötaja töötab muutumatus olukorras mõningase iseseisvusega, täidab tööülesandeid etteantud protseduuride ja detailsete juhendite järgi, juhindudes raudtee liikluskorralduse kutsealal kehtivatest ja üldkasutatavatest normdokumentidest, standarditest ja juhenditest. Ta vastutab oma tööülesannete kvaliteetse täitmise eest. Suhtlemisel kolleegide ja klientidega peab raudtee liikluskorraldustöötaja järgima üldtunnustatud suhtlemis- ja töökultuuri põhimõtteid. Raudtee liikluskorraldustöötaja tugineb oma töökohustuste täitmisel ettevõtte väärtustele ning käitub moraalselt ja heast tavast lähtuvalt, hoidub enda ja ettevõtte mainet kahjustavatest tegudest. Raudteeliikluse korraldamise kutseala koosneb neljast kutsest. Raudtee liikluskorraldustöötaja, tase 2 on raudtee-ettevõttes või raudteed valdavas ettevõttes töötav lihttööline. Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 on raudtee-ettevõttes või raudteed valdavas ettevõttes töötav tehnik, kes korraldab jaamas (oma töörajoonis) ainuisikuliselt rongide vastuvõtmist, saatmist, läbilaskmist ja muu raudteeveeremi liiklust pea-, vastuvõtu-, ärasaate- ja muudel teedel, vahetab rongiliiklusega seotud informatsiooni, vormistab dokumente ja täidab aruandeid. Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 on raudtee-ettevõttes või raudteed valdavas ettevõttes töötav keskastme spetsialist, kes korraldab ja juhib piirkonnas rongide vastuvõtmist, saatmist ja läbilaskmist ning manöövritööd, vahetab rongiliikluse informatsiooni ja kontrollib piirkonna liikluskorraldajate tegevust. Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 on raudtee-ettevõttes või raudteed valdavas ettevõttes töötav tippspetsialist, kes korraldab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtte raudteeliiklusalast tööd rongitöö ööpäevaplaan-graafiku alusel, vahetab rongiliikluse informatsiooni teiste raudteeadministratsioonidega ja raudteeinfrastruktuuri kasutavate raudteeveo-ettevõtjatega ning kontrollib liikluskorraldajate tegevust. A.2.1 Valvekorra vastuvõtmine ja üleandmine 1) Tutvumine eelseisva vahetuse töökorralduse ja ülesannetega 2) Vahetuseelse täiendjuhendamise läbimine ohutuse küsimustes 3) Töövahetusse asuva töötaja teavitamine 4) Tutvumine raudteeveeremi paigutusega vastuvõtu- ja ärasaate- ning teistel teedel 5) Turvanguseadmete ja muude teenindada olevate seadmete korrasoleku ja talitluse kontrollimine 6) Ettenähtud normdokumentide olemasolu kontrollimine 7) Ettenähtud seadmete, tööriistade, signaalvahendite ja inventari olemasolu ja korrasoleku kontrollimine 8) Valvekorra vastuvõtmine/üleandmine rongi vastuvõtu- või saatematka olemasolu korral A.2.2 Pöörmete teenindamine ja korrashoid 1) Pöörmete ja seademehhanismide terviklikkuse ja korrasoleku kontrollimine 2) Pöörmete vigade kõrvaldamine 3) Pöörmete ja pöörmenäidikute korrashoid ja puhastamine 4) Piirdetulpade olemasolu ja korrasoleku kontrollimine 5) Pöörmete korrashoiuks vajalike töövahendite ning materjalide olemasolu tagamine 6) Saatematka lahutamine, matkakäepideme vabastamine turvanguseadmete rikke korral A.2.3 Rongide vastuvõtmine 1) Juhtimisseadmete kasutamine, korrasoleku ja plommide olemasolu kontrollimine 2) Liikluskorraldajalt pöörangute matkaasendi korralduse vastuvõtmine 3) Rongi vastuvõtmisel tee vabaoleku kontrollimine 4) Manöövritöö katkestamine 5) Liikluskorraldajale pöörangute matkaasendi valmisolekust ettekandmine 6) Jaamavahede, pöörmete, pöörmepiirkondade, jaamateede, fooride olukorra jälgimine ja kontrollimine 7) Signaalide edastamine 8) Rongi täiskoosseisus saabumise, sh sabasignaali olemasolu, kontrollimine 9) Pöörangute vastuvõtumatkaasendi lahutamine, matkakäepideme vabastamine turvanguseadmete rikke korral 10) Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega 11) Liikluseks ohtliku koha ja takistuskoha piiramine A.2.4 Rongide saatmine ja läbilaskmine 1) Juhtimisseadmete kasutamine, korrasoleku ja plommide olemasolu kontrollimine 2) Jaamavahede, pöörmete, pöörmepiirkondade, jaamateede ja fooride olukorra jälgimine ja kontrollimine 3) Liikluskorraldajalt pöörangute matkaasendi korralduse vastuvõtmine 4) Manöövritöö katkestamine 5) Rongimatkade blokeerimine (matka kuuluvate pöörangute võtmete lukustamine) 6) Raudteeveeremi alt pidurkingade eemaldamine 7) Rongi saatmine jaamavahele lubava signaalnäidu järgi 8) Rongi saatmine jaamavahele keelava signaalnäidu järgi 9) Käsi- ja helisignaalide edastamine 10) Liikluseks ohtliku koha ja takistuskoha piiramine A.2.5 Manöövritöö korraldamine 1) Juhtimisseadmete kasutamine, korrasoleku ja plommide olemasolu kontrollimine 2) Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega 3) Liikluskorraldajalt pöörangute matkaasendi korralduse või manöövritöö katkestamise korralduse vastuvõtmine 4) Signaalide edastamine 5) Liikluseks ohtliku koha ja takistuskoha piiramine 6) Manöövrimatkade blokeerimine A.2.6 Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine 1) Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingadele pealesõitmine 2) Pidurkingadelt mahasõitmine, pidurkingade eemaldamine ja hoiukohta paigutamine A.2.7 Tegutsemine ohu- ning ebastandardses olukorras 1) Ohu- ja ebastandardses olukorras teabe vastuvõtmine, edastamine ja tegutsemine 2) Turvanguseadmete rikke korral tegutsemine 3) Rongi või raudteeveeremi peatamiseks meetmete rakendamine 4) Õnnetusjuhtumi, tõsise õnnetusjuhtumi ja vahejuhtumi korral tegutsemine 5) Tulekahju korral tegutsemine 6) Rööbastee rikke korral tegutsemine 7) Tööõnnetuse korral tegutsemine 8) Ohtliku veosega toimunud õnnetuse korral tegutsemine A.2.8 Ülesõidukoha teenindamine 1) Ülesõidukoha korrasoleku kontrollimine 2) Ülesõidukoha seadmete töökorrasoleku kontrollimine 3) Ülesõidukoha puhastamine 4) Ülesõidukoha seadmete kasutamine 5) Ülesõidukohal liikluse korraldamine eriolukordades Raudtee liikluskorraldustöötaja, tase 2 töö toimub peamiselt välitingimustes ja on üldjuhul graafikupõhine vahetustega töö, mis eeldab töötamist ka öösel, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel. Raudtee liikluskorraldustöötaja töökeskkond on seotud vigastuste tekkimise kõrgendatud riskiga. Vajalik on hea füüsiline tervis ja keskkonnataluvus. Tervisekahjustusi võivad põhjustada töötamine sundasendis, temperatuurikõikumised, tuuletõmbus, kukkumisoht ning seetõttu peab ta kasutama tööriietust, -vahendeid ja isikukaitsevahendeid. Keskmisest kõrgema ohtlikkusega töö tõttu peab raudtee liikluskorraldustöötaja täpselt järgima erialajuhendite, tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada tööõnnetuse, raudteel toimuva õnnetuse või vahejuhtumi, tulekahju. Raudtee liikluskorraldustöötaja kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Põhilisteks töövahenditeks on käsi- ja helisignaalvahendid (signaallatern, signaallipud, vile), signaalkilbid, pidurkingad, taba- või universaallukud, kurbel, lubade üleanderõngas. Pöörmete teenindamiseks ja korrashoiuks on peamisteks töövahenditeks mutrivõtmed, liiprikruvi võti, rööpanaelad, poldid koos mutritega, labidad, luuad, raudkang, kirka, vaheklots, õlitamisvahendid. Ühenduse pidamiseks teiste töötajatega kasutab raudtee liikluskorraldustöötaja sidevahendeid (käsiraadiojaam ja pöörmeside). Raudtee liikluskorraldustöötaja töö eeldab füüsilist vastupidavust, liigutuste täpsust, head nägemist ja kuulmist ning lõhnatundlikkust, visuaalset mälu, rutiini- ja pingetaluvust, loogilist mõtlemist, koordinatsioonivõimet, korrektsust, keskendumisvõimet, õppimisvõimet, koostöövalmidust, kohuse- ja vastutustunnet, enesedistsipliini ja pühendumist ametile. Tavaliselt töötavad 2. taseme raudtee liikluskorraldustöötajatena inimesed, kellel on põhiharidus, kutsealane ettevalmistus ja vähemalt 2-kuuline järjepidev raudteeliiklusalane töökogemus. Pöörmeseadja, vanempöörmeseadja Raudtee liikluskorraldaja töö on reguleeritud raudteeseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrusega „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Raudtee liikluskorraldustöötaja, tase 2 kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.7 ja B.2.9 tõendamine. Valitava kompetentsi B.2.8 tõendamine on vabatahtlik. Töövahetuse vastuvõtmine ja üleandmine 2 Pöörmete teenindamine ja korrashoid 2 Rongide vastuvõtmine 3 Rongide saatmine ja läbilaskmine 3 Manöövritöö korraldamine 2 Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine 3 Tegutsemine ohu- ja ebastandardses olukorras 3 Valitava kompetentsi tõendamine 2. tasemel on vabatahtlik. Ülesõidukoha teenindamine 2 Raudtee liikluskorraldustöötaja, tase 2 kutset läbiv kompetents 2 Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 Traffic controller, level 4 8 Liikluskorraldaja II (versioon 1) Liikluskorraldaja II (versioon 2) Liikluskorraldaja III (versioon 1) Liikluskorraldaja III (versioon 2) Raudtee liikluskorraldaja II (versioon 3) Raudtee liikluskorraldaja II (versioon 4) Raudtee liikluskorraldaja II (versioon 5) Raudtee liikluskorraldaja III (versioon 3) Raudtee liikluskorraldaja III (versioon 4) Raudtee liikluskorraldaja III (versioon 5) Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 (versioon 6) Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 (versioon 7) Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 (versioon 9) Raudteeliikluskorraldaja, tase 4 (versioon 10) Rongiliikluse korraldamine automaatblokeeringuga liinil Rongiliikluse korraldamine dispetšeri käskudega liinil Rongiliikluse korraldamine elektrisausüsteemiga liinil Rongiliikluse korraldamine kombineeritud teeblokeeringuga liinil Rongiliikluse korraldamine poolautomaatblokeeringuga liinil Rongiliikluse korraldamine telefonsidega liinil Rongiliikluse korraldamine ühe sauaga liinil Rongiliikluse korraldamine ühe veduriga liinil Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee liikluskorraldaja 25 2023-04-12 2023-04-12 2025-04-09 4 4 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Anto Looken SA Raudteekutsed Mati Lõhmus AS Eesti Raudtee Rita Ojala Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Tiiu Poltruk Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 tööks on jaamas (oma töörajoonis) ainuisikuliselt rongide vastuvõtmise, saatmise, läbilaskmise ja muu raudteeveeremi liikluse korraldamine pea-, vastuvõtu-, ärasaate- ja muudel teedel, rongiliiklusega seotud informatsiooni vahetamine ning dokumentide ja aruannete täitmine. 4. taseme raudtee liikluskorraldaja töötab muutuvates olukordades iseseisvalt. Tema ülesandeks on läbi viia vahetuseelset juhendamist, juhendada jaamas raudteeliikluse, raudteeohutuse, rongide käitlemise, tee korrashoiu ja turvanguseadmete hooldusega tegelevaid töötajaid. Ta on võimeline edasi andma oma kutsealaseid oskusi ja teadmisi. Vastutust nõudvate otsuste langetamisel võib ta vajada juhendamist. 4. taseme raudtee liikluskorraldaja töötab valdavalt meeskonnas. Suhtlemisel kolleegide ja klientidega peab raudtee liikluskorraldaja järgima üldtunnustatud suhtlemis- ja töökultuuri põhimõtteid. Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 tugineb oma töökohustuste täitmisel ettevõtte väärtustele ning käitub moraalselt ja heast tavast lähtuvalt, hoidub enda ja ettevõtte mainet kahjustavatest tegudest. Ta juhindub raudtee liikluskorraldaja kutsealal kehtivatest ja üldkasutatavatest normdokumentidest, standarditest, juhenditest ning raudteeveo-ettevõtjatega ja raudteeinfrastruktuuri valdajatega sõlmitud lepingutest. Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 peab spetsialiseeruma vähemalt ühele liinile rongiliikluse korraldamisel: rongiliikluse korraldamisele automaatblokeeringuga liinil, poolautomaatblokeeringuga liinil, kombineeritud teeblokeeringuga liinil, elektrisausüsteemiga liinil, telefonsidega liinil, ühe sauaga liinil, ühe veduriga liinil või dispetšeri käskudega liinil. Raudteeliikluse korraldamise kutseala koosneb neljast kutsest. Raudtee liikluskorraldustöötaja, tase 2 on raudtee-ettevõttes või raudteed valdavas ettevõttes töötav lihttööline, kes teenindab ja hoiab korras pöörmeid, täidab korraldusi rongide vastuvõtmisel ja saatmisel ning manöövritöö tegemisel. Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 on raudtee-ettevõttes või raudteed valdavas ettevõttes töötav tehnik, kes korraldab jaamas (oma töörajoonis) ainuisikuliselt rongide vastuvõtmist, saatmist, läbilaskmist ja muu raudteeveeremi liiklust pea-, vastuvõtu-, ärasaate- ja muudel teedel. Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 on raudtee-ettevõttes või raudteed valdavas ettevõttes töötav keskastme spetsialist, kes korraldab ja juhib piirkonnas rongide vastuvõtmist, saatmist ja läbilaskmist ning manöövritööd, vahetab rongiliikluse informatsiooni ja kontrollib piirkonna liikluskorraldajate tegevust. Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 on raudtee-ettevõttes või raudteed valdavas ettevõttes töötav tippspetsialist, kes korraldab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtte raudteeliiklusalast tööd rongitöö ööpäevaplaan-graafiku alusel, vahetab rongiliikluse informatsiooni teiste raudteeadministratsioonidega ja raudteeinfrastruktuuri kasutavate raudteeveo-ettevõtjatega ja kontrollib liikluskorraldajate tegevust. A.2.1 Valvekorra vastuvõtmine ja üleandmine 1) Tutvumine eelseisva vahetuse töökorralduse ja ülesannetega 2) Vahetuseelse täiendjuhendamise läbimine ohutuse küsimustes 3) Vahetuse töötajate tööleasumise ettekannete kuulamine 4) Valvekorda asuva töötaja teavitamine 5) Piirnevate ja piirkonna jaamavahede ja jaamade rongiliikluse olukorra selgitamine ja olukorraga tutvumine 6) Tutvumine raudteeveeremi paigutusega vastuvõtu- ja ärasaate- ning teistel teedel 7) Turvanguseadmete ja muude teenindada olevate seadmete korrasoleku ja talitluse kontrollimine 8) Raudteeliikluse juhtimissüsteemi, hoiatuste programmi ja infosüsteemi kasutamine 9) Ettenähtud rongiliiklusalase dokumentatsiooni olemasolu kontrollimine ning sissekannetega tutvumine 10) Kehtivate hoiatustega tutvumine ning nende väljastamises veendumine 11) Ettenähtud normdokumentide olemasolu kontrollimine 12) Ettenähtud seadmete, tööriistade, signaalvahendite ja inventari olemasolu ja korrasoleku kontrollimine 13) Valvekorra vastuvõtmine ja üleandmine rongi vastuvõtu- või saatematka olemasolul A.2.2 Rongide vastuvõtmine 1) Juhtimisseadmete kasutamine, olukorra ja plommide olemasolu kontrollimine 2) Raudteeveeremi meeskonnal raudteeinfrastruktuurile väljasõiduõiguse olemasolu ja selle kehtivuse kontrollimine 3) Manöövritöö katkestamine 4) Jaamavahede, pöörmete, pöörmepiirkondade, jaamateede ja fooride olukorra jälgimine ja kontrollimine 5) Hoiatuse edastamine raudteeveeremi juhile 6) Rongi jaama vastuvõtmine lubava signaalnäidu järgi 7) Rongi jaama vastuvõtmine keelava signaalnäidu järgi 8) Rongi täiskoosseisus saabumise, sh sabasignaali olemasolu, kontrollimine 9) Rongiliikluse informatsiooni vahetamine liikluskorraldajatega A.2.3 Rongide saatmine ja läbilaskmine 1) Juhtimisseadmete kasutamine, olukorra ja plommide olemasolu kontrollimine 2) Jaamavahede, pöörmete, pöörmepiirkondade, jaamateede ja fooride olukorra jälgimine ja kontrollimine 3) Manöövritöö katkestamine 4) Rongi saatmine jaamavahele lubava signaalnäidu järgi 5) Rongi saatmine jaamavahele keelava signaalnäidu järgi A.2.4 Manöövritöö korraldamine 1) Juhtimisseadmete kasutamine, seisukorra ja plommide olemasolu kontrollimine 2) Raudteeveeremi meeskonnal väljasõiduõiguse olemasolu ja selle kehtivuse kontrollimine 3) Manöövritöö plaani tutvustamine ja manöövritöö tegemiseks korralduse andmine 4) Kaubarongide koostamine vastavalt kaubarongide koosteplaanile, manöövriveeremite koostamine vastavalt klientide teenindamise kavale 5) Eriomaste sõiduomadustega veeremiga manöövritöö tegemine ning selle rongi panemine 6) Manöövritöö tegemine lubava signaalnäidu järgi 7) Manöövritöö tegemine keelava signaalnäidu järgi A.2.5 Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine 1) Raudteeveeremi pidurkingadega kinnitamise ja pidurkingadele pealesõitmise korraldamine 2) Pidurkingadelt mahasõitmise, pidurkingade eemaldamise ja hoiukohta paigutamise korraldamine A.2.6 Raudteeinfrastruktuuri korrashoiutööde läbiviimisel tegutsemine 1) Töörongi jaamavahele saatmine ja vastuvõtmine jaama 2) Turvanguseadmete sõltuvusest väljalülitamise ning sõltuvusse lülitamise korral tegutsemine 3) Tööjuhil töötamiseks tööloa olemasolu ja selle kehtivuse kontrollimine 4) Tee sulgemist ja seadmete väljalülitamist mittevajavate raudteeinfrastruktuuri korrashoiutööde läbiviimisel tegutsemine A.2.7 Raudteeliikluse ja rongide käitlemisega seotud töötajatele korralduste edastamine 1) Tee piiramine piiramisseadmetega või tee piiramiseks korralduse andmine 2) Kommertsülevaatuse tegemiseks korralduse andmine 3) Tehnohoolduse tegemiseks korralduse andmine ja registreerimine 4) Pöörmete puhastamiseks korralduse andmine 5) Tee, elektrivarustuse, turvanguseadmete remondi ja hooldusega seotud töötajatele korralduse, käsu andmine, neilt telefonogrammi, taotluse vastuvõtmine ja registreerimine A.2.8 Tegutsemine ohu- ja ebastandardses olukorras 1) Ohu- ja ebastandardses olukorras teabe vastuvõtmine, edastamine ja tegutsemine 2) Turvanguseadmete rikke korral tegutsemine 3) Kõigi signalisatsiooni- ja sidevahendite töö katkemisel tegutsemine 4) Kehtestatud rongiliikluse signalisatsiooni- ja sidevahendi tegevuse katkestamine, üleminek teisele rongiliikluse korraldamise vahendile ja kehtestatud rongiliikluse signalisatsiooni- ja sidevahendi tegevuse taastamine 5) Rongi või raudteeveeremi peatamiseks meetmete rakendamine 6) Õnnetusjuhtumi, tõsise õnnetusjuhtumi ja vahejuhtumi korral tegutsemine 7) Tulekahju korral tegutsemine 8) Rööbastee rikke korral tegutsemine 9) Tööõnnetuse korral tegutsemine 10) Ohtliku veosega toimunud õnnetuse korral tegutsemine Spetsialiseerumine toimub vastavalt rongiliikluse korraldamisele liinil – automaatblokeeringuga, poolautomaatblokeeringuga, kombineeritud teeblokeeringuga, elektrisausüsteemiga, telefonsidega, ühe sauaga, ühe veduriga ja dispetšeri käskudega liinile. Kõik spetsialiseerumised on otseselt seotud kõikide tööosadega. A.2.9 Ülesõidukoha teenindamine 1) Ülesõidukoha seadmete kasutamine 2) Ülesõidukohal liikluse korraldamine eriolukordades A.2.10 Sorteermäel töötamine 1) Sorteermäe turvanguseadmete kasutamine 2) Vaguniaeglustitel töötamine Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 töö toimub peamiselt sisetingimustes ja on üldjuhul graafikupõhine vahetustega töö, mis eeldab töötamist ka öösel, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel. Raudtee liikluskorraldaja töö on valdavalt istuvas asendis, vahelduvate tööülesannetega ja kulgeb kiires tempos. Raudtee liikluskorraldaja töökeskkond on mõjutatud ergonoomilistest, psühholoogilistest (sh psühho-emotsionaalne pinge, pikaajaline üksi töötamine) ja bioloogilistest teguritest, magnetväljadest ja ioniseerivast kiirgusest. Vastutusrikka töö tõttu peab raudtee liikluskorraldaja täpselt järgima raudteeohutuse alaste õigusaktide ja normdokumentide nõudeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada raudteel toimuva õnnetuse, vahejuhtumi või tulekahju. Raudtee liikluskorraldaja kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Põhilisteks töövahenditeks on juhtimispult või liikluskorralduslik arvutiprogramm, käsi- ja helisignaalvahendid (signaalketas, -latern, lipud, vile), punased kuppelkapslid, sildid „Välja lülitatud“, „Dresiin“. Arvutiseeritud jaamades on vajalikud tööalased arvutiprogrammid (hoiatuste programm, vagunite jälgimise süsteem, raudteeveeremi teljelaagrite ja pidurite temperatuuride tuvastamise süsteem, jaamatöö moodul jms), sidevahendid ning bürootehnika ja -tarbed. Raudtee liikluskorraldajal on vajalik vaimne ja füüsiline sobivus tööks raudteel. Töö eeldab tervisliku seisukorra, eriti nägemise, kuulmise ja lõhnatundlikkuse vastavust tervisenõuetele, füüsilise koormuse ja pingetaluvust, visuaalset mälu, loogilist mõtlemist, koordinatsioonivõimet, keskendumisvõimet, üldistusvõimet, kavandamisoskust, otsustusvõimet, arenenud vastutustunnet, suhtlus- ja koostöövalmidust, iseseisvust, kohusetundlikkust, täpsust ja korrektsust, emotsionaalset stabiilsust, õpivõimet ning selget suulist väljendust. Hoiakult peab raudtee liikluskorraldaja uskuma organisatsiooni väärtustesse, aktsepteerima firma eesmärke ja töökorralduslikke ning struktuurilisi muudatusi, olema lojaalne tööandjale ja pühendunud oma ametile. Tavaliselt töötavad 4. taseme raudtee liikluskorraldajatena inimesed, kellel on • vähemalt keskharidus, läbitud on kutsealane täiendusõpe ja kes on omandanud vähemalt 4-kuulise raudteeliiklusalase töökogemuse või • raudteealane kutseharidus ja kes on omandanud vähemalt 3-kuulise raudteeliiklusalase töökogemuse. Jaamakorraldaja, sorteermäe korraldaja, manöövridispetšer, dispetšer, jaamaülem, piirkonna juhataja Raudtee liikluskorraldaja töö on reguleeritud raudteeseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrusega „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.8 ja B.2.11 tõendamine. Valitavate kompetentside B.2.9 ja B.2.10 tõendamine on vabatahtlik. Spetsialiseerumine toimub vastavalt rongiliikluse korraldamisele liinil – automaatblokeeringuga, poolautomaatblokeeringuga, kombineeritud teeblokeeringuga, elektrisausüsteemiga, telefonsidega, ühe sauaga, ühe veduriga ja dispetšeri käskudega liinile. Kõik kompetentsid on spetsialiseerumistega otseselt seotud. Kompetentside hindamine toimub vastavalt valitud spetsialiseerumise valdkonnale. Valvekorra vastuvõtmine ja üleandmine 4 Rongide vastuvõtmine 4 Rongide saatmine ja läbilaskmine 4 Manöövritöö korraldamine 4 Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine 4 Raudteeinfrastruktuuri korrashoiutööde läbiviimisel tegutsemine 4 Raudteeliikluse ja rongide käitlemisega seotud töötajatele korralduste edastamine 4 Tegutsemine ohu- ning ebastandardses olukorras 4 Valitavate kompetentside B.2.9 ja B.2.10 tõendamine on vabatahtlik. Ülesõidukoha teenindamine 4 Sorteermäel töötamine 4 Rongiliikluse korraldamine automaatblokeeringuga liinil Rongiliikluse korraldamine poolautomaatblokeeringuga liinil Rongiliikluse korraldamine kombineeritud teeblokeeringuga liinil Rongiliikluse korraldamine elektrisausüsteemiga liinil Rongiliikluse korraldamine telefonsidega liinil Rongiliikluse korraldamine ühe sauaga liinil Rongiliikluse korraldamine ühe veduriga liinil Rongiliikluse korraldamine dispetšeri käskudega liinil Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 Traffic controller, level 5 8 Liikluskorraldaja IV (versioon 1) Liikluskorraldaja IV (versioon 2) Raudtee liikluskorraldaja IV (versioon 3) Raudtee liikluskorraldaja IV (versioon 4) Raudtee liikluskorraldaja IV (versioon 5) Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 (versioon 6) Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 (versioon 7) Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 (versioon 9) Raudteeliikluskorraldaja, tase 5 (versioon 10) Rongiliikluse korraldamine automaatblokeeringuga liinil Rongiliikluse korraldamine dispetšeri käskudega liinil Rongiliikluse korraldamine elektrisausüsteemiga liinil Rongiliikluse korraldamine kombineeritud teeblokeeringuga liinil Rongiliikluse korraldamine poolautomaatblokeeringuga liinil Rongiliikluse korraldamine telefonsidega liinil Rongiliikluse korraldamine ühe sauaga liinil Rongiliikluse korraldamine ühe veduriga liinil Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee liikluskorraldaja 25 2023-04-12 2023-04-12 2025-04-09 5 5 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Anto Looken SA Raudteekutsed Mati Lõhmus AS Eesti Raudtee Rita Ojala Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Tiiu Poltruk Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 tööks on piirkonnas rongide vastuvõtmise, saatmise ja läbilaskmise ning manöövritöö korraldamine ja juhtimine, rongiliikluse informatsiooni vahetamine ning piirkonna liikluskorraldajate tegevuse kontrollimine. 5. taseme raudtee liikluskorraldaja töötab muutuvates olukordades iseseisvalt. Tema ülesandeks on juhendada piirkonnas raudteeliikluse, raudteeohutuse, rongide käitlemise, tee korrashoiu, turvanguseadmete ja kontaktvõrgu hooldusega tegelevaid töötajaid. Ta on võimeline edasi andma oma kutsealaseid oskusi ja teadmisi, juhendama praktikante ja teisi töötajaid. 5. taseme raudtee liikluskorraldaja töötab meeskonnas, suhtleb pidevalt kolleegide ja klientidega. Ta peab järgima üldtunnustatud suhtlemis- ja töökultuuri põhimõtteid. Oma töökohustuste täitmisel tugineb ta ettevõtte väärtustele, käitub moraalselt ja heast tavast lähtuvalt ning hoidub enda ja ettevõtte mainet kahjustavatest tegudest. Ta juhindub raudtee liikluskorraldaja kutsealal kehtivatest ja üldkasutatavatest normdokumentidest, standarditest, juhenditest ning raudteeveo-ettevõtjatega ja raudteeinfrastruktuuri valdajatega sõlmitud lepingutest. Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 peab spetsialiseeruma vähemalt ühele liinile rongiliikluse korraldamisel: rongiliikluse korraldamisele automaatblokeeringuga, poolautomaatblokeeringuga, kombineeritud teeblokeeringuga, elektrisausüsteemiga, telefonsidega, ühe sauaga, ühe veduriga või dispetšeri käskudega liinil. Raudteeliikluse korraldamise kutseala koosneb neljast kutsest. Raudtee liikluskorraldustöötaja, tase 2 on raudtee-ettevõttes või raudteed valdavas ettevõttes töötav lihttööline, kes teenindab ja hoiab korras pöörmeid, täidab korraldusi rongide vastuvõtmisel ja saatmisel ning manöövritöö tegemisel. Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 on raudtee-ettevõttes või raudteed valdavas ettevõttes töötav tehnik, kes korraldab jaamas (oma töörajoonis) ainuisikuliselt rongide vastuvõtmist, saatmist, läbilaskmist ja muu raudteeveeremi liiklust pea-, vastuvõtu-, ärasaate- ja muudel teedel. Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 on raudtee-ettevõttes või raudteed valdavas ettevõttes töötav keskastme spetsialist, kes korraldab ja juhib piirkonnas rongide vastuvõtmist, saatmist ja läbilaskmist ning manöövritööd, vahetab rongiliikluse informatsiooni ja kontrollib piirkonna liikluskorraldajate tegevust. Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 on raudtee-ettevõttes või raudteed valdavas ettevõttes töötav tippspetsialist, kes korraldab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtte raudteeliiklusalast tööd rongitöö ööpäevaplaan-graafiku alusel, vahetab rongiliikluse informatsiooni teiste raudteeadministratsioonidega ja raudteeinfrastruktuuri kasutavate raudteeveo-ettevõtjatega ja kontrollib liikluskorraldajate tegevust. A.2.1 Valvekorra vastuvõtmine ja üleandmine 1) Tutvumine eelseisva vahetuse töökorralduse ja ülesannetega 2) Vahetuseelse täiendjuhendamise läbimine ohutuse küsimustes 3) Vahetuse töötajate tööleasumise ettekannete kuulamine 4) Valvekorda asuva töötaja teavitamine 5) Piirnevate ja/või piirkonna jaamavahede ja jaamade rongiliikluse olukorra selgitamine ja/või olukorraga tutvumine 6) Tutvumine raudteeveeremi paigutusega vastuvõtu- ja ärasaate- ning teistel teedel 7) Turvanguseadmete ja muude teenindada olevate seadmete seisukorra ja talitluse kontrollimine 8) Raudteeliikluse juhtimissüsteemi, hoiatuste programmi ja infosüsteemi kasutamine 9) Ettenähtud rongiliiklusalase dokumentatsiooni olemasolu kontrollimine ning sissekannetega tutvumine 10) Kehtivate hoiatustega tutvumine ning nende väljastamises veendumine 11) Ettenähtud normdokumentide olemasolu kontrollimine 12) Ettenähtud seadmete, tööriistade, signaalvahendite ja inventari olemasolu ja korrasoleku kontrollimine 13) Valvekorra vastuvõtmine ja üleandmine rongi vastuvõtu- või saatematka olemasolu korral 14) Rongitöö ööpäevaplaan-graafikuga tutvumine ja selle tutvustamine A.2.2 Rongide vastuvõtmine 1) Juhtimisseadmete kasutamine, seisukorra ja plommide olemasolu kontrollimine 2) Raudteeveeremi meeskonnal raudteeinfrastruktuurile väljasõiduõiguse olemasolu ja selle kehtivuse kontrollimine 3) Jaamade liikluskorraldajatega vastuvõtuteede hõivamise kooskõlastamine 4) Manöövritöö katkestamine 5) Jaamavahede, pöörmete, pöörmepiirkondade, jaamateede ja fooride olukorra jälgimine ja kontrollimine 6) Hoiatuse edastamine raudteeveeremi juhile 7) Madalama kutsetasemega liikluskorraldajate tegevuse kontrollimine rongide vastuvõtmisel 8) Rongi jaama vastuvõtmine lubava signaalnäidu järgi 9) Rongi jaama vastuvõtmine keelava signaalnäidu järgi 10) Rongi täiskoosseisus saabumise, sh sabasignaali olemasolu, kontrollimine 11) Rongiliikluse informatsiooni vahetamine liikluskorraldajatega 12) Piiriülese töö kooskõlastamine piirijaamade liikluskorraldajatega A.2.3 Rongide saatmine ja läbilaskmine 1) Juhtimisseadmete kasutamine, seisukorra ja plommide olemasolu kontrollimine 2) Jaamavahede, pöörmete, pöörmepiirkondade, jaamateede ja fooride olukorra jälgimine ja kontrollimine 3) Manöövritöö katkestamine 4) Jaamade liikluskorraldajatele loa andmine rongi saatmiseks ja nende tegevuse kontrollimine rongide saatmisel 5) Rongi saatmine jaamavahele lubava signaalnäidu järgi 6) Rongi saatmine jaamavahele keelava signaalnäidu järgi 7) Jaamavahel rongiliikluse jälgimine 8) Piiriülese töö kooskõlastamine piirijaamade liikluskorraldajatega A.2.4 Manöövritöö korraldamine 1) Juhtimisseadmete kasutamine, seisukorra ja plommide olemasolu kontrollimine 2) Raudteeveeremi meeskonnal väljasõiduõiguse olemasolu ja selle kehtivuse kontrollimine 3) Manöövritöö plaani tutvustamine ja manöövritöö tegemiseks korralduse andmine 4) Kaubarongide koostamine vastavalt kaubarongide koosteplaanile, manöövriveeremite koostamine vastavalt klientide teenindamise kavale 5) Eriomaste sõiduomadustega veeremiga manöövritöö tegemine ning selle rongi panemine 6) Manöövritöö tegemine lubava signaalnäidu järgi 7) Manöövritöö tegemine keelava signaalnäidu järgi 8) Jaamade liikluskorraldajate tegevuse kontrollimine manöövritöö tegemisel A.2.5 Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine 1) Raudteeveeremi pidurkingadega kinnitamise ja pidurkingadele pealesõitmise korraldamine 2) Pidurkingadelt mahasõitmise, pidurkingade eemaldamise ja hoiukohta paigutamise korraldamine A.2.6 Raudteeinfrastruktuuri korrashoiutööde läbiviimisel tegutsemine 1) Jaamavahe, tee või teeosa liikluseks sulgemine ja taasavamine 2) Töörongi jaamavahele saatmine ja vastuvõtmine jaama 3) Turvanguseadmete sõltuvusest väljalülitamise ning sõltuvusse lülitamise korral tegutsemine 4) Kontaktvõrgu välja- ja sisselülitamisalase teabe edastamine jaamade liikluskorraldajatele 5) Ülesõidukoha rikke korral hoiatuse nõudeavalduse koostamine ja selle väljastamine 6) Mahatõstetava dresiini, remondipuki, teerulliku ja muu mahatõstetava veeremi rööbasteele lubamine 7) Madalama kutsetasemega liikluskorraldajate tegevuse kontrollimine raudteeinfrastruktuuri korrashoiutööde läbiviimisel 8) Tööjuhil töötamiseks tööloa olemasolu ja selle kehtivuse kontrollimine 9) Raudteeinfrastruktuuri korrashoiutööde, mis ei nõua tee sulgemist ega seadmete väljalülitamist, läbiviimisel tegutsemine A.2.7 Raudteeliikluse ja rongide käitlemisega seotud töötajatele korralduste edastamine 1) Tee piiramine piiramisseadmete abil või tee piiramiseks korralduse andmine 2) Kommertsülevaatuse tegemiseks korralduse andmine 3) Tehnohoolduse tegemiseks korralduse andmine ja registreerimine 4) Pöörmete puhastamiseks korralduse andmine 5) Tee, elektrivarustuse, turvanguseadmete remondi ja hooldusega seotud töötajatele korralduse, käsu andmine, neilt taotluse vastuvõtmine ja registreerimine A.2.8 Tegutsemine ohu- ja ebastandardses olukorras 1) Ohu- ja ebastandardses olukorras teabe vastuvõtmine, edastamine ja tegutsemine 2) Turvanguseadmete rikke korral tegutsemine 3) Kõigi signalisatsiooni- ja sidevahendite töö katkemisel tegutsemine 4) Kehtestatud rongiliikluse signalisatsiooni- ja sidevahendi tegevuse katkestamine, üleminek teisele rongiliikluse korraldamise vahendile ja kehtestatud rongiliikluse signalisatsiooni- ja sidevahendi tegevuse taastamine 5) Rongi või raudteeveeremi peatamiseks meetmete rakendamine 6) Jaamavahe või selle ühe raja avamine ja sulgemine rongiliikluseks 7) Abiveduri ja päästerongi käiku määramise korraldamine 8) Õnnetusjuhtumi, tõsise õnnetusjuhtumi ja vahejuhtumi korral tegutsemine 9) Tulekahju korral tegutsemine 10) Rööbastee rikke korral tegutsemine 11) Rongiliiklusgraafikuvälise rongi käikumääramine 12) Jaamade liikluskorraldajate tegevuse kontrollimine raudteeliikluse korraldamisel 13) Tööõnnetuse korral tegutsemine 14) Ohtliku veosega toimunud õnnetuse korral tegutsemine Spetsialiseerumine toimub vastavalt rongiliikluse korraldamisele liinil – automaatblokeeringuga, poolautomaatblokeeringuga, kombineeritud teeblokeeringuga, elektrisausüsteemiga, telefonsidega, ühe sauaga, ühe veduriga ja dispetšeri käskudega liinile. Kõik spetsialiseerumised on otseselt seotud kõikide tööosadega. Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 töö toimub sisetingimustes ja on üldjuhul graafikupõhine vahetustega töö, mis eeldab töötamist ka öösel, puhkepäevade ja riiklikel pühadel. Raudtee liikluskorraldaja töö on valdavalt istuvas asendis, vahelduvate tööülesannetega ja kulgeb kiires tempos. Raudtee liikluskorraldaja töökeskkond on mõjutatud ergonoomilistest, psühholoogilistest (sh psühho-emotsionaalne pinge) ja bioloogilistest teguritest, magnetväljadest ja ioniseerivast kiirgusest. Vastutusrikka töö tõttu peab raudtee liikluskorraldaja täpselt järgima raudteeohutuse alaste õigusaktide ja normdokumentide nõudeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada raudteel toimuva õnnetuse, vahejuhtumi või tulekahju. Raudtee liikluskorraldaja kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Põhilisteks töövahenditeks on juhtimispult või liikluskorralduslik arvutiprogramm, tööalased arvutiprogrammid (hoiatuste programm, vagunite jälgimise süsteem, raudteeveeremi teljelaagrite ja pidurite temperatuuride tuvastamise süsteem jms), sidevahendid, bürootehnika ja -tarbed ning olenevalt liikluskorralduslikest seadmetest punased kuppelkapslid, sildid „Välja lülitatud“, „Dresiin“. Raudtee liikluskorraldajal on vajalik vaimne ja füüsiline sobivus tööks raudteel. Töö eeldab tervisliku seisukorra, eriti nägemise ja kuulmise vastavust tervisenõuetele, füüsilise koormuse ja pingetaluvust, visuaalset mälu, loogilist mõtlemist, koordinatsiooni võimet, keskendumisvõimet, üldistusvõimet, kavandamisoskust, otsustusvõimet, arenenud vastutustunnet, suhtlus- ja koostöövalmidust, iseseisvust, kohusetundlikkust, täpsust ja korrektsust, emotsionaalset stabiilsust, õppimisvõimet ning selget suulist väljendust. Hoiakult peab raudtee liikluskorraldaja uskuma organisatsiooni väärtustesse, aktsepteerima firma eesmärke ja töökorralduslikke ning struktuurilisi muudatusi, olema lojaalne tööandjale ja pühendunud oma ametile. Tavaliselt töötavad 5. taseme raudtee liikluskorraldajatena inimesed, kellel on • raudteealane kõrgharidus, läbitud on kutsealane täiendusõpe ja kes on omandanud vähemalt 3-kuulise raudteeliiklusalase töökogemuse piirkonna põhijaamas või • raudteealane kutseharidus, läbitud on kutsealane täiendusõpe ja kes on omandanud vähemalt 1-aastase raudteeliiklusalase töökogemuse piirkonna põhijaamas või • 4. taseme raudtee liikluskorraldaja kutse, läbitud on kutsealane täiendusõpe ja kes on omandanud vähemalt 1 aastase raudteeliiklusalase töökogemuse piirkonna põhijaamas. Rongidispetšer Raudtee liikluskorraldaja töö on reguleeritud raudteeseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrusega „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.9 tõendamine. Spetsialiseerumine toimub vastavalt rongiliikluse korraldamisele liinil – automaatblokeeringuga, poolautomaatblokeeringuga, kombineeritud teeblokeeringuga, elektrisausüsteemiga, telefonsidega, ühe sauaga, ühe veduriga ja dispetšeri käskudega liinile. Kõik kompetentsid on spetsialiseerumistega otseselt seotud. Kompetentside hindamine toimub vastavalt valitud spetsialiseerumise valdkonnale. Valvekorra vastuvõtmine ja üleandmine 5 Rongide vastuvõtmine 5 Rongide saatmine ja läbilaskmine 5 Manöövritöö korraldamine 5 Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine 4 Raudteeinfrastruktuuri korrashoiutööde läbiviimisel tegutsemine 5 Raudteeliikluse ja rongide käitlemisega seotud töötajatele korralduste edastamine 4 Tegutsemine ohu- ning ebastandardses olukorras 5 Rongiliikluse korraldamine automaatblokeeringuga liinil Rongiliikluse korraldamine poolautomaatblokeeringuga liinil Rongiliikluse korraldamine kombineeritud teeblokeeringuga liinil Rongiliikluse korraldamine elektrisausüsteemiga liinil Rongiliikluse korraldamine telefonsidega liinil Rongiliikluse korraldamine ühe sauaga liinil Rongiliikluse korraldamine ühe veduriga liinil Rongiliikluse korraldamine dispetšeri käskudega liinil Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 Traffic controller, level 6 8 Liikluskorraldaja V (versioon 1) Liikluskorraldaja V (versioon 2) Raudtee liikluskorraldaja V (versioon 3) Raudtee liikluskorraldaja V (versioon 4) Raudtee liikluskorraldaja V (versioon 5) Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 (versioon 6) Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 (versioon 7) Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 (versioon 9) Raudteeliikluskorraldaja, tase 6 (versioon 10) Rongiliikluse korraldamine automaatblokeeringuga liinil Rongiliikluse korraldamine dispetšeri käskudega liinil Rongiliikluse korraldamine elektrisausüsteemiga liinil Rongiliikluse korraldamine kombineeritud teeblokeeringuga liinil Rongiliikluse korraldamine poolautomaatblokeeringuga liinil Rongiliikluse korraldamine telefonsidega liinil Rongiliikluse korraldamine ühe sauaga liinil Rongiliikluse korraldamine ühe veduriga liinil Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee liikluskorraldaja 25 2023-04-12 2023-04-12 2025-04-09 6 6 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Anto Looken SA Raudteekutsed Mati Lõhmus AS Eesti Raudtee Rita Ojala Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Tiiu Poltruk Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 tööks on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtte raudteeliiklus-alase töö korraldamine rongitöö ööpäevaplaan-graafiku alusel, rongiliikluse informatsiooni vahetamine teiste raudteeadministratsioonidega ja raudteeinfrastruktuuri kasutavate raudteeveo-ettevõtjatega ning liikluskorraldajate tegevuse kontrollimine. 6. taseme raudtee liikluskorraldaja töötab iseseisvalt keerulistest ja ettearvamatutes olukordades ja vastutab töörühmade töö eest. Ta on võimeline edasi andma oma kutsealaseid oskusi ja teadmisi, juhendama praktikante ja teisi töötajaid. 6. taseme raudtee liikluskorraldaja töötab meeskonnas, suhtleb pidevalt kolleegide ja klientidega. Ta peab järgima üldtunnustatud suhtlemis- ja töökultuuri põhimõtteid. Oma töökohustuste täitmisel tugineb ta ettevõtte väärtustele, käitub moraalselt ja heast tavast lähtuvalt ning hoidub enda ja ettevõtte mainet kahjustavatest tegudest. Ta juhindub raudtee liikluskorraldaja kutsealal kehtivatest ja üldkasutatavatest normdokumentidest, standarditest ja juhenditest ning raudteeveo-ettevõtjatega, raudteeinfrastruktuuri valdajatega ja raudtee-administratsioonidega sõlmitud lepingutest. Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 peab spetsialiseeruma vähemalt ühele liinile rongiliikluse korraldamisel: rongiliikluse korraldamisele automaatblokeeringuga liinil, poolautomaatblokeeringuga liinil, kombineeritud teeblokeeringuga liinil, elektrisausüsteemiga liinil, telefonsidega liinil, ühe sauaga liinil, ühe veduriga liinil või dispetšeri käskudega liinil. Raudteeliikluse korraldamise kutseala koosneb neljast kutsest. Raudtee liikluskorraldustöötaja, tase 2 on raudtee-ettevõttes või raudteed valdavas ettevõttes töötav lihttööline, kes teenindab ja hoiab korras pöörmeid, täidab korraldusi rongide vastuvõtmisel ja saatmisel ning manöövritöö tegemisel. Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 on raudtee-ettevõttes või raudteed valdavas ettevõttes töötav tehnik, kes korraldab jaamas (oma töörajoonis) ainuisikuliselt rongide vastuvõtmist, saatmist, läbilaskmist ja muu raudteeveeremi liiklust pea-, vastuvõtu-, ärasaate- ja muudel teedel. Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 on raudtee-ettevõttes või raudteed valdavas ettevõttes töötav keskastme spetsialist, kes korraldab ja juhib piirkonnas rongide vastuvõtmist, saatmist ja läbilaskmist ning manöövritööd, vahetab rongiliikluse informatsiooni, kontrollib piirkonna liikluskorraldajate tegevust. Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 on raudtee-ettevõttes või raudteed valdavas ettevõttes töötav tippspetsialist, kes korraldab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtte raudteeliiklusalast tööd rongitöö ööpäevaplaan-graafiku alusel, vahetab rongiliikluse informatsiooni teiste raudteeadministratsioonidega ja raudteeinfrastruktuuri kasutavate raudteeveo-ettevõtjatega, kontrollib liikluskorraldajate tegevust. A.2.1 Valvekorra vastuvõtmine ja üleandmine 1) Tutvumine eelseisva vahetuse töökorralduse ja ülesannetega 2) Vahetuseelse täiendjuhendamise läbiviimine ohutuse küsimustes 3) Vahetuse töötajate tööleasumise ettekannete kuulamine 4) Valvekorda asuva töötaja teavitamine 5) Raudteeinfrastruktuuril rongiliikluse olukorra selgitamine ja olukorraga tutvumine 6) Tutvumine raudteeveeremi paigutusega vastuvõtu- ja ärasaate- ning teistel teedel 7) Turvanguseadmete ja muude teenindada olevate seadmete seisukorra ja talitluse kontrollimine 8) Raudteeliikluse juhtimissüsteemi, hoiatuste programmi ja infosüsteemi kasutamise kontrollimine 9) Ettenähtud rongiliiklusalase dokumentatsiooni olemasolu kontrollimine ning sissekannetega tutvumine 10) Kehtivate hoiatustega tutvumine ning nende väljastamises veendumine 11) Ettenähtud normdokumentide olemasolu kontrollimine 12) Ettenähtud seadmete, tööriistade, signaalvahendite ja inventari olemasolu ja korrasoleku kontrollimine 13) Rongi vastuvõtu- või saatematka olemasolul valvekorra vastuvõtmise ja üleandmise kontrollimine 14) Rongitöö ööpäevaplaan-graafikuga tutvumine ja selle tutvustamine A.2.2 Rongide vastuvõtmine 1) Juhtimisseadmete kasutamise, seisukorra ja plommide olemasolu kontrollimine 2) Raudteeveeremi meeskonnal raudteeinfrastruktuurile väljasõiduõiguse olemasolu ja selle kehtivuse kontrollimine 3) Liikluskorraldajatega vastuvõtuteede hõivamise kooskõlastamine 4) Manöövritöö katkestamise kontrollimine 5) Jaamavahede, pöörmete, pöörmepiirkondade, jaamateede ja fooride olukorra jälgimise kontrollimine 6) Raudteeveeremi juhile hoiatuse edastamise kontrollimine 7) Lubava signaalnäidu järgi rongi jaama vastuvõtmise kontrollimine 8) Keelava signaalnäidu järgi rongi jaama vastuvõtmise kontrollimine 9) Rongi täiskoosseisus saabumise, sh sabasignaali olemasolu, kontrollimine 10) Liikluskorraldajatega rongiliikluse informatsiooni vahetamise kontrollimine 11) Piiriülese töö kooskõlastamine piirijaamade liikluskorraldajatega A.2.3 Rongide saatmine ja läbilaskmine 1) Juhtimisseadmete kasutamise, seisukorra ja plommide olemasolu kontrollimine 2) Jaamavahede, pöörmete, pöörmepiirkondade, jaamateede, fooride olukorra jälgimise kontrollimine 3) Manöövritöö katkestamise kontrollimine 4) Rongi saatmiseks liikluskorraldajatele loa andmise kontrollimine rongide saatmisel 5) Lubava signaalnäidu järgi rongi jaamavahele saatmise kontrollimine 6) Keelava signaalnäidu järgi rongi jaamavahele saatmise kontrollimine 7) Jaamavahel rongiliikluse jälgimise kontrollimine 8) Piiriülese töö kooskõlastamine piirijaamade liikluskorraldajatega A.2.4 Manöövritöö korraldamine 1) Juhtimisseadmete kasutamise, seisukorra ja plommide olemasolu kasutamise kontrollimine 2) Raudteeveeremi meeskonnal väljasõiduõiguse olemasolu ja selle kehtivuse kontrollimine 3) Manöövritöö plaani tutvustamise ja manöövritöö tegemiseks korralduse andmise kontrollimine 4) Kaubarongide ja manöövriveeremite koostamise kontrollimine 5) Eriomaste sõiduomadustega veeremiga manöövritöö tegemise ning selle rongi panemise kontrollimine 6) Lubava signaalnäidu järgi manöövritöö tegemise kontrollimine 7) Keelava signaalnäidu järgi manöövritöö tegemise kontrollimine 8) Jaamade liikluskorraldajate tegevuse kontrollimine manöövritöö tegemisel A.2.5 Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine 1) Raudteeveeremi pidurkingadega kinnitamise ja pidurkingadele pealesõitmise kontrollimine 2) Pidurkingadelt mahasõitmise, pidurkingade eemaldamise ja hoiukohta paigutamise kontrollimine A.2.6 Raudteeinfrastruktuuri korrashoiutööde läbiviimisel tegutsemine 1) Jaamavahe, tee või teeosa liikluseks sulgemise ja taasavamise kontrollimine 2) Töörongi jaamavahele saatmise ja jaama vastuvõtmise kontrollimine 3) Turvanguseadmete sõltuvusest väljalülitamise ning sõltuvusse lülitamise korral tegutsemise kontrollimine 4) Kontaktvõrgu välja- ja sisselülitamisalase teabe jaamade liikluskorraldajatele edastamise kontrollimine 5) Ülesõidukoha rikke korral hoiatuse nõudeavalduse koostamine ja selle väljastamine 6) Mahatõstetava dresiini, remondipuki, teerulliku ja muu mahatõstetava veeremi rööbasteele lubamine 7) Madalama kutsetasemega liikluskorraldaja tegevuse kontrollimine raudteeinfrastruktuuri korrashoiutööde läbiviimisel 8) Turvanguseadme, rööbastee, kontaktvõrgu rikke või elektri puudumise korral käsu koostamine ja edastamine vastavate struktuuriüksuste töötajate töövälisel ajal tööle kutsumiseks 9) Tööjuhil töötamiseks tööloa olemasolu ja selle kehtivuse kontrollimine 10) Tee sulgemist ja seadmete väljalülitamist mittevajavate raudteeinfrastruktuuri korrashoiutööde läbiviimisel tegutsemine A.2.7 Raudteeliikluse ja rongide käitlemisega seotud töötajatele korralduste edastamine 1) Piiramisseadmete abil tee piiramise kontrollimine või tee piiramiseks korralduse andmine 2) Kommertsülevaatuse tegemise kontrollimine 3) Tehnohoolduse tegemiseks korralduse andmise ja registreerimise kontrollimine 4) Pöörmete puhastamise korraldamise kontrollimine 5) Tee, elektrivarustuse, turvanguseadmete remondi ja hooldusega seotud töötajale korralduse, käsu andmise, neilt taotluse vastuvõtmise ja registreerimise kontrollimine A.2.8 Tegutsemine ohu- ja ebastandardses olukorras 1) Ohu- ja ebastandardses olukorras teabe vastuvõtmine, edastamine ja tegutsemine 2) Turvanguseadmete rikke korral tegutsemise kontrollimine 3) Kõigi signalisatsiooni- ja sidevahendite töö katkemisel tegutsemine 4) Kehtestatud rongiliikluse signalisatsiooni- ja sidevahendi tegevuse katkestamise, teisele rongiliikluse korraldamise vahendile ülemineku ja kehtestatud rongiliikluse signalisatsiooni- ja sidevahendi tegevuse taastamise kontrollimine 5) Rongi või raudteeveeremi peatamiseks meetmete rakendamise kontrollimine 6) Jaamavahe või selle ühe raja rongiliikluseks avamise ja sulgemise kontrollimine 7) Abiveduri ja päästerongi käiku määramise kontrollimine 8) Õnnetusjuhtumi, tõsise õnnetusjuhtumi ja vahejuhtumi korral tegutsemise kontrollimine 9) Tulekahju korral tegutsemise kontrollimine 10) Rööbastee rikke korral tegutsemise kontrollimine 11) Rongiliiklusgraafikuvälise rongi käikumääramise kontrollimine 12) Jaamade liikluskorraldajate tegevuse kontrollimine raudteeliikluse korraldamisel 13) Madalama kutsetasemega liikluskorraldaja tegevuse kontrollimine raudteeliikluse korraldamisel 14) Tööõnnetuse korral tegutsemine 15) Ohtliku veosega toimunud õnnetuse korral tegutsemise kontrollimine Spetsialiseerumine toimub vastavalt rongiliikluse korraldamisele liinil – automaatblokeeringuga, poolautomaatblokeeringuga, kombineeritud teeblokeeringuga, elektrisausüsteemiga, telefonsidega, ühe sauaga, ühe veduriga ja dispetšeri käskudega liinile. Kõik spetsialiseerumised on otseselt seotud kõikide tööosadega. Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 töö toimub sisetingimustes ja on üldjuhul graafikupõhine vahetustega töö, mis eeldab töötamist ka öösel, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel. Raudtee liikluskorraldaja töö on valdavalt istuvas asendis, vahelduvate tööülesannetega ja kulgeb kiires tempos. Raudtee liikluskorraldaja töökeskkond on mõjutatud ergonoomilistest, psühholoogilistest (sh psühho-emotsionaalne pinge, pikaajaline üksi töötamine) ja bioloogilistest teguritest, magnetväljadest ja ioniseerivast kiirgusest. Vastutusrikka töö tõttu peab raudtee liikluskorraldaja täpselt järgima raudteeohutuse alaste õigusaktide ja normdokumentide nõudeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada raudteel toimuva õnnetuse, vahejuhtumi või tulekahju. Raudtee liikluskorraldaja kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Põhilisteks töövahenditeks liikluskorralduslikud arvutiprogrammid ja tööalased arvutiprogrammid (hoiatuste programm, vagunite jälgimise süsteem, veeremi teljelaagrite ja pidurite temperatuuride tuvastamise süsteem jms), sidevahendid ning bürootehnika ja -tarbed. Raudtee liikluskorraldajal on vajalik vaimne ja füüsiline sobivus tööks raudteel. Töö eeldab tervisliku seisukorra, eriti nägemise ja kuulmise vastavust tervisenõuetele, füüsilise koormuse ja pingetaluvust, visuaalset mälu, loogilist mõtlemist, koordinatsiooni võimet, keskendumisvõimet, üldistusvõimet, kavandamisoskust, otsustusvõimet, arenenud vastutustunnet, suhtlus- ja koostöövalmidust, iseseisvust, kohusetundlikkust, täpsust ja korrektsust, emotsionaalset stabiilsust, õppimisvõimet ning selget suulist väljendust. Hoiakult peab raudtee liikluskorraldaja uskuma organisatsiooni väärtustesse, aktsepteerima firma eesmärke ja töökorralduslikke ning struktuurilisi muudatusi, olema lojaalne tööandjale ja pühendunud oma ametile. Tavaliselt töötavad 6. taseme raudtee liikluskorraldajatena inimesed, kellel on • raudteealane kõrgharidus, läbitud on kutsealane täiendusõpe ja kes on omandanud vähemalt 2-aastase raudteeliiklusalase töökogemuse 5. taseme liikluskorraldajana (rongidispetšerina) või • raudteealane kutseharidus, läbitud on kutsealane täiendusõpe ja kes on omandanud vähemalt 5-aastase raudteeliiklusalase töökogemuse 5. taseme liikluskorraldajana (rongidispetšerina). Raudteekorraldaja, liikluskorraldajate grupi juht Raudtee liikluskorraldaja töö on reguleeritud raudteeseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrusega „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.9 tõendamine. Spetsialiseerumine toimub vastavalt rongiliikluse korraldamisele liinil – automaatblokeeringuga liinile, poolautomaatblokeeringuga liinile, kombineeritud teeblokeeringuga liinile, elektrisausüsteemiga liinile, telefonsidega liinile, ühe sauaga liinile, ühe veduriga liinile ja dispetšeri käskudega liinile. Kõik kompetentsid on spetsialiseerumistega otseselt seotud. Kompetentside hindamine toimub vastavalt valitud spetsialiseerumise valdkonnale. Valvekorra vastuvõtmine ja üleandmine 6 Rongide vastuvõtmine 6 Rongide saatmine ja läbilaskmine 6 Manöövritöö korraldamine 6 Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine 6 Raudteeinfrastruktuuri korrashoiutööde läbiviimisel tegutsemine 6 Raudteeliikluse ja rongide käitlemisega seotud töötajatele korralduste edastamine 5 Tegutsemine ohu- ning ebastandardses olukorras 6 Rongiliikluse planeerimine ja korraldamine Raudteeinfrastruktuuri ettevõtte rongiliikluse planeerimine ja korraldamine Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Vagunijärelevaataja, tase 3 Wagon supervisor, level 3 7 Vagunijärelevaataja II (versioon 1) Vagunijärelevaataja II (versioon 2) Vagunijärelevaataja II (versioon 3) Vagunijärelevaataja II (versioon 4) Vagunijärelevaataja, tase 3 (versioon 5) Vagunijärelevaataja, tase 3 (versioon 6) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Vagunijärelevaataja 25 2023-04-12 2023-04-12 2025-04-11 3 3 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Anto Looken SA Raudteekutsed Anton Jartsev AS EVR Cargo Evi Noorhani Eesti Energia Kaevandused ASi Logistikaettevõte Ljudmilla Anissimova AS Ühinenud Depood Ljudmilla Knjazeva AS EVR Cargo Mati Lõhmus AS Eesti Raudtee Tiiu Poltruk Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Tormis Saar AS Ühinenud Depood Viktor Tkatšov AS Eesti Raudtee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Vagunijärelevaataja tööks on kauba- ja/või reisivagunite tehnilise seisukorra kontrollimine ja remontimine, et tagada rongide liikumisel liiklusohutus ja veoste säilivus. Väljuvatele rongidele teeb vagunijärelevaataja automaatpidurite proovi. Vagunijärelevaataja ülesandeks on ka vagunite üleandmine kliendi haruteedele ja nende vastuvõtmine kliendilt. Reisirongide koostejaamades kontrollivad vagunijärelevaatajad reisivagunite sisustuse ja tehniliste seadmete korrasolekut ning remondivad neid. Vagunijärelevaataja kutsealal on kaks kutset. Vagunijärelevaataja, tase 3 töötab iseseisvalt raudteejaamades või vagunite haruteedele üleandejaamades. Vagunijärelevaataja, tase 4 töötab iseseisvalt piirijaamades ja teistes raudteejaamades, lisaks juhendab ja nõustab ta kaastöötajaid. A.2.1 Vahetuse vastuvõtmine ja üleandmine 1) Ülevaate vastuvõtmine vahetuse üleandjalt 2) Üleantavate seadmete, dokumentide ja dokumendiplankide olemasolu ja terviklikkuse kontrollimine 3) Vajalike varuosade olemasolu kontrollimine 4) Ülevaate andmine vahetuse vastuvõtjale A.2.2 Saabuva rongi ülevaatus ja tehnohooldus 1) Rongi jälgimine selle liikumise ajal 2) Rongi piiramine 3) Vaguni tehnohoolduse tegemine, remonditähtaegade ja läbijooksu kontrollimine A.2.3 Vaguni ettevalmistamine laadimiseks 1) Vaguni tehnoseisundi kontrollimine ja vaguni remontimine rongis 2) Reservist võetud vaguni remonditähtaja ja läbijooksu kontrollimine A.2.4 Väljumiseks koostatud rongi tehnohooldus 1) Vagunite tehniline ülevaatus, komplektsuse kontrollimine ja mahahaakimiseta remont 2) Õhujagajate vajalikule režiimile ümberlülitamine ja vagunite pidurivoolikute ühendamine 3) Väljuva rongi jälgimine möödasõidul A.2.5 Rongi täis- või lühipiduriproovi tegemine 1) Pidurite kontrollimine suruõhutorustikuga jaamades 2) Pidurite kontrollimine suruõhutorustikuta jaamades 3) Piirijaamas reisirongi suruõhkpidurite ja elektro-pneumaatiliste pidurite proovi tegemine A.2.6 Vagunite üleandmine ja vastuvõtmine 1) Tehnilise ülevaatuse tegemine vagunite üleandmisel 2) Tehnilise ülevaatuse tegemine vagunite või rongi vastuvõtmisel A.2.7 Reisirongi ülevaatus ja remont 1) Rongi tehnilise seisukorra kontrollimine välisel ülevaatusel 2) Vagunite kontrollimine sisemisel ülevaatusel 3) Vagunite jõuseadmete ülekandemehhanismide kontrollimine 4) Vagunite remontimine 5) Rongi suruõhkpidurite töö kontrollimine 6) Rongi elektro-pneumaatiliste pidurite töö kontrollimine A.2.8 Kommertsülevaatuse tegemine 1) Kommertsülevaatuse tegemine vaguni kliendile üleandmisel ja vastuvõtmisel 2) Üleandedokumentide vormistamine A.2.9 Veeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine 1) Veeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingadele pealesõitmiseks korralduse andmine 2) Pidurkingadelt mahasõitmiseks korralduse andmine, pidurkingade eemaldamine ja hoiukohta paigutamine A.2.10 Töötamine arvutiprogrammiga 1) Mittekorras vagunile elektroonilise teatise koostamine ja edastamine 2) Päringu sisestamine rongikoosseisus olevate vagunite andmete saamiseks 3) Päringu sisestamine vagunite komplekteerimise andmete saamiseks Vagunijärelevaataja töö toimub peamiselt välitingimustes ja on üldjuhul graafikupõhine vahetustega töö, mis eeldab töötamist ka puhkepäevadel ja riiklikel pühadel. Vagunijärelevaataja töökeskkond on seotud vigastuste tekkimise kõrgendatud riskiga. Sageli tuleb töötada sundasendis vagunite all või ronida vagunitele. Vagunijärelevaataja töös on vajalik hea füüsiline tervis ja keskkonnataluvus. Tervisekahjustusi võivad põhjustada müra, temperatuurikõikumised ja tuuletõmbus ning seetõttu peab vagunijärelevaataja kasutama kaitseriietust ja -vahendeid. Keskmisest kõrgema ohtlikkusega töö tõttu peab vagunijärelevaataja täpselt järgima tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada haigestumise, trauma, töövõimetuse või raudteeliiklusõnnetuse. Vagunijärelevaataja kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Põhilisteks töövahenditeks on šabloonid (rattapaaride ja automaatsiduri rikete kindlakstegemiseks), mõõteriistad, luup, lukksepa tööriistad (vasar, meisel, mutri- ja toruvõtmed), käsitungrauad. Ühenduse pidamiseks teiste vagunijärelevaatajate ja raudtee liikluskorraldajaga kasutab vagunijärelevaataja käsiraadiojaama. Andmete edastamiseks kasutab ta ettenähtud arvutiprogramme. Vagunijärelevaataja töö eeldab täpsust, head koordinatsiooni, füüsilist vastupidavust, pingetaluvust, kohusetundlikkust, otsustus- ja vastutusvõimet, keskendumisvõimet ja koostöövalmidust. Tavaliselt töötavad 3. taseme vagunijärelevaatajatena inimesed, kellel on põhiharidus või kutseharidus ja kes on läbinud kutsealase täiendusõppe või omandanud kutseoskused vähemalt 4-kuulise praktilise töö käigus vähemalt samal kutsetasemel kogenud vagunijärelevaataja juhendamisel. Vagunijärelevaataja, vaguniülevaataja, vaguni ülevaataja-remontija Vagunijärelevaataja töö on reguleeritud raudteeseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrusega „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Vagunijärelevaataja, tase 3 kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.6 ja B.2.11 (läbiv kompetents) tõendamine. Valitavate kompetentside B.2.7 (Reisirongide ülevaatus ja remont), B.2.8 (Kommertsülevaatuse tegemine), B.2.9 (Veeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine) ja B.2.10 (Töötamine arvutiprogrammiga) tõendamine on vabatahtlik. Vahetuse vastuvõtmine ja üleandmine 3 Saabuva rongi ülevaatuse ja tehnohoolduse tegemine 3 Vaguni ettevalmistamine laadimiseks 3 Väljumiseks koostatud rongi tehnohoolduse tegemine 4 Rongi täis- või lühipiduriproovi tegemine 4 Vagunite üleandmine ja vastuvõtmine 3 Valitavate kompetentside tõendamine 3. tasemel on vabatahtlik. Reisirongi ülevaatuse ja remondi tegemine 4 Kommertsülevaatuse tegemine 3 Veeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine 3 Töötamine arvutiprogrammiga 3 Vagunijärelevaataja, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Vagunijärelevaataja, tase 4 Wagon supervisor, level 4 3 Vagunijärelevaataja, tase 4 (versioon 1) Vagunijärelevaataja, tase 4 (versioon 2) Vagunijärelevaataja, tase 4 (versioon 4) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Vagunijärelevaataja 25 2023-04-12 2023-04-12 2023-11-14 4 4 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Anto Looken SA Raudteekutsed Anton Jartsev AS EVR Cargo Evi Noorhani Eesti Energia Kaevandused ASi Logistikaettevõte Ljudmilla Anissimova AS Ühinenud Depood Ljudmilla Knjazeva AS EVR Cargo Mati Lõhmus AS Eesti Raudtee Tiiu Poltruk Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Tormis Saar AS Ühinenud Depood Viktor Tkatšov AS Eesti Raudtee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Vagunijärelevaataja tööks on kauba- ja/või reisivagunite tehnilise seisukorra kontrollimine ja remontimine, et tagada rongide liikumisel liiklusohutus ja veoste säilivus. Väljuvatele rongidele teeb vagunijärelevaataja automaatpidurite proovi. Vagunijärelevaataja ülesandeks on ka vagunite üleandmine kliendi haruteedele ja nende vastuvõtmine kliendilt. Reisirongide koostejaamades kontrollivad vagunijärelevaatajad reisivagunite sisustuse ja tehniliste seadmete korrasolekut ning remondivad neid. Vagunijärelevaataja kutsealal on kaks kutset. Vagunijärelevaataja, tase 3 töötab iseseisvalt raudteejaamades või vagunite haruteedele üleandejaamades. Vagunijärelevaataja, tase 4 töötab iseseisvalt piirijaamades ja teistes raudteejaamades, lisaks juhendab ja nõustab ta kaastöötajaid. A.2.1 Vahetuse vastuvõtmine ja üleandmine 1) Ülevaate vastuvõtmine vahetuse üleandjalt 2) Üleantavate seadmete, dokumentide, dokumendiplankide olemasolu ja terviklikkuse kontrollimine 3) Vajalike varuosade olemasolu kontrollimine 4) Ülevaate andmine vahetuse vastuvõtjale A.2.2 Saabuva rongi ülevaatuse ja tehnohoolduse tegemine 1) Rongi jälgimine selle liikumise ajal 2) Rongi piiramine 3) Vaguni tehnohoolduse tegemine, remonditähtaegade ja läbijooksu kontrollimine A.2.3 Vaguni ettevalmistamine laadimiseks 1) Vaguni tehnoseisundi kontrollimine ja vaguni remontimine rongis 2) Reservist võetud vaguni remonditähtaja ja läbijooksu kontrollimine 3) Laadimiseks esitatavate vagunite kontrollimine A.2.4 Väljumiseks koostatud rongi tehnohoolduse tegemine 1) Vagunite tehnilise ülevaatuse tegemine, komplektsuse kontrollimine ja mahahaakimiseta remondi tegemine 2) Õhujagajate vajalikule režiimile ümberlülitamine ja vagunite pidurivoolikute ühendamine 3) Väljuva rongi jälgimine möödasõidul A.2.5 Rongi täis- või lühipiduriproovi tegemine 1) Pidurite kontrollimine suruõhutorustikuga jaamades 2) Pidurite kontrollimine suruõhutorustikuta jaamades 3) Piirijaamas reisirongi suruõhkpidurite ja elektro-pneumaatiliste pidurite proovi tegemine A.2.6 Vagunite üleandmine ja vastuvõtmine 1) Tehnilise ülevaatuse tegemine vaguni üleandmisel 2) Tehnilise ülevaatuse tegemine vaguni või rongi vastuvõtmisel A.2.7 Reisirongi ülevaatuse ja remondi tegemine 1) Rongi tehnilise seisukorra kontrollimine välisel ülevaatusel 2) Vagunite kontrollimine sisemisel ülevaatusel 3) Vagunite jõuseadmete ülekandemehhanismide kontrollimine 4) Vagunite remontimine 5) Rongi suruõhkpidurite töö kontrollimine 6) Rongi elektro-pneumaatiliste pidurite töö kontrollimine A.2.8 Kommertsülevaatuse tegemine 1) Kommertsülevaatuse tegemine piirijaamas 2) Kommertsülevaatuse tegemine vaguni kliendile üleandmisel ja vastuvõtmisel 3) Üleandedokumentide vormistamine A.2.9 Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine 1) Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingadele pealesõitmiseks korralduse andmine 2) Pidurkingadelt mahasõitmiseks korralduse andmine, pidurkingade eemaldamine ja hoiukohta paigutamine A.2.10 Töötamine arvutiprogrammiga 1) Mittekorras vagunile elektroonilise teatise koostamine ja edastamine 2) Päringu sisestamine rongikoosseisus olevate vagunite andmete saamiseks 3) Päringu sisestamine vagunite komplekteerimise andmete saamiseks A.2.11 Kaastöötajate nõustamine 1) Valvekorraeelne juhendamine 2) Saabunud tehniliste dokumentide, korralduste ja juhiste tutvustamine 3) Rikkis vaguni edasitoimetamise otsustamine 4) Nõustamine keskkonnariskide määratlemisel, hindamisel ja maandamisel 5) Nõustamine vagunite ülevaatusel ilmnenud vigade analüüsimisel ja vigade parandamiseks vajalike abinõude valikul Vagunijärelevaataja töö toimub peamiselt välitingimustes ja on üldjuhul graafikupõhine vahetustega töö, mis eeldab töötamist ka puhkepäevadel ja riiklikel pühadel. Vagunijärelevaataja töökeskkond on seotud vigastuste tekkimise kõrgendatud riskiga. Sageli tuleb töötada sundasendis vagunite all või ronida vagunitele. Vagunijärelevaataja töös on vajalik hea füüsiline tervis ja keskkonnataluvus. Tervisekahjustusi võivad põhjustada müra, temperatuurikõikumised ja tuuletõmbus ning seetõttu peab vagunijärelevaataja kasutama kaitseriietust ja -vahendeid. Keskmisest kõrgema ohtlikkusega töö tõttu peab vagunijärelevaataja täpselt järgima tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada haigestumise, trauma, töövõimetuse või raudteeliiklusõnnetuse. Vagunijärelevaataja kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Põhilisteks töövahenditeks on šabloonid (rattapaaride ja automaatsiduri rikete kindlakstegemiseks), mõõteriistad, luup, lukksepa tööriistad (vasar, meisel, mutri- ja toruvõtmed), käsitungrauad. Ühenduse pidamiseks teiste vagunijärelevaatajate ja raudtee liikluskorraldajaga kasutab vagunijärelevaataja käsiraadiojaama. Andmete edastamiseks kasutab ta ettenähtud arvutiprogramme. Vagunijärelevaataja töö eeldab täpsust, head koordinatsiooni, füüsilist vastupidavust, pingetaluvust, kohusetundlikkust, otsustus- ja vastutusvõimet, keskendumisvõimet ja koostöövalmidust. Tavaliselt töötavad 4. taseme vagunijärelevaatajatena inimesed, kellel on põhiharidus või kutseharidus ja kes on läbinud kutsealase täiendusõppe või omandanud kutseoskused vähemalt 4-kuulise praktilise töö käigus vähemalt samal kutsetasemel kogenud vagunijärelevaataja juhendamisel. Vagunijärelevaataja, vaguniülevaataja, vaguni ülevaataja-remontija, vaguni ülevaataja-remontija-vabastamata brigadir Vagunijärelevaataja töö on reguleeritud raudteeseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrusega „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Vagunijärelevaataja, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.6 ja B.2.12 (läbiv kompetents) tõendamine. Valitavate kompetentside B.2.7 (Reisirongide ülevaatuse ja remondi tegemine), B.2.8 (Kommertsülevaatuse tegemine), B.2.9 (Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine), B.2.10 (Töötamine arvutiprogrammiga) ja B.2.11 (Kaastöötajate nõustamine) tõendamine on vabatahtlik. Vahetuse vastuvõtmine ja üleandmine 4 Saabuva rongi ülevaatuse ja tehnohoolduse tegemine 3 Vaguni ettevalmistamine laadimiseks 4 Väljumiseks koostatud rongi tehnohoolduse tegemine 4 Rongi täis- või lühipiduriproovi tegemine 4 Vagunite üleandmine ja vastuvõtmine 3 Valitavate kompetentside tõendamine 4. tasemel on vabatahtlik. Reisirongi ülevaatuse ja remondi tegemine 4 Kommertsülevaatuse tegemine 4 Veeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine 3 Töötamine arvutiprogrammiga 4 Kaastöötajate nõustamine 4 Vagunijärelevaataja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Vedurijuhi abi, tase 2 Assistant driver, level 2 6 Vedurijuhi abi I (versioon 1) Vedurijuhi abi I (versioon 2) Vedurijuhi abi I (versioon 3) Vedurijuhi abi, tase 2 (versioon 4) Vedurijuhi abi, tase 2 (versioon 5) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Vedurijuht 25 2023-04-12 2023-04-12 2025-04-11 2 2 8311 Veduri- ja rongijuhid 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Anto Looken SA Raudteekutsed Evi Noorhani Eesti Energia Kaevandused ASi Logistikaettevõte Leonid Vätson AS EVR Cargo Mart Klaassen Edelaraudtee AS Mati Lõhmus AS Eesti Raudtee Tiiu Poltruk Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Tambet Lõhmus AS EVR Cargo Tambet Õun AS EVR Cargo Tõnu Aruste AS Eesti Raudtee Tõnu Sarapuu Edelaraudtee AS Vera Pesotskaja Eesti Energia Kaevandused ASi Logistikaettevõte Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Vedurijuhi abi töötab vedurimeeskonna liikmena ja koostöös vedurijuhiga jälgib tee vaba olekut, signaale, signaalnäidikuid ja -märke, ütleb vedurijuhile signaalide näidud ja lubatud kiirused, vajadusel kontrollib rongi seisukorda ja vedurijuhi korraldusel veduri (mootorrongi) tehnilist korrasolekut. Vedurijuhi abi kutsealal on kaks kutset. Vedurijuhi abi, tase 2 töötab koos vedurijuhiga, täites tema korraldusi. Vedurijuhi abi, tase 3 täidab lisaks 2. taseme vedurijuhi abi ülesannetele ka manöövrijuhi ülesandeid, tehes manöövritööd, juhtides ja juhendades seejuures manöövrimeeskonna liikmeid, tehes kommertsülevaatust ja vagunite tehnohooldust. A.2.1 Töö alustamine, veduri vastuvõtmine ja üleandmine 1) Tutvumine operatiivkorralduste ja muudatustega tööpiirkonnas 2) Tööks kasutatava inventari olemasolu ja korrasoleku kontrollimine 3) Tutvumine raudteeveeremi üle andnud vedurimeeskonna märkustega ja tehnohoolduse tegemise kuupäeva kontrollimine 4) Veendumine raadioside ja mootorrongi koosseisus "reisija-vedurijuht" side korrasolekus 5) Veendumine veduri automaatsignalisatsiooni, autostopi, kiirusmeeriku ja muude ohutusseadmete plommide korrasolekus 6) Kontrollülevaatuse tegemine raudteeveeremi vastuvõtmisel depoos või jaama teedel 7) Veduri koristamine ja puhastamine 8) Mittekorras seadmete rikkepõhjuste ja seisundi kindlakstegemine ning rikete kõrvaldamine A.2.2 Tööpiirkonnas liikumine 1) Vedurijuhi korralduste täitmine veoveeremi agregaatide ja sõlmede kontrollimisel, hooldusel ja tehnilisel teenindamisel 2) Kehtestatud kõneluste reglemendi täitmine 3) Rongi sundpeatumisel jaamavahel pidurite iseenesliku töösserakendumise põhjuste väljaselgitamine ning raudteeveeremi kinnitamine iseenesliku liikuma hakkamise vältimiseks 4) Tee ja signaalide jälgimine 5) Keelava näiduga foorile lähenemisel või muudel kiiruse vähendamist nõudvatel juhtudel vedurijuhi tegevuse kontrollimine ja keelava näidu pidev kordamine ning vedurijuhi mittetegutsemisel rongi peatamine 6) Vedurijuhi mittetegutsemisel või juhtimisvõime kaotusel teate edastamine liikluskorraldajale ja kõikidele sel teelõigul olevatele raudteeveeremi juhtidele 7) Reisirongi peatuste ajal reisijate peale- ja mahamineku visuaalne jälgimine 8) Mootoriruumi seadmete töö kontrollimine ja tulemuste teatamine vedurijuhile 9) Rongi seisukorra, terviklikkuse ja rongist antavate signaalide jälgimine, kaherajalises piirkonnas ka vastutuleva rongi seisukorra jälgimine A.2.3 Veduri tehniline teenindamine teel olles ja vahejaamas 1) Veduri veermiku seisundi kontrollimine 2) Pidurihoovastiku kontrollimine ja reguleerimine 3) Piduriklotside kulumisastme, neid fikseerivate kiilude olemasolu ja asendi kontrollimine 4) Veoveeremi agregaatide ja sõlmede korrasoleku kontrollimine 5) Veduri määrdeainete, liiva, vee ja kütusega varustatuse kontrollimine A.2.4 Rongi tehnohoolduse tegemine üksiku rikkis vaguni mahahaakimiseks 1) Raudteeveeremi tehnohoolduse tegemine, raudteeveeremi sõlmede korrasoleku ja komplektsuse kontrollimine 2) Raudteeveeremi pidurivoolikute ühendamine ning automaatpiduriproovi tegemine ja piduriteatise vormistamine 3) Raudteeveeremi piiramine A.2.5 Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine 1) Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ning korralduse andmine pidurkingadele pealesõitmiseks 2) Korralduse andmine pidurkingadelt mahasõitmiseks, pidurkingade eemaldamine ja hoiukohta paigutamine 3) Raudteeveeremi kinnitamine muude kehtestatud kinnitusvahenditega ja neist vabastamine A.2.6 Matka valmistamine 1) Matka valmistamine käsipöörmetel 2) Matka valmistamine kurbliga A.2.7 Dokumentidega töötamine 1) Veodokumentide vastuvõtmine ja üleandmine 2) Veodokumentide ja vagunite vastavuse kontrollimine 3) Vedurijuhi jaoks kirjaliku hoiatuse ja/või muu sõiduloa saamine ja nende kontrollimine Vedurijuhi abi tööaeg sõltub tööiseloomust ja rongide liiklusgraafikust, seetõttu töötab ta ka puhkepäevadel, riiklikel pühadel ja öösiti. Töö on vahelduvate tööülesannetega, toimub välitingimustes ja raudteeveeremil. Võimalik on kokkupuude tervistkahjustavate ainetega (mootorikütused, määrdeained ja tehnilised vedelikud, happed, heitegaasid jmt). Töökeskkonnas võib esineda müra, tolmu, niiskust ja vibratsiooni. Töökeskkond (näit liikuv raudteeveerem ja liikuvad mehhanismid) on seotud vigastuste tekkimise kõrgendatud riskiga. Keskmisest kõrgema ohtlikkusega töö tõttu peab vedurijuhi abi täpselt järgima tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid, kandma tööandja poolt väljastatud ja töötingimustele vastavat tööriietust ning kasutama isikukaitsevahendeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada haigestumise, trauma, töövõimetuse või raudteeliiklusõnnetuse. Vedurijuhi abi kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Põhilisteks töövahenditeks on raudteeveerem ja selle hoolduseks vajalikud käsitööriistad, raadiojaam, vile ja signaalvahendid (näit signaallipud, käsilatern), pidurkingad. Vedurijuhi abi töö eeldab füüsilise koormuse taluvust, pinge- ja keskkonnataluvust, liigutuste täpsust, head koordinatsiooni, kontsentreerumisvõimet, iseseisvust ja otsustusvõimet, suhtlusoskust ja koostöövalmidust, kohusetundlikkust ja õppimisvalmidust. Tavaliselt töötavad 2. taseme vedurijuhi abina inimesed, kellele on vähemalt põhiharidus ja kutseoskused on omandatud töökohal õppides vähemalt samal tasemel kogenud vedurijuhi abi või vedurijuhi juhendamisel. Vedurijuhi abi Vedurijuhi abi töö on reguleeritud raudteeseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrusega „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Vedurijuhi abi, tase 2 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.8 tõendamine. Töö alustamine, veduri vastuvõtmine ja üleandmine 2 Tööpiirkonnas liikumine 2 Veduri tehniline teenindamine teel olles ja vahejaamas 2 Rongi tehnohoolduse tegemine üksiku rikkis vaguni mahahaakimiseks 2 Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine 3 Matka valmistamine 2 Dokumentidega töötamine 3 Vedurijuhi abi, tase 2 kutset läbiv kompetents 2 Vedurijuhi abi, tase 3 Assistant driver, level 3 7 Vedurijuhi abi II (versioon 1) Vedurijuhi abi II (versioon 2) Vedurijuhi abi II (versioon 3) Vedurijuhi abi II (versioon 4) Vedurijuhi abi, tase 3 (versioon 5) Vedurijuhi abi, tase 3 (versioon 6) Vedurijuhiabi, tase 4 (versioon 8) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Vedurijuht 25 2023-04-12 2023-04-12 2025-04-11 3 3 8311 Veduri- ja rongijuhid 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Anto Looken SA Raudteekutsed Evi Noorhani Eesti Energia Kaevandused ASi Logistikaettevõte Leonid Vätson AS EVR Cargo Mart Klaassen Edelaraudtee AS Mati Lõhmus AS Eesti Raudtee Tiiu Poltruk Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Tambet Lõhmus AS EVR Cargo Tambet Õun AS EVR Cargo Tõnu Aruste AS Eesti Raudtee Tõnu Sarapuu Edelaraudtee AS Vera Pesotskaja Eesti Energia Kaevandused ASi Logistikaettevõte Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Vedurijuhi abi töötab vedurimeeskonna liikmena ja koostöös vedurijuhiga jälgib tee vabaolekut, signaale, signaalnäidikuid ja -märke, ütleb vedurijuhile signaalide näidud ja lubatud kiirused, vajadusel kontrollib rongi seisukorda ja vedurijuhi korraldusel veduri (mootorrongi) tehnilist korrasolekut. Lisaks täidab 3. taseme vedurijuhi abi ka manöövrijuhi ülesandeid, tehes manöövritööd, juhtides ja juhendades seejuures manöövrimeeskonna liikmeid, tehes kommertsülevaatust ja vagunite tehnohooldust. Vedurijuhi abi kutsealal on kaks kutset. Vedurijuhi abi, tase 2 töötab koos vedurijuhiga, täites tema korraldusi. Vedurijuhi abi, tase 3 täidab lisaks 2. taseme vedurijuhi abi ülesannetele ka manöövrijuhi ülesandeid. A.2.1 Töö alustamine, veduri vastuvõtmine ja üleandmine 1) Tutvumine operatiivkorralduste ja muudatustega tööpiirkonnas 2) Tööks kasutatava inventari olemasolu ja korrasoleku kontrollimine 3) Tutvumine raudteeveeremi üle andnud vedurimeeskonna märkustega ja tehnohoolduse tegemise kuupäeva kontrollimine 4) Veendumine raadioside ja mootorrongi koosseisus "reisija-vedurijuht" side korrasolekus 5) Veendumine veduri automaatsignalisatsiooni, autostopi, kiirusmeeriku ja muude ohutusseadmete plommide korrasolekus 6) Kontrollülevaatuse tegemine raudteeveeremi vastuvõtmisel depoos või jaama teedel 7) Veduri koristamine ja puhastamine 8) Mittekorras seadmete rikkepõhjuste ja seisundi kindlakstegemine ning rikete kõrvaldamine A.2.2 Tööpiirkonnas liikumine 1) Vedurijuhi korralduste täitmine veoveeremi agregaatide ja sõlmede kontrollimisel, hooldusel ja tehnilisel teenindamisel 2) Kehtestatud kõneluste reglemendi täitmine 3) Rongi sundpeatumisel jaamavahel pidurite iseenesliku töösserakendumise põhjuste väljaselgitamine ning raudteeveeremi kinnitamine iseenesliku liikuma hakkamise vältimiseks 4) Tee ja signaalide jälgimine 5) Keelava näiduga foorile lähenemisel või muudel kiiruse vähendamist nõudvatel juhtudel vedurijuhi tegevuse kontrollimine ja keelava näidu pidev kordamine ning vedurijuhi mittetegutsemisel rongi peatamine 6) Vedurijuhi mittetegutsemisel või juhtimisvõime kaotusel teate edastamine liikluskorraldajale ja kõikidele sel teelõigul olevatele raudteeveeremi juhtidele 7) Reisirongi peatuste ajal reisijate peale- ja mahamineku visuaalne jälgimine 8) Mootoriruumi seadmete töö kontrollimine ja tulemuste teatamine vedurijuhile 9) Rongi seisukorra, terviklikkuse ja rongist antavate signaalide jälgimine, kaherajalises piirkonnas ka vastutuleva rongi seisukorra jälgimine A.2.3 Veduri tehniline teenindamine teel olles ja vahejaamas 1) Veduri veermiku seisundi kontrollimine 2) Pidurihoovastiku kontrollimine ja reguleerimine 3) Piduriklotside kulumisastme, neid fikseerivate kiilude olemasolu ja asendi kontrollimine 4) Veoveeremi agregaatide ja sõlmede korrasoleku kontrollimine 5) Veduri määrdeainete, liiva, vee ja kütusega varustatuse kontrollimine A.2.4 Rongi tehnohoolduse tegemine 1) Raudteeveeremi tehnohoolduse tegemine, raudteeveeremi sõlmede korrasoleku ja komplektsuse kontrollimine 2) Õhujagajate režiimide kontrollimine, raudteeveeremi pidurivoolikute ühendamine ning automaatpiduriproovi tegemine ja piduriteatise vormistamine 3) Raudteeveeremi piiramine A.2.5 Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine 1) Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ning korralduse andmine pidurkingadele pealesõitmiseks 2) Korralduse andmine pidurkingadelt mahasõitmiseks, pidurkingade eemaldamine ja hoiukohta paigutamine 3) Raudteeveeremi kinnitamine muude kehtestatud kinnitusvahenditega ja neist vabastamine A.2.6 Matka valmistamine 1) Üksikpöörme või jaamakõriku kohalikule juhtimisele võtmine 2) Matka valmistamine käsipöörmetel 3) Matka valmistamine kurbliga 4) Üksikpöörme või jaamakõriku keskjuhtimisele tagasiandmine A.2.7 Dokumentidega töötamine 1) Veodokumentide vastuvõtmine ja üleandmine 2) Veodokumentide ja vagunite vastavuse kontrollimine 3) Vedurijuhi jaoks kirjaliku hoiatuse ja/või muu sõiduloa saamine ja nende kontrollimine A.2.8 Töövahetuse alustamine ja lõpetamine manöövrijuhi töös 1) Tööks kasutatava inventari olemasolu ja korrasoleku kontrollimine 2) Teel asuva raudteeveeremi paigutuse kontrollimine 3) Teedel asuvate vagunite pidurkingadega kinnitamise kontrollimine 4) Pidurkingade olemi ja nende korrasoleku kontrollimine 5) Töökoha korrasoleku tagamine ja kontrollimine 6) Töövahetuse alustamise ja lõpetamise vormistamine A.2.9 Rongi koostamine ja lahutamine ning manöövritöö tegemine manöövrijuhi töös 1) Töökoha ettevalmistamine teedel 2) Rongi lahutamiseks ettevalmistamine ja rongi lahutamine 3) Raudteeveeremi paigutamine vastavalt koosteplaanile 4) Raudteeveeremi tagurdamine või kokkulükkamine 5) Raudteeveeremi kokkuhaakumise kontrollimine 6) Raudteeveeremi olukorra kontrollimine 7) Manöövritöö katkestamine A.2.10 Kommertsülevaatuse tegemine manöövrijuhi töös 1) Kaupade laadimiseeskirjade järgse laadimise ja kinnitamise kontrollimine lahtisel raudteeveeremil 2) Raudteeveeremi dokumentidele vastavuse kontrollimine 3) Vaguni puhtuse kontrollimine A.2.11 Laadimis- ja tühjendamiskohtade teenindamine manöövrijuhi töös 1) Laadimis- ja tühjendamiskohale sõiduks korralduse vastuvõtmine 2) Laadimis- ja tühjendamiskohale sõitmine 3) Manöövritöö tegemine laadimis- ja tühjendamiskohal A.2.12 Manöövrimeeskonna liikmete juhtimine ja juhendamine manöövrijuhi töös 1) Manöövritööplaani kooskõlastamine liikluskorraldajaga 2) Manöövrimeeskonna liikmetele liikluskorraldajaga kooskõlastatud tööplaani tutvustamine 3) Manöövrimeeskonna liikmete suunamine töökohale 4) Manöövrimeeskonna tööks valmisoleku kontrollimine A.2.13 Töö- või päästerongiga töötamine manöövrijuhi töös 1) Töörongi koostamine enne väljumist 2) Piduriproovi tegemine jaamas ja jaamavahel ning piduriteatise korrigeerimine või uue väljastamine 3) Vedurijuhi jaoks kirjaliku hoiatuse ja/või muu sõiduloa saamine 4) Töötamine tööjuhi või päästerongi juhi või kohaliku päästejuhi korraldusel 5) Vagunite tehnohoolduse tegemine Vedurijuhi abi tööaeg sõltub tööiseloomust ja rongide liiklusgraafikust, seetõttu töötab ta ka puhkepäevadel, riiklikel pühadel ja öösiti. Töö on vahelduvate tööülesannetega, toimub välitingimustes ja raudteeveeremil. Võimalik on kokkupuude tervistkahjustavate ainetega (mootorikütused, määrdeained ja tehnilised vedelikud, happed, heitegaasid jmt). Töökeskkonnas võib esineda müra, tolmu, niiskust ja vibratsiooni. Töökeskkond (näit liikuv raudteeveerem ja liikuvad mehhanismid) on seotud vigastuste tekkimise kõrgendatud riskiga. Keskmisest kõrgema ohtlikkusega töö tõttu peab vedurijuhi abi täpselt järgima tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid, kandma tööandja poolt väljastatud ja töötingimustele vastavat tööriietust ning kasutama isikukaitsevahendeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada haigestumise, trauma, töövõimetuse või raudteeliiklusõnnetuse. Vedurijuhi abi kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Põhilisteks töövahenditeks on raudteeveerem ja selle hoolduseks vajalikud käsitööriistad, raadiojaam, vile ja signaalvahendid (näit signaallipud, käsilatern), lahtihaakimiskahvel, pidurkingad. Vedurijuhi abi töö eeldab loogilist mõtlemist, visuaalset mälu, keskendumisvõimet, füüsilist vastupidavust, liigutuste täpsust ja kiirust, head koordinatsiooni, head nägemist ja kuulmist, pingetaluvust, keskkonnataluvust, koostöövõimet ja meeskonnatöö korraldamise oskust, õppimisvõimet, otsustus- ja vastutusvõimet, täpsust, suhtlusvalmidust, kohusetundlikkust ja iseseisvust. Töö ohtlikkuse tõttu on vedurijuhi abi töös olulised kõrge enesedistsipliin ja meelekindlus. Vedurijuhi abi peab suhtuma oma töösse ja teistesse inimestesse tähelepanuga, uskuma oma töö vajalikusse ja organisatsiooni toimepidevusse ning manöövrijuhi ülesandeid täites usaldama alluvaid nende tööülesannete täitmisel. Tavaliselt töötavad 3. taseme vedurijuhi abina inimesed, kellele on vähemalt üldkeskharidus ja kutseoskused on omandatud töökohal õppides vähemalt samal tasemel kogenud vedurijuhi abi või vedurijuhi juhendamisel. Vedurijuhi abi Vedurijuhi abi töö on reguleeritud raudteeseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrusega „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Vedurijuhi abi, tase 3 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.14 tõendamine. Töö alustamine, veduri vastuvõtmine ja üleandmine 2 Tööpiirkonnas liikumine 2 Veduri tehniline teenindamine teel olles ja vahejaamas 2 Rongi tehnohoolduse tegemine 2 Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine 3 Matka valmistamine 3 Dokumentidega töötamine 3 Töövahetuse alustamine ja lõpetamine manöövrijuhi töös 3 Rongi koostamine ja lahutamine ning manöövritöö tegemine manöövrijuhi töös 3 Kommertsülevaatuse tegemine manöövrijuhi töös 3 Laadimis- ja tühjendamiskohtade teenindamine manöövrijuhi töös 3 Manöövrimeeskonna liikmete juhtimine ja juhendamine manöövrijuhi töös 3 Töö- või päästerongiga töötamine manöövrijuhi töös 3 Vedurijuhi abi, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Rongikoostaja abi, tase 2 Shunting Foreman Assistant, level 2 7 Rongikoostaja abi, tase 2 (versioon 5) Rongikoostaja abi, tase 2 (versioon 6) Rongikoostaja I (versioon 1) Rongikoostaja I (versioon 2) Rongikoostaja I (versioon 3) Rongikoostaja I (versioon 4) Vagunipidurdaja, tase 2 Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Rongikoostaja 25 2023-04-12 2023-04-12 2025-04-11 2 2 8211 Mehaaniliste seadmete koostajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Evi Noorhani Eesti Energia Kaevandused ASi Logistikaettevõte Nikolai Luik AS EVR Cargo Mati Lõhmus AS Eesti Raudtee Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Tiiu Poltruk Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Vera Pesotskaja Eesti Energia Kaevandused ASi Logistikaettevõte Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Rongikoostaja abi töö on rongikoostaja abistamine manöövritööl ja raudteeveeremi kinnitamine. Rongikoostaja abistamine hõlmab vagunite lahtihaakimist, raudteeveeremi tagurdamisel vagunivahede likvideerimist, matka valmistamist ja manöövrisignaalide edastamist. Raudteeveeremi kinnitamisel ta paigaldab ja eemaldab pidurkingad. Kaastöötajalt ülesandeid saades kinnitab ta korraldusest arusaamist ja kannab ülesannete täitmisest ette ülesannete andjale. Rongikoostaja abi töötab oma töökohal üksinda, olles samal ajal ka meeskonnaliige. Meeskonnas töötamine eeldab suhtlemisoskust. Töötades vagunipidurdajana on rongikoostaja abi põhiülesandeks vagunite liikumiskiiruse reguleerimine vagunite pidurduspositsioonidel pidurkingade asetamisega liikuvate vagunite alla. Rongikoostaja abi, tase 2 kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Rongikoostaja kutsealal on kaks kutset. Rongikoostaja abi, tase 2 on lihttööline, kes abistab rongikoostajat manöövritööl ja raudteeveeremi kinnitamisel. Rongikoostaja, tase 3 on manöövrijuht, kes koostab manöövritöö plaani, koostab ja lahutab rongid, annab vagunid ette laadimis- ja tühjendamiskohtadele, teeb tehnohooldust ja kommertsülevaatust ning valmistab matka. Rongikoostaja kontrollib rongikoostaja abi ja vagunipidurdaja valmidust tööks ning liiklus- ja tööohutusnõuete täitmist nende poolt. Rongikoostaja abi, tase 2 sisaldab vagunipidurdaja, tase 2 osakutset. A.2.1 Töövahetuse vastuvõtmine ja üleandmine 1) Tööks kasutatava inventari olemasolu ja korrasoleku kontrollimine 2) Teedel asuvate raudteeveeremite paigutuse kontrollimine 3) Teedel asuvate vagunite pidurkingadega kinnitamise kontrollimine 4) Pidurkingade olemasolu ja nende korrasoleku kontrollimine 5) Töökoha korrasoleku tagamine ja kontrollimine 6) Töövahetuse vastuvõtmise vormistamine A.2.2 Töövahetuse vastuvõtmine ja üleandmine vagunipidurdaja töös 1) Tööks kasutatava inventari olemasolu ja korrasoleku kontrollimine 2) Teedel asuvate raudteeveeremite paigutuse kontrollimine 3) Teedel asuvate vagunite pidurkingadega kinnitamise kontrollimine 4) Pidurkingade olemasolu ja nende korrasoleku kontrollimine 5) Töökoha korrasoleku tagamine ja kontrollimine 6) Pidurkingakõrvaldi kontrollimine 7) Töövahetuse vastuvõtmise vormistamine A.2.3 Sorteermäelt või väljatõmbeteelt tõugatava raudteeveeremi pidurdamine 1) Pidurkingade paigutamine rööpale 2) Pidurkingade eemaldamine rööpalt A.2.4 Sorteermäelt või väljatõmbeteelt tõugatava raudteeveeremi pidurdamine vagunipidurdaja töös 1) Pidurkingade paigutamine rööpale 2) Raudteeveeremi pidurdamispositsioonist läbimise kontrollimine ja liikumise jälgimine pärast pidurdamispositsiooni läbimist 3) Pidurkingade eemaldamine rööpalt A.2.5 Rongi koostamine ja lahutamine ning manöövritöö tegemine 1) Töökoha ettevalmistamine teedel 2) Raudteeveeremi tagurdamine või kokkulükkamine 3) Raudteeveeremi kokkuhaakumise kontrollimine 4) Ohtliku, ebagabariitse ja eritingimusi nõudvate veostega vaguni piiramine teel 5) Raudteeveeremi piiramine tehnohoolduse tegemiseks 6) Manöövritöö katkestamine A.2.6 Rongi koostamine ja lahutamine ning manöövritöö tegemine vagunipidurdaja töös 1) Töökoha ettevalmistamine pidurdamispositsioonil 2) Raudteeveeremi tagurdamine või kokkulükkamine 3) Raudteeveeremi kokkuhaakumise kontrollimine 4) Raudteeveeremi piiramine tehnohoolduse tegemiseks 5) Manöövritöö katkestamine A.2.7 Tehnohoolduse tegemine 1) Õhujagajate vajalikule režiimile ümberlülitamine ja raudteeveeremi pidurivoolikute ühendamine 2) Raudteeveeremi piiramine tehnohoolduse tegemiseks A.2.8 Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine 1) Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja korralduse andmine pidurkingadele pealesõitmiseks 2) Korralduse andmine pidurkingadelt mahasõitmiseks, pidurkingade eemaldamine ja hoiukohta paigutamine Vagunipidurdaja, tase 2 osakutse moodustub tööosadest A.2.2, A.2.4, A.2.6 ja A.2.8. Rongikoostaja abi tööaeg on fikseeritud. Töö toimub vahetustega, mis eeldab töötamist nii päeval kui öösel, puhkepäevadel kui ka pühade ajal. Rongikoostaja abi töö on vahelduvate tööülesannetega. Rongikoostaja abi töötab välitingimustes, ohtlikes oludes (töö liikuva raudteeveeremiga, liikumine vagunite vahel ja ebatasasel pinnal) ning ohtlike ja ebagabariitsete veostega. Seetõttu puutub ta oma töös kokku tervistkahjustavate faktoritega – näit ilmastikutingimuste muutumine, kemikaalid ja toksilised ained, tolm, müra – ning on kohustatud kasutama kaitseriietust ja -vahendeid (tööriietus ja jalanõud, ohutusvest). Keskmisest kõrgema ohtlikkusega töö tõttu peab rongikoostaja abi täpselt järgima tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada haigestumise, trauma, töövõimetuse või raudteeliiklusõnnetuse. Põhilisteks töövahenditeks on pidurkingad, sidevahendid (käsiraadiojaam, telefon), signaalvahendid (signaallipud, käsilatern), pidurkinga paigaldamise kahvel, lumekoristusvahendid (luud, labidas, kraabits jne). Rongikoostaja abi töö eeldab täpsust, kohusetundlikkust, otsustus- ja vastutusvõimet, pingetaluvust, liigutuste täpsust ja kiirust, head nägemist ja kuulmist, füüsilist vastupidavust, visuaalset mälu, loogilist mõtlemist, keskendumisvõimet ja koostöövalmidust. Töö ohtlikkuse tõttu on rongikoostaja abi töös oluline kõrge enesedistsipliin ja meelekindluse omamine. Rongikoostaja abi peab suhtuma oma töösse ja teistesse inimestesse tähelepanuga, uskuma oma töö vajalikusse ja organisatsiooni toimepidevusse. Rongikoostaja abidena töötavad tavaliselt inimesed, kellel on vähemalt põhiharidus ja 1) rongikoostaja abi, tase 2 kutseoskused on omandatud vähemalt 2-kuulise praktilise töö käigus kogenud rongikoostaja juhendamisel või 2) osakutse vagunipidurdaja, tase 2 kutseoskused on omandatud vähemalt 4-kuulise praktilise töö käigus kogenud vagunipidurdaja juhendamisel. Rongikoostaja abi, vagunipidurdaja, vanemvagunipidurdaja Rongikoostaja abi töö on reguleeritud raudteeseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrusega „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Rongikoostaja abi, tase 2 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.3, B.2.5, B.2.7, B.2.8 ja B.2.10 (läbiv kompetents) tõendamine. Vagunipidurdaja, tase 2 osakutse on võimalik saada kompetentside B.2.2, B.2.4, B.2.6, B.2.9 ja B.2.10 (läbiv kompetents) tõendamisel. Töövahetuse vastuvõtmine ja üleandmine 2 Töövahetuse vastuvõtmine ja üleandmine vagunipidurdaja töös 2 Sorteermäelt või väljatõmbeteelt tõugatava raudteeveeremi pidurdamine 2 Sorteermäelt või väljatõmbeteelt tõugatava raudteeveeremi pidurdamine vagunipidurdaja töös 2 Rongi koostamine ja lahutamine ning manöövritöö tegemine 2 Rongi koostamine ja lahutamine ning manöövritöö tegemine vagunipidurdaja töös 2 Tehnohoolduse tegemine 2 Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine 2 Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine vagunipidurdaja töös 2 Rongikoostaja abi, tase 2 kutset läbiv kompetents 2 Rongikoostaja, tase 3 Shunting Foreman, level 3 7 Rongikoostaja II (versioon 1) Rongikoostaja II (versioon 2) Rongikoostaja II (versioon 3) Rongikoostaja II (versioon 4) Rongikoostaja, tase 3 (versioon 5) Rongikoostaja, tase 3 (versioon 6) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Rongikoostaja 25 2023-04-12 2023-04-12 2025-04-11 3 3 8211 Mehaaniliste seadmete koostajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Evi Noorhani Eesti Energia Kaevandused ASi Logistikaettevõte Nikolai Luik AS EVR Cargo Mati Lõhmus AS Eesti Raudtee Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Tiiu Poltruk Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Vera Pesotskaja Eesti Energia Kaevandused ASi Logistikaettevõte Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Rongikoostaja, tase 3 on manöövrijuht, kelle töö on manöövritöö plaani koostamine, rongide koostamine ja lahutamine, vagunite etteandmine laadimis- ja tühjendamiskohtadele, tehnohoolduse ja kommertsülevaatuse tegemine ning matka valmistamine. Rongikoostaja kontrollib rongikoostaja abi ja vagunipidurdaja valmidust tööks ning liiklus- ja tööohutusnõuete täitmist nende poolt. Päästerongi saatmisel täidab rongikoostaja päästerongi juhi või päästeameti töötaja korraldusi. Töörongi saatmisel töötab rongikoostaja tööjuhi korraldusel – koostab rongi vastavalt saadud skeemile, saadab rongi liikumisel jaamavahel. Kaubarongi liikumisel jaamavahel võib rongikoostaja täita vedurijuhi abi kohustusi. Rongikoostaja kutsealal on kaks kutset. Rongikoostaja abi, tase 2 on lihttööline, kes abistab rongikoostajat manöövritööl ja raudteeveeremi kinnitamisel. Vagunipidurdaja on 2. taseme rongikoostaja abi osakutse. Rongikoostaja, tase 3 on manöövrijuht. A.2.1 Töövahetuse vastuvõtmine ja üleandmine 1) Tööks kasutatava inventari olemasolu ja korrasoleku kontrollimine 2) Teedel asuvate raudteeveeremite paigutuse kontrollimine 3) Teedel asuvate vagunite pidurkingadega kinnitamise kontrollimine 4) Pidurkingade olemasolu ja nende korrasoleku kontrollimine 5) Töökoha korrasoleku tagamine ja kontrollimine 6) Töövahetuse vastuvõtmise vormistamine A.2.2 Rongi koostamine ja lahutamine ning manöövritöö tegemine 1) Töökoha ja töövahendite ettevalmistamine sorteermäel 2) Töökoha ettevalmistamine teedel 3) Rongi lahutamiseks ettevalmistamine ja rongi lahutamine 4) Raudteeveeremi paigutamine vastavalt koosteplaanile 5) Raudteeveeremi tagurdamine või kokkulükkamine 6) Raudteeveeremi kokkuhaakumise kontrollimine 7) Ohtliku, ebagabariitse ja eritingimusi nõudvate veostega vaguni piiramine teel 8) Raudteeveeremi olukorra kontrollimine 9) Raudteeveeremi piiramine tehnohoolduse tegemiseks 10) Manöövritöö katkestamine A.2.3 Kommertsülevaatuse tegemine 1) Kaupade laadimiseeskirjade järgse laadimise ja kinnitamise kontrollimine lahtisel raudteeveeremil 2) Raudteeveeremi dokumentidele vastavuse kontrollimine 3) Vaguni puhtuse kontrollimine 4) Raudteeveeremi piiramine kommertsülevaatuse tegemiseks A.2.4 Tehnohoolduse tegemine 1) Vagunite tehnohoolduse ja komplektsuse kontrollimine 2) Õhujagajate vajalikule režiimile ümberlülitamine ja raudteeveeremi pidurivoolikute ühendamine, automaatpiduriproovi tegemine ja piduriteatise vormistamine 3) Raudteeveeremi piiramine tehnohoolduse tegemiseks A.2.5 Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine 1) Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja korralduse andmine pidurkingadele pealesõitmiseks 2) Korralduse andmine pidurkingadelt mahasõitmiseks, pidurkingade eemaldamine ja hoiukohta paigutamine A.2.6 Kauba- ja päästerongiga töötamine 1) Vedurijuhi jaoks hoiatuse saamine 2) Vedurijuhi abi ülesannete täitmine 3) Töötamine päästerongi juhi või kohaliku päästejuhi korraldusel A.2.7 Laadimis- ja tühjendamiskohtade teenindamine 1) Laadimis- ja tühjendamiskohale sõiduks korralduse vastuvõtmine 2) Laadimis- ja tühjendamiskohale sõitmine 3) Manöövritöö tegemine laadimis- ja tühjendamiskohal A.2.8 Kohalikul juhtimisel töötamine 1) Üksikpöörme või jaamakõriku kohalikule juhtimisele võtmine 2) Matka valmistamine 3) Üksikpöörme või jaamakõriku keskjuhtimisele tagasiandmine A.2.9 Sihtjaamas töötamine 1) Rongi kinnitamiseks pädevalt liikluskorraldajalt korralduse vastuvõtmine 2) Rongi kinnitamine pärast saabumist A.2.10 Manöövrimeeskonna liikmete juhtimine ja juhendamine 1) Manöövritööplaani kooskõlastamine pädeva liikluskorraldajaga 2) Manöövrimeeskonna liikmetele tööplaani tutvustamine 3) Manöövrimeeskonna liikmete suunamine töökohale 4) Manöövrimeeskonna tööks valmisoleku kontrollimine A.2.11 Dokumentidega töötamine 1) Veodokumentide vastuvõtmine ja üleandmine 2) Veodokumentide ja vagunite vastavuse kontrollimine A.2.12 Töörongi saatmine 1) Töörongi koostamine enne väljumist 2) Piduriproovi tegemine jaamas ja jaamavahel ning piduriteatise korrigeerimine või uue väljastamine 3) Vedurijuhi jaoks hoiatuse saamine 4) Vedurijuhi abi ülesannete täitmine 5) Tööjuhi korralduste täitmine 6) Vagunite teisaldusasendisse seadmine ja tehnohoole tegemine Rongikoostaja tööaeg on fikseeritud. Töö toimub vahetustega, mis eeldab töötamist nii päeval kui öösel, puhkepäevadel kui ka pühade ajal. Rongikoostaja töö on vahelduvate tööülesannetega. Rongikoostaja töötab välitingimustes, ohtlikes oludes (töö liikuva raudteeveeremiga, sõit liikuval vagunil, liikumine vagunite vahel ja ebatasasel pinnal) ning ohtlike ja ebagabariitsete veostega. Seetõttu puutub ta oma töös kokku tervistkahjustavate faktoritega – näit ilmastikutingimuste muutumine, kemikaalid ja toksilised ained, tolm, müra – ning ta on kohustatud kasutama kaitseriietust ja vahendeid (tööriietus ja -jalanõud, ohutusvest). Keskmisest kõrgema ohtlikkusega töö tõttu peab rongikoostaja täpselt järgima tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada haigestumise, trauma, töövõimetuse või raudteeliiklusõnnetuse. Rongikoostaja, tase 3 kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Põhilisteks töövahenditeks on pidurkingad, sidevahendid (käsiraadiojaam, telefon), signaalvahendid (signaallipud, käsilatern), pidurkinga paigaldamise kahvel, vaguni automaatsiduri lahtihaakimise kahvel, lumekoristusvahendid (luud, labidas, kraabits jne). Rongikoostaja töö eeldab täpsust, kohusetundlikkust, otsustus- ja vastutusvõimet, pingetaluvust, keskendumisvõimet, liigutuste täpsust ja kiirust, head nägemist ja kuulmist, füüsilist vastupidavust, visuaalset mälu, loogilist mõtlemist, koostöövalmidust ja meeskonnatöö korraldamise oskust. Töö ohtlikkuse tõttu on rongikoostaja töös olulised kõrge enesedistsipliin ja meelekindlus. Rongikoostaja peab suhtuma oma töösse ja teistesse inimestesse tähelepanuga, uskuma oma töö vajalikusse ja organisatsiooni toimepidevusse ning usaldama alluvaid nende tööülesannete täitmisel. Rongikoostajatena töötavad tavaliselt inimesed, kellel on 1) vähemalt põhiharidus ja kutseoskused on omandatud vähemalt 4-kuulise praktilise töö käigus kogenud rongikoostaja juhendamisel või 2) vähemalt üheaastane töökogemus rongikoostaja abina või vagunipidurdajana ja läbitud on väljaõpe praktilise töö käigus kogenud rongikoostaja juhendamisel. Rongikoostaja, kaubarongisaatja Rongikoostaja töö on reguleeritud raudteeseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrusega „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Rongikoostaja, tase 3 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.11 ja B.2.13 (läbiv kompetents) tõendamine. Valitava kompetentsi B.2.12 (Töörongi saatmine) tõendamine on vabatahtlik. Töövahetuse vastuvõtmine ja üleandmine 2 Rongi koostamine ja lahutamine ning manöövritöö tegemine 3 Kommertsülevaatuse tegemine 3 Tehnohoolduse tegemine 3 Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine 3 Kauba- ja päästerongiga töötamine 3 Laadimis- ja tühjendamiskohtade teenindamine 3 Kohalikul juhtimisel töötamine 3 Sihtjaamas töötamine 3 Manöövrimeeskonna liikmete juhtimine ja juhendamine 4 Dokumentidega töötamine 3 Valitava kompetentsi B.2.12 (Töörongi saatmine) tõendamine on vabatahtlik. Töörongi saatmine 3 Rongikoostaja, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Küünetehnik, tase 4 Nail Technician, level 4 6 Küünetehnik II (versioon 1) Küünetehnik II (versioon 2) Küünetehnik II (versioon 3) Küünetehnik II (versioon 4) Küünetehnik, tase 4 (versioon 5) Küünetehnik, tase 4 (versioon 7) Küünetehnik, tase 4 (versioon 8) Akrüülitehnoloogia Geelitehnoloogia Kangatehnoloogia Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Küünetehnik 35 2023-04-13 2023-04-13 2023-10-10 4 4 5142 Iluteenindajad (v.a juuksurid) 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Digipädevuste enesehindamise skaala Angela Anton Salong Mereneid OÜ Triinu Raig T.R Studio OÜ Mari Sengbusch Glitz OÜ Pille Opmann Tartu Kutsehariduskeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Küünetehniku kutsealal on kaks kutset: küünetehnik, tase 3 ja küünetehnik, tase 4. Küünetehnik hoolitseb kliendi küünte ja käenaha heaolu eest. Ta kasutab kliendi küünte katmiseks ja pikendamiseks kas geeli-, akrüüli- või kangatehnoloogiat ning värvib ja kaunistab küüned vastavalt kliendi soovile. Ta jagab kliendile soovitusi, kuidas hoida küüsi ja käenahka. Küünetehnik, tase 4 töötab muutuvas olukorras ja töö eeldab pidevat suhtlemist klientidega. Ta juhendab ja korraldab teiste küünetehnikute tööd. A.2.1 Enda ja töökoha ettevalmistamine 1. Töökoha ettevalmistamine. 2. Enda ettevalmistamine tööpäevaks. 3. Desinfektsiooniplaani koostamine. A.2.2 Klienditeenindus 1. Kontakti loomine. 2. Kliendi soovide väljaselgitamine. 3. Kliendi teenindamine. 4. Hooldustoodete soovitamine. 5. Teenindussituatsiooni lõpetamine. A.2.3 Maniküür/kätehooldus 1. Käte puhastamine. 2. Käenaha ja küünte seisukorra hindamine. 3. Kliendi küünekuju korrastamine. 4. Naturaalse küüne parandamine. 5. Küünenaha töötlemine. 6. Käte kreemitamine. 7. Küünte lakkimine. 8. Lisahoolitsuste tegemine. A.2.4 Küünte katmine/pikendamine geel-, kangas- ja akrüülmaterjaliga 1. Käte puhastamine. 2. Käenaha ja küünte seisukorra hindamine. 3. Küüneplaadi ettevalmistamine. 4. Küünte katmine/pikendamine. 5. Küünekuju modelleerimine. 6. Lõppviimistluse tegemine. A.2.5 Küünte hooldamine geel-, kangas- ja akrüülmaterjaliga 1. Käte puhastamine. 2. Käenaha ja küünte seisukorra hindamine. 3. Vana materjali eemaldamine. 4. Küüneplaadi ettevalmistamine. 5. Küünte katmine/pikendamine. 6. Küünekuju modelleerimine. 7. Lõppviimistluse tegemine. A.2.6 Geel-, kangas- ja akrüülmaterjali eemaldamine küüntelt 1. Käte puhastamine. 2. Käenaha ja küünte seisukorra hindamine. 3. Vana materjali eemaldamine. 4. Materjalijääkide ühtlustamine. 5. Klassikalise maniküüri tegemine. A.2.7 Juhendamine ja juhtimine 1. Väiksema kogemusega kolleegide juhendamine. 2. Salongi reklaamimine. 3. Salongiteenuste broneerimine. 4. Teenuste hindade kujundamine. 5. Personalitöö korraldamine. 6. Varustamine. A.2.8 Pediküür 1. Käte ja jalgade puhastamine. 2. Jalgade ja varbaküünte seisundi hindamine ja analüüsimine. 3. Küünte lõikamine/viilime ja kujundamine. 4. Nahapaksendite eemaldamine. 5. Jalgade koorimine, kreemitamine ja masseerimine. 6. Küünte katmine. Küünetehnik töötab sundasendis. Tööaeg on paindlik. Küünetehnik puutub oma töös kokku kunstmaterjali töötlemisest tekkinud tolmuga ja mitmesuguste kemikaalidega, mis võivad põhjustada allergiaid nii sisse hingamisel kui ka nahale ja/või silma sattudes. Töö on täpsust nõudev, mürarikas, pingeline ning tervist kahjustav (sh kutsehaigused). Küünetehniku töövahendid on erinevad naha- ja küünehooldusvahendid ning erinevad küünekatmisvahendid, vajalik aparatuur, abi- ja isikukaitsevahendid. Tööülesanded eeldavad loomingulist suhtumist töösse, püsivust, head suhtlemisoskust, empaatiavõimet, vastutust oma töö tulemuste eest, pingetaluvust, rutiinitaluvust. Oluline on käeline osavus, liigutuste täpsus ja kiirus. Küünetehniku töö nõuab pidevat enesetäiendamist. Küünetehnikuks saab õppida kutseõppeasutuses, kursustel või töökohal. Küünetehnik. Küünetehnik, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1- B.2.6 ja läbiva kompetentsi B.2.9 tõendamine Kutse on spetsialiseerumispõhine. Spetsialiseerumine toimub vastavalt tehnoloogiale – geelitehnoloogiale, kangatehnoloogiale ja akrüülitehnoloogiale. Kompetentside hindamine toimub vastavalt valitud spetsialiseerumise valdkonnale. Lisaks on võimalik tõendada valitavad kompetentsid B.2.7. – B.2.8. Enda ja töökoha ettevalmistamine 4 Klienditeenindus 3 Maniküür/kätehooldus 4 Küünte katmine/pikendamine geel-, kangas- ja akrüülmaterjaliga 4 Küünte hooldamine geel-, kangas- ja akrüülmaterjaliga 4 Geel-, kangas- ja akrüülmaterjali eemaldamine küünelt 4 Lisaks on võimalik tõendada valitavad kompetentsid B.2.7. – B.2.8. Juhendamine ja juhtimine 5 Pediküür 3 Küünetehnik, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Noorem-viipekeeletõlk, tase 5 Sign language interpreter, level 5 7 Noorem-viipekeeletõlk, tase 5 (versioon 4) Noorem-viipekeeletõlk, tase 5 (versioon 6) Viipekeeletõlk III (versioon 1) Viipekeeletõlk III (versioon 2) Viipekeeletõlk III (versioon 3) Viipekeeletõlk III (versioon 5) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Tõlkimine ja toimetamine Viipekeeletõlk 35 2023-04-13 2023-04-13 2023-10-12 5 5 2643 Tõlkijad, tõlgid ja keeleteadlased 0231 Keeleõpe 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Viipekeeletõlgi kutsestandardis kasutatud terminite süsteem Viipekeeletõlgi kutse-eetika nõuded Keelte oskustasemete kirjeldused Liivi Hollman Tartu Ülikool Raili Loit Tallinna Heleni Kool Regina Paabo Eesti Viipekeeletõlkide Ühing Tiit Papp Eesti Kurtide Liit Ulvi Saks Viipekeeletõlkide OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Viipekeeletõlgi töö on keele ja kultuuri vahendamine, kusjuures üheks töökeeleks on viipekeel ja üheks kultuuriks on kurtide kultuur. Viipekeeletõlk tagab mitmekeelses olukorras osalejatele keelelise võrdsuse ja kommunikatsiooni, kasutades selleks kliendile sobivat suhtlemissüsteemi. Viipekeeletõlk järgib oma töös viipekeeletõlgi kutse-eetika nõudeid (lisa nr 2). Noorem-viipekeeletõlgi töö põhisisuks on tõlkimine ühest viipekeelest (visuaal-motoorsest keelest) teise viipekeelde või suulisse (auditiiv-verbaalsesse) keelde ja vastupidi. Noorem-viipekeeletõlgi keelekombinatsioon koosneb vähemalt kahest aktiivsest töökeelest. Töötab iseseisvalt ja vastava koolituse läbimise korral võib juhendada viipekeeletõlgi eriala omandajat erialapraktikal. A.2.1 Tõlketöö korraldamine 1. Tellimuste vastuvõtmine. 2. Tööaja planeerimine. 3. Dokumentatsiooni vormistamine. A.2.2 Tõlkimiseks valmistumine 1. Sisuline ettevalmistus. 2. Logistilis-tehniline ettevalmistus . A.2.3 Tõlkimine 1. Lähteteksti tajumine, mõistmine ja analüüsimine. 2. Lähteteksti tõlkimine sihtkeelde. A.2.4 Arendustöö: 1. Enesearendamine. 2. Kutse arendamine. Kutse eeldab valmisolekut töötada kliendile sobival ajal, kohas ja tingimustes. Valged kindad ja tõlkesituatsioonile kohane riietus. Noorem-viipekeeletõlgil, kelle töökeelteks on ainult viipekeeled, peab olema normaalne nägemine ja defektideta käed; teiste töökeelte puhul ka normaalne kuulmine ja kõne ning selge diktsioon. Noorem-viipekeeletõlgilt eeldatakse empaatia-, kontsentratsiooni-, kohanemis- ja otsustusvõimet, loomingulisust ja pingetaluvust, emotsionaalset stabiilsust ning head suhtlemisoskust. Vähemalt keskharidust ja viipekeeletõlgi erialast ettevalmistust. Viipekeeletõlgiks saab õppida kutse- või kõrgkoolis ja/või erialakursustel. Viipekeeletõlk. Kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 - B.2.4 ja B.2.5 – B.2.6 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Tõlketöö korraldamine 5 Tõlkimiseks valmistumine 5 Tõlkimine 5 Arendustöö 5 Noorem-viipekeeletõlk, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Vanem-viipekeeletõlk, tase 6 Sign language interpreter, level 6 7 Vanem-viipekeeletõlk, tase 6 (versioon 4) Vanem-viipekeeletõlk, tase 6 (versioon 6) Viipekeeletõlk IV (versioon 1) Viipekeeletõlk IV (versioon 2) Viipekeeletõlk IV (versioon 3) Viipekeeletõlk IV (versioon 5) Viipekeeletõlk, tase 6 (versioon 8) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Tõlkimine ja toimetamine Viipekeeletõlk 35 2023-04-13 2023-04-13 2023-10-10 6 6 2643 Tõlkijad, tõlgid ja keeleteadlased 0231 Keeleõpe 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Viipekeeletõlgi kutsestandardis kasutatud terminite süsteem Viipekeeletõlgi kutse-eetika nõuded Keelte oskustasemete kirjeldused Liivi Hollman Tartu Ülikool Raili Loit Tallinna Heleni Kool Regina Paabo Eesti Viipekeeletõlkide Ühing Tiit Papp Eesti Kurtide Liit Ulvi Saks Viipekeeletõlkide OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Viipekeeletõlgi töö on keele ja kultuuri vahendamine, kusjuures üheks töökeeleks on viipekeel ja üheks kultuuriks kurtide kultuur. Viipekeeletõlk tagab mitmekeelses olukorras osalejatele keelelise võrdsuse ja toimiva kommunikatsiooni, kasutades selleks kliendile sobivat suhtlemissüsteemi. Viipekeeletõlk järgib oma töös viipekeeletõlgi kutse-eetika nõudeid (lisa nr 2). Vanem-viipekeeletõlgi töö põhisisuks on tõlkimine ühest viipekeelest (visuaal-motoorsest keelest) teise viipekeelde või suulisesse (auditiiv-verbaalsesse) keelde ja vastupidi. Vanem-viipekeeletõlgi keelekombinatsioon koosneb vähemalt kahest aktiivsest töökeelest ja ühest passiivsest töökeelest. Töötab iseseisvalt, juhendab viipekeeletõlgi eriala omandajat erialapraktikal ja viipekeeletõlgi kutse taotlejat ning korraldab ja juhib tõlkemeeskonna tööd. A.2.1 Tõlketöö korraldamine 1. Tellimuste vastuvõtmine. 2. Tööaja planeerimine. 3. Dokumentatsiooni vormistamine. A.2.2 Tõlkimiseks valmistumine 1. Sisuline ettevalmistus. 2. Logistilis-tehniline ettevalmistus. A.2.3 Tõlkimine: 1. Lähteteksti tajumine, mõistmine ja analüüsimine. 2. Lähteteksti tõlkimine sihtkeelde. A.2.4 Arendustöö: 1. Enesearendamine. 2. Kutse arendamine. A.2.5 Juhendamine: 1. Juhendatava suunamine. 2. Erialaoskuste jälgimine, arendamine ja süvendamine. 3. Juhendatava tõlketöö vaatlemine, analüüsimine ja tagasiside andmine. Kutse eeldab valmisolekut töötada kliendile sobival ajal, kohas ja tingimustes. Mikrofon, tõlketehnika, valged kindad ja tõlkesituatsioonile kohane riietus. Vanem-viipekeeletõlgil, kelle töökeelteks on ainult viipekeeled, peab olema normaalne nägemine ja defektideta käed, teiste töökeelte puhul ka normaalne kuulmine ja kõne ning selge diktsioon. Vanem-viipekeeletõlgilt eeldatakse empaatia-, kontsentratsiooni-, kohanemis-, analüüsi-, üldistamis- ja otsustusvõimet, loomingulisust, pingetaluvust, emotsionaalset stabiilsust ja head meeskonnatöö- ning suhtlemisoskust. Vanem-viipekeeletõlgi kutse eeldab kõrgharidust ja viipekeeletõlgi erialast ettevalmistust. Viipekeeletõlgiks saab õppida kutse- või kõrgkoolis ning erialakursustel. Viipekeeletõlk. Kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 - B.2.5 ja läbiva kompetentsi B.2.6 tõendamine. Tõlketöö korraldamine 6 Tõlkimiseks valmistumine 6 Tõlkimine 6 Arendustöö 6 Juhendamine 6 Vanem-viipekeeletõlk, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Meister-viipekeeletõlk, tase 7 Sign language interpreter, level 7 7 Meister-viipekeeletõlk, tase 7 (versioon 4) Meister-viipekeeletõlk, tase 7 (versioon 6) Meister-viipekeeletõlk, tase 7 (versioon 8) Viipekeeletõlk V (versioon 1) Viipekeeletõlk V (versioon 2) Viipekeeletõlk V (versioon 3) Viipekeeletõlk V (versioon 5) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Tõlkimine ja toimetamine Viipekeeletõlk 35 2023-04-13 2023-04-13 2023-10-10 7 7 2643 Tõlkijad, tõlgid ja keeleteadlased 0231 Keeleõpe 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Viipekeeletõlgi kutsestandardis kasutatud terminite süsteem Viipekeeletõlgi kutse-eetika nõuded Keelte oskustasemete kirjeldused Liivi Hollman Tartu Ülikool Raili Loit Tallinna Heleni Kool Regina Paabo Eesti Viipekeeletõlkide Ühing Tiit Papp Eesti Kurtide Liit Ulvi Saks Viipekeeletõlkide OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Viipekeeletõlgi töö on keele ja kultuuri vahendamine, kusjuures üheks töökeeleks on viipekeel ja üheks kultuuriks on kurtide kultuur. Viipekeeletõlk tagab mitmekeelses olukorras osalejatele keelelise võrdsuse ja toimiva kommunikatsiooni, kasutades selleks kliendile sobivat suhtlemissüsteemi. Viipekeeletõlk järgib oma töös viipekeeletõlgi kutse-eetika nõudeid (lisa nr 2). Meister-viipekeeletõlgi töö põhisisuks tõlkimine ühest viipekeelest (visuaal-motoorsest keelest) teise viipekeelde või suulisse (auditiiv-verbaalsesse) keelde ja vastupidi. Meister-viipekeeletõlgi keelekombinatsioon koosneb vähemalt kolmest aktiivsest töökeelest ja ühest passiivsest töökeelest. Töötab iseseisvalt, juhendab viipekeeletõlgi eriala omandajat erialapraktikal, viipekeeletõlgi kutse taotlejat ja kutselisi viipekeeletõlke, korraldab ja juhib tõlkemeeskonna tööd teeb kutsealast arendustööd ja koolitab viipekeeletõlke. A.2.1 Tõlketöö korraldamine 1. Tellimuste vastuvõtmine. 2. Tööaja planeerimine. 3. Dokumentatsiooni vormistamine. A.2.2 Tõlkimiseks valmistumine 1. Sisuline ettevalmistus. 2. Logistilis-tehniline ettevalmistus. A.2.3 Tõlkimine 1. Lähteteksti tajumine, mõistmine ja analüüsimine. 2. Lähteteksti tõlkimine sihtkeelde. A.2.4 Arendustöö 1. Enesearendamine. 2. Kutse arendamine. A.2.5 Juhendamine 1. Juhendatava suunav toetamine. 2. Erialaoskuste jälgimine, arendamine ja süvendamine. 3. Juhendatava tõlketöö vaatlemine, analüüsimine ja tagasiside andmine. Kutse eeldab valmisolekut töötada kliendile sobival ajal, kohas ja tingimustes. Mikrofon, tõlketehnika, valged kindad ja tõlkesituatsioonile kohane riietus. Meister-viipekeeletõlgil, kelle töökeelteks on ainult viipekeeled, peab olema normaalne nägemine ja defektideta käed, teiste töökeelte puhul ka normaalne kuulmine ja kõne ning selge diktsioon. Meister-viipekeeletõlgilt eeldatakse empaatia-, kontsentratsiooni-, kohanemis-, analüüsi-, üldistamis- ja otsustusvõimet, loomingulisust, pingetaluvust, emotsionaalset stabiilsust ja head meeskonnatöö- ning suhtlemisoskust. Meister-viipekeeletõlgi kutse eeldab kõrgharidust ja viipekeeletõlgi erialast ettevalmistust. Viipekeeletõlgiks saab õppida kutse- või kõrgkoolis ning eriala kursustel. Viipekeeletõlk. Kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 - B.2.5 ja läbiva kompetentsi B.2.6 tõendamine. Tõlketöö korraldamine 7 Tõlkimiseks valmistumine 7 Tõlkimine 7 Arendustöö 7 Juhendamine 7 Meister-viipekeeletõlk, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Ehitusinsener, tase 6 esmane kutse Civil Engineer in Buildings and Structures, level 6 high education qualification 5 Ehitusinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 1) Ehitusinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 2) Ehitusinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 3) Ehitusinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 4) Ehitusinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 6) Ehitusinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 7) Üldehitus Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Ehitusinsener 47 2023-04-13 2023-04-13 2024-02-07 6 6 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Üldehituse eriala rakenduskõrgharidusõppe läbinud isikule antakse lõpetamisel ehitusinseneri esmakutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava vastab üldehitusinseneri kutsestandardi järgmistele osadele: • Teadmised ja oskused (lisa 5) • Inseneritööks vajalikud hoiakud (B.2.3) Õppekava peab olema riiklikult tunnustatud. Esmakutse omanik võib üldehituse erialal tegutseda selle eriala ehitusinseneri, diplomeeritud ehitusinseneri või volitatud ehitusinseneri kutset omava spetsialisti juhendamisel. Esmakutse andmisel ei ole praktiline töökogemus nõutav, mistõttu ametialasid ei määratleta. Esmakutse on tähtajatu. Ehitusvaldkonna insenerid tegutsevad kesktaseme- või tippjuhina hoonete ja rajatiste püstitamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel, samuti hoonete lammutus- ja restaureerimistöödel. Ehitusinseneride ülesandeks on väljatöötatud projektlahenduste realiseerimine, arvestades sotsiaalsete, majanduslike, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetiliste aspektidega. See kutsestandard sisaldab 6. taseme ehitusinseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonna inseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Ehitusinsener (EKR 6.tase) töötab iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutades nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Ehitusinsenerid üldehituse erialal spetsialiseeruvad hoonete ehituse, sadamaehituse või geotehnika allerialadele. Ehituseinseneride tööosad ja -ülesanded üldehituse erialal on loetletud standardi avalehel toodud erialade ja ametialade lõikes. Vastav tööosade ja –ülesannete loetelu on esitatud lisas 3. Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad tööosadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Üldehituse eriala ehitusinseneril peab olema rakenduskõrghariduse diplom või bakalaureuse kraad üldehituse erialal. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Lisaks sellele tuleb täita täiendusõppe nõuded vastavalt lisale 7. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise ja taastõendamise eeldused on esitatud lisas 7. Kutse taotlemise erijuht on kirjeldatud lisas 8. Ehitusinsenerid üldehituse erialal töötavad kesktaseme-, tippjuhi või spetsialistina erinevatel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks ehitusjuht, objektijuht jms. Üldehituse eriala ehitusinseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada üldehituse erialal iseseisvalt ja enda vastutusel tõendatud kompetentsuse piires ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Ehitusinseneri volituste ulatus üldehituse erialal vt lisast 11. Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse Diploma Civil Engineer in Buildings and Structures, level 7 high education qualification 5 Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Üldehitus Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Ehitusinsener 47 2023-04-13 2023-04-13 2024-02-07 7 7 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Üldehituse eriala magistriõppe või sellele haridustasemele vastava integreeritud õppe läbinud isikule antakse lõpetamisel diplomeeritud ehitusinseneri esmakutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava vastab diplomeeritud üldehitusinseneri kutsestandardi järgmistele osadele: • Teadmised ja oskused (lisa 5) • Inseneritööks vajalikud hoiakud (B.2.3) Õppekava peab olema riiklikult tunnustatud. Esmakutse omanik võib üldehituse erialal tegutseda selle eriala diplomeeritud ehitusinseneri või volitatud ehitusinseneri kutset omava spetsialisti juhendamisel. Esmakutse andmisel ei ole praktiline töökogemus nõutav, mistõttu ametialasid ei määratleta. Esmakutse on tähtajatu. Ehitusvaldkonna insenerid tegutsevad kesktaseme- või tippjuhina või kitsama ametiala spetsialistina hoonete ja rajatiste kavandamisel, püstitamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel, hoonete lammutus- ja restaureerimistöödel. Ehitusinseneride ülesandeks on ehitustehniliste lahenduste väljatöötamine ja projektlahenduste realiseerimine, arvestades sotsiaalsete, majanduslike, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetiliste aspektidega. Kutsestandard sisaldab 7. taseme diplomeeritud ehitusinseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonna inseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Diplomeeritud ehitusinsener (EKR 7.tase) töötab iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutades nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Diplomeeritud ehitusinsenerid üldehituse erialal spetsialiseeruvad hoonete ehituse, sadamaehituse või geotehnika allerialadele. Diplomeeritud ehituseinseneride tööosad ja -ülesanded üldehituse erialal on loetletud standardi avalehel toodud erialade ja ametialade lõikes. Vastav tööosade ja –ülesannete loetelu on lisas 3. Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad tööosadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Üldehituse eriala diplomeeritud ehitusinseneril peab olema vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud kõrghariduse diplom üldehituse erialal. Üldehituse erialal rakenduskõrghariduse omandanud kutse taotlejalt nõutakse täiendava ülikooliõppe ja täiendusõppe läbimist, mida võib sooritada ka VÕTA 1) kaudu. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise ja taastõendamise eeldused on esitatud lisas 7. Kutse taotlemise erijuhud on kirjeldatud lisas 8. Üldehituse eriala diplomeeritud ehitusinsenerid töötavad kesktaseme-, tippjuhi või spetsialistina ametikohtadel, mille nimetused on näiteks projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht, konsultant. Üldehituse eriala diplomeeritud ehitusinseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada üldehituse erialal iseseisvalt ja enda vastutusel tõendatud kompetentsuse piires ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Diplomeeritud ehitusinseneri volituste ulatus üldehituse erialal vt lisast 11. Teedeinsener, tase 6 esmane kutse Civil Engineer in road engineering, level 6 high education qualification 5 Teedeinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 1) Teedeinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 2) Teedeinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 3) Teedeinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 4) Teedeinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 6) Teedeinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 7) Teedeehitus Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Teedeehitus Teedeinsener 47 2023-04-13 2023-04-13 2024-02-07 6 6 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning määratakse kutse taotleja või selle pikendaja kompetentsusnõuded. Teedeehituse eriala rakenduskõrgharidusõppe läbinud isikule antakse lõpetamisel teedeinseneri esmakutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava vastab teedeinseneri kutsestandardi järgmistele osadele: • Teadmised ja oskused (lisa 5). • Inseneritööks vajalikud hoiakud (B 2.3). Õppekava peab olema riiklikult tunnustatud. Esmakutse omanik võib teedeehituse erialal tegutseda diplomeeritud või volitatud teedeinseneri kutset omava inseneri juhendamisel. Esmakutse andmisel ei ole praktiline töökogemus nõutav, mistõttu ametialasid ei määratleta. Esmakutse on tähtajatu. Teedeinsener tegutseb kesktasemejuhi, tippjuhi või kitsama ametiala spetsialistina maanteede, tänavate, raudteede ja rajatiste rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning teede ja rajatiste lammutamisel. Teedeinseneri ülesanne on projektlahenduste realiseerimine, silmas pidades sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetilisi aspekte. Kutsestandard sisaldab 6. taseme teedeinseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi teedeinseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Teedeinsener (EKR 6.tase) peab olema võimeline iseseisvalt töötama keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutades nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Teedeinsenerid spetsialiseeruvad maanteede ja tänavate ehituse, sildade ja viaduktide ehituse ning raudteede ehituse allallerialadele. Teedeinseneri töö osad ja ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel erialade ja ametialade loetelus. Töö osade ja ülesannete üksikasjalikku loetelu vt lisast 3. Teedeinsener töötab nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutab insener spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad töö osadest ja ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Teedeinseneril peab olema rakenduskõrghariduse diplom teedeehituse erialal. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise ja taastõendamise eeldusi vt lisast 7. Insenerikutset võib taotleda ka ehitusalase bakalaureusekraadi olemasolul või poolelijäänud ülikooliõppe korral teedeehituse valdkonnas (teoreetiline kursus on läbitud, kuid lõputöö on jäänud kaitsmata). Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Lisaks sellele tuleb täita täiendusõppe nõudeid vastavalt lisale 7. Teedeinsener töötab kesktasemejuhi või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks ehitusjuht, objektijuht, teehooldetööde juht jms. Teedeinseneri kutse tõendab isiku volitusi töötada iseseisvalt ja enda vastutusel teedeehituse erialal tõendatud pädevuse piires. Teedeinseneri volituste ulatust vt lisast 11. Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 esmane kutse Diploma Civil Engineer in road engineering, level 7 high education qualification 5 Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Teedeehitus Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Teedeehitus Teedeinsener 47 2023-04-13 2023-04-13 2024-02-07 7 7 2142 Ehitusinsenerid 1041 Transporditeenused 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Teedeehituse eriala magistriõppe või sellele haridustasemele vastava integreeritud õppe läbinud isikule antakse lõpetamisel diplomeeritud teedeinseneri esmakutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava vastab diplomeeritud teedeinseneri kutsestandardi järgmistele osadele: • Teadmised ja oskused (lisa 5). • Inseneritööks vajalikud hoiakud (B 2.3). Õppekava peab olema riiklikult tunnustatud. Esmakutse omanik võib teedeehituse erialal tegutseda diplomeeritud või volitatud teedeinseneri kutset omava inseneri juhendamisel. Esmakutse andmisel ei ole praktiline töökogemus nõutav, mistõttu ametialasid ei määratleta. Esmakutse on tähtajatu. Teedeinsener tegutseb kesktasemejuhi, tippjuhi või kitsama ametiala spetsialistina maanteede, tänavate, raudteede ja rajatiste kavandamisel, rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning teede ja rajatiste lammutamisel. Teedeinseneri ülesanne on teeehituse tehniliste lahenduste väljatöötamine ja projektlahenduste realiseerimine, silmas pidades sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetilisi aspekte. Kutsestandard sisaldab 7. taseme diplomeeritud teedeinseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi teedeinseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Diplomeeritud teedeinsener (EKR 7.tase) peab olema võimeline töötama iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutades nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Diplomeeritud teedeinsenerid spetsialiseeruvad maanteede ja tänavate ehituse, sildade ja viaduktide ehituse ning raudteede ehituse allerialadele. Diplomeeritud teedeinseneri töö osad ja ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel erialade ja ametialade loetelus. Töö osade ja ülesannete üksikasjalikku loetelu vt lisast 3. Diplomeeritud teedeinsener töötab nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutab insener spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad töö osadest ja ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Diplomeeritud teedeinseneril peab olema vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud kõrgharidusdiplom teedeehituse erialal. Teedeehituse erialal rakenduskõrghariduse omandanud kutse taotlejalt nõutakse täiendava ülikooliõppe ja täiendusõppe läbimist, mida võib sooritada VÕTA 1) kaudu. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise ja taastõendamise eeldusi vt lisast 7. Kutse taotlemise erijuhte on kirjeldatud lisas 8. Diplomeeritud teedeinsener töötab kesktasemejuhi, tippjuhi või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks projekteerija, omanikujärelevalve tegija, projektijuht, ehitusjuht, objektijuht, teehooldetööde juht, peaspetsialist ja konsultant. Diplomeeritud teedeinseneri kutse tõendab isiku volitusi töötada iseseisvalt ja enda vastutusel teedeehituse erialal tõendatud pädevuse piires. Diplomeeritud teedeinseneri volituste ulatust vt lisast 11. Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse Diploma Engineer in Water Supply and Sewerage, level 7 high education qualification 5 Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener 47 2023-04-13 2023-04-13 2024-02-07 7 7 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Veevarustuse ja kanalisatsiooni eriala magistriõppe või sellele haridustasemele vastava integreeritud õppe läbinud isikule antakse lõpetamisel diplomeeritud veevarustus- ja kanalisatsiooniinseneri esmakutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava vastab diplomeeritud veevarustus- ja kanalisatsiooniinseneri kutsestandardi järgmistele osadele: - Teadmised ja oskused (lisa 5) - Inseneritööks vajalikud hoiakud (B 2.3) Õppekava peab olema riiklikult tunnustatud. Esmakutse omanik võib erialal tegutseda vastava eriala inseneri, diplomeeritud inseneri või volitatud inseneri kutset omava inseneri juhendamisel. Esmakutse andmisel ei ole praktiline töökogemus nõutav, mistõttu ametialasid ei määratleta. Esmakutse on tähtajatu. Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener (lühendatult: VK-insener) tegutseb kesktaseme- või tippjuhina või kitsama ametiala spetsialistina hoonete veevarustuse ja kanalisatsiooni ning veevarustus- ja kanalisatsiooniehitiste ja -seadmete kavandamisel, rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning veevarustus- ja kanalisatsiooniehitiste ja –seadmete lammutamisel. VK-inseneride ülesanne on ehitustehniliste ja tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ning projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas tööohutust ja töötervishoidu, keskkonnahoidu ning sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte. Kutsestandard sisaldab 7. taseme diplomeeritud VK-inseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonnainseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener (EKR 7.tase) peab olema võimeline iseseisvalt töötama keerulistes ja ettearvamatutes olukordades ning vastutama nii enda kui ka töörühmade töötulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Diplomeeritud VK-insenerid spetsialiseeruvad hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni ning välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni allerialadele. Diplomeeritud VK-inseneride tööosad ja -ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel toodud ametialade lõikes, tööosade ja -ülesannete üksikasjalik loetelu vt lisast 3. Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad tööosadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Diplomeeritud VK-inseneril peab olema vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud kõrgharidusdiplom veevarustuse ja kanalisatsiooni erialal. Veevarustuse ja kanalisatsiooni erialal rakenduskõrghariduse omandanud kutse taotlejalt nõutakse täiendava ülikooliõppe ja täiendusõppe läbimist, mida võib tõendada ka VÕTA 1) kaudu. Teadmiste ja oskuste miinimumnõuded vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemiseks või taastõendamiseks vajalikud eeldused on esitatud lisas 7. Kutse taotlemise erijuhud on kirjeldatud lisas 8. Diplomeeritud VK-insenerid töötavad kesktaseme-, tippjuhi või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht, konsultant. Diplomeeritud VK-inseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada veevarustuse ja kanalisatsiooni erialal tõendatud kompetentsuse piires iseseisvalt ja omal vastutusel ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Diplomeeritud VK-inseneri volituste ulatust vt lisast 11. Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse Diploma Engineer in Hydrotechnical engineering, level 7 high education qualification 5 Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Hüdrotehnikainsener 47 2023-04-13 2023-04-13 2024-02-07 7 7 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Hüdrotehnika eriala magistriõppe või sellele haridustasemele vastava integreeritud õppe läbinud isikule antakse lõpetamisel diplomeeritud hüdrotehnikainseneri esmakutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava vastab diplomeeritud hüdrotehnikainseneri kutsestandardi järgmistele osadele: - Teadmised ja oskused (lisa 5). - Inseneritööks vajalikud hoiakud (B 2.3). Õppekava peab olema riiklikult tunnustatud. Esmakutse omanik võib erialal tegutseda vastava eriala inseneri, diplomeeritud inseneri või volitatud inseneri kutset omava inseneri juhendamisel. Esmakutse andmisel ei ole praktiline töökogemus nõutav, mistõttu ametialasid ei määratleta. Esmakutse on tähtajatu. Hüdrotehnikainsener tegutseb kesktasemejuhi, tippjuhi või kitsama ametiala spetsialistina hüdrotehniliste ehitiste ja seadmete kavandamisel, rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning hüdrotehniliste ehitiste ja seadmete lammutamisel. Hüdrotehnikainseneride ülesanne on ehitustehniliste ja tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ning projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas tööohutust ja töötervishoidu, keskkonnahoidu ning sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte. Kutsestandard sisaldab 7. taseme diplomeeritud hüdrotehnikainseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonna inseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Diplomeeritud hüdrotehnikainsener (EKR 7.tase) peab olema võimeline iseseisvalt töötama keerulistes ja ettearvamatutes olukordades ning vastutama nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Diplomeeritud hüdrotehnikainseneride töö osad ja -ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel ametialade loetelus, tööosade ja -ülesannete üksikasjalikku loetelu vt lisast 3. Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad töö osadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Diplomeeritud hüdrotehnikainseneril peab olema vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud kõrgharidusdiplom hüdrotehnilise ehitamise sisu omaval erialal. Hüdrotehnika erialal rakenduskõrghariduse omandanud insenerilt nõutakse täiendava ülikooliõppe ja täiendusõppe läbimist, mida võib tõendada ka VÕTA 1) kaudu. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava erialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise või taastõendamise eeldusi vt lisast 7. Kutse taotlemise erijuhte on kirjeldatud lisas 8. Diplomeeritud hüdrotehnikainsener töötab tavapäraselt kesktasemejuhi, tippjuhi või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht, konsultant. Diplomeeritud hüdrotehnikainseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada hüdrotehnika erialal tõendatud kompetentsuse piires iseseisvalt ja omal vastutusel ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Diplomeeritud hüdrotehnikainseneri volituste ulatus vt lisast 11. Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse HVAC (heating, ventilation, and air conditioning) Engineer, level 7 high education qualification 5 Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener 47 2023-04-13 2023-04-13 2024-02-07 7 7 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kütte, ventilatsiooni ja jahutuse eriala magistriõppe või sellele haridustasemele vastava integreeritud õppe läbinud isikule antakse lõpetamisel diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinseneri esmakutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava vastab kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinseneri kutsestandardi järgmistele osadele: - Teadmised ja oskused (lisa 5). - Inseneritööks vajalikud hoiakud (B 2.3). Õppekava peab olema tunnustatud. Esmakutse omanik võib kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal tegutseda sama eriala diplomeeritud inseneri või volitatud inseneri kutset omava inseneri juhendamisel. Esmakutse andmisel ei ole praktiline töökogemus nõutav, mistõttu ametialasid ei määratleta. Esmakutse on tähtajatu. Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener (edaspidi KVJ-insener) tegutseb kesktasemejuhi, tippjuhi või kitsama ametiala spetsialistina hoonete kütte, ventilatsiooni ja jahutussüsteemide ning nendega seonduvate paigaldiste (edaspidi sisekliima tagamise süsteemid) kavandamisel, püstitamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel, samuti süsteemide lammutustöödel (ehitusseaduse mõistes). KVJ-inseneri ülesanne on sisekliima tagamiseks ette nähtud tehniliste lahenduste väljatöötamine ja väljatöötatud projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte, keskkonnahoidu ning tööohutust ja töötervishoidu. Kutsestandard sisaldab 7. taseme diplomeeritud KVJ-inseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonna inseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Diplomeeritud KVJ-insener (EKR 7. tase) peab olema võimeline iseseisvalt töötama keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutades nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Diplomeeritud KVJ-inseneri tööosad ja -ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel ametialade loetelus. Vastav tööosade ja -ülesannete loetelu on lisas 3. Diplomeeritud KVJ-insener töötab nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutab insener spetsiaalseid arvutiprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad tööosadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Diplomeeritud KVJ-inseneril peab olema magistrikraad või sellega võrdsustatud kõrgharidusdiplom kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal. Kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal rakenduskõrghariduse omandanud kutsetaotlejalt nõutakse täiendava akadeemilise ja täiendusõppe läbimist, mida võib tõendada ka VÕTA 1) kaudu. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava erialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise ja taastõendamise eeldusi vt lisast 7. Kutse taotlemise erijuhud on kirjeldatud lisas 8. Diplomeeritud KVJ-insener töötab tavapäraselt kesktasemejuhi, tippjuhi või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht ja konsultant. Diplomeeritud KVJ-inseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal iseseisvalt ja enda vastutusel tõendatud kompetentsuse piires ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Diplomeeritud KVJ-inseneri volituste ulatust kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal vt lisast 11. Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 esmane kutse Diploma Specialist in energy performance of buildings, level 7 high education qualification 4 Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitiste energiatõhusus Energiaaudiitor 47 2023-04-13 2023-04-13 2024-02-07 7 7 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Energiatõhususe kutsete tasemete ülevaade Energiatõhususe kutsete taotlemise eeldused Energiatõhususe kutsete täiendusõppe arvestus Kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Teet Tark Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus Siim Link Eesti Soojustehnikainseneride Selts Ülo Kask Tallinna Tehnikaülikooli Soojustehnikainstituut Paul Einaste Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit Peter Haab Eesti Projektbüroode Liit Targo Kalamees Tallinna Tehnikaülikool Tiit Pukk Volitatud energiaaudiitor, EKVÜ energiatõhususe valdkonna kutsete hindamiskomisjoni esimees Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 kutsestandard on kõrghariduse õppekavade, isikute kompetentsuse hindamise ning kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemise alus. Selle kutsestandardi alusel antakse järgmisi kutseid: a) Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 esmane kutse antakse isikule kõrgharidusõppe lõpetamisel akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava on riiklikult tunnustatud ja vastab kutsestandardi osadele B 2.1-2.6. Esmase kutse omamine tõendab, et isik on suuteline rakendama üldteoreetilisi ja hoonete energiatõhususe teadmisi ja oskusi kogenud energiatõhususe spetsialisti juhendamisel. Esmane kutse on tähtajatu. b) Diplomeeritud energiatõhususe spetsialisti kutse antakse isikule kutsetunnistusega juhul, kui kutset andev organ on tunnistanud tema kompetentside vastavust kutsestandardile. Energiatõhususe spetsialistide töö põhieesmärk on ehitiste energiatõhususe hindamine ning nõustamine, lähtudes säästva arengu printsiipidest, kutse-eetikast, kaasaegsetest insenerteadmistest ja heast projekteerimis-, konsulteerimis- ja ehitustavast. Kutsestandard sisaldab diplomeeritud energiatõhususe spetsialisti kutse kirjeldust ja kompetentsusnõudeid. Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist on ehitusseaduse vastutava spetsialisti mõistele vastav spetsialist (pädev isik), kes on võimeline iseseisvalt ja omal vastutusel koostama elamute ja ühiskondlike hoonete energiaauditeid, väljastama olemasolevatele hoonetele energiamärgiseid ning nõustama elamute ja ühiskondlike hoonete energiatõhususe valdkonnas. Tal on oskus teostada arvutusi hoonete energiatõhususe miinimumnõuete, madala- ja liginullenergiahoonete nõuetele vastavuse tõendamiseks. Ta on valmis töötama interdistsiplinaarses meeskonnas koos sidusvaldkondade inseneride jt spetsialistidega. Vajadusel juhendab ja kaasab ta teisi spetsialiste. Ta on võimeline juhtima väiksemaid töörühmi või organisatsiooni strateegiliste eesmärkide saavutamiseks ning võtma vastutust teiste töö tulemuste eest. Diplomeeritud energiatõhususe spetsialisti iseloomustab võime leida probleemidele lahendusi ja viia neid ellu majanduslikult vastuvõetaval, keskkonnasõbralikul ning ühiskondlikult aktsepteeritaval moel. Energiatõhususe valdkonnas on lisaks diplomeeritud energiatõhususe spetsialisti, tase 7 kutsele kehtestatud energiaaudiitor, tase 6 esmane kutse, diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 ja volitatud energiatõhususe spetsialist, tase 8 kutsed. Ülevaade ehitiste energiatõhususe valdkonna kutsetest ja tasemetest on toodud lisas 1. A.2.1 Olemasoleva ehitise energiatõhususe hindamine. A.2.2 Tehnilis-majandusliku analüüsi teostamine. A.2.3 Elamute ja ühiskondlike hoonete energiaauditi koostamine. A.2.4 Energiatõhususe-alane nõustamine. A.2.5 Energiamärgise koostamine ja väljastamine olemasolevatele hoonetele. Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist töötab põhiliselt büroos ja objektidel. Ta vaatab kohapeal objekti üle koos vajalike mõõdistuste ja intervjuudega. Objektid võivad paikneda erinevates piirkondades. Töötada tuleb paindliku tööajarežiimiga. Vajadusel tuleb kasutada spetsiaalseid tööriideid ja kaitsevahendeid. Juhinduda tuleb üldise tööohutuse ja vajadusel elektriohutuse nõuetest. Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist kasutab oma töös lisaks tavapärasele kontoritehnikale (arvutid, kommunikatsiooniseadmed jms.) ja –tarkvarale (tekstitöötlus, tabelarvutus, internetisuhtlus jms) spetsiaalseid arvutusprogramme (näiteks energiatarbimise dünaamilise soojuslevi arvutusprogrammid jms) ning mõõtetehnikat (näiteks salvestavad mõõtevahendid). Töö eeldab innovaatilist, keskkonnahoidlikku ning säästvat arengut toetavat mõtlemist, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, analüüsivõimet, täpsust, vastutustunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, ruumilist kujutlus- ning kohanemisvõimet. Diplomeeritud energiatõhususe spetsialistina töötamine eeldab tehnikaalast kõrgharidust. Diplomeeritud energiatõhususe spetsialisti valmistatakse ette kursustel ja kõrgkoolis. Edukaks kutsetegevuseks on vajalik kompetentsus, mis moodustub teadmistest ja oskustest, eri- ja ametialasest töökogemusest ja energiatõhususe spetsialisti tööks vajalikest hoiakutest. Kutse taotlemisel tuleb järgida taotlemistingimusi ja täiendõppe arvestuse nõudeid (vt lisa 2 ja 3). Insener, projekteerija, energiaaudiitor, energiamärgise väljastaja, projektijuht, konsultant, energiaekspert, energiakasutuse modelleerija, osakonnajuhataja, teadlane-uurija jm. Energiaaudiitori kutse omamine tõendab energiatõhususevaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes isiku pädevust töötada energiatõhususe erialal omal vastutusel ja iseseisvalt tõendatud kompetentsuse piires. Diplomeeritud energiatõhususe spetsialisti kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B2.1 - B 2.6 tõendamine. Olemasoleva ehitise energiatõhususe hindamine 7 Tehnilis-majanduslik analüüs 7 Elamute ja ühiskondlike hoonete energiaauditi koostamine 7 Energiatõhususe alane nõustamine 7 Energiamärgise koostamine ja väljastamine olemasolevatele hoonetele 7 Energiatõhususe spetsialist, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Etendusasutuse helindaja, tase 3 Sound technician, EstQF Level 3 2 Etendusasutuse helindaja, tase 3 (versioon 1) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Etendusasutuse helindaja 28 2023-04-19 2023-04-19 2028-04-18 3 3 3521 Audiovisuaal- ja ringhäälingutehnikud 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Eesti Teatriliit Kutsestandardis kasutatud terminid Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Tauno Makke SA Eesti Draamateater Arbo Maran Tallinna Linnateater Haar Tammik Tallinna Linnateater, SA Kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium Mait Visnapuu SA Eesti Noorsooteater Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Etendusasutuse helindaja on teatri vm etendusasutuse tehniline töötaja, kes tagab kvaliteetse heli lavastustel ja muudel teatriga seotud üritustel. Etendusasutuse helindaja, tase 3 on helitehniliste baasteadmistega, ta loeb režiid ja helitehnilist plaani, on etenduse helioperaator ja teenindav helitehniline töötaja. Etendusasutuse helindaja, tase 3 töötab juhendamisel. Lisaks etendusasutuse helindaja, tase 3 on kutsealal järgmised kutsed: etendusasutuse helindaja, tase 4, kes valdab etendusteeninduses kasutatavat tarkvara, loob helitehnilise plaani, salvestab, järeltöötleb ja monteerib iseseisvalt; etendusasutuse helimeister, tase 5, kes on meeskonna juht, juhendab teisi helindajaid, koostab helitehniliste lahenduste plaane, loob uusi helitehnilisi plaane vastavalt teatri vajadustele, viib läbi suuremahulisi keerukaid salvestusi. Etendusasutuse helindaja töötab nii siseruumides (nt stuudio, teatrisaal, kontserdisaal) kui vabas õhus. Tema töö on vahelduva iseloomuga ja muutuva graafikuga, esineb töötamist õhtustel aegadel ja nädalavahetustel. Etendusasutuse helindaja kasutab oma töös salvestus- ja helindusseadmeid ning sobivat tarkvara. A.2.1 Helindamine A.2.2 Salvestus ja salvestise järeltöötlus Etendusasutuse helindaja, tase 3 on tavaliselt erialase ettevalmistuseta ja vähese töökogemusega. Helindaja, helimeister, helitehnik, helioperaator, helirežissöör, helirežissööri assistent Erialased digipädevused Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste ja kõikide kompetentside tõendamine. Helindamine 3 Stuudiosalvestus ja salvestise järeltöötlus 3 Etendusasutuse helindaja, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Etendusasutuse helindaja, tase 4 Sound technician, EstQF Level 4 2 Etendusasutuse helindaja, tase 4 (versioon 1) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Etendusasutuse helindaja 28 2023-04-19 2023-04-19 2028-04-18 4 4 3521 Audiovisuaal- ja ringhäälingutehnikud 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Eesti Teatriliit Kutsestandardis kasutatud terminid Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Tauno Makke SA Eesti Draamateater Arbo Maran Tallinna Linnateater Haar Tammik Tallinna Linnateater, SA Kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium Mait Visnapuu SA Eesti Noorsooteater Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Etendusasutuse helindaja on teatri vm etendusasutuse tehniline töötaja, kes tagab kvaliteetse heli lavastustel ja muudel teatriga seotud üritustel. Etendusasutuse helindaja ülesanne on helimaterjali tundmine ja sobiva tehnilise lahenduse leidmine heli kvaliteetseks esitamiseks ja salvestamiseks. Helindaja tagab ürituste (kontsert, teater, film, konverents, esitlus jms) ning audiovisuaalsete materjalide kvaliteetse helindamise ja järeltöötlemise. Ta orienteerub helipildi iseärasustes ja väljendusvahendites, leiab sobiva tehnoloogilise lahenduse, kasutades vastavaid seadmeid ja arvestades akustilisi tingimusi. Etendusasutuse helindaja, tase 4 valdab etendusteeninduses kasutatavat tarkvara, loob helitehnilise plaani, salvestab, järeltöötleb ja monteerib iseseisvalt. Lisaks etendusasutuse helindaja, tase 4 on kutsealal järgmised kutsed: etendusasutuse helindaja, tase 3, kes on helitehniliste baasteadmistega, loeb režiid ja helitehnilist plaani, on etenduse helioperaator ja teenindav helitehniline töötaja; töötab juhendamisel; etendusasutuse helimeister, tase 5, kes on meeskonna juht, juhendab teisi helindajaid, koostab helitehniliste lahenduste plaane, loob uusi helitehnilisi plaane vastavalt teatri vajadustele, viib läbi suuremahulisi keerukaid salvestusi. Etendusasutuse helindaja töötab nii siseruumides (nt stuudio, teatrisaal, kontserdisaal) kui vabas õhus. Tema töö on vahelduva iseloomuga ja muutuva graafikuga, esineb töötamist õhtustel aegadel ja nädalavahetustel. Etendusasutuse helindaja kasutab oma töös salvestus- ja helindusseadmeid ning sobivat tarkvara. A.2.1 Helindamine A.2.2 Salvestus ja salvestise järeltöötlus Etendusasutuse helindaja, tase 4 on tavaliselt keskharidusega, kutsealane kompetentsus on omandatud töö käigus. Helindaja, helimeister, helitehnik, helioperaator, helirežissöör, helirežissööri assistent Orienteerub teiste etendusasutuste tehniliste valdkondade töövahendite omavahel toimimises (valgus-, video- ja lavatehnoloogia). Erialased digipädevused. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste ja kõikide kompetentside tõendamine. Helindamine 4 Salvestus ja salvestise järeltöötlus 4 Etendusasutuse helindaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Etendusasutuse helimeister, tase 5 Sound technician, EstQF Level 5 2 Etendusasutuse helimeister, tase 5 (versioon 1) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Etendusasutuse helindaja 28 2023-04-19 2023-04-19 2028-04-18 5 5 3521 Audiovisuaal- ja ringhäälingutehnikud 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Eesti Teatriliit Kutsestandardis kasutatud terminid Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Tauno Makke SA Eesti Draamateater Arbo Maran Tallinna Linnateater Haar Tammik Tallinna Linnateater, SA Kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium Mait Visnapuu SA Eesti Noorsooteater Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Etendusasutuse helimeister on teatri vm etendusasutuse tehniline töötaja, kes tagab kvaliteetse heli lavastustel ja muudel teatriga seotud üritustel. Etendusasutuse helimeistri ülesanne on helimaterjali tundmine ja sobiva tehnilise lahenduse leidmine heli kvaliteetseks esitamiseks ja salvestamiseks. Helimeister tagab ürituste (kontsert, teater, film, konverents, esitlus jms) ning audiovisuaalsete materjalide kvaliteetse helindamise ja järeltöötlemise. Ta orienteerub helipildi iseärasustes ja väljendusvahendites, leiab sobiva tehnoloogilise lahenduse, kasutades vastavaid seadmeid ja arvestades akustilisi tingimusi. Etendusasutuse helimeister, tase 5 on meeskonna juht, kes juhendab teisi helindajaid, loob uusi helitehnilisi plaane vastavalt teatri vajadustele ja viib läbi suuremahulisi keerukaid salvestusi. Lisaks etendusasutuse helindaja, tase 5 on kutsealal järgmised kutsed: etendusasutuse helindaja, tase 3, kes on helitehniliste baasteadmistega, loeb režiid ja helitehnilist plaani, on etenduse helioperaator ja teenindav helitehniline töötaja ning töötab juhendamisel; etendusasutuse helindaja, tase 4, kes valdab etendusteeninduses kasutatavat tarkvara, loob helitehnilise plaani, salvestab, järeltöötleb ja monteerib iseseisvalt. Etendusasutuse helimeister töötab nii siseruumides (nt stuudio, teatrisaal, kontserdisaal) kui vabas õhus. Tema töö on vahelduva iseloomuga ja muutuva graafikuga, esineb töötamist õhtustel aegadel ja nädalavahetustel. Etendusasutuse helimeister kasutab oma töös salvestus- ja helindusseadmeid ning sobivat tarkvara. A.2.1 Helindamine A.2.2 Salvestus ja salvestise järeltöötlus A.2.3 Juhtimine ja juhendamine Etendusasutuse helimeister, tase 5 on tavaliselt keskharidusega, kutsealane kompetentsus on omandatud töö käigus. Helindaja, helimeister, helitehnik, helioperaator, helirežissöör, helirežissööri assistent Orienteerub teiste etendusasutuste tehniliste valdkondade töövahendite omavahel toimimises (valgus-, video- ja lavatehnoloogia). Erialased digipädevused. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste ja kõikide kompetentside tõendamine. Helindamine 5 Salvestus ja salvestise järeltöötlus 5 Juhtimine ja juhendamine 5 Etendusasutuse helimeister, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Helindaja, tase 4 Sound Technician, EstQF Level 4 6 Helindaja III (versioon 1) Helindaja III (versioon 2) Helindaja III (versioon 3) Helindaja, tase 4 (versioon 4) Helindaja, tase 4 (versioon 5) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Helindaja 28 2023-04-19 2023-04-19 2028-04-18 4 4 3521 Audiovisuaal- ja ringhäälingutehnikud 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Tallinna Muusika- ja Balletikool Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala René Keldo Tallinna Muusika- ja Balletikool Kaspar Karner Eesti Rahvusringhääling Marko Erlach RGB Baltic OÜ Lehar Lepler Rahvusooper Estonia Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Helindaja töö sisu on elava ettekande helindamine ning helisalvestamine ja järeltöötlemine. Helindaja ülesanne on sobivate tehniliste lahenduste leidmine heli kvaliteetseks esitamiseks ja salvestamiseks, lähtudes muusika stiilist ja ettekande koosseisust ning esitamiskohast. Töö eesmärk on tagada kuulajale maksimaalse kvaliteediga muusikaelamus. Helindaja tagab ürituste (kontsert, teater, film, konverents, esitlus jms) ning audiovisuaalsete materjalide kvaliteetse helindamise ja järelhelindamise. Helindaja orienteerub helipildi iseärasustes ja väljendusvahendites. Ta leiab sobiva tehnoloogilise lahenduse, kasutades mitmesuguseid seadmeid ja arvestades akustilisi tingimusi. Helindaja töö on loominguline. Vajalik on pidev enesetäiendamine. Töö võib toimuda nii siseruumides (stuudio, kontserdisaal jm) kui vabas õhus ning on vahelduva iseloomuga. Helindaja võib töötada meeskonnaliikmena, vabakutselise loovisikuna jne. Helindaja kasutab oma töös mitmesuguseid helitehnilisi seadmeid (mikrofonid, helipuldid, arvutid jm), lähtudes töö iseloomust. A.2.1 Stuudiosalvestus ja salvestise järeltöötlus A.2.2 Elava ettekande helindamine A.2.3 Filmi ja video helindamine A.2.4 Ettevõtlusega tegelemine Helindaja on tavaliselt erialase kutsekeskharidusega. Helindaja, helitehnik, helioperaator, heliinsener, helirežissööri assistent Oskus kasutada eesmärgist lähtuvalt nüüdisaegseid tehnoloogilisi võimalusi. Kutse koosneb üldoskustest, kohustuslikest ja kutset läbivatest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2) ja kõikide kompetentside B.3.1-B.3.5 tõendamine. Stuudiosalvestus ja salvestise järeltöötlus 4 Elava ettekande helindamine 4 Filmi ja video helindamine 4 Ettevõtlusega tegelemine 4 Helindaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Dekoraator-butafoor, tase 6 Scenic Artist, EstQF Level 6 8 Dekoraator IV (versioon 1) Dekoraator IV (versioon 2) Dekoraator IV (versioon 3) Dekoraator IV (versioon 4) Dekoraator IV (versioon 6) Dekoraator-butafoor, tase 6 (versioon 5) Dekoraator-butafoor, tase 6 (versioon 7) Butafoor, tase 6 Dekoraator, tase 6 Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Dekoraator 28 2023-04-19 2023-04-19 2028-04-18 6 6 3432 Sisekujundajad ja dekoraatorid 0213 Kujutav kunst ja kunstiteadus 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Eesti Teatriliit Tartu Ülikool Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Eve Komissarov SA Ugala, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia Anni Rajas SA Eesti Noorsooteater Liina Unt SA Endla teater Mart Saar Tallinna Linnateater Kristel Linnutaja Rahvusooper Estonia Andres Bergström SA Eesti Draamateater Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Dekoraator-butafoor, tase 6 teostab kujundusi olenevalt töökohast (nt etendusasutus, televisioon, muuseum, reklaamibüroo): teeb teatri-, filmi- ja telelavastuste kujundusi, valmistab muuseumite, kaubandusettevõtete jt tellimustele vastavalt kujunduselemente. Dekoraator-butafoor, tase 6 viib ellu kunstniku nägemust, kasutades sealjuures erialaseid tehnilisi teadmisi ja käsitööoskust. Kujunduselemendi keerukusest lähtuvalt kaasatakse lisaks dekoraator-butafoorile dekoratsioonide valmistamise protsessi teiste erialade spetsialiste (nt puidu- ning metallitöö spetsialiste, õmblejaid jt). Dekoraator-butafoor, tase 6 tegutseb juhiste järgi ning võib tööülesannete täitmisel vajada juhendamist. Töö iseloomu järgi on võimalik spetsialiseeruda kas butafooriks või dekoraatoriks: dekoraator, tase 6 valmistab ja maalib kujunduselemente, butafoor, tase 6 valmistab mahulisi kujunduselemente. Kutsealal on ka kutse dekoraator-butafoor, tase 7, kes lisaks ülal loetletule juhib tööprotsesse, pakub uusi lahendusi ja juhendab kolleege. Kokkuleppel tööandajaga võib tööaeg olla paindlik või fikseeritud. Dekoraator-butafoor töötab valdavalt siseruumis. Olenevalt tööülesandest võib esineda sundasendis töötamist. Võimalik on kokkupuude tervist kahjustavate (sh allergiat tekitavate) teguritega, nt kemikaalid, toksilised ained, tolm, müra, vibratsioon. Töövahendid on kunstitarbed (pliiatsid, pintslid, värvid jm), mõõteriistad (joonlaud, mõõtkava joonlaud jm), lõikeriistad (käärid, saed, noad jm), ehitus- (liimid, kipsid, vahud jm) ja muud materjalid (kangad, paberid, kiled jms), mehaanilised ja elektrilised seadmed jms. A.2.1 Töö planeerimine A.2.2 Kujunduselementide valmistamine Butafooria A.2.3 Mahuliste elementide valmistamine ja viimistlemine Dekoratsioonimaalimine A.2.4 Kujunduselementide maalimine Üldjuhul on dekoraator-butafoor, tase 6 kunstialase ettevalmistusega. Kutsealane kompetentsus on omandatud õppeasutuses või töö käigus. Dekoraator-butafoor, dekoraator, butafoor, maalija. Oskus valida ja kasutada valdkonna spetsiifikast lähtuvalt nüüdisaegseid tehnoloogilisi lahendusi ja materjale. Teadmised erialaste tehnoloogiliste võimaluste kasutamisest, sh interaktiivsed lahendused. Teadmised nüüdisaegse tehnoloogia kasutamise võimalustest, sh heli-, valgus- ja videolahendused. Oskus luua 3D-mudeleid tehnoloogiliste vahenditega. Digiturvalisuse tagamise oskus, sh turvariskide hindamise oskus. Kutse dekoraator-butafoor, tase 6 taotlemisel tuleb tõendada üldoskused (B.2) ja kõik kompetentsid B.3.1-B.3.5. Spetsialiseerumisel butafoor, tase 6 kutsele tuleb tõendada üldoskused (B.2), kompetentsid B.3.1–B.3.3 ja B.3.5 (kutset läbivad kompetentsid). Spetsialiseerumisel dekoraator, tase 6 kutsele tuleb tõendada üldoskused (B.2), kompetentsid B.3.1–B.3.2, B.3.4 ja B.3.5 (kutset läbivad kompetentsid). Töö planeerimine 6 Kujunduselementide valmistamine 6 Spetsialiseerumisel butafoor, tase 6 kutsele tuleb tõendada üldoskused (B.2), kompetentsid B.3.1–B.3.3 ja B.3.5 (kutset läbivad kompetentsid). Spetsialiseerumisel dekoraator, tase 6 kutsele tuleb tõendada üldoskused (B.2), kompetentsid B.3.1–B.3.2, B.3.4 ja B.3.5 (kutset läbivad kompetentsid). Dekoraator-butafoor, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Dekoraator-butafoor, tase 7 Scenic Artist, EstQF Level 7 8 Dekoraator-butafoor, tase 7 (versioon 7) Dekoraator-kunstnik V (versioon 1) Dekoraator-kunstnik V (versioon 2) Dekoraator-kunstnik V (versioon 3) Dekoraator-kunstnik V (versioon 4) Dekoraator-kunstnik V (versioon 6) Kunstnik-dekoraator, tase 7 (versioon 5) Butafoor, tase 7 Dekoraator, tase 7 Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Dekoraator 28 2023-04-19 2023-04-19 2028-04-18 7 7 3432 Sisekujundajad ja dekoraatorid 0213 Kujutav kunst ja kunstiteadus 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Eesti Teatriliit Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Eve Komissarov SA Ugala, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia Anni Rajas SA Eesti Noorsooteater Liina Unt SA Endla teater Mart Saar Tallinna Linnateater Kristel Linnutaja Rahvusooper Estonia Andres Bergström SA Eesti Draamateater Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Dekoraator-butafoor, tase 7 teostab kujundusi olenevalt töökohast (nt etendusasutus, televisioon, muuseum, reklaamibüroo): teeb teatri-, filmi- ja telelavastuste kujundusi, valmistab muuseumite, kaubandusettevõtete jt tellimustele vastavalt kujunduselemente. Dekoraator-butafoor, tase 7 viib ellu kunstniku nägemust, kasutades sealjuures erialaseid tehnilisi teadmisi ja käsitööoskust. Kujunduselemendi keerukusest lähtuvalt kaasatakse lisaks dekoraator-butafoorile dekoratsioonide valmistamise protsessi teiste erialade spetsialiste (nt puidu- ning metallitöö spetsialiste, õmblejaid jt). Dekoraator-butafoor, tase 7 juhib tööprotsesse, pakub uusi lahendusi ja juhendab kolleege. Töö iseloomu järgi on võimalik spetsialiseeruda kas butafooriks või dekoraatoriks: dekoraator, tase 7 valmistab ja maalib kujunduselemente, butafoor, tase 7 valmistab mahulisi kujunduselemente. Kutsealal on ka kutse dekoraator-butafoor, tase 6, kes tegutseb juhiste järgi ning kes võib tööülesannete täitmisel vajada juhendamist. Kokkuleppel tööandajaga võib tööaeg olla paindlik või fikseeritud. Dekoraator-butafoor töötab valdavalt siseruumis. Olenevalt tööülesandest võib esineda sundasendis töötamist. Võimalik on kokkupuude tervistkahjustavate (sh allergiat tekitavate) teguritega, nt kemikaalid, toksilised ained, tolm, müra, vibratsioon. Töövahendid on kunstitarbed (pliiatsid, pintslid, värvid jm), mõõteriistad (joonlaud, mõõtkava joonlaud jm), lõikeriistad (käärid, saed, noad jm), ehitus- (liimid, kipsid, vahud jm) ja muud materjalid (kangad, paberid, kiled jms), mehaanilised ja elektrilised seadmed jms. A.2.1 Töö planeerimine A.2.2 Kujunduselementide valmistamine A.2.3 Juhtimine ja juhendamine Butafooria A.2.3 Mahuliste elementide valmistamine ja viimistlemine Dekoratsioonimaalimine A.2.4 Kujunduselementide maalimine Üldjuhul on dekoraator-butafoor, tase 7 kunstialase ettevalmistusega ning tal on kompetentsuse kujunemiseks vajalik töökogemus. Dekoraator-butafoor, vanemdekoraator, vanembutafoor, maalija, kunstnik-butafoor, kunstnik-dekoraator. Oskus valida ja kasutada valdkonna spetsiifikast lähtuvalt nüüdisaegseid tehnoloogilisi lahendusi ja materjale. Teadmised erialaste tehnoloogiliste võimaluste kasutamisest, sh interaktiivsed lahendused. Oskused kasutada nüüdisaegset tehnoloogiat, sh heli-, valgus- ja videolahendusi. Oskus luua 3D-mudeleid tehnoloogiliste vahenditega. Digiturvalisuse tagamise oskus, sh turvariskide hindamise oskus. Kutse dekoraator-butafoor, tase 7 taotlemisel tuleb tõendada üldoskused (B.2) ja kõik kompetentsid B.3.1-B.3.6. Spetsialiseerumisel butafoor, tase 7 kutsele tuleb tõendada üldoskused (B.2), kompetentsid B.3.1–B.3.4 ja B.3.6 (kutset läbivad kompetentsid). Spetsialiseerumisel dekoraator, tase 7 kutsele tuleb tõendada üldoskused (B.2), kompetentsid B.3.1–B.3.3, B.3.5 ja B.3.6 (kutset läbivad kompetentsid). Töö planeerimine 7 Kujunduselementide valmistamine 7 Juhtimine ja juhendamine 7 Spetsialiseerumisel butafoor, tase 7 kutsele tuleb tõendada üldoskused (B.2), kompetentsid B.3.1–B.3.4 ja B.3.6 (kutset läbivad kompetentsid). Spetsialiseerumisel dekoraator, tase 7 kutsele tuleb tõendada üldoskused (B.2), kompetentsid B.3.1–B.3.3, B.3.5 ja B.3.6 (kutset läbivad kompetentsid). Dekoraator-butafoor, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Nooremprojektijuht, tase 5 Certified Project Management Associat, EstQF Level 5 7 Nooremprojektijuht, tase 5 (versioon 6) Nooremprojektijuht, tase 5 (versioon 8) Projektijuhi assistent, tase 5 (versioon 4) Projektijuhi assistent, tase 5 (versioon 5) Projektijuht II (versioon 1) Projektijuht II (versioon 2) Projektijuht II (versioon 3) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Projektijuht 28 2023-04-20 2023-04-20 2023-11-08 5 5 3339 Äriteenuste agendid, mujal liigitamata 0413 Juhtimine ja haldus 70 Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine Taavi Tamberg Eesti Projektijuhtide Assotsiatsioon Liina Freivald Swedbank AS Meelis Rääk Swedbank AS Gunnar Kuhi Riigimetsa Majandamise Keskus Lily Loidap Pragent OÜ Tiit Valm Edify OÜ Marika Katarina Arendia Elita von Wolsky Istitutio Arendia OÜ Lermo Pohlak Luminor Anti Radik Tallinna Majanduskool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Projektijuhte rakendatakse mitmesugustes organisatsioonides erineva keerukusastmega¹ ajutiste protsesside (nii harukordsete kui ka korduvate tegevuste) ning ajutiste organisatsioonide (projektimeeskondade ja -gruppide) juhtimisel. Projektijuhtimise eesmärk on saavutada tulemus osapooltega kokkulepitud ja ärivaldkonna raamides (ulatus, aeg, eelarve, kvaliteet, riskitase jne), hoida see kokkulepe kehtivana ja vajadusel uuendada. Projekti lõppedes tuleb lepingud lõpetada, ajutine organisatsioon laiali saata ning saadud õppetunnid struktureerida ning arhiveerida. Projektijuhi töö on meeskonnatöö korraldamine, mis eeldab pidevat suhtlemist erinevate projekti osapooltega, erialateadmistega ekspertide kaasamist, kohanemist erinevates olukordades ning panuse andmist meeskonna töö eesmärkide saavutamisse. Projektijuhi kutsealal on kirjeldatud järgmised kutsetasemed: - Nooremprojektijuht, tase 5 - Projektijuht, tase 6 - Vanemprojektijuht, tase 7 Nooremprojektijuht, tase 5 on spetsialist, kelle teadmised ja oskused võimaldavad tal praktikas iseseisvalt juhtida ja ellu viia lihtsamaid projekte. Sellel tasemel ei eeldata projektijuhtimise kogemuse olemasolu. ______________________________________________ ¹ - Projekti keerukust hinnatakse analoogiliselt IPMA (International Project Management Association) ICB4 projekti keerukuse nõuetele - nõuete, protsesside, ressursside, riskide, meeskonnatöö, innovatsiooni, koordineerimise ja projekti keskkonnaga seotud parameetrite alusel. A.2.1 Projekti kohandamine keskkonnaga 1. Tellija eesmärkide kirjeldamine projekti jaoks 2. Projekti juhtimisstruktuuri moodustamine 3. Projekti vastavusse viimine eeskirjade, standardite ja regulatsioonidega 4. Võimu ja huvide kasutamine 5. Projekti mõjutavate kultuuriliste erisuste ja väärtushinnangute väljaselgitamine A.2.2 Inimeste juhtimine projektis 1. Eneseanalüüsimine ja enesejuhtimine 2. Usalduse saavutamine 3. Sobiva kommunikatsioonistiili ja -vahendite kasutamine 4. Isiklike suhete loomine ja kaasamine 5. Meeskonnatöö juhtimine 6. Konfliktide ja kriiside haldamine 7. Loovustehnikate kasutamine 8. Läbirääkimiste pidamine 9. Meeskonna tulemustele suunatuse hindamine ja tagasisidestamine A.2.3 Projektijuhtimise protsesside läbiviimine 1. Projekti protsesside plaanimine 2. Nõuete täpsustamine eesmärkidest lähtuvalt 3. Projekti ulatuse juhtimine 4. Aja juhtimine 5. Kommunikatsiooni juhtimine 6. Kvaliteedi juhtimine 7. Finantsjuhtimine 8. Projekti ressursside juhtimine 9. Alltöövõtu ja hangete korraldamine 10. Projekti elluviimine, kontroll ja aruandlus 11. Muudatuste juhtimine 12. Riskide juhtimine 13. Huvipoolte juhtimine 14. Projekti tulemite juurutamine Projektijuhi tööaeg on paindlik, töös on tegemist vahelduvate ülesannetega ning töötatakse nii siseruumis kui ka välitingimustes. Ülesanded, millega tuleb kokku puutuda, on erineva keerukusega, varieerudes väga lihtsatest ülimalt keerulisteni. Projektijuhi töö eripäraks on, et tihti tuleb töötada pingelises töökeskkonnas ning võtta vastu otsuseid surve all. Projektijuhi töö võib olla liikuva iseloomuga ning eeldada nii riigisiseseid kui ka rahvusvahelisi lähetusi. Projektijuht kasutab oma töö tegemiseks tavaliselt personaal- või sülearvutit, kontoritarkvara ning projektide plaanimise ja juhtimise tarkvara. Valdkonnast tulenevalt võib lisaks kasutuses olla ka mingi spetsiifiline tarkvara või töövahend. Projektijuhi töö eeldab pidevat suhtlemist projekti meeskonna ja projekti erinevate osapooltega, mistõttu on vajalikud koostöö- ja empaatiavõime, diplomaatilisus ja läbirääkimisoskused, otsusekindlus ja enesekehtestamise võime, samuti võime lahendada rahumeelselt konfliktiolukordi ning leida osapooli rahuldavaid lahendusi. Projekti käigus võib osutuda vajalikuks kiiresti vastu võtta otsuseid ja kohaneda muutuvate oludega, mis eeldab kõrget stressitaluvust. Projektijuhi töö eeldab ka võimet kiiresti õppida ja omandada uusi oskusi. Projektijuht peab olema vastutustundlik ja tulemusele orienteeritud. 5. taseme nooremprojektijuhil on kas erialane kutseharidus või ta on oma tööalase kompetentsuse omandanud iseseisva õppimise, täienduskoolituste või praktilise töökogemuse läbi. Projektijuht, nooremprojektijuht, projektijuhi assistent. Nooremprojektijuht, tase 5 kutse saamiseks tuleb tõendada kõik kompetentsid (B.2.1 – B.2.3). Projekti kohandamine keskkonnaga 5 Inimeste juhtimine projektis 5 Projektijuhtimise protsesside läbiviimine 5 Projektijuht, tase 6 Certified Project Manager, level 6 7 Projektijuht III (versioon 1) Projektijuht III (versioon 2) Projektijuht III (versioon 3) Projektijuht, tase 6 (versioon 4) Projektijuht, tase 6 (versioon 5) Projektijuht, tase 6 (versioon 6) Projektijuht, tase 6 (versioon 8) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Projektijuht 28 2023-04-20 2023-04-20 2023-11-08 6 6 1219 Äriteenindus- ja haldusjuhid, mujal liigitamata 0413 Juhtimine ja haldus 70 Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine Taavi Tamberg Eesti Projektijuhtide Assotsiatsioon Liina Freivald Swedbank AS Meelis Rääk Swedbank AS Gunnar Kuhi Riigimetsa Majandamise Keskus Lily Loidap Pragent OÜ Tiit Valm Edify OÜ Marika Katarina Arendia Elita von Wolsky Istitutio Arendia OÜ Lermo Pohlak Luminor Anti Radik Tallinna Majanduskool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Projektijuhte rakendatakse mitmesugustes organisatsioonides erineva keerukusastmega¹ ajutiste protsesside (nii harukordsete kui ka korduvate tegevuste) ning ajutiste organisatsioonide (projektimeeskondade ja -gruppide) juhtimisel. Projektijuhtimise eesmärk on saavutada tulemus osapooltega kokkulepitud ja ärivaldkonna raamides (ulatus, aeg, eelarve, kvaliteet, riskitase jne), hoida see kokkulepe kehtivana ja vajadusel uuendada. Projekti lõppedes tuleb lepingud lõpetada, ajutine organisatsioon laiali saata ning saadud õppetunnid struktureerida ning arhiveerida. Projektijuhi töö on meeskonnatöö korraldamine, mis eeldab pidevat suhtlemist erinevate projekti osapooltega, erialateadmistega ekspertide kaasamist, kohanemist erinevates olukordades ning panuse andmist meeskonna töö eesmärkide saavutamisse. Projektijuhi kutsealal on kirjeldatud järgmised kutsetasemed: - Nooremprojektijuht, tase 5 - Projektijuht, tase 6 - Vanemprojektijuht, tase 7 Projektijuht, tase 6 on töökogemusega spetsialist, kes juhib keskmise keerukusastme ja mastaabiga projekti või sellise projekti alamprojekti. ____________________________________________ ¹ - Projekti keerukust hinnatakse analoogiliselt IPMA (International Project Management Association) ICB4 projekti keerukuse nõuetele - nõuete, protsesside, ressursside, riskide, meeskonnatöö, innovatsiooni, koordineerimise ja projekti keskkonnaga seotud parameetrite alusel. A.2.1 Projekti kohandamine keskkonnaga 1. Tellija eesmärkide kirjeldamine projekti jaoks 2. Projekti juhtimisstruktuuri moodustamine 3. Projekti vastavusse viimine eeskirjade, standardite ja regulatsioonidega 4. Võimu ja huvide kasutamine 5. Projekti mõjutavate kultuuriliste erisuste ja väärtushinnangute väljaselgitamine A.2.2 Inimeste juhtimine projektis 1. Eneseanalüüsimine ja enesejuhtimine 2. Usalduse saavutamine 3. Sobiva kommunikatsioonistiili ja -vahendite kasutamine 4. Isiklike suhete loomine ja kaasamine 5. Meeskonnatöö juhtimine 6. Konfliktide ja kriiside haldamine 7. Loovustehnikate kasutamine 8. Läbirääkimiste pidamine 9. Meeskonna tulemustele suunatuse hindamine ja tagasisidestamine A.2.3 Projektijuhtimise protsesside läbiviimine 1. Projekti protsesside plaanimine 2. Nõuete täpsustamine eesmärkidest lähtuvalt 3. Projekti ulatuse juhtimine 4. Aja juhtimine 5. Kommunikatsiooni juhtimine 6. Kvaliteedi juhtimine 7. Finantsjuhtimine 8. Projekti ressursside juhtimine 9. Alltöövõtu ja hangete korraldamine 10. Projekti elluviimine, kontroll ja aruandlus 11. Muudatuste juhtimine 12. Riskide juhtimine 13. Huvipoolte juhtimine 14. Projekti tulemite juurutamine Projektijuhi tööaeg on paindlik, töös on tegemist vahelduvate ülesannetega ning töötatakse nii siseruumis kui ka välitingimustes. Ülesanded, millega tuleb kokku puutuda, on erineva keerukusega, varieerudes väga lihtsatest ülimalt keerulisteni. Projektijuhi töö eripäraks on, et tihti tuleb töötada pingelises töökeskkonnas ning võtta vastu otsuseid surve all. Projektijuhi töö võib olla liikuva iseloomuga ning eeldada nii riigisiseseid kui ka rahvusvahelisi lähetusi. Projektijuht kasutab oma töö tegemiseks tavaliselt personaal- või sülearvutit, kontoritarkvara ning projektide plaanimise ja juhtimise tarkvara. Valdkonnast tulenevalt võib lisaks kasutuses olla ka mingi spetsiifiline tarkvara või töövahend. Projektijuhi töö eeldab pidevat suhtlemist projekti meeskonna ja projekti erinevate osapooltega, mistõttu on vajalikud koostöö- ja empaatiavõime, diplomaatilisus ja läbirääkimisoskused, otsusekindlus ja enesekehtestamise võime, samuti võime lahendada rahumeelselt konfliktiolukordi ning leida osapooli rahuldavaid lahendusi. Projekti käigus võib osutuda vajalikuks kiiresti vastu võtta otsuseid ja kohaneda muutuvate oludega, mis eeldab kõrget stressitaluvust. Projektijuhi töö eeldab ka võimet kiiresti õppida ja omandada uusi oskusi. Projektijuht peab olema vastutustundlik ja tulemusele orienteeritud. 6. taseme projektijuhina töötavad inimesed, kellel on kõrgharidus ja töökogemus projektijuhina. Projektijuht, projekti koordinaator. Projektijuht, tase 6 kutse saamiseks tuleb tõendada kõik kompetentsid (B.2.1 – B.2.3). Projekti kohandamine keskkonnaga 6 Inimeste juhtimine projektis 6 Projektijuhtimise protsesside läbiviimine 6 Vanemprojektijuht, tase 7 Certified Senior Project Manager, level 7 7 Projektijuht IV (versioon 1) Projektijuht IV (versioon 2) Projektijuht IV (versioon 3) Vanemprojektijuht, tase 6 (versioon 4) Vanemprojektijuht, tase 6 (versioon 5) Vanemprojektijuht, tase 7 (versioon 6) Vanemprojektijuht, tase 7 (versioon 8) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Projektijuht 28 2023-04-20 2023-04-20 2023-11-08 7 7 1219 Äriteenindus- ja haldusjuhid, mujal liigitamata 0413 Juhtimine ja haldus 70 Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine Taavi Tamberg Eesti Projektijuhtide Assotsiatsioon Liina Freivald Swedbank AS Meelis Rääk Swedbank AS Gunnar Kuhi Riigimetsa Majandamise Keskus Lily Loidap Pragent OÜ Tiit Valm Edify OÜ Marika Katarina Arendia Elita von Wolsky Istitutio Arendia OÜ Lermo Pohlak Luminor Anti Radik Tallinna Majanduskool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Projektijuhte rakendatakse mitmesugustes organisatsioonides erineva keerukusastmega¹ ajutiste protsesside (nii harukordsete kui ka korduvate tegevuste) ning ajutiste organisatsioonide (projektimeeskondade ja -gruppide) juhtimisel. Projektijuhtimise eesmärk on saavutada tulemus osapooltega kokkulepitud ja ärivaldkondade raamides (ulatus, aeg, eelarve, kvaliteet, riskitase jne), hoida see kokkulepe kehtivana ja vajadusel uuendada. Projekti lõppedes tuleb lepingud lõpetada, ajutine organisatsioon laiali saata ning saadud õppetunnid struktureerida ning arhiveerida. Projektijuhi töö on meeskonnatöö korraldamine, mis eeldab pidevat suhtlemist erinevate projekti osapooltega, erialateadmistega ekspertide kaasamist, kohanemist erinevates olukordades ning panuse andmist meeskonna töö eesmärkide saavutamisse. Projektijuhi kutsealal on kirjeldatud järgmised kutsetasemed: - Nooremprojektijuht, tase 5 - Projektijuht, tase 6 - Vanemprojektijuht, tase 7 Vanemprojektijuht, tase 7 on pikaajalise töökogemusega tippspetsialist, kes juhib suure keerukuse ja mastaabiga projekte. ____________________________________________ ¹ - Projekti keerukust hinnatakse analoogiliselt IPMA (International Project Management Association) ICB4 projekti keerukuse nõuetele - nõuete, protsesside, ressursside, riskide, meeskonnatöö, innovatsiooni, koordineerimise ja projekti keskkonnaga seotud parameetrite alusel. A.2.1 Projekti kohandamine keskkonnaga 1. Tellija eesmärkide kirjeldamine projekti jaoks 2. Projekti juhtimisstruktuuri moodustamine 3. Projekti vastavusse viimine eeskirjade, standardite ja regulatsioonidega 4. Võimu ja huvide kasutamine 5. Projekti mõjutavate kultuuriliste erisuste ja väärtushinnangute väljaselgitamine A.2.2 Inimeste juhtimine projektis 1. Eneseanalüüsimine ja enesejuhtimine 2. Usalduse saavutamine 3. Sobiva kommunikatsioonistiili ja -vahendite kasutamine 4. Isiklike suhte loomine ja kaasamine 5. Meeskonnatöö juhtimine 6. Konfliktide ja kriiside haldamine 7. Loovustehnikate kasutamine 8. Läbirääkimiste pidamine 9. Meeskonna tulemustele suunatuse hindamine ja tagasisidestamine A.2.3 Projektijuhtimise protsesside läbiviimine 1. Projekti protsesside plaanimine 2. Nõuete täpsustamine eesmärkidest lähtuvalt 3. Projekti ulatuse juhtimine 4. Aja juhtimine 5. Kommunikatsiooni juhtimine 6. Kvaliteedi juhtimine 7. Finantsjuhtimine 8. Projekti ressursside juhtimine 9. Alltöövõtu ja hangete korraldamine 10. Projekti elluviimine, kontroll ja aruandlus 11. Muudatuste juhtimine 12. Riskide juhtimine 13. Huvipoolte juhtimine 14. Projekti tulemite juurutamine Projektijuhi tööaeg on paindlik, töös on tegemist vahelduvate ülesannetega ning töötatakse nii siseruumis kui ka välitingimustes. Ülesanded, millega tuleb kokku puutuda, on erineva keerukusega, varieerudes väga lihtsatest ülimalt keerulisteni. Projektijuhi töö eripäraks on, et tihti tuleb töötada pingelises töökeskkonnas ning võtta vastu otsuseid surve all. Projektijuhi töö võib olla liikuva iseloomuga ning eeldada nii riigisiseseid kui ka rahvusvahelisi lähetusi. Projektijuht kasutab oma töö tegemiseks tavaliselt personaal- või sülearvutit, kontoritarkvara ning projektide plaanimise ja juhtimise tarkvara. Valdkonnast tulenevalt võib lisaks kasutuses olla ka mingi spetsiifiline tarkvara või töövahend. Projektijuhi töö eeldab pidevat suhtlemist projekti meeskonna ja projekti erinevate osapooltega, mistõttu on vajalikud koostöö- ja empaatiavõime, diplomaatilisus ja läbirääkimisoskused, otsusekindlus ja enesekehtestamise võime, samuti võime lahendada rahumeelselt konfliktiolukordi ning leida osapooli rahuldavaid lahendusi. Projekti käigus võib osutuda vajalikuks kiiresti vastu võtta otsuseid ja kohaneda muutuvate oludega, mis eeldab kõrget stressitaluvust. Projektijuhi töö eeldab ka võimet kiiresti õppida ja omandada uusi oskusi. Projektijuht peab olema vastutustundlik ja tulemusele orienteeritud. 7. taseme projektijuhina töötavad üldjuhul inimesed, kellel on kõrgharidus ja töökogemus projektijuhina. (Projekti) koordinaator, projektijuht, programmijuht, vanemprojektijuht, projektiportfelli juht. Vanemprojektijuht, tase 7 kutse saamiseks tuleb tõendada kõik kompetentsid (B.2.1 – B.2.3). Projekti kohandamine keskkonnaga 7 Inimeste juhtimine projektis 7 Projektijuhtimise protsesside läbiviimine 7 Lavatehnik, tase 3 Stage worker, level 3 7 Lavamees, tase 3 (versioon 5) Lavatehnik, tase 3 (versioon 6) Lavatehnik, tase 3 (versioon 8) Lavatöötaja I (versioon 1) Lavatöötaja I (versioon 2) Lavatöötaja I (versioon 3) Lavatöötaja I (versioon 4) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Lavatöötaja 28 2023-04-19 2023-04-19 2023-11-07 3 3 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Kutsestandardis kasutatud terminid Digioskused Toivo Kaev Eesti Draamateater Eve Komissarov Ugala teater, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia Anton Kulagin Eesti Teatriliit Roland Leesment Endla Teater Rein Neimar Eesti Teatriliit Taivo Pahmann Rahvusooper Estonia Inga Vares Eesti Lavastuskunstnike Liit, Eesti Kunstiakadeemia Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Lavatehnik, tase 3 monteerib ja demonteerib lavastuste lavakujundusi ning paigaldab lavadekoratsioonid vastavalt lavameistri juhendamisele ja lavaplaanile. Ta paneb etenduse jooksul ning vaheajal üles lavadekoratsioonid ja ehitab neid ümber, lähtudes proovides õpitust. Vastavalt etteantud juhistele teeb lavakujunduses pisiparandusi. Lavatehnik, tase 3 osaleb väljasõiduetendustel, kus lisaks lavatööle tegeleb lavameistri juhendamisel ka dekoratsioonielementide ohutu ja optimaalse ladustamisega sõidukisse. Lavatehnik, tase 3 töötab lavameistri juhendamisel ja omandatud töölõikudes ka iseseisvalt. Lisaks lavatehnik, tase 3-le on kutsealal ka: lavameister, tase 4, kes töötab iseseisvalt ja lisaks eelloetletud tööülesannetele juhendab lavatehnikuid; juhtiv lavameister, tase 5, kes juhendab lavatehnilist meeskonda, juhib tööprotsesse ja pakub uusi lahendusi, teeb koostööd etendusasutuse teiste osakondadega. A.2.1 Etenduse ettevalmistamine 1. Lavakujunduse monteerimine. 2. Lavastaja-kunstniku lavapildi korrashoiu tagamine. A.2.2 Etenduse läbiviimine 1. Lavakujunduse ümberehitamine etenduse ajal. 2. Lavaefektide teostamine. A.2.3 Lavakujunduse demonteerimine ja ladustamine 1. Lavakujunduse demonteerimine. 2. Lavakujunduse ladustamine. 3. Lavakujunduse transportimine. 4. Lavaploki ja -seadmete ning lavastusvahendite korrashoidmine. A.2.4 Lavastuse ettevalmistamine 1. Tehnilise proovi läbiviimine. 2. Lavatehniliste materiaalsete ressursside kasutamine. Töötatakse graafiku alusel, sh nädalavahetustel. Töötamine toimub nii sise- kui ka välitingimustes. Töö on kõrgendatud ohuga (nt töötamine kõrgustes, raskuste tõstmine), võib esineda kokkupuudet tervistkahjustavate faktoritega (nt tolm). Elektrilised ja mehaanilised lavaseadmed (stanged, pöördlava, tõstukid, vajukid) jm spetsiifilised töövahendid. Töös on olulised täpsus, loovus, ruumiline kujutlusvõime, analüüsi- ja otsustusvõime, kohusetunne, pingetaluvus, koostöövalmidus ja õppimisvõime. Tavaliselt on 3. taseme lavatehnikul põhiharidus ja töö käigus omandatud kutseoskused. Lavatehnik, dekoratsiooni monteerija, lavamees. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Etenduse ettevalmistamine 3 Etenduse läbiviimine 3 Lavakujunduse demonteerimine ja ladustamine 3 Lavastuse ettevalmistamine 3 Lavatehnik, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Lavameister, tase 4 Stage manager, level 4 7 Lavameister II (versioon 1) Lavameister II (versioon 2) Lavameister II (versioon 3) Lavameister II (versioon 4) Lavameister, tase 4 (versioon 5) Lavameister, tase 4 (versioon 6) Lavameister, tase 4 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Lavatöötaja 28 2023-04-19 2023-04-19 2023-11-07 4 4 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Kutsestandardis kasutatud terminid Digioskused Toivo Kaev Eesti Draamateater Eve Komissarov Ugala teater, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia Anton Kulagin Eesti Teatriliit Roland Leesment Endla Teater Rein Neimar Eesti Teatriliit Taivo Pahmann Rahvusooper Estonia Inga Vares Eesti Lavastuskunstnike Liit, Eesti Kunstiakadeemia Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Lavameister, tase 4 juhib lavadekoratsioonide monteerimis- ja demonteerimistöid. Lavameister koordineerib lavadekoratsioonide vahetamist ja liigutamist etenduse või proovi ajal ning vastutab nende toimingute korrektse läbiviimise eest, samuti transpordib ja ladustab lavadekoratsioone. Lavameister juhatab monteerimistöid ohutult, ratsionaalselt ja ettenägelikult. Ta juhendab ja kontrollib lavatehnikute ettevalmistustöid enne proovi ja etendust (ka väljasõiduetendustel). Töö nõuab valmisolekut pingelisteks ja suure koormusega tööperioodideks. Lisaks lavameister, tase 4-le on kutsealal ka: lavatehnik, tase 3, kes teeb lavakujunduste montaaži, transpordi ja ladustamise töid vastavalt lavameistrilt saadud juhistele; juhtiv lavameister, tase 5, kes juhendab lavatehnilist meeskonda, juhib tööprotsesse ja pakub uusi lahendusi, teeb koostööd etendusasutuse teiste osakondadega. A.2.1 Etenduse ettevalmistamine 1. Lavakujunduse monteerimine. 2. Lavastaja-kunstniku lavapildi korrashoiu tagamine. A.2.2 Etenduse läbiviimine 1. Lavakujunduse ümberehitamine etenduse ajal. 2. Lavaefektide teostamine. A.2.3 Lavakujunduse demonteerimine ja ladustamine 1. Lavakujunduse demonteerimine. 2. Lavakujunduse ladustamine. 3. Lavakujunduse transportimine. 4. Lavaploki ja -seadmete ning lavastusvahendite korrashoidmine. A.2.4 Lavastuse ettevalmistamine 1. Osalemine tehnilistes aruteludes. 2. Tehnilise proovi läbiviimine. A.2.5 Lavatehnilise meeskonna juhtimine 1. Inimressursside juhtimine. 2. Lavatehniliste materiaalsete ressursside juhtimine. A.2.6 Väljasõiduetenduste tehniline planeerimine 1. Lavakujunduse kohandamine väljasõidupaigale. 2. Koostöö kohaliku vastuvõtjaga. Töötatakse graafiku alusel, sh nädalavahetustel. Töötamine toimub nii sise- kui ka välitingimustes. Töö on kõrgendatud ohuga (nt töötamine kõrgustes, raskuste tõstmine), võib esineda kokkupuudet tervistkahjustavate faktoritega (nt tolm). Elektrilised ja mehaanilised lavaseadmed (stanged, pöördlava, tõstukid, vajukid) jm spetsiifilised töövahendid. Töös on olulised täpsus, loovus, ruumiline kujutlusvõime, analüüsi- ja otsustusvõime, kohusetunne, pingetaluvus, koostöövalmidus ja õppimisvõime. Tavaliselt on 4. taseme lavameistril keskharidus, läbitud erialane täienduskoolitus ning tal on kompetentside kujunemiseks vajalik töökogemus. Lavameister, vanemlavameister. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Etenduse ettevalmistamine 4 Etenduse läbiviimine 4 Lavakujunduse demonteerimine ja ladustamine 4 Lavastuse ettevalmistamine 4 Lavatehnilise meeskonna juhtimine 4 Väljasõiduetenduste tehniline planeerimine 4 Lavameister, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Juhtiv lavameister, tase 5 Stage manager, level 5 7 Juhtiv lavameister, tase 5 (versioon 5) Juhtiv lavameister, tase 5 (versioon 6) Juhtiv lavameister, tase 5 (versioon 8) Lavameister III (versioon 1) Lavameister III (versioon 2) Lavameister III (versioon 3) Lavameister III (versioon 4) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Lavatöötaja 28 2023-04-19 2023-04-19 2023-11-07 5 5 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Kutsestandardis kasutatud terminid Keelte oskustasemete kirjeldused Digioskused Toivo Kaev Eesti Draamateater Eve Komissarov Ugala teater, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia Anton Kulagin Eesti Teatriliit Roland Leesment Endla Teater Rein Neimar Eesti Teatriliit Taivo Pahmann Rahvusooper Estonia Inga Vares Eesti Lavastuskunstnike Liit, Eesti Kunstiakadeemia Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Juhtiv lavameister, tase 5 tagab ja koordineerib lavakujunduste ohutu ja plaanikohase paigaldamise. Ta juhib lavadekoratsioonide monteerimis- ja demonteerimistöid ning transpordi ja ladustamise töid. Juhtiv lavameister, tase 5 koordineerib lavatehnilise meeskonna töid ning vastutab nende korrektse läbiviimise eest. Ta reageerib etendustel juhtuvatele ettenägematutele sündmustele kiirelt ja loovalt. Töö nõuab valmisolekut pingelisteks ja suure koormusega tööperioodideks. Lisaks juhtiv lavameister, tase 5-le on kutsealal ka: lavatehnik, tase 3, kes teeb lavakujunduste montaaži, transpordi ja ladustamise töid vastavalt lavameistrilt saadud juhistele; lavameister, tase 4, kes töötab iseseisvalt ja lisaks eelloetletud tööülesannetele juhendab lavatehnikuid. A.2.1 Etenduse ettevalmistamine 1. Lavakujunduse monteerimine. 2. Lavastaja-kunstniku lavapildi korrashoiu tagamine. A.2.2 Etenduse läbiviimine 1. Lavakujunduse ümberehitamine etenduse ajal. 2. Lavaefektide teostamine. A.2.3 Lavakujunduse demonteerimine ja ladustamine 1. Lavakujunduse demonteerimine. 2. Lavakujunduse ladustamine. 3. Lavakujunduse transportimine. 4. Lavaploki ja -seadmete ning lavastusvahendite korrashoidmine. A.2.4 Lavastuse ettevalmistamine 1. Osalemine tehnilistes aruteludes. 2. Tehnilise proovi läbiviimine. A.2.5 Lavatehnilise meeskonna juhtimine 1. Inimressursside juhtimine. 2. Lavatehniliste materiaalsete ressursside juhtimine. A.2.6 Väljasõiduetenduste tehniline planeerimine 1. Lavakujunduse kohandamine väljasõidupaigale. 2. Koostöö kohaliku vastuvõtjaga. Töötatakse graafiku alusel, sh nädalavahetustel. Töötamine toimub nii sise- kui ka välitingimustes. Töö on kõrgendatud ohuga (nt töötamine kõrgustes, raskuste tõstmine), võib esineda kokkupuudet tervistkahjustavate faktoritega (nt tolm). Elektrilised ja mehaanilised lavaseadmed (stanged, pöördlava, tõstukid, vajukid) jm spetsiifilised töövahendid. Töös on olulised täpsus, loovus, ruumiline kujutlusvõime, analüüsi- ja otsustusvõime, kohusetunne, pingetaluvus, koostöövalmidus ja õppimisvõime. Tavaliselt on 5. taseme juhtival lavameistril keskharidus, läbitud erialane täienduskoolitus ning tal on kompetentside kujunemiseks vajalik töökogemus. Vanemlavameister, pealavameister. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Etenduse ettevalmistamine 5 Etenduse läbiviimine 5 Lavakujunduse demonteerimine ja ladustamine 5 Lavastuse ettevalmistamine 5 Lavatehnilise meeskonna juhtimine 5 Väljasõiduetenduste tehniline planeerimine 5 Juhtiv lavameister, tase 5 kutset läbiv kompetents 4 Kultuurikorraldaja, tase 4 Culture Manager, level 4 6 Kultuurikorraldaja, tase 4 (versioon 4) Kultuurikorraldaja, tase 4 (versioon 5) Kultuurikorraldaja, tase 4 (versioon 7) Kultuuritöötaja III (versioon 1) Kultuuritöötaja III (versioon 2) Kultuuritöötaja III (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kultuuritöö Kultuurikorraldaja 28 2023-04-19 2023-04-19 2023-11-07 4 4 2654 Filmi-, teatri- jms lavastajad ja -produtsendid 0215 Muusika ja esituskunstid 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Kutsestandardis kasutatud terminid Digioskused Keelte oskustasemete kirjeldused Annika Aasa Eesti Rahvamajade Ühingu Lääne-Virumaa esinduskogu Aino Arro Vabahariduse Õpetajate Selts Piret Aus TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia Urve Gromov Rahvakultuuri Keskuse arendus- ja koolitusosakond Hille Ilves Eesti Linnade ja Valdade Liit Argo Juske Tori Rahvamaja juhataja, Eesti Rahvamajade Ühingu Pärnumaa esinduskogu Marko Lõhmus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Reet Suurkask Harjumaa Kultuurikorraldajate Liit Sandra Suurkask Rae Kultuurikeskus Tiina Tegelmann Kuremaa loss Ülle Välimäe Türi Kultuurimaja, Eesti Rahvamajade Ühing Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kultuurikorraldaja tegevusvaldkond on paikkonna elanike kultuuri- ja huvitegevuse korraldamine, võimaluste loomine vaba aja veetmiseks, kultuuripärandi ja kohalike traditsioonide hoidmine. Tööülesanded sõltuvad kultuuri- ja loomekeskkonnast, tegutsemise valdkonnast, vastutuse astmest ning organisatsiooni suurusest. Kultuurikorraldaja loob elanikele tingimused osalemiseks kultuuriprotsessides nii loojate ka kui tarbijatena. Kultuurikorraldaja, tase 4 korraldab ja koordineerib paikkonnas kultuuritegevust, kultuurisündmusi, osaleb ühisprojektides, loob tegevusvõimalusi huviringidele ja arendab koostööd erinevate organisatsioonidega. Lisaks kultuurikorraldaja, tase 4-le tegutseb kutsealal ka: kultuurikorraldaja, tase 6, kes korraldab, koordineerib ja juhib paikkonnas kultuuritegevust, kultuurisündmusi, algatab ja juhib kultuuriprojekte, arendab koostööd erinevate organisatsioonidega, koordineerib kultuuril põhinevat huvitegevust; kultuurikorraldaja, tase 7, kes koordineerib, juhib ja arendab kultuurivaldkonda, algatab ja juhib kultuuriprojekte, sh rahvusvahelisi festivale jm koostööprojekte, juhendab ja nõustab teisi kultuurivaldkonnas tegutsevaid isikuid, arendab siseriiklikku ja rahvusvahelist koostööd erinevate organisatsioonidega. A.2.1 Paikkonna kultuurielu kavandamine 1. Vajaduste ja võimaluste kaardistamine ja nende analüüsimine. 2. Tegevuste kavandamine. 3. Paikkonna maine kujundamine. 4. Kultuurilise järjepidevuse hoidmine. 5. Võrgustikutöö. A.2.2 Kultuurisündmuse korraldamine ja vahendamine 1. Kultuurisündmuse planeerimine. 2. Kultuurisündmuse korraldamine. 3. Kultuurisündmuse vahendamine. 4. Kultuurisündmuse mõju hindamine. A.2.3 Kultuurisündmuse ja -organisatsiooni turundamine 1. Kultuurisündmuse reklaamimine. 2. Piletimüügi korraldamine. A.2.4 Huvitegevuse korraldamine ja koordineerimine 1. Tingimuste loomine huvitegevuseks ja huvitegevuse koordineerimine. 2. Paikkonna elanike kaasamine huvitegevusse. A.2.5 Kultuuriprojektide juhtimine 1. Kultuuriprojektide kavandamine. 2. Kultuuriprojektide elluviimine. 3. Kultuuriprojektide tulemuse hindamine. Kultuurikorraldaja töökoormus ja -aeg võivad jaotuda ebaühtlaselt, sõltudes töö eripärast ja asutuse või organisatsiooni töökorraldusest; töö võib toimuda õhtustel aegadel, nädalavahetustel ja riigipühadel. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) vahendid. Kultuurikorraldaja töös on olulised avatus, loovus ja algatusvõime, paindlikkus, empaatia, sallivus, pingetaluvus, täpsus ja korrektsus. 4. taseme kultuurikorraldaja on üldjuhul keskharidusega, tal on kompetentside kujunemiseks vajalik töökogemus ning ta on läbinud erialase (täiendus)koolituse. Kultuurikorraldaja, kultuuritöötaja, kultuuritöö spetsialist, kultuuritöö koordinaator, kultuuritöö korraldaja, rahvakultuuri spetsialist, kultuurijuht, sündmuse korraldaja. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 - B.2.3 ja B.2.6 (läbiv kompetents). Täiendavalt on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.4 ja B.2.5. Kogukonna kultuurielu kavandamine 4 Kultuurisündmuste korraldamine ja vahendamine 4 Kultuurisündmuse ja -organisatsiooni turundamine 4 Täiendavalt on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.4 ja B.2.5. Huvitegevuse korraldamine ja koordineerimine 4 Kultuuriprojektide juhtimine 6 Kultuurikorraldaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Kultuurikorraldaja, tase 6 Culture Manager, level 6 6 Kultuurikorraldaja, tase 6 (versioon 4) Kultuurikorraldaja, tase 6 (versioon 5) Kultuurikorraldaja, tase 6 (versioon 7) Kultuuritöö spetsialist IV (versioon 1) Kultuuritöö spetsialist IV (versioon 2) Kultuuritöö spetsialist IV (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kultuuritöö Kultuurikorraldaja 28 2023-04-19 2023-04-19 2023-11-07 6 6 2654 Filmi-, teatri- jms lavastajad ja -produtsendid 0215 Muusika ja esituskunstid 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Kutsestandardis kasutatud terminid Digioskused Keelte oskustasemete kirjeldused Annika Aasa Eesti Rahvamajade Ühingu Lääne-Virumaa esinduskogu Aino Arro Vabahariduse Õpetajate Selts Piret Aus TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia Urve Gromov Rahvakultuuri Keskuse arendus- ja koolitusosakond Hille Ilves Eesti Linnade ja Valdade Liit Argo Juske Tori Rahvamaja juhataja, Eesti Rahvamajade Ühingu Pärnumaa esinduskogu Marko Lõhmus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Reet Suurkask Harjumaa Kultuurikorraldajate Liit Sandra Suurkask Rae Kultuurikeskus Tiina Tegelmann Kuremaa loss Ülle Välimäe Türi Kultuurimaja, Eesti Rahvamajade Ühing Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kultuurikorraldaja tegevusvaldkond on paikkonna elanike kultuuri- ja huvitegevuse korraldamine, võimaluste loomine vaba aja veetmiseks, kultuuripärandi ja kohalike traditsioonide hoidmine. Tööülesanded sõltuvad kultuuri- ja loomekeskkonnast, tegutsemise valdkonnast, vastutuse astmest ning organisatsiooni suurusest. Kultuurikorraldaja loob elanikele tingimused osalemiseks kultuuriprotsessides nii loojate ka kui tarbijatena. Kultuurikorraldaja, tase 6 korraldab, koordineerib ja juhib paikkonnas kultuuritegevust, kultuurisündmusi, algatab ja juhib kultuuriprojekte, arendab koostööd erinevate organisatsioonidega, koordineerib kultuuril põhinevat huvitegevust. Lisaks kultuurikorraldaja, tase 6-le tegutseb kutsealal ka: kultuurikorraldaja, tase 4, kes korraldab ja koordineerib paikkonnas kultuuritegevust, kultuurisündmusi, osaleb ühisprojektides, loob tegevusvõimalusi huviringidele ja arendab koostööd erinevate organisatsioonidega; kultuurikorraldaja, tase 7, kes koordineerib, juhib ja arendab kultuurivaldkonda, algatab ja juhib kultuuriprojekte, sh rahvusvahelisi festivale jm koostööprojekte, juhendab ja nõustab teisi kultuurivaldkonnas tegutsevaid isikuid, arendab siseriiklikku ja rahvusvahelist koostööd erinevate organisatsioonidega. A.2.1 Paikkonna kultuurielu kavandamine 1. Vajaduste ja võimaluste kaardistamine ja nende analüüsimine. 2. Tegevuste kavandamine. 3. Paikkonna maine kujundamine. 4. Kultuurilise järjepidevuse hoidmine. 5. Võrgustikutöö. A.2.2 Kultuurisündmuse korraldamine ja vahendamine 1. Kultuurisündmuse planeerimine. 2. Kultuurisündmuse korraldamine. 3. Kultuurisündmuse vahendamine. 4. Kultuurisündmuse mõju hindamine. A.2.3 Kultuurisündmuse ja -organisatsiooni turundamine 1. Kultuurisündmuse ja/või organisatsiooni reklaamimine. 2. Piletimüügi korraldamine. A.2.4 Huvitegevuse korraldamine ja koordineerimine 1. Tingimuste loomine huvitegevuseks ja huvitegevuse koordineerimine. 2. Paikkonna elanike kaasamine huvitegevusse. A.2.5 Kultuuriprojektide juhtimine 1. Kultuuriprojektide kavandamine. 2. Kultuuriprojektide elluviimine. 3. Kultuuriprojektide tulemuse hindamine. A.2.6 Organisatsiooni juhtimine 1. Otsustamine ja tegevuste algatamine. 2. Inimeste juhtimine. 3. Protsesside juhtimine. 4. Juhendamine. 5. Asjaajamistoimingud. Kultuurikorraldaja töökoormus ja -aeg võivad jaotuda ebaühtlaselt, sõltudes töö eripärast ja asutuse või organisatsiooni töökorraldusest; töö võib toimuda õhtustel aegadel, nädalavahetustel ja riigipühadel. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) vahendid. Kultuurikorraldaja töös on olulised avatus, loovus ja algatusvõime, paindlikkus, empaatia, sallivus, pingetaluvus, täpsus ja korrektsus. 6. taseme kultuurikorraldajal on erialane kõrgharidus või kompetentside kujunemiseks vajalik töökogemus ning ta on läbinud erialase (täiendus)koolituse. Kultuurikorraldaja, kultuuritöötaja, kultuuritöö spetsialist, kultuuritöö koordinaator, kultuuritöö korraldaja, rahvamaja juhataja, kultuurimaja direktor, kultuurikeskuse direktor, rahvakultuuri spetsialist, kultuurijuht, sündmuse korraldaja, festivali produtsent. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 - B.2.3 ja B.2.7 (läbiv kompetents) ning vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.4 - B.2.6. Kogukonna kultuurielu kavandamine 6 Kultuurisündmuste korraldamine ja vahendamine 6 Kultuurisündmuse ja -organisatsiooni turundamine 6 Kutse taotlemisel on nõutav tõendada vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.4 - B.2.6. Huvitegevuse korraldamine ja koordineerimine 6 Kultuuriprojektide juhtimine 6 Organisatsiooni ja/või meeskonna juhtimine 7 Kultuurikorraldaja, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Kultuurikorraldaja, tase 7 Culture Manager, level 7 6 Kultuurikorraldaja, tase 7 (versioon 4) Kultuurikorraldaja, tase 7 (versioon 5) Kultuurikorraldaja, tase 7 (versioon 7) Kultuuritöö juht V (versioon 1) Kultuuritöö juht V (versioon 2) Kultuuritöö juht V (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kultuuritöö Kultuurikorraldaja 28 2023-04-19 2023-04-19 2023-11-07 7 7 1431 Spordi-, vabaaja- ja kultuurikeskuste juhid 0215 Muusika ja esituskunstid 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Kutsestandardis kasutatud terminid Digioskused Keelte oskustasemete kirjeldused Annika Aasa Eesti Rahvamajade Ühingu Lääne-Virumaa esinduskogu Aino Arro Vabahariduse Õpetajate Selts Piret Aus TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia Urve Gromov Rahvakultuuri Keskuse arendus- ja koolitusosakond Hille Ilves Eesti Linnade ja Valdade Liit Argo Juske Tori Rahvamaja juhataja, Eesti Rahvamajade Ühingu Pärnumaa esinduskogu Marko Lõhmus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Reet Suurkask Harjumaa Kultuurikorraldajate Liit Sandra Suurkask Rae Kultuurikeskus Tiina Tegelmann Kuremaa loss Ülle Välimäe Türi Kultuurimaja, Eesti Rahvamajade Ühing Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kultuurikorraldaja tegevusvaldkond on paikkonna elanike kultuuri- ja huvitegevuse korraldamine, võimaluste loomine vaba aja veetmiseks, kultuuripärandi ja kohalike traditsioonide hoidmine. Tööülesanded sõltuvad kultuuri- ja loomekeskkonnast, tegutsemise valdkonnast, vastutuse astmest ning organisatsiooni suurusest. Kultuurikorraldaja loob elanikele tingimused osalemiseks kultuuriprotsessides nii loojate ka kui tarbijatena. Kultuurikorraldaja, tase 7 koordineerib, juhib ja arendab kultuurivaldkonda, algatab ja juhib kultuuriprojekte, sh rahvusvahelisi festivale jm koostööprojekte, juhendab ja nõustab teisi kultuurivaldkonnas tegutsevaid isikuid, arendab siseriiklikku ja rahvusvahelist koostööd erinevate organisatsioonidega. Lisaks kultuurikorraldaja, tase 7-le tegutseb kutsealal ka: kultuurikorraldaja, tase 4, kes korraldab ja koordineerib paikkonnas kultuuritegevust, kultuurisündmusi, osaleb ühisprojektides, loob tegevusvõimalusi huviringidele ja arendab koostööd erinevate organisatsioonidega; kultuurikorraldaja, tase 6, kes korraldab, koordineerib ja juhib paikkonnas kultuuritegevust, kultuurisündmusi, algatab ja juhib kultuuriprojekte, arendab koostööd erinevate organisatsioonidega, koordineerib kultuuril põhinevat huvitegevust. A.2.1 Paikkonna kultuurielu kavandamine 1. Vajaduste ja võimaluste kaardistamine ja nende analüüsimine. 2. Tegevuste kavandamine. 3. Paikkonna maine kujundamine. 4. Kultuurilise järjepidevuse hoidmine. 5. Võrgustikutöö. A.2.2 Kultuurisündmuse korraldamine ja vahendamine 1. Kultuurisündmuse planeerimine. 2. Kultuurisündmuse korraldamine. 3. Kultuurisündmuse vahendamine. 4. Kultuurisündmuse mõju hindamine. A.2.3 Kultuurisündmuse ja -organisatsiooni turundamine 1. Kultuurisündmuse ja/või organisatsiooni reklaamimine. 2. Piletimüügi korraldamine. A.2.4 Huvitegevuse korraldamine ja koordineerimine 1. Tingimuste loomine huvitegevuseks ja huvitegevuse koordineerimine. 2. Paikkonna elanike kaasamine huvitegevusse. A.2.5 Kultuuriprojektide juhtimine 1. Kultuuriprojektide kavandamine. 2. Kultuuriprojektide elluviimine. 3. Kultuuriprojektide tulemuse hindamine. A.2.6 Organisatsiooni juhtimine 1. Otsustamine ja tegevuste algatamine. 2. Inimeste juhtimine. 3. Protsesside juhtimine. 4. Juhendamine. 5. Asjaajamistoimingud. Kultuurikorraldaja töökoormus ja -aeg võivad jaotuda ebaühtlaselt, sõltudes töö eripärast ja asutuse või organisatsiooni töökorraldusest; töö võib toimuda õhtustel aegadel, nädalavahetustel ja riigipühadel. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) vahendid. Kultuurikorraldaja töös on olulised avatus, loovus ja algatusvõime, paindlikkus, empaatia, sallivus, pingetaluvus, täpsus ja korrektsus. 7. taseme kultuurikorraldaja on kõrgharidusega, tal on kompetentside kujunemiseks vajalik töökogemus ning ta on läbinud erialase (täiendus)koolituse. Kultuurikorraldaja, kultuuritöötaja, kultuuritöö spetsialist, kultuuritöö koordinaator, kultuuritöö korraldaja, rahvamaja juhataja, kultuurimaja direktor, kultuurikeskuse direktor, rahvakultuuri spetsialist, kultuurijuht, sündmuse korraldaja, festivali produtsent. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 - B.2.3 ja B.2.7 (läbiv kompetents) ning vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.4 - B.2.6. Kogukonna kultuurielu kavandamine 7 Kultuurisündmuste korraldamine ja vahendamine 7 Kultuurisündmuse ja -organisatsiooni turundamine 7 Kutse taotlemisel on nõutav tõendada vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.4 - B.2.6. Huvitegevuse korraldamine ja koordineerimine 7 Kultuuriprojektide juhtimine 6 Organisatsiooni ja/või meeskonna juhtimine 7 Kultuurikorraldaja, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Tekstiilkäsitöö valmistaja, tase 3 Textiles craftspeople, level 3 4 Tekstiilkäsitöö valmistaja, tase 3 (versioon 1) Tekstiilkäsitöö valmistaja, tase 3 (versioon 2) Tekstiilkäsitöö valmistaja, tase 3 (versioon 3) Tekstiilkäsitöö valmistaja, tase 3 (versioon 5) Kangakuduja, tase 3 Masinkuduja, tase 3 Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Tekstiilkäsitööline 28 2023-04-19 2023-04-19 2024-03-25 3 3 7318 Tekstiil-, nahk- jms tooteid valmistavad käsitöömeistrid 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Töövõtted tehnikad ja abivahendid Käsitöölise kutse-eetika Digioskused Anu Randmaa MTÜ Rahvarõivas, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Silja Nõu OÜ Kodukäsitöö Maret Lehis OÜ Pileum Ave Matsin Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia Inna Soonurm SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Tekstiilkäsitöö valmistaja on käsitöö tegija, kes valmistab tekstiile ja tekstiilist esemeid. Tekstiilkäsitöö valmistaja, tase 3 töötab juhendamisel ja vastavalt juhenditele, kasutades etteantud materjale. Ta koob kangastelgedel ja varrastel, heegeldab ning tikib, kasutades lihtsamaid tehnikaid ja töövõtteid. Kutsealal on ka tekstiilkäsitööline, tase 4, kes töötab iseseisvalt, kombineerib erinevaid tehnikaid, juhendab oma oskuste piires kaastöötajaid; tekstiilkäsitööline, tase 5, kes on spetsialiseerunud vähemalt ühele tehnikale ning valdab seda; tekstiilimeister, tase 6, kes on spetsialiseerunud vähemalt ühele tehnikale ning valdab seda, lisaks juhendab ja nõustab, loob õppematerjale; tekstiilimeister, tase 6 esmane kutse, mis saadakse kõrgkooli vastava õppekava läbimisel ja mis ei sisalda spetsialiseerumist; tekstiilkäsitöö meister, tase 7, kes on spetsialiseerunud vähemalt ühele tehnikale ning valdab seda, lisaks juhendab ja nõustab, loob õppematerjale, arendab valdkonda, töötab välja uusi tehnoloogiaid ja töövõtteid. A.2.1 Tööprotsessi korraldamine 1. Eseme kavandamine. 2. Tööprotsessi kavandamine. 3. Materjalide varumine ja ettevalmistamine. 4. Töövahendite ettevalmistamine. 5. Ergonoomilise ja ohutu töökeskkonna loomine. 6. Tööprotsessi dokumenteerimine. 7. Tekstiilkäsitöö tehnikate kombineerimine. 8. Viimistlemine. 9. Vigade ja probleemide tuvastamine ning kõrvaldamine. 10. Tekstiilkäsitöö tehnikate tingmärkide ja skeemide lugemine ja kasutamine. A.2.2 Kangakudumine 1. Kangastelgede rakendamine. 2. Erinevate sidustega kangaste kudumine. A.2.3 Masinkudumine 1. Kudumismasina ettevalmistamine ja seadistamine. 2. Esemete kudumine lõike järgi. 3. Masinal kootud detailide ühendamine. A.2.4 Silmuskudumine 1. Esemete kudumine. 2. Kootud detailide ühendamine. A.2.5 Heegeldamine 1. Esemete heegeldamine. 2. Heegeldatud detailide ühendamine. A.2.6 Tikkimine 1. Esemete tikkimine. 2. Tikitud detailide ühendamine. A.2.7 Viltimine 1. Esemete kuivviltimine. 2. Esemete märgviltimine. Tekstiilkäsitöö valmistaja, tase 3 kutse sisaldab osakutseid - kangakuduja, tase 3, mis moodustub tööülesannetest A.2.1 ja A.2.2; - masinkuduja, tase 3, mis moodustub tööülesannetest A.2.1 ja A.2.3. Käsitöö tegija tööaeg on paindlik, vajadusel hooajatöö või töö puhkepäevadel. Töö võib olla füüsiliselt pingutav ja sundasendit nõudev. Võib esineda kokkupuudet tolmu (allergiaoht) ja keemiliste ainetega, silmade tervishoiu huvides on vajalik hea valgustus. Seadmed ja vahendid vastavalt käsitöötehnikale ja spetsialiseerumisele, nt kangasteljed, kudumismasin, õmblusmasin, vardad, heegelnõel. Töös on olulised käeline osavus, ruumiline mõtlemine, proportsioonitunnetus, püsivus, loovus, vastutustunne ja õpivalmidus. 3. taseme tekstiilkäsitöö valmistaja kompetentsid omandatakse kutseõppeasutuses või juhendaja käe all töötades. Tekstiilkäsitöö valmistaja, tekstiilkäsitööline, kangakuduja, heegeldaja, tikkija, kuduja, masinkuduja. Kutse tekstiilkäsitöö valmistaja, tase 3 taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Kangakuduja, tase 3 osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.2 ja B.2.8 (läbiv kompetents) tõendamine. Masinkuduja, tase 3 osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.3 ja B.2.8 (läbiv kompetents) tõendamine. Tööprotsessi korraldamine 3 Kangakudumine 3 Masinkudumine 3 Silmuskudumine 3 Heegeldamine 3 Tikkimine 3 Viltimine 3 Tekstiilkäsitöö valmistaja, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Tekstiilkäsitööline, tase 4 Textiles craftspeople, level 4 8 Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal II (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal II (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal II (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal II (versioon 4) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal II (versioon 5) Tekstiilkäsitöö sell, tase 4 (versioon 6) Tekstiilkäsitööline, tase 4 (versioon 7) Tekstiilkäsitööline, tase 4 (versioon 9) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Tekstiilkäsitööline 28 2023-04-19 2023-04-19 2024-03-25 4 4 7318 Tekstiil-, nahk- jms tooteid valmistavad käsitöömeistrid 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Töövõtted tehnikad ja abivahendid Käsitöölise kutse-eetika Digioskused Anu Randmaa MTÜ Rahvarõivas, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Silja Nõu OÜ Kodukäsitöö Maret Lehis OÜ Pileum Ave Matsin Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia Inna Soonurm SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Tekstiilkäsitööline on käsitöö tegija, kes valmistab tekstiile ja tekstiilist esemeid. Tekstiilkäsitööline, tase 4 töötab iseseisvalt, kombineerib erinevaid tehnikaid, juhendab oma oskuste piires kaastöötajaid. Kutsealal on ka tekstiilkäsitöö valmistaja, tase 3, kes töötab juhendamisel ja vastavalt juhenditele, kasutades etteantud materjale; tekstiilkäsitööline, tase 5, kes on spetsialiseerunud vähemalt ühele tehnikale ning valdab seda; tekstiilkäsitöö meister, tase 6, kes on spetsialiseerunud vähemalt ühele tehnikale ning valdab seda, lisaks juhendab ja nõustab, loob õppematerjale; tekstiilkäsitöö meister, tase 6 esmane kutse, mis saadakse kõrgkooli vastava õppekava läbimisel ja mis ei sisalda spetsialiseerumist; tekstiilkäsitöö meister, tase 7, kes on spetsialiseerunud vähemalt ühele tehnikale ning valdab seda, lisaks juhendab ja nõustab, loob õppematerjale, arendab valdkonda, töötab välja uusi tehnoloogiaid ja töövõtteid. A.2.1 Tööprotsessi korraldamine 1. Eseme kavandamine. 2. Tööprotsessi kavandamine. 3. Materjalide varumine ja ettevalmistamine. 4. Töövahendite ettevalmistamine. 5. Ergonoomilise ja ohutu töökeskkonna loomine. 6. Tööprotsessi dokumenteerimine. 7. Tekstiilkäsitöö tehnikate kombineerimine. 8. Viimistlemine. 9. Vigade ja probleemide tuvastamine ning kõrvaldamine. 10. Tekstiilkäsitöö tehnikate tingmärkide ja skeemide lugemine ja kasutamine. A.2.2 Kangakudumine 1. Kangastelgede rakendamine. 2. Erinevate sidustega kangaste kudumine. 3. Vööde kudumine. 4. Kanga materjali ja siduse määratlemine, kangarakenduse tuletamine. A.2.3 Silmuskudumine 1. Esemete, sh pitside kudumine. 2. Kootud detailide ühendamine. 3. Koepindade määramine, skeemi tuletamine ja koostamine. A.2.4 Heegeldamine 1. Esemete, sh pitside heegeldamine. 2. Heegeldatud detailide ühendamine. 3. Heegelpindade määramine, skeemi tuletamine ja koostamine. A.2.5 Tikkimine 1. Esemete tikkimine. 2. Tikitud detailide ühendamine. 3. Tikandite määramine, skeemi tuletamine ja koostamine. A.2.6 Käsitööalane ettevõtlus 1. Ettevõtte tegevuse korraldamine. 2. Töötajate juhendamine. 3. Toote ja/või teenuse arendus. 4. Toodete ja/või teenuste esitlus ning müük. A.2.7 Masinkudumine 1. Kudumismasina ettevalmistamine ja seadistamine. 2. Esemete kudumine lõike järgi. 3. Masinal kootud detailide ühendamine. 4. Koepindade määratlemine, skeemi tuletamine ja koostamine. A.2.8 Masintikkimine 1. Tikkimismasina ettevalmistamine ja seadistamine. 2. Valmisfailide ja tikkimisprogrammide kasutamine. 3. Esemete tikkimine. A.2.9 Materjalide värvimine, trükkimine ja maalimine 1. Materjali värvimine. 2. Trükkimine. 3. Tekstiili maalimine. A.2.10 Viltimine 1. Esemete kuivviltimine. 2. Esemete märgviltimine. 3. Viltimistehnika määratlemine. Käsitöö tegija tööaeg on paindlik, vajadusel hooajatöö või töö puhkepäevadel. Töö võib olla füüsiliselt pingutav ja sundasendit nõudev. Võib esineda kokkupuudet tolmu (allergiaoht) ja keemiliste ainetega, silmade tervishoiu huvides on vajalik hea valgustus. Seadmed ja vahendid vastavalt käsitöötehnikale ja spetsialiseerumisele, nt kangasteljed, kudumismasin, õmblusmasin, vardad, heegelnõel. Töös on olulised käeline osavus, ruumiline mõtlemine, proportsioonitunnetus, püsivus, loovus, vastutustunne ja õpivalmidus. 4. taseme tekstiilkäsitöölise kompetentsid omandatakse kutseõppeasutuses või töö käigus. Tekstiilkäsitöö valmistaja, tekstiilkäsitööline, kangakuduja, heegeldaja, tikkija, kuduja, masinkuduja, tekstiilimaalija, viltija, masintikkija. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 - B.2.6 ja B.2.11 (läbiv kompetents) ning vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.7 – B.2.10. Tööprotsessi korraldamine 4 Kangakudumine 4 Silmuskudumine 4 Heegeldamine 4 Tikkimine 4 Käsitööalane ettevõtlus 4 Kutse taotlemisel tuleb tõendada vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.7 – B.2.10. Masinkudumine 4 Masintikkimine 4 Materjalide värvimine, trükkimine ja maalimine 4 Viltimine 4 Tekstiilkäsitööline, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Tekstiilkäsitööline, tase 5 Textiles craftspeople, level 5 8 Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal III (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal III (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal III (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal III (versioon 4) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal III (versioon 5) Tekstiilikäsitööline, tase 5 (versioon 6) Tekstiilkäsitööline, tase 5 (versioon 7) Tekstiilkäsitööline, tase 5 (versioon 9) Heegeldaja Kangakuduja Masinkuduja Masintikkija Materjalide värvija ja trükkija Pitstehnikates esemete valmistaja Rahvarõivaste valmistaja Silmuskuduja Tikkija Viltija Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Tekstiilkäsitööline 28 2023-04-19 2023-04-19 2024-03-25 5 5 7318 Tekstiil-, nahk- jms tooteid valmistavad käsitöömeistrid 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Töövõtted tehnikad ja abivahendid Käsitöölise kutse-eetika Digioskused Anu Randmaa MTÜ Rahvarõivas, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Silja Nõu OÜ Kodukäsitöö Maret Lehis OÜ Pileum Ave Matsin Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia Inna Soonurm SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Tekstiilkäsitööline on käsitööline, kes kavandab ja valmistab tekstiile ning tekstiilist esemeid. Ta organiseerib ja juhendab kaastöötajate tööd, vastutades protsessi sujuvuse eest. Tekstiilkäsitööline, tase 5 on spetsialiseerunud vähemalt ühele tehnikale ning valdab seda. Kutsealal on ka tekstiilkäsitöö valmistaja, tase 3, kes töötab juhendamisel ja vastavalt juhenditele, kasutades etteantud materjale; tekstiilkäsitööline, tase 4, kes töötab iseseisvalt, kombineerib erinevaid tehnikaid, juhendab oma oskuste piires kaastöötajaid; tekstiilkäsitöö meister, tase 6, kes on spetsialiseerunud vähemalt ühele tehnikale ning valdab seda, lisaks juhendab ja nõustab, loob õppematerjale; tekstiilkäsitöö meister, tase 6 esmane kutse, mis saadakse kõrgkooli vastava õppekava läbimisel ja mis ei sisalda spetsialiseerumist; tekstiilkäsitöö meister, tase 7, kes on spetsialiseerunud vähemalt ühele tehnikale ning valdab seda, lisaks juhendab ja nõustab, loob õppematerjale, arendab valdkonda, töötab välja uusi tehnoloogiaid ja töövõtteid. A.2.1 Tööprotsessi korraldamine 1. Eseme kavandamine. 2. Tööprotsessi kavandamine. 3. Materjalide varumine ja ettevalmistamine. 4. Töövahendite ettevalmistamine. 5. Ergonoomilise ja ohutu töökeskkonna loomine. 6. Tööprotsessi dokumenteerimine. 7. Tekstiilkäsitöö tehnikate kombineerimine. 8. Viimistlemine. 9. Vigade ja probleemide tuvastamine ning kõrvaldamine. 10. Tekstiilkäsitöö tehnikate tingmärkide ja skeemide lugemine, kasutamine ja loomine. A.2.2 Käsitööalane ettevõtlus 1. Ettevõtte tegevuse korraldamine. 2. Töötajate juhendamine. 3. Tekstiilesemete disainimine. 4. Toote ja/või teenuse arendus. 5. Toodete ja/või teenuste esitlus ning müük. A.2.3 Nõustamine ja juhendamine 1. Nõustamine. 2. Juhendamine. 3. Õppematerjalide koostamine. Kangakudumine A.2.4 Kangakudumine 1. Kangastelgede rakendamine. 2. Erinevate sidustega kangaste kudumine. 3. Vööde kudumine. 4. Kanga materjali ja siduse määratlemine, kangarakenduse tuletamine. Masinkudumine A.2.5 Masinkudumine 1. Kudumismasina ettevalmistamine ja seadistamine. 2. Esemete kudumine lõike järgi. 3. Masinal kootud detailide ühendamine. 4. Koepindade määratlemine, skeemi tuletamine ja koostamine. Silmuskudumine A.2.6 Silmuskudumine 1. Esemete, sh pitside kudumine. 2. Kootud detailide ühendamine. 3. Koepindade määramine, skeemi tuletamine ja koostamine. Heegeldamine A.2.7 Heegeldamine 1. Esemete, sh pitside heegeldamine. 2. Heegeldatud detailide ühendamine. 3. Heegelpindade määramine, skeemi tuletamine ja koostamine. Tikkimine A.2.8 Tikkimine 1. Esemete tikkimine. 2. Tikitud detailide ühendamine. 3. Tikandite määramine, skeemi tuletamine ja koostamine. Masintikkimine A.2.9 Masintikkimine 1. Tikkimismasina ettevalmistamine ja seadistamine. 2. Valmisfailide ja tikkimisprogrammide kasutamine. 3. Esemete tikkimine. 4. Detailide ühendamine. Pitstehnikates esemete valmistamine A.2.10 Pitstehnikates esemete valmistamine 1. Pitside valmistamine. 2. Pitside ühendamine. 3. Pitside määramine, skeemi tuletamine ja koostamine. Rahvarõivaste valmistamine A.2.11 Rahvarõivaste valmistamine 1. Rahvarõivaste komplekteerimine. 2. Lõigete ja tööjuhiste kasutamine. 3. Rahvarõiva valmistamiseks sobivate materjalide valimine ja valmistamine. 4. Rahvarõiva valmistamise tehnikate määramine. 5. Rahvarõivaesemete valmistamine. 6. Rahvarõivakomplekti kokkupanemine. Materjalide värvimine ja trükkimine A.2.12 Materjalide värvimine ja trükkimine 1. Materjali värvimine. 2. Trükkimine. 3. Tehnika määratlemine. Viltimine A.2.13 Viltimine 1. Esemete kuivviltimine. 2. Esemete märgviltimine. 3. Viltimistehnika määratlemine. Käsitöö tegija tööaeg on paindlik, vajadusel hooajatöö või töö puhkepäevadel. Töö võib olla füüsiliselt pingutav ja sundasendit nõudev. Võib esineda kokkupuudet tolmu (allergiaoht) ja keemiliste ainetega, silmade tervishoiu huvides on vajalik hea valgustus. Seadmed ja vahendid vastavalt käsitöötehnikale ja spetsialiseerumisele, nt kangasteljed, kudumismasin, õmblusmasin, vardad, heegelnõel. Töös on olulised käeline osavus, ruumiline mõtlemine, proportsioonitunnetus, püsivus, loovus, vastutustunne, õpivalmidus ja ettevõtlikkus. Tekstiilkäsitööline, tase 5 on omandanud kutseoskused töö käigus või kutseõppeasutuses. Kutseõppeasutusse sisseastumine eeldab töökogemust õpitaval spetsialiseerumisel või 4. taseme kompetentside olemasolu. Tekstiilkäsitöö valmistaja, tekstiilkäsitööline, kangakuduja, heegeldaja, tikkija, masintikkija, kuduja, masinkuduja, tekstiilimaalija, viltija, rahvarõivaste valmistaja. Tekstiilkäsitööline, tase 5 kutse taotlemisel tuleb tõendada järgnevad kompetentsid: kõigile on kohustuslikud kompetentsid B.2.1 - B.2.3 ja B.2.14 (läbiv kompetents) ning spetsialiseerumisega seotud kompetentside hulgast tuleb tõendada üks spetsialiseerumine järgmistest: kangakudumine, kompetents B.2.4, masinkudumine, kompetents B.2.5, silmuskudumine, kompetents B.2.6, heegeldamine, kompetents B.2.7, tikkimine, kompetents B.2.8, masintikkimine, kompetents B.2.9, pitstehnikates esemete valmistamine, kompetents B.2.10, rahvarõivaste valmistamine, kompetents B.2.11, materjalide värvimine ja trükkimine, kompetents B.2.12, viltimine, kompetents B.2.13. Tööprotsessi korraldamine 5 Käsitööalane ettevõtlus 5 Nõustamine ja juhendamine 5 Kutse taotlemisel tuleb tõendada üks spetsialiseerumine järgmistest: kangakudumine, kompetents B.2.4, masinkudumine, kompetents B.2.5, silmuskudumine, kompetents B.2.6, heegeldamine, kompetents B.2.7, tikkimine, kompetents B.2.8, masintikkimine, kompetents B.2.9, pitstehnikates esemete valmistamine, kompetents B.2.10, rahvarõivaste valmistamine, kompetents B.2.11, materjalide värvimine ja trükkimine, kompetents B.2.12, viltimine, kompetents B.2.13. Tekstiilkäsitööline, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Tekstiilkäsitöö meister, tase 6 esmane kutse Textiles craftspeople, level 6 Initial Higher Education level 2 Tekstiilkäsitöö meister, tase 6 esmane kutse (versioon 1) Tekstiilkäsitöö meister, tase 6 esmane kutse (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Tekstiilkäsitööline 28 2023-04-19 2023-04-19 2024-03-25 6 6 2355 Huvikoolide ja eratundide kunstiõpetajad 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Töövõtted tehnikad ja abivahendid Käsitöölise kutse-eetika Digioskused Anu Randmaa MTÜ Rahvarõivas, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Silja Nõu OÜ Kodukäsitöö Maret Lehis OÜ Pileum Ave Matsin Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia Inna Soonurm SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Tekstiilkäsitöö meister on käsitöö tegija, kes kavandab ja valmistab tekstiile ning tekstiilist esemeid. Ta valdab vähemalt ühte tehnikat meistritasemel, annab edasi oma kutsealaseid oskusi ja teadmisi ning organiseerib ja juhendab kaastöötajate tööd, vastutades protsessi sujuvuse eest. Tekstiilkäsitöö meister, tase 6 esmane kutse saadakse kõrgkooli vastava õppekava läbimisel ning see ei eelda spetsialiseerumist kindlale käsitöötehnikale. Kutsealal on ka tekstiilkäsitöö valmistaja, tase 3, kes töötab juhendamisel ja vastavalt juhenditele, kasutades etteantud materjale; tekstiilkäsitööline, tase 4, kes töötab iseseisvalt, kombineerib erinevaid tehnikaid, juhendab oma oskuste piires kaastöötajaid; tekstiilkäsitööline, tase 5, kes on spetsialiseerunud vähemalt ühele tehnikale ning valdab seda; tekstiilkäsitöö meister, tase 6, kes on spetsialiseerunud vähemalt ühele tehnikale ning valdab seda, lisaks juhendab ja nõustab, loob õppematerjale; tekstiilkäsitöö meister, tase 7, kes on spetsialiseerunud vähemalt ühele tehnikale ning valdab seda, lisaks juhendab ja nõustab, loob õppematerjale, arendab valdkonda, töötab välja uusi tehnoloogiaid ja töövõtteid. A.2.1 Tööprotsessi korraldamine 1. Eseme kavandamine. 2. Tööprotsessi kavandamine. 3. Materjalide varumine ja ettevalmistamine. 4. Töövahendite ettevalmistamine. 5. Ergonoomilise ja ohutu töökeskkonna loomine. 6. Tööprotsessi dokumenteerimine. 7. Tekstiilkäsitöö tehnikate kombineerimine. 8. Viimistlemine. 9. Vigade ja probleemide tuvastamine ning kõrvaldamine. 10. Tekstiilkäsitöö tehnikate tingmärkide ja skeemide lugemine, kasutamine ja loomine. A.2.2 Kangakudumine 1. Kangastelgede rakendamine. 2. Erinevate sidustega kangaste kudumine. 3. Vööde kudumine. 4. Kanga materjali ja siduse määratlemine, kangarakenduse tuletamine. A.2.3 Silmuskudumine 1. Esemete, sh pitside kudumine. 2. Kootud detailide ühendamine. 3. Koepindade määramine, skeemi tuletamine ja koostamine. A.2.4 Heegeldamine 1. Esemete, sh pitside heegeldamine. 2. Heegeldatud detailide ühendamine. 3. Heegelpindade määramine, skeemi tuletamine ja koostamine. A.2.5 Tikkimine 1. Esemete tikkimine. 2. Tikitud detailide ühendamine. 3. Tikandite määramine, skeemi tuletamine ja koostamine. A.2.6 Käsitööalane ettevõtlus 1. Ettevõtte tegevuse korraldamine. 2. Töötajate juhendamine. 3. Tekstiilesemete disainimine. 4. Toote ja/või teenuse arendus. 5. Toodete ja/või teenuste esitlus ning müük. A.2.7 Nõustamine ja juhendamine 1. Nõustamine. 2. Juhendamine. 3. Õppematerjalide koostamine. A.2.8 Arendustegevus 1. Uurimine, rakendusuuringute läbiviimine. 2. Arendustegevuste kavandamine ja elluviimine. 3. Kutseala populariseerimine. A.2.9 Masinkudumine 1. Kudumismasina ettevalmistamine ja seadistamine. 2. Esemete kudumine lõike järgi. 3. Masinal kootud detailide ühendamine. 4. Koepindade määratlemine, skeemi tuletamine ja koostamine. A.2.10 Pitstehnikates esemete valmistamine 1. Pitside valmistamine. 2. Pitside ühendamine. 3. Pitside määramine, skeemi tuletamine ja koostamine. A.2.11 Rahvarõivaste valmistamine 1. Rahvarõivaste komplekteerimine. 2. Lõigete ja tööjuhiste kasutamine ja kohandamine. 3. Rahvarõiva valmistamiseks sobivate materjalide valimine ja valmistamine. 4. Rahvarõiva valmistamise tehnikate määramine. 5. Rahvarõivaesemete valmistamine. 6. Esemete kvaliteedi hindamine. 7. Rahvarõivakomplekti kokkupanemine. A.2.12 Materjalide värvimine ja trükkimine 1. Materjali värvimine. 2. Trükkimine. 3. Tehnika määratlemine. A.2.13 Viltimine 1. Esemete kuivviltimine. 2. Esemete märgviltimine. 3. Viltimistehnika määratlemine. Käsitöö tegija tööaeg on paindlik, vajadusel hooajatöö või töö puhkepäevadel. Töö võib olla füüsiliselt pingutav ja sundasendit nõudev. Võib esineda kokkupuudet tolmu (allergiaoht) ja keemiliste ainetega, silmade tervishoiu huvides on vajalik hea valgustus. Seadmed ja vahendid vastavalt käsitöötehnikale ja spetsialiseerumisele, nt kangasteljed, kudumismasin, õmblusmasin, vardad, heegelnõel. Töös on olulised käeline osavus, ruumiline mõtlemine, proportsioonitunnetus, püsivus, loovus, vastutustunne, õpivalmidus ja ettevõtlikkus. Tekstiilkäsitöö meister, tase 6 esmase kutse kompetentsid omandatakse kõrgharidusõppes. Tekstiilkäsitöö meister, tekstiilkäsitööline, kangakuduja, heegeldaja, tikkija, masintikkija, kuduja, masinkuduja, tekstiilimaalija, viltija, rahvarõivameister. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 - B.2.8 ja B.2.14 (valitav kompetents). Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.9 - B.2.13. Tööprotsessi korraldamine 6 Kangakudumine 6 Silmuskudumine 5 Heegeldamine 5 Tikkimine 6 Käsitööalane ettevõtlus 6 Nõustamine ja juhendamine 6 Arendustegevus 6 Kutse taotlemisel on lisaks võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.9 - B.2.13. Masinkudumine 6 Pitsitehnikates esemete valmistamine 5 Rahvarõivaste valmistamine 6 Materjalide värvimine ja trükkimine 6 Viltimine 5 Tekstiilkäsitöö meister, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Tekstiilkäsitöö meister, tase 6 Textiles craftspeople, level 6 8 Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal IV (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal IV (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal IV (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal IV (versioon 4) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal IV (versioon 5) Rahvarõivameister, tase 6 (versioon 6) Tekstiilimeister, tase 6 (versioon 6) Tekstiilkäsitöö meister, tase 6 (versioon 7) Tekstiilkäsitöö meister, tase 6 (versioon 9) Kangakuduja Masinkuduja Masintikkija Materjalide värvija ja trükkija Pitstehnikates esemete valmistaja Rahvarõivaste valmistaja Tikkija Viltija Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Tekstiilkäsitööline 28 2023-04-19 2023-04-19 2024-03-25 6 6 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Töövõtted tehnikad ja abivahendid Käsitöölise kutse-eetika Digioskused Anu Randmaa MTÜ Rahvarõivas, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Silja Nõu OÜ Kodukäsitöö Maret Lehis OÜ Pileum Ave Matsin Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia Inna Soonurm SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Tekstiilkäsitöö meister on käsitöö tegija, kes kavandab ja valmistab tekstiile ning tekstiilist esemeid. Ta valdab vähemalt ühte tehnikat meistritasemel, annab edasi oma kutsealaseid oskusi ja teadmisi ning organiseerib ja juhendab kaastöötajate tööd, vastutades protsessi sujuvuse eest. Tekstiilkäsitöö meister, tase 6 on spetsialiseerunud vähemalt ühele tehnikale ning valdab seda, lisaks juhendab ja nõustab, loob õppematerjale. Kutsealal on ka tekstiilkäsitöö valmistaja, tase 3, kes töötab juhendamisel ja vastavalt juhenditele, kasutades etteantud materjale; tekstiilkäsitööline, tase 4, kes töötab iseseisvalt, kombineerib erinevaid tehnikaid, juhendab oma oskuste piires kaastöötajaid; tekstiilkäsitööline, tase 5, kes on spetsialiseerunud vähemalt ühele tehnikale ning valdab seda; tekstiilkäsitöö meister, tase 6 esmane kutse, mis saadakse kõrgkooli vastava õppekava läbimisel; tekstiilkäsitöö meister, tase 7, kes on spetsialiseerunud vähemalt ühele tehnikale ning valdab seda, lisaks juhendab ja nõustab, loob õppematerjale, arendab valdkonda, töötab välja uusi tehnoloogiaid ja töövõtteid. A.2.1 Tööprotsessi korraldamine 1. Eseme kavandamine. 2. Tööprotsessi kavandamine. 3. Materjalide varumine ja ettevalmistamine. 4. Töövahendite ettevalmistamine. 5. Ergonoomilise ja ohutu töökeskkonna loomine. 6. Tööprotsessi dokumenteerimine. 7. Tekstiilkäsitöö tehnikate kombineerimine. 8. Viimistlemine. 9. Vigade ja probleemide tuvastamine ning kõrvaldamine. 10. Tekstiilkäsitöö tehnikate tingmärkide ja skeemide lugemine, kasutamine ja loomine. A.2.2 Käsitööalane ettevõtlus 1. Ettevõtte tegevuse korraldamine. 2. Töötajate juhendamine. 3. Tekstiilesemete disainimine. 4. Toote ja/või teenuse arendus. 5. Toodete ja/või teenuste esitlus ning müük. A.2.3 Nõustamine ja juhendamine 1. Nõustamine. 2. Juhendamine. 3. Õppematerjalide koostamine. A.2.4 Arendustegevus 1. Uurimine, rakendusuuringute läbiviimine. 2. Arendustegevuste kavandamine ja elluviimine. 3. Kutseala populariseerimine. A.2.5 Kangakudumine 1. Kangastelgede rakendamine. 2. Erinevate sidustega kangaste kudumine. 3. Vööde kudumine. 4. Kanga materjali ja siduse määratlemine, kangarakenduse tuletamine. A.2.6 Masinkudumine 1. Kudumismasina ettevalmistamine ja seadistamine. 2. Esemete kudumine lõike järgi. 3. Masinal kootud detailide ühendamine. 4. Koepindade määratlemine, skeemi tuletamine ja koostamine. A.2.7 Tikkimine 1. Esemete tikkimine. 2. Tikitud detailide ühendamine. 3. Tikandite määramine, skeemi tuletamine ja koostamine. A.2.8 Masintikkimine 1. Tikkimismasina ettevalmistamine ja seadistamine. 2. Valmisfailide ja tikkimisprogrammide kasutamine. 3. Esemete tikkimine. 4. Detailide ühendamine. A.2.9 Pitstehnikates esemete valmistamine 1. Pitside valmistamine. 2. Pitside ühendamine. 3. Pitside määramine, skeemi tuletamine ja koostamine. A.2.10 Rahvarõivaste valmistamine 1. Rahvarõivaste komplekteerimine. 2. Lõigete ja tööjuhiste kasutamine ja kohandamine. 3. Rahvarõiva valmistamiseks sobivate materjalide valimine ja valmistamine. 4. Rahvarõiva valmistamise tehnikate määramine. 5. Rahvarõivaesemete valmistamine. 6. Esemete kvaliteedi hindamine. 7. Rahvarõivakomplekti kokkupanemine. A.2.11 Materjalide värvimine ja trükkimine 1. Materjali värvimine. 2. Trükkimine. 3. Tehnika määratlemine. A.2.12 Viltimine 1. Esemete kuivviltimine. 2. Esemete märgviltimine. 3. Viltimistehnika määratlemine. A.2.13 Silmuskudumine 1. Esemete, sh pitside kudumine. 2. Kootud detailide ühendamine. 3. Koepindade määramine, skeemi tuletamine ja koostamine. A.2.14 Heegeldamine 1. Esemete, sh pitside heegeldamine. 2. Heegeldatud detailide ühendamine. 3. Heegelpindade määramine, skeemi tuletamine ja koostamine. Käsitöö tegija tööaeg on paindlik, vajadusel hooajatöö või töö puhkepäevadel. Töö võib olla füüsiliselt pingutav ja sundasendit nõudev. Võib esineda kokkupuudet tolmu (allergiaoht) ja keemiliste ainetega, silmade tervishoiu huvides on vajalik hea valgustus. Seadmed ja vahendid vastavalt käsitöötehnikale ja spetsialiseerumisele, nt kangasteljed, kudumismasin, õmblusmasin, vardad, heegelnõel. Töös on olulised käeline osavus, ruumiline mõtlemine, proportsioonitunnetus, püsivus, loovus, vastutustunne, õpivalmidus ja ettevõtlikkus. 6. taseme tekstiilkäsitöö meistri kutseoskused on omandatud töö käigus. Tekstiilkäsitöö meister, tekstiilkäsitööline, kangakuduja, heegeldaja, tikkija, masintikkija, kuduja, masinkuduja, tekstiilimaalija, viltija, rahvarõivameister. Tekstiilkäsitöö meister, tase 6 kutse taotlemisel tuleb tõendada järgnevad kompetentsid: kõigile on kohustuslikud kompetentsid B.2.1 - B.2.4 ja B.2.15 (läbiv kompetents) ning spetsialiseerumisega seotud kompetentside hulgast tuleb valida üks spetsialiseerumine järgmistest: kangakudumine, kompetents B.2.5, masinkudumine, kompetents B.2.6, tikkimine, kompetents B.2.7, masintikkimine, kompetents B.2.8, pitstehnikates esemete valmistamine, kompetents B.2.9, rahvarõivaste valmistamine, kompetents B.2.10, materjalide värvimine ja trükkimine, kompetents B.2.11, viltimine, kompetents B.2.12. Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.13 ja B.2.14. Tööprotsessi korraldamine 6 Käsitööalane ettevõtlus 6 Nõustamine ja juhendamine 6 Arendustegevus 6 Kutse taotlemisel tuleb tõendada üks spetsialiseerumine järgmistest: kangakudumine, kompetents B.2.5, masinkudumine, kompetents B.2.6, tikkimine, kompetents B.2.7, masintikkimine, kompetents B.2.8, pitstehnikates esemete valmistamine, kompetents B.2.9, rahvarõivaste valmistamine, kompetents B.2.10, materjalide värvimine ja trükkimine, kompetents B.2.11, viltimine, kompetents B.2.12. Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.13 ja B.2.14. Silmuskudumine 5 Heegeldamine 5 Tekstiilkäsitöö meister, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Tekstiilkäsitöö meister, tase 7 Textiles craftspeople, level 7 7 Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal V (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal V (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal V (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal V (versioon 4) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal V (versioon 5) Tekstiilkäsitöö meister, tase 7 (versioon 6) Tekstiilkäsitöö meister, tase 7 (versioon 8) Kangakuduja Masinkuduja Masintikkija Materjalide värvija ja trükkija Pitstehnikates esemete valmistaja Rahvarõivaste valmistaja Tikkija Viltija Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Tekstiilkäsitööline 28 2023-04-19 2023-04-19 2024-03-25 7 7 2355 Huvikoolide ja eratundide kunstiõpetajad 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Töövõtted tehnikad ja abivahendid Käsitöölise kutse-eetika Digioskused Anu Randmaa MTÜ Rahvarõivas, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Silja Nõu OÜ Kodukäsitöö Maret Lehis OÜ Pileum Ave Matsin Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia Inna Soonurm SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Tekstiilkäsitöö meister on käsitöö tegija, kes kavandab ja valmistab tekstiile ning tekstiilist esemeid. Ta valdab vähemalt ühte tehnikat meistritasemel, annab edasi oma kutsealaseid oskusi ja teadmisi ning organiseerib ja juhendab kaastöötajate tööd, vastutades protsessi sujuvuse eest. Tekstiilkäsitöö meister, tase 7 on spetsialiseerunud vähemalt ühele tehnikale ning valdab seda, lisaks juhendab ja nõustab, loob õppematerjale, arendab valdkonda, töötab välja uusi tehnoloogiaid ja töövõtteid. Kutsealal on ka tekstiilkäsitöö valmistaja, tase 3, kes töötab juhendamisel ja vastavalt juhenditele, kasutades etteantud materjale; tekstiilkäsitööline, tase 4, kes töötab iseseisvalt, kombineerib erinevaid tehnikaid, juhendab oma oskuste piires kaastöötajaid; tekstiilkäsitööline, tase 5, kes on spetsialiseerunud vähemalt ühele tehnikale ning valdab seda; tekstiilkäsitöö meister, tase 6, kes on spetsialiseerunud vähemalt ühele tehnikale ning valdab seda, lisaks juhendab ja nõustab, loob õppematerjale; tekstiilkäsitöö meister, tase 6 esmane kutse, mis saadakse kõrgkooli vastava õppekava läbimisel ja mis ei sisalda spetsialiseerumist. A.2.1 Tööprotsessi korraldamine 1. Eseme kavandamine. 2. Tööprotsessi kavandamine. 3. Materjalide varumine ja ettevalmistamine. 4. Töövahendite ettevalmistamine. 5. Ergonoomilise ja ohutu töökeskkonna loomine. 6. Tööprotsessi dokumenteerimine. 7. Tekstiilkäsitöö tehnikate kombineerimine. 8. Viimistlemine. 9. Vigade ja probleemide tuvastamine ning kõrvaldamine. 10. Tekstiilkäsitöö tehnikate tingmärkide ja skeemide lugemine, kasutamine ja loomine. A.2.2 Käsitööalane ettevõtlus 1. Ettevõtte tegevuse korraldamine. 2. Töötajate juhendamine. 3. Tekstiilesemete disainimine. 4. Toote ja/või teenuse arendus. 5. Toodete ja/või teenuste esitlus ning müük. A.2.3 Nõustamine ja juhendamine 1. Nõustamine. 2. Juhendamine. 3. Õppematerjalide koostamine. A.2.4 Arendustegevus 1. Uurimine, rakendusuuringute läbiviimine. 2. Arendustegevuste kavandamine ja elluviimine. 3. Kutseala populariseerimine. Kangakudumine A.2.5 Kangakudumine 1. Kangastelgede rakendamine. 2. Erinevate sidustega kangaste kudumine. 3. Vööde kudumine. 4. Kanga materjali ja siduse määratlemine, kangarakenduse tuletamine. Masinkudumine A.2.6 Masinkudumine 1. Kudumismasina ettevalmistamine ja seadistamine. 2. Esemete kudumine lõike järgi. 3. Masinal kootud detailide ühendamine. 4. Koepindade määratlemine, skeemi tuletamine ja koostamine. Tikkimine A.2.7 Tikkimine 1. Esemete tikkimine. 2. Tikitud detailide ühendamine. 3. Tikandite määramine, skeemi tuletamine ja koostamine. Masintikkimine A.2.8 Masintikkimine 1. Tikkimismasina ettevalmistamine ja seadistamine. 2. Valmisfailide ja tikkimisprogrammide kasutamine. 3. Esemete tikkimine. 4. Detailide ühendamine. Pitstehnikates esemete valmistamine A.2.9 Pitstehnikates esemete valmistamine 1. Pitside valmistamine. 2. Pitside ühendamine. 3. Pitside määramine, skeemi tuletamine ja koostamine. Rahvarõivaste valmistamine A.2.10 Rahvarõivaste valmistamine 1. Rahvarõivaste komplekteerimine. 2. Lõigete ja tööjuhiste koostamine, kasutamine ja kohandamine. 3. Rahvarõiva valmistamiseks sobivate materjalide valimine ja valmistamine. 4. Rahvarõiva valmistamise tehnikate määramine. 5. Rahvarõivaesemete valmistamine. 6. Esemete kvaliteedi hindamine. 7. Rahvarõivakomplekti kokkupanemine. Materjalide värvimine ja trükkimine A.2.11 Materjalide värvimine ja trükkimine 1. Materjali värvimine. 2. Trükkimine. 3. Tehnika määratlemine. Viltimine A.2.12 Viltimine 1. Esemete kuivviltimine. 2. Esemete märgviltimine. 3. Viltimistehnika määratlemine. A.2.13 Silmuskudumine 1. Esemete, sh pitside kudumine. 2. Kootud detailide ühendamine. 3. Koepindade määramine, skeemi tuletamine ja koostamine. A.2.14 Heegeldamine 1. Esemete, sh pitside heegeldamine. 2. Heegeldatud detailide ühendamine. 3. Heegelpindade määramine, skeemi tuletamine ja koostamine. Käsitöö tegija tööaeg on paindlik, vajadusel hooajatöö või töö puhkepäevadel. Töö võib olla füüsiliselt pingutav ja sundasendit nõudev. Võib esineda kokkupuudet tolmu (allergiaoht) ja keemiliste ainetega, silmade tervishoiu huvides on vajalik hea valgustus. Seadmed ja vahendid vastavalt käsitöötehnikale ja spetsialiseerumisele, nt kangasteljed, kudumismasin, õmblusmasin, vardad, heegelnõel. Töös on olulised käeline osavus, ruumiline mõtlemine, proportsioonitunnetus, püsivus, loovus, vastutustunne, õpivalmidus ja ettevõtlikkus. 7. taseme tekstiilkäsitöö meistril on kompetentside kujunemiseks vajalik töökogemus, tal on erialane kõrgharidus või läbitud erialane koolitus. Tekstiilkäsitöö meister, tekstiilkäsitööline, kangakuduja, heegeldaja, tikkija, masintikkija, kuduja, masinkuduja, tekstiilimaalija, viltija, rahvarõivameister. Tekstiilkäsitöö meister, tase 7 kutse taotlemisel tuleb tõendada järgnevad kompetentsid: kõigile on kohustuslikud kompetentsid B.2.1 - B.2.4 ja B.2.15 (läbiv kompetents) ning spetsialiseerumisega seotud kompetentside hulgast tuleb tõendada üks spetsialiseerumine järgmistest: kangakudumine, kompetents B.2.5, masinkudumine, kompetents B.2.6, tikkimine, kompetents B.2.7, masintikkimine, kompetents B.2.8, pitstehnikates esemete valmistamine, kompetents B.2.9, rahvarõivaste valmistamine, kompetents B.2.10, materjalide värvimine ja trükkimine, kompetents B.2.11, viltimine, kompetents B.2.12. Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.13 ja B.2.14. Tööprotsessi korraldamine 7 Käsitööalane ettevõtlus 7 Nõustamine ja juhendamine 7 Arendustegevus 7 Kutse taotlemisel tuleb tõendada üks spetsialiseerumine järgmistest: kangakudumine, kompetents B.2.5, masinkudumine, kompetents B.2.6, tikkimine, kompetents B.2.7, masintikkimine, kompetents B.2.8, pitstehnikates esemete valmistamine, kompetents B.2.9, rahvarõivaste valmistamine, kompetents B.2.10, materjalide värvimine ja trükkimine, kompetents B.2.11, viltimine, kompetents B.2.12. Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.13 ja B.2.14. Silmuskudumine 5 Heegeldamine 5 Tekstiilkäsitöö meister, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Tantsuspetsialist, tase 5 Dance specialist, level 5 7 Tantsuspetsialist III (versioon 1) Tantsuspetsialist III (versioon 2) Tantsuspetsialist III (versioon 3) Tantsuspetsialist, tase 5 (versioon 4) Tantsuspetsialist, tase 5 (versioon 5) Tantsuspetsialist, tase 5 (versioon 6) Tantsuspetsialist, tase 5 (versioon 8) Eesti rahvatants Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Tantsuspetsialist 28 2023-04-19 2023-04-19 2024-06-30 5 5 2653 Tantsijad ja koreograafid 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Kutsestandardis kasutatud terminid Digioskused Sille Kapper Tallinna Ülikool Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut Krõõt Kiviste Shate Tantsukool, Tartu Tantsuakadeemia Villiko Kruuse, Waf Managment OÜ Agne Kurrikoff-Herman Eesti Rahvatantsuansamblite Liit Raido Mägi Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia Silvia Purje Eesti Tantsuspordi Liit Erika Põlendik Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Anu Sööt Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit Anne Tamm-Kivimets Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit, MTÜ Just Tants Margus Toomla Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Tantsuspetsialist on loominguline töötaja, kes õpetamise ja/või tantsuloome kaudu väärtustab tantsu- ja kultuuritraditsiooni nii harrastuslikul kui professionaalsel tasemel. Töö sisuks on tantsuoskuste, kehalise teadlikkuse, eneseväljendus- ja sotsiaalsete oskuste arendamine. Tantsuspetsialist, tase 5 on vähema kogemusega ja võib vajada juhendamist. Kutsealal tegutsevad ka tantsuspetsialist, tase 6, kes tegutseb iseseisvalt, tal on erialane väljaõpe või pikaajaline (kompetentside kujunemiseks vajalik) töökogemus; tantsuspetsialist, tase 7, kes on valdkonna arendaja (nt koolitab, on mentoriks), teeb lavastusi, koreograafiaid, viib läbi valdkondlikke projekte; tantsuspetsialist, tase 8, kes on valdkonna eesvedaja, kogukonna looja, laiaulatusliku mõjuga valdkonna arendaja. A.2.1 Tantsuks sobiva keskkonna loomine 1. Füüsilise keskkonna tegevusteks ettevalmistamine. 2. Tantsulist tegevust toetava vaimse keskkonna loomine. A.2.2 Loome- ja õppeprotsessi juhtimine 1. Eesmärkide püstitamine. 2. Loome- ja õppeprotsessi kavandamine. 3. Osalejate füüsiliste ja vaimsete võimete ning tantsuoskuste arendamine. 4. Loome- ja õppeprotsessi läbiviimine. 5. Loome- ja õppeprotsessi tulemuse esitlemine. 6. Kokkuvõtete tegemine ja edasise tegevuse planeerimine. Eesti rahvatants A.2.3 Eesti rahvatants 1. Rahvatantsu põhisammude ja -liikumiste kasutamine. 2. Olulise repertuaariga kursisolek. 3. Erialase terminoloogia kasutamine. 4. Liikumise sidumine muusikaga. 5. Rahvatantsukollektiivi juhi assisteerimine. 6. Osalemine väljakutöös. 7. Rahvarõivaste kandmise väärtustamine. Tööaeg on paindlik, võib sisaldada töötamist puhkepäevadel ja pühade ajal. Töö on füüsilist ja vaimset pingutust nõudev, riskiteguriks on vigastuste oht. Töövahenditeks on tantsustiilist lähtuvalt sobivad jalanõud, riietus, rekvisiidid ja vahendid, muusikat mängiv seade või instrument ning infotehnoloogilised vahendid. Olulised on võimed ja iseloomuomadused, mis toetavad koostööd, inimese arengut ja loovust. Tantsuspetsialist, tase 5 on keskharidusega, kutsealane kompetentsus on omandatud töö käigus ning ta on läbinud erialase täienduskoolituse. Tantsuõpetaja, tantsukunstnik, tantsutreener, tantsuspetsialist, ballettmeister, koreograaf, tantsuringi juhendaja, tantsurühma juhendaja, liikumisjuht, repetiitor. Põhikutse tantsuspetsialist, tase 5 taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1, B.2.2 ja B.2.4 (läbiv kompetents). Spetsialiseerumisel eesti rahvatantsule tuleb tõendada kõik kompetentsid. Tantsuks sobiva keskkonna loomine 5 Loome- ja õppeprotsessi juhtimine 5 Spetsialiseerumisel eesti rahvatantsule tuleb tõendada kõik kompetentsid. Tantsuspetsialist, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Tantsuspetsialist, tase 6 Dance Specialist, EstQF Level 6 7 Tantsuspetsialist IV (versioon 1) Tantsuspetsialist IV (versioon 2) Tantsuspetsialist IV (versioon 3) Tantsuspetsialist, tase 6 (versioon 4) Tantsuspetsialist, tase 6 (versioon 5) Tantsuspetsialist, tase 6 (versioon 6) Tantsuspetsialist, tase 6 (versioon 8) Eesti rahvatants Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Tantsuspetsialist 28 2023-04-19 2023-04-19 2024-06-30 6 6 2653 Tantsijad ja koreograafid 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Kutsestandardis kasutatud terminid Digioskused Sille Kapper Tallinna Ülikool Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut Krõõt Kiviste Shate Tantsukool, Tartu Tantsuakadeemia Villiko Kruuse, Waf Managment OÜ Agne Kurrikoff-Herman Eesti Rahvatantsuansamblite Liit Raido Mägi Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia Silvia Purje Eesti Tantsuspordi Liit Erika Põlendik Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Anu Sööt Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit Anne Tamm-Kivimets Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit, MTÜ Just Tants Margus Toomla Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Tantsuspetsialist on loominguline töötaja, kes õpetamise ja/või tantsuloome kaudu väärtustab tantsu- ja kultuuritraditsiooni nii harrastuslikul kui professionaalsel tasemel. Töö sisuks on tantsuoskuste, kehalise teadlikkuse, eneseväljendus- ja sotsiaalsete oskuste arendamine. Tantsuspetsialist, tase 6 tegutseb iseseisvalt, tal on erialane väljaõpe või pikaajaline (kompetentside kujunemiseks vajalik) töökogemus. Kutsealal tegutsevad ka tantsuspetsialist, tase 5, kes on vähema kogemusega ja võib vajada juhendamist; tantsuspetsialist, tase 7, kes on valdkonna arendaja (nt koolitab, on mentoriks), teeb lavastusi, koreograafiaid, viib läbi valdkondlikke projekte; tantsuspetsialist, tase 8, kes on valdkonna eesvedaja, kogukonna looja, laiaulatusliku mõjuga valdkonna arendaja. A.2.1 Tantsuks sobiva keskkonna loomine 1. Füüsilise keskkonna tegevusteks ettevalmistamine. 2. Tantsulist tegevust toetava vaimse keskkonna loomine. A.2.2 Loome- ja õppeprotsessi juhtimine 1. Eesmärkide püstitamine. 2. Loome- ja õppeprotsessi kavandamine. 3. Osalejate füüsiliste ja vaimsete võimete ning tantsuoskuste arendamine. 4. Loome- ja õppeprotsessi läbiviimine. 5. Loome- ja õppeprotsessi tulemuse esitlemine. 6. Kokkuvõtete tegemine ja edasise tegevuse planeerimine. Eesti rahvatants A.2.3 Eesti rahvatants 1. Rahvatantsu põhisammude ja -liikumiste kasutamine. 2. Olulise repertuaariga kursisolek. 3. Erialase terminoloogia kasutamine. 4. Liikumise sidumine muusikaga. 5. Rahvatantsukollektiivi järjepidev juhtimine. 6. Väljakutöö. 7. Rahvarõivaste kandmise väärtustamine. A.2.4 Koreograafia loomine 1. Koreograafia idee leidmine. 2. Koreograafia elluviimine. A.2.5 Lavastamine 1. Visiooni loomine. 2. Erinevatest komponentidest terviku loomine. 3. Prooviprotsessi juhtimine. 4. Lõpptulemuse esitlemine. 5. Kokkuvõtete tegemine. A.2.6 Eestvedamine 1. Grupiprotsesside suunamine. 2. Projektijuhtimine. 3. Ressursside juhtimine. 4. Juhendamine. 5. Ideede algatamine ja elluviimine. 6. Inimeste kaasamine. Tööaeg on paindlik, võib sisaldada töötamist puhkepäevadel ja pühade ajal. Töö on füüsilist ja vaimset pingutust nõudev, riskiteguriks on vigastuste oht. Töövahenditeks on tantsustiilist lähtuvalt sobivad jalanõud, riietus, rekvisiidid ja vahendid, muusikat mängiv seade või instrument ning infotehnoloogilised vahendid. Olulised on võimed ja iseloomuomadused, mis toetavad koostööd, inimese arengut ja loovust. 6. taseme tantsuspetsialistil on erialane kõrgharidus või kompetentside kujunemiseks vajalik töökogemus või läbitud erialane täienduskoolitus. Tantsuõpetaja, tantsukunstnik, tantsutreener, tantsuspetsialist, ballettmeister, koreograaf, tantsuringi juhendaja, tantsurühma juhendaja, liikumisjuht, repetiitor. Põhikutse tantsuspetsialist, tase 6 taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1, B.2.2 ja B.2.7 (läbiv kompetents) ning vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.4 - B.2.6. Spetsialiseerumisel eesti rahvatantsule tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1, B.2.2 ja B.2.7 (läbiv kompetents), spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.3 ning vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.4 - B.2.6. Tantsuks sobiva keskkonna loomine 6 Loome- ja õppeprotsessi juhtimine 6 Spetsialiseerumisel eesti rahvatantsule tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1, B.2.2 ja B.2.7 (läbiv kompetents), spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.3 ning vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.4 - B.2.6. Kutse taotlemisel tuleb tõendada vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.4 - B.2.6. Koreograafia loomine 6 Lavastamine 7 Eestvedamine 7 Tantsuspetsialist, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Tantsuspetsialist, tase 7 Dance Specialist, EstQF Level 7 7 Tantsuspetsialist V (versioon 1) Tantsuspetsialist V (versioon 2) Tantsuspetsialist V (versioon 3) Tantsuspetsialist, tase 7 (versioon 4) Tantsuspetsialist, tase 7 (versioon 5) Tantsuspetsialist, tase 7 (versioon 6) Tantsuspetsialist, tase 7 (versioon 8) Eesti rahvatants Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Tantsuspetsialist 28 2023-04-19 2023-04-19 2024-06-30 7 7 2653 Tantsijad ja koreograafid 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Kutsestandardis kasutatud terminid Keelte oskustasemete kirjeldused Digioskused Sille Kapper Tallinna Ülikool Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut Krõõt Kiviste Shate Tantsukool, Tartu Tantsuakadeemia Villiko Kruuse, Waf Managment OÜ Agne Kurrikoff-Herman Eesti Rahvatantsuansamblite Liit Raido Mägi Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia Silvia Purje Eesti Tantsuspordi Liit Erika Põlendik Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Anu Sööt Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit Anne Tamm-Kivimets Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit, MTÜ Just Tants Margus Toomla Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Tantsuspetsialist on loominguline töötaja, kes õpetamise ja/või tantsuloome kaudu väärtustab tantsu- ja kultuuritraditsiooni nii harrastuslikul kui professionaalsel tasemel. Töö sisuks on tantsuoskuste, kehalise teadlikkuse, eneseväljendus- ja sotsiaalsete oskuste arendamine. Tantsuspetsialist, tase 7 on valdkonna arendaja (nt koolitab, on mentoriks), teeb lavastusi, koreograafiaid, viib läbi valdkondlikke projekte. Kutsealal tegutsevad ka tantsuspetsialist, tase 5, kes on vähema kogemusega ja võib vajada juhendamist, tantsuspetsialist, tase 6, kes tegutseb iseseisvalt, tal on erialane väljaõpe või pikaajaline (kompetentside kujunemiseks vajalik) töökogemus, tantsuspetsialist, tase 8, kes on valdkonna eesvedaja, kogukonna looja, laiaulatusliku mõjuga valdkonna arendaja. A.2.1 Tantsuks sobiva keskkonna loomine 1. Füüsilise keskkonna tegevusteks ettevalmistamine. 2. Tantsulist tegevust toetava vaimse keskkonna loomine. A.2.2 Loome- ja õppeprotsessi juhtimine 1. Eesmärkide püstitamine. 2. Loome- ja õppeprotsessi kavandamine. 3. Osalejate füüsiliste ja vaimsete võimete ning tantsuoskuste arendamine. 4. Loome- ja õppeprotsessi läbiviimine. 5. Loome- ja õppeprotsessi tulemuse esitlemine. 6. Kokkuvõtete tegemine ja edasise tegevuse planeerimine. A.2.3 Valdkonna arendamine 1. Mentorlus. 2. Meetodite mitmekesistamine. 3. Arendustegevused. Eesti rahvatants A.2.4 Eesti rahvatants 1. Rahvatantsu põhisammude ja -liikumiste kasutamine. 2. Olulise repertuaariga kursisolek. 3. Erialase terminoloogia kasutamine. 4. Liikumise sidumine muusikaga. 5. Väljakutöö. 6. Rahvarõivaste kandmise väärtustamine. A.2.5 Koreograafia loomine 1. Koreograafia idee leidmine. 2. Koreograafia elluviimine. A.2.6 Lavastamine 1. Visiooni loomine. 2. Erinevatest komponentidest terviku loomine. 3. Prooviprotsessi juhtimine. 4. Lõpptulemuse esitlemine. 5. Kokkuvõtete tegemine. A.2.7 Eestvedamine 1. Grupiprotsesside suunamine. 2. Projektijuhtimine. 3. Ressursside juhtimine. 4. Juhendamine. 5. Ideede algatamine ja elluviimine. 6. Inimeste kaasamine. Tööaeg on paindlik, võib sisaldada töötamist puhkepäevadel ja pühade ajal. Töö on füüsilist ja vaimset pingutust nõudev, riskiteguriks on vigastuste oht. Töövahenditeks on tantsustiilist lähtuvalt sobivad jalanõud, riietus, rekvisiidid ja vahendid, muusikat mängiv seade või instrument ning infotehnoloogilised vahendid. Olulised on võimed ja iseloomuomadused, mis toetavad koostööd, inimese arengut ja loovust. 7. taseme tantsuspetsialistil on kompetentside kujunemiseks vajalik töökogemus, tal on erialane kõrgharidus või läbitud erialane koolitus. Tantsuõpetaja, tantsukunstnik, tantsutreener, tantsuspetsialist, ballettmeister, koreograaf, tantsuringi juhendaja, tantsurühma juhendaja, liikumisjuht, repetiitor. Põhikutse tantsuspetsialist, tase 7 taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1 -B.2.3 ja B.2.8 (läbiv kompetents) ning vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.5 - B.2.7. Spetsialiseerumisel eesti rahvatantsule tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1 - B.2.3 ja B.2.8 (läbiv kompetents), spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.4 ning vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.5 - B.2.7. Tantsuks sobiva keskkonna loomine 7 Loome- ja õppeprotsessi juhtimine 7 Valdkonna arendamine 7 Spetsialiseerumisel eesti rahvatantsule tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1 - B.2.3 ja B.2.8 (läbiv kompetents), spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.4 ning vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.5 - B.2.7. Kutse taotlemisel tuleb tõendada vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.5 - B.2.7. Koreograafia loomine 7 Lavastamine 7 Eestvedamine 7 Tantsuspetsialist, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Tantsuspetsialist, tase 8 Dance specialist, level 8 4 Tantsuspetsialist, tase 8 (versioon 1) Tantsuspetsialist, tase 8 (versioon 2) Tantsuspetsialist, tase 8 (versioon 3) Tantsuspetsialist, tase 8 (versioon 5) Eesti rahvatants Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Tantsuspetsialist 28 2023-04-19 2023-04-19 2024-06-30 8 8 2653 Tantsijad ja koreograafid 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Kutsestandardis kasutatud terminid Keelte oskustasemete kirjeldused Digioskused Sille Kapper Tallinna Ülikool Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut Krõõt Kiviste Shate Tantsukool, Tartu Tantsuakadeemia Villiko Kruuse, Waf Managment OÜ Agne Kurrikoff-Herman Eesti Rahvatantsuansamblite Liit Raido Mägi Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia Silvia Purje Eesti Tantsuspordi Liit Erika Põlendik Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Anu Sööt Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit Anne Tamm-Kivimets Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit, MTÜ Just Tants Margus Toomla Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Tantsuspetsialist on loominguline töötaja, kes õpetamise ja/või tantsuloome kaudu väärtustab tantsu- ja kultuuritraditsiooni nii harrastuslikul kui professionaalsel tasemel. Töö sisuks on tantsuoskuste, kehalise teadlikkuse, eneseväljendus- ja sotsiaalsete oskuste arendamine. Tantsuspetsialist, tase 8 on valdkonna eestvedaja, kogukonna looja, laiaulatusliku mõjuga valdkonna arendaja. Kutsealal tegutsevad ka tantsuspetsialist, tase 5, kes on vähema kogemusega ja võib vajada juhendamist, tantsuspetsialist, tase 6, kes tegutseb iseseisvalt, tal on erialane väljaõpe või pikaajaline (kompetentside kujunemiseks vajalik) töökogemus, tantsuspetsialist, tase 7, kes on valdkonna arendaja (nt koolitab, on mentoriks), teeb lavastusi, koreograafiaid, viib läbi valdkondlikke projekte. A.2.1 Tantsuks sobiva keskkonna loomine 1. Füüsilise keskkonna tegevusteks ettevalmistamine. 2. Tantsulist tegevust toetava vaimse keskkonna loomine. A.2.2 Valdkonna arendamine 1. Mentorlus. 2. Meetodite mitmekesistamine. 3. Arendustegevused. Eesti rahvatants A.2.3 Eesti rahvatants 1. Rahvatantsu põhisammude ja -liikumiste kasutamine. 2. Olulise repertuaariga kursisolek. 3. Erialase terminoloogia kasutamine. 4. Liikumise sidumine muusikaga. 5. Väljakutöö. 6. Rahvarõivaste kandmise väärtustamine. A.2.4 Loome- ja õppeprotsessi juhtimine 1. Eesmärkide püstitamine. 2. Loome- ja õppeprotsessi kavandamine. 3. Osalejate füüsiliste ja vaimsete võimete ning tantsuoskuste arendamine. 4. Loome- ja õppeprotsessi läbiviimine. 5. Loome- ja õppeprotsessi tulemuse esitlemine. 6. Kokkuvõtete tegemine ja edasise tegevuse planeerimine. A.2.5 Koreograafia loomine 1. Koreograafia idee leidmine. 2. Koreograafia elluviimine. A.2.6 Lavastamine 1. Visiooni loomine. 2. Erinevatest komponentidest terviku loomine. 3. Prooviprotsessi juhtimine. 4. Lõpptulemuse esitlemine. 5. Kokkuvõtete tegemine. A.2.7 Eestvedamine 1. Grupiprotsesside suunamine. 2. Projektijuhtimine. 3. Ressursside juhtimine. 4. Juhendamine. 5. Ideede algatamine ja elluviimine. 6. Inimeste kaasamine. Tööaeg on paindlik, võib sisaldada töötamist puhkepäevadel ja pühade ajal. Töö on füüsilist ja vaimset pingutust nõudev, riskiteguriks on vigastuste oht. Töövahenditeks on tantsustiilist lähtuvalt sobivad jalanõud, riietus, rekvisiidid ja vahendid, muusikat mängiv seade või instrument ning infotehnoloogilised vahendid. Olulised on võimed ja iseloomuomadused, mis toetavad koostööd, inimese arengut ja loovust. 8. taseme tantsuspetsialistil on kompetentside kujunemiseks vajalik töökogemus, tal on erialane kõrgharidus või läbitud erialane koolitus. Tantsuõpetaja, tantsukunstnik, tantsutreener, tantsuspetsialist, ballettmeister, koreograaf, tantsuringi juhendaja, tantsurühma juhendaja, liikumisjuht, repetiitor. Põhikutse tantsuspetsialist, tase 8 taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1, B.2.2 ja B.2.8 (läbiv kompetents) ning vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.4 - B.2.7. Spetsialiseerumisel eesti rahvatantsule tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1, B.2.2 ja B.2.8 (läbiv kompetents), spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.3 ning vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.4 - B.2.7. Tantsuks sobiva keskkonna loomine 8 Valdkonna arendamine 8 Spetsialiseerumisel eesti rahvatantsule tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1, B.2.2 ja B.2.8 (läbiv kompetents), spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.3 ning vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.4 - B.2.7. Kutse taotlemisel tuleb tõendada vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.4 - B.2.7. Loome- ja õppeprotsessi juhtimine 8 Koreograafia loomine 8 Lavastamine 7 Eestvedamine 7 Tantsuspetsialist, tase 8 kutset läbiv kompetents 8 Taksaator, tase 4 Forestry Technician, EstQF Level 4 2 Metsatehnik, tase 4 (versioon 1) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Metsur 30 2023-04-27 2023-04-27 2028-04-26 4 4 3143 Metsandustehnikud 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Veiko Belials Luua Metsanduskool Rainer Laigu Riigimetsa Majandamise Keskus Jaan Laurikainen Jaagumetsa OÜ Tenek Mäekivi Marrek Puit OÜ Peeter Olesk Stora Enso Eesti AS Enn Pärt Keskkonnaagentuur Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Taksaator, tase 4 on spetsialist, kes inventeerib metsa ja koostab metsamajandamiskava. Taksaatorid töötavad metsakorralduse ja metsamajandusega tegelevates organisatsioonides (ettevõtted, riigiasutused, metsaühistud jne). Nad tunnevad hästi metsa kui ökosüsteemi ja metsa uuendamise, kasvatamise ja majandamise võtteid. Taksaator töötab töökohal üksi ja planeerib oma tööd ja tööaega ise. Töö eeldab suhtlemist klientidega. Ta vastutab kliendile antud soovituste asjakohasuse eest. Taksaatori töö toimub põhiliselt metsas ning on sõltuv nii ilmaoludest kui aastaajast. Metsas viibimine eeldab head füüsilist vastupidavust ja tervist. Peamised töövahendid on arvuti, nutiseade, sõiduk, metsa inventeerimise töövahendid (kõrgusmõõtja, juurdekasvupuur, talmeeter, relaskoop, mullapuur, klupp jt). A.2.1 Metsakorraldus 4. taseme taksaatorina töötavad inimesed, kes on kas läbinud erialase kutseõppe või omavad muud metsandusalast haridust, erialast töökogemust ning on läbinud erialase täienduskoolituse. Taksaator, metsa hindaja, metsatehnik. Taksaatori töös muutuvad järjest olulisemaks: 1. Säästva metsanduse põhimõtetega arvestamine (metsa ökoloogilised, majanduslikud, sotsiaalsed, sh kultuurilised väärtused) ja metsa ökohüvede mõistmine. 2. Teadmised efektiivsetest metsakasvatuse ja -majandamise viisidest kliimamuutuse tingimustes, sh metsa vastupanuvõime suurendamiseks keskkonnamõjude suhtes, nt ekstreemsete ilmastikuolude ja -nähtuste või metsakahjurite levikuga seoses. 3. Kaugseire ja teiste metsainventeerimise tehnoloogiate kasutamise oskused. 4. Suhtlemisoskused, sh avaliku esinemise oskused. Taksaator, tase 4 kutse saamiseks tuleb tõendada üldoskused B.2 ja kohustuslik kompetents B.3.1. Metsakorraldus 4 Metsamajanduse spetsialist, tase 5 Forestry Specialist, EstQF Level 5 9 Metsamajanduse spetsialist, tase 5 (versioon 8) Metsanduse spetsialist, tase 5 (versioon 5) Metsanduse spetsialist, tase 5 (versioon 6) Metsanduse spetsialist, tase 5 (versioon 7) Metsandustehnik IV (versioon 1) Metsandustehnik IV (versioon 2) Metsandustehnik IV (versioon 3) Metsandustehnik IV (versioon 4) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Metsandustehnik 30 2023-04-27 2023-04-27 2028-04-26 5 5 3143 Metsandustehnikud 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Veiko Belials Luua Metsanduskool Rainer Laigu Riigimetsa Majandamise Keskus Jaan Laurikainen Jaagumetsa OÜ Tenek Mäekivi Marrek Puit OÜ Peeter Olesk Stora Enso Eesti AS Enn Pärt Keskkonnaagentuur Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Metsamajanduse spetsialist, tase 5 on spetsialist, kes planeerib ja korraldab metsamajanduslikke töid ning kontrollib tehtud tööde kvaliteeti. Tema tööülesannete hulka käib nii metsakasvatamise kui puiduvarumise ja puidu veo korraldamine. Metsamajanduse spetsialistid töötavad metsamajanduse ja puidu varumisega tegelevates organisatsioonides (ettevõtted, riigiasutused, metsaühistud jne). Nad tunnevad hästi metsa kui ökosüsteemi ja oskavad majandada metsi säästlikult ja heaperemehelikult. Metsamajanduse spetsialist töötab meeskonnas, planeerib ja korraldab enda ja meeskonna tööd ning tööaega. Ta suhtleb oma töös tihedalt meeskonna liikmetega, klientide ja partneritega. Metsamajanduse spetsialisti töö toimub nii kontoris kui välitingimustes ning sisaldab olenevalt hooajast erinevaid ülesandeid. Metsas viibimine eeldab head füüsilist vastupidavust ja tervist. Peamised töövahendid on arvuti, nutiseade, sõiduk. A.2.1 Metsamajanduslike tööde planeerimine ja korraldamine 5. taseme metsamajanduse spetsialistina töötavad inimesed, kes on kas läbinud erialase kutseõppe või kellel on vähemalt keskharidus, erialane töökogemus ning läbitud erialane täienduskoolitus. Metsatööde juht, metsameister, metsnik, praaker, metsakasvataja, puidulogistik, metsaülem. Metsamajanduse spetsialistide töös muutuvad järjest olulisemaks: 1. Säästva metsanduse põhimõtetega arvestamine (metsa ökoloogilised, majanduslikud, sotsiaalsed, sh kultuurilised väärtused) ja metsa ökohüvede mõistmine. 2. Teadmised efektiivsetest metsakasvatuse ja -majandamise viisidest kliimamuutuse tingimustes, sh metsa vastupanuvõime suurendamiseks keskkonnamõjude suhtes, nt ekstreemsete ilmastikuolude ja -nähtuste või metsakahjurite levikuga seoses. 3. Täppismetsanduse arenguga seoses suureneb metsakasvu protsessi jälgimine ja analüüsimine ning kasvab sellega seotud oskuste vajadus, sh kaugseireandmete kasutamine ja analüüs ning geoinfosüsteemide kasutamine. 4. Suhtlemisoskused, sh avaliku esinemise ja konfliktilahendamise oskused. Metsamajanduse spetsialist, tase 5 kutse saamiseks tuleb tõendada üldoskused B.2 ja kohustuslik kompetents B.3.1. Metsamajanduslike tööde planeerimine ja korraldamine 5 Tisler, tase 4 Cabinetmaker, level 4 9 Tisler II (versioon 1) Tisler II (versioon 2) Tisler II (versioon 3) Tisler II (versioon 4) Tisler, tase 4 (versioon 10) Tisler, tase 4 (versioon 11) Tisler, tase 4 (versioon 5) Tisler, tase 4 (versioon 6) Tisler, tase 4 (versioon 7) Tisler, tase 4 (versioon 8) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Mööbli tootmine Tisler 30 2023-04-27 2023-04-27 2023-11-29 4 4 7522 Tislerid jms töölised 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 31 Mööblitootmine Digipädevuste enesehindamise skaala Kutsealased terminid Robert Pajussaar Kalla Mööbel OÜ Tenno Teder Standard AS Margus Proos Kose Vesi OÜ Rene Serg Haapsalu Uksetehas AS Zigmontas Strepaitis EVO PRO OÜ Aulika Riisenberg SA Innove Arvi Lokk Võrumaa Kutsehariduskeskus Sulev Kiivit Tartu Kutsehariduskeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Tisler on oskustööline, kes töötab enamasti mööblitööstuse ja puidutöötlemise ettevõtetes valmistades puidust ja puidupõhistest materjalidest mööblit ja puittooteid (nt uksi, aknaid, treppe jne). Tisler, tase 4 töötab töökorraldusest lähtuvalt kas iseseisvalt või meeskonnas ning teostab erinevaid tööoperatsioone, kasutades selleks mitmesuguseid puidu töötlemise, viimistlemise, monteerimise ja paigaldamise võtteid ja vahendeid. Ta korraldab oma tööd ning planeerib tööaega ja materjale aja- ja kuluefektiivselt. A.2.1 Ettevalmistustööd puidu või puidupõhistest materjalidest toodete valmistamiseks 1. Toote tehnilise dokumentatsiooni koostamine 2. Nõuetekohase töökoha korraldamine 3. Ohutusnõuete järgimine 4. Toorikute, detailide ja abivahendite ettevalmistamine ja kontrollimine 5. Töövahendite valimine ja ettevalmistamine A.2.2 Puidu ja puidupõhiste materjalide mehaaniline ja lõiketöötlemine tööpinkidel 1. Tööpingi korrasoleku kontrollimine 2. Tööpingi seadistamine tööks 3. Puidust või puidupõhisest materjalist tooriku, detaili või toote valmistamine 4. Kvaliteedi kontrollimine A.2.3 Toorikute, detailide või toodete lõiketöötlemine käsitööriistadega, sh suruõhu- ja elektriliste käsitööriistadega 1. Käsitööriistade valimine ja ettevalmistamine tööks 2. Mõõtmine, märkimine ning šabloonide ja konduktorite kasutamine 3. Puidu või puidupõhise materjali lõiketöötlemine 4. Kvaliteedi kontrollimine A.2.4 Puidu ja puidupõhistest materjalidest detailide ja toodete viimistlemine 1. Viimistletava pinna ettevalmistamine 2. Detaili või toote viimistlemine 3. Viimistluse kvaliteedi hindamine A.2.5 Mööbli ja puittoodete montaaž ja paigaldamine 1. Detailide ja furnituuride komplekteerimine 2. Toote monteerimine 3. Toote pakendamine transportimiseks 4. Toote paigaldamine objektil 5. Kvaliteedi hindamine Tisler töötab peamiselt siseruumides. Töö on vaheldusrikas. Töökeskkond võib olla mürarohke, selles võib esineda puidutolmu ja keemilisi ained ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja –vahendeid. Tisleri põhilisteks töövahenditeks on puidutöötlemispingid ja elektrilised, pneumaatilised ning muud käsitööriistad, lihtsamad liimimise, pealistamise ja viimistlemise seadmed. Tisleri töö on käeline, seega on olulised liigutuste ratsionaalsus, kiirus ja täpsus. Tisleri töös tuleb kasuks loovus ja ruumiline kujutlusvõime. Tislerina töötavad tavapäraselt inimesed, kelle kutsealane kompetentsus on omandatud kutseõppeasutuses või praktilise töökogemuse või täiendusõppe käigus. Tisler, mööblitisler Tisler, tase 4 kutse saamiseks tuleb tõendada kohustuslikud (B.2.1 – B.2.5) ja kutset läbivad kompetentsid (B.2.6). Ettevalmistustööd puit- või puidupõhistest materjalidest toodete valmistamiseks 4 Puit- ja puidupõhiste materjalide mehaaniline ja lõiketöötlemine tööpinkidel 4 Toorikute, detailide või toodete lõiketöötlemine käsitööriistadega, sh suruõhu- ja elektriliste käsitööriistadega 4 Puit- ja puidupõhistest materjalidest detailide ja toodete viimistlemine 4 Mööbli ja puittoodete montaaž ja paigaldamine 4 Tisler, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Pehme mööbli valmistaja, tase 4 Upholsterer, level 4 8 Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 4) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 5) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 6) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 7) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 9) Pehme mööbli valmistaja, tase 5 (versioon 4) Sadulsepp I (versioon 1) Sadulsepp I (versioon 2) Sadulsepp I (versioon 3) Sadulsepp II (versioon 1) Sadulsepp II (versioon 2) Sadulsepp II (versioon 3) Sadulsepp III (versioon 1) Sadulsepp III (versioon 2) Sadulsepp III (versioon 3) Sadulsepp-restauraator IV (versioon 1) Sadulsepp-restauraator IV (versioon 2) Sadulsepp-restauraator IV (versioon 3) Pehme mööbli alus- ja pealistusmaterjalide lõikaja ja õmbleja, tase 4 Pehme mööbli karkassi koostaja, tase 3 Pehme mööbli karkassi polsterdaja ja pealistaja, tase 4 Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Mööbli tootmine Sadulsepp 30 2023-04-27 2023-04-27 2023-11-29 4 4 7534 Polsterdajad jms töölised 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 31 Mööblitootmine Digipädevuste enesehindamise skaala Aulika Riisenberg SA Innove Jüri Minjajev Eesti Mööblitootjate Liit Mati Konsa OÜ Ermatiko Raimo Jõgi AS Tempest Udo Lätt AS Fleming Taimi Hillak, ekspert AS Antsla Inno Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Pehme mööbli valmistaja, tase 4 on oskustöötaja, kes valmistab esteetilise välimusega kvaliteetset pehmet mööblit kogu tootmisprotsessi ulatuses enamasti suurtööstuses. Tema peamisteks tööülesanneteks on karkassi koostamine, pehmendus- ja alusmaterjalide lõikamine, pehmendus- ja alusmaterjalide pealistamine (liimimine), pealistusmaterjalide (kangas või nahk) lõikamine, mööblikatete (keedrid, lukud, tepingud jm) õmblemine, karkassi polsterdamine ja toote või toote osade monteerimine ja pakkimine. A.2.1 Karkassi koostamine 1. Detailide komplekteerimine erinevatest materjalidest 2. Karkassi monteerimine A.2.2 Pehmendus- ja alusmaterjalide lõikamine 1. Pehmendus- ja alusmaterjalide töölauale paigutamine 2. Lõikekaardi koostamine ja märgistamine 3. Detailide lõikamine 4. Lõigatud detailide komplekteerimine liimijale A.2.3 Pehmendus- ja alusmaterjalide pealistamine (liimimine) 1. Karkassi komplekteerimine vajalike detailidega 2. Detailide liimimine vastavalt tehnoloogia kaartidele A.2.4 Pealistusmaterjalide (kangas või nahk) lõikamine 1. Kanga töölauale ladustamine 2. Lõikekaardi koostamine kangale või nahale ja märgistamine 3. Detailide lõikamine 4. Lõigatud detailide komplekteerimine õmblejale A.2.5 Mööblikatete (keedrid, lukud, tepingud jm) õmblemine 1. Mööblikatte komplekteerimine vajalike detailidega 2. Õmblusmasina ettevalmistamine ja seadistamine 3. Mööblikatte õmblemine kasutades erinevaid tehnikaid A.2.6 Karkassi polsterdamine 1. Liimitud karkassi polsterdamine 2. Selja- ja istmepatjade toppimine lukustatavasse kattesse 3. Nööpide ja pilastrite paigaldamine A.2.7 Toote või toote osade monteerimine ja pakkimine 1. Kinnituskonksude, "stopperite" ja mehhanismide paigaldamine 2. Valmis toote osade (käetugede, seljatugede, istmete ja jalgade) paigaldamine või monteerimine 3. Toote või toote osade pakkimine Pehme mööbli valmistaja, tase 4 kutse sisaldab osakutseid: 1) Pehme mööbli karkassi koostaja, tase 3, mis koosneb tööosast A.2.1. 2) Pehme mööbli alus- ja pealistusmaterjalide lõikaja ja õmbleja, tase 4, mis koosneb tööosadest A.2.2, A.2.4 ja A.2.5. 3) Pehme mööbli karkassi polsterdaja ja pealistaja, tase 4, mis koosneb tööosadest A.2.3, A.2.6 ja A.2.7. Pehme mööbli valmistaja töökeskkond eri tööprotsessides, nt liimimine ja karkassi koostamine, võib olla tervist kahjustav. Ta puutub oma töös kokku tolmu ja erinevate materjalidega, mis võivad põhjustada allergiat. Töö võib olla füüsilist pingutust nõudev. Pehme mööbli valmistaja põhilisteks töövahenditeks on valdavalt elektrilised ja pneumaatilised käsitööriistad ning õmblusmasinad ja tööpingid. Töötamine pehme mööbli valmistajana eeldab ruumilist kujutlusvõimet, loomingulisust, võimet töötada meeskonnas ning rutiinitaluvust ja täpsust. 4. taseme pehme mööbli valmistajatena töötavad tavapäraselt inimesed, kellel on kutseoskused omandatud praktilise töö käigus või kutseõppeasutuses. Sadulsepp, polsterdaja, pehme mööbli valmistaja Pehme mööbli valmistaja, tase 4 kutsestandard koosneb 7 kutsespetsiifilisest (B.2.1-B.2.7) ja kutset läbivast kompetentsist (B.2.8) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 tervikkutse saamiseks on vajalik kõikide kompetentside (B.2.1-B.2.8) tõendamine. Pehme mööbli valmistaja kutset on võimalik tõendada osade kaupa: a) Pehme mööbli karkassi koostaja, tase 4 osakutse saamiseks tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 ja B.2.8. b) Pehme mööbli alus- ja pealistusmaterjalide lõikaja ja õmbleja, tase 4 osakutse saamiseks tuleb tõendada kompetentsid B.2.2, B.2.4, B.2.5 ja B.2.8. c) Pehme mööbli karkassi polsterdaja ja pealistaja, tase 4 osakutse saamiseks tuleb tõendada kompetentsid B.2.3, B.2.6, B.2.7 ja B.2.8. Karkassi koostamine 4 Pehmendus- ja alusmaterjalide lõikamine 3 Pehmendus- ja alusmaterjalide pealistamine (liimimine) 4 Pealistusmaterjalide (kangas või nahk) lõikamine 4 Mööblikatete (keedrid, lukud, tepingud jm) õmblemine 4 Karkassi polsterdamine 4 Toote või toote osade monteerimine ja pakkimine 3 Pehme mööbli valmistaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 CNC puidutöötlemiskeskuse operaator, tase 4 CNC Wood Machine Operator, level 4 7 CNC puidutöötlemiskeskuse operaator, tase 4 (versioon 6) CNC puidutöötlemiskeskuse operaator, tase 4 (versioon 8) CNC töötlemiskeskuse operaator, tase 4 (versioon 4) CNC töötlemiskeskuse operaator, tase 4 (versioon 5) Puidutöötlemise CNC masina operaator I (versioon 1) Puidutöötlemise CNC masina operaator I (versioon 2) Puidutöötlemise CNC masina operaator I (versioon 3) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puidutöötlemine CNC töötlemiskeskuse operaator 30 2023-04-27 2023-04-27 2023-11-29 4 4 7523 Puidutöötluspinkide seadistajad ja operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 16 Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine Digipädevuste enesehindamise skaala Kutsestandardis kasutatud terminid Robert Pajussaar Kalla Mööbel OÜ Margus Proos Kose Vesi OÜ Rene Serg Haapsalu Uksetehas AS Zigmontas Strepaitis EVO PRO OÜ Tenno Teder Standard AS Aulika Riisenberg SA Innove Arvi Lokk Võrumaa Kutsehariduskeskus Sulev Kiivit Tartu Kutsehariduskeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. CNC puidutöötlemiskeskuse operaator, tase 4 on oskustöötaja, kes töötab mööblitööstuse või puidutöötlemise ettevõtetes. Tema töö eesmärgiks on puidust või puidupõhistest materjalidest toorikute töötlemine CNC puidutöötlemiskeskusel. Ta tunneb oma töös kasutatava puidutöötlemiskeskuse ehitust ja tööpõhimõtteid, kasutatavate puit- ja puidupõhiste materjalide omadusi ning järgib toodete kvaliteedile kehtestatud nõudeid. 4. taseme CNC puidutöötlemiskeskuse operaator juhindub oma töös etteantud tööülesandest ja tehnilisest dokumentatsioonist ning vastutab oma töö kvaliteetse tulemuse eest. Selle taseme CNC puidutöötlemiskeskuse operaator võtab iseseisvalt vastu otsuseid töö käigus tekkinud probleemide ja olukordade lahendamiseks. A.2.1 Töökoha ettevalmistamine ja CNC puidutöötlemiskeskuse seadistamine 1. Tehnilise dokumentatsiooniga tutvumine 2. Nõuetekohase töökoha korraldamine 3. Tööks vajalike materjalide ja abivahendite organiseerimine 4. CNC puidutöötlemiskeskuse korrasoleku kontrollimine 5. Lõikeriistade ja agregaatide kontrollimine 6. CNC puidutöötlemiskeskuse seadistamine A.2.2 CNC puidutöötlemiskeskuse juhtprogrammi seadistamine või koostamine 1. Olemasoleva juhtprogrammi käivitamine 2. Olemasoleva juhtprogrammi korrigeerimine 3. Uue juhtprogrammi koostamine A.2.3 Puidu ja puidupõhise materjali töötlemine CNC puidutöötlemiskeskustel 1. Puidust või puidupõhisest materjalist detaili valmistamine 2. Kvaliteedi kontrollimine 3. Detailide ladustamine A.2.4 CNC puidutöötlemiskeskuse hooldamine 1. CNC puidutöötlemiskeskuse veateadete eristamine ja reageerimine 2. CNC puidutöötlemiskeskuse sisse- ja väljalülitamine 3. CNC puidutöötlemiskeskuse korrastamine ja puhastamine 4. CNC puidutöötlemiskeskuse hooldamine CNC puidutöötlemiskeskuse operaatori tööaeg võib sõltuvalt tööandjast olla vahetustega, töögraafiku alusel. Töötempo võib periooditi olla kiire ja pingeline. Töökeskkond asub siseruumides. Töökeskkond on mürarikas ja puidutolmune. Töökeskkonnaohutuse nõuete eiramine võib põhjustada tööõnnetuse või võimaliku püsiva tervisekahjustuse või kutsehaigestumise. CNC puidutöötlemiskeskus, mõõtevahendid (nihik, mõõdulint jne) Kutsealal töötamine eeldab matemaatilis-loogilist võimekust ja analüüsioskust, ruumilist kujutlusvõimet, koordinatsiooni ning füüsilist vastupidavust, tehnilist taiplikkust, täpsust ja vastutustunnet. Kõrgendatud ja pidev tähelepanu töö protsessi jälgimisele eeldab vaimset pingetaluvust. 4. taseme CNC puidutöötlemiskeskuse operaatorina töötaval inimesel on erialane kutseharidus või ta on oma erialased oskused omandanud praktilise töökogemuse ja/või täienduskoolituse käigus. Pingijuht, pingioperaator, CNC pingi operaator CNC puidupingioperaator, tase 4 kutse saamiseks tuleb tõendada kompetentsid (B.2.1 – B.2.4) ja kutset läbiv kompetents (B.2.5). Töökoha ettevalmistamine ja CNC puidutöötlemiskeskuse seadistamine 4 CNC puidutöötlemiskeskuse tööprogrammi seadistamine või koostamine 4 Puidu ja puidupõhise materjali töötlemine CNC puidutöötlemiskeskustel 4 CNC puidutöötlemiskeskuse hooldamine 4 CNC puidutöötlemiskeskuse operaator, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 IT juht, tase 7 IT manager, EstQF Level 7 7 Infotehnoloogia juht V (versioon 1) Infotehnoloogia juht V (versioon 2) Infotehnoloogia juht V (versioon 3) Infotehnoloogia juht V (versioon 4) IT juht, tase 7 (versioon 5) IT juht, tase 7 (versioon 6) IT-juht, tase 7 (versioon 8) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA IT süsteemid ja teenused IT spetsialist 23 2023-05-10 2023-05-10 2024-03-27 7 7 1330 IKT-juhid 0611 Arvutikasutus 62 Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused Keelte oskustasemete kirjeldused Mikk Saaretalu Telia Eesti AS Peeter Normak Tallinna Ülikool Heiki Tähis Atea AS Enn Õunapuu Tallinna Tehnikaülikool Jaan Oruaas Focus IT OÜ Ants Sild BCS Koolituse AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. IT-juhi töö eesmärgiks on organisatsiooni tegevust ning eesmärke toetava info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) strateegia väljatöötamine ja elluviimine. Eesmärgi saavutamiseks juhib IT-juht konkurentsivõimet tagavate ja toetavate IKT-lahenduste loomist, juurutamist ja haldamist pidevalt muutuvas kõrge konkurentsiga keskkonnas. Ta vastutab organisatsiooni IKT-strateegia ja äristrateegia kooskõla, IKT-eelarve koostamise ja järgimise, ressursi efektiivse kasutamise, infosüsteemi talitluspidevuse, informatsiooni terviklikkuse, ajakohasuse ja turbe eest. IT-juht on oma valdkonna eestvedajaks, juhib organisatsiooni IKT-meeskonda ja on tihedas koostöös organisatsiooni juhtkonnaga. Ta töötab kiiresti arenevas tegevusvaldkonnas, suheldes tihedalt organisatsiooni sise- ja välispartneritega, toetamaks organisatsiooni jätkusuutlikku arengut. IT-juhi kutse kirjeldamise aluseks on Euroopa IKT-kompetentside raamistik (e-CF), mis määratleb kokku 40 e-CF-põhikompetentsi ja jaotab need viie IKT-äriprotsessi-valdkonna vahel. 40 e-CF põhikompetentsi on leitavad veebilehel www.ecompetences.eu. A.2.1 Infosüsteemi ja äristrateegia kooskõlastamine (e-CF kompetents A.1) A.2.2 IT valitsemine/juhtimine (e-CF kompetents E.9) A.2.3 Suhete juhtimine (e-CF kompetents E.4) A.2.4 Äriplaani väljatöötamine (e-CF kompetents A.3) A.2.5 Tehnoloogia arengu jälgimine ja innovatsioon (e-CF kompetentsid A.7 jaA.9) A.2.6 IKT-protsessi täiustamine (e-CF kompetents E.5) A.2.7 Ärimuudatuste juhtimine (e-CF kompetents E.7) A.2.8 Arhitektuuri projekteerimine (e-CF kompetents A.5) A.2.9 Riskijuhtimine (e-CF kompetents E.3) A.2.10 Infoturbestrateegia väljatöötamine ja haldamine (e-CF kompetentsid E.8 ja D.1) A.2.11 Personaliarendus (e-CF kompetents D.9) A.2.12 Hankimine (e-CF kompetents D.4) A.2.13 Informatsiooni ja oskusteabe haldamine (e-CF kompetents D.10) A.2.14 Projektijuhtimine ja -portfelli haldamine (e-CF kompetents E.2) IT-juhi töökeskkonnaks on tavapäraselt bürooruumid. Töökeskkonna eripäraks on vajadusel töötamine eriotstarbega ruumides näiteks serveriruum jm. IT-juhi põhilisteks töövahenditeks on enamlevinud bürootöötarkvara, grupitöötarkvara, bürootehnika ja -tarbed ning asjakohased tarkvara tööriistad juhtimiseks. IT-juhi töö eeldab koostöö- ja suhtlemisvalmidust, arengule orienteeritust, pingetaluvust, analüüsi- ja sünteesivõimet ning otsustus- ja vastutusvõimet. Tavapäraselt töötavad IT-juhtidena inimesed, kellel on kõrgharidus ning vähemalt 3-aastane juhtimisalane ja 5-aastane IKT-alane töökogemus. IKT-juht, IT-juht, infotehnoloogia juht, tehnoloogiajuht, IT-osakonna juhataja, tehnoloogiadirektor, IT-direktor, innovatsioonijuht. IT-juhi kutse koosneb kohustuslikest kompetentsidest B.2.1-B.2.14 ja läbivast kompetentsist B.2.15. Infosüsteemi ja äristrateegia kooskõlastamine (e-CF kompetents A.1) 7 IT valitsemine/juhtimine (e-CF kompetents E.9) 7 Suhete juhtimine (e-CF kompetents E.4) 7 Äriplaani väljatöötamine (e-CF kompetents A.3) 7 Tehnoloogia arengu jälgimine ja innovatsioon (e-CF kompetentsid A.7 ja A.9) 7 IKT-protsessi täiustamine (e-CF kompetents E.5) 7 Ärimuudatuste juhtimine (e-CF kompetents E.7) 7 Arhitektuuri projekteerimine (e-CF kompetents A.5) 7 Riskijuhtimine (e-CF kompetents E.3) 7 Infoturbestrateegia väljatöötamine ja haldamine (e-CF kompetentsid E.8 ja D.1) 7 Personaliarendus (e-CF kompetents D.9) 7 Hankimine (e-CF kompetents D.4) 7 Informatsiooni ja oskusteabe haldamine (e-CF kompetents D.10) 7 Projektijuhtimine ja -portfelli haldamine (e-CF kompetents E.2) 7 IT juht, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Telekommunikatsiooni tehnik, tase 4 Telecommunication Technician, EstQF Level 4 4 Telekommunikatsiooni nooremspetsialist, tase 4 (versioon 1) Telekommunikatsiooni nooremspetsialist, tase 4 (versioon 2) Telekommunikatsiooni tehnik, tase 4 (versioon 3) Telekommunikatsiooni tehnik, tase 4 (versioon 5) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Telekommunikatsioon Telekommunikatsiooni spetsialist 23 2023-05-10 2023-05-10 2023-11-01 4 4 3522 Telekommunikatsioonitehnikud 0612 Andmebaaside ja võrgu disain ning haldus 61 Telekommunikatsioon Keelte oskustasemete kirjeldused Joonas Heiter Elisa Eesti AS, taristu valdkonna juht Laur Lemendik Riigi Infokommunikatsiooni SA, juhataja Milko Milatškov Eesti Elektroonikatööstuse Liit Andres Ojalill Tallinna Polütehnikum, IT ja elektroonika kompetentsijuht Hele Tammenurm Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Telia Eesti AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Telekommunikatsiooni tehniku töö on telekommunikatsiooniteenuste tarnimine, rikete lahendamine ja kasutajatoe pakkumine. Tema põhilisteks tööülesanneteks on võrgukomponentide paigaldamine, seadistamine ning hooldamine, rikete tuvastamine ja kõrvaldamine ning klientide nõustamine. Telekommunikatsiooni kutsealal on ka Telekommunikatsiooni vanemtehnik, tase 5 kutsestandard. A.2.1 Võrkude opereerimine 1. Võrgukomponentide paigaldamine. 2. Seadistamine ja ühendamine. 3. Rikete tuvastamine ja kõrvaldamine. 4. Võrguparameetrite mõõtmine. 5. Tarkvarauuendamine. 6. Dokumenteerimine. 7. Võrgu toimimise seiramine. A.2.2 Kasutajatugi 1. Intsidentside lahendamine. 2. Lõppkasutaja nõustamine. Telekommunikatsiooni tehniku töökeskkond on seotud kõrgendatud elektriohuga ning raadio- ja laserkiirgusohuga; vajadusel tuleb töötada välitingimustes ja kõrgustes. Ta täidab tööülesandeid erisuguses ja vahelduvas töökeskkonnas, töö on liikuva iseloomuga. Töö võib nõuda füüsilist pingutust. Tööaja hulka võib kuuluda öötöö. Telekommunikatsiooni tehniku põhilisteks töövahenditeks on mõõteseadmed ja -vahendid, infotehnoloogiline riist- ja tarkvara, tööriistad, kaitsevahendid. Telekommunikatsiooni tehniku töö eeldab analüütilist mõtlemist, matemaatilist võimekust, koostöövõimet, arenenud vastutustunnet ja õppimisvalmidust. Telekommunikatsiooni tehnikuna töötavad tavapäraselt inimesed, kellel on vähemalt keskharidus. Telekommunikatsiooni tehnik, sidetehnik, tehnik. Kutse saamiseks tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1 ja B.2.2. ning kutset läbiv kompetents B.2.3. Võrkude opereerimine 4 Kasutajatugi 4 Telekommunikatsiooni tehniku kutset läbiv kompetents 4 Telekommunikatsiooni vanemtehnik, tase 5 Senior Telecommunication Technician, EstQF Level 5 6 Telekommunikatsiooni spetsialist, tase 5 (versioon 3) Telekommunikatsiooni spetsialist, tase 5 (versioon 4) Telekommunikatsiooni vanemtehnik, tase 5 (versioon 5) Telekommunikatsiooni vanemtehnik, tase 5 (versioon 7) Telekommunikatsioonitehnik III (versioon 1) Telekommunikatsioonitehnik III (versioon 2) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Telekommunikatsioon Telekommunikatsiooni spetsialist 23 2023-05-10 2023-05-10 2023-11-01 5 5 3522 Telekommunikatsioonitehnikud 0612 Andmebaaside ja võrgu disain ning haldus 61 Telekommunikatsioon Keelte oskustasemete kirjeldused Joonas Heiter Elisa Eesti AS, taristu valdkonna juht Laur Lemendik Riigi Infokommunikatsiooni SA, juhataja Milko Milatškov Eesti Elektroonikatööstuse Liit Andres Ojalill Tallinna Polütehnikum, IT ja elektroonika kompetentsijuht Hele Tammenurm Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Telia Eesti AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Telekommunikatsiooni tehniku töö on telekommunikatsiooniteenuste tarnimine, rikete lahendamine ja kasutajatoe pakkumine. Tema põhilisteks tööülesanneteks on võrgukomponentide paigaldamine, seadistamine ning hooldamine, rikete tuvastamine ja kõrvaldamine ning klientide nõustamine. Ta korraldab meeskonna tööd ja osaleb ettevõtte arendus- ja haldustegevuste korraldamises. Telekommunikatsiooni kutsealal on ka Telekommunikatsiooni tehnik, tase 4 kutsestandard. A.2.1 Võrkude opereerimine 1. Võrgukomponentide paigaldamine. 2. Seadistamine ja ühendamine. 3. Rikete tuvastamine ja kõrvaldamine. 4. Võrguparameetrite mõõtmine. 5. Tarkvarauuendamine. 6. Dokumenteerimine. 7. Võrgu toimimise seiramine. A.2.2 Kasutajatugi 1. Intsidentside lahendamine. 2. Lõppkasutaja nõustamine. A.2.3 Töö korraldamine 1. Töö analüüsimine ja muudatuste elluviimine. 2. Töö koordineerimine ja koolitusvajaduse kaardistamine. 3. Töövahendite nõuetele vastavuse haldamine. 4. Hankeprotsessis ja müügipakkumiste koostamisel osalemine. 5. Alltöövõtjate töö koordineerimine. 6. Riskianalüüsi läbiviimisel osalemine. Telekommunikatsiooni vanemtehniku töökeskkond on seotud kõrgendatud elektriohuga ning raadio- ja laserkiirgusohuga; vajadusel tuleb töötada välitingimustes ja kõrgustes. Ta täidab tööülesandeid erisuguses ja vahelduvas töökeskkonnas, töö on liikuva iseloomuga. Töö võib nõuda füüsilist pingutust. Tööaja hulka võib kuuluda öötöö. Telekommunikatsiooni vanemtehniku põhilisteks töövahenditeks on mõõteseadmed ja -vahendid, infotehnoloogiline riist- ja tarkvara, tööriistad, kaitsevahendid. Telekommunikatsiooni vanemtehniku töö eeldab analüütilist mõtlemist, matemaatilist võimekust, koostöövõimet, arenenud vastutustunnet ja õppimisvalmidust. Telekommunikatsiooni vanemtehnikuna töötavad tavapäraselt inimesed, kellel on vähemalt keskharidus. Telekommunikatsiooni vanemtehnik. Kutse saamiseks tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1- B.2.3. ning kutset läbiv kompetents B.2.4. Võrkude opereerimine 5 Kasutajatugi 5 Töö korraldamine 5 Telekommunikatsiooni tehniku kutset läbiv kompetents 4 Raudteeveeremi mehaanik, tase 3 Rolling-stock mechanical engineer, level 3 3 Raudteeveeremi mehaanik, tase 3 (versioon 1) Raudteeveeremi mehaanik, tase 3 (versioon 2) Raudteeveeremi mehaanik, tase 3 (versioon 4) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudteeveeremi mehaanik 26 2023-06-11 2023-06-11 2024-11-06 3 3 7231 Mootorsõidukimehaanikud ja -lukksepad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Anto Looken SA Raudteekutsed Indrek Rästep Leonhard Weiss RTE AS Ljudmilla Knjazeva AS EVR Cargo Mati Lõhmus AS Eesti Raudtee Viktor Tkatšov AS Eesti Raudtee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Raudteeveeremi mehaanik, tase 3 tööks on raudtee teehooldus- ja -remondimasinate tehnohoolduse tegemine ja remontimine, juhindudes keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetilistest aspektidest. 3. taseme raudteeveeremi mehaanik täidab iseseisvalt etteantud juhiseid, vastutades nii enda kui ka kaastöötajate tööohutuse eest ning tagab säästlikud ja tulemuslikud töövõtted. Ta võib töötada nii üksi kui ka meeskonnas, tema töö eeldab suhtlemist kaastöötajatega. Raudteeveeremi mehaanik, tase 3 vastutab oma kutsetaseme piires talle antud tööülesannete kvaliteedikontrolli, tööohutuse ja remondi tagajärjel tekkinud liiklusohtlike olukordade eest. Raudteeveeremi mehaaniku kutseala koosneb kahest kutsest. Raudteeveeremi mehaanik, tase 3 on oskustööline, kes teeb raudteeveeremi tehnohooldust ja remonti. Raudteeveeremi mehaanik, tase 5 on keskastme spetsialist, kes korraldab raudteeveeremi tehnohoolduse tegemist ja remontimist ning juhib tööprotsessi. A.2.1 Tööks valmistumine 1) Tööks kasutatava inventari olemasolu ja korrasoleku kontrollimine 2) Pidurkingade olemasolu ja nende korrasoleku kontrollimine 3) Töökoha korrasoleku tagamine ja kontrollimine A.2.2 Teehooldus- ja -remondimasinate tehnohoolduse tegemine 1) Teehooldus- ja -remondimasinate tehnohoolduse tegemine 2) Rikkis teehooldus- ja -remondimasinate edasitoimetamise ettevalmistamine A.2.3 Teehooldus- ja -remondimasinate ja nende sõlmede remontimine 1) Teehooldus- ja -remondimasinate remonti vastuvõtmine ja defekteerimine 2) Teehooldus- ja -remondimasinate puhastamine 3) Algandmete kogumine teehooldus- ja -remondimasinate remondikalkulatsioonide koostamiseks 4) Teehooldus- ja -remondimasinate kere ja raami remontimine 5) Teehooldus- ja -remondimasinate rattapaaride alt või alla veeretamine 6) Teehooldus- ja -remondimasinate pöördvankrite remontimine 7) Teehooldus- ja -remondimasinate automaatpidurite demonteerimistööde tegemine automaatpidurite remonti saatmiseks ja remondijärgsete monteerimistööde tegemine 8) Teehooldus- ja -remondimasinate haakeseadmete demonteerimistööde tegemine haakeseadmete remonti saatmiseks ja remondijärgsete monteerimistööde tegemine 9) Teehooldus- ja -remondimasinate diiselmootori remontimine 10) Teehooldus- ja -remondimasinate elektriaparatuuri remontimine 11) Teehooldus- ja -remondimasinate veoülekande remontimine 12) Teehooldus- ja -remondimasinate ohutus- ja juhtimisseadmete remontimine 13) Teehooldus- ja -remondimasinate käiguosade värvimine 14) Teehooldus- ja -remondimasinate kere värvimine 15) Teehooldus- ja -remondimasinate remondist vastuvõtmine A.2.4 Tegutsemine ohu- ja ebastandardses olukorras 1) Ohu- ja ebastandardses olukorras teabe vastuvõtmine, edastamine ja tegutsemine 2) Õnnetusjuhtumi, tõsise õnnetusjuhtumi ja vahejuhtumi korral tegutsemine 3) Tööõnnetuse korral tegutsemine 3. taseme raudteeveeremi mehaanik töötab nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Vajadusel peab ta töötama ka puhkepäevadel ja pühade ajal. Tema töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Raudteeveeremi mehaaniku töökeskkond on seotud vigastuste tekkimise kõrgendatud riskiga. Sageli on vaja töötada sundasendis veeremi all või ronida veeremile. Raudteeveeremi mehaaniku töös on vajalik hea füüsiline tervis ja keskkonnataluvus. Tervisekahjustusi võivad põhjustada müra, vibratsioon, temperatuurikõikumised ja tuuletõmbus ning seetõttu peab raudteeveeremi mehaanik kasutama kaitseriietust ja isikukaitsevahendeid. Keskmisest kõrgema ohtlikkusega töö tõttu peab raudteeveeremi mehaanik täpselt järgima tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada haigestumise, trauma, töövõimetuse või raudteeliiklusõnnetuse. Raudteeveeremi mehaaniku kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Põhilisteks töövahenditeks on mehaanilised-, suruõhu-, hüdraulilised- ja elektrilised käsitööriistad, masinate skeemid ja varuosakataloogid, diagnostikaseadmed, spetsiaalsed arvutiprogrammid ning töövahendid (märke- ja mõõteriistad jms). Raudteeveeremi mehaaniku töö eeldab täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, pingetaluvust, keskendumisvõimet ning suhtlemis- ja koostöövalmidust. Tavaliselt töötavad 3. taseme raudteeveeremi mehaanikutena inimesed, kellel on üldkeskharidus või kutseharidus ja kes on läbinud kutsealase täiendusõppe või omandanud kutseoskused vähemalt üheaastase praktilise töö käigus vähemalt samal kutsetasemel kogenud raudteeveeremi mehaaniku juhendamisel. Mehaanik, lukksepp, tehnik Raudteeveeremi mehaaniku töö on reguleeritud raudteeseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrusega „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Raudteeveeremi mehaanik, tase 3 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.5 tõendamine. Tööks valmistumine 3 Teehooldus- ja -remondimasinate tehnohoolduse tegemine 3 Teehooldus- ja remondimasinate ja nende sõlmede remontimine 3 Tegutsemine ohu- ja ebastandardses olukorras 5 Raudteeveeremi mehaanik, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Raudteeveeremi mehaanik, tase 5 Rolling-stock mechanical engineer, level 5 7 Raudteeveeremi mehaanik III (versioon 1) Raudteeveeremi mehaanik III (versioon 2) Raudteeveeremi mehaanik III (versioon 3) Raudteeveeremi mehaanik III (versioon 4) Raudteeveeremi mehaanik, tase 5 (versioon 5) Raudteeveeremi mehaanik, tase 5 (versioon 6) Raudteeveeremi mehaanik, tase 5 (versioon 8) Diiselrongide tehnohooldus ja remontimine Elektrirongide tehnohooldus ja remontimine Raudteevagunite tehnohooldus ja remontimine Teehooldus- ja -remondimasinate tehnohooldus ja remontimine Vedurite tehnohooldus ja remontimine Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudteeveeremi mehaanik 26 2023-06-11 2023-06-11 2024-11-06 5 5 7231 Mootorsõidukimehaanikud ja -lukksepad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Anto Looken SA Raudteekutsed Indrek Rästep Leonhard Weiss RTE AS Ljudmilla Knjazeva AS EVR Cargo Mati Lõhmus AS Eesti Raudtee Viktor Tkatšov AS Eesti Raudtee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Raudteeveeremi mehaanik, tase 5 tööks on raudteeveeremi (kauba- ja reisivagunite, vedurite, diisel- ja elektrirongide ning teehooldus- ja -remondimasinate) tehnohoolduse ja remondi korraldamine, tööprotsessi juhtimine, töömahtude hindamine ja kalkulatsioonide koostamine ning töökoja seadmete remondivajaduse jälgimine, nende hoolduse ja remondi korraldamine, juhindudes sotsiaalsetest, majanduslikest, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetilistest aspektidest. 5. taseme raudteeveeremi mehaanik töötab iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutades nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Ta võib töötada nii üksi kui ka meeskonnas, tema töö eeldab suhtlemist kaastöötajate ja klientidega. Raudteeveeremi mehaanik vastutab nii kvaliteedikontrolli, tööohutuse kui ka remondi tagajärjel tekkinud liiklusohtlike olukordade eest põhjendatud juhtumitel. Raudteeveeremi mehaanik, tase 5 peab spetsialiseeruma vähemalt ühele veeremiliigile: raudteevagunid, vedurid, diiselrongid, elektrirongid või teehooldus- ja -remondimasinad. Raudteeveeremi mehaaniku kutseala koosneb kahest kutsest. Raudteeveeremi mehaanik, tase 3 on oskustööline, kes teeb raudteeveeremi tehnohooldust ja remonti. Raudteeveeremi mehaanik, tase 5 on keskastme spetsialist, kes korraldab raudteeveeremi tehnohoolduse tegemist ja remontimist ning juhib tööprotsessi. A.2.1 Tööks valmistumine 1) Tööks kasutatava inventari olemasolu ja korrasoleku kontrollimine 2) Teedel asuvate raudteeveeremite paigutuse kontrollimine 3) Töökoha korrasoleku tagamine ja kontrollimine A.2.2 Tegutsemine ohu- ja ebastandardses olukorras 1) Ohu- ja ebastandardses olukorras teabe vastuvõtmine, edastamine ja tegutsemine 2) Õnnetusjuhtumi, tõsise õnnetusjuhtumi ja vahejuhtumi korral tegutsemine 3) Tööõnnetuse korral tegutsemine A.2.3 Juhtimine ja juhendamine 1) Raudteeveeremi tehnohoolduspunkti töö juhtimine 2) Raudteeveeremi töökoja või tsehhi töö juhtimine 3) Madalama kutsetasemega töötajate juhendamine 4) Ressursside haldamine A.2.4 Vagunite tehnohoolduse korraldamine 1) Vagunite tehnohoolduse korraldamine 2) Rikkis vagunite edasitoimetamise otsustamine A.2.5 Vedurite tehnohoolduse korraldamine 1) Vedurite tehnohoolduse korraldamine 2) Rikkis vedurite edasitoimetamise otsustamine A.2.6 Diiselrongide tehnohoolduse korraldamine 1) Diiselrongide tehnohoolduse korraldamine 2) Rikkis diiselrongide edasitoimetamise otsustamine A.2.7 Elektrirongide tehnohoolduse korraldamine 1) Elektrirongide tehnohoolduse korraldamine 2) Rikkis elektrirongide edasitoimetamise otsustamine A.2.8 Teehooldus- ja -remondimasinate tehnohoolduse korraldamine 1) Teehooldus- ja remondimasinate tehnohoolduse korraldamine 2) Rikkis teehooldus- ja -remondimasinate edasitoimetamise otsustamine A.2.9 Vagunite ja nende sõlmede remondi korraldamine 1) Vagunite remonti vastuvõtmine ja defekteerimine 2) Vagunite puhastamise korraldamine 3) Vagunite remondimahu määramine 4) Algandmete kogumine vagunite remondikalkulatsioonide koostamiseks 5) Vagunite kere ja raami remondi korraldamine 6) Vagunite rattapaaride ja rull-laagrite remondi korraldamine 7) Vagunite pöördvankrite remondi korraldamine 8) Vagunite automaatpidurite remondi korraldamine 9) Vagunite haakeseadmete remondi korraldamine 10) Reisivagunite kütte- ja veevarustussüsteemi remondi korraldamine 11) Reisivagunite elektrivarustuse remondi korraldamine 12) Vagunite elektriaparatuuri remondi korraldamine 13) Vagunite detailide mittepurustava kontrolli korraldamine 14) Vagunite käiguosade värvimise korraldamine 15) Vagunite kere värvimise korraldamine 16) Vagunite remondist vastuvõtmine A.2.10 Vedurite ja nende sõlmede remondi korraldamine 1) Vedurite remonti vastuvõtmine ja defekteerimine 2) Vedurite puhastamise korraldamine 3) Vedurite remondimahu määramine 4) Algandmete kogumine vedurite remondikalkulatsioonide koostamiseks 5) Vedurite kere ja raami remondi korraldamine 6) Vedurite rattapaaride ja rulllaagrite remondi korraldamine 7) Vedurite pöördvankrite remondi korraldamine 8) Vedurite automaatpidurite remondi korraldamine 9) Vedurite haakeseadmete remondi korraldamine 10) Vedurite diiselmootori remondi korraldamine 11) Vedurite veoülekande remondi korraldamine 12) Vedurite ohutus- ja juhtimisseadmete remondi korraldamine 13) Vedurite detailide mittepurustava kontrolli korraldamine 14) Vedurite käiguosade värvimise korraldamine 15) Vedurite remondist vastuvõtmine A.2.11 Diiselrongide ja nende sõlmede remondi korraldamine 1) Diiselrongide remonti vastuvõtmine ja defekteerimine 2) Diiselrongide puhastamise korraldamine 3) Diiselrongide remondimahu määramine 4) Algandmete kogumine diiselrongide remondikalkulatsioonide koostamiseks 5) Diiselrongide kere ja raami remondi korraldamine 6) Diiselrongide rattapaaride ja rulllaagrite remondi korraldamine 7) Diiselrongide pöördvankrite remondi korraldamine 8) Diiselrongide automaatpidurite remondi korraldamine 9) Diiselrongide haakeseadmete remondi korraldamine 10) Diiselrongide mootorite remondi korraldamine 11) Diiselrongide elektriaparatuuri remondi korraldamine 12) Diiselrongide veoülekande remondi korraldamine 13) Diiselrongide ohutus- ja juhtimisseadmete remondi korraldamine 14) Diiselrongide detailide mittepurustava kontrolli korraldamine 15) Diiselrongide käiguosade värvimise korraldamine 16) Diiselrongide kere värvimise korraldamine 17) Diiselrongide remondist vastuvõtmine A.2.12 Elektrirongide ja nende sõlmede remondi korraldamine 1) Elektrirongide remonti vastuvõtmine ja defekteerimine 2) Elektrirongide puhastamise korraldamine 3) Elektrirongide remondimahu määramine 4) Algandmete kogumine elektrirongide remondikalkulatsioonide koostamiseks 5) Elektrirongide kere ja raami remondi korraldamine 6) Elektrirongide rattapaaride ja rulllaagrite remondi korraldamine 7) Elektrirongide pöördvankrite remondi korraldamine 8) Elektrirongide automaatpidurite remondi korraldamine 9) Elektrirongide haakeseadmete remondi korraldamine 10) Elektrirongide elektriaparatuuri remondi korraldamine 11) Elektrirongide veoülekande remondi korraldamine 12) Elektrirongide ohutus- ja juhtimisseadmete remondi korraldamine 13) Elektrirongide detailide mittepurustava kontrolli korraldamine 14) Elektrirongide käiguosade värvimise korraldamine 15) Elektrirongide kere värvimise korraldamine 16) Elektrirongide remondist vastuvõtmine A.2.13 Teehooldus- ja remondimasinate ja nende sõlmede remondi korraldamine 1) Teehooldus- ja remondimasinate remonti vastuvõtmine ja defekteerimine 2) Teehooldus- ja remondimasinate puhastamise korraldamine 3) Teehooldus- ja remondimasinate remondimahu määramine 4) Algandmete kogumine teehooldus- ja remondimasinate remondikalkulatsioonide koostamiseks 5) Teehooldus- ja remondimasinate kere ja raami remondi korraldamine 6) Teehooldus- ja remondimasinate rattapaaride alt või alla veeretamise korraldamine 7) Teehooldus- ja remondimasinate pöördvankrite remondi korraldamine 8) Teehooldus- ja remondimasinate automaatpidurite remondi korraldamine 9) Teehooldus- ja remondimasinate haakeseadmete remondi korraldamine 10) Teehooldus- ja remondimasinate diiselmootorite remondi korraldamine 11) Teehooldus- ja remondimasinate elektriaparatuuri remondi korraldamine 12) Teehooldus- ja remondimasinate veoülekande remondi korraldamine 13) Teehooldus- ja remondimasinate ohutus- ja juhtimisseadmete remondi korraldamine 14) Teehooldus- ja remondimasinate käiguosade värvimise korraldamine 15) Teehooldus- ja remondimasinate kere värvimise korraldamine 16) Teehooldus- ja remondimasinate remondist vastuvõtmine Raudteeveeremi mehaanik, tase 5 kutse sisaldab järgmisi spetsialiseerumisi: 1) raudteevagunite tehnohooldus ja remontimine, mis moodustub tööosadest A.2.1, A.2.2, A.2.3, A.2.4 ja A.2.9; 2) vedurite tehnohooldus ja remontimine, mis moodustub tööosadest A.2.1, A.2.2, A.2.3, A.2.5 ja A.2.10; 3) diiselrongide tehnohooldus ja remontimine, mis moodustub tööosadest A.2.1, A.2.2, A.2.3, A.2.6 ja A.2.11; 4) elektrirongide tehnohooldus ja remontimine, mis moodustub tööosadest A.2.1, A.2.2, A.2.3, A.2.7 ja A.2.12; 5) teehooldus- ja -remondimasinate tehnohooldus ja remontimine, mis moodustub tööosadest A.2.1, A.2.2, A.2.3, A.2.8 ja A.2.13. 5. taseme raudteeveeremi mehaanik töötab nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Tema tööaeg on fikseeritud, kuid vajadusel peab ta töötama ka väljaspool tavapärast tööaega, puhkepäevadel ja ka pühade ajal. Tema töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Raudteeveeremi mehaaniku töökeskkond on seotud vigastuste tekkimise kõrgendatud riskiga. Raudteeveeremi remontimisel on sageli vaja töötada sundasendis veeremi all või ronida veeremile. Raudteeveeremi mehaaniku töös on vajalik hea füüsiline tervis ja keskkonnataluvus. Tervisekahjustusi võivad põhjustada müra, temperatuurikõikumised ja tuuletõmbus ning seetõttu peab raudteeveeremi mehaanik kasutama kaitseriietust ja isikukaitsevahendeid. Keskmisest kõrgema ohtlikkusega töö tõttu peab raudteeveeremi mehaanik täpselt järgima tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada haigestumise, trauma, töövõimetuse või raudteeliiklusõnnetuse. Raudteeveeremi mehaaniku kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Põhilisteks töövahenditeks on kontoritehnika ja -tarkvara, spetsiaalsed arvutiprogrammid ja töövahendid (märke- ja mõõteriistad jms). Raudteeveeremi mehaaniku töö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust ja vastutusvõimet, pingetaluvust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Tavaliselt töötavad 5. taseme raudteeveeremi mehaanikutena inimesed, kellel on üldkeskharidus või kutseharidus ja kes on läbinud kutsealase täiendusõppe või omandanud kutseoskused vähemalt üheaastase praktilise töö käigus vähemalt samal kutsetasemel kogenud raudteeveeremi mehaaniku juhendamisel. Tehnoloog, hooldusgrupijuht, avariigrupijuht, mehaanik, tehnik, meister või tsehhijuhataja Raudteeveeremi mehaaniku töö on reguleeritud raudteeseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrusega „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Raudteeveeremi mehaanik, tase 5 kutse taotlemisel on vaja tõendada kompetentsid B.2.1-B.2.3 ja B.2.14. Spetsialiseerumisel raudteevagunite tehnohooldusele ja remontimisele on vaja lisaks tõendada kompetentsid B.2.4 ja B.2.5; vedurite tehnohooldusele ja remontimisele on vaja lisaks tõendada kompetentsid B.2.6 ja B.2.7; diiselrongide tehnohooldusele ja remontimisele on vaja lisaks tõendada kompetentsid B.2.8 ja B.2.9; elektrirongide tehnohooldusele ja remontimisele on vaja lisaks tõendada kompetentsid B.2.10 ja B.2.11; teehooldus- ja -remondimasinate tehnohooldusele ja remontimisele on vaja lisaks tõendada kompetentsid B.2.12 ja B.2.13. Tööks valmistumine 4 Tegutsemine ohu- ja ebastandardses olukorras 5 Juhtimine ja juhendamine 6 Spetsialiseerumisel raudteevagunite tehnohooldusele ja remontimisele on vaja lisaks tõendada kompetentsid B.2.4 ja B.2.5; vedurite tehnohooldusele ja remontimisele on vaja lisaks tõendada kompetentsid B.2.6 ja B.2.7; diiselrongide tehnohooldusele ja remontimisele on vaja lisaks tõendada kompetentsid B.2.8 ja B.2.9; elektrirongide tehnohooldusele ja remontimisele on vaja lisaks tõendada kompetentsid B.2.10 ja B.2.11; teehooldus- ja -remondimasinate tehnohooldusele ja remontimisele on vaja lisaks tõendada kompetentsid B.2.12 ja B.2.13. Raudteeveeremi mehaanik, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Kujundaja, tase 4 Designer, EstQF Level 4 5 Disainer, tase 4 (versioon 6) Kujundaja, tase 4 (versioon 1) Kujundaja, tase 4 (versioon 2) Kujundaja, tase 4 (versioon 3) Kujundaja, tase 4 (versioon 4) 3D animaator, tase 4 3D kunstnik-kujundaja, tase 4 3D modelleerija, tase 4 3D tekstuurija, tase 4 Dekoraator, tase 4 Digiskulptor, tase 4 Illustraator, tase 4 Interaktiivse graafika kujundaja, tase 4 Kujundusgraafik, tase 4 Liikuva graafika kujundaja, tase 4 Stilist, tase 4 Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kunst, fotograafia ja disain Kujundaja 29 2023-06-20 2023-06-20 2025-06-19 4 4 2166 Kujundajad ja multimeediadisainerid 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Kuressaare Ametikool Tartu Kunstikool Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Mõisted Markko Karu Brand Manual OÜ Kadi Kreis Tartu Kunstikool Katrin Kull OÜ Dreamers Ruth-Helene Melioranski Meliorad OÜ Madis Nurms Tartu Kunstikool Peeter Parker Pärnu Saksa Tehnoloogiakool Anu Moosel SA Innove Janika Nõmmela Semjonov Tartu Kunstikool Maila Juns-Veldre Kuressaare Ametikool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kujundaja töö sisuks on info loominguline visualiseerimine ja modelleerimine erialaste teadmiste ning oskuste abil. Kujundaja töö eesmärgiks on keskkonna ja objektide kujundamine ning teabe esitamine esteetiliselt, korrastatud ja mõtestatud moel. Ta lähtub etteantud ülesandest ja loob eesmärgipärase lahenduse. Kujundaja lähtub oma töös erialastest teadmistest, tellijaga kooskõlastatud lähteülesandest, autorikaitse seadustest, heast tavast ning annab erialaseid oskusi, tehnoloogiaid ja töövahendeid kasutades oma panuse teabe, keskkonna ja objektide esteetiliseks, korrastatuks ja mõtestatuks kujundamiseks. Kujundaja, tase 4 on erialase ettevalmistusega töötaja, kes järgib oma tööülesannete täitmisel etteantud juhiseid ning võib vajada vahetut juhendamist, kogub ja analüüsib erialast informatsiooni, tegutseb ja korraldab töid plaanipäraselt, kestlikult ja tulemuslikult, vastutab talle antud tööülesannete täitmise eest. Tööaeg võib olla paindlik või fikseeritud, erandkorras ööd, puhkepäevad ja pühad. Kujundusülesannetel võivad olla lühikesed tähtajad ja kaasneda tööstress. Töö rütm on muutuv (võib olla nii aeglane kui kiire). Töö sisaldab nii loomingulisi kui ka rutiinseid ülesandeid. Töötamine võib toimuda nii sise- kui välitingimustes. Töökeskkond võib ühe ülesande lahendamisel muutuda. Töötamine võib kohati toimuda ohtlikes oludes, nt kõrgustes (dekoraator). Töötamine võib kohati toimuda sundasendis (nt kujundusgraafik päev otsa arvuti taga, dekoraatoril erinevad sundasendid). Töötamisel võib kohati kokku puutuda tervistkahjustavate (sh allergiat tekitavate) faktoritega, mis võivad olla riskiteguriks töötaja tervisele, nt kemikaalid, toksilised ained, tolm, müra, vibratsioon. Kujundaja töövahenditeks on spetsiifiline mööbel, kunsti-ja kirjatarbed, mõõtmis- ja lõikamistarbed, kinnitusvahendid ja –materjalid, foto-, filmi- ja skaneerimisvarustus, eritüübilised printer ja lõikurid, erialane tarkvara. A.1 Lähteülesande analüüsimine, kujunduse eelarvestamine ja ressursside kooskõlastamine A.2 Kujunduse loomine A.3 Kujunduslahenduse kooskõlastamine tellija, meeskonna ja partneritega Kujundusgraafik A.2.4 Kujundusgraafika loomine Liikuva graafika kujundaja A.2.5 Liikuva graafika loomine Interaktiivse graafika kujundaja A.2.6 Interaktiivse graafika loomine Dekoraator A.2.7 Dekoreerimine Stilist A.2.8 Stiliseerimine 3D modelleerija A.2.9 3D modelleerimine 3D animeerija A.2.10 3D animeerimine 3D tekstuurija ehk tekstuurikunstnik A.2.11 Tekstuuride ja faktuuride loomine 3D kunstnik-kujundaja A.2.12 3D kujunduse loomine Digiskulptor ehk 3D skulptor A.2.13 Digitaalsete miniatuuride loomine Illustraator A.2.14 Illustreerimine 4. taseme kujundaja kutse saadakse vastava kutsekeskhariduse või keskkoolijärgse kutseõppe lõpetamisel. Disainer, graafiline disainer, kujundaja, küljendaja, trükiettevalmistaja, desktopper, dekoraator, stilist, arvutigraafik. Selle kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste B.2 ja kohustuslike kompetentside B.3.1-B.2.3 tõendamine ning vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.3.4 – B.3.14 tõendamine. Lähteülesande analüüsimine, kujunduse eelarvestamine ja ressursside kooskõlastamine 4 Kujunduse loomine 4 Kujunduslahenduse kooskõlastamine tellija, meeskonna ja partneritega 4 Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.3.4 – B.3.14 tõendamine. Kujundaja, tase 5 Designer, EstQF Level 5 4 Disainer, tase 5 (versioon 5) Kujundaja, tase 5 (versioon 1) Kujundaja, tase 5 (versioon 2) Kujundaja, tase 5 (versioon 3) 3D animaator, tase 5 3D modelleerija, tase 5 3D tekstuurija, tase 5 Dekoraator, tase 5 Digiskulptor, tase 5 Illustraator, tase 5 Interaktiivse graafika kujundaja, tase 5 Kontseptkunstnik, tase 5 Kujundusgraafik, tase 5 Liikuva graafika kujundaja, tase 5 Stilist, tase 5 Virtuaalkeskkonna kujundaja, tase 5 Visuaalefektide kunstnik, tase 5 Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kunst, fotograafia ja disain Kujundaja 29 2023-06-20 2023-06-20 2025-06-19 5 5 2166 Kujundajad ja multimeediadisainerid 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Tartu Kunstikool Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Mõisted Markko Karu Brand Manual OÜ Kadi Kreis Tartu Kunstikool Katrin Kull OÜ Dreamers Ruth-Helene Melioranski Meliorad OÜ Madis Nurms Tartu Kunstikool Peeter Parker Pärnu Saksa Tehnoloogiakool Anu Moosel SA Innove Janika Nõmmela Semjonov Tartu Kunstikool Maila Juns-Veldre Kuressaare Ametikool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kujundaja töö sisuks on info loominguline visualiseerimine ja modelleerimine erialaste teadmiste ning oskuste abil. Kujundaja töö eesmärgiks on visuaalse keskkonna ja objektide kujundamine ning teabe esitamine esteetiliselt, korrastatud ja mõtestatud moel. Ta lähtub etteantud ülesandest ja loob eesmärgipärase lahenduse. Kujundaja lähtub oma töös erialastest teadmistest, tellijaga kooskõlastatud lähteülesandest, autorikaitse seadustest, heast tavast ning annab erialaseid oskusi, tehnoloogiaid ja töövahendeid kasutades oma panuse teabe, keskkonna ja objektide esteetiliseks, korrastatuks ja mõtestatuks kujundamiseks. Kujundaja, tase 5 töötab iseseisvalt, juhib tööprotsessi ja vajadusel valdkonnaga seotud (trüki, foto, jne) tehnilist meeskonda (projektijuht, assistent) ning teeb koostööd teiste autoritega/loovisikutega. Kogub ja analüüsib erialast informatsiooni. Tegutseb ja korraldab töid plaanipäraselt, kestlikult ja tulemuslikult. Vastutab talle antud tööülesannete täitmise eest. Tema portfoolios esitatud tööd on mitmekesised ja kvaliteetsed. Tööaeg võib olla paindlik või fikseeritud, erandkorras ööd, puhkepäevad ja pühad. Kujundusülesannetel võivad olla lühikesed tähtajad ja kaasneda tööstress. Töö rütm on muutuv (võib olla nii aeglane kui kiire). Töö sisaldab nii loomingulisi kui ka rutiinseid ülesandeid. Töötamine võib toimuda nii sise- kui välitingimustes. Töökeskkond võib ühe ülesande lahendamisel muutuda. Töötamine võib kohati toimuda ohtlikes oludes, nt kõrgustes (dekoraator). Töötamine võib kohati toimuda sundasendis (nt kujundusgraafik päev otsa arvuti taga, dekoraatoril erinevad sundasendid). Töötamisel võib kohati kokku puutuda tervistkahjustavate (sh allergiat tekitavate) faktoritega, mis võivad olla riskiteguriks töötaja tervisele, nt kemikaalid, toksilised ained, tolm, müra, vibratsioon. Kujundaja töövahenditeks on spetsiifiline mööbel, kunsti-ja kirjatarbed, mõõtmis- ja lõikamistarbed, kinnitusvahendid ja –materjalid, foto-, filmi- ja skaneerimisvarustus, eritüübilised printer ja lõikurid, erialane tarkvara. A.1 Lähteülesande analüüsimine, kujunduse eelarvestamine ja ressursside kooskõlastamine A.2 Kujunduse loomine A.3 Kujunduslahenduse kooskõlastamine tellija, meeskonna ja partneritega Kujundusgraafik A.2.4 Kujundusgraafika loomine Liikuva graafika kujundaja A.2.5 Liikuva graafika loomine Interaktiivse graafika kujundaja A.2.6 Interaktiivse graafika loomine Dekoraator A.2.7 Dekoreerimine Stilist A.2.8 Stiliseerimine 3D modelleerija A.2.9 3D modelleerimine 3D animeerija A.2.10 3D animeerimine 3D tekstuurija ehk tekstuurikunstnik A.2.11 Tekstuuride ja faktuuride loomine Visuaalefektide kunstnik A.2.12 Visuaalefektide loomine Tasemekujundaja ehk virtuaalkeskkonna kujundaja A.2.13 Virtuaalse keskkonna loomine Digiskulptor ehk 3D skulptor A.2.14 Digitaalsete miniatuuride loomine Konseptkunstnik A.2.15 Digitaalse keskkonna, esemete jms loomine Illustraator A.2.16 Illustreerimine Tavapäraselt on 5. taseme kujundajal vähemalt kesk- või kutsekeskharidus, erialane töökogemus, mis on tõendatav portfoolioga ja läbitud erialane täienduskoolitus. Disainer, graafiline disainer, kujundaja, küljendaja, trükiettevalmistaja, desktopper, dekoraator, stilist, arvutigraafik. Selle kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste B.2 ja kohustuslike kompetentside B.3.1-B.3.3 tõendamine ning vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.3.4-B.3.16 tõendamine. Lähteülesande analüüsimine, kujunduse eelarvestamine ja ressursside kooskõlastamine 5 Kujunduse loomine 5 Kujunduslahenduse kooskõlastamine tellija, meeskonna ja partneritega 5 Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.3.4 – B.3.16 tõendamine. Hoonete energiaaudiitor, tase 6 Energy Auditor, EstQF Level 6 5 Energiaaudiitor IV (versioon 1) Energiaaudiitor IV (versioon 2) Energiaaudiitor, tase 6 (versioon 3) Energiaaudiitor, tase 6 (versioon 7) Hoonete energiaaudiitor, tase 6 (versioon 4) Hoonete energiaaudiitor, tase 6 (versioon 6) Hoonete energiamärgise väljastaja III (versioon 1) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitiste energiatõhusus Energiaaudiitor 48 2023-06-20 2023-06-20 2024-02-07 6 6 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Energiaaudiitori ja energiatõhususe spetsialisti kutse-eetika ja käitumiskoodeks Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Teet Tark Hevac OÜ Peter Haab Sweco Projekt AS Tiit Pukk Nivoo Projekt Tõnu Jõesaar Termopilt Tartu OÜ Paul Einaste AS Esvika Elekter Alo Mikola Tallinna Tehnikaülikool Margus Tali Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Mikk Maivel Riigi Kinnisvara AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Hoonete energiaaudiitori töö põhieesmärk on olemasolevate hoonete energiaauditite koostamine lähtudes säästva arengu printsiipidest, kutse-eetikast, kaasaegsetest insenerteadmistest ja heast konsulteerimis- ja ehitustavast. Energiatõhususe kutsealal on välja töötatud järgmised kutsestandardid: - Hoonete energiaaudiitor, tase 6 - Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 - Volitatud energiatõhususe spetsialist, tase 8 Hoonete energiaaudiitor, tase 6 on ehitusseadustiku mõistes pädev isik, kes on valmis töötama meeskonnas või juhtima seda ning tegema koostööd sidusvaldkondade spetsialistidega. Ta koostab oma pädevuse piires hoonete energiaauditeid ning väljastab energiamärgiseid olemasolevatele ja lihtsustatud tõendamismeetodil arvutatud projekteeritavale või oluliselt rekonstrueeritavale hoonele. Hoonete energiaaudiitor, tase 6 kutsetunnistusega isik on pädev tegutsema iseseisvalt ja omal vastutusel (sh koostama eelmainitud energiauditeid ja energiamärgiseid) järgmiste piirangute ulatuses: HOONED, mille a) mitteeluruumide köietav pind on alla 30% kogu hoone köetavast pinnast ja b) summaarne installeeritud jahutusvõimsus on alla 50 kW ja c) lokaalse soojusallika installeeritud võimsus on alla 200 kW ja d) summaarne tarbitud aastane energia on kuni 500 MWh ja e) lokaalne elektrienergia tootmine ei ületa mikrotootjale sätestatud võimsuse nõuet ja f) puudub tsentraalne jahutussüsteem ja g) puudub tsentraalne hooneautomaatika süsteem ja h) puuduvad kõrgendatud sisekliima nõuetega (niisutus, kuivatus, puhasruumid jne) ruumid ja i) puuduvad tööstuslikud protsessid. Loetletud piiranguid ületavaid töid võib 6. taseme hoonete energiaaudiitor teha ainult kõrgema kvalifikatsioonitasemega energiatõhususe spetsialisti juhendamisel ja vastutusel, osaledes töödes kas meeskonna liikmena või täites selgelt piiritletud tööülesandeid. A.2.1 Olemasoleva hoone olukorra hindamine 1. Lähteandmete kogumine ja analüüs 2. Tegevusplaani koostamine 3. Sidusspetsialistide kaasamine 4. Objekti ülevaatamine 5. Mõõdistustööde tegemine 6. Tehno- ja elektrisüsteemide toimimise hindamine 7. Piirdetarindite seisukorra hindamine 8. Sisekliima seisukorra hindamine 9. Tehnoloogiliste seadmete mõju hindamine 10. Energiatarbimise analüüsi koostamine 11. Ehitise energiatarbimise arvutamine 12. Vajakajäämiste fikseerimine ja parendusettepanekute tegemine A.2.2 Tehnilis-majandusliku analüüsi teostamine 1. Meetmete maksumuse ja säästu hindamine 2. Meetmete teostatavuse hindamine 3. Meetmete majandusliku otstarbekuse hindamine 4. Aruande koostamine A.2.3 Hoonete energiaauditi koostamine 1. Hoone energiaauditi koostamine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Objekti tehnosüsteemidele hinnangu andmine 3. Objekti energia eritarbimise näitajate analüüs 4. Energiatõhususe meetmete prioriteetide määratlemine 5. Koondhinnangu koostamine ja parandusettepanekute esitamine 6. Energiaauditi vormistamine A.2.4 Energiamärgise koostamine ja väljastamine olemasolevatele hoonetele 1. Energiamärgise koostamine 2. Energiamärgise väljastamine A.2.5 Energiamärgise koostamine projekteeritavale või oluliselt rekonstrueeritavale hoonele lihtsustatud tõendamismeetodil 1. Lähteandmete kogumine ja analüüs 2. Energiakasutuse arvutamine 3. Energiatõhususe miinimumnõuete tõendamine 4. Metoodika kasutamisele ja projektlahendusele hinnangu andmine 5. Ehitusprojekti energiatõhususe osa koostamine 6. Väljastatava energiamärgise vormistamine Töötab põhiliselt büroos, aga ka objektidel, kus tuleb objektiga tutvuda, sh teha vajalikud mõõdistused ja viia läbi intervjuud. Vajadusel tuleb kasutada objekti eripärast tulenevaid spetsiaalseid tööriideid ja kaitsevahendeid ning juhinduda üldistest tööohutuse nõuetest. Objektid võivad paikneda erinevates piirkondades, mistõttu on töö paindliku režiimiga ja vahelduva tempoga. Tavapärane kontoritehnika (arvutid, kommunikatsiooniseadmed jms) ja –tarkvara (tekstitöötlus, tabelarvutus, internetisuhtlus jms), spetsiaalsed arvutusprogrammid ning mõõtetehnika. Töö eeldab innovaatilist, keskkonnahoidlikku ning säästvat arengut toetavat mõtlemist, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, analüüsioskust, täpsust, vastutustunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust. 6. taseme energiaaudiitorina töötaval isikul on tehnikaalane kõrgharidus ja läbitud täiendõpe ning erialane töökogemus Energiaaudiitor, olemasolevate hoonete energiamärgise väljastaja. a) Ehitusseadustik ja selle asjakohased rakendusaktid, sh: MKM 03.06.2015.a määrus nr 55 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“, MKM 05.06.2015.a määrus nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“, MKM 30.04.2015.a määrus nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“, MKM 08.04.2015.a määrus nr 28 „Elamu energiaauditile esitatavad nõuded“ b) Energiamajanduse korralduse seadus ja selle asjakohased rakendusaktid c) Ehitusprojekt EVS 932 d) EVS-EN 15251, EVS-EN 16798-3 Energiaaudiitor, tase 6 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kutsespetsiifiliste (B.2.1 – B.2.5) ja läbivate (B.2.6) kompetentside tõendamine. Olemasoleva hoone olukorra hindamine 6 Tehnilis-majandusliku analüüsi teostamine 6 Hoone energiaauditi koostamine 6 Energiamärgise koostamine ja väljastamine olemasolevatele hoonetele 6 Energiamärgise koostamine projekteeritavale või oluliselt rekonstrueeritavale hoonele lihtsustatud tõendamismeetodil 6 Hoonete energiaaudiitor, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 Diploma Energy Efficiency Specialist, EstQF Level 7 6 Diplomeeritud energiaaudiitor V (versioon 1) Diplomeeritud energiaaudiitor V (versioon 2) Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 (versioon 3) Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 (versioon 7) Energiakasutuse modelleerija, tase 7 Hoonete energiaaudiitor, tase 7 Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitiste energiatõhusus Energiaaudiitor 48 2023-06-20 2023-06-20 2024-04-15 7 7 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Energiaaudiitori ja energiatõhususe spetsialisti kutse-eetika ja käitumiskoodeks Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Teet Tark Hevac OÜ Peter Haab Sweco Projekt AS Tiit Pukk Nivoo Projekt Tõnu Jõesaar Termopilt Tartu OÜ Paul Einaste AS Esvika Elekter Alo Mikola Tallinna Tehnikaülikool Margus Tali Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Mikk Maivel Riigi Kinnisvara AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Energiatõhususe spetsialisti töö põhieesmärk on ehitiste energiatõhususe hindamine ning nõustamine, lähtudes säästva arengu printsiipidest, kutse-eetikast, kaasaegsetest insenerteadmistest ja heast konsulteerimis- ja ehitustavast. Energiatõhususe kutsealal on välja töötatud järgmised kutsestandardid: - Hoonete energiaaudiitor, tase 6 - Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 - Volitatud energiatõhususe spetsialist, tase 8 Selles kutsestandardis on kirjeldatud diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 kutsealane kompetentsus. Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 on ehitusseadustiku mõistes pädev isik, kes on valmis töötama interdistsiplinaarses meeskonnas koos sidusvaldkondade spetsialistidega, vajadusel kaasama ja juhendama ka teisi spetsialiste ning võtma vastutuse meeskonna töö tulemuste eest. Ta koostab oma pädevuse piires iseseisvalt ja omal vastutusel ettevõtete ja hoonete energiaauditeid, väljastab olemasolevatele, projekteeritavatele, oluliselt rekonstrueeritavatele või uutele hoonetele energiamärgiseid ning nõustab ettevõtete ja hoonete energiatõhususe valdkonnas. Diplomeeritud energiatõhususte spetsialist, tase 7 kutsetunnistusega isik on pädev tegutsema iseseisvalt ja omal vastutusel (sh koostama eelmainitud energiaauditeid) järgmiste piirangute ulatuses: I ETTEVÕTTED, mille a) aastane summaarne energiatarbimine on alla 5000 MWh ja b) lokaalse energiatootmise maksimaalne koguvõimsus on 1 MW II HOONED, mis on ehitise kasutamise otstarbe¹ kohaselt a) elamud koodiga 11 000 b) mitteelamud koodiga 12 000, välja arvatud - kõrgendatud sisekliima nõuetega hooned või ruumid (õhu puhtus, temperatuur, müra, niiskus jne), nt haiglad, muuseumid, puhasruumid - tootmishooned, millel on erinõuded sisekliimale - veekeskused, ujulad - uurimis- ja teaduslaborid - kõrgendatud tuleohuga hooned Loetletud piiranguid ületavaid töid võib 7. taseme diplomeeritud energiatõhususe spetsialist teha ainult kõrgema kvalifikatsioonitasemega energiatõhususe spetsialisti juhendamisel ja vastutusel, osaledes töödes kas meeskonna liikmena või täites selgelt piiritletud tööülesandeid. Eelpool loetletud piirangud ei laiene ehitise energiakasutuse modellerimise tegevusele. Energiatõhususe spetsialist, tase 7 kutse sisaldab kahte osakutset: • Energiakasutuse modelleerija, tase 7 Osakutse energiakasutuse modelleerija, tase 7 on ehitusseadustiku mõistes pädev isik, kes koostab iseseisvalt ja omal vastusel projekteeritava või oluliselt rekonstrueeritava hoone energiamärgise arvutuslikul ja lihtsustatud tõendamismeetodil. • Hoonete energiaaudiitor, tase 7 Hoonete energiaaudiitor, tase 7 on ehitusseadustiku mõistes pädev isik, kes teostab iseseisvalt ja omal vastutusel ning oma pädevuse piires hoonete energiaauditeid ning väljastab energiamärgiseid olemasolevatele hoonetele ja lihtsustatud tõendamismeetodil projekteeritavale või oluliselt rekonstrueeritavale hoonele. ________________________ ¹ - MKM määrus 02.06.2015 nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ A.2.1 Olemasoleva ehitise olukorra hindamine 1. Lähteandmete kogumine ja analüüs 2. Tegevusplaani koostamine 3. Sidusspetsialistide kaasamine 4. Objekti ülevaatamine 5. Mõõdistustööde tegemine 6. Tehno- ja elektrisüsteemide toimimise hindamine 7. Piirdetarindite seisukorra hindamine 8. Sisekliima seisukorra hindamine 9. Tehnoloogiliste seadmete mõju hindamine 10. Energiatarbimise analüüsi koostamine 11. Ehitise energiatarbimise arvutamine 12. Vajakajäämiste fikseerimine ja parendusettepanekute tegemine A.2.2 Tehnilis-majandusliku analüüsi teostamine 1. Meetmete maksumuse ja säästu hindamine 2. Meetmete teostatavuse hindamine 3. Meetmete majandusliku otstarbekuse hindamine 4. Aruande koostamine A.2.3 Ehitiste energiaauditi koostamine 1. Ehitiste energiaauditi koostamine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Objekti tehnosüsteemidele hinnangu andmine 3. Objekti energia eritarbimise näitajate analüüs 4. Energiatõhususe meetmete prioriteetide määratlemine 5. Koondhinnangu koostamine ja parandusettepanekute esitamine 6. Energiaauditi vormistamine A.2.4 Ettevõtte energiaauditi koostamine 1. Ettevõtte energiaauditi koostamine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Tegevusplaani koostamine 4. Sidusspetsialistide kaasamine 5. Objekti ülevaatamine 6. Mõõdistustööde tegemine 7. Ehitiste olemasoleva olukorra hindamine 8. Tööstusliku, või kaubandusliku protsessi või käitise või teenuse energiatarbimise hindamine 9. Ettevõtte energiatarbimise koondanalüüsi või eriosa analüüsi koostamine 10. Vajakajäämiste fikseerimine ja parendusettepanekute tegemine A.2.5 Energiatõhususealane nõustamine ja projektides osalemine 1. Energiatõhususealane nõustamine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Säästukavandite koostamine 3. Prognooside ja arengustsenaariumite koostamine 4. Energiatõhususe alastes projektides osalemine 5. Eksperthinnangute koostamine A.2.6 Energiamärgise koostamine ja väljastamine olemasolevatele hoonetele 1. Energiamärgise koostamine 2. Energiamärgise väljastamine A.2.7 Ehitise energiakasutuse modellerimine ja arvutusliku energiamärgise koostamine 1. Lähteandmete kogumine ja analüüs 2. Energiakasutuse arvutamine 3. Hoonete energiakasutuse modelleerimine 4. Energiatõhususe miinimumnõuete tõendamine 5. Projekteerimismeeskonna ja tellija nõustamine 6. Projektilahendusele hinnangu andmine 7. Ehitusprojekti energiatõhususe osa koostamine 8. Väljastatava energiamärgise vormistamine OSAKUTSED: Energiakasutuse modelleerija, tase 7 koosneb tööosast A.2.7 Ehitise energiakasutuse modellerimine ja arvutusliku energiamärgise koostamine Hoonete energiaaudiitor, tase 7 koosneb tööosadest A.2.1 Olemasoleva ehitise olukorra hindamine, A.2.2 Tehnilis-majandusliku analüüsi teostamine, A.2.3 Ehitiste energiaauditi koostamine ja A.2.6 Energiamärgise koostamine ja väljastamine olemasolevatele hoonetele. Töötab põhiliselt büroos, aga ka objektidel, kus tuleb objektiga tutvuda, sh teha vajalikud mõõdistused ja viia läbi intervjuud. Vajadusel tuleb kasutada objekti eripärast tulenevaid spetsiaalseid tööriideid ja kaitsevahendeid ning juhinduda üldistest tööohutuse nõuetest. Objektid võivad paikneda erinevates piirkondades, mistõttu on töö paindliku režiimiga ja vahelduva tempoga. Tavapärane kontoritehnika (arvutid, kommunikatsiooniseadmed jms) ja –tarkvara (tekstitöötlus, tabelarvutus, internetisuhtlus jms), spetsiaalsed arvutusprogrammid ning mõõtetehnika. Töö eeldab innovaatilist, keskkonnahoidlikku ning säästvat arengut toetavat mõtlemist, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, analüüsioskust , täpsust, vastutustunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust. 7. taseme diplomeeritud energiatõhususe spetsialistina töötaval isikul on tehnikaalane kõrgharidus ja läbitud täiendõpe ning erialane töökogemus. Energiaaudiitor, energiamärgise väljastaja, energiakasutuse modelleerija, energiaekspert, energiatõhususe projektijuht, - konsultant. a) Ehitusseadustik ja selle asjakohased rakendusaktid, sh: MKM 03.06.2015.a määrus nr 55 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“, MKM 05.06.2015.a määrus nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“, MKM 30.04.2015.a määrus nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“, MKM 08.04.2015.a määrus nr 28 „Elamu energiaauditile esitatavad nõuded“ b) Energiamajanduse korralduse seadus ja selle asjakohased rakendusaktid c) Ehitusprojekt EVS 932 d) EVS-EN 15251, EVS-EN 16798-3 Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 kutse saamiseks on vaja tõendada kõik kutsespetsiifilised (B.2.1 – B.2.7) ja läbivad (B.2.8) kompetentsid. Energiakasutuse modelleerija, tase 7 osakutse saamiseks on vaja tõendada kompetents B.2.7. Hoonete energiaaudiitor, tase 7 osakutse saamiseks on vaja tõendada kompetentsid B.2.1, B.2.2, B.2.3 ja B.2.6. Olemasoleva ehitise olukorra hindamine 7 Tehnilis-majandusliku analüüsi teostamine 7 Ehitise energiaauditi koostamine 7 Ettevõtte energiaauditi koostamine 7 Energiatõhususealane nõustamine ja projektides osalemine 7 Energiamärgise koostamine ja väljastamine olemasolevatele hoonetele 6 Ehitise energiakasutuse modellerimine ja arvutusliku energiamärgise koostamine 7 Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Volitatud energiatõhususe spetsialist, tase 8 Chartered Energy Efficiency Specialist, EstQF Level 8 5 Volitatud energiaaudiitor V (versioon 1) Volitatud energiaaudiitor V (versioon 2) Volitatud energiatõhususe spetsialist, tase 8 (versioon 3) Volitatud energiatõhususe spetsialist, tase 8 (versioon 4) Volitatud energiatõhususe spetsialist, tase 8 (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitiste energiatõhusus Energiaaudiitor 48 2023-06-20 2023-06-20 2024-04-15 8 8 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Energiaaudiitori ja energiatõhususe spetsialisti kutse-eetika ja käitumiskoodeks Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Teet Tark Hevac OÜ Peter Haab Sweco Projekt AS Tiit Pukk Nivoo Projekt Tõnu Jõesaar Termopilt Tartu OÜ Paul Einaste AS Esvika Elekter Alo Mikola Tallinna Tehnikaülikool Margus Tali Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Mikk Maivel Riigi Kinnisvara AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Energiatõhususe spetsialisti töö põhieesmärk on ehitiste energiatõhususe hindamine ning nõustamine, lähtudes säästva arengu printsiipidest, kutse-eetikast, kaasaegsetest insenerteadmistest ja heast konsulteerimis- ja ehitustavast. Energiatõhususe kutsealal on välja töötatud järgmised kutsestandardid: - Hoonete energiaaudiitor, tase 6 - Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 - Volitatud energiatõhususe spetsialist, tase 8 Selles kutsestandardis on kirjeldatud volitatud energiatõhususe spetsialist, tase 8 kutsealane kompetentsus. Volitatud energiatõhususe spetsialist, tase 8 on ehitusseadustiku mõistes pädev isik, kes on valmis töötama interdistsiplinaarses meeskonnas koos sidusvaldkondade spetsialistidega, vajadusel kaasama ja juhendama ka teisi spetsialiste ning võtma vastutuse meeskonna töö tulemuste eest. Ta koostab iseseisvalt ja omal vastutusel ehitiste ja ettevõtete energiaauditeid, väljastab olemasolevatele, oluliselt rekonstrueeritavatele ja uutele hoonetele energiamärgiseid ning nõustab ettevõtete ja hoonete energiatõhususe valdkonnas. Selle taseme energiatõhususe spetsialisti iseloomustab võime leida keerukatele probleemidele lahendusi ja viia neid ellu majanduslikult vastuvõetaval, keskkonnasõbralikul ning ühiskondlikult aktsepteeritaval moel. Volitatud energiatõhususe spetsialist on laiaulatuslike kogemustega ehitiste ja ettevõtete energiatõhususe valdkonna tippspetsialist, kes on võimeline looma uusi lahendusi ja tehnoloogiaid ning andma energiatõhususega seotud eksperthinnanguid keerukatele projektidele, töödele jm. Energiatõhususe spetsialist, tase 8 kutse raames on soovi korral võimalik täiendavalt tõendada ettevõtete ressursitõhususe auditeerimise kompetentsi. A.2.1 Olemasoleva ehitise olukorra hindamine 1. Lähteandmete kogumine ja analüüs 2. Tegevusplaani koostamine 3. Sidusspetsialistide kaasamine 4. Objekti ülevaatamine 5. Mõõdistustööde tegemine 6. Tehno- ja elektrisüsteemide toimimise hindamine 7. Piirdetarindite seisukorra hindamine 8. Sisekliima seisukorra hindamine 9. Tehnoloogiliste seadmete mõju hindamine 10. Energiatarbimise analüüsi koostamine 11. Ehitise energiatarbimise arvutamine 12. Vajakajäämiste fikseerimine ja parendusettepanekute tegemine A.2.2 Tehnilis-majandusliku analüüsi teostamine 1. Meetmete maksumuse ja säästu hindamine 2. Meetmete teostatavuse hindamine 3. Meetmete majandusliku otstarbekuse hindamine 4. Aruande koostamine A.2.3 Ehitise energiaauditi koostamine 1. Objekti tehnosüsteemidele hinnangu andmine 2. Objekti energia eritarbimise näitajate analüüs 3. Energiatõhususe meetmete prioriteetide määratlemine 4. Koondhinnangu koostamine ja parandusettepanekute esitamine 5. Energiaauditi vormistamine A.2.4 Ettevõtte energiaauditi koostamine 1. Lähteandmete kogumine ja analüüs 2. Tegevusplaani koostamine 3. Sidusspetsialistide kaasamine 4. Objekti ülevaatamine 5. Mõõdistustööde tegemine 6. Ehitiste olemasoleva olukorra hindamine 7. Tööstusliku, või kaubandusliku protsessi või käitise või teenuse energiatarbimise hindamine 8. Ettevõtte energiatarbimise koondanalüüsi või eriosa analüüsi koostamine 9. Vajakajäämiste fikseerimine ja parendusettepanekute tegemine A.2.5 Energiatõhususealane nõustamine ja projektides osalemine 1. Säästukavandite koostamine 2. Prognooside ja arengustsenaariumite koostamine 3. Energiatõhususe alastes projektides osalemine 4. Teostatavusuuringute tegemine 5. Eksperthinnangute koostamine 6. Projektide ja meetmete efektiivsust iseloomustavate indikaatorite määratlemine A.2.6 Energiamärgise koostamine ja väljastamine olemasolevatele hoonetele 1. Energiamärgise koostamine 2. Energiamärgise väljastamine A.2.7 Ehitise energiakasutuse modellerimine ja arvutusliku energiamärgise koostamine 1. Lähteandmete kogumine ja analüüs 2. Energiakasutuse arvutamine 3. Hoonete energiakasutuse modelleerimine 4. Energiatõhususe miinimumnõuete tõendamine 5. Projekteerimismeeskonna ja tellija nõustamine 6. Projektilahendusele hinnangu andmine 7. Ehitusprojekti energiatõhususe osa koostamine 8. Väljastatava energiamärgise vormistamine A.2.8 Ettevõtte ressursitõhususe auditeerimine 1. Auditeerimise tegevuskava koostamine 2. Meeskonna komplekteerimine 3. Olemasoleva ressursikatuse kaardistamine 4. Olemasoleva olukorra hindamine 5. Ressursipotentsiaali hindamine 6. Ressursisäästuprojektide määratlemine ja analüüs 7. Seireplaani koostamine 8. Aruande koostamine Töötab põhiliselt büroos, aga ka objektidel, kus tuleb objektiga tutvuda, sh teha vajalikud mõõdistused ja viia läbi intervjuud. Vajadusel tuleb kasutada objekti eripärast tulenevaid spetsiaalseid tööriideid ja kaitsevahendeid ning juhinduda üldistest tööohutuse nõuetest. Objektid võivad paikneda erinevates piirkondades, mistõttu on töö paindliku režiimiga ja vahelduva tempoga. Tavapärane kontoritehnika (arvutid, kommunikatsiooniseadmed jms) ja –tarkvara (tekstitöötlus, tabelarvutus, internetisuhtlus jms), spetsiaalsed arvutusprogrammid ning mõõtetehnika. Töö eeldab innovaatilist, keskkonnahoidlikku ning säästvat arengut toetavat mõtlemist, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, analüüsioskust , täpsust, vastutustunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust. 8. taseme volitatud energiatõhususe spetsialistina töötaval isikul on tehnikaalane kõrgharidus ja läbitud täiendõpe ning erialane töökogemus. Energiaaudiitor, energiamärgise väljastaja, energiakasutuse modelleerija, energiaekspert, energiatõhususe projektijuht, juhtivkonsultant, teadur, energia- ja ressursiaudiitor. a) Ehitusseadustik ja selle asjakohased rakendusaktid, sh: MKM 03.06.2015.a määrus nr 55 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“, MKM 05.06.2015.a määrus nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“, MKM 30.04.2015.a määrus nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“, MKM 08.04.2015.a määrus nr 28 „Elamu energiaauditile esitatavad nõuded“. b) Energiamajanduse korralduse seadus ja selle asjakohased rakendusaktid c) Ehitusprojekt EVS 932 d) EVS-EN 15251, EVS-EN 16798-3 Volitatud energiatõhususe spetsialist, tase 8 kutse saamiseks on vaja tõendada kõik kutsespetsiifilised ja (B.2.1 – B.2.7) ja kutset läbivad kompetentsid (B.2.9). Kutsele on võimalik soovi korral täiendavalt juurde tõendada valitav kompetents (B.2.8). Olemasoleva ehitise olukorra hindamine 8 Tehnilis-majandusliku analüüsi teostamine 8 Ehitise energiaauditi koostamine 8 Ettevõtte energiaauditi koostamine 8 Energiatõhususealane nõustamine ja projektides osalemine 8 Energiamärgise koostamine ja väljastamine olemasolevatele hoonetele 6 Ehitise energiakasutuse modellerimine ja arvutusliku energiamärgise koostamine 8 Soovi korral on võimalik täiendavalt juurde tõendada valitav kompetents (B.2.8). Ettevõtte ressursitõhususe auditeerimine 8 Volitatud energiatõhususe spetsialist, tase 8 kutset läbiv kompetents 8 Laborant, tase 4 Laboratory technician, level 4 6 Laborant III (versioon 1) Laborant III (versioon 2) Laborant III (versioon 3) Laborant, tase 4 (versioon 4) Laborant, tase 4 (versioon 5) Laborant, tase 4 (versioon 7) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Keemiatööstus Laborant 32 2023-10-19 2023-10-19 2025-03-26 4 4 3133 Keemiatööstuse protsessijuhtimistehnikud 0711 Keemiatehnoloogia ja -protsessid 20 Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine Olga Toom AS Nitrofert Elena Koidu VKG Oil AS Nina Oshchepkova Novotrade Invest AS Antonina Zguro TTÜ Virumaa Kolledž Tatjana Bandurina Narva Õlitööstus Piret Lilover SA Innove Galina Trofimova Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Laborant, tase 4 analüüsib ainete ja segude koostist ning omadusi keemiliste, füüsikaliste ja füüsikalis-keemiliste analüüsi meetoditega. Laborant töötab katselaborites (tööstus-, keskkonnakaitse, teadus- uurimis-, sünteesi- jt laborites). Käesolev kutsestandard ei laiene kalibreerimislaboritele. Laborant kontrollib tooraine, reagentide, vaheproduktide, valmistoodangu, jäätmete, vee, õhu, mulla kvaliteeti ning sünteesib erinevaid aineid. Pärast eriväljaõpet võib ta rakendust leida mikrobioloogia- ja meditsiinilaborites. Laborant töötab meeskonnas, ta vastutab individuaalselt oma ametikohustuste täitmise eest. Laborant juhindub metoodikatest ja juhenditest, ta vastutab oma analüüside tulemuste usaldusväärsuse ja andmete dokumenteerimise täpsuse eest. A.2.1 Katsete ettevalmistamine 1. Tutvumine katsedokumentatsiooniga, sh metoodikatega. 2. Oma töö organiseerimine. 3. Standardlahuste ja reaktiivide valmistamine. 4. Katseseadmete ettevalmistamine tööks. A.2.2 Proovide võtmine ja analüüsiks ettevalmistamine 1. Proovide võtmise ettevalmistamine. 2. Proovide võtmine. 3. Proovide märgistamine ja registreerimine. 4. Proovide analüüsiks ettevalmistamine. 5. Proovide hoiustamine, säilitamine ja utiliseerimine. A.2.3. Katse läbiviimine 1. Analüüsiga seotud tegevuste ja operatsioonide läbiviimine. 2. Arvutuste tegemine ja tulemuste hindamine. A.2.4 Dokumenteerimine 1. Katsetulemuste vormistamine. 2. Katsetulemuste esitamine. Tööstuses töötavad laborandid tavaliselt graafiku alusel vahetustega. Teistes laborites võib olla päevatöö. Analüüsitakse enamasti siseruumides, kuid proove võidakse võtta õues, tootmis- või laohoonetes. Laboritöö võib olla seotud riskidega: tuleoht, müra ja vibratsioon, kokkupuude mürgiste kemikaalide ja patogeensete mikroobidega, purunenud laboriklaas, mis võivad olla ohtlikud töötaja tervisele (allergia, mürgistused, infektsioonid, lõikehaavad). Labori- ja mõõtenõud ning vahendid, laboriseadmed, arvutid ja infosüsteemid, individuaalsed kaitsevahendid. Laborandi töö nõuab täpsust, korrektsust, iseseisvust, meeskonnatöö oskust, vastutus- ja õppimisvõimet. Töös on oluline liigutuste koordinatsioon, hea visuaalne mälu, värvide eristamise võime ja tundlik haistmismeel. Laborandiks saab õppida kutseõppeasutuses, töökohal või täiskasvanute koolituskursustel. Keemilise analüüsi laborant, laborant-analüütik, meditsiinilise analüüsi laborant, keemilis-bakterioloogilise analüüsi laborant, tehnilise analüüsi laborant, laborant-ökoloog. Laborandina võib töötada 18-aastane ja vanem isik (VV määrus 11.06.2009 nr 94 „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“), kes on läbinud tervisekontrolli vastavalt sotsiaalministri määrusele 24.04.2003 nr 74 „Töötajate tervisekontrolli kord“. Laborant, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1–B.2.4 ja B.2.5 (läbiv kompetents) tõendamine. Katsete ettevalmistamine 4 Proovide võtmine ja analüüsiks ettevalmistamine 4 Katsete läbiviimine 4 Dokumenteerimine 4 Laborant, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Mäetööline, tase 4 Mine Worker, EstQF Level 4 6 Mäetööline II (versioon 1) Mäetööline II (versioon 2) Mäetööline II (versioon 3) Mäetööline, tase 4 (versioon 4) Mäetööline, tase 4 (versioon 5) Mäetööline, tase 4 (versioon 7) Allmaaläbindus- ja koristustööd Karjääritööd Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Kaevandamine Mäetööline 32 2023-10-19 2023-10-19 2025-03-26 4 4 8111 Kaevurid ja karjääritöölised, mäeseadmete operaatorid 0724 Kaevandamine ja rikastamine 05 Kivi- ja pruunsöe kaevandamine Sergei Ovsyannikov Enefit Kaevandused Allan Viil Enefit Kaevandused Merike Sirendi Enefit Kaevandused Heini Viilup Eesti Mäeselts Galina Trofimova Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus Nikolai Malõšev VKG Oil AS Piret Lilover SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Mäetöölised on oskustöölised, kes kaevandavad (väljavad), transpordivad ja töötlevad rikastusvabrikutes ja laadimiskompleksides liikuvmehhanismide, tehnilise varustuse ja mäemasinate abil maavara, kaevist, pinnast jm. Mäetöölised töötavad allmaa- ja karjääritöödel või muudel nende töödega sarnanevatel tegevusaladel, nt allmaarajatiste, vundamentide, teede ja tunnelite rajamisel. Mäetööliste tööülesanded hõlmavad mäemassiivi puurimist, maavara katva katendi eemaldamist, lõhketööde ettevalmistamist, kombainväljamist, kaevandusala toestamist, kaevise teisaldamist ning valgustusseadmete, toitekaablite, vee kõrvaldamise pumpade ja vajadusel tuulutustorude ja/või tõkete paigaldamist. Mäetöölise täpsemad tööülesanded sõltuvad ettevõttes kasutatavast tehnoloogiast. Mäetöölised spetsialiseeruvad: 1) allmaaläbindus- ja koristustöödele kaeveõõntes, šahtides ja tunnelites ; 2) karjääritöödele avatud kaevandusaladel. Allmaatöödele spetsialiseerunud mäetööline võib teha allmaa elektri- ja lukksepatöid, kui ta on omandanud täienduskoolitusel vastavad erioskused. 4. taseme mäetööline Töötab iseseisvalt või meeskonnaliikmena. Täidab tööülesandeid tavapärastes olukordades ning vastutab oma töö tulemuste eest. Seotud kutsed: Mäetööline, tase 5 Lõhkaja, tase 3 Lõhkemeister, 4 A.2.1 Kaevise teisaldamine 1. Ettevalmistustööd. 2. Laadimis- ja transporditööd. 3. Töötamine liikuvmehhanismidega. A.2.2 Mäetööde abitööd 1. Materjalide ja töövahendite laadimine ja transport. 2. Ehitustööd. 3. Kaevandatud ala korrastamine. A.2.3 Mäeseadmete monteerimine 1. Ettevalmistustööd. 2. Montaaž ja demontaaž. 3. Automaatikatööd. 4. Seadmete kontrollimine. A.2.4 Mäeseadmete hooldus ja remont 1. Hooldus. 2. Rikete tuvastamine ja kõrvaldamine. 3. Hooldustulemuste dokumenteerimine. A.2.5 Allmaaläbindus- ja koristustööd 1. Toestamis- ja veekõrvaldustööd. 2. Lõhkeaukude puurimine. 3. Kaevise väljamine. 4. Soonimine. 5. Tuulutusseadmete paigaldamine. 6. Kaevise töötlemine. A.2.6 Karjääritööd 1. Lõhkeaukude puurimine. 2. Katendi eemaldamine. 3. Toestamine. 4. Veekõrvaldus. 5. Kaevise väljamine. 6. Kaevise töötlemine. A.2.7 Allmaa elektri- ja lukksepatööd 1. Elektriseadmete ja -võrkude montaaži ja hooldus. 2. Elektri- ja mehaaniliste rikete tuvastamine ja kõrvaldamine. Mäetöölised töötavad välis- ja/või allmaatingimustes. Töökeskkond võib olla plahvatusohtlik, võimalik on kokkupuude müra, vibratsiooni, heit- ja lõhkegaasidega. Allmaatöödel võib töökeskkond olla pime, niiske ja kitsas. Nende ohutegurite tõttu tuleb töötajatel täita töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid (kanda eririietust, kasutada isikukaitsevahendeid jm). Töötatakse vahetustes, sh öösel. Töö võib olla füüsiliselt pingutav, sundasendit nõudev ja kiire. Liikuvad, käsijuhitavad- ja automaatsed mäetööstusseadmed ja masinad, samuti statsionaarsed mäetööstusseadmed. Töö eeldab füüsilist vastupidavust ja pingetaluvust, ruumitaju, loogilist mõtlemist, kohusetundlikkust, täpsust, kohanemisvõimet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, iseseisvust. Mäetööliseks saab õppida kutseõppeasutuses, töökohal või täiskasvanute koolituskursustel. Allmaa elektri- ja lukksepatööde tegemiseks tuleb läbida täienduskoolitus, kus omandatakse vastavad erioskused. Täienduskoolitusele oodatakse eelkõige eelneva elektriku väljaõppe või vähemalt 3. taseme elektriku kutse saanud isikuid. Mäe-, karjääri-, protsessitööline, koristuseetööline, läbindaja, allmaalukksepp-elektrik jm. 1) tervisekontroll, alus sotsiaalministri määrus „Töötajate tervisekontrolli kord“; 2) vanuse alammäär 18 aastat, alus „Töölepinguseadus“, „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“; 3) sõidualale vastav autojuhiluba (kategooria), alus: liiklusseadus. Kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 -B.2.4 ja B.2.8 ning vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.5-B.2.6. Allmaaläbindus- ja koristustöödele spetsialiseerumisel on nõutav lisaks kompetentsi B.2.5 tõendamine. Karjääritöödele spetsialiseerumisel on nõutav lisaks kompetentsi B.2.6 tõendamine. Allmaa elektri- ja lukksepatööde erioskuse saamiseks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.7 tõendamine. Kaevise teisaldamine 4 Mäetööde abitööd 4 Mäeseadmete monteerimine 4 Mäeseadmete hooldus ja remont 4 Allmaaläbindus- ja koristustöödele spetsialiseerumisel on nõutav lisaks kompetentsi B.2.5 tõendamine. Karjääritöödele spetsialiseerumisel on nõutav lisaks kompetentsi B.2.6 tõendamine. Allmaa elektri- ja lukksepatööde erioskuse saamiseks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.7 tõendamine. Allmaa elektri- ja lukksepatööd 4 Mäetööline, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Mäetööline, tase 5 Mine Worker, EstQF Level 5 6 Mäetööline III (versioon 1) Mäetööline III (versioon 2) Mäetööline III (versioon 3) Mäetööline, tase 5 (versioon 4) Mäetööline, tase 5 (versioon 5) Mäetööline, tase 5 (versioon 7) Allmaaläbindus- ja koristustööd Karjääritööd Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Kaevandamine Mäetööline 12 2023-10-19 2023-10-19 2025-03-26 5 5 8111 Kaevurid ja karjääritöölised, mäeseadmete operaatorid 0724 Kaevandamine ja rikastamine 05 Kivi- ja pruunsöe kaevandamine Sergei Ovsyannikov Enefit Kaevandused Allan Viil Enefit Kaevandused Merike Sirendi Enefit Kaevandused Heini Viilup Eesti Mäeselts Galina Trofimova Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus Nikolai Malõšev VKG Oil AS Piret Lilover SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Mäetöölised on oskustöötajad, kes kaevandavad (väljavad), transpordivad ja töötlevad rikastusvabrikutes ja laadimiskompleksides liikuvmehhanismide, tehnilise varustuse ja mäemasinate abil maavara, kaevist, pinnast jm. Mäetöölised töötavad allmaa karjääritöödel, või muudel nende töödega sarnanevatel tegevusaladel, nt allmaarajatiste, vundamentide, teede ja tunnelite rajamisel. Mäetööliste tööülesanded hõlmavad mäemassiivi puurimist, maavara katvate katendi eemaldamist, lõhketööde ettevalmistamist, kombainväljamist, kaevandusala toestamist, kaevise teisaldamist ning valgustusseadmete, toitekaablite, vee kõrvaldamise pumpade ja vajadusel tuulutustorude ja/või tõkete paigaldamist. Mäetöölise täpsemad tööülesanded sõltuvad ettevõttes kasutatavast tehnoloogiast. Mäetöölised spetsialiseeruvad: 1) kaeveõõntes, šahtides ja tunnelites toimuvatele allmaaläbindus- ja koristustöödele 2) karjääritöödele avatud kaevandusaladel Allmaatöödele spetsialiseerunud mäetööline võib teha allmaaelektri- ja lukksepatöid, kui ta on omandanud täienduskoolituse kaudu vastavad erioskused. 5. taseme mäetööline töötab iseseisvalt või meeskonna juhina olukordades, kus võivad aset leida ettearvamatud muutused. Võtab vastutuse teiste töötulemuse ning ohutuse eest. 5. taseme mäetööline teeb koostööd tehnoloogide, mäemeistrite jt spetsialistidega. Seotud kutsed: Mäetööline, tase 4 Lõhkaja, tase 3 Lõhkemeister, tase 4 A.2.1 Kaevise teisaldamine 1. Ettevalmistus 2. Laadimine ja transport 3. Töötamine liikuvmehhanismidega A.2.2 Mäetööde abitööd 1. Materjalide ja töövahendite laadimine ja transport 2. Ehitus 3. Kaevandatud ala korrastamine A.2.3 Mäeseadmete monteerimine 1. Ettevalmistus 2. Montaaž ja demontaaž 3. Automaatikatööd 4. Häälestamine 5. Seadmete kontrollimine A.2.4 Mäeseadmete hooldus ja remont 1. Hooldus 2. Rikete tuvastamine ja kõrvaldamine 3. Hoolduse tulemuste dokumenteerimine A.2.5 Töörühma juhtimine 1. Töö korraldamine 2. Juhendamine A.2.6 Allmaaläbindus ja koristus 1. Toestamis- ja veekõrvaldustööd 2. Lõhkeaukude puurimine 3. Kaevise väljamine 4. Soonimine 5. Kaevise töötlemine A.2.7 Karjääritööd 1. Lõhkeaukude puurimine 2. Katendi eemaldamine 3. Toestamine 4. Veekõrvaldus 5. Kaevise väljamine 6. Kaevise töötlemine A.2.8 Allmaa elektri- ja lukksepatööd 1. Elektriseadmete ja -võrkude montaaž ja hooldustööd 2. Elektri- ja mehaaniliste rikete tuvastamine ja kõrvaldamine Mäetöölised töötavad välis- ja/või allmaatingimustes. Töökeskkond võib olla plahvatusohtlik, võimalik on kokkupuude müra, vibratsiooni, heit- ja lõhkegaasidega. Allmaatöödel võib töökeskkond olla pime, niiske ja kitsas. Nende ohutegurite tõttu tuleb töötajatel täita töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid (kanda eririietust, kasutada isikukaitsevahendeid jm). Töötatakse vahetustes, sh öösel. Töö võib olla füüsiliselt pingutav, sundasendit nõudev ja kiire. Liikuvad, käsijuhitavad- ja automaatsed mäetööstusseadmed ja masinad, samuti statsionaarsed mäetööstusseadmed. Töö eeldab füüsilist vastupidavust ja pingetaluvust, ruumitaju, loogilist mõtlemist, kohusetundlikkust, täpsust, kohanemisvõimet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, iseseisvust, otsustamisjulgust, ettenägemisvõimet, vastutustundlikkust. Mäetööliseks saab õppida kutseõppeasutuses, töökohal või täiskasvanute koolituse kursustel. Allmaa elektri- ja lukksepatööde tegemiseks tuleb läbida täienduskoolitus, kus omandatakse vastavad erioskused. Täienduskoolitusele oodatakse eelkõige eelneva elektriku väljaõppe või vähemalt 3. taseme elektriku kutse saanud isikuid. Mäe-, karjääri-, protsessitööline, koristusteetööline, läbindaja, allmaalukksepp-elektrik jm. 1) tervisekontroll, alus sotsiaalministri määrus „Töötajate tervisekontrolli kord“; 2) vanuse alammäär 18 aastat, alus „Töölepinguseadus“ „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“; 3) sõidualale vastava autojuhiloa (kategooria) omamine, alus: liiklusseadus. Kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.5 ja B.2.9 tõendamine ning vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.2.6-B.2.7 tõendamine. Allmaaläbindus- ja koristustöödele spetsialiseerumisel on nõutav lisaks kompetentsi B.2.6 tõendamine. Karjääritöödele spetsialiseerumisel on nõutav lisaks kompetentsi B.2.7 tõendamine. Allmaa elektri- ja lukksepa erioskuse saamiseks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.8 tõendamine. Kaevise teisaldamine 5 Mäetööde abitööd 5 Mäeseadmete monteerimine 5 Mäeseadmete hooldus ja remont 5 Töörühma juhtimine 5 Allmaaläbindus- ja koristustöödele spetsialiseerumisel on nõutav lisaks kompetentsi B.2.6 tõendamine. Karjääritöödele spetsialiseerumisel on nõutav lisaks kompetentsi B.2.7 tõendamine. Allmaa elektri- ja lukksepatööde erioskuse saamiseks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.8 tõendamine. Allmaa elektri- ja lukksepatööd 5 Mäetööline, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Keemiaprotsesside operaator, tase 4 Operator of chemical processes, level 4 8 Keemiaprotsesside operaator II (versioon 3) Keemiaprotsesside operaator II (versioon 4) Keemiaprotsesside operaator II (versioon 5) Keemiaprotsesside operaator, tase 4 (versioon 6) Keemiaprotsesside operaator, tase 4 (versioon 7) Keemiaprotsesside operaator, tase 4 (versioon 9) Keemilise protsessi operaator II (versioon 1) Keemilise protsessi operaator II (versioon 2) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Keemiatööstus Keemiaprotsesside operaator 32 2023-10-19 2023-10-19 2025-03-26 4 4 8131 Keemiatoodete seadmete ja masinate operaatorid 0711 Keemiatehnoloogia ja -protsessid 20 Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine Andrei Arsenjev VKG Oil AS Zimfira Prelovskaja VKG Oil AS Vladimir Leskovski Molycorp Silmet AS Antonina Zguro TTÜ Virumaa Kolledž Galina Trofimova Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus Piret Lilover SA Innove Svetlana Belonina Novotrade Invest AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Keemiaprotsesside operaatorid kindlustavad keemilis-tehnoloogilise protsessi sujuva ja tõrgeteta kulgemise. Nad hooldavad tehnoloogilisi seadmeid, kontrollivad ja reguleerivad keemilis-tehnoloogilisi protsesse ning toodangu kvaliteeti. Protsessi juhitakse automatiseeritud juhtimissüsteemi abil, mis sisaldab kontrollmõõteriistu, automaatregulaatoreid, signalisatsiooni- ja kaitsesüsteeme. Protsessi kontrollitakse nii lokaalselt kui ka distantsilt dispetšeripuldilt. Operaatoritöö seondub erinevate keemiatoodete tootmise etappidega: lähteainete vastuvõtt, lõpptoodangu väljastamine jm. Täpsemad tööülesanded sõltuvad ettevõttes kasutatavast tehnoloogiast ja toorainest. Operaatorid leiavad tööd tööstus- ja tarbekeemia (näiteks põlevkivi- ja naftakeemia, metallurgiakeemia, värvi-lakitööstus, tselluloosi- ja paberitööstus) ning veepuhastus- ettevõtetes. Keemiaprotsesside operaator, tase 4 töötab meeskonnas ning võtab vastutab oma töö tulemuste eest. Ta täidab tavapäraseid tööülesandeid ja lahendab igapäevaprobleeme. Tööülesannete täitmisel juhindub ta etteantud tehnilistest ja normdokumentidest ning kvaliteedinõuetest. Seotud kutsed: Keemiaprotsesside operaator, tase 5 A.2.1 Keemilis-tehnoloogiliste protsesside monitooring ja kontrollimine 1. Tootmisprotsessi pidev jälgimine. 2. Seadmete töö pidev jälgimine. 3. Tooraine, vaheproduktide ja valmistoodangu kvaliteedi kontroll. A.2.2 Keemilis-tehnoloogiliste protsesside juhtimine 1. Osalemine seadmete käivitamises ja seiskamises. 2. Tehnoloogiaseadmete töö juhtimine. 3. Tehnoloogiliste voogude ja valmistoodangu juhtimine. A.2.3 Tehnoloogiaseadmete käitamine 1. Tehnoloogiaseadmete hooldamine. 2. Lihtsamad remonditööd. Töötatakse vahelduvalt sise- ja välitingimustes. Pidevast keemilis-tehnoloogilisest protsessist lähtuvalt töötavad operaatorid tavaliselt graafiku alusel vahetustega. Töö võib toimuda kõrgustes ja kinnises kitsas ruumis. Töökeskkond võib olla plahvatus- ja tuleohtlik. Võimalik on kokkupuude kemikaalide, müra, vibratsiooni, elektripingest mõjutatud seadmete, gaasi ja kuuma veeauruga. Keematööstuses kasutatavad toorained, valmistoodang ja reagendid on suures osas ohtlikud kemikaalid, mis on plahvatus- ja tuleohtlikud, toksilised ning tugeva omapärase lõhnaga ning võivad olla ohtlikud töötaja tervisele (allergia, mürgitus). Ohuolukordade ja keskkonnasaaste vältimiseks tuleb järgida töökeskkonnaohutuse nõudeid ning kasutada individuaalseid kaitsevahendeid vastavalt kehtivatele normidele. Keemiatööstuse põhilised mehhanismid ja seadmed on pumbad, kompressorid, kõrgrõhuaparaadid, reaktorid, soojusvahetusaparaadid, ahjud, kolonnid, ekstraktorid, reservuaarid, purustid, ainete transpordiseadmed (konveierid, elevaatorid) jm. Abivahenditeks on proovivõtuseadmed, gaasianalüsaatorid, tööriistad lihtsama remonditööde tegemiseks. Tõste- ja laadimismasinad (auto- ja elektritransport, statsionaarsed ja autonoomsed kraanad ja talid, käsitõstemehhanismid jm). Arvutite ja automaatjuhtimissüsteemidega varustatud dispetšeripuldid protsessi monitoorimiseks ja automaatjuhtimiseks. Töö eeldab vastutusvõimet, füüsilist vastupidavust, pingetaluvust, emotsionaalset stabiilsust, distsiplineeritust, rutiinitaluvust, visuaalset mälu ning kontsentreerumis- ja kohanemisvõimet. Keemiaprotsessi operaatoriks saab õppida kutseõppeasutuses, töökohal või täiskasvanute koolitus- kursustel. Tehnoloogilise seadme operaator, keemiatööstuse masinaoperaator, masinaoperaator-hüdrometallurg, veetöötlemise operaator jt. Keemiaprotsessi operaatorina võib töötada 18-aastane ja vanem isik (Vabariigi valitsuse määrus 11.06.2009 nr 94 „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“), kes on läbinud tervisekontrolli vastavalt sotsiaalministri määrusele 24.04.2003 nr 74 „Töötajate tervisekontrolli kord“. Keemiaprotsessi operaator, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.3 ning läbiva kompetentsi B.2.4 tõendamine. Keemilis-tehnoloogiliste protsesside monitooring ja kontrollimine 4 Keemilis-tehnoloogiliste protsesside juhtimine 4 Tehnoloogiaseadmete käitamine 4 Keemiaprotsesside operaator, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Keemiaprotsesside operaator, tase 5 Operator of chemical processes, level 5 8 Keemiaprotsesside operaator III (versioon 3) Keemiaprotsesside operaator III (versioon 4) Keemiaprotsesside operaator III (versioon 5) Keemiaprotsesside operaator, tase 5 (versioon 6) Keemiaprotsesside operaator, tase 5 (versioon 7) Keemilise protsessi operaator III (versioon 1) Keemilise protsessi operaator III (versioon 2) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Keemiatööstus Keemiaprotsesside operaator 32 2023-10-19 2023-10-19 2025-10-18 5 5 3133 Keemiatööstuse protsessijuhtimistehnikud 0711 Keemiatehnoloogia ja -protsessid 20 Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine Digipädevuste enesehindamise skaala Andrei Arsenjev VKG Oil AS Zimfira Prelovskaja VKG Oil AS Vladimir Leskovski Molycorp Silmet AS Antonina Zguro TTÜ Virumaa Kolledž Galina Trofimova Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus Piret Lilover SA Innove Svetlana Belonina Novotrade Invest AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Keemiaprotsesside operaatorid kindlustavad keemilis-tehnoloogilise protsessi sujuva ja tõrgeteta kulgemise. Nad hooldavad tehnoloogilisi seadmeid, kontrollivad ja reguleerivad keemilis-tehnoloogilisi protsesse ning toodangu kvaliteeti. Protsessi juhitakse automatiseeritud juhtimissüsteemi abil, mis sisaldab kontrollmõõteriistu, automaatregulaatoreid, signalisatsiooni- ja kaitsesüsteeme. Protsessi kontrollitakse nii lokaalselt kui ka distantsilt dispetšeripuldilt. Operaatoritöö seondub erinevate keemiatoodete tootmise etappidega: lähteainete vastuvõtt, lõpptoodangu väljastamine jm. Täpsemad tööülesanded sõltuvad ettevõttes kasutatavast tehnoloogiast ja toorainest. Operaatorid leiavad tööd tööstus-, tarbekeemia (näiteks põlevkivi- ja naftakeemia, metallurgiakeemia, värvi-lakitööstuse, tselluloosi- ja paberitööstuse) ja veepuhastusettevõtetes. Keemiaprotsesside operaator, tase 5 töötab meeskonna juhina ning vastutab teiste töö tulemuste ja ohutuse eest. Tema ülesandeks on jälgida eeskirjade, ohtlike kemikaalide ohutu käitlemise jm nõuete täitmist. Ta täidab tööülesandeid olukordades, kus võib ette tulla ettearvamatuid muutusi. Tööga kaasneb kaastöötajate ja praktikantide juhendamine. Seotud kutsed: Keemiaprotsesside operaator, tase 4 A.2.1 Keemilis-tehnoloogiliste protsesside monitooring ja kontrollimine 1. Tootmisprotsessi pidev jälgimine. 2. Seadmete töö pidev jälgimine. 3. Tooraine, vaheproduktide ja valmistoodangu kvaliteedi kontroll. A.2.2 Keemilis-tehnoloogiliste protsesside juhtimine 1. Seadmete käivitamine ja seiskamine. 2. Tehnoloogiaseadmete töö juhtimine. 3. Tehnoloogilise protsessi stabiilsuse tagamine. 4. Tehnoloogiliste voogude ja valmistoodangu juhtimine. A.2.3 Tehnoloogiaseadmete käitamine 1. Tehnoloogiaseadmete hooldamine. 2. Lihtsamad remonditööd. A.2.4 Töögrupi juhtimine 1. Tegevuse planeerimine. 2. Töötajate juhtimine tööprotsessis. 3. Juhendamine. Töötatakse vahelduvalt sise- ja välitingimustes. Pidevast keemilis-tehnoloogilisest protsessist lähtuvalt töötavad operaatorid tavaliselt graafiku alusel vahetustega. Töö võib toimuda kõrgustes ja kinnises kitsas ruumis. Töökeskkond võib olla plahvatus- ja tuleohtlik. Võimalik on kokkupuude kemikaalide, müra, vibratsiooni, elektripingest mõjutatud seadmete, gaasi ja kuuma veeauruga. Keematööstuses kasutatavad toorained, valmistoodang ja reagendid on suures osas ohtlikud kemikaalid, mis on plahvatus- ja tuleohtlikud, toksilised ning tugeva omapärase lõhnaga ja võivad olla ohtlikud töötaja tervisele (allergia, mürgitus). Ohuolukordade ja keskkonnasaaste vältimiseks tuleb järgida töökeskkonnaohutuse nõudeid ning kasutada individuaalseid kaitsevahendeid vastavalt kehtivatele normidele. Keemiatööstuse põhilised mehhanismid ja seadmed on pumbad, kompressorid, kõrgrõhuaparaadid, reaktorid, soojusvahetusaparaadid, ahjud, kolonnid, ekstraktorid, reservuaarid, purustid, ainete transpordiseadmed (konveierid, elevaatorid) jm. Abivahenditeks on proovivõtuseadmed, gaasianalüsaatorid ning tööriistad lihtsamate remonditööde tegemiseks. Tõste- ja laadimismasinad (auto- ja elektritransport, statsionaarsed ja autonoomsed kraanad ja talid, käsitõstemehhanismid jm). Arvutite ja automaatjuhtimissüsteemidega varustatud dispetšeripuldid protsessi monitoorimiseks ja automaatjuhtimiseks. Töö eeldab vastutus-, organiseerimis- ja analüüsivõimet. Vajalik on füüsiline vastupidavus, pingetaluvus, emotsionaalne stabiilsus, visuaalne mälu, rutiinitaluvus ning kontsentreerumis- ja kohanemisvõime. Keemiaprotsessi operaatoriks saab õppida kutseõppeasutuses, töökohal või täiskasvanute koolitus- kursustel. Vanemoperaator, vahetuse juht, vahetuse meister jt. Keemiaprotsessi operaatorina võib töötada 18-aastane ja vanem isik (Vabariigi valitsuse määrus 11.06.2009 nr 94 „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“), kes on läbinud tervisekontrolli vastavalt sotsiaalministri määrusele 24.04.2003 nr 74 „Töötajate tervisekontrolli kord“. Keemiaprotsessi operaator, tase 5 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.4 tõendamine ning läbiva kompetentsi B.2.5 tõendamine. Keemilis-tehnoloogiliste protsesside monitooring ja kontrollimine 5 Keemilis-tehnoloogiliste protsesside juhtimine 5 Tehnoloogiaseadmete käitamine 5 Töögrupi juhtimine 5 Keemiaprotsesside operaator, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Sisetööde elektrik, tase 4 Electrician, EstQF Level 4 5 Ehitiste elektrik, tase 4 (versioon 6) Ehitiste elektrik, tase 4 (versioon 7) Ehitiste elektrik, tase 4 (versioon 8) Sisetööde elektrik, tase 4 (versioon 1) Sisetööde elektrik, tase 4 (versioon 2) Sisetööde elektrik, tase 4 (versioon 3) Sisetööde elektrik, tase 4 (versioon 4) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Elektrik 32 2023-10-19 2023-10-19 2024-06-30 4 4 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Urmas Leitmäe Elektritööde Ettevõtjate Liit Aulika Riisenberg SA Innove Sergei Kuliš Telia AS Ülo Kala Walde AS Lembit Vali Eesti Elektroenergeetika Selts Urmas Mahlapuu TERA AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. 4. taseme sisetööde elektriku töö eesmärk on tagada elektripaigaldise tehniline korrasolek ja kasutamise ohutus. 4. taseme sisetööde elektrik paigaldab, kontrollib ja hooldab kuni 1000 V vahelduv- ja kuni 1500 V alalispinge (edaspidi madalpinge) elektripaigaldisi ja -seadmeid mitmesugustes hoonetes, tehnilistes rajatistes ning kuni 1000 V välisvõrkudes (alates liitumispunktist). 4. taseme sisetööde elektrik töötab iseseisvalt ja töörühma liikmena täites tööülesandeid muutuvates olukordades. Töö eeldab laiemat kutseoskuste spektrit, kuna elektritööd seonduvad lihtsamate kuni 50 V vahelduv- ja kuni 120 V alalispinge (edaspidi väikepinge) seadmete (sh automaatikaseadmete) paigalduse ja hooldusega. Lähedased kutsed: Sisetööde elektrik, tase 5 Jaotusvõrgu elektrik, tase 4 Jaotusvõrgu elektrik, tase 5 Automaatik, tase 4 Automaatik, tase 5 Turvasüsteemide tehnik, tase 4 Turvasüsteemide tehnik, tase 5 A.2.1 Tööülesandele vastava töö kavandamine 1. Tehnilisest dokumentatsioonist vajaliku teabe leidmine 2. Tegevuse kavandamine 3. Materjalide ja töövahendite valik A.2.2 Töökeskkonna ohutuse tagamine 1. Elektri- ja tuleohutusnõuete täitmine 2. Eritööde ohutusnõuete täitmine 3. Ohutu tööpaiga korraldamine 4. Tegutsemine tööõnnetuse korral A.2.3 Kaablitööd 1. Elektritoitekaablite paigaldamine 2. Infoedastus-, ohutus- ja turvasüsteemide kaablite paigaldamine 3. Kaablite paigaldamine hoonete tehnosüsteemide juhtimiseks 4. Olemasolevate kaablite asendamine A.2.4 Elektrijaotuskeskustes töötamine 1. Elektrijaotuskeskuste ja nende komponentide paigaldamine ja asendamine 2. Elektrijaotuskeskuste koostamine A.2.5 Madal- ja väikepinge seadmete paigaldamine 1. Elektritarvitite paigaldamine ja asendamine 2. Maandusseadmete paigaldamine 3. Piksekaitseseadmete paigaldamine õigusaktides sätestatud pädevuse piires A.2.6 Automaatikaseadmete paigaldamine ja ühendamine 1. Automaatikaprojektist vajaliku teabe leidmine 2. Automaatikaseadmete paigaldamine 3. Automaatikaseadmete ühendamine A.2.7 Töötulemuse kontrollimine ja dokumenteerimine 1. Oma töö kontrollimine elektrimõõtmiste kaudu 2. Dokumentatsiooni vormistamine A.2.8 Elektripaigaldiste käidutoimingute läbiviimine 1. Elektripaigaldiste ja -tarvitite kontrollimine 2. Elektripaigaldiste ja -tarvitite hooldamine 3. Elektripaigaldiste kontrolli- ja hooldustoimingute dokumenteerimine Töötatakse peamiselt siseruumides. Võimalik on kokkupuude müra ja tolmuga ning pingestatud seadmetega. Tööülesanded on vahelduvad ja nende täitmine võib põhjustada sundasendist tingitud vaevusi. Traumade vältimiseks tuleb järgida töö- ja elektriohutuse standardeid, eeskirju, tööjuhtide nõuandeid ning vajaduse korral kasutada isikukaitsevahendeid ja kanda eririietust. Eriolukordades tuleb töötada nädalavahetustel, riiklike pühade ajal ja öösel. Töö on liikuva iseloomuga ja võib eeldada sõiduki juhtimisõigust. Käsi- ja spetsiaaltööriistad, mehhanismid (nt tõstukid) ja mõõteseadmed (testrid, ampermeetrid jt), infotehnoloogia riistvara ja erialane tarkvara. Töö eeldab füüsilist vastupidavust, käelist osavust ning valmisolekut töötada kõrgustes. Töös on oluline järjekindlus, emotsionaalne stabiilsus, keskendumis-, kohanemis- ja analüüsivõime ning koostöövalmidus. Märgistatud kaablite ja juhtmetega töötamine eeldab värvieristusvõimet. 4. taseme sisetööde elektrik omandab kutseoskused kutseõppeasutuses või töökohal õppides (sh koolituskursusi läbides). Elektrik Sisetööde elektrikuna töötamisel on nõutav isiku elektriohuteadlikkuse kontrolli läbimist tõendav tõend. Alus: Seadme ohutuse seadus. Majandus- ja taristuministri määrus „Elektripaigaldise käidule ja elektritööle esitatavad nõuded“. Elektritööde korraldust reguleerib standard EVS-EN50110-1 „Elektripaigaldiste käit“. Tuletöid reguleerib siseministri määrus „Tuletöö tegemisele esitatavad nõuded“. Tööohutuse nõuded, töötajate õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel sätestab „Töötervishoiu ja tööohutuse seadus“. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud (B.2.1 – B.2.8) ja läbivad (B.2.9) kompetentsid. Tööülesandele vastava töö kavandamine 4 Töökeskkonna ohutuse tagamine 4 Kaablitööd 4 Elektrijaotuskeskustes töötamine 4 Madal- ja väikepinge seadmete paigaldamine 4 Automaatikaseadmete paigaldamine ja ühendamine 4 Töötulemuse kontrollimine ja dokumenteerimine 4 Elektripaigaldiste käidutoimingute läbiviimine 4 Sisetööde elektrik, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Sisetööde elektrik, tase 5 Electrician, EstQF Level 5 5 Ehitiste elektrik, tase 5 (versioon 6) Ehitiste elektrik, tase 5 (versioon 7) Ehitiste elektrik, tase 5 (versioon 8) Sisetööde elektrik, tase 5 (versioon 1) Sisetööde elektrik, tase 5 (versioon 2) Sisetööde elektrik, tase 5 (versioon 3) Sisetööde elektrik, tase 5 (versioon 4) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Elektrik 32 2023-10-19 2023-10-19 2024-03-13 5 5 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Urmas Leitmäe Elektritööde Ettevõtjate Liit Aulika Riisenberg SA Innove Sergei Kuliš Telia AS Ülo Kala Walde AS Lembit Vali Eesti Elektroenergeetika Selts Urmas Mahlapuu TERA AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. 5. taseme sisetööde elektriku töö eesmärk on tagada elektripaigaldise tehniline korrasolek ja kasutamise ohutus. 5. taseme sisetööde elektrik paigaldab ja käitab kuni 1000 V vahelduv- ja kuni 1500 V alalispinge (edaspidi madalpinge) ning kuni 50 V vahelduv- ja kuni 120 V alalispinge (edaspidi väikepinge) elektripaigaldisi ja seadmeid mitmesugustes hoonetes, tehnilistes rajatistes ja kuni 1000 V välisvõrkudes (alates liitumispunktist). Turva- ja ohutustehnikaalaseid paigaldus- ja käidutöid võib ta teha ulatuses, mis ei lähe vastuollu turva- ja päästeseaduses sätestatuga. Töö eeldab koostööd sidusvaldkondade (hooneautomaatika, üldehitus, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT), turva- ja ohutustehnika jm) spetsialistidega. 5. taseme sisetööde elektrik omab 4. taseme sisetööde elektriku kutseoskusi. Ta täidab mitmekülgseid tööülesandeid ettearvamatutes olukordades ning vastutab töörühma töötulemuse eest. Lähedased kutsed Sisetööde elektrik, tase 4 Jaotusvõrgu elektrik, tase 4 Jaotusvõrgu elektrik, tase 5 Automaatik, tase 4 Automaatik, tase 5 Turvasüsteemide tehnik, tase 4 Turvasüsteemide tehnik, tase 5 Elektriiinsener, tase 6 A.2.1 Töö planeerimine 1. Tegevuse kavandamine 2. Ressursside ja tööprotsessi planeerimine A.2.2 Töökeskkonna ohutuse tagamine 1. Tööpaiga ohutuse kindlustamine 2. Elektri- ja tuleohutus- ning eritöödeohutusnõuete täitmine ja täitmise kontrollimine 3. Tööpaiga ohutuse kindlustamine 4. Tegutsemine tööõnnetuse korral A.2.3 Kaablitööd 1. Madalpinge, infoedastus-, ohutus- ja turvasüsteemide ning tehnosüsteemide kaablitööde korraldamine 2. Madalpinge, infoedastus-, ohutus- ja turvasüsteemide ja tehnosüsteemide kaablite paigaldamine A.2.4 Elektrijaotuskeskustes töötamine 1. Elektrijaotuskeskuste paigaldamise ja asendamise korraldamine 2. Elektrijaotuskeskuste koostamine, paigaldamine ja asendamine A.2.5 Madal- ja väikepinge seadmete paigaldamine 1. Madal- ja väikepinge seadmete paigaldus- ja asendusööde korraldamine 2. Madal- ja väikepingeseadmete paigaldamine ja asendamine A.2.6 Automaatikaseadmete paigaldamine, ühendamine ja häälestamine 1. Automaatikaseadmete paigaldamise ja ühendamise korraldamine 2. Automaatikaseadmete paigaldamine, ühendamine ja häälestamine A.2.7 Töötulemuse kontrollimine ja dokumenteerimine 1. Oma töö ja töötajate töötulemuse kontrollimine elektrimõõtmise kaudu 2. Dokumentatsiooni vormistamine A.2.8 Elektripaigaldiste käit 1. Elektripaigaldise kontrolli- ja hooldustoimingute korraldamine 2. Elektripaigaldiste käidutööd 3. Käidutööde dokumenteerimine A.2.9 Juhtimine ja juhendamine 1. Töötajate juhtimine 2. Juhendamine Töötatakse peamiselt siseruumides. Võimalik on kokkupuude müra ja tolmuga ning pingestatud seadmetega. Tööülesanded on vahelduvad ja nende täitmine võib põhjustada sundasendist tingitud vaevusi. Traumade vältimiseks tuleb järgida töö- ja elektriohutuse standardeid, eeskirju, tööjuhtide nõuandeid ning vajaduse korral kasutada isikukaitsevahendeid ja kanda eririietust. Eriolukordades tuleb töötada nädalavahetustel, riiklike pühade ajal ja öösel. Töö on liikuva iseloomuga ja võib eeldada sõiduki juhtimisõigust. Käsi- ja spetsiaaltööriistad, mehhanismid (nt tõstukid) ja mõõteseadmed (testrid, ampermeetrid jt), infotehnoloogia riistvara ja erialane tarkvara. Töö eeldab füüsilist vastupidavust, käelist osavust ning valmisolekut töötada kõrgustes. Töös on oluline järjekindlus, emotsionaalne stabiilsus, keskendumis-, kohanemis-, analüüsi- ja organiseerimisvõime ning suhtlemis- ja koostöövalmidus. Märgistatud kaablite ja juhtmetega töötamine eeldab värvieristusvõimet. 5. taseme sisetööde elektrik omandab kutseoskused töö käigus või läbib 5. taseme jätkuõppe, mis eeldab 4. taseme sisetööde elektriku kutseoskusi ja erialast töökogemust. Elektrik, käiduelektrik. Sisetööde elektrikuna töötamisel on nõutav isiku elektriohuteadlikkuse kontrolli läbimist tõendav tõend. Alus: Seadme ohutuse seadus. Majandus- ja taristuministri määrus „Elektripaigaldise käidule ja elektritööle esitatavad nõuded“. Elektritööde korraldust reguleerib standard EVS-EN50110-1 „Elektripaigaldiste käit“. Tuletöid reguleerib siseministri määrus „Tuletöö tegemisele esitatavad nõuded“. Tööohutuse nõuded, töötajate õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel sätestab „Töötervishoiu ja tööohutuse seadus“. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud (B.2.1 – B.2.9) ja läbivad (B.2.10) kompetentsid. Töö planeerimine 5 Töökeskkonna ohutuse tagamine 5 Kaablitööd 5 Elektrijaotuskeskustes töötamine 5 Madal- ja väikepinge seadmete paigaldamine 5 Automaatikaseadmete paigaldamine, ühendamine ja häälestamine 5 Töötulemuse kontrollimine ja dokumenteerimine 5 Elektripaigaldiste käit 5 Juhtimine ja juhendamine 5 Sisetööde elektrik, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Erakorralise meditsiini tehnik, tase 4 Emergency Medical Technician, level 4 9 Erakorralise meditsiini tehnik I (versioon 3) Erakorralise meditsiini tehnik I (versioon 4) Erakorralise meditsiini tehnik I (versioon 5) Erakorralise meditsiini tehnik, tase 4 (versioon 10) Erakorralise meditsiini tehnik, tase 4 (versioon 6) Erakorralise meditsiini tehnik, tase 4 (versioon 7) Erakorralise meditsiini tehnik, tase 4 (versioon 8) Noorem parameedik I (versioon 2) Parameedik I (versioon 1) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Parameditsiin Erakorralise meditsiini tehnik 32 2023-11-16 2023-11-16 2025-04-23 4 4 3258 Kiirabitehnikud 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Raul Jalast SA Tartu Kiirabi Rita Popova Kiirabi Liit Taavet Reimers Kiirabi Liit Lenne Rätsep Karell Kiirabi Roman Samorodin Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Tiina Uusma Tartu Tervishoiu Kõrgkool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Erakorralise meditsiini tehnik on spetsialist, kelle töö on erakorralist abi vajavale patsiendile abi osutamine, lähtudes õigusaktidest ja asutusesisestest regulatsioonidest. Ta hindab ja jälgib patsiendi seisundit ning alustab esmase abi andmist patsiendile, assisteerib tervishoiutöötajaid ravi- ja diagnostilistel protseduuridel. Erakorralise meditsiini tehnik kasutab erakorralises meditsiinis kasutatavat aparatuuri ja varustust, tal on baasteadmised anatoomiast, füsioloogiast ja patoloogiast, erakorralises meditsiinis kasutatavatest ravimitest ning nende manustamisest. Abi osutamisel hindab ta meeskonna liikmena sündmuse ja sündmuskohaga seotud ohte ja tegutseb vastavalt olukorrale. Erakorralise meditsiini tehnik tegutseb ennast ja patsienti kahjustamata. Erakorralise meditsiini tehnik töötab haigla erakorralise meditsiini osakonnas (EMO) või kiirabis. A.2.1 Ettevalmistumine erakorralise meditsiiniabi osutamiseks 1. Meeskonnatöös osalemine. 2. Töökoha korrasoleku ja komplekteerituse tagamine. A.2.2 Erakorralise abi osutamine 1. Ohutusnõuete järgimine. 2. Eluliste näitajate mõõtmine ja hindamine. 3. Arsti või õe assisteerimine. 4. Patsiendi seisundi jälgimine. 5. Erakorralise abi osutamine. 6. Turvalisuse tagamine transpordil. 7. Triaaži tegemises osalemine. A.2.7 Alarmsõiduki juhtimine 1. Alarmsõidu tegemine. 2. Ohtude ja riskide hindamine alarmsõidul. Kutse eeldab valmisolekut töötada meeskonna liikmena erinevates ettearvamatutes olukordades, puhkepäevadel, riigi pühadel, samuti öisel ajal. Töötatakse graafiku alusel. Erakorralises meditsiinis kasutatav aparatuur, seadmed ja tarvikud. Erakorralise meditsiini tehniku töö eeldab suhtlemisvalmidust, vastutus-, koostöö- ja empaatiavõimet, pingetaluvust, korrektsust. Ta peab olema vaimselt ja füüsiliselt terve ja vastupidav. Erakorralise meditsiini tehnik on vähemalt keskharidusega erialase koolituse läbinud spetsialist. Erakorralise meditsiini tehnik, kiirabitehnik. Erakorralise meditsiini tehniku töö on reguleeritud määrusega nr 131 „Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ja tööjuhend“. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1 ja B.2.2 ning läbiv kompetents B.2.4. Lisaks on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.3. Ettevalmistumine erakorralise meditsiiniabi osutamiseks 4 Erakorralise abi osutamine 4 Lisaks on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.3. Alarmsõiduki juhtimine 4 Erakorralise meditsiini tehnik, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Ergonoom, tase 7 Ergonomist, level 7 3 Ergonoom, tase 7 (versioon 1) Ergonoom, tase 7 (versioon 2) Ergonoom, tase 7 (versioon 4) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Töötervishoid Ergonoom 13 2023-11-16 2023-11-16 2025-04-23 7 7 2263 Töötervishoiu ja tööohutuse tippspetsialistid 1022 Töötervishoid ja -kaitse 86 Tervishoid Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Ivar Raik Sotsiaalministeerium Märt Reinvee Eesti Maaülikool Karin Reinhold Tallinna Tehnikaülikool Alar Seiler Qvalitas Arstikeskus AS Triin Sirge Ergoway OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Ergonoomi töö on ennetada tööga seotud haigestumisi ja tööõnnetusi, säilitada ja edendada töötaja tervist ja töövõimet ning tagada töötaja heaolu. Ergonoom on spetsialist, kes aitab kaasa tervisliku ja ohutu töökeskkonna loomisele. Ta selgitab välja ja hindab töökeskkonna füüsikaliste ja füsioloogiliste ohutegurite võimalikku mõju töötajate tervisele, nõustab tööandjaid ja töötajaid tervist säästvate töötingimuste loomisel ning selgitab ergonoomiliste lahenduste mõju majanduslikule efektiivsusele ja töötajate töövõimele. Ergonoom osaleb nõustajana uute toodete disainimises. A.2.1 Töökorralduse analüüsimine ja hindamine 1. Tööülesannete ja tööde tehnoloogia analüüsimine. 2. Tööle asumise eelduste määratlemine. A.2.2 Töökeskkonna riskianalüüs 1. Töökeskkonna riskianalüüsi läbiviimine. 2. Füüsikaliste ohutegurite hindamine. 3. Füsioloogiline ohutegurite välja selgitamine. 4. Keemiliste ohutegurite märkamine. 5. Psühholoogiliste ohutegurite märkamine. 6. Bioloogiliste ohutegurite märkamine. A.2.3 Töökeskkonna ergonoomikaline kujundamine ja terviseriskide vähendamine 1. Tehnoloogia ja töövahendite valimine. 2. Ennetusmeetmete vajaduse hindamine ning valimine. 3. Ergonoomiliste lahenduste mõju selgitamine. A.2.4 Inimene-masin-keskkond süsteemi optimeerimine 1. Töövahendite ja materjali paigutamine töökeskkonnas. 2. Töökoormuse optimeerimine. 3. Töökorralduse ja töökoha kohandamine vastavalt töötaja individuaalsetele iseärasustele. 4. Tööasendi kujundamine. A.2.5 Osalemine tööõnnetuste ja tööga seotud haigestumiste uurimises ning ennetamises 1. Osalemine tööõnnetuste ja tööga seotud haigestumiste uurimises. 2. Ennetusmeetmete kavandamine. 3. Tööõnnetuse ja tööga seotud haigestumise järgne töötaja integreerimine tööprotsessi. A.2.6 Tööandjate ja töötajate nõustamine ning teavitamine 1. Ohutusjuhendite koostamine ja ohutusalane juhendamine. 2. Soovituste andmine vähenenud töövõimega töötaja kaasamiseks. 3. Töötaja töövõime säilitamine ja parendamine. 4. Hoiakute kujundamine. 5. Uute nõuete ja teadmiste edastamine. A.2.7 Ergonoomikaalaste koolituste ettevalmistamine ning läbiviimine 1. Sihtgrupi koolitusvajaduse väljaselgitamine ja koolituskava koostamine. 2. Koolituse sisuline ettevalmistamine ja läbiviimine. 3. Koolituse tulemuslikkuse hindamine ja tagasiside andmine. A.2.8 Uue toote kujustamises osalemine 1. Tootearenduses osalemine. 2. Toote katsetamine ja kasutajasõbralikkuse hindamine. Ergonoomi töötingimused sõltuvad tööülesannetest ja analüüsitavast töökeskkonnast. Ergonoom kasutab oma töös töökeskkonna ergonoomilisuse hindamiseks ja mõõtmiseks, tööprotsessi jäädvustamiseks ja dokumenteerimiseks vajalikke vahendeid. Ergonoomi töös on vajalikud loovus, analüüsi- ja üldistusvõime, täpsus, koostöö- ja vastutusvõime, otsustusvõime ning iseseisvus. Tavaliselt on 7. taseme ergonoomil ergonoomikaalane magistrikraad ja kompetentside saavutamiseks vajalik töökogemus. Ergonoom, tööfüsioloog. Ergonoomi kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1-B.2.6 ja B.2.9 (läbiv kompetents). Lisaks on võimalik tõendada valitavad kompetentsid B.2.7 ja B.2.8. Töökorralduse analüüsimine ja hindamine 7 Töökeskkonna riskianalüüs 7 Töökeskkonna ergonoomikaline kujundamine ja terviseriskide vähendamine 7 Inimene-masin-keskkond süsteemi optimeerimine 7 Osalemine tööõnnetuste ja tööga seotud haigestumiste uurimises ning ennetamises 7 Tööandjate ja töötajate nõustamine ning teavitamine 7 Lisaks on võimalik tõendada valitavad kompetentsid B.2.7 ja B.2.8. Ergonoomikaalaste koolituste ettevalmistamine ning läbiviimine 7 Uue toote kujustamises osalemine 7 Ergonoom, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Füsioterapeut, tase 6 Physiotherapist, EstQF Level 6 9 Füsioterapeut IV (versioon 1) Füsioterapeut IV (versioon 2) Füsioterapeut IV (versioon 3) Füsioterapeut IV (versioon 4) Füsioterapeut IV (versioon 5) Füsioterapeut, tase 6 (versioon 10) Füsioterapeut, tase 6 (versioon 6) Füsioterapeut, tase 6 (versioon 7) Füsioterapeut, tase 6 (versioon 8) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Füsioteraapia Füsioterapeut 32 2023-11-16 2023-11-16 2025-02-28 6 6 2264 Füsioterapeudid 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Füsioterapeudi eetikakoodeks Digipädevuste enesehindamise skaala Priit Eelmäe SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikekskus Kadri Englas Eesti Füsioterapeutide Liit Siiri Heinaru Liikumistervise innovatsiooni klaster SportEST Katrin Kõre Põhja-Eesti Regionaalhaigla Jelena Sokk Tartu Ülikool Anna-Liisa Tamm Tartu Tervishoiu Kõrgkool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Füsioterapeut on iseseisev spetsialist, kes taastab, säilitab ja arendab patsiendi/kliendi liikumis- ja tegevusvõimet ning tema osalust igapäevaelus ning tegeleb ennetustööga. Füsioteraapia eesmärk on patsiendi/kliendi parem elukvaliteet, mis saavutatakse koostöös patsiendi/kliendi ja/või tema tugivõrgustikuga, toetades ja arendades patsiendi/kliendi iseseisvust tema eale vastavates igapäevategevustes. Füsioterapeut kasutab oma töös patsientide/klientidega erinevaid tõenduspõhiseid sekkumisviise (nt kehalised harjutused ja funktsionaalne treening, manuaalsed tehnikad, erinevad füüsikalise ravi meetodid, nõustamine). Füsioterapeut, tase 6 on tervishoiuvaldkonna tipp-spetsialist, kes rakendab oma töös kliinilist mõtlemist, tõenduspõhiseid erialaseid teadmisi ja oskuseid. Ta lahendab tavapäraseid füsioteraapia valdkonna juhtumeid, hoiab end kursis eriala arengutega ning väärtustab elukestvat õpet. Füsioterapeut töötab avalikus ja/või erasektoris tervishoiu-, sotsiaal-, kultuuri- ja hariduse valdkonnas. Füsioteraapiateenuse osutamiseks peavad olema sobivad, ohutud ja turvalised hooned/ruumid. Ruumid ning sisustus peavad vastama osutatava teenuse eripärale. Füsioteraapia kutsealal on ka Füsioterapeut, tase 7 kutsestandard. A.2.1 Patsiendi/kliendi füsioterapeutiline hindamine A.2.2 Füsioteraapia läbiviimine A.2.3 Nõustamine ja juhendamine Füsioterapeut on erialase kõrgharidusega spetsialist. Füsioterapeut. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused ja kõik kompetentsid. Patsiendi/kliendi füsioterapeutiline hindamine 6 Füsioteraapia läbiviimine 6 Nõustamine ja juhendamine 6 Füsioterapeut, tase 7 Physiotherapist, EstQF Level 7 9 Füsioterapeut V (versioon 1) Füsioterapeut V (versioon 2) Füsioterapeut V (versioon 3) Füsioterapeut V (versioon 4) Füsioterapeut V (versioon 5) Füsioterapeut, tase 7 (versioon 10) Füsioterapeut, tase 7 (versioon 6) Füsioterapeut, tase 7 (versioon 7) Füsioterapeut, tase 7 (versioon 8) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Füsioteraapia Füsioterapeut 32 2023-11-16 2023-11-16 2025-02-28 7 7 2264 Füsioterapeudid 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Füsioterapeudi eetikakoodeks Digipädevuste enesehindamise skaala Priit Eelmäe SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikekskus Kadri Englas Eesti Füsioterapeutide Liit Siiri Heinaru Liikumistervise innovatsiooni klaster SportEST Katrin Kõre Põhja-Eesti Regionaalhaigla Jelena Sokk Tartu Ülikool Anna-Liisa Tamm Tartu Tervishoiu Kõrgkool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Füsioterapeut on iseseisev spetsialist, kes taastab, säilitab ja arendab patsiendi/kliendi liikumis- ja tegevusvõimet ning tema osalust igapäevaelus ning tegeleb ennetustööga. Füsioteraapia eesmärk on patsiendi/kliendi parem elukvaliteet, mis saavutatakse koostöös patsiendi/kliendi ja/või tema tugivõrgustikuga, toetades ja arendades patsiendi/kliendi iseseisvust tema eale vastavates igapäevategevustes. Füsioterapeut kasutab oma töös patsientide/klientidega erinevaid tõenduspõhine sekkumisviise (nt kehalised harjutused ja funktsionaalne treening, manuaalsed tehnikad, erinevad füüsikalise ravi meetodid, nõustamine). Füsioterapeut, tase 7 on tervishoiuvaldkonna tipp-spetsialist, kes rakendab oma töös kliinilist mõtlemist, tõenduspõhiseid erialaseid teadmisi ja oskuseid. Füsioterapeut lahendab nii rutiinseid kui keerulisi füsioterapeutilisi probleeme. Ta juhendab füsioteraapia eriala üliõpilasi kliinilisel praktikal ja/või nõustab teisi oma eriala või teiste erialade spetsialiste. Vajadusel moodustab ja juhib meeskonda. Füsioterapeut esineb erialaste ettekannetega või koostab erialaseid juhendmaterjale ning esindab ja arendab oma eriala nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil. Ta analüüsib ja sünteesib uusi kutsealaseid ideid ja arengusuundi, osaleb teadusuuringute läbiviimisel ning väärtustab elukestvat õpet. Füsioterapeut töötab avalikus ja/või erasektoris tervishoiu-, sotsiaal-, kultuuri- ja hariduse valdkonnas. Füsioteraapiateenuse osutamiseks peavad olema sobivad, ohutud ja turvalised hooned/ruumid. Ruumid ning sisustus peavad vastama osutatava teenuse eripärale. Füsioteraapia kutsealal on ka Füsioterapeut, tase 6 kutsestandard. A.2.1 Patsiendi/kliendi füsioterapeutiline hindamine A.2.2 Füsioteraapia läbiviimine A.2.3 Nõustamine ja juhendamine Füsioterapeut on erialase kõrgharidusega spetsialist. Füsioterapeut. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused ja kõik kompetentsid. Patsiendi/kliendi füsioterapeutiline hindamine 7 Füsioteraapia läbiviimine 7 Nõustamine ja juhendamine 7 Hambatehnik, tase 6 Dental technician, level 6 9 Hambatehnik II (versioon 1) Hambatehnik III (versioon 2) Hambatehnik III (versioon 3) Hambatehnik IV (versioon 1) Hambatehnik, tase 6 (versioon 10) Hambatehnik, tase 6 (versioon 7) Hambatehnik, tase 6 (versioon 8) Noorem hambatehnik III (versioon 4) Noorem hambatehnik III (versioon 5) Noorem hambatehnik III (versioon 6) Vanem hambatehnik IV (versioon 2) Vanem hambatehnik IV (versioon 3) Vanem hambatehnik IV (versioon 4) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Hambaravi Hambatehnik 32 2023-11-16 2023-11-16 2025-04-23 6 6 3214 Meditsiiniliste ja hambaproteeside tehnikud 0911 Hambaravi 86 Tervishoid Heli Kuuse Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Evija Marjasoo Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Ene Mõttus Dental CityLab OÜ Marit Paljak Kaarli Hambapolikliinik Eva Vakra Eesti Hambaarstide Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Hambatehnik, tase 6 on suutervishoiu spetsialist, kelle tööks on valmistada koostöös hambaarstiga tehniliselt suuõõnde paigaldatavaid dentaalrestauratsioone ehk meditsiinitehnilisi seadmeid ja ortodontilisi raviaparaate. Hambatehniku töö nõuab manuaalset peenmotoorikat ja erialaspetsiifilise aparatuuri käsitsemist. Hambatehnik lähtub oma igapäevatöös nii objektiivsetest kui subjektiivsetest kriteeriumidest klientide individuaalsete, esteetiliste ja funktsionaalsete vajaduste rahuldamisel hambarestauratsioonide valmistamisel. Tähtsal kohal on hambaarsti koostatud raviplaani tõlgendamisoskus, töö planeerimine, töövahendite ja materjalide otstarbekas ning keskkonnaohutu kasutamine. Oluline on valmisolek meeskonnatööks hambaarsti ja kliendiga, samuti teiste erialade esindajatega. A.2.1 Hambaproteesi valmistamine (tellimisel valmistatud meditsiiniseade) 1. Raviplaani järgimine ja analüüsimine. 2. Hambaarstilt saadud jäljendi ja/või fotomaterjali analüüsimine. 3. Töömudeli ja/või kontrollmudeli valmistamine. 4. Hambarestauratsiooni(de) või ortodontilise raviaparaadi valmistamine. A.2.2 Suust mitte-eemaldatavate hambaproteeside valmistamine 1. Mudeli ettevalmistamine ja kohandamine. 2. Artikulaatorisse töömudelite kipseerimine/fikseerimine. 3. Hambarestauratsiooni valmistamine mudelile. 4. Hambaköndile kape modelleerimine. 5. Sisestamine, põletamine, valamine, pressimine ja freesimine. 6. Keraamilise materjali kandmine karkassile. 7. Viimistlemine ja lõplik kontroll. A.2.3 Suust eemaldatavate hambaproteeside valmistamine a. Metallkarkassiga partsiaalproteesi (e. büügelprotees) valmistamine 1. Mudeli ettevalmistamine ja kohandamine. 2. Hambumuse valmistamine. 3. Sisestusmassist mudeli valmistamine. 4. Sisestusmassist mudelile vahast karkassi modelleerimine. 5. Valukanalite paigaldamine. 6. Sisestamine, eelkuumutamine, valamine, pressimine ja freesimine. 7. Metallkarkassi töötlemine. 8. Metallkarkassile baasise valmistamine ja kunsthammaste ladumine baasisele. 9. Baasiste valmistamine tehismaterjalist. 10. Viimistlemine ja lõplik kontroll. b) Akrüülproteeside (totaalsed ja partsiaalsed) valmistamine 1. Anatoomilise mudeli ja individuaallusika valmistamine. 2. Töömudeli, baasise ja hambumusvalli valmistamine. 3. Artikuleerimine. 4. Akrüülhammaste valimine ja hammaste ladumine. 5. Klambrite valmistamine ja sobitamine baasisesse. 6. Kunstigemete modelleerimine ja viimistlemine hammastega prooviks. 7. Küveteerimine, vaha välja sulatamine ja polümerisatsioon. 8. Viimistlemine ja lõplik kontroll. A.2.4 Ortodontiliste raviaparaatide valmistamine 1. Diagnostilise mudeli väljavalamine kipsist ja trimmimine. 2. Töömudelite valmistamine. 3. Eelfabritseeritud elementide kohandamine, painutamine ja paigaldamine. 4. Baasise valmistamine. 5. Traadist elementide ja võrude ühendamine. 6. Aktivaatorite valmistamine. 7. Splintide valmistamine. 8. Quad Helixi, Bi Helixi, lingvaalkaare ja palatinaalkaare valmistamine. 9. Raviaparaadi töötlus ja viimistlus. Hambatehnik töötab hambatehnoloogia laboratooriumis. Hambatehnikul on risk oma töös kokku puutuda allergeenidega, füüsikaliste ja keemiliste ohuteguritega. Enamlevinud töövahendid on meditsiinilised väikeinstrumendid, nt puurid, freesid, modelleerimise instrumendid ja erialaspetsiifilised seadmed, nt keraamikaahi, liivaprits, auruprits, metallivaluaparaat, freesmasin, mikromootor. Hambatehniku kutse eeldab püsivust, vastutusvõimet, täpsust, suhtlemisoskust, pingetaluvust ja tulemusele orienteeritust. Olulised on füüsiline koordinatsioon, vastupidavus ning käelised oskused. Tavaliselt on hambatehnikul erialane kõrgharidus. Hambatehnik. Hambatehniku kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslik kompetents B.2.1 ja läbiv kompetents B.2.5. Lisaks tuleb tõendada üks järgmistest valikutest: kompetents B.2.2 Suust mitte- eemaldatavate hambaproteeside valmistamine; kompetents B.2.3 Suust eemaldatavate hambaproteeside valmistamine; kompetents B.2.4 Ortodontiliste raviaparaatide valmistamine. Hambaproteesi valmistamine (tellimisel valmistatud meditsiiniseade) 6 Lisaks tuleb tõendada üks järgmistest valikutest: kompetents B.2.2 Suust mitte- eemaldatavate hambaproteeside valmistamine; kompetents B.2.3 Suust eemaldatavate hambaproteeside valmistamine; kompetents B.2.4 Ortodontiliste raviaparaatide valmistamine. Suust mitte-eemaldatavate hambaproteeside valmistamine 6 Suust eemaldatavate hambaproteeside valmistamine 6 Ortodontiliste raviaparaatide valmistamine 6 Hambatehnik, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Kliiniline psühholoog, tase 7 Clinical Psychologist, level 7 7 Kliiniline psühholoog IV (versioon 1) Kliiniline psühholoog IV (versioon 2) Kliiniline psühholoog IV (versioon 3) Kliiniline psühholoog IV (versioon 4) Kliiniline psühholoog, tase 7 (versioon 5) Kliiniline psühholoog, tase 7 (versioon 6) Kliiniline psühholoog, tase 7 (versioon 8) Kliiniline kohtu- ja korrektsioonipsühholoog, tase 7 Kliiniline lapsepsühholoog, tase 7 Kliiniline psühholoog-psühhoterapeut, tase 7 Neuropsühholoog, tase 7 Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Psühholoogia Kliiniline psühholoog 32 2023-11-16 2023-11-16 2025-04-23 7 7 2634 Psühholoogid 0912 Meditsiin 86 Tervishoid Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Mairi Männamaa SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastekliinik Maie Kreegipuu Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinik Pille-Riin Kaare SA PERH Psühhiaatriakliinik Peeter Pruul Bris Novus OÜ Andres Lehtmets Eesti Psühhiaatrite Selts Kirsti Akkermann Tartu Ülikooli psühholoogia instituut Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kliinilise psühholoogi töö on psüühilise distressi, psüühika- ja käitumishäirete, puuete ja riskikäitumise hindamine, leevendamine, ravimine ja ennetamine. Kliinilise psühholoogi töö esitab kõrgendatud nõudeid tema eetilistele põhimõtetele ja isikuomadustele. Kliiniline psühholoog spetsialiseerub järgmistele valdkondadele: kliiniline lapsepsühholoogia, psühhoteraapia, kliiniline kohtu- ja korrektsioonipsühholoogia ja neuropsühholoogia. Kliinilise psühholoogi töö sisu on inimese isiksuseomaduste, psüühiliste protsesside ja probleemide hindamine ja mõõtmine kehaliste ja psüühiliste haiguste ning inimese psühhosotsiaalse funktsioneerimise raskendatuse puhul, psüühika- ja käitumishäirete psühholoogiline diagnostika, toetav psühhoteraapia, nõustamine, konsulteerimine, õpetamine ja nooremate kolleegide töö juhendamine, eksperthinnangute andmine kliinilise psühholoogia valdkonda kuuluvates küsimustes, koostöö teiste erialade spetsialistidega. Kliinilise psühholoogi töö meetod seisneb tööhüpoteeside püstitamises ja kontrollimises ning oma kutseoskuste ja teadmiste rakendamises iga inimese või grupi puhul vastavalt tema eripärale. A.2.1 Eesmärkide määratlemine 1. Info kogumine pöördumise põhjuste kohta 2. Info analüüsimine ja patsiendi vajaduste struktureerimine 3. Eesmärkide püstitamine ja selleks vajalike vahendite määratlemine 4. Eesmärkide kooskõlastamine A.2.2 Patsiendi hindamine 1. Patsiendi isiksuseomaduste, psüühilisi protsesside ja probleemide vaatluse hindamine 2. Patsiendi võimete, kognitiivsete funktsioonide ja probleemide hindamine 3. Patsienti ümbritseva keskkonna hindamine 4. Hindamistulemuste analüüsimine ja tõlgendamine 5. Diagnostiliste ja diferentsiaal-diagnostiliste hüpoteeside püstitamine 6. Töövõime, sõjaväekõlbulikkuse, potentsiaalselt ohtlikes tegevustes osalemise hindamine A.2.3 Kliinilis-psühholoogiline sekkumine 1. Sekkumiste planeerimine 2. Patsiendi ja tema tugivõrgustiku nõustamine 3. Patsiendi tugivõrgustiku ning häirete ja puuetega inimestega töötavate spetsialistidega konsulteerimine 4. Häirete ja puuetega inimestega töötavatele spetsialistidele jt infot vajavatele isikutele ja organisatsioonidele konsultatsioonide andmine 5. Toetava individuaalse psühhoteraapia tegemine 6. Grupinõustamise jt toetavate kliinilis-psühholoogiliste sekkumiste korraldamine 7. Situatsioonile suunatud sekkumiste rakendamine A.2.4 Kliinilis-psühholoogiliste sekkumiste hindamine 1. Lähte- ja lõpptaseme hindamiste-mõõtmiste tegemine ja sekkumise efektiivsuse hindamine 2. Täiendavate sekkumiste planeerimine ja rakendamine 3. Tulemuste tõlgendamine 4. Järelhindamiste tegemine A.2.5 Teabe jagamine patsientidele ja avalikkusele 1. Patsientidele tagasiside andmine 2. Töökokkuvõtete kirjutamine 3. Erialaste arvamuste andmine töövõime, sõjaväekõlbulikkuse, potentsiaalselt ohtlikes tegevuste osalemise kohta 4. Avalikkusele teabe andmine ja erialaselt põhjendatud arvamuste esitamine A.2.6 Kliinilise psühholoogi erialane areng ja koostöö 1. Erialateadmiste ja -oskuste täiendamine ja arendamine 2. Oma töö analüüsimine ja täiendamine 3. Koostöö tegemine arstide ja teiste spetsialistidega 4. Töögruppides osalemine 5. Erialase tegevuse reflekteerimine ja hindamine Kliiniline lapsepsühholoogia A.2.7 Lapse ja pereliikmete vajaduste määratlemine ja eesmärkide püstitamine 1. Lapse probleemide määratlemine 2. Pereprotsesside analüüsimine 3. Koostöös pere või eestkostjaga eesmärkide püstitamine A.2.8 Lapse kliinilis-psühholoogiline hindamine ja testimine 1. Lapse kliinilise hindamise ja testimise kavandamine ja tegemine erinevates valdkondades 2. Probleemide kujunemise ja dünaamika hindamine 3. Hindamise tulemuste ja lapse probleemide analüüsimine ja interpreteerimine 4. Hindamise tulemuste seostamine erinevatest allikatest saadud informatsiooniga A.2.9 Tõenduspõhiste psühholoogiliste sekkumiste kavandamine ja rakendamine lastel 1. Lapse ja tema tugivõrgustiku nõustamine. 2. Lapse, vanema kui ka võrgustiku tasandil sekkumise kavandamine ja rakendamine. 3. Tugisüsteemide ja pere toimetulekuressursside hindamine. 4. Sekkumise efektiivsuse hindamine. Kliiniline psühholoogia-psühhoteraapia A.2.10 Tõenduspõhise psühhoteraapia läbiviimine 1. Patsiendi seisundi hindamine. 2. Probleemide määratlemine ja kontseptualiseerimine. 3. Teraapia eesmärkide püstitamine ja teraapiaprogrammi kavandamine. 4. Teraapia läbiviimine. 5. Tulemuste analüüsimine ja plaani korrigeerimine. 6. Järelhindamise ja toetusseansside korraldamine. Kliiniline kohtu- ja korrektsioonipsühholoogia A.2.11 Psühholoogia-alaste eksperdiarvamuste andmine menetlusasjades 1. Menetlusasja hindamine. 2. Täiendavate andmete kogumine. 3. Psühholoogilise uuringu kavandamine ja tegemine. 4. Uuringu tulemuste integreerimine muude andmetega. 5. Erialase ekspertarvamuse andmine. A.2.12 Hälbiva käitumise juhtumite kliiniline analüüs 1. Hälbiva käitumise juhtumi psühholoogiliste komponentide hindamine kogumis. 2. Kliendi psüühilise seisundi ja kognitiivsete funktsioonide tasemete hindamine 3. Kliendi käitumise ja tema psüühilise seisundi dünaamika analüüsimine hinnatava juhtumi jooksul. 4. Erialase hinnangu andmine. A.2.13 Tõenduspõhise psühhokorrektsiooni kavandamine ja tegemine 1. Kliendi psüühilise seisundi ja aktuaalsete probleemide hindamine 2. Kliendi varasemate delinkventse käitumise juhtumite analüüsimine. 3. Kliendi muutumispotentsiaali hindamine. 4. Sekkumisprogrammi kavandamine ja läbiviimine. Neuropsühholoogia A.2.14 Neuropsühholoogiline hindamine 1. Patsiendi üldseisundi ja väliselt avalduvate toimetulekuraskuste hindamine. 2. Andmete analüüsimine. 3. Neuropsühholoogilise uuringu kavandamine ja tegemine. 4. Patsiendi kognitiivsete defitsiitide kogumi kohta hinnangu andmine. A.2.15 Tõenduspõhine neuropsühholoogine sekkumine 1. Kognitiivsete funktsioonide taastamise optimaalse dünaamika määratlemine. 2. Neuropsühholoogiliste sekkumiste kavandamine ja rakendamine. 3. Sekkumiste tulemuste hindamine. 4. Edasiste sekkumiste plaani korrigeerimine. 5. Patsiendi elu- ja töökeskkonnast tulenevate toetavate ja/või pärssivate tegurite hindamine. 6. Pikaajalise kompleksse programmi kavandamine. 7. Püsiva kognitiivse defitsiidiga patsiendi lähivõrgustikuga töötamine. A.2.16 Kliinilise psühholoogia erialameetodite arendamine 1. Patsientide vajaduste seiramine ja analüüsimine 2. Psühholoogiliste teenuste, mõõtmis- ja sekkumisvahendite kavandamine, väljatöötamine ja kohandamine 3. Psühholoogiliste teenuste rakendatavuse, mõõtmis- ja sekkumisvahendite psühhomeetriliste omaduste testimine 4. Tulemuste tõlgendamine 5. Psühholoogiliste teenuste rakendatavuse, mõõtmis- ja sekkumisvahendite kasulikkuse ja kliendisõbralikkusehindamine A.2.17 Psühholoogiaalane koolitamine ja juhendamine 1. Loengute pidamine 2. Psühholoogiaalaste teadmiste jagamine 3. Üliõpilaste praktikate juhendamine 4. Superviseerimine 5. Õppe- või juhendmaterjalide väljatöötamine 6. Õppetöö läbiviimine haridusasutustes A.2.18 Kliinilise psühholoogia teadusuurimuste tegemine 1. Teadustegevuse planeerimine ja organiseerimine 2. Uurimuste tulemuste analüüsimine 3. Toimetamine ja retsenseerimine A.2.19 Kliinilise psühholoogia erialase teenuse väljatöötamine ja kasutamine 1. Vajaduste seiramine ja hindamine. 2. Enda kompetentside taseme seiramine ja hindamine. 3. Strateegiate valimine ja vastava teenuse väljatöötamine. 4. Sekkumis-, ennetus- ja rehabilitatsiooniprogrammide jms teenuste kavandamine ja elluviimine. A.2.20 Praksise haldamine 1. Praksise kavandamine. 2. Personalitöö korraldamine ja juhtimine. 3. Turundustegevuse korraldamine. 4. Finantside planeerimine ja haldamine. 5. Kvaliteedi tagamise süsteemi loomine ja säilitamine. 6. Klientide rahulolu hindamine. Kliiniline psühholoog töötab psüühika- ja käitumishäirete ja -puuetega inimestega. Kliinilised psühholoogid töötavad tervishoiuteenuse osutaja juures, sotsiaal-, haridus- ja korrektsiooniasutustes ning erapraksistes. Kliinilisel psühholoogil on spetsiaalse sisustusega eraldi tööruum ja on tagatud tingimused konfidentsiaalse info hoidmiseks. Vastavalt vajadusele võib töö toimuda väljaspool tavapärast tööruumi. Kliinilise psühholoogi tööaeg on paindlik ja jaguneb tööks patsientidega, tööks patsientide tugivõrgustikega, iseseisvaks tööks, koostööks teiste spetsialistidega ja enesetäiendamiseks. Töö toimub pingelises ja muutuvas keskkonnas, kõrgendatud haavatavuse seisundis klientide ja patsientidega. Kliinilise psühholoogi töövahendid on psühholoogilised hindamisvahendid (testid, küsimustikud, spetsiaalsed arvutiprogrammid jne), erialased teatmeteosed ja käsiraamatud, hindamist ning sekkumist toetavad abivahendid (teraapia töölehed, kunstitarbed, mänguasjad jms), arvuti, telefon jt kontoritarbed. Töö häiretega või haavatavas olukorras inimestega nõuab kliiniliselt psühholoogilt empaatiat, sõbralikkust, siirust ja pingetaluvust. Kuna töö toimub mitmekesistes, muutuvates ja sageli ka ennustamatutes olukordades väga erinevate inimestega, nõuab töö temalt loovust, analüüsivõimet, iseseisva ja kriitilise mõtlemise oskust ning paindlikkust. Kliiniline psühholoog on läbinud psühholoogia bakalaureuse- ja magistriõppe ja sellele järgneva kutseaasta, mis sisaldab spetsialiseerumiskursuseid ja juhendatud praktikat. Kliiniline psühholoog, kliiniline lapsepsühholoog, kliiniline psühholoog-psühhoterapeut, kliiniline kohtu- ja korrektsioonipsühholoog, neuropsühholoog, psühholoog. Kliiniline psühholoog, tase 7 kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1– B.2.6 ja läbiv kompetents B.2.21; Kliiniline lapsepsühholoog, tase 7 kutse taotlemisel tuleb täiendavalt tõendada kompetentsid B.2.7 - B.2.9; Kliiniline psühholoog-psühhoterapeut, tase 7 kutse taotlemisel tuleb täiendavalt tõendada kompetents B.2.10; Kliiniline kohtu- ja korrektsioonipsühholoog, tase 7 kutse taotlemisel tuleb täiendavalt tõendada kompetentsid B.2.11 – B.2.13; Neuropsühholoog, tase 7 kutse taotlemisel tuleb täiendavalt tõendada kompetentsid B.2.14 – B.2.15. Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.16 - B.2.20. Eesmärkide määratlemine 7 Patsiendi hindamine 7 Kliinilis-psühholoogiline sekkumine 7 Kliinilis-psühholoogiliste sekkumiste hindamine 7 Teabe jagamine patsientidele ja avalikkusele 7 Kliinilise psühholoogi erialane areng ja koostöö 7 Kliiniline lapsepsühholoog, tase 7 – kompetentsid B.2.7 - B.2.9; Kliiniline psühholoog-psühhoterapeut, tase 7 – kompetents B.2.10; Kliiniline kohtu- ja korrektsioonipsühholoog, tase 7 – kompetentsid B.2.11 - B.2.13; Neuropsühholoog, tase 7 – kompetentsid B.2.14 - B.2.15 Taotleja soovi korral on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.16 - B.2.20. Kliinilise psühholoogia erialameetodite arendamine 8 Psühholoogiaalane koolitamine ja juhendamine 8 Kliinilise psühholoogia teadusuurimuste tegemine 8 Kliinilise psühholoogia erialase teenuse väljatöötamine ja kasutamine 7 Praksise haldamine 7 Kliinilise psühholoogi kutset läbiv kompetents 7 Psühholoog-nõustaja, tase 7 Psychological counselor, level 7 5 Psühholoog IV (versioon 1) Psühholoog IV (versioon 2) Psühholoog IV (versioon 3) Psühholoog-nõustaja, tase 7 (versioon 4) Psühholoog-nõustaja, tase 7 (versioon 6) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Psühholoogia Psühholoog 32 2023-11-16 2023-11-16 2025-04-23 7 7 2634 Psühholoogid 0313 Psühholoogia 86 Tervishoid Keelte oskustasemete kirjeldused Tõnu Jürjen Eesti Koolipsühholoogide Ühing Kaia Kastepõld-Tõrs Tartu Ülikool Elen Kihl OÜ Sensus Perit Kirkmann Sotsiaalministeerium Tiiu Meres Tallinna Perekeskus Ivi Niinep Tallinna Ülikool Marika Paaver Eesti Psühholoogide Liit Jelena Põldsam Eesti Pereteraapia Ühing Kristiina Uriko Tallinna Ülikool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Psühholoog-nõustaja töö on vaimse tervise probleemide tekke ja süvenemise ennetamine ning psühholoogilise heaolu ja eneseteostuse toetamine. Psühholoog-nõustaja keskendub nii emotsionaalsetele, isiksuslikele, arengulistele, sotsiaalsetele, tervisega seotud kui ametialastele ja hariduslikele teemadele. Psühholoog-nõustaja tegeleb klientidega erinevatest sihtrühmadest, nii indiviidide, perede kui gruppidega. Psühholoog-nõustaja pöörab võrdselt tähelepanu nii normaalse arengu printsiipidele kui probleemipõhistele teooriatele ja mudelitele. A.2.1 Kontakti loomine ja hoidmine 1. Kontakti loomine. 2. Kontakti hoidmine. A.2.2 Hindamine 1. Pöördumise põhjuste väljaselgitamine. 2. Kliendi vajaduste, vaimse tervise seisundi, psühhosotsiaalse funktsioneerimise ja ressursside hindamine. 3. Keskkonna hindamine. 4. Nõustamisvajaduse hindamine. A.2.3 Eesmärkide seadmine ja nõustamisprotsessi planeerimine 1. Eesmärkide seadmine. 2. Juhtumi kontseptualiseerimine. 3. Sekkumiste planeerimine. A.2.4 Psühholoogiline sekkumine 1. Individuaalne nõustamine. 2. Pere nõustamine. 3. Grupi nõustamine. 4. Kriisinõustamine. A.2.5 Nõustamisprotsessi ja selle tulemuslikkuse hindamine 1. Tulemuslikkuse hindamine. 2. Nõustamisprotsessi jälgimine. 3. Eneserefleksioon. A.2.6 Teavitustöö 1. Ennetusteavitus. 2. Psühhohariduslik töö. 3. Kliendi teavitamine. A.2.7 Võrgustikutöö 1. Koostöö. 2. Kliendi huvide esindamine. 3. Teiste spetsialistide kaasamine. Psühholoog-nõustaja töötab avalikus ja/või erasektoris tervishoiu-, sotsiaal-, haridus-, tööturu- või korrektsiooni valdkonnas. Psühholoog-nõustaja tööks on vajalik privaatne sobivalt sisustatud ruum. Vastavalt vajadusele võib töö toimuda väljaspool tavapärast tööruumi või IKT vahendusel. Tema tööaeg on paindlik ja jaguneb tööks klientidega, iseseisvaks tööks, koostööks teiste spetsialistidega ja enesetäiendamiseks. Töö toimub psühholoogiliselt pingelises ja muutuvas keskkonnas kõrgendatud haavatavuse seisundis klientidega. Psühholoog-nõustaja töövahendid on erialased teatmeteosed ja käsiraamatud, hindamisvahendid, hindamist ning sekkumist toetavad abivahendid, sidevahendid. Empaatiavõime, usaldusväärsus, ehedus, tolerantsus, loovus, paindlikkus, pingetaluvus ja koostöövõime. Psühholoog-nõustajal erialane magistrikraad ja läbitud juhendatud praktika. Psühholoogiline nõustaja, psühholoog-nõustaja, psühholoog. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.7 ja läbiv kompetents B.2.8. Kontakti loomine ja hoidmine 7 Kliendi hindamine 7 Eesmärkide seadmine ja nõustamisprotsessi planeerimine 7 Psühholoogiline sekkumine 7 Nõustamisprotsessi ja selle tulemuslikkuse hindamine 7 Teavitustöö 7 Võrgustikutöö 7 Psühholoog-nõustaja kutset läbiv kompetents 7 Spordipsühholoog, tase 7 Sports psychologist, level 7 2 Spordipsühholoog, tase 7 (versioon 1) Spordipsühholoog, tase 7 (versioon 3) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Psühholoogia Psühholoog 32 2023-11-16 2023-11-16 2025-04-23 7 7 2634 Psühholoogid 0313 Psühholoogia 86 Tervishoid Psühholoogi eetikakoodeks Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Aave Hannus Tartu Ülikool Siiri Heinaru Eesti Füsioterapeutide Liit Kristel Kiens Audentese Spordigümnaasium Janno Kivisild Eesti Jalgpalliliit Jorgen Matsi Eesti Psühholoogide Liit Pii Müller Spordimeditsiini SA Snezana Stoljarova Tallinna Ülikool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Spordipsühholoog suunab ja toetab eelduste loomist spordiga tegelevate indiviidide, võistkondade ja organisatsioonide spordi ja liikumisharrastustega seotud eesmärkide ning potentsiaali realiseerimist, spordi kontekstis vaimse tervise probleemide ennetamist ja spordiga tegelemise läbi elukvaliteedi tõstmist. Spordipsühholoog rakendab oma töös sobivaid teaduspõhiseid psühholoogia põhimõtteid ja sekkumisviise ning kaasab vajadusel teiste erialade spetsialiste. A.2.1 Koostöösuhte loomine ja arendamine 1. Kliendi sotsialiseerimine spordipsühholoogiasse. 2. Professionaalse lähenemise tutvustamine. 3. Koostöösuhte arendamine. 4. Kokkulepete sõlmimine. A.2.2 Spordipsühholoogiline hindamine ja kliendi vajaduste määratlemine 1. Kliendi psühholoogiline hindamine sportlikus kontekstis. 2. Kliendi psühholoogiline hindamine üldise psühhosotsiaalse funktsioneerimise kontekstis. 3. Hindamistulemuste analüüsimine. 4. Eesmärkide seadmine. 5. Psühhiaatrilise hindamise ja sekkumise vajaduse märkamine. A.2.3 Psühholoogilise heaolu toetamine spordi kontekstis 1. Vaimse tervise alane harimine. 2. Vaimse tervise probleemide ennetamine. A.2.4 Sekkumise planeerimine, läbiviimine ja hindamine (individuaaltöö ja grupitöö) 1. Sekkumiste planeerimine. 2. Sekkumise läbiviimine. 3. Sekkumise analüüsimine, kohandamine ja järgnevate tegevuste planeerimine. A.2.7 Koolitamine 1. Koolituste disainimine ja õppekava koostamine. 2. Koolitusmaterjalide koostamine. 3. Koolituste läbiviimine. 4. Tulemuste hindamine ja tagasiside kogumine. Spordipsühholoog töötab avalikus või erasektoris, spordiorganisatsioonides, haridus- ja tervishoiuasutustes ja erapraksises. Spordipsühholoog töötab igas vanuses ja erineva kehalise aktiivsuse ning võimekuse ja sportliku võistlemise tasemega inimestega. Tööks on vajalik privaatne spetsiaalse sisustusega ruum. Sõltuvalt kliendi vajadustest töötab spordipsühholoog kliendiga ka välitingimustes või IKT vahendusel. Töö toimub pingelistes ja muutuvates tingimustes, kõrgendatud haavatavuse seisundis klientidega. Tööaeg on paindlik. Psühholoogilise hindamise vahendid (testid, küsimustikud, tarkvara), erialased teatmeteosed ja käsiraamatud, hindamist ning sekkumist toetavad abivahendid (töölehed, kirja- ja kunstitarbed, mänguasjad jne), IKT-vahendid. Empaatilisus, siirus, koostöö- ja suhtlemisvalmidus, paindlikkus, pingetaluvus, kannatlikkus. Spordipsühholoogil on erialane magistritasemel haridus ja läbitud kutseaasta. Spordipsühholoog. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.4 ning läbiv kompetents B.2.6. Lisaks on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.5. Koostöösuhte loomine ja arendamine 7 Spordipsühholoogiline hindamine ja kliendi vajaduste määratlemine 7 Psühholoogilise heaolu toetamine spordi kontekstis 7 Sekkumise planeerimine, läbiviimine ja hindamine (individuaaltöö ja grupitöö) 7 Lisaks on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.5. Koolitamine 7 Spordipsühholoogi kutset läbiv kompetents 7 Toitumisnõustaja, tase 5 Nutritional councelor, level 5 3 Toitumisnõustaja, tase 5 (versioon 1) Toitumisnõustaja, tase 5 (versioon 2) Toitumisnõustaja, tase 5 (versioon 4) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Psühholoogia Toitumisnõustaja 32 2023-11-16 2023-11-16 2025-04-23 5 5 2265 Dieedi ja toitumise tippspetsialistid 0313 Psühholoogia 86 Tervishoid Keelte oskustasemete kirjeldused Taimi Ainjärv Eesti Personaaltreenerite Liit Liis Lepp Eesti Kliinilise Toitmise Selts Triin Muiste Eesti Toitumisnõustajate Ühendus Siret Saarsalu Eesti Tervisedenduse Ühing Anneli Sammel Tervise Arengu Instituut Annely Soots Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsioon Anna-Liisa Tamm Tartu Tervishoiu Kõrgkool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Toitumisnõustaja nõustab klienti, lähtudes tõenduspõhistest Eestis kehtivatest toidu-, toitumis- ja liikumissoovitustest ning toitumist puudutavatest ravi- ja tegevusjuhenditest tervise hoidmiseks, edendamiseks ja haiguste ennetamiseks. Toitumisnõustaja selgitab välja toitumuslikud probleemid, lähtudes omandatud teadmistest toidu ja toitumise mõjust inimese tervisele, sh haiguste tekkele. Ta abistab klienti toitumisteabes orienteerumisel, kliendile sobivate valikute tegemisel, individuaalse tasakaalustatud menüü koostamisel ning füüsilise aktiivsuse korrigeerimisel. Kaasuvate haiguste puhul võib toitumisnõustaja nõustada haigeid koostöös vastava spetsialistiga ainult tasakaalustatud toitumise osas, kuid ei määra haiguspuhuseid või piirangutega dieete. Toitumisnõustaja mõistab koostöö tähtsust teiste erialade esindajate ning kliendivõrgustiku liikmetega. Ta võib kliendigruppidele korraldada praktilisi töötubasid ja loenguid. Toitumisnõustaja täiendab ennast pidevalt ja rakendab tõenduspõhiseid teadmisi praktikas. A.2.1 Kliendi toitumise ja eluviisi hindamine 1. Kontakti loomine. 2. Üldandmete kogumine. 3. Toitumise ja toitumuse andmete kogumine. 4. Kogutud andmete analüüsimine ja hindamine. A.2.2 Toitumise- ja eluviisi muutmise eesmärkide püstitamine ja sekkumisplaani koostamine 1. Eesmärkide püstitamine. 2. Tegevuskava koostamine. A.2.3 Toitumisnõustamine 1. Tervisliku tasakaalustatud toitumise soovitamine, juhiste andmine ja juhendamine. 2. Toidutõhustamise meetodite soovitamine. 3. Toitumise ja piirangutega dieetide tasakaalustamine. 4. Kliendi juhendamine valikute tegemisel. 5. Kliendi nõustamine tervislike eluviiside järgimisel. 6. Kliendi teavitamine teabeallikatest. 7. Kliendi toetamine ja võimestamine. 8. Koostöö teiste spetsialistide ja kliendi tugivõrgustikuga. A.2.4 Toitumuslike sekkumiste mõju ja tulemuste hindamine 1. Tulemuste analüüsimine ja kokkuvõtete tegemine. 2. Enda tegevuse analüüsimine ja hindamine. A.2.5 Toitumisnõustamine tervislikuks liikumiseks 1. Kliendi toitumise, söömisharjumuste ja füüsilise koormuse hindamine. 2. Kliendi vajaduste määratlemine ja tegevuskava koostamine. 3. Kliendi nõustamine toitumise osas. 4. Toidutõhustamise meetodite soovitamine tervislikuks liikumiseks. Toitumisnõustajad töötavad erakabinettides, nõustamiskeskustes, tervishoiu- või sotsiaalteenust osutavates asutustes, lasteasutuses, hoolekandeasutuses, spordikeskustes vm asutustes iseseisvalt või meeskonna liikmena. Toitumisnõustaja töötab klientide vastuvõtuks sobivas ruumis. Toitumisnõustamist võib läbi viia ka veebikeskkonnas. Enamkasutatavad töövahendid on kaal ja mõõdulint, kliendile mõeldud jaotusmaterjalid ja teavikud, ea- ja kognitsioonikohased näitlikud abivahendid, nõustajale mõeldud juhendmaterjalid ja käsiraamatud, erialane tarkvara. Toitumisnõustaja kutse eeldab suhtlemisvalmidust, empaatiavõimet, otsustusvõimet, positiivset ellusuhtumist, analüütilist mõtlemist, võimet omandada uusi teadmisi, korrektsust, täpsust ja diskreetsust. Toitumisnõustajal on vähemalt keskharidus, läbitud erialane täiendkoolitus ja töökogemus. Toitumiskonsultant, toitumisnõustaja. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Kliendi toitumise ja eluviisi hindamine 5 Toitumise- ja eluviisi muutmise eesmärkide püstitamine ja sekkumisplaani koostamine 5 Toitumisnõustamine 5 Toitumuslike sekkumiste mõju ja tulemuste hindamine 5 Toitumisnõustamine tervislikuks liikumiseks 5 Toitumisnõustaja, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Toitumisterapeut, tase 6 Nutritional therapist, level 6 3 Toitumisterapeut, tase 6 (versioon 1) Toitumisterapeut, tase 6 (versioon 2) Toitumisterapeut, tase 6 (versioon 4) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Psühholoogia Toitumisnõustaja 32 2023-11-16 2023-11-16 2025-04-23 6 6 2265 Dieedi ja toitumise tippspetsialistid 0313 Psühholoogia 86 Tervishoid Keelte oskustasemete kirjeldused Taimi Ainjärv Eesti Personaaltreenerite Liit Liis Lepp Eesti Kliinilise Toitmise Selts Triin Muiste Eesti Toitumisnõustajate Ühendus Siret Saarsalu Eesti Tervisedenduse Ühing Anneli Sammel Tervise Arengu Instituut Annely Soots Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsioon Anna-Liisa Tamm Tartu Tervishoiu Kõrgkool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Toitumisteraapia on haigusi ennetav, ravi toetav ja tagasilangusi ennetav tegevus. Toitumisterapeut ei diagnoosi haigusi ega ravi klienti. Toitumisterapeut on tervishoiuspetsialist, kes rakendab tõenduspõhiseid teadmisi toitumisest inimeste tervise edendamiseks ja terviseprobleemide korral patsiendi/kliendi (edaspidi klient) heaolu ja toimetulekuvõime suurendamiseks. Ta lähtub Eesti kehtivatest toidu-, toitumis- ja liikumissoovitustest ning toitumist puudutavatest ravi ja tegevusjuhenditest, tunneb nõustamise põhimõtteid. Toitumisterapeut selgitab välja toitumuslikud probleemid, lähtudes omandatud teadmistest toidu ja toitumise mõjust tervisele, sh haiguste tekkele ja olemasolevate haiguste kulule. Ta töötab kliendiga personaalselt, aidates vältida haiguse süvenemist ning suurendades heaolu krooniliste haigusseisundite korral. Toitumisterapeut täiendab ennast pidevalt erialaselt, rakendab teadmisi praktikas, hoiab ennast kursis uuemate tõenduspõhiste teadusuuringutega ja mõistab enesetäiendamise olulisust oma tegevuses. Vastava lisaväljaõppe olemasolul võib toitumisterapeut tegeleda ka operatsioonieelsete ja -järgsete klientidega, haiglaravil olevate, k.a intensiivravi patsientidega. Vajadusel nõustab toitumisterapeut meditsiinipersonali haiguspuhuse toitumise osas. A.2.1 Kliendi toitumise ja eluviisi hindamine 1. Kontakti loomine. 2. Üldandmete kogumine. 3. Söömise ja toitumuse andmete kogumine. 4. Kogutud andmete analüüsimine ja hindamine. A.2.2 Toitumise- ja eluviisi muutmise eesmärkide püstitamine ja sekkumisplaani koostamine 1. Eesmärkide püstitamine. 2. Toitumuslike sekkumiste valimine ja edasise tegevuskava koostamine. A.2.3 Toitumisnõustamine ja/või -teraapia 1. Tervisliku tasakaalustatud toitumise soovitamine, juhiste andmine ja juhendamine. 2. Toidutõhustamise meetodite soovitamine. 3. Toitumise ja piirangutega dieetide tasakaalustamine. 4. Kliendi juhendamine valikute tegemisel. 5. Kliendi nõustamine tervislike eluviiside järgimisel. 6. Kliendi teavitamine teabeallikatest. 7. Kliendi ja tema sotsiaalvõrgustiku toetamine ja võimestamine. 8. Kliinilise toitumise vajaduse hindamine. 9. Koostöö teiste spetsialistide ja kliendi tugivõrgustikuga. A.2.4 Toitumuslike sekkumiste mõju ja tulemuste hindamine 1. Tulemuste analüüsimine ja kokkuvõtete tegemine. 2. Enda tegevuse analüüsimine ja hindamine. A.2.5 Toitumisnõustamine tervislikuks liikumiseks 1. Kliendi toitumise, söömisharjumuste ja füüsilise koormuse hindamine. 2. Kliendi vajaduste määratlemine ja tegevuskava koostamine. 3. Kliendi nõustamine toitumise osas. 4. Toidutõhustamise meetodite soovitamine tervislikuks liikumiseks. Toitumisterapeut töötab tervishoiu- või sotsiaalteenust osutavas asutuses, erapraksises jm. Toitumisterapeut töötab klientide vastuvõtuks sobivas ruumis, mis võib olla erakabinet või asuda lasteasutuses, hooldekodus, haiglas, spordihoones jne. Toitumisteraapiat võib läbi viia ka veebikeskkonnas. Enamkasutatavad töövahendid on kaal ja mõõdulint, kliendile mõeldud jaotusmaterjalid ja teavikud, ea- ja kognitsioonikohased näitlikud abivahendid, toitumisterapeudile mõeldud juhendmaterjalid ja käsiraamatud, erialane tarkvara. Toitumisterapeudi kutse eeldab suhtlemisvalmidust, empaatiavõimet, otsustusvõimet, positiivset ellusuhtumist, analüütilist mõtlemist, võimet omandada uusi teadmisi, korrektsust, täpsust ja diskreetsust. Toitumisterapeut on kõrgharidusega (soovitavalt tervishoius või loodusteadustes) ja toitumisteraapia täiendkoolituse läbinud või toitumisteraapiaalase kõrgharidusega töökogemusega spetsialist. Toitumisterapeut, dietoloog. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Kliendi toitumise ja eluviisi hindamine 6 Toitumise- ja eluviisi muutmise eesmärkide püstitamine ja sekkumisplaani koostamine 6 Toitumisnõustamine ja/või -teraapia 6 Toitumuslike sekkumiste mõju ja tulemuste hindamine 5 Toitumisnõustamine tervislikuks liikumiseks 6 Toitumisterapeut, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 Assistant Property Valuer, level 5 7 Hindaja assistent III (versioon 1) Hindaja assistent III (versioon 2) Hindaja assistent III (versioon 3) Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 (versioon 4) Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 (versioon 5) Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 (versioon 6) Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 (versioon 8) Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hindaja 49 2023-10-04 2023-10-04 2024-10-01 5 5 3315 Hindajad ja kahjuhindajad 0421 Õigus 68 Kinnisvaraalane tegevus Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala EKHÜ Heade Tavade Koodeks Marje Kolmar 1Partner Kinnisvarabüroo, EKHÜ Andres Teder Pindi Kinnisvara / ERI Kinnisvara Härmo Haljaste Kaanon Kinnisvarabüroo Andres Juss Maa-amet Martin Kõiv Keskkonnaministeerium, EKHÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kinnisvara hindamise kutsealal töötavate hindajate peamised tööülesanded on varade väärtuste leidmine, hindamisaruannete koostamine või nende läbivaatamine. Hindajad tuginevad oma töös Eesti vara hindamise standarditele EVS 875 ja juhul kui EVS 875 regulatsioon on ebapiisav, siis rahvusvahelistele vara hindamise standarditele. Hindajad lähtuvad oma töös Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu (edaspidi EKHÜ) heade tavade koodeksist (Lisa 3 - Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu heade tavade koodeks). Kinnisvara hindamise kutsealal on kutsed kolmel tasemel: 1) kinnisvara nooremhindaja, tase 5 2) kinnisvara hindaja, tase 6 3) vara hindaja, tase 7 Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 suhtleb oma töös tellijaga, teostab hinnatava vara ülevaatuse ja koostab turuanalüüsi (v.a. makromajandusliku). Koostöös kõrgema kutsetaseme hindajaga valib ja rakendab hindamismeetodi, koostab hindamisaruande ning esitab selle kõrgema kutsetasemega hindajale läbivaatamiseks ja allkirjastamiseks. A.2.1 Suhtlemine tellijaga 1. Lähteülesande fikseerimine 2. Tellimuslepingu sõlmimine A.2.2 Teabe kogumine hinnatava vara kohta 1. Dokumentide ja registriandmete kogumine 2. Hinnatava vara ülevaatamine 3. Hinnatava vara kohta kogutud andmete süstematiseerimine ja analüüsimine A.2.3 Kinnisvaraturu analüüsimine hinnatava vara kontekstis 1. Kinnisvaraturu analüüsimine 2. Turuandmete kogumine A.2.4 Vara hindamine ja hindamisaruande vormistamine 1. Eelduste ja piiravate tingimuste määratlemine 2. Hindamismeetodi valimine 3. Hindamismeetodi realiseerimine 4. Hindamisaruande koostamine A.2.5 Aruandlus ja juhendamine 1. Hindamisaruannete arhiveerimine 2. Aruandluse esitamine Kinnisvara nooremhindaja töö on üldjoontes fikseeritud (40 tundi nädalas), kuid sõltuvalt kokkulepetest tööandjaga, töömahust või muudest töökorralduse eripäradest võib töö toimuda ka paindliku graafiku alusel või väljaspool kontorit. Hindaja töö toimub peamiselt siseruumides, kuid hinnatavat vara vaadatakse üle välitöödel. Tööülesanded on vahelduvad, töö maht ja rütm sõltuvad tellimuste hulgast ja hinnatava vara eripärast. Hindaja töökeskkonnaga seotud riskifaktorid tulenevad peamiselt välitöödel hinnatavate ehitiste, ehitus- ja tööstusobjektide eripärast, seetõttu peab ta rangelt järgima kehtivaid ohutusnõudeid. Teatud olukordades tuleb hindajal tööülesannete täitmisel siseneda eravaldustesse, mistõttu võivad märkimisväärseks ohufaktoriks olla ka kurjad koduloomad, peamiselt koerad. Arvuti, fotoaparaat, kontoritarbed, telefon, andmebaasid, internet. Kinnisvara nooremhindaja töös on oluline täpsus, korrektsus, konkreetsus ja analüütiline mõtlemine. Töö tegemiseks on äärmiselt vajalikud ka suhtlemisoskus, pingetaluvus ja võime rahumeelselt lahendada konfliktolukordi. Tööülesannete täitmisel tulevad kasuks läbirääkimis- ja argumenteerimisoskused, meelekindlus ja otsustusvõime. Kinnisvara nooremhindajatena töötavad üldjuhul inimesed, kellel on keskharidus, kes on läbinud erialase täiendkoolituse ja omandanud oma kutsealased oskused tööpraktika käigus. Hindaja assistent, kinnisvara nooremhindaja. Krediidiandjate- ja vahendajate seadus. Rahandusministri 15.06.2016 määrus nr 25 „Nõuded elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu tagatiseks oleva kinnisvara hindamisele“. Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 kutse saamiseks tuleb tõendada kõik kompetentsid (B.2.1 – 2.11). Suhtlemine tellijaga 5 Teabe kogumine hinnatava objekti kohta 5 Kinnisvaraturu analüüsimine hinnatava vara kontekstis 5 Vara hindamine ja hindamisaruande vormistamine 5 Aruandlus ja juhendamine 5 Kutse-eetika põhimõtete järgimine 5 Oma töö planeerimine 5 Suhtlemisoskused, meeskonnatöö ja klienditeenindus 5 Elukestvas õppes osalemine 5 Keskkonnahoidliku tööstiili hoidmine 5 Keelteoskus ja arvutioskus 5 Kinnisvara hindaja, tase 6 Residential Valuer, level 6 10 Kinnisvara hindaja IV (versioon 4) Kinnisvara hindaja IV (versioon 5) Kinnisvara hindaja IV (versioon 6) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 11) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 12) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 7) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 8) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 9) Kinnisvarahindaja IV (versioon 1) Kinnisvarahindaja IV (versioon 2) Kinnisvarahindaja IV (versioon 3) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hindaja 49 2023-10-04 2023-10-04 2024-10-01 6 6 3315 Hindajad ja kahjuhindajad 0421 Õigus 68 Kinnisvaraalane tegevus Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala EKHÜ Heade Tavade Koodeks Marje Kolmar 1Partner Kinnisvarabüroo, EKHÜ Andres Teder Pindi Kinnisvara / ERI Kinnisvara Härmo Haljaste Kaanon Kinnisvarabüroo Andres Juss Maa-amet Martin Kõiv Keskkonnaministeerium, EKHÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kinnisvara hindamise kutsealal töötavate hindajate peamised tööülesanded on varade väärtuste leidmine, hindamisaruannete koostamine või nende läbivaatamine. Hindajad tuginevad oma töös Eesti vara hindamise standarditele EVS 875 ja juhul kui EVS 875 regulatsioon on ebapiisav, siis rahvusvahelistele vara hindamise standarditele. Hindajad lähtuvad oma töös Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu (edaspidi EKHÜ) heade tavade koodeksist (Lisa 3 - Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu heade tavade koodeks). Kinnisvara hindamise kutsealal on kutsed kolmel tasemel: 1) kinnisvara nooremhindaja, tase 5 2) kinnisvara hindaja, tase 6 3) vara hindaja, tase 7 Kinnisvara hindaja, tase 6 suhtleb tellijaga, teostab hinnatava vara ülevaatuse, koostab turuanalüüsi, valib ja rakendab hindamismeetodi, koostab ja vormistab hindamisaruande. Ta juhendab nooremhindajaid nende töös: kontrollib töö õigsust, kirjutab alla hindamisaruannetele. 6. taseme kinnisvara hindaja koostab ja allkirjastab peamiselt eluotstarbelise vara hindamisaruandeid. Oma kutsetaset ületavate varaliikide hindamisaruandeid esitab ta kõrgema taseme varahindajale läbivaatamiseks ja allkirjastamiseks. 6. taseme kinnisvara hindaja võib vajadusel juhtida äriühingu hindamisgrupi või hindamisosakonna tööd või hindamisteenuse osutamist äriühingus. A.2.1 Suhtlemine tellijaga 1. Lähteülesande fikseerimine 2. Tellimuslepingu sõlmimine A.2.2 Teabe kogumine hinnatava vara kohta 1. Dokumentide ja registriandmete kogumine 2. Hinnatava vara ülevaatamine 3. Hinnatava vara kohta kogutud andmete süstematiseerimine ja analüüsimine A.2.3 Kinnisvaraturu analüüsimine hinnatava vara kontekstis 1. Makromajandusliku olukorra kirjeldamine 2. Kinnisvaraturu analüüsimine 3. Turuandmete kogumine A.2.4 Vara hindamine ja hindamisaruande vormistamine 1. Eelduste ja piiravate tingimuste määratlemine 2. Hindamismeetodi valimine 3. Hindamismeetodi realiseerimine 4. Hindamisaruande koostamine 5. Hindamisaruannet läbivaatamine A.2.5 Aruandlus ja juhendamine 1. Hindamisaruannete arhiveerimine 2. Aruandluse esitamine 3. Teiste hindajate töö juhendamine Kinnisvara hindaja töö on üldjoontes fikseeritud (40 tundi nädalas), kuid sõltuvalt kokkulepetest tööandjaga, töömahust või muudest töökorralduse eripäradest võib töö toimuda ka paindliku graafiku alusel või väljaspool kontorit. Hindaja töö toimub peamiselt siseruumides, kuid hinnatavat vara vaadatakse üle välitöödel. Tööülesanded on vahelduvad, töö maht ja rütm sõltuvad tellimuste hulgast ja hinnatava vara eripärast. Hindaja töökeskkonnaga seotud riskifaktorid tulenevad peamiselt välitöödel hinnatavate ehitiste, ehitus- ja tööstusobjektide eripärast, seetõttu peab ta rangelt järgima kehtivaid ohutusnõudeid. Teatud olukordades tuleb hindajal tööülesannete täitmisel siseneda eravaldustesse, mistõttu võivad märkimisväärseks ohufaktoriks olla ka kurjad koduloomad, peamiselt koerad. Arvuti, fotoaparaat, kontoritarbed, telefon, andmebaasid, internet. Kinnisvara hindaja töös on oluline täpsus, korrektsus, konkreetsus ja analüütiline mõtlemine. Töö tegemiseks on äärmiselt vajalikud ka suhtlemisoskus, pingetaluvus ja võime rahumeelselt lahendada konfliktolukordi. Tööülesannete täitmisel tulevad kasuks läbirääkimis- ja argumenteerimisoskused, meelekindlus ja otsustusvõime. Kinnisvara hindajatena töötavatel inimestel on üldjuhul kõrgharidus, eelistatavalt majandus-, ehitus-, õigusteadus- või kinnisvaraalane. Lisaks praktiline töökogemus kinnisvara hindamise kutsealal ja läbitud kutsealane täiendõpe. Kinnisvara hindaja, hindamisekspert, kutseline hindaja. Krediidiandjate- ja vahendajate seadus. Rahandusministri 15.06.2016 määrus nr 25 „Nõuded elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu tagatiseks oleva kinnisvara hindamisele“. Kinnisvara hindaja, tase 6 kutse saamiseks tuleb tõendada kõik kompetentsid (B.2.1 – 2.11). Suhtlemine tellijaga 6 Teabe kogumine hinnatava objekti kohta 6 Kinnisvaraturu analüüsimine hinnatava vara kontekstis 6 Vara hindamine ja hindamisaruande vormistamine 6 Aruandlus ja juhendamine 6 Kutse-eetika põhimõtete järgimine 6 Oma töö planeerimine 6 Suhtlemisoskused, meeskonnatöö ja klienditeenindus 6 Elukestvas õppes osalemine 6 Keskkonnahoidliku tööstiili hoidmine 6 Keelteoskus ja arvutioskus 6 Vara hindaja, tase 7 Property valuer, level 7 7 Vara hindaja V (versioon 1) Vara hindaja V (versioon 2) Vara hindaja V (versioon 3) Vara hindaja, tase 7 (versioon 4) Vara hindaja, tase 7 (versioon 5) Vara hindaja, tase 7 (versioon 6) Vara hindaja, tase 7 (versioon 8) Vara hindaja, tase 7 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hindaja 49 2023-10-04 2023-10-04 2024-10-01 7 7 3315 Hindajad ja kahjuhindajad 0421 Õigus 68 Kinnisvaraalane tegevus Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala EKHÜ Heade Tavade Koodeks Marje Kolmar 1Partner Kinnisvarabüroo, EKHÜ Andres Teder Pindi Kinnisvara / ERI Kinnisvara Härmo Haljaste Kaanon Kinnisvarabüroo Andres Juss Maa-amet Martin Kõiv Keskkonnaministeerium, EKHÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kinnisvara hindamise kutsealal töötavate hindajate peamised tööülesanded on varade väärtuste leidmine, hindamisaruannete koostamine või nende läbivaatamine. Hindajad tuginevad oma töös Eesti vara hindamise standarditele EVS 875 ja juhul kui EVS 875 regulatsioon on ebapiisav, siis rahvusvahelistele vara hindamise standarditele. Hindajad lähtuvad oma töös Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu (edaspidi EKHÜ) heade tavade koodeksist (Lisa 3 - Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu heade tavade koodeks). Kinnisvara hindamise kutsealal on kutsed kolmel tasemel: 1) kinnisvara nooremhindaja, tase 5 2) kinnisvara hindaja, tase 6 3) vara hindaja, tase 7 Vara hindaja, tase 7 suhtleb tellijaga, teostab hinnatava vara ülevaatuse, koostab turuanalüüsi, valib ja rakendab hindamismeetodi, koostab ja vormistab hindamisaruande. Ta juhendab madalama taseme hindajaid nende töös: kontrollib nende poolt tehtud töö õigsust, kirjutab alla hindamisaruannetele. 7. taseme vara hindaja koostab ja allkirjastab kõikide vara liikide hindamisaruandeid. Vara hindaja võib juhtida äriühingu hindamisgrupi või hindamisosakonna tööd või hindamisteenuse osutamist äriühingus. A.2.1 Suhtlemine tellijaga 1. Lähteülesande fikseerimine 2. Tellimuslepingu sõlmimine A.2.2 Teabe kogumine hinnatava vara kohta 1. Dokumentide ja registriandmete kogumine 2. Hinnatava vara ülevaatamine 3. Hinnatava vara kohta kogutud andmete süstematiseerimine ja analüüsimine A.2.3 Kinnisvaraturu analüüsimine hinnatava vara kontekstis 1. Makromajandusliku olukorra kirjeldamine 2. Kinnisvaraturu analüüsimine 3. Turuandmete kogumine A.2.4 Vara hindamine ja hindamisaruande vormistamine 1. Eelduste ja piiravate tingimuste määratlemine 2. Hindamismeetodi valimine 3. Hindamismeetodi realiseerimine 4. Hindamisaruande koostamine 5. Hindamisaruannet läbivaatamine A.2.5 Aruandlus ja juhendamine 1. Hindamisaruannete arhiveerimine 2. Aruandluse esitamine 3. Teiste hindajate töö juhendamine Vara hindaja töö on üldjoontes fikseeritud (40 tundi nädalas), kuid sõltuvalt kokkulepetest tööandjaga, töömahust või muudest töökorralduse eripäradest võib töö toimuda ka paindliku graafiku alusel või väljaspool kontorit. Hindaja töö toimub peamiselt siseruumides, kuid hinnatavat vara vaadatakse üle välitöödel. Tööülesanded on vahelduvad, töö maht ja rütm sõltuvad tellimuste hulgast ja hinnatava vara eripärast. Hindaja töökeskkonnaga seotud riskifaktorid tulenevad peamiselt välitöödel hinnatavate ehitiste, ehitus- ja tööstusobjektide eripärast, seetõttu peab ta rangelt järgima kehtivaid ohutusnõudeid. Teatud olukordades tuleb hindajal tööülesannete täitmisel siseneda eravaldustesse, mistõttu võivad märkimisväärseks ohufaktoriks olla ka kurjad koduloomad, peamiselt koerad. Arvuti, fotoaparaat, kontoritarbed, telefon, andmebaasid, internet. Vara hindaja töös on oluline täpsus, korrektsus, konkreetsus ja analüütiline mõtlemine. Töö tegemiseks on äärmiselt vajalikud ka suhtlemisoskus, pingetaluvus ja võime rahumeelselt lahendada konfliktolukordi. Tööülesannete täitmisel tulevad kasuks läbirääkimis- ja argumenteerimisoskused, meelekindlus ja otsustusvõime. Vara hindajatena töötavatel inimestel on kõrgharidus, eelistatavalt majandus-, ehitus-, õigusteadus- või kinnisvaraalane. Lisaks praktiline töökogemus kinnisvara hindamise kutsealal ja läbitud kutsealane täiendõpe. Vara hindaja, hindamisekspert, kutseline hindaja. Krediidiandjate- ja vahendajate seadus. Rahandusministri 15.06.2016 määrus nr 25 „Nõuded elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu tagatiseks oleva kinnisvara hindamisele“. Vara hindaja, tase 7 kutse saamiseks tuleb tõendada kõik kompetentsid (B.2.1 – 2.11). Suhtlemine tellijaga 7 Teabe kogumine hinnatava objekti kohta 7 Kinnisvaraturu analüüsimine hinnatava vara kontekstis 7 Vara hindamine ja hindamisaruande vormistamine 7 Aruandlus ja juhendamine 7 Kutse-eetika põhimõtete järgimine 7 Oma töö planeerimine 7 Suhtlemisoskused, meeskonnatöö ja klienditeenindus 7 Elukestvas õppes osalemine 7 Keskkonnahoidliku tööstiili hoidmine 7 Keelteoskus ja arvutioskus 6 Kinnisvaramaakler, tase 5 Real estate broker, level 5 11 Kinnisvaramaakler III (versioon 1) Kinnisvaramaakler III (versioon 2) Kinnisvaramaakler III (versioon 3) Kinnisvaramaakler III (versioon 4) Kinnisvaramaakler III (versioon 5) Kinnisvaramaakler III (versioon 6) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 10) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 12) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 7) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 8) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvaramaakler 49 2023-10-04 2023-10-04 2023-11-13 5 5 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0416 Hulgi- ja jaekaubandus 68 Kinnisvaraalane tegevus Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuse enesehindamise skaala Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja liikmete heade tavade koodeks Peeter Nurm Kinnisvaraekspert Staaring OÜ Ardo Lepp DTZ Kinnisvaraekspert Tanel Olek Technopolis Ave Kuusk Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda Marge Tõnnis Domus Kinnisvara Ronald Nermann Eesti Kinnisvarakompetentsi Keskus Aare Kruuser Tallinna Ülikool Anti Radik Tallinna Majanduskool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kinnisvaramaakler tegutseb kinnisvaratehingutes käsundandja nimel või vahendajana. Kinnisvaramaakleri peamised tööülesanded on käsundi alusel vahendada kinnisvara ostu-, müügi-, üüri- ja renditehinguid ja anda kinnisvaravaldkonnaga seonduvaid konsultatsioone. Maakler tegutseb iseseisvalt või meeskonnas ja vastutab oma tegevuse eest. Maaklerid juhinduvad on töös seadusandlusest, EVS-EN 15733 standardist ja Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja heade tavade koodeksist. Kinnisvaramaakleri kutsealal on kutsestandardid kirjeldatud kahel tasemel: - Kinnisvaramaakler, tase 5 - Kinnisvara vanemmaakler, tase 6 Kinnisvaramaakler, tase 5 tegutseb üldjuhul iseseisvalt ja vastutab oma tegevuse eest, aga võib töötada ka meeskonna liikmena. A.2.1 Turuinformatsiooni kogumine ja analüüsimine 1. Toimunud tehingute informatsiooni kogumine 2. Avalike müügi-, üüri- ja rendipakkumiste ning hinnatrendide kogumine ja jälgimine 3. Müügi-, üüri- ja rendipakkumiste ning tehinguinformatsiooni süstematiseerimine ja sisestamine andmebaasi 4. Kogutud informatsiooni analüüsimine A.2.2 Teenuse turundamine 1. Sihtgrupi määratlemine 2. Turundusstrateegia väljatöötamine ja elluviimine A.2.3 Läbirääkimiste pidamine ja käsunduslepingu sõlmimine 1. Läbirääkimiste ettevalmistamine 2. Objekti omandiõigusega seonduvate küsimuste täpsustamine 3. Objekti koosseisu, suuruse ja seisukorra täpsustamine 4. Objektiga seotud kitsenduste ja piirangute olemasolu täpsustamine, kolmandate isikute õiguste välja selgitamine 5. Objekti ümbruse ja piirkonna täpsustamine 6. Läbirääkimiste pidamine ja käsunduslepingu sõlmimine A.2.4 Objekti turundamine 1. Turundamisega seotud tegevuste planeerimine 2. Sihtgrupi teavitamine turunduskanalite kaudu 3. Objekti esitlemine 4. Tehingutingimuste tutvustamine 5. Käsundiandja teavitamine käsundi täitmise käigust ja nõustamine 2.5 Tehingu vormistamine 1. Läbirääkimiste korraldamine 2. Tehinguks vajalike dokumentide ettevalmistamise korraldamine 3. Lepingu sõlmimise korraldamine ja lepingupooltega kooskõlastamine 2.6 Objekti valduse üleandmine 1. Üleandmise-vastuvõtmise akti ettevalmistamine 2. Valduse ja kinnisasja päraldiste üleandmine ning akti allkirjastamise korraldamine Kinnisvaramaakleri töö toimub üldjoontes paindliku graafiku alusel, üldjuhul 40 h nädalas. Sõltuvalt kokkulepetest tööandjaga, töömahust või muudest töökorralduse eripäradest võib töö toimuda ka puhkepäevadel. Töö toimub võrdses ulatuses nii siseruumides kui ka väljas (objektide ülevaatused). Tööülesanded on vahelduvad, töö maht ja rütm sõltuvad tellimuste hulgast ja tehingu objektidest. Maakleri töökeskkonnaga seotud riskifaktorid tulenevad peamiselt välitöödel vahendatavate ehitiste, ehitus- ja tööstusobjektide eripärast, seetõttu peab ta rangelt järgima kehtivaid ohutusnõudeid. Teatud olukordades tuleb maakleril tööülesannete täitmise käigus siseneda eravaldustesse, mistõttu võivad märkimisväärseks ohufaktoriks olla ka kurjad koduloomad, peamiselt koerad. Arvuti, fotoaparaat, kontoritarbed, telefon, internet. Kinnisvaramaakleri töö nõuab täpsust, korrektsust, konkreetsust, loogilist mõtlemist ja analüüsivõimet. Töö tegemiseks on vajalikud suhtlemisoskus, usaldusväärsus, ausus ning vastutustunne. Tööülesannete edukaks täitmiseks tulevad kasuks organiseerimis- ja otsustusvõime, pingetaluvus ja läbirääkimisoskused. Vajalik on oskus rahumeelselt lahendada konfliktolukordi ja võime teha koostööd erinevate inimestega. Kinnisvaramaakleril on kas a) erialane kutseharidus või b) keskharidus, läbitud erialane täiendkoolitus ja olemas praktiline töökogemus. Maakler, kinnisvaramaakler, kutseline maakler. Kinnisvaramaakler, tase 5 kutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kõik kutsestandardis kirjeldatud kompetentsid. Turuinformatsiooni kogumine ja analüüsimine 5 Teenuse turustamine 5 Läbirääkimiste pidamine, objekti ülevaatamine ja käsunduslepingu sõlmimine 5 Objekti turundamine 5 Tehingu ettevalmistamine ja vormistamine 5 Objekti valduse üleandmine 5 Suhtlemisoskus, meeskonnatöö ja klienditeenindus 5 Kutse-eetika põhimõtete järgimine 5 Tegevuste planeerimine 5 Enesearendamine/elukestva õppe protsessis osalemine 5 Keskkonnahoidliku tööstiili hoidmine 5 Keeleoskus 5 Arvutioskus 5 Viipekeeletõlk, tase 6 Sign language interpreter, EstQF Level 6 8 Vanem-viipekeeletõlk, tase 6 (versioon 4) Vanem-viipekeeletõlk, tase 6 (versioon 6) Vanem-viipekeeletõlk, tase 6 (versioon 7) Viipekeeletõlk IV (versioon 1) Viipekeeletõlk IV (versioon 2) Viipekeeletõlk IV (versioon 3) Viipekeeletõlk IV (versioon 5) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Tõlkimine ja toimetamine Viipekeeletõlk 36 2023-10-11 2023-10-11 2028-10-10 6 6 2643 Tõlkijad, tõlgid ja keeleteadlased 0231 Keeleõpe 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Eesti Viipekeeletõlkide Kutseühing Viipekeeletõlgi kutse-eetika nõuded Viipekeeletõlgi kutsestandardis kasutatud terminite süsteem Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Ulvi Saks Eesti Viipekeeletõlkide Kutseühing Birgit Eström-Andreas Eesti Viipekeeletõlkide Kutseühing Liivi Liiholm Viipekeeletõlkide OÜ Keiti Verbu töötajate st tegevtõlkide esindaja Sirle Papp Eesti Kurtide Liit Jaan-Raul Ojastu klientide esindaja, Eesti Kurtide Noorte Organisatsioon Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Viipekeeletõlgi töö on keele ja kultuuri vahendamine, kusjuures üheks töökeeleks on viipekeel ja üheks kultuuriks kurtide kultuur. Viipekeeletõlk tagab mitmekeelses olukorras osalejatele keelelise võrdsuse ja toimiva kommunikatsiooni, kasutades selleks kliendile sobivat suhtlemissüsteemi. Viipekeeletõlk järgib oma töös viipekeeletõlgi kutse-eetika nõudeid (lisa 1). Viipekeeletõlgi töö põhisisuks on tõlkimine ühest viipekeelest (visuaal-motoorsest keelest) teise viipekeelde või suulisse (auditiiv-verbaalsesse) keelde ja vastupidi (lisa 2 – viipekeeletõlgi kutsestandardis kasutatud terminite süsteem). Viipekeeletõlgi keelekombinatsioon koosneb vähemalt kahest aktiivsest töökeelest. Ta töötab iseseisvalt ning korraldab ja juhib tõlkemeeskonna tööd. Kutse eeldab valmisolekut töötada kliendile sobival ajal, sobivas kohas ja sobivates tingimustes. Viipekeeletõlgil, kelle töökeelteks on ainult viipekeeled, peab olema normaalne nägemine ja teiste töökeelte puhul ka normaalne kuulmine ja kõne ning selge diktsioon. Kutsealal on ka kutse meister-viipekeeletõlk, tase 7. A.2.1. Tõlketöö korraldamine A.2.2. Tõlkimiseks valmistumine A.2.3. Tõlkimine A.2.4. Arendustöö Viipekeeletõlgi kutse eeldab kõrgharidust ja viipekeeletõlgi erialast ettevalmistust. Viipekeeletõlk Kohaneb pidevalt muutuva töökeskkonnaga Viipekeeletõlk, tase 6 kutse moodustub üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Tõlketöö korraldamine 6 Tõlkimiseks valmistumine 6 Tõlkimine 6 Arendustöö 6 Viipekeeletõlk, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Meister-viipekeeletõlk, tase 7 Sign language interpreter, EstQF Level 7 8 Meister-viipekeeletõlk, tase 7 (versioon 4) Meister-viipekeeletõlk, tase 7 (versioon 6) Meister-viipekeeletõlk, tase 7 (versioon 7) Viipekeeletõlk V (versioon 1) Viipekeeletõlk V (versioon 2) Viipekeeletõlk V (versioon 3) Viipekeeletõlk V (versioon 5) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Tõlkimine ja toimetamine Viipekeeletõlk 36 2023-10-11 2023-10-11 2028-10-10 7 7 2643 Tõlkijad, tõlgid ja keeleteadlased 0231 Keeleõpe 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Eesti Viipekeeletõlkide Kutseühing Viipekeeletõlgi kutse-eetika nõuded Viipekeeletõlgi kutsestandardis kasutatud terminite süsteem Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Ulvi Saks Eesti Viipekeeletõlkide Kutseühing Birgit Eström-Andreas Eesti Viipekeeletõlkide Kutseühing Liivi Liiholm Viipekeeletõlkide OÜ Keiti Verbu töötajate st tegevtõlkide esindaja Sirle Papp Eesti Kurtide Liit Jaan-Raul Ojastu klientide esindaja, Eesti Kurtide Noorte Organisatsioon Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Viipekeeletõlgi töö on keele ja kultuuri vahendamine, kusjuures üheks töökeeleks on viipekeel ja üheks kultuuriks kurtide kultuur. Viipekeeletõlk tagab mitmekeelses olukorras osalejatele keelelise võrdsuse ja toimiva kommunikatsiooni, kasutades selleks kliendile sobivat suhtlemissüsteemi. Viipekeeletõlk järgib oma töös viipekeeletõlgi kutse-eetika nõudeid (lisa 1). Meister-viipekeeletõlgi töö põhisisuks on tõlkimine ühest viipekeelest (visuaal-motoorsest keelest) teise viipekeelde või suulisse (auditiiv-verbaalsesse) keelde ja vastupidi (lisa 2 – viipekeeletõlgi kutsestandardis kasutatud terminite süsteem). Meister-viipekeeletõlgi keelekombinatsioon koosneb vähemalt kahest aktiivsest ja ühest passiivsest töökeelest. Ta töötab iseseisvalt; juhendab viipekeeletõlgi eriala omandajat erialapraktikal, viipekeeletõlgi kutse taotlejat ja kutselisi viipekeeletõlke; korraldab ja juhib tõlkemeeskonna tööd; teeb kutsealast arendustööd ja koolitab viipekeeletõlke. Kutse eeldab valmisolekut töötada kliendile vajalikul ajal, vajalikus kohas ja vajalikes tingimustes. Meister-viipekeeletõlgil, kelle töökeelteks on ainult viipekeeled, peab olema normaalne nägemine; teiste töökeelte puhul ka normaalne kuulmine ja kõne ning selge diktsioon. Kutsealal on ka kutse viipekeeletõlk, tase 6. A.2.1. Tõlketöö korraldamine A.2.2. Tõlkimiseks valmistumine A.2.3. Tõlkimine A.2.4. Arendustöö A.2.5. Juhendamine Meister-viipekeeletõlgi kutse eeldab kõrgharidust ja viipekeeletõlgi erialast ettevalmistust. Viipekeeletõlk Kohaneb pidevalt muutuva töökeskkonnaga Meister-viipekeeletõlk, tase 7 kutse moodustub üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Tõlketöö korraldamine 7 Tõlkimiseks valmistumine 7 Tõlkimine 7 Arendustöö 7 Juhendamine 7 Meister-viipekeeletõlk, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Baarmen, tase 4 Barman, level 4 7 Baarmen II (versioon 2) Baarmen II (versioon 3) Baarmen, tase 4 (versioon 4) Baarmen, tase 4 (versioon 5) Baarmen, tase 4 (versioon 6) Baarmen/baaridaam II (versioon 1) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Baarmen 36 2023-10-11 2023-10-11 2028-10-10 4 4 5132 Baariteenindajad 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Eesti Peakokkade Ühendus Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamisskaala Heinar Õispuu Butterfly Cocktail Catering Marge Mänd Kokteilipurskaev, Popup Klubi Liina Rätsep Kalevi jahtklubi restoran Laur Ihermann restoran NOA Margit Kikas Eesti Baarmenite Assotsiatsioon Angelika Larkina Eesti Baarmenite Assotsiatsioon Ritta Roosaar Tallinna Tehnikaülikool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Baarmeni tööks on klientide teenindamine baariletist ja lauas. Baarmen töötab toitlustus- ja meelelahutusteenust pakkuvas ettevõttes. Baarmeni peamine töö on jookide valmistamine, serveerimine ja müümine. Baarmen korraldab iseseisvalt oma tööd ja töötab meeskonnas, on teenindusvalmis, suhtleb klientidega sõbralikult ja lähtuvalt heast tavast, nõustab kliente, võtab vastu ja täidab tellimused, arveldab klientidega, hoiab baari korras ning vastutab laoseisu eest. Oma töös lähtub baarmen klientide vajadustest ja soovidest ning ettevõtte korrast. Baarmeni kutse eeldab valmisolekut töötada vahetustega, puhkepäevadel, riiklikel pühadel, õhtusel ja öisel ajal. Töö võib olla periooditi pingeline. Töövahendid on kuumade jookide valmistamise seadmed, nõudepesumasin, jäämasin, külmik, kassasüsteem, blender, baaritarvikud (šeikerid, mensuurid, lusikad jm), serveerimisvahendid ja koristamisvahendid. A.2.1. Töö planeerimine ja korraldamine A.2.2. Kaupade käitlemine A.2.3. Teenindamine ja toodete müümine A.2.4. Jookide valmistamine ja serveerimine A.2.5. Töövahendite ja töökoha korrashoidmine Baarmeniks saab õppida kursustel ja/või töökohal. Baarmen, baaridaam, klienditeenindaja, baariteenindaja, baaripidaja Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. Oskus tarbida keskkonnateadlikult. Digipädevus ja oskus kasutada uusi tehnoloogiaid. Baarmen, tase 4, kutse moodustub üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Töö planeerimine ja korraldamine 4 Kaupade käitlemine 4 Teenindamine ja toodete müümine 4 Jookide valmistamine ja serveerimine 4 Töövahendite ja töökoha korrashoidmine 4 Baarmen, tase 4 läbiv kompetents 4 Digitaalse trükiseadme operaator, tase 4 Digital Print Operator, EstQF Level 4 3 Digitaalse trükiseadme operaator, tase 4 (versioon 1) Digitaalse trükiseadme operaator, tase 4 (versioon 2) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Trükitööstus Digitaalse trükiseadme operaator 28 2023-10-05 2023-10-05 2026-10-04 4 4 7322 Trükkalid 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 18 Trükindus ja salvestiste paljundus Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Kullar Laiape Abcom Teeninduse OÜ Marko Levin Tallinna Polütehnikum Kati Rostfeldt Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit Virko Kuusk Overall Eesti AS Külli Tammes Pakett AS Hanno Sillajõe Grano Digital Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Digitaalse trükiseadme operaator, tase 4 käsitseb ja hooldab keerulist digitrüki arvuti- ja seadmeparki. Digitaalse trükiseadme operaatori töö eesmärk on kindlustada kvaliteetsete digitrükiste tootmine. Trükise valmimise protsess on individuaalne ja vastutusrikas: tootmise eripärast tingitud tööülesandeid tuleb täpselt tõlgendada ja täita, tegevusi planeerida, töövahendeid kasutada ratsionaalselt ja keskkonnahoidlikult. Oluline on pidev enesetäiendamine, et tulla toime areneva trükitehnoloogia, tarkvara, uute seadmete ja töövõtetega. Digitaalse trükiseadme operaator töötab enamasti trükikodades. Ta võib tööd leida ka trükiseadmete hooldusettevõtetes või reklaami- või pakenditootmise ettevõtetes. Kutsealal välja töötatud kutsestandardid: Trükiettevalmistaja, tase 4 Trükiettevalmistaja, tase 5 Trükiste järeltöötlusseadmete operaator, tase 4 Ofsettrükkal, tase 4 Ofsettrükkal, tase 5 A.2.1 Digitaalsete originaalide trükiks ettevalmistamine 1. Digitaalsete originaalide kontrollimine 2. Trükilaotuse (paigutuse) tegemine 3. Muutandmetega trükkimise ettevalmistamine A.2.2 Trükitehnilise kvaliteedi ohjamine 1. Trükiseadme kalibreerimine ja profileerimine 2. Trükiseadmete seadistamine ja käitamine A.2.3 Digitaalne trükkimine 1. Digitaalse trükiprotsessi alustamine 2. Digitrüki protsessi ohjamine 3. Trükiprotsessi lõpetamine Digitaalse trükiseadme operaator töötab siseruumides. Töö arvutiga võib koormata silmi ja tekitada sundasendist põhjustatud vaevusi. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt, vajadusel tuleb valmis olla töötamiseks puhkepäevadel ja vahetustes. Tundlikel inimestel võib töötamine kemikaalide ja trükimaterjalidega põhjustada allergiat. Töös võib ette tulla füüsilist pingutust. Töö on vahelduva tempoga, sisaldades nii rutiinseid tegevusi kui ka kiiret reageerimist nõudvaid situatsioone. Töö võib toimuda madala temperatuuridega ladudes (näit külmutus- või külmladudes jm). Võimalikeks ohuteguriteks on kokkupuude liikuvate mehhanismidega, spetsiifiliste töövahenditega ja ohtlike kaupadega. Arvestada tuleb ka kõrgustes töötamisega. Arvutid, trükiseadmed ja lisaseadmed, tarkvara (töövoog, trüki ettevalmistamis, muutandmed, RIP). Tööga toimetulek eeldab huvi kaasaegse trüki- ja infotehnoloogia vastu, head värvitaju, analüüsivõimet, pingetaluvust, otsustus- ja vastutusvõimet ning suhtlemis- ja koostöövalmidust. Erialane kutseharidus või töökohal õppides omandatud kompetentsid. Trükimasina operaator, digitrükkal. Kutse saamiseks tuleb tõendada kõik kompetentsid. Digitaalsete originaalide trükiks ettevalmistamine 4 Trükitehnilise kvaliteedi ohjamine 4 Digitaalne trükkimine 4 Digitaalse trükiseadme operaator, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Ofsettrükkal, tase 4 Printing machine operator, level 4 8 Ofsettrükkal, tase 4 (versioon 5) Ofsettrükkal, tase 4 (versioon 6) Ofsettrükkal, tase 4 (versioon 7) Trükkal II (versioon 1) Trükkal II (versioon 2) Trükkal II (versioon 3) Trükkal II (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Trükitööstus Trükkal 28 2023-10-05 2023-10-05 2026-10-04 4 4 7322 Trükkalid 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 18 Trükindus ja salvestiste paljundus Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Külli Tammes Pakett AS Marko Levin TPT Merle Okas AS Kroonpress Kati Rostfeldt Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Ofsettrükkal, tase 4 kutsestandard on välja töötatud: a) Kutsehariduse vastava taseme õppekava aluseks b) Isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks c) Erialaste täiendkoolituste õppekavade aluseks. 4. taseme ofsettrükkali töö sisuks on ofsettrükimasinal trükkimine. Töö eesmärk: kindlustada kvaliteetsete ofsettrükiste tootmine. Ofsettrükkal seadistab ofsettehnoloogial põhineva trükiseadme ning jälgib ja kontrollib pidevalt kogu trükiprotsessi. Ofsettrükkali elukutse on täpsust ja pühendumist nõudev, mis eeldab keerulise seadmepargi käsitsemis- ja hooldusoskust. Trükkal töötab valdavalt iseseisvalt, vajadusel ka meeskonnas. Ofsettrükkal peab olema valmis ennast pidevalt arendama ja koolitama, et tulla toime uute seadmete ja töövõtetega. Ofsettrükkal töötab enamasti trükikodades. Ta võib tööd leida ka trükiseadmete hooldusettevõtetes või pakenditootmise ettevõtetes. A.2.1 Trükiprotsessi ettevalmistamine 1. Trükimaterjalide ettevalmistamine 2. Trükimasina seadistamine A.2.2 Ofsettrükimasinal trükkimine 1. Trükiprotsessi alustamine ja ohjamine 2. Trükiprotsessi järeltoimingud A.2.3 Trükikvaliteedi ohjamine 1. Trükikvaliteedi jälgimine 2. Protsessi parameetrite korrigeerimine Töökeskkonnas võivad esineda riskitegurid: müra, vibratsioon ja tolm. Töö eripära nõuab head stressitaluvust, füüsilist vastupidavust ning valmisolekut töötada öösel, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. Töö nõuab täpset värvuste eristamist. Sel kutsealal töötaja peab olema valmis pidevaks füüsiliseks pingutuseks (raskuste teisaldamiseks). Oma igapäevatöös puutub trükkal kokku kemikaalidega, mis võivad ülitundlikel inimestel põhjustada allergiat. Trükimasinad ja -seadmed, trükikvaliteedi kontrollimise mõõteriistad ja -seadmed, järeltöötlusseadmed. Tööga toimetulek eeldab huvi kaasaegse trüki- ja infotehnoloogia vastu, head värvitaju, analüüsivõimet, pingetaluvust, otsustus- ja vastutusvõimet ning suhtlemis- ja koostöövalmidust. Erialane kutseharidus või töökohal õppides omandatud kompetentsid. Ofsettrükkal, poognaofsettrükkal, trükkal. Selle kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside B.2.1 – B.2.4 tõendamine. Trükiprotsessi ettevalmistamine 4 Ofsettrükimasinal trükkimine 4 Trükikvaliteedi ohjamine 4 Ofsettrükkal, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Trükiettevalmistaja, tase 4 Graphic Prepress Operator, level 4 8 Trükiettevalmistaja I (versioon 1) Trükiettevalmistaja I (versioon 2) Trükiettevalmistaja I (versioon 3) Trükiettevalmistaja I (versioon 4) Trükiettevalmistaja, tase 4 (versioon 5) Trükiettevalmistaja, tase 4 (versioon 6) Trükiettevalmistaja, tase 4 (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Trükitööstus Trükiettevalmistaja 28 2023-10-05 2023-10-05 2026-10-04 4 4 7321 Trükiettevalmistajad 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 18 Trükindus ja salvestiste paljundus Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Külli Tammes Pakett AS Marko Levin TPT Merle Okas AS Kroonpress Kati Rostfeldt Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Trükiettevalmistaja, tase 4 kutsestandard on välja töötatud: a) Kutsehariduse vastava taseme õppekava aluseks b) Isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks c) Erialaste täiendkoolituste õppekavade aluseks. 4. taseme trükiettevalmistaja peamine tööülesanne on trükikotta saabunud algmaterjali tarkvarapõhine kontrollimine, töötlemine ja trükivormide valmistamine. Töö eesmärk: kindlustada kvaliteetselt ettevalmistatud algmaterjal trükkimiseks ja järeltöötluseks. Trükiettevalmistaja elukutse on täpsust nõudev tehniline töö, mis eeldab keerulise arvuti- ja seadmepargi käsitsemis- ja hooldusoskust. Trükiettevalmistaja peab olema valmis ennast pidevalt arendama ja koolitama, et tulla toime areneva tarkvara ning uute seadmete ja töövõtetega. Trükiettevalmistaja töötab valdavalt iseseisvalt. Trükiettevalmistaja töötab enamasti trükikodades, reprokodades, reklaamibüroodes, ettevõtete turundusosakondades, toimetustes ja kirjastustes. A.2.1 Trükiste kujundamine 1. Trükise kujundamise planeerimine ja ettevalmistamine 2. Trükiste kujundamine ja küljendamine 3. Digitaalsete originaalide valmistamine A.2.2 Digitaalsete originaalide töötlemine 1. Digitaalsete originaalide kontrollimine ja korrigeerimine 2. Poognamontaaži tegemine A.2.3 Trükivormide valmistamine 1. RIP-i (värvilahutus ja rasterdamise tarkvara) seadistamine 2. Trükiproovide valmistamine 3. Trükivormide valmistamine A.2.4 Trükikvaliteedi ohjamine 1. Trükiettevalmistusseadmete seadistamine 2. Värvinäidiste mõõtmine ja hindamine Trükiettevalmistaja töötab siseruumides. Pidev töö arvutiga võib koormata silmi, Istuv töö võib põhjustada sundasendist tingitud pingeid kaelas, ülaseljas ja randmetes. Üldjuhul on tööaeg fikseeritud, kuid sõltuvalt töökohast võib olla vajalik valmisolek töötada ka öisel ajal, samuti nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. Tööülesannetest tulenevalt võib esineda kokkupuudet kemikaalidega, mis võib ülitundlikel inimestel põhjustada allergiat. Trükiettevalmistaja töökeskkonna moodustavad arvutid, printerid ja lisaseadmed ning trüki ettevalmistamiseks kasutatav tarkvara. Tööga toimetulek eeldab huvi kaasaegse trüki- ja infotehnoloogia vastu, head värvitaju, analüüsivõimet, pingetaluvust, otsustus- ja vastutusvõimet ning suhtlemis- ja koostöövalmidust. Erialane kutseharidus või töökohal õppides omandatud kompetentsid. Trükiettevalmistaja, prepressiteostaja, reprospetsialist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside B.2.1 – B.2.5 tõendamine. Trükiste kujundamine 4 Digitaalsete originaalide töötlemine 4 Trükivormide valmistamine 4 Trükikvaliteedi ohjamine 4 Trükiettevalmistaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Trükiste järeltöötlusseadmete operaator, tase 4 Postpress operator, level 4 7 Trükiste järeltöötleja I (versioon 1) Trükiste järeltöötleja I (versioon 2) Trükiste järeltöötleja I (versioon 3) Trükiste järeltöötleja I (versioon 4) Trükiste järeltöötlusseadmete operaator, tase 4 (versioon 5) Trükiste järeltöötlusseadmete operaator, tase 4 (versioon 6) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Trükitööstus Trükiste järeltöötleja 28 2023-10-05 2023-10-05 2026-10-04 4 4 7323 Trükiste järeltöötlejad 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 18 Trükindus ja salvestiste paljundus Külli Tammes Eesti Trükitööstuse Liit Marko Levin Tallinna Polütehnikum Merle Okas Kroonpress AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Trükiste järeltöötlusseadmete operaator, tase 4 on oskustöötaja, kelle peamine tööülesanne on trükiste järeltöötlemine. Järeltöötlemise protsessi kuuluvad: köitmine (sh õmblemine, traatimine, liimimine), stantsimine, lõikamine, liimimine, lakkimine, numereerimine, perforeerimine, adresseerimine, liitmine, pakendamine, lamineerimine, augustamine ja ladustamine. Trükiste järeltöötlejad töötavad perioodika-, raamatu-, pakendi- ja reklaamtrükikodades. Ta jälgib ja kontrollib pidevalt kogu trükiste järeltöötlusprotsessi, tema kohustuste hulka võib kuuluda järeltöötlusseadmete hooldamine: puhastamine, seadmete töökorras hoidmiseks vajalike kulumaterjalide regulaarne vahetamine ja lisamine, sellega seotud arvestuse pidamine jms. Järeltöötlemise kõrval on trükiste järeltöötlusseadmete operaatori tööülesandeks järeltöötluseks vajaminevate materjalide ettevalmistamine. Trükiste järeltöötlusseadmete operaatori töö eeldab täpsust ja pühendumist ning keerulise seadmepargi käsitsemis- ja hooldusoskust. Tema töös on tähtis tootmise eripärast tingitud tööülesannete täpne tõlgendamine ja täitmine, töö planeerimine, töövahendite ratsionaalne ja keskkonnaohutu kasutamine. Kuigi oma põhiloomult on trükiste järeltöötlusseadmete operaatori töö individuaalne peab ta kogu tootmisprotsessi vältel olema valmis koostööks teiste meeskonnaliikmetega. Trükiste järeltöötlusseadmete operaator peab olema valmis ennast pidevalt arendama ja koolitama, et tulla toime areneva tehnoloogia, uute seadmete ja töövõtetega. A.2.1 Trükiste järeltöötlusprotsessi ettevalmistamine 1. Oma tegevuse planeerimine. 2. Järeltöötlusmasina korrasoleku kontrollimine. 3. Järeltöötlusprotsessi ettevalmistamine. A.2.2 Trükiste järeltöötlemine 1. Töötamine trükiste järeltöötlusseadmetel. 2. Toodangu kvaliteedi tagamine. 3. Trükiste järeltöötlusseadmete hooldamine. 4. Toodangu märgistamine, pakendamine, transportimine ja ladustamine . 5. Dokumentatsiooni täitmine. Trükiste järeltöötlusseadmete operaatori töökeskkonnas võivad esineda riskitegurid: müra, töötamine öösel, vibratsioon ja tolm. Oma igapäevatöös puutub trükiste järeltöötleja kokku ainetega, mis võivad ülitundlikel inimestel põhjustada allergiat. Töö eripära nõuab head stressitaluvust, füüsilist vastupidavust ning valmisolekut töötada öösel, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. Sel kutsealal töötaja peab olema valmis pidevaks füüsiliseks pingutuseks (raskuste teisaldamiseks). Trükiste järeltöötlusmasinad ja –seadmed nt köiteseadmed, voltimisseadmed, paberilõikur jm. Trükiste järeltöötlusseadmete operaatori töö eeldab süsteemsust, iseseisvust, vastutus- (täpsust, korrektsust, usaldatavust, kohusetunnet, enesedistsipliini), otsustus-, õppimis- ja arenemisvõimet, pinge- ja stressitaluvust ning suhtlemis- ja koostöövalmidust. Trükiste järeltöötlusseadmete operaatori kutseoskused on enamasti omandatud töökohal või kutse- või täiendusõppes. Järeltöötleja, operaator-seadistaja, köitja, operaator-tehnik. Trükiste järeltöötlusseadmete operaator, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside B.2.1 – B.2.3 tõendamine. Trükiste järeltöötlusprotsessi ettevalmistamine 4 Trükiste järeltöötlemine 4 Trükiste järeltöötlusseadmete operaator, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Vanembaarmen, tase 5 Barman, level 5 7 Baarmen III (versioon 2) Baarmen III (versioon 3) Baarmen/baaridaam III (versioon 1) Vanembaarmen, tase 5 (versioon 4) Vanembaarmen, tase 5 (versioon 5) Vanembaarmen, tase 5 (versioon 6) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Baarmen 36 2023-10-11 2023-10-11 2028-10-10 5 5 5132 Baariteenindajad 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Eesti Peakokkade Ühendus Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamisskaala Heinar Õispuu Butterfly Cocktail Catering Marge Mänd Kokteilipurskaev, Popup Klubi Liina Rätsep Kalevi jahtklubi restoran Laur Ihermann restoran NOA Margit Kikas Eesti Baarmenite Assotsiatsioon Angelika Larkina Eesti Baarmenite Assotsiatsioon Ritta Roosaar Tallinna Tehnikaülikool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Vanembaarmeni tööks on klientide teenindamine baariletist ja lauas. Vanembaarmen töötab toitlustus- ja meelelahutusteenust pakkuvas ettevõttes, tema peamine töö on teeninduspersonali juhtimine, jookide valmistamine, serveerimine ja müümine. Vanembaarmen suhtleb klientidega sõbralikult ja lähtuvalt heast tavast, nõustab kliente, võtab vastu ja täidab tellimused, arveldab klientidega ning vastutab baari korrasoleku eest. Vanembaarmen töötab meeskonnas, juhendab teeninduspersonali, vastutab ressursside kasutamise, teeninduspersonali töö korraldamise ja kvaliteetsete töötulemuste eest. Ta jälgib ja inventeerib laoseisu, vastutab kaupade ja vahendite olemasolu eest. Vanembaarmen kogub ja analüüsib tagasisidet kogu teenindusprotsessi vältel. Ta vastutab tööprotsessi sujuva toimimise eest, järgib enesekontrolliplaani ja jälgib selle täitmist. Vanembaarmen on kursis ettevõtte toodete ja tootearendusega. Vanembaarmeni kutse eeldab valmisolekut töötada vahetustega, puhkepäevadel, riiklikel pühadel, õhtusel ja öisel ajal. Töö võib olla periooditi pingeline. Töövahendid on kuumade jookide valmistamise seadmed, nõudepesumasin, jäämasin, külmik, kassasüsteem, blender, baaritarvikud (šeikerid, mensuurid, lusikad jm), serveerimisvahendid, koristamisvahendid ja arvuti. A.2.1. Töö planeerimine ja korraldamine A.2.2. Kaupade käitlemine A.2.3. Teenindamine ja toodete müümine A.2.4. Jookide valmistamine ja serveerimine A.2.5. Töövahendite ja töökoha korrashoidmine A.2.6. Juhtimine ja juhendamine Vanembaarmeniks saab õppida kursustel, töökohal ja järjepideval töötamisel baarmenina. Vanembaarmen, peabaarmen, baaridaam, klienditeenindaja, baariteenindaja, baaripidaja Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. Oskus tarbida keskkonnateadlikult. Digipädevus ja oskus kasutada uusi tehnoloogiaid. Vanembaarmen, tase 5, kutse moodustub üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Töö planeerimine ja korraldamine 5 Kaupade käitlemine 5 Teenindamine ja toodete müümine 5 Jookide valmistamine ja serveerimine 5 Töövahendite ja töökoha korrashoidmine 5 Juhtimine ja juhendamine 5 Vanembaarmen, tase 5 läbiv kompetents 5 Klienditeenindaja kaubanduses, tase 4 Shop Assistant, EstQF Level 4 8 Klienditeenindaja kaubanduses, tase 4 (versioon 7) Müüja II (versioon 1) Müüja II (versioon 2) Müüja II (versioon 3) Müüja II (versioon 4) Müüja-klienditeenindaja, tase 4 (versioon 5) Müüja-klienditeenindaja, tase 4 (versioon 6) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Kaubandus Müüja 36 2023-10-11 2023-10-11 2028-10-10 4 4 5223 Poemüüjad 0416 Hulgi- ja jaekaubandus 47 Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad Kutseeksamikeskus MTÜ Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamisskaala Marika Lõhmuste AS Prisma Peremarket Kaie Pärn Pärnumaa Kutsehariduskeskus Heldi Sakkarias Maxima Eesti OÜ Riina Tenno Tallinna Tööstushariduskeskus Ivi Koobas Rimi Eesti Food AS Marika Merilai Kutseeksamikeskus MTÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Klienditeenindaja tööülesanded on klientide teenindamine, kaupade käitlemine, pakkumine ja müümine ning arveldamine. Ta osaleb meeskonnatöös, juhendab teisi töötajaid ning nõustab kliente oma vastutusala piires. Klienditeenindaja töö on vaheldusrikas, kuid sageli pingeline ja nõuab head suhtlemisoskust. Klienditeenindaja töötab graafiku alusel, mis eeldab valmisolekut töötamiseks puhkepäevadel, riiklikel pühadel ja õhtusel ajal. Klienditeenindaja täidab tööülesandeid erinevates olukordades, sh erineva temperatuuri ja olmemüra keskkonnas. Teisaldab vajadusel raskusi ja töötab kuvariga. A.2.1. Teenindamine ja müümine A.2.2. Kliendiga arveldamine A.2.3. Kaupade käitlemine Klienditeenindajaks saab õppida kutseõppeasutuses, täiskasvanute tööalase koolituse kursustel või töökohal. Klienditeenindaja, teenindaja, kassapidaja, müüja-konsultant, e-kaupluse klienditeenindaja, müügikonsultant Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. Oskus kasutada tehisintellekti võimalusi töös. Keskkonnahoiu ja vastutustundliku ettevõtluse alased oskused, roheoskused. Oskus käituda energiat ja ressursse säästvalt ning jäätmeid vähendavalt. Klienditeenindaja kaubanduses, tase 4, kutse moodustub üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav kõigi kompetentside tõendamine. Teenindamine ja müümine 4 Kliendiga arveldamine 4 Kaupade käitlemine 4 Kaubanduse klienditeenindaja kutset läbiv kompetents 4 Kosmeetik, tase 5 Cosmetician, EstQF Level 5 9 Kosmeetik III (versioon 1) Kosmeetik III (versioon 2) Kosmeetik III (versioon 3) Kosmeetik III (versioon 5) Kosmeetik, tase 5 (versioon 10) Kosmeetik, tase 5 (versioon 4) Kosmeetik, tase 5 (versioon 6) Kosmeetik, tase 5 (versioon 7) Kosmeetik, tase 5 (versioon 8) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Kosmeetik 36 2023-10-11 2023-10-11 2024-06-20 5 5 5142 Iluteenindajad (v.a juuksurid) 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Stella Einsild-Lembra Benecom OÜ Anu Juurik Jadee OÜ Piret Kesküla Profitest OÜ Leelo Simisker Eesti Kosmeetikute Liit Ave Tislar Fleur OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kosmeetiku töö on kliendi esteetilise välimuse parendamine, arvestades tema soove, vajadusi ja võimalusi. Kosmeetik vastutab isiklikult tehtud töö tulemuse eest, vajaduse korral juhendab kaastöötajaid. Kosmeetiku tööülesanneteks on näohooldus ja (d)epilatsioon, lisaks võib ta teha käte, jalgade ja kehahooldust ning jumestust. Kosmeetik nõustab klienti temale sobivate hoolduste ja kosmeetikavahendite valikul ning kasutamisel, ta soovitab kliendile hooldusvahendeid kodus kasutamiseks vastavalt salongis tehtud hooldusele. Kosmeetiku töö eeldab eri protseduuride tegemiseks vajaliku aparatuuri tundmist ning selle kasutusoskust, sihipärast ja loomingulist töösse suhtumist ning head suhtlemisoskust. Kosmeetiku töös on oluline pidev enesetäiendamine. Kosmeetik on kursis trendidega ning oskab soovitada kosmeetilisi protseduure lähtuvalt kliendi individuaalsusest ja naha vajadustest. Valdavalt töötab kosmeetik istudes ja sundasendis. Tööaeg on paindlik, töötatakse sageli ka puhkepäevadel ja erinevates töökeskkondades. Kosmeetik puutub oma töös kokku mitmesuguste allergeenide ja haigustekitajatega. Töö eeldab suhtlemist väga erineva psühhosotsiaalse taustaga klientidega. Kosmeetik kasutab oma töös professionaalseid kosmeetikasarju, näo-, keha- ja jalgade hooldusaparaate, tange, viile, poorilusikat, pintsette, spaatleid, pintsleid, kausse, jalavanni, ühekordseid abi- ja isikukaitsevahendeid ning desinfektsiooni- ja sterilisatsiooniaparaate. A.2.1. Töökoha ja enda ettevalmistamine A.2.2. Klienditeenindus A.2.3. Näohooldus A.2.4. Näo- ja kehakarvade eemaldamine vaha või suhkrupasta meetodil A.2.5. Ettevõtlus A.2.6. Käte ja jalgade hooldus A.2.7. Kehahooldus A.2.8. Jumestamine Kosmeetikul on keskharidus ja tal on läbitud erialane kutseõpe. Kosmeetik Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. Oskus omandada uute seadmetega kaasnevad töövõtted. Innovaatilised turundusoskused. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2) ning kohustuslike kompetentside (B.3.1−B.3.5) ja kutset läbivate kompetentside (B.3.9) tõendamine. Valitavatest kompetentsidest (B.3.6−B.3.8) tuleb tõendada vähemalt üks kompetents. Töökoha ja enda ettevalmistamine 5 Klienditeenindus 5 Näohooldus 5 Näo- ja kehakarvade eemaldamine vaha või suhkrupasta meetodil 5 Ettevõtlus 5 Valitavatest kompetentsidest (B.3.6−B.3.8) tuleb tõendada vähemalt üks kompetents. Käte ja jalgade hooldus 5 Kehahooldus 5 Jumestamine 5 Kosmeetik, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Müügikorraldaja, tase 5 Sales Organiser, EstQF Level 5 7 Müügikorraldaja, tase 5 (versioon 5) Müügikorraldaja, tase 5 (versioon 6) Müüja-konsultant III (versioon 1) Müüja-konsultant III (versioon 2) Müüja-konsultant III (versioon 3) Müüja-konsultant III (versioon 4) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Kaubandus Müüja 36 2023-10-11 2023-10-11 2028-10-10 5 5 5222 Müüjate vahetusevanemad 0416 Hulgi- ja jaekaubandus 47 Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad Kutseeksamikeskus MTÜ Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamisskaala Marika Lõhmuste AS Prisma Peremarket Kaie Pärn Pärnumaa Kutsehariduskeskus Heldi Sakkarias Maxima Eesti OÜ Riina Tenno Tallinna Tööstushariduskeskus Ivi Koobas Rimi Eesti Food AS Marika Merilai Kutseeksamikeskus MTÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Müügikorraldaja planeerib ja korraldab müügi- ja teenindustööd klientide rahulolu tagamiseks ja ettevõtte eesmärkide täitmiseks. Tal on ülevaade kaubanduse rollist ja seostest teiste majandusharudega. Müügikorraldaja juhib meeskonda, tegutseb muutuvas keskkonnas paindlikult ja loominguliselt vastavalt olukorrale. Müügikorraldaja analüüsib müügitulemusi ning vajadusel vormistab ostu-müügidokumente ja aruandeid, osaleb müügieelarvete koostamisel ja korrigeerimisel, teenindab ja nõustab kliente, lahendab iseseisvalt töös tekkinud probleeme ning esindab ettevõtet talle antud volituste piires. Müügikorraldaja töö on vaheldusrikas ja väljakutseid pakkuv. Töö võib olla periooditi pingeline ja pikaajaliselt istuva, seisva või liikuva iseloomuga. Müügikorraldaja töö eeldab valmisolekut töötada vahetustega, puhkepäevadel, riiklikel pühadel ja õhtusel ajal, erineva temperatuuriga ruumides ja olmemüra keskkonnas, raskuste tõstmist ja töötamist kuvariga. A.2.1. Klienditeeninduse korraldamine A.2.2. Klientidega arveldamise korraldamine A.2.3. Kaupade käitlemise korraldamine A.2.4. Müügitöö korraldamine A.2.5. Juhendamine ja juhtimine Müügikorraldajaks saab õppida kutseõppeasutuses, täiskasvanute tööalase koolituse kursustel või töökohal. Müügikorraldajal on vähemalt keskharidus. Müügikorraldaja, müügiassistent, teenindusjuht, klienditeeninduse juht, tooterühmajuht, tootespetsialist, kategooriajuht, vahetuse vanem, tiimijuht, müügiosakonna juht. Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab Oskus kiiresti reageerida ootamatutele situatsioonidele ja aru saada äris toimuvast. Oskus ennetada, hallata ja lahendada kriitilisi olukordi, saada hakkama hädaolukordadega ja nendeks valmistumisega. Oskus töötada suurte andmemahtudega ning andmeid tõlgendada ja aru saada andmepõhisest otsustamisest. Oskus kasutada tehisintellekti võimalusi töös. Järjest olulisemaks muutub tuleviku tehnoloogia mõistmine ja kasutamine. Keskkonnahoiu ja vastutustundliku ettevõtluse alased oskused, roheoskused. Oskus käituda energiat ja ressursse säästvalt ning jäätmeid vähendavalt. Müügikorraldaja, tase 5, kutse moodustub üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Klienditeeninduse korraldamine 5 Klientidega arveldamise korraldamine 5 Kaupade käitlemise korraldamine 5 Müügitöö korraldamine 5 Juhendamine ja juhtimine 5 Müügikorraldaja, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Küünetehnik, tase 4 Nail Technician, EstQF Level 4 7 Küünetehnik II (versioon 1) Küünetehnik II (versioon 2) Küünetehnik II (versioon 3) Küünetehnik II (versioon 4) Küünetehnik, tase 4 (versioon 5) Küünetehnik, tase 4 (versioon 6) Küünetehnik, tase 4 (versioon 8) Geelmaniküürija, tase 4 Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Küünetehnik 36 2023-10-11 2023-10-11 2024-04-08 4 4 5142 Iluteenindajad (v.a juuksurid) 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Piret Kesküla OÜ Profitest Angela Anton Cleanella OÜ Maria Ollino Martenol OÜ Kristel Laansoo Salonkaubandus OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Küünetehnik hoolitseb kliendi küünte ja käenaha heaolu eest. Ta kasutab kliendi küünte pikendamiseks kunstmaterjali ning värvib ja kaunistab küüned vastavalt kliendi soovile. Ta jagab kliendile soovitusi, kuidas hoida küüsi ja käenahka. Küünetehnik, tase 4 töötab muutuvas olukorras ja töö eeldab pidevat suhtlemist klientidega. Küünetehnik töötab sundasendis. Tööaeg on paindlik. Küünetehnik puutub oma töös kokku kunstmaterjali töötlemisest tekkinud tolmu ja mitmesuguste kemikaalidega, mis võivad kasutusjuhendeid eirates põhjustada tervisehäireid. Küünetehniku töövahendid on erinevad naha- ja küünehooldusvahendid, vahendid küüne katmiseks ja/või pikendamiseks, elektrilised seadmed ning riskianalüüsist tulenevad isikukaitsevahendid. A.2.1. Enda ja töökoha ettevalmistamine A.2.2. Klienditeenindus A.2.3. Maniküür ja käte hooldus A.2.4. Modelleeritud geellakkimine A.2.5. Küünte pikendamine kunstmaterjaliga A.2.6. Küünte hooldamine kunstmaterjaliga A.2.7. Kunstmaterjali eemaldamine küüntelt A.2.8. Pediküür Küünetehnikuks saab õppida kutseõppeasutuses, kursustel või töökohal. Küünetehnik. Oskus reklaamida müügi suurendamiseks tooteid, teenuseid jm internetis, sh sotsiaalmeedias, ning müüa tooteid, teenuseid jm veebipoes. Küünetehnik, tase 4, kutse moodustub üldoskustest, kohustuslikest ja valitavatest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2) ning kohustuslike kompetentside (B.3.1−B.3.7 ja B.3.9) tõendamine. Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitav kompetents B.3.8. Osakutse geelmaniküürija, tase 4 taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2), kompetentside B.3.1−B.3.2 ja B.3.4 ning kutset läbivate kompetentside (B.3.9) tõendamine. Enda ja töökoha ettevalmistamine 4 Klienditeenindus 4 Maniküür ja käte hooldus 4 Modelleeritud geellakkimine 4 Küünte pikendamine kunstmaterjaliga 4 Küünte hooldamine kunstmaterjaliga 4 Kunstmaterjali eemaldamine küüntelt 4 Valitava kompetentsi B.3.8. tõendamine on vabatahtlik. Pediküür 4 Küünetehnik, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Spaateenindaja, tase 4 Spa therapist, EstQF Level 4 4 Spaateenindaja, tase 4 (versioon 1) Spaateenindaja, tase 4 (versioon 2) Spaateenindaja, tase 4 (versioon 3) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Spaateenindaja 36 2023-10-11 2023-10-11 2028-10-10 4 4 5142 Iluteenindajad (v.a juuksurid) 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Eesti Spaaliit Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Aire Toffer Eesti Spaaliit Jana Uusna ESTONIA Resort Hotel & Spa Irene Targem spetsialist Marella Kakkum Kuressaare Ametikool Anne Ast LaSpa Group OÜ Ruth Hoole Pintmann Grupp OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Spaateenindaja töö on kliendile spaateenuste osutamine, arvestades tema soove, vajadusi, tervislikku seisundit ja ettevõtte võimalusi. Spaateenindaja on laiapõhjalise ettevalmistusega isikuteenuse pakkuja, kes töötab spaateenuseid pakkuvas ettevõttes ja omab teadmisi spaa terminoloogiast. Spaateenindaja viib läbi spaahoolitsusi, millel on tervist tugevdav ja lõõgastav mõju, spaateenindaja ei lahenda terviseprobleeme. Töö eripäraks on vältimatu füüsiline kontakt kliendiga, mis loob delikaatse situatsiooni, kus klient peab tundma end turvaliselt. Spaateenindaja peamised tööülesanded on kliendi nõustamine spaahoolitsuse valikul, seadmete, vahendite, ruumide ja kliendi valmisseadmine ning ilu- ja heaoluhoolitsuse, vee-, sauna- ja terviseprotseduuride läbiviimine. Spaateenindaja soovitab kliendile koduseks hoolitsuseks sobivaid hooldusvahendeid ning hoolitsust vastavalt kliendi isikupärale ja spaas tehtud hoolitsusele. Töökeskkonnaks on enamasti hoolitsusteks spetsiaalselt kohandatud ruum, mis on ergonoomiliselt sisustatud, puhas, valgustatud, õhutatud ja soe, et see mõjuks kliendile emotsionaalselt positiivselt ja turvaliselt. Spaateenindaja töötab graafiku alusel, vajadusel nädalavahetustel ja riigipühadel. Spaateenindaja töös võib esineda kokkupuuteid allergeenidega. Ta võib oma töös kokku puutuda kõrge ja madala temperatuuriga ning töövahendite ja -ainetega, mille kasutamisel tuleb järgida ohutusnõudeid. Spaateenindaja töövahendid on erinevateks hoolitsuseks vajaminevad abi- ja kaitsevahendid, kemikaalid, kosmeetikatooted, massaažitooted, instrumendid, erinevad aparaadid ja vannisüsteemid ning võimlemisvahendid. A.2.1. Kliendi teenindamine A.2.2. Spaateenuste ettevalmistamine A.2.3. Spaahoolitsuste läbiviimine A.2.4. Kehahoolitsuste läbiviimine A.2.5. Näohoolitsuse läbiviimine A.2.6. Aktiivse kehalise tegevuse läbiviimine Spaateenindajaks saab õppida kutseõppeasutuses, täiskasvanute tööalase koolituse kursustel ja/või töökohal. Spaateenindaja Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab Arvutiprogrammide ja rakenduste kasutamise oskus. Ringmajanduse alased ja roheoskused. Protseduuri riskide hindamise oskus. Spaateenindaja, tase 4 kutse koosneb üldoskustest, kohustuslikest kompetentsidest ja valitavast kompetentsist. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2) ning kohustuslike kompetentside (B.3.1−B.3.5 ja B.3.7) tõendamine. Lisaks on võimalik tõendada valitav kompetents B.3.6. Kliendi teenindamine 4 Spaateenuste ettevalmistamine 4 Spaahoolitsuste läbiviimine 4 Kehahoolitsuste läbiviimine 4 Näohoolitsuste läbiviimine 4 Lisaks on võimalik tõendada valitav kompetents B.3.6. Aktiivse kehalise tegevuse läbiviimine 4 Spaateenindaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Elektroonikaseadmete koostaja, tase 2 Electronic Equipment Assembler, EstQF Level 2 5 Elektroonikaseadmete koostaja, tase 2 (versioon 1) Elektroonikaseadmete koostaja, tase 2 (versioon 2) Elektroonikaseadmete koostaja, tase 2 (versioon 3) Elektroonikaseadmete koostaja, tase 2 (versioon 4) Elektroonikakoostude koostaja, tase 2 Kaablikoostude koostaja, tase 2 Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Elektroonika Elektroonikaseadmete koostaja 25 2023-11-02 2023-11-02 2028-11-01 2 2 8212 Elektri- ja elektroonikaseadmete koostajad 0714 Elektroonika ja automaatika 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Eesti Tehnikahariduskeskus Digipädevuste enesehindamisskaala Keelte oskustasemete kirjeldused Karin Andressoo Enics Eesti AS Arno Kolk Elektroonikatööstuse Liit Mart Ronk Pärnumaa Kutsehariduskeskus Andres Ojalill Eesti Tehnikahariduskeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Elektroonikaseadmete koostajad töötavad tavapäraselt tööstusettevõtetes, kus koostatakse ja valmistatakse elektroonikakooste või neid sisaldavaid tooteid. Elektroonikaseadmete koostaja, tase 2 töö on kaabli- ja juhtmeköidiste (edaspidi kaablikoostude) ja/või elektroonikakoostude valmistamine vastavalt etteantud juhistele põhiliselt seeriatoodangu valmistamiseks. Elektroonikaseadmete koostaja töötab eritingimustele vastavates siseruumides, kus võib olla nõutud eririietuse kasutamine. Töö eripäraks võib olla töötamine väikeste detailidega, mis eeldab head nägemist ja värvide eristamist. Elektroonikaseadmete koostaja võib oma töös kokku puutuda kemikaalidega. Elektroonikaseadmete koostaja peamisteks töövahenditeks on mehaanilised ja elektrilised käsitööriistad, arvutijuhitavad seadmed (sh testseadmed), koostu valmistamiseks mõeldud abivahendid (nt koostefikstuur), arvuti. Elektroonikaseadmete koostaja töö eeldab rutiinitaluvust, liigutuste täpsust ja head nägemist, sh värvide eristamist. Elektroonikaseadmete koostaja kutseala koosneb kolmest kutsest: kahest osakutsest moodustuv elektroonikaseadmete koostaja, tase 2; kahest osakutsest moodustuv elektroonikaseadmete koostaja, tase 3 ja kahest osakutsest moodustuv elektroonikaseadmete tehnik, tase 4. Käesolevas standardis kirjeldatakse 2. taseme elektroonikaseadmete koostaja töökompetentse. A.2.1. Elektroonikakoostude valmistamine A.2.2. Kaablikoostude valmistamine 2. taseme elektroonikaseadmete koostajana töötavad tavapäevaselt inimesed, kelle kutseoskused on omandatud töökohal, täiendus- või kutseõppes. Elektroonikaseadmete koostaja enamlevinud ametinimetused on koosteoperaator, operaator, monteerija, jootja ja koostaja. Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. Tulevikus muutub järjest olulisemaks oskus töötada automatiseeritumas ja digitaliseeritumas töökeskkonnas, kus spetsialistid töötavad koos tööstusrobotitega liitreaalses ja virtuaalreaalses keskkonnas. Samuti muutub järjest olulisemaks oskus koos töötada erinevas vanuses, erineva kultuurilise ja keelelise tausta ja/või erivajadustega inimestega. Elektroonikaseadmete koostaja kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.3.1.-B.3.2. ja üldoskused B.2. Elektroonikakoostude koostaja, tase 2 osakutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.3.1. ja üldoskused B.2. Kaablikoostude koostaja, tase 2 osakutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.3.2. ja üldoskused B.2. Elektroonikakoostude valmistamine 2 Kaablikoostude valmistamine 2 Elektroonikaseadmete koostaja, tase 3 Electronic Equipment Assembler, EstQF Level 3 8 Elektroonikaseadmete koostaja II (versioon 1) Elektroonikaseadmete koostaja II (versioon 2) Elektroonikaseadmete koostaja II (versioon 3) Elektroonikaseadmete koostaja, tase 3 (versioon 4) Elektroonikaseadmete koostaja, tase 3 (versioon 5) Elektroonikaseadmete koostaja, tase 3 (versioon 6) Elektroonikaseadmete koostaja, tase 3 (versioon 7) Elektroonikakoostude koostaja, tase 3 Kaablikoostude koostaja, tase 3 Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Elektroonika Elektroonikaseadmete koostaja 25 2023-11-02 2023-11-02 2028-11-01 3 3 8212 Elektri- ja elektroonikaseadmete koostajad 0714 Elektroonika ja automaatika 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Eesti Tehnikahariduskeskus Digipädevuste enesehindamisskaala Keelte oskustasemete kirjeldused Karin Andressoo Enics Eesti AS Arno Kolk Elektroonikatööstuse Liit Mart Ronk Pärnumaa Kutsehariduskeskus Andres Ojalill Eesti Tehnikahariduskeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Elektroonikaseadmete koostajad töötavad tavapäraselt tööstusettevõtetes, kus koostatakse ja valmistatakse elektroonikakooste või neid sisaldavaid tooteid. Elektroonikaseadmete koostaja, tase 3 töö on kaabli- ja juhtmeköidiste (edaspidi kaablikoostude) ja/või elektroonikakoostude valmistamine vastavalt etteantud dokumentatsioonile ja juhistele põhiliselt seeriatoodangu ja prototüüpide valmistamiseks. Elektroonikaseadmete koostaja töötab eritingimustele vastavates siseruumides, kus võib olla nõutud eririietuse kasutamine. Töö eripäraks võib olla töötamine väikeste detailidega, mis eeldab head nägemist ja värvide eristamist. Elektroonikaseadmete koostaja võib oma töös kokku puutuda kemikaalidega. Elektroonikaseadmete koostaja peamisteks töövahenditeks on mehaanilised ja elektrilised käsitööriistad, arvutijuhitavad seadmed (sh testseadmed), koostu valmistamiseks mõeldud abivahendid (nt koostefikstuur), arvuti. Elektroonikaseadmete koostaja töö eeldab rutiinitaluvust, liigutuste täpsust ja head nägemist, sh värvide eristamist. Elektroonikaseadmete koostaja kutseala koosneb kolmest kutsest: kahest osakutsest moodustuv elektroonikaseadmete koostaja, tase 2; kahest osakutsest moodustuv elektroonikaseadmete koostaja, tase 3 ja kahest osakutsest moodustuv elektroonikaseadmete tehnik, tase 4. Käesolevas standardis kirjeldatakse 3. taseme elektroonikaseadmete koostaja töökompetentse. A.2.1. Elektroonikakoostude valmistamine A.2.2. Kaablikoostude valmistamine 3. taseme elektroonikaseadmete koostajatena töötavad tavapäevaselt inimesed, kelle kutseoskused on omandatud töökohal, täiendus- või kutseõppes. Elektroonikaseadmete koostaja enamlevinud ametinimetused on koosteoperaator, operaator, monteerija, koostaja, jootja ja häälestaja. Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. Tulevikus muutub järjest olulisemaks oskus töötada automatiseeritumas ja digitaliseeritumas töökeskkonnas, kus spetsialistid töötavad koos tööstusrobotitega liitreaalses ja virtuaalreaalses keskkonnas. Samuti muutub järjest olulisemaks oskus koos töötada erinevas vanuses, erineva kultuurilise ja keelelise tausta ja/või erivajadustega inimestega. Elektroonikaseadmete koostaja kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.3.1. -B.3.2. ja üldoskused B.2. Elektroonikakoostude koostaja, tase 3 osakutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.3.1. ja üldoskused B.2. Kaablikoostude koostaja, tase 3 osakutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.3.2. ja üldoskused B.2. Elektroonikakoostude valmistamine 3 Kaablikoostude valmistamine 3 Elektroonikaseadmete tehnik, tase 4 Electronic Equipment Technician, EstQF Level 4 8 Elektroonikaseadmete koostaja III (versioon 1) Elektroonikaseadmete koostaja III (versioon 2) Elektroonikaseadmete koostaja III (versioon 3) Elektroonikaseadmete tehnik, tase 4 (versioon 4) Elektroonikaseadmete tehnik, tase 4 (versioon 5) Elektroonikaseadmete tehnik, tase 4 (versioon 6) Elektroonikaseadmete tehnik, tase 4 (versioon 7) Elektroonikaseadmete koostaja, tase 4 Elektroonikaseadmete remontija, tase 4 Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Elektroonika Elektroonikaseadmete koostaja 25 2023-11-02 2023-11-02 2028-11-01 4 4 7421 Elektroonikaseadmete mehaanikud ja hooldajad 0714 Elektroonika ja automaatika 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Eesti Tehnikahariduskeskus Digipädevuste enesehindamisskaala Keelte oskustasemete kirjeldused Karin Andressoo Enics Eesti AS Arno Kolk Elektroonikatööstuse Liit Mart Ronk Pärnumaa Kutsehariduskeskus Andres Ojalill Eesti Tehnikahariduskeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Elektroonikaseadmete tehnikud töötavad tavapäraselt tööstusettevõtetes, kus koostatakse ja valmistatakse elektroonikakooste või neid sisaldavaid tooteid. Elektroonikaseadmete tehnik, tase 4 on oskustöötaja, kelle töö on elektroonikakoostude valmistamine, häälestamine, remontimine ja vigade otsimine kogu tootmisprotsessi ulatuses vastavalt etteantud dokumentatsioonile, nii seeriatootmises kui väikeseeriate ja prototüüpide valmistamiseks. Elektroonikaseadmete tehnik, tase 4 kasutab tööoperatsioonidel erinevaid töövõtteid ja seadmeid. Ta juhendab vajadusel kaastöötajaid ja väikest töögruppi. Elektroonikaseadmete tehnik töötab eritingimustele vastavates siseruumides, kus võib olla nõutud eririietuse kasutamine. Töö eripäraks võib olla töötamine väikeste detailidega, mis eeldab head nägemist ja värvide eristamist. Tema töökeskkond on seotud elektriohuga ja ta võib oma töös kokku puutuda kemikaalidega. Elektroonikaseadmete tehniku peamisteks töövahenditeks on arvuti ja arvutijuhitavad seadmed (sh testseadmed), käsitööriistad (sh elektrilised, pneumaatilised jm), mõõteriistad (sh elektrilised jm) ja koostu valmistamiseks mõeldud abivahendid (nt koostefikstuur), tehniline dokumentatsioon ja normdokumendid (standardid, juhendid). Elektroonikaseadmete tehniku töö eeldab loogilist mõtlemist, analüüsivõimet, nii paindlikkust kui rutiinitaluvust, liigutuste täpsust. Elektroonikaseadmete koostaja kutseala koosneb kolmest kutsest: kahest osakutsest moodustuv elektroonikaseadmete koostaja, tase 2; kahest osakutsest moodustuv elektroonikaseadmete koostaja, tase 3 ja kahest osakutsest moodustuv elektroonikaseadmete tehnik, tase 4. Käesolevas standardis kirjeldatakse 4. taseme elektroonikaseadmete tehniku töökompetentse. A.2.1. Testimine ja mõõteseadmete töö kontrollimine A.2.2. Elektroonikaseadmete valmistamine A.2.3. Elektroonikakoostude visuaalsete ja funktsionaalsete vigade tuvastamine A.2.4. Elektroonikaseadmete remontimine 4. taseme elektroonikaseadmete tehnikuna töötavad tavapäraselt inimesed, kellel on erialane kutsekeskharidus või keskharidus ja oskused on omandatud töökohal või täiendusõppes. Elektroonikaseadmete tehniku enamlevinud ametinimetused on veaotsija, häälestaja, tehnik, seadistaja, parandaja, jootja ja remontija. Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. Tulevikus muutub järjest olulisemaks oskus töötada automatiseeritumas ja digitaliseeritumas töökeskkonnas, kus spetsialistid töötavad koos tööstusrobotitega ja tehisintellektiga liitreaalses ja virtuaalreaalses keskkonnas. Samuti muutub järjest olulisemaks oskus koos töötada erinevas vanuses, erineva kultuurilise ja keelelise tausta ja/või erivajadustega inimestega. Elektroonikaseadmete tehnik, tase 4 kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.3.1.-B.3.4. ja üldoskused B.2. Elektroonikaseadmete koostaja, tase 4 osakutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.3.1.-B.3.3. ja üldoskused B.2. Elektroonikaseademete remontija, tase 4 osakutse taotlemisel tuleb tõendada kompetents B.3.4. ja üldoskused B.2. Testimine ja mõõteseadmete töö kontrollimine 4 Elektroonikaseadmete valmistamine 4 Elektroonikaseadmete visuaalsete ja funktsionaalsete vigade tuvastamine 4 Elektroonikaseadmete remontimine 4 Telekommunikatsiooni tehnik, tase 4 Telecommunication Technician, EstQF Level 4 5 Telekommunikatsiooni nooremspetsialist, tase 4 (versioon 1) Telekommunikatsiooni nooremspetsialist, tase 4 (versioon 2) Telekommunikatsiooni tehnik, tase 4 (versioon 3) Telekommunikatsiooni tehnik, tase 4 (versioon 4) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Telekommunikatsioon Telekommunikatsiooni spetsialist 25 2023-11-02 2023-11-02 2028-11-01 4 4 3522 Telekommunikatsioonitehnikud 0612 Andmebaaside ja võrgu disain ning haldus 61 Telekommunikatsioon Digipädevuste enesehindamisskaala Keelte oskustasemete kirjeldused Risto Raud Telia Eesti AS Kim Artemjev Elisa Eesti AS Tanel Petersell Tele2 Eesti AS Andres Ojalill Tallinna Polütehnikum Toivo Pärnpuu Tallinna Polütehnikum Ain Ellam Kehtna Kutsehariduskeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Telekommunikatsiooni tehniku töö on telekommunikatsiooniteenuste tarnimine, rikete lahendamine ja kasutajatoe pakkumine. Tema põhilisteks tööülesanneteks on võrgukomponentide paigaldamine, seadistamine ning hooldamine, rikete tuvastamine ja kõrvaldamine ning klientide nõustamine. Telekommunikatsiooni tehniku töökeskkond on seotud kõrgendatud elektriohuga ning raadio- ja laserkiirgusohuga; vajadusel tuleb töötada välitingimustes ja kõrgustes. Ta täidab tööülesandeid erisuguses ja vahelduvas töökeskkonnas, töö on liikuva iseloomuga. Töö võib nõuda füüsilist pingutust. Tööaja hulka võib kuuluda öötöö. Telekommunikatsiooni tehniku põhilisteks töövahenditeks on mõõteseadmed ja -vahendid, infotehnoloogiline riist- ja tarkvara, tööriistad, kaitsevahendid. Telekommunikatsiooni tehniku töö eeldab analüütilist mõtlemist, matemaatilist võimekust, koostöövõimet, arenenud vastutustunnet ja õppimisvalmidust. Telekommunikatsiooni kutsealal on ka telekommunikatsiooni vanemtehnik, tase 5 Käesolevas standardis kirjeldatakse 4. taseme telekommunikatsiooni tehniku töökompetentse. A.2.1. Võrkude opereerimine A.2.2. Kasutajatugi Telekommunikatsiooni tehnikuna töötavad tavapäraselt inimesed, kellel on vähemalt keskharidus. Telekommunikatsiooni tehnik, sidetehnik, tehnik. Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. Kuna tehnoloogia areneb kiiresti ja lõpp-seadmete valik laieneb, siis eeldab see tehnikutelt dünaamilist lähenemist ja tehnilist taiplikkust. Valdkonnas muutuvad järjest olulisemaks jätkusuutlikkusega ning ringmajandusega seotud teadmised ja tegevused, nt pakendite taaskasutus ning seadmete ringlus. Seoses kiire tehnoloogia arenguga on tulevikus veelgi olulisemad kohanemisoskus, avatus, huvi muutustele ja kiire õppimisvõime. Kutse saamiseks tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.3.1. ja B.3.2. ning B.2. üldoskused. Võrkude opereerimine 4 Kasutajatugi 4 Telekommunikatsiooni vanemtehnik, tase 5 Senior Telecommunication Technician, EstQF Level 5 7 Telekommunikatsiooni spetsialist, tase 5 (versioon 3) Telekommunikatsiooni spetsialist, tase 5 (versioon 4) Telekommunikatsiooni vanemtehnik, tase 5 (versioon 5) Telekommunikatsiooni vanemtehnik, tase 5 (versioon 6) Telekommunikatsioonitehnik III (versioon 1) Telekommunikatsioonitehnik III (versioon 2) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Telekommunikatsioon Telekommunikatsiooni spetsialist 25 2023-11-02 2023-11-02 2028-11-01 5 5 3522 Telekommunikatsioonitehnikud 0612 Andmebaaside ja võrgu disain ning haldus 61 Telekommunikatsioon Digipädevuste enesehindamisskaala Keelte oskustasemete kirjeldused Risto Raud Telia Eesti AS Kim Artemjev Elisa Eesti AS Tanel Petersell Tele2 Eesti AS Andres Ojalill Tallinna Polütehnikum Toivo Pärnpuu Tallinna Polütehnikum Ain Ellam Kehtna Kutsehariduskeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Telekommunikatsiooni tehniku töö on telekommunikatsiooniteenuste tarnimine, rikete lahendamine ja kasutajatoe pakkumine. Tema põhilisteks tööülesanneteks on võrgukomponentide paigaldamine, seadistamine ning hooldamine, rikete tuvastamine ja kõrvaldamine ning klientide nõustamine. Ta korraldab meeskonna tööd ja osaleb ettevõtte arendus- ja haldustegevuste korraldamises. Telekommunikatsiooni vanemtehniku töökeskkond on seotud kõrgendatud elektriohuga ning raadio- ja laserkiirgusohuga; vajadusel tuleb töötada välitingimustes ja kõrgustes. Ta täidab tööülesandeid erisuguses ja vahelduvas töökeskkonnas, töö on liikuva iseloomuga. Töö võib nõuda füüsilist pingutust. Tööaja hulka võib kuuluda öötöö. Telekommunikatsiooni vanemtehniku põhilisteks töövahenditeks on mõõteseadmed ja -vahendid, infotehnoloogiline riist- ja tarkvara, tööriistad, kaitsevahendid. Telekommunikatsiooni vanemtehniku töö eeldab analüütilist mõtlemist, matemaatilist võimekust, koostöövõimet, arenenud vastutustunnet ja õppimisvalmidust. Telekommunikatsiooni kutsealal on ka telekommunikatsiooni tehnik, tase 4 kutsestandard. Käesolevas standardis kirjeldatakse 5. taseme telekommunikatsiooni vanemtehniku töökompetentse. A.2.1. Võrkude opereerimine A.2.2. Kasutajatugi A.2.3. Töö korraldamine Telekommunikatsiooni vanemtehnikuna töötavad tavapäraselt inimesed, kellel on vähemalt keskharidus. Telekommunikatsiooni vanemtehnik, arendustehnik, tehnikute tiimijuht. Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. Kuna tehnoloogia areneb kiiresti ja lõpp-seadmete valik laieneb, siis eeldab see tehnikutelt dünaamilist lähenemist ja tehnilist taiplikkust. Valdkonnas muutuvad järjest olulisemaks jätkusuutlikkusega ning ringmajandusega seotud teadmised ja tegevused, nt pakendite taaskasutus ning seadmete ringlus. Seoses kiire tehnoloogia arenguga on tulevikus veelgi olulisemad kohanemisoskus, avatus, huvi muutustele ja kiire õppimisvõime. Kutse saamiseks tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.3.1.- B.3.3. ning B.2. üldoskused. Võrkude opereerimine 5 Kasutajatugi 5 Töö korraldamine 5 Noorem-tarkvaraarendaja, tase 4 Junior Software Developer, EstQF Level 4 7 Noorem tarkvaraarendaja, tase 4 (versioon 4) Noorem tarkvaraarendaja, tase 4 (versioon 5) Noorem tarkvaraarendaja, tase 4 (versioon 6) Tarkvara arendaja III (versioon 1) Tarkvara arendaja III (versioon 2) Tarkvaraarendaja, tase 4 (versioon 3) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Tarkvaraarendus Tarkvara arendaja 25 2023-11-02 2023-11-02 2028-11-01 4 4 2519 Tarkvara ja rakenduste arendajad ning analüütikud, mujal liigitamata 0613 Tarkvara ja rakenduste arendus ning analüüs 62 Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused BCS Koolitus Digipädevuste enesehindamisskaala Keelte oskustasemete kirjeldused Jens-Kristjan Liivand HEISI IT OÜ Jaagup Kippar Tallinna Ülikool Raul Pärnsalu Playtech / ITL Villu Teearu Elisa Eesti AS Merje Vaide BCS Koolitus Marek Kusmin Codeborne OÜ Signe Vedler Tartu Rakenduslik Kolledž Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Noorem-tarkvaraarendaja, tase 4 põhiliseks tööks on tarkvara lähtekoodi kirjutamine vastavalt väljatöötatud ja kokkulepitud arhitektuurile ning disainile. Ta osaleb süsteemi disaini väljatöötamisel ja pakub välja erinevaid tehnilisi lahendusi, arvestades süsteemi kui tervikut. Tema põhilised tööülesanded on toote või projekti kavandamine, rakenduse projekteerimine, kavandamine ja väljatöötamine, süsteemide integreerimine, testimine, lahenduse kasutuselevõtt ja dokumenteerimine. Ta oskab leida ebakõlasid ülesande püstitusel ja anda sisendit analüütikule ülesande täpsustamiseks, anda sisendit testijale muudatuste ja arenduste testimiseks. Tarkvaraarendaja teeb koostööd erineva rahvusliku ning kultuuritaustaga klientide ja kolleegidega. Ta lahendab tööülesandeid iseseisvalt, mõistes ja rakendades meeskonnas kasutatavat tarkvaraarenduse metoodikat. Tarkvaraarendaja töö eeldab loogilist, analüütilist ja loovat tehnilist mõtlemist ning pidevat kutsealast enesetäiendamist. Ta peab mõistma süsteemi erinevate komponentide omavahelist mõju ning oskama muudatuste ja arenduste tegemisel sellega arvestada. Tarkvaraarendaja töö eeldab head meeskonnatöö oskust, kusjuures meeskonna liikmed võivad asuda üksteisest geograafiliselt kaugel. Oluline on õppimistahe, koostöö- ja kohanemisvõime, suhtlemisvalmidus, orienteeritus tulemustele, vastutus, korrektsus, täpsus, enesedistsipliin ja stressitaluvus. Tarkavaraarendaja töötab siseruumis ja põhiliselt istudes, riskiteguriteks on sundasend arvutiga töötamisel ning koormus silmadele. Tarkvaraarendaja põhilised töövahendid on arvutustehnika ja tarkvara. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kutsete kirjeldamisel on aluseks Euroopa IKT kompetentside raamistik (e-CF). Tarkvaraarendaja kutseala koosneb kolmest kutsest: Noorem-tarkvaraarendaja, tase 4 Tarkvaraarendaja, tase 6 Tarkvaraarenduse insener, tase 7 Kõrgemad tasemed sisaldavad madalamate tasemete kompetentse. Käesolevas standardis kirjeldatakse 4. taseme noorem-tarkvaraarendaja töökompetentse. A.2.1. Lihtsa toote või projekti kavandamine ja projektihaldus (e-CF kompetents A.4. ja E.2) A.2.2. Lihtsa rakenduse projekteerimine (e-CF kompetents A.6.) A.2.3. Arendusprotsessis osalemine (e-CF kompetents B.1.) A.2.4. Tarkvarasüsteemi realiseerimine (e-CF kompetents B.2.) A.2.5. Testimine (e-CF kompetents B.3.) A.2.6. Lahenduse juurutamine/paigaldamine/kasutuselevõtt (e-CF kompetents B.4.) A.2.7. Dokumentatsiooni koostamine (e-CF kompetents B.5.) A.2.8. Tarkvarasüsteemi toetamine (e-CF kompetents C.1.) Noorem-tarkvaraarendajana töötavad tavaliselt inimesed, kellel on erialane kutseharidus või kõrgharidus. Erandjuhul võivad kutseoskused olla omandatud täiendkoolitustel, töökohal või iseseisvalt õppides. Noorem-tarkvaraarendaja, nooremprogrammeerija, juunior tarkvaraarendaja Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. Noorem-tarkvaraarendaja hoiab ennast pidevalt kursis tarkvara arengusuundadega, sealhulgas tehisintellekti, suurandmete, pilvetehnoloogia ja küberturvalisuse valdkondades. Omandab jooksvalt valdkonnas kasutatavad mõisted. Noorem-tarkvaraarendaja, tase 4 kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kutsestandardis kirjeldatud kohustuslikud kompetentsid B.3.1.-B.3.8., kutset läbiv kompetents B.3.9. ja üldoskused B.2. Lihtsa toote või projekti kavandamine ja projektihaldus (e-CF kompetents A.4. ja E.2) 4 Lihtsa rakenduse projekteerimine (e-CF kompetents A.6.) 4 Arendusprotsessis osalemine (e-CF kompetents B.1.) 4 Tarkvarasüsteemi realiseerimine (e-CF kompetents B.1. ja B.2) 4 Testimine (e-CF kompetents B.3.) 4 Lahenduse juurutamine/paigaldamine/kasutuselevõtt (e-CF kompetents B.4.) 4 Dokumentatsiooni koostamine (e-CF kompetents B.5.) 4 Tarkvarasüsteemi toetamine (e-CF kompetents C.1.) 4 Noorem-tarkvararendaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Infoturbespetsialist, tase 5 ICT Security Specialist, EstQF Level 5 2 IT-turvaspetsialist, tase 5 (versioon 1) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA IT süsteemid ja teenused IT turvaspetsialist 25 2023-11-02 2023-11-02 2028-11-01 5 5 2529 Andmebaasi ja arvutivõrgu tippspetsialistid, mujal liigitamata 0612 Andmebaaside ja võrgu disain ning haldus 63 Infoalane tegevus (Andmetöötlus, veeb...) Raplamaa Rakenduslik Kolledž Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamisskaala Anto Veldre Cybernetica AS Rain Ottis Tallinna Tehnikaülikool Triin Muulmann Kehtna Kutsehariduskeskus Holger Rünkaru Telia Eesti AS Kristjan Leotoots Pärnu Kutsehariduskeskus Allan Ild Followercase OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Infoturbespetsialist viib ellu organisatsiooni infoturvapoliitikat ning juhindub infoturbevaldkonna heast tavast. Ta pakub välja ja rakendab varadele vajalikud turvameetmed. Ta juhendab, toetab ja informeerib kaastöötajaid, et tagada infosüsteemide turvaline toimimine. Tüüpiliselt töötab infoturbespetsialist organisatsioonis, kus infosüsteemid ja IT-lahendused moodustavad olulise osa asutuse varadest ning kus äriprotsessid on olulises sõltuvuses infosüsteemidest ja rakendustest, kus äriandmeid kogutakse ja hallatakse IT-süsteemide abil. Infoturbespetsialisti kutse kirjeldamise aluseks on Euroopa IKT-kompetentside raamistik (e-CF). 5nda taseme infoturbespetsialist töötab mitmesuguste IT-süsteemide ja tööriistadega. Ta juhendab kaastöötajaid infoturbealaselt ning vajadusel juhib ka väikest meeskonda. Väikeettevõttes töötab infoturbespetsialist tavaliselt iseseisva infoturbespetsialistina. Suures ettevõttes töötab infoturbespetsialist kas infoturbe- või IT meeskonnas. 5nda taseme infoturbespetsialist töötab keskkonnas, kus tehnoloogiad muutuvad, täiustuvad ning vahetuvad väga kiiresti. Intsidentide või suurarenduste perioodidel on töö kiire ja pingeline, otsustusi tuleb teha piiratud info põhjal. Töö iseloom võib nõuda valveaega või erakorralist reageerimist tööaja väliselt. 5nda taseme infoturbespetsialistil on hea ülevaade operatsioonisüsteemidest, võrgust, turbe- ja standardtarkvarast. Ta oskab kasutada skriptimisvahendeid, protsesside kirjeldamise ja projekteerimise tööriistu ning versioonihalduse vahendeid. Ta on teadlik tunnustatud infoturberaamistikest ja standarditest (s.h. EITS ja ISO/IEC 27001) ning vajadusel suudab neid organisatsioonis rakendada. Ühtlasi on ta teadlik EL isikuandmete kaitse üldmääruse GDPR sätetest ning suudab edendada selle tuge seadmetes, infosüsteemides ja rakendustes (vt standard ISO 19944). Ta tunneb küberturvalisust puudutavaid seadusakte. Infoturbespetsialisti töö eeldab loogilist mõtlemist, analüüsivõimet, algatusvõimet, suhtlusvõimet, kohusetunnet, seaduskuulekust, keskendumisvõimet, laia silmaringi, oskust töötada metoodiliselt ning olla orienteeritud detailidele. Vajalik on inglise keele oskus, kriitilise mõtlemise võime ning suutlikkus töötada meeskonnas ja vastuoluliste nõuete tingimustes. Infoturbespetsialist suudab vajaduse tekkides ning inglise keeles suhelda küberintsidenti puutuvate asutuste ja organisatsioonidega välisriikides, sh isikutega, kelle ametialane positsioon on oluliselt erinev. Seoses juurdepääsuga kriitilistele süsteemidele ning konfidentsiaalsele teabele on eetikanõuded tavapärasest kõrgemad. Paljudel infoturbega seotud töökohtadel on püstitatud taustakontrolli või riigisaladuse juurdepääsuloa nõue. Kutsestandardi erialaterminoloogia on viidud vastavusse erialasõnastikuga AKIT (akit.cyber.ee). A.2.1. Sisendi andmine IKT rakenduse projekteerimisse/kavandamisse (e-CF kompetents A.6.) A.2.2. Tehnoloogia arengu jälgimine (e-CF kompetents A.7.) A.2.3. Komponentide integreerimine süsteemi (e-CF kompetents B.2.) A.2.4. Kliendile pakutava toote testimine (e-CF kompetents B.3.) A.2.5. Lahenduse paigaldamine (e-CF kompetents B.4.) A.2.6. Dokumentatsiooni koostamine (e-CF kompetents B.5.) A.2.7. Kasutajatugi (e-CF kompetents C.1.) A.2.8. Muudatuste tugi (e-CF kompetents C.2.) A.2.9. Teenuse andmine (e-CF kompetents C.3.) A.2.10. Intsidendi- ja probleemihaldus (e-CF kompetents C.4.) A.2.11. Infoturbestrateegia väljatöötamises osalemine (e-CF kompetents D.1.) A.2.12. Personaliarendus (e-CF kompetents D.9.) A.2.13. Riskihaldus (e-CF kompetents E.3.) A.2.14. Infoturbe haldamine (e-CF kompetents E.8.) Infoturbespetsialistil on vähemalt keskharidus ning varasemalt (kutseõppe tasemeõppes, IKT-alasel täiendkoolitusel või töökohal) omandatud 4nda taseme IT-süsteemide spetsialisti kompetentsid. Infoturbespetsialist, küberturbe spetsialist, infoturbeekspert, IT-turvaspetsialist, küberturvalisuse konsultant, turvalahenduste haldur (SIEM, tulemüür, IDS/IPS jm.), seirespetsialist. Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. Globaalsed väärtus- ja tarneahelad on pidevas muutumises. Igapäevaseks on muutumas IT-vahendite tarneahela ründed, tekkimas on uued ohuagendid („ründeriistad müügiks” tüüpi firmad) ning on vaja kasvatada jätkusuutlikkust (business continuity) ja kerksust (resilience). E-riigi elemendid (kesksed andmebaasid, e-valitsemine, elektrooniline isikutuvastus, e-pangandus, e-meditsiin ja e-kaubandus) on jõudmas üha enamatesse riikidesse (ka arengumaadesse), mistõttu vajadus usaldusväärse infoturbealase tööjõu järele tõuseb lähiaastatel jätkuvalt. Oluliselt tõuseb ka rakenduste ja lahenduste arv ning keerukus. Infoturbespetsialistil tuleb arvestada järgmiste tulevikusuundumustega ning end neis valdkondades täiustada ning töö kõrvalt pidevalt oskusi juurde õppida: 1. Serverite virtualiseerimine, klastrid, arvutikeskkonna loomine tarkvara abil (Kubernetes, Ansible). Praktikas on DevOps’i ja infoturbe roll sageli ühildatud (DevSecOps). 2. Pilvetehnoloogiad; pilvteenuste alane murrang Eestis toimus aastal 2022, üha rohkem organisatsioone püstitab rahalistel kaalutlustel oma IT-taristu pilve, mis aga eeldab vastavust turva- ja privaatsusnõuetele. 3. Ülemaailmsed identiteedihalduslahendused muutuvad üha olulisemaks, neid haldavatele firmadele rakendatakse piiranguid (Digital Markets Act, „gatekeeper“), digitaalset isikutuvastust (eIDAS 2, digikukkur) reguleeritakse üha täpsemini. 4. Seoses kvantarvutite arenguga on ette näha traditsiooniliste krüptograafiliste algoritmide murdumist ning vajadust nende asendamiseks postkvant-krüptograafiaga. Infoturbespetsialist peab mõistma krüptograafia olulist rolli tänases digimaailmas. 5. Suurandmed ja nende analüüs, neurovõrgud ja masinõppe algoritmid, tehisintellekti abiga genereeritav pilt ja heli (sh süvavõltsingud), mis muudavad võimatuks senituntud usaldusfaktoritele (sh biomeetria) tuginemise ning tingivad vajaduse täiendavate digitaalsete usaldusahelate sisseseadmiseks. 6. Tehisintellekti kasutamine oma töös, sh. IT lahenduste kaitseks. 7. Väga kiired arengud digitaalraha valdkonnas (sh EL). 8. Küberruum on muutunud rahvusvahelise vastasseisu tandriks, kus toimuvad küberründed ja tarneahelate ründed ning nn standardisõjad ja rakendatakse vastastikusi sanktsioone. 9. Üha rohkem on EL tehnoloogiaalaseid määrusi ja direktiive (GDPR, NIS 2, eIDAS 2, Digital Markets Act), mis mõjutavad IT süsteeme otseselt. 10. Insenerid/tehnikud ning juristid on infoturbes tegutsenud omal kitsal erialal, kuid on märke, et neil tuleb asuda koostööle, et tagada GDPR tugi ning tehnilistesse lahendustesse vaikimisi lõimitud andmekaitse. 11. Üha rohkem mõjutatakse inimeste käitumist psühholoogiliste võtetega, mille tagajärjel nad eiravad infoturvareegleid- suhtlusründeid oleks palju raskem läbi viia, kui kasutaja saab nende olemusest aru ja näeb ründe läbi. 12. IT’d kasutatakse üha enam elukeskkonna parendamisel (nutikad teed, esemevõrk, automatiseeritud tootmine, kaugtöö, ringmajandus), mis samuti vajab turvet. Infoturbespetsialisti kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kohustuslikud kompetentsid B.3.1.-B.3.14. ja üldoskused B.2. Sisendi andmine IKT rakenduse projekteerimisse/kavandamisse (e-CF A6) 5 Tehnoloogia arengu jälgimine (e-CF A7) 5 Komponentide integreerimine süsteemi (e-CF B2) 5 Kliendile pakutava toote testimine (e-CF B3) 5 Lahenduse paigaldamine (e-CF B4) 5 Dokumentatsiooni koostamine (e-CF B5) 5 Kasutajatugi (e-CF C1) 5 Muudatuste tugi (e-CF C2) 5 Teenuse andmine (e-CF C3) 5 Intsidendi- ja probleemihaldus (e-CF C4) 5 Infoturbestrateegia väljatöötamises osalemine (e-CF D1) 5 Personaliarendus (e-CF D9) 5 Riskihaldus (e-CF E3) 5 Infoturbe haldamine (e-CF E8) 5 Bioanalüütik, tase 6 esmane kutse Biomedical scientist, level 6 Initial Higher Education level 4 Bioanalüütik III (versioon 1) Bioanalüütik III (versioon 2) Bioanalüütik III (versioon 3) Bioanalüütik III (versioon 4) Bioanalüütik III (versioon 5) Bioanalüütik, tase 6 (versioon 6) Bioanalüütik, tase 6 (versioon 7) Bioanalüütik, tase 6 (versioon 8) Bioanalüütik, tase 6 (versioon 9) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Laboratoorne analüüs Bioanalüütik 32 2023-11-16 2023-11-16 2028-11-15 6 6 3212 Meditsiini- ja patoloogialaborite tehnikud 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Tartu Tervishoiu Kõrgkool Keelte oskustasemete kirjeldused Bioanalüütiku/laborandi eetikakoodeks Digipädevuste enesehindamisskaala Sirje Tamme Põhja-Eesti Regionaalhaigla Karin Kalda SA Põhja Eesti Regionaalhaigla/MTÜ Eesti Bioanalüütikute Ühing Triin Aasmäe Tartu Tervishoiu Kõrgkool Aivar Orav SA Tartu Ülikooli Kliinikum Ühendlabor Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Bioanalüütik on spetsialist, kes töötab laborites, kus uuritakse organismi seisundit ning organite, kudede, rakkude, molekulide ehitust ja funktsiooni, mikrobioloogilist kooslust ja inimorganismi mõjutavaid tegureid. Bioanalüütiku töö on teha tõenduspõhisele meditsiinile toetuvaid laboriuuringuid, mis väljendavad patsiendi tervislikku seisundit. Bioanalüütiku töö on analüüsiprotsessi preanalüütilise etapi haldamine, klientide informeerimine ning nõustamine preanalüütilistes küsimustes, analüütiliste mõõtmiste ja tehniliste protseduuride tegemine ja haldamine, iseseisvalt rutiinse laboriuuringu lõpetamine ja uuringu tulemuse väljastamine, vastutades isiklikult selle kvaliteedi eest. Bioanalüütiku töö on mitmekesine, sõltudes labori spetsiifikast. Bioanalüütik teeb koostööd nii laboritöötajate kui ka teiste valdkondade töötajatega. Ta arendab tööalaseid teadmisi läbi pideva kutsealase arengu. Bioanalüütik puutub oma töös kokku bioloogiliste materjalide, keemiliste ainete ja füüsikaliste ohuteguritega. Töö eeldab kaitseriietuse ja isikukaitsevahendite kasutamist. Tööga on seotud nakkus- ja kemikaalioht. Bioanalüütiku töövahendid on meditsiinilabori seadmed ja tarvikud, arvutid ja infosüsteemid. Bioanalüütiku töö eeldab pingetaluvust, korrektsust, täpsust, kohusetundlikkust, analüüsi-, koostöö-, õpi- ja vastutusvõimet. Bioanalüütiku kutsealal on kolm kutset: Esmataseme bioanalüütik, tase 6 on saanud kutsealase ettevalmistuse asumaks tööle tervishoiulaborisse ja tema töö on kvaliteetsete laboriuuringute tegemine, patsientide/klientide juhendamine ja ettevalmistamine laborianalüüsideks, patsiendi/kliendi turvalisuse tagamine laboris ja analüüside tegemisel, kutsealase koostöö korraldamine teiste spetsialistidega, laboritöö ja selle kvaliteedi arendamine. Bioanalüütik, tase 6 on töökogemusega spetsialist, kes lisaks eelpool kirjeldatule vajadusel juhendab kolleege ja praktikante. Bioanalüütik, tase 7 on töökogemusega spetsialist, kes lisaks tervishoiulabori uuringutele tegeleb labori arendustegevusega, osaleb uute meetodite väljatöötamisel ja katsetamisel ning nõustab ja koolitab tervishoiutöötajaid. Käesolevas standardis kirjeldatakse 6. esmataseme bioanalüütiku töökompetentse. A.2.1. Laboriuuringute läbiviimine A.2.2. Laboritöö korraldamine ja tegemine A.2.3. Uute laborimeetodite või -uuringute väljatöötamisel ja kohandamisel osalemine A.2.4. Laboriuuringute kvaliteedi tagamine Bioanalüütikul on erialane kõrgharidus. Bioanalüütik. Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. Bioanalüütikul tuleb oma töös toime tulla teaduse arenguga nt uued ravimeetodid, ravimid ja nende määramine. Uuenev tehnoloogia nõuab digioskuste suuremat arendamist. Inimesed muutuvad tervise teadlikumaks ja suurenevad nende ootused teenuse kvaliteedile. Ravikvaliteedi tagamiseks on oluline interprofessionaalse meeskonnatöö jätkuv arendamine. Seoses rahvastiku vananemisega on märgata tulevikus töömahu olulist kasvu, mistõttu tuleb rohkem tähelepanu pöörata töötaja enda vaimsele ja füüsilisele tervisele. Kutse taotlemiseks tuleb tõendada kõik kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.4., kutset läbiv kompetents B.3.5. ja B.2. üldoskused Laboriuuringute läbiviimine 6 Laboritöö korraldamine ja tegemine 6 Uute laborimeetodite või -uuringute väljatöötamisel ja kohandamisel osalemine 6 Laboriuuringute kvaliteedi tagamine 6 Bioanalüütiku kutset läbiv kompetents 6 Bioanalüütik, tase 6 Biomedical scientist, level 6 9 Bioanalüütik III (versioon 1) Bioanalüütik III (versioon 2) Bioanalüütik III (versioon 3) Bioanalüütik III (versioon 4) Bioanalüütik III (versioon 5) Bioanalüütik, tase 6 (versioon 6) Bioanalüütik, tase 6 (versioon 7) Bioanalüütik, tase 6 (versioon 8) Bioanalüütik, tase 6 esmane kutse (versioon 4) geneetilised analüüsid hematoloogia hematomorfoloogia histoloogia immunoloogia immuunhematoloogia kliiniline keemia koesobivus mikrobioloogia molekulaardiagnostika tsütoloogia voolutsütomeetria Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Laboratoorne analüüs Bioanalüütik 32 2023-11-16 2023-11-16 2028-11-15 6 6 3212 Meditsiini- ja patoloogialaborite tehnikud 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Eesti Bioanalüütikute Ühing Keelte oskustasemete kirjeldused Bioanalüütiku/laborandi eetikakoodeks Digipädevuste enesehindamisskaala Sirje Tamme Põhja-Eesti Regionaalhaigla Karin Kalda SA Põhja Eesti Regionaalhaigla/MTÜ Eesti Bioanalüütikute Ühing Triin Aasmäe Tartu Tervishoiu Kõrgkool Aivar Orav SA Tartu Ülikooli Kliinikum Ühendlabor Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Bioanalüütik on spetsialist, kes töötab laborites, kus uuritakse organismi seisundit ning organite, kudede, rakkude, molekulide ehitust ja funktsiooni, mikrobioloogilist kooslust ja inimorganismi mõjutavaid tegureid. Bioanalüütiku töö on teha tõenduspõhisele meditsiinile toetuvaid laboriuuringuid, mis väljendavad patsiendi tervislikku seisundit. Bioanalüütiku töö on analüüsiprotsessi preanalüütilise etapi haldamine, klientide informeerimine ning nõustamine preanalüütilistes küsimustes, analüütiliste mõõtmiste ja tehniliste protseduuride tegemine ja haldamine, iseseisvalt rutiinse laboriuuringu lõpetamine ja uuringu tulemuse väljastamine, vastutades isiklikult selle kvaliteedi eest. Bioanalüütiku töö on mitmekesine, sõltudes labori spetsiifikast. Bioanalüütik teeb koostööd nii laboritöötajate kui ka teiste valdkondade töötajatega. Ta arendab tööalaseid teadmisi läbi pideva kutsealase arengu. Bioanalüütik puutub oma töös kokku bioloogiliste materjalide, keemiliste ainete ja füüsikaliste ohuteguritega. Töö eeldab kaitseriietuse ja isikukaitsevahendite kasutamist. Tööga on seotud nakkus- ja kemikaalioht. Bioanalüütiku töövahendid on meditsiinilabori seadmed ja tarvikud, arvutid ja infosüsteemid. Bioanalüütiku töö eeldab pingetaluvust, korrektsust, täpsust, kohusetundlikkust, analüüsi-, koostöö-, õpi- ja vastutusvõimet. Bioanalüütiku kutsealal on kolm kutset: Esmataseme bioanalüütik, tase 6 on saanud kutsealase ettevalmistuse asumaks tööle tervishoiulaborisse ja tema töö on kvaliteetsete laboriuuringute tegemine, patsientide/klientide juhendamine ja ettevalmistamine laborianalüüsideks, patsiendi/kliendi turvalisuse tagamine laboris ja analüüside tegemisel, kutsealase koostöö korraldamine teiste spetsialistidega, laboritöö ja selle kvaliteedi arendamine. Bioanalüütik, tase 6 on töökogemusega spetsialist, kes lisaks eelpool toodule vajadusel koolitab ja juhendab kolleege ja praktikante. Bioanalüütik, tase 7 on töökogemusega spetsialist, kes lisaks tervishoiulabori uuringutele tegeleb labori arendustegevusega, osaleb uute meetodite väljatöötamisel ja katsetamisel ning nõustab ja koolitab tervishoiutöötajaid. Käesolevas standardis kirjeldatakse 6. taseme bioanalüütiku töökompetentse. A.2.1. Laboriuuringute läbiviimine A.2.2. Laboritöö korraldamine ja tegemine A.2.3. Uute laborimeetodite või -uuringute väljatöötamisel ja kohandamisel osalemine A.2.4. Laboriuuringute kvaliteedi tagamine A.2.5. Tervishoiutöötajate koolitamine ja juhendamine Bioanalüütik on enamasti erialase kõrghariduse ja töökogemusega isik. Bioanalüütik. Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. Bioanalüütikul tuleb oma töös toime tulla teaduse arenguga nt uued ravimeetodid, ravimid ja nende määramine. Uuenev tehnoloogia nõuab digioskuste suuremat arendamist. Inimesed muutuvad tervise teadlikumaks ja suurenevad nende ootused teenuse kvaliteedile. Ravikvaliteedi tagamiseks on oluline interprofessionaalse meeskonnatöö jätkuv arendamine. Seoses rahvastiku vananemisega on märgata tulevikus töömahu olulist kasvu, mistõttu tuleb rohkem tähelepanu pöörata töötaja enda vaimsele ja füüsilisele tervisele. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kohustuslikud kompetentsid B.3.1.-B.3.5., kutset läbiv kompetents B.3.6. ja B.2. üldoskused. Kõik tööosad (kohustuslikud kompetentsid) on spetsialiseerumisega seotud ja kompetentse hinnatakse vastavalt valitud spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumine toimub vastavalt labori valdkonnale: • hematoloogia; • kliiniline keemia; • tsütoloogia; • molekulaardiagnostika; • geneetilised analüüsid; • histoloogia; • voolutsütomeetria; • koesobivus; • immuunohematoloogia; • mikrobioloogia; • hematomorfoloogia; • immunoloogia. Laboriuuringute läbiviimine 6 Laboritöö korraldamine ja tegemine 6 Uute laborimeetodite või -uuringute väljatöötamisel ja kohandamisel osalemine 6 Laboriuuringute kvaliteedi tagamine 6 Tervishoiutöötajate koolitamine ja juhendamine 6 Bioanalüütiku kutset läbiv kompetents 6 Bioanalüütik, tase 7 Biomedical scientist, level 7 8 Bioanalüütik IV (versioon 1) Bioanalüütik IV (versioon 2) Bioanalüütik IV (versioon 3) Bioanalüütik IV (versioon 4) Bioanalüütik, tase 7 (versioon 6) Bioanalüütik, tase 7 (versioon 7) Meisterbioanalüütik, tase 7 (versioon 5) geneetilised analüüsid hematoloogia hematomorfoloogia histoloogia immunoloogia immuunhematoloogia kliiniline keemia koesobivus mikrobioloogia molekulaardiagnostika tsütoloogia voolutsütomeetria Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Laboratoorne analüüs Bioanalüütik 32 2023-11-16 2023-11-16 2028-11-15 7 7 3212 Meditsiini- ja patoloogialaborite tehnikud 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Eesti Bioanalüütikute Ühing Keelte oskustasemete kirjeldused Bioanalüütiku/laborandi eetikakoodeks Digipädevuste enesehindamisskaala Sirje Tamme Põhja-Eesti Regionaalhaigla Karin Kalda SA Põhja Eesti Regionaalhaigla/MTÜ Eesti Bioanalüütikute Ühing Triin Aasmäe Tartu Tervishoiu Kõrgkool Aivar Orav SA Tartu Ülikooli Kliinikum Ühendlabor Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Bioanalüütik on spetsialist, kes töötab laborites, kus uuritakse organismi seisundit ning organite, kudede, rakkude, molekulide ehitust ja funktsiooni, mikrobioloogilist kooslust ja inimorganismi mõjutavaid tegureid. Bioanalüütiku töö on teha tõenduspõhisele meditsiinile toetuvaid laboriuuringuid, mis väljendavad patsiendi tervislikku seisundit. Bioanalüütiku töö on analüüsiprotsessi preanalüütilise etapi haldamine, informeerimine ning nõustamine preanalüütilistes küsimustes, analüütiliste mõõtmiste ja tehniliste protseduuride tegemine ja haldamine, iseseisvalt rutiinse laboriuuringu lõpetamine ja uuringu tulemuse väljastamine, vastutades isiklikult selle kvaliteedi eest. Bioanalüütiku töö on mitmekesine, sõltudes labori spetsiifikast. Bioanalüütik teeb koostööd nii laboritöötajate kui ka teiste valdkondade töötajatega. Ta arendab tööalaseid teadmisi läbi pideva kutsealase arengu. Bioanalüütik puutub oma töös kokku bioloogiliste materjalide, keemiliste ainete ja füüsikaliste ohuteguritega. Töö eeldab kaitseriietuse ja isikukaitsevahendite kasutamist. Tööga on seotud nakkus- ja kemikaalioht. Bioanalüütiku töövahendid on Meditsiinilabori seadmed ja tarvikud, arvutid ja infosüsteemid. Bioanalüütiku töö eeldab pingetaluvust, korrektsust, täpsust, kohusetundlikkust, analüüsi-, koostöö-, õpi- ja vastutusvõimet. Bioanalüütiku kutsealal on kolm kutset: Esmataseme bioanalüütik, tase 6 on saanud kutsealase ettevalmistuse asumaks tööle tervishoiulaborisse ja tema töö on kvaliteetsete laboriuuringute tegemine, patsientide/klientide juhendamine ja ettevalmistamine laborianalüüsideks, patsiendi/kliendi turvalisuse tagamine laboris ja analüüside tegemisel, kutsealase koostöö korraldamine teiste spetsialistidega, laboritöö ja selle kvaliteedi arendamine. Bioanalüütik, tase 6 on töökogemusega spetsialist, kes vajadusel juhendab kolleege ja praktikante. Bioanalüütik, tase 7 on töökogemusega spetsialist, kes lisaks tervishoiulabori uuringutele tegeleb labori arendustegevusega, osaleb uute meetodite väljatöötamisel ja katsetamisel ning nõustab ja koolitab tervishoiutöötajaid. Käesolevas standardis kirjeldatakse 7. taseme bioanalüütiku töökompetentse. A.2.1. Laboriuuringute läbiviimine A.2.2. Laboritöö korraldamine ja tegemine A.2.3. Uute laborimeetodite või -uuringute väljatöötamine ja kohandamine A.2.4. Laboriuuringute kvaliteedi tagamine A.2.5. Tervishoiutöötajate koolitamine ja juhendamine A.2.6. Juhtimine Bioanalüütik on erialase kõrgharidusega, täiendkoolituse läbinud ja töökogemusega isik. Bioanalüütik. Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. Bioanalüütikul tuleb oma töös toime tulla teaduse arenguga nt uued ravimeetodid, ravimid ja nende määramine. Uuenev tehnoloogia nõuab digioskuste suuremat arendamist. Inimesed muutuvad tervise teadlikumaks ja suurenevad nende ootused teenuse kvaliteedile. Ravikvaliteedi tagamiseks on oluline interprofessionaalse meeskonnatöö jätkuv arendamine. Seoses rahvastiku vananemisega on märgata tulevikus töömahu olulist kasvu, mistõttu tuleb rohkem tähelepanu pöörata töötaja enda vaimsele ja füüsilisele tervisele. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.3.1.-B.3.5., kutset läbiv kompetents B.3.7. ja B.2. üldoskused. Kõik tööosad (kohustuslikud kompetentsid) on spetsialiseerumisega seotud ja kompetentse hinnatakse vastavalt valitud spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumine toimub vastavalt labori valdkonnale: • hematoloogia; • kliiniline keemia; • tsütoloogia; • molekulaardiagnostika; • geneetilised analüüsid; • histoloogia; • voolutsütomeetria; • koesobivus; • immuunohematoloogia; • mikrobioloogia; • hematomorfoloogia; • immunoloogia. Lisaks on võimalik tõendada valitav kompetents B.3.6. Juhtimine. Laboriuuringute läbiviimine 7 Laboritöö korraldamine ja tegemine 7 Uute laborimeetodite või -uuringute väljatöötamine ja kohandamine 7 Laboriuuringute kvaliteedi tagamine 7 Tervishoiutöötajate koolitamine ja juhendamine 6 Juhtimine 7 Bioanalüütiku kutset läbiv kompetents 6 Massöör, tase 5 Masseur, EstQF Level 5 10 Lümfimassöör, tase 5 (versioon 5) Massöör II (versioon 1) Massöör II (versioon 2) Massöör II (versioon 3) Massöör II (versioon 4) Massöör, tase 5 (versioon 5) Massöör, tase 5 (versioon 6) Massöör, tase 5 (versioon 7) Massöör, tase 5 (versioon 8) Massöör, tase 5 (versioon 9) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Massaažiteenused Massöör 32 2023-11-16 2023-11-16 2028-11-15 5 5 3255 Abifüsioterapeudid 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Eesti Massööride Liit Rakenduslik Massaaži- ja Teraapiakolledž Tartu Tervishoiu Kõrgkool Digipädevuste enesehindamisskaala Aleksandra Vähi Tartu Tervishoiu Kõrgkool Anneli Albert Eesti Massööride Liit Martin Ilves Eesti Massaaži- ja Teraapiakool Lilli Gross Edula OÜ Hille Maas Rehabilitatsioonikeskus Terveline Pille Riika Lepik Füsioterapeutide Liit Taivo Nigol FIE Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Massööri töö on kliendile massaažiteenuse osutamine tema üldise füüsilise ja vaimse suutlikkuse taastumiseks, tervisehäirete ennetamiseks, organismi üldise vastupanuvõime tugevdamiseks ja hea enesetunde saavutamisele kaasaaitamiseks. Massöör valmistab ette töökoha, loob kontakti masseeritavaga, hindab kliendi seisundit, koostab massaažiplaani ning teostab massaaži, kasutades korrektseid ja kohaseid massaaživõtteid. Ta hindab massaaži tulemusi ning muudab vajadusel massaažiplaani. Ta nõustab ja juhendab kliente ning vajadusel soovitab pöörduda arsti või füsioterapeudi poole. Massöör analüüsib oma töö tulemusi. Massööri töökeskkond peab olema ergonoomiline, puhas, privaatsust tagav, nõuetekohase suuruse, valgustuse, ruumi temperatuuri ja õhu kvaliteediga. Massöör töötab avalikus ja/või erasektoris tervishoiu-, sotsiaal-, kultuuri- ja hariduse valdkonnas. Massöör kasutab massaaži tegemisel lähtuvalt eesmärgist massaažilauda, massaažimatti, patju, tekke, linasid, õlisid, puhastusvahendeid jms. Sobiva keskkonna loomiseks kasutab erinevaid värve, lõhnu, helisid ja valgustust. Massööri töö eeldab motoorset võimekust ja teenindusvalmidust. Massöör on empaatiavõimeline, usaldusväärne, koostöö- ja kohanemisvõimeline, kõrge füüsilise- ja vaimse pingetaluvusega, tähelepanelik ja delikaatne. Massaaži kutsealal on koostatud kaks kutsestandardit: Massöör, tase 5 Massaažiterapeut, tase 6 Käesolevas standardis kirjeldatakse 5. taseme massööri töökompetentse. A.2.1. Kliendi teenindamine, teenuste ja toodete tutvustamine A.2.2. Massaaži tegemine ja seda toetavad tegevused A.2.3. Massaažialane ettevõtlus Tavaliselt on massöör vähemalt keskharidusega erialase koolituse läbinud isik. Massöör Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. Kiire tehnoloogia areng mõjutab ka massaaži valdkonda. Massöörid peavad kursis olema uute digitööriistade, tervise seadmete ja tarkvaraga, mis võivad nende tööd parendada. Massaažiteenus muutub ajas mobiilsemaks, mis võib põhjustada ergonoomika probleeme ja tööga seotud vigastusi. See suurendab tähelepanu vajadust massööri enesehoolduseks ja kohandumiseks. Tööturul on konkurents tihe ja see võib veelgi suureneda. Konkurentsis püsimiseks vajavad massöörid tulevikus järjest paremaid turundusoskusi. Terviseteadlikkuse tõus võib mõjutada massaaži valdkonda. Inimesed otsivad tõhusaid viise stressi vähendamiseks, lõõgastumiseks ja kehaliseks tervendamiseks. Massöör, tase 5 kutse koosneb üldoskustest, kohustuslikest kompetentsidest ja ühest valitavast kompetentsist. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.3.1.-B.3.2. ja üldoskused B.2 Lisaks võib tõendada valitavat kompetentsi B.3.3. Kliendi teenindamine, teenuste ja toodete tutvustamine 5 Massaaži tegemine ja seda toetavad tegevused 5 Massaažialane ettevõtlus 5 Nooremprojektijuht, tase 5 Certified Project Management Associat, EstQF Level 5 8 Nooremprojektijuht, tase 5 (versioon 6) Nooremprojektijuht, tase 5 (versioon 7) Projektijuhi assistent, tase 5 (versioon 4) Projektijuhi assistent, tase 5 (versioon 5) Projektijuht II (versioon 1) Projektijuht II (versioon 2) Projektijuht II (versioon 3) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Projektijuht 29 2023-11-09 2023-11-09 2028-11-08 5 5 3339 Äriteenuste agendid, mujal liigitamata 0413 Juhtimine ja haldus 70 Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine Eesti Projektijuhtimise Assotsiatsioon Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamisskaala Algis Perens Tallinna Tehnikaülikool Tiit Valm Edify OÜ Taavi Tamberg Tartu Ülikool/Eesti Projektijuhtimise Assotsiatsioon Lily Loidap Tallinna Majanduskool Marika Katarina Arendia Elita von Wolsky MTÜ Maarjamaa Konvent Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Projektijuhte rakendatakse mitmesugustes organisatsioonides erineva keerukusastmega¹ ajutiste protsesside (nii harukordsete kui ka korduvate tegevuste) ning ajutiste organisatsioonide (projektimeeskondade ja -gruppide) juhtimisel. Projektijuhtimise eesmärk on saavutada tulemus osapooltega kokkulepitud ja ärivaldkonna raamides (ulatus, aeg, eelarve, kvaliteet, riskitase jne), hoida see kokkulepe kehtivana ja vajadusel uuendada. Projekti lõppedes tuleb lepingud lõpetada, ajutine organisatsioon laiali saata ning saadud õppetunnid struktureerida ning arhiveerida. Projektijuhi töö on koostöö korraldamine, mis eeldab pidevat suhtlemist projekti meeskonnaga, erinevate projekti osapooltega, erialateadmistega ekspertide kaasamist, kohanemist erinevates olukordades ning panuse andmist meeskonna töö eesmärkide saavutamisse. Projektijuhi tööaeg on paindlik, töös on tegemist vahelduvate ülesannetega ning töötatakse nii siseruumis kui ka välitingimustes. Ülesanded, millega tuleb kokku puutuda, on erineva keerukusega, varieerudes väga lihtsatest ülimalt keerulisteni. Projektijuhi töö eripäraks on, et tihti tuleb töötada pingelises töökeskkonnas ning võtta vastu otsuseid surve all. Projektijuhi töö võib olla liikuva iseloomuga ning eeldada nii riigisiseseid kui ka rahvusvahelisi lähetusi. Projektijuht kasutab oma töö tegemiseks tavaliselt personaal- või sülearvutit, kontoritarkvara ning projektide plaanimise ja juhtimise tarkvara. Valdkonnast tulenevalt võib lisaks kasutuses olla ka mingi spetsiifiline tarkvara või töövahend. Projektijuhi töö on sageli tähtajaline ja ebaühtlase koormusega sõltuvalt projekti iseloomust ja faasist. Projektijuht võib olla üks roll mitmete teiste tööülesannete hulgas. Projektijuhi töö eeldab pidevat suhtlemist projekti meeskonna ja projekti erinevate osapooltega, mistõttu on vajalikud koostöö- ja empaatiavõime, diplomaatilisus ja läbirääkimisoskused, otsusekindlus ja enesekehtestamise võime, samuti võime lahendada rahumeelselt konfliktiolukordi ning leida osapooli rahuldavaid lahendusi. Projekti käigus võib osutuda vajalikuks kiiresti vastu võtta otsuseid ja kohaneda muutuvate oludega, mis eeldab kõrget stressitaluvust. Projektijuhi töö eeldab ka võimet kiiresti õppida ja omandada uusi oskusi. Projektijuht peab olema vastutustundlik ja tulemusele orienteeritud. Projektijuhi kutsealal on kirjeldatud järgmised kutsetasemed: - Nooremprojektijuht, tase 5 - Projektijuht, tase 6 - Vanemprojektijuht, tase 7 Nooremprojektijuht, tase 5 on spetsialist, kelle teadmised ja oskused võimaldavad tal praktikas iseseisvalt juhtida ja ellu viia lihtsamaid projekte. Sellel tasemel ei eeldata projektijuhtimise kogemuse olemasolu. ¹ - Projekti keerukust hinnatakse analoogiliselt IPMA (International Project Management Association) ICB4 projekti keerukuse nõuetele - nõuete, protsesside, ressursside, riskide, meeskonnatöö, innovatsiooni, koordineerimise ja projekti keskkonnaga seotud parameetrite alusel. A.2.1. Projekti kohandamine keskkonnaga A.2.2. Inimeste juhtimine projektis A.2.3. Projektijuhtimise protsesside läbiviimine 5. taseme nooremprojektijuhil on kas erialane kutseharidus või ta on oma tööalase kompetentsuse omandanud iseseisva õppimise, täienduskoolituste või praktilise töökogemuse läbi. Projektijuht, nooremprojektijuht, projektijuhi assistent. Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. Projektijuhi üheks tulevikuoskuseks on digitehnoloogia, pilvelahenduste ja tehisintellekti (AI) võimaluste ära kasutamine. Teiseks suureks tulevikuoskuseks on oskus ühendada erinevaid projektijuhtimise ja arendusmetoodikaid. Järjest olulisemaks muutub hajusmeeskondade juhtimise oskus. Projektijuht peab olema samaaegselt muudatuste juht. Kuna töökeskkond muutub järjest keerulisemaks tulenevalt eri huvipoolte automatiseerituse tasemest ja tööprotsesside viisist, siis muutub järjest olulisemaks oskus rakendada erinevaid loovustehnikaid ja disainmõtlemise põhimõtteid. Projektijuht peab oskama eri kultuuride, väärtuste ja äritavadega kohanduda ning luua vastavat töökultuuri. Nooremprojektijuht, tase 5 koosneb üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest. Kutse taotlemiseks tuleb tõendada kõik kompetentsid B.3.1. – B.3.3. ja üldoskused B.2. Projekti kohandamine keskkonnaga 5 Inimeste juhtimine projektis 5 Projektijuhtimise protsesside läbiviimine 5 Projektijuht, tase 6 Certified Project Manager, level 6 8 Projektijuht III (versioon 1) Projektijuht III (versioon 2) Projektijuht III (versioon 3) Projektijuht, tase 6 (versioon 4) Projektijuht, tase 6 (versioon 5) Projektijuht, tase 6 (versioon 6) Projektijuht, tase 6 (versioon 7) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Projektijuht 29 2023-11-09 2023-11-09 2028-11-08 6 6 1219 Äriteenindus- ja haldusjuhid, mujal liigitamata 0413 Juhtimine ja haldus 70 Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine Eesti Projektijuhtimise Assotsiatsioon Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamisskaala Algis Perens Tallinna Tehnikaülikool Tiit Valm Edify OÜ Taavi Tamberg Tartu Ülikool/Eesti Projektijuhtimise Assotsiatsioon Lily Loidap Tallinna Majanduskool Marika Katarina Arendia Elita von Wolsky MTÜ Maarjamaa Konvent Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Projektijuhte rakendatakse mitmesugustes organisatsioonides erineva keerukusastmega¹ ajutiste protsesside (nii harukordsete kui ka korduvate tegevuste) ning ajutiste organisatsioonide (projektimeeskondade ja -gruppide) juhtimisel. Projektijuhtimise eesmärk on saavutada tulemus osapooltega kokkulepitud ja ärivaldkonna raamides (ulatus, aeg, eelarve, kvaliteet, riskitase jne), hoida see kokkulepe kehtivana ja vajadusel uuendada. Projekti lõppedes tuleb lepingud lõpetada, ajutine organisatsioon laiali saata ning saadud õppetunnid struktureerida ning arhiveerida. Projektijuhi töö on koostöö korraldamine, mis eeldab pidevat suhtlemist projekti meeskonnaga, erinevate projekti osapooltega, erialateadmistega ekspertide kaasamist, kohanemist erinevates olukordades ning panuse andmist meeskonna töö eesmärkide saavutamisse. Projektijuhi tööaeg on paindlik, töös on tegemist vahelduvate ülesannetega ning töötatakse nii siseruumis kui ka välitingimustes. Ülesanded, millega tuleb kokku puutuda, on erineva keerukusega, varieerudes väga lihtsatest ülimalt keerulisteni. Projektijuhi töö eripäraks on, et tihti tuleb töötada pingelises töökeskkonnas ning võtta vastu otsuseid surve all. Projektijuhi töö võib olla liikuva iseloomuga ning eeldada nii riigisiseseid kui ka rahvusvahelisi lähetusi. Projektijuht kasutab oma töö tegemiseks tavaliselt personaal- või sülearvutit, kontoritarkvara ning projektide plaanimise ja juhtimise tarkvara. Valdkonnast tulenevalt võib lisaks kasutuses olla ka mingi spetsiifiline tarkvara või töövahend. Projektijuhi töö on sageli tähtajaline ja ebaühtlase koormusega sõltuvalt projekti iseloomust ja faasist. Projektijuht võib olla üks roll mitmete teiste tööülesannete hulgas. Projektijuhi töö eeldab pidevat suhtlemist projekti meeskonna ja projekti erinevate osapooltega, mistõttu on vajalikud koostöö- ja empaatiavõime, diplomaatilisus ja läbirääkimisoskused, otsusekindlus ja enesekehtestamise võime, samuti võime lahendada rahumeelselt konfliktiolukordi ning leida osapooli rahuldavaid lahendusi. Projekti käigus võib osutuda vajalikuks kiiresti vastu võtta otsuseid ja kohaneda muutuvate oludega, mis eeldab kõrget stressitaluvust. Projektijuhi töö eeldab ka võimet kiiresti õppida ja omandada uusi oskusi. Projektijuht peab olema vastutustundlik ja tulemusele orienteeritud. Projektijuhi kutsealal on kirjeldatud järgmised kutsetasemed: - Nooremprojektijuht, tase 5 - Projektijuht, tase 6 - Vanemprojektijuht, tase 7 Projektijuht, tase 6 on töökogemusega spetsialist, kes juhib keskmise keerukusastme ja mastaabiga projekti või sellise projekti alamprojekti. ¹ - Projekti keerukust hinnatakse analoogiliselt IPMA (International Project Management Association) ICB4 projekti keerukuse nõuetele - nõuete, protsesside, ressursside, riskide, meeskonnatöö, innovatsiooni, koordineerimise ja projekti keskkonnaga seotud parameetrite alusel. A.2.1. Projekti kohandamine keskkonnaga A.2.2. Inimeste juhtimine projektis A.2.3. Projektijuhtimise protsesside läbiviimine 6. taseme projektijuhina töötavad inimesed, kellel on töökogemus projektijuhina. Projektijuht, projekti koordinaator. Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. Projektijuhi üheks tulevikuoskuseks on digitehnoloogia, pilvelahenduste ja tehisintellekti (AI) võimaluste ära kasutamine. Teiseks suureks tulevikuoskuseks on oskus ühendada erinevaid projektijuhtimise ja arendusmetoodikaid. Järjest olulisemaks muutub hajusmeeskondade juhtimise oskus. Projektijuht peab olema samaaegselt muudatuste juht. Kuna töökeskkond muutub järjest keerulisemaks tulenevalt eri huvipoolte automatiseerituse tasemest ja tööprotsesside viisist, siis muutub järjest olulisemaks oskus rakendada erinevaid loovustehnikaid ja disainmõtlemise põhimõtteid. Projektijuht peab oskama eri kultuuride, väärtuste ja äritavadega kohanduda ning luua vastavat töökultuuri. Projektijuht, tase 6 koosneb üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest. Kutse taotlemiseks tuleb tõendada kõik kompetentsid B.3.1. – B.3.3. ja üldoskused B.2. Projekti kohandamine keskkonnaga 6 Inimeste juhtimine projektis 6 Projektijuhtimise protsesside läbiviimine 6 Vanemprojektijuht, tase 7 Certified Senior Project Manager, level 7 8 Projektijuht IV (versioon 1) Projektijuht IV (versioon 2) Projektijuht IV (versioon 3) Vanemprojektijuht, tase 6 (versioon 4) Vanemprojektijuht, tase 6 (versioon 5) Vanemprojektijuht, tase 7 (versioon 6) Vanemprojektijuht, tase 7 (versioon 7) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Projektijuht 29 2023-11-09 2023-11-09 2028-11-08 7 7 1219 Äriteenindus- ja haldusjuhid, mujal liigitamata 0413 Juhtimine ja haldus 70 Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine Eesti Projektijuhtimise Assotsiatsioon Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamisskaala Algis Perens Tallinna Tehnikaülikool Tiit Valm Edify OÜ Taavi Tamberg Tartu Ülikool/Eesti Projektijuhtimise Assotsiatsioon Lily Loidap Tallinna Majanduskool Marika Katarina Arendia Elita von Wolsky MTÜ Maarjamaa Konvent Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Projektijuhte rakendatakse mitmesugustes organisatsioonides erineva keerukusastmega¹ ajutiste protsesside (nii harukordsete kui ka korduvate tegevuste) ning ajutiste organisatsioonide (projektimeeskondade ja -gruppide) juhtimisel. Projektijuhtimise eesmärk on saavutada tulemus osapooltega kokkulepitud ja ärivaldkondade raamides (ulatus, aeg, eelarve, kvaliteet, riskitase jne), hoida see kokkulepe kehtivana ja vajadusel uuendada. Projekti lõppedes tuleb lepingud lõpetada, ajutine organisatsioon laiali saata ning saadud õppetunnid struktureerida ning arhiveerida. Projektijuhi töö on koostöö korraldamine, mis eeldab pidevat suhtlemist projekti meeskonnaga, erinevate projekti osapooltega, erialateadmistega ekspertide kaasamist, kohanemist erinevates olukordades ning panuse andmist meeskonna töö eesmärkide saavutamisse. Projektijuhi tööaeg on paindlik, töös on tegemist vahelduvate ülesannetega ning töötatakse nii siseruumis kui ka välitingimustes. Ülesanded, millega tuleb kokku puutuda, on erineva keerukusega, varieerudes väga lihtsatest ülimalt keerulisteni. Projektijuhi töö eripäraks on, et tihti tuleb töötada pingelises töökeskkonnas ning võtta vastu otsuseid surve all. Projektijuhi töö võib olla liikuva iseloomuga ning eeldada nii riigisiseseid kui ka rahvusvahelisi lähetusi. Projektijuht kasutab oma töö tegemiseks tavaliselt personaal- või sülearvutit, kontoritarkvara ning projektide plaanimise ja juhtimise tarkvara. Valdkonnast tulenevalt võib lisaks kasutuses olla ka mingi spetsiifiline tarkvara või töövahend. Projektijuhi töö on sageli tähtajaline ja ebaühtlase koormusega sõltuvalt projekti iseloomust ja faasist. Projektijuht võib olla üks roll mitmete teiste tööülesannete hulgas. Projektijuhi töö eeldab pidevat suhtlemist projekti meeskonna ja projekti erinevate osapooltega, mistõttu on vajalikud koostöö- ja empaatiavõime, diplomaatilisus ja läbirääkimisoskused, otsusekindlus ja enesekehtestamise võime, samuti võime lahendada rahumeelselt konfliktiolukordi ning leida osapooli rahuldavaid lahendusi. Projekti käigus võib osutuda vajalikuks kiiresti vastu võtta otsuseid ja kohaneda muutuvate oludega, mis eeldab kõrget stressitaluvust. Projektijuhi töö eeldab ka võimet kiiresti õppida ja omandada uusi oskusi. Projektijuht peab olema vastutustundlik ja tulemusele orienteeritud. Projektijuhi kutsealal on kirjeldatud järgmised kutsetasemed: - Nooremprojektijuht, tase 5 - Projektijuht, tase 6 - Vanemprojektijuht, tase 7 Vanemprojektijuht, tase 7 on pikaajalise töökogemusega tippspetsialist, kes juhib suure keerukuse ja mastaabiga projekte, valdab erinevaid projektijuhtimise meetodeid ja rakendab neid püsivas organisatsioonis. ¹ - Projekti keerukust hinnatakse analoogiliselt IPMA (International Project Management Association) ICB4 projekti keerukuse nõuetele - nõuete, protsesside, ressursside, riskide, meeskonnatöö, innovatsiooni, koordineerimise ja projekti keskkonnaga seotud parameetrite alusel. A.2.1. Projekti kohandamine keskkonnaga A.2.2. Inimeste juhtimine projektis A.2.3. Projektijuhtimise protsesside läbiviimine Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. (Projekti) koordinaator, projektijuht, programmijuht, vanemprojektijuht, projektiportfelli juht. Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. Projektijuhi üheks tulevikuoskuseks on digitehnoloogia, pilvelahenduste ja tehisintellekti (AI) võimaluste ära kasutamine. Teiseks suureks tulevikuoskuseks on oskus ühendada erinevaid projektijuhtimise ja arendusmetoodikaid. Järjest olulisemaks muutub hajusmeeskondade juhtimise oskus. Projektijuht peab olema samaaegselt muudatuste juht. Kuna töökeskkond muutub järjest keerulisemaks tulenevalt eri huvipoolte automatiseerituse tasemest ja tööprotsesside viisist, siis muutub järjest olulisemaks oskus rakendada erinevaid loovustehnikaid ja disainmõtlemise põhimõtteid. Projektijuht peab oskama eri kultuuride, väärtuste ja äritavadega kohanduda ning luua vastavat töökultuuri. Vanemprojektijuht, tase 7 6 koosneb üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest. Kutse taotlemiseks tuleb tõendada kõik kompetentsid B.3.1. – B.3.3. ja üldoskused B.2. Projekti kohandamine keskkonnaga 7 Inimeste juhtimine projektis 7 Projektijuhtimise protsesside läbiviimine 7 Abivahendispetsialist, tase 4 Assistive Technology Specialist (ATS), EstQF Level 4 4 Abivahendi spetsialist, tase 4 (versioon 2) Abivahendi spetsialist, tase 4 (versioon 3) Erivajadusega inimese abivahendi spetsialist, tase 4 (versioon 1) Sotsiaalhoolekanne Sotsiaalhoolekande Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Rehabilitatsioonitöö Abivahendi spetsialist 27 2023-11-01 2023-11-01 2028-10-31 4 4 3253 Kohalike omavalitsuste tervishoiutöötajad 0915 Teraapia ja taastusravi 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Eesti Tegevusterapeutide Liit Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamisskaala Tauno Asuja Eesti Puuetega Inimeste Koda Ligita Haavik Tervise Abi Kadri Lemberg Invaru Aili Lopman Abivahendite keskus Hille Maas Eesti Töötukassa Anne-Mari Rebane Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Liis Türbsal Sotsiaalkindlustusamet Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Abivahendispetsialist, tase 4 töö eesmärgiks on inimese tegutsemisvõime säilitamine ja piirangutest tulenevate häirete vähendamine ja kompenseerimine sobiva abivahendiga. Abivahendispetsialist töötab ajutiste või püsivate tegutsemispiirangute ja/või funktsioonihäiretega inimestega abivahenditeenust pakkuvas ettevõttes, rehabilitatsiooni-, tervishoiu-, hoolekande- või haridusasutuses. Abivahendispetsialist, tase 4 töötab üksi või meeskonnas ja teeb koostööd tervishoiu-, haridus- ja sotsiaalvaldkonna spetsialistidega ning kliendi tugivõrgustikuga. Töö eeldab aktiivset suhtlust sihtgrupiga ning ergonoomiliste töövõtete ja isikukaitsevahendite kasutamist. Kutsealal on ka abivahendispetsialist, tase 5 kutse. 5. taseme abivahendispetsialist omab süvendatud erialaseid oskuseid ja teadmisi. A.2.1. Kliendi nõustamine A.2.2. Abivahendi valimine A.2.3. Võrgustikutöö A.2.4. Abivahendi tehingu teostamine 4. taseme abivahendispetsialistil on üldjuhul vähemalt keskharidus ning ta on kas läbinud erialase kutseõppe õppekava või omandanud kutseoskused töö käigus (vt ka B.1). Abivahendispetsialist. Vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele peab abivahendi müüja või üürija igas müügipunktis töötama vähemalt üks spetsialist, kes omab kutsetunnistust. Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab 1. Metodoloogiliste oskuste, hindamisvahendite tundmise ja tõlgendamise ning rakendamise oskus. 2. Tehnoloogilised lahendused ja nende areng muudavad abivahendite tööstust. Seetõttu on oluline olla kursis uusimate tehnoloogiliste arengutega. 3. Suhtlemis- ja koostööoskused on jätkuvalt olulised klientide nõustamisel sobivate abivahendite valimisel ja teabe vahetamisel seotud osapooltega. 4. Arendama peab oskust mõista abivahendite kasutamist kui terviklahendust ehk näha kehaliste, vaimsete, sotsiaalsete ja keskkondlike tegurite koosmõju. 5. Valdkonnas on oluline loov lähenemine, kuna loominguline mõtlemine aitab leida uusi viise abivahendite kohandamiseks vastavalt klientide vajadustele ning võimaldab järgida uusi suundumusi abivahendite tööstuses. Abivahendispetsialist, tase 4 kutsestandard koosneb üldoskustest ja kompetentsidest. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused B.2 ja kõik kompetentsid B.3.1-B.3.5. Kliendi nõustamine 4 Abivahendi valimine 4 Võrgustikutöö 4 Abivahendi tehingu teostamine 4 Abivahendi spetsialist, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Abivahendispetsialist, tase 5 Assistive Technology Specialist, EstQF Level 5 4 Abivahendi spetsialist, tase 5 (versioon 2) Abivahendi spetsialist, tase 5 (versioon 3) Erivajadusega inimese abivahendi spetsialist, tase 5 (versioon 1) Kuulmisabivahendi spetsialist, tase 5 Liikumisabivahendite spetsialist, tase 5 Nägemisabivahendi spetsialist, tase 5 Proteeside ja ortooside spetsialist, tase 5 Suhtlusabivahendite spetsialist, tase 5 Sotsiaalhoolekanne Sotsiaalhoolekande Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Rehabilitatsioonitöö Abivahendi spetsialist 27 2023-11-01 2023-11-01 2028-10-31 5 5 3253 Kohalike omavalitsuste tervishoiutöötajad 0915 Teraapia ja taastusravi 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Eesti Tegevusterapeutide Liit Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamisskaala Tauno Asuja Eesti Puuetega Inimeste Koda Ligita Haavik Tervise Abi Kadri Lemberg Invaru Aili Lopman Abivahendite keskus Hille Maas Eesti Töötukassa Anne-Mari Rebane Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Liis Türbsal Sotsiaalkindlustusamet Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Abivahendispetsialist, tase 5 töö eesmärgiks on inimese tegutsemisvõime säilitamine ning piirangutest tulenevate häirete vähendamine ja kompenseerimine sobiva abivahendiga. Abivahendispetsialist töötab ajutiste või püsivate tegutsemispiirangute ja/või funktsioonihäiretega inimestega abivahenditeenust pakkuvas ettevõttes, rehabilitatsiooni-, tervishoiu-, hoolekande- või haridusasutuses. Ta hindab, soovitab, kohandab ja/või valmistab lähtuvalt oma spetsialiseerumise valdkonnast inimese tegutsemisvõimet toetavaid abivahendeid. Abivahendispetsialist, tase 5 töötab iseseisvalt või meeskonnas ning teeb koostööd tervishoiu-, haridus- ja sotsiaalvaldkonna spetsialistidega ja kliendi tugivõrgustikuga. Töö eeldab aktiivset suhtlust sihtgrupiga ning ergonoomiliste töövõtete ja isikukaitsevahendite kasutamist. Kutsealal on ka abivahendispetsialist, tase 4 kutse. 4. taseme abivahendispetsialist ei oma süvendatud erialaseid teadmisi ja oskuseid. A.2.1. Kliendi nõustamine A.2.2. Abivahendi valimine, kohandamine ja valmistamine A.2.3. Abivahendi efektiivsuse hindamine A.2.4. Võrgustikutöö A.2.5. Abivahendi tehingu teostamine Töö nägemishäiret kompenseerivate abivahenditega A.2.6. Nägemisabivahendite valimine ja soovitamine Töö kuulmishäiret kompenseerivate abivahenditega A.2.7. Kuulmisabivahendite valimine ja soovitamine Töö suhtlusabivahenditega A.2.8. Suhtlusabivahendite valimine ja soovitamine Töö proteeside ja ortoosidega A.2.9. Proteeside ja ortooside valimine ja soovitamine Töö liikumisabivahenditega A.2.10. Liikumisabivahendite valimine ja soovitamine 5. taseme abivahendispetsialistil on vähemalt keskharidus, kutseoskused on omandatud praktilise töö käigus ja erialastel täienduskoolitustel (vt ka B.1). Abivahendispetsialist. Vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele peab abivahendi müüja või üürija igas müügipunktis töötama vähemalt üks spetsialist, kes omab kutsetunnistust. Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab 1. Metodoloogiliste oskuste, hindamisvahendite tundmise ja tõlgendamise ning rakendamise oskus. 2. Tehnoloogilised lahendused ja nende areng muudavad abivahendite tööstust. Seetõttu on oluline olla kursis uusimate tehnoloogiliste arengutega ja suuta neid rakendada abivahendite valmistamisel, hooldamisel ja kohandamisel. 3. Suhtlemis- ja koostööoskused on jätkuvalt olulised klientide nõustamisel sobivate abivahendite valimisel ja teabe vahetamisel seotud osapooltega. 4. Arendama peab oskust mõista abivahendite kasutamist kui terviklahendust ehk näha kehaliste, vaimsete ja sotsiaalsete ja keskkondlike tegurite koosmõju. 5. Valdkonnas on oluline loov lähenemine, kuna loominguline mõtlemine aitab leida uusi viise abivahendite kohandamiseks vastavalt klientide vajadustele ning võimaldab järgida uusi suundumusi abivahendite tööstuses. Abivahendispetsialist, tase 5 kutsestandard koosneb üldoskustest ja kompetentsidest. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused B.2, kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.5, kutset läbiv kompetents B.3.11 ja vähemalt üks spetsialiseerumisega seotud kompetentsidest valikust B.3.6-B.3.10. Kliendi nõustamine 5 Abivahendi valimine, kohandamine ja valmistamine 5 Abivahendi efektiivsuse hindamine 5 Võrgustikutöö 5 Abivahendi tehingu teostamine 5 Kutse taotlemisel tuleb tõendada vähemalt üks spetsialiseerumisega seotud kompetentsidest valikust B.3.6-B.3.10. Abivahendi spetsialist, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 Diploma Automation Engineer, level 7 6 Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 1) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 2) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 2) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 3) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 3) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud tööstusautomaatikainsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud tööstusautomaatikainsener, tase 7 (versioon 5) Ehitusautomaatika Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Ehitusautomaatik 50 2023-11-14 2023-11-14 2025-11-10 7 7 2144 Mehaanikainsenerid 0714 Elektroonika ja automaatika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Automaatikainseneri kutsete tasemete ülevaade ja võrdlus Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Aleksander Grünstam Allux SG OÜ, ESIS Andres Rähni TTÜ automaatikainstituut, ESIS Vitali Vansovitš Metso AS Kristi Jõers ESIS Sergei Bessonov KB Automaatika, ESIS Eerik Laid Ecomatic AS Ellen Mihklepp AS Tallinna Vesi Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Automaatika valdkonna insenerid loovad, hooldavad ja arendavad automaatikasüsteeme. Automaatikasüsteem (edaspidi ka süsteem) on keskkonnaga vahetult seotud tark- ja riistvara kompleks, mida kasutatakse tehnoloogiliste protsesside (edaspidi ka protsess) toimimise juhtimiseks ja kontrollimiseks ettenähtud töörežiimides ilma inimese otsese osalemiseta. Automaatikainsenerid töötavad tööstus- ja tootmis- ja ehitusettevõtetes ning tehastes, laborites, projekt- ja inseneribüroodes, õppe- ja teadusasutustes. Automaatikainsenerid spetsialiseeruvad tööstus- ja tootmise või ehitiste tehnosüsteemide tehnoloogiliste protsesside automatiseerimisele ning vähemalt ühele kitsamale ametialale järgmiste hulgast: projekteerimine, süsteemide ehitus, süsteemide tööshoid ja hooldus, teadustöö ja insenerikoolitus või arendustegevus. Automaatikainsenerid töötavad interdistsiplinaarses meeskonnas koos sidusvaldkondade inseneride, tehnoloogiainseneride jt spetsialistidega. See kutsestandard sisaldab diplomeeritud automaatikainseneri kutsekirjeldust ja kompetentsusnõudeid. 7. taseme diplomeeritud automaatikainsener on kogemustega spetsialist, kelle ülesanne on loodavate, olemasolevate või arendatavate tehnoloogiliste protsesside automatiseerimine ja automaatikasüsteemide tööshoid. Diplomeeritud automaatikainsener töötab iseseisvalt keerulistes ja uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine. Ta on võimeline juhtima töörühmi ja võtma vastutust teiste töö tulemuste eest. Automaatikainseneride kutsed: Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7; Volitatud automaatikainsener, tase 8. Automaatika valdkonna inseneride kutsete ülevaated on toodud lisas 1. A.2.1 Automaatikasüsteemide loomine, tööshoid ja arendamine. Ehitusautomaatika A.2.2 Ehitiste tehnosüsteemide töö automatiseerimine. A.2.3 Projekteerimine. A.2.4 Süsteemide ehitamine. A.2.5 Süsteemide kasutus ja hooldus. A.2.6 Teadustöö ja insenerikoolitus. Automaatikainseneri töö nõuab tihti suurt vaimset pingutust ning võib olla kiire ja pingeline. Tööaeg võib olla paindlik, sest erijuhtudel (nt pideva protsessi käikulaskmine, pideva protsessi erakorraline hooldus) võib olla vajalik töötamine väljaspool tavapärast tööaega. Vajadusel tuleb töötada välitingimustes ja keskkondades, kus võib esineda plahvatus- ja tuleohtu ning kokkupuudet kemikaalidega. Objektil töötades tuleb juhinduda üldise tööohutuse ja elektriohutuse nõuetest. Steriilsetes keskkondades töötades (nt haiglad) tuleb kinni pidada rangetest hügieeninõuetest. Automaatikainseneri põhilised töövahendid on üldkasutatav bürootarkvara, infotehnoloogilised vahendid, arvutustehnika riist- ja tarkvara, telekommunikatsioonivahendid, kontrollerseadmed, mõõteriistad, automaatikaseadmete seadistamise ja programmeerimise spetsiaalsed tarkvarad, konfigureerimis- ja häälestamisprogrammid, CAD-programmidel põhinev joonestus- ja projekteerimistarkvara. Automaatikainseneri töö eeldab innovaatilisust, õpivalmidust, kiiret ja loogilist mõtlemist, analüüsivõimet, teaduslik-tehnilist mõtlemist, otsustamisjulgust, tulemusele orienteeritust, visuaalset mälu, täpsust, vastutustundlikkust, suhtlemis- ja koostöövalmidust, kohanemisvõimet ning emotsionaalset stabiilsust. Diplomeeritud automaatikainsener on tavaliselt omandanud kõrgkoolis automaatika erialal magistrikraadi. Ta omab erialast töökogemust ning ta on oma teadmisi perioodiliselt täiendanud. Insenerikutse taotlemise eeldusi vt lisast 2 ja täiendusõppe arvestuse nõudeid vt lisast 3. Peainsener, juhtivinsener, projekteerija, projektijuht, peaspetsialist, osakonna juhataja, vanemteadur, koolitusjuht jm. Diplomeeritud automaatikainseneri kutsetunnistuse omamine võimaldab tegutseda ehitusautomaatika alal vastutava spetsialistina Majandus- ja Kommunikatsiooni Ministeeriumi poolt tunnustatud tegevusvaldkonnas vastavalt ehitusseadusele. Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.2.2, vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine valikust B.2.3–B.2.6 ning läbivate kompetentside B.2.7-B.2.9 tõendamine. Automaatikasüsteemide loomine, tööshoid ja arendamine 7 Kutse taotlemisel on nõutav spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.2.2 tõendamine. Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine valikust B.2.3–B.2.6. Projekteerimine 7 Süsteemide ehitamine 7 Süsteemide kasutus ja hooldus 7 Teadustöö ja insenerikoolitus 7 Juhtimine 7 Kutsealale pühendumine 7 Suhtlemine 7 Volitatud automaatikainsener, tase 8 Chartered Automation Engineer, level 8 6 Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 1) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 2) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 2) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 3) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 3) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud tööstusautomaatikainsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud tööstusautomaatikainsener, tase 8 (versioon 5) Ehitusautomaatika Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Ehitusautomaatik 45 2023-11-14 2023-11-14 2025-11-10 8 8 2144 Mehaanikainsenerid 0714 Elektroonika ja automaatika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Automaatikainseneri kutsete tasemete ülevaade ja võrdlus Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Aleksander Grünstam Allux SG OÜ, ESIS Andres Rähni TTÜ automaatikainstituut, ESIS Vitali Vansovitš Metso AS Kristi Jõers ESIS Sergei Bessonov KB Automaatika, ESIS Eerik Laid Ecomatic AS Ellen Mihklepp AS Tallinna Vesi Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Automaatika valdkonna insenerid loovad, hooldavad ja arendavad automaatikasüsteeme. Automaatikasüsteem (edaspidi ka süsteem) on keskkonnaga vahetult seotud tark- ja riistvara kompleks, mida kasutatakse tehnoloogiliste protsesside (edaspidi ka protsess) toimimise juhtimiseks ja kontrollimiseks ettenähtud töörežiimides ilma inimese otsese osalemiseta. Automaatikainsenerid töötavad tööstus-, tootmis- ja ehitusettevõtetes ning tehastes, laborites, projekti- ja inseneribüroodes, õppe- ja teadusasutustes. Automaatikainsenerid spetsialiseeruvad tööstus- ja tootmise või ehitiste tehnosüsteemide tehnoloogiliste protsesside automatiseerimisele ning vähemalt ühele kitsamale ametialale järgmiste hulgast: projekteerimine, süsteemide ehitus, süsteemide tööshoid ja hooldus, teadustöö ja insenerikoolitus või arendustegevus. Automaatikainsenerid töötavad interdistsiplinaarses meeskonnas koos sidusvaldkondade inseneride, tehnoloogiainseneride jt spetsialistidega. See kutsestandard sisaldab volitatud automaatikainseneri kutsekirjeldust ja kompetentsusnõudeid. 8. taseme volitatud automaatikainsener on laialdaste teadmiste ja kogemustega tippspetsialist-ekspert, kes rakendab oma automaatikaalaseid insener-tehnilisi teadmisi ja võimeid loodavate, olemasolevate või arendatavate tehnoloogiliste protsesside kompleksseks automatiseerimiseks. Ta töötab iseseisvalt keerulistes ja uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine. Tal on õigus anda eksperthinnanguid keerukatele automaatikaprojektidele ja -töödele. Volitatud automaatikainsener on pädev juhtima organisatsioone või töörühmi strateegiliste eesmärkide saavutamiseks, ta võtab täieliku vastutuse enda ja teiste töötulemuste eest. Volitatud automaatikainsener koolitab insenere ja tegeleb arendustegevustega, millel on oluline ning positiivne mõju automaatika valdkonna arengule. Automaatikainseneride kutsed: Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7; Volitatud automaatikainsener, tase 8. Automaatika valdkonna inseneride kutsete ülevaated on toodud lisas 1. A.2.1 Komplekssete automaatikasüsteemide loomine, hindamine, täiustamine ja arendamine. Ehitusautomaatika A.2.2 Ehitiste tehnosüsteemide töö automatiseerimine. A.2.3 Projekteerimine. A.2.4 Süsteemide ehitamine. A.2.5 Süsteemide kasutus ja hooldus. A.2.6 Arendus-, teadus- ja koolitustegevus. Automaatikainseneri töö nõuab tihti suurt vaimset pingutust ning võib olla kiire ja pingeline. Tööaeg võib olla paindlik, sest erijuhtudel (nt pideva protsessi käikulaskmine, pideva protsessi erakorraline hooldus) võib olla vajalik töötamine väljaspool tavapärast tööaega. Vajadusel tuleb töötada välitingimustes ja keskkondades, kus võib esineda plahvatus- ja tuleohtu ning kokkupuudet kemikaalidega. Objektil töötades tuleb juhinduda üldise tööohutuse ja elektriohutuse nõuetest. Steriilsetes keskkondades töötades (nt haiglad) tuleb kinni pidada rangetest hügieeninõuetest. Automaatikainseneri põhilised töövahendid on üldkasutatav bürootarkvara, infotehnoloogilised vahendid, arvutustehnika riist- ja tarkvara, telekommunikatsioonivahendid, kontrollerseadmed, mõõteriistad, automaatikaseadmete seadistamise ja programmeerimise spetsiaalsed tarkvarad, konfigureerimis- ja häälestamisprogrammid, CAD-programmidel põhinev joonestus- ja projekteerimistarkvara. Automaatikainseneri töö eeldab innovaatilisust, õpivalmidust, kiiret ja loogilist mõtlemist, analüüsivõimet, teaduslik-tehnilist mõtlemist, otsustamisjulgust, tulemusele orienteeritust, visuaalset mälu, täpsust, vastutustundlikkust, loovust, suhtlemis- ja koostöövalmidust, kohanemisvõimet ning emotsionaalset stabiilsust. Volitatud automaatikainsener on tavaliselt omandanud kõrgkoolis automaatika erialal magistrikraadi. Ta omab erialast töökogemust ning ta on oma teadmisi perioodiliselt täiendanud. Insenerikutsete taotlemise eeldusi vt lisas 2 ja inseneri täiendusõppe arvestuse nõudeid lisast 3. Peainsener, juhtivinsener, arendusjuht, projekteerija, projektijuht, peaspetsialist, osakonna juhataja, vanemteadur, koolitusjuht jm. Volitatud automaatikainseneri kutsetunnistuse omamine võimaldab tegutseda ehitusautomaatika alal vastutava spetsialistina Majandus- ja Kommunikatsiooni Ministeeriumi poolt tunnustatud tegevusvaldkonnas vastavalt ehitusseadusele. Volitatud automaatikainsener, tase 8 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.2.2, vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine valikust B.2.3–B.2.6 ning läbivate kompetentside B.2.7–B.2.9 tõendamine. Komplekssete automaatikasüsteemide loomine, hindamine, täiustamine ja arendamine 8 Kutse taotlemisel on nõutav spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.2.2 tõendamine. Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine valikust B.2.3–B.2.6. Projekteerimine 8 Süsteemide ehitamine 8 Süsteemide kasutus ja hooldus 8 Arendus-, teadus- ja koolitustegevus 8 Juhtimine 8 Kutsealale pühendumine 8 Suhtlemine 8 Ehitusinsener, tase 6 Civil Engineer in Buildings and Structures, EstQF Level 6 12 Ehitusinsener IV (versioon 1) Ehitusinsener IV (versioon 2) Ehitusinsener IV (versioon 3) Ehitusinsener IV (versioon 4) Ehitusinsener IV (versioon 6) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 10) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 11) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 13) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 5) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 7) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 8) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 9) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 10) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 11) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 12) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 13) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 5) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 7) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 8) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 9) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 10) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 11) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 12) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 13) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 5) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 7) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 8) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 9) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 10) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 11) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 12) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 13) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 5) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 7) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 8) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 9) Geotehnika Hoonete ehitus Sadamaehitus Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Ehitusinsener 50 2023-11-14 2023-11-14 2025-11-10 6 6 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Heiki Meos EstKonsult OÜ Ants Raja Ants Raja Ehituskorraldus FIE Andres Piirsalu OÜ Entec Eesti Andres Piir Projektbüroo KODA OÜ Peeter Parre IB Aksiaal OÜ Aleksander Grünstam Allux SG OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Ehitusvaldkonna insenerid tegutsevad spetsialistina hoonete ja rajatiste projekteerimisel, püstitamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel, samuti lammutus- ja restaureerimistöödel. Ehitusinsenerid arvestavad oma ametialaste ülesannete täitmisel sotsiaalsete, majanduslike, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetiliste aspektidega ning teevad koostööd sidusvaldkondade spetsialistidega. Ehitusinseneri kutsealal on välja töötatud kutsestandardid kolmel EKR tasemel: - Ehitusinsener, tase 6 - Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 - Volitatud ehitusinsener, tase 8 Ehitusinsenerid üldehituse erialal spetsialiseeruvad ühele kolmest allerialast: a) Hoonete ehitus b) Sadamaehitus c) Geotehnika¹ Spetsialiseerumiste all on vajalik valida vähemalt üks järgmistest ametialadest: a) Hoonete ehituse puhul: - Hoone ehitusprojekti koostamine - Hoone klaasfassaadi projekti koostamine - Hoone kergfassaadi projekti koostamine - Hoone katuse projekti koostamine - Palkmaja ehitusprojekti koostamine - Ehitustegevuse juhtimine - Ehitustegevuse juhtimine klaasfassaadide ehitamisel - Ehitustegevuse juhtimine kergfassaadide ehitamisel - Ehitustegevuse juhtimine katuseehitustöödel - Ehitustegevuse juhtimine palkmajade ehitamisel - Ehitusjuhtimine - Omanikujärelevalve - Ehitusprojekti ekspertiis - Projekteerimise juhtimine² - Ehitusmaksumuse hindamine b) Sadamaehituse puhul: - Ehitustegevuse juhtimine - Ehitusjuhtimine - Omanikujärelevalve - Ehitusprojekti ekspertiis - Projekteerimise juhtimine² - Ehitusmaksumuse hindamine c) Geotehniliste tööde puhul: - Geotehniline projekteerimine - Ehitusgeoloogilised uuringud - Ehitustegevuse juhtimine - Ehitusjuhtimine - Omanikujärelevalve - Ehitusprojekti ekspertiis - Projekteerimise juhtimine² - Ehitusmaksumuse hindamine Ehitusinsener, tase 6 on spetsialist, kes vastutab nii iseenda kui enda poolt juhitud töörühma töö tulemuste eest. Ehitusinsener, tase 6 kutsetunnistus annab selle omanikule seadusest tulenevatel alustel õiguse tegutseda pädeva isikuna iseseisvalt ja omal vastutusel ainult järgnevalt kirjeldatud piirangute ulatuses: I EHITUSLOAKOHUSTUSLIKU EHITISE VÕI SADAMARAJATISE EHITAMINE, GEOTEHNILISED TÖÖD, EHITUSJUHTIMINE 1. Ehitusloakohustusliku ehitise ehitamine 1.1 Maapinnast kuni 45 m kõrguste ja kuni 8 m sügavuste hoonete ja nende konstruktsioonide ehitamine silletega kuni: - monoliitsed betoonkonstruktsioonid kuni 18 m - monteeritavad konstruktsioonid kuni 25 m - teraskonstruktsioonid kuni 36 m - puitkonstruktsioonid kuni 18 m - komposiitkonstruktsioonid kuni 18 m Eelnimetatud piirangutega ehitiste piirdekonstruktsioonide ja palkmajade ehitamine. 1.2 Kuni teise geotehnilise kategooriaga ehitiste³ ehitamine. 1.3 Avalikkusele mittekasutatavate teede, platside ja transpordirajatiste ehitamine mittekeerukates ehitusgeoloogilistes tingimustes. 1.4 Ehituselementide tehaseline tootmine. 2. Sadamarajatiste ehitamine 2.1 Väikelaevade kaid, muulid, kaldakindlustused ja lainemurdjad veesügavusega kuni 4,5 m. 3. Geotehnilised tööd 3.1 Geotehniliste uuringute välitööde juhtimine 3.2 Esimese geotehnilise³ kategooria ehitiste geotehniliste uuringute andmetöötlus 3.3 Kuni teise geotehnilise kategooriaga³ ehitiste ehitamine. 3.4 Krundisiseste teede-platside ja transpordirajatiste ehitamine mittekeerukates ehitusgeoloogilistes tingimustes. II EHITUSLOAKOHUSTUSLIKU EHITISE EHITUSPROJEKTI KOOSTAMINE, GEOTEHNILINE PROJEKTEERIMINE 1. Ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekti koostamine Eramud ja EVS-EN 1990:2002+NA:2002 standardi CC1 tagajärgede klassi liigituvad muud ehitised konstruktsioonid kandeavasid arvestades: - monoliitsed betoonkonstruktsioonid kuni 6 m - monteeritavad konstruktsioonid kuni 9 m - teraskonstruktsioonid kuni 6 m - puitkonstruktsioonid kuni 6 m - komposiitkonstruktsioonid kuni 6 m 2. Geotehniline projekteerimine 2.1 Kuni teise geotehnilise kategooriaga³ ehitised 2.2 Krundisisesed teed-platsid ja transpordirajatised mittekeerukates ehitusgeoloogilistes tingimustes III OMANIKUJÄRELEVALVE Eramud ja EVS-EN 1990:2002+NA:2002 standardi CC1 tagajärgede klassi liigituvad muud hooned. IV EHITUSPROJEKTI EKSPERTIIS Piirangud on analoogsed ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekti koostamisele ning geotehnilisele projekteerimisele kohalduvatega. V PROJEKTEERIMISE JUHTIMINE Piirangud on analoogsed ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekti koostamisele. VI EHITUSMAKSUMUSE HINDAMINE Ilma tehniliste piiranguteta. ______________________________________________ ¹ - Ehitusinseneride standardite raames on sõna "hoone" all mõeldud kõiki maismaaehitisi va sillad, tunnelid, truubid jms, mis kuuluvad teedehituse valdkonda ² - Üldehituse eriala geotehnika allerialal antud kutsega on õigus tegutseda 6. taseme pädeva isikuna ka teedeehituse ning keskkonnatehnika hoonete tehnosüsteemide eriala geotehniliste tööde alal. ³ - projekteerimise juhtimise tegevuse all peetakse silmas mitte kitsa eriala, vaid kogu tervikprojekti projekteerimise projektijuhtimist. ⁴ - EVS-NE 1997-1 liigituse järgi A.2.1 Ehitusinseneri tööd läbiv kohustuslik kompetents 1. Kutse-eetika nõuete järgimine 2. Erialane enesearendamine 3. Meeskonnatöös osalemine, meeskonna juhtimine 4. Keskkonnahoidlikkuse ja energiatõhususe põhimõtete rakendamine 5. Valdkondlike teadmiste rakendamine töös 6. Digipädevus ja keeleoskus A.2.2 Hoonete ehitus 1. Tööde juhtimine ja korraldamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Valminud tööde ja nende osade kvaliteedi kontrollimine 3. Valminud tööde kompleksse vastavuse/sobivuse kontrollimine 4. Valminud tööde tellijale esitamise/üleandmise korraldamine A.2.3 Sadamaehitus 1. Tööde juhtimine ja korraldamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Valminud tööde ja nende osade kvaliteedi kontrollimine 3. Valminud tööde kompleksse vastavuse/sobivuse kontrollimine 4. Valminud tööde tellijale esitamise/üleandmise korraldamine A.2.4 Geotehnilised tööd 1. Tööde juhtimine ja korraldamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Valminud tööde ja nende osade kvaliteedi kontrollimine 3. Valminud tööde kompleksse vastavuse/sobivuse kontrollimine 4. Valminud tööde tellijale esitamise/üleandmise korraldamine A.2.5 Hoone ehitusprojekti koostamine 1. Ehitusprojekti koostamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Kandeskeemi ja liigi valimine, arvutamine ja dimensioneerimine 4. Piirdetarindite lahenduste määramine 5. Seletuskirja koostamine 6. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 7. Konstruktsiooniosa projekti koostamine ja vormistamine 8. Konstruktsioonide lammutusprojekti koostamine 9. Ehitise kasutus- ja hooldusjuhendi koostamine 10. Projekteerija järelevalve tegemine A.2.6 Hoone klaasfassaadi projekti koostamine 1. Klaasfassaadi projekteerimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Kandeskeemi ja liigi valimine, arvutamine ja dimensioneerimine 4. Piirdetarindite lahenduste määramine 5. Seletuskirja koostamine 6. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 7. Konstruktsiooniosa projekti koostamine ja vormistamine 8. Konstruktsioonide lammutusprojekti koostamine 9. Konstruktsiooni kasutus- ja hooldusjuhendi koostamine 10. Projekteerija järelevalve tegemine A.2.7 Hoone kergfassaadi projekti koostamine 1. Kergfassaadi projekteerimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Kandeskeemi ja liigi valimine, arvutamine ja dimensioneerimine 4. Piirdetarindite lahenduste määramine 5. Seletuskirja koostamine 6. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 7. Konstruktsiooniosa projekti koostamine ja vormistamine 8. Konstruktsioonide lammutusprojekti koostamine 9. Konstruktsiooni kasutus- ja hooldusjuhendi koostamine 10. Projekteerija järelevalve tegemine A.2.8 Hoone katuse projekti koostamine 1. Katuse projekteerimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Kandeskeemi ja liigi valimine, arvutamine ja dimensioneerimine 4. Piirdetarindite lahenduste määramine 5. Seletuskirja koostamine 6. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 7. Konstruktsiooniosa projekti koostamine ja vormistamine 8. Konstruktsioonide lammutusprojekti koostamine 9. Konstruktsiooni kasutus- ja hooldusjuhendi koostamine 10. Projekteerija järelevalve tegemine A.2.9 Palkmaja ehitusprojekti koostamine 1. Palkmaja ehitusprojekti koostamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Kandeskeemi ja liigi valimine, arvutamine ja dimensioneerimine 4. Piirdetarindite lahenduste määramine 5. Seletuskirja koostamine 6. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 7. Konstruktsiooniosa projekti koostamine ja vormistamine 8. Konstruktsioonide lammutusprojekti koostamine 9. Ehitise kasutus- ja hooldusjuhendi koostamine 10. Projekteerija järelevalve tegemine 2.10 Geotehniline projekteerimine 1. Geotehniline projekteerimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Pinnaseuuringute tegemine 3. Kaevete, nõlvade, pinnastammide ja süvendite üldstabiilsuse ja kandevõime arvutamine 4. Sulund- ja tugiseinte kavandamine 5. Pinnase tihendamise, parendamise ja armeerimise kavandamine 6. Vaia kandevõime määramine 7. Ehitustegevuse geotehnilise mõju hindamine 2.11 Ehitustegevuse juhtimine 1. Ehitustegevuse juhtimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Ehituspakkumise koostamine 3. Ehitamise kavandamine 4. Ehituse ressursside kavandamine 5. Alltööhangete korraldamine ja lepingute sõlmimine 6. Ehitustoodete hankimine 7. Ehitustegevuse korraldamine ehitustööde kestel 8. Kvaliteedikontrolli ja mõõdistustööde tegemise korraldamine 9. Objekti üleandmisdokumentatsiooni koostamine 10. Objekti üleandmise korraldamine A.2.12 Ehitustegevuse juhtimine klaasfassaadide ehitamisel 1. Ehitustegevuse juhtimine klaasfassaadide ehitustöödel kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Ehituspakkumise koostamine 3. Ehitamise kavandamine 4. Ehituse ressursside kavandamine 5. Alltööhangete korraldamine ja lepingute sõlmimine 6. Ehitustoodete hankimine 7. Ehitustegevuse korraldamine ehitustööde kestel 8. Kvaliteedikontrolli ja mõõdistustööde tegemise korraldamine 9. Objekti üleandmisdokumentatsiooni koostamine 10. Objekti üleandmise korraldamine A.2.13 Ehitustegevuse juhtimine kergfassaadide ehitamisel 1. Ehitustegevuse juhtimine kergfassaadide ehitustöödel kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Ehituspakkumise koostamine 3. Ehitamise kavandamine 4. Ehituse ressursside kavandamine 5. Alltööhangete korraldamine ja lepingute sõlmimine 6. Ehitustoodete hankimine 7. Ehitustegevuse korraldamine ehitustööde kestel 8. Kvaliteedikontrolli ja mõõdistustööde tegemise korraldamine 9. Objekti üleandmisdokumentatsiooni koostamine 10. Objekti üleandmise korraldamine A.2.14 Ehitustegevuse juhtimine katuseehitustöödel 1. Ehitustegevuse juhtimine katuseehitustöödel kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Ehituspakkumise koostamine 3. Ehitamise kavandamine 4. Ehituse ressursside kavandamine 5. Alltööhangete korraldamine ja lepingute sõlmimine 6. Ehitustoodete hankimine 7. Ehitustegevuse korraldamine ehitustööde kestel 8. Kvaliteedikontrolli ja mõõdistustööde tegemise korraldamine 9. Objekti üleandmisdokumentatsiooni koostamine 10. Objekti üleandmise korraldamine A.2.15 Ehitustegevuse juhtimine palkmajade ehitamisel 1. Ehitustegevuse juhtimine palkmajade ehitamisel kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Ehituspakkumise koostamine 3. Ehitamise kavandamine 4. Ehituse ressursside kavandamine 5. Alltööhangete korraldamine ja lepingute sõlmimine 6. Ehitustoodete hankimine 7. Ehitustegevuse korraldamine ehitustööde kestel 8. Kvaliteedikontrolli ja mõõdistustööde tegemise korraldamine 9. Objekti üleandmisdokumentatsiooni koostamine 10. Objekti üleandmise korraldamine A.2.16 Ehitusjuhtimine 1. Ehitusjuhtimine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Vajadusuuringu läbiviimine 3. Hanke ettevalmistamine ja hankedokumentatsiooni koostamine 4. Ehitise elutsükli kavandamine 5. Ehitusmaksumuse arvutamine 6. Projekteerimise ettevalmistamine ja tööde korraldamine 7. Projekteerijate valimine ja lepingute ettevalmistamine 8. Ehitustööde ettevalmistamine 9. Pakkumus-dokumentatsiooni ettevalmistamine 10. Alltöövõtjate valimine 11. Ehitusprotsessi koordineerimine tellija esindajana 12. Objekti üleandmine ja kasutuselevõtmine 13. Garantiiperioodi toimingud A.2.17 Omanikujärelevalve 1. Omanikujärelevalve tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Järelevalveprogrammi koostamine 3. Ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimine 4. Ehitustegevuse lepingule vastavuse kontrollimine 5. Kvaliteedi vastavuse kontrollimine ja hindamine 6. Ohutusele vastavuse kontrollimine 7. Vajaliku dokumentatsiooni kontrollimine 8. Ehitise vastuvõtmine 9. Teavitustegevus 10. Ettepanekute tegemine A.2.18 Ehitusprojekti ekspertiis 1. Ehitusprojekti ekspertiisi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Projektiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Projekti mahulise vastavuse kontrollimine 4. Projekti lahenduste eesmärgile ja nõuetele vastavuse kontrollimine 5. Ekspertiisi aruande koostamine A.2.19 Ehitusgeoloogilised uuringud 1. Ehitusgeoloogiliste uuringute tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Väliuuringute tegemine 3. Uuringu aruannete vormistamine A.2.20 Projekteerimise juhtimine 1. Projekteerimise juhtimistegevuste läbiviimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Projekteerimislepingu ettevalmistamine 3. Projekteerimismeeskonna komplekteerimine 4. Infovahetuse korraldamine 5. Projekteerimise koordineerimine ja kvaliteedijuhtimine 6. Projekteerija järelevalve korraldamine A.2.21 Ehitusmaksumuse hindamine 1. Maksumus- ja tasuvusuuringute tegemine 2. Tellija eelarve koostamine, maksumusplaanimine 3. Ehituspakkumuse hinnaosa koostamine Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Üldehituse eriala ehitusinseneril on üldjuhul rakenduskõrghariduse diplom või bakalaureuse kraad üldehituse erialal. Lisaks on vajalikud taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töökogemuse olemasolu ning etteantud mahus läbitud täiendusõpe. Kõik nõuded on detailsemalt kirjas kutse andmise korras dokumentatsioonis. Projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht, konsultant. Ehitusseadustik ja selle asjakohased rakendusaktid. Muud erialased standardid, juhendmaterjalid ja normid. Ehitusinsener, tase 6 kutse saamiseks tuleb tõendada kohustuslik kompetents B.2.1, üks spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.2 - B.2.4 hulgast ning vähemalt üks valitav kompetents valikust B.2.5 - B.2.22 spetsialiseerumise juurde. Ehitusinseneri tööd läbiv kohustuslik kompetents 7 Kutse saamiseks tuleb tõendada üks spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.2 - B.2.4 hulgast. Kutse saamiseks tuleb tõendada vähemalt üks valitav kompetents valikust B.2.5 - B.2.22 spetsialiseerumise juurde. Hoone ehitusprojekti koostamine 6 Hoone klaasfassaadi projekti koostamine 6 Hoone kergfassaadi projekti koostamine 6 Hoone katuse projekti koostamine 6 Palkmaja ehitusprojekti koostamine 6 Geotehniline projekteerimine 6 Ehitustegevuse juhtimine 6 Ehitustegevuse juhtimine klaasfassaadide ehitamisel 6 Ehitustegevuse juhtimine kergfassaadide ehitamisel 6 Ehitustegevuse juhtimine palkmajade ehitamisel 6 Ehitustegevuse juhtimine katuste ehitamisel 6 Ehitusjuhtimine 6 Omanikujärelevalve 6 Ehitusprojekti ekspertiis 6 Ehitusgeoloogilised uuringud 6 Projekteerimise juhtimine 6 Ehitusmaksumuse hindamine 6 Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 Diploma Civil Engineer in Buildings and Structures, EstQF Level 7 12 Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 1) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 2) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 3) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 4) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 6) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 9) Geotehnika Hoonete ehitus Sadamaehitus Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Ehitusinsener 50 2023-11-14 2023-11-14 2025-11-10 7 7 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Heiki Meos EstKonsult OÜ Ants Raja Ants Raja Ehituskorraldus FIE Andres Piirsalu OÜ Entec Eesti Andres Piir Projektbüroo KODA OÜ Peeter Parre IB Aksiaal OÜ Aleksander Grünstam Allux SG OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Ehitusvaldkonna insenerid tegutsevad spetsialistina hoonete ja rajatiste projekteerimisel, püstitamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel, samuti lammutus- ja restaureerimistöödel. Ehitusinsenerid arvestavad oma ametialaste ülesannete täitmisel sotsiaalsete, majanduslike, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetiliste aspektidega ning teevad koostööd sidusvaldkondade spetsialistidega. Ehitusinseneri erialal on välja töötatud järgmised kutsestandardid: - Ehitusinsener, tase 6 - Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 - Volitatud ehitusinsener, tase 8 Ehitusinsenerid spetsialiseeruvad ühele kolmest allerialast: a) Hoonete¹ ehitus b) Sadamaehitus c) Geotehnika² Spetsialiseerumise all on vajalik valida vähemalt üks järgmistest ametialadest: a) Hoonete¹ ehituse puhul: - Hoone ehitusprojekti koostamine - Hoone klaasfassaadi projekti koostamine - Hoone kergfassaadi projekti koostamine - Hoone katuse projekti koostamine - Palkmaja ehitusprojekti koostamine - Ehitustegevuse juhtimine - Ehitustegevuse juhtimine klaasfassaadide ehitamisel - Ehitustegevuse juhtimine kergfassaadide ehitamisel - Ehitustegevuse juhtimine katuseehitustöödel - Ehitustegevuse juhtimine palkmajade ehitamisel - Ehitusjuhtimine - Omanikujärelevalve - Ehitusprojekti ekspertiis - Ehitise audit - Projekteerimise juhtimine³ - Ehitusmaksumuse hindamine b) Sadamaehituse puhul: - Sadamarajatiste projekteerimine - Ehitustegevuse juhtimine - Ehitusjuhtimine - Omanikujärelevalve - Ehitusprojekti ekspertiis - Ehitise audit - Projekteerimise juhtimine³ - Ehitusmaksumuse hindamine c) Geotehniliste tööde puhul: - Geotehniline projekteerimine - Ehitusgeoloogilised uuringud - Ehitustegevuse juhtimine - Ehitusjuhtimine - Omanikujärelevalve - Ehitusprojekti ekspertiis - Ehitise audit - Projekteerimise juhtimine³ - Ehitusmaksumuse hindamine Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 on spetsialist, kes vastutab nii iseenda kui enda poolt juhitud töörühma töö tulemuste eest. Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 kutsetunnistus annab selle omanikule seadusest tulenevatel alustel õiguse tegutseda pädeva isikuna iseseisvalt ja omal vastutusel ainult järgnevalt kirjeldatud piirangute ulatuses: I EHITUSLOAKOHUSTUSLIKU EHITISE VÕI SADAMARAJATISE EHITAMINE, GEOTEHNILISED TÖÖD, EHITUSJUHTIMINE 1. Ehitusloakohustusliku ehitise ehitamine 1.1 Maapinnast kuni 100 m kõrguste ja kuni 12 m sügavuste hoonete ja nende konstruktsioonide ehitamine 1.1.1 Eelnimetatud piirangutega ehitiste piirdekonstruktsioonide ja palkmajade ehitamine. 1.2 Kuni 3. geotehnilise kategooriaga⁴ ehitiste ehitamine 1.3 Avalikkusele mittekasutatavate teede, platside ja transpordirajatiste ehitamine 1.4 Ehituselementide tehaseline tootmine 2. Sadamarajatiste ehitamine 2.1 Kaid, muulid, kaldakindlustused ja lainemurdjad veesügavusega kuni 19 m 3. Geotehnilised tööd 3.1 Geotehniliste uuringute välitööde juhtimine 3.2 Kuni 3. geotehnilise kategooriaga⁴ ehitiste geotehniliste uuringute andmetöötlus 3.3 Kuni 3. geotehnilise kategooriaga⁴ ehitiste ehitamine II EHITUSLOAKOHUSTUSLIKU EHITISE EHITUSPROJEKTI JA SADAMARAJATISE EHITUSPROJEKTI KOOSTAMINE, GEOTEHNILINE PROJEKTEERIMINE 1. Ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekti koostamine Tavapärase konstruktsioonilahendusega ehitis kus ei mõju suuri staatilisi ja dünaamilisi koormusi ning mis on maapinnast kuni 65 m kõrgused ja kuni 8 m sügavused (v.a.vaialused). Konstruktsioonid silletega kuni: - monoliitsed betoonkonstruktsioonid kuni 18 m - monteeritavad konstruktsioonid kuni 32 m - teraskonstruktsioonid kuni 36 m - puitkonstruktsioonid kuni 18 m - komposiitkonstruktsioonid kuni 24 m Eelnimetatud piirangutega ehitiste piirdekonstruktsioonide ja palkmajade projekteerimine. 2. Sadamarajatiste projekteerimine 2.1 Kaid, muulid, kaldakindlustused ja lainemurdjad veesügavusega kuni 14 m 2.2 Arvutuslik lainekõrgus kuni 3 m 2.3 Kuni 2. geotehnilise kategooriaga⁴ ehitis 3. Geotehniline projekteerimine 3.1 Kuni 2. geotehnilise kategooriaga⁴ ehitised III OMANIKUJÄRELEVALVE 1. Ehitise omanikujärelevalve 1.1 Maapinnast kuni 65 m kõrguste ja kuni 8 m sügavuste hoonete ja nende konstruktsioonide ehitamine 1.2 Kuni 3. geotehnilise kategooriaga⁴ ehitiste ehitamine 1.3 Avalikkusele mittekasutatavate teede, platside ja transpordirajatiste ehitamine 2. Sadamarajatiste omanikujärelevalve 2.1 Kaid, muulid, kaldakindlustused ja lainemurdjate konstruktsioonid veesügavusega kuni 19 m 3. Geotehniliste tööde omanikujärelevalve 3.1 Geotehniliste uuringute välitööde juhtimine 3.2 Kuni 3. geotehnilise kategooriaga⁴ ehitiste geotehniliste uuringute andmetöötlus 3.3 Kuni 3. geotehnilise kategooriaga⁴ ehitiste ehitamine IV EHITUSPROJEKTI EKSPERTIIS V EHITISE AUDIT VI PROJEKTEERIMISE JUHTIMINE³ Piirangud on analoogsed ehitusloakohustusliku ehitise ja sadamarajatise ehitusprojekti koostamisele ning geotehnilisele projekteerimisele kohalduvatega. VII EHITUSMAKSUMUSE HINDAMINE Ilma tehniliste piiranguteta. _____________________________________________ ¹ - Ehitusinseneride standardite raames on sõna "hoone" all mõeldud kõiki maismaaehitisi va sillad, tunnelid, truubid jms, mis kuuluvad teedehituse valdkonda ²- Üldehituse eriala geotehnika allerialal antud kutsega on õigus tegutseda 7. taseme pädeva isikuna ka teedeehituse ning keskkonnatehnika hoonete tehnosüsteemide eriala geotehniliste tööde alal. ³ - projekteerimise juhtimise tegevuse all peetakse silmas mitte kitsa eriala, vaid kogu tervikprojekti projekteerimise projektijuhtimist ⁴ - EVS-NE 1997-1 liigituse järgi A.2.1 Ehitusinseneri tööd läbiv kohustuslik kompetents 1. Kutse-eetika nõuete järgimine 2. Erialane enesearendamine 3. Meeskonnatöös osalemine, meeskonna juhtimine 4. Keskkonnahoidlikkuse ja energiatõhususe põhimõtete rakendamine 5. Valdkondlike teadmiste rakendamine töös 6. Digipädevus ja keeleoskus A.2.2 Hoonete ehitus 1. Tööde juhtimine ja korraldamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Valminud tööde ja nende osade kvaliteedi kontrollimine 3. Valminud tööde kompleksse vastavuse/sobivuse kontrollimine 4. Valminud tööde tellijale esitamise/üle andmise korraldamine A.2.3 Sadamaehitus 1. Tööde juhtimine ja korraldamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Valminud tööde ja nende osade kvaliteedi kontrollimine 3. Valminud tööde kompleksse vastavuse/sobivuse kontrollimine 4. Valminud tööde tellijale esitamise/üle andmise korraldamine A.2.4 Geotehnilised tööd 1. Tööde juhtimine ja korraldamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Valminud tööde ja nende osade kvaliteedi kontrollimine 3. Valminud tööde kompleksse vastavuse/sobivuse kontrollimine 4. Valminud tööde tellijale esitamise/üle andmise korraldamine A.2.5 Hoone ehitusprojekti koostamine 1. Ehitusprojekti koostamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Kandeskeemi ja liigi valimine, arvutamine ja dimensioneerimine 4. Piirdetarindite lahenduste määramine 5. Seletuskirja koostamine 6. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 7. Konstruktsiooniosa projekti koostamine ja vormistamine 8. Konstruktsioonide lammutusprojekti koostamine 9. Ehitise kasutus- ja hooldusjuhendi koostamine 10. Projekteerija järelevalve tegemine A.2.6 Hoone klaasfassaadi projekti koostamine 1. Klaasfassaadi projekteerimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Piirdetarindite lahenduste määramine 4. Seletuskirja koostamine 5. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 6. Klaasfassaadi projekti koostamine ja vormistamine 7. Klaasfassaadi lammutusprojekti koostamine 8. Klaasfassaadi kasutus- ja hooldusjuhendi koostamine 9. Projekteerija järelevalve tegemine A.2.7 Hoone kergfassaadi projekti koostamine 1. Kergfassaadi projekteerimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Piirdetarindite lahenduste määramine 4. Seletuskirja koostamine 5. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 6. Konstruktsiooniosa projekti koostamine ja vormistamine 7. Konstruktsioonide lammutusprojekti koostamine 8. Konstruktsiooniosa kasutus- ja hooldusjuhendi koostamine 9. Projekteerija järelevalve tegemine A.2.8 Hoone katuse projekti koostamine 1. Hoone katuse projekteerimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Kandeskeemi ja liigi valimine, arvutamine ja dimensioneerimine 4. Piirdetarindite lahenduste määramine 5. Seletuskirja koostamine 6. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 7. Katuse konstruktsiooniosa projekti koostamine ja vormistamine 8. Katusekonstruktsioonide lammutusprojekti koostamine 9. Katuse kasutus- ja hooldusjuhendi koostamine 10. Projekteerija järelevalve tegemine A.2.9 Palkmaja ehitusprojekti koostamine 1. Palkmajade projekteerimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Kandeskeemi ja liigi valimine, arvutamine ja dimensioneerimine 4. Piirdetarindite lahenduste määramine 5. Seletuskirja koostamine 6. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 7. Konstruktsiooniosa projekti koostamine ja vormistamine 8. Konstruktsioonide lammutusprojekti koostamine 9. Ehitise kasutus- ja hooldusjuhendi koostamine 10. Projekteerija järelevalve tegemine 2.10 Sadamarajatiste projekteerimine 1. Sadamarajatise projekti koostamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Kandeskeemi ja liigi valimine, arvutamine ja dimensioneerimine 4. Seletuskirja koostamine 5. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 6. Konstruktsiooniosa projekti koostamine ja vormistamine 7. Konstruktsioonide lammutusprojekti koostamine 8. Rajatise kasutus- ja hooldusjuhendi koostamine 9. Projekteerija järelevalve tegemine A.2.11 Geotehniline projekteerimine 1. Geotehniline projekteerimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Pinnaseuuringute tegemine 3. Kaevete, nõlvade, pinnastammide ja süvendite üldstabiilsuse ja kandevõime arvutamine 4. Sulund- ja tugiseinte kavandamine 5. Pinnase tihendamise, parendamise ja armeerimise kavandamine 6. Vaia kandevõime määramine 7. Ehitustegevuse geotehnilise mõju hindamine A.2.12 Ehitustegevuse juhtimine 1. Ehitustegevuse juhtimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Ehituspakkumise koostamine 3. Ehitamise kavandamine 4. Ehituse ressursside kavandamine 5. Alltööhangete korraldamine ja lepingute sõlmimine 6. Ehitustoodete hankimine 7. Ehitustegevuse korraldamine ehitustööde kestel 8. Kvaliteedikontrolli ja mõõdistustööde tegemise korraldamine 9. Objekti üleandmisdokumentatsiooni koostamine 10. Objekti üleandmise korraldamine A.2.13 Ehitustegevuse juhtimine klaasfassaadide ehitamisel 1. Ehitustegevuse juhtimine klaasfassaadide ehitustöödel kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Ehituspakkumise koostamine 3. Ehitamise kavandamine 4. Ehituse ressursside kavandamine 5. Alltööhangete korraldamine ja lepingute sõlmimine 6. Ehitustoodete hankimine 7. Ehitustegevuse korraldamine ehitustööde kestel 8. Kvaliteedikontrolli ja mõõdistustööde tegemise korraldamine 9. Objekti üleandmisdokumentatsiooni koostamine 10. Objekti üleandmise korraldamine A.2.14 Ehitustegevuse juhtimine kergfassaadide ehitamisel 1. Ehitustegevuse juhtimine kergfassaadide ehitustöödel kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Ehituspakkumise koostamine 3. Ehitamise kavandamine 4. Ehituse ressursside kavandamine 5. Alltööhangete korraldamine ja lepingute sõlmimine 6. Ehitustoodete hankimine 7. Ehitustegevuse korraldamine ehitustööde kestel 8. Kvaliteedikontrolli ja mõõdistustööde tegemise korraldamine 9. Objekti üleandmisdokumentatsiooni koostamine 10. Objekti üleandmise korraldamine A.2.15 Ehitustegevuse juhtimine katuseehitustöödel 1. Ehitustegevuse juhtimine katuseehitustöödel kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Ehituspakkumise koostamine 3. Ehitamise kavandamine 4. Ehituse ressursside kavandamine 5. Alltööhangete korraldamine ja lepingute sõlmimine 6. Ehitustoodete hankimine 7. Ehitustegevuse korraldamine ehitustööde kestel 8. Kvaliteedikontrolli ja mõõdistustööde tegemise korraldamine 9. Objekti üleandmisdokumentatsiooni koostamine 10. Objekti üleandmise korraldamine A.2.16 Ehitustegevuse juhtimine palkmajade ehitamisel 1. Ehitustegevuse juhtimine palkmajade ehitamisel kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Ehituspakkumise koostamine 3. Ehitamise kavandamine 4. Ehituse ressursside kavandamine 5. Alltööhangete korraldamine ja lepingute sõlmimine 6. Ehitustoodete hankimine 7. Ehitustegevuse korraldamine ehitustööde kestel 8. Kvaliteedikontrolli ja mõõdistustööde tegemise korraldamine 9. Objekti üleandmisdokumentatsiooni koostamine 10. Objekti üleandmise korraldamine A.2.17 Ehitusjuhtimine 1. Ehitusjuhtimine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Vajadusuuringu läbiviimine 3. Hanke ettevalmistamine ja hankedokumentatsiooni koostamine 4. Ehitise elutsükli kavandamine 5. Ehitusmaksumuse arvutamine 6. Projekteerimise ettevalmistamine ja tööde korraldamine 7. Projekteerijate valimine ja lepingute ettevalmistamine 8. Ehitustööde ettevalmistamine 9. Pakkumus-dokumentatsiooni ettevalmistamine 10. Alltöövõtjate valimine 11. Ehitusprotsessi koordineerimine tellija esindajana 12. Objekti üleandmine ja kasutuselevõtmine 13. Garantiiperioodi toimingud A.2.18 Omanikujärelevalve 1. Omanikujärelevalve tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Järelevalveprogrammi koostamine 3. Ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimine 4. Ehitustegevuse lepingule vastavuse kontrollimine 5. Kvaliteedi vastavuse kontrollimine ja hindamine 6. Ohutusele vastavuse kontrollimine 7. Vajaliku dokumentatsiooni kontrollimine 8. Ehitise vastuvõtmine 9. Teavitustegevus 10. Ettepanekute tegemine A.2.19 Ehitusprojekti ekspertiis 1. Ehitusprojekti ekspertiisi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Projektiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Projekti mahulise vastavuse kontrollimine 4. Projekti lahenduste eesmärgile ja nõuetele vastavuse kontrollimine 5. Ekspertiisi aruande koostamine A.2.20 Ehitise audit 1. Ehitise auditi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Süsteemiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Täiendavate uuringute ja testide korraldamine 4. Kontrollarvutuste ja täiendavate mõõtmiste tegemine 5. Auditi aruande koostamine A.2.21 Ehitusgeoloogilised uuringud 1. Ehitusgeoloogiliste uuringute tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Väliuuringute tegemine 3. Uuringu aruannete vormistamine A.2.22 Projekteerimise juhtimine 1. Projekteerimislepingu ettevalmistamine 2. Projekteerimismeeskonna komplekteerimine 3. Infovahetuse korraldamine 4. Projekteerimise koordineerimine ja kvaliteedijuhtimine 5. Projekteerija järelevalve korraldamine A.2.23 Ehitusmaksumuse hindamine 1. Maksumus- ja tasuvusuuringute tegemine 2. Tellija eelarve koostamine, maksumusplaanimine 3. Ehituspakkumuse hinnaosa koostamine Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Üldehituse eriala diplomeeritud ehitusinseneril peab üldjuhul olema magistrikraad või sellega võrdsustatud 5-aastase integreeritud kõrghariduse diplom üldehituse erialal Vabariigi Valitsuse 25.10.2004 määruse nr 312 „Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded“ mõistes. Lisaks on vajalikud taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töökogemuse olemasolu ning etteantud mahus läbitud täiendusõpe. Kõik nõuded on detailsemalt kirjas kutse andmise korras ja selle lisades. projektijuht, objektijuht, projekteerija, konstruktor, järelevalve tegija, ekspert Ehitusseadustik ja selle asjakohased rakendusaktid. Muud erialased standardid, juhendmaterjalid ja normid. Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 kutse saamiseks tuleb tõendada kohustuslik kompetents B.2.1, üks spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.2 - B.2.4 hulgast ning vähemalt üks valitav kompetents valikust B.2.5 - B.2.23 spetsialiseerumise juurde. Ehitusinseneri tööd läbiv kohustuslik kompetents 7 Kutse saamiseks tuleb tõendada üks spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.2 - B.2.4 hulgast. Kutse saamiseks tuleb tõendada vähemalt üks valitav kompetents valikust B.2.5 - B.2.23 spetsialiseerumise juurde. Hoone ehitusprojekti koostamine 7 Hoone klaasfassaadi projekti koostamine 7 Hoone kergfassaadi projekti koostamine 7 Hoone katuse projekti koostamine 7 Palkmaja ehitusprojekti koostamine 7 Sadamarajatise projekteerimine 7 Geotehniline projekteerimine 7 Ehitustegevuse juhtimine 7 Ehitustegevuse juhtimine klaasfassaadide ehitamisel 7 Ehitustegevuse juhtimine kergfassaadide ehitamisel 7 Ehitustegevuse juhtimine palkmajade ehitamisel 7 Ehitustegevuse juhtimine katuste ehitamisel 7 Ehitusjuhtimine 7 Omanikujärelevalve 7 Ehitusprojekti ekspertiis 7 Ehitise audit 7 Ehitusgeoloogilised uuringud 7 Projekteerimise juhtimine 7 Ehitusmaksumuse hindamine 7 Volitatud ehitusinsener, tase 8 Chartered Civil Engineer in Buildings and Structures, EstQF Level 8 12 Volitatud ehitusinsener V (versioon 1) Volitatud ehitusinsener V (versioon 2) Volitatud ehitusinsener V (versioon 3) Volitatud ehitusinsener V (versioon 4) Volitatud ehitusinsener V (versioon 6) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 9) Geotehnika Hoonete ehitus Sadamaehitus Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Ehitusinsener 50 2023-11-14 2023-11-14 2025-11-10 8 8 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Heiki Meos EstKonsult OÜ Ants Raja Ants Raja Ehituskorraldus FIE Andres Piirsalu OÜ Entec Eesti Andres Piir Projektbüroo KODA OÜ Peeter Parre IB Aksiaal OÜ Aleksander Grünstam Allux SG OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Ehitusvaldkonna insenerid tegutsevad spetsialistina hoonete ja rajatiste projekteerimisel, püstitamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel, samuti lammutus- ja restaureerimistöödel või teadlase-uurijana keerukate ehitustehniliste lahenduste väljatöötamisel ja realiseerimisel. Ehitusinsenerid arvestavad oma ametialaste ülesannete täitmisel sotsiaalsete, majanduslike, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetiliste aspektidega ning teevad koostööd sidusvaldkondade spetsialistidega. Ehitusinseneri kutsealal on välja töötatud järgmised kutsestandardid: Ehitusinsener, tase 6 Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 Volitatud ehitusinsener, tase 8 Ehitusinsenerid üldehituse erialal spetsialiseeruvad ühele kolmest allerialast: a) Hoonete ehitus b) Sadamaehitus c) Geotehnika¹ Spetsialiseerumiste all on vajalik valida vähemalt üks järgmistest ametialadest: a) Hoonete ehituse korral: - Hoone ehitusprojekti koostamine - Ehitustegevuse juhtimine - Ehitusjuhtimine - Omanikujärelevalve - Ehitusprojekti ekspertiis - Ehitise audit - Projekteerimise juhtimine² - Ehitusmaksumuse hindamine - Inseneride koolitamine ja uurimistöö b) Sadamaehituse korral: - Sadamarajatiste projekteerimine - Ehitustegevuse juhtimine - Ehitusjuhtimine - Omanikujärelevalve - Ehitusprojekti ekspertiis - Ehitise audit - Projekteerimise juhtimine² - Ehitusmaksumuse hindamine - Inseneride koolitamine ja uurimistöö c) Geotehniliste tööde korral: - Geotehniline projekteerimine - Ehitustegevuse juhtimine - Ehitusjuhtimine - Omanikujärelevalve - Projekti ekspertiis - Ehitise audit - Ehitusgeoloogilised uuringud - Projekteerimise juhtimine² - Ehitusmaksumuse hindamine - Inseneride koolitamine ja uurimistöö Volitatud ehitusinsener, tase 8 on spetsialist, kes vastutab nii iseenda kui enda poolt juhitud töörühma töö tulemuste eest. Volitatud ehitusinsener, tase 8 kutsetunnistus annab selle omanikule seadusest tulenevatel alustel õiguse tegutseda pädeva isikuna iseseisvalt ja omal vastutusel järgnevalt: I EHITUSLOAKOHUSTUSLIKU EHITISE VÕI SADAMARAJATISE EHITAMINE, EHITUSJUHTIMINE, EHITUSMAKSUMUSE HINDAMINE ja GEOTEHNILISED TÖÖD Ilma tehniliste piiranguteta II EHITUSLOAKOHUSTUSLIKU EHITISE EHITUSPROJEKTI JA SADAMARAJATISE EHITUSPROJEKTI KOOSTAMINE, GEOTEHNILINE PROJEKTEERIMINE Ilma tehniliste piiranguteta III OMANIKUJÄRELEVALVE Ilma tehniliste piiranguteta IV EHITUSPROJEKTI EKSPERTIIS V EHITISE AUDIT VI PROJEKTEERIMISE JUHTIMINE² Ilma tehniliste piiranguteta VII EHITUSMAKSUMUSE HINDAMINE Ilma tehniliste piiranguteta _________________ ¹ - Üldehituse eriala geotehnika allerialal antud kutsega on õigus tegutseda 8. taseme pädeva isikuna ka teedeehituse ning keskkonnatehnika hoonete tehnosüsteemide eriala geotehniliste tööde alal. ² - projekteerimise juhtimise tegevuse all peetakse silmas mitte kitsa eriala, vaid kogu tervikprojekti projekteerimise juhtimist A.2.1 Inseneritööd läbiv kohustuslik kompetents 1. Kutse-eetika nõuete järgimine 2. Erialane enesearendamine 3. Meeskonnatöös osalemine, meeskonna juhtimine 4. Keskkonnahoidlikkuse ja energiatõhususe põhimõtete rakendamine 5. Valdkondlike teadmiste rakendamine töös 6. Digipädevus ja keeleoskus A.2.2 Hoonete ehitus 1. Tööde juhtimine ja korraldamine 2. Valminud tööde ja nende osade kvaliteedi kontrollimine 3. Valminud tööde kompleksse vastavuse ja sobivuse kontrollimine 4. Valminud tööde tellijale esitamise/üle andmise korraldamine A.2.3 Sadamaehitus 1. Tööde juhtimine ja korraldamine 2. Valminud tööde ja nende osade kvaliteedi kontrollimine 3. Valminud tööde kompleksse vastavuse ja sobivuse kontrollimine 4. Valminud tööde tellijale esitamise/üle andmise korraldamine A.2.4 Geotehnilised tööd 1. Tööde juhtimine ja korraldamine 2. Valminud tööde ja nende osade kvaliteedi kontrollimine 3. Valminud tööde kompleksse vastavuse ja sobivuse kontrollimine 4. Valminud tööde tellijale esitamise/üle andmise korraldamine A.2.5 Hoone ehitusprojekti koostamine 1. Ehitusprojekti koostamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Kandeskeemi ja liigi valimine, arvutamine ja dimensioneerimine 4. Piirdetarindite lahenduste määramine 5. Seletuskirja koostamine 6. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 7. Konstruktsiooniosa projekti koostamine ja vormistamine 8. Konstruktsioonide lammutusprojekti koostamine 9. Ehitise kasutus- ja hooldusjuhendi koostamine 10. Projekteerija järelevalve tegemine A.2.6 Sadamarajatiste projekteerimine 1. Sadamarajatise projekti koostamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Kandeskeemi ja liigi valimine, arvutamine ja dimensioneerimine 4. Seletuskirja koostamine 5. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 6. Konstruktsiooniosa projekti koostamine ja vormistamine 7. Konstruktsioonide lammutusprojekti koostamine 8. Rajatise kasutus- ja hooldusjuhendi koostamine 9. Projekteerija järelevalve tegemine A.2.7 Geotehniline projekteerimine 1. Geotehniline projekteerimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Pinnaseuuringute tegemine 3. Kaevete, nõlvade, pinnastammide ja süvendite üldstabiilsuse ja kandevõime arvutamine 4. Sulund- ja tugiseinte kavandamine 5. Pinnase tihendamise, parendamise ja armeerimise kavandamine 6. Vaia kandevõime määramine 7. Ehitustegevuse geotehnilise mõju hindamine A.2.8 Ehitustegevuse juhtimine 1. Ehitustegevuse juhtimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Ehituspakkumise koostamine 3. Ehitamise kavandamine 4. Ehituse ressursside kavandamine 5. Alltööhangete korraldamine ja lepingute sõlmimine 6. Ehitustoodete hankimine 7. Ehitustegevuse korraldamine ehitustööde kestel 8. Kvaliteedikontrolli ja mõõdistustööde tegemise korraldamine 9. Objekti üleandmisdokumentatsiooni koostamine 10. Objekti üleandmise korraldamine A.2.9 Ehitusjuhtimine 1. Ehitusjuhtimine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Vajadusuuringu läbiviimine 3. Hanke ettevalmistamine ja hankedokumentatsiooni koostamine 4. Ehitise elutsükli kavandamine 5. Ehitusmaksumuse arvutamine 6. Projekteerimise ettevalmistamine ja tööde korraldamine 7. Projekteerijate valimine ja lepingute ettevalmistamine 8. Ehitustööde ettevalmistamine 9. Pakkumus-dokumentatsiooni ettevalmistamine 10. Alltöövõtjate valimine 11. Ehitusprotsessi koordineerimine tellija esindajana 12. Objekti üleandmine ja kasutuselevõtmine 13. Garantiiperioodi toimingud A.2.10 Omanikujärelevalve 1. Omanikujärelevalve tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Järelevalveprogrammi koostamine 3. Ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimine 4. Ehitustegevuse lepingule vastavuse kontrollimine 5. Kvaliteedi vastavuse kontrollimine ja hindamine 6. Ohutusele vastavuse kontrollimine 7. Vajaliku dokumentatsiooni kontrollimine 8. Ehitise vastuvõtmine 9. Teavitustegevus 10. Ettepanekute tegemine A.2.11 Ehitusprojekti ekspertiis 1. Ehitusprojekti ekspertiisi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Projektiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Projekti mahulise vastavuse kontrollimine 4. Projekti lahenduste eesmärgile ja nõuetele vastavuse kontrollimine 5. Ekspertiisi aruande koostamine A.2.12 Ehitise audit 1. Ehitise auditi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Süsteemiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Täiendavate uuringute ja testide korraldamine 4. Kontrollarvutuste ja täiendavate mõõtmiste tegemine 5. Auditi aruande koostamine A.2.13 Ehitusgeoloogilised uuringud 1. Ehitusgeoloogiliste uuringute tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Väliuuringute tegemine 3. Uuringu aruannete vormistamine A.2.14 Projekteerimise juhtimine 1. Projekteerimise juhtimistegevuste läbiviimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Projekteerimislepingu ettevalmistamine 3. Projekteerimismeeskonna komplekteerimine 4. Infovahetuse korraldamine 5. Projekteerimise koordineerimine ja kvaliteedijuhtimine 6. Projekteerija järelevalve korraldamine A.2.15 Ehitusmaksumuse hindamine 1. Maksumus- ja tasuvusuuringute tegemine 2. Tellija eelarve koostamine, maksumusplaanimine 3. Ehituspakkumuse hinnaosa koostamine A.2.16 Inseneride koolitamine ja ehitusalane uurimistöö 1. Koolitustegevus 2. Õppe- ja juhendmaterjalide koostamine 3. Teaduslike või rakenduslike uurimistööde tegemine Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Üldehituse eriala volitatud ehitusinseneril peab olema vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud 5-aastase integreeritud kõrghariduse diplom üldehituse erialal Vabariigi Valitsuse 25.10.2004 määruse nr 312 „Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded“ mõistes. Lisaks on vajalikud taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töökogemuse olemasolu ning etteantud mahus läbitud täiendusõpe. Kõik nõuded on detailsemalt kirjas kutse andmise korra dokumentatsioonis. projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, projektijuht ja konsultant Ehitusseadustik ja selle asjakohased rakendusaktid. Muud erialased standardid, juhendmaterjalid ja normid. Volitatud ehitusinsener, tase 8 kutse saamiseks tuleb tõendada kohustuslik kompetents B.2.1, üks spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.2 - B.2.4 hulgast ning vähemalt üks valitav kompetents valikust B.2.5 - B.2.16 spetsialiseerumise juurde. Ehitusinseneri tööd läbiv kohustuslik kompetents 7 Kutse saamiseks tuleb tõendada üks spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.2 - B.2.4 hulgast. Kutse saamiseks tuleb tõendada vähemalt üks valitav kompetents valikust B.2.5 - B.2.16 spetsialiseerumise juurde. Hoone ehitusprojekti koostamine 8 Sadamarajatise projekteerimine 8 Geotehniline projekteerimine 8 Ehitustegevuse juhtimine 8 Ehitusjuhtimine 8 Omanikujärelevalve 8 Ehitusprojekti ekspertiis 8 Ehitise audit 8 Ehitusgeoloogilised uuringud 8 Projekteerimise juhtimine 8 Ehitusmaksumuse hindamine 8 Inseneride koolitamine ja arendustöö 8 Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 Engineer in Water Supply and Sewerage, level 6 12 Ehitusinsener IV (versioon 1) Ehitusinsener IV (versioon 2) Ehitusinsener IV (versioon 3) Ehitusinsener IV (versioon 4) Ehitusinsener IV (versioon 6) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 10) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 11) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 12) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 13) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 5) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 7) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 8) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 9) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 10) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 11) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 12) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 13) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 5) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 7) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 8) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 9) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 10) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 11) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 12) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 13) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 5) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 7) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 8) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 9) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 10) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 11) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 13) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 5) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 7) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 8) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 9) Hoone veevarustus ja kanalisatsioon Välisveevarustus ja kanalisatsioon Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener 50 2023-11-14 2023-11-14 2025-11-10 6 6 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Heiki Meos EstKonsult OÜ Ants Raja Ants Raja Ehituskorraldus FIE Andres Piirsalu OÜ Entec Eesti Andres Piir Projektbüroo KODA OÜ Peeter Parre IB Aksiaal OÜ Aleksander Grünstam Allux SG OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener (edaspidi VK insener) tegutseb spetsialistina hoonete veevarustuse ja kanalisatsiooni ning välisveevarustuse, väliskanalisatsiooni ehitiste ja -seadmete rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning veevarustus- ja kanalisatsiooniehitiste ning seadmete lammutamisel. VK inseneri ülesanne on ettenähtud tehniliste lahenduste väljatöötamine ja projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte, keskkonnahoidu, tööohutust ja töötervishoidu. VK insener teeb koostööd teiste sidusvaldkondade spetsialistidega. VK inseneri kutsealal on välja töötatud järgmised kutsestandardid: - Veevarustuse ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 - Diplomeeritud veevarustuse ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 - Volitatud veevarustuse ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 VK inseneri kutse koosneb kahest spetsialiseerumisest: 1) hoone veevarustus ja kanalisatsioon 2) välisveevarustus ja -kanalisatsioon Sõltuvalt spetsialiseerumisest on vajalik valida vähemalt üks järgnevatest ametialadest: 1) Hoone veevarustus ja -kanalisatsioon - hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitusprojekti koostamine - ehitusjuhtimine - ehitustegevuse juhtimine - omanikujärelevalve - hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitusprojekti ekspertiis - projekteerimise juhtimine¹ 2) Välisveevarustus ja -kanalisatsioon - välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni ehitusprojekti koostamine - ehitusjuhtimine - ehitustegevuse juhtimine - omanikujärelevalve - välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni ehitusprojekti ekspertiis - projekteerimise juhtimine¹ Veevarustuse ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 on spetsialist, kes vastutab nii iseenda kui enda poolt juhitud töörühma töö tulemuste eest. VK insener, tase 6 kutsetunnistus annab selle omanikule seadusest tulenevatel alustel õiguse tegutseda pädeva isikuna iseseisvalt ja omal vastutusel ainult järgnevalt kirjeldatud piirangute ulatuses: I HOONE VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI EHITUSPROJEKTI KOOSTAMINE Hooned (v.a. maa-aluse korrusega hooned) pindalaga kuni 1000 m², mis on ehitise kasutamise otstarbe² järgi - ühe korteriga elamud (kood 11100) - kahe korteriga elamud (kood 11210) - kolme või enama korteriga elamud (kood 11220) II VÄLISVEEVARUSTUSE JA -KANALISATSIOONI EHITUSPROJEKTI KOOSTAMINE a) Korterelamute (kood 11100, 11210 ja 11220) juurde kuuluvad kinnistusisesed torustikud ja seadmed (sh pumplad ja omapuhastid); b) Ühte (1) kinnistut teenindavad kinnistuvälised VK torustikud; c) Puurkaev-pumplad, mille projektikohane tootlikkus on alla 10 kuupmeetri ööpäevas ühe kinnisasja või kuni 50 inimese vajaduseks. III HOONE VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI EHITAMINE, EHITUSJUHTIMINE Kõik hooned köetava pinnaga kuni 10 000 m², välja arvatud: - hooned, mis arhitektuursest eripärast on jagatud kahte või enamasse veevarustuse rõhutsooni - veekeskused, ujulad - uurimis- ja teaduslaborid - tunnelid ja allmaarajatised - kõrgendatud tuleohuga hooned IV VÄLISVEEVARUSTUSE JA -KANALISATSIOONI EHITAMINE, EHITUSJUHTIMINE a) välisveevarustuse süsteemid (ka ühisveevärk), mille torustiku siseläbimõõt ei ületa 300mm; b) väliskanalisatsiooni süsteemid (ka ühiskanalisatsioon), mille torustiku läbimõõt ei ületa 1000 mm; c) reoveepuhastid koormusega kuni 5000 ie ning mis ei asu nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega alal; d) veetöötlusjaamad tootlikkusega kuni 2500 m³/d. V OMANIKUJÄRELEVALVE 1) Hoonesisene või selle juurde kuuluv veevarustuse ja kanalisatsioon Hooned (v.a. maa-aluse korrusega hooned) pindalaga kuni 1000 m², mis on ehitise kasutamise otstarbe¹ järgi - ühe korteriga elamud (kood 11100) - kahe korteriga elamud (kood 11210) - kolme või enama korteriga elamud (kood 11220) 2) Välisveevarustus ja -kanalisatsioon - Korterelamute (kood 11100, 11210 ja 11220) juurde kuuluvad kinnistusisesed torustikud ja seadmed (sh pumplad ja omapuhastid); - Ühte (1) kinnistut teenindavad kinnistuvälised VK torustikud; - Puurkaev-pumplad, mille projektikohane tootlikkus on alla 10 kuupmeetri ööpäevas ühe kinnisasja või kuni 50 inimese vajaduseks. VI HOONE VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI EHITUSPROJEKTI EKSPERTIIS Hooned (v.a. maa-aluse korrusega hooned) pindalaga kuni 1000 m², mis on ehitise kasutamise otstarbe¹ järgi - ühe korteriga elamud (kood 11100) - kahe korteriga elamud (kood 11210) - kolme või enama korteriga elamud (kood 11220) VII VÄLISVEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI EHITUSPROJEKTI EKSPERTIIS a) Korterelamute (kood 11100, 11210 ja 11220) juurde kuuluvad kinnistusisesed torustikud ja seadmed (sh pumplad ja omapuhastid); b) Ühte (1) kinnistut teenindavad kinnistuvälised VK torustikud; c) Puurkaev-pumplad, mille projektikohane tootlikkus on alla 10 kuupmeetri ööpäevas ühe kinnisasja või kuni 50 inimese vajaduseks. VII PROJKTEERIMISE JUHTIMINE Võrdne samal tasemel hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni (I) ning välisveevarustuse ja kanalisatsiooni (II) ehitusprojektide koostamise pädevusega. __________ ¹ - projekteerimise juhtimise tegevuse all peetakse silmas mitte kitsa eriala, vaid kogu tervikprojekti projekteerimise projektijuhtimist. ² - EVS-NE 1997-1 liigituse järgi. A.2.1 Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneri tööd läbiv kohustuslik kompetents 1. Kutse-eetika nõuete järgimine 2. Erialane enesearendamine 3. Meeskonnatöös osalemine, meeskonna juhtimine 4. Keskkonnahoidlikkuse ja energiatõhususe põhimõtete rakendamine 5. Valdkondlike teadmiste rakendamine töös 6. Digipädevus ja keeleoskus HOONE VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON A.2.2 Hoone veevarustus ja kanalisatsioon 1. Tööde juhtimine ja korraldamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Valminud tööde ja nende osade kvaliteedi kontrollimine 3. Valminud tööde kompleksse vastavuse ja sobivuse kontrollimine 4. Valminud tööde tellijale esitamise ja üleandmise korraldamine VÄLISVEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON A.2.3 Välisveevarustus ja kanalisatsioon 1. Tööde juhtimine ja korraldamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Valminud tööde ja nende osade kvaliteedi kontrollimine 3. Valminud tööde kompleksse vastavuse ja sobivuse kontrollimine 4. Valminud tööde tellijale esitamise ja üleandmise korraldamine A.2.4 Hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitusprojekti koostamine 1. Projekti koostamine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Tehniliste lahenduste kavandamine 4. Lähteandmete edastamine teistele projekti osapooltele 5. Seletuskirja koostamine 6. Hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni projekti koostamine ja vormistamine 7. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 8. Projekteerija järelevalve tegemine 9. Täiendavate dokumentide koostamine A.2.5 Välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni ehitusprojekti koostamine 1. Projekti koostamine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Tehniliste lahenduste kavandamine 4. Lähteandmete edastamine teistele projekti osapooltele 5. Seletuskirja koostamine 6. Välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni projekti koostamine ja vormistamine 7. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 8. Projekteerija järelevalve tegemine 9. Täiendavate dokumentide koostamine A.2.6 Ehitustegevuse juhtimine 1. Ehitustegevuse juhtimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Ehituspakkumise koostamine 3. Ehitamise kavandamine 4. Ehituse ressursside kavandamine 5. Alltööhangete korraldamine ja lepingute sõlmimine 6. Ehitustoodete hankimine 7. Ehitustegevuse korraldamine ehitustööde kestel 8. Kvaliteedikontrolli ja mõõdistustööde tegemise korraldamine 9. Objekti üleandmisdokumentatsiooni koostamine 10. Objekti üleandmise korraldamine A.2.7 Ehitusjuhtimine 1. Ehitusjuhtimine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Vajadusuuringu läbiviimine 3. Hanke ettevalmistamine ja hankedokumentatsiooni koostamine 4. Ehitise elutsükli kavandamine 5. Ehitusmaksumuse arvutamine 6. Projekteerimise ettevalmistamine ja tööde korraldamine 7. Projekteerijate valimine ja lepingute ettevalmistamine 8. Ehitustööde ettevalmistamine 9. Pakkumusdokumentatsiooni ettevalmistamine 10. Alltöövõtjate valimine 11. Ehitusprotsessi koordineerimine tellija esindajana 12. Objekti üleandmine ja kasutuselevõtmine 13. Garantiiperioodi toimingud A.2.8 Omanikujärelevalve 1. Omanikujärelevalve tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Järelevalveprogrammi koostamine 3. Ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimine 4. Ehitustegevuse lepingule vastavuse kontrollimine 5. Kvaliteedi vastavuse kontrollimine ja hindamine 6. Ohutusele vastavuse kontrollimine 7. Vajaliku dokumentatsiooni kontrollimine 8. Ehitise vastuvõtmine 9. Teavitustegevus 10. Ettepanekute tegemine A.2.9 Hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitusprojekti ekspertiis 1. Ehitusprojekti ekspertiisi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Projektiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Projekti mahulise vastavuse kontrollimine 4. Projekti lahenduste eesmärgile ja nõuetele vastavuse kontrollimine 5. Ekspertiisi aruande koostamine A.2.10 Välisveevarustuse ja kanalisatsiooni projekti ekspertiis 1. Välisveevarustuse ja kanalisatsiooni projekti ekspertiisi tegemine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Projektiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Projekti mahulise vastavuse kontrollimine 4. Projekti lahenduste eesmärgile ja nõuetele 5. Ekspertiisi aruande koostamine A.2.11 Projekteerimise juhtimine 1. Projekteerimislepingu ettevalmistamine 2. Projekteerimismeeskonna komplekteerimine 3. Infovahetuse korraldamine 4. Projekteerimise koordineerimine ja kvaliteedijuhtimine 5. Projekteerija järelevalve korraldamine Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka väliobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Üldjuhul rakenduskõrghariduse diplom või bakalaureusekraad veevarustuse ja kanalisatsiooni erialal või muul tehnilisel erialal, mille õpe sisaldab etteantud mahus erialaaineid. Lisaks kutse taotlemiseks ettenähtud mahus praktilist töökogemust ja läbitud täienduskoolitusi. Kõik nõuded on detailsemalt kirjas kutse andmise korra dokumentatsioonis. projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht, konsultant. Ehitusseadustik ja selle asjakohased rakendusaktid Muud erialased standardid, juhendmaterjalid ja normid Kutse saamiseks on vaja tõendada üldine (B.2.1) kompetents ja vähemalt ühe spetsialiseerumise (B.2.2. – B.2.3) juurde kuuluva üks või mitu valitavat kompetentsi (B.2.4 – B.2.11). Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneri tööd läbiv kohustuslik kompetents 7 Kutse saamiseks peab valima ühe spetsialiseerumise (B.2.2. – B.2.3). Kutse saamiseks peab tõendama vähemalt ühe valitavatest kompetentsidest (B.2.4 – B.2.11). Hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni projekti koostamine 6 Välisveevarustuse ja kanalisatsiooni projekti koostamine 6 Ehitustegevuse juhtimine 6 Ehitusjuhtimine 6 Omanikujärelevalve 6 Hoone veevarustuse ja kanalisatsiooniprojekti ekspertiis 6 Välisveevarustuse ja kanalisatsiooni projekti ekspertiis 6 Projekteerimise juhtimine 6 Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 Diploma Engineer in Water Supply and Sewerage, EstQF Level 7 12 Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 1) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 2) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 3) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 4) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 6) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 9) Hoone veevarustus ja kanalisatsioon Välisveevarustus ja kanalisatsioon Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener 50 2023-11-14 2023-11-14 2025-11-10 7 7 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Heiki Meos EstKonsult OÜ Ants Raja Ants Raja Ehituskorraldus FIE Andres Piirsalu OÜ Entec Eesti Andres Piir Projektbüroo KODA OÜ Peeter Parre IB Aksiaal OÜ Aleksander Grünstam Allux SG OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener (edaspidi VK insener) tegutseb spetsialistina hoonete veevarustuse ja kanalisatsiooni ning välisveevarustuse, väliskanalisatsiooni ehitiste ja -seadmete rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning veevarustus- ja kanalisatsiooniehitiste ning seadmete lammutamisel. VK inseneri ülesanne on ettenähtud tehniliste lahenduste väljatöötamine ja projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte, keskkonnahoidu, tööohutust ja töötervishoidu. VK insener teeb koostööd teiste sidusvaldkondade spetsialistidega. VK inseneri kutsealal on välja töötatud järgmised kutsestandardid: - Veevarustuse ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 - Diplomeeritud veevarustuse ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 - Volitatud veevarustuse ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 VK inseneri kutse koosneb kahest spetsialiseerumisest: 1) hoone veevarustus ja kanalisatsioon 2) välisveevarustus ja -kanalisatsioon Sõltuvalt spetsialiseerumisest on vajalik valida vähemalt üks järgnevatest ametialadest: 1) Hoone veevarustus ja -kanalisatsioon - hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitusprojekti koostamine - ehitusjuhtimine - ehitustegevuse juhtimine - omanikujärelevalve - hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitusprojekti ekspertiis - hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni audit - projekteerimise juhtimine¹ 2) Välisveevarustus ja -kanalisatsioon - välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni ehitusprojekti koostamine - ehitusjuhtimine - ehitustegevuse juhtimine - omanikujärelevalve - välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni ehitusprojekti ekspertiis - välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni audit - projekteerimise juhtimine¹ Diplomeeritud veevarustuse ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 on spetsialist, kes vastutab nii iseenda kui enda poolt juhitud töörühma töö tulemuste eest. Diplomeeritud VK insener, tase 7 kutsetunnistus annab selle omanikule seadusest tulenevatel alustel õiguse tegutseda pädeva isikuna iseseisvalt ja omal vastutusel järgnevalt kirjeldatud piirangute ulatuses: I HOONE VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI EHITUSPROJEKTI KOOSTAMINE Kõik hooned köetava pinnaga kuni 10 000 m², välja arvatud: - hooned, mis arhitektuursest eripärast on jagatud kahte või enamasse veevarustuse rõhutsooni - veekeskused, ujulad - uurimis- ja teaduslaborid - tunnelid ja allmaarajatised - kõrgendatud tuleohuga hooned II VÄLISVEEVARUSTUSE JA -KANALISATSIOONI EHITUSPROJEKTI KOOSTAMINE a) välisveevarustus (ka ühisveevärk), torustiku siseläbimõõduga kuni 300mm; b) väliskanalisatsioon (ka ühiskanalisatsioon), torustiku siseläbimõõduga kuni 300mm survekanalisatsiooni puhul ning siseläbimõõduga kuni 1 000mm isevoolsekanalisatsiooni puhul; c) kraavid ja kanalid vooluhulgaga kuni 1,5 m³/s d) reoveepuhastid koormusega kuni 50 000 ie, e) veepuhastusjaamad tootlikkusega kuni 10 000 m³/d. III HOONE VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI EHITAMINE, EHITUSJUHTIMINE Kõik hooned avatud brutopinnaga kuni 20 000m², mis ei ole kõrgendatud tuleohuga ehitised. IV VÄLISVEEVARUSTUSE JA -KANALISATSIOONI EHITAMINE, EHITUSJUHTIMINE a) välisveevarustus (ka ühisveevärk) torustiku siseläbimõõduga kuni 600mm; b) väliskanalisatsioon (ka ühiskanalisatsioon) torustiku siseläbimõõduga kuni 1 500 mm; c) kraavid ja kanalid vooluhulgaga kuni 3 m³/s; d) reoveepuhastid koormusega kuni 100 000 ie; e) veepuhastusjaamad tootlikkusega kuni 20 000 m³/d. V OMANIKUJÄRELEVALVE 1) Hoonesisene või selle juurde kuuluv veevarustuse ja kanalisatsioon Kõik hooned köetava pinnaga kuni 10 000 m², välja arvatud: - hooned, mis arhitektuursest eripärast on jagatud kahte või enamasse veevarustuse rõhutsooni - veekeskused, ujulad - uurimis- ja teaduslaborid - tunnelid ja allmaarajatised - kõrgendatud tuleohuga hooned 2) Välisveevarustus ja -kanalisatsioon - välisveevarustus (ka ühisveevärk), torustiku siseläbimõõduga kuni 300mm; - väliskanalisatsioon (ka ühiskanalisatsioon), torustiku siseläbimõõduga kuni 300mm survekanalisatsiooni puhul ning siseläbimõõduga kuni 1 000mm isevoolsekanalisatsiooni puhul; - kraavid ja kanalid vooluhulgaga kuni 1,5 m³/s - reoveepuhastid koormusega kuni 50 000 ie; - veepuhastusjaamad tootlikkusega kuni 10 000 m³/d. VI HOONE VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI EHITUSPROJEKTI EKSPERTIIS Kõik hooned köetava pinnaga kuni 10 000 m², välja arvatud: - hooned, mis arhitektuursest eripärast on jagatud kahte või enamasse veevarustuse rõhutsooni - veekeskused, ujulad - uurimis- ja teaduslaborid - tunnelid ja allmaarajatised - kõrgendatud tuleohuga hooned VII VÄLISVEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI EHITUSPROJEKTI EKSPERTIIS a) välisveevarustus (ka ühisveevärk), torustiku siseläbimõõduga kuni 300mm; b) väliskanalisatsioon (ka ühiskanalisatsioon), torustiku siseläbimõõduga kuni 300mm survekanalisatsiooni puhul ning siseläbimõõduga kuni 1 000mm isevoolsekanalisatsiooni puhul; c) kraavid ja kanalid vooluhulgaga kuni 1,5 m³/s d) reoveepuhastid koormusega kuni 50 000 ie; e) veepuhastusjaamad tootlikkusega kuni 10 000 m³/d. VIII HOONE VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI AUDIT Kõik hooned köetava pinnaga kuni 10 000 m², välja arvatud: - hooned, mis arhitektuursest eripärast on jagatud kahte või enamasse veevarustuse rõhutsooni - veekeskused, ujulad - uurimis- ja teaduslaborid - tunnelid ja allmaarajatised - kõrgendatud tuleohuga hooned IX VÄLISVEEVARUSTUSE JA -KANALISATSIOONI AUDIT a) välisveevarustus (ka ühisveevärk), torustiku siseläbimõõduga kuni 300mm; b) väliskanalisatsioon (ka ühiskanalisatsioon), torustiku siseläbimõõduga kuni 300mm survekanalisatsiooni puhul ning siseläbimõõduga kuni 1 000mm isevoolsekanalisatsiooni puhul; c) kraavid ja kanalid vooluhulgaga kuni 1,5 m³/s d) reoveepuhastid koormusega kuni 50 000 ie, e) veepuhastusjaamad tootlikkusega kuni 10 000 m³/d. X PROJKTEERIMISE JUHTIMINE Võrdne samal tasemel hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni (I) ning välisveevarustuse ja kanalisatsiooni (II) ehitusprojektide koostamise pädevusega. __________ ¹ - projekteerimise juhtimise tegevuse all peetakse silmas mitte kitsa eriala, vaid kogu tervikprojekti projekteerimise projektijuhtimist. A.2.1 Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneri tööd läbiv kohustuslik kompetents 1. Kutse-eetika nõuete järgimine 2. Erialane enesearendamine 3. Meeskonnatöös osalemine, meeskonna juhtimine 4. Keskkonnahoidlikkuse ja energiatõhususe põhimõtete rakendamine 5. Valdkondlike teadmiste rakendamine töös 6. Digipädevus ja keeleoskus HOONE VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON A.2.2 Hoone veevarustus ja kanalisatsioon 1. Tööde juhtimine ja korraldamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Valminud tööde ja nende osade kvaliteedi kontrollimine 3. Valminud tööde kompleksse vastavuse ja sobivuse kontrollimine 4. Valminud tööde tellijale esitamise ja üleandmise korraldamine VÄLISVEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON A.2.3 Välisveevarustus ja kanalisatsioon 1. Tööde juhtimine ja korraldamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Valminud tööde ja nende osade kvaliteedi kontrollimine 3. Valminud tööde kompleksse vastavuse ja sobivuse kontrollimine 4. Valminud tööde tellijale esitamise ja üleandmise korraldamine A.2.4 Hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitusprojekti koostamine 1. Projekti koostamine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Tehniliste lahenduste kavandamine 4. Lähteandmete edastamine teistele projekti osapooltele 5. Seletuskirja koostamine 6. Hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni projekti koostamine ja vormistamine 7. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 8. Projekteerija järelevalve tegemine 9. Täiendavate dokumentide koostamine A.2.5 Välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni ehitusprojekti koostamine 1. Projekti koostamine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Tehniliste lahenduste kavandamine 4. Lähteandmete edastamine teistele projekti osapooltele 5. Seletuskirja koostamine 6. Välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni projekti koostamine ja vormistamine 7. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 8. Projekteerija järelevalve tegemine 9. Täiendavate dokumentide koostamine A.2.6 Ehitustegevuse juhtimine 1. Ehitustegevuse juhtimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Ehituspakkumise koostamine 3. Ehitamise kavandamine 4. Ehituse ressursside kavandamine 5. Alltööhangete korraldamine ja lepingute sõlmimine 6. Ehitustoodete hankimine 7. Ehitustegevuse korraldamine ehitustööde kestel 8. Kvaliteedikontrolli ja mõõdistustööde tegemise korraldamine 9. Objekti üleandmisdokumentatsiooni koostamine 10. Objekti üleandmise korraldamine A.2.7 Ehitusjuhtimine 1. Ehitusjuhtimine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Vajadusuuringu läbiviimine 3. Hanke ettevalmistamine ja hankedokumentatsiooni koostamine 4. Ehitise elutsükli kavandamine 5. Ehitusmaksumuse arvutamine 6. Projekteerimise ettevalmistamine ja tööde korraldamine 7. Projekteerijate valimine ja lepingute ettevalmistamine 8. Ehitustööde ettevalmistamine 9. Pakkumusdokumentatsiooni ettevalmistamine 10. Alltöövõtjate valimine 11. Ehitusprotsessi koordineerimine tellija esindajana 12. Objekti üleandmine ja kasutuselevõtmine 13. Garantiiperioodi toimingud A.2.8 Omanikujärelevalve 1. Omanikujärelevalve tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Järelevalveprogrammi koostamine 3. Ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimine 4. Ehitustegevuse lepingule vastavuse kontrollimine 5. Kvaliteedi vastavuse kontrollimine ja hindamine 6. Ohutusele vastavuse kontrollimine 7. Vajaliku dokumentatsiooni kontrollimine 8. Ehitise vastuvõtmine 9. Teavitustegevus 10. Ettepanekute tegemine A.2.9 Hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitusprojekti ekspertiis 1. Ehitusprojekti ekspertiisi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Projektiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Projekti mahulise vastavuse kontrollimine 4. Projekti lahenduste eesmärgile ja nõuetele vastavuse kontrollimine 5. Ekspertiisi aruande koostamine A.2.10 Välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni ehitusprojekti ekspertiis 1. Ehitusprojekti ekspertiisi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Projektiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Projekti mahulise vastavuse kontrollimine 4. Projekti lahenduste eesmärgile ja nõuetele vastavuse kontrollimine 5. Ekspertiisi aruande koostamine A.2.11 Hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni audit 1. Ehitise auditi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Süsteemiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Täiendavate uuringute ja testide korraldamine 4. Kontrollarvutuste ja täiendavate mõõtmiste tegemine 5. Auditi aruande koostamine A.2.12 Välisveevarustuse ja kanalisatsiooni audit 1. Ehitise auditi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Süsteemiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Täiendavate uuringute ja testide korraldamine 4. Kontrollarvutuste ja täiendavate mõõtmiste tegemine 5. Auditi aruande koostamine A.2.13 Projekteerimise juhtimine 1. Projekteerimislepingu ettevalmistamine 2. Projekteerimismeeskonna komplekteerimine 3. Infovahetuse korraldamine 4. Projekteerimise koordineerimine ja kvaliteedijuhtimine 5. Projekteerija järelevalve korraldamine Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka väliobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Üldjuhul vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud 5-aastase integreeritud kõrghariduse diplom Vabariigi Valitsuse 25.10.2004 määruse nr 312 mõistes veevarustuse ja kanalisatsiooni või muul tehnilisel erialal, mille õpe sisaldab etteantud mahus erialaaineid. Lisaks kutse taotlemiseks ettenähtud mahus praktilist töökogemust ja läbitud täienduskoolitusi. Kõik nõuded on detailsemalt kirjas kutse andmise korra dokumentatsioonis. projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht, konsultant. Ehitusseadustik ja selle asjakohased rakendusaktid Muud erialased standardid, juhendmaterjalid ja normid Kutse saamiseks on vaja tõendada üldine (B.2.1) kompetents ja vähemalt ühe spetsialiseerumise (B.2.2. – B.2.3) juurde kuuluv üks või mitu valitavat kompetentsi (B.2.4 – B.2.13). Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneri tööd läbiv kohustuslik kompetents 7 Kutse saamiseks peab valima ühe spetsialiseerumise (B.2.2. – B.2.3). Kutse saamiseks peab tõendama vähemalt ühe valitavatest kompetentsidest (B.2.4 – B.2.13). Hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni projekti koostamine 7 Välisveevarustuse ja kanalisatsiooni projekti koostamine 7 Ehitustegevuse juhtimine 7 Ehitusjuhtimine 7 Omanikujärelevalve 7 Hoone veevarustuse ja kanalisatsiooniprojekti ekspertiis 7 Välisveevarustuse ja kanalisatsiooni projekti ekspertiis 7 Hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni audit 7 Välisveevarustuse ja kanalisatsiooni audit 7 Projekteerimise juhtimine 7 Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 Chartered Engineer in Water Supply and Sewerage, EstQF Level 8 12 Volitatud ehitusinsener V (versioon 1) Volitatud ehitusinsener V (versioon 2) Volitatud ehitusinsener V (versioon 3) Volitatud ehitusinsener V (versioon 4) Volitatud ehitusinsener V (versioon 6) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 9) Hoone veevarustus ja kanalisatsioon Välisveevarustus ja kanalisatsioon Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener 18 2023-11-14 2023-11-14 2025-11-10 8 8 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Heiki Meos EstKonsult OÜ Ants Raja Ants Raja Ehituskorraldus FIE Andres Piirsalu OÜ Entec Eesti Andres Piir Projektbüroo KODA OÜ Peeter Parre IB Aksiaal OÜ Aleksander Grünstam Allux SG OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener (edaspidi VK insener) tegutseb spetsialistina hoonete veevarustuse ja kanalisatsiooni ning välisveevarustuse, väliskanalisatsiooni ehitiste ja -seadmete rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning veevarustus- ja kanalisatsiooniehitiste ning seadmete lammutamisel. VK inseneri ülesanne on ettenähtud tehniliste lahenduste väljatöötamine ja projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte, keskkonnahoidu, tööohutust ja töötervishoidu. VK insener teeb koostööd teiste sidusvaldkondade spetsialistidega. VK inseneri kutsealal on välja töötatud järgmised kutsestandardid: - Veevarustuse ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 - Diplomeeritud veevarustuse ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 - Volitatud veevarustuse ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 VK inseneri kutse koosneb kahest spetsialiseerumisest: 1) hoone veevarustus ja kanalisatsioon 2) välisveevarustus ja -kanalisatsioon Sõltuvalt spetsialiseerumisest on vajalik valida vähemalt üks järgnevatest ametialadest: 1) Hoone veevarustus ja -kanalisatsioon - hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitusprojekti koostamine - ehitusjuhtimine - ehitustegevuse juhtimine - omanikujärelevalve - hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitusprojekti ekspertiis - hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni audit - projekteerimise juhtimine¹ - inseneride koolitamine ja arendustöö 2) Välisveevarustus ja -kanalisatsioon - välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni ehitusprojekti koostamine - ehitusjuhtimine - ehitustegevuse juhtimine - omanikujärelevalve - välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni ehitusprojekti ekspertiis - välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni audit - projekteerimise juhtimine¹ - inseneride koolitamine ja arendustöö Volitatud veevarustuse ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 on spetsialist, kes vastutab nii iseenda kui enda poolt juhitud töörühma töö tulemuste eest. Volitatud VK insener, tase 8 kutsetunnistus annab selle omanikule seadusest tulenevatel alustel õiguse tegutseda pädeva isikuna iseseisvalt ja omal vastutusel: I HOONE VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI EHITUSPROJEKTI KOOSTAMINE Tehniliste piiranguteta II VÄLISVEEVARUSTUSE JA -KANALISATSIOONI EHITUSPROJEKTI KOOSTAMINE Tehniliste piiranguteta III HOONE VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI EHITAMINE, EHITUSJUHTIMINE Tehniliste piiranguteta IV VÄLISVEEVARUSTUSE JA -KANALISATSIOONI EHITAMINE, EHITUSJUHTIMINE Tehniliste piiranguteta V OMANIKUJÄRELEVALVE 1) Hoonesisene või selle juurde kuuluv veevarustuse ja kanalisatsioon Tehniliste piiranguteta 2) Välisveevarustus ja -kanalisatsioon Tehniliste piiranguteta VI HOONE VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI EHITUSPROJEKTI EKSPERTIIS Tehniliste piiranguteta VII VÄLISVEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI EHITUSPROJEKTI EKSPERTIIS Tehniliste piiranguteta VIII HOONE VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI AUDIT Tehniliste piiranguteta IX VÄLISVEEVARUSTUSE JA -KANALISATSIOONI AUDIT Tehniliste piiranguteta X PROJKTEERIMISE JUHTIMINE Tehniliste piiranguteta __________ ¹ - projekteerimise juhtimise tegevuse all peetakse silmas mitte kitsa eriala, vaid kogu tervikprojekti projekteerimise projektijuhtimist. A.2.1 Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneri tööd läbiv kohustuslik kompetents 1. Kutse-eetika nõuete järgimine 2. Erialane enesearendamine 3. Meeskonnatöös osalemine, meeskonna juhtimine 4. Keskkonnahoidlikkuse ja energiatõhususe põhimõtete rakendamine 5. Valdkondlike teadmiste rakendamine töös 6. Digipädevus ja keeleoskus HOONE VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON A.2.2 Hoone veevarustus ja kanalisatsioon 1. Tööde juhtimine ja korraldamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Valminud tööde ja nende osade kvaliteedi kontrollimine 3. Valminud tööde kompleksse vastavuse ja sobivuse kontrollimine 4. Valminud tööde tellijale esitamise ja üleandmise korraldamine VÄLISVEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON A.2.3 Välisveevarustus ja kanalisatsioon 1. Tööde juhtimine ja korraldamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Valminud tööde ja nende osade kvaliteedi kontrollimine 3. Valminud tööde kompleksse vastavuse ja sobivuse kontrollimine 4. Valminud tööde tellijale esitamise ja üleandmise korraldamine A.2.4 Hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitusprojekti koostamine 1. Projekti koostamine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Tehniliste lahenduste kavandamine 4. Lähteandmete edastamine teistele projekti osapooltele 5. Seletuskirja koostamine 6. Hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni projekti koostamine ja vormistamine 7. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 8. Projekteerija järelevalve tegemine 9. Täiendavate dokumentide koostamine A.2.5 Välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni ehitusprojekti koostamine 1. Projekti koostamine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Tehniliste lahenduste kavandamine 4. Lähteandmete edastamine teistele projekti osapooltele 5. Seletuskirja koostamine 6. Välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni projekti koostamine ja vormistamine 7. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 8. Projekteerija järelevalve tegemine 9. Täiendavate dokumentide koostamine A.2.6 Ehitustegevuse juhtimine 1. Ehitustegevuse juhtimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Ehituspakkumise koostamine 3. Ehitamise kavandamine 4. Ehituse ressursside kavandamine 5. Alltööhangete korraldamine ja lepingute sõlmimine 6. Ehitustoodete hankimine 7. Ehitustegevuse korraldamine ehitustööde kestel 8. Kvaliteedikontrolli ja mõõdistustööde tegemise korraldamine 9. Objekti üleandmisdokumentatsiooni koostamine 10. Objekti üleandmise korraldamine A.2.7 Ehitusjuhtimine 1. Ehitusjuhtimine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Vajadusuuringu läbiviimine 3. Hanke ettevalmistamine ja hankedokumentatsiooni koostamine 4. Ehitise elutsükli kavandamine 5. Ehitusmaksumuse arvutamine 6. Projekteerimise ettevalmistamine ja tööde korraldamine 7. Projekteerijate valimine ja lepingute ettevalmistamine 8. Ehitustööde ettevalmistamine 9. Pakkumusdokumentatsiooni ettevalmistamine 10. Alltöövõtjate valimine 11. Ehitusprotsessi koordineerimine tellija esindajana 12. Objekti üleandmine ja kasutuselevõtmine 13. Garantiiperioodi toimingud A.2.8 Omanikujärelevalve 1. Omanikujärelevalve tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Järelevalveprogrammi koostamine 3. Ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimine 4. Ehitustegevuse lepingule vastavuse kontrollimine 5. Kvaliteedi vastavuse kontrollimine ja hindamine 6. Ohutusele vastavuse kontrollimine 7. Vajaliku dokumentatsiooni kontrollimine 8. Ehitise vastuvõtmine 9. Teavitustegevus 10. Ettepanekute tegemine A.2.9 Hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitusprojekti ekspertiis 1. Ehitusprojekti ekspertiisi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Projektiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Projekti mahulise vastavuse kontrollimine 4. Projekti lahenduste eesmärgile ja nõuetele vastavuse kontrollimine 5. Ekspertiisi aruande koostamine A.2.10 Välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni ehitusprojekti ekspertiis 1. Ehitusprojekti ekspertiisi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Projektiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Projekti mahulise vastavuse kontrollimine 4. Projekti lahenduste eesmärgile ja nõuetele vastavuse kontrollimine 5. Ekspertiisi aruande koostamine A.2.11 Hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni audit 1. Ehitise auditi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Süsteemiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Täiendavate uuringute ja testide korraldamine 4. Kontrollarvutuste ja täiendavate mõõtmiste tegemine 5. Auditi aruande koostamine A.2.12 Välisveevarustuse ja kanalisatsiooni audit 1. Ehitise auditi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Süsteemiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Täiendavate uuringute ja testide korraldamine 4. Kontrollarvutuste ja täiendavate mõõtmiste tegemine 5. Auditi aruande koostamine A.2.13 Projekteerimise juhtimine 1. Projekteerimislepingu ettevalmistamine 2. Projekteerimismeeskonna komplekteerimine 3. Infovahetuse korraldamine 4. Projekteerimise koordineerimine ja kvaliteedijuhtimine 5. Projekteerija järelevalve korraldamine A.2.14 Inseneride koolitamine ja ehitusalane uurimistöö 1. Koolitustegevus 2. Õppe- ja juhendmaterjalide koostamine 3. Teaduslike või rakenduslike uurimistööde tegemine Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka väliobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud 5-aastase integreeritud kõrghariduse diplom Vabariigi Valitsuse 25.10.2004 määruse nr 312 mõistes veevarustuse ja kanalisatsiooni erialal või muul tehnilisel erialal, mille õpe sisaldab etteantud mahus erialaaineid. Lisaks kutse taotlemiseks ettenähtud mahus praktilist töökogemust ja läbitud täienduskoolitusi. Kõik nõuded on detailsemalt kirjas kutse andmise korra dokumentatsioonis. projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht, konsultant. Ehitusseadustik ja selle asjakohased rakendusaktid Muud erialased standardid, juhendmaterjalid ja normid Kutse saamiseks on vaja tõendada üldine (B.2.1) kompetents ja vähemalt ühe spetsialiseerumise (B.2.2. – B.2.3) juurde kuuluv üks või mitu valitavat kompetentsi (B.2.4 – B.2.14). Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneri tööd läbiv kohustuslik kompetents 7 Kutse saamiseks peab valima ühe spetsialiseerumise (B.2.2. – B.2.3). Kutse saamiseks peab tõendama vähemalt ühe valitavatest kompetentsidest (B.2.4 – B.2.14). Hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni projekti koostamine 8 Välisveevarustuse ja kanalisatsiooni projekti koostamine 8 Ehitustegevuse juhtimine 8 Ehitusjuhtimine 8 Omanikujärelevalve 8 Hoone veevarustuse ja kanalisatsiooniprojekti ekspertiis 8 Välisveevarustuse ja kanalisatsiooni projekti ekspertiis 8 Hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni audit 8 Välisveevarustuse ja kanalisatsiooni audit 8 Projekteerimise juhtimine 8 Inseneride koolitamine ja arendustöö 8 Mehaanikainsener, tase 6 Mechanical Engineer, EstQF Level 6 7 Mehaanikainsener IV (versioon 1) Mehaanikainsener IV (versioon 2) Mehaanikainsener IV (versioon 3) Mehaanikainsener, tase 6 (versioon 4) Mehaanikainsener, tase 6 (versioon 5) Mehaanikainsener, tase 6 (versioon 6) Mehhatroonikasüsteemid Tootmistehnika Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Mehaanikainsener 29 2023-11-01 2023-11-01 2028-10-31 6 6 2144 Mehaanikainsenerid 0715 Mehaanika ja metallitöö 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Eesti Mehaanikainseneride Liit Täiendusõppe arvestuse juhend Inseneri kutse-eetika koodeks Digipädevuste enesehindamise skaala Oliver Mets Insero OÜ Aigar Hermaste Tallinna Tehnikaülikool Vello Vainola Eesti Mehaanikainseneride Liit, Tallinna Tehnikakõrgkool Martinš Sarkans Red Line Group OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Mehaanikainseneride tegevuse eesmärk on luua insenertehnilisi lahendusi ning tagada toodete, masinate ja süsteemide efektiivne ja ohutu toimimine. Mehaanikainsenerid töötavad masinaehituse, inseneriteaduse ja tootmistehnoloogia valdkondade (nt metalli-, masina-, lennuki-, auto-, puidu-, toiduaine- ja keemiatööstuse, põllumajandustehnika ja energeetika-) ettevõtetes. 6. taseme mehaanikainsener on kogenud tehnika- või tehnoloogiaspetsialist, kes lähtuvalt oma spetsialiseerumise valdkonnast korraldab olemasolevate seadmete ja süsteemide käitamist või töötab välja masinate, seadmete ja toodete valmistamise tehnoloogiaid. Töö eeldab tegutsemist keerulistes ja ettearvamatutes olukordades ning teiste töötajate töötulemuste eest vastutamist. Mehaanikainsener töötab meeskonnas koos sidusvaldkondade (nt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, elektri-, automaatika-, soojustehnika-) spetsialistidega. Kutsealal kehtestatud kutsed: Mehaanikainsener, tase 6 Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 Volitatud mehaanikainsener, tase 8 A.2.1. Insenertehniliste lahenduste kavandamine ja rakendamine A.2.2. Tarkvaralahenduste kasutamine A.2.3. Riskijuhtimine A.2.4. Dokumenteerimine A.2.5. Juhendamine A.2.6. Tootmisseadmete ja -tehnoloogiate kasutamine ja juurutamine A.2.7. Mehhatroonikasüsteemide kasutamine ja juurutamine Mehaanikainseneri kutseoskused on omandatud kõrgkoolis ning praktilise töö ja enesetäiendamise käigus (vt B.1). Projektijuht, projekteerija, konstruktor, tootmisjuht, tehnoloog, mehhatroonikainsener, robootikainsener, protsessiinsener, kvaliteediinsener, hooldusinsener, CAD-/CAM-insener jm. Tootmissüsteemide ning -seadmete projekteerimist, ehitamist ja käitamist reguleerivad valdkondlikud rahvusvahelised ja riiklikud regulatsioonid. Kui õigusakti kohaselt peab isiku kompetentsus olema tõendatud, võib isik oma kompetentsust tõendada kutsetunnistusega kutseseaduse tähenduses, sertifitseerimisasutuse antud pädevustunnistusega või muu õigusakti kohase tõendiga (seadme ohutuse seadus). Tulevikus on paljudes valdkondades oodata suuremat automatiseerimist, mistõttu tuleb mehaanikainseneridel suuremal määral ette vajadust automaatika- ja robootikasüsteeme kavandada, arendada ning juhtida. Oluline on tunda eri robootikasüsteeme ja nende rakendusvõimalusi. Energia- ja keskkonnasäästlikkus on tuleviku lahutamatu osa. Mehaanikainsenerid peavad olema võimelised projekteerima ning arendama energiatõhusaid süsteeme ja seadmeid, mis eeldab neilt erinevate energiatehnoloogiate rakendusvõimaluste tundmist. Tarkvara arendamine ja programmeerimine võimaldab protsesse automatiseerida ning süsteeme ja seadmeid kontrollida. Mehaanikainsenerid peavad tundma tarkvaralahendusi, mis aitavad nende loodud seadmete ja süsteemide tööd tõhustada. Seadmete ja süsteemide tõhususe suurendamiseks tuleb kasutada tehisintellektil põhinevaid rakendusi ning koguda, töödelda ja analüüsida andmeid. 6. taseme mehaanikainseneri kutse moodustub üldoskustest ning kohustuslikest ja spetsialiseerumisega seotud kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav tõendada üldoskused, kohustuslikud kompetentsid ning üks spetsialiseerumisega seotud kompetents. Insenertehniliste lahenduste kavandamine ja rakendamine 6 Tarkvaralahenduste kasutamine 6 Riskijuhtimine 6 Dokumenteerimine 6 Juhendamine 6 Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 Diploma Mechanical Engineer, EstQF Level 7 7 Diplomeeritud mehaanikainsener V (versioon 1) Diplomeeritud mehaanikainsener V (versioon 2) Diplomeeritud mehaanikainsener V (versioon 3) Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 (versioon 6) Mehhatroonikasüsteemid Tootearendus Tootmistehnika Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Mehaanikainsener 29 2023-11-01 2023-11-01 2028-10-31 7 7 2144 Mehaanikainsenerid 0715 Mehaanika ja metallitöö 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Eesti Mehaanikainseneride Liit Täiendusõppe arvestuse juhend Inseneri kutse-eetika koodeks Digipädevuste enesehindamise skaala Oliver Mets Insero OÜ Aigar Hermaste Tallinna Tehnikaülikool Vello Vainola Eesti Mehaanikainseneride Liit, Tallinna Tehnikakõrgkool Martinš Sarkans Red Line Group OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Mehaanikainseneride töö eesmärk on luua insenertehnilisi lahendusi ning tagada toodete, masinate ja süsteemide efektiivne ja ohutu toimimine. Mehaanikainsenerid töötavad masinaehituse, inseneriteaduse ja tootmistehnoloogia valdkondade (nt metalli-, masina-, lennuki-, auto-, puidu-, toiduaine- ja keemiatööstuse, põllumajandustehnika ja energeetika) ettevõtetes. 7. taseme diplomeeritud mehaanikainsener on kogenud tehnika- või tehnoloogiaspetsialist, kes lähtuvalt oma spetsialiseerumise valdkonnast arendab uusi tooteid või toodete valmistamise tehnoloogiaid ning korraldab seadmete ja süsteemide käitamist. Töö eeldab tegutsemist keerulistes ja uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades. Töötada tuleb meeskonnas koos sidusvaldkondade (nt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, elektri-, automaatika-, soojustehnika-) spetsialistidega. Tal on valmisolek juhtida töörühmi ning kanda vastutust töötajate töötulemuste eest. Kutsealal kehtestatud kutsed: Mehaanikainsener, tase 6 Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 Volitatud mehaanikainsener, tase 8 A.2.1. Insenertehniliste lahenduste kavandamine ja rakendamine A.2.2. Tarkvaralahenduste kasutamine A.2.3. Riskijuhtimine A.2.4. Dokumenteerimine A.2.5. Juhendamine A.2.6. Tootmisseadmete ja -tehnoloogiate juurutamine ja arendamine A.2.7. Mehhatroonikasüsteemide juurutamine ja arendamine A.2.8. Toote arendamine Mehaanikainseneri kutseoskused on omandatud kõrgkoolis ning praktilise töö ja enesetäiendamise käigus (vt B.1). Projektijuht, projekteerija, konstruktor, tootmisjuht, tehnoloog, mehhatroonikainsener, robootikainsener, protsessiinsener, kvaliteediinsener, hooldusinsener, CAD-/CAM-insener jm. Tootmissüsteemide ning -seadmete projekteerimist, ehitamist ja käitamist reguleerivad valdkondlikud rahvusvahelised ja riiklikud regulatsioonid. Kui õigusakti kohaselt peab isiku kompetentsus olema tõendatud, võib isik oma kompetentsust tõendada kutsetunnistusega kutseseaduse tähenduses, sertifitseerimisasutuse antud pädevustunnistusega või muu õigusakti kohase tõendiga (seadme ohutuse seadus). Tulevikus on paljudes valdkondades oodata suuremat automatiseerimist, mistõttu tuleb mehaanikainseneridel suuremal määral ette vajadust automaatika- ja robootikasüsteeme kavandada, arendada ning juhtida. Oluline on tunda eri robootikasüsteeme ja nende rakendusvõimalusi. Energia- ja keskkonnasäästlikkus on tuleviku lahutamatu osa. Mehaanikainsenerid peavad olema võimelised projekteerima ja arendama energiatõhusaid süsteeme ja seadmeid, mis eeldab neilt erinevate energiatehnoloogiate rakendusvõimaluste tundmist. Tarkvara arendamine ja programmeerimine võimaldab protsesse automatiseerida ning süsteeme ja seadmeid kontrollida. Mehaanikainsenerid peavad tundma tarkvaralahendusi, mis aitavad nende loodud seadmete ja süsteemide tööd tõhustada. Seadmete ja süsteemide tõhususe suurendamiseks tuleb kasutada tehisintellektil põhinevaid rakendusi ning koguda, töödelda ja analüüsida andmeid. Diplomeeritud mehaanikainseneri kutse moodustub üldoskustest ning kohustuslikest ja spetsialiseerumisega seotud kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav tõendada üldoskused, kohustuslikud kompetentsid ning üks spetsialiseerumisega seotud kompetents. Insenertehniliste lahenduste kavandamine ja rakendamine 7 Tarkvaralahenduste kasutamine 7 Riskijuhtimine 7 Dokumenteerimine 7 Juhendamine 7 Kutse taotlemisel on nõutav tõendada üks spetsialiseerumisega seotud kompetents B.3.6-B.3.8 Volitatud mehaanikainsener, tase 8 Chartered Mechanical Engineer, EstQF Level 8 7 Volitatud mehaanikainsener V (versioon 1) Volitatud mehaanikainsener V (versioon 2) Volitatud mehaanikainsener V (versioon 3) Volitatud mehaanikainsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud mehaanikainsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud mehaanikainsener, tase 8 (versioon 6) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Mehaanikainsener 29 2023-11-01 2023-11-01 2028-10-31 8 8 2144 Mehaanikainsenerid 0715 Mehaanika ja metallitöö 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Eesti Mehaanikainseneride Liit Täiendusõppe arvestuse juhend Inseneri kutse-eetika koodeks Digipädevuste enesehindamise skaala Oliver Mets Insero OÜ Aigar Hermaste Tallinna Tehnikaülikool Vello Vainola Eesti Mehaanikainseneride Liit, Tallinna Tehnikakõrgkool Martinš Sarkans Red Line Group OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Mehaanikainseneride töö eesmärk on luua insenertehnilisi lahendusi ning tagada toodete, masinate ja süsteemide efektiivne ja ohutu toimimine. Mehaanikainsenerid töötavad masinaehituse, inseneriteaduse ja tootmistehnoloogia valdkondade (nt metalli-, masina-, lennuki-, auto-, puidu-, toiduaine- ja keemiatööstuse, põllumajandustehnika ja energeetika-) ettevõtetes. 8. taseme volitatud mehaanikainsener on laiaulatuslike kogemustega tehnika või tehnoloogia tippspetsialist, kes lähtuvalt oma spetsialiseerumise valdkonnast arendab ja loob uusi tooteid või toodete valmistamise tehnoloogiaid. Töö eeldab tegutsemist keerulistes ja uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades. Töötada tuleb meeskonnas koos sidusvaldkondade (nt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, elektri-, automaatika-, soojustehnika-) spetsialistidega. Tal on valmisolek juhtida töörühmi ning kanda vastutust töötajate töötulemuste eest. Kutsealal kehtestatud kutsed: Mehaanikainsener, tase 6 Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 Volitatud mehaanikainsener, tase 8 A.2.1. Insenertehniliste lahenduste kavandamine ja rakendamine A.2.2. Tarkvaralahenduste kasutamine A.2.3. Riskijuhtimine A.2.4. Dokumenteerimine A.2.5. Juhendamine A.3.6. Juhtimine B.2.7. Tootmisseadmete ja -tehnoloogiate arendamine A.2.8. Mehhatroonikasüsteemide arendamine A.2.9. Toodete valmistamise tehnoloogiate arendamine A.2.10. Teadustegevus ja koolitamine A.2.11. Tööstuslike materjalide tootmistehnoloogiate arendamine A.2.12. Keevitustehnika projekteerimine ja rakendamine Mehaanikainseneri kutseoskused on omandatud kõrgkoolis ning praktilise töö ja enesetäiendamise käigus (vt B.1). Projekteerija, mehhatroonikainsener, tootearendusinsener, projektijuht, tootmisjuht, tootmisinsener, käidujuht, konsultant, ekspert, arendusjuht, keevituskoordinaator jm. Tootmissüsteemide ning -seadmete projekteerimist, ehitamist ja käitamist reguleerivad valdkondlikud rahvusvahelised ja riiklikud regulatsioonid. Kui õigusakti kohaselt peab isiku kompetentsus olema tõendatud, võib isik oma kompetentsust tõendada kutsetunnistusega kutseseaduse tähenduses, sertifitseerimisasutuse antud pädevustunnistusega või muu õigusakti kohase tõendiga (seadme ohutuse seadus). Tulevikus on erinevates valdkondades oodata suuremat automatiseerimist, mistõttu tuleb mehaanikainseneridel suuremal määral ette vajadust automaatika- ja robootikasüsteeme kavandada, arendada ning juhtida. Oluline on tunda eri robootikasüsteeme ja nende rakendusvõimalusi. Energia- ja keskkonnasäästlikkus on tuleviku lahutamatu osa. Mehaanikainsenerid peavad olema võimelised projekteerima ning arendama energiatõhusaid süsteeme ja seadmeid, mis eeldab neilt erinevate energiatehnoloogiate rakendusvõimaluste tundmist. Tarkvara arendamine ja programmeerimine võimaldab protsesse automatiseerida ning süsteeme ja seadmeid kontrollida. Mehaanikainsenerid peavad tundma tarkvaralahendusi, mis aitavad nende loodud seadmete ja süsteemide tööd tõhustada. Seadmete ja süsteemide tõhususe suurendamiseks tuleb kasutada tehisintellektil põhinevaid rakendusi ning koguda, töödelda ja analüüsida andmeid. Volitatud mehaanikainseneri kutse moodustub üldoskustest ning kohustuslikest ja valitavatest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav tõendada üldoskused, kohustuslikud kompetentsid ning vähemalt üks valitav kompetents. Insenertehniliste lahenduste kavandamine ja rakendamine 8 Tarkvaralahenduste kasutamine 8 Riskijuhtimine 8 Dokumenteerimine 8 Juhendamine 8 Juhtimine 8 Kutse taotlemisel on nõutav tõendada vähemalt üks valitav kompetents B.3.7 - B.3.12 Tootmisseadmete ja -tehnoloogiate kasutamise korraldamine ja arendamine 8 Mehhatroonikasüsteemide arendamine 8 Toodete valmistamise tehnoloogiate arendamine 8 Teadusalane tegevus ja koolitamine 8 Tööstuslike materjalide tootmistehnoloogiate arendamine 8 Keevitustehnika projekteerimine ja rakendamine 8 Noorsootöötaja, tase 4 Youth worker, level 4 8 Noorsootöötaja III (versioon 1) Noorsootöötaja III (versioon 2) Noorsootöötaja III (versioon 3) Noorsootöötaja III (versioon 5) Noorsootöötaja, tase 4 (versioon 4) Noorsootöötaja, tase 4 (versioon 6) Noorsootöötaja, tase 4 (versioon 7) Noorsootöötaja, tase 5 (versioon 10) Noorsootöötaja, tase 5 (versioon 9) Laagrikasvataja, tase 4 Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Noorsootöö Noorsootöötaja 32 2023-10-25 2023-10-25 2023-12-31 4 4 3412 Sotsiaaltöö keskastme spetsialistid 0922 Lastehoid ja teenused noortele 85 Haridus Kutsestandardis kasutatud terminid Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Kutse-eetika noorsootöös Tiiu Kadak Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Andres Kask Eesti Huvikoolide Liit Reet Kost SA Archimedes noorteagentuur Kaur Kötsi Eesti Noorsootöö Keskus Marek Mekk Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus Ilona-Evelyn Rannala Eesti Noorsootöötajate Kogu, Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituut Birgit Rasmussen Eesti Noorsootöö Keskus Ülle Roomets Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia Maria Žuravljova Tartu Ülikooli Narva kolledž Age Tomson Haridus- ja Teadusministeerium Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Noorsootöötaja lähtub oma töös noorsootöö korraldamise põhimõtetest ning rakendab erinevaid tegevusi ja meetodeid sõltuvalt noorsootöö valdkonna eripärast, eesmärgist, sihtgrupist, noorsootöö tegemise kohast ja situatsioonist. Noorsootöötaja on teadlik noorte elu tegelikkusest ja kohalikest oludest, oskab hinnata noore olukorda ja vajadusi, valida ja rakendada sobivaid meetodeid ning analüüsida tehtud töö mõjusust. 4. taseme noorsootöötaja tegeleb individuaalselt noore ja noortegruppidega. Ta teeb koostööd noorte, nende vanemate, teiste sidusrühmade ning valdkondade spetsialistidega; loob noorega usaldusliku suhte ning hoiab seda; loob noortele tingimused nende ettevõtlikkuse ja vastutuse arenguks; viib ellu noorsootöö tegevusi ja vahendab noorteinfot. Noorsootöötaja juhendab noorte mitteformaalse õppimise protsessi, luues tingimusi noorte isiksuse mitmekülgseks arenguks ja toetades noorte sotsialiseerumist. Noorsootöötaja, tase 4 töötab nii iseseisvalt kui ka meeskonna liikmena, arendustegevuses ja võrgustikutöös osaleb kõrgema taseme noorsootöötaja juhendamisel. Noorsootöö kutsealal on ka noorsootöötaja, tase 6 ja noorsootöötaja, tase 7 kutsed. 6. taseme noorsootöötaja tegeleb noorsootöö korraldamise ning noorsootöö organisatsioonide ja/või asutuste juhtimisega. 7. taseme noorsootöötaja arendab noortevaldkonda kohalikul ja riiklikul tasandil, juhib noorsootöö asutusi, organisatsioone ja erialavõrgustikke ning juhendab teiste noorsootöötajate tööd. A.2.1 Noorsootöö korraldamine 1. Noorte huvide ja arenguvajaduste kaardistamine. 2. Mitteformaalset õpet toetavate tegevuste kavandamine. 3. Noorte mitteformaalse õppe toetamine. 4. Mitteformaalses õppes kogetu ja saavutatu mõtestamine koos noortega. 5. Mitmekesiste noorsootöö keskkondade ja meetodite kasutamine ning arendamine. 6. Noorte kaasamine. 7. Kodanikuhariduse toetamine. 8. Noorte ettevõtlikkuse toetamine. 9. Tervislike ja keskkonnasäästlike eluviiside kujunemise toetamine. 10. Õiguskuuleka käitumise kujundamine. 11. Kultuuridevaheliste pädevuste arendamine. 12. Info jagamine noortele. 13. Noorte digitaalse kirjaoskuse arengu toetamine. 14. Noorte esmane nõustamine. A.2.2 Suhtlemine avalikkusega ja koostöö 1. Suhtlemine avalikkusega. 2. Koostöö noorsootöö valdkonnas. 3. Koostöö sidusrühmadega väljaspool noorsootöö valdkonda. A.2.3 Turvalise keskkonna tagamine 1. Turvalise keskkonna tagamine. 2. Riskide maandamine. 3. Ohutusnõuete järgimine. A.2.4 Professionaalne enesearendamine 1. Õppimine ja enesearendamine. 2. Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse tervise hoidmine. Noorsootöötaja, tase 4 kutse sisaldab osakutset laagrikasvataja, tase 4, mis moodustub tööosadest A.2.1 ja A.2.3. 4. taseme noorsootöötaja tööaeg on kokkuleppeline, sõltudes noorsootöö eripärast ja asutuse või organisatsiooni töökorraldusest; töö võib toimuda õhtustel aegadel ja nädalavahetustel. Tema töö nõuab paindlikkust, kiiret kohanemist, esineb töötamist nii sise- kui välitingimustes. 4. taseme noorsootöötaja töötab kohaliku omavalitsuse asutuses, era- või kolmanda sektori institutsioonis, üldhariduskoolis, huvikoolis, noortekeskuses, noorteühingus, noortelaagris, kirikus, raamatukogus, kultuuri- ja spordiasutuses jms. Noorsootöötaja peamised töövahendid on kontoritarbed ja -tehnika ning vahendid (sh digitehnoloogilised vahendid) vastavalt töö eripärale. Noorsootöötajale on olulised võimed ja iseloomuomadused, mis toetavad koostööd, inimese arengut ja loovust. 4. taseme noorsootöötajal töö käigus omandatud kutseoskused. Noorsootöötaja, ringijuht, huvijuht, laagrikasvataja, huvihariduse spetsialist jm. Regulatsioonid noorsootöötajana töötamiseks on toodud noorsootöö seaduses ja lastekaitseseaduses. Noorsootöötaja, tase 4 kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Laagrikasvataja, tase 4 osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.3 ja B.2.5 tõendamine. Noorsootöö korraldamine 4 Suhtlemine avalikkusega ja koostöö 4 Turvalise keskkonna tagamine 4 Professionaalne enesearendamine 6 Noorsootöötaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Noorsootöötaja, tase 6 Youth Worker, EstQF Level 6 8 Noorsootöötaja IV (versioon 1) Noorsootöötaja IV (versioon 2) Noorsootöötaja IV (versioon 3) Noorsootöötaja IV (versioon 5) Noorsootöötaja, tase 6 (versioon 10) Noorsootöötaja, tase 6 (versioon 4) Noorsootöötaja, tase 6 (versioon 6) Noorsootöötaja, tase 6 (versioon 7) Noorsootöötaja, tase 6 (versioon 9) Laagrikasvataja-juhataja, tase 6 Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Noorsootöö Noorsootöötaja 32 2023-10-25 2023-10-25 2023-12-31 6 6 3412 Sotsiaaltöö keskastme spetsialistid 0922 Lastehoid ja teenused noortele 85 Haridus Kutsestandardis kasutatud terminid Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Kutse-eetika noorsootöös Tiiu Kadak Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Andres Kask Eesti Huvikoolide Liit Reet Kost SA Archimedes noorteagentuur Kaur Kötsi Eesti Noorsootöö Keskus Marek Mekk Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus Ilona-Evelyn Rannala Eesti Noorsootöötajate Kogu, Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituut Birgit Rasmussen Eesti Noorsootöö Keskus Ülle Roomets Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia Maria Žuravljova Tartu Ülikooli Narva kolledž Age Tomson Haridus- ja Teadusministeerium Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Noorsootöötaja lähtub oma töös noorsootöö korraldamise põhimõtetest ning rakendab erinevaid tegevusi ja meetodeid sõltuvalt noorsootöö valdkonna eripärast, eesmärgist, sihtgrupist, noorsootöö tegemise kohast ja situatsioonist. Noorsootöötaja on teadlik noorte elu tegelikkusest ja kohalikest oludest, oskab hinnata noore olukorda ja vajadusi, valida ja rakendada sobivaid meetodeid ning analüüsida tehtud töö mõjusust. Noorsootöötaja, tase 6 tegeleb noorsootöö korraldamise ning noorsootöö organisatsioonide ja/või asutuste juhtimisega. 6. taseme noorsootöötaja töö sisu on individuaalne töö noore ja noortegruppidega, mitteformaalse õppe tegevustesse kaasamine ja tingimuste loomine noorte ettevõtlikkuse ning vastutuse arenguks. Noorsootöötaja juhendab noorte mitteformaalse õppimise protsessi, luues tingimusi noorte isiksuse mitmekülgseks arenguks ja toetades noorte sotsialiseerumist. Ta loob usaldusliku suhte ja teeb koostööd noorte, nende vanemate, teiste sidusrühmade ning valdkondade spetsialistidega. Noorsootöötaja, tase 6 arendab noortevaldkonda ja tööd oma organisatsioonis koostöös oma kolleegidega. 6. taseme noorsootöötaja juhendab teisi noorsootöötajaid, vabatahtlikke, praktikante jt ning osaleb võrgustiku töös. Noorsootöö kutsealal on ka noorsootöötaja, tase 4 ja noorsootöötaja, tase 7 kutsed. 4. taseme noorsootöötaja tegeleb noorsootöö korraldamisega, mis võib toimuda ka kõrgema taseme noorsootöötaja juhendamisel. 7. taseme noorsootöötaja arendab noortevaldkonda kohalikul ja riiklikul tasandil, juhib noorsootöö asutusi, organisatsioone ja erialavõrgustikke ning juhendab teiste noorsootöötajate tööd. A.2.1 Noorsootöö korraldamine 1. Noorte arenguvajaduste ja tugevuste/võimete kaardistamine. 2. Mitteformaalset õpet toetavate tegevuste kavandamine. 3. Noorte mitteformaalse õppe toetamine. 4. Mitteformaalses õppes kogetu ja saavutatu mõtestamine koos noortega. 5. Mitmekesiste noorsootöö keskkondade ja meetodite kasutamine ning arendamine. 6. Noorte kaasamine. 7. Kodanikuhariduse toetamine. 8. Noorte ettevõtlikkuse toetamine. 9. Tervislike ja keskkonnasäästlike eluviiside kujunemise toetamine. 10. Õiguskuuleka käitumise kujundamine. 11. Kultuuridevaheliste pädevuste arendamine. 12. Noorte infovajaduse väljaselgitamine, informatsiooni analüüs ja süstematiseerimine. 13. Noorteinfo teenuse korraldamine. 14. Noorte digitaalse kirjaoskuse arengu toetamine. 15. Noorte esmane nõustamine. A.2.2 Juhtimine 1. Otsustamine ja tegevuste algatamine. 2. Inimeste juhtimine. 3. Protsesside juhtimine. 4. Juhendamine. 5. Asjaajamistoimingud. A.2.3 Suhtlemine avalikkusega ja koostöö 1. Suhtlemine avalikkusega. 2. Koostöö noorsootöö valdkonnas. 3. Koostöö sidusrühmadega väljaspool noorsootöö valdkonda. A.2.4 Turvalise keskkonna tagamine 1. Turvalise keskkonna tagamine. 2. Riskide maandamine. 3. Ohutusnõuete järgimine. A.2.5 Noortevaldkonna arendamine 1. Noortepoliitika arendamine. 2. Teadmispõhine noorsootöö kujundamine. 3. Osalemine noortevaldkonna töörühmades. A.2.6 Professionaalne enesearendamine 1. Õppimine ja enesearendamine. 2. Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse tervise hoidmine. Noorsootöötaja, tase 6 kutse sisaldab osakutset laagrikasvataja-juhataja, tase 6, mis moodustub tööosadest A.2.1, A.2.2 ja A.2.4. 6. taseme noorsootöötaja tööaeg on kokkuleppeline, sõltudes noorsootöö eripärast ja asutuse või organisatsiooni töökorraldusest; töö võib toimuda õhtustel aegadel ja nädalavahetustel. Tema töö nõuab paindlikkust, kiiret kohanemist, esineb töötamist nii sise- kui välitingimustes. 6. taseme noorsootöötaja töötab kohaliku omavalitsuse asutuses, era- või kolmanda sektori institutsioonis, sh valla- või linnavalitsuses, üldhariduskoolis, huvikoolis, noortekeskuses, noorteühingus, noortelaagris, kirikus, raamatukogus, kultuuri- ja spordiasutuses jms. Noorsootöötaja peamised töövahendid on kontoritarbed ja -tehnika ning vahendid (sh digitehnoloogilised vahendid) vastavalt töö eripärale. Noorsootöötajale on olulised võimed ja iseloomuomadused, mis toetavad koostööd, inimese arengut ja loovust. 6. taseme noorsootöötajal on noorsootöö erialane rakenduskõrgharidus/bakalaureusekraad või töö käigus omandatud kutseoskused. Noorsootöötaja, noortekeskuse juhataja, noorsootöö spetsialist, huvijuht, ringijuht, laagrikasvataja, laagri juhataja, huvihariduse spetsialist jm. Regulatsioonid noorsootöötajana töötamiseks on toodud noorsootöö seaduses ja lastekaitseseaduses. Noorsootöötaja, tase 6 kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Laagrikasvataja-juhataja, tase 6 osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.2, B.2.4 ja B.2.7 tõendamine. Noorsootöö korraldamine 6 Juhtimine 6 Suhtlemine avalikkusega ja koostöö 6 Turvalise keskkonna tagamine 6 Noortevaldkonna arendamine 6 Professionaalne enesearendamine 6 Noorsootöötaja, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Noorsootöötaja, tase 7 Youth Worker, EstQF Level 7 8 Noorsootööjuht, tase 7 (versioon 9) Noorsootöötaja V (versioon 1) Noorsootöötaja V (versioon 2) Noorsootöötaja V (versioon 3) Noorsootöötaja V (versioon 5) Noorsootöötaja, tase 7 (versioon 4) Noorsootöötaja, tase 7 (versioon 6) Noorsootöötaja, tase 7 (versioon 7) Laagri juhataja, tase 7 Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Noorsootöö Noorsootöötaja 32 2023-10-25 2023-10-25 2023-12-31 7 7 2635 Sotsiaaltöötajad ja nõustajad 0922 Lastehoid ja teenused noortele 85 Haridus Kutsestandardis kasutatud terminid Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Kutse-eetika noorsootöös Tiiu Kadak Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Andres Kask Eesti Huvikoolide Liit Reet Kost SA Archimedes noorteagentuur Kaur Kötsi Eesti Noorsootöö Keskus Marek Mekk Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus Ilona-Evelyn Rannala Eesti Noorsootöötajate Kogu, Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituut Birgit Rasmussen Eesti Noorsootöö Keskus Ülle Roomets Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia Maria Žuravljova Tartu Ülikooli Narva kolledž Age Tomson Haridus- ja Teadusministeerium Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Noorsootöötaja lähtub oma töös noorsootöö korraldamise põhimõtetest ning rakendab erinevaid tegevusi ja meetodeid sõltuvalt noorsootöö valdkonna eripärast, eesmärgist, sihtgrupist, noorsootöö tegemise kohast ja situatsioonist. Noorsootöötaja on teadlik noorte elu tegelikkusest ja kohalikest oludest, oskab hinnata noore olukorda ja vajadusi, valida ja rakendada sobivaid meetodeid ning analüüsida tehtud töö mõjusust. 7. taseme noorsootöötaja arendab noortevaldkonda kohalikul ja riiklikul tasandil, juhib noorsootöö asutusi, organisatsioone ja erialavõrgustikke ning juhendab teiste noorsootöötajate tööd. Noorsootöötaja, tase 7 koordineerib ja arendab noortevaldkonda kohalikul, riiklikul ja võimaluse korral rahvusvahelisel tasandil. Ta juhendab teisi noorsootöötajaid ning loob koostöövorme nii valdkonnasiseselt kui koostöös sidusvaldkondadega ja arendab võrgustikutööd. 7. taseme noorsootöötaja töö eeldab suhtlemist laiema avalikkusega. Noorsootöö kutsealal on ka noorsootöötaja, tase 4 ja noorsootöötaja, tase 6 kutsed. 4. taseme noorsootöötaja tegeleb noorsootöö korraldamisega, mis võib toimuda ka kõrgema taseme noorsootöötaja juhendamisel. 6. taseme noorsootöötaja tegeleb noorsootöö korraldamise ning noorsootöö organisatsioonide ja/või asutuste juhtimisega. A.2.1 Noorsootöö korraldamine 1. Noorte arenguvajaduste ja tugevuste/võimete kaardistamine. 2. Mitteformaalset õpet toetavate tegevuste kavandamine. 3. Noorte mitteformaalse õppe toetamine. 4. Mitteformaalses õppes kogetu ja saavutatu mõtestamine koos noortega. 5. Mitmekesiste noorsootöö keskkondade ja meetodite kasutamine ning arendamine. 6. Noorte kaasamine. 7. Kodanikuhariduse toetamine. 8. Noorte ettevõtlikkuse toetamine. 9. Tervislike ja keskkonnasäästlike eluviiside kujunemise toetamine. 10. Õiguskuuleka käitumise kujundamine. 11. Kultuuridevaheliste pädevuste arendamine. 12. Noorte infovajaduse väljaselgitamine, informatsiooni analüüs ja süstematiseerimine. 13. Noorteinfo teenuse korraldamine. 14. Noorte digitaalse kirjaoskuse arengu toetamine. 15. Noorte esmane nõustamine. A.2.2 Juhtimine 1. Otsustamine ja tegevuste algatamine. 2. Inimeste juhtimine. 3. Protsesside juhtimine. 4. Juhendamine. 5. Asjaajamistoimingud. A.2.3 Suhtlemine avalikkusega ja koostöö 1. Suhtlemine avalikkusega. 2. Koostöö noorsootöö valdkonnas. 3. Koostöö sidusrühmadega väljaspool noorsootöö valdkonda. A.2.4 Turvalise keskkonna tagamine 1. Turvalise keskkonna tagamine. 2. Riskide maandamine. 3. Ohutusnõuete järgimine. A.2.5 Noortevaldkonna arendamine 1. Noortepoliitika arendamine. 2. Teadmispõhine noorsootöö kujundamine. 3. Osalemine noortevaldkonna töörühmades. A.2.6 Professionaalne enesearendamine 1. Õppimine ja enesearendamine. 2. Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse tervise hoidmine. Noorsootöötaja, tase 7 kutse sisaldab osakutset laagri juhataja, tase 7, mis moodustub tööosadest A.2.1, A.2.2 ja A.2.4. 7. taseme noorsootöötaja tööaeg on kokkuleppeline, sõltudes noorsootöö eripärast ja asutuse või organisatsiooni töökorraldusest; töö võib toimuda õhtustel aegadel ja nädalavahetustel. Tema töö nõuab paindlikkust, kiiret kohanemist. 7. taseme noorsootöötaja töötab valitsus- või riigiasutuses, kohalikus omavalitsuses, era- või kolmanda sektori institutsioonis, teadus-arendusasutuses, huvikoolis, noortekeskuses, noorteühingus, noortelaagris, kultuuri- ja spordiasutuses jms. Noorsootöötaja peamised töövahendid on kontoritarbed ja -tehnika ning vahendid (sh digitehnoloogilised vahendid) vastavalt töö eripärale. Noorsootöötajale on olulised võimed ja iseloomuomadused, mis toetavad koostööd, inimese arengut ja loovust. 7. taseme noorsootöötajal on noorsootöö erialane magistritasemel haridus või töö käigus omandatud kutseoskused. Noorsootöötaja, noorsootöö peaspetsialist, noorsootöö nõunik, huvijuht, laagri juhataja, huvihariduse spetsialist, noorsootööasutuse juht jm. Regulatsioonid noorsootöötajana töötamiseks on toodud noorsootöö seaduses ja lastekaitseseaduses. Noorsootöötaja, tase 7 kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Laagri juhataja, tase 7 osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.2, B.2.4 ja B.2.7 tõendamine. Noorsootöö korraldamine 7 Juhtimine 7 Suhtlemine avalikkusega ja koostöö 7 Turvalise keskkonna tagamine 7 Noortevaldkonna arendamine 7 Professionaalne enesearendamine 6 Noorsootöötaja, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Hüdrotehnikainsener, tase 6 Engineer in Hydrotechnical engineering, level 6 12 Ehitusinsener IV (versioon 1) Ehitusinsener IV (versioon 2) Ehitusinsener IV (versioon 3) Ehitusinsener IV (versioon 4) Ehitusinsener IV (versioon 6) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 10) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 11) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 12) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 13) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 5) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 7) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 8) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 9) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 10) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 11) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 13) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 5) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 7) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 8) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 9) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 10) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 11) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 12) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 13) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 5) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 7) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 8) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 9) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 10) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 11) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 12) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 13) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 5) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 7) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 8) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Hüdrotehnikainsener 50 2023-11-14 2023-11-14 2025-11-10 6 6 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Heiki Meos EstKonsult OÜ Ants Raja Ants Raja Ehituskorraldus FIE Andres Piirsalu OÜ Entec Eesti Andres Piir Projektbüroo KODA OÜ Peeter Parre IB Aksiaal OÜ Aleksander Grünstam Allux SG OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Hüdrotehnikainsener (edaspidi HT-insener) tegutseb spetsialistina hüdrotehniliste rajatiste ning nendega seonduvate paigaldiste kavandamisel, püstitamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel, samuti HT-süsteemide lammutustöödel (ehitusseaduse mõistes). HT-insenerid arvestavad oma ametialaste ülesannete täitmisel sotsiaalsete, majanduslike, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetiliste aspektidega ning teevad koostööd sidusvaldkondade spetsialistidega. HT-inseneri kutsealal on välja töötatud järgmised kutsestandardid: - Hüdrotehnikainsener, tase 6 - Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 - Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 Hüdrotehnikainsener, tase 6 on spetsialist, kes on võimeline töötama iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades ning kes vastutab nii iseenda kui enda poolt juhitud töörühma töö tulemuste eest. HT-inseneri 6. taseme kutse saamiseks tuleb valida vähemalt üks järgmistest ametialadest: a) ehitustegevuse juhtimine b) ehitusjuhtimine c) hooldamine ja käitamine HT-insener, tase 6 kutsetunnistus annab selle omanikule seadusest tulenevatel alustel õiguse tegutseda pädeva isikuna iseseisvalt ja omal vastutusel järgnevalt kirjeldatud piirangute ulatuses: I EHITUSLOAKOHUSTUSLIKU HÜDROTEHNILISE RAJATISE EHITAMINE, EHITUSJUHTIMINE a) tavapärase konstruktsioonilahendusega, kuni 10 m paisutuskõrgusega hüdrotehnilised rajatised b) tammi või muu hüdrotehnilise rajatise juurde kuuluv, avalikkusele mittekasututatav sild, kandeavaga kuni 4 m c) 1. ja 2. geotehnilise kategooriaga¹ ehitised d) hüdrotehnilise rajatise juurde kuuluv, avalikkusele mittekasutatav tee, plats või transpordirajatis e) maaparandusrajatised f) siseveekogude väikesadamad II HÜDROTEHNILISE RAJATISE HOOLDAMINE JA KÄITAMINE a) kuni 10 m paisutuskõrgusega tavapärase konstruktsioonilahendusega hüdrotehniline rajatis b) tammide ja hüdrotehniliste rajatiste juurde kuuluv, avalikus kasutuses mitteolev, kandeavaga kuni 4 m sild c) 1. ja 2. geotehnilise kategooriaga¹ ehitis d) hüdrotehnilise rajatise juurde kuuluv, avalikkusele mittekasutatav tee, plats või transpordirajatis e) maaparandusrajatised f) siseveekogude väikesadamad _____________________________________________ ¹ - EVS-NE 1997-1 liigituse järgi A.2.1 Hüdrotehnikainseneri tööd läbiv kohustuslik kompetents 1. Kutse-eetika nõuete järgimine 2. Erialane enesearendamine 3. Meeskonnatöös osalemine, meeskonna juhtimine 4. Keskkonnahoidlikkuse ja energiatõhususe põhimõtete rakendamine 5. Valdkondlike teadmiste rakendamine töös 6. Digipädevus ja keeleoskus A.2.2 Ehitustegevuse juhtimine 1. Ehitustegevuse juhtimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Ehituspakkumise koostamine 3. Ehitamise kavandamine 4. Ehituse ressursside kavandamine 5. Alltööhangete korraldamine ja lepingute sõlmimine 6. Ehitustoodete hankimine 7. Ehitustegevuse korraldamine ehitustööde kestel 8. Kvaliteedikontrolli ja mõõdistustööde tegemise korraldamine 9. Objekti üleandmisdokumentatsiooni koostamine 10. Objekti üleandmise korraldamine A.2.3 Ehitusjuhtimine 1. Ehitusjuhtimine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Vajadusuuringu läbiviimine 3. Hanke ettevalmistamine ja hankedokumentatsiooni koostamine 4. Ehitise elutsükli kavandamine 5. Ehitusmaksumuse arvutamine 6. Projekteerimise ettevalmistamine ja tööde korraldamine 7. Projekteerijate valimine ja lepingute ettevalmistamine 8. Ehitustööde ettevalmistamine 9. Pakkumus-dokumentatsiooni ettevalmistamine 10. Alltöövõtjate valimine 11. Ehitusprotsessi koordineerimine tellija esindajana 12. Objekti üleandmine ja kasutuselevõtmine 13. Garantiiperioodi toimingud A.2.4 Hooldamine ja käitamine 1. Hooldamine ja käitamine kutsetasemega etteantud piires 2. Hooldus- ja kasutusjuhendite koostamine 3. Rajatisele rakenduvate mõjude määratlemine Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka väliobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Hüdrotehnika eriala diplomeeritud ehitusinseneril peab üldjuhul olema bakalaureuse kraad või rakenduskõrghariduse diplom hüdrotehnika erialal. Lisaks on vajalikud taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töökogemuse olemasolu ning etteantud mahus läbitud täiendusõpe. Kõik nõuded on detailsemalt kirjas kutse andmise korras ja selle lisades. projektijuht, objektijuht, konsultant. Ehitusseadustik ja selle asjakohased rakendusaktid Muud erialased standardid, juhendmaterjalid ja normid Kutse saamiseks on vaja tõendada üldine (B.2.1) kompetents ja vähemalt üks valitavatest kompetentsidest (B.2.2 – B.2.4). Hüdrotehnikainseneri tööd läbiv kohustuslik kompetents 7 Kutse saamiseks peab tõendama vähemalt ühe valitavatest kompetentsidest (B.2.2 – B.2.4). Ehitustegevuse juhtimine 6 Ehitusjuhtimine 6 Hooldamine ja käitamine 6 Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 Diploma Engineer in Hydrotechnical Engineering, EstQF Level 7 12 Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 1) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 2) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 3) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 4) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 6) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Hüdrotehnikainsener 50 2023-11-14 2023-11-14 2025-11-10 7 7 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Heiki Meos EstKonsult OÜ Ants Raja Ants Raja Ehituskorraldus FIE Andres Piirsalu OÜ Entec Eesti Andres Piir Projektbüroo KODA OÜ Peeter Parre IB Aksiaal OÜ Aleksander Grünstam Allux SG OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Hüdrotehnikainsener tegutseb spetsialistina hüdrotehniliste ehitiste ja seadmete kavandamisel, rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning hüdrotehniliste ehitiste ja seadmete lammutamisel. Hüdrotehnikainseneride ülesanne on ehitustehniliste ja tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ning projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte, keskkonnahoidu, tööohutust ja töötervishoidu. Hüdrotehnikainsener teeb koostööd teiste sidusvaldkondade spetsialistidega. Hüdrotehnikainseneri kutsealal on välja töötatud järgmised kutsestandardid: - Hüdrotehnikainsener, tase 6 - Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 - Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 on spetsialist, kes vastutab nii iseenda kui enda poolt juhitud töörühma töö tulemuste eest. Diplomeeritud hüdrotehnikainseneri 7. taseme kutse saamiseks on vajalik valida vähemalt üks järgnevatest ametialadest: a) hüdrotehnilise ehitise ehitusprojekti koostamine b) ehitustegevuse juhtimine c) ehitusjuhtimine d) omanikujärelevalve e) hüdrotehnilise ehitise ehitusprojekti ekspertiis f) hüdrotehnilise ehitise audit g) hooldamine ja käitamine h) projekteerimise juhtimine¹ Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 kutsetunnistus annab selle omanikule seadusest tulenevatel alustel õiguse tegutseda pädeva isikuna iseseisvalt ja omal vastutusel järgnevalt kirjeldatud piirangute ulatuses: I EHITUSLOAKOHUSTUSLIKU HÜDROTEHNILISE EHITISE EHITAMINE ja EHITUSJUHTIMINE a) tavapärase konstruktsioonilahendusega, kuni 14 m paisutuskõrgusega hüdrotehnilised rajatised b) tammi või muu hüdrotehniliste rajatise juurde kuuluv avalikkusele mittekasutatav sild, kandeavaga kuni 8 m c) 1., 2. ja 3. geotehnilise kategooriaga² ehitised d) hüdrotehnilise rajatise juurde kuuluvad, avalikkusele mittekasutatavad teed, platsid või transpordirajatised e) maaparandusrajatised f) siseveekogude väikesadamad II EHITUSLOAKOHUSTUSLIKU HÜDROTEHNILISE EHITISE EHITUSPROJEKTI KOOSTAMINE a) tavapärase konstruktsioonilahendusega, kuni 8 m paisutuskõrgusega hüdrotehnilised rajatised b) tammi või muu hüdrotehnilise rajatise juurde kuuluv avalikkusele mittekasutatav sild, kandeavaga kuni 6 m c) 1. ja 2. geotehnilise kategooriaga² ehitised d) hüdrotehniliste rajatiste juurde kuuluvad, avalikkusele mittekasutatavad teed, platsid või transpordirajatised e) maaparandusrajatised f) siseveekogude väikesadamad III OMANIKUJÄRELEVALVE a) tavapärase konstruktsioonilahendusega, kuni 8 m paisutuskõrgusega hüdrotehnilised rajatised b) tammide ja hüdrotehniliste rajatiste juurde kuuluv avalikkusele mittekasutatav sild, kandeavaga kuni 6 m c) 1. ja 2. geotehnilise kategooriaga² ehitised d) hüdrotehniliste rajatiste juurde kuuluvad, avalikkusele mittekasutatavad teed, platsid või transpordirajatised e) maaparandusrajatised f) siseveekogude väikesadamad IV HOOLDAMINE JA KÄITAMINE a) tavapärase konstruktsioonilahendusega, kuni 14 m paisutuskõrgusega hüdrotehnilised rajatised b) tammide ja hüdrotehniliste rajatiste juurde kuuluv avalikkusele mittekasutatav sild, kandeavaga kuni 8 m c) 1., 2. ja 3. geotehnilise kategooriaga² ehitised d) hüdrotehniliste rajatiste juurde kuuluvav, avalikkusele mittekasutatavad teed, platsid või transpordirajatised e) maaparandusrajatised f) siseveekogude väikesadamad V HÜRDOTEHNILISE EHITISE EHITUSPROJEKTI EKSPERTIIS VI HÜDROTEHNILISE EHITISE AUDIT VII PROJEKTEERIMISE JUHTIMINE1 Hüdrotehnilise ehitise ehitusprojekti ekspertiiside, hüdrotehniliste rajatiste auditite ja projekteerimise projektijuhtimise ametialade piirangud on analoogsed ehitusloakohustusliku hüdrotehnilise ehitise ehitusprojekti koostamisele kohalduvatega. _____________________________________________ ¹ - projekteerimise juhtimise tegevuse all peetakse silmas mitte kitsa eriala, vaid kogu tervikprojekti projekteerimise projektijuhtimist 2 - EVS-NE 1997-1:2006 liigituse järgi A.2.1 Hüdrotehnikainseneri tööd läbiv kohustuslik kompetents 1. Kutse-eetika nõuete järgimine 2. Erialane enesearendamine 3. Meeskonnatöös osalemine, meeskonna juhtimine 4. Keskkonnahoidlikkuse ja energiatõhususe põhimõtete rakendamine 5. Valdkondlike teadmiste rakendamine töös 6. Digipädevus ja keeleoskus A.2.2 Hüdrotehnilise ehitise ehitusprojekti koostamine 1. Ehitusprojekti koostamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Lahenduse skeemi ja liigi valimine, arvutamine ja dimensioneerimine 4. Voolusängide ja -hulkade määramine 5. Seletuskirja koostamine 6. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 7. Hüdrotehnilise ehitise projekti vormistamine 8. Hüdrotehnilise ehitise lammutusprojekti koostamine 9. Hüdrotehnilise ehitise kasutus- ja hooldusjuhendi koostamine 10. Projekteerija järelevalve tegemine A.2.3 Ehitustegevuse juhtimine 1. Ehitustegevuse juhtimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Ehituspakkumise koostamine 3. Ehitamise kavandamine 4. Ehituse ressursside kavandamine 5. Alltööhangete korraldamine ja lepingute sõlmimine 6. Ehitustoodete hankimine 7. Ehitustegevuse korraldamine ehitustööde kestel 8. Kvaliteedikontrolli ja mõõdistustööde tegemise korraldamine 9. Objekti üleandmisdokumentatsiooni koostamine 10. Objekti üleandmise korraldamine A.2.4 Ehitusjuhtimine 1. Ehitusjuhtimine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Vajadusuuringu läbiviimine 3. Hanke ettevalmistamine ja hankedokumentatsiooni koostamine 4. Ehitise elutsükli kavandamine 5. Ehitusmaksumuse arvutamine 6. Projekteerimise ettevalmistamine ja tööde korraldamine 7. Projekteerijate valimine ja lepingute ettevalmistamine 8. Ehitustööde ettevalmistamine 9. Pakkumus-dokumentatsiooni ettevalmistamine 10. Alltöövõtjate valimine 11. Ehitusprotsessi koordineerimine tellija esindajana 12. Objekti üleandmine ja kasutuselevõtmine 13. Garantiiperioodi toimingud A.2.5 Omanikujärelevalve 1. Omanikujärelevalve tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Järelevalveprogrammi koostamine 3. Ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimine 4. Ehitustegevuse lepingule vastavuse kontrollimine 5. Kvaliteedi vastavuse kontrollimine ja hindamine 6. Ohutusele vastavuse kontrollimine 7. Vajaliku dokumentatsiooni kontrollimine 8. Ehitise vastuvõtmine 9. Teavitustegevus 10. Ettepanekute tegemine A.2.6 Ehitusprojekti ekspertiis 1. Projekti ekspertiisi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Projektiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Projekti mahulise vastavuse kontrollimine 4. Projekti lahenduste eesmärgile ja nõuetele vastavuse kontrollimine 5. Ekspertiisi aruande koostamine A.2.7 Hüdrotehnilise rajatise audit 1. Ehitise auditi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Süsteemiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Täiendavate uuringute ja testide korraldamine 4. Kontrollarvutuste ja täiendavate mõõtmiste tegemine 5. Auditi aruande koostamine A.2.8 Hooldamine ja käitamine 1. Hooldamine ja käitamine kutsetasemega etteantud piires 2. Hooldus- ja kasutusjuhendite koostamine 3. Rajatisele rakenduvate mõjude määratlemine 4. Rekonstrueerimis-/taastamisprojekti lähteülesande koostamine A.2.9 Projekteerimise juhtimine 1. Projekteerimislepingu ettevalmistamine 2. Projekteerimismeeskonna komplekteerimine 3. Infovahetuse korraldamine 4. Projekteerimise koordineerimine ja kvaliteedijuhtimine 5. Projekteerija järelevalve korraldamine Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Hüdrotehnika eriala diplomeeritud ehitusinseneril peab üldjuhul olema magistrikraad või sellega võrdsustatud 5-aastase integreeritud kõrghariduse diplom hüdrotehnika erialal Vabariigi Valitsuse 25.10.2004 määruse nr 312 „Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded“ mõistes. Lisaks on vajalikud taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töökogemuse olemasolu ning etteantud mahus läbitud täiendusõpe. Kõik nõuded on detailsemalt kirjas kutse andmise korras ja selle lisades. projektijuht, objektijuht, projekteerija, järelevalve tegija, konsultant, ekspert Ehitusseadustik ja selle asjakohased rakendusaktid. Muud erialased standardid, juhendmaterjalid ja normid. Kutse saamiseks on vaja tõendada üldine (B.2.1) kompetents ja vähemalt üks valitavatest kompetentsidest (B.2.2 – B.2.9). Hüdrotehnikainseneri tööd läbiv kohustuslik kompetents 7 Kutse saamiseks peab tõendama vähemalt ühe valitavatest kompetentsidest (B.2.2 – B.2.9). Hüdrotehnilise ehitise ehitusprojekti koostamine 7 Ehitustegevuse juhtimine 7 Ehitusjuhtimine 7 Omanikujärelevalve 7 Hüdrotehnilise ehitise ehitusprojekti ekspertiis 7 Hüdrotehnilise ehitise audit 7 Hooldamine ja käitamine 7 Projekteerimise juhtimine 7 Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 Chartered Engineer in Hydrotechnical Engineering, EstQF Level 8 12 Volitatud ehitusinsener V (versioon 1) Volitatud ehitusinsener V (versioon 2) Volitatud ehitusinsener V (versioon 3) Volitatud ehitusinsener V (versioon 4) Volitatud ehitusinsener V (versioon 6) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Hüdrotehnikainsener 50 2023-11-14 2023-11-14 2025-11-10 8 8 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Heiki Meos EstKonsult OÜ Ants Raja Ants Raja Ehituskorraldus FIE Andres Piirsalu OÜ Entec Eesti Andres Piir Projektbüroo KODA OÜ Peeter Parre IB Aksiaal OÜ Aleksander Grünstam Allux SG OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Hüdrotehnikainsener tegutseb spetsialistina hüdrotehniliste ehitiste ja seadmete kavandamisel, rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning hüdrotehniliste ehitiste ja seadmete lammutamisel. Hüdrotehnikainseneride ülesanne on ehitustehniliste ja tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ning projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte, keskkonnahoidu, tööohutust ja töötervishoidu. Hüdrotehnikainsener teeb koostööd teiste sidusvaldkondade spetsialistidega. Hüdrotehnikainseneri kutsealal on välja töötatud järgmised kutsestandardid: - Hüdrotehnikainsener, tase 6 - Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, - tase 7 - Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 on spetsialist ja pädev isik ehitusseadustiku mõistes, kes vastutab nii iseenda kui enda poolt juhitud töörühma töö tulemuste eest. Volitatud hüdrotehnikainseneri 8. taseme kutse saamiseks on vajalik valida vähemalt üks järgnevatest ametialadest: a) hüdrotehnilise ehitise ehitusprojekti koostamine b) ehitustegevuse juhtimine c) ehitusjuhtimine d) omanikujärelevalve e) hüdrotehnilise ehitise ehitusprojekti ekspertiis f) hüdrotehnilise ehitise audit g) hooldamine ja käitamine h) projekteerimise juhtimine¹ i) inseneride koolitamine ja uurimistöö Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 kutsetunnistus annab selle omanikule seadusest tulenevatel alustel õiguse tegutseda pädeva isikuna iseseisvalt ja omal vastutusel järgnevalt kirjeldatud ulatuses: I HÜDROTEHNILISE EHITISE EHITUSPROJEKTI KOOSTAMINE Ilma tehniliste piiranguteta II HÜDROTEHNILISE EHITISE EHITAMINE, EHITUSJUHTIMINE Ilma tehniliste piiranguteta III OMANIKUJÄRELEVALVE Ilma tehniliste piiranguteta IV HOOLDAMINE JA KÄITAMINE Ilma tehniliste piiranguteta V HÜDROTEHNILISE EHITISE EHITUSPROJEKTI EKSPERTIIS VI HÜDROTEHNILISE EHITISE AUDIT VII PROJEKTEERIMISE JUHTIMINE1 Ilma tehniliste piiranguteta _____________________________________________ ¹ - projekteerimise juhtimise tegevuse all peetakse silmas mitte kitsa eriala, vaid kogu tervikprojekti projekteerimise projektijuhtimist A.2.1 Hüdrotehnikainseneri tööd läbiv kohustuslik kompetents 1. Kutse-eetika nõuete järgimine 2. Erialane enesearendamine 3. Meeskonnatöös osalemine, meeskonna juhtimine 4. Keskkonnahoidlikkuse ja energiatõhususe põhimõtete rakendamine 5. Valdkondlike teadmiste rakendamine töös 6. Digipädevus ja keeleoskus A.2.2 Hüdrotehnilise ehitise ehitusprojekti koostamine 1. Ehitusprojekti koostamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Lahenduse skeemi ja liigi valimine, arvutamine ja dimensioneerimine 4. Voolusängide ja -hulkade määramine 5. Seletuskirja koostamine 6. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 7. Hüdrotehnilise ehitise ehitusprojekti vormistamine 8. Hüdrotehnilise ehitise lammutusprojekti koostamine 9. Hüdrotehnilise ehitise kasutus- ja hooldusjuhendi koostamine 10. Projekteerija järelevalve tegemine A.2.3 Ehitustegevuse juhtimine 1. Ehitustegevuse juhtimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Ehituspakkumise koostamine 3. Ehitamise kavandamine 4. Ehituse ressursside kavandamine 5. Alltööhangete korraldamine ja lepingute sõlmimine 6. Ehitustoodete hankimine 7. Ehitustegevuse korraldamine ehitustööde kestel 8. Kvaliteedikontrolli ja mõõdistustööde tegemise korraldamine 9. Objekti üleandmisdokumentatsiooni koostamine 10. Objekti üleandmise korraldamine A.2.4 Ehitusjuhtimine 1. Ehitusjuhtimine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Vajadusuuringu läbiviimine 3. Hanke ettevalmistamine ja hankedokumentatsiooni koostamine 4. Ehitise elutsükli kavandamine 5. Ehitusmaksumuse arvutamine 6. Projekteerimise ettevalmistamine ja tööde korraldamine 7. Projekteerijate valimine ja lepingute ettevalmistamine 8. Ehitustööde ettevalmistamine 9. Pakkumus-dokumentatsiooni ettevalmistamine 10. Alltöövõtjate valimine 11. Ehitusprotsessi koordineerimine tellija esindajana 12. Objekti üleandmine ja kasutuselevõtmine 13. Garantiiperioodi toimingud A.2.5 Omanikujärelevalve 1. Omanikujärelevalve tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Järelevalveprogrammi koostamine 3. Ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimine 4. Ehitustegevuse lepingule vastavuse kontrollimine 5. Kvaliteedi vastavuse kontrollimine ja hindamine 6. Ohutusele vastavuse kontrollimine 7. Vajaliku dokumentatsiooni kontrollimine 8. Ehitise vastuvõtmine 9. Teavitustegevus 10. Ettepanekute tegemine A.2.6 Hüdrotehnilise ehitise ehitusprojekti ekspertiis 1. Ehitusprojekti ekspertiisi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Projektiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Projekti mahulise vastavuse kontrollimine 4. Projekti lahenduste eesmärgile ja nõuetele vastavuse kontrollimine 5. Ekspertiisi aruande koostamine A.2.7 Hüdrotehnilise ehitise audit 1. Ehitise auditi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Süsteemiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Täiendavate uuringute ja testide korraldamine 4. Kontrollarvutuste ja täiendavate mõõtmiste tegemine 5. Auditi aruande koostamine A.2.8 Hooldamine ja käitamine 1. Hooldamine ja käitamine kutsetasemega etteantud piires 2. Hooldus- ja kasutusjuhendite koostamine 3. Rajatisele rakenduvate mõjude määratlemine 4. Rekonstrueerimis-/taastamisprojekti lähteülesande koostamine A.2.9 Projekteerimise juhtimine 1. Projekteerimislepingu ettevalmistamine 2. Projekteerimismeeskonna komplekteerimine 3. Infovahetuse korraldamine 4. Projekteerimise koordineerimine ja kvaliteedijuhtimine 5. Projekteerija järelevalve korraldamine A.2.10 Inseneride koolitamine ja uurimistöö 1. Koolitustegevus 2. Õppe- ja juhendmaterjalide koostamine 3. Teaduslike või rakenduslike uurimistööde tegemine Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka väliobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Hüdrotehnika eriala volitaud inseneril peab üldjuhul olema magistrikraad või sellega võrdsustatud 5-aastase integreeritud kõrghariduse diplom hüdrotehnika erialal Vabariigi Valitsuse 25.10.2004 määruse nr 312 „Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded“ mõistes. Lisaks on vajalikud taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töökogemuse olemasolu ning etteantud mahus läbitud täiendusõpe. Kõik nõuded on detailsemalt kirjas kutse andmise korras ja selle lisades. projektijuht, objektijuht, projekteerija, järelevalve tegija, konsultant, ekspert Ehitusseadustik ja selle asjakohased rakendusaktid Muud erialased standardid, juhendmaterjalid ja normid Kutse saamiseks on vaja tõendada üldine (B.2.1) kompetents ja vähemalt üks valitavatest kompetentsidest (B.2.2 – B.2.10). Hüdrotehnikainseneri tööd läbiv kohustuslik kompetents 7 Kutse saamiseks peab tõendama vähemalt ühe valitavatest kompetentsidest (B.2.2 – B.2.10). Hüdrotehnilise ehitise ehitusprojekti koostamine 8 Ehitustegevuse juhtimine 8 Ehitusjuhtimine 8 Omanikujärelevalve 8 Hüdrotehnilise ehitise ehitusprojekti ekspertiis 8 Hüdrotehnilise ehitise audit 8 Hooldamine ja käitamine 8 Projekteerimise juhtimine 8 Inseneride koolitamine ja uurimistöö 8 Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 Engineer in Heating, Ventilation and Air Conditioning (HVAC), level 6 12 Ehitusinsener IV (versioon 1) Ehitusinsener IV (versioon 2) Ehitusinsener IV (versioon 3) Ehitusinsener IV (versioon 4) Ehitusinsener IV (versioon 6) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 10) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 11) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 12) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 13) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 5) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 7) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 8) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 9) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 10) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 11) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 12) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 13) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 5) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 7) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 8) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 9) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 10) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 11) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 13) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 5) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 7) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 8) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 9) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 10) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 11) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 12) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 13) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 5) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 7) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 8) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener 50 2023-11-14 2023-11-14 2025-11-10 6 6 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Heiki Meos EstKonsult OÜ Tiit Kerem Telora-E AS Taavi Ränk BI Inseneribüroo OÜ Teet Tark Hevac OÜ Ants Raja Ants Raja Ehituskorraldus FIE Andres Piirsalu OÜ Entec Eesti Andres Piir Projektbüroo KODA OÜ Peeter Parre IB Aksiaal OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener (edaspidi KVJ insener) tegutseb spetsialistina hoonete kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide ning nendega seonduvate paigaldiste (edaspidi sisekliima tagamise süsteemid) lokaalse soojustootmise ja kinnistusiseste kaugkütte ja -jahutuse võrkude kavandamisel, püstitamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel, samuti süsteemide lammutustöödel (ehitusseadustiku ja muude asjakohaste normide mõistes). KVJ inseneri ülesanne on sisekliima tagamiseks ette nähtud tehniliste lahenduste väljatöötamine ja väljatöötatud projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte, keskkonnahoidu ning tööohutust ja töötervishoidu. KVJ insener teeb koostööd teiste sidusvaldkondade spetsialistidega. KVJ inseneri kutsealal on välja töötatud järgmised kutsestandardid: - Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 - Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 - Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 KVJ inseneri 6. taseme kutse taotlemisel tuleb valida vähemalt üks järgmistest ametialadest: a) sisekliima tagamise süsteemi projekti koostamine b) ehitustegevuse juhtimine küttesüsteemide ehitamisel c) ehitustegevuse juhtimine ventilatsioonisüsteemide ehitamisel d) ehitustegevuse juhtimine jahutussüsteemide ehitamisel e) ehitusjuhtimine f) omanikujärelevalve g) sisekliima tagamise süsteemi projekti ekspertiis h) projekteerimise juhtimine¹ Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 on spetsialist, kes vastutab nii iseenda kui enda poolt juhitud töörühma töö tulemuste eest. KVJ insener, tase 6 kutsetunnistus annab selle omanikule seadusest tulenevatel alustel õiguse tegutseda pädeva isikuna iseseisvalt ja omal vastutusel ainult järgnevalt kirjeldatud piirangute ulatuses: I SISEKLIIMA TAGAMISE SÜSTEEMI PROJEKTI KOOSTAMINE Hooned (v.a. maa-aluse parklaga hooned) pindalaga kuni 1000 m², mis on ehitise kasutamise otstarbe² järgi - ühe korteriga elamud (kood 11100) - kahe korteriga elamud (kood 11210) - kolme või enama korteriga elamud (kood 11220) II SISEKLIIMA TAGAMISE SÜSTEEMI EHITAMINE, EHITUSJUHTIMINE Kõik hooned köetava pinnaga kuni 10 000 m², välja arvatud: - kõrgendatud sisekliima nõuetega hooned või ruumid (õhu puhtus, temperatuur, müra, niiskus), nt muuseumid, haiglad, puhasruumid - tootmishooned, millel on erinõuded sisekliimale - kõrghooned - veekeskused, ujulad - uurimis- ja teaduslaborid - tunnelid ja allmaarajatised - kõrgendatud tuleohuga hooned III OMANIKUJÄRELEVALVE Hooned (v.a. maa-aluse parklaga hooned) pindalaga kuni 1000 m², mis on ehitise kasutamise otstarbe¹ järgi - ühe korteriga elamud (kood 11100) - kahe korteriga elamud (kood 11210) - kolme või enama korteriga elamud (kood 11220) IV SISEKLIIMA TAGAMISE SÜSTEEMI PROJEKTI EKSPERTIIS Hooned (v.a. maa-aluse parklaga hooned) pindalaga kuni 1000 m², mis on ehitise kasutamise otstarbe¹ järgi - ühe korteriga elamud (kood 11100) - kahe korteriga elamud (kood 11210) - kolme või enama korteriga elamud (kood 11220) V PROJEKTEERIMISE PROJEKTIJUHTIMINE Eramud ja EVS-EN 1990:2002+NA:2002 standardi CC1 tagajärgede klassi liigituvad muud ehitised konstruktsioonid kandeavasid arvestades: - monoliitsed betoonkonstruktsioonid kuni 6 m - monteeritavad konstruktsioonid kuni 9 m - teraskonstruktsioonid kuni 6 m - puitkonstruktsioonid kuni 6 m - komposiitkonstruktsioonid kuni 6 m __________________________________________ ¹ - projekteerimise juhtimise tegevuse all peetakse silmas mitte kitsa eriala, vaid kogu ehitise tervikprojekti projekteerimise juhtimist. ² - Majandus- ja kommunikatsiooniministri 02.06.2015 määrus nr 51 „Ehituse kasutamise otstarvete loetelu“ A.2.1 Kütte-, ventilatsiooni ja jahutusinseneritööd tööd läbiv kohustuslik kompetents 1. Kutse-eetika nõuete järgimine 2. Erialane enesearendamine 3. Meeskonnatöös osalemine, meeskonna juhtimine 4. Keskkonnahoidlikkuse ja energiatõhususe põhimõtete rakendamine 5. Valdkondlike teadmiste rakendamine töös 6. Digipädevus ja keeleoskus A.2.2 Sisekliima tagamise süsteemi projekti koostamine 1. Projekti koostamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Tehniliste lahenduste kavandamine 4. Lähteandmete edastamine teistele projekti osapooltele 5. Seletuskirja koostamine 6. Sisekliima tagamise süsteemide projekti koostamine ja vormistamine 7. Lihtsustatud korras energiamärgise väljastamine 8. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 9. Projekteerija järelevalve tegemine 10. Täiendavate dokumentide koostamine A.2.3 Ehitustegevuse juhtimine küttesesüsteemide ehitamisel 1. Ehitustegevuse juhtimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Ehituspakkumise koostamine 3. Küttesüsteemi ehitamise kavandamine 4. Ehituse ressursside kavandamine 5. Alltöövõtu töödele hangete korraldamine ja lepingute sõlmimine 6. Ehitustoodete hankimine 7. Küttesüsteemi ehitustegevuse korraldamine ehitustööde kestel 8. Küttesüsteemi kvaliteedikontrolli ja mõõdistustööde tegemise korraldamine 9. Objekti üleandmisdokumentatsiooni koostamine 10. Objekti üleandmise korraldamine A.2.4 Ehitustegevuse juhtimine ventilatsioonisüsteemide ehitamisel 1. Ehitustegevuse juhtimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Ehituspakkumise koostamine 3. Ventilatsioonisüsteemi ehitamise kavandamine 4. Ehituse ressursside kavandamine 5. Alltöövõtu töödele hangete korraldamine ja lepingute sõlmimine 6. Ehitustoodete hankimine 7. Ventilatsioonisüsteemi ehitustegevuse korraldamine ehitustööde kestel 8. Ventilatsioonisüsteemi kvaliteedikontrolli ja mõõdistustööde tegemise korraldamine 9. Objekti üleandmisdokumentatsiooni koostamine 10. Objekti üleandmise korraldamine A.2.5 Ehitustegevuse juhtimine jahutussüsteemide ehitamisel 1. Ehitustegevuse juhtimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Ehituspakkumise koostamine 3. Jahutussüsteemi ehitamise kavandamine 4. Ehituse ressursside kavandamine 5. Alltöövõtu töödele hangete korraldamine ja lepingute sõlmimine 6. Ehitustoodete hankimine 7. Jahutussüsteemi ehitustegevuse korraldamine ehitustööde kestel 8. Jahutussüsteemi kvaliteedikontrolli ja mõõdistustööde tegemise korraldamine 9. Objekti üleandmisdokumentatsiooni koostamine 10. Objekti üleandmise korraldamine A.2.6 Ehitusjuhtimine 1. Ehitusjuhtimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Vajadusuuringu läbiviimine 3. Hanke ettevalmistamine ja hankedokumentatsiooni koostamine 4. Tehnosüsteemide elutsükli kavandamine 5. Ehitusmaksumuse arvutamine 6. Projekteerimise ettevalmistamine ja tööde korraldamine 7. Projekteerijate valimine ja lepingute ettevalmistamine 8. Ehitustööde ettevalmistamine 9. Pakkumusdokumentatsiooni ettevalmistamine 10. Alltöövõtjate valimine 11. Ehitusprotsessi koordineerimine tellija esindajana 12. Objekti üleandmine ja kasutuselevõtmine 13. Garantiiperioodi toimingud A.2.7 Omanikujärelevalve 1. Omanikujärelevalve tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Järelevalveprogrammi koostamine 3. Ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimine 4. Ehitustegevuse lepingule vastavuse kontrollimine 5. Kvaliteedi vastavuse kontrollimine ja hindamine 6. Ohutusele vastavuse kontrollimine 7. Vajaliku dokumentatsiooni kontrollimine 8. Ehitise vastuvõtmine 9. Teavitustegevus 10. Ettepanekute tegemine A.2.8 Sisekliima tagamise süsteemi projekti ekspertiis 1. Sisekliima tagamise süsteemi projekti ekspertiisi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Projektiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Projekti mahulise vastavuse kontrollimine 4. Projekti lahenduste eesmärgile ja nõuetele vastavuse kontrollimine 5. Ekspertiisi aruande koostamine A.2.9 Projekteerimise juhtimine 1. Projekteerimise juhtimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Projekteerimislepingu ettevalmistamine 3. Projekteerimismeeskonna komplekteerimine 4. Infovahetuse korraldamine 5. Projekteerimise koordineerimine ja kvaliteedijuhtimine 6. Projekteerija järelevalve korraldamine Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka väliobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Üldjuhul rakenduskõrghariduse diplom või bakalaureusekraad kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuse või muul tehnilisel erialal, mille õppe sisaldab etteantud mahus erialaaineid. Lisaks kutse taotlemiseks ettenähtud mahus praktilist töökogemust ja läbitud täienduskoolitusi. Kõik nõuded on detailsemalt kirjas kutse andmise korra dokumentatsioonis. projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht, konsultant. Ehitusseadustik ja selle asjakohased rakendusaktid. Muud erialased standardid, juhendmaterjalid ja normid. Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 kutse saamiseks on vaja tõendada kohustuslik kompetents B.2.1 ja vähemalt üks valitavatest kompetentsidest: B.2.2, B.2.3, B.2.4, B.2.5, B.2.6, B.2.7, B.2.8 või B.2.9. Kütte-, ventilatsiooni ja jahutusinseneritööd tööd läbiv kohustuslik kompetents 7 Sisekliima tagamise süsteemi projekteerimine 6 Ehitustegevuse juhtimine küttesesüsteemide ehitamisel 6 Ehitustegevuse juhtimine ventilatsioonisüsteemide ehitamisel 6 Ehitustegevuse juhtimine jahutussüsteemide ehitamisel 6 Ehitusjuhtimine 6 Omanikujärelevalve 6 Sisekliima tagamise süsteemi projekti ekspertiis 6 Projekteerimise juhtimine 6 Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 Diploma Engineer in Heating, Ventilation and Air Conditioning (HVAC), EstQF Level 7 12 Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 1) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 2) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 3) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 4) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 6) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener 50 2023-11-14 2023-11-14 2025-11-10 7 7 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Heiki Meos EstKonsult OÜ Tiit Kerem Telora-E AS Taavi Ränk BI Inseneribüroo OÜ Teet Tark Hevac OÜ Ants Raja Ants Raja Ehituskorraldus FIE Andres Piirsalu OÜ Entec Eesti Andres Piir Projektbüroo KODA OÜ Peeter Parre IB Aksiaal OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener (edaspidi KVJ insener) tegutseb spetsialistina hoonete kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide ning nendega seonduvate paigaldiste (edaspidi sisekliima tagamise süsteemid), lokaalse soojustootmise ja kinnistusiseste kaugkütte ja -jahutuse võrkude kavandamisel, püstitamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel, samuti süsteemide lammutustöödel (ehitusseadustiku ja muude asjakohaste norise mõistes). KVJ inseneri ülesanne on sisekliima tagamiseks ette nähtud tehniliste lahenduste väljatöötamine ja väljatöötatud projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte, keskkonnahoidu ning tööohutust ja töötervishoidu. KVJ insener teeb koostööd teiste sidusvaldkondade spetsialistidega KVJ inseneri kutsealal on välja töötatud järgmised kutsestandardid: - Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 - Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 - Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 Diplomeeritud KVJ inseneri 7. taseme kutse taotlemisel tuleb valida vähemalt üks järgmistest ametialadest: a) sisekliima tagamise süsteemi projekti koostamine b) ehitustegevuse juhtimine küttesüsteemide ehitamisel c) ehitustegevuse juhtimine ventilatsioonisüsteemide ehitamisel d) ehitustegevuse juhtimine jahutussüsteemide ehitamisel e) ehitusjuhtimine f) omanikujärelevalve g) sisekliima tagamise süsteemi projekti ekspertiis h) sisekliima tagamise süsteemi audit i) projekteerimise juhtimine¹ Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 on spetsialist, kes vastutab nii iseenda kui enda poolt juhitud töörühma töö tulemuste eest. Diplomeeritud KVJ insener, tase 7 kutsetunnistus annab selle omanikule seadusest tulenevatel alustel õiguse tegutseda pädeva isikuna iseseisvalt ja omal vastutusel ainult järgnevalt kirjeldatud piirangute ulatuses: I SISEKLIIMA TAGAMISE SÜSTEEMI PROJEKTI KOOSTAMINE Kõik hooned köetava pinnaga kuni 10 000 m², välja arvatud: - kõrgendatud sisekliima nõuetega hooned või ruumid (õhu puhtus, temperatuur, müra, - niiskus), nt muuseumid, haiglad, puhasruumid - tootmishooned, millel on erinõuded sisekliimale - kõrghooned - veekeskused, ujulad - uurimis- ja teaduslaborid - tunnelid ja allmaarajatised - kõrgendatud tuleohuga hooned II SISEKLIIMA TAGAMISE SÜSTEEMI EHITAMINE, EHITUSJUHTIMINE Kõik hooned, välja arvatud: - kõrgendatud sisekliima nõuetega hooned või ruumid (õhu puhtus, temperatuur, müra, niiskus), nt muuseumid, haiglad, puhasruumid. III OMANIKUJÄRELEVALVE Kõik hooned köetava pinnaga kuni 10 000 m², välja arvatud: - kõrgendatud sisekliima nõuetega hooned või ruumid (õhu puhtus, temperatuur, müra, niiskus), nt muuseumid, haiglad, puhasruumid - tootmishooned, millel on erinõuded sisekliimale - kõrghooned - veekeskused, ujulad - uurimis- ja teaduslaborid - tunnelid ja allmaarajatised - kõrgendatud tuleohuga hooned IV SISEKLIIMA TAGAMISE SÜSTEEMI PROJEKTI EKSPERTIIS, SISEKLIIMA TAGAMISE SÜSTEEMI AUDIT Kõik hooned köetava pinnaga kuni 10 000 m², välja arvatud: - kõrgendatud sisekliima nõuetega hooned või ruumid (õhu puhtus, temperatuur, müra, niiskus), nt muuseumid, haiglad, puhasruumid - tootmishooned, millel on erinõuded sisekliimale - kõrghooned - veekeskused, ujulad - uurimis- ja teaduslaborid - tunnelid ja allmaarajatised - kõrgendatud tuleohuga hooned V PROJEKTEERIMISE JUHTIMINE¹ Tavapärase konstruktsioonilahendusega ehitise, kus ei mõju suuri staatilisi ja dünaamilisi koormusi ning mis on maapinnast kuni 65 m kõrgused ja kuni 8 m sügavused (v.a. vaialused), ehitusprojekt. Ehitised konstruktsioonid silletega kuni: - monoliitsed betoonkonstruktsioonid kuni 18 m - monteeritavad konstruktsioonid kuni 32 m - teraskonstruktsioonid kuni 36 m - puitkonstruktsioonid kuni 18 m - komposiitkonstruktsioonid kuni 24 m __________________________________________ ¹ - projekteerimise projektijuhtimise tegevuse all peetakse silmas mitte kitsa eriala, vaid kogu ehitise tervikprojekti projekteerimise projektijuhtimist. A.2.1 Kütte-, ventilatsiooni ja jahutusinseneritööd tööd läbiv kohustuslik kompetents 1. Kutse-eetika nõuete järgimine 2. Erialane enesearendamine 3. Meeskonnatöös osalemine, meeskonna juhtimine 4. Keskkonnahoidlikkuse ja energiatõhususe põhimõtete rakendamine 5. Valdkondlike teadmiste rakendamine töös 6. Digipädevus ja keeleoskus A.2.2 Sisekliima tagamise süsteemi projekteerimine 1. Projekti koostamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Tehniliste lahenduste kavandamine 4. Lähteandmete edastamine teistele projekti osapooltele 5. Seletuskirja koostamine 6. Sisekliima tagamise süsteemide projekti koostamine ja vormistamine 7. Lihtsustatud korras energiamärgise väljastamine 8. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 9. Projekteerija järelevalve tegemine 10. Täiendavate dokumentide koostamine A.2.3 Ehitustegevuse juhtimine küttesüsteemide ehitamisel 1. Ehitustegevuse juhtimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Ehituspakkumise koostamine 3. Küttesüsteemi ehitamise kavandamine 4. Ehituse ressursside kavandamine 5. Alltöövõtu töödele hangete korraldamine ja lepingute sõlmimine 6. Ehitustoodete hankimine 7. Küttesüsteemi ehitustegevuse korraldamine ehitustööde kestel 8. Küttesüsteemi kvaliteedikontrolli ja mõõdistustööde tegemise korraldamine 9. Objekti üleandmisdokumentatsiooni koostamine 10. Objekti üleandmise korraldamine A.2.4 Ehitustegevuse juhtimine ventilatsioonisüsteemide ehitamisel 1. Ehitustegevuse juhtimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Ehituspakkumise koostamine 3. Ventilatsioonisüsteemi ehitamise kavandamine 4. Ehituse ressursside kavandamine 5. Alltöövõtu töödele hangete korraldamine ja lepingute sõlmimine 6. Ehitustoodete hankimine 7. Ventilatsioonisüsteemi ehitustegevuse korraldamine ehitustööde kestel 8. Ventilatsioonisüsteemi kvaliteedikontrolli ja mõõdistustööde tegemise korraldamine 9. Objekti üleandmisdokumentatsiooni koostamine 10. Objekti üleandmise korraldamine A.2.5 Ehitustegevuse juhtimine jahutussüsteemide ehitamisel 1. Ehitustegevuse juhtimine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Ehituspakkumise koostamine 3. Jahutussüsteemi ehitamise kavandamine 4. Ehituse ressursside kavandamine 5. Alltöövõtu töödele hangete korraldamine ja lepingute sõlmimine 6. Ehitustoodete hankimine 7. Jahutussüsteemi ehitustegevuse korraldamine ehitustööde kestel 8. Jahutussüsteemi kvaliteedikontrolli ja mõõdistustööde tegemise korraldamine 9. Objekti üleandmisdokumentatsiooni koostamine 10. Objekti üleandmise korraldamine A.2.6 Ehitusjuhtimine 1. Ehitusjuhtimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Vajadusuuringu läbiviimine 3. Hanke ettevalmistamine ja hankedokumentatsiooni koostamine 4. Tehnosüsteemide elutsükli kavandamine 5. Ehitusmaksumuse arvutamine 6. Projekteerimise ettevalmistamine ja tööde korraldamine 7. Projekteerijate valimine ja lepingute ettevalmistamine 8. Ehitustööde ettevalmistamine 9. Pakkumus-dokumentatsiooni ettevalmistamine 10. Alltöövõtjate valimine 11. Ehitusprotsessi koordineerimine tellija esindajana 12. Objekti üleandmine ja kasutuselevõtmine 13. Garantiiperioodi toimingud A.2.7 Omanikujärelevalve 1. Omanikujärelevalve tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Järelevalveprogrammi koostamine 3. Ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimine 4. Ehitustegevuse lepingule vastavuse kontrollimine 5. Kvaliteedi vastavuse kontrollimine ja hindamine 6. Ohutusele vastavuse kontrollimine 7. Vajaliku dokumentatsiooni kontrollimine 8. Ehitise vastuvõtmine 9. Teavitustegevus 10. Ettepanekute tegemine A.2.8 Sisekliima tagamise süsteemi projekti ekspertiis 1. Sisekliima tagamise süsteemi projekti ekspertiisi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Projektiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Projekti mahulise vastavuse kontrollimine 4. Projekti lahenduste eesmärgile ja nõuetele 5. Ekspertiisi aruande koostamine A.2.9 Sisekliima tagamise süsteemi audit 1. Sisekliima tagamise süsteemi auditi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Süsteemiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Täiendavate uuringute ja testide korraldamine 4. Kontrollarvutuste ja täiendavate mõõtmiste tegemine 5. Auditi aruande koostamine A.2.10 Projekteerimise juhtimine 1. Projekteerimise juhtimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Projekteerimislepingu ettevalmistamine 3. Projekteerimismeeskonna komplekteerimine 4. Infovahetuse korraldamine 5. Projekteerimise koordineerimine ja kvaliteedijuhtimine 6. Projekteerija järelevalve korraldamine Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka väliobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Magistrikraad või sellega võrdsustatud 5-aastase integreeritud kõrghariduse diplom kütte, ventilatsiooni ja jahutuse või muul tehnilisel erialal, mille õpe sisaldab etteantud mahus erialaaineid. Lisaks kutse taotlemiseks ettenähtud mahus praktilist töökogemust ja läbitud täienduskoolitusi. Kõik nõuded on detailsemalt kirjas kutse andmise korra dokumentatsioonis. projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht, konsultant. Ehitusseadustik ja selle asjakohased rakendusaktid. Muud erialased standardid, juhendmaterjalid ja normid. Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 kutse saamiseks on vaja tõendada kohustuslik kompetents B.2.1 ja vähemalt üks valitavatest kompetentsidest: B.2.2, B.2.3, B.2.4, B.2.5, B.2.6, B.2.7, B.2.8, B.2.9 või B.2.10. Kütte-, ventilatsiooni ja jahutusinseneritööd tööd läbiv kohustuslik kompetents 7 Kutse saamiseks on vaja tõendada vähemalt üks valitavatest kompetentsidest: B.2.2, B.2.3, B.2.4, B.2.5, B.2.6, B.2.7, B.2.8, B.2.9 või B.2.10. Sisekliima tagamise süsteemi projekteerimine 7 Ehitustegevuse juhtimine küttesesüsteemide ehitamisel 7 Ehitustegevuse juhtimine ventilatsioonisüsteemide ehitamisel 7 Ehitustegevuse juhtimine jahutussüsteemide ehitamisel 7 Ehitusjuhtimine 7 Omanikujärelevalve 7 Sisekliima tagamise süsteemi projekti ekspertiis 7 Sisekliima tagamise süsteemi audit 7 Projekteerimise juhtimine 7 Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 Chartered Engineer in Heating, Ventilation and Air Conditioning (HVAC), EstQF Level 8 12 Volitatud ehitusinsener V (versioon 1) Volitatud ehitusinsener V (versioon 2) Volitatud ehitusinsener V (versioon 3) Volitatud ehitusinsener V (versioon 4) Volitatud ehitusinsener V (versioon 6) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener 50 2023-11-14 2023-11-14 2025-11-10 8 8 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Heiki Meos EstKonsult OÜ Tiit Kerem Telora-E AS Taavi Ränk BI Inseneribüroo OÜ Teet Tark Hevac OÜ Ants Raja Ants Raja Ehituskorraldus FIE Andres Piirsalu OÜ Entec Eesti Andres Piir Projektbüroo KODA OÜ Peeter Parre IB Aksiaal OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener (edaspidi KVJ insener) tegutseb spetsialistina hoonete kütte-, ventilatsiooni-, niisutus-, kuivatus- ja jahutussüsteemide ning nendega seonduvate paigaldiste (edaspidi sisekliima tagamise süsteemid), lokaalse soojustootmise ja kinnistusiseste kaugkütte ja -jahutuse võrkude kavandamisel, püstitamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel, samuti süsteemide lammutustöödel (ehitusseadustiku ja muude asjakohaste normide mõistes). KVJ inseneri ülesanne on sisekliima tagamiseks ette nähtud tehniliste lahenduste väljatöötamine ja väljatöötatud projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte, keskkonnahoidu ning tööohutust ja töötervishoidu. KVJ insener teeb koostööd teiste sidusvaldkondade spetsialistidega KVJ inseneri kutsealal on välja töötatud järgmised kutsestandardid: - Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 - Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 - Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 Volitatud KVJ inseneri 8. taseme kutse taotlemisel tuleb valida vähemalt üks järgmistest ametialadest: a) sisekliima tagamise süsteemi projekti koostamine b) ehitustegevuse juhtimine c) ehitusjuhtimine d) omanikujärelevalve e) sisekliima tagamise süsteemi projekti ekspertiis f) sisekliima tagamise süsteemi audit g) projekteerimise juhtimine¹ h) inseneride koolitamine ja arendustegevus Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 on spetsialist, kes vastutab nii iseenda kui enda poolt juhitud töörühma töö tulemuste eest. Volitatud KVJ insener, tase 8 kutsetunnistus annab selle omanikule seadusest tulenevatel alustel õiguse tegutseda pädeva isikuna iseseisvalt ja omal vastutusel ainult järgnevalt kirjeldatud piirangute ulatuses: I SISEKLIIMA TAGAMISE SÜSTEEMI PROJEKTI KOOSTAMINE Ilma tehniliste piiranguteta II SISEKLIIMA TAGAMISE SÜSTEEMI EHITAMINE, EHITUSJUHTIMINE Ilma tehniliste piiranguteta III OMANIKUJÄRELEVALVE Ilma tehniliste piiranguteta IV SISEKLIIMA TAGAMISE SÜSTEEMI PROJEKTI EKSPERTIIS Ilma tehniliste piiranguteta V SISEKLIIMA TAGAMISE SÜSTEEMI AUDIT Ilma tehniliste piiranguteta VI PROJEKTEERIMISE JUHTIMINE¹ Ilma tehnilise piiranguta __________________________________________ ¹ - projekteerimise juhtimise tegevuse all peetakse silmas mitte kitsa eriala, vaid kogu ehitise tervikprojekti projekteerimise juhtimist A.2.1 Kütte-, ventilatsiooni ja jahutusinseneritööd tööd läbiv kohustuslik kompetents 1. Kutse-eetika nõuete järgimine 2. Erialane enesearendamine 3. Meeskonnatöös osalemine, meeskonna juhtimine 4. Keskkonnahoidlikkuse ja energiatõhususe põhimõtete rakendamine 5. Valdkondlike teadmiste rakendamine töös 6. Digipädevus ja keeleoskus A.2.2 Sisekliima tagamise süsteemi projekti koostamine 1. Projekti koostamine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Tehniliste lahenduste kavandamine 4. Lähteandmete edastamine teistele projekti osapooltele 5. Seletuskirja koostamine 6. Sisekliima tagamise süsteemide projekti koostamine ja vormistamine 7. Lihtsustatud korras energiamärgise väljastamine 8. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 9. Projekteerija järelevalve tegemine 10. Täiendavate dokumentide koostamine A.2.3 Ehitustegevuse juhtimine 1. Ehituspakkumise koostamine 2. Sisekliima tagamise süsteemi ehitamise kavandamine 3. Ehituse ressursside kavandamine 4. Alltöövõtu töödele hangete korraldamine ja lepingute sõlmimine 5. Ehitustoodete hankimine 6. Sisekliima tagamise süsteemi ehitustegevuse korraldamine ehitustööde kestel 7. Sisekliima tagamise süsteemi ehitustööde kvaliteedikontrolli ja mõõdistustööde tegemise korraldamine 8. Objekti üleandmisdokumentatsiooni koostamine 9. Objekti üleandmise korraldamine A.2.4 Ehitusjuhtimine 1. Ehitusjuhtimine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Vajadusuuringu läbiviimine 3. Hanke ettevalmistamine ja hankedokumentatsiooni koostamine 4. Tehnosüsteemide elutsükli kavandamine 5. Ehitusmaksumuse arvutamine 6. Projekteerimise ettevalmistamine ja tööde korraldamine 7. Projekteerijate valimine ja lepingute ettevalmistamine 8. Ehitustööde ettevalmistamine 9. Pakkumusdokumentatsiooni ettevalmistamine 10. Alltöövõtjate valimine 11. Ehitusprotsessi koordineerimine tellija esindajana 12. Objekti üleandmine ja kasutuselevõtmine 13. Garantiiperioodi toimingud A.2.5 Omanikujärelevalve 1. Omanikujärelevalve tegemine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Järelevalveprogrammi koostamine 3. Ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimine 4. Ehitustegevuse lepingule vastavuse kontrollimine 5. Kvaliteedi vastavuse kontrollimine ja hindamine 6. Ohutusele vastavuse kontrollimine 7. Vajaliku dokumentatsiooni kontrollimine 8. Ehitise vastuvõtmine 9. Teavitustegevus 10. Ettepanekute tegemine A.2.6 Sisekliima tagamise projekti ekspertiis 1. Sisekliima tagamise süsteemi projekti ekspertiisi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Projektiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Projekti mahulise vastavuse kontrollimine 4. Projekti lahenduste eesmärgile ja nõuetele vastavuse kontrollimine 5. Ekspertiisi aruande koostamine A.2.7 Sisekliima tagamise süsteemi audit 1. Sisekliima tagamise süsteemi auditi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Süsteemiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Täiendavate uuringute ja testide korraldamine 4. Kontrollarvutuste ja täiendavate mõõtmiste tegemine 5. Auditi aruande koostamine A.2.8 Projekteerimise juhtimine 1. Projekteerimise juhtimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Projekteerimislepingu ettevalmistamine 3. Projekteerimismeeskonna komplekteerimine 4. Infovahetuse korraldamine 5. Projekteerimise koordineerimine ja kvaliteedijuhtimine 6. Projekteerija järelevalve korraldamine A.2.9 Inseneride koolitamine ja arendustegevus 1. Koolitustegevus 2. Õppe- ja juhendmaterjalide koostamine 3. Teaduslike või rakenduslike uurimistööde tegemine Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka väliobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Magistrikraad või sellega võrdsustatud 5-aastase integreeritud kõrghariduse diplom kütte, ventilatsiooni ja jahutuse või muul tehnilisel erialal, mille õppe sisaldab etteantud mahus erialaaineid. Lisaks kutse taotlemiseks ettenähtud mahus praktilist töökogemust ja läbitud täienduskoolitusi. Kõik nõuded on detailsemalt kirjas kutse andmise korra dokumentatsioonis. projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht, konsultant. Ehitusseadustik ja selle asjakohased rakendusaktid. Muud erialased standardid, juhendmaterjalid ja normid. Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 kutse saamiseks on vaja tõendada kohustuslik kompetents (B.2.1) ja vähemalt üks vabalt valitav kompetents B.2.2, B.2.3, B.2.4, B.2.5, B.2.6, B.2.7, B.2.8 või B.2.9 hulgast. Kütte-, ventilatsiooni ja jahutusinseneritööd tööd läbiv kohustuslik kompetents 7 Kutse saamiseks on vaja tõendada vähemalt üks valitavatest kompetentsidest: B.2.2, B.2.3, B.2.4, B.2.5, B.2.6, B.2.7, B.2.8 või B.2.9. Sisekliima tagamise süsteemi projekteerimine 8 Ehitustegevuse juhtimine 8 Ehitusjuhtimine 8 Omanikujärelevalve 8 Sisekliima tagamise süsteemi projekti ekspertiis 8 Sisekliima tagamise süsteemi audit 8 Projekteerimise projektijuhtimine 8 Inseneride koolitamine ja arendustöö 8 Sotsiaalpedagoog, tase 6 Social Pedagogue, EstQF Level 6 5 Sotsiaalpedagoog, tase 6 (versioon 1) Sotsiaalpedagoog, tase 6 (versioon 2) Sotsiaalpedagoog, tase 6 (versioon 3) Sotsiaalpedagoog, tase 6 (versioon 4) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Sotsiaalpedagoog 34 2023-10-25 2024-01-01 2028-12-31 6 6 2359 Pedagoogika tippspetsialistid, mujal liigitamata 0313 Psühholoogia 85 Haridus Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendus Tallinna Ülikool Tartu Ülikool Iiris Tagen Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendus Kristi Kõiv Tartu Ülikool Mare Leino Tallinna Ülikool Mehis Pever Eesti Koolijuhtide Ühendus Minni Aia-Utsal Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendus Svetlana Põdder Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendus Viktoria Latova Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Sotsiaalpedagoog on tippspetsialist tugispetsialistina, kelle tegevuse eesmärk on korraldada ja arendada sotsialiseerumistuge ning toetada isiku arengut võrgustikutöö kaudu sotsiaalpedagoogiliste meetoditega. Sotsiaalpedagoogid töötavad haridus-, sotsiaal-, tervishoiu- ja õigusvaldkonnas. Sotsiaalpedagoog, tase 6 märkab ja hindab isiku sotsialiseerumisvajadusi ning toetab tema arengut ja toimetulekut, korraldades sotsiaalpedagoogilist tegevust ja kaasates võrgustikku. Sotsiaalpedagoogi kutsealal on ka kutse sotsiaalpedagoog, tase 7, kes lisaks eelloetletule juhendab kolleege sotsiaalpedagoogika vallas, koordineerib ja juhib koostöövõrgustike tööd ning arendab sotsiaalpedagoogika valdkonda. Sotsiaalpedagoogi tööaeg ja puhkus on reguleeritud töölepingu seaduse ja muude õigusaktidega. Sotsiaalpedagoogi fookuses on töö inimestega, jõustades neid erinevates valdkondades. Töö on vaheldusrikas ja väljakutseid pakkuv ning jaguneb tööks klientidega, iseseisvaks tööks, koostööks teiste spetsialistide ja võrgustiku liikmetega ning enesetäiendamiseks. Sotsiaalpedagoogil peab olema valmidus tegutseda ohu- ja kriisiolukorras. Sotsiaalpedagoogi peamised töövahendid on erialased vahendid ja metoodilised materjalid, kontoritarbed ja -tehnika ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendid. A.2.1. Sotsiaalpedagoogilise tegevuse korraldamine A.2.2. Sotsiaalpedagoogiline hindamine A.2.3. Sotsiaalpedagoogiline sekkumine ja võrgustikutöö A.2.4. Turvalise töökeskkonna kujundamine A.2.5. Professionaalne enesearendamine A.2.6. Juhtimine Sotsiaalpedagoogil, tase 6 on erialane kõrgharidus või muu kõrgharidus haridus- või sotsiaalteaduses ning kompetentside saavutamiseks vajalik töökogemus. Sotsiaalpedagoog Kui sotsiaalpedagoog töötab haridusasutuses, mille tegevust reguleerib põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, siis on sotsiaalpedagoogi kvalifikatsiooninõuded erialane kõrgharidus või sotsiaalpedagoogi kutse ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides esitatud nõuetele. Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab Sotsiaalpedagoogikat on hakatud rohkem määratlema kogukonna ja inimese arengu sfääris, toetudes pedagoogilis-väärtuspõhisele lähenemisele ja lähtudes eelkõige kolmest valdkonnast (teadus, praktika ja haridus), parandamaks inimese elu ja sotsiaalset sidusust. Ühelt poolt on sotsiaalpedagoogika akadeemiline distsipliin, milles teaduslikud teadmised arendavad akadeemilist õpetust erinevate professioonide ettevalmistuses, teiselt poolt on sotsiaalpedagoogika praktika, mis annab võimalused mitmekülgseks ja -tasandiliseks ning paindlikuks kohanemiseks sotsiaalses ümbruses. Tulevikus on sotsiaalpedagoogi töö edukaks tegemiseks vajalikud järgmised oskused: 1) loovus – oskus ja valmidus lahendada probleeme uuel viisil; 2) koostöö, sh virtuaalne – oskus töötada tulemuslikult erinevates (ka virtuaalsetes) töörühmades, hoida inimesi pühendunud ja motiveeritud ning tekitada neis kollektiivi tunnet, lähtudes turvalisuse põhimõttest; 3) sotsiaalne intelligentsus – oskus tunnetada suhtlemisel inimeste vajadusi ja soove ning luua nendega usalduslik suhe; 4) emotsionaalne intelligentsus – oskus mõista, kaasa tunda ning vastata teise poole tunnetele ja soovidele; 5) elukestev õppimine – oskus ja tahe õppida midagi uut ning võime mõtestada ja väärtustada õpitu sisulist tähendust. Kutse sotsiaalpedagoog, tase 6 koosneb üldoskustest, kohustuslikest kompetentsidest ja valitavast kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on vaja tõendada üldoskused B.2 ja kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.5. Täiendavalt on võimalik tõendada valitav kompetents B.3.6. Sotsiaalpedagoogilise tegevuste korraldamine 6 Sotsiaalpedagoogiline hindamine 6 Sotsiaalpedagoogiline sekkumine ja võrgustikutöö 6 Turvalise töökeskkonna kujundamine 6 Professionaalne enese- ja valdkonna arendamine 6 Täiendavalt on võimalik tõendada valitav kompetents B.3.6. Juhtimine 6 Sotsiaalpedagoog, tase 7 Social Pedagogue, EstQF Level 7 5 Sotsiaalpedagoog, tase 7 (versioon 1) Sotsiaalpedagoog, tase 7 (versioon 2) Sotsiaalpedagoog, tase 7 (versioon 3) Sotsiaalpedagoog, tase 7 (versioon 4) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Sotsiaalpedagoog 34 2023-10-25 2024-01-01 2028-12-31 7 7 2359 Pedagoogika tippspetsialistid, mujal liigitamata 0313 Psühholoogia 85 Haridus Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendus Iiris Tagen Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendus Kristi Kõiv Tartu Ülikool Mare Leino Tallinna Ülikool Mehis Pever Eesti Koolijuhtide Ühendus Minni Aia-Utsal Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendus Svetlana Põdder Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendus Viktoria Latova Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Sotsiaalpedagoog on tippspetsialist tugispetsialistina, kelle tegevuse eesmärk on korraldada ja arendada sotsialiseerumistuge ning toetada isiku arengut võrgustikutöö kaudu sotsiaalpedagoogiliste meetoditega. Sotsiaalpedagoogid töötavad haridus-, sotsiaal-, tervishoiu- ja õigusvaldkonnas. Sotsiaalpedagoog, tase 7 märkab ja hindab isiku sotsialiseerumisvajadusi ning toetab tema arengut ja toimetulekut, korraldades sotsiaalpedagoogilist tegevust ja kaasates võrgustikku. Ta juhendab ja koolitab kolleege sotsiaalpedagoogika vallas ning arendab sotsiaalpedagoogika valdkonda, panustades metoodika arendusse ja teadustöösse. Sotsiaalpedagoogi kutsealal on ka kutse sotsiaalpedagoog, tase 6, kes märkab ja hindab isiku sotsialiseerumisvajadusi ning toetab tema arengut ja toimetulekut, kaasates võrgustiku. Sotsiaalpedagoogi tööaeg ja puhkus on reguleeritud töölepingu seaduse ja muude õigusaktidega. Sotsiaalpedagoogi fookuses on töö inimestega, jõustades neid erinevates valdkondades. Töö on vaheldusrikas ja väljakutseid pakkuv ning jaguneb tööks klientidega, iseseisvaks tööks, koostööks teiste spetsialistide ja võrgustiku liikmetega ning enesetäiendamiseks. Sotsiaalpedagoogil peab olema valmidus tegutseda ohu- ja kriisiolukorras. Sotsiaalpedagoogi peamised töövahendid on erialased vahendid ja metoodilised materjalid, kontoritarbed ja -tehnika ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendid. A.2.1. Sotsiaalpedagoogilise tegevuse korraldamine A.2.2. Sotsiaalpedagoogiline hindamine A.2.3. Sotsiaalpedagoogiline sekkumine ja võrgustikutöö A.2.4. Turvalise töökeskkonna kujundamine A.2.5. Professionaalne enesearendamine A.2.6. Juhtimine A.2.7. Sotsiaalpedagoogiline juhendamine ja koolitamine Sotsiaalpedagoogil, tase 7 on erialane magistrikraad ja kompetentside saavutamiseks vajalik töökogemus või magistrikraad haridus- või sotsiaalteaduses ja kompetentside saavutamiseks vajalik töökogemus. Sotsiaalpedagoog Kui sotsiaalpedagoog töötab haridusasutuses, mille tegevust reguleerib põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, siis on sotsiaalpedagoogi kvalifikatsiooninõuded erialane kõrgharidus või sotsiaalpedagoogi kutse ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides esitatud nõuetele. Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab Sotsiaalpedagoogikat on hakatud rohkem määratlema kogukonna ja inimese arengu sfääris, toetudes pedagoogilis-väärtuspõhisele lähenemisele ja lähtudes eelkõige kolmest valdkonnast (teadus, praktika ja haridus), parandamaks inimese elu ja sotsiaalset sidusust. Ühelt poolt on sotsiaalpedagoogika akadeemiline distsipliin, milles teaduslikud teadmised arendavad akadeemilist õpetust erinevate professioonide ettevalmistuses, teiselt poolt on sotsiaalpedagoogika praktika, mis annab võimalused mitmekülgseks ja -tasandiliseks ning paindlikuks kohanemiseks sotsiaalses ümbruses. Tulevikus on sotsiaalpedagoogi töö edukaks tegemiseks vajalikud järgmised oskused: 1) loovus – oskus ja valmidus lahendada probleeme uuel viisil; 2) koostöö, sh virtuaalne – oskus töötada tulemuslikult erinevates (ka virtuaalsetes) töörühmades, hoida inimesi pühendunud ja motiveeritud ning tekitada neis kollektiivi tunnet, lähtudes turvalisuse põhimõttest; 3) sotsiaalne intelligentsus – oskus tunnetada suhtlemisel inimeste vajadusi ja soove ning luua nendega usalduslik suhe; 4) emotsionaalne intelligentsus – oskus mõista, kaasa tunda ning vastata teise poole tunnetele ja soovidele; 5) elukestev õppimine – oskus ja tahe õppida midagi uut ning võime mõtestada ja väärtustada õpitu sisulist tähendust. Sotsiaalpedagoog, tase 7 kutse koosneb üldoskustest, kohustuslikest kompetentsidest ja valitavast kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on vaja tõendada üldoskused B.2 ja kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.5 kompetentside tõendamine. Täiendavalt on võimalik tõendada valitavad kompetentsid B.3.6 ja/või B.3.7. Sotsiaalpedagoogilise tegevuste korraldamine 7 Sotsiaalpedagoogiline hindamine 7 Sotsiaalpedagoogiline sekkumine ja võrgustikutöö 7 Turvalise töökeskkonna kujundamine 7 Professionaalne enese- ja valdkonna arendamine 7 Täiendavalt on võimalik tõendada valitavad kompetentsid B.3.6 ja/või B.3.7. Juhtimine 7 Sotsiaalpedagoogiline juhendamine ja koolitamine 7 Eripedagoog, tase 7 Special Education Teacher, EstQF Level 7 4 Eripedagoog, tase 7 (versioon 1) Eripedagoog, tase 7 (versioon 2) Eripedagoog, tase 7 (versioon 3) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Eripedagoog 34 2023-10-25 2024-01-01 2028-12-31 7 7 2352 Eripedagoogid 0111 Kasvatusteadus 85 Haridus Eesti Eripedagoogide Liit Tallinna Ülikool Tartu Ülikool Kutsestandardis kasutatud terminid Digipädevuste enesehindamise skaala Kristin Binsol HARNO eripedagoogika peaspetsialist (eksamite erisused/arendusosakond teadmuskeskus), Haapsalu Viigi Kool Lea Pilme Rakvere Põhikool Liina Õmblus Pärnu Kuninga Tänava Põhikool Marge Süld Tallinna Tondi Kool Pille Häidkind Tartu Ülikool Sirli Väinsaar Tallinna Tondi Kool Tiiu Tammemäe Tallinna Ülikool Triin Kivirähk-Koor Tartu Katoliku Hariduskeskus; Tartu Ülikool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Eripedagoog on erivajadustega õppijatega tegelev tippspetsialist, kelle tegevuse eesmärk on toetada ja suunata eakaaslastest eristuva õppija arengut, arvestades õppekava(de) nõudeid ja võimalusi. Eripedagoog töötab haridusasutuses tugispetsialistina, erivajadustega õppijate klassi/rühma õpetajana ja/või hariduslike erivajadustega õpilase õppe koordineerijana. Lisaks leiavad eripedagoogid rakendust tervishoiu- ja sotsiaalasutustes, sh rehabilitatsioonimeeskonnas. Eripedagoog teeb koostööd lapsevanemate, õpetajate, teiste erialaspetsialistide ja kolleegidega ning nõustab neid. Eripedagoog, tase 7 hindab õppija õpioskuste ja arengu taset, kavandab õppetegevust õppija erivajadustest lähtuvalt ning viib läbi eripedagoogilisi tegevusi õppijat toetavas keskkonnas. Ta nõustab ja juhendab vanemaid, asutuse juhtkonda, teisi erialaspetsialiste, kolleege õpilase õppe planeerimisel ja läbiviimisel, täiendab ennast erialaselt. Eripedagoogi kutsealal on ka kutse eripedagoog, tase 8, kes lisaks eelloetletule osaleb eripedagoogika ja sellega seotud valdkondade arendamises, koostab ja retsenseerib õppevara, koordineerib ja juhib koostöövõrgustike tööd. Eripedagoog puutub töös kokku emotsionaalsete ja füüsiliste ohuteguritega, tal peab olema valmisolek tegutsemiseks tavapärasest erinevates olukordades. Eripedagoogi peamised töövahendid on õppevara, kooli- ja kontoritarbed ning -tehnika, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) vahendid ja programmid ning erivahendid ja -materjalid vastavalt õppijate sihtgrupile ja õpetatavale valdkonnale. Kutsestandardis kasutatud erialaseid termineid on selgitatud kutsestandardi lisas 1. A.2.1. Õppija erivajaduste märkamine ja hindamine A.2.2. Õpikeskkonna kohandamine A.2.3. Õppetegevuse planeerimine ja õpetamine A.2.4. Eripedagoogiline nõustamine A.2.5. Professionaalne õppimine A.2.6. Koostöö ja arendustegevus A.2.7. Juhtimine A.2.8. Juhendamine ja koolitamine Eripedagoogil, tase 7 on erialane magistrikraad ja kompetentside saavutamiseks vajalik töökogemus või magistrikraad haridus- või sotsiaalteaduses ja kompetentside saavutamiseks vajalik töökogemus. Eripedagoog Kui eripedagoog töötab haridusasutuses, mida reguleerib põhikooli- ja gümnaasiumiseadus või koolieelse lasteasutuse seadus, siis on eripedagoogi kvalifikatsiooninõueteks erialane magistrikraad (või sellele vastav kvalifikatsioon) või eripedagoogi kutse ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja keeleseaduse alusel antud õigusaktis esitatud nõuetele. Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab Eripedagoog töötab ka tulevikus enamasti haridusasutustes (lasteaed, kool) ja rehabilitatsiooniasutustes, tegeledes oma traditsiooniliste tööülesannetega nagu arengutaseme hindamine, õpikeskkonna kujundamine, õpetamine ja nõustamine. Arvestades kiiresti muutuva keskkonna (nt kaasav hariduskorraldus, kriisid ühiskonnas) mõju laste ja noorte kujunemisele, on tulevikus üha olulisemad eripedagoogi oskused nõustada, teha koostööd ja hoolitseda enese professionaalse arengu eest. Senisest enam on vaja tähelepanu pöörata ennetamise tegevustele ning nõustada ametnikke, (haridus)asutuste juhte ja meeskondi ennetustegevuste kavandamisel ja õppekorralduse põhimõtete seadmisel. Tõhusamat koostööd on vaja teha meditsiini ja psühholoogia valdkonna spetsialistidega lapse/noore probleemide hindamisel ja lahenduste leidmisel. Jätkuvalt on oluline juhendada lapse/noorega igapäevaselt töötavaid õpetajaid õppija eripärasid arvestama ja õpetamist kohandama. Eripedagoog järgib kutse-eetika põhimõtteid ja tegeleb järjepidevalt professionaalse õppimisega, et olla kursis teaduspõhiste lähenemistega, tulla muutuvates tingimustes toime oma tööülesannetega ja püsida vaimselt terve. Eripedagoog, tase 7 kutse koosneb üldoskustest, kohustuslikest ja valitavatest oskustest. Selle kutse taotlemisel on vaja tõendada üldoskused B.2 kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.6. Lisaks võib tõendada ühte või mõlemat valitavat kompetentsi B.3.7 ja B.3.8. Õppija erivajaduste märkamine ja hindamine 7 Õpikeskkonna kohandamine 7 Õppetegevuse planeerimine ja õpetamine 7 Eripedagoogiline nõustamine 7 Professionaalne õppimine 7 Koostöö ja arendustegevus 7 Lisaks võib tõendada ühte või mõlemat valitavat kompetentsi B.3.7 ja B.3.8. Juhtimine 7 Juhendamine ja koolitamine 7 Eripedagoog, tase 8 Special Education Teacher, EstQF Level 8 4 Eripedagoog, tase 8 (versioon 1) Eripedagoog, tase 8 (versioon 2) Eripedagoog, tase 8 (versioon 3) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Eripedagoog 34 2023-10-25 2024-01-01 2028-12-31 8 8 2352 Eripedagoogid 0111 Kasvatusteadus 85 Haridus Eesti Eripedagoogide Liit Kutsestandardis kasutatud terminid Digipädevuste enesehindamise skaala Kristin Binsol HARNO eripedagoogika peaspetsialist (eksamite erisused/arendusosakond teadmuskeskus), Haapsalu Viigi Kool Lea Pilme Rakvere Põhikool Liina Õmblus Pärnu Kuninga Tänava Põhikool Marge Süld Tallinna Tondi Kool Pille Häidkind Tartu Ülikool Sirli Väinsaar Tallinna Tondi Kool Tiiu Tammemäe Tallinna Ülikool Triin Kivirähk-Koor Tartu Katoliku Hariduskeskus; Tartu Ülikool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Eripedagoog on erivajadustega õppijatega tegelev tippspetsialist, kelle tegevuse eesmärk on toetada ja suunata eakaaslastest eristuva õppija arengut, arvestades õppekava(de) nõudeid ja võimalusi. Eripedagoog töötab haridusasutuses tugispetsialistina, erivajadustega õppijate klassi/rühma õpetajana ja/või haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerijana. Lisaks leiavad eripedagoogid rakendust tervishoiu- ja sotsiaalasutustes, sh rehabilitatsioonimeeskonnas. Ta teeb koostööd lapsevanemate, õpetajate, teiste erialaspetsialistide ja kolleegidega ning nõustab neid. Eripedagoog, tase 8 hindab õppija õpioskuste ja arengu taset, kavandab õppetegevust õppija erivajadustest lähtuvalt ning õpetab toetavas ja turvalises keskkonnas. Nõustab ja juhendab vanemaid, asutuse juhtkonda, kolleege ja teisi erialaspetsialiste, täiendab ennast erialaselt. Eripedagoog, tase 8 osaleb eripedagoogika ja sellega seotud valdkondade arendamises, koostab ja retsenseerib õppevara, koolitab kolleege, teisi spetsialiste, koordineerib ja juhib koostöövõrgustike tööd. Eripedagoogi kutsealal on ka kutse eripedagoog, tase 7, kes hindab õppija õpioskuste ja arengu taset, kavandab õppetegevust õppija erivajadustest lähtuvalt ning õpetab toetavas ja turvalises keskkonnas. Ta täiendab ennast erialaselt, koolitab ja juhendab kolleege, teisi erialaspetsialiste ja üliõpilasi. Eripedagoog puutub kokku emotsionaalsete ja füüsiliste ohuteguritega, tal peab olema valmisolek tegutsemiseks tavapärasest erinevates olukordades. Eripedagoogi peamised töövahendid on õppevara, kooli- ja kontoritarbed ning -tehnika, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) vahendid ja programmid ning erivahendid ja -materjalid vastavalt õppijate sihtgrupile ja õpetatavale valdkonnale. Kutsestandardis kasutatud erialaseid termineid on selgitatud kutsestandardi lisas 1. A.2.1. Õppija erivajaduste märkamine ja hindamine A.2.2. Õpikeskkonna kohandamine A.2.3. Õppetegevuse planeerimine ja õpetamine A.2.4. Eripedagoogiline nõustamine A.2.5. Professionaalne õppimine A.2.6. Koostöö ja arendustegevus A.2.7. Juhtimine A.2.8. Juhendamine ja koolitamine A.2.9. Teadustegevus Eripedagoogil, tase 8 on erialane magistrikraad ja kompetentside saavutamiseks vajalik töökogemus või magistrikraad haridus- või sotsiaalteaduses ja kompetentside saavutamiseks vajalik töökogemus. Eripedagoog Kui eripedagoog töötab haridusasutuses, mida reguleerib põhikooli- ja gümnaasiumiseadus või koolieelse lasteasutuse seadus, siis on tema kvalifikatsiooninõueteks erialane magistrikraad (või sellele vastav kvalifikatsioon) või eripedagoogi kutse ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja keeleseaduse alusel antud õigusaktis esitatud nõuetele. Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab Eripedagoog töötab ka tulevikus enamasti haridusasutustes (lasteaed, kool) ja rehabilitatsiooniasutustes, tegeledes oma traditsiooniliste tööülesannetega nagu hindamine, õpikeskkonna kujundamine, õpetamine ja nõustamine. Arvestades kiiresti muutuva keskkonna (nt kaasav hariduskorraldus, kriisid ühiskonnas) mõju laste ja noorte kujunemisele, on tulevikus üha olulisemad eripedagoogi oskused nõustada, teha koostööd ja hoolitseda enese professionaalse arengu eest. Senisest enam on vaja tähelepanu pöörata ennetustegevustele ning nõustada ametnikke, (haridus)asutuste juhte ja meeskondi ennetustegevuste kavandamisel ja õppekorralduse põhimõtete seadmisel. Tõhusamat koostööd on vaja teha meditsiini ja psühholoogia valdkonna spetsialistidega lapse/noore probleemide hindamiseks ja lahenduste leidmiseks. Jätkuvalt on oluline juhendada lapse/noorega igapäevaselt töötavaid õpetajaid tema eripärasid arvestama ja õpetamist kohandama. Eripedagoog järgib kutse-eetika põhimõtteid ja tegeleb järjepidevalt professionaalse õppimisega, et olla kursis teaduspõhiste lähenemistega, tulla muutuvates tingimustes toime oma tööülesannetega ja püsida vaimselt terve. Eripedagoog, tase 8 kutse koosneb üldoskustest, kohustuslikest ja valitavatest oskustest. Kutse taotlemisel on vaja tõendada üldoskused B.2 ja kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.6 tõendamine. Lisaks võib tõendada ühe või mitu valitavat kompetentsi B.3.7-B.3.9. Õppija erivajaduste märkamine ja hindamine 8 Õpikeskkonna kohandamine 8 Õppetegevuse planeerimine ja õpetamine 8 Eripedagoogiline nõustamine 8 Professionaalne õppimine 8 Koostöö ja arendustegevus 8 Lisaks võib tõendada ühte või mõlemat valitavat kompetentsi B.3.7-B.3.9. Juhtimine 7 Juhendamine ja koolitamine 7 Teadustegevus 8 Korrakaitseametnik, tase 5 Public Order Official, level 5 4 Korrakaitse politseiametnik II (versioon 1) Korrakaitseametnik, tase 5 (versioon 2) Korrakaitseametnik, tase 5 (versioon 3) Korrakaitseametnik, tase 5 (versioon 5) Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Korrakaitseteenistus Korrakaitseametnik 28 2023-10-31 2023-10-31 2025-10-27 5 5 5412 Politseinikud 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Keelte oskustasemete kirjeldused Digioskused Margot Järvoja Pärnu Linnavalitsus Imbi Kivi Tartu Linnavalitsus Linnakantselei Tiit Kivikas Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet Einar Lillo Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakond Kristi Malm Rae Vallavalitsus Maiko Martsik Sisekaitseakadeemia Margus Oks Tartu Linnavalitsus Linnakantselei Marek Ranne Menetlusteenistus Reet Salmu Pärnu Linnavalitsus Agur Tehver PPA Põhja prefektuur Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Korrakaitseametniku töö eesmärk on õigusnormide järgimine ning õigushüvede ja isikute subjektiivsete õiguste kaitstus. Korrakaitseametniku põhiülesanneteks on väärtegude kohtuväline menetlemine ning riikliku järelevalve teostamine kohalikule omavalitsusele seadustega antud pädevuse piires, sealhulgas valla- või linnavolikogu poolt vastuvõetud eeskirjade täitmise üle. Korrakaitse kutsealal on ka korrakaitseametnik, tase 6 kutse, kes lisaks korrakaitseametniku põhiülesannetele juhendab ja korraldab korrakaitseametnik, tase 5 tööd. A.2.1 Süüteoennetus 2.1.1. Süütegude ja muude korrarikkumiste ärahoidmine ja soodustegurite mõju vähendamine. 2.1.2. Isikute nõustamine. 2.1.3. Avalikkuse teavitamine. A.2.2 Järelevalve teostamine 2.2.1. Informatsiooni kogumine. 2.2.2. Järelevalve menetlustoimingute läbiviimine. A.2.3 Kohtuväline menetlus 2.3.1. Väärteokoosseisu tuvastamine. 2.3.2. Väärtegude menetlemine. A.2.4 Järelevalve avalikus kohas käitumise nõuete üle 2.4.1. Patrullimine. 2.4.2. Teadete vastuvõtmine. 2.4.3. Teadete lahendamine. 2.4.4. Riikliku järelevalve toimingute teostamine. A.2.5 Kohtuvälise menetleja esindamine kohtus 2.5.1. Kohtuistungiks ettevalmistamine. 2.5.2. Kohtuistungil esinemine. 2.5.3. Kohtulahendite analüüsimine. Korrakaitseametnik töötab graafiku alusel, võib esineda töötamist nädalavahetustel, riiklikel pühadel ja öösiti. Korrakaitseametnik töötab nii sise- kui välitingimustes ning kannab teenistuses olles vormiriietust vastavalt asutuses kehtestatud korrale. Korrakaitseametnik võib kokku puutuda ohuteguritega (emotsionaalsed ja füüsilised rünnakud, kõrgendatud emotsionaalne pinge jm). Korrakaitseametniku peamisteks töövahenditeks on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendid, kontoritarbed, sõidukid. Korrakaitseametniku töö eeldab distsiplineeritust, ausust, seaduskuulekust ja kohusetundlikkust. Vajalikud on ka hea pinge- ja stressitaluvus, tasakaalukus ja arenemisvõime. Korrakaitseametnikul on vähemalt keskharidus, kutseoskused on omandatud töökohal. Korrakaitseametnik, inspektor, järelevalveinspektor, menetleja. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 – B.2.4 ja B.2.6 (läbiv kompetents). Lisaks on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.5. Süüteoennetus 5 Järelevalve teostamine 5 Kohtuväline menetlus 5 Järelevalve avalikus kohas käitumise nõuete üle 5 Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitav kompetents B.2.5. Kohtuvälise menetleja esindamine kohtus 5 Korrakaitseametnik, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Kohtukriminalistikaekspert, tase 7 Forensic Expert, EstQF Level 7 6 Ekspert IV (versioon 1) Ekspert IV (versioon 2) Kohtukriminalistikaekspert, tase 7 (versioon 3) Kohtukriminalistikaekspert, tase 7 (versioon 4) Kohtukriminalistikaekspert, tase 7 (versioon 5) Kohtukriminalistikaekspert, tase 7 (versioon 7) Alkoholiekspert, tase 7 DNA - ekspert, tase 7 Dokumendiekspert, tase 7 Hääleekspert, tase 7 Infotehnoloogiaekspert, tase 7 Jäljeekspert, tase 7 Kiuekspert, tase 7 Kujutiseekspert, tase 7 Käekirjaekspert, tase 7 Liiklusekspert, tase 7 Lõhkeaineekspert, tase 7 Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspert, tase 7 Metalli- ja lasujäägiekspert, tase 7 Narkootilise aine ekspert, tase 7 Põlevvedelikuekspert, tase 7 Raamatupidamiseekspert, tase 7 Sõrmejäljeekspert, tase 7 Toksikoloogiaekspert, tase 7 Tulekahjuekspert, tase 7 Tulirelvaekspert, tase 7 Värvkatteekspert, tase 7 Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Justiits- ja kohtuteenistused Kohtukriminalistikaekspert 28 2023-10-31 2023-10-31 2025-10-27 7 7 3119 Füüsika- ja tehnikateaduste tehnikud, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Keelte oskustasemete kirjeldused Digioskused Allan Juhe Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) tehnikaosakond Urmas Lõiv EKEI liiklusosakond Krista Reinek EKEI arendus- ja personalitalitus Aime Riikoja EKEI keemiaosakond Kaja Rodi EKEI dokumendiosakond Merike Rump EKEI kvaliteeditalitus Gunnar Tasa EKEI DNA osakond Marika Väli Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi patoloogilise anatoomia ja kohtuarstiteaduse osakond, EKEI teadus- ja arendusnõukoda Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kohtukriminalistikaekspert on riiklikus ekspertiisiasutuses töötav kohtuekspert, kelle peamine tööülesanne on menetlusasjades ekspertiiside ja uuringute tegemine ja mitteõiguslikele eriteadmistele põhineva eksperdiarvamuse andmine. 7. taseme kohtukriminalistikaekspert teeb oma eriteadmiste valdkonnas ekspertiise ja uuringuid, mille alusel koostab kirjalikult põhjendatud eksperdiarvamuse. Kohtu kutsel osaleb kohtuistungil eksperdi/tunnistajana või oma eriteadmiste valdkonnas asjatundjana. 7. taseme kohtukriminalistikaekspert on oma töös erapooletu, järgib konfidentsiaalsuse ja teisi riikliku ekspertiisiasutuse põhikirjast ja kvaliteedisüsteemist tulenevaid nõudeid. Kohtukriminalistikaeksperdi kutsealal on järgmised spetsialiseerumised: DNA-ekspert võrdleb sündmuskoha DNA-profiile isiku DNA-profiilidega ja viib läbi DNA analüüsil baseeruvaid sugulusuuringuid. Jäljeekspert uurib jalatsi-, rehvi-, murdmisriista- jm jälgi ning võrdleb neid esitatud võrdlusmaterjaliga. Tulirelvaekspert uurib tulirelvi, laskemoona, nende komponente ja laskmisel tekkivaid jälgi. Tulekahjuekspert teeb kindlaks tulekahjukolde asukoha, uurib objekti süttimise võimalikkust kontrollitavast süüteallikast ja tuvastab tulekahju tehnilise tekkepõhjuse. Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspert uurib lõhkeseadeldisi, lõhkematerjale, pürotehnilisi tooteid ja nende osi ning plahvatusjärgseid fragmente jm. Liiklusekspert rekonstrueerib ja analüüsib liiklusõnnetusi, hindab sõidukite liiklusohutust tagavate süsteemide töövõimet ja rikke esinemisel tuvastab selle põhjuse, identifitseerib sõidukeid, analüüsib sõidukite vahelise kontakti toimumise võimalikkust. Dokumendiekspert uurib tähtsaid isikuttõendavaid dokumente, paberraha, teisi trükitooteid ja dokumente, tehes kindlaks, kas on tegemist ehtsate või võltsitud dokumentidega. Käekirjaekspert uurib kirjutaja tuvastamiseks tekste ja/või allkirju. Raamatupidamiseekspert uurib raamatupidamiskohuslase raamatupidamisarvestuse ja aruandluse korraldamist, raamatupidamisandmete moonutamist või ebaõigete andmete esitamist, ainelise kahju tekitamist ja selle ulatust, revisjonijärelduste õigsust jm kuriteo toimepanemise tõendamisel tähtsust omavaid asjaolusid. Hääleekspert parandab salvestuste arusaadavust, tuvastab kõneleja, määrab salvestiste õigsust ja transkribeerib kõnesid. Kujutiseekspert parandab kujutava materjali kvaliteeti, eraldab sündmusega seotud kaadreid ja töötleb erivormingus videofaile. Infotehnoloogiaekspert otsib ja taastab kuritegeliku tegevuse tuvastamiseks andmekandjatelt informatsiooni ning testib elektroonikaseadmeid. Narkootilise aine ekspert teeb kindlaks, kas ja millise narkootilise või psühhotroopse ainega on tegemist. Alkoholiekspert teeb kindlaks, kas on tegemist omavalmistatud või tööstusliku alkoholiga, samuti tuvastab puskariaparaate. Põlevvedelikuekspert uurib, kas tulekahju sündmuskohalt võetud objektides leidub põlevvedelike jälgi. Lõhkeaineekspert teeb kindlaks, kas on tegemist lõhkeainega või missugust lõhkeainet kasutati plahvatuse tekitamiseks. Kiuekspert uurib objektidel leiduvaid kiudusid ja karvu. Värvkatteekspert uurib ühe värvitud eseme värviosakeste leidumist teisel esemel. Metalli- ja lasujäägiekspert teeb kindlaks, kas inimese kätel või riietel leidub tulirelvast pärinevaid osakesi, tuvastab metalli elementkoostise või metallijäljed objektidel, tuvastab ja klassifitseerib võltsmünte. Toksikoloogiaekspert uurib joobeseisundi tuvastamiseks või surma põhjuse kindlakstegemiseks, milliseid aineid on isik tarvitanud. Sõrmejäljeekspert toob esiletoojana esemetelt ja pindadelt naha papillaarkurrustiku jäljed esile ning hindab esiletoodud naha papillaarkurrustiku jälgede individualiseeritavust. Identijana hindab sõrmejäljeekspert naha papillaarkurrustiku jälgede individualiseeritavust ning identifitseerib naha papillaarkurrustiku jälje alusel isiku. Kohtukriminalistikaeksperdi kutsealal on lisaks 7. tasemele ka 8. tase. 8. taseme kohtukriminalistikaekspertidel on lisaks ekspertiiside/uuringute tegemisele suurem osakaal valdkonna arendamisel, uute metoodikate juurutamisel, teiste ekspertide ja sihtgruppide koolitamisel ja juhendamisel ning valdkonda puudutava seadusloome uuendamisel. A.2.1 Ekspertiiside ja/või uuringute tegemine 1. Materjalidega tutvumine. 2. Ekspertiisi ja/või uuringu läbiviimine. 3. Tulemuste vormistamine. 4. Menetlustoimingus osalemine. A.2.2 Osalemine kohtuistungil 1. Kohtuistungiks valmistumine. 2. Kohtuistungil esinemine. 3. Kirjalik vastamine kohtuistungil esitatud aega või ettevalmistust vajavatele küsimustele. A.2.3 Enesearendamine ja valdkonna arendamine 1. Valdkonna/eriala arendamine. 2. Osalemine rahvusvahelistes võrdluskatsetes. 3. Ettepanekute tegemine/osalemine õigusaktide väljatöötamisel 4. Ettekannete tegemine siseriiklikel ja/või rahvusvahelistel erialakonverentsidel või -seminaridel. 5. Enese täiendamine erialaga seonduvatel koolitustel ja erialase kirjandusega. DNA-ekspertiis A.2.4 DNA ekspertiiside ja uuringute tegemine 1. DNA proovide võtmine ekspertiisideks ja uuringuteks. 2. DNA analüüsi käigus saadud tulemuste interpreteerimine. 3. DNA-tõendi kaalukuse hindamine. Jäljeekspertiis A.2.5 Jäljeekspertiisi tegemine 1. Jalatsi-, rehvi-, kinda- jms jälgede uurimine ja võrdlemine. 2. Murdmisriista-, tööriista jms jälgede uurimine ja võrdlemine. 3. Teiste jälgede uurimine. Tulirelvaekspertiis A.2.6 Tulirelvaekspertiisi tegemine 1. Esemete tulirelvade hulka kuuluvuse tuvastamine. 2. Padrunite tulirelva laskemoona hulka kuuluvuse tuvastamine. 3. Relva grupikuuluvuse identifitseerimine kuulide ja padrunikestade järgi. 4. Relva identifitseerimine kuulide ja padrunikestade järgi. 5. Laskmise asjaolude tuvastamine lasujälgede ja laskmise olustiku järgi. Tulekahjuekspertiis A.2.7 Tulekahjuekspertiisi tegemine 1. Tulekahju tehnilise tekkepõhjuse (süüteallika) tuvastamine. 2. Tulekahjukolde asukoha (süttimiskoha) tuvastamine. 3. Sündmuskoha olustiku uurimine. 4. Ekspertiisiobjektide uurimine laboris. 5. Muude tulekahju tekkimist ja arengut puudutavate asjaolude tuvastamine. Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiis A.2.8 Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi tegemine 1. Lõhkeseadeldiste, lõhkematerjalide, pürotehniliste toodete ja nende osade uurimine ning identifitseerimine. 2. Ekspertiisiobjektide ehituse ning omaduste tuvastamine. 3. Ekspertiisiobjektide katsetamine nende kasutuskõlbulikkuse ja/või plahvatusvõimelisuse kontrollimiseks. 4. Plahvatuskohalt kogutud objektide ja fragmentide uurimine, võrdlemine ja ühildamine. 5. Plahvatanud objekti rekonstrueerimine ning plahvatuse tekkepõhjuse ja muude asjaolude tuvastamine. Liiklusekspertiis A.2.9 Liiklustehnilise ekspertiisi tegemine 1. Sõidukite vastastikuse kokkupõrkeasendi määramine. 2. Sõidukite asendite määramine kokkupõrke hetkel tee suhtes. 3. Sõidukite liikumiskiiruste tuvastamine. 4. Liiklusõnnetuse vältimisvõimaluse hindamine. 5. Jalakäijatele otsasõitude rekonstrueerimine. 6. Liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi väljaselgitamine. A.2.10 Autotehnilise ekspertiisi tegemine 1. Sõiduki liiklusohutust tagavate süsteemide töövõime hindamine. 2. Sõiduki tehniliste rikete korral põhjuse tuvastamine. A.2.11 Liiklustrassoloogia ekspertiisi tegemine 1. Sõidukite identifitseerimine. 2. Sõidukite vahelise kontakti toimumise analüüs. Dokumendiekspertiis A.2.12 Dokumendiekspertiisi tegemine 1. Dokumendi õigsuse tuvastamine. 2. Võltsimiskahtlusega dokumendi võltsituse tuvastamine. 3. Võltsingute klassifitseerimine ja infovahetus. Käekirjaekspertiis A.2.13 Käekirjaekspertiisi tegemine 1. Ühise kirjutaja määramine. 2. Allkirja ja/või teksti kirjutaja tuvastamine. Raamatupidamiseekspertiis A.2.14 Raamatupidamisekspertiisi tegemine 1. Raamatupidamise usaldusväärsuse uurimine. 2. Raamatupidamise mittevastavuse tuvastamine Raamatupidamise seaduse või Riigi Raamatupidamise Üldeeskirja nõuetele. 3. Pankrotiseisu ja püsiva maksejõuetuse tekkimise aja tuvastamine. Hääleekspertiis A.2.15 Hääleekspertiisi tegemine 1. Kõneleja tuvastamine. 2. Autentimine ehk salvestiste õigsuse määramine. 3. Salvestiste arusaadavuse parandamine. 4. Transkribeerimine. Kujutiseekspertiis A.2.16 Kujutiseekspertiisi tegemine 1. Kujutava materjali kvaliteedi parandamine. 2. Sündmusega seotud kaadrite eraldamine ja kujutise analüüs. 3. Digitaalsete videovalveseadmete analüüs. Infotehnoloogiaekspertiis A.2.17 Infotehnoloogiaekspertiisi tegemine 1. Andmete kopeerimine. 2. Märksõnade ja viidete alusel informatsiooni tuvastamine. 3. Kustutatud informatsiooni taastamine. 4. Tegevuste modelleerimine. 5. Pahavara analüüs. 6. Mobiilsetest seadmetest andmete kopeerimine. 7. Elektroonikaseadmete testimine. Narkootilise aine ekspertiis A.2.18 Narkootilise aine ekspertiisi tegemine 1. Narkootilise aine tuvastamine. 2. Narkootilise aine protsendilise sisalduse määramine. Alkoholiekspertiis A.2.19 Alkoholiekspertiisi tegemine 1. Etanooli sisalduse määramine. 2. Alkoholi liigi määramine. 3. Illegaalsete alkoholivalmistamise seadmete uurimine. Põlevvedelikuekspertiis A.2.20 Põlevvedelikuekspertiisi tegemine 1. Põlevvedeliku olemasolu tuvastamine. 2. Põlevvedeliku identifitseerimine. Lõhkeaineekspertiis A.2.21 Lõhkeaineekspertiisi tegemine 1. Lõhkeaine olemasolu tuvastamine. 2. Lõhkeaine identifitseerimine. Kiuekspertiis A.2.22 Kiuekspertiisi tegemine 1. Kiudude/karvade olemasolu tuvastamine. 2. Kiudude/karvade võrdlemine. 3. Kiudude/karvade identifitseerimine. Värvkatteekspertiis A.2.23 Värvkatteekspertiisi tegemine 1. Värvkatte osakeste olemasolu tuvastamine. 2. Värvkatte osakeste võrdlemine. 3. Värvkatte osakeste identifitseerimine. Metalli- ja lasujäägiekspertiis A.2.24 Metalli- (sh mündi-) ja lasujäägiekspertiisi tegemine 1. Metalli, klaasi, värvkatte, aine, materjali võrdlusanalüüsi tegemine elektronmikroskoobiga. 2. Lasujääkide olemasolu tuvastamine. 3. Hõõglambi mikroskoopiline uurimine. 4. Võltsmüntide uurimine ja klassifitseerimine. Toksikoloogiaekspertiis A.2.25 Toksikoloogiaekspertiisi tegemine Teeb vähemalt kahte järgmistest tüüpuuringutest: 1. Etanooli määramine. 2. Ühealuseliste alkoholide ja teiste kergestilenduvate ühendite määramine. 3. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete määramine. 4. Ravimite toimeainete määramine. 5. Karboksühemoglobiini määramine. Spetsialiseerumisel sõrmejäljeeksperdiks on järgmised valitavad tööosad: A.2.26 Naha papillaarkurrustiku jälgede esiletoomine 1. Naha papillaarkurrustiku jälgede esiletoomine esemetelt ja pindadelt. 2. Naha papillaarkurrustiku jälgede individualiseerimine. A.2.27 Naha papillaarkurrustiku jälgede alusel isikute identifitseerimine 1. Naha papillaarkurrustiku jälgede individualiseerimine. 2. Naha papillaarkurrustiku jälgede kokkulangevuse tuvastamine. Kohtukriminalistikaeksperdi tööaeg on fikseeritud, võib esineda töötamist väljaspool tööaega. Töö on pingeline ja nõuab vaimset pingutust. Tööülesannete täitmisel võib kokku puutuda erinevate ohuteguritega sõltuvalt spetsialiseerumisest. Kohtukriminalistikaekspert töötab valdavalt sisetingimustes, vajadusel sündmuskohal või uuritava objekti asukohas. Kohtukriminalistikaekspert kasutab oma töös erivahendeid ja seadmeid ning isikukaitsevahendeid vastavalt spetsialiseerumisele, IKT-vahendeid ja tarkvara vastavalt spetsialiseerumisele. Kohtukriminalistikaeksperdi töös on vajalikud ausus, objektiivsus, korrektsus, stressitaluvus, koostöö- ja vastutusvõime, hea analüüsi- ja otsustusvõime ning iseseisvus. 7. taseme kohtukriminalistikaeksperdil on erialale sobiv kõrgharidus. Kutseoskused on omandatud töö käigus. Kohtuekspert, ekspert. Kohtukriminalistikaekspert, tase 7 kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid järgnevalt: kõigile on kohustuslikud kompetentsid B.2.1- B.2.3 ja läbiv kompetents B.2.28 ning spetsialiseerumisega seotud kompetentside hulgast tuleb valida vähemalt üks spetsialiseerumine: DNA-ekspert, kompetents B.2.4; Jäljeekspert, kompetents B.2.5; Tulirelvaekspert, kompetents B.2.6; Tulekahjuekspert, kompetents B.2.7; Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspert, kompetents B.2.8; Liiklusekspert, kompetentsid B.2.9 – B.2.11; Dokumendiekspert, kompetents B.2.12; Käekirjaekspert, kompetents B.2.13; Raamatupidamiseekspert, kompetents B.2.14; Hääleekspert, kompetents B.2.15; Kujutiseekspert, kompetents B.2.16; Infotehnoloogiaekspert, kompetents B.2.17; Narkootilise aine ekspert, kompetents B.2.18; Alkoholiekspert, kompetents B.2.19; Põlevvedelikuekspert, kompetents B.2.20; Lõhkeaineekspert, kompetents B.2.21; Kiuekspert, kompetents B.2.22; Värvkatteekspert, kompetents B.2.23; Metalli- ja lasujäägiekspert, kompetents B.2.24; Toksikoloogiaekspert, kompetents B.2.25. Spetsialiseerumisel sõrmejäljeeksperdiks tuleb lisaks tõendada vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.26 ja B.2.27. Ekspertiiside ja/või uuringute tegemine 7 Osalemine kohtuistungil 7 Enesearendamine ja valdkonna arendamine 7 Kutse taotlemisel tuleb valida vähemalt üks spetsialiseerumine. Spetsialiseerumisel sõrmejäljeeksperdiks tuleb lisaks tõendada vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.26 ja B.2.27. Naha papillaarkurrustiku jälgede esiletoomine 7 Naha papillaarkurrustiku jälgede alusel isikute identifitseerimine 7 Kohtukriminalistikaekspert, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Kohtukriminalistikaekspert, tase 8 Forensic Expert EstQF, Level 8 6 Ekspert V (versioon 1) Ekspert V (versioon 2) Kohtukriminalistikaekspert, tase 8 (versioon 3) Kohtukriminalistikaekspert, tase 8 (versioon 4) Kohtukriminalistikaekspert, tase 8 (versioon 5) Kohtukriminalistikaekspert, tase 8 (versioon 7) Alkoholiekspert, tase 8 DNA - ekspert, tase 8 Dokumendiekspert, tase 8 Hääleekspert, tase 8 Infotehnoloogiaekspert, tase 8 Jäljeekspert, tase 8 Kiuekspert, tase 8 Kujutiseekspert, tase 8 Käekirjaekspert, tase 8 Liiklusekspert, tase 8 Lõhkeaineekspert, tase 8 Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspert, tase 8 Metalli- ja lasujäägiekspert, tase 8 Narkootilise aine ekspert, tase 8 Põlevvedelikuekspert, tase 8 Raamatupidamiseekspert, tase 8 Sõrmejäljeekspert, tase 8 Toksikoloogiaekspert, tase 8 Tulekahjuekspert, tase 8 Tulirelvaekspert, tase 8 Värvkatteekspert, tase 8 Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Justiits- ja kohtuteenistused Kohtukriminalistikaekspert 28 2023-10-31 2023-10-31 2025-10-27 8 8 3119 Füüsika- ja tehnikateaduste tehnikud, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Keelte oskustasemete kirjeldused Digioskused Allan Juhe Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) tehnikaosakond Urmas Lõiv EKEI liiklusosakond Krista Reinek EKEI arendus- ja personalitalitus Aime Riikoja EKEI keemiaosakond Kaja Rodi EKEI dokumendiosakond Merike Rump EKEI kvaliteeditalitus Gunnar Tasa EKEI DNA osakond Marika Väli Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi patoloogilise anatoomia ja kohtuarstiteaduse osakond, EKEI teadus- ja arendusnõukoda Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kohtukriminalistikaekspert on riiklikus ekspertiisiasutuses töötav kohtuekspert, kelle peamine tööülesanne on menetlusasjades ekspertiiside ja uuringute tegemine ja mitteõiguslikele eriteadmistele põhineva eksperdiarvamuse andmine. 8. kohtukriminalistikaekspert teeb oma eriteadmiste valdkonnas ekspertiise ja uuringuid, mille alusel koostab kirjalikult põhjendatud eksperdiarvamuse. Kohtu kutsel osaleb kohtuistungil eksperdi/tunnistajana või oma eriteadmiste valdkonnas asjatundjana. Lisaks ekspertiiside ja uuringute tegemisele tegeleb ta valdkonna arendamise, uute metoodikate ja valdkonda puudutavate seaduste väljatöötamise ning koolitamise ja juhendamisega. 8. taseme kohtukriminalistikaekspert on oma töös erapooletu, järgib konfidentsiaalsuse ja teisi riikliku ekspertiisiasutuse põhikirjast ja kvaliteedisüsteemist tulenevaid nõudeid. Kohtukriminalistikaeksperdi kutsealal on järgmised spetsialiseerumised: DNA-ekspert võrdleb sündmuskoha DNA-profiile isiku DNA-profiilidega ja viib läbi DNA analüüsil baseeruvaid sugulusuuringuid. Jäljeekspert uurib jalatsi-, rehvi-, murdmisriista- jm jälgi ning võrdleb neid esitatud võrdlusmaterjaliga. Tulirelvaekspert uurib tulirelvi, laskemoona, nende komponente ja laskmisel tekkivaid jälgi. Tulekahjuekspert teeb kindlaks tulekahjukolde asukoha, uurib objekti süttimise võimalikkust kontrollitavast süüteallikast ja tuvastab tulekahju tehnilise tekkepõhjuse. Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspert uurib lõhkeseadeldisi, lõhkematerjale, pürotehnilisi tooteid ja nende osi ning plahvatusjärgseid fragmente jm. Liiklusekspert rekonstrueerib ja analüüsib liiklusõnnetusi, hindab sõidukite liiklusohutust tagavate süsteemide töövõimet ja rikke esinemisel tuvastab selle põhjuse, identifitseerib sõidukeid, analüüsib sõidukite vahelise kontakti toimumise võimalikkust. Dokumendiekspert uurib tähtsaid isikuttõendavaid dokumente, paberraha, teisi trükitooteid ja dokumente, tehes kindlaks, kas on tegemist ehtsate või võltsitud dokumentidega. Käekirjaekspert uurib kirjutaja tuvastamiseks tekste ja/või allkirju. Raamatupidamiseekspert uurib raamatupidamiskohuslase raamatupidamisarvestuse ja aruandluse korraldamist, raamatupidamisandmete moonutamist või ebaõigete andmete esitamist, ainelise kahju tekitamist ja selle ulatust, revisjonijärelduste õigsust jm kuriteo toimepanemise tõendamisel tähtsust omavaid asjaolusid. Hääleekspert parandab salvestuste arusaadavust, tuvastab kõneleja, määrab salvestiste õigsust ja transkribeerib kõnesid. Kujutiseekspert parandab kujutava materjali kvaliteeti, eraldab sündmusega seotud kaadreid ja töötleb erivormingus videofaile. Infotehnoloogiaekspert otsib ja taastab kuritegeliku tegevuse tuvastamiseks andmekandjatelt informatsiooni ning testib elektroonikaseadmeid. Narkootilise aine ekspert teeb kindlaks, kas ja millise narkootilise või psühhotroopse ainega on tegemist. Alkoholiekspert teeb kindlaks, kas on tegemist omavalmistatud või tööstusliku alkoholiga, samuti tuvastab puskariaparaate. Põlevvedelikuekspert uurib, kas tulekahju sündmuskohalt võetud objektides leidub põlevvedelike jälgi. Lõhkeaineekspert teeb kindlaks, kas on tegemist lõhkeainega või missugust lõhkeainet kasutati plahvatuse tekitamiseks. Kiuekspert uurib objektidel leiduvaid kiudusid ja karvu. Värvkatteekspert uurib ühe värvitud eseme värviosakeste leidumist teisel esemel. Metalli- ja lasujäägiekspert teeb kindlaks, kas inimese kätel või riietel leidub tulirelvast pärinevaid osakesi, tuvastab metalli elementkoostise või metallijäljed objektidel, tuvastab ja klassifitseerib võltsmünte. Toksikoloogiaekspert uurib joobeseisundi tuvastamiseks või surma põhjuse kindlakstegemiseks, milliseid aineid on isik tarvitanud. Sõrmejäljeekspert toob esiletoojana esemetelt ja pindadelt naha papillaarkurrustiku jäljed esile ning hindab esiletoodud naha papillaarkurrustiku jälgede individualiseeritavust. Identijana hindab sõrmejäljeekspert naha papillaarkurrustiku jälgede individualiseeritavust ning identifitseerib naha papillaarkurrustiku jälje alusel isiku. Kohtukriminalistikaeksperdi kutsealal on lisaks 8. tasemele ka 7. taseme kohtukriminalistikaekspert, kes teeb ekspertiise ja uuringuid vastavalt oma eriteadmistele. A.2.1 Ekspertiiside ja/või uuringute tegemine 1. Materjalidega tutvumine. 2. Ekspertiisi ja/või uuringu läbiviimine. 3. Tulemuste vormistamine. 4. Menetlustoimingus osalemine. A.2.2 Osalemine kohtuistungil 1. Kohtuistungiks valmistumine. 2. Kohtuistungil esinemine. 3. Kirjalik vastamine kohtuistungil esitatud aega või ettevalmistust vajavatele küsimustele. A.2.3 Enesearendamine ja valdkonna arendamine 1. Valdkonna/eriala arendamine. 2. Osalemine rahvusvahelistes võrdluskatsetes. 3. Ettepanekute tegemine/osalemine õigusaktide väljatöötamisel 4. Ettekannete tegemine siseriiklikel ja/või rahvusvahelistel erialakonverentsidel või -seminaridel. 5. Erialaste artiklite avaldamine siseriiklikes ja/või rahvusvahelistes väljaannetes. 6. Enese täiendamine erialaga seonduvatel koolitustel ja erialase kirjandusega. A.2.4 Koolitamine ja juhendamine 1. Erialaste koolituste läbiviimine 2. Spetsialistide, eksperdiõpilaste ja/või üliõpilaste juhendamine DNA-ekspertiis A.2.5 DNA ekspertiiside ja uuringute tegemine 1. DNA proovide võtmine ekspertiisideks ja uuringuteks. 2. DNA analüüsi käigus saadud tulemuste interpreteerimine. 3. DNA-tõendi kaalukuse hindamine. Jäljeekspertiis A.2.6 Jäljeekspertiisi tegemine 1. Jalatsi-, rehvi-, kinda- jms jälgede uurimine ja võrdlemine. 2. Murdmisriista-, tööriista jms jälgede uurimine ja võrdlemine. 3. Teiste jälgede uurimine. Tulirelvaekspertiis A.2.7 Tulirelvaekspertiisi tegemine 1. Esemete tulirelvade hulka kuuluvuse tuvastamine. 2. Padrunite tulirelva laskemoona hulka kuuluvuse tuvastamine. 3. Relva grupikuuluvuse identifitseerimine kuulide ja padrunikestade järgi. 4. Relva identifitseerimine kuulide ja padrunikestade järgi. 5. Laskmise asjaolude tuvastamine lasujälgede ja laskmise olustiku järgi. Tulekahjuekspertiis A.2.8 Tulekahjuekspertiisi tegemine 1. Tulekahju tehnilise tekkepõhjuse (süüteallika) tuvastamine. 2. Tulekahjukolde asukoha (süttimiskoha) tuvastamine. 3. Sündmuskoha olustiku uurimine. 4. Ekspertiisiobjektide uurimine laboris. 5. Muude tulekahju tekkimist ja arengut puudutavate asjaolude tuvastamine. Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiis A.2.9 Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi tegemine 1. Lõhkeseadeldiste, lõhkematerjalide, pürotehniliste toodete ja nende osade uurimine ning identifitseerimine. 2. Ekspertiisiobjektide ehituse ning omaduste tuvastamine. 3. Ekspertiisiobjektide katsetamine nende kasutuskõlbulikkuse ja/või plahvatusvõimelisuse kontrollimiseks. 4. Plahvatuskohalt kogutud objektide ja fragmentide uurimine, võrdlemine ja ühildamine. 5. Plahvatanud objekti rekonstrueerimine ning plahvatuse tekkepõhjuse ja muude asjaolude tuvastamine. Liiklusekspertiis A.2.10 Liiklustehnilise ekspertiisi tegemine 1. Sõidukite vastastikuse kokkupõrkeasendi määramine. 2. Sõidukite asendite määramine kokkupõrke hetkel tee suhtes. 3. Sõidukite liikumiskiiruste tuvastamine. 4. Liiklusõnnetuse vältimisvõimaluse hindamine. 5. Jalakäijatele otsasõitude rekonstrueerimine. 6. Liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi väljaselgitamine. A.2.11 Autotehnilise ekspertiisi tegemine 1. Sõiduki liiklusohutust tagavate süsteemide töövõime hindamine. 2. Sõiduki tehniliste rikete korral põhjuse tuvastamine. A.2.12 Liiklustrassoloogia ekspertiisi tegemine 1. Sõidukite identifitseerimine. 2. Sõidukite vahelise kontakti toimumise analüüs. Dokumendiekspertiis A.2.13 Dokumendiekspertiisi tegemine 1. Dokumendi õigsuse tuvastamine. 2. Võltsimiskahtlusega dokumendi võltsituse tuvastamine. 3. Võltsingute klassifitseerimine ja infovahetus. Käekirjaekspertiis A.2.14 Käekirjaekspertiisi tegemine 1. Ühise kirjutaja määramine. 2. Allkirja ja/või teksti kirjutaja tuvastamine. Raamatupidamiseekspertiis A.2.15 Raamatupidamisekspertiisi tegemine 1. Raamatupidamise usaldusväärsuse uurimine. 2. Raamatupidamise mittevastavuse tuvastamine Raamatupidamise seaduse või Riigi Raamatupidamise Üldeeskirja nõuetele. 3. Pankrotiseisu ja püsiva maksejõuetuse tekkimise aja tuvastamine. Hääleekspertiis A.2.16 Hääleekspertiisi tegemine 1. Kõneleja tuvastamine. 2. Autentimine ehk salvestiste õigsuse määramine. 3. Salvestiste arusaadavuse parandamine. 4. Transkribeerimine. Kujutiseekspertiis A.2.17 Kujutiseekspertiisi tegemine 1. Kujutava materjali kvaliteedi parandamine. 2. Sündmusega seotud kaadrite eraldamine ja kujutise analüüs. 3. Digitaalsete videovalveseadmete analüüs. 4. Salvestiste autentsuse määramine. Infotehnoloogiaekspertiis A.2.18 Infotehnoloogiaekspertiisi tegemine 1. Andmete kopeerimine. 2. Märksõnade ja viidete alusel informatsiooni tuvastamine. 3. Kustutatud informatsiooni taastamine. 4. Tegevuste modelleerimine. 5. Pahavara analüüs. 6. Mobiilsetest seadmetest andmete kopeerimine. 7. Elektroonikaseadmete testimine. Narkootilise aine ekspertiis A.2.19 Narkootilise aine ekspertiisi tegemine 1. Narkootilise aine tuvastamine. 2. Narkootilise aine protsendilise sisalduse määramine. Alkoholiekspertiis A.2.20 Alkoholiekspertiisi tegemine 1. Etanooli sisalduse määramine. 2. Alkoholi liigi määramine. 3. Illegaalsete alkoholivalmistamise seadmete uurimine. Põlevvedelikuekspertiis A.2.21 Põlevvedelikuekspertiisi tegemine 1. Põlevvedeliku olemasolu tuvastamine. 2. Põlevvedeliku identifitseerimine. Lõhkeaineekspertiis A.2.22 Lõhkeaineekspertiisi tegemine 1. Lõhkeaine olemasolu tuvastamine. 2. Lõhkeaine identifitseerimine. Kiuekspertiis A.2.23 Kiuekspertiisi tegemine 1. Kiudude/karvade olemasolu tuvastamine. 2. Kiudude/karvade võrdlemine. 3. Kiudude/karvade identifitseerimine. Värvkatteekspertiis A.2.24 Värvkatteekspertiisi tegemine 1. Värvkatte osakeste olemasolu tuvastamine. 2. Värvkatte osakeste võrdlemine. 3. Värvkatte osakeste identifitseerimine. Metalli- ja lasujäägiekspertiis A.2.25 Metalli- (sh mündi-) ja lasujäägiekspertiisi tegemine 1. Metalli, klaasi, värvkatte, aine, materjali võrdlusanalüüsi tegemine elektronmikroskoobiga. 2. Lasujääkide olemasolu tuvastamine. 3. Hõõglambi mikroskoopiline uurimine. 4. Võltsmüntide uurimine ja klassifitseerimine. Toksikoloogiaekspertiis A.2.26 Toksikoloogiaekspertiisi tegemine 1. Etanooli määramine. 2. Ühealuseliste alkoholide ja teiste kergestilenduvate ühendite määramine. 3. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete määramine. 4. Ravimite toimeainete määramine. 5. Karboksühemoglobiini määramine. 6. Muude mürgistavate ainete määramine. Spetsialiseerumisel sõrmejäljeeksperdiks on järgmised valitavad tööosad: A.2.27 Naha papillaarkurrustiku jälgede esiletoomine 1. Naha papillaarkurrustiku jälgede esiletoomine esemetelt ja pindadelt. 2. Naha papillaarkurrustiku jälgede individualiseerimine. A.2.28 Naha papillaarkurrustiku jälgede alusel isikute identifitseerimine 1. Naha papillaarkurrustiku jälgede individualiseerimine. 2. Naha papillaarkurrustiku jälgede kokkulangevuse tuvastamine. Kohtukriminalistikaeksperdi tööaeg on fikseeritud, võib esineda töötamist väljaspool tööaega. Töö on pingeline ja nõuab vaimset pingutust. Tööülesannete täitmisel võib kokku puutuda erinevate ohuteguritega sõltuvalt spetsialiseerumisest. Kohtukriminalistikaekspert töötab valdavalt sisetingimustes, vajadusel sündmuskohal või uuritava objekti asukohas. Kohtukriminalistikaekspert kasutab oma töös erivahendeid ja seadmeid ning isikukaitsevahendeid vastavalt spetsialiseerumisele, IKT-vahendeid ja tarkvara vastavalt spetsialiseerumisele. Kohtukriminalistikaeksperdi töös on vajalikud ausus, objektiivsus, korrektsus, stressitaluvus, koostöö- ja vastutusvõime, hea analüüsi- ja otsustusvõime ning iseseisvus. 8. taseme kohtukriminalistikaeksperdil on erialale sobiv kõrgharidus ning magistrikraad või magistritasemel haridusega võrdsustatud haridus või doktorikraad. Kutseoskused on omandatud töö käigus. Kohtuekspert, ekspert. Kohtukriminalistikaekspert, tase 8 kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid järgnevalt: kõigile on kohustuslikud kompetentsid B.2.1- B.2.4 ja läbiv kompetents B.2.29 ning spetsialiseerumisega seotud kompetentside hulgast tuleb valida vähemalt üks spetsialiseerumine: DNA - ekspert, kompetents B.2.5; Jäljeekspert, kompetents B.2.6; Tulirelvaekspert, kompetents B.2.7; Tulekahjuekspert, kompetents B.2.8; Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspert, kompetents B.2.9; Liiklusekspert, kompetentsid B.2.10 – B.2.12; Dokumendiekspert, kompetents B.2.13; Käekirjaekspert, kompetents B.2.14; Raamatupidamiseekspert, kompetents B.2.15; Hääleekspert, kompetents B.2.16; Kujutiseekspert, kompetents B.2.17; Infotehnoloogiaekspert, kompetents B.2.18; Narkootilise aine ekspert, kompetents B.2.19; Alkoholiekspert, kompetents B.2.20; Põlevvedelikuekspert, kompetents B.2.21; Lõhkeaineekspert, kompetents B.2.22; Kiuekspert, kompetents B.2.23; Värvkatteekspert, kompetents B.2.24; Metalli- ja lasujäägiekspert, kompetents B.2.25; Toksikoloogiaekspert, kompetents B.2.26. Spetsialiseerumisel sõrmejäljeeksperdiks tuleb lisaks tõendada vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.27 ja B.2.28. Ekspertiiside ja/või uuringute tegemine 7 Osalemine kohtuistungil 7 Enesearendamine ja valdkonna arendamine 8 Koolitamine ja juhendamine 8 Kutse taotlemisel tuleb valida vähemalt üks spetsialiseerumine. Spetsialiseerumisel sõrmejäljeeksperdiks tuleb lisaks tõendada vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.27 ja B.2.28. Naha papillaarkurrustiku jälgede esiletoomine 7 Naha papillaarkurrustiku jälgede alusel isikute identifitseerimine 7 Kohtukriminalistikaekspert, tase 8 kutset läbiv kompetents 8 Kohtuarst, tase 7 Forensic Medical Doctor, EstQF Level 7 7 Kohtuarst-ekspert IV (versioon 1) Kohtuarst-ekspert IV (versioon 2) Kohtuarst-ekspert IV (versioon 3) Kohtuarst, tase 7 (versioon 4) Kohtuarst, tase 7 (versioon 5) Kohtuarst, tase 7 (versioon 6) Kohtuarst, tase 7 (versioon 8) Arstlik kohtutoksikoloogiaekspert, tase 7 Kohtuarst-ekspert, tase 7 Kohtuhistoloogiaekspert, tase 7 Meditsiinilise kriminalistika (kohtuantropoloogia) ekspert, tase 7 Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Justiits- ja kohtuteenistused Kohtuarst-ekspert 28 2023-10-31 2023-10-31 2025-10-27 7 7 2212 Eriarstid 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Keelte oskustasemete kirjeldused Digioskused Heldi Kase Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi Lääne-Eesti kohtuarstlik ekspertiisiosakond, Eesti Kohtuarstide Selts Krista Reinek Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi arendus- ja personalitalitus Merike Rump Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kvaliteeditalitus Mailis Tõnisson Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi Lõuna-Eesti kohtuarstlik ekspertiisiosakond Marika Väli Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituut, patoloogilise anatoomia ja kohtuarstiteaduse osakond Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. 7. taseme kohtuarst teeb isiku ja surnu kohtuarstlikke ekspertiise või uuringuid, lahanguid ning annab igakülgse, erapooletu ja teaduslikult põhjendatud eksperdiarvamuse. Kohtuarst, tase 7 töötab iseseisvalt ning vastutab antud eksperdiarvamuse eest ning kaitseb oma arvamust kohtus. Kohtuarst on meeskonna liige, kes juhendab abipersonali ja suhtleb kolleegide ning klientidega. Kohtuarsti kutsealal on järgmised spetsialiseerumised: Kohtuarst-ekspert, kes on läbinud kohtuarstiteaduse eriala residentuuri ja teeb kohtuarstlikke isiku ja surnu ekspertiise, uuringuid ning lahanguid. Arstlik kohtutoksikoloogiaekspert on läbinud kohtuarstiteaduse, laborimeditsiini, farmakoloogia või muu arstliku eriala residentuuri ja saanud väljaõppe toksikoloogia valdkonnas. Ta teeb arstlikke kohtutoksikoloogilisi ekspertiise ja uuringuid. Kohtuhistoloogiaekspert on läbinud kohtuarstiteaduse eriala või patoloogia eriala residentuuri ning saanud väljaõppe histoloogia valdkonnas. Ta teeb kohtuhistoloogilisi uuringuid. Meditsiinilise kriminalistika (kohtuantropoloogia) ekspert on läbinud kohtuarstiteaduse eriala residentuuri ja saanud väljaõppe meditsiinilise kriminalistika ja/või kohtuantropoloogia valdkonnas. Ta teeb meditsiinilis-kriminalistilisi (kohtuantropoloogilisi) ekspertiise ja uuringuid. Kohtuarsti kutsealal on ka kohtuarst, tase 8 kutse, kes tegeleb lisaks ekspertiiside ja uuringute tegemisele ka valdkonna arendamise, juhendite ja valdkonda puudutavate seaduste väljatöötamise ning koolitamise ja juhendamisega. A.2.1 Ekspertiiside ja uuringute tegemine 1. Ekspertiisi või uuringuga seotud dokumentidega tutvumine, lisamaterjali tellimine. 2. Ekspertiisiks või uuringuks vajaliku informatsiooni sisestamine akti. 3. Ekspertiisi ja/või uuringu läbiviimine. 4. Täiendavate uuringute tegemine/tellimine ja tulemuste interpreteerimine. 5. Eksperdiarvamuse põhjenduse koostamine. 6. Eksperdiarvamuse koostamine, vastates menetleja küsimustele. 7. Tasuliste uuringute tegemine. A.2.2 Bioloogilise materjali võtmine ekspertiisiks või uuringuks 1. Bioloogilise materjali võtmise vajalikkuse hindamine. 2. Bioloogilise materjali võtmine ja pakendamine. 3. Bioloogilise materjali saatmiseks dokumentatsiooni täitmine. 4. Tulemuste interpreteerimine. A.2.3 Väljakutsetel osalemine 1. Isiku meditsiiniline läbivaatus. 2. Surnu vaatlus surnu leidmise kohas ja surnu muus asukohas. 3. Esialgse arvamuse andmine menetlejale. A.2.4 Osalemine kompleks- ja/või komisjonilistes ekspertiisides 1. Kompleks- ja/või komisjonilise ekspertiisi vajalikkuse hindamine. 2. Kompleks- ja/või komisjoniliste ekspertiiside tegemine. 3. Eriarvamusele jäämise põhjendamine. A.2.5 Osalemine kohtuistungil 1. Kohtuistungiks valmistumine. 2. Kohtuistungil esinemine. 3. Kirjalik vastamine kohtuistungil esitatud aega või ettevalmistust vajavatele küsimustele. A.2.6 Enesearendamine ja valdkonna arendamine 1. Enese täiendamine täienduskoolitustel ja erialase kirjandusega. 2. Kohtuarsti eriala arendamine. 3. Osalemine riiklikes ja/või rahvusvahelistes projektides. Kohtuarstlik ekspertiis A.2.7 Isiku kohtuarstliku ekspertiisi ja uuringu tegemine 1. Isiku kohtuarstliku, sh günekoloogilise/androloogilise (ka laste) läbivaatuse tegemine. 2. Meditsiiniliste dokumentide läbitöötamine. 3. Vigastuse vastavuse hindamine asitõendile. 4. Tervisekahjustuse hindamine, sh traumamehhanismi ja tekitamise aja määramine. 5. Terviseseisundi hindamine. A.2.8 Surnu kohtuarstliku ekspertiisi ja lahangu tegemine 1. Kohtuarstliku lahangu tegemine. 2. Abipersonali juhendamine. 3. Vigastuse vastavuse hindamine asitõendile. 4. Lahangumaterjali väljalõikamine ja histoloogiliste preparaatide interpreteerimine. 5. Kohtuarstliku diagnoosi vormistamine. 6. Surma põhjuse, surma aja ja tervisekahjustuse tekkemehhanismi määramine. 7. Arstliku surmateatise vormistamine. Arstlik kohtutoksikoloogiaekspertiis A.2.9 Toksilise aine toime hindamise ekspertiisi ja uuringu tegemine 1. Toksilise aine toime hindamine surnu ekspertiisil või uuringul. 2. Asitõendite kirjeldamine. 3. Toksilise aine toimest tekkinud tervisekahjustuse hindamine isikul. 4. Kohtuarsti konsulteerimine. A.2.10 Narkootiliste ainete suurte ja väikeste koguste hindamine 1. Kohtukeemia ekspertiisiaktide läbitöötamine. 2. Joovet tekitava narkootiliste/psühhotroopsete ainete annuse kindlakstegemine. A.2.11 Joobe tuvastamine 1. Joobe tuvastamine kliinilise leiu ja /või dokumentide alusel. 2. Alkoholi/narkootilise aine kontsentratsiooni sündmuse hetkele tagasiarvutamine. Kohtuhistoloogiaekspertiis A.2.12 Histoloogiliste preparaatide interpreteerimine 1. Histoloogilise uuringu vastuse ja histoloogilise diagnoosi vormistamine. 2. Lisavärvingute valimine. 3. Histoloogialaborantide tegevuse juhendamine, histoloogiliste preparaatide kvaliteedi tagamine. 4. Kohtuarsti konsulteerimine. Meditsiinilise kriminalistika (kohtuantropoloogia) ekspertiis A.2.13 Meditsiinilise kriminalistika (kohtuantropoloogia) ekspertiiside ja uuringute tegemine 1. Skeletiluude alusel surnu soo, skeletiluude vanuse, surma aja ja vigastuste tekkemehhanismide kindlaksmääramine. 2. Eksperimentaalne vigastuste tekitamine ja vigastuste rekonstruktsioon traumamehhanismi kindlakstegemiseks. 3. Kohtuarsti konsulteerimine. Kohtuarsti tööaeg on fikseeritud tööaeg, vajadusel osaleb ta isiku või surnu vaatlusel väljaspool tööaega. Töö on pingeline ja nõuab vaimset pingutust. Tööülesannete täitmisel puutub ta kokku bioloogilise ja keemilise ohuga. Kohtuarst töötab sisetingimustes, vajadusel uuritava asukohas (nt kinnipidamisasutus, meditsiiniasutus, välitingimustes). Kohtuarst kasutab oma töös meditsiinilisi erivahendeid ja isiku kaitsevahendeid vastavalt spetsialiseerumisele, IKT-vahendeid ja tarkvara vastavalt spetsialiseerumisele. Kohtuarsti töös on vajalikud ausus, objektiivsus, korrektsus, stressitaluvus, koostöö- ja vastutusvõime, hea analüüsi- ja otsustusvõime ning iseseisvus. Kohtuarst, tase 7 on läbinud arstiteaduse õppekava ning omab vastavat diplomit, on läbinud residentuuri vastavalt spetsialiseerumisele: kohtuarst-ekspert – kohtuarstiteadus; arstlik kohtutoksikoloogiaekspert – kohtuarstiteadus, laborimeditsiin, farmakoloogia või muu arstlik eriala, väljaõpe toksikoloogia valdkonnas; kohtuhistoloogiaekspert – kohtuarstiteadus või patoloogia, väljaõpe histoloogia valdkonnas; meditsiinilise kriminalistika (kohtuantropoloogia) ekspert – kohtuarstiteadus, väljaõpe meditsiinilise kriminalistika ja/või kohtuantropoloogia valdkonnas. Kohtuarst, kohtuarst-ekspert, arst-toksikoloog, histoloog, patoloog, meditsiinilise kriminalistika ekspert (kohtuantropoloog). Kohtuarst, tase 7 kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid järgnevalt: kõigile on kohustuslikud kompetentsid B.2.1 – B.2.6 ja läbiv kompetents B.2.14 ning spetsialiseerumisega seotud kompetentside hulgast tuleb valida vähemalt üks spetsialiseerumine: kohtuarst-ekspert, kompetentsid B.2.7 ja B.2.8; arstlik kohtutoksikoloogiaekspert, kompetentsid B.2.9 – B.2.11; kohtuhistoloogiaekspert, kompetents B.2.12; meditsiinilise kriminalistika ekspert, kompetents B.2.13. Ekspertiiside ja uuringute tegemine 7 Bioloogilise materjali võtmine ekspertiisiks või uuringuks 7 Väljakutsetel osalemine 7 Osalemine kompleks- ja/või komisjonilistes ekspertiisides 7 Osalemine kohtuistungil 7 Enesearendamine ja valdkonna arendamine 7 Kutse taotlemisel tuleb spetsialiseerumisega seotud kompetentside hulgast valida vähemalt üks spetsialiseerumine: kohtuarst-ekspert, kompetentsid B.2.7 ja B.2.8; arstlik kohtutoksikoloogiaekspert, kompetentsid B.2.9 – B.2.11; kohtuhistoloogiaekspert, kompetents B.2.12; meditsiinilise kriminalistika ekspert, kompetents B.2.13. Kohtuarst, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Kohtuarst, tase 8 Forensic Medical Doctor, EstQF Level 8 7 Kohtuarst-ekspert V (versioon 1) Kohtuarst-ekspert V (versioon 2) Kohtuarst-ekspert V (versioon 3) Kohtuarst, tase 8 (versioon 4) Kohtuarst, tase 8 (versioon 5) Kohtuarst, tase 8 (versioon 6) Kohtuarst, tase 8 (versioon 8) Arstlik kohtutoksikoloogiaekspert, tase 8 Kohtuarst-ekspert, tase 8 Kohtuhistoloogiaekspert, tase 8 Meditsiinilise kriminalistika (kohtuantropoloogia) ekspert, tase 8 Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Justiits- ja kohtuteenistused Kohtuarst-ekspert 28 2023-10-31 2023-10-31 2025-10-27 8 8 2212 Eriarstid 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Keelte oskustasemete kirjeldused Digioskused Heldi Kase Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi Lääne-Eesti kohtuarstlik ekspertiisiosakond, Eesti Kohtuarstide Selts Krista Reinek Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi arendus- ja personalitalitus Merike Rump Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kvaliteeditalitus Mailis Tõnisson Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi Lõuna-Eesti kohtuarstlik ekspertiisiosakond Marika Väli Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituut, patoloogilise anatoomia ja kohtuarstiteaduse osakond Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. 8. taseme kohtuarst teeb isiku ja surnu kohtuarstlikke ekspertiise või uuringuid, lahanguid ning annab igakülgse, erapooletu ja teaduslikult põhjendatud eksperdiarvamuse. Lisaks sellele tegeleb ta valdkonna arendamise, juhendite ja valdkonda puudutavate seaduste väljatöötamise ning koolitamise ja juhendamisega. Kohtuarst, tase 8 töötab iseseisvalt ning vastutab antud eksperdiarvamuse eest ning kaitseb oma arvamust kohtus. Kohtuarst on meeskonna liige, kes juhendab abipersonali ja suhtleb kolleegide ning klientidega. Kohtuarsti kutsealal on järgmised spetsialiseerumised: Kohtuarst-ekspert, kes on läbinud kohtuarstiteaduse eriala residentuuri ja teeb kohtuarstlikke isiku ja surnu ekspertiise, uuringuid ning lahanguid. Arstlik kohtutoksikoloogiaekspert on läbinud kohtuarstiteaduse, laborimeditsiini, farmakoloogia või muu arstliku eriala residentuuri ja saanud väljaõppe toksikoloogia valdkonnas. Ta teeb arstlikke kohtutoksikoloogilisi ekspertiise ja uuringuid. Kohtuhistoloogiaekspert on läbinud kohtuarstiteaduse eriala või patoloogia eriala residentuuri ning saanud väljaõppe histoloogia valdkonnas. Ta teeb kohtuhistoloogilisi uuringuid. Meditsiinilise kriminalistika (kohtuantropoloogia) ekspert on läbinud kohtuarstiteaduse eriala residentuuri ja saanud väljaõppe meditsiinilise kriminalistika ja/või kohtuantropoloogia valdkonnas. Ta teeb meditsiinilis-kriminalistilisi (kohtuantropoloogilisi) ekspertiise ja uuringuid. Kohtuarsti kutsealal on ka kohtuarst, tase 7 kutse, kes teeb isiku ja surnu kohtuarstlikke ekspertiise ja uuringuid ning annab igakülgse, erapooletu ja teaduslikult põhjendatud eksperdiarvamuse. A.2.1 Ekspertiiside ja uuringute tegemine 1. Ekspertiisi või uuringuga seotud dokumentidega tutvumine, lisamaterjali tellimine. 2. Ekspertiisiks või uuringuks vajaliku informatsiooni sisestamine akti. 3. Ekspertiisi ja/või uuringu läbiviimine. 4. Täiendavate uuringute tegemine/tellimine ja tulemuste interpreteerimine. 5. Eksperdiarvamuse põhjenduse koostamine. 6. Eksperdiarvamuse koostamine, vastates menetleja küsimustele. 7. Tasuliste uuringute tegemine. A.2.2 Bioloogilise materjali võtmine ekspertiisiks või uuringuks 1. Bioloogilise materjali võtmise vajalikkuse hindamine. 2. Bioloogilise materjali võtmine ja pakendamine. 3. Bioloogilise materjali saatmiseks dokumentatsiooni täitmine. 4. Tulemuste interpreteerimine. A.2.3 Väljakutsetel osalemine 1. Isiku meditsiiniline läbivaatus. 2. Surnu vaatlus surnu leidmise kohas ja surnu muus asukohas. 3. Esialgse arvamuse andmine menetlejale. A.2.4 Osalemine kompleks- ja/või komisjonilistes ekspertiisides 1. Kompleks- ja/või komisjonilise ekspertiisi vajalikkuse hindamine. 2. Menetleja teavitamine, ettepaneku tegemine komisjoni moodustamiseks. 3. Komisjoni liikmete töö koordineerimine. 4. Kompleks- ja/või komisjoniliste ekspertiiside tegemine. 5. Ühise eksperdiarvamuse koostamine. 6. Eriarvamusele jäämise põhjendamine. A.2.5 Osalemine kohtuistungil 1. Kohtuistungiks valmistumine. 2. Kohtuistungil esinemine. 3. Kirjalik vastamine kohtuistungil esitatud aega või ettevalmistust vajavatele küsimustele. A.2.6 Enesearendamine ja valdkonna arendamine 1. Enese täiendamine täienduskoolitustel ja erialase kirjandusega. 2. Kohtuarsti eriala arendamine. 3. Ettepanekute tegemine regulatsioonide väljatöötamiseks ja muutmiseks. 4. Osalemine riiklikes ja/või rahvusvahelistes projektides. 5. Ettekannete tegemine riiklikel ja rahvusvahelistel konverentsidel. 6. Teadusartiklite ja/või raamatute publitseerimine. A.2.7 Koolitamine ja juhendamine 1. Arst-residentide ja ekspertide juhendamine. 2. Erialaste koolituste läbiviimine erinevatele sihtgruppidele. 3. Esinemine lektorina. 4. Bakalaureuse-, magistri- või doktoritööde juhendamine. Kohtuarstlik ekspertiis A.2.8 Isiku kohtuarstliku ekspertiisi ja uuringu tegemine 1. Isiku kohtuarstliku, sh günekoloogilise/androloogilise (ka laste) läbivaatuse tegemine. 2. Meditsiiniliste dokumentide läbitöötamine. 3. Vigastuse vastavuse hindamine asitõendile. 4. Tervisekahjustuse hindamine, sh traumamehhanismi ja tekitamise aja määramine. 5. Terviseseisundi hindamine. 6. Meditsiinitöötajate tegevuse hindamine. 7. Kohtuarstliku ekspertiisi valdkonna arendamine. A.2.9 Surnu kohtuarstliku ekspertiisi ja lahangu tegemine 1. Kohtuarstliku lahangu tegemine. 2. Abipersonali juhendamine. 3. Vigastuse vastavuse hindamine asitõendile. 4. Lahangumaterjali väljalõikamine ja histoloogiliste preparaatide interpreteerimine. 5. Kohtuarstliku diagnoosi vormistamine. 6. Surma põhjuse, surma aja ja tervisekahjustuse tekkemehhanismi määramine. 7. Arstliku surmateatise vormistamine. 8. Kohtuarstliku ekspertiisi valdkonna arendamine. Arstlik kohtutoksikoloogiaekspertiis A.2.10 Toksilise aine toime hindamise ekspertiisi ja uuringu tegemine 1. Toksilise aine toime hindamine surnu ekspertiisil või uuringul. 2. Asitõendite kirjeldamine. 3. Toksilise aine toimest tekkinud tervisekahjustuse hindamine isikul. 4. Kohtuarsti konsulteerimine. 5. Arstliku kohtutoksikoloogia valdkonna arendamine. A.2.11 Narkootiliste ainete suurte ja väikeste koguste hindamine 1. Kohtukeemia ekspertiisiaktide läbitöötamine. 2. Joovet tekitava narkootiliste/psühhotroopsete ainete annuse kindlakstegemine. A.2.12 Joobe tuvastamine 1. Joobe tuvastamine kliinilise leiu ja /või dokumentide alusel. 2. Alkoholi/narkootilise aine kontsentratsiooni sündmuse hetkele tagasiarvutamine. Kohtuhistoloogiaekspertiis A.2.13 Histoloogiliste preparaatide interpreteerimine 1. Histoloogilise uuringu vastuse ja histoloogilise diagnoosi vormistamine. 2. Lisavärvingute valimine. 3. Histoloogialaborantide tegevuse juhendamine, histoloogiliste preparaatide kvaliteedi tagamine. 4. Kohtuarsti konsulteerimine. 5. Histoloogia valdkonna arendamine. Meditsiinilise kriminalistika (kohtuantropoloogia) ekspertiis A.2.14 Meditsiinilise kriminalistika (kohtuantropoloogia) ekspertiiside ja uuringute tegemine 1. Skeletiluude alusel surnu soo, skeletiluude vanuse, surma aja ja vigastuste tekkemehhanismide kindlaksmääramine. 2. Isiku vanuse määramine. 3. Eksperimentaalne vigastuste tekitamine ja vigastuste rekonstruktsioon traumamehhanismi kindlakstegemiseks. 4. Kohtuarsti konsulteerimine. 5. Meditsiinilise kriminalistika (kohtuantropoloogia) valdkonna arendamine. Kohtuarsti tööaeg on fikseeritud tööaeg, vajadusel osaleb ta isiku või surnu vaatlusel väljaspool tööaega. Töö on pingeline ja nõuab vaimset pingutust. Tööülesannete täitmisel puutub ta kokku bioloogilise ja keemilise ohuga. Kohtuarst töötab sisetingimustes, vajadusel uuritava asukohas (nt kinnipidamisasutus, meditsiiniasutus, välitingimustes). Kohtuarst kasutab oma töös meditsiinilisi erivahendeid ja isiku kaitsevahendeid vastavalt spetsialiseerumisele, IKT-vahendeid ja tarkvara vastavalt spetsialiseerumisele. Kohtuarsti töös on vajalikud ausus, objektiivsus, korrektsus, stressitaluvus, koostöö- ja vastutusvõime, hea analüüsi- ja otsustusvõime ning iseseisvus. Kohtuarst, tase 8 on läbinud arstiteaduse õppekava ning omab vastavat diplomit, on läbinud residentuuri vastavalt spetsialiseerumisele: kohtuarst-ekspert – kohtuarstiteadus; arstlik kohtutoksikoloogiaekspert – kohtuarstiteadus, laborimeditsiin, farmakoloogia või muu arstlik eriala, väljaõpe toksikoloogia valdkonnas; kohtuhistoloogiaekspert – kohtuarstiteadus või patoloogia, väljaõpe histoloogia valdkonnas; meditsiinilise kriminalistika (kohtuantropoloogia) ekspert – kohtuarstiteadus, väljaõpe meditsiinilise kriminalistika ja/või kohtuantropoloogia valdkonnas. Kohtuarst, kohtuarst-ekspert, arst-toksikoloog, histoloog, patoloog, meditsiinilise kriminalistika ekspert (kohtuantropoloog). Kohtuarst, tase 8 kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid järgnevalt: kõigile on kohustuslikud kompetentsid B.2.1 – B.2.7 ja läbiv kompetents B.2.15 ning spetsialiseerumisega seotud kompetentside hulgast tuleb valida vähemalt üks spetsialiseerumine: kohtuarst-ekspert, kompetentsid B.2.8 ja B.2.9; arstlik kohtutoksikoloogiaekspert, kompetentsid B.2.10 – B.2.12; kohtuhistoloogiaekspert, kompetents B.2.13; meditsiinilise kriminalistika ekspert, kompetents B.2.14. Ekspertiiside ja uuringute tegemine 8 Bioloogilise materjali võtmine ekspertiisiks või uuringuks 8 Väljakutsetel osalemine 7 Osalemine kompleks- ja/või komisjonilistes ekspertiisides 8 Osalemine kohtuistungil 8 Enesearendamine ja valdkonna arendamine 8 Koolitamine ja juhendamine 8 Kutse taotlemisel tuleb spetsialiseerumisega seotud kompetentside hulgast valida vähemalt üks spetsialiseerumine: kohtuarst-ekspert, kompetentsid B.2.8 ja B.2.9; arstlik kohtutoksikoloogiaekspert, kompetentsid B.2.10 – B.2.12; kohtuhistoloogiaekspert, kompetents B.2.13; meditsiinilise kriminalistika ekspert, kompetents B.2.14. Kohtuarst, tase 8 kutset läbiv kompetents 8 Abiaednik, tase 2 Assisting Gardener, Level 2 4 Abiaednik, tase 2 (versioon 1) Abiaednik, tase 2 (versioon 2) Abiaednik, tase 2 (versioon 3) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Aednik 27 2023-10-31 2023-10-31 2028-10-30 2 2 6113 Aednikud, puukooli töötajad ja istikukasvatajad 0812 Aiandus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Eesti Aiandusliit Räpina Aianduskool Taimmaterjali nimekiri Tea Juhani Juhani Puukool Ain Järve Kadrioru park Kristiina Laurson LilledEst OÜ Raimond Strastin Eesti Aiandusliit Katrin Uurman Räpina Aianduskool Margus Vahtramäe Kanepi aiand Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Abiaednik on lihttöötaja, kelle tööülesanneteks on külvi- ja istutuspinna ettevalmistamine, külvamine ja istutamine ning hooldamine, saagi või toodangu koristamine, säilitamine ja müügiks ettevalmistamine nii tava- kui mahetootmises. Abiaednik töötab piiritletud olukorras, otsesel juhendamisel ja kaasabil. Abiaednik töötab piiratud tööajaga. Tema töö toimub nii väli- kui sisetingimustes. Abiaedniku töö terviseriskid tulenevad raskuste tõstmisest, mürast, ilmastikuolude ja temperatuuride vaheldumisest, niiskusest ning kokkupuutest erinevate allergeenidega (nt taimed, kemikaalid, tolm). Abiaedniku põhilised töövahendid on aiandustarvikud. Aianduse kutsealal on neli kutset: Abiaednik, tase 2 on lihttöötaja, kes teeb lihttöid otsesel juhendamisel. Nooremaednik, tase 3 on oskustöötaja, kes täidab juhendamisel põhilisi tööülesandeid kõikides aianduse valdkondades. Aednik, tase 4 on aiandusspetsialist, kes juhendab töötajate tavatööd ja loob neile võimaluse arenemiseks. Ta korraldab ja analüüsib oma tegevust ning kohandab oma käitumist vastavalt olukorrale. Meisteraednik, tase 5 on laiaulatuslike teadmistega aiandusspetsialist, kes täidab mitmekülgseid tööülesandeid (sh ka ettearvamatutes olukordades) oma spetsialiseerumise valdkonnas. Ta loob töötajatele võimalused arenemiseks, juhib meeskonda ning hindab ja analüüsib töökvaliteeti. A.2.1. Kasvukoha ettevalmistamine ning külvamine ja istutamine kasvukohale A.2.2. Aiakultuuride hooldamine A.2.3. Saagi või toodangu koristamine, säilitamine ja müügiks ettevalmistamine 2. taseme abiaednikena töötavad tavaliselt inimesed, kellel on kutseharidus või oskused omandatud praktilise töö käigus (vt ka B.1). Abiaednik Abiaednik, tase 2 kutsestandard koosneb üldoskustest ja kompetentsidest. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused B.2, kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.3 ja kutset läbiv kompetents B.3.4. Kasvukoha ettevalmistamine ning külvamine ja istutamine kasvukohale 2 Aiakultuuride hooldamine 2 Saagi või toodangu koristamine, säilitamine ja müügiks ettevalmistamine 2 Abiaednik, tase 2 kutset läbiv kompetents 2 Nooremaednik, tase 3 Gardener’s assistant, level 3 11 Aednik I (versioon 1) Aednik I (versioon 2) Aednik I (versioon 3) Aednik I (versioon 4) Aednik I (versioon 6) Nooremaednik, tase 3 (versioon 10) Nooremaednik, tase 3 (versioon 5) Nooremaednik, tase 3 (versioon 7) Nooremaednik, tase 3 (versioon 8) Nooremaednik, tase 3 (versioon 9) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Aednik 27 2023-10-31 2023-10-31 2028-10-30 3 3 6113 Aednikud, puukooli töötajad ja istikukasvatajad 0812 Aiandus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Eesti Aiandusliit Räpina Aianduskool Taimmaterjali nimekiri Tea Juhani Juhani Puukool Ain Järve Kadrioru park Kristiina Laurson LilledEst OÜ Raimond Strastin Eesti Aiandusliit Katrin Uurman Räpina Aianduskool Margus Vahtramäe Kanepi aiand Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Nooremaedniku tööülesanneteks on külvi- ja istutuspinna ettevalmistamine ning külvamine ja istutamine, aiakultuuride hooldamine; saagi/toodangu koristamine, säilitamine ja müügiks ettevalmistamine, taimmaterjali paljundamine ja istikute kasvatamine. Ta on oskustöötaja, kes mõistab põhilisi tööalaseid fakte ja põhimõtteid nii tava- kui mahetootmises. Nooremaednik töötab üldjuhul etteantud juhiste järgi ning osaleb meeskonnatöös. Ta tegutseb järgides head aiandustava ning keskkonna- ja töötervishoiu- ning tööohutusnõudeid. Nooremaedniku tööaeg on paindlik, ta võib töögraafiku alusel töötada ka nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. Tema töö toimub nii väli- kui sisetingimustes. Nooremaedniku töö terviseriskid tulenevad raskuste tõstmisest, mürast, mehhanismidega töötamisest, kõrgustes töötamisest, ilmastikuolude ja temperatuuride vaheldumisest, niiskusest ning kokkupuutest erinevate allergeenidega (nt taimed, kemikaalid, tolm). Nooremaedniku põhilised töövahendid on aiandustarvikud, masinad ja seadmed, mõõteriistad, sidevahendid ja muud abivahendid. Aianduse kutsealal on neli kutset: Abiaednik, tase 2 on lihttöötaja, kes teeb lihttöid otsesel juhendamisel. Nooremaednik, tase 3 on oskustöötaja, kes täidab juhendamisel põhilisi tööülesandeid kõikides aianduse valdkondades. Aednik, tase 4 on aiandusspetsialist, kes juhendab töötajate tavatööd ja loob neile võimaluse arenemiseks. Ta korraldab ja analüüsib oma tegevust ning kohandab oma käitumist vastavalt olukorrale. Meisteraednik, tase 5 on laiaulatuslike teadmistega aiandusspetsialist, kes täidab mitmekülgseid tööülesandeid (sh ka ettearvamatutes olukordades) oma spetsialiseerumise valdkonnas. Ta loob töötajatele võimalused arenemiseks, juhib meeskonda ning hindab ja analüüsib töökvaliteeti. A.2.1. Kasvukoha ettevalmistamine ning külvamine ja istutamine kasvukohale A.2.2. Aiakultuuride hooldamine A.2.3. Taimmaterjali paljundamine ja istikute kasvatamine A.2.4. Saagi või toodangu koristamine, säilitamine ja müügiks ettevalmistamine A.2.5. Muru rajamine ja hooldamine A.2.6. Sisehaljastuse rajamine ja hooldamine A.2.7. Istutusalade, rajamine ja hooldamine A.2.8. Kalmistu haljastuse rajamine ja hooldamine 3. taseme nooremaednikena töötavad tavaliselt inimesed, kellel on kutseharidus või läbitud täienduskoolitus või oskused omandatud praktilise töö käigus (vt ka B.1). Nooremaednik Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab Aednike töös muutuvad järjest olulisemaks keskkonnalased teadmised, samuti teadmised rohepöördest ja kliimamuutustest. Kasvab vajadus oskuse järele andmeid töödelda ning neid kasutada. Olulised on ettevõtlusoskused, sh reklaami- ja turundusoskus. Vajalikud on teadmised suurte linnapuude istutamisest, teadmised metsataimekasvatusest, taimekasvatuse tehnoloogiatest, taimekaitsest ja väetistest ning teadmised ja oskused hangetel osalemiseks. Kuna valdkonnas on palju iseendale tööandjaid ja projektipõhist tööd, siis oluline on enesejuhtimise ja ajaplaneerimise oskus ning erialase inglise keele oskus (nt erialase IKT kasutamisel). Nooremaednik, tase 3 kutsestandard koosneb üldoskustest ja kompetentsidest. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused B.2, kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.4 ja kutset läbiv kompetents B.3.9. Soovi korral saab tõendada valitavaid kompetentse valikust B.3.5-B.3.8. Kasvukoha ettevalmistamine ning külvamine ja istutamine kasvukohale 3 Aiakultuuride hooldamine 3 Taimmaterjali paljundamine ja istikute kasvatamine 3 Saagi või toodangu koristamine, säilitamine ja müügiks ettevalmistamine 3 Muru rajamine ja hooldamine 3 Sisehaljastuse rajamine ja hooldamine 3 Istutusalade rajamine ja hooldamine 3 Kalmistu haljastuse rajamine ja hooldamine 3 Nooremaednik, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Aednik, tase 4 Gardener, level 4 11 Aednik II (versioon 1) Aednik II (versioon 2) Aednik II (versioon 3) Aednik II (versioon 4) Aednik II (versioon 6) Aednik, tase 4 (versioon 10) Aednik, tase 4 (versioon 5) Aednik, tase 4 (versioon 7) Aednik, tase 4 (versioon 8) Aednik, tase 4 (versioon 9) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Aednik 27 2023-10-31 2023-10-31 2028-10-30 4 4 6113 Aednikud, puukooli töötajad ja istikukasvatajad 0812 Aiandus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Eesti Aiandusliit Räpina Aianduskool Taimmaterjali nimekiri Digipädevuste enesehindamisskaala Tea Juhani Juhani Puukool Ain Järve Kadrioru park Kristiina Laurson LilledEst OÜ Raimond Strastin Eesti Aiandusliit Katrin Uurman Räpina Aianduskool Margus Vahtramäe Kanepi aiand Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Aedniku põhilised tööülesanded on töö planeerimine, külvi- ja istutuspinna ettevalmistamine ning külvamine ja istutamine, aiakultuuride hooldamine, saagi või toodangu koristamine, säilitamine ja müügiks ettevalmistamine avamaal ja katmikalal nii tava- kui mahetootmises. Ta tegutseb kõikides aianduse valdkondades – köögiviljanduses, puuviljanduses, puukoolis, lillekasvatuses, iluaianduses jm. Aednik töötab iseseisvalt, juhendab töötajate tavatööd ja loob neile võimaluse arenemiseks. Ta korraldab oma tegevust ja kohandab oma käitumist vastavalt olukorrale. Aednik tegutseb järgides head aiandustava ning keskkonna- ja töötervishoiu- ning tööohutusnõudeid. Aednik on paindliku tööajaga, ta võib töögraafiku alusel töötada ka nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. Tema töö toimub nii väli- kui sisetingimustes. Aedniku töö terviseriskid tulenevad raskuste tõstmisest, mürast, mehhanismidega töötamisest, kõrgustes töötamisest, ilmastikuolude ja temperatuuride vaheldumisest, niiskusest ning kokkupuutest erinevate allergeenidega (nt taimed, kemikaalid, tolm). Aedniku põhilised töövahendid on aiandustarvikud, masinad ja seadmed, mõõteriistad, sidevahendid ja muud abivahendid. Aianduse kutsealal on neli kutset: Abiaednik, tase 2 on lihttöötaja, kes teeb lihttöid otsesel juhendamisel. Nooremaednik, tase 3 on oskustöötaja, kes täidab juhendamisel põhilisi tööülesandeid kõikides aianduse valdkondades. Aednik, tase 4 on aiandusspetsialist, kes juhendab töötajate tavatööd ja loob neile võimaluse arenemiseks. Ta korraldab ja analüüsib oma tegevust ning kohandab oma käitumist vastavalt olukorrale. Meisteraednik, tase 5 on laiaulatuslike teadmistega aiandusspetsialist, kes täidab mitmekülgseid tööülesandeid (sh ka ettearvamatutes olukordades) oma spetsialiseerumise valdkonnas. Ta loob töötajatele võimalused arenemiseks, juhib meeskonda ning hindab ja analüüsib töökvaliteeti. A.2.1. Kasvukoha ettevalmistamine ning külvamine ja istutamine kasvukohale A.2.2. Aiakultuuride hooldamine A.2.3. Saagi või toodangu koristamine, säilitamine ja müügiks ettevalmistamine A.2.4. Taimmaterjali paljundamine ja istikute kasvatamine A.2.5. Tööde ja vahendite planeerimine A.2.6. Juhendamine A.2.7. Katmikala tehnoloogia kasutamine A.2.8. Muru rajamine ja hooldamine A.2.9. Istutusalade planeerimine, rajamine ja hooldamine A.2.10. Kalmistu haljastuse rajamine ja hooldamine A.2.11. Sisehaljastuse rajamine ja hooldamine A.2.12. Lilleseadete ja kompositsioonide valmistamine A.2.13. Aiakaupade müümine 4. taseme aednikena töötavad tavaliselt inimesed, kellel on kutseharidus või läbitud täienduskoolitus või oskused omandatud praktilise töö käigus (vt ka B.1). Aednik Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab Aednike töös muutuvad järjest olulisemaks keskkonnalased teadmised, samuti teadmised rohepöördest ja kliimamuutustest. Kasvab vajadus oskuse järele andmeid töödelda ning neid kasutada. Olulised on ettevõtlusoskused, sh reklaami- ja turundusoskus. Vajalikud on teadmised suurte linnapuude istutamisest, teadmised metsataimekasvatusest, taimekasvatuse tehnoloogiatest, taimekaitsest ja väetistest ning teadmised ja oskused hangetel osalemiseks. Kuna valdkonnas on palju iseendale tööandjaid ja projektipõhist tööd, siis oluline on enesejuhtimise ja ajaplaneerimise oskus ning erialase inglise keele oskus (nt erialase IKT kasutamisel). Aednik, tase 4 kutsestandard koosneb üldoskustest ja kompetentsidest. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused B.2, kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.6, kutset läbiv kompetents B.3.14 ja vähemalt üks valitav kompetents valikust B.3.7-B.3.13. Kasvukoha ettevalmistamine ning külvamine ja istutamine kasvukohale 4 Aiakultuuride hooldamine 4 Saagi või toodangu koristamine, säilitamine ja müügiks ettevalmistamine 4 Taimmaterjali paljundamine ja istikute kasvatamine 4 Tööde ja vahendite planeerimine 4 Juhendamine 4 Katmikala tehnoloogia kasutamine 4 Muru rajamine ja hooldamine 4 Istutusalade rajamine ja hooldamine 4 Kalmistu haljastuse rajamine ja hooldamine 4 Sisehaljastuse rajamine ja hooldamine 4 Lilleseadete ja kompositsioonide valmistamine 4 Aiakaupade müümine 4 Aednik, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Meisteraednik, tase 5 Senior Gardener, level 5 10 Aednik III (versioon 1) Aednik III (versioon 2) Aednik III (versioon 3) Aednik III (versioon 4) Aednik III (versioon 5) Meisteraednik, tase 5 (versioon 6) Meisteraednik, tase 5 (versioon 7) Meisteraednik, tase 5 (versioon 8) Meisteraednik, tase 5 (versioon 9) Iluaednik, tase 5 Köögiviljakasvatuse meisteraednik, tase 5 Lillekasvatuse meisteraednik, tase 5 Puukooli meisteraednik, tase 5 Puuviljakasvatuse meisteraednik, tase 5 Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Aednik 27 2023-10-31 2023-10-31 2028-10-30 5 5 6113 Aednikud, puukooli töötajad ja istikukasvatajad 0812 Aiandus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Eesti Aiandusliit Taimmaterjali nimekiri Digipädevuste enesehindamisskaala Tea Juhani Juhani Puukool Ain Järve Kadrioru park Kristiina Laurson LilledEst OÜ Raimond Strastin Eesti Aiandusliit Katrin Uurman Räpina Aianduskool Margus Vahtramäe Kanepi aiand Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Meisteraednik on laiaulatuslike teadmistega aiandusspetsialist, kes täidab mitmekülgseid tööülesandeid (sh ka ettearvamatutes olukordades) avamaal ja katmikalal nii tava- kui mahetootmises. Ta on spetsialiseerunud puuvilja- ja marjakasvatamisele, köögiviljakasvatamisele, lillekasvatusele, iluaiandusele või puukoolitööle. Tema põhilised tööülesanded on töö planeerimine, külvi- ja istutuspinna ettevalmistamine, külvamine ja istutamine, aiakultuuride hooldamine, saagi või toodangu koristamine, säilitamine ja müügiks ettevalmistamine, meeskonna juhtimine, töökvaliteedi hindamine ja analüüs. Meisteraednik tegutseb järgides head aiandustava ning keskkonna- ja töötervishoiu- ning tööohutusnõudeid. Meisteraedniku tööaeg on paindlik, ta võib töögraafiku alusel töötada ka nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. Tema töö toimub nii väli- kui sisetingimustes. Meisteraedniku töö terviseriskid tulenevad raskuste tõstmisest, mürast, mehhanismidega töötamisest, kõrgustes töötamisest, ilmastikuolude ja temperatuuride vaheldumisest, niiskusest ning kokkupuutest erinevate allergeenidega (nt taimed, kemikaalid, tolm). Meisteraedniku põhilised töövahendid on aiandustarvikud, masinad ja seadmed, mõõteriistad, sidevahendid ja muud abivahendid. Aianduse kutsealal on neli kutset: Abiaednik, tase 2 on lihttöötaja, kes teeb lihttöid otsesel juhendamisel. Nooremaednik, tase 3 on oskustöötaja, kes täidab juhendamisel põhilisi tööülesandeid kõikides aianduse valdkondades. Aednik, tase 4 on aiandusspetsialist, kes juhendab töötajate tavatööd ja loob neile võimaluse arenemiseks. Ta korraldab ja analüüsib oma tegevust ning kohandab oma käitumist vastavalt olukorrale. Meisteraednik, tase 5 on laiaulatuslike teadmistega aiandusspetsialist, kes täidab mitmekülgseid tööülesandeid (sh ka ettearvamatutes olukordades) oma spetsialiseerumise valdkonnas. Ta loob töötajatele võimalused arenemiseks, juhib meeskonda ning hindab ja analüüsib töökvaliteeti. A.2.1. Kasvukoha ettevalmistamine ning külvamine ja istutamine kasvukohale A.2.2. Aiakultuuride hooldamine A.2.3. Tööde ja vahendite planeerimine A.2.4. Juhtimine ja majandamine A.2.5. Katmikala tehnoloogia kasutamine A.2.6. Taimmaterjali paljundamine ja istikute kasvatamine A.2.7. Muru rajamine ja hooldamine A.2.8. Istutusala planeerimine, rajamine ja hooldamine A.2.9. Sillutise (betoonkivi, looduskivi, puidu- ja sõelmeteede) paigaldamine A.2.10. Kalmistu haljastuse rajamine ja hooldamine A.2.11. Sisehaljastuse rajamine ja hooldamine A.2.12. Lilleseadete ja kompositsioonide valmistamine A.2.13. Saagi või toodangu koristamine, säilitamine ja müügiks ettevalmistamine A.2.14. Aiakaupade müümine 5. taseme meisteraednikena töötavad tavaliselt inimesed, kellel on kutseharidus või läbitud täienduskoolitus ja töökogemus spetsialiseerumisalal (vt ka B.1). Köögiviljakasvataja meisteraednik, puuviljakasvataja meisteraednik, iluaianduse meisteraednik, puukoolimajanduse meisteraednik aednik, lillekasvatuse meisteraednik. Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab Aednike töös muutuvad järjest olulisemaks keskkonnalased teadmised, samuti teadmised rohepöördest ja kliimamuutustest. Kasvab vajadus oskuse järele andmeid töödelda ning neid kasutada. Olulised on ettevõtlusoskused, sh reklaami- ja turundusoskus. Vajalikud on teadmised suurte linnapuude istutamisest, teadmised metsataimekasvatusest, taimekasvatuse tehnoloogiatest, taimekaitsest ja väetistest ning teadmised ja oskused hangetel osalemiseks. Kuna valdkonnas on palju iseendale tööandjaid ja projektipõhist tööd, siis oluline on enesejuhtimise ja ajaplaneerimise oskus ning erialase inglise keele oskus (nt erialase IKT kasutamisel). Meisteraednik, tase 5 kutsestandard koosneb üldoskustest ja kompetentsidest. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid vastavalt valitud spetsialiseerumisele: Iluaednik, tase 5 kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused B.2, kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.4, kutset läbiv kompetents B.3.15 ning valitavad kompetentsid B.3.7 ja B.3.8. Ülejäänud valitavate kompetentside tõendamine on vabatahtlik. Köögiviljakasvatuse meisteraednik, tase 5 kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused B.2, kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.4, kutset läbiv kompetents B.3.15 ning valitavad kompetentsid B.3.5, B.3.6 ja B.3.13. Ülejäänud valitavate kompetentside tõendamine on vabatahtlik. Puukooli meisteraednik, tase 5 ja lillekasvatuse meisteraednik, tase 5 kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused B.2, kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.4, kutset läbiv kompetents B.3.15 ning valitavad kompetentsid B.3.5, B.3.6 ja B.3.13. Ülejäänud valitavate kompetentside tõendamine on vabatahtlik. Puuviljakasvatuse meisteraednik, tase 5 kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused B.2, kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.4, kutset läbiv kompetents B.3.15 ning valitavad kompetentsid B.3.6, ja B.3.13. Ülejäänud valitavate kompetentside tõendamine on vabatahtlik. Kasvukoha ettevalmistamine ning külvamine ja istutamine kasvukohale 5 Aiakultuuride hooldamine 5 Tööde ja vahendite planeerimine 5 Juhtimine ja majandamine 5 Iluaednik, tase 5 kutse taotlemisel tuleb tõendada valitavad kompetentsid B.3.7 ja B.3.8. Ülejäänud valitavate kompetentside tõendamine on vabatahtlik. Köögiviljakasvatuse meisteraednik, tase 5 kutse taotlemisel tuleb tõendada valitavad kompetentsid B.3.5, B.3.6 ja B.3.13. Ülejäänud valitavate kompetentside tõendamine on vabatahtlik. Puukooli meisteraednik, tase 5 ja lillekasvatuse meisteraednik, tase 5 kutse taotlemisel tuleb tõendada valitavad kompetentsid B.3.5, B.3.6 ja B.3.13. Ülejäänud valitavate kompetentside tõendamine on vabatahtlik. Puuviljakasvatuse meisteraednik, tase 5 kutse taotlemisel tuleb tõendada valitavad kompetentsid B.3.6, ja B.3.13. Ülejäänud valitavate kompetentside tõendamine on vabatahtlik. Katmikala tehnoloogia kasutamine 5 Taimmaterjali paljundamine ja istikute kasvatamine 5 Muru rajamine ja hooldamine 5 Istutusalade planeerimine, rajamine ja hooldamine 5 Sillutise (betoonkivi, looduskivi, puidu- ja sõelmeteede) paigaldamine ja hooldamine 5 Kalmistu haljastuse rajamine ja hooldamine 5 Sisehaljastuse rajamine ja hooldamine 5 Lilleseadete ja kompositsioonide valmistamine 5 Saagi või toodangu koristamine, säilitamine ja müügiks ettevalmistamine 5 Aiakaupade müümine 5 Meisteraednik, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Turvatöötaja, tase 3 Security Guard, EstQF Level 3 8 Turvatöötaja I (versioon 1) Turvatöötaja I (versioon 2) Turvatöötaja I (versioon 3) Turvatöötaja I (versioon 4) Turvatöötaja I (versioon 5) Turvatöötaja, tase 3 (versioon 6) Turvatöötaja, tase 3 (versioon 7) Valvetöötaja, tase 3 (versioon 9) Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Turvateenistus Turvatöötaja 28 2023-10-31 2023-10-31 2024-06-30 3 3 5414 Turvatöötajad 1032 Vara- ja isikukaitse 80 Turvatöö ja juurdlus Kutsestandardis kasutatud terminid Digioskused Juhan Aia Viking Security AS Romet Kallaste Securitas Eesti AS Kaimar Karuauk USS Security Eesti AS Andre Lilleleht Eesti Turvaettevõtete Liit Janec Mururand Keila linn Teo Niklus Politsei- ja Piirivalveamet Valdur Peebo G4S Eesti AS Rait Roosve Eesti Pank Tauri Sepp Maxima Eesti OÜ Kaarel Treumuth Riigi Kinnisvara AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Turvaettevõtluse eesmärgiks on tagada lepingulistel alustel kliendi turvalisus ning vara säilimine. Turvatöötaja tööülesanneteks on objekti turvalisuse tagamine, sh läbipääsude tagamine, ringkäikude teostamine ja ohuolukordade lahendamine. Turvatöötaja töötab turvajuhi koordineerimisel, tegutsedes talle antud pädevuse piires iseseisvalt, olles reeglina meeskonna liige. Turvatöötaja töötab turvateenuseid osutavas ettevõttes, täites tööülesandeid kliendi objektil. Lisaks turvatöötaja kutsele on turvateenistuja kutsealal turvajuht, tase 5 kutse, kes korraldab ja juhib turvateenuste osutamist. A.2.1 Töökoha/tööpiirkonna ettevalmistamine 1. Tööpiirkonna ülevaatamine 2. Töövahendite kontrollimine. 3. Puuduste kõrvaldamine. A.2.2 Valveobjekti (isiku, vara või korra) valvamine ja kaitsmine 1. Valveobjekti valvamine. 2. Valveobjekti kaitsmine. 3. Korra tagamine üritusel. A.2.3 Isiku ajutine vabaduse piiramine 1. Isikute tegevuste piiramine/tõkestamine. 2. Isiku kinnipidamine. 3. Isiku tuvastamine. 4. Kinnipeetu üleandmine. 5. Sündmuskoha puutumatuse tagamine. A.2.4 Füüsilise jõu, erivahendite ja relvade kasutamine 1. Füüsilise jõu kasutamine. 2. Käeraudade kasutamine. 3. Gaasipihusti kasutamine. A.2.5 Ohu- ja eriolukordade ennetamine ja tegutsemine nendes 1. Tuleohutuse tagamine ja tegutsemine tulekahju korral. 2. Tegutsemine muudes ohuolukordades. A.2.6 Valvealase informatsiooni käitlemine 1. Jälgimine ja informatsiooni analüüs. 2. Informatsiooni vahetamine ja edastamine. 3. Sündmuse dokumenteerimine. A.2.7 Tehniliste süsteemide kasutamine 1. Valveseadmestike kasutamine. 2. Tuleohutuspaigaldiste kasutamine. 3. Sidevahendite jt infoedastusvahendite kasutamine. 4. Mehaanilise kaitse vahendite kasutamine. A.2.8 Läbipääsurežiimide tagamine 1. Läbipääsuõiguse tuvastamine. 2. Isiku, temaga kaasas olevate esemete ja transpordivahendite kontrollimine. A.2.9 Raha ja väärtpaberite saatmine 1. Raha ja väärtpaberite saatmine jalgsi. 2. Raha ja väärtpaberite saatmine/vedamine transpordivahendiga. A.2.10 Inkassatsioon 1. Raha, väärtpaberite ja väärtuste vastuvõtmine ja üleandmine. 2. Inkassatsiooni teostamine jalgsi. 3. Inkassatsiooni teostamine sõidukiga. 4. Relvade, turvaseadmete ja -vahendite kasutamine raha, väärtpaberite ja väärtuste veol. A.2.11 Isikukaitse 1. Isikukaitse planeerimine ja korraldus. 2. Kaitstava isiku vastuvõtmine objektil (eelihukaitse). 3. Isikukaitse teostamine jalgsi liikumisel (lähikaitse). 4. Isikukaitse teostamine sõidukiga (mobiilkaitse). A.2.12 IT-vahendite kasutamine turvatöös 1. Info ja andmete kasutamine. 2. Tehnoloogia kasutamine. 3. Protsesside juhtimine. A.2.13 Juhtimine ja juhendamine 1. Turvatöö ettevalmistamine. 2. Turva-/ valvetöötaja valveobjektipõhine juhendamine. 3. Koostöö erinevate ettevõttesiseste ja -väliste isikute ning asutustega. 4. Ohuolukordade juhtimine. 5. Meeskonna juhtimine. Turvatöötaja töö on korraldatud töögraafiku alusel erineva pikkusega nii päevastes kui öistes vahetustes, sõltumata puhkepäevadest ja riigipühadest. Turvatöötaja töötab nii sise- kui ka välitingimustes, sõltumata ilmastikuoludest ning teeb füüsilist pingutust nõudvat tööd (sundasendid, ebaühtlane füüsiline koormus). Turvatöötaja võib kokku puutuda ohuteguritega (emotsionaalsed ja füüsilised rünnakud, kõrgendatud emotsionaalne pinge jm). Turvatöötaja peamisteks töövahenditeks on sidevahendid, relvad (sh tulirelv vastavalt relvaseadusele ning talle antud õiguslikule loale/pädevusele) ja erivahendid, valve- ja ohutussüsteemid. Turvatöötaja töö eeldab distsiplineeritust, ausust, seaduskuulekust ja kohusetundlikkust. Vajalikud on hea stressitaluvus ja tasakaalukus. Turvatöötaja hariduslik ja kutsealane ettevalmistus on reguleeritud turvaseadusega. Turvatöötaja. Töötamist turvatöötajana reguleerib turvaseadus ja sellest tulenevad õigusaktid. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1 – B.2.9 ning läbiv kompetents B.2.14. Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.10 – B.2.13. Töökoha/tööpiirkonna ettevalmistamine 3 Valveobjekti (isiku, vara või korra) valvamine ja kaitsmine 3 Isiku ajutine vabaduse piiramine 3 Füüsilise jõu, erivahendite ja relvade kasutamine 3 Ohu- ja eriolukordade ennetamine ja tegutsemine nendes 3 Valvealase informatsiooni käitlemine 3 Tehniliste süsteemide kasutamine 3 Läbipääsurežiimide tagamine 3 Raha ja väärtpaberite saatmine 3 Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.10 – B.2.13. Inkassatsioon 3 Isikukaitse 3 IT-vahendite kasutamine turvatöös 4 Juhtimine ja juhendamine 4 Turvatöötaja, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Valvetöötaja, tase 3 Guard, EstQF Level 3 9 Turvatöötaja I (versioon 1) Turvatöötaja I (versioon 2) Turvatöötaja I (versioon 3) Turvatöötaja I (versioon 4) Turvatöötaja I (versioon 5) Turvatöötaja, tase 3 (versioon 6) Turvatöötaja, tase 3 (versioon 7) Turvatöötaja, tase 3 (versioon 8) Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Turvateenistus Turvatöötaja 28 2023-10-31 2024-07-01 2029-06-30 3 3 5414 Turvatöötajad 1032 Vara- ja isikukaitse 80 Turvatöö ja juurdlus Eesti Turvaettevõtete Liit Kutsestandardis kasutatud terminid Digipädevuste enesehindamise skaala Juhan Aia Viking Security AS Anneli Annist Politsei- ja Piirivalveamet Andres Harak AS Lääne-Tallinna Keskhaigla Kaido Kalamets AS G4S Eesti Kaimar Karuauk Forus Security AS Marius Kupper AS Eesti Raudtee, Päästeamet Andre Lilleleht Eesti Turvaettevõtete Liit Siiri Lõhmus AS Tallinna Sadam Nurmely Mitrahovitš Siseministeerium Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Turvategevuse eesmärk on tagada turvaobjekti turvalisus. Turvategevust teostavad turvaettevõtja ja siseturvakorraldaja (lisa 1 – kutsestandardis kasutatud terminid). Turvaobjektiks võib olla isik, vara või kogunemine ja sellega seotud maa-ala, mida valvatakse või kaitstakse või kus korda peetakse. Valvetöötaja on turvaobjekti valvamise ülesandeid täitev turvateenistuja, kes vastab turvategevuse seaduses sätestatud valvetöötaja nõuetele ja kellel on kutseseaduse alusel antud kutse. Tema peamised tööülesanded on turvaobjekti ja selle ümbruse jälgimine ohu ennetamiseks või väljaselgitamiseks. Valvetöötaja töötab turvatöötaja ja/või turvajuhi juhendamisel, tegutsedes talle antud pädevuse piires iseseisvalt ning olles meeskonna liige. Valvetöötaja töötab kinnitatud töögraafiku alusel vajadusel nii päevastes kui ka öistes erineva pikkusega vahetustes, sõltumata puhkepäevadest ja riigipühadest. Ta töötab nii sise- kui ka välitingimustes, sõltumata ilmastikuoludest ning teeb füüsilist pingutust nõudvat tööd (sundasendid, ebaühtlane füüsiline koormus). Valvetöötaja võib kokku puutuda ohuteguritega (emotsionaalsed ja füüsilised rünnakud, kõrgendatud emotsionaalne pinge jm). Peamised töövahendid on sidevahendid, gaasipihusti, valveseadmestikud ja tuleohutuspaigaldised olenevalt tööülesannetest. Lisaks valvetöötaja kutsele on turvateenistuja kutsealal turvatöötaja, tase 4, ja turvajuht, tase 5. Turvatöötaja ülesanne on isikule või varale suunatud ohu tõrjumine või rikkumise kõrvaldamine. Turvajuht korraldab turvateenistujate tööd, juhib ja juhendab neid ning koostab turvaplaani. A.2.1. Valvamiseks ettevalmistumine A.2.2. Turvaobjekti ja selle ümbruse jälgimine A.2.3. Läbipääsuõiguste kontrollimine ja piirangute rakendamine A.2.4. Ohu ennetamine ja tegutsemine erakorralise sündmuse korral A.2.5. Gaasipihusti kasutamine A.2.6. Side-, valve- ning teiste seadmete kasutamine Valvetöötaja hariduslik ja kutsealane ettevalmistus on reguleeritud turvategevuse seadusega. Valvetöötaja, sisevalvetöötaja. Turvategevuse seaduse ja siseministri määruse „Turvategevuse eeskiri“ järgi on töötamiseks nõutud valvetöötaja kutse. Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab • Turvatehnika kasutamise ja tuleohutuse tagamise teadmised ja oskused • IKT-oskused, nt töö videovalve tehnika, näotuvastusprogrammide ja perimeetri valvesüsteemidega • Hea suhtlemis-,  läbirääkimis- ja enesekehtestamisoskus • Keelteoskus, peamiselt eesti, vene ja inglise keele oskus Valvetöötaja, tase 3, kutse moodustub üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutud kõikide kompetentside tõendamine. Valvamiseks ettevalmistumine 3 Turvaobjekti ja selle ümbruse jälgimine 3 Läbipääsuõiguste kontrollimine ja piirangute rakendamine 3 Ohu ennetamine ja tegutsemine erakorralise sündmuse korral 3 Gaasipihusti kasutamine 3 Side-, valve- ning teiste seadmete kasutamine 3 Valvetöötaja, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Turvatöötaja, tase 4 Security Guard, EstQF Level 4 6 Turvatöötaja II (versioon 1) Turvatöötaja II (versioon 2) Turvatöötaja II (versioon 3) Turvatöötaja II (versioon 4) Turvatöötaja II (versioon 5) Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Turvateenistus Turvatöötaja 28 2023-10-31 2024-01-01 2028-12-31 4 4 5414 Turvatöötajad 1032 Vara- ja isikukaitse 80 Turvatöö ja juurdlus Eesti Turvaettevõtete Liit Kutsestandardis kasutatud terminid Digipädevuste enesehindamise skaala Juhan Aia Viking Security AS Anneli Annist Politsei- ja Piirivalveamet Andres Harak AS Lääne-Tallinna Keskhaigla Kaido Kalamets AS G4S Eesti Kaimar Karuauk Forus Security AS Marius Kupper AS Eesti Raudtee, Päästeamet Andre Lilleleht Eesti Turvaettevõtete Liit Siiri Lõhmus AS Tallinna Sadam Nurmely Mitrahovitš Siseministeerium Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Turvategevuse eesmärk on tagada turvaobjekti turvalisus. Turvategevust teostavad turvaettevõtja ja siseturvakorraldaja (lisa 1 – kutsestandardis kasutatud terminid). Turvaobjektiks võib olla isik, vara või kogunemine ja sellega seotud maa-ala, mida valvatakse või kaitstakse või kus korda peetakse. Turvatöötaja on turvaobjekti valvamise, kaitsmise ja korra pidamise ülesandeid täitev turvateenistuja, kes vastab turvategevuse seaduses sätestatud turvatöötaja nõuetele ja kellel on kutseseaduse alusel antud kutse. Tema peamised tööülesanded on: 1) isiku või vara ja selle ümbruse jälgimine ohu ennetamiseks või väljaselgitamiseks; 2) isikule või varale suunatud ohu tõrjumine või rikkumise kõrvaldamine; 3) avalikul koosolekul korra tagamine või käitumisnõuete järgimise tagamine muul kogunemisel või määratud maa-alal; 4) turvaplaanis talle ette nähtud tööosa elluviimise eest vastutamine. Turvatöötaja töötab talle antud pädevuse piires iseseisvalt, olles meeskonna liige. Ta juhendab turvaplaanist lähtuvalt valvetöötajaid. Turvatöötaja töötab kinnitatud töögraafiku alusel vajadusel nii päevastes kui ka öistes erineva pikkusega vahetustes, sõltumata puhkepäevadest ja riigipühadest. Turvatöötaja töötab nii sise- kui ka välitingimustes, sõltumata ilmastikuoludest ning teeb füüsilist pingutust nõudvat tööd (sundasendid, ebaühtlane füüsiline koormus). Turvatöötaja võib kokku puutuda ohuteguritega (emotsionaalsed ja füüsilised rünnakud, kõrgendatud emotsionaalne pinge jm). Eriülesannete täitmisel võib olla vajalik erikoolituse läbimine (nt tulekustuti kontrollija, esmaabiandja vm). Peamised töövahendid on sidevahendid, relvad (sh tulirelv vastavalt relvaseadusele ning talle antud õiguslikule loale või pädevusele) ja erivahendid, valveseadmestikud ja tuleohutuspaigaldised olenevalt tööülesannetest, IKT-vahendid ja -süsteemid. Lisaks turvatöötaja kutsele on turvateenistuja kutsealal valvetöötaja, tase 3, ja turvajuht, tase 5. Turvatöötajal, tase 4 on ka valvetöötaja, tase 3 kompetents. Valvetöötaja jälgib turvaobjekti ja selle ümbrust ohu ennetamiseks või väljaselgitamiseks. Turvajuht korraldab turvateenistujate tööd, juhib ja juhendab neid ning koostab turvaplaani. A.2.1. Turvamiseks ettevalmistumine A.2.2. Turvaobjekti turvamine A.2.3. Läbipääsuõiguste kontrollimine ja piirangute rakendamine A.2.4. Korra või käitumisnõuete järgimise tagamine A.2.5. Turvaobjektile suunatud ohu tõrjumine või rikkumise kõrvaldamine, sh meetmete rakendamine A.2.6. Füüsilise jõu, erivahendi ja relva kasutamine A.2.7. Ohu ennetamine ja tegutsemine erakorralise sündmuse korral A.2.8. Side-, valve- ning teiste seadmete kasutamine A.2.9. Liikuva turvaobjekti turvamine A.2.10. Valvetöötaja juhendamine A.2.11. Turvateenistujate vahetu juhtimine A.2.12. Tulekustutite ja tuletõrje voolikusüsteemide vaatlemine ja kontrollimine Turvatöötaja hariduslik ja kutsealane ettevalmistus on reguleeritud turvategevuse seadusega. Turvatöötaja, siseturvatöötaja Turvategevuse seaduse ja siseministri määruse „Turvategevuse eeskiri“ järgi on töötamiseks nõutud turvatöötaja kutse. Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab • Turvatehnika kasutamise ja tuleohutuse tagamise teadmised ja oskused • IKT-oskused, nt töö videovalve tehnika, näotuvastusprogrammide ja perimeetri valvesüsteemidega • Kolleegide koolitamise oskus • Hea suhtlemis-,  läbirääkimis- ja enesekehtestamisoskus • Keelteoskus, peamiselt eesti, vene ja inglise keele oskus Turvatöötaja, tase 4, kutse koosneb üldoskustest, kohustuslikest kompetentsidest ja valitavast kompetentsist. Kutse taotlemisel on nõutud üldoskuste (B.2) ning kohustuslike kompetentside (B.3.1–B.3.10 ja B.3.13) tõendamine. Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.3.11 ja B.3.12. Turvamiseks ettevalmistumine 4 Turvaobjekti turvamine 4 Läbipääsuõiguste kontrollimine ja piirangute rakendamine 4 Korra või käitumisnõuete järgimise tagamine 4 Turvaobjektile suunatud ohu tõrjumine või rikkumise kõrvaldamine, sh meetmete rakendamine 4 Füüsilise jõu, erivahendi ja relva kasutamine 4 Ohu ennetamine ja tegutsemine erakorralise sündmuse korral 3 Side-, valve- ning teiste seadmete kasutamine 3 Liikuva turvaobjekti turvamine 4 Valvetöötaja juhendamine 4 Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.3.11 ja B.3.12. Turvateenistujate vahetu juhtimine 4 Tulekustutite ja tuletõrje voolikusüsteemide vaatlemine ja kontrollimine 4 Turvatöötaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Turvajuht, tase 5 Security Officer, level 5 7 Turvajuht III (versioon 1) Turvajuht III (versioon 2) Turvajuht III (versioon 3) Turvajuht III (versioon 4) Turvajuht, tase 5 (versioon 5) Turvajuht, tase 5 (versioon 6) Turvajuht, tase 5 (versioon 8) Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Turvateenistus Turvatöötaja 28 2023-10-31 2023-10-31 2024-06-30 5 5 5414 Turvatöötajad 1032 Vara- ja isikukaitse 80 Turvatöö ja juurdlus Kutsestandardis kasutatud terminid Digioskused Juhan Aia Viking Security AS Romet Kallaste Securitas Eesti AS Kaimar Karuauk USS Security Eesti AS Andre Lilleleht Eesti Turvaettevõtete Liit Janec Mururand Keila linn Teo Niklus Politsei- ja Piirivalveamet Valdur Peebo G4S Eesti AS Rait Roosve Eesti Pank Tauri Sepp Maxima Eesti OÜ Kaarel Treumuth Riigi Kinnisvara AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Turvaettevõtluse eesmärgiks on tagada lepingulistel alustel kliendi turvalisus ning vara säilimine. Turvajuht töötab turvateenuseid osutavas ettevõttes, korraldades teenuse osutamist kliendi objektil, tema ülesandeks on korraldada ja juhtida turvateenuste osutamist. Lisaks turvajuhi kutsele on turvateenistuja kutsealal turvatöötaja, tase 3 kutse, kelle tööülesanneteks on objekti turvalisuse tagamine, sh läbipääsude tagamine, ringkäikude teostamine ja ohuolukordade ennetamine ning lahendamine. A.2.1 Töökoha/tööpiirkonna ettevalmistamine 1. Tööpiirkonna ülevaatamine 2. Töövahendite kontrollimine. 3. Puuduste kõrvaldamine. A.2.2 Valveobjekti (isiku, vara või korra) valvamine ja kaitsmine 1. Valveobjekti valvamine. 2. Valveobjekti kaitsmine. 3. Korra tagamine üritusel. A.2.3 Isiku ajutine vabaduse piiramine 1. Isikute tegevuste piiramine/tõkestamine. 2. Isiku kinnipidamine. 3. Isiku tuvastamine. 4. Kinnipeetu üleandmine. 5. Sündmuskoha puutumatuse tagamine. A.2.4 Füüsilise jõu, erivahendite ja relvade kasutamine 1. Füüsilise jõu kasutamine. 2. Käeraudade kasutamine. 3. Gaasipihusti kasutamine. 4. Kumminuia kasutamine. A.2.5 Ohu- ja eriolukordade ennetamine ja tegutsemine nendes 1. Tuleohutuse tagamine ja tegutsemine tulekahju korral. 2. Tegutsemine muudes ohuolukordades. A.2.6 Valvealase informatsiooni käitlemine 1. Jälgimine ja informatsiooni analüüs. 2. Informatsiooni vahetamine ja edastamine. 3. Sündmuse dokumenteerimine A.2.7 Tehniliste süsteemide kasutamine 1. Valveseadmestike kasutamine. 2. Tuleohutuspaigaldiste kasutamine. 3. Sidevahendite jt infoedastusvahendite kasutamine. 4. Mehaanilise kaitse vahendite kasutamine. A.2.8 Läbipääsurežiimide tagamine 1. Läbipääsuõiguse tuvastamine. 2. Isiku, temaga kaasas olevate esemete ja transpordivahendite kontrollimine. A.2.9 Raha ja väärtpaberite saatmine 1. Raha ja väärtpaberite saatmine jalgsi. 2. Raha ja väärtpaberite saatmine/vedamine transpordivahendiga. A.2.10 Juhtimine ja juhendamine 1. Turvatöötaja esmaõppe või täiendusõppe organiseerimine. 2. Turvatöö ettevalmistamine. 3. Turva-/ valvetöötaja valveobjektipõhine juhendamine. 4. Koostöö erinevate ettevõttesiseste ja -väliste isikute ning asutustega. 5. Ohuolukordade juhtimine. 6. Meeskonna juhtimine. A.2.11 Turvakonsultatsioon 1. Valveobjekti ohustavate riskide tuvastamine. 2. Valveobjekti turvalisust tagavate soovituste kirjalik koostamine. A.2.12 Inkassatsioon 1. Raha, väärtpaberite ja väärtuste vastuvõtmine ja üleandmine. 2. Inkassatsiooni teostamine jalgsi. 3. Inkassatsiooni teostamine sõidukiga. 4. Relvade, turvaseadmete ja -vahendite kasutamine raha, väärtpaberite ja väärtuste veol. A.2.13 Isikukaitse 1. Isikukaitse planeerimine ja korraldus. 2. Kaitstava isiku vastuvõtmine objektil (eelihukaitse). 3. Isikukaitse teostamine jalgsi liikumisel (lähikaitse). 4. Isikukaitse teostamine sõidukiga (mobiilkaitse). A.2.14 IT-vahendite kasutamine turvatöös 1. Info ja andmete kasutamine. 2. Tehnoloogia kasutamine. 3. Protsesside juhtimine. A.2.15 Turvatöötajate esmaõppe ja täienduskoolituse ettevalmistamine ning läbiviimine 1. Sihtgrupi koolitusvajaduse väljaselgitamine ja koolituskava koostamine. 2. Koolituse sisuline ettevalmistamine ja läbiviimine. 3. Koolituse tulemuse hindamine ja tagasiside andmine. 4. Koolitustegevuse dokumenteerimine. Turvajuhi töö on üldjuhul fikseeritud päevatöö. Turvajuht töötab nii sise- kui ka välitingimustes. Turvajuht võib kokku puutuda ohuteguritega (emotsionaalsed ja füüsilised rünnakud, kõrgendatud emotsionaalne pinge jm). Turvajuhi peamisteks töövahenditeks on sidevahendid, relvad (sh tulirelv vastavalt relvaseadusele ning talle antud õiguslikule loale/pädevusele) ja erivahendid, valve- ja ohutussüsteemid, IKT-vahendid ja -süsteemid. Turvajuhi töö eeldab distsiplineeritust, ausust, seaduskuulekust ja kohusetundlikkust. Vajalikud on hea stressitaluvus, tasakaalukus ja head juhiomadused. Turvajuhi hariduslik ja kutsealane ettevalmitus on reguleeritud turvaseadusega. Turvajuht. Töötamist turvatöötajana reguleerib turvaseadus ja sellest tulenevad õigusaktid. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1 – B.2.11 ning läbiv kompetents B.2.16. Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.12 – B.2.15. Töökoha/tööpiirkonna ettevalmistamine 5 Valveobjekti (isiku, vara või korra) valvamine ja kaitsmine 5 Isiku ajutine vabaduse piiramine 5 Füüsilise jõu, erivahendite ja relvade kasutamine 5 Ohu- ja eriolukordade ennetamine ja tegutsemine nendes 5 Valvealase informatsiooni käitlemine 5 Tehniliste süsteemide kasutamine 5 Läbipääsurežiimide tagamine 5 Raha ja väärtpaberite saatmine 5 Juhtimine ja juhendamine 5 Turvakonsultatsioon 5 Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.12 – B.2.15. Inkassatsioon 5 Isikukaitse 5 IT-vahendite kasutamine turvatöös 5 Turvatöötajate esmaõppe ja täienduskoolituse ettevalmistamine ning läbiviimine 5 Turvajuht, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Turvajuht, tase 5 Security Guard, EstQF Level 5 8 Turvajuht III (versioon 1) Turvajuht III (versioon 2) Turvajuht III (versioon 3) Turvajuht III (versioon 4) Turvajuht, tase 5 (versioon 5) Turvajuht, tase 5 (versioon 6) Turvajuht, tase 5 (versioon 7) Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Turvateenistus Turvatöötaja 28 2023-10-31 2024-07-01 2029-06-30 5 5 5414 Turvatöötajad 1032 Vara- ja isikukaitse 80 Turvatöö ja juurdlus Eesti Turvaettevõtete Liit Kutsestandardis kasutatud terminid Digipädevuste enesehindamise skaala Juhan Aia Viking Security AS Anneli Annist Politsei- ja Piirivalveamet Andres Harak AS Lääne-Tallinna Keskhaigla Kaido Kalamets AS G4S Eesti Kaimar Karuauk Forus Security AS Marius Kupper AS Eesti Raudtee, Päästeamet Andre Lilleleht Eesti Turvaettevõtete Liit Siiri Lõhmus AS Tallinna Sadam Nurmely Mitrahovitš Siseministeerium Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Turvategevuse eesmärk on tagada turvaobjekti turvalisus. Turvategevust teostavad turvaettevõtja ja siseturvakorraldaja (lisa 1 – kutsestandardis kasutatud terminid). Turvaobjektiks võib olla isik, vara või kogunemine ja sellega seotud maa-ala, mida valvatakse või kaitstakse või kus korda peetakse. Turvajuht on turvateenistuja, kes osaleb turvamisel ja vastutab turvamise, turvateenistuja väljaõppe korraldamise ja turvaauditi läbiviimise eest ning vastab turvategevuse seaduses sätestatud turvajuhi nõuetele ning kellel on kutseseaduse alusel antud turvajuhi kutse. Tema peamised tööülesanded on: 1) turvaobjekti turvamises osalemine; 2) turvateenistujate töö korraldamine; 3) turvateenistujate juhtimine ja juhendamine; 4) turvateenistujate töö kontrollimine ja järelevalve; 5) turvaobjekti ohu hindamine ning ohu ennetamiseks ja tagajärgede vähendamiseks kirjalike soovituste koostamine; 6) turvaauditi läbiviimine ja turvaauditi aruande koostamine; 7) turvaplaani koostamine. Turvajuhi töö on üldjuhul fikseeritud päevatöö, aga ette tuleb ka tööülesannete täitmist öösiti ja nädalavahetustel. Ta töötab nii sise- kui ka välitingimustes. Turvajuhina töötamine eeldab pidevat suhtlemist kolleegide, klientide ja koostööpartneritega. Turvajuht võib kokku puutuda ohuteguritega (emotsionaalsed ja füüsilised rünnakud, kõrgendatud emotsionaalne pinge jm). Eriülesannete täitmisel võib olla vajalik erikoolituse läbimine (nt tulekustuti kontrollija, esmaabiandja vm). Turvajuhi peamised töövahendid on sidevahendid, relvad (sh tulirelv vastavalt relvaseadusele ning talle antud õiguslikule loale või pädevusele) ja erivahendid, valveseadmestikud ja tuleohutuspaigaldised olenevalt tööülesannetest, IKT-vahendid ja -süsteemid. Turvajuhina töötamine eeldab üldjuhul B-kategooria mootorsõiduki juhiluba. Lisaks turvajuhi kutsele on turvateenistuja kutsealal valvetöötaja, tase 3, ja turvatöötaja, tase 4. Valvetöötaja jälgib turvaobjekti ja selle ümbrust ohu ennetamiseks või väljaselgitamiseks. Turvatöötaja ülesanne on isikule või varale suunatud ohu tõrjumine või rikkumise kõrvaldamine. Turvajuht, tase 5 kutsestandardis on ka turvatöötaja, tase 4 kutsestandardis esinevaid kompetentse. A.2.1. Turvategevuseks ettevalmistumine A.2.2. Turvaobjekti turvamine A.2.3. Läbipääsuõiguste kontrollimine ja piirangute rakendamine A.2.4. Korra või käitumisnõuete järgimise tagamine A.2.5. Turvaobjektile suunatud ohu tõrjumine või rikkumise kõrvaldamine, sh meetmete rakendamine A.2.6. Füüsilise jõu, erivahendi ja relva kasutamine A.2.7. Ohu ennetamine ja tegutsemine erakorralise sündmuse korral A.2.8. Side-, valve- ning teiste seadmete kasutamine A.2.9. Liikuva turvaobjekti turvamine A.2.10. Turvateenistujate juhendamine ja meeskonna juhtimine A.2.11. Turvaauditi läbiviimine ja turvaplaani koostamine A.2.12. Turvateenistuja väljaõppe korraldamine ja läbiviimine A.2.13. Tulekustutite ja tuletõrje voolikusüsteemide vaatlemine ja kontrollimine. Turvajuhi hariduslik ja kutsealane ettevalmistus on reguleeritud turvategevuse seadusega. Turvajuht, siseturvajuht Turvategevuse seaduse ja siseministri määruse „Turvategevuse eeskiri“ järgi on töötamiseks nõutud turvajuhi kutse. Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab • Turvatehnika kasutamise ja tuleohutuse tagamise teadmised ja oskused • IKT-oskused, nt töö videovalve tehnika, näotuvastusprogrammide ja perimeetri valvesüsteemidega • Teadmised turundusest ja teenusdisainist • Kolleegide koolitamise oskus • Hea suhtlemis-,  läbirääkimis- ja enesekehtestamisoskus • Keelteoskus, peamiselt eesti, vene ja inglise keele oskus Turvajuht, tase 5, kutse koosneb üldoskustest, kohustuslikest ja valitavatest kompetentsidest. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused (B.2) ja kohustuslikud kompetentsid (B.3.1–B.3.12 ja B.14). Lisaks on võimalik tõendada valitav kompetents B.3.13. Turvamiseks ettevalmistumine 5 Turvaobjekti turvamine 5 Läbipääsuõiguste kontrollimine ja piirangute rakendamine 5 Korra või käitumisnõuete järgimise tagamine 5 Turvaobjektile suunatud ohu tõrjumine või rikkumise kõrvaldamine, sh meetmete rakendamine 4 Füüsilise jõu, erivahendi ja relva kasutamine 4 Ohu ennetamine ja tegutsemine erakorralise sündmuse korral 5 Side-, valve- ning teiste seadmete kasutamine 5 Liikuva turvaobjekti turvamine 5 Turvateenistujate juhendamine ja meeskonna juhtimine 5 Turvaauditi läbiviimine ja turvaplaani koostamine 5 Turvateenistuja väljaõppe korraldamine ja läbiviimine 5 Lisaks on võimalik tõendada valitav kompetents B.3.13. Tulekustutite ja tuletõrje voolikusüsteemide vaatlemine ja kontrollimine 4 Turvajuht, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Vetelpäästja, tase 3 Lifeguard, EstQF Level 3 4 Vetelpäästja, tase 3 (versioon 1) Vetelpäästja, tase 3 (versioon 2) Vetelpäästja, tase 3 (versioon 3) Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Vetelpäästja 28 2023-10-31 2023-10-31 2028-10-30 3 3 5419 Turvatöötajad, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Eesti Turvaettevõtete Liit Keelte oskustasemete kirjeldused Andre Lilleleht Eesti Turvaettevõtete Liit Henry Seemel G4S Eesti AS Gert Teder Eesti Vetelpääste Selts Raimo Kirejev Viking Security AS Ahti Kuusk Forus Security AS Jaan Ratnik Eesti Spaaliit Mari Tikan Siseministeerium Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Vetelpäästja töö eesmärk on toetada veeohutuse tagamist supluskohas või siseujulas. Töö sisuks on kehtestatud reeglite täitmise jälgimine, esmaabi andmine ja veest päästmise võimekuse tagamine. Avavee vetelpäästja töötab supluskohas ning tööülesannete täitmisel kasutab vajadusel päästevarustust ja päästepaati. Ujula vetelpäästja töötab ujulates ja veekeskustes ning tööülesannete täitmisel kasutab vajadusel päästevarustust. Vetelpäästja on üldjuhul meeskonna liige, kuid peab olema võimeline võtma vastu otsuseid iseseisvalt. Töö eeldab suhtlemist külastajatega ja oskust teha koostööd operatiivteenistustega. Töö iseloomust tulenevalt peab vetelpäästja olema heas füüsilises vormis, võimeline töötama muutuvas vaimses ja füüsilises keskkonnas. Avavee vetelpäästja töötab muutlikes ja erinevates ilmastikuoludes, üldjuhul suvehooajal. Ujula vetelpäästja töötab üldjuhul sisetingimustes, soojas ja niiskes keskkonnas ning puutub lisaks kokku erinevate keemiliste ainete, müra ning tavapärasest kõrgema temperatuuriga. Vetelpäästja töö on vahetustega. Töötada tuleb individuaalselt või meeskonnas. Töö on vahelduv, sisaldades nii rutiinseid tegevusi kui ka kiiret reageerimist nõudvaid situatsioone. Vetelpäästja kannab vormiriietust. Vetelpäästja põhilised töövahendid on päästerõngas, päästepoi, päästeritv, päästelaud, päästepaat, binokkel, vile, mask, toru, lestad, sidevahendid ja esmaabivarustus, sh ujuvraam. A.2.1. Töökoha/tööpiirkonna ettevalmistamine A.2.2. Teavitus- ja ennetustegevus A.2.3. Valvamine A.2.4. Veest päästmine A.2.5. Esmaabi osutamine A.2.6. Ohutuse tagamine ning veest päästmine ujulas ja veekeskuses A.2.7. Veest päästmine avavees Üldjuhul on vetelpäästjal vähemalt põhiharidus ning koolitusel omandatud kutseoskused. Vetelpäästja, avavee vetelpäästja, ujula vetelpäästja, valveinstruktor, rannavalvur Kaugseireseadmete ja uute IT-lahenduste kasutamise oskus Vetelpäästja, tase 3 kutse koosneb üldoskustest, kohustuslikest ja valitavatest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2) ning kohustuslike kompetentside B.3.1−B.3.5 ja B.3.8 tõendamine. Valitavatest kompetentsidest B.3.6−B.3.7 tuleb tõendada vähemalt üks kompetents. Töökoha/tööpiirkonna ettevalmistamine 3 Teavitus- ja ennetustegevus 3 Valvamine 3 Veest päästmine 3 Esmaabi osutamine 3 Valitavatest kompetentsidest B.3.6−B.3.7 tuleb tõendada vähemalt üks kompetents. Ohutuse tagamine ning veest päästmine ujulas ja veekeskuses 3 Veest päästmine avavees 3 Vetelpäästja, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Loomakasvatustöötaja, tase 3 Farm-worker, level 3 10 Loomakasvatustöötaja, tase 3 (versioon 8) Loomakasvatustöötaja, tase 3 (versioon 9) Põllumajandustöötaja I (versioon 1) Põllumajandustöötaja I (versioon 2) Põllumajandustöötaja I (versioon 3) Põllumajandustöötaja I (versioon 4) Põllumajandustöötaja I (versioon 5) Põllumajandustöötaja, tase 3 (versioon 6) Põllumajandustöötaja, tase 3 (versioon 7) Hobusekasvatustöötaja, tase 3 Küülikukasvatustöötaja, tase 3 Lamba- ja kitsekasvatustöötaja, tase 3 Linnukasvatustöötaja, tase 3 Seakasvatustöötaja, tase 3 Veisekasvatustöötaja, tase 3 Lüpsja, tase 3 Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Looma- ja taimekasvatus. Põllumajandustehnika Loomakasvataja 27 2023-10-31 2023-10-31 2028-10-30 3 3 6121 Loomakasvatajad 0811 Põllundus ja loomakasvatus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Keelte oskustasemete kirjeldused Mae Alviste Järvamaa Põllumeeste Liit Kerli Ats Luigeveski Agro Anu Hellenurme Eesti Tõusigade Aretusühistu Aive Kupp Järvamaa Kutsehariduskeskus Mirjam Pikkmets Mätiku Talumeiereid Janek Prits Estfarm OÜ Kristjan Reino Eesti Lihaveiste Kasvatuse Selts Vallo Seera Outserv OÜ Kaisa Vahtmäe Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Loomakasvatustöötaja, tase 3 töö eesmärgiks on loomade või lindude heaolu tagamine. Ta hooldab loomi või linde ja täidab muid liigispetsiifilisi tööülesandeid, nt lüpsmine, karjatamine, pügamine. Ta töötab temale etteantud tootmislõigus ja omab algteadmisi põllumajandusloomadest ja farmitehnikast. Töö eeldab suhtlemist töökaaslastega ning töötamist nii üksi kui meeskonnas. Loomakasvatustöötaja töö toimub nii sise- kui välitingimustes, vajadusel ka puhkepäevadel ning öisel ajal. Töö terviseriskid tulenevad kokkupuutest erinevate allergeenidega (loomade karvad, söödad, tolm, pesu- ja desinfektsioonivahendid, ravimid jm). Loomakasvatustöötaja kasutab oma töös farmiseadmeid ja -tarvikuid (sh infotehnoloogilist riist- ja tarkvara). Töötamine liikurmasinatega nõuab juhtimisõigust vastavalt liiklusseadusele. Töötamine loomadega nõuab tervisetõendit vastavalt loomatauditõrje seadusele. Loomakasvatuse kutsealal on ka loomakasvataja, tase 4 ja loomakasvatustootja, tase 5 kutsed. 4. taseme loomakasvataja töötab iseseisvalt juhiste alusel ning 5. taseme loomakasvatustootja planeerib ja korraldab tootmise. A.2.1. Loomade või lindude hooldamine A.2.2. Loomade või lindude söötmine A.2.3. Loomade või lindude tervisliku seisundi jälgimine ja ravi loomaarsti juhendamisel A.2.4. Loomade karjatamine Veisekasvatus A.2.5. Veiste taastootmine A.2.6. Lüpsmine Seakasvatus A.2.7. Sigade taastootmine Lamba- ja kitsekasvatus A.2.8. Lammaste ja kitsede taastootmine A.2.9. Lamba- ja kitsesaaduste tootmine Hobusekasvatus A.2.10. Hobuste taastootmine Linnukasvatus A.2.11. Linnusaaduste tootmine Küülikukasvatus A.2.12. Küülikute taastootmine Loomakasvatustöötaja on enamasti läbinud erialase kutseõppe või omandatud kutseoskused töökohal ja/või täiendõppes (vt ka B.1). Talitaja, karjatalitaja, karjak, lüpsja. Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab Looma- ja linnukasvatajate tulevikuoskuste aluseks on teadmised ökoloogiast ja keskkonnakaitsest, loomade heaolust, söötmistehnoloogiatest ning karja tervise profülaktikast. Oluline on osata seirata toodangu näitajaid ning õigeaegset sekkuda tootmisprotsessidesse, sellega haakub riskijuhtimisoskus, tehniliste abivahendite valimise oskus ning nende tasuvuse kriitilise hindamise oskus. Tähtis on tunda ja kasutada ajakohaseid loomakasvatusvõtteid, energiatõhusa tootmise võimalusi ja tooteahelapõhist mõtlemist. Kasvava olulisusega on teadmised EL-i õigusest ja nõuetest looma- ja linnukasvatusele, juhtimis- ja majandusalased teadmised, teadmised ettevõtlusest, sh äriplaani koostamisest, teadmised bioohutusest, loomade käsitlemisest ja fikseerimisest, karjatervisest ning tööohutusest. Sarnaselt teiste ametialadega on muutuvad üha tähtsamaks andmeanalüüsioskus, keskkonnaalased teadmised, sh teadmised süsinikukrediidist. Loomakasvatustöötaja kutsestandard koosneb üldoskustest, kohustuslikest ja spetsialiseerumisega seotud kompetentsidest. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid vastavalt valitud spetsialiseerumisele: Veisekasvatustöötaja kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused B.2, kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.4 ning spetsialiseerumisega seotud kompetentsid B.3.4-B.3.6. Seakasvatustöötaja kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused B.2, kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.4 ning spetsialiseerumisega seotud kompetentsid B.3.7. Lamba- ja kitsekasvatustöötaja kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused B.2, kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.4, spetsialiseerumisega seotud kompetentsid B.3.8-B.3.9. Hobusekasvatustöötaja kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused B.2, kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.4, spetsialiseerumisega seotud kompetentsid B.3.10. Linnukasvatustöötaja kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused B.2, kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.4, spetsialiseerumisega seotud kompetentsid B.3.11. Küülikukasvatustöötaja kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused B.2, kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.4, spetsialiseerumisega seotud kompetentsid B.3.12. Lüpsja, tase 3 osakutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused B.2 ja spetsialiseerumisega seotud kompetents B.3.6. Loomade või lindude hooldamine 3 Loomade või lindude söötmine 3 Loomade või lindude tervisliku seisundi jälgimine ja ravi loomaarsti juhendamisel 3 Loomade karjatamine 3 Seakasvatustöötaja kutse taotlemisel tuleb tõendada spetsialiseerumisega seotud kompetentsid B.3.7. Lamba- ja kitsekasvatustöötaja kutse taotlemisel tuleb tõendada spetsialiseerumisega seotud kompetentsid B.3.8-B.3.9. Hobusekasvatustöötaja kutse taotlemisel tuleb tõendada spetsialiseerumisega seotud kompetentsid B.3.10. Linnukasvatustöötaja kutse taotlemisel tuleb tõendada spetsialiseerumisega seotud kompetentsid B.3.11. Küülikukasvatustöötaja kutse taotlemisel tuleb tõendada spetsialiseerumisega seotud kompetentsid B.3.12. Lüpsja, tase 3 osakutse taotlemisel tuleb tõendada spetsialiseerumisega seotud kompetents B.3.6. Loomakasvataja, tase 4 Farm worker, level 4 10 Loomakasvataja, tase 4 (versioon 8) Loomakasvataja, tase 4 (versioon 9) Põllumajandustöötaja II (versioon 1) Põllumajandustöötaja II (versioon 2) Põllumajandustöötaja II (versioon 3) Põllumajandustöötaja II (versioon 4) Põllumajandustöötaja II (versioon 5) Põllumajandustöötaja, tase 4 (versioon 6) Põllumajandustöötaja, tase 4 (versioon 7) Hobusekasvataja, tase 4 Küülikukasvataja, tase 4 Lamba- ja kitsekasvataja, tase 4 Linnukasvataja, tase 4 Seakasvataja, tase 4 Veisekasvataja, tase 4 Lüpsja, tase 4 Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Looma- ja taimekasvatus. Põllumajandustehnika Loomakasvataja 27 2023-10-31 2023-10-31 2028-10-30 4 4 6121 Loomakasvatajad 0811 Põllundus ja loomakasvatus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamisskaala Mae Alviste Järvamaa Põllumeeste Liit Kerli Ats Luigeveski Agro Anu Hellenurme Eesti Tõusigade Aretusühistu Aive Kupp Järvamaa Kutsehariduskeskus Mirjam Pikkmets Mätiku Talumeiereid Janek Prits Estfarm OÜ Kristjan Reino Eesti Lihaveiste Kasvatuse Selts Vallo Seera Outserv OÜ Kaisa Vahtmäe Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Loomakasvataja, tase 4 on oskustöötaja, kelle tööülesanneteks on loomade heaolu ja tervisliku seisundi jälgimine, nende hooldamine ja söötmine, osalemine loomade taastootmisega seotud töödel ning loomakasvatussaaduste tootmine nii tava- kui mahepõllumajanduslikus ettevõttes. Töötamine põllumajanduse tootmisettevõttes eeldab heade põllumajandustavade järgimist ja tegutsemist viisil, mis tagab ohutu toidutootmise. Loomakasvataja töötab iseseivalt, võttes vastu oma tööd puudutavaid otsuseid. Töö eeldab suhtlemist töökaaslastega ning töötamist nii üksi kui meeskonnas. Loomakasvataja töö toimub nii sise- kui välitingimustes, vajadusel ka puhkepäevadel ning öisel ajal. Töö terviseriskid tulenevad kokkupuutest erinevate allergeenidega (loomade karvad, söödad, tolm, pesu- ja desinfektsioonivahendid, ravimid jm). Loomakasvataja kasutab oma töös farmiseadmeid ja –tarvikuid (sh infotehnoloogilist riist- ja tarkvara). Töötamine liikurmasinatega nõuab juhtimisõigust vastavalt liiklusseadusele. Töötamine loomadega nõuab tervisetõendit vastavalt loomatauditõrje seadusele. Loomakasvatuse kutsealal on ka loomakasvataja, tase 3 ja loomakasvatustootja, tase 5 kutsed. 3. taseme loomakasvataja töötab juhendamisel ning 5. taseme loomakasvatustootja planeerib ja korraldab tootmise. A.2.1. Loomade või lindude hooldamine A.2.2. Loomade või lindude söötmine A.2.3. Loomade või lindude tervisliku seisundi jälgimine ja ravi loomaarsti juhendamisel A.2.4. Loomade karjatamine Veisekasvatus A.2.5. Veiste taastootmine A.2.6. Lüpsmine Seakasvatus A.2.7. Sigade taastootmine Lamba- ja kitsekasvatus A.2.8. Lammaste ja kitsede taastootmine A.2.9. Lamba- ja kitsesaaduste tootmine Hobusekasvatus A.2.10. Hobuste taastootmine Linnukasvatus A.2.11. Lindude taastootmine A.2.12. Linnusaaduste tootmine Küülikukasvatus A.2.13. Küülikute taastootmine A.2.14. Küülikusaaduste tootmine Loomakasvataja on enamasti läbinud erialase kutseõppe ja/või omandanud kutseoskused töökohal ning täiendõppes (vt ka B.1). Veisekasvataja, seakasvataja, lambakasvataja, kitsekasvataja, karusloomakasvataja, linnukasvataja, hobusekasvataja, hobuhooldaja. Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab Looma- ja linnukasvatajate tulevikuoskuste aluseks on teadmised ökoloogiast ja keskkonnakaitsest, loomade heaolust, söötmistehnoloogiatest ning karja tervise profülaktikast. Oluline on osata seirata toodangu näitajaid ning õigeaegset sekkuda tootmisprotsessidesse, sellega haakub riskijuhtimisoskus, tehniliste abivahendite valimise oskus ning nende tasuvuse kriitilise hindamise oskus. Tähtis on tunda ja kasutada ajakohaseid loomakasvatusvõtteid, energiatõhusa tootmise võimalusi ja tooteahelapõhist mõtlemist. Kasvava olulisusega on teadmised EL-i õigusest ja nõuetest looma- ja linnukasvatusele, juhtimis- ja majandusalased teadmised, teadmised ettevõtlusest, sh äriplaani koostamisest, teadmised bioohutusest, loomade käsitlemisest ja fikseerimisest, karjatervisest ning tööohutusest. Sarnaselt teiste ametialadega on muutuvad üha tähtsamaks andmeanalüüsioskus, keskkonnaalased teadmised, sh teadmised süsinikukrediidist. Loomakasvataja kutsestandard koosneb üldoskustest, kohustuslikest ja spetsialiseerumisega seotud kompetentsidest. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid vastavalt valitud spetsialiseerumisele: Veisekasvataja kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused B.2, kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.4 ja spetsialiseerumisega seotud kompetentsid B.3.5-B.3.6. Seakasvataja kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused B.2, kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.4 ja spetsialiseerumisega seotud kompetents B.3.7. Lamba- ja kitsekasvataja kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused B.2, kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.4 ja spetsialiseerumisega seotud kompetentsid B.3.8-B.3.9. Hobusekasvataja kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused B.2, kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.4 ja spetsialiseerumisega seotud kompetents B.3.10. Linnukasvataja kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused B.2, kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.4 ja spetsialiseerumisega seotud kompetentsid B.3.11-B.3.12. Küülikukasvataja kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused B.2, kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.4 ja spetsialiseerumisega seotud kompetentsid B.3.13-B.3.14. Lüpsja, tase 4 osakutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused B.2 ja kompetents B.3.6. Loomade või lindude hooldamine 4 Loomade või lindude söötmine 4 Loomade või lindude tervisliku seisundi jälgimine ja ravi loomaarsti juhendamisel 4 Loomade karjatamine 4 Veisekasvataja kutse taotlemisel tuleb tõendada spetsialiseerumisega seotud kompetentsid B.3.5-B.3.6. Seakasvataja kutse taotlemisel tuleb tõendada spetsialiseerumisega seotud kompetents B.3.7. Lamba- ja kitsekasvataja kutse taotlemisel tuleb tõendada spetsialiseerumisega seotud kompetentsid B.3.8-B.3.9. Hobusekasvataja kutse taotlemisel tuleb tõendada spetsialiseerumisega seotud kompetents B.3.10. Linnukasvataja kutse taotlemisel tuleb tõendada spetsialiseerumisega seotud kompetentsid B.3.11-B.3.12. Küülikukasvataja kutse taotlemisel tuleb tõendada spetsialiseerumisega seotud kompetentsid B.3.13-B.3.14. Loomakasvatustootja, tase 5 Farmer, level 5 9 Loomakasvatustootja, tase 5 (versioon 8) Põllumajandustootja III (versioon 1) Põllumajandustootja III (versioon 2) Põllumajandustootja III (versioon 3) Põllumajandustootja III (versioon 4) Põllumajandustootja, tase 5 (versioon 5) Põllumajandustootja, tase 5 (versioon 6) Põllumajandustootja, tase 5 (versioon 7) Hobusekasvatustootja, tase 5 Küülikukasvatustootja, tase 5 Lamba- ja kitsekasvatustootja, tase 5 Linnukasvatustootja, tase 5 Seakasvatustootja, tase 5 Veisekasvatustootja, tase 5 Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Looma- ja taimekasvatus. Põllumajandustehnika Loomakasvataja 27 2023-10-31 2023-10-31 2028-10-30 5 5 6121 Loomakasvatajad 0811 Põllundus ja loomakasvatus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamisskaala Mae Alviste Järvamaa Põllumeeste Liit Kerli Ats Luigeveski Agro Anu Hellenurme Eesti Tõusigade Aretusühistu Aive Kupp Järvamaa Kutsehariduskeskus Mirjam Pikkmets Mätiku Talumeiereid Janek Prits Estfarm OÜ Kristjan Reino Eesti Lihaveiste Kasvatuse Selts Vallo Seera Outserv OÜ Kaisa Vahtmäe Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Loomakasvatustootja, tase 5 on erialaste teadmiste ja oskustega spetsialist, kes planeerib, analüüsib, korraldab ja vastutab loomakasvatusliku tootmise eest oma spetsialiseerumisvaldkonnas. Tema peamisteks tööülesanneteks on ettevõtte tootmistegevuse kavandamine ja korraldamine, tootmismahtude ja tööjõu vajaduste planeerimine, tööde juhtimine või teostamine, majandustegevuse üle arvestuse ja aruandluse pidamine, vajadusel ettevõtte esindamine ning klientide ja vahendajatega suhtlemine. Ta on kursis valdkonna arengutega ja on vajadusel valmis rakendama asjakohaseid muudatusi, sh infotehnoloogilisi uuendusi. Töötamine loomakasvatustootjana eeldab tööd inimestega, organiseerides ja vastutades meeskonna töö eest ning heade põllumajandustavade ja keskkonnanõuete järgimist ja tegutsemist viisil, mis tagab nii töötajate kui loomade ohutuse ja kestliku toidu tootmise. Loomakasvatustöötaja töö toimub nii sise- kui välitingimustes, vajadusel ka puhkepäevadel ning öisel ajal. Töö terviseriskid tulenevad kokkupuutest erinevate allergeenidega (loomade karvad, söödad, tolm, pesu- ja desinfektsioonivahendid, ravimid jm). Loomakasvatustootja kasutab oma töös farmiseadmeid ja –tarvikuid (sh infotehnoloogilist riist- ja tarkvara). Töötamine liikurmasinatega nõuab juhtimisõigust vastavalt liiklusseadusele. Töötamine loomadega nõuab tervisetõendit vastavalt loomatauditõrje seadusele. Loomakasvatuse kutsealal on ka Loomakasvatustöötaja, tase 3 ja Loomakasvataja, tase 4 kutsed. 3. taseme loomakasvataja töötab juhendamisel ning 4. taseme loomakasvataja töötab iseseisvalt juhiste alusel. A.2.1. Loomade või lindude hooldamine A.2.2. Loomade või lindude söötmine A.2.3. Loomade või lindude tervisliku seisundi jälgimine ja ravi loomaarsti juhendamisel A.2.4. Loomade karjatamine A.2.5. Juhtimine ja majandamine Veisekasvatus A.2.6. Veiste taastootmine A.2.7. Veisekasvatussaaduste tootmine Seakasvatus A.2.8. Sigade taastootmine A.2.9 Seakasvatussaaduste tootmine Lamba- ja kitsekasvatus A.2.10. Lammaste ja kitsede taastootmine A.2.11. Lamba- ja kitsesaaduste tootmine Hobusekasvatus A.2.12. Hobuste taastootmine Linnukasvatus A.2.13. Lindude taastootmine A.2.14. Linnusaaduste tootmine Küülikukasvatus A.2.15. Küülikute taastootmine A.2.16. Küülikusaaduste tootmine Loomakasvatustootjal on vähemalt keskharidus, läbitud erialane kutseõpe ja/või töökohal omandatud kutseoskused ning täiendõpe (vt ka B.1). Veisekasvatusspetsialist, seakasvatusspetsialist, lamba- ja/või kitsekasvatusspetsialist, hobusekasvatusspetsialist, küülikukasvatusspetsialist, karusloomakasvatusspetsialist, linnukasvatusspetsialist, zootehnik, talunik. Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab Looma- ja linnukasvatajate tulevikuoskuste aluseks on teadmised ökoloogiast ja keskkonnakaitsest, loomade heaolust, söötmistehnoloogiatest ning karja tervise profülaktikast. Oluline on osata seirata toodangu näitajaid ning õigeaegset sekkuda tootmisprotsessidesse, sellega haakub riskijuhtimisoskus, tehniliste abivahendite valimise oskus ning nende tasuvuse kriitilise hindamise oskus. Tähtis on tunda ja kasutada ajakohaseid loomakasvatusvõtteid, energiatõhusa tootmise võimalusi ja tooteahelapõhist mõtlemist. Kasvava olulisusega on teadmised EL-i õigusest ja nõuetest looma- ja linnukasvatusele, juhtimis- ja majandusalased teadmised, teadmised ettevõtlusest, sh äriplaani koostamisest, teadmised bioohutusest, loomade käsitlemisest ja fikseerimisest, karjatervisest ning tööohutusest. Sarnaselt teiste ametialadega on muutuvad üha tähtsamaks andmeanalüüsioskus, keskkonnaalased teadmised, sh teadmised süsinikukrediidist. Loomakasvatustootja kutsestandard koosneb üldoskustest, kohustuslikest ja spetsialiseerumisega seotud kompetentsidest. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid vastavalt valitud spetsialiseerumisele: Veisekasvatustootja kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused B.2, kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.5 ning spetsialiseerumisega seotud kompetentsid B.3.6-B.3.7. Seakasvatustootja kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused B.2, kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.5 ning spetsialiseerumisega seotud kompetentsid B.3.8-B.3.9. Lamba- ja kitsekasvatustootja kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused B.2, kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.5 ja spetsialiseerumisega seotud kompetentsid B.3.10-B.3.11. Hobusekasvatustootja kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused B.2, kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.5 ja spetsialiseerumisega seotud kompetentsid B.3.12. Linnukasvatustootja kutse taotlemisel tuleb tuleb tõendada üldoskused B.2, kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.5 ja spetsialiseerumisega seotud kompetentsid B.3.13-B.3.14. Küülikukasvatustootja kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused B.2, kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.5 ja spetsialiseerumisega seotud kompetentsid B.3.15-B.3.16. Loomade või lindude hooldamine 5 Loomade või lindude söötmine 5 Loomade või lindude tervisliku seisundi jälgimine ja ravi loomaarsti juhendamisel 5 Juhtimine ja majandamine 5 Loomade karjatamine 5 Veisekasvatustootja kutse taotlemisel tuleb tõendada spetsialiseerumisega seotud kompetentsid B.3.6-B.3.7. Seakasvatustootja kutse taotlemisel tuleb tõendada spetsialiseerumisega seotud kompetentsid B.3.8-B.3.9. Lamba- ja kitsekasvatustootja kutse taotlemisel tuleb tõendada spetsialiseerumisega seotud kompetentsid B.3.10-B.3.11. Hobusekasvatustootja kutse taotlemisel tuleb tõendada spetsialiseerumisega seotud kompetentsid B.3.12. Linnukasvatustootja kutse taotlemisel tuleb tule tõendada spetsialiseerumisega seotud kompetentsid B.3.13-B.3.14. Küülikukasvatustootja kutse taotlemisel tuleb tõendada spetsialiseerumisega seotud kompetentsid B.3.15-B.3.16. Taimekasvataja, tase 4 Farm-worker, level 4 2 Taimekasvataja, tase 4 (versioon 1) Taimekasvataja, tase 4 (versioon 3) Taimekasvataja, tase 4 (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Looma- ja taimekasvatus. Põllumajandustehnika Taimekasvataja 27 2023-10-31 2023-10-31 2024-10-28 4 4 6111 Põllusaaduste ja köögiviljakasvatajad 0811 Põllundus ja loomakasvatus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamisskaala Madis Ajaots OÜ Rannu Seeme Henrik Klammer OÜ Voore Farm Margus Lepp Vändra AS Miralda Pavel Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Kaisa Vahtmäe Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Taavi Võsa Maaelu Teadmuskeskus Meelis Värnik Põllumeeste Ühistu KEVILI Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Taimekasvataja on oskustöötaja, kes töötab põllumajandusettevõttes. Tema põhilisteks tööülesanneteks on külvipinna ettevalmistamine, külvamine, põllumajandusliku maa ja kultuuride hooldamine, põllukultuuride koristamine, sööda varumine, säilitamine ja müügiks ette valmistamine. Töötamine põllumajandusettevõttes eeldab heade põllumajandustavade järgimist ja tegutsemist viisil, mis tagab ohutu toidu ja sööda tootmise. Ta töötab nii üksi kui meeskonnas ja võtab talle antud volituste piires iseseisvalt vastu oma tööd puudutavaid otsuseid. Töö eeldab suhtlemist kolleegide, klientide jt. Taimekasvataja töö toimub nii sise- kui välitingimustes, vajadusel ka puhkepäevadel ja riiklikel pühadel ning öisel ajal. Ohuteguriteks töös on sundasendis töötamine ja kokkupuude erinevate allergeenidega (taimekaitsevahendid, tolm, pesu- ja desinfektsioonivahendid jm). Peamisteks töövahenditeks on põllumajandusmasinad, farmiseadmed ja –tarvikud (sh infotehnoloogiline riist- ja tarkvara). Kutsealas on ka taimekasvatustootja, tase 5 kutse. 5. taseme taimekasvatustootja on erialase ettevalmistuse ja töökogemusega spetsialist, kes planeerib, analüüsib, korraldab ja vastutab taimekasvatusliku tootmise eest. A.2.1. Põllu- ja rohumaakultuuride kasvatamine A.2.2. Põllukultuuride koristamine ja säilitamine A.2.3. Rohumaakultuuride koristamine ja säilitamine A.2.4. Põllumajandusmasinate hooldamine ning remontimine 4. taseme taimekasvatajal on üldjuhul läbitud erialane kutseõpe ja/või töökohal omandatud kutseoskused. Taimekaitsevahenditega töötamine nõuab taimekaitsetunnistust vastavalt taimekaitseseadusele. Töötamine liikurmasinatega nõuab juhtimisõigust vastavalt liiklusseadusele. Põllumajandustöötaja, taimekasvataja, traktorist, andmete sisestaja, tehnika operaator, biotehniliste süsteemide spetsialist. Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab Tulevikuvaates on järjest olulisemad ajakohased teadmised keskkonnasäästlikust, sh taastavast- ja mahepõllumajanduslikust tootmisest, kliimamuutustest ja taimetervisest ning taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamisest. Oluline on tunda ja kasutada nii täppisviljeluslahendusi kui muid infotehnoloogilisi rakendusi. Samuti on vaja arendada suhtlus- ja kommunikatsioonioskust. Taimekasvataja, tase 4 kutsestandard koosneb üldoskustest B.2 ja kohustuslikest kompetentsidest B.3.1-B.3.4. Kutse taotlemisel on nõutud nende kõigi tõendamine. Põllu- ja rohumaakultuuride kasvatamine 4 Põllukultuuride koristamine ja säilitamine 4 Rohumaakultuuride koristamine ja säilitamine 4 Põllumajandusmasinate hooldamine ning remontimine 4 Taimekasvatustootja, tase 5 Farmer, level 5 2 Taimekasvatustootja, tase 5 (versioon 1) Taimekasvatustootja, tase 5 (versioon 3) Taimekasvatustootja, tase 5 (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Looma- ja taimekasvatus. Põllumajandustehnika Taimekasvataja 27 2023-10-31 2023-10-31 2024-10-28 5 5 6111 Põllusaaduste ja köögiviljakasvatajad 0811 Põllundus ja loomakasvatus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamisskaala Madis Ajaots OÜ Rannu Seeme Henrik Klammer OÜ Voore Farm Margus Lepp Vändra AS Miralda Pavel Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Kaisa Vahtmäe Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Taavi Võsa Maaelu Teadmuskeskus Meelis Värnik Põllumeeste Ühistu KEVILI Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Taimekasvatustootja on erialase ettevalmistuse ja töökogemusega spetsialist, kes planeerib, analüüsib, korraldab ja vastutab taimekasvatusliku tootmise eest. Tema peamisteks tööülesanneteks on ettevõtte tootmistegevuse kavandamine ja korraldamine, tootmismahtude ja tööjõu vajaduste planeerimine, tööde juhtimine, majandustegevuse üle arvestuse ja aruandluse pidamine, vajadusel ettevõtte esindamine ning klientide ja vahendajatega suhtlemine. Ta on kursis valdkonna arengutega ja on vajadusel valmis rakendama asjakohaseid muudatusi. Töötamine põllumajandusettevõttes eeldab heade põllumajandustavade järgimist ja tegutsemist viisil, mis tagab ohutu toidu ja sööda tootmise. Töötamine taimekasvatustootjana eeldab tööd inimestega, organiseerides ja vastutades meeskonna töö eest. Taimekasvatustootja töö toimub nii sise- kui välitingimustes, vajadusel ka puhkepäevadel ja riiklikel pühadel ning öisel ajal. Ohuteguriteks töös on sundasendid töötamisel ja kokkupuude erinevate allergeenidega (taimekaitsevahendid, tolm, pesu- ja desinfektsioonivahendid, jm). Peamisteks töövahenditeks on põllumajandusmasinad, farmiseadmed ja –tarvikud (sh infotehnoloogiline riist- ja tarkvara). Kutsealas on ka taimekasvataja, tase 4 kutse. Taimekasvataja, tase 4 on oskustöötaja, kelle põhilisteks tööülesanneteks on külvipinna ettevalmistamine, külvamine, põllumajandusliku maa ja kultuuride hooldamine, põllukultuuride koristamine, sööda varumine, säilitamine ja müügiks ette valmistamine. A.2.1. Põllu- ja rohumaakultuuride kasvatamine A.2.2. Põllukultuuride koristamine ja säilitamine A.2.3. Rohumaakultuuride koristamine ja säilitamine A.2.4. Põllumajandusmasinate hooldamine ning remontimine A.2.5 Juhtimine ja majandamine 5. taseme taimekasvatustootjal on üldjuhul vähemalt keskharidus, läbitud erialane kutseõpe ja/või töökohal omandatud kutseoskused. Taimekaitsevahenditega töötamine nõuab taimekaitsetunnistust vastavalt taimekaitseseadusele. Töötamine liikurmasinatega nõuab juhtimisõigust vastavalt liiklusseadusele. Taimekasvatusspetsialist, agronoom, talunik, taimekasvatusjuht, andmehaldur. Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab Tulevikuvaates on järjest olulisemad ajakohased teadmised keskkonnasäästlikust, sh taastavast- ja mahepõllumajanduslikust tootmisest, kliimamuutustest ja taimetervisest ning taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamisest. Oluline on tunda, kasutada ja analüüsida nii täppisviljeluslahendusi kui muid infotehnoloogilisi rakendusi. Samuti on vaja arendada suhtlus- ja kommunikatsioonioskust, arusaamist põllumajandusturu sektorite toimimisest (nt teraviljabörs) ning teadmisi toiduvarustuskindluse põhimõtetest. Taimekasvatustootja, tase 5 kutsestandard koosneb üldoskustest B.2 ja kohustuslikest kompetentsidest B.3.1-B.3.5. Kutse taotlemisel on nõutud nende kõigi tõendamine. Põllu- ja rohumaakultuuride kasvatamine 5 Põllukultuuride koristamine ja säilitamine 5 Rohumaakultuuride koristamine ja säilitamine 5 Põllumajandusmasinate hooldamine ning remontimine 5 Juhtimine ja majandamine 5 Pereterapeut, tase 7 Family Therapist, EstQF Level 7 2 Pereterapeut, tase 7 (versioon 1) Pereterapeut, tase 7 (versioon 3) Sotsiaalhoolekanne Sotsiaalhoolekande Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaaltöö ja nõustamine Pereterapeut 27 2023-11-01 2023-11-01 2025-08-27 7 7 2635 Sotsiaaltöötajad ja nõustajad 0923 Sotsiaaltöö ja nõustamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Keelte oskustasemete kirjeldused Eetikakoodeks Kiira Järv Kiira Järve Pereteraapia Kool Kadri Järv-Mändoja OÜ Perekonsultatsioonid Monika Koppel Eesti Pereteraapia Ühing Triin Liin Tartu Ülikooli psühholoogia instituut Karin Lätt Eesti Psühholoogide Liit Jelena Põldsam erialaekspert Anu Tõniste Psühhiaatria ja Psühhoteraapia Keskus Sensus Siiri Tõniste Eesti Pereteraapia Kool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Pereteraapia on tõenduspõhine psühhoteraapia meetod, mida kasutatakse vaimse ja füüsilise tervise häirete ning erinevate kohanemisraskustega seotud probleemide süsteemseks lahendamiseks, kaasates kliendi pereliikmeid ja teisi olulisi isikuid. Pereteraapia fookuses on pereliikmete omavaheline suhtlemine ning suhete kvaliteet, perekonna erinevad kriisid ning nendega toimetulek. Pereterapeudi tööks on kliendi pöördumise põhjuste hindamine, teraapia planeerimine ja läbiviimine ning kokkuvõtete tegemine. Pereteraapia kontekstis võib kliendiks olla indiviid, paar või pere. Pereterapeut teeb koostööd kliendi võrgustikuga. Pereterapeut töötab avalikus ja/või erasektoris tervishoiu-, sotsiaal-, haridus- või korrektsiooni valdkonnas. Pereterapeudil on spetsiaalse sisustusega eraldi tööruum. Tema tööaeg on paindlik ja jaguneb tööks klientidega, iseseisvaks tööks, koostöö tegemiseks teiste spetsialistidega ja enesetäiendamiseks. Töö toimub psühholoogiliselt pingelises ja muutuvas keskkonnas kõrgendatud haavatavuse seisundis klientidega. Pereterapeudi töövahendid on erialased teatmeteosed ja käsiraamatud, hindamisvahendid, hindamist ning sekkumist toetavad abivahendid (teraapia töölehed, kunstitarbed, mänguasjad jms), arvuti. Pereterapeudi tööks on vajalik privaatne, kohaselt sisustatud ruum. A.2.1. Kliendi süsteemne hindamine A.2.2. Pereterapeutilise töö planeerimine A.2.3. Pereteraapia läbiviimine A.2.4. Pereterapeutide koolitamine ja superviseerimine Pereterapeudil on magistrikraad või sellele vastav haridus (soovitatavalt meditsiini-, tervise-, sotsiaal- või haridusteaduse erialal), erialane väljaõpe ja töökogemus (vt ka B.1). Pereterapeut Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab Pereteraapia tähtsust on hakatud rohkem määratlema vaimse tervise valdkonnas, lisaks ravile ka ennetustegevuse eesmärgil, lähtudes eelkõige kolmest valdkonnast – teadus, praktika ja vaimne heaolu, parandamaks inimese elukvaliteeti ja sotsiaalset sidusust. Ühelt poolt on pereteraapia akadeemiline distsipliin, milles teaduslikud teadmised arendavad akadeemilist õpetust erinevate professioonide ettevalmistuses, teiselt poolt on pereteraapia praktika, mis annab võimalused mitmekülgseks ja -tasandiliseks ning paindlikuks kohanemiseks sotsiaalses ümbruses. Pereterapeudi töö edukaks tegemiseks vajalikud oskused tulevikus on: 1. Enesereflektsiooni (self-reflection) oskus (sealhulgas oskus ja valmidus kasutada supervisiooni ja kovisiooni meetodit töö tõhustamiseks). 2. Koostöö/virtuaalne koostöö (collaboration/virtual collaboration) - oskus töötada tulemuslikult erinevates (ka virtuaalsetes) töörühmades, hoida inimesi pühendunud ja motiveeritud ning tekitada neis kollektiivi tunnet, lähtudes turvalisuse põhimõttest. 3. Loovus (creativity) - probleemide uuel viisil lahendamise oskus ja valmidus kasutada erinevaid abistavaid metoodikaid. 4. Elukestev õppimine (lifelong learning) - oskus ja tahe kogu aeg õppida midagi uut ning võime mõtestada ja väärtustada õpitu sisulist tähendust. 5. Suhtlemisoskus (communication skills) - oskus kuulata, peegeldada, vajadusel aktsepteerida või empaatiliselt konfronteeruda ning luua usalduslik suhe. 6. Oskus mõista teise inimese tundeid (ability to understand another person’s feelings) ja neile toetavalt vastata sealhulgas oskus aidata inimesel näha sügavamalt tunnete tagamaid. 7. Enesehoiuoskus (self-care skills) - eneseanalüüsioskus ning praktilised võtted, kuidas end hoida, laadida ja jõustada. 8. Oskus töötada multikultuurses keskkonnas (work in a multicultural environment) ja globaalsete kriiside olukordades. Pereterapeut, tase 7 kutsestandard koosneb üldoskustest ja kompetentsidest. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused B.2, kohustuslikud kompetentsid B.3.1 – B.3.3. Soovi korral saab tõendada valitavat kompetentsi B.3.4. Kliendi süsteemne hindamine 7 Pereterapeutilise töö planeerimine 7 Pereteraapia läbiviimine 7 Pereterapeutide koolitamine ja superviseerimine 7 Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialist, tase 4 Social and Health Care Specialist, EstQF Level 4 6 Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialist, tase 4 (versioon 4) Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialist, tase 4 (versioon 5) Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialist, tase 4 (versioon 7) Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialist, tase 4 (versioon 8) Tegevusjuhendaja, tase 4 (versioon 3) Tegevusjuhendaja, tase 5 (versioon 1) Tegevusjuhendaja, tase 5 (versioon 2) Abivajadusega (tervisest tuleneva erivajadusega) lapse tugiisik, tase 4 Rahvusvahelise kaitse saaja tugiisik, tase 4 Sõltuvushäirega isiku tugiisik, tase 4 Tegevusjuhendaja, tase 4 Toimetulekuraskustes isiku tugiisik, tase 4 Toimetulekuraskustes pere tugiisik, tase 4 Väärkoheldud isiku tugiisik, tase 4 Sotsiaalhoolekanne Sotsiaalhoolekande Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaalhooldus Tugiisik (sh. tegevusjuhendaja) 27 2023-11-01 2023-11-01 2024-10-08 4 4 3412 Sotsiaaltöö keskastme spetsialistid 0923 Sotsiaaltöö ja nõustamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Sotsiaalala töötaja eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Ebeli Berkman Sotsiaalkindlustusamet Anneli Habicht Eesti Puuetega Inimeste Koda Talvi Karbe Tallinna Perekeskus Christin Kelder Tallinna Tugikeskus Juks Aljona Kurbatova Tervise Arengu Instituut Silvia Looveer Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon Maida Michelson Tallinna Sotsiaaltöö Keskus Sirje Pauskar Pärnumaa Kutsehariduskeskus Piret Pent MTÜ Eesti Tegevusjuhendajate Liit Katrin Tsuiman Sotsiaalkindlustusamet Agnes Veldemann SA Perekodu Kaisa Üprus-Tali Sotsiaalministeerium Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialisti töö on kliendi sotsiaalsete oskuste ja tegevusvõime arendamine, säilitamine ja toetamine, juhendamine ja toetamine igapäevaelu toimingutes, toetamine võimetekohasel panustamisel ühiskonda ja asjaajamise korraldamisel. Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialist võib spetsialiseeruda tööle intellektihäire ja vaimse tervise probleemidega täiskasvanu, sõltuvushäirega isiku, abivajadusega (tervisest tuleneva erivajadusega) lapse, toimetulekuraskustes isiku, rahvusvahelise kaitse saaja, väärkoheldud isiku või toimetulekuraskustes perega. A.2.1 Kliendi sotsiaalsete oskuste arendamine 1. Kliendi toetamine suhtlemisel. 2. Kliendil toetamine käitumisnormide õppimisel. 3. Kliendi emotsionaalse seisundi toetamine. 4. Toetamine konfliktide lahendamisel ja ennast kehtestava käitumise õppimisel. 5. Eneseesinduse oskuse toetamine. A.2.2 Kliendi tegevusvõime arendamine, säilitamine ja toetamine 1. Kliendi tegevusvõime ja kõrvalabi vajaduse hindamine ning analüüsimine. 2. Terviseseisundi jälgimine, muutuste märkamine. 3. Tervisekäitumise kujundamine. 4. Kliendi võimestamine. 5. Kliendi juhendamine abivahendite kasutamisel. A.2.3 Kliendi juhendamine ja toetamine igapäevaelu toimingutes 1. Toetamine igapäevaelu toimingute planeerimisel. 2. Koos kliendiga igapäevaeluga seotud eelarve koostamine. 3. Toetamine enese eest hoolitsemisel. 4. Juhendamine majapidamise korraldamisel. 5. Juhendamine toitumisel. 6. Kliendi suunamine ja kaasamine vabaajategevustesse. A.2.4 Kliendi toetamine võimetekohasel panustamisel ühiskonda 1. Kliendile sobilike õppimis-, töötamis- ja hõivevõimaluste leidmine ja säilitamine. 2. Toetamine töö- ja õpiharjumuste kujundamisel. 3. Toetamine õppimisel, töötamisel ja muus hõives vajalike praktiliste oskuste õppimisel. A.2.5 Toetamine asjaajamise korraldamisel 1. Toetamine eluasemega seotud asjaajamisel. 2. Toetamine avalike teenuste kasutamisel. 3. Juhendamine kogukonnas pakutavate teenuste tarbimisel. 4. Toetamine IKT-vahendite kasutamisel. A.2.6 Võrgustikutöö 1. Koostöö kliendi võrgustikuga. 2. Koostöö kogukonna ja teiste spetsialistidega. Tegevusjuhendaja A.2.7 Töö intellektihäire ja vaimse tervise probleemidega täiskasvanuga 1. Kliendi toetamine. 2. Tugigruppide toetamine. 3. Seksuaalkäitumise kujundamine. 4. Peremaja/majutusüksuse töö- ja elukorralduse koordineerimine. 5. Kliendiga seotud dokumentide haldamine. 6. Ressursside kasutamise planeerimine. Abivajadusega (tervisest tuleneva erivajadusega) lapse tugiisik A.2.8 Töö abivajadusega (tervisest tuleneva erivajadusega) lapsega 1. Lapse toetamine. 2. Koostöö haridusasutusega. 3. Seksuaalkäitumise kujundamine. Toimetulekuraskustes isiku tugiisik A.2.9 Töö toimetulekuraskustes isikuga 1. Toetamine käitumise eripäradega toimetulekul. 2. Toetamine asjaajamisel. 3. Toetamine taasühiskonnastamisel. Rahvusvahelise kaitse saaja tugiisik A.2.10 Töö rahvusvahelise kaitse saajaga 1. Toetamine kultuuriliste eripäradega toimetulekul. 2. Toetamine asjaajamisel. Väärkoheldud isiku tugiisik A.2.11 Töö väärkoheldud isikuga 1. Toetamine väärkohtlemise tagajärgedega toimetulekul. 2. Toetamine asjaajamisel. Toimetulekuraskustes pere tugiisik A.2.12 Töö toimetulekuraskustes perega 1. Omavahelise suhtluse toetamine. 2. Toetamine laste kasvatamisel. 3. Toetamine asjaajamisel. Sõltuvushäirega isiku tugiisik A.2.13 Töö sõltuvushäirega isikuga 1. Toetamine käitumise eripäradega toimetulekul. 2. Toetamine asjaajamisel. 3. Toetamine taasühiskonnastamisel. 4. Ressursside kasutamise planeerimine. Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialist võib töötada nii era- kui avalikus sektoris, nt kohalikus omavalitsuses, haridusasutuses, päevakeskuses ja tugikeskuses. Ta töötab seal, kus on klient, näiteks kliendi kodus, koolis ja hoolekandeasutuses. Tööaeg on paindlik, töö võib toimuda graafiku alusel, sh puhkepäevadel. Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialist võib kokku puutuda ohuteguritega (emotsionaalsed ja füüsilised rünnakud, kõrgendatud emotsionaalne pinge, infektsioonid jm), mis võivad avaldada mõju tema elule ja/või tervisele. Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialist kasutab oma töös infotehnoloogia- ja kommunikatsioonivahendeid, kodu- ja majapidamistehnikat ning -vahendeid, vajadusel abi- ja hooldusvahendeid. Tugiisiku töös on olulised empaatia- ja vastutusvõimelisus, hoolivus, usaldusväärsus ja ausus. Tugiisik peab olema koostööaldis ja hea suhtleja. Töö eeldab kohusetundlikkust, pingetaluvust, inimkeskseid väärtushoiakuid ja tolerantsust. Samuti on tähtsad (enese)kehtestamisoskus, analüüsivõime, sihikindlus ja järjepidevus. Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialisti spetsialiseerumistel on keskharidus. Kutseoskused on omandatud kutseõppe taseme- või täiendõppes või töö käigus. Tugiisik, tegevusjuhendaja. Tegevusjuhendaja kutsealane ettevalmistus on reguleeritud sotsiaalhoolekande seadusega. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.6, läbiv kompetents B.2.14. Lisaks tuleb tõendada üks spetsialiseerumisega seotud kompetentsidest B.2.7-B.2.13. Kliendi sotsiaalsete oskuste arendamine 4 Kliendi tegevusvõime arendamine, säilitamine ja toetamine 4 Kliendi juhendamine ja toetamine igapäevaelu toimingutes 4 Kliendi toetamine võimetekohasel panustamisel ühiskonda 4 Toetamine asjaajamise korraldamisel 4 Võrgustikutöö 4 Kutse taotlemisel tuleb tõendada üks spetsialiseerumisega seotud kompetentsidest B.2.7-B.2.13. Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialist, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Raudtee defektoskoopia operaator, tase 3 Defectoscopy Operator, EstQF Level 3 6 Defektoskoopia operaator II (versioon 1) Defektoskoopia operaator II (versioon 2) Raudtee defektoskoopia operaator, tase 3 (versioon 3) Raudtee defektoskoopia operaator, tase 3 (versioon 4) Raudtee defektoskoopia operaator, tase 3 (versioon 5) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee defektoskoopia operaator 27 2023-11-03 2023-11-03 2028-11-02 3 3 7231 Mootorsõidukimehaanikud ja -lukksepad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport SA Raudteekutsed Digipädevuste enesehindamise skaala Indrek Kaliste Leonhard Weiss OÜ Rein Ljäkin AS Eesti Raudtee Tavo Sarnik Go Track OÜ Moonika Siniallik Edelaraudtee AS Meeri Sõerd Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Peep Õim SA Raudteekutsed Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Raudtee defektoskoopia operaator, tase 3 töö eesmärk on ennetada rööpmestikul tekkida võivaid liiklusohtlikke olukordi, kasutades selleks visuaalset kontrollimist ja mittepurustava meetodiga (ultraheli-, magnet- ja värvimeetod) defektoskopeerimist. Raudtee defektoskoopia operaator, tase 3 on oskustöötaja, kes töötab üldjuhul meeskonna liikmena vastavalt etteantud juhistele. Ta korraldab oma tegevust ja kohandab oma käitumist vastavalt olukorrale ning vastutab enda tööülesannete täitmise eest. Raudtee defektoskoopia operaatori töö toimub üldjuhul välitingimustes nii päevasel kui ka öisel ajal. Töökeskkond on kõrgendatud ohuga töökoht raudteel, sealjuures töötamine ebatasasel pinnal ja erinevates ilmastikuoludes. Seetõttu on raudtee defektoskoopia operaatori töös vajalik hea füüsiline tervis ja keskkonnataluvus, ta peab järgima tööeeskirju, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid, kasutama töö iseloomule ja ilmastikule vastavat hästimärgatavat tööriietust ning isikukaitsevahendeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada raudteeohutust mõjutava juhtumi või tööõnnetuse. Kohustuslik on läbida tööle asumisele eelnev ja perioodiline raudteetöötaja tervisekontroll. Raudtee defektoskoopia operaatori põhilisteks töövahenditeks on defektoskoobid (ultraheli-, magnet- ja värvidefektoskoop) ning side- ja signaalvahendid (nt lipud, pasunad jm). Raudtee defektoskopeerimise kutsealal on kaks kutset. Raudtee defektoskoopia operaator, tase 3 on oskustöötaja, kelle tööks on rööpmestiku visuaalne kontrollimine ning ultraheli-, magnet- ja värvimeetodil defektoskopeerimine. Raudtee defektoskoopia operaator, tase 4 on spetsialist, kes korraldab meeskonna tööd, juhendab madalama kutsetasemega raudtee defektoskoopia operaatoreid ja kontrollib tehtud töö tulemust. A.2.1. Töö planeerimine ja korraldamine rööpmestiku defektoskopeerimisel A.2.2. Defektoskoopiaseadmete korrasoleku kontrollimine ja hooldamine rööpmestiku defektoskopeerimisel A.2.3. Rööbastee ja pöörmete visuaalne kontrollimine ja defektoskopeerimine A.2.4. Liikluskorralduste täitmine Tavaliselt töötavad 3. taseme raudtee defektoskoopia operaatorina inimesed, kellel on vähemalt põhiharidus ja kes on läbinud erialase väljaõppe tööandja juures (vt ka B.1). Raudtee defektoskoopia operaator, rööpmestiku spetsialist. Raudtee defektoskoopia operaatorina töötamiseks on nõutud kutsetunnistus vastavalt raudteeseadusele. Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. Transpordi ja liikuvuse arengukavas on raudteetranspordile seatud eesmärk tõsta raudteel sõidukiiruseid, ohutust ning luua uusi ühendusi ja suunata nii reisi- kui ka kaubaliiklust maanteelt raudteele. Sellega kaasnev raudteeveeremi, raudtee hooldus- ja remonditehnika ning mõõteseadmete areng nõuab raudtee defektoskoopia operaatorilt senisest paremaid spetsiifilisi teadmisi (sh digioskusi) masinate ja seadmete tundmisel ning nende kasutamisel. Raudtee defektoskoopia operaator, tase 3 kutsestandard koosneb üldoskustest ja kompetentsidest. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused B.2 ja kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.4. Töö planeerimine rööpmestiku defektoskopeerimisel 3 Defektoskoopiaseadmete korrasoleku kontrollimine ja hooldamine rööpmestiku defektoskopeerimisel 3 Rööbastee ja pöörmete visuaalne kontrollimine ja defektoskopeerimine 3 Liikluskorralduste täitmine 3 Raudtee defektoskoopia operaator, tase 4 Defectoscopy Operator, EstQF Level 4 6 Defektoskoopia operaator III (versioon 1) Defektoskoopia operaator III (versioon 2) Raudtee defektoskoopia operaator, tase 4 (versioon 3) Raudtee defektoskoopia operaator, tase 4 (versioon 4) Raudtee defektoskoopia operaator, tase 4 (versioon 5) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee defektoskoopia operaator 27 2023-11-03 2023-11-03 2028-11-02 4 4 7231 Mootorsõidukimehaanikud ja -lukksepad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport SA Raudteekutsed Digipädevuste enesehindamise skaala Indrek Kaliste Leonhard Weiss OÜ Rein Ljäkin AS Eesti Raudtee Tavo Sarnik Go Track OÜ Moonika Siniallik Edelaraudtee AS Meeri Sõerd Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Peep Õim SA Raudteekutsed Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Raudtee defektoskoopia operaator, tase 4 töö eesmärk on ennetada rööpmestikul tekkida võivaid liiklusohtlikke olukordi. Selleks teostab ta visuaalset kontrolli, defektoskopeerib mittepurustava meetodiga (ultraheli-, magnet- ja värvimeetod), esitab ja tühistab hoiatuse nõudeavaldusi, haldab rööpmestiku defektide andmebaasi, teostab rööpmestiku täppisotsinguid ning kontrollib keevisliiteid. 4. taseme raudtee defektoskoopia operaator on kogenud oskustöötaja, kes töötab üldjuhul meeskonna liikmena või iseseivalt. Ta juhendab teiste tavatööd ja võtab mõningase vastutuse teiste arendamise eest, vajadusel algatab, valmistab ette ja kohaldab asjakohaseid muudatusi. Ta valib ja kasutab töövahendeid ja -meetodeid tava- ja uudsete tööülesannete täitmisel. Raudtee defektoskoopia operaatori töö toimub üldjuhul välitingimustes nii päevasel kui ka öisel ajal. Töökeskkond on kõrgendatud ohuga töökoht raudteel, sealjuures töötamine ebatasasel pinnal ja erinevates ilmastikuoludes. Seetõttu on vajalik hea füüsiline tervis ja keskkonnataluvus, ta peab järgima tööeeskirju, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid, kasutama töö iseloomule ja ilmastikule vastavat hästimärgatavat tööriietust ning isikukaitsevahendeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada raudteeohutust mõjutava juhtumi või tööõnnetuse. Kohustuslik on läbida tööle asumisele eelnev ja perioodiline raudteetöötaja tervisekontroll. Raudtee defektoskoopia operaatori põhilisteks töövahenditeks on defektoskoobid (ultraheli-, magnet- ja värvidefektoskoop) ning side- ja signaalvahendid (nt lipud, pasunad jm), mõõtevahendid, arvuti. Raudtee defektoskopeerimise kutsealal on kaks kutset. Raudtee defektoskoopia operaator, tase 3 on oskustöötaja, kelle tööks on rööpmestiku visuaalne kontrollimine ning ultraheli-, magnet- ja värvimeetodil defektoskopeerimine. Raudtee defektoskoopia operaator, tase 4 on spetsialist, kes korraldab meeskonna tööd, juhendab madalama kutsetasemega raudtee defektoskoopia operaatoreid ja kontrollib tehtud töö tulemust. A.2.1. Töö planeerimine ja korraldamine rööpmestiku defektoskopeerimisel A.2.2. Defektoskoopiaseadmete korrasoleku kontrollimine ja hooldamine rööpmestiku defektoskopeerimisel A.2.3. Rööbastee ja pöörmete visuaalne kontrollimine ja defektoskopeerimine A.2.4. Liikluskorralduste täitmine A.2.5. Juhtimine ja juhendamine Tavaliselt töötavad 4. taseme raudtee defektoskoopia operaatorina inimesed, kellel on vähemalt keskharidus, erialane töökogemus ja kes on läbinud erialase täienduskoolituse (vt ka B.1). Raudtee defektoskoopia operaator, defektoskoopia peaspetsialist, rööpmestiku spetsialist. Raudtee defektoskoopia operaatorina töötamiseks on nõutud kutsetunnistus vastavalt raudteeseadusele. Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. Transpordi ja liikuvuse arengukavas on raudteetranspordile seatud eesmärk tõsta raudteel sõidukiiruseid, ohutust ning luua uusi ühendusi ja suunata nii reisi- kui ka kaubaliiklust maanteelt raudteele. Sellega kaasnev raudteeveeremi, raudtee hooldus- ja remonditehnika ning mõõteseadmete areng nõuab raudtee defektoskoopia operaatorilt senisest paremaid spetsiifilisi teadmisi (sh digioskusi) masinate ja seadmete tundmisel ning nende kasutamisel. Raudtee defektoskoopia operaator, tase 4 kutsestandard koosneb üldoskustest ja kompetentsidest. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused B.2 ja kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.5. Töö planeerimine rööpmestiku defektoskopeerimisel 4 Defektoskoopiaseadmete korrasoleku kontrollimine ja hooldamine rööpmestiku defektoskopeerimisel 3 Rööbastee ja pöörmete visuaalne kontrollimine ja defektoskopeerimine 4 Liikluskorralduste täitmine 4 Juhtimine ja juhendamine 4 Vedurijuhiabi, tase 4 Assistant Driver, EstQF Level 4 8 Vedurijuhi abi II (versioon 1) Vedurijuhi abi II (versioon 2) Vedurijuhi abi II (versioon 3) Vedurijuhi abi II (versioon 4) Vedurijuhi abi, tase 3 (versioon 5) Vedurijuhi abi, tase 3 (versioon 6) Vedurijuhi abi, tase 3 (versioon 7) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Vedurijuht 27 2023-11-03 2023-11-03 2028-11-02 4 4 8311 Veduri- ja rongijuhid 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport SA Raudteekutsed Digipädevuste enesehindamise skaala Kersti Aasaväli Edelaraudtee AS Tarmo Annus AS Eesti Raudtee Tõnu Aruste AS Eesti Raudtee Sergei Gorbenkov AS Enefit Power Mart Klaassen AS GoRail Tambet Lõhmus AS Operail Natalja Orover-Korjakina AS Operail Pavel Sergeev AS Enefit Power Tanel Tina Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Viktor Tkatšov AS Eesti Raudtee Leonid Vätson AS Operail Peep Õim SA Raudteekutsed Tambet Õun AS Operail Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Vedurijuhiabi töö eesmärk on tagada koostöös vedurijuhiga liiklusohutus ja veoste säilivus rongide liikumisel ja manöövritöödel. Töö toimub üldjuhul välitingimustes nii päevasel kui ka öisel ajal. Töökeskkond on kõrgendatud ohuga töökoht raudteel, sealjuures töötamine ebatasasel pinnal ja erinevates ilmastikuoludes. Seetõttu on vedurijuhiabi töös vajalik hea füüsiline tervis ja keskkonnataluvus, ta peab järgima tööeeskirju, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid, kasutama töö iseloomule ja ilmastikule vastavat hästimärgatavat tööriietust ning isikukaitsevahendeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada raudteeohutust mõjutava juhtumi või tööõnnetuse. Kohustuslik on läbida tööle asumisele eelnev ja perioodiline raudteetöötaja tervisekontroll. Vedurijuhiabi põhilisteks töövahenditeks on raudteeveerem ja selle hoolduseks vajalikud käsitöö- ja mõõteriistad, raadiojaam, vile ja signaalvahendid, pidurkingad, taskulamp. A.2.1. Veoveeremi tehniline teenindamine A.2.2. Raudteeveeremi tehnohoolduse tegemine A.2.3. Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine A.2.4. Matka valmistamine A.2.5. Manöövritööde teostamine A.2.6. Kommertsülevaatuse tegemine A.2.7. Saabuva ja väljumiseks koostatud rongi ülevaatuse ja tehnohoolduse tegemine A.2.8. Vaguni ettevalmistamine laadimiseks A.2.9. Vagunite üleandmine ja vastuvõtmine Tavaliselt töötavad 4. taseme vedurijuhiabina inimesed, kellel on vähemalt keskharidus ja kes on läbinud erialase väljaõppe tööandja juures (vt ka B.1). Vedurijuhiabi. Vedurijuhiabina töötamiseks on nõutud kutsetunnistus vastavalt raudteeseadusele. Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab Tulevikus on olulised praegusest paremad spetsiifilised ohutusalased teadmised ning tööprotsesside laiemad alusteadmised. Seoses uute tarkvarade juurutamisega suureneb pidevalt vajadus paremate digioskuste järele. Vedurijuhiabi, tase 4 kutsestandard koosneb üldoskustest ja kompetentsidest. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused B.2 ja kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.6. Valitavate kompetentside B.3.7-B.3.9 tõendamine on vabatahtlik. Veoveeremi tehniline teenindamine 4 Raudteeveeremi tehnohoolduse tegemine 4 Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine 4 Matka valmistamine 4 Manöövritööde teostamine 4 Kommertsülevaatuse tegemine 4 Valitavate kompetentside B.3.7-B.3.9 tõendamine on vabatahtlik. Saabuva ja väljumiseks koostatud rongi ülevaatuse ja tehnohoolduse tegemine 4 Vaguni ettevalmistamine laadimiseks 4 Vagunite üleandmine ja vastuvõtmine 4 Vagunijärelevaataja, tase 4 Wagon Supervisor, EstQF Level 4 4 Vagunijärelevaataja, tase 4 (versioon 1) Vagunijärelevaataja, tase 4 (versioon 2) Vagunijärelevaataja, tase 4 (versioon 3) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Vagunijärelevaataja 27 2023-11-03 2023-11-03 2028-11-02 4 4 7231 Mootorsõidukimehaanikud ja -lukksepad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport SA Raudteekutsed Digipädevuste enesehindamise skaala Kersti Aasaväli Edelaraudtee AS Tarmo Annus AS Eesti Raudtee Tõnu Aruste AS Eesti Raudtee Sergei Gorbenkov AS Enefit Power Mart Klaassen AS GoRail Tambet Lõhmus AS Operail Natalja Orover-Korjakina AS Operail Pavel Sergeev AS Enefit Power Tanel Tina Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Viktor Tkatšov AS Eesti Raudtee Leonid Vätson AS Operail Peep Õim SA Raudteekutsed Tambet Õun AS Operail Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Vagunijärelevaataja töö eesmärk on tagada rongide liikumisel liiklusohutus ja veoste säilivus. Selleks kontrollib ta kauba- ja/või reisivagunite seisukorda ning vajadusel teostab remonti. Töö toimub üldjuhul välitingimustes nii päevasel kui ka öisel ajal. Töökeskkond on kõrgendatud ohuga töökoht raudteel, sealjuures töötamine ebatasasel pinnal ja erinevates ilmastikuoludes. Seetõttu on vagunijärelevaataja töös vajalik hea füüsiline tervis ja keskkonnataluvus, ta peab järgima tööeeskirju, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid, kasutama töö iseloomule ja ilmastikule vastavat hästimärgatavat tööriietust ning isikukaitsevahendeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada raudteeohutust mõjutava juhtumi või tööõnnetuse. Kohustuslik on läbida tööle asumisele eelnev ja perioodiline raudteetöötaja tervisekontroll. Põhilisteks töövahenditeks on šabloonid, mõõteriistad, luup, lukksepa tööriistad, käsitungrauad. Ühenduse pidamiseks teiste vagunijärelevaatajate ja raudtee liikluskorraldajaga kasutab vagunijärelevaataja käsiraadiojaama, andmete edastamiseks erialast tarkvara. A.2.1. Saabuva ja väljumiseks koostatud rongi ülevaatuse ja tehnohoolduse tegemine A.2.2. Vaguni ettevalmistamine laadimiseks A.2.3. Vagunite üleandmine ja vastuvõtmine A.2.4. Kommertsülevaatuse tegemine A.2.5. Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine A.2.6. Reisirongi ülevaatuse ja tehnohoolde tegemine Tavaliselt töötavad 4. taseme vagunijärelevaatajatena inimesed, kellel on vähemalt põhiharidus ja kes on läbinud erialase väljaõppe tööandja juures (vt ka B.1). Vagunijärelevaataja, vaguniülevaataja, vaguni ülevaataja-remontija. Vagunijärelevaatajana töötamiseks on nõutud kutsetunnistus vastavalt raudteeseadusele. Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab Tulevikus on olulised praegusest paremad spetsiifilised ohutusalased teadmised ning tööprotsesside laiemad alusteadmised. Seoses uute tarkvarade juurutamisega suureneb pidevalt vajadus paremate digioskuste järele. Vagunijärelevaataja, tase 4 kutsestandard koosneb üldoskustest ja kompetentsidest. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused B.2 ja kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.5 Valitava kompetentsi B.3.6 tõendamine on vabatahtlik. Saabuva ja väljumiseks koostatud rongi ülevaatuse ja tehnohoolduse tegemine 4 Vaguni ettevalmistamine laadimiseks 4 Vagunite üleandmine ja vastuvõtmine 4 Kommertsülevaatuse tegemine 4 Veeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine 4 Valitavate kompetentside B.3.6 tõendamine on vabatahtlik. Reisirongi ülevaatuse ja tehnohoolde tegemine 4 Raudtee sillameister, tase 5 Bridge Master, EstQF Level 5 2 Raudtee sillameister, tase 5 (versioon 1) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee teemehaanik 27 2023-11-03 2023-11-03 2028-11-02 5 5 7215 Troppijad ja trossijätkajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport SA Raudteekutsed Digipädevuste enesehindamise skaala Indrek Kaliste Leonhard Weiss OÜ Rein Ljäkin AS Eesti Raudtee Moonika Siniallik Edelaraudtee AS Meeri Sõerd Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Peep Õim SA Raudteekutsed Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Raudtee sillameister, tase 5 tööks on raudteesildade, viaduktide, tunnelite, tugiseinte, truupide, veeviimarite, voolusängide ja kraavide, platvormid (see loetelu edaspidi tekstis raudteesillad) ja seal asuva rööbastee hooldus ja remonditööde planeerimine (sh materjalide ja mehhanismide vajaduse määramine) ja juhtimine, tehtud tööde kontrollimine ja vastuvõtmine. Raudtee sillameister, tase 5 on keskastme spetsialist, kes töötab iseseisvalt ettearvamatutes olukordades ja vastutab meeskondade töö eest. Raudtee sillameister, tase 5 töö toimub üldjuhul välitingimustes ja tööpäeval, vajadusel ööpäevaringselt, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel. Töö toimub rongiliikluseks avatud raudteel, töötatakse ebatasasel pinnal ja erinevates ilmastikuoludes. Sellest tulenevalt on vaja rangelt järgida tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid, kasutades töö iseloomule ja ilmastikule vastavat kõrgnähtavat tööriietust ning isikukaitsevahendeid. Samuti on tähtis hea füüsiline tervis ja valmisolek töötada välitingimustes iga ilmaga. Ohutusnõuete rikkumine võib mõjutada raudteeohutust või põhjustada tööõnnetuse. Kohustuslik on läbida eelnev ja perioodiline raudteetöötaja tervisekontroll. Põhilisteks töövahenditeks on raudtee väikemehhanismid, signaalid, side-, IKT ja mõõtevahendid ning dokumendid (projektid, tööplaanid) ja bürootehnika. A.2.1. Töö planeerimine ja dokumenteerimine A.2.2. Liiklusohutuse tagamine A.2.3. Raudteesildade seisukorra kontrollimine A.2.4. Raudteel lumetõrjetööde kavandamine ja korraldamine A.2.5. Raudteesildade ulatuses raudtee muldkeha ja silla koonuste remont- ja hooldustööde kavandamine ja korraldamine A.2.6. Raudbetoonsildade seisukorra kontrollimise ja remontimise kavandamine ja korraldamine A.2.7. Metallsildade seisukorra kontrollimise ja remontimise kavandamine ja korraldamine A.2.8. Raudteetunnelite ja truupide seisukorra kontrollimise ja remontimise kavandamine ja korraldamine A.2.9. Raudtee geomeetria korrashoiutööde kavandamine ja korraldamine raudteesillal A.2.10. Juhendamine ja juhtimine Tavaliselt töötavad 5. taseme raudtee sillameistritena inimesed, kellel on vähemalt keskharidus ja kelle kutseoskused on omandatud praktilise töö käigus kogenud sillameistri juhendamisel (vt ka B.1). Sillameister, tööjuht, objektijuht. Kutsealal töötamiseks on vajalik kutsetunnistus raudteeseaduse kohaselt. Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. Raudtee sillameistri tööd mõjutab uute materjalide kasutuselevõtmine ja rööpmelaiusega 1435 mm raudteede ehitamine, mistõttu on vajalik uuendada ja arendada seadmete kasutamise oskuseid ja tunda uusi kasutusele võetavaid materjaliliike ning normatiivseid nõudeid ja erisusi lähtuvalt tänase raudtee rööpmelaiusest 1520/1524 mm. Seoses sõidukiiruste kasvamisega on vajalikud praegusest paremad spetsiifilised ohutusalased teadmised ning laiemad alusteadmised tööprotsesside kohta. Raudtee sillameister, tase 5 kutsestandard koosneb üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused B.2 ja kohustuslikud kompetentsid B.3.1 – B.3.10. Töö planeerimine ja dokumenteerimine 5 Liiklusohutuse tagamine 5 Raudteesildade seisukorra kontrollimine 5 Raudteel lumetõrjetööde kavandamine ja korraldamine 5 Raudteesildade ulatuses raudtee muldkeha ja silla koonuste remont- ja hooldustööde kavandamine ja korraldamine 5 Raudbetoonsildade seisukorra kontrollimise ja remontimise kavandamine ja korraldamine 5 Metallsildade seisukorra kontrollimise ja remontimise kavandamine ja korraldamine 5 Raudteetunnelite ja truupide seisukorra kontrollimise ja remontimise kavandamine ja korraldamine 5 Raudtee geomeetria korrashoiutööde kavandamine ja korraldamine raudteesillal 5 Juhtimine ja juhendamine 5 Hanke- ja ostujuht, tase 6 Purchase and Procurement Manager, EstQF Level 6 4 Hankejuht, tase 6 (versioon 2) Hankejuht, tase 6 (versioon 3) Ostujuht, tase 6 (versioon 1) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Ostujuht 27 2023-11-03 2023-11-03 2028-11-02 6 6 1324 Tarne-, turustus- jms juhid 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühing Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamisskaala Cristian Kalve Sonepar Eesti AS Tiia Karu Pagaripoisid OÜ Janek Popell EEK Mainor Peep Tomingas Eesti Tarneahelajuhtimise Ühing PROLOG Ain Tulvi Seilecs OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Hanke- ja ostujuhi töö eesmärk on kindlustada tootmis-, kaubandus-, teenindusettevõtteid ja avaliku sektori asutusi vajalike seadmete, materjalide, toodete, kaupade ja teenustega. Hanke- ja ostujuht tegeleb tarnijate leidmise, valiku ja hinnalepetega, tema ülesanne on seostada hanke- ja ostutegevusi ning meetodeid ja analüüsida nende pikemaajalisi tagajärgi. Hanke- ja ostujuht korraldab oma meeskonnaga sise- ja välisklientide vajadustest ning ettevõtte ärihuvidest lähtuvat hanke- ja ostutegevust kaubanduse, teeninduse, tootmise ja töötlemisega seotud valdkondades (nt toidu- ja joogitööstuse, puidutöötlemise, saetööstuse, mööbli tootmise, rõiva-, tekstiili-, metalli-, plasti-, elektroonika-, keemia- ja trükitööstuse ettevõtetes). Hanke- ja ostujuht töötab iseseisvalt ettearvamatustes ja uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades ning vastutab töörühma töötulemuse eest. Töö võib olla periooditi pingeline. Võimalikud on sagedased ning pikaajalised töölähetused. Pidev rahvusvaheline suhtlemine eeldab vähemalt ühe, aga soovitavalt mitme võõrkeele oskust. Peamised töövahendid on enamlevinud kontoritehnika ja sidevahendid, digivahendid, ettevõtte majandustarkvara ja sellega liidestatud muud tarkvarad. Lähedane kutse on tarneahelajuht, tase 7. Tarneahelajuht juhib ja arendab lisaks hanke- ja ostutegevusele ka transpordi-, lao- ja jaotusprotsesse ning tarnijasuhteid. A.2.1. Hanketegevuse planeerimine A.2.2. Hanketegevuse korraldamine A.2.3. Ostuprotsessi korraldamine A.2.4. Varude juhtimine A.2.5. Hanke- ja ostuprotsessi tulemuslikkuse analüüsimine A.2.6. Juhtimine ja juhendamine 6. taseme hanke- ja ostujuhil on erialane töökogemus ja erialane kõrgharidus või muu valdkonna kõrgharidus, viimase puhul ka erialane mikrokraad või täienduskoolitus (vt ka B.1). Ostujuht, ostuvaldkonna juht, ostuspetsialist, hankespetsialist, hankejuht, ostukoordinaator, ostudirektor. Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. 1. Andmeanalüüsi oskus - oskus analüüsida suuri andmemahte, et saada ülevaade turgudest, konkurentidest ja tarbijate vajadustest. 2. Tehisintellekti kasutamise ja selle juhtimise oskused. 3. Keskkonnasäästlik käitumine – on vaja tunda keskkonnasäästlikke valikuid ja suuta nende osas otsuseid teha, sh arvestades toote kogu elukaare keskkonnajalajälge (sh pakendite jalajälge). 4. Tarnijate ja tootjate haldamise oskus – see hõlmab väga head suhtlemisoskust, läbirääkimiste oskuseid ja võõrkeeleoskust tagamaks tarneahela sujuv toimimine. 5. Läbipaistvus ja eetilisus – oskus järgida läbipaistvuse ja eetika standardeid, nt võitlus korruptsiooniga, eetilised tootmistingimused. 6. Strateegiline mõtlemine – oskus luua strateegilisi plaane, mis aitavad saavutada oma eesmärke tagades organisatsiooni tõhusa ja jätkusuutliku tarneahela. Kutsestandard koosneb üldoskustest ja kompetentsidest. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused B.2 ja kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.6 ning läbiv kompetents B.3.7. Hanketegevuse planeerimine 6 Hanketegevuse korraldamine 6 Ostuprotsessi koordineerimine 6 Varude juhtimine 6 Hanke- ja ostuprotsessi tulemuslikkuse analüüsimine 6 Juhtimine ja juhendamine 6 Hanke- ja ostujuht, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Liikuvusinsener, tase 6 Mobility Engineer, EstQF Level 6 2 Liikuvusinsener, tase 6 (versioon 1) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Inseneeria (transport) Transpordivõrgu planeerija 27 2023-11-03 2023-11-03 2028-11-02 6 6 2164 Linna- ja liiklusplaneerijad 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühing Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Dago Antov Stratum OÜ Tõnis Hintsov Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühing PROLOG Tanel Jairus AS Teede Tehnokeskus Sven Kreek Tallinna Tehnikakõrgkool Liivar Luts Tallinna Transpordiamet Kaur Sarv TALTECH Terje Villemi Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Liikuvusinseneri (inglise k Mobility Engineer) töö eesmärk on tagada liikuvuse, sh ühistranspordi korraldamise kaudu säästlik, efektiivne ja ohutu ligipääs elukeskkonnale, kaupadele ning teenustele. Liikuvusinseneri töö on suures osas orienteeritud kasutajale: oluline ei ole siin ainult infrastruktuuri rajamine, vaid ka kõikidele kasutajatele liikuvusvõimaluste loomine. Liikuvusinsenerid töötavad nii avalikus kui erasektoris (transpordi planeerimise, projekteerimise, korraldamise ja järelevalvega seotud valdkonnad). 6. taseme liikuvusinsener valmistab ette liikuvuslahendusi ning korraldab nende elluviimist ja hindamist suheldes erinevate huvigruppide esindajatega. Tal on valmisolek töötada keerulistes ja ettearvamatutes olukordades ning langetada otsuseid olemasoleva info alusel, et hinnata tegevuste võimalike tagajärgede koosmõju liikuvusele, (linna)ruumile ja erinevatele kasutajagruppidele. Töötakse valdavalt siseruumides, kuid ajuti ka välitingimustes. Töö on loominguline ja periooditi vaimselt pingeline, töökoormus võib jaotuda planeerimisprotsessi vältel ebaühtlaselt. Peamisteks töövahenditeks on IKT vahendeid ja tarkvara (nt nutiseadmed, erialased arvutusprogrammid, geoinfosüsteemid). Kutsegrupis on ka kutsestandard liikuvusinsener, tase 7. 7. taseme liikuvusinsener on meeskonna juht, kes planeerib liikuvuslahendusi ja juhib nende elluviimist. Tema töö eeldab tegevuste algatamist, sh uuenduslikku käsitlust nõudvate metoodikate ja tehnoloogiate kasutusele võtmist ning nende lühi- ja pikemaajaliste tagajärgede analüüsimist ja hindamist. A.2.1. Liikuvuslahenduse ja arengudokumendi koostamine A.2.2. Liikuvuse korraldamine ja seire A.2.3. Liikuvuslahenduse analüüs A.2.4. Töötajate juhtimine ja juhendamine 6. taseme liikuvusinsener on üldjuhul kas omandanud rakenduskõrghariduse transpordi- ja liikluskorralduse erialal või omab muu valdkonna kõrgharidust, erialast töökogemust ja on läbinud erialase täiendkoolituse (vt ka B.1). Liiklusplaneerija, liiklusinsener, liiklusohutusespetsialist, transpordiplaneerija, ühistranspordi planeerija, liikuvusinsener, liikuvusspetsialist, liiniplaneerija, ühistranspordi spetsialist, logistik. Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. Seoses infotehnoloogia arenguga tuleb arvestada trendi, kus olemasolev tehnoloogia, sh raud- ja tarkvara muutub järk-järgult kõrgtehnoloogilisemaks. Ees ootavad uued väljakutsed erinevates valdkondades nagu asjade internet, tehisintellekt, küberturvalisus, masinnägemine, liitreaalsus, mehitamata transport jms, mis eeldavad vastavate uute oskuste olemasolu. Uuele tasemele tõuseb andmeanalüüs, ruumi planeerimine, liikuvuslahendused, taristu lahendused (sh selle sidumine targa sõidukiga), kõigi liiklejate turvalisuse tagamine. Üldise tendentsina võib välja tuua, et tulenevalt kiirest tehnoloogia arengust toimuvad kolmikus „inimene-sõiduk-tee“ olulised muudatused, kus kõikide osapoolte osatähtsused ja funktsioonid saavad uue tähenduse. Liikuvusinsener, tase 6 kutsestandard koosneb üldoskustest ja kompetentsidest. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused B.2 ja kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.4 ning kutset läbiv kompetents B.3.5. Liikuvuslahenduse ja arengudokumendi koostamine 6 Liikuvuse korraldamine ja seire 6 Liikuvuslahenduse analüüs 6 Töötajate juhtimine ja juhendamine 6 Liikuvusinsener, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Liikuvusinsener, tase 7 Mobility Engineer, EstQF Level 7 2 Liikuvusinsener, tase 7 (versioon 1) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Inseneeria (transport) Transpordivõrgu planeerija 27 2023-11-03 2023-11-03 2028-11-02 7 7 2164 Linna- ja liiklusplaneerijad 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühing Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Dago Antov Stratum OÜ Tõnis Hintsov Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühing PROLOG Tanel Jairus AS Teede Tehnokeskus Sven Kreek Tallinna Tehnikakõrgkool Liivar Luts Tallinna Transpordiamet Kaur Sarv TALTECH Terje Villemi Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Liikuvusinseneri (inglise k Mobility Engineer) töö eesmärk on tagada liikuvuse, sh ühistranspordi korraldamise kaudu säästlik, efektiivne ja ohutu ligipääs elukeskkonnale, kaupadele ning teenustele. Liikuvusinseneri töö on suures osas orienteeritud kasutajale: oluline ei ole siin ainult infrastruktuuri rajamine, vaid ka kõikidele kasutajatele liikuvusvõimaluste loomine. Liikuvusinsenerid töötavad nii avalikus kui erasektoris (transpordi planeerimise, projekteerimise, korraldamise ja järelevalvega seotud valdkonnad). 7. taseme liikuvusinsener on meeskonna juht, kes planeerib liikuvuslahendusi ja juhib nende elluviimist, arvestades maakasutuse ja liikuvuse mõjuritega. Tööprotsessi käigus teeb ta koostööd erinevate huvigruppide esindajatega ja suhtleb avalikkusega. Ta töötab keerulistes, ettearvamatutes ja uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades ning vastutab meeskondade strateegilise tegutsemise eest. Töö eeldab tegevuste algatamist, sh uuenduslikku käsitlust nõudvate metoodikate ja tehnoloogiate kasutusele võtmist ning nende lühi- ja pikemaajaliste tagajärgede analüüsimist ja hindamist. Töötatakse valdavalt siseruumides, kuid ajuti ka välitingimustes. Töö on loominguline ja periooditi vaimselt pingeline, töökoormus võib jaotuda planeerimisprotsessi vältel ebaühtlaselt. Peamisteks töövahenditeks on IKT vahendeid ja tarkvara (nt nutiseadmed, erialased arvutusprogrammid, geoinfosüsteemid). Kutsegrupis on ka kutsestandard liikuvusinsener, tase 6. 6. taseme liikuvusinsener valmistab ette liikuvuslahendusi ning korraldab nende elluviimist ja hindamist suheldes erinevate huvigruppide esindajatega. A.2.1. Liikuvuse strateegiline planeerimine A.2.2. Liikuvuse korraldamise ja seire juhtimine A.2.3. Liikuvuslahenduse analüüs A.2.4. Töötajate juhtimine ja juhendamine 7. taseme liikuvusinsener on üldjuhul kas läbinud magistriõppe liikuvuskorralduse erialal või omab muu valdkonna kõrgharidust, erialast töökogemust ja on läbinud erialase täiendkoolituse (vt ka B.1). Liiklusplaneerija, liiklusinsener, liiklusohutusespetsialist, transpordiplaneerija, liikuvusplaneerija, liiklusekspert, liikuvusinsener, liikuvusekspert, liinivõrgu planeerija, liinistrateeg, ühistranspordi spetsialist, logistik. Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. Seoses infotehnoloogia arenguga tuleb arvestada trendi, kus olemasolev tehnoloogia, sh raud- ja tarkvara muutub järk-järgult kõrgtehnoloogilisemaks. Ees ootavad uued väljakutsed erinevates valdkondades nagu asjade internet, tehisintellekt, küberturvalisus, masinnägemine, liitreaalsus, mehitamata transport jms, mis eeldavad vastavate uute oskuste olemasolu. Uuele tasemele tõuseb andmeanalüüs, ruumi planeerimine, liikuvuslahendused, taristu lahendused (sh selle sidumine targa sõidukiga), kõigi liiklejate turvalisuse tagamine. Üldise tendentsina võib välja tuua, et tulenevalt kiirest tehnoloogia arengust toimuvad kolmikus „inimene-sõiduk-tee“ olulised muudatused, kus kõikide osapoolte osatähtsused ja funktsioonid saavad uue tähenduse. Liikuvusinsener, tase 7 kutsestandard koosneb üldoskustest ja kompetentsidest. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused B.2, kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.4 ja kutset läbiv kompetents B.3.5. Liikuvuse strateegiline planeerimine 7 Liikuvuse korraldamise ja seire juhtimine 7 Liikuvuslahenduse analüüs 7 Töötajate juhtimine ja juhendamine 6 Liikuvusinsener, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Abitreener, tase 3 Assistant Coach, EstQF Level 3 21 Abitreener, tase 3 (versioon 11) Abitreener, tase 3 (versioon 12) Abitreener, tase 3 (versioon 13) Abitreener, tase 3 (versioon 14) Abitreener, tase 3 (versioon 15) Abitreener, tase 3 (versioon 16) Abitreener, tase 3 (versioon 17) Abitreener, tase 3 (versioon 18) Abitreener, tase 3 (versioon 19) Abitreener, tase 3 (versioon 20) Abitreener, tase 3 (versioon 22) Abitreener, tase 3 (versioon 23) Treener I (versioon 1) Treener I (versioon 10) Treener I (versioon 2) Treener I (versioon 3) Treener I (versioon 4) Treener I (versioon 5) Treener I (versioon 6) Treener I (versioon 7) Treener I (versioon 8) Treener I (versioon 9) Aerutamine Aikido Allveesport Ameerika jalgpall Ammulaskmine Automudelism Autosport Bobisõit Capoeira Cheerleading Curling Discgolf Fitness Golf Hapkido Iaido Indiaca Jalgpall Jalgrattamatkamine Jalgrattasport Jalgsimatkamine Ju-jutsu Judo Jõutõstmine Jäähoki Jääpall Kabe Karate Kelgutamine Kepikõnd Kergejõustik Kickboxing Kobudo Koroona ja novus Korvpall Kriket Kudo Kujundujumine Kurnimäng Käsipall Laevamudelism Laskesuusatamine Laskmine Lauatennis Lennusport Liikumisharrastus Maadlus Maahoki Male Moodne viievõistlus Mootorrattasport Mägironimine Orienteerumine Padel Pesapall Petank Piljard Poks Purjetamine Raadiosport Ragbi Ratsutamine Ronimissport Rulasport Rulluisutamine Rühmatreeningud Saalihoki Sambo Skeleton Softball Sport Chanbara Squash Sulgpall Sumo Suusatamine Sõudmine Taekwon-do Taipoks Tennis Triatlon Turniiribridž Tõstesport Uisutamine Ujumine Vabavõitlus Veematkamine Veemoto Veepall Veeremängud Vehklemine Vesiaeroobika Vettehüpped Vibusport Võimlemine Võistlustants Võrkpall Wu-shu Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 30 2023-11-08 2023-11-08 2024-03-25 3 3 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treenerite eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Ilver Audentese Spordigümnaasium Üllar Kerde Eesti Korvpalliliit Janek Küppar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Kadri Liivak Eesti Võimlemisliit Aldur Partasjuk Spordiklubi Reval-Sport Erich Petrovits Jõhvi Spordikeskus Kristjan Port Tallinna Ülikool Aavo Põhjala Eesti Judoliit Jaak Salumets Eesti Treenerite Liit Toomas Tõnise Eesti Olümpiakomitee Priit Vene Eesti Olümpiakomitee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Treener on liikumisharrastuse ja spordi spetsialist, kes juhib käitumisharjumuste kujundamise ja kehaliste ning vaimsete harjutuste abil inimese tervist toetavate ja sportlike eesmärkide saavutamist. Treeneri ülesanne on sportlike ja kehaliste võimete terviklik, tulemuslik ja ohutu arendamine. Treener töötab iseseisvalt, meeskonna liikmena või liidrina, kaasates erinevaid spetsialiste. Treeneritöö eeldab vastutustunnet, loomingulisust, saavutusvajadust, täpsust ja ausust. Vajalik on perioodiline treeningtööd toetavate teadmiste ja oskuste tulemuslik täiendamine ning kogemuste ja teadmiste edasiandmine kolleegidele. Oluline on oskus mõjutada treenitavaid isikliku eeskujuga. Treener järgib treenerite eetikakoodeksit (vt lisa 1 Treenerite eetikakoodeks). ABITREENER, tase 3 täidab tööülesandeid ühetaolistes olukordades. On omandanud kutsealased oskused ja teadmised enamasti kutsealase väljaõppega. Võib töös vajada juhendamist. Vastutab oma tööülesannete täitmise eest. A.2.1 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 1. Kehaliste võimete arendamine. 2. Spordialaspetsiifiliste oskuste arendamine. 3. Sotsiaalsete võimete arendamine ja spordiala kultuuri õpetamine. 4. Taastumisvahendite kasutamine. 5. Spordivarustuse ja treeningvahendite soovitamine ja kasutamine. Spetsialiseerumine toimub sõltuvalt spordiala spetsiifikast, spordialal kasutatavatest vahenditest ja harrastamiskeskkonnast. Spordiala spetsiifikast tulenevalt on kutse andjal õigus kehtestada erinõudeid. Spetsialiseerumine on otseselt seotud kutsestandardis kirjeldatud tööosadega. Treeneritöö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel, kodust eemal (treeninglaagrid, võistlused, koolitused jms). Kasutab treeningprotsessis vajalikke vahendeid vastavalt spordialale. Töös treenerina on olulised pinge- ja stressitaluvus, saavutusvajadus, vastutustunne, ausus, järjekindlus, täpsus, paindlikkus, kohanemisvõime, headus, empaatiavõime, emotsionaalne stabiilsus, motiveerimisvõime. Abitreener on vähemalt 18 aastat vana, soovitavalt keskharidusega ja spordiala harrastamise kogemusega ja läbinud nõutava koolituse. Treener. Töö treenerina on reguleeritud spordiseadusega. Abitreener, tase 3 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse käesolevas kutsestandardis nimetatud spordialale, kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumised nagu jalgrattasport, ratsutamine, suusatamine, uisutamine ja veeremängud, võrkpall jagunevad omakorda: Jalgrattasport - BMX Ratsutamine - kestvusratsutamine - rakendisport - voltižeerimine Suusatamine - murdmaasuusatamine - mäesuusatamine - lumelauasport - kahevõistlus ja suusahüpped - freestyle suusatamine Uisutamine - iluuisutamine - kiiruisutamine Veeremängud - Bowling - Sportkeegel Võrkpall - Rannavõrkpall Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 3 murdmaasuusatamine mäesuusatamine lumelauasport kahevõistlus ja suusahüpped iluuisutamine kiiruisutamine Bowling sportkeegel BMX freestyle-suusatamine kestvusratsutamine rakendisport voltižeerimine rannavõrkpall Abitreener, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Nooremtreener, tase 4 Junior Coach, EstQF Level 4 21 Nooremtreener, tase 4 (versioon 11) Nooremtreener, tase 4 (versioon 12) Nooremtreener, tase 4 (versioon 13) Nooremtreener, tase 4 (versioon 14) Nooremtreener, tase 4 (versioon 15) Nooremtreener, tase 4 (versioon 16) Nooremtreener, tase 4 (versioon 17) Nooremtreener, tase 4 (versioon 18) Nooremtreener, tase 4 (versioon 19) Nooremtreener, tase 4 (versioon 20) Nooremtreener, tase 4 (versioon 22) Nooremtreener, tase 4 (versioon 23) Treener II (versioon 1) Treener II (versioon 10) Treener II (versioon 2) Treener II (versioon 3) Treener II (versioon 4) Treener II (versioon 5) Treener II (versioon 6) Treener II (versioon 7) Treener II (versioon 8) Treener II (versioon 9) Aerutamine Aikido Allveesport Ameerika jalgpall Ammulaskmine Automudelism Autosport Bobisõit Capoeira Cheerleading Curling Discgolf Fitness Golf Hapkido Iaido Indiaca Jalgpall Jalgrattamatkamine Jalgrattasport Jalgsimatkamine Ju-jutsu Judo Jõutõstmine Jäähoki Jääpall Kabe Karate Kelgutamine Kepikõnd Kergejõustik Kickboxing Kobudo Koroona ja novus Korvpall Kriket Kudo Kujundujumine Kurnimäng Käsipall Laevamudelism Laskesuusatamine Laskmine Lauatennis Lennusport Liikumisharrastus Maadlus Maahoki Male Moodne viievõistlus Mootorrattasport Mägironimine Orienteerumine Padel personaaltreener Pesapall Petank Piljard Poks Purjetamine Raadiosport Ragbi Ratsutamine Ronimissport Rulasport Rulluisutamine Rühmatreeningud Saalihoki Sambo Skeleton Softball Sport Chanbara Squash Sulgpall Sumo Suusatamine Sõudmine Taekwon-do Taipoks Tennis Triatlon Turniiribridž Tõstesport Uisutamine Ujumine Vabavõitlus Veematkamine Veemoto Veepall Veeremängud Vehklemine Vesiaeroobika Vettehüpped Vibusport Võimlemine Võistlustants Võrkpall Wu-shu Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 30 2023-11-08 2023-11-08 2024-03-25 4 4 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treenerite eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Ilver Audentese Spordigümnaasium Üllar Kerde Eesti Korvpalliliit Janek Küppar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Kadri Liivak Eesti Võimlemisliit Aldur Partasjuk Spordiklubi Reval-Sport Erich Petrovits Jõhvi Spordikeskus Kristjan Port Tallinna Ülikool Aavo Põhjala Eesti Judoliit Jaak Salumets Eesti Treenerite Liit Toomas Tõnise Eesti Olümpiakomitee Priit Vene Eesti Olümpiakomitee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Treener on liikumisharrastuse ja spordi spetsialist, kes juhib käitumisharjumuste kujundamise ja kehaliste ning vaimsete harjutuste abil inimese tervist toetavate ja sportlike eesmärkide saavutamist. Treeneri ülesanne on sportlike ja kehaliste võimete terviklik, tulemuslik ja ohutu arendamine. Treener töötab iseseisvalt, meeskonna liikmena või liidrina, kaasates erinevaid spetsialiste. Treeneritöö eeldab vastutustunnet, loomingulisust, saavutusvajadust, täpsust ja ausust. Vajalik on perioodiline treeningtööd toetavate teadmiste ja oskuste tulemuslik täiendamine ning kogemuste ja teadmiste edasiandmine kolleegidele. Oluline on oskus mõjutada treenitavaid isikliku eeskujuga. Treener järgib treenerite eetikakoodeksit (vt lisa 1 Treenerite eetikakoodeks). NOOREMTREENER, tase 4 täidab tööülesandeid erisugustes olukordades. On omandanud kutsealased oskused ja teadmised enamasti kutsealase väljaõppe ja praktilise treeneritööga. Töötab enamasti iseseisvalt. Vastutab oma tööülesannete täitmise eest. A.2.1 Sportimise organiseerimine ja arendamine 1. Treenitava valimine või treeningurühma komplekteerimine. 2. Treeningute plaani koostamine. 3. Teiste spetsialistide kaasamine treeningprotsessi. A.2.2 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 1. Kehaliste võimete arendamine. 2. Spordialaspetsiifiliste oskuste arendamine. 3. Sotsiaalsete võimete arendamine ja spordiala kultuuri õpetamine. 4. Taastumisvahendite kasutamine. 5. Spordivarustuse ja treeningvahendite soovitamine ja kasutamine. 6. Treenitava juhendamine võistlusel. 7. Toitumisharjumuste suunamine. 8. Treenitava sportliku arengu lühemaajaline planeerimine, mõõtmine, esmane analüüsimine ja tagasiside andmine. Spetsialiseerumine toimub sõltuvalt spordiala spetsiifikast, spordialal kasutatavatest vahendidest ja harrastamiskeskkonnast. Spordiala spetsiifikast tulenevalt on kutse andjal õigus kehtestada erinõudeid. Spetsialiseerumine on otseselt seotud kutsestandardis kirjeldatud tööosadega. Treeneritöö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel, kodust eemal (treeningulaagrid, võistlused, koolitused jms). Kasutab treeningprotsessis vajalikke vahendeid vastavalt spordialale. Töös treenerina on olulised pinge- ja stressitaluvus, saavutusvajadus, vastutustunne, ausus, järjekindlus, täpsus, paindlikkus, kohanemisvõime, headus, empaatiavõime, emotsionaalne stabiilsus, motiveerimisvõime. Nooremtreener on keskharidusega, nõutava koolituse läbinud ja tasemele vastava erialase töökogemusega isik. Treener. Töö treenerina on reguleeritud spordiseadusega. Nooremtreener, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse käesolevas kutsestandardis nimetatud spordialale, kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumised nagu jalgrattasport, ratsutamine, suusatamine, uisutamine, veeremängud ja võrkpall jagunevad omakorda: Jalgrattasport - BMX Ratsutamine - kestvusratsutamine - rakendisport - voltižeerimine Suusatamine - murdmaasuusatamine - mäesuusatamine - lumelauasport - kahevõistlus ja suusahüpped - freestyle suusatamine Uisutamine - iluuisutamine - kiiruisutamine Veeremängud - Bowling - Sportkeegel Võrkpall - Rannavõrkpall Sportimise organiseerimine ja arendamine 4 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 4 murdmaasuusatamine mäesuusatamine lumelauasport kahevõistlus ja suusahüpped iluuisutamine kiiruisutamine Bowling sportkeegel BMX freestyle-suusatamine kestvusratsutamine rakendisport voltižeerimine rannavõrkpall Nooremtreener, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Tarneahelajuht, tase 7 Supply Chain Manager, EstQF Level 7 3 Tarneahelajuht, tase 7 (versioon 1) Tarneahelajuht, tase 7 (versioon 2) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Tarneahela juht 27 2023-11-03 2023-11-03 2028-11-02 7 7 1324 Tarne-, turustus- jms juhid 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühing Keelte oskustasemete kirjeldused Cristian Kalve Sonepar Eesti AS Tiia Karu Pagaripoisid OÜ Janek Popell EEK Mainor Eduard Ševtšenko Tallinna Tehnikakõrgkool Peep Tomingas Eesti Tarneahelajuhtimise Ühing PROLOG Ain Tulvi Seilecs OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Tarneahelajuht tagab oma tegevusega ettevõtte tarneahelate efektiivse toimimise, juhtides protsesse lähtuvalt kliendi vajadusest. Ta juhib ning arendab hanke-, ostu- ja logistika- (transport, ladu, jaotus) protsesse ning tarnija suhteid. Tarneahelajuht vastutab materjalide ja teenuste jätkusuutliku tõrgeteta tarnete eest, loob tarnijate võrgustikke kaupade, materjalide, seadmete ja teenuste saadavuse kindlustamiseks, et tagada ettevõtte tegevus kokkulepitud klienditeeninduse tasemel. Tarneahela juht teeb tihedat koostööd erinevate sidusgruppidega, milleks võivad olla: müügi-, finants-, tehnika-, tootearenduse-, tootmise-, personali- ja kvaliteedijuhtimise osakonnad. Tarneahelajuht töötab iseseisvalt keerulistes, ettearvamatutes ja uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades, vastutades meeskondade strateegilise tegutsemise eest. Töö võib olla periooditi pingeline. Võimalikud on sagedased ning pikaajalised töölähetused. Pidev rahvusvaheline suhtlemine eeldab vähemalt ühe, soovitavalt mitme võõrkeele oskust. Peamised töövahendid on enamlevinud kontoritehnika ja sidevahendid, digivahendid, ettevõtte majandustarkvara ja sellega liidestatud muud tarkvarad. Kuigi tootmine on tarneahela osa, ei tegele tarneahelajuht üldjuhul tootmise juhtimisega. Tootmise juhtimisega seotud kompetentsusnõuded on määratletud eraldi kutsestandardis (vt lähedased kutsed). Lähedased kutsed: Tootmisjuht, tase 6 põhilisteks tööülesanneteks on tootmise planeerimine, tootmisprotsesside väljatöötamine, tootmisprotsessi struktuuri planeerimine, tootmise tõhususe analüüs, sh töökorraldus ja ressursside haldamine. Hanke- ja ostujuht, tase 6 otsib ja valib tarnijad ning sõlmib nendega hankelepinguid. Tema ülesanne on seostada hanke- ja ostutegevust ning meetodeid ja analüüsida nende tulemuslikkust. Logistikajuht, tase 6 kompetentsi kuuluvad kauba- ja reisijateveo korraldamine, ladude majandamine, varude juhtimine, klienditeenindus ja logistikateenuste müük ning töötajate juhtimine ja juhendamine. A.2.1. Tarneahela arendamine A.2.2. Hanke- ja ostuprotsesside juhtimine ja arendamine A.2.3. Logistikaprotsesside juhtimine ja arendamine A.2.4. Kvaliteedijuhtimine tarneahelas A.2.5. Äriinfosüsteemide kasutamine ja arendamine tarneahelas A.2.6. Tarneahela finantsarvestus A.2.7. Nõudluse prognoosimine A.2.8. Juhtimine ja juhendamine Tarneahelajuhil on üldjuhul tarneahelajuhtimisalane kõrgharidus (vt ka B.1). Tarneahelajuht, ostu- ja logistikajuht. Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. 1. Andmeanalüüsi oskus - oskus analüüsida suuri andmemahte, et saada ülevaade turgudest, konkurentidest ja tarbijate vajadustest. 2. Tehisintellektile õige sisendi andmise oskus. 3. Keskkonnasäästlik käitumine – on vaja tunda keskkonnasäästlikke valikuid ja suuta nende osas otsuseid teha, sh arvestades toote kogu elukaare keskkonnajalajälge (sh pakendite jalajälge). 4. Vastutustundliku ettevõtluse (ESG) nõuete sidumine väärtusahelateks –nii ettevõtte sisestes kui välistes tegevustes. 5. Koostööoskus tarnijate, klientide ja teiste huvigruppidega – see hõlmab väga head suhtlemisoskust, läbirääkimiste oskuseid ja võõrkeeleoskust tagamaks tarneahela sujuv toimimine. 6. Läbipaistvus ja eetilisus – oskus järgida läbipaistvuse ja eetika standardeid, nt võitlus korruptsiooniga, eetilised tootmistingimused. 7. Strateegiline juhtimine – oskus koostada strateegilisi plaane, mis aitavad saavutada oma eesmärke tagades organisatsiooni tõhusa ja jätkusuutliku tarneahela, kuid arvestab globaalseid poliitikaid ja trende. Tarneahelajuht, tase 7 kutsestandard koosneb üldoskustest ja kompetentsidest. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused B.2, kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.8 ja kutset läbiv kompetents B.3.10. Soovi korral saab tõendada valitavat kompetentsi B.3.9. Tarneahela arendamine 7 Hanke- ja ostuprotsesside juhtimine ja arendamine 7 Logistikaprotsesside juhtimine ja arendamine 7 Kvaliteedijuhtimine tarneahelas 7 Äriinfosüsteemide kasutamine ja arendamine tarneahelas 7 Tarneahela finantsarvestus 7 Nõudluse prognoosimine 7 Juhtimine ja juhendamine 7 Valitava kompetentsi B.3.9 tõendamine on vabatahtlik. Tarneahela digitaliseerimine 7 Tarneahelajuht, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 7 Architectural Conservationist, level 7 7 Arhitektuuri konservaator IV (versioon 1) Arhitektuuri konservaator IV (versioon 2) Arhitektuuri konservaator IV (versioon 3) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 7 (versioon 4) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 7 (versioon 5) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 7 (versioon 6) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 7 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Restaureerimine-konserveerimine Arhitektuuripärandi spetsialist 30 2023-11-08 2023-11-08 2025-11-07 7 7 2621 Arhivaarid ja kuraatorid 0222 Ajalugu ja arheoloogia 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Õigusaktid Keelte oskustasemete kirjeldused Digioskused Ilme Mäesalu Muinsuskaitseamet Juhan Kilumets Rändmeister OÜ Krista Laido Eesti Kunstiakadeemia Lilian Hansar Eesti Kunstiakadeemia Maari Idnurm EEB Projekt OÜ Maris Mändel Eesti Kunstiakadeemia Oliver Orro Eesti Kunstiakadeemia Tiina Linna Eesti Arhitektide Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Arhitektuuripärandi spetsialist lähtub oma töös kaasaegsest keskkonnakäsitluse filosoofiast ja säästva arengu põhimõtetest, mille eesmärk on kultuurilise mitmekesisuse säilitamine ja alalhoidlik suhtumine kultuuripärandisse. Arhitektuuripärandi spetsialisti teadmised, oskused, kogemused, hoiakud ja haridus võimaldavad osaleda töödes, mis väärtustavad ja säilitavad arhitektuuripärandit praegustele ja tulevastele põlvkondadele. Arhitektuuripärandi spetsialist tegeleb ehitiste (sh ehitis-, tehnika-, tööstus- ja ajaloomälestiste) ja hoonestatud alade (sh muinsuskaitsealade, miljööväärtuslike alade, rahvusparkide) uurimise, inventeerimise, kaitse tingimuste, eksperdihinnangute, restaureerimiskontseptsioonide ja säilitamiskavade koostamisega ning nõustamise ja nimetatud tegevuste juhtimisega. Arhitektuuripärandi spetsialist tunneb Eesti ja rahvusvahelisi kultuuripärandi säilitamise seadusandlikke dokumente ja hartasid, konserveerimise, restaureerimise, hooldamise põhimõtteid, meetodeid ja praktikat, arhitektuuri- ja kunstiajalugu, kultuuriväärtuslike alade kujunemise ajalugu ning nende planeerimise ja säilitamise põhimõtteid, arhitektuuri- ja ehitusterminoloogiat ning omab teadmisi muinsuskaitse filosoofiast, teooriast ja ajaloost. Arhitektuuripärandi spetsialist töötab interdistsiplinaarsel kutsealal, mis eeldab võimet mõista erinevate osapoolte vajadusi ehituspärandi väärtustamisel ja säilitamisel, on hea suhtleja ning meeskonnatöös osaleja. Arhitektuuripärandi spetsialist lähtub oma töös kutse-eetika normidest. Väga oluline on pidev erialane enesetäiendamine. 6. taseme arhitektuuripärandi spetsialist on erialase ettevalmistusega, kuid väheste praktiliste kogemustega töötaja. Järgib oma ülesannete täitmisel täpselt etteantud juhiseid, võib vajada kõrgema taseme spetsialisti juhendamist. Uurib, dokumenteerib ja analüüsib ehitiste ja hoonestatud alade ajalugu, seisukorda, väärtusi ning teeb säilitamise ettepanekuid. Vastutab talle antud ülesannete täitmise eest. 7. taseme arhitektuuripärandi spetsialist on erialase ettevalmistusega ning praktilise kogemusega vastutav spetsialist, kes töötab iseseisvalt. Juhendab arhitektuuripärandi spetsialisti (tase 6), praktikante jt. Uurib, dokumenteerib ja analüüsib ehitiste ja hoonestatud alade ajalugu, seisukorda, määratleb väärtusi. Koostab ehitiste ja hoonestatud alade kaitse- ja kasutustingimusi ning muinsuskaitse eritingimusi, säilitus-, konserveerimis- ja restaureerimisjuhiseid, sise- ja välisviimistluslahendusi, teostab muinsuskaitselist järelevalvet. Nõustab ja juhib ehituspärandi säilitamise ja kaitsega seonduvaid töid. On kursis ehitiste konserveerimise kaasaegsete teooriate ja uute metoodikatega. 8. taseme arhitektuuripärandi spetsialist on erialase ettevalmistusega ning suure praktilise kogemuse, laia silmaringi ja avatud mõtlemisega tippspetsialist, kes töötab iseseisvalt ja omal vastutusel. Uurib, dokumenteerib ja analüüsib kõrge väärtusega ja kõrgendatud avaliku huvi objektiks olevate ehitiste ja hoonestatud alade ajalugu, seisukorda, selgitab väärtusi ning koostab ja hindab kaitse tingimusi ning säilitus- ja konserveerimisjuhiseid ja metoodikaid ning restaureerimiskontseptsioone. Juhib ja nõustab ehituspärandi säilitamise ja kaitsega seonduvaid töid. On võimeline andma keerulisemaid eksperthinnanguid oma erialal. Analüüsib ja üldistab erialasest praktikast saadud kogemusi ja teavet ning jagab neid erialaringkonna ja avalikkusega. Vahendab rahvusvahelist erialast teavet kohalikele ja vastupidi. On kursis ehitiste konserveerimise kaasaegsete teooriate ja uute metoodikatega. Osaleb rahvusvahelistes koostöövõrgustikes, töögruppides või erialasündmustel. A.2.1 Ehitiste ja hoonestatud alade uuringud 1. Andmete kogumine. 2. Tegevuskava koostamine. 3. Arhiivi- ja bibliograafiliste materjalide analüüsimine ja hindamine. 4. Mälestiste tegevuskava koostamine. 5. Ehitise olukorra dokumenteerimine. 6. Kultuuriväärtuslike tarindite ja detailide dokumenteerimine ja määratlemine. 7. Hoonestatud ala inventeerimine ja dokumenteerimine/ Planeerimis- ja hoonestruktuuri välja selgitamine. 8. Ehituste ajaloo uurimine ja dokumenteerimine/ teostamine. 9. Uuringute aruande ja analüütilise kokkuvõtte koostamine. 10. Aruande vormistamine. 11. Mälestiste uurimine ja aruande koostamine. A.2.2 Juhendite, tingimuste ja ettepanekute koostamine 1. Ehituspärandi korrashoidmiseks tegevuste loendi esitamine. 2. Kokkuvõtete tegemine. 3. Ehitise ja hoonestatud ala hindamine ja määratlemine. 4. Muinsuskaitse eritingimuste koostamine ehitisele. 5. Muinsuskaitse eritingimuste koostamine planeeringutele. 6. Ehitiste ja hoonestatud ala säilitamiskava koostamisel osalemine. 7. Viimistluslahenduste ettepanekute tegemine. 8. Fassaadide jooniste tegemine. 9. Hooldus- ja restaureerimismeetodite kirjeldamine. A.2.3 Eksperthinnangud ehitiste ja hoonestatud alade kultuuriväärtustele 1. Ehitistele ja hoonestatud aladele väärtushinnangute andmine. 2. Eksperthinnangu koostamine. 3. Ruumiliste muudatuste hindamine kultuuripärandile. A.2.4 Juhendamine ja nõustamine 1. Erialane nõustamine. 2. Erialane juhendamine. 3. Õppe- ja juhendmaterjali koostamine. A.2.5 Tegevuse planeerimine 1. Tegevuste püstitamine. 2. Tööprotsessi kavandamine. A.2.6 Eriala edendamine 1. Kultuuripärandi säilitamise valdkonna arendamises osalemine. 2. Koostöö tegemine eriala spetsialistidega. A.2.7 Muinsuskaitseline järelevalve 1. Ehitusobjekti külastamine ja kontrollimine. 2. Kasutatavate metoodikate, töövõtete ja ehitusmaterjalide jälgimine. 3. Ehitustegevuse dokumenteerimine. 4. Muinsuskaitse järelevalve aruande koostamine. A.2.8 Töötamine riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes 1. Kultuuripärandi säilitamisega seonduva valdkonna töö juhtimine või nõustamine. A.2.9 Töögrupi juhtimine 1. Kultuuripärandi säilitamisega seonduvate projektide/töörühma juhtimine. 2. Tegevuste püstitamine. 3. Tööprotsessi kavandamine. 4. Töögrupi töö organiseerimine. 5. Tööõhkkonna mõjutamine. Arhitektuuripärandi spetsialist töötab sise- kui ka välitingimustes. Ehitisi uurides tuleb järgida ohutusnõudeid ja bürooruumides tervisekaitsenõuded. Töökoormus võib olla ebaühtlane. Töö nõuab mõõdukat füüsilist pingutust, toimudes erinevates looduslikes tingimustes ja ilmastikuoludes ning kokku puutudes erinevate sotsiaalsete keskkondadega. Arhitektuuripärandi spetsialist kasutab oma töös ehitiste uurimiseks ja dokumenteerimiseks vastavaid töövahendeid, erinevaid kommunikatsioonitehnikaid, kontori- ja projekteerimistarkvara ning tavapäraseid bürootöövahendeid. Loogiline mõtlemine ja üldistuvõime, tähelepanu- ja süvenemisvõime, iseseisvus, otsustamisjulgus, täpsus, koostöövõime, suhtlemisvalmidus, õppimise- ja saavutusvajadus, püsivus, kohuse- ja missioonitunne. Erialase või muu asjaomase (arhitektuur, ehitus, konserveerimine, ajalugu) haridusega magistri tasemel, arhitektuuri konserveerimise ja restaureerimise täienduskoolituse ja töökogemusega. Arhitektuuri restauraator, arhitektuuri konservaator, muinsuskaitse nõunik, muinsuskaitse inspektor, miljööväärtuslike alade spetsialist, restauraator-projektijuht. 7. taseme arhitektuuripärandi spetsialisti kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.6 ja B.2.10-B.2.11 tõendamine. Täiendavalt on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.7-B.2.9. Ehitiste ja hoonestatud alade uuringud 7 Juhendite, tingimuste ja ettepanekute koostamine 7 Eksperthinnangud ehitiste ja hoonestatud alade kultuuriväärtustele 7 Juhendamine ja nõustamine 7 Tegevuse planeerimine 7 Eriala edendamine 7 Täiendavalt on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.7-B.2.9. Muinsuskaitseline järelevalve 7 Töötamine riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes 7 Töögrupi juhtimine 7 Suhtlemine 7 Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 8 Architectural Conservationist, level 8 6 Arhitektuuri konservaator V (versioon 1) Arhitektuuri konservaator V (versioon 2) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 8 (versioon 3) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 8 (versioon 4) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 8 (versioon 5) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 8 (versioon 7) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Restaureerimine-konserveerimine Arhitektuuripärandi spetsialist 30 2023-11-08 2023-11-08 2025-11-07 8 8 2621 Arhivaarid ja kuraatorid 0222 Ajalugu ja arheoloogia 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Õigusaktid Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Ilme Mäesalu Muinsuskaitseamet Juhan Kilumets Rändmeister OÜ Krista Laido Eesti Kunstiakadeemia Lilian Hansar Eesti Kunstiakadeemia Maari Idnurm EEB Projekt OÜ Maris Mändel Eesti Kunstiakadeemia Oliver Orro Eesti Kunstiakadeemia Tiina Linna Eesti Arhitektide Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Arhitektuuripärandi spetsialist lähtub oma töös kaasaegsest keskkonnakäsitluse filosoofiast ja säästva arengu põhimõtetest, mille eesmärk on kultuurilise mitmekesisuse säilitamine ja alalhoidlik suhtumine kultuuripärandisse. Arhitektuuripärandi spetsialisti teadmised, oskused, kogemused, hoiakud ja haridus võimaldavad osaleda töödes, mis väärtustavad ja säilitavad arhitektuuripärandit praegustele ja tulevastele põlvkondadele. Arhitektuuripärandi spetsialist tegeleb ehitiste (sh ehitis-, tehnika-, tööstus- ja ajaloomälestiste) ja hoonestatud alade (sh muinsuskaitsealade, miljööväärtuslike alade, rahvusparkide) uurimise, inventeerimise, kaitse tingimuste, eksperdihinnangute, restaureerimiskontseptsioonide ja säilitamiskavade koostamisega ning nõustamise ja nimetatud tegevuste juhtimisega. Arhitektuuripärandi spetsialist tunneb Eesti ja rahvusvahelisi kultuuripärandi säilitamise seadusandlikke dokumente ja hartasid, konserveerimise, restaureerimise, hooldamise põhimõtteid, meetodeid ja praktikat, arhitektuuri- ja kunstiajalugu, kultuuriväärtusega alade kujunemise ajalugu ning nende planeerimise ja säilitamise põhimõtteid, arhitektuuri- ja ehitusterminoloogiat ning omab teadmisi muinsuskaitse filosoofiast, teooriast ja ajaloost. Arhitektuuripärandi spetsialist töötab interdistsiplinaarsel kutsealal, mis eeldab võimet mõista erinevate osapoolte vajadusi ehituspärandi väärtustamisel ja säilitamisel, on hea suhtleja ning meeskonnatöös osaleja. Arhitektuuripärandi spetsialist lähtub oma töös kutse-eetika normidest. Väga oluline on pidev erialane enesetäiendamine. 6. taseme arhitektuuripärandi spetsialist on erialase ettevalmistusega, kuid väheste praktiliste kogemustega töötaja. Järgib ülesannete täitmisel täpselt etteantud juhiseid, võib vajada kõrgema taseme spetsialisti juhendamist. Uurib, dokumenteerib ja analüüsib ehitiste ja hoonestatud alade ajalugu, seisukorda, väärtusi ning teeb säilitamise ettepanekuid. Vastutab talle antud ülesannete täitmise eest. 7. taseme arhitektuuripärandi spetsialist on erialase ettevalmistusega ning praktilise kogemusega vastutav spetsialist, kes töötab iseseisvalt. Juhendab arhitektuuripärandi spetsialisti (tase 6), praktikante jt. Uurib, dokumenteerib ja analüüsib ehitiste ja hoonestatud alade ajalugu, seisukorda, määratleb väärtusi. Koostab ehitiste ja hoonestatud alade kaitse- ja kasutustingimusi ning muinsuskaitse eritingimusi, säilitus-, konserveerimis- ja restaureerimisjuhiseid, sise- ja välisviimistluslahendusi, teostab muinsuskaitselist järelevalvet. Nõustab ja juhib ehituspärandi säilitamise ja kaitsega seonduvaid töid. On kursis ehitiste konserveerimise kaasaegsete teooriate ja uute metoodikatega. 8. taseme arhitektuuripärandi spetsialist on erialase ettevalmistusega ning suure praktilise kogemuse, laia silmaringi ja avatud mõtlemisega tippspetsialist, kes töötab iseseisvalt ja omal vastutusel. Uurib, dokumenteerib ja analüüsib kõrge väärtusega ja kõrgendatud avaliku huvi objektiks olevate ehitiste ja hoonestatud alade ajalugu, seisukorda, selgitab väärtusi ning koostab ja hindab kaitse tingimusi ning säilitus- ja konserveerimisjuhiseid ja metoodikaid ning restaureerimiskontseptsioone. Juhib ja nõustab ehituspärandi säilitamise ja kaitsega seonduvaid töid. On võimeline andma keerulisemaid eksperthinnanguid oma erialal. Analüüsib ja üldistab erialasest praktikast saadud kogemusi ja teavet ning jagab tulemusi erialaringkonna ja avalikkusega. Vahendab rahvusvahelist erialast teavet kohalikele spetsialistidele ja vastupidi. On kursis ehitiste konserveerimise kaasaegsete teooriate ja uute metoodikatega. Osaleb rahvusvahelistes koostöövõrgustikes, töögruppides või erialasündmustel. A.2.1 Ehitiste ja hoonestatud alade uuringud 1. Andmete kogumine. 2. Tegevuskava koostamine. 3. Arhiivi- ja bibliograafiliste materjalide analüüsimine ja hindamine. 4. Mälestiste tegevuskava koostamine. 5. Ehitise olukorra dokumenteerimine. 6. Kultuuriväärtuslike tarindite ja detailide dokumenteerimine ja määratlemine. 7. Hoonestatud ala inventeerimine ja dokumenteerimine/ Planeerimis- ja hoonestruktuuri välja selgitamine. 8. Ehituste ajaloo uurimine ja dokumenteerimine/ teostamine. 9. Uuringute aruande ja analüütilise kokkuvõtte koostamine. 10. Aruande vormistamine. 11. Mälestiste uurimine ja aruande koostamine. A.2.2 Juhendite, tingimuste ja ettepanekute koostamine 1. Ehituspärandi korrashoidmiseks tegevuste loendi esitamine. 2. Kokkuvõtete tegemine. 3. Ehitise ja hoonestatud ala hindamine ja määratlemine. 4. Muinsuskaitse eritingimuste koostamine ehitisele. 5. Muinsuskaitse eritingimuste koostamine planeeringutele. 6. Ehitiste ja hoonestatud ala säilitamiskava koostamisel osalemine. 7. Viimistluslahenduste ettepanekute tegemine. 8. Fassaadide jooniste tegemine. 9. Hooldus- ja restaureerimismeetodite kirjeldamine. A.2.3 Eksperthinnangud ehitiste ja hoonestatud alade kultuuriväärtustele 1. Ehitistele ja hoonestatud aladele väärtushinnangute andmine. 2. Eksperthinnangu koostamine. 3. Eksperthinnangute andmine. 4. Ruumiliste muudatuste hindamine kultuuripärandile. 5. Ruumiliste muudatuste mõju hindamine UNESCO maailmapärandi objektidele. A.2.4 Juhendamine ja nõustamine 1. Erialane nõustamine. 2. Erialane juhendamine. 3. Õppe- ja juhendmaterjali koostamine. 4. Madalama taseme spetsialistide nõustamine. A.2.5 Tegevuse planeerimine 1. Tegevuste püstitamine. 2. Tööprotsessi kavandamine. A.2.6 Eriala edendamine 1. Erialaste metoodikate koostamine ja juhtimine. 2. Koostöö tegemine eriala spetsialistidega. 3. Erialase informatsiooni vahendamine. 4. Erialaste publikatsioonide avaldamine. A.2.7 Muinsuskaitseline järelevalve 1. Ehitusobjekti külastamine ja kontrollimine. 2. Kasutatavate metoodikate, töövõtete ja ehitusmaterjalide jälgimine, ettepanekute tegemine restaureerimiseks. 3. Ehitustegevuse dokumenteerimine. 4. Muinsuskaitse järelevalve aruande koostamine. A.2.8 Töötamine riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes 1. Kultuuripärandi säilitamisega seonduva valdkonna töö juhtimine või nõustamine. A.2.9 Töögrupi juhtimine 1. Kultuuripärandi säilitamisega seonduvate projektide/töörühma juhtimine. 2. Tegevuste püstitamine. 3. Tööprotsessi kavandamine. 4. Töögrupi töö organiseerimine. 5. Tööõhkkonna mõjutamine. Arhitektuuripärandi spetsialist töötab nii sise- kui ka välitingimustes. Ehitiste uurimisel tuleb järgida ohutusnõudeid ja bürooruumides tervisekaitsenõudeid. Töökoormus võib olla ebaühtlane. Töö nõuab mõõdukat füüsilist pingutust, toimudes erinevates looduslikes tingimustes ja ilmastikuoludes ning kokku puutudes erinevate sotsiaalsete keskkondadega. Arhitektuuripärandi spetsialist kasutab oma töös ehitiste uurimiseks ja dokumenteerimiseks vastvaid töövahendeid, erinevaid kommunikatsioonitehnikaid, kontori- ja projekteerimistarkvara ning tavapäraseid bürootöövahendeid. Loogiline mõtlemine ja üldistuvõime, tähelepanu- ja süvenemisvõime, iseseisvus, otsustamisjulgus, täpsus, koostöövõime, suhtlemisvalmidus, õppimis- ja saavutusvajadus, püsivus, pühendumus, kohuse- ja missioonitunne. Doktoritase või sellele vastav kvalifikatsioon ja töökogemus või erialane magistritase ja pikaajaline töökogemus. Arhitektuuri restauraator, arhitektuuri konservaator, muinsuskaitse nõunik, muinsuskaitse inspektor, miljööväärtuslike alade spetsialist, restauraator-projektijuht. 8. taseme arhitektuuripärandi spetsialisti kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.6 ja B.2.10-B.2.11 tõendamine. Täiendavalt on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.7-B.2.9. Ehitiste ja hoonestatud alade uuringud 8 Juhendite, tingimuste ja ettepanekute koostamine 8 Eksperthinnangud ehitiste ja hoonestatud alade kultuuriväärtustele 8 Juhendamine ja nõustamine 8 Eriala edendamine 8 Tegevuse planeerimine 7 Täiendavalt on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.7-B.2.9. Muinsuskaitseline järelevalve 8 Töötamine riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes 8 Töögrupi juhtimine 8 Suhtlemine 7 Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 8 kutset läbiv kompetents 8 Valgustaja, tase 4 Lighting technician, level 4 5 Valgustaja III (versioon 1) Valgustaja III (versioon 2) Valgustaja, tase 4 (versioon 3) Valgustaja, tase 4 (versioon 4) Valgustaja, tase 4 (versioon 6) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Valgustaja 30 2023-11-08 2023-11-08 2025-11-07 4 4 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Keelte oskustasemete kirjeldused Digioskused Kalle Karindi Focuspoint OÜ Anton Kulagin vabakutseline valguskujundaja Olev Luhaäär E&T OÜ Andres Sarv SA Teater Vanemuine Margus Vaigur SA Endla Teater, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Valgustaja töö eesmärk on sündmuse nähtavaks tegemine. Valgustaja vastutab nii loominguliselt kui tehniliselt siseinterjööri ja välivõtete valgusefektide saavutamise eest läbi valguse paigutuse, tugevuse ja värvilahenduste. Ta teeb koostööd lavastaja/režissööri, valguskujundaja, operaatori ja kunstnikuga. Valgustaja orienteerub valgustuse iseärasustes ja väljendusvahendites. Ta leiab sobiva tehnoloogilise lahenduse, kasutades erinevaid seadmeid ja arvestades looduslikke ning tehnilisi tingimusi. Valgustaja on võimeline lahendama mittestandardseid olukordi ja looma positiivse suhtluskeskkonna. Ta võib töötada kollektiivi liikmena, vabakutselise loovisikuna jne. Vajalik on pidev enesetäiendamine. Lisaks valgustajale tegutseb kutsealal ka valgusmeister, tase 6, kes teeb lisaks valgustajatööle tootja ettenähtud perioodilist valgustehnika hooldust ja juhendab selle tegemist, tunneb sündmuse stsenaariumit ning valgustehnilisi vajadusi, juhendab sündmuse valgustehnilist montaaži ning suunamist ja töötab valguspuldiga, mängib maha sündmuse eelprogrammeeritud valguspartituuri. Valgusmeister saab spetsialiseeruda valguskujundajaks, kes töötab välja sündmuse valguskujundamise kontseptsiooni ja loob valgusrežii. A.2.1 Valgustehnika paigaldamine, säilitamine ja hooldamine 1. Seadmete paigaldamine. 2. Seadmete suunamine. 3. Seadmete säilitamine. 4. Seadmete hooldamine. 5. Seadmete transportimine. A.2.2 Sündmuse teenindamine 1. Seadmete järelevalve. 2. Jälgimisprožektori kasutamine. 3. Seadmete ringipaigutamine sündmuse ajal. 4. Eriefektide kasutamine. Tööaeg sõltub proovide ja etenduste/sündmuste ajast, töötatakse ka õhtuti/öösiti ja nädalavahetustel. Töö võib toimuda nii siseruumis kui vabas õhus ja on vahelduva iseloomuga. Töö on kõrgendatud ohuga (nt töötamine kõrgustes, raskuste tõstmine), võib esineda kokkupuudet tervistkahjustavate faktoritega (nt tolm, müra, alavalgustatud keskkond). Vastavalt tööülesandele võib esineda sundasendis töötamist. Takistuseks valgustajana töötamisel võivad olla nägemis- ja/või kuulmisvaegused, piiranguid tööülesannete täitmiseks seab epilepsia põdemine. Valgusaparatuur, valguspult, arvuti. Töös on olulised loovus, teenindusvalmidus, analüüsivõime, pingetaluvus, vastutustunne, tulemusele orienteeritus, algatusvõimelisus. Valgustajaks saab õppeasutuses õppides või kutsealal töötades ja end täiendades. Valgustaja. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Valgustehnika paigaldamine, säilitamine ja hooldamine 4 Sündmuse teenindamine 4 Valgustaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Valgusmeister, tase 6 Senior lighting technician, level 6 5 Valguskujundaja IV (versioon 1) Valguskujundaja IV (versioon 2) Valguskujundaja, tase 6 (versioon 3) Valgusmeister, tase 6 (versioon 3) Valgusmeister, tase 6 (versioon 4) Valgusmeister, tase 6 (versioon 6) Valguskujundaja, tase 6 Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Valgustaja 30 2023-11-08 2023-11-08 2025-11-07 6 6 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Keelte oskustasemete kirjeldused Digioskused Kalle Karindi Focuspoint OÜ Anton Kulagin vabakutseline valguskujundaja Olev Luhaäär E&T OÜ Andres Sarv SA Teater Vanemuine Margus Vaigur SA Endla Teater, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Valgusmeistri töö eesmärk on sündmuse nähtavaks tegemine ja vastava optimaalse lahenduse leidmine valgustuse kvaliteetseks esitamiseks ja valgusrežii salvestamiseks. Tema töö on valgusrežii salvestamine ja töötlemine. Valgusmeister vastutab nii loominguliselt kui tehniliselt siseinterjööri ja välivõtete valgusefektide saavutamise eest läbi valguse paigutuse, tugevuse ja värvilahenduste. Ta teeb koostööd lavastaja, valguskujundaja (teater), operaatori, režissööri ja kunstnikuga (film ja televisioon). Valgusmeister orienteerub valgustuse iseärasustes ja väljendusvahendites. Ta leiab sobiva tehnoloogilise lahenduse, kasutades erinevaid seadmeid ja arvestades looduslikke ning tehnilisi tingimusi. Valgusmeister on võimeline lahendama mittestandardseid olukordi ja looma positiivse suhtluskeskkonna. Ta võib töötada kollektiivi liikmena, vabakutselise loovisikuna jne. Vajalik on pidev enesetäiendamine. Valgusmeister saab spetsialiseeruda valguskujundajaks, kes töötab välja sündmuse valguskujundamise kontseptsiooni ja loob valgusrežii. Lisaks valgusmeistrile tegutseb kutsealal ka valgustaja, tase 4, kes teeb vajadusel lihtsamaid hooldusi (nt lambivahetus, aegunud värvifiltrite vahetus), monteerib/demonteerib valgustehnikat vastavalt etteantud joonistele ning töötab artisti jälgiva valgustehnikaga. A.2.1 Valgustustehnika planeerimine 1. Riputusplaani koostamine. 2. Energiavõimsuste jaotamine valgustustehnika seadmete planeerimisel. 3. Juhtsignaali jagunemise planeerimine. 4. Seadmete loetelu koostamine. 5. Joonestamistarkvara kasutamine. A.2.2 Töötamine valguspuldiga 1. Valguspuldi ja seadmete adresseerimine (patch). 2. Valguspiltide sisestamine ja töötlemine. 3. Valgusrežii taasesitamine. A.2.3 Valgustehnika paigaldamine, säilitamine ja hooldamine 1. Seadmete paigaldamine. 2. Seadmete suunamine. 3. Seadmete säilitamine. 4. Seadmete hooldamine. 5. Seadmete transportimine. A.2.4 Sündmuse teenindamine 1. Seadmete järelevalve. 2. Jälgimisprožektori kasutamine. 3. Seadmete ringipaigutamine sündmuse ajal. 4. Eriefektide kasutamine. 5. Probleemidele lahenduse leidmine. Valguskujundus A.2.5 Valgusrežii loomine 1. Sündmuse sisu ja eesmärgiga tutvumine. 2. Kontseptsiooni väljatöötamine. 3. Valgustehniliste vahendite valimine ja paigutamine sündmusepaigas. 4. Valgusrežii/piltide koostamine ja salvestamine. 5. Valgustusrežii/pildi dokumentatsiooni vormistamine. Tööaeg sõltub proovide ja etenduste/sündmuste ajast, töötatakse ka õhtuti/öösiti ja nädalavahetustel. Töö võib toimuda nii siseruumis kui vabas õhus ja on vahelduva iseloomuga. Töö on kõrgendatud ohuga (nt töötamine kõrgustes, raskuste tõstmine), võib esineda kokkupuudet tervistkahjustavate faktoritega (nt tolm, müra, alavalgustatud keskkond). Vastavalt tööülesandele võib esineda sundasendis töötamist. Takistuseks valgustajana töötamisel võivad olla nägemis- ja/või kuulmisvaegused, piiranguid tööülesannete täitmiseks seab epilepsia põdemine. Valgusaparatuur, valguspult, arvuti. Töös on olulised loovus, teenindusvalmidus, analüüsivõime, pingetaluvus, vastutustunne, tulemusele orienteeritus, algatusvõimelisus. Valgustusmeistriks saab õppida õppeasutuses või kutsealal töötades ja end täiendades. Valgusalajuht, valguskujundaja, valguspuldioperaator, valgusmeister. Valgusmeister, tase 6 põhikutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 – B.2.4 ja läbiv kompetents B.2.6. Spetsialiseerumisel valguskujundaja, tase 6 kutsele tuleb lisaks tõendada kompetents B.2.5. Valgustustehnika planeerimine 6 Töötamine valguspuldiga 6 Valgustehnika paigaldamine, säilitamine ja hooldamine 6 Sündmuse teenindamine 6 Valgusmeister, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Nahkkäsitöö valmistaja, tase 4 Leather craftsman, level 4 7 Nahkkäsitöö valmistaja, tase 4 (versioon 5) Nahkkäsitöö valmistaja, tase 4 (versioon 6) Nahkkäsitöö valmistaja, tase 4 (versioon 8) Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal II (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal II (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal II (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal II (versioon 4) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Nahakunstnik 30 2023-11-08 2023-11-08 2025-11-07 4 4 7318 Tekstiil-, nahk- jms tooteid valmistavad käsitöömeistrid 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Käsitöölise kutse-eetika Digioskused Keelte oskustasemete kirjeldused Pille Kivihall OÜ Nahakoda, Eesti Nahakunstnike Liit Leelo Leesi Kuressaare Ametikool Maret Lehis Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit, OÜ Pileum Maarja Undusk FIE, Eesti Nahakunstnike Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Nahkkäsitöö valmistaja, tase 4 valmistab enda koostatud tööjooniste või etteantud kavandite, tööjuhiste või lihtsamate esemete järgi kvaliteetseid ja esteetilisi nahast käsitööesemeid, kasutades traditsioonilisi ja kaasaegseid tehnikaid, töövõtteid ja valmistusviise. Nahkkäsitöö valmistaja, tase 4 vastutab talle antud tööülesannete täitmise eest, keerukamate tööülesannete juures võib ta vajada meistri abi. Ta on valmis oma oskuste piires kaastöötajaid ja praktikante juhendama. Nahkkäsitöö valmistaja töötab nahatööettevõttes, nahaõmblustöökojas, köitekojas jm, ta on valmis tegutsema ettevõtjana, turundama oma toodangut ning osutama teenuseid. Kutsealal töötab ka nahkkäsitöö valmistaja, tase 5, kes lisaks eelnimetatule valmistab keerukamaid unikaalesemeid ja väikesarju, juhendab kolleege, tegutseb ettevõtjana ning teeb koostööd oma eriala spetsialistide ning sidusalade esindajatega. A.2.1 Nahast esemete valmistamise tööprotsessi korraldamine 1. Esemete kavandamine. 2. Materjalide varumine ja kasutamine. 3. Töö ettevalmistamine. 4. Töövahendite ja seadmete ettevalmistamine ja kasutamine. 5. Ergonoomilise ja ohutu töökeskkonna loomine. 6. Nahast esemete valmistamine. 7. Tehnikate kasutamine. 8. Viimistlemine. 9. Tööprotsessi dokumenteerimine. A.2.2 Nahkkäsitööalane ettevõtlus 1. Ettevõtte tegevuse korraldamine. 2. Töötajate juhendamine. 3. Toote ja/või teenuse arendus. 4. Toodete ja/või teenuste esitlus ning müük. A.2.3 Aksessuaaride valmistamine 1. Aksessuaari valmistamiseks vajalike eeltööde tegemine. 2. Aksessuaari valmistamine. A.2.4 Nahkvormide valmistamine 1. Nahkvormi valmistamiseks vajalike eeltööde tegemine. 2. Nahkvormi valmistamine. 3. Pakendi valmistamine. A.2.5 Köidete valmistamine 1. Köidete valmistamiseks vajalike eeltööde tegemine. 2. Köitmine. 3. Pakendi valmistamine. A.2.6 Liistuta jalanõude valmistamine 1. Jalatsite valmistamiseks vajalike eeltööde tegemine. 2. Jalatsite valmistamine. Nahkkäsitöö valmistaja tööaeg on paindlik, vajadusel hooajatöö või töö puhkepäevadel. Töö võib olla füüsiliselt pingutav ja sundasendit nõudev. Võib esineda kokkupuudet tolmu (allergiaoht) ja keemiliste ainetega, silmade tervishoiu huvides on vajalik hea valgustus. Nahatöö masinad (nt nahaõmblusmasin, nahaõhendusmasin, lõikemasin), pressid (nt neetimispress, köitepress, kuldamispress) jm seadmed, voltluud, voolipulgad, nõelad, noad, käärid, augurauad, naasklid jm. Töös on olulised käeline osavus, ruumiline mõtlemine ja kujutlusvõime, proportsioonitunnetus, püsivus, loovus, vastutustunne ja õpivalmidus. 4. taseme nahkkäsitöö valmistajaks saab õppida kutseõppeasutuses või kutsealal töötades/meistri käe all õppides. Nahkkäsitöö valmistaja, köitja, nahkaksessuaaride valmistaja jm. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1 ja B.2.2, läbiv kompetents B.2.7 ning vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.3 – B.2.6. Nahast esemete valmistamise tööprotsessi korraldamine 4 Nahkkäsitööalane ettevõtlus 4 Kutse taotlemisel on nõutav valikust B.2.3 - B.2.6 ühe kompetentsi tõendamine. Aksessuaaride valmistamine 4 Nahkvormide valmistamine 4 Köidete valmistamine 4 Liistuta jalanõude valmistamine 4 Nahkkäsitöö valmistaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Nahkkäsitöö valmistaja, tase 5 Leather craftsman, level 5 6 Nahkkäsitöö valmistaja, tase 5 (versioon 5) Nahkkäsitöö valmistaja, tase 5 (versioon 7) Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal III (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal III (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal III (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal III (versioon 4) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Nahakunstnik 30 2023-11-08 2023-11-08 2025-11-07 5 5 7318 Tekstiil-, nahk- jms tooteid valmistavad käsitöömeistrid 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Käsitöölise kutse-eetika Digioskused Keelte oskustasemete kirjeldused Pille Kivihall OÜ Nahakoda, Eesti Nahakunstnike Liit Leelo Leesi Kuressaare Ametikool Maret Lehis Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit, OÜ Pileum Maarja Undusk FIE, Eesti Nahakunstnike Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Nahkkäsitöö valmistaja, tase 5 valmistab kavandite, tööjuhiste või esemete järgi kvaliteetseid ja esteetilisi nahast käsitööesemeid või väikesarju, kasutades traditsioonilisi ja kaasaegseid tehnikaid, töövõtteid ja valmistusviise. Nahkkäsitöö valmistaja, tase 5 vastutab enda ja teiste töötajate töötulemuste eest. Ta juhendab kaastöötajate või praktikantide tegevust. Ta tegutseb ettevõtjana ning teeb koostööd oma eriala spetsialistide ning sidusalade esindajatega: moekunstnikute, mööblivalmistajate, sisekujundajatega jt-ga. 5. taseme nahkkäsitöö valmistaja turundab oma toodangut ning osutab teenuseid. Ta töötab nahatööettevõttes, nahaõmblustöökojas, köitekojas jm. Lisaks 5. taseme nahkkäsitöö valmistajale on kutsealal ka madalam tase, vähema vastutuse ja töökogemusega nahkkäsitöö valmistaja, tase 4. A.2.1 Nahast esemete valmistamise tööprotsessi korraldamine 1. Esemete kavandamine. 2. Materjalide varumine ja kasutamine. 3. Töö ettevalmistamine. 4. Töövahendite ja seadmete ettevalmistamine ja kasutamine. 5. Ergonoomilise ja ohutu töökeskkonna loomine. 6. Nahast esemete valmistamine. 7. Tehnikate kasutamine. 8. Viimistlemine. 9. Tööprotsessi dokumenteerimine. A.2.2 Nahkkäsitööalane ettevõtlus 1. Ettevõtte tegevuse korraldamine. 2. Töötajate juhendamine. 3. Toote ja/või teenuse arendus. 4. Toodete ja/või teenuste esitlus ning müük. A.2.3 Juhendamine ja nõustamine 1. Nõustamine. 2. Juhendamine. A.2.4 Aksessuaaride valmistamine 1. Aksessuaari valmistamiseks vajalike eeltööde tegemine. 2. Aksessuaari valmistamine. A.2.5 Nahkvormide valmistamine 1. Nahkvormi valmistamiseks vajalike eeltööde tegemine. 2. Nahkvormi valmistamine. 3. Pakendi valmistamine. A.2.6 Köidete valmistamine 1. Köidete valmistamiseks vajalike eeltööde tegemine. 2. Köitmine. 3. Pakendi valmistamine. A.2.7 Liistuga jalanõude valmistamine 1. Jalatsite valmistamiseks vajalike eeltööde tegemine. 2. Jalatsite valmistamine. A.2.8 Sisustusesemete ja mööbli nahkdetailide valmistamine 1. Sisustusesemete ja mööbli nahkdetailide valmistamiseks vajalike eeltööde tegemine. 2. Eseme või detaili valmistamine. Nahkkäsitöö valmistaja tööaeg on paindlik, vajadusel hooajatöö või töö puhkepäevadel. Töö võib olla füüsiliselt pingutav ja sundasendit nõudev. Võib esineda kokkupuudet tolmu (allergiaoht) ja keemiliste ainetega, silmade tervishoiu huvides on vajalik hea valgustus. Nahatöö masinad (nt nahaõmblusmasin, nahaõhendusmasin, lõikemasin), pressid (nt neetimispress, köitepress, kuldamispress) jm seadmed, voltluud, voolipulgad, nõelad, noad, käärid, augurauad, naasklid jm. Töös on olulised käeline osavus, ruumiline mõtlemine ja kujutlusvõime, proportsioonitunnetus, püsivus, loovus, vastutustunne ja õpivalmidus. Nahkkäsitöö valmistaja, tase 5 on omandanud kutseoskused töö käigus või kutseõppeasutuses. Kutseõppeasutusse sisseastumine eeldab nahkkäsitöö alast töökogemust või 4. taseme kompetentside olemasolu. Nahkkäsitöö valmistaja, köitja, nahkaksessuaaride valmistaja jm. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1 – B.2.2, läbiv kompetents B.2.9 ning vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.4 – B.2.8. Nahast esemete valmistamise tööprotsessi korraldamine 5 Nahkkäsitööalane ettevõtlus 5 Juhendamine ja nõustamine 5 Kutse taotlemisel on nõutav valikust B.2.3 - B.2.8 ühe kompetentsi tõendamine. Aksessuaaride valmistamine 5 Nahkvormide valmistamine 5 Köidete valmistamine 5 Liistuga jalanõude valmistamine 5 Sisustusesemete ja mööbli nahkdetailide valmistamine 5 Nahkkäsitöö valmistaja, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Puukäsitööline, tase 3 Woodworker, level 3 3 Puukäsitööline, tase 3 (versioon 1) Puukäsitööline, tase 3 (versioon 2) Puukäsitööline, tase 3 (versioon 4) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Puutöömeister 30 2023-11-08 2023-11-08 2025-11-07 3 3 7317 Puidust, punumis- jm materjalidest tooteid valmistavad käsitöömeistrid 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Käsitöölise kutse-eetika Digioskused Meelis Kihulane Edev Eremiit MTÜ Maret Lehis Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Puukäsitööline, tase 3 teeb vastavalt etteantud juhenditele kvaliteetseid ja esteetilisi puidust käsitööesemeid või detaile puidutöö põhilistes tehnikates. Tavaliselt töötab ta iseseisvalt, keerukamate tööülesannete juures võib ta vajada juhendamist. Puukäsitööline, tase 3 osutab oma oskuste piires teenuseid allhanke korras jms. Kutsealal tegutseb ka puukäsitööline, tase 4, kes valmistab tööjooniste, kavandite või lihtsamate esemete järgi kvaliteetseid ja esteetilisi traditsioonilistes või kaasaegsetes põhitehnikates puidust käsitööesemeid. Ta vestab, tahub, punub, painutab, saeb, lõhestab, hööveldab, puurib ja tapib, valmistab lihtsamaid vorme, ühendab detaile ja viimistleb esemeid. Ta oskab teha puitesemete lihtsamaid parandustöid. Tema tegevus hõlmab ka toore ja kuiva puitmaterjali varumist, säilitamist ja töötlemist. Puukäsitööline, tase 4 juhendab oma oskuste piires kaastöötajaid. Ta võib töötada puutöönduse ettevõtetes või tegutseda iseseisva ettevõtjana. A.2.1 Puidust käsitööesemete valmistamine 1. Tööprotsessi ettevalmistamine. 2. Töövahendite ettevalmistamine ja kasutamine. 3. Materjalide varumine ja kasutamine. 4. Ergonoomilise ja ohutu töökeskkonna loomine. 5. Eseme valmistamine. 6. Eseme viimistlemine. 7. Tööprotsessi dokumenteerimine. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt, vajadusel tuleb valmis olla hooajatööks. Töö on füüsiliselt pingutav ja sundasendit nõudev. Esineb kokkupuudet tolmu, müra või vibratsiooniga, mis võib kujutada ohtu tervisele (allergia vms), mistõttu on vaja kasutada isikukaitsevahendeid ning järgida tööohutusnõudeid. Traditsioonilised käsitööriistad, elektritööriistad ja puidutöötluspingid. Töös on olulised käeline osavus, püsivus, pühendumine, õpivalmidus ja vastutustunne. Puukäsitööliseks saab õppida kutseõppeasutuses või kutsealal töötades/meistri käe all õppides. Puukäsitööline, puuesemete valmistaja. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Puidust käsitööesemete valmistamine 3 Puukäsitööline, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Puukäsitööline, tase 4 Woodworker, level 4 7 Puukäsitööline, tase 4 (versioon 5) Puukäsitööline, tase 4 (versioon 6) Puukäsitööline, tase 4 (versioon 8) Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal II (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal II (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal II (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal II (versioon 4) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Puutöömeister 30 2023-11-08 2023-11-08 2025-11-07 4 4 7317 Puidust, punumis- jm materjalidest tooteid valmistavad käsitöömeistrid 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Käsitöölise kutse-eetika Digioskused Meelis Kihulane Edev Eremiit MTÜ Maret Lehis Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. 4. taseme puukäsitööline valmistab tööjooniste, kavandite või lihtsamate esemete järgi kvaliteetseid ja esteetilisi traditsioonilistes või kaasaegsetes põhitehnikates puidust käsitööesemeid. Ta vestab, tahub, punub, painutab, saeb, lõhestab, hööveldab, puurib ja tapib, valmistab lihtsamaid vorme, ühendab detaile ja viimistleb esemeid. Ta oskab teha puitesemete lihtsamaid parandustöid. Tema tegevus hõlmab ka toore ja kuiva puitmaterjali varumist, säilitamist ja töötlemist. Puukäsitööline, tase 4 juhendab oma oskuste piires kaastöötajaid. Ta võib töötada puutöönduse ettevõtetes või tegutseda iseseisva ettevõtjana. Puukäsitööline on suuteline tegutsema ettevõtjana, turundama oma toodangut, suhtlema tellijatega ning osutama teenuseid. Kutsealal tegutseb ka puukäsitööline, tase 3, kes teeb vastavalt etteantud juhenditele kvaliteetseid ja esteetilisi puidust käsitööesemeid või detaile puidutöö põhilistes tehnikates. Tavaliselt töötab ta iseseisvalt, keerukamate tööülesannete juures võib ta vajada juhendamist. Puukäsitööline, tase 3 osutab oma oskuste piires teenuseid allhanke korras jms. A.2.1 Puidust käsitööesemete valmistamine 1. Eseme kavandamine. 2. Tööprotsessi ettevalmistamine. 3. Töövahendite ettevalmistamine ja kasutamine. 4. Materjalide varumine ja kasutamine. 5. Ergonoomilise ja ohutu töökeskkonna loomine. 6. Eseme valmistamine. 7. Eseme viimistlemine. 8. Puitesemete parandamine. 9. Tööprotsessi dokumenteerimine. A.2.2 Puukäsitööalane ettevõtlus 1. Ettevõtte tegevuse korraldamine. 2. Töötajate juhendamine. 3. Toote ja/või teenuse arendus. 4. Toodete ja/või teenuste esitlus ning müük. A.2.3 Treimine 1. Materjali ettevalmistamine. 2. Töövahendite ettevalmistamine. 3. Vormide treimine. A.2.4 Lihtsate täispuidust mööblitoodete valmistamine 1. Mööblitoote valmistamine. 2. Tehnikate kombineerimine. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt, vajadusel tuleb valmis olla hooajatööks. Töö on füüsiliselt pingutav ja sundasendit nõudev. Esineb kokkupuudet tolmu, müra või vibratsiooniga, mis võib kujutada ohtu tervisele (allergia vms), mistõttu on vaja kasutada isikukaitsevahendeid ning järgida tööohutusnõudeid. Traditsioonilised käsitööriistad, elektritööriistad ja puidutöötluspingid. Töös on olulised käeline osavus, püsivus, pühendumine, õpivalmidus ja vastutustunne. Puukäsitööliseks saab õppida kutseõppeasutuses või kutsealal töötades/meistri käe all õppides. Puukäsitööline, puuesemete valmistaja. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1, B.2.2 ja B.2.5 (läbiv kompetents). Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.3 ja B.2.4. Puidust käsitööesemete valmistamine 4 Puukäsitööalane ettevõtlus 4 Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.3 ja B.2.4. Treimine 4 Lihtsate täispuidust mööblitoodete valmistamine 4 Puukäsitööline, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Sepp, tase 4 Blacksmith, level 4 7 Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal II (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal II (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal II (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal II (versioon 4) Sepp, tase 4 (versioon 5) Sepp, tase 4 (versioon 6) Sepp, tase 4 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Sepp 30 2023-11-08 2023-11-08 2025-11-07 4 4 7221 Sepad, stantsijad jms oskustöölised 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Käsitöölise kutse-eetika Digioskused Ivar Feldmann OÜ Raudtuli Heigo Jelle OÜ HJ Joonas Kiri Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool Maret Lehis Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Sepistamine on metallide survetöötlemine, mille puhul toode või pooltoode saadakse kuumutatud toorikut plastselt deformeerides. Sepistamisel muudetakse järkjärguliselt tooriku kuju sepavasara, suruõhuvasara jm sepatööriistade ning masinate abil. Sepp, tase 4 valmistab oma koostatud tööjooniste või etteantud kavandite, tööjuhiste või lihtsamate esemete järgi kvaliteetseid ja esteetilisi sepiseid, kasutades tähtsamaid traditsioonilisi ja kaasaegseid tehnikaid, töövõtteid ja valmistusviise. Tema käe all valmivad erinevatest metallidest sepistatud tavapärased tööriistad ning käsitöö- ja tarbeesemed. Tööülesanded on seotud metallide ettevalmistuse, kuumtöötlemise ja sepistamise, sepise monteerimise, sepise pinna viimistlemise ning lihtsamate sepiste parandamisega. Töö eeldab orienteerumist olulisemates sepist mõjutanud ajaloolistes stiilides ja perioodides. Sepp, tase 4 vastutab talle antud tööülesannete täitmise eest, keerukamate tööülesannete juures võib ta vajada meistri abi. Ta on suuteline tegutsema ettevõtjana, turundama oma toodangut, suhtlema tellijatega ning osutama teenuseid. Lisaks 4. taseme sepale on kutsealal ka sepp, tase 5, kes lisaks eelnimetatule valmistab unikaalesemeid ja väikesarju, juhendab kolleege, majandab ettevõtet ning teeb koostööd oma eriala spetsialistide ning sidusalade esindajatega. A.2.1 Sepiste valmistamine 1. Esemete kavandamine. 2. Tööjooniste koostamine ja kavandite lugemine. 3. Materjalide varumine ja kasutamine. 4. Tööprotsessi ettevalmistamine. 5. Töövahendite ja seadmete ettevalmistamine ja kasutamine. 6. Ergonoomilise ja ohutu töökeskkonna loomine. 7. Eseme valmistamine ja viimistlemine. 8. Tööprotsessi dokumenteerimine. A.2.2 Sepatööalane ettevõtlus 1. Ettevõtte tegevuse korraldamine. 2. Töötajate juhendamine. 3. Toote ja/või teenuse arendus. 4. Toodete ja/või teenuste esitlus ning müük. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt, vajadusel tuleb valmis olla hooajatööks. Töö võib olla füüsiliselt pingutav, sundasendit nõudev ja kiire tempoga. Võib esineda kokkupuudet tolmu, müra või vibratsiooniga, mis võib kujutada ohtu tervisele (allergia vms), mistõttu on vaja kasutada töökaitsevahendeid ning järgida tööohutusnõudeid. Alasi, alasi abivahendid, sepavasarad, sepapihid, pinnid, venitusrauad, sepameislid ja -tornid, masinad ja seadmed. Töös on olulised käeline osavus, ruumiline kujutlusvõime, ilumeel, proportsioonitunnetus, püsivus, õpivalmidus ja vastutustunne, visuaalne mälu ja loogiline mõtlemine. 4. taseme sepaks saab õppida õppeasutuses või kutsealal töötades/meistri käe all õppides. Sepp. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Sepiste valmistamine 4 Sepatööalane ettevõtlus 4 Sepp, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Sepp, tase 5 Blacksmith, level 5 7 Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal III (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal III (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal III (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal III (versioon 4) Sepp, tase 5 (versioon 5) Sepp, tase 5 (versioon 6) Sepp, tase 5 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Sepp 30 2023-11-08 2023-11-08 2025-11-07 5 5 7221 Sepad, stantsijad jms oskustöölised 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Käsitöölise kutse-eetika Digioskused Ivar Feldmann OÜ Raudtuli Heigo Jelle OÜ HJ Joonas Kiri Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool Maret Lehis Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Sepistamine on metallide survetöötlemine, mille puhul toode või pooltoode saadakse kuumutatud toorikut plastselt deformeerides. Sepistamisel muudetakse järkjärguliselt tooriku kuju sepavasara, suruõhuvasara jm sepatööriistade ning masinate abil. Sepp, tase 5 valmistab enda koostatud kavandite või etteantud esemete järgi kvaliteetseid, esteetilisi ja funktsionaalseid sepiseid sh unikaalesemeid ja väikesarju. Tema käe all valmivad erinevatest metallidest traditsioonilistes või kaasaegsetes tehnikates sepistatud tööriistad ning käsitöö- ja tarbeesemed. Tööülesanded on seotud metallide ettevalmistuse, kuumtöötlemise ja sepistamise, sepise kokku monteerimise ja sepise pinna viimistlemisega. Töö eeldab orienteerumist olulisemates sepist mõjutanud ajaloolistes stiilides ja perioodides. Sepp, tase 5 vastutab enda ja teiste töötajate töötulemuste eest. Ta organiseerib ja suunab kaastöötajate või praktikantide tegevust. Ta majandab ettevõtet ning teeb koostööd oma eriala spetsialistide ning sidusalade esindajatega: ehitajate, sisekujundajatega jt. 5. taseme sepp turundab oma toodangut, suhtleb tellijatega ning osutab teenuseid, nagu näiteks sepiste valmistamine kavandite järgi, allhanke tegemine ja harrastajate juhendamine. Lisaks 5. taseme sepale on kutsealal ka madalam tase, vähema vastutuse ja töökogemusega sepp, tase 4. A.2.1 Sepiste valmistamine 1. Esemete kavandamine. 2. Tööjooniste koostamine ja kavandite lugemine. 3. Materjalide varumine ja kasutamine. 4. Tööprotsessi ettevalmistamine. 5. Töövahendite ja seadmete ettevalmistamine ja kasutamine. 6. Ergonoomilise ja ohutu töökeskkonna loomine. 7. Eseme valmistamine ja viimistlemine. 8. Tööprotsessi dokumenteerimine. A.2.2 Sepatööalane ettevõtlus 1. Ettevõtte tegevuse korraldamine. 2. Töötajate juhendamine. 3. Esemete disainimine. 4. Toote ja/või teenuse arendus. 5. Toodete ja/või teenuste esitlus ning müük. A.2.3 Nõustamine ja juhendamine 1. Nõustamine. 2. Juhendamine. 3. Õppematerjalide koostamine. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt, vajadusel tuleb valmis olla hooajatööks. Töö võib olla füüsiliselt pingutav, sundasendit nõudev ja kiire tempoga. Võib esineda kokkupuudet tolmu, müra või vibratsiooniga, mis võib kujutada ohtu tervisele (allergia vms), mistõttu on vaja kasutada töökaitsevahendeid ning järgida tööohutusnõudeid. Alasi, alasi abivahendid, sepavasarad, sepapihid, pinnid, venitusrauad, sepameislid ja -tornid, masinad ja seadmed. Töös on olulised käeline osavus, ruumiline kujutlusvõime, ilumeel, proportsioonitunnetus, püsivus, õpivalmidus ja vastutustunne, visuaalne mälu ja loogiline mõtlemine. 5. taseme sepa kutseoskused on omandanud töö käigus. Tavaliselt on tal töökogemuse eelselt ka 4. taseme kutsealane ettevalmistus. Sepp. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Sepiste valmistamine 5 Sepatööalane ettevõtlus 5 Nõustamine ja juhendamine 5 Sepp, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Kultuurikorraldaja, tase 4 Culture Manager, level 4 7 Kultuurikorraldaja, tase 4 (versioon 4) Kultuurikorraldaja, tase 4 (versioon 5) Kultuurikorraldaja, tase 4 (versioon 6) Kultuuritöötaja III (versioon 1) Kultuuritöötaja III (versioon 2) Kultuuritöötaja III (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kultuuritöö Kultuurikorraldaja 30 2023-11-08 2023-11-08 2028-11-07 4 4 2654 Filmi-, teatri- jms lavastajad ja -produtsendid 0215 Muusika ja esituskunstid 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Eesti Rahvamajade Ühing Digipädevuste enesehindamisskaala Kutsestandardis kasutatud terminid Reet Suurkask Eesti Rahvamajade Ühing Ülle Välimäe Türi Kultuurikeskus Aino Arro Eesti Rahvamajade Ühing Urve Gromov Eesti Rahvakultuuri Keskus Marko Lõhmus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Sandra Nikitin Kose Huvikool Kai Kannistu Viljandimaa Omavalitsuste Liit Krista Dreger Pirita Vaba Aja Keskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kultuurikorraldaja tegevusvaldkond on kogukonna elanike kultuuri- ja huvitegevuse korraldamine, võimaluste loomine vaba aja veetmiseks ning kultuuripärandi ja kohalike traditsioonide hoidmine. Tööülesanded sõltuvad kultuuri- ja loomekeskkonnast, tegutsemise valdkonnast, vastutuse astmest ning organisatsiooni suurusest. Kultuurikorraldaja loob elanikele tingimused osalemiseks kultuuriprotsessides nii loojate kui tarbijatena. Kultuurikorraldaja, tase 4 korraldab ja koordineerib paikkonnas kultuuritegevust, kultuurisündmusi ning osaleb ühisprojektides. Kultuurikorraldaja, tase 4 omab ülevaadet kultuurivaldkonnas toimuvast, selle kogukondlikust mõjust ning tunneb selle toimimise põhialuseid. Lisaks kultuurikorraldaja, tase 4-le tegutseb kutsealal ka: kultuurikorraldaja, tase 6, kes korraldab, koordineerib ja juhib paikkonnas kultuuritegevust, kultuurisündmusi, algatab ja juhib kultuuriprojekte, arendab koostööd erinevate organisatsioonidega, koordineerib kultuuril põhinevat huviharidust ja -tegevust; kultuurikorraldaja, tase 7, kes koordineerib, juhib ja arendab kultuurivaldkonda, algatab ja juhib kultuuriprojekte, sh rahvusvahelisi festivale jm koostööprojekte, juhendab ja nõustab teisi kultuurivaldkonnas tegutsevaid isikuid, arendab siseriiklikku ja rahvusvahelist koostööd erinevate organisatsioonidega. Kultuurikorraldaja töökoormus ja -aeg võivad jaotuda ebaühtlaselt, sõltudes töö eripärast ja asutuse või organisatsiooni töökorraldusest; töö võib toimuda õhtustel aegadel, nädalavahetustel ja riigipühadel. A.2.1. Kogukonna kultuurielu kavandamine A.2.2. Kultuurisündmuse korraldamine ja vahendamine A.2.3. Kultuurisündmuse ja -organisatsiooni turundamine A.2.4. Huvitegevuse korraldamine ja koordineerimine A.2.5. Kultuuriprojektide juhtimine 4. taseme kultuurikorraldaja on üldjuhul keskharidusega, tal on kompetentside kujunemiseks vajalik töökogemus ning ta on läbinud erialase (täiendus)koolituse. Kultuurikorraldaja, kultuuritöötaja, kultuuritöö spetsialist, kultuuritöö koordinaator, sündmuse korraldaja Oskus tegevusi (töös vajalikke protsesse) eesmärgipäraselt kavandada, visualiseerida ja kommunikeerida. Oskus töötada tulemuslikult erinevates (ka virtuaalsetes) töörühmades, hoida inimesi pühendunud ja motiveeritud ning tekitada neis kollektiivi tunnet. Oskus valida ja kasutada tööks vajalikke sobivaid digitööriistu ning veebikeskkondi. Kultuurikorraldaja, tase 4 kutse koosneb üldoskustest, kohustuslikest ja valitavatest kompetentsidest. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused (B.2) ning kohustuslikud kompetentsid B.3.1−B.3.3 ja B.3.6. Täiendavalt on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.3.4 ja B.3.5. Kogukonna kultuurielu kavandamine 4 Kultuurisündmuste korraldamine ja vahendamine 4 Kultuurisündmuste ja –organisatsiooni turundamine 4 Täiendavalt on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.3.4 ja B.3.5. Huvitegevuse korraldamine ja koordineerimine 4 Kultuuriprojektide juhtimine 6 Kultuurikorraldaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Kultuurikorraldaja, tase 6 Culture Manager, level 6 7 Kultuurikorraldaja, tase 6 (versioon 4) Kultuurikorraldaja, tase 6 (versioon 5) Kultuurikorraldaja, tase 6 (versioon 6) Kultuuritöö spetsialist IV (versioon 1) Kultuuritöö spetsialist IV (versioon 2) Kultuuritöö spetsialist IV (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kultuuritöö Kultuurikorraldaja 30 2023-11-08 2023-11-08 2028-11-07 6 6 2654 Filmi-, teatri- jms lavastajad ja -produtsendid 0215 Muusika ja esituskunstid 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Eesti Rahvamajade Ühing Digipädevuste enesehindamisskaala Keelte oskustasemete kirjeldused Kutsestandardis kasutatud terminid Reet Suurkask Eesti Rahvamajade Ühing Ülle Välimäe Türi Kultuurikeskus Aino Arro Eesti Rahvamajade Ühing Urve Gromov Eesti Rahvakultuuri Keskus Marko Lõhmus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Sandra Nikitin Kose Huvikool Kai Kannistu Viljandimaa Omavalitsuste Liit Krista Dreger Pirita Vaba Aja Keskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kultuurikorraldaja tegevusvaldkond on kogukonna elanike kultuuri- ja huvitegevuse korraldamine, võimaluste loomine vaba aja veetmiseks ning kultuuripärandi ja kohalike traditsioonide hoidmine. Tööülesanded sõltuvad kultuuri- ja loomekeskkonnast, tegutsemise valdkonnast, vastutuse astmest ning organisatsiooni suurusest. Kultuurikorraldaja loob elanikele tingimused osalemiseks kultuuriprotsessides nii loojate kui tarbijatena. Kultuurikorraldaja, tase 6 korraldab, koordineerib ja juhib paikkonnas kultuuritegevust, kultuurisündmusi, algatab ja juhib kultuuriprojekte, arendab koostööd erinevate organisatsioonidega, koordineerib kultuuril põhinevat huviharidust ja -tegevust. Lisaks kultuurikorraldaja, tase 6-le tegutseb kutsealal ka: kultuurikorraldaja, tase 4, kes korraldab ja koordineerib kogukonnas kultuuritegevust, kultuurisündmusi, osaleb ühisprojektides, loob tegevusvõimalusi huviharidusele ja -tegevusele ning arendab koostööd erinevate organisatsioonidega; kultuurikorraldaja, tase 7, kes koordineerib, juhib ja arendab kultuurivaldkonda, algatab ja juhib kultuuriprojekte, sh rahvusvahelisi festivale jm koostööprojekte, juhendab ja nõustab teisi kultuurivaldkonnas tegutsevaid isikuid, arendab siseriiklikku ja rahvusvahelist koostööd erinevate organisatsioonidega. Kultuurikorraldaja töökoormus ja -aeg võivad jaotuda ebaühtlaselt, sõltudes töö eripärast ja asutuse või organisatsiooni töökorraldusest; töö võib toimuda õhtustel aegadel, nädalavahetustel ja riigipühadel. A.2.1. Kogukonna kultuurielu kavandamine A.2.2. Kultuurisündmuse korraldamine ja vahendamine A.2.3. Kultuurisündmuse ja -organisatsiooni turundamine A.2.4. Huvitegevuse korraldamine ja koordineerimine A.2.5. Kultuuriprojektide juhtimine A.2.6. Organisatsiooni juhtimine 6. taseme kultuurikorraldajal on erialane kõrgharidus või kompetentside kujunemiseks vajalik töökogemus ning ta on läbinud erialase (täiendus)koolituse. Kultuurikorraldaja, kultuuritöötaja, kultuuritöö spetsialist, kultuuritöö koordinaator, kultuuritöö korraldaja, rahvamaja juhataja, kultuurimaja direktor, kultuurikeskuse direktor, rahvakultuuri spetsialist, kultuurijuht, sündmuse korraldaja, produtsent Oskus tegevusi (töös vajalikke protsesse) eesmärgipäraselt kavandada, visualiseerida ja kommunikeerida. Oskus töötada tulemuslikult erinevates (ka virtuaalsetes) töörühmades, hoida inimesi pühendunud ja motiveeritud ning tekitada neis kollektiivi tunnet. Oskus valida ja kasutada tööks vajalikke sobivaid digitööriistu ning veebikeskkondi. Kultuurikorraldaja, tase 6 kutse koosneb üldoskustest, kohustuslikest ja valitavatest kompetentsidest. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused (B.2), kohustuslikud kompetentsid B.3.1−B.3.3 ja B.3.7 ning vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.3.4−B.3.6. Kogukonna kultuurielu kavandamine 6 Kultuurisündmuste korraldamine ja vahendamine 6 Kultuurisündmuse ja -organisatsiooni turundamine 6 Kutse taotlemisel tuleb tõendada vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.3.4−B.3.6. Huvitegevuse korraldamine ja koordineerimine 6 Kultuuriprojektide juhtimine 6 Organisatsiooni ja/või meeskonna juhtimine 7 Kultuurikorraldaja, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Kultuurikorraldaja, tase 7 Culture Manager, level 7 7 Kultuurikorraldaja, tase 7 (versioon 4) Kultuurikorraldaja, tase 7 (versioon 5) Kultuurikorraldaja, tase 7 (versioon 6) Kultuuritöö juht V (versioon 1) Kultuuritöö juht V (versioon 2) Kultuuritöö juht V (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kultuuritöö Kultuurikorraldaja 30 2023-11-08 2023-11-08 2028-11-07 7 7 2654 Filmi-, teatri- jms lavastajad ja -produtsendid 0215 Muusika ja esituskunstid 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Eesti Rahvamajade Ühing Digipädevuste enesehindamisskaala Keelte oskustasemete kirjeldused Kutsestandardis kasutatud terminid Reet Suurkask Eesti Rahvamajade Ühing Ülle Välimäe Türi Kultuurikeskus Aino Arro Eesti Rahvamajade Ühing Urve Gromov Eesti Rahvakultuuri Keskus Marko Lõhmus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Sandra Nikitin Kose Huvikool Kai Kannistu Viljandimaa Omavalitsuste Liit Krista Dreger Pirita Vaba Aja Keskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kultuurikorraldaja tegevusvaldkond on kogukonna elanike kultuuri- ja huvitegevuse korraldamine, võimaluste loomine vaba aja veetmiseks, kultuuripärandi ja kohalike traditsioonide hoidmine. Tööülesanded sõltuvad kultuuri- ja loomekeskkonnast, tegutsemise valdkonnast, vastutuse astmest ning organisatsiooni suurusest. Kultuurikorraldaja loob elanikele tingimused osalemiseks kultuuriprotsessides nii loojate kui tarbijatena. Kultuurikorraldaja, tase 7 koordineerib, juhib ja arendab kultuurivaldkonda, algatab ja juhib kultuuriprojekte, sh rahvusvahelisi festivale jm koostööprojekte, juhendab ja nõustab teisi kultuurivaldkonnas tegutsevaid isikuid ja organisatsioone ning arendab siseriiklikku ja rahvusvahelist koostööd erinevate organisatsioonidega. Lisaks kultuurikorraldaja, tase 7-le tegutseb kutsealal ka: kultuurikorraldaja, tase 4, kes korraldab ja koordineerib paikkonnas kultuuritegevust, kultuurisündmusi, osaleb ühisprojektides, loob tegevusvõimalusi huviringidele ja arendab koostööd erinevate organisatsioonidega; kultuurikorraldaja, tase 6, kes korraldab, koordineerib ja juhib paikkonnas kultuuritegevust, kultuurisündmusi, algatab ja juhib kultuuriprojekte, arendab koostööd erinevate organisatsioonidega, koordineerib kultuuril põhinevat huvitegevust. Kultuurikorraldaja töökoormus ja -aeg võivad jaotuda ebaühtlaselt, sõltudes töö eripärast ja asutuse või organisatsiooni töökorraldusest; töö võib toimuda õhtustel aegadel, nädalavahetustel ja riigipühadel. A.2.1. Kogukonna kultuurielu kavandamine A.2.2. Kultuurisündmuse korraldamine ja vahendamine A.2.3. Kultuurisündmuse ja -organisatsiooni turundamine A.2.4. Huvitegevuse korraldamine ja koordineerimine A.2.5. Kultuuriprojektide juhtimine A.2.6. Organisatsiooni juhtimine 7. taseme kultuurikorraldaja on kõrgharidusega, tal on kompetentside kujunemiseks vajalik töökogemus ning ta on läbinud erialase (täiendus)koolituse. Kultuurikorraldaja, kultuuritöötaja, kultuuritöö spetsialist, kultuuritöö koordinaator, kultuuritöö korraldaja, rahvamaja juhataja, kultuurimaja direktor, kultuurikeskuse direktor, rahvakultuuri spetsialist, kultuurijuht, sündmuse korraldaja, produtsent Oskus tegevusi (töös vajalikke protsesse) eesmärgipäraselt kavandada, visualiseerida ja kommunikeerida. Oskus töötada tulemuslikult erinevates (ka virtuaalsetes) töörühmades, hoida inimesi pühendunud ja motiveeritud ning tekitada neis kollektiivi tunnet. Oskus valida ja kasutada tööks vajalikke sobivaid digitööriistu ning veebikeskkondi. Kultuurikorraldaja, tase 7 kutse koosneb üldoskustest, kohustuslikest ja valitavatest kompetentsidest. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused (B.2) ning kohustuslikud kompetentsid B.3.1−B.3.3 ja B.3.7. Valitavatest kompetentsidest B.3.4−B.3.6 tuleb tõendada vähemalt kaks kompetentsi. Kogukonna kultuurielu kavandamine 7 Kultuurisündmuste korraldamine ja vahendamine 7 Kultuurisündmuse ja -organisatsiooni turundamine 7 Valitavatest kompetentsidest B.3.4−B.3.6 tuleb tõendada vähemalt kaks kompetentsi. Huvitegevuse korraldamine ja koordineerimine 7 Kultuuriprojektide juhtimine 6 Organisatsiooni ja/või meeskonna juhtimine 7 Kultuurikorraldaja, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Lavatehnik, tase 3 Stage worker, level 3 8 Lavamees, tase 3 (versioon 5) Lavatehnik, tase 3 (versioon 6) Lavatehnik, tase 3 (versioon 7) Lavatöötaja I (versioon 1) Lavatöötaja I (versioon 2) Lavatöötaja I (versioon 3) Lavatöötaja I (versioon 4) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Lavatöötaja 30 2023-11-08 2023-11-08 2028-11-07 3 3 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Eesti Teatriliit Digipädevuste enesehindamisskaala Kutsestandardis kasutatud terminid Roland Leesment SA Endla Taivo Pahmann Rahvusooper Estonia Inga Vares Eesti Lavastuskunstnike Liit Siim Saarsen SA Ugala Anton Kulagin Eventech OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Lavatehnik, tase 3 monteerib ja demonteerib lavastuste lavakujundusi ning paigaldab lavadekoratsioonid vastavalt lavameistri juhendamisele ja lavaplaanile. Ta paneb etenduse jooksul ning vaheajal üles lavadekoratsioonid ja ehitab neid ümber, lähtudes proovides õpitust. Vastavalt etteantud juhistele teeb lavakujunduses pisiparandusi. Lavatehnik, tase 3 osaleb väljasõiduetendustel, kus lisaks lavatööle tegeleb lavameistri juhendamisel ka dekoratsioonielementide ohutu ja optimaalse ladustamisega sõidukisse. Lavatehnik, tase 3 töötab lavameistri juhendamisel ja omandatud töölõikudes ka iseseisvalt. Lisaks lavatehnik, tase 3-le on kutsealal ka: lavameister, tase 4, kes töötab iseseisvalt ja lisaks eelloetletud tööülesannetele juhendab lavatehnikuid; juhtiv lavameister, tase 5, kes juhendab lavatehnilist meeskonda, juhib tööprotsesse ja pakub uusi lahendusi ning teeb koostööd etendusasutuse teiste osakondadega. Töötatakse graafiku alusel, sh nädalavahetustel. Töötamine toimub nii sise- kui ka välitingimustes. Töö on kõrgendatud ohuga (nt töötamine kõrgustes, raskuste tõstmine), võib esineda kokkupuudet tervistkahjustavate faktoritega (nt tolm). Töövahendid on elektrilised ja mehaanilised lavaseadmed (stanged, pöördlava, tõstukid, vajukid) ja muud spetsiifilised töövahendid. A.2.1. Etenduse ettevalmistamine A.2.2. Etenduse läbiviimine A.2.3. Lavakujunduse demonteerimine ja ladustamine Tavaliselt on 3. taseme lavatehnikul põhiharidus ja töö käigus omandatud kutseoskused. Lavatehnik, dekoratsiooni monteerija, lavamees Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab Oskus kasutada ja taaskasutada uusi tehnoloogiaid ja materjale Lavatehnik, tase 3, kutse moodustub üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav nende kõigi tõendamine. Etenduse ettevalmistamine 3 Etenduse läbiviimine 3 Lavakujunduse demonteerimine ja ladustamine 3 Lavatehnik, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Lavameister, tase 4 Stage manager, level 4 8 Lavameister II (versioon 1) Lavameister II (versioon 2) Lavameister II (versioon 3) Lavameister II (versioon 4) Lavameister, tase 4 (versioon 5) Lavameister, tase 4 (versioon 6) Lavameister, tase 4 (versioon 7) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Lavatöötaja 30 2023-11-08 2023-11-08 2028-11-07 4 4 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Eesti Teatriliit Digipädevuste enesehindamisskaala Kutsestandardis kasutatud terminid Roland Leesment SA Endla Taivo Pahmann Rahvusooper Estonia Inga Vares Eesti Lavastuskunstnike Liit Siim Saarsen SA Ugala Anton Kulagin Eventech OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Lavameister, tase 4 juhib lavadekoratsioonide monteerimis- ja demonteerimistöid. Lavameister koordineerib lavadekoratsioonide vahetamist ja liigutamist etenduse või proovi ajal ning vastutab nende toimingute korrektse läbiviimise eest, samuti transpordib ja ladustab lavadekoratsioone. Lavameister juhatab monteerimistöid ohutult, ratsionaalselt ja ettenägelikult. Ta juhendab ja kontrollib lavatehnikute ettevalmistustöid enne proovi ja etendust (ka väljasõiduetendustel). Töö nõuab valmisolekut pingelisteks ja suure koormusega tööperioodideks. Lisaks lavameister, tase 4-le on kutsealal ka: lavatehnik, tase 3, kes teeb lavakujunduste montaaži, transpordi ja ladustamise töid vastavalt lavameistrilt saadud juhistele; juhtiv lavameister, tase 5, kes juhendab lavatehnilist meeskonda, juhib tööprotsesse ja pakub uusi lahendusi, teeb koostööd etendusasutuse teiste osakondadega. Töötatakse graafiku alusel, sh nädalavahetustel. Töötamine toimub nii sise- kui ka välitingimustes. Töö on kõrgendatud ohuga (nt töötamine kõrgustes, raskuste tõstmine), võib esineda kokkupuudet tervistkahjustavate faktoritega (nt tolm). Töövahendid on elektrilised ja mehaanilised lavaseadmed (stanged, pöördlava, tõstukid, vajukid) ja muud spetsiifilised töövahendid. A.2.1. Etenduse ettevalmistamine A.2.2. Etenduse läbiviimine A.2.3. Lavakujunduse demonteerimine ja ladustamine A.2.4. Lavastuse ettevalmistamine A.2.5. Lavatehnilise meeskonna juhtimine A.2.6. Väljasõiduetenduste tehniline planeerimine Tavaliselt on 4. taseme lavameistril keskharidus, läbitud erialane täienduskoolitus ning tal on kompetentside kujunemiseks vajalik töökogemus. Lavameister, vanemlavameister Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab Oskus kasutada ja taaskasutada uusi tehnoloogiaid ja materjale Lavameister, tase 4, kutse moodustub üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav nende kõigi tõendamine. Etenduse ettevalmistamine 4 Etenduse läbiviimine 4 Lavakujunduse demonteerimine ja ladustamine 4 Lavastuse ettevalmistamine 4 Lavatehnilise meeskonna juhtimine 4 Väljasõiduetenduste tehniline planeerimine 4 Lavameister, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Juhtiv lavameister, tase 5 Stage manager, level 5 8 Juhtiv lavameister, tase 5 (versioon 5) Juhtiv lavameister, tase 5 (versioon 6) Juhtiv lavameister, tase 5 (versioon 7) Lavameister III (versioon 1) Lavameister III (versioon 2) Lavameister III (versioon 3) Lavameister III (versioon 4) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Lavatöötaja 30 2023-11-08 2023-11-08 2028-11-07 5 5 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Eesti Teatriliit Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamisskaala Kutsestandardis kasutatud terminid Roland Leesment SA Endla Taivo Pahmann Rahvusooper Estonia Inga Vares Eesti Lavastuskunstnike Liit Siim Saarsen SA Ugala Anton Kulagin Eventech OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Juhtiv lavameister, tase 5 tagab ning koordineerib lavakujunduste ohutu ja plaanikohase paigaldamise. Ta juhib lavadekoratsioonide monteerimis- ja demonteerimistöid ning transpordi ja ladustamise töid. Juhtiv lavameister, tase 5 koordineerib lavatehnilise meeskonna töid ning vastutab nende korrektse läbiviimise eest. Ta reageerib etendustel juhtuvatele ettenägematutele sündmustele kiirelt ja loovalt. Töö nõuab valmisolekut pingelisteks ja suure koormusega tööperioodideks. Lisaks juhtiv lavameister, tase 5-le on kutsealal ka: lavatehnik, tase 3, kes teeb lavakujunduste montaaži, transpordi ja ladustamise töid vastavalt lavameistrilt saadud juhistele; lavameister, tase 4, kes töötab iseseisvalt ja lisaks eelloetletud tööülesannetele juhendab lavatehnikuid. Töötatakse graafiku alusel, sh nädalavahetustel. Töötamine toimub nii sise- kui ka välitingimustes. Töö on kõrgendatud ohuga (nt töötamine kõrgustes, raskuste tõstmine), võib esineda kokkupuudet tervistkahjustavate faktoritega (nt tolm). Töövahendid on elektrilised ja mehaanilised lavaseadmed (stanged, pöördlava, tõstukid, vajukid) ja muud spetsiifilised töövahendid. A.2.1. Etenduse ettevalmistamine A.2.2. Etenduse läbiviimine A.2.3. Lavakujunduse demonteerimine ja ladustamine A.2.4. Lavastuse ettevalmistamine A.2.5. Lavatehnilise meeskonna juhtimine A.2.6. Väljasõiduetenduste tehniline planeerimine Tavaliselt on 5. taseme juhtival lavameistril keskharidus, läbitud erialane täienduskoolitus ning tal on kompetentside kujunemiseks vajalik töökogemus. Vanemlavameister, pealavameister Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab Oskus kasutada oma töös uut tehnoloogiat ja joonestamistarkvara. Personalitöö oskus. Meeskonnajuhtimise oskus. Materjalide tundmine ja taaskasutus. Oskus käituda energiat ja ressursse säästvalt. Juhtiv lavameister, tase 5, kutse moodustub üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav nende kõigi tõendamine. Etenduse ettevalmistamine 5 Etenduse läbiviimine 5 Lavakujunduse demonteerimine ja ladustamine 5 Lavastuse ettevalmistamine 5 Lavatehnilise meeskonna juhtimine 5 Väljasõiduetenduste tehniline planeerimine 5 Juhtiv lavameister, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 6 Architectural Conservationist, level 6 6 Arhitektuuri konservaator III (versioon 1) Arhitektuuri konservaator III (versioon 2) Arhitektuuri konservaator III (versioon 3) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 6 (versioon 4) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 6 (versioon 5) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Restaureerimine-konserveerimine Arhitektuuripärandi spetsialist 30 2023-11-08 2023-11-08 2028-11-07 6 6 2621 Arhivaarid ja kuraatorid 0222 Ajalugu ja arheoloogia 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Eesti Kunstiakadeemia Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamisskaala Anneli Randla Eesti Kunstiakadeemia Triin Reidla Eesti Kunstiakadeemia Ilme Mäesalu Muinsuskaitseamet Oliver Orro Tallinna Linnaplaneerimise Amet Elo Sova Vana Tallinn OÜ, Sova Arhitektid OÜ Kaido-Allan Lainurm Kliimaministeerium Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Arhitektuuripärandi spetsialist lähtub oma töös kaasaegsest keskkonnakäsitluse filosoofiast ja säästva arengu põhimõtetest, mille eesmärk on kultuurilise mitmekesisuse säilitamine ja alalhoidlik suhtumine kultuuripärandisse. Arhitektuuripärandi spetsialisti teadmised, oskused, kogemused, hoiakud ja haridus võimaldavad osaleda töödes, mis väärtustavad ja säilitavad arhitektuuripärandit praegustele ja tulevastele põlvkondadele. Arhitektuuripärandi spetsialist tegeleb ehitiste (sh ehitis-, tehnika-, tööstus- ja ajaloomälestiste) ja hoonestatud alade (sh muinsuskaitsealade, miljööväärtuslike alade, rahvusparkide) uurimise, inventeerimise, kaitse tingimuste, eksperthinnangute, restaureerimiskontseptsioonide ja säilitamiskavade koostamise ning nõustamise ja nimetatud tegevuste juhtimisega. Arhitektuuripärandi spetsialist tunneb Eesti ja rahvusvahelisi kultuuripärandi säilitamise seadusandlikke dokumente ja hartasid, konserveerimise, restaureerimise, hooldamise põhimõtteid, meetodeid ja praktikat, arhitektuuri- ja kunstiajalugu, kultuuriväärtuslike alade kujunemise ajalugu ning nende planeerimise ja säilitamise põhimõtteid, arhitektuuri- ja ehitusterminoloogiat ning omab teadmisi muinsuskaitse filosoofiast, teooriast ja ajaloost. Arhitektuuripärandi spetsialist töötab interdistsiplinaarsel kutsealal, mis eeldab võimet mõista erinevate osapoolte vajadusi ehituspärandi väärtustamisel ja säilitamisel, on hea suhtleja ning meeskonnatöös osaleja. Arhitektuuripärandi spetsialist lähtub oma töös kutse-eetika normidest. Väga oluline on pidev erialane enesetäiendamine. 6. taseme arhitektuuripärandi spetsialist on erialase ettevalmistusega, kuid väheste praktiliste kogemustega töötaja. Ta järgib oma ülesannete täitmisel täpselt etteantud juhiseid ning võib vajada kõrgema taseme spetsialisti juhendamist. Ta uurib, dokumenteerib ja analüüsib ehitiste ja hoonestatud alade ajalugu, seisukorda, väärtusi ning teeb säilitamise ettepanekuid. Arhitektuuripärandi spetsialist vastutab talle antud ülesannete täitmise eest. Kutsealal tegutsevad ka arhitektuuripärandi spetsialist, tase 7, erialase ettevalmistusega ning praktiliste kogemustega vastutav spetsialist, kes töötab iseseisvalt; arhitektuuripärandi spetsialist, tase 8, erialase ettevalmistusega ning suure praktilise kogemuse, laia silmaringi ja avatud mõtlemisega tippspetsialist, kes töötab iseseisvalt ja omal vastutusel. Arhitektuuripärandi spetsialist töötab nii sise- kui välitingimustes. Ehitisi uurides tuleb järgida ohutusnõudeid ja bürooruumides tervisekaitse nõudeid. Töökoormus võib olla ebaühtlane. Töö nõuab mõõdukat füüsilist pingutust, toimudes mitmesugustes looduslikes tingimustes ja ilmastikuoludes ning kokku puutudes erinevate sotsiaalsete keskkondadega. A.2.1. Ehitiste ja hoonestatud alade uurimine A.2.2. Juhendite, tingimuste, ettepanekute ja uuringuaruannete koostamine Erialane bakalaureusekraad või arhitektuuri konserveerimise eriala magistrikaad Arhitektuuri restauraator, arhitektuuri konservaator, joonestaja-tehnik, miljööväärtuslike alade spetsialist, muinsuskaitsenõunik, muinsuskaitseinspektor, järelevalveinspektor Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. Oskus erialaspetsialistina panustada tegevustesse, mis vähendavad negatiivseid ja suurendavad positiivseid keskkonnamõjusid ning kujundavad ühiskonda jätkusuutlikumaks. Oskus kriitiliselt analüüsida, kuidas valitud erialal on võimalik tegutseda kestlikkuse eesmärkide saavutamiseks. Digitaalse dokumenteerimise oskus. Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 6 kutse moodustub üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav nende kõigi tõendamine. Ehitiste ja hoonestatud alade uuringud 6 Juhendite, tingimuste, ettepanekute ja uuringuaruannete koostamine 6 Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Isolatsiooniplekksepp, tase 4 Insulation Tinsmith, EstQF Level 4 1 Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitusviimistlus Isoleerija 50 2023-11-14 2023-11-14 2028-11-13 4 4 7124 Isoleerijad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Aivo Andrekson Eesti Isolatsiooniettevõtjate Liit Kalju Laanemets KLF-ERI OÜ Niilo Lukkonen AS Click Leho Lilleorg Tallinna Lasnamäe Mehhaanikakool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Isolatsiooniplekksepp, tase 4 on spetsialist, kelle töö eesmärk on tehniliste paigaldiste (torustikud, mahutid, katlad, elektrifiltrid, soojusvahetid jm seadmed) termiline isoleerimine. Selleks peab ta mõistma isolatsiooni eesmärki ja isolatsiooni kui terviku toimimist. Termilisel isoleerimisel teeb ta nii isolatsiooni- kui plekitöid, sh paigaldab tugi- ja kandekonstruktsiooni ning isolatsioonimaterjali, valmistab plekkdetaile ja paigaldab plekkkatte. Plekkdetailide erikujulised detailid valmistab vajadusel käsitööna. Tööde tegemisel jälgib kehtivaid norme/standardeid ja tagab tehtud tööde kvaliteedi. Isolatsiooniplekksepa töö on füüsiliselt raske, töötatakse nii sise- kui ka välitingimustes, erinevatel kõrgustel. Töökeskkonna temperatuur võib kõikuda –35 kuni +70 C, tuule tugevus võib olla kuni 15 m/s, müratase võib töötavate seadmete juures ületada tööohutusnorme. Töötades tuleb sageli tõsta ja teisaldada raskeid materjale ja detaile ning tegutseda sundasendites, nt põlvitades või kükitades. Paljud isolatsioonimaterjalid eraldavad tolmu või kiude, mille sissehingamine on ebatervislik. Isolatsiooniplekksepp peab töötamisel täitma ohutusnõudeid ja kasutama isikukaitsevahendeid, nt lõikekindlaid töökindaid, kiivrit, kaitseprille, kõrvaklappe ja respiraatorit. Ohupiirkondades või katuseservadel töötades tuleb kasutada spetsiaalset turvavarustust (turvarakmed vm). Lisaks on oluline teada ja kasutada ergonoomilisi töövõtteid. Isolatsiooniplekksepad töötavad isolatsiooni- ja seadmete paigaldamisega tegelevates ettevõtetes. Ta töötab iseseisvalt üksinda või meeskonnas, ka keerukamates tööosades, ja juhendab vähemkogenud kolleege nende tavatöös. Isolatsiooniplekksepp kasutab oma töös masinaid* (kaarlõikur/giljotiin, kantpink, mangel, sikepink) ja käsitööriistu (plekikäärid, valtsitangid, drell, needitangid, mõõdulint, naaskel, sirkel, vinkel, fiksaatortangid, lõiketangid, villakäärid, sidumiskonks, pingutaja, plekilõikur, villanuga, haamer, kruvikeeraja). ___________________________________ *Programm- ja (pool-) automaatsete spetsiaaltööpinkide kasutamise oskus ei kuulu antud kutsestandardi kutsenõuete hulka. A.2.1. Plekkdetaili valmistamine A.2.2. Torustiku isoleerimine A.2.3. Kohapeal valatava PUR isolatsiooni plekk-katte paigaldamine A.2.4. Torustike, mahutite ja seadmete isoleerimine A.2.5. Isolatsioonimadratsite valmistamine ja paigaldamine A.2.6. Topeltvaltskatuste paigaldamine mahutitele Tavaliselt on 4. taseme isolatsiooniplekksepana töötaval isikul erialane kutseharidus või keskharidus ja kutsealased oskused on omandatud töökohal ning täiendkoolitusel. Isolatsiooniplekksepp Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab Isolatsioonivaldkonna spetsialistide töös muutub järjest olulisemaks isolatsiooni kui terviku ja selle toimimise põhimõtete mõistmine, kuna terviku mõistmine aitab leida optimaalse isolatsioonilahenduse, planeerida ökonoomse tööprotsessi ning seeläbi oluliselt ressurssi säästa. Seejuures on oluline teada ja järgida töötamisel rohemajanduse põhimõtteid, energiatõhususe nõudeid. Lisaks tuleb tähelepanu pöörata ka lammutus- ja isolatsioonitööde käigus tekkivate jäätmete korrektse sorteerimise ja ladustamise ning utiliseerimise oskusele ning saastatuse ärahoidmise teadlikkuse tõstmisele (tagamaks ressursside maksimaalset ringlussevõttu). Endiselt jäävad oluliseks ka jooniste lugemise, sh 3D-jooniste, ning erialaste veebi- ja nutiseadmete rakenduste kasutamise oskus. Kutse isolatsiooniplekksepp, tase 4 koosneb üldoskustest, kohustuslikest kompetentsidest, kutset läbivatest ja valitavatest kompetentsidest. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused, kohustuslikud ja kutset läbivad kompetentsid. Lisaks võib tõendada ühe või mõlemad valitavad kompetentsid. Plekkdetaili valmistamine 4 Torustiku isoleerimine 4 Kohapeal valatava PUR isolatsiooni plekkkatte paigaldamine 4 Torustike, mahutite ja seadmete isoleerimine 4 Valitavate kompetentside tõendamine on vabatahtlik. Isolatsioonimadratsite valmistamine ja paigaldamine 4 Topeltvaltskatuste paigaldamine mahutitele 4 Isolatsiooniplekksepp, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Kinnisvaramaakler, tase 5 Real Estate Broker, EstQF Level 5 12 Kinnisvaramaakler III (versioon 1) Kinnisvaramaakler III (versioon 2) Kinnisvaramaakler III (versioon 3) Kinnisvaramaakler III (versioon 4) Kinnisvaramaakler III (versioon 5) Kinnisvaramaakler III (versioon 6) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 10) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 11) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 7) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 8) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvaramaakler 50 2023-11-14 2023-11-14 2028-11-13 5 5 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0416 Hulgi- ja jaekaubandus 68 Kinnisvaraalane tegevus Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Eesti kinnisvaramaaklerite head tavad Aare Kruuser Tallinna Ülikool Aivar Roosik Kinnisvaraekspert OÜ Annely Sermat Karja Kinnisvara OÜ; Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda MTÜ Ardo Lepp Kinnisvaraekspert OÜ Kaido Kaljuste Ruum24 OÜ Katrin Kuusma Domus Kinnisvara Vahendus OÜ Peeter Nurm Kinnisvaraekspert Staaring OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kinnisvaramaakler on isik, kes tegutseb maaklerina kinnisvaratehingutes ja kinnisvaraga kliendi nimel või vahendajana. Kinnisvaramaakler, tase 5 on töökogemusega spetsialist, kes vahendab kinnisvara ostu-, müügi-, üüri- ja renditehinguid, kogub ja analüüsib selleks vajalikku turuinformatsiooni, annab kinnisvaraga seonduvaid konsultatsioone, turundab objekti ning aitab ette valmistada lepingute sõlmimist või osundab lepingu sõlmimise võimalusele. 5-nda taseme kinnisvaramaakler tegutseb iseseisvalt ja vastutab oma tegevuse eest. Kinnisvaramaakleri kutsealal on kutsestandardid kirjeldatud kahel tasemel: - Kinnisvaramaakler, tase 5 - Kinnisvara vanemmaakler, tase 6 Kinnisvara vanemmaakler, tase 6 on pikaajalise töökogemusega spetsialist, kes tegutseb iseseisvalt ja on pädev juhtima kinnisvaraga seotud projektide meeskondade tegevust ning võtab vastutuse meeskonna töö tulemuste eest. Kinnisvara vanemmaakler, tase 6 tegeleb ka esmaste kinnisvarainvesteeringute ja nende juhtimise alase nõustamisega. Maaklerid juhinduvad oma töös kehtivatest õigusaktidest, EVS-EN 15733 standardist ja kinnisvaramaaklerite kutsetegevuse headest tavadest (lisa 3 – Eesti kinnisvaramaaklerite head tavad). Kinnisvaramaakler on teenuse osutaja, kes on iseseisva otsustuspädevusega ja seeläbi vaba oma tööaja korraldamises. Sõltuvalt kokkulepetest kliendiga võib töö toimuda ka väljaspool tavapärast tööaega ning puhkepäevadel. Tööülesanded on vahelduvad, töö maht ja rütm sõltuvad tellimuste hulgast ja objektide eripärast. Kuna töö on liikuva iseloomuga, siis tööaja tõhusamaks kasutamiseks on mõistlik kasutada autot. Vajaliku informatsiooni hankimiseks, salvestamiseks ja vahendamiseks kasutab maakler peamiselt arvutit, kontoritarkvara ja infosüsteeme, telefoni ning fotokaamerat.  Maakleri töökeskkonnaga seotud riskifaktorid tulenevad peamiselt välitöödel vahendatavate ehitiste, ehitus- ja tööstusobjektide eripärast, seetõttu peab ta rangelt järgima kehtivaid ohutusnõudeid. A.2.1. Turuinformatsiooni kogumine ja analüüsimine A.2.2. Teenuse turundamine A.2.3. Maaklerilepingu sõlmimine A.2.4. Objekti turundamine A.2.5. Tehingu korraldamine ja vormistamine 5. taseme kinnisvaramaakleril on kas a) erialane kutseharidus või b) keskharidus ja erialane töökogemus. (Vt ka B.1). Maakler, kinnisvaramaakler, nooremmaakler, kutseline maakler, kinnisvara konsultant Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab Kinnisvaramaakleri töö on olnud ja jääb oluliseks ka tulevikus. Sarnaselt teistele sektoritele mõjutab Euroopa roheline kokkulepe, eesmärgiga muuta Euroopa 2050. aastaks kliimaneutraalseks, ka kinnisvaraturgu ja seeläbi maaklerite tööd. Arvestades juba täna suurenenud ning tulevikus tõenäoliselt enam suurenevat nõudlust roheliste ja energiatõhusate kinnisvaralahenduste järele, peab maakler olema kursis keskkonnasõbralike lahendustega. Tehnoloogia kiire areng, sh virtuaalne reaalsus, 3D-tuurid ja tehisintellekti abil töötavad süsteemid võimaldavad klientidel kinnisvaraobjekte mugavalt vaadata ning analüüsida, kuid teiselt poolt suurendavad konkurentsi. Uute tehnoloogiate (nende tugevuste ja nõrkuste) väga hea tundmine ja nende (loominguline) oskuslik kasutamine võimaldab pakkuda unikaalset ja kliendi ootustele vastavat maakleri teenust ning luua konkurentsieelist. Et tulla toime muutustega ja olla konkurentsivõimeline, peab maakler järjepidevalt tegelema enese arendamise ning täiendamisega. Kinnisvaramaakler, tase 5 kutse koosneb üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused B.2 ja kõik kohustuslikud kompetentsid B.3.1 - B.3.5. Turuinformatsiooni kogumine ja analüüsimine 5 Teenuse turundamine 5 Maaklerilepingu sõlmimine 5 Objekti turundamine 5 Tehingu korraldamine ja vormistamine 5 Kinnisvaramaakler, tase 5 kutset läbivad teadmised 5 Kinnisvara vanemmaakler, tase 6 Real Estate Broker, EstQF Level 6 2 Kinnisvara vanemmaakler, tase 6 (versioon 1) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvaramaakler 50 2023-11-14 2023-11-14 2028-11-13 6 6 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0416 Hulgi- ja jaekaubandus 68 Kinnisvaraalane tegevus Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Eesti kinnisvaramaaklerite head tavad Aare Kruuser Tallinna Ülikool Aivar Roosik Kinnisvaraekspert OÜ Annely Sermat Karja Kinnisvara OÜ; Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda MTÜ Ardo Lepp Kinnisvaraekspert OÜ Kaido Kaljuste Ruum24 OÜ Katrin Kuusma Domus Kinnisvara Vahendus OÜ Peeter Nurm Kinnisvaraekspert Staaring OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kinnisvaramaakler on isik, kes tegutseb maaklerina kinnisvaratehingutes ja kinnisvaraga kliendi nimel või vahendajana. Kinnisvara vanemmaakler, tase 6 on pikaajalise töökogemusega spetsialist, kes vahendab kinnisvara ostu-, müügi-, üüri- ja renditehinguid, kogub ja analüüsib selleks vajalikku turuinformatsiooni, annab kinnisvaraga seonduvaid konsultatsioone, turundab objekti ning aitab ette valmistada lepingute sõlmimist või osundab lepingu sõlmimise võimalusele. Kinnisvara vanemmaakler, tase 6 tegeleb ka esmaste kinnisvarainvesteeringute ja nende juhtimise alase nõustamisega. Vanemmaakler tegutseb iseseisvalt ja on pädev juhtima kinnisvaraga seotud projektide meeskondade tegevust ning võtab vastutuse meeskonna töö tulemuste eest. Kinnisvaramaakleri kutsealal on kutsestandardid kirjeldatud kahel tasemel: Kinnisvaramaakler, tase 5 Kinnisvara vanemmaakler, tase 6 Kinnisvaramaakler, tase 5 tegutseb üldjuhul iseseisvalt ja vastutab oma tegevuse eest, aga ei pea olema pädev meeskonnajuhtimises ning kinnisvara investeeringute nõustamises. Maaklerid juhinduvad oma töös kehtivatest õigusaktidest, EVS-EN 15733 standardist ja kinnisvaramaaklerite kutsetegevuse headest tavadest (lisa 3 – Eesti kinnisvaramaaklerite head tavad). Kinnisvaramaakler on teenuse osutaja, kes on iseseisva otsustuspädevusega ja seeläbi vaba oma tööaja korraldamises. Sõltuvalt kokkulepetest kliendiga võib töö toimuda ka väljaspool tavapärast tööaega ning puhkepäevadel. Tööülesanded on vahelduvad, töö maht ja rütm sõltuvad tellimuste hulgast ja objektide eripärast. Kuna töö on liikuva iseloomuga, siis tööaja tõhusamaks kasutamiseks on mõistlik kasutada autot. Vajaliku informatsiooni hankimiseks, salvestamiseks ja vahendamiseks kasutab maakler peamiselt arvutit, kontoritarkvara ja infosüsteeme, telefoni ning fotokaamerat.  Maakleri töökeskkonnaga seotud riskifaktorid tulenevad peamiselt välitöödel vahendatavate ehitiste, ehitus- ja tööstusobjektide eripärast, seetõttu peab ta rangelt järgima kehtivaid ohutusnõudeid. A.2.1. Turuinformatsiooni kogumine ja analüüsimine A.2.2. Teenuse turundamine A.2.3. Maaklerilepingu sõlmimine A.2.4. Objekti turundamine A.2.5. Tehingu korraldamine ja vormistamine A.2.6. Kinnisvaraalane nõustamine 6. taseme kinnisvara vanemmaakleril on kas mõne lähedase valdkonna (nt majandus, õigusteadus, kinnisvaraalane vms) kõrgharidus või erialane kutseharidus või keskharidus ja pikaajaline erialane töökogemus. (Vt ka B.1.) Maakler, kinnisvaramaakler, nooremmaakler, kutseline maakler, kinnisvara konsultant Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab Kinnisvaramaakleri töö on olnud ja jääb oluliseks ka tulevikus. Sarnaselt teistele sektoritele mõjutab Euroopa roheline kokkulepe, eesmärgiga muuta Euroopa 2050. aastaks kliimaneutraalseks, ka kinnisvaraturgu ja seeläbi maaklerite tööd. Arvestades juba täna suurenenud ning tulevikus tõenäoliselt enam suurenevat nõudlust roheliste ja energiatõhusate kinnisvaralahenduste järele, peab maakler olema kursis keskkonnasõbralike lahendustega. Tehnoloogia kiire areng, sh virtuaalne reaalsus, 3D-tuurid ja tehisintellekti abil töötavad süsteemid võimaldavad klientidel kinnisvaraobjekte mugavalt vaadata ning analüüsida, kuid teiselt poolt suurendavad konkurentsi. Uute tehnoloogiate (nende tugevuste ja nõrkuste) väga hea tundmine ja nende (loominguline) oskuslik kasutamine võimaldab pakkuda unikaalset ja kliendi ootustele vastavat maakleri teenust ning luua konkurentsieelist. Et tulla toime muutustega ja olla konkurentsivõimeline, peab maakler järjepidevalt tegelema enese arendamise ning täiendamisega. Kinnisvara vanemmaakler, tase 6 kutse koosneb üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused B.2 ja kõik kohustuslikud kompetentsid B.3.1 - B.3.6. Turuinformatsiooni kogumine ja analüüsimine 6 Teenuse turundamine 6 Maaklerilepingu sõlmimine 6 Objekti turundamine 6 Tehingu korraldamine ja vormistamine 5 Kinnisvaraalane nõustamine 6 Kinnisvara vanemmaakler, tase 6 kutset läbivad teadmised 6 Treener, tase 5 Coach, EstQF Level 5 21 Treener III (versioon 1) Treener III (versioon 10) Treener III (versioon 2) Treener III (versioon 3) Treener III (versioon 4) Treener III (versioon 5) Treener III (versioon 6) Treener III (versioon 7) Treener III (versioon 8) Treener III (versioon 9) Treener, tase 5 (versioon 11) Treener, tase 5 (versioon 12) Treener, tase 5 (versioon 13) Treener, tase 5 (versioon 14) Treener, tase 5 (versioon 15) Treener, tase 5 (versioon 16) Treener, tase 5 (versioon 17) Treener, tase 5 (versioon 18) Treener, tase 5 (versioon 19) Treener, tase 5 (versioon 20) Treener, tase 5 (versioon 22) Treener, tase 5 (versioon 23) Aerutamine Aikido Allveesport Ameerika jalgpall Ammulaskmine Automudelism Autosport Bobisõit Capoeira Cheerleading Curling Discgolf Fitness ja kulturism Golf Hapkido Iaido Indiaca Jalgpall Jalgrattamatkamine Jalgrattasport Jalgsimatkamine Ju-jutsu Judo Jõutõstmine Jäähoki Jääpall Kabe Karate Kelgutamine Kepikõnd Kergejõustik Kickboxing Kobudo Koroona ja novus Korvpall Kriket Kudo Kujundujumine Kurnimäng Käsipall Laevamudelism Laskesuusatamine Laskmine Lauatennis Lennusport Liikumisharrastus Maadlus Maahoki Male Moodne viievõistlus Mootorrattasport Mägironimine Orienteerumine Padel personaaltreener Pesapall Petank Piljard Poks Purjetamine Raadiosport Ragbi Ratsutamine Ronimissport Rulasport Rulluisutamine Rühmatreeningud Saalihoki Sambo Skeleton Softball Sport Chanbara Squash Sulgpall Sumo Suusatamine Sõudmine Taekwon-do Taipoks Tennis Triatlon Turniiribridž Tõstesport Uisutamine Ujumine Vabavõitlus Veematkamine Veemoto Veepall Veeremängud Vehklemine Vesiaeroobika Vettehüpped Vibusport Võimlemine Võistlustants Võrkpall Wu-shu Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 30 2023-11-08 2023-11-08 2024-03-25 5 5 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treenerite eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Ilver Audentese Spordigümnaasium Üllar Kerde Eesti Korvpalliliit Janek Küppar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Kadri Liivak Eesti Võimlemisliit Aldur Partasjuk Spordiklubi Reval-Sport Erich Petrovits Jõhvi Spordikeskus Kristjan Port Tallinna Ülikool Aavo Põhjala Eesti Judoliit Jaak Salumets Eesti Treenerite Liit Toomas Tõnise Eesti Olümpiakomitee Priit Vene Eesti Olümpiakomitee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Treener on liikumisharrastuse ja spordi spetsialist, kes juhib käitumisharjumuste kujundamise ja kehaliste ning vaimsete harjutuste abil inimese tervist toetavate ja sportlike eesmärkide saavutamist. Treeneri ülesanne on sportlike ja kehaliste võimete terviklik, tulemuslik ja ohutu arendamine. Treener töötab iseseisvalt, meeskonna liikmena või liidrina, kaasates erinevaid spetsialiste. Treeneritöö eeldab vastutustunnet, loomingulisust, saavutusvajadust, täpsust ja ausust. Vajalik on perioodiline treeningtööd toetavate teadmiste ja oskuste tulemuslik täiendamine ning kogemuste ja teadmiste edasiandmine kolleegidele. Oluline on oskus mõjutada treenitavaid isikliku eeskujuga. Treener järgib treenerite eetikakoodeksit (vt lisa 1 Treenerite eetikakoodeks). Treener, tase 5 täidab tööülesandeid erisugustes olukordades ja kõrgendatud saavutusnõuete nimel elukvaliteedi tõstmise eesmärgil või sportliku konkurentsi tingimustes. On omandanud kutsealased oskused ja teadmised enamasti kutsealasel õppe ja pikaajalise treeneritööga. Omab valmisolekut erialaste teadmiste edasiandmiseks huvitatud osapooltele. Vastutab treeningtööks vajalike ajaliste ja tehniliste vahendite kasutamise ja treenerite omavahelise töökorralduse eest. A.2.1 Sportimise organiseerimine ja arendamine 1. Treenitava valimine või treeningurühma komplekteerimine. 2. Treeningute plaani koostamine. 3. Teiste spetsialistide kaasamine treeningprotsessi. 4. Teiste treenerite juhendamine. 5. Treenitava tervisliku eriolukorra arvestamine treeningprotsessis. A.2.2 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 1. Kehaliste võimete arendamine. 2. Spordialaspetsiifiliste oskuste arendamine. 3. Sotsiaalsete võimete arendamine ja spordiala kultuuri õpetamine. 4. Taastumisvahendite kasutamine. 5. Spordivarustuse ja treeningvahendite soovitamine ja kasutamine. 6. Treenitava juhendamine võistlusel. 7. Toitumisharjumuste suunamine. 8. Treenitava tervikarengu planeerimine, mõõtmine, analüüsimine ja tagasiside andmine. 9. Taktikaline ning psühholoogiline ettevalmistamine valitud spordialal. Spetsialiseerumine toimub sõltuvalt spordiala spetsiifikast, spordialal kasutatavatest vahenditest ja harrastamiskeskkonnast. Spordiala spetsiifikast tulenevalt on kutse andjal õigus kehtestada erinõudeid. Spetsialiseerumine on otseselt seotud kutsestandardis kirjeldatud tööosadega. Treeneritöö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel, kodust eemal (treeningulaagrid, võistlused, koolitused jms). Kasutab treeningprotsessis vajalikke vahendeid vastavalt spordialale. Töös treenerina on olulised pinge- ja stressitaluvus, saavutusvajadus, vastutustunne, ausus, järjekindlus, täpsus, paindlikkus, kohanemisvõime, headus, empaatiavõime, emotsionaalne stabiilsus, motiveerimisvõime. Treener on keskharidusega, nõutava koolituse läbinud ja tasemele vastava erialase töökogemusega isik. Treener. Töö treenerina on reguleeritud spordiseadusega. Treener, tase 5 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse käesolevas kutsestandardis nimetatud spordialale, kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumised nagu jalgrattasport, ratsutamine, suusatamine, uisutamine, veeremängud ja võrkpall jagunevad omakorda: Jalgrattasport - BMX Ratsutamine - kestvusratsutamine - rakendisport - voltižeerimine Suusatamine - murdmaasuusatamine - mäesuusatamine - lumelauasport - kahevõistlus ja suusahüpped - freestyle suusatamine Uisutamine - iluuisutamine - kiiruisutamine Veeremängud - Bowling - Sportkeegel Võrkpall - Rannavõrkpall Sportimise organiseerimine ja arendamine 5 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 5 murdmaasuusatamine mäesuusatamine lumelauasport kahevõistlus ja suusahüpped iluuisutamine kiiruisutamine Bowling sportkeegel BMX freestyle-suusatamine kestvusratsutamine rakendisport voltižeerimine rannavõrkpall Treener, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Vanemtreener, tase 6 Senior Coach, EstQF Level 6 21 Treener IV (versioon 1) Treener IV (versioon 10) Treener IV (versioon 2) Treener IV (versioon 3) Treener IV (versioon 4) Treener IV (versioon 5) Treener IV (versioon 6) Treener IV (versioon 7) Treener IV (versioon 8) Treener IV (versioon 9) Vanemtreener, tase 6 (versioon 11) Vanemtreener, tase 6 (versioon 12) Vanemtreener, tase 6 (versioon 13) Vanemtreener, tase 6 (versioon 14) Vanemtreener, tase 6 (versioon 15) Vanemtreener, tase 6 (versioon 16) Vanemtreener, tase 6 (versioon 17) Vanemtreener, tase 6 (versioon 18) Vanemtreener, tase 6 (versioon 19) Vanemtreener, tase 6 (versioon 20) Vanemtreener, tase 6 (versioon 22) Vanemtreener, tase 6 (versioon 23) Aerutamine Aikido Allveesport Ameerika jalgpall Ammulaskmine Automudelism Autosport Bobisõit Capoeira Cheerleading Curling Discgolf Fitness ja kulturism Golf Hapkido Iaido Indiaca Jalgpall Jalgrattamatkamine Jalgrattasport Jalgsimatkamine Ju-jutsu Judo Jõutõstmine Jäähoki Jääpall Kabe Karate Kelgutamine Kepikõnd Kergejõustik Kickboxing Kobudo Koroona ja novus Korvpall Kriket Kudo Kujundujumine Kurnimäng Käsipall Laevamudelism Laskesuusatamine Laskmine Lauatennis Lennusport Maadlus Maahoki Male Moodne viievõistlus Mootorrattasport Mägironimine Orienteerumine Padel personaaltreener Pesapall Petank Piljard Poks Purjetamine Raadiosport Ragbi Ratsutamine Ronimissport Rulasport Rulluisutamine Rühmatreeningud Saalihoki Sambo Skeleton Softball Sport Chanbara Squash Sulgpall Sumo Suusatamine Sõudmine Taekwon-do Taipoks Tennis Triatlon Turniiribridž Tõstesport Uisutamine Ujumine Vabavõitlus Veematkamine Veemoto Veepall Veeremängud Vehklemine Vesiaeroobika Vettehüpped Vibusport Võimlemine Võistlustants Võrkpall Wu-shu Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 30 2023-11-08 2023-11-08 2024-03-25 6 6 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treenerite eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Ilver Audentese Spordigümnaasium Üllar Kerde Eesti Korvpalliliit Janek Küppar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Kadri Liivak Eesti Võimlemisliit Aldur Partasjuk Spordiklubi Reval-Sport Erich Petrovits Jõhvi Spordikeskus Kristjan Port Tallinna Ülikool Aavo Põhjala Eesti Judoliit Jaak Salumets Eesti Treenerite Liit Toomas Tõnise Eesti Olümpiakomitee Priit Vene Eesti Olümpiakomitee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Treener on liikumisharrastuse ja spordispetsialist, kes juhib käitumisharjumuste kujundamise ja kehaliste ning vaimsete harjutuste abil inimese tervist toetavate ja sportlike eesmärkide saavutamist. Treeneri ülesanne on sportlike ja kehaliste võimete terviklik, tulemuslik ja ohutu arendamine. Treener töötab iseseisvalt, meeskonna liikmena või liidrina, kaasates erinevaid spetsialiste. Treeneritöö eeldab vastutustunnet, loomingulisust, saavutusvajadust, täpsust ja ausust. Vajalik on perioodiline treeningtööd toetavate teadmiste ja oskuste tulemuslik täiendamine ning kogemuste ja teadmiste edasiandmine kolleegidele. Oluline on oskus mõjutada treenitavaid isikliku eeskujuga. Treener järgib treenerite eetikakoodeksit (vt lisa 1 Treenerite eetikakoodeks). VANEMTREENER, tase 6 täidab analüüsimist ja otsustamist eeldavaid tööülesandeid ettearvamatutes olukordades ja sportliku konkurentsi või tervise erinõuete tingimustes. Enamasti on omandanud kutsealased oskused ja teadmised kombineeritult kõrgema erialase formaalõppe ja kutsealase koolitusega ning pikaajalise ja tulemusliku treeneritööga. Vastutab erialaste teadmiste edasiandmise eest huvitatud osapooltele. Juhib terviklikuks treeningprotsessiks vajalike ressursside kasutamist ja treenerite omavahelist töökorraldust. A.2.1 Sportimise organiseerimine ja arendamine 1. Treenitava valimine või treeningurühma komplekteerimine. 2. Treeningute plaani koostamine. 3. Teiste spetsialistide kaasamine treeningprotsessi. 4. Teiste treenerite juhendamine. 5. Treenitava tervisliku eriolukorra arvestamine treeningprotsessis. 6. Koolitamine ja metoodiliste materjalide väljatöötamine. A.2.2 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 1. Kehaliste võimete arendamine. 2. Spordialaspetsiifiliste oskuste arendamine. 3. Sotsiaalsete võimete arendamine ja spordiala kultuuri õpetamine. 4. Taastumisvahendite kasutamine. 5. Spordivarustuse ja treeningvahendite soovitamine ja kasutamine. 6. Treenitava juhendamine võistlusel. 7. Toitumisharjumuste suunamine. 8. Treenitava tervikarengu planeerimine, mõõtmine, analüüsimine ja tagasiside andmine. 9. Taktikaline ning psühholoogiline ettevalmistamine valitud spordialal. Spetsialiseerumine toimub sõltuvalt spordiala spetsiifikast, spordialal kasutatavatest vahenditest ja harrastamiskeskkonnast. Spordiala spetsiifikast tulenevalt on kutse andjal õigus kehtestada erinõudeid. Spetsialiseerumine on otseselt seotud kutsestandardis kirjeldatud tööosadega. Treeneritöö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel, kodust eemal (treeningulaagrid, võistlused, koolitused jms). Kasutab treeningprotsessis vajalikke vahendeid vastavalt spordialale. Töös treenerina on olulised pinge- ja stressitaluvus, saavutusvajadus, vastutustunne, ausus, järjekindlus, täpsus, paindlikkus, kohanemisvõime, headus, empaatiavõime, emotsionaalne stabiilsus, motiveerimisvõime. Vanemtreener on nõutava koolituse läbinud ja tasemele vastava erialase töökogemusega isik. Treener. Töö treenerina on reguleeritud spordiseadusega. Vanemtreener, tase 6 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse käesolevas kutsestandardis nimetatud spordialale, kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumised nagu jalgrattasport, ratsutamine, suusatamine, uisutamine, veeremängud ja võrkpall jagunevad omakorda: Jalgrattasport - BMX Ratsutamine - kestvusratsutamine - rakendisport - voltižeerimine Suusatamine - murdmaasuusatamine - mäesuusatamine - lumelauasport - kahevõistlus ja suusahüpped - freestyle suusatamine Uisutamine - iluuisutamine - kiiruisutamine Veeremängud - Bowling - Sportkeegel Võrkpall - Rannavõrkpall Sportimise organiseerimine ja arendamine 6 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 6 murdmaasuusatamine mäesuusatamine lumelauasport kahevõistlus ja suusahüpped iluuisutamine kiiruisutamine Bowling sportkeegel BMX freestyle-suusatamine kestvusratsutamine rakendisport voltižeerimine rannavõrkpall Vanemtreener, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Meistertreener, tase 7 Master Coach, EstQF Level 7 21 Meistertreener, tase 7 (versioon 11) Meistertreener, tase 7 (versioon 12) Meistertreener, tase 7 (versioon 13) Meistertreener, tase 7 (versioon 14) Meistertreener, tase 7 (versioon 15) Meistertreener, tase 7 (versioon 16) Meistertreener, tase 7 (versioon 17) Meistertreener, tase 7 (versioon 18) Meistertreener, tase 7 (versioon 19) Meistertreener, tase 7 (versioon 20) Meistertreener, tase 7 (versioon 22) Meistertreener, tase 7 (versioon 23) Treener V (versioon 1) Treener V (versioon 10) Treener V (versioon 2) Treener V (versioon 3) Treener V (versioon 4) Treener V (versioon 5) Treener V (versioon 6) Treener V (versioon 7) Treener V (versioon 8) Treener V (versioon 9) Aerutamine Aikido Allveesport Ameerika jalgpall Ammulaskmine Automudelism Autosport Bobisõit Capoeira Cheerleading Curling Discgolf Fitness ja kulturism Golf Hapkido Iaido Indiaca Jalgpall Jalgrattamatkamine Jalgrattasport Jalgsimatkamine Ju-jutsu Judo Jõutõstmine Jäähoki Jääpall Kabe Karate Kelgutamine Kepikõnd Kergejõustik Kickboxing Kobudo Koroona ja novus Korvpall Kriket Kudo Kujundujumine Kurnimäng Käsipall Laevamudelism Laskesuusatamine Laskmine Lauatennis Lennusport Maadlus Maahoki Male Moodne viievõistlus Mootorrattasport Mägironimine Orienteerumine Padel personaaltreener Pesapall Petank Piljard Poks Purjetamine Raadiosport Ragbi Ratsutamine Ronimissport Rulasport Rulluisutamine Rühmatreeningud Saalihoki Sambo Skeleton Softball Sport Chanbara Squash Sulgpall Sumo Suusatamine Sõudmine Taekwon-do Taipoks Tennis Triatlon Turniiribridž Tõstesport Uisutamine Ujumine Vabavõitlus Veematkamine Veemoto Veepall Veeremängud Vehklemine Vesiaeroobika Vettehüpped Vibusport Võimlemine Võistlustants Võrkpall Wu-shu Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 30 2023-11-08 2023-11-08 2024-03-25 7 7 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treenerite eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Ilver Audentese Spordigümnaasium Üllar Kerde Eesti Korvpalliliit Janek Küppar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Kadri Liivak Eesti Võimlemisliit Aldur Partasjuk Spordiklubi Reval-Sport Erich Petrovits Jõhvi Spordikeskus Kristjan Port Tallinna Ülikool Aavo Põhjala Eesti Judoliit Jaak Salumets Eesti Treenerite Liit Toomas Tõnise Eesti Olümpiakomitee Priit Vene Eesti Olümpiakomitee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Treener on liikumisharrastuse ja spordispetsialist, kes juhib käitumisharjumuste kujundamise ja kehaliste ning vaimsete harjutuste abil inimese tervist toetavate ja sportlike eesmärkide saavutamist. Treeneri ülesanne on sportlike ja kehaliste võimete terviklik, tulemuslik ja ohutu arendamine. Treener töötab iseseisvalt, meeskonna liikmena või liidrina, kaasates erinevaid spetsialiste. Treeneritöö eeldab vastutustunnet, loomingulisust, saavutusvajadust, täpsust ja ausust. Vajalik on perioodiline treeningtööd toetavate teadmiste ja oskuste tulemuslik täiendamine ning kogemuste ja teadmiste edasiandmine kolleegidele. Oluline on oskus mõjutada treenitavaid isikliku eeskujuga. Treener järgib treenerite eetikakoodeksit (vt lisa 1 Treenerite eetikakoodeks). Meistertreener, tase 7 täidab teadmiste analüüsimist, süstematiseerimist, edasiarendamist ja õpetamist eeldavaid tööülesandeid ettearvamatutes ning uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades ja kõrgetasemelise sportliku konkurentsi või tervise erinõuete tingimustes. Enamasti on omandanud kutsealased oskused ja teadmised kombineeritult kõrgema erialase formaalõppe ja kutsealase koolitusega ning pikaajalise pideva ja tipptasemel tulemusliku treeneritööga. Vastutab erialaste teadmiste edasiandmise eest huvitatud osapooltele. Loob uut teadmust, arendab spordiala metoodikaid ning koostab õppematerjale, mis aitavad kaasa treenitavate meisterlikkuse kasvule. Vastutab tervikliku treeningprotsessi strateegilise planeerimise ja juhtimise eest. A.2.1 Sportimise organiseerimine ja arendamine 1. Treenitava valimine või treeningrühma komplekteerimine. 2. Treeningute plaani koostamine. 3. Teiste spetsialistide kaasamine treeningprotsessi. 4. Teiste treenerite juhendamine. 5. Treenitava tervisliku eriolukorra arvestamine treeningprotsessis. 6. Koolitamine ja metoodiliste materjalide väljatöötamine. A.2.2 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 1. Kehaliste võimete arendamine. 2. Spordialaspetsiifiliste oskuste arendamine. 3. Sotsiaalsete võimete arendamine ja spordiala kultuuri õpetamine. 4. Taastumisvahendite kasutamine. 5. Spordivarustuse ja treeningvahendite soovitamine ja kasutamine. 6. Treenitava juhendamine võistlusel. 7. Toitumisharjumuste suunamine. 8. Treenitava tervikarengu planeerimine, mõõtmine, analüüsimine ja tagasiside andmine. 9. Taktikaline ning psühholoogiline ettevalmistamine valitud spordialal. Spetsialiseerumine toimub sõltuvalt spordiala spetsiifikast, spordialal kasutatavatest vahendidest ja harrastamiskeskkonnast. Spordiala spetsiifikast tulenevalt on kutse andjal õigus kehtestada erinõudeid. Spetsialiseerumine on otseselt seotud kutsestandardis kirjeldatud tööosadega. Treeneritöö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel, kodust eemal (treeningulaagrid, võistlused, koolitused jms). Kasutab treeningprotsessis vajalikke vahendeid vastavalt spordialale. Töös treenerina on olulised pinge- ja stressitaluvus, saavutusvajadus, vastutustunne, ausus, järjekindlus, täpsus, paindlikkus, kohanemisvõime, headus, empaatiavõime, emotsionaalne stabiilsus, motiveerimisvõime. Meistertreener on nõutava koolituse läbinud ja tasemele vastava erialase töökogemusega isik. Treener. Töö treenerina on reguleeritud spordiseadusega. Meistertreener, tase 7 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse käesolevas kutsestandardis nimetatud spordialale, kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumised nagu jalgrattasport, ratsutamine, suusatamine, uisutamine, veeremängud ja võrkpall jagunevad omakorda: Jalgrattasport - BMX Ratsutamine - kestvusratsutamine - rakendisport - voltižeerimine Suusatamine - murdmaasuusatamine - mäesuusatamine - lumelauasport - kahevõistlus ja suusahüpped - freestyle suusatamine Uisutamine - iluuisutamine - kiiruisutamine Veeremängud - bowling - sportkeegel Võrkpall - rannavõrkpall Sportimise organiseerimine ja arendamine 7 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 7 murdmaasuusatamine mäesuusatamine lumelauasport kahevõistlus ja suusahüpped iluuisutamine kiiruisutamine Bowling sportkeegel BMX freestyle-suusatamine kestvusratsutamine rakendisport voltižeerimine rannavõrkpall Meistertreener, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Eliittreener, tase 8 Elite coach, level 8 11 Eliittreener, tase 8 (versioon 1) Eliittreener, tase 8 (versioon 10) Eliittreener, tase 8 (versioon 12) Eliittreener, tase 8 (versioon 13) Eliittreener, tase 8 (versioon 2) Eliittreener, tase 8 (versioon 3) Eliittreener, tase 8 (versioon 4) Eliittreener, tase 8 (versioon 5) Eliittreener, tase 8 (versioon 6) Eliittreener, tase 8 (versioon 7) Eliittreener, tase 8 (versioon 8) Eliittreener, tase 8 (versioon 9) Aerutamine Aikido Allveesport Ameerika jalgpall Ammulaskmine Automudelism Autosport Bobisõit Capoeira Cheerleading Curling Discgolf Fitness ja kulturism Golf Hapkido Iaido Indiaca Jalgpall Jalgrattamatkamine Jalgrattasport Jalgsimatkamine Ju-jutsu Judo Jõutõstmine Jäähoki Jääpall Kabe Karate Kelgutamine Kepikõnd Kergejõustik Kickboxing Kobudo Koroona ja novus Korvpall Kriket Kudo Kujundujumine Kurnimäng Käsipall Laevamudelism Laskesuusatamine Laskmine Lauatennis Lennusport Maadlus Maahoki Male Moodne viievõistlus Mootorrattasport Mägironimine Orienteerumine Padel personaaltreener Pesapall Petank Piljard Poks Purjetamine Raadiosport Ragbi Ratsutamine Ronimissport Rulasport Rulluisutamine Rühmatreeningud Saalihoki Sambo Skeleton Softball Sport Chanbara Squash Sulgpall Sumo Suusatamine Sõudmine Taekwon-do Taipoks Tennis Triatlon Turniiribridž Tõstesport Uisutamine Ujumine Vabavõitlus Veematkamine Veemoto Veepall Veeremängud Vehklemine Vesiaeroobika Vettehüpped Vibusport Võimlemine Võistlustants Võrkpall Wu-shu Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 30 2023-11-08 2023-11-08 2024-03-25 8 8 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treenerite eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Ilver Audentese Spordigümnaasium Üllar Kerde Eesti Korvpalliliit Janek Küppar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Kadri Liivak Eesti Võimlemisliit Aldur Partasjuk Spordiklubi Reval-Sport Erich Petrovits Jõhvi Spordikeskus Kristjan Port Tallinna Ülikool Aavo Põhjala Eesti Judoliit Jaak Salumets Eesti Treenerite Liit Toomas Tõnise Eesti Olümpiakomitee Priit Vene Eesti Olümpiakomitee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Treener on liikumisharrastuse ja spordispetsialist, kes juhib käitumisharjumuste kujundamise ja kehaliste ning vaimsete harjutuste abil inimese tervist toetavate ja sportlike eesmärkide saavutamist. Treeneri ülesanne on sportlike ja kehaliste võimete terviklik, tulemuslik ja ohutu arendamine. Treener töötab iseseisvalt, meeskonna liikmena või liidrina, kaasates erinevaid spetsialiste. Treeneritöö eeldab vastutustunnet, loomingulisust, saavutusvajadust, täpsust ja ausust. Vajalik on perioodiline treeningtööd toetavate teadmiste ja oskuste tulemuslik täiendamine ning kogemuste ja teadmiste edasiandmine kolleegidele. Oluline on oskus mõjutada treenitavaid isikliku eeskujuga. Treener järgib treenerite eetikakoodeksit (vt lisa 1 Treenerite eetikakoodeks). Eliittreener, tase 8 täidab valitud erialal eriti arenenud ja spetsialiseeritud oskusi ning tehnikaid eeldavaid tööülesandeid, kasutades tulemuslikult kõige edumeelsemaid ja piirialadel olevaid teadmisi kõikides liikumisharrastuse ning spordi valdkondades ja tasemetel. On omandanud kutsealased tipposkused ja -teadmised akadeemilise kõrgtasemega võrreldaval määral ning need on rahvusvahelisel tipptasemel korduvalt tõestatud tulemusliku treeneritöö kaudu. Omab rahvusvahelist autoriteeti, kujundab eeskuju ja käitumise kaudu spordiala kultuuri rahvusvahelisel tasemel. Demonstreerib oma novaatorlikkust, iseseisvust, teadus- ja kutsealast meisterlikkust ning pidevat pühendumust uute ideede või protsesside arendamisel töö- või õppesituatsioonides. A.2.1 Sportimise organiseerimine ja arendamine 1. Treenitava valimine või treeningrühma komplekteerimine. 2. Treeningute plaani koostamine. 3. Teiste spetsialistide kaasamine treeningprotsessi. 4. Teiste treenerite juhendamine. 5. Treenitava tervisliku eriolukorra arvestamine treeningprotsessis. 6. Koolitamine ja metoodiliste materjalide väljatöötamine. A.2.2 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 1. Kehaliste võimete arendamine. 2. Spordialaspetsiifiliste oskuste arendamine. 3. Sotsiaalsete võimete arendamine ja spordiala kultuuri õpetamine. 4. Taastumisvahendite kasutamine. 5. Spordivarustuse ja treeningvahendite soovitamine ja kasutamine. 6. Treenitava juhendamine võistlusel. 7. Toitumisharjumuste suunamine. 8. Treenitava tervikarengu planeerimine, mõõtmine, analüüsimine ja tagasiside andmine. 9. Taktikaline ning psühholoogiline ettevalmistamine valitud spordialal. Spetsialiseerumine toimub sõltuvalt spordiala spetsiifikast, spordialal kasutatavatest vahendidest ja harrastamiskeskkonnast. Spordiala spetsiifikast tulenevalt on kutse andjal õigus kehtestada erinõudeid. Spetsialiseerumine on otseselt seotud kutsestandardis kirjeldatud tööosadega. Treeneritöö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel, kodust eemal (treeningulaagrid, võistlused, koolitused jms.). Kasutab treeningprotsessis vajalikke vahendeid vastavalt spordialale. Töös treenerina on olulised pinge- ja stressitaluvus, saavutusvajadus, vastutustunne, ausus, järjekindlus, täpsus, paindlikkus, kohanemisvõime, headus, empaatiavõime, emotsionaalne stabiilsus, motiveerimisvõime. Eliittreener on nõutava koolituse läbinud ja tasemele vastava erialase töökogemusega isik. Treener. Töö treenerina on reguleeritud spordiseadusega. Eliittreener, tase 8 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse käesolevas kutsestandardis nimetatud spordialale, kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumised nagu jalgrattasport, ratsutamine, suusatamine, uisutamine, veeremängud ja võrkpall jagunevad omakorda: Jalgrattasport - BMX Ratsutamine - kestvusratsutamine - rakendisport - voltižeerimine Suusatamine - murdmaasuusatamine - mäesuusatamine - lumelauasport - kahevõistlus ja suusahüpped - freestyle suusatamine Uisutamine - iluuisutamine - kiiruisutamine Veeremängud - bowling - sportkeegel Võrkpall - rannavõrkpall Sportimise organiseerimine ja arendamine 8 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 8 murdmaasuusatamine mäesuusatamine lumelauasport kahevõistlus ja suusahüpped iluuisutamine kiiruisutamine Bowling sportkeegel BMX freestyle-suusatamine kestvusratsutamine rakendisport voltižeerimine rannavõrkpall Eliittreener, tase 8 kutset läbiv kompetents 8 Massaažiterapeut, tase 6 Massage Therapist, EstQF Level 6 11 Lümfiterapeut, tase 6 (versioon 5) Lümfiterapeut, tase 6 (versioon 6) Lümfiterapeut, tase 6 (versioon 7) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 10) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 5) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 6) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 7) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 8) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 9) Massöör III (versioon 1) Massöör III (versioon 2) Massöör III (versioon 3) Massöör III (versioon 4) Lastemassaažiterapeut, tase 6 Spordimassaažiterapeut, tase 6 Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Massaažiteenused Massöör 32 2023-11-16 2023-11-16 2028-11-15 6 6 3255 Abifüsioterapeudid 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Eesti Massööride Liit Digipädevuste enesehindamisskaala Aleksandra Vähi Tartu Tervishoiu Kõrgkool Anneli Albert Eesti Massööride Liit Martin Ilves Eesti Massaaži- ja Teraapiakool Lilli Gross Edula OÜ Hille Maas Rehabilitatsioonikeskus Terveline Pille Riika Lepik Füsioterapeutide Liit Taivo Nigol FIE Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Massaažiterapeudi töö on massaažiteraapia tegemine organismi häirunud funktsioonide taastamiseks, tervisehäirete ennetamiseks ja leevendamiseks parimal võimalikul viisil, toetades kliendi igapäevast elukvaliteeti. Massaažiterapeut valmistab ette töökoha, loob kontakti masseeritavaga, hindab kliendi/patsiendi seisundit, koostab massaažiplaani ning teostab massaaži, kasutades korrektseid ja kohaseid massaaživõtteid. Ta hindab massaaži tulemusi ning muudab vajadusel massaažiplaani. Ta nõustab ja juhendab kliente/patsiente ravimassaažialaselt ning vajadusel soovitab pöörduda arsti või füsioterapeudi poole. Massaažiterapeut analüüsib oma töö dünaamikat ja tulemust ning juhendab vajadusel meeskonna liikmeid. Lastemassaažiterapeudi töö on erinevas vanuses lapsele massaaži tegemine, arvestades lapse ealist arengut ning tervislikku seisundit. Lastemassaažiterapeut töötab tavaliselt iseseisvalt või tugimeeskonna liikmena, hinnates adekvaatselt oma rolli koostöös lapsevanema/hooldaja või teiste tugimeeskonna liikmetega. Ta nõustab ja juhendab last ning lapsevanemat/hooldajat, vajadusel soovitab pöörduda arsti või füsioterapeudi poole. Spordimassaažiterapeudi töö on spordimassaaži tegemine, et toetada sportlase funktsioneerimisvõimet, kiiret koormusjärgset taastumist, tippvormi ajastatust ja ennetada tugi-liikumiselundkonna ülekoormusvigastusi. Spordimassaažiterapeut töötab iseseisvalt või tugimeeskonna liikmena. Massaažiterapeudi töökeskkond peab olema ergonoomiline, puhas, privaatsust tagav, nõuetekohase suuruse, valgustuse, ruumi temperatuuri ja õhu kvaliteediga. Spetsialiseerunud massaažiterapeudi tööruumid ning sisustus peavad vastama osutatava teenuse eripärale. Massaažiterapeut töötab avalikus ja/või erasektoris tervishoiu-, sotsiaal-, kultuuri- ja hariduse valdkonnas. Massaažiterapeut kasutab massaaži tegemisel lähtuvalt eesmärgist massaažilauda, massaažimatti, patju, tekke, linasid, õlisid, puhastusvahendeid jms. Sobiva keskkonna loomiseks kasutab erinevaid värve, lõhnu, helisid ja valgustust. Massaažiterapeudi töö eeldab motoorset võimekust, analüüsi- ja sünteesivõimet ning teenindusvalmidust. Massaažiterapeut on empaatiavõimeline, usaldusväärne, koostöö- ja kohanemisvõimeline, kõrge füüsilise- ja vaimse pingetaluvusega, tähelepanelik ja delikaatne. Massaaži kutsealal on koostatud kaks kutsestandardit: Massöör, tase 5 Massaažiterapeut, tase 6 Käesolevas standardis kirjeldatakse 6. taseme massaažiterapeudi töökompetentse. A.2.1. Kliendi/patsiendi teenindamine, teenuste ja toodete tutvustamine A.2.2. Massaažiteraapia ja seda toetavad tegevused Lastemassaažiteraapia A.2.3. Lastemassaažiteraapia Spordimassaažiteraapia A.2.4. Spordimassaažiteraapia A.2.5. Massaažialane ettevõtlus Tavaliselt on massaažiterapeut vähemalt keskharidusega erialase koolituse läbinud ja töökogemusega isik. Massaažiterapeut, lastemassaažiterapeut, spordimassaažiterapeut. Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. Kiire tehnoloogia areng mõjutab ka massaaži valdkonda. Massaažiterapeudid peavad kursis olema uute digitööriistade, tervise seadmete ja tarkvaraga, mis võivad nende tööd parendada. Massaažiteenus muutub ajas mobiilsemaks, mis võib põhjustada ergonoomika probleeme ja tööga seotud vigastusi. See suurendab tähelepanu vajadust massaažiterapeudi enesehoolduseks ja kohandumiseks. Tööturul on konkurents tihe ja see võib veelgi suureneda. Konkurentsis püsimiseks vajavad massaažiterapeudid tulevikus järjest paremaid turundusoskusi. Terviseteadlikkuse tõus võib mõjutada massaaži valdkonda. Inimesed otsivad tõhusaid viise stressi vähendamiseks, lõõgastumiseks ja kehaliseks tervendamiseks. Massaažiterapeudid peavad olema kursis muutustega tervishoiusüsteemis ja pakkuma klientidele kohandatud teenuseid vastavalt nende vajadustele. Massaažiterapeut, tase 6 kutse koosneb üldoskustest, kohustuslikest kompetentsidest, kahest spetsialiseerumisest ja ühest valitavast kompetentsist. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.3.1.-B.3.2. ja üldoskused B.2. Spetsialiseerumisel tuleb lisaks kohustuslikele kompetentsidele tõendada kompetents B.3.3. lastemassaažiterapeut ja/või kompetents B.3.4. spordimassaažiterapeut. Lisaks võib tõendada valitavat kompetentsi B.3.5. Kliendi/patsiendi teenindamine, teenuste ja toodete tutvustamine 6 Massaažiteraapia ja seda toetavad tegevused 6 Spetsialiseerumisel tuleb lisaks kohustuslikele kompetentsidele tõendada kompetents B.3.3. lastemassaažiterapeut ja/või kompetents B.3.4. spordimassaažiterapeut. Lisaks võib tõendada valitavat kompetentsi B.3.5 Massaažialane ettevõtlus 6 Tegevusterapeut, tase 6 Occupational Therapist, EstQf Level 6 9 Tegevusterapeut IV (versioon 1) Tegevusterapeut IV (versioon 2) Tegevusterapeut IV (versioon 3) Tegevusterapeut IV (versioon 4) Tegevusterapeut, tase 6 (versioon 5) Tegevusterapeut, tase 6 (versioon 6) Tegevusterapeut, tase 6 (versioon 7) Tegevusterapeut, tase 6 (versioon 8) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Tegevusteraapia Tegevusterapeut 32 2023-11-16 2023-11-16 2028-11-15 6 6 2269 Tervishoiu tippspetsialistid, mujal liigitamata 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Eesti Tegevusterapeutide Liit Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Kutsealased terminid Eetikakoodeks Anne-Mari Rebane Eesti Tegevusterapeutide Liit Evi Vilgats Papaver nõustamis- ja koolituskeskus Heili Piilberg SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mariliis Põld Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut Mari-Liis Ööpik-Loks Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus Tiina Tammik TÜK Spordimeditsiini ja taastusravi kliinik, statsionaarse taastusravi osakond Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Tegevusterapeut on iseseisev tegevuse ja tegevusvõime tippspetsialist, kes rakendab oma töös kliinilist ja kutsealast mõtlemist, tõenduspõhiseid erialaseid teadmisi ja oskuseid ning hoiab ennast kursis valdkonna arengutega. Tema töö on häirunud tegevusvõimega isiku tegevusvõime hindamine, säilitamine ja edendamine. Tegevusteraapia on eesmärgipäraselt valitud tegevuste kasutamine inimese ja/või grupi parima võimaliku tegevusvõime saavutamiseks ja/või säilitamiseks igapäevaelus. Eesmärgi saavutamiseks tegevusterapeut mõjutab isikute ja kogukondade võimet sooritada tähenduslikke ja vajalikke tegevusi või kohandab neid tegevusi või nende sooritamiseks vajalikku keskkonda. Tegevusterapeudi ülesanded on info kogumine isiku tervisliku seisundi kohta, tegevusvõime ja tegevuskonteksti hindamine, tegevusteraapia planeerimine ja läbiviimine vastavalt isiku vajadustele kas individuaal- või grupitööna ning tegevusteraapia tulemuslikkuse hindamine. Hindamisel ja teraapia elluviimisel keskendub tegevusterapeut inimese tegevusvõimele, tegevuseeldustele, tegevusvaldkondadele ja tegevuskontekstidele (vt lisa 1 „Kutsealased terminid“). Tegevusterapeut töötab sotsiaal-, tervishoiu- või haridusasutustes, kohalikus omavalitsuses või eraettevõtluses. Tegevusterapeut töötab nii individuaalselt kui meeskonnas ja vajadusel jagab erialaseid teadmisi kolleegide, teiste erialaspetsialistide ja samuti häirunud tegevusvõimega isiku lähedastega. Tegevusterapeudi töö eeldab pidevat suhtlemist ja lähikontakti isiku ja tema võrgustikuga. Ta töötab pidevalt muutuvas olukorras, mis tuleneb isikute erinevatest probleemidest ja motivatsioonist. Tegevusterapeut peab oma töös tagama isiku andmete konfidentsiaalsuse. Tegevusterapeudi põhilised töövahendid on tegevusvõime ja tegevuskonteksti hindamiseks ja teraapia elluviimiseks vajalikud vahendid. Tegevusterapeudi kutseid on kahel tasemel: Tegevusterapeut, tase 6 on iseseisev tegevuse ja tegevusvõime tippspetsialist, kes lahendab tavapäraseid tegevusteraapia valdkonna juhtumeid; Tegevusterapeut, tase 7 on iseseisev tegevuse ja tegevusvõime tippspetsialist kes lahendab nii rutiinseid kui keerulisi tegevusteraapia valdkonna juhtumeid. Ta juhendab tegevusteraapia eriala üliõpilasi, nõustab teisi erialaspetsialiste, osaleb erialaga seotud arendus-, teadus- ja koolitustegevuses ning teatud juhtudel juhib meeskonda. Käesolevas standardis kirjeldatakse 6. taseme tegevusterapeudi töökompetentse. A.2.1. Isiku tegevusvõime ja tegevuskonteksti hindamine A.2.2. Tegevusteraapia planeerimine A.2.3. Tegevusteraapia läbiviimine A.2.4. Tulemuslikkuse hindamine ja edasiste tegevuste planeerimine A.2.5. Nõustamine Tegevusterapeudil on kõrgharidus tegevusteraapias ja töökogemus. Tegevusterapeut. Kui tegevusterapeut on rehabilitatsioonimeeskonna liige, siis sotsiaalhoolekande seaduse järgi peab tal olema erialane kõrgharidus või tegevusterapeudi kutse või sellele vastav kvalifikatsioon. Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. Tegevusterapeutide töös muutuvad järjest olulisemaks tehniliste lahendustega seotud oskused (nt 3D printimine) ning oskus töötada innovatiivsete materjalide, seadmete ja abivahenditega. Suureneb vajadus teenuste ja protsesside planeerimisega seotud disainmõtlemise rakendamise järele. Samuti on näha, et suureneb vajadus kultuuridevahelise kompetentsi ja kogukonna ning rahvastiku tasandil töötamise oskuste järele. Tähtsad on ka oskused osaleda taasühiskonnastamise protsessis (töö kinnipeetavatega, põgenikega). Jätkuvalt on oluline osata töötada vananevas elanikkonnas ning sotsiaalse õigluse ja eestseismise ehk advokeerimise põhimõtete rakendamine. Tegevusterapeut, tase 6 kutse koosneb üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.5 ja üldoskused B.2. Isiku tegevusvõime ja tegevuskonteksti hindamine 6 Tegevusteraapia planeerimine 6 Tegevusteraapia läbiviimine 6 Tulemuslikkuse hindamine ja edasiste tegevuste planeerimine 6 Nõustamine 6 Tegevusterapeut, tase 7 Occupational Therapist, EstQf Level 7 1 Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Tegevusteraapia Tegevusterapeut 32 2023-11-16 2023-11-16 2028-11-15 7 7 2269 Tervishoiu tippspetsialistid, mujal liigitamata 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Eesti Tegevusterapeutide Liit Kutsealased terminid Eetikakoodeks Anne-Mari Rebane Eesti Tegevusterapeutide Liit Evi Vilgats Papaver nõustamis- ja koolituskeskus Heili Piilberg SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mariliis Põld Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut Mari-Liis Ööpik-Loks Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus Tiina Tammik TÜK Spordimeditsiini ja taastusravi kliinik, statsionaarse taastusravi osakond Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Tegevusterapeut on iseseisev tegevuse ja tegevusvõime tippspetsialist, kes rakendab oma töös kliinilist ja kutsealast mõtlemist, tõenduspõhiseid erialaseid teadmisi ja oskuseid ning hoiab ennast kursis valdkonna arengutega. Tema töö on häirunud tegevusvõimega isiku tegevusvõime hindamine, säilitamine ja edendamine. Tegevusteraapia on eesmärgipäraselt valitud tegevuste kasutamine inimese ja/või grupi parima võimaliku tegevusvõime saavutamiseks ja/või säilitamiseks igapäevaelus. Eesmärgi saavutamiseks tegevusterapeut mõjutab isikute ja kogukondade võimet sooritada tähenduslikke ja vajalikke tegevusi või kohandab neid tegevusi või nende sooritamiseks vajalikku keskkonda. Tegevusterapeudi ülesanded on info kogumine isiku tervisliku seisundi kohta, tegevusvõime ja tegevuskonteksti hindamine, tegevusteraapia planeerimine ja läbiviimine vastavalt isiku vajadustele kas individuaal- või grupitööna ning tegevusteraapia tulemuslikkuse hindamine. Hindamisel ja teraapia elluviimisel keskendub tegevusterapeut inimese tegevusvõimele, tegevuseeldustele, tegevusvaldkondadele ja tegevuskontekstidele (vt lisa 1 „Kutsealased terminid“). Tegevusterapeut töötab sotsiaal-, tervishoiu- või haridusasutustes, kohalikus omavalitsuses või eraettevõtluses. Tegevusterapeut lahendab nii rutiinseid kui keerulisi tegevusterapeutilisi probleeme. Ta juhendab tegevusteraapia eriala üliõpilasi kliinilisel praktikal ja/või nõustab teisi oma eriala või teiste erialade spetsialiste. Vajadusel moodustab ja juhib meeskonda. Tegevusterapeut esineb erialaste ettekannetega või koostab erialaseid juhendmaterjale ning esindab ja arendab oma eriala nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil. Ta analüüsib ja sünteesib uusi kutsealaseid ideid ja arengusuundi, osaleb teadusuuringute läbiviimisel ning väärtustab elukestvat õpet. Tegevusterapeut töötab nii individuaalselt kui meeskonnas ja vajadusel jagab erialaseid teadmisi kolleegide, teiste erialaspetsialistide ja samuti häirunud tegevusvõimega isiku lähedastega. Tegevusterapeudi töö eeldab pidevat suhtlemist ja lähikontakti isiku ja tema võrgustikuga. Ta töötab pidevalt muutuvas olukorras, mis tuleneb isikute erinevatest probleemidest ja motivatsioonist. Tegevusterapeut peab oma töös tagama isiku andmete konfidentsiaalsuse. Tegevusterapeudi põhilised töövahendid on tegevusvõime ja tegevuskonteksti hindamiseks ja teraapia elluviimiseks vajalikud vahendid. Tegevusterapeudi kutseid on kahel tasemel: Tegevusterapeut, tase 6. Iseseisev tegevuse ja tegevusvõime tippspetsialist, kes lahendab tavapäraseid tegevusteraapia valdkonna juhtumeid; Tegevusterapeut, tase 7 on iseseisev tegevuse ja tegevusvõime tippspetsialist kes lahendab nii rutiinseid kui keerulisi tegevusteraapia valdkonna juhtumeid. Ta juhendab tegevusteraapia eriala üliõpilasi, nõustab teisi erialaspetsialiste, osaleb erialaga seotud arendus-, teadus- ja koolitustegevuses ning teatud juhtudel juhib meeskonda. Käesolevas standardis kirjeldatakse 7. taseme tegevusterapeudi töökompetentse. A.2.1. Isiku tegevusvõime ja tegevuskonteksti hindamine A.2.2. Tegevusteraapia planeerimine A.2.3. Tegevusteraapia läbiviimine A.2.4. Tulemuslikkuse hindamine ja edasiste tegevuste planeerimine A.2.5. Nõustamine A.2.6. Teadus- ja arendustegevus A.2.7. Koolitamine ja juhendamine A.2.8. Juhtimine Tegevusterapeudil on kõrgharidus tegevusteraapias ja töökogemus. Tegevusterapeut. Kui tegevusterapeut on rehabilitatsioonimeeskonna liige, siis sotsiaalhoolekande seaduse järgi peab tal olema erialane kõrgharidus või tegevusterapeudi kutse või sellele vastav kvalifikatsioon. Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. Tegevusterapeutide töös muutuvad järjest olulisemaks tehniliste lahendustega seotud oskused (nt 3D printimine) ning oskus töötada innovatiivsete materjalide, seadmete ja abivahenditega. Suureneb vajadus teenuste ja protsesside planeerimisega seotud disainmõtlemise rakendamise järele. Samuti on näha, et suureneb vajadus kultuuridevahelise kompetentsi ja kogukonna ning rahvastiku tasandil töötamise oskuste järele. Tähtsad on ka oskused osaleda taasühiskonnastamise protsessis (töö kinnipeetavatega, põgenikega). Jätkuvalt on oluline osata töötada vananevas elanikkonnas ning sotsiaalse õigluse ja eestseismise ehk advokeerimise põhimõtete rakendamine. Tegevusterapeut, tase 7 kutse koosneb üldoskustest, kohustuslikest kompetentsidest ning ühest valitavast kompetentsist. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.7 ja üldoskused B.2, lisaks võib tõendada valitava kompetentsi B.3.8 . Isiku tegevusvõime ja tegevuskonteksti hindamine 7 Tegevusteraapia planeerimine 7 Tegevusteraapia läbiviimine 7 Tulemuslikkuse hindamine ja edasiste tegevuste planeerimine 7 Nõustamine 7 Teadus- ja arendustegevus 7 Koolitamine ja juhendamine 7 Valitava kompetentsi B.3.8 tõendamine on vabatahtlik Juhtimine 7 Ämmaemand, tase 6 Midwife, EstQF Level 6 10 Ämmaemand IV (versioon 1) Ämmaemand IV (versioon 2) Ämmaemand IV (versioon 3) Ämmaemand IV (versioon 4) Ämmaemand IV (versioon 5) Ämmaemand IV (versioon 6) Ämmaemand, tase 6 (versioon 7) Ämmaemand, tase 6 (versioon 8) Ämmaemand, tase 6 (versioon 9) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Ämmaemandus Ämmaemand 32 2023-11-16 2023-11-16 2028-11-15 6 6 2222 Ämmaemandad 0913 Õendus ja ämmaemandus 86 Tervishoid Eesti Ämmaemandate Ühing Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Tartu Tervishoiu Kõrgkool Ämmaemanda eetikakoodeks Digipädevuste enesehindamisskaala Keelte oskustasemete kirjeldused Irena Bartels Eesti Ämmaemandate Ühing Katrin Klein Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Kadri Madar Lääne- Tallinna Keskhaigla Pelgulinna sünnitusmaja Marje Altrov Kuressaare Haigla noortekabinet Leiki Karuse Laagri perearstikeskus Tiivi Häide Tartu Tervishoiu Kõrgkool Pille Teesalu Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliinik Laura Kalja Rakvere Haigla Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Ämmaemand on tippspetsialist, kes juhendab, jälgib, nõustab ja toetab naist ja peret raseduse, sünnituse ajal, sünnitusjärgsel perioodil, üleminekul lapsevanemaks saamisel ning reproduktiiv- ja seksuaaltervise küsimuste ja günekoloogiliste probleemide lahendamisel elukaare erinevatel etappidel. Ta osaleb tervisedenduses, pereplaneerimises, antenataalses hoolduses, sünnitusel ning sünnitusjärgsel naise, pere, vastsündinu, imiku järjepideval hooldusel üksikisiku, perekonna ja ühiskonna tasandil. Ämmaemand nõustab naist ja peret vaimse tervise teemadel koostöös teiste spetsialistidega. Ämmaemandad austavad naiste, perede ja laste inimõigusi ning nende prioriteet on tagada, et hooldus keskenduks võimalusel kliendi vajadustele, vaadetele, eelistustele ja otsustele. Ämmaemand osutab ämmaemandusabi koostöös siht- ja sidusrühmadega. Ämmaemand töötab esmatasandil, ambulatoorset ja/või statsionaarset tervishoiuteenust osutavas - ja/või kutsealast arengut edendavas asutuses või eraettevõttes. Ämmaemanda töö on vastutusrikas, vaimselt ja emotsionaalselt pingeline. Ta puutub kokku füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste ohuteguritega (infektsioonid, ohtlikud ained, kehavedelikud jm). Tööajakava võib sisaldada töötamist nädalavahetustel, öösiti ja/või pühade ajal. Ämmaemand kasutab oma töös käelisi oskuseid ja meditsiiniseadmeid ja -tehnikat, abi- ja kaitsevahendeid ning infotehnoloogilisi vahendeid. Ämmaemanda kutse eeldab kriitilist mõtlemist, oskust luua positiivset eeskuju, vastutus-, otsustus-, empaatia-, kohanemis- , algatus- ja koostöövõimet ning suhtlemisvalmidust. Ämmaemand osaleb kutsealastel täiendkoolitustel võttes vastutuse oma pideva professionaalse arengu eest ja olles eeskujuks õppimiskultuuri edendamisel. Ämmaemanda kutsealal on kaks kutset: - Ämmaemand, tase 6; - Ämmaemand, tase 7. Käesolevas standardis kirjeldatakse 6. taseme ämmaemanda töökompetentse. A.2.1 Tervisekasvatus, pereplaneerimine ja antenataalne hooldus A.2.2 Ämmaemandus sünnituse korral A.2.3 Naise, vastsündinu, imiku ja pere järjepidev hooldus Ämmaemandal on erialane keskeriharidus ja töökogemus või erialane rakenduskõrgharidus Ämmaemand Vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seadusele peab ämmaemand olema kantud Terviseameti tervishoiutöötajate registrisse Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. Muutuva ühiskonna ja tehnoloogia tingimustes on oluline ämmemanda käeliste baasoskuste säilitamine. Ämmaemand peab oskama kohanduda erinevate kultuuride, religioonide, seksuaalvähemuste ja peremudelitega. Inimesed muutuvad tervise teadlikumaks ja suurenevad nende ootused teenuse kvaliteedile ja kättesaadavusele, seetõttu peab ämmaemand olema teadlik ja kasutama muutuvast töökeskkonnast, õigusruumist ja patsiendiohutusest tulenevaid töövõtteid. Ämmaemandusabi osutamiseks on oluline interdistsiplinaarse meeskonnatöö jätkuv arendamine, töö ümber struktureerimine ja paindlikud töötingimused. Seoses töö iseloomu muutumisega on märgata tulevikus töömahu olulist kasvu, mistõttu tuleb rohkem tähelepanu pöörata töötaja enda vaimsele ja füüsilisele tervisele. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kohustuslikud kompetentsid B.3.1.-B.3.3., kutset läbiv kompetents B.3.4. ja üldoskused B.2 Tervisekasvatus, pereplaneerimine ja antenataalne hooldus 6 Ämmaemandus sünnituse korral 6 Naise, vastsündinu, imiku ja pere järjepidev hooldus 6 Ämmaemanda kutset läbiv kompetents 7 Ämmaemand, tase 7 Midwife, EstQF Level 7 9 Ämmaemand V (versioon 1) Ämmaemand V (versioon 2) Ämmaemand V (versioon 3) Ämmaemand V (versioon 4) Ämmaemand V (versioon 5) Ämmaemand, tase 7 (versioon 6) Ämmaemand, tase 7 (versioon 7) Ämmaemand, tase 7 (versioon 8) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Ämmaemandus Ämmaemand 32 2023-11-16 2023-11-16 2028-11-15 7 7 2222 Ämmaemandad 0913 Õendus ja ämmaemandus 86 Tervishoid Eesti Ämmaemandate Ühing Ämmaemanda eetikakoodeks Digipädevuste enesehindamisskaala Keelte oskustasemete kirjeldused Irena Bartels Eesti Ämmaemandate Ühing Katrin Klein Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Kadri Madar Lääne- Tallinna Keskhaigla Pelgulinna sünnitusmaja Marje Altrov Kuressaare Haigla noortekabinet Leiki Karuse Laagri perearstikeskus Tiivi Häide Tartu Tervishoiu Kõrgkool Pille Teesalu Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliinik Laura Kalja Rakvere Haigla Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Ämmaemand on tippspetsialist, kes juhendab, jälgib, nõustab ja toetab naist ja peret raseduse, sünnituse ajal, sünnitusjärgsel perioodil, üleminekul lapsevanemaks saamisel ning reproduktiiv- ja seksuaaltervise küsimuste ja günekoloogiliste probleemide lahendamisel elukaare erinevatel etappidel. Ta osaleb tervisedenduses, pereplaneerimises, antenataalses hoolduses, sünnitusel ning sünnitusjärgsel naise, pere, vastsündinu, imiku järjepideval hooldusel üksikisiku, perekonna ja ühiskonna tasandil. Ämmaemand nõustab naist ja peret vaimse tervise teemadel koostöös teiste spetsialistidega. Ämmaemandad austavad naiste, perede ja laste inimõigusi ning nende prioriteet on tagada, et hooldus keskenduks võimalusel kliendi vajadustele, vaadetele, eelistustele ja otsustele. Ämmaemand osutab ämmaemandusabi koostöös siht- ja sidusrühmadega. Ämmaemand töötab esmatasandil, ambulatoorset ja/või statsionaarset tervishoiuteenust osutavas - ja/või kutsealast arengut edendavas asutuses või eraettevõttes. Ämmaemanda töö on vastutusrikas, vaimselt ja emotsionaalselt pingeline. Ta puutub kokku füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste ohuteguritega (infektsioonid, ohtlikud ained, kehavedelikud jm). Tööajakava võib sisaldada töötamist nädalavahetustel, öösiti ja/või pühade ajal. Ämmaemand kasutab oma töös käelisi oskuseid ja meditsiiniseadmeid ja -tehnikat, abi- ja kaitsevahendeid ning infotehnoloogilisi vahendeid. Ämmaemanda kutse eeldab kriitilist mõtlemist, oskust luua positiivset eeskuju, vastutus-, otsustus-, empaatia-, kohanemis- , algatus/eestvedamis- ja koostöövõimet, suhtlemisvalmidust ning oskust töötada meeskonnas. Ämmaemand osaleb kutsealastel täiendkoolitustel võttes vastutuse oma pideva professionaalse arengu eest, olles eeskujuks õppimiskultuuri edendamisel ja panustades teadlikult kolleegide arengusse ja haridusse. Ämmaemanda kutsealal on kaks kutset: - Ämmaemand, tase 6; - Ämmaemand, tase 7. Käesolevas standardis kirjeldatakse 7. taseme ämmaemanda töökompetentse. A.2.1 Tervisekasvatus, pereplaneerimine ja antenataalne hooldus A.2.2 Ämmaemandus sünnituse korral A.2.3 Naise, vastsündinu, imiku ja pere järjepidev hooldus Ämmaemandal on erialane rakenduskõrgharidus ja töökogemus ning ta omab täiendavat väljaõpet erialases valdkonnas. Ämmaemand Vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seadusele peab ämmaemand olema kantud Terviseameti tervishoiutöötajate registrisse. Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. Muutuva ühiskonna ja tehnoloogia tingimustes on oluline ämmemanda käeliste baasoskuste säilitamine. Ämmaemand peab oskama kohanduda erinevate kultuuride, religioonide, seksuaalvähemuste ja peremudelitega. Inimesed muutuvad tervise teadlikumaks ja suurenevad nende ootused teenuse kvaliteedile ja kättesaadavusele, seetõttu peab ämmaemand olema teadlik ja kasutama muutuvast töökeskkonnast, õigusruumist ja patsiendiohutusest tulenevaid töövõtteid. Ämmaemandusabi osutamiseks on oluline interdistsiplinaarse meeskonnatöö jätkuv arendamine, töö ümber struktureerimine ja paindlikud töötingimused. Seoses töö iseloomu muutumisega on märgata tulevikus töömahu olulist kasvu, mistõttu tuleb rohkem tähelepanu pöörata töötaja enda vaimsele ja füüsilisele tervisele. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kohustuslikud kompetentsid B.3.1.-B.3.3., kutset läbiv kompetents B.3.4. ja üldoskused B.2. Tervisekasvatus, pereplaneerimine ja antenataalne hooldus 7 Ämmaemandus sünnituse korral 7 Naise, vastsündinu, imiku ja pere järjepidev hooldus 7 Ämmaemanda kutset läbiv kompetents 7 Tisler, tase 4 Cabinetmaker, level 4 10 Tisler II (versioon 1) Tisler II (versioon 2) Tisler II (versioon 3) Tisler II (versioon 4) Tisler, tase 4 (versioon 11) Tisler, tase 4 (versioon 5) Tisler, tase 4 (versioon 6) Tisler, tase 4 (versioon 7) Tisler, tase 4 (versioon 8) Tisler, tase 4 (versioon 9) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Mööbli tootmine Tisler 32 2023-11-30 2023-11-30 2024-02-20 4 4 7522 Tislerid jms töölised 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 31 Mööblitootmine Digipädevuste enesehindamise skaala Kutsealased terminid Robert Pajussaar Kalla Mööbel OÜ Tenno Teder Standard AS Margus Proos Kose Vesi OÜ Rene Serg Haapsalu Uksetehas AS Zigmontas Strepaitis EVO PRO OÜ Aulika Riisenberg SA Innove Arvi Lokk Võrumaa Kutsehariduskeskus Sulev Kiivit Tartu Kutsehariduskeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Tisler on oskustööline, kes töötab enamasti mööblitööstuse ja puidutöötlemise ettevõtetes valmistades puidust ja puidupõhistest materjalidest mööblit ja puittooteid (nt uksi, aknaid, treppe jne). Tisler, tase 4 töötab töökorraldusest lähtuvalt kas iseseisvalt või meeskonnas ning teostab erinevaid tööoperatsioone, kasutades selleks mitmesuguseid puidu töötlemise, viimistlemise, monteerimise ja paigaldamise võtteid ja vahendeid. Ta korraldab oma tööd ning planeerib tööaega ja materjale aja- ja kuluefektiivselt. A.2.1 Ettevalmistustööd puidu või puidupõhistest materjalidest toodete valmistamiseks 1. Toote tehnilise dokumentatsiooni koostamine 2. Nõuetekohase töökoha korraldamine 3. Ohutusnõuete järgimine 4. Toorikute, detailide ja abivahendite ettevalmistamine ja kontrollimine 5. Töövahendite valimine ja ettevalmistamine A.2.2 Puidu ja puidupõhiste materjalide mehaaniline ja lõiketöötlemine tööpinkidel 1. Tööpingi korrasoleku kontrollimine 2. Tööpingi seadistamine tööks 3. Puidust või puidupõhisest materjalist tooriku, detaili või toote valmistamine 4. Kvaliteedi kontrollimine A.2.3 Toorikute, detailide või toodete lõiketöötlemine käsitööriistadega, sh suruõhu- ja elektriliste käsitööriistadega 1. Käsitööriistade valimine ja ettevalmistamine tööks 2. Mõõtmine, märkimine ning šabloonide ja konduktorite kasutamine 3. Puidu või puidupõhise materjali lõiketöötlemine 4. Kvaliteedi kontrollimine A.2.4 Puidu ja puidupõhistest materjalidest detailide ja toodete viimistlemine 1. Viimistletava pinna ettevalmistamine 2. Detaili või toote viimistlemine 3. Viimistluse kvaliteedi hindamine A.2.5 Mööbli ja puittoodete montaaž ja paigaldamine 1. Detailide ja furnituuride komplekteerimine 2. Toote monteerimine 3. Toote pakendamine transportimiseks 4. Toote paigaldamine objektil 5. Kvaliteedi hindamine Tisler töötab peamiselt siseruumides. Töö on vaheldusrikas. Töökeskkond võib olla mürarohke, selles võib esineda puidutolmu ja keemilisi ained ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja –vahendeid. Tisleri põhilisteks töövahenditeks on puidutöötlemispingid ja elektrilised, pneumaatilised ning muud käsitööriistad, lihtsamad liimimise, pealistamise ja viimistlemise seadmed. Tisleri töö on käeline, seega on olulised liigutuste ratsionaalsus, kiirus ja täpsus. Tisleri töös tuleb kasuks loovus ja ruumiline kujutlusvõime. Tislerina töötavad tavapäraselt inimesed, kelle kutsealane kompetentsus on omandatud kutseõppeasutuses või praktilise töökogemuse või täiendusõppe käigus. Tisler, mööblitisler Tisler, tase 4 kutse saamiseks tuleb tõendada kohustuslikud (B.2.1 – B.2.5) ja kutset läbivad kompetentsid (B.2.6). Ettevalmistustööd puit- või puidupõhistest materjalidest toodete valmistamiseks 4 Puit- ja puidupõhiste materjalide mehaaniline ja lõiketöötlemine tööpinkidel 4 Toorikute, detailide või toodete lõiketöötlemine käsitööriistadega, sh suruõhu- ja elektriliste käsitööriistadega 4 Puit- ja puidupõhistest materjalidest detailide ja toodete viimistlemine 4 Mööbli ja puittoodete montaaž ja paigaldamine 4 Tisler, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Metsatööline, tase 2 Logger, EstQF Level 2 3 Raietööline, tase 2 (versioon 1) Raietööline, tase 2 (versioon 2) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Raietööline 32 2023-11-30 2023-11-30 2028-11-29 2 2 6210 Metsanduse jms oskustöölised 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Veiko Belias Luua Metsanduskool Rainer Laigu erialaekspert Jaak Laurikainen Jaagumetsa OÜ Tenek Mäekivi Marrek Puit OÜ Peeter Olesk Stora Enso Eesti AS Ilmar Paal RMK Enn Pärt Keskkonnaagentuur Tõnu Reinsalu Luua Metsanduskool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Metsatööline, tase 2 on lihttöötaja, kes teeb metsaistutus- ja lihtsamaid võsasaetöid etteantud tööülesande järgi. Ta töötab põhiliselt metsaistutusel ja trasside raietel, nt sihid, teeservad, kraavid, liinikoridorid. Raietööline kasutab vilunult võsasaagi ning viib läbi vajalikud saehooldused. Metsatööline, tase 2 töötab juhiste järgi nii üksi kui meeskonnas. Töö ei eelda aktiivset suhtlemist. Töö toimub välitingimustes ja sõltub ilmastikust ning on füüsiliselt raske ja suure ohtlikkusega. Tööõnnetuste vältimiseks on kohustus kasutada tööle vastavaid isikukaitsevahendeid ning järgida tööohutusnõudeid. Peamised töövahendid on istutusvahendid ja võsasaag. Lähedane kutse on raietööline, tase 3. Erinevalt 2. taseme raietöölisest töötab raietööline, tase 3 iseseisvalt ja omab metsakasvatuse oskuseid ja teadmisi. A.2.1. Võsasaega töötamine A.2.2. Metsa istutamine 2. taseme raietööline on üldjuhul läbinud kutseõppe tasemeõppe või omandanud kutseoskused praktilise töö käigus (vt ka B.1). Raietööline, saemotorist, saemees. Metsatööline, tase 2 kutsestandard koosneb üldoskustest ja kompetentsidest. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused B.2 ja kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.2. Võsasaega töötamine 2 Metsa istutamine 2 Arborist, tase 4 Arborist, EstQF Level 4 6 Arborist II (versioon 1) Arborist II (versioon 2) Arborist, tase 4 (versioon 3) Arborist, tase 4 (versioon 4) Arborist, tase 4 (versioon 5) Tõstukil töötav arborist, tase 4 Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Arborist 32 2023-11-30 2023-11-30 2028-11-29 4 4 6210 Metsanduse jms oskustöölised 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Eesti Arboristide Ühing Arboristi eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamisskaala Mart Hiio Eesti Arboristide Ühing MTÜ Marje Kask Luua Metsanduskool Eve Viktoria Lasberg OÜ Sõbra Lilled Ats Mölder Atscender OÜ Tiit Pajuste Vesilõigu OÜ Andreas Kaal Puu Värk OÜ Arpo Põld Revatrin Grupp OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Arborist, tase 4, on oskustöötaja, kes istutab puittaimi tiheasustusega aladel ning hooldab neid kogu nende elukaare jooksul. Arboristi töö eesmärgiks on tagada puittaimede võimalikult hea tervislik seisund ning turvaline ja esteetiline elukeskkond inimestele. Arborist langetab iseseisvalt puuhooldustöödega seotud otsuseid, lähtudes tööülesandest või projektist, puu bioloogiast ning arboristi kutse-eetikast. Arborist töötab enamasti meeskonnas. Arboristi töö eeldab suhtlemist avalikkuse ja klientidega. Arborist töötab välitingimustes, tööaja ja töövõtete valikul arvestab ilmastikust tulenevate riskidega. Märkimisväärne osa tööst toimub maapinnast kõrgemal - kas tõstukil või ronides. Töö nõuab füüsilist vastupidavust, valmisolekut töötada kõrgustes ja sundasendites ning avalikus ruumis möödakäijate tähelepanu all. Töötamisel kõrgustes on nõutav asjakohane julgestus maapinnal tegutseva, päästevõimekust omava isiku poolt. Arborist on kohustatud kasutama asjakohast turva- ja töövarustust ning järgima tööohutusnõudeid. Arboristi töövahendid on nt võsa- ja kettsaed, oksasaed ja sekaatorid, ronimisvarustus, tõstukid, vintsid. Kutsealas on veel puittaimede spetsialist, tase 5 kutse, lähedane kutse on raietööline, tase 2 kutse. Erinevalt arboristist ei tegele puittaimede spetsialist puude istutamise ja hooldamisega, vaid korraldab ja teeb järelevalvet puuhooldustööde (sh istutustööde) ja ehitusobjektidel puude kaitsemeetmete rakendamise üle. Raietööline, tase 2 teeb raietöid etteantud tööülesande järgi. A.2.1 Puittaimede istutamine ja ümberistutamine A.2.2 Puittaimede hoolduslõikus A.2.3 Puittaimede raie A.2.4 Parkmetsade hooldamine A.2.5 Viljapuude hooldamine A.2.6 Puittaimede erihooldustööde tegemine A.2.7 Ronimisköitega töötamine A.2.8 Esmaabi osutamine ja päästmine A.2.9 Juhtimine, juhendamine ja majandamine Arborist, tase 4 kutse sisaldab osakutset tõstukil töötav arborist, tase 4, mis moodustub tööosadest A.2.1, A.2.2, A.2.3, A.2.4, A.2.5, A.2.6, A.2.8 ja A.2.9. Arboristina töötavad üldjuhul inimesed, kes on kas läbinud kutseõppe tasemeõppe või omavad praktilist töökogemust (vt ka B.1). Arborist, puuhooldusspetsialist, kõrghaljastusspetsialist. Kohalikel omavalitsustel on õigus oma haldusalal õigusaktidega kehtestada arboristi töö teostajatele kutsetunnistuse nõue. Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. Arboristi töös on jätkuvalt olulised keskkonnalased teadmised, samuti teadmised rohepöördest ja kliimamuutustest. Vajalikud on teadmised suurte linnapuude istutamisest, metsataimekasvatusest, taimekasvatuse tehnoloogiatest, taimekaitsest ja väetistest. Kasvab vajadus oskuse järele andmeid töödelda ning neid kasutada. Kuna valdkonnas on palju iseendale tööandjaid ja projektipõhist tööd, siis on olulised ettevõtlusoskused, sh enesereklaami ja turundusoskused ning enese- ja ajaplaneerimisoskus. Tähtis on erialase inglise keele oskus (nt erialase IKT kasutamisel). Arborist, tase 4 kutsestandard koosneb üldoskustest ja kompetentsidest. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused B.2, kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.9 ning kutset läbiv kompetents B.3.10 Tõstukil töötav arborist, tase 4 osakutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused B.2, kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.6 ja B.3.8-B.3.9 ning kutset läbiv kompetents B.3.10 Puittaimede istutamine ja ümberistutamine 4 Puittaimede hoolduslõikus 4 Puittaimede raie 4 Parkmetsade hooldamine 4 Viljapuude hooldamine 4 Puittaimede erihooldustööde tegemine 4 Ronimisköitega töötamine 4 Esmaabi andmine ja päästevõimekus 4 Juhtimine, juhendamine ja majandamine 4 Arborist, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Puittaimede spetsialist, tase 5 Dendrologist, EstQF Level 5 6 Arborist III (versioon 1) Arborist III (versioon 2) Arborist, tase 5 (versioon 3) Meisterarborist, tase 5 (versioon 4) Puittaimede hindaja, tase 5 (versioon 5) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Arborist 32 2023-11-30 2023-11-30 2028-11-29 5 5 6210 Metsanduse jms oskustöölised 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Eesti Arboristide Ühing Arboristi eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamisskaala Olev Abner Tallinna Botaanikaaed Sulev Järve Dendro SJ OÜ Marje Kask Luua Metsanduskool Eve Viktoria Lasberg OÜ Sõbra Lilled Robert Oetjen Rongavana OÜ Arpo Põld Revatrin Grupp OÜ Kaire Zimmer Tartu Linnavalitsus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Puittaimede spetsialist, tase 5 annab erialast nõu, hindab puittaimede seisundit ja väärtust, koostab eksperthinnanguid ja teeb järelevalvet istutustööde, puuhooldustööde ning ehitusobjektidel puude kaitsemeetmete rakendamise üle. Puittaimede spetsialist töötab iseseisvalt, vajadusel kaasab teiste erialade spetsialiste. Ta osaleb erinevate meeskondade töös ning vajaduse korral moodustab ja juhib neid. Puittaimede spetsialisti töö eeldab suhtlemist klientide ning huvigruppidega. Puittaimede spetsilisti töökeskkond on mitmekesine ja vaheldusrikas. Andmete kogumine ja vaatlused toimuvad välitingimustes, andmete töötlemine, tõlgendamine ja dokumenteerimine eeldab tööd siseruumides. Töövahenditeks on erinevad töö- ja mõõteriistad, nt binokkel, luup, sond, kõrgusmõõtja, talmeeter, klupp, juurdekasvupuur, GPS-seadmed, arvuti ning mitmed elektroonilised mõõteriistad ning joonestustarkvara. Kutsealas on veel arborist, tase 4 kutse, lähedane kutse on raietööline, tase 2 kutse. Arborist tegeleb puude istutamise ja hooldamisega kogu nende elukaare jooksul. Raietööline, tase 2 teeb raietöid etteantud tööülesande järgi. A.2.1 Üksikpuude seisundi ja puude rühmade hindamine A.2.2 Puistute hindamine A.2.3 Kasvukohatüüpide hindamine A.2.4 Erialase nõu andmine A.2.5 Järelevalve tegemine A.2.6 Puuhooldustööde korraldamine A.2.7 Ekspertarvamuste ja -hinnangute koostamine Puittaimede spetsialistina töötavad üldjuhul inimesed, kellel on erialane kutseharidus või erialane töökogemus (vt ka B.1). Puittaimede spetsialist, meisterarborist, puittaimede hindaja, dendroloog. Kohalikel omavalitsustel on õigus oma haldusalal kehtestada puittaimede spetsialisti töö teostajatele kutsetunnistuse nõue. Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab Järjest olulisemaks muutub kliimamuutuste mõju arvestamine puittaimeliikide valikul ja majandamisel, samuti jätkusuutlikkusega arvestamine (nt sademevete kasutamine puittaimede veemajanduse parandamisel) ning elupaikade ja bioloogilise mitmekesisuse hoidmine ja suurendamine. Kasvava tähtsusega on kommunikatsioonioskused (sh teabe esitamise oskused, suhete loomise ja hoidmise oskused, tagasiside vastuvõtmise oskused) ning uute tehnoloogiate kasutamine oma töös (nt droonid). Puittaimede spetsialist, tase 5 kutsestandard koosneb üldoskustest ja kompetentsidest. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused B.2, kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.7 ning kutset läbiv kompetents B.3.8. Üksikpuude- ja põõsaste ning nende rühmade hindamine 5 Puistute hindamine 5 Kasvukoha tüüpide hindamine 5 Erialase nõu andmine 5 Järelevalve tegemine 5 Puuhooldustööde korraldamine 5 Ekspertarvamuste ja -hinnangute koostamine 5 Puittaimede spetsialist, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 CNC puidutöötlemiskeskuse operaator, tase 4 CNC Wood Machine Operator, level 4 8 CNC puidutöötlemiskeskuse operaator, tase 4 (versioon 6) CNC puidutöötlemiskeskuse operaator, tase 4 (versioon 7) CNC töötlemiskeskuse operaator, tase 4 (versioon 4) CNC töötlemiskeskuse operaator, tase 4 (versioon 5) Puidutöötlemise CNC masina operaator I (versioon 1) Puidutöötlemise CNC masina operaator I (versioon 2) Puidutöötlemise CNC masina operaator I (versioon 3) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puidutöötlemine CNC töötlemiskeskuse operaator 32 2023-11-30 2023-11-30 2028-11-29 4 4 7523 Puidutöötluspinkide seadistajad ja operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 16 Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine Eesti Mööblitootjate Liit Võrumaa Haridus- ja Tehnoloogiakeskus Digipädevuste enesehindamisskaala Kutsestandardis kasutatud terminid Herki Hälvin Kitman Thulema Marek Küünarpuu AS Arens Andres Meisterson Kuressaare Ametikool Leino Rood Kaur Trade OÜ Lauri Tasso Võrumaa Kutsehariduskeskus Uve Uustalu Helland Baltic OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. CNC puidutöötlemiskeskuse operaator, tase 4 on oskustöötaja, kes töötab mööblitööstuse või puidutöötlemise ettevõtetes. Tema töö eesmärgiks on puidust või puidupõhistest materjalidest toorikute töötlemine CNC puidutöötlemiskeskusel. Ta tunneb oma töös kasutatava puidutöötlemiskeskuse ehitust ja tööpõhimõtteid, kasutatavate puit- ja puidupõhiste materjalide omadusi ning järgib toodete kvaliteedile kehtestatud nõudeid. 4. taseme CNC puidutöötlemiskeskuse operaator juhindub oma töös etteantud tööülesandest ja tehnilisest dokumentatsioonist ning vastutab töö kvaliteetse tulemuse eest. Ta võtab iseseisvalt vastu otsuseid töö käigus tekkinud probleemide ja olukordade lahendamiseks. CNC puidutöötlemiskeskuse operaatori tööaeg võib sõltuvalt tööandjast olla vahetustega, töögraafiku alusel. Töötempo võib periooditi olla kiire ja pingeline. Töökeskkond asub siseruumides. Töökeskkond on mürarikas ja puidutolmune. Töökeskkonnaohutuse nõuete eiramine võib põhjustada tööõnnetuse või võimaliku püsiva tervisekahjustuse või kutsehaigestumise. Peamisteks töövahenditeks on CNC puidutöötlemiskeskus ja mõõtevahendid (nihik, mõõdulint jne). A.2.1 Töökoha ettevalmistamine ja CNC puidutöötlemiskeskuse seadistamine A.2.2 CNC puidutöötlemiskeskuse tööprogrammi seadistamine ja koostamine A.2.3 Puidu ja puidupõhise materjali töötlemine CNC puidutöötlemiskeskustel A.2.4 CNC puidutöötlemiskeskuse hooldamine 4. taseme CNC puidutöötlemiskeskuse operaator on kas läbinud erialase kutseõppe või omandanud kutseoskused töö käigus ja/või täienduskoolitusel (vt ka B.1). Pingijuht, pingioperaator, CNC pingi operaator. Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab Tulevikus muutuvad järjest olulisemaks uute tehnoloogiate tootmisse juurutamine, erialaste võõrkeelsete tehniliste terminite tundmine ja teadmised keskkonnasäästlikkuse põhimõtetest, sh materjali ja jääkide säästlik kasutamine. Samuti on tähtsad muutustega kohanemise oskused, sh avatus uute ja/või täiendavate oskuste omandamisele, sh info kriitiline tõlgendamine ning suhtlemisoskus ja digitaalne kirjaoskus. CNC puidutöötlemiskeskuse operaator, tase 4 kutsestandard koosneb üldoskustest ja kompetentsidest. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused B.2 ja kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.4. Töökoha ettevalmistamine ja CNC puidutöötlemiskeskuse seadistamine 4 CNC puidutöötlemiskeskuse tööprogrammi seadistamine või koostamine 4 Puidu ja puidupõhise materjali töötlemine CNC puidutöötlemiskeskustel 4 CNC puidutöötlemiskeskuse hooldamine 4 Pehme mööbli valmistaja, tase 4 Upholsterer, level 4 9 Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 4) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 5) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 6) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 7) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 8) Pehme mööbli valmistaja, tase 5 (versioon 4) Sadulsepp I (versioon 1) Sadulsepp I (versioon 2) Sadulsepp I (versioon 3) Sadulsepp II (versioon 1) Sadulsepp II (versioon 2) Sadulsepp II (versioon 3) Sadulsepp III (versioon 1) Sadulsepp III (versioon 2) Sadulsepp III (versioon 3) Sadulsepp-restauraator IV (versioon 1) Sadulsepp-restauraator IV (versioon 2) Sadulsepp-restauraator IV (versioon 3) Pehme mööbli alus- ja pealistusmaterjalide lõikaja ja õmbleja, tase 4 Pehme mööbli karkassi koostaja, tase 3 Pehme mööbli karkassi polsterdaja ja pealistaja, tase 4 Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Mööbli tootmine Sadulsepp 32 2023-11-30 2023-11-30 2028-11-29 4 4 7534 Polsterdajad jms töölised 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 31 Mööblitootmine Eesti Mööblitootjate Liit Haapsalu Kutsehariduskeskus Digipädevuste enesehindamisskaala Taimi Hillak AS Antsla Inno Vesse Jämsa Tallinna Ehituskool Rolf Relander Bellus Furniture OÜ Anneli Silm Viljandimaa Kutesõppekeskus Siim Soomets Polstergeist OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Pehme mööbli valmistaja, tase 4 on oskustöötaja, kes valmistab esteetilise välimusega kvaliteetset pehmet mööblit. Sõltuvalt ametikohast ettevõttes täidab ta järgmisi tööülesandeid: karkassi koostamine, pehmendus- ja alusmaterjalide lõikamine, pehmendus- ja alusmaterjalide pealistamine (liimimine), pealistusmaterjalide (kangas või nahk) lõikamine, mööblikatete (keedrid, lukud, tepingud jm) õmblemine, karkassi polsterdamine ja toote või toote osade monteerimine ning pakkimine. Pehme mööbli valmistaja, tase 4 töötab tööjuhiste järgi nii üksi kui meeskonnas. Töö eeldab suhtlemist töökaaslaste ja partneritega. Pehme mööbli valmistaja töökeskkond eri tööprotsessides, nt liimimine ja karkassi koostamine, võib olla tervist kahjustav. Ta puutub oma töös kokku tolmu ja erinevate materjalidega, mis võivad põhjustada allergiat. Töö võib olla füüsilist pingutust nõudev. Põhilisteks töövahenditeks on elektrilised ja pneumaatilised käsitööriistad ning õmblusmasinad ja tööpingid. A.2.1 Karkassi koostamine A.2.2 Pehmendus- ja alusmaterjalide lõikamine A.2.3 Pehmendus- ja alusmaterjalide pealistamine (liimimine) A.2.4 Pealistusmaterjalide (kangas või nahk) lõikamine A.2.5 Mööblikatete (keedrid, lukud, tepingud jm) õmblemine A.2.6 Karkassi polsterdamine A.2.7 Toote või toote osade monteerimine ja pakkimine Pehme mööbli valmistaja, tase 4 kutse sisaldab osakutseid: 1. Pehme mööbli karkassi koostaja, tase 3, mis koosneb tööosast A.2.1. 2. Pehme mööbli alus- ja pealistusmaterjalide lõikaja ja õmbleja, tase 4, mis koosneb tööosadest A.2.2, A.2.4 ja A.2.5. 3. Pehme mööbli karkassi polsterdaja ja pealistaja, tase 4, mis koosneb tööosadest A.2.3, A.2.6 ja A.2.7. 4. taseme pehme mööbli valmistajatena töötavad üldjuhul inimesed, kes on läbinud kutseõppe tasemeõppe või omandanud kutseoskused praktilise töö käigus (vt ka B.1). Pehme mööbli valmistaja (õmbleja, liimija, polsterdaja, sadulsepp, karkassi valmistaja, juurdelõikaja jt). Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab Pehme mööbli valmistajate töös muutuvad järjest olulisemaks erialase IKT kasutamise oskused, mis on vajalikud seadmete, masinate ja ka liinide käitamiseks, (sh töökäskude andmine, raporteerimine, tulemuste esitamine jmt, mis on järjest rohkem seotud arvuti kasutamise oskusega), jooniste lugemise oskus ning teadmised keskkonnasäästlikkuse põhimõtetest (materjalide säästlik kasutamine, materjalide tundmine ja sorteerimine, materjalide taaskasutuse võimaluste tundmine). Samuti on tähtsad muutustega kohanemise oskused, sh avatus uute ja/või täiendavate oskuste omandamisele. Jätkuvalt olulised on ergonoomiliste töövõtete tundmine ning tööohutuse ja töö turvalisuse tagamise teadmised ja oskused. Pehme mööbli valmistaja, tase 4 kutsestadnard koosneb üldoskustest ja kompetentsidest. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused B.2 ja kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.7. Pehme mööbli valmistaja kutse sisaldab 3 osakutset: a) Pehme mööbli karkassi koostaja, tase 3 osakutse saamiseks tuleb tõendada üldoskused B.2 ja kompetents B.3.1. b) Pehme mööbli alus- ja pealistusmaterjalide lõikaja ja õmbleja, tase 4 osakutse saamiseks tuleb tõendada üldoskused B.2 ja kompetentsid B.3.2, B.3.4, B.3.5. c) Pehme mööbli karkassi polsterdaja ja pealistaja, tase 4 osakutse saamiseks tuleb tõendada üldoskused B.2 ja kompetentsid B.3.3, B.3.6, B.3.7. Karkassi koostamine 3 Pehmendus- ja alusmaterjalide lõikamine 4 Pehmendus- ja alusmaterjalide pealistamine (liimimine) 4 Pealistusmaterjalide (kangas või nahk) lõikamine 4 Mööblikatete õmblemine 4 Karkassi polsterdamine 4 Toote või toote osade monteerimine ja pakkimine 3 Koorijuht, tase 4 Conductor, level 4 4 Koorijuht, tase 4 (versioon 1) Koorijuht, tase 4 (versioon 2) Koorijuht, tase 4 (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Koorijuht 31 2024-01-12 2024-01-12 2029-01-11 4 4 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Eesti Koorijuhtide Liit Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamisskaala Koorijuhtide kutse-eetika Heli Jürgenson Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Ksenija Grabova Tallinna Muusika- ja Balletikool, Rahvusooper Estonia, Kalamaja Segakoor Lauri Breede SA Tartu Rahvaülikool Varje Vürst Eesti Koorijuhtide Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Koorijuhi töö on loominguline, mis eeldab muusikalist ettevalmistust. Koorijuht on vokaalmuusika interpreet, kelle tööülesanneteks on laulude õpetamine koorile ja esitamine kontserdil. Töö eesmärk on koori kunstiline juhtimine ning publikule kõrgetasemelise muusikaelamuse pakkumine. Koorijuhi töö on oma olemuselt pedagoogiline ning eeldab lisaks muusikalistele oskustele ka iseseisvat tööd kooriga ning metoodika ja psühholoogia tundmist. Koorijuhi tööaeg on paindlik, töötatakse ka puhkepäevadel ja pühade ajal. Töötatakse üldjuhul siseruumides, kuid esinetakse ka väljas. Töövahendiks on noodimaterjal. Koorijuhi kutsealal on viis kutset: Koorijuht, tase 4 töötab dirigendi või abidirigendina. Koorijuht, tase 5 töötab dirigendi või abidirigendina. Ta osaleb oma koori(de)ga konkurssidel, festivalidel ja annab kontserte. Koorijuht, tase 6 töötab dirigendina oma koori või abidirigendina mahuka repertuaariga kõrgetasemelise kontsertkoori juures. Ta osaleb oma koori(de)ga konkurssidel, festivalidel ja annab kontserte. Tema koorid osalevad aktiivselt kontserttegevuses. 6. taseme koorijuht koolitab vajadusel madalama taseme koorijuhte ja muusikaõpetajaid piirkonna tasandil. Koorijuht, tase 7 on tunnustatud dirigent, kes juhatab ühendkoore laulupäevadel ja/või laulupidudel, üleriigilisel laulupeol või on liigijuht/kunstiline juht, juhib muusikalisi projekte (kunstilise juhi töö laulupidudel, laulupäevadel, galakontsertidel). Ta võib olla ka koori hääleseadja ja koori vokaaltöö spetsialist. 7. taseme koorijuht osaleb oma koori(de)ga konkurssidel, festivalidel ja annab kontserte. Tema koori(de)l on aktiivne kontserttegevus. Ta viib läbi seminare, koolitusi mentorina, leiab koolituste läbiviimiseks vajaliku metoodika ning vajadusel koostab õppematerjale. Koorijuht, tase 8 on professionaalse koorimuusika tippinterpreet ja ekspert, rahvusvaheliselt tunnustatud dirigent, keda kutsutakse dirigendina ja/või koolitajana mainekatele rahvusvahelistele koorimuusika suursündmustele. Ta on kunstiline juht ja arvamusliider erinevatel rahvusvahelistel kõrgetasemelistel koorimuusikasündmustel, juhatab vokaal-sümfoonilisi suurvorme orkestriga. Kohustuslikud tööosad A.2.1 Repertuaari ettevalmistamine A.2.2 Repertuaari omandamine ja harjutamine A.2.3 Töö kooriga A.2.4 Koori loominguline juhtimine A.2.5 Muusika loomine A.2.6 Noodigraafika- ja muusikaprogrammide kasutamine 4. taseme koorijuhiks saab õppida kutseõppeasutuses või töökohal (sh läbides ka koorijuhtimisalase koolituse). Dirigent, kooridirigent, koorijuht, abidirigent, koormeister Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. Erialased digioskused. Koorijuht, tase 4 kutse koosneb üldoskustest, kohustuslikest ja valitavatest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2) ja kohustuslike kompetentside B.3.1–B.3.4 tõendamine. Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.3.5 ja B.3.6. Repertuaari ettevalmistamine 4 Repertuaari omandamine ja harjutamine 4 Töö kooriga 4 Koori loominguline juhtimine 4 Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.3.5 ja B.3.6. Muusika loomine 4 Noodigraafika- ja muusikaprogrammide kasutamine 4 Koorijuht, tase 5 Conductor, level 5 8 Koorijuht III (versioon 1) Koorijuht III (versioon 2) Koorijuht III (versioon 3) Koorijuht III (versioon 4) Koorijuht, tase 5 (versioon 5) Koorijuht, tase 5 (versioon 6) Koorijuht, tase 5 (versioon 7) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Koorijuht 31 2024-01-12 2024-01-12 2029-01-11 5 5 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Eesti Koorijuhtide Liit Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamisskaala Koorijuhtide kutse-eetika Heli Jürgenson Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Ksenija Grabova Tallinna Muusika- ja Balletikool, Rahvusooper Estonia, Kalamaja Segakoor Lauri Breede SA Tartu Rahvaülikool Varje Vürst Eesti Koorijuhtide Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Koorijuhi töö on loominguline, mis eeldab muusikalist ettevalmistust. Koorijuht on vokaalmuusika interpreet, kelle tööülesanneteks on laulude õpetamine koorile ja esitamine kontserdil. Töö eesmärk on koori kunstiline juhtimine ning publikule kõrgetasemelise muusikaelamuse pakkumine. Koorijuhi töö on oma olemuselt pedagoogiline ning eeldab lisaks muusikalistele oskustele ka iseseisvat tööd kooriga ning metoodika ja psühholoogia tundmist. Koorijuhi tööaeg on paindlik, töötatakse ka puhkepäevadel ja pühade ajal. Töötatakse üldjuhul siseruumides, kuid esinetakse ka väljas. Töövahendiks on noodimaterjal. Koorijuhi kutsealal on viis kutset: Koorijuht, tase 4 töötab dirigendi või abidirigendina. Koorijuht, tase 5 töötab dirigendi või abidirigendina. Ta osaleb oma koori(de)ga konkurssidel, festivalidel ja annab kontserte. Koorijuht, tase 6 töötab dirigendina oma koori või abidirigendina mahuka repertuaariga kõrgetasemelise kontsertkoori juures. Ta osaleb oma koori(de)ga konkurssidel, festivalidel ja annab kontserte. Tema koorid osalevad aktiivselt kontserttegevuses. 6. taseme koorijuht koolitab vajadusel madalama taseme koorijuhte ja muusikaõpetajaid piirkonna tasandil. Koorijuht, tase 7 on tunnustatud dirigent, kes juhatab ühendkoore laulupäevadel ja/või laulupidudel, üleriigilisel laulupeol või on liigijuht/kunstiline juht, juhib muusikalisi projekte (kunstilise juhi töö laulupidudel, laulupäevadel, galakontsertidel). Ta võib olla ka koori hääleseadja ja koori vokaaltöö spetsialist. 7. taseme koorijuht osaleb oma koori(de)ga konkurssidel, festivalidel ja annab kontserte. Tema koori(de)l on aktiivne kontserttegevus. Ta viib läbi seminare, koolitusi mentorina, leiab koolituste läbiviimiseks vajaliku metoodika ning vajadusel koostab õppematerjale. Koorijuht, tase 8 on professionaalse koorimuusika tippinterpreet ja ekspert, rahvusvaheliselt tunnustatud dirigent, keda kutsutakse dirigendina ja/või koolitajana mainekatele rahvusvahelistele koorimuusika suursündmustele. Ta on kunstiline juht ja arvamusliider erinevatel rahvusvahelistel kõrgetasemelistel koorimuusikasündmustel, juhatab vokaal-sümfoonilisi suurvorme orkestriga. Kohustuslikud tööosad A.2.1 Repertuaari ettevalmistamine A.2.2 Repertuaari omandamine ja harjutamine A.2.3 Töö kooriga A.2.4 Koori loominguline juhtimine A.2.5 Töö vokaaliga A.2.6 Solfedžo õpetamine A.2.7 Muusika loomine A.2.8 Noodigraafika- ja muusikaprogrammide kasutamine Üldjuhul on 5. taseme koorijuhil keskharidus, kutseoskused on omandatud töö käigus (sh läbitud koorijuhtimisalane koolitus) või kutseõppeasutuses. Kutseõppeasutusse sisseastumine eeldab 4. taseme kompetentside olemasolu. Dirigent, kooridirigent, koorijuht, abidirigent, koormeister Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. Erialased digioskused. Koorijuht, tase 5 kutse koosneb üldoskustest, kohustuslikest ja valitavatest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2) ja kohustuslike kompetentside B.3.1–B.3.4 tõendamine. Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.3.5–B.3.8. Repertuaari ettevalmistamine 5 Repertuaari omandamine ja harjutamine 5 Töö kooriga 5 Koori loominguline juhtimine 5 Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.3.5 - B.3.8 Töö vokaaliga 5 Solfedžo õpetamine 6 Muusika loomine 5 Noodigraafika- ja muusikaprogrammide kasutamine 4 Koorijuht, tase 6 Conductor, level 6 8 Koorijuht IV (versioon 1) Koorijuht IV (versioon 2) Koorijuht IV (versioon 3) Koorijuht IV (versioon 4) Koorijuht, tase 6 (versioon 5) Koorijuht, tase 6 (versioon 6) Koorijuht, tase 6 (versioon 7) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Koorijuht 31 2024-01-12 2024-01-12 2029-01-11 6 6 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Eesti Koorijuhtide Liit Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamisskaala Koorijuhtide kutse-eetika Heli Jürgenson Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Ksenija Grabova Tallinna Muusika- ja Balletikool, Rahvusooper Estonia, Kalamaja Segakoor Lauri Breede SA Tartu Rahvaülikool Varje Vürst Eesti Koorijuhtide Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Koorijuhi töö on loominguline, mis eeldab muusikalist ettevalmistust. Koorijuht on vokaalmuusika interpreet, kelle tööülesanneteks on laulude õpetamine koorile ja esitamine kontserdil. Töö eesmärk on koori kunstiline juhtimine ning publikule kõrgetasemelise muusikaelamuse pakkumine. Koorijuhi töö on oma olemuselt pedagoogiline ning eeldab lisaks muusikalistele oskustele ka iseseisvat tööd kooriga ning metoodika ja psühholoogia tundmist. Koorijuhi tööaeg on paindlik, töötatakse ka puhkepäevadel ja pühade ajal. Töötatakse üldjuhul siseruumides, kuid esinetakse ka väljas. Töövahendiks on noodimaterjal. Koorijuhi kutsealal on viis kutset: Koorijuht, tase 4 töötab dirigendi või abidirigendina. Koorijuht, tase 5 töötab dirigendi või abidirigendina. Ta osaleb oma koori(de)ga konkurssidel, festivalidel ja annab kontserte. Koorijuht, tase 6 töötab dirigendina oma koori või abidirigendina mahuka repertuaariga kõrgetasemelise kontsertkoori juures. Ta osaleb oma koori(de)ga konkurssidel, festivalidel ja annab kontserte. Tema koorid osalevad aktiivselt kontserttegevuses. 6. taseme koorijuht koolitab vajadusel madalama taseme koorijuhte ja muusikaõpetajaid piirkonna tasandil. Koorijuht, tase 7 on tunnustatud dirigent, kes juhatab ühendkoore laulupäevadel ja/või laulupidudel, üleriigilisel laulupeol või on liigijuht/kunstiline juht, juhib muusikalisi projekte (kunstilise juhi töö laulupidudel, laulupäevadel, galakontsertidel). Ta võib olla ka koori hääleseadja ja koori vokaaltöö spetsialist. 7. taseme koorijuht osaleb oma koori(de)ga konkurssidel, festivalidel ja annab kontserte. Tema koori(de)l on aktiivne kontserttegevus. Ta viib läbi seminare, koolitusi mentorina, leiab koolituste läbiviimiseks vajaliku metoodika ning vajadusel koostab õppematerjale. Koorijuht, tase 8 on professionaalse koorimuusika tippinterpreet ja ekspert, rahvusvaheliselt tunnustatud dirigent, keda kutsutakse dirigendina ja/või koolitajana mainekatele rahvusvahelistele koorimuusika suursündmustele. Ta on kunstiline juht ja arvamusliider erinevatel rahvusvahelistel kõrgetasemelistel koorimuusikasündmustel, juhatab vokaal-sümfoonilisi suurvorme orkestriga. Kohustuslikud tööosad A.2.1 Repertuaari ettevalmistamine A.2.2 Repertuaari omandamine ja harjutamine A.2.3 Töö kooriga A.2.4 Koori loominguline juhtimine A.2.5 Töö vokaaliga A.2.6 Solfedžo õpetamine A.2.7 Muusika loomine A.2.8 Noodigraafika- ja muusikaprogrammide kasutamine Üldjuhul on 6. taseme koorijuht muusikalise kutse- või kõrgharidusega spetsialist, kes on läbinud koorijuhtimisalase(d) koolituse(d) ja arendanud oma kompetentse töö käigus. Dirigent, kooridirigent, koorijuht, abidirigent, koormeister Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. Erialased digioskused. Koorijuht, tase 6 kutse koosneb üldoskustest, kohustuslikest ja valitavatest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2) ja kohustuslike kompetentside B.3.1–B.3.4 tõendamine. Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.3.5–B.3.8. Repertuaari ettevalmistamine 6 Repertuaari omandamine ja harjutamine 6 Töö kooriga 6 Koori loominguline juhtimine 6 Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.3.5 - B.3.8 Töö vokaaliga 6 Solfedžo õpetamine 6 Muusika loomine 6 Noodigraafika- ja muusikaprogrammide kasutamine 4 Koorijuht, tase 7 Conductor, level 7 8 Koorijuht V (versioon 1) Koorijuht V (versioon 2) Koorijuht V (versioon 3) Koorijuht V (versioon 4) Koorijuht, tase 7 (versioon 5) Koorijuht, tase 7 (versioon 6) Koorijuht, tase 7 (versioon 7) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Koorijuht 31 2024-01-12 2024-01-12 2029-01-11 7 7 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Eesti Koorijuhtide Liit Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamisskaala Koorijuhtide kutse-eetika Heli Jürgenson Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Ksenija Grabova Tallinna Muusika- ja Balletikool, Rahvusooper Estonia, Kalamaja Segakoor Lauri Breede SA Tartu Rahvaülikool Varje Vürst Eesti Koorijuhtide Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Koorijuhi töö on loominguline, mis eeldab muusikalist ettevalmistust. Koorijuht on vokaalmuusika interpreet, kelle tööülesanneteks on laulude õpetamine koorile ja esitamine kontserdil. Töö eesmärk on koori kunstiline juhtimine ning publikule kõrgetasemelise muusikaelamuse pakkumine. Koorijuhi töö on oma olemuselt pedagoogiline ning eeldab lisaks muusikalistele oskustele ka iseseisvat tööd kooriga ning metoodika ja psühholoogia tundmist. Koorijuhi tööaeg on paindlik, töötatakse ka puhkepäevadel ja pühade ajal. Töötatakse üldjuhul siseruumides, kuid esinetakse ka väljas. Töövahendiks on noodimaterjal. Koorijuhi kutsealal on viis kutset: Koorijuht, tase 4 töötab dirigendi või abidirigendina. Koorijuht, tase 5 töötab dirigendi või abidirigendina. Ta osaleb oma koori(de)ga konkurssidel, festivalidel ja annab kontserte. Koorijuht, tase 6 töötab dirigendina oma koori või abidirigendina mahuka repertuaariga kõrgetasemelise kontsertkoori juures. Ta osaleb oma koori(de)ga konkurssidel, festivalidel ja annab kontserte. Tema koorid osalevad aktiivselt kontserttegevuses. 6. taseme koorijuht koolitab vajadusel madalama taseme koorijuhte ja muusikaõpetajaid piirkonna tasandil. Koorijuht, tase 7 on tunnustatud dirigent, kes juhatab ühendkoore laulupäevadel ja/või laulupidudel, üleriigilisel laulupeol või on liigijuht/kunstiline juht, juhib muusikalisi projekte (kunstilise juhi töö laulupidudel, laulupäevadel, galakontsertidel). Ta võib olla ka koori hääleseadja ja koori vokaaltöö spetsialist. 7. taseme koorijuht osaleb oma koori(de)ga konkurssidel, festivalidel ja annab kontserte. Tema koori(de)l on aktiivne kontserttegevus. Ta viib läbi seminare, koolitusi mentorina, leiab koolituste läbiviimiseks vajaliku metoodika ning vajadusel koostab õppematerjale. Koorijuht, tase 8 on professionaalse koorimuusika tippinterpreet ja ekspert, rahvusvaheliselt tunnustatud dirigent, keda kutsutakse dirigendina ja/või koolitajana mainekatele rahvusvahelistele koorimuusika suursündmustele. Ta on kunstiline juht ja arvamusliider erinevatel rahvusvahelistel kõrgetasemelistel koorimuusikasündmustel, juhatab vokaal-sümfoonilisi suurvorme orkestriga. Kohustuslikud tööosad A.2.1 Repertuaari ettevalmistamine A.2.2 Repertuaari omandamine ja harjutamine A.2.3 Töö kooriga A.2.4 Koori loominguline juhtimine A.2.5 Töö vokaaliga A.2.6 Solfedžo õpetamine A.2.7 Muusika loomine A.2.8 Noodigraafika- ja muusikaprogrammide kasutamine 7. taseme koorijuht on muusikalise kõrgharidusega spetsialist, kes on läbinud koorijuhtimisalase(d) koolituse(d) ja arendanud oma kompetentse töö käigus. Dirigent, koorijuht, kooridirigent, koormeister, peadirigent Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. Erialased digioskused. Koorijuht, tase 7 kutse koosneb üldoskustest, kohustuslikest ja valitavatest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2) ja kohustuslike kompetentside B.3.1–B.3.4 tõendamine. Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.3.5–B.3.8. Repertuaari ettevalmistamine 7 Repertuaari omandamine ja harjutamine 7 Töö kooriga 7 Koori loominguline juhtimine 7 Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.3.5 - B.3.8 Töö vokaaliga 7 Solfedžo õpetamine 6 Muusika loomine 6 Noodigraafika- ja muusikaprogrammide kasutamine 4 Koorijuht, tase 8 Conductor, level 8 4 Koorijuht, tase 8 (versioon 1) Koorijuht, tase 8 (versioon 2) Koorijuht, tase 8 (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Koorijuht 31 2024-01-12 2024-01-12 2029-01-11 8 8 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Eesti Koorijuhtide Liit Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamisskaala Koorijuhtide kutse-eetika Heli Jürgenson Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Ksenija Grabova Tallinna Muusika- ja Balletikool, Rahvusooper Estonia, Kalamaja Segakoor Lauri Breede SA Tartu Rahvaülikool Varje Vürst Eesti Koorijuhtide Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Koorijuhi töö on loominguline, mis eeldab muusikalist ettevalmistust. Koorijuht on vokaalmuusika interpreet, kelle tööülesanneteks on laulude õpetamine koorile ja esitamine kontserdil. Töö eesmärk on koori kunstiline juhtimine ning publikule kõrgetasemelise muusikaelamuse pakkumine. Koorijuhi töö on oma olemuselt pedagoogiline ning eeldab lisaks muusikalistele oskustele ka iseseisvat tööd kooriga ning metoodika ja psühholoogia tundmist. Koorijuhi tööaeg on paindlik, töötatakse ka puhkepäevadel ja pühade ajal. Töötatakse üldjuhul siseruumides, kuid esinetakse ka väljas. Töövahendiks on noodimaterjal. Koorijuhi kutsealal on viis kutset: Koorijuht, tase 4 töötab dirigendi või abidirigendina. Koorijuht, tase 5 töötab dirigendi või abidirigendina. Ta osaleb oma koori(de)ga konkurssidel, festivalidel ja annab kontserte. Koorijuht, tase 6 töötab dirigendina oma koori või abidirigendina mahuka repertuaariga kõrgetasemelise kontsertkoori juures. Ta osaleb oma koori(de)ga konkurssidel, festivalidel ja annab kontserte. Tema koorid osalevad aktiivselt kontserttegevuses. 6. taseme koorijuht koolitab vajadusel madalama taseme koorijuhte ja muusikaõpetajaid piirkonna tasandil. Koorijuht, tase 7 on tunnustatud dirigent, kes juhatab ühendkoore laulupäevadel ja/või laulupidudel, üleriigilisel laulupeol või on liigijuht/kunstiline juht, juhib muusikalisi projekte (kunstilise juhi töö laulupidudel, laulupäevadel, galakontsertidel). Ta võib olla ka koori hääleseadja ja koori vokaaltöö spetsialist. 7. taseme koorijuht osaleb oma koori(de)ga konkurssidel, festivalidel ja annab kontserte. Tema koori(de)l on aktiivne kontserttegevus. Ta viib läbi seminare, koolitusi mentorina, leiab koolituste läbiviimiseks vajaliku metoodika ning vajadusel koostab õppematerjale. Koorijuht, tase 8 on professionaalse koorimuusika tippinterpreet ja ekspert, rahvusvaheliselt tunnustatud dirigent, keda kutsutakse dirigendina ja/või koolitajana mainekatele rahvusvahelistele koorimuusika suursündmustele. Ta on kunstiline juht ja arvamusliider erinevatel rahvusvahelistel kõrgetasemelistel koorimuusikasündmustel, juhatab vokaal-sümfoonilisi suurvorme orkestriga. Kohustuslikud tööosad A.2.1 Repertuaari ettevalmistamine A.2.2 Repertuaari omandamine ja harjutamine A.2.3 Töö kooriga A.2.4 Koori loominguline juhtimine A.2.5 Töö vokaaliga A.2.6 Solfedžo õpetamine A.2.7 Muusika loomine A.2.8 Noodigraafika- ja muusikaprogrammide kasutamine 8. taseme koorijuht on muusikalise kõrgharidusega spetsialist, kes on läbinud koorijuhtimisalase(d) koolituse(d) ja arendanud oma kompetentse töö käigus. Dirigent, koorijuht, kooridirigent, koormeister, peadirigent Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. Erialased digioskused. Koorijuht, tase 8 kutse koosneb üldoskustest, kohustuslikest ja valitavatest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2) ja kohustuslike kompetentside B.3.1–B.3.4 tõendamine. Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.3.5–B.3.8. Repertuaari ettevalmistamine 8 Repertuaari omandamine ja harjutamine 8 Töö kooriga 8 Koori loominguline juhtimine 8 Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.3.5 - B.3.8 Töö vokaaliga 7 Solfedžo õpetamine 6 Muusika loomine 6 Noodigraafika- ja muusikaprogrammide kasutamine 4 Kinnisvarahooldaja, tase 3 Facility maintenance technician, level 3 6 Kinnisvarahooldaja I (versioon 1) Kinnisvarahooldaja I (versioon 2) Kinnisvarahooldaja I (versioon 3) Kinnisvarahooldaja I (versioon 4) Kinnisvarahooldaja, tase 3 (versioon 5) Kinnisvarahooldaja, tase 3 (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hooldaja 52 2024-02-08 2024-02-08 2026-01-31 3 3 5153 Hoonete haldajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Kutsestandardis kasutatud mõisted Keelte oskustasemete kirjeldused Heade tavade koodeks Jüri Kröönström Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit Tiit Teder Villevar OÜ Urmas Mahlapuu Tera AS Sirje Talvistu Koduhooldus OÜ Heikki Lind OÜ Cityhaldus Leena Paap Tallinna Tehnikakõrgkool Leho Lilleorg Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kinnisvarahooldaja töötab ehitiste konstruktsioonide ja/või tehnosüsteemide ja/või krundi hoolduse alal, peamiselt kinnisvara korrashoiu valdkonnas tegutsevas ettevõttes. Põhilised tööülesanded on seotud ehitise krundi, ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide ja siseruumide korrashoiutööde tegemisega. Kinnisvarahooldaja juhindub oma tegevuses valdkonda reguleerivatest õigusaktidest, standarditest ning kinnisvara korrashoiu valdkonna heast tavast (KS lisa 3), samuti valdkonna üldistest juhistest ning valdkonna avalikult kättesaadavatest juhendmaterjalidest. Kinnisvara hooldamise kutsealas on välja töötatud neli kutsestandardit: - Kinnisvarahooldaja, tase 3; - Kinnisvarahooldaja, tase 4; - Kinnisvara heakorrameister, tase 5; - Kinnisvara tehnohoolduse meister, tase 5; - Kinnisvara hooldusjuht, tase 6. Kinnisvarahooldaja, tase 3 töö seisneb ehitiste, tehnosüsteemide ja krundi vahetus hooldamises ja sellega seonduvate tööülesannete täitmises ning ehitise ja selle juurde kuuluva krundi heakorraga seotud tööde tegemises, mida tehakse vastavalt heakorratööde kavale ja tööandja antud juhistele. Keerulisemate tööde puhul informeerib selle taseme kinnisvarahooldaja oma tööandjat või kutsub vastavalt juhistele kohale eritööde spetsialisti. Kinnisvarahooldaja vastutab oma töö õigeaegse valmimise ja kvaliteetse tulemuse eest. A.2.1 Ehitise konstruktsioonide tehnohooldus 1. Krundi rajatiste (nt aiad, väravad, tõkkepuud, piirded jne), hoone põhikonstruktsiooni, fassaadide ja vundamentide hooldamine 2. Katuste ja katuseelementide hooldamine 3. Akende, uste ja muude avatäidete hooldamine 4. Hoone sisetarindite hooldamine A.2.2 Küttesüsteemide ja soojasõlmede tehnohooldus 1. Küttesüsteemide hooldustööde tegemine 2. Küttesüsteemi avariiolukordade likvideerimine 3. Soojasõlmede korralise hoolduse tegemine 4. Soojamõõtjanäitude fikseerimine 5. Soojasõlme avariiolukordade likvideerimine A.2.3 Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide tehnohooldus 1. Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide hooldustööde tegemine 2. Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide avariiolukordade likvideerimine 3. Veemõõtjanäitude fikseerimine A.2.4 Ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide tehnohooldus 1. Ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide hooldustööde tegemine 2. Ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide avariiolukordade likvideerimine A.2.5 Krundi heakord ja haljastus 1. Kõnniteede, radade, sõiduteede ja parklate puhastamine 2. Hoone välispiirete puhastamine 3. Parkmetsade ja haljasalade puhastamine ja hooldamine 4. Spordi- ja mänguväljakute puhastamine 5. Veekogude kaldaribade puhastamine 6. Muude heakorratööde tegemine A.2.6 Ehitise konstruktsioonide puhastamine 1. Krundi rajatiste (nt aiad, väravad, tõkkepuud, piirded jne), hoone põhikonstruktsiooni, fassaadide ja vundamentide puhastamine 2. Katuste ja katuseelementide A.2.7 Sisepuhastus- ja koristustööd 1. Hügieenitarvikute lisamine ja paigaldamine 2. Põhi-, üldkasutatavate ja tehniliste ruumide puhastamine ja koristamine 3. Põhi-, üldkasutatavate ja tehniliste ruumide pindade hooldamine 4. Hoonesiseste jäätmekäitlustööde tegemine Töökeskkond on muutuv, töötada tuleb nii sise- kui ka välitingimustes. Iga objekt on kinnistu tehnilise eripära ja kliendi soovide tõttu erinev ning vahelduvad tööülesanded nõuavad personaalset lähenemist. Töö eeldab valmisolekut töötada täis- või osalise tööajaga, samuti puhkepäevadel ja vajadusel ööpäevaringselt. Töös võidakse kokku puutuda tuuletõmbuse, temperatuuride vahetumise, töötamisega kõrgustes, tolmu ja muu saastumisega ning mitmesuguste elektriliste seadmete ja kemikaalidega. Töö nõuab füüsilist pingutust. Töötades peab järgima tööeeskirju, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Mehaanilised ja elektrilised käsitööriistad, koristusained, -tarvikud, -masinad, abi- ja kaitsevahendid. Töö eeldab kohanemisvõimet mitmesuguste keskkonnatingimustega, vajalik on hea koordinatsioon ja füüsiline vastupidavus ning koostöö- ja meeskonnatöö valmidus, keskendumisvõime ja hoolikus. Paljudes olukordades tuleb kasuks pinge- ja stressitaluvus. Olulised märksõnad on veel usaldatavus, kohusetunne ja enesedistsipliin. 3. taseme kinnisvarahooldajal on erialane kutseharidus või tal on vähemalt põhiharidus ja kutseoskused on omandatud erialase täienduskoolituse ja praktilise töö käigus. Kinnisvarahooldaja, majahoidja, heakorratöötaja, üldremondimees, hooldustöötaja. Ehitusseadustik ja selle asjakohased rakendusaktid Seadme ohutuse seadus ja selle elektritööde tegemist reguleerivad rakendusaktid; EVS 807:2016 EVS 914:2017. Kinnisvarahooldaja, tase 4 kutse saamiseks on vajalik tõendada kompetentsid B.2.1 - B.2.8. Ehitise konstruktsioonide tehnohooldus 3 Küttesüsteemide ja soojasõlmede tehnohooldus 3 Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide tehnohooldus 3 Ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide hooldamine 3 Krundi heakord ja haljastus 3 Ehitise konstruktsioonide puhastamine 3 Sisepuhastus- ja koristustööd 3 Kinnisvarahooldaja, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Kinnisvarahooldaja, tase 4 Facility Maintenance Technician, Level 4 9 Kinnisvarahooldaja II (versioon 1) Kinnisvarahooldaja II (versioon 2) Kinnisvarahooldaja II (versioon 3) Kinnisvarahooldaja II (versioon 4) Kinnisvarahooldaja, tase 4 (versioon 10) Kinnisvarahooldaja, tase 4 (versioon 5) Kinnisvarahooldaja, tase 4 (versioon 6) Kinnisvarahooldaja, tase 4 (versioon 7) Kinnisvarahooldaja, tase 4 (versioon 8) Hoone konstruktsioonide, krundi ja rajatiste heakorratööd Hoonete ja krundi rajatiste tehnohooldussüsteemide hooldustööd Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hooldaja 52 2024-02-08 2024-02-08 2026-01-31 4 4 5153 Hoonete haldajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Kutsestandardis kasutatud mõisted Keelte oskustasemete kirjeldused Heade tavade koodeks Jüri Kröönström Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit Tiit Teder Villevar OÜ Urmas Mahlapuu Tera AS Sirje Talvistu Koduhooldus OÜ Heikki Lind OÜ Cityhaldus Leena Paap Tallinna Tehnikakõrgkool Leho Lilleorg Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kinnisvarahooldaja töötab ehitiste konstruktsioonide ja/või tehnosüsteemide ja/või krundi hoolduse alal, peamiselt kinnisvara korrashoiu valdkonnas tegutsevas ettevõttes. Põhilised tööülesanded on seotud ehitise krundi, ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide ja siseruumide korrashoiu korraldamisega. Kinnisvarahooldaja juhindub oma tegevuses valdkonda reguleerivatest õigusaktidest, standarditest ning kinnisvara korrashoiu valdkonna heast tavast (KS lisa 3), samuti valdkonna üldistest juhistest ning valdkonna avalikult kättesaadavatest juhendmaterjalidest. Kinnisvara hooldamise kutsealas on välja töötatud neli kutsestandardit: - Kinnisvarahooldaja, tase 3 - Kinnisvarahooldaja, tase 4; - Kinnisvara heakorrameister, tase 5; - Kinnisvara tehnohoolduse meister, tase 5; - Kinnisvara hooldusjuht, tase 6. Kinnisvarahooldaja, tase 4 kutse on spetsialiseerumispõhine: a) hoonete ja krundi rajatiste tehnohooldussüsteemide hooldustööd b) hoone konstruktsioonide, krundi ja rajatiste heakorratööd Tööülesanded sisaldavad tulenevalt spetsialiseerumisest kas ehitiste, tehnosüsteemide ning krundi ja rajatiste vahetut hooldamist ja sellega seonduvate tööülesannete täitmist või ehitise ja selle juurde kuuluva krundi heakorraga seotud tegevusi, mida tehakse vastavalt heakorratööde kavale ja tööandja antud juhistele. Elektritööde osas piirdub kinnisvarahooldaja pädevus tavaisikule lubatud elektritöödega kehtivate õigusaktide mõistes, kui ta on sooritanud elektriohuteadliku isiku eksami või tal on elektritööde tegemiseks olemas vastav kutse või pädevustunnistus. Keerulisemate tööde puhul informeerib kinnisvarahooldaja nende tegemise vajadusest oma tööandjat või kutsub vastavalt juhistele kohale eritööde spetsialisti. Kinnisvarahooldaja vastutab oma töö õigeaegse valmimise ja kvaliteetse tulemuse eest. A.2.1 Kinnisvarahoolduse tööde tegemine 1. Heakorratööde ja tehnosüsteemide plaaniliste hooldustööde tegemine objektidel 2. Hooldus-, parandus- ja remonttööde tegemine objektil 3. Avariide ja rikete lokaliseerimine ja/või likvideerimine 4. Arvestinäitude fikseerimine 5. Töötervishoiu- ja tööohutusnõuete täitmine 6. Vastutamine materiaalsete väärtuste säilimise eest HOONETE JA KRUNDI RAJATISTE TEHNOSÜSTEEMIDE HOOLDUSTÖÖDE TEGEMINE A.2.2 Ehitise konstruktsioonide tehnohooldus 1. Krundi rajatiste (nt aiad, väravad, tõkkepuud, piirded jne), hoone põhikonstruktsiooni, fassaadide ja vundamentide hooldamine 2. Katuste ja katuseelementide hooldamine 3. Akende, uste ja muude avatäidete hooldamine 4. Hoone sisetarindite hooldamine A.2.3 Küttesüsteemide ja soojasõlmede tehnohooldus 1. Küttesüsteemide hooldustööde tegemine 2. Küttesüsteemide tehnohooldustööde tegemine 3. Küttesüsteemi avariiolukordade lokaliseerimine ja likvideerimine 4. Soojasõlmede korralise hoolduse tegemine 5. Soojamõõtjanäitude fikseerimine 6. Soojasõlme avariiolukordade lokaliseerimine ja likvideerimine A.2.4 Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide tehnohooldus 1. Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide hooldustööde tegemine 2. Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide avariiolukordade lokaliseerimine ja likvideerimine 3. Veemõõtjanäitude fikseerimine A.2.5 Ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide tehnohooldus 1. Ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide hooldustööde tegemine 2. Ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide avariiolukordade lokaliseerimine ja likvideerimine A.2.6 Elektripaigaldiste tehnohooldus 1. Elektripaigaldiste tehnilise seisukorra ülevaatamine 2. Ennetuslike ja korrigeerivate hooldustööde tegemine A.2.7 Nõrkvoolupaigaldiste töö jälgimine, turvasüsteemide ja eriseadmete tehnohooldus 1. Nõrkvoolupaigaldiste, turvasüsteemide ja eriseadmete töö jälgimine 2. Nõrkvoolupaigaldistele, turvasüsteemidele ja eriseadmetele lihtsamate hooldustööde ja seadistuste tegemine HOONETE KONSTRUKTSIOONIDE, KRUNDI JA RAJATISTE HEAKORRATÖÖDE TEGEMINE A.2.8 Krundi heakord ja haljastus 1. Kõnniteede, radade, sõiduteede ja parklate puhastamine 2. Hoone välispiirete puhastamine 3. Parkmetsade ja haljasalade puhastamine ja hooldamine 4. Spordi- ja mänguväljakute puhastamine 5. Veekogude kaldaribade puhastamine 6. Muude heakorratööde tegemine A.2.9 Ehitise konstruktsioonide puhastamine 1. Krundi rajatiste (nt aiad, väravad, tõkkepuud, piirded jne), hoone põhikonstruktsiooni, fassaadide ja vundamentide puhastamine 2. Katuste ja katuseelementide puhastamine A.2.10 Sisepuhastus- ja koristustööd 1. Tööks vajalike vahendite valimine 2. Hügieenitarvikute valimine, lisamine ja paigaldamine 3. Põhi-, üldkasutatavate ja tehniliste ruumide puhastamine ja koristamine 4. Põhi-, üldkasutatavate ja tehniliste ruumide pindade hooldamine ja eripuhastustööde tegemine 5. Muud ühekordsed ja eriotstarbelised puhastustööd 6. Hoonesiseste jäätmekäitlustööde tegemine Töökeskkond on muutuv, töötada tuleb nii sise- kui ka välitingimustes. Iga objekt on kinnistu tehnilise eripära ja kliendi soovide tõttu erinev ning vahelduvad tööülesanded nõuavad personaalset lähenemist. Töö eeldab valmisolekut töötada täis- või osalise tööajaga, samuti puhkepäevadel ja vajadusel ööpäevaringselt. Töös võidakse kokku puutuda tuuletõmbuse, temperatuuride vahetumise, töötamisega kõrgustes, tolmu ja muu saastumisega ning mitmesuguste elektriliste seadmete ja kemikaalidega. Töö nõuab füüsilist pingutust. Töötades peab järgima tööeeskirju, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Mehaanilised ja elektrilised käsitööriistad, koristusained, -tarvikud, -masinad, abi- ja kaitsevahendid, kuid kasutusel võivad olla ka mitmesugused mõõte- ja seadistusriistad või suuremad tööstuslikud seadmed. Töö eeldab kohanemisvõimet mitmesuguste keskkonnatingimustega, vajalik on hea koordinatsioon ja füüsiline vastupidavus ning koostöö- ja meeskonnatöö valmidus, keskendumisvõime ja hoolikus. Kinnisvarahooldaja töö on seotud klienditeenindusega ning see eeldab teenindus- ja suhtlemisvalmidust, avatust ja sõbralikkust. Inimestega suhtlemine nõuab head suulist väljendusoskust, meeldivat ja viisakat käitumist, rahulikku meelt, kannatlikkust ja paindlikkust. Paljudes olukordades tuleb kasuks pinge- ja stressitaluvus. Olulised märksõnad on veel usaldatavus, emotsionaalne stabiilsus ja korrektsus, kohusetunne ja enesedistsipliin. 4. taseme kinnisvarahooldajal on erialane kutseharidus või tal on vähemalt põhiharidus ja kutseoskused on omandatud erialase täienduskoolituse ja praktilise töö käigus. Kinnisvarahooldaja, majahoidja, heakorratöötaja, üldremondimees, hooldustöötaja. Ehitusseadustik ja selle asjakohased rakendusaktid Seadme ohutuse seadus ja selle elektritööde tegemist reguleerivad rakendusaktid; EVS 807:2016 EVS 914:2017. Kinnisvarahooldaja, tase 4 kutse saamiseks on vajalik tõendada kompetentsid B.2.1 ja B.2.11 ning vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsid: 1) hoonete ja krundi rajatiste tehnohooldussüsteemide hooldustööd (kompetentsid B.2.2 - B.2.7); 2) hoonete konstruktsioonide, krundi ja rajatiste heakorratööd (kompetentsid B.2.8 - B.2.10). Kinnisvarahoolduse tööde tegemine 4 Kutse saamiseks on vajalik tõendada vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsid: 1) hoonete ja krundi rajatiste tehnohooldussüsteemide hooldustööd (kompetentsid B.2.2 - B.2.7); 2) hoonete konstruktsioonide, krundi ja rajatiste heakorratööd (kompetentsid B.2.8 - B.2.10). Kinnisvarahooldaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Kinnisvara heakorrameister, tase 5 Facility Work Supervisor, level 5 8 Kinnisvara heakorrameister, tase 5 (versioon 7) Kinnisvara heakorrameister, tase 5 (versioon 9) Kinnisvara hooldusmeister III (versioon 2) Kinnisvara hooldusmeister III (versioon 3) Kinnisvara hooldusmeister III (versioon 4) Kinnisvara hooldusmeister, tase 5 (versioon 5) Kinnisvara hooldusmeister, tase 5 (versioon 6) Kinnisvara tehnohoolduse meister, tase 5 (versioon 7) Kinnisvara tehnohoolduse meister, tase 5 (versioon 8) Kinnisvara tehnohoolduse meister, tase 5 (versioon 9) Kinnisvarahooldaja III (versioon 1) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hooldaja 52 2024-02-08 2024-02-08 2026-01-31 5 5 5153 Hoonete haldajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Kutsestandardis kasutatud mõisted Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Heade tavade koodeks Jüri Kröönström Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit Tiit Teder Villevar OÜ Urmas Mahlapuu Tera AS Sirje Talvistu Koduhooldus OÜ Heikki Lind OÜ Cityhaldus Leena Paap Tallinna Tehnikakõrgkool Leho Lilleorg Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kinnisvara heakorrameister töötab peamiselt kinnisvara korrashoiu valdkonnas tegutsevas ettevõttes. Põhilised tööülesanded on seotud ehitise krundi, ehituskonstruktsioonide ja siseruumide heakorra korraldamisega. Kinnisvara heakorrameister juhindub oma tegevuses valdkonda reguleerivatest õigusaktidest, standarditest ning kinnisvara korrashoiu valdkonna heast tavast (KS lisa 4), samuti valdkonna üldistest juhistest ning valdkonna avalikult kättesaadavatest juhendmaterjalidest. Kinnisvara hooldamise kutsealas on välja töötatud viis kutsestandardit: - Kinnisvarahooldaja, tase 3; - Kinnisvarahooldaja, tase 4; - Kinnisvara heakorrameister, tase 5; - Kinnisvara tehnohoolduse meister, tase 5; - Kinnisvara hooldusjuht, tase 6. Kinnisvara heakorrameister, tase 5 peamised tööülesanded on ehitiste ning krundi heakorra korraldamine ja heakorratööliste juhendamine. Töö seisneb ehitise ja selle juurde kuuluva krundi puhastamises ja koristamises vastavalt heakorratööde kavale, eelarvele ja tööandja antud juhistele. Kinnisvara heakorrameister vastutab oma töö õigeaegse valmimise ja kvaliteetse tulemuse eest ning kavandatud heakorratööde kava ja tööde eelarve täitmise eest. A.2.1 Heakorratööde tegemine ja töötajate juhtimine 1. Heakorratööde üldine korraldamine 2. Avariiteadete edastamine 3. Arvestinäitude fikseerimine 4. Töötervishoiu- ja tööohutusnõuete täitmine 5. Sisseostetavate teenuste teostuse ja kvaliteedi kontrollimine 6. Vastutamine materiaalsete väärtuste säilimise eest A.2.2 Krundi heakord ja haljastus 1. Kõnniteede, radade, sõiduteede ja parklate puhastamine 2. Hoone välispiirete puhastamine 3. Parkmetsade ja haljasalade puhastamine ja hooldamine 4. Spordi- ja mänguväljakute puhastamine 5. Veekogude kaldaribade puhastamine 6. Muude heakorratööde tegemine A.2.3 Ehitise konstruktsioonide puhastamine 1. Krundi rajatiste (nt aiad, väravad, tõkkepuud, piirded jne), hoone põhikonstruktsiooni, fassaadide ja vundamentide puhastamine 2. Katuste ja katuseelementide puhastamine A.2.4 Sisepuhastus- ja koristustööd 1. Objekti puhastus- ja koristusvajaduse määratlemine 2. Tööks vajalike vahendite valimine 3. Hügieenitarvikute valimine, lisamine ja paigaldamine 4. Põhi-, üldkasutatavate ja tehniliste ruumide puhastamine ja koristamine 5. Põhi-, üldkasutatavate ja tehniliste ruumide pindade hooldamine ja eripuhastustööde tegemine 6. Muud ühekordsed ja eriotstarbelised puhastustööd 7. Hoonesiseste jäätmekäitlustööde tegemine Töökeskkond on muutuv, töötada tuleb nii sise- kui ka välitingimustes. Iga objekt on kinnistu tehnilise eripära ja kliendi soovide tõttu erinev ning vahelduvad tööülesanded nõuavad personaalset lähenemist. Töö eeldab valmisolekut töötada täis- või osalise tööajaga, samuti puhkepäevadel ja vajadusel ööpäevaringselt. Töös võidakse kokku puutuda tuuletõmbuse, temperatuuride vahetumise, töötamisega kõrgustes, tolmu ja muu saastumisega ning mitmesuguste elektriliste seadmete ja kemikaalidega. Töö nõuab füüsilist pingutust. Töötades peab järgima tööeeskirju, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Mehaanilised ja elektrilised käsitööriistad, koristusained, -tarvikud, -masinad, abi- ja kaitsevahendid, kuid kasutusel võivad olla ka mitmesugused mõõte- ja seadistusriistad või suuremad tööstuslikud seadmed, IT-seadmed ja tarkvara. Töö eeldab kohanemisvõimet mitmesuguste keskkonnatingimustega, vajalik on hea koordinatsioon ja füüsiline vastupidavus ning koostöö- ja meeskonnatöö valmidus, töötajate juhtimisoskus, keskendumisvõime, täpsus ja hoolikus. Töö on seotud klienditeenindusega ning see eeldab teenindus- ja suhtlemisvalmidust, avatust ja sõbralikkust. Inimestega suhtlemine nõuab head suulist väljendusoskust, meeldivat ja viisakat käitumist, rahulikku meelt, kannatlikkust ja paindlikkust. Paljudes olukordades tuleb kasuks pinge- ja stressitaluvus. Olulised märksõnad on usaldatavus, emotsionaalne stabiilsus ja korrektsus, kohusetunne ja enesedistsipliin. 5. taseme kinnisvara heakorra meistrina töötavad üldjuhul inimesed, kellel on keskharidus või erialane kutseharidus, läbitud erialane täienduskoolitus ning kellel on pikaajaline töökogemus kinnisvara korrashoiu valdkonnas. Heakorratööde juht, puhastusteenindaja, heakorrameister. a) Ehitusseadustik ja selle asjakohased rakendusaktid b) EVS 807:2016 c) EVS 914:2017 Kinnisvara heakorrameister, tase 5 kutse saamiseks on vajalik tõendada kompetentsid B.2.1 - B.2.5. Heakorratööde tegemine ja töötjate juhtimine 5 Krundi heakord ja haljastus 4 Ehitise konstruktsioonide puhastamine 5 Sisepuhastus- ja koristustööd 5 Kinnisvara heakorrameister, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Kinnisvara hooldusjuht, tase 6 Facility maintenance manager, level 6 8 Kinnisvara hooldusjuht IV (versioon 2) Kinnisvara hooldusjuht IV (versioon 3) Kinnisvara hooldusjuht IV (versioon 4) Kinnisvara hooldusjuht, tase 6 (versioon 5) Kinnisvara hooldusjuht, tase 6 (versioon 6) Kinnisvara hooldusjuht, tase 6 (versioon 7) Kinnisvara hooldusjuht, tase 6 (versioon 9) Kinnisvarahooldaja IV (versioon 1) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hooldaja 52 2024-02-08 2024-02-08 2026-01-31 6 6 5153 Hoonete haldajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Kutsestandardis kasutatud mõisted Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Heade tavade koodeks Jüri Kröönström Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit Tiit Teder Villevar OÜ Urmas Mahlapuu Tera AS Sirje Talvistu Koduhooldus OÜ Heikki Lind OÜ Cityhaldus Leena Paap Tallinna Tehnikakõrgkool Leho Lilleorg Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kinnisvara hooldusjuht töötab ehitiste konstruktsioonide ja/või tehnosüsteemide ja/või krundi hoolduse alal. Kinnisvara hooldusjuht töötab peamiselt kinnisvarahoolduse teenust osutavas ettevõttes aga ka kinnisvara korrashoiu tervikteenust osutavas ettevõttes. Põhilised tööülesanded on seotud ehitise krundi, ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide ja siseruumide korrashoiutegevuste juhtimisega. Kinnisvara hooldamise kutsealal on kolm kutsetaset: Kinnisvarahooldaja, tase 3 Kinnisvarahooldaja, tase 4; Kinnisvara heakorrameister, tase 5; Kinnisvara tehnohoolduse meister, tase 5; Kinnisvara hooldusjuht, tase 6. Kinnisvara hooldusjuht, tase 6 töötab juhtiva ja/või vastutava spetsialistina kinnisvara hooldamisega tegelevas ettevõttes või mistahes majandusvaldkonna organisatsiooni kinnisvarahooldusega tegelevas struktuuriüksuses. Kinnisvara hooldusjuht tegeleb peamiselt kinnisvarahoolduse efektiivsuse analüüsimisega, töötab välja kinnisvarahoolduse protsessi strateegiaid, aluseid ja uuenduslikke lahendusi ning viib ellu kinnisvarahoolduse pikaajalisi tegevusstrateegiaid, vastutades alluvate töörühmade tegevuse eest. Kinnisvara hooldusjuht, tase 6 peamised tööülesanded on ehitiste, tehnosüsteemide ning krundihoolduse protsessi juhtimine ja kogu hooldustegevuse korraldamine ning hooldusmeistrite juhendamine ja sellega seonduvate tööülesannete kvaliteetne täitmine. Töö põhisisuks on ehitise ja selle juurde kuuluva krundi hooldamise tagamine vastavalt organisatsiooni hooldusstrateegiale ja -mudelile, hooldusobjektide hoolduse teenustaseme lepingutele, hoolduskavadele, hooldustööde eelarvele ja ettevõtte juhi või omanike antud juhistele. Kinnisvara hooldusjuht järgib oma töös kutse-eetikat ja kinnisvara korrashoiu head tava (KS lisa 4) ning lähtub konfidentsiaalsuse põhimõttest. Kinnisvara hooldusjuht vastutab oma töö õigeaegse valmimise ja kvaliteetse tulemuse eest ning ka kavandatud hooldusstrateegiate ja hoolduse teenustaseme lepingute täitmise eest. A.2.1 Kinnisvarahoolduse protsesside juhtimine ja teenuse korraldamine 1. Kinnisvara hooldusteenuse juhtimine 2. Kinnisvaraobjektide hooldusstrateegiate ja kvaliteedisüsteemide koostamine ning rakendamine 3. Kinnisvara hooldusteenuse infosüsteemi ja klienditeeninduse väljatöötamine ning rakendamine 4. Kinnisvara hooldusteenuse majanduslik korraldamine 5. Kinnisvara hooldusteenuse juriidiline korraldamine 6. Kinnisvara hooldusteenuse tehniline korraldamine Töötempo ja töö keskkond on muutuvad. Töötatakse nii büroos kui objektil ning vajadusel paindliku tööajaga. Kinnisvara hooldusjuht kasutab oma töös tavapäraseid bürootöö- ja kommunikatsioonivahendeid, bürootehnikat ja arvutitarkvara, soovitavalt transpordivahend. Kinnisvara hooldusjuhi kutsealal töötamine eeldab inimeselt teenindus- ja suhtlemisvalmidust ja avatust. Inimestega suhtlemine nõuab meeldivat ja viisakat käitumist, rahulikku meelt, kannatlikkust ja paindlikkust. Kutsealal töötamiseks vajalike isikuomaduste hulka kuuluvad ka planeerimis- ja juhtimisoskus, koostöövalmidus, täpsus, hoolikus, kohusetunne ja ausus, enesedistsipliin ja usaldatavus. Samuti tuleb erinevates olukordades kasuks pingetaluvus. Kinnisvara hooldusjuhtidena töötavad tavapäraselt inimesed, kellel on kõrgharidus ja kelle kutsealased oskused on omandatud kutsealaste täienduskoolituste ja tööpraktikaga. Hooldusgrupi juht, hooldusnõunik, hoolduskonsultant, hooldusjuht. Kinnisvara hooldusjuht, tase 6 kutse saamiseks on vajalik tõendada kompetentsid B.2.1 ja B.2.2. Kinnisvara korrashoiu tegevuste juhtimine ja teenuse korraldamine 6 Kinnisvara hooldusjuhi kutset läbiv kompetents 6 Ehitusjuht, tase 6 Construction Site Manager, EstQF Level 6 12 Ehitusjuht III (versioon 1) Ehitusjuht III (versioon 2) Ehitusjuht III (versioon 3) Ehitusjuht III (versioon 4) Ehitusjuht III (versioon 5) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 10) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 11) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 13) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 6) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 7) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 8) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 9) Hoonesisese või selle juurde kuuluva veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamine Omanikujärelevalve tegemine Sisekliima tagamise süsteemide ehitamine Ühisveevärgi või kanalisatsiooni ehitamine Üldehituslik ehitamine Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Ehitusjuht 52 2024-02-08 2024-02-08 2025-12-20 6 6 3123 Ehituse töödejuhatajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 41 Hoonete ehitus Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Enn Tammaru Tallinna Tehnikakõrgkool Meelis Kann AS Nordecon Enno Põder Merko Ehitus Eesti AS Ago Rehand OÜ Viljandi Õhumeister Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Ehitusjuht on vastutav ehitusobjektil aset leidva tehnilise ja majandusliku tegevuse eest ning vajadusel ka tööohutuse eest. Ta juhib ehitustöid, korraldab koosolekuid (alltöövõtjate, hankijate, tellijate, projekteerijatega) ja kontrollib, kas tööd on tehtud vastavalt projektdokumentatsioonile ja ehitusnormidele. Ehitusjuhina tegutsedes on lisaks ehitusalastele teadmistele ja oskustele oluline ka juhtimisoskus. Ehitusjuhi kutse koosneb viiest spetsialiseerumisest: 1) Üldehituslik ehitamine 2) Sisekliima tagamise süsteemi ehitamine 3) Hoonesisese või selle juurde kuuluva veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamine 4) Ühisveevärgi või kanalisatsiooni ehitamine 5) Omanikujärelevalve tegemine Üldehitustöödele, sisekliima tagamise süsteemide ehitamisele ja omanikujärelevalvele spetsialiseerudes on sõltuvalt töökogemusest võimalik valida kas tervikspetsialiseerumine või vähemalt üks järgmistest kitsamatest valdkondadest (valikkompetentsidest): 1. Üldehituslik ehitamine - kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitamine - puitkonstruktsioonide ehitamine - teraskonstruktsioonide ehitamine - lammutustööde tegemine - fassaaditööde tegemine 2. Sisekliima tagamise süsteemide ehitamine - küttesüsteemide ehitamine - jahutussüsteemide ehitamine - ventilatsioonisüsteemide ehitamine 3. Omanikujärelevalve tegemine - üldehitusliku ehitamise omanikujärelevalve tegemine - sisekliima tagamise süsteemide ehitamise omanikujärelevalve tegemine - hoonesisese ja selle juurde kuuluva veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamise omanikujärelevalve tegemine Ehitusjuht, tase 6 kutsetunnistus annab selle omanikule seadusest tulenevatel alustel õiguse tegutseda pädeva isikuna ehitusseadustiku mõistes. Selle kutsetunnistuse omanik võib iseseisvalt ja omal vastutusel juhtida ehitustegevust ainult järgnevalt kirjeldatud piirangute ulatuses: I KIVI- JA BETOONKONSTRUKTSIOONIDE EHITAMINE II PUITKONSTRUKTSIOONIDE EHITAMINE III TERASKONSTRUKTSIOONIDE EHITAMINE IV LAMMUTUSTÖÖDE TEGEMINE V FASSAADITÖÖDE TEGEMINE a) Maapinnast kuni 45 m kõrguste ja 8 m sügavuste hoonete ja nende konstruktsioonide ehitamine, lammutamine ja fassaaditööde tegemine arvestades järgmisi sillete piiranguid: - monoliitsed betoonkonstruktsioonid kuni 18 m; - monteeritavad betoonkonstruktsioonid kuni 25 m; - kivikonstruktsioonid; - teraskonstruktsioonid kuni 36 m; - puitkonstruktsioonid kuni 18 m. - komposiitkonstruktsioonid kuni 18 m b) Kuni teise geotehnilise kategooriaga ehitised. c) Avalikkusele mittekasutatavad ja mittekeerukates ehitusgeoloogilistes tingimustes olevad krundisisesed teed, platsid ja transpordirajatised. VI HOONE SISEKLIIMA TAGAMISE SÜSTEEMIDE EHITAMINE a) Elamud (kood 11000¹) b) Kuni 45 m kõrgused ilma erinõueteta hooned (mitteelamud²) köetava pinnaga kuni 10 000 m², välja arvatud: - kõrgendatud sisekliima nõuetega hooned või ruumid (õhu puhtus, temperatuur, müra, niiskus), nt muuseumid, haiglad, puhasruumid - tootmishooned, millel on erinõuded sisekliimale - kõrghooned - veekeskused, ujulad - uurimis- ja teaduslaborid - tunnelid ja allmaarajatised - kõrgendatud tuleohuga hooned VII HOONESISESE JA SELLE JUURDE KUULUVA VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONISÜSTEEMI EHITAMINE Hoonesisesed veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemid ja sinna juurde kuuluvad kinnistusisesed torustikud ja seadmed kuni liitumispunktini (sh omapuhastid, kinnistu pumplad ja puurkaev- pumplad, mille projektikohane tootlikkus on alla 10 m³/ ööpäevas ühe kinnisasja või kuni 50 inimese vajaduseks) järgmiste piirangutega: a) Elamud (kood 11000¹) b) Kõik hooned köetava pinnaga kuni 10 000 m² hooned , v.a - hooned, mis arhitektuursest eripärast on jagatud kahte või enamasse veevarustuse rõhutsooni - veekeskused ja ujulad - uurimis- ja teaduslaborid - tunnelid ja allmaarajatised - kõrgendatud tuleohuga hooned VIII ÜHISVEEVÄRGI VÕI KANALISATSIOONI EHITAMINE a) Ühisveevärgi süsteemid, mille torustiku siseläbimõõt ei ületa 300mm b) Ühiskanalisatsiooni süsteemid, mille torustiku läbimõõt ei ületa 1000 mm c) Reoveepuhastid koormusega 5000 ie ning mis ei asu nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega alal d) Veetöötlusjaamad tootlikkusega kuni 2500 m³/d V OMANIKUJÄRELEVALVE TEGEMINE Kutse võimaldab teha omanikujärelevalvet üldehitusliku ehitamise, sisekliima tagamise süsteemide ehitamise ja hoonesisese või selle juurde kuuluva veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemi ning selle juurde kuuluvate kinnistusiseste torustike ja seadmete ehitamisele kuni liitumispunktini järgmistel objektidel: 1) Hooned (v.a. maa-aluse parklaga hooned) pindalaga kuni 1000 m², mis on ehitise kasutamise otstarbe järgi (koodid 11100 ja 11210, 11220)¹ 2) ja tagajärgede klassi CC1 (EVS-EN 1990:2002+NA:2002 järgi) liigituvad muud hooned ________________________________ ¹ Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 51 (02.06.2015) „Ehituse kasutamise otstarvete loetelu“ A.2.1 Ehituspakkumuse koostamine 1. Hankedokumentatsiooni läbitöötamine 2. Materjalide, seadmete ja alltöövõtutööde hinnapakkumiste küsimine 3. Ehitustööde ajagraafiku koostamine 4. Ehitustööde omahinna arvutamine 5. Ehitustööde üld- ja isikustatud kulude määratlemine ja kalkulatsiooni koostamine 6. Ehitustööde finantsplaani koostamine 7. Pakkumuse koostamine ja esitamine A.2.2 Ehitamise ettevalmistamine ja kavandamine 1. Ehitustöövõtulepingu sõlmimine 2. Hangete ja ehitustööde ajagraafiku koostamine 3. Projekti organisatsiooniskeemi määratlemine 4. Alltöövõtu- ja allhankelepingute ettevalmistamine ja sõlmimine 5. Tööprojekti tellimine 6. Ehituseks vajalike lubade hankimine 7. Ehitusplatsi organiseerimise skeemi koostamine A.2.3 Ressursside juhtimine 1. Materjalikulu planeerimine 2. Töömahu ja tööaja arvestamine 3. Ehitusmehhanismide ja transpordivahendite töö planeerimine 4. Ehitusobjekti üldkulude planeerimine 5. Tegelike ehituskulude võrdlemine finantsplaaniga A.2.4 Ehitustööde juhtimine, korraldamine ja koordineerimine ehitusplatsil kooskõlas tööde tegemise ajagraafikuga 1. Vajaliku projektdokumentatsiooni ohjamine 2. Ehituslike mõõtmete mahamärkimine ja kõrgusmärkide ülekandmine 3. Töökoosolekute juhtimine 4. Ehitustööde nõuetekohane dokumenteerimine 5. Lisa- ja muudatustööde kooskõlastamine ja korraldamine A.2.5 Ohutu töö korraldamine ehitustöödel 1. Ehitusobjektidel olevate põhiliste ohuallikate äratundmine ja määratlemine 2. Töötervishoiu- ja tööohutusnõuete täitmise tagamine 3. Ehitusplatsi korrashoiu ja keskkonnaohutuse tagamine 4. Tegutsemine hädaolukorras (tööõnnetus, avarii, tulekahju, konstruktsiooni lagunemine vm) A.2.6 Kvaliteedi tagamine ehitustöödel 1. Kontrolltegevuste planeerimine ehitustööde kvaliteedi tagamiseks 2. Ehitustööde kvaliteedinõuetele vastavuse kontrollimine 3. Kaetavate tööde ja ehitise osade ülevaatuse korraldamine A.2.7 Ehitustööde üleandmine ja ehitise kasutusele võtmine 1. Ehitise üleandmise- ja vastuvõtmise kavandamine ja juhtimine 2. Ehitise täitedokumentatsiooni komplekteerimine 3. Ehitustööde, sh tehnosüsteemide lõppülevaatuse korraldamine 4. Ehitise haldajale vajalike kasutuskoolituste korraldamine 5. Garantiiperioodi toimingute korraldamine A.2.8 Energiatõhus ehitamine Spetsialiseerumine toimub vastavalt ehitustegevuse valdkonnale kas üldehituslikule ehitamisele, sisekliima tagamise süsteemide ehitamisele, hoonesisese või selle juurde kuuluva veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamisele, ühisveevärgi või kanalisatsiooni ehitamisele või omanikujärelevalve tegemisele. Kutsestandardis kirjeldatud kohustuslikud tööosad ja valikkompetentsid on otseselt seotud spetsialiseerumistega. A.2.9 Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitamine 1. Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2. Ehitustööde kvaliteedi tagamine 3. Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitamisega seotud tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine A.2.10 Puitkonstruktsioonide ehitamine 1. Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2. Ehitustööde kvaliteedi tagamine 3. Puitkonstruktsioonide ehitamisega seotud tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine A.2.11 Teraskonstruktsioonide ehitamine 1. Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2. Ehitustööde kvaliteedi tagamine 3. Teraskonstruktsioonide ehitamisega seotud tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine A.2.12 Lammutustööde tegemine 1. Lammutatava objekti riskianalüüsi koostamine 2. Lammutustööde tegemine tehnoloogiast lähtuvalt 3. Lammutustöödega tegemisega seotud tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine A.2.13 Fassaaditööde tegemine 1. Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2. Ehitustööde kvaliteedi tagamine 3. Fassaadide ehitamisega seotud tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine A.2.14 Küttesüsteemide ehitamine 1. Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2. Ehitustööde kvaliteedi tagamine 3. Küttesüsteemide ehitamisega seotud tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine A.2.15 Jahutussüsteemide ehitamine 1. Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2. Ehitustööde kvaliteedi tagamine 3. Jahutussüsteemide ehitamisega seotud tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine A.2.16 Ventilatsioonisüsteemide ehitamine 1. Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2. Ehitustööde kvaliteedi tagamine 3. Ventilatsioonisüsteemide ehitamisega seotud tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine A.2.17 Hoonesisese ja selle juurde kuuluva veevarustuse või kanalisatsioonisüsteemi ehitamine 1. Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2. Ehitustööde kvaliteedi tagamine 3. Hoonesisese või selle juurde kuuluva veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamisega seotud tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine A.2.18 Ühisveevärgi või kanalisatsiooni ehitamine 1. Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2. Ehitustööde kvaliteedi tagamine 3. Ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamisega seotud tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine A.2.19 Omanikujärelevalve tegemine üldehitusliku ehitamise valdkonnas 1. Järelevalve programmi koostamine 2. Ehitusprojekti terviklikkuse kontrollimine 3. Ehitise mahamärkimisega seotud geodeetiliste tööde kontrollimine 4. Reaalsete vundeerimistingimuste kontrollimine 5. Ehitustegevuse vastavuse kontrollimine 6. Ehitamise tehniliste dokumentide nõuetekohase ja õigeaegse täitmise kontrollimine 7. Kaetavate tööde kontrollimine 8. Ehitustööde akteerimine 9. Ehitise üleandmise-vastuvõtmise protsessis osalemine 10. Keskkonnaohutuse nõuete täitmise kontrollimine 11. Tööohutusnõuete järgimise kontrollimine A.2.20 Omanikujärelevalve tegemine sisekliima tagamise süsteemide ehitamise valdkonnas 1. Järelevalve programmi koostamine 2. Ehitusprojekti terviklikkuse kontrollimine 3. Ehitise mahamärkimisega seotud geodeetiliste tööde kontrollimine 4. Ehitustegevuse vastavuse kontrollimine 5. Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide ehitamise tehniliste dokumentide nõuetekohase ja õigeaegse täitmise kontrollimine 6. Kaetavate tööde kontrollimine 7. Ehitustööde akteerimine 8. Ehitise üleandmise-vastuvõtmise protsessis osalemine 9. Keskkonnaohutuse nõuete täitmise kontrollimine 10. Tööohutusnõuete järgimise kontrollimine A.2.21 Omanikujärelevalve tegemine hoonesisese ja selle juurde kuuluva veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamise valdkonnas 1. Järelevalve programmi koostamine 2. Ehitusprojekti terviklikkuse kontrollimine 3. Ehitise mahamärkimisega seotud geodeetiliste tööde kontrollimine 4. Ehitustegevuse vastavuse kontrollimine 5. Veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitamise tehniliste dokumentide nõuetekohase ja õigeaegse täitmise kontrollimine 6. Kaetavate tööde kontrollimine 7. Ehitustööde akteerimine 8. Ehitise üleandmise-vastuvõtmise protsessis osalemine 9. Keskkonnaohutuse nõuete täitmise kontrollimine 10. Tööohutusnõuete järgimise kontrollimine Ehitusjuhi põhitööd tehakse ehitusobjektil ja kontoris. Tööaeg on paindlik – üldjuhul töötatakse viiel päeval nädalas, kuid vajadusel tuleb töötada ka nädalavahetusel. Töö rütm võib sõltuvalt ehitustehnoloogilistest vajadusest, hooajalisusest või tööde ajagraafikust olla intensiivne, töötada tuleb sõltuvalt ehitusobjektist suurtel kõrgustel või süvendis. Töökeskkond ehitusobjektil on seotud kõrgendatud riskidega, mistõttu ehitusjuht peab järgima keskkonna-, tööohutuse- ja töötervishoiunõudeid. Ehitusjuht kasutab oma töös kontoritehnikat (arvutid, kommunikatsiooniseadmed jne) ja nõuetekohasuse esmaseks tõendamiseks vastavat mõõtetehnikat. Ehitusjuht peab suutma langetada otsuseid iseseisvalt, juhtima meeskonda ja töötama meeskonnas. Tal peab olema kõrge pingetaluvus, hea suhtlemisoskus ja võime ennast kehtestada. Tööks on vajalikud ka analüüsivõime, algatusvõime ja nii suuline kui kirjalik eneseväljendusoskus. Ehitusjuht peab olema kohusetundlik ja korrektne. 6. taseme ehitusjuhina töötavad inimesed, kellel on ehitusalane või muu tehniline kõrgharidus või ehitustehniline keskeriharidus (TEMT), läbitud täiendkoolitus(ed) ja olemas kutse eeldustele vastav praktiline töökogemus. Objektijuht, projektijuht Ehitusseadustik ja selle asjakohased rakendusaktid Muud erialased standardid, juhendmaterjalid ja normid Ehitusjuht, tase 6 kutsestandard koosneb kaheksast kohustuslikust (B.2.1 – B.2.8), neljateistkümnest spetsialiseerumisega seotud valitavast (B.2.9 – B.2.21) ja kuuest ehitusjuhi kutset läbivast (B.2.22 – B.2.27) kompetentsist. Ehitusjuhi kutse on spetsialiseerumispõhine. Kutse saamiseks tuleb spetsialiseerumisele juurde valida vähemalt üks spetsialiseerumisele kohane valitav kompetents. Kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele ja valikkompetentsi(de)le. Lisaks tuleb taotlejal tõendada kõik kutset läbivad kompetentsid. Ehituspakkumuse koostamine 6 Ehitamise ettevalmistamine ja kavandamine 6 Ressursside juhtimine 6 Ehitustööde juhtimine, korraldamine ja koordineerimine ehitusplatsil kooskõlas tööde tegemise ajagraafikuga 6 Ohutu töö korraldamine ehitustöödel 6 Kvaliteedi tagamine ehitustöödel 6 Ehitustööde üleandmine ja ehitise kasutusele võtmine 6 Energiatõhus ehitamine 5 Kutse saamiseks tuleb spetsialiseerumisele juurde valida vähemalt üks spetsialiseerumisele kohane valitav kompetents (B.2.9 – B.2.22). Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitamine 6 Puitkonstruktsioonide ehitamine 6 Teraskonstruktsioonide ehitamine 6 Lammutustööde tegemine 6 Fassaaditööde tegemine 6 Küttesüsteemide ehitamine 6 Jahutussüsteemide ehitamine 6 Ventilatsioonisüsteemide ehitamine 6 Hoonesisese ja selle juurde kuuluva veevarustuse või kanalisatsioonisüsteemi ehitamine 6 Ühisveevärgi või kanalisatsiooni ehitamine 6 Omanikujärelevalve tegemine üldehitusliku ehitamise valdkonnas 6 Omanikujärelevalve tegemine sisekliima tagamise süsteemide ehitamise valdkonnas 6 Omanikujärelevalve tegemine hoonesisese ja selle juurde kuuluva veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamise valdkonnas 6 Kutse-eetika põhimõtete järgimine 6 Meeskonnatöös osalemine 6 Enesearendamine ja elukestva õppe protsessis osalemine 6 Keskkonnasäästlike tööpõhimõtete järgimine 6 Keelteoskus 6 Arvuti kasutamise oskused ja üldine digipädevus 6 Rakendusarhitekt, tase 6 Applied Architect, level 6 5 Rakendusarhitekt, tase 6 (versioon 1) Rakendusarhitekt, tase 6 (versioon 2) Rakendusarhitekt, tase 6 (versioon 3) Rakendusarhitekt, tase 6 (versioon 4) Rakendusarhitekt, tase 6 (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Arhitekt 52 2024-02-08 2024-02-08 2025-12-20 6 6 2161 Ehitusarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Ilmar Heinsoo Eesti Arhitektide Liit Toomas Paaver Eesti Arhitektide Liit Tõnu Laigu Eesti Arhitektide Liit Andres Levald Rahandusministeerium, Eesti Arhitektide Liit Veronika Valk Kultuuriministeerium Kaie Enno Eesti Planeerijate Ühing Endrik Mänd MTÜ Linnade Liit Hindrek Kesler Tallinna Tehnikakõrgkool Andres Ojari Eesti Kunstiakadeemia Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Arhitekti töö eesmärgiks on ühendada kunstilised, tehnoloogilised, tehnilised ja majanduslikud lahendused tasakaalustatud ruumiliseks terviklahenduseks, mis hõlmab välisruumi, ehitiste arhitektuuri ja hoonete siseruumi lahendusi ning on projekteerimise ja ehitamise tulemusel valmiva säästva ja tervikliku elukeskkonna loomise aluseks. Arhitekti kutset omav isik on võimeline mõistma ja vahendama üksikisikute, ühiskondlike gruppide ja ametiasutuste vajadusi seoses ruumilise planeerimise, arhitektuurse projekteerimise, ehitamise, arhitektuuripärandi säilitamise ja väärtustamise ning loodusliku tasakaalu hoidmisega. Oma töös lähtub arhitekt avalikust huvist ning heast planeerimis-, projekteerimis- ja ehitustavast. Arhitekti kutsealal on kirjeldatud kutsed järgmistel EKR tasemetel: • Rakendusarhitekt, tase 6 • Diplomeeritud arhitekt, tase 7 • Volitatud arhitekt, tase 7 • Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 Käesolevas kutsestandardis on kirjeldatud 6. taseme rakendusarhitekti kutsealast kompetentsust. Rakendusarhitekt, tase 6 on spetsialist, kes osaleb volitatud arhitekti juhendamisel maa-alade, linnade ja asulate ruumiliste planeeringute ja ehitusprojektide koostamisel. Tema töö eesmärgiks on osaleda ruumilise terviklahenduse väljatöötamises, ühendades projekteeritavate ehitiste tehnilise toimivuse kunstiliste ja ökonoomiliste lahendustega. Rakendusarhitekt, tase 6 pädevuses on ehitusprojekti arhitektuuri osa koostamine ehitusloa kohustuse alla mittekuuluvatele ehitistele. A.2.1 Planeeringu koostamine erinevates planeeringu liikides 1. Planeeringuala ülevaatus, ruumiline analüüs ja planeeringu lähteseisukohtade koostamine 2. Ruumiliste visioonide ja planeeringute eskiislahenduste koostamine 3. Planeeringuala ruumilise terviklahenduse koostamine 4. Planeeringu vormistamine A.2.2 Ehitusprojektide arhitektuuri osa, sh välis- ja siseruumi terviklahenduse koostamine selle kõigis staadiumites 1. Lähtetingimuste analüüs ja programmi koostamine 2. Ruumiliste visioonide ja ehitise eskiiside koostamises osalemine 3. Ehitusprojekti arhitektuuri osa koostamine 4. Energiatõhususe arvutuste tegemine 5. Ehitusprojekti vormistamine ja dokumenteerimine 6. Koostöö huvitatud osapoolte ja asjakohaste ametkondadega 7. Autorijärelevalve ja osalemine ehitise kasutuselevõtu protsessis Arhitekt töötab peamiselt arhitektibüroos, projekteerimisbüroos või ametiasutustes. Tööülesannete tõttu tuleb viibida ka välitingimustes ja ehitusobjektidel. Töö on loominguline, võib olla vaimselt pingeline. Töökoormus ja -aeg võivad jaotuda ebaühtlaselt. Arhitekt kasutab oma töös tavapäraseid bürootöövahendeid, erinevaid kommunikatsioonivahendeid, kontori- ja projekteerimistarkvara, ehitusteabe modelleerimise ja kohateabe süsteeme, maketeerimise ja visualiseerimise vahendeid. Ruumitaju, ruumi ettekujutamise ja komponeerimise võime, loominguline mõtlemine, loogiline mõtlemine ja üldistusvõime, iseseisvus ja otsustusvõime, vastutusvõime ja täpsus, koostöövõime, suhtlemisoskus ja pingetaluvus, ilumeel, õpivalmidus. Rakendusarhitekt on rakendusarhitektuuri õppekava läbinud spetsialist. Rakendusarhitekt, ehitusarhitekt, arhitekti abi, arhitekt-assistent, arhitekt-tehnik, projekteerija. Ehitusseadustik, planeerimisseadus, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus ja nende asjakohased rakendusaktid. Rakendusarhitekt, tase 6 kutsestandard koosneb kahest kutsespetsiifilisest (B.2.1 – B.2.2) ja kutset läbivast (B.2.3) kompetentsist. Rakendusarhitekt, tase 6 kutse saamiseks tuleb tõendada kõik kompetentsid. Planeeringu koostamine erinevates planeeringu liikides 6 Ehitusprojektide arhitektuuri osa, sh välis- ja siseruumi terviklahenduse koostamine selle kõigis staadiumites 6 Rakendusarhitekt, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Diplomeeritud arhitekt, tase 7 Diploma Architect, EstQF Level 7 8 Arhitekt III (versioon 1) Arhitekt III (versioon 2) Diplomeeritud arhitekt, tase 7 (versioon 3) Diplomeeritud arhitekt, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud arhitekt, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud arhitekt, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud arhitekt, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud arhitekt, tase 7 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Arhitekt 52 2024-02-08 2024-02-08 2024-12-31 7 7 2161 Ehitusarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Ilmar Heinsoo Eesti Arhitektide Liit Toomas Paaver Eesti Arhitektide Liit Tõnu Laigu Eesti Arhitektide Liit Andres Levald Rahandusministeerium, Eesti Arhitektide Liit Veronika Valk Kultuuriministeerium Kaie Enno Eesti Planeerijate Ühing Endrik Mänd MTÜ Linnade Liit Hindrek Kesler Tallinna Tehnikakõrgkool Andres Ojari Eesti Kunstiakadeemia Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Arhitekti töö eesmärgiks on ühendada kunstilised, tehnoloogilised, tehnilised ja majanduslikud lahendused tasakaalustatud ruumiliseks terviklahenduseks, mis hõlmab välisruumi, ehitiste arhitektuuri ja hoonete siseruumi lahendusi ning on projekteerimise ja ehitamise tulemusel valmiva säästva ja tervikliku elukeskkonna loomise aluseks. Arhitekti kutset omav isik on võimeline mõistma ja vahendama üksikisikute, ühiskondlike gruppide ja ametiasutuste vajadusi seoses ruumilise planeerimise, arhitektuurse projekteerimise, ehitamise, arhitektuuripärandi säilitamise ja väärtustamise ning loodusliku tasakaalu hoidmisega. Oma töös lähtub arhitekt avalikust huvist ning heast planeerimis-, projekteerimis- ja ehitustavast. Arhitekti kutsealal on kirjeldatud kutsed järgmistel EKR tasemetel: • Rakendusarhitekt, tase 6 • Diplomeeritud arhitekt, tase 7 • Volitatud arhitekt, tase 7 • Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 Käesolevas kutsestandardis on kirjeldatud 7. taseme diplomeeritud arhitekti kutsealast kompetentsust. Diplomeeritud arhitekt, tase 7 on spetsialist, kes koostab volitatud arhitekti juhendamisel planeeringute erinevate liikide ning ehitiste ehitusprojektide arhitektuurset osa ja arhitektuurseid terviklahendusi. Diplomeeritud arhitekt, tase 7 pädevuses on iseseisvalt ja omal vastutusel koostada ehitusprojekti arhitektuuri osa ehitusloa kohustuse alla mittekuuluvatele ehitistele ja kuni 9 m kõrgustele ning kuni 180 m² ehitusaluse pinnaga avalikkusele suletud ehitusloakohustuslikele hoonetele. Diplomeeritud arhitekti, tase 7 on vajadusel oma pädevuse piiresse jäävate ehitusprojektide peaprojekteerija. A.2.1 Planeeringu koostamine erinevates planeeringu liikides 1. Planeeringuala ülevaatus, ruumiline analüüs ja planeeringu lähteseisukohtade koostamine 2. Ruumiliste visioonide ja planeeringute eskiislahenduste koostamine 3. Avalikkuse, huvitatud isikute ja asjakohaste ametiasutuste arvamustega arvestamine tasakaalustatud ruumilise lahenduse kaudu 4. Planeeringuala ruumilise terviklahenduse koostamine 5. Planeeringu ruumilise terviklahenduse tutvustamine ja põhjendamine koostöö ning avalikustamise kaudu 6. Planeeringu vormistamine A.2.2 Ehitusprojektide arhitektuuri osa, sh välis- ja siseruumi terviklahenduse koostamine selle kõigis staadiumites 1. Lähtetingimuste analüüs ja programmi koostamine 2. Ruumiliste visioonide ja ehitise eskiiside koostamises osalemine 3. Ehitusprojekti arhitektuuri osa koostamine 4. Energiatõhususe arvutuste tegemine 5. Ehitusprojekti vormistamine ja dokumenteerimine 6. Koostöö huvitatud osapoolte ja asjakohaste ametkondadega 7. Autorijärelevalve ja osalemine ehitise kasutuselevõtu protsessis A.2.3 Ruumiliste otsuste koordineerimine ja ettevalmistamine avalikus sektoris 1. Ruumiliste lahenduste koostamise koordineerimine 2. Osapoolte nõustamine avalikes huvides A.2.4 Ehitusprojektide koostamise juhtimine 1. Ehitusprojektide koostamise korraldamine, sh ehitusprojekti erinevate osade koostamise koordineerimine 2. Koostöö kasutajate, tellija ja ametkondadega Arhitekt töötab peamiselt arhitektibüroos, projekteerimisbüroos või ametiasutustes. Tööülesannete tõttu tuleb viibida ka välitingimustes ja ehitusobjektidel. Töö on loominguline, võib olla vaimselt pingeline. Töökoormus ja -aeg võivad jaotuda ebaühtlaselt. Arhitekt kasutab oma töös tavapäraseid bürootöövahendeid, erinevaid kommunikatsioonivahendeid, kontori- ja projekteerimistarkvara, ehitusteabe modelleerimise ja kohateabe süsteeme, maketeerimise ja visualiseerimise vahendeid. Ruumitaju, ruumi ettekujutamise ja komponeerimise võime, loominguline mõtlemine, loogiline mõtlemine ja üldistusvõime, iseseisvus ja otsustusvõime, vastutusvõime ja täpsus, koostöövõime, suhtlemisoskus ja pingetaluvus, ilumeel, õpivalmidus. Ülikool või sellega võrreldava õppeasutuse arhitektiõpe, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga 7. septembrist 2005, 2005/36/EÜ, „ Kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta” ja Eesti Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri 2004. a määrusega nr 312, „Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded“ või rakendusarhitekti või muu arhitektuurialane kõrgharidus ning nõutavas mahus töökogemus. Arhitektiõppe lõpetamisel arvestatakse töökogemusena õppekava läbimisel sooritatud praktikaid. Arhitekt, projekteerija, planeerija, nõunik. Ehitusseadustik, planeerimisseadus, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus ja nende asjakohased rakendusaktid. Diplomeeritud arhitekt, tase 7 kutsestandard koosneb neljast kutsespetsiifilisest (B.2.1 – B.2.4) ja kutset läbivast (B.2.5) kompetentsist. Diplomeeritud arhitekt, tase 7 kutse saamiseks tuleb tõendada kõik kompetentsid. Planeeringu koostamine erinevates planeeringu liikides 7 Ehitusprojektide arhitektuuri osa, sh välis- ja siseruumi terviklahenduse koostamine selle kõigis staadiumites 7 Ruumiliste otsuste koordineerimine ja ettevalmistamine avalikus sektoris 7 Ehitusprojektide koostamise juhtimine 7 Diplomeeritud arhitekt, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Volitatud arhitekt, tase 7 Chartered Architect, EstQF Level 7 8 Volitatud arhitekt IV (versioon 1) Volitatud arhitekt IV (versioon 2) Volitatud arhitekt, tase 7 (versioon 3) Volitatud arhitekt, tase 7 (versioon 4) Volitatud arhitekt, tase 7 (versioon 5) Volitatud arhitekt, tase 7 (versioon 6) Volitatud arhitekt, tase 7 (versioon 7) Volitatud arhitekt, tase 7 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Arhitekt 52 2024-02-08 2024-02-08 2024-12-31 7 7 2161 Ehitusarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Ilmar Heinsoo Eesti Arhitektide Liit Toomas Paaver Eesti Arhitektide Liit Tõnu Laigu Eesti Arhitektide Liit Andres Levald Rahandusministeerium, Eesti Arhitektide Liit Veronika Valk Kultuuriministeerium Kaie Enno Eesti Planeerijate Ühing Endrik Mänd MTÜ Linnade Liit Hindrek Kesler Tallinna Tehnikakõrgkool Andres Ojari Eesti Kunstiakadeemia Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Arhitekti töö eesmärgiks on ühendada kunstilised, tehnoloogilised, tehnilised ja majanduslikud lahendused tasakaalustatud ruumiliseks terviklahenduseks, mis hõlmab välisruumi, ehitiste arhitektuuri ja hoonete siseruumi lahendusi ning on projekteerimise ja ehitamise tulemusel valmiva säästva ja tervikliku elukeskkonna loomise aluseks. Arhitekti kutset omav isik on võimeline mõistma ja vahendama üksikisikute, ühiskondlike gruppide ja ametiasutuste vajadusi seoses ruumilise planeerimise, arhitektuurse projekteerimise, ehitamise, arhitektuuripärandi säilitamise ja väärtustamise ning loodusliku tasakaalu hoidmisega. Oma töös lähtub arhitekt avalikust huvist ning heast planeerimis-, projekteerimis- ja ehitustavast. Arhitekti kutsealal on kirjeldatud kutsed järgmistel EKR tasemetel: • Rakendusarhitekt, tase 6 • Diplomeeritud arhitekt, tase 7 • Volitatud arhitekt, tase 7 • Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 Käesolevas kutsestandardis on kirjeldatud 7. taseme volitatud arhitekti kutsealast kompetentsust. Volitatud arhitekt, tase 7 on spetsialist, kes koostab ja juhib iseseisvalt ja omal vastutusel ruumilisi planeeringuid ja ehitusprojektide arhitektuuri osa ning hindab ehitatud keskkonda. Volitatud arhitekt, tase 7 on vajadusel ehitusprojekti peaprojekteerija. Volitatud arhitekti, tase 7 pädevuses on hinnangute andmine planeeringutele, arhitektuurselt tasemelt ja funktsionaalselt keerukuselt tavapäraste ehitusprojektide arhitektuuri osa ekspertiisi ja ehitiste arhitektuurse lahenduse auditi tegemine. On pädev töötama riigi ja kohalike omavalitsuste asutustes vastava ala asjatundjana. A.2.1 Planeeringu koostamine erinevates planeeringu liikides 1. Planeeringuala ülevaatus, ruumiline analüüs ja planeeringu lähteseisukohtade koostamine 2. Ruumiliste visioonide ja planeeringute eskiislahenduste koostamine 3. Avalikkuse, huvitatud isikute ja asjakohaste ametiasutuste arvamustega arvestamine tasakaalustatud ruumilise lahenduse kaudu 4. Planeeringuala ruumilise terviklahenduse koostamine 5. Planeeringu ruumilise terviklahenduse tutvustamine ja põhjendamine koostöö ning avalikustamise kaudu 6. Planeeringu vormistamine A.2.2 Ehitusprojektide arhitektuuri osa, sh välis- ja siseruumi terviklahenduse koostamine selle kõigis staadiumites 1. Lähtetingimuste analüüs ja programmi koostamine 2. Ruumiliste visioonide ja ehitise eskiiside koostamises osalemine 3. Ehitusprojekti arhitektuuri osa koostamine 4. Energiatõhususe arvutuste tegemine 5. Ehitusprojekti vormistamine ja dokumenteerimine 6. Koostöö huvitatud osapoolte ja asjakohaste ametkondadega 7. Autorijärelevalve ja osalemine ehitise kasutuselevõtu protsessis A.2.3 Ehitusprojekti arhitektuuri osa, planeeringu ruumilise lahenduse ja ehitatud keskkonna hindamine 1. Planeeringu erinevate liikide omavahelise ruumilise kooskõla hindamine 2. Ehitusprojekti ja planeeringu ruumilise lahenduse omavahelise vastavuse hindamine 3. Planeeringule või ehitusprojekti arhitektuuri osale ekspertiisi tegemine 4. Ehitatud keskkonna ja ehitise arhitektuurse lahenduse auditi tegemine A.2.4 Ruumiliste otsuste koordineerimine ja ettevalmistamine avalikus sektoris 1. Ruumiliste lahenduste koostamise koordineerimine 2. Kohaliku omavalitsuse või riigiasutuse esindamine 3. Osapoolte nõustamine avalikes huvides A.2.5 Planeeringute koostamise juhtimine 1. Planeeringu koostamise korraldamine ja koostöö planeeringu eri osade koostajatega 2. Koostöö riigi- ja omavalitsusasutuste, omanike, huvitatud isikute ja avalikkusega ning taristuvaldajatega A.2.6 Ehitusprojektide koostamise juhtimine 1. Ehitusprojektide koostamise korraldamine, sh ehitusprojekti erinevate osade koostamise koordineerimine 2. Ehitusprojekti arhitektuurse osa, sh välis- ja siseruumi terviklahenduse koostamises osalejate juhtimine 3. Koostöö kasutajate, tellija ja ametkondadega Arhitekt töötab peamiselt arhitektibüroos, projekteerimisbüroos või ametiasutustes. Tööülesannete tõttu tuleb viibida ka välitingimustes ja ehitusobjektidel. Töö on loominguline, võib olla vaimselt pingeline. Töökoormus ja -aeg võivad jaotuda ebaühtlaselt. Arhitekt kasutab oma töös tavapäraseid bürootöövahendeid, erinevaid kommunikatsioonivahendeid, kontori- ja projekteerimistarkvara, ehitusteabe modelleerimise ja kohateabe süsteeme, maketeerimise ja visualiseerimise vahendeid. Ruumitaju, ruumi ettekujutamise ja komponeerimise võime, loominguline mõtlemine, loogiline mõtlemine ja üldistusvõime, iseseisvus ja otsustusvõime, vastutusvõime ja täpsus, koostöövõime, suhtlemisoskus ja pingetaluvus, ilumeel, õpivalmidus. Ülikool või sellega võrreldava õppeasutuse arhitektiõpe, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga 7. septembrist 2005, 2005/36/EÜ, „ Kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta” ja Eesti Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri 2004. a määrusega nr 312, „Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded“ ja diplomeeritud arhitekt, tase 7 kutse ning nõutav töökogemus. Arhitekt, peaarhitekt, ekspert, projekteerija, planeerija, nõunik. Ehitusseadustik, planeerimisseadus, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus ja nende asjakohased rakendusaktid. Volitatud arhitekt, tase 7 kutsestandard koosneb kuuest kutsespetsiifilisest (B.2.1 – B.2.6) ja kutset läbivast (B.2.7) kompetentsist. Volitatud arhitekt, tase 7 kutse saamiseks tuleb tõendada kõik kompetentsid. Planeeringu koostamine erinevates planeeringu liikides 7 Ehitusprojektide arhitektuuri osa, sh välis- ja siseruumi terviklahenduse koostamine selle kõigis staadiumites 7 Ehitusprojekti arhitektuuri osa, planeeringu ruumilise lahenduse ja ehitatud keskkonna hindamine 7 Ruumiliste otsuste koordineerimine ja ettevalmistamine avalikus sektoris 7 Planeeringute koostamise juhtimine 7 Ehitusprojektide koostamise juhtimine 7 Volitatud arhitekt, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 Chartered/Principal Architect, EstQF Level 8 8 Volitatud arhitekt V (versioon 1) Volitatud arhitekt V (versioon 2) Volitatud arhitekt V (versioon 3) Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 4) Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 5) Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 6) Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 7) Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Arhitekt 52 2024-02-08 2024-02-08 2024-12-31 8 8 2161 Ehitusarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Ilmar Heinsoo Eesti Arhitektide Liit Toomas Paaver Eesti Arhitektide Liit Tõnu Laigu Eesti Arhitektide Liit Andres Levald Rahandusministeerium, Eesti Arhitektide Liit Veronika Valk Kultuuriministeerium Kaie Enno Eesti Planeerijate Ühing Endrik Mänd MTÜ Linnade Liit Hindrek Kesler Tallinna Tehnikakõrgkool Andres Ojari Eesti Kunstiakadeemia Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Arhitekti töö eesmärgiks on ühendada kunstilised, tehnoloogilised, tehnilised ja majanduslikud lahendused tasakaalustatud ruumiliseks terviklahenduseks, mis hõlmab välisruumi, ehitiste arhitektuuri ja hoonete siseruumi lahendusi ning on projekteerimise ja ehitamise tulemusel valmiva säästva ja tervikliku elukeskkonna loomise aluseks. Arhitekti kutset omav isik on võimeline mõistma ja vahendama üksikisikute, ühiskondlike gruppide ja ametiasutuste vajadusi seoses ruumilise planeerimise, arhitektuurse projekteerimise, ehitamise, arhitektuuripärandi säilitamise ja väärtustamise ning loodusliku tasakaalu hoidmisega. Oma töös lähtub arhitekt avalikust huvist ning heast planeerimis-, projekteerimis- ja ehitustavast. Arhitekti kutsealal on kirjeldatud kutsed järgmistel EKR tasemetel: • Rakendusarhitekt, tase 6 • Diplomeeritud arhitekt, tase 7 • Volitatud arhitekt, tase 7 • Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 Käesolevas kutsestandardis on kirjeldatud 8. taseme volitatud arhitekt-eksperdi kutsealast kompetentsust. Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 on tippspetsialist, tunnustatud loovisik, kes koostab ja juhib iseseisvalt ja omal vastutusel ruumilisi planeeringuid ja ehitusprojektide arhitektuuri osa ning hindab ehitatud keskkonda. Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 on vajadusel ehitusprojekti peaprojekteerija. Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 pädevuses on hinnangute andmine planeeringutele ja ehitusprojektide arhitektuuri osa ekspertiisi ning ehitiste arhitektuurse lahenduse auditi tegemine, sh ka arhitektuurselt tasemelt ja funktsionaalselt keerukuselt nõudlikele ning avalikkuse kõrgendatud tähelepanu all olevatele ehitistele¹ ja planeeringutele². On pädev töötama riigi ja kohalike omavalitsuste asutustes vastava ala tippasjatundjana. _______________________________________ ¹ - ehitised linnakeskustes või miljööväärtuslikes piirkondades või kaitsealused ehitised või ajalooliselt, ehituskunstiliselt, linnaehituslikult või asukoha poolest märkimisväärsed ehitised. ² - nt linnakeskuste või miljööväärtuslike piirkondade või kaitsealuste alade planeeringud või linnaehituslikult või asukoha poolest märkimisväärsed alade planeeringud. A.2.1 Planeeringu koostamine erinevates planeeringu liikides 1. Planeeringuala ülevaatus, ruumiline analüüs ja planeeringu lähteseisukohtade koostamine 2. Ruumiliste visioonide ja planeeringute eskiislahenduste koostamine 3. Avalikkuse, huvitatud isikute ja asjakohaste ametiasutuste arvamustega arvestamine tasakaalustatud ruumilise lahenduse kaudu 4. Planeeringuala ruumilise terviklahenduse koostamine 5. Planeeringu ruumilise terviklahenduse tutvustamine ja põhjendamine koostöö ning avalikustamise kaudu 6. Planeeringu vormistamine A.2.2 Ehitusprojektide arhitektuuri osa, sh välis- ja siseruumi terviklahenduse koostamine selle kõigis staadiumites 1. Lähtetingimuste analüüs ja programmi koostamine 2. Ruumiliste visioonide ja ehitise eskiiside koostamises osalemine 3. Ehitusprojekti arhitektuuri osa koostamine 4. Energiatõhususe arvutuste tegemine 5. Ehitusprojekti vormistamine ja dokumenteerimine 6. Koostöö huvitatud osapoolte ja asjakohaste ametkondadega 7. Autorijärelevalve ja osalemine ehitise kasutuselevõtu protsessis A.2.3 Ehitusprojekti arhitektuuri osa, planeeringu ruumilise lahenduse ja ehitatud keskkonna hindamine 1. Planeeringu erinevate liikide omavahelise ruumilise kooskõla hindamine 2. Ehitusprojekti ja planeeringu ruumilise lahenduse omavahelise vastavuse hindamine 3. Planeeringule või ehitusprojekti arhitektuuri osale ekspertiisi tegemine 4. Ehitatud keskkonna ja ehitise arhitektuurse lahenduse auditi tegemine A.2.4 Ruumiliste otsuste koordineerimine ja ettevalmistamine avalikus sektoris 1. Ruumiliste lahenduste koostamise koordineerimine 2. Kohaliku omavalitsuse või riigiasutuse esindamine 3. Osapoolte nõustamine avalikes huvides A.2.5 Planeeringute koostamise juhtimine 1. Planeeringu koostamise korraldamine ja koostöö planeeringu eri osade koostajatega 2. Koostöö riigi- ja omavalitsusasutuste, omanike, huvitatud isikute ja avalikkusega ning taristuvaldajatega A.2.6 Ehitusprojektide koostamise juhtimine 1. Ehitusprojektide koostamise korraldamine, sh ehitusprojekti erinevate osade koostamise koordineerimine 2. Ehitusprojekti arhitektuurse osa, sh välis- ja siseruumi terviklahenduse koostamises osalejate juhtimine 3. Koostöö kasutajate, tellija ja ametkondadega Arhitekt töötab peamiselt arhitektibüroos, projekteerimisbüroos või ametiasutustes. Tööülesannete tõttu tuleb viibida ka välitingimustes ja ehitusobjektidel. Töö on loominguline, võib olla vaimselt pingeline. Töökoormus ja -aeg võivad jaotuda ebaühtlaselt. Arhitekt kasutab oma töös tavapäraseid bürootöövahendeid, erinevaid kommunikatsioonivahendeid, kontori- ja projekteerimistarkvara, ehitusteabe modelleerimise ja kohateabe süsteeme, maketeerimise ja visualiseerimise vahendeid. Ruumitaju, ruumi ettekujutamise ja komponeerimise võime, loominguline mõtlemine, loogiline mõtlemine ja üldistusvõime, iseseisvus ja otsustusvõime, vastutusvõime ja täpsus, koostöövõime, suhtlemisoskus ja pingetaluvus, ilumeel, õpivalmidus. Ülikool või sellega võrreldava õppeasutuse arhitektiõpe, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga 7. septembrist 2005, 2005/36/EÜ, „ Kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta” ja Eesti Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri 2004. a määrusega nr 312, „Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded“ ja volitatud arhitekt, tase 7 kutse ning nõutav töökogemus. Arhitekt, peaarhitekt, ekspert, projekteerija, planeerija, nõunik. Ehitusseadustik, planeerimisseadus, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus ja nende asjakohased rakendusaktid. Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 kutsestandard koosneb kuuest kutsespetsiifilisest (B.2.1 – B.2.6) ja kutset läbivast (B.2.7) kompetentsist. Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 kutse saamiseks tuleb tõendada kõik kompetentsid. Planeeringu koostamine erinevates planeeringu liikides 8 Ehitusprojektide arhitektuuri osa, sh välis- ja siseruumi terviklahenduse koostamine selle kõigis staadiumites 8 Ehitusprojekti arhitektuuri osa, planeeringu ruumilise lahenduse ja ehitatud keskkonna hindamine 8 Ruumiliste otsuste koordineerimine ja ettevalmistamine avalikus sektoris 8 Planeeringute koostamise juhtimine 8 Ehitusprojektide koostamise juhtimine 8 Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 kutset läbiv kompetents 8 Ehitusinsener, tase 6 esmane kutse Civil Engineer in Buildings and Structures, level 6 high education qualification 6 Ehitusinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 1) Ehitusinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 2) Ehitusinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 3) Ehitusinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 4) Ehitusinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 5) Ehitusinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 7) Üldehitus Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Ehitusinsener 52 2024-02-08 2024-02-08 2025-12-20 6 6 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Üldehituse eriala rakenduskõrgharidusõppe läbinud isikule antakse lõpetamisel ehitusinseneri esmakutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava vastab üldehitusinseneri kutsestandardi järgmistele osadele: • Teadmised ja oskused (lisa 5) • Inseneritööks vajalikud hoiakud (B.2.3) Õppekava peab olema riiklikult tunnustatud. Esmakutse omanik võib üldehituse erialal tegutseda selle eriala ehitusinseneri, diplomeeritud ehitusinseneri või volitatud ehitusinseneri kutset omava spetsialisti juhendamisel. Esmakutse andmisel ei ole praktiline töökogemus nõutav, mistõttu ametialasid ei määratleta. Esmakutse on tähtajatu. Ehitusvaldkonna insenerid tegutsevad kesktaseme- või tippjuhina hoonete ja rajatiste püstitamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel, samuti hoonete lammutus- ja restaureerimistöödel. Ehitusinseneride ülesandeks on väljatöötatud projektlahenduste realiseerimine, arvestades sotsiaalsete, majanduslike, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetiliste aspektidega. See kutsestandard sisaldab 6. taseme ehitusinseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonna inseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Ehitusinsener (EKR 6.tase) töötab iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutades nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Ehitusinsenerid üldehituse erialal spetsialiseeruvad hoonete ehituse, sadamaehituse või geotehnika allerialadele. Ehituseinseneride tööosad ja -ülesanded üldehituse erialal on loetletud standardi avalehel toodud erialade ja ametialade lõikes. Vastav tööosade ja –ülesannete loetelu on esitatud lisas 3. Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad tööosadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Üldehituse eriala ehitusinseneril peab olema rakenduskõrghariduse diplom või bakalaureuse kraad üldehituse erialal. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Lisaks sellele tuleb täita täiendusõppe nõuded vastavalt lisale 7. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise ja taastõendamise eeldused on esitatud lisas 7. Kutse taotlemise erijuht on kirjeldatud lisas 8. Ehitusinsenerid üldehituse erialal töötavad kesktaseme-, tippjuhi või spetsialistina erinevatel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks ehitusjuht, objektijuht jms. Üldehituse eriala ehitusinseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada üldehituse erialal iseseisvalt ja enda vastutusel tõendatud kompetentsuse piires ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Ehitusinseneri volituste ulatus üldehituse erialal vt lisast 11. Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse Diploma Civil Engineer in Buildings and Structures, level 7 high education qualification 6 Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Üldehitus Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Ehitusinsener 52 2024-02-08 2024-02-08 2025-12-20 7 7 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Üldehituse eriala magistriõppe või sellele haridustasemele vastava integreeritud õppe läbinud isikule antakse lõpetamisel diplomeeritud ehitusinseneri esmakutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava vastab diplomeeritud üldehitusinseneri kutsestandardi järgmistele osadele: • Teadmised ja oskused (lisa 5) • Inseneritööks vajalikud hoiakud (B.2.3) Õppekava peab olema riiklikult tunnustatud. Esmakutse omanik võib üldehituse erialal tegutseda selle eriala diplomeeritud ehitusinseneri või volitatud ehitusinseneri kutset omava spetsialisti juhendamisel. Esmakutse andmisel ei ole praktiline töökogemus nõutav, mistõttu ametialasid ei määratleta. Esmakutse on tähtajatu. Ehitusvaldkonna insenerid tegutsevad kesktaseme- või tippjuhina või kitsama ametiala spetsialistina hoonete ja rajatiste kavandamisel, püstitamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel, hoonete lammutus- ja restaureerimistöödel. Ehitusinseneride ülesandeks on ehitustehniliste lahenduste väljatöötamine ja projektlahenduste realiseerimine, arvestades sotsiaalsete, majanduslike, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetiliste aspektidega. Kutsestandard sisaldab 7. taseme diplomeeritud ehitusinseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonna inseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Diplomeeritud ehitusinsener (EKR 7.tase) töötab iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutades nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Diplomeeritud ehitusinsenerid üldehituse erialal spetsialiseeruvad hoonete ehituse, sadamaehituse või geotehnika allerialadele. Diplomeeritud ehituseinseneride tööosad ja -ülesanded üldehituse erialal on loetletud standardi avalehel toodud erialade ja ametialade lõikes. Vastav tööosade ja –ülesannete loetelu on lisas 3. Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad tööosadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Üldehituse eriala diplomeeritud ehitusinseneril peab olema vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud kõrghariduse diplom üldehituse erialal. Üldehituse erialal rakenduskõrghariduse omandanud kutse taotlejalt nõutakse täiendava ülikooliõppe ja täiendusõppe läbimist, mida võib sooritada ka VÕTA 1) kaudu. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise ja taastõendamise eeldused on esitatud lisas 7. Kutse taotlemise erijuhud on kirjeldatud lisas 8. Üldehituse eriala diplomeeritud ehitusinsenerid töötavad kesktaseme-, tippjuhi või spetsialistina ametikohtadel, mille nimetused on näiteks projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht, konsultant. Üldehituse eriala diplomeeritud ehitusinseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada üldehituse erialal iseseisvalt ja enda vastutusel tõendatud kompetentsuse piires ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Diplomeeritud ehitusinseneri volituste ulatus üldehituse erialal vt lisast 11. Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse HVAC (heating, ventilation, and air conditioning) Engineer, level 7 high education qualification 6 Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener 52 2024-02-08 2024-02-08 2025-12-20 7 7 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kütte, ventilatsiooni ja jahutuse eriala magistriõppe või sellele haridustasemele vastava integreeritud õppe läbinud isikule antakse lõpetamisel diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinseneri esmakutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava vastab kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinseneri kutsestandardi järgmistele osadele: - Teadmised ja oskused (lisa 5). - Inseneritööks vajalikud hoiakud (B 2.3). Õppekava peab olema tunnustatud. Esmakutse omanik võib kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal tegutseda sama eriala diplomeeritud inseneri või volitatud inseneri kutset omava inseneri juhendamisel. Esmakutse andmisel ei ole praktiline töökogemus nõutav, mistõttu ametialasid ei määratleta. Esmakutse on tähtajatu. Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener (edaspidi KVJ-insener) tegutseb kesktasemejuhi, tippjuhi või kitsama ametiala spetsialistina hoonete kütte, ventilatsiooni ja jahutussüsteemide ning nendega seonduvate paigaldiste (edaspidi sisekliima tagamise süsteemid) kavandamisel, püstitamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel, samuti süsteemide lammutustöödel (ehitusseaduse mõistes). KVJ-inseneri ülesanne on sisekliima tagamiseks ette nähtud tehniliste lahenduste väljatöötamine ja väljatöötatud projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte, keskkonnahoidu ning tööohutust ja töötervishoidu. Kutsestandard sisaldab 7. taseme diplomeeritud KVJ-inseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonna inseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Diplomeeritud KVJ-insener (EKR 7. tase) peab olema võimeline iseseisvalt töötama keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutades nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Diplomeeritud KVJ-inseneri tööosad ja -ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel ametialade loetelus. Vastav tööosade ja -ülesannete loetelu on lisas 3. Diplomeeritud KVJ-insener töötab nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutab insener spetsiaalseid arvutiprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad tööosadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Diplomeeritud KVJ-inseneril peab olema magistrikraad või sellega võrdsustatud kõrgharidusdiplom kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal. Kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal rakenduskõrghariduse omandanud kutsetaotlejalt nõutakse täiendava akadeemilise ja täiendusõppe läbimist, mida võib tõendada ka VÕTA 1) kaudu. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava erialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise ja taastõendamise eeldusi vt lisast 7. Kutse taotlemise erijuhud on kirjeldatud lisas 8. Diplomeeritud KVJ-insener töötab tavapäraselt kesktasemejuhi, tippjuhi või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht ja konsultant. Diplomeeritud KVJ-inseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal iseseisvalt ja enda vastutusel tõendatud kompetentsuse piires ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Diplomeeritud KVJ-inseneri volituste ulatust kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal vt lisast 11. Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse Diploma Engineer in Hydrotechnical engineering, level 7 high education qualification 6 Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Hüdrotehnikainsener 52 2024-02-08 2024-02-08 2025-12-20 7 7 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Hüdrotehnika eriala magistriõppe või sellele haridustasemele vastava integreeritud õppe läbinud isikule antakse lõpetamisel diplomeeritud hüdrotehnikainseneri esmakutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava vastab diplomeeritud hüdrotehnikainseneri kutsestandardi järgmistele osadele: - Teadmised ja oskused (lisa 5). - Inseneritööks vajalikud hoiakud (B 2.3). Õppekava peab olema riiklikult tunnustatud. Esmakutse omanik võib erialal tegutseda vastava eriala inseneri, diplomeeritud inseneri või volitatud inseneri kutset omava inseneri juhendamisel. Esmakutse andmisel ei ole praktiline töökogemus nõutav, mistõttu ametialasid ei määratleta. Esmakutse on tähtajatu. Hüdrotehnikainsener tegutseb kesktasemejuhi, tippjuhi või kitsama ametiala spetsialistina hüdrotehniliste ehitiste ja seadmete kavandamisel, rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning hüdrotehniliste ehitiste ja seadmete lammutamisel. Hüdrotehnikainseneride ülesanne on ehitustehniliste ja tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ning projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas tööohutust ja töötervishoidu, keskkonnahoidu ning sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte. Kutsestandard sisaldab 7. taseme diplomeeritud hüdrotehnikainseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonna inseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Diplomeeritud hüdrotehnikainsener (EKR 7.tase) peab olema võimeline iseseisvalt töötama keerulistes ja ettearvamatutes olukordades ning vastutama nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Diplomeeritud hüdrotehnikainseneride töö osad ja -ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel ametialade loetelus, tööosade ja -ülesannete üksikasjalikku loetelu vt lisast 3. Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad töö osadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Diplomeeritud hüdrotehnikainseneril peab olema vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud kõrgharidusdiplom hüdrotehnilise ehitamise sisu omaval erialal. Hüdrotehnika erialal rakenduskõrghariduse omandanud insenerilt nõutakse täiendava ülikooliõppe ja täiendusõppe läbimist, mida võib tõendada ka VÕTA 1) kaudu. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava erialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise või taastõendamise eeldusi vt lisast 7. Kutse taotlemise erijuhte on kirjeldatud lisas 8. Diplomeeritud hüdrotehnikainsener töötab tavapäraselt kesktasemejuhi, tippjuhi või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht, konsultant. Diplomeeritud hüdrotehnikainseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada hüdrotehnika erialal tõendatud kompetentsuse piires iseseisvalt ja omal vastutusel ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Diplomeeritud hüdrotehnikainseneri volituste ulatus vt lisast 11. Diplomeeritud maastikuarhitekt, tase 7 Landscape architect, level 7 5 Diplomeeritud maastikuarhitekt, tase 7 (versioon 1) Diplomeeritud maastikuarhitekt, tase 7 (versioon 2) Diplomeeritud maastikuarhitekt, tase 7 (versioon 3) Diplomeeritud maastikuarhitekt, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud maastikuarhitekt, tase 7 (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Maastikuarhitekt 52 2024-02-08 2024-02-08 2024-12-31 7 7 2162 Maastikuarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Nele Nutt Eesti Maastikuarhitektide Liit Sulev Nurme Artes Terrae OÜ Toomas Põld Loovmaastik OÜ Toomas Muru Eesti Maaülikool Merlin Kalle Hendrikson & Ko OÜ Edgar Kaare Eesti Maastikuarhitektide Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Maastikuarhitektuuri objektiks on maastik ehk kogu välisruum. Maastikuarhitekt tegeleb nii ehitatud, ehitatava kui ka looduskeskkonnaga kõikjal, olenemata selle tegelikust seisundist või juriidilisest staatusest. Maastikuarhitekti töö eesmärk on maastiku kui välisruumi ruumilise terviklahenduse väljatöötamine. Ta kavandab meetmeid ja tegevusi keskkonna edendamiseks, planeerimiseks, loomiseks või taastamiseks, võttes sealjuures arvesse kultuurilisi, sotsiaalseid, majanduslikke, tehnilisi, ohutusalaseid, keskkonnasäästlikke ja ökoloogilisi aspekte. Maastikuarhitekti poolset välisruumi projekteerimist käsitletatakse arhitektuurse projekteerimisena. Maastikuarhitekti pädevust nõudvad enamlevinud välisruumi ehitusprojekti arhitektuuri osa¹ koostamise objektid on: - tee- ja tänavaruum ning seotud rajatis; - hoonetega seotud või eraldiseisev väljak ja plats; - elamupiirkonna, korterelamu, kooli, lasteaia jm õueala, sisehoov, siseaed, katusaed; - ühiskondlike-, tootmis- ja põllumajandushoone ja -rajatise ümbrus; haljak, aed, park, haljasala, linnamets; - mängu- ja spordiväljak ja seotud spordi- ja puhkerajatis, staadioni väliala, matka- ja õpperada, virgestusala, keskkonnahariduslik ala; - olulist välisruumi arhitektuurilist projekteerimist nõudev taristuobjekt, nagu näiteks niisutus- ja kuivendusrajatis; - kaitseistandus tee, tootmisala jne ääres; - veekogu kaldaala, suplusala, ujumiskoht, promenaad, kaldakindlustusrajatis vm kaldal asuva ehitise teenindamiseks vajalik avalikus veekogus asuv rajatis; - supelranda teenindav kaldaga püsivalt ühendamata spordi- või puhkerajatis; - välisruumi rajatis, sh trepp, pandus, piirdeaed ja värav (sh, millega kaasnevad kaevetööd), terrass (sh üle 1 m kõrge), varikatus (sh üle 20 m2 ehitusaluse pinnaga), skulptuur, mälestusmärk, purskkaev jm selline rajatis (sh üle 5 m kõrge ja avalikkusele suunatud), lipumast, viit, infotahvel; - kalmistu; - kaitstav maastikuobjekt, kaitsealune välisruumi rajatis või väikeehitis; Maastikuarhitekt osaleb, koostab või juhib planeeringuid planeeringu kõikides liikides vastavalt oma pädevusele. Diplomeeritud maastikuarhitekt, tase 7 on spetsialist, osaleb meeskonna liikmena erinevate maastikuarhitektuursete ehitusprojektide juures, töötades välisruumi objektide projekteerimisel volitatud maastikuarhitekti juhendamisel ja vastutusel Ta osaleb meeskonna liikmena ka maa- ja veealade, linnade ja teiste asulate ruumilise keskkonna planeeringute koostamises. _________________________________________________ ¹ - EVS 932 standard „Ehitusprojekt“ A.2.1 Ehitusprojekti arhitektuuri välisruumi osa terviklahenduse koostamine selle kõigis staadiumites 1. Lähtetingimuste analüüs ja programmi koostamine 2. Ruumiliste visioonide, kontseptsioonide ja eskiiside koostamine 3. Ehitusprojekti arhitektuuri välisruumi osa koostamine 4. Vormistamine ja dokumenteerimine 5. Koostöö huvitatud osapoolte ja asjakohaste ametkondadega 6. Autorijärelevalve ja osalemine välisruumi ja selle rajatiste kasutuselevõtu protsessis A.2.2 Planeeringu koostamine erinevates planeeringu liikides 1. Planeeringuala ülevaatus, ruumiline analüüs ja planeeringu lähteseisukohtade koostamine 2. Ruumiliste visioonide ja planeeringute eskiislahenduste koostamine 3. Avalikkuse, huvitatud isikute ja asjakohaste ametiasutuste arvamustega arvestamine tasakaalustatud ruumilise lahenduse kaudu 4. Planeeringuala ruumilise terviklahenduse koostamine 5. Planeeringu ruumilise terviklahenduse tutvustamine ja põhjendamine koostöö ning avalikustamise kaudu 6. Planeeringu vormistamine A.2.3 Maastiku uurimine, inventeerimine, hindamine ja maastiku hooldamise kavandamine 1. Tööprotsessi kavandamine 2. Lähteandmete kogumine, sh välitööd 3. Andmete analüüs 4. Lõppdokumendi koostamine ja vormistamine Maastikuarhitekti töö toimub nii büroos kui ka välitingimustes objektil. Töö on üldjuhul loominguline ja võib olla periooditi vaimselt pingeline, töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Välitööde osas võib töö olla mõõdukat füüsilist pingutust nõudev. Maastikuarhitekt kasutab oma töös tavapäraseid bürootöövahendeid, mitmesuguseid kommunikatsioonitehnikaid, kontori-, fototöötlus-, modelleerimis- ja projekteerimistarkvara, kaarte ning maketeerimisvahendeid. Samuti välitöös kasutatavaid mõõte- ja dokumenteerimisvahendeid (nt fotokaamera, klupp, kõrgus- ja kaugusmõõtja jt). Vaimsed võimed: ruumitaju ning ruumi analüüsimise, ettekujutamise ja komponeerimise võime, loogiline mõtlemine ja üldistusvõime. Isikuomadused: koostöövõime, vastutusvõime, distsiplineeritus, suhtlemisvalmidus, loomingulisus, otsustusvõime. Diplomeeritud maastikuarhitekti kutse on hariduslik kvalifikatsioon, mis saadakse vastava eriala magistriõppe täies mahus läbimisel ning kantakse märkena õppeasutuse väljastatavale akadeemilisele õiendile või hinnetelehele. maastikuarhitekt, maastikuarhitekt- konsultant, linna maastikuarhitekt, valla maastikuarhitekt, maastikuarhitekt-planeerija, planeerija, arhitekt-planeerija, linnaaednik, vallaarhitekt, linnakujunduse spetsialist, haljastuse- ja heakorra spetsialist jne. a) Planeerimisseadus b) Ehitusseadustik ja selle asjakohased rakendusaktid (sh MKM määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“, MKM määrus nr 61 „Kvalifikatsiooni tõendamise nõudega ehituse tegevusalade täpsem jagunemine ja nendele tegevusaladele vastavad täpsemad kvalifikatsiooninõuded“), c) Ehitusprojekti standard EVS-932 d) Muud maastikuarhitektuuri valdkonda käsitlevad rahvusvahelised kokkulepped, õigusaktid ja standardid. Diplomeeritud maastikuarhitekt, tase 7 kutse saamiseks on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.3 ja B.2.4 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Diplomeeritud maastikuarhitekt, tase 7 kutse näol on tegemist haridusliku kvalifikatsiooniga, mis saadakse vastava eriala magistriõppe täies mahus läbimisel. Ehitusprojekti arhitektuuri välisruumi osa terviklahenduse koostamine selle kõigis staadiumites 7 Planeeringu koostamine erinevates planeeringu liikides 7 Maastiku uurimine, inventeerimine, hindamine ja maastiku hooldamise kavandamine 7 Diplomeeritud maastikuarhitekt, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 Landscape Architect, EstQF Level 7 7 Maastikuarhitekt V (versioon 1) Maastikuarhitekt V (versioon 2) Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 (versioon 3) Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 (versioon 4) Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 (versioon 5) Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 (versioon 6) Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 (versioon 8) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Maastikuarhitekt 52 2024-02-08 2024-02-08 2024-12-31 7 7 2162 Maastikuarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Nele Nutt Eesti Maastikuarhitektide Liit Sulev Nurme Artes Terrae OÜ Toomas Põld Loovmaastik OÜ Toomas Muru Eesti Maaülikool Merlin Kalle Hendrikson & Ko OÜ Edgar Kaare Eesti Maastikuarhitektide Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Maastikuarhitektuuri objektiks on maastik ehk kogu välisruum. Maastikuarhitekt tegeleb nii ehitatud, ehitatava kui ka looduskeskkonnaga kõikjal, olenemata selle tegelikust seisundist või juriidilisest staatusest. Maastikuarhitekti töö eesmärk on maastiku kui välisruumi ruumilise terviklahenduse väljatöötamine. Ta kavandab meetmeid ja tegevusi keskkonna edendamiseks, planeerimiseks, loomiseks või taastamiseks, võttes sealjuures arvesse kultuurilisi, sotsiaalseid, majanduslikke, tehnilisi, ohutusalaseid, keskkonnasäästlikke ja ökoloogilisi aspekte. Maastikuarhitekti poolset välisruumi projekteerimist käsitletatakse arhitektuurse projekteerimisena. Maastikuarhitekti pädevust nõudvad enamlevinud välisruumi ehitusprojekti arhitektuuri osa¹ koostamise objektid on: - tee- ja tänavaruum ning seotud rajatis; - hoonetega seotud või eraldiseisev väljak ja plats; - elamupiirkonna, korterelamu, kooli, lasteaia jm õueala, sisehoov, siseaed, katusaed; - ühiskondlike-, tootmis- ja põllumajandushoone ja -rajatise ümbrus; haljak, aed, park, haljasala, linnamets; - mängu- ja spordiväljak ja seotud spordi- ja puhkerajatis, staadioni välisala, matka- ja õpperada, virgestusala, keskkonnahariduslik ala; - olulist välisruumi arhitektuurilist projekteerimist nõudev taristuobjekt, nagu näiteks niisutus- ja kuivendusrajatis; - kaitseistandus tee, tootmisala jne ääres; - veekogu kaldaala, suplusala, ujumiskoht, promenaad, kaldakindlustusrajatis vm kaldal asuva ehitise teenindamiseks vajalik avalikus veekogus asuv rajatis; - supelranda teenindav kaldaga püsivalt ühendamata spordi- või puhkerajatis; - välisruumi rajatis, sh trepp, pandus, piirdeaed ja värav (sh, millega kaasnevad kaevetööd), terrass (sh üle 1 m kõrge), varikatus (sh üle 20 m2 ehitusaluse pinnaga), skulptuur, mälestusmärk, purskkaev jm selline rajatis (sh üle 5 m kõrge ja avalikkusele suunatud), lipumast, viit, infotahvel; - kalmistu; - kaitstav maastikuobjekt, kaitsealune välisruumi rajatis või väikeehitis. Maastikuarhitekt osaleb, koostab või juhib planeeringuid planeeringu kõikides liikides vastavalt oma pädevusele. Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 on vastutav spetsialist, kes koostab, annab hinnangu või juhib maa- ja veealade, linnade ja teiste asulate ruumilise keskkonna planeeringuid ja välisruumi ehitusprojektide terviklahendusi ning koostab hinnanguid maastiku (nii loodusliku kui ehitatud keskkonna) kohta. Volitatud maastikuarhitekt annab eksperthinnanguid erinevatele maastikuarhitektuuri projektidele ja teeb auditeid maastikuarhitektuuri osa lahendustele, v.a. kõrgendatud avaliku huvi alla kuuluv välisruumi ja selle rajatised² ning planeeringud³. Selle taseme maastikuarhitekt on võimeline tegutsema projekteerimise projektijuhina, juhendama kolleege ja juhtima töögruppide tööd. _______________________ ¹ - EVS 932 standard „Ehitusprojekt“ ² - nt miljööväärtuslikus piirkonnas või kaitsealune või ajalooliselt, ehituskunstiliselt, linnaehituslikult või muidu asukoha poolest märkimisväärne välisruumi ja rajatised, v.a. nende konstruktsiooni osa. ³ - nt miljööväärtuslike piirkondade või kaitsealuste alade planeeringud või linnaehituslikult või asukoha poolest märkimisväärsete alade planeeringud. A.2.1 Ehitusprojekti arhitektuuri välisruumi osa terviklahenduse koostamine selle kõigis staadiumites 1. Lähtetingimuste analüüs ja programmi koostamine 2. Ruumiliste visioonide, kontseptsioonide ja eskiiside koostamine 3. Ehitusprojekti arhitektuuri välisruumi osa koostamine 4. Vormistamine ja dokumenteerimine 5. Koostöö huvitatud osapoolte ja asjakohaste ametkondadega 6. Autorijärelevalve ja osalemine välisruumi ja selle rajatiste kasutuselevõtu protsessis 7. Eksperthinnangute andmine ja auditite tegemine A.2.2. Planeeringu koostamine erinevates planeeringu liikides 1. Planeeringuala ülevaatus, ruumiline analüüs ja planeeringu lähteseisukohtade koostamine 2. Ruumiliste visioonide ja planeeringute eskiislahenduste koostamine 3. Avalikkuse, huvitatud isikute ja asjakohaste ametiasutuste arvamustega arvestamine tasakaalustatud ruumilise lahenduse kaudu 4. Planeeringuala ruumilise terviklahenduse koostamine 5. Planeeringu ruumilise terviklahenduse tutvustamine ja põhjendamine koostöö ning avalikustamise kaudu 6. Planeeringu vormistamine A.2.3 Maastiku uurimine, inventeerimine, hindamine ja maastiku hooldamise kavandamine 1. Tööprotsessi kavandamine 2. Lähteandmete kogumine, sh välitööd 3. Andmete analüüs 4. Järelduste tegemine 5. Lõppdokumendi koostamine ja vormistamine Maastikuarhitekti töö toimub nii büroos kui ka välitingimustes objektil. Töö on üldjuhul loominguline ja võib olla periooditi vaimselt pingeline, töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Välitööde osas võib töö olla mõõdukat füüsilist pingutust nõudev. Maastikuarhitekt kasutab oma töös tavapäraseid bürootöövahendeid, mitmesuguseid kommunikatsioonitehnikaid, kontori-, fototöötlus-, modelleerimis- ja projekteerimistarkvara, kaarte ning maketeerimisvahendeid. Samuti välitöös kasutatavaid mõõte- ja dokumenteerimisvahendeid (nt fotokaamera, klupp, kõrgus- ja kaugusmõõtja jt). Vaimsed võimed: ruumitaju ning ruumi analüüsimise, ettekujutamise ja komponeerimise võime, loogiline mõtlemine ja üldistusvõime. Isikuomadused: koostöövõime, vastutusvõime, distsiplineeritus, suhtlemisvalmidus, loomingulisus, otsustusvõime. Maastikuarhitektina töötaval isikul on maastikuarhitektuuri magistritasemele vastav või sellega võrdsustatud kõrgharidus ning maastikuarhitektina töötamise kogemus. Maastikuarhitekt, maastikuarhitekt- konsultant, linna maastikuarhitekt, valla maastikuarhitekt, maastikuarhitekt-planeerija, planeerija, arhitekt-planeerija, linnaaednik, vallaarhitekt, linnakujunduse spetsialist, haljastuse- ja heakorra spetsialist jne. a) Planeerimisseadus a) Planeerimisseadus b) Ehitusseadustik ja selle asjakohased rakendusaktid (sh MKM määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“, MKM määrus nr 61 „Kvalifikatsiooni tõendamise nõudega ehituse tegevusalade täpsem jagunemine ja nendele tegevusaladele vastavad täpsemad kvalifikatsiooninõuded“), c) Ehitusprojekti standard EVS-932 d) Muud maastikuarhitektuuri valdkonda käsitlevad rahvusvahelised kokkulepped, õigusaktid ja standardid. Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 kutse saamiseks on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.3 ja B.2.4 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Ehitusprojekti arhitektuuri välisruumi osa terviklahenduse koostamine selle kõigis staadiumites 7 Planeeringu koostamine erinevates planeeringu liikides 7 Maastiku uurimine, inventeerimine, hindamine ja maastiku hooldamise kavandamine 7 Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Volitatud maastikuarhitekt-ekspert, tase 8 Landscape Architect, EstQF level 8 5 Volitatud maastikuarhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 1) Volitatud maastikuarhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 2) Volitatud maastikuarhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 3) Volitatud maastikuarhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 4) Volitatud maastikuarhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Maastikuarhitekt 52 2024-02-08 2024-02-08 2024-12-31 8 8 2162 Maastikuarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Nele Nutt Eesti Maastikuarhitektide Liit Sulev Nurme Artes Terrae OÜ Toomas Põld Loovmaastik OÜ Toomas Muru Eesti Maaülikool Merlin Kalle Hendrikson & Ko OÜ Edgar Kaare Eesti Maastikuarhitektide Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Maastikuarhitektuuri objektiks on maastik ehk kogu välisruum. Maastikuarhitekt tegeleb nii ehitatud, ehitatava kui ka looduskeskkonnaga kõikjal, olenemata selle tegelikust seisundist või juriidilisest staatusest. Maastikuarhitekti töö eesmärk on maastiku kui välisruumi ruumilise terviklahenduse väljatöötamine. Ta kavandab meetmeid ja tegevusi keskkonna edendamiseks, planeerimiseks, loomiseks või taastamiseks, võttes sealjuures arvesse kultuurilisi, sotsiaalseid, majanduslikke, tehnilisi, ohutusalaseid, keskkonnasäästlikke ja ökoloogilisi aspekte. Maastikuarhitekti poolset välisruumi projekteerimist käsitletatakse arhitektuurse projekteerimisena. Maastikuarhitekti pädevust nõudvad enamlevinud välisruumi ehitusprojekti arhitektuuri osa¹ koostamise objektid on: - tee- ja tänavaruum ning seotud rajatis; - hoonetega seotud või eraldiseisev väljak ja plats; - elamupiirkonna, korterelamu, kooli, lasteaia jm õueala, sisehoov, siseaed, katusaed; - ühiskondlike-, tootmis- ja põllumajandushoone ja -rajatise ümbrus; haljak, aed, park, haljasala, linnamets; - mängu- ja spordiväljak ja seotud spordi- ja puhkerajatis, staadioni välisala, matka- ja õpperada, virgestusala, keskkonnahariduslik ala; - olulist välisruumi arhitektuurilist projekteerimist nõudev taristuobjekt, nagu näiteks niisutus- ja kuivendusrajatis; - kaitseistandus tee, tootmisala jne ääres; - veekogu kaldaala, suplusala, ujumiskoht, promenaad, kaldakindlustusrajatis vm kaldal asuva ehitise teenindamiseks vajalik avalikus veekogus asuv rajatis; - supelranda teenindav kaldaga püsivalt ühendamata spordi- või puhkerajatis; - välisruumi rajatis, sh trepp, pandus, piirdeaed ja värav (sh, millega kaasnevad kaevetööd), terrass (sh üle 1 m kõrge), varikatus (sh üle 20 m2 ehitusaluse pinnaga), skulptuur, mälestusmärk, purskkaev jm selline rajatis (sh üle 5 m kõrge ja avalikkusele suunatud), lipumast, viit, infotahvel; - kalmistu; - kaitstav maastikuobjekt, kaitsealune välisruumi rajatis või väikeehitis. Maastikuarhitekt osaleb, koostab või juhib planeeringuid planeeringu kõikides liikides oma pädevuse piires. Volitatud maastikuarhitekt-ekspert, tase 8 on vastutav tippspetsialist, kes koostab, annab hinnangu või juhib maa- ja veealade, linnade ja teiste asulate ruumilise keskkonna planeeringuid ja välisruumi ehitusprojektide terviklahendusi ning koostab hinnanguid maastiku (nii loodusliku kui ehitatud keskkonna) kohta. Volitatud maastikuarhitekt-ekspert annab eksperthinnanguid erinevatele maastikuarhitektuuri projektidele, teeb auditeid maastikuarhitektuuri osa lahendustele ja planeeringutele, kaasa arvatud kõrgendatud avaliku huvi alla kuuluv välisruum ja selle rajatised² ning planeeringud³. Ta töötab välja uusi meetodeid maastikuarhitektuuri valdkonnas. Selle taseme maastikuarhitekt on võimeline tegutsema projekteerimise projektijuhina, juhendama kolleege ja juhtima töögruppide tööd. __________________________________________ ¹ - EVS 932 standard „Ehitusprojekt“ ² - nt miljööväärtuslikus piirkonnas või kaitsealune või ajalooliselt, ehituskunstiliselt, linnaehituslikult või muidu asukoha poolest märkimisväärne välisruumi ja rajatised, v.a. nende konstruktsiooni osa. ³ - nt miljööväärtuslike piirkondade või kaitsealuste alade planeeringud või linnaehituslikult või asukoha poolest märkimisväärsete alade planeeringud. A.2.1 Ehitusprojekti arhitektuuri välisruumi osa terviklahenduse koostamine selle kõigis staadiumites 1. Lähtetingimuste analüüs ja programmi koostamine 2. Ruumiliste visioonide, kontseptsioonide ja eskiiside koostamine 3. Ehitusprojekti arhitektuuri välisruumi osa koostamine 4. Vormistamine ja dokumenteerimine 5. Koostöö huvitatud osapoolte ja asjakohaste ametkondadega 6. Autorijärelevalve ja osalemine välisruumi ja selle rajatiste kasutuselevõtu protsessis 7. Eksperthinnangute andmine ja auditite tegemine A.2.2. Planeeringu koostamine erinevates planeeringu liikides 1. Planeeringuala ülevaatus, ruumiline analüüs ja planeeringu lähteseisukohtade koostamine 2. Ruumiliste visioonide ja planeeringute eskiislahenduste koostamine 3. Avalikkuse, huvitatud isikute ja asjakohaste ametiasutuste arvamustega arvestamine tasakaalustatud ruumilise lahenduse kaudu 4. Planeeringuala ruumilise terviklahenduse koostamine 5. Planeeringu ruumilise terviklahenduse tutvustamine ja põhjendmine koostöö ning avalikustamise kaudu 6. Planeeringu vormistamine A.2.3 Maastiku uurimine, inventeerimine, hindamine ja maastiku hooldamise kavandamine 1. Tööprotsessi kavandamine 2. Lähteandmete kogumine, sh välitööd 3. Andmete analüüs 4. Järelduste tegemine 5. Lõppdokumendi koostamine ja vormistamine Maastikuarhitekti töö toimub nii büroos kui ka välitingimustes objektil. Töö on üldjuhul loominguline ja võib olla periooditi vaimselt pingeline, töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Välitööde osas võib töö olla mõõdukat füüsilist pingutust nõudev. Maastikuarhitekt kasutab oma töös tavapäraseid bürootöövahendeid, mitmesuguseid kommunikatsioonitehnikaid, kontori-, fototöötlus-, modelleerimis- ja projekteerimistarkvara, kaarte ning maketeerimisvahendeid. Samuti välitöös kasutatavaid mõõte- ja dokumenteerimisvahendeid (nt fotokaamera, klupp, kõrgus- ja kaugusmõõtja jt). Vaimsed võimed: ruumitaju ning ruumi analüüsimise, ettekujutamise ja komponeerimise võime, loogiline mõtlemine ja üldistusvõime. Isikuomadused: koostöövõime, vastutusvõime, distsiplineeritus, suhtlemisvalmidus, loomingulisus, otsustusvõime. Maastikuarhitektina töötaval isikul on maastikuarhitektuuri magistritasemele vastav või sellega võrdsustatud kõrgharidus ning pikaajaline maastikuarhitektina töötamise kogemus. Maastikuarhitekt, maastikuarhitekt- konsultant, linna maastikuarhitekt, valla maastikuarhitekt, maastikuarhitekt-planeerija, planeerija, arhitekt-planeerija, linnaaednik, vallaarhitekt, linnakujunduse spetsialist, haljastuse- ja heakorra spetsialist jne a) Planeerimisseadus b) Ehitusseadustik ja selle asjakohased rakendusaktid (sh MKM määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“, MKM määrus nr 61 „Kvalifikatsiooni tõendamise nõudega ehituse tegevusalade täpsem jagunemine ja nendele tegevusaladele vastavad täpsemad kvalifikatsiooninõuded“), c) Ehitusprojekti standard EVS-932 d) Muud maastikuarhitektuuri valdkonda käsitlevad rahvusvahelised kokkulepped, õigusaktid ja standardid. Volitatud maastikuarhitekt-ekspert, tase 8 kutse saamiseks on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.3 ja B.2.4 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Ehitusprojekti arhitektuuri välisruumi osa terviklahenduse koostamine selle kõigis staadiumites 8 Planeeringu koostamine erinevates planeeringu liikides 8 Maastiku uurimine, inventeerimine, hindamine ja maastiku hooldamise kavandamine 8 Volitatud maastikuarhitekt-ekspert, tase 8 kutset läbiv kompetents 8 Sisearhitekt, tase 6 Interior Architect, level 6 5 Sisearhitekt, tase 6 (versioon 1) Sisearhitekt, tase 6 (versioon 2) Sisearhitekt, tase 6 (versioon 3) Sisearhitekt, tase 6 (versioon 4) Sisearhitekt, tase 6 (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Sisearhitekt 52 2024-02-08 2024-02-08 2024-12-31 6 6 2161 Ehitusarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Aili Aasoja Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit, Eesti Sisearhitektide Liit Ville Lausmäe VL Sisearhitektuur OÜ Maarja Varkki Arhitekt11 OÜ Tarmo Piirmets PINK OÜ Priit Põldme Joonprojekt OÜ Pille Lausmäe Pille Lausmäe Sisearhitektuuri Büroo OÜ, Eesti Sisearhitektide Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Sisearhitekti töö eesmärk on luua esteetiliselt terviklik interjöör arvestades projekteeritava hoone/ruumi kõiki ehitustehnilisi ja funktsionaalseid aspekte. Kuna sisearhitekti töö on tihedalt seotud arhitekti, ehituskonstruktori ja teiste insenerivaldkondade projekteerijate tööga, peab sisearhitekt nende projekteerimisvaldkondade lahendusi mõistma, analüüsima ja asjakohaseid ettepanekuid tegema. Oma töös lähtub sisearhitekt lähteülesandest, heast projekteerimis- ja ehitustavast, kehtivatest õigusaktidest, normdokumentidest ja kokkuleppest tellijaga. Sisearhitektuuri kutsealal on välja töötatud neli erinevat kutsestandardit: a) Sisearhitekt, tase 6 b) Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 c) Volitatud sisearhitekt, tase 7 d) Sisearhitekt-ekspert, tase 8 Käesolevas kutsestandardis on kirjeldatud sisearhitekt, tase 6 kutsealast kompetentsust. Sisearhitekt, tase 6 on spetsialist, kes osaleb meeskonna liikmena erinevate sisearhitektuursete projektide juures. Selle taseme sisearhitekt täidab oma tööülesandeid kõrgema taseme sisearhitekti juhendamisel ja vastutusel. A.2.1 Hoone sisearhitektuuri projekteerimine 1. Lähtetingimuste ja ruumi analüüs ning lähteülesande ja tegevuskava koostamine 2. Siseruumi visioonide loomine ja eskiiside koostamine 1. Ehitusprojekti sisearhitektuuri osa koostamine eel-, põhi- ja tööprojekti staadiumis 3. Ehitusprojekti sisearhitektuuri osa vormistamine ja dokumenteerimine A.2.2 Nõustamine sisearhitektuuri küsimustes 1. Nõustamine sisearhitektuuri lahenduses kasutatavate materjalide ja insenerlahenduste osas A.2.3 Mööbli ja sisustuselementide projekteerimine 1. Tellija vajaduste ja tehnoloogiliste võimaluste väljaselgitamine 2. Mööbli ja sisustuselementide projekti koostamine Sisearhitekt töötab nii siseruumides kui ehitusobjektidel. Töö on loominguline, kuid võib olla periooditi vaimselt pingeline. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Sisearhitekt kasutab oma töös tavapäraseid bürootöövahendeid, kutsealal töötamiseks vajalikku tarkvara ja muid vahendeid. Sisearhitekti töö eeldab ruumilist kujutlusvõimet, loovust, analüüsivõimet, üldistusvõimet, iseseisvust ja otsustusjulgust, täpsust, õppimisvõimet ning suhtlemis- ja koostöövalmidust. Tavapäraselt on 6. taseme sisearhitektil erialane või arhitektuuri eriala bakalaureusetasemel kõrgharidus või muu lähedase eriala bakalaureusetasemel kõrgharidus ja erialane töökogemus. Sisearhitekt. Ehitusseadustik ja planeerimisseadus, nende asjakohased rakendusaktid, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus. Sisearhitekt, tase 6 kutsestandardis on kirjeldatud kolm kohustuslikku (B.2.1 – B.2.3) ja kutset läbiv kompetents (B.2.4). Sisearhitekt, tase 6 kutse saamiseks on vaja tõendada kõik kompetentsid. Hoone sisearhitektuuri projekteerimine 6 Nõustamine sisearhitektuuri küsimustes 6 Mööbli ja sisustuselementide projekteerimine 6 Sisearhitekt, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 Diploma Interior Architect, EstQF Level 7 8 Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 (versioon 3) Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 (versioon 9) Sisearhitekt IV (versioon 1) Sisearhitekt IV (versioon 2) Sisearhitekt IV (versioon 4) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Sisearhitekt 52 2024-02-08 2024-02-08 2024-12-31 7 7 2161 Ehitusarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Aili Aasoja Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit, Eesti Sisearhitektide Liit Ville Lausmäe VL Sisearhitektuur OÜ Maarja Varkki Arhitekt11 OÜ Tarmo Piirmets PINK OÜ Priit Põldme Joonprojekt OÜ Pille Lausmäe Pille Lausmäe Sisearhitektuuri Büroo OÜ, Eesti Sisearhitektide Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Sisearhitekti töö eesmärk on luua esteetiliselt terviklik interjöör arvestades projekteeritava hoone/ruumi kõiki ehitustehnilisi ja funktsionaalseid aspekte. Kuna sisearhitekti töö on tihedalt seotud arhitekti, ehituskonstruktori ja teiste insenerivaldkondade projekteerijate tööga, peab sisearhitekt nende projekteerimisvaldkondade lahendusi mõistma, analüüsima ja asjakohaseid ettepanekuid tegema. Oma töös lähtub sisearhitekt lähteülesandest, heast projekteerimis- ja ehitustavast, kehtivatest õigusaktidest, normdokumentidest ja kokkuleppest tellijaga. Sisearhitektuuri kutsealal on välja töötatud neli erinevat kutsestandardit: a) Sisearhitekt, tase 6 b) Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 c) Volitatud sisearhitekt, tase 7 d) Sisearhitekt-ekspert, tase 8 Käesolevas kutsestandardis on kirjeldatud diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 kutsealast kompetentsust. Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 on spetsialist, kes on pädev iseseisvalt koostama sisearhitektuuri projekte hoonete juures, mis on ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslikkuse, kasutamise otstarbe ja tuleohutuse järgi¹ elamud (11100 ja 11200, I kasutusviis). Keerulisemate ja mahukamate sisearhitektuuri projektide puhul töötab selle taseme sisearhitekt meeskonna liikmena kõrgema taseme sisearhitekti juhendamisel ja vastutusel. _____________________________________________ ¹ - MKM määrus 02.06.2015 nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ ja siseministri määrus 30.03.2017 nr 17 lisa 1 „Hoonete liigitus tuleohutuse järgi“ A.2.1 Hoone sisearhitektuuri projekteerimine 1. Lähtetingimuste ja ruumi analüüs ning lähteülesande ja tegevuskava koostamine 2. Siseruumi visioonide loomine ja eskiiside koostamine 3. Ehitusprojekti sisearhitektuuri osa koostamine eel-, põhi- ja tööprojekti staadiumis 4. Ehitusprojekti sisearhitektuuri osa vormistamine ja dokumenteerimine 5. Osalemine kooskõlastamise protsessis 6. Sisearhitektuuri projekti vormistamine ja dokumenteerimine A.2.2 Nõustamine sisearhitektuuri küsimustes 1. Nõustamine sisearhitektuuri lahenduse funktsiooni ja planeeringu osas 2. Nõustamine sisearhitektuuri lahenduses kasutatavate materjalide ja insenerilahenduste osas A.2.3 Projekteerija järelevalve ja/või autorijärelevalve tegemine 1. Selgituste andmine, probleemide ja erisuste lahendamine projektlahenduste kohta ehitamise käigus 2. Tööprojektis nõutud tootejooniste kooskõlastamine 3. Tööprojektis nõutud interjööri teostuse kontrollimine A.2.4 Olemasoleva ruumi ja planeeritava sisearhitektuuri lahenduse hindamine 1. Ehitusprojekti osade omavahelise vastavuse ja ruumilise koosmõju hindamine A.2.5 Mööbli ja sisustuselementide projekteerimine 1. Tellija vajaduste ja tehnoloogiliste võimaluste väljaselgitamine 2. Mööbli ja sisustuselementide projekti koostamine Sisearhitekt töötab nii siseruumides kui ehitusobjektidel. Töö on loominguline, kuid võib olla periooditi vaimselt pingeline. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Sisearhitekt kasutab oma töös tavapäraseid bürootöövahendeid, kutsealal töötamiseks vajalikku tarkvara ja muid vahendeid. Sisearhitekti töö eeldab ruumilist kujutlusvõimet, loovust, analüüsivõimet, üldistusvõimet, iseseisvust ja otsustusjulgust, täpsust, õppimisvõimet ning suhtlemis- ja koostöövalmidust. Tavapäraselt on 7. taseme diplomeeritud sisearhitektil erialane magistritasemel kõrgharidus või muu lähedase valdkonna magistritasemel kõrgharidus ja erialane töökogemus. Sisearhitekt. Ehitusseadustik ja planeerimisseadus, nende asjakohased rakendusaktid, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus. Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 kutsestandardis on kirjeldatud viis kohustuslikku (B.2.1 – B.2.5) ja kutset läbiv kompetents (B.2.6). Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 kutse saamiseks on vaja tõendada kõik kompetentsid. Hoone sisearhitektuuri projekteerimine 7 Nõustamine sisearhitektuuri küsimustes 7 Projekteerija järelevalve ja/või autorijärelevalve tegemine 7 Olemasoleva ruumi ja planeeritava sisearhitektuuri lahenduse hindamine 7 Mööbli ja sisustuselementide projekteerimine 7 Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Volitatud sisearhitekt, tase 7 Chartered Interior Architect, EstQF Level 7 8 Sisearhitekt V (versioon 1) Sisearhitekt V (versioon 2) Sisearhitekt V (versioon 4) Volitatud sisearhitekt, tase 7 (versioon 3) Volitatud sisearhitekt, tase 7 (versioon 5) Volitatud sisearhitekt, tase 7 (versioon 6) Volitatud sisearhitekt, tase 7 (versioon 7) Volitatud sisearhitekt, tase 7 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Sisearhitekt 52 2024-02-08 2024-02-08 2024-12-31 7 7 2161 Ehitusarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Aili Aasoja Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit, Eesti Sisearhitektide Liit Ville Lausmäe VL Sisearhitektuur OÜ Maarja Varkki Arhitekt11 OÜ Tarmo Piirmets PINK OÜ Priit Põldme Joonprojekt OÜ Pille Lausmäe Pille Lausmäe Sisearhitektuuri Büroo OÜ, Eesti Sisearhitektide Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Sisearhitekti töö eesmärk on luua esteetiliselt terviklik interjöör arvestades projekteeritava hoone/ruumi kõiki ehitustehnilisi ja funktsionaalseid aspekte. Kuna sisearhitekti töö on tihedalt seotud arhitekti, ehituskonstruktori ja teiste insenerivaldkondade projekteerijate tööga, peab sisearhitekt nende projekteerimisvaldkondade lahendusi mõistma, analüüsima ja asjakohaseid ettepanekuid tegema. Oma töös lähtub sisearhitekt lähteülesandest, heast projekteerimis- ja ehitustavast, kehtivatest õigusaktidest, normdokumentidest ja kokkuleppest tellijaga. Sisearhitektuuri kutsealal on välja töötatud neli erinevat kutsestandardit: a) Sisearhitekt, tase 6 b) Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 c) Volitatud sisearhitekt, tase 7 d) Sisearhitekt-ekspert, tase 8 Käesolevas kutsestandardis on kirjeldatud volitatud sisearhitekt, tase 7 kutsealast kompetentsust. Volitatud sisearhitekt, tase 7 on spetsialist, kes juhtiva sisearhitektina või projekteerimise juhina koostab, hindab ja juhib sisearhitektuuri projekteerimist järgmiste hoonete juures, mis on Ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslikkuse, kasutamise otstarbe ja tuleohutuse liigituse järgi¹:  Elamud (11000)  Mitteelamud (12000) Volitatud sisearhitekt, tase 7 koostab eksperthinnanguid oma pädevusalasse kuuluvate hoonete sisearhitektuuri projektidele ja auditeid sisearhitektuuri lahendustele, välja arvatud kõrgendatud avaliku huvi alla kuuluvad hooned². Selle taseme sisearhitekt on võimeline tegutsema projekteerimise projektijuhina, juhendama kolleege ja juhtima töögruppide tööd, tagades ehitusprojekti terviklikkuse ja selle osade kokkusobivuse. _________________________________ ¹ - MKM määrus 02.06.2015 nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ ja siseministri määrus 30.03.2017 nr 17 lisa 1 „Hoonete liigitus tuleohutuse järgi“ ² - Nt. linnakeskustes või miljööväärtuslikes piirkondades paiknevate või kaitsealuste või ajalooliste ehitiste interjöörid, ehituskunstiliselt või asukoha poolest märkimisväärsete ehitiste interjöörid, esindusfunktsiooniga ehitiste interjöörid. A.2.1 Hoone sisearhitektuuri projekteerimine 1. Lähtetingimuste ja ruumi analüüs ning lähteülesande ja tegevuskava koostamine 2. Siseruumi visioonide loomine ja eskiiside koostamine 3. Ehitusprojekti sisearhitektuuri osa koostamine eel-, põhi- ja tööprojekti staadiumis 4. Ehitusprojekti sisearhitektuuri osa vormistamine ja dokumenteerimine 5. Osalemine kooskõlastamise protsessis 6. Sisearhitektuuri projekti vormistamine ja dokumenteerimine A.2.2 Nõustamine sisearhitektuuri küsimustes 1. Nõustamine sisearhitektuuri lahenduse funktsiooni ja planeeringu osas 2. Nõustamine sisearhitektuuri lahenduses kasutatavate materjalide ja insenerilahenduste osas A.2.3 Projekteerija järelevalve ja/või autorijärelevalve tegemine 1. Selgituste andmine, probleemide ja erisuste lahendamine projektlahenduste kohta ehitamise käigus 2. Tööprojektis nõutud tootejooniste kooskõlastamine 3. Tööprojektis nõutud interjööri teostuse kontrollimine A.2.4 Olemasoleva ruumi ja planeeritava sisearhitektuuri lahenduse hindamine 1. Ehitusprojekti osade omavahelise vastavuse ja ruumilise koosmõju hindamine 2. Sisearhitektuuri projektidele eksperthinnangu koostamine 3. Interjööridele auditite tegemine A.2.5 Mööbli ja sisustuselementide projekteerimine 1. Tellija vajaduste ja tehnoloogiliste võimaluste väljaselgitamine 2. Mööbli ja sisustuselementide projekti koostamine Sisearhitekt töötab nii siseruumides kui ehitusobjektidel. Töö on loominguline, kuid võib olla periooditi vaimselt pingeline. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Sisearhitekt kasutab oma töös tavapäraseid bürootöövahendeid, kutsealal töötamiseks vajalikku tarkvara ja muid vahendeid. Sisearhitekti töö eeldab ruumilist kujutlusvõimet, loovust, analüüsi- ja üldistusvõimet, iseseisvust, otsustusjulgust, täpsust ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Töö eeldab meeskonna juhtimise ja läbirääkimiste oskust. 7. taseme volitatud sisearhitektil on erialane kõrgharidus ja pikaajaline praktiline töökogemus. Sisearhitekt. Ehitusseadustik ja planeerimisseadus, nende asjakohased rakendusaktid, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus. Volitatud sisearhitekt, tase 7 kutsestandardis on kirjeldatud viis kohustuslikku (B.2.1 – B.2.5) ja kutset läbiv kompetents (B.2.6). Volitatud sisearhitekt, tase 7 kutse saamiseks on vaja tõendada kõik kompetentsid. Hoone ehitusprojekti sisearhitektuuri osa koostamine erinevates staadiumites 7 Nõustamine sisearhitektuuri küsimustes 7 Projekteerija järelevalve ja/või autorijärelevalve tegemine 7 Olemasoleva ruumi ja planeeritava sisearhitektuuri lahenduse hindamine 7 Mööbli ja sisustuselementide projekteerimine 7 Volitatud sisearhitekt, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Sisearhitekt-ekspert, tase 8 Chartered/Principal Interior Architect, EstQF Level 8 5 Sisearhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 1) Sisearhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 2) Sisearhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 3) Sisearhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 4) Sisearhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Sisearhitekt 52 2024-02-08 2024-02-08 2024-12-31 8 8 2161 Ehitusarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Aili Aasoja Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit, Eesti Sisearhitektide Liit Ville Lausmäe VL Sisearhitektuur OÜ Maarja Varkki Arhitekt11 OÜ Tarmo Piirmets PINK OÜ Priit Põldme Joonprojekt OÜ Pille Lausmäe Pille Lausmäe Sisearhitektuuri Büroo OÜ, Eesti Sisearhitektide Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Sisearhitekti töö eesmärk on luua esteetiliselt terviklik interjöör arvestades projekteeritava hoone/ruumi kõiki ehitustehnilisi ja funktsionaalseid aspekte. Kuna sisearhitekti töö on tihedalt seotud arhitekti, ehituskonstruktori ja teiste insenerivaldkondade projekteerijate tööga, peab sisearhitekt nende projekteerimisvaldkondade lahendusi mõistma, analüüsima ja asjakohaseid ettepanekuid tegema. Oma töös lähtub sisearhitekt lähteülesandest, heast projekteerimis- ja ehitustavast, kehtivatest õigusaktidest, normdokumentidest ja kokkuleppest tellijaga. Sisearhitektuuri kutsealal on välja töötatud neli erinevat kutsestandardit: a) Sisearhitekt, tase 6 b) Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 c) Volitatud sisearhitekt, tase 7 d) Sisearhitekt-ekspert, tase 8 Sisearhitekt-ekspert, tase 8 on tippspetsialist, kes juhtiva sisearhitektina või juhtiva projektijuhina koostab, hindab ja juhib erineva keerukusastmega sisearhitektuuri projekte järgmiste hoonete juures, mis on ehitusloa kohustuslikkuse, kasutamise otstarbe ja tuleohutuse järgi¹: - Elamud - Mitteelamud Ta koostab eksperthinnanguid erinevatele sisearhitektuuri projektidele ja auditeid sisearhitektuuri lahendustele, sh arhitektuurselt tasemelt ja funktsionaalselt keerukuselt nõudlikele ning kõrgendatud avaliku huvi alla kuuluvatele hoonetele². Selle taseme sisearhitekt on võimeline tegutsema projekteerimise projektijuhina, juhendama kolleege ja juhtima töögruppide tööd, tagades ehitusprojekti terviklikkuse ja selle osade kokkusobivuse. _____________________________________ ¹ - MKM määrus 02.06.2015 nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ ja siseministri määrus 30.03.2017 nr 17 lisa 1 „Hoonete liigitus tuleohutuse järgi“ ² - Nt. linnakeskustes või miljööväärtuslikes piirkondades paiknevate või kaitsealuste või ajalooliste ehitiste interjöörid, ehituskunstiliselt või asukoha poolest märkimisväärsete ehitiste interjöörid, esindusfunktsiooniga ehitiste interjöörid. A.2.1 Hoone sisearhitektuuri projekteerimine 1. Lähtetingimuste ja ruumi analüüs ning lähteülesande ja tegevuskava koostamine 2. Siseruumi visioonide loomine ja eskiiside koostamine 3. Ehitusprojekti sisearhitektuuri osa koostamine eel-, põhi- ja tööprojekti staadiumis 4. Ehitusprojekti sisearhitektuuri osa vormistamine ja dokumenteerimine 5. Osalemine kooskõlastamise protsessis 6. Sisearhitektuuri projekti vormistamine ja dokumenteerimine A.2.2 Nõustamine sisearhitektuuri küsimustes 1. Nõustamine sisearhitektuuri lahenduse funktsiooni ja planeeringu osas 2. Nõustamine sisearhitektuuri lahenduses kasutatavate materjalide ja ehituslahenduste osas A.2.3 Projekteerija järelevalve ja/või autorijärelevalve tegemine 1. Selgituste andmine, probleemide ja erisuste lahendamine projektlahenduste kohta ehitamise käigus 2. Tööprojektis nõutud tootejooniste kooskõlastamine 3. Tööprojektis nõutud interjööri teostuse kontrollimine A.2.4 Olemasoleva ruumi ja planeeritava sisearhitektuuri lahenduse hindamine 1. Ehitusprojekti osade omavahelise vastavuse ja ruumilise koosmõju hindamine 2. Sisearhitektuuri projektidele eksperthinnangu koostamine 3. Interjööridele auditite tegemine A.2.5 Mööbli ja sisustuselementide projekteerimine 1. Tellija vajaduste ja tehnoloogiliste võimaluste väljaselgitamine 2. Mööbli ja sisustuselementide projekti koostamine Sisearhitekt töötab nii siseruumides kui ehitusobjektidel. Töö on loominguline, kuid võib olla periooditi vaimselt pingeline. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Sisearhitekt kasutab oma töös tavapäraseid bürootöövahendeid, kutsealal töötamiseks vajalikku tarkvara ja muid vahendeid. Sisearhitekti töö eeldab ruumilist kujutlusvõimet, loovust, analüüsi- ja üldistusvõimet, iseseisvust, otsustusjulgust, täpsust ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Töö eeldab meeskonna juhtimise ja läbirääkimiste oskust. 8. taseme sisearhitekt-eksperdil on erialane kõrgharidus magistritasemel ja pikaajaline töökogemus. Sisearhitekt. Ehitusseadustik ja planeerimisseadus, nende asjakohased rakendusaktid, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus. Sisearhitekt-ekspert, tase 8 kutsestandardis on kirjeldatud viis kohustuslikku (B.2.1 – B.2.5) ja kutset läbiv kompetents (B.2.6). Sisearhitekt-ekspert, tase 8 kutse saamiseks on vaja tõendada kõik kompetentside. Hoone ehitusprojekti sisearhitektuuri osa koostamine erinevates staadiumites 8 Nõustamine sisearhitektuuri küsimustes 8 Projekteerija järelevalve ja/või autorijärelevalve tegemine 8 Olemasoleva ruumi ja planeeritava sisearhitektuuri lahenduse hindamine 8 Mööbli ja sisustuselementide projekteerimine 8 Sisearhitekt-ekspert, tase 8 kutset läbiv kompetents 8 Teedeinsener, tase 6 esmane kutse Civil Engineer in road engineering, level 6 high education qualification 6 Teedeinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 1) Teedeinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 2) Teedeinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 3) Teedeinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 4) Teedeinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 5) Teedeinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 7) Teedeehitus Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Teedeehitus Teedeinsener 52 2024-02-08 2024-02-08 2025-12-20 6 6 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning määratakse kutse taotleja või selle pikendaja kompetentsusnõuded. Teedeehituse eriala rakenduskõrgharidusõppe läbinud isikule antakse lõpetamisel teedeinseneri esmakutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava vastab teedeinseneri kutsestandardi järgmistele osadele: • Teadmised ja oskused (lisa 5). • Inseneritööks vajalikud hoiakud (B 2.3). Õppekava peab olema riiklikult tunnustatud. Esmakutse omanik võib teedeehituse erialal tegutseda diplomeeritud või volitatud teedeinseneri kutset omava inseneri juhendamisel. Esmakutse andmisel ei ole praktiline töökogemus nõutav, mistõttu ametialasid ei määratleta. Esmakutse on tähtajatu. Teedeinsener tegutseb kesktasemejuhi, tippjuhi või kitsama ametiala spetsialistina maanteede, tänavate, raudteede ja rajatiste rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning teede ja rajatiste lammutamisel. Teedeinseneri ülesanne on projektlahenduste realiseerimine, silmas pidades sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetilisi aspekte. Kutsestandard sisaldab 6. taseme teedeinseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi teedeinseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Teedeinsener (EKR 6.tase) peab olema võimeline iseseisvalt töötama keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutades nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Teedeinsenerid spetsialiseeruvad maanteede ja tänavate ehituse, sildade ja viaduktide ehituse ning raudteede ehituse allallerialadele. Teedeinseneri töö osad ja ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel erialade ja ametialade loetelus. Töö osade ja ülesannete üksikasjalikku loetelu vt lisast 3. Teedeinsener töötab nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutab insener spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad töö osadest ja ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Teedeinseneril peab olema rakenduskõrghariduse diplom teedeehituse erialal. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise ja taastõendamise eeldusi vt lisast 7. Insenerikutset võib taotleda ka ehitusalase bakalaureusekraadi olemasolul või poolelijäänud ülikooliõppe korral teedeehituse valdkonnas (teoreetiline kursus on läbitud, kuid lõputöö on jäänud kaitsmata). Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Lisaks sellele tuleb täita täiendusõppe nõudeid vastavalt lisale 7. Teedeinsener töötab kesktasemejuhi või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks ehitusjuht, objektijuht, teehooldetööde juht jms. Teedeinseneri kutse tõendab isiku volitusi töötada iseseisvalt ja enda vastutusel teedeehituse erialal tõendatud pädevuse piires. Teedeinseneri volituste ulatust vt lisast 11. Teedeinsener, tase 6 Civil Engineer in Road Engineering, EstQF Level 6 10 Teedeinsener IV (versioon 1) Teedeinsener IV (versioon 2) Teedeinsener IV (versioon 3) Teedeinsener, tase 6 (versioon 11) Teedeinsener, tase 6 (versioon 4) Teedeinsener, tase 6 (versioon 5) Teedeinsener, tase 6 (versioon 6) Teedeinsener, tase 6 (versioon 7) Teedeinsener, tase 6 (versioon 8) Teedeinsener, tase 6 (versioon 9) Sillaehitus ja -korrashoid Teeehitus ja -korrashoid Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Teedeehitus Teedeinsener 52 2024-02-08 2024-02-08 2025-06-30 6 6 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Daniel Lõhmus OÜ Maanteed Heiki Meos EstKonsult OÜ Martti Kiisa Tallinna Tehnikakõrgkool Jüri Läll Tallinna Teede AS Tiit Metsvahi TalTech Tõnis Tagger Maanteeamet Pavel Karev Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Ilmar Link TPJ Inseneribüroo OÜ Tarvi Kliimask GRK Infra AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Teedevaldkonna insenerid tegutsevad spetsialistina maanteede ja tänavate, rööbasteede muldkehade¹ ning teega seotud rajatiste kavandamisel, projekteerimisel, rajamisel, laiendamisel, rekonstrueerimisel ja lammutamisel. Teedeinseneri ülesanne on teedeehituse tehniliste lahenduste väljatöötamine ja projektlahenduste realiseerimine. Teedeinsenerid arvestavad oma ametialaste ülesannete täitmisel sotsiaalsete, majanduslike, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetiliste aspektidega ning teevad vajadusel koostööd sidusvaldkondade spetsialistidega. Teedeinseneri erialal on välja töötatud järgmised kutsestandardid: - Teedeinsener, tase 6 - Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 - Volitatud teedeinsener, tase 8 EKR 6. taseme teedeinsenerid spetsialiseeruvad ühele kahest allerialast: 1) Teedehitus ja korrashoid 2) Sillaehitus² ja korrashoid Spetsialiseerumise juurde on vajalik valida vähemalt üks järgmistest ametialadest: Teedehituse ja korrashoiu puhul: a) Tee ehitusprojekti koostamine b) Liikluskorralduse projekti tegemine c) Ehitustegevuse juhtimine (ehitamine) d) Ehitusjuhtimine e) Omanikujärelevalve f) Tee korrashoid Sillaehituse² ja korrashoiu puhul: a) Sillaehitusprojekti koostamine b) Ehitustegevuse juhtimine (ehitamine) c) Ehitusjuhtimine d) Omanikujärelevalve e) Silla korrashoid Teedeinsener, tase 6 on spetsialist, kes vastutab nii iseenda kui enda poolt juhitud töörühma töö tulemuste eest. Teedeinsener, tase 6 kutsetunnistus annab selle omanikule seadusest tulenevatel alustel õiguse tegutseda pädeva isikuna iseseisvalt ja omal vastutusel ainult järgnevalt kirjeldatud piirangute ulatuses: I TEE EHITUSTEGEVUSE JUHTIMINE (ehitamine), EHITUSJUHTIMINE, TEE KORRASHOID a) Maantee, mille eeldatav AKÖL on kuni 6000 autot/ööpäevas (ristmike korral põhisuunal); b) Tänav, mille eeldatav AKÖL on kuni 25 000 autot ööpäevas; c) Ilma eritasandiliste liiklussõlmedeta tee; d) Soo sügavusega kuni 2 m; e) Tugimüüridega teemulle kõrgusega kuni 2 m; f) Mulle kõrgusega või süvendi sügavusega kuni 5 m; g) Truup, mille rajamissügavus punasest joonest ei ületa 6 m; h) Mitteehitusloakohustuslike tee ehitustööde tehniliste kirjelduste koostamine ilma piiranguteta i) Teekatendi remont rööbastee ülesõidukohtades; j) Rööbastee muldkeha, millel sõitva veeremi lubatav teljekoormus on kuni 25 t ja kiirus kuni 120 km/h; k) Rööbastee muldkeha, kus võib olla: - nõlvadega raudteemulle kõrgusega kuni 6 m; - tugimüüridega raudteemulle kõrgusega kuni 2 m; l) nõlvadega raudteesüvend sügavusega kuni 9 m. II SILLA² EHITUSTEGEVUSE JUHTIMINE (ehitamine), EHITUSJUHTIMINE, SILLA KORRASHOID a) Tavapärase konstruktsioonilahendusega üleviigud (sild, viadukt, estakaad, ökodukt jne): - mille suurim kõrgus maa- või veepinnast on kuni 10 m - mille kogupikkus on kuni 40 m - mille üksik puhas ava on kuni 15 m; b) Tunnel ja truup, laiusega kuni 15 m ja mille rajamissügavus punasest joonest ei ületa 7,5 m ja mis asub 1. või 2. geotehnilises kategoorias³; c) Sillasamba rajamisel veekogusse ei ületa maksimaalne veetase 2 m; d) Silla remonditööde tehniliste kirjelduste koostamine ilma piiranguteta; e) Kõik raudteesillad kooskõlas eespool toodud parameetritega. III TEE EHITUSPROJEKTI KOOSTAMINE, OMANIKUJÄRELEVALVE, LIIKLUSKORRALDUSE PROJEKTI KOOSTAMINE a) Maantee, mille eeldatav AKÖL on kuni 3000 autot/ööpäevas (ristmike korral põhisuunal); b) Kuni 2. niiskuspaikkonnas; c) Mulle, mille kõrgus või süvendi sügavus on kuni 5 m ilma tugimüürideta; d) Juurdepääsud ja kergliiklusteed asulates; e) Katendi remont raudtee ülesõidukohtades, v.a rööpad ja liiprid. IV SILLAEHITUSPROJEKTI² KOOSTAMINE, OMANIKUJÄRELEVALVE a) Tavapärase konstruktsioonilahendusega üleviigud (sild, viadukt, estakaad, ökodukt jne): - mille suurim kõrgus maa- või veepinnast on kuni 6 m - mille üksik puhas ava on kuni 9 m; b) Tunnel ja truup, laiusega kuni 9 m ja mille rajamissügavus punasest joonest ei ületa 6 m ja mis asub 1. geotehnilises kategoorias³; c) Sillasamba rajamine kuni 1. niiskuspaikkonnas; d) Silla remonditööde tehniliste kirjelduste koostamine ilma piiranguteta; e) Tugimüürid kõrgusega kuni 3 m; f) Kõik raudteesillad kooskõlas eespool toodud parameetritega. ____________________ ¹ - Rööbastee muldkeha all peetakse käesolevas kutsestandardis silmas raudtee ja trammitee muldkeha koos selle juurde kuuluvate veeviimarite, truupide, nõlvade, piiretega jms. Antud mõiste ei hõlma pealisehitist. ² - Sildade all peetakse käesolevas kutsestandardis silmas iga liiki teede (jalgteed, jalgrattateed, kergliiklusteed, autoteed ja raudteed) sildu, viadukte, tunneleid, ökodukte, estakaade ja truupe). ³ - EVS-NE 1997-1:2006 liigituse järgi A.2.1 Teedeinseneri tööd läbiv kohustuslik kompetents 1. Kutse-eetika nõuete järgimine 2. Erialane enesearendamine 3. Meeskonnatöö 4. Keskkonnahoidlikkuse ja energiatõhususe põhimõtete rakendamine 5. Valdkondlike teadmiste rakendamine töös 6. Digipädevus ja keeleoskus Teedeehitus ja korrashoid A.2.2 Teedeehitus ja korrashoid 1. Tööde juhtimine ja korraldamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Valminud tööde ja nende osade kvaliteedi ja liiklusohutuse nõuetele vastavuse kontrollimine 3. Valminud tööde kompleksse vastavuse/sobivuse kontrollimine 4. Valminud tööde tellijale esitamise/üle andmise korraldamine Sillaehitus ja korrashoid A.2.3 Sillaehitus ja korrashoid 1. Tööde juhtimine ja korraldamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Valminud tööde ja nende osade kvaliteedi kontrollimine 3. Valminud tööde kompleksse vastavuse/sobivuse kontrollimine 4. Valminud tööde tellijale esitamise/üleandmise korraldamine A.2.4 Tee ehitusprojekti koostamine 1. Tee ehitusprojekti koostamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Osalemine eksperdina planeeringute koostamisel 4. Tee geomeetria projekteerimine 5. Tüüpse katendikonstruktsiooni valimine või katendikonstruktsiooni projekteerimine 6. Veeviimarite projekteerimine 7. Liikluskorralduse projekteerimine 8. Projekti koostamine ja vormistamine 9. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 10. Ehitusmaksumuse hindamine 11. Tee lammutusprojekti koostamine 12. Hooldus- ja kasutusjuhendi koostamine 13. Projekteerija (autori-) järelevalve tegemine A.2.5 Sillaehitusprojekti koostamine 1. Sillaehitusprojekti koostamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Osalemine eksperdina planeeringute koostamisel 4. Silla konstruktiivse skeemi ja tüübi valimine, arvutamine ja dimensioneerimine 5. Piirete lahenduste määramine 6. Konstruktsiooniosa projekti koostamine ja vormistamine 7. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 8. Rajatise lammutusprojekti koostamine 9. Ehitusmaksumuse hindamine 10. Hooldus- ja kasutusjuhendi koostamine 11. Projekteerija (autori-) järelevalve tegemine A.2.6 Ehitustegevuse juhtimine (ehitamine) 1. Ehitustegevuse juhtimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Ehituspakkumise koostamine 3. Ehitamise kavandamine 4. Ehituse ressursside kavandamine 5. Alltööhangete korraldamine ja lepingute sõlmimine 6. Ehitustoodete hankimine 7. Ehitustegevuse ja ajutise liikluse korraldamine ehitustööde kestel 8. Silla korrashoid (vastavalt spetsialiseerumisele) 9. Tee korrashoid (vastavalt spetsialiseerumisele) 10. Kvaliteedikontrolli ja mõõdistustööde tegemise korraldamine 11. Objekti üleandmisdokumentatsiooni koostamine 12. Objekti üleandmise korraldamine A.2.7 Ehitusjuhtimine 1. Ehitusjuhtimine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Hanke ettevalmistamine ja hankedokumentatsiooni koostamine 3. Ehitustööde ajagraafiku koostamine 4. Ehitusmaksumuse arvutamine 5. Projekteerimise ettevalmistamine ja tööde korraldamine 6. Ehitustööde ettevalmistamine 7. Pakkumusdokumentatsiooni ettevalmistamine 8. Töövõtjate valimine ja lepingute ettevalmistamine 9. Ehitusprotsessi koordineerimine tellija või töövõtja esindajana 10. Objekti üleandmine ja kasutuselevõtmine 11. Garantiiperioodi toimingud A.2.8 Omanikujärelevalve 1. Omanikujärelevalve tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Järelevalveprogrammi koostamine 3. Ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimine 4. Ehitustegevuse lepingule vastavuse kontrollimine 5. Kvaliteedi vastavuse kontrollimine ja hindamine 6. Ohutusele vastavuse kontrollimine 7. Vajaliku dokumentatsiooni kontrollimine 8. Ehitise vastuvõtmine 9. Teavitustegevus 10. Ettepanekute tegemine A.2.9 Tee korrashoid 1. Patrullteenistuse ja teeseisundi seire korraldamine 2. Suvise ja talvise teehoolde korraldamine 3. Säilitusremondi korraldamine A.2.10 Silla korrashoid 1. Silla ja selle detailide seisundi seire korraldamine 2. Hoolde- ja remonttööde korraldamine A.2.11 Liikluskorralduse projekti koostamine 1. Liiklusuuringu lähteandmete analüüs ja uuringu ettevalmistamine 2. Liiklusuuringute läbiviimine 3. Liikluskorralduse projekti lähteandmete kogumine ja analüüs 4. Liikluskorralduse projekti koostamine Teedeinsener töötab nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. EKR 6. taseme teedeinseneril on üldjuhul vähemalt rakenduskõrgharidus teedeehituse erialal. Sillaehituse allerialal arvestatakse sobivaks ka üldehituse alast (rakendus)kõrgharidust, raudtee allerialal raudteealane (rakendus)kõrgharidus. Lisaks on vajalikud taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töökogemuse olemasolu ning etteantud mahus läbitud täiendusõpe. Kõik nõuded on detailsemalt kirjas kutse andmise korra dokumentatsioonis. projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht. Ehitusseadustik ja selle asjakohased rakendusaktid; Planeerimisseadus, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, liiklusseadus, raudteeseadus ja nende asjakohased rakendusaktid; Muud erialased standardid, juhendmaterjalid ja normid. Teedeinsener, tase 6 kutsestandard koosneb kohustuslikust (B.2.1), kahest spetsialiseerumisega soeutd (B.2.2-B.2.3) ja kaheksast valitavast kompetentsist (B.2.4-B.2.11). Kutse saamiseks on vaja tõendada kohustuslik, üks spetsialiseerumisega seotud ja vähemalt üks spetsialiseerumisega seotud valitav kompetents. Teedeinseneri tööd läbiv kohustuslik kompetents 7 Kutse saamiseks on vaja tõendada üks spetsialiseerumisega seotud kompetents (B.2.2-B.2.3). Kutse saamiseks on vaja tõendada vähemalt üks spetsialiseerumisega seotud valitav kompetents (B.2.4-B.2.11). Tee ehitusprojekti koostamine 6 Silla ehitusprojekti koostamine 6 Ehitustegevuse juhtimine 6 Ehitusjuhtimine 6 Omanikujärelevalve 6 Tee korrashoid 6 Silla korrashoid 6 Liikluskorralduse projekti koostamine 6 Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 esmane kutse Diploma Civil Engineer in road engineering, level 7 high education qualification 6 Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Teedeehitus Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Teedeehitus Teedeinsener 52 2024-02-08 2024-02-08 2025-12-20 7 7 2142 Ehitusinsenerid 1041 Transporditeenused 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Teedeehituse eriala magistriõppe või sellele haridustasemele vastava integreeritud õppe läbinud isikule antakse lõpetamisel diplomeeritud teedeinseneri esmakutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava vastab diplomeeritud teedeinseneri kutsestandardi järgmistele osadele: • Teadmised ja oskused (lisa 5). • Inseneritööks vajalikud hoiakud (B 2.3). Õppekava peab olema riiklikult tunnustatud. Esmakutse omanik võib teedeehituse erialal tegutseda diplomeeritud või volitatud teedeinseneri kutset omava inseneri juhendamisel. Esmakutse andmisel ei ole praktiline töökogemus nõutav, mistõttu ametialasid ei määratleta. Esmakutse on tähtajatu. Teedeinsener tegutseb kesktasemejuhi, tippjuhi või kitsama ametiala spetsialistina maanteede, tänavate, raudteede ja rajatiste kavandamisel, rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning teede ja rajatiste lammutamisel. Teedeinseneri ülesanne on teeehituse tehniliste lahenduste väljatöötamine ja projektlahenduste realiseerimine, silmas pidades sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetilisi aspekte. Kutsestandard sisaldab 7. taseme diplomeeritud teedeinseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi teedeinseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Diplomeeritud teedeinsener (EKR 7.tase) peab olema võimeline töötama iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutades nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Diplomeeritud teedeinsenerid spetsialiseeruvad maanteede ja tänavate ehituse, sildade ja viaduktide ehituse ning raudteede ehituse allerialadele. Diplomeeritud teedeinseneri töö osad ja ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel erialade ja ametialade loetelus. Töö osade ja ülesannete üksikasjalikku loetelu vt lisast 3. Diplomeeritud teedeinsener töötab nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutab insener spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad töö osadest ja ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Diplomeeritud teedeinseneril peab olema vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud kõrgharidusdiplom teedeehituse erialal. Teedeehituse erialal rakenduskõrghariduse omandanud kutse taotlejalt nõutakse täiendava ülikooliõppe ja täiendusõppe läbimist, mida võib sooritada VÕTA 1) kaudu. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise ja taastõendamise eeldusi vt lisast 7. Kutse taotlemise erijuhte on kirjeldatud lisas 8. Diplomeeritud teedeinsener töötab kesktasemejuhi, tippjuhi või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks projekteerija, omanikujärelevalve tegija, projektijuht, ehitusjuht, objektijuht, teehooldetööde juht, peaspetsialist ja konsultant. Diplomeeritud teedeinseneri kutse tõendab isiku volitusi töötada iseseisvalt ja enda vastutusel teedeehituse erialal tõendatud pädevuse piires. Diplomeeritud teedeinseneri volituste ulatust vt lisast 11. Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 Diploma Civil Engineer in Road Engineering, EstQF Level 7 11 Diplomeeritud teedeinsener V (versioon 1) Diplomeeritud teedeinsener V (versioon 2) Diplomeeritud teedeinsener V (versioon 3) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 9) Sillaehitus ja -korrashoid Teeehitus ja -korrashoid Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Teedeehitus Teedeinsener 52 2024-02-08 2024-02-08 2025-06-30 7 7 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Inseneride kutse-eetika ja käitumiskoodeks Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Daniel Lõhmus OÜ Maanteed Heiki Meos EstKonsult OÜ Martti Kiisa Tallinna Tehnikakõrgkool Jüri Läll Tallinna Teede AS Tiit Metsvahi TalTech Tõnis Tagger Maanteeamet Pavel Karev Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Ilmar Link TPJ Inseneribüroo OÜ Tarvi Kliimask GRK Infra AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Teedevaldkonna insenerid tegutsevad spetsialistina maanteede ja tänavate, rööbasteede muldkehade¹ ning teega seotud rajatiste kavandamisel, projekteerimisel, rajamisel, laiendamisel, rekonstrueerimisel ja lammutamisel. Teedeinseneri ülesanne on teedeehituse tehniliste lahenduste väljatöötamine ja projektlahenduste realiseerimine. Teedeinsenerid arvestavad oma ametialaste ülesannete täitmisel sotsiaalsete, majanduslike, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetiliste aspektidega ning teevad vajadusel koostööd sidusvaldkondade spetsialistidega. Teedeinseneri erialal on välja töötatud järgmised kutsestandardid: - Teedeinsener, tase 6 - Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 - Volitatud teedeinsener, tase 8 EKR 7. taseme teedeinsenerid spetsialiseeruvad ühele kahest allerialast: 1) Teedehitus ja korrashoid 2) Sillaehitus² ja korrashoid Spetsialiseerumise juurde on vajalik valida vähemalt üks järgmistest ametialadest: Teedehituse ja korrashoiu puhul: a) Tee ehitusprojekti koostamine b) Liikluskorralduse projekti koostamine c) Ehitustegevuse juhtimine (ehitamine) d) Ehitusjuhtimine e) Omanikujärelevalve f) Tee korrashoid g) Tee ehitusprojekti ekspertiisi tegemine h) Liiklusohutuse auditi tegemine i) Projekteerimise juhtimine Sillaehituse² ja korrashoiu puhul: a) Sillaehitusprojekti koostamine b) Ehitustegevuse juhtimine (ehitamine) c) Ehitusjuhtimine d) Omanikujärelevalve e) Silla korrashoid f) Sillaehitusprojekti ekspertiisi tegemine g) Silla auditi tegemine h) Projekteerimise juhtimine Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 on spetsialist, kes vastutab nii iseenda kui enda poolt juhitud töörühma töö tulemuste eest. Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 kutsetunnistus annab selle omanikule seadusest tulenevatel alustel õiguse tegutseda pädeva isikuna iseseisvalt ja omal vastutusel ainult järgnevalt kirjeldatud piirangute ulatuses: I TEE EHITUSTEGEVUSE JUHTIMINE (ehitamine), EHITUSJUHTIMINE, TEE KORRASHOID a) Maantee, mille eeldatav AKÖL on kuni 35 000 autot/ööpäevas (ristmike korral põhisuunal); b) Tänav, mille eeldatav AKÖL on kuni 70 000 autot ööpäevas; c) Mulle kõrgusega või süvendi sügavusega kuni 20 m; d) Teekatendi remont rööbastee ülesõidukohtades; e) Rööbastee muldkeha piiranguteta. II SILLA² EHITUSTEGEVUSE JUHTIMINE (ehitamine), EHITUSJUHTIMINE, SILLA KORRASHOID a) Tavapärase konstruktsioonilahendusega üleviigud (sild, viadukt, estakaad, ökodukt jne): - mille suurim kõrgus maa- või veepinnast on kuni 20 m - mille üksik puhas ava on kuni 100 m; b) Truup piiranguteta; c) Tavapärase konstruktsioonilahendusega käigu- või sõidutunnel 1. või 2. geotehnilises kategoorias³. III TEE EHITUSPROJEKTI KOOSTAMINE, OMANIKUJÄRELEVALVE, LIIKLUSKORRALDUSE PROJEKTI KOOSTAMINE, TEE EHITUSPROJEKTI EKSPERTIISI TEGEMINE, PROJEKTEERIMISE JUHTIMINE a) Maantee, mille eeldatav AKÖL on kuni 35 000 autot/ööpäevas (ristmike korral põhisuunal); b) Tänav, mille eeldatav AKÖL on kuni 70 000 autot ööpäevas; c) Kõik niiskuspaikkonnad; d) Mulle, mille kõrgus või süvendi sügavus on kuni 20 m, sh tugimüürid; e) Tugimüürid kõrgusega kuni 3 m; f) Teed, kus ei esine eritasandilisi liiklussõlmi; g) Teekatendi remont rööbastee ülesõidukohtades; h) Rööbastee muldkeha, millel sõitva veeremi teljekoormus on kuni 35 t; i) Tavapärase konstruktsioonilahendusega raudtee-ehitis, kus võib olla: - nõlvadega raudteemulle kõrgusega kuni 16 m; - tugimüüridega raudteemulle kõrgusega kuni 9 m; - nõlvadega raudteesüvend sügavusega kuni 20 m; j) tugimüüridega raudteesüvend sügavusega kuni 9 m; k) Soo sügavusega kuni 6 m. IV SILLAEHITUSPROJEKTI² KOOSTAMINE, OMANIKUJÄRELEVALVE, PROJEKTEERIMISE JUHTIMINE a) Tavapärase konstruktsioonilahendusega üleviigud (sild, viadukt, estakaad, ökodukt jne): - mille suurim kõrgus maa- või veepinnast on kuni 12 m - mille üksik puhas ava on kuni 60 m; b) Sillasamba rajamine kuni 2. niiskuspaikkonnas; c) Tunnel ja truup laiusega kuni 15 m ja mille rajamissügavus punasest joonest ei ületa 7,5 m ja mis asub 1. või 2. geotehnilises kategoorias³; d) Tugimüürid piiranguteta; e) Sildade pealesõidud kuni 50 m enne ja pärast silda; f) Kõik raudteesillad kooskõlas eespool toodud parameetritega. V SILLA² EHITUSPROJEKTI EKSPERTIISI TEGEMINE, SILLA AUDITI TEGEMINE a) Sild, viadukt, estakaad, ökodukt jne: - mille suurim kõrgus maa- või veepinnast on kuni 20 m - mille üksik puhas ava on kuni 60 m; b) Kuni 2. niiskuspaikkonnas; c) Tunnel ja truup piiranguteta; d) Kõik raudteesillad kooskõlas eespool toodud parameetritega. VI LIIKLUSOHUTUSE AUDITI TEGEMINE Liiklusohutuse auditeerimine maanteedel AKÖL-iga kuni 35 000 autot/ööpäevas ja tänavatel kuni 70 000 autot/ööpäevas. __________________________ ¹ - Rööbastee muldkeha all peetakse käesolevas kutsestandardis silmas raudtee ja trammitee muldkeha koos selle juurde kuuluvate veeviimarite, truupide, nõlvade, piiretega jms. Antud mõiste ei hõlma pealisehitist. ² - Sildade all peetakse käesolevas kutsestandardis silmas iga liiki teede (jalgteed, jalgrattateed, kergliiklusteed, autoteed ja raudteed) sildu, viadukte, tunneleid, ökodukte, estakaade ja truupe). ³ - EVS-NE 1997-1:2006 liigituse järgi A.2.1 Teedeinseneri tööd läbiv kohustuslik kompetents 1. Kutse-eetika nõuete järgimine 2. Erialane enesearendamine 3. Meeskonnatöö 4. Keskkonnahoidlikkuse ja energiatõhususe põhimõtete rakendamine 5. Valdkondlike teadmiste rakendamine töös 6. Digipädevus ja keeleoskus Teedeehitus ja korrashoid A.2.2 Teedeehitus ja korrashoid 1. Tööde juhtimine ja korraldamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Valminud tööde ja nende osade kvaliteedi ja liiklusohutuse nõuetele vastavuse kontrollimine 3. Valminud tööde kompleksse vastavuse/sobivuse kontrollimine 4. Valminud tööde tellijale esitamise/üle andmise korraldamine Sillaehitus ja korrashoid A.2.3 Sillaehitus ja korrashoid 1. Tööde juhtimine ja korraldamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Valminud tööde ja nende osade kvaliteedi kontrollimine 3. Valminud tööde kompleksse vastavuse/sobivuse kontrollimine 4. Valminud tööde tellijale esitamise/üleandmise korraldamine A.2.4 Tee ehitusprojekti koostamine 1. Tee ehitusprojekti koostamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Osalemine eksperdina planeeringute koostamisel 4. Tee geomeetria projekteerimine 5. Tüüpse katendikonstruktsiooni valimine või katendikonstruktsiooni projekteerimine 6. Veeviimarite projekteerimine 7. Liikluskorralduse projekteerimine 8. Projekti koostamine ja vormistamine 9. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 10. Ehitusmaksumuse hindamine 11. Tee lammutusprojekti koostamine 12. Hooldus- ja kasutusjuhendi koostamine 13. Projekteerija (autori-) järelevalve tegemine 14. Tee ehitusprojekti ekspertiisi tegemine A.2.5 Sillaehitusprojekti koostamine 1. Sillaehitusprojekti koostamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Osalemine eksperdina planeeringute koostamisel 4. Silla konstruktiivse skeemi ja tüübi valimine, arvutamine ja dimensioneerimine 5. Silla maha- ja pealesõidu projekteerimine 6. Piirete lahenduste määramine 7. Konstruktsiooniosa projekti koostamine ja vormistamine 8. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 9. Rajatise lammutusprojekti koostamine 10. Ehitusmaksumuse hindamine 11. Hooldus- ja kasutusjuhendi koostamine 12. Projekteerija (autori-) järelevalve tegemine 13. Sillaehitusprojekti ekspertiisi tegemine 14. Silla auditi tegemine A.2.6 Ehitustegevuse juhtimine (ehitamine) 1. Ehitustegevuse juhtimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Ehituspakkumise koostamine 3. Ehitamise kavandamine 4. Ehituse ressursside kavandamine 5. Alltööhangete korraldamine ja lepingute sõlmimine 6. Ehitustoodete hankimine 7. Ehitustegevuse ja ajutise liikluse korraldamine ehitustööde kestel 8. Silla korrashoid (vastavalt spetsialiseerumisele) 9. Tee korrashoid (vastavalt spetsialiseerumisele) 10. Kvaliteedikontrolli ja mõõdistustööde tegemise korraldamine 11. Objekti üleandmisdokumentatsiooni koostamine 12. Objekti üleandmise korraldamine A.2.7 Ehitusjuhtimine 1. Ehitusjuhtimine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Hanke ettevalmistamine ja hankedokumentatsiooni koostamine 3. Ehitustööde ajagraafiku koostamine 4. Ehitusmaksumuse arvutamine 5. Projekteerimise ettevalmistamine ja tööde korraldamine 6. Ehitustööde ettevalmistamine 7. Pakkumusdokumentatsiooni ettevalmistamine 8. Töövõtjate valimine ja lepingute ettevalmistamine 9. Ehitusprotsessi koordineerimine tellija või töövõtja esindajana 10. Objekti üleandmine ja kasutuselevõtmine 11. Garantiiperioodi toimingud A.2.8 Omanikujärelevalve 1. Omanikujärelevalve tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Järelevalveprogrammi koostamine 3. Ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimine 4. Ehitustegevuse lepingule vastavuse kontrollimine 5. Kvaliteedi vastavuse kontrollimine ja hindamine 6. Ohutusele vastavuse kontrollimine 7. Vajaliku dokumentatsiooni kontrollimine 8. Ehitise vastuvõtmine 9. Teavitustegevus 10. Ettepanekute tegemine 11. Ehitusprojekti ekspertiisi tegemine kutsetaseme ja spetsialiseerumisega etteantud pädevuse piires 12. Silla auditi tegemine (vastava spetsialiseerumise korral) A.2.9 Tee korrashoid 1. Patrullteenistuse ja teeseisundi seire korraldamine 2. Suvise ja talvise teehoolde korraldamine 3. Säilitusremondi korraldamine A.2.10 Silla korrashoid 1. Silla ja selle detailide seisundi seire korraldamine 2. Hoolde- ja remonttööde korraldamine A.2.11 Liikluskorralduse projekti koostamine 1. Liiklusuuringu lähteandmete analüüs ja uuringu ettevalmistamine 2. Liiklusuuringute läbiviimine 3. Liikluskorralduse projekti lähteandmete kogumine ja analüüs 4. Liikluskorralduse projekti koostamine 5. Liikluskorralduse modelleerimine A.2.12 Ehitusprojekti ekspertiisi tegemine 1. Spetsialiseerumisega seotud ehitusprojekti ekspertiisi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Projektiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Projekti mahulise vastavuse kontrollimine 4. Projekti lahenduste eesmärgile ja nõuetele vastavuse kontrollimine 5. Ekspertiisi aruande koostamine A.2.13 Silla auditi tegemine 1. Spetsialiseerumisega seotud ehitise auditi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Objektiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Täiendavate uuringute ja testide korraldamine 4. Kontrollarvutuste ja täiendavate mõõtmiste tegemine 5. Auditi aruande koostamine A.2.14 Liiklusohutuse auditi tegemine 1. Liiklusohutuse auditi tegemine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Olukorraga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Liiklusohutusele avalduva mõju hindamine 4. Liiklusohutuse auditeerimine 5. Tee ohutuse määramine 6. Tee ohutuse kontrollimine A.2.15 Projekteerimise juhtimine 1. Projekteerimise juhtimistegevuste läbiviimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Projekteerimislepingu ettevalmistamine 3. Projekteerimismeeskonna komplekteerimine 4. Infovahetuse korraldamine 5. Projekteerimise koordineerimine ja kvaliteedijuhtimine 6. Projekteerija järelevalve korraldamine Teedeinsener töötab nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. EKR 7. taseme diplomeeritud teedeinseneril on üldjuhul magistrikraad või sellega võrdsustatud 5-aastase integreeritud kõrghariduse diplom teedeehituse erialal. Sillaehituse allerialal arvestatakse sobivaks ka üldehituse alast kõrgharidust, raudtee allerialal raudteealane kõrgharidus. Lisaks on vajalikud taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töökogemuse olemasolu ning etteantud mahus läbitud täiendusõpe. Kõik nõuded on detailsemalt kirjas kutse andmise korra dokumentatsioonis. projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht, konsultant, projektijuht. Ehitusseadustik ja selle asjakohased rakendusaktid: Planeerimisseadus, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, liiklusseadus, raudteeseadus ja nende asjakohased rakendusaktid; Muud erialased standardid, juhendmaterjalid ja normid. Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 kutsestandard koosneb kohustuslikust (B.2.1), kahest spetsialiseerumisega seotud (B.2.2-B.2.3) ja kaheteistkümnest valitavast kompetentsist (B.2.4-B.2.15). Kutse saamiseks on vaja tõendada kohustuslik, üks spetsialiseerumisega seotud ja vähemalt üks spetsialiseerumisega seotud valitav kompetents. Teedeinseneri tööd läbiv kohustuslik kompetents 7 Kutse saamiseks on vaja tõendada üks spetsialiseerumisega seotud kompetents (B.2.2-B.2.3). Kutse saamiseks on vaja tõendada vähemalt üks spetsialiseerumisega seotud valitav kompetents (B.2.4-B.2.15). Tee ehitusprojekti koostamine 7 Silla ehitusprojekti koostamine 7 Ehitustegevuse juhtimine 7 Ehitusjuhtimine 7 Omanikujärelevalve 7 Tee korrashoid 7 Silla korrashoid 7 Liikluskorralduse projekti koostamine 7 Projekti ekspertiisi tegemine 7 Silla auditi tegemine 7 Liiklusohutuse auditi tegemine 7 Projekteerimise juhtimine 7 Volitatud teedeinsener, tase 8 Charetered Civil Engineer in Road Engineering, EstQF Level 8 11 Volitatud teedeinsener V (versioon 1) Volitatud teedeinsener V (versioon 2) Volitatud teedeinsener V (versioon 3) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 6) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 9) Sillaehitus ja -korrashoid Teeehitus ja -korrashoid Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Teedeehitus Teedeinsener 52 2024-02-08 2024-02-08 2025-06-30 8 8 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Inseneride kutse-eetika ja käitumiskoodeks Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Daniel Lõhmus OÜ Maanteed Heiki Meos EstKonsult OÜ Martti Kiisa Tallinna Tehnikakõrgkool Jüri Läll Tallinna Teede AS Tiit Metsvahi TalTech Tõnis Tagger Maanteeamet Pavel Karev Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Ilmar Link TPJ Inseneribüroo OÜ Tarvi Kliimask GRK Infra AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Teedevaldkonna insenerid tegutsevad spetsialistina maanteede ja tänavate, rööbasteede muldkehade¹ ning teega seotud rajatiste kavandamisel, projekteerimisel, rajamisel, laiendamisel, rekonstrueerimisel ja lammutamisel. Teedeinseneri ülesanne on teedeehituse tehniliste lahenduste väljatöötamine ja projektlahenduste realiseerimine. Teedeinsenerid arvestavad oma ametialaste ülesannete täitmisel sotsiaalsete, majanduslike, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetiliste aspektidega ning teevad vajadusel koostööd sidusvaldkondade spetsialistidega. Teedeinseneri erialal on välja töötatud järgmised kutsestandardid: - Teedeinsener, tase 6 - Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 - Volitatud teedeinsener, tase 8 EKR 8. taseme teedeinsenerid spetsialiseeruvad ühele kahest allerialast: 1) Teedehitus ja korrashoid 2) Sillaehitus² ja korrashoid Spetsialiseerumise juurde on vajalik valida vähemalt üks järgmistest ametialadest: Teedehituse ja korrashoiu puhul: a) Tee ehitusprojekti koostamine b) Ehitustegevuse juhtimine (ehitamine) c) Ehitusjuhtimine d) Omanikujärelevalve e) Tee ehitusprojekti ekspertiisi tegemine f) Liiklusohutuse auditi tegemine g) Projekteerimise juhtimine Sillaehituse² ja korrashoiu puhul: a) Sillaehitusprojekti koostamine b) Ehitustegevuse juhtimine (ehitamine) c) Ehitusjuhtimine d) Omanikujärelevalve e) Sillaehitusprojekti ekspertiisi tegemine f) Silla auditi tegemine g) Projekteerimise juhtimine Volitatud teedeinsener, tase 8 on spetsialist, kes vastutab nii iseenda kui enda poolt juhitud töörühma töö tulemuste eest. Volitatud teedeinsener, tase 8 kutsetunnistus annab selle omanikule seadusest tulenevatel alustel õiguse tegutseda pädeva isikuna iseseisvalt ja omal vastutusel järgnevalt: I TEE EHITUSTEGEVUSE JUHTIMINE (ehitamine), EHITUSJUHTIMINE, TEE KORRASHOID Ilma tehniliste piiranguteta II SILLA² EHITUSTEGEVUSE JUHTIMINE (ehitamine) EHITUSJUHTIMINE, SILLA KORRASHOID Ilma tehniliste piiranguteta III TEE EHITUSPROJEKTI KOOSTAMINE, PROJEKTEERIMISE JUHTIMINE Ilma tehniliste piiranguteta IV SILLAEHITUSPROJEKTI² KOOSTAMINE, OMANIKUJÄRELEVALVE, PROJEKTEERIMISE JUHTIMINE Ilma tehniliste piiranguteta V EHITUSPROJEKTI EKSPERTIISI TEGEMINE, SILLA² AUDITI TEGEMINE TEE-EHITUSPROJEKTI EKSPERTIIS Ilma tehniliste piiranguteta SILLAEHITUSPROJEKTI EKSPERTIIS Ilma tehniliste piiranguteta SILLA AUDIT Ilma tehniliste piiranguteta VI LIIKLUSOHUTUSE AUDITI TEGEMINE Ilma tehniliste piiranguteta _________________________________ ¹ - Rööbastee muldkeha all peetakse käesolevas kutsestandardis silmas raudtee ja trammitee muldkeha koos selle juurde kuuluvate veeviimarite, truupide, nõlvade, piiretega jms. Antud mõiste ei hõlma pealisehitist. ² - Sildade all peetakse käesolevas kutsestandardis silmas iga liiki teede (jalgteed, jalgrattateed, kergliiklusteed, autoteed ja raudteed) sildu, viadukte, tunneleid, ökodukte, estakaade ja truupe). A.2.1 Teedeinseneri tööd läbiv kohustuslik kompetents 1. Kutse-eetika nõuete järgimine 2. Erialane enesearendamine 3. Meeskonnatöö 4. Keskkonnahoidlikkuse ja energiatõhususe põhimõtete rakendamine 5. Valdkondlike teadmiste rakendamine töös 6. Digipädevus ja keeleoskus Teedeehitus ja korrashoid A.2.2 Teedeehitus ja korrashoid 1. Tööde juhtimine ja korraldamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Valminud tööde ja nende osade kvaliteedi ja liiklusohutuse nõuetele vastavuse kontrollimine 3. Valminud tööde kompleksse vastavuse/sobivuse kontrollimine 4. Valminud tööde tellijale esitamise/üle andmise korraldamine Sillaehitus ja korrashoid A.2.3 Sillaehitus ja korrashoid 1. Tööde juhtimine ja korraldamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Valminud tööde ja nende osade kvaliteedi kontrollimine 3. Valminud tööde kompleksse vastavuse/sobivuse kontrollimine 4. Valminud tööde tellijale esitamise/üleandmise korraldamine A.2.4 Tee ehitusprojekti koostamine 1. Tee ehitusprojekti koostamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Osalemine eksperdina planeeringute koostamisel 4. Tee geomeetria projekteerimine 5. Tüüpse katendikonstruktsiooni valimine või katendikonstruktsiooni projekteerimine 6. Veeviimarite projekteerimine 7. Liikluskorralduse projekteerimine 8. Projekti koostamine ja vormistamine 9. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 10. Ehitusmaksumuse hindamine 11. Tee lammutusprojekti koostamine 12. Hooldus- ja kasutusjuhendi koostamine 13. Projekteerija (autori-) järelevalve tegemine 14. Tee ehitusprojekti ekspertiisi tegemine A.2.5 Sillaehitusprojekti koostamine 1. Sillaehitusprojekti koostamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Osalemine eksperdina planeeringute koostamisel 4. Silla konstruktiivse skeemi ja tüübi valimine, arvutamine ja dimensioneerimine 5. Silla maha- ja pealesõidu projekteerimine 6. Piirete lahenduste määramine 7. Konstruktsiooniosa projekti koostamine ja vormistamine 8. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 9. Rajatise lammutusprojekti koostamine 10. Ehitusmaksumuse hindamine 11. Hooldus- ja kasutusjuhendi koostamine 12. Projekteerija (autori-) järelevalve tegemine 13. Sillaehitusprojekti ekspertiisi tegemine 14. Silla auditi tegemine A.2.6 Ehitustegevuse juhtimine (ehitamine) 1. Ehitustegevuse juhtimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Ehituspakkumise koostamine 3. Ehitamise kavandamine 4. Ehituse ressursside kavandamine 5. Alltööhangete korraldamine ja lepingute sõlmimine 6. Ehitustoodete hankimine 7. Ehitustegevuse ja ajutise liikluse korraldamine ehitustööde kestel 8. Silla korrashoid (vastavalt spetsialiseerumisele) 9. Tee korrashoid (vastavalt spetsialiseerumisele) 10. Kvaliteedikontrolli ja mõõdistustööde tegemise korraldamine 11. Objekti üleandmisdokumentatsiooni koostamine 12. Objekti üleandmise korraldamine A.2.7 Ehitusjuhtimine 1. Ehitusjuhtimine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Hanke ettevalmistamine ja hankedokumentatsiooni koostamine 3. Ehitustööde ajagraafiku koostamine 4. Ehitusmaksumuse arvutamine 5. Projekteerimise ettevalmistamine ja tööde korraldamine 6. Ehitustööde ettevalmistamine 7. Pakkumusdokumentatsiooni ettevalmistamine 8. Töövõtjate valimine ja lepingute ettevalmistamine 9. Ehitusprotsessi koordineerimine tellija või töövõtja esindajana 10. Objekti üleandmine ja kasutuselevõtmine 11. Garantiiperioodi toimingud A.2.8 Omanikujärelevalve 1. Omanikujärelevalve tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Järelevalveprogrammi koostamine 3. Ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimine 4. Ehitustegevuse lepingule vastavuse kontrollimine 5. Kvaliteedi vastavuse kontrollimine ja hindamine 6. Ohutusele vastavuse kontrollimine 7. Vajaliku dokumentatsiooni kontrollimine 8. Ehitise vastuvõtmine 9. Teavitustegevus 10. Ettepanekute tegemine 11. Ehitusprojekti ekspertiisi tegemine kutsetaseme ja spetsialiseerumisega etteantud pädevuse piires 12. Silla auditi tegemine (vastava spetsialiseerumise korral) A.2.9 Ehitusprojekti ekspertiisi tegemine 1. Spetsialiseerumisega seotud ehitusprojekti ekspertiisi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Projektiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Projekti mahulise vastavuse kontrollimine 4. Projekti lahenduste eesmärgile ja nõuetele vastavuse kontrollimine 5. Ekspertiisi aruande koostamine A.2.10 Silla auditi tegemine 1. Spetsialiseerumisega seotud ehitise auditi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Objektiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Täiendavate uuringute ja testide korraldamine 4. Kontrollarvutuste ja täiendavate mõõtmiste tegemine 5. Auditi aruande koostamine A.2.11 Liiklusohutuse auditi tegemine 1. Liiklusohutuse auditi tegemine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Olukorraga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Liiklusohutusele avalduva mõju hindamine 4. Liiklusohutuse auditeerimine 5. Tee ohutuse määramine 6. Tee ohutuse kontrollimine A.2.12 Projekteerimise juhtimine 1. Projekteerimise juhtimistegevuste läbiviimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Projekteerimislepingu ettevalmistamine 3. Projekteerimismeeskonna komplekteerimine 4. Infovahetuse korraldamine 5. Projekteerimise koordineerimine ja kvaliteedijuhtimine 6. Projekteerija järelevalve korraldamine Teedeinsener töötab nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. EKR 8. taseme volitatud teedeinseneril on vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud 5-aastase integreeritud kõrghariduse diplom teedeehituse erialal. Sillaehituse allerialal arvestatakse sobivaks ka üldehituse alast kõrgharidust, raudtee allerialal raudteealane kõrgharidus. Lisaks on vajalikud taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töökogemuse olemasolu ning etteantud mahus läbitud täiendusõpe. Kõik nõuded on detailsemalt kirjas kutse andmise korra dokumentatsioonis. projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, konsultant, projektijuht. Ehitusseadustik ja selle asjakohased rakendusaktid: Planeerimisseadus, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, liiklusseadus, raudteeseadus ja nende asjakohased rakendusaktid; Muud erialased standardid, juhendmaterjalid ja normid. Volitatud teedeinsener, tase 8 kutsestandard koosneb kohustuslikust (B.2.1), kahest spetsialiseerumisega seotud (B.2.2-B.2.3) ja üheksast valitavast kompetentsist (B.2.4-B.2.12). Kutse saamiseks on vaja tõendada kohustuslik, üks spetsialiseerumisega seotud ja vähemalt üks spetsialiseerumisega seotud valitav kompetents. Teedeinseneri tööd läbiv kohustuslik kompetents 7 Kutse saamiseks on vaja üks spetsialiseerumisega seotud kompetents (B.2.2-B.2.3). Kutse saamiseks on vaja tõendada vähemalt üks spetsialiseerumisega seotud valitav kompetents (B.2.4-B.2.12). Tee ehitusprojekti koostamine 8 Silla ehitusprojekti koostamine 8 Ehitustegevuse juhtimine 8 Ehitusjuhtimine 8 Omanikujärelevalve 8 Projekti ekspertiisi tegemine 8 Silla auditi tegemine 8 Liiklusohutuse auditi tegemine 8 Projekteerimise juhtimine 8 Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse Diploma Engineer in Water Supply and Sewerage, level 7 high education qualification 6 Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener 52 2024-02-08 2024-02-08 2025-12-20 7 7 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Veevarustuse ja kanalisatsiooni eriala magistriõppe või sellele haridustasemele vastava integreeritud õppe läbinud isikule antakse lõpetamisel diplomeeritud veevarustus- ja kanalisatsiooniinseneri esmakutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava vastab diplomeeritud veevarustus- ja kanalisatsiooniinseneri kutsestandardi järgmistele osadele: - Teadmised ja oskused (lisa 5) - Inseneritööks vajalikud hoiakud (B 2.3) Õppekava peab olema riiklikult tunnustatud. Esmakutse omanik võib erialal tegutseda vastava eriala inseneri, diplomeeritud inseneri või volitatud inseneri kutset omava inseneri juhendamisel. Esmakutse andmisel ei ole praktiline töökogemus nõutav, mistõttu ametialasid ei määratleta. Esmakutse on tähtajatu. Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener (lühendatult: VK-insener) tegutseb kesktaseme- või tippjuhina või kitsama ametiala spetsialistina hoonete veevarustuse ja kanalisatsiooni ning veevarustus- ja kanalisatsiooniehitiste ja -seadmete kavandamisel, rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning veevarustus- ja kanalisatsiooniehitiste ja –seadmete lammutamisel. VK-inseneride ülesanne on ehitustehniliste ja tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ning projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas tööohutust ja töötervishoidu, keskkonnahoidu ning sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte. Kutsestandard sisaldab 7. taseme diplomeeritud VK-inseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonnainseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener (EKR 7.tase) peab olema võimeline iseseisvalt töötama keerulistes ja ettearvamatutes olukordades ning vastutama nii enda kui ka töörühmade töötulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Diplomeeritud VK-insenerid spetsialiseeruvad hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni ning välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni allerialadele. Diplomeeritud VK-inseneride tööosad ja -ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel toodud ametialade lõikes, tööosade ja -ülesannete üksikasjalik loetelu vt lisast 3. Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad tööosadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Diplomeeritud VK-inseneril peab olema vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud kõrgharidusdiplom veevarustuse ja kanalisatsiooni erialal. Veevarustuse ja kanalisatsiooni erialal rakenduskõrghariduse omandanud kutse taotlejalt nõutakse täiendava ülikooliõppe ja täiendusõppe läbimist, mida võib tõendada ka VÕTA 1) kaudu. Teadmiste ja oskuste miinimumnõuded vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemiseks või taastõendamiseks vajalikud eeldused on esitatud lisas 7. Kutse taotlemise erijuhud on kirjeldatud lisas 8. Diplomeeritud VK-insenerid töötavad kesktaseme-, tippjuhi või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht, konsultant. Diplomeeritud VK-inseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada veevarustuse ja kanalisatsiooni erialal tõendatud kompetentsuse piires iseseisvalt ja omal vastutusel ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Diplomeeritud VK-inseneri volituste ulatust vt lisast 11. Hoonete energiaaudiitor, tase 6 Energy Auditor, EstQF Level 6 6 Energiaaudiitor IV (versioon 1) Energiaaudiitor IV (versioon 2) Energiaaudiitor, tase 6 (versioon 3) Energiaaudiitor, tase 6 (versioon 7) Hoonete energiaaudiitor, tase 6 (versioon 4) Hoonete energiaaudiitor, tase 6 (versioon 5) Hoonete energiamärgise väljastaja III (versioon 1) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitiste energiatõhusus Energiaaudiitor 52 2024-02-08 2024-02-08 2024-04-15 6 6 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Energiaaudiitori ja energiatõhususe spetsialisti kutse-eetika ja käitumiskoodeks Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Teet Tark Hevac OÜ Peter Haab Sweco Projekt AS Tiit Pukk Nivoo Projekt Tõnu Jõesaar Termopilt Tartu OÜ Paul Einaste AS Esvika Elekter Alo Mikola Tallinna Tehnikaülikool Margus Tali Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Mikk Maivel Riigi Kinnisvara AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Hoonete energiaaudiitori töö põhieesmärk on olemasolevate hoonete energiaauditite koostamine lähtudes säästva arengu printsiipidest, kutse-eetikast, kaasaegsetest insenerteadmistest ja heast konsulteerimis- ja ehitustavast. Energiatõhususe kutsealal on välja töötatud järgmised kutsestandardid: - Hoonete energiaaudiitor, tase 6 - Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 - Volitatud energiatõhususe spetsialist, tase 8 Hoonete energiaaudiitor, tase 6 on ehitusseadustiku mõistes pädev isik, kes on valmis töötama meeskonnas või juhtima seda ning tegema koostööd sidusvaldkondade spetsialistidega. Ta koostab oma pädevuse piires hoonete energiaauditeid ning väljastab energiamärgiseid olemasolevatele ja lihtsustatud tõendamismeetodil arvutatud projekteeritavale või oluliselt rekonstrueeritavale hoonele. Hoonete energiaaudiitor, tase 6 kutsetunnistusega isik on pädev tegutsema iseseisvalt ja omal vastutusel (sh koostama eelmainitud energiauditeid ja energiamärgiseid) järgmiste piirangute ulatuses: HOONED, mille a) mitteeluruumide köietav pind on alla 30% kogu hoone köetavast pinnast ja b) summaarne installeeritud jahutusvõimsus on alla 50 kW ja c) lokaalse soojusallika installeeritud võimsus on alla 200 kW ja d) summaarne tarbitud aastane energia on kuni 500 MWh ja e) lokaalne elektrienergia tootmine ei ületa mikrotootjale sätestatud võimsuse nõuet ja f) puudub tsentraalne jahutussüsteem ja g) puudub tsentraalne hooneautomaatika süsteem ja h) puuduvad kõrgendatud sisekliima nõuetega (niisutus, kuivatus, puhasruumid jne) ruumid ja i) puuduvad tööstuslikud protsessid. Loetletud piiranguid ületavaid töid võib 6. taseme hoonete energiaaudiitor teha ainult kõrgema kvalifikatsioonitasemega energiatõhususe spetsialisti juhendamisel ja vastutusel, osaledes töödes kas meeskonna liikmena või täites selgelt piiritletud tööülesandeid. A.2.1 Olemasoleva hoone olukorra hindamine 1. Lähteandmete kogumine ja analüüs 2. Tegevusplaani koostamine 3. Sidusspetsialistide kaasamine 4. Objekti ülevaatamine 5. Mõõdistustööde tegemine 6. Tehno- ja elektrisüsteemide toimimise hindamine 7. Piirdetarindite seisukorra hindamine 8. Sisekliima seisukorra hindamine 9. Tehnoloogiliste seadmete mõju hindamine 10. Energiatarbimise analüüsi koostamine 11. Ehitise energiatarbimise arvutamine 12. Vajakajäämiste fikseerimine ja parendusettepanekute tegemine A.2.2 Tehnilis-majandusliku analüüsi teostamine 1. Meetmete maksumuse ja säästu hindamine 2. Meetmete teostatavuse hindamine 3. Meetmete majandusliku otstarbekuse hindamine 4. Aruande koostamine A.2.3 Hoonete energiaauditi koostamine 1. Hoone energiaauditi koostamine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Objekti tehnosüsteemidele hinnangu andmine 3. Objekti energia eritarbimise näitajate analüüs 4. Energiatõhususe meetmete prioriteetide määratlemine 5. Koondhinnangu koostamine ja parandusettepanekute esitamine 6. Energiaauditi vormistamine A.2.4 Energiamärgise koostamine ja väljastamine olemasolevatele hoonetele 1. Energiamärgise koostamine 2. Energiamärgise väljastamine A.2.5 Energiamärgise koostamine projekteeritavale või oluliselt rekonstrueeritavale hoonele lihtsustatud tõendamismeetodil 1. Lähteandmete kogumine ja analüüs 2. Energiakasutuse arvutamine 3. Energiatõhususe miinimumnõuete tõendamine 4. Metoodika kasutamisele ja projektlahendusele hinnangu andmine 5. Ehitusprojekti energiatõhususe osa koostamine 6. Väljastatava energiamärgise vormistamine Töötab põhiliselt büroos, aga ka objektidel, kus tuleb objektiga tutvuda, sh teha vajalikud mõõdistused ja viia läbi intervjuud. Vajadusel tuleb kasutada objekti eripärast tulenevaid spetsiaalseid tööriideid ja kaitsevahendeid ning juhinduda üldistest tööohutuse nõuetest. Objektid võivad paikneda erinevates piirkondades, mistõttu on töö paindliku režiimiga ja vahelduva tempoga. Tavapärane kontoritehnika (arvutid, kommunikatsiooniseadmed jms) ja –tarkvara (tekstitöötlus, tabelarvutus, internetisuhtlus jms), spetsiaalsed arvutusprogrammid ning mõõtetehnika. Töö eeldab innovaatilist, keskkonnahoidlikku ning säästvat arengut toetavat mõtlemist, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, analüüsioskust, täpsust, vastutustunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust. 6. taseme energiaaudiitorina töötaval isikul on tehnikaalane kõrgharidus ja läbitud täiendõpe ning erialane töökogemus Energiaaudiitor, olemasolevate hoonete energiamärgise väljastaja. a) Ehitusseadustik ja selle asjakohased rakendusaktid, sh: MKM 03.06.2015.a määrus nr 55 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“, MKM 05.06.2015.a määrus nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“, MKM 30.04.2015.a määrus nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“, MKM 08.04.2015.a määrus nr 28 „Elamu energiaauditile esitatavad nõuded“ b) Energiamajanduse korralduse seadus ja selle asjakohased rakendusaktid c) Ehitusprojekt EVS 932 d) EVS-EN 15251, EVS-EN 16798-3 Energiaaudiitor, tase 6 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kutsespetsiifiliste (B.2.1 – B.2.5) ja läbivate (B.2.6) kompetentside tõendamine. Olemasoleva hoone olukorra hindamine 6 Tehnilis-majandusliku analüüsi teostamine 6 Hoone energiaauditi koostamine 6 Energiamärgise koostamine ja väljastamine olemasolevatele hoonetele 6 Energiamärgise koostamine projekteeritavale või oluliselt rekonstrueeritavale hoonele lihtsustatud tõendamismeetodil 6 Hoonete energiaaudiitor, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 esmane kutse Diploma Specialist in energy performance of buildings, level 7 high education qualification 5 Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitiste energiatõhusus Energiaaudiitor 52 2024-02-08 2024-02-08 2024-04-15 7 7 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Energiatõhususe kutsete tasemete ülevaade Energiatõhususe kutsete taotlemise eeldused Energiatõhususe kutsete täiendusõppe arvestus Kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Teet Tark Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus Siim Link Eesti Soojustehnikainseneride Selts Ülo Kask Tallinna Tehnikaülikooli Soojustehnikainstituut Paul Einaste Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit Peter Haab Eesti Projektbüroode Liit Targo Kalamees Tallinna Tehnikaülikool Tiit Pukk Volitatud energiaaudiitor, EKVÜ energiatõhususe valdkonna kutsete hindamiskomisjoni esimees Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 kutsestandard on kõrghariduse õppekavade, isikute kompetentsuse hindamise ning kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemise alus. Selle kutsestandardi alusel antakse järgmisi kutseid: a) Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 esmane kutse antakse isikule kõrgharidusõppe lõpetamisel akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava on riiklikult tunnustatud ja vastab kutsestandardi osadele B 2.1-2.6. Esmase kutse omamine tõendab, et isik on suuteline rakendama üldteoreetilisi ja hoonete energiatõhususe teadmisi ja oskusi kogenud energiatõhususe spetsialisti juhendamisel. Esmane kutse on tähtajatu. b) Diplomeeritud energiatõhususe spetsialisti kutse antakse isikule kutsetunnistusega juhul, kui kutset andev organ on tunnistanud tema kompetentside vastavust kutsestandardile. Energiatõhususe spetsialistide töö põhieesmärk on ehitiste energiatõhususe hindamine ning nõustamine, lähtudes säästva arengu printsiipidest, kutse-eetikast, kaasaegsetest insenerteadmistest ja heast projekteerimis-, konsulteerimis- ja ehitustavast. Kutsestandard sisaldab diplomeeritud energiatõhususe spetsialisti kutse kirjeldust ja kompetentsusnõudeid. Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist on ehitusseaduse vastutava spetsialisti mõistele vastav spetsialist (pädev isik), kes on võimeline iseseisvalt ja omal vastutusel koostama elamute ja ühiskondlike hoonete energiaauditeid, väljastama olemasolevatele hoonetele energiamärgiseid ning nõustama elamute ja ühiskondlike hoonete energiatõhususe valdkonnas. Tal on oskus teostada arvutusi hoonete energiatõhususe miinimumnõuete, madala- ja liginullenergiahoonete nõuetele vastavuse tõendamiseks. Ta on valmis töötama interdistsiplinaarses meeskonnas koos sidusvaldkondade inseneride jt spetsialistidega. Vajadusel juhendab ja kaasab ta teisi spetsialiste. Ta on võimeline juhtima väiksemaid töörühmi või organisatsiooni strateegiliste eesmärkide saavutamiseks ning võtma vastutust teiste töö tulemuste eest. Diplomeeritud energiatõhususe spetsialisti iseloomustab võime leida probleemidele lahendusi ja viia neid ellu majanduslikult vastuvõetaval, keskkonnasõbralikul ning ühiskondlikult aktsepteeritaval moel. Energiatõhususe valdkonnas on lisaks diplomeeritud energiatõhususe spetsialisti, tase 7 kutsele kehtestatud energiaaudiitor, tase 6 esmane kutse, diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 ja volitatud energiatõhususe spetsialist, tase 8 kutsed. Ülevaade ehitiste energiatõhususe valdkonna kutsetest ja tasemetest on toodud lisas 1. A.2.1 Olemasoleva ehitise energiatõhususe hindamine. A.2.2 Tehnilis-majandusliku analüüsi teostamine. A.2.3 Elamute ja ühiskondlike hoonete energiaauditi koostamine. A.2.4 Energiatõhususe-alane nõustamine. A.2.5 Energiamärgise koostamine ja väljastamine olemasolevatele hoonetele. Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist töötab põhiliselt büroos ja objektidel. Ta vaatab kohapeal objekti üle koos vajalike mõõdistuste ja intervjuudega. Objektid võivad paikneda erinevates piirkondades. Töötada tuleb paindliku tööajarežiimiga. Vajadusel tuleb kasutada spetsiaalseid tööriideid ja kaitsevahendeid. Juhinduda tuleb üldise tööohutuse ja vajadusel elektriohutuse nõuetest. Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist kasutab oma töös lisaks tavapärasele kontoritehnikale (arvutid, kommunikatsiooniseadmed jms.) ja –tarkvarale (tekstitöötlus, tabelarvutus, internetisuhtlus jms) spetsiaalseid arvutusprogramme (näiteks energiatarbimise dünaamilise soojuslevi arvutusprogrammid jms) ning mõõtetehnikat (näiteks salvestavad mõõtevahendid). Töö eeldab innovaatilist, keskkonnahoidlikku ning säästvat arengut toetavat mõtlemist, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, analüüsivõimet, täpsust, vastutustunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, ruumilist kujutlus- ning kohanemisvõimet. Diplomeeritud energiatõhususe spetsialistina töötamine eeldab tehnikaalast kõrgharidust. Diplomeeritud energiatõhususe spetsialisti valmistatakse ette kursustel ja kõrgkoolis. Edukaks kutsetegevuseks on vajalik kompetentsus, mis moodustub teadmistest ja oskustest, eri- ja ametialasest töökogemusest ja energiatõhususe spetsialisti tööks vajalikest hoiakutest. Kutse taotlemisel tuleb järgida taotlemistingimusi ja täiendõppe arvestuse nõudeid (vt lisa 2 ja 3). Insener, projekteerija, energiaaudiitor, energiamärgise väljastaja, projektijuht, konsultant, energiaekspert, energiakasutuse modelleerija, osakonnajuhataja, teadlane-uurija jm. Energiaaudiitori kutse omamine tõendab energiatõhususevaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes isiku pädevust töötada energiatõhususe erialal omal vastutusel ja iseseisvalt tõendatud kompetentsuse piires. Diplomeeritud energiatõhususe spetsialisti kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B2.1 - B 2.6 tõendamine. Olemasoleva ehitise energiatõhususe hindamine 7 Tehnilis-majanduslik analüüs 7 Elamute ja ühiskondlike hoonete energiaauditi koostamine 7 Energiatõhususe alane nõustamine 7 Energiamärgise koostamine ja väljastamine olemasolevatele hoonetele 7 Energiatõhususe spetsialist, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Tisler, tase 4 Cabinetmaker, level 4 11 Tisler II (versioon 1) Tisler II (versioon 2) Tisler II (versioon 3) Tisler II (versioon 4) Tisler, tase 4 (versioon 10) Tisler, tase 4 (versioon 5) Tisler, tase 4 (versioon 6) Tisler, tase 4 (versioon 7) Tisler, tase 4 (versioon 8) Tisler, tase 4 (versioon 9) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Mööbli tootmine Tisler 33 2024-02-21 2024-02-21 2029-02-20 4 4 7522 Tislerid jms töölised 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 31 Mööblitootmine Eesti Mööblitootjate Liit Kutsestandardis kasutatud terminid Digipädevuste enesehindamisskaala Jörgen Dobris Kompetentsikeskus Tsenter Tarmo Kalmann Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Arvi Lokk Eesti Maaülikool Eneli Org Eesti Mööblitootjate Liit Kalle Palts Tallinna Ehituskool Keit Purga Wermo AS Marti Sepman Sealteck OÜ Uve Uustalu Helland Baltic OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Tisler on oskustööline, kes töötab enamasti mööblitööstuse ja puidutöötlemise ettevõtetes valmistades puit- ja puidupõhistest materjalidest mööblit ja puittooteid (uksi, aknaid, treppe jne). Ta teostab erinevaid tööoperatsioone, kasutades selleks mitmesuguseid puidu töötlemise, viimistlemise ja monteerimise võtteid ning vahendeid. Tisler, tase 4 töötab töökorraldusest lähtuvalt kas iseseisvalt või meeskonnas. Ta korraldab oma tööd ning planeerib tööaega ja materjale aja- ja kuluefektiivselt. Töö eeldab suhtlemist meeskonnaliikmete ja partneritega. Tisler töötab peamiselt siseruumides. Töö on vaheldusrikas. Töökeskkond võib olla mürarohke, selles võib esineda puidutolmu ja keemilisi ained ning seetõttu on kohustuslik kasutada isikukaitsevahendeid. Tisleri põhilisteks töövahenditeks on puidutöötlemispingid ja elektri-, pneumo- ning teised käsitööriistad, lihtsamad liimimise, pealistamise ja viimistlemise seadmed. A.2.1 Ettevalmistustööd puit- või puidupõhistest materjalidest toodete valmistamiseks A.2.2 Puit- ja puidupõhiste materjalide mehaaniline ja lõiketöötlemine tööpinkidel A.2.3 Toorikute, detailide või toodete lõiketöötlemine käsitööriistadega, sh pneumo- ja elektriliste käsitööriistadega A.2.4 Puit- ja puidupõhistest materjalidest detailide ja toodete viimistlemine A.2.5 Mööbli- ja puittoodete koostetööd ja pakendamine A.2.6 Toote konstrueerimine A.2.7 Viimistlustööde korraldamine ja läbiviimine käsitsi viimistlemisel A.2.8 Eritellimusmööbli paigaldamine A.2.9 Servapealistusseadmel töötamine A.2.10 Treipingil töötamine A.2.11 Freespingil töötamine A.2.12 Puurimiskeskusel töötamine Tislerina töötavad inimesed, kelle kutseoskused on omandatud kutseõppe tasemeõppes või praktilise töö käigus (vt ka B.1). Tisler, mööblitisler Tislerite töös muutuvad järjest olulisemaks kaasaegsete valdkondlike praktikate tundmine (sh arvjuhitavate seadmete kasutamisvõimalused), puit- ja puidupõhise materjali ökonoomse kasutamise oskused, jooniste tehnilise lugemise oskus ning masinjoonestamise tundmine (3D- ja CAD-programmid). Jätkuvalt olulised on ergonoomiliste töövõtete valdamine ning tööohutuse ja töö turvalisuse tagamise teadmised ja oskused, samuti muutustega kohanemise oskused, sh avatus uute ja/või täiendavate oskuste omandamisele. Kasvav tähtsus on oskusel kasutada efektiivselt aega, sh optimeerida tööprotsessi. Tisler, tase 4 kutsestandard koosneb üldoskustest ja kompetentsidest. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused B.2 ja kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.5. Valitavate kompetentside tõendamine on vabatahtlik. Ettevalmistustööd puit- või puidupõhistest materjalidest toodete valmistamiseks 4 Puit- ja puidupõhiste materjalide mehaaniline ja lõiketöötlemine tööpinkidel 4 Toorikute, detailide või toodete lõiketöötlemine käsitööriistadega, sh pneumo- ja elektriliste käsitööriistadega 4 Puit- ja puidupõhistest materjalidest detailide ja toodete viimistlemine 4 Mööbli ja puittoodete koostetööd ja pakendamine 4 Valitavate kompetentside tõendamine on vabatahtlik. Toote konstrueerimine 4 Viimistlustööde korraldamine ja läbiviimine käsitsi viimistlemisel 4 Eritellimusmööbli paigaldamine 4 Servapealistuseseadmel töötamine 4 Treipingil töötamine 4 Freespingil töötamine 4 Puurimiskeskusel töötamine 4 Elektrituuliku tehnik, tase 5 Wind turbine Technician, level 5 4 Elektrituuliku tehnik, tase 5 (versioon 3) Elektrituulikute tehnik, tase 5 (versioon 1) Elektrituulikute tehnik, tase 5 (versioon 2) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektri, sooja- ja gaasivarustus Elektrituulikute tehnik 35 2024-03-14 2024-03-14 2027-03-13 5 5 3113 Elektrotehniliste alade tehnikud 0713 Elektrienergia ja energeetika 43 Eriehitustööd Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Tuuliki Kasonen Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon Tanel Kutsar Empower 4Wind OÜ Kristo Vaher Tallinna Tehnikakõrgkool Tauri Avila GE Renewables Enda Pärisma 3D Wind Service OY Erkki Kallas Enefit Green AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Elektrituuliku tehnik, tase 5, hooldab ja remondib tuuleelektrijaamades elektrit tootvaid suuri, alates 51 kW elektrituulikuid. Tema tööks on diagnoosida elektrilisi rikkeid ning paigaldada, remontida ja vahetada elektrituulikute seadmeid. Töö eeldab automaatika-, hüdraulika-, mehaanika-, elektri- , tõste- ja kõrgtöö oskusi. Elektrituuliku tehnik on kogenud töötaja, kes täidab mitmekülgseid tööülesandeid iseseisvalt või töörühma liikmena. Töörühma juhi rollis on valmis korraldama teiste tööd ning vastutama töörühma töötulemuse eest. 5. taseme elektrituuliku tööülesanded võivad osaliselt kattuda sidusvaldkondade oskustöötajate (mehhatroonikute, elektrikute, mehaanikute ja automaatikute) tööülesannetega. A.2.1 Töö korraldamine 1. Tõrgete ja veateadete vastuvõtmine 2. Töö kavandamine 3. Töövahendite ja seadmete komplekteerimine 4. Materjalide valimine ja ettevalmistamine A.2.2 Ohutuse tagamine 1. Tule- ja elektriohutuse nõuete täitmine 2. Ohutu töökoha korraldamine 3. Ohutus- ja isikukaitse­vahendite kasutamine A.2.3 Tõrgete ja vigade tuvastamine 1. Tõrgete ja vigade tuvastamine 2. Tõrgete ja vigade põhjuste kindlaksmääramine 3. Järgnevate tegevuste otsustamine A.2.4 Remont 1. Remonditööde kavandamine 2. Seadmete ja komponentide parandamine ja asendamine 3. Kontroll ja käivitamine 4. Dokumenteerimine A.2.5 Seadmete hooldus 1. Hoolduskava ja tööjuhendiga tutvumine 2. Seadmete plaaniline hooldus 3. Kontroll ja käivitamine 4. Dokumenteerimine Töö on liikuva iseloomuga, nõudes valmisolekut lähetusteks. Vajalik on omada sõiduki juhtimisõigust. Töö toimub kõrgustes nii sise- kui välitingimustes ning eeldab füüsilist ja vaimset pingutust. Arvestada tuleb ekstreemsete ilmastikuolude, vibratsiooni, müra ja tolmuga. Võimalik on kokkupuude pingestatud seadmetega. Kohustus on kasutada isiku- ja kaitsevahendeid. Töötempo on periooditi kiire ja pingeline, vajadusel tuleb töötada üle tavatööaja, puhkepäevadel ja pühade ajal. Turvavööd, käsi- ja elektrilised tööriistad, mehhanismid (nt tõstukid, talid), mõõte- ja häälestusseadmed (testrid, ampermeetrid), arvuti koos lisaseadmetega, IKT seadmed, tarkvara. Töö eeldab füüsilist vastupidavust ja võimet töötada kõrgustes. Töös on oluline kiire reageerimine, tehniline taip, tulemustele orienteerumine, tasakaalukus, keskendumis- ja kohanemisvõime, analüüsivõime, käeline osavus ja koostöövõime. Kutseoskused omandatakse töö käigus, kursustel või jätkuõppes, mis eeldab elektri- ja mehaanikaalaseid kutseoskusi ning erialast töökogemust. Tuulikutehnik, hooldustehnik. Nõutav on isiku elektriohuteadlikkuse kontrolli ja kõrgtööde koolituse läbimist tõendav tõend. Alus: seadme ohutuse seadus, töötervishoiu ja tööohutuse seadus. Elektritööde korraldust reguleerib standard EVS-EN50110-1 „Elektripaigaldiste käit“. Tuletöid reguleerib siseministri määrus „Tuletöö tegemisele esitatavad nõuded“. Tööohutuse nõuded, töötajate õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel reguleerib „Töötervishoiu ja tööohutuse seadus“. Rahvusvahelistes ettevõtetes või globaalsel turul töötades tuleb arvestada nii sihtriigi kui rahvusvaheliselt tunnustatud standarditega, nt Global Wind Organisation (GWO) standardid. 5. taseme elektrituuliku tehniku kutsestandardi järgse õppekava läbimisel omandatakse kompetentsid B.2.1 - B.2.6. Töö kavandamine ja korraldamine 5 Ohutuse tagamine 5 Tõrgete ja vigade tuvastamine 5 Remont 5 Seadmete hooldus 5 Elektrituuliku tehnik, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Päikeseelektrisüsteemide paigaldaja, tase 4 Photovoltaic system installer, level 4 4 Fotoelektriliste elektritootmissüsteemide paigaldaja, tase 4 (versioon 1) Fotoelektriliste elektritootmissüsteemide paigaldaja, tase 4 (versioon 2) Päikeseelektrisüsteemide paigaldaja, tase 4 (versioon 3) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektri, sooja- ja gaasivarustus Päikeseelektrisüsteemide paigaldaja 35 2024-03-14 2024-03-14 2027-03-13 4 4 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0713 Elektrienergia ja energeetika 43 Eriehitustööd Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Anti Tiik Bakeri OÜ Priit Kaselaan Bakeri OÜ Andres Meesak Eesti Päikeseelektri Assotsiatsioon MTÜ Ander Pukk Naps Solar Estonia OÜ Aulika Riisenberg SA Innove Argo Rosin TalTech Tuuliki Kasonen Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon Indrek Gregor Tuge energia Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. 4. taseme päikeseelektrisüsteemide paigaldaja töö eesmärk on tagada paigaldatud päikeseelektrisüsteemide töökindlus ja projektile (sh tarbija vajadustele) vastavus. Päikeseelektrisüsteemide paigaldaja paigaldab ja hooldab paneele, kilpe (jaotus- ja juhtimiskeskusi), invertereid jm seadmeid ning süsteeme, millega toodetakse taastuvast energiaallikast - päikesest - elektrit. Töö eeldab paneelide kinnitus- ja katusekonstruktsioonide montaažitööde ning kõrgtööde oskusi. Päikeseelektrisüsteemide paigaldaja töötab iseseisvalt või töörühma liikmena täites tööülesandeid vähe muutuvates olukordades keskkonnahoidlikult ja ressursse säästvalt. Lähedane kutse: Sisetööde elektrik, tase 4 A.2.1 Paigaldustööd 1. Paigaldamistööde ettevalmistus 2. Konstruktsioonide paigaldamine 3. Seadmete ja ühenduste paigaldamine A.2.2 Kontroll ja seadistamine 1. Elektriliste ja mehhaaniliste ühenduste kontrollimine 2. Paigaldatud seadmete töövalmiduse kontroll 3. Seadmete seadistamine 4. Süsteemi kontrollkäivitamine ja peatamine A.2.3 Paigaldustööde dokumenteerimine 1. Paigaldamisega seotud tegevuste dokumenteerimine 2. Kasutusjuhendi tutvustamine kliendile A.2.4 Seadmete hooldus 1. Seadmete hooldamine 2. Hooldustoimingute dokumenteerimine. Töötatakse sise- ja välistingimustes, vajadusel kõrgustes (katustel ja tõstukitel). Arvestama peab võimalikku kokkupuudet müra, tolmu ning pingestatud seadmetega. Kohustus on kasutada isiku- ja kaitsevahendeid. Käsi- ja spetsiaaltööriistad, mehhanismid (nt tõstukid, talid) ja mõõte- ja häälestusseadmed (testrid, ampermeetrid, arvuti koos lisaseadmetega jt). Töö eeldab füüsilist vastupidavust. Töös on oluline keskendumis- ja kohanemisvõime, analüüsivõime, käeline osavus, koostöövõime, keskkonnataluvus ja vastutusvõime. Kutseoskused omandatakse töö käigus või jätkuõppes, mis eeldab elektriala kutseoskusi ja erialast töökogemust. Selle kutsestandardi järgse koolituse läbimist tõendav tunnistus tõendab isiku pädevust paigaldada päikeseenergiasüsteeme ehitus- ja elektripaigaldiste valdkondi reguleeriva EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/28/EÜ kohaselt. 4. taseme päikeseelektrisüsteemide paigaldaja töötab vastutava spetsialisti juhtimisel. Alus: Ehitusseadustik, Seadme ohutuse seadus. 4. taseme päikeseelektrisüsteemide paigaldaja kutsestandardi järgse õppekava läbimisel omandatakse kompetentsid B.2.1–B.2.5 Paigaldustööd 4 Kontroll ja seadistamine 4 Paigaldustööde dokumenteerimine 4 Seadmete hooldus 5 Päikeseelektrisüsteemide paigaldaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Abipürotehnik, tase 3 Pyrotechnician, level 3 8 Abipürotehnik, tase 3 (versioon 5) Abipürotehnik, tase 3 (versioon 6) Abipürotehnik, tase 3 (versioon 7) Abipürotehnik, tase 3 (versioon 9) Pürotehnik I (versioon 1) Pürotehnik I (versioon 2) Pürotehnik I (versioon 3) Pürotehnik I (versioon 4) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puurimis- ja lõhkamistööd Pürotehnik 35 2024-03-14 2024-03-14 2025-03-26 3 3 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0724 Kaevandamine ja rikastamine 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Kersti Rešetnjak Eesti Pürotehnikut Liit, Ruf Ilutulestikud Merilin Kraun Tehnilise Järelevalve Amet Eduard Tani Ilutulestiku Keskus Arnika OÜ Merike Ring Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Steven Vaarmann Eesti Pürotehnikut Liit, Firestudio OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Pürotehnikute töö eesmärk on käidelda pürotehnilisi tooteid eesmärgipäraselt ja ohutult. Pürotehnikute peamine tööülesanne on ilutulestiku korraldamine. 3. taseme abipürotehnik töötab töörühmas, kus valmistab ette ja viib läbi ilutulestikke 5. taseme pürotehniku juhendamisel. Abipürotehnik on teadlik oma kohustustest ja vastutusest töörühma liikmena. Kutsealal on koostatud järgmised kutsestandardid: Abipürotehnik, tase 3 Pürotehnik, tase 4 Pürotehnik, tase 5 A.2.1 Ilutulestiku ettevalmistustööd 1. Tegevuse kavandamine 2. Seadmete ja töövahendite komplekteerimine 3. Ilutulestike komplekteerimine A.2.2 Laskeplatsi ettevalmistamine ja kontroll 1. Ohuala tähistamine ja laskeplatsil ohutuse tagamine 2. Pürotehniliste toodete paigutamine A.2.3 Ilutulestiku läbiviimine järelevalve all 1. Ilutulestiku eelne kontroll 2. Ilutulestiku läbiviimine järelevalve all A.2.4 Ilutulestiku läbiviimise järgsed tööd 1. Tõrkelaengute kontroll ja eemaldamine 2. Laskeplatsi korrastamine Pürotehnik töötab kõrgendatud ohuga töökeskkonnas. Tema töökeskkonda mõjutavad suured rahvahulgad, ilmastikumõjud ning füüsikalised-keemilised tegurid. Töö toimub nii väli- kui sisetingimustes ning nõuab vaimset ja füüsilist pingutust. Peamised ohud on plahvatustest ja kemikaalidest tulenevad traumad ja tervisekahjustused, mistõttu nõutakse tööohutusnõuete täpset täitmist, pürotehniliste toodete sihtotstarbelist kasutamist ning isiklike kaitsevahendite kasutamist (kindad, kaitsekiiver, kõrvaklapid, kaitseprillid jne). Pürotehnik on teadlik ja arvestab ilutulestikuefektide ja plahvatuse mõju ümbritsevatele objektidele ja keskkonnale. Pürotehnikul tuleb vajadusel töötada öösiti, puhkepäevadel ja riigipühadel. Pürotehniku töövahenditeks on süüteseade, sideseade, isikukaitsevahendid jt töö eripärast lähtuvad töövahendid. Tööga toimetuleku eelduseks on täpsus, hoolsus, vastutus- ja koostöövõime. Eeldatakse aja- ja ruumitaju, loogilist mõtlemist, kiiret reaktsiooni, kõrgendatud ohutunnetust, pingetaluvust, keskendumis- ja tähelepanuvõimet. Abipürotehnik on saanud erialase väljaõppe. Abipürotehnik, pürotehnik. Pürotehniku tegevust reguleerib lõhkematerjaliseadus. Nõutav on tervisekontrolli läbimist tõendav dokument. Alus: pürotehniku tervisenõuded ning tervisekontrolli sagedus ja kord. Selle kutse saamiseks tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 – B.2.5 Ilutulestiku ettevalmistustööd 3 Laskeplatsi ettevalmistamine ja kontroll 3 Ilutulestiku läbiviimine järelevalve all 3 Ilutulestiku läbiviimise järgsed tööd 3 Abipürotehnik, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Pürotehnik, tase 4 Pyrotechnician, level 4 9 Pürotehnik II (versioon 1) Pürotehnik II (versioon 2) Pürotehnik II (versioon 3) Pürotehnik II (versioon 4) Pürotehnik, tase 4 (versioon 10) Pürotehnik, tase 4 (versioon 5) Pürotehnik, tase 4 (versioon 6) Pürotehnik, tase 4 (versioon 7) Pürotehnik, tase 4 (versioon 8) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puurimis- ja lõhkamistööd Pürotehnik 35 2024-03-14 2024-03-14 2025-03-26 4 4 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0724 Kaevandamine ja rikastamine 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Kersti Rešetnjak Eesti Pürotehnikut Liit, Ruf Ilutulestikud Merilin Kraun Tehnilise Järelevalve Amet Eduard Tani Ilutulestiku Keskus Arnika OÜ Merike Ring Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Steven Vaarmann Eesti Pürotehnikut Liit, Firestudio OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Pürotehnikute töö eesmärk on käidelda pürotehnilisi tooteid eesmärgipäraselt ja ohutult. Pürotehnikute peamine tööülesanne on ilutulestiku korraldamine. 4. taseme pürotehnik valmistab ette ja viib läbi nõuetekohaselt ja ohutult ilutulestikke. Ta töötab iseseisvalt või töörühmas, kus vajadusel kannab juhendaja rolli. Kutsealal on koostatud järgmised kutsestandardid: Abipürotehnik, tase 3 Pürotehnik, tase 4 Pürotehnik, tase 5 A.2.1 Ilutulestiku ettevalmistustööd 1. Tegevuse kavandamine 2. Seadmete ja töövahendite komplekteerimine 3. Ilutulestike komplekteerimine A.2.2 Laskeplatsi ettevalmistamine ja kontroll 1. Ohuala tähistamine ja laskeplatsil ohutuse tagamine 2. Pürotehniliste toodete paigutamine A.2.3 Ilutulestiku läbiviimine 1. Ilutulestiku eelne kontroll 2. Ilutulestiku läbiviimine A.2.4 Ilutulestiku läbiviimise järgsed tööd 1. Tõrkelaengute kontroll ja eemaldamine 2. Laskeplatsi korrastamine A.2.5 Pürotehniliste toodete käitlemine 1. Käitlemise planeerimine 2. Vedu ja hoidmine 3. Võõrandamine ja hävitamine A.2.6 Siseilutulestike läbiviimine 1. Siseilutulestiku ettevalmistamine 2. Siseilutulestiku läbiviimine A.2.7 Väliilutulestiku läbiviimine 1. Väliilutulestiku ettevalmistamine 2. Väliilutulestiku ettevalmistamine laskeplatsil 3. Väliilutulestiku läbiviimine 4. Pürotehniliste toodete hävitamine Pürotehnik töötab kõrgendatud ohuga töökeskkonnas. Tema töökeskkonda mõjutavad suured rahvahulgad, ilmastikumõjud ning füüsikalised-keemilised tegurid. Töö toimub nii väli- kui sisetingimustes ning nõuab vaimset ja füüsilist pingutust. Peamised ohud on plahvatustest ja kemikaalidest tulenevad traumad ja tervisekahjustused, mistõttu nõutakse tööohutusnõuete täpset täitmist, pürotehniliste toodete sihtotstarbelist kasutamist ning isiklike kaitsevahendite kasutamist (kindad, kaitsekiiver, kõrvaklapid, kaitseprillid jne). Pürotehnik on teadlik ja arvestab ilutulestikuefektide ja plahvatuse mõju ümbritsevatele objektidele ja keskkonnale. Pürotehnikul tuleb vajadusel töötada öösiti, puhkepäevadel ja riigipühadel. Pürotehniku töövahenditeks on süüteseade, sideseade, isikukaitsevahendid jt töö eripärast lähtuvad töövahendid. Tööga toimetuleku eelduseks on täpsus, hoolsus, vastutus- ja koostöövõime. Eeldatakse aja- ja ruumitaju, loogilist mõtlemist, kiiret reaktsiooni, kõrgendatud ohutunnetust, pingetaluvust, keskendumis- ja tähelepanuvõimet. 4. taseme pürotehnik on saanud erialase väljaõppe, ta omab põhiharidust ja töökogemust. Pürotehnik, siseilutulestiku pürotehnik, väliilutulestiku pürotehnik, lavapürotehnik jm. Pürotehniku tegevust reguleerib lõhkematerjaliseadus. Nõutav on tervisekontrolli läbimist tõendav dokument. Alus: pürotehniku tervisenõuded ning tervisekontrolli sagedus ja kord. Selle kutse saamiseks tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 – B.2.5 ja B.2.8 (läbiv kompetents). Lisaks on nõutav tõendada vähemalt üks kompetents valikust B.2.6 ja B.2.7. Ilutulestiku ettevalmistustööd 4 Laskeplatsi ettevalmistamine ja kontroll 4 Ilutulestiku läbiviimine 4 Ilutulestiku läbiviimise järgsed tööd 4 Pürotehniliste toodete käitlemine 4 Siseilutulestiku läbiviimine 4 Väliilutulestiku läbiviimine 4 Pürotehnik, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Pürotehnik, tase 5 Pyrotechnician, level 5 8 Pürotehnik III (versioon 1) Pürotehnik III (versioon 2) Pürotehnik III (versioon 3) Pürotehnik III (versioon 4) Pürotehnik, tase 5 (versioon 5) Pürotehnik, tase 5 (versioon 6) Pürotehnik, tase 5 (versioon 7) Pürotehnik, tase 5 (versioon 9) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puurimis- ja lõhkamistööd Pürotehnik 35 2024-03-14 2024-03-14 2025-03-26 5 5 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0724 Kaevandamine ja rikastamine 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Kersti Rešetnjak Eesti Pürotehnikut Liit, Ruf Ilutulestikud Merilin Kraun Tehnilise Järelevalve Amet Eduard Tani Ilutulestiku Keskus Arnika OÜ Merike Ring Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Steven Vaarmann Eesti Pürotehnikut Liit, Firestudio OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Pürotehnikute töö eesmärk on käidelda pürotehnilisi tooteid eesmärgipäraselt ja ohutult. Pürotehnikute peamine tööülesanne on ilutulestiku korraldamine. 5. taseme pürotehnik on oma kutseala meister, kes viib läbi ilutulestikke. Ta töötab iseseisvalt või töörühmas, vastutades töörühma juhina ilutulestike nõuetekohase ja ohutu läbiviimise eest. Ta teeb koostööd sidusvaldkonna spetsialistidega (nt Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet) ning juhendab ja koolitab madalama taseme pürotehnikuid. 5. taseme pürotehniku kutse omamine annab õiguse tegutseda pürotehniliste toodete käitlemise eest vastutava isikuna. Kutsealal on koostatud järgmised kutsestandardid: Abipürotehnik, tase 3 Pürotehnik, tase 4 Pürotehnik, tase 5 A.2.1 Ilutulestiku ettevalmistustööd 1. Tegevuse kavandamine 2. Seadmete ja töövahendite komplekteerimine 3. Ilutulestike komplekteerimine A.2.2 Laskeplatsi ettevalmistamine ja kontroll 1. Ohuala tähistamine ja laskeplatsil ohutuse tagamine 2. Pürotehniliste toodete paigutamine A.2.3 Ilutulestiku läbiviimine 1. Ilutulestiku eelne kontroll 2. Ilutulestiku läbiviimine A.2.4 Ilutulestiku läbiviimise järgsed tööd 1. Tõrkelaengute kontroll ja eemaldamine 2. Laskeplatsi korrastamine A.2.5 Pürotehniliste toodete käitlemine 1. Käitlemise planeerimine 2. Vedu ja hoidmine 3. Võõrandamine ja hävitamine A.2.6 Töörühma töö korraldamine 1. Töörühma töö korraldamine 2. Juhendamine 3. Koolitamine Pürotehnik töötab kõrgendatud ohuga töökeskkonnas. Tema töökeskkonda mõjutavad suured rahvahulgad, ilmastikumõjud ning füüsikalised-keemilised tegurid. Töö toimub nii väli- kui sisetingimustes ning nõuab vaimset ja füüsilist pingutust. Peamised ohud on plahvatustest ja kemikaalidest tulenevad traumad ja tervisekahjustused, mistõttu nõutakse tööohutusnõuete täpset täitmist, pürotehniliste toodete sihtotstarbelist kasutamist ning isiklike kaitsevahendite kasutamist (kindad, kaitsekiiver, kõrvaklapid, kaitseprillid jne). Pürotehnik on teadlik ja arvestab ilutulestikuefektide ja plahvatuse mõju ümbritsevatele objektidele ja keskkonnale. Pürotehnikul tuleb vajadusel töötada öösiti, puhkepäevadel ja riigipühadel. Pürotehniku töövahenditeks on süüteseade, sideseade, isikukaitsevahendid jt töö eripärast lähtuvad töövahendid. Tööga toimetuleku eelduseks on täpsus, hoolsus, vastutus- ja koostöövõime Eeldatakse aja- ja ruumitaju, loogilist mõtlemist, kiiret reaktsiooni, õpetamisoskust, kõrgendatud ohutunnetust, pingetaluvust, keskendumis-, tähelepanu-, otsustus- ning kehtestamisvõimet. 5. taseme pürotehnik omab keskharidust, töökogemust ja 4. taseme pürotehniku kutset. Pürotehnik, siseilutulestiku pürotehnik, väliilutulestiku pürotehnik, lavapürotehnik, meisterpürotehnik, müügikorraldaja, jm. Pürotehniku tegevust reguleerib lõhkematerjaliseadus, mis annab 5. taseme pürotehniku kutsetunnistust omavale isikule õiguse tegutseda pürotehnilise toote käitlemise korraldajana. Nõutav on tervisekontrolli läbimist tõendav dokument. Alus: pürotehniku tervisenõuded ning tervisekontrolli sagedus ja kord. Selle kutse saamiseks tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 – B.2.7. Ilutulestiku ettevalmistustööd 5 Laskeplatsi ettevalmistamine ja kontroll 5 Ilutulestiku läbiviimine 5 Ilutulestiku läbiviimise järgsed tööd 4 Pürotehniliste toodete käitlemine 5 Töörühma töö korraldamine 5 Pürotehnik, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Tekstiilkäsitöö valmistaja, tase 3 Textiles craftspeople, level 3 5 Tekstiilkäsitöö valmistaja, tase 3 (versioon 1) Tekstiilkäsitöö valmistaja, tase 3 (versioon 2) Tekstiilkäsitöö valmistaja, tase 3 (versioon 3) Tekstiilkäsitöö valmistaja, tase 3 (versioon 4) Kangakuduja, tase 3 Masinkuduja, tase 3 Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Tekstiilkäsitööline 32 2024-03-26 2024-03-26 2027-03-25 3 3 7318 Tekstiil-, nahk- jms tooteid valmistavad käsitöömeistrid 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Töövõtted tehnikad ja abivahendid Käsitöölise kutse-eetika Digioskused Anu Randmaa MTÜ Rahvarõivas, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Silja Nõu OÜ Kodukäsitöö Maret Lehis OÜ Pileum Ave Matsin Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia Inna Soonurm SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Tekstiilkäsitöö valmistaja on käsitöö tegija, kes valmistab tekstiile ja tekstiilist esemeid. Tekstiilkäsitöö valmistaja, tase 3 töötab juhendamisel ja vastavalt juhenditele, kasutades etteantud materjale. Ta koob kangastelgedel ja varrastel, heegeldab ning tikib, kasutades lihtsamaid tehnikaid ja töövõtteid. Kutsealal on ka tekstiilkäsitööline, tase 4, kes töötab iseseisvalt, kombineerib erinevaid tehnikaid, juhendab oma oskuste piires kaastöötajaid; tekstiilkäsitööline, tase 5, kes on spetsialiseerunud vähemalt ühele tehnikale ning valdab seda; tekstiilimeister, tase 6, kes on spetsialiseerunud vähemalt ühele tehnikale ning valdab seda, lisaks juhendab ja nõustab, loob õppematerjale; tekstiilimeister, tase 6 esmane kutse, mis saadakse kõrgkooli vastava õppekava läbimisel ja mis ei sisalda spetsialiseerumist; tekstiilkäsitöö meister, tase 7, kes on spetsialiseerunud vähemalt ühele tehnikale ning valdab seda, lisaks juhendab ja nõustab, loob õppematerjale, arendab valdkonda, töötab välja uusi tehnoloogiaid ja töövõtteid. A.2.1 Tööprotsessi korraldamine 1. Eseme kavandamine. 2. Tööprotsessi kavandamine. 3. Materjalide varumine ja ettevalmistamine. 4. Töövahendite ettevalmistamine. 5. Ergonoomilise ja ohutu töökeskkonna loomine. 6. Tööprotsessi dokumenteerimine. 7. Tekstiilkäsitöö tehnikate kombineerimine. 8. Viimistlemine. 9. Vigade ja probleemide tuvastamine ning kõrvaldamine. 10. Tekstiilkäsitöö tehnikate tingmärkide ja skeemide lugemine ja kasutamine. A.2.2 Kangakudumine 1. Kangastelgede rakendamine. 2. Erinevate sidustega kangaste kudumine. A.2.3 Masinkudumine 1. Kudumismasina ettevalmistamine ja seadistamine. 2. Esemete kudumine lõike järgi. 3. Masinal kootud detailide ühendamine. A.2.4 Silmuskudumine 1. Esemete kudumine. 2. Kootud detailide ühendamine. A.2.5 Heegeldamine 1. Esemete heegeldamine. 2. Heegeldatud detailide ühendamine. A.2.6 Tikkimine 1. Esemete tikkimine. 2. Tikitud detailide ühendamine. A.2.7 Viltimine 1. Esemete kuivviltimine. 2. Esemete märgviltimine. Tekstiilkäsitöö valmistaja, tase 3 kutse sisaldab osakutseid - kangakuduja, tase 3, mis moodustub tööülesannetest A.2.1 ja A.2.2; - masinkuduja, tase 3, mis moodustub tööülesannetest A.2.1 ja A.2.3. Käsitöö tegija tööaeg on paindlik, vajadusel hooajatöö või töö puhkepäevadel. Töö võib olla füüsiliselt pingutav ja sundasendit nõudev. Võib esineda kokkupuudet tolmu (allergiaoht) ja keemiliste ainetega, silmade tervishoiu huvides on vajalik hea valgustus. Seadmed ja vahendid vastavalt käsitöötehnikale ja spetsialiseerumisele, nt kangasteljed, kudumismasin, õmblusmasin, vardad, heegelnõel. Töös on olulised käeline osavus, ruumiline mõtlemine, proportsioonitunnetus, püsivus, loovus, vastutustunne ja õpivalmidus. 3. taseme tekstiilkäsitöö valmistaja kompetentsid omandatakse kutseõppeasutuses või juhendaja käe all töötades. Tekstiilkäsitöö valmistaja, tekstiilkäsitööline, kangakuduja, heegeldaja, tikkija, kuduja, masinkuduja. Kutse tekstiilkäsitöö valmistaja, tase 3 taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Kangakuduja, tase 3 osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.2 ja B.2.8 (läbiv kompetents) tõendamine. Masinkuduja, tase 3 osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.3 ja B.2.8 (läbiv kompetents) tõendamine. Tööprotsessi korraldamine 3 Kangakudumine 3 Masinkudumine 3 Silmuskudumine 3 Heegeldamine 3 Tikkimine 3 Viltimine 3 Tekstiilkäsitöö valmistaja, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Tekstiilkäsitööline, tase 4 Textiles craftspeople, level 4 9 Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal II (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal II (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal II (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal II (versioon 4) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal II (versioon 5) Tekstiilkäsitöö sell, tase 4 (versioon 6) Tekstiilkäsitööline, tase 4 (versioon 7) Tekstiilkäsitööline, tase 4 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Tekstiilkäsitööline 32 2024-03-26 2024-03-26 2027-03-25 4 4 7318 Tekstiil-, nahk- jms tooteid valmistavad käsitöömeistrid 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Töövõtted tehnikad ja abivahendid Käsitöölise kutse-eetika Digioskused Anu Randmaa MTÜ Rahvarõivas, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Silja Nõu OÜ Kodukäsitöö Maret Lehis OÜ Pileum Ave Matsin Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia Inna Soonurm SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Tekstiilkäsitööline on käsitöö tegija, kes valmistab tekstiile ja tekstiilist esemeid. Tekstiilkäsitööline, tase 4 töötab iseseisvalt, kombineerib erinevaid tehnikaid, juhendab oma oskuste piires kaastöötajaid. Kutsealal on ka tekstiilkäsitöö valmistaja, tase 3, kes töötab juhendamisel ja vastavalt juhenditele, kasutades etteantud materjale; tekstiilkäsitööline, tase 5, kes on spetsialiseerunud vähemalt ühele tehnikale ning valdab seda; tekstiilkäsitöö meister, tase 6, kes on spetsialiseerunud vähemalt ühele tehnikale ning valdab seda, lisaks juhendab ja nõustab, loob õppematerjale; tekstiilkäsitöö meister, tase 6 esmane kutse, mis saadakse kõrgkooli vastava õppekava läbimisel ja mis ei sisalda spetsialiseerumist; tekstiilkäsitöö meister, tase 7, kes on spetsialiseerunud vähemalt ühele tehnikale ning valdab seda, lisaks juhendab ja nõustab, loob õppematerjale, arendab valdkonda, töötab välja uusi tehnoloogiaid ja töövõtteid. A.2.1 Tööprotsessi korraldamine 1. Eseme kavandamine. 2. Tööprotsessi kavandamine. 3. Materjalide varumine ja ettevalmistamine. 4. Töövahendite ettevalmistamine. 5. Ergonoomilise ja ohutu töökeskkonna loomine. 6. Tööprotsessi dokumenteerimine. 7. Tekstiilkäsitöö tehnikate kombineerimine. 8. Viimistlemine. 9. Vigade ja probleemide tuvastamine ning kõrvaldamine. 10. Tekstiilkäsitöö tehnikate tingmärkide ja skeemide lugemine ja kasutamine. A.2.2 Kangakudumine 1. Kangastelgede rakendamine. 2. Erinevate sidustega kangaste kudumine. 3. Vööde kudumine. 4. Kanga materjali ja siduse määratlemine, kangarakenduse tuletamine. A.2.3 Silmuskudumine 1. Esemete, sh pitside kudumine. 2. Kootud detailide ühendamine. 3. Koepindade määramine, skeemi tuletamine ja koostamine. A.2.4 Heegeldamine 1. Esemete, sh pitside heegeldamine. 2. Heegeldatud detailide ühendamine. 3. Heegelpindade määramine, skeemi tuletamine ja koostamine. A.2.5 Tikkimine 1. Esemete tikkimine. 2. Tikitud detailide ühendamine. 3. Tikandite määramine, skeemi tuletamine ja koostamine. A.2.6 Käsitööalane ettevõtlus 1. Ettevõtte tegevuse korraldamine. 2. Töötajate juhendamine. 3. Toote ja/või teenuse arendus. 4. Toodete ja/või teenuste esitlus ning müük. A.2.7 Masinkudumine 1. Kudumismasina ettevalmistamine ja seadistamine. 2. Esemete kudumine lõike järgi. 3. Masinal kootud detailide ühendamine. 4. Koepindade määratlemine, skeemi tuletamine ja koostamine. A.2.8 Masintikkimine 1. Tikkimismasina ettevalmistamine ja seadistamine. 2. Valmisfailide ja tikkimisprogrammide kasutamine. 3. Esemete tikkimine. A.2.9 Materjalide värvimine, trükkimine ja maalimine 1. Materjali värvimine. 2. Trükkimine. 3. Tekstiili maalimine. A.2.10 Viltimine 1. Esemete kuivviltimine. 2. Esemete märgviltimine. 3. Viltimistehnika määratlemine. Käsitöö tegija tööaeg on paindlik, vajadusel hooajatöö või töö puhkepäevadel. Töö võib olla füüsiliselt pingutav ja sundasendit nõudev. Võib esineda kokkupuudet tolmu (allergiaoht) ja keemiliste ainetega, silmade tervishoiu huvides on vajalik hea valgustus. Seadmed ja vahendid vastavalt käsitöötehnikale ja spetsialiseerumisele, nt kangasteljed, kudumismasin, õmblusmasin, vardad, heegelnõel. Töös on olulised käeline osavus, ruumiline mõtlemine, proportsioonitunnetus, püsivus, loovus, vastutustunne ja õpivalmidus. 4. taseme tekstiilkäsitöölise kompetentsid omandatakse kutseõppeasutuses või töö käigus. Tekstiilkäsitöö valmistaja, tekstiilkäsitööline, kangakuduja, heegeldaja, tikkija, kuduja, masinkuduja, tekstiilimaalija, viltija, masintikkija. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 - B.2.6 ja B.2.11 (läbiv kompetents) ning vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.7 – B.2.10. Tööprotsessi korraldamine 4 Kangakudumine 4 Silmuskudumine 4 Heegeldamine 4 Tikkimine 4 Käsitööalane ettevõtlus 4 Kutse taotlemisel tuleb tõendada vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.7 – B.2.10. Masinkudumine 4 Masintikkimine 4 Materjalide värvimine, trükkimine ja maalimine 4 Viltimine 4 Tekstiilkäsitööline, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Tekstiilkäsitööline, tase 5 Textiles craftspeople, level 5 9 Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal III (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal III (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal III (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal III (versioon 4) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal III (versioon 5) Tekstiilikäsitööline, tase 5 (versioon 6) Tekstiilkäsitööline, tase 5 (versioon 7) Tekstiilkäsitööline, tase 5 (versioon 8) Heegeldaja Kangakuduja Masinkuduja Masintikkija Materjalide värvija ja trükkija Pitstehnikates esemete valmistaja Rahvarõivaste valmistaja Silmuskuduja Tikkija Viltija Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Tekstiilkäsitööline 32 2024-03-26 2024-03-26 2027-03-25 5 5 7318 Tekstiil-, nahk- jms tooteid valmistavad käsitöömeistrid 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Töövõtted tehnikad ja abivahendid Käsitöölise kutse-eetika Digioskused Anu Randmaa MTÜ Rahvarõivas, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Silja Nõu OÜ Kodukäsitöö Maret Lehis OÜ Pileum Ave Matsin Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia Inna Soonurm SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Tekstiilkäsitööline on käsitööline, kes kavandab ja valmistab tekstiile ning tekstiilist esemeid. Ta organiseerib ja juhendab kaastöötajate tööd, vastutades protsessi sujuvuse eest. Tekstiilkäsitööline, tase 5 on spetsialiseerunud vähemalt ühele tehnikale ning valdab seda. Kutsealal on ka tekstiilkäsitöö valmistaja, tase 3, kes töötab juhendamisel ja vastavalt juhenditele, kasutades etteantud materjale; tekstiilkäsitööline, tase 4, kes töötab iseseisvalt, kombineerib erinevaid tehnikaid, juhendab oma oskuste piires kaastöötajaid; tekstiilkäsitöö meister, tase 6, kes on spetsialiseerunud vähemalt ühele tehnikale ning valdab seda, lisaks juhendab ja nõustab, loob õppematerjale; tekstiilkäsitöö meister, tase 6 esmane kutse, mis saadakse kõrgkooli vastava õppekava läbimisel ja mis ei sisalda spetsialiseerumist; tekstiilkäsitöö meister, tase 7, kes on spetsialiseerunud vähemalt ühele tehnikale ning valdab seda, lisaks juhendab ja nõustab, loob õppematerjale, arendab valdkonda, töötab välja uusi tehnoloogiaid ja töövõtteid. A.2.1 Tööprotsessi korraldamine 1. Eseme kavandamine. 2. Tööprotsessi kavandamine. 3. Materjalide varumine ja ettevalmistamine. 4. Töövahendite ettevalmistamine. 5. Ergonoomilise ja ohutu töökeskkonna loomine. 6. Tööprotsessi dokumenteerimine. 7. Tekstiilkäsitöö tehnikate kombineerimine. 8. Viimistlemine. 9. Vigade ja probleemide tuvastamine ning kõrvaldamine. 10. Tekstiilkäsitöö tehnikate tingmärkide ja skeemide lugemine, kasutamine ja loomine. A.2.2 Käsitööalane ettevõtlus 1. Ettevõtte tegevuse korraldamine. 2. Töötajate juhendamine. 3. Tekstiilesemete disainimine. 4. Toote ja/või teenuse arendus. 5. Toodete ja/või teenuste esitlus ning müük. A.2.3 Nõustamine ja juhendamine 1. Nõustamine. 2. Juhendamine. 3. Õppematerjalide koostamine. Kangakudumine A.2.4 Kangakudumine 1. Kangastelgede rakendamine. 2. Erinevate sidustega kangaste kudumine. 3. Vööde kudumine. 4. Kanga materjali ja siduse määratlemine, kangarakenduse tuletamine. Masinkudumine A.2.5 Masinkudumine 1. Kudumismasina ettevalmistamine ja seadistamine. 2. Esemete kudumine lõike järgi. 3. Masinal kootud detailide ühendamine. 4. Koepindade määratlemine, skeemi tuletamine ja koostamine. Silmuskudumine A.2.6 Silmuskudumine 1. Esemete, sh pitside kudumine. 2. Kootud detailide ühendamine. 3. Koepindade määramine, skeemi tuletamine ja koostamine. Heegeldamine A.2.7 Heegeldamine 1. Esemete, sh pitside heegeldamine. 2. Heegeldatud detailide ühendamine. 3. Heegelpindade määramine, skeemi tuletamine ja koostamine. Tikkimine A.2.8 Tikkimine 1. Esemete tikkimine. 2. Tikitud detailide ühendamine. 3. Tikandite määramine, skeemi tuletamine ja koostamine. Masintikkimine A.2.9 Masintikkimine 1. Tikkimismasina ettevalmistamine ja seadistamine. 2. Valmisfailide ja tikkimisprogrammide kasutamine. 3. Esemete tikkimine. 4. Detailide ühendamine. Pitstehnikates esemete valmistamine A.2.10 Pitstehnikates esemete valmistamine 1. Pitside valmistamine. 2. Pitside ühendamine. 3. Pitside määramine, skeemi tuletamine ja koostamine. Rahvarõivaste valmistamine A.2.11 Rahvarõivaste valmistamine 1. Rahvarõivaste komplekteerimine. 2. Lõigete ja tööjuhiste kasutamine. 3. Rahvarõiva valmistamiseks sobivate materjalide valimine ja valmistamine. 4. Rahvarõiva valmistamise tehnikate määramine. 5. Rahvarõivaesemete valmistamine. 6. Rahvarõivakomplekti kokkupanemine. Materjalide värvimine ja trükkimine A.2.12 Materjalide värvimine ja trükkimine 1. Materjali värvimine. 2. Trükkimine. 3. Tehnika määratlemine. Viltimine A.2.13 Viltimine 1. Esemete kuivviltimine. 2. Esemete märgviltimine. 3. Viltimistehnika määratlemine. Käsitöö tegija tööaeg on paindlik, vajadusel hooajatöö või töö puhkepäevadel. Töö võib olla füüsiliselt pingutav ja sundasendit nõudev. Võib esineda kokkupuudet tolmu (allergiaoht) ja keemiliste ainetega, silmade tervishoiu huvides on vajalik hea valgustus. Seadmed ja vahendid vastavalt käsitöötehnikale ja spetsialiseerumisele, nt kangasteljed, kudumismasin, õmblusmasin, vardad, heegelnõel. Töös on olulised käeline osavus, ruumiline mõtlemine, proportsioonitunnetus, püsivus, loovus, vastutustunne, õpivalmidus ja ettevõtlikkus. Tekstiilkäsitööline, tase 5 on omandanud kutseoskused töö käigus või kutseõppeasutuses. Kutseõppeasutusse sisseastumine eeldab töökogemust õpitaval spetsialiseerumisel või 4. taseme kompetentside olemasolu. Tekstiilkäsitöö valmistaja, tekstiilkäsitööline, kangakuduja, heegeldaja, tikkija, masintikkija, kuduja, masinkuduja, tekstiilimaalija, viltija, rahvarõivaste valmistaja. Tekstiilkäsitööline, tase 5 kutse taotlemisel tuleb tõendada järgnevad kompetentsid: kõigile on kohustuslikud kompetentsid B.2.1 - B.2.3 ja B.2.14 (läbiv kompetents) ning spetsialiseerumisega seotud kompetentside hulgast tuleb tõendada üks spetsialiseerumine järgmistest: kangakudumine, kompetents B.2.4, masinkudumine, kompetents B.2.5, silmuskudumine, kompetents B.2.6, heegeldamine, kompetents B.2.7, tikkimine, kompetents B.2.8, masintikkimine, kompetents B.2.9, pitstehnikates esemete valmistamine, kompetents B.2.10, rahvarõivaste valmistamine, kompetents B.2.11, materjalide värvimine ja trükkimine, kompetents B.2.12, viltimine, kompetents B.2.13. Tööprotsessi korraldamine 5 Käsitööalane ettevõtlus 5 Nõustamine ja juhendamine 5 Kutse taotlemisel tuleb tõendada üks spetsialiseerumine järgmistest: kangakudumine, kompetents B.2.4, masinkudumine, kompetents B.2.5, silmuskudumine, kompetents B.2.6, heegeldamine, kompetents B.2.7, tikkimine, kompetents B.2.8, masintikkimine, kompetents B.2.9, pitstehnikates esemete valmistamine, kompetents B.2.10, rahvarõivaste valmistamine, kompetents B.2.11, materjalide värvimine ja trükkimine, kompetents B.2.12, viltimine, kompetents B.2.13. Tekstiilkäsitööline, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Tekstiilkäsitöö meister, tase 6 esmane kutse Textiles craftspeople, level 6 Initial Higher Education level 3 Tekstiilkäsitöö meister, tase 6 esmane kutse (versioon 1) Tekstiilkäsitöö meister, tase 6 esmane kutse (versioon 2) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Tekstiilkäsitööline 32 2024-03-26 2024-03-26 2027-03-25 6 6 2355 Huvikoolide ja eratundide kunstiõpetajad 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Tartu Ülikool Töövõtted tehnikad ja abivahendid Käsitöölise kutse-eetika Digioskused Anu Randmaa MTÜ Rahvarõivas, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Silja Nõu OÜ Kodukäsitöö Maret Lehis OÜ Pileum Ave Matsin Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia Inna Soonurm SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Tekstiilkäsitöö meister on käsitöö tegija, kes kavandab ja valmistab tekstiile ning tekstiilist esemeid. Ta valdab vähemalt ühte tehnikat meistritasemel, annab edasi oma kutsealaseid oskusi ja teadmisi ning organiseerib ja juhendab kaastöötajate tööd, vastutades protsessi sujuvuse eest. Tekstiilkäsitöö meister, tase 6 esmane kutse saadakse kõrgkooli vastava õppekava läbimisel ning see ei eelda spetsialiseerumist kindlale käsitöötehnikale. Kutsealal on ka tekstiilkäsitöö valmistaja, tase 3, kes töötab juhendamisel ja vastavalt juhenditele, kasutades etteantud materjale; tekstiilkäsitööline, tase 4, kes töötab iseseisvalt, kombineerib erinevaid tehnikaid, juhendab oma oskuste piires kaastöötajaid; tekstiilkäsitööline, tase 5, kes on spetsialiseerunud vähemalt ühele tehnikale ning valdab seda; tekstiilkäsitöö meister, tase 6, kes on spetsialiseerunud vähemalt ühele tehnikale ning valdab seda, lisaks juhendab ja nõustab, loob õppematerjale; tekstiilkäsitöö meister, tase 7, kes on spetsialiseerunud vähemalt ühele tehnikale ning valdab seda, lisaks juhendab ja nõustab, loob õppematerjale, arendab valdkonda, töötab välja uusi tehnoloogiaid ja töövõtteid. A.2.1 Tööprotsessi korraldamine 1. Eseme kavandamine. 2. Tööprotsessi kavandamine. 3. Materjalide varumine ja ettevalmistamine. 4. Töövahendite ettevalmistamine. 5. Ergonoomilise ja ohutu töökeskkonna loomine. 6. Tööprotsessi dokumenteerimine. 7. Tekstiilkäsitöö tehnikate kombineerimine. 8. Viimistlemine. 9. Vigade ja probleemide tuvastamine ning kõrvaldamine. 10. Tekstiilkäsitöö tehnikate tingmärkide ja skeemide lugemine, kasutamine ja loomine. A.2.2 Kangakudumine 1. Kangastelgede rakendamine. 2. Erinevate sidustega kangaste kudumine. 3. Vööde kudumine. 4. Kanga materjali ja siduse määratlemine, kangarakenduse tuletamine. A.2.3 Silmuskudumine 1. Esemete, sh pitside kudumine. 2. Kootud detailide ühendamine. 3. Koepindade määramine, skeemi tuletamine ja koostamine. A.2.4 Heegeldamine 1. Esemete, sh pitside heegeldamine. 2. Heegeldatud detailide ühendamine. 3. Heegelpindade määramine, skeemi tuletamine ja koostamine. A.2.5 Tikkimine 1. Esemete tikkimine. 2. Tikitud detailide ühendamine. 3. Tikandite määramine, skeemi tuletamine ja koostamine. A.2.6 Käsitööalane ettevõtlus 1. Ettevõtte tegevuse korraldamine. 2. Töötajate juhendamine. 3. Tekstiilesemete disainimine. 4. Toote ja/või teenuse arendus. 5. Toodete ja/või teenuste esitlus ning müük. A.2.7 Nõustamine ja juhendamine 1. Nõustamine. 2. Juhendamine. 3. Õppematerjalide koostamine. A.2.8 Arendustegevus 1. Uurimine, rakendusuuringute läbiviimine. 2. Arendustegevuste kavandamine ja elluviimine. 3. Kutseala populariseerimine. A.2.9 Masinkudumine 1. Kudumismasina ettevalmistamine ja seadistamine. 2. Esemete kudumine lõike järgi. 3. Masinal kootud detailide ühendamine. 4. Koepindade määratlemine, skeemi tuletamine ja koostamine. A.2.10 Pitstehnikates esemete valmistamine 1. Pitside valmistamine. 2. Pitside ühendamine. 3. Pitside määramine, skeemi tuletamine ja koostamine. A.2.11 Rahvarõivaste valmistamine 1. Rahvarõivaste komplekteerimine. 2. Lõigete ja tööjuhiste kasutamine ja kohandamine. 3. Rahvarõiva valmistamiseks sobivate materjalide valimine ja valmistamine. 4. Rahvarõiva valmistamise tehnikate määramine. 5. Rahvarõivaesemete valmistamine. 6. Esemete kvaliteedi hindamine. 7. Rahvarõivakomplekti kokkupanemine. A.2.12 Materjalide värvimine ja trükkimine 1. Materjali värvimine. 2. Trükkimine. 3. Tehnika määratlemine. A.2.13 Viltimine 1. Esemete kuivviltimine. 2. Esemete märgviltimine. 3. Viltimistehnika määratlemine. Käsitöö tegija tööaeg on paindlik, vajadusel hooajatöö või töö puhkepäevadel. Töö võib olla füüsiliselt pingutav ja sundasendit nõudev. Võib esineda kokkupuudet tolmu (allergiaoht) ja keemiliste ainetega, silmade tervishoiu huvides on vajalik hea valgustus. Seadmed ja vahendid vastavalt käsitöötehnikale ja spetsialiseerumisele, nt kangasteljed, kudumismasin, õmblusmasin, vardad, heegelnõel. Töös on olulised käeline osavus, ruumiline mõtlemine, proportsioonitunnetus, püsivus, loovus, vastutustunne, õpivalmidus ja ettevõtlikkus. Tekstiilkäsitöö meister, tase 6 esmase kutse kompetentsid omandatakse kõrgharidusõppes. Tekstiilkäsitöö meister, tekstiilkäsitööline, kangakuduja, heegeldaja, tikkija, masintikkija, kuduja, masinkuduja, tekstiilimaalija, viltija, rahvarõivameister. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 - B.2.8 ja B.2.14 (valitav kompetents). Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.9 - B.2.13. Tööprotsessi korraldamine 6 Kangakudumine 6 Silmuskudumine 5 Heegeldamine 5 Tikkimine 6 Käsitööalane ettevõtlus 6 Nõustamine ja juhendamine 6 Arendustegevus 6 Kutse taotlemisel on lisaks võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.9 - B.2.13. Masinkudumine 6 Pitsitehnikates esemete valmistamine 5 Rahvarõivaste valmistamine 6 Materjalide värvimine ja trükkimine 6 Viltimine 5 Tekstiilkäsitöö meister, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Tekstiilkäsitöö meister, tase 6 Textiles craftspeople, level 6 9 Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal IV (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal IV (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal IV (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal IV (versioon 4) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal IV (versioon 5) Rahvarõivameister, tase 6 (versioon 6) Tekstiilimeister, tase 6 (versioon 6) Tekstiilkäsitöö meister, tase 6 (versioon 7) Tekstiilkäsitöö meister, tase 6 (versioon 8) Kangakuduja Masinkuduja Masintikkija Materjalide värvija ja trükkija Pitstehnikates esemete valmistaja Rahvarõivaste valmistaja Tikkija Viltija Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Tekstiilkäsitööline 32 2024-03-26 2024-03-26 2027-03-25 6 6 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Töövõtted tehnikad ja abivahendid Käsitöölise kutse-eetika Digioskused Anu Randmaa MTÜ Rahvarõivas, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Silja Nõu OÜ Kodukäsitöö Maret Lehis OÜ Pileum Ave Matsin Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia Inna Soonurm SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Tekstiilkäsitöö meister on käsitöö tegija, kes kavandab ja valmistab tekstiile ning tekstiilist esemeid. Ta valdab vähemalt ühte tehnikat meistritasemel, annab edasi oma kutsealaseid oskusi ja teadmisi ning organiseerib ja juhendab kaastöötajate tööd, vastutades protsessi sujuvuse eest. Tekstiilkäsitöö meister, tase 6 on spetsialiseerunud vähemalt ühele tehnikale ning valdab seda, lisaks juhendab ja nõustab, loob õppematerjale. Kutsealal on ka tekstiilkäsitöö valmistaja, tase 3, kes töötab juhendamisel ja vastavalt juhenditele, kasutades etteantud materjale; tekstiilkäsitööline, tase 4, kes töötab iseseisvalt, kombineerib erinevaid tehnikaid, juhendab oma oskuste piires kaastöötajaid; tekstiilkäsitööline, tase 5, kes on spetsialiseerunud vähemalt ühele tehnikale ning valdab seda; tekstiilkäsitöö meister, tase 6 esmane kutse, mis saadakse kõrgkooli vastava õppekava läbimisel; tekstiilkäsitöö meister, tase 7, kes on spetsialiseerunud vähemalt ühele tehnikale ning valdab seda, lisaks juhendab ja nõustab, loob õppematerjale, arendab valdkonda, töötab välja uusi tehnoloogiaid ja töövõtteid. A.2.1 Tööprotsessi korraldamine 1. Eseme kavandamine. 2. Tööprotsessi kavandamine. 3. Materjalide varumine ja ettevalmistamine. 4. Töövahendite ettevalmistamine. 5. Ergonoomilise ja ohutu töökeskkonna loomine. 6. Tööprotsessi dokumenteerimine. 7. Tekstiilkäsitöö tehnikate kombineerimine. 8. Viimistlemine. 9. Vigade ja probleemide tuvastamine ning kõrvaldamine. 10. Tekstiilkäsitöö tehnikate tingmärkide ja skeemide lugemine, kasutamine ja loomine. A.2.2 Käsitööalane ettevõtlus 1. Ettevõtte tegevuse korraldamine. 2. Töötajate juhendamine. 3. Tekstiilesemete disainimine. 4. Toote ja/või teenuse arendus. 5. Toodete ja/või teenuste esitlus ning müük. A.2.3 Nõustamine ja juhendamine 1. Nõustamine. 2. Juhendamine. 3. Õppematerjalide koostamine. A.2.4 Arendustegevus 1. Uurimine, rakendusuuringute läbiviimine. 2. Arendustegevuste kavandamine ja elluviimine. 3. Kutseala populariseerimine. A.2.5 Kangakudumine 1. Kangastelgede rakendamine. 2. Erinevate sidustega kangaste kudumine. 3. Vööde kudumine. 4. Kanga materjali ja siduse määratlemine, kangarakenduse tuletamine. A.2.6 Masinkudumine 1. Kudumismasina ettevalmistamine ja seadistamine. 2. Esemete kudumine lõike järgi. 3. Masinal kootud detailide ühendamine. 4. Koepindade määratlemine, skeemi tuletamine ja koostamine. A.2.7 Tikkimine 1. Esemete tikkimine. 2. Tikitud detailide ühendamine. 3. Tikandite määramine, skeemi tuletamine ja koostamine. A.2.8 Masintikkimine 1. Tikkimismasina ettevalmistamine ja seadistamine. 2. Valmisfailide ja tikkimisprogrammide kasutamine. 3. Esemete tikkimine. 4. Detailide ühendamine. A.2.9 Pitstehnikates esemete valmistamine 1. Pitside valmistamine. 2. Pitside ühendamine. 3. Pitside määramine, skeemi tuletamine ja koostamine. A.2.10 Rahvarõivaste valmistamine 1. Rahvarõivaste komplekteerimine. 2. Lõigete ja tööjuhiste kasutamine ja kohandamine. 3. Rahvarõiva valmistamiseks sobivate materjalide valimine ja valmistamine. 4. Rahvarõiva valmistamise tehnikate määramine. 5. Rahvarõivaesemete valmistamine. 6. Esemete kvaliteedi hindamine. 7. Rahvarõivakomplekti kokkupanemine. A.2.11 Materjalide värvimine ja trükkimine 1. Materjali värvimine. 2. Trükkimine. 3. Tehnika määratlemine. A.2.12 Viltimine 1. Esemete kuivviltimine. 2. Esemete märgviltimine. 3. Viltimistehnika määratlemine. A.2.13 Silmuskudumine 1. Esemete, sh pitside kudumine. 2. Kootud detailide ühendamine. 3. Koepindade määramine, skeemi tuletamine ja koostamine. A.2.14 Heegeldamine 1. Esemete, sh pitside heegeldamine. 2. Heegeldatud detailide ühendamine. 3. Heegelpindade määramine, skeemi tuletamine ja koostamine. Käsitöö tegija tööaeg on paindlik, vajadusel hooajatöö või töö puhkepäevadel. Töö võib olla füüsiliselt pingutav ja sundasendit nõudev. Võib esineda kokkupuudet tolmu (allergiaoht) ja keemiliste ainetega, silmade tervishoiu huvides on vajalik hea valgustus. Seadmed ja vahendid vastavalt käsitöötehnikale ja spetsialiseerumisele, nt kangasteljed, kudumismasin, õmblusmasin, vardad, heegelnõel. Töös on olulised käeline osavus, ruumiline mõtlemine, proportsioonitunnetus, püsivus, loovus, vastutustunne, õpivalmidus ja ettevõtlikkus. 6. taseme tekstiilkäsitöö meistri kutseoskused on omandatud töö käigus. Tekstiilkäsitöö meister, tekstiilkäsitööline, kangakuduja, heegeldaja, tikkija, masintikkija, kuduja, masinkuduja, tekstiilimaalija, viltija, rahvarõivameister. Tekstiilkäsitöö meister, tase 6 kutse taotlemisel tuleb tõendada järgnevad kompetentsid: kõigile on kohustuslikud kompetentsid B.2.1 - B.2.4 ja B.2.15 (läbiv kompetents) ning spetsialiseerumisega seotud kompetentside hulgast tuleb valida üks spetsialiseerumine järgmistest: kangakudumine, kompetents B.2.5, masinkudumine, kompetents B.2.6, tikkimine, kompetents B.2.7, masintikkimine, kompetents B.2.8, pitstehnikates esemete valmistamine, kompetents B.2.9, rahvarõivaste valmistamine, kompetents B.2.10, materjalide värvimine ja trükkimine, kompetents B.2.11, viltimine, kompetents B.2.12. Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.13 ja B.2.14. Tööprotsessi korraldamine 6 Käsitööalane ettevõtlus 6 Nõustamine ja juhendamine 6 Arendustegevus 6 Kutse taotlemisel tuleb tõendada üks spetsialiseerumine järgmistest: kangakudumine, kompetents B.2.5, masinkudumine, kompetents B.2.6, tikkimine, kompetents B.2.7, masintikkimine, kompetents B.2.8, pitstehnikates esemete valmistamine, kompetents B.2.9, rahvarõivaste valmistamine, kompetents B.2.10, materjalide värvimine ja trükkimine, kompetents B.2.11, viltimine, kompetents B.2.12. Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.13 ja B.2.14. Silmuskudumine 5 Heegeldamine 5 Tekstiilkäsitöö meister, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Tekstiilkäsitöö meister, tase 7 Textiles craftspeople, level 7 8 Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal V (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal V (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal V (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal V (versioon 4) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal V (versioon 5) Tekstiilkäsitöö meister, tase 7 (versioon 6) Tekstiilkäsitöö meister, tase 7 (versioon 7) Kangakuduja Masinkuduja Masintikkija Materjalide värvija ja trükkija Pitstehnikates esemete valmistaja Rahvarõivaste valmistaja Tikkija Viltija Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Tekstiilkäsitööline 32 2024-03-26 2024-03-26 2027-03-25 7 7 2355 Huvikoolide ja eratundide kunstiõpetajad 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Töövõtted tehnikad ja abivahendid Käsitöölise kutse-eetika Digioskused Anu Randmaa MTÜ Rahvarõivas, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Silja Nõu OÜ Kodukäsitöö Maret Lehis OÜ Pileum Ave Matsin Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia Inna Soonurm SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Tekstiilkäsitöö meister on käsitöö tegija, kes kavandab ja valmistab tekstiile ning tekstiilist esemeid. Ta valdab vähemalt ühte tehnikat meistritasemel, annab edasi oma kutsealaseid oskusi ja teadmisi ning organiseerib ja juhendab kaastöötajate tööd, vastutades protsessi sujuvuse eest. Tekstiilkäsitöö meister, tase 7 on spetsialiseerunud vähemalt ühele tehnikale ning valdab seda, lisaks juhendab ja nõustab, loob õppematerjale, arendab valdkonda, töötab välja uusi tehnoloogiaid ja töövõtteid. Kutsealal on ka tekstiilkäsitöö valmistaja, tase 3, kes töötab juhendamisel ja vastavalt juhenditele, kasutades etteantud materjale; tekstiilkäsitööline, tase 4, kes töötab iseseisvalt, kombineerib erinevaid tehnikaid, juhendab oma oskuste piires kaastöötajaid; tekstiilkäsitööline, tase 5, kes on spetsialiseerunud vähemalt ühele tehnikale ning valdab seda; tekstiilkäsitöö meister, tase 6, kes on spetsialiseerunud vähemalt ühele tehnikale ning valdab seda, lisaks juhendab ja nõustab, loob õppematerjale; tekstiilkäsitöö meister, tase 6 esmane kutse, mis saadakse kõrgkooli vastava õppekava läbimisel ja mis ei sisalda spetsialiseerumist. A.2.1 Tööprotsessi korraldamine 1. Eseme kavandamine. 2. Tööprotsessi kavandamine. 3. Materjalide varumine ja ettevalmistamine. 4. Töövahendite ettevalmistamine. 5. Ergonoomilise ja ohutu töökeskkonna loomine. 6. Tööprotsessi dokumenteerimine. 7. Tekstiilkäsitöö tehnikate kombineerimine. 8. Viimistlemine. 9. Vigade ja probleemide tuvastamine ning kõrvaldamine. 10. Tekstiilkäsitöö tehnikate tingmärkide ja skeemide lugemine, kasutamine ja loomine. A.2.2 Käsitööalane ettevõtlus 1. Ettevõtte tegevuse korraldamine. 2. Töötajate juhendamine. 3. Tekstiilesemete disainimine. 4. Toote ja/või teenuse arendus. 5. Toodete ja/või teenuste esitlus ning müük. A.2.3 Nõustamine ja juhendamine 1. Nõustamine. 2. Juhendamine. 3. Õppematerjalide koostamine. A.2.4 Arendustegevus 1. Uurimine, rakendusuuringute läbiviimine. 2. Arendustegevuste kavandamine ja elluviimine. 3. Kutseala populariseerimine. Kangakudumine A.2.5 Kangakudumine 1. Kangastelgede rakendamine. 2. Erinevate sidustega kangaste kudumine. 3. Vööde kudumine. 4. Kanga materjali ja siduse määratlemine, kangarakenduse tuletamine. Masinkudumine A.2.6 Masinkudumine 1. Kudumismasina ettevalmistamine ja seadistamine. 2. Esemete kudumine lõike järgi. 3. Masinal kootud detailide ühendamine. 4. Koepindade määratlemine, skeemi tuletamine ja koostamine. Tikkimine A.2.7 Tikkimine 1. Esemete tikkimine. 2. Tikitud detailide ühendamine. 3. Tikandite määramine, skeemi tuletamine ja koostamine. Masintikkimine A.2.8 Masintikkimine 1. Tikkimismasina ettevalmistamine ja seadistamine. 2. Valmisfailide ja tikkimisprogrammide kasutamine. 3. Esemete tikkimine. 4. Detailide ühendamine. Pitstehnikates esemete valmistamine A.2.9 Pitstehnikates esemete valmistamine 1. Pitside valmistamine. 2. Pitside ühendamine. 3. Pitside määramine, skeemi tuletamine ja koostamine. Rahvarõivaste valmistamine A.2.10 Rahvarõivaste valmistamine 1. Rahvarõivaste komplekteerimine. 2. Lõigete ja tööjuhiste koostamine, kasutamine ja kohandamine. 3. Rahvarõiva valmistamiseks sobivate materjalide valimine ja valmistamine. 4. Rahvarõiva valmistamise tehnikate määramine. 5. Rahvarõivaesemete valmistamine. 6. Esemete kvaliteedi hindamine. 7. Rahvarõivakomplekti kokkupanemine. Materjalide värvimine ja trükkimine A.2.11 Materjalide värvimine ja trükkimine 1. Materjali värvimine. 2. Trükkimine. 3. Tehnika määratlemine. Viltimine A.2.12 Viltimine 1. Esemete kuivviltimine. 2. Esemete märgviltimine. 3. Viltimistehnika määratlemine. A.2.13 Silmuskudumine 1. Esemete, sh pitside kudumine. 2. Kootud detailide ühendamine. 3. Koepindade määramine, skeemi tuletamine ja koostamine. A.2.14 Heegeldamine 1. Esemete, sh pitside heegeldamine. 2. Heegeldatud detailide ühendamine. 3. Heegelpindade määramine, skeemi tuletamine ja koostamine. Käsitöö tegija tööaeg on paindlik, vajadusel hooajatöö või töö puhkepäevadel. Töö võib olla füüsiliselt pingutav ja sundasendit nõudev. Võib esineda kokkupuudet tolmu (allergiaoht) ja keemiliste ainetega, silmade tervishoiu huvides on vajalik hea valgustus. Seadmed ja vahendid vastavalt käsitöötehnikale ja spetsialiseerumisele, nt kangasteljed, kudumismasin, õmblusmasin, vardad, heegelnõel. Töös on olulised käeline osavus, ruumiline mõtlemine, proportsioonitunnetus, püsivus, loovus, vastutustunne, õpivalmidus ja ettevõtlikkus. 7. taseme tekstiilkäsitöö meistril on kompetentside kujunemiseks vajalik töökogemus, tal on erialane kõrgharidus või läbitud erialane koolitus. Tekstiilkäsitöö meister, tekstiilkäsitööline, kangakuduja, heegeldaja, tikkija, masintikkija, kuduja, masinkuduja, tekstiilimaalija, viltija, rahvarõivameister. Tekstiilkäsitöö meister, tase 7 kutse taotlemisel tuleb tõendada järgnevad kompetentsid: kõigile on kohustuslikud kompetentsid B.2.1 - B.2.4 ja B.2.15 (läbiv kompetents) ning spetsialiseerumisega seotud kompetentside hulgast tuleb tõendada üks spetsialiseerumine järgmistest: kangakudumine, kompetents B.2.5, masinkudumine, kompetents B.2.6, tikkimine, kompetents B.2.7, masintikkimine, kompetents B.2.8, pitstehnikates esemete valmistamine, kompetents B.2.9, rahvarõivaste valmistamine, kompetents B.2.10, materjalide värvimine ja trükkimine, kompetents B.2.11, viltimine, kompetents B.2.12. Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.13 ja B.2.14. Tööprotsessi korraldamine 7 Käsitööalane ettevõtlus 7 Nõustamine ja juhendamine 7 Arendustegevus 7 Kutse taotlemisel tuleb tõendada üks spetsialiseerumine järgmistest: kangakudumine, kompetents B.2.5, masinkudumine, kompetents B.2.6, tikkimine, kompetents B.2.7, masintikkimine, kompetents B.2.8, pitstehnikates esemete valmistamine, kompetents B.2.9, rahvarõivaste valmistamine, kompetents B.2.10, materjalide värvimine ja trükkimine, kompetents B.2.11, viltimine, kompetents B.2.12. Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.13 ja B.2.14. Silmuskudumine 5 Heegeldamine 5 Tekstiilkäsitöö meister, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Mehhatroonikainsener, tase 6 esmane kutse Mechatronics Engineer level 6, Initial Higher Education level 3 Mehhatroonikainsener, tase 6 esmane kutse (versioon 1) Mehhatroonikainsener, tase 6 esmane kutse (versioon 2) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Mehhatroonikainsener 30 2024-03-27 2024-03-27 2027-03-26 6 6 2152 Elektroonikainsenerid 0714 Elektroonika ja automaatika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Eesti Maaülikool Mehhatroonikainseneride kutsetasemete kirjeldused ja profiilid Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Mart Tamre Tallinna Tehnikaülikool Kaarel Lassel ABB Aleksandr Korzjukov Ericsson AS Valdur Veski Tallinna Tehnikakõrgkool Frid Kaljas Festo Oy Ab Eesti Karl Raba JOT Automation Eduard Brindfeldt Tallinna Tööstushariduskekus Toomas Laatsit Eesti Maaülikool Jaan Jeeberg IPTE Automation OÜ Tõnu Vaher OÜ Eli Kristjan Tiimus THREOD Systems Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Mehhatroonikainsener, tase 6 esmase kutse kutsestandard on kõrghariduse õppekavade, kutse andmise ning kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemise alus. Erialase rakenduskõrgharidusõppe lõpetanud isikule antakse kutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega. Mehhatroonika on mehaanika-, elektroonika- ja infotehnoloogiasüsteemide samasuunalist koostoimet käsitlev tehnikavaldkond. Mehhatroonikainsenerid rakendavad kompleksselt mehaanika, elektroonika ja IT-valdkondade põhimõtteid mehhatroonikaseadmete- ja süsteemide ohutuks käitamiseks ning ökonoomsemate, töökindlamate mehhatroonikaseadmete- ja süsteemide loomiseks. Mehhatroonikainsenerid on kõrgharidusega tehnika- ja/või tehnoloogiaspetsialistid või juhid, kes töötavad kõrgtasemel automatiseeritud süsteemide, robottehnika ja tehniliste süsteemidega erinevates valdkondades (nt täppismehaanika, automaatika, aparaaditööstus, elektroonika, infotehnoloogia, optika ja mehaanika). Universaalse ettevalmistusega mehhatroonikainsenerid on valmis töötama interdistsiplinaarses meeskonnas koos elektroonika-, mehaanika-, IKT- jt inseneride ja –spetsialistidega või vajadusel spetsialiseeruma kitsamas alavaldkonnas. Mehhatroonikainsener, tase 6 esmane kutse on omistatud isikule, kes on läbinud erialase rakenduskõrghariduse õppe, mis võimaldab töötada mehhatroonika seadmete ja alamsüsteemide (nt andurid, mootorid, hüdro-või pneumosüsteemide osad) käitamise alal ning osaleda uute tehnoloogiate arendamises. Ta on suuteline täitma tööülesandeid keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, milles ta võib vajada kogenud inseneri juhendamist. Kooli lõpetamisel antud esmase kutse erinevus kutselise Mehhatroonikainsener, tase 6 kutsest on erialase töökogemuse nõude puudumine. Esmane kutse on tähtajatu. Mehhatroonikainseneride kutsed: mehhatroonikainsener, tase 6 mehhatroonikainsener, tase 6 esmane kutse; diplomeeritud mehhatroonikainsener, tase 7 (sh esmakutse); volitatud mehhatroonikainsener, tase 8. Kõikide mehhatroonikainseneride kutsetasemete kirjeldusi ja profiile vt lisast 1. A.2.1 Insener-tehniliste probleemide lahendamine. A.2.2 Seadmete ja alamsüsteemide arendamine. A.2.3 Seadmete ja alamsüsteemide käitamine ja hooldus. Mehhatroonikainsenerid töötavad projekteerimis-, tootmis- ja remondiettevõtetes ja õppeasutustes. Tootmisettevõtetes, objektidel ja laborites töötades tuleb juhinduda töötervishoiu ja -ohutuse nõuetest, sest nendes töökeskkondades võib esineda elektri, meditsiini, keemia, plahvatuse, ESD-ga seotud ohutegureid. Tööaeg võib olla paindlik. Tuleb arvestada töökeskkonna eripäraga ja täita vastavaid tööohutusnõudeid. Mehhatroonikainsenerid kasutavad oma töös kaasaegseid tehnilisi vahendeid (nt mõõtevahendid, IT vahendid) ja inseneritarkvara. Mehhatroonikainseneri töö eeldab insenerlikku loogilist mõtlemist, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, analüüsivõimet, täpsust, vastutustunnet, kohusetunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, ruumilist kujutlusvõimet, empaatia- ja kohanemisvõimet, enesekehtestamist ja õpivõimet. 6. taseme mehhatroonikainseneri esmakutse omandanul on läbitud erialane kõrgharidusõpe. Kutse andjaks on õppeasutus, kus vastav õpe läbiti. Projekteerija, robootikainsener, CAD/CAM insener, tootmestaja/protsessiinsener, tootmisjuht, tehnoloog, mehhatroonik jm. Mehhatroonikainsener, tase 6 esmase kutse saamiseks on nõutav kompetentside B.2.1–B.2.3 ning läbivate kompetentside B.2.4–B.2.6 tõendamine. Insener-tehniliste probleemide lahendamine 6 Seadmete ja alamsüsteemide arendamine 6 Seadmete ja alamsüsteemide käitamine ja hooldus 6 Juhtimine 6 Kutsealale pühendumine 6 Suhtlemine 6 Rõiva- ja tekstiilispetsialist, tase 6 Garment, Textile and Product Specialist, level 6 2 Rõiva- ja tekstiilispetsialist, tase 6 (versioon 1) Konstrueerimine Ost ja müük Tootearendus ja tootmine Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Rõivatootmine Rõiva- ja tekstiilispetsialist 30 2024-03-27 2024-03-27 2027-03-26 6 6 3118 Joonestajad 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 14 Rõivatootmine Tallinna Tehnikakõrgkool Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Anelle Juuse Kaubamaja AS Anneli Reinok Hilding Anders Baltic AS Anželika Mullaste Protex Baltic As Diana Tuulik Tallinna Tehnikakõrgkool Pille Nilp Baltika Grupp Sirje Riimaa Baltika Grupp Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. 6. taseme rõiva- ja tekstiilispetsialist töötab tootmis- ja äriettevõttes, kus tema tegevuse tulemusena tagatakse toodete ja tehnoloogiate koostoime, ostutegevus ning lisandväärtuse loomine. Rõiva- ja tekstiilispetsialist täidab tööülesandeid iseseisvalt või meeskonnas. Töö eeldab koolituste (sh väljaõppe) läbiviimist ning koostööd disainerite jt sidusvaldkondade spetsialistidega. Rõiva- ja tekstiilispetsialist spetsialiseerub konstrueerimisele , tootearendusele ja tootmisele või ostule ja müügile. Konstrueerimisele spetsialiseerunud rõiva- ja tekstiilispetsialist (konstruktor, tehniline disainer) töötab välja uute mudelite lõigete konstruktsiooni ja tehnilise dokumentatsiooni. Tootearendusele ja tootmisele spetsialiseerunud rõiva- ja tekstiilispetsialist (tootearendus- või tootmistehnoloog) tegeleb tootearendusega või ohjab tootmisprotsessi. Tootmistehnoloog tõstab tootmisprotsessi efektiivsust tööoperatsioonide standardiseerimise ja seadmepargi täiustamise kaudu. Sageli on tootearendus- ja tootmistehnoloog ettevõttes üks ja seesama inimene. Ostule ja müügile spetsialiseerunud rõiva- ja tekstiilispetsialist ostab sisse tootmis- ja äritegevuseks vajalikke materjale- ja tooteid ning loob ettevõttele lisandväärtust toodete müügi kasvatamisega. A.2.1 Valdkondlik spetsialistitöö 1. Rõiva- ja tekstiiltoodete valmistamine ideest müügini 2. Nõustamine, juhendamine, koolitamine 3. Koostöö ja suhtlemine 4. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) kasutamine 5. Võõrkeel(t)e kasutamine A.2.2 Rõiva- ja tekstiiltoodete konstrueerimine 1. Toote tehnilise joonise ja dokumentatsiooni koostamine 2. Moejoonise ja skeemi järgi lõigete konstrueerimine 3. Toote lekaalide valmistamine 4. Toote korrigeerimine 5. Toote ettevalmistamine tootmiseks A.2.3 Rõiva- ja tekstiiltoodete tootearendus ja tootmine 1. Uute toodete väljatöötamine 2. Tootmisprotsessi planeerimine ja korraldamine 3. Tootmisprotsessi ja toote parendamine A.2.4 Rõiva- ja tekstiiltoodete ost ja müük 4. Müügi ja ostuvajaduse planeerimine 5. Ostu- ja müügitoimingute läbiviimine 6. Tarnija- ja kliendisuhete juhtimine Töö toimub peamiselt siseruumides. Töö on emotsionaalselt pingeline, vastutusrikas ja stressirohke. Sõltuvalt töökohast ja kasutatavatest materjalidest võivad riskiteguriteks osutuda töökeskkonnas esinev tekstiilitolm, müra ja toote valmistamisel kasutatavad kemikaalid (liimid, kuumtöötlemisel või puhastamisel eralduvad toksilised aurud jne). Ostu ja müügi spetsialisti töö nõuab head väljendus- ja suhtlemisoskust ning valmisolekut töötada hooajaliselt väljaspool põhitööaega ja töölähetustes. Konstruktori töös on palju sundasendis töötamist. IKT vahendid, erialased tarkvaraprogrammid ning spetsiifilised seadmed ja töövahendid. Sõltuvalt spetsialiseerumisest eeldab töö insenerlikku loogilist mõtlemist, ruumilist kujutlusvõimet, vormi-, stiili- ja värvitaju, loovust, iseseisvust, täpsust, analüüsi-, otsustus-, vastutus-, organiseerimis- ja kohanemisvõimet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, läbirääkimisoskust, õpitahet ja stressitaluvust. Eelistatud on erialane rakenduskõrgharidus. Tööuurija, normeerija, tootearendustehnoloog, tootmistehnoloog, tehnoloog, tööõpetaja, kvaliteedispetsialist, kvaliteedijuht, tööjuht, tootmisjuht, tootmisvõimsuse sisseostja, tootmise planeerija, tehniline disainer, konstruktor, rõivaste konstruktor, tekstiiltoodete konstruktor, konstruktor-modelleerija, ostuspetsialist, ostujuht, e-poe spetsialist, müügispetsialist, müügijuht, kategooriajuht, tootejuht, e-poe spetsialist jm. Rõiva- ja tekstiiltoodete konstrueerimisele spetsialiseerumisel omandatakse kompetentsid B.2.1 ja B.2.2. Rõiva- ja tekstiiltoodete tootearendusele ja tootmisele spetsialiseerumisel omandatakse kompetentsid B.2.1 ja B.2.3. Rõiva- ja tekstiiltoodete ostu ja müügile spetsialiseerumisel omandatakse kompetentsid B.2.1 ja B.2.4. Valdkondlik spetsialistitöö 6 Rõiva- ja tekstiiltoodete konstrueerimisele spetsialiseerumisel omandatakse kompetentsid B.2.1 ja B.2.2. Rõiva- ja tekstiiltoodete tootearendusele ja tootmisele spetsialiseerumisel omandatakse kompetentsid B.2.1 ja B.2.3. Rõiva- ja tekstiiltoodete ostu ja müügile spetsialiseerumisel omandatakse kompetentsid B.2.1 ja B.2.4. Elektriinsener, tase 6 Electrical Engineer, EstQF Level 6 9 Elektriinsener IV (versioon 1) Elektriinsener IV (versioon 2) Elektriinsener IV (versioon 3) Elektriinsener, tase 6 (versioon 4) Elektriinsener, tase 6 (versioon 5) Elektriinsener, tase 6 (versioon 6) Elektriinsener, tase 6 (versioon 7) Elektriinsener, tase 6 (versioon 8) Ehitiste elektripaigaldised Elektrivõrgud ja -süsteemid Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Inseneeria (energeetika) Elektriinsener 36 2024-03-14 2024-07-01 2029-06-30 6 6 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Eesti Elektroenergeetika Selts Kutsetasemete ulatus Täiendusõppe arvestuse juhend Inseneri kutse-eetika koodeks Digipädevuste enesehindamisskaala Lembit Vali Eesti Elektroenergeetika Selts Lauri Öövel OÜ Energoservis Juhan Karin Enersense AS Meelis Kärt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Margus Leoste AS Contactus Paul Taklaja Tallinna Tehnikaülikool Tõnis Viira Elering AS Ants Morel Energiaring OÜ Vladimir Gabitov Elektrilevi OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Elektriinseneride töö eesmärk on tagada elektrisüsteemide ja -seadmestiku töökindel, efektiivne, ohutu, keskkonnasõbralik ning majanduslikult ja ühiskondlikult vastuvõetav toimimine. Elektriinsenerid spetsialiseeruvad elektrivõrkudele ja -süsteemidele* või ehitiste elektripaigaldistele**. 6. taseme elektriinsener on kogenud spetsialist, kelle töö on käigus hoida olemasolevaid tehnoloogiaid lähtuvalt oma spetsialiseerumise valdkonnast. Töö eeldab tegutsemist keerulistes ja ettearvamatutes olukordades ning teiste töötajate töö tulemuste eest vastutamist. Elektriinsener teeb koostööd sidusvaldkondade (nt ehitus, automaatika, elektritransport, tööstus) inseneride ja spetsialistidega. Töötada tuleb nii sise- kui ka välitingimustes. Objektidel töötades peab arvestama suurenenud elektriohuga. Võimalik on kokkupuude müra, vibratsiooni ja heitgaasidega. Töö võib olla pingeline, tööülesandeid tuleb vajaduse korral täita väljaspool tavalist tööaega. Elektriinseneri kutse saab olla valitavate kompetentsidega või ilma valitavate kompetentsideta. Valitava kompetentsi olemasolu korral saab elektriinsener õiguse vastutava isikuna elektripaigaldist projekteerida, ehitada ja käitada või auditeerida (lisa 1. „Kutsetasemete ulatus“). Kutseala kõrgemate tasemete kutsed: Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 Volitatud elektriinsener, tase 8 * Elektrivõrkude ja -süsteemide hulka kuuluvad ülekandevõrk ja jaotusvõrgud ning ülekandevõrguga ühendatud suured elektrijaamad ja suurtarbijad. ** Ehitiste elektripaigaldiste hulka kuuluvad elektripaigaldised alates jaotusvõrgu liitumispunktist, sh väike- ja mikroelektrijaamad. A.2.1 Tehnoloogiate ja tehnika kasutamise kavandamine ja korraldamine A.2.2 Riskijuhtimine A.2.3 Dokumenteerimine A.2.4 Juhendamine A.2.5 Elektrivõrkude ja -süsteemide käigushoidmise korraldamine A.2.6 Ehitiste elektripaigaldistega seotud tööde korraldamine A.2.7 Elektrivõrgu primaarseadmete ehitamine ja käit A.2.8 Elektrivõrgu releekaitse ja automaatika ehitamine ja käit A.2.9 Elektrivõrgu projekteerimine A.2.10 Elektrivõrgu auditeerimine A.2.11 Ehitiste elektripaigaldiste ehitamine ja käit A.2.12 Ehitiste elektripaigaldiste projekteerimine A.2.13 Ehitiste elektripaigaldiste auditeerimine 6. taseme elektriinsener on reeglina läbinud erialase rakenduskõrgharidus- või bakalaureuseõppe. Ta omab erialast töökogemust ning ta on oma teadmisi pidevalt täiendanud. Elektriinsener, projekteerija, objektijuht, käidukorraldaja, dispetšer jm. Elektriinsener saab seadme ohutuse seaduse, ehitusseadustiku ja elektrituruseaduse reguleeritaval tegevusalal (elektripaigaldise projekteerimine, ehitus, käit ja auditeerimine) tegutseda vastutava isikuna juhul, kui ta on tõendanud vastavad kompetentsid ning talle on kutsetunnistusega omistatud vastav kutse (lisa 1. „Kutsetasemete ulatus“). Elektriinseneridel tuleb oma töös arvestada: a) tootevtarbijate ja taastuvenergiaallikate (päikeseenergia, tuuleenergia jm) arenguga ning nende suures mahus integreerimisega elektrivõrku; b) uute elektritranspordi tehnoloogiate integreerimisega elektrivõrku; c) nutikate võrkude ja targa maja tehnoloogiaga, mis võimaldavad juhtida tarbimist, optimeerida elektrivõrke ja parandada energiatõhusust; d) küberohtude ja -rünnakute ennetamise ja lahendamisega seotud meetoditega. Töödelda tuleb suurt andmemahtu ja kasutada tehisintellektilahendusi, et efektiivsemalt hallata elektrivõrke ja ennustada võrgu koormust. 6. taseme elektriinseneri kutse moodustub üldoskustest ning kohustuslikest ja spetsialiseerumisega seotud kompetentsidest ning valitavatest kompetentsidest. Ilma vastutava isiku õiguseta kutse taotlemisel on nõutav tõendada üldoskused B.2, kohustuslikud kompetentsid B.3.1–B.3.4 ning üks spetsialiseerumisega seotud kompetents valikust B.3.5–B.3.6. Õigusaktidega reguleeritud tegevusalal (elektripaigaldise projekteerimine, ehitamine, käit või auditeerimine) vastutava isikuna tegutsemiseks tuleb tõendada üldoskused B.2, kohustuslikud kompetentsid B.3.1–B.3.4 ning üks spetsialiseerumisega seotud kompetents valikust B.3.5–B.3.6. Valitavatest kompetentsidest B.3.7–B.3.13 tuleb tõendada vähemalt üks spetsialiseerumisele vastav kompetents. Tehnoloogia ja tehnika kasutamise kavandamine ja korraldamine 6 Riskijuhtimine 6 Dokumenteerimine 6 Juhendamine 6 Kutse taotlemisel on nõutav tõendada üks spetsialiseerumisega seotud kompetents valikust B.3.5–B.3.6. Valitavatest kompetentsidest B.3.7–B.3.13 tuleb tõendada vähemalt üks spetsialiseerumisele vastav kompetents. Elektrivõrgu primaarseadmete ehitamine ja käit 6 Elektrivõrgu releekaitse ja automaatika ehitamine ja käit 6 Elektrivõrgu projekteerimine 6 Elektrivõrgu auditeerimine 6 Ehitiste elektripaigaldiste ehitamine ja käit 6 Ehitiste elektripaigaldiste projekteerimine 6 Ehitiste elektripaigaldiste auditeerimine 6 Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 Diploma Electrical Engineer, EstQF Level 7 9 Diplomeeritud elektriinsener V (versioon 1) Diplomeeritud elektriinsener V (versioon 2) Diplomeeritud elektriinsener V (versioon 3) Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 (versioon 8) Ehitiste elektripaigaldised Elektrivõrgud ja -süsteemid Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Inseneeria (energeetika) Elektriinsener 36 2024-03-14 2024-07-01 2029-06-30 7 7 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Eesti Elektroenergeetika Selts Kutsetasemete ulatus Täiendusõppe arvestuse juhend Inseneri kutse-eetika koodeks Digipädevuste enesehindamisskaala Lembit Vali Eesti Elektroenergeetika Selts Lauri Öövel OÜ Energoservis Juhan Karin Enersense AS Meelis Kärt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Margus Leoste AS Contactus Paul Taklaja Tallinna Tehnikaülikool Tõnis Viira Elering AS Ants Morel Energiaring OÜ Vladimir Gabitov Elektrilevi OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Elektriinseneride töö eesmärk on tagada elektrisüsteemide ja -seadmestiku töökindel, efektiivne, ohutu, keskkonnasõbralik ning majanduslikult ja ühiskondlikult vastuvõetav toimimine. Elektriinsenerid spetsialiseeruvad elektrivõrkudele ja -süsteemidele* või ehitiste elektripaigaldistele**. Diplomeeritud elektriinsener on kogenud spetsialist, kelle töö on juurutada, käigus hoida ning arendada olemasolevaid tehnoloogiaid lähtuvalt oma spetsialiseerumise valdkonnast. Töö eeldab tegutsemist keerulistes, ettearvamatutes ja uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades ning teiste töötajate töö eest vastutamist. Elektriinsener teeb koostööd sidusvaldkondade (nt ehitus, automaatika, elektritransport, tööstus) inseneride ja spetsialistidega. Töötada tuleb nii sise- kui ka välitingimustes. Objektidel töötades peab arvestama suurenenud elektriohuga. Võimalik on kokkupuude müra, vibratsiooni ja heitgaasidega. Töö võib olla pingeline, tööülesandeid tuleb vajaduse korral täita väljaspool tavalist tööaega. Elektriinseneri kutse saab olla valitavate kompetentsidega või ilma valitavate kompetentsideta. Valitava kompetentsi olemasolu korral saab elektriinsener õiguse vastutava isikuna elektripaigaldisi projekteerida, ehitada ja käitada või auditeerida (lisa 1. „Kutsetasemete ulatus“). Kutseala madalam ja kõrgem kutse Elektriinsener, tase 6 Volitatud elektriinsener, tase 8 *Elektrivõrkude ja -süsteemide hulka kuuluvad ülekandevõrk ja jaotusvõrgud ning ülekandevõrguga ühendatud suured elektrijaamad ja suurtarbijad **Ehitiste elektripaigaldiste hulka kuuluvad elektripaigaldised alates jaotusvõrgu liitumispunktist, sh väike- ja mikroelektrijaamad A.2.1 Tehnoloogia ja tehnika kasutamise kavandamine ja korraldamine A.2.2 Tehnoloogia ja tehnika arendamine A.2.3 Riskijuhtimine A.2.4 Dokumenteerimine A.2.5 Juhendamine A.2.6 Elektrivõrkude ja -süsteemide käigushoidmise korraldamine A.2.7 Ehitiste elektripaigaldistega seotud tööde korraldamine A.2.8 Elektrivõrgu primaarseadmete ehitamine ja käit A.2.9 Elektrivõrgu releekaitse ja automaatika ehitamine ja käit A.2.10 Elektrivõrgu projekteerimine A.2.11 Elektrivõrgu auditeerimine A.2.12 Ehitiste elektripaigaldiste ehitamine ja käit A.2.13 Ehitiste elektripaigaldiste projekteerimine A.2.14 Ehitiste elektripaigaldiste auditeerimine 7. taseme diplomeeritud elektriinsener on reeglina läbinud erialase magistriõppe. Ta omab erialast töökogemust ning ta on oma teadmisi pidevalt täiendanud. Elektriinsener, energeetik, projekteerija, projektijuht, objektijuht, ehitusjuht, käidujuht, käidukorraldaja, dispetšer, ekspert, arendusjuht, analüütik, teadur jm Elektriinsener saab seadme ohutuse seaduse, ehitusseadustiku ja elektrituruseaduse reguleeritaval tegevusalal (elektripaigaldise projekteerimine, ehitus, käit ja auditeerimine) tegutseda vastutava isikuna juhul, kui ta on tõendanud vastavad kompetentsid ning talle on kutsetunnistusega omistatud vastav kutse (lisa 1. „Kutsetasemete ulatus“). Elektriinseneridel tuleb oma töös arvestada: a) tootevtarbijate ja taastuvenergiaallikate (päikeseenergia, tuuleenergia jm) arenguga ning nende suures mahus integreerimisega elektrivõrku; b) uute elektritranspordi tehnoloogiate integreerimisega elektrivõrku; c) nutikate võrkude ja targa maja tehnoloogiaga, mis võimaldavad juhtida tarbimist, optimeerida elektrivõrke ja parandada energiatõhusust; d) küberohtude ja -rünnakute ennetamise ja lahendamisega seotud meetoditega. Töödelda tuleb suurt andmemahtu ja kasutada tehisintellektilahendusi, et efektiivsemalt hallata elektrivõrke ja ennustada võrgu koormust. Lahendada tuleb iseseisvas sünkroonalas tekkivaid probleeme. Diplomeeritud elektriinseneri kutse koosneb üldoskustest, kohustuslikest ja spetsialiseerumisega seotud ning valitavatest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav tõendada üldoskused, kohustuslikud kompetentsid ning üks spetsialiseerumisega seotud kompetents. Ilma vastutava isiku õiguseta kutse taotlemisel on nõutav tõendada üldoskused B.2, kohustuslikud kompetentsid B.3.1–B.3.5 ning üks spetsialiseerumisega seotud kompetents valikust B.3.6–B.3.7. Õigusaktidega reguleeritud tegevusalal (elektripaigaldise projekteerimine, ehitamine, käit või auditeerimine) vastutava isikuna tegutsemiseks tuleb tõendada üldoskused B.2, kohustuslikud kompetentsid B.3.1–B.3.5, üks spetsialiseerumisega seotud kompetents valikust B.3.6–B.3.7 ning vähemalt üks spetsialiseerumisele vastav valitav kompetents valikust B.3.8–B.3.14. Tehnoloogia ja tehnika kasutamise kavandamine ja korraldamine 7 Tehnoloogia ja tehnika arendamine 7 Riskijuhtimine 7 Dokumenteerimine 7 Juhendamine 7 Kutse taotlemisel on nõutav tõendada üks spetsialiseerumisega seotud kompetents valikust B.3.6–B.3.7. Valitavatest kompetentsidest B.3.8–B.3.14 tuleb tõendada vähemalt üks spetsialiseerumisele vastav kompetents. Elektrivõrgu primaarseadmete ehitamine ja käit 7 Elektrivõrgu releekaitse ja automaatika ehitamine ja käit 7 Elektrivõrgu projekteerimine 7 Elektrivõrgu auditeerimine 7 Ehitiste elektripaigaldiste ehitamine ja käit 7 Ehitiste elektripaigaldiste projekteerimine 7 Ehitiste elektripaigaldiste auditeerimine 7 Volitatud elektriinsener, tase 8 Chartered Electrical Engineer, EstQF Level 8 9 Volitatud elektriinsener V (versioon 1) Volitatud elektriinsener V (versioon 2) Volitatud elektriinsener V (versioon 3) Volitatud elektriinsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud elektriinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud elektriinsener, tase 8 (versioon 6) Volitatud elektriinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud elektriinsener, tase 8 (versioon 8) Ehitiste elektripaigaldised Elektrivõrgud ja -süsteemid Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Inseneeria (energeetika) Elektriinsener 36 2024-03-14 2024-07-01 2029-06-30 8 8 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Eesti Elektroenergeetika Selts Kutsetasemete ulatus Täiendusõppe arvestuse juhend Inseneri kutse-eetika koodeks Digipädevuste enesehindamisskaala Lembit Vali Eesti Elektroenergeetika Selts Lauri Öövel OÜ Energoservis Juhan Karin Enersense AS Meelis Kärt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Margus Leoste AS Contactus Paul Taklaja Tallinna Tehnikaülikool Tõnis Viira Elering AS Ants Morel Energiaring OÜ Vladimir Gabitov Elektrilevi OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Elektriinseneride töö eesmärk on tagada elektrisüsteemide ja -seadmestiku töökindel, efektiivne, ohutu, keskkonnasõbralik ning majanduslikult ja ühiskondlikult vastuvõetav toimimine. Elektriinsenerid spetsialiseeruvad elektrivõrkudele ja -süsteemidele* või ehitiste elektripaigaldistele**. Volitatud elektriinsener on laiaulatuslike kogemustega tippspetsialist, kelle töö on juurutada, käigus hoida, arendada ja luua uusi tehnoloogiaid lähtuvalt oma spetsialiseerumise valdkonnast. Töö eeldab tegutsemist keerulistes, piiritlemata ja uut strateegilist käsitlust vajavates olukordades ning teiste töötajate töö eest vastutamist. Volitatud elektriinsener teeb koostööd sidusvaldkondade (nt ehitus, automaatika, elektritransport, tööstus) inseneride ja spetsialistidega, juhib meeskondi, teeb teadus- ja koolitustööd jmt. Töötada tuleb nii sise- kui ka välitingimustes. Objektidel töötades peab arvestama kõrgendatud elektriohuga. Võimalik on kokkupuude müra, vibratsiooni ja heitgaasidega. Töö võib olla pingeline, tööülesandeid tuleb vajaduse korral täita väljaspool tavalist tööaega. Elektriinseneri kutse saab olla valitavate kompetentsidega või ilma valitavate kompetentsideta. Valitava kompetentsi olemasolu korral saab elektriinsener õiguse vastutava isikuna elektripaigaldist projekteerida, ehitada ja käitada või auditeerida (lisa 1. „Kutsetasemete ulatus“). Kutsealal kehtestatud madalamad kutsed Elektriinsener, tase 6 Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 * Elektrivõrkude ja -süsteemide hulka kuuluvad ülekandevõrk ja jaotusvõrgud ning ülekandevõrguga ühendatud suured elektrijaamad ja suurtarbijad. ** Ehitiste elektripaigaldiste hulka kuuluvad elektripaigaldised alates jaotusvõrgu liitumispunktist, sh väike- ja mikroelektrijaamad. A.2.1 Tehnoloogia ja tehnika kasutamise kavandamine ja korraldamine A.2.2 Tehnoloogia ja tehnika arendamine A.2.3 Riskijuhtimine A.2.4 Dokumenteerimine A.2.5 Juhendamine A.2.6 Elektrivõrkude ja -süsteemide käigushoidmise korraldamine A.2.7 Ehitiste elektripaigaldistega seotud tööde korraldamine A.2.8 Elektrivõrgu primaarseadmete ehitamine ja käit A.2.9 Elektrivõrgu releekaitse ja automaatika ehitamine ja käit A.2.10 Elektrivõrgu projekteerimine A.2.11 Elektrivõrgu auditeerimine A.2.12 Ehitiste elektripaigaldiste ehitamine ja käit A.2.13 Ehitiste elektripaigaldiste projekteerimine A.2.14 Ehitiste elektripaigaldiste auditeerimine 8. taseme volitatud elektriinsener on läbinud erialase doktoriõppe või eelnevalt omandanud 7. taseme diplomeeritud elektriinseneri kutse. Tal on erialane töökogemus ning ta on oma teadmisi pidevalt täiendanud. Tehnikajuht, arendusjuht, elektriinsener, projekteerija, projektijuht, käidujuht, ekspert, teadur, juhtivteadur, õppejõud jm Elektriinsener saab seadme ohutuse seaduse, ehitusseadustiku ja elektrituruseaduse reguleeritaval tegevusalal (elektripaigaldise projekteerimine, ehitus, käit ja auditeerimine) tegutseda vastutava isikuna juhul, kui ta on tõendanud vastavad kompetentsid ning talle on kutsetunnistusega omistatud vastav kutse (lisa 1. „Kutsetasemete ulatus“). Elektriinseneridel tuleb oma töös arvestada: a) tootevtarbijate ja taastuvenergiaallikate (päikeseenergia, tuuleenergia jm) arenguga ning nende suures mahus integreerimisega elektrivõrku; b) uute elektritranspordi tehnoloogiate integreerimisega elektrivõrku; c) nutikate võrkude ja targa maja tehnoloogiaga, mis võimaldavad juhtida tarbimist, optimeerida elektrivõrke ja parandada energiatõhusust; d) küberohtude ja -rünnakute ennetamise ja lahendamisega seotud meetoditega. Töödelda tuleb suurt andmemahtu ja kasutada tehisintellektilahendusi, et efektiivsemalt hallata elektrivõrke ja ennustada võrgu koormust. Lahendada tuleb iseseisvas sünkroonalas tekkivaid probleeme. Volitatud elektriinseneri kutse moodustub üldoskustest, kohustuslikest ja spetsialiseerumisega seotud kompetentsidest ning valitavatest kompetentsidest. Ilma vastutava isiku õiguseta kutse taotlemisel on nõutav tõendada üldoskused B.2, kohustuslikud kompetentsid B.3.1–B.3.5 ning üks spetsialiseerumisega seotud kompetents valikust B.3.6–B.3.7. Õigusaktidega reguleeritud tegevusalal (elektripaigaldise projekteerimine, ehitamine, käit või auditeerimine) vastutava isikuna tegutsemiseks tuleb tõendada üldoskused B.2, kohustuslikud kompetentsid B.3.1–B.3.5, üks spetsialiseerumisega seotud kompetents valikust B.3.6–B.3.7 ning vähemalt üks spetsialiseerumisele vastav valitav kompetents valikust B.3.8–B.3.14. Tehnoloogia ja tehnika kasutamise kavandamine ja korraldamine 8 Tehnoloogia ja tehnika arendamine 8 Riskijuhtimine 8 Dokumenteerimine 8 Juhendamine 8 Kutse taotlemisel on nõutav tõendada üks spetsialiseerumisega seotud kompetents valikust B.3.6–B.3.7. Valitavatest kompetentsidest B.3.8–B.3.14 tuleb tõendada vähemalt üks spetsialiseerumisele vastav kompetents. Elektrivõrgu primaarseadmete ehitamine ja käit 8 Elektrivõrgu releekaitse ja automaatika ehitamine ja käit 8 Elektrivõrgu projekteerimine 8 Elektrivõrgu auditeerimine 8 Ehitiste elektripaigaldiste ehitamine ja käit 8 Ehitiste elektripaigaldiste projekteerimine 8 Ehitiste elektripaigaldiste auditeerimine 8 Ehitiste elektrik, tase 3 Building Electrician, EstQF Level 3 2 Ehitiste elektrik, tase 3 (versioon 3) Ehitiste elektrik, tase 3 (versioon 4) Sisetööde elektrik, tase 3 (versioon 1) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Elektrik 36 2024-03-14 2024-07-01 2024-08-18 3 3 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Kutsetasemete ulatus Elektrikute täiendusõppe arvestus Digipädevuste enesehindamisskaala Lembit Vali Tallinna Polütehnikum Ülo Kala Walde AS Urmas Mahlapuu AS Tera Aulika Riisenberg Haridus- ja Teadusministeerium Krister Peetmaa E-Service AS Harald Kübarsepp Rantell AS Meelis Kärt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Ingrid Knuut Tallinna Ehituskool Virge Sütt Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardit kasutatakse täienduskoolituse õppekava ja töömaailma kutse andmise aluseks. See kutsestandard ei ole tasemeõppe õppekava ning koolilõpu kutse andmise aluseks. Elektrikute töö eesmärk on tagada elektripaigaldise tehniline korrasolek ja kasutamise ohutus. 3. taseme ehitiste elektrik paigaldab kuni 1000 V vahelduvpingega ja kuni 1500 V alalispingega (edaspidi madalpinge) elektrijuhistike süsteeme, masinaid ja seadmeid ning teeb lihtsamaid hooldustöid mitmesugustes elamutes, hoonetes, tehnilistes rajatistes ning kuni 1000 V välisvõrkudes (alates liitumispunktist). Ta teeb töid õigusaktidega reguleeritud tegevusõiguse piirides (lisa 1 „Kutsetasemete ulatus“). 3. taseme ehitiste elektrik töötab üldjuhul töörühmas muutumatutes olukordades vastavalt etteantud juhistele ja korraldustele. Töö eeldab elektrotehnika, ehituse ja infotehnoloogia alaseid baasoskusi ja -teadmisi. Töötatakse peamiselt siseruumides. Võimalik on kokkupuude müra, tolmu ja pingestatud seadmetega. Tööülesanded on vahelduvad ja nende täitmine võib põhjustada sundasendist tingitud vaevusi. Traumade vältimiseks tuleb järgida töö- ja elektriohutuse standardeid, eeskirju, tööjuhtide nõuandeid ning vajaduse korral kasutada isikukaitsevahendeid ja kanda eririietust. Töö võib olla pingeline. Eriolukordades tuleb töötada nädalavahetustel, riiklike pühade ajal ja öösel. Kutseala kõrgemate tasemete kutsed Ehitiste elektrik, tase 4 töötab iseseisvalt või töörühmas, täites mitmekülgseid tööülesandeid muutuvates olukordades. Ehitiste elektrik, tase 5 on vilunud töötaja, kes teostab töid ja korraldab töörühma tegevust. A.2.1 Juhistike paigaldamine A.2.2 Elektrijaotuskeskustega töötamine A.2.3 Madal- ja väikepinge seadmete paigaldamine 3. taseme ehitiste elektrikuks saab õppida täiskasvanute tööalase koolituse kursusel ja töökohal töötades. Elektrik Ehitiste elektrik saab seadme ohutuse seaduse, ehitusseadustiku ja elektrituruseaduse reguleeritaval tegevusalal (elektripaigaldise ehitamine ja käit) tegutseda juhul, kui ta on tõendanud vastavad kompetentsid ning talle on kutsetunnistusega omistatud vastav kutse (lisa 1 „Kutsetasemete ulatus“). Uute seadmete ehitamiseks vajalikud oskused. Kasvava tähtsusega on erialaste digilahenduste rakendamise oskus ja erialaspetsiifiliste roheoskuste arendamine. Ehitiste elektrik, tase 3 kutse koosneb üldoskustest, kohustuslikest ja kutset läbivatest kompetentsidest. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused (B.2) ning kohustuslikud ja kutset läbivad kompetentsid (B.3.1, B.3.2, B.3.3 ja B.3.4). Juhistike paigaldamine 3 Elektrijaotuskeskustega töötamine 3 Madal- ja väikepinge seadmete sh hooneautomaatika paigaldamine ja hooldamine 3 Ehitiste elektrik, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Võrguelektrik, tase 3 Power Grid Electrician, EstQF Level 3 2 Võrguelektrik, tase 3 (versioon 3) Välispaigalduse elektrik, tase 3 (versioon 1) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Elektrik (jaotusvõrk) 36 2024-03-14 2024-07-01 2024-08-18 3 3 7413 Elektriliinide paigaldajad ja hooldajad 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Kutsetasemete ulatus Elektrikute täiendusõppe arvestus Digipädevuste enesehindamisskaala Jevgeni Lištšina OÜ Pluvo Eesti Kalev Kaldaru Elektrilevi OÜ Krister Peetmaa E-Service AS Marek Uuemaa Leonhard Weiss OÜ Ott Sillukse Enersense AS Tõnis Viira Elering AS Janek Sulev AS Connecto Eesti Aivar Arvi Enersense AS Meelis Kärt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Virge Sütt Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit Lembit Vali Tallinna Polütehnikum Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardit kasutatakse täienduskoolituse õppekava ja töömaailma kutse andmise aluseks. See kutsestandard ei ole tasemeõppe õppekava ning koolilõpu kutse andmise aluseks. Elektrikute töö eesmärk on tagada elektripaigaldiste tehniline korrasolek ja kasutamise ohutus. 3. taseme võrguelektrik täidab elektrivõrgu (õhuliinide, kaabelliinide, alajaamade, jaotlate ja nende seadmete) ja välisvalgustuse ehitamise ning hooldamisega seotud ülesandeid. Ta teeb töid töörühmas õigusaktidega reguleeritud tegevusõiguse piirides (lisa 1. „Kutsetasemete ulatus“) töörühma juhi juhendamisel. Võrguelektrik tegutseb muutumatutes olukordades vastavalt töörühma juhi etteantud juhistele ja korraldustele. Töö eeldab elektrotehnika, ehituse ja infotehnoloogia alaseid baasoskusi ja -teadmisi. Töötatakse peamiselt välitingimustes töötsoonides, kus tuleb teha pingevabu, pingelähedasi või eriväljaõpet nõudvaid pingealuseid toiminguid. Töö eeldab füüsilist pingutust ja kõrgustes tegutsemist. Tööga kaasnevad võimalikud ohud on kukkumine kõrgustest; elektrilöök (k.a indutseeritud pingest, elektrikaare termiline toime, pingutatavatest juhtmetest ja trossidest, pinnasetöödest, raietöödest, töötavatest transpordivahenditest ja mehhanismidest ning ekstreemsetest ilmastikutingimustest tingitud kahjustused. Nõutakse isikukaitsevahendite kasutamist ja eririietuse kandmist. Eriolukordades tuleb töötada nädalavahetustel, riiklike pühade ajal ja öösel. Põhilisteks töövahenditeks on käsi- ja spetsiaaltööriistad, mehhanismid ja mõõteseadmed, infotehnoloogia riistvara ja erialane tarkvara. Kutseala kõrgema taseme kutsed Võrguelektrik, tase 4 töötab iseseisvalt või töörühmas, täites mitmekülgseid tööülesandeid muutuvates olukordades. Võrguelektrik, tase 5 on vilunud töötaja, kes teeb ise tööd ning korraldab ja juhib töörühma tegevust. A.2.1 Elektrivõrgu ehitamine A.2.2 Elektrivõrgu hooldamine 3. taseme võrguelektrikuks saab õppida täiskasvanute tööalase koolituse kursusel ja töökohal töötades. Elektriku abiline, montöör Võrguelektrik saab seadme ohutuse seaduse, ehitusseadustiku ja elektrituruseaduse reguleeritaval tegevusalal (elektripaigaldise ehitamine ja käit) tegutseda juhul, kui ta on tõendanud vastavad kompetentsid ning talle on kutsetunnistusega omistatud vastav kutse (lisa 1. „Kutsetasemete ulatus“). Uute seadmete seadistamiseks vajalikud töövõtted. Erialaste digilahenduste rakendamise oskus. Oskuste ja teadmiste arendamine rohepöördeks. Võrguelektrik, tase 3 kutse koosneb üldoskustest ning kohustuslikest ja kutset läbivatest kompetentsidest. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused (B.2) ning kohustuslikud ja kutset läbivad kompetentsid (B.3.1–B.3.2 ja B.3.3). Elektrivõrgu ehitamine 3 Elektrivõrgu hooldamine 3 Võrguelektrik, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Ehitiste elektrik, tase 4 Building Electrician, EstQF Level 4 6 Ehitiste elektrik, tase 4 (versioon 7) Ehitiste elektrik, tase 4 (versioon 8) Sisetööde elektrik, tase 4 (versioon 1) Sisetööde elektrik, tase 4 (versioon 2) Sisetööde elektrik, tase 4 (versioon 3) Sisetööde elektrik, tase 4 (versioon 4) Sisetööde elektrik, tase 4 (versioon 5) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Elektrik 36 2024-03-14 2024-07-01 2024-08-18 4 4 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Kutsetasemete ulatus Elektrikute täiendusõppe arvestus Digipädevuste enesehindamisskaala Lembit Vali Tallinna Polütehnikum Ülo Kala Walde AS Urmas Mahlapuu AS Tera Aulika Riisenberg Haridus- ja Teadusministeerium Krister Peetmaa E-Service AS Harald Kübarsepp Rantell AS Meelis Kärt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Ingrid Knuut Tallinna Ehituskool Virge Sütt Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Elektrikute töö eesmärk on tagada elektripaigaldiste tehniline korrasolek ja kasutamise ohutus. 4. taseme ehitiste elektrik paigaldab ja käitab kuni 1000 V vahelduvpingega ja kuni 1500 V alalispingega (edaspidi madalpinge) elektripaigaldisi ja -seadmeid mitmesugustes hoonetes ja tehnilistes rajatistes ning kuni 1000 V välisvõrkudes (alates liitumispunktist). Ta teeb töid õigusaktidega reguleeritud tegevusõiguse piirides (lisa 1. „Kutsetasemete ulatus“). 4. taseme ehitiste elektrik töötab iseseisvalt või töörühmas, täites mitmekülgseid tööülesandeid muutuvates olukordades. Töö eeldab elektrotehnika, ehituse ja infotehnoloogia alaseid oskusi ja teadmisi. Ehitiste elektrikul on valmisolek juhendada kaastöötajaid ning teha koostööd sidusvaldkondade (hooneautomaatika, üldehitus, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT), turva- ja ohutustehnika jm) spetsialistidega, nagu nt võrguelektrik, ehitusjuht, hooneautomaatik, külmamehaanik, raudteeelektrik, turvasüsteemide tehnik, IT spetsialist jt. Töötatakse peamiselt siseruumides. Võimalik on kokkupuude müra, tolmu ja pingestatud seadmetega. Tööülesanded on vahelduvad ja nende täitmine võib põhjustada sundasendist tingitud vaevusi. Traumade vältimiseks tuleb järgida töö- ja elektriohutuse standardeid, eeskirju, tööjuhtide nõuandeid, vajaduse korral tuleb kasutada isikukaitsevahendeid ja kanda eririietust. Töö võib olla pingeline. Eriolukordades tuleb töötada nädalavahetustel, riiklike pühade ajal ja öösel. Kutseala madalam ja kõrgem kutsetase Ehitiste elektrik, tase 3 on vähese kogemusega ja juhendamist vajav töötaja. Ehitiste elektrik, tase 5 on vilunud töötaja, kes teostab töid ning korraldab töörühma tegevust. A.2.1 Elektripaigaldiste käidu töötoimingud A.2.2 Juhistike paigaldamine A.2.3 Elektrijaotuskeskustega töötamine A.2.4 Madal- ja väikepinge seadmete sh hooneautomaatika paigaldamine A.2.5 Töötulemuse kontrollimine ja dokumenteerimine 4. taseme ehitiste elektrik on kutsealase kompetentsuse omandanud kutseõppes ja töökohal töötades. Elektrik, käiduelektrik Ehitiste elektrik saab seadme ohutuse seaduse, ehitusseadustiku ja elektrituruseaduse reguleeritaval tegevusalal (elektripaigaldise ehitamine ja käit) tegutseda juhul, kui ta on tõendanud vastavad kompetentsid ning talle on kutsetunnistusega omistatud vastav kutse (lisa 1. „Kutsetasemete ulatus“). Uute seadmete seadistamiseks vajalikud oskused. Erialaste digilahenduste rakendamise oskus. Rohepöördeks vajalikud oskused ja teadmised (ehituse valdkonna pikk vaade, kliimaeesmärgid, ringmajanduse põhimõtted). Oskus rakendada targa maja tehnoloogilisi lahendusi, mis võimaldavad juhtida tarbimist ja parandada energiatõhusust. Oskus erinevaid tehnoloogiavaldkondi omavahel siduda. Ehitiste elektrik, tase 4 kutse koosneb üldoskustest, kohustuslikest ja kutset läbivatest kompetentsidest. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused (B.2) ning kohustuslikud ja kutset läbivad kompetentsid (B.3.1-B.3.5 ja B.3.6). Elektripaigaldiste käidu töötoimingud 4 Juhistike paigaldamine 4 Elektrijaotuskeskustega töötamine 4 Madal- ja väikepinge seadmete sh hooneautomaatika paigaldamine ja hooldamine 4 Töötulemuse kontrollimine ja dokumenteerimine 4 Ehitiste elektrik, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Võrguelektrik, tase 4 Power Grid Electrician, EstQF Level 4 7 Jaotusvõrgu elektrik, tase 4 (versioon 3) Jaotusvõrgu elektrik, tase 4 (versioon 4) Jaotusvõrgu elektrik, tase 4 (versioon 5) Jaotusvõrgu elektrik, tase 4 (versioon 6) Võrguelektrik, tase 4 (versioon 8) Võrguelektrik, tase 4 (versioon 9) Välispaigalduse elektrik, tase 4 (versioon 1) Välispaigalduse elektrik, tase 4 (versioon 2) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Elektrik (jaotusvõrk) 36 2024-03-14 2024-07-01 2024-08-19 4 4 7413 Elektriliinide paigaldajad ja hooldajad 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Kutsetasemete ulatus Elektrikute täiendusõppe arvestus Digipädevuste enesehindamisskaala Jevgeni Lištšina OÜ Pluvo Eesti Kalev Kaldaru Elektrilevi OÜ Krister Peetmaa E-Service AS Marek Uuemaa Leonhard Weiss OÜ Ott Sillukse Enersense AS Tõnis Viira Elering AS Janek Sulev AS Connecto Eesti Aivar Arvi Enersense AS Meelis Kärt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Virge Sütt Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit Lembit Vali Tallinna Polütehnikum Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Elektrikute töö eesmärk on tagada elektripaigaldiste tehniline korrasolek ja kasutamise ohutus. 4. taseme võrguelektrik täidab elektrivõrgu (õhuliinide, kaabelliinide, alajaamade, jaotlate ja nende seadmete) ja välisvalgustuse ehitamise ning käiduga seotud ülesandeid. Ta teeb töid õigusaktidega reguleeritud tegevusõiguse piirides (lisa 1. „Kutsetasemete ulatus“), iseseisvalt töörühma juhi antud tööloa raames või töörühma liikmena. Mõõteseadmete elektrik võib täita ülesandeid ka üksinda. 4. taseme võrguelektrik on oskustega töötaja, kes täidab mitmekülgseid tööülesandeid, sh muutlikes olukordades. Kõrgepingekaablite muhvide valmistamiseks ja pingealuste tööde tegemiseks tuleb tal läbida vastav eriväljaõpe. Töö eeldab elektrotehnika, ehituse ja infotehnoloogia alaseid oskusi ja teadmisi. Võrguelektrikul on valmisolek juhendada kaastöötajaid ning teha koostööd sidusvaldkondade (nt ehitus, automaatika, mõõtesüsteemid) spetsialistidega, nagu nt ehitiste elektrik, hooneautomaatik, ehitusjuht, raudtee-elektrik jt. Töötatakse peamiselt välitingimustes töötsoonides, kus tuleb teha pingevabu, pingelähedasi või eriväljaõpet nõudvaid pingealuseid toiminguid. Töö eeldab füüsilist pingutust ja kõrgustes tegutsemist. Tööga kaasnevad võimalikud ohud on kukkumine kõrgustest, elektrilöök (k.a indutseeritud pingest), elektrikaare termiline toime, pingutatavatest juhtmetest ja trossidest, pinnasetöödest, raietöödest, töötavatest transpordivahenditest ja mehhanismidest ning ekstreemsetest ilmastikutingimustest tingitud kahjustused. Nõutakse isikukaitsevahendite kasutamist ja eririietuse kandmist. Eriolukordades tuleb töötada nädalavahetustel, riiklike pühade ajal ja öösel. Põhilisteks töövahenditeks on käsi- ja spetsiaaltööriistad, mehhanismid ja mõõteseadmed, infotehnoloogia riistvara ja erialane tarkvara. Kutseala madalama ja kõrgema taseme kutsed Võrguelektrik, tase 3 on vähese kogemusega ja juhendamist vajav töötaja. Võrguelektrik, tase 5 on vilunud töötaja, kes teostab töid ning korraldab töörühma tegevust. A.2.1 Teabe kogumine A.2.2 Töötulemuse lõppkontroll ja dokumenteerimine A.2.3 Elektrivõrgu releekaitse- ja automaatikaseadmete ehitamine ja käit A.2.4 Kuni 330 kV alajaamade ehitamine ja käit A.2.5 Kuni 330 kV õhuliinide ehitamine ja käit A.2.6 Kuni 330 kV kaabelliinide ehitamine ja käit A.2.7 Kuni 35 kV (v.a) alajaamade ehitamine ja käit A.2.8 Kuni 35 kV (v.a) õhuliinide ehitamine ja käit A.2.9 Kuni 35 kV (v.a) kaabelliinide ehitamine ja käit A.2.10 Elektrivõrgu kommertsmõõteseadmete ehitamine ja käit 4. taseme võrguelektrikul on vähemalt põhiharidus, ta on kutsealase kompetentsuse omandanud kutseõppe jätkuõppes ja töökohal töötades. Elektrik, võrguelektrik, elektrimontöör Võrguelektrik saab seadme ohutuse seaduse, ehitusseadustiku ja elektrituruseaduse reguleeritaval tegevusalal (elektripaigaldise ehitamine ja käit) tegutseda juhul, kui ta on tõendanud vastavad kompetentsid ning talle on kutsetunnistusega omistatud vastav kutse (lisa 1. „Kutsetasemete ulatus“). Uute seadmete seadistamiseks vajalikud töövõtted. Erialaste digilahenduste rakendamise oskus. Oskuste ja teadmiste arendamine rohepöördeks. Oskus rakendada targa võrgu tehnoloogilisi lahendusi, mis võimaldavad juhtida tarbimist ja parandada energiatõhusust. Oskus lähedasi tehnoloogiavaldkondi omavahel siduda. Võrguelektrik, tase 4 kutse koosneb üldoskustest, kohustuslikest, valitavatest ja kutset läbivatest kompetentsidest. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused (B.2) ning kohustuslikud (B.3.1–B.3.2) ja kutset läbivad kompetentsid (B.3.11). Valitavatest kompetentsidest (B.3.3–B.3.10) tuleb tõendada kompetentse järgmiselt: Töötamiseks jaotusvõrgus kuni 35 kV (v.a) seadmetega tuleb tõendada all loetletud kompetentsid: B.3.3. Elektrivõrgu releekaitse- ja automaatikaseadmete ehitamine ja käit B.3.7. Kuni 35 kV (v.a) alajaamade ehitamine ja käit B.3.8. Kuni 35 kV (v.a) õhuliinide ehitamine ja käit B.3.9. Kuni 35 kV (v.a) kaabelliinide ehitamine ja käit B.3.10. Elektrivõrgu kommertsmõõteseadmete ehitamine ja käit Töötamiseks põhivõrgus kuni 330 kV seadmetega tuleb tõendada all loetletud kompetentsid: B.3.4. Kuni 330 kV alajaamade ehitamine ja käit B.3.5. Kuni 330 kV õhuliinide ehitamine ja käit B.3.6. Kuni 330 kV kaabelliinide ehitamine ja käit Töötamiseks elektrivõrgu releekaitse- ja automaatikaseadmetega tuleb tõendada kompetents B.3.3. Elektrivõrgu releekaitse- ja automaatikaseadmete ehitamine ja käit Töötamiseks elektrivõrgu kommertsmõõteseadmetega tuleb tõendada kompetents B.3.10. Elektrivõrgu kommertsmõõteseadmete ehitamine ja käit Teabe kogumine 4 Töötulemuse kontrollimine ja dokumenteerimine 4 Elektrivõrgu releekaitse- ja automaatikaseadmete ehitamine ja käit 4 Kuni 330 kV alajaamade ehitamine ja käit 4 Kuni 330 kV õhuliinide ehitamine ja käit 4 Kuni 330 kV kaabelliinide ehitamine ja käit 4 Kuni 35 kV (v.a) alajaamade ehitamine ja käit 4 Kuni 35 kV (v.a) õhuliinide ehitamine ja käit 4 Kuni 35 kV (v.a) kaabelliinide ehitamine ja käit 4 Elektrivõrgu kommertsmõõteseadmete ehitamine ja käit 4 Võrguelektrik, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Ehitiste elektrik, tase 5 Building Electrician, EstQF Level 5 6 Ehitiste elektrik, tase 5 (versioon 7) Ehitiste elektrik, tase 5 (versioon 8) Sisetööde elektrik, tase 5 (versioon 1) Sisetööde elektrik, tase 5 (versioon 2) Sisetööde elektrik, tase 5 (versioon 3) Sisetööde elektrik, tase 5 (versioon 4) Sisetööde elektrik, tase 5 (versioon 5) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Elektrik 36 2024-03-14 2024-07-01 2024-08-18 5 5 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Kutsetasemete ulatus Elektrikute täiendusõppe arvestus Digipädevuste enesehindamisskaala Lembit Vali Tallinna Polütehnikum Ülo Kala Walde AS Urmas Mahlapuu AS Tera Aulika Riisenberg Haridus- ja Teadusministeerium Krister Peetmaa E-Service AS Harald Kübarsepp Rantell AS Meelis Kärt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Ingrid Knuut Tallinna Ehituskool Virge Sütt Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Elektrikute töö eesmärk on tagada elektripaigaldise tehniline korrasolek ja kasutamise ohutus. 5. taseme ehitiste elektrik-tehnik paigaldab ja käitab kuni 1000 V vahelduvpingega ja kuni 1500 V alalispingega (edaspidi madalpinge) elektripaigaldisi ja seadmeid mitmesugustes hoonetes ja tehnilistes rajatistes ning kuni 1000 V välisvõrkudes (alates liitumispunktist). Ta korraldab ja juhib töörühma tööd ning vastutab enda ja töörühma töötulemuse eest. Töid tuleb teha õigusaktidega reguleeritud tegevusõiguse piirides (lisa 1 „Kutsetasemete ulatus“). 5. taseme ehitiste elektrik on vilunud töötaja, kes saab edukalt hakkama ettearvamatutes olukordades. Töö eeldab elektrotehnika, ehituse ja infotehnoloogia alaseid oskusi- ja teadmisi. Ehitiste elektrik teeb koostööd sidusvaldkondade (hooneautomaatika, üldehitus, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT), turva- ja ohutustehnika jm) spetsialistidega nagu nt võrguelektrik, ehitusjuht, hooneautomaatik, külmamehaanik, raudtee-elektrik, turvasüsteemide tehnik, IT spetsialist. Töötatakse peamiselt siseruumides. Võimalik on kokkupuude müra, tolmu ja pingestatud seadmetega. Tööülesanded on vahelduvad ja nende täitmine võib põhjustada sundasendist tingitud vaevusi. Traumade vältimiseks tuleb järgida töö- ja elektriohutuse standardeid, eeskirju, tööjuhtide nõuandeid ning vajaduse korral kasutada isikukaitsevahendeid ja kanda eririietust. Töö võib olla pingeline. Eriolukordades tuleb töötada nädalavahetustel, riiklike pühade ajal ja öösel. Kutseala madalama taseme kutsed Ehitiste elektrik, tase 3 on vähese kogemusega ja juhendamist vajav töötaja. Ehitiste elektrik, tase 4 töötab iseseisvalt või töörühmas, täites mitmekülgseid tööülesandeid muutuvates olukordades. A.2.1 Elektripaigaldiste käidu töötoimingud A.2.2 Juhistike paigaldamine A.2.3 Elektrijaotuskeskustega töötamine A.2.4 Madal- ja väikepinge seadmete sh hooneautomaatika paigaldamine A.2.5 Töötulemuse kontrollimine ja dokumenteerimine A.2.6 Juhendamine A.2.7 Juhtimine 5. taseme ehitiste elektrikul on üldjuhul keskharidus. Ta on kutsealase kompetentsuse omandanud kutseõppes ja töökohal töötades. Elektrik, käiduelektrik Ehitiste elektrik saab seadme ohutuse seaduse, ehitusseadustiku ja elektrituruseaduse reguleeritaval tegevusalal (elektripaigaldise ehitamine ja käit) tegutseda juhul, kui ta on tõendanud vastavad kompetentsid ning talle on kutsetunnistusega omistatud vastav kutse (lisa 1. „Kutsetasemete ulatus“). Uute seadmete seadistamiseks vajalikud oskused. Erialaste digilahenduste rakendamise oskus. Rohepöördeks vajalikud oskused ja teadmised (ehituse valdkonna pikk vaade, kliimaeesmärgid, ringmajanduse põhimõtted). Oskus rakendada targa maja tehnoloogilisi lahendusi, mis võimaldavad juhtida tarbimist ja parandada energiatõhusust. Oskus erinevaid tehnoloogiavaldkondi omavahel siduda. Ehitiste elektrik, tase 5 kutse koosneb üldoskustest ning kohustuslikest ja kutset läbivatest kompetentsidest. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused (B.2) ning kohustuslikud ja kutset läbivad kompetentsid (B.3.1-B.3.7 ja B.3.8). Elektripaigaldiste käidu töötoimingud 5 Juhistike paigaldamine 5 Elektrijaotuskeskustega töötamine 5 Madal- ja väikepinge seadmete sh hooneautomaatika paigaldamine ja hooldamine 4 Töötulemuse kontrollimine ja dokumenteerimine 5 Juhendamine 5 Juhtimine 5 Ehitiste elektrik, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Võrguelektrik, tase 5 Power Grid Electrician, EstQF Level 5 6 Jaotusvõrgu elektrik, tase 5 (versioon 2) Jaotusvõrgu elektrik, tase 5 (versioon 3) Jaotusvõrgu elektrik, tase 5 (versioon 4) Jaotusvõrgu elektrik, tase 5 (versioon 5) Võrguelektrik, tase 5 (versioon 7) Välispaigalduse elektrik, tase 5 (versioon 1) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Elektrik (jaotusvõrk) 36 2024-03-14 2024-07-01 2024-08-19 5 5 7413 Elektriliinide paigaldajad ja hooldajad 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Kutsetasemete ulatus Elektrikute täiendusõppe arvestus Digipädevuste enesehindamisskaala Jevgeni Lištšina OÜ Pluvo Eesti Kalev Kaldaru Elektrilevi OÜ Krister Peetmaa E-Service AS Marek Uuemaa Leonhard Weiss OÜ Ott Sillukse Enersense AS Tõnis Viira Elering AS Janek Sulev AS Connecto Eesti Aivar Arvi Enersense AS Meelis Kärt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Virge Sütt Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit Lembit Vali Tallinna Polütehnikum Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Elektrikute töö eesmärk on tagada elektripaigaldiste tehniline korrasolek ja kasutamise ohutus. 5. taseme võrguelektrik täidab elektrivõrgu (õhuliinide, kaabelliinide, alajaamade, jaotlate ja nende seadmete), välisvalgustuse ehitamise ning käiduga seotud ülesandeid. Töid tuleb teha õigusaktidega reguleeritud tegevusõiguse piirides (lisa 1. „Kutsetasemete ulatus“) töörühma juhina või iseseisvalt. Kõrgepingekaablite muhvide valmistamiseks ja pingealuste tööde tegemiseks tuleb tal läbida vastav eriväljaõpe. 5. taseme võrguelektrik on vilunud töötaja, kes täidab mitmekülgseid tööülesandeid, sh ettearvamatutes olukordades. Ta teeb koostööd sidusvaldkondade (nt ehitus, automaatika, mõõtesüsteemid) spetsialistidega, nagu nt ehitiste elektrik, ehitusjuht, hooneautomaatik, külmamehaanik, raudtee-elektrik, turvasüsteemide tehnik, elektrituulikute tehnik, päikeseelektrisüsteemide paigaldaja, IT spetsialist jt. Töö eeldab elektrotehnika, ehituse, infotehnoloogia ning juhtimisalaseid oskusi ja teadmisi. Töötatakse peamiselt välitingimustes töötsoonides, kus tuleb teha pingevabu, pingelähedasi või eriväljaõpet nõudvaid pingealuseid toiminguid. Töö eeldab füüsilist pingutust ja kõrgustes tegutsemist. Tööga kaasnevad võimalikud ohud on kukkumine kõrgustest, elektrilöök (k.a indutseeritud pingest), elektrikaare termiline toime, pingutatavatest juhtmetest ja trossidest, pinnase töödest, raietöödest, töötavatest transpordivahenditest ja mehhanismidest ning ekstreemsetest ilmastikutingimustest tingitud kahjustused. Nõutakse isikukaitsevahendite kasutamist ja eririietuse kandmist. Eriolukordades tuleb töötada nädalavahetustel, riiklike pühade ajal ja öösel. Põhilisteks töövahenditeks on käsi- ja spetsiaaltööriistad, mehhanismid ja mõõteseadmed, infotehnoloogia riistvara ja erialane tarkvara. Kutseala madalama taseme kutsed Võrguelektrik, tase 3 on vähese kogemusega ja juhendamist vajav töötaja. Võrguelektrik, tase 4 töötab iseseisvalt või töörühmas, täites mitmekülgseid tööülesandeid muutuvates olukordades. A.2.1 Teabe kogumine A.2.2 Töötulemuse lõppkontroll ja dokumenteerimine A.2.3 Juhendamine A.2.4 Juhtimine A.2.5 Elektrivõrgu releekaitse- ja automaatikaseadmete ehitamine ja käit A.2.6 Kuni 330 kV alajaamade ehitamine ja käit A.2.7 Kuni 330 kV õhuliinide ehitamine ja käit A.2.8 Kuni 330 kV kaabelliinide ehitamine ja käit A.2.9 Kuni 35 kV (v.a) alajaamade ehitamine ja käit A.2.10 Kuni 35 kV (v.a) õhuliinide ehitamine ja käit A.2.11 Kuni 35 kV (v.a) kaabelliinide ehitamine ja käit 5. taseme võrguelektrikul on üldjuhul keskharidus. Ta on kutsealase kompetentsuse omandanud kutseõppe jätkuõppes ja töökohal töötades. Tööjuht, töödejuhataja, elektrik, võrguelektrik, elektrimontöör. Võrguelektrik saab seadme ohutuse seaduse, ehitusseadustiku ja elektrituruseaduse reguleeritaval tegevusalal (elektripaigaldise ehitamine ja käit) tegutseda juhul, kui ta on tõendanud vastavad kompetentsid ning talle on kutsetunnistusega omistatud vastav kutse (lisa 1. „Kutsetasemete ulatus“). Uute seadmete seadistamiseks vajalikud töövõtted. Erialaste digilahenduste rakendamise oskus. Oskuste ja teadmiste arendamine rohepöördeks. Oskus rakendada targa võrgu tehnoloogilisi lahendusi, mis võimaldavad juhtida tarbimist ja parandada energiatõhusust. Oskus lähedasi tehnoloogiavaldkondi omavahel siduda. Võrguelektrik, tase 5 kutse koosneb üldoskustest, kohustuslikest, valitavatest ja kutset läbivatest kompetentsidest. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused (B.2) ning kohustuslikud ja kutset läbivad kompetentsid (B.3.1–B.3.4 ja B.3.13). Valitavatest kompetentsidest (B.3.5–B.3.12) tuleb tõendada kompetentse järgmiselt: Töötamiseks jaotusvõrgus kuni 35 kV (v.a) seadmetega tuleb tõendada all loetletud kompetentsid: B.3.5. Elektrivõrgu releekaitse- ja automaatikaseadmete ehitamine ja käit B.3.9. Kuni 35 kV (v.a) alajaamade ehitamine ja käit B.3.10. Kuni 35 kV (v.a) õhuliinide ehitamine ja käit B.3.11. Kuni 35 kV (v.a) kaabelliinide ehitamine ja käit B.3.12. Elektrivõrgu kommertsmõõteseadmete ehitamine ja käit Töötamiseks põhivõrgus kuni 330 kV seadmetega tuleb tõendada all loetletud kompetentsid: B.3.6. Kuni 330 kV alajaamade ehitamine ja käit B.3.7. Kuni 330 kV õhuliinide ehitamine ja käit B.3.8. Kuni 330 kV kaabelliinide ehitamine ja käit Töötamiseks elektrivõrgu releekaitse- ja automaatikaseadmetega tuleb tõendada kompetents B.3.5. Elektrivõrgu releekaitse- ja automaatikaseadmete ehitamine ja käit Teabe kogumine 5 Töötulemuse lõppkontroll ja dokumenteerimine 5 Juhendamine 5 Meeskonna juhtimine 5 Elektrivõrgu releekaitse- ja automaatikaseadmete ehitamine ja käit 5 Kuni 330 kV alajaamade ehitamine ja käit 5 Kuni 330 kV õhuliinide ehitamine ja käit 5 Kuni 330 kV kaabelliinide ehitamine ja käit 5 Kuni 35 kV (v.a) alajaamade ehitamine ja käit 5 Kuni 35 kV (v.a) õhuliinide ehitamine ja käit 5 Kuni 35 kV (v.a) kaabelliinide ehitamine ja käit 5 Võrguelektrik, tase 5, kutset läbiv kompetents 5 IT-juht, tase 7 IT manager, EstQF Level 7 8 Infotehnoloogia juht V (versioon 1) Infotehnoloogia juht V (versioon 2) Infotehnoloogia juht V (versioon 3) Infotehnoloogia juht V (versioon 4) IT juht, tase 7 (versioon 5) IT juht, tase 7 (versioon 6) IT juht, tase 7 (versioon 7) Andmehaldusejuht, tase 7 Infoturbejuht, tase 7 IT arendusjuht, tase 7 IT haldusjuht, tase 7 IT meeskonna- ja partnerlusjuht, tase 7 Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA IT süsteemid ja teenused IT spetsialist 27 2024-03-28 2024-03-28 2029-03-27 7 7 1330 IKT-juhid 0611 Arvutikasutus 62 Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamisskaala Peeter Normak Tallinna Ülikool Rando Sui Skywish OÜ Ants Sild Baltic Computer Systems AS Jaan Oruaas FocusIT OÜ Svitlana Korjus Swedbank AS Ivo Suursoo Columbus Eesti AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. IT-juht, tase 7 kutsestandard on õppekava aluseks ning ei ole kutse andmise aluseks. IT-juhi töö eesmärgiks on organisatsiooni põhiprotsesse ja eesmärke toetava IT visiooni, strateegia ja tegevusplaanide väljatöötamine ning nende elluviimise juhtimine koostöös organisatsiooni juhtkonnaga. Eesmärgi saavutamiseks juhib IT-juht vastavalt tegevusplaanidele erinevate IT lahenduste loomist ja juurutamist ning olemasolevate IT lahenduste efektiivset ja süsteemset haldamist. IT juht loob IT strateegia ja tegevusplaanid vastavalt organisatsiooni äri- ja tegevusplaanidele ning tehnoloogia võimalustele. Ta vastutab IT arendusvajaduste väljaselgitamise, IT eelarve koostamise ja täitmise jälgimise, IT projektide juhtimise, küberturbe korraldamise, IT hangete korraldamise, IT keskkonna optimeerimise, IT poliitikate ja eeskirjade loomise, IT meeskonna ressursi efektiivse kasutamise ja olemasolevate infosüsteemide ning riistvara efektiivse ja ootuspärase toimimise eest. IT-juht on oma valdkonna eestvedajaks ning muudatuste esilekutsujaks juhtides organisatsiooni IT-meeskonda ja tehes koostööd organisatsiooni juhtkonnaga. Ta suhtleb aktiivselt organisatsiooni sise- ja välispartneritega, toetades organisatsiooni süsteemset ning jätkusuutlikku arengut. IT-juhi kutse kirjeldamise aluseks on Euroopa IT-kompetentside raamistik (e-CF). IT-juhi töökeskkonnaks on tavapäraselt ettevõtete või organisatsioonide kontoriruumid või kodukontor. Töökeskkonna eripäraks on vajadusel töötamine ettevõtete tootmisüksustes või eriotstarbega ruumides näiteks serveriruum jm. IT-juhi põhilisteks töövahenditeks on kaasaegne arvutitehnika, enamlevinud büroo- ja pilvetöö tarkvara, grupitöötarkvara ning organisatsiooni spetsiifikale vastav tarkvara ja riistvara. IT-juhi töö eeldab head planeerimis- ja organiseerimisvõimet, analüüsioskust ning süsteemsust, pingetaluvust, koostöö- ja suhtlemisvalmidust, arengule orienteeritust ning otsustus- ja vastutusvõimet. IT- juht, tase 7 kutse sisaldab järgmisi rolle ehk osakutseid IT arendusjuht, tase 7, IT haldusjuht, tase 7, IT meeskonna- ja partnerlusjuht, tase 7, andmehaldusejuht, tase 7 ja infoturbejuht, tase 7. Sõltuvalt organisatsiooni suurusest, IT profiilist ja arengutasemest ning IT meeskonna suurusest võib IT juht täita kõiki ülaltoodud rolle. Suuremates organisatsioonides on toodud rollid jagatud reeglina mitmete ametikohtade vahel. IT arendusjuhi rolliks on olla tehnoloogia rakendamise ja IT lahenduste visionäär, strateeg ja tark tellija. Arendusjuht peab hoidma end hästi kursis tehnoloogia valdkonna arengutega ja võimalustega organisatsiooni äri tehnoloogia abil täiustada, efektiivsemaks ja optimaalsemaks muuta. Arendusjuhi ülesandeks on koos ärijuhtidega püstitada IT arenduseesmärgid ja seejärel juhtida vajalike lahenduste väljatöötamist, valikut ning juurutamist. IT haldusjuhi rolliks on IT süsteemide optimaalse töö tagamine vastavalt ärinõuetele. IT haldusjuht kavandab ja lepib äripoolega kokku IT süsteemide teenustaseme tingimused ning tagab oma meeskonna ja partnerite võrgustikuga nende tingimuste täitmise, pideva ajakohastamise ning täiustamise. IT teenuste halduse tänased parimad praktikad baseeruvad rahvusvaheliselt tunnustatud infotehnoloogia haldamise tavade ja protsesside standardite kogul ITIL, mille valdamine on IT haldusjuhi ning tema meeskonna kvaliteetse töö jaoks kohustuslik. IT meeskonna juhina on IT juhi rolliks tagada ettevõtte eesmärkide saavutamiseks vajaliku IT meeskonna ja partnervõrgustiku tõrgeteta töö. IT meeskonna juhi ülesandeks on mõista ja prognoosida IT süsteemide haldamiseks ning arendamiseks vajalikke tööjõu ja kompetentsi vajadusi ning selle alusel planeerida oma meeskond ja partnersuhted. IT meeskonnajuht on hea personalitöö asjatundja, tagades selge töökorralduse, meeskonna sujuva koostöö, motivatsiooni ja meeskonna liikmete kompetentside arendamise. IT juhi roll organisatsiooni andmehaldusejuhina ja andmeanalüüsi korraldajana tähendab põhjalikku arusaamist organisatsioonile oluliste andmete sisust, allikatest ja analüüsivajadustest. Andmehaldusejuhi ülesandeks on tagada otsustamiseks vajalike andmete kogumine, süstematiseerimine, puhastamine ning andmete kvaliteedi hindamine ja tagamine. Andmehaldusejuhi rolliks on tagada äripoolele tugi andmete tõlgendamise, andmeanalüüsi ja andmete põhjal järelduste tegemise korraldamisel. Andmeanalüüsi ärivajaduste püstitamine ja analüüsitöö sisuline suunamine peab jääma äripoole juhtida ja vastutada. Infoturbejuht loob ettevõtte vajadustele ja ootustele sobiva infoturbealase keskkonna, kehtestades asjakohased nõuded ning poliitikad. Infoturbejuht on ärivajaduste esindaja - infoturbe arhitekt, kes valib välja ja juhib ettevõttele sobivate infoturbelahenduste juurutamist ning igapäevatoimimist, turvaintsidentide menetlemist ja lahendamist ning infoturbe protsesside täiustamist. Kõrgema tehnoloogiariskiga keskmistes ja suuremates ettevõtetes on infoturbejuhi ning IT juhi positsioonid rangelt lahutatud ja Infoturbejuht allub vahetult äripoolele, et tagada infoturbe sõltumatus. A.2.1 Infosüsteemi ja äristrateegia kooskõlastamine (e-CF kompetents A.1) A.2.2 Teenusetaseme haldus (e-CF kompetents A.2) A.2.3 Tegevusplaani väljatöötamine (e-CF kompetents A.3) A.2.4 Arhitektuuri planeerimine (e-CF kompetents A.5) A.2.5 Tehnoloogia arengu jälgimine ja innovatsioon (e-CF kompetentsid A.7 ja A.9) A.2.6 Jätkusuutlikkuse tagamine (e-CF kompetents A.8) A.2.7 Probleemihaldus (e-CF kompetents C.4) A.2.8 IT kvaliteedinormide väljatöötamine (e-CF kompetents D.2) A.2.9 Hankimine (e-CF kompetents D.4) A.2.10 Personaliarendus (e-CF kompetents D.9) A.2.11 Informatsiooni ja oskusteabe haldamine (e-CF kompetents D.10) A.2.12 Ärivajaduste väljaselgitamine (e-CF kompetents D.11) A.2.13 Projektijuhtimine ja -portfelli haldamine (e-CF kompetents E.2) A.2.14 Riskijuhtimine (e-CF kompetents E.3) A.2.15 Suhete juhtimine (e-CF kompetents E.4) A.2.16 IT protsesside täiustamine (e-CF kompetents E.5) A.2.17 Ärimuudatuste juhtimine (e-CF kompetents E.7) A.2.18 Infoturbestrateegia väljatöötamine ja haldamine (e-CF kompetentsid E.8 ja D.1) A.2.19 IT valitsemine/juhtimine (e-CF kompetents E.9) Tavapäraselt töötavad IT-juhtidena inimesed, kellel on erialane kõrgharidus ning vähemalt 3-aastane juhtimisalane ja 5-aastane IT valdkonna töökogemus. IT-juht, infotehnoloogia juht, tehnoloogiajuht, IT-osakonna juhataja. Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. Järjest kasvavate keskkonnanõuetega arvestamine ja olemasolevate ressursside oluliselt tõhusam kasutamine kujuneb peamiseks tulevikutrendiks IT juhi töö kõikides rollides ning aspektides. IT juhi otseses vastutusalas on IT enda keskkonna jalajälje süsteemne teadlik juhtimine ja IT rakendamine rohepöörde toetuseks kõigis organisatsiooni keskkonna aspektidega seotud tegevustes. Andmehalduse, andmeanalüütika ja andmetel põhinevate otsustusprotsesside tähtsuse kasv muudab oluliselt IT juhi tööd. Digitaalseid andmeid on infosüsteemides kogutud pikemat aega ja suurtes kogustes, kuid nende kättesaadavuse, integreerimise, sisulise analüüsi ja kasutamise töös on ees ootamas suured murrangud, kus IT juhil saab olema suur roll. Oluline on pidevalt panna rõhku äriprotsessidest ja infosüsteemidest andmete kogumisele ja integreerimisele kõige erinevamates andmevormides ja formaatides, andmekvaliteedile andmeturbele ja suurandmetele, et luua tingimused kõige erinevamatele ärivajadustele andmete töötlemisel ja analüüsil. Tulevikus on jätkuvalt IT juhi töös kriitilise tähtsusega võimekus ja valmisolek end pidevalt kursis hoida oma organisatsiooni tegevusvaldkonnaga seonduvate kaasaegsete tehnoloogiatega, et osata leida ja välja pakkuda uusi tehnoloogilisi võimalusi organisatsiooni äritegevuse täiustamiseks ning efektiivsemaks muutmiseks. Pidev tehnoloogiate arengu jälgimine ja kasutusvõimaluste analüüsimine on ka edaspidi IT juhi töö üheks olulisemaks komponendiks. Kaasaegsetes töö vormides, tööviisides ning töötajate vajadustes ja soovides toimuvatest olulistest muutustest tulenevalt muutub järjest tähtsamaks IT juhi kui meeskonna juhi, liidri ja motivaatori roll. Kriitiline on meeskonna vaimu tunnetamine ning hoidmine kaugtöö tingimustes, keskkonnaga kohanemine, innovaatilisus ja dünaamilisus. IT- juht, tase 7 kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.3.1.- B.3.19. ja üldoskused B.2. IT arendusjuht, tase 7 osakutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.3.1. Infosüsteemi ja äristrateegia kooskõlastamine; B.3.3. Tegevusplaani väljatöötamine; B.3.4. Arhitektuuri planeerimine; B.3.5. Tehnoloogia arengu jälgimine ja innovatsioon; B.3.6. Jätkusuutlikkuse tagamine; B.3.8. IT kvaliteedinormide väljatöötamine; B.3.9 Hankimine; B.3.12. Ärivajaduste väljaselgitamine; B.3.13. Projektijuhtimine ja -portfelli haldamine; B.3.15. Suhete juhtimine; B.3.17. Ärimuudatuste juhtimine; B.3.19. IT valitsemine/juhtimine ja üldoskused B.2. IT haldusjuht, tase 7 osakutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.3.2. Teenusetaseme haldus ; B.3.7. Probleemihaldus; B.3.9. Hankimine ; B.3.12. Ärivajaduste väljaselgitamine; B.3.13. Projektijuhtimine ja -portfelli haldamine; B.3.15. Suhete juhtimine; B.3.16. IT protsesside täiustamine; B.3.19. IT valitsemine/juhtimine ja üldoskused B.2. IT meeskonna- ja partnerlusjuht, tase 7 osakutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.3.5. Tehnoloogia arengu jälgimine ja innovatsioon; B.3.10. Personaliarendus; B.3.13. Projektijuhtimine ja -portfelli haldamine; B.3.15. Suhete juhtimine ja üldoskused B.2. Andmehaldusejuht, tase 7 osakutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.3.5. Tehnoloogia arengu jälgimine ja innovatsioon; B.3.11. Informatsiooni ja oskusteabe haldamine; B.3.13. Projektijuhtimine ja -portfelli haldamine; B.3.15. Suhete juhtimine; B.3.19. IT valitsemine/ juhtimine ja üldoskused B.2. Infoturbejuht, tase 7 osakutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.3.5. Tehnoloogia arengu jälgimine ja innovatsioon; B.3.7. Probleemihaldus ; B.3.13. Projektijuhtimine ja -portfelli haldamine; B.3.14. Riskijuhtimine; B.3.15. Suhete juhtimine; B.3.16. IT protsesside täiustamine; B.3.18. Infoturbestrateegia väljatöötamine ja haldamine; B.3.19. IT valitsemine/ juhtimine ja üldoskused B.2. Infosüsteemi ja äristrateegia kooskõlastamine (e-CF kompetents A.1) 7 Teenusetaseme haldus (e-CF kompetents A.2) 7 Tegevusplaani väljatöötamine (e-CF kompetents A.3) 7 Arhitektuuri planeerimine (e-CF kompetents A.5) 7 Tehnoloogia arengu jälgimine ja innovatsioon (e-CF kompetentsid A.7 ja A.9) 7 Jätkusuutlikkuse tagamine (e-CF kompetents A.8) 7 Probleemihaldus (e-CF kompetents C.4) 7 IT kvaliteedinormide väljatöötamine (e-CF kompetents D.2) 7 Hankimine (e-CF kompetents D.4) 7 Personaliarendus (e-CF kompetents D.9) 7 Informatsiooni ja oskusteabe haldamine (e-CF kompetents D.10) 7 Ärivajaduste väljaselgitamine (e-CF kompetents D.11) 7 Projektijuhtimine ja -portfelli haldamine (e-CF kompetents E.2) 7 Riskijuhtimine (e-CF kompetents E.3) 7 Suhete juhtimine (e-CF kompetents E.4) 7 IT protsesside täiustamine (e-CF kompetents E.5) 7 Ärimuudatuste juhtimine (e-CF kompetents E.7) 7 Infoturbestrateegia väljatöötamine ja haldamine (e-CF kompetentsid E.8 ja D.1) 7 IT valitsemine/juhtimine (e-CF kompetents E.9) 7 Tarkvaraarendaja, tase 6 Software Developer, EstQF Level 6 5 Tarkvaraarendaja, tase 6 (versioon 3) Tarkvaraarendaja, tase 6 (versioon 4) Tarkvaraarenduse vanemspetsialist, tase 6 (versioon 1) Tarkvaraarenduse vanemspetsialist, tase 6 (versioon 2) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Tarkvaraarendus Tarkvara arendaja 27 2024-03-28 2024-03-28 2029-03-27 6 6 2512 Tarkvaraarendajad 0613 Tarkvara ja rakenduste arendus ning analüüs 62 Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused Digipädevuste enesehindamisskaala Keelte oskustasemete kirjeldused Marek Kusmin Codeborne OÜ Villu Teearu Elisa Eesti AS Jens-Kristjan Liivand HEISI IT OÜ Jaagup Kippar Tallinna Ülikool Raul Pärnsalu Playtech Estonia OÜ Merje Vaide BCS Koolitus AS Inga Petuhhov Tallinna Ülikool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Tarkvaraarendaja, tase 6 kutsestandard on õppekava aluseks ning ei ole kutse andmise aluseks. Tarkvaraarendaja töö on kliendi vajaduste väljaselgitamine ja koostöös kliendiga töötava ja väärtust loova tarkvarasüsteemi loomine. Ta tagab tarkvara vajaliku kvaliteedi, kasutades parimaid praktikaid ja standardeid ning osaledes väljatöötatud lahenduse juurutamisel. Tarkvaraarendaja valib sobivad vahendid ja viisid vastavalt ülesande olemusele ning mõistab loodava lahenduse konteksti. Ta hindab süsteemide keerukust ja hoiab lahenduse võimalikult lihtsana. Tarkvaraarendaja hindab olemasolevat tarkvarasüsteemi ja pakub vajadusel selle täiendamise võimalusi. Ta osaleb meeskonna töös ja võtab selles sobiva rolli. Ta mõistab infotehnoloogia põhimõtteid ning ettevõtluse ja juhtimise aluseid, on teadlik infotehnoloogia arengusuundadest ja nende mõjust info- ja tarkvarasüsteemidele. Tarkavaraarendaja töötab siseruumis ja põhiliselt istudes, riskiteguriteks on sundasend arvutiga töötamisel ning koormus silmadele. Tarkvaraarendaja teeb koostööd erineva rahvusliku ning kultuuritaustaga klientide ja kolleegidega. Meeskonna liikmed võivad asuda üksteisest geograafiliselt kaugel. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kutsete kirjeldamisel on aluseks Euroopa IKT kompetentside raamistik (e-CF). Tarkvaraarenduse kutsealal töötavad ka: -noorem-tarkvaraarendaja, tase 4, kelle põhiliseks tööks on tarkvara lähtekoodi kirjutamine vastavalt väljatöötatud ning kokkulepitud arhitektuurile ja disainile; -tarkvaraarenduse insener, tase 7, kelle põhiliseks tööks on kliendi vajaduste väljaselgitamine ning koostöös kliendiga töötava ja väärtust loova tarkvarasüsteemi loomine; sageli ka meeskonna juhtimine ja projekti ja/või projektiportfelli haldamine. Kõrgemad tasemed sisaldavad madalamate tasemete kompetentse. Käesolevas standardis kirjeldatakse 6. taseme tarkvaraarendaja töökompetentse. A.2.1 Tarkvaralahenduse kavandamine ja projektihaldus (e-CF kompetents A.5. ja E.2) A.2.2 Lahenduse arhitektuuri analüüsimine, valimine ja rakenduse projekteerimine (e-CF kompetents A.5. ja A.6.) A.2.3 Arendusprotsessis osalemine ja arendusprotsessi läbiviimine (e-CF kompetents B.1.) A.2.4 Tarkvarasüsteemi realiseerimine (e-CF kompetents B.2.) A.2.5 Testimine (e-CF kompetents B.3.) A.2.6 Lahenduse juurutamine, paigaldamine ja kasutuselevõtt (e-CF kompetents B.4.) A.2.7 Dokumentatsiooni koostamine (e-CF kompetents B.5.) A.2.8 Tarkvarasüsteemi toetamine (e-CF kompetents C.1.) Tarkvaraarendajatena töötavad tavaliselt inimesed, kellel on erialane kõrgharidus või teatud juhtudel kutseharidus keskhariduse baasil. Kutseoskused võivad olla omandatud ka täiendusõppes või töökohal õppides. Tarkvaraarendaja, programmeerija, tarkvaraanalüütik Tarkvaraarendaja, tase 6 kutse koosneb üldoskustest, kohustuslikest kompetentsidest ja kutset läbivast kompetentsist. Kutse taotlemisel on vaja tõendada üldoskused B.2., kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.8. ja kutset läbiv kompetents B.3.9. Tarkvaralahenduse kavandamine ja projektihaldus (e-CF kompetents A.5. ja E.2.) 6 Lahenduse arhitektuuri analüüsimine, valimine ja rakenduse projekteerimine (e-CF kompetents A.5. ja A.6.) 6 Arendusprotsessis osalemine ja arendusprotsessi läbiviimine (e-CF kompetents B.1.) 6 Tarkvarasüsteemi realiseerimine (e-CF kompetents B.2.) 6 Testimine (e-CF kompetents B.3.) 6 Lahenduse juurutamine, paigaldamine ja kasutuselevõtt (e-CF kompetents B.4.) 6 Dokumentatsiooni koostamine (e-CF kompetents B.5.) 6 Tarkvarasüsteemi toetamine (e-CF kompetents C.1.) 6 Tarkvaraarendaja, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Tarkvaraarenduse insener, tase 7 Senior Software Developer, EstQF Level 7 3 Tarkvaraarenduse insener, tase 7 (versioon 1) Tarkvaraarenduse insener, tase 7 (versioon 2) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Tarkvaraarendus Tarkvara arendaja 27 2024-03-28 2024-03-28 2029-03-27 7 7 2512 Tarkvaraarendajad 0613 Tarkvara ja rakenduste arendus ning analüüs 62 Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused Digipädevuste enesehindamisskaala Keelte oskustasemete kirjeldused Marek Kusmin Codeborne OÜ Jens-Kristjan Liivand HEISI IT OÜ Villu Teearu Elisa Eesti AS Jaagup Kippar Tallinna Ülikool Raul Pärnsalu Playtech Estonia OÜ Merje Vaide BCS Koolitus AS Inga Petuhhov Tallinna Ülikool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Tarkvaraarenduse insener, tase 7 kutsestandard on õppekava aluseks ning ei ole kutse andmise aluseks. Tarkvaraarenduse inseneri töö on kliendi vajaduste väljaselgitamine ning koostöös kliendiga töötava ja väärtust loova tarkvarasüsteemi loomine. Ta tagab tarkvara vajaliku kvaliteedi, kasutades parimaid praktikaid, standardeid ja pidades silmas tehtavate kulutuste optimaalsust ning osaledes väljatöötatud lahenduse juurutamisel. Tarkvaraarenduse insener valib sobivad vahendid ja viisid vastavalt ülesande olemusele ning mõistab loodava lahenduse konteksti. Ta hindab süsteemide keerukust ja hoiab lahenduse võimalikult lihtsana. Tarkvaraarenduse insener hindab olemasolevat tarkvarasüsteemi ja pakub vajadusel selle täiendamise võimalusi kogu tarkvara elutsükli kontekstis. Ta osaleb meeskonna töös ja võtab selles sobiva rolli (sageli ka liidri rolli), kaasates koostööpartnereid kõigilt tasanditelt. Ta mõistab infotehnoloogia põhimõtteid, ettevõtluse ja juhtimise aluseid, on teadlik ja kursis infotehnoloogia arengusuundadest ja nende mõjust organisatsioonile ning võtab aktiivse rolli nende juurutamisel. Ta hindab lahenduse või lahenduse osade tootestamise võimalusi ja vajadusi ning projekteerib vajadusel toote. Tarkavaraarendaja töötab siseruumis ja põhiliselt istudes, riskiteguriteks on sundasend arvutiga töötamisel ning koormus silmadele. Tarkvaraarenduse insener teeb koostööd erineva rahvusliku ning kultuuritaustaga klientide ja kolleegidega. Meeskonna liikmed võivad asuda üksteisest geograafiliselt kaugel. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kutsete kirjeldamisel on aluseks Euroopa IKT kompetentside raamistik (e-CF). Tarkvaraarenduse kutsealal töötavad ka: -noorem-tarkvaraarendaja, tase 4, kelle põhiliseks tööks on tarkvara lähtekoodi kirjutamine vastavalt väljatöötatud ning kokkulepitud arhitektuurile ja disainile; -tarkvaraarendaja, tase 6, kelle põhiliseks tööks on kliendi vajaduste väljaselgitamine ning koostöös kliendiga töötava ja väärtust loova tarkvarasüsteemi loomine. Kõrgemad tasemed sisaldavad madalamate tasemete kompetentse. Käesolevas standardis kirjeldatakse 7. taseme tarkvaraarenduse inseneri töökompetentse. A.2.1 Tarkvaralahenduse kavandamine (e-CF kompetents A.5.) A.2.2 Projekti ja projektiportfelli haldamine (e-CF kompetents E.2.) A.2.3 Lahenduse arhitektuuri analüüsimine, valimine ja rakenduse projekteerimine (e-CF kompetents A.5. ja A.6.) A.2.4 Arendusprotsessis osalemine ja arendusprotsessi läbiviimine (e-CF kompetents B.1.) A.2.5 Tarkvarasüsteemi realiseerimine (e-CF kompetents B.2.) A.2.6 Testimine (e-CF kompetents B.3.) A.2.7 Lahenduse juurutamine, paigaldamine, kasutuselevõtt (e-CF kompetents B.4.) A.2.8 Dokumentatsiooni koostamine (e-CF kompetents B.5.) A.2.9 Tarkvarasüsteemi toetamine (e-CF kompetents C.1.) Tarkvaraarenduse inseneridena töötavad tavaliselt inimesed, kellel on erialane bakalaureuse- või magistrikraad. Kutseoskused võivad olla omandatud täiendusõppes või töökohal õppides. Tarkvaraarenduse insener, vanemtarkvaraarendaja, vanemprogrammeerija, juhtiv tarkvaraarendaja, tarkvaraarhitekt, tarkvaraanalüütik, süsteemianalüütik, arendusjuht. Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. Tarkvaraarenduse inseneril on jätkuvalt oluline hoida ennast pidevalt kursis tarkvara arengusuundadega, sealhulgas tehisintellekti, suurandmete, pilvetehnoloogia ja küberturvalisuse valdkondades, samuti arengutega arendusmetoodikate ja meeskonnatöö vallas. Tarkvaraarenduse insener omandab jooksvalt valdkonnas kasutatavaid uusi mõisted ja täiendab pidevalt oma juhtimisalast kompetentsi. Tarkvaraarenduse insener, tase 7 kutse koosneb üldoskustest, kohustuslikest kompetentsidest ja kutset läbivast kompetentsist. Kutse taotlemisel on vaja tõendada üldoskused B.2., kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.9. ja kutset läbiv kompetents B.3.10. Tarkvaralahenduse kavandamine (e-CF kompetents A.5.) 7 Projekti ja projektiportfelli haldamine (e-CF kompetents E.2.) 7 Lahenduse arhitektuuri analüüsimine, valimine ja rakenduse projekteerimine (e-CF kompetents A.5. ja A.6.) 7 Arendusprotsessis osalemine ja arendusprotsessi läbiviimine (e-CF kompetents B.1.) 7 Tarkvarasüsteemi realiseerimine (e-CF kompetents B.2.) 7 Testimine (e-CF kompetents B.3.) 7 Lahenduse juurutamine, paigaldamine ja kasutuselevõtt (e-CF kompetents B.4.) 7 Dokumentatsiooni koostamine (e-CF kompetents B.5.) 7 Tarkvarasüsteemi toetamine (e-CF kompetents C.1.) 7 Tarkvaraarenduse insener, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Metalltoodete koostaja, tase 3 Assembler of metal products, EstQF Level 3 9 Koostelukksepp I (versioon 1) Koostelukksepp I (versioon 2) Koostelukksepp I (versioon 3) Koostelukksepp I (versioon 4) Koostelukksepp I (versioon 5) Koostelukksepp, tase 3 (versioon 6) Koostelukksepp, tase 3 (versioon 7) Koostelukksepp, tase 3 (versioon 8) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Koostelukksepp 30 2024-03-27 2024-03-27 2029-03-26 3 3 7222 Tööriistavalmistajad jms töölised 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Eesti Masinatööstuse Liit Digipädevuste enesehindamisskaala Nikolai Jukin Tartu Rakenduslik Kolledž Marko Kokla Virtuaalettevõte OÜ Raul Kütt Eesti Masinatööstuse Liit Tauno Supper AS Rakiste Tehas Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Metalltoodete koostaja töötab enamasti masina-, metalli- ja aparaaditööstuse, ehitusmaterjalide tootmise, laevaehituse vm ettevõttes. 3. taseme metalltoodete koostaja põhitööks on valmistada ja koostada nõuete kohaselt mitmesuguseid lihtsamaid kooste, seadmeid, komponente ja tooteid v.a elektroonika, pneumaatika ja hüdraulika komponente sisaldavaid tooteid. Töö eeldab jooniste lugemise oskust, masinaehitustehnoloogia ja kasutatavate materjalide tundmist ning tööriistade ja seadmete (sh tõsteseadmete) kasutamise oskust. Metalltoodete koostaja töötab vastavalt töökorraldusele iseseisvalt või töörühmas, täites vähesel määral muutuvaid tööülesandeid. Keerulisemate tööülesannete puhul võib ta vajada juhendamist. Töö eeldab tehnilist taipu ja käelist osavust. Tööülesannete täitmine võib nõuda füüsilist pingutust. Töö võib toimuda graafiku alusel vahetustega. Tööga kaasnevad tervise- ja keskkonnariskid on töötavad seadmed, vibratsioon, müra ja abrasiivtolm. Kohustuslik on kasutada isikukaitsevahendeid. Metalltoodete koostamisel kasutatakse käsi- ja mehhaniseeritud tööriistu, lukksepatöö seadmeid ja tööpinke, tõsteseadmeid, mõõtevahendeid ning info ja kommunikatsiooni vahendeid (tootmistarkvara süsteemid jms). Kutsealal on kehtestatud keerukamat tööd ja suuremat iseseisvust nõudev Metalltoodete koostaja, tase 4 kutse. A.2.1 Töö korraldamine A.2.2 Detailide valmistamine A.2.3 Toote koostamine ja reguleerimine A.2.4 Töötulemuse vastavuse kontroll Metalltoodete koostajaks saab õppida kutseõppeasutuses, täiskasvanute tööalase koolituse kursustel või töö käigus. Lukksepp-koostaja, lukksepp, koostelukksepp, koostaja, metallitoodete koostaja, metalltoodete koostaja, metallväikelaeva ehitaja Kasvava tähtsusega on: 1. masinjooniste lugemine, automatiseeritud tootmisseadmete ja robotsüsteemide kasutamine; 2. teadlikkus digitaliseeritud tootmisprotsesside küberturbest ja keskkonnasõbralikest tootmisprotsessidest; 3. oskus suunata kasutatud pakendid, materjalid, jmt ümbertöötamisele, et neist uut väärtust luua ja seeläbi jäätmeteket vähendada. Metalltoodete koostaja, tase 3 kutse koosneb üldoskustest (B.2), kohustuslikest kompetentsidest (B.3.1–B.3.4) ja läbivatest oskustest (B.5). Kutse taotlemisel on nõutav kõigi kompetentside tõendamine. Töö korraldamine 3 Detailide valmistamine 3 Toote koostamine 3 Töötulemuste vastavuse kontroll 3 Metalltoodete koostaja, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Metalltoodete koostaja, tase 4 Assembler of metal products, EstQF Level 4 8 Koostelukksepp II (versioon 1) Koostelukksepp II (versioon 2) Koostelukksepp II (versioon 3) Koostelukksepp II (versioon 4) Koostelukksepp, tase 4 (versioon 5) Koostelukksepp, tase 4 (versioon 6) Koostelukksepp, tase 4 (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Koostelukksepp 30 2024-03-27 2024-03-27 2029-03-26 4 4 7222 Tööriistavalmistajad jms töölised 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Eesti Masinatööstuse Liit Digipädevuste enesehindamisskaala Nikolai Jukin Tartu Rakenduslik Kolledž Marko Kokla Virtuaalettevõte OÜ Raul Kütt Eesti Masinatööstuse Liit Tauno Supper AS Rakiste Tehas Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Metalltoodete koostaja töötab enamasti masina-, metalli- ja aparaaditööstuse, ehitusmaterjalide tootmise, laevaehituse vm ettevõttes. 4. taseme metalltoodete koostaja põhitööks on valmistada ja koostada nõuete kohaselt mitmesuguseid kooste, seadmeid, komponente ja tooteid, s.h. elektroonika, pneumaatika ja hüdraulika komponente sisaldavaid tooteid. Töö eeldab jooniste lugemise oskust, masinaehitustehnoloogia ja kasutatavate materjalide tundmist ning tööriistade ja seadmete (sh tõsteseadmete) kasutamise oskust. Metalltoodete koostaja töötab vastavalt töökorraldusele iseseisvalt või töörühmas täites mitmekülgseid tööülesandeid olukordades, mis võivad muutuda. Vajadusel juhendab ta madalama kvalifikatsiooniga metalltoodete koostajaid. Töö eeldab tehnilist taipu ja käelist osavust. Tööülesannete täitmine võib nõuda füüsilist pingutust. Töö võib toimuda graafiku alusel vahetustega. Tööga kaasnevad tervise- ja keskkonnariskid on töötavad seadmed, vibratsioon, müra ja abrasiivtolm. Kohustuslik kasutada isikukaitsevahendeid. Metalltoodete koostamisel kasutatakse käsi- ja mehhaniseeritud tööriistu, lukksepatöö seadmeid ja tööpinke, tõsteseadmeid, mõõtevahendeid ning info ja kommunikatsiooni vahendeid (tootmistarkvara süsteemid jms). Kutsealal on kehtestatud lihtsamat tööd ja väiksemat iseseisvust nõudev Metalltoodete koostaja, tase 3 kutse. A.2.1 Töö korraldamine A.2.2 Detailide valmistamine A.2.3 Toote koostamine ja reguleerimine A.2.4 Töötulemuse vastavuse kontroll Metalltoodete koostajaks saab õppida kutseõppeasutuses, täiskasvanute tööalase koolituse kursustel või töö käigus. Lukksepp-koostaja, lukksepp, koostelukksepp, koostaja, metallitoodete koostaja, metalltoodete koostaja, metallväikelaeva ehitaja Kasvava tähtsusega on: 1. masinjooniste lugemine, 3D- ja CAD-CAM programmide ja automatiseeritud tootmisseadmete ja robotsüsteemide kasutamine; 2. teadlikkus digitaliseeritud tootmisprotsesside küberturbest ja keskkonnasõbralikest tootmisprotsessidest; 3. oskus suunata kasutatud pakendid, materjalid, jmt ümbertöötamisele, et neist uut väärtust luua ja seeläbi jäätmeteket vähendada. Metalltoodete koostaja, tase 4 kutse koosneb üldoskustest (B.2), kohustuslikest kompetentsidest (B.3.1–B.3.4) ja läbivatest oskustest (B.5). Kutse taotlemisel on nõutav kõigi kompetentside tõendamine. Töö korraldamine 4 Detailide valmistamine 4 Toote koostamine 4 Töötulemuste vastavuse kontroll 4 Metalltoodete koostaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Teabehalduse korraldaja, tase 6 Record and Information Management Coordinator, EstQF Level 6 8 Dokumendihaldur IV (versioon 1) Dokumendihaldur IV (versioon 2) Dokumendihaldur IV (versioon 3) Dokumendihaldur IV (versioon 4) Dokumendihaldur IV (versioon 5) Dokumendihaldur, tase 6 (versioon 6) Teabehaldur, tase 6 (versioon 9) Teabehalduse korraldaja, tase 6 (versioon 7) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Bürootöö Dokumendihaldur 31 2024-04-10 2024-04-10 2025-05-07 6 6 2422 Strateegiate väljatöötajad 0415 Sekretäri- ja kontoritöö 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Katrin Leemet Põllumajandusamet Pille Vestung Eesti Pank Janne Kerdo Eesti Juhi Abi Ühing Kaire Karp TalTech, Dokumendihaldurite Ühing Kersti Kiive Dokumendihaldurite Ühing Liivi Karpištšenko Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Hille Oidema Eesti Arhivaaride Ühing Tiina Palu Tartu Ülikool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Teabehalduse korraldaja on spetsialist, kelle ülesandeks on teabehalduse korraldamine ja selle põhimõtete rakendamine organisatsiooni äriprotsessides ja teenuste arendamises ning toetada põhi- ja tugifunktsioonide täitmist. Ta teeb koostööd juhtkonnaga ja teiste valdkondade esindajatega, sh IKT, kommunikatsioon, juriidika, kvaliteedijuhtimine jne. Oma töös teabe kaitse ja juurdepääsu korraldamisel puutub ta kokku konfidentsiaalse informatsiooniga, mis seab sellel ametikohal töötavale isikule kõrged eetilised nõudmised. A.2.1 Teabehalduse põhimõtete rakendamine teenuste halduses 1. Äriprotsesside ja teenuste kaardistamises osalemine 2. Äriprotsesside ja teenuste teabeanalüüs 3. Infosüsteemide ärianalüüsi tegemine 4. Teenusdisaini protsessis osalemine 5. Infosüsteemide arendamises osalemine A.2.2 Teabehalduse korraldamine 1. Organisatsiooni teabehalduse põhimõtete väljatöötamine 2. Teabehalduse juhendite väljatöötamine 3. Teabe liigitusskeemi koostamine 4. Teabe haldamisega seotud tegevuste koordineerimine 5. Muudatuste haldamine 6. Teabehalduse riskianalüüsi läbiviimine 7. Kvaliteedisüsteemi rakendamises osalemine A.2.3 Koolitamine ja nõustamine 1. Koolitusvajaduse kaardistamine 2. Koolituste korraldamine 3. Teabehalduse alane nõustamine Teabehalduse korraldaja töötab üldjuhul kontoris ja fikseeritud tööajaga. Töö on vaheldusrikas, kohati vaimselt pingeline. Füsioloogilisteks riskiteguriteks on sundasend ja kuvariga töö. Tavapärased kontoritarbed ja -tarkvara, erinevad kaasaegsed infotehnoloogilised vahendid ja tarkvaralahendused. Kohanemisvõime, suhtlemis- ja meeskonnatöö oskus, pinge- ja stressitaluvus, argumenteerimisvõime, loogiline mõtlemine, analüüsivõime, koostöövõime, vastutustunne, korrektsus, tasakaalukus, iseseisvus. Teabehalduse korraldajal on a) üldjuhul kõrgharidus ja erialane või lähedase valdkonna (arhiivindus, dokumendihaldus, IKT valdkond, projektijuhtimine, ärikorraldus vm) töökogemus ning läbitud erialaseid täiendkoolitused või b) lähedase valdkonna kutseeriharidus (IKT valdkonna, kvaliteedijuhi, sekretäri, projektijuhi vm) ja töökogemus ning läbitud erialased täiendkoolitused. Dokumendihaldur, dokumendihalduse (pea)spetsialist, infohalduse spetsialist/koordinaator, protsessi(de) juht, teabehaldur, teenuste ja protsesside juht, teenuste juht, ärianalüütik. Teabehalduse korraldaja, tase 6 kutsestandard koosneb kolmest kohustuslikust (B.2.1 – B.2.3) ja viiest kutset läbivast kompetentsist (B.2.4 – B.2.8). Kutse saamiseks on vaja tõendada kõik kompetentsid. Teabehalduse põhimõtete rakendamine teenuste halduses 6 Teabehalduse korraldamine 6 Koolitamine ja nõustamine 6 Meeskonnatöö ja suhtlemine 6 Tegevuste planeerimine 6 Enesearendamine 6 Keelteoskus 6 Arvutioskus 6 Giid, tase 5 Tourist Guide, EstQF Level 5 8 Giid II (versioon 1) Giid II (versioon 2) Giid II (versioon 3) Giid II (versioon 4) Giid, tase 5 (versioon 5) Giid, tase 5 (versioon 6) Giid, tase 5 (versioon 7) Kultuurigiid, tase 5 Loodusgiid, tase 5 Reisijuht, tase 5 Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Giid 38 2024-04-09 2024-04-09 2027-04-08 5 5 5113 Giidid 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus Eesti Giidide Liit Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Marion Bobkov Accessible Baltics OÜ Reeli Engelbrecht Tartu Kutsehariduskeskus Helle Gern EAS Turismiarenduskeskus Kauri Kivipõld Eesti Loodusgiidide Ühendus Marika Kose Eesti Maaülikool Liis Läte Tallinna Ettevõtlusamet Külliki Pikk Tartu Giidide Ühing Maaja Silm Eesti Turismifirmade Liit Monika Sooneste Eesti Giidide Liit Laura Taul Tallinna Giidide Ühing Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Giid juhib külastajaid valitud keeles, vahendab kultuuri- ja loodusväärtusi oma piirkonnas, omades piirkonnaspetsiifilisi teadmisi. Giidi töö on seotud klientide teenindamisega, mis eeldab eetilist käitumist, head suhtlemisoskust, kultuurierinevuste arvestamist ja korrektset välimust. Loodusgiidi töö on looduse ja pärandkultuurmaastike tutvustamine ja vahendamine ning keskkonnateadliku eluvaate kujundamine loodusekskursioonidel, mis ei eelda kliendilt füüsilist ega erialast ettevalmistust. Kultuurigiidi töö on kultuurikeskkonna vahendamine. Reisijuhi tööks on klientide saatmine varem kokku lepitud marsruudil; reisijuht on marsruudi administreerija, kes korraldab reisipaketti kuuluvate teenuste osutamise. Giidi kutsealal on ka Meistergiid, tase 6 kutsestandard. A.2.1 Marsruudi planeerimine 1. Marsruudi kohandamine. 2. Riskianalüüsi ja -plaani koostamine. 3. Giiditekstide koostamine. A.2.2 Ekskursiooni ettevalmistamine 1. Kliendi vajaduste väljaselgitamine. 2. Materjalidega tutvumine ja info kogumine. A.2.3 Reisi juhtimine 1. Grupile reisiinfo jagamine. 2. Koostöö partneritega. 3. Grupi haldamine. 4. Grupi turvalisuse tagamine. 5. Probleemide ja ettepanekute käsitlemine. 6. Töö analüüsimine ja parendamine. A.2.4 Ekskursiooni läbiviimine 1. Ekskursiooni sissejuhatamine. 2. Info vahendamine (interpreteerimine). 3. Grupi juhtimine. 4. Grupi võimekuse hindamine. Loodusgiid A.2.5 Ekskursiooni läbiviimine looduskeskkonnas 1. Loodusekskursiooni ettevalmistamine. 2. Loodus- ja pärandkultuurmaastike vahendamine. 3. Grupi juhtimine loodus- ja pärandkultuurmaastike keskkonnas. Kultuurigiid A.2.6 Ekskursiooni läbiviimine kultuurikeskkonnas 1. Kultuuriekskursiooni ettevalmistamine. 2. Kultuurikeskkonna vahendamine. A.2.7 Ettevõtlus 1. Äriplaani koostamine. 2. Ettevõtlusvormi valimine ja oma tegevuse korraldamine. 3. Hinnakujundusja eelarvestamine. 4. Turunduse planeerimine ja müügipakkumiste koostamine 5. Kliendibaasi haldamine. Reisijuhi osakutse taotlemisel tuleb tõendada kompetents B.2.3. Giid võib olla ettevõtja või lepinguline töötaja nt muuseumis, reisibüroos või teistes turismivaldkonna ettevõtetes. Giidi tööd iseloomustab ebakorrapärane töörütm ja sageli vahelduvad töösituatsioonid, giid töötab nii sise- kui ka välitingimustes. Näitlikustavad abivahendid (nt fotod, filmid, näidised, kaardid, raamatud), looduses luup ja binokkel, orienteerumisvahendid, audioseadmed, esmaabipakk. Giidi töö eeldab loovust, distsiplineeritust, otsustus- ja vastutusvõimet, empaatiavõimet. Giidi töö on seotud klientide teenindamisega, mille jaoks on vajalik elujaatav hoiak, esinemisoskus, suhtlemis- ja koostööoskus. Giidiks saab õppida iseseisvalt, meistergiidi juhendamisel, tasemeõppes või koolitustel. Giidilt eeldatakse keskharidust. Giid, reisijuht, loodusgiid, kultuurigiid, muuseumigiid. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.4, üks spetsialiseerumisega seotud kompetentsidest B.2.5 või B.2.6 ning läbiv kompetents B.2.8. Reisijuhi osakutse taotlemisel tuleb tõendada kompetents B.2.3. Lisaks on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.7. Marsruudi planeerimine 5 Ekskursiooni ettevalmistamine 5 Reisi juhtimine 5 Ekskursiooni läbiviimine 5 Kutse taotlemisel tuleb tõendada üks spetsialiseerumisega seotud kompetentsidest B.2.5 või B.2.6 Lisaks on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.7. Ettevõtlus 5 Giidi kutset läbiv kompetents 5 Meistergiid, tase 6 Master Tourist Guide, EstQF Level 6 7 Meistergiid III (versioon 1) Meistergiid III (versioon 2) Meistergiid III (versioon 3) Meistergiid III (versioon 4) Meistergiid, tase 6 (versioon 5) Meistergiid, tase 6 (versioon 6) Kultuurigiid, tase 6 Loodusgiid, tase 6 Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Giid 38 2024-04-09 2024-04-09 2027-04-08 6 6 5113 Giidid 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus Eesti Giidide Liit Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Marion Bobkov Accessible Baltics OÜ Reeli Engelbrecht Tartu Kutsehariduskeskus Helle Gern EAS Turismiarenduskeskus Kauri Kivipõld Eesti Loodusgiidide Ühendus Marika Kose Eesti Maaülikool Liis Läte Tallinna Ettevõtlusamet Külliki Pikk Tartu Giidide Ühing Maaja Silm Eesti Turismifirmade Liit Monika Sooneste Eesti Giidide Liit Laura Taul Tallinna Giidide Ühing Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Giid juhib külastajaid valitud keeles, vahendab kultuuri- ja loodusväärtusi oma piirkonnas, omades piirkonnaspetsiifilisi teadmisi. Lisaks sellele on meistergiidi tööks kutseoskuste edasiandmine, kolleegide juhendamine ja teenuste arendamine. Meistergiidilt eeldatakse pidevat enesearengut ja terviklikku (holistlikku) maailmakäsitlust. Meistergiid on spetsialiseerunud loodus- ja/või kultuurigiidiks, ta võib tegeleda koolitamise ja valdkonna arendamisega. Giidi kutsealal on ka Giid, tase 5 kutsestandard. A.2.1 Marsruudi koostamine 1. Marsruudi loomine. 2. Riskianalüüsi ja -plaani koostamine. 3. Giiditekstide koostamine. A.2.2 Ekskursiooni ettevalmistamine 1. Kliendi vajaduste väljaselgitamine. 2. Materjalidega tutvumine ja info kogumine. A.2.3 Reisi juhtimine 1. Grupile reisiinfo jagamine. 2. Koostöö partneritega. 3. Grupi haldamine. 4. Grupi turvalisuse tagamine. 5. Probleemide ja ettepanekute käsitlemine. 6. Töö analüüsimine ja parendamine. A.2.4 Ekskursiooni läbiviimine 1. Ekskursiooni sissejuhatamine. 2. Info vahendamine (interpreteerimine). 3. Grupi juhtimine. 4. Grupi võimekuse hindamine. A.2.5 Juhendamine 1. Nõustamine ja konsulteerimine. 2. Erialane juhendamine. 3. Turismiteeninduslik ettevalmistamine. A.2.6 Ekskursiooni läbiviimine looduskeskkonnas 1. Loodusekskursiooni ettevalmistamine. 2. Loodus- ja pärandkultuurmaastike vahendamine. 3. Grupi juhtimine loodus- ja pärandkultuurmaastike keskkonnas. A.2.7 Ekskursiooni läbiviimine kultuurikeskkonnas 1. Kultuuriekskursiooni ettevalmistamine. 2. Kultuurikeskkonna vahendamine. A.2.8 Ettevõtlus 1. Äriplaani koostamine. 2. Ettevõtlusvormi valimine ja oma tegevuse korraldamine. 3. Hinnakujundus ja eelarvestamine. 4. Turunduse planeerimine ja müügipakkumiste koostamine. 5. Kliendibaasi haldamine. A.2.9 Koolitamine 1. Koolituste disainimine ja õppekava koostamine. 2. Koolitusmaterjalide koostamine. 3. Koolituste läbiviimine. 4. Tulemuste hindamine ja tagasiside kogumine. A.2.10 Valdkonna arendamine 1. Kutseala arendamine. 2. Teadus- ja arendustegevus. Giid võib olla ettevõtja või lepinguline töötaja nt muuseumis, reisibüroos või teistes turismivaldkonna ettevõtetes. Giidi tööd iseloomustab ebakorrapärane töörütm ja sageli vahelduvad töösituatsioonid, giid töötab nii sise- kui ka välitingimustes. Näitlikustavad abivahendid (nt fotod, filmid, näidised, kaardid, raamatud), looduses luup ja binokkel, orienteerumisvahendid, audioseadmed, esmaabipakk. Giidi töö eeldab loovust, distsiplineeritust, otsustus- ja vastutusvõimet, empaatiavõimet. Giidi töö on seotud klientide teenindamisega, mille jaoks on vajalik elujaatav hoiak, esinemisoskus, suhtlemis- ja koostööoskus. Giidiks saab õppida iseseisvalt, meistergiidi juhendamisel, tasemeõppes või koolitustel. Meistergiidilt eeldatakse kõrgharidust. Giid, reisijuht, loodusgiid, kultuurigiid, muuseumigiid. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.5, üks spetsialiseerumisega seotud kompetentsidest B.2.6 või B.2.7 ning läbiv kompetents B.2.11. Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.8 - B.2.10. Marsruudi koostamine 6 Ekskursiooni ettevalmistamine 5 Reisi juhtimine 5 Ekskursiooni läbiviimine 6 Juhendamine 6 Kutse taotlemisel tuleb tõendada üks spetsialiseerumisega seotud kompetentsidest B.2.6 või B.2.7. Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.8 - B.2.10. Ettevõtlus 5 Koolitamine 7 Valdkonna arendamine 6 Giidi kutset läbiv kompetents 5 Abitreener, tase 3 Assistant Coach, EstQF Level 3 22 Abitreener, tase 3 (versioon 11) Abitreener, tase 3 (versioon 12) Abitreener, tase 3 (versioon 13) Abitreener, tase 3 (versioon 14) Abitreener, tase 3 (versioon 15) Abitreener, tase 3 (versioon 16) Abitreener, tase 3 (versioon 17) Abitreener, tase 3 (versioon 18) Abitreener, tase 3 (versioon 19) Abitreener, tase 3 (versioon 20) Abitreener, tase 3 (versioon 21) Abitreener, tase 3 (versioon 23) Treener I (versioon 1) Treener I (versioon 10) Treener I (versioon 2) Treener I (versioon 3) Treener I (versioon 4) Treener I (versioon 5) Treener I (versioon 6) Treener I (versioon 7) Treener I (versioon 8) Treener I (versioon 9) Aerutamine Aikido Allveesport Ameerika jalgpall Ammulaskmine Automudelism Autosport Bobisõit Capoeira Cheerleading Curling Discgolf Fitness Golf Hapkido Iaido Indiaca Jalgpall Jalgrattamatkamine Jalgrattasport Jalgsimatkamine Ju-jutsu Judo Jõutõstmine Jäähoki Jääpall Kabe Karate Kelgutamine Kepikõnd Kergejõustik Kickboxing Kobudo Koroona ja novus Korvpall Kriket Kudo Kujundujumine Kurnimäng Käsipall Laevamudelism Laskesuusatamine Laskmine Lauatennis Lennusport Liikumisharrastus Maadlus Maahoki Male Moodne viievõistlus Mootorrattasport Mägironimine Orienteerumine Padel Pesapall Petank Piljard Poks Purjetamine Raadiosport Ragbi Ratsutamine Ronimissport Rulasport Rulluisutamine Rühmatreeningud Saalihoki Sambo Skeleton Softball Sport Chanbara Squash Sulgpall Sumo Suusatamine Sõudmine Taekwon-do Taipoks Tantsusport Tennis Triatlon Turniiribridž Tõstesport Uisutamine Ujumine Vabavõitlus Veematkamine Veemoto Veepall Veeremängud Vehklemine Vesiaeroobika Vettehüpped Vibusport Võimlemine Võrkpall Wu-shu Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 32 2024-03-26 2024-03-26 2025-11-06 3 3 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treenerite eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Ilver Audentese Spordigümnaasium Üllar Kerde Eesti Korvpalliliit Janek Küppar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Kadri Liivak Eesti Võimlemisliit Aldur Partasjuk Spordiklubi Reval-Sport Erich Petrovits Jõhvi Spordikeskus Kristjan Port Tallinna Ülikool Aavo Põhjala Eesti Judoliit Jaak Salumets Eesti Treenerite Liit Toomas Tõnise Eesti Olümpiakomitee Priit Vene Eesti Olümpiakomitee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Treener on liikumisharrastuse ja spordi spetsialist, kes juhib käitumisharjumuste kujundamise ja kehaliste ning vaimsete harjutuste abil inimese tervist toetavate ja sportlike eesmärkide saavutamist. Treeneri ülesanne on sportlike ja kehaliste võimete terviklik, tulemuslik ja ohutu arendamine. Treener töötab iseseisvalt, meeskonna liikmena või liidrina, kaasates erinevaid spetsialiste. Treeneritöö eeldab vastutustunnet, loomingulisust, saavutusvajadust, täpsust ja ausust. Vajalik on perioodiline treeningtööd toetavate teadmiste ja oskuste tulemuslik täiendamine ning kogemuste ja teadmiste edasiandmine kolleegidele. Oluline on oskus mõjutada treenitavaid isikliku eeskujuga. Treener järgib treenerite eetikakoodeksit (vt lisa 1 Treenerite eetikakoodeks). ABITREENER, tase 3 täidab tööülesandeid ühetaolistes olukordades. On omandanud kutsealased oskused ja teadmised enamasti kutsealase väljaõppega. Võib töös vajada juhendamist. Vastutab oma tööülesannete täitmise eest. A.2.1 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 1. Kehaliste võimete arendamine. 2. Spordialaspetsiifiliste oskuste arendamine. 3. Sotsiaalsete võimete arendamine ja spordiala kultuuri õpetamine. 4. Taastumisvahendite kasutamine. 5. Spordivarustuse ja treeningvahendite soovitamine ja kasutamine. Spetsialiseerumine toimub sõltuvalt spordiala spetsiifikast, spordialal kasutatavatest vahenditest ja harrastamiskeskkonnast. Spordiala spetsiifikast tulenevalt on kutse andjal õigus kehtestada erinõudeid. Spetsialiseerumine on otseselt seotud kutsestandardis kirjeldatud tööosadega. Treeneritöö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel, kodust eemal (treeninglaagrid, võistlused, koolitused jms). Kasutab treeningprotsessis vajalikke vahendeid vastavalt spordialale. Töös treenerina on olulised pinge- ja stressitaluvus, saavutusvajadus, vastutustunne, ausus, järjekindlus, täpsus, paindlikkus, kohanemisvõime, headus, empaatiavõime, emotsionaalne stabiilsus, motiveerimisvõime. Abitreener on vähemalt 18 aastat vana, soovitavalt keskharidusega ja spordiala harrastamise kogemusega ja läbinud nõutava koolituse. Treener. Töö treenerina on reguleeritud spordiseadusega. Abitreener, tase 3 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse käesolevas kutsestandardis nimetatud spordialale, kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumised nagu jalgrattasport, ratsutamine, suusatamine, tantsusport, uisutamine ja veeremängud, võrkpall jagunevad omakorda: Jalgrattasport - BMX Ratsutamine - kestvusratsutamine - rakendisport - voltižeerimine Suusatamine - murdmaasuusatamine - mäesuusatamine - lumelauasport - kahevõistlus ja suusahüpped - freestyle suusatamine Tantsusport - võistlustants - tänavatants Uisutamine - iluuisutamine - kiiruisutamine Veeremängud - bowling - sportkeegel Võrkpall - rannavõrkpall Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 3 murdmaasuusatamine mäesuusatamine lumelauasport kahevõistlus ja suusahüpped iluuisutamine kiiruisutamine Bowling sportkeegel BMX freestyle-suusatamine kestvusratsutamine rakendisport voltižeerimine rannavõrkpall võistlustants 3 tänavatants 3 Abitreener, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Nooremtreener, tase 4 Junior Coach, EstQF Level 4 22 Nooremtreener, tase 4 (versioon 11) Nooremtreener, tase 4 (versioon 12) Nooremtreener, tase 4 (versioon 13) Nooremtreener, tase 4 (versioon 14) Nooremtreener, tase 4 (versioon 15) Nooremtreener, tase 4 (versioon 16) Nooremtreener, tase 4 (versioon 17) Nooremtreener, tase 4 (versioon 18) Nooremtreener, tase 4 (versioon 19) Nooremtreener, tase 4 (versioon 20) Nooremtreener, tase 4 (versioon 21) Nooremtreener, tase 4 (versioon 23) Treener II (versioon 1) Treener II (versioon 10) Treener II (versioon 2) Treener II (versioon 3) Treener II (versioon 4) Treener II (versioon 5) Treener II (versioon 6) Treener II (versioon 7) Treener II (versioon 8) Treener II (versioon 9) Aerutamine Aikido Allveesport Ameerika jalgpall Ammulaskmine Automudelism Autosport Bobisõit Capoeira Cheerleading Curling Discgolf Fitness Golf Hapkido Iaido Indiaca Jalgpall Jalgrattamatkamine Jalgrattasport Jalgsimatkamine Ju-jutsu Judo Jõutõstmine Jäähoki Jääpall Kabe Karate Kelgutamine Kepikõnd Kergejõustik Kickboxing Kobudo Koroona ja novus Korvpall Kriket Kudo Kujundujumine Kurnimäng Käsipall Laevamudelism Laskesuusatamine Laskmine Lauatennis Lennusport Liikumisharrastus Maadlus Maahoki Male Moodne viievõistlus Mootorrattasport Mägironimine Orienteerumine Padel personaaltreener Pesapall Petank Piljard Poks Purjetamine Raadiosport Ragbi Ratsutamine Ronimissport Rulasport Rulluisutamine Rühmatreeningud Saalihoki Sambo Skeleton Softball Sport Chanbara Squash Sulgpall Sumo Suusatamine Sõudmine Taekwon-do Taipoks Tantsusport Tennis Triatlon Turniiribridž Tõstesport Uisutamine Ujumine Vabavõitlus Veematkamine Veemoto Veepall Veeremängud Vehklemine Vesiaeroobika Vettehüpped Vibusport Võimlemine Võrkpall Wu-shu Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 32 2024-03-26 2024-03-26 2025-11-06 4 4 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treenerite eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Ilver Audentese Spordigümnaasium Üllar Kerde Eesti Korvpalliliit Janek Küppar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Kadri Liivak Eesti Võimlemisliit Aldur Partasjuk Spordiklubi Reval-Sport Erich Petrovits Jõhvi Spordikeskus Kristjan Port Tallinna Ülikool Aavo Põhjala Eesti Judoliit Jaak Salumets Eesti Treenerite Liit Toomas Tõnise Eesti Olümpiakomitee Priit Vene Eesti Olümpiakomitee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Treener on liikumisharrastuse ja spordi spetsialist, kes juhib käitumisharjumuste kujundamise ja kehaliste ning vaimsete harjutuste abil inimese tervist toetavate ja sportlike eesmärkide saavutamist. Treeneri ülesanne on sportlike ja kehaliste võimete terviklik, tulemuslik ja ohutu arendamine. Treener töötab iseseisvalt, meeskonna liikmena või liidrina, kaasates erinevaid spetsialiste. Treeneritöö eeldab vastutustunnet, loomingulisust, saavutusvajadust, täpsust ja ausust. Vajalik on perioodiline treeningtööd toetavate teadmiste ja oskuste tulemuslik täiendamine ning kogemuste ja teadmiste edasiandmine kolleegidele. Oluline on oskus mõjutada treenitavaid isikliku eeskujuga. Treener järgib treenerite eetikakoodeksit (vt lisa 1 Treenerite eetikakoodeks). NOOREMTREENER, tase 4 täidab tööülesandeid erisugustes olukordades. On omandanud kutsealased oskused ja teadmised enamasti kutsealase väljaõppe ja praktilise treeneritööga. Töötab enamasti iseseisvalt. Vastutab oma tööülesannete täitmise eest. A.2.1 Sportimise organiseerimine ja arendamine 1. Treenitava valimine või treeningurühma komplekteerimine. 2. Treeningute plaani koostamine. 3. Teiste spetsialistide kaasamine treeningprotsessi. A.2.2 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 1. Kehaliste võimete arendamine. 2. Spordialaspetsiifiliste oskuste arendamine. 3. Sotsiaalsete võimete arendamine ja spordiala kultuuri õpetamine. 4. Taastumisvahendite kasutamine. 5. Spordivarustuse ja treeningvahendite soovitamine ja kasutamine. 6. Treenitava juhendamine võistlusel. 7. Toitumisharjumuste suunamine. 8. Treenitava sportliku arengu lühemaajaline planeerimine, mõõtmine, esmane analüüsimine ja tagasiside andmine. Spetsialiseerumine toimub sõltuvalt spordiala spetsiifikast, spordialal kasutatavatest vahendidest ja harrastamiskeskkonnast. Spordiala spetsiifikast tulenevalt on kutse andjal õigus kehtestada erinõudeid. Spetsialiseerumine on otseselt seotud kutsestandardis kirjeldatud tööosadega. Treeneritöö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel, kodust eemal (treeningulaagrid, võistlused, koolitused jms). Kasutab treeningprotsessis vajalikke vahendeid vastavalt spordialale. Töös treenerina on olulised pinge- ja stressitaluvus, saavutusvajadus, vastutustunne, ausus, järjekindlus, täpsus, paindlikkus, kohanemisvõime, headus, empaatiavõime, emotsionaalne stabiilsus, motiveerimisvõime. Nooremtreener on keskharidusega, nõutava koolituse läbinud ja tasemele vastava erialase töökogemusega isik. Treener. Töö treenerina on reguleeritud spordiseadusega. Nooremtreener, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse käesolevas kutsestandardis nimetatud spordialale, kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumised nagu jalgrattasport, ratsutamine, suusatamine, tantsusport, uisutamine, veeremängud ja võrkpall jagunevad omakorda: Jalgrattasport - BMX Ratsutamine - kestvusratsutamine - rakendisport - voltižeerimine Suusatamine - murdmaasuusatamine - mäesuusatamine - lumelauasport - kahevõistlus ja suusahüpped - freestyle suusatamine Tantsusport - võistlustants - tänavatants Uisutamine - iluuisutamine - kiiruisutamine Veeremängud - bowling - sportkeegel Võrkpall - rannavõrkpall Sportimise organiseerimine ja arendamine 4 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 4 murdmaasuusatamine mäesuusatamine lumelauasport kahevõistlus ja suusahüpped iluuisutamine kiiruisutamine Bowling sportkeegel BMX freestyle-suusatamine kestvusratsutamine rakendisport voltižeerimine rannavõrkpall tänavatants 4 võistlustants 4 Nooremtreener, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Treener, tase 5 Coach, EstQF Level 5 22 Treener III (versioon 1) Treener III (versioon 10) Treener III (versioon 2) Treener III (versioon 3) Treener III (versioon 4) Treener III (versioon 5) Treener III (versioon 6) Treener III (versioon 7) Treener III (versioon 8) Treener III (versioon 9) Treener, tase 5 (versioon 11) Treener, tase 5 (versioon 12) Treener, tase 5 (versioon 13) Treener, tase 5 (versioon 14) Treener, tase 5 (versioon 15) Treener, tase 5 (versioon 16) Treener, tase 5 (versioon 17) Treener, tase 5 (versioon 18) Treener, tase 5 (versioon 19) Treener, tase 5 (versioon 20) Treener, tase 5 (versioon 21) Treener, tase 5 (versioon 23) Aerutamine Aikido Allveesport Ameerika jalgpall Ammulaskmine Automudelism Autosport Bobisõit Capoeira Cheerleading Curling Discgolf Fitness ja kulturism Golf Hapkido Iaido Indiaca Jalgpall Jalgrattamatkamine Jalgrattasport Jalgsimatkamine Ju-jutsu Judo Jõutõstmine Jäähoki Jääpall Kabe Karate Kelgutamine Kepikõnd Kergejõustik Kickboxing Kobudo Koroona ja novus Korvpall Kriket Kudo Kujundujumine Kurnimäng Käsipall Laevamudelism Laskesuusatamine Laskmine Lauatennis Lennusport Liikumisharrastus Maadlus Maahoki Male Moodne viievõistlus Mootorrattasport Mägironimine Orienteerumine Padel personaaltreener Pesapall Petank Piljard Poks Purjetamine Raadiosport Ragbi Ratsutamine Ronimissport Rulasport Rulluisutamine Rühmatreeningud Saalihoki Sambo Skeleton Softball Sport Chanbara Squash Sulgpall Sumo Suusatamine Sõudmine Taekwon-do Taipoks Tantsusport Tennis Triatlon Turniiribridž Tõstesport Uisutamine Ujumine Vabavõitlus Veematkamine Veemoto Veepall Veeremängud Vehklemine Vesiaeroobika Vettehüpped Vibusport Võimlemine Võrkpall Wu-shu Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 32 2024-03-26 2024-03-26 2025-11-06 5 5 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treenerite eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Ilver Audentese Spordigümnaasium Üllar Kerde Eesti Korvpalliliit Janek Küppar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Kadri Liivak Eesti Võimlemisliit Aldur Partasjuk Spordiklubi Reval-Sport Erich Petrovits Jõhvi Spordikeskus Kristjan Port Tallinna Ülikool Aavo Põhjala Eesti Judoliit Jaak Salumets Eesti Treenerite Liit Toomas Tõnise Eesti Olümpiakomitee Priit Vene Eesti Olümpiakomitee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Treener on liikumisharrastuse ja spordi spetsialist, kes juhib käitumisharjumuste kujundamise ja kehaliste ning vaimsete harjutuste abil inimese tervist toetavate ja sportlike eesmärkide saavutamist. Treeneri ülesanne on sportlike ja kehaliste võimete terviklik, tulemuslik ja ohutu arendamine. Treener töötab iseseisvalt, meeskonna liikmena või liidrina, kaasates erinevaid spetsialiste. Treeneritöö eeldab vastutustunnet, loomingulisust, saavutusvajadust, täpsust ja ausust. Vajalik on perioodiline treeningtööd toetavate teadmiste ja oskuste tulemuslik täiendamine ning kogemuste ja teadmiste edasiandmine kolleegidele. Oluline on oskus mõjutada treenitavaid isikliku eeskujuga. Treener järgib treenerite eetikakoodeksit (vt lisa 1 Treenerite eetikakoodeks). Treener, tase 5 täidab tööülesandeid erisugustes olukordades ja kõrgendatud saavutusnõuete nimel elukvaliteedi tõstmise eesmärgil või sportliku konkurentsi tingimustes. On omandanud kutsealased oskused ja teadmised enamasti kutsealasel õppe ja pikaajalise treeneritööga. Omab valmisolekut erialaste teadmiste edasiandmiseks huvitatud osapooltele. Vastutab treeningtööks vajalike ajaliste ja tehniliste vahendite kasutamise ja treenerite omavahelise töökorralduse eest. A.2.1 Sportimise organiseerimine ja arendamine 1. Treenitava valimine või treeningurühma komplekteerimine. 2. Treeningute plaani koostamine. 3. Teiste spetsialistide kaasamine treeningprotsessi. 4. Teiste treenerite juhendamine. 5. Treenitava tervisliku eriolukorra arvestamine treeningprotsessis. A.2.2 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 1. Kehaliste võimete arendamine. 2. Spordialaspetsiifiliste oskuste arendamine. 3. Sotsiaalsete võimete arendamine ja spordiala kultuuri õpetamine. 4. Taastumisvahendite kasutamine. 5. Spordivarustuse ja treeningvahendite soovitamine ja kasutamine. 6. Treenitava juhendamine võistlusel. 7. Toitumisharjumuste suunamine. 8. Treenitava tervikarengu planeerimine, mõõtmine, analüüsimine ja tagasiside andmine. 9. Taktikaline ning psühholoogiline ettevalmistamine valitud spordialal. Spetsialiseerumine toimub sõltuvalt spordiala spetsiifikast, spordialal kasutatavatest vahenditest ja harrastamiskeskkonnast. Spordiala spetsiifikast tulenevalt on kutse andjal õigus kehtestada erinõudeid. Spetsialiseerumine on otseselt seotud kutsestandardis kirjeldatud tööosadega. Treeneritöö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel, kodust eemal (treeningulaagrid, võistlused, koolitused jms). Kasutab treeningprotsessis vajalikke vahendeid vastavalt spordialale. Töös treenerina on olulised pinge- ja stressitaluvus, saavutusvajadus, vastutustunne, ausus, järjekindlus, täpsus, paindlikkus, kohanemisvõime, headus, empaatiavõime, emotsionaalne stabiilsus, motiveerimisvõime. Treener on keskharidusega, nõutava koolituse läbinud ja tasemele vastava erialase töökogemusega isik. Treener. Töö treenerina on reguleeritud spordiseadusega. Treener, tase 5 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse käesolevas kutsestandardis nimetatud spordialale, kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumised nagu jalgrattasport, ratsutamine, suusatamine, tantsusport, uisutamine, veeremängud ja võrkpall jagunevad omakorda: Jalgrattasport - BMX Ratsutamine - kestvusratsutamine - rakendisport - voltižeerimine Suusatamine - murdmaasuusatamine - mäesuusatamine - lumelauasport - kahevõistlus ja suusahüpped - freestyle suusatamine Tantsusport - võistlustants - tänavatants Uisutamine - iluuisutamine - kiiruisutamine Veeremängud - bowling - sportkeegel Võrkpall - rannavõrkpall Sportimise organiseerimine ja arendamine 5 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 5 murdmaasuusatamine mäesuusatamine lumelauasport kahevõistlus ja suusahüpped iluuisutamine kiiruisutamine Bowling sportkeegel BMX freestyle-suusatamine kestvusratsutamine rakendisport voltižeerimine rannavõrkpall võistlustants 5 tänavatants 5 Treener, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Vanemtreener, tase 6 Senior Coach, EstQF Level 6 22 Treener IV (versioon 1) Treener IV (versioon 10) Treener IV (versioon 2) Treener IV (versioon 3) Treener IV (versioon 4) Treener IV (versioon 5) Treener IV (versioon 6) Treener IV (versioon 7) Treener IV (versioon 8) Treener IV (versioon 9) Vanemtreener, tase 6 (versioon 11) Vanemtreener, tase 6 (versioon 12) Vanemtreener, tase 6 (versioon 13) Vanemtreener, tase 6 (versioon 14) Vanemtreener, tase 6 (versioon 15) Vanemtreener, tase 6 (versioon 16) Vanemtreener, tase 6 (versioon 17) Vanemtreener, tase 6 (versioon 18) Vanemtreener, tase 6 (versioon 19) Vanemtreener, tase 6 (versioon 20) Vanemtreener, tase 6 (versioon 21) Vanemtreener, tase 6 (versioon 23) Aerutamine Aikido Allveesport Ameerika jalgpall Ammulaskmine Automudelism Autosport Bobisõit Capoeira Cheerleading Curling Discgolf Fitness ja kulturism Golf Hapkido Iaido Indiaca Jalgpall Jalgrattamatkamine Jalgrattasport Jalgsimatkamine Ju-jutsu Judo Jõutõstmine Jäähoki Jääpall Kabe Karate Kelgutamine Kepikõnd Kergejõustik Kickboxing Kobudo Koroona ja novus Korvpall Kriket Kudo Kujundujumine Kurnimäng Käsipall Laevamudelism Laskesuusatamine Laskmine Lauatennis Lennusport Maadlus Maahoki Male Moodne viievõistlus Mootorrattasport Mägironimine Orienteerumine Padel personaaltreener Pesapall Petank Piljard Poks Purjetamine Raadiosport Ragbi Ratsutamine Ronimissport Rulasport Rulluisutamine Rühmatreeningud Saalihoki Sambo Skeleton Softball Sport Chanbara Squash Sulgpall Sumo Suusatamine Sõudmine Taekwon-do Taipoks Tantsusport Tennis Triatlon Turniiribridž Tõstesport Uisutamine Ujumine Vabavõitlus Veematkamine Veemoto Veepall Veeremängud Vehklemine Vesiaeroobika Vettehüpped Vibusport Võimlemine Võrkpall Wu-shu Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 32 2024-03-26 2024-03-26 2025-11-06 6 6 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treenerite eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Ilver Audentese Spordigümnaasium Üllar Kerde Eesti Korvpalliliit Janek Küppar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Kadri Liivak Eesti Võimlemisliit Aldur Partasjuk Spordiklubi Reval-Sport Erich Petrovits Jõhvi Spordikeskus Kristjan Port Tallinna Ülikool Aavo Põhjala Eesti Judoliit Jaak Salumets Eesti Treenerite Liit Toomas Tõnise Eesti Olümpiakomitee Priit Vene Eesti Olümpiakomitee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Treener on liikumisharrastuse ja spordispetsialist, kes juhib käitumisharjumuste kujundamise ja kehaliste ning vaimsete harjutuste abil inimese tervist toetavate ja sportlike eesmärkide saavutamist. Treeneri ülesanne on sportlike ja kehaliste võimete terviklik, tulemuslik ja ohutu arendamine. Treener töötab iseseisvalt, meeskonna liikmena või liidrina, kaasates erinevaid spetsialiste. Treeneritöö eeldab vastutustunnet, loomingulisust, saavutusvajadust, täpsust ja ausust. Vajalik on perioodiline treeningtööd toetavate teadmiste ja oskuste tulemuslik täiendamine ning kogemuste ja teadmiste edasiandmine kolleegidele. Oluline on oskus mõjutada treenitavaid isikliku eeskujuga. Treener järgib treenerite eetikakoodeksit (vt lisa 1 Treenerite eetikakoodeks). VANEMTREENER, tase 6 täidab analüüsimist ja otsustamist eeldavaid tööülesandeid ettearvamatutes olukordades ja sportliku konkurentsi või tervise erinõuete tingimustes. Enamasti on omandanud kutsealased oskused ja teadmised kombineeritult kõrgema erialase formaalõppe ja kutsealase koolitusega ning pikaajalise ja tulemusliku treeneritööga. Vastutab erialaste teadmiste edasiandmise eest huvitatud osapooltele. Juhib terviklikuks treeningprotsessiks vajalike ressursside kasutamist ja treenerite omavahelist töökorraldust. A.2.1 Sportimise organiseerimine ja arendamine 1. Treenitava valimine või treeningurühma komplekteerimine. 2. Treeningute plaani koostamine. 3. Teiste spetsialistide kaasamine treeningprotsessi. 4. Teiste treenerite juhendamine. 5. Treenitava tervisliku eriolukorra arvestamine treeningprotsessis. 6. Koolitamine ja metoodiliste materjalide väljatöötamine. A.2.2 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 1. Kehaliste võimete arendamine. 2. Spordialaspetsiifiliste oskuste arendamine. 3. Sotsiaalsete võimete arendamine ja spordiala kultuuri õpetamine. 4. Taastumisvahendite kasutamine. 5. Spordivarustuse ja treeningvahendite soovitamine ja kasutamine. 6. Treenitava juhendamine võistlusel. 7. Toitumisharjumuste suunamine. 8. Treenitava tervikarengu planeerimine, mõõtmine, analüüsimine ja tagasiside andmine. 9. Taktikaline ning psühholoogiline ettevalmistamine valitud spordialal. Spetsialiseerumine toimub sõltuvalt spordiala spetsiifikast, spordialal kasutatavatest vahenditest ja harrastamiskeskkonnast. Spordiala spetsiifikast tulenevalt on kutse andjal õigus kehtestada erinõudeid. Spetsialiseerumine on otseselt seotud kutsestandardis kirjeldatud tööosadega. Treeneritöö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel, kodust eemal (treeningulaagrid, võistlused, koolitused jms). Kasutab treeningprotsessis vajalikke vahendeid vastavalt spordialale. Töös treenerina on olulised pinge- ja stressitaluvus, saavutusvajadus, vastutustunne, ausus, järjekindlus, täpsus, paindlikkus, kohanemisvõime, headus, empaatiavõime, emotsionaalne stabiilsus, motiveerimisvõime. Vanemtreener on nõutava koolituse läbinud ja tasemele vastava erialase töökogemusega isik. Treener. Töö treenerina on reguleeritud spordiseadusega. Vanemtreener, tase 6 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse käesolevas kutsestandardis nimetatud spordialale, kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumised nagu jalgrattasport, ratsutamine, suusatamine, tantsusport, uisutamine, veeremängud ja võrkpall jagunevad omakorda: Jalgrattasport - BMX Ratsutamine - kestvusratsutamine - rakendisport - voltižeerimine Suusatamine - murdmaasuusatamine - mäesuusatamine - lumelauasport - kahevõistlus ja suusahüpped - freestyle suusatamine Tantsusport - võistlustants - tänavatants Uisutamine - iluuisutamine - kiiruisutamine Veeremängud - bowling - sportkeegel Võrkpall - rannavõrkpall Sportimise organiseerimine ja arendamine 6 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 6 murdmaasuusatamine mäesuusatamine lumelauasport kahevõistlus ja suusahüpped iluuisutamine kiiruisutamine Bowling sportkeegel BMX freestyle-suusatamine kestvusratsutamine rakendisport voltižeerimine rannavõrkpall tänavatants 6 võistlustants 6 Vanemtreener, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Meistertreener, tase 7 Master Coach, EstQF Level 7 22 Meistertreener, tase 7 (versioon 11) Meistertreener, tase 7 (versioon 12) Meistertreener, tase 7 (versioon 13) Meistertreener, tase 7 (versioon 14) Meistertreener, tase 7 (versioon 15) Meistertreener, tase 7 (versioon 16) Meistertreener, tase 7 (versioon 17) Meistertreener, tase 7 (versioon 18) Meistertreener, tase 7 (versioon 19) Meistertreener, tase 7 (versioon 20) Meistertreener, tase 7 (versioon 21) Meistertreener, tase 7 (versioon 23) Treener V (versioon 1) Treener V (versioon 10) Treener V (versioon 2) Treener V (versioon 3) Treener V (versioon 4) Treener V (versioon 5) Treener V (versioon 6) Treener V (versioon 7) Treener V (versioon 8) Treener V (versioon 9) Aerutamine Aikido Allveesport Ameerika jalgpall Ammulaskmine Automudelism Autosport Bobisõit Capoeira Cheerleading Curling Discgolf Fitness ja kulturism Golf Hapkido Iaido Indiaca Jalgpall Jalgrattamatkamine Jalgrattasport Jalgsimatkamine Ju-jutsu Judo Jõutõstmine Jäähoki Jääpall Kabe Karate Kelgutamine Kepikõnd Kergejõustik Kickboxing Kobudo Koroona ja novus Korvpall Kriket Kudo Kujundujumine Kurnimäng Käsipall Laevamudelism Laskesuusatamine Laskmine Lauatennis Lennusport Maadlus Maahoki Male Moodne viievõistlus Mootorrattasport Mägironimine Orienteerumine Padel personaaltreener Pesapall Petank Piljard Poks Purjetamine Raadiosport Ragbi Ratsutamine Ronimissport Rulasport Rulluisutamine Rühmatreeningud Saalihoki Sambo Skeleton Softball Sport Chanbara Squash Sulgpall Sumo Suusatamine Sõudmine Taekwon-do Taipoks Tantsusport Tennis Triatlon Turniiribridž Tõstesport Uisutamine Ujumine Vabavõitlus Veematkamine Veemoto Veepall Veeremängud Vehklemine Vesiaeroobika Vettehüpped Vibusport Võimlemine Võrkpall Wu-shu Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 32 2024-03-26 2024-03-26 2025-11-06 7 7 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treenerite eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Ilver Audentese Spordigümnaasium Üllar Kerde Eesti Korvpalliliit Janek Küppar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Kadri Liivak Eesti Võimlemisliit Aldur Partasjuk Spordiklubi Reval-Sport Erich Petrovits Jõhvi Spordikeskus Kristjan Port Tallinna Ülikool Aavo Põhjala Eesti Judoliit Jaak Salumets Eesti Treenerite Liit Toomas Tõnise Eesti Olümpiakomitee Priit Vene Eesti Olümpiakomitee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Treener on liikumisharrastuse ja spordispetsialist, kes juhib käitumisharjumuste kujundamise ja kehaliste ning vaimsete harjutuste abil inimese tervist toetavate ja sportlike eesmärkide saavutamist. Treeneri ülesanne on sportlike ja kehaliste võimete terviklik, tulemuslik ja ohutu arendamine. Treener töötab iseseisvalt, meeskonna liikmena või liidrina, kaasates erinevaid spetsialiste. Treeneritöö eeldab vastutustunnet, loomingulisust, saavutusvajadust, täpsust ja ausust. Vajalik on perioodiline treeningtööd toetavate teadmiste ja oskuste tulemuslik täiendamine ning kogemuste ja teadmiste edasiandmine kolleegidele. Oluline on oskus mõjutada treenitavaid isikliku eeskujuga. Treener järgib treenerite eetikakoodeksit (vt lisa 1 Treenerite eetikakoodeks). Meistertreener, tase 7 täidab teadmiste analüüsimist, süstematiseerimist, edasiarendamist ja õpetamist eeldavaid tööülesandeid ettearvamatutes ning uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades ja kõrgetasemelise sportliku konkurentsi või tervise erinõuete tingimustes. Enamasti on omandanud kutsealased oskused ja teadmised kombineeritult kõrgema erialase formaalõppe ja kutsealase koolitusega ning pikaajalise pideva ja tipptasemel tulemusliku treeneritööga. Vastutab erialaste teadmiste edasiandmise eest huvitatud osapooltele. Loob uut teadmust, arendab spordiala metoodikaid ning koostab õppematerjale, mis aitavad kaasa treenitavate meisterlikkuse kasvule. Vastutab tervikliku treeningprotsessi strateegilise planeerimise ja juhtimise eest. A.2.1 Sportimise organiseerimine ja arendamine 1. Treenitava valimine või treeningrühma komplekteerimine. 2. Treeningute plaani koostamine. 3. Teiste spetsialistide kaasamine treeningprotsessi. 4. Teiste treenerite juhendamine. 5. Treenitava tervisliku eriolukorra arvestamine treeningprotsessis. 6. Koolitamine ja metoodiliste materjalide väljatöötamine. A.2.2 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 1. Kehaliste võimete arendamine. 2. Spordialaspetsiifiliste oskuste arendamine. 3. Sotsiaalsete võimete arendamine ja spordiala kultuuri õpetamine. 4. Taastumisvahendite kasutamine. 5. Spordivarustuse ja treeningvahendite soovitamine ja kasutamine. 6. Treenitava juhendamine võistlusel. 7. Toitumisharjumuste suunamine. 8. Treenitava tervikarengu planeerimine, mõõtmine, analüüsimine ja tagasiside andmine. 9. Taktikaline ning psühholoogiline ettevalmistamine valitud spordialal. Spetsialiseerumine toimub sõltuvalt spordiala spetsiifikast, spordialal kasutatavatest vahendidest ja harrastamiskeskkonnast. Spordiala spetsiifikast tulenevalt on kutse andjal õigus kehtestada erinõudeid. Spetsialiseerumine on otseselt seotud kutsestandardis kirjeldatud tööosadega. Treeneritöö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel, kodust eemal (treeningulaagrid, võistlused, koolitused jms). Kasutab treeningprotsessis vajalikke vahendeid vastavalt spordialale. Töös treenerina on olulised pinge- ja stressitaluvus, saavutusvajadus, vastutustunne, ausus, järjekindlus, täpsus, paindlikkus, kohanemisvõime, headus, empaatiavõime, emotsionaalne stabiilsus, motiveerimisvõime. Meistertreener on nõutava koolituse läbinud ja tasemele vastava erialase töökogemusega isik. Treener. Töö treenerina on reguleeritud spordiseadusega. Meistertreener, tase 7 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse käesolevas kutsestandardis nimetatud spordialale, kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumised nagu jalgrattasport, ratsutamine, suusatamine, tantsusport, uisutamine, veeremängud ja võrkpall jagunevad omakorda: Jalgrattasport - BMX Ratsutamine - kestvusratsutamine - rakendisport - voltižeerimine Suusatamine - murdmaasuusatamine - mäesuusatamine - lumelauasport - kahevõistlus ja suusahüpped - freestyle suusatamine Tantsusport - võitlustants - tänavatants Uisutamine - iluuisutamine - kiiruisutamine Veeremängud - bowling - sportkeegel Võrkpall - rannavõrkpall Sportimise organiseerimine ja arendamine 7 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 7 murdmaasuusatamine mäesuusatamine lumelauasport kahevõistlus ja suusahüpped iluuisutamine kiiruisutamine Bowling sportkeegel BMX freestyle-suusatamine kestvusratsutamine rakendisport voltižeerimine rannavõrkpall võistlustants 7 tänavatants 7 Meistertreener, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Eliittreener, tase 8 Elite coach, level 8 12 Eliittreener, tase 8 (versioon 1) Eliittreener, tase 8 (versioon 10) Eliittreener, tase 8 (versioon 11) Eliittreener, tase 8 (versioon 13) Eliittreener, tase 8 (versioon 2) Eliittreener, tase 8 (versioon 3) Eliittreener, tase 8 (versioon 4) Eliittreener, tase 8 (versioon 5) Eliittreener, tase 8 (versioon 6) Eliittreener, tase 8 (versioon 7) Eliittreener, tase 8 (versioon 8) Eliittreener, tase 8 (versioon 9) Aerutamine Aikido Allveesport Ameerika jalgpall Ammulaskmine Automudelism Autosport Bobisõit Capoeira Cheerleading Curling Discgolf Fitness ja kulturism Golf Hapkido Iaido Indiaca Jalgpall Jalgrattamatkamine Jalgrattasport Jalgsimatkamine Ju-jutsu Judo Jõutõstmine Jäähoki Jääpall Kabe Karate Kelgutamine Kepikõnd Kergejõustik Kickboxing Kobudo Koroona ja novus Korvpall Kriket Kudo Kujundujumine Kurnimäng Käsipall Laevamudelism Laskesuusatamine Laskmine Lauatennis Lennusport Maadlus Maahoki Male Moodne viievõistlus Mootorrattasport Mägironimine Orienteerumine Padel personaaltreener Pesapall Petank Piljard Poks Purjetamine Raadiosport Ragbi Ratsutamine Ronimissport Rulasport Rulluisutamine Rühmatreeningud Saalihoki Sambo Skeleton Softball Sport Chanbara Squash Sulgpall Sumo Suusatamine Sõudmine Taekwon-do Taipoks Tantsusport Tennis Triatlon Turniiribridž Tõstesport Uisutamine Ujumine Vabavõitlus Veematkamine Veemoto Veepall Veeremängud Vehklemine Vesiaeroobika Vettehüpped Vibusport Võimlemine Võrkpall Wu-shu Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 32 2024-03-26 2024-03-26 2025-11-06 8 8 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treenerite eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Ilver Audentese Spordigümnaasium Üllar Kerde Eesti Korvpalliliit Janek Küppar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Kadri Liivak Eesti Võimlemisliit Aldur Partasjuk Spordiklubi Reval-Sport Erich Petrovits Jõhvi Spordikeskus Kristjan Port Tallinna Ülikool Aavo Põhjala Eesti Judoliit Jaak Salumets Eesti Treenerite Liit Toomas Tõnise Eesti Olümpiakomitee Priit Vene Eesti Olümpiakomitee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Treener on liikumisharrastuse ja spordispetsialist, kes juhib käitumisharjumuste kujundamise ja kehaliste ning vaimsete harjutuste abil inimese tervist toetavate ja sportlike eesmärkide saavutamist. Treeneri ülesanne on sportlike ja kehaliste võimete terviklik, tulemuslik ja ohutu arendamine. Treener töötab iseseisvalt, meeskonna liikmena või liidrina, kaasates erinevaid spetsialiste. Treeneritöö eeldab vastutustunnet, loomingulisust, saavutusvajadust, täpsust ja ausust. Vajalik on perioodiline treeningtööd toetavate teadmiste ja oskuste tulemuslik täiendamine ning kogemuste ja teadmiste edasiandmine kolleegidele. Oluline on oskus mõjutada treenitavaid isikliku eeskujuga. Treener järgib treenerite eetikakoodeksit (vt lisa 1 Treenerite eetikakoodeks). Eliittreener, tase 8 täidab valitud erialal eriti arenenud ja spetsialiseeritud oskusi ning tehnikaid eeldavaid tööülesandeid, kasutades tulemuslikult kõige edumeelsemaid ja piirialadel olevaid teadmisi kõikides liikumisharrastuse ning spordi valdkondades ja tasemetel. On omandanud kutsealased tipposkused ja -teadmised akadeemilise kõrgtasemega võrreldaval määral ning need on rahvusvahelisel tipptasemel korduvalt tõestatud tulemusliku treeneritöö kaudu. Omab rahvusvahelist autoriteeti, kujundab eeskuju ja käitumise kaudu spordiala kultuuri rahvusvahelisel tasemel. Demonstreerib oma novaatorlikkust, iseseisvust, teadus- ja kutsealast meisterlikkust ning pidevat pühendumust uute ideede või protsesside arendamisel töö- või õppesituatsioonides. A.2.1 Sportimise organiseerimine ja arendamine 1. Treenitava valimine või treeningrühma komplekteerimine. 2. Treeningute plaani koostamine. 3. Teiste spetsialistide kaasamine treeningprotsessi. 4. Teiste treenerite juhendamine. 5. Treenitava tervisliku eriolukorra arvestamine treeningprotsessis. 6. Koolitamine ja metoodiliste materjalide väljatöötamine. A.2.2 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 1. Kehaliste võimete arendamine. 2. Spordialaspetsiifiliste oskuste arendamine. 3. Sotsiaalsete võimete arendamine ja spordiala kultuuri õpetamine. 4. Taastumisvahendite kasutamine. 5. Spordivarustuse ja treeningvahendite soovitamine ja kasutamine. 6. Treenitava juhendamine võistlusel. 7. Toitumisharjumuste suunamine. 8. Treenitava tervikarengu planeerimine, mõõtmine, analüüsimine ja tagasiside andmine. 9. Taktikaline ning psühholoogiline ettevalmistamine valitud spordialal. Spetsialiseerumine toimub sõltuvalt spordiala spetsiifikast, spordialal kasutatavatest vahendidest ja harrastamiskeskkonnast. Spordiala spetsiifikast tulenevalt on kutse andjal õigus kehtestada erinõudeid. Spetsialiseerumine on otseselt seotud kutsestandardis kirjeldatud tööosadega. Treeneritöö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel, kodust eemal (treeningulaagrid, võistlused, koolitused jms.). Kasutab treeningprotsessis vajalikke vahendeid vastavalt spordialale. Töös treenerina on olulised pinge- ja stressitaluvus, saavutusvajadus, vastutustunne, ausus, järjekindlus, täpsus, paindlikkus, kohanemisvõime, headus, empaatiavõime, emotsionaalne stabiilsus, motiveerimisvõime. Eliittreener on nõutava koolituse läbinud ja tasemele vastava erialase töökogemusega isik. Treener. Töö treenerina on reguleeritud spordiseadusega. Eliittreener, tase 8 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse käesolevas kutsestandardis nimetatud spordialale, kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumised nagu jalgrattasport, ratsutamine, suusatamine, tantsusport, uisutamine, veeremängud ja võrkpall jagunevad omakorda: Jalgrattasport - BMX Ratsutamine - kestvusratsutamine - rakendisport - voltižeerimine Suusatamine - murdmaasuusatamine - mäesuusatamine - lumelauasport - kahevõistlus ja suusahüpped - freestyle suusatamine Tantsusport - võitlustants - tänavatants Uisutamine - iluuisutamine - kiiruisutamine Veeremängud - bowling - sportkeegel Võrkpall - rannavõrkpall Sportimise organiseerimine ja arendamine 8 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 8 murdmaasuusatamine mäesuusatamine lumelauasport kahevõistlus ja suusahüpped iluuisutamine kiiruisutamine Bowling sportkeegel BMX freestyle-suusatamine kestvusratsutamine rakendisport voltižeerimine rannavõrkpall tänavatants 8 võistlustants 8 Eliittreener, tase 8 kutset läbiv kompetents 8 Grimeerija, tase 5 Make-up Artist, EstQF Level 5 8 Grimeerija III (versioon 1) Grimeerija III (versioon 2) Grimeerija III (versioon 3) Grimeerija, tase 5 (versioon 4) Grimeerija, tase 5 (versioon 5) Grimeerija, tase 5 (versioon 6) Grimeerija, tase 5 (versioon 7) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Grimeerija 32 2024-03-26 2024-03-26 2029-03-25 5 5 2659 Loomingulised töötajad, mujal liigitamata 0213 Kujutav kunst ja kunstiteadus 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Eesti Meigikunstnike Ühendus Grimeerija ja jumestaja kutse-eetika Digipädevuste enesehindamisskaala Keelte oskustasemete kirjeldused Anu Konze Tallinna Linnateater Liina Pihel Grimmikool OÜ Kärolin Raig jumestuskunstnik Merlit Veldi grimmikunstnik Liia Viitas Eesti Meigikunstnike Ühendus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Grimeerija, tase 5 töö eesmärk on karakteri loomine. Ta loob mitmesuguseid kaunistavaid ja korrigeerivaid jumestusi ning rolligrimme, sh ruumilisi ja proteesgrimme. Grimeerija viimistleb ka juukseid ja näokarvu ning kasutab erinevaid karvlisandeid. Grimeerija töö eeldab koostööd kostüümikunstniku, artisti, lavastaja ja teiste töötajatega. Grimeerija töö tulemus on isiku visuaalse välimuse rõhutamine, karakteri loomine ja rolli välise lahenduse teostamine. Ta toetab oma tööga lavastuse eesmärgi saavutamist. Grimeerija töötab teatrites, filmistuudiotes, televisioonis jm etendusasutustes, samuti välitingimustes. Olenevalt projektist tuleb töötada ka ebamugavates tingimustes. Töö on vahelduva iseloomuga, tööaeg sõltub etenduste ja sündmuste ajast, töötatakse ka õhtuti, öösiti ja nädalavahetustel. Grimeerija töös kasutatavad ained võivad põhjustada allergiat. Takistuseks grimeerijana töötamisel võib olla värvipimedus. Töövahendid on jumestamis- ja grimeerimistooted ja -vahendid ning karvtööde ja proteesgrimmi vahendid. Kutsealal tegutseb ka grimmikunstnik, tase 6, kes teeb keerukamaid ja loomingulisemaid grimeerimistöid, loob tervikliku karakteri, korraldab ning juhendab grimmimeeskonna tööd. A.2.1 Ettevalmistumine karakteri loomiseks A.2.2 Jumestus- ja grimmitoodete nahale kandmine ning eemaldamine A.2.3 Kliendisuhtlus Grimeerijal on keskharidus ja ta on läbinud erialase täienduskoolituse. Grimeerija Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. Erialased digioskused, uue tehnoloogia kasutamise oskused, turundusoskused. Grimeerija, tase 5 kutse moodustub üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav nende kõigi tõendamine. Ettevalmistumine karakteri loomiseks 5 Jumestus- ja grimmitoodete nahale kandmine ning eemaldamine 5 Kliendisuhtlus 5 Grimeerija, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Grimmikunstnik, tase 6 Make-up Designer, EstQF Level 6 7 Grimmikunstnik IV (versioon 1) Grimmikunstnik IV (versioon 2) Grimmikunstnik IV (versioon 3) Grimmikunstnik, tase 6 (versioon 4) Grimmikunstnik, tase 6 (versioon 5) Grimmikunstnik, tase 6 (versioon 6) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Grimeerija 32 2024-03-26 2024-03-26 2029-03-25 6 6 2659 Loomingulised töötajad, mujal liigitamata 0213 Kujutav kunst ja kunstiteadus 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Eesti Meigikunstnike Ühendus Grimeerija ja jumestaja kutse-eetika Digipädevuste enesehindamisskaala Keelte oskustasemete kirjeldused Anu Konze Tallinna Linnateater Liina Pihel Grimmikool OÜ Kärolin Raig jumestuskunstnik Merlit Veldi grimmikunstnik Liia Viitas Eesti Meigikunstnike Ühendus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Grimmikunstnik, tase 6 teeb keerukamaid ja loomingulisemaid grimeerimistöid, loob tervikliku karakteri, korraldab ning juhendab grimmimeeskonna tööd. Ta valmistab proteeslisandeid ja karvlisandeid ning loob kavandeid. Kavandi loomisel suudab grimmikunstnik näha tervikpilti, läheneda tööle loominguliselt ja anda edasi visuaalset tervikut. Grimmikunstnik töötab teatrites, filmistuudiotes, televisioonis jm etendusasutustes, tehes koostööd režissööri, lavastaja, stilisti, fotograafi, artisti ja teistega. Olenevalt projektist tuleb grimmikunstnikul töötada ka ebamugavates ja välitingimustes. Töö on vahelduva iseloomuga, tööaeg sõltub etenduste ja sündmuste ajast, töötatakse ka õhtuti, öösiti ja nädalavahetustel. Grimmikunstniku töös kasutatavad ained võivad põhjustada allergiat. Takistuseks grimmikunstnikuna töötamisel võib olla värvipimedus. Töövahendid on jumestamis- ja grimmivahendid ja tooted ning karvtööde ja proteesgrimmi valmistamise vahendid ja tooted, juuksetöödeks vajalikud vahendid ja tooted. Kutsealal tegutseb ka grimeerija, tase 5, kes teeb mitmesuguseid kaunistavaid ja korrigeerivaid jumestusi ning rolligrimme, sh ruumilisi ja proteesgrimme, viimistleb juukseid ja näokarvu ning kasutab erinevaid karvlisandeid. A.2.1 Ettevalmistumine karakteri loomiseks A.2.2 Proteesgrimmi lisandi valmistamine A.2.3 Karvlisandite valmistamine A.2.4 Jumestus- ja grimmitoodete nahale kandmine ning eemaldamine A.2.5 Visuaali loomine A.2.6 Kliendisuhtlus A.2.7 Meeskonna juhtimine A.2.8 Projektijuhtimine Grimmikunstnikul on kesk- või kõrgharidus, ta on läbinud erialase täienduskoolituse ja omab töökogemust. Grimmikunstnik Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. Erialased digioskused, uue tehnoloogia kasutamise oskused, turundusoskused. Grimmikunstnik, tase 6 kutse moodustub üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav nende kõigi tõendamine. Ettevalmistumine karakteri loomiseks 6 Proteesgrimmi lisandi valmistamine 6 Karvlisandite valmistamine 6 Jumestus- ja grimmitoodete nahale kandmine ning eemaldamine 6 Visuaali loomine 6 Kliendisuhtlus 6 Meeskonna juhtimine 6 Projektijuhtimine 6 Grimmikunstnik, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Jumestaja, tase 4 Beauty Make-up Artist, EstQF Level 4 8 Jumestaja I (versioon 2) Jumestaja I (versioon 3) Jumestaja I (versioon 4) Jumestaja II (versioon 1) Jumestaja, tase 4 (versioon 5) Jumestaja, tase 4 (versioon 6) Jumestaja, tase 4 (versioon 7) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Grimeerija 32 2024-03-26 2024-03-26 2029-03-25 4 4 5142 Iluteenindajad (v.a juuksurid) 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Eesti Meigikunstnike Ühendus Grimeerija ja jumestaja kutse-eetika Digipädevuste enesehindamisskaala Anu Konze Tallinna Linnateater Liina Pihel Grimmikool OÜ Kärolin Raig jumestuskunstnik Merlit Veldi grimmikunstnik Liia Viitas Eesti Meigikunstnike Ühendus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Jumestaja, tase 4 töö eesmärk on muuta kliendi välimus jumestusega isikupäraseks, kasutades klassikalist jumestusstiili. Jumestaja töös on oluline kliendile sobivate jumestustoodete soovitamine. Jumestaja assisteerib jumestuskunstnikku mahukamate tööde tegemisel. Ta vastutab isiklikult oma töö tulemuste eest, täiendab ennast pidevalt ja hoiab end kursis erialaste uuendustega. Jumestaja töö on vahelduva iseloomuga, tööaeg sõltub etenduste/sündmuste ajast, töötatakse ka õhtuti/öösiti ja nädalavahetustel. Jumestaja töös kasutatavad ained võivad põhjustada allergiat. Takistuseks jumestajana töötamisel võib olla värvipimedus. Töövahendid on jumestustooted ja vahendid. Kutsealal tegutseb ka jumestuskunstnik, tase 6, kes teeb keerukamaid ja loomingulisemaid jumestustöid, loob tervikliku visuaali, korraldab ning juhendab jumestusmeeskonna tööd. A.2.1 Ettevalmistumine karakteri loomiseks A.2.2 Jumestustoodete nahale kandmine ja eemaldamine A.2.3 Kliendisuhtlus Üldjuhul on jumestajal keskharidus ja ta on läbinud erialase koolituse. Jumestaja Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. Erialased digioskused, uue tehnoloogia kasutamise oskused, turundusoskused. Jumestaja, tase 4 kutse moodustub üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav nende kõigi tõendamine. Ettevalmistumine karakteri loomiseks 4 Jumestustoodete nahale kandmine ja eemaldamine 4 Kliendisuhtlus 5 Jumestaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Jumestuskunstnik, tase 6 Beauty Make-up Artist, EstQF Level 6 5 Jumestaja II (versioon 2) Jumestaja II (versioon 3) Jumestaja II (versioon 4) Jumestuskunstnik III (versioon 1) Jumestuskunstnik, tase 6 (versioon 2) Jumestuskunstnik, tase 6 (versioon 3) Jumestuskunstnik, tase 6 (versioon 4) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Grimeerija 32 2024-03-26 2024-03-26 2029-03-25 6 6 5142 Iluteenindajad (v.a juuksurid) 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Eesti Meigikunstnike Ühendus Grimeerija ja jumestaja kutse-eetika Digipädevuste enesehindamisskaala Keelte oskustasemete kirjeldused Anu Konze Tallinna Linnateater Liina Pihel Grimmikool OÜ Kärolin Raig jumestuskunstnik Merlit Veldi grimmikunstnik Liia Viitas Eesti Meigikunstnike Ühendus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Jumestuskunstnik, tase 6 teeb keerukamaid ja loomingulisemaid jumestustöid, loob tervikliku visuaali, korraldab ning juhendab jumestusmeeskonna tööd ning koostab projekti eelarve. Ta vastutab isiklikult enda ja oma meeskonna töö tulemuste eest. Jumestuskunstnik hoiab end kursis moesuundade ning uute toodete ja tehnoloogiatega. Kavandi loomisel suudab ta näha tervikpilti, läheneda oma tööle loominguliselt ja anda edasi visuaalse terviku. Jumestuskunstnik töötab fotostuudiotes, ilusalongides, televisioonis, moeshow'del jm, tehes koostööd stilistide, fotograafide, artistide, režissööride, lavastajate ja teistega. Jumestuskunstniku töö on vahelduva iseloomuga, tööaeg sõltub etenduste/sündmuste ajast, töötatakse ka õhtuti/öösiti ja nädalavahetustel. Jumestuskunstniku töös kasutatavad ained võivad põhjustada allergiat. Takistuseks jumestuskunstnikuna töötamisel võib olla värvipimedus. Kutsealal tegutseb ka jumestaja, tase 4, kes teeb klassikalist ilujumestust. A.2.1 Ettevalmistumine karakteri loomiseks A.2.2 Jumestustoodete nahale kandmine ja eemaldamine A.2.3 Visuaali loomine A.2.4 Kliendisuhtlus A.2.5 Meeskonna juhtimine A.2.6 Projektijuhtimine Üldjuhul on jumestuskunstnikul kesk- või kõrgharidus, ta on läbinud erialase täienduskoolituse ja omab töökogemust. Jumestuskunstnik Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. Erialased digioskused, uue tehnoloogia kasutamise oskused, turundusoskused. Jumestuskunstnik, tase 6 kutse moodustub üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav nende kõigi tõendamine. Ettevalmistumine karakteri loomiseks 6 Jumestustoodete nahale kandmine ja eemaldamine 6 Visuaali loomine 6 Kliendisuhtlus 5 Meeskonna juhtimine 6 Projektijuhtimine 6 Jumestuskunstnik, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Tantsuspetsialist, tase 5 Dance specialist, EstQF Level 5 8 Tantsuspetsialist III (versioon 1) Tantsuspetsialist III (versioon 2) Tantsuspetsialist III (versioon 3) Tantsuspetsialist, tase 5 (versioon 4) Tantsuspetsialist, tase 5 (versioon 5) Tantsuspetsialist, tase 5 (versioon 6) Tantsuspetsialist, tase 5 (versioon 7) Eesti rahvatants Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Tantsuspetsialist 32 2024-03-26 2024-07-01 2029-06-30 5 5 2653 Tantsijad ja koreograafid 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit Tantsuspetsialisti hea tava Digipädevuste enesehindamisskaala Kutsestandardis kasutatud terminid Sille Kapper-Tiisler Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituut Heili Lindepuu Ilieh teater ja koolituskeskus Jane Miller-Pärnamägi Eesti Tantsuhuvihariduse Liit, Eesti Tantsuagentuur Erika Põlendik Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Karin Soosalu Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Anu Sööt Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia Anne Tamm-Kivimets Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit, MTÜ Just Tants Maria Uppin-Sarv Eesti Rahvatantsuansamblite Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Tantsuspetsialist on loominguline töötaja, kes õpetamise ja/või tantsuloome kaudu väärtustab ning arendab tantsukunsti ja -haridust. Tantsuspetsialist arendab tantsutehnikat ja etendamise oskust; loovust ja eneseväljendust; mõtestamise oskust ja kultuuriteadlikkust. Tantsuspetsialist, tase 5 on vähese kogemusega ja töötab iseseisvalt. Kutsealal tegutsevad ka tantsuspetsialist, tase 4, kes on vähese kogemusega ja vajab juhendamist; tantsuspetsialist, tase 6, kes tegutseb iseseisvalt uudsetes ja keerulistes olukordades, tal on erialane väljaõpe või pikaajaline (kompetentside kujunemiseks vajalik) töökogemus; tantsuspetsialist, tase 7, kes on valdkonna arendaja (nt koolitab, on mentoriks), teeb lavastusi, koreograafiaid, viib läbi valdkondlikke projekte; tantsuspetsialist, tase 8, kes on valdkonna eestvedaja, kogukonna looja, laiaulatusliku mõjuga valdkonna arendaja. Tööaeg on paindlik, võib sisaldada töötamist puhkepäevadel ja pühade ajal. Töö on füüsilist ja vaimset pingutust nõudev, riskiteguriks on vigastuste oht. Töövahenditeks on tantsustiilist lähtuvalt sobivad jalanõud, riietus, rekvisiidid ja vahendid, muusikat mängiv seade või instrument ning infotehnoloogilised vahendid. A.2.1 Tantsuks sobiva keskkonna loomine A.2.2 Loome- ja õppeprotsessi juhtimine A.2.3 Eesti rahvatants Tantsuspetsialist, tase 5 on vähemalt keskharidusega, kutsealane kompetentsus on omandatud töö käigus ning ta on läbinud erialase täienduskoolituse. Tantsuõpetaja, tantsuspetsialist, tantsuringi juhendaja, tantsurühma juhendaja, liikumisjuht Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. Oskus töötada andmemahtudega, teisendada neid arusaadavateks mõisteteks ja aru saada andmetepõhisest otsustamisest. Suhtlemisoskus. Oskus kriitiliselt hinnata ja luua meediasisu ning kasutada seda veenvaks kommunikatsiooniks. Oskus ja tahe kogu aeg õppida midagi uut ning võime mõtestada ja väärtustada õpitu sisulist tähendust. Oskus asjakohaselt reageerida ootamatutele situatsioonidele ja muutustele. Enesejuhtimise oskused, sh info filtreerimine tähtsuse järgi, koormuse ohjamine jne. Oskus töötada tulemuslikult erinevates (ka virtuaalsetes) töörühmades, hoida inimesi pühendunud ja motiveeritud ning tekitada neis kollektiivi tunnet. Oskus elada ja tegutseda loodust ja keskkonda säästes. Tantsuspetsialist, tase 5 kutse koosneb üldoskustest, kohustuslikest ja spetsialiseerumisega seotud kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2), kohustuslike kompetentside B.3.1, B.3.2 ja B.3.4 tõendamine ning spetsialiseerumisel eesti rahvatantsule tuleb tõendada kõik kompetentsid. Tantsuks sobiva keskkonna loomine 5 Loome- ja õppeprotsessi juhtimine 5 Spetsialiseerumisel eesti rahvatantsule tuleb tõendada kõik kompetentsid. Tantsuspetsialist, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Tantsuspetsialist, tase 4 Dance specialist, EstQF Level 4 1 Eesti rahvatants Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Tantsuspetsialist 32 2024-03-26 2024-07-01 2029-06-30 4 4 2653 Tantsijad ja koreograafid 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit Tantsuspetsialisti hea tava Digipädevuste enesehindamisskaala Kutsestandardis kasutatud terminid Sille Kapper-Tiisler Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituut Heili Lindepuu Ilieh teater ja koolituskeskus Jane Miller-Pärnamägi Eesti Tantsuhuvihariduse Liit, Eesti Tantsuagentuur Erika Põlendik Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Karin Soosalu Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Anu Sööt Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia Anne Tamm-Kivimets Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit, MTÜ Just Tants Maria Uppin-Sarv Eesti Rahvatantsuansamblite Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Tantsuspetsialist on loominguline töötaja, kes õpetamise ja/või tantsuloome kaudu väärtustab ning arendab tantsukunsti ja -haridust. Tantsuspetsialist arendab tantsutehnikat ja etendamise oskust; loovust ja eneseväljendust; mõtestamise oskust ja kultuuriteadlikkust. Tantsuspetsialist, tase 4 on vähese kogemusega ja vajab juhendamist. Kutsealal tegutsevad ka tantsuspetsialist, tase 5, kes on vähese kogemusega ja töötab iseseisvalt; tantsuspetsialist, tase 6, kes tegutseb iseseisvalt uudsetes ja keerulistes olukordades, tal on erialane väljaõpe või pikaajaline (kompetentside kujunemiseks vajalik) töökogemus; tantsuspetsialist, tase 7, kes on valdkonna arendaja (nt koolitab, on mentoriks), teeb lavastusi, koreograafiaid, viib läbi valdkondlikke projekte; tantsuspetsialist, tase 8, kes on valdkonna eestvedaja, kogukonna looja, laiaulatusliku mõjuga valdkonna arendaja. Tööaeg on paindlik, võib sisaldada töötamist puhkepäevadel ja pühade ajal. Töö on füüsilist ja vaimset pingutust nõudev, riskiteguriks on vigastuste oht. Töövahenditeks on tantsustiilist lähtuvalt sobivad jalanõud, riietus, rekvisiidid ja vahendid, muusikat mängiv seade või instrument ning infotehnoloogilised vahendid. A.2.1 Tantsuks sobiva keskkonna loomine A.2.2 Loome- ja õppeprotsessi juhtimises osalemine A.2.3 Eesti rahvatants Tantsuspetsialist, tase 4 on vähemalt keskharidusega ning kutsealane kompetentsus on omandatud tantsijana. Abiõpetaja, tantsuspetsialist, tantsuringi juhendaja, tantsurühma juhendaja. Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. Oskus töötada andmemahtudega, teisendada neid arusaadavateks mõisteteks ja aru saada andmetepõhisest otsustamisest. Suhtlemisoskus. Oskus kriitiliselt hinnata ja luua meediasisu ning kasutada seda veenvaks kommunikatsiooniks. Oskus ja tahe kogu aeg õppida midagi uut ning võime mõtestada ja väärtustada õpitu sisulist tähendust. Oskus asjakohaselt reageerida ootamatutele situatsioonidele ja muutustele. Enesejuhtimise oskused, sh info filtreerimine tähtsuse järgi, koormuse ohjamine jne. Oskus töötada tulemuslikult erinevates (ka virtuaalsetes) töörühmades, hoida inimesi pühendunud ja motiveeritud ning tekitada neis kollektiivi tunnet. Oskus elada ja tegutseda loodust ja keskkonda säästes. Tantsuspetsialist, tase 4 kutse koosneb üldoskustest, kohustuslikest ja spetsialiseerumisega seotud kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2) ja kohustuslike kompetentside B.3.1, B.3.2 ja B.3.4 tõendamine ning spetsialiseerumisel eesti rahvatantsule tuleb tõendada kõik kompetentsid. Tantsuks sobiva keskkonna loomine 4 Loome- ja õppeprotsessi juhtimises osalemine 4 Spetsialiseerumisel eesti rahvatantsule tuleb tõendada kõik kompetentsid. Tantsuspetsialist, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Tantsuspetsialist, tase 6 Dance specialist, EstQF Level 6 8 Tantsuspetsialist IV (versioon 1) Tantsuspetsialist IV (versioon 2) Tantsuspetsialist IV (versioon 3) Tantsuspetsialist, tase 6 (versioon 4) Tantsuspetsialist, tase 6 (versioon 5) Tantsuspetsialist, tase 6 (versioon 6) Tantsuspetsialist, tase 6 (versioon 7) Eesti rahvatants Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Tantsuspetsialist 32 2024-03-26 2024-07-01 2029-06-30 6 6 2653 Tantsijad ja koreograafid 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit Tallinna Ülikool Tartu Ülikool Tantsuspetsialisti hea tava Digipädevuste enesehindamisskaala Kutsestandardis kasutatud terminid Sille Kapper-Tiisler Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituut Heili Lindepuu Ilieh teater ja koolituskeskus Jane Miller-Pärnamägi Eesti Tantsuhuvihariduse Liit, Eesti Tantsuagentuur Erika Põlendik Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Karin Soosalu Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Anu Sööt Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia Anne Tamm-Kivimets Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit, MTÜ Just Tants Maria Uppin-Sarv Eesti Rahvatantsuansamblite Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Tantsuspetsialist on loominguline töötaja, kes õpetamise ja/või tantsuloome kaudu väärtustab ning arendab tantsukunsti ja -haridust. Tantsuspetsialist arendab tantsutehnikat ja etendamise oskust; loovust ja eneseväljendust; mõtestamise oskust ja kultuuriteadlikkust. Tantsuspetsialist, tase 6 tegutseb iseseisvalt uudsetes ja keerulistes olukordades, tal on erialane väljaõpe või pikaajaline (kompetentside kujunemiseks vajalik) töökogemus. Kutsealal tegutsevad ka tantsuspetsialist, tase 4, kes on vähese kogemusega ja vajab juhendamist; tantsuspetsialist, tase 5, kes on vähese kogemusega ja töötab iseseisvalt; tantsuspetsialist, tase 7, kes on valdkonna arendaja (nt koolitab, on mentoriks), teeb lavastusi, koreograafiaid, viib läbi valdkondlikke projekte; tantsuspetsialist, tase 8, kes on valdkonna eestvedaja, kogukonna looja, laiaulatusliku mõjuga valdkonna arendaja. Tööaeg on paindlik, võib sisaldada töötamist puhkepäevadel ja pühade ajal. Töö on füüsilist ja vaimset pingutust nõudev, riskiteguriks on vigastuste oht. Töövahenditeks on tantsustiilist lähtuvalt sobivad jalanõud, riietus, rekvisiidid ja vahendid, muusikat mängiv seade või instrument ning infotehnoloogilised vahendid. A.2.1 Tantsuks sobiva keskkonna loomine A.2.2 Loome- ja õppeprotsessi juhtimine A.2.3 Eesti rahvatants A.2.4 Koreograafia loomine A.2.5 Lavastamine A.2.6 Eestvedamine Tantsuspetsialist, tase 6 on erialane kõrgharidus või kompetentside kujunemiseks vajalik töökogemus ja läbitud erialane täienduskoolitus. Tantsuõpetaja, tantsukunstnik, tantsuspetsialist, liikumisjuht, koreograaf, tantsuringi, rühma, stuudio juhendaja. Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. Oskus töötada andmemahtudega, teisendada neid arusaadavateks mõisteteks ja aru saada andmetepõhisest otsustamisest. Suhtlemisoskus. Oskus kriitiliselt hinnata ja luua meediasisu ning kasutada seda veenvaks kommunikatsiooniks. Oskus ja tahe kogu aeg õppida midagi uut ning võime mõtestada ja väärtustada õpitu sisulist tähendust. Oskus asjakohaselt reageerida ootamatutele situatsioonidele ja muutustele. Enesejuhtimise oskused, sh info filtreerimine tähtsuse järgi, koormuse ohjamine jne. Oskus töötada tulemuslikult erinevates (ka virtuaalsetes) töörühmades, hoida inimesi pühendunud ja motiveeritud ning tekitada neis kollektiivi tunnet. Oskus elada ja tegutseda loodust ja keskkonda säästes. Tantsuspetsialist, tase 6 kutse moodustub üldoskustest, kohustuslikest, spetsialiseerumisega seotud ja valitavatest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste (B2), kohustuslike kompetentside B.3.1, B.3.2 ja B.3.7 tõendamine ning spetsialiseerumisel eesti rahvatantsule tuleb tõendada spetsialiseerumisega seotud kompetents B.3.3. Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.3.4−B.3.6. Tantsuks sobiva keskkonna loomine 5 Loome- ja õppeprotsessi juhtimine 6 Spetsialiseerumisel eesti rahvatantsule tuleb tõendada kompetents B.3.3. Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.3.4−B.3.6. Koreograafia loomine 6 Lavastamine 7 Eestvedamine 7 Tantsuspetsialist, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Tantsuspetsialist, tase 7 Dance specialist, EstQF Level 7 8 Tantsuspetsialist V (versioon 1) Tantsuspetsialist V (versioon 2) Tantsuspetsialist V (versioon 3) Tantsuspetsialist, tase 7 (versioon 4) Tantsuspetsialist, tase 7 (versioon 5) Tantsuspetsialist, tase 7 (versioon 6) Tantsuspetsialist, tase 7 (versioon 7) Eesti rahvatants Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Tantsuspetsialist 32 2024-03-26 2024-07-01 2029-06-30 7 7 2653 Tantsijad ja koreograafid 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit Tallinna Ülikool Tartu Ülikool Tantsuspetsialisti hea tava Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamisskaala Kutsestandardis kasutatud terminid Sille Kapper-Tiisler Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituut Heili Lindepuu Ilieh teater ja koolituskeskus Jane Miller-Pärnamägi Eesti Tantsuhuvihariduse Liit, Eesti Tantsuagentuur Erika Põlendik Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Karin Soosalu Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Anu Sööt Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia Anne Tamm-Kivimets Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit, MTÜ Just Tants Maria Uppin-Sarv Eesti Rahvatantsuansamblite Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Tantsuspetsialist on loominguline töötaja, kes õpetamise ja/või tantsuloome kaudu väärtustab ning arendab tantsukunsti ja -haridust. Tantsuspetsialist arendab tantsutehnikat ja etendamise oskust; loovust ja eneseväljendust; mõtestamise oskust ja kultuuriteadlikkust. Tantsuspetsialist, tase 7 on valdkonna arendaja (nt koolitab, on mentoriks), teeb lavastusi, koreograafiaid, viib läbi valdkondlikke projekte. Kutsealal tegutsevad ka tantsuspetsialist, tase 4, kes on vähese kogemusega ja vajab juhendamist; tantsuspetsialist, tase 5, kes on vähese kogemusega ja töötab iseseisvalt; tantsuspetsialist, tase 6, kes tegutseb iseseisvalt uudsetes ja keerulistes olukordades, tal on erialane väljaõpe või pikaajaline (kompetentside kujunemiseks vajalik) töökogemus; tantsuspetsialist, tase 8, kes on valdkonna eestvedaja, kogukonna looja, laiaulatusliku mõjuga valdkonna arendaja. Tööaeg on paindlik, võib sisaldada töötamist puhkepäevadel ja pühade ajal. Töö on füüsilist ja vaimset pingutust nõudev, riskiteguriks on vigastuste oht. Töövahenditeks on tantsustiilist lähtuvalt sobivad jalanõud, riietus, rekvisiidid ja vahendid, muusikat mängiv seade või instrument ning infotehnoloogilised vahendid. A.2.1 Tantsuks sobiva keskkonna loomine A.2.2 Loome- ja õppeprotsessi juhtimine A.2.3 Valdkonna arendamine A.2.4 Eesti rahvatants A.2.5 Koreograafia loomine A.2.6 Lavastamine A.2.7 Eestvedamine Tantsuspetsialist, tase 7 on kompetentside kujunemiseks vajalik töökogemus ja erialane kõrgharidus või läbitud erialane koolitus ning tööks vajalik täiendkoolitus. Tantsuõpetaja, tantsukunstnik, tantsuspetsialist, liikumisjuht, koreograaf, lavastaja, tantsuringi, -rühma, -stuudio juhendaja Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. Oskus töötada andmemahtudega, teisendada neid arusaadavateks mõisteteks ja aru saada andmetepõhisest otsustamisest. Suhtlemisoskus. Oskus kriitiliselt hinnata ja luua meediasisu ning kasutada seda veenvaks kommunikatsiooniks. Oskus ja tahe kogu aeg õppida midagi uut ning võime mõtestada ja väärtustada õpitu sisulist tähendust. Oskus asjakohaselt reageerida ootamatutele situatsioonidele ja muutustele. Enesejuhtimise oskused, sh info filtreerimine tähtsuse järgi, koormuse ohjamine jne. Oskus töötada tulemuslikult erinevates (ka virtuaalsetes) töörühmades, hoida inimesi pühendunud ja motiveeritud ning tekitada neis kollektiivi tunnet. Oskus elada ja tegutseda loodust ja keskkonda säästes. Tantsuspetsialist, tase 7 kutse moodustub üldoskustest, kohustuslikest, spetsialiseerumisega seotud ja valitavatest kompetentsidest. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused (B.2), kohustuslikud kompetentsid B.3.1−B.3.3 ja B.3.8 ning spetsialiseerumisel eesti rahvatantsule tuleb tõendada spetsialiseerumisega seotud kompetents B.3.4. Valitavatest kompetentsidest B.3.5−B.3.7 tuleb tõendada vähemalt üks kompetents. Tantsuks sobiva keskkonna loomine ja arendamine 7 Loome- ja õppeprotsessi juhtimine 7 Valdkonna arendamine 7 Spetsialiseerumisel eesti rahvatantsule tuleb tõendada kompetents B.3.4 Valitavatest kompetentsidest B.3.5−B.3.7 tuleb tõendada vähemalt üks kompetents. Koreograafia loomine 7 Lavastamine 7 Eestvedamine 7 Tantsuspetsialist, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Tantsuspetsialist, tase 8 Dance specialist, EstQF Level 8 5 Tantsuspetsialist, tase 8 (versioon 1) Tantsuspetsialist, tase 8 (versioon 2) Tantsuspetsialist, tase 8 (versioon 3) Tantsuspetsialist, tase 8 (versioon 4) Eesti rahvatants Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Tantsuspetsialist 32 2024-03-26 2024-07-01 2029-06-30 8 8 2653 Tantsijad ja koreograafid 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit Tantsuspetsialisti hea tava Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamisskaala Kutsestandardis kasutatud terminid Sille Kapper-Tiisler Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituut Heili Lindepuu Ilieh teater ja koolituskeskus Jane Miller-Pärnamägi Eesti Tantsuhuvihariduse Liit, Eesti Tantsuagentuur Erika Põlendik Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Karin Soosalu Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Anu Sööt Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia Anne Tamm-Kivimets Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit, MTÜ Just Tants Maria Uppin-Sarv Eesti Rahvatantsuansamblite Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Tantsuspetsialist on loominguline töötaja, kes õpetamise ja/või tantsuloome kaudu väärtustab ning arendab tantsukunsti ja -haridust. Tantsuspetsialist arendab tantsutehnikat ja etendamise oskust; loovust ja eneseväljendust; mõtestamise oskust ja kultuuriteadlikkust. Tantsuspetsialist, tase 8 on valdkonna eestvedaja, kogukonna looja, laiaulatusliku mõjuga valdkonna arendaja. Kutsealal tegutsevad ka tantsuspetsialist, tase 4, kes on vähese kogemusega ja vajab juhendamist; tantsuspetsialist, tase 5, kes on vähese kogemusega ja töötab iseseisvalt; tantsuspetsialist, tase 6, kes tegutseb iseseisvalt uudsetes ja keerulistes olukordades, tal on erialane väljaõpe või pikaajaline (kompetentside kujunemiseks vajalik) töökogemus; tantsuspetsialist, tase 7, kes on valdkonna arendaja (nt koolitab, on mentoriks), teeb lavastusi, koreograafiaid, viib läbi valdkondlikke projekte. Tööaeg on paindlik, võib sisaldada töötamist puhkepäevadel ja pühade ajal. Töö on füüsilist ja vaimset pingutust nõudev, riskiteguriks on vigastuste oht. Töövahenditeks on tantsustiilist lähtuvalt sobivad jalanõud, riietus, rekvisiidid ja vahendid, muusikat mängiv seade või instrument ning infotehnoloogilised vahendid. A.2.1 Tantsuks sobiva keskkonna loomine ja arendamine A.2.2 Valdkonna arendamine A.2.3 Eesti rahvatants A.2.4. Loome- ja/või õppeprotsessi juhtimine A.2.5. Koreograafia loomine A.2.6. Lavastamine A.2.7. Eestvedamine Tantsuspetsialist, tase 8 on kompetentside kujunemiseks vajalik töökogemus ja erialane kõrgharidus või läbitud erialane koolitus ning tööks vajalik täiendkoolitus. Tantsuõpetaja, tantsukunstnik, tantsuspetsialist, liikumisjuht, koreograaf, lavastaja, tantsuringi, -rühma, -stuudio juhendaja Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. Oskus töötada andmemahtudega, teisendada neid arusaadavateks mõisteteks ja aru saada andmetepõhisest otsustamisest. Suhtlemisoskus. Oskus kriitiliselt hinnata ja luua meediasisu ning kasutada seda veenvaks kommunikatsiooniks. Oskus ja tahe kogu aeg õppida midagi uut ning võime mõtestada ja väärtustada õpitu sisulist tähendust. Oskus asjakohaselt reageerida ootamatutele situatsioonidele ja muutustele. Enesejuhtimise oskused, sh info filtreerimine tähtsuse järgi, koormuse ohjamine jne. Oskus töötada tulemuslikult erinevates (ka virtuaalsetes) töörühmades, hoida inimesi pühendunud ja motiveeritud ning tekitada neis kollektiivi tunnet. Oskus elada ja tegutseda loodust ja keskkonda säästes. Tantsuspetsialist, tase 8 kutse moodustub üldoskustest, kohustuslikest, spetsialiseerumisega seotud ja valitavatest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2) ja kohustuslike kompetentside B.3.1, B.3.2 ja B.3.8 tõendamine ning spetsialiseerumisele eesti rahvatantsule tuleb tõendada spetsialiseerumisega seotud kompetents B.3.3. Valitavatest kompetentsidest B.3.4−B.3.7. tuleb tõendada vähemalt üks kompetents. Tantsuks sobiva keskkonna loomine ja arendamine 8 Valdkonna arendamine 8 Spetsialiseerumisel eesti rahvatantsule tuleb tõendada kompetents B.3.3 Valitavatest kompetentsidest B.3.4−B.3.7 tuleb tõendada vähemalt üks kompetents. Loome- ja/või õppeprotsessi juhtimine 8 Koreograafia loomine 7 Lavastamine 7 Eestvedamine 7 Tantsuspetsialist, tase 8 kutset läbiv kompetents 8 Päästekorraldaja, tase 4 Call-taker, level 4 9 Päästekorraldaja II (versioon 1) Päästekorraldaja II (versioon 2) Päästekorraldaja II (versioon 3) Päästekorraldaja II (versioon 4) Päästekorraldaja II (versioon 6) Päästekorraldaja, tase 4 (versioon 10) Päästekorraldaja, tase 4 (versioon 5) Päästekorraldaja, tase 4 (versioon 7) Päästekorraldaja, tase 4 (versioon 8) Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Päästekorraldaja 30 2024-04-02 2024-04-02 2024-11-13 4 4 4229 Klienditeenindajad, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Päästekorraldaja töös nõutavad keeled Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Ludmilla Alliksaar, valdkonna ekspert Ülle Jõessar Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Katre Kurvits Häirekeskus Meelis Mesi Häirekeskus Ott Nauts Häirekeskus Kaire Saage Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Kaili Tamm Häirekeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Päästekorraldaja, tase 4 töö on võtta vastu ja töödelda viivitamatult kõiki hädaabinumbrile saabuvaid teateid, anda kõigile hädaabiteadetele kiire ja õige ohuhinnang ning edastada vastavalt kehtivatele nõuetele esmast informatsiooni. 4. taseme päästekorraldaja võtab vastu ja töötleb hädaabiteateid iseseisvalt, langetab otsuseid ja võtab nendega kaasneva vastutuse. Töö eeldab meeskonnatööoskust ning suhtlemist klientide ja koostööpartneritega. Päästekorraldaja kutsealal on ka päästekorraldaja-logistik, tase 5 ja päästekorraldaja-valvevahetuse juht, tase 6 kutsed. 5. taseme päästekorraldaja-logistiku töö on päästeasutusele ja kiirabibrigaadidele õigeaegselt väljasõidukorralduse andmine ning väljasõidukorralduse saanud päästeasutusega ja kiirabibrigaadidega side pidamine, info kogumine, vahendamine ja selle dokumenteerimine. 6. taseme päästekorraldaja-valvevahetuse juhi töö on tagada hädaabiteadete viivitamatu ja nõuetekohane menetlemine läbi päästekorraldaja, tase 4 ja päästekorraldaja-logistik, tase 5 teenistusülesannete täitmise kontrollimise ja nende tegevuse toetamise. A.2.1 Hädaabiteadete vastuvõtmine 1. Hädaabiteadetele vastamine. 2. Probleemi väljaselgitamine ja esmase ohuhinnangu andmine. 3. Väljakutseks mittekvalifitseeruvate hädaabiteadete registreerimine infosüsteemi ja vajadusel info edastamine asjaomastele asutustele või isikutele. 4. Kliendiga suhtlemine. A.2.2 Hädaabiteadete töötlemine ja ohuhinnangu andmine 1. Hädaabiteate töötlemise käigus esmase informatsiooni kogumine ja ohuhinnangu andmine. 2. Hädaabiteate edastajale esmaste nõuannete andmine. 3. Hädaabiteate töötlemise käigus täiendava informatsiooni kogumine ja ohuhinnangu andmine. 4. Kliendiga suhtlemine. 5. Väljakutsete jälgimine. A.2.3 Hädaabiteadete menetlemisega seotud informatsiooni reaalajas infosüsteemi sisestamine 1. Hädaabiteadete menetlemisega seotud esmase informatsiooni reaalajas infosüsteemi sisestamine. 2. Hädaabiteadete menetlemisega seotud täiendava informatsiooni reaalajas infosüsteemi sisestamine. A.2.4 Hädaabiteadete esmase informatsiooni edastamine 1. Hädaabiteate töötlemise käigus saadud esmase informatsiooni edastamine. A.2.5 Professionaalne eneseareng 2. Oma töö analüüs, enesetäiendamine. 3. Tööks vajalike isikuomaduste arendamine. 4. Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse tervise hoidmine. A.2.6 Juhendamine 1. Uute ja täiendavat juhendamist vajavate teenistujate juhendamine. 2. Praktikantide juhendamine. A.2.7 Hädaabiteadete menetlemine võõrkeeles (v.a vene keel) 1. Hädaabiteadete menetlemine võõrkeeles. 2. Teiste teenistujate abistamine võõrkeelsete hädaabiteadete töötlemisel. Päästekorraldaja töö on korraldatud ööpäevaringselt valvevahetustega, sõltumata puhkepäevadest ja riigipühadest. Tema töö on vastutusrikas ja psüühilist pingutust nõudev ning eeldab valmisolekut ja oskust erinevate olukordade lahendamiseks. Päästekorraldaja on valmis töötama pidevalt muutuvates olukordades ning taluma ooteloleku aega ja teadmatust. Päästekorraldaja töövahendid on erinevad hädaabiteadete menetlemiseks vajalikud side- ja infotehnoloogia vahendid, andmebaasid ja -kogud. Tööks vajalikud isikuomadused on kohusetundlikkus, empaatiavõime, pinge- ja stressitaluvus, ausus, korrektsus, analüüsivõime, usaldusväärsus. Tavaliselt on päästekorraldajal vähemalt keskharidus ja kutseoskused on omandatud kutseõppeasutuses. Päästekorraldaja. Töö päästeteenistujana on reguleeritud päästeteenistuse seadusega. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.5 ja B.2.8 (läbiv kompetents) tõendamine. Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitavaid kompetentse B.2.6 ja B.2.7. Hädaabiteadete vastuvõtmine 4 Hädaabiteadete töötlemine ja ohuhinnangu andmine 4 Hädaabiteadete menetlemisega seotud informatsiooni reaalajas infosüsteemi sisestamine 4 Hädaabiteadete esmase informatsiooni edastamine 4 Professionaalne eneseareng 5 Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitavaid kompetentse B.2.6 ja B.2.7. Juhendamine 5 Hädaabiteadete menetlemine võõrkeeles (v.a vene keel) 5 Päästekorraldaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Päästekorraldaja-logistik, tase 5 Dispatcher, level 5 9 Päästekorraldaja III (versioon 1) Päästekorraldaja III (versioon 2) Päästekorraldaja III (versioon 3) Päästekorraldaja III (versioon 4) Päästekorraldaja III (versioon 6) Päästekorraldaja-logistik, tase 5 (versioon 10) Päästekorraldaja-logistik, tase 5 (versioon 5) Päästekorraldaja-logistik, tase 5 (versioon 7) Päästekorraldaja-logistik, tase 5 (versioon 8) Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Päästekorraldaja 30 2024-04-02 2024-04-02 2025-03-31 5 5 4229 Klienditeenindajad, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Päästekorraldaja töös nõutavad keeled Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Ludmilla Alliksaar valdkonna ekspert Ülle Jõessar Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Katre Kurvits Häirekeskus Meelis Mesi Häirekeskus Ott Nauts Häirekeskus Kaire Saage Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Kaili Tamm Häirekeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Päästekorraldaja-logistik, tase 5 töö on päästeasutusele ja kiirabibrigaadidele õigeaegselt väljasõidukorralduse andmine ning väljasõidukorralduse saanud päästeasutusega ja kiirabibrigaadidega side pidamine, info kogumine, vahendamine ja selle dokumenteerimine. 5. taseme päästekorraldaja-logistik menetleb hädaabiteateid iseseisvalt, langetab otsuseid ja võtab nendega kaasneva vastutuse. Töö eeldab meeskonnatööoskust ning suhtlemist klientide ja koostööpartneritega. Päästekorraldaja kutsealal on ka päästekorraldaja, tase 4 ja päästekorraldaja-valvevahetuse juht, tase 6 kutsed. 4. taseme päästekorraldaja töö on võtta vastu ja töödelda viivitamatult kõiki hädaabinumbrile saabuvaid teateid, anda kõigile hädaabiteadetele kiire ja õige ohuhinnang ning edastada vastavalt kehtivatele nõuetele esmast informatsiooni. 6. taseme päästekorraldaja-valvevahetuse juhi töö on tagada hädaabiteadete viivitamatu ja nõuetekohane menetlemine läbi päästekorraldaja, tase 4 ja päästekorraldaja-logistik, tase 5 teenistusülesannete täitmise kontrollimise ja nende tegevuse toetamise. A.2.1 Väljasõidukorralduse andmine 1) Operatiivressursi paiknemisest ning hõivatusest pideva ülevaate omamine. 2) Väljakutsete jälgimine. 3) Operatiivressursi väljasaatmine sündmuskohale. 4) Teisest teeninduspiirkonnast operatiivressursi kaasamine. 5) Suhtlemine klientide ja koostööpartneritega. A.2.2 Hädaabiteadete menetlemisega seotud informatsiooni reaalajas infosüsteemi sisestamine 1) Hädaabiteadete menetlemisega seotud esmase informatsiooni reaalajas infosüsteemi sisestamine. 2) Hädaabiteadete menetlemisega seotud täiendava informatsiooni reaalajas infosüsteemi sisestamine. A.2.3 Hädaabiteadete esmase informatsiooni edastamine 1) Hädaabiteate töötlemise käigus saadud esmase informatsiooni edastamine. 2) Hädaabiteate esmasele informatsioonile lisandunud teabe edastamine. A.2.4 Sündmuse käigus saadud informatsiooni reaalajas vahendamine 1) Sündmusega seotud operatiivse informatsiooni vahendamine. 2) Hädaabiteadete menetlemisega seotud informatsiooni kogumine ja analüüsimine. A.2.5 Professionaalne eneseareng 1) Oma töö analüüs, enesetäiendamine. 2) Tööks vajalike isikuomaduste arendamine. 3) Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse tervise hoidmine. A.2.6 Koolituste ettevalmistamine ja läbiviimine 1) Koolituste läbiviimine. 2) Koolitustegevuse dokumenteerimine. A.2.7 Juhendamine 1) Uute ja täiendavat juhendamist vajavate teenistujate juhendamine. 2) Praktikantide juhendamine. A.2.8 Hädaabiteadete menetlemine võõrkeeles (v.a vene keel) 1) Teiste teenistujate abistamine võõrkeelsete hädaabiteadete töötlemisel. 2) Võõrkeele kasutamine. Päästekorraldaja-logistiku töö on korraldatud ööpäevaringselt valvevahetustega, sõltumata puhkepäevadest ja riigipühadest. Tema töö on vastutusrikas ja psüühilist pingutust nõudev ning eeldab valmisolekut ja oskust erinevate olukordade lahendamiseks. Päästekorraldaja-logistik on valmis töötama pidevalt muutuvates olukordades ning taluma ooteloleku aega ja teadmatust. Päästekorraldaja-logistiku töövahendid on erinevad hädaabiteadete menetlemiseks vajalikud side- ja infotehnoloogia vahendid, andmebaasid ja -kogud. Tööks vajalikud isikuomadused on kohusetundlikkus, empaatiavõime, pinge- ja stressitaluvus, ausus, korrektsus, analüüsivõime, usaldusväärsus. Tavaliselt on päästekorraldaja-logistikul vähemalt keskharidus, kutseoskused on omandatud töö käigus. Nõutav on eelnev töökogemus päästekorraldajana. Päästekorraldaja-logistik, logistik. Töö päästeteenistujana on reguleeritud päästeteenistuse seadusega. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.5 ja B.2.9 (läbiv kompetents) tõendamine. Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitavaid kompetentse B.2.6, B.2.7 ja B.2.8. Väljasõidukorralduse andmine 5 Hädaabiteadete menetlemisega seotud informatsiooni reaalajas infosüsteemi sisestamine 5 Hädaabiteadete esmase informatsiooni edastamine 5 Sündmuse käigus saadud informatsiooni reaalajas vahendamine 5 Professionaalne eneseareng 5 Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitavaid kompetentse B.2.6, B.2.7 ja B.2.8. Koolituste ettevalmistamine ja läbiviimine 5 Juhendamine 5 Hädaabiteadete menetlemine võõrkeeles (v.a vene keel) 5 Päästekorraldaja-logistik, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Demineerija EOD1, tase 4 EOD technician/specialist, EstQF Level 4 5 Demineerija EOD1, tase 4 (versioon 1) Demineerija EOD1, tase 4 (versioon 2) Demineerija EOD1, tase 4 (versioon 3) Demineerija EOD1, tase 4 (versioon 4) Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Demineerija 30 2024-04-02 2024-04-02 2029-04-01 4 4 5411 Päästjad ja tuletõrjujad 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Sisekaitseakadeemia Kutsestandardis kasutatud lühendid Digipädevuste enesehindamisskaala Indrek Tõnson Päästeamet Jaanis Otsla Sisekaitseakadeemia päästekolledž Raido Taalmann Päästeamet Arno Pugonen Päästeamet Maret Valner Päästeamet Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Demineerija EOD1, tase 4 töö on abistada meeskonda pommiohu, lahingumoonaohu ja plahvatusohu tõrjumisega seotud tegevustel; ta töötab juhendamisel. Demineerija EOD1 töötab meeskonnas ning tema töö eeldab suhtlemist kolleegide ja ameti- ning eraisikutega. Lisaks demineerija EOD1-le on ka demineerija EOD2, demineerija EOD3, pommitehnik EOD3+ ja demineerimisinstruktori kutsed. Demineerijate pädevus kasvab vastavalt IMAS (International Mine Action Standard; vt lisa 1 - kutsestandardis kasutatud lühendid) maatriksile. Demineerija EOD2, tase 4 töö on abistada leitud esemete ohutustaseme hindamisel ja määramisel, ohutult esemeid teisaldada. Demineerija EOD3, tase 5 töö on tuvastada plahvatusohtlikku lahingumoona ning hinnata leitud esemete ohutustaset, teha ohutustamise protseduure ja hävitada igasugust lahingumoona. Pommitehnik EOD3+, tase 5 on spetsialist, kelle töö on kahjutustada plahvatusohtlikke esemeid, kasutada eritehnikaid ja -oskusi lõhkeseadeldiste ja teiste improviseeritud lõhkematerjalide käitlemisel (vedelikud raketimootorites, vaesestatud uraaniga (Depleted Uranium) täidetud lahingumoon jne). Demineerimisinstruktor, tase 6 on spetsialist, kelle töö on juhendamine, demineerimisandmete analüüs ja teadmiste edasiandmine. Demineerija töötab kõrgendatud ohuga töökeskkonnas. Tema töökeskkonda mõjutavad füüsikalised, keemilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid. Töö toimub nii väli- kui sisetingimustes ja nõuab füüsilist pingutust. Töötaja peab olema teadlik tööga kaasnevatest tervise- ja keskkonnariskidest. Töö on vaimselt ja emotsionaalselt pingeline, eeldab töötamist ka öösiti, puhkepäevadel ja riigipühadel. Peamised ohud on plahvatustest ja kemikaalidest tulenevad vigastused, haigestumised ja töötraumad, võimalikud on mitmesugused bioloogiliste, keemiliste ning füüsiliste ja füüsikaliste faktorite poolt tekitatud tervisekahjustused. Töötamisel on oluline täita tööohutuseeskirju ja kasutada isikukaitsevahendeid. Pommiülikonna kasutamine eeldab demineerijalt head füüsilist vormi. Demineerija peamised töövahendid on kaitsevarustus, kaitsevahendid, lõhkematerjal, tulirelvad, erilaengud, metallidetektorid, pommirobot, sideseadmed, röntgeniaparaat, droon, abivahendid, pommikonteiner, mõõtevahendid. Demineerija koolituse korraldamisel ja koolituskavade koostamisel lähtutakse rahvusvahelistest EOD (Explosive Ordnance Disposal) koolituspõhimõtetest ja ohutusreeglistikust; sellest tulenevalt on kutse nimetuses ka akronüüm EOD. A.2.1 Töö planeerimine, korraldamine ja juhtimine A.2.2 Lõhketöö tegemine A.2.3 Pommiohu tõrjumine A.2.4 Lahingumoona ohu tõrjumine A.2.5 Plahvatusohu tõrjumine Demineerija EOD1-l on keskharidus, kutseoskused on omandatud demineerija õppekavale vastaval koolitusel. Demineerija. Töötamiseks Päästeametis on nõutav kutse vastavalt päästeteenistuse seadusele ja selle rakendusaktidele. Demineerimiskeskusesse teenistusse asuv päästeametnik peab omandama demineerija EOD1 kutsestandardile vastava kvalifikatsiooni ühe aasta jooksul alates teenistusse võtmise päevast. Oskus tegutseda keskkonnasäästlikult, mehitamata tehniliste vahendite kasutamise oskus, tehisintellekti kasutamise oskus. Demineerija EOD1, tase 4, kutse moodustub üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav nende kõigi tõendamine. Töö planeerimine, korraldamine ja juhtimine 4 Lõhketöö tegemine 4 Pommiohu tõrjumine 4 Lahingumoona ohu tõrjumine 4 Plahvatusohu tõrjumine 4 Demineerija EOD1, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Demineerija EOD2, tase 4 EOD technician/specialist, EstQF Level 4 5 Demineerija EOD2, tase 4 (versioon 1) Demineerija EOD2, tase 4 (versioon 2) Demineerija EOD2, tase 4 (versioon 3) Demineerija EOD2, tase 4 (versioon 4) Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Demineerija 30 2024-04-02 2024-04-02 2029-04-01 5 5 5411 Päästjad ja tuletõrjujad 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Sisekaitseakadeemia Kutsestandardis kasutatud lühendid Digipädevuste enesehindamisskaala Maret Valner Päästeamet Indrek Tõnson Päästeamet Raido Taalmann Päästeamet Jaanis Otsla Sisekaitseakadeemia päästekolledž Arno Pugonen Päästeamet Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Demineerija EOD2, tase 4 töö on abistada meeskonda pommiohu, lahingumoonaohu ja plahvatusohu tõrjumisega seotud tegevustel, leitud esemete ohutustaseme hindamisel ja määramisel ning ohutult esemeid teisaldada. Ta töötab üldjuhul juhendamisel, kuid lihtsamaid (korduvaid) tööülesandeid täidab iseseisvalt. Demineerija EOD2 töötab meeskonnas ning tema töö eeldab suhtlemist kolleegide ja ameti- ning eraisikutega. Lisaks demineerija EOD2-le on ka demineerija EOD1, demineerija EOD3, pommitehnik EOD3+ ja demineerimisinstruktori kutsed. Demineerijate pädevus kasvab vastavalt IMAS (International Mine Action Standard, vt lisa 1 − kutsestandardis kasutatud lühendid) maatriksile. Demineerija EOD1, tase 4 töö on abistada meeskonda pommiohu, lahingumoonaohu ja plahvatusohu tõrjumisega seotud tegevustel; ta töötab juhendamisel. Demineerija EOD3, tase 5 töö on tuvastada plahvatusohtlikku lahingumoona ning hinnata leitud esemete ohutustaset, teha ohutustamise protseduure ja hävitada igasugust lahingumoona. Pommitehnik EOD3+, tase 5 on spetsialist, kelle töö on kahjutustada plahvatusohtlikke esemeid, kasutada eritehnikaid ja -oskusi lõhkeseadeldiste ja teiste improviseeritud lõhkematerjalide käitlemisel (vedelikud raketimootorites, vaesestatud uraaniga (Depleted Uranium) täidetud lahingumoon jne). Demineerimisinstruktor, tase 6 on spetsialist, kelle töö on juhendamine, demineerimisandmete analüüs ja teadmiste edasiandmine. Demineerija töötab kõrgendatud ohuga töökeskkonnas. Tema töökeskkonda mõjutavad füüsikalised, keemilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid. Töö toimub nii väli- kui sisetingimustes ja nõuab füüsilist pingutust. Töötaja peab olema teadlik tööga kaasnevatest tervise- ja keskkonnariskidest. Töö on vaimselt ja emotsionaalselt pingeline, eeldab töötamist ka öösiti, puhkepäevadel ja riigipühadel. Peamised ohud on plahvatustest ja kemikaalidest tulenevad vigastused, haigestumised ja töötraumad, võimalikud on mitmesugused bioloogiliste, keemiliste ning füüsiliste ja füüsikaliste faktorite poolt tekitatud tervisekahjustused. Töötamisel on oluline täita tööohutuseeskirju ja kasutada isikukaitsevahendeid. Pommiülikonna kasutamine eeldab demineerijalt head füüsilist vormi. Demineerija peamised töövahendid on kaitsevarustus, kaitsevahendid, lõhkematerjal, tulirelvad, erilaengud, metallidetektorid, pommirobot, sideseadmed, röntgeniaparaat, droon, abivahendid, pommikonteiner, mõõtevahendid. Demineerija koolituse korraldamisel ja koolituskavade koostamisel lähtutakse rahvusvahelistest EOD (Explosive Ordnance Disposal) koolituspõhimõtetest ja ohutusreeglistikust; sellest tulenevalt on kutse nimetuses ka akronüüm EOD. A.2.1 Töö planeerimine, korraldamine ja juhtimine A.2.2 Lõhketöö tegemine A.2.3 Pommiohu tõrjumine A.2.4 Lahingumoona ohu tõrjumine A.2.5 Plahvatusohu tõrjumine Demineerija EOD2-l on keskharidus, kutseoskused on omandatud demineerija õppekavale vastaval koolitusel ning praktilise töö käigus. Demineerija EOD2 on täitnud demineerija EOD1 tööülesandeid vähemalt ühe aasta. Demineerija. Töötamiseks Päästeametis on nõutav kutse vastavalt päästeteenistuse seadusele ja selle rakendusaktidele. Oskus tegutseda keskkonnasäästlikult, mehitamata tehniliste vahendite kasutamise oskus, tehisintellekti kasutamise oskus. Demineerija EOD2, tase 4, kutse moodustub üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav nende kõigi tõendamine. Töö planeerimine, korraldamine ja juhtimine 4 Lõhketöö tegemine 4 Pommiohu tõrjumine 4 Lahingumoona ohu tõrjumine 4 Plahvatusohu tõrjumine 4 Demineerija EOD2, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Demineerija EOD3, tase 5 EOD senior technician/specialist, EstQF Level 5 5 Demineerija EOD3, tase 5 (versioon 1) Demineerija EOD3, tase 5 (versioon 2) Demineerija EOD3, tase 5 (versioon 3) Demineerija EOD3, tase 5 (versioon 4) Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Demineerija 30 2024-04-02 2024-04-02 2029-04-01 5 5 5411 Päästjad ja tuletõrjujad 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Sisekaitseakadeemia Kutsestandardis kasutatud lühendid Digipädevuste enesehindamisskaala Raido Taalmann Päästeamet Arno Pugonen Päästeamet Indrek Tõnson Päästeamet Jaanis Otsla Sisekaitseakadeemia päästekolledž Maret Valner Päästeamet Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Demineerija EOD3, tase 5 töö on igasuguse lahingumoona tuvastamine, ohutaseme hindamine, ohutustamine ja hävitamine. Demineerija EOD3 juhendab demineerijaid EOD1 ja EOD2 lahingumoonaga seotud tööülesannete täitmisel. Demineerija EOD3 töötab meeskonnas ning tema töö eeldab suhtlemist kolleegide ja ameti- ning eraisikutega. Lisaks demineerija EOD3-le on ka demineerija EOD1, demineerija EOD2, pommitehnik EOD3+ ja demineerimisinstruktori kutsed. Demineerijate pädevus kasvab vastavalt IMAS (International Mine Action Standard, vt lisa 1 − kutsestandardis kasutatud lühendid) maatriksile. Demineerija EOD1, tase 4 töö on abistada meeskonda pommiohu, lahingumoonaohu ja plahvatusohu tõrjumisega seotud tegevustel; ta töötab juhendamisel. Demineerija EOD2, tase 4 töö on abistada leitud esemete ohutustaseme hindamisel ja määramisel ning ohutult esemeid teisaldada. Pommitehnik EOD3+, tase 5 on spetsialist, kelle töö on kahjutustada plahvatusohtlikke esemeid, kasutada eritehnikaid ja -oskusi lõhkeseadeldiste ja teiste improviseeritud lõhkematerjalide käitlemisel (vedelikud raketimootorites, vaesestatud uraaniga (Depleted Uranium) täidetud lahingumoon jne). Demineerimisinstruktor, tase 6 on spetsialist, kelle töö on juhendamine, demineerimisandmete analüüs ja teadmiste edasiandmine. Demineerija töötab kõrgendatud ohuga töökeskkonnas. Tema töökeskkonda mõjutavad füüsikalised, keemilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid. Töö toimub nii väli- kui sisetingimustes ja nõuab füüsilist pingutust. Töötaja peab olema teadlik tööga kaasnevatest tervise- ja keskkonnariskidest. Töö on vaimselt ja emotsionaalselt pingeline, eeldab töötamist ka öösiti, puhkepäevadel ja riigipühadel. Peamised ohud on plahvatustest ja kemikaalidest tulenevad vigastused, haigestumised ja töötraumad, võimalikud on mitmesugused bioloogiliste, keemiliste ning füüsiliste ja füüsikaliste faktorite poolt tekitatud tervisekahjustused. Töötamisel on oluline täita tööohutuseeskirju ja kasutada isikukaitsevahendeid. Pommiülikonna kasutamine eeldab demineerijalt head füüsilist vormi. Demineerija peamised töövahendid on kaitsevarustus, kaitsevahendid, lõhkematerjal, tulirelvad, erilaengud, metallidetektorid, pommirobot, sideseadmed, röntgeniaparaat, droon, abivahendid, pommikonteiner, mõõtevahendid. Demineerija koolituse korraldamisel ja koolituskavade koostamisel lähtutakse rahvusvahelistest EOD (Explosive Ordnance Disposal) koolituspõhimõtetest ja ohutusreeglistikust; sellest tulenevalt on kutse nimetuses ka akronüüm EOD. A.2.1 Töö planeerimine, korraldamine ja juhtimine A.2.2 Lõhketöö tegemine A.2.3 Pommiohu tõrjumine A.2.4 Lahingumoona ohu tõrjumine A.2.5 Plahvatusohu tõrjumine Demineerija EOD3-l on keskharidus, kutseoskused on omandatud demineerija õppekavale vastaval koolitusel ning praktilise töö käigus. Demineerija EOD3 on täitnud demineerija EOD2 tööülesandeid vähemalt ühe aasta. Demineerimistöö juhina töötamiseks peab ta olema läbinud juhtimiskoolituse. Demineerija. Töötamiseks Päästeametis on nõutav kutse vastavalt päästeteenistuse seadusele ja selle rakendusaktidele. Demineerija EOD3, tase 5, kutse moodustub üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Töö planeerimine, korraldamine ja juhtimine 5 Lõhketöö tegemine 5 Pommiohu tõrjumine 5 Lahingumoona ohu tõrjumine 5 Plahvatusohu tõrjumine 5 Demineerija EOD3, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Demineerimisinstruktor, tase 6 EOD Instructor, EstQF Level 6 5 Demineerimisinstruktor, tase 6 (versioon 1) Demineerimisinstruktor, tase 6 (versioon 2) Demineerimisinstruktor, tase 6 (versioon 3) Demineerimisinstruktor, tase 6 (versioon 4) Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Demineerija 30 2024-04-02 2024-04-02 2029-04-01 6 6 3359 Valitsuse haldusalade ametnikud, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Sisekaitseakadeemia Kutsestandardis kasutatud lühendid Digipädevuste enesehindamisskaala Indrek Tõnson Päästeamet Maret Valner Päästeamet Raido Taalmann Päästeamet Arno Pugonen Päästeamet Jaanis Otsla Sisekaitseakadeemia päästekolledž Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Demineerimisinstruktor, tase 6 on spetsialist, kes on läbinud etapiliselt kõik demineerimise kvalifikatsioonikursused ja omandanud vastava kompetentsuse. Demineerimisinstruktori töö on juhendamine, demineerimisandmete analüüs ja teadmiste edasiandmine. Demineerimisinstruktori töö eesmärk on demineerimise kvaliteedi hoidmine ja tõstmine. Demineerimisinstruktor töötab meeskonnas ning tema töö eeldab suhtlemist kolleegide ja ameti- ning eraisikutega. Lisaks demineerimisinstruktorile on ka demineerija EOD1, demineerija EOD2, demineerija EOD3 ja pommitehnik EOD3+ kutsed. Demineerijate pädevus kasvab vastavalt IMAS (International Mine Action Standard, vt lisa 1 − kutsestandardis kasutatud lühendid) maatriksile. Demineerija EOD1, tase 4 töö on abistada meeskonda pommiohu, lahingumoonaohu ja plahvatusohu tõrjumisega seotud tegevustel; ta töötab juhendamisel. Demineerija EOD2, tase 4 töö on abistada leitud esemete ohutustaseme hindamisel ja määramisel ning ohutult esemeid teisaldada. Demineerija EOD3, tase 5 töö on tuvastada plahvatusohtlikku lahingumoona ning hinnata leitud esemete ohutustaset, teha ohutustamise protseduure ja hävitada igasugust lahingumoona. Pommitehnik EOD3+, tase 5 on spetsialist, kelle töö on kahjutustada plahvatusohtlikke esemeid, kasutada eritehnikaid ja -oskusi lõhkeseadeldiste ja teiste improviseeritud lõhkematerjalide käitlemisel (vedelikud raketimootorites, vaesestatud uraaniga (Depleted Uranium) täidetud lahingumoon jne). Demineerimisinstruktor töötab kõrgendatud ohuga töökeskkonnas. Tema töökeskkonda mõjutavad füüsikalised, keemilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid. Töö toimub nii väli- kui sisetingimustes ja nõuab füüsilist pingutust. Töötaja peab olema teadlik tööga kaasnevatest tervise- ja keskkonnariskidest. Töö on vaimselt ja emotsionaalselt pingeline, eeldab töötamist ka öösiti, puhkepäevadel ja riigipühadel. Peamised ohud on plahvatustest ja kemikaalidest tulenevad vigastused, haigestumised ja töötraumad, võimalikud on mitmesugused bioloogiliste, keemiliste ning füüsiliste ja füüsikaliste faktorite poolt tekitatud tervisekahjustused. Töötamisel on oluline täita tööohutuseeskirju ja kasutada isikukaitsevahendeid. Pommiülikonna kasutamine eeldab demineerimisinstruktorilt head füüsilist vormi. Demineerimisinstruktori peamised töövahendid on kaitsevarustus, kaitsevahendid, lõhkematerjal, tulirelvad, erilaengud, metallidetektorid, pommirobot, sideseadmed, droon, röntgeniaparaat, abivahendid, pommikonteiner, mõõtevahendid. Demineerija koolituse korraldamisel ja koolituskavade koostamisel lähtutakse rahvusvahelistest EOD (Explosive Ordnance Disposal) koolituspõhimõtetest ja ohutusreeglistikust; sellest tulenevalt on kutse nimetuses ka akronüüm EOD. A.2.1 Töö planeerimine, korraldamine ja juhtimine A.2.2 Lõhketöö tegemine A.2.3 Pommiohu tõrjumine A.2.4 Lahingumoona ohu tõrjumine A.2.5 Plahvatusohu tõrjumine Demineerimisinstruktoril on vähemalt keskharidus ja töökohal omandatud kutseoskused. Demineerimisinstruktor on täitnud pommitehniku tööülesandeid vähemalt ühe aasta. Demineerija, demineerimisinstruktor. Töötamiseks Päästeametis on nõutav kutse vastavalt päästeteenistuse seadusele ja selle rakendusaktidele. Oskus tegutseda keskkonnasäästlikult, mehitamata tehniliste vahendite kasutamise oskus, tehisintellekti kasutamise oskus, programmeerimisoskus. Demineerimisinstruktor, tase 6, kutse moodustub üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Töö planeerimine, korraldamine ja juhtimine 6 Lõhketöö tegemine 6 Pommiohu tõrjumine 6 Lahingumoona ohu tõrjumine 6 Plahvatusohu tõrjumine 6 Demineerimisinstruktor, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Pommitehnik EOD3+, tase 5 EOD+ Bomb Technician, EstQF Level 5 5 Pommitehnik EOD3+, tase 5 (versioon 2) Pommitehnik EOD3+, tase 5 (versioon 3) Pommitehnik EOD3+, tase 5 (versioon 4) Pommitehnik, tase 5 (versioon 1) Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Demineerija 30 2024-04-02 2024-04-02 2029-04-01 5 5 3359 Valitsuse haldusalade ametnikud, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Sisekaitseakadeemia Kutsestandardis kasutatud lühendid Digipädevuste enesehindamisskaala Maret Valner Päästeamet Indrek Tõnson Päästeamet Raido Taalmann Päästeamet Jaanis Otsla Sisekaitseakadeemia päästekolledž Arno Pugonen Päästeamet Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Pommitehnik EOD3+, tase 5 on spetsialist, kelle töö on kahjutustada plahvatusohtlikke esemeid, kasutada eritehnikaid ja -oskusi lõhkeseadeldiste ja teiste improviseeritud lõhkematerjalide käitlemisel (nt vedelikud raketimootorites, vaesestatud uraaniga (Depleted Uranium) täidetud lahingumoon jne), improviseeritud lõhkeseadeldiste kahjutustamine ning demineerijate juhendamine nende tööülesannete täitmisel. Pommitehnik töötab meeskonnas ning tema töö eeldab suhtlemist kolleegide ja ameti- ning eraisikutega. Lisaks pommitehnik EOD3+-le on ka demineerija EOD1, demineerija EOD2, demineerija EOD3 ja demineerimisinstruktori kutsed. Demineerijate pädevus kasvab vastavalt IMAS (International Mine Action Standard, vt lisa 1 Kutsestandardis kasutatud lühendid) maatriksile. Demineerija EOD1, tase 4 töö on abistada meeskonda pommiohu, lahingumoonaohu ja plahvatusohu tõrjumisega seotud tegevustel; ta töötab juhendamisel. Demineerija EOD2, tase 4 töö on abistada leitud esemete ohutustaseme hindamisel ja määramisel, ohutult esemeid teisaldada. Demineerija EOD3, tase 5 töö on tuvastada plahvatusohtlikku lahingumoona ning hinnata leitud esemete ohutustaset, teha ohutustamise protseduure ja hävitada igasugust lahingumoona. Demineerimisinstruktor, tase 6 on spetsialist, kelle töö on juhendamine, demineerimisandmete analüüs ja teadmiste edasiandmine. Demineerija töötab kõrgendatud ohuga töökeskkonnas. Tema töökeskkonda mõjutavad füüsikalised, keemilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid. Töö toimub nii väli- kui sisetingimustes ja nõuab füüsilist pingutust. Töötaja peab olema teadlik tööga kaasnevatest tervise- ja keskkonnariskidest. Töö on vaimselt ja emotsionaalselt pingeline, eeldab töötamist ka öösiti, puhkepäevadel ja riigipühadel. Peamised ohud on plahvatustest ja kemikaalidest tulenevad vigastused, haigestumised ja töötraumad, võimalikud on mitmesugused bioloogiliste, keemiliste ning füüsiliste ja füüsikaliste faktorite poolt tekitatud tervisekahjustused. Töötamisel on oluline täita tööohutuseeskirju ja kasutada isikukaitsevahendeid. Pommiülikonna kasutamine eeldab demineerijalt head füüsilist vormi. Pommitehniku peamised töövahendid on kaitseriietus ja kaitsevahendid, lõhkematerjal, tulirelvad, erilaengud, metallidetektorid, pommirobot, sideseadmed, röntgeniaparaat, abivahendid, pommikonteiner, mõõtevahendid. Demineerija töökoolituse korraldamisel ja koolituskavade koostamisel lähtutakse rahvusvahelistest EOD (Explosive Ordnance Disposal) koolituspõhimõtetest ja ohutusreeglistikust; sellest tulenevalt on kutse nimetuses ka akronüüm EOD. A.2.1 Töö planeerimine, korraldamine ja juhtimine A.2.2 Lõhketöö tegemine A.2.3 Pommiohu tõrjumine A.2.4 Lahingumoona ohu tõrjumine A.2.5 Plahvatusohu tõrjumine Pommitehnikul on keskharidus, läbitud pommitehniku õppekavale vastav kvalifikatsioonikursus või samaväärne koolitus ja praktilise töö käigus omandatud kutseoskused. Pommitehnik (EOD3+) on demineerija EOD3-na töötanud vähemalt 2 aastat. Demineerija, pommitehnik. Töötamiseks Päästeametis on nõutav kutse vastavalt päästeteenistuse seadusele ja selle rakendusaktidele. Oskus tegutseda keskkonnasäästlikult, mehitamata tehniliste vahendite kasutamise oskus, tehisintellekti kasutamise oskus, programmeerimisoskus. Pommitehnik EOD3+, tase 5, kutse moodustub üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentsidetõendamine. Töö planeerimine, korraldamine ja juhtimine 5 Lõhketöö tegemine 5 Pommiohu tõrjumine 5 Lahingumoona ohu tõrjumine 5 Plahvatusohu tõrjumine 5 Pommitehnik EOD3, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Vanemvetelpäästja, tase 4 Senior Lifeguard EstQF Level 4 1 Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Vetelpäästja 30 2024-04-02 2024-04-02 2029-04-01 4 4 5419 Turvatöötajad, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Eesti Turvaettevõtete Liit Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamisskaala Andre Lilleleht Eesti Turvaettevõtete Liit Henry Seemel G4S Eesti AS Gert Teder Eesti Vetelpääste Selts Raimo Kirejev Viking Security AS Ahti Kuusk Forus Security AS Jaan Ratnik Eesti Spaaliit Mari Tikan Siseministeerium Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Vanemvetelpäästja töö eesmärk on toetada, juhtida ja juhendada veeohutuse tagamist supluskohas või siseujulas. Töö sisuks on kehtestatud reeglite täitmise jälgimine, meeskonna juhtimine ja juhendamine, esmaabi andmine ning veest päästmise võimekuse tagamine. Avavee vanemvetelpäästja töötab supluskohas ning tööülesannete täitmisel kasutab vajadusel päästevarustust ja päästepaati. Ujula vanemvetelpäästja töötab ujulates ja veekeskustes ning tööülesannete täitmisel kasutab vajadusel päästevarustust. Vanemvetelpäästja on meeskonna juht ja juhendaja, kes peab olema võimeline võtma vastu otsuseid iseseisvalt ning juhtima ja juhendama teiste meeskonna liikmete tööd. Töö eeldab suhtlemist külastajatega ja oskust teha koostööd operatiivteenistustega. Töö iseloomust tulenevalt peab ta olema heas füüsilises vormis, võimeline töötama muutuvas vaimses ja füüsilises keskkonnas. Avavee vanemvetelpäästja töötab muutlikes ja erinevates ilmastikuoludes, üldjuhul suvehooajal. Ujula vanemvetelpäästja töötab üldjuhul sisetingimustes, soojas ja niiskes keskkonnas ning puutub lisaks kokku erinevate keemiliste ainete, müra ning tavapärasest kõrgema temperatuuriga. Töö on vahetustega. Töötada tuleb individuaalselt või meeskonnas. Töö on vahelduv, sisaldades nii rutiinseid tegevusi kui ka kiiret reageerimist nõudvaid situatsioone. Vanemvetelpäästja kannab vormiriietust. Põhilised töövahendid on päästerõngas, päästepoi, päästeritv, päästelaud, päästepaat, binokkel, vile, mask, toru, lestad, sidevahendid ja esmaabivarustus, sh ujuvraam. Kutsealal on ka vetelpäästja, tase 3. A.2.1 Töökoha/tööpiirkonna ettevalmistamine A.2.2 Teavitus- ja ennetustegevus A.2.3 Valvamine A.2.4 Veest päästmine A.2.5 Esmaabi osutamine A.2.6 Meeskonna juhendamine ja juhtimine A.2.7 Ohutuse tagamine ning veest päästmine ujulas ja veekeskuses A.2.8 Veest päästmine avavees Üldjuhul on vanemvetelpäästjal vähemalt põhiharidus ning koolitusel omandatud kutseoskused. Vanemvetelpäästja, avavee vanemvetelpäästja, ujula vanemvetelpäästja, vahetusevanem, rannavanem. Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. Kaugseireseadmete ja uute IT-lahenduste kasutamise oskus; kolleegide koolitamise oskus; hea suhtlemis-, läbirääkimis- ja enesekehtestamisoskus; keelteoskus, peamiselt eesti, vene ja inglise keele oskus. Vanemvetelpäästja, tase 4 kutse koosneb üldoskustest, kohustuslikest ja valitavatest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2) ning kohustuslike kompetentside B.3.1−B.3.6 ja B.3.9 tõendamine. Valitavatest kompetentsidest B.3.7−B.3.8 tuleb tõendada vähemalt üks kompetents. Töökoha/tööpiirkonna ettevalmistamine 4 Teavitus- ja ennetustegevus 4 Valvamine 4 Veest päästmine 4 Esmaabi osutamine 3 Meeskonna juhendamine ja juhtimine 5 Valitavatest kompetentsidest B.3.7−B.3.8 tuleb tõendada vähemalt üks kompetents. Ohutuse tagamine ning veest päästmine ujulas ja veekeskuses 4 Veest päästmine avavees 4 Vanemvetelpäästja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Elektriinsener, tase 6 Electrical Engineer, EstQF Level 6 8 Elektriinsener IV (versioon 1) Elektriinsener IV (versioon 2) Elektriinsener IV (versioon 3) Elektriinsener, tase 6 (versioon 4) Elektriinsener, tase 6 (versioon 5) Elektriinsener, tase 6 (versioon 6) Elektriinsener, tase 6 (versioon 7) Elektriinsener, tase 6 (versioon 9) Elektriinsener elektriautomaatika alal, tase 6 Elektriinsener elektrivõrkude ja -süsteemide alal, tase 6 Elektriinsener tarbija elektripaigaldiste alal, tase 6 Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Inseneeria (energeetika) Elektriinsener 36 2024-03-14 2024-03-14 2024-06-30 6 6 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Elektriinseneride kutsete tasemed Digipädevuste enesehindamise skaala Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Lembit Vali Eesti Elektroenergeetika Selts Lauri Öövel OÜ Energoservis Hannes Mäe Siemens Osakeyhtiö Eesti filiaal Tiit Metusala Tallinna Tehnikaülikool Tõnis Viira Elering AS Renè Nukki Tallinna Tehnikakõrgkool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Elektriinseneride töö eesmärk on tagada elektrisüsteemide ja -seadmestiku efektiivne, ohutu, keskkonnasõbralik ning majanduslikult ja ühiskondlikult vastuvõetav toimimine. 6. taseme elektriinsener on kogemustega spetsialist, kelle roll on käigus hoida olemasolevaid ja arendatavaid tehnoloogiaid. Ta töötab tavaliselt meeskonnas, kus on valmis kandma juhi rolli ja vastutama töötajate töötulemuste eest. Töö eeldab iseseisvat tegutsemist keerulistes ja ootamatutes olukordades ning koostööd sidusvaldkondade inseneride ja spetsialistidega. 6. taseme elektriinsenerid spetsialiseeruvad: - elektrivõrkudele ja -süsteemidele (ülekandevõrk ja jaotusvõrgud ning ülekandevõrguga ühendatud suured elektrijaamad ja suurtarbijad); - elektriautomaatikale (elektrijaamade, elektrivõrkude ja tarbijate tööd juhtivad automaatikaseadmed ja -süsteemid); - tarbija elektripaigaldistele (elektripaigaldis alates jaotusvõrgu liitumispunktist, s.h. väike- ja mikroelektrijaamad). Igal spetsialiseerumisel tuleb tõendada kompetentsus vähemalt ühel loetletud tegevusalal (valitav tööosa): 1) elektrikaubandus ja tehnoloogiakaubandus 2) projekteerimine 3) ehitus, käit ja järelevalve Elektriinseneride kutsete tasemete ülevaade – Lisa 1. A.2.1 Elektroenergeetika alane inseneritöö. 1. Insenertehniliste ülesannete täitmine 2. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kasutamine 3. Kutsealaste normide täitmine A.2.2 Juhtimine ja juhendamine 1. Juhtimine 2. Juhendamine A.2.3 Elektrivõrgud ja-süsteemid 1. Elektrivõrkude - ja süsteemide käigushoidmine 2. Erialaste probleemide lahendamine A.2.4 Elektriautomaatika 1. Eelektrivõrkude ja -süsteemide tööd juhtivate automaatikaseadmete ja -süsteemide käigushoidmine 2. Erialaste probleemide lahendamine A.2.5 Tarbija elektripaigaldised 1. Tarbija elektripaigaldiste käigushoidmine 2. Erialaste probleemide lahendamine A.2.6 Elektrikaubandus ja tehnoloogiakaubandus. A.2.7 Projekteerimine. A.2.8 Ehitus, käit ja järelevalve Elektriinsenerid töötavad tavaliselt büroos või objektidel. Tööaeg võib olla paindlik. Juhinduda tuleb üldistest töö-, elektri- ja keskkonnaohutuse nõuetest. Tööülesannete täitmiseks vajalik IT riistvara ja tarkvara ning elektrilised töövahendid, mõõteriistad ja isikukaitsevahendid. Töö eeldab keskkonnahoidlikku ning säästvat arengut toetavat mõtlemist, otsustamisjulgust, analüüsivõimet, täpsust, vastutustunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, ruumilist kujutlusvõimet ning kohanemisvõimet. 6. taseme elektriinsener on omandanud vähemalt 4 aastase erialase rakenduskõrghariduse ja tal on erialane töökogemus. Insener, projekteerija, objektijuht, käidukorraldaja, dispetšer, konsultant jm. Elektrituruseadus, ehitusseadustik ja seadme ohutuse seadus. Elektrivõrkude ja -süsteemidele spetsialiseerunud 6. taseme elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.2, B.2.3 ning valikust B.2.6 - B.2.8 vähemalt ühe kompetentsi tõendamine; Elektriautomaatikale spetsialiseerunud 6. taseme elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.2, B.2.4 ning valikust B.2.6 - B.2.8 vähemalt ühe kompetentsi tõendamine; Tarbija elektripaigaldistele spetsialiseerunud 6. taseme elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.2, B.2.5 ning valikust B.2.6 - B.2.8 vähemalt ühe kompetentsi tõendamine. Elektroenergeerikaalane inseneritöö 6 Juhtimine ja juhendamine 6 Elektrivõrkude ja -süsteemidele spetsialiseerunud 6. taseme elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentsi B.2.3 tõendamine. Elektriautomaatikale spetsialiseerunud 6. taseme elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentsi B.2.4 tõendamine. Tarbija elektripaigaldistele spetsialiseerunud 6. taseme elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentsi B.2.5 tõendamine. Kõigi elektriinsener, tase 6 kutsete tõendamiseks on nõutav lisaks ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.6 - B.2.8. Energia- ja tehnoloogiakaubandus 6 Projekteerimine 6 Ehitus, käit ja järelevalve 6 Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 Diploma Electrical Engineer, EstQF Level 7 8 Diplomeeritud elektriinsener V (versioon 1) Diplomeeritud elektriinsener V (versioon 2) Diplomeeritud elektriinsener V (versioon 3) Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud elektriinsener elektriautomaatika alal, tase 7 Diplomeeritud elektriinsener elektrivõrkude ja -süsteemide alal, tase 7 Diplomeeritud elektriinsener tarbija elektripaigaldiste alal, tase 7 Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Inseneeria (energeetika) Elektriinsener 36 2024-03-14 2024-03-14 2024-06-30 7 7 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Elektriinseneride kutsete tasemed Digipädevuste enesehindamise skaala Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Lembit Vali Eesti Elektroenergeetika Selts Lauri Öövel OÜ Energoservis Hannes Mäe Siemens Osakeyhtiö Eesti filiaal Tiit Metusala Tallinna Tehnikaülikool Tõnis Viira Elering AS Renè Nukki Tallinna Tehnikakõrgkool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Elektriinseneride töö eesmärk on tagada elektrisüsteemide ja -seadmestiku efektiivne, ohutu, keskkonnasõbralik ning majanduslikult ja ühiskondlikult vastuvõetav toimimine. 7. taseme diplomeeritud elektriinsener on kogemustega spetsialist, kelle roll on käigus hoida ja arendada olemasolevaid tehnoloogiaid. Ta on valmis töötama meeskonnas koos sidusvaldkondade inseneride ja spetsialistidega, juhtima töörühmi või organisatsiooni ning vastutama töötajate töötulemuste eest. Töö eeldab iseseisvat tegutsemist keerulistes, ettearvamatutes ja uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades. Diplomeeritud elektriinsenerid spetsialiseeruvad: - elektrivõrkudele ja -süsteemidele (ülekandevõrk ja jaotusvõrgud ning ülekandevõrguga ühendatud suured elektrijaamad ja suurtarbijad); - elektriautomaatikale (elektrijaamade, elektrivõrkude ja tarbijate tööd juhtivad automaatikaseadmed ja -süsteemid); - tarbija elektripaigaldistele (elektripaigaldis alates jaotusvõrgu liitumispunktist, s.h. väike- ja mikroelektrijaamad). Igal spetsialiseerumisel tuleb tõendada kompetentsus vähemalt ühel loetletud tegevusalal (valitav tööosa): 1) teadus-ja õppetöö 2) arendus ja juhtimine 3) energiapoliitika 4) elektrikaubandus ja tehnoloogiakaubandus 5) projekteerimine 6) ehitus, käit ja järelevalve Elektriinseneride kutsealal koostatud kutsestandardid: Elektriinsener, tase 6 Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 Volitatud elektriinsener, tase 8 Elektriinseneride kutsete tasemete ülevaade – Lisa 1. A.2.1 Elektroenergeetika alane inseneritöö. 1. Insenertehniliste ülesannete täitmine 2. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kasutamine 3. Kutsealaste normide täitmine A.2.2 Juhtimine ja juhendamine 1. Juhtimine 2. Juhendamine A.2.3 Elektrivõrgud ja-süsteemid 1. Elektrivõrkude - ja süsteemide käigushoidmine ja arendamine 2. Erialaste probleemide lahendamine A.2.4 Elektriautomaatika 1. Eelektrivõrkude ja -süsteemide tööd juhtivate automaatikaseadmete ja -süsteemide käigushoidmine ja arendamine 1. Erialaste probleemide lahendamine A.2.5 Tarbija elektripaigaldised 1. Tarbija elektripaigaldiste käigushoidmine ja arendamine 1. Erialaste probleemide lahendamine A.2.6 Teadus-ja õppetöö A.2.7 Arendus ja juhtimine. A.2.8 Energiapoliitika. A.2.9 Elektrikaubandus ja tehnoloogiakaubandus. A.2.10 Projekteerimine. A.2.11 Ehitus, käit ja järelevalve Elektriinsenerid töötavad tavaliselt büroos või objektidel. Tööaeg võib olla paindlik. Juhinduda tuleb üldistest töö-, elektri- ja keskkonnaohutuse nõuetest. Tööülesannete täitmiseks vajalik IT riistvara ja tarkvara ning elektrilised töövahendid, mõõteriistad ja isikukaitsevahendid. Töö eeldab uuendusmeelset, keskkonnahoidlikku ning säästvat arengut toetavat mõtlemist, otsustamisjulgust, analüüsivõimet, täpsust, vastutustunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, ruumilist kujutlusvõimet ning kohanemisvõimet. 7. taseme diplomeeritud elektriinsener on reeglina läbinud erialase magistriõppe või tal on eelnevalt omandatud 6. taseme elektriinseneri kutse. Mõlemal juhul on nõutav erialane töökogemus. 6. taseme elektriinseneri kutset omaval isikul on lisaks nõutav erialane akadeemiline täiendõpe ja täiendkoolitus. Energeetik, projekteerija, projektijuht, objektijuht, ehitusjuht, käidujuht, käidukorraldaja, dispetšer, konsultant, ekspert, arendusjuht, analüütik, teadur jm. Elektrituruseadus, ehitusseadustik ja seadme ohutuse seadus. Elektrivõrkude ja -süsteemidele spetsialiseerunud 7. taseme diplomeeritud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.2, B.2.3 ning valikust B.2.6 - B.2.11 vähemalt ühe kompetentsi tõendamine; Elektriautomaatikale spetsialiseerunud 7. taseme diplomeeritud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.2, B.2.4 ning valikust B.2.6 - B.2.11 vähemalt ühe kompetentsi tõendamine; Tarbija elektripaigaldistele spetsialiseerunud 7. taseme diplomeeritud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.2, B.2.5 ning valikust B.2.6 - B.2.11 vähemalt ühe kompetentsi tõendamine. Elektroenergeerikaalane inseneritöö 7 Juhtimine ja juhendamine 7 Elektrivõrkude ja -süsteemidele spetsialiseerunud 7. taseme diplomeeritud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentsi B.2.3 tõendamine. Elektriautomaatikale spetsialiseerunud 7. taseme diplomeeritud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentsi B.2.4 tõendamine. Tarbija elektripaigaldistele spetsialiseerunud 7. taseme diplomeeritud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentsi B.2.5 tõendamine. Kõikide diplomeeritud elektriinsener, tase 7 kutsete tõendamiseks on nõutav lisaks ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.6 - B.2.11. Teadus- ja õppetöö 7 Arendus ja juhtimine 7 Energiapoliitika 7 Energia- ja tehnoloogiakaubandus 7 Projekteerimine 7 Ehitus, käit ja järelevalve 7 Volitatud elektriinsener, tase 8 Chartered Electrical Engineer, EstQF Level 8 8 Volitatud elektriinsener V (versioon 1) Volitatud elektriinsener V (versioon 2) Volitatud elektriinsener V (versioon 3) Volitatud elektriinsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud elektriinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud elektriinsener, tase 8 (versioon 6) Volitatud elektriinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud elektriinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud elektriinsener elektriautomaatika alal, tase 8 Volitatud elektriinsener elektrivõrkude ja -süsteemide alal, tase 8 Volitatud elektriinsener tarbija elektripaigaldiste alal, tase 8 Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Inseneeria (energeetika) Elektriinsener 36 2024-03-14 2024-03-14 2024-06-30 8 8 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Elektriinseneride kutsete tasemed Digipädevuste enesehindamise skaala Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Lembit Vali Eesti Elektroenergeetika Selts Lauri Öövel OÜ Energoservis Hannes Mäe Siemens Osakeyhtiö Eesti filiaal Tiit Metusala Tallinna Tehnikaülikool Tõnis Viira Elering AS Renè Nukki Tallinna Tehnikakõrgkool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Elektriinseneride töö eesmärk on tagada elektrisüsteemide ja -seadmestiku efektiivne, ohutu, keskkonnasõbralik ning majanduslikult ja ühiskondlikult vastuvõetav toimimine. 8. taseme volitatud elektriinsener on laiaulatuslike kogemustega tippspetsialist, kelle roll on käigus hoida ja arendada olemasolevaid tehnoloogiaid ning luua uusi. Juhina töötades vastutab ta üksuse või organisatsiooni strateegilise tegevuse eest. Ta on valmis töötama meeskonnas koos sidusvaldkondade inseneride ja spetsialistidega. Töö eeldab iseseisvat tegutsemist meisterlikkust nõudvates keerulistes, piiritlemata ja uut strateegilist käsitlust vajavates olukordades. Volitatud elektriinsenerid spetsialiseeruvad: - elektrivõrkudele ja -süsteemidele (ülekandevõrk ja jaotusvõrgud ning ülekandevõrguga ühendatud suured elektrijaamad ja suurtarbijad); - elektriautomaatikale (elektrijaamade, elektrivõrkude ja tarbijate tööd juhtivad automaatikaseadmed ja -süsteemid); - tarbija elektripaigaldistele (elektripaigaldis alates jaotusvõrgu liitumispunktist, s.h. väike- ja mikroelektrijaamad). Igal spetsialiseerumisel tuleb tõendada kompetentsus vähemalt ühel loetletud tegevusalal (valitav tööosa): 1) teadus-ja õppetöö 2) arendus ja juhtimine 3) energiapoliitika 4) elektrikaubandus ja tehnoloogiakaubandus 5) projekteerimine 6) ehitus, käit ja järelevalve Elektriinseneride kutsealal koostatud kutsestandardid: Elektriinsener, tase 6 Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 Volitatud elektriinsener, tase 8 A.2.1 Elektroenergeetika alane inseneritöö. 1. Insenertehniliste ülesannete täitmine 2. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kasutamine 3. Kutsealaste normide täitmine A.2.2 Juhtimine ja juhendamine 1. Juhtimine 2. Juhendamine A.2.3 Elektrivõrgud ja-süsteemid 1. Elektrivõrkude - ja süsteemide arendamine 2. Erialaste probleemide lahendamine A.2.4 Elektriautomaatika 1. Eelektrivõrkude ja -süsteemide tööd juhtivate automaatikaseadmete ja -süsteemide arendamine 2. Erialaste probleemide lahendamine A.2.5 Tarbija elektripaigaldised 1. Tarbija elektripaigaldiste arendamine 2. Erialaste probleemide lahendamine A.2.6 Teadus-ja õppetöö A.2.7 Arendus ja juhtimine. A.2.8 Energiapoliitika. A.2.9 Elektrikaubandus ja tehnoloogiakaubandus. A.2.10 Projekteerimine. A.2.11 Ehitus, käit ja järelevalve Elektriinsenerid töötavad tavaliselt büroos või objektidel. Tööaeg võib olla paindlik. Juhinduda tuleb üldistest töö-, elektri- ja keskkonnaohutuse nõuetest. Tööülesannete täitmiseks vajalik IT riistvara ja tarkvara ning elektrilised töövahendid, mõõteriistad ja isikukaitsevahendid. Töö eeldab uuendusmeelset, keskkonnahoidlikku ning säästvat arengut toetavat mõtlemist, loovust, otsustamisjulgust, analüüsivõimet, täpsust, vastutustunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, ruumilist kujutlusvõimet ning kohanemisvõimet. 8. taseme volitatud elektriinsener on läbinud erialase doktoriõppe või ta on eelnevalt omandanud 7. taseme diplomeeritud elektriinseneri kutse. Mõlemal juhul on nõutav erialane töökogemus ja täienduskoolitus. Tehnikajuht, arendusjuht, insener, projekteerija, projektijuht, käidujuht, ekspert, teadur, juhtivteadur, õppejõud jm. Elektrituruseadus, ehitusseadustik ja seadme ohutuse seadus. Elektrivõrkude ja -süsteemidele spetsialiseerunud 8. taseme volitatud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.2, B.2.3 ning valikust B.2.6 - B.2.11 vähemalt ühe kompetentsi tõendamine; Elektriautomaatikale spetsialiseerunud 8. taseme volitatud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.2, B.2.4 ning valikust B.2.6 - B.2.11 vähemalt ühe kompetentsi tõendamine; Tarbija elektripaigaldistele spetsialiseerunud 8. taseme volitatud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.2, B.2.5 ning valikust B.2.6 - B.2.11 vähemalt ühe kompetentsi tõendamine. Elektroenergeerikaalane inseneritöö 8 Juhtimine ja juhendamine 8 Elektrivõrkude ja -süsteemidele spetsialiseerunud 8. taseme volitatud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentsi B.2.3 tõendamine. Elektriautomaatikale spetsialiseerunud 8. taseme volitatud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentsi B.2.4 tõendamine. Tarbija elektripaigaldistele spetsialiseerunud 8. taseme volitatud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentsi B.2.5 tõendamine. Kõikide volitatud elektriinsener, tase 8 kutsete tõendamiseks on nõutav lisaks ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.6 - B.2.11. Teadus- ja õppetöö 8 Arendus ja juhtimine 8 Energiapoliitika 8 Energia- ja tehnoloogiakaubandus 8 Projekteerimine 8 Ehitus, käit ja järelevalve 8 Mesinik, tase 4 Beekeeper, EstQF Level 4 3 Mesinik, tase 4 (versioon 1) Mesinik, tase 4 (versioon 2) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Mesindus Mesinik 30 2024-04-04 2024-04-04 2029-04-03 4 4 6123 Mesinikud ja siidiussikasvatajad 0811 Põllundus ja loomakasvatus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Eesti Kutseliste Mesinike Ühing Digipädevuste enesehindamisskaala Aimar Lauge Muhu Mesi OÜ Aivar Raudmets Mesinduskoda OÜ Alar Ani Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Erki Naumanis Tallinna Mesinike Selts Helena Vaher Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Marje Riis Eesti Kutseliste Mesinike Ühing Valmar Lutsar Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. 4. taseme mesinik on oskustöötaja, kelle töö on mesilasperede aastaringne hooldamine, mesinduseinventari korrasoleku tagamine ning osalemine tootmis- ja müügiprotsessis. Mesinik, tase 4 on võimeline töötama iseseisvalt, vastutab oma tööülesannete eest ning vajadusel jagab mesindusalaseid baasteadmisi. Mesindussaaduste tootmise protsessis aitab mesinik kaasa liigirikkuse säilitamisele ja keskkonna säästmisele. Töö eripäraks on üksinda töötamine ja iseseisvalt otsuste vastuvõtmine. Mesiniku töö sõltub aastaaegadest ja ilmastikust. Töö toimub nii väli- kui sisetingimustes, vajadusel ka puhkepäevadel ja pühade ajal. Mesinik talub mesilaste nõelamist ja oskab arvestada sellega seonduva allergiaohuga. Mesiniku töö on füüsiliselt raske ning eeldab ergonoomiliste töövõtete kasutamist. Enamlevinud mesindusinventar: konkspeitel, suitsik, taruhari, puhur, taru-, vurri- ja söötmissüsteemid ning mee pakendamis- ja vahasulatussüsteemid. Isikukaitsevahendid: näovari ja muu kaitseriietus. Mesinduse kutsealal on kaks kutset: - mesinik, tase 4 on oskustöötaja, kes on võimeline töötama iseseisvalt ning vastutab oma tööülesannete eest, juhib ise oma tööd ja õppimist; - mesinik, tase 5 on spetsialist, kes võtab vastu otsuseid, juhib ja juhendab töö- ja õppesituatsioone, kus võivad juhtuda ettearvamatud muutused, kontrollib ja arendab enda ja teiste tegevust. A.2.1 Mesilasperede hooldamine A.2.2 Mesilasperede moodustamine A.2.3 Inventari ettevalmistamine A.2.4 Kärjemajandus ja vaha käitlemine A.2.5 Mesilasemade kasvatamine A.2.6 Mee käitlemine A.2.7 Mesilaspere terviseseisundi hindamine, haiguste ravimine ja kahjurite tõrje A.2.8 Mesila majandamine A.2.9 Mahemesindamine A.2.10 Mesiniku kutset läbiv kompetents Mesinikuks saab õppida kutseõppeasutuses, täienduskoolitusel või kogenud mesiniku juhendamisel. Soovitatav on keskharidus. Mesinik Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. Tulevikuvaates on järjest olulisemad ajakohased teadmised mesilaspere heaolust ning keskkonnasäästlikust, sh taastavast- ja mahepõllumajanduslikust tootmisest, kliimamuutustest ja taimetervisest ning taimekaitsevahendite kasutamisest. Oluline on tunda tehnoloogiliste lahenduste kasutamise võimalusi mesindussektoris, nt automatiseerimine, andmeanalüütika, kaugseire ja muu. Kasvava tähtsusega on turundusoskused klientideni jõudmiseks ning nende teadlikkuse tõstmiseks meest, meetoodetest ja mesindussaadustest. Mesinik, tase 4 kutse koosneb üldoskustest, kohustuslikest kompetentsidest ja kutset läbivatest kompetentsidest. Taotlemisel on nõutav üldoskuste B.2 ja kõikide kompetentside B.3.1–B.3.10 tõendamine. Mesilasperede hooldamine 4 Mesilasperede moodustamine 4 Inventari ettevalmistamine 4 Kärjemajandus ja vaha käitlemine 4 Mesilasemade kasvatamine 4 Mee käitlemine 4 Mesilaspere terviseseisundi hindamine, haiguste ravimine ja kahjurite tõrje 4 Mesila majandamine 4 Mahemesindamine 4 Mesinik, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Mesinik, tase 5 Beekeeper, EstQF Level 5 4 Mesinik, tase 5 (versioon 1) Mesinik, tase 5 (versioon 2) Mesinik, tase 5 (versioon 3) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Mesindus Mesinik 30 2024-04-04 2024-04-04 2029-04-03 5 5 6123 Mesinikud ja siidiussikasvatajad 0811 Põllundus ja loomakasvatus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Eesti Kutseliste Mesinike Ühing Digipädevuste enesehindamisskaala Aimar Lauge Muhu Mesi OÜ Aivar Raudmets Mesinduskoda OÜ Alar Ani Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Erki Naumanis Tallinna Mesinike Selts Helena Vaher Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Marje Riis Eesti Kutseliste Mesinike Ühing Valmar Lutsar Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. 5. taseme mesiniku töö on mesilasperede pidamine, mesindussaaduste tootmine ja turustamine. Ta hooldab mesilasperesid aastaringselt ja tagab mesindusinventari olemasolu ning korrasoleku. Mesinik töötab iseseisvalt, on oma töös jätkusuutlik, innovatiivne, planeerib tööaega ja ülesandeid. Mesiniku töö eeldab mesila jätkusuutlikuks majandamiseks vajalikke teadmisi ja ettevõtlikkust. Mesindussaaduste tootmise protsessis aitab mesinik kaasa liigirikkuse säilitamisele ja keskkonna säästmisele. Töö eripäraks on üksinda töötamine, iseseisvalt otsuste vastuvõtmine ja vajadusel meeskonnatöö juhtimine. Mesiniku töö sõltub aastaaegadest ja ilmastikust. Töö toimub nii väli- kui sisetingimustes, vajadusel ka puhkepäevadel ja pühade ajal. Mesinik talub mesilaste nõelamist ja oskab arvestada sellega seonduva allergiaohuga. Mesiniku töö on füüsiliselt raske ning eeldab ergonoomiliste töövõtete kasutamist. Enamlevinud mesindusinventar: konkspeitel, suitsik, taruhari, puhur, taru-, vurri- ja söötmissüsteemid ning mee pakendamis- ja vahasulatussüsteemid. Isikukaitsevahendid: näovari ja muu kaitseriietus. Mesinduse kutsealal on kaks kutset: - mesinik, tase 5 on spetsialist, kes võtab vastu otsuseid, juhib ja juhendab töö- ja õppesituatsioone, kus võivad juhtuda ettearvamatud muutused, kontrollib ja arendab enda ja teiste tegevust; - mesinik, tase 4 on oskustöötaja, kes on võimeline töötama iseseisvalt ning vastutab oma tööülesannete eest, juhib ise oma tööd ja õppimist tavasituatsioonides, juhendab ja hindab kaaslaste tavatööd. A.2.1 Mesilasperede hooldamine A.2.2 Mesilasperede moodustamine A.2.3 Inventari ettevalmistamine A.2.4 Kärjemajandus A.2.5 Mesilasemade kasvatamine A.2.6 Mee tootmine ja käitlemine A.2.7 Õietolmu tootmine ja käitlemine A.2.8 Mesilasema toitepiima tootmine ja käitlemine A.2.9 Taruvaigu tootmine ja käitlemine A.2.10 Suira tootmine ja käitlemine A.2.11 Vaha tootmine ja käitlemine A.2.12 Põllumajanduskultuuride tolmeldamine A.2.13 Mesilaspere terviseseisundi hindamine, haiguste ravimine ja kahjurite tõrje A.2.14 Mesila majandamine A.2.15.Mahemesindamine A.2.16 Juhendamine ja valdkonna arendamine Mesinikuks saab õppida kutseõppeasutuses, täienduskoolitusel või kogenud mesiniku juhendamisel. Soovitatav on keskharidus. Mesinik Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. Tulevikuvaates on järjest olulisemad ajakohased teadmised mesilaspere heaolust ning keskkonnasäästlikust, sh taastavast- ja mahepõllumajanduslikust tootmisest, kliimamuutustest ja taimetervisest ning taimekaitsevahendite kasutamisest. Oluline on tunda tehnoloogiliste lahenduste kasutamise võimalusi mesindussektoris, nt automatiseerimine, andmeanalüütika, kaugseire ja muu. Kasvava tähtsusega on turundusoskused klientideni jõudmiseks ning nende teadlikkuse tõstmiseks meest, meetoodetest ja mesindussaadustest. Mesinik, tase 5 kutse koosneb üldoskustest, kohustuslikest kompetentsidest ja kutset läbivatest kompetentsidest. Taotlemisel on nõutav üldoskuste B.2 ja kõikide kompetentside B.3.1–B.3.17 tõendamine. Mesilasperede hooldamine 5 Mesilasperede moodustamine 5 Inventari ettevalmistamine 5 Kärjemajandus 5 Mesilasemade kasvatamine 5 Mee tootmine ja käitlemine 5 Õietolmu tootmine ja käitlemine 5 Mesilasema toitepiima tootmine ja käitlemine 5 Taruvaigu tootmine ja käitlemine 5 Suira tootmine ja käitlemine 5 Vaha tootmine ja käitlemine 5 Põllumajanduskultuuride tolmeldamine 5 Mesilaspere terviseseisundi hindamine, haiguste ravimine ja kahjurite tõrje 5 Mesila majandamine 5 Mahemesindamine 5 Juhendamine ja valdkonna arendamine 5 Mesinik, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Küünetehnik, tase 4 Nail Technician, EstQF Level 4 8 Küünetehnik II (versioon 1) Küünetehnik II (versioon 2) Küünetehnik II (versioon 3) Küünetehnik II (versioon 4) Küünetehnik, tase 4 (versioon 5) Küünetehnik, tase 4 (versioon 6) Küünetehnik, tase 4 (versioon 7) Geelmaniküürija, tase 4 Pediküürija, tase 4 Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Küünetehnik 38 2024-04-09 2024-04-09 2028-10-10 4 4 5142 Iluteenindajad (v.a juuksurid) 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus MTÜ Eesti Küünetehnikute Liit Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Piret Kesküla OÜ Profitest Angela Anton Cleanella OÜ Maria Ollino Martenol OÜ Kristel Laansoo Salonkaubandus OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Küünetehnik hoolitseb kliendi küünte ja käenaha heaolu eest. Ta kasutab kliendi küünte pikendamiseks kunstmaterjali ning värvib ja kaunistab küüned vastavalt kliendi soovile. Ta jagab kliendile soovitusi, kuidas hoida küüsi ja käenahka. Küünetehnik, tase 4 töötab muutuvas olukorras ja töö eeldab pidevat suhtlemist klientidega. Küünetehnik töötab sundasendis. Tööaeg on paindlik. Küünetehnik puutub oma töös kokku kunstmaterjali töötlemisest tekkinud tolmu ja mitmesuguste kemikaalidega, mis võivad kasutusjuhendeid eirates põhjustada tervisehäireid. Küünetehniku töövahendid on erinevad naha- ja küünehooldusvahendid, vahendid küüne katmiseks ja/või pikendamiseks, elektrilised seadmed ning riskianalüüsist tulenevad isikukaitsevahendid. A.2.1. Enda ja töökoha ettevalmistamine A.2.2. Klienditeenindus A.2.3. Maniküür ja käte hooldus A.2.4. Modelleeritud geellakkimine A.2.5. Küünte pikendamine kunstmaterjaliga A.2.6. Küünte hooldamine kunstmaterjaliga A.2.7. Kunstmaterjali eemaldamine küüntelt A.2.8. Pediküür Küünetehnikuks saab õppida kutseõppeasutuses, kursustel või töökohal. Küünetehnik. Oskus reklaamida müügi suurendamiseks tooteid, teenuseid jm internetis, sh sotsiaalmeedias, ning müüa tooteid, teenuseid jm veebipoes. Küünetehnik, tase 4, kutse moodustub üldoskustest, kohustuslikest kompetentsidest ja valitavast kompetentsist. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2) ning kohustuslike kompetentside (B.3.1−B.3.7 ja B.3.9) tõendamine. Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitavat kompetentsi B.3.8. Osakutse geelmaniküürija taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2), kompetentside B.3.1−B.3.2, B.3.4, B.3.7 ja B.3.9 tõendamine. Osakutse pediküürija taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2), kompetentside B.3.1−B.3.2 ja B.3.8−B.3.9 tõendamine. Enda ja töökoha ettevalmistamine 4 Klienditeenindus 4 Maniküür ja käte hooldus 4 Modelleeritud geellakkimine 4 Küünte pikendamine kunstmaterjaliga 4 Küünte hooldamine kunstmaterjaliga 4 Kunstmaterjali eemaldamine küüntelt 4 Valitava kompetentsi B.3.8. tõendamine on vabatahtlik. Pediküür 4 Küünetehnik, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Raudtee veoveeremi turvanguseadmete mehaanik, tase 4 Cab Signalling Mechanic, EstQF Level 4 3 Raudtee veoveeremi turvanguseadmete mehaanik, tase 4 (versioon 1) Raudtee veoveeremi turvanguseadmete mehaanik, tase 4 (versioon 2) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee turvanguseadmete mehaanik 29 2024-04-11 2024-04-11 2026-04-10 4 4 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Anto Looken SA Raudteekutsed Anton Jartsev AS EVR Cargo Indrek Süld AS Eesti Raudtee Margus Kollo AS EVR Cargo Mati Lõhmus AS Eesti Raudtee Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Tiiu Poltruk Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Raudtee veoveeremi turvanguseadmete mehaanik, tase 4 teeb veoveeremil paiknevate turvangusüsteemide (edaspidi ALS) tehnohooldust ja remonttöid, juhindudes töö tehnoloogiast ning majanduslikest, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetilistest aspektidest. Ta töötab iseseisvalt olukordades, mida saab tavaliselt ette näha, aga mis võivad ka muutuda. 4. taseme raudtee veoveeremi turvanguseadmete mehaanik võib töötada nii üksi kui ka meeskonnas, tema töö eeldab suhtlemist kaastöötajate ja teiste struktuuriüksuste töötajatega. Raudtee veoveeremi turvanguseadmete mehaanik, tase 4 vastutab enda ja tema juhendamisel korraldatud tööde ohutuse ja kvaliteedi eest ning tehnohoolduse käigus ohutusnõuete rikkumise (näit valed töövõtted, valed töövahendid ja meetodid) tagajärjel tekkinud ohtlike olukordade eest. Raudtee turvanguseadmete hooldus- ja remonttööde kutsealal on viis kutset. Raudtee turvanguseadmete nooremmehaanik, tase 2 teeb raudteel kasutatavate turvangu- ja sideseadmete vähese keerukusega remonttöid ja tehnohooldust. Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 4 teeb raudteel kasutatavate turvangu- ja sideseadmete tehnohooldust ja remonttöid. Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 5 kavandab ja korraldab raudteel kasutatavate turvangu- ja sideseadmete tehnohooldust ja remonttöid või teeb neid töid oma piirkonnas. Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 6 kavandab ja korraldab raudteel kasutatavate turvangu- ja sideseadmete tehnohooldust ja remonttöid mitmes piirkonnas või kogu ettevõttes. Raudtee veoveeremi turvanguseadmete mehaanik, tase 4 teeb veoveeremil paiknevate turvangusüsteemide tehnohooldust ja remonttöid. A.2.1 Raudtee veoveeremi turvanguseadmete kontrollimine ja diagnostika 1. Koodisignaalide vastuvõtmise kontrollimine depoo- ja välitingimustes 2. Vedurifooris ilmuvate näitude vastavuse kontrollimine 3. Avariipiduri funktsioneerimise kontrollimine 4. Induktiivandurite paiknevusgeomeetria kontrollimine 5. Induktiivandurite terviklikkuse kontrollimine 6. Induktiivandurite summaarse takistuse mõõtmine ja eelmise mõõtmistulemusega võrdlemine 7. Elektrooniliste süsteemide alarmlogi ülevaatuse tegemine 8. Juhtimisseadmete toime kontrollimine, elektroonilistel seadmetel PLC ja veduri puutetundlikul IPC-l ilmuvate näitude võrdlemine 9. Veojõu olemasolu kontrollimine väljalülitatud turvanguseadmete puhul 10. Koodivoolu kontrollimine 11. Veoveeremi turvanguseadme põhitoidete kontrollimine 12. Veoveeremi turvanguseadme toimeparameetrite muutmine 13. Veoveeremi turvanguseadme defektsete komponentide vahetamine 14. Veoveeremi vedurijuhi juhiruumi tehniliste vahendite hooldamine 15. Mõõteseadmete regulaarse taatlemise korraldamine A.2.2 Raudtee veoveeremi turvanguseadmete efektiivsuse ja rikete analüüsimine 1. Turvanguseadmete toime efektiivsuse analüüsimine 2. Turvanguseadmete andmete analüüsimine 3. Turvanguseadmete korduvate rikete analüüsimine 4. Turvanguseadmete rikete kõrvaldamine A.2.3 Töö dokumenteerimine ja raudtee veoveeremi turvanguseadmete dokumentatsiooni haldamine 1. Töö dokumenteerimine 2. Dokumentide haldamine A.2.4 Kaastöötajate juhendamine ja ressursside haldamine 1. Väljaõpet vajava töötaja juhendamine 2. Ressursside haldamine Raudtee veoveeremi turvanguseadmete mehaanik, tase 4 töötab nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Tema tööaeg on fikseeritud, kuid seadmete oluliste rikete korral või tehnoloogiliste akende ajal peab ta töötama ka väljaspool tavapärast tööaega, sealhulgas puhkepäevadel ja pühade ajal. Raudtee veoveeremi turvanguseadmete mehaaniku tööaeg võib jaotuda ebaühtlaselt. Töökeskkond on seotud vigastuste tekkimise kõrgendatud riskiga, sageli tuleb töötada sundasendis. Tervisekahjustusi võivad põhjustada kokkupuude kemikaalide ja toksiliste ainetega, kuumus, niiskus, madalad temperatuurid ja temperatuurikõikumised ning seetõttu peab raudtee veoveeremi turvanguseadmete mehaanik kasutama isikukaitsevahendeid. Keskmisest kõrgema ohtlikkusega töö tõttu peab raudtee veoveeremi turvanguseadmete mehaanik täpselt järgima tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada haigestumise, trauma, töövõimetuse või raudteeliiklusõnnetuse. Raudtee veoveeremi turvanguseadmete mehaaniku kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Põhilisteks töövahenditeks on lukksepatöövahendid, käsitöövahendid (näit elektrilised töövahendid), indikaatormõõteriistad, abivahendid (näit šunt), täppismõõteriistad (näit multimeeter) ja sidevahendid (näit telefon, raadiojaam), spetsiaalsed töövahendid (näit koodisimulaator, spetsiaalse tarkvaraga varustatud arvuti). Raudtee veoveeremi turvanguseadmete mehaaniku töö eeldab tunnetusvõimeid (mõtete soravust, loogilist mõtlemist, visuaalset mälu, ruumilist kujutlusvõimet, süvenemisvõimet) ja matemaatilist võimekust. Lisaks on vajalikud koormustaluvus, vastupidavus, füüsilise pingutuse võime, liigutuste täpsus, kiirus, koordinatsioon, jõulisus, osavus ning lõhnatundlikkus. 4. taseme raudtee veoveeremi turvanguseadmete mehaaniku töös on olulised pingetaluvus, keskkonnataluvus, koostöövõime, õppimisvõime, vastutusvõime, usaldatavus, korrektsus, täpsus, enesedistsipliin, suhtlemisvalmidus, otsustusvõime ja iseseisvus. Temalt eeldatakse pühendumist ametile, organisatsiooni eesmärkide järgimist ja valmisolekut muudatusteks. Tavaliselt töötavad 4. taseme raudtee veoveeremi turvanguseadmete mehaanikutena inimesed, kellel on keskharidus ja kutseoskused on omandatud praktilise töö käigus vähemalt 4. taseme raudtee veoveeremi turvanguseadmete mehaaniku või seadmete tootjapoolsel juhendamisel. Raudtee veoveeremi turvanguseadmete mehaanik Raudtee veoveeremi turvanguseadmete mehaaniku töö on reguleeritud raudteeseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrusega „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“, raudtee tehnokasutuseeskirjaga, signalisatsioonijuhendiga, organisatsioonisiseste normdokumentidega ja seadmete tootjapoolsete juhenditega. Raudtee veoveeremi turvanguseadmete mehaanik, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.5 tõendamine. Raudtee veoveeremi turvanguseadmete kontrollimine ja diagnostika 4 Raudtee veoveeremi turvanguseadmete efektiivsuse ja rikete analüüsimine 4 Töö dokumenteerimine ja raudtee veoveeremi turvanguseadmete dokumentatsiooni haldamine 4 Kaastöötajate juhendamine ja ressursside haldamine 4 Raudtee veoveeremi turvanguseadmete mehaanik, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Raudtee turvanguseadmete nooremmehaanik, tase 2 Railway Signalling Area Engineer, EstQF Level 2 7 Raudtee turvanguseadmete mehaanik I (versioon 3) Raudtee turvanguseadmete mehaanik I (versioon 4) Raudtee turvanguseadmete nooremmehaanik, tase 2 (versioon 5) Raudtee turvanguseadmete nooremmehaanik, tase 2 (versioon 6) Raudteeautomaatik I (versioon 1) Raudteeautomaatik I (versioon 2) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee turvanguseadmete mehaanik 29 2024-04-11 2024-04-11 2029-04-10 2 2 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport SA Raudteekutsed Digipädevuste enesehindamisskaala Indrek Kaliste Leonhard Weiss OÜ Rein Ljäkin AS Eesti Raudtee Aivar Mihhailov AS Eesti Raudtee Moonika Siniallik Edelaraudtee AS Meeri Sõerd Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Andres Türn Edelaraudtee AS Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Peep Õim SA Raudteekutsed Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Raudtee turvanguseadmete nooremmehaanik, tase 2 teeb raudteel kasutatavate turvangu- ja sideseadmete vähese keerukusega remonttöid ja tehnohooldust. Ta töötab muutumatus olukorras mõningase iseseisvusega. Raudtee turvanguseadmete nooremmehaanik vastutab oma tööülesannete täitmise ning tehnohoolduse käigus ohutusnõuete rikkumise (nt valed töövõtted, valed töövahendid ja meetodid) tagajärjel tekkinud ohtlike olukordade eest. Raudtee turvanguseadmete nooremmehaanik, tase 2 töö toimub üldjuhul välitingimustes ja tööpäeval, vajadusel ööpäevaringselt, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel. Töö toimub rongiliikluseks avatud raudteel, töötatakse ebatasasel pinnal ja erinevates ilmastikuoludes. Sellest tulenevalt on vaja rangelt järgida tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid, kasutades töö iseloomule ja ilmastikule vastavat kõrgnähtavat tööriietust ning isikukaitsevahendeid. Samuti on tähtis hea füüsiline tervis ja valmisolek töötada välitingimustes iga ilmaga. Ohutusnõuete rikkumine võib mõjutada raudteeohutust või põhjustada tööõnnetuse. Kohustuslik on läbida eelnev ja perioodiline raudteetöötaja tervisekontroll. Põhilisteks töövahenditeks on lukksepa elektrilised- ja käsitöövahendid, indikaatormõõteriistad ja sidevahendid. Raudtee turvanguseadmete hooldus- ja remonttööde kutsealal on neli kutset. Raudtee turvanguseadmete nooremmehaanik, tase 2 teeb raudteel kasutatavate turvangu- ja sideseadmete vähese keerukusega remonttöid ja tehnohooldust. Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 4 teeb raudteel kasutatavate turvangu- ja sideseadmete tehnohooldust ja remonttöid. Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 5 tööks on raudteel kasutatavate turvangu- ja sideseadmete tehnohoolduse ning remonttööde kavandamine ja korraldamine või nende tööde tegemine oma piirkonnas. Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 6 tööks on raudteel kasutatavate turvangu- ja sideseadmete tehnohoolduse ning remonttööde kavandamine ja korraldamine mitmes piirkonnas või kogu ettevõttes. A.2.1 Fooride tehnohoolduse tegemine A.2.2 Pöörmete turvanguseadmete tehnohoolduse tegemine A.2.3 Rööbasahelate ja teljeloendurite tehnohoolduse tegemine A.2.4 Siseseadmete, seadmekappide ja -konteinerite tehnohoolduse tegemine A.2.5 Raudteeületuskohtades turvanguseadmete tehnohoolduse tegemine A.2.6 Turvanguseadmete elektritoitesüsteemi tehnohoolduse tegemine A.2.7 Kaablivõrgu tehnohoolduse tegemine A.2.8 Turvanguseadmete kaitseseadiste ja -maanduste tehnohoolduse tegemine A.2.9 Turvanguseadmete dokumentatsiooni haldamine Tavaliselt töötavad raudtee turvanguseadmete nooremmehaanikutena inimesed, kellel on põhiharidus ja kutseoskused on omandatud praktilise töö käigus vähemalt 4. taseme raudtee turvanguseadmete mehaaniku juhendamisel (vt ka B.1). Raudtee turvanguseadmete montöör, raudtee-automaatik, sidemontöör Kutsealal töötamiseks on vajalik kutsetunnistus raudteeseaduse kohaselt. Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. Seoses sõidukiiruste kasvamisega muutuvad järjest olulisemaks spetsiifilised ohutusalased teadmised ning kõigi tööprotsesside laiemad alusteadmised. Raudtee turvanguseadmete nooremmehaanik, tase 2 kutsestandard koosneb üldoskustest ja kompetentsidest. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused B.2 ja kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.9. Fooride tehnohoolduse tegemine 2 Pöörmete turvanguseadmete tehnohoolduse tegemine 2 Rööbasahelate ja teljeloendurite tehnohoolduse tegemine 2 Siseseadmete, seadmekappide ja -konteinerite tehnohoolduse tegemine 2 Raudteeületuskohtade turvanguseadmete tehnohoolduse tegemine 2 Kaablivõrgu tehnohoolduse tegemine 2 Turvanguseadmete elektritoitesüsteemi tehnohoolduse tegemine 2 Turvanguseadmete kaitseseadiste ja -maanduste tehnohoolduse tegemine 2 Turvanguseadmete dokumentatsiooni haldamine 2 Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 4 Railway Signalling Area Engineer, EstQF Level 4 7 Raudtee turvanguseadmete mehaanik II (versioon 3) Raudtee turvanguseadmete mehaanik II (versioon 4) Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 4 (versioon 5) Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 4 (versioon 6) Raudteeautomaatik II (versioon 1) Raudteeautomaatik II (versioon 2) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee turvanguseadmete mehaanik 29 2024-04-11 2024-04-11 2029-04-10 4 4 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport SA Raudteekutsed Digipädevuste enesehindamisskaala Indrek Kaliste Leonhard Weiss OÜ Rein Ljäkin AS Eesti Raudtee Aivar Mihhailov AS Eesti Raudtee Moonika Siniallik Edelaraudtee AS Meeri Sõerd Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Andres Türn Edelaraudtee AS Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Peep Õim SA Raudteekutsed Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 4 tööks on raudteel kasutatavate turvangu- ja sideseadmete tehnohooldus- ja remonttööde teostamine ning tehtud tööde kontrollimine. Ta töötab iseseisvalt olukordades, mida saab tavaliselt ette näha, aga mis võivad ka muutuda. Ta juhendab madalama kvalifikatsiooniga raudtee turvanguseadmete mehaanikute tavatööd ja võtab mõningase vastutuse nende arendamise eest. Ta võib töötada nii üksi kui ka meeskonnas, tema töö eeldab suhtlemist kaastöötajate ja teiste struktuuriüksuste töötajatega. 4. taseme raudtee turvanguseadmete mehaanik vastutab enda ja tema juhendamisel korraldatud tööde ohutuse ja kvaliteedi eest, tehnohoolduse käigus ohutusnõuete rikkumise (nt valed töövõtted, valed töövahendid ja meetodid) tagajärjel tekkinud ohtlike olukordade eest. Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 4 töö toimub üldjuhul välitingimustes ja tööpäeval, vajadusel ööpäevaringselt, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel. Töö toimub rongiliikluseks avatud raudteel, töötatakse ebatasasel pinnal ja erinevates ilmastikuoludes. Sellest tulenevalt on vaja rangelt järgida tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid, kasutades töö iseloomule ja ilmastikule vastavat kõrgnähtavat tööriietust ning isikukaitsevahendeid. Samuti on tähtis hea füüsiline tervis ja valmisolek töötada välitingimustes iga ilmaga. Ohutusnõuete rikkumine võib mõjutada raudteeohutust või põhjustada tööõnnetuse. Kohustuslik on läbida eelnev ja perioodiline raudteetöötaja tervisekontroll. Põhilisteks töövahenditeks on lukksepa elektrilised- ja käsitöövahendid, indikaatormõõteriistad, spetsiifilised abivahendid, täppismõõteriistad ja sidevahendid. Raudtee turvanguseadmete hooldus- ja remonttööde kutsealal on neli kutset. Raudtee turvanguseadmete nooremmehaanik, tase 2 teeb raudteel kasutatavate turvangu- ja sideseadmete vähese keerukusega remonttöid ja tehnohooldust. Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 4 teeb raudteel kasutatavate turvangu- ja sideseadmete tehnohooldust ja remonttöid. Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 5 tööks on raudteel kasutatavate turvangu- ja sideseadmete tehnohoolduse ning remonttööde kavandamine ja korraldamine või nende tööde tegemine oma piirkonnas. Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 6 tööks on raudteel kasutatavate turvangu- ja sideseadmete tehnohoolduse ning remonttööde kavandamine ja korraldamine mitmes piirkonnas või kogu ettevõttes. A.2.1 Fooride tehnohoolduse tegemine A.2.2 Pöörmete turvanguseadmete tehnohoolduse tegemine A.2.3 Rööbasahelate ja teljeloendurite tehnohoolduse tegemine A.2.4 Automaatse vedurisignalisatsiooni (ALSN) teeseadmete tehnohoolduse tegemine A.2.5 Elektro-mehaaniliste juhtimisaparaatide tehnohoolduse tegemine A.2.6 Arvutipõhiste juhtimisaparaatide tehnohoolduse tegemine A.2.7 Siseseadmete, seadmekappide ja -konteinerite tehnohoolduse tegemine A.2.8 Raudteeületuskohtades turvanguseadmete tehnohoolduse tegemine A.2.9 Kaablivõrgu tehnohoolduse tegemine A.2.10 Turvanguseadmete elektritoitesüsteemi tehnohoolduse tegemine A.2.11 Turvanguseadmete kaitseseadiste ja -maanduste tehnohoolduse tegemine A.2.12 Turvanguseadmete dokumentatsiooni haldamine A.2.13 Juhendamine A.2.14 Raudteeveeremi teljelaagrite ülekuumenemise tuvastamise seadmete tehnohoolduse tegemine Tavaliselt töötavad 4. taseme raudtee turvanguseadmete mehaanikutena inimesed, kellel on üldkeskharidus või tehnikaalane kutseharidus ja kutseoskused on omandatud praktilise töö käigus vähemalt 5. taseme raudtee turvanguseadmete mehaaniku juhendamisel (vt ka B.1). Raudtee turvanguseadmete montöör, raudtee-automaatik, sidemehaanik Kutsealal töötamiseks on vajalik kutsetunnistus raudteeseaduse kohaselt. Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. 1. Seoses sõidukiiruste kasvamisega muutuvad järjest olulisemaks spetsiifilised ohutusalased teadmised ning kõigi tööprotsesside laiemad alusteadmised. 2. Raudtee turvangusüsteemide digitaliseerimine toob kaasa vajaduse parendada mehhatroonikaalaseid teadmisi ja oskuseid. Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 4 kutsestandard koosneb üldoskustest ja kompetentsidest. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused B.2, kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.13 ja kutset läbiv kompetents B.3.15. Valitava kompetentsi B.3.14 tõendamine on vabatahtlik. Fooride tehnohoolduse tegemine 4 Pöörmete turvanguseadmete tehnohoolduse tegemine 4 Rööbasahelate ja teljeloendurite tehnohoolduse tegemine 4 Automaatse vedurisignalisatsiooni (ALSN) teeseadmete tehnohoolduse tegemine 4 Elektro-mehaaniliste juhtimisaparaatide tehnohoolduse tegemine 4 Arvutipõhiste juhtimisaparaatide tehnohoolduse tegemine 4 Siseseadmete, seadmekappide ja -konteinerite tehnohoolduse tegemine 4 Raudteeületuskohtade turvanguseadmete tehnohoolduse tegemine 4 Kaablivõrgu tehnohoolduse tegemine 4 Turvanguseadmete elektritoitesüsteemi tehnohoolduse tegemine 4 Turvanguseadmete kaitseseadiste ja -maanduste tehnohoolduse tegemine 4 Turvanguseadmete dokumentatsiooni haldamine 4 Juhendamine 4 Valitava kompetentsi B.3.14 tõendamine on vabatahtlik. Raudteeveeremi teljelaagrite ülekuumenemise tuvastamise seadmete tehnohoolduse tegemine 4 Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 4 kutset läbivad teadmised 4 Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 5 Railway Signalling Area Engineer, EstQF Level 5 7 Raudtee turvanguseadmete mehaanik III (versioon 3) Raudtee turvanguseadmete mehaanik III (versioon 4) Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 5 (versioon 5) Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 5 (versioon 6) Raudteeautomaatik III (versioon 1) Raudteeautomaatik III (versioon 2) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee turvanguseadmete mehaanik 29 2024-04-11 2024-04-11 2029-04-10 5 5 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport SA Raudteekutsed Digipädevuste enesehindamisskaala Indrek Kaliste Leonhard Weiss OÜ Rein Ljäkin AS Eesti Raudtee Aivar Mihhailov AS Eesti Raudtee Moonika Siniallik Edelaraudtee AS Meeri Sõerd Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Andres Türn Edelaraudtee AS Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Peep Õim SA Raudteekutsed Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 5 tööks on raudteel kasutatavate turvangu- ja sideseadmete tehnohoolduse ning remonttööde kavandamine ja korraldamine või nende tööde tegemine oma piirkonnas. Raudtee turvanguseadmete mehaaniku tööks võib olla ka uute liiklusjuhtimissüsteemide katsetamine. 5. taseme raudtee turvanguseadmete mehaanik töötab iseseisvalt ettearvamatutes olukordades ja vastutab töörühma töö eest oma piirkonnas. Ta võib töötada nii üksi kui ka meeskonnas, tema töö eeldab suhtlemist kaastöötajate, teiste struktuuriüksuste töötajate ja klientidega. 5. taseme raudtee turvanguseadmete mehaanik vastutab enda ja tema juhendamisel korraldatud tööde ohutuse ja kvaliteedi ning tehnohoolduse käigus ohutusnõuete rikkumise (nt valed töövõtted, valed töövahendid ja meetodid) tagajärjel tekkinud ohtlike olukordade eest. Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 5 töö toimub üldjuhul välitingimustes ja tööpäeval, vajadusel ööpäevaringselt, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel. Töö toimub rongiliikluseks avatud raudteel, töötatakse ebatasasel pinnal ja erinevates ilmastikuoludes. Sellest tulenevalt on vaja rangelt järgida tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid, kasutades töö iseloomule ja ilmastikule vastavat kõrgnähtavat tööriietust ning isikukaitsevahendeid. Samuti on tähtis hea füüsiline tervis ja valmisolek töötada välitingimustes iga ilmaga. Ohutusnõuete rikkumine võib mõjutada raudteeohutust või põhjustada tööõnnetuse. Kohustuslik on läbida eelnev ja perioodiline raudteetöötaja tervisekontroll. Põhilisteks töövahenditeks on lukksepa elektrilised- ja käsitöövahendid, indikaatormõõteriistad, spetsiifilised abivahendid, täppismõõteriistad, arvuti, nutitelefon ja nende tarkvararakendused, arvutipõhised diagnostikaseadmed ning bürootöö- ja sidevahendid. Raudtee turvanguseadmete hooldus- ja remonttööde kutsealal on neli kutset. Raudtee turvanguseadmete nooremmehaanik, tase 2 teeb raudteel kasutatavate turvangu- ja sideseadmete vähese keerukusega remonttöid ja tehnohooldust. Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 4 teeb raudteel kasutatavate turvangu- ja sideseadmete tehnohooldust ja remonttöid. Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 5 tööks on raudteel kasutatavate turvangu- ja sideseadmete tehnohoolduse ning remonttööde kavandamine ja korraldamine või nende tööde tegemine oma piirkonnas. Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 6 tööks on raudteel kasutatavate turvangu- ja sideseadmete tehnohoolduse ning remonttööde kavandamine ja korraldamine mitmes piirkonnas või kogu ettevõttes. A.2.1 Turvanguseadmete sõltuvuste kontrollimine A.2.2 Fooride tehnohoolduse korraldamine A.2.3 Pöörmete turvanguseadmete tehnohoolduse korraldamine A.2.4 Rööbasahelate ja teljeloendurite tehnohoolduse korraldamine A.2.5 Automaatse vedurisignalisatsiooni (ALSN) teeseadmete tehnohoolduse korraldamine A.2.6 Elektro-mehaaniliste juhtimisaparaatide tehnohoolduse korraldamine A.2.7 Arvutipõhiste juhtimisaparaatide tehnohoolduse korraldamine A.2.8 Siseseadmete, seadmekappide ja -konteinerite tehnohoolduse korraldamine A.2.9 Raudteeületuskohtades turvanguseadmete tehnohoolduse korraldamine A.2.10 Kaablivõrgu tehnohoolduse korraldamine A.2.11 Turvanguseadmete elektritoitesüsteemi tehnohoolduse korraldamine A.2.12 Turvanguseadmete kaitseseadiste ja -maanduste tehnohoolduse korraldamine A.2.13 Turvanguseadmete dokumentatsiooni haldamine A.2.14 Projektide juhtimine ja haldamine A.2.15 Juhtimine ja juhendamine A.2.16 Raudteeveeremi teljelaagrite ülekuumenemise tuvastamise seadmete tehnohoolduse tegemine A.2.17 Dispetšertsentralisatsiooni töökoha hooldamine Tavaliselt töötavad raudtee turvanguseadmete mehaanikutena inimesed, kellel on üldkeskharidus või tehnikaalane kutseharidus, eelnev töökogemus 4. taseme raudtee turvanguseadmete mehaanikuna ja 5. taseme kutseoskused on omandatud praktilise töö käigus vähemalt 5. taseme raudtee turvanguseadmete mehaaniku juhendamisel (vt ka B.1). Raudtee turvanguseadmete vanemmehaanik, vanemsidemehaanik, raudtee turvanguseadmete hoolduspiirkonna juht. Kutsealal töötamiseks on vajalik kutsetunnistus raudteeseaduse kohaselt. Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. 1. Seoses sõidukiiruste kasvamisega muutuvad järjest olulisemaks spetsiifilised ohutusalased teadmised ning kõigi tööprotsesside laiemad alusteadmised. 2. Raudtee turvangusüsteemide digitaliseerimine toob kaasa vajaduse parendada mehhatroonikaalaseid teadmisi ja oskuseid. 3. Töö parendamise eesmärgil kogutakse järjest enam andmeid, mida on tarvis analüüsida. Seetõttu on olulised andmete analüüsiga seotud oskused ja teadmised. Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 5 kutsestandard koosneb üldoskustest ja kompetentsidest. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused B.2, kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.15 ja kutset läbiv kompetents B.3.18. Valitavate kompetentside B.3.16-B.3.17 tõendamine on vabatahtlik. Turvanguseadmete sõltuvuste kontrollimine 5 Fooride tehnohoolduse korraldamine 5 Pöörmete turvanguseadmete tehnohoolduse korraldamine 5 Rööbasahelate ja teljeloendurite tehnohoolduse korraldamine 5 Automaatse vedurisignalisatsiooni (ALSN) teeseadmete tehnohoolduse korraldamine 5 Elektro-mehaaniliste juhtimisaparaatide tehnohoolduse korraldamine 5 Arvutipõhiste juhtimisaparaatide tehnohoolduse korraldamine 5 Siseseadmete, seadmekappide ja -konteinerite tehnohoolduse korraldamine 5 Raudteeületuskohtade turvanguseadmete tehnohoolduse korraldamine 5 Kaablivõrgu tehnohoolduse korraldamine 5 Turvanguseadmete elektritoitesüsteemi tehnohoolduse korraldamine 5 Turvanguseadmete kaitseseadiste ja -maanduste tehnohoolduse korraldamine 5 Turvanguseadmete dokumentatsiooni haldamine 5 Juhtimine ja juhendamine 5 Projektide juhtimine ja haldamine 5 Valitavate kompetentside B.3.16-B.3.17 tõendamine on vabatahtlik. Raudteeveeremi teljelaagrite ülekuumenemise tuvastamise seadmete tehnohoolduse tegemine 4 Dispetšertsentralisatsiooni töökoha hooldamine 5 Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 5 teadmised 4 Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 6 Railway Signalling Area Engineer, EstQF Level 6 7 Raudtee turvanguseadmete mehaanik IV (versioon 3) Raudtee turvanguseadmete mehaanik IV (versioon 4) Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 6 (versioon 5) Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 6 (versioon 6) Raudteeautomaatik IV (versioon 1) Raudteeautomaatik IV (versioon 2) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee turvanguseadmete mehaanik 29 2024-04-11 2024-04-11 2029-04-10 6 6 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport SA Raudteekutsed Digipädevuste enesehindamisskaala Indrek Kaliste Leonhard Weiss OÜ Rein Ljäkin AS Eesti Raudtee Aivar Mihhailov AS Eesti Raudtee Moonika Siniallik Edelaraudtee AS Meeri Sõerd Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Andres Türn Edelaraudtee AS Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Peep Õim SA Raudteekutsed Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 6 tööks on raudteel kasutatavate turvangu- ja sideseadmete tehnohoolduse ning remonttööde kavandamine ja korraldamine mitmes piirkonnas või kogu ettevõttes. Tema tööks võib olla ka osalemine liiklusjuhtimissüsteemide ajutiste lahenduste väljatöötamisel, samuti uute turvanguseadmete katsetamine ehitustöödel ning uute turvanguseadmete ehitustöödel omanikujärelevalve tegemine. 6. taseme raudtee turvanguseadmete mehaanik töötab iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutades nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Ta võib töötada nii üksi kui ka meeskonnas, tema töö eeldab suhtlemist kaastöötajate, teiste struktuuriüksuste töötajate ja klientidega. 6. taseme raudtee turvanguseadmete mehaanik vastutab enda ja tema juhendamisel korraldatud tööde ohutuse ja kvaliteedi eest, tehnohoolduse käigus ohutusnõuete rikkumise (nt valed töövõtted, valed töövahendid ja meetodid) tagajärjel tekkinud ohtlike olukordade eest. Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 6 töö toimub üldjuhul sisetingimustes ja tööpäeval, vajadusel ööpäevaringselt, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel. Töö toimub ka rongiliikluseks avatud raudteel, töötatakse ebatasasel pinnal ja erinevates ilmastikuoludes. Sellest tulenevalt on vaja rangelt järgida tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid, kasutades töö iseloomule ja ilmastikule vastavat kõrgnähtavat tööriietust ning isikukaitsevahendeid. Samuti on tähtis hea füüsiline tervis ja valmisolek töötada välitingimustes iga ilmaga. Ohutusnõuete rikkumine võib mõjutada raudteeohutust või põhjustada tööõnnetuse. Kohustuslik on läbida eelnev ja perioodiline raudteetöötaja tervisekontroll. Põhilisteks töövahenditeks on indikaatormõõteriistad, spetsiifilised abivahendid, täppismõõteriistad, arvuti, nutitelefon ja nende tarkvararakendused, arvutipõhised diagnostikaseadmed ning bürootöö- ja sidevahendid. Raudtee turvanguseadmete hooldus- ja remonttööde kutsealal on neli kutset. Raudtee turvanguseadmete nooremmehaanik, tase 2 teeb raudteel kasutatavate turvangu- ja sideseadmete vähese keerukusega remonttöid ja tehnohooldust. Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 4 teeb raudteel kasutatavate turvangu- ja sideseadmete tehnohooldust ja remonttöid. Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 5 tööks on raudteel kasutatavate turvangu- ja sideseadmete tehnohoolduse ning remonttööde kavandamine ja korraldamine või nende tööde tegemine oma piirkonnas. Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 6 tööks on raudteel kasutatavate turvangu- ja sideseadmete tehnohoolduse ning remonttööde kavandamine ja korraldamine mitmes piirkonnas või kogu ettevõttes. A.2.1 Turvanguseadmete tehnohoolduse korraldamine A.2.2 Turvanguseadmete dokumentatsiooni haldamine A.2.3 Projektide juhtimine ja haldamine A.2.4 Juhtimine ja juhendamine A.2.5 Raudteeveeremi teljelaagrite ülekuumenemise tuvastamise seadmete tehnohoolduse tegemine A.2.6 Dispetšertsentralisatsiooni töökoha hooldamine Tavaliselt töötavad raudtee turvanguseadmete mehaanikutena inimesed, kellel on tehnikaalane (rakenduslik) kõrgharidus ja eelnev töökogemus 5. taseme raudtee turvanguseadmete mehaanikuna (vt ka B.1). STB hoolduspiirkonna juht, juhtivspetsialist, sidetalituse juht, piirkonnaülem, struktuuriüksuse (näit side- ja turvanguameti) juhataja. Kutsealal töötamiseks on vajalik kutsetunnistus raudteeseaduse kohaselt. Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab 1. Seoses sõidukiiruste kasvamisega muutuvad järjest olulisemaks spetsiifilised ohutusalased teadmised ning kõigi tööprotsesside laiemad alusteadmised. 2. Raudtee turvangusüsteemide digitaliseerimine toob kaasa vajaduse parendada mehhatroonikaalaseid teadmisi ja oskuseid. 3. Töö parendamise eesmärgil kogutakse järjest enam andmeid, mida on tarvis analüüsida. Seetõttu on olulised andmete analüüsiga seotud oskused ja teadmised. Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 6 kutsestandard koosneb üldoskustest ja kompetentsidest. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused B.2, kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.4 ja kutset läbiv kompetents B.3.7. Valitavate kompetentside B.3.5-B.3.6 tõendamine on vabatahtlik. Turvanguseadmete tehnohoolduse korraldamine 6 Turvanguseadmete dokumentatsiooni haldamine 6 Projektide juhtimine ja haldamine 6 Juhtimine ja juhendamine 6 Valitavate kompetentside B.3.5-B.3.6 tõendamine on vabatahtlik. Raudteeveeremi teljelaagrite ülekuumenemise tuvastamise seadmete tehnohoolduse tegemine 6 Dispetšertsentralisatsiooni töökoha hooldamine 6 Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 6 teadmised 4 Raudteeveeremi tehnik, tase 3 Railway rolling stock technician, EstQF Level 3 7 Raudteeveeremi lukksepp I (versioon 1) Raudteeveeremi lukksepp I (versioon 2) Raudteeveeremi lukksepp I (versioon 3) Raudteeveeremi lukksepp I (versioon 4) Raudteeveeremi lukksepp, tase 3 (versioon 5) Raudteeveeremi lukksepp, tase 3 (versioon 6) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudteeveeremi lukksepp 29 2024-04-11 2024-04-11 2029-04-10 3 3 7231 Mootorsõidukimehaanikud ja -lukksepad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 49 Maismaaveondus ja torutransport SA Raudteekutsed Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamisskaala Tõnu Aruste AS Eesti Raudtee Mark Pakin AS Eesti Liinirongid Indrek Rätsep Leonhard Weiss OÜ Pavel Sergeev Enefit Power AS Jevgeni Širai AS Eesti Raudtee Pavel Žitnikov AS Operail Viktor Tkatšjov AS Eesti Raudtee Peep Õim SA Raudteekutsed Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Raudteeveeremi tehnik, tase 3 on teostab raudteeveeremi ja komponentide hooldus- ja remontöid. Oma tööülesannete täitmisel juhindub ta kutsealal kehtivatest ja üldkasutatavatest normdokumentidest (standardid, juhendid jm), samuti raudteeveeremi hoolduse ja remondi juhenditest, tööriistade ja seadmete kasutusjuhenditest ning ettevõtte töökorralduslikest dokumentidest ja ohutusjuhenditest. Raudteeveeremi tehniku töö toimub sise- ja välistingimustes ning väljasõitudega. Üldjuhul on see graafikupõhine vahetustega töö, mis eeldab töötamist ka öösel, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel. Töö on vahelduvate tööülesannetega. Sageli tuleb töötada sundasendis raudteeveeremi all või teostada töid kõrgusel (veeremi katusel). Võimalik on kokkupuude tervistkahjustavate ainetega (mootorikütused, määrdeained ja tehnilised vedelikud, puhastusained, heitgaasid jmt). Töökeskkonnas võib esineda müra, tolmu, niiskust ja vibratsiooni. Töökeskkond (näit liikuv raudteeveerem ja liikuvad mehhanismid) on seotud vigastuste tekkimise kõrgendatud riskiga. Keskmisest kõrgema ohtlikkusega töö tõttu peab raudteeveeremi tehnik täpselt järgima eriala juhendite, tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada tööõnnetuse, raudteel toimuva õnnetuse, vahejuhtumi või tulekahju. Kohustuslik on läbida tööle asumisele eelnev ja perioodiline raudteetöötaja tervisekontroll. Raudteeveeremi tehniku kutsealal on kaks kutset. Raudteeveeremi tehnik, tase 3 on oskustöötaja, kes hooldab ja remondib raudteeveeremit tehnohoolduspunktis või depoos. Raudteeveeremi tehnik, tase 4 on spetsialist, kes korraldab meeskonna tööd, juhendab madalama kutsetasemega raudteeveeremi tehnikuid ning kontrollib tehtud töö tulemust. A.2.1 Raudteeveeremi veermiku hooldus ja remont A.2.2 Raudteeveeremi jõuallika diagnostika, hooldus ja remont A.2.3 Raudteeveeremi veoülekande diagnostika, hooldus ja remont A.2.4 Raudteeveeremi piduriseadmete hooldus ja remont A.2.5 Raudteeveeremi ohutuse ja turvangusüsteemide hooldus ja remont A.2.6 Raudteeveeremi suruõhusüsteemi hooldus ja remont A.2.7 Raudteeveeremi elektrivarustuse süsteemi hooldus ja remont A.2.8 Raudteeveeremi reisijate salongi ning juhikabiini seadmete hooldus ja remont A.2.9 Raudteeveeremi kere, raami ning ustesüsteemide hooldamine ja remontimine A.2.10 Raudteeveeremi haakeseadmete vagunitevaheliste ühenduste hooldus ja remont Tavaliselt töötavad raudteeveeremi 3. taseme tehnikuna inimesed, kellel on põhiharidus või erialane kutseharidus ning töökohal õppides ja tööalastel koolitustel omandatud kutseoskused. Lukksepp, hooldus- ja remonditehnik. Kutsealal töötamiseks on vajalik kutsetunnistus raudteeseaduse kohaselt. Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. Transpordi ja liikuvuse arengukavas on raudteetranspordile seatud eesmärk tõsta raudteel sõidukiiruseid, ohutust ning luua uusi ühendusi ja suunata nii reisi- kui ka kaubaliiklust maanteelt raudteele. Sellega kaasnev raudteeveeremi, raudtee hooldus- ja remonditehnika areng nõuab raudteeveeremi tehnikult senisest paremaid spetsiifilisi teadmisi raudteeveeremi tundmisel. Pidevalt suureneb vajadus paremate digioskuste (sh diagnostika- ja arvutisüsteemide) järele. Raudteeveeremi tehnik, tase 3 kutsestandard koosneb üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste B.2 ja kompetentside B.3.1-B.3.10 tõendamine. Raudteeveeremi käiguosade (veermiku) hooldus ja remont 3 Raudteeveeremi jõuallika diagnostika, hooldus ja remont 3 Raudteeveeremi veoülekandeseadmete hooldus ja remont 3 Raudteeveeremi piduriseadmete hooldus ja remont 3 Raudteeveeremi ohutuse ja turvangusüsteemide hooldus ja remont 3 Raudteeveeremi suruõhusüsteemi hooldus ja remont 3 Raudteeveeremi elektrivarustuse süsteemi hooldus ja remont 3 Raudteeveeremi reisijate salongi ning juhikabiini seadmete hooldus ja remont 3 Raudteeveeremi kere, raami ning ustesüsteemide hooldus ja remont 3 Raudteeveeremi haakeseadmete vagunitevaheliste ühenduste hooldus ja remont 3 Raudteeveeremi tehnik, tase 3 kutset läbivad teadmised 3 Raudteeveeremi tehnik, tase 4 Railway rolling stock technician, EstQF Level 4 7 Raudteeveeremi lukksepp II (versioon 1) Raudteeveeremi lukksepp II (versioon 2) Raudteeveeremi lukksepp II (versioon 3) Raudteeveeremi lukksepp II (versioon 4) Raudteeveeremi lukksepp, tase 4 (versioon 5) Raudteeveeremi lukksepp, tase 4 (versioon 6) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudteeveeremi lukksepp 29 2024-04-11 2024-04-11 2029-04-10 4 4 7231 Mootorsõidukimehaanikud ja -lukksepad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 49 Maismaaveondus ja torutransport SA Raudteekutsed Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamisskaala Tõnu Aruste AS Eesti Raudtee Mark Pakin AS Eesti Liinirongid Indrek Rätsep Leonhard Weiss OÜ Pavel Sergeev Enefit Power AS Jevgeni Širai AS Eesti Raudtee Pavel Žitnikov AS Operail Viktor Tkatšjov AS Eesti Raudtee Peep Õim SA Raudteekutsed Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Raudteeveeremi tehnik, tase 4 teeb raudteeveeremi ning komponentide hooldus- ja remonditöid. Oma tööülesannete täitmisel juhindub ta kutsealal kehtivatest ja üldkasutatavatest normdokumentidest (standardid, juhendid jm), samuti raudteeveeremi hoolduse ja remondi juhenditest, tööriistade ja seadmete kasutusjuhenditest ning ettevõtte töökorralduslikest dokumentidest ja ohutusjuhenditest. Raudteeveeremi tehnik, tase 4 on kogenud oskustöötaja, kes töötab üldjuhul meeskonna liikmena või iseseivalt. Ta juhendab teiste tavatööd ja võtab mõningase vastutuse teiste arendamise eest, vajadusel algatab, valmistab ette ja kohaldab asjakohaseid muudatusi. Raudteeveeremi tehniku töö toimub sise- ja välistingimustes ning väljasõitudega. Üldjuhul on see graafikupõhine vahetustega töö, mis eeldab töötamist ka öösel, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel. Töö on vahelduvate tööülesannetega. Sageli tuleb töötada sundasendis raudteeveeremi all või teostada töid kõrgusel (veeremi katusel). Võimalik on kokkupuude tervistkahjustavate ainetega (mootorikütused, määrdeained ja tehnilised vedelikud, puhastusained, heitgaasid jmt). Töökeskkonnas võib esineda müra, tolmu, niiskust ja vibratsiooni. Töökeskkond (näit liikuv raudteeveerem ja liikuvad mehhanismid) on seotud vigastuste tekkimise kõrgendatud riskiga. Keskmisest kõrgema ohtlikkusega töö tõttu peab raudteeveeremi tehnik täpselt järgima eriala juhendite, tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada tööõnnetuse, raudteel toimuva õnnetuse, vahejuhtumi või tulekahju. Kohustuslik on läbida tööle asumisele eelnev ja perioodiline raudteetöötaja tervisekontroll. Põhilisteks töövahenditeks on käsi-, elektri-, hüdro- ja pneumotööriistad ning remondi- ja hooldusseadmed, samuti erinevad diagnostikaseadmed ning -tarkvara. Raudteeveeremi tehniku kutsealal on kaks kutset. Raudteeveeremi tehnik, tase 3 on oskustöötaja, kes hooldab ja remondib raudteeveeremit tehnohoolduspunktis või depoos. Raudteeveeremi tehnik, tase 4 on spetsialist, kes korraldab meeskonna tööd, juhendab madalama kutsetasemega raudteeveeremi tehnikuid ning kontrollib tehtud töö tulemust. A.2.1 Raudteeveeremi veermiku hooldus ja remont A.2.2 Raudteeveeremi jõuallika diagnostika, hooldus ja remont A.2.3 Raudteeveeremi veoülekande diagnostika, hooldus ja remont A.2.4 Raudteeveeremi piduriseadmete hooldus ja remont A.2.5 Raudteeveeremi ohutuse ja turvangusüsteemide hooldus ja remont A.2.6 Raudteeveeremi suruõhusüsteemi hooldus ja remont A.2.7 Raudteeveeremi elektrivarustuse süsteemi hooldus ja remont A.2.8 Raudteeveeremi reisijate salongi ning juhikabiini seadmete hooldus ja remont A.2.9 Raudteeveeremi kere, raami ning ustesüsteemide hooldamine ja remontimine A.2.10 Raudteeveeremi haakeseadmete vagunitevaheliste ühenduste hooldus ja remont Raudteeveeremi 4. taseme tehnikuna töötavad inimesed, kellel on üldkeskharidus või kutseharidus ja kes on läbinud kutsealase täiendusõppe või omandanud kutseoskused vähemalt üheaastase praktilise töö käigus vähemalt samal kutsetasemel kogenud raudteeveeremi tehniku juhendamisel. Lukksepp, hooldus- ja remonditehnik. Kutsealal töötamiseks on vajalik kutsetunnistus raudteeseaduse kohaselt. Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. Transpordi ja liikuvuse arengukavas on raudteetranspordile seatud eesmärk tõsta raudteel sõidukiiruseid, ohutust ning luua uusi ühendusi ja suunata nii reisi- kui ka kaubaliiklust maanteelt raudteele. Sellega kaasnev raudteeveeremi, raudtee hooldus- ja remonditehnika areng nõuab raudteeveeremi tehnikult senisest paremaid spetsiifilisi teadmisi raudteeveeremi tundmisel. Pidevalt suureneb vajadus paremate digioskuste (sh diagnostika- ja arvutisüsteemide) järele. Raudteeveeremi tehnik, tase 4 kutsestandard koosneb üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste B.2 ja kompetentside B.3.1-B.3.10 tõendamine. Raudteeveeremi käiguosade (veermiku) hooldus ja remont 4 Raudteeveeremi jõuallika diagnostika, hooldus ja remont 4 Raudteeveeremi veoülekandeseadmete hooldus ja remont 4 Raudteeveeremi piduriseadmete hooldus ja remont 4 Raudteeveeremi ohutuse ja turvangusüsteemide hooldus ja remont 4 Raudteeveeremi suruõhusüsteemi hooldus ja remont 4 Raudteeveeremi elektrivarustuse süsteemi hooldus ja remont 4 Raudteeveeremi reisijate salongi ning juhikabiini seadmete hooldus ja remont 4 Raudteeveeremi kere, raami ning ustesüsteemide hooldus ja remont 4 Raudteeveeremi haakeseadmete vagunitevaheliste ühenduste hooldus ja remont 4 Raudteeveeremi tehnik, tase 3 kutset läbivad teadmised 3 Energiaaudiitor, tase 6 Energy Auditor, EstQF Level 6 7 Energiaaudiitor IV (versioon 1) Energiaaudiitor IV (versioon 2) Energiaaudiitor, tase 6 (versioon 3) Hoonete energiaaudiitor, tase 6 (versioon 4) Hoonete energiaaudiitor, tase 6 (versioon 5) Hoonete energiaaudiitor, tase 6 (versioon 6) Hoonete energiamärgise väljastaja III (versioon 1) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitiste energiatõhusus Energiaaudiitor 53 2024-04-16 2024-04-16 2029-04-15 6 6 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamisskaala Kalle Kuusk KredEx Liina Laas IB Reaal OÜ Siim Link Arton Energy OÜ Targo Kalamees TalTech Toomas Rähmonen Termopilt OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Energiaaudiitori töö eesmärk on hoonete ja ettevõtete energiatõhususe hindamine ning selle alane nõustamine, lähtudes säästva arengu printsiipidest, kutse-eetikast, kaasaegsetest inseneriteadmistest ja heast projekteerimis-, konsulteerimis- ja ehitustavast. Energiaaudiitor töötab põhiliselt büroos, aga ka objektidel, kus tuleb objektiga tutvuda, sh teha vajalikud mõõdistused ja viia läbi intervjuud. Vajadusel tuleb kasutada objekti eripärast tulenevaid spetsiaalseid tööriideid ja kaitsevahendeid ning juhinduda üldistest tööohutuse nõuetest. Objektid võivad paikneda erinevates piirkondades, mistõttu on töö paindliku režiimiga ja vahelduva tempoga. Tema töövahenditeks on tavapärane kontoritehnika (arvutid, kommunikatsiooniseadmed jms) ja –tarkvara (tekstitöötlus, tabelarvutus, internetisuhtlus jms), spetsiaalsed arvutusprogrammid ning mõõtetehnika. Energiaaudiitor, tase 6 teeb oma pädevuse piires hoonete ja ettevõtete energiaauditeid, väljastab hoone energiamärgiseid ning nõustab ettevõtete ning hoonete energiatõhususe valdkonnas. Ta töötab meeskonnas koos sidusvaldkondade inseneride jt spetsialistidega, vajadusel juhendab teisi spetsialiste ning on valmis võtma vastutuse meeskonna töö tulemuste eest. Pädevuspiirid Hoone energiamärgise väljastamisel: 1. tarbimispõhised energiamärgised - piiranguteta; 2. arvutuslikud energiamärgised - lihtsustatud meetodil. Hoone energiaauditi tegemisel kõik hooned välja arvatud: 1. kõrgendatud sisekliima nõuetega hooned või ruumid (kõrgendatud nõuded õhu puhtusele, temperatuurile, niiskusele), nt erinõuetega hoidlatega muuseumid, haiglad, veekeskused; 2. tsentraalse jahutussüsteemiga hooned; 3. tööstushooned. Ettevõtte (sh suurettevõte) energiaauditi tegemine välja arvatud: 1. kõrgendatud sisekliima nõuetega hooned või ruumid (kõrgendatud nõuded õhu puhtusele, temperatuurile, niiskusele), nt erinõuetega hoidlatega muuseumid, haiglad, veekeskused; 2. tsentraalse jahutussüsteemiga hooned; 3. tööstushooned. Energiatõhususe kutsealal on välja töötatud lisaks ka kutsestandardid - Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 esmane kutse - Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 - Volitatud energiatõhususe spetsialist, tase 8 Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 esmane kutse, mis antakse õppurile, kes on lõpetanud kutsestandardile vastava õppekava, kooli lõpetamisel. Selle kutse omanik töötab energiaaudiitor, tase 6 või diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 või volitatud energiatõhususe spetsialist, tase 8 kutset omava isiku juhendamisel ja vastutusel, vastavalt juhendaja pädevuspiirile. Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 väljastab hoonete energiamärgiseid piiranguteta kasutades sobivat arvutusmeetodit, teeb ettevõtete energiaauditeid piiranguteta ning hoonete energiaauditeid talle antud pädevuse piirides. Volitatud energiatõhususe spetsialist, tase 8 väljastab hoonete energiamärgiseid ja teeb hoonete ning ettevõtete energiaauditeid piiranguteta. Lisaks teeb 8-nda taseme energiatõhususe spetsialist ettevõtete ressursitõhususe auditeid. A.2.1 Hoone energiaauditi tegemine A.2.2 Ettevõtte energiaauditi tegemine A.2.3 Hoone energiakasutuse andmete põhise energiamärgise väljastamine A.2.4 Hoone arvutusliku energiamärgise väljastamine 6. taseme hoonete energiaaudiitorina töötaval isikul on tehnikaalane kõrgharidus ja erialane töökogemus ning läbitud täiendõpe (vt kutsestandardi osa B.1). Energiaaudiitor, olemasolevate hoonete energiamärgise väljastaja. Kui ettevõtja ja pädev isik pakuvad majandustegevuse korras energiamärgise andmise ja energiaauditi tegemise tegevusalal oma teenuseid ning tegutsevad, peab ehitusseadustikust tulenevalt ettevõtja vastutusel ja heaks tegutseva pädeva isiku kvalifikatsioon olema tõendatud kutseseaduse kohase kutsega. Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. Hoonete energiatõhususe spetsialistidelt oodatavad oskused muutuvad koos kogu ehitusvaldkonna arengusuundadega. Märksõnadeks on digitaliseerimine, hoonete keskkonnamõju, jätkusuutlik ettevõtlus ja muutuvate kliimatingimustega kohanemine. Ehitusvaldkonna digitööriistade areng eeldab energiatõhususe spetsialistilt digitööriistade, hooneautomaatika, andmete liikumise ja asjade interneti põhimõtete tundmist. Hoone energiatõhususe hindamise osaks on saamas hoone nutivalmiduse ning hoone ja energiavõrgu koostöö hindamine. Hoonetelt eeldatakse võimet kohandada oma toimimist vastavalt kasutaja ja tehnovõrgu vajadustele ning seeläbi parandada energiatõhusust. Hoonete energiatõhususele lisandub ka hoonete keskkonnamõju ja ringmajanduse põhimõtete rakendamine. Ettevõtete konsulteerimisel muutub olulisemaks ESG ehk jätkusuutliku ettevõtluse põhimõtete tundmine. Energiatõhususe spetsialist peab suutma hinnata ettevõte majandustegevust keskkonnaeesmärkide seisukohast, nt ressursitõhusus. Muutuvad kliimatingimused mõjutavad ka hooneid. Näiteks on hoonete energiatõhususe spetsialisti teadmisi vaja kuumalainete sagenemisega seotud probleemide lahendamiseks: hoonete suvise ülekuumenemise vältimine, passiivsed jahutusmeetmed, suurenev suvine jahutusvajadus ja linnades tekkivad niinimetatud soojussaared. Kutse hoonete energiaaudiitor, tase 6 koosneb üldoskusetest ja kohustuslikest kompetentsidest. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused B.2 ja kõik kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.4. Hoone energiaauditi tegemine 6 Ettevõtte energiaauditi tegemine 6 Hoone energiakasutuse andmete põhise energiamärgise väljastamine 6 Hoone arvutusliku energiamärgise väljastamine 6 Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 esmane kutse Diploma Specialist in energy performance of buildings, EstQF Level 7 high education qualification 6 Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitiste energiatõhusus Energiaaudiitor 53 2024-04-16 2024-04-16 2029-04-15 7 7 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Tallinna Tehnikaülikool Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamisskaala Kalle Kuusk KredEx Liina Laas IB Reaal OÜ Siim Link Arton Energy OÜ Targo Kalamees TalTech Toomas Rähmonen Termopilt OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kutsestandard diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 esmane kutse on õppekavade koostamise aluseks. Energiatõhususe spetsialisti töö eesmärk on hoonete ja ettevõtete energiatõhususe hindamine ning selle alane nõustamine, lähtudes säästva arengu printsiipidest, kutse-eetikast, kaasaegsetest inseneriteadmistest ja heast konsulteerimis- ja ehitustavast. Energiatõhususe spetsialist töötab põhiliselt büroos, aga ka objektidel, kus tuleb objektiga tutvuda, sh teha vajalikud mõõdistused ja viia läbi intervjuud. Vajadusel tuleb kasutada objekti eripärast tulenevaid spetsiaalseid tööriideid ja kaitsevahendeid ning juhinduda üldistest tööohutuse nõuetest. Objektid võivad paikneda erinevates piirkondades, mistõttu on töö paindliku režiimiga ja vahelduva tempoga. Tema töövahenditeks on tavapärane kontoritehnika (arvutid, kommunikatsiooniseadmed jms) ja –tarkvara (tekstitöötlus, tabelarvutus, internetisuhtlus jms), spetsiaalsed arvutusprogrammid ning mõõtetehnika. Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 esmane kutse antakse isikule, kes on lõpetanud kutsestandardile vastava õppekava, kooli lõpetamisel. Selle kutsega isik ei saa olla pädevaks isikuks ettevõtjale ja pädevale isikule kui ettevõtja ja pädev isik pakuvad majandustegevuse korras energiamärgise andmise ja energiaauditi tegemise tegevusalal oma teenuseid ning tegutsevad (vt p A.5.). Selle kutse omanik töötab energiaaudiitor, tase 6 või diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 või volitatud energiatõhususe spetsialist, tase 8 kutset omava isiku juhendamisel ja vastutusel, vastavalt juhendaja pädevuspiirile. Energiatõhususe kutsealal on välja töötatud lisaks ka kutsestandardid - Energiaaudiitor, tase 6 - Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 esmane kutse - Volitatud energiatõhususe spetsialist, tase 8 Energiaaudiitor, tase 6 väljastab iseseisvalt oma pädevuse piires hoonete arvutuslikke energiamärgiseid lihtsustatud meetodil ja teeb ettevõtete ning hoonete energiaauditeid ja väljastab hoonete energiamärgiseid talle antud pädevuse piires. Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 teeb oma pädevuse piires hoonete ja ettevõtete (sh suurettevõtted) energiaauditeid, väljastab energiamärgiseid ja nõustab ettevõtete ning hoonete energiatõhususe valdkonnas. Ta töötab meeskonnas koos sidusvaldkondade inseneride jt spetsialistidega, vajadusel juhendab teisi spetsialiste ning on valmis võtma vastutuse meeskonna töö tulemuste eest. Volitatud energiatõhususe spetsialist, tase 8 väljastab hoonete energiamärgiseid ja teeb hoonete ning ettevõtete energiaauditeid piiranguteta. Lisaks teeb 8-nda taseme energiatõhususe spetsialist ettevõtete ressursitõhususe auditeid. A.2.1 Hoone energiaauditi tegemine A.2.2 Ettevõtte energiaauditi tegemine A.2.3 Hoone energiakasutuse andmete põhise energiamärgise väljastamine A.2.4 Hoone arvutusliku energiamärgise väljastamine Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist tase 7 esmase kutsega isik on lõpetanud on lõpetanud kutsestandardile vastava õppekava (vt kutsestandardi osa B.1). Energiaaudiitor, energiamärgise väljastaja, energiakasutuse modelleerija, energiatõhususe spetsialist. Kui ettevõtja ja pädev isik pakuvad majandustegevuse korras energiamärgise andmise ja energiaauditi tegemise tegevusalal oma teenuseid ning tegutsevad, peab ehitusseadustikust tulenevalt ettevõtja vastutusel ja heaks tegutseva pädeva isiku kvalifikatsioon olema tõendatud kutseseaduse kohase kutsega. Pädevust ei saa tõendada diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 esmase kutsega. Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab Hoonete energiatõhususe spetsialistidelt oodatavad oskused muutuvad koos kogu ehitusvaldkonna arengusuundadega. Märksõnadeks on digitaliseerimine, hoonete keskkonnamõju, jätkusuutlik ettevõtlus ja muutuvate kliimatingimustega kohanemine. Ehitusvaldkonna digitööriistade areng eeldab energiatõhususe spetsialistilt digitööriistade, hooneautomaatika, andmete liikumise ja asjade interneti põhimõtete tundmist. Hoone energiatõhususe hindamise osaks on saamas hoone nutivalmiduse ning hoone ja energiavõrgu koostöö hindamine. Hoonetelt eeldatakse võimet kohandada oma toimimist vastavalt kasutaja ja tehnovõrgu vajadustele ning seeläbi parandada energiatõhusust. Hoonete energiatõhususele lisandub ka hoonete keskkonnamõju ja ringmajanduse põhimõtete rakendamine. Ettevõtete konsulteerimisel muutub olulisemaks ESG ehk jätkusuutliku ettevõtluse põhimõtete tundmine. Energiatõhususe spetsialist peab suutma hinnata ettevõte majandustegevust keskkonnaeesmärkide seisukohast, nt ressursitõhusus. Muutuvad kliimatingimused mõjutavad ka hooneid. Näiteks on hoonete energiatõhususe spetsialisti teadmisi vaja kuumalainete sagenemisega seotud probleemide lahendamiseks: hoonete suvise ülekuumenemise vältimine, passiivsed jahutusmeetmed, suurenev suvine jahutusvajadus ja linnades tekkivad niinimetatud soojussaared. Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 esmane kutse koosneb üldoskusetest ja kohustuslikest kompetentsidest. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused B.2 ja kõik kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.4. Hoone energiaauditi tegemine 7 Ettevõtte energiaauditi tegemine 7 Hoone energiakasutuse andmete põhise energiamärgise väljastamine 6 Hoone arvutusliku energiamärgise väljastamine 7 Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 Diploma Energy Efficiency Specialist, EstQF Level 7 7 Diplomeeritud energiaaudiitor V (versioon 1) Diplomeeritud energiaaudiitor V (versioon 2) Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 (versioon 3) Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 (versioon 6) Energiakasutuse modelleerija, tase 7 Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitiste energiatõhusus Energiaaudiitor 53 2024-04-16 2024-04-16 2029-04-15 7 7 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamisskaala Kalle Kuusk KredEx Liina Laas IB Reaal OÜ Siim Link Arton Energy OÜ Targo Kalamees TalTech Toomas Rähmonen Termopilt OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Energiatõhususe spetsialisti töö eesmärk on hoonete ja ettevõtete energiatõhususe hindamine ning selle alane nõustamine, lähtudes säästva arengu printsiipidest, kutse-eetikast, kaasaegsetest inseneriteadmistest ja heast konsulteerimis- ja ehitustavast. Energiatõhususe spetsialist töötab põhiliselt büroos, aga ka objektidel, kus tuleb objektiga tutvuda, sh teha vajalikud mõõdistused ja viia läbi intervjuud. Vajadusel tuleb kasutada objekti eripärast tulenevaid spetsiaalseid tööriideid ja kaitsevahendeid ning juhinduda üldistest tööohutuse nõuetest. Objektid võivad paikneda erinevates piirkondades, mistõttu on töö paindliku režiimiga ja vahelduva tempoga. Tema töövahenditeks on tavapärane kontoritehnika (arvutid, kommunikatsiooniseadmed jms) ja –tarkvara (tekstitöötlus, tabelarvutus, internetisuhtlus jms), spetsiaalsed arvutusprogrammid ning mõõtetehnika. Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 teeb oma pädevuse piires hoonete ja ettevõtete (sh suurettevõtted) energiaauditeid, väljastab energiamärgiseid ja nõustab ettevõtete ning hoonete energiatõhususe valdkonnas. Ta töötab meeskonnas koos sidusvaldkondade inseneride jt spetsialistidega, vajadusel juhendab teisi spetsialiste ning on valmis võtma vastutuse meeskonna töö tulemuste eest. Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 kutse sisaldab osakutset energiakasutuse modelleerija, tase 7. Isik, kellel on osakutse energiakasutuse modelleerija, tase 7 koostab iseseisvalt ja omal vastutusel hoonete arvutuslikke energiamärgiseid. Pädevuspiirid 1. Hoone energiamärgise väljastamisel - piiranguteta 2. Hoone energiaauditi tegemisel kõik hooned välja arvatud ja kõrgendatud sisekliima nõuetega hooned või ruumid (kõrgendatud nõuded õhu puhtusele, temperatuurile, niiskusele), nt erinõuetega hoidlatega muuseumid, haiglad, veekeskused. 3. Ettevõtte (väljaarvatud tööstusettevõte), kellel on energiamajanduse korralduse seadusest tulenevalt kohustus koostada energiaaudit ja kes on nimetatud suurettevõtete nimekirja, energiaauditi tegemine. Kui ettevõtte energiaauditi tegemine hõlmab hoone energiaauditi tegemist, võib diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 teha ettevõtte energia auditit teha punktis 2 toodud pädevuse piirides. Energiatõhususe kutsealal on välja töötatud lisaks ka kutsestandardid - Energiaaudiitor, tase 6 - Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 esmane kutse - Volitatud energiatõhususe spetsialist, tase 8 Energiaaudiitor, tase 6 väljastab iseseisvalt oma pädevuse piires hoonete arvutuslike energiamärgiseid lihtsustatud meetodil ja teeb ettevõtete ning hoonete energiaauditeid ja väljastab hoonete energiamärgiseid talle antud pädevuse piires. Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 esmane kutse, mis antakse õppurile, kes on lõpetanud kutsestandardile vastava õppekava, kooli lõpetamisel. Selle kutsega isik ei saa olla pädevaks isikuks ettevõtjale ja pädevale isikule kui ettevõtja ja pädev isik pakuvad majandustegevuse korras energiamärgise andmise ja energiaauditi tegemise tegevusalal oma teenuseid ning tegutsevad. Selle kutse omanik töötab vastutava spetsialisti juhendamisel. Volitatud energiatõhususe spetsialist, tase 8 väljastab hoonete energiamärgiseid ja teeb hoonete ning ettevõtete energiaauditeid piiranguteta. Lisaks teeb 8-nda taseme energiatõhususe spetsialist ettevõtete ressursitõhususe auditeid. A.2.1 Hoone energiaauditi tegemine A.2.2 Ettevõtte energiaauditi tegemine A.2.3 Hoone energiakasutuse andmete põhise energiamärgise väljastamine A.2.4 Hoone arvutusliku energiamärgise väljastamine A.2.5. Energiatõhususealane nõustamine ja projektides osalemine 7. taseme diplomeeritud energiatõhususe spetsialistina töötaval isikul on tehnikaalane kõrgharidus ja erialane töökogemus ning läbitud täiendusõpe (vt kutsestandardi osa B.1). Energiaaudiitor, energiamärgise väljastaja, energiakasutuse modelleerija, energiatõhususe spetsialist. Kui ettevõtja ja pädev isik pakuvad majandustegevuse korras energiamärgise andmise ja energiaauditi tegemise tegevusalal oma teenuseid ning tegutsevad, peab ehitusseadustikust tulenevalt ettevõtja vastutusel ja heaks tegutseva pädeva isiku kvalifikatsioon olema tõendatud kutseseaduse kohase kutsega. Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab Hoonete energiatõhususe spetsialistidelt oodatavad oskused muutuvad koos kogu ehitusvaldkonna arengusuundadega. Märksõnadeks on digitaliseerimine, hoonete keskkonnamõju, jätkusuutlik ettevõtlus ja muutuvate kliimatingimustega kohanemine. Ehitusvaldkonna digitööriistade areng eeldab energiatõhususe spetsialistilt digitööriistade, hooneautomaatika, andmete liikumise ja asjade interneti põhimõtete tundmist. Hoone energiatõhususe hindamise osaks on saamas hoone nutivalmiduse ning hoone ja energiavõrgu koostöö hindamine. Hoonetelt eeldatakse võimet kohandada oma toimimist vastavalt kasutaja ja tehnovõrgu vajadustele ning seeläbi parandada energiatõhusust. Hoonete energiatõhususele lisandub ka hoonete keskkonnamõju ja ringmajanduse põhimõtete rakendamine. Ettevõtete konsulteerimisel muutub olulisemaks ESG ehk jätkusuutliku ettevõtluse põhimõtete tundmine. Energiatõhususe spetsialist peab suutma hinnata ettevõte majandustegevust keskkonnaeesmärkide seisukohast, nt ressursitõhusus. Muutuvad kliimatingimused mõjutavad ka hooneid. Näiteks on hoonete energiatõhususe spetsialisti teadmisi vaja kuumalainete sagenemisega seotud probleemide lahendamiseks: hoonete suvise ülekuumenemise vältimine, passiivsed jahutusmeetmed, suurenev suvine jahutusvajadus ja linnades tekkivad niinimetatud soojussaared. Kutse diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 koosneb üldoskusetest ja kohustuslikest kompetentsidest. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused B.2 ja kõik kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.5. Osakutse energiakasutuse modelleerija, tase 7 taotlemisel tuleb tõendada üldoskused ja kohustuslik kompetents B.3.4. Hoone energiaauditi tegemine 7 Ettevõtte energiaauditi tegemine 7 Hoone energiakasutuse andmete põhise energiamärgise väljastamine 6 Hoone arvutusliku energiamärgise väljastamine 7 Energiatõhususealane nõustamine ja projektides osalemine 7 Volitatud energiatõhususe spetsialist, tase 8 Chartered Energy Efficiency Specialist, EstQF Level 8 6 Volitatud energiaaudiitor V (versioon 1) Volitatud energiaaudiitor V (versioon 2) Volitatud energiatõhususe spetsialist, tase 8 (versioon 3) Volitatud energiatõhususe spetsialist, tase 8 (versioon 4) Volitatud energiatõhususe spetsialist, tase 8 (versioon 5) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitiste energiatõhusus Energiaaudiitor 53 2024-04-16 2024-04-16 2029-04-15 8 8 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamisskaala Kalle Kuusk KredEx Liina Laas IB Reaal OÜ Siim Link Arton Energy OÜ Targo Kalamees TalTech Toomas Rähmonen Termopilt OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Energiatõhususe spetsialisti töö eesmärk on hoonete ja ettevõtete energiatõhususe hindamine ning selle alane nõustamine, lähtudes säästva arengu printsiipidest, kutse-eetikast, kaasaegsetest inseneriteadmistest ja heast konsulteerimis- ja ehitustavast. Energiatõhususe spetsialist töötab põhiliselt büroos, aga ka objektidel, kus tuleb objektiga tutvuda, sh teha vajalikud mõõdistused ja viia läbi intervjuud. Vajadusel tuleb kasutada objekti eripärast tulenevaid spetsiaalseid tööriideid ja kaitsevahendeid ning juhinduda üldistest tööohutuse nõuetest. Objektid võivad paikneda erinevates piirkondades, mistõttu on töö paindliku režiimiga ja vahelduva tempoga. Tema töövahenditeks on tavapärane kontoritehnika (arvutid, kommunikatsiooniseadmed jms) ja –tarkvara (tekstitöötlus, tabelarvutus, internetisuhtlus jms), spetsiaalsed arvutusprogrammid ning mõõtetehnika. Volitatud energiatõhususe spetsialist, tase 8 teeb hoonete ja ettevõtete (sh suurettevõtted) energiaauditeid ning väljastab energiamärgiseid tehniliste piiranguteta, lisaks nõustab ettevõtete ja hoonete energiatõhususe valdkonnas. Samuti võib ta koostada ka ettevõtete ressursiauditeid (valitav kompetents). Ta töötab meeskonnas koos sidusvaldkondade inseneride jt spetsialistidega. Vajadusel juhendab teisi spetsialiste ning on valmis võtma vastutuse meeskonna töö tulemuste eest. Pädevuspiirid – volitatud energiatõhususe spetsialist, tase 8 töötab tehniliste piiranguteta Energiatõhususe kutsealal on välja töötatud lisaks ka kutsestandardid: - Hoonete energiaaudiitor, tase 6 - Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 esmane kutse - Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 Hoonete energiaaudiitor, tase 6 väljastab iseseisvalt oma pädevuse piires hoonete arvutuslikke energiamärgiseid lihtsustatud meetodil ja teeb ettevõtete ning hoonete energiaauditeid ja väljastab hoonete energiamärgiseid talle antud pädevuse piires. Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 esmane kutse, mis antakse õppurile, kes on lõpetanud kutsestandardile vastava õppekava, kooli lõpetamisel. Ta töötab vastutava spetsialisti juhendamisel. Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 väljastab hoonete energiamärgiseid piiranguteta kasutades sobivat arvutusmeetodit, teeb ettevõtete energiaauditeid piiranguteta ning hoonete energiaauditeid talle antud pädevuse piirides. A.2.1 Hoone energiaauditi tegemine A.2.2 Ettevõtte energiaauditi tegemine A.2.3 Hoone energiakasutuse andmete põhise energiamärgise väljastamine A.2.4 Hoone arvutusliku energiamärgise väljastamine A.2.5. Energiatõhususealane nõustamine ja projektides osalemine A.2.6 Ettevõtte ressursitõhususe auditeerimine 8. taseme energiatõhususe spetsialistina töötaval isikul on tehnikaalane kõrgharidus ja erialane töökogemus ning läbitud täiendusõpe (vt kutsestandardi osa B.1). Energiaaudiitor, energiamärgise väljastaja, energiakasutuse modelleerija, energiatõhususe spetsialist, energiatõhususe ekspert, energia- ja ressursiaudiitor. Kui ettevõtja ja pädev isik pakuvad majandustegevuse korras energiamärgise andmise ja energiaauditi tegemise tegevusalal oma teenuseid ning tegutsevad, peab ehitusseadustikust tulenevalt ettevõtja vastutusel ja heaks tegutseva pädeva isiku kvalifikatsioon olema tõendatud kutseseaduse kohase kutsega. Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab Hoonete energiatõhususe spetsialistidelt oodatavad oskused muutuvad koos kogu ehitusvaldkonna arengusuundadega. Märksõnadeks on digitaliseerimine, hoonete keskkonnamõju, jätkusuutlik ettevõtlus ja muutuvate kliimatingimustega kohanemine. Ehitusvaldkonna digitööriistade areng eeldab energiatõhususe spetsialistilt digitööriistade, hooneautomaatika, andmete liikumise ja asjade interneti põhimõtete tundmist. Hoone energiatõhususe hindamise osaks on saamas hoone nutivalmiduse ning hoone ja energiavõrgu koostöö hindamine. Hoonetelt eeldatakse võimet kohandada oma toimimist vastavalt kasutaja ja tehnovõrgu vajadustele ning seeläbi parandada energiatõhusust. Hoonete energiatõhususele lisandub ka hoonete keskkonnamõju ja ringmajanduse põhimõtete rakendamine. Ettevõtete konsulteerimisel muutub olulisemaks ESG ehk jätkusuutliku ettevõtluse põhimõtete tundmine. Energiatõhususe spetsialist peab suutma hinnata ettevõte majandustegevust keskkonnaeesmärkide seisukohast, nt ressursitõhusus. Muutuvad kliimatingimused mõjutavad ka hooneid. Näiteks on hoonete energiatõhususe spetsialisti teadmisi vaja kuumalainete sagenemisega seotud probleemide lahendamiseks: hoonete suvise ülekuumenemise vältimine, passiivsed jahutusmeetmed, suurenev suvine jahutusvajadus ja linnades tekkivad niinimetatud soojussaared. Kutse volitatud energiatõhususe spetsialist, tase 8 koosneb üldoskusetest, kohustuslikest ja valitavatest kompetentsidest. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused B.2 ja kõik kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.5. Lisaks võib tõendada valitava kompetentsi B.3.6. Hoone energiaauditi tegemine 8 Ettevõtte energiaauditi tegemine 8 Hoone energiakasutuse andmete põhise energiamärgise väljastamine 6 Hoone arvutusliku energiamärgise väljastamine 7 Energiatõhususealane nõustamine ja projektides osalemine 8 Lisaks võib tõendada valitava kompetentsi B.3.6. Ettevõtte ressursitõhususe auditeerimine 8 Kinnisvara tehnohoolduse meister, tase 5 Facility Work Supervisor, level 5 8 Kinnisvara heakorrameister, tase 5 (versioon 7) Kinnisvara heakorrameister, tase 5 (versioon 8) Kinnisvara heakorrameister, tase 5 (versioon 9) Kinnisvara hooldusmeister III (versioon 2) Kinnisvara hooldusmeister III (versioon 3) Kinnisvara hooldusmeister III (versioon 4) Kinnisvara hooldusmeister, tase 5 (versioon 5) Kinnisvara hooldusmeister, tase 5 (versioon 6) Kinnisvara tehnohoolduse meister, tase 5 (versioon 7) Kinnisvara tehnohoolduse meister, tase 5 (versioon 9) Kinnisvarahooldaja III (versioon 1) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hooldaja 53 2024-04-16 2024-04-16 2026-01-31 5 5 5153 Hoonete haldajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Kutsestandardis kasutatud mõisted Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Heade tavade koodeks Jüri Kröönström Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit Tiit Teder Villevar OÜ Urmas Mahlapuu Tera AS Sirje Talvistu Koduhooldus OÜ Heikki Lind OÜ Cityhaldus Leena Paap Tallinna Tehnikakõrgkool Leho Lilleorg Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kinnisvara tehnohoolduse meister töötab peamiselt kinnisvara korrashoiu valdkonnas tegutsevas ettevõttes. Põhilised tööülesanded on seotud ehitise tehnosüsteemide tehnohoolduse korraldamisega. Kinnisvara tehnohoolduse meister juhindub oma tegevuses valdkonda reguleerivatest õigusaktidest, standarditest ning kinnisvara korrashoiu valdkonna heast tavast (KS lisa 4), samuti valdkonna üldistest juhistest ning valdkonna avalikult kättesaadavatest juhendmaterjalidest. Kinnisvara hooldamise kutsealas on välja töötatud viis kutsestandardit: - Kinnisvarahooldaja, tase 3; - Kinnisvarahooldaja, tase 4; - Kinnisvara heakorrameister, tase 5; - Kinnisvara tehnohoolduse meister, tase 5; - Kinnisvara hooldusjuht, tase 6. Kinnisvara tehnohoolduse meister, tase 5 peamised tööülesanded on ehitise, krundi rajatiste ja hoone tehnosüsteemide hooldamise korraldamine ja hooldustööliste juhendamine, vajadusel vahetu hooldamine ja sellega seonduvate tööülesannete kvaliteetne täitmine. Elektritööde osas piirdub kinnisvara hooldaja pädevus tavaisikule lubatud elektritöödega kehtivate õigusaktide mõistes, kui ta on sooritanud elektriohuteadliku isiku eksami või tal on elektritööde tegemiseks olemas vastav kutse või pädevustunnistus. Kinnisvara tehnohoolduse meister vastutab oma töö õigeaegse valmimise ja kvaliteetse tulemuse eest ning ka kavandatud hoolduskava ja tööde eelarve täitmise eest. A.2.1 Kinnisvara hoolduse tööde tegemine ja töötajate juhtimine 1. Tehnosüsteemide plaaniliste hooldustööde tegemine objektidel 2. Hooldus-, parandus- ja remonttööde tegemine või juhtimine objektil 3. Avariide ja rikete lokaliseerimine ja/või likvideerimine 4. Arvestinäitude fikseerimine 5. Töötervishoiu- ja tööohutusnõuete täitmine 6. Sisse-ostetavate teenuste teostuse ja kvaliteedi kontrollimine 7. Vastutamine materiaalsete väärtuste säilimise eest A.2.2 Ehitise konstruktsioonide tehnohooldus 1. Krundi rajatiste (nt aiad, väravad, tõkkepuud, piirded jne), hoone põhi-konstruktsiooni, fassaadide ja vundamentide hooldamine 2. Katuste ja katuseelementide hooldamine 3. Akende, uste ja muude avatäidete hooldamine 4. Hoone sisetarindite hooldamine 5. Korstnate ja küttekollete seisukorra visuaalne kontrollimine ja hoolduse korraldamine A.2.3 Küttesüsteemide ja soojasõlmede tehnohooldus 1. Küttesüsteemide hooldustööde tegemine 2. Küttesüsteemide tehnohooldustööde tegemine 3. Küttesüsteemi avariiolukordade lokaliseerimine ja likvideerimine 4. Soojasõlmede korralise hoolduse tegemine 5. Soojamõõtjanäitude fikseerimine 6. Soojasõlme avariiolukordade lokaliseerimine ja likvideerimine A.2.4 Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide tehnohooldus 1. Vee- ja kanalisatsiooni-süsteemide hooldustööde tegemine 2. Vee- ja kanalisatsiooni- süsteemide avarii-olukordade lokaliseerimine ja likvideerimine 3. Veemõõtjanäitude fikseerimine A.2.5 Ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide hooldamine 1. Ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide hooldustööde tegemine 2. Ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide avarii-olukordade lokaliseerimine ja likvideerimine A.2.6 Elektripaigaldiste tehnohooldus 1. Elektripaigaldiste tehnilise seisukorra ülevaatamine 2. Ennetuslike ja korrigeerivate hooldustööde tegemine A.2.7 Nõrkvoolupaigaldiste, turvasüsteemide ja eriseadmete tehnohooldus 1. Nõrkvoolupaigaldiste, turvasüsteemide ja eriseadmete töö jälgimine 2. Nõrkvoolupaigaldistele, turvasüsteemidele ja eriseadmetele lihtsamate hooldustööde ja seadistuste tegemine Töökeskkond on muutuv, töötada tuleb nii sise- kui ka välitingimustes. Iga objekt on kinnistu tehnilise eripära ja kliendi soovide tõttu erinev ning vahelduvad tööülesanded nõuavad personaalset lähenemist. Töö eeldab valmisolekut töötada täis- või osalise tööajaga, samuti puhkepäevadel ja vajadusel ööpäevaringselt. Töös võidakse kokku puutuda tuuletõmbuse, temperatuuride vahetumise, töötamisega kõrgustes, tolmu ja muu saastumisega ning mitmesuguste elektriliste seadmete ja kemikaalidega. Töö nõuab füüsilist pingutust. Töötades peab järgima tööeeskirju, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Mehaanilised ja elektrilised käsitööriistad, koristusained, -tarvikud, -masinad, abi- ja kaitsevahendid, kuid kasutusel võivad olla ka mitmesugused mõõte- ja seadistusriistad või suuremad tööstuslikud seadmed, IT-seadmed ja tarkvara. Töö eeldab kohanemisvõimet mitmesuguste keskkonnatingimustega, vajalik on hea koordinatsioon ja füüsiline vastupidavus ning koostöö- ja meeskonnatöö valmidus, töötajate juhtimisoskus, keskendumisvõime, täpsus ja hoolikus. Töö on seotud klienditeenindusega ning see eeldab teenindus- ja suhtlemisvalmidust, avatust ja sõbralikkust. Inimestega suhtlemine nõuab head suulist väljendusoskust, meeldivat ja viisakat käitumist, rahulikku meelt, kannatlikkust ja paindlikkust. Paljudes olukordades tuleb kasuks pinge- ja stressitaluvus. Olulised märksõnad on usaldatavus, emotsionaalne stabiilsus ja korrektsus, kohusetunne ja enesedistsipliin. 5. taseme kinnisvara tehnohoolduse meistrina töötavad üldjuhul inimesed, kellel on keskharidus või erialane kutseharidus, läbitud erialane täienduskoolitus ning kellel on pikaajaline töökogemus kinnisvara korrashoiu valdkonnas. Heakorratööde juht, kinnisvarahooldaja, heakorrameister. a) Ehitusseadustik ja selle asjakohased rakendusaktid b) Seadme ohutuse seadus ja selle elektritööde tegemist reguleerivad rakendusaktid; c) EVS 807:2016 d) EVS 914:2017 Kinnisvara tehnohoolduse meister, tase 5 kutse saamiseks on vajalik tõendada kompetentsid B.2.1 - B.2.8. Kinnisvara hoolduse tööde tegemine ja töötajate juhtimine 5 Ehitise konstruktsioonide tehnohooldus 5 Küttesüsteemide ja soojasõlmede tehnohooldus 4 Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide tehnohooldus 3 Ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide hooldamine 4 Elektripaigaldiste tehnohooldus 4 Nõrkvoolupaigaldiste, turvasüsteemide ja eriseadmete tehnohooldus 4 Kinnisvara tehnohoolduse meister, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Hingehoidja, tase 6 Pastoral counsellor, EstQF Level 6 6 Hingehoidja IV (versioon 1) Hingehoidja IV (versioon 2) Hingehoidja, tase 6 (versioon 3) Hingehoidja, tase 6 (versioon 4) Hingehoidja, tase 6 (versioon 5) Sotsiaalhoolekanne Sotsiaalhoolekande Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaaltöö ja nõustamine Hingehoidja 29 2024-04-18 2024-04-18 2029-04-17 6 6 2636 Religioonivaldkonna tippspetsialistid 0221 Usundiõpetus ja usuteadus 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Eesti Kaplanite Kutseühing Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamisskaala Ago Lilleorg Eesti Kaitsevägi Aivar Sarapik Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik Avo Üprus EELK Diakoonia- ja Ühiskonnatöö SA Katri Aaslav-Tepandi Sotsiaalministeerium Kerstin Kask EELK Usuteaduste Instituut Ruudi Leinus Eesti EKB Liit Vilver Oras Eesti Kirikute Nõukogu Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Hingehoidja töö eesmärk on olla kannatavale/kriisis inimesele toeks tema enda vajadustest ja veendumustest lähtuvalt. Hingehoidja hoolitseb inimese kui terviku eest, keskendudes eksistentsiaalsetele ja usulistele teemadele. Hingehoidja kuulub Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) liikmeskirikusse või Eesti Vabariigis registreeritud usuühendusse ning tal on oma kiriku/usuühenduse juhtorgani volitus või nõusolek selleks tööks. Teistesse usuühendustesse kuuluvate hingehoidjate töö kooskõlastatakse EKN-iga. 6. taseme hingehoidja teeb hingehoiutööd abivajajaga, koolitab hingehoiu valdkonnas, esindab organisatsiooni ja teeb koostööd kolleegide ja teiste spetsialistidega. Ta töötab nii üksi kui ka meeskonnas. Hingehoidja töö keskmes on suhtlemine nii abivajaja, tema lähedaste, kolleegide kui ka teiste erialade spetsialistidega. Hingehoidja on vastavalt vastutusvaldkonna tööjuhenditele ööpäevaringselt kättesaadav. Hingehoidja võib kokku puutuda ohuteguritega (infektsioonid, emotsionaalsed rünnakud, kõrgendatud emotsionaalne pinge jm), mis võivad mõjuda tema elule ja/või tervisele. Hingehoidja peamised töövahendid on erialane kirjandus ja teatmeteosed, usuline kirjandus, Piibel, palveraamatud, rist jm religioosne sümboolika, kaasaegsed sidevahendid, arvuti ja bürootarbed jne. Hingehoiu kutsealal on lisaks 6. taseme hingehoidja kutsele veel järgmised kutsed: - hingehoidja, tase 7, kes lisaks hingehoiutööle arendab erialast tegevust, juhendab ning koolitab hingehoiu valdkonnas, esindab organisatsiooni ja teeb koostööd riigisiseselt ning rahvusvaheliselt, koordineerib koostööd kolleegide ja teiste spetsialistidega; - kaplan, tase 6, kes viib läbi jumalateenistusi ja teisi usulisi talitusi, teeb hingehoiutööd abivajajaga, koolitab ja nõustab usu-, eetika- ja moraaliküsimustes ning teeb koostööd teiste erialade spetsialistidega; vangla kaplan viib läbi taasühiskonnastava eesmärgiga usulise suunitlusega sotsiaalprogramme; - kaplan, tase 7, kes lisaks jumalateenistuste ja teiste usuliste talituste läbiviimisele ning hingehoiutööle arendab erialast tegevust, juhendab ning koolitab hingehoiu valdkonnas, esindab organisatsiooni ja teeb koostööd riigisiseselt ning rahvusvaheliselt, koordineerib koostööd kolleegide ja teiste spetsialistidega. A.2.1 Jumalateenistuste ja usuliste talituste korraldamine ja läbiviimine A.2.2 Koostöö erinevate usuliste ja ühiskondlike ühendustega A.2.3 Hingehoidlik nõustamine A.2.4 Koolitamine A.2.5 Kriisiabi A.2.6 Kutsealase tegevuse arendamine ja juhtimine A.2.7 Ennetustöö Üldjuhul on hingehoidjal teoloogiline rakenduskõrgharidus või bakalaureusekraad ning töö ja täiendkoolituste käigus omandatud kutseoskused. Vaimuliku pühitsus ei ole nõutav. Hingehoidja, pastoraalnõustaja. Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. Kaplanite töös on jätkuvalt oluline empaatia ja kuulamine, et mõista teiste inimeste emotsioone, kuulata neid avatult ja lugupidavalt, järjest olulisemaks muutub kultuuridevaheline pädevus st erinevate kultuuride, religioonide ja maailmavaadete eripäradest arusaamine, et olla arvestav ning mõistev erinevate inimeste vajaduste suhtes. Kasvav tähtsus on valmisolekul kasutada oma töös uusi tehnoloogiaid ja innovaatilisi lahendusi. Hingehoidja, tase 6 kutse koosneb üldoskustest, kohustuslikest kompetentsidest ja kutset läbivatest kompetentsidest. Selle kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste B.2 ja kompetentside B.3.1 - B.3.8 tõendamine. Jumalateenistuste ja usuliste talituste korraldamine ja läbiviimine 6 Koostöö erinevate usuliste ja ühiskondlike ühendustega 6 Hingehoidlik nõustamine 6 Koolitamine 6 Kriisiabi 6 Kutsealase tegevuse arendamine ja juhtimine 6 Ennetustöö 6 Hingehoidja, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Hingehoidja, tase 7 Pastoral counsellor, EstQF Level 7 6 Hingehoidja V (versioon 1) Hingehoidja V (versioon 2) Hingehoidja, tase 7 (versioon 3) Hingehoidja, tase 7 (versioon 4) Hingehoidja, tase 7 (versioon 5) Sotsiaalhoolekanne Sotsiaalhoolekande Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaaltöö ja nõustamine Hingehoidja 29 2024-04-18 2024-04-18 2029-04-17 7 7 2636 Religioonivaldkonna tippspetsialistid 0221 Usundiõpetus ja usuteadus 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Eesti Kaplanite Kutseühing Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamisskaala Ago Lilleorg Eesti Kaitsevägi Aivar Sarapik Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik Avo Üprus EELK Diakoonia- ja Ühiskonnatöö SA Katri Aaslav-Tepandi Sotsiaalministeerium Kerstin Kask EELK Usuteaduste Instituut Ruudi Leinus Eesti EKB Liit Vilver Oras Eesti Kirikute Nõukogu Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Hingehoidja töö eesmärk on olla kannatavale/kriisis inimesele toeks tema enda vajadustest ja veendumustest lähtuvalt. Hingehoidja hoolitseb inimese kui terviku eest, keskendudes eksistentsiaalsetele ja usulistele teemadele. Hingehoidja kuulub Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) liikmeskirikusse või Eesti Vabariigis registreeritud usuühendusse ning tal on oma kiriku/usuühenduse juhtorgani volitus või nõusolek selleks tööks. Teistesse usuühendustesse kuuluvate hingehoidjate töö kooskõlastatakse EKN-iga. 7. taseme hingehoidja teeb hingehoiutööd, arendab erialast tegevust, juhendab ning koolitab hingehoiu valdkonnas, esindab organisatsiooni ja teeb koostööd riigisiseselt ning rahvusvaheliselt, koordineerib koostööd kolleegide ja teiste spetsialistidega. Ta töötab nii üksi kui ka meeskonnas. Hingehoidja töö keskmes on suhtlemine nii abivajaja, tema lähedaste, kolleegide kui ka teiste erialade spetsialistidega. Hingehoidja on vastavalt vastutusvaldkonna tööjuhenditele ööpäevaringselt kättesaadav. Hingehoidja võib kokku puutuda ohuteguritega (infektsioonid, emotsionaalsed rünnakud, kõrgendatud emotsionaalne pinge jm), mis võivad mõjuda tema elule ja/või tervisele. Hingehoidja peamised töövahendid on erialane kirjandus ja teatmeteosed, usuline kirjandus, Piibel, palveraamatud, rist jm religioosne sümboolika, kaasaegsed sidevahendid, arvuti ja bürootarbed jne. Hingehoiu kutsealal on lisaks 7. taseme hingehoidja kutsele veel järgmised kutsed: - hingehoidja, tase 6, kes teeb hingehoiutööd abivajajaga, koolitab hingehoiu valdkonnas, esindab organisatsiooni ja teeb koostööd kolleegide ja teiste spetsialistidega; - kaplan, tase 6, kes viib läbi jumalateenistusi ja teisi usulisi talitusi, teeb hingehoiutööd abivajajaga, koolitab ja nõustab usu-, eetika- ja moraaliküsimustes ning teeb koostööd teiste erialade spetsialistidega; vangla kaplan viib läbi taasühiskonnastava eesmärgiga usulise suunitlusega sotsiaalprogramme; - kaplan, tase 7, kes lisaks jumalateenistuste ja teiste usuliste talituste läbiviimisele ning hingehoiutööle arendab erialast tegevust, juhendab ning koolitab hingehoiu valdkonnas, esindab organisatsiooni ja teeb koostööd riigisiseselt ning rahvusvaheliselt, koordineerib koostööd kolleegide ja teiste spetsialistidega. A.2.1 Jumalateenistuste ja usuliste talituste korraldamine ja läbiviimine A.2.2 Koostöö erinevate usuliste ja ühiskondlike ühendustega A.2.3 Hingehoidlik nõustamine A.2.4 Koolitamine A.2.5 Kriisiabi A.2.6 Kutsealase tegevuse arendamine ja juhtimine A.2.7 Ennetustöö Üldjuhul on 7. taseme hingehoidjal teoloogiline kõrgharidus ning magistrikraad. Kutseoskused on omandatud täiendkoolituste ja töö käigus. Vaimuliku pühitsus ei ole nõutav. Hingehoidja, pastoraalnõustaja. Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. Kaplanite töös on jätkuvalt oluline empaatia ja kuulamine, et mõista teiste inimeste emotsioone, kuulata neid avatult ja lugupidavalt, järjest olulisemaks muutub kultuuridevaheline pädevus st erinevate kultuuride, religioonide ja maailmavaadete eripäradest arusaamine, et olla arvestav ning mõistev erinevate inimeste vajaduste suhtes. Kasvav tähtsus on valmisolekul kasutada oma töös uusi tehnoloogiaid ja innovaatilisi lahendusi. Hingehoidja, tase 7 kutse koosneb üldoskustest, kohustuslikest kompetentsidest ja kutset läbivatest kompetentsidest. Selle kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste B.2 ja kompetentside B.3.1 - B.3.8 tõendamine. Jumalateenistuste ja usuliste talituste korraldamine ja läbiviimine 7 Koostöö erinevate usuliste ja ühiskondlike ühendustega 7 Hingehoidlik nõustamine 6 Koolitamine 7 Kriisiabi 7 Kutsealase tegevuse arendamine ja juhtimine 7 Ennetustöö 7 Hingehoidja, tase 7 kutset läbiv kompetents 6 Kaplan, tase 6 Chaplain, EstQF Level 6 6 Kaplan IV (versioon 1) Kaplan IV (versioon 2) Kaplan, tase 6 (versioon 3) Kaplan, tase 6 (versioon 4) Kaplan, tase 6 (versioon 5) Sotsiaalhoolekanne Sotsiaalhoolekande Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaaltöö ja nõustamine Kaplan 29 2024-04-18 2024-04-18 2029-04-17 6 6 2636 Religioonivaldkonna tippspetsialistid 0221 Usundiõpetus ja usuteadus 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Eesti Kaplanite Kutseühing Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamisskaala Ago Lilleorg Eesti Kaitsevägi Aivar Sarapik Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik Avo Üprus EELK Diakoonia- ja Ühiskonnatöö SA Katri Aaslav-Tepandi Sotsiaalministeerium Kerstin Kask EELK Usuteaduste Instituut Ruudi Leinus Eesti EKB Liit Vilver Oras Eesti Kirikute Nõukogu Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kaplan on Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) liikmeskiriku ordineeritud vaimulik, kellel on oma kiriku/usuühenduse juhtorgani volitus tööks konkreetses teenimispiirkonnas. Teistesse usuühendustesse kuuluvate kaplanite töö kooskõlastatakse EKN-iga. 1. Kaplani ülesanne on tagada usuvabadus ja teenida inimest määratud teenimispiirkonnas (kaitseväe väeosa, kinnipidamisasutus, PPA prefektuur jne). Ta hoolitseb inimese kui terviku eest, keskendudes usulistele ja eksistentsiaalsetele teemadele. Kaplan töötab inimväärikuse ja inimsuse nimel ning kaitsel. 2. Kaplani pastoraalne roll on pakkuda emotsionaalset, sotsiaalset ja vaimulikku tuge oma teenimispiirkonnas kõigile inimestele, et toetada nende vaimset tervist, hingelist heaolu ja igapäevast toimetulekut. 3. Kaplan viib läbi jumalateenistusi ja toimetab teisi usulisi talitusi lähtudes oma usuühenduse tavadest, (nt armulaud, ristimine, laulatus, matused jne). 4. Kaplan viib läbi hingehoiu vestlusi abivajajaga, lähtudes abivajaja vajadusest ja veendumustest. 5. Kaplan nõustab usulistes, eetika- ja moraaliküsimustes ning teeb koostööd teiste erialade spetsialistidega (psühholoog, hingehoidja, sotsiaaltöötaja jne). 6. Kaplan pakub kriisi-ja leinatoetust abivajajatele. Tema töö keskmes on suhtlemine nii abivajaja, tema lähedaste, kolleegide kui ka teiste erialade spetsialistidega. Kaplani töö eripärad: 1. Kaplan on ööpäevaringselt kättesaadav või teda asendab teine määratud isik. 2. Kaplan võib kokku puutuda ohuteguritega (emotsionaalsed ja füüsilised rünnakud, kõrgendatud emotsionaalne pinge, infektsioonid jm), mis võivad mõjuda tema elule ja/või tervisele. 3. Kaplani peamised töövahendid on usuliste talituste läbiviimise ja nõustamise vahendid (ametiriietus, Piibel, palveraamatud, lauluraamat, rist jm religioosne sümboolika jne), kaasaegsed sidevahendid, arvuti ja bürootarbed. Hingehoiu kutsealal on lisaks 6. taseme kaplani kutsele veel järgmised kutsed: - hingehoidja, tase 6, kes teeb hingehoiutööd abivajajaga, koolitab hingehoiu valdkonnas, esindab organisatsiooni ja teeb koostööd kolleegide ja teiste spetsialistidega; - hingehoidja, tase 7, kes lisaks hingehoiu tööle arendab erialast tegevust, juhendab ning koolitab hingehoiu valdkonnas, esindab organisatsiooni ja teeb koostööd riigisiseselt ning rahvusvaheliselt, koordineerib koostööd kolleegide ja teiste spetsialistidega; - kaplan, tase 7, kes lisaks jumalateenistuste ja teiste usuliste talituste läbiviimisele ning hingehoiutööle arendab erialast tegevust, juhendab ning koolitab hingehoiu valdkonnas, esindab organisatsiooni ja teeb koostööd riigisiseselt ning rahvusvaheliselt, koordineerib koostööd kolleegide ja teiste spetsialistidega. A.2.1 Jumalateenistuste ja usuliste talituste korraldamine ja läbiviimine A.2.2 Koostöö erinevate usuliste ja ühiskondlike ühendustega A.2.3 Hingehoidlik nõustamine A.2.4 Koolitamine A.2.5 Kriisiabi A.2.6 Kutsealase tegevuse arendamine ja juhtimine A.2.7 Ennetustöö Üldjuhul on kaplanil teoloogiline rakenduskõrgharidus või bakalaureusekraad ning töö ja täiendkoolituste käigus omandatud kutseoskused. Nõutav on vaimuliku pühitsus. Kaplan, vanglakaplan, vanglavaimulik, haiglakaplan, haiglavaimulik, välipreester, kaitseväe kaplan, koolikaplan, politseikaplan. Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. Kaplanite töös on jätkuvalt oluline empaatia ja kuulamine, et mõista teiste inimeste emotsioone, kuulata neid avatult ja lugupidavalt, järjest olulisemaks muutub kultuuridevaheline pädevus st erinevate kultuuride, religioonide ja maailmavaadete eripäradest arusaamine, et olla arvestav ning mõistev erinevate inimeste vajaduste suhtes. Kasvav tähtsus on valmisolekul kasutada oma töös uusi tehnoloogiaid ja innovaatilisi lahendusi. Kaplan, tase 6 kutse koosneb üldoskustest, kohustuslikest kompetentsidest ja kutset läbivatest kompetentsidest. Selle kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste B.2 ja kompetentside B.3.1 - B.3.8 tõendamine. Jumalateenistuste ja usuliste talituste korraldamine ja läbiviimine 6 Koostöö erinevate usuliste ja ühiskondlike ühendustega 6 Hingehoidlik nõustamine 6 Koolitamine 6 Kriisiabi 6 Kutsealase tegevuse arendamine ja juhtimine 6 Ennetustöö 6 Kaplan, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Kaplan, tase 7 Chaplain, EstQF Level 7 6 Kaplan V (versioon 1) Kaplan V (versioon 2) Kaplan, tase 7 (versioon 3) Kaplan, tase 7 (versioon 4) Kaplan, tase 7 (versioon 5) Sotsiaalhoolekanne Sotsiaalhoolekande Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaaltöö ja nõustamine Kaplan 29 2024-04-18 2024-04-18 2029-04-17 7 7 2636 Religioonivaldkonna tippspetsialistid 0221 Usundiõpetus ja usuteadus 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Eesti Kaplanite Kutseühing Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamisskaala Ago Lilleorg Eesti Kaitsevägi Aivar Sarapik Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik Avo Üprus EELK Diakoonia- ja Ühiskonnatöö SA Katri Aaslav-Tepandi Sotsiaalministeerium Kerstin Kask EELK Usuteaduste Instituut Ruudi Leinus Eesti EKB Liit Vilver Oras Eesti Kirikute Nõukogu Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kaplan on Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) liikmeskiriku ordineeritud vaimulik, kellel on oma kiriku/usuühenduse juhtorgani volitus tööks konkreetses teenimispiirkonnas. Teistesse usuühendustesse kuuluvate kaplanite töö kooskõlastatakse EKN-iga. 1. Kaplani ülesanne on tagada usuvabadus ja teenida inimest määratud teenimispiirkonnas (kaitseväe väeosa, kinnipidamisasutus, PPA prefektuur jne). Ta hoolitseb inimese kui terviku eest, keskendudes usulistele ja eksistentsiaalsetele teemadele. Kaplan töötab inimväärikuse ja inimsuse nimel ning kaitsel. 2. Kaplani pastoraalne roll on pakkuda emotsionaalset, sotsiaalset ja vaimulikku tuge oma teenimispiirkonnas kõigile inimestele, et toetada nende vaimset tervist, hingelist heaolu ja igapäevast toimetulekut. 3. Kaplan viib läbi jumalateenistusi ja toimetab teisi usulisi talitusi lähtudes oma usuühenduse tavadest, (nt armulaud, ristimine, laulatus, matused jne). 4. Kaplan viib läbi hingehoiu vestlusi abivajajaga, lähtudes abivajaja vajadusest ja veendumustest. 5. Kaplan nõustab usulistes, eetika- ja moraaliküsimustes ning teeb koostööd teiste erialade spetsialistidega (psühholoog, hingehoidja, sotsiaaltöötaja jne). 6. Kaplan pakub kriisi-ja leinatoetust abivajajatele. Tema töö keskmes on suhtlemine nii abivajaja, tema lähedaste, kolleegide kui ka teiste erialade spetsialistidega. 7. Kaplan, tase 7 juhendab teisi kaplaneid ja koordineerib vastavalt oma rollile ja volitustele nende tööd. 8. Kaplan, tase 7 osaleb erialaga seotud koolitus-ja ainekavade väljatöötamisel. Kaplani töö eripärad: 1. Kaplan on ööpäevaringselt kättesaadav või teda asendab teine määratud isik. 2. Kaplan võib kokku puutuda ohuteguritega (emotsionaalsed ja füüsilised rünnakud, kõrgendatud emotsionaalne pinge, infektsioonid jm), mis võivad mõjuda tema elule ja/või tervisele. 3. Kaplani peamised töövahendid on usuliste talituste läbiviimise ja nõustamise vahendid (ametiriietus, Piibel, palveraamatud, lauluraamat, rist jm religioosne sümboolika jne), kaasaegsed sidevahendid, arvuti ja bürootarbed. Hingehoiu kutsealal on lisaks 7. taseme kaplani kutsele veel järgmised kutsed: - hingehoidja, tase 6, kes teeb hingehoiutööd abivajajaga, koolitab hingehoiu valdkonnas, esindab organisatsiooni ja teeb koostööd kolleegide ja teiste spetsialistidega; - hingehoidja, tase 7, kes lisaks hingehoiutööle arendab erialast tegevust, juhendab ning koolitab hingehoiu valdkonnas, esindab organisatsiooni ja teeb koostööd riigisiseselt ning rahvusvaheliselt, koordineerib koostööd kolleegide ja teiste spetsialistidega; - kaplan, tase 6, kes viib läbi jumalateenistusi ja teisi usulisi talitusi, teeb hingehoiutööd abivajajaga, koolitab ja nõustab usulistes, eetika- ja moraaliküsimustes ning teeb koostööd teiste erialade spetsialistidega; vangla kaplanina viib läbi taasühiskonnastava eesmärgiga usulise suunitlusega sotsiaalprogramme. A.2.1 Jumalateenistuste ja usuliste talituste korraldamine ja läbiviimine A.2.2 Koostöö erinevate usuliste ja ühiskondlike ühendustega A.2.3 Hingehoidlik nõustamine A.2.4 Koolitamine A.2.5 Kriisiabi A.2.6 Kutsealase tegevuse arendamine ja juhtimine A.2.7 Ennetustöö Üldjuhul on kaplanil teoloogiline kõrgharidus ning magistrikraad. Kutseoskused on omandatud täiendkoolituste ja töö käigus. Nõutav on vaimuliku pühitsus. Kaplan, vanglakaplan, vanglavaimulik, haiglakaplan, haiglavaimulik, välipreester, kaitseväe kaplan, koolikaplan, politseikaplan. Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. Kaplanite töös on jätkuvalt oluline empaatia ja kuulamine, et mõista teiste inimeste emotsioone, kuulata neid avatult ja lugupidavalt, järjest olulisemaks muutub kultuuridevaheline pädevus st erinevate kultuuride, religioonide ja maailmavaadete eripäradest arusaamine, et olla arvestav ning mõistev erinevate inimeste vajaduste suhtes. Kasvav tähtsus on valmisolekul kasutada oma töös uusi tehnoloogiaid ja innovaatilisi lahendusi. Kaplan, tase 7 kutse koosneb üldoskustest, kohustuslikest kompetentsidest ja kutset läbivatest kompetentsidest. Selle kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste B.2 ja kompetentside B.3.1 - B.3.8 tõendamine. Jumalateenistuste ja usuliste talituste korraldamine ja läbiviimine 7 Koostöö erinevate usuliste ja ühiskondlike ühendustega 7 Hingehoidlik nõustamine 6 Koolitamine 7 Kriisiabi 7 Kutsealase tegevuse arendamine ja juhtimine 7 Ennetustöö 7 Kaplan, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 Assistant Property Valuer, EstQF Level 5 9 Hindaja assistent III (versioon 1) Hindaja assistent III (versioon 2) Hindaja assistent III (versioon 3) Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 (versioon 4) Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 (versioon 5) Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 (versioon 6) Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 (versioon 7) Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 (versioon 8) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hindaja 54 2024-10-02 2025-01-01 2029-12-31 5 5 3315 Hindajad ja kahjuhindajad 0421 Õigus 68 Kinnisvaraalane tegevus Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing Täiendkoolituse mahu arvestamise alused Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamisskaala Andres Juss Inseneribüroo STEIGER Andres Teder Pindi Kinnisvara/ERI Kinnisvara Härmo Haljaste Kaanon Kinnisvara Lauri Prei 1Partner Kinnisvara Marje Kolmar-Grüner RE Kinnisvara Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kinnisvara hindamise kutsealal töötavate hindajate peamised tööülesanded on varade väärtuste hindamine, hindamisaruannete koostamine või nende läbivaatamine. Hindajad tuginevad oma töös vara hindamist reguleerivatele õigusaktidele, Eesti vara hindamise standarditele EVS 875 ja juhul kui EVS 875 regulatsioon on ebapiisav, siis rahvusvaheliselt tunnustatud vara hindamise standarditele. Isiku- ja muude konfidentsiaalsete andmete töötlemisel tuleb juhinduda andmete töötlemist reguleerivatest õigusaktidest. Hindajad lähtuvad oma töös üldtunnustatud ja tööalastest eetikanõuetest. Hindaja tööaeg on üldjoontes fikseeritud (40 tundi nädalas), kuid sõltuvalt kokkulepetest tööandjaga, töömahust või muudest töökorralduse eripäradest võib töö toimuda ka paindliku graafiku alusel. Hindaja töö toimub peamiselt siseruumides, kuid hinnatav vara vaadatakse üle välitöödel. Tööülesanded on vahelduvad, töö maht ja rütm sõltuvad tellimuste hulgast ja hinnatava vara eripärast. Kuna töö on liikuva iseloomuga, siis tööaja tõhusamaks kasutamiseks on mõistlik kasutada tehnilisi abivahendeid, nt transpordivahendeid, arvutit, kontoritarkvara ja infosüsteeme ning mobiiltelefoni, fotoaparaati jne.  Töökeskkonna riskifaktorid on seotud peamiselt seotud varade ülevaatusega ning tulenevalt varade eripärast peab järgima ohutusnõudeid. Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 suhtleb tellijaga, teostab hinnatava vara ülevaatuse ja koostab turuanalüüsi. Koostöös kõrgema kutsetaseme hindajaga valib ja rakendab hindamismeetodi, koostab hindamisaruande ning esitab selle kõrgema kutsetasemega hindajale läbivaatamiseks ja kinnitamiseks. Lisaks on kinnisvara hindamise kutsealal kutsed 1) kinnisvara hindaja, tase 6 2) vara hindaja, tase 7 Kinnisvara hindaja, tase 6 suhtleb tellijaga, teostab hinnatava vara ülevaatuse, koostab turuanalüüsi, valib ja rakendab hindamismeetodi, koostab ja vormistab hindamisaruande. Ta juhendab madalama kutsetaseme hindajaid nende töös: kontrollib läbivaatamiseks esitatud töid, kinnitab hindamisaruande. 6. taseme kinnisvara hindaja koostab iseseisvalt ja kinnitab eluotstarbelise vara hindamisaruandeid. Oma kutsetaset ületavate varaliikide hindamisaruanded esitab ta kõrgema taseme varahindajale läbivaatamiseks ja kinnitamiseks. Vara hindaja, tase 7 suhtleb tellijaga, teostab hinnatava vara ülevaatuse, koostab turuanalüüsi, valib ja rakendab hindamismeetodi, koostab ja vormistab hindamisaruande. Ta juhendab madalama kutsetaseme hindajaid nende töös: kontrollib läbivaatamiseks esitatud töid, kinnitab hindamisaruande. 7. taseme vara hindaja koostab ja kinnitab kõikide vara liikide hindamisaruandeid. A.2.1 Suhtlemine tellijaga A.2.2 Teabe kogumine hinnatava vara kohta A.2.3 Kinnisvaraturu analüüsimine A.2.4 Hindamismeetodi rakendamine ja hindamisaruande vormistamine Kinnisvara nooremhindajatena töötavad üldjuhul inimesed, kellel on vähemalt keskharidus, kes on läbinud erialase täienduskoolituse ja omandanud oma kutsealased oskused tööpraktika käigus. (Vt kutsestandardi osa B.1) Kinnisvara nooremhindaja, tase 5; hindaja assistent; kinnisvara nooremhindaja. Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 kutsega isik ei oma pädevust iseseisvalt hindamist läbi viia ja hindamisaruandeid kinnitada, ta töötab 6. või 7. taseme hindaja juhendamisel ja vastutusel. Maa hindamise seaduse kohaselt peab maa hindajal olema kutseseaduse alusel antud ja kehtiv vara hindaja 7. taseme kutse. Eluotstarbeliste varade hindaja võib olla ka isik, kellel on kutseseaduse alusel antud ja kehtiv kinnisvara hindaja 6. taseme kutse. Krediidiandjate- ja vahendajate seaduse alusel seatud Rahandusministri 15.06.2016 määruse nr 25 „Nõuded elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu tagatiseks oleva kinnisvara hindamisele“ alusel võib kinnisvara hindamise läbi viia kutseline hindaja ning hindamisaruande kinnitada kutseline hindaja, kellele on kutseseaduse alusel välja antud 6. taseme kinnisvara hindaja või 7. taseme vara hindaja kutse ja see kutse kehtib. Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse kohaselt peab hüvitusväärtuse hindajal olema 7. taseme kutse. Investeerimisfondide seaduse kohaselt võib kinnisasjade hindajaks olla üksnes sõltumatu kinnisvara hindaja, kellel on hea maine ja piisavalt kogemusi asjaomase vara hindamiseks. Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab Vara hindajale on oluline teada energiatõhususe nõudeid ja mõista Euroopa Liidu üldisi suundumusi kliimaneutraalsuse saavutamisele (Euroopa roheline kokkulepe, ESG). Kuna kliimamuutuste mõju majandusele, sh kinnisvaraturule on üha olulisem, peavad hindajad olema kursis keskkonna- ja tehnoloogia valdkonna uusimate arengutega. Samavõrra oluline on kursis olla ligipääsetavuse nõuetega, millega tuleb uute hoonete projekteerimisel juba täna arvestada. Oluline on oskus ja tahe kogu aeg õppida midagi uut ning võime mõtestada ja väärtustada õpitu sisulist tähendust, samuti oskus kasutada erinevaid ajakohaseid riist- ja tarkvara lahendusi ja rakendusi, eesmärgiga tagada hindamisel parimat kvaliteeti. Kestvalt jäävad oluliseks kiire kohanemisvõime, usaldusväärsus ja objektiivsus. Kutse kinnisvara nooremhindaja, tase 5 koosneb üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste ja kõikide kohustuslike kompetentside tõendamine. Suhtlemine tellijaga 5 Teabe kogumine hinnatava vara kohta 5 Kinnisvaraturu analüüsimine hinnatava vara kontekstis 5 Hindamismeetodi rakendamine ja hindamisaruande vormistamine 5 Kinnisvara hindaja, tase 6 Residential Valuer, EstQF Level 6 12 Kinnisvara hindaja IV (versioon 4) Kinnisvara hindaja IV (versioon 5) Kinnisvara hindaja IV (versioon 6) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 10) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 11) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 7) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 8) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 9) Kinnisvarahindaja IV (versioon 1) Kinnisvarahindaja IV (versioon 2) Kinnisvarahindaja IV (versioon 3) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hindaja 54 2024-10-02 2025-01-01 2029-12-31 6 6 3315 Hindajad ja kahjuhindajad 0421 Õigus 68 Kinnisvaraalane tegevus Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing Täiendkoolituse mahu arvestamise alused Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamisskaala Andres Juss Inseneribüroo STEIGER Andres Teder Pindi Kinnisvara/ERI Kinnisvara Härmo Haljaste Kaanon Kinnisvara Lauri Prei 1Partner Kinnisvara Marje Kolmar-Grüner RE Kinnisvara Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kinnisvara hindamise kutsealal töötavate hindajate peamised tööülesanded on varade väärtuste hindamine, hindamisaruannete koostamine või nende läbivaatamine. Hindajad tuginevad oma töös vara hindamist reguleerivatele õigusaktidele, Eesti vara hindamise standarditele EVS 875 ja juhul kui EVS 875 regulatsioon on ebapiisav, siis rahvusvaheliselt tunnustatud vara hindamise standarditele. Isiku- ja muude konfidentsiaalsete andmete töötlemisel tuleb juhinduda andmete töötlemist reguleerivatest õigusaktidest. Hindajad lähtuvad oma töös üldtunnustatud ja tööalastest eetikanõuetest. Hindaja töömaht on üldjoontes fikseeritud (40 tundi nädalas), kuid sõltuvalt kokkulepetest tööandjaga, töömahust või muudest töökorralduse eripäradest võib töö toimuda ka paindliku graafiku alusel. Hindaja töö toimub peamiselt siseruumides, kuid hinnatav vara vaadatakse üle välitöödel. Tööülesanded on vahelduvad, töö maht ja rütm sõltuvad tellimuste hulgast ja hinnatava vara eripärast. Kuna töö on liikuva iseloomuga, siis tööaja tõhusamaks kasutamiseks on mõistlik kasutada tehnilisi abivahendeid, nt transpordivahendeid, arvutit, kontoritarkvara ja infosüsteeme ning mobiiltelefoni, fotoaparaati jne.  Töökeskkonna riskifaktorid on seotud peamiselt seotud varade ülevaatusega ning tulenevalt varade eripärast peab järgima ohutusnõudeid. Kinnisvara hindaja, tase 6 suhtleb tellijaga, teostab hinnatava vara ülevaatuse, koostab turuanalüüsi, valib ja rakendab hindamismeetodi, koostab ja vormistab hindamisaruande. Ta juhendab madalama kutsetaseme hindajaid nende töös: kontrollib läbivaatamiseks esitatud töid, kinnitab hindamisaruande. 6. taseme kinnisvara hindaja koostab iseseisvalt ja kinnitab eluotstarbelise vara hindamisaruandeid. Oma kutsetaset ületavate varaliikide hindamisaruanded esitab ta kõrgema taseme varahindajale läbivaatamiseks ja kinnitamiseks. Lisaks on kinnisvara hindamise kutsealal kutsed 1) kinnisvara nooremhindaja, tase 5 2) vara hindaja, tase 7 Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 suhtleb tellijaga, teostab hinnatava vara ülevaatuse ja koostab turuanalüüsi. Koostöös kõrgema kutsetaseme hindajaga valib ja rakendab hindamismeetodi, koostab hindamisaruande ning esitab selle kõrgema kutsetasemega hindajale läbivaatamiseks ja kinnitamiseks. Vara hindaja, tase 7 suhtleb tellijaga, teostab hinnatava vara ülevaatuse, koostab turuanalüüsi, valib ja rakendab hindamismeetodi, koostab ja vormistab hindamisaruande. Ta juhendab madalama kutsetaseme hindajaid nende töös: kontrollib läbivaatamiseks esitatud töid, kinnitab hindamisaruande. 7. taseme vara hindaja koostab ja kinnitab kõikide vara liikide hindamisaruandeid. A.2.1 Suhtlemine tellijaga A.2.2 Teabe kogumine hinnatava vara kohta A.2.3 Kinnisvaraturu analüüsimine A.2.4 Hindamismeetodi rakendamine ja hindamisaruande vormistamine Kinnisvara hindajatena töötavatel inimestel on kõrgharidus, eelistatavalt majandus-, ehitus-, õigusteadus- või kinnisvaraalane. Lisaks praktiline töökogemus kinnisvara hindamise kutsealal ja läbitud erialane täienduskoolitus. (Vt kutsestandardi osa B.1) Kinnisvara hindaja, tase 6 Maa hindamise seaduse kohaselt peab maa hindajal olema kutseseaduse alusel antud ja kehtiv vara hindaja 7. taseme kutse. Eluotstarbeliste varade hindaja võib olla ka isik, kellel on kutseseaduse alusel antud ja kehtiv kinnisvara hindaja 6. taseme kutse. Krediidiandjate- ja vahendajate seaduse alusel seatud Rahandusministri 15.06.2016 määruse nr 25 „Nõuded elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu tagatiseks oleva kinnisvara hindamisele“ alusel võib kinnisvara hindamise läbi viia kutseline hindaja ning hindamisaruande kinnitada kutseline hindaja, kellele on kutseseaduse alusel välja antud 6. taseme kinnisvara hindaja või 7. taseme vara hindaja kutse ja see kutse kehtib. Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse kohaselt peab hüvitusväärtuse hindajal olema 7. taseme kutse. Investeerimisfondide seaduse kohaselt võib kinnisasjade hindajaks olla üksnes sõltumatu kinnisvara hindaja, kellel on hea maine ja piisavalt kogemusi asjaomase vara hindamiseks. Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab Vara hindajale on oluline teada energiatõhususe nõudeid ja mõista Euroopa Liidu üldisi suundumusi kliimaneutraalsuse saavutamisele (Euroopa roheline kokkulepe, ESG). Kuna kliimamuutuste mõju majandusele, sh kinnisvaraturule on üha olulisem, peavad hindajad olema kursis keskkonna- ja tehnoloogia valdkonna uusimate arengutega. Samavõrra oluline on kursis olla ligipääsetavuse nõuetega, millega tuleb uute hoonete projekteerimisel juba täna arvestada. Oluline on oskus ja tahe kogu aeg õppida midagi uut ning võime mõtestada ja väärtustada õpitu sisulist tähendust, samuti oskus kasutada erinevaid ajakohaseid riist- ja tarkvara lahendusi ja rakendusi, eesmärgiga tagada hindamisel parimat kvaliteeti. Kestvalt jäävad oluliseks kiire kohanemisvõime, usaldusväärsus ja objektiivsus. Kutse kinnisvara hindaja, tase 6 koosneb üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste ja kõikide kohustuslike kompetentside tõendamine. Suhtlemine tellijaga 6 Teabe kogumine hinnatava vara kohta 6 Kinnisvaraturu analüüsimine hinnatava vara kontekstis 6 Hindamismeetodi rakendamine ja hindamisaruande vormistamine 6 Vara hindaja, tase 7 Property valuer, EstQF Level 7 9 Vara hindaja V (versioon 1) Vara hindaja V (versioon 2) Vara hindaja V (versioon 3) Vara hindaja, tase 7 (versioon 4) Vara hindaja, tase 7 (versioon 5) Vara hindaja, tase 7 (versioon 6) Vara hindaja, tase 7 (versioon 7) Vara hindaja, tase 7 (versioon 8) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hindaja 54 2024-10-02 2025-01-01 2029-12-31 7 7 3315 Hindajad ja kahjuhindajad 0421 Õigus 68 Kinnisvaraalane tegevus Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing Täiendkoolituse mahu arvestamise alused Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamisskaala Andres Juss Inseneribüroo STEIGER Andres Teder Pindi Kinnisvara/ERI Kinnisvara Härmo Haljaste Kaanon Kinnisvara Lauri Prei 1Partner Kinnisvara Marje Kolmar-Grüner RE Kinnisvara Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kinnisvara hindamise kutsealal töötavate hindajate peamised tööülesanded on varade väärtuste hindamine, hindamisaruannete koostamine või nende läbivaatamine. Hindajad tuginevad oma töös vara hindamist reguleerivatele õigusaktidele, Eesti vara hindamise standarditele EVS 875 ja juhul kui EVS 875 regulatsioon on ebapiisav, siis rahvusvaheliselt tunnustatud vara hindamise standarditele. Isiku- ja muude konfidentsiaalsete andmete töötlemisel tuleb juhinduda andmete töötlemist reguleerivatest õigusaktidest. Hindajad lähtuvad oma töös üldtunnustatud ja tööalastest eetikanõuetest. Hindaja töö on üldjoontes fikseeritud (40 tundi nädalas), kuid sõltuvalt kokkulepetest tööandjaga, töömahust või muudest töökorralduse eripäradest võib töö toimuda ka paindliku graafiku alusel. Hindaja töö toimub peamiselt siseruumides, kuid hinnatav vara vaadatakse üle välitöödel. Tööülesanded on vahelduvad, töö maht ja rütm sõltuvad tellimuste hulgast ja hinnatava vara eripärast. Kuna töö on liikuva iseloomuga, siis tööaja tõhusamaks kasutamiseks on mõistlik kasutada tehnilisi abivahendeid, nt transpordivahendeid, arvutit, kontoritarkvara ja infosüsteeme ning mobiiltelefoni, fotoaparaati jne.  Töökeskkonna riskifaktorid on seotud peamiselt seotud varade ülevaatusega ning tulenevalt varade eripärast peab järgima ohutusnõudeid. Vara hindaja, tase 7 suhtleb tellijaga, teostab hinnatava vara ülevaatuse, koostab turuanalüüsi, valib ja rakendab hindamismeetodi, koostab ja vormistab hindamisaruande. Ta juhendab madalama kutsetaseme hindajaid nende töös: kontrollib läbivaatamiseks esitatud töid, kinnitab hindamisaruande. 7. taseme vara hindaja koostab ja kinnitab kõikide vara liikide hindamisaruandeid. Lisaks on kinnisvara hindamise kutsealal kutsed 1) kinnisvara nooremhindaja, tase 5 2) kinnisvara hindaja, tase 6 Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 suhtleb tellijaga, teostab hinnatava vara ülevaatuse ja koostab turuanalüüsi. Koostöös kõrgema kutsetaseme hindajaga valib ja rakendab hindamismeetodi, koostab hindamisaruande ning esitab selle kõrgema kutsetasemega hindajale läbivaatamiseks ja kinnitamiseks. Kinnisvara hindaja, tase 6 suhtleb tellijaga, teostab hinnatava vara ülevaatuse, koostab turuanalüüsi, valib ja rakendab hindamismeetodi, koostab ja vormistab hindamisaruande. Ta juhendab madalama kutsetaseme hindajaid nende töös: kontrollib läbivaatamiseks esitatud töid, kinnitab hindamisaruande. 6. taseme kinnisvara hindaja koostab iseseisvalt ja kinnitab eluotstarbelise vara hindamisaruandeid. Oma kutsetaset ületavate varaliikide hindamisaruanded esitab ta kõrgema taseme varahindajale läbivaatamiseks ja kinnitamiseks. A.2.1 Suhtlemine tellijaga A.2.2 Teabe kogumine hinnatava vara kohta A.2.3 Kinnisvaraturu analüüsimine A.2.4 Hindamismeetodi rakendamine ja hindamisaruande vormistamine Vara hindajatena töötavatel inimestel on kõrgharidus, eelistatavalt majandus-, ehitus-, õigusteadus- või kinnisvaraalane. Lisaks praktiline töökogemus kinnisvara hindamise kutsealal ja läbitud erialane täienduskoolitus. (Vt kutsestandardi osa B.1) Vara hindaja, tase 7; kinnisvara hindaja Maa hindamise seaduse kohaselt peab maa hindajal olema kutseseaduse alusel antud ja kehtiv vara hindaja 7. taseme kutse. Eluotstarbeliste varade hindaja võib olla ka isik, kellel on kutseseaduse alusel antud ja kehtiv kinnisvara hindaja 6. taseme kutse. Krediidiandjate- ja vahendajate seaduse alusel seatud Rahandusministri 15.06.2016 määruse nr 25 „Nõuded elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu tagatiseks oleva kinnisvara hindamisele“ alusel võib kinnisvara hindamise läbi viia kutseline hindaja ning hindamisaruande kinnitada kutseline hindaja, kellele on kutseseaduse alusel välja antud 6. taseme kinnisvara hindaja või 7. taseme vara hindaja kutse ja see kutse kehtib. Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse kohaselt peab hüvitusväärtuse hindajal olema 7. taseme kutse. Investeerimisfondide seaduse kohaselt võib kinnisasjade hindajaks olla üksnes sõltumatu kinnisvara hindaja, kellel on hea maine ja piisavalt kogemusi asjaomase vara hindamiseks. Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab Vara hindajale on oluline teada energiatõhususe nõudeid ja mõista Euroopa Liidu üldisi suundumusi kliimaneutraalsuse saavutamisele (Euroopa roheline kokkulepe, ESG). Kuna kliimamuutuste mõju majandusele, sh kinnisvaraturule on üha olulisem, peavad hindajad olema kursis keskkonna- ja tehnoloogia valdkonna uusimate arengutega. Samavõrra oluline on kursis olla ligipääsetavuse nõuetega, millega tuleb uute hoonete projekteerimisel juba täna arvestada. Oluline on oskus ja tahe kogu aeg õppida midagi uut ning võime mõtestada ja väärtustada õpitu sisulist tähendust, samuti oskus kasutada erinevaid ajakohaseid riist- ja tarkvara lahendusi ja rakendusi, eesmärgiga tagada hindamisel parimat kvaliteeti. Kestvalt jäävad oluliseks kiire kohanemisvõime, usaldusväärsus ja objektiivsus. Kutse vara hindaja, tase 7 koosneb üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste ja kõikide kohustuslike kompetentside tõendamine. Suhtlemine tellijaga 7 Teabe kogumine hinnatava vara kohta 7 Kinnisvaraturu analüüsimine hinnatava vara kontekstis 7 Hindamismeetodi rakendamine ja hindamisaruande vormistamine 7 Logopeed, tase 7 Speech and Language Therapist, EstQF Level 7 12 Logopeed IV (versioon 1) Logopeed IV (versioon 2) Logopeed IV (versioon 3) Logopeed IV (versioon 4) Logopeed IV (versioon 5) Logopeed IV (versioon 7) Logopeed, tase 7 (versioon 10) Logopeed, tase 7 (versioon 11) Logopeed, tase 7 (versioon 6) Logopeed, tase 7 (versioon 8) Logopeed, tase 7 (versioon 9) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Kõneravi Logopeed 15 2024-04-25 2024-04-25 2027-04-24 7 7 2266 Audioloogid ja logopeedid 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Eesti Logopeedide Ühing Tartu Ülikool Keelte oskustasemete kirjeldused Linnu-Lydia Mae Tallinna Tondi Põhikool Birgit Kaasik SA Tallinna Lastehaigla Marika Padrik Tartu Ülikool Anne Uriko SA Tartu Ülikooli Kliinikum Siiri Kliss Eesti Logopeedide Ühing Maret Jahu SA Tallinna Lastehaigla Ülle Lillipuu Tallinna Laagna Lasteaed-Põhikool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Logopeed on tippspetsialist, kelle töö on kliendi/patsiendi kommunikatsioonivõime ja neelamisfunktsiooni hindamine, kujundamine ja/või taastamine ning häire ennetamine. Logopeed nõustab ja teeb koostööd kommunikatsiooni- ja/või neelamishäirega isiku, tema lähedaste ja teiste erialade spetsialistidega. Logopeedilise töö eesmärk on aidata kliendil/patsiendil (re)integreeruda igapäeva ellu ja säilitada või tõsta tema elukvaliteeti. Käesoleva kutsestandardi kohustuslikud kompetentsid on vastavuses Logopeed, tase 7 versioonide 8-10 kliinilise logopeedi spetsialiseerumise kompetentsidega. Logopeedia kutsealal on ka Logopeed, tase 8 kutsestandard. A.2.1 Kommunikatsioonivõime ja neelamisfunktsiooni hindamine 1. Pöördumise põhjuse ja vajaduse väljaselgitamine. 2. Andmete kogumine tegevuse kavandamiseks. 3. Hindamismeetodite ja -vahendite valimine. 4. Kommunikatsioonivõime ja neelamisfunktsiooni uurimine ja materjali või võtte raskusaste muutmine. 5. Täiendava diagnostika vajaduse märkamine. A.2.2 Hindamistulemuste analüüsimine ja tõlgendamine 1. Kommunikatsiooni- ja/või neelamishäire tunnuste määratlemine. 2. Kommunikatsiooni- ja/või neelamishäire avaldumise kirjeldamine. 3. Kõnet asendavate ja toetavate vahendite vajaduse märkamine. A.2.3 Logopeedilise töö planeerimine, läbiviimine ja kokkuvõtte tegemine 1. Teraapiaplaani koostamine. 2. Tegevuste järjestamine. 3. Teraapia läbiviimine. 4. Logopeedilise töö tulemuslikkuse hindamine. A.2.4 Nõustamine ja juhendamine. 1. Kliendi/patsiendi, tema tugivõrgustiku ja teiste spetsialistide konsulteerimine. 2. Kliendi/patsiendi ja tugivõrgustiku nõustamine. 3. Juhendamine. Logopeed töötab nii laste kui täiskasvanutega haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalasutuses või erapraksises. Tööks on vaja eraldi ruumi, mille sisustus võimaldab töötada eriealiste ja -vajadustega inimestega nii individuaalselt kui ka grupis. Esemelised, pildilised, tekstilised, infotehnoloogilised ja instrumentaalsed hindamis- ja teraapiavahendid. Logopeedi töö nõuab head koostöö- ja suhtlemisoskust, analüüsivõimet, pingetaluvust, tolerantsust, pidevat enesearendamist, empaatilisust, kannatlikkust, loovust, paindlikkust. Logopeedil on erialane magistritasemel kõrgharidus. Logopeed. Logopeed, tase 7 kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Kommunikatsioonivõime ja neelamisfunktsiooni hindamine 7 Hindamistulemuste analüüsimine ja tõlgendamine 7 Logopeedilise töö planeerimine, läbiviimine ja kokkuvõtte tegemine 7 Nõustamine ja juhendamine 7 Logopeedi kutset läbiv kompetents 7 Logopeed, tase 8 Speech and Language Therapist, EstQF Level 8 12 Logopeed V (versioon 1) Logopeed V (versioon 2) Logopeed V (versioon 3) Logopeed V (versioon 4) Logopeed V (versioon 5) Logopeed V (versioon 7) Logopeed, tase 8 (versioon 10) Logopeed, tase 8 (versioon 11) Logopeed, tase 8 (versioon 6) Logopeed, tase 8 (versioon 8) Logopeed, tase 8 (versioon 9) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Kõneravi Logopeed 15 2024-04-25 2024-04-25 2027-04-24 8 8 2266 Audioloogid ja logopeedid 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Eesti Logopeedide Ühing Keelte oskustasemete kirjeldused Linnu-Lydia Mae Tallinna Tondi Põhikool Birgit Kaasik SA Tallinna Lastehaigla Marika Padrik Tartu Ülikool Anne Uriko SA Tartu Ülikooli Kliinikum Siiri Kliss Eesti Logopeedide Ühing Maret Jahu SA Tallinna Lastehaigla Ülle Lillipuu Tallinna Laagna Lasteaed-Põhikool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Logopeed on tippspetsialist, kelle töö on kliendi/patsiendi kommunikatsioonivõime ja neelamisfunktsiooni hindamine, kujundamine ja/või taastamine ning häire ennetamine. Logopeed nõustab kommunikatsiooni- ja/või neelamishäirega isikut, tema lähedasi ja teiste erialade spetsialiste. Ta teeb koostööd kliendi/patsiendi lähedaste ja teiste erialade spetsialistidega. Logopeedilise töö eesmärk on aidata kliendil/patsiendil (re)integreeruda igapäeva ellu ja säilitada või tõsta tema elukvaliteeti. 8. taseme logopeed viib läbi teraapiat ning nõustab komplekssete ja keerukate juhtumite korral, juhendab kolleege, teisi spetsialiste ja üliõpilasi, osaleb teadusuuringutes ja töötab välja uusi meetodeid. Logopeedia kutsealal on ka Logopeed, tase 7 kutsestandard. A.2.1 Kommunikatsioonivõime ja neelamisfunktsiooni hindamine 1. Pöördumise põhjuse ja vajaduse väljaselgitamine. 2. Andmete kogumine tegevuse kavandamiseks. 3. Hindamismeetodite ja -vahendite valimine. 4. Kommunikatsioonivõime ja neelamisfunktsiooni uurimine ja materjali või võtte raskusaste muutmine. 5. Täiendava diagnostika vajaduse märkamine. A.2.2 Hindamistulemuste analüüsimine ja tõlgendamine 1. Kommunikatsiooni- ja/või neelamishäire tunnuste määratlemine. 2. Kommunikatsiooni- ja/või neelamishäire avaldumise kirjeldamine. 3. Kõnet asendavate ja toetavate vahendite vajaduse märkamine. A.2.3 Logopeedilise töö planeerimine, läbiviimine ja kokkuvõtte tegemine 1. Teraapiaplaani koostamine. 2. Tegevuste järjestamine. 3. Teraapia läbiviimine. 4. Logopeedilise töö tulemuslikkuse hindamine A.2.4 Nõustamine ja juhendamine. 1. Kliendi/patsiendi, tema tugivõrgustiku ja teiste spetsialistide konsulteerimine. 2. Kliendi/patsiendi ja tugivõrgustiku nõustamine. 3. Juhendamine. 4. Logopeedide ja teiste spetsialistide nõustamine. 5. Üliõpilaste juhendamine. A.2.5 Teadus- ja arendustegevus. 1. Hindamis- ja teraapiameetodite ja -vahendite koostamine ja kohandamine. 2. Teadustegevus. 3. Eriala arendamine. A.2.6 Koolitamine 1. Koolituste disainimine ja õppekava koostamine. 2. Koolitusmaterjalide koostamine. 3. Koolituste läbiviimine. 4. Tulemuste hindamine ja tagasiside kogumine. A.2.7 Juhtimine 1. Meeskonna juhtimine. 2. Projektijuhtimine. Logopeed töötab nii laste kui täiskasvanutega haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalasutuses või erapraksises. Tööks on vaja eraldi ruumi, mille sisustus võimaldab töötada eriealiste ja -vajadustega inimestega nii individuaalselt kui ka grupis. Esemelised, pildilised, tekstilised, infotehnoloogilised ja instrumentaalsed hindamis- ja teraapiavahendid. Logopeedi töö nõuab head koostöö- ja suhtlemisoskust, analüüsivõimet, pingetaluvust, tolerantsust, pidevat enesearendamist, empaatilisust, kannatlikkust, loovust, paindlikkust. 8. taseme logopeedil on erialane magistritasemel kõrgharidus ja töökogemus. Logopeed. Logopeed, tase 8 kutse saamiseks tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.6 ja läbiv kompetents B.2.8. Lisaks on võimalus tõendada valitav kompetents B.2.7. 8. taseme logopeedi kutse taotlemise eelduseks on tipptasemel teadmised ja oskused vähemalt ühes järgnevatest valdkondadest: logopeediline töö neelamishäirete korral; logopeediline töö häälehäirete korral; logopeediline töö kõnemotoorikahäirete (düsartria, kõneapraksia) korral; logopeediline töö pea- ja kaelapiirkonna patoloogilisest anatoomiast tingitud kõnehäirete korral; logopeediline töö kognitiivsetest, psüühika- ja käitumishäiretest tingitud kommunikatsioonihäirete korral; logopeediline töö nägemis- ja/või kuulmispuudest tingitud kommunikatsioonihäirete korral; logopeediline töö kõnesujuvushäirete korral; logopeediline töö arenguliste kõne- ja keelehäirete korral; logopeediline töö kirjaliku kõne häirete korral; logopeediline töö afaasia korral. Kommunikatsioonivõime ja neelamisfunktsiooni hindamine 8 Hindamistulemuste analüüsimine ja tõlgendamine 7 Logopeedilise töö planeerimine, läbiviimine ja kokkuvõtte tegemine 7 Nõustamine ja juhendamine 8 Teadus- ja arendustegevus 8 Koolitamine 7 Juhtimine 7 Logopeedi kutset läbiv kompetents 7 Lümfiterapeut, tase 6 Lymph massage therapist, level 6 7 Lümfiterapeut, tase 6 (versioon 5) Lümfiterapeut, tase 6 (versioon 6) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 10) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 11) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 5) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 6) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 7) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 8) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 9) Massöör III (versioon 1) Massöör III (versioon 2) Massöör III (versioon 3) Massöör III (versioon 4) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Massaažiteenused Lümfimassöör 33 2024-04-25 2024-04-25 2027-04-24 6 6 3255 Abifüsioterapeudid 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Eesti Lümfiteraapia Liit Kutse-eetika Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Kaja Elstein Eesti Taastusarstide Selts Katrin Kõre Põhja-Eesti Regionaalhaigla Raili Raik Eesti Lümfiteraapia Liit Kairi Saar Kairi Tervisetuba OÜ Merike Värik Eesti Vähiliit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Lümfiterapeut teeb manuaalset ja aparaatset lümfimassaaži ja kompressioonravi ning nõustab klienti/patsienti, selgitades tursete tekkepõhjusi ja tutvustab tursete vähendamise võimalusi, arvestades meditsiinilist diagnoosi. Lümfiterapeudi töö on kliendi/patsiendi füüsilise suutlikkuse säilitamine või häirunud funktsioonide taastamine, tervisehäirete ennetamine, organismi üldise vastupanuvõime tugevdamine ja hea enesetunde saavutamisele kaasaaitamine. Lümfiterapeudi töö eesmärgi saavutamiseks kasutab mitmesuguseid lümfiteraapia tehnikaid, sh kompressioonravi ja terapeutilisi harjutusi. Olulisel kohal lümfiterapeudi töös on keskendumine erinevatele näidustustele, mis on seotud tursetega. A.2.1 Lümfiteraapia ja seda toetavad tegevused 1. Tööks ettevalmistumine. 2. Töökeskkonna ja töövahendite ettevalmistamine ja korrashoidmine. 3. Lümfiterapeutilise anamneesi kogumine ja kliendi/patsiendi seisundi hindamine. 4. Eesmärgi püstitamine ja teraapiaplaani koostamine. 5. Kliendi teavitamine. 6. Lümfiteraapia tegemine. 7. Lümfiteraapia lõpetamine. 8. Lümfiteraapia tulemuste hindamine. A.2.2 Nõustamine 1. Tervishoiutöötajate ja kolleegide nõustamine. 2. Kliendi/patsiendi nõustamine. A.2.7 Ettevõtlus 1. Ettevõtlusvormi valimine ja oma tegevuse korraldamine. 2. Hinnakujundus ja eelarvestamine. 3. Turundus- ja müügikampaaniate planeerimine. 4. Meeskonna juhtimine. 5. Kolleegide juhendamine. Lümfiterapeudi töökeskkond peab olema ergonoomiline, puhas, valgustatud, õhutatud ja soe. Lümfiterapeudi töö eripära on vältimatu kehaline kontakt kliendiga/patsiendiga, mis loob delikaatse situatsiooni, kus klient/patsient peab tundma end turvaliselt. Lümfiterapeut töötab tervishoiuasutuses, kliendi/patsiendi kodus, spaakeskustes, erapraksises või mujal. Lümfiterapeut kasutab teraapia tegemisel massaažilauda, patju, tekke, linu, talki, puhastusvahendeid jms ning lümfiterapeutilisi abivahendeid (nt kompressioontooted, pneumaatiline lümfimassaažiaparaat, kinesioteip). Lümfiterapeudi töö eeldab manuaalset võimekust, analüüsi- ja sünteesivõimet ning teenindusvalmidust. Lümfiterapeut on empaatiavõimeline, usaldusväärne, koostöövõimeline, kohanemisvõimeline, kõrge füüsilise ja vaimse pingetaluvusega. Lümfiterapeut on tähelepanelik ja delikaatne. Tavaliselt on lümfiterapeut vähemalt keskhariduse baasil omandatud erialase haridusega massöör, füsioterapeut, tegevusterapeut või tervishoiutöötaja, kes on läbinud lümfiteraapia erikoolituse. Lümfiterapeut. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.2 ja kutset läbiv kompetents B.2.4. Lisaks on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.3 Lümfiteraapia ja seda toetavad tegevused 6 Nõustamine 6 Lisaks on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.3 Ettevõtlus 6 Lümfiterapeudi kutset läbiv kompetents 6 Operatsioonitoatehnik, tase 4 Operation Technician, EstQF level 4 2 Operatsioonitoatehnik, tase 4 (versioon 1) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Tervishoiu abiteenused Operatsioonitoatehnik 33 2024-04-25 2024-04-25 2027-04-24 4 4 3259 Tervishoiu keskastme spetsialistid, mujal liigitamata 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Marit Kiljako Tartu Tervishoiu Kõrgkool Eve Kliimann Eesti Radioloogiatehnikute Ühing Lia Lind Eesti Haiglate Liit Merle Saareoja Eesti Anesteesia- ja Intensiivraviõdede Ühing Kai Slet SA PERH Piret Tamme Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Olga Tomberg Eesti Infektsioonikontrolli Ühing Jelena Väli Eesti Operatsiooniõdede Ühing Kadri Õnnis Tartu Ülikooli Kliinikum Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Operatsioonitoatehnik on multidistsiplinaarse operatsioonimeeskonna liige, kelle tegevused tulenevad operatsiooni liigist. Oma tegevuses lähtub ta õigusaktidest, kehtivatest juhenditest ja asutusesisestest regulatsioonidest. Tema tööd juhendavad operatsioonimeeskonna liikmed, eelkõige operatsioonitoas töötav õde. Operatsioonitoatehniku töö on operatsioonitoa ja patsiendi ettevalmistamine operatsiooniks, operatsioonimeeskonna abistamine operatsiooni ajal ja järgselt ning operatsiooniosakonna ruumide korrastamine. Operatsioonitoatehnik töötab tehnoloogiarohkes keskkonnas. Töös võib ette tulla kokkupuude füüsikaliste, füsioloogiliste, bioloogiliste ja keemiliste ohuteguritega. Operatsioonitoatehnik töötab töögraafiku alusel. A.2.1 Töökoha ettevalmistus operatsiooniks, seadmete ja keskkonna puhastus A.2.2 Patsiendi transport ja ettevalmistamine operatsiooniks A.2.3 Abistamine operatsioonil Operatsioonitoatehniku kutseoskused on omandatud erialasel koolitusel või töökohal. Operatsioonitoatehnik, operatsioonitehnik. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Töökoha ettevalmistus operatsiooniks, seadmete ja keskkonna puhastus 4 Patsiendi transport ja ettevalmistamine operatsiooniks 4 Abistamine operatsioonil 4 Radioloogiatehnik, tase 6 esmane kutse Radiographer, level 6 high education qualification 3 Radioloogiatehnik, tase 6 esmane kutse (versioon 1) Radioloogiatehnik, tase 6 esmane kutse (versioon 2) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Radioloogiateenindus Radioloogiatehnik 33 2024-04-25 2024-04-25 2027-04-24 6 6 3211 Meditsiiniliste kuvamis- ja raviseadmete tehnikud 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Tartu Tervishoiu Kõrgkool Euroopa Radioloogiatehnikute Ühingu eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Eve Kliimann Eesti Radioloogiatehnikute Ühing Ruta Kuusk Pärnu Haigla Taivi Aun Ida-Tallinna Keskhaigla Olga Kustova Põhja-Eesti Regionaalhaigla Terje Markus SA Tartu Ülikooli Kliinikum Zinaida Läänelaid Tartu Tervishoiu Kõrgkool Katrin Kressel Eesti Radioloogia Ühing Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Radioloogiatehniku töö on kvaliteetsete radiodiagnostiliste ja radioterapeutiliste protseduuride teostamine, inimeste tervise edendamise, säilitamise ning haiguste ennetamise, diagnoosimise ja ravi eesmärgil. Radioloogiatehnik teeb protseduuride läbiviimisel koostööd radioloogide ja teiste tervishoiu- ning sotsiaalvaldkonna töötajatega. Kutsealal on kolm kutset: Radioloogiatehnik, tase 6 esmane kutse Radioloogiatehnik, tase 6 Radioloogiatehnik, tase 7 A.2.1 Kiirgusohutuse tagamine A.2.2 Radioloogiliste uuringute ja radioterapeutiliste protseduuride tegemine Radioloogiatehnik puutub oma töös kokku ioniseeriva kiirguse ja magnetväljaga. Töö eeldab kiirguskaitsevahendite kasutamist vastavalt töö iseloomule. Töö toimub graafiku alusel, sh öösiti ja puhkepäevadel ning riigipühadel. Radioloogiline ja muu meditsiiniline aparatuur, meditsiinilised tarvikud, kiirguskaitsevahendid, arvuti ja infosüsteemid. Täpsus, korrektsus, vastutus-, otsustus-, koostöö- ja empaatiavõime, suhtlemisvalmidus, pingetaluvus. Radioloogiatehnik on erialase rakendusliku kõrgharidusega või õe, velskri, ämmaemanda või laborandi haridusega radiograafiaalase väljaõppe läbinud töökogemusega isik. Radioloogiatehnik, radioloogiaõde. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Kiirgusohutuse tagamine 6 Radioloogiliste uuringute ja radioterapeutiliste protseduuride tegemine 6 Radioloogiatehniku kutset läbiv kompetents 6 Radioloogiatehnik, tase 6 Radiographer, level 6 8 Radioloogiatehnik III (versioon 1) Radioloogiatehnik III (versioon 2) Radioloogiatehnik III (versioon 3) Radioloogiatehnik III (versioon 4) Radioloogiatehnik III (versioon 5) Radioloogiatehnik, tase 6 (versioon 6) Radioloogiatehnik, tase 6 (versioon 7) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Radioloogiateenindus Radioloogiatehnik 33 2024-04-25 2024-04-25 2027-04-24 6 6 3211 Meditsiiniliste kuvamis- ja raviseadmete tehnikud 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Euroopa Radioloogiatehnikute Ühingu eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Eve Kliimann Eesti Radioloogiatehnikute Ühing Ruta Kuusk Pärnu Haigla Taivi Aun Ida-Tallinna Keskhaigla Olga Kustova Põhja-Eesti Regionaalhaigla Terje Markus SA Tartu Ülikooli Kliinikum Zinaida Läänelaid Tartu Tervishoiu Kõrgkool Katrin Kressel Eesti Radioloogia Ühing Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Radioloogiatehniku töö on kvaliteetsete radiodiagnostiliste ja radioterapeutiliste protseduuride teostamine, inimeste tervise edendamise, säilitamise ning haiguste ennetamise, diagnoosimise ja ravi eesmärgil. Radioloogiatehnik teeb protseduuride läbiviimisel koostööd radioloogide ja teiste tervishoiu- ning sotsiaalvaldkonna töötajatega. Kutsealal on kolm kutset: Radioloogiatehnik, tase 6 esmane kutse Radioloogiatehnik, tase 6 Radioloogiatehnik, tase 7 A.2.1 Kiirgusohutuse tagamine A.2.2 Radioloogiliste uuringute ja radioterapeutiliste protseduuride tegemine A.2.3 Arendustegevus A.2.4 Juhendamine A.2.5 Magnetresonantstomograafia A.2.6 Kompuutertomograafia A.2.7 Menetlusradioloogia/angiograafia A.2.8 Konventsionaalne radiograafia A.2.9 Mammograafia A.2.10 Kiiritusravi A.2.11 Nukleaarmeditsiin Radioloogiatehnik puutub oma töös kokku ioniseeriva kiirguse ja magnetväljaga. Töö eeldab kiirguskaitsevahendite kasutamist vastavalt töö iseloomule. Töö toimub graafiku alusel, sh öösiti ja puhkepäevadel ning riigipühadel. Radioloogiline ja muu meditsiiniline aparatuur, meditsiinilised tarvikud, kiirguskaitsevahendid, arvuti ja infosüsteemid. Täpsus, korrektsus, vastutus-, otsustus-, koostöö- ja empaatiavõime, suhtlemisvalmidus, pingetaluvus. Radioloogiatehnik on erialase rakendusliku kõrgharidusega või õe ,velskri, ämmaemanda või laborandi haridusega radiograafiaalase väljaõppe läbinud töökogemusega isik. Radioloogiatehnik, radioloogiaõde. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kohustuslikud kompetentsid, läbiv kompetents ja vähemalt 1 valitav kompetents. Kiirgusohutuse tagamine 6 Radioloogiliste uuringute ja radioterapeutiliste protseduuride tegemine 6 Arendustegevus 6 Juhendamine 6 Kutse taotlemisel tuleb tõendada vähemalt üks valitav kompetents. Magnetresonantstomograafia 6 Kompuutertomograafia 6 Konventsionaalne radiograafia 6 Mammograafia 6 Kiiritusravi 7 Nukleaarmeditsiin 7 Radioloogiatehniku kutset läbiv kompetents 6 Radioloogiatehnik, tase 7 Radiographer, level 7 7 Radioloogiatehnik IV (versioon 1) Radioloogiatehnik IV (versioon 2) Radioloogiatehnik IV (versioon 3) Radioloogiatehnik IV (versioon 4) Radioloogiatehnik, tase 7 (versioon 5) Radioloogiatehnik, tase 7 (versioon 6) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Radioloogiateenindus Radioloogiatehnik 33 2024-04-25 2024-04-25 2027-04-24 7 7 3211 Meditsiiniliste kuvamis- ja raviseadmete tehnikud 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Eesti Radioloogiatehnikute Ühing Euroopa Radioloogiatehnikute Ühingu eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Eve Kliimann Eesti Radioloogiatehnikute Ühing Ruta Kuusk Pärnu Haigla Taivi Aun Ida-Tallinna Keskhaigla Olga Kustova Põhja-Eesti Regionaalhaigla Terje Markus SA Tartu Ülikooli Kliinikum Zinaida Läänelaid Tartu Tervishoiu Kõrgkool Katrin Kressel Eesti Radioloogia Ühing Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Radioloogiatehniku töö on kvaliteetsete radiodiagnostiliste ja radioterapeutiliste protseduuride teostamine, inimeste tervise edendamise, säilitamise ning haiguste ennetamise, diagnoosimise ja ravi eesmärgil. Radioloogiatehnik teeb protseduuride läbiviimisel koostööd radioloogide ja teiste tervishoiu- ning sotsiaalvaldkonna töötajatega. Kutsealal on kolm kutset: Radioloogiatehnik, tase 6 esmane kutse Radioloogiatehnik, tase 6 Radioloogiatehnik, tase 7 A.2.1 Kiirgusohutuse tagamine A.2.2 Radioloogiliste uuringute ja radioterapeutiliste protseduuride tegemine A.2.3 Arendustegevus A.2.4 Juhendamine A.2.5 Koolitamine A.2.6 Juhtimine A.2.7 Ultraheli A.2.8 Kiiritusravi A.2.9 Nukleaarmeditsiin Radioloogiatehnik puutub oma töös kokku ioniseeriva kiirguse ja magnetväljaga. Töö eeldab kiirguskaitsevahendite kasutamist vastavalt töö iseloomule. Töö toimub graafiku alusel, sh öösiti ja puhkepäevadel ning riigipühadel. Radioloogiline ja muu meditsiiniline aparatuur, meditsiinilised tarvikud, kiirguskaitsevahendid, arvuti ja infosüsteemid. Täpsus, korrektsus, vastutus-, otsustus-, koostöö- ja empaatiavõime, suhtlemisvalmidus, pingetaluvus. Radioloogiatehnik on erialase rakendusliku kõrgharidusega või õe ,velskri, ämmaemanda või laborandi haridusega radiograafiaalase väljaõppe läbinud töökogemusega isik. Radioloogiatehnik, radioloogiaõde. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kohustuslikud kompetentsid, läbiv kompetents ja vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.7-B.2.9. Lisaks on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.6. Kiirgusohutuse tagamine 7 Radioloogiliste uuringute ja radioterapeutiliste protseduuride tegemine 7 Arendustegevus 7 Juhendamine 6 Koolitamine 7 Kutse taotlemisel tuleb tõendada vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.7-B.2.9. Lisaks on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.6. Juhtimine 7 Ultraheli 7 Kiiritusravi 7 Nukleaarmeditsiin 7 Radioloogiatehniku kutset läbiv kompetents 6 Tervisedendaja, tase 6 Health promoter, level 6 6 Tervisedendaja IV (versioon 1) Tervisedendaja IV (versioon 2) Tervisedendaja IV (versioon 3) Tervisedendaja, tase 6 (versioon 4) Tervisedendaja, tase 6 (versioon 5) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Rahvatervis Tervisedendaja 33 2024-04-25 2024-04-25 2027-04-24 6 6 2263 Töötervishoiu ja tööohutuse tippspetsialistid 1022 Töötervishoid ja -kaitse 86 Tervishoid Eesti Tervisedenduse Ühing Rahvastiku tervise edendamise eetika koodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Kaidy Aljama Eesti Tervisedenduse Ühing Tiia Pertel Tervise Arengu Instituut Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Hele Leek-Ambur Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledz Nele Kunder Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Tervisedendaja töö eesmärk on tervist toetava keskkonna ja võrdsete võimaluste loomine erinevatele sotsiaalsetele gruppidele nende tervisepotentsiaali igakülgseks arendamiseks ja ebavõrdsuse vähendamiseks. Tervist edendavad tegevused koosnevad tõenduspõhistest programmidest, poliitikatest jm organiseeritud sekkumistest, mis on oma olemuselt võimestavad (st suurendavad üksikisikute, gruppide ja rahvastiku suutlikkust teha tervist toetavaid valikuid), terviklikud (holistlikud), intersektoraalsed, osalusel põhinevad, jätkusuutlikud ja multistrateegilised. Tervisedendaja töötab reeglina meeskonnas ning tema töö eeldab intensiivset suhtlemist paljude asjaosalistega erinevatest sektoritest. Ta töötab nii iseseisvalt kui ka juhib asjaosaliste tegevust ja osaleb kohalikes, regionaalsetes ja/või üleriiklikes planeerimis-, sekkumis- ja uuringurühmades. A.2.1 Tervist toetavateks muutusteks eelduste ja tingimuste loomine üksikisiku, kogukonna või ühiskonna tasandil A.2.2 Tervise eestseismine ehk huvikaitse A.2.3 Koostöö A.2.4 Kommunikatsioon A.2.5 Juhtimine A.2.6 Vajaduste ja ressursside analüüsimine A.2.7 Tervist edendavate tegevuste planeerimine A.2.8 Tervist edendavate tegevuste elluviimine A.2.9 Hindamine ja uuringud Tervisedendaja töö on mitmekesine ja sõltub tööandja spetsiifikast. Tervisedendaja võib töötada nii era-, avalikus kui kolmandas sektoris. Kommunikatsiooni- ja esitlusvahendid, andmeanalüüsi programmid, andmebaasid. Tervisedendajalt eeldatakse initsiatiivikust, kriitilise mõtlemise ja analüüsi oskust, empaatia- ja otsustusvõimet, usaldusväärsust, tolerantsust, pühendumust, pingetaluvust ning loovust. Tervisedendajal peavad olema hea meeskonnatöö- ja suhtlemisoskus ning vastutusvõime. Olulisel kohal on veenmis– ja motiveerimisvõime. Üldjuhul on tervisedendaja erialase või muu kõrgharidusega, erialase täienduskoolituse läbinud ja erialase töökogemusega isik. Tervisedendaja, tervisedenduse spetsialist, tervise edendamise spetsialist, rahvatervise spetsialist, ennetustöö spetsialist. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Tervisttoetavateks muutusteks eelduste ja tingimuste loomine üksikisiku, kogukonna või ühiskonna tasandil 6 Tervise eestseismine ehk huvikaitse 6 Koostöö 6 Kommunikatsioon 6 Juhtimine 6 Vajaduste ja ressursside analüüsimine 6 Tervistedendavate tegevuste planeerimine 6 Tervistedendavate tegevuste elluviimine 6 Hindamine ja uuringud 6 Tervisedendaja kutset läbiv kompetents 6 Puittoodete konstrueerija-tehnoloog, tase 5 Draftsman of Wooden and Wood-Based Products, EstQF Level 5 2 Puittoodete konstrueerija-tehnoloog, tase 5 (versioon 1) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puidutöötlemine Puittoodete tehnoloog 34 2024-05-02 2024-05-02 2029-05-01 5 5 3118 Joonestajad 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 16 Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine Eesti Mööblitootjate Liit Haapsalu Kutsehariduskeskus Võrumaa Haridus- ja Tehnoloogiakeskus Kutsestandardis kasutatavad terminid Digipädevuste enesehindamisskaala Keelte oskustasemete kirjeldused Arvi Lokk Eesti Maaülikool Eneli Org Eesti Mööblitootjate Liit Erkki Naaris kompetentsikeskus Tsenter Hannes Kail ARuut OÜ Marek Küünarpuu Arens AS Tiiu Laid Tartu Rakenduslik Kolledž Uve Uustalu Helland Baltic OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Puittoodete konstrueerija-tehnoloog töötab puidust või puidupõhistest materjalidest toodete (nt mööbel, tarbeesemed, avatäited) valmistamise, müümise või paigaldamisega tegelevas ettevõttes. Tema peamine tööülesanne on toote tehnilise dokumentatsiooni kavandamine ja koostamine, toote valmistamiseks vajaliku tehnoloogia väljatöötamine ning tootmisprotsessi ettevalmistamine. Ta töötab ettevõttes meeskonna liikmena ja teeb koostööd erinevate osapooltega, nt sisearhitekti, tellija, tarnijate ja allhankijatega. Tööaeg on üldjuhul fikseeritud, töötempo võib sõltuvalt tellimuste hulgast olla vahelduv. Töö toimub peamiselt kontoris, vajadusel ka ettevõtte või tehase tootmisüksuses. Töövahenditeks on tavapärased bürootarbed ja töövahendid, erialased rakendustarkvarad ja IT-vahendid, mõõtmiseks vajalikud mõõteriistad (sh digitaalsed). Peamisteks riskifaktoriteks on kuvariga töötamisest ja istuvast tööst tulenevad terviseriskid, tootmisüksustes viibides lisanduvad ka tolm, müra, kemikaalid. Puittoodete konstrueerija-tehnoloogi tööülesannete hulka ei kuulu ehitiste kandekonstruktsioonide konstrueerimine. Puittoodete konstrueerija-tehnoloogi kutsegruppi kuulub kaks kutsestandardit: Puittoodete konstrueerija-tehnoloog, tase 5 töötab meeskonnas koostöös erinevate osapooltega; Puittoodete konstrueerija-tehnoloog, tase 6 töötab iseseisvalt, olles ettevõttes meeskonna liige või keskastme juht (osakonna juht). A.2.1 Toote tehnilise dokumentatsiooni koostamine A.2.2 Tootmisprotsessi ettevalmistamine Konstrueerija-tehnoloogil, tase 5 on üldjuhul keskharidus, läbitud erialane kutseõpe ja/või töökohal omandatud kutseoskused. Konstruktor, tehnoloog, joonestaja Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. Puittoodete konstrueerija-tehnoloogi töös muutub järjest olulisemaks kaasaegsete valdkondlike tehnoloogiate ja praktikate tundmine (sh arvjuhitavate seadmete kasutamisvõimalused), puit- ja puidupõhise materjali ökonoomse kasutamise oskus, jooniste tehnilise lugemise oskus, masinjoonestamise tundmine (3D- ja CAD-programmid) ning moodsamate furnituuride/kinnituste tundmine, teadmised tootmisprotsessist. Jätkuvalt olulised on ergonoomiliste töövõtete valdamine ning tööohutuse ja töö turvalisuse tagamise teadmised ja oskused, samuti muutustega kohanemise oskused, sh avatus uute ja/või täiendavate oskuste omandamisele. Kasvav tähtsus on oskusel kasutada efektiivselt aega, sh optimeerida tööprotsessi. Puittoodete konstrueerija-tehnoloog, tase 5 kutsestandard koosneb üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest. Kutse saamiseks tuleb tõendada üldoskused (B.2) ja kõik kompetentsid (B.3.1 - B.3.2). Toote tehnilise dokumentatsiooni koostamine 5 Tootmisprotsessi ettevalmistamine 5 Kosmeetik, tase 5 Cosmetician, EstQF Level 5 10 Kosmeetik III (versioon 1) Kosmeetik III (versioon 2) Kosmeetik III (versioon 3) Kosmeetik III (versioon 5) Kosmeetik, tase 5 (versioon 4) Kosmeetik, tase 5 (versioon 6) Kosmeetik, tase 5 (versioon 7) Kosmeetik, tase 5 (versioon 8) Kosmeetik, tase 5 (versioon 9) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Kosmeetik 39 2024-06-21 2024-06-21 2028-10-10 5 5 5142 Iluteenindajad (v.a juuksurid) 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Eesti Kosmeetikute Liit Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Stella Einsild-Lembra Benecom OÜ Anu Juurik Jadee OÜ Piret Kesküla Profitest OÜ Leelo Simisker Eesti Kosmeetikute Liit Ave Tislar Fleur OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kosmeetiku töö on kliendi esteetilise välimuse parendamine, arvestades tema soove, vajadusi ja võimalusi. Kosmeetik vastutab isiklikult tehtud töö tulemuse eest, vajaduse korral juhendab kaastöötajaid. Kosmeetiku tööülesanneteks on näohooldus, (d)epilatsioon ning käte, jalgade ja kehahooldus. Kosmeetik nõustab klienti temale sobivate hoolduste ja kosmeetikavahendite valikul ning kasutamisel, ta soovitab kliendile hooldusvahendeid kodus kasutamiseks vastavalt salongis tehtud hooldusele. Kosmeetiku töö eeldab eri protseduuride tegemiseks vajaliku aparatuuri tundmist ning selle kasutusoskust, sihipärast ja loomingulist töösse suhtumist ning head suhtlemisoskust. Kosmeetiku töös on oluline pidev enesetäiendamine. Kosmeetik on kursis trendidega ning oskab soovitada kosmeetilisi protseduure lähtuvalt kliendi individuaalsusest ja naha vajadustest. Valdavalt töötab kosmeetik istudes ja sundasendis. Tööaeg on paindlik, töötatakse sageli ka puhkepäevadel ja erinevates töökeskkondades. Kosmeetik puutub oma töös kokku mitmesuguste allergeenide ja haigustekitajatega. Töö eeldab suhtlemist väga erineva psühhosotsiaalse taustaga klientidega. Kosmeetik kasutab oma töös professionaalseid kosmeetikasarju, näo-, keha- ja jalgade hooldusaparaate, tange, viile, poorilusikat, pintsette, spaatleid, pintsleid, kausse, jalavanni, ühekordseid abi- ja isikukaitsevahendeid ning desinfektsiooni- ja sterilisatsiooniaparaate või -vahendeid. A.2.1 Töökoha ja enda ettevalmistamine A.2.2 Klienditeenindus A.2.3 Näohooldus A.2.4 Näo- ja kehakarvade eemaldamine vaha või suhkrupasta meetodil A.2.5 Ettevõtlus A.2.6. Käte ja jalgade hooldus A.2.7. Kehahooldus Kosmeetikul on keskharidus ja tal on läbitud erialane kutseõpe. Kosmeetik Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. Oskus omandada uute seadmetega kaasnevad töövõtted. Innovaatilised turundusoskused. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2) ning kohustuslike kompetentside (B.3.1−B.3.5) ja kutset läbivate kompetentside (B.3.8) tõendamine. Valitavatest kompetentsidest (B.3.6−B.3.7) tuleb tõendada vähemalt üks kompetents. Töökoha ja enda ettevalmistamine 5 Klienditeenindus 5 Näohooldus 5 Näo- ja kehakarvade eemaldamine vaha või suhkrupasta meetodil 5 Ettevõtlus 5 Valitavatest kompetentsidest (B.3.6−B.3.7) tuleb tõendada vähemalt üks kompetents. Käte ja jalgade hooldus 5 Kehahooldus 5 Kosmeetik, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Ehitiste elektrik, tase 3 Building Electrician, EstQF Level 3 3 Ehitiste elektrik, tase 3 (versioon 2) Ehitiste elektrik, tase 3 (versioon 4) Sisetööde elektrik, tase 3 (versioon 1) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Elektrik 38 2024-08-19 2024-08-19 2025-06-24 3 3 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Kutsetasemete ulatus Elektrikute täiendusõppe arvestus Digipädevuste enesehindamisskaala Lembit Vali Tallinna Polütehnikum Ülo Kala Walde AS Urmas Mahlapuu AS Tera Aulika Riisenberg Haridus- ja Teadusministeerium Krister Peetmaa E-Service AS Harald Kübarsepp Rantell AS Meelis Kärt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Ingrid Knuut Tallinna Ehituskool Virge Sütt Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardit kasutatakse täienduskoolituse õppekava ja töömaailma kutse andmise aluseks. See kutsestandard ei ole tasemeõppe õppekava ning koolilõpu kutse andmise aluseks. Elektrikute töö eesmärk on tagada elektripaigaldise tehniline korrasolek ja kasutamise ohutus. 3. taseme ehitiste elektrik paigaldab kuni 1000 V vahelduvpingega ja kuni 1500 V alalispingega (edaspidi madalpinge) elektrijuhistike süsteeme, masinaid ja seadmeid ning teeb lihtsamaid hooldustöid mitmesugustes elamutes, hoonetes, tehnilistes rajatistes ning kuni 1000 V välisvõrkudes (alates liitumispunktist). Ta teeb töid õigusaktidega reguleeritud tegevusõiguse piirides (lisa 1 „Kutsetasemete ulatus“). 3. taseme ehitiste elektrik töötab üldjuhul töörühmas muutumatutes olukordades vastavalt etteantud juhistele ja korraldustele. Töö eeldab elektrotehnika, ehituse ja infotehnoloogia alaseid baasoskusi ja -teadmisi. Töötatakse peamiselt siseruumides. Võimalik on kokkupuude müra, tolmu ja pingestatud seadmetega. Tööülesanded on vahelduvad ja nende täitmine võib põhjustada sundasendist tingitud vaevusi. Traumade vältimiseks tuleb järgida töö- ja elektriohutuse standardeid, eeskirju, tööjuhtide nõuandeid ning vajaduse korral kasutada isikukaitsevahendeid ja kanda eririietust. Töö võib olla pingeline. Eriolukordades tuleb töötada nädalavahetustel, riiklike pühade ajal ja öösel. Kutseala kõrgemate tasemete kutsed Ehitiste elektrik, tase 4 töötab iseseisvalt või töörühmas, täites mitmekülgseid tööülesandeid muutuvates olukordades. Ehitiste elektrik, tase 5 on vilunud töötaja, kes teostab töid ja korraldab töörühma tegevust. A.2.1 Juhistike paigaldamine A.2.2 Elektrijaotuskeskustega töötamine A.2.3 Madal- ja väikepinge seadmete paigaldamine 3. taseme ehitiste elektrikuks saab õppida täiskasvanute tööalase koolituse kursusel ja töökohal töötades. Elektrik Ehitiste elektrik saab seadme ohutuse seaduse, ehitusseadustiku ja elektrituruseaduse reguleeritaval tegevusalal (elektripaigaldise ehitamine ja käit) tegutseda juhul, kui ta on tõendanud vastavad kompetentsid ning talle on kutsetunnistusega omistatud vastav kutse (lisa 1 „Kutsetasemete ulatus“). Uute seadmete ehitamiseks vajalikud oskused. Kasvava tähtsusega on erialaste digilahenduste rakendamise oskus ja erialaspetsiifiliste roheoskuste arendamine. Ehitiste elektrik, tase 3 kutse koosneb üldoskustest, kohustuslikest ja kutset läbivatest kompetentsidest. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused (B.2) ning kohustuslikud ja kutset läbivad kompetentsid (B.3.1, B.3.2, B.3.3 ja B.3.4). Juhistike paigaldamine 3 Elektrijaotuskeskustega töötamine 3 Madal- ja väikepinge seadmete sh hooneautomaatika paigaldamine ja hooldamine 3 Ehitiste elektrik, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Ehitiste elektrik, tase 4 Building Electrician, EstQF Level 4 7 Ehitiste elektrik, tase 4 (versioon 6) Ehitiste elektrik, tase 4 (versioon 8) Sisetööde elektrik, tase 4 (versioon 1) Sisetööde elektrik, tase 4 (versioon 2) Sisetööde elektrik, tase 4 (versioon 3) Sisetööde elektrik, tase 4 (versioon 4) Sisetööde elektrik, tase 4 (versioon 5) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Elektrik 38 2024-08-19 2024-08-19 2025-06-24 4 4 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Kutsetasemete ulatus Elektrikute täiendusõppe arvestus Digipädevuste enesehindamisskaala Lembit Vali Tallinna Polütehnikum Ülo Kala Walde AS Urmas Mahlapuu AS Tera Aulika Riisenberg Haridus- ja Teadusministeerium Krister Peetmaa E-Service AS Harald Kübarsepp Rantell AS Meelis Kärt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Ingrid Knuut Tallinna Ehituskool Virge Sütt Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Elektrikute töö eesmärk on tagada elektripaigaldiste tehniline korrasolek ja kasutamise ohutus. 4. taseme ehitiste elektrik paigaldab ja käitab kuni 1000 V vahelduvpingega ja kuni 1500 V alalispingega (edaspidi madalpinge) elektripaigaldisi ja -seadmeid mitmesugustes hoonetes ja tehnilistes rajatistes ning kuni 1000 V välisvõrkudes (alates liitumispunktist). Ta teeb töid õigusaktidega reguleeritud tegevusõiguse piirides (lisa 1. „Kutsetasemete ulatus“). 4. taseme ehitiste elektrik töötab iseseisvalt või töörühmas, täites mitmekülgseid tööülesandeid muutuvates olukordades. Töö eeldab elektrotehnika, ehituse ja infotehnoloogia alaseid oskusi ja teadmisi. Ehitiste elektrikul on valmisolek juhendada kaastöötajaid ning teha koostööd sidusvaldkondade (hooneautomaatika, üldehitus, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT), turva- ja ohutustehnika jm) spetsialistidega, nagu nt võrguelektrik, ehitusjuht, hooneautomaatik, külmamehaanik, raudteeelektrik, turvasüsteemide tehnik, IT spetsialist jt. Töötatakse peamiselt siseruumides. Võimalik on kokkupuude müra, tolmu ja pingestatud seadmetega. Tööülesanded on vahelduvad ja nende täitmine võib põhjustada sundasendist tingitud vaevusi. Traumade vältimiseks tuleb järgida töö- ja elektriohutuse standardeid, eeskirju, tööjuhtide nõuandeid, vajaduse korral tuleb kasutada isikukaitsevahendeid ja kanda eririietust. Töö võib olla pingeline. Eriolukordades tuleb töötada nädalavahetustel, riiklike pühade ajal ja öösel. Kutseala madalam ja kõrgem kutsetase Ehitiste elektrik, tase 3 on vähese kogemusega ja juhendamist vajav töötaja. Ehitiste elektrik, tase 5 on vilunud töötaja, kes teostab töid ning korraldab töörühma tegevust. A.2.1 Elektripaigaldiste käidu töötoimingud A.2.2 Juhistike paigaldamine A.2.3 Elektrijaotuskeskustega töötamine A.2.4 Madal- ja väikepinge seadmete sh hooneautomaatika paigaldamine A.2.5 Töötulemuse kontrollimine ja dokumenteerimine 4. taseme ehitiste elektrik on kutsealase kompetentsuse omandanud kutseõppes ja töökohal töötades. Elektrik, käiduelektrik Ehitiste elektrik saab seadme ohutuse seaduse, ehitusseadustiku ja elektrituruseaduse reguleeritaval tegevusalal (elektripaigaldise ehitamine ja käit) tegutseda juhul, kui ta on tõendanud vastavad kompetentsid ning talle on kutsetunnistusega omistatud vastav kutse (lisa 1. „Kutsetasemete ulatus“). Uute seadmete seadistamiseks vajalikud oskused. Erialaste digilahenduste rakendamise oskus. Rohepöördeks vajalikud oskused ja teadmised (ehituse valdkonna pikk vaade, kliimaeesmärgid, ringmajanduse põhimõtted). Oskus rakendada targa maja tehnoloogilisi lahendusi, mis võimaldavad juhtida tarbimist ja parandada energiatõhusust. Oskus erinevaid tehnoloogiavaldkondi omavahel siduda. Ehitiste elektrik, tase 4 kutse koosneb üldoskustest, kohustuslikest ja kutset läbivatest kompetentsidest. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused (B.2) ning kohustuslikud ja kutset läbivad kompetentsid (B.3.1-B.3.5 ja B.3.6). Elektripaigaldiste käidu töötoimingud 4 Juhistike paigaldamine 4 Elektrijaotuskeskustega töötamine 4 Madal- ja väikepinge seadmete sh hooneautomaatika paigaldamine ja hooldamine 4 Töötulemuse kontrollimine ja dokumenteerimine 4 Ehitiste elektrik, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Ehitiste elektrik, tase 5 Building Electrician, EstQF Level 5 7 Ehitiste elektrik, tase 5 (versioon 6) Ehitiste elektrik, tase 5 (versioon 8) Sisetööde elektrik, tase 5 (versioon 1) Sisetööde elektrik, tase 5 (versioon 2) Sisetööde elektrik, tase 5 (versioon 3) Sisetööde elektrik, tase 5 (versioon 4) Sisetööde elektrik, tase 5 (versioon 5) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Elektrik 38 2024-08-19 2024-08-19 2025-06-24 5 5 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Kutsetasemete ulatus Elektrikute täiendusõppe arvestus Digipädevuste enesehindamisskaala Lembit Vali Tallinna Polütehnikum Ülo Kala Walde AS Urmas Mahlapuu AS Tera Aulika Riisenberg Haridus- ja Teadusministeerium Krister Peetmaa E-Service AS Harald Kübarsepp Rantell AS Meelis Kärt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Ingrid Knuut Tallinna Ehituskool Virge Sütt Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Elektrikute töö eesmärk on tagada elektripaigaldise tehniline korrasolek ja kasutamise ohutus. 5. taseme ehitiste elektrik paigaldab ja käitab kuni 1000 V vahelduvpingega ja kuni 1500 V alalispingega (edaspidi madalpinge) elektripaigaldisi ja seadmeid mitmesugustes hoonetes ja tehnilistes rajatistes ning kuni 1000 V välisvõrkudes (alates liitumispunktist). Ta korraldab ja juhib töörühma tööd ning vastutab enda ja töörühma töötulemuse eest. Töid tuleb teha õigusaktidega reguleeritud tegevusõiguse piirides (lisa 1 „Kutsetasemete ulatus“). 5. taseme ehitiste elektrik on vilunud töötaja, kes saab edukalt hakkama ettearvamatutes olukordades. Töö eeldab elektrotehnika, ehituse ja infotehnoloogia alaseid oskusi- ja teadmisi. Ehitiste elektrik teeb koostööd sidusvaldkondade (hooneautomaatika, üldehitus, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT), turva- ja ohutustehnika jm) spetsialistidega nagu nt võrguelektrik, ehitusjuht, hooneautomaatik, külmamehaanik, raudtee-elektrik, turvasüsteemide tehnik, IT spetsialist. Töötatakse peamiselt siseruumides. Võimalik on kokkupuude müra, tolmu ja pingestatud seadmetega. Tööülesanded on vahelduvad ja nende täitmine võib põhjustada sundasendist tingitud vaevusi. Traumade vältimiseks tuleb järgida töö- ja elektriohutuse standardeid, eeskirju, tööjuhtide nõuandeid ning vajaduse korral kasutada isikukaitsevahendeid ja kanda eririietust. Töö võib olla pingeline. Eriolukordades tuleb töötada nädalavahetustel, riiklike pühade ajal ja öösel. Kutseala madalama taseme kutsed Ehitiste elektrik, tase 3 on vähese kogemusega ja juhendamist vajav töötaja. Ehitiste elektrik, tase 4 töötab iseseisvalt või töörühmas, täites mitmekülgseid tööülesandeid muutuvates olukordades. A.2.1 Elektripaigaldiste käidu töötoimingud A.2.2 Juhistike paigaldamine A.2.3 Elektrijaotuskeskustega töötamine A.2.4 Madal- ja väikepinge seadmete sh hooneautomaatika paigaldamine A.2.5 Töötulemuse kontrollimine ja dokumenteerimine A.2.6 Juhendamine A.2.7 Juhtimine 5. taseme ehitiste elektrikul on üldjuhul keskharidus. Ta on kutsealase kompetentsuse omandanud kutseõppes ja töökohal töötades. Elektrik, käiduelektrik Ehitiste elektrik saab seadme ohutuse seaduse, ehitusseadustiku ja elektrituruseaduse reguleeritaval tegevusalal (elektripaigaldise ehitamine ja käit) tegutseda juhul, kui ta on tõendanud vastavad kompetentsid ning talle on kutsetunnistusega omistatud vastav kutse (lisa 1. „Kutsetasemete ulatus“). Uute seadmete seadistamiseks vajalikud oskused. Erialaste digilahenduste rakendamise oskus. Rohepöördeks vajalikud oskused ja teadmised (ehituse valdkonna pikk vaade, kliimaeesmärgid, ringmajanduse põhimõtted). Oskus rakendada targa maja tehnoloogilisi lahendusi, mis võimaldavad juhtida tarbimist ja parandada energiatõhusust. Oskus erinevaid tehnoloogiavaldkondi omavahel siduda. Ehitiste elektrik, tase 5 kutse koosneb üldoskustest ning kohustuslikest ja kutset läbivatest kompetentsidest. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused (B.2) ning kohustuslikud ja kutset läbivad kompetentsid (B.3.1-B.3.7 ja B.3.8). Elektripaigaldiste käidu töötoimingud 5 Juhistike paigaldamine 5 Elektrijaotuskeskustega töötamine 5 Madal- ja väikepinge seadmete sh hooneautomaatika paigaldamine ja hooldamine 4 Töötulemuse kontrollimine ja dokumenteerimine 5 Juhendamine 5 Juhtimine 5 Ehitiste elektrik, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Võrguelektrik, tase 3 Power Grid Electrician, EstQF Level 3 3 Võrguelektrik, tase 3 (versioon 2) Välispaigalduse elektrik, tase 3 (versioon 1) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Elektrik (jaotusvõrk) 38 2024-08-19 2024-08-19 2029-06-30 3 3 7413 Elektriliinide paigaldajad ja hooldajad 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit Kutsetasemete ulatus Elektrikute täiendusõppe arvestus Digipädevuste enesehindamisskaala Jevgeni Lištšina OÜ Pluvo Eesti Kalev Kaldaru Elektrilevi OÜ Krister Peetmaa E-Service AS Marek Uuemaa Leonhard Weiss OÜ Ott Sillukse Enersense AS Tõnis Viira Elering AS Janek Sulev AS Connecto Eesti Aivar Arvi Enersense AS Meelis Kärt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Virge Sütt Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit Lembit Vali Tallinna Polütehnikum Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardit kasutatakse täienduskoolituse õppekava ja töömaailma kutse andmise aluseks. See kutsestandard ei ole tasemeõppe õppekava ning koolilõpu kutse andmise aluseks. Elektrikute töö eesmärk on tagada elektripaigaldiste tehniline korrasolek ja kasutamise ohutus. 3. taseme võrguelektrik täidab elektrivõrgu (õhuliinide, kaabelliinide, alajaamade, jaotlate ja nende seadmete) ja välisvalgustuse ehitamise ning hooldamisega seotud ülesandeid. Ta teeb töid töörühmas õigusaktidega reguleeritud tegevusõiguse piirides (lisa 1. „Kutsetasemete ulatus“) töörühma juhi juhendamisel. Võrguelektrik tegutseb muutumatutes olukordades vastavalt töörühma juhi etteantud juhistele ja korraldustele. Töö eeldab elektrotehnika, ehituse ja infotehnoloogia alaseid baasoskusi ja -teadmisi. Töötatakse peamiselt välitingimustes töötsoonides, kus tuleb teha pingevabu, pingelähedasi või eriväljaõpet nõudvaid pingealuseid toiminguid. Töö eeldab füüsilist pingutust ja kõrgustes tegutsemist. Tööga kaasnevad võimalikud ohud on kukkumine kõrgustest; elektrilöök (k.a indutseeritud pingest, elektrikaare termiline toime, pingutatavatest juhtmetest ja trossidest, pinnasetöödest, raietöödest, töötavatest transpordivahenditest ja mehhanismidest ning ekstreemsetest ilmastikutingimustest tingitud kahjustused. Nõutakse isikukaitsevahendite kasutamist ja eririietuse kandmist. Eriolukordades tuleb töötada nädalavahetustel, riiklike pühade ajal ja öösel. Põhilisteks töövahenditeks on käsi- ja spetsiaaltööriistad, mehhanismid ja mõõteseadmed, infotehnoloogia riistvara ja erialane tarkvara. Kutseala kõrgema taseme kutsed Võrguelektrik, tase 4 töötab iseseisvalt või töörühmas, täites mitmekülgseid tööülesandeid muutuvates olukordades. Võrguelektrik, tase 5 on vilunud töötaja, kes teeb ise tööd ning korraldab ja juhib töörühma tegevust. A.2.1 Elektrivõrgu ehitamine A.2.2 Elektrivõrgu hooldamine 3. taseme võrguelektrikuks saab õppida täiskasvanute tööalase koolituse kursusel ja töökohal töötades. Elektriku abiline, montöör Võrguelektrik saab seadme ohutuse seaduse, ehitusseadustiku ja elektrituruseaduse reguleeritaval tegevusalal (elektripaigaldise ehitamine ja käit) tegutseda juhul, kui ta on tõendanud vastavad kompetentsid ning talle on kutsetunnistusega omistatud vastav kutse (lisa 1. „Kutsetasemete ulatus“). Uute seadmete seadistamiseks vajalikud töövõtted. Erialaste digilahenduste rakendamise oskus. Oskuste ja teadmiste arendamine rohepöördeks. Võrguelektrik, tase 3 kutse koosneb üldoskustest ning kohustuslikest ja kutset läbivatest kompetentsidest. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused (B.2) ning kohustuslikud ja kutset läbivad kompetentsid (B.3.1–B.3.2 ja B.3.3). Elektrivõrgu ehitamine 3 Elektrivõrgu hooldamine 3 Võrguelektrik, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Võrguelektrik, tase 4 Power Grid Electrician, EstQF Level 4 8 Jaotusvõrgu elektrik, tase 4 (versioon 3) Jaotusvõrgu elektrik, tase 4 (versioon 4) Jaotusvõrgu elektrik, tase 4 (versioon 5) Jaotusvõrgu elektrik, tase 4 (versioon 6) Võrguelektrik, tase 4 (versioon 7) Võrguelektrik, tase 4 (versioon 9) Välispaigalduse elektrik, tase 4 (versioon 1) Välispaigalduse elektrik, tase 4 (versioon 2) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Elektrik (jaotusvõrk) 38 2024-08-19 2024-08-19 2025-06-24 4 4 7413 Elektriliinide paigaldajad ja hooldajad 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Kutsetasemete ulatus Elektrikute täiendusõppe arvestus Digipädevuste enesehindamisskaala Jevgeni Lištšina OÜ Pluvo Eesti Kalev Kaldaru Elektrilevi OÜ Krister Peetmaa E-Service AS Marek Uuemaa Leonhard Weiss OÜ Ott Sillukse Enersense AS Tõnis Viira Elering AS Janek Sulev AS Connecto Eesti Aivar Arvi Enersense AS Meelis Kärt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Virge Sütt Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit Lembit Vali Tallinna Polütehnikum Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Elektrikute töö eesmärk on tagada elektripaigaldiste tehniline korrasolek ja kasutamise ohutus. 4. taseme võrguelektrik täidab elektrivõrgu (õhuliinide, kaabelliinide, alajaamade, jaotlate ja nende seadmete) ja välisvalgustuse ehitamise ning käiduga seotud ülesandeid. Ta teeb töid õigusaktidega reguleeritud tegevusõiguse piirides (lisa 1. „Kutsetasemete ulatus“), iseseisvalt töörühma juhi antud tööloa raames või töörühma liikmena. Mõõteseadmete elektrik võib täita ülesandeid ka üksinda. 4. taseme võrguelektrik on oskustega töötaja, kes täidab mitmekülgseid tööülesandeid, sh muutlikes olukordades. Kõrgepingekaablite muhvide valmistamiseks ja pingealuste tööde tegemiseks tuleb tal läbida vastav eriväljaõpe. Töö eeldab elektrotehnika, ehituse ja infotehnoloogia alaseid oskusi ja teadmisi. Võrguelektrikul on valmisolek juhendada kaastöötajaid ning teha koostööd sidusvaldkondade (nt ehitus, automaatika, mõõtesüsteemid) spetsialistidega, nagu nt ehitiste elektrik, hooneautomaatik, ehitusjuht, raudtee-elektrik jt. Töötatakse peamiselt välitingimustes töötsoonides, kus tuleb teha pingevabu, pingelähedasi või eriväljaõpet nõudvaid pingealuseid toiminguid. Töö eeldab füüsilist pingutust ja kõrgustes tegutsemist. Tööga kaasnevad võimalikud ohud on kukkumine kõrgustest, elektrilöök (k.a indutseeritud pingest), elektrikaare termiline toime, pingutatavatest juhtmetest ja trossidest, pinnasetöödest, raietöödest, töötavatest transpordivahenditest ja mehhanismidest ning ekstreemsetest ilmastikutingimustest tingitud kahjustused. Nõutakse isikukaitsevahendite kasutamist ja eririietuse kandmist. Eriolukordades tuleb töötada nädalavahetustel, riiklike pühade ajal ja öösel. Põhilisteks töövahenditeks on käsi- ja spetsiaaltööriistad, mehhanismid ja mõõteseadmed, infotehnoloogia riistvara ja erialane tarkvara. Kutseala madalama ja kõrgema taseme kutsed Võrguelektrik, tase 3 on vähese kogemusega ja juhendamist vajav töötaja. Võrguelektrik, tase 5 on vilunud töötaja, kes teostab töid ning korraldab töörühma tegevust. A.2.1 Teabe kogumine A.2.2 Töötulemuse lõppkontroll ja dokumenteerimine A.2.3 Elektrivõrgu releekaitse- ja automaatikaseadmete ehitamine ja käit A.2.4 Kuni 330 kV alajaamade ehitamine ja käit A.2.5 Kuni 330 kV õhuliinide ehitamine ja käit A.2.6 Kuni 330 kV kaabelliinide ehitamine ja käit A.2.7 Kuni 35 kV (v.a) alajaamade ehitamine ja käit A.2.8 Kuni 35 kV (v.a) õhuliinide ehitamine ja käit A.2.9 Kuni 35 kV (v.a) kaabelliinide ehitamine ja käit A.2.10 Elektrivõrgu kommertsmõõteseadmete ehitamine ja käit 4. taseme võrguelektrikul on vähemalt põhiharidus, ta on kutsealase kompetentsuse omandanud kutseõppe jätkuõppes ja töökohal töötades. Elektrik, võrguelektrik, elektrimontöör Võrguelektrik saab seadme ohutuse seaduse, ehitusseadustiku ja elektrituruseaduse reguleeritaval tegevusalal (elektripaigaldise ehitamine ja käit) tegutseda juhul, kui ta on tõendanud vastavad kompetentsid ning talle on kutsetunnistusega omistatud vastav kutse (lisa 1. „Kutsetasemete ulatus“). Uute seadmete seadistamiseks vajalikud töövõtted. Erialaste digilahenduste rakendamise oskus. Oskuste ja teadmiste arendamine rohepöördeks. Oskus rakendada targa võrgu tehnoloogilisi lahendusi, mis võimaldavad juhtida tarbimist ja parandada energiatõhusust. Oskus lähedasi tehnoloogiavaldkondi omavahel siduda. Võrguelektrik, tase 4 kutse koosneb üldoskustest, kohustuslikest, valitavatest ja kutset läbivatest kompetentsidest. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused (B.2) ning kohustuslikud (B.3.1–B.3.2) ja kutset läbivad kompetentsid (B.3.11). Valitavatest kompetentsidest (B.3.3–B.3.10) tuleb tõendada kompetentse järgmiselt: Töötamiseks jaotusvõrgus kuni 35 kV (v.a) seadmetega tuleb tõendada all loetletud kompetentsid: B.3.3. Elektrivõrgu releekaitse- ja automaatikaseadmete ehitamine ja käit B.3.7. Kuni 35 kV (v.a) alajaamade ehitamine ja käit B.3.8. Kuni 35 kV (v.a) õhuliinide ehitamine ja käit B.3.9. Kuni 35 kV (v.a) kaabelliinide ehitamine ja käit B.3.10. Elektrivõrgu kommertsmõõteseadmete ehitamine ja käit Töötamiseks põhivõrgus kuni 330 kV seadmetega tuleb tõendada all loetletud kompetentsid: B.3.4. Kuni 330 kV alajaamade ehitamine ja käit B.3.5. Kuni 330 kV õhuliinide ehitamine ja käit B.3.6. Kuni 330 kV kaabelliinide ehitamine ja käit Töötamiseks elektrivõrgu releekaitse- ja automaatikaseadmetega tuleb tõendada kompetents B.3.3. Elektrivõrgu releekaitse- ja automaatikaseadmete ehitamine ja käit Töötamiseks elektrivõrgu kommertsmõõteseadmetega tuleb tõendada kompetents B.3.10. Elektrivõrgu kommertsmõõteseadmete ehitamine ja käit Teabe kogumine 4 Töötulemuse kontrollimine ja dokumenteerimine 4 Elektrivõrgu releekaitse- ja automaatikaseadmete ehitamine ja käit 4 Kuni 330 kV alajaamade ehitamine ja käit 4 Kuni 330 kV õhuliinide ehitamine ja käit 4 Kuni 330 kV kaabelliinide ehitamine ja käit 4 Kuni 35 kV (v.a) alajaamade ehitamine ja käit 4 Kuni 35 kV (v.a) õhuliinide ehitamine ja käit 4 Kuni 35 kV (v.a) kaabelliinide ehitamine ja käit 4 Elektrivõrgu kommertsmõõteseadmete ehitamine ja käit 4 Võrguelektrik, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Võrguelektrik, tase 5 Power Grid Electrician, EstQF Level 5 7 Jaotusvõrgu elektrik, tase 5 (versioon 2) Jaotusvõrgu elektrik, tase 5 (versioon 3) Jaotusvõrgu elektrik, tase 5 (versioon 4) Jaotusvõrgu elektrik, tase 5 (versioon 5) Võrguelektrik, tase 5 (versioon 6) Välispaigalduse elektrik, tase 5 (versioon 1) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Elektrik (jaotusvõrk) 38 2024-08-19 2024-08-19 2029-06-30 5 5 7413 Elektriliinide paigaldajad ja hooldajad 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit Kutsetasemete ulatus Elektrikute täiendusõppe arvestus Digipädevuste enesehindamisskaala Jevgeni Lištšina OÜ Pluvo Eesti Kalev Kaldaru Elektrilevi OÜ Krister Peetmaa E-Service AS Marek Uuemaa Leonhard Weiss OÜ Ott Sillukse Enersense AS Tõnis Viira Elering AS Janek Sulev AS Connecto Eesti Aivar Arvi Enersense AS Meelis Kärt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Virge Sütt Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit Lembit Vali Tallinna Polütehnikum Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Elektrikute töö eesmärk on tagada elektripaigaldiste tehniline korrasolek ja kasutamise ohutus. 5. taseme võrguelektrik täidab elektrivõrgu (õhuliinide, kaabelliinide, alajaamade, jaotlate ja nende seadmete), välisvalgustuse ehitamise ning käiduga seotud ülesandeid. Töid tuleb teha õigusaktidega reguleeritud tegevusõiguse piirides (lisa 1. „Kutsetasemete ulatus“) töörühma juhina või iseseisvalt. Kõrgepingekaablite muhvide valmistamiseks ja pingealuste tööde tegemiseks tuleb tal läbida vastav eriväljaõpe. 5. taseme võrguelektrik on vilunud töötaja, kes täidab mitmekülgseid tööülesandeid, sh ettearvamatutes olukordades. Ta teeb koostööd sidusvaldkondade (nt ehitus, automaatika, mõõtesüsteemid) spetsialistidega, nagu nt ehitiste elektrik, ehitusjuht, hooneautomaatik, külmamehaanik, raudtee-elektrik, turvasüsteemide tehnik, elektrituulikute tehnik, päikeseelektrisüsteemide paigaldaja, IT spetsialist jt. Töö eeldab elektrotehnika, ehituse, infotehnoloogia ning juhtimisalaseid oskusi ja teadmisi. Töötatakse peamiselt välitingimustes töötsoonides, kus tuleb teha pingevabu, pingelähedasi või eriväljaõpet nõudvaid pingealuseid toiminguid. Töö eeldab füüsilist pingutust ja kõrgustes tegutsemist. Tööga kaasnevad võimalikud ohud on kukkumine kõrgustest, elektrilöök (k.a indutseeritud pingest), elektrikaare termiline toime, pingutatavatest juhtmetest ja trossidest, pinnase töödest, raietöödest, töötavatest transpordivahenditest ja mehhanismidest ning ekstreemsetest ilmastikutingimustest tingitud kahjustused. Nõutakse isikukaitsevahendite kasutamist ja eririietuse kandmist. Eriolukordades tuleb töötada nädalavahetustel, riiklike pühade ajal ja öösel. Põhilisteks töövahenditeks on käsi- ja spetsiaaltööriistad, mehhanismid ja mõõteseadmed, infotehnoloogia riistvara ja erialane tarkvara. Kutseala madalama taseme kutsed Võrguelektrik, tase 3 on vähese kogemusega ja juhendamist vajav töötaja. Võrguelektrik, tase 4 töötab iseseisvalt või töörühmas, täites mitmekülgseid tööülesandeid muutuvates olukordades. A.2.1 Teabe kogumine A.2.2 Töötulemuse lõppkontroll ja dokumenteerimine A.2.3 Juhendamine A.2.4 Juhtimine A.2.5 Elektrivõrgu releekaitse- ja automaatikaseadmete ehitamine ja käit A.2.6 Kuni 330 kV alajaamade ehitamine ja käit A.2.7 Kuni 330 kV õhuliinide ehitamine ja käit A.2.8 Kuni 330 kV kaabelliinide ehitamine ja käit A.2.9 Kuni 35 kV (v.a) alajaamade ehitamine ja käit A.2.10 Kuni 35 kV (v.a) õhuliinide ehitamine ja käit A.2.11 Kuni 35 kV (v.a) kaabelliinide ehitamine ja käit 5. taseme võrguelektrikul on üldjuhul keskharidus. Ta on kutsealase kompetentsuse omandanud kutseõppe jätkuõppes ja töökohal töötades. Tööjuht, töödejuhataja, elektrik, võrguelektrik, elektrimontöör. Võrguelektrik saab seadme ohutuse seaduse, ehitusseadustiku ja elektrituruseaduse reguleeritaval tegevusalal (elektripaigaldise ehitamine ja käit) tegutseda juhul, kui ta on tõendanud vastavad kompetentsid ning talle on kutsetunnistusega omistatud vastav kutse (lisa 1. „Kutsetasemete ulatus“). Uute seadmete seadistamiseks vajalikud töövõtted. Erialaste digilahenduste rakendamise oskus. Oskuste ja teadmiste arendamine rohepöördeks. Oskus rakendada targa võrgu tehnoloogilisi lahendusi, mis võimaldavad juhtida tarbimist ja parandada energiatõhusust. Oskus lähedasi tehnoloogiavaldkondi omavahel siduda. Võrguelektrik, tase 5 kutse koosneb üldoskustest, kohustuslikest, valitavatest ja kutset läbivatest kompetentsidest. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused (B.2) ning kohustuslikud ja kutset läbivad kompetentsid (B.3.1–B.3.4 ja B.3.13). Valitavatest kompetentsidest (B.3.5–B.3.12) tuleb tõendada kompetentse järgmiselt: Töötamiseks jaotusvõrgus kuni 35 kV (v.a) seadmetega tuleb tõendada all loetletud kompetentsid: B.3.5. Elektrivõrgu releekaitse- ja automaatikaseadmete ehitamine ja käit B.3.9. Kuni 35 kV (v.a) alajaamade ehitamine ja käit B.3.10. Kuni 35 kV (v.a) õhuliinide ehitamine ja käit B.3.11. Kuni 35 kV (v.a) kaabelliinide ehitamine ja käit B.3.12. Elektrivõrgu kommertsmõõteseadmete ehitamine ja käit Töötamiseks põhivõrgus kuni 330 kV seadmetega tuleb tõendada all loetletud kompetentsid: B.3.6. Kuni 330 kV alajaamade ehitamine ja käit B.3.7. Kuni 330 kV õhuliinide ehitamine ja käit B.3.8. Kuni 330 kV kaabelliinide ehitamine ja käit Töötamiseks elektrivõrgu releekaitse- ja automaatikaseadmetega tuleb tõendada kompetents B.3.5. Elektrivõrgu releekaitse- ja automaatikaseadmete ehitamine ja käit Teabe kogumine 5 Töötulemuse lõppkontroll ja dokumenteerimine 5 Juhendamine 5 Meeskonna juhtimine 5 Elektrivõrgu releekaitse- ja automaatikaseadmete ehitamine ja käit 5 Kuni 330 kV alajaamade ehitamine ja käit 5 Kuni 330 kV õhuliinide ehitamine ja käit 5 Kuni 330 kV kaabelliinide ehitamine ja käit 5 Kuni 35 kV (v.a) alajaamade ehitamine ja käit 5 Kuni 35 kV (v.a) õhuliinide ehitamine ja käit 5 Kuni 35 kV (v.a) kaabelliinide ehitamine ja käit 5 Võrguelektrik, tase 5, kutset läbiv kompetents 5 IT-süsteemide nooremspetsialist, tase 4 Junior IT Systems Specialist, EstQF Level 4 7 Infotehnoloogia spetsialist II (versioon 2) Infotehnoloogia spetsialist II (versioon 3) Infotehnoloogia tugispetsialist II (versioon 1) IT-süsteemide nooremspetsialist, tase 4 (versioon 5) IT-süsteemide nooremspetsialist, tase 4 (versioon 6) IT-süsteemide spetsialist, tase 4 (versioon 4) IT-haldustehnik, tase 4 IT-tehnik, tase 4 Kasutajatoe tehnik, tase 4 Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA IT süsteemid ja teenused IT spetsialist 29 2024-09-23 2024-09-23 2029-09-22 4 4 3511 IKT operaatorid 0612 Andmebaaside ja võrgu disain ning haldus 62 Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused BCS Koolitus Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Rudolf Purge Telia Eesti AS Silver Püvi Arvuti Traumapunkt OÜ / Tartu Rakenduslik Kolledž Marti Mänd Baltic Computer Systems AS Tuuli Zahvatkin Baltic Computer Systems AS Merje Vaide BCS Koolitus AS Kaire Eljas Riigi IT Keskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. IT-süsteemide nooremspetsialist töötab iseseisvalt etteantud töölõigus, järgides protseduurireegleid, parimaid praktikaid ja klienditeeninduse head tava. IT-süsteemide nooremspetsialisti põhilised tööülesanded on IT-taristu arendamine, süsteemide haldamine, lahenduste juurutamine, dokumentatsiooni koostamine, kasutajatoe pakkumine, muudatuste toe pakkumine, standardsete IT-intsidentide lahendamine, teenuste osutamine ja infoturbe toe pakkumine. Töös on vajalik valmisolek töötada meeskonnas ja toimetulek pingelistes situatsioonides. IT-süsteemide nooremspetsialisti töös on vajalik oskus täita mitmeid tööülesandeid samaaegselt. Valdkond on kiiresti arenev, mistõttu on oluline pidev enesetäiendamine. IT-süsteemide nooremspetsialist, tase 4 kutse sisaldab osakutseid Kasutajatoe tehnik, tase 4, IT-tehnik, tase 4 ja IT-haldustehnik, tase 4. IT-süsteemide nooremspetsialisti kutse kirjeldamise aluseks on Euroopa IT-kompetentside raamistik (e-CF). A.2.1. IT-taristu arendamine (e-CF kompetentsid A.4, A.6 ja B.1) A.2.2. Süsteemide haldamine ja lahenduste paigaldamine (e-CF kompetentsid B.2 ja B.4) A.2.3. Testimine (e-CF kompetents B.3) A.2.4. Dokumentatsiooni koostamine (e-CF kompetents B.5) A.2.5. Kasutajatugi (e-CF kompetents C.1) A.2.6. Intsidendi haldus (e-CF kompetents C.1) A.2.7. Teenindussoovide haldus (e-CF kompetents C.1) A.2.8. Muudatuste tugi (e-CF kompetents C.2) A.2.9. Teenuse osutamine (e-CF kompetentsid C.3 ja E.6) A.2.10. Probleemihaldus (e-CF kompetents C.4) A.2.11. Lõppkasutajate juhendamine (e-CF kompetentsid D.3 ja D.9) A.2.12. Tarnijate ja klientidega suhtlemine (e-CF kompetentsid D.4, D.5, D.8 ja E.4) A.2.13. Projekti ja riski haldamine (e-CF kompetentsid E.2 ja E.3) A.2.14. Infoturbe haldamine (e-CF kompetents E.8) IT-süsteemide nooremspetsialisti tavapärane kutsealane ettevalmistus on kutsekeskharidus või keskharidus koos erialase töökogemusega. Kasutajatoe spetsialist, arvutitehnik, IT-tehnik, IT-tugiisik, IT-monitooringuspetsialist (IT-seirespetsialist), infosüsteemihaldur (IS-haldur), IT-süsteemide nooremspetsialist, noorem- süsteemiadministraator , IT-administraator. Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. IT-süsteemide nooremspetsialistina on oluline omada mitmekülgseid oskusi, mis vastavad pidevalt arenevale tehnoloogia valdkonnale. IT-süsteemide nooremspetsialist hoiab ennast pidevalt kursis IT alaste arengutega sh. küberturvalisuse, tehisintellekti, asjade interneti (IoT) ja pilvetehnoloogia valdkondades. Ta omandab jooksvalt valdkondades kasutatavad mõisted. Samuti muutub järjest olulisemaks oskus koos töötada erinevas vanuses, erineva kultuurilise ja keelelise tausta ja/või erivajadustega inimestega. Kutse IT-süsteemide nooremspetsialist, tase 4 koosneb üldoskusest B.2. ja kohustuslikest kompetentsidest B.3.1.-B.3.14. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused B.2. ja kõik kohustuslikud kompetentsid B.3.1.-B.3.14. Osakutse Kasutajatoe tehnik, tase 4 taotlemisel tuleb tõendada üldoskused B.2. ning kompetentsid B.3.4. Dokumentatsiooni koostamine B.3.5. Kasutajatugi, B.3.6. Intsidendi haldus, B.3.7. Teenindussoovide haldus, B.3.8. Muudatuste tugi ja B.3.14. Infoturbe haldamine. Osakutse IT-tehnik, tase 4 taotlemisel tuleb tõendada üldoskused B.2. ning kompetentsid B.3.3. Testimine, B.3.6. Intsidendi haldus, B.3.7. Teenindussoovide haldus, B.3.9. Teenuse osutamine ja B.3.14. Infoturbe haldamine. Osakutse IT-haldustehnik, tase 4 taotlemisel tuleb tõendada üldoskused B.2. ning kompetentsid B.3.1. IT-taristu arendamine, B.3.2. Süsteemide haldamine ja lahenduste paigaldamine, B.3.6. Intsidendi haldus, B.3.10. Probleemihaldus, B.3.11. Lõppkasutajate juhendamine, B.3.12. Tarnijate ja klientidega suhtlemine, B.3.13. Projekti ja riski haldamine ja B.3.14. Infoturbe haldamine. IT-taristu arendamine (e-CF kompetentsid A.4, A.6 ja B.1) 4 Süsteemide haldamine ja lahenduse paigaldamine (e-CF kompetentsid B.2 ja B.4) 4 Testimine (e-CF kompetents B.3) 4 Dokumentatsiooni koostamine (e-CF kompetents B.5) 4 Kasutajatugi (e-CF kompetents C.1) 4 Intsidendi haldus (e-CF kompetents C.1) 4 Teenindussoovide haldus (e-CF kompetents C.1) 4 Muudatuste tugi (e-CF kompetents C.2) 4 Teenuse osutamine (e-CF kompetentsid C.3 ja E.6) 4 Probleemihaldus (e-CF kompetents C.4) 4 Lõppkasutajate juhendamine (e-CF kompetentsid D.3 ja D.9) 4 Tarnijate ja klientidega suhtlemine (e-CF kompetentsid D.4, D.5, D.8 ja E.4) 4 Projekti ja riski haldamine (e-CF kompetentsid E.2 ja E.3) 4 Infoturbe haldamine (e-CF kompetents E.8) 4 Elektroonika- ja süsteemiinsener, tase 7 Electronics and Systems Engineer, EstQF Level 7 3 Automatiseeritud süsteemide insener, tase 7 (versioon 1) Elektroonika- ja süsteemiinsener, tase 7 (versioon 2) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Elektroonika Elektroonika- ja süsteemiinsener 29 2024-09-23 2024-09-23 2026-09-22 7 7 2152 Elektroonikainsenerid 0714 Elektroonika ja automaatika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Keelte oskustasemete kirjeldused Peeter Ellervee TalTech Arno Kolk Eesti Elektroonikatööstuse Liit Milko Milatškov Stoneridge Electronics AS Eduard Petlenkov TalTech Andrei Popov ABB AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. 7. taseme elektroonika- ja süsteemiinseneri töö on elektroonikaseadmete ja -toodete ning terviklike automatiseeritud süsteemide tehniliste lahenduste ning protsesside planeerimine, projekteerimine, integreerimine, juurutamine ja toetamine. Elektroonika- ja süsteemiinsener jälgib tehniliste lahenduste, protseduuride ja arendusmudelite ajakohasust ja kooskõla erinevate standarditega, vajadusel juhib tehniliste spetsialistide meeskonda. Elektroonika- ja süsteemiinsener tunneb oma spetsialiseerumise valdkonda sellisel määral, mis kindlustab kliendi nõuetele ja kehtivatele standarditele vastava originaalloomingu võime uute toodete, süsteemide ja protsesside väljatöötamisel, olemasolevate täiustamisel ning tootmise tehnoloogilisel korraldamisel. Elektroonika- ja süsteemiinsener puutub kokku järgmiste eriala valdkondadega: elektroonika, arvuti- ja süsteemitehnika, automaatika, tarkvara, side, ajamid, sensoorika ja täiturid, mõõtetehnika, testimine ja diagnostika. Elektroonika- ja süsteemiinsener kavandab ja juhib tootmisprotsessi. Ta tunneb komponentide toimimise füüsikalisi aluseid, tehnoloogilisi toimimispiiranguid ning süsteemi turvalisuse nõudeid ja selle tagamise meetodeid. Ta planeerib oma tööd, lähtudes organisatsiooni üldisest äristrateegiast. Elektroonika- ja süsteemiinseneri peamisteks ülesanneteks on süsteemide ja toodete kavandamine, hooldusplaanide ja kalibreerimismetoodika väljatöötamine, seadistamine, mittevastavuste tuvastamine ja kõrvaldamine. Insener vastutab enda ja teiste ning oma arendatud toote või protsessi ohutuse eest töökeskkonnas ning järgib töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid. Elektroonika- ja süsteemiinsener töötab eritingimustele vastavates siseruumides, kus võib olla nõutud eritööriietuse kasutamine. Töökeskkond on seotud kõrgendatud elektriohuga ning raadio- ja laserkiirgusohuga, vajadusel toimub töö välitingimustes ja võib esineda kemikaalidega. Kutse kirjeldamisel on aluseks Euroopa IKT-kompetentside raamistik (e-CF). A.2.1 Toote või projekti kavandamine (e-CF kompetents A.4.) A.2.2 Arhitektuuri projekteerimine (e-CF kompetents A.5.) A.2.3 Komponentide ja rakenduste projekteerimine/kavandamine (e-CF kompetents A.6.) A.2.4 Tootmise kavandamine ja väljatöötamine (e-CF kompetents B.1.) A.2.5 Süsteemide integreerimine (e-CF kompetents B.2.) A.2.6 Testimine (e-CF kompetents B.3.) A.2.7 Probleemihaldus (e-CF kompetents C.4.) A.2.8 Protsessi täiustamine (e-CF kompetents E.5.) A.2.9 Tehnoloogia arengu jälgimine (e-CF kompetents A.7.) A.2.10 Projektijuhtimine ja -portfelli haldamine (e-CF kompetents E.2.) A.2.11 Kvaliteedi strateegia väljatöötamine ja kvaliteedijuhtimine (e-CF kompetents D.2. ja E.6.) Elektroonika- ja süsteemiinsenerina töötavad tavapäraselt inimesed, kellel on erialane magistrikraad või sellega samaväärne kõrgharidus. Süsteemiinsener, elektroonikainsener, automaatikainsener, tehnoloogiainsener, protsessiinsener, hooldusinsener, müügiinsener, robootikainsener. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Toote või projekti kavandamine (e-CF kompetents A.4.) 7 Arhitektuuri projekteerimine (e-CF kompetents A.5.) 7 Komponentide ja rakenduste projekteerimine/kavandamine (e-CF kompetents A.6.) 7 Tootmise kavandamine ja väljatöötamine (e-CF kompetents B.1. Kavandamine ja väljatöötamine) 7 Süsteemide integreerimine (e-CF kompetents B.2.) 7 Testimine (e-CF kompetents B.3.) 7 Probleemihaldus (e-CF kompetents C.4.) 7 Protsessi täiustamine (e-CF kompetents E.5.) 7 Tehnoloogia arengu jälgimine (e-CF kompetents A.7.) 7 Projektijuhtimine ja -portfelli haldamine (e-CF kompetents E.2.) 7 Kvaliteedi strateegia väljatöötamine ja kvaliteedijuhtimine (e-CF kompetents D.2. ja E.6.) 7 Info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia insener, tase 7 Information and Telecommunications Technology Engineer, EstQF Level 7 3 Info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia insener, tase 7 (versioon 1) Info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia insener, tase 7 (versioon 2) Info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia insener, tase 7 (versioon 4) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Telekommunikatsioon Telekommunikatsiooni spetsialist 29 2024-09-23 2024-09-23 2025-09-24 7 7 2153 Telekommunikatsiooniinsenerid 0612 Andmebaaside ja võrgu disain ning haldus 61 Telekommunikatsioon Keelte oskustasemete kirjeldused Andres Eek TalTech Joonas Heiter Riigi Infosüsteemi Amet Laur Lemendik TalTech Sven Pärand Telia Eesti AS Urmas Ruuto Ericsson Eesti AS Heiki Tähis AS Atea Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia inseneri (edaspidi IKT-insener) töö on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) võrkude (kaabelvõrkude ning nendel põhinevate lai- ja kohtvõrkude) ja süsteemide (sh taristu) kavandamine, kasutusele võtmine, haldamine ja ajakohastamine. IKT-inseneril on laialdased teadmised ja võimekus juhtida IKT-süsteemide ja võrkude projekteerimist ning väljaehitamist. IKT-insener kavandab IKT-süsteeme ja võrke, analüüsib IKT-süsteemide toimepidevust, teeb kindlaks muudatuste vajaduse, algatab ja viib ellu muudatusi. IKT-insener valib optimaalse tehnilise lahenduse, lähtudes organisatsiooni strateegilistest eesmärkidest ja piirangutest. IKT-insener töötab iseseisvalt ja meeskondades, töötades välja IKT-võrkude ja süsteemide kasutusele võtmise ja haldamise protseduure ning koostades projektdokumentatsioone. Ta teeb riskianalüüsi IKT-süsteemide üleselt, analüüsides riskide koosmõju ning kavandab ja rakendab meetmed riskide maandamiseks. IKT-insener tegeleb süstemaatiliselt enda erialase arendamisega ja kompetentside süvendamisega. Ta juhendab vanemspetsialistide ja spetsialistide tööd lähtuvalt nende olemasolevatest teadmistest ja oskustest. IKT-inseneri töökeskkond on seotud kõrgendatud elektriohuga ning raadio- ja laserkiirgusohuga, vajadusel tuleb töötada välitingimustes ja kõrgustes. Töökohustused võivad tingida vajaduse töötada ja/või reageerida väljaspool tavapäraseid kontoritunde, nädalavahetusel, riigipühade ajal ja/või öösel. IKT-kutsete kirjeldamisel on aluseks Euroopa IKT-kompetentside raamistik (e-CF). A.2.1 Infosüsteemi ja äristrateegia kooskõlastamine (e-CF kompetents A.1.) A.2.2 Teenusetaseme haldus (e-CF kompetents A.2.) A.2.3 Äriplaani väljatöötamine (e-CF kompetents A.3.) A.2.4 Toote või projekti kavandamine (e-CF kompetents A.4) ja Projektijuhtimine ja -portfelli haldamine (e-CF kompetents E.2.) A.2.5 Arhitektuuri projekteerimine (e-CF kompetents A.5.) A.2.6 Rakenduse projekteerimine/kavandamine (e-CF kompetents A.6.) A.2.7 Jätkusuutlik areng (e-CF kompetents A.8. ja A.7) A.2.8 Kavandamine ja väljatöötamine, süsteemide integreerimine (e-CF kompetents B.1 ja B.2) A.2.9 Testimine (e-CF kompetents B.3.) A.2.10 Lahenduse juurutamine/paigaldamine/kasutuselevõtt (e-CF kompetents B.4.) A.2.11 Dokumentatsiooni koostamine (e-CF kompetents B.5.) A.2.12 Kasutajatugi (e-CF kompetents C.1.) A.2.13 Muudatuste haldus (e-CF kompetents C.2.) A.2.14 Teenuse osutamine (e-CF kompetents C.3.) A.2.15 Probleemihaldus (e-CF kompetents C.4.) A.2.16 Infoturbe strateegia väljatöötamine (e-CF kompetents D.1.) ja Infoturbe haldamine (e-CF kompetents E.8.) A.2.17 IKT kvaliteedi strateegia väljatöötamine (e-CF kompetents D.2.) ja IKT- kvaliteedijuhtimine (e-CF kompetents E.6.) A.2.18 Hankimine (e-CF kompetents D.4.) A.2.19 Müügipakkumuse koostamine (e-CF kompetents D.5.) A.2.20 Informatsiooni ja oskusteabe haldamine (e-CF kompetents D.10.) A.2.21 Riskijuhtimine (e-CF kompetents E.3.) IKT-inseneridena töötavad tavapäraselt inimesed, kellel on erialane magistrikraad või sellega samaväärne kõrgharidus. IKT-peaspetsialist, IKT-võrkude või süsteemide arhitekt, raadiovõrkude peaspetsialist, optiliste võrkude peaspetsialist, IP-võrkude peaspetsialist, võrgujuht, võrgudisainer, andmehalduse ekspert, teenuste haldur. Regulatsioonid kutsealal tegutsemiseks puuduvad. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Infosüsteemi ja äristrateegia kooskõlastamine (e-CF kompetents A.1.) 7 Teenusetaseme haldus (e-CF kompetents A.2.) 7 Äriplaani väljatöötamine (e-CF kompetents A.3.) 7 Toote või projekti kavandamine (e-CF kompetents A.4) ja Projektijuhtimine ja -portfelli haldamine (e-CF kompetents E.2.) 7 Arhitektuuri projekteerimine (e-CF kompetents A.5.) 7 Rakenduse projekteerimine/kavandamine (e-CF kompetents A.6.) 7 Jätkusuutlik areng (e-CF kompetents A.8. ja A.7) 7 Kavandamine ja väljatöötamine, süsteemide integreerimine (e-CF kompetents B.1 ja B.2) 7 Testimine (e-CF kompetents B.3.) 7 Lahenduse juurutamine/paigaldamine/kasutuselevõtt (e-CF kompetents B.4.) 7 Dokumentatsiooni koostamine (e-CF kompetents B.5.) 6 Kasutajatugi (e-CF kompetents C.1.) 7 Muudatuste haldus (e-CF kompetents C.2.) 7 Teenuse osutamine (e-CF kompetents C.3.) 7 Probleemihaldus (e-CF kompetents C.4.) 7 Infoturbe strateegia väljatöötamine (e-CF kompetents D.1.) ja Infoturbe haldamine (e-CF kompetents E.8.) 7 IKT kvaliteedi strateegia väljatöötamine (e-CF kompetents D.2.) ja IKT kvaliteedi juhtimine (e-CF kompetents E.6.) 7 Hankimine (e-CF kompetents D.4.) 7 Müügipakkumuse koostamine (e-CF kompetents D.5.) 6 Informatsiooni ja oskusteabe haldamine (e-CF kompetents D.10.) 7 Riskijuhtimine (e-CF kompetents E.3.) 7 Info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia vanemspetsialist, tase 6 Information and Telecommunications Senior Specialist, EstQF Level 6 3 Info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia vanemspetsialist, tase 6 (versioon 1) Info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia vanemspetsialist, tase 6 (versioon 2) Info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia vanemspetsialist, tase 6 (versioon 4) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Telekommunikatsioon Telekommunikatsiooni spetsialist 29 2024-09-23 2024-09-23 2025-09-24 6 6 2523 Arvutivõrkude tippspetsialistid 0612 Andmebaaside ja võrgu disain ning haldus 61 Telekommunikatsioon Keelte oskustasemete kirjeldused Andres Eek TalTech Joonas Heiter Riigi Infosüsteemi Amet Laur Lemendik TalTech Sven Pärand Telia Eesti AS Urmas Ruuto Ericsson Eesti AS Heiki Tähis AS Atea Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia vanemspetsialisti töö on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) võrkude (raadio- ja kaabelvõrkude ning nendel põhinevate lai- ja kohtvõrkude) ja süsteemide (sh taristu) kasutusele võtmine, haldamine ja ajakohastamine. IKT-vanemspetsialist on kaasatud telekommunikatsioonivõrkude tervikarhitektuuri projekteerimisel. Ta tunneb enamlevinud komponentide toimimise füüsikalisi aluseid ja tehnoloogilisi toimimispiiranguid. IKT-vanemspetsialisti peamisteks ülesanneteks on IKT-süsteemide seadistamine, hooldusplaanide väljatöötamine, , mittevastavuste tuvastamine ja kõrvaldamine. IKT-vanemspetsialist seadistab ja seirab nõuetest lähtuvalt IKT-süsteemi elemente ja nendevahelisi ühendusi, pidades silmas standardeid, parimaid praktikaid, kehtivaid protseduure ja erinevate toodete omadusi. IKT-vanemspetsialist on teadlik organisatsiooni IKT-strateegiast ja äristrateegiast, IKT-eelarve piirangutest, IKT-süsteemi turbest ning meetoditest, tagamaks terviklikkust ja ajakohasusust. Ta osaleb riskianalüüsi tegemisel, tagamaks teenuste toimepidevust. Ta võib olla kaasatud klientide nõustamisse. IKT-vanemspetsialist töötab iseseisvalt ja meeskondades, lähtudes kehtestatud protseduuridest. IKT-vanemspetsialist vastutab enda ja teiste ohutuse eest töökeskkonnas ning järgib töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid. Töökeskkond on seotud kõrgendatud elektriohuga ning raadio- ja laserkiirgusohuga, vajadusel tuleb töötada välitingimustes ja kõrgustes. Töökohustused võivad tingida vajaduse töötada ja/või reageerida väljaspool tavapäraseid kontoritunde, nädalavahetusel, riigipühade ajal ja/või öösel. IKT-kutsete kirjeldamisel on aluseks Euroopa IKT-kompetentside raamistik (e-CF). A.2.1 Teenusetaseme haldus (e-CF kompetents A.2.) A.2.2 Toote või projekti kavandamine (e-CF kompetents A.4) ja Projektijuhtimine ja -portfelli haldamine (e-CF kompetents E.2.) A.2.3 Rakenduse projekteerimine/kavandamine (e-CF kompetents A.6.) A.2.4 Kavandamine ja väljatöötamine, süsteemide integreerimine (e-CF kompetents B.1 ja B.2) A.2.5 Testimine (e-CF kompetents B.3.) A.2.6 Lahenduse juurutamine/paigaldamine/kasutuselevõtt (e-CF kompetents B.4.) A.2.7 Dokumentatsiooni koostamine (e-CF kompetents B.5.) A.2.8 Kasutajatugi (e-CF kompetents C.1.) A.2.9 Muudatuste haldus (e-CF kompetents C.2.) A.2.10 Teenuse osutamine (e-CF kompetents C.3.) A.2.11 Probleemihaldus (e-CF kompetents C.4.) A.2.12 Infoturbe haldamine (e-CF kompetents E.8.) A.2.13 IKT- kvaliteedijuhtimine (e-CF kompetents E.6.) A.2.14 Hankimine (e-CF kompetents D.4.) A.2.15 Müügipakkumuse koostamine (e-CF kompetents D.5.) A.2.16 Informatsiooni ja oskusteabe haldamine (e-CF kompetents D.10.) A.2.17 Riskijuhtimine (e-CF kompetents E.3.) IKT-vanemspetsialistidena töötavad tavapäraselt inimesed, kellel on erialane kõrgharidus või IKT-valdkonna töökogemus ning läbitud on IKT-alane täiendusõpe. IKT-spetsialist, IKT-vanemspetsialist, raadiovõrkude spetsialist, optikavõrkude spetsialist, IP- võrkude spetsialist, võrgujuht, võrgudisainer, arhitekt. Regulatsioonid kutsealal tegutsemiseks puuduvad. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Teenusetaseme haldus (e-CF kompetents A.2.) 6 Toote või projekti kavandamine (e-CF kompetents A.4) ja Projektijuhtimine ja -portfelli haldamine (e-CF kompetents E.2.) 6 Rakenduse projekteerimine/kavandamine (e-CF kompetents A.6.) 6 Kavandamine ja väljatöötamine, süsteemide integreerimine (e-CF kompetents B.1 ja B.2) 6 Testimine (e-CF kompetents B.3.) 6 Lahenduse juurutamine/paigaldamine/kasutuselevõtt (e-CF kompetents B.4.) 6 Dokumentatsiooni koostamine (e-CF kompetents B.5.) 6 Kasutajatugi (e-CF kompetents C.1.) 6 Muudatuste haldus (e-CF kompetents C.2.) 6 Teenuse osutamine (e-CF kompetents C.3.) 6 Probleemihaldus (e-CF kompetents C.4.) 6 Infoturbe haldamine (e-CF kompetents E.8.) 6 IKT kvaliteedi strateegia väljatöötamine (e-CF kompetents D.2.) ja IKT kvaliteedi juhtimine (e-CF kompetents E.6.) 6 Hankimine (e-CF kompetents D.4.) 6 Müügipakkumuse koostamine (e-CF kompetents D.5.) 6 Informatsiooni ja oskusteabe haldamine (e-CF kompetents D.10.) 6 Riskijuhtimine (e-CF kompetents E.3.) 6 Automaatik, tase 4 Automatician, EstQF Level 4 9 Automaatik II (versioon 2) Automaatik II (versioon 3) Automaatik II (versioon 4) Automaatik II (versioon 5) Automaatik-elektrik II (versioon 1) Automaatik, tase 4 (versioon 10) Automaatik, tase 4 (versioon 6) Automaatik, tase 4 (versioon 7) Automaatik, tase 4 (versioon 8) Hooneautomaatika Tootmisautomaatika Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Automaatik 14 2024-10-03 2024-10-03 2025-10-16 4 4 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0714 Elektroonika ja automaatika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Eerik Laid Ecomatic As Leho Kuusk ABB AS Ülo Kala Walde AS Dmitri Sabunov G4S Tõnu Kutsar Telealarm OÜ Ellen Mihklepp Tallinna Vesi AS Urmas Leitmäe Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit Vadim Veeremaa Tallinna Polütehnikum Andre Lilleleht Eesti Turvaettevõtete Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. 4. taseme automaatik töötab tehnoloogiliste protsesside, tootmisseadmete ja -süsteemide ning hoonete tehnosüsteemide automatiseerimise tegelevates ettevõtetes (nt tööstuses, ehituses), kus ta teeb automaatikasüsteemide komponentide ja seadmete paigaldus- ja hooldustöid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) lahendusi kasutades. 4. taseme automaatik täidab oma tööülesandeid iseseisvalt või meeskonnas. Töö automaatika, infotehnoloogia (IT), elektri ja nõrkvoolu valdkondade puutealal eeldab IT, elektrotehnika ja elektroonika alaseid baasteadmisi. 4. taseme automaatik spetsialiseerub tootmis- või hooneautomaatikale. Tootmisautomaatikale spetsialiseerunud automaatik paigaldab ja hooldab tööstuslikke juhtsüsteemide komponente ning seadmeid (eraldiseisavad automaatikaseadmed, tootmisliinid ja -kompleksid) mõistes tootmisprotsesside olemust Olenevalt valdkonnast ja ettevõtte suurusest võivad tööülesanded osaliselt kattuda mehhatrooniku ja hooldusmehaaniku tööülesannetega. Hooneautomaatikale spetsialiseerunud automaatik paigaldab ja hooldab hoone tehnosüsteemide (ventilatsioon, jahutus, küte, tuleohutusüsteemid) automaatikat. Paigaldus- ja hooldustöid võib ta teha ulatuses, mis ei lähe vastuollu valdkondlikes õigusaktides ja standardites sätestatud nõuetega. Kutseala kõrgem kutsetase: Automaatik-tehnik, tase 5. A.2.1 Töö korraldamine 1. Tehnilisest dokumentatsioonist vajaliku teabe leidmine. 2. Oma tegevuse kavandamine. 3. Materjalide ja töövahendite valimine ja ettevalmistamine. A.2.2 Ohutusnõuete täitmine 1. Ohutusnõuete täitmine. 2. Ohutu töökoha korraldamine. 3. Ohutus- ja isikukaitsevahendite kasutamine. A.2.3 Automaatikaseadmete ja -süsteemikomponentide paigaldamine ja ühendamine 1. Kaablitööd. 2. Seadmete ja komponentide paigaldamine. 3. Seadmete ühendamine. 4. Töötulemuse kontrollimine ja dokumenteerimine. A.2.4 Kontrolli- ja hooldustööd 1. Kontrolli- ja hooldustööde läbiviimine. 2. Rikete kõrvaldamine. 3. Perioodiliste hooldustööde läbiviimine. 4. Tulemuste dokumenteerimine. A.2.5 Tootmisautomaatika 1. Tootmistehnoloogiast lähtuvad paigaldustööd. 2. Seadmete ja süsteemide hooldus. A.2.6 Hooneautomaatika 1. Tehnosüsteemide juhtimisautomaatika paigaldamine. 2. Tehnosüsteemide juhtimisautomaatika hooldus. Töö võib toimuda välitingimustes, kõrgustes, ohtlikes või eritingimustega (nt kõrgendatud hügieenitase ja steriilsus) töökeskkondades. Võimalikud ohutegurid on plahvatus- ja tuleoht ning kokkupuude kemikaalidega. Nõutud on isikukaitsevahendite ja eririietuse kasutamine. Tööga võib kaasneda füüsiline ja vaimne pingutus, arvestada tuleb kiire töötempoga. IKT arvutustehnika riist- ja tarkvara. Käsi-, elektri- ja spetsiaaltööriistad, mõõteseadmed ning abivahendid. Töö eeldab loogilist mõtlemist, järjekindlust, käelist osavust ja rutiinitaluvust. Oluline on hea analüüsi, keskendumis-, koordinatsiooni- ja kohanemisvõime. Töötamine väikeste detailidega, nõuab head nägemist ja värvide eristamist. Kutseoskused omandatakse õppeasutuses või kutsealal töötades ja koolituskursusi läbides. Automaatik-paigaldaja, automaatik-operaator, tööpinkide automaatik jm. Kohustuslik on läbida elektriohutuse, esmaabi ja tööohutuse koolitused. Töötamine ohtlikes keskkondades nõuab töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud nõuete järgimist. Automaatik, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1–B.2.4 ja B.2.7 (läbiv kompetents) ning ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi tõendamine valikust B.2.5-B.2.6. Töö korraldamine 4 Ohutusnõuete täitmine 4 Automaatikaseadmete ja -süsteemikomponentide paigaldamine ja ühendamine 4 Kontrolli- ja hooldustööd 4 Kutse taotlemisel on nõutav ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi tõendamine valikust B.2.5-B.2.6. Automaatik, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 Diploma Thermal Energy Engineer, EstQF Level 7 8 Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud soojustehnikainsener V (versioon 1) Diplomeeritud soojustehnikainsener V (versioon 2) Diplomeeritud soojustehnikainsener V (versioon 3) Gaasiseadmed ja -paigaldised Kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemid Soojusallikad ja soojuskeskused Soojusmajandus Soojusseadmed ja -süsteemid Teadus- ja õppetöö Tööstuslikud ja kaubanduslikud külmaseadmed ja -süsteemid Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Inseneeria (energeetika) Soojustehnikainsener 39 2024-10-03 2024-10-03 2025-03-26 7 7 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Ametialadel kehtivad pädevuspiirid Digipädevuste enesehindamise skaala Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Eimar Jõgisu Nomine Consult OÜ Aleksander Iivanainen Inspecta Estonia OÜ Toomas Rähmonen Termopilt OÜ (Skype) Kauri Koster Adven Eesti AS, Eesti Soojustehnikainseneride Selts Riho Pilv Cooltec OÜ Andres Siirde Tallinna Tehnikaülikool Igor Krupenski Heatconsult OÜ Vladislav Mašatin AS Utilitas Tallinn Aleksei Lebedev Eesti Mereakadeemia Imre Soorand Eesti Külmaliit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Soojusenergeetikainseneride töö eesmärk on luua insenertehnilisi lahendusi soojus- ja energiatehnoloogiate efektiivseks ja ohutuks toimimiseks. Soojusenergeetikainseneride kutsed: Soojusenergeetikainsener, tase 6 Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8. 7. taseme diplomeeritud soojusenergeetikainsener arendab, hoiab käigus ja optimeerib olemasolevaid soojus- ning energiaseadmeid ja -süsteeme. Ta töötab iseseisvalt keerulistes, ettearvamatutes ja uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades, teeb koostööd sidusvaldkondade spetsialistidega ning on valmis juhtima meeskondi. Diplomeeritud soojusenergeetikainsener spetsialiseerub: - soojusmajanduse arendamisele*; - soojusseadmetele ja -süsteemidele**; - kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemidele***; - gaasiseadmetele ja -paigaldistele****; - soojusallikatele ja soojuskeskustele*****; - tööstuslikele ja kaubanduslikele külmaseadmete ja -süsteemidele ****** või - teadus- ja õppetööle*******. 7. taseme diplomeeritud soojusenergeetikainseneri kitsamad ametialad on järgmised (v.a. soojusmajanduse ning teadus- ja õppetöö spetsialiseerumistel, kus ametialad puuduvad): - ehitise projekteerimine; - ehitusprojekti ekspertiis; - ehitustegevuse juhtimine; - omanikujärelevalve; - käidu korraldamine. Ametialadel kehtivad pädevuspiirangud (vt. lisa 1). *Soojusmajanduse arendamise alla kuulub ettevõtete ja kohalike omavalitsuste energiamajanduse korraldamine ning arengukavade koostamine; **Soojusseadmete ja -süsteemide alla kuuluvad primaarenergiaid kasutavad ja energiat muundavad soojus- ja abiseadmed (katlad, tööstusahjud, kuivatid, soojuspumbad, päikesepaneelid, külma- ja jahutusseadmed, kütuse ettevalmistamise süsteemid, soojussalvestid jm); ***Kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide alla kuuluvad pinnasesse või tugedele paigaldatud terviklikud ringlussüsteemid (torustik, sulge-, reguleer- ja mõõteseadmed, lekketuvastussüsteemid, termiliste pingete kompenseerimise vahendid jm), mis on mõeldud tsentraalselt toodetud kütte- või jahutusenergia transportimiseks tarbijateni. Energia transportimiseks kasutatav soojuskandja on üldjuhul puhastatud ja keemiliselt ettevalmistatud vesi; ****Soojusallikate ja soojuskeskuste alla kuuluvad kohalikud katelseadmed, soojuspumbad, päikesepaneelid ja soojussõlmed. Siia ei kuulu radiaatori-, õhk- ja põrandaküttesüsteemid, soojaveevarustussüsteemid, olmeventilatsioonisüsteemid, õhukonditsioneerimise süsteemid ja mürasummutavad süsteemid; *****Gaasiseadmete ja -süsteemide alla kuuluvad gaasi tootmiseks, töötlemiseks, edastamiseks, ladustamiseks, kasutamiseks või gaasianumate täitmiseks kasutatavad seadmed või paigaldised, sh küttegaaside maa-, vedel-, bio- või tööstusgaasi surveanumad, aurustid, sise- ja välistorustikud, terminalid, täitejaamad, tanklad ja gaasijaamad; ******Tööstuslike ja kaubanduslike külmaseadmete ning -süsteemide alla kuuluvad külma- ja soojuspumpsüsteemid sh otseaurustus-, pumba-, absorberjahutus- ning adiabaatilised süsteemid, kompressorseadmed, soojusvahetid, surveanumad ja torustikud; *******Teadus- ja arendustegevuse alla kuuluvad süstemaatilised loomingulised tegevused (alusuuringud, rakendusuuringud ja tootearendus), mis on suunatud uute teadmiste saamisele, kasutades teaduslikku meetodit. A.2.1 Valdkondlik inseneritöö 1. Insenertehniliste ülesannete täitmine. 2. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kasutamine. 3. Kutsealaste normide järgimine. A.2.2 Koostöö ja juhendamine 1. Koostöö korraldamine. 2. Juhendamine. A.2.3 Soojusmajandus A.2.4 Soojusseadmed- ja süsteemid A.2.5 Kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemid A.2.6 Gaasiseadmed ja -paigaldised A.2.7 Soojusallikad ja soojuskeskused A.2.8 Tööstuslikud ja kaubanduslikud külmaseadmed ning -süsteemid A.2.9 Teadus- ja õppetöö A.2.10 Ehitise projekteerimine 1. Projektlahenduse kavandamine. 2. Ehitusprojekti vormistamine. A.2.11 Ehitusprojekti ekspertiis 1. Ehitusprojekti keerukuse ja mahu määratlemine. 2. Ehitusprojekti kontrollimine ja hindamine. 3. Ehitusprojekti ekspertiisi tulemuste dokumenteerimine. A.2.12 Ehitustegevuse juhtimine 1. Ehitamise ettevalmistamine. 2. Ehitustegevuse korraldamine. 3. Objekti üleandmise korraldamine. A.2.13 Omanikujärelevalve 1. Ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimine. 2. Ohutuse vastavuse kontroll. 3. Dokumentatsiooni täitmise kontroll. A.2.14 Tellija teavitamine 1. Seadmete käidu korraldamine. 2. Käidu- ja hooldustoimingute korraldamine. 3. Kõrvakallete tuvastamine ja kõrvaldamine. 4. Käidu dokumenteerimine. Soojusenergeetikainsenerid töötavad nii büroos kui objektidel. Tööaeg võib olla paindlik. Soojusenergeetikainsener kasutab oma töös IKT vahendeid ja tarkvara (nt erialased arvutusprogrammid, töövahendid ja mõõtetehnika). Töö eeldab insenerlikku ja keskkonnahoidlikku ning säästvat arengut toetavat mõtlemist, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, analüüsivõimet, täpsust, vastutustunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, ruumilist kujutlus- ning kohanemisvõimet. 7. taseme diplomeeritud soojusenergeetikainsener on läbinud üldjuhul erialase magistriõppe või tal on 6. taseme soojusenergeetikainseneri kutse ja ta on läbinud täiendusõppe. Mõlemal juhul on nõutav erialane töökogemus. Soojustehnikainsener, elektrienergia tootmise insener, tootmisinsener, tootmisjuht, soojusautomaatikainsener, režiimiinsener, dispetšer, energiasüsteemide spetsialist, elektrijaama käidujuht, energeetikainsener, energiaplokkide spetsialist, peainsener, projekteerija, projektijuht, objektijuht, konsultant, ekspert, arendusjuht, osakonnajuhataja, teadur, külmutusseadmete insener jm Seadme ohutuse seadus ja ehitusseadustik rakendusaktidega ning EVS EN 378 ja EU määrus nr 517/2014. Nimetatud regulatsioonid reguleerivad kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide projekti koostaja, ehitusprojekti ekspertiisi läbiviija, ehituse juhi, ehitise auditi läbiviija, omanikujärelevalve tegija, küttegaasipaigaldiste, külmutusseadmete paigaldaja ja surveseadme kasutamise nõuete täitmist korraldava isiku (kasutamise järelevaataja) tegevust. Kutsetunnistus annab võimaluse pädevuse saamiseks, mille saab MTR registreeringuga. Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1–B.2.2 tõendamine ja vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi tõendamine valikust B.2.3–B.2.7. Soojusseadmetele ja -süsteemidele, kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemidele, soojusallikatele ja soojuskeskustele, gaasiseadmetele ja -paigaldistele ning tööstuslikele ja kaubanduslikele külmaseadmetele ning -süsteemidele spetsialiseerumisel on nõutud vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine valikust B.2.8–B.2.10. Valdkondlik inseneritöö 7 Koostöö ja juhendamine 7 Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi tõendamine valikust B.2.3–B.2.7. Soojusseadmetele ja -süsteemidele, kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemidele, soojusallikatele ja soojuskeskustele, gaasiseadmetele ja -paigaldistele ning tööstuslikele ja kaubanduslikele külmaseadmetele ning -süsteemidele spetsialiseerumisel on nõutud vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine valikust B.2.8–B.2.10. Ehitise projekteerimine 7 Ehitusprojekti ekspertiis 7 Ehitustegevuse juhtimine 6 Omanikujärelevalve 7 Seadmete käidu korraldamine 7 Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 esmane kutse Diploma Thermal Engineering Engineer, level 7 high education qualification 5 Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud soojusenergeetikainsener energiamuundamise seadmete alal, tase 7 Diplomeeritud soojusenergeetikainsener soojusmajanduse ja kütuste alal, tase 7 Diplomeeritud soojusenergeetikainsener soojustehnoloogia seadmete alal, tase 7 Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Inseneeria (energeetika) Soojustehnikainsener 39 2024-10-03 2024-10-03 2026-10-02 7 7 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Tallinna Tehnikaülikool Soojusenergeetikainseneride kutsete tasemed Insenerikutsete taotlemise eeldused Inseneri täiendusõppe arvestus Kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Aadu Paist Tallinna Tehnikaülikool Uudo-Rein Lehtse ESTIS Aleksander Iivanainen Tehnokontrollikeskus OÜ Mati Tatar Adven AS Arvi Poobus ESTIS Kuuno Külasalu TS Energia OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 kutsestandard on kõrghariduse õppekavade, isikute kompetentsuse hindamise ning kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemise alus. Selle kutsestandardi alusel antakse järgmisi kutseid: a) Diplomeeritud soojusenergeetikainseneri esmane kutse antakse isikule kõrgharidusõppe lõpetamisel akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava on riiklikult tunnustatud ja vastab kutsestandardi osadele B 2.1-2.8. Esmase kutse omamine tõendab, et isik on suuteline rakendama üldteoreetilisi teadmisi ja oskusi kogenud soojusenergeetikainseneri juhendamisel. Esmane kutse on tähtajatu. b) Diplomeeritud soojusenergeetikainsener kutse antakse isikule kutsetunnistusega juhul, kui kutset andev organ on tunnistanud tema kompetentside vastavust kutsestandardile. Soojusenergeetikainsenerid töötavad soojuse elektrienergiaks muundamise, soojusallikate energiakasutuse, kütuste ning kütusemajanduse alal ning viivad läbi soojusenergeetika seadmete, soojusvõrkude ja –süsteemide projekteerimise, ehitamise ning käitamisega seotud toiminguid, arvestades sotsiaalsete, majanduslike, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetiliste aspektidega. Soojusenergeetikainsenerid on valmis töötama meeskonnas koos sidusvaldkondade inseneride jt spetsialistidega. Kutsestandard sisaldab 7. taseme diplomeeritud soojusenergeetikainseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Diplomeeritud soojusenergeetikainsener hoiab käigus ja kohandab (optimeerib) olemasolevaid tehnoloogiaid, rakendab uusi teadmisi, tehnoloogiaid ja ideid ning toetab tehnoloogiasiiret. Ta teeb ettepanekuid probleemidele lahenduste leidmisel ja elluviimisel. Töö hõlmab ressursside jagamist ja teiste töö juhtimist. Vastutada tuleb nii oma kui alluvate töö tulemuste eest. Diplomeeritud soojusenergeetikainsener võib tegutseda ka koolitaja või arendusspetsialistina. Teised soojusenergeetikainseneride kutsed: Diplomeeritud soojusenergeetikainsener tase 7, esmane kutse. Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8. Soojusenergeetikainseneride kutsetasemete kirjeldusi vt lisast 1. A.2.1 Üldinsenerlike ja soojusvaldkonna teadmiste rakendamine. A.2.2 Tehniline ja äriline juhtimine. A.2.3 Kutsealale pühendumine. A.2.4 Tööalane suhtlemine A.2.5 Soojustehnoloogia seadmed. A.2.6 Energiamuundamine. A.2.7 Soojusmajandus ja kütused. Soojusenergeetikainsenerid töötavad nii büroos kui väliobjektidel. Kõrgendatud ohu allikatega töölõikudel töötades tuleb juhinduda tööohutuse ja valdkonna ohutuse nõuetest. Teatud töökohtadel võidakse insenerilt nõuda vastavalt töökohale esitatud nõuetele pädevustunnistust. SSoojusenergeetikainsener kasutab oma töös lisaks tavapärasele kontoritehnikale (arvutid, kommunikatsiooniseadmed jms) ja -tarkvarale (tekstitöötlus, tabelarvutus, internetisuhtlus jms) spetsiaalseid arvutusprogramme ning spetsiaalseid töövahendeid ja mõõtetehnikat. Töö eeldab insenerlikku ja keskkonnahoidlikku ning säästvat arengut toetavat mõtlemist, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, analüüsivõimet, täpsust, vastutustunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, ruumilist kujutlus- ning kohanemisvõimet. Diplomeeritud soojusenergeetikainsener on üldjuhul saanud soojusenergeetika-alase ettevalmistuse kõrgkoolis. Ta on oma teadmisi perioodiliselt täiendanud ja tal on iseseisva erialase töö kogemus. Kutse taolemise eeldused ja täiendõppe nõuded vt lisadest 2 ja 3. Diplomeeritud soojusenergeetikainseneri kutsetunnistuse kehtib 5 aastat. Soojusenergeetikainsenerid töötavad kesktaseme, tippjuhi või spetsialistina ametikohtadel, mille nimetused on näiteks soojustehnikainsener, elektrienergia tootmise insener, soojusautomaatikainsener, režiimi dispetšer, energiasüsteemide peaspetsialist, elektrijaama juht, energeetikainsener, energiaplokkide peaspetsialist, juhataja, peainsener, insener, projekteerija, projektijuht, objektijuht, ehitusjuht, konsultant, ekspert, arendusjuht, osakonnajuhataja, teadur, juhtivteadur jm. Soojusenergeetikainseneri kutsetunnistus on eeltingimus vastutava spetsialistina töötamisel ja teatud tegevusaladel majandustegevuse registrisse kandmisel. Soojusenergeetika seadmete, soojusvõrkude ja -süsteemide projekteerimise, ehitamise ning käitamisega seotud toimingud nõuavad vastavate õigusaktide järgimist. Kõrgendatud ohtlikkusega töölõikudel võidakse nõuda töökoha nõuetele vastavat pädevustunnistust. Diplomeeritud soojusenergeetikainseneri kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.4 tõendamine, valikust B.2.5 - B.2.7 ühe kompetentsi tõendamine. Üldinsenerlike ja soojusvaldkonna teadmiste rakendamine 7 Tehniline ja äriline juhtimine 7 Kutsealale pühendumine 7 Tööalane suhtlemine 7 Kutse taotlemisel on nõutav valikust B.2.5 - B.2.7 ühe kompetentsi tõendamine. Soojusenergeetikainsener, tase 6 Thermal Energy Engineer, EstQF Level 6 7 Soojusenergeetikainsener, tase 6 (versioon 4) Soojusenergeetikainsener, tase 6 (versioon 5) Soojusenergeetikainsener, tase 6 (versioon 6) Soojusenergeetikainsener, tase 6 (versioon 8) Soojustehnikainsener IV (versioon 1) Soojustehnikainsener IV (versioon 2) Soojustehnikainsener IV (versioon 3) Gaasiseadmed ja -paigaldised Kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemid Soojusallikad ja soojuskeskused Soojusseadmed ja -süsteemid Tööstuslikud ja kaubanduslikud külmaseadmed ja -süsteemid Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Inseneeria (energeetika) Soojustehnikainsener 39 2024-10-03 2024-10-03 2025-03-26 6 6 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Ametialadel kehtivad pädevuspiirid Digipädevuste enesehindamise skaala Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Eimar Jõgisu Nomine Consult OÜ Aleksander Iivanainen Inspecta Estonia OÜ Toomas Rähmonen Termopilt OÜ (Skype) Kauri Koster Adven Eesti AS, Eesti Soojustehnikainseneride Selts Riho Pilv Cooltec OÜ Andres Siirde Tallinna Tehnikaülikool Igor Krupenski Heatconsult OÜ Vladislav Mašatin AS Utilitas Tallinn Aleksei Lebedev Eesti Mereakadeemia Imre Soorand Eesti Külmaliit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Soojusenergeetikainseneride töö eesmärk on luua insenertehnilisi lahendusi soojus- ja energiatehnoloogiate efektiivseks ja ohutuks toimimiseks. Soojusenergeetikainseneride kutsed: Soojusenergeetikainsener, tase 6 Diplomeeritud soojusenergeetikainsener tase 7 Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8. 6. taseme soojusenergeetikainsener korraldab väljatöötatud ja kasutusel olevate soojus- ja energiatehnoloogiate ehitamist ja käitu. Ta töötab iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, võtab vajadusel juhi rolli ning teeb koostööd sidusavaldkonna spetsialistidega. 6. taseme soojusenergeetikainsener spetsialiseerub: - soojusseadmetele ja -süsteemidele*; - kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemidele**; - gaasiseadmetele ja -paigaldistele***; - soojusallikatele ja soojuskeskustele**** või - tööstuslikele ja kaubanduslikele külmaseadmetele ja -süsteemidele*****. 6. taseme soojusenergeetikainseneri kitsamad ametialad on järgmised: - tehnilise dokumentatsiooni koostamine; - ehitustegevuse juhtimine (v.a gaasi- ja külmaseadmed ja -süsteemidele spetsialiseerumisel); - käidu korraldamine. Ametialadel kehtivad pädevuspiirangud vt. lisa 1. ------------------------- *Soojusseadmete ja -süsteemide alla kuuluvad primaarenergiaid kasutavad ja energiat muundavad soojus- ja abiseadmed (katlad, tööstusahjud, kuivatid, soojuspumbad, päikesepaneelid, külma- ja jahutusseadmed, kütuse ettevalmistamise süsteemid, soojussalvestid jm); **Kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide alla kuuluvad pinnasesse või tugedele paigaldatud terviklikud ringlussüsteemid (torustik, sulge-, reguleer- ja mõõteseadmed, lekketuvastussüsteemid, termiliste pingete kompenseerimise vahendid jm), mis on mõeldud tsentraalselt toodetud kütte- või jahutusenergia transportimiseks tarbijateni. Energia transportimiseks kasutatav soojuskandja on üldjuhul puhastatud ja keemiliselt ettevalmistatud vesi; ***Soojusallikate ja soojuskeskuste alla kuuluvad soojussõlmed, kohalikud katelseadmed, soojuspumbad, päikesepaneelid ja soojussõlmed; Siia ei kuulu radiaatori-, õhk- ja põrandaküttesüsteemid, soojaveevarustussüsteemid, olmeventilatsioonisüsteemid, õhukonditsioneerimise süsteemid ja mürasummutavad süsteemid. ****Gaasiseadmete ja -paigaldiste alla kuuluvad gaasi tootmiseks, töötlemiseks, edastamiseks, ladustamiseks, kasutamiseks või gaasianumate täitmiseks kasutatavad seadmed ja küttegaaside maa-, vedel-, bio- või tööstusgaasi surveanumad, aurustid, sise- ja välistorustikud, terminalid, täitejaamad, tanklad ja gaasijaamad; *****Tööstuslike ja kaubanduslike külmaseadmete ning -süsteemide alla kuuluvad külma- ja soojuspumpsüsteemid sh otseaurustus-, pumba-, absorberjahutus- ning adiabaatilised süsteemid, kompressorseadmed, soojusvahetid, surveanumad ja torustikud. A.2.1 Valdkondlik inseneritöö 1. Insenertehniliste ülesannete täitmine. 2. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kasutamine. 3. Kutsealaste normide järgimine. A.2.2 Koostöö ja juhendamine 1. Koostöö korraldamine. 2. Juhendamine. A.2.3 Soojusseadmed ja -süsteemid A.2.4 Kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemid A.2.5 Gaasiseadmed ja -paigaldised A.2.6 Soojusallikad ja soojuskeskused A.2.7 Tööstuslikud ja kaubanduslikud külmaseadmed ning -süsteemid A.2.8 Tehnilise dokumentatsiooni koostamine 1. Projektlahenduse väljatöötamise ettevalmistamine. 2. Dokumentatsiooni vormistamine. A.2.9 Ehitustegevuse juhtimine (v.a gaasi- ning tööstuslikud ja kaubanduslikud külmaseadmed ning -süsteemid) 1. Ehitamise ettevalmistamine. 2. Ehitustegevuse korraldamine. 3. Objekti üleandmise korraldamine. A.2.10 Seadmete käidu korraldamine 1. Käidu- ja hooldustoimingute korraldamine. 2. Kõrvakallete tuvastamine ja kõrvaldamine. 3. Käidu dokumenteerimine. Soojusenergeetikainsenerid töötavad nii büroos kui objektidel. Tööaeg võib olla paindlik. Soojusenergeetikainsener kasutab oma töös IKT vahendeid ja tarkvara (nt erialased arvutusprogrammid, töövahendid ja mõõtetehnika). Töö eeldab insenerlikku ja keskkonnahoidlikku ning säästvat arengut toetavat mõtlemist, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, analüüsivõimet, täpsust, vastutustunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, ruumilist kujutlus- ning kohanemisvõimet. 6. taseme soojusenergeetikainsener on läbinud erialase kõrgharidusõppe. Ta on läbinud täiendusõppe ja tal on iseseisva erialase töö kogemus. Soojustehnikainsener, tootmisinsener, tootmisjuht, soojusautomaatikainsener, režiimiinsener, dispetšer, energiasüsteemide spetsialist, energeetikainsener, külmutusseadmete insener, energiaplokkide spetsialist, projekteerija, projektijuht, objektijuht, osakonnajuhataja jm. Seadme ohutuse seadus ja ehitusseadustik rakendusaktidega ning EVS EN 378 ja EU määrus nr 517/2014. Nimetatud regulatsioonid reguleerivad kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide projekti koostaja, ehitusprojekti ekspertiisi läbiviija, ehituse juhi, ehitise auditi läbiviija, omanikujärelevalve tegija, küttegaasipaigaldiste, külmutusseadmete paigaldaja ja surveseadme kasutamise nõuete täitmist korraldava isiku (kasutamise järelevaataja) tegevust. Kutsetunnistus annab võimaluse pädevuse saamiseks, mille saab MTR registreeringuga. Soojusenergeetikainsener, tase 6 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1–B.2.2 tõendamine ja vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi tõendamine valikust B.2.3–B.2.7. Soojusseadmetele ja -süsteemidele, kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemidele ning soojusallikatele ja soojuskeskustele spetsialiseerumisel on nõutud vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine valikust B.2.8–B.2.10. Gaasiseadmetele ja -paigaldistele ning tööstuslikele ja kaubanduslikele külmaseadmetele ning -süsteemidele spetsialiseerudes tuleb tõendada valitav kompetents B.2.8 või B.2.10. Valdkondlik inseneritöö 6 Koostöö ja juhendamine 6 Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi tõendamine valikust B.2.3–B.2.7. Soojusseadmetele ja -süsteemidele, kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemidele ning soojusallikatele ja soojuskeskustele spetsialiseerumisel on nõutud vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine valikust B.2.8–B.2.10. Gaasiseadmetele ja -paigaldistele ning tööstuslikele ja kaubanduslikele külmaseadmetele ning -süsteemidele spetsialiseerudes tuleb tõendada valitav kompetents B.2.8 või B.2.10. Ehitise projekteerimine 6 Ehitustegevuse juhtimine 6 Seadmete käidu korraldamine 6 Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 Chartered Thermal Energy Engineer, EstQF Level 8 8 Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 (versioon 6) Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud soojustehnikainsener V (versioon 1) Volitatud soojustehnikainsener V (versioon 2) Volitatud soojustehnikainsener V (versioon 3) Gaasiseadmed ja -paigaldised Kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemid Soojusallikad ja soojuskeskused Soojusmajandus Soojusseadmed ja -süsteemid Teadus- ja õppetöö Tööstuslikud ja kaubanduslikud külmaseadmed ja -süsteemid Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Inseneeria (energeetika) Soojustehnikainsener 39 2024-10-03 2024-10-03 2025-03-26 8 8 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Ametialadel kehtivad pädevuspiirid Digipädevuste enesehindamise skaala Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Eimar Jõgisu Nomine Consult OÜ Aleksander Iivanainen Inspecta Estonia OÜ Toomas Rähmonen Termopilt OÜ (Skype) Kauri Koster Adven Eesti AS, Eesti Soojustehnikainseneride Selts Riho Pilv Cooltec OÜ Andres Siirde Tallinna Tehnikaülikool Igor Krupenski Heatconsult OÜ Vladislav Mašatin AS Utilitas Tallinn Aleksei Lebedev Eesti Mereakadeemia Imre Soorand Eesti Külmaliit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Soojusenergeetikainseneride töö eesmärk on luua insenertehnilisi lahendusi soojus- ja energiatehnoloogiate efektiivseks ja ohutuks toimimiseks. Soojusenergeetikainseneride kutsed: Soojusenergeetikainsener, tase 6 Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 8. taseme volitatud soojusenergeetikainsener on laialdaste teadmiste ja kogemustega tippspetsialist, kes arendab ja optimeerib olemasolevaid ning loob uusi soojus- ja energiatehnoloogiaid. Ta töötab iseseisvalt meisterlikkust nõudvates keerulistes ja uut strateegilist käsitlust vajavates olukordades, koordineerib sidusvaldkondade koostööd ning on valmis juhtima meeskondi ja organisatsiooni. Volitatud soojusenergeetikainsener spetsialiseerub: - soojusmajanduse arendamisele*; - soojusseadmetele ja -süsteemidele**; - kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemidele***; - gaasiseadmetele ja -paigaldistele****; - soojusallikatele ja soojuskeskustele*****; - tööstuslikele ja kaubanduslikele külmaseadmete ja -süsteemidele****** või - teadus- ja õppetööle*******. 8. taseme volitatud soojusenergeetikainseneri kitsamad ametialad on järgmised (v.a. soojusmajanduse ning teadus- ja õppetöö spetsialiseerumistel, kus ametialad puuduvad): - ehitise projekteerimine; - ehitusprojekti ekspertiis; - ehitustegevuse juhtimine; - ehituse audit; - omanikujärelevalve; - käidu korraldamine. Ametialadel kehtivad pädevuspiirangud vt. lisa 1. *Soojusmajanduse arendamise alla kuulub ettevõtete ja kohalike omavalitsuste energiamajanduse korraldamine, arengukavade koostamine ning ettevõtete energia- ja ressursiauditid; **Soojusseadmete ja -süsteemide alla kuuluvad primaarenergiaid kasutavad ja energiat muundavad soojus- ja abiseadmed (katlad, tööstusahjud, kuivatid, soojuspumbad, päikesepaneelid, külma- ja jahutusseadmed, kütuse ettevalmistamise süsteemid, soojussalvestid jm); ***Kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide alla kuuluvad pinnasesse või tugedele paigaldatud terviklikud ringlussüsteemid (torustik, sulge-, reguleer- ja mõõteseadmed, lekketuvastussüsteemid, termiliste pingete kompenseerimise vahendid jm), mis on mõeldud tsentraalselt toodetud kütte- või jahutusenergia transportimiseks tarbijateni. Energia transportimiseks kasutatav soojuskandja on üldjuhul puhastatud ja keemiliselt ettevalmistatud vesi; ****Soojusallikate ja soojuskeskuste alla kuuluvad kohalikud katelseadmed, soojuspumbad, päikesepaneelid ja soojussõlmed. Siia ei kuulu radiaatori-, õhk- ja põrandaküttesüsteemid, soojaveevarustussüsteemid, olmeventilatsioonisüsteemid, õhukonditsioneerimise süsteemid ja mürasummutavad süsteemid; *****Gaasiseadmete ja -paigaldiste alla kuuluvad gaasi tootmiseks, töötlemiseks, edastamiseks, ladustamiseks, kasutamiseks või gaasianumate täitmiseks kasutatavad seadmed või paigaldised, sh küttegaaside maa-, vedel-, bio- või tööstusgaasi surveanumad, aurustid, sise- ja välistorustikud, terminalid, täitejaamad, tanklad ja gaasijaamad; ******Tööstuslike ja kaubanduslike külmaseadmete ning -süsteemide alla kuuluvad külma- ja soojuspumpsüsteemid sh otseaurustus-, pumba-, absorberjahutus- ning adiabaatilised süsteemid, kompressorseadmed, soojusvahetid, surveanumad ja torustikud; *******Teadus- ja arendustegevuse alla kuuluvad süstemaatilised loomingulised tegevused (alusuuringud, rakendusuuringud ja tootearendus), mis on suunatud uute teadmiste saamisele, kasutades teaduslikku meetodit. A.2.1 Valdkondlik inseneritöö 1. Insenertehniliste ülesannete täitmine. 2. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kasutamine. 3. Kutsealaste normide järgimine. A.2.2 Koostöö ja juhendamine 1. Juhtimine. 2. Juhendamine ja mentorlus. A.2.3 Soojusmajandus A.2.4 Soojusseadmed- ja süsteemid A.2.5 Kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemid A.2.6 Gaasiseadmed ja -paigaldised A.2.7 Soojusallikad ja soojuskeskused A.2.8 Tööstuslikud ja kaubanduslikud külmaseadmed ning -süsteemid A.2.9 Teadus- ja õppetöö A.2.10 Ehitise projekteerimine 1. Projektlahenduse kavandamine. 2. Ehitusprojekti vormistamine. A.2.11 Ehitusprojekti ekspertiis 1. Ehitusprojekti keerukuse ja mahu määratlemine. 2. Ehitusprojekti kontrollimine ja hindamine. 3. Ehitusprojekti ekspertiisi tulemuste dokumenteerimine. A.2.12 Ehitustegevuse juhtimine 1. Ehitamise ettevalmistamine. 2. Ehitustegevuse korraldamine. 3. Objekti üleandmise korraldamine. A.2.13 Omanikujärelevalve 1. Ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimine. 2. Ohutuse vastavuse kontroll. 3. Dokumentatsiooni täitmise kontroll. 4. Tellija teavitamine. A.2.14 Ehitise audit 1. Ehitise auditeerimine. 2. Ehitise auditi aruande koostamine. A.2.15 Seadmete käidu korraldamine 1. Käidu- ja hooldustoimingute korraldamine. 2. Kõrvakallete tuvastamine ja kõrvaldamine. 3. Käidu dokumenteerimine. Soojusenergeetikainsenerid töötavad nii büroos kui objektidel. Tööaeg võib olla paindlik. Soojusenergeetikainsener kasutab oma töös IKT vahendeid ja tarkvara (nt erialased arvutusprogrammid, töövahendid ja mõõtetehnika). Töö eeldab insenerlikku ja keskkonnahoidlikku ning säästvat arengut toetavat mõtlemist, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, analüüsivõimet, täpsust, vastutustunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, ruumilist kujutlus- ning kohanemisvõimet. 8. taseme volitatud soojusenergeetikainsener on läbinud kõrgharidusõppe doktoriõppe või ta on eelnevalt omandanud 7. taseme diplomeeritud soojusenergeetikainseneri kutse. Mõlemal juhul on nõutav erialane töökogemus ja täiendusõpe. Soojustehnikainsener, tootmisinsener, tootmisjuht, soojusautomaatikainsener, energiasüsteemide spetsialist, elektrijaama käidujuht, energeetikainsener, energiaplokkide spetsialist, peainsener, projekteerija, projektijuht, objektijuht, külmutusseadmete insener, konsultant, ekspert, arendusjuht, osakonnajuhataja, teadur, juhtivteadur jm. Seadme ohutuse seadus ja ehitusseadustik rakendusaktidega ning EVS EN 378 ja EU määrus nr 517/2014. Nimetatud regulatsioonid reguleerivad kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide projekti koostaja, ehitusprojekti ekspertiisi läbiviija, ehituse juhi, ehitise auditi läbiviija, omanikujärelevalve tegija, küttegaasipaigaldiste, külmutusseadmete paigaldaja ja surveseadme kasutamise nõuete täitmist korraldava isiku (kasutamise järelevaataja) tegevust. Kutsetunnistus annab võimaluse pädevuse saamiseks, mille saab MTR registreeringuga. Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1–B.2.2 tõendamine ja vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi tõendamine valikust B.2.3–B.2.7. Soojusseadmetele ja -süsteemidele, kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemidele, soojusallikatele ja soojuskeskustele, gaasiseadmetele ja -paigaldistele ning tööstuslikele ja kaubanduslikele külmaseadmetele ning -süsteemidele spetsialiseerumisel on nõutud vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine valikust B.2.8–B.2.10. Valdkondlik inseneritöö 8 Koostöö ja juhendamine 8 Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi tõendamine valikust B.2.3–B.2.7. Soojusseadmetele ja -süsteemidele, kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemidele, soojusallikatele ja soojuskeskustele, gaasiseadmetele ja -paigaldistele ning tööstuslikele ja kaubanduslikele külmaseadmetele ning -süsteemidele spetsialiseerumisel on nõutud vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine valikust B.2.8–B.2.10. Ehitise projekteerimine 8 Ehitusprojekti ekspertiis 8 Ehitustegevuse juhtimine 8 Omanikujärelevalve 8 Ehitise audit 8 Seadmete käidu korraldamine 8 Puitmajaehitaja, tase 3 Wooden House Builder, EstQF Level 3 10 Käsitsi palkmajaehitaja I (versioon 1) Käsitsi palkmajaehitaja I (versioon 2) Palkmaja ehitaja I (versioon 1) Palkmaja ehitaja I (versioon 2) Palkmaja ehitaja I (versioon 3) Palkmaja ehitaja I (versioon 4) Palkmaja ehitaja I (versioon 5) Palkmajaehitaja, tase 3 (versioon 6) Palkmajaehitaja, tase 3 (versioon 7) Palkmajaehitaja, tase 3 (versioon 8) Puitmajaehitaja, tase 3 (versioon 9) Puitmajaehitaja, tase 4 esmane kutse (versioon 11) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Palkmajaehitus Palkmaja ehitaja 54 2024-10-02 2024-10-02 2025-11-10 3 3 7115 Puusepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 41 Hoonete ehitus Puitmajaehitaja kutsealased terminid Andres Madalik Merko Ehitus Andres Veel Hiiumaa Ametikool Kaljo Valler Palmatin OÜ Lauri Kivil Eesti Puitmajaliit Ragner Lõbu Hobbiton OÜ Tarmo Tammekivi OÜ Puu ja Pliiats Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Puitmajaehitaja töötab peamiselt puitmaju ehitavas või selle detaile tootvas ettevõttes. Tema peamine tööülesanne on ehitada tööstuslikult või käsitööna valmistatud puitdetailidest ja/või moodulitest maju. Sellel kutsealal on kirjeldatud kolm kutset: - Puitmajaehitaja, tase 3 - Puitmajaehitaja, tase 4 - Puitmajaehitaja, tase 5 Puitmajaehitaja, tase 3 ehitab etteantud tööülesandest lähtudes erinevaid puitkarkassmaju (elementmajad, moodulmajad jne) ning palkmaju (masintoodetud või käsitööpalkmajad). Ta osaleb meeskonna liikmena ka muude tööde tegemisel, nt avatäidete paigaldamisel ja katuste ning põrandate ehitamisel. Selle taseme puitmajaehitaja töötab meeskonna liikmena või iseseisvalt mõnes kitsamas töölõigus (nt ehitusmaterjali ladustamine jms), järgides üksikasjalisi juhiseid ja töökeskkonna- ja tööohutusnõudeid ning vastutades iseenda töö tulemuse eest. Keerulisemate tööülesannete korral konsulteerib 3. taseme puitmajaehitaja oma vahetu juhi või juhendajaga. A.1 Töö planeerimine ja töökoha ettevalmistamine 1. Materjalide valik ja ettevalmistamine 2. Töövõtete ja -vahendite valimine 3. Vahetu töökoha ettevalmistamine A.2 Puitliidete koostamine 1. Eelnevalt valmistatud tappliidete koostamine 2. Nael-, kruvi-, polt- ja naagelliidete koostamine A.3 Puitkarkassi ja karkassielementide valmistamine, monteerimine ja paigaldamine 1. Karkassielementide valmistamine 2. Seina-, katuse- ja vahelaeelementide monteerimine 3. Puitkarkassi ehitamine 4. Isolatsioonimaterjalide paigaldamine 5. Ehitusplaatide paigaldamine puitkarkassile 6. Fassaadimaterjalide paigaldamine A.4 Laudpõrandate ehitamine 1. Laagide ehitamine 2. Põrandalaudise paigaldamine A.5 Aluskatuste ehitamine ja puidupõhiste katusekattematerjalide paigaldamine 1. Katusele aluskatte, tuulutusliistude, roovitise ja/või laudise paigaldamine 2. Tuulekastide ehitamine A.6 Avatäidete paigaldamine 1. Ajutiste avatäidete valmistamine ja paigaldamine 2. Avatäidete paigaldamine A.7 Troppimistööde tegemine 1. Materjalide peale- ja mahalaadimine, ladustamine ja paigaldamine 2. Mehitamata tõsteseadmete töö juhtimine A.8 Palkkonstruktsioonide püstitamine 1. Palkdetailide ja tihendusmaterjali paigaldamine ja fikseerimine 2. Eelnevalt valmistatud palkide jätkliidete koostamine 3. Seinte jäigastamine, konstruktsiooni pingutamist ja vajumist võimaldavate detailide paigaldamine 4. Kujupüsivate konstruktsioonide paigaldamine ja kinnitamine 5. Lisakarkassi kinnitamine palkkonstruktsioonile 6. Avatäidete paigaldamine palkkonstruktsiooni Puitmajaehitaja töötab ehitusobjektil nii sise- kui ka välitingimustes, sh kõrgustes ja tõsteseadmete töötsoonis. Töökeskkond võib olla mürarohke. Töökeskkonnas esineb puidutolmu ja keemilisi ained, mis võivad põhjustada allergiat. Töö nõuab füüsilist pingutust, töötempo on vahelduv. Puitmajaehitaja põhilisteks töövahenditeks on erinevad elektrilised ja pneumaatilised töömasinad (nt erinevad saed, freesid, trellid), käsitööriistad (haamrid, peitlid jne), mõõtevahendid (nivelliir, loodid jne) ja tõsteseadmed. Palkmajade ehitamisel tuleb lisaks kasutada ka erialaspetsiifilisi töövahendeid nagu nt liimeister, koorimisraud, kirves, palgipööramise labidas, vararaud. Puitmajaehitaja töö nõuab täpsust ja püsivust. Kutsealal töötamisel on vajalikud ka matemaatilis-loogiline ja ruumiline mõtlemine ning tehniline taiplikkus. Kuna töötatakse meeskonnas, on olulised ka koostöövõime ja suhtlemisvalmidus. Töö eripärast tulenevalt on vajalikud ka füüsiline vastupidavus, tugevus ja käeline osavus. EKR 3. taseme puitmajaehitaja on oma kutsealased oskused omandanud kas a) kutseõppeasutuses vastava taseme ja eriala õppekava läbides või b) praktilise töökogemuse käigus kogenud meistri käe all. Puitmajaehitaja, palkmajaehitaja, palkmaja püstitaja, puusepp Kutse saamiseks on nõutav kohustuslike kompetentside (B.2.1 – B.2.8) ja läbiva kompetentsi (B.2.9) tõendamine. Töö planeerimine ja töökoha ettevalmistamine 3 Puitliidete koostamine 3 Puitkarkassi ja karkassielementide valmistamine, monteerimine ja paigaldamine 3 Laudpõrandate ehitamine 3 Aluskatuste ehitamine ja puidupõhiste katusekattematerjalide paigaldamine 3 Avatäidete paigaldamine 3 Troppimistööde tegemine 4 Palkkonstruktsioonide püstitamine 3 Puitmajaehitaja, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Puitmajaehitaja, tase 4 Wooden House Builder, EstQF Level 4 10 Käsitsi palkmajaehitaja II (versioon 1) Käsitsi palkmajaehitaja II (versioon 2) Palkmaja ehitaja II (versioon 1) Palkmaja ehitaja II (versioon 2) Palkmaja ehitaja II (versioon 3) Palkmaja ehitaja II (versioon 4) Palkmaja ehitaja II (versioon 5) Palkmajaehitaja, tase 4 (versioon 6) Palkmajaehitaja, tase 4 (versioon 7) Palkmajaehitaja, tase 4 (versioon 8) Puitmajaehitaja, tase 4 (versioon 11) Puitmajaehitaja, tase 4 (versioon 9) Käsitööpalkmaja tootja ja palkmajade renoveerija, tase 4 Palkmajaehitaja, tase 4 Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Palkmajaehitus Palkmaja ehitaja 54 2024-10-02 2024-10-02 2025-11-10 4 4 7115 Puusepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 41 Hoonete ehitus Puitmajaehitaja kutsealased terminid Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Andres Madalik Merko Ehitus Andres Veel Hiiumaa Ametikool Kaljo Valler Palmatin OÜ Lauri Kivil Eesti Puitmajaliit Ragner Lõbu Hobbiton OÜ Tarmo Tammekivi OÜ Puu ja Pliiats Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Puitmajaehitaja töötab peamiselt puitmaju ehitavas või selle detaile tootvas ettevõttes. Tema peamine tööülesanne on ehitada tööstuslikult või käsitööna valmistatud puitdetailidest ja/või moodulitest maju. Sellel kutsealal on kirjeldatud kolm kutset: - Puitmajaehitaja, tase 3 - Puitmajaehitaja, tase 4 - Puitmajaehitaja, tase 5 Puitmajaehitaja, tase 4 ehitab ja renoveerib projektdokumentatsioonist lähtudes erinevaid puitkarkassmaju (elementmajad, moodulmajad jne) ning palkmaju (masintoodetud või käsitööpalkmajad), paigaldab avatäiteid ja puidupõhiseid katusekattematerjale ning ehitab põrandaid. Ta juhib ja juhendab vähem kogenud kolleege või väiksemaid töörühmi ning võtab vastutuse iseenda ja töögrupi töö tulemuse eest. 4. taseme puitmajaehitaja võib oma töö käigus spetsialiseeruda palkmajade ehitajaks või käsitööpalkmajade tootjaks ja palkmajade renoveerijaks. Palkmajaehitaja, tase 4 püstitab palkmaju eelnevalt tööstuslikult või käsitööna valmistatud palkmajadetailidest. Käsitööpalkmaja tootja ja palkmajade renoveerija, tase 4 valmistab käsitööna palkmaja detaile ning renoveerib käsitööpalkmaju. A.1 Töö planeerimine ja töökoha ettevalmistamine 1. Materjalide valik ja ettevalmistamine 2. Töövõtete ja -vahendite valimine 3. Tööplaani koostamine 4. Ehitusplatsi ettevalmistamine A.2 Puitliidete valmistamine ja koostamine 1. Tappliidete valmistamine ja koostamine 2. Nael-, kruvi-, polt- ja naagelliidete valmistamine ja koostamine A.3 Puitkarkassi ja karkassielementide valmistamine, monteerimine ja paigaldamine 1. Karkassielementide valmistamine 2. Seina-, katuse- ja vahelaeelementide monteerimine 3. Puitkarkassi ehitamine 4. Isolatsioonimaterjalide paigaldamine 5. Ehitusplaatide paigaldamine puitkarkassile 6. Fassaadimaterjalide paigaldamine A.4 Laudpõrandate ehitamine 1. Laagide ehitamine 2. Põrandalaudise paigaldamine 3. Liistude paigaldamine A.5 Aluskatuste ehitamine ja puidupõhiste katusekattematerjalide paigaldamine 1. Katusele aluskatte, tuulutusliistude, roovitise ja/või laudise paigaldamine 2. Tuulekastide ehitamine 3. Puidupõhiste katusekattematerjalide paigaldamine A.6 Avatäidete paigaldamine 1. Ajutiste avatäidete valmistamine ja paigaldamine 2. Avatäidete paigaldamine 3. Avatäidete viimistlemine A.7 Puitkonstruktsiooni renoveerimine 1. Konstruktsioonide avamine objekti seisukorra hindamiseks 2. Puitkonstruktsioonide parandamine 3. Pinnakatete remont ja asendamine A.8 Troppimistööde tegemine 1. Materjalide peale- ja mahalaadimine, ladustamine ja paigaldamine 2. Mehitamata tõsteseadmete töö juhtimine A.9 Juhtimine ja juhendamine 1. Tööga seotud keskkonnariskide hindamine ja juhendatava nõustamine 2. Töö teostamisel ilmnenud vigade analüüs ja parandamise nõustamine 3. Töögrupi juhendamine PALKMAJAEHITAJA A.10 Palkkonstruktsioonide püstitamine 1. Palkdetailide ja tihendusmaterjali paigaldamine ja fikseerimine 2. Palkide jätkliidete koostamine 3. Seinte jäigastamine, konstruktsiooni pingutamist ja vajumist võimaldavate detailide paigaldamine 4. Kujupüsivate konstruktsioonide paigaldamine ja kinnitamine 5. Lisakarkassi kinnitamine palkkonstruktsioonile 6. Avatäidete paigaldamine palkkonstruktsiooni KÄSITÖÖPALKMAJA TOOTJA JA PALKMAJADE RENOVEERIJA A.11 Käsitööpalkmaja tootmine ja palkmajade renoveerimine 1. Materjali valimine 2. Palkmaterjali eeltöötlemine 3. Palkkonstruktsiooni detailide tootmine 4. Jätkliidete valmistamine ja seinte jäigastamine 5. Avade märkimine ja lõikamine 6. Konstruktsioonidetailide markeerimine, viimistlemine ja transpordiks ettevalmistamine 7. Detailide transpordiks ettevalmistamine 8. Palkkonstruktsioonide avamine objekti seisukorra hindamiseks 9. Konstruktsiooni ajutine toestamine ja vajadusel tõstmine 10. Palkkonstruktsioonide renoveerimine Puitmajaehitaja töötab ehitusobjektil nii sise- kui ka välitingimustes, sh kõrgustes ja tõsteseadmete töötsoonis. Töökeskkond võib olla mürarohke. Töökeskkonnas esineb puidutolmu ja keemilisi ained, mis võivad põhjustada allergiat. Töö nõuab füüsilist pingutust, töötempo on vahelduv. Puitmajaehitaja põhilisteks töövahenditeks on erinevad elektrilised ja pneumaatilised töömasinad (nt erinevad saed, freesid, trellid), käsitööriistad (haamrid, peitlid jne), mõõtevahendid (nivelliir, loodid jne) ja tõsteseadmed. Spetsialiseerumiste korral lisanduvad tavapärastele töövahenditele veel erialaspetsiifilised, nt liimeister, koorimisraud, kirves, palgipööramislabidas, vararaud jne. Puitmajaehitaja töö nõuab täpsust ja püsivust. Kutsealal töötamisel on vajalikud ka matemaatilis-loogiline ja ruumiline mõtlemine ning tehniline taiplikkus. Kuna töötatakse meeskonnas, on olulised ka koostöövõime ja suhtlemisvalmidus. Töö eripärast tulenevalt on vajalikud ka füüsiline vastupidavus, tugevus ja käeline osavus. EKR 4. taseme puitmajaehitaja on oma kutsealased oskused omandanud kas a) kutseõppeasutuses vastava taseme ja eriala õppekava läbides või b) läbi praktilise töökogemuse ning erialastel täienduskoolitustel omandatud teadmiste Puitmajaehitaja, palkmajaehitaja, palkmaja püstitaja, puusepp, palkmeister, käsitöö palkmaja ehitaja. Puitmajaehitaja, tase 4 kutse saamiseks tuleb tõendada kohustuslikud (B.2.1-B.2.9) ja kutset läbivad (B.2.12) kompetentsid. Palkmajaehitaja, tase 4 spetsialiseerumisel tuleb lisaks kohustuslikele (B.2.1-B.2.9) ja läbivale (B.2.12) kompetentsile tõendada ka spetsialiseerumisega seotud kompetents (B.2.10). Käsitööpalkmaja tootja ja palkmajade renoveerija, tase 4 spetsialiseerumisel tuleb lisaks kohustuslikele (B.2.1-B.2.9) ja läbivale (B.2.12) kompetentsile tõendada ka spetsialiseerumisega seotud kompetents (B.2.11). Töö planeerimine ja töökoha ettevalmistamine 4 Puitliidete valmistamine ja koostamine 4 Puitkarkassi ja karkassielementide valmistamine, monteerimine ja paigaldamine 4 Laudpõrandate ehitamine 4 Aluskatuste ehitamine ja puidupõhiste katusekattematerjalide paigaldamine 4 Avatäidete paigaldamine 4 Puitkonstruktsioonide renoveerimine 4 Troppimistööde tegemine 4 Juhtimine ja juhendamine 4 Palkmajaehitaja, tase 4 spetsialiseerumisel tuleb lisaks kohustuslikele (B.2.1-B.2.9) ja läbivale (B.2.12) kompetentsile tõendada ka spetsialiseerumisega seotud kompetents (B.2.10). Käsitööpalkmaja tootja ja palkmajade renoveerija, tase 4 spetsialiseerumisel tuleb lisaks kohustuslikele (B.2.1-B.2.9) ja läbivale (B.2.12) kompetentsile tõendada ka spetsialiseerumisega seotud kompetents (B.2.11). Puitmajaehitaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Puitmajaehitaja, tase 5 Wooden House Builder, EstQF Level 5 10 Käsitsi palkmajaehitaja III (versioon 1) Käsitsi palkmajaehitaja III (versioon 2) Palkmaja ehitaja III (versioon 1) Palkmaja ehitaja III (versioon 2) Palkmaja ehitaja III (versioon 3) Palkmaja ehitaja III (versioon 4) Palkmaja ehitaja III (versioon 6) Palkmajaehitaja, tase 5 (versioon 5) Palkmajaehitaja, tase 5 (versioon 7) Palkmajaehitaja, tase 5 (versioon 8) Puitmajaehitaja, tase 5 (versioon 11) Puitmajaehitaja, tase 5 (versioon 9) Käsitööpalkmaja tootja ja palkmajade renoveerija, tase 5 Palkmajaehitaja, tase 5 Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Palkmajaehitus Palkmaja ehitaja 54 2024-10-02 2024-10-02 2025-11-10 5 5 7115 Puusepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 41 Hoonete ehitus Puitmajaehitaja kutsealased terminid Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Andres Madalik Merko Ehitus Andres Veel Hiiumaa Ametikool Kaljo Valler Palmatin OÜ Lauri Kivil Eesti Puitmajaliit Ragner Lõbu Hobbiton OÜ Tarmo Tammekivi OÜ Puu ja Pliiats Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Puitmajaehitaja töötab peamiselt puitmaju ehitavas või selle detaile tootvas ettevõttes. Tema peamine tööülesanne on ehitada tööstuslikult või käsitööna valmistatud puitdetailidest ja/või moodulitest maju. Sellel kutsealal on kirjeldatud kolm kutset: - Puitmajaehitaja, tase 3 - Puitmajaehitaja, tase 4 - Puitmajaehitaja, tase 5 Puitmajaehitaja, tase 5 ehitab ja renoveerib projektdokumentatsioonist lähtudes erinevaid puitkarkassmaju (elementmajad, moodulmajad jne) ning palkmaju (masintoodetud või käsitööpalkmajad), paigaldab avatäiteid ja puidupõhiseid katusekattematerjale ning ehitab põrandaid. Ta juhib tööd objektidel, suhtleb klientidega ja vastutab töö lõpptulemuse eest. Selle taseme puitmajaehitaja arvestab ja jagab objektil oma pädevuse piires ehitustööde teostamiseks vajalikke ressursse, koostab töögraafikuid ja vormistab dokumente, juhendab kaastöötajaid, teostab järelevalvet, kontrollib tööde kvaliteeti ning täidab muid ehitustööde vahetu korraldamisega seotud ülesandeid. 5. taseme puitmajaehitaja lähtub oma töös kehtivatest õigusaktidest ja protseduurireeglitest, ehitise projektdokumentatsioonist ning töökeskkonna- ja tööohutusnõuetest. 5. taseme puitmajaehitaja võib oma töö käigus spetsialiseeruda palkmajade ehitajaks või käsitööpalkmajade tootjaks ja palkmajade renoveerijaks. Palkmajaehitaja, tase 5 spetsialiseeruja püstitab eelnevalt tööstuslikult või käsitööna valmistatud detailidest palkmaju. Käsitööpalkmaja tootja ja palkmajade renoveerija, tase 5 spetsialiseeruja valmistab käsitööna palkmaja detaile ning renoveerib palkmaju. A.1 Töö planeerimine ja töökoha ettevalmistamine 1. Objekti ja dokumentatsiooni vastuvõtmine oma tööde teostamiseks 2. Ehitusprojektiga tutvumine ja tööks vajalike lähteandmete määratlemine 3. Materjalide kulu arvutamine 4. Materjalide valik ja ettevalmistamine 5. Töövõtete ja -vahendite valimine 6. Ehitusmehhanismide ja transpordivahendite töö planeerimine 7. Tööplaani koostamine 8. Ehitusplatsi ettevalmistamine A.2 Puitliidete valmistamine ja koostamine 1. Tappliidete valmistamine ja koostamine 2. Nael-, kruvi-, polt- ja naagelliidete valmistamine ja koostamine A.3 Puitkarkassi ja karkassielementide valmistamine, monteerimine ja paigaldamine 1. Karkassielementide valmistamine 2. Seina-, katuse- ja vahelaeelementide monteerimine 3. Puitkarkassi ehitamine 4. Isolatsioonimaterjalide paigaldamine 5. Ehitusplaatide paigaldamine puitkarkassile 6. Fassaadimaterjalide paigaldamine A.4 Laudpõrandate ehitamine 1. Laagide ehitamine 2. Põrandalaudise paigaldamine 3. Liistude paigaldamine A.5 Aluskatuste ehitamine ja puidupõhiste katusekattematerjalide paigaldamine 1. Katusele aluskatte, tuulutusliistude, roovitise ja/või laudise paigaldamine 2. Tuulekastide ehitamine 3. Puidupõhiste katusekattematerjalide paigaldamine A.6 Avatäidete paigaldamine 1. Ajutiste avatäidete valmistamine ja paigaldamine 2. Avatäidete paigaldamine 3. Avatäidete viimistlemine A.7 Puitkonstruktsiooni renoveerimine 1. Konstruktsioonide avamine objekti seisukorra hindamiseks 2. Puitkonstruktsioonide parandamine 3. Pinnakatete remont ja asendamine A.8 Troppimistööde tegemine 1. Materjalide peale- ja mahalaadimine, ladustamine ja paigaldamine 2. Mehitamata tõsteseadmete töö juhtimine A.9 Ehitustööde juhtimine ja korraldamine 1. Ehituslike mõõtmete mahamärkimine ja kõrgusmärkide ülekandmine 2. Ehitustööde vahetu juhtimine objektil 3. Ehitustööde nõuetekohane dokumenteerimine 4. Lisa- ja muudatustööde kooskõlastamine ja korraldamine 5. Töötervishoiu- ja tööohutusnõuete täitmise tagamine 6. Ehitusplatsi korrashoiu ja keskkonnaohutuse tagamine 7. Tegutsemine hädaolukorras 8. Ehitustööde kvaliteedinõuetele vastavuse kontrollimine 9. Kaetavate tööde ja ehitise osade ülevaatuse korraldamine 10. Tehtud tööde üleandmine-vastuvõtmine 11. Ehitise täitedokumentatsiooni komplekteerimine 12. Ehitise haldajale vajalike kasutuskoolituste korraldamine 13. Garantiiperioodi toimingute korraldamine PALKMAJAEHITAJA A.10 Palkkonstruktsioonide püstitamine 1. Palkdetailide ja tihendusmaterjali paigaldamine ja fikseerimine 2. Palkide jätkliidete koostamine 3. Seinte jäigastamine, konstruktsiooni pingutamist ja vajumist võimaldavate detailide paigaldamine 4. Kujupüsivate konstruktsioonide paigaldamine ja kinnitamine 5. Lisakarkassi kinnitamine palkkonstruktsioonile 6. Avatäidete paigaldamine palkkonstruktsiooni KÄSITÖÖPALKMAJADE TOOTJA JA PALKMAJADE RENOVEERIJA A.11 Käsitööpalkmaja tootmine ja palkmajade renoveerimine 1. Materjali valimine 2. Palkmaterjali eeltöötlemine 3. Palkkonstruktsiooni detailide tootmine 4. Jätkliidete valmistamine ja seinte jäigastamine 5. Avade märkimine ja lõikamine 6. Konstruktsioonidetailide markeerimine, viimistlemine ja transpordiks ettevalmistamine 7. Detailide transpordiks ettevalmistamine 8. Palkkonstruktsioonide avamine objekti seisukorra hindamiseks 9. Konstruktsiooni ajutine toestamine ja vajadusel tõstmine 10. Palkkonstruktsioonide renoveerimine Puitmajaehitaja töötab ehitusobjektil nii sise- kui ka välitingimustes, sh kõrgustes ja tõsteseadmete töötsoonis. Töökeskkond võib olla mürarohke. Töökeskkonnas esineb puidutolmu ja keemilisi ained, mis võivad põhjustada allergiat. Töö nõuab füüsilist pingutust, töötempo on vahelduv. Puitmajaehitaja põhilisteks töövahenditeks on erinevad elektrilised ja pneumaatilised töömasinad (nt erinevad saed, freesid, trellid), käsitööriistad (haamrid, peitlid jne), mõõtevahendid (nivelliir, loodid jne) ja tõsteseadmed. Spetsialiseerumise korral lisanduvad tavapärastele töövahenditele veel erialaspetsiifilised, nt liimeister, koorimisraud, kirves, palgipööramise labidas, vararaud jne. Puitmajaehitaja töö nõuab täpsust ja püsivust. Kutsealal töötamisel on vajalikud ka matemaatilis-loogiline ja ruumiline mõtlemine ning tehniline taiplikkus. Kuna töötatakse meeskonnas, on olulised ka koostöövõime ja suhtlemisvalmidus. Töö eripärast tulenevalt on vajalikud ka füüsiline vastupidavus, tugevus ja käeline osavus. EKR 5. taseme puitmajaehitajana töötaval inimesel on vähemalt keskharidus või ehitusalane kutse- või kõrgharidus. Ta on läbinud erialaseid täiendkoolitusi ning tal on pikaajaline erialane töökogemus üldehituse valdkonnas. Puitmajaehitaja, palkmajaehitaja, palkmaja püstitaja, puusepp, palkmeister, käsitöö palkmaja ehitaja. Ehitusseadustik ja selle rakendusaktid Puitmajaehitaja, tase 5 kutse saamiseks tuleb tõendada kohustuslikud (B.2.1-B.2.9) ja kutset läbivad (B.2.12) kompetentsid. Palkmajaehitaja, tase 5 spetsialiseerumisel tuleb lisaks kohustuslikele (B.2.1-B.2.9) ja läbivale (B.2.12) kompetentsile tõendada ka spetsialiseerumisega seotud kompetents (B.2.10). Käsitööpalkmaja tootja ja palkmajade renoveerija, tase 5 spetsialiseerumisel tuleb lisaks kohustuslikele (B.2.1-B.2.9) ja läbivale (B.2.12) kompetentsile tõendada ka spetsialiseerumisega seotud kompetents (B.2.11). Töö planeerimine ja töökoha ettevalmistamine 5 Puitliidete valmistamine ja koostamine 4 Puitkarkassi ja karkassielementide valmistamine, monteerimine ja paigaldamine 4 Laudpõrandate ehitamine 4 Aluskatuste ehitamine ja puidupõhiste katusekattematerjalide paigaldamine 4 Avatäidete paigaldamine 4 Puitkonstruktsiooni renoveerimine 5 Troppimistööde tegemine 4 Ehitustööde juhtimine ja korraldamine 5 Palkmajaehitaja, tase 5 spetsialiseerumisel tuleb lisaks kohustuslikele (B.2.1-B.2.9) ja läbivale (B.2.12) kompetentsile tõendada ka spetsialiseerumisega seotud kompetents (B.2.10). Käsitööpalkmaja tootja ja palkmajade renoveerija, tase 5 spetsialiseerumisel tuleb lisaks kohustuslikele (B.2.1-B.2.9) ja läbivale (B.2.12) kompetentsile tõendada ka spetsialiseerumisega seotud kompetents (B.2.11). Puitmajaehitaja, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialist, tase 4 Social and Health Care Specialist, EstQF Level 4 7 Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialist, tase 4 (versioon 4) Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialist, tase 4 (versioon 5) Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialist, tase 4 (versioon 6) Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialist, tase 4 (versioon 8) Tegevusjuhendaja, tase 4 (versioon 3) Tegevusjuhendaja, tase 5 (versioon 1) Tegevusjuhendaja, tase 5 (versioon 2) Abivajadusega (tervisest tuleneva erivajadusega) lapse tugiisik, tase 4 Rahvusvahelise kaitse saaja tugiisik, tase 4 Sõltuvushäirega isiku tugiisik, tase 4 Tegevusjuhendaja, tase 4 Toimetulekuraskustes isiku tugiisik, tase 4 Toimetulekuraskustes pere tugiisik, tase 4 Väärkoheldud isiku tugiisik, tase 4 Sotsiaalhoolekanne Sotsiaalhoolekande Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaalhooldus Tugiisik (sh. tegevusjuhendaja) 30 2024-10-09 2024-10-09 2025-11-12 4 4 3412 Sotsiaaltöö keskastme spetsialistid 0923 Sotsiaaltöö ja nõustamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Sotsiaalala töötaja eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Ebeli Berkman Sotsiaalkindlustusamet Anneli Habicht Eesti Puuetega Inimeste Koda Talvi Karbe Tallinna Perekeskus Christin Kelder Tallinna Tugikeskus Juks Aljona Kurbatova Tervise Arengu Instituut Silvia Looveer Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon Maida Michelson Tallinna Sotsiaaltöö Keskus Sirje Pauskar Pärnumaa Kutsehariduskeskus Piret Pent MTÜ Eesti Tegevusjuhendajate Liit Katrin Tsuiman Sotsiaalkindlustusamet Agnes Veldemann SA Perekodu Kaisa Üprus-Tali Sotsiaalministeerium Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialisti töö on kliendi sotsiaalsete oskuste ja tegevusvõime arendamine, säilitamine ja toetamine, juhendamine ja toetamine igapäevaelu toimingutes, toetamine võimetekohasel panustamisel ühiskonda ja asjaajamise korraldamisel. Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialist võib spetsialiseeruda tööle intellektihäire ja vaimse tervise probleemidega täiskasvanu, sõltuvushäirega isiku, abivajadusega (tervisest tuleneva erivajadusega) lapse, toimetulekuraskustes isiku, rahvusvahelise kaitse saaja, väärkoheldud isiku või toimetulekuraskustes perega. A.2.1 Kliendi sotsiaalsete oskuste arendamine 1. Kliendi toetamine suhtlemisel. 2. Kliendil toetamine käitumisnormide õppimisel. 3. Kliendi emotsionaalse seisundi toetamine. 4. Toetamine konfliktide lahendamisel ja ennast kehtestava käitumise õppimisel. 5. Eneseesinduse oskuse toetamine. A.2.2 Kliendi tegevusvõime arendamine, säilitamine ja toetamine 1. Kliendi tegevusvõime ja kõrvalabi vajaduse hindamine ning analüüsimine. 2. Terviseseisundi jälgimine, muutuste märkamine. 3. Tervisekäitumise kujundamine. 4. Kliendi võimestamine. 5. Kliendi juhendamine abivahendite kasutamisel. A.2.3 Kliendi juhendamine ja toetamine igapäevaelu toimingutes 1. Toetamine igapäevaelu toimingute planeerimisel. 2. Koos kliendiga igapäevaeluga seotud eelarve koostamine. 3. Toetamine enese eest hoolitsemisel. 4. Juhendamine majapidamise korraldamisel. 5. Juhendamine toitumisel. 6. Kliendi suunamine ja kaasamine vabaajategevustesse. A.2.4 Kliendi toetamine võimetekohasel panustamisel ühiskonda 1. Kliendile sobilike õppimis-, töötamis- ja hõivevõimaluste leidmine ja säilitamine. 2. Toetamine töö- ja õpiharjumuste kujundamisel. 3. Toetamine õppimisel, töötamisel ja muus hõives vajalike praktiliste oskuste õppimisel. A.2.5 Toetamine asjaajamise korraldamisel 1. Toetamine eluasemega seotud asjaajamisel. 2. Toetamine avalike teenuste kasutamisel. 3. Juhendamine kogukonnas pakutavate teenuste tarbimisel. 4. Toetamine IKT-vahendite kasutamisel. A.2.6 Võrgustikutöö 1. Koostöö kliendi võrgustikuga. 2. Koostöö kogukonna ja teiste spetsialistidega. Tegevusjuhendaja A.2.7 Töö intellektihäire ja vaimse tervise probleemidega täiskasvanuga 1. Kliendi toetamine. 2. Tugigruppide toetamine. 3. Seksuaalkäitumise kujundamine. 4. Peremaja/majutusüksuse töö- ja elukorralduse koordineerimine. 5. Kliendiga seotud dokumentide haldamine. 6. Ressursside kasutamise planeerimine. Abivajadusega (tervisest tuleneva erivajadusega) lapse tugiisik A.2.8 Töö abivajadusega (tervisest tuleneva erivajadusega) lapsega 1. Lapse toetamine. 2. Koostöö haridusasutusega. 3. Seksuaalkäitumise kujundamine. Toimetulekuraskustes isiku tugiisik A.2.9 Töö toimetulekuraskustes isikuga 1. Toetamine käitumise eripäradega toimetulekul. 2. Toetamine asjaajamisel. 3. Toetamine taasühiskonnastamisel. Rahvusvahelise kaitse saaja tugiisik A.2.10 Töö rahvusvahelise kaitse saajaga 1. Toetamine kultuuriliste eripäradega toimetulekul. 2. Toetamine asjaajamisel. Väärkoheldud isiku tugiisik A.2.11 Töö väärkoheldud isikuga 1. Toetamine väärkohtlemise tagajärgedega toimetulekul. 2. Toetamine asjaajamisel. Toimetulekuraskustes pere tugiisik A.2.12 Töö toimetulekuraskustes perega 1. Omavahelise suhtluse toetamine. 2. Toetamine laste kasvatamisel. 3. Toetamine asjaajamisel. Sõltuvushäirega isiku tugiisik A.2.13 Töö sõltuvushäirega isikuga 1. Toetamine käitumise eripäradega toimetulekul. 2. Toetamine asjaajamisel. 3. Toetamine taasühiskonnastamisel. 4. Ressursside kasutamise planeerimine. Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialist võib töötada nii era- kui avalikus sektoris, nt kohalikus omavalitsuses, haridusasutuses, päevakeskuses ja tugikeskuses. Ta töötab seal, kus on klient, näiteks kliendi kodus, koolis ja hoolekandeasutuses. Tööaeg on paindlik, töö võib toimuda graafiku alusel, sh puhkepäevadel. Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialist võib kokku puutuda ohuteguritega (emotsionaalsed ja füüsilised rünnakud, kõrgendatud emotsionaalne pinge, infektsioonid jm), mis võivad avaldada mõju tema elule ja/või tervisele. Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialist kasutab oma töös infotehnoloogia- ja kommunikatsioonivahendeid, kodu- ja majapidamistehnikat ning -vahendeid, vajadusel abi- ja hooldusvahendeid. Tugiisiku töös on olulised empaatia- ja vastutusvõimelisus, hoolivus, usaldusväärsus ja ausus. Tugiisik peab olema koostööaldis ja hea suhtleja. Töö eeldab kohusetundlikkust, pingetaluvust, inimkeskseid väärtushoiakuid ja tolerantsust. Samuti on tähtsad (enese)kehtestamisoskus, analüüsivõime, sihikindlus ja järjepidevus. Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialisti spetsialiseerumistel on keskharidus. Kutseoskused on omandatud kutseõppe taseme- või täiendõppes või töö käigus. Tugiisik, tegevusjuhendaja. Tegevusjuhendaja kutsealane ettevalmistus on reguleeritud sotsiaalhoolekande seadusega. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.6, läbiv kompetents B.2.14. Lisaks tuleb tõendada üks spetsialiseerumisega seotud kompetentsidest B.2.7-B.2.13. Kliendi sotsiaalsete oskuste arendamine 4 Kliendi tegevusvõime arendamine, säilitamine ja toetamine 4 Kliendi juhendamine ja toetamine igapäevaelu toimingutes 4 Kliendi toetamine võimetekohasel panustamisel ühiskonda 4 Toetamine asjaajamise korraldamisel 4 Võrgustikutöö 4 Kutse taotlemisel tuleb tõendada üks spetsialiseerumisega seotud kompetentsidest B.2.7-B.2.13. Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialist, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 Assistant Property Valuer, level 5 8 Hindaja assistent III (versioon 1) Hindaja assistent III (versioon 2) Hindaja assistent III (versioon 3) Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 (versioon 4) Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 (versioon 5) Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 (versioon 6) Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 (versioon 7) Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hindaja 54 2024-10-02 2024-10-02 2024-12-31 5 5 3315 Hindajad ja kahjuhindajad 0421 Õigus 68 Kinnisvaraalane tegevus Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala EKHÜ Heade Tavade Koodeks Marje Kolmar 1Partner Kinnisvarabüroo, EKHÜ Andres Teder Pindi Kinnisvara / ERI Kinnisvara Härmo Haljaste Kaanon Kinnisvarabüroo Andres Juss Maa-amet Martin Kõiv Keskkonnaministeerium, EKHÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kinnisvara hindamise kutsealal töötavate hindajate peamised tööülesanded on varade väärtuste leidmine, hindamisaruannete koostamine või nende läbivaatamine. Hindajad tuginevad oma töös Eesti vara hindamise standarditele EVS 875 ja juhul kui EVS 875 regulatsioon on ebapiisav, siis rahvusvahelistele vara hindamise standarditele. Hindajad lähtuvad oma töös Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu (edaspidi EKHÜ) heade tavade koodeksist (Lisa 3 - Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu heade tavade koodeks). Kinnisvara hindamise kutsealal on kutsed kolmel tasemel: 1) kinnisvara nooremhindaja, tase 5 2) kinnisvara hindaja, tase 6 3) vara hindaja, tase 7 Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 suhtleb oma töös tellijaga, teostab hinnatava vara ülevaatuse ja koostab turuanalüüsi (v.a. makromajandusliku). Koostöös kõrgema kutsetaseme hindajaga valib ja rakendab hindamismeetodi, koostab hindamisaruande ning esitab selle kõrgema kutsetasemega hindajale läbivaatamiseks ja allkirjastamiseks. A.2.1 Suhtlemine tellijaga 1. Lähteülesande fikseerimine 2. Tellimuslepingu sõlmimine A.2.2 Teabe kogumine hinnatava vara kohta 1. Dokumentide ja registriandmete kogumine 2. Hinnatava vara ülevaatamine 3. Hinnatava vara kohta kogutud andmete süstematiseerimine ja analüüsimine A.2.3 Kinnisvaraturu analüüsimine hinnatava vara kontekstis 1. Kinnisvaraturu analüüsimine 2. Turuandmete kogumine A.2.4 Vara hindamine ja hindamisaruande vormistamine 1. Eelduste ja piiravate tingimuste määratlemine 2. Hindamismeetodi valimine 3. Hindamismeetodi realiseerimine 4. Hindamisaruande koostamine A.2.5 Aruandlus ja juhendamine 1. Hindamisaruannete arhiveerimine 2. Aruandluse esitamine Kinnisvara nooremhindaja töö on üldjoontes fikseeritud (40 tundi nädalas), kuid sõltuvalt kokkulepetest tööandjaga, töömahust või muudest töökorralduse eripäradest võib töö toimuda ka paindliku graafiku alusel või väljaspool kontorit. Hindaja töö toimub peamiselt siseruumides, kuid hinnatavat vara vaadatakse üle välitöödel. Tööülesanded on vahelduvad, töö maht ja rütm sõltuvad tellimuste hulgast ja hinnatava vara eripärast. Hindaja töökeskkonnaga seotud riskifaktorid tulenevad peamiselt välitöödel hinnatavate ehitiste, ehitus- ja tööstusobjektide eripärast, seetõttu peab ta rangelt järgima kehtivaid ohutusnõudeid. Teatud olukordades tuleb hindajal tööülesannete täitmisel siseneda eravaldustesse, mistõttu võivad märkimisväärseks ohufaktoriks olla ka kurjad koduloomad, peamiselt koerad. Arvuti, fotoaparaat, kontoritarbed, telefon, andmebaasid, internet. Kinnisvara nooremhindaja töös on oluline täpsus, korrektsus, konkreetsus ja analüütiline mõtlemine. Töö tegemiseks on äärmiselt vajalikud ka suhtlemisoskus, pingetaluvus ja võime rahumeelselt lahendada konfliktolukordi. Tööülesannete täitmisel tulevad kasuks läbirääkimis- ja argumenteerimisoskused, meelekindlus ja otsustusvõime. Kinnisvara nooremhindajatena töötavad üldjuhul inimesed, kellel on keskharidus, kes on läbinud erialase täiendkoolituse ja omandanud oma kutsealased oskused tööpraktika käigus. Hindaja assistent, kinnisvara nooremhindaja. Krediidiandjate- ja vahendajate seadus. Rahandusministri 15.06.2016 määrus nr 25 „Nõuded elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu tagatiseks oleva kinnisvara hindamisele“. Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 kutse saamiseks tuleb tõendada kõik kompetentsid (B.2.1 – 2.11). Suhtlemine tellijaga 5 Teabe kogumine hinnatava objekti kohta 5 Kinnisvaraturu analüüsimine hinnatava vara kontekstis 5 Vara hindamine ja hindamisaruande vormistamine 5 Aruandlus ja juhendamine 5 Kutse-eetika põhimõtete järgimine 5 Oma töö planeerimine 5 Suhtlemisoskused, meeskonnatöö ja klienditeenindus 5 Elukestvas õppes osalemine 5 Keskkonnahoidliku tööstiili hoidmine 5 Keelteoskus ja arvutioskus 5 Kinnisvara hindaja, tase 6 Residential Valuer, level 6 11 Kinnisvara hindaja IV (versioon 4) Kinnisvara hindaja IV (versioon 5) Kinnisvara hindaja IV (versioon 6) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 10) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 12) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 7) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 8) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 9) Kinnisvarahindaja IV (versioon 1) Kinnisvarahindaja IV (versioon 2) Kinnisvarahindaja IV (versioon 3) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hindaja 54 2024-10-02 2024-10-02 2024-12-31 6 6 3315 Hindajad ja kahjuhindajad 0421 Õigus 68 Kinnisvaraalane tegevus Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala EKHÜ Heade Tavade Koodeks Marje Kolmar 1Partner Kinnisvarabüroo, EKHÜ Andres Teder Pindi Kinnisvara / ERI Kinnisvara Härmo Haljaste Kaanon Kinnisvarabüroo Andres Juss Maa-amet Martin Kõiv Keskkonnaministeerium, EKHÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kinnisvara hindamise kutsealal töötavate hindajate peamised tööülesanded on varade väärtuste leidmine, hindamisaruannete koostamine või nende läbivaatamine. Hindajad tuginevad oma töös Eesti vara hindamise standarditele EVS 875 ja juhul kui EVS 875 regulatsioon on ebapiisav, siis rahvusvahelistele vara hindamise standarditele. Hindajad lähtuvad oma töös Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu (edaspidi EKHÜ) heade tavade koodeksist (Lisa 3 - Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu heade tavade koodeks). Kinnisvara hindamise kutsealal on kutsed kolmel tasemel: 1) kinnisvara nooremhindaja, tase 5 2) kinnisvara hindaja, tase 6 3) vara hindaja, tase 7 Kinnisvara hindaja, tase 6 suhtleb tellijaga, teostab hinnatava vara ülevaatuse, koostab turuanalüüsi, valib ja rakendab hindamismeetodi, koostab ja vormistab hindamisaruande. Ta juhendab nooremhindajaid nende töös: kontrollib töö õigsust, kirjutab alla hindamisaruannetele. 6. taseme kinnisvara hindaja koostab ja allkirjastab peamiselt eluotstarbelise vara hindamisaruandeid. Oma kutsetaset ületavate varaliikide hindamisaruandeid esitab ta kõrgema taseme varahindajale läbivaatamiseks ja allkirjastamiseks. 6. taseme kinnisvara hindaja võib vajadusel juhtida äriühingu hindamisgrupi või hindamisosakonna tööd või hindamisteenuse osutamist äriühingus. A.2.1 Suhtlemine tellijaga 1. Lähteülesande fikseerimine 2. Tellimuslepingu sõlmimine A.2.2 Teabe kogumine hinnatava vara kohta 1. Dokumentide ja registriandmete kogumine 2. Hinnatava vara ülevaatamine 3. Hinnatava vara kohta kogutud andmete süstematiseerimine ja analüüsimine A.2.3 Kinnisvaraturu analüüsimine hinnatava vara kontekstis 1. Makromajandusliku olukorra kirjeldamine 2. Kinnisvaraturu analüüsimine 3. Turuandmete kogumine A.2.4 Vara hindamine ja hindamisaruande vormistamine 1. Eelduste ja piiravate tingimuste määratlemine 2. Hindamismeetodi valimine 3. Hindamismeetodi realiseerimine 4. Hindamisaruande koostamine 5. Hindamisaruannet läbivaatamine A.2.5 Aruandlus ja juhendamine 1. Hindamisaruannete arhiveerimine 2. Aruandluse esitamine 3. Teiste hindajate töö juhendamine Kinnisvara hindaja töö on üldjoontes fikseeritud (40 tundi nädalas), kuid sõltuvalt kokkulepetest tööandjaga, töömahust või muudest töökorralduse eripäradest võib töö toimuda ka paindliku graafiku alusel või väljaspool kontorit. Hindaja töö toimub peamiselt siseruumides, kuid hinnatavat vara vaadatakse üle välitöödel. Tööülesanded on vahelduvad, töö maht ja rütm sõltuvad tellimuste hulgast ja hinnatava vara eripärast. Hindaja töökeskkonnaga seotud riskifaktorid tulenevad peamiselt välitöödel hinnatavate ehitiste, ehitus- ja tööstusobjektide eripärast, seetõttu peab ta rangelt järgima kehtivaid ohutusnõudeid. Teatud olukordades tuleb hindajal tööülesannete täitmisel siseneda eravaldustesse, mistõttu võivad märkimisväärseks ohufaktoriks olla ka kurjad koduloomad, peamiselt koerad. Arvuti, fotoaparaat, kontoritarbed, telefon, andmebaasid, internet. Kinnisvara hindaja töös on oluline täpsus, korrektsus, konkreetsus ja analüütiline mõtlemine. Töö tegemiseks on äärmiselt vajalikud ka suhtlemisoskus, pingetaluvus ja võime rahumeelselt lahendada konfliktolukordi. Tööülesannete täitmisel tulevad kasuks läbirääkimis- ja argumenteerimisoskused, meelekindlus ja otsustusvõime. Kinnisvara hindajatena töötavatel inimestel on üldjuhul kõrgharidus, eelistatavalt majandus-, ehitus-, õigusteadus- või kinnisvaraalane. Lisaks praktiline töökogemus kinnisvara hindamise kutsealal ja läbitud kutsealane täiendõpe. Kinnisvara hindaja, hindamisekspert, kutseline hindaja. Krediidiandjate- ja vahendajate seadus. Rahandusministri 15.06.2016 määrus nr 25 „Nõuded elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu tagatiseks oleva kinnisvara hindamisele“. Kinnisvara hindaja, tase 6 kutse saamiseks tuleb tõendada kõik kompetentsid (B.2.1 – 2.11). Suhtlemine tellijaga 6 Teabe kogumine hinnatava objekti kohta 6 Kinnisvaraturu analüüsimine hinnatava vara kontekstis 6 Vara hindamine ja hindamisaruande vormistamine 6 Aruandlus ja juhendamine 6 Kutse-eetika põhimõtete järgimine 6 Oma töö planeerimine 6 Suhtlemisoskused, meeskonnatöö ja klienditeenindus 6 Elukestvas õppes osalemine 6 Keskkonnahoidliku tööstiili hoidmine 6 Keelteoskus ja arvutioskus 6 Vara hindaja, tase 7 Property valuer, level 7 8 Vara hindaja V (versioon 1) Vara hindaja V (versioon 2) Vara hindaja V (versioon 3) Vara hindaja, tase 7 (versioon 4) Vara hindaja, tase 7 (versioon 5) Vara hindaja, tase 7 (versioon 6) Vara hindaja, tase 7 (versioon 7) Vara hindaja, tase 7 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hindaja 54 2024-10-02 2024-10-02 2024-12-31 7 7 3315 Hindajad ja kahjuhindajad 0421 Õigus 68 Kinnisvaraalane tegevus Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala EKHÜ Heade Tavade Koodeks Marje Kolmar 1Partner Kinnisvarabüroo, EKHÜ Andres Teder Pindi Kinnisvara / ERI Kinnisvara Härmo Haljaste Kaanon Kinnisvarabüroo Andres Juss Maa-amet Martin Kõiv Keskkonnaministeerium, EKHÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kinnisvara hindamise kutsealal töötavate hindajate peamised tööülesanded on varade väärtuste leidmine, hindamisaruannete koostamine või nende läbivaatamine. Hindajad tuginevad oma töös Eesti vara hindamise standarditele EVS 875 ja juhul kui EVS 875 regulatsioon on ebapiisav, siis rahvusvahelistele vara hindamise standarditele. Hindajad lähtuvad oma töös Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu (edaspidi EKHÜ) heade tavade koodeksist (Lisa 3 - Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu heade tavade koodeks). Kinnisvara hindamise kutsealal on kutsed kolmel tasemel: 1) kinnisvara nooremhindaja, tase 5 2) kinnisvara hindaja, tase 6 3) vara hindaja, tase 7 Vara hindaja, tase 7 suhtleb tellijaga, teostab hinnatava vara ülevaatuse, koostab turuanalüüsi, valib ja rakendab hindamismeetodi, koostab ja vormistab hindamisaruande. Ta juhendab madalama taseme hindajaid nende töös: kontrollib nende poolt tehtud töö õigsust, kirjutab alla hindamisaruannetele. 7. taseme vara hindaja koostab ja allkirjastab kõikide vara liikide hindamisaruandeid. Vara hindaja võib juhtida äriühingu hindamisgrupi või hindamisosakonna tööd või hindamisteenuse osutamist äriühingus. A.2.1 Suhtlemine tellijaga 1. Lähteülesande fikseerimine 2. Tellimuslepingu sõlmimine A.2.2 Teabe kogumine hinnatava vara kohta 1. Dokumentide ja registriandmete kogumine 2. Hinnatava vara ülevaatamine 3. Hinnatava vara kohta kogutud andmete süstematiseerimine ja analüüsimine A.2.3 Kinnisvaraturu analüüsimine hinnatava vara kontekstis 1. Makromajandusliku olukorra kirjeldamine 2. Kinnisvaraturu analüüsimine 3. Turuandmete kogumine A.2.4 Vara hindamine ja hindamisaruande vormistamine 1. Eelduste ja piiravate tingimuste määratlemine 2. Hindamismeetodi valimine 3. Hindamismeetodi realiseerimine 4. Hindamisaruande koostamine 5. Hindamisaruannet läbivaatamine A.2.5 Aruandlus ja juhendamine 1. Hindamisaruannete arhiveerimine 2. Aruandluse esitamine 3. Teiste hindajate töö juhendamine Vara hindaja töö on üldjoontes fikseeritud (40 tundi nädalas), kuid sõltuvalt kokkulepetest tööandjaga, töömahust või muudest töökorralduse eripäradest võib töö toimuda ka paindliku graafiku alusel või väljaspool kontorit. Hindaja töö toimub peamiselt siseruumides, kuid hinnatavat vara vaadatakse üle välitöödel. Tööülesanded on vahelduvad, töö maht ja rütm sõltuvad tellimuste hulgast ja hinnatava vara eripärast. Hindaja töökeskkonnaga seotud riskifaktorid tulenevad peamiselt välitöödel hinnatavate ehitiste, ehitus- ja tööstusobjektide eripärast, seetõttu peab ta rangelt järgima kehtivaid ohutusnõudeid. Teatud olukordades tuleb hindajal tööülesannete täitmisel siseneda eravaldustesse, mistõttu võivad märkimisväärseks ohufaktoriks olla ka kurjad koduloomad, peamiselt koerad. Arvuti, fotoaparaat, kontoritarbed, telefon, andmebaasid, internet. Vara hindaja töös on oluline täpsus, korrektsus, konkreetsus ja analüütiline mõtlemine. Töö tegemiseks on äärmiselt vajalikud ka suhtlemisoskus, pingetaluvus ja võime rahumeelselt lahendada konfliktolukordi. Tööülesannete täitmisel tulevad kasuks läbirääkimis- ja argumenteerimisoskused, meelekindlus ja otsustusvõime. Vara hindajatena töötavatel inimestel on kõrgharidus, eelistatavalt majandus-, ehitus-, õigusteadus- või kinnisvaraalane. Lisaks praktiline töökogemus kinnisvara hindamise kutsealal ja läbitud kutsealane täiendõpe. Vara hindaja, hindamisekspert, kutseline hindaja. Krediidiandjate- ja vahendajate seadus. Rahandusministri 15.06.2016 määrus nr 25 „Nõuded elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu tagatiseks oleva kinnisvara hindamisele“. Vara hindaja, tase 7 kutse saamiseks tuleb tõendada kõik kompetentsid (B.2.1 – 2.11). Suhtlemine tellijaga 7 Teabe kogumine hinnatava objekti kohta 7 Kinnisvaraturu analüüsimine hinnatava vara kontekstis 7 Vara hindamine ja hindamisaruande vormistamine 7 Aruandlus ja juhendamine 7 Kutse-eetika põhimõtete järgimine 7 Oma töö planeerimine 7 Suhtlemisoskused, meeskonnatöö ja klienditeenindus 7 Elukestvas õppes osalemine 7 Keskkonnahoidliku tööstiili hoidmine 7 Keelteoskus ja arvutioskus 6 Hooldustöötaja, tase 3 Care Worker, EstQF Level 3 9 Hooldustöötaja, tase 3 (versioon 5) Hooldustöötaja, tase 3 (versioon 6) Hooldustöötaja, tase 3 (versioon 7) Hooldustöötaja, tase 3 (versioon 8) Hooldusõde I (versioon 1) Hooldusõde I (versioon 2) Hooldusõde I (versioon 3) Sotsiaalhooldaja I (versioon 1) Sotsiaalhooldaja I (versioon 2) Sotsiaalhooldaja I (versioon 3) Sotsiaalhooldaja I (versioon 4) Sotsiaalhoolekanne Sotsiaalhoolekande Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaalhooldus Hooldustöötaja 30 2024-10-09 2024-10-09 2029-10-08 3 3 5321 Tervishoiuasutuste hooldustöötajad 0923 Sotsiaaltöö ja nõustamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon Haapsalu Kutsehariduskeskus Kuressaare Ametikool Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamisskaala Kristiina Ets Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda Margit Hünnonen Eesti Õdede Liidu hooldustöötajate seltsing Merike Kravets Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Maarika Kärp Nõmme Sotsiaalmaja Jaanika Luus Iru Hooldekodu Iris Meristo Kristiine Tegevuskeskus Janika Pael Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sirli Reinhaus Tartu Eluringikeskus OÜ Sander Sassi Estkeer OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Hooldustöötaja on erialase ettevalmistusega töötaja, kes on omandanud tööks vajalikud teadmised ja oskused abivajaja hooldamiseks vastava plaani (nt rehabilitatsiooniplaan, hooldusplaan vm) alusel. Hooldustöötaja on hoolekande- ja tervishoiuvaldkonna töötaja, ta võib töötada nii avahoolduses kui ka hoolekande- või tervishoiuasutuses (sotsiaalkeskus, haigla, hooldekodu jm). Töö võib toimuda graafiku alusel, sh puhkepäevadel ja öösiti ning hõlmab nii individuaalset kui ka meeskonnas töötamist. Töö on emotsionaalselt pingeline ning füüsilise koormusega. Hooldustöötaja töö eesmärk on toetada ja abistada abivajajat väärika elu korraldamisel ja võimalikult kõrge elukvaliteedi saavutamisel. Ta hoolitseb abivajaja füüsiliste, sotsiaalsete ja psüühiliste vajaduste rahuldamise eest. Hooldustöötaja, tase 3 viib läbi põhilisi hooldustegevusi. Töötab erineva ea ja kultuuritaustaga inimestega, kes oma elusituatsiooni tõttu või muul põhjusel vajavad abi ja hooldust. Ta lähtub oma töös abivajajast kui tervikust ja tema vajadustest, jõuvarudest, toimetulekuvõimest ning tõekspidamistest iseseisvuse toetamisel. Hooldustöötaja järgib inimõigusi, kutse-eetikat ja võrdse kohtlemise põhimõtteid. Ta teeb koostööd ja suhtleb abivajaja, tema lähedaste, sugulaste ja teiste võrgustiku töötajatega. Hooldustöötaja töös on oluline pidev enesetäiendamine ja elukestev õpe. Hooldustöötaja kasutab oma töös sobivaid abi-, kaitse-, hooldus- ja puhastusvahendeid, kodu- ja majapidamistehnikat ja vajadusel erinevaid infotehnoloogia- ja kommunikatsioonivahendeid. Hooldustöötaja kutseala koosneb kahest kutsest Hooldustöötaja, tase 3 viib läbi põhilisi hooldustegevusi Hooldustöötaja, tase 4 planeerib ja viib läbi põhilisi hooldustegevusi, juhendab ning korraldab teiste tavatööd Kohustuslikud tööosad A.2.1. Abistamine elamistoimingutes ja hooldustegevuste läbiviimine A.2.2. Majapidamistööde korraldamine A.2.3. Töö eakatega A.2.4. Esmaabi andmine Üldjuhul on hooldustöötaja, tase 3 läbinud erialased kursused, praktilised kutsealased oskused on omandatud töö käigus. Hooldustöötaja, hooldaja, koduhooldustöötaja Teenust vahetult osutava hooldustöötaja nõuded on sätestatud sotsiaalhoolekande seaduse § 22 lõikes 4, kus ühe võimaliku ettevalmistusnõudena on märgitud, et isikul peab olema kutseseaduse alusel antud hooldustöötaja kutse. Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. Tulevikus on hooldustöötajal veelgi enam vaja laiapõhjalisi teadmisi, sh keerulisematest psüühilistest ja füüsilistest erivajadustest, tähtsustumas on teadmine enesesäästlikest hooldusvõtetest ning iseenda vaimse tervise eest hoolitsemisest. Olulisel kohal on digikirjaoskus ning oskus kasutada enda töös vajaminevaid tehnoloogilisi lahendusi. Hooldustöötaja, tase 3 kutse koosneb üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsist. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste B.2 ja kutset läbivate kompetentside B.3.1-B.3.4 tõendamine. Abistamine elamistoimingutes ja hooldustegevuste läbiviimine 3 Majapidamistööde korraldamine 3 Töö eakatega 3 Esmaabi andmine 4 Hooldustöötaja, tase 4 Care Worker, EstQF Level 4 12 Hooldaja II (versioon 1) Hooldaja III (versioon 1) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 10) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 11) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 7) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 8) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 9) Hooldusõde II (versioon 1) Hooldusõde II (versioon 2) Hooldusõde II (versioon 3) Hooldusõde II (versioon 4) Hooldusõde II (versioon 5) Hooldusõde III (versioon 1) Hooldusõde III (versioon 2) Hooldusõde III (versioon 3) Hooldusõde III (versioon 4) Sotsiaalhooldaja II (versioon 1) Sotsiaalhooldaja II (versioon 2) Sotsiaalhooldaja II (versioon 3) Sotsiaalhooldaja II (versioon 4) Sotsiaalhooldaja II (versioon 5) Sotsiaalhooldaja II (versioon 6) Sotsiaalhooldaja III (versioon 1) Sotsiaalhooldaja III (versioon 2) Sotsiaalhooldaja III (versioon 3) Sotsiaalhooldaja III (versioon 4) Sotsiaalhooldaja III (versioon 5) Sotsiaalhoolekanne Sotsiaalhoolekande Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaalhooldus Hooldustöötaja 30 2024-10-09 2024-10-09 2029-10-08 4 4 5321 Tervishoiuasutuste hooldustöötajad 0923 Sotsiaaltöö ja nõustamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon Haapsalu Kutsehariduskeskus Kuressaare Ametikool Pärnumaa Kutsehariduskeskus Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Tartu Tervishoiu Kõrgkool Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamisskaala Kristiina Ets Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda Margit Hünnonen Eesti Õdede Liidu hooldustöötajate seltsing Merike Kravets Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Maarika Kärp Nõmme Sotsiaalmaja Jaanika Luus Iru Hooldekodu Iris Meristo Kristiine Tegevuskeskus Janika Pael Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sirli Reinhaus Tartu Eluringikeskus OÜ Sander Sassi Estkeer OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Hooldustöötaja on erialase ettevalmistusega töötaja, kes on omandanud tööks vajalikud teadmised ja oskused abivajaja hooldamiseks, juhendamiseks ning rehabilitatsiooniks vastava plaani (nt rehabilitatsiooniplaan, hooldusplaan vm) alusel. Hooldustöötaja on hoolekande- ja tervishoiuvaldkonna töötaja, ta võib töötada nii avahoolduses kui ka hoolekande- ja tervishoiuasutustes. Töö võib toimuda graafiku alusel, sh puhkepäevadel ja öösiti ning hõlmab nii individuaalset kui ka meeskonnas töötamist. Töö on emotsionaalselt pingeline ning füüsilise koormusega. Hooldustöötaja töö eesmärk on toetada ja abistada abivajajat väärika elu korraldamisel ja võimalikult kõrge elukvaliteedi saavutamisel. Ta hoolitseb abivajaja füüsiliste, sotsiaalsete ja psüühiliste vajaduste rahuldamise eest, juhendab ja toetab teda. 4. taseme hooldustöötaja planeerib ja viib läbi põhilisi hooldustegevusi, juhendab ning korraldab teiste tavatööd, toetab praktikante ja uusi töötajaid sisseelamisel ning uute oskuste omandamisel. 4. taseme hooldustöötaja töötab laste, eakate ja täisealiste erivajadustega inimestega, kes oma elusituatsiooni tõttu või muul põhjusel vajavad abi, hooldust, juhendamist või tuge. Ta lähtub oma töös abivajajast kui tervikust ja tema vajadustest, jõuvarudest, toimetulekuvõimest ning tõekspidamistest iseseisvuse toetamisel. Hooldustöötaja järgib inimõigusi, kutse-eetikat ja võrdse kohtlemise põhimõtteid. Ta teeb koostööd ja suhtleb abivajaja, tema lähedaste, sugulaste ja teiste võrgustiku töötajatega. Hooldustöötaja töös on oluline pidev enesetäiendamine ja elukestev õpe. Hooldustöötaja kasutab oma töös sobivaid abi-, kaitse-, hooldus- ja puhastusvahendeid, kodu- ja majapidamistehnikat ja vajadusel erinevaid infotehnoloogia- ja kommunikatsioonivahendeid. Hooldustöötaja kutseala koosneb kahest kutsest Hooldustöötaja, tase 4 planeerib ja viib läbi põhilisi hooldustegevusi, juhendab ning korraldab teiste tavatööd Hooldustöötaja, tase 3 viib läbi põhilisi hooldustegevusi Kohustuslikud tööosad A.2.1. Abistamine elamistoimingutes ja hooldustegevuste läbiviimine A.2.2. Majapidamistööde korraldamine A.2.3. Töö lastega ja peredega A.2.4. Töö eakatega A.2.5. Töö täisealiste erivajadustega inimestega A.2.6. Juhendamine A.2.7. Esmaabi andmine A.2.8. Meeskonnatöö korraldamine ja juhendamine Üldjuhul on hooldustöötaja, tase 4 lõpetanud hooldustöötaja tasemeõppe või omandanud praktilised kutsealased oskused töö käigus ja läbinud erialased kursused. Hooldustöötaja, hooldaja, koduhooldustöötaja, vanem/vastutav hooldustöötaja Teenust vahetult osutava hooldustöötaja nõuded on sätestatud sotsiaalhoolekande seaduse § 22 lõikes 4, kus ühe võimaliku ettevalmistusnõudena on märgitud, et isikul peab olema kutseseaduse alusel antud hooldustöötaja kutse. Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. Tulevikus on hooldustöötajal veelgi enam vaja laiapõhjalisi teadmisi, sh keerulisematest psüühilistest ja füüsilistest erivajadustest, tähtsustumas on teadmine enesesäästlikest hooldusvõtetest ning iseenda vaimse tervise eest hoolitsemisest. Olulisel kohal on digikirjaoskus ning oskus kasutada enda töös vajaminevaid tehnoloogilisi lahendusi. Hooldustöötaja, tase 4 kutse koosneb üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsist. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste B.2 ja kohustuslike kompetentside B.3.1 - B.3.8 tõendamine. Abistamine elamistoimingutes ja hooldustegevuste läbiviimine 4 Majapidamistööde korraldamine 4 Töö lastega ja peredega 4 Töö eakatega 4 Töö täisealiste erivajadusega inimestega 4 Suhtlemine ja juhendamine 4 Esmaabi andmine 4 Meeskonnatöö korraldamine ja juhendamine 4 Abipagar, tase 3 Assistant Baker, EstQF Level 3 10 Abipagar, tase 3 (versioon 6) Abipagar, tase 3 (versioon 7) Abipagar, tase 3 (versioon 8) Abipagar, tase 3 (versioon 9) Pagar I (versioon 1) Pagar I (versioon 2) Pagar I (versioon 3) Pagar I (versioon 4) Pagar I (versioon 5) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Pagar 31 2024-10-29 2024-10-29 2029-10-28 3 3 7512 Pagarid, kondiitrid ja maiustustevalmistajad 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Eesti Leivaliit Pagaritoodete loetelu Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamisskaala Diana Kaurkina Tallinna Teeninduskool Gerda Ode Tartu Rakenduslik Kolledž Ilona Õunapuu Cristella VT OÜ Janno Semidor Bureau Veritas Estonia Katrin Kapten Vilmix OÜ Marko Vestmann AS Eesti Pagar Meelis Pärn Pagaripoisid OÜ Merle Truupõld Tartu Rakenduslik Kolledž Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Abipagar, tase 3 töötab pagari juhendamisel ettevõttes, kus valmistatakse pagaritooteid. Abipagari tööülesanded on juhendamisel pagaritoodete valmistamine, sh viimistlemine, külmutamine, pakendamine ja ladustamine. Abipagar osaleb meeskonnatöös, vastutab enda tööülesannete täitmise eest. Oma igapäevatöös võib pagar kokku puutuda allergeenidega (jahutolmu, pähkli jt). Toiduohutusnõuete järgimiseks kannab pagar kaitseriietust. Töö eripära eeldab valmisolekut töötada öisel ajal ja/või graafiku alusel, samuti nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. Pagar kasutab oma töös erialaseid töövahendeid ja seadmeid. Pagari kutsegrupis on lisaks 3. taseme abipagarile veel järgmised kutsed: - pagar, tase 4, kes on oskustöötaja ning organiseerib iseseisvalt oma tööd; - vanempagar, tase 5, kes on kogemustega spetsialist, planeerib ja korraldab tootmist kogu tootmisprotsessi ulatuses. Kohustuslikud tööosad A.2.1. Nisutainatoodete valmistamine juhendamisel A.2.2. Rukkitainatoodete valmistamine juhendamisel A.2.3. Erinevatest jahudest pagaritoodete valmistamine juhendamisel Üldjuhul on abipagari kutseoskused omandatud töökohal või kutse- või täiendusõppes. Pagar, abipagar Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. Tulevikus on oluline omada mitmekülgseid oskusi, mis hõlmavad nii traditsioonilisi pagarioskusi kui ka uute tehnoloogiate kasutamist ja jätkusuutliku tootmise põhimõtete järgimist, sh keskkonnasõbralike ja funktsionaalsete pakendite kasutuselevõtmist ning nende taaskasutust. Abipagar, tase 3 kutse koosneb üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest. Taotlemisel on nõutav üldoskuste B.2 ja kõikide kompetentside B.3.1–B.3.3 tõendamine. Nisutainatoodete valmistamine juhendamisel 3 Rukkitainatoodete valmistamine juhendamisel 3 Erinevatest jahudest pagaritoodete valmistamine juhendamisel 3 Pagar, tase 4 Baker, EstQF Level 4 9 Pagar II (versioon 1) Pagar II (versioon 2) Pagar II (versioon 3) Pagar II (versioon 4) Pagar, tase 4 (versioon 5) Pagar, tase 4 (versioon 6) Pagar, tase 4 (versioon 7) Pagar, tase 4 (versioon 8) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Pagar 31 2024-10-29 2024-10-29 2029-10-28 4 4 7512 Pagarid, kondiitrid ja maiustustevalmistajad 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Eesti Leivaliit Pagaritoodete loetelu Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamisskaala Diana Kaurkina Tallinna Teeninduskool Gerda Ode Tartu Rakenduslik Kolledž Ilona Õunapuu Cristella VT OÜ Janno Semidor Bureau Veritas Estonia Katrin Kapten Vilmix OÜ Marko Vestmann AS Eesti Pagar Meelis Pärn Pagaripoisid OÜ Merle Truupõld Tartu Rakenduslik Kolledž Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Pagar, tase 4 on oskustöötaja, kes töötab ettevõttes, kus valmistatakse pagaritooteid. Pagari töö eelduseks on soov valmistada kvaliteetseid pagaritooteid. Pagari tööks on pagaritoodete valmistamine, sh viimistlemine, külmutamine, pakendamine ja ladustamine. Ta organiseerib iseseisvalt oma tööd ning osaleb meeskonnatöös, juhendab vajadusel abipagarit vastavalt ettevõtte töökorraldusele, arvestades töö keerukust ja kaastöötaja võimekust. Oma igapäevatöös võib pagar kokku puutuda allergeenidega (jahutolmu, pähkli jt). Toiduohutusnõuete järgimiseks kannab pagar kaitseriietust. Töö eripära eeldab valmisolekut töötada öisel ajal ja/või graafiku alusel, samuti nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. Pagar kasutab oma töös erialaseid töövahendeid ja seadmeid. Pagari kutsegrupis on lisaks 4. taseme pagarile veel järgmised kutsed: - abipagar, tase 3, kes töötab pagari juhendamisel; - vanempagar, tase 5, kes on kogemustega spetsialist, planeerib ja korraldab tootmist kogu tootmisprotsessi ulatuses. Kohustuslikud tööosad A.2.1. Nisutainatoodete valmistamine A.2.2. Rukkitainatoodete valmistamine A.2.3. Erinevatest jahudest pagaritoodete valmistamine Üldjuhul on 4. taseme pagaril erialane kutseharidus või kutsekeskharidus. Võimalik on kutseoskused omandada ka töökohal või täiendusõppes. Pagar Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. Tulevikus on oluline omada mitmekülgseid oskusi, mis hõlmavad nii traditsioonilisi pagarioskusi kui ka uute tehnoloogiate kasutamist ja jätkusuutliku tootmise põhimõtete järgimist, sh keskkonnasõbralike ja funktsionaalsete pakendite kasutuselevõtmist ning nende taaskasutust. Pagar, tase 4 kutse koosneb üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest. Taotlemisel on nõutav üldoskuste B.2 ja kõikide kompetentside B.3.1– B.3.3 tõendamine. Nisutainatoodete valmistamine 4 Rukkitainatoodete valmistamine 4 Erinevatest jahudest pagaritoodete valmistamine 4 Vanempagar, tase 5 Baker, EstQF Level 5 9 Meisterpagar, tase 5 (versioon 5) Meisterpagar, tase 5 (versioon 6) Meisterpagar, tase 5 (versioon 7) Pagar III (versioon 1) Pagar III (versioon 2) Pagar III (versioon 3) Pagar III (versioon 4) Vanempagar, tase 5 (versioon 8) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Pagar 31 2024-10-29 2024-10-29 2029-10-28 5 5 7512 Pagarid, kondiitrid ja maiustustevalmistajad 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Eesti Leivaliit Pagaritoodete loetelu Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamisskaala Diana Kaurkina Tallinna Teeninduskool Gerda Ode Tartu Rakenduslik Kolledž Ilona Õunapuu Cristella VT OÜ Janno Semidor Bureau Veritas Estonia Katrin Kapten Vilmix OÜ Marko Vestmann AS Eesti Pagar Meelis Pärn Pagaripoisid OÜ Merle Truupõld Tartu Rakenduslik Kolledž Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Vanempagar, tase 5 on kogemusega spetsialist, kes töötab ettevõttes, kus valmistatakse pagaritooteid. Ta planeerib ja korraldab tootmist kogu tootmisprotsessi ulatuses, vajadusel arendab uusi pagaritooteid. Vanempagari tööülesanded on pagaritoodete valmistamine, arendamine, juhtimine ja juhendamine. Ta hoiab ennast kursis valdkonna arengutega Eestis ja teistes riikides, täiendab oma kompetentsust järjepidevalt. Ta organiseerib iseseisvalt oma tööd ning osaleb meeskonnatöös, juhendab pagareid vastavalt ettevõtte töökorraldusele, arvestades töö keerukust ja töötaja võimekust. Oma igapäevatöös võib pagar kokku puutuda allergeenidega (jahutolmu, pähkli jt). Toiduohutusnõuete järgimiseks kannab pagar kaitseriietust. Töö eripära eeldab valmisolekut töötada öisel ajal ja/või graafiku alusel, samuti nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. Pagar kasutab oma töös erialaseid töövahendeid ja seadmeid. Pagari kutsegrupis on lisaks 5. taseme pagarile veel järgmised kutsed: - abipagar, tase 3, kes töötab pagari juhendamisel; - pagar, tase 4, kes on oskustöötaja ning organiseerib iseseisvalt oma tööd. Kohustuslikud tööosad A.2.1. Pagaritoodete valmistamine A.2.2. Pagaritoodete arendamine A.2.3. Juhendamine ja juhtimine Üldjuhul on vanempagaril erialane kutseharidus või kutsekeskharidus või on kutseoskused omandatud töökohal või täiendusõppes, lisaks on tal erialane töökogemus pagaritooteid valmistatavas ettevõttes. Pagar, vanempagar, meisterpagar Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. Tulevikus on oluline omada mitmekülgseid oskusi, mis hõlmavad nii traditsioonilisi pagarioskusi kui ka uute tehnoloogiate kasutamist ja jätkusuutliku tootmise põhimõtete järgimist, sh keskkonnasõbralike ja funktsionaalsete pakendite kasutuselevõtmist ning nende taaskasutust. Vanempagar, tase 5 kutse koosneb üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest. Taotlemisel on nõutav üldoskuste B.2 ja kõikide kompetentside B.3.1– B.3.3 tõendamine. Pagaritoodete valmistamine 5 Pagaritoodete arendamine 5 Juhendamine ja juhtimine 5 Kondiiter, tase 4 Pastry-cook, EstQF Level 4 9 Kondiiter II (versioon 1) Kondiiter II (versioon 2) Kondiiter II (versioon 3) Kondiiter II (versioon 4) Kondiiter, tase 4 (versioon 5) Kondiiter, tase 4 (versioon 6) Kondiiter, tase 4 (versioon 7) Kondiiter, tase 4 (versioon 8) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Kondiiter 31 2024-10-29 2024-10-29 2029-10-28 4 4 7512 Pagarid, kondiitrid ja maiustustevalmistajad 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Eesti Leivaliit Kondiitritoodete loetelu Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamisskaala Diana Kaurkina Tallinna Teeninduskool Gerda Ode Tartu Rakenduslik Kolledž Ilona Õunapuu Cristella VT OÜ Janno Semidor Bureau Veritas Estonia Katrin Kapten Vilmix OÜ Marko Vestmann AS Eesti Pagar Meelis Pärn Pagaripoisid OÜ Merle Truupõld Tartu Rakenduslik Kolledž Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kondiiter on oskustöötaja, kes töötab ettevõttes, kus valmistatakse kondiitritooteid. Kondiiter töötab iseseisvalt kõikides töölõikudes. Kondiitri tööülesanded on kondiitritoodete, maiustuste ning kaunistuste valmistamine, sh kondiitritoodete külmutamine, kaunistamine, pakendamine ja ladustamine. Kondiitri töö on suures osas käsitöö, mis eeldab käte osavust, loovust ja ilumeelt. Ta osaleb meeskonnatöös. Vajalik on pidev erialane enesetäiendamine, vajadusel juhendab kaastöötaja tavatööd vastavalt ettevõtte töökorraldusele ning arvestades töö keerukust ja kaastöötaja võimekust. Oma igapäevatöös võib kondiiter kokku puutuda allergeenidega (jahutolmu, pähkli jt). Toiduohutusnõuete järgimiseks kannab kondiiter kaitseriietust. Töö eripära eeldab valmisolekut töötada öisel ajal ja/või graafiku alusel, samuti nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. Kondiiter kasutab oma töös erialaseid töövahendeid ja seadmeid. Kondiitri kutsegrupis on lisaks 4. taseme kondiitrile veel vanemkondiiter, tase 5 kutse. Kohustuslikud tööosad A.2.1. Kreemide valmistamine A.2.2. Muretaina toodete valmistamine A.2.3. Biskviittaina toodete valmistamine A.2.4. Beseetaina toodete valmistamine A.2.5. Keedutaina toodete valmistamine A.2.6. Suhkrulise taina toodete valmistamine A.2.7. Maiustuste valmistamine A.2.8. Kaunistuste valmistamine A 2.9. Erinevatest jahudest kondiitritoodete valmistamine Üldjuhul on 4. taseme kondiitril erialane kutseharidus või kutsekeskharidus, võimalik on kutseoskused omandada ka töökohal või täiendusõppes. Kondiiter, maiustuste valmistaja Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. Tulevikus on kondiitri ametis kasvava tähtsusega loovus ja praktilised käelised oskused, teadlikkus trendidest ja tarbijate ootustest. Tähtsustumas on uute tehnoloogiate kasutamine ning jätkusuutliku tootmise põhimõtete tundmine, sh keskkonnasõbralike ja funktsionaalsete pakendite kasutuselevõtmine ning nende taaskasutus. Kondiiter, tase 4 kutse koosneb üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest. Taotlemisel on nõutav üldoskuste B.2 ja kõikide kompetentside B.3.1–B.3.9. tõendamine. Kreemide valmistamine 4 Muretaina toodete valmistamine 4 Biskviittaina toodete valmistamine 4 Beseetaina toodete valmistamine 4 Keedutaina toodete valmistamine 4 Suhkrulise taina toodete valmistamine 4 Maiustuste valmistamine 4 Kaunistuste valmistamine 4 Erinevatest jahudest kondiitritoodete valmistamine 4 Vanemkondiiter, tase 5 Pastry Chef, EstQF Level 5 9 Kondiiter III (versioon 1) Kondiiter III (versioon 2) Kondiiter III (versioon 3) Kondiiter III (versioon 4) Meisterkondiiter, tase 5 (versioon 5) Meisterkondiiter, tase 5 (versioon 6) Meisterkondiiter, tase 5 (versioon 7) Vanemkondiiter, tase 5 (versioon 8) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Kondiiter 31 2024-10-29 2024-10-29 2029-10-28 5 5 7512 Pagarid, kondiitrid ja maiustustevalmistajad 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Eesti Leivaliit Kondiitritoodete loetelu Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamisskaala Diana Kaurkina Tallinna Teeninduskool Gerda Ode Tartu Rakenduslik Kolledž Ilona Õunapuu Cristella VT OÜ Janno Semidor Bureau Veritas Estonia Katrin Kapten Vilmix OÜ Marko Vestmann AS Eesti Pagar Meelis Pärn Pagaripoisid OÜ Merle Truupõld Tartu Rakenduslik Kolledž Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Vanemkondiiter on töökogemusega spetsialist, kes töötab ettevõttes, kus valmistatakse kondiitritooteid. Ta planeerib ja korraldab tootmist kogu tootmisprotsessi ulatuses, vajadusel arendab uusi kondiitritooteid. Kondiitri tööülesanded on kondiitritoodete valmistamine, kaunistuste valmistamine, kondiitritoodete arendamine, juhtimine ja juhendamine. Vanemkondiitri töö on suures osas käsitöö, mis eeldab käte osavust, loovust ja ilumeelt. Vanemkondiiter hoiab ennast kursis valdkonna arengutega Eestis ja teistes riikides ning täiendab oma kompetentsust järjepidevalt. Ta organiseerib iseseisvalt oma tööd ning osaleb meeskonnatöös, juhendab kondiitreid vastavalt ettevõtte töökorraldusele, arvestades töö keerukust ja töötaja võimekust. Oma igapäevatöös võib kondiiter kokku puutuda allergeenidega (jahutolmu, pähkli jt). Toiduohutusnõuete järgimiseks kannab kondiiter kaitseriietust. Töö eripära eeldab valmisolekut töötada öisel ajal ja/või graafiku alusel, samuti nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. Vanemkondiiter kasutab oma töös erialaseid töövahendeid ja seadmeid. Kondiitri kutsegrupis on lisaks 5. taseme vanemkondiitrile veel kondiiter, tase 4 kutse. Kohustuslikud tööosad A.2.1. Kondiitrioodete valmistamine A.2.2. Kondiitritoodete arendamine A.2.3. Juhtimine ja juhendamine Üldjuhul on vanemkondiitril erialane kutseharidus või kutsekeskharidus või on kutseoskused omandatud töökohal või täiendusõppes, lisaks on tal erialane töökogemus kondiitritooteid valmistatavas ettevõttes. Kondiiter, vanemkondiiter, meisterkondiiter Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. Tulevikus on kondiitri ametis kasvava tähtsusega loovus ja praktilised käelised oskused, teadlikkus trendidest ja tarbijate ootustest. Tähtsustumas on uute tehnoloogiate kasutamine ning jätkusuutliku tootmise põhimõtete tundmine, sh keskkonnasõbralike ja funktsionaalsete pakendite kasutuselevõtmine ning nende taaskasutus. Vanemkondiiter, tase 5 kutse koosneb üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest. Taotlemisel on nõutav üldoskuste B.2 ja kõikide kompetentside B.3.1–B.3.3 tõendamine. Kondiitritoodete valmistamine 5 Kondiitritoodete arendamine 5 Juhtimine ja juhendamine 5 Taimekasvataja, tase 4 Farm-worker, EstQF Level 4 3 Taimekasvataja, tase 4 (versioon 1) Taimekasvataja, tase 4 (versioon 2) Taimekasvataja, tase 4 (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Looma- ja taimekasvatus. Põllumajandustehnika Taimekasvataja 31 2024-10-29 2024-10-29 2025-04-28 4 4 6111 Põllusaaduste ja köögiviljakasvatajad 0811 Põllundus ja loomakasvatus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamisskaala Madis Ajaots OÜ Rannu Seeme Henrik Klammer OÜ Voore Farm Margus Lepp Vändra AS Miralda Pavel Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Kaisa Vahtmäe Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Taavi Võsa Maaelu Teadmuskeskus Meelis Värnik Põllumeeste Ühistu KEVILI Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Taimekasvataja on oskustöötaja, kes töötab põllumajandusettevõttes. Tema põhilisteks tööülesanneteks on külvipinna ettevalmistamine, külvamine, põllumajandusliku maa ja kultuuride hooldamine, põllukultuuride koristamine, sööda varumine, säilitamine ja müügiks ette valmistamine. Töötamine põllumajandusettevõttes eeldab heade põllumajandustavade järgimist ja tegutsemist viisil, mis tagab ohutu toidu ja sööda tootmise. Ta töötab nii üksi kui meeskonnas ja võtab talle antud volituste piires iseseisvalt vastu oma tööd puudutavaid otsuseid. Töö eeldab suhtlemist kolleegide, klientide jt. Taimekasvataja töö toimub nii sise- kui välitingimustes, vajadusel ka puhkepäevadel ja riiklikel pühadel ning öisel ajal. Ohuteguriteks töös on sundasendis töötamine ja kokkupuude erinevate allergeenidega (taimekaitsevahendid, tolm, pesu- ja desinfektsioonivahendid jm). Peamisteks töövahenditeks on põllumajandusmasinad, farmiseadmed ja –tarvikud (sh infotehnoloogiline riist- ja tarkvara). Kutsealas on ka taimekasvatustootja, tase 5 kutse. 5. taseme taimekasvatustootja on erialase ettevalmistuse ja töökogemusega spetsialist, kes planeerib, analüüsib, korraldab ja vastutab taimekasvatusliku tootmise eest. A.2.1. Põllu- ja rohumaakultuuride kasvatamine A.2.2. Põllukultuuride koristamine ja säilitamine A.2.3. Rohumaakultuuride koristamine ja säilitamine A.2.4. Põllumajandusmasinate hooldamine ning remontimine 4. taseme taimekasvatajal on üldjuhul läbitud erialane kutseõpe ja/või töökohal omandatud kutseoskused. Taimekaitsevahenditega töötamine nõuab taimekaitsetunnistust vastavalt taimekaitseseadusele. Töötamine liikurmasinatega nõuab juhtimisõigust vastavalt liiklusseadusele. Põllumajandustöötaja, taimekasvataja, traktorist, andmete sisestaja, tehnika operaator, biotehniliste süsteemide spetsialist. Regulatsioonid kutsealal tegutsemiseks puuduvad. Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab Tulevikuvaates on järjest olulisemad ajakohased teadmised keskkonnasäästlikust, sh taastavast- ja mahepõllumajanduslikust tootmisest, kliimamuutustest ja taimetervisest ning taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamisest. Oluline on tunda ja kasutada nii täppisviljeluslahendusi kui muid infotehnoloogilisi rakendusi. Samuti on vaja arendada suhtlus- ja kommunikatsioonioskust. Taimekasvataja, tase 4 kutsestandard koosneb üldoskustest B.2 ja kohustuslikest kompetentsidest B.3.1-B.3.4. Kutse taotlemisel on nõutud nende kõigi tõendamine. Põllu- ja rohumaakultuuride kasvatamine 4 Põllukultuuride koristamine ja säilitamine 4 Rohumaakultuuride koristamine ja säilitamine 4 Põllumajandusmasinate hooldamine ning remontimine 4 Taimekasvatustootja, tase 5 Farmer, EstQF Level 5 3 Taimekasvatustootja, tase 5 (versioon 1) Taimekasvatustootja, tase 5 (versioon 2) Taimekasvatustootja, tase 5 (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Looma- ja taimekasvatus. Põllumajandustehnika Taimekasvataja 31 2024-10-29 2024-10-29 2025-04-28 5 5 6111 Põllusaaduste ja köögiviljakasvatajad 0811 Põllundus ja loomakasvatus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamisskaala Madis Ajaots OÜ Rannu Seeme Henrik Klammer OÜ Voore Farm Margus Lepp Vändra AS Miralda Pavel Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Kaisa Vahtmäe Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Taavi Võsa Maaelu Teadmuskeskus Meelis Värnik Põllumeeste Ühistu KEVILI Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Taimekasvatustootja on erialase ettevalmistuse ja töökogemusega spetsialist, kes planeerib, analüüsib, korraldab ja vastutab taimekasvatusliku tootmise eest. Tema peamisteks tööülesanneteks on ettevõtte tootmistegevuse kavandamine ja korraldamine, tootmismahtude ja tööjõu vajaduste planeerimine, tööde juhtimine, majandustegevuse üle arvestuse ja aruandluse pidamine, vajadusel ettevõtte esindamine ning klientide ja vahendajatega suhtlemine. Ta on kursis valdkonna arengutega ja on vajadusel valmis rakendama asjakohaseid muudatusi. Töötamine põllumajandusettevõttes eeldab heade põllumajandustavade järgimist ja tegutsemist viisil, mis tagab ohutu toidu ja sööda tootmise. Töötamine taimekasvatustootjana eeldab tööd inimestega, organiseerides ja vastutades meeskonna töö eest. Taimekasvatustootja töö toimub nii sise- kui välitingimustes, vajadusel ka puhkepäevadel ja riiklikel pühadel ning öisel ajal. Ohuteguriteks töös on sundasendid töötamisel ja kokkupuude erinevate allergeenidega (taimekaitsevahendid, tolm, pesu- ja desinfektsioonivahendid, jm). Peamisteks töövahenditeks on põllumajandusmasinad, farmiseadmed ja –tarvikud (sh infotehnoloogiline riist- ja tarkvara). Kutsealas on ka taimekasvataja, tase 4 kutse. Taimekasvataja, tase 4 on oskustöötaja, kelle põhilisteks tööülesanneteks on külvipinna ettevalmistamine, külvamine, põllumajandusliku maa ja kultuuride hooldamine, põllukultuuride koristamine, sööda varumine, säilitamine ja müügiks ette valmistamine. A.2.1. Põllu- ja rohumaakultuuride kasvatamine A.2.2. Põllukultuuride koristamine ja säilitamine A.2.3. Rohumaakultuuride koristamine ja säilitamine A.2.4. Põllumajandusmasinate hooldamine ning remontimine A.2.5 Juhtimine ja majandamine 5. taseme taimekasvatustootjal on üldjuhul vähemalt keskharidus, läbitud erialane kutseõpe ja/või töökohal omandatud kutseoskused. Taimekaitsevahenditega töötamine nõuab taimekaitsetunnistust vastavalt taimekaitseseadusele. Töötamine liikurmasinatega nõuab juhtimisõigust vastavalt liiklusseadusele. Taimekasvatusspetsialist, agronoom, talunik, taimekasvatusjuht, andmehaldur. Regulatsioonid kutsealal tegutsemiseks puuduvad. Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab Tulevikuvaates on järjest olulisemad ajakohased teadmised keskkonnasäästlikust, sh taastavast- ja mahepõllumajanduslikust tootmisest, kliimamuutustest ja taimetervisest ning taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamisest. Oluline on tunda, kasutada ja analüüsida nii täppisviljeluslahendusi kui muid infotehnoloogilisi rakendusi. Samuti on vaja arendada suhtlus- ja kommunikatsioonioskust, arusaamist põllumajandusturu sektorite toimimisest (nt teraviljabörs) ning teadmisi toiduvarustuskindluse põhimõtetest. Taimekasvatustootja, tase 5 kutsestandard koosneb üldoskustest B.2 ja kohustuslikest kompetentsidest B.3.1-B.3.5. Kutse taotlemisel on nõutud nende kõigi tõendamine. Põllu- ja rohumaakultuuride kasvatamine 5 Põllukultuuride koristamine ja säilitamine 5 Rohumaakultuuride koristamine ja säilitamine 5 Põllumajandusmasinate hooldamine ning remontimine 5 Juhtimine ja majandamine 5 Loovterapeut, tase 7 Creative arts therapist, level 7 3 Loovterapeut, tase 7 (versioon 1) Loovterapeut, tase 7 (versioon 2) Kunstiterapeut, tase 7 Muusikaterapeut, tase 7 Tantsu- ja liikumisterapeut, tase 7 Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Psühholoogia Loovterapeut 36 2024-10-31 2024-10-31 2027-10-30 7 7 2634 Psühholoogid 0313 Psühholoogia 86 Tervishoid Eesti Loovteraapiate Ühing Loovterapeudi eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Kaire Bachmann Papaver MTÜ Katrin Heinloo Põhja-Eesti Regionaalhaigla Terje Kaldur Tallinna Euroopa Kool Kaia Laurik Eesti Muusikateraapia Ühing Kairi Miller MT Teraapia OÜ Ene Pill Eesti Loovteraapiate Ühing Eha Rüütel Tallinna Ülikool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Loovterapeut on psühhoteraapia ja rehabilitatsiooni spetsialist. Loovteraapia on põhjendatud, eesmärgipärane ja planeeritud tegevus psühhoterapeutilises sekkumises ja rehabilitatsioonis, kus selgelt määratletud kliendi-terapeudi suhtes rakendatakse loovus- ja kunstipõhiseid meetodeid ja tehnikaid kliendi tervislikust seisundist lähtuvate eesmärkide saavutamiseks. Loovteraapia hõlmab kolme spetsialiseerumissuunda: kunstiteraapia (inglise keeles art therapy), muusikateraapia (inglise keeles music therapy) ning tantsu- ja liikumisteraapia (inglise keeles dance and movement therapy). Loovteraapias rakendatakse nn kolmiksuhte printsiipi: terapeut-klient-kunstilooming. Olenevalt eesmärgist võib loovterapeut töötada viiel erinevatel sekkumise tasandil: diagnostilisel, psühhoterapeutilisel, funktsionaalsel, rekreatiivsel ja palliatiivsel tasandil. Loovterapeut rakendab oma kutseoskusi ja teadmisi inimesele või grupile, lähtudes nende eripärast. Loovterapeudi töös on olulisel kohal eetiliste põhimõtete ja konfidentsiaalsuse nõuete järgimine. Loovterapeudid töötavad nt tervishoiu- ja rehabilitatsiooniteenuse osutaja juures, sotsiaal- ja haridusasutustes või erapraksises. A.2.1 Kliendi/patsiendi loovterapeutiline hindamine A.2.2 Loovterapeutiline sekkumine A.2.3 Koolitamine A.2.4 Superviseerimine Tavaliselt on 7. taseme loovterapeudil erialane magistritasemel haridus (selle puudumisel magistritasemel haridus soovitatavalt meditsiini-, tervise-, sotsiaal-, psühholoogia- või haridusteaduse valdkonnas) ja erialane väljaõpe ning erialane töökogemus. Muusikaterapeut, tantsu- ja liikumisterapeut, kunstiterapeut, loovterapeut. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused, kompetentsid B.3.1 ja B.3.2. Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.3.3 ja B.3.4. Loovterapeudi spetsialiseerumised on valdkonnapõhised, kohustuslikke kompetentse tõendatakse lähtuvalt spetsialiseerumise valdkonnast. Kliendi/patsiendi loovteraapiline hindamine 7 Loovterapeutiline sekkumine 7 Loovterapeudi spetsialiseerumised on valdkonnapõhised, kohustuslikke kompetentse tõendatakse lähtuvalt spetsialiseerumise valdkonnast. Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.3.3 ja B.3.4. Koolitamine 7 Superviseerimine 7 Raseduskriisi nõustaja, tase 6 Psychosocial (crisis) counsellor during child planning, pregnancy and postnatal period, level 6 3 Raseduskriisi nõustaja, tase 6 (versioon 1) Raseduskriisi nõustaja, tase 6 (versioon 2) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Ämmaemandus Raseduskriisi nõustaja 36 2024-10-31 2024-10-31 2027-10-30 6 6 3259 Tervishoiu keskastme spetsialistid, mujal liigitamata 0313 Psühholoogia 86 Tervishoid Eesti Raseduskriisi Nõustajate Selts MTÜ Raseduskriisi nõustaja eetilised põhimõtted Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Irena Bartels Eesti Ämmaemandate Ühing Margit Emberg Pelgulinna Sünnitusmaja Kaia Kapsta-Forrester SA Väärtustades Elu Kristi Kuura Raseduskriisi Nõustajate Selts Ena Soodla SA Väärtustades Elu Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Raseduskriisi nõustaja töö eesmärk on kaitsta, toetada, taastada ja jõustada nõustatavate (perekonna, lähedaste ja fertiilses eas naiste ning meeste) emotsionaalset ja sotsiaalset heaolu. Nõustamise eesmärk on võimaldada optimaalset ja toimivat psühholoogilist ja psühhofüsioloogilist arengut, toetades naiste, meeste ja perede toimetulekuvõimet raseduse planeerimise, lapseootuse ja sünnitusjärgsel perioodil (kuni 2 aastat peale sünnitust). Raseduskriisi nõustaja nõustab nii üksikisikuid, paare kui gruppe. Raseduskriisi nõustaja töötab esmatasandi- ja statsionaarset tervishoiuteenust osutavates asutustes, perede tugikeskustes või eraettevõtluses. Töö võib toimuda ka riiklikel pühadel ja puhkepäevadel, kriisiväljakutse korral ka öisel ajal. Raseduskriisi nõustajal on spetsiaalse sisustusega eraldi tööruum. A.2.1 Kliendi/patsiendi seisundi ja olukorra hindamine ning nõustamise eesmärkide püstitamine A.2.2 Raseduskriisialane sekkumine A.2.3 Erakorraline raseduskriisi nõustamine (kriisiväljasõit) A.2.4 Võrgustikutöö Raseduskriisi nõustajal on kõrgharidus (soovitatavalt meditsiini-, tervise-, sotsiaal- või haridusteaduse valdkonnas), erialane väljaõpe ja töökogemus. Raseduskriisi nõustaja. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Kliendi/patsiendi seisundi ja olukorra hindamine ning nõustamise eesmärkide püstitamine 6 Raseduskriisialane sekkumine 6 Erakorraline raseduskriisi nõustamine (kriisiväljasõit) 6 Võrgustikutöö 6 Füsioterapeut, tase 6 Physiotherapist, EstQF Level 6 10 Füsioterapeut IV (versioon 1) Füsioterapeut IV (versioon 2) Füsioterapeut IV (versioon 3) Füsioterapeut IV (versioon 4) Füsioterapeut IV (versioon 5) Füsioterapeut, tase 6 (versioon 6) Füsioterapeut, tase 6 (versioon 7) Füsioterapeut, tase 6 (versioon 8) Füsioterapeut, tase 6 (versioon 9) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Füsioteraapia Füsioterapeut 36 2024-10-31 2025-03-01 2030-02-28 6 6 2264 Füsioterapeudid 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu Ülikool Füsioterapeudi eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamisskaala Katrin Kõre SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Anna-Liisa Tamm Tartu Tervishoiu Kõrgkool Kadri Medijainen Tartu Ülikool Siiri Heinaru Eesti Füsioterapeutide Liit Mikk Pärn Steliise Erakliinik OÜ Jaanika Ailt Tartu Ülikool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Füsioterapeut, tase 6 kutsestandard on õppekava aluseks ning ei ole kutse andmise aluseks. Füsioterapeut on iseseisev spetsialist, kes toetab patsiendi/kliendi füüsilist, psühholoogilist, emotsionaalset ja sotsiaalset heaolu, sh keskendudes liikumise- ja tegevusvõime ja osaluse taastamisele, säilitamisele ning arendamisele erinevates sotsiaalsetes rollides. Ta tegeleb ka ennetustööga ja teeb interdistsiplinaarset koostööd teiste tervishoiu töötajatega. Füsioteraapia eesmärk on patsiendi/kliendi parem elukvaliteet, mis saavutatakse koostöös patsiendi/kliendi ja/või tema tugivõrgustikuga, toetades ja arendades patsiendi/kliendi iseseisvust ja (eri) vajadusi tema eale vastavates igapäevategevustes. Füsioterapeut kasutab oma töös patsientide/klientidega erinevaid enamlevinud tõenduspõhiseid sekkumisviise (nt terapeutilised harjutused, manuaalsed tehnikad, erinevad füüsikalise ravi meetodid, nõustamine). Füsioterapeut, tase 6 on tervishoiuvaldkonna spetsialist, kes rakendab oma töös kliinilist mõtlemist, tõenduspõhiseid erialaseid teadmisi ja oskuseid. Ta viib läbi füsioteraapia tervikprotsessi, juhendab füsioteraapia eriala üliõpilasi, hoiab end kursis eriala arengutega ning väärtustab elukestvat õpet. Füsioterapeut töötab avalikus ja/või erasektoris tervishoiu-, sotsiaal-, kultuuri- ja hariduse valdkonnas. Füsioteraapia teenuse osutamiseks peavad olema sobivad, ohutud ja turvalised hooned/ruumid. Ruumid ning sisustus peavad vastama osutatava teenuse eripärale ja nõuetele. Füsioteraapia kutsealal töötab ka füsioterapeut, tase 7, kes viib läbi füsioteraapia tervikprotsessi, juhendab füsioteraapia eriala üliõpilasi ja/või nõustab teisi oma eriala või teiste erialade spetsialiste, vajadusel moodustab ja juhib meeskonda ning osaleb eriala arendamises. A.2.1. Patsiendi/kliendi füsioterapeutiline hindamine A.2.2. Füsioteraapia läbiviimine A.2.3. Nõustamine, juhendamine ning edendus- ja ennetustegevus Füsioterapeudil on erialane esimese astme kõrgharidus või sellele vastav kvalifikatsioon. Füsioterapeut Rehabilitatsioonimeeskonda kuuluval füsioterapeudil peab olema sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt kutseseaduse alusel antud füsioterapeudi kutse, riiklikult tunnustatud kõrgharidus füsioteraapias või sellele vastav kvalifikatsioon. Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. Füsioterapeutide töös on muutunud järjest olulisemaks tehnoloogiliste lahendustega seonduvad oskused (terviseandmete infosüsteemid, kaugfüsioteraapia, robootika, tehisaru jt), andmekaitse ja- analüüsiga seonduvad oskused, intellektuaalomandi kaitse, suhtlus-, kohanemis- ja koostööoskus erinevates kontekstides ja keskkondades, multikultuursusega arvestamine, elukestev õpe, ettevõtlus, kestlik mõtteviis, enesejuhtimise ja meeskonna eestvedamise oskused. Kutse koosneb üldoskustest, kohustuslikest kompetentsidest ja kutset läbivast kompetentsist. Kutse taotlemisel on vaja tõendada üldoskused B.2., kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.3. ja kutset läbiv kompetents B.3.4. Patsiendi/kliendi füsioterapeutiline hindamine 6 Füsioteraapia läbiviimine 6 Nõustamine, juhendamine ning edendus- ja ennetustegevus 6 Füsioterapeut, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Füsioterapeut, tase 7 Physiotherapist, EstQF Level 7 10 Füsioterapeut V (versioon 1) Füsioterapeut V (versioon 2) Füsioterapeut V (versioon 3) Füsioterapeut V (versioon 4) Füsioterapeut V (versioon 5) Füsioterapeut, tase 7 (versioon 6) Füsioterapeut, tase 7 (versioon 7) Füsioterapeut, tase 7 (versioon 8) Füsioterapeut, tase 7 (versioon 9) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Füsioteraapia Füsioterapeut 36 2024-10-31 2025-03-01 2030-02-28 7 7 2264 Füsioterapeudid 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Eesti Füsioterapeutide Liit Tartu Ülikool Füsioterapeudi eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamisskaala Katrin Kõre SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Anna-Liisa Tamm Tartu Tervishoiu Kõrgkool Kadri Medijainen Tartu Ülikool Siiri Heinaru Eesti Füsioterapeutide Liit Mikk Pärn Steliise Erakliinik OÜ Jaanika Ailt Tartu Ülikool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Füsioterapeut, tase 6 kutsestandard on õppekava aluseks ning ei ole kutse andmise aluseks. Füsioterapeut on iseseisev spetsialist, kes toetab patsiendi/kliendi füüsilist, psühholoogilist, emotsionaalset ja sotsiaalset heaolu, sh keskendudes liikumise- ja tegevusvõime ja osaluse taastamisele, säilitamisele ning arendamisele erinevates sotsiaalsetes rollides. Ta tegeleb ka ennetustööga ja teeb interdistsiplinaarset koostööd teiste tervishoiu töötajatega. Füsioteraapia eesmärk on patsiendi/kliendi parem elukvaliteet, mis saavutatakse koostöös patsiendi/kliendi ja/või tema tugivõrgustikuga, toetades ja arendades patsiendi/kliendi iseseisvust ja (eri) vajadusi tema eale vastavates igapäevategevustes. Füsioterapeut kasutab oma töös patsientide/klientidega erinevaid diagnoosispetsiifilisi tõenduspõhiseid sekkumisviise (nt terapeutilised harjutused, manuaalsed tehnikad, erinevad füüsikalise ravi meetodid, nõustamine). Füsioterapeut, tase 7 on tervishoiuvaldkonna tipp-spetsialist, kes rakendab oma töös kliinilist mõtlemist, tõenduspõhiseid erialaseid teadmisi ja oskuseid. Ta viib läbi füsioteraapia tervikprotsessi, juhendab füsioteraapia eriala üliõpilasi, hoiab end kursis eriala arengutega, väärtustab elukestvat õpet ning panustab eriala arengusse. Ta nõustab teisi oma eriala või teiste erialade spetsialiste. Vajadusel moodustab ja juhib meeskonda. Füsioterapeut töötab avalikus ja/või erasektoris tervishoiu-, sotsiaal-, kultuuri- ja hariduse valdkonnas. Füsioteraapia teenuse osutamiseks peavad olema sobivad, ohutud ja turvalised hooned/ruumid. Ruumid ning sisustus peavad vastama osutatava teenuse eripärale ja nõutele. Füsioteraapia kutsealal töötab ka füsioterapeut, tase 6, kes viib läbi füsioteraapia tervikprotsessi, juhendab füsioteraapia eriala üliõpilasi ning hoiab end kursis eriala arengutega. A.2.1. Patsiendi/kliendi füsioterapeutiline hindamine A.2.2. Füsioteraapia läbiviimine A.2.3. Nõustamine, juhendamine ning edendus- ja ennetustegevus A.2.4. Eriala arendamine Füsioterapeudil on erialane teise astme kõrgharidus või sellele vastav kvalifikatsioon või kõrgharidus ja erialane töökogemus. Füsioterapeut Rehabilitatsioonimeeskonda kuuluval füsioterapeudil peab olema sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt kutseseaduse alusel antud füsioterapeudi kutse, riiklikult tunnustatud kõrgharidus füsioteraapias või sellele vastav kvalifikatsioon. Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. Füsioterapeutide töös on muutunud järjest olulisemaks tehnoloogiliste lahendustega seonduvad oskused (terviseandmete infosüsteemid, kaugfüsioteraapia, robootika, tehisaru jt), andmekaitse ja- analüüsiga seonduvad oskused, intellektuaalomandi kaitse, suhtlus-, kohanemis- ja koostööoskus erinevates kontekstides ja keskkondades, multikultuursusega arvestamine, elukestev õpe, ettevõtlus, kestlik mõtteviis, enesejuhtimise ja meeskonna eestvedamise oskused. Kutse koosneb üldoskustest, kohustuslikest kompetentsidest ja kutset läbivast kompetentsist. Kutse taotlemisel on vaja tõendada üldoskused B.2., kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.4. ja kutset läbiv kompetents B.3.5. Patsiendi/kliendi füsioterapeutiline hindamine 7 Füsioteraapia läbiviimine 7 Nõustamine, juhendamine ning edendus- ja ennetustegevus 7 Eriala arendamine 7 Füsioterapeut, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Kostümeerija, tase 4 Costumer, EstQF Level 4 2 Kostümeerija, tase 4 (versioon 1) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Kostümeerija 34 2024-11-05 2024-11-05 2029-11-04 4 4 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0219 Kunst, mujal liigitamata 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Eesti Teatriliit Digipädevuste enesehindamisskaala Katarina Klett Eesti Kinoliit Piret Tang Eesti Draamateater Liina Unt Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia Eve Valme Eesti Filmikunstnike Ühing Kadri Varblane Eesti Draamateater Klarika Verliin Rahvusooper Estonia Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kostümeerija töö eesmärk on lavastusele, filmi- või televõttele vajalike kostüümide, jalanõude, peakatete jm kostüümielementide ettevalmistamine ja etenduse/võtte käigus osatäitjate abistamine riietumisel ja ümberriietumisel. Kostümeerija töötab teatrites ja teistes etendusasutustes, filmi- ja teletööstuses. Tema töö põhiosadeks on lavastuse või filmi ettevalmistusprotsessis osalemine, kostüümikomplektide koostamine, hooldamine ja hoidmine. Kostümeerija, tase 4 täidab kõiki kostümeerija põhiülesandeid. Tema töös tulevad kasuks käsitööoskused. Kutsegruppi kuuluvad ka järgmised kostümeerija kutsed: - vanemkostümeerija, tase 5, kes vastutab etendusteenistuse kostüümiala sujuva toimimise eest, korraldab ja juhendab kostüümimeeskonna tööd; - juhtivkostümeerija, tase 6, kes vastutab kostüümimeeskonna ja tööprotsessi tulemuse ja kvaliteedi eest, koordineerib koostööd teiste lavastusmeeskonna tiimidega ning tegeleb kutseala arendusega organisatsioonis. A.2.1 Lavastuse või filmi ettevalmistusprotsessis osalemine A.2.2 Lavastuse, filmi, seriaali vms kostüümide (sh jalanõude, peakatete, ehete, aksessuaaride) jooksev hooldus ning ettevalmistus A.2.3 Lavastuse kostüümide passi koostamine A.2.4 Etenduse/võtte teenindamine A.2.5 Kostüümide ladustamine Tavaliselt on 4. taseme kostümeerijal keskharidus, kutseoskused on omandatud töö käigus. Kostümeerija, riietaja, riietur, platsikostümeerija. Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. Digioskused, käsitööoskused. Kostümeerija, tase 4 kutse koosneb üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav nende kõigi tõendamine. Lavastuse või filmi ettevalmistusprotsessis osalemine 4 Lavastuse, filmi, seriaali vms kostüümide (sh jalanõude, peakatete, ehete, aksessuaaride) jooksev hooldus ning ettevalmistus 4 Lavastuse kostüümide passi koostamine 5 Etenduse/võtte teenindamine 4 Kostüümide ladustamine 4 Vanemkostümeerija, tase 5 Key Costumer, EstQF Level 5 2 Vanemkostümeerija, tase 5 (versioon 1) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Kostümeerija 34 2024-11-05 2024-11-05 2029-11-04 5 5 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0219 Kunst, mujal liigitamata 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Eesti Teatriliit Digipädevuste enesehindamisskaala Katarina Klett Eesti Kinoliit Piret Tang Eesti Draamateater Liina Unt Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia Eve Valme Eesti Filmikunstnike Ühing Kadri Varblane Eesti Draamateater Klarika Verliin Rahvusooper Estonia Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kostümeerija töö eesmärk on lavastusele, filmi- või televõttele vajalike kostüümide, jalanõude, peakatete jm kostüümielementide ettevalmistamine ja etenduse/võtte käigus osatäitjate abistamine riietumisel ja ümberriietumisel. Kostümeerija töötab teatrites ja teistes etendusasutustes, filmi- ja teletööstuses. Tema töö põhiosadeks on lavastuse või filmi ettevalmistusprotsessis osalemine, kostüümikomplektide koostamine, hooldamine ja hoidmine. Kostümeerijal peavad olema käsitööoskused, nt õmblemisoskus. Vanemkostümeerija, tase 5 vastutab lisaks etendusteenistuse kostüümiala sujuva toimimise eest, korraldab ja juhendab kostüümimeeskonna tööd. Kutsegruppi kuuluvad ka järgmised kostümeerija kutsed: - kostümeerija, tase 4, kes täidab kõiki kostümeerija põhiülesandeid; - juhtivkostümeerija, tase 6, kes vastutab kostüümimeeskonna ja tööprotsessi tulemuse ja kvaliteedi eest, koordineerib koostööd teiste lavastusmeeskonna tiimidega ning tegeleb kutseala arendusega organisatsioonis. A.2.1 Lavastuse või filmi ettevalmistusprotsessis osalemine A.2.2 Lavastuse, filmi, seriaali vms kostüümide (sh jalanõude, peakatete, ehete, aksessuaaride) jooksev hooldus ning ettevalmistus A.2.3 Lavastuse kostüümide passi koostamine A.2.4 Etenduse/võtte teenindamine A.2.5 Kostüümide ladustamine A.2.6 Etendusteenistuse kostüümiala sujuva toimimise tagamine, koostöö koordineerimine A.2.7 Uuslavastusteks/filmiks vajalike kostüümikomplektide koostamine Tavaliselt on 5. taseme vanemkostümeerijal keskharidus, kutseoskused on omandatud töö käigus. Vanemkostümeerija. Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. Erialased digioskused, käsitööoskused Vanemkostümeerija, tase 5 kutse koosneb üldoskustest, kohustuslikest kompetentsidest ja valitavast kompetentsist. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2) ning kohustuslike kompetentside (B.3.1–B.3.6) tõendamine. Lisaks on võimalik tõendada valitavat kompetentsi B.3.7. Lavastuse või filmi ettevalmistusprotsessis osalemine 5 Lavastuse, filmi, seriaali vms kostüümide (sh jalanõude, peakatete, ehete, aksessuaaride) jooksev hooldus ning ettevalmistus 5 Lavastuse kostüümide passi koostamine 5 Etenduse/võtte teenindamine 4 Kostüümide ladustamine 5 Etendusteenistuse kostüümiala sujuva toimimise tagamine, koostöö koordineerimine 5 Kutse taotlemisel võib lisaks tõendada valitava kompetentsi B.3.7. Uuslavastusteks/filmiks vajalike kostüümikomplektide koostamine 5 Juhtivkostümeerija, tase 6 Costume Supervisor, EstQF Level 6 2 Juhtivkostümeerija, tase 6 (versioon 1) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Kostümeerija 34 2024-11-05 2024-11-05 2029-11-04 6 6 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0219 Kunst, mujal liigitamata 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Eesti Teatriliit Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamisskaala Katarina Klett Eesti Kinoliit Piret Tang Eesti Draamateater Liina Unt Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia Eve Valme Eesti Filmikunstnike Ühing Kadri Varblane Eesti Draamateater Klarika Verliin Rahvusooper Estonia Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kostümeerija töö eesmärk on lavastusele, filmi- või televõttele vajalike kostüümide, jalanõude, peakatete jm kostüümielementide ettevalmistamine ja etenduse/võtte käigus osatäitjate abistamine riietumisel ja ümberriietumisel. Kostümeerija töötab teatrites ja teistes etendusasutustes, filmi- ja teletööstuses. Tema töö põhiosadeks on lavastuse või filmi ettevalmistusprotsessis osalemine, kostüümikomplektide koostamine, hooldamine ja hoidmine. Kostümeerijal peavad olema käsitööoskused, nt õmblemisoskus. Juhtivkostümeerija, tase 6 vastutab lisaks kostüümimeeskonna ja tööprotsessi tulemuse ja kvaliteedi eest, koordineerib koostööd teiste lavastusmeeskonna tiimidega ning tegeleb kutseala arendusega organisatsioonis. Kutsegruppi kuuluvad ka järgmised kostümeerija kutsed: - kostümeerija, tase 4, kes täidab kõiki kostümeerija põhiülesandeid; - vanemkostümeerija, tase 5, kes vastutab etendusteenistuse kostüümiala sujuva toimimise eest, korraldab ja juhendab kostüümimeeskonna tööd. A.2.1. Lavastuse või filmi ettevalmistusprotsessis osalemine A.2.2. Lavastuse, filmi, seriaali vms kostüümide (sh jalanõude, peakatete, ehete, aksessuaaride) jooksev hooldus ning ettevalmistus A.2.3. Uuslavastuseks/filmiks vajalike kostüümikomplektide koostamine A.2.4. Lavastuse kostüümide passi koostamine A.2.5. Etenduse/võtte teenindamine A.2.6. Kostüümide ladustamine A.2.7. Etendusteenistuse kostüümiala sujuva toimimise tagamine, koostöö koordineerimine Tavaliselt on 6. taseme juhtivkostümeerijal kesk- või kõrgharidus, kutseoskused on omandatud töö käigus. Kostüümiala juhataja, juhtivkostümeerija, kostüümikunstniku assistent Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. Erialased digioskused, käsitööoskused Juhtivkostümeerija, tase 6 kutse koosneb üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav nende kõigi tõendamine. Lavastuse või filmi ettevalmistusprotsessis osalemine 6 Lavastuse, filmi, seriaali vms kostüümide (sh jalanõude, peakatete, ehete, aksessuaaride) jooksev hooldus ning ettevalmistus 6 Uuslavastuseks/filmiks vajalike kostüümikomplektide koostamine 6 Lavastuse kostüümide passi koostamine 5 Etenduse/võtte teenindamine 4 Kostüümide ladustamine 6 Etendusteenistuse kostüümiala sujuva toimimise tagamine, koostöö koordineerimine 6 Kutse taotlemisel võib lisaks tõendada valitava kompetentsi B.3.7. Juhtivkostümeerija, tase 6 kutset läbivad kompetentsid 6 Klaverihäälestaja-tehnik, tase 4 Piano tuner, EstQF Level 4 6 Klaverihäälestaja-tehnik, tase 4 (versioon 4) Klaverihäälestaja-tehnik, tase 4 (versioon 5) Klaverimeister II (versioon 1) Klaverimeister II (versioon 2) Klaverimeister II (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Klaverihäälestaja 34 2024-11-05 2024-11-05 2029-11-04 4 4 7312 Pillimeistrid ja -häälestajad 0215 Muusika ja esituskunstid 95 Arvutite ning tarbeesemete ja kodutarvete parandus Tallinna Muusika- ja Balletikool Digipädevuste enesehindamise skaala Eve Laasi Laasi klaverid OÜ, Estonia Klaverivabrik Andres Leesik Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Mait Meibaum Eesti Klaverimeistrite Koda Urmas Orunurm Tallinna Muusika- ja Balletikool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Klaverihäälestaja-tehnik, tase 4 kutsestandard on tasemeõppe õppekava ning koolilõpu kutse andmise aluseks. Klaverihäälestaja-tehniku töö eesmärk on tagada klaveri optimaalne kõla ning pikaajaline ja kvaliteetne funktsioonide toimimine. 4. taseme klaverihäälestaja-tehnik valmistab pilli ette eelkõige õppeotstarbeliseks ja koduseks kasutamiseks. Klaverihäälestaja-tehnik kuulab ja hindab heli kõlakvaliteeti. Vajalik on pidev kutsealane enesetäiendamine. Töö klaverihäälestaja-tehnikuna nõuab füüsilist ja psühholoogilist pingutust ning töötamine võib tööoperatsioonidest tingituna toimuda sundasendites. Klaverihäälestaja-tehnik töötab reeglina siseruumides võimalikult vaikses keskkonnas, erandkorras ka välitingimustes ja mürarikkas keskkonnas. Klaverihäälestajad-tehnikud töötavad üldjuhul kodudes, klaverivabrikus, koolides ja kontserdisaalides. Klaverihäälestaja-tehniku põhilised töövahendid on häälestamis-, intoneerimis- ja mehhanismi reguleerimise tööriistad. A.2.1. Klaveri häälestamine A.2.2. Intoneerimine, instrumendi kõlaomaduste muutmine A.2.3. Klaveri mehhanismi reguleerimine ja hooldamine A.2.4. Suhtlemine ja klienditeenindus klaveritehniku töös Klaverihäälestaja-tehnikuks saab õppida kutseõppeasutuses, töökeskkonnas või kursustel. Klaverihäälestaja-tehnik Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. Erialased digioskused Klaverihäälestaja-tehnik, tase 4 kutse moodustub üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav nende kõigi tõendamine. Klaveri häälestamine 4 Intoneerimine, instrumendi kõlaomaduste muutmine 4 Klaveri mehhanismi reguleerimine ja hooldamine 4 Suhtlemine ja klienditeenindus klaveritehniku töös 4 Mehhatroonik, tase 4 Mechatronic, EstQF Level 4 8 Mehhatroonik II (versioon 1) Mehhatroonik II (versioon 2) Mehhatroonik II (versioon 3) Mehhatroonik II (versioon 4) Mehhatroonik II (versioon 5) Mehhatroonik, tase 4 (versioon 6) Mehhatroonik, tase 4 (versioon 7) Mehhatroonik, tase 4 (versioon 9) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Mehhatroonik 32 2024-11-06 2024-11-06 2025-04-08 4 4 7421 Elektroonikaseadmete mehaanikud ja hooldajad 0714 Elektroonika ja automaatika 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Eesti Masinatööstuse Liit Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Eduard Brindfeldt Tallinna Tööstushariduskeskus Kristo Vaher Tallinna Tehnikakõrgkool Jüri Riives IMECC OÜ Ene Krimpus Magnetic MRO AS Frid Kaljas Festo Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Mehhatroonik, tase 4 koostab, paigaldab, seadistab ja hooldab mehhaanilisi, hüdraulilisi, pneumaatilisi, elektromehhaanilisi ja elektroonilisi seadmeid. Ta täidab oma tööülesandeid iseseisvalt või meeskonnas. Töö eeldab mehaanika, elektri, elektroonika ja infotehnoloogia alaseid baasteadmisi. 4. taseme mehhatroonik leiab rakendust mehaanika-, automaatika-, elektroonikatööstuse ja hooldusteenuseid pakkuvates ettevõtetes. Rõiva-, toiduainete-, plasti-, metallitööstuse jm tootmisettevõttes töötav mehhatroonik mõistab vastava tootmisprotsessi olemust. Mehhatrooniku tööülesanded võivad osaliselt kattuda sidusvaldkondade ettevõtete oskustöötajate (nt automaatik, roboti operaator) tööülesannetega. Kutseala kõrgem tase: Mehhatroonik-tehnik, tase 5 A.2.1 Töö kavandamine 1. Tehnilisest dokumentatsioonist vajaliku teabe leidmine 2. Oma tegevuse kavandamine 3. Materjalide ja töövahendite valimine ja ettevalmistamine A.2.2. Ohutusnõuete täitmine 1. Ohutusnõuete järgimine 2. Ohutu töökoha korraldamine 3. Ohutus- ja isikukaitse­vahendite kasutamine A.2.3 Seadmete koostamine ja paigaldamine 1. Komponentide komplekteerimine ja paigaldamine 2. Seadmete programmeerimine 3. Seadmete seadistamine 4. Dokumenteerimine A.2.4 Seadmete plaanilised hooldustööd 1. Kontrolltoimingute läbiviimine 2. Hooldustoimingute läbiviimine 3. Dokumenteerimine A.2.5 Seadmete hooldusremont 1. Rikete tuvastamine ja kõrvaldamine 2. Seadmete ja komponentide parandamine ja asendamine 3. Kontroll ja käivitamine 4. Dokumenteerimine Mehhatrooniku tööaeg võib sõltuvalt tööandjast olla vahetustega, hõlmates ka öist aega, nädalavahetusi ning riigipühasid. Töötempo võib periooditi olla kiire ja pingeline. Töö võib nõuda tööoperatsioonide täitmist sundasendis. Töökeskkond võib asuda nii siseruumides kui ka väljas. Seadmed, mõõte- ja tööriistad, arvuti koos spetsiaaltarkvaraga. Töö eeldab loogilist ja süsteemset mõtlemist, kontsentreerumisvõimet, käelist osavust, ruumilist kujutlusvõimet, visuaalset mälu, koordinatsiooni ning head nägemist. Kutseoskused omandatakse õppeasutuses või kutsealal töötades ja koolituskursusi läbides. Mehhatroonik, seadistaja, lennukimehaanik, laevaseadmete mehaanik, mehaanik, operaator jt. Paigaldus- ja hooldustöid võib ta teha ulatuses, mis ei lähe vastuollu õigusaktides ja valdkondlikes kutsestandardites sätestatud nõuetega. Mehhatroonik, tase 4 kutse saamiseks tuleb tõendada kõik kompetentsid (B.2.1 – B.2.6). Töö kavandamine 4 Ohutusnõuete täitmine 4 Seadmete koostamine ja paigaldamine 4 Süsteemide plaanilised hooldustööd 4 Seadmete hooldusremont 4 Mehhatroonik, tase 4 kutset läbiv kompetents 5 Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 esmane kutse Diploma Biomedical Engineer, Level 7, Initial Higher Education level 3 Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Biomeditsiiniinsener 32 2024-11-06 2024-11-06 2025-04-08 7 7 2149 Tehnikateaduste tippspetsialistid, mujal liigitamata 0912 Meditsiin 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Keelte oskustasemete kirjeldused Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Digipädevuste enesehindamise skaala Andres Kaalep SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Andrus Aavik SA Tartu Ülikooli Kliinikum Annika Kaalep SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Eduard Gerškevitš SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Jaanus Lass AB Medical Group, Eesti Biomeditsiinitehnika ja Meditsiinifüüsika Ühing Joosep Kepler SA Pärnu Haigla Kalle Kepler Radexpert OÜ Maie Bachmann Tallinna Tehnikaülikool Marko Parve AS Ida-Tallinna Keskhaigla Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Biomeditsiinitehnikainseneride tegevuse eesmärk on toetada tänapäevase meditsiini ohutut ja kvaliteetset toimimist inseneriteaduse, meditsiinifüüsika ja meditsiiniinfotehnoloogia rakenduste kaudu. Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 esmane kutse on omistatud isikule, kes on läbinud erialase magistriõppe ja omandanud kompetentsuse, mis annab valmisoleku töötada meditsiini ja bioloogia kõrgtehnoloogia käitamise ettevõtetes ja asutustes ning täita meditsiinifüüsika, meditsiiniinfotehnoloogia või insenertehniliste töödega seotud ülesandeid. Kuna puudub töökogemus, võib ta keerulistes ja uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades vajada kogenud inseneri juhendamist. Tervishoiuasutuses töötades tuleb juhinduda kliinilises keskkonnas kehtivatest nõuetest. Võimalik on kokkupuude mürgiste ainetega, nakkusohtliku materjaliga ja ioniseeriva kiirgusega, mis eeldab töötamisel kaitsevahendite kasutamist vastavalt töö iseloomule. Kutseala kõrgemate tasemete kutsed: Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 omab töökogemust meditsiiniseadmete ja -süsteemide käitamise ja parendamise alal. Volitatud biomeditsiinitehnikainsener, tase 8 omab töökogemust diagnostilise ja menetlusradioloogia meditsiinifüüsika, nukleaarmeditsiinifüüsika, kiiritusravi meditsiinifüüsika, insenertehniliste seadmete või meditsiiniinfotehnoloogia spetsialiseerumissuundadel. A.2.1 Meditsiiniseadmete ja -süsteemide käitamine. A.2.2 Meditsiiniseadmete ja -süsteemide parendamine. Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainseneri esmase kutse taotlemise eelduseks on omandatud meditsiinitehnika ja -füüsika alane magistrikraad. Kutse andjaks on õppeasutus, kus vastav magistriõpe läbiti. Meditsiinitehnikainsener, hooldusinsener, kvaliteediinsener, meditsiinifüüsik, meditsiinitehnikaspetsialist, müügiinsener jm. Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 esmase kutse taotlemisel tuleb läbida õppekava ja omandada kompetentsid B2, B.3.1 ja B.3.2. Meditsiiniseadmete ja -süsteemide käitamine 7 Meditsiiniseadmete ja -süsteemide parendamine 7 Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 Diploma Biomedical Engineer, EstQF Level 7 6 Diplomeeritud biomeditsiiniinsener V (versioon 1) Diplomeeritud biomeditsiiniinsener V (versioon 2) Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 (versioon 3) Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Biomeditsiiniinsener 32 2024-11-06 2024-11-06 2025-04-08 7 7 2149 Tehnikateaduste tippspetsialistid, mujal liigitamata 0912 Meditsiin 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Keelte oskustasemete kirjeldused Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Digipädevuste enesehindamise skaala Andres Kaalep SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Andrus Aavik SA Tartu Ülikooli Kliinikum Annika Mikola SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Eduard Gerškevitš SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Jaanus Lass AB Medical Group, Eesti Biomeditsiinitehnika ja Meditsiinifüüsika Ühing Joosep Kepler SA Pärnu Haigla Kalle Kepler Tartu Ülikool Maie Bachmann Tallinna Tehnikaülikool Marko Parve AS Ida-Tallinna Keskhaigla Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Biomeditsiinitehnikainsenerid töötavad tervishoiuasutuses, meditsiiniseadmeid tootvas, paigaldavas, hooldavas ja/või remontivas ettevõttes, ülikooli juures, katselaboris või muus ettevõttes. Eesmärk on toetada tänapäevase meditsiini ohutut ja kvaliteetset toimimist inseneriteaduse, meditsiinifüüsika ja meditsiiniinfotehnoloogia rakenduste kaudu. 7. taseme diplomeeritud biomeditsiinitehnikainseneri tegevus hõlmab meditsiinifüüsika, meditsiiniinfotehnoloogia või insenertehnilisi töid, sh meditsiiniseadmete selekteerimise, paigaldamise, käidu ja parendamisega seotud ülesandeid. Töö eeldab tegutsemist interdistsiplinaarset käsitlust nõudvates olukordades nii iseseisvalt kui meeskondades. Tervishoiuasutuses töötades tuleb juhinduda kliinilises keskkonnas kehtivatest nõuetest. Võimalik on kokkupuude mürgiste ainetega, nakkusohtliku materjaliga ja ioniseeriva kiirgusega, mis eeldab töötamisel kaitsevahendite kasutamist vastavalt töö iseloomule. A.2.1 Meditsiiniseadmete ja -süsteemide käitamine A.2.2 Meditsiiniseadmete ja -süsteemide parendamine A.2.3 Meditsiiniseadmete ja -süsteemide kavandamine A.2.4 Juhtimine Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener on läbinud erialase magistriõppe, ta omab erialast piisavat töökogemust ja täiendusõpet. Meditsiinitehnikainsener, hooldusinsener, kvaliteediinsener, meditsiinifüüsik, meditsiinitehnikaspetsialist, müügiinsener jm. 7. taseme diplomeeritud biomeditsiinitehnikainseneri kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste B.2 ja kompetentside B.3.1 - B.3.2 tõendamine. Valitavate kompetentside B.3.3 ja B.3.4 tõendamine on vabatahtlik. Meditsiiniseadmete ja -süsteemide käitamine 7 Meditsiiniseadmete ja -süsteemide parendamine 7 Valitavate kompetentside B.3.3 ja B.3.4 tõendamine on vabatahtlik. Meditsiiniseadmete ja -süsteemide kavandamine 7 Juhtimine 7 Volitatud biomeditsiinitehnikainsener, tase 8 Chartered Biomedical Engineer, EstQF Level 8 6 Volitatud biomeditsiiniinsener V (versioon 1) Volitatud biomeditsiiniinsener V (versioon 2) Volitatud biomeditsiinitehnikainsener, tase 8 (versioon 3) Volitatud biomeditsiinitehnikainsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud biomeditsiinitehnikainsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud biomeditsiinitehnikainsener, tase 8 (versioon 7) Diagnostilise- ja menetlusradioloogia meditsiinifüüsika ekspert, tase 8 Insenertehnilised anesteesia- ja intensiivraviseadmete tööd Insenertehnilised desinfitseerimis- ja sterilisatsiooniseadmete tööd Insenertehnilised dialüüsiseadmete tööd Insenertehnilised funktsionaaldiagnostiliste seadmete tööd Insenertehnilised hambaraviseadmete tööd Insenertehnilised intrakardiaalsete seadmete tööd Insenertehnilised meditsiinikiiritusseadmete tööd Insenertehnilised meditsiinilabori seadmete tööd Insenertehnilised operatsiooniseadmete tööd Insenertehnilised taastusraviseadmete tööd Kiiritusravi meditsiinifüüsika ekspert, tase 8 Meditsiiniinfotehnoloogia tööd Nukleaarmeditsiinifüüsika ekspert, tase 8 Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Biomeditsiiniinsener 32 2024-11-06 2024-11-06 2025-04-08 8 8 2149 Tehnikateaduste tippspetsialistid, mujal liigitamata 0912 Meditsiin 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Keelte oskustasemete kirjeldused Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Digipädevuste enesehindamise skaala Andres Kaalep SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Andrus Aavik SA Tartu Ülikooli Kliinikum Annika Mikola SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Eduard Gerškevitš SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Jaanus Lass AB Medical Group, Eesti Biomeditsiinitehnika ja Meditsiinifüüsika Ühing Joosep Kepler SA Pärnu Haigla Maie Bachmann Tallinna Tehnikaülikool Marko Parve AS Ida-Tallinna Keskhaigla Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Biomeditsiinitehnikainsenerid töötavad tervishoiuasutuses, meditsiiniseadmeid tootvas, paigaldavas, hooldavas ja/või remontivas ettevõttes, ülikooli juures, katselaboris või muus ettevõttes. Eesmärk on toetada tänapäevase meditsiini ohutut ja kvaliteetset toimimist inseneriteaduse, meditsiinifüüsika ja meditsiiniinfotehnoloogia rakenduste kaudu. 8. taseme volitatud biomeditsiinitehnikainseneri tegevus hõlmab meditsiinifüüsika, meditsiiniinfotehnoloogia või insenertehnilisi töid, sh meditsiiniseadmete funktsionaalse planeerimise, paigaldamise, käidu ja arendamisega seotud ülesandeid. Töö eeldab interdistsiplinaarset, keerulist ja uuenduslikku käsitlust nii iseseisvalt kui meeskondades. Volitatud biomeditsiinitehnikainseneril on laiaulatuslike teadmiste ja kogemustega tippspetsialist, kes töötab välja uusi lahendusi ja meetodeid ning analüüsib ja sünteesib iseseisvalt kutsealaseid ideid. Tal on valmisolek juhtida meeskonda või organisatsiooni ning teha koostööd sidusvaldkondade spetsialistidega. Vastutava eksperdina juhib ta hindamisi, auditeid ja ekspertiise. Meditsiinifüüsika valdkonna spetsialiseerumiste valikul ja kompetentside kirjeldamisel on aluseks Euroopa Liidu juhend Radiation Protection 174 (European Guidelines on Medical Physics Expert). Tervishoiuasutuses töötades tuleb juhinduda kliinilises keskkonnas kehtivatest nõuetest. Võimalik on kokkupuude mürgiste ainetega, nakkusohtliku materjaliga ja ioniseeriva kiirgusega, mis eeldab töötamisel kaitsevahendite kasutamist vastavalt töö iseloomule. A.2.1 Meditsiiniseadmete ja -süsteemide käitamine A.2.2 Meditsiiniseadmete ja -süsteemide arendamine A.2.3 Juhtimine A.2.4 Diagnostilise ja menetlusradioloogia meditsiinifüüsika A.2.5 Nukleaarmeditsiinifüüsika A.2.6 Kiiritusravi meditsiinifüüsika A.2.7 Insenertehnilised meditsiinilaboriseadmete tööd A.2.8 Insenertehnilised anesteesia- ja intensiivraviseadmete tööd A.2.9 Insenertehnilised operatsiooniseadmete tööd A.2.10 Insenertehnilised hambaraviseadmete tööd A.2.11 Insenertehnilised desinfitseerimise- ja sterilisatsiooniseadmete tööd A.2.12 Insenertehnilised dialüüsiseadmete tööd A.2.13 Insenertehnilised funktsionaaldiagnostiliste seadmete tööd A.2.14 Insenertehnilised taastusravi seadmete tööd A.2.15 Insenertehnilised meditsiinikiiritusseadmete tööd A.2.16 Insenertehnilised intrakardiaalsete seadmete tööd A.2.17 Meditsiiniinfotehnoloogia tööd A.2.18 Meditsiiniseadmete ja -süsteemide kavandamine A.2.19 Ehitiste meditsiinitehnoloogiaprojektide koostamine Volitatud biomeditsiinitehnikainsener on läbinud erialase magistriõppe, ta omab erialast piisavat töökogemust ja täiendusõpet. Meditsiinitehnikainsener, hooldusinsener, kvaliteediinsener, meditsiinifüüsik, müügiinsener, meditsiinifüüsika ekspert jm. 8. taseme biomeditsiinitehnikainseneri kutsetunnistuse omamine on eeltingimus vastutava spetsialistina töötamisele meditsiinifüüsika (diagnostilise radioloogia, nukleaarmeditsiini ja kiiritusravi) alal. Alus: kiirgusseadus, 2013/59/Euratom ja 2013/35/EL ja nendega seotud õigusaktid ja juhendid, Tervise- ja tööministri meditsiinikiiritusealane määrus. 8. taseme volitatud biomeditsiinitehnikainseneri kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused B.2, kohustuslikud kompetentsid B.3.1– B.3.3. Lisaks tuleb tõendada vähemalt üks spetsialiseerumise kompetents valikust B.3.4-B.3.17. Diagnostilise ja menetlusradioloogia meditsiinifüüsika kompetents B.3.4; Nukleaarmeditsiinifüüsika kompetents B.3.5; Kiiritusravi meditsiinifüüsika kompetents B.3.6; Insenertehnilised meditsiinilabori seadmete tööd, kompetents B.3.7; Insenertehnilised anesteesia- ja intensiivraviseadmete tööd, kompetents B.3.8; Insenertehnilised operatsiooniseadmete tööd, kompetents B.3.9; Insenertehnilised hambaraviseadmete tööd, kompetents B.3.10; Insenertehnilised desinfitseerimis- ja sterilisatsiooniseadmete tööd, kompetents, B.3.11; Insenertehnilised dialüüsiseadmete tööd, kompetents B.3.12; Insenertehnilised funktsionaaldiagnostiliste seadmete tööd, kompetents B.3.13; Insenertehnilised taastusravi seadmete tööd, kompetents B.3.14; Insenertehnilised meditsiinikiiritusseadmete tööd, kompetents B.3.15; Insenertehnilised intrakardiaalsete seadmete tööd, kompetents B.3.16; Meditsiiniinfotehnoloogia tööd, kompetents B.3.17. Valitavate kompetentside B.3.18 ja B.3.19 tõendamine on vabatahtlik. Meditsiiniseadmete ja -süsteemide käitamine 8 Meditsiiniseadmete ja -süsteemide arendamine 8 Juhtimine 8 Diagnostilise ja menetlusradioloogia meditsiinifüüsika kompetents B.3.4; Nukleaarmeditsiinifüüsika kompetents B.3.5; Kiiritusravi meditsiinifüüsika kompetents B.3.6; Insenertehnilised meditsiinilabori seadmete tööd, kompetents B.3.7; Insenertehnilised anesteesia- ja intensiivraviseadmete tööd, kompetents B.3.8; Insenertehnilised operatsiooniseadmete tööd, kompetents B.3.9; Insenertehnilised hambaraviseadmete tööd, kompetents B.3.10; Insenertehnilised desinfitseerimis- ja sterilisatsiooniseadmete tööd, kompetents, B.3.11; Insenertehnilised dialüüsiseadmete tööd, kompetents B.3.12; Insenertehnilised funktsionaaldiagnostiliste seadmete tööd, kompetents B.3.13; Insenertehnilised taastusravi seadmete tööd, kompetents B.3.14; Insenertehnilised meditsiinikiiritusseadmete tööd, kompetents B.3.15; Insenertehnilised intrakardiaalsete seadmete tööd, kompetents B.3.16; Meditsiiniinfotehnoloogia tööd, kompetents B.3.17. Valitavate kompetentside B.3.18 ja B.3.19 tõendamine on vabatahtlik. Meditsiiniseadmete ja -süsteemide kavandamine 8 Ehitiste meditsiinitehnoloogiaprojektide koostamine 8 Autoinsener, tase 6 Automotive Engineer, level 6 6 Autoinsener IV (versioon 1) Autoinsener IV (versioon 2) Autoinsener IV (versioon 3) Autoinsener, tase 6 (versioon 7) Autoinsener, tase 6 (versioon 4) Autoinsener, tase 6 (versioon 5) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Autoinsener 32 2024-11-06 2024-11-06 2026-04-08 6 6 2144 Mehaanikainsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Autoinseneride kutsetasemed Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Kalju Peterson Eesti Transpordi ja Teede Ühing Arno Sillat AMTEL Juhan Sein Autoinseneride Kutsekomisjon Aimar Lukk Tallinna Tehnikakõrgkool Tõnis Raamets Silwi Autoehitus Rein Siim Keila Autobaas Vladimir Krasnoštsjokov Toyota Baltic AS Jüri Lavrentjev Tallinna Tehnikaülikool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Autoinseneride töö eesmärk on tagada sõidukite (autod, haagised, mootorrattad) ohutu, keskkonnasäästlik ja efektiivne kasutamine ja arendamine. Autoinsenerid on kõrgharidusega tehnika- ja/või tehnoloogiaspetsialistid, kes töötavad autondusega seotud projekteerimis-, tootmis-, remondi-, käitlemis- ning müügiettevõtetes ja -asutustes. Autoinsenerid teevad koostööd elektroonika-, mehaanika-, mehhatroonika-, logistika- jt transpordispetsialistidega. 6. taseme autoinsener kavandab ja korraldab sõidukipargi korrashoiuga seotud tegevusi: sõidukite hooldust, teenindust, remonti ja taastamist. Töötada tuleb iseseisvalt mitmesugustes olukordades. Tööga kaasneb ressursside jagamine, töötajate tegevuse juhtimine ning juhendamine. Vastutada tuleb enda ja teiste töötajate töö tulemuste eest. 6. taseme autoinseneril on võimalus täiendusõppe kaudu omandada lisakvalifikatsioon maanteetranspordi tehnoloogias või sõidukite tootmises. Teised autoinseneride kutsed: Diplomeeritud autoinsener, tase 7; Volitatud autoinsener, tase 8. Kõiki autoinseneride kutsetasemete kirjeldusi ja profiile vt lisast 1. A.2.1 Sõidukipargi korrashoid. A.2.2 Juhtimine. A.2.3 Kutsealale pühendumine. A.2.4 Suhtlemine. Autoinseneril on võimalus vastava täiendusõppe ja töökogemuse kaudu omandada lisakvalifikatsioon järgmistel aladel: A.2.5 Maanteetranspordi tehnoloogia. A.2.6 Sõidukite tootmine. Töö toimub nii sise- kui välitingimustes. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt, tööülesanded on vahelduvad. Tööaeg võib olla paindlik ja töötempo vahelduv. Tootmis- ja remondiettevõtetes ning laborites töötades tuleb arvestada müra, vibratsiooni ja heitgaasidega ning järgida töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid. Autoinsenerid kasutavad oma töös kaasaegseid tehnilisi vahendeid (diagnostikaseadmed, mõõteriistad), inseneritarkvara, infovõrgustikku ja riistvara. Edukaks tegevuseks on vajalik üldine intelligentsus, insenerlik loogiline mõtlemine, visuaalne mälu, ruumiline kujutlusvõime, kontsentreerumisvõime, matemaatiline võimekus ( kvantitatiivsete seoste mõistmine), otsustamisjulgus, täpsus, vastutusvõime, suhtlemis- ja koostöövalmidus, õpi- ja kohanemisvõime, ilumeel. 6. taseme autoinseneri kutse saamine eeldab kõrgharidust autotehnikas, elektroonikas, mehaanikas või mehhatroonikas ning erialast töökogemust ja täiendusõppe läbimist. Meister, diagnostikainsener, mootoriinsener, hooldus- ja remondiinsener, konstruktor, müügiinsener jm. Sõidukipargi juhtimine, projekteerimine ja käitamine nõuab vastavat tegevust reguleerivate õigusaktide järgimist, nt autode ümberehitamiseks on nõutud vastava ametkonna eriluba. 6. taseme autoinseneri kutse saamiseks on nõutav kompetentside B.2.1.–B.2.4 tõendamine. Kompetentsid B.2.5 ja B.2.6 on lisakompetentsid, mille tõendamine on vabatahtlik. Sõidukipargi korrashoid 6 Juhtimine 6 Kutsealale pühendumine 6 Suhtlemine 6 Kompetentsid B.2.5 ja B.2.6 on vabalt valitavad lisakompetentsid. Maanteetranspordi tehnoloogia 6 Sõidukite tootmine 6 Diplomeeritud autoinsener, tase 7 Diploma Automotive Engineer, level 7 6 Diplomeeritud autoinsener V (versioon 1) Diplomeeritud autoinsener V (versioon 2) Diplomeeritud autoinsener V (versioon 3) Diplomeeritud autoinsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud autoinsener, tase 7 (versioon 5) Juhtiv autoinsener, tase 7 (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Autoinsener 32 2024-11-06 2024-11-06 2026-04-08 7 7 2144 Mehaanikainsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Autoinseneride kutsetasemed Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Kalju Peterson Eesti Transpordi ja Teede Ühing Arno Sillat AMTEL Juhan Sein Autoinseneride Kutsekomisjon Aimar Lukk Tallinna Tehnikakõrgkool Tõnis Raamets Silwi Autoehitus Rein Siim Keila Autobaas Vladimir Krasnoštsjokov Toyota Baltic AS Jüri Lavrentjev Tallinna Tehnikaülikool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Autoinseneride töö eesmärk on tagada sõidukite (autod, haagised, mootorrattad) ohutu, keskkonnasäästlik ja efektiivne kasutamine ja arendamine. Autoinsenerid on kõrgharidusega tehnika- ja/või tehnoloogiaspetsialistid, kes töötavad autondusega seotud projekteerimis-, tootmis-, remondi-, käitlemis-, ning müügiettevõtetes ja -asutustes. Autoinsenerid teevad koostööd elektroonika-, mehaanika-, mehhatroonika-, logistika- jt transpordispetsialistidega. 7. taseme diplomeeritud autoinsener tegeleb sõidukipargi korrashoiu (sõidukite hooldus, teenindus, remont ja taastamine) ning uuendamise, arendamise ja käitlemisega (kogumine, lammutus). Töötada tuleb iseseisvalt keerulistes ja uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades. Tööga kaasneb ressursside jagamine, töötajate tegevuse juhtimine ja juhendamine. Vastutada tuleb enda ja teiste töötajate töö tulemuste eest. Koolituse suunal on diplomeeritud autoinseneri tegevus seotud loengute pidamise, laboritööde, projektide ja lõputööde juhendamise ning uute autotehnoloogia õppematerjalide koostamisega. Vajalikud on teadmised õppetöö korraldusest, pedagoogikast ja andragoogikast. 7. taseme diplomeeritud autoinseneril on võimalus täiendusõppe kaudu omandada lisakvalifikatsioon maanteetranspordi tehnoloogias. Teised autoinseneri kutsed: Autoinsener, tase 6; Volitatud autoinsener, tase 8. Kõiki autoinseneride kutsetasemete kirjeldusi ja profiile vt lisast 1. A.2.1 Sõidukipargi korrashoid ja arendamine. A.2.2 Juhtimine. A.2.3 Kutsealale pühendumine. A.2.4 Suhtlemine. Diplomeeritud autoinseneril on võimalus vastava täiendusõppe ja töökogemuse kaudu omandada lisakvalifikatsioon järgmisel alal: A.2.5 Maanteetranspordi tehnoloogia. Töö toimub nii sise- kui välitingimustes. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt, tööülesanded on vahelduvad. Tööaeg võib olla paindlik ja töötempo vahelduv. Tootmis- ja remondiettevõtetes ning laborites töötades tuleb arvestada müra, vibratsiooni ja heitgaasidega ning järgida töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid. Autoinsenerid kasutavad oma töös kaasaegseid tehnilisi vahendeid (diagnostikaseadmed, mõõteriistad), inseneritarkvara, infovõrgustikku ja riistvara. Edukaks tegevuseks on vajalik üldine intelligentsus, insenerlik loogiline mõtlemine, visuaalne mälu, ruumiline kujutlusvõime, kontsentreerumisvõime, matemaatiline võimekus (kvantitatiivsete seoste mõistmine), otsustamisjulgus, täpsus, vastutus- ja kohusetunne, suhtlemis- ja koostöövalmidus, õpi- ja kohanemisvõime, ilumeel. 7. taseme diplomeeritud autoinseneri kutse saamine eeldab kõrgharidust autotehnikas, elektroonikas, mehaanikas või mehhatroonikas ning erialast töökogemust ja täiendusõppe läbimist. Autokonstruktor, diagnostikainsener, mootoriinsener, hooldus- ja remondiinsener, tehniline juhataja. Sõidukipargi juhtimine, projekteerimine ja käitamine nõuab vastavat tegevust reguleerivate õigusaktide järgimist, nt autode ümberehitamiseks on nõutud vastava ametkonna eriluba. 7. taseme diplomeeritud autoinseneri kutse saamiseks on nõutav kompetentside B.2.1.–B.2.4 tõendamine. Kompetents B.2.5 on lisakompetents, mille tõendamine on vabatahtlik. Sõidukipargi korrashoid ja arendamine 7 Juhtimine 7 Kutsealale pühendumine 7 Suhtlemine 7 Kompetents B.2.5 on vabalt valitav lisakompetents. Maanteetranspordi tehnoloogia 7 Volitatud autoinsener, tase 8 Chartered Automotive Engineer, level 8 6 Vastutav autoinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud autoinsener V (versioon 1) Volitatud autoinsener V (versioon 2) Volitatud autoinsener V (versioon 3) Volitatud autoinsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud autoinsener, tase 8 (versioon 5) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Autoinsener 32 2024-11-06 2024-11-06 2026-04-08 8 8 2144 Mehaanikainsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Autoinseneride kutsetasemed Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Kalju Peterson Eesti Transpordi ja Teede Ühing Arno Sillat AMTEL Juhan Sein Autoinseneride Kutsekomisjon Aimar Lukk Tallinna Tehnikakõrgkool Tõnis Raamets Silwi Autoehitus Rein Siim Keila Autobaas Vladimir Krasnoštsjokov Toyota Baltic AS Jüri Lavrentjev Tallinna Tehnikaülikool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Autoinseneride töö eesmärk on tagada sõidukite (autod, haagised, mootorrattad) ohutu, keskkonnasäästlik ja efektiivne kasutamine ja arendamine. Autoinsenerid on kõrgharidusega tehnika- ja/või tehnoloogiaspetsialistid, kes töötavad autondusega seotud projekteerimis-, tootmis-, remondi-, käitlemis-, ning müügiettevõtetes ja -asutustes. Autoinsenerid teevad koostööd elektroonika-, mehaanika-, mehhatroonika-, logistika- jt transpordispetsialistidega. 8. taseme volitatud autoinsener on laiaulatuslike teadmiste ja kogemustega tippjuht või kitsama ala spetsialist, kes rakendab inseneriteadmisi, mõistmist ja loovust sõidukipargi korrashoiu, arendamise, sõidukite tootmise või maanteetranspordi tehnoloogia alal. Töötada tuleb iseseisvalt keerulises, piiritlemata ja uut strateegilist käsitlust vajavates olukordades. Volitatud autoinsener analüüsib ja sünteesib iseseisvalt uusi ja keerulisi kutsealaseid ideid ning pakub välja turunduslahendusi, tehnoloogiateenuseid, juhtimismeetodeid jm. Juhina vastutab ta organisatsiooni strateegilise tegevuse eest. Sõidukite tootmise suunal on inseneritegevus seotud sõidukite või nende komponentide projekteerimisega, toote tehnilise juhendmaterjali või toote valmistamise tehnoloogia väljatöötamise, sõidukite tehniliste ekspertiisidega ning uudsete autotehnoloogia võimaluste kasutuselevõtuga. Maanteetranspordi tehnoloogia suunal on inseneritegevus seotud autotehnika kasutamisetehniliste probleemide lahendamisega, autovedude optimeerimisega ning piirkondlikke liiklusskeemide koostamise ja täiustamisega, samuti liiklusloendustele eksperthinnangute andmise ning liiklus- ja autotehniliste ekspertiisidega. Koolituse suunal on inseneritegevus seotud uudse autotehnoloogia õppematerjali koostamise ja uue metoodika väljatöötamisega, õppetöö korraldamisega, loengute pidamisega ning laboritööde, projektide, lõputööde, arendus- ja uurimistööde juhendamisega. Teised autoinseneri kutsed: Autoinsener, tase 6; Diplomeeritud autoinsener, tase 7. Kõiki autoinseneride kutsetasemete kirjeldusi ja profiile vt lisast 1. A.2.1 Sõidukipargi optimeerimine ja arendamine. A.2.2 Juhtimine. A.2.3 Kutsealale pühendumine. A.2.4 Suhtlemine. Töö toimub nii sise- kui välitingimustes. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt, tööülesanded on vahelduvad. Tööaeg võib olla paindlik ja töötempo vahelduv. Tootmis- ja remondiettevõtetes ning laborites töötades tuleb arvestada müra, vibratsiooni ja heitgaasidega ning järgida töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid. Autoinsenerid kasutavad oma töös kaasaegseid tehnilisi vahendeid (diagnostikaseadmed, mõõteriistad), inseneritarkvara, infovõrgustikku ja riistvara. Edukaks tegevuseks on vajalik üldine intelligentsus, insenerlik loogiline mõtlemine, visuaalne mälu, ruumiline kujutlusvõime, kontsentreerumisvõime, matemaatiline võimekus (kvantitatiivsete seoste mõistmine), otsustamisjulgus, täpsus, vastutus- ja kohusetunne, suhtlemis- ja koostöövalmidus, kohanemisvõime, ilumeel, loovus. 8. taseme volitatud autoinseneri kutse saamine eeldab kõrgharidust autotehnikas, elektroonikas, mehaanikas või mehhatroonikas ning erialast töökogemust ja täiendusõppe läbimist. Tehniline juhataja, peakonstruktor, tehniline direktor, arendusjuht, liiklusekspert jm. Sõidukipargi juhtimine, projekteerimine ja käitamine nõuab vastavat tegevust reguleerivate õigusaktide järgimist, nt autode ümberehitamiseks on nõutud vastava ametkonna eriluba. 8. taseme volitatud autoinseneri kutse saamiseks on nõutav kompetentside B.2.1.–B.2.4 tõendamine. Sõidukipargi optimeerimine ja arendamine 8 Juhtimine 8 Kutsealale pühendumine 8 Suhtlemine 8 Komposiitväikelaeva ehitaja, tase 4 Boatbuilder (Composite Boat), EstQF Level 4 2 Komposiitväikelaeva ehitaja, tase 4 (versioon 1) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Väikelaevaehitus Väikelaevaehitaja 32 2024-11-06 2024-11-06 2026-11-05 4 4 8142 Plasttoodete masinate operaatorid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 30 Muude transpordivahendite tootmine Kuressaare Ametikool Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Mark Muru OÜ Alunaut Peeter Sääsk Saare Yachts OÜ Andres Meisterson Kuressaare Ametikool Andres Kõnd Veeteede Amet Raivo Lepik Baltic Workboats Ltd Andres Toom Luksusjaht Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. 4. taseme komposiitväikelaeva ehitaja tööks on paatide, jahtlaevade, kaatrite jm väikelaevade komposiitmaterjalist laevakere, tekikonstruktsioonide ja detailide valmistamine ning paigaldamine. Töö hõlmab puidu, metalli, plasti jm materjalidega kombineeritud sisustuselementide paigaldamist. Komposiitmaterjalist väikelaeva ehitaja täidab oma tööülesandeid iseseisvalt või meeskonnas. A.2.1 Töö korraldamine 1. Teabe leidmine ja töö kavandamine 2. Töövahendite ja seadmete komplekteerimine 3. Materjalide valimine ja ettevalmistamine A.2.2 Ohutuse tagamine 1. Ohutusnõuete täitmine tööprotsessis 2. Ohutu töökoha korraldamine 3. Ohutus- ja isikukaitsevahendite kasutamine A.2.3 Kontrolli- ja hooldustoimingud 1. Tehtud tööde vastavuse kontroll 2. Defektide tuvastamine ja parandamine 3. Hooldustoimingud 4. Lõppkontroll ja dokumenteerimine A.2.4 Laevakere- ja tekikonstruktsioonide detailide lamineerimine 1. Vormide ettevalmistamine 2. Lamineerimine (vormimine) 3. Detailide vormist eraldamine ja järeltöötlemine A.2.5 Väikelaeva lamineeritud jm detailide sobitamine ja koostamine 1. Detailide sobitamine 2. Koostamine A.2.6 Komposiitmaterjalidest detailide ja pindade viimistlemine 1. Pindade ettevalmistamine 2. Pindade katmine värviga 3. Poleerimine ja vahatamine Töö on hooajaline, töötempo on periooditi kiire ja pingeline, vajadusel tuleb töötada üle tavatööaja, puhkepäevadel ja pühade ajal. Aeg-ajalt tuleb töötada välistingimustes ja kõrgustes, mis eeldab füüsilist ja vaimset pingutust. Arvestada tuleb ekstreemsete ilmastikuolude, vibratsiooni, müra ja tolmuga. Võimalik on kokkupuude kemikaalidega, mis võib esile kutsuda allergiat. Traumade vältimiseks ja keskkonnasaaste vältimiseks on kohustuslik kasutada ohutus- ja isikukaitsevahendeid. Masinad ja seadmed (sh robotid, komposiitmaterjalide töötlemise seadmed), käsi-, pneumo-, hüdro- ja elektrilised tööriistad, mõõteseadmed, info- ja kommunikatsioonivahendid, tarkvaraga. Töö eeldab täpsust, vastutus-, õppimis-, kohanemisvõimet. Oluline on omada tehnilist taipu, kontsentreerumisvõimet, käelist osavust ja füüsilist vastupidavust. Kutseoskused omandatakse kutseõppes või töö käigus ja kursustel. Lamineerija, viimistleja, väikelaevaehitaja-lamineerija jm. Komposiitväikelaeva ehitaja tegevust reguleerib Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. Komposiitmaterjalist väikelaeva ehitaja kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 – B.2.7. Töö korraldamine 4 Ohutusnõuete järgimine 4 Kontroll- ja hooldustoimingud 4 Laevakere-, tekikonstruktsiooni- ja sisustusdetailide lamineerimine 4 Väikelaeva lamineeritud jm detailide sobitamine ja koostamine 4 Komposiitmaterjalidest detailide ja pindade viimistlemine 4 Komposiitväikelaeva ehitaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Metallväikelaeva ehitaja, tase 4 Boatbuilder (Metal Boat), EstQF Level 4 2 Metallväikelaeva ehitaja, tase 4 (versioon 1) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Väikelaevaehitus Väikelaevaehitaja 32 2024-11-06 2024-11-06 2026-11-05 4 4 7222 Tööriistavalmistajad jms töölised 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 30 Muude transpordivahendite tootmine Kuressaare Ametikool Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Mark Muru OÜ Alunaut Peeter Sääsk Saare Yachts OÜ Andres Meisterson Kuressaare Ametikool Andres Kõnd Veeteede Amet Raivo Lepik Baltic Workboats Ltd Andres Toom Luksusjaht Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. 4. taseme metallväikelaeva ehitaja tööks on paatide, jahtlaevade, kaatrite jm väikelaevade metallist konstruktsioonelementide (kere, tekk, tekiehitis) valmistamine ja paigaldamine. Tööülesanded hõlmavad keevistoodete, detailide ja konstruktsiooni koostamist, milleks ta kasutab koostelukksepa oskusi: mõõtmist, märkimist, töötlemist, koostu sobitamist ning koostamist. Metallväikelaeva ehitaja täidab oma tööülesandeid iseseisvalt või meeskonnas. A.2.1 Töö korraldamine 1. Teabe leidmine ja töö kavandamine 2. Töövahendite ja seadmete komplekteerimine 3. Materjalide valimine ja ettevalmistamine A.2.2 Ohutusenõuete järgimine 1. Ohutusnõuete täitmine tööprotsessis 2. Ohutu töökoha korraldamine 3. Ohutus- ja isikukaitsevahendite kasutamine A.2.3 Kontrolli- ja hooldustoimingud 1. Tehtud tööde vastavuse kontroll 2. Defektide tuvastamine ja parandamine 3. Hooldustoimingud 4. Lõppkontroll ja dokumenteerimine A.2.4.Laevakere- ja tekikonstruktsioonide detailide valmistamine ja koostamine 1. Detailide valmistamine 2. Detailide sorteerimine ja visuaalne kontroll 3. Masinlõigatud detailide ettevalmistamine 4. Laevakere- ja tekikonstruktsioonide koostamine A.2.5. Alamkoostude valmistamine 1. Detailidest alamkoostude valmistamine 2. Mõõtude vastavuse kontroll A.2.6. Väikelaeva koostamine 1. Detailide ja alamkoostude ühendamine 2. Töötulemuse vastavuse kontroll 3. Koostu pindade töötlemine Töö on hooajaline, töötempo on periooditi kiire ja pingeline, vajadusel tuleb töötada üle tavatööaja, puhkepäevadel ja pühade ajal. Aeg-ajalt tuleb töötada õuetingimustes ja kõrgustes, mis eeldab füüsilist ja vaimset pingutust. Arvestada tuleb ekstreemsete ilmastikuolude, vibratsiooni, müra ja tolmuga. Võimalik on kokkupuude kemikaalidega, mis võib esile kutsuda allergiat. Traumade vältimiseks ja keskkonnasaaste vältimiseks on kohustuslik kasutada ohutus- ja isikukaitsevahendeid. Painutuspressid, profiilipainutusseadmed, keevitusseadmed. Käsi-, pneumo-, hüdro- ja elektrilised tööriistad (giljotiinkäärid, lihvimis- ja lõiketööriistad); mõõteseadmed, info- ja kommunikatsiooni vahendid koos tarkvaraga. Töö eeldab täpsust, vastutus-, õppimis-, kohanemisvõimet. Oluline on omada tehnilist taipu, kontsentreerumisvõimet, käelist osavust ja füüsilist vastupidavust. Kutseoskused omandatakse kutseõppes või töö käigus ja kursustel. Väikelaevaehitaja, paadiehitaja, koostelukksepp. Tööohutuse nõuded, töötajate õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel reguleerib „Töötervishoiu ja tööohutuse seadus“. Metallväikelaeva ehitaja kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 – B.2.7. Töö korraldamine 4 Ohutusnõuete järgimine 4 Kontroll- ja hooldustoimingud 4 Laevakere- ja tekikonstruktsioonide detailide valmistamine ja koostamine 4 Alamkoostude valmistamine 4 Väikelaeva koostamine 4 Metallväikelaeva ehitaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Disainer, tase 4 Designer, EstQF Level 4 6 Kujundaja, tase 4 (versioon 1) Kujundaja, tase 4 (versioon 2) Kujundaja, tase 4 (versioon 3) Kujundaja, tase 4 (versioon 4) Kujundaja, tase 4 (versioon 5) 3D-modelleerija, tase 4 3D-visualiseerija, tase 4 Dekoraator, tase 4 Graafiline disainer, tase 4 Kasutajakogemuse disainer (UX), tase 4 Kasutajaliidese disainer (UI), tase 4 Liikuva graafika kujundaja, tase 4 Stilist, tase 4 Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kunst, fotograafia ja disain Kujundaja 34 2024-11-05 2024-11-05 2029-11-04 4 4 2166 Kujundajad ja multimeediadisainerid 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Digipädevuste enesehindamise skaala Jaanus Eensalu Kõrgem Kunstikool Pallas Kadi Kreis Tartu Kunstikool Ruth-Helene Melioranski Meliorad OÜ Maila Juns-Veldre Kuressaare Ametikool Ave Matsin Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia Gerda Mihhailova Tartu Ülikooli Pärnu kolledž Janika Nõmmela Tartu Kunstikool Kaire Rannik Eesti Disainikeskus Tiia Vihand Eesti Disainikeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Disaineri töö sisuks on disainiprobleemide lahendamine, disainilahenduste väljatöötamine, sh loominguline visualiseerimine ja modelleerimine. Disaineri töö eesmärgiks on lahendada ühiskondlikke väljakutseid disaini vahenditega sotsiaalselt, majanduslikult ja ökoloogiliselt vastutustundlikult, loominguliselt, tehnoloogiliselt teostatavalt, esteetiliselt, tähenduslikult, funktsionaalselt, tõhusalt, kasutajaid ja huvirühmi kaasavalt ning selgelt kommunikeeritult. Disainer lähtub oma töös kaasaegsetest erialastest teadmistest, oskustest ja hoiakutest, tellijaga kooskõlastatud lähteülesandest, intellektuaalomandi kasutamise heast tavast ja disainieetikast. Disainer, tase 4 töötab iseseisvalt oma töölõigu piires ja juhendab vajadusel valdkonnaga seotud tehnilist meeskonda ning teeb koostööd teiste osapooltega, sh autoritega/loovisikutega. Tema portfoolios esitatud tööd on oma disainierialaselt mitmekesised ja kvaliteetsed. Töö nõuab tõhusat enese- ja ajajuhtimisoskust. Tööaeg võib olla paindlik või fikseeritud. Töö sisaldab nii loomingulisi kui ka rutiinseid ülesandeid. Töötamine võib kohati toimuda sundasendis (nt arvutiga) ning vajab ergonoomilist töökeskkonda. Disaineri töövahenditeks on erialane riist- ja tarkvara, disainierialaspetsiifilised seadmed ja materjalid, maketeerimis-, kunsti- ja kirjatarbed, mõõtmis- ja lõikamistarbed, foto-, filmi- ja skaneerimisvarustus, eritüübilised printerid ja lõikurid. Kutsealal on ka Disainer, tase 5 Disainer, tase 6 Disainer, tase 7 Disainer, tase 8 Kohustuslikud tööosad A.2.1. Disaini kontekstualiseerimine ja disaineri positsioneerimine A.2.2. Disainiuuringute tegemine A.2.3. Disainiprotsessi haldamine A.2.4. Disainilahenduse loomine ja teostamine A.2.5. Kaasav disain A.2.6. Kestlik disain A.2.7. Andmepõhine disain A.2.8. Visuaalne kirjaoskus 3D modelleerija A.2.9. 3D-modelleerimine 3D-visualiseerija A.2.10. 3D-visualiseerimine Graafiline disainer A.2.11. Graafiline disain Liikuva graafika kujundaja A.2.12. Liikuva graafika loomine Dekoraator A.2.13. Keskkonna- ja ruumidisain Kasutajaliidese disainer (UI) A.2.14. Interaktsioonidisain Kasutajakogemuse disainer (UX) A.2.15. Kasutajakogemuse disain (UX) Stilist A.2.16. Isikustilistika A.2.17. Illustreerimine A.2.18. 3D-modelleerimine A.2.19. Tehniline prototüüpimine A.2.20. Digiprototüüpimine A.2.21. Tüpograafia A.2.22. Foto ja video eel- ja järeltöötlus A.2.23. Küljendamine A.2.24. Loo jutustamine A.2.25. Tehniline animatsioon A.2.26. Liikuv graafika A.2.27. Infograafika disain A.2.28. Kasutajaliidese disain (UI) 4. taseme disaineriks saab õppida kutseõppes või töökohal. Disainer Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. Õppimisoskus; suhtlemis- ja meeskonnatööoskus; algatusoskus, analüüsioskus; probleemilahendusoskus; enesejuhtimisoskus; oskus kasutada ressursse tõhusalt ja vältides raiskamist; erialased ja valdkondlikud digioskused. Disainer, tase 4 kutse moodustub üldoskustest, kohustuslikest, spetsialiseerumisega seotud ja valitavatest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutud üldoskuste (B.2) ja kohustuslike kompetentside (B.3.1−B.3.8) tõendamine ning spetsialiseerumiseks tuleb tõendada vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsid B.3.9−B.3.16. Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.3.17−B.3.28. Disaini kontekstualiseerimine ja disaineri positsioneerimine 4 Disainiuuringute tegemine 4 Disainiprotsessi haldamine 4 Disainilahenduse loomine ja teostamine 4 Kaasav disain 4 Kestlik disain 4 Andmepõhine disain 4 Visuaalne kirjaoskus 4 Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.3.9 – B.3.16 tõendamine. Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.3.17−B.3.28. Illustreerimine 4 3D-modelleerimine 4 Tehniline prototüüpimine 4 Digiprototüüpimine 4 Tüpograafia 4 Foto ja video eel- ja järeltöötlus 4 Küljendamine 4 Loo jutustamine 4 Tehniline animatsioon 4 Liikuv graafika 4 Infograafika disain 4 Kasutajaliidese disain (UI) 4 Disainer, tase 5 Designer, EstQF Level 5 5 Kujundaja, tase 5 (versioon 1) Kujundaja, tase 5 (versioon 2) Kujundaja, tase 5 (versioon 3) Kujundaja, tase 5 (versioon 4) 3D-modelleerija, tase 5 3D-visualiseerija, tase 5 Dekoraator, tase 5 Graafiline disainer, tase 5 Kasutajakogemuse disainer (UX), tase 5 Kasutajaliidese disainer (UI), tase 5 Liikuva graafika kujundaja, tase 5 Stilist, tase 5 Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kunst, fotograafia ja disain Kujundaja 34 2024-11-05 2024-11-05 2029-11-04 5 5 2166 Kujundajad ja multimeediadisainerid 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Digipädevuste enesehindamise skaala Jaanus Eensalu Kõrgem Kunstikool Pallas Kadi Kreis Tartu Kunstikool Ruth-Helene Melioranski Meliorad OÜ Maila Juns-Veldre Kuressaare Ametikool Ave Matsin Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia Gerda Mihhailova Tartu Ülikooli Pärnu kolledž Janika Nõmmela Tartu Kunstikool Kaire Rannik Eesti Disainikeskus Tiia Vihand Eesti Disainikeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Disaineri töö sisuks on disainiprobleemide lahendamine ja disainilahenduste väljatöötamine, sh loominguline visualiseerimine ja modelleerimine. Disaineri töö eesmärgiks on lahendada ühiskondlikke väljakutseid disaini vahenditega sotsiaalselt, majanduslikult ja ökoloogiliselt vastutustundlikult, loominguliselt, tehnoloogiliselt teostatavalt, esteetiliselt, tähenduslikult, funktsionaalselt, tõhusalt, kasutajaid ja huvirühmi kaasavalt ning selgelt kommunikeeritult. Disainer lähtub oma töös kaasaegsetest erialastest teadmistest, oskustest ja hoiakutest, tellijaga kooskõlastatud lähteülesandest, intellektuaalomandi kasutamise heast tavast ja disainieetikast. Disainer, tase 5 töötab iseseisvalt ja juhendab vajadusel valdkonnaga seotud tehnilist meeskonda ning teeb koostööd teiste osapooltega, sh autoritega/loovisikutega. Tema portfoolios esitatud tööd on oma disainierialaselt mitmekesised ja kvaliteetsed. Töö nõuab tõhusat enese- ja ajajuhtimisoskust. Tööaeg võib olla paindlik või fikseeritud. Töö sisaldab nii loomingulisi kui ka rutiinseid ülesandeid. Töötamine võib kohati toimuda sundasendis (nt arvutiga) ning vajab ergonoomilist töökeskkonda. Disaineri töövahenditeks on erialane riist- ja tarkvara, disainierialaspetsiifilised seadmed ja materjalid, maketeerimis-, kunsti- ja kirjatarbed, mõõtmis- ja lõikamistarbed, foto-, filmi- ja skaneerimisvarustus, eritüübilised printerid ja lõikurid. Kutsealal on ka Disainer, tase 4 Disainer, tase 6 Disainer, tase 7 Disainer, tase 8 Kohustuslikud tööosad A.2.1. Disaini kontekstualiseerimine ja disaineri positsioneerimine A.2.2. Disainiuuringute tegemine A.2.3. Disainiprotsessi haldamine A.2.4. Disainilahenduse loomine ja teostamine A.2.5. Kaasav disain A.2.6. Kestlik disain A.2.7. Andmepõhine disain A.2.8. Disainiantropoloogia A.2.9. Visuaalne kirjaoskus 3D-modelleerija A.2.10. 3D-modelleerimine 3D-visualiseerija A.2.11. 3D-visualiseerimine Graafiline disainer A.2.12. Graafiline disain Liikuva graafika kujundaja A.2.13. Liikuva graafika loomine Dekoraator A.2.14. Keskkonna- ja ruumidisain Kasutajaliidese disainer (UI) A.2.15. Interaktsioonidisain Kasutajakogemuse disainer (UX) A.2.16. Kasutajakogemuse disain (UX) Stilist A.2.17. Isikustilistika A.2.18. Illustreerimine A.2.19. Tüpograafia A.2.20. Küljendamine A.2.21. Loo jutustamine A.2.22. Tehniline animatsioon A.2.23. Liikuv graafika A.2.24. Infograafika disain Tavapäraselt on 5. taseme disaineril erialane kutsekeskharidus või läbitud erialane täienduskoolitus ja paariaastane erialane töökogemus. Disainer Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. Õppimisoskus; suhtlemis- ja meeskonnatööoskus; algatusoskus, analüüsioskus; probleemilahendusoskus; enesejuhtimisoskus; oskus kasutada ressursse tõhusalt ja vältides raiskamist; erialased ja valdkondlikud digioskused. Disainer, tase 5 kutse moodustub üldoskustest, kohustuslikest, spetsialiseerumisega seotud ja valitavatest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutud üldoskuste (B.2) ja kohustuslike kompetentside (B.3.1−B.3.9) tõendamine ning spetsialiseerumiseks tuleb tõendada vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsid B.3.10−B.3.17. Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.3.18−B.3.24. Disaini kontekstualiseerimine ja disaineri positsioneerimine 5 Disainiuuringute tegemine 5 Disainiprotsessi haldamine 5 Disainilahenduse loomine ja teostamine 5 Kaasav disain 5 Kestlik disain 5 Andmepõhine disain 5 Disainiantropoloogia 5 Visuaalne kirjaoskus 5 Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.3.10 – B.3.17 tõendamine. Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.3.18−B.3.24. Illustreerimine 5 Tüpograafia 5 Küljendamine 5 Loo jutustamine 5 Tehniline animatsioon 5 Liikuv graafika 5 Infograafika disain 5 Disainer, tase 6 Designer, EstQF Level 6 1 Digitootedisainer, tase 6 Disainikorraldaja, tase 6 Graafiline disainer, tase 6 Teenusedisainer, tase 6 Tootedisainer, tase 6 Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kunst, fotograafia ja disain Kujundaja 34 2024-11-05 2024-11-05 2029-11-04 6 6 2166 Kujundajad ja multimeediadisainerid 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Eesti Disainikeskus Digipädevuste enesehindamise skaala Jaanus Eensalu Kõrgem Kunstikool Pallas Kadi Kreis Tartu Kunstikool Ruth-Helene Melioranski Meliorad OÜ Maila Juns-Veldre Kuressaare Ametikool Ave Matsin Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia Gerda Mihhailova Tartu Ülikooli Pärnu kolledž Janika Nõmmela Tartu Kunstikool Kaire Rannik Eesti Disainikeskus Tiia Vihand Eesti Disainikeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Disaineri töö sisuks on disainiprobleemide lahendamine ja disainilahenduste väljatöötamine, sh loominguline visualiseerimine ja modelleerimine. Disaineri töö eesmärgiks on lahendada ühiskondlikke väljakutseid disaini vahenditega sotsiaalselt, majanduslikult ja ökoloogiliselt vastutustundlikult, loominguliselt, tehnoloogiliselt teostatavalt, esteetiliselt, tähenduslikult, funktsionaalselt, tõhusalt, kasutajaid ja huvirühmi kaasavalt ning selgelt kommunikeeritult. Disainer lähtub oma töös kaasaegsetest erialastest teadmistest, oskustest ja hoiakutest, ühiskondlikust väljakutsest, püstitatud lähteülesandest, intellektuaalomandi kasutamise heast tavast ja disainieetikast. Disainer, tase 6 tegutseb iseseisvalt uudsetes ja keerulistes olukordades, tal on erialane kõrgharidus või kompetentside kujunemiseks vajalik mitmeaastane töökogemus. Ta juhib väiksemat loomingulist ja tehnilist meeskonda ning teeb koostööd teiste osapoolte ja huvirühmadega. Tema portfoolios esitatud tööd on oma disainierialaselt mitmekesised ja kvaliteetsed. Tööaeg võib olla paindlik või fikseeritud. Töö nõuab tõhusat enese- ja ajajuhtimisoskust. Töö sisaldab nii loomingulisi kui ka rutiinseid ülesandeid. Töötamine võib kohati toimuda sundasendis (nt arvutiga) ning vajab ergonoomilist töökeskkonda. Disaineri töövahenditeks on erialane riist- ja tarkvara, disainierialaspetsiifilised seadmed ja materjalid, maketeerimis-, kunsti- ja kirjatarbed, mõõtmis- ja lõikamistarbed, foto-, filmi- ja skaneerimisvarustus, eritüübilised printerid ja lõikurid. Kutsealal on ka Disainer, tase 4 Disainer, tase 5 Disainer, tase 7 Disainer, tase 8 Kohustuslikud tööosad A.2.1. Disaini kontekstualiseerimine ja disaineri positsioneerimine A.2.2. Disainiuuringute tegemine A.2.3. Disainiprotsessi juhtimine A.2.4. Disainilahenduse loomine ja teostamine A.2.5. Kaasav disain A.2.6. Kestlik disain A.2.7. Andmepõhine disain A.2.8. Disainiantropoloogia A.2.9. Visuaalne kirjaoskus Disainikorraldaja A.2.10. Disainijuhtimine Teenusedisainer A.2.11. Teenusedisain Tootedisainer A.2.12. Toote- ja tööstusdisain Graafiline disainer A.2.13. Graafiline disain Digitootedisainer A.2.14. Interaktsioonidisain Tavaliselt on 6. taseme disaineril erialane kõrgharidus ja töökogemus või mitmeaastane erialane töökogemus. Disainer Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. Õppimisoskus; suhtlemis- ja meeskonnatööoskus; algatusoskus, analüüsioskus; probleemilahendusoskus; enesejuhtimisoskus; oskus kasutada ressursse tõhusalt ja vältides raiskamist; erialased ja valdkondlikud digioskused. Disainer, tase 6 kutse moodustub üldoskustest, kohustuslikest ja spetsialiseerumisega seotud kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutud üldoskuste (B.2) ja kohustuslike kompetentside (B.3.1−B.3.9) tõendamine ning spetsialiseerumiseks tuleb tõendada vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsid B.3.10−B.3.14. Disaini kontekstualiseerimine ja disaineri positsioneerimine 6 Disainiuuringute tegemine 6 Disainiprotsessi juhtimine 6 Disainilahenduse loomine ja teostamine 6 Kaasav disain 6 Kestlik disain 6 Andmepõhine disain 6 Disainiantropoloogia 6 Visuaalne kirjaoskus 6 Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.3.10 – B.3.14 tõendamine. Disainer, tase 7 Designer, EstQF Level 7 1 Disainijuht, tase 7 Graafiline disainer, tase 7 Interaktsioonidisainer, tase 7 Ringdisain Sotsiaalne disain Teenusedisainer, tase 7 Tööstusdisainer, tase 7 Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kunst, fotograafia ja disain Kujundaja 34 2024-11-05 2024-11-05 2029-11-04 7 7 2166 Kujundajad ja multimeediadisainerid 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Eesti Disainikeskus Eesti Kunstiakadeemia Digipädevuste enesehindamise skaala Jaanus Eensalu Kõrgem Kunstikool Pallas Kadi Kreis Tartu Kunstikool Ruth-Helene Melioranski Meliorad OÜ Maila Juns-Veldre Kuressaare Ametikool Ave Matsin Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia Gerda Mihhailova Tartu Ülikooli Pärnu kolledž Janika Nõmmela Tartu Kunstikool Kaire Rannik Eesti Disainikeskus Tiia Vihand Eesti Disainikeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Disaineri töö sisuks on disainiprobleemide lahendamine ja disainilahenduste väljatöötamine, sh loominguline visualiseerimine ja modelleerimine. Disaineri töö eesmärgiks on lahendada ühiskondlikke väljakutseid disaini vahenditega sotsiaalselt, majanduslikult ja ökoloogiliselt vastutustundlikult, loominguliselt, tehnoloogiliselt teostatavalt, esteetiliselt, tähenduslikult, funktsionaalselt, tõhusalt, kasutajaid ja huvirühmi kaasavalt ning selgelt kommunikeeritult. Disainer lähtub oma töös kaasaegsetest erialastest teadmistest, oskustest ja hoiakutest, ühiskondlikust väljakutsest, püstitatud lähteülesandest, intellektuaalomandi kasutamise heast tavast ja disainieetikast. Disainer, tase 7 on disainivaldkonna arendaja ja mentor, viib läbi valdkondlikke projekte, tal on erialane kõrgharidus või kompetentside kujunemiseks vajalik mitmeaastane töökogemus. Ta juhib kliendisuhteid, loomingulist ja tehnilist meeskonda ning teeb koostööd teiste osapoolte ja huvirühmadega. Tema portfoolios esitatud tööd on oma disainierialaselt mitmekesised ja kvaliteetsed. Tööaeg võib olla paindlik või fikseeritud. Töö nõuab tõhusat enese- ja ajajuhtimisoskust. Töö eeldab palju suhtlemist klientide ja kolleegidega. Töö sisaldab nii loomingulisi kui ka rutiinseid ülesandeid. Töötamine võib kohati toimuda sundasendis (nt arvutiga) ning vajab ergonoomilist töökeskkonda. Disaineri töövahenditeks on erialane riist- ja tarkvara, disainierialaspetsiifilised seadmed ja materjalid, maketeerimis-, kunsti- ja kirjatarbed, mõõtmis- ja lõikamistarbed, foto-, filmi- ja skaneerimisvarustus, eritüübilised printerid ja lõikurid. Kutsealal on ka Disainer, tase 4 Disainer, tase 5 Disainer, tase 6 Disainer, tase 8 Kohustuslikud tööosad A.2.1. Disaini kontekstualiseerimine ja disaineri positsioneerimine A.2.2. Disainiuuringute tegemine A.2.3. Disainiprotsessi juhtimine A.2.4. Disainilahenduse loomine ja teostamine A.2.5. Kaasav disain A.2.6. Kestlik disain A.2.7. Andmepõhine disain A.2.8. Disainiantropoloogia A.2.9. Visuaalne kirjaoskus Disainijuht A.2.10. Disainijuhtimine Teenusedisainer A.2.11. Teenusedisain Tööstusdisainer A.2.12. Toote- ja tööstusdisain Interaktsioonidisainer A.2.13. Interaktsioonidisain Disainer, tase 7. Ringdisain A.2.14. Ringdisain Disainer, tase 7. Sotsiaalne disain A.2.15. Sotsiaalne disain Graafiline disainer A.2.16. Graafiline disain Tavaliselt on 7. taseme disaineril erialane magistrikraad või bakalaureusekraad ja erialane töökogemus. Disainer Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. Õppimisoskus; suhtlemis- ja meeskonnatööoskus; algatusoskus, analüüsioskus; probleemilahendusoskus; enesejuhtimisoskus; oskus kasutada ressursse tõhusalt ja vältides raiskamist; erialased ja valdkondlikud digioskused. Disainer, tase 7 kutse moodustub üldoskustest, kohustuslikest ja spetsialiseerumisega seotud kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutud üldoskuste (B.2) ja kohustuslike kompetentside (B.3.1−B.3.9) tõendamine ning spetsialiseerumiseks tuleb tõendada vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsid B.3.10−B.3.16. Disaini kontekstualiseerimine ja disaineri positsioneerimine 7 Disainiuuringute tegemine 7 Disainiprotsessi juhtimine 7 Disainilahenduse loomine ja teostamine 7 Kaasav disain 7 Kestlik disain 7 Andmepõhine disain 7 Disainiantropoloogia 7 Visuaalne kirjaoskus 7 Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.3.10 – B.3.16 tõendamine. Õpetaja, tase 6 Teacher, EstQF Level 6 6 Õpetaja, tase 6 (versioon 1) Õpetaja, tase 6 (versioon 2) Õpetaja, tase 6 (versioon 3) Õpetaja, tase 6 (versioon 4) Õpetaja, tase 6 (versioon 5) Õpetaja, tase 6 (versioon 7) Õpetaja, tase 6 (versioon 8) Õpetaja, tase 6 (versioon 9) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Õpetaja 37 2024-11-06 2024-11-06 2025-08-31 6 6 2342 Koolieelse lasteasutuse õpetajad 0112 Koolieelikute õpetajate koolitus 85 Haridus Kutsestandardis kasutatud terminid Keelte oskustasemete kirjeldused Hille Ilves Eesti Linnade Liit Aivi Jürgenson Haridus-ja Teadusministeerium Karin Klemmer Eesti Haridustöötajate Liit Äli Leijen Tartu Ülikooli Pedagogicum Ruuda Lind Eesti Eripedagoogide Liit Ele Nugis Eesti Lasteaednike Liit Margus Pedaste Tartu Ülikooli Pedagogicum Mehis Pever Eesti Koolijuhtide Ühendus Katrin Poom-Valickis Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituut Margit Timakov Eesti Õpetajate Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Õpetaja peamine roll on võimestada õppijat (vt lisa 1 Kutsestandardis kasutatud terminid) ja olla tema arengupartner, nii et saaks toimuda tähenduslik õppimine ja kujuneda selle õppija potentsiaali avav õpitee, arvestades riiklikes õppekavades seatud eesmärke. Õpetaja ülesandeks on süsteemselt arendada oma kutseoskusi ja olla kursis haridusuuendustega. Õpetaja, tase 6 kutse saadakse kas lasteaiaõpetaja esmakoolituse (rakenduskõrghariduse või bakalaureuseõppe) läbimisel kõrgkoolis või kutseeksami sooritamisel kutse andja juures; 6. taseme õpetaja töötab koolieelses lasteasutuses. Õpetaja kutsealal on lisaks õpetaja, tase 6 kutsele ka - õpetaja, tase 7 kutse, mis saadakse õpetaja esmakoolituse (magistriõppe) läbimisel kõrgkoolis või kutseeksami sooritamisel kutse andja juures; - vanemõpetaja, tase 7, kes lisaks õpitegevuste läbiviimisele toetab teiste õpetajate ning organisatsiooni arengut ja arendab valdkonna metoodikat oma organisatsioonis; vanemõpetaja, tase 7 kutse saadakse kutseeksami läbimisel kutse andja juures või magistriõppe jätkuõppe läbimisel kõrgkoolis; - meisterõpetaja, tase 8, kes lisaks õpitegevuste läbiviimisele juhendab kolleege ning juhib arendustegevusi nii organisatsioonis kui ka väljaspool seda; meisterõpetaja, tase 8 kutse saadakse kutseeksami läbimisel kutse andja juures. A.2.1 Õppija toetamine 1. Teadlikkus õppija arengust ja õppimisest. 2. Õppija tundmaõppimine. 3. Õppija individuaalsete õpivajaduste toetamine. 4. Koostöise õppija kujundamine. A.2.2 Õpi- ja õpetamistegevuse kavandamine 1. Õpetaja töö kavandamine. 2. Õpivara valimine, kohandamine või koostamine. 3. Õpikeskkonna kujundamine. A.2.3 Õpetamine 1. Õppija arengu toetamine. 2. Klassi/rühma juhtimine. 3. Õppimise toetamine. 4. Õpimotivatsiooni toetamine. 5. Digitehnoloogiate mõtestatud kasutamise toetamine. 6. Tagasisidestamine ja arengut toetav hindamine. A.2.4 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 1. Õpetaja oma töö reflekteerimine ja enesearendamine. 2. Õpetamise ja õppimise uurimine ning pedagoogilise teadmuse levitamine. 3. Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse heaolu tagamine. A.2.5 Koostöö ja juhendamine 1. Kaasamine. 2. Lapsevanema nõustamine õppimise valdkonnas. 3. Õpikogukonnas tegutsemine. A.2.6 Arendus-, loome- ja teadustegevus 1. Erialase teadmuse arendamine. 2. Haridusvaldkonna poliitika kujundamine ja arengu kavandamine. B.2.9 Õpetaja, tase 6 kutset läbiv kompetents 1. Enesemääratlemine. 2. Eriala/ainevaldkonna tundmine. 3. Õppesisu pedagoogiline teadmine. 4. Motiveerimine. 5. Koostöö. 6. Sotsiaalne pädevus, suhtlemine. 7. Väärtuspädevus, kutse-eetika järgimine. 8. Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane mõtlemine. 9. Ettevõtlikkus. 10. Keele kasutamine. 11. Digioskuste hindamine ja arendamine. A.2.7 Hariduslike erivajadustega õppija toetamine 1. Teadlikkus kaasava hariduse rakendamise põhimõtetest. 2. Õppe kohandamine. 3. Nõustamine. A.2.8 Digipedagoogika rakendamine 1. Koolitamine ja nõustamine. 2. Õpikeskkonna kujundamine. 3. Arendustegevus. Õpetaja töö eeldab orienteerumist haridusvaldkonna õigusaktides. Tööaeg ja puhkus on reguleeritud töölepingu seadusega, töötingimused võivad täiendavalt olla reguleeritud töökorraldusreeglite või muude organisatsioonis kehtestatud normdokumentidega. Õpetaja töö on vaheldusrikas ja väljakutseid pakkuv, eeldab elukestvat õppimist, head suhtlemisoskust ja pingetaluvust, oluline on vaimse ja füüsilise tervise, sh hääle hoidmise oskus. Õpetaja peamised töövahendid on õpivara, kooli- ja kontoritarbed, digivahendid jm vastavalt õpetatavale valdkonnale. Õpetajatöös on olulised ausus, empaatia, ennastjuhtivus, ettevõtlikkus, koostöövõime, loomingulisus, positiivsus, tolerantsus, vastutustundlikkus ja õppimisvõime. Õpetaja hariduslik ettevalmistus on reguleeritud haridus(- ja teadus)ministri määrusega. Õpetaja, pedagoog. Haridus- ja teadusministri määrus Koolieelse lasteasutuse pedagoogide kvalifikatsiooninõuded. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 – B.2.6 ja B.2.9 (läbiv kompetents). Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.7 ja B.2.8. Õppija toetamine 6 Õpi- ja õpetamistegevuse kavandamine 6 Õpetamine 6 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 6 Koostöö ja juhendamine 6 Arendus-, loome- ja teadustegevus 6 Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.7 ja B.2.8. Hariduslike erivajadustega õppija toetamine 6 Digipedagoogika rakendamine 7 Õpetaja kutset läbiv kompetents 7 Õpetaja, tase 7 Teacher, EstQF Level 7 10 Õpetaja V (versioon 1) Õpetaja V (versioon 2) Õpetaja V (versioon 3) Õpetaja, tase 7 (versioon 11) Õpetaja, tase 7 (versioon 12) Õpetaja, tase 7 (versioon 5) Õpetaja, tase 7 (versioon 6) Õpetaja, tase 7 (versioon 7) Õpetaja, tase 7 (versioon 8) Õpetaja, tase 7 (versioon 9) Õpetaja, tase 7-1 (versioon 4) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Õpetaja 37 2024-11-06 2024-11-06 2025-08-31 7 7 2330 Gümnaasiumiõpetajad 0113 Klassiõpetaja koolitus 85 Haridus Kutsestandardis kasutatud terminid Keelte oskustasemete kirjeldused Hille Ilves Eesti Linnade Liit Aivi Jürgenson Haridus-ja Teadusministeerium Karin Klemmer Eesti Haridustöötajate Liit Äli Leijen Tartu Ülikooli Pedagogicum Ruuda Lind Eesti Eripedagoogide Liit Ele Nugis Eesti Lasteaednike Liit Margus Pedaste Tartu Ülikooli Pedagogicum Mehis Pever Eesti Koolijuhtide Ühendus Katrin Poom-Valickis Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituut Margit Timakov Eesti Õpetajate Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Õpetaja peamine roll on võimestada õppijat (vt lisa 1 Kutsestandardis kasutatud terminid) ja olla tema arengupartner, nii et saaks toimuda tähenduslik õppimine ja kujuneda selle õppija potentsiaali avav õpitee, arvestades riiklikes õppekavades seatud eesmärke. Õpetaja ülesandeks on süsteemselt arendada oma kutseoskusi ja olla kursis haridusuuendustega. Õpetaja, tase 7 kutse omandatakse kas õpetaja esmakoolituse (magistriõppe) läbimisel kõrgkoolis või kutseeksami sooritamisel kutse andja juures. Õpetaja kutsealal on lisaks õpetaja, tase 7 kutsele ka - õpetaja, tase 6 kutse, mis saadakse kas lasteaiaõpetaja esmakoolituse (rakenduskõrghariduse või bakalaureuseõppe) läbimisel kõrgkoolis või kutseeksami sooritamisel kutse andja juures; - vanemõpetaja, tase 7, kes lisaks õpitegevuste läbiviimisele toetab teiste õpetajate ning organisatsiooni arengut ja arendab valdkonna metoodikat oma organisatsioonis; vanemõpetaja, tase 7 kutse saadakse kutseeksami läbimisel kutse andja juures või magistriõppe jätkuõppe läbimisel kõrgkoolis; - meisterõpetaja, tase 8, kes lisaks õpitegevuste läbiviimisele juhendab kolleege ning juhib arendustegevusi nii organisatsioonis kui ka väljaspool seda; meisterõpetaja, tase 8 kutse saadakse kutseeksami läbimisel kutse andja juures. A.2.1 Õppija toetamine 1. Teadlikkus õppija arengust ja õppimisest. 2. Õppija tundmaõppimine. 3. Õppija individuaalsete õpivajaduste toetamine. 4. Koostöise õppija kujundamine. A.2.2 Õpi- ja õpetamistegevuse kavandamine 1. Õpetaja töö kavandamine. 2. Õpivara valimine, kohandamine või koostamine. 3. Õpikeskkonna kujundamine. A.2.3 Õpetamine 1. Õppija arengu toetamine. 2. Klassi/rühma juhtimine. 3. Õppimise toetamine. 4. Õpimotivatsiooni toetamine. 5. Digitehnoloogiate mõtestatud kasutamise toetamine. 6. Tagasisidestamine ja arengut toetav hindamine. A.2.4 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 1. Õpetaja oma töö reflekteerimine ja enesearendamine. 2. Õpetamise ja õppimise uurimine ning pedagoogilise teadmuse levitamine. 3. Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse heaolu tagamine. A.2.5 Koostöö ja juhendamine 1. Kaasamine. 2. Lapsevanema nõustamine õppimise valdkonnas. 3. Õpikogukonnas tegutsemine. A.2.6 Arendus-, loome- ja teadustegevus 1. Erialase teadmuse arendamine. 2. Haridusvaldkonna poliitika kujundamine ja arengu kavandamine. B.2.9 Õpetaja, tase 7 kutset läbiv kompetents 1. Enesemääratlemine. 2. Eriala/ainevaldkonna tundmine. 3. Õppesisu pedagoogiline teadmine. 4. Motiveerimine. 5. Koostöö. 6. Sotsiaalne pädevus, suhtlemine. 7. Väärtuspädevus, kutse-eetika järgimine. 8. Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane mõtlemine. 9. Ettevõtlikkus. 10. Keele kasutamine. 11. Digioskuste hindamine ja arendamine. A.2.7 Hariduslike erivajadustega õppija toetamine 1. Teadlikkus kaasava hariduse rakendamise põhimõtetest. 2. Õppe kohandamine. 3. Nõustamine. A.2.8 Digipedagoogika rakendamine 1. Koolitamine ja nõustamine. 2. Õpikeskkonna kujundamine. 3. Arendustegevus. Õpetaja töö eeldab orienteerumist haridusvaldkonna õigusaktides. Tööaeg ja puhkus on reguleeritud töölepingu seadusega, töötingimused võivad täiendavalt olla reguleeritud töökorraldusreeglite või muude organisatsioonis kehtestatud normdokumentidega. Õpetaja töö on vaheldusrikas ja väljakutseid pakkuv, eeldab elukestvat õppimist, head suhtlemisoskust ja pingetaluvust, oluline on vaimse ja füüsilise tervise, sh hääle hoidmise oskus. Õpetaja peamised töövahendid on õpivara, kooli- ja kontoritarbed, digivahendid jm vastavalt õpetatavale valdkonnale. Õpetajatöös on olulised ausus, empaatia, ennastjuhtivus, ettevõtlikkus, koostöövõime, loomingulisus, positiivsus, tolerantsus, vastutustundlikkus ja õppimisvõime. Õpetaja hariduslik ettevalmistus on reguleeritud haridus(- ja teadus)ministri määrusega. Õpetaja, pedagoog. Haridus- ja teadusministri määrus Direktori, õppealajuhataja, õpetajate ja tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 – B.2.6 ja B.2.9 (läbiv kompetents). Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.7 ja B.2.8. Õppija toetamine 7 Õpi- ja õpetamistegevuse kavandamine 7 Õpetamine 7 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 7 Koostöö ja juhendamine 7 Arendus-, loome- ja teadustegevus 7 Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.7 ja B.2.8. Hariduslike erivajadustega õppija toetamine 7 Digipedagoogika rakendamine 7 Õpetaja, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Vanemõpetaja, tase 7 Senior Teacher, EstQF Level 7 7 Vanemõpetaja, tase 7 (versioon 2) Vanemõpetaja, tase 7 (versioon 3) Vanemõpetaja, tase 7 (versioon 4) Vanemõpetaja, tase 7 (versioon 5) Vanemõpetaja, tase 7 (versioon 6) Vanemõpetaja, tase 7 (versioon 8) Vanemõpetaja, tase 7 (versioon 9) Õpetaja, tase 7-2 (versioon 1) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Õpetaja 37 2024-11-06 2024-11-06 2025-08-31 7 7 2330 Gümnaasiumiõpetajad 0113 Klassiõpetaja koolitus 85 Haridus Kutsestandardis kasutatud terminid Keelte oskustasemete kirjeldused Hille Ilves Eesti Linnade Liit Aivi Jürgenson Haridus-ja Teadusministeerium Karin Klemmer Eesti Haridustöötajate Liit Äli Leijen Tartu Ülikooli Pedagogicum Ruuda Lind Eesti Eripedagoogide Liit Ele Nugis Eesti Lasteaednike Liit Margus Pedaste Tartu Ülikooli Pedagogicum Mehis Pever Eesti Koolijuhtide Ühendus Katrin Poom-Valickis Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituut Margit Timakov Eesti Õpetajate Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Õpetaja peamine roll on võimestada õppijat (vt lisa 1 Kutsestandardis kasutatud terminid) ja olla tema arengupartner, nii et saaks toimuda tähenduslik õppimine ja kujuneda selle õppija potentsiaali avav õpitee, arvestades riiklikes õppekavades seatud eesmärke. Õpetaja ülesandeks on süsteemselt arendada oma kutseoskusi ja olla kursis haridusuuendustega. Vanemõpetaja, tase 7 toetab lisaks õpitegevuste läbiviimisele teiste õpetajate ning organisatsiooni arengut ja arendab valdkonna metoodikat oma organisatsioonis; vanemõpetaja, tase 7 kutse saadakse kutseeksami läbimisel kutse andja juures või magistriõppe jätkuõppe läbimisel kõrgkoolis. Õpetaja kutsealal on lisaks vanemõpetaja, tase 7 kutsele ka - õpetaja, tase 6 kutse, mis saadakse kas lasteaiaõpetaja esmakoolituse (rakenduskõrghariduse või bakalaureuseõppe) läbimisel kõrgkoolis või kutseeksami sooritamisel kutse andja juures; 6. taseme õpetaja töötab koolieelses lasteasutuses; - õpetaja, tase 7 kutse, mis saadakse õpetaja esmakoolituse (magistriõppe) läbimisel kõrgkoolis või kutseeksami sooritamisel kutse andja juures; - meisterõpetaja, tase 8, kes lisaks õpitegevuste läbiviimisele juhendab kolleege ning juhib arendustegevusi nii organisatsioonis kui ka väljaspool seda; meisterõpetaja, tase 8 kutse saadakse kutseeksami läbimisel kutse andja juures. A.2.1 Õppija toetamine 1. Teadlikkus õppija arengust ja õppimisest. 2. Õppija tundmaõppimine. 3. Õppija individuaalsete õpivajaduste toetamine. 4. Koostöise õppija kujundamine. A.2.2 Õpi- ja õpetamistegevuse kavandamine 1. Õpetaja töö kavandamine. 2. Õpivara valimine, kohandamine või koostamine. 3. Õpikeskkonna kujundamine. A.2.3 Õpetamine 1. Õppija arengu toetamine. 2. Klassi/rühma juhtimine. 3. Õppimise toetamine. 4. Õpimotivatsiooni toetamine. 5. Digitehnoloogiate mõtestatud kasutamise toetamine. 6. Tagasisidestamine ja arengut toetav hindamine. A.2.4 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 1. Õpetaja oma töö reflekteerimine ja enesearendamine. 2. Õpetamise ja õppimise uurimine ning pedagoogilise teadmuse levitamine. 3. Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse heaolu tagamine. A.2.5 Koostöö ja juhendamine 1. Kaasamine. 2. Lapsevanema nõustamine õppimise valdkonnas. 3. Õpikogukonnas tegutsemine. A.2.6 Arendus-, loome- ja teadustegevus 1. Erialase teadmuse arendamine. 2. Haridusvaldkonna poliitika kujundamine ja arengu kavandamine. B.2.12 Vanemõpetaja, tase 7 kutset läbiv kompetents 1. Enesemääratlemine. 2. Eriala/ainevaldkonna tundmine. 3. Õppesisu pedagoogiline teadmine. 4. Motiveerimine. 5. Koostöö. 6. Sotsiaalne pädevus, suhtlemine. 7. Väärtuspädevus, kutse-eetika järgimine. 8. Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane mõtlemine. 9. Ettevõtlikkus. 10. Keele kasutamine. 11. Digioskuste hindamine ja arendamine. A.2.7 Juhtimine 1. Meeskonna juhtimine. 2. Protsesside juhtimine. 3. Võrgustiku või õpikogukonna juhtimine. A.2.8 Õpetajate juhendamine ja koolitamine 1. Kolleegide mentorlus ja koolitamine. 2. Õpetajakoolituse praktika juhendamine või koordineerimine. A.2.9 Metoodika ja õpivara arendamine 1. Metoodikate väljatöötamine. 2. Õpivara loomine ja arendamine. A.2.10 Hariduslike erivajadustega õppija toetamine 1. Teadlikkus kaasava hariduse rakendamise põhimõtetest. 2. Õppe kohandamine. 3. Nõustamine. A.2.11 Digipedagoogika rakendamine 1. Koolitamine ja nõustamine. 2. Õpikeskkonna kujundamine. 3. Arendustegevus. Õpetaja töö eeldab orienteerumist haridusvaldkonna õigusaktides. Tööaeg ja puhkus on reguleeritud töölepingu seadusega, töötingimused võivad täiendavalt olla reguleeritud töökorraldusreeglite või muude organisatsioonis kehtestatud normdokumentidega. Õpetaja töö on vaheldusrikas ja väljakutseid pakkuv, eeldab elukestvat õppimist, head suhtlemisoskust ja pingetaluvust, oluline on vaimse ja füüsilise tervise, sh hääle hoidmise oskus. Õpetaja peamised töövahendid on õpivara, kooli- ja kontoritarbed, digivahendid jm vastavalt õpetatavale valdkonnale. Õpetajatöös on olulised ausus, empaatia, ennastjuhtivus, ettevõtlikkus, koostöövõime, loomingulisus, positiivsus, tolerantsus, vastutustundlikkus ja õppimisvõime. Õpetaja hariduslik ettevalmistus on reguleeritud haridus(- ja teadus)ministri määrusega. Õpetaja, pedagoog. Haridus- ja teadusministri määrus Direktori, õppealajuhataja, õpetajate ja tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 – B.2.6 ja B.2.12 (läbiv kompetents). Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.7 – B.2.11. Õppija toetamine 7 Õpi- ja õpetamistegevuse kavandamine 7 Õpetamine 7 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 7 Koostöö ja juhendamine 7 Arendus-, loome- ja teadustegevus 7 Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.7 – B.2.11. Juhtimine 8 Õpetajate juhendamine ja koolitamine 7 Metoodika ja õpivara arendamine 7 Hariduslike erivajadustega õppija toetamine 7 Digipedagoogika rakendamine 7 Vanemõpetaja, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Meisterõpetaja, tase 8 Master Teacher, EstQF Level 8 6 Meisterõpetaja, tase 8 (versioon 1) Meisterõpetaja, tase 8 (versioon 2) Meisterõpetaja, tase 8 (versioon 3) Meisterõpetaja, tase 8 (versioon 4) Meisterõpetaja, tase 8 (versioon 5) Meisterõpetaja, tase 8 (versioon 7) Meisterõpetaja, tase 8 (versioon 8) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Õpetaja 37 2024-11-06 2024-11-06 2025-08-31 8 8 2330 Gümnaasiumiõpetajad 0113 Klassiõpetaja koolitus 85 Haridus Kutsestandardis kasutatud terminid Keelte oskustasemete kirjeldused Hille Ilves Eesti Linnade Liit Aivi Jürgenson Haridus-ja Teadusministeerium Karin Klemmer Eesti Haridustöötajate Liit Äli Leijen Tartu Ülikooli Pedagogicum Ruuda Lind Eesti Eripedagoogide Liit Ele Nugis Eesti Lasteaednike Liit Margus Pedaste Tartu Ülikooli Pedagogicum Mehis Pever Eesti Koolijuhtide Ühendus Katrin Poom-Valickis Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituut Margit Timakov Eesti Õpetajate Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Õpetaja peamine roll on võimestada õppijat (vt lisa 1 Kutsestandardis kasutatud terminid) ja olla tema arengupartner, nii et saaks toimuda tähenduslik õppimine ja kujuneda selle õppija potentsiaali avav õpitee, arvestades riiklikes õppekavades seatud eesmärke. Õpetaja ülesandeks on süsteemselt arendada oma kutseoskusi ja olla kursis haridusuuendustega. Meisterõpetaja, tase 8 juhendab lisaks õpitegevuste läbiviimisele kolleege ning juhib arendustegevusi nii organisatsioonis kui ka väljaspool seda; meisterõpetaja, tase 8 kutse saadakse kutseeksami läbimisel kutse andja juures. Õpetaja kutsealal on lisaks meisterõpetaja, tase 8 kutsele ka - õpetaja, tase 6 kutse, mis saadakse kas lasteaiaõpetaja esmakoolituse (rakenduskõrghariduse või bakalaureuseõppe) läbimisel kõrgkoolis või kutseeksami sooritamisel kutse andja juures; 6. taseme õpetaja töötab koolieelses lasteasutuses; - õpetaja, tase 7 kutse, mis saadakse õpetaja esmakoolituse (magistriõppe) läbimisel kõrgkoolis või kutseeksami sooritamisel kutse andja juures; - vanemõpetaja, tase 7, kes lisaks õpitegevuste läbiviimisele toetab teiste õpetajate ning organisatsiooni arengut ja arendab valdkonna metoodikat oma organisatsioonis; vanemõpetaja, tase 7 kutse saadakse kutseeksami läbimisel kutse andja juures või magistriõppe jätkuõppe läbimisel kõrgkoolis. A.2.1 Õppija toetamine 1. Teadlikkus õppija arengust ja õppimisest. 2. Õppija tundmaõppimine. 3. Õppija individuaalsete õpivajaduste toetamine. 4. Koostöise õppija kujundamine. A.2.2 Õpi- ja õpetamistegevuse kavandamine 1. Õpetaja töö kavandamine. 2. Õpivara valimine, kohandamine või koostamine. 3. Õpikeskkonna kujundamine. A.2.3 Õpetamine 1. Õppija arengu toetamine. 2. Klassi/rühma juhtimine. 3. Õppimise toetamine. 4. Õpimotivatsiooni toetamine. 5. Digitehnoloogiate mõtestatud kasutamise toetamine. 6. Tagasisidestamine ja arengut toetav hindamine. A.2.4 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 1. Õpetaja oma töö reflekteerimine ja enesearendamine. 2. Õpetamise ja õppimise uurimine ning pedagoogilise teadmuse levitamine. 3. Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse heaolu tagamine. A.2.5 Koostöö ja juhendamine 1. Kaasamine. 2. Lapsevanema nõustamine õppimise valdkonnas. 3. Õpikogukonnas tegutsemine. A.2.6 Arendus-, loome- ja teadustegevus 1. Erialase teadmuse arendamine. 2. Õpetajahariduse valdkonna teadus- ja arendustöö. 3. Haridusvaldkonna poliitika kujundamine ja arengu kavandamine. A.2.7 Juhtimine 1. Meeskonna juhtimine. 2. Protsesside juhtimine. 3. Võrgustiku või õpikogukonna juhtimine. B.2.12 Meisterõpetaja, tase 8 kutset läbiv kompetents 1. Enesemääratlemine. 2. Eriala/ainevaldkonna tundmine. 3. Õppesisu pedagoogiline teadmine. 4. Motiveerimine. 5. Koostöö. 6. Sotsiaalne pädevus, suhtlemine. 7. Väärtuspädevus, kutse-eetika järgimine. 8. Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane mõtlemine. 9. Ettevõtlikkus. 10. Keele kasutamine. 11. Digioskuste hindamine ja arendamine. A.2.8 Õpetajate juhendamine ja koolitamine 1. Kolleegide mentorlus ja koolitamine. 2. Õpetajakoolituse praktika juhendamine või koordineerimine. 3. Koostöö õpetajakoolituse arendamisel. A.2.9 Metoodika ja õpivara arendamine 1. Metoodikate väljatöötamine. 2. Metoodikate ja õpivara uurimine. 3. Õpivara loomine ja arendamine. A.2.10 Hariduslike erivajadustega õppija toetamine 1. Teadlikkus kaasava hariduse rakendamise põhimõtetest. 2. Õppe kohandamine. 3. Nõustamine. A.2.11 Digipedagoogika rakendamine 1. Koolitamine ja nõustamine. 2. Õpikeskkonna kujundamine. 3. Arendustegevus. Õpetaja töö eeldab orienteerumist haridusvaldkonna õigusaktides. Tööaeg ja puhkus on reguleeritud töölepingu seadusega, töötingimused võivad täiendavalt olla reguleeritud töökorraldusreeglite või muude organisatsioonis kehtestatud normdokumentidega. Õpetaja töö on vaheldusrikas ja väljakutseid pakkuv, eeldab elukestvat õppimist, head suhtlemisoskust ja pingetaluvust, oluline on vaimse ja füüsilise tervise, sh hääle hoidmise oskus. Õpetaja peamised töövahendid on õpivara, kooli- ja kontoritarbed, digivahendid jm vastavalt õpetatavale valdkonnale. Õpetajatöös on olulised ausus, empaatia, ennastjuhtivus, ettevõtlikkus, koostöövõime, loomingulisus, positiivsus, tolerantsus, vastutustundlikkus ja õppimisvõime. Õpetaja hariduslik ettevalmistus on reguleeritud haridus(- ja teadus)ministri määrusega. Õpetaja, pedagoog. Haridus- ja teadusministri määrus Direktori, õppealajuhataja, õpetajate ja tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 – B.2.7 ja B.2.12 (läbiv kompetents) ning vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.8 ja B.2.9. Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.10 ja B.2.11. Õppija toetamine 8 Õpi- ja õpetamistegevuse kavandamine 8 Õpetamine 8 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 8 Koostöö ja juhendamine 8 Arendus-, loome- ja teadustegevus 8 Juhtimine 8 Kutse taotlemisel tuleb tõendada vähemalt üks valitavatest kompetentsidest. Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.10 – B.2.11. Õpetajate juhendamine ja koolitamine 8 Metoodika ja õpivara arendamine 8 Hariduslike erivajadustega õppija toetamine 8 Digipedagoogika rakendamine 8 Meisterõpetaja, tase 8 kutset läbiv kompetents 7 CNC metallilõikepingi operaator-seadistaja, tase 5 CNC Operator, EstQF Level 5 (milling machine, lathe) 9 Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-meister III (versioon 1) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-meister III (versioon 2) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-meister III (versioon 3) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-meister III (versioon 4) CNC metallilõikepingi operaator-seadistaja, tase 5 (versioon 8) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 5 (versioon 5) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 5 (versioon 6) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 5 (versioon 7) CNC freespingi operaator-seadistaja, tase 5 CNC treipingi operaator-seadistaja, tase 5 Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Metallilõikepinkidel töötaja 33 2025-04-09 2025-04-09 2028-04-08 5 5 7223 Metallitöötluspinkide seadistajad ja operaatorid 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Eesti Masinatööstuse Liit Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Allan Märk AS Norma Veiko Põldmaa Tallinna Tööstushariduskeskus Enn Helemäe Tallinna Mehaanikakool Andres Pählapuu Hissmekano Eesti OÜ Kristo Kaugija Radius Machining Alvar Sass Harju Elekter Allar Aidma Favor AS Peeter Sekavin Demek CNC Henri Tabri Aider OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. 5. taseme CNC metallilõikepingi operaator töötleb juhtprogrammi järgi mitmesuguste kujupindadega masinaehituslikke detaile ja detailide elemente ühel või mitmel arvjuhtimisega trei- või freespingil. Tööülesanded on seotud metallilõikepingi opereerimisega: ettevalmistamine, käivitamine, seadistamine, jälgimine, perioodiline hooldus ja detailide töötlemine vastavalt tehnilisele dokumentatsioonile. Operaator-seadistaja töö eeldab CNC lõikepinkide juhtprogrammide koostamist, tööpinkidega seotud automatiseeritud süsteemide käitamist, töödeldava detaili vastavuse kontrolli ja mittevastavuste korral probleemide lahendamist. Operaator-seadistaja on kogenud töötaja, kes täidab mitmekülgseid tööülesandeid iseseisvalt või töörühma juhina. Töös on oluline täpsus, kontsentreerumisvõime ja üksikasjade märkamise oskus. Töö võib olla nii rutiinse kui vahelduva iseloomuga. Töökeskkonnas esineb müra- ja tolmu. Kasutatavad kemikaalid võivad põhjustada allergiat. A.2.1 Töö ettevalmistamine ja korraldamine. A.2.2 Ohutusnõuete järgimine ja kontrollimine. A.2.3 Regulaarsed hooldustööd. A.2.4 Juhtprogrammide koostamine CAM/CADis. A.2.5 Detailide töötlemine CNC freespingil. A.2.6 Detailide töötlemine CNC treipingil. CNC metallilõikepingi operaator-seadistaja on läbinud erialase kutseõppe jätkuõppe, mis eeldab eelnevat töökogemust ja keskharidust. Kutseoskused võivad olla omandatud ka töö käigus ja koolituskursustel õppides, vajalik on keskharidus. 5. taseme CNC metallilõikepingi operaator-seadistaja kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskuste kompetents B.2, kohustuslikud kompetentsid (B.3.1 – B.3.4) ja vähemalt üks spetsialiseerumisega seotud kompetents: detailide töötlemine käsijuhtimisega ja CNC freespingil (B.3.5) või detailide töötlemine käsijuhtimisega ja CNC treipingil (B.3.6). Töö ettevalmistamine ja korraldamine 5 Ohutusnõuete järgimine ja kontrollimine 5 Regulaarsed hooldustööd 5 Juhtprogrammide koostamine CAM/CADis 5 Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt tõendada üks spetsialiseerumisega seotud kompetents: detailide töötlemine käsijuhtimisega ja CNC freespingil (B.3.5) või detailide töötlemine käsijuhtimisega ja CNC treipingil (B.3.6). CNC metallilõikepingi operaator, tase 4 CNC milling machine operator EstQF Level 4 9 Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 1) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 2) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 3) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 4) CNC metallilõikepingi operaator, tase 4 (versioon 8) Freesija III (versioon 1) Freesija III (versioon 2) Freesija III (versioon 3) Freesija III (versioon 4) Lihvija III (versioon 1) Lihvija III (versioon 2) Lihvija III (versioon 3) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 (versioon 5) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 (versioon 6) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 (versioon 7) Treial III (versioon 1) Treial III (versioon 2) Treial III (versioon 3) Treial III (versioon 4) CNC freespingi operaator, tase 4 CNC treipingi operaator, tase 4 Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Metallilõikepinkidel töötaja 33 2025-04-09 2025-04-09 2028-04-08 4 4 7223 Metallitöötluspinkide seadistajad ja operaatorid 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Eesti Masinatööstuse Liit Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Allan Märk AS Norma Veiko Põldmaa Tallinna Tööstushariduskeskus Enn Helemäe Tallinna Mehaanikakool Andres Pählapuu Hissmekano Eesti OÜ Kristo Kaugija Radius Machining Alvar Sass Harju Elekter Allar Aidma Favor AS Peeter Sekavin Demek CNC Henri Tabri Aider OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. 4. taseme CNC metallilõikepingi operaator töötleb joonise ja juhtprogrammi järgi mitmesuguste kujupindadega masinaehituslikke detaile ja detailide elemente arv- ja käsijuhtimisega trei- või freespingil. Tööülesanded on seotud metallilõikepingi opereerimisega: ettevalmistamine, käivitamine, seadistamine, jälgimine, perioodiline hooldus ja detailide töötlemine vastavalt tehnilisele dokumentatsioonile. Töö eeldab CNC lõikepingi juhtprogrammi koostamist ja juhtseadmesse edastamist. Operaator töötab iseseisvalt või meeskonnas. Töös on oluline täpsus, kontsentreerumisvõime ja üksikasjade märkamise oskus. Töö võib olla nii rutiinse kui vahelduva iseloomuga. Töökeskkonnas esineb müra- ja tolmu. Kasutatavad kemikaalid võivad põhjustada allergiat. Tööpingil töötamine võib tekitada sundasendist tingitud vaevusi. A.2.1 Töö ettevalmistamine. A.2.2 Ohutusnõuete järgimine. A.2.3 Regulaarsed hooldustööd. A.2.4 Käsitsi NC koodis juhtprogrammi koostamine. A.2.5 Detailide töötlemine käsijuhtimisega ja CNC freespingil. A.2.6 Detailide töötlemine käsijuhtimisega ja CNC treipingil. CNC metallilõikepingi operaator on läbinud erialase kutseõppe. Kutseoskused võivad olla omandatud ka töö käigus ja erialastel koolituskursustel õppides. 4. taseme CNC metallilõikepingi operaatori kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskuste kompetents B.2, kohustuslikud kompetentsid B.3.1 – B.3.4 ja vähemalt üks spetsialiseerumisega seotud kompetents: detailide töötlemine käsijuhtimisega ja CNC freespingil (B.3.5) või detailide töötlemine käsijuhtimisega ja CNC treipingil (B.3.6). Töö ettevalmistamine 4 Ohutusnõuete järgimine 4 Regulaarsed hooldustööd 4 Käsitsi NC koodis juhtprogrammi koostamine 4 Kutse taotlemisel on nõutav tõendada vähemalt üks spetsialiseerumisega seotud kompetents: detailide töötlemine käsijuhtimisega ja CNC freespingil (B.3.5) või detailide töötlemine käsijuhtimisega ja CNC treipingil (B.3.6). Raudteeveeremi mehaanik, tase 3 Rolling-stock mechanical engineer, EstQF level 3 4 Raudteeveeremi mehaanik, tase 3 (versioon 1) Raudteeveeremi mehaanik, tase 3 (versioon 2) Raudteeveeremi mehaanik, tase 3 (versioon 3) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudteeveeremi mehaanik 30 2024-11-07 2024-11-07 2029-11-06 3 3 7231 Mootorsõidukimehaanikud ja -lukksepad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport SA Raudteekutsed Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamisskaala Tõnu Aruste AS Eesti Raudtee Mark Pakin AS Eesti Liinirongid Indrek Rätsep Leonhard Weiss OÜ Pavel Sergeev Enefit Power AS Jevgeni Širai AS Eesti Raudtee Pavel Žitnikov AS Operail Viktor Tkatšjov AS Eesti Raudtee Peep Õim SA Raudteekutsed Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Raudteeveeremi mehaanik, tase 3 tegeleb raudtee teehooldus- ja remondimasinate diagnostika, hoolduse, remondi, rikete leidmise ja kõrvaldamisega. Raudteeveeremi mehaanik, tase 3 täidab ülesandeid iseseisvalt, kasutades remondijuhiseid, asjakohaseid andmebaase, varuosade ja lisavarustuse katalooge, hooldusjuhiseid, tootjapoolseid tehnilisi nõudeid ning muid asjakohaseid allikaid. Raudteeveeremi 3. taseme mehaanik vastutab enda tööülesannete täitmise eest, vastutust nõudvate otsuste langetamisel võib ta vajada juhendamist. Raudteeveeremi mehaaniku töö toimub sise- ja välistingimustes ning väljasõitudega. Üldjuhul on see graafikupõhine vahetustega töö, mis eeldab töötamist ka öösel, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel. Raudteeveeremi mehaaniku kutseala koosneb kahest kutsest. Raudteeveeremi mehaanik, tase 3 on oskustööline, kes tegeleb raudtee teehooldus- ja remondimasinate diagnostikaga, hoolduse, remondi, rikete leidmise ja kõrvaldamisega. Raudteeveeremi mehaanik, tase 5 on keskastme spetsialist, kes korraldab meeskonna tööd, juhendab madalama kutsetasemega raudteeveeremi mehhaanikuid ning kontrollib tehtud töö tulemust. Kohustuslikud tööosad A.2.1. Teehooldus- ja remondimasinate veermiku hooldamine ja remont A.2.2. Teehooldus- ja remondimasinate jõuseadmete diagnostika, hooldus ja remont A.2.3. Teehooldus- ja remondimasinate jõuallika hooldus ja remont A.2.4. Teehooldus- ja remondimasinate piduriseadmete hooldus ja remont A.2.5. Teehooldus- ja remondimasinate haakeseadmete hooldus ja remont A.2.6. Teehooldus- ja remondimasinate kere ja raami hooldus ja remont Tavaliselt töötavad 3. taseme raudteeveeremi mehaanikutena inimesed, kellel on vähemalt põhiharidus ja kelle kutseoskused on omandanud praktilise töö käigus vähemalt samal kutsetasemel kogenud raudteeveeremi mehaaniku juhendamisel. Mehaanik, lukksepp, tehnik Raudteeveeremi mehaaniku töö on reguleeritud raudteeseadusega. Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. Transpordi ja liikuvuse arengukavas on raudteetranspordile seatud eesmärk tõsta raudteel sõidukiiruseid, ohutust ning luua uusi ühendusi ja suunata nii reisi- kui ka kaubaliiklust maanteelt raudteele. Sellega kaasnev raudteeveeremi, raudtee hooldus- ja remonditehnika areng nõuab ajakohaseid spetsiifilisi teadmisi raudteeveeremi tundmisel. Tulevikus on kasvav tähtsus keskkonnamõju vähendavatel tehnoloogiatel ning virtuaal- ja liitreaalsusega seotud IT-lahenduste kasutamise oskusel. Raudteeveeremi mehaanik, tase 3 kutse koosneb üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste B.2 ja kohustuslike kompetentside B.3.1-B.3.6 tõendamine. Teehooldus- ja remondimasinate veermiku hooldus ja remont 3 Teehooldus- ja remondimasinate jõuseadmete diagnostika, hooldus ja remont 3 Teehooldus- ja remondimasinate jõuallika hooldus ja remont 3 Teehooldus- ja remondimasinate piduriseadmete hooldus ja remont 3 Teehooldus- ja remondimasinate haakeseadmete hooldus ja remont 3 Teehooldus- ja remondimasinate kere ja raami hooldus ja remont 3 Raudteeveeremi mehaanik, tase 5 Rolling-stock mechanical engineer, EstQF level 5 8 Raudteeveeremi mehaanik III (versioon 1) Raudteeveeremi mehaanik III (versioon 2) Raudteeveeremi mehaanik III (versioon 3) Raudteeveeremi mehaanik III (versioon 4) Raudteeveeremi mehaanik, tase 5 (versioon 5) Raudteeveeremi mehaanik, tase 5 (versioon 6) Raudteeveeremi mehaanik, tase 5 (versioon 7) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudteeveeremi mehaanik 30 2024-11-07 2024-11-07 2029-11-06 5 5 7231 Mootorsõidukimehaanikud ja -lukksepad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport SA Raudteekutsed Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamisskaala Tõnu Aruste AS Eesti Raudtee Mark Pakin AS Eesti Liinirongid Indrek Rätsep Leonhard Weiss OÜ Pavel Sergeev Enefit Power AS Jevgeni Širai AS Eesti Raudtee Pavel Žitnikov AS Operail Viktor Tkatšjov AS Eesti Raudtee Peep Õim SA Raudteekutsed Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Raudteeveeremi mehaanik, tase 5 tegeleb raudteeveeremi (kauba- ja reisivagunite, vedurite, mootorrongide ning teehooldus- ja remondimasinate) diagnostika, hoolduse, remondi, rikete leidmise ja kõrvaldamisega. 5. taseme raudteeveeremi mehaanik töötab iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutades nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest, kasutades remondijuhiseid, asjakohaseid andmebaase, varuosade ja lisavarustuse katalooge, hooldusjuhiseid, tootjapoolseid tehnilisi nõudeid ning muid asjakohaseid allikaid. Raudteeveeremi 5. taseme mehaanik vastutab nii kvaliteedikontrolli, tööohutuse kui ka remondi tagajärjel tekkinud liiklusohtlike olukordade eest. Raudteeveeremi mehaaniku kutseala koosneb kahest kutsest. Raudteeveeremi mehhaanik, tase 5 on keskastme spetsialist, kes korraldab meeskonna tööd, juhendab madalama kutsetasemega raudteeveeremi mehhaanikuid ja tehnikuid ning kontrollib tehtud töö tulemust. Raudteeveeremi mehaanik, tase 3 on oskustööline, kes tegeleb raudtee teehooldus- ja remondimasinate diagnostikaga, hoolduse, remondi, rikete leidmise ja kõrvaldamisega. A.2.1. Raudteeveeremi veermiku hooldamine ja remont A.2.2. Raudteeveeremi jõuseadmete diagnostika, hooldus ja remont A.2.3. Raudteeveeremi jõuallika diagnostika, hooldus ja remont A.2.4. Raudteeveeremi piduriseadmete hooldus ja remont A.2.5. Raudteeveeremi haakeseadmete ühenduste hooldus ja remont A.2.6. Raudteeveeremi kere ja raami hooldus ja remont A.2.7. Juhendamine ja juhtimine Tavaliselt töötavad 5. taseme raudteeveeremi mehaanikutena inimesed, kellel on vähemalt üldkeskharidus ja kelle kutseoskused on omandatud praktilise töö käigus vähemalt samal kutsetasemel kogenud raudteeveeremi mehaaniku juhendamisel. Tehnoloog, hooldusgrupijuht, avariigrupijuht, mehaanik, tehnik või meister Raudteeveeremi mehaaniku töö on reguleeritud raudteeseadusega. Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. Transpordi ja liikuvuse arengukavas on raudteetranspordile seatud eesmärk tõsta raudteel sõidukiiruseid, ohutust ning luua uusi ühendusi ja suunata nii reisi- kui ka kaubaliiklust maanteelt raudteele. Sellega kaasnev raudteeveeremi, raudtee hooldus- ja remonditehnika areng nõuab ajakohaseid spetsiifilisi teadmisi raudteeveeremi tundmisel. Tulevikus on kasvav tähtsus keskkonnamõju vähendavatel tehnoloogiatel ning virtuaal- ja liitreaalsusega seotud IT-lahenduste kasutamise oskusel. Raudteeveeremi mehaanik, tase 5 kutse koosneb üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste B.2 ja kohustuslike kompetentside B.3.1-B.3.7 tõendamine. Raudteeveeremi veermiku hooldus ja remont 5 Raudteeveeremi jõuseadmete diagnostika, hooldus ja remont 5 Raudteeveeremi jõuallika hooldus ja remont 5 Raudteeveeremi piduriseadmete hooldus ja remont 5 Raudteeveeremi haakeseadmete ühenduste hooldus ja remont 5 Raudteeveeremi kere ja raami hooldus ja remont 5 Juhtimine ja juhendamine 5 Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik, tase 3 Vehicle Technician, EstQF Level 3 6 Mootorsõidukihooldaja, tase 3 (versioon 1) Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik, tase 3 (versioon 3) Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik, tase 3 (versioon 4) Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik, tase 3 (versioon 5) Sõidukite pindadehooldaja/rehvitehnik, tase 3 (versioon 2) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Autotehnik 30 2024-11-07 2024-11-07 2029-11-06 3 3 7231 Mootorsõidukimehaanikud ja -lukksepad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Autokutseõppe Liit Digipädevuste enesehindamisskaala Kristjan Leesmäe Viljandi Kutseõppekeskus Mairo Neem Unelmauto AS Ene Pukk Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool Janek Pukka Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool, Tehnokonsult OÜ Taavi Ragul Möller Auto Tallinn OÜ Remo Raudsepp Viking Motors AS Koit Saar AS Benefit Tanel Tero Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik, tase 3 tegeleb mootorsõidukite, liikur- ja väikemasinate, haagiste (edaspidi sõidukite) värvkatte, salongi sisustuse materjalide, kere osade ja mootoriruumi puhastamise ja hooldamisega. Töö eesmärk on sõidukite pindade puhastamise ja hooldamise professionaalsel tasemel teenuse pakkumine, millega ennetada sõiduki ebanormaalset kulumist ning korrosioonikahjustuste teket. Lähtuvalt tööturu vajadusest, eelkõige seonduvalt rehvitööde hooajalisusega, võib sõidukite pindade hooldaja vahetada sõidukitel rehve ja teha sellega kaasnevaid töid (edaspidi rehvitööd). Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik rakendab keskkonnasäästlikke töövõtteid ning järgib tööohutuse- ja töötervishoiu nõudeid. Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik juhindub oma tööd tehes talle antud töökorraldusest, sõidukitootja tehnilistest juhenditest, ohutusnõuetest ja tööle seatud kvaliteedinäitajatest. Kutsealal kasutatavad materjalid ja tehnoloogiad uuenevad kiiresti, samuti on pidevas muutumises sõidukite ehituses kasutatavad materjalid, seetõttu on vajalik pidev enesetäiendamine. Töövahenditeks on käsi-, elektrilised-, hüdro- ja pneumotööriistad, töökoja-, remondi- ja hooldusseadmed, sõiduki pesemiseks ja hooldamiseks vajalikud seadmeid, kemikaalid, pesemis- ja kuivatamistarbed. Samuti on töövahendiks arvuti ja andmebaasid tööks vajalike algandmete, mõõteväärtuste, tööjuhendite, töökorralduste ning muude vajalike juhendmaterjalide või dokumentide kasutamiseks ja täitmiseks. Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik võib töötada nii üksi kui ka meeskonnas, võib vajada mõningal määral juhendamist uutes olukordades, tema töö eeldab suhtlemist kaastöötajate ja klientidega. Mootorsõidukite hoolduse ja remondi kutsealal autotehniku kutsegrupis kehtestatud kutsed Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik, tase 3 Mootorsõidukitehnik, tase 4 teeb sõidukitele hoolduse ja remonttöid ning rikkeotsinguid Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 teeb sõidukitele rikkepõhjuste analüüsi, leiab ja kõrvaldab rikkeid A.2.1. Sõiduki värv- ja pinnakatete sh klaaspindade ning ukseavade puhastamine ja hooldamine A.2.2. Rattakoobaste, rehvide, velgede puhastamine ja hooldamine A.2.3. Sõiduki sisustuse ning pinnakatete puhastamine ja hooldamine A.2.4. Sõiduki mootoriruumi puhastamine ja pindade hooldamine A.2.5. Sõiduki põhjapesu A.2.6. Rehvivahetustööd A.2.7. Sõiduki rattakoopas asuvate veermikudetailide seisukorra kontrollimine A.2.8. Rehviparandustööd Sõidukite pindade hooldajal ja rehvitehnikul on üldjuhul erialane kutseharidus või töökohal õppides ja tööalastel koolitustel omandatud kutseoskused. Rehvitehnik, autopesija Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. Kasvav tähtsus on keskkonnamõju vähendavate tehnoloogiate ja vahendite kasutamisel, suureneb vajadus ohutusalaste teadmiste järele elektri- ja autonoomsete sõidukite teenindamisel. Tulevikus on järjest olulisem hea suhtlemisoskus ja kliendikeskne teenindusoskus. Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik, tase 3 kutsestandard koosneb üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.3.1–B.3.8 ja üldoskuste B.2 tõendamine. Sõiduki värv- ja pinnakatete sh klaaspindade ning ukseavade puhastamine ja hooldamine 3 Rattakoobaste, rehvide, velgede puhastamine ja hooldamine 3 Sõiduki sisustuse ja pinnakatete puhastamine ja hooldamine 3 Sõiduki mootoriruumi puhastamine ja pindade hooldamine 3 Sõiduki põhjapesu 3 Rehvivahetustööd 3 Rattakoopas asuvate veermikudetailide seisukorra kontrollimine 3 Rehviparandustööd 3 Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik, tase 3 kutset läbivad teadmised 3 Tootmisjuht, tase 6 Production manager, level 6 3 Tootmisjuht, tase 6 (versioon 1) Tootmisjuht, tase 6 (versioon 2) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Tootmisjuht 32 2024-11-21 2024-11-21 2026-11-20 6 6 1321 Töötleva tööstuse juhid 0413 Juhtimine ja haldus 28 Mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine Tallinna Tehnikakõrgkool Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Aleksandr Miina Tallinna Tehnikaülikool, MTÜ Lean Enterprise Estonia Emöke Sogenbits FLIR Systems Indrek Rohtma Eesti Masinatööstuse Liit Ingrid Joost Tallinna Tehnikaülikool, Stram OÜ Jaanus Tärnov Eesti Plastitööstuse Liit Pille Meier Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Marika Tungel Eesti Toiduainetööstuse Liit Helle Raidvee Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Tootmisjuht, tase 6 korraldab ja arendab tõhusalt erineva suurusega töötleva tööstuse ettevõtete igapäevast tootmistööd ning planeerib pikemaajalisi tootmisprotsesse ja tehnoloogiaid. Ta hindab tootmistehnoloogiliste protsesside ja tootmisüksuste arenguvajadusi ning töötab välja tehnoloogia uuendamise ja pideva parendamise protsessi. Tootmisjuhi põhilisteks tööülesanneteks on tootmise planeerimine, tootmisprotsesside väljatöötamine, tootmisprotsessi struktuuri planeerimine, tootmise tõhususe analüüs, sh töökorraldus ja ressursside haldamine. Ta osaleb töötajate värbamisel, oskuste hindamisel või korraldab seda ning teeb ettepanekuid täienduskoolituseks. Tagab tõhusa teabevahetuse tootmiseks oluliste osapoolte vahel - nii ettevõtte siseste kui ka väliste struktuuriüksuste kui koostööpartnerite vahel. Tootmisjuht tunneb oma valdkonna toodete tehnoloogilisi protsesse, tehnoloogiaid, materjale, tootmisvahendeid, seadmeid ja masinaid. Ta tunneb ja rakendab kvaliteedijuhtimise meetodeid ja põhimõtteid ning rakendab tegevusvaldkonda reguleerivaid standardeid ja õigusakte. Tootmisjuht toetab oma tegevusega tootearendusprotsessi. A.2.1 Tootmisprotsessi strateegiline juhtimine 1. Tootmisprotsessi väljatöötamine ja arendamine. 2. Tootmistehnoloogia planeerimine ja vastavusse viimine ettevõtte ning muutuva turu vajadustega. 3. Tootmisprotsessi kvaliteedijuhtimise korraldamine. 4. Tootmiskulude juhtimine. 5. Tootearendusprotsessis osalemine. 6. Ettevõtte eelarve koostamisel osalemine. A.2.2 Tootmisprotsessi taktikaline ja operatiivne juhtimine 1. Tootmise taktikaline ja operatiivne planeerimine. 2. Materjali ja informatsioonivoogude juhtimine tootmises. 3. Tootmisprotsessis kasutatavate materjalide varu ja materjalivoogude tõhususe tagamine. 4. Masinate, seadmete ja tootmisliinide töökorra tagamine. 5. Tootmise igapäevane operatiivne koordineerimine. 6. Toote kvaliteedi tagamine. 7. Tootmisprotsesside tõhususe juhtimine ning mõõtmine ja analüüsimine. A.2.3 Tootmispersonali juhtimine 1. Tootmispersonali vajaduse määramine. 2. Tootmispersonali valikuprotsessis osalemine. 3. Tootmispersonali arenguvajaduse määratlemine. 4. Tootmispersonali arengukava koostamine. 5. Tootmispersonali suunamine, motiveerimine, kaasamine ja innustamine. A.2.4 Tootmise töökeskkonna ja tööohutuse tagamine 1. Töökeskkonna ja tööohutusnõuete järgimise süsteemi väljatöötamine. 2. Tootmispersonali töövõime ja tööohutuse tagamine. 3. Tootmispersonalile ergonoomilise töökeskkonna tagamine. 4. Tööhügieeni tagamine. Tootmisjuhi töökeskkond sõltub valdkonnaspetsiifikast, on kiiresti muutuv ja eeldab kiiret analüüsimist ja otsustamist. Büroovahendid ja -tehnika ning tootmise info- ja kommunikatsioonivahendid Tootmisjuhile on tähtsad kõrge enesekontroll, tasakaalukus, algatus- ja õppimisvõime, koostöö-, riski- ja suhtlemisvalmidus, vastutustundlikkus, usaldusväärsus, ausus, kohusetunne, korrektsus, täpsus, kiirus, otsustusvõime ja iseseisvus, sihikindlus, analüütiline mõtlemine; kontsentreerumis-, üldistus- ja kohanemisvõime, paindlikkus, loomingulisus, uuendusmeelsus. Tootmisjuhtidel on tavapäraselt erialane kutse- või kõrgharidus. Tootmisjuht, tootmisosakonna juhataja, vahetuse vanem, divisjoni juht. Tootmisjuht, tase 6 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside B.2.1–B.2.10 tõendamine. Tootmisprotsessi strateegiline juhtimine 6 Tootmisprotsessi taktikaline ja operatiivne juhtimine 6 Tootmispersonali juhtimine ja juhendamine 6 Tootmise töökeskkonna ja tööohutuse tagamine 6 Suhtlemine ja esitlemine 6 Koostöö ja toetamine 6 Õppimine ja enesearendamine 6 Tulemuste saavutamine 6 Arvuti kasutamine 6 Keelte kasutamine 6 Õigusassistent, tase 5 Legal Aid Assistant, EstQF Level 5 3 Õigusassistent, tase 5 (versioon 1) Õigusassistent, tase 5 (versioon 2) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Bürootöö Õigusassistent 32 2024-11-21 2024-11-21 2029-11-20 5 5 3411 Õigusvaldkonna keskastme spetsialistid 0415 Sekretäri- ja kontoritöö 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Eesti Juhi Abi Ühing Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Janne Kerdo Eesti Juhi Abi Ühing Mari Kirs Justiitsministeerium Mari-Liis Tõnuri Harju Maakohus Elin Vilippus Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus Hille Raud Tallinna Majanduskool Sander Põllumäe Kaitseministeerium Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Õigusassistent, tase 5 kutsestandard on kutse andmise aluseks. Õigusassistent on omandanud õigusalased baasteadmised ja nende rakendamise esmased oskused, et toetada oma tegevusega õigusvaldkonnas töötavaid spetsialiste. Õigusassistendi põhilisteks tööülesanneteks on õigusteenuste administreerimine ja klientide esmane õigusalane teenindamine, sh menetlusdokumentide, tähtaegade ning menetluskordade selgitamine. Ta teeb spetsialisti poolt etteantud probleemipüstituse pinnalt ja vajadusel tema juhendamisel esmase analüüsi erialases valdkonnas (nt analüüsib kohtupraktikat, õigusnormide rakenduspraktikat jne). Õigusassistendi töö sisaldab õigusteenuste osutamiseks vajalike õigusnormide, kohtulahendite ja muu õigusteabe väljaotsimist andmebaasidest, infoteenustest, tõendite ja asjakohaste andmete kogumist ning erinevate õigusdokumentide kavandite koostamist. Õigusassistendi tööülesanded sõltuvad konkreetse organisatsiooni vajadustest ja eeldavad suhtlemisvalmidust ning kiiret ja paindlikku tegutsemist, samuti teabe ja kliendisuhte konfidentsiaalsuse tagamist ning toimetulekut erinevate inimeste ja olukordadega. A.2.1. Kliendisuhete korraldamine A.2.2. Õigusteenuse toetamine Tavaliselt on õigusassistendil erialane kutseharidus või on ta kutseoskused omandatud töökohal. Notari abi, juristi abi, kohtuistungi sekretär, referent, kohtutäituri assistent, pankrotihalduri assistent, advokaadibüroo assistent, õigusbüroo assistent Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. Õigusassistendi tulevikuoskuste tõusev trend on digitehnoloogia, pilvelahenduste ja tehisintellekti võimaluste kasutamine. Järjest olulisemaks muutuvad oskused suurte andmemahtude töötlemisel ja analüüsimisel. Kasvava tähtsusega on teadmised küberturvalisusest ja andmekaitsest ning nende rakendamisest praktikas. Tuleviku õigusassistentidel on vaja kombineerida traditsioonilised õigusoskused kaasaegsete tehniliste ja analüütiliste oskustega, et nad suudaksid tõhusalt toetada õigusprofessionaale ning vastata tuleviku multikultuurse õigusmaailma keerukatele nõudmistele. Õigusassistent, tase 5 kutsestandard koosneb üldoskustest B.2. ja kahest kohustuslikust kompetentsist B.3.1. – B.3.2. Kutse saamiseks on vaja tõendada üldoskused B.2. ja kohustuslikud kompetentsid B.3.1. – B.3.2. Kliendisuhete korraldamine 5 Õigusteenuse toetamine 5 Diplomeeritud arhitekt, tase 7 Diploma Architect, EstQF Level 7 9 Arhitekt III (versioon 1) Arhitekt III (versioon 2) Diplomeeritud arhitekt, tase 7 (versioon 3) Diplomeeritud arhitekt, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud arhitekt, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud arhitekt, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud arhitekt, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud arhitekt, tase 7 (versioon 8) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Arhitekt 55 2024-11-19 2025-01-01 2029-12-31 7 7 2161 Ehitusarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Eesti Arhitektide Liit Eesti Kunstiakadeemia Tallinna Tehnikaülikool Arhitekti pädevuspiirid Kutse-eetika Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Andres Levald Eesti Arhitektide Liit, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Andres Ojari Eesti Kunstiakadeemia Edgar Kaare Eesti Maastikuarhitektide Liit Emil Urbel Tallinna Tehnikaülikool Ilmar Heinsoo Eesti Arhitektide Liit, Arhitekti- ja Inseneribüroo ARX OÜ Jaak-Adam Looveer Eesti Linnade ja Valdade Liit, Paik Arhitektid OÜ Kaie Enno Eesti Planeerijate Ühing, Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet Kalle Komissarov Eesti Arhitektide Liit, Riigi Kinnisvara AS Lembit-Kaur Stöör Eesti Arhitektide Liit, ÖÖ-ÖÖ ARHITEKTID OÜ Mae Köömnemägi Eesti Arhitektide Liit Tõnu Laigu Eesti Arhitektide Liit Veronika Valk-Siska Kliimaministeerium Villem Tomiste Eesti Arhitektide Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Arhitekti töö eesmärk on tasakaalustatud säästva ja tervikliku ruumilahenduse loomine, ühendades välis- ja siseruumis tervikuks kunstilised, tehnoloogilised, tehnilised ja majanduslikud lahendused. Arhitekt mõistab ja vahendab oma töös tasakaalustatult üksikisikute, ühiskondlike gruppide ja ametiasutuste vajadusi seoses ruumilise planeerimise, projekteerimise, ehitamise, arhitektuuripärandi säilitamise ja väärtustamise ning loodushoiuga. Arhitekti töö on oma olemuselt proaktiivne ja ühiskonnas toimuvaid protsesse algatav, kriitiliselt analüüsiv, sünteesiv ja koordineeriv. Arhitekti töö sisaldab ruumilist planeerimist, ehitiste projekteerimist (sh arhitektuuri, maastikuarhitektuuri, sisearhitektuuri osa) ja ehitamist ning projekteerija järelevalvet, kõigi nende protsesside korraldamist ja juhtimist. Arhitekti pädevus hõlmab nii hoonete terviklahendusi kui ka sise- ja välisruumi lahendusi ning sellega seotud asjassepuutuvat koostööd. Arhitekti pädevust nõudvateks välisruumi ehitusprojekti arhitektuuri osa koostamise objektideks on lisaks hoonetega seotud välisruumile ka teed ja tänavad, väljakud ja platsid ning muude rajatiste ruumilahendused. Oma töös lähtub arhitekt avalikust huvist ning heast planeerimis-, projekteerimis- ja ehitustavast. Arhitekti loodaval ruumikvaliteedil on kunstiline mõõde, kus ruumiline kooskõla, sobiva mõõtkava tajumine ja tundlik materjalikasutus avaldavad otsest positiivset mõju meie elukvaliteedile. Hea ruumilahendus pakub valdavale osale kasutajatest ilust johtuvat inspiratsiooni, naudingut ja rahulolu. Elukeskkond tuleb ruumiotsustega muuta võimalikult paljudele paremaks. Arhitekt mõistab, et hea ruumilahendus on teadmistepõhine. Ta kasutab hetkel teadaolevat ja sobivamat parimat teadmist, loob uusi arusaamu ja oskusi ning rakendab neid oma praktikas. Arhitekt rakendab oma töös säästva arengu, kliimaneutraalsuse, ringmajanduse ja energiatõhususe põhimõtteid. Arhitekti töö on loominguline, interdistsiplinaarne ja dünaamiline. See eeldab keskendumis- ja suhtlemisoskust ning empaatiavõimet. Arhitekt suhtleb tellijaga, erinevate ametkondade, erialade ja ühiskonnagruppide esindajatega, mille tulemusel luuakse eeldused kvaliteetse ruumi tekkeks. Arhitekt töötab nii erasektoris kui ka avalikus teenistuses. Arhitekt kasutab oma töös mitmesugust kaasaegset kontori- ja projekteerimistarkvara, erinevaid ehitusteabe modelleerimise ja kohateabe süsteeme, visualiseerimise, maketeerimise ning kommunikatsioonivahendeid. 7. taseme diplomeeritud arhitekt on arhitektuuri valdkonnas kõrghariduse omandanud spetsialist, kes koostab volitatud arhitekti juhendamisel või iseseisvalt omal vastutusel ja oma pädevuse piires planeeringuid ning ehitiste ehitusprojektide arhitektuuri osa¹, sh sise- ja välisosa terviklikke lahendusi. 7. taseme diplomeeritud arhitekt on vajadusel oma pädevuse piiresse jäävate ehitusprojektide peaprojekteerija. Ta koostab ehitise ja ehitatud keskkonna auditeid ning koostab ja hindab ruumivisioone. Oma pädevuse piires osaleb ta ruumiotsuste ettevalmistamisel avalikus sektoris. Arhitektuuritasemelt ja funktsionaalselt keerukuselt nõudlike ning kõrgendatud avaliku huvi all olevate ehitiste² ehitusprojektide ja alade³ planeeringute otsuste ettevalmistamisel avalikus sektoris kaasab 7. taseme diplomeeritud arhitekt 8. tasemega volitatud arhitekt-eksperdi. 7. taseme diplomeeritud arhitekti pädevuse piirid on esitatud kutsestandardi lisas 1. Käesolevas kutsestandardis on kirjeldatud 7. taseme diplomeeritud arhitekti kutsealast kompetentsust. Arhitekti kutsealal on lisaks diplomeeritud arhitekti, tase 7, kutsele kehtestatud kutsed: • Volitatud arhitekt, tase 7 • Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 7. taseme volitatud arhitekti ja 8. taseme volitatud arhitekt-eksperdi pädevusse kuuluvad lisaks diplomeeritud arhitekti pädevustele iseseisev ja omal vastutusel planeeringute ja ehitusprojekti arhitektuuri osa koostamine, planeeringu eksperthinnangu koostamine ja ehitusprojekti arhitektuuri osa ekspertiisi koostamine. Lisaks eelnevale on volitatud arhitekt pädev töötama riigi ja kohalike omavalitsuste asutustes arhitektuuri ja ruumilise planeerimise ning ruumiloome juhtiva spetsialistina. Volitatud arhitekti kutse võimaldab olla ehitusprojekti peaprojekteerija. ------------------------------------------- ¹ Diplomeeritud arhitekt, tase 7 kutsega isiku iseseisva ja omal vastutusel ehitiste arhitektuuri osa projekteerimise pädevuspiirid on esitatud standardi lisas 1. ² Kõrgendatud avaliku huvi all olevaks ehitiseks loetakse ehitisi, mis asuvad linnakeskustes või miljööväärtuslikes piirkondades, on kaitsealused või ajalooliselt, ehituskunstiliselt, linnaehituslikult või asukoha poolest märkimisväärsed või planeeringutes vastavalt määratud ehitised. ³ Kõrgendatud avaliku huvi all olevaks maa-alaks loetakse nt linnakeskuste või miljööväärtuslike piirkondade või kaitsealuste maa-alade planeeringud või linnaehituslikult või asukoha poolest märkimisväärsed maa-alade planeeringud või planeeringutes vastavalt määratud maa-alad. Töö kohustuslikud osad on: A.2.1 ruumivisiooni koostamine ja hindamine; A.2.2 planeeringu koostamine planeeringu erinevates liikides; A.2.3 ehitusprojekti arhitektuuri osa, sh välis- ja siseruumi lahenduse koostamine kõigis projekti staadiumites; A.2.4 ehitise ja ehitatud keskkonna auditi koostamine; A.2.5 ehitusprojekti koostamise juhtimine; A.2.6 ruumiliste otsuste koordineerimine ja ettevalmistamine avalikus sektoris. Tavaliselt on 7. taseme diplomeeritud arhitektil arhitektuurimagistri kraad (või sellega võrdustatud haridus) või arhitektuurialane rakenduskõrgharidus. Viimasel juhul on tal lisaks nõutud töökogemus. (Vt p B.1) Arhitekt, projekteerija, planeerija, nõunik Kui ettevõtja ja pädev isik pakuvad majandustegevuse korras ehitusseadustiku § 24 lõikes 2 nimetatud tegevusalal oma teenuseid ning tegutsevad, peab ettevõtja vastutusel ja heaks tegutseva pädeva isiku kvalifikatsioon olema tõendatud kutseseaduse kohase kutsega. Diplomeeritud arhitekti 7. taseme kutsega on seotud eeltoodud lõikes nimetatud järgmised tegevusalad: 1) ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekti* koostamine; 2) ehitise* audit. Kui isik tegutseb planeerijana, siis peab tal planeerimisseaduse kohaselt olema geograafia, arhitektuuri või maastikuarhitektuuri eriala magistritasemele vastav kõrgharidus või vastutava spetsialisti taseme kutsetunnistus või ruumilise keskkonna planeerija kutse. Nii volitatud arhitekti 7. kui ka volitatud arhitekt-eksperdi 8. taseme kutse annab õiguse tegutseda pädeva isikuna ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse mõistes piiranguteta ja iseseisvalt. -------------------------------------------------- *Arhitektuuri osa Arhitekti töö keskmes on ruumipädevus ehk asjatundlikkus ja vastutusvõime kujundada ning ellu viia ruumi arengut mõjutavaid otsuseid. Üleilmsete suundumuste (nt kliimamuutused ja loodusressursside nappus, rahvastikumuutused, tehnoloogilised läbimurded ning muutuv ettevõtluskeskkond) mõjul muutub pädevuse sisu pidevalt, mis nõuab muutuvate olukordade ja ideede kriitilist mõtestamist. Andmemahtude suurenedes peab arhitekt suutma hoomata ruumilahendust kui tervikut ja selle mõju elukeskkonna arengule suures pildis. Loodavad ruumilahendused peavad olema paindlikud ja tulevikuvaates kohaldatavad. Arhitekt peab oskama hoida, arendada ja võimendada ruumilise keskkonna looduslikke komponente. Arhitekt oskab luua ruumilahendusi, mis lisavad majanduslikku väärtust ja soodustavad elujõulise elukeskkonna arengut. Ta kavandab keskkonda, mis kultuuripärandi austamise kõrval loob uusi kultuuriväärtusi ja toetab elukeskkonna mitmekesisust ning elurikkust. Rahvastikumuutuste valguses (nt elanikkonna vananemine, ränded, elanikkonna kultuurilise mitmekesisuse kasv) peab arhitekt arvestama erinevate kasutajate vajadustega, sealhulgas nii ligipääsetavusega kui ka kultuuriliste erinevustega. Arhitekt oskab kavandada kohatajust lähtuvaid ruumilahendusi, mis toetavad elavaid, sotsiaalselt sidusaid ja polüfunktsionaalseid naabruskondi ning aitavad vältida segregatsiooni. Arhitekti töös muutub järjest olulisemaks suhtlemisoskus – oskus luua inimestega kontakti ning ennast arusaadavalt ja argumenteeritult väljendada. Arhitekt peab mõistma globaliseerumisest tingitud muutuvat kultuuriruumi ja suutma suhelda erineva taustaga inimestega. Arvestada tuleb ka tehnoloogia arengu mõjuga – oluline on pidada sammu tehnoloogiliste muutustega, omandada kiiresti uute töövahendite ja -võtete kasutamise oskusi ja lõimida neid töövoogu, nt sõnastada lähteülesandeid tehisaru tööriistadele. Arhitekt peab oskama kasutada uusi tarkvarasüsteeme ja tehnoloogiaid, näiteks 3D-modelleerimist, liit- ja virtuaalreaalsuse tööriistu, ja olema kursis nutikate ehitusmaterjalide ja energiatõhususe tugisüsteemidega. Diplomeeritud arhitekti 7. taseme kutse taotlemisel on vajalik üldoskuste B.2 ja kohustuslike kompetentside B.3.1–B.3.6 tõendamine. Diplomeeritud arhitekti 7. taseme kutse taotlemise eelduseks on kvalifikatsiooninõude täitmine. Ruumivisiooni koostamine ja hindamine 7 Planeeringu koostamine planeeringu erinevates liikides 6 Ehitusprojekti arhitektuuri osa, sh välis- ja siseruumi lahenduse koostamine kõigis projekti staadiumites 7 Ehitise ja ehitatud keskkonna auditi koostamine 7 Ehitusprojekti koostamise juhtimine 7 Ruumiotsuste ettevalmistamine avalikus sektoris 7 Päästekorraldaja, tase 4 Call-taker, EstQF Level 4 10 Päästekorraldaja II (versioon 1) Päästekorraldaja II (versioon 2) Päästekorraldaja II (versioon 3) Päästekorraldaja II (versioon 4) Päästekorraldaja II (versioon 6) Päästekorraldaja, tase 4 (versioon 5) Päästekorraldaja, tase 4 (versioon 7) Päästekorraldaja, tase 4 (versioon 8) Päästekorraldaja, tase 4 (versioon 9) Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Päästekorraldaja 33 2024-11-14 2024-11-14 2029-11-13 4 4 4229 Klienditeenindajad, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Sisekaitseakadeemia Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Mari-Liis Jaanipere Häirekeskus Tiina Johkem Eesti Päästeala Töötajate Ametiühingu Häirekeskuse allüksus Margit Kallas Häirekeskus Teele Kants Häirekeskus Kadi Luht-Kallas Siseministeerium Ülle Mäe Sisekaitseakadeemia päästekolledž Kalev Pahla Terviseamet Ivan Puškin Terviseamet Sirli Seegar Häirekeskus Kalle Sild Päästeamet Krislin Tigase Häirekeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Päästekorraldaja töötab Häirekeskuses, mille ülesanne on menetleda hädaabinumbrile saabuvaid teateid ja täita teisi Häirekeskuse põhimääruses olevaid ülesandeid. Päästekorraldaja töötab riigikaitselisel ametikohal. Päästekorraldaja ülesanne on võtta vastu ja menetleda viivituseta kõiki hädaabinumbrile või muudest kanalitest saabuvaid teateid, anda kõigile hädaabiteadetele kiire ja õige ohuhinnang ning edastada esmane informatsioon nii abivajajale kui ka koostööpartnerile. Lisaks täidab 4. taseme päästekorraldaja juhi korraldusi ja võtab vastu iseseisvaid otsuseid oma pädevuse piires, tegutsedes nii üksi kui ka meeskonnas. Töö nõuab palju suhtlemist kasutades erinevaid kommunikatsioonivahendeid (sh videokõne ja reaalajas tekstikõne) nii eesti kui ka vene keeles, oskust täita samaaegselt erinevaid ülesandeid ja head pingetaluvust. Töö eeldab valmisolekut töötamiseks graafiku alusel, sh õhtusel ja öisel ajal ning pühadel. A.2.1. Hädaabiteadete menetlemine A.2.2. Hädaabiteadeteks mitterealiseeruvate teadete menetlemine A.2.3. Refleksioon ja professionaalne enesearendamine A.2.4. Hädaabiteadete menetlemine võõrkeeles (v.a vene keel) Päästekorraldajal on vähemalt keskharidus. Kutseoskused on omandatud kutseõppeasutuses või väljaõppel Häirekeskuses, omandatud oskused vastavad päästekorraldaja kutsestandardile. Päästekorraldaja Töötamiseks on nõutav kutse päästeteenistuse seaduse ning siseministri määruse Päästeteenistujate kutsesobivuse nõuded, sealhulgas füüsilise ettevalmistuse, hariduse- ja tervisenõuded alusel. Innovatsiooni ja uue tehnoloogiaga kohanemise oskus. Päästekorraldaja, tase 4 kutse koosneb üldoskustest, kohustuslikest kompetentsidest, kutset läbivatest kompetentsidest ja valitavast kompetentsist. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2), kohustuslike kompetentside (B.3.1−B.3.3) ja kutset läbivate kompetentside (B.3.5) tõendamine. Lisaks on võimalik tõendada valitavat kompetentsi B.3.4. Hädaabiteadete menetlemine 4 Hädaabiteadeteks mitterealiseeruvate teadete menetlemine 4 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 4 Lisaks on võimalik tõendada valitav kompetents B.3.4 Hädaabiteadete menetlemine võõrkeeles (v.a vene keel) 5 Päästekorraldaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Volitatud arhitekt, tase 7 Chartered Architect, EstQF Level 7 9 Volitatud arhitekt IV (versioon 1) Volitatud arhitekt IV (versioon 2) Volitatud arhitekt, tase 7 (versioon 3) Volitatud arhitekt, tase 7 (versioon 4) Volitatud arhitekt, tase 7 (versioon 5) Volitatud arhitekt, tase 7 (versioon 6) Volitatud arhitekt, tase 7 (versioon 7) Volitatud arhitekt, tase 7 (versioon 8) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Arhitekt 55 2024-11-19 2025-01-01 2029-12-31 7 7 2161 Ehitusarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Eesti Arhitektide Liit Arhitekti pädevuspiirid Kutse-eetika Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Andres Levald Eesti Arhitektide Liit, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Andres Ojari Eesti Kunstiakadeemia Edgar Kaare Eesti Maastikuarhitektide Liit Emil Urbel Tallinna Tehnikaülikool Ilmar Heinsoo Eesti Arhitektide Liit, Arhitekti- ja Inseneribüroo ARX OÜ Jaak-Adam Looveer Eesti Linnade ja Valdade Liit, Paik Arhitektid OÜ Kaie Enno Eesti Planeerijate Ühing, Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet Kalle Komissarov Eesti Arhitektide Liit, Riigi Kinnisvara AS Lembit-Kaur Stöör Eesti Arhitektide Liit, ÖÖ-ÖÖ ARHITEKTID OÜ Mae Köömnemägi Eesti Arhitektide Liit Tõnu Laigu Eesti Arhitektide Liit Veronika Valk-Siska Kliimaministeerium Villem Tomiste Eesti Arhitektide Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Arhitekti töö eesmärk on tasakaalustatud säästva ja tervikliku ruumilahenduse loomine, ühendades välis- ja siseruumis tervikuks kunstilised, tehnoloogilised, tehnilised ja majanduslikud lahendused. Arhitekt mõistab ja vahendab oma töös tasakaalustatult üksikisikute, ühiskondlike gruppide ja ametiasutuste vajadusi seoses ruumilise planeerimise, projekteerimise, ehitamise, arhitektuuripärandi säilitamise ja väärtustamise ning loodushoiuga. Arhitekti töö on oma olemuselt proaktiivne ja ühiskonnas toimuvaid protsesse algatav, kriitiliselt analüüsiv, sünteesiv ja koordineeriv. Arhitekti töö sisaldab ruumilist planeerimist, ehitiste projekteerimist (sh arhitektuuri, maastikuarhitektuuri, sisearhitektuuri osa), ehitamist ja projekteerija järelevalvet, kõigi nende protsesside korraldamist ja juhtimist. Arhitekti pädevus hõlmab nii hoonete terviklahendusi kui ka sise- ja välisruumi lahendusi ning sellega seotud asjassepuutuvat koostööd. Arhitekti pädevust nõudvateks välisruumi ehitusprojekti arhitektuuri osa koostamise objektideks on lisaks hoonetega seotud välisruumile ka teed ja tänavad, väljakud ja platsid ning muude rajatiste ruumilahendused. Oma töös lähtub arhitekt avalikust huvist ning heast planeerimis-, projekteerimis- ja ehitustavast. Arhitekti loodaval ruumikvaliteedil on kunstiline mõõde, kus ruumiline kooskõla, sobiva mõõtkava tajumine ja tundlik materjalikasutus avaldavad otsest positiivset mõju meie elukvaliteedile. Hea ruumilahendus pakub valdavale osale kasutajatest ilust johtuvat inspiratsiooni, naudingut ja rahulolu. Elukeskkond tuleb ruumiotsustega muuta võimalikult paljudele paremaks. Arhitekt mõistab, et hea ruumilahendus on teadmistepõhine. Ta kasutab hetkel teadaolevat ja sobivamat parimat teadmist, loob uusi arusaamu ja oskusi ning rakendab neid oma praktikas. Arhitekt rakendab oma töös säästva arengu, kliimaneutraalsuse, ringmajanduse ja energiatõhususe põhimõtteid. Arhitekti töö on loominguline, interdistsiplinaarne ja dünaamiline. See eeldab keskendumis- ja suhtlemisoskust ning empaatiavõimet. Arhitekt suhtleb tellijaga, erinevate ametkondade, erialade ja ühiskonnagruppide esindajatega, mille tulemusel luuakse eeldused kvaliteetse ruumi tekkeks. Arhitekt töötab nii erasektoris kui ka avalikus teenistuses. Arhitekt kasutab oma töös mitmesugust kaasaegset kontori- ja projekteerimistarkvara, erinevaid ehitusteabe modelleerimise ja kohateabe süsteeme, visualiseerimise, maketeerimise ning kommunikatsioonivahendeid. Käesolevas kutsestandardis on kirjeldatud 7. taseme volitatud arhitekti kutsealast kompetentsust. 7. taseme volitatud arhitekt on kogenud spetsialist, kes koostab iseseisvalt ja omal vastutusel planeeringu, juhib selle koostamist, koostab planeeringu eksperthinnangu, koostab ehitusprojekti arhitektuuri osa, juhib selle koostamist ja koostab ehitusprojekti ekspertiisi. 7. taseme volitatud arhitekti pädevusse kuuluvad mistahes maa-alade ja ehitiste planeerimine, projekteerimine ning hindamine. 7. taseme volitatud arhitekt on pädev töötama riigi ja kohalike omavalitsuste asutustes arhitektuuri, ruumilise planeerimise ja ruumiloome juhtiva spetsialistina. Volitatud arhitekt, tase 7, on vajadusel ehitusprojekti peaprojekteerija. Arhitekti kutsealal on lisaks volitatud arhitekti, tase 7, kutsele kehtestatud kutsed: • Diplomeeritud arhitekt, tase 7 • Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 7. taseme diplomeeritud arhitekt on spetsialist, kes on arhitektuuri valdkonnas omandanud magistritasemel kõrghariduse või rakenduskõrghariduse, mida täiendab mõningane töökogemus, ja kes töötab volitatud arhitekti juhendamisel või iseseisvalt omal vastutusel ja oma pädevuse piires. 7. taseme diplomeeritud arhitekti pädevuspiirid on esitatud kutsestandardi lisas 1. Erinevalt volitatud arhitektist ei kuulu diplomeeritud arhitekti pädevusse planeeringu eksperthinnangu koostamine ja ehitusprojekti arhitektuuri osa ekspertiisi koostamine. 8. taseme volitatud arhitekt-ekspert on tippspetsialist ja tunnustatud loovisik. Tema tööosad on samad, mis 7. taseme volitatud arhitektil. Tema pädevusse kuulub mistahes ehitiste ja maa-alade, sh arhitektuuritasemelt ja funktsionaalselt keerukuselt nõudlike ning kõrgendatud avaliku huvi all olevate ehitiste¹ ja maa-alade² projekteerimine ja hindamine. ------------------------------------------------------------------------------- ¹ Kõrgendatud avaliku huvi all olevaks ehitiseks loetakse ehitisi, mis asuvad linnakeskustes või miljööväärtuslikes piirkondades, on kaitsealused või ajalooliselt, ehituskunstiliselt, linnaehituslikult või asukoha poolest märkimisväärsed või planeeringutes vastavalt määratud ehitised. ² Kõrgendatud avaliku huvi all olevaks maa-alaks loetakse nt linnakeskuste või miljööväärtuslike piirkondade või kaitsealuste maa-alade planeeringud või linnaehituslikult või asukoha poolest märkimisväärsed maa-alade planeeringud või planeeringutes vastavalt määratud maa-alad. A.2.1 Ruumivisiooni koostamine ja hindamine A.2.2 Planeeringu koostamine planeeringu erinevates liikides A.2.3 Ehitusprojekti arhitektuuri osa, sh välis- ja siseruumi lahenduse koostamine kõigis projekti staadiumites A.2.4 Planeeringu eksperthinnangu koostamine A.2.5 Ehitusprojekti arhitektuuri osa ekspertiisi koostamine A.2.6 Ehitise ja ehitatud keskkonna auditi koostamine A.2.7 Planeeringu koostamise juhtimine A.2.8 Ehitusprojekti koostamise juhtimine A.2.9 Ruumiliste otsuste koordineerimine ja ettevalmistamine avalikus sektoris Tavaliselt on 7. taseme volitatud arhitektil arhitektuurimagistri kraad (või sellega võrdsustatud haridus), pikaajaline töökogemus ja läbitud täienduskoolitused. (Vt p B.1) Arhitekt, peaarhitekt, ekspert, projekteerija, planeerija, nõunik Kui ettevõtja ja pädev isik pakuvad majandustegevuse korras ehitusseadustiku § 24 lõikes 2 nimetatud tegevusalal oma teenuseid ning tegutsevad, peab ettevõtja vastutusel ja heaks tegutseva pädeva isiku kvalifikatsioon olema tõendatud kutseseaduse kohase kutsega. Volitatud arhitekti 7. taseme kutsega on seotud eeltoodud lõikes nimetatud järgmised tegevusalad: 1) ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekti* koostamine; 2) ehitusprojekti* ekspertiis; 3) ehitise* audit. Kui isik tegutseb planeerijana, siis peab tal planeerimisseaduse kohaselt olema geograafia, arhitektuuri või maastikuarhitektuuri eriala magistritasemele vastav kõrgharidus või vastutava spetsialisti taseme kutsetunnistus või ruumilise keskkonna planeerija kutse. Nii volitatud arhitekti 7. kui ka volitatud arhitekt-eksperdi 8. taseme kutse annavad õiguse tegutseda pädeva isikuna ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse mõistes piiranguteta ja iseseisvalt. -------------------------------------------------- *Arhitektuuri osa Arhitekti töö keskmes on ruumipädevus ehk asjatundlikkus ja vastutusvõime kujundada ning ellu viia ruumi arengut mõjutavaid otsuseid. Üleilmsete suundumuste (nt kliimamuutused ja loodusressursside nappus, rahvastikumuutused, tehnoloogilised läbimurded ning muutuv ettevõtluskeskkond) mõjul muutub pädevuse sisu pidevalt, mis nõuab muutuvate olukordade ja ideede kriitilist mõtestamist. Andmemahtude suurenedes peab arhitekt suutma hoomata ruumilahendust kui tervikut ja selle mõju elukeskkonna arengule suures pildis. Loodavad ruumilahendused peavad olema paindlikud ja tulevikuvaates kohaldatavad. Arhitekt peab oskama hoida, arendada ja võimendada ruumilise keskkonna looduslikke komponente. Arhitekt oskab luua ruumilahendusi, mis lisavad majanduslikku väärtust ja soodustavad elujõulise elukeskkonna arengut. Ta kavandab keskkonda, mis kultuuripärandi austamise kõrval loob uusi kultuuriväärtusi ja toetab elukeskkonna mitmekesisust ning elurikkust. Rahvastikumuutuste valguses (nt elanikkonna vananemine, ränded, elanikkonna kultuurilise mitmekesisuse kasv) peab arhitekt arvestama erinevate kasutajate vajadustega, sealhulgas nii ligipääsetavusega kui ka kultuuriliste erinevustega. Arhitekt oskab kavandada kohatajust lähtuvaid ruumilahendusi, mis toetavad elavaid, sotsiaalselt sidusaid ja polüfunktsionaalseid naabruskondi ning aitavad vältida segregatsiooni. Arhitekti töös muutub järjest olulisemaks suhtlemisoskus – oskus luua inimestega kontakti ning ennast arusaadavalt ja argumenteeritult väljendada. Arhitekt peab mõistma globaliseerumisest tingitud muutuvat kultuuriruumi ja suutma suhelda erineva taustaga inimestega. Arvestada tuleb ka tehnoloogia arengu mõjuga – oluline on pidada sammu tehnoloogiliste muutustega, omandada kiiresti uute töövahendite ja -võtete kasutamise oskusi ja lõimida neid töövoogu, nt sõnastada lähteülesandeid tehisaru tööriistadele. Arhitekt peab oskama kasutada uusi tarkvarasüsteeme ja tehnoloogiaid, näiteks 3D-modelleerimist, liit- ja virtuaalreaalsuse tööriistu, ja olema kursis nutikate ehitusmaterjalide ja energiatõhususe tugisüsteemidega. Volitatud arhitekti 7. taseme kutse taotlemisel on vajalik üldoskuste B.2 ja kohustuslike kompetentside B.3.1–B.3.9 tõendamine. Volitatud arhitekti 7. taseme kutse taotlemise eelduseks on kvalifikatsiooninõude B.1 täitmine. Ruumivisiooni koostamine ja hindamine 7 Planeeringu koostamine planeeringu erinevates liikides 7 Ehitusprojekti arhitektuuri osa, sh välis- ja siseruumi lahenduse koostamine kõigis projekti staadiumites 7 Planeeringu eksperthinnangu koostamine 7 Ehitusprojekti arhitektuuri osa ekspertiisi koostamine 7 Ehitise ja ehitatud keskkonna auditi koostamine 7 Planeeringu koostamise juhtimine 7 Ehitusprojekti koostamise juhtimine 7 Ruumiotsuste ettevalmistamine avalikus sektoris 7 Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 Chartered/Principal Architect, EstQF Level 8 9 Volitatud arhitekt V (versioon 1) Volitatud arhitekt V (versioon 2) Volitatud arhitekt V (versioon 3) Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 4) Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 5) Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 6) Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 7) Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 8) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Arhitekt 55 2024-11-19 2025-01-01 2029-12-31 8 8 2161 Ehitusarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Eesti Arhitektide Liit Arhitekti pädevuspiirid Kutse-eetika Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Andres Levald Eesti Arhitektide Liit, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Andres Ojari Eesti Kunstiakadeemia Edgar Kaare Eesti Maastikuarhitektide Liit Emil Urbel Tallinna Tehnikaülikool Ilmar Heinsoo Eesti Arhitektide Liit, Arhitekti- ja Inseneribüroo ARX OÜ Jaak-Adam Looveer Eesti Linnade ja Valdade Liit, Paik Arhitektid OÜ Kaie Enno Eesti Planeerijate Ühing, Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet Kalle Komissarov Eesti Arhitektide Liit, Riigi Kinnisvara AS Lembit-Kaur Stöör Eesti Arhitektide Liit, ÖÖ-ÖÖ ARHITEKTID OÜ Mae Köömnemägi Eesti Arhitektide Liit Tõnu Laigu Eesti Arhitektide Liit Veronika Valk-Siska Kliimaministeerium Villem Tomiste Eesti Arhitektide Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Arhitekti töö eesmärk on tasakaalustatud säästva ja tervikliku ruumilahenduse loomine, ühendades välis- ja siseruumis tervikuks kunstilised, tehnoloogilised, tehnilised ja majanduslikud lahendused. Arhitekt mõistab ja vahendab oma töös tasakaalustatult üksikisikute, ühiskondlike gruppide ja ametiasutuste vajadusi seoses ruumilise planeerimise, projekteerimise, ehitamise, arhitektuuripärandi säilitamise ja väärtustamise ning loodushoiuga. Arhitekti töö on oma olemuselt proaktiivne ja ühiskonnas toimuvaid protsesse algatav, kriitiliselt analüüsiv, sünteesiv ja koordineeriv. Arhitekti töö sisaldab ruumilist planeerimist, ehitiste projekteerimist (sh arhitektuuri, maastikuarhitektuuri, sisearhitektuuri osa), ehitamist ja projekteerija järelevalvet, kõigi nende protsesside korraldamist ja juhtimist. Arhitekti pädevus hõlmab nii hoonete terviklahendusi kui ka sise- ja välisruumi lahendusi ning sellega seotud asjassepuutuvat koostööd. Arhitekti pädevust nõudvateks välisruumi ehitusprojekti arhitektuuri osa koostamise objektideks on lisaks hoonetega seotud välisruumile ka teed ja tänavad, väljakud ja platsid ning muude rajatiste ruumilahendused. Oma töös lähtub arhitekt avalikust huvist ning heast planeerimis-, projekteerimis- ja ehitustavast. Arhitekti loodaval ruumikvaliteedil on kunstiline mõõde, kus ruumiline kooskõla, sobiva mõõtkava tajumine ja tundlik materjalikasutus avaldavad otsest positiivset mõju meie elukvaliteedile. Hea ruumilahendus pakub valdavale osale kasutajatest ilust johtuvat inspiratsiooni, naudingut ja rahulolu. Elukeskkond tuleb ruumiotsustega muuta võimalikult paljudele paremaks. Arhitekt mõistab, et hea ruumilahendus on teadmistepõhine. Ta kasutab hetkel teadaolevat ja sobivamat parimat teadmist, loob uusi arusaamu ja oskusi ning rakendab neid oma praktikas. Arhitekt rakendab oma töös säästva arengu, kliimaneutraalsuse, ringmajanduse ja energiatõhususe põhimõtteid. Arhitekti töö on loominguline, interdistsiplinaarne ja dünaamiline. See eeldab keskendumis- ja suhtlemisoskust ning empaatiavõimet. Arhitekt suhtleb tellijaga, erinevate ametkondade, erialade ja ühiskonnagruppide esindajatega, mille tulemusel luuakse eeldused kvaliteetse ruumi tekkeks. Arhitekt töötab nii erasektoris kui ka avalikus teenistuses. Arhitekt kasutab oma töös mitmesugust kaasaegset kontori- ja projekteerimistarkvara, erinevaid ehitusteabe modelleerimise ja kohateabe süsteeme, visualiseerimise, maketeerimise ning kommunikatsioonivahendeid. Käesolevas kutsestandardis on kirjeldatud 8. taseme volitatud arhitekt-eksperdi kutsealast kompetentsust. 8. taseme volitatud arhitekt-ekspert on tippspetsialist ja tunnustatud loovisik, kes koostab iseseisvalt ja omal vastutusel planeeringu, juhib selle koostamist, koostab planeeringu eksperthinnangu, koostab ehitusprojekti arhitektuuri osa, juhib selle koostamist ja koostab ehitusprojekti ekspertiisi. 8. taseme volitatud arhitekt-eksperdi pädevusse kuuluvad ka arhitektuuritasemelt ja funktsionaalselt keerukuselt nõudlike ning avalikkuse kõrgendatud avaliku huvi all olevate ehitiste¹ ja maa-alade² planeerimine, projekteerimine ning hindamine. 8. taseme volitatud arhitekt-ekspert on pädev töötama riigi ja kohalike omavalitsuste asutustes arhitektuuri, ruumilise planeerimise ja ruumiloome juhtiva spetsialistina. Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8, on vajadusel ehitusprojekti peaprojekteerija. Arhitekti kutsealal on lisaks volitatud arhitekt-eksperdi, tase 8, kutsele kehtestatud kutsed: • Diplomeeritud arhitekt, tase 7 • Volitatud arhitekt, tase 7 7. taseme diplomeeritud arhitekt on spetsialist, kes on arhitektuuri valdkonnas omandanud magistritasemel kõrghariduse või rakenduskõrghariduse, mida täiendab mõningane töökogemus, ja kes töötab volitatud arhitekti juhendamisel või iseseisvalt omal vastutusel ja oma pädevuse piires. 7. taseme diplomeeritud arhitekti pädevuspiirid on esitatud kutsestandardi lisas 1. Erinevalt volitatud arhitektist ei kuulu diplomeeritud arhitekti pädevusse planeeringu eksperthinnangu koostamine ja ehitusprojekti arhitektuuri osa ekspertiisi koostamine. 7. taseme volitatud arhitekt on kogenud spetsialist. Tema tööosad on samad, mis 8. taseme volitatud arhitekt-eksperdil – tema pädevusse kuuluvad mistahes maa-alade planeeringute koostamine ja ehitiste ehitusprojektide arhitektuuri osa koostamine. ------------------------------------------------------------------------------- ¹ Kõrgendatud avaliku huvi all olevaks ehitiseks loetakse ehitisi, mis asuvad linnakeskustes või miljööväärtuslikes piirkondades, on kaitsealused või ajalooliselt, ehituskunstiliselt, linnaehituslikult või asukoha poolest märkimisväärsed või planeeringutes vastavalt määratud ehitised. ² Kõrgendatud avaliku huvi all olevaks maa-alaks loetakse nt linnakeskuste või miljööväärtuslike piirkondade või kaitsealuste maa-alade planeeringud või linnaehituslikult või asukoha poolest märkimisväärsed maa-alade planeeringud või planeeringutes määratud maa-alad. A.2.1 Ruumivisiooni koostamine ja hindamine A.2.2 Planeeringu koostamine planeeringu erinevates liikides A.2.3 Ehitusprojekti arhitektuuri osa, sh välis- ja siseruumi lahenduse koostamine kõigis projekti staadiumites A.2.4 Planeeringu eksperthinnangu koostamine A.2.5 Ehitusprojekti arhitektuuri osa ekspertiisi koostamine A.2.6 Ehitise ja ehitatud keskkonna auditi koostamine A.2.7 Planeeringu koostamise juhtimine A.2.8 Ehitusprojekti koostamise juhtimine A.2.9 Ruumiliste otsuste koordineerimine ja ettevalmistamine avalikus sektoris Tavaliselt on 8. taseme volitatud arhitekt-eksperdil arhitektuurimagistri kraad (või sellega võrdustatud haridus), pikaajaline töökogemus ja läbitud täienduskoolitused. (Vt B.1) Arhitekt, peaarhitekt, ekspert, projekteerija, planeerija, nõunik Kui ettevõtja ja pädev isik pakuvad majandustegevuse korras ehitusseadustiku § 24 lõikes 2 nimetatud tegevusalal oma teenuseid ning tegutsevad, peab ettevõtja vastutusel ja heaks tegutseva pädeva isiku kvalifikatsioon olema tõendatud kutseseaduse kohase kutsega. Volitatud arhitekti 7. taseme kutsega on seotud eeltoodud lõikes nimetatud järgmised tegevusalad: 1) ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekti* koostamine; 2) ehitusprojekti* ekspertiis; 3) ehitise* audit. Kui isik tegutseb planeerijana, siis peab tal planeerimisseaduse kohaselt olema geograafia, arhitektuuri või maastikuarhitektuuri eriala magistritasemele vastav kõrgharidus või vastutava spetsialisti taseme kutsetunnistus või ruumilise keskkonna planeerija kutse. Nii volitatud arhitekti 7. kui ka volitatud arhitekt-eksperdi 8. taseme kutse annavad õiguse tegutseda pädeva isikuna ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse mõistes piiranguteta ja iseseisvalt. -------------------------------------------------- *Arhitektuuri osa Arhitekti töö keskmes on ruumipädevus ehk asjatundlikkus ja vastutusvõime kujundada ning ellu viia ruumi arengut mõjutavaid otsuseid. Üleilmsete suundumuste (nt kliimamuutused ja loodusressursside nappus, rahvastikumuutused, tehnoloogilised läbimurded ning muutuv ettevõtluskeskkond) mõjul muutub pädevuse sisu pidevalt, mis nõuab muutuvate olukordade ja ideede kriitilist mõtestamist. Andmemahtude suurenedes peab arhitekt suutma hoomata ruumilahendust kui tervikut ja selle mõju elukeskkonna arengule suures pildis. Loodavad ruumilahendused peavad olema paindlikud ja tulevikuvaates kohaldatavad. Arhitekt peab oskama hoida, arendada ja võimendada ruumilise keskkonna looduslikke komponente. Arhitekt oskab luua ruumilahendusi, mis lisavad majanduslikku väärtust ja soodustavad elujõulise elukeskkonna arengut. Ta kavandab keskkonda, mis kultuuripärandi austamise kõrval loob uusi kultuuriväärtusi ja toetab elukeskkonna mitmekesisust ning elurikkust. Rahvastikumuutuste valguses (nt elanikkonna vananemine, ränded, elanikkonna kultuurilise mitmekesisuse kasv) peab arhitekt arvestama erinevate kasutajate vajadustega, sealhulgas nii ligipääsetavusega kui ka kultuuriliste erinevustega. Arhitekt oskab kavandada kohatajust lähtuvaid ruumilahendusi, mis toetavad elavaid, sotsiaalselt sidusaid ja polüfunktsionaalseid naabruskondi ning aitavad vältida segregatsiooni. Arhitekti töös muutub järjest olulisemaks suhtlemisoskus – oskus luua inimestega kontakti ning ennast arusaadavalt ja argumenteeritult väljendada. Arhitekt peab mõistma globaliseerumisest tingitud muutuvat kultuuriruumi ja suutma suhelda erineva taustaga inimestega. Arvestada tuleb ka tehnoloogia arengu mõjuga – oluline on pidada sammu tehnoloogiliste muutustega, omandada kiiresti uute töövahendite ja -võtete kasutamise oskusi ja lõimida neid töövoogu, nt sõnastada lähteülesandeid tehisaru tööriistadele. Arhitekt peab oskama kasutada uusi tarkvarasüsteeme ja tehnoloogiaid, näiteks 3D-modelleerimist, liit- ja virtuaalreaalsuse tööriistu, ja olema kursis nutikate ehitusmaterjalide ja energiatõhususe tugisüsteemidega. Volitatud arhitekt-eksperdi 8.taseme kutse taotlemisel on vajalik üldoskuste B.2 ja kohustuslike kompetentside B.3.1–B.3.9 tõendamine. Volitatud arhitekt-eksperdi 8. taseme kutse taotlemise eelduseks on kvalifikatsiooninõude B.1 täitmine. Ruumivisiooni koostamine ja hindamine 8 Planeeringu koostamine planeeringu erinevates liikides 8 Ehitusprojekti arhitektuuri osa, sh välis- ja siseruumi lahenduse koostamine kõigis projekti staadiumites 8 Planeeringu eksperthinnangu koostamine 8 Ehitusprojekti arhitektuuri osa ekspertiisi koostamine 8 Ehitise ja ehitatud keskkonna auditi koostamine 8 Planeeringu koostamise juhtimine 7 Ehitusprojekti koostamise juhtimine 8 Ruumiotsuste ettevalmistamine avalikus sektoris 7 Diplomeeritud maastikuarhitekt, tase 7 Graduate Landscape Architect, EstQF Level 7 6 Diplomeeritud maastikuarhitekt, tase 7 (versioon 1) Diplomeeritud maastikuarhitekt, tase 7 (versioon 2) Diplomeeritud maastikuarhitekt, tase 7 (versioon 3) Diplomeeritud maastikuarhitekt, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud maastikuarhitekt, tase 7 (versioon 5) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Maastikuarhitekt 55 2024-11-19 2025-01-01 2029-12-31 7 7 2162 Maastikuarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Eesti Maastikuarhitektide Liit Kutse-eetika Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Edgar Kaare Eesti Maastikuarhitektide Liit, Tajuruum OÜ Egle Nõmmoja Tartu Vallavalitsus Katrin Koov Eesti Kunstiakadeemia Minea Kaplinski-Sauk Hamletia OÜ Rutt Piir Roadplan OÜ Teele Nigola Kobras AS Toomas Muru Eesti Maaülikool Ülle Kunnus Ekseeder OÜ Ülle Maiste Eesti Arhitektide Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kutsestandard Diplomeeritud maastikuarhitekt, tase 7 on õppekava koostamise aluseks ja õppekava või samaväärse õppekava lõpetanule kutse andmise aluseks. Maastikuarhitektid planeerivad, projekteerivad ja korraldavad loodus- ning ehitatud keskkonda, rakendades seejuures esteetilisi ja teaduslikke põhimõtteid ökoloogilise jätkusuutlikkuse, maastike kvaliteedi ja tervise, ühismälu, pärandi ja kultuuri ning territoriaalse õigluse osas. Maastikuarhitektid koordineerivad, vajadusel juhivad erialade üleseid meeskondi, et tegeleda looduslike ning kultuuriliste ökosüsteemide vaheliste kokkupuutepunktidega ja luua ruumilahendusi, mis soodustavad sotsiaalset ja majanduslikku heaolu¹. Maastikuarhitekti roll on tõstatada arutelu ühiskonnas oluliste ruumiloomega seotud protsesside üle. Maastikuarhitekti töö eesmärk on maastiku kui välisruumi terviklahenduse väljatöötamine, lähtudes kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest². Oma töös lähtub maastikuarhitekt avalikust huvist ning heast planeerimis-, projekteerimis- ja ehitustavast ning kutse-eetikast. Maastikuarhitekti töö on loominguline, valdkondi siduv ja sünteesiv ning dünaamilise iseloomuga. Maastikuarhitekt töötab nii erasektoris kui ka avalikus teenistuses. Maastikuarhitekti pädevust nõudvad enamlevinud ehitusprojekti arhitektuuri välisruumi³ osa (edaspidi maastikuarhitektuuri osa) rajatised on: 1. teed ja tänavad; 2. väljakud ja platsid; 3. õuealad ja sisehoovid; 4. aiad, pargid ja muud rohealad; 5. sise- ja katuseaiad; 6. spordi- ja puhkerajatised; 7. mänguväljakud ja õuesõppe rajatised; 8. veega seotud välisruumid ja rajatised; 9. välisruumi väikeehitised; 10. kalmistud ja mälestusalad; 11. kaitsealused maastikuobjektid; 12. välisruumi taristuobjektid. Maastikuarhitekt juhib planeeringute koostamist või osaleb koostamises planeeringu kõikides liikides vastavalt oma pädevusele. Linnamaastike kõrval senisest enam maastikuarhitekti tähelepanu nõudvad objektid ja maastikud on: taristuobjektid, tööstus- ja energiamaastik (nt päiksepark, tuulikupark, karjäär), rohevõrgustik, kultuurmaastik (nt pärandmaastik, metsa- ja põllumajandusmaastik), transpordimaastik (nt maantee, sadam, lennuväli), vahe- ja üleminekumaastikud. Maastikuarhitekti töö toimub peamiselt büroos, kuid ka välitingimustes objektil. Töö on üldjuhul loominguline ja võib olla periooditi vaimselt pingeline, töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Välitööde osas võib töö olla mõõdukat füüsilist pingutust nõudev. Maastikuarhitekt kasutab oma töös tavapäraseid bürootöövahendeid, kommunikatsioonivahendeid, kontori-, fototöötlus-, modelleerimis- ja projekteerimistarkvara, kaarte, maketeerimisvahendeid, välitööl mõõte- ja dokumenteerimisvahendeid. Maastikuarhitekti töö eeldab head koostöö-, läbirääkimis- ja suhtlemisoskust ning empaatia- ja keskendumisvõimet. Diplomeeritud maastikuarhitekt, tase 7 koostab iseseisvalt oma pädevuse piirides ehitusprojekti maastikuarhitektuuri osa, planeeringuid, maastikuanalüüse. Pädevuspiire ületavate objektide korral töötab ta volitatud maastikuarhitekti juhendamisel ja vastutusel. Diplomeeritud maastikuarhitekt, tase 7 iseseisva tegutsemise pädevuspiirid Diplomeeritud maastikuarhitekt, tase 7 teeb ise või juhib pädeva isikuna detailplaneeringut, kui see ei käsitle riikliku või kohaliku kaitse all olevat objekti või ala, väärtuslikku maastikku või miljööväärtuslikku ala ning mis vastab kõikidele all loetletud tingimustele: 1. Detailplaneering vastab üldplaneeringukohane 2. Ehitusõigus määratakse maksimaalselt kahele krundile 3. Ehitusõigus määratakse maksimaalselt kahele kuni kahe korteriga elamule koos abihoonetega Diplomeeritud maastikuarhitekt, tase 7 võib iseseisvalt koostada ehitusprojekti maastikuarhitektuuri osa all loetletud ehitusloakohustuslikele rajatistele 1. Avalikkusele ligipääsetav eratee 2. Niisutus- ja kuivendusrajatis 3. Avaliku kasutusega spordi- ja puhkerajatis (sh mänguväljak) kuni 10-le kasutajale Kutsealal on kehtestatud veel kutsed 1. Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 2. Volitatud maastikuarhitekt- ekspert, tase 8 Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 teeb ise või juhib pädeva isikuna ehitusprojekti maastikuarhitektuuri osa ning planeeringu või maastikuanalüüsi koostamist. Lisaks annab ta eksperthinnanguid erinevatele maastikuarhitektuuri projektidele ja teeb auditeid maastikuarhitektuuri osa lahendustele, v.a. kõrgendatud avaliku huvi alla kuuluvale välisruumile ja selle rajatistele ning planeeringutele. 7. taseme maastikuarhitekt töötab iseseisvalt keerulistes, ettearvamatutes olukordades, juhendab kolleege ja vastutab meeskondade strateegilise tegutsemise eest. Volitatud maastikuarhitekt-ekspert, tase 8 teeb ise või juhib pädeva isikuna ehitusprojekti maastikuarhitektuuri osa ning planeeringu või maastikuanalüüs koostamist. Lisaks annab ta eksperthinnanguid erinevatele maastikuarhitektuuri projektidele, planeeringutele ja teeb auditeid maastikuarhitektuuri osa lahendustele, sh kõrgendatud avaliku huvi alla kuuluvale välisruumile ja selle rajatistele ning planeeringutele. 8. taseme volitatud maastikuarhitekt-ekspert töötab iseseisvalt meisterlikkust nõudvates keerulistes, piiritlemata ja uut strateegilist käsitlust vajavates olukordades. Analüüsib ja sünteesib iseseisvalt uusi ja keerulisi kutsealaseid ideid, sh lahendab unikaalseid ülesandeid ja loob uut erialast teadmust. Vastutab organisatsiooni strateegilise tegevuse ja valdkonna arendamise eest. Selles kutsestandardis loetakse Kõrgendatud avaliku huvi alla kuuluvaks välisruumiks ja rajatiseks nt miljööväärtuslikus piirkonnas asuvat või kaitse all olevat või ajalooliselt, ehituskunstiliselt, linnaehituslikult või muidu asukoha poolest märkimisväärset välisruumi ja rajatisi, v.a. nende konstruktsiooni osa Kõrgendatud avaliku huvi alla kuuluvaks planeeringuks nt miljööväärtuslike piirkondade või kaitsealuste alade planeeringud või linnaehituslikult või asukoha poolest märkimisväärsete alade või olulise mõjuga ehitiste planeeringud. ---------------------------------------- ¹ International Federation of Landscape Architects „Landscape Architecture Profession“ Kättesaadav: https://iflaeurope.eu/index.php/site/general/landscape-architecture-profession [Kasutatud 31.01.2024] ² Kultuuriministeerium „Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted“ [Võrgumaterjal] Kättesaadav: https://www.kul.ee/arhitektuur. [Kasutatud 31.01.2024] ³ EVS 932 standard „Ehitusprojekt“ A.2.1. Ehitusprojekti arhitektuuri välisruumi osa terviklahenduse koostamine selle kõigis staadiumites A.2.2. Planeeringu koostamine ja koostamise juhtimine erinevates planeeringu liikides A.2.3. Maastiku uurimine, inventeerimine, hindamine ja maastiku hooldamise kavandamine Diplomeeritud maastikuarhitektil on erialane magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon. Maastikuarhitekt, linnaaednik, linna maastikuarhitekt, linnakujunduse spetsialist, haljastuse- ja heakorra spetsialist jne Planeerimisseaduse kohaselt peab planeeringu koostajal olema asjakohase eriala kõrgharidus ja piisav töökogemus või vastav kutse arvestades planeeringu liiki ja eesmärki. Ehitusseadustikust tulenevalt kui ettevõtja ja pädev isik pakuvad ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekti koostamise teenust majandustegevuse korras, peab ettevõtja vastutusel ja heaks tegutseva pädeva isiku kvalifikatsioon olema tõendatud kutseseaduse kohase kutsega. Välisruumi maastikuarhitektuuri osa projekteerimist käsitletakse ehitusseadustiku mõistes arhitektuurilise projekteerimisena, arhitektuuriline projekt on ehitusprojekti osa. Tänane maailm seisab silmitsi suurte väljakutsetega. Kliimamuutused, kuhjuvad sotsiaalsed ja ühiskondlikud probleemid ning tormilised tehnoloogilised arengud toovad kaasa vajaduse kohaneda ning leida parimad uued viisid, kuidas tagada meid ümbritseva keskkonna ja inimeste heaolu. Maastikuarhitektuuril kui väga laiahaardelisel erialal on olemas eeldused, et neid muutuseid edukalt kureerida, kuid selleks, et läheneda välisruumile võimalikult terviklikult, on oluline allkirjeldatud võtmeoskuste ja teemavaldkondade arendamine. • Digitaalsed oskused Tehniliste oskuste osas puudutab maastikuarhitekte tulevikus senisest enam tarkvaraprogrammide tähtsuse kasv seoses projekteerimisprotsesside automatiseerimise, mudelprojekteerimisele (BIM) üle mineku ning 3D visualiseerimisvõimekuse tõstmisega kuni liit- ja virtuaalreaalsuseni välja. Digitaalse projekteerimise uuele tasemele viimine saab olema oluliseks konkurentsieeliseks ja töö efektiivsuse kasvu üheks mõjuriks. Tehisaru oskuslik kasutamine võib kiirendada erinevaid protsesse. • Inimsõbralike ruumilahenduste kavandamine Maastikuarhitekte kaasatakse kõiki ühiskonnaliikmeid kaasava universaaldisaini põhimõtteid järgiva välisruumi loomisse. Oluline tööprotsessi osa on muuhulgas koostöö avalikkusega nii probleemkohtade laiemaks teadvustamiseks kui erinevate lahendusvõimaluste põhjendamiseks, sest ette võib tulla ka ebapopulaarseid otsuseid (nt rattateede kavandamine parkimiskohtade või sõiduradade arvelt). • Keskkonnateadlikkus Välisruumi projektide ökoloogilise mõju arvestamine ning suunamine läbi jätkusuutlike lahenduste ja materjalivaliku saab olema maastikuarhitekti igapäevatöö loomulik osa. Olemasolevate ressursside taas- ja uuskasutus, aga ka uute elementide korduskasutusse suunamise võimalused nende elukaare lõpul on teemad, millega tuleb aina rohkem kokku puutuda. Tehnogeensete lahenduste asendamine looduspõhistega (nt sademeveelahendused) toetab jätkusuutlikku ruumiloomet. • Teadmised elurikkusest Elurikkus ei piirdu vaid haljastuse liigirikkusega, vaid see on elusloodust laiemalt hõlmav jätkusuutlik kontseptsioon, hõlmates ka loomastiku koos nende sotsiaalsete ja käitumuslike vajaduste ning mullas ja õhus elavate mikroorganismidega. Maastikuarhitekti roll on olla elurikkuse hoidja, suurendaja ning teadvustaja, integreerides elus- ja eluta looduse elemente ning leides nende vahel sobivat tasakaalu. • Rohelahenduste rakendamine On aeg hakata haljastuse eest rohkem seisma, et välisruumi lahenduste kujunemist ei dikteeriks tehnovõrgud ning teekoridorid. Rohelahenduste integreerimisel tuleb olla ka loov ja nutikas, rakendades erinevaid kaasaegseid meetmeid haljastuse rajamiseks erinevate tehnovõrkude lähedusse, vertikaal- ning katusepindadele. • Säilenõtkuse tagamine Välisruumi kohanemisvõime erinevate muutuste keerises on aspekt, millega tuleb maastikuarhitektil oma töös mitmel tasandil arvestada. Olgu selleks siis kohalike kliima muutustega (sademed, temperatuur) toimetulek või tootmisest ja liiklusest (müra, saaste) tulenevate mõjude vähendamine, peab välisruum olema paindlik ja võimaldama selle kasutajale mugavat ja ohutut ruumikogemust igal ajahetkel. Kaasaegsed globaalsed muutused nagu pandeemiad, pagulaskriisid ning sõjad võivad pakkuda suuri väljakutseid ka välisruumi mõtestamisel. • Targa linnaruumi kavandamine Välisruumi lahendused peavad sammu pidama inimeste kasvava vajadusega käia kaasas tehnoloogiliste uuenduste ning digilahenduste võimalustega. Tark välisruum, nutikad ehitusmaterjalid ja tooted soosivad kaasaegse inimese õues viibimist ja tegutsemist. • Ajutiste sekkumiste kureerimine Praktilised tulemused on alati usaldusväärsemad ja informatiivsemad kui teoreetilised hüpoteesid. Seetõttu on teatud ruumilahenduste katsetamiseks mõistlik ellu viia ajutisi lahendusi, et testida tekkinud ruumi mõju ulatust, kasutajate meelsust ja teisi näitajaid. Ajutised sekkumised annavad alust ka aruteludeks, aidates erinevaid probleemkohti avalikkusele rohkem teadvustada. • Hoolduspõhimõtete ümbermõtestamine Välisruumi hooldusküsimustes saab ja peab maastikuarhitekt paljuski kaasa rääkima. Haljastuse ülehooldus vähendab liigi- ja elurikkust; teede hoolduses kasutatavad soolad rikuvad sillutismaterjali ning suretavad välja teeäärset haljastust; lumepuhastuse valed prioriteedid suunavad inimesed autodesse ning vähendavad keskkonnasõbralike liikumisviiside osakaalu, rääkimata välisruumi ligipääsetavuse vähenemisest liikumisraskustega inimeste jaoks. Diplomeeritud maastikuarhitekt, tase 7 kutse koosneb üldoskustest B.2. ja kohustuslikest kompetentsidest B.3.1 - B.3.3. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste ja kohustuslike kompetentside tõendamine. Ehitusprojekti arhitektuuri välisruumi osa terviklahenduse koostamine selle kõigis staadiumites 7 Planeeringu koostamine ja koostamise juhtimine erinevates planeeringu liikides 7 Maastiku uurimine, inventeerimine, hindamine ja maastiku hooldamise kavandamine 7 Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 Chartered Landscape Architect, EstQF Level 7 8 Maastikuarhitekt V (versioon 1) Maastikuarhitekt V (versioon 2) Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 (versioon 3) Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 (versioon 4) Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 (versioon 5) Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 (versioon 6) Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Maastikuarhitekt 55 2024-11-19 2025-01-01 2029-12-31 7 7 2162 Maastikuarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Eesti Maastikuarhitektide Liit Kutse-eetika Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Edgar Kaare Eesti Maastikuarhitektide Liit, Tajuruum OÜ Egle Nõmmoja Tartu Vallavalitsus Katrin Koov Eesti Kunstiakadeemia Minea Kaplinski-Sauk Hamletia OÜ Rutt Piir Roadplan OÜ Teele Nigola Kobras AS Toomas Muru Eesti Maaülikool Ülle Kunnus Ekseeder OÜ Ülle Maiste Eesti Arhitektide Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Maastikuarhitektid planeerivad, projekteerivad ja korraldavad loodus- ning ehitatud keskkonda, rakendades seejuures esteetilisi ja teaduslikke põhimõtteid ökoloogilise jätkusuutlikkuse, maastike kvaliteedi ja tervise, ühismälu, pärandi ja kultuuri ning territoriaalse õigluse osas. Maastikuarhitektid koordineerivad, vajadusel juhivad erialade üleseid meeskondi, et tegeleda looduslike ning kultuuriliste ökosüsteemide vaheliste kokkupuutepunktidega ja luua ruumilahendusi, mis soodustavad sotsiaalset ja majanduslikku heaolu. ¹Maastikuarhitekti roll on tõstatada arutelu ühiskonnas oluliste ruumiloomega seotud protsesside üle. Maastikuarhitekti töö eesmärk on maastiku kui välisruumi terviklahenduse väljatöötamine, lähtudes kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest². Oma töös lähtub maastikuarhitekt avalikust huvist ning heast planeerimis-, projekteerimis- ja ehitustavast ja kutse-eetikast. Maastikuarhitekti töö on loominguline, valdkondi siduv ja sünteesiv ning dünaamilise iseloomuga. Maastikuarhitekt töötab nii erasektoris kui ka avalikus teenistuses. Maastikuarhitekti pädevust nõudvad enamlevinud ehitusprojekti arhitektuuri välisruumi³ osa (edaspidi maastikuarhitektuuri osa) rajatised on: 1. teed ja tänavad; 2. väljakud ja platsid; 3. õuealad ja sisehoovid; 4. aiad, pargid ja muud rohealad; 5. sise- ja katuseaiad; 6. spordi- ja puhkerajatised; 7. mänguväljakud ja õuesõppe rajatised; 8. veega seotud välisruumid ja rajatised; 9. välisruumi väikeehitised; 10. kalmistud ja mälestusalad; 11. kaitsealused maastikuobjektid; 12. välisruumi taristuobjektid. Maastikuarhitekt juhib planeeringute koostamist või osaleb koostamises planeeringu kõikides liikides vastavalt oma pädevusele. Linnamaastike kõrval senisest enam maastikuarhitekti tähelepanu nõudvad objektid ja maastikud on: taristuobjektid, tööstus- ja energiamaastik (nt päiksepark, tuulikupark, karjäär), rohevõrgustik, kultuurmaastik (nt pärandmaastik, metsa- ja põllumajandusmaastik), transpordimaastik (nt maantee, sadam, lennuväli), vahe- ja üleminekumaastikud. Maastikuarhitekti töö toimub peamiselt büroos, kuid ka välitingimustes objektil. Töö on üldjuhul loominguline ja võib olla periooditi vaimselt pingeline, töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Välitööde osas võib töö olla mõõdukat füüsilist pingutust nõudev. Maastikuarhitekt kasutab oma töös tavapäraseid bürootöövahendeid, kommunikatsioonivahendeid, kontori-, fototöötlus-, modelleerimis- ja projekteerimistarkvara, kaarte, maketeerimisvahendeid, välitööl mõõte- ja dokumenteerimisvahendeid. Maastikuarhitekti töö eeldab head koostöö-, läbirääkimis- ja suhtlemisoskust ning empaatia- ja keskendumisvõimet. Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 teeb ise või juhib pädeva isikuna ehitusprojekti maastikuarhitektuuri osa, planeeringu, maastikuanalüüs koostamist. Lisaks annab ta eksperthinnanguid erinevatele maastikuarhitektuuri projektidele ja teeb auditeid maastikuarhitektuuri osa lahendustele, v.a. kõrgendatud avaliku huvi alla kuuluvale välisruumile ja selle rajatistele ning planeeringutele. Töötab iseseisvalt keerulistes, uus lahendusi nõudvates olukordades, juhendab kolleege ja vastutab meeskondade strateegilise tegutsemise eest. Kutsealal on kehtestatud veel kutsed 1. Diplomeeritud maastikuarhitekt, tase 7 2. Volitatud maastikuarhitekt-ekspert, tase 8 Diplomeeritud maastikuarhitekt, tase 7 koostab iseseisvalt oma pädevuse piirides, ehitusprojekti maastikuarhitektuuri osa, planeeringuid, maastikuanalüüse. Pädevuspiire ületavate objektide korral töötab ta volitatud maastikuarhitekti juhendamisel ja vastutusel. Diplomeeritud maastikuarhitekt, tase 7 pädevuspiirid on määratud vastavas kutsestandardis. Volitatud maastikuarhitekt-ekspert, tase 8 teeb ise või juhib pädeva isikuna ehitusprojekti maastikuarhitektuuri osa, planeeringu, maastikuanalüüsi koostamist. Lisaks annab ta eksperthinnanguid erinevatele maastikuarhitektuuri projektidele, planeeringutele ja teeb auditeid maastikuarhitektuuri osa lahendustele, sh kõrgendatud avaliku huvi alla kuuluvale välisruumile ja selle rajatistele ning planeeringutele. Töötab iseseisvalt meisterlikkust nõudvates keerulistes, piiritlemata ja uut strateegilist käsitlust vajavates olukordades. Analüüsib ja sünteesib iseseisvalt uusi ja keerulisi kutsealaseid ideid, sh lahendab unikaalseid ülesandeid ja loob uut erialast teadmust. Vastutab organisatsiooni strateegilise tegevuse ja valdkonna arendamise eest. Selles kutsestandardis loetakse Kõrgendatud avaliku huvi alla kuuluvaks välisruumiks ja rajatiseks nt miljööväärtuslikus piirkonnas või kaitse all olevat või ajalooliselt, ehituskunstiliselt, linnaehituslikult või muidu asukoha poolest märkimisväärset välisruumi ja rajatisi, v.a. nende konstruktsiooni osa. Kõrgendatud avaliku huvi alla kuuluvaks planeeringuks nt miljööväärtuslike piirkondade või kaitsealuste alade planeeringud või linnaehituslikult või asukoha poolest märkimisväärsete alade või olulise mõjuga ehitiste planeeringud. ---------------------------------------------- ¹ International Federation of Landscape Architects „Landscape Architecture Profession“ [Võrgumaterjal] Kättesaadav: https://iflaeurope.eu/index.php/site/general/landscape-architecture-profession [Kasutatud 31.01.2024] ² Kultuuriministeerium „Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted“ [Võrgumaterjal] Kättesaadav: https://www.kul.ee/arhitektuur. [Kasutatud 31.01.2024] ³ EVS 932 standard „Ehitusprojekt“ A.2.1. Ehitusprojekti arhitektuuri välisruumi osa terviklahenduse koostamine selle kõigis staadiumites, ekspertiisi ja auditi tegemine A.2.2. Planeeringu koostamine ja koostamise juhtimine erinevates planeeringu liikides A.2.3. Maastiku uurimine, inventeerimine, hindamine ja maastiku hooldamise kavandamine Volitatud maastikuarhitektil on erialane magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon ning maastikuarhitektina töötamise kogemus. Maastikuarhitekt, maastikuarhitekt- konsultant, linna maastikuarhitekt, valla maastikuarhitekt, maastikuarhitekt-planeerija, planeerija, arhitekt-planeerija, linnaaednik, vallaarhitekt, linnakujunduse spetsialist, haljastuse- ja heakorra spetsialist jne Planeerimisseaduse kohaselt peab planeeringu koostajal olema asjakohase eriala kõrgharidus ja piisav töökogemus või vastav kutse arvestades planeeringu liiki ja eesmärki. Ehitusseadustikust tulenevalt kui ettevõtja ja pädev isik pakuvad ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekti koostamise teenust majandustegevuse korras, peab ettevõtja vastutusel ja heaks tegutseva pädeva isiku kvalifikatsioon olema tõendatud kutseseaduse kohase kutsega. Välisruumi maastikuarhitektuuri osa projekteerimist käsitletakse ehitusseadustiku mõistes arhitektuurilise projekteerimisena, arhitektuuriline projekt on ehitusprojekti osa. Tänane maailm seisab silmitsi suurte väljakutsetega. Kliimamuutused, kuhjuvad sotsiaalsed ja ühiskondlikud probleemid ning tormilised tehnoloogilised arengud toovad kaasa vajaduse kohaneda ning leida parimad uued viisid, kuidas tagada meid ümbritseva keskkonna ja inimeste heaolu. Maastikuarhitektuuril kui väga laiahaardelisel erialal on olemas eeldused, et neid muutuseid edukalt kureerida, kuid selleks, et läheneda välisruumile võimalikult terviklikult, on oluline allkirjeldatud võtmeoskuste ja teemavaldkondade arendamine. • Digitaalsed oskused Tehniliste oskuste osas puudutab maastikuarhitekte tulevikus senisest enam tarkvaraprogrammide tähtsuse kasv seoses projekteerimisprotsesside automatiseerimise, mudelprojekteerimisele (BIM) üle mineku ning 3D visualiseerimisvõimekuse tõstmisega kuni liit- ja virtuaalreaalsuseni välja. Digitaalse projekteerimise uuele tasemele viimine saab olema oluliseks konkurentsieeliseks ja töö efektiivsuse kasvu üheks mõjuriks. Tehisaru oskuslik kasutamine võib kiirendada erinevaid protsesse. • Inimsõbralike ruumilahenduste kavandamine Maastikuarhitekte kaasatakse kõiki ühiskonnaliikmeid kaasava universaaldisaini põhimõtteid järgiva välisruumi loomisse. Oluline tööprotsessi osa on muuhulgas koostöö avalikkusega nii probleemkohtade laiemaks teadvustamiseks kui erinevate lahendusvõimaluste põhjendamiseks, sest ette võib tulla ka ebapopulaarseid otsuseid (nt rattateede kavandamine parkimiskohtade või sõiduradade arvelt). • Keskkonnateadlikkus Välisruumi projektide ökoloogilise mõju arvestamine ning suunamine läbi jätkusuutlike lahenduste ja materjalivaliku saab olema maastikuarhitekti igapäevatöö loomulik osa. Olemasolevate ressursside taas- ja uuskasutus, aga ka uute elementide korduskasutusse suunamise võimalused nende elukaare lõpul on teemad, millega tuleb aina rohkem kokku puutuda. Tehnogeensete lahenduste asendamine looduspõhistega (nt sademeveelahendused) toetab jätkusuutlikku ruumiloomet. • Teadmised elurikkusest Elurikkus ei piirdu vaid haljastuse liigirikkusega, vaid see on elusloodust laiemalt hõlmav jätkusuutlik kontseptsioon, hõlmates ka loomastiku koos nende sotsiaalsete ja käitumuslike vajaduste ning mullas ja õhus elavate mikroorganismidega. Maastikuarhitekti roll on olla elurikkuse hoidja, suurendaja ning teadvustaja, integreerides elus- ja eluta looduse elemente ning leides nende vahel sobivat tasakaalu. • Rohelahenduste rakendamine On aeg hakata haljastuse eest rohkem seisma, et välisruumi lahenduste kujunemist ei dikteeriks tehnovõrgud ning teekoridorid. Rohelahenduste integreerimisel tuleb olla ka loov ja nutikas, rakendades erinevaid kaasaegseid meetmeid haljastuse rajamiseks erinevate tehnovõrkude lähedusse, vertikaal- ning katusepindadele. • Säilenõtkuse tagamine Välisruumi kohanemisvõime erinevate muutuste keerises on aspekt, millega tuleb maastikuarhitektil oma töös mitmel tasandil arvestada. Olgu selleks siis kohalike kliima muutustega (sademed, temperatuur) toimetulek või tootmisest ja liiklusest (müra, saaste) tulenevate mõjude vähendamine, peab välisruum olema paindlik ja võimaldama selle kasutajale mugavat ja ohutut ruumikogemust igal ajahetkel. Kaasaegsed globaalsed muutused nagu pandeemiad, pagulaskriisid ning sõjad võivad pakkuda suuri väljakutseid ka välisruumi mõtestamisel. • Targa linnaruumi kavandamine Välisruumi lahendused peavad sammu pidama inimeste kasvava vajadusega käia kaasas tehnoloogiliste uuenduste ning digilahenduste võimalustega. Tark välisruum, nutikad ehitusmaterjalid ja tooted soosivad kaasaegse inimese õues viibimist ja tegutsemist. • Ajutiste sekkumiste kureerimine Praktilised tulemused on alati usaldusväärsemad ja informatiivsemad kui teoreetilised hüpoteesid. Seetõttu on teatud ruumilahenduste katsetamiseks mõistlik ellu viia ajutisi lahendusi, et testida tekkinud ruumi mõju ulatust, kasutajate meelsust ja teisi näitajaid. Ajutised sekkumised annavad alust ka aruteludeks, aidates erinevaid probleemkohti avalikkusele rohkem teadvustada. • Hoolduspõhimõtete ümbermõtestamine Välisruumi hooldusküsimustes saab ja peab maastikuarhitekt paljuski kaasa rääkima. Haljastuse ülehooldus vähendab liigi- ja elurikkust; teede hoolduses kasutatavad soolad rikuvad sillutismaterjali ning suretavad välja teeäärset haljastust; lumepuhastuse valed prioriteedid suunavad inimesed autodesse ning vähendavad keskkonnasõbralike liikumisviiside osakaalu, rääkimata välisruumi ligipääsetavuse vähenemisest liikumisraskustega inimeste jaoks. Volitatud maastikuarhitet, tase 7 kutse koosneb üldoskustest B.2. ja kohustuslikest kompetentsidest B.3.1 - B.3.3. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste ja kohustuslike kompetentside tõendamine. Ehitusprojekti arhitektuuri välisruumi osa terviklahenduse koostamine selle kõigis staadiumites, ekspertiisi ja auditi tegemine 7 Planeeringu koostamine ja koostamise juhtimine erinevates planeeringu liikides 7 Maastiku uurimine, inventeerimine, hindamine ja maastiku hooldamise kavandamine 7 Volitatud maastikuarhitekt-ekspert, tase 8 Chartered Landscape Architect, EstQF Level 8 6 Volitatud maastikuarhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 1) Volitatud maastikuarhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 2) Volitatud maastikuarhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 3) Volitatud maastikuarhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 4) Volitatud maastikuarhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 5) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Maastikuarhitekt 55 2024-11-19 2025-01-01 2029-12-31 8 8 2162 Maastikuarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Eesti Maastikuarhitektide Liit Kutse-eetika Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Edgar Kaare Eesti Maastikuarhitektide Liit, Tajuruum OÜ Egle Nõmmoja Tartu Vallavalitsus Katrin Koov Eesti Kunstiakadeemia Minea Kaplinski-Sauk Hamletia OÜ Rutt Piir Roadplan OÜ Teele Nigola Kobras AS Toomas Muru Eesti Maaülikool Ülle Kunnus Ekseeder OÜ Ülle Maiste Eesti Arhitektide Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Maastikuarhitektid planeerivad, projekteerivad ja korraldavad loodus- ning ehitatud keskkonda, rakendades seejuures esteetilisi ja teaduslikke põhimõtteid ökoloogilise jätkusuutlikkuse, maastike kvaliteedi ja tervise, ühismälu, pärandi ja kultuuri ning territoriaalse õigluse osas. Maastikuarhitektid koordineerivad, vajadusel juhivad erialade üleseid meeskondi, et tegeleda looduslike ning kultuuriliste ökosüsteemide vaheliste kokkupuutepunktidega ja luua ruumilahendusi, mis soodustavad sotsiaalset ja majanduslikku heaolu. ¹Maastikuarhitekti roll on tõstatada arutelu ühiskonnas oluliste ruumiloomega seotud protsesside üle. Maastikuarhitekti töö eesmärk on maastiku kui välisruumi terviklahenduse väljatöötamine, lähtudes kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest². Oma töös lähtub maastikuarhitekt avalikust huvist ning heast planeerimis-, projekteerimis- ja ehitustavast ja kutse-eetikast. Maastikuarhitekti töö on loominguline, valdkondi siduv ja sünteesiv ning dünaamilise iseloomuga. Maastikuarhitekt töötab nii erasektoris kui ka avalikus teenistuses. Maastikuarhitekti pädevust nõudvad enamlevinud ehitusprojekti arhitektuuri välisruumi³ osa (edaspidi maastikuarhitektuuri osa) rajatised on: 1. teed ja tänavad; 2. väljakud ja platsid; 3. õuealad ja sisehoovid; 4. aiad, pargid ja muud rohealad; 5. sise- ja katuseaiad; 6. spordi- ja puhkerajatised; 7. mänguväljakud ja õuesõppe rajatised; 8. veega seotud välisruumid ja rajatised; 9. välisruumi väikeehitised; 10. kalmistud ja mälestusalad; 11. kaitsealused maastikuobjektid; 12. välisruumi taristuobjektid. Maastikuarhitekt juhib planeeringute koostamist või osaleb koostamises planeeringu kõikides liikides vastavalt oma pädevusele. Linnamaastike kõrval senisest enam maastikuarhitekti tähelepanu nõudvad objektid ja maastikud on: taristuobjektid, tööstus- ja energiamaastik (nt päiksepark, tuulikupark, karjäär), rohevõrgustik, kultuurmaastik (nt pärandmaastik, metsa- ja põllumajandusmaastik), transpordimaastik (nt maantee, sadam, lennuväli), vahe- ja üleminekumaastikud. Maastikuarhitekti töö toimub peamiselt büroos, kuid ka välitingimustes objektil. Töö on üldjuhul loominguline ja võib olla periooditi vaimselt pingeline, töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Välitööde osas võib töö olla mõõdukat füüsilist pingutust nõudev. Maastikuarhitekt kasutab oma töös tavapäraseid bürootöövahendeid, kommunikatsioonivahendeid, kontori-, fototöötlus-, modelleerimis- ja projekteerimistarkvara, kaarte, maketeerimisvahendeid, välitööl mõõte- ja dokumenteerimisvahendeid. Maastikuarhitekti töö eeldab head koostöö-, läbirääkimis- ja suhtlemisoskust ning empaatia- ja keskendumisvõimet. Volitatud maastikuarhitekt-ekspert, tase 8 teeb ise või juhib pädeva isikuna ehitusprojekti maastikuarhitektuuri osa, planeeringu, maastikuanalüüs koostamist. Lisaks annab ta eksperthinnanguid erinevatele maastikuarhitektuuri projektidele, planeeringutele ja teeb auditeid maastikuarhitektuuri osa lahendustele, sh kõrgendatud avaliku huvi alla kuuluvale välisruumile ja selle rajatistele ning planeeringutele. Kaheksanda taseme maastikuarhitekt töötab iseseisvalt meisterlikkust nõudvates keerulistes, piiritlemata ja uut strateegilist käsitlust vajavates olukordades. Analüüsib ja sünteesib iseseisvalt uusi ja keerulisi kutsealaseid ideid, sh lahendab unikaalseid ülesandeid ja loob uut erialast teadmust. Vastutab organisatsiooni strateegilise tegevuse ja valdkonna arendamise eest. Kutsealal on kehtestatud veel kutsed 1. Diplomeeritud maastikuarhitekt, tase 7 2. Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 Diplomeeritud maastikuarhitekt, tase 7 koostab iseseisvalt oma pädevuse piirides, ehitusprojekti maastikuarhitektuuri osa, planeeringuid, maastikuanalüüse. Pädevuspiire ületavate objektide korral töötab ta volitatud maastikuarhitekti juhendamisel ja vastutusel. Diplomeeritud maastikuarhitekti pädevuspiirid on kirjeldatud vastavas kutsestandardis. Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 teeb ise või juhib pädeva isikuna ehitusprojekti maastikuarhitektuuri osa, planeeringu, maastikuanalüüs koostamist. Lisaks annab ta eksperthinnanguid erinevatele maastikuarhitektuuri projektidele ja teeb auditeid maastikuarhitektuuri osa lahendustele, v.a. kõrgendatud avaliku huvi alla kuuluvale välisruumile ja selle rajatistele ning planeeringutele. Töötab iseseisvalt keerulistes, ette­arvamatutes olukordades, juhendab kolleege ja vastutab meeskondade strateegilise tegutsemise eest. Maastikuarhitekti pädevuspiirid on seatud kutsestandardi lisas 2. Selles kutsestandardis loetakse Kõrgendatud avaliku huvi alla kuuluvaks välisruumiks ja rajatiseks nt miljööväärtuslikus piirkonnas asuvat või kaitse all olevat või ajalooliselt, ehituskunstiliselt, linnaehituslikult või muidu asukoha poolest märkimisväärset välisruumi ja rajatisi, v.a. nende konstruktsiooni osa. Kõrgendatud avaliku huvi alla kuuluvaks planeeringuks nt miljööväärtuslike piirkondade või kaitsealuste alade planeeringud või linnaehituslikult või asukoha poolest märkimisväärsete alade või olulise mõjuga ehitiste planeeringud. --------------------------------------------- ¹ International Federation of Landscape Architects „Landscape Architecture Profession“ [Võrgumaterjal] Kättesaadav: https://iflaeurope.eu/index.php/site/general/landscape-architecture-profession [Kasutatud 31.01.2024] ² Kultuuriministeerium „Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted“ [Võrgumaterjal] Kättesaadav: https://www.kul.ee/arhitektuur. [Kasutatud 31.01.2024] ³ EVS 932 standard „Ehitusprojekt“ A.2.1. Ehitusprojekti arhitektuuri välisruumi osa terviklahenduse koostamine selle kõigis staadiumites, ekspertiisi ja auditi tegemine A.2.2. Planeeringu koostamine ja koostamise juhtimine erinevates planeeringu liikides A.2.3. Maastiku uurimine, inventeerimine, hindamine ja maastiku hooldamise kavandamine Volitatud maastikuarhitekt-eksperdil on erialane magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon ning maastikuarhitektina töötamise kogemus. Maastikuarhitekt, maastikuarhitekt- konsultant, linna maastikuarhitekt, valla maastikuarhitekt, maastikuarhitekt-planeerija, planeerija, arhitekt-planeerija, linnaaednik, vallaarhitekt, linnakujunduse spetsialist, haljastuse- ja heakorra spetsialist jne Planeerimisseaduse kohaselt peab planeeringu koostajal olema asjakohase eriala kõrgharidus ja piisav töökogemus või vastav kutse arvestades planeeringu liiki ja eesmärki. Ehitusseadustikust tulenevalt kui ettevõtja ja pädev isik pakuvad ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekti koostamise teenust majandustegevuse korras, peab ettevõtja vastutusel ja heaks tegutseva pädeva isiku kvalifikatsioon olema tõendatud kutseseaduse kohase kutsega. Välisruumi maastikuarhitektuuri osa projekteerimist käsitletakse ehitusseadustiku mõistes arhitektuurilise projekteerimisena, arhitektuuriline projekt on ehitusprojekti osa. Tänane maailm seisab silmitsi suurte väljakutsetega. Kliimamuutused, kuhjuvad sotsiaalsed ja ühiskondlikud probleemid ning tormilised tehnoloogilised arengud toovad kaasa vajaduse kohaneda ning leida parimad uued viisid, kuidas tagada meid ümbritseva keskkonna ja inimeste heaolu. Maastikuarhitektuuril kui väga laiahaardelisel erialal on olemas eeldused, et neid muutuseid edukalt kureerida, kuid selleks, et läheneda välisruumile võimalikult terviklikult, on oluline allkirjeldatud võtmeoskuste ja teemavaldkondade arendamine. • Digitaalsed oskused Tehniliste oskuste osas puudutab maastikuarhitekte tulevikus senisest enam tarkvaraprogrammide tähtsuse kasv seoses projekteerimisprotsesside automatiseerimise, mudelprojekteerimisele (BIM) üle mineku ning 3D visualiseerimisvõimekuse tõstmisega kuni liit- ja virtuaalreaalsuseni välja. Digitaalse projekteerimise uuele tasemele viimine saab olema oluliseks konkurentsieeliseks ja töö efektiivsuse kasvu üheks mõjuriks. Tehisaru oskuslik kasutamine võib kiirendada erinevaid protsesse. • Inimsõbralike ruumilahenduste kavandamine Maastikuarhitekte kaasatakse kõiki ühiskonnaliikmeid kaasava universaaldisaini põhimõtteid järgiva välisruumi loomisse. Oluline tööprotsessi osa on muuhulgas koostöö avalikkusega nii probleemkohtade laiemaks teadvustamiseks kui erinevate lahendusvõimaluste põhjendamiseks, sest ette võib tulla ka ebapopulaarseid otsuseid (nt rattateede kavandamine parkimiskohtade või sõiduradade arvelt). • Keskkonnateadlikkus Välisruumi projektide ökoloogilise mõju arvestamine ning suunamine läbi jätkusuutlike lahenduste ja materjalivaliku saab olema maastikuarhitekti igapäevatöö loomulik osa. Olemasolevate ressursside taas- ja uuskasutus, aga ka uute elementide korduskasutusse suunamise võimalused nende elukaare lõpul on teemad, millega tuleb aina rohkem kokku puutuda. Tehnogeensete lahenduste asendamine looduspõhistega (nt sademeveelahendused) toetab jätkusuutlikku ruumiloomet. • Teadmised elurikkusest Elurikkus ei piirdu vaid haljastuse liigirikkusega, vaid see on elusloodust laiemalt hõlmav jätkusuutlik kontseptsioon, hõlmates ka loomastiku koos nende sotsiaalsete ja käitumuslike vajaduste ning mullas ja õhus elavate mikroorganismidega. Maastikuarhitekti roll on olla elurikkuse hoidja, suurendaja ning teadvustaja, integreerides elus- ja eluta looduse elemente ning leides nende vahel sobivat tasakaalu. • Rohelahenduste rakendamine On aeg hakata haljastuse eest rohkem seisma, et välisruumi lahenduste kujunemist ei dikteeriks tehnovõrgud ning teekoridorid. Rohelahenduste integreerimisel tuleb olla ka loov ja nutikas, rakendades erinevaid kaasaegseid meetmeid haljastuse rajamiseks erinevate tehnovõrkude lähedusse, vertikaal- ning katusepindadele. • Säilenõtkuse tagamine Välisruumi kohanemisvõime erinevate muutuste keerises on aspekt, millega tuleb maastikuarhitektil oma töös mitmel tasandil arvestada. Olgu selleks siis kohalike kliima muutustega (sademed, temperatuur) toimetulek või tootmisest ja liiklusest (müra, saaste) tulenevate mõjude vähendamine, peab välisruum olema paindlik ja võimaldama selle kasutajale mugavat ja ohutut ruumikogemust igal ajahetkel. Kaasaegsed globaalsed muutused nagu pandeemiad, pagulaskriisid ning sõjad võivad pakkuda suuri väljakutseid ka välisruumi mõtestamisel. • Targa linnaruumi kavandamine Välisruumi lahendused peavad sammu pidama inimeste kasvava vajadusega käia kaasas tehnoloogiliste uuenduste ning digilahenduste võimalustega. Tark välisruum, nutikad ehitusmaterjalid ja tooted soosivad kaasaegse inimese õues viibimist ja tegutsemist. • Ajutiste sekkumiste kureerimine Praktilised tulemused on alati usaldusväärsemad ja informatiivsemad kui teoreetilised hüpoteesid. Seetõttu on teatud ruumilahenduste katsetamiseks mõistlik ellu viia ajutisi lahendusi, et testida tekkinud ruumi mõju ulatust, kasutajate meelsust ja teisi näitajaid. Ajutised sekkumised annavad alust ka aruteludeks, aidates erinevaid probleemkohti avalikkusele rohkem teadvustada. • Hoolduspõhimõtete ümbermõtestamine Välisruumi hooldusküsimustes saab ja peab maastikuarhitekt paljuski kaasa rääkima. Haljastuse ülehooldus vähendab liigi- ja elurikkust; teede hoolduses kasutatavad soolad rikuvad sillutismaterjali ning suretavad välja teeäärset haljastust; lumepuhastuse valed prioriteedid suunavad inimesed autodesse ning vähendavad keskkonnasõbralike liikumisviiside osakaalu, rääkimata välisruumi ligipääsetavuse vähenemisest liikumisraskustega inimeste jaoks. Volitatud maastikuarhitekt-ekspert, tase 8 kutse koosneb üldoskustest B.2. ja kohustuslikest kompetentsidest B.3.1 - B.3.3. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste ja kohustuslike kompetentside tõendamine. Ehitusprojekti arhitektuuri välisruumi osa terviklahenduse koostamine selle kõigis staadiumites, ekspertiisi ja auditi tegemine 8 Planeeringu koostamine ja koostamise juhtimine erinevates planeeringu liikides 8 Maastiku uurimine, inventeerimine, hindamine ja maastiku hooldamise kavandamine 8 Sisearhitekt, tase 6 Interior Architect, EstQF Level 6 6 Sisearhitekt, tase 6 (versioon 1) Sisearhitekt, tase 6 (versioon 2) Sisearhitekt, tase 6 (versioon 3) Sisearhitekt, tase 6 (versioon 4) Sisearhitekt, tase 6 (versioon 5) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Sisearhitekt 55 2024-11-19 2025-01-01 2029-12-31 6 6 2161 Ehitusarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Eesti Kunstiakadeemia Eesti Sisearhitektide Liit Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Aili Aasoja Aasoja Projekt Eero Jürgenson OÜ ARS Interjöör Elina Steinpilm Eesti Kunstiakadeemia Ilmar Heinsoo Eesti Arhitektide Liit Maarja Valk-Falk Eesti Kunstiakadeemia Merike Rannu KOKO arhitektid OÜ, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit Priit Põldme Joonprojekt OÜ Ville Lausmäe Eesti Kunstiakadeemia Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Sisearhitekti töö eesmärk on luua esteetiliselt terviklik interjöör arvestades projekteeritava hoone/ruumi kõiki ehitustehnilisi ja funktsionaalseid aspekte ja kasutajaid. Kuna sisearhitekti töö on tihedalt seotud arhitekti, konstruktori ja teiste ehitusprojekti osade inseneride tööga, peab sisearhitekt nende projektide lahendusi mõistma, analüüsima ja asjakohaseid ettepanekuid tegema. Oma töös lähtub sisearhitekt lähteülesandest, heast projekteerimis- ja ehitustavast, kehtivatest õigusaktidest ja normdokumentidest ja kokkulepetest tellijaga. Sisearhitekt töötab nii siseruumides kui ehitusobjektidel. Töö on loominguline, kuid võib olla periooditi vaimselt pingeline. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Sisearhitekt kasutab oma töös tavapäraseid bürootöövahendeid, kutsealal töötamiseks vajalikku tarkvara ja muid vahendeid. Kutsealal kehtestatud kutsed: a) Sisearhitekt, tase 6 b) Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 c) Volitatud sisearhitekt, tase 7 d) Sisearhitekt-ekspert, tase 8 Sisearhitekt, tase 6 on nooremspetsialist, kes osaleb meeskonna liikmena erinevate sisearhitektuursete projektide juures ning on pädev iseseisvalt koostama sisearhitektuuri projekte hoonetele, mis ei ole ehitusloa kohustuslikud¹ ning kasutamise otstarbe² ja hoone kasutusviisist tulenevate tuleohutuse nõuete järgi³ on elamud (11100, I kasutusviis). Keerulisemate ja mahukamate sisearhitektuuri projektide puhul töötab selle taseme sisearhitekt meeskonna liikmena kõrgema taseme sisearhitekti juhendamisel ja vastutusel. Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 on samuti spetsialist, kelle pädevusse kuuluvad hooned, mis on kasutamise otstarbe² ja tuleohutuse järgi³ elamud (11100 ja 11200, I kasutusviis), kuid need mis on ehitusloa kohustuslikud¹. Volitatud sisearhitekt, tase 7 ja sisearhitekt-ekspert, tase 8 on tippspetsialist, kes koostab, juhib ja hindab sisearhitektuuri projekte ja annab eksperthinnanguid ning teeb auditeid nii elamutele kui ka mitteelamutele. 7. taseme volitatud arhitekti pädevusse, erinevalt 8. taseme arhitekt-eksperdist, ei kuulu kõrgendatud avaliku huvi all olevad hooned⁴. Käesolevas kutsestandardis on kirjeldatud sisearhitekt, tase 6 kutsealast kompetentsust. ------------------------------------------------- ¹ - Ehitusseadustik 11.02.2015 Lisa 1 „Tabel ehitusteatise, ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslikkuse kohta“ ² - MKM määrus 02.06.2015 nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ ³ - Siseministri määrus 30.03.2017 nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ Lisa 1 „Hoonete liigitus tuleohutuse järgi“ ⁴ - Sisearhitektuuri tasemelt ja funktsionaalselt keerukuselt nõudlikele ning avalikkuse kõrgendatud tähelepanu all olevad ehitised, näiteks linnakeskustes või miljööväärtuslikes piirkondades paiknevate või kaitsealuste või ajalooliste ehitiste interjöörid, ehituskunstiliselt või asukoha poolest märkimisväärsete ehitiste interjöörid, esindusfunktsiooniga ehitiste interjöörid. A.2.1. Hoonete sisearhitektuuri projekteerimine A.2.2. Autorijärelevalve tegemine A.2.3. Mööbli ja sisustuselementide projekteerimine Sisearhitektil, tase 6 on sisearhitektuuri erialal bakalaureusetasemel kõrgharidus. Sisearhitekt Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab Sisearhitekti oskuste keskmes on võime kohaneda ajas muutuvate ühiskonna ootustega sisearhitektuurile. Üha enam on rõhk sisearhitekti sotsiaalsel vastutusel, mis hõlmab kvaliteetse ja sobiva ruumi loomist kaasaval ning vastutustundlikul viisil. Sisearhitekt peab enam keskenduma oma tegevuse mõtestamisele ja innovatsioonile, arvestades muutuvaid olusid ning interdistsiplinaarseid mõjusid valdkonnale, tähtis on teha koostööd nii erialasiseste kui ka -väliste osapooltega. Oluline on kaasas käia digitaalehituse arengutega, sellega kaasnevate muutuvate töömeetodite ja vahenditega. Keskkonnateadlikkus, süsinikujalajäljega arvestamine ja ehitustehniliste teadmised on tulevikus sisearhitekti töös asendamatud, kuna aitavad tagada jätkusuutliku sisekeskkonna loomist. Loomaks tervislikku siseruumi on sisearhitektidel vajalik jätkuvalt teadvustada siseruumis kasutatavate materjalide mõju inimeste tervisele. Sisearhitekt, tase 6 kutse koosneb üldoskustest B.2. ja kohustuslikest kompetentsidest B.3.1 - B.3.3. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste ja kohustuslike kompetentside tõendamine. Hoone sisearhitektuuri projekteerimine* 6 Autorijärelevalve tegemine* 6 Mööbli ja sisustuselementide projekteerimine 6 Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 Diploma Interior Architect, EstQF Level 7 9 Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 (versioon 3) Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 (versioon 8) Sisearhitekt IV (versioon 1) Sisearhitekt IV (versioon 2) Sisearhitekt IV (versioon 4) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Sisearhitekt 55 2024-11-19 2025-01-01 2029-12-31 7 7 2161 Ehitusarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Eesti Kunstiakadeemia Eesti Sisearhitektide Liit Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Aili Aasoja Aasoja Projekt Eero Jürgenson OÜ ARS Interjöör Elina Steinpilm Eesti Kunstiakadeemia Ilmar Heinsoo Eesti Arhitektide Liit Maarja Valk-Falk Eesti Kunstiakadeemia Merike Rannu KOKO arhitektid OÜ, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit Priit Põldme Joonprojekt OÜ Ville Lausmäe Eesti Kunstiakadeemia Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Sisearhitekti töö eesmärk on luua esteetiliselt terviklik interjöör arvestades projekteeritava hoone/ruumi kõiki ehitustehnilisi ja funktsionaalseid aspekte ja kasutajaid. Kuna sisearhitekti töö on tihedalt seotud arhitekti, konstruktori ja teiste ehitusprojekti osade inseneride tööga, peab sisearhitekt nende projektide lahendusi mõistma, analüüsima ja asjakohaseid ettepanekuid tegema. Oma töös lähtub sisearhitekt lähteülesandest, heast projekteerimis- ja ehitustavast, kehtivatest õigusaktidest ja normdokumentidest ja kokkulepetest tellijaga. Sisearhitekt töötab nii siseruumides kui ehitusobjektidel. Töö on loominguline, kuid võib olla periooditi vaimselt pingeline. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Sisearhitekt kasutab oma töös tavapäraseid bürootöövahendeid, kutsealal töötamiseks vajalikku tarkvara ja muid vahendeid. Kutsealal kehtestatud kutsed: a) Sisearhitekt, tase 6 b) Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 c) Volitatud sisearhitekt, tase 7 d) Sisearhitekt-ekspert, tase 8 Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 on spetsialist, kes osaleb meeskonna liikmena erinevate sisearhitektuursete projektide juures ning on pädev iseseisvalt koostama sisearhitektuuri projekte hoonetele, mis on ehitusloa kohustuslikud¹ ning kasutamise otstarbe² ja hoone kasutusviisist tulenevate tuleohutuse nõuete järgi³ on elamud (11100 ja 11200, I kasutusviis). Keerulisemate ja mahukamate sisearhitektuuri projektide puhul töötab selle taseme sisearhitekt meeskonna liikmena kõrgema taseme sisearhitekti juhendamisel ja vastutusel. Sisearhitekt, tase 6 on nooremspetsialist, kelle pädevusse kuuluvad hooned, mis on kasutamise otstarbe² ja tuleohutuse järgi³ elamud (11100, I kasutusviis), kuid need mis ei ole ehitusloa kohustuslikud¹. Volitatud sisearhitekt, tase 7 ja sisearhitekt-ekspert, tase 8 on tippspetsialist, kes koostab, juhib ja hindab sisearhitektuuri projekte ja annab eksperthinnanguid ning teeb auditeid nii elamutele kui ka mitteelamutele. 7. taseme volitatud arhitekti pädevusse, erinevalt 8. taseme arhitekt-eksperdist, ei kuulu kõrgendatud avaliku huvi all olevad hooned⁴. Käesolevas kutsestandardis on kirjeldatud diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 kutsealast kompetentsust. ------------------------------------------------- ¹ - Ehitusseadustik 11.02.2015 Lisa 1 „Tabel ehitusteatise, ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslikkuse kohta“ ² - MKM määrus 02.06.2015 nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ ³ - Siseministri määrus 30.03.2017 nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ Lisa 1 „Hoonete liigitus tuleohutuse järgi“ ⁴ - Sisearhitektuuri tasemelt ja funktsionaalselt keerukuselt nõudlikele ning avalikkuse kõrgendatud tähelepanu all olevad ehitised, näiteks linnakeskustes või miljööväärtuslikes piirkondades paiknevate või kaitsealuste või ajalooliste ehitiste interjöörid, ehituskunstiliselt või asukoha poolest märkimisväärsete ehitiste interjöörid, esindusfunktsiooniga ehitiste interjöörid. A.2.1. Hoonete sisearhitektuuri projekteerimine A.2.2. Autorijärelevalve tegemine A.2.3. Mööbli ja sisustuselementide projekteerimine Diplomeeritud sisearhitektil, tase 7 on sisearhitektuuri erialal magistritasemel kõrgharidus. Sisearhitekt Kui ettevõtja ja pädev isik pakuvad majandustegevuse korras ehitusseadustiku § 24 lõikes 2 nimetatud tegevusalal oma teenuseid ning tegutsevad, peab ettevõtja vastutusel ja heaks tegutseva pädeva isiku kvalifikatsioon olema tõendatud samuti kutseseaduse kohase kutsega. Kutsega diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 tegevusega on seotud lõikes 2 nimetatud tegevusaladest ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekti* koostamine. Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 kutse annab õiguse tegutseda pädeva isikuna iseseisvalt ehitusseadustiku mõistes kutsestandardi osas A1 nimetatud pädevuse piirides. ------------------------------- *Sisearhitektuuri osa. Sisearhitektuuri osa projekteerimist käsitletakse ehitusseadustiku § 3 lõike 3 alusel kehtestatud määruse „Nõuded ehitusprojektile“ mõistes arhitektuurilise projekteerimisena ja arhitektuuriline projekt on ehitusprojekti osa. Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab Sisearhitekti oskuste keskmes on võime kohaneda ajas muutuvate ühiskonna ootustega sisearhitektuurile. Üha enam on rõhk sisearhitekti sotsiaalsel vastutusel, mis hõlmab kvaliteetse ja sobiva ruumi loomist kaasaval ning vastutustundlikul viisil. Sisearhitekt peab enam keskenduma oma tegevuse mõtestamisele ja innovatsioonile, arvestades muutuvaid olusid ning interdistsiplinaarseid mõjusid valdkonnale, tähtis on teha koostööd nii erialasiseste kui ka -väliste osapooltega. Oluline on kaasas käia digitaalehituse arengutega, sellega kaasnevate muutuvate töömeetodite ja vahenditega. Keskkonnateadlikkus, süsinikujalajäljega arvestamine ja ehitustehniliste teadmised on tulevikus sisearhitekti töös asendamatud, kuna aitavad tagada jätkusuutliku sisekeskkonna loomist. Loomaks tervislikku siseruumi on sisearhitektidel vajalik jätkuvalt teadvustada siseruumis kasutatavate materjalide mõju inimeste tervisele. Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 kutse koosneb üldoskustest B.2. ja kohustuslikest kompetentsidest B.3.1 - B.3.3. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste ja kohustuslike kompetentside tõendamine. Hoone sisearhitektuuri projekteerimine* 6 Autorijärelevalve tegemine* 6 Mööbli ja sisustuselementide projekteerimine 6 Volitatud sisearhitekt, tase 7 Chartered Interior Architect, EstQF Level 7 9 Sisearhitekt V (versioon 1) Sisearhitekt V (versioon 2) Sisearhitekt V (versioon 4) Volitatud sisearhitekt, tase 7 (versioon 3) Volitatud sisearhitekt, tase 7 (versioon 5) Volitatud sisearhitekt, tase 7 (versioon 6) Volitatud sisearhitekt, tase 7 (versioon 7) Volitatud sisearhitekt, tase 7 (versioon 8) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Sisearhitekt 55 2024-11-19 2025-01-01 2029-12-31 7 7 2161 Ehitusarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Eesti Sisearhitektide Liit Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Aili Aasoja Aasoja Projekt Eero Jürgenson OÜ ARS Interjöör Elina Steinpilm Eesti Kunstiakadeemia Ilmar Heinsoo Eesti Arhitektide Liit Maarja Valk-Falk Eesti Kunstiakadeemia Merike Rannu KOKO arhitektid OÜ, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit Priit Põldme Joonprojekt OÜ Ville Lausmäe Eesti Kunstiakadeemia Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Sisearhitekti töö eesmärk on luua esteetiliselt terviklik interjöör arvestades projekteeritava hoone/ruumi kõiki ehitustehnilisi ja funktsionaalseid aspekte. Kuna sisearhitekti töö on tihedalt seotud arhitekti, konstruktori ja teiste ehitusprojekti osade inseneride tööga, peab sisearhitekt nende projektide lahendusi mõistma, analüüsima ja asjakohaseid ettepanekuid tegema. Oma töös lähtub sisearhitekt lähteülesandest, heast projekteerimis- ja ehitustavast, kehtivatest õigusaktidest ja normdokumentidest ja kokkuleppest tellijaga. Sisearhitekt töötab nii siseruumides kui ehitusobjektidel. Töö on loominguline, kuid võib olla periooditi vaimselt pingeline. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Sisearhitekt kasutab oma töös tavapäraseid bürootöövahendeid, kutsealal töötamiseks vajalikku tarkvara ja muid vahendeid. Sisearhitektuuri kutsealal on kehtestatud neli erinevat kutsestandardit: a) Sisearhitekt, tase 6 b) Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 c) Volitatud sisearhitekt, tase 7 d) Sisearhitekt-ekspert, tase 8 Volitatud sisearhitekt, tase 7 on tippspetsialist, kes juhtiva sisearhitektina või juhtiva projektijuhina on pädev koostama, juhtima ja hindama tavapärase keerukusastmega hoonete sisearhitektuuri projekte, mis on ehitusloa kohustuslikud¹, kasutamise otstarbe² järgi elamud ja mitteelamud (11000 ja 12000) ja hoone kasutusviisist tulenevata tuleohutuse nõuete järgi³ on I – VII, välja arvatud kõrgendatud avaliku huvi all olevad hooned⁴. Volitatud sisearhitekt, tase 7 annab eksperthinnanguid ja koostab ekspertiise oma pädevusalasse kuuluvate hoonete sisearhitektuuri projektidele ning auditeid sisearhitektuuri lahendustele, välja arvatud kõrgendatud avaliku huvi all olevad hooned⁴, millist puhul ta töötab sisearhitekt, tase 8 juhtimisel ja vastutusel. Selle taseme sisearhitekt on võimeline tegutsema peaprojekteerijana juhendama kolleege ja juhtima töögruppide tööd, tagades ehitusprojekti terviklikkuse ja selle osade kokkusobivuse. Sisearhitekt, tase 8 on samuti tippspetsialist, kes koostab, juhib ja hindab sisearhitektuuri projekte ja annab eksperthinnanguid ning teeb auditeid, kuid erinevalt 7. taseme volitatud sisearhitektist ei ole tema pädevus piiratud ning tema pädevusse kuuluvad ka kõrgendatud avaliku huvi all olevad hooned⁴. Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 on spetsialist ja sisearhitekt, tase 6 on nooremspetsialist, kes on pädevad iseseisvalt koostama sisearhitektuuri projekte hoonete juures järgmiselt: diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 – hooned, mis on ehitusloa kohustuslikud¹ ning on kasutamise otstarbe² ja tuleohutuse järgi³ elamud (11100 ja 11200, I kasutusviis); sisearhitekt, tase 6 hooned mis, ei ole ehitusloa kohustuslikud¹ ning on kasutamise otstarbe² ja tuleohutuse järgi³ elamud (11100, I kasutusviis). Pädevuspiire ületavate projektiga töötab 6. taseme sisearhitekt ja 7. taseme diplomeeritud sisearhitekt vastavat pädevust omava sisearhitekti juhendamisel ja vastutusel. Ka ei anna 6. taseme sisearhitekt ja 7. taseme diplomeeritud sisearhitekt eksperthinnanguid ning ei tee ekspertiise ning auditeid. Käesolevas kutsestandardis on kirjeldatud volitatud sisearhitekt, tase 7 kutsealast kompetentsust. ------------------------------------------------- ¹ - Ehitusseadustik 11.02.2015 Lisa 1 „Tabel ehitusteatise, ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslikkuse kohta“ ² - MKM määrus 02.06.2015 nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ ³ - Siseministri määrus 30.03.2017 nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ Lisa 1 „Hoonete liigitus tuleohutuse järgi“ ⁴ - Sisearhitektuuri tasemelt ja funktsionaalselt keerukuselt nõudlikele ning avalikkuse kõrgendatud tähelepanu all olevad ehitised, näiteks linnakeskustes või miljööväärtuslikes piirkondades paiknevate või kaitsealuste või ajalooliste ehitiste interjöörid, ehituskunstiliselt või asukoha poolest märkimisväärsete ehitiste interjöörid, esindusfunktsiooniga ehitiste interjöörid. A.2.1. Hoonete sisearhitektuuri projekteerimine A.2.2. Autorijärelevalve tegemine A.2.3. Ehitusprojekti sisearhitektuuri osa ekspertiisi tegemine A.2.4. Ehitise sisearhitektuuri osa auditi tegemine A.2.5. Mööbli ja sisustuselementide projekteerimine Volitatud sisearhitektil on sisearhitektuuri erialal magistritasemel kõrgharidus ja pikaajaline, erialane töökogemus. Sisearhitekt Kui ettevõtja ja pädev isik pakuvad majandustegevuse korras ehitusseadustiku § 24 lõikes 2 nimetatud tegevusalal oma teenuseid ning tegutsevad, peab ettevõtja vastutusel ja heaks tegutseva pädeva isiku kvalifikatsioon olema tõendatud samuti kutseseaduse kohase kutsega. Kutsega volitatud sisearhitekt, tase 7 tegevusega on seotud lõikes 2 nimetatud tegevusaladest: 1) ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekti* koostamine; 2) ehitusprojekti* ekspertiis; 3) ehitise audit*. Volitatud sisearhitekt, tase 7 annab õiguse tegutseda pädeva isikuna iseseisvalt ehitusseadustiku mõistes kutsestandardi osas A1 nimetatud pädevuse piirides. ------------------------------- *Sisearhitektuuri osa. Sisearhitektuuri osa projekteerimist käsitletakse ehitusseadustiku § 3 lõike 3 alusel kehtestatud määruse „Nõuded ehitusprojektile“ mõistes arhitektuurilise projekteerimisena ja arhitektuuriline projekt on ehitusprojekti osa. Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab Sisearhitekti oskuste keskmes on võime kohaneda ajas muutuvate ühiskonna ootustega sisearhitektuurile. Üha enam on rõhk sisearhitekti sotsiaalsel vastutusel, mis hõlmab kvaliteetse ja sobiva ruumi loomist kaasaval ning vastutustundlikul viisil. Sisearhitekt peab enam keskenduma oma tegevuse mõtestamisele ja innovatsioonile, arvestades muutuvaid olusid ning interdistsiplinaarseid mõjusid valdkonnale, tähtis on teha koostööd nii erialasiseste kui ka -väliste osapooltega. Oluline on kaasas käia digitaalehituse arengutega, sellega kaasnevate muutuvate töömeetodite ja vahenditega. Keskkonnateadlikkus, süsinikujalajäljega arvestamine ja ehitustehniliste teadmised on tulevikus sisearhitekti töös asendamatud, kuna aitavad tagada jätkusuutliku sisekeskkonna loomist. Loomaks tervislikku siseruumi on sisearhitektidel vajalik jätkuvalt teadvustada siseruumis kasutatavate materjalide mõju inimeste tervisele. Volitatud sisearhitekt, tase 7 kutse koosneb üldoskustest B.2. ja kohustuslikest kompetentsidest B.3.1 - B.3.5. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste ja kohustuslike kompetentside tõendamine. Hoone sisearhitektuuri projekteerimine* 7 Autorijärelevalve tegemine* 7 Ehitusprojekti sisearhitektuuri osa ekspertiisi tegemine* 7 Ehitise sisearhitektuuri osa auditi tegemine* 7 Mööbli ja sisustuselementide projekteerimine 7 Sisearhitekt-ekspert, tase 8 Chartered/Principal Interior Architect, EstQF Level 8 6 Sisearhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 1) Sisearhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 2) Sisearhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 3) Sisearhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 4) Sisearhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 5) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Sisearhitekt 55 2024-11-19 2025-01-01 2029-12-31 8 8 2161 Ehitusarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Eesti Sisearhitektide Liit Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Aili Aasoja Aasoja Projekt Eero Jürgenson OÜ ARS Interjöör Elina Steinpilm Eesti Kunstiakadeemia Ilmar Heinsoo Eesti Arhitektide Liit Maarja Valk-Falk Eesti Kunstiakadeemia Merike Rannu KOKO arhitektid OÜ, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit Priit Põldme Joonprojekt OÜ Ville Lausmäe Eesti Kunstiakadeemia Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Sisearhitekti töö eesmärk on luua esteetiliselt terviklik interjöör arvestades projekteeritava hoone/ruumi kõiki ehitustehnilisi ja funktsionaalseid aspekte. Kuna sisearhitekti töö on tihedalt seotud arhitekti, konstruktori ja teiste ehitusprojekti osade inseneride tööga, peab sisearhitekt nende projektide lahendusi mõistma, analüüsima ja asjakohaseid ettepanekuid tegema. Oma töös lähtub sisearhitekt lähteülesandest, heast projekteerimis- ja ehitustavast, kehtivatest õigusaktidest ja normdokumentidest ja kokkulepetest tellijaga. Sisearhitekt töötab nii siseruumides kui ehitusobjektidel. Töö on loominguline, kuid võib olla periooditi vaimselt pingeline. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Sisearhitekt kasutab oma töös tavapäraseid bürootöövahendeid, kutsealal töötamiseks vajalikku tarkvara ja muid vahendeid. Sisearhitektuuri kutsealal on kehtestatud neli erinevat kutsestandardit: a) Sisearhitekt, tase 6 b) Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 c) Volitatud sisearhitekt, tase 7 d) Sisearhitekt-ekspert, tase 8 Sisearhitekt-ekspert, tase 8 on tippspetsialist, kes juhtiva sisearhitektina või juhtiva projektijuhina on pädev koostama, juhtima ja hindama igasuguse keerukusastmega hoonete sisearhitektuuri projekte, mis on ehitusloa kohustuslikud¹, kasutamise otstarbe² järgi elamud ja mitteelamud (11000 ja 12000) ja hoone kasutusviisist tulenevate tuleohutuse nõuete järgi³ on I – VII, sealhulgas kõrgendatud avaliku huvi all olevad hooned⁴. Sisearhitekt-ekspert, tase 8 annab eksperthinnanguid ja koostab ekspertiise erineva keerukusastmega hoonete sisearhitektuuri projektidele ning auditeid sisearhitektuuri lahendustele, kaasa arvatud kõrgendatud avaliku huvi all olevad hooned⁴. Selle taseme sisearhitekt on võimeline tegutsema peaprojekteerijana, juhendama kolleege ja juhtima töögruppide tööd, tagades ehitusprojekti terviklikkuse ja selle osade kokkusobivuse. Volitatud sisearhitekt, tase 7 on sarnaselt sisearhitekt-ekspert, tase 8-le tippspetsialist, kuid tema pädevusse ei kuulu kõrgendatud avaliku huvi all olevad hooned⁴. Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 on spetsialist ja sisearhitekt, tase 6 on nooremspetsialist, kes on pädevad iseseisvalt koostama sisearhitektuuri projekte hoonete juures järgmiselt: diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 – hooned, mis on ehitusloa kohustuslikud¹ ning on kasutamise otstarbe² ja tuleohutuse järgi³ elamud (11100 ja 11200, I kasutusviis); sisearhitekt, tase 6 hooned mis, ei ole ehitusloa kohustuslikud¹ ning on kasutamise otstarbe² ja tuleohutuse järgi³ elamud (11100, I kasutusviis). Pädevuspiire ületavate projektiga töötab 6. taseme sisearhitekt ja 7. taseme diplomeeritud sisearhitekt vastavat pädevust omava sisearhitekti juhendamisel ja vastutusel. Ka ei anna 6. taseme sisearhitekt ja 7. taseme diplomeeritud sisearhitekt eksperthinnanguid ning ei tee ekspertiise ning auditeid. Käesolevas kutsestandardis on kirjeldatud sisearhitekt-ekspert, tase 8 kutsealast kompetentsust. ------------------------------------------------- ¹ Ehitusseadustik 11.02.2015 Lisa 1 „Tabel ehitusteatise, ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslikkuse kohta“ ² MKM määrus 02.06.2015 nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ ³ Siseministri määrus 30.03.2017 nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ Lisa 1 „Hoonete liigitus tuleohutuse järgi“ ⁴ Sisearhitektuuri tasemelt ja funktsionaalselt keerukuselt nõudlikele ning avalikkuse kõrgendatud tähelepanu all olevad ehitised, näiteks linnakeskustes või miljööväärtuslikes piirkondades paiknevate või kaitsealuste või ajalooliste ehitiste interjöörid, ehituskunstiliselt või asukoha poolest märkimisväärsete ehitiste interjöörid, esindusfunktsiooniga ehitiste interjöörid. A.2.1. Hoone sisearhitektuuri projekteerimine A.2.2. Autorijärelevalve tegemine A.2.3. Ehitusprojekti sisearhitektuuri osa ekspertiisi tegemine A.2.4. Ehitise sisearhitektuuri osale auditi tegemine A.2.5. Mööbli ja sisustuselementide projekteerimine Sisearhitekt-eksperdil on sisearhitektuuri erialal magistritasemel kõrgharidus ja pikaajaline, erialane töökogemus. Sisearhitekt Kui ettevõtja ja pädev isik pakuvad majandustegevuse korras ehitusseadustiku § 24 lõikes 2 nimetatud tegevusalal oma teenuseid ning tegutsevad, peab ettevõtja vastutusel ja heaks tegutseva pädeva isiku kvalifikatsioon olema tõendatud kutseseaduse kohase kutsega. Kutsega sisearhitekt-ekspert, tase 8 tegevusega on seotud lõikes 2 nimetatud tegevusaladest: 1) ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekti* koostamine; 2) ehitusprojekti ekspertiis*; 3) ehitise audit*. Sisearhitekt-ekspert, tase 8 annab õiguse tegutseda pädeva isikuna iseseisvalt ehitusseadustiku mõistes kutsestandardi osas A1 nimetatud pädevuse piirides. ------------------------------- *Sisearhitektuuri osa. Sisearhitektuuri osa projekteerimist käsitletakse ehitusseadustiku § 3 lõike 3 alusel kehtestatud määruse „Nõuded ehitusprojektile“ mõistes arhitektuurilise projekteerimisena ja arhitektuuriline projekt on ehitusprojekti osa. Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab Sisearhitekti oskuste keskmes on võime kohaneda ajas muutuvate ühiskonna ootustega sisearhitektuurile. Üha enam on rõhk sisearhitekti sotsiaalsel vastutusel, mis hõlmab kvaliteetse ja sobiva ruumi loomist kaasaval ning vastutustundlikul viisil. Sisearhitekt peab enam keskenduma oma tegevuse mõtestamisele ja innovatsioonile, arvestades muutuvaid olusid ning interdistsiplinaarseid mõjusid valdkonnale, tähtis on teha koostööd nii erialasiseste kui ka -väliste osapooltega. Oluline on kaasas käia digitaalehituse arengutega, sellega kaasnevate muutuvate töömeetodite ja vahenditega. Keskkonnateadlikkus, süsinikujalajäljega arvestamine ja ehitustehniliste teadmised on tulevikus sisearhitekti töös asendamatud, kuna aitavad tagada jätkusuutliku sisekeskkonna loomist. Loomaks tervislikku siseruumi on sisearhitektidel vajalik jätkuvalt teadvustada siseruumis kasutatavate materjalide mõju inimeste tervisele. Sisearhitekt-ekspert, tase 8 kutse koosneb üldoskustest B.2. ja kohustuslikest kompetentsidest B.3.1 - B.3.5. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste ja kohustuslike kompetentside tõendamine. Hoone sisearhitektuuri projekteerimine 8 Autorijärelevalve tegemine 8 Ehitusprojekti sisearhitektuuri osa ekspertiisi tegemine 8 Ehitise sisearhitektuuri osa auditi tegemine 8 Mööbli ja sisustuselementide projekteerimine 8 Reisikonsultant, tase 5 Travel consultant, level 5 5 Reisikonsultant, tase 5 (versioon 2) Reisikonsultant, tase 5 (versioon 3) Reisikonsultant, tase 5 (versioon 4) Vanemreisikonsultant, tase 5 (versioon 1) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Reisikonsultant 40 2024-11-26 2024-11-26 2026-11-25 5 5 4221 Reisikonsultandid jm reisibüroo klienditeenindajad 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Kutsestandardis kasutatud kutsespetsiifilised terminid Asmik Tsaturjan Baltic Tours AS Helle Kärdi Eesti Turismifirmade Liit Ingrid Käo Go Travel AS Jüri Toomel Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Kersti Kont Eesti Turismifirmade Liit Leelo Ilbis Tallinna Linnavalitus Ettevõtlusamet Merike Hallik Kaleva Travel AS Tatjana Koor Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž Tiina Peterson EAS Turismiarenduskeskus Ülle Parbo SA Innove Pille Paisuots Estravel AS Elen Hallik Wris AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. 5. taseme reisikonsultant on klienditeenindaja, kes käitub vastavalt eetilistele, esteetilistele ja muudele sotsiaalselt heakskiidetud normidele. Ta täidab mitmekesiseid tööülesandeid, kavandab asjakohaseid muudatusi ja korraldab nende rakendamist. Tööülesannete hulka kuulub klientidele reisiteenuste müümine, nende reisivajaduste väljaselgitamine, informatsiooni andmine ning nõustamine toodete ja teenuste, sihtkohamaa eritingimuste ning kliendi õiguste ja kohustuste kohta; kliendile müügi vormistamine ja reisidokumentide ettevalmistamine. Oluline on hea suuline ja kirjalik väljendusoskus. Tal on vajalikud kompetentsid iseseisvaks tööks ja kolleegide juhendamiseks oma vastutusala piires. A.2.1 Turismiinfo haldamine 1. Turismialase info haldamine. 2. Turismitooted/teenused. A.2.2 Klienditeenindus 1. Kliendi reisivajaduse väljaselgitamine. 2. Kliendi nõustamine. 3. Tagasiside kogumine ja analüüsimine. 4. Kaebuste lahendamine. A.2.3 Reisiteenuste paketi koostamine 1. Tooteinfo kogumine. 2. Hinnapakkumiste võtmine. 3. Pakkumiste koostamine. A.2.4 Müügi korraldamine 1. Erinevate toodete/teenuste broneerimine ja müümine. 2. Reisiteenusega kaasneva olulise info edastamine kliendile. 3. Müügipakkumiste vormistamine. 4. Müügiarvestuse pidamine. 5. Reisiinfo koondamine, edastamine ja uuendamine. A.2.5 Bürootöö korraldamine 1. Oma töökoha organiseerimine ja korrashoid. 2. Reisiteenuste dokumentide vormistamine. 3. Arveldamine. 4. Kliendibaasi haldamine. 5. Müügiprotsessi arendamine. A.2.6 Juhendamine 1. Kolleegide nõustamine ja juhendamine. Reisikonsultant töötab reisibüroos või reisikorraldusettevõttes. Töö eeldab töötamist ka puhkepäeviti ja riiklikel pühadel. Erialane ja bürootarkvara, tavapärased bürootöövahendid. Arvuti, arvutiprogrammid ja andmebaasid, professionaalne tarkvara, sh broneerimissüsteemid. Reisikonsultandi töö on seotud klientide teenindamisega ning eeldab suhtlemisvalmidust, sõbralikkust, võimet tulla toime erinevate klientidega, kiiret taipu ja head mälu. Töös sisalduvad mitmesugused tegevused nõuavad kiiret ja paindlikku tegutsemist, korrektsust, täpsust, stressitaluvust ja pidevat enesetäiendamist. Tööga kaasnev materiaalne vastutus eeldab ausust. Reisikonsultandiks saab õppida kutseõppeasutuses või kõrgkoolis, kursustel ja töökohal. Reisikonsultandilt eeldatakse vähemalt keskharidust. Reisikonsultant, assistent, kliendihaldur, reisinõustaja. Selle kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside B.2.1-B.2.11 tõendamine. Turismiinfo haldamine 5 Klienditeenindus 5 Reisiteenuste paketi koostamine 5 Müügi korraldamine 5 Bürootöö korraldamine 5 Juhendamine 5 Reisikonsultant, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Suhtlemisoskus 5 Arvutikasutamise oskus 5 Keeleoskus 5 Meeskonnatöö 5 Turismikorraldaja, tase 5 Tourism organizer, level 5 7 Turismikorraldaja III (versioon 1) Turismikorraldaja III (versioon 2) Turismikorraldaja III (versioon 3) Turismikorraldaja, tase 5 (versioon 4) Turismikorraldaja, tase 5 (versioon 5) Turismikorraldaja, tase 5 (versioon 6) Maaturismi ettevõtlus Sihtkoha arendamine Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Turismikorraldaja 40 2024-11-26 2024-11-26 2026-11-25 5 5 1411 Hotellide, motellide ja hostelite juhid 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Tiina Ardel Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Reeli Engelbrecht Tartu Kutsehariduskeskus Monika Karu EAS Turismiarenduskeskus Kristen Lahtein Eesti Turismifirmade Liit Rene Meimer Activetours OÜ Heli Müristaja Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž Ülle Parbo SA Innove Sirje Rekkor MTÜ Eesti Maaturism Valdek Rohtma SA Tartumaa Turism Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Turismikorraldaja töötab organisatsioonis, mille funktsioonide hulka kuulub turismi arendamine ja korraldamine, sh kohalik omavalitsus, vabaühendused, turismiinfokeskused ja turismiteenuseid pakkuvad ettevõtted. Turismikorraldaja tööülesannete hulka kuulub sihtkoha ja turismiettevõtte tegevuse jätkusuutlik planeerimine, arendamine ja majandamine, sh turismitoodete ja -teenuste loomine ja arendamine, kvaliteedi arendamine, turundus ja müük ning klientide teenindamine ja turismiinfo vahendamine. Turismikorraldaja algatab ja teeb turismialast piirkondlikku ja valdkondadevahelist koostööd. Turismikorraldaja tegutseb ja käitub eetiliselt. A.2.1 Turismitoote ja/või -teenuse arendamine 1. Turismitoote ja/või -teenuse arendamine 2. Turismitoodete ja/või -teenuste pakettimine A.2.2 Turismitoote ja/või -teenuse turunduse ja müügi korraldamine 1. Turismitoote ja -teenuse turunduse planeerimine 2. Turismitoote ja -teenuse turundamine ja müümine 3. Müügitulemuste analüüsimine Sihtkoha arendamine A.2.3 Turismisihtkoha ja/või -ettevõtte tegevuse jätkusuutlik planeerimine, arendamine ja majandamine 1. Arengu ja tegevuste planeerimine 2. Arendussihtide elluviimine 3. Arendustegevuste majandamine 4. Piirkondlik ja valdkondlik koostöö 5. Kvaliteedi arendamine Maaturismi ettevõtlus A.2.4 Maaturismi ettevõtlus 1. Maaturismiettevõtte arengu ja tegevuse planeerimine 2. Maaturismiettevõtte arendussihtide elluviimine 3. Maaturismiettevõtte majandamine 4. Piirkondlik ja valdkondlik koostöö 5. Kvaliteedi arendamine Töö on hooajaline, varieeruva tempoga ja liikuv. Töö eeldab töötamist ka puhkepäeviti ja riiklikel pühadel ning intensiivset suhtlemist erinevatest rahvustest, eristavate ja erivajadustega inimestega. Erialane ja bürootarkvara, tavapärased bürootöövahendid, IKT-vahendid, programmid, andmebaasid, professionaalne tarkvara, toote ja/või teenuse eripärast lähtuv varustus. Turismikorraldaja töö eeldab pingetaluvust, analüüsivõimet, oskust suhelda, pidada läbirääkimisi ja töötada meeskonnas. Töös sisalduvad tegevused nõuavad loovust, laia silmaringi, paindlikku tegutsemist, korrektsust, täpsust. Turismikorraldajaks saab õppida kutseõppeasutuses või kõrgkoolis, kursustel ja töökohal. Turismikorraldaja, turismiettevõtja. 5. taseme turismikorraldaja kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.2 ja B.2.5 – B.2.11 (läbivad kompetentsid) ning ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.2.3 või B.2.4 tõendamine. Turismitoote ja/või -teenuse arendamine 5 Turismitoote ja/või -teenuse turunduse ja müügi korraldamine 5 Kutse taotlemisel on nõutav ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.2.3 või B.2.4 tõendamine. Turismigeograafia 5 Suhtlemine ja klienditeenindus 5 Arvutikasutamise oskus 5 Keeleoskus 5 Meeskonnatöö 5 Juhtimine ja eestvedamine 5 Enesearendamine 5 Pottsepp-sell, tase 3 Apprentice Oven Builder, EstQF Level 3 7 Pottsepp I (versioon 1) Pottsepp I (versioon 2) Pottsepp I (versioon 3) Pottsepp-sell, tase 3 (versioon 4) Pottsepp-sell, tase 3 (versioon 5) Pottsepp-sell, tase 3 (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Küttesüsteemide ehitus ja hooldus Pottsepp 57 2025-02-14 2025-02-14 2030-02-13 3 3 7314 Savi- ja portselanimeistrid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Eesti Pottsepad Pottsepa kutse-eetika Digipädevuste enesehindamise skaala Kasutatud mõisted Tanel Määr OÜ Koldesoojus, MTÜ Eesti Pottsepad Mati Malm OÜ Kodu Soojaks, MTÜ Eesti Pottsepad Paul Pääso Paul Pääso FIE, Kehtna Kutsehariduskeskus Jaanus Variku OÜ BMI Eesti Marko Meister OÜ Korstnapühkija, MTÜ Eesti Korstnapühkijate Koda Ivar Kohjus Järvamaa Kutsehariduskeskus Margo Lempu Päästeamet Väino Esken MTÜ Eesti Pottsepad Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Pottsepa peamised tööülesanded on tahkeküttesüsteemi ja selle osade ehitamine ja lammutamine, paigaldamine, renoveerimine ja muutmine. Pottsepp-sell, tase 3 teeb kõrgema taseme pottsepa juhendamisel tahkekütteseadmete ja korstnasüsteemide, tootjavastutusega valmiskütteseadmete ja korstnasüsteemide ehitus- ja lammutustöid, renoveerib ja muudab neid. Pottsepp-sell, tase 3 juhindub oma töös pottseppade kutse-eetika koodeksist (Lisa 1 – pottsepa kutse-eetika). Ta lähtub tööde tegemisel kehtivatest õigusaktidest ning muudest asjakohastest juhenditest ja normdokumentidest (EVS 812-3 Ehitiste tuleohutus Osa 3: Küttesüsteemid, EVS-EN 15544 jms). Pottsepa töö nõuab füüsilist vastupidavust ja head tervist, kuna see hõlmab raskete materjalide tõstmist ning sageli tuleb töötada kõrgustes ja erinevates keskkonnatingimustes. Töörütm võib olla kiire ja pingeline, sõltuvalt tellimuste mahust ja iseloomust. Töö toimub paindliku graafiku alusel ja vastavalt tööandja või kliendi nõuetele võib see hõlmata töötamist õhtuti, pühade ajal või isegi puhkepäevadel. Pottsepp peab rangelt järgima tööohutuse eeskirju, kuna töökeskkond kujutab endast suurendatud vigastuste riski. Peamisteks riskiteguriteks on tolm, lenduvad keemilised ühendid, müra, temperatuuri kõikumised ja tuuletõmbus. Seetõttu on hädavajalik kasutada kaitseriietust ja ‑vahendeid. Pottsepa peamised töövahendid on mitmesugused käsitööriistad (kellud, müürihaamrid jne), mõõteriistad (mõõdulindid, loodid, nivelliirid jne), elektrilised seadmed (lõikurid, segumasinad jne), tõsteseadmed ja -vahendid (tõstukid jne), märkimisvahendid. Pottsepa kutsealal on lisaks pottsepp-sell, tase 3 kutsele pottsepp, tase 4 ja pottseppmeister, tase 5 kutsed. Kui kolmanda taseme pottsepp-selli ülesanded hõlmavad tahkekütteseadmete ja korstnasüsteemide ehitamist, lammutamist, renoveerimist ja muutmist vastavalt juhendaja suunistele, siis alates neljandast kutsetasemest töötab pottsepp iseseisvalt. Lisaks 3. taseme pottsepp-selli ülesannetele kavandab 4. taseme pottsepp tahkeküttesüsteemi, koostab kavandist või projektist lähtudes vajalikud töö- ja paigaldusjoonised ning tehnilise dokumentatsiooni, ning nõustab kliente küttesüsteemi valiku ja kasutamise osas. Neljanda taseme pottsepp suudab ka juhendada ja õpetada madalama taseme pottseppa. Pottseppmeister, tase 5 on pika erialase töökogemusega spetsialist, kelle ülesannete hulka kuulub lisaks 4. taseme pottsepa ülesannetele lokaalsete tahkeküttesüsteemide projekteerimine ja nende koosmõju analüüsimine teiste hoone kütte- ja ventilatsioonisüsteemidega. Spetsialiseerumisel saab 5. taseme pottsepp vastavalt anda ka eksperthinnanguid või restaureerida kütteseadmeid. * Lokaalne tahkeküttesüsteem käesoleva kutsestandardi tähenduses on hoone kütmise lahendus, mis ei ole kaugküte kaugkütteseaduse mõistes. A.2.1 Ehitatava ja/või paigaldatava tahkeküttesüsteemi või selle osa(de) kavandamine A.2.2 Tootjavastutusega küttesüsteemi või selle osade paigaldamine A.2.3 Eritellimusel tahkeküttesüsteemi ehitamine A.2.4 Eritellimusel tahkekütteseadme või -süsteemi lammutamine, renoveerimine või muutmine 3. taseme pottsepp-sellil on erialane kutseharidus või erialase praktilise töö kogemus ja läbitud erialased täienduskoolitused. Pottsepp-sell Tuleohutusseaduse kohaselt võib tahkekütusel töötava ahju, kamina, pliidi või muu kütteseadme ning korstna ja ühenduslõõri kutse- ja majandustegevusena ehitada või paigaldada pädev isik, kellel on pottsepa kutsetunnistus*. Sama seaduse kohaselt peab küttesüsteemi kütteseadme, korstna ja ühenduslõõri nõuetele vastavuse eksperthinnangu koostajal olema pottseppmeister, tase 5 kutsetunnistus (pottseppmeister, tase 5 standardi käesoleva versiooni kohaselt vastab sellele spetsialiseerumine pottseppmeister-ekspert, tase 5**). Muinsuskaitseseaduse kohaselt peab muinsuskaitsevaldkonnas nagu mälestise ning maailmapärandi objektil asuva ehitise (sh küttekolde ja korstna konserveerimine ja restaureerimine***) konserveerimise ja restaureerimise ehitusprojekti või tegevuskava koostamine või sellise ehitise konserveerimine ja restaureerimine tegutsejal olema vastavat kvalifikatsiooni tõendav kutsetunnistus, mille kutsestandard sisaldab muinsuskaitsealast pädevust või muinsuskaitseseaduse alusel väljastatud pädevustunnistus. Ehitusseadustiku kohaselt, kui ettevõtja ja pädev isik pakuvad majandustegevuse korras selle seadustiku § 24 lõikes 2 nimetatud tegevusalal oma teenuseid ning tegutsevad, peab ettevõtja vastutusel ja heaks tegutseva pädeva isiku kvalifikatsioon olema tõendatud samuti kutseseaduse kohase kutsega. Pottsepa kutsega on seotud tegevusalaks on tahkekütusel töötava kütteseadme ning korstna ja ühenduslõõri ehitamine ja paigaldamine. Pottsepp-sell, tase 3 kutsega ei saa tõendada nimetatud seadustes nõutavat pädevust. Pottsepp-sell, tase 3 töötab kõrgema kutsetasemega pottsepa juhendamisel ja vastutusel. *Ühe korteriga elamus ja selle teenindamiseks vajalikus hoones või kuni 60-ruutmeetrise ehitisealuse pinnaga ja kuni viie meetri kõrguses muus hoones võib enda tarbeks ahju, kamina või pliidi ning korstna ja ühenduslõõri ehitada või paigaldada ka pottsepa kutsetunnistuseta isik, järgides küttesüsteemi ehitamise nõudeid. ** Kuni käesoleva standardi versiooni jõustumiseni kuulus küttesüsteemile või selle osale eksperthinnangu andmise kompetents kutse pottseppmeister, tase 5 kohustuslike kompetentside hulka, mistõttu pidi taotleja kutse saamiseks selle kompetentsi olemasolu tõendama. Käesoleva standardi versiooni kohaselt ei ole küttesüsteemile või selle osale eksperthinnangu andmise kompetents enam kohustuslik, vaid kuulub spetsialiseerumisega seotud kompetentside hulka. Seetõttu peab isik, kellele on antud kutse käesoleva standardi alusel, küttesüsteemile või selle osale eksperthinnangu andmiseks omama kutse pottseppmeister, tase 5 spetsialiseerumisega seotud kutset pottseppmeister-ekspert, tase 5. *** Kütteseadme restaureerimine on üks Pottseppmeister-restauraator, tase 5 kompetentsidest. Pottsepa tulevikuoskused on järjest enam seotud ehitusprotsessi tervikliku mõistmise ja selle jätkusuutlikkusega. Tähtsustatakse ehitusprotsessi terviklikku tsüklit alates kohaliku tooraine ja ressursside kasutamisest kuni konstruktsioonide utiliseerimiseni, pöörates erilist tähelepanu nende ökoloogilisele keskkonnamõjule ja ressursside säästvale kasutamisele. Oluliseks muutub rohemajanduse põhimõtete rakendamine ehituses, energiatõhususe nõuetega arvestamine, jäätmete korrektne sorteerimine ja saastatuse ärahoidmine, et tagada ressursside maksimaalne ringlussevõtt. Tehnoloogilise ja digitaalse arengu tõttu suureneb vajadus oskuste järele, mis hõlmavad jooniste, sh digitaaljooniste, lugemist ning erialaste veebi- ja nutiseadmete rakenduste kasutamist. Lisaks vajavad kombineeritud kütteseadmete kasutuselevõtt ja nende ühendamine kütte, elektri, ventilatsiooni ning vee süsteemidega kvalifikatsioonide ümbermõtestamist. Ka tulevikus on pottsepa jaoks oluline käeline osavus, sotsiaalsed kompetentsid ja infopädevus, mida toetavad pottsepa isiksuseomadused ja pädevused, mis aitavad juhtida tema karjääri ja professionaalset arengut. Kutse pottsepp-sell, tase 3 üldoskustest B.2 ja kohustuslikest kompetentsidest B.3.1-B.3.4. Kutse pottsepp-sell, tase 3 saamiseks tuleb taotlejal tõendada üldoskused ja kõik kohustuslikud kompetentsid. Ehitatava ja/või paigaldatava tahkeküttesüsteemi või selle osa(de) kavandamine 3 Tootjavastutusega tahkeküttesüsteemi või selle osade paigaldamine 3 Eritellimusel tahkeküttesüsteemi ehitamine 3 Eritellimusel tahkekütteseadme või -süsteemi lammutamine, renoveerimine või muutmine 3 Pottsepp, tase 4 Oven Builder, EstQF Level 4 7 Pottsepp II (versioon 1) Pottsepp II (versioon 2) Pottsepp II (versioon 3) Pottsepp, tase 4 (versioon 4) Pottsepp, tase 4 (versioon 5) Pottsepp, tase 4 (versioon 6) Küttesüsteemi paigaldaja, tase 4 Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Küttesüsteemide ehitus ja hooldus Pottsepp 57 2025-02-14 2025-02-14 2030-02-13 4 4 7314 Savi- ja portselanimeistrid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Eesti Pottsepad Pottsepa kutse-eetika Digipädevuste enesehindamise skaala Kasutatud mõisted Tanel Määr OÜ Koldesoojus, MTÜ Eesti Pottsepad Mati Malm OÜ Kodu Soojaks, MTÜ Eesti Pottsepad Paul Pääso Paul Pääso FIE, Kehtna Kutsehariduskeskus Jaanus Variku OÜ BMI Eesti Marko Meister OÜ Korstnapühkija, MTÜ Eesti Korstnapühkijate Koda Ivar Kohjus Järvamaa Kutsehariduskeskus Margo Lempu Päästeamet Väino Esken MTÜ Eesti Pottsepad Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Pottsepa peamised tööülesanded on tahkeküttesüsteemi ja selle osade ehitamine ja lammutamine, paigaldamine, renoveerimine ja muutmine. Pottsepp, tase 4 teeb tahkekütteseadmete ja korstnasüsteemide, tootjavastutusega valmiskütteseadmete ja korstnasüsteemide ehitus- ja lammutustöid ning renoveerib ja muudab neid. Ta vormistab asjakohase dokumentatsiooni. Pottsepp, tase 4 nõustab kliente küttesüsteemi valiku ja kasutamise osas ning pakub välja optimaalseid lahendusi. Vajadusel koostab tööjoonised, esitab tehnilise kirjelduse küttesüsteemi kohta. Selle taseme pottsepp on võimeline juhendama ja välja õpetama ka madalama taseme pottseppasid. Pottsepp, tase 4 kutse raames on võimalik omandada ka piiratud õigustega küttesüsteemi paigaldaja, tase 4 osakutse, mis võimaldab inimesel tööturul iseseisvalt tegutseda ning paigaldada, monteerida (koostada) ning renoveerida tootja vastutusega valmiskütteseadmeid ja korstnasüsteeme. Pottsepp, tase 4 juhindub oma töös pottseppade kutse-eetika koodeksist (Lisa 3 – pottsepa kutse-eetika). Ta lähtub tööde tegemisel kehtivatest õigusaktidest ning muudest asjakohastest juhenditest ja normdokumentidest (EVS 812-3 Ehitiste tuleohutus Osa 3: Küttesüsteemid, EVS-EN 15544 jms). Pottsepa töö nõuab füüsilist vastupidavust ja head tervist, kuna see hõlmab raskete materjalide tõstmist ning sageli tuleb töötada kõrgustes ja erinevates keskkonnatingimustes. Töörütm võib olla kiire ja pingeline, sõltuvalt tellimuste mahust ja iseloomust. Töö toimub paindliku graafiku alusel ja vastavalt tööandja või kliendi nõuetele võib see hõlmata töötamist õhtuti, pühade ajal või isegi puhkepäevadel. Pottsepp peab rangelt järgima tööohutuse eeskirju, kuna töökeskkond kujutab endast suurendatud vigastuste riski. Peamisteks riskiteguriteks on tolm, lenduvad keemilised ühendid, müra, temperatuuri kõikumised ja tuuletõmbus. Seetõttu on hädavajalik kasutada kaitseriietust ja ‑vahendeid. Pottsepa peamised töövahendid on mitmesugused käsitööriistad (kellud, müürihaamrid jne), mõõteriistad (mõõdulindid, loodid, nivelliirid jne), elektrilised seadmed (lõikurid, segumasinad jne), tõsteseadmed ja -vahendid (tõstukid jne), märkimisvahendid, digitaalsed tööriistad. Pottsepa kutsealal on lisaks pottsepp, tase 4 kutsele pottsepp-sell, tase 3 ja pottseppmeister, tase 5 kutsed. Kui 4. taseme pottsepp töötab iseseisvalt ja on võimeline juhendama ja õpetama madalama taseme potsseppa, siis 3. taseme pottsepp-sell iseseisvalt ei tööta ja täidab pottsepa tavapäraseid tööülesandeid ülesanded, mis hõlmavad tahkekütteseadmete ja korstnasüsteemide ehitamist, lammutamist, renoveerimist ja muutmist vastavalt juhendaja antud suunitlustele. Pottseppmeister, tase 5 on pika erialase töökogemusega spetsialist, kelle ülesannete hulka kuulub lisaks 4. taseme pottsepa ülesannetele lokaalsete tahkeküttesüsteemide* projekteerimine ja nende koosmõju analüüsimine teiste hoone kütte- ja ventilatsioonisüsteemidega. Spetsialiseerumisel saab 5. taseme pottsepp vastavalt anda ka eksperthinnanguid või restaureerida kütteseadmeid. *Lokaalne tahkeküttesüsteem käesoleva kutsestandardi tähenduses on hoone kütmise lahendus, mis ei ole kaugküte kaugkütteseaduse mõistes. A.2.1 Ehitatava ja/või paigaldatava lokaalse tahkeküttesüsteemi või selle osa(de) kavandamine. A.2.2 Tootjavastutusega küttesüsteemi või selle osade paigaldamine A.2.3 Eritellimusel tahkeküttesüsteemi ehitamine A.2.4 Eritellimusel tahkekütteseadme või -süsteemi lammutamine, renoveerimine või muutmine A.2.5 Juhendamine 4. taseme pottsepal on erialane kutseharidus ja erialase praktilise töö kogemus või läbitud erialased täienduskoolitused ja erialase praktilise töö kogemus. Pottsepp, kaminameister, ahjumeister, küttesüsteemide paigaldaja. Tuleohutusseaduse kohaselt võib tahkekütusel töötava ahju, kamina, pliidi või muu kütteseadme ning korstna ja ühenduslõõri kutse- ja majandustegevusena ehitada või paigaldada pädev isik, kellel on pottsepa kutsetunnistus*. Sama seaduse kohaselt peab küttesüsteemi kütteseadme, korstna ja ühenduslõõri nõuetele vastavuse eksperthinnangu koostajal olema pottseppmeister, tase 5 kutsetunnistus (pottseppmeister, tase 5 standardi käesoleva versiooni kohaselt vastab sellele spetsialiseerumine pottseppmeister-ekspert, tase 5**). Muinsuskaitseseaduse kohaselt peab muinsuskaitsevaldkonnas nagu mälestise ning maailmapärandi objektil asuva ehitise (sh küttekolde ja korstna konserveerimine ja restaureerimine***) konserveerimise ja restaureerimise ehitusprojekti või tegevuskava koostamine või sellise ehitise konserveerimine ja restaureerimine tegutsejal olema vastavat kvalifikatsiooni tõendav kutsetunnistus, mille kutsestandard sisaldab muinsuskaitsealast pädevust või muinsuskaitseseaduse alusel väljastatud pädevustunnistus. Ehitusseadustiku kohaselt, kui ettevõtja ja pädev isik pakuvad majandustegevuse korras selle seadustiku § 24 lõikes 2 nimetatud tegevusalal oma teenuseid ning tegutsevad, peab ettevõtja vastutusel ja heaks tegutseva pädeva isiku kvalifikatsioon olema tõendatud samuti kutseseaduse kohase kutsega. Pottsepa kutsega on seotud tegevusalaks on tahkekütusel töötava kütteseadme ning korstna ja ühenduslõõri ehitamine ja paigaldamine. *Ühe korteriga elamus ja selle teenindamiseks vajalikus hoones või kuni 60-ruutmeetrise ehitisealuse pinnaga ja kuni viie meetri kõrguses muus hoones võib enda tarbeks ahju, kamina või pliidi ning korstna ja ühenduslõõri ehitada või paigaldada ka pottsepa kutsetunnistuseta isik, järgides küttesüsteemi ehitamise nõudeid. ** Kuni käesoleva standardi versiooni jõustumiseni kuulus küttesüsteemile või selle osale eksperthinnangu andmise kompetents kutse pottseppmeister, tase 5 kutse kohustuslike kompetentside hulka. Käesoleva standardi versiooni kohaselt ei ole küttesüsteemile või selle osale eksperthinnangu andmise kompetents enam kohustuslik, vaid kuulub spetsialiseerumisega seotud kompetentside hulka. Seetõttu peab isik, kellele on antud kutse käesoleva standardi alusel, küttesüsteemile või selle osale eksperthinnangu andmiseks omama kutse pottseppmeister, tase 5 spetsialiseerumisega seotud kutset pottseppmeister-ekspert, tase 5. *** Kütteseadme restaureerimine on üks Pottseppmeister-restauraator, tase 5 kompetentsidest Pottsepa tulevikuoskused on järjest enam seotud ehitusprotsessi tervikliku mõistmise ja selle jätkusuutlikkusega. Tähtsustatakse ehitusprotsessi terviklikku tsüklit alates kohaliku tooraine ja ressursside kasutamisest kuni konstruktsioonide utiliseerimiseni, pöörates erilist tähelepanu nende ökoloogilisele keskkonnamõjule ja ressursside säästvale kasutamisele. Oluliseks muutub rohemajanduse põhimõtete rakendamine ehituses, energiatõhususe nõuetega arvestamine, jäätmete korrektne sorteerimine ja saastatuse ärahoidmine, et tagada ressursside maksimaalne ringlussevõtt. Tehnoloogilise ja digitaalse arengu tõttu suureneb vajadus oskuste järele, mis hõlmavad jooniste, sh digitaaljooniste, lugemist ning erialaste veebi- ja nutiseadmete rakenduste kasutamist. Lisaks vajavad kombineeritud kütteseadmete kasutuselevõtt ja nende ühendamine kütte, elektri, ventilatsiooni ning vee süsteemidega kvalifikatsioonide ümbermõtestamist. Ka tulevikus on pottsepa jaoks oluline käeline osavus, sotsiaalsed kompetentsid ja infopädevus, mida toetavad pottsepa isiksuseomadused ja pädevused, mis aitavad juhtida tema karjääri ja professionaalset arengut. Kutse pottsepp, tase 4 koosneb üldoskustest B.2 ja kohustuslikest kompetentsidest B.3.1.-B.3.5. Kutse pottsepp, tase 4 saamiseks tuleb taotlejal tõendada üldoskused ja kõik kohustuslikud kompetentsid. Osakutse küttesüsteemi paigaldaja, tase 4 saamiseks on taotlejal vaja üldoskused ja kohustuslikud kompetentsid B.3.1 - B.3.2 ning B.3.5. Ehitatava ja/või paigaldatava lokaalse tahkeküttesüsteemi või selle osa(de) kavandamine 4 Tootjavastutusega küttesüsteemi või selle osade paigaldamine 4 Eritellimusel tahkeküttesüsteemi ehitamine 4 Eritellimusel tahkekütteseadme või -süsteemi lammutamine, renoveerimine või muutmine 4 Juhendamine 4 Pottseppmeister, tase 5 Master Oven Builder, EstQF Level 5 7 Pottsepp III (versioon 1) Pottsepp III (versioon 2) Pottsepp III (versioon 3) Pottsepp-restauraator III (versioon 1) Pottsepp-restauraator III (versioon 2) Pottsepp-restauraator III (versioon 3) Pottseppmeister, tase 5 (versioon 4) Pottseppmeister, tase 5 (versioon 5) Pottseppmeister, tase 5 (versioon 6) Pottseppmeister-ekspert, tase 5 Pottseppmeister-restauraator, tase 5 Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Küttesüsteemide ehitus ja hooldus Pottsepp 57 2025-02-14 2025-02-14 2030-02-13 5 5 7314 Savi- ja portselanimeistrid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Eesti Pottsepad Pottsepa kutse-eetika Digipädevuste enesehindamise skaala Kasutatud mõisted Tanel Määr OÜ Koldesoojus, MTÜ Eesti Pottsepad Mati Malm OÜ Kodu Soojaks, MTÜ Eesti Pottsepad Paul Pääso Paul Pääso FIE, Kehtna Kutsehariduskeskus Jaanus Variku OÜ BMI Eesti Marko Meister OÜ Korstnapühkija, MTÜ Eesti Korstnapühkijate Koda Ivar Kohjus Järvamaa Kutsehariduskeskus Margo Lempu Päästeamet Väino Esken MTÜ Eesti Pottsepad Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Pottsepa peamised tööülesanded on tahkeküttesüsteemi ja selle osade ehitamine ja lammutamine, paigaldamine, renoveerimine ja muutmine. Pottseppmeister, tase 5 teeb tahkekütteseadmete ja korstnasüsteemide, tootjavastutusega valmiskütteseadmete ja korstnasüsteemide ehitus- ja lammutustöid ning renoveerib ja muudab neid. Ta vormistab asjakohase Dokumentatsiooni. Pottseppmeister, tase 5 nõustab kliente erinevate küttesüsteemide valiku, kasutamise või kombineerimise osas ning pakub välja optimaalseid lahendusi, projekteerib lokaalseid tahkeküttesüsteeme*, analüüsib ja hindab tahkeküttesüsteemide koosmõju teiste kütte- ja ventilatsioonisüsteemidega, juhib ja kontrollib lokaalsete tahkeküttesüsteemide ehitust, lähtudes tehnoloogiliste protsesside järjestusest ja projektdokumentatsioonist. Selle taseme pottsepp juhendab ning õpetab välja madalama taseme pottseppasid. 5. taseme pottseppmeister võib soovi korral ning vajalikke koolitusi läbides spetsialiseeruda pottseppmeister-restauraatoriks ja/või pottseppmeister-eksperdiks. Pottsepp-meister, tase 5 juhindub oma töös pottseppade kutse-eetika koodeksist (Lisa 3 – pottsepa kutse-eetika). Ta lähtub tööde tegemisel kehtivatest õigusaktidest ning muudest asjakohastest juhenditest ja normdokumentidest (EVS 812-3 Ehitiste tuleohutus Osa 3: Küttesüsteemid, EVS-EN 15544 jms). Pottsepa töö nõuab füüsilist vastupidavust ja head tervist, kuna see hõlmab raskete materjalide tõstmist ning sageli tuleb töötada kõrgustes ja erinevates keskkonnatingimustes. Töörütm võib olla kiire ja pingeline, sõltuvalt tellimuste mahust ja iseloomust. Töö toimub paindliku graafiku alusel ja vastavalt tööandja või kliendi nõuetele võib see hõlmata töötamist õhtuti, pühade ajal või isegi puhkepäevadel. Pottsepp peab rangelt järgima tööohutuse eeskirju, kuna töökeskkond kujutab endast suurendatud vigastuste riski. Peamisteks riskiteguriteks on tolm, lenduvad keemilised ühendid, müra, temperatuuri kõikumised ja tuuletõmbus. Seetõttu on hädavajalik kasutada kaitseriietust ja ‑vahendeid. Pottsepa peamised töövahendid on mitmesugused käsitööriistad (kellud, müürihaamrid jne), mõõteriistad (mõõdulindid, loodid, nivelliirid jne), elektrilised seadmed (lõikurid, segumasinad jne), tõsteseadmed ja -vahendid (tõstukid jne), märkimisvahendid, digitaalsed tööriistad. Pottsepa kutsealal on lisaks pottseppmeister, tase 5 kutsele pottsepp-sell, tase 3 ja pottsepp tase 4 kutsed. Kolmanda taseme pottsepp-selli ülesanded hõlmavad tahkekütteseadmete ja korstnasüsteemide ehitamist, lammutamist, renoveerimist ja muutmist vastavalt juhendaja suunistele. Neljanda taseme pottsepp töötab iseseisvalt. Lisaks 3. taseme ülesannetele kavandab ta tahkeküttesüsteemi, koostab kavandist või projektist lähtudes vajalikud töö- ja paigaldusjoonised ning tehnilise dokumentatsiooni, ning nõustab kliente küttesüsteemi valiku ja kasutamise osas. Neljanda taseme pottsepp suudab ka juhendada ja õpetada madalama taseme pottseppa. * Lokaalne tahkeküttesüsteem käesoleva kutsestandardi tähenduses on hoone kütmise lahendus, mis ei ole kaugküte kaugkütteseaduse mõistes. A.2.1 Ehitatava ja/või paigaldatava lokaalse tahkeküttesüsteemi või selle osa(de) kavandamine projekteerimine A.2.2 Tootjavastutusega küttesüsteemi või selle osade paigaldamine A.2.3 Eritellimusel tahkeküttesüsteemi ehitamine A.2.4 Eritellimusel tahkekütteseadme või -süsteemi lammutamine, renoveerimine või muutmine A.2.5 Juhendamine ja meeskonnatöö Spetsialiseerumisega seotud tööosad A.2.6 Küttesüsteemi ja selle osade restaureerimine A.2.7 Küttesüsteemile ja selle osale ekspertiisi tegemine 5. taseme pottseppmeistril on kutsekeskharidus või üldkeskharidus, pikaajaline erialane töökogemus ning läbitud täienduskoolitused. Spetsialiseerumise korral on tal spetsialiseerumist toetav töökogemus ja läbitud spetsialiseerumisega seotud asjakohased täienduskoolitused. Pottseppmeister, kaminameister, ahjumeister, küttesüsteemide paigaldaja Tuleohutusseaduse kohaselt võib tahkekütusel töötava ahju, kamina, pliidi või muu kütteseadme ning korstna ja ühenduslõõri kutse- ja majandustegevusena ehitada või paigaldada pädev isik, kellel on pottsepa kutsetunnistus*. Sama seaduse kohaselt peab küttesüsteemi kütteseadme, korstna ja ühenduslõõri nõuetele vastavuse eksperthinnangu koostajal olema pottseppmeister, tase 5 kutsetunnistus (pottseppmeister, tase 5 standardi käesoleva versiooni kohaselt vastab sellele spetsialiseerumine pottseppmeister-ekspert, tase 5**). Muinsuskaitseseaduse kohaselt peab muinsuskaitsevaldkonnas nagu mälestise ning maailmapärandi objektil asuva ehitise (sh küttekolde ja korstna konserveerimine ja restaureerimine***) konserveerimise ja restaureerimise ehitusprojekti või tegevuskava koostamine või sellise ehitise konserveerimine ja restaureerimine tegutsejal olema vastavat kvalifikatsiooni tõendav kutsetunnistus, mille kutsestandard sisaldab muinsuskaitsealast pädevust või muinsuskaitseseaduse alusel väljastatud pädevustunnistus. Ehitusseadustiku kohaselt, kui ettevõtja ja pädev isik pakuvad majandustegevuse korras selle seadustiku § 24 lõikes 2 nimetatud tegevusalal oma teenuseid ning tegutsevad, peab ettevõtja vastutusel ja heaks tegutseva pädeva isiku kvalifikatsioon olema tõendatud samuti kutseseaduse kohase kutsega. Pottsepa kutsega on seotud tegevusalaks on tahkekütusel töötava kütteseadme ning korstna ja ühenduslõõri ehitamine ja paigaldamine. Pottsepp-sell, tase 3 kutsega ei saa tõendada nimetatud seadustes nõutavat pädevust. Pottsepp-sell, tase 3 töötab kõrgema kutsetasemega pottsepa juhendamisel ja vastutusel. *Ühe korteriga elamus ja selle teenindamiseks vajalikus hoones või kuni 60-ruutmeetrise ehitisealuse pinnaga ja kuni viie meetri kõrguses muus hoones võib enda tarbeks ahju, kamina või pliidi ning korstna ja ühenduslõõri ehitada või paigaldada ka pottsepa kutsetunnistuseta isik, järgides küttesüsteemi ehitamise nõudeid. ** Kuni käesoleva standardi versiooni jõustumiseni kuulus küttesüsteemile või selle osale eksperthinnangu andmise kompetents kutse pottseppmeister, tase 5 kohustuslike kompetentside hulka, mistõttu pidi taotleja kutse saamiseks selle kompetentsi olemasolu tõendama. Käesoleva standardi versiooni kohaselt ei ole küttesüsteemile või selle osale eksperthinnangu andmise kompetents enam kohustuslik, vaid kuulub spetsialiseerumisega seotud kompetentside hulka. Seetõttu peab isik, kellele on antud kutse käesoleva standardi alusel, küttesüsteemile või selle osale eksperthinnangu andmiseks omama kutse pottseppmeister, tase 5 spetsialiseerumisega seotud kutset pottseppmeister-ekspert, tase 5. *** Kütteseadme restaureerimine on üks Pottseppmeister-restauraator, tase 5 kompetentsidest. Pottsepa tulevikuoskused on järjest enam seotud ehitusprotsessi tervikliku mõistmise ja selle jätkusuutlikkusega. Tähtsustatakse ehitusprotsessi terviklikku tsüklit alates kohaliku tooraine ja ressursside kasutamisest kuni konstruktsioonide utiliseerimiseni, pöörates erilist tähelepanu nende ökoloogilisele keskkonnamõjule ja ressursside säästvale kasutamisele. Oluliseks muutub rohemajanduse põhimõtete rakendamine ehituses, energiatõhususe nõuetega arvestamine, jäätmete korrektne sorteerimine ja saastatuse ärahoidmine, et tagada ressursside maksimaalne ringlussevõtt. Tehnoloogilise ja digitaalse arengu tõttu suureneb vajadus oskuste järele, mis hõlmavad jooniste, sh digitaaljooniste, lugemist ning erialaste veebi- ja nutiseadmete rakenduste kasutamist. Lisaks vajavad kombineeritud kütteseadmete kasutuselevõtt ja nende ühendamine kütte, elektri, ventilatsiooni ning vee süsteemidega kvalifikatsioonide ümbermõtestamist. Ka tulevikus on pottsepa jaoks oluline käeline osavus, sotsiaalsed kompetentsid ja infopädevus, mida toetavad pottsepa isiksuseomadused ja pädevused, mis aitavad juhtida tema karjääri ja professionaalset arengut. Kutse pottseppmeister, tase 5 koosneb üldoskustest B.2 ja kohustuslikust kompetentsidest B.3.1.-B.3.5 ja spetsialiseerumisega seotud kompetentsidest B.3.6 ja B.3.7. Kutse pottseppmeister, tase 5 saamiseks tuleb taotlejal tõendada üldoskused ja kõik kohustuslikud kompetentsid. Spetsialiseerumisel tase 5 pottseppmeister-restauraatoriks tuleb lisaks tõendada kompetents B.3.6. Spetsialiseerumisel tase 5 pottseppmeister-eksperdiks tuleb lisaks tõendada kompetents B.3.7. Ehitatava ja/või paigaldatava lokaalse tahkeküttesüsteemi või selle osa(de) kavandamine või projekteerimine 6 Tootjavastutusega küttesüsteemi või selle osade paigaldamine 5 Eritellimusel tahkeküttesüsteemi ehitamine 5 Eritellimusel tahkekütteseadme või -süsteemi lammutamine, renoveerimine või muutmine 5 Juhendamine 5 Spetsialiseerumisel tase 5 pottseppmeister-restauraatoriks tuleb lisaks tõendada kompetents B.3.6. Spetsialiseerumisel tase 5 pottseppmeister-eksperdiks tuleb lisaks tõendada kompetents B.3.7. Automaatik, tase 4 Automatician, EstQF Level 4 10 Automaatik II (versioon 2) Automaatik II (versioon 3) Automaatik II (versioon 4) Automaatik II (versioon 5) Automaatik-elektrik II (versioon 1) Automaatik, tase 4 (versioon 6) Automaatik, tase 4 (versioon 7) Automaatik, tase 4 (versioon 8) Automaatik, tase 4 (versioon 9) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Automaatik 44 2025-10-16 2025-10-16 2030-10-15 4 4 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0714 Elektroonika ja automaatika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit Täiendusõppe arvestuse juhend Digipädevuste enesehindamise skaala Jevgeni Kuznetsov AS A. Le Coq Leho Kuusk Aindpro Automation OÜ Kristi Tölp Elektromatix OÜ Kirill Dremljuga Atemix Virge Sütt Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit Alexandra Lumiste Eesti Masinatööstuse Liit Villu Repän VOCO Tartu Rakenduslik Kolledž Virgo Rotenberg Tallinna Tööstushariduskeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Oskustöötaja automaatik, tase 4 paigaldab, hooldab ja seadistab tööstuslikke juhtsüsteemide komponente, nõrkvooluseadmeid, automaatikaseadmeid ja tootmisliine ning hoone tehnosüsteemide (ventilatsioon, jahutus, küte, tuleohutussüsteemid) automaatikat tootmisettevõtetes (peamiselt meditsiini-, masina-, põllumajandus-, keemia-, puidu-, toiduaine- ja elektroonikatööstus). Ta võib tegutseda üksi või meeskonna liikmena. Eeldab interdistsiplinaarseid oskusi, elektrotehnika, elektroonika ja tööstustarkvara alaseid baasteadmisi ning elektri- ja automaatikaskeemide mõistmist, kasutamist sh modifitseerimist. Automaatik, tase 4 teeb tehaste juhtsüsteemide ja hoonete tehnosüsteemide automaatika paigaldamise, hooldamise, remondi ja reguleerimisega seotud elektri- ja automaatikatöid, vastavalt tõendatud pädevusele ning kooskõlas valdkondlike seaduste ja standardite nõuetega. Töö toimub nii sise- kui välitingimustes, vajadusel kõrgustes ja ohtlikes eritingimustega (nt kõrgendatud hügieenitase, steriilsus) keskkondades. Võimalikud ohutegurid on plahvatus- ja tuleoht ning kokkupuude kemikaalidega. Ohtlikes keskkondades töötamisel tuleb järgida töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid, kasutada isikukaitsevahendeid ja eririietust ning vajaduse korral läbida elektriohutuse, esmaabi ja tööohutuse koolitus. Tööga võib kaasneda füüsiline ja vaimne pingutus, arvestada tuleb kiire töötempoga. Töövahenditeks on IKT arvutustehnika riist- ja tarkvara, käsi-, elektri- ja spetsiaaltööriistad, mõõteseadmed (nt multimeeter) ning abivahendid. A.2.1. Töö korraldamine A.2.2. Automaatikaseadmete ja -süsteemi komponentide paigaldamine A.2.3. Seadmete programmeerimine ja konfigureerimine A.2.4. Hooldustööd Kutseoskused omandatakse õppeasutuses või kutsealal töötades ja koolituskursusi läbides. Automaatik „Soft PLC“ rakenduste äratundmise oskus. Tööstuslike turva-ja ohutuslahenduste (fail-safe) tundmine. Kasvava tähtsusega on automaatikaseadmete ja -süsteemide küberturvalisus ning energiatõhusus ja säästlikkus. Automaatik, tase 4 kutse koosneb üldoskustest, kohustuslikest ja valitavatest kompetentsidest ning kutset läbivatest oskustest. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2), kohustuslike kompetentside (B.3.1–B.3.4) ja kutset läbivate oskuste (B.3.5) tõendamine. Töö korraldamine 4 Automaatikaseadmete ja -süsteemi komponentide paigaldamine 4 Seadmete programmeerimine ja konfigureerimine 4 Hooldustööd 4 Automaatik, tase 4 kutset läbivad kompetentsid 4 Abipürotehnik, tase 3 Pyrotechnician, EstQF Level 3 9 Abipürotehnik, tase 3 (versioon 5) Abipürotehnik, tase 3 (versioon 6) Abipürotehnik, tase 3 (versioon 7) Abipürotehnik, tase 3 (versioon 8) Pürotehnik I (versioon 1) Pürotehnik I (versioon 2) Pürotehnik I (versioon 3) Pürotehnik I (versioon 4) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puurimis- ja lõhkamistööd Pürotehnik 40 2025-03-27 2025-03-27 2030-03-26 3 3 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0724 Kaevandamine ja rikastamine 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Eesti Pürotehnikute Liit Keelte oskustasemete kirjeldused Kersti Jaani Pyrocom OÜ Eduard Tani Eesti Pürotehnikute Liit Richard Ossep HR OÜ Reeme Unnuk Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Lauri Kütt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Pürotehnikud korraldavad ilutulestikusündmusi sise- ja välitingimustes, sh etendusi, tuleatraktsioone, tähtpäevi, tulemuusikale jne. Ilutulestik on vaatemäng, mis põhineb ilutulestikuks mõeldud pürotehnilise toote kasutamisel tekkival valgus-, suitsu- või heliefektil. Pürotehnikutel tuleb tegutseda viisil, mis tagab inimese elu ja tervise ning keskkonna ohutuse, seejuures kiiresti reageerida muutunud olukordades. Pürotehnikud tegutsevad kõrgendatud ohuga töökeskkonnas, mida mõjutavad suured rahvahulgad, ilmastikutingimused ning füüsikalis-keemilised tegurid. Peamised ohud on plahvatustest ja kemikaalidest tulenevad traumad ja tervisekahjustused, mistõttu nõutakse tööohutusnõuete täpset täitmist, pürotehniliste toodete sihtotstarbelist kasutamist ning isiklike kaitsevahendite kasutamist (kindad, kaitsekiiver, kõrvaklapid, kaitseprillid jne). Pürotehnikud on teadlikud ilutulestikuefektide ja plahvatuse mõjust ümbritsevatele objektidele ja keskkonnale ning oskavad sellega arvestada. Töö nõuab vaimset ja füüsilist pingutust. Vajaduse korral tuleb töötada öösiti, puhkepäevadel ja riigipühadel. Töövahenditeks on süüteseade, sideseade, isikukaitsevahendid jt töö eripärast lähtuvad töövahendid. Abipürotehnik, tase 3 töötab kõrgema taseme pürotehniku juhendamisel töörühmas, kus valmistab ette ja viib läbi ilutulestikke. Abipürotehnik on teadlik õigusaktides sätestatud nõuetest ning oma kohustustest ja vastutusest töörühma liikmena. Tal peab olema piisav tehniliste teadmiste tase, et tagada ilutulestiku ohutus. Kutseala kõrgema taseme kutsed: Pürotehnik, tase 4, töötab iseseisvalt või töörühma liikmena Pürotehnik, tase 5, töötab iseseisvalt, töörühma liikme või töörühma juhina A.2.1. Ilutulestiku ettevalmistustööd A.2.2. Laskeplatsi tööd A.2.3. Ilutulestiku läbiviimine Kutseoskused on omandatud erialase väljaõppe koolitusel. Abipürotehnik, pürotehniku abi. Abipürotehniku kutset lõhkematerjaliseadus ei reguleeri, abipürotehnik ei ole lõhkematerjaliseaduse mõistes erialateadmistega isik. Oskus kasutada digitaalseid rakendusi. Jätkuvalt on olulised tehnilised teadmised ning oskus ohuolukordades tegutseda. Abipürotehnik, tase 3 kutse koosneb üldoskustest, kohustuslikest kompetentsidest ja läbivatest oskustest. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2) ja kohustuslike kompetentside (B.3.1–B.3.4) tõendamine. Ilutulestiku ettevalmistustööd 3 Laskeplatsi tööd 3 Ilutulestiku läbiviimine 3 Abipürotehnik, tase 3 kutset läbivad kompetentsid 3 Pürotehnik, tase 4 Pyrotechnician, EstQF Level 4 10 Pürotehnik II (versioon 1) Pürotehnik II (versioon 2) Pürotehnik II (versioon 3) Pürotehnik II (versioon 4) Pürotehnik, tase 4 (versioon 5) Pürotehnik, tase 4 (versioon 6) Pürotehnik, tase 4 (versioon 7) Pürotehnik, tase 4 (versioon 8) Pürotehnik, tase 4 (versioon 9) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puurimis- ja lõhkamistööd Pürotehnik 40 2025-03-27 2025-03-27 2030-03-26 4 4 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0724 Kaevandamine ja rikastamine 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Eesti Pürotehnikute Liit Keelte oskustasemete kirjeldused Kersti Jaani Pyrocom OÜ Eduard Tani Eesti Pürotehnikute Liit Richard Ossep HR OÜ Reeme Unnuk Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Lauri Kütt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Pürotehnikud korraldavad ilutulestikusündmusi sise- ja välitingimustes, sh etendusi, tuleatraktsioone, tähtpäevi, tulemuusikale jne. Ilutulestik on vaatemäng, mis põhineb ilutulestikuks mõeldud pürotehnilise toote kasutamisel tekkival valgus-, suitsu- või heliefektil. Pürotehnikutel tuleb tegutseda viisil, mis tagab inimese elu ja tervise ning keskkonna ohutuse, seejuures on vajalik kiiresti reageerida muutunud olukordades. Pürotehnikud tegutsevad kõrgendatud ohuga töökeskkonnas, mida mõjutavad suured rahvahulgad, ilmastikutingimused ning füüsikalis-keemilised tegurid. Peamised ohud on plahvatustest ja kemikaalidest tulenevad traumad ja tervisekahjustused, mistõttu nõutakse tööohutusnõuete täpset täitmist, pürotehniliste toodete sihtotstarbelist kasutamist ning isiklike kaitsevahendite kasutamist (kindad, kaitsekiiver, kõrvaklapid, kaitseprillid jne). Töö nõuab vaimset ja füüsilist pingutust. Vajaduse korral tuleb töötada öösiti, puhkepäevadel ja riigipühadel. Pürotehnikud on teadlikud ilutulestikuefektide ja plahvatuse mõjust ümbritsevatele objektidele ja keskkonnale ning oskavad sellega arvestada. Töövahenditeks on süüteseade, sideseade, isikukaitsevahendid jt töö eripärast lähtuvad töövahendid. 4. taseme pürotehnik koostab ilutulestiku projekti, valmistab ilutulestiku ette ning viib selle ohutult läbi, sealjuures võib ta kasutada F4- ja T2-kategooria pürotehnilisi tooteid. Ta võib töötada iseseisvalt või töörühma liikmena ning olla ilutulestiku korraldamise ja ohutuse eest vastutav isik. Vajaduse korral juhendab ta madalama taseme abipürotehnikuid. Kutseala madalam ja kõrgem kutse: Abipürotehnik, tase 3, töötab kõrgema taseme pürotehniku juhendamisel Pürotehnik, tase 5, töötab iseseisvalt, töörühma liikme või töörühma juhina A.2.1. Ilutulestiku ettevalmistustööd A.2.2. Laskeplatsi tööd A.2.3. Pürotehniliste toodete hävitamine A.2.4. Siseilutulestiku läbiviimine A.2.5. Väliilutulestiku läbiviimine 4. taseme pürotehnikul on vähemalt põhiharidus. Kutseoskused on omandatud erialase väljaõppe ja praktilise töö käigus 5. taseme pürotehniku juhendamisel. Pürotehnik, siseilutulestiku pürotehnik, väliilutulestiku pürotehnik, lavapürotehnik, eriefektide tehnik, SFX tehnik jm. Pürotehniku tööd reguleerib lõhkematerjaliseadus ja selle rakendusaktid. 4. taseme pürotehniku kutsetunnistuse omandanud isik on lõhkematerjaliseaduse mõistes erialateadmistega isik. Kasvab keemia ja füüsika ning elektroonika ja automaatika valdkonna põhiteadmiste ning digitaalsete rakenduste kasutamise oskuste tähtsus. Oluline on suunata kasutatud pakendid, materjalid jmt ümbertöötamisele, et neist uut väärtust luua ja seeläbi jäätmeteket vähendada. Järjepidevalt tuleb olla kursis valdkonnas kehtivate ohutusstandardite ja -meetmetega. Pürotehnik, tase 4 kutse koosneb üldoskustest, kohustuslikest kompetentsidest, valitavatest kompetentsidest ja kutset läbivatest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2), kohustuslike kompetentside (B.3.1–B.3.3) ja kutset läbivate kompetentside (B.3.6) tõendamine. Valitavatest kompetentsidest (B.3.4–B.3.5) tuleb tõendada vähemalt üks kompetents. Ilutulestiku ettevalmistustööd 4 Laskeplatsi tööd 4 Pürotehniliste toodete hävitamine 4 Valitavatest kompetentsidest (B.3.4–B.3.5) tuleb tõendada vähemalt üks kompetents. Siseilutulestiku läbiviimine 4 Väliilutulestiku läbiviimine 4 Pürotehnik, tase 4 kutset läbivad kompetentsid 4 Pürotehnik, tase 5 Pyrotechnician, EstQF Level 5 9 Pürotehnik III (versioon 1) Pürotehnik III (versioon 2) Pürotehnik III (versioon 3) Pürotehnik III (versioon 4) Pürotehnik, tase 5 (versioon 5) Pürotehnik, tase 5 (versioon 6) Pürotehnik, tase 5 (versioon 7) Pürotehnik, tase 5 (versioon 8) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puurimis- ja lõhkamistööd Pürotehnik 40 2025-03-27 2025-03-27 2030-03-26 5 5 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0724 Kaevandamine ja rikastamine 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Eesti Pürotehnikute Liit Keelte oskustasemete kirjeldused Kersti Jaani Pyrocom OÜ Eduard Tani Eesti Pürotehnikute Liit Richard Ossep HR OÜ Reeme Unnuk Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Lauri Kütt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Pürotehnikud korraldavad ilutulestiku sündmusi sise- ja välitingimustes, sh etendusi, tuleatraktsioone, tähtpäevi, tulemuusikale jne. Ilutulestik on vaatemäng, mis põhineb ilutulestikuks mõeldud pürotehnilise toote kasutamisel tekkival valgus-, suitsu- või heliefektil. Pürotehnikutel tuleb tegutseda viisil, mis tagab inimese elu ja tervise ning keskkonna ohutuse, seejuures on vajalik kiiresti reageerida muutunud olukordades. Pürotehnikud tegutsevad kõrgendatud ohuga töökeskkonnas, mida mõjutavad suured rahvahulgad, ilmastikutingimused ning füüsikalis-keemilised tegurid. Peamised ohud on plahvatustest ja kemikaalidest tulenevad traumad ja tervisekahjustused, mistõttu nõutakse tööohutusnõuete täpset täitmist, pürotehniliste toodete sihtotstarbelist kasutamist ning isiklike kaitsevahendite kasutamist (kindad, kaitsekiiver, kõrvaklapid, kaitseprillid jne). Pürotehnikud on teadlikud ilutulestikuefektide ja plahvatuse mõjust ümbritsevatele objektidele ja keskkonnale ning oskavad sellega arvestada. Töö nõuab vaimset ja füüsilist pingutust. Vajaduse korral tuleb töötada öösiti, puhkepäevadel ja riigipühadel. Pürotehnikute töövahenditeks on süüteseade, sideseade, isikukaitsevahendid jt töö eripärast lähtuvad töövahendid. 5. taseme pürotehnik on oma kutseala meister, kellel on pikaajaline kogemus ilutulestike korraldamisel ning kes on võimeline juhtima ettevõttes pürotehniliste toodete käitlemist. Ta võib olla ilutulestiku korraldamise ja ohutuse eest vastutav isik. Ta võib töötada üksi, töörühma liikme või töörühma juhina. 5. taseme pürotehnik koostab ilutulestiku projekti, valmistab ilutulestiku ette ning viib selle ohutult läbi, kasutades F-4 ja T-2 kategooria pürotehnilisi tooteid. Ta võib olla ettevõttes pürotehniliste toodete käitlemise korraldaja, kelle ülesanne on tagada ettevõttes pürotehnilise toote ohutu käitlemine ja käibe korraldamine õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt. Oluline on analüüsida võimalikke ohte ja mõjusid ning tegutseda oskuslikult kriitilistes olukordades. Töö eeldab koostööd sidusvaldkonna institutsioonide (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet) spetsialistidega. Juhendada ja koolitada tuleb madalama taseme pürotehnikuid. Kutseala madalamad kutsed Abipürotehnik, tase 3, töötab kõrgema taseme pürotehniku juhendamisel Pürotehnik, tase 4, võib töötada iseseisvalt või töörühma liikmena A.2.1. Ilutulestiku planeerimine ja korraldamine A.2.2. Laskeplatsi tööd A.2.3. Siseilutulestike läbiviimine A.2.4. Väliilutulestike läbiviimine A.2.5 Pürotehniliste toodete hävitamine A.2.6. Pürotehniliste toodete käitlemise korraldamine A.2.7. Juhtimine A.2.8. Juhendamine 5. taseme pürotehnikul on vähemalt keskharidus. Kutseoskused on omandatud erialase väljaõppe ja praktilise töö käigus. Pürotehnik, siseilutulestiku pürotehnik, väliilutulestiku pürotehnik, lavapürotehnik, meisterpürotehnik, pürotehniliste toodete müügikorraldaja, pürotehniliste toodete käitlemise korraldaja, eriefektide tehnik, SFX tehnik jm. Pürotehniku tööd reguleerivad lõhkematerjaliseadus ja selle rakendusaktid. 5. taseme pürotehniku kutsetunnistuse omandanud isik on lõhkematerjaliseaduse mõistes erialateadmistega isik, kes võib olla ka ettevõttes pürotehnilise toote käitlemise korraldaja. Kasvab keemia ja füüsika ning elektroonika ja automaatika valdkonna põhiteadmiste ja oskuste tähtsus. Oluline on suunata kasutatud pakendid, materjalid jmt ümbertöötamisele, et neist uut väärtust luua ja seeläbi jäätmeteket vähendada. Järjepidevalt tuleb olla kursis valdkonnas kehtivate õigusaktide ohutusstandardite ja -meetmetega ning kasutada uudseid digitaalseid rakendusi. Pürotehnik, tase 5 kutse koosneb üldoskustest, kohustuslikest kompetentsidest ja kutset läbivatest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2), kohustuslike kompetentside (B.3.1–B.3.8) ning kutset läbivate kompetentside tõendamine. Ilutulestiku planeerimine ja korraldamine 5 Laskeplatsi tööd 4 Siseilutulestiku läbiviimine 5 Väliilutulestiku läbiviimine 5 Pürotehniliste toodete hävitamine 5 Pürotehniliste toodete käitlemise korraldamine 5 Juhtimine 5 Juhendamine 5 Pürotehnik, tase 5 kutset läbivad kompetentsid 5 Soojusenergeetikainsener, tase 6 Thermal Engineer, EstQF Level 6 8 Soojusenergeetikainsener, tase 6 (versioon 4) Soojusenergeetikainsener, tase 6 (versioon 5) Soojusenergeetikainsener, tase 6 (versioon 6) Soojusenergeetikainsener, tase 6 (versioon 7) Soojustehnikainsener IV (versioon 1) Soojustehnikainsener IV (versioon 2) Soojustehnikainsener IV (versioon 3) Gaasienergeetika Kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemid Soojusseadmed, soojusallikad ja soojuskeskused Tööstuslikud ja kaubanduslikud külmutusseadmed ja -süsteemid Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Inseneeria (energeetika) Soojustehnikainsener 40 2025-03-27 2025-03-27 2030-03-26 6 6 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Eesti Soojustehnikainseneride Selts Ametialade pädevuspiirangud Tööde referentsid Täiendusõppe arvestuse juhend Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Priit Heinla Elering AS Triinu Tamm AS Gaasivõrk Vambola Randmaa Elering AS Igor Krupenski Eesti Soojustehnikainseneride Selts Vladislav Mašatin Adven Eesti AS Andres Siirde Tallinna Tehnikaülikool Riho Pilv Eesti Külmaliit Imre Soorand Termodisain OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Soojusenergeetikainseneride töö eesmärk on luua insenertehnilisi lahendusi soojus- ja energiatehnoloogiate efektiivseks ja ohutuks toimimiseks. Soojusenergeetikainsener, tase 6 korraldab väljatöötatud ja kasutusel olevate soojus- ja energiatehnoloogiate ehitamist ja käitu lähtuvalt oma spetsialiseerumise valdkonnast. Ta töötab iseseisvalt keerulistes ja muutlikes olukordades, võtab vajaduse korral juhi rolli ning teeb koostööd sidusvaldkondade (nt IKT, ehitus, elekter, automaatika, mehaanika) spetsialistidega. Sidusvaldkonnaga seotud töid võib ta teha ulatuses, mis ei lähe vastuollu valdkondlikes õigusaktides ja standardites (nt ehitusseadustik, kemikaaliseadus, turvaseadus) sätestatud nõuetega. 6. taseme soojusenergeetikainsener spetsialiseerub alltoodud valdkondadele: - kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemid - soojusseadmed, soojusallikad ja soojuskeskused - gaasienergeetika (sh veeldatud gaaskütused) - tööstuslikud ja kaubanduslikud külmutusseadmed ja -süsteemid Spetsialiseerumisvaldkondadega on seotud järgmised valitavad ametialad: - projekteerimine sh projekteerimise juhtimine - ehitustegevuse juhtimine (v.a gaasienergeetikas) - käidu korraldamine (v.a gaasienergeetikas) - ehitusjuhtimine gaasienergeetikas - ehitustegevuse ja hoolduse korraldamine gaasienergeetikas Ametialadel tegutsemisel kehtivad pädevuspiirangud (lisa 1 - ametialade pädevuspiirangud). Soojusenergeetikainsenerid töötavad nii büroos kui ka objektidel. Tööaeg võib olla paindlik. Soojusenergeetikainseneride kõrgemad kutsed: Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 arendab, hoiab käigus ja optimeerib olemasolevaid soojus- ja energiaseadmeid ning -süsteeme. Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 arendab ja optimeerib olemasolevaid ning loob uusi soojus- ja energiatehnoloogiaid. A.2.1. Insenertehniliste ülesannete täitmine A.2.2. Tarkvaralistel platvormidel töötamine A.2.3. Riskijuhtimine A.2.4. Juhendamine A.2.5. Kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemid A.2.6. Soojusseadmed, soojusallikad ja soojuskeskused A.2.7. Gaasienergeetika A.2.8. Tööstuslikud ja kaubanduslikud külmutusseadmed ja -süsteemid A.2.9. Projekteerimine sh projekteerimise juhtimine A.2.10. Ehitustegevuse juhtimine (v.a gaasienergeetikas) A.2.11. Käidu korraldamine (v.a gaasienergeetikas) A.2.12. Ehitusjuhtimine gaasienergeetikas A.2.13. Ehitustegevuse ja hoolduse korraldamine gaasienergeetikas 6. taseme soojusenergeetikainsener on üldjuhul läbinud erialase kõrgharidusõppe ja täiendusõppe ning omab erialast töökogemust. Soojustehnikainsener, külmutusseadmete insener, gaasienergeetikainsener, tootmismeister, hooldus- ja käiduspetsialist, võrgumeister, võrguinsener, režiimiinsener, dispetšer, energiasüsteemide spetsialist, käidujuht, energeetikainsener, energiaplokkide spetsialist, projekteerija, projektijuht, objektijuht Soojusenergeetikainsener saab seadme ohutuse seaduse, EVS -EN378 ja EL määruse nr 2024/573 fluoritud kasvuhoonegaaside kohta ja selle vastavates rakendusaktides reguleeritaval tegevusalal tegutseda vastutava isikuna juhul, kui ta on tõendanud kutsetasemele vastavad kompetentsid ning talle on antud kutsetunnistus või sertifitseerimisasutuse pädevustunnistus. Säästva energia ja keskkonnasõbralike lahenduste rakendamise oskus. Innovaatilisus, valmisolek pidevaks õppimiseks ja interdistsiplinaarseks koostööks. Valdama peab energiatõhususe ja taastuvenergia tehnoloogiaid (sh vesiniku ja sünteetiliste gaaside tehnoloogia), kasutama digitaalseid tööriistu ja andmeanalüüsi ning arvestama kliimamuutustega. Vajalik on omada infot kõrge globaalse soojenemise potentsiaaliga külmaainetest ning tunda nendele rakenduvaid keelde, alternatiive ja ohutusnõudeid. Soojusenergeetikainsener, tase 6 kutse moodustub üldoskustest B.2, kohustuslikest kompetentsidest B.3.1-B.3.4, spetsialiseerumisega seotud kompetentsi tõendamine valikust B.3.5-B.3.8 ning vähemalt üks valitav kompetens valikust B.3.9-B.3.13. Insenertehniliste ülesannete täitmine 6 Tarkvaralistel platvormidel töötamine 6 Riskijuhtimine 6 Juhendamine 6 Kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide spetsialiseerumisega kutse taotlemisel on nõutud tõendada kompetents B.3.5 Soojusseadmete, soojusallikate ja soojuskeskuste spetsialiseerumisega kutse taotlemisel on nõutud tõendada kompetents B.3.6 Gaasienergeetika spetsialiseerumisega kutse taotlemisel on nõutud tõendada kompetents B.3.7 Tööstuslike ja kaubanduslike külmutusseadmete ja -süsteemide spetsialiseerumisega kutse taotlemisel on nõutav tõendada kompetents B.3.8 Kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide; soojusseadmete, soojusallikate ja soojuskeskuste; tööstuslike ja kaubanduslike külmutusseadmete ja -süsteemide kutse taotlemisel on nõutud tõendada vähemalt üks valitav kompetents valikust B.3.9–B.3.11. Gaasienergeetika spetsialiseerumisega kutse taotlemisel on nõutud tõendada vähemalt üks valitav kompetents valikust B.3.9, B.3.12, B.3.13. Projekteerimine sh projekteerimise juhtimine 6 Ehitustegevuse juhtimine (v.a. gaasienergeetikas) 6 Käidu korraldamine (v.a. gaasienergeetikas) 6 Ehitusjuhtimine gaasienergeetikas 6 Ehitustegevuse ja hoolduse korraldamine gaasienergeetikas 6 Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 Diploma Thermal Engineer, EstQF Level 7 9 Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud soojustehnikainsener V (versioon 1) Diplomeeritud soojustehnikainsener V (versioon 2) Diplomeeritud soojustehnikainsener V (versioon 3) Gaasienergeetika Kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemid Soojusmajandus Soojusseadmed, soojusallikad ja soojuskeskused Tööstuslikud ja kaubanduslikud külmutusseadmed ja -süsteemid Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Inseneeria (energeetika) Soojustehnikainsener 40 2025-03-27 2025-03-27 2030-03-26 7 7 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Eesti Soojustehnikainseneride Selts Ametialade pädevuspiirangud Tööde referentsid Täiendusõppe arvestuse juhend Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Priit Heinla Elering AS Triinu Tamm AS Gaasivõrk Vambola Randmaa Elering AS Igor Krupenski Eesti Soojustehnikainseneride Selts Vladislav Mašatin Adven Eesti AS Andres Siirde Tallinna Tehnikaülikool Riho Pilv Eesti Külmaliit Imre Soorand Termodisain OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Soojusenergeetikainseneride töö eesmärk on luua insenertehnilisi lahendusi soojus- ja energiatehnoloogiate efektiivseks ja ohutuks toimimiseks. Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 arendab, hoiab käigus ja optimeerib olemasolevaid soojus- ja energiaseadmeid ning -süsteeme lähtuvalt oma spetsialiseerumise valdkonnast. Ta töötab iseseisvalt keerulistes, muutlikes ja uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades, võtab vajaduse korral juhi rolli ja teeb koostööd sidusvaldkondade (nt IKT, ehitus, elekter, automaatika, mehaanika) spetsialistidega. Sidusvaldkonnaga seotud töid võib ta teha ulatuses, mis ei lähe vastuollu valdkondlikes õigusaktides ja standardites (nt ehitusseadustik, kemikaaliseadus, turvaseadus) sätestatud nõuetega. Diplomeeritud soojusenergeetikainsener spetsialiseerub alltoodud valdkondadele: - soojusmajandus - kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemid - soojusseadmed, soojusallikad ja soojuskeskused - gaasienergeetika (sh veeldatud gaaskütused) - tööstuslikud ja kaubanduslikud külmutusseadmed ja -süsteemid Spetsialiseerumisvaldkondadega (v.a soojusmajandus) on seotud järgmised valitavad ametialad: - projekteerimine sh projekteerimise juhtimine - ehitusprojekti ja ehitiste ekspertiis - ehitustegevuse juhtimine (v.a gaasienergeetikas) - käidu korraldamine (v.a gaasienergeetikas) - ehitusjuhtimine gaasienergeetikas - ehitustegevuse ja hoolduse korraldamine gaasienergeetikas - omanikujärelevalve Ametialadel tegutsemisel kehtivad pädevuspiirangud (lisa 1 - ametialade pädevuspiirangud). Soojusenergeetikainsenerid töötavad nii büroos kui ka objektidel. Tööaeg võib olla paindlik. Soojusenergeetikainseneride madalam ja kõrgem kutse: Soojusenergeetikainsener, tase 6 korraldab väljatöötatud ja kasutusel olevate soojus- ja energiatehnoloogiate ehitamist ja käitu. Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 arendab ja optimeerib olemasolevaid ning loob uusi soojus- ja energiatehnoloogiaid. A.2.1. Insenertehniliste ülesannete täitmine A.2.2. Tarkvaralistel platvormidel töötamine A.2.3. Riskijuhtimine A.2.4. Uute seadmete, tehnoloogiate ning süsteemide kasutuselevõtt A.2.5. Juhendamine A.2.6. Soojusmajandus A.2.7. Kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemid A.2.8. Soojusseadmed, soojusallikad ja soojuskeskused A.2.9. Gaasienergeetika A.2.10. Tööstuslikud ja kaubanduslikud külmutusseadmed ja -süsteemid A.2.11. Projekteerimine sh projekteerimise juhtimine A.2.12. Ehitusprojekti ja ehitiste ekspertiis A.2.13. Ehitustegevuse juhtimine (v.a gaasienergeetikas) A.2.14. Käidu korraldamine (v.a gaasienergeetikas) A.2.15. Ehitusjuhtimine gaasienergeetikas A.2.16. Ehitustegevuse ja käidu korraldamine gaasienergeetikas A.2.17. Omanikujärelevalve Diplomeeritud soojusenergeetikainseneril on erialane magistriraad või 6. taseme soojusenergeetikainseneri kutse ja läbitud täiendusõpe. Mõlemal juhul on nõutav erialane töökogemus. Soojustehnikainsener, gaasienergeetikainsener, kaugküttevõrguinsener, külmutusseadmete insener, tootmisjuht, võrgujuht, võrguinsener, koordinaator, režiimiinsener, dispetšer, hooldusjuht, juhtivspetsialist, energiasüsteemide spetsialist, käidujuht, tootmismeister, energeetikainsener, projekteerija, konsultant, arendusjuht Soojusenergeetikainsener saab seadme ohutuse seaduse, EVS -EN378 ja EL määruse nr 2024/573 fluoritud kasvuhoonegaaside kohta ja selle vastavates rakendusaktides reguleeritaval tegevusalal tegutseda vastutava isikuna juhul, kui ta on tõendanud kutsetasemele vastavad kompetentsid ning talle on antud kutsetunnistus või sertifitseerimisasutuse pädevustunnistus. Säästva energia ja keskkonnasõbralike lahenduste arendamise oskus. Innovaatilisus, valmisolek pidevaks õppimiseks ja interdistsiplinaarseks koostööks. Valdama peab energiatõhususe ja taastuvenergia tehnoloogiaid (sh vesiniku ja sünteetiliste gaaside tehnoloogia), kasutama digitaalseid tööriistu ja andmeanalüüsi ning arvestama kliimamuutustega. Vajalik on omada infot kõrge globaalse soojenemise potentsiaaliga külmaainetest ning tunda nendele rakenduvaid keelde, alternatiive ja ohutusnõudeid. Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 kutse moodustub üldoskustest B.2, kohustuslikest kompetentsidest B.3.1-B.3.5, spetsialiseerumisega seotud kompetentsi tõendamine valikust B.3.6-B.3.10 ning vähemalt üks valitav kompetens valikust B.3.11-B.3.17. Insenertehniliste ülesannete täitmine 7 Tarkvaralistel platvormidel töötamine 7 Riskijuhtimine 7 Uute seadmete, tehnoloogiate ning süsteemide kasutuselevõtt 7 Juhendamine 7 Soojusmajanduse spetsialiseerumisega kutse taotlemisel on nõutud tõendada seotud kompetents B.3.6. Kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide spetsialiseerumisega kutse taotlemisel on nõutud tõendada kompetents B.3.7 Soojusseadmete, soojusallikate ja soojuskeskuste spetsialiseerumisega kutse taotlemisel on nõutud tõendada kompetents B.3.8 Gaasienergeetika spetsialiseerumisega kutse taotlemisel on nõutud tõendada kompetents B.3.9 Tööstuslike ja kaubanduslike külmutusseadmete ja -süsteemide spetsialiseerumisega kutse taotlemisel on nõutav tõendada kompetents B.3.10 Kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide; soojusseadmete, soojusallikate ja soojuskeskuste kutse taotlemisel on nõutud tõendada vähemalt üks valitav kompetents valikust B.3.11, B.3.12, B.3.13, B.3.14, B.3.17. Gaasienergeetika spetsialiseerumisega kutse taotlemisel on nõutud tõendada vähemalt üks valitav kompetents valikust B.3.11, B.3.12, B.3.15, B.3.16 ja B.3.17. Tööstuslike ja kaubanduslike külmutusseadmete ja -süsteemide spetsialiseerumisega kutse taotlemisel on nõutav tõendada vähemalt üks valitav kompetents valikust B.3.11, B.3.12, B.3.13, B.3.14, B.3.17. Projekteerimine sh projekteerimise juhtimine 7 Ehitusprojekti ja ehitiste ekspertiis 7 Ehitustegevuse juhtimine (v.a. gaasienergeetikas) 7 Käidu korraldamine (v.a. gaasienergeetikas) 7 Ehitusjuhtimine gaasienergeetikas 7 Ehitustegevuse ja hoolduse korraldamine gaasienergeetikas 7 Omanikujärelevalve 7 Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 Chartered Thermal Engineer, EstQF Level 8 9 Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 (versioon 6) Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud soojustehnikainsener V (versioon 1) Volitatud soojustehnikainsener V (versioon 2) Volitatud soojustehnikainsener V (versioon 3) Gaasienergeetika Kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemid Soojusmajandus Soojusseadmed, soojusallikad ja soojuskeskused Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Inseneeria (energeetika) Soojustehnikainsener 40 2025-03-27 2025-03-27 2030-03-26 8 8 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Eesti Soojustehnikainseneride Selts Ametialade pädevuspiirangud Tööde referentsid Täiendusõppe arvestuse juhend Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Priit Heinla Elering AS Triinu Tamm AS Gaasivõrk Vambola Randmaa Elering AS Igor Krupenski Eesti Soojustehnikainseneride Selts Vladislav Mašatin Adven Eesti AS Andres Siirde Tallinna Tehnikaülikool Riho Pilv Eesti Külmaliit Imre Soorand Termodisain OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Soojusenergeetikainseneride töö eesmärk on luua insenertehnilisi lahendusi soojus- ja energiatehnoloogiate efektiivseks ja ohutuks toimimiseks. Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 on laialdaste teadmiste ja kogemustega tippspetsialist, kes arendab ja optimeerib olemasolevaid ning loob uusi soojus- ja energiatehnoloogiaid lähtuvalt oma spetsialiseerumise valdkonnast. Ta töötab iseseisvalt meisterlikkust nõudvates keerulistes ja uut strateegilist käsitlust vajavates olukordades, koordineerib sidusvaldkondade (nt IKT, ehitus, elekter, automaatika, mehaanika) koostööd ning on valmis juhtima meeskondi ja organisatsiooni. Sidusvaldkonnaga seotud töid võib ta teha ulatuses, mis ei lähe vastuollu valdkondlikes õigusaktides ja standardites (nt ehitusseadustik, kemikaaliseadus, turvaseadus) sätestatud nõuetega. Volitatud soojusenergeetikainsener spetsialiseerub alltoodud valdkondadele: - soojusmajandus - kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemid - soojusseadmed, soojusallikad ja soojuskeskused - gaasienergeetika (sh veeldatud gaaskütused) Spetsialiseerumisvaldkondadega (v.a soojusmajandus) on seotud järgmised valitavad ametialad: - projekteerimine sh projekteerimise juhtimine - ehitusprojekti ja ehitiste ekspertiis - ehitustegevuse juhtimine (v.a gaasienergeetikas) - käidu korraldamine (v.a gaasienergeetikas) - ehitusjuhtimine gaasienergeetikas - ehitustegevuse ja hoolduse korraldamine gaasienergeetikas - omanikujärelevalve Ametialadel tegutsemisel kehtivad pädevuspiirangud (lisa 1 - ametialade pädevuspiirangud). Soojusenergeetikainsenerid töötavad nii büroos kui ka objektidel. Tööaeg võib olla paindlik. Soojusenergeetikainseneride madalamad kutsed: Soojusenergeetikainsener, tase 6 korraldab väljatöötatud ja kasutusel olevate soojus- ja energiatehnoloogiate ehitamist ning käitu. Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 arendab, hoiab käigus ja optimeerib olemasolevaid soojus- ja energiaseadmeid ning -süsteeme. A.2.1. Insenertehniliste ülesannete täitmine A.2.2. Tarkvaralistel platvormidel töötamine A.2.3. Riskijuhtimine A.2.4. Uute seadmete, tehnoloogiate ning süsteemide kasutuselevõtt A.2.5. Juhendamine ja mentorlus A.2.6. Soojusmajandus A.2.7. Kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemid A.2.8. Soojusseadmed, soojusallikad ja soojuskeskused A.2.9. Gaasienergeetika A.2.10. Projekteerimine sh projekteerimise juhtimine A.2.11. Ehitusprojekti ja ehitiste ekspertiis A.2.12. Ehitustegevuse juhtimine (v.a gaasienergeetikas) A.2.13. Käidu korraldamine (v.a gaasienergeetikas) A.2.14. Ehitusjuhtimine gaasienergeetikas A.2.15. Ehitustegevuse ja käidu korraldamine gaasienergeetikas A.2.16. Omanikujärelevalve 8. taseme volitatud soojusenergeetikainsener on läbinud üldjuhul magistriõppe või ta on eelnevalt omandanud 7. taseme diplomeeritud soojusenergeetikainseneri kutse. Mõlemal juhul on nõutav erialane töökogemus ja täiendusõpe. Soojustehnikainsener, gaasienergeetikainsener, kaugküttevõrguinsener, külmutusseadmete insener, tootmisjuht, võrgujuht, võrguinsener, koordinaator, režiimiinsener, dispetšer, hooldusjuht, juhtivspetsialist, energiasüsteemide spetsialist, käidujuht, tootmismeister, energeetikainsener, projekteerija, konsultant, arendusjuht Soojusenergeetikainsener saab seadme ohutuse seaduse, EVS -EN378 ja EL määruse nr 2024/573 fluoritud kasvuhoonegaaside kohta ja selle vastavates rakendusaktides reguleeritaval tegevusalal tegutseda vastutava isikuna juhul, kui ta on tõendanud kutsetasemele vastavad kompetentsid ning talle on antud kutsetunnistus või sertifitseerimisasutuse pädevustunnistus. Säästva energia ja keskkonnasõbralike lahenduste arendamise oskus. Innovaatilisus, valmisolek pidevaks õppimiseks ja interdistsiplinaarseks koostööks. Valdama peab energiatõhususe ja taastuvenergia tehnoloogiaid (sh vesiniku ja sünteetiliste gaaside tehnoloogia), kasutama digitaalseid tööriistu ja andmeanalüüsi ning arvestama kliimamuutustega. Vajalik on omada infot kõrge globaalse soojenemise potentsiaaliga külmaainetest ning tunda nendele rakenduvaid keelde, alternatiive ja ohutusnõudeid. Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 kutse moodustub üldoskustest B.2, kohustuslikest kompetentsidest B.3.1-B.3.5, spetsialiseerumisega seotud kompetentsi tõendamine valikust B.3.6-B.3.9 ning vähemalt üks valitav kompetens valikust B.3.10-B.3.16 Insenertehniliste ülesannete täitmine 8 Tarkvaralistel platvormidel töötamine 8 Riskijuhtimine 8 Uute seadmete, tehnoloogiate ning süsteemide kasutuselevõtt 8 Juhendamine ja mentorlus 8 Soojusmajanduse spetsialiseerumisega kutse taotlemisel on nõutud tõendada seotud kompetents B.3.6. Kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide spetsialiseerumisega kutse taotlemisel on nõutud tõendada kompetents B.3.7 Soojusseadmete, soojusallikate ja soojuskeskuste spetsialiseerumisega kutse taotlemisel on nõutud tõendada kompetents B.3.8 Gaasienergeetika spetsialiseerumisega kutse taotlemisel on nõutud tõendada kompetents B.3.9 Kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide; soojusseadmete, soojusallikate ja soojuskeskuste kutse taotlemisel on nõutud tõendada vähemalt üks valitav kompetents valikust B.3.10, B.3.11, B.3.12, B.3.13, B.3.16 Gaasienergeetika spetsialiseerumisega kutse taotlemisel on nõutud tõendada vähemalt üks valitav kompetents valikust B.3.10, B.3.11, B.3.14, B.3.15 ja B.3.16 Projekteerimine sh projekteerimise juhtimine 8 Ehitusprojekti ja ehitiste ekspertiis 8 Ehitustegevuse juhtimine (v.a. gaasienergeetikas) 7 Käidu korraldamine (v.a. gaasienergeetikas) 8 Ehitusjuhtimine gaasienergeetikas 8 Ehitustegevuse ja hoolduse korraldamine gaasienergeetikas 7 Omanikujärelevalve 7 Keemiaprotsesside operaator, tase 4 Operator of chemical processes, level 4 9 Keemiaprotsesside operaator II (versioon 3) Keemiaprotsesside operaator II (versioon 4) Keemiaprotsesside operaator II (versioon 5) Keemiaprotsesside operaator, tase 4 (versioon 6) Keemiaprotsesside operaator, tase 4 (versioon 7) Keemiaprotsesside operaator, tase 4 (versioon 8) Keemilise protsessi operaator II (versioon 1) Keemilise protsessi operaator II (versioon 2) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Keemiatööstus Keemiaprotsesside operaator 40 2025-03-27 2025-03-27 2028-03-26 4 4 8131 Keemiatoodete seadmete ja masinate operaatorid 0711 Keemiatehnoloogia ja -protsessid 20 Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus Andrei Arsenjev VKG Oil AS Zimfira Prelovskaja VKG Oil AS Vladimir Leskovski Molycorp Silmet AS Antonina Zguro TTÜ Virumaa Kolledž Galina Trofimova Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus Piret Lilover SA Innove Svetlana Belonina Novotrade Invest AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Keemiaprotsesside operaatorid kindlustavad keemilis-tehnoloogilise protsessi sujuva ja tõrgeteta kulgemise. Nad hooldavad tehnoloogilisi seadmeid, kontrollivad ja reguleerivad keemilis-tehnoloogilisi protsesse ning toodangu kvaliteeti. Protsessi juhitakse automatiseeritud juhtimissüsteemi abil, mis sisaldab kontrollmõõteriistu, automaatregulaatoreid, signalisatsiooni- ja kaitsesüsteeme. Protsessi kontrollitakse nii lokaalselt kui ka distantsilt dispetšeripuldilt. Operaatoritöö seondub erinevate keemiatoodete tootmise etappidega: lähteainete vastuvõtt, lõpptoodangu väljastamine jm. Täpsemad tööülesanded sõltuvad ettevõttes kasutatavast tehnoloogiast ja toorainest. Operaatorid leiavad tööd tööstus- ja tarbekeemia (näiteks põlevkivi- ja naftakeemia, metallurgiakeemia, värvi-lakitööstus, tselluloosi- ja paberitööstus) ning veepuhastus- ettevõtetes. Keemiaprotsesside operaator, tase 4 töötab meeskonnas ning võtab vastutab oma töö tulemuste eest. Ta täidab tavapäraseid tööülesandeid ja lahendab igapäevaprobleeme. Tööülesannete täitmisel juhindub ta etteantud tehnilistest ja normdokumentidest ning kvaliteedinõuetest. Seotud kutsed: Keemiaprotsesside operaator, tase 5 A.2.1 Keemilis-tehnoloogiliste protsesside monitooring ja kontrollimine 1. Tootmisprotsessi pidev jälgimine. 2. Seadmete töö pidev jälgimine. 3. Tooraine, vaheproduktide ja valmistoodangu kvaliteedi kontroll. A.2.2 Keemilis-tehnoloogiliste protsesside juhtimine 1. Osalemine seadmete käivitamises ja seiskamises. 2. Tehnoloogiaseadmete töö juhtimine. 3. Tehnoloogiliste voogude ja valmistoodangu juhtimine. A.2.3 Tehnoloogiaseadmete käitamine 1. Tehnoloogiaseadmete hooldamine. 2. Lihtsamad remonditööd. Töötatakse vahelduvalt sise- ja välitingimustes. Pidevast keemilis-tehnoloogilisest protsessist lähtuvalt töötavad operaatorid tavaliselt graafiku alusel vahetustega. Töö võib toimuda kõrgustes ja kinnises kitsas ruumis. Töökeskkond võib olla plahvatus- ja tuleohtlik. Võimalik on kokkupuude kemikaalide, müra, vibratsiooni, elektripingest mõjutatud seadmete, gaasi ja kuuma veeauruga. Keematööstuses kasutatavad toorained, valmistoodang ja reagendid on suures osas ohtlikud kemikaalid, mis on plahvatus- ja tuleohtlikud, toksilised ning tugeva omapärase lõhnaga ning võivad olla ohtlikud töötaja tervisele (allergia, mürgitus). Ohuolukordade ja keskkonnasaaste vältimiseks tuleb järgida töökeskkonnaohutuse nõudeid ning kasutada individuaalseid kaitsevahendeid vastavalt kehtivatele normidele. Keemiatööstuse põhilised mehhanismid ja seadmed on pumbad, kompressorid, kõrgrõhuaparaadid, reaktorid, soojusvahetusaparaadid, ahjud, kolonnid, ekstraktorid, reservuaarid, purustid, ainete transpordiseadmed (konveierid, elevaatorid) jm. Abivahenditeks on proovivõtuseadmed, gaasianalüsaatorid, tööriistad lihtsama remonditööde tegemiseks. Tõste- ja laadimismasinad (auto- ja elektritransport, statsionaarsed ja autonoomsed kraanad ja talid, käsitõstemehhanismid jm). Arvutite ja automaatjuhtimissüsteemidega varustatud dispetšeripuldid protsessi monitoorimiseks ja automaatjuhtimiseks. Töö eeldab vastutusvõimet, füüsilist vastupidavust, pingetaluvust, emotsionaalset stabiilsust, distsiplineeritust, rutiinitaluvust, visuaalset mälu ning kontsentreerumis- ja kohanemisvõimet. Keemiaprotsessi operaatoriks saab õppida kutseõppeasutuses, töökohal või täiskasvanute koolitus- kursustel. Tehnoloogilise seadme operaator, keemiatööstuse masinaoperaator, masinaoperaator-hüdrometallurg, veetöötlemise operaator jt. Keemiaprotsessi operaatorina võib töötada 18-aastane ja vanem isik (Vabariigi valitsuse määrus 11.06.2009 nr 94 „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“), kes on läbinud tervisekontrolli vastavalt sotsiaalministri määrusele 24.04.2003 nr 74 „Töötajate tervisekontrolli kord“. Keemiaprotsessi operaator, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.3 ning läbiva kompetentsi B.2.4 tõendamine. Keemilis-tehnoloogiliste protsesside monitooring ja kontrollimine 4 Keemilis-tehnoloogiliste protsesside juhtimine 4 Tehnoloogiaseadmete käitamine 4 Keemiaprotsesside operaator, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Mäetööline, tase 4 Mine Worker, EstQF Level 4 7 Mäetööline II (versioon 1) Mäetööline II (versioon 2) Mäetööline II (versioon 3) Mäetööline, tase 4 (versioon 4) Mäetööline, tase 4 (versioon 5) Mäetööline, tase 4 (versioon 6) Allmaaläbindus- ja koristustööd Karjääritööd Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Kaevandamine Mäetööline 40 2025-03-27 2025-03-27 2028-03-26 4 4 8111 Kaevurid ja karjääritöölised, mäeseadmete operaatorid 0724 Kaevandamine ja rikastamine 05 Kivi- ja pruunsöe kaevandamine Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus Sergei Ovsyannikov Enefit Kaevandused Allan Viil Enefit Kaevandused Merike Sirendi Enefit Kaevandused Heini Viilup Eesti Mäeselts Galina Trofimova Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus Nikolai Malõšev VKG Oil AS Piret Lilover SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Mäetöölised on oskustöölised, kes kaevandavad (väljavad), transpordivad ja töötlevad rikastusvabrikutes ja laadimiskompleksides liikuvmehhanismide, tehnilise varustuse ja mäemasinate abil maavara, kaevist, pinnast jm. Mäetöölised töötavad allmaa- ja karjääritöödel või muudel nende töödega sarnanevatel tegevusaladel, nt allmaarajatiste, vundamentide, teede ja tunnelite rajamisel. Mäetööliste tööülesanded hõlmavad mäemassiivi puurimist, maavara katva katendi eemaldamist, lõhketööde ettevalmistamist, kombainväljamist, kaevandusala toestamist, kaevise teisaldamist ning valgustusseadmete, toitekaablite, vee kõrvaldamise pumpade ja vajadusel tuulutustorude ja/või tõkete paigaldamist. Mäetöölise täpsemad tööülesanded sõltuvad ettevõttes kasutatavast tehnoloogiast. Mäetöölised spetsialiseeruvad: 1) allmaaläbindus- ja koristustöödele kaeveõõntes, šahtides ja tunnelites ; 2) karjääritöödele avatud kaevandusaladel. Allmaatöödele spetsialiseerunud mäetööline võib teha allmaa elektri- ja lukksepatöid, kui ta on omandanud täienduskoolitusel vastavad erioskused. 4. taseme mäetööline Töötab iseseisvalt või meeskonnaliikmena. Täidab tööülesandeid tavapärastes olukordades ning vastutab oma töö tulemuste eest. Seotud kutsed: Mäetööline, tase 5 Lõhkaja, tase 3 Lõhkemeister, 4 A.2.1 Kaevise teisaldamine 1. Ettevalmistustööd. 2. Laadimis- ja transporditööd. 3. Töötamine liikuvmehhanismidega. A.2.2 Mäetööde abitööd 1. Materjalide ja töövahendite laadimine ja transport. 2. Ehitustööd. 3. Kaevandatud ala korrastamine. A.2.3 Mäeseadmete monteerimine 1. Ettevalmistustööd. 2. Montaaž ja demontaaž. 3. Automaatikatööd. 4. Seadmete kontrollimine. A.2.4 Mäeseadmete hooldus ja remont 1. Hooldus. 2. Rikete tuvastamine ja kõrvaldamine. 3. Hooldustulemuste dokumenteerimine. A.2.5 Allmaaläbindus- ja koristustööd 1. Toestamis- ja veekõrvaldustööd. 2. Lõhkeaukude puurimine. 3. Kaevise väljamine. 4. Soonimine. 5. Tuulutusseadmete paigaldamine. 6. Kaevise töötlemine. A.2.6 Karjääritööd 1. Lõhkeaukude puurimine. 2. Katendi eemaldamine. 3. Toestamine. 4. Veekõrvaldus. 5. Kaevise väljamine. 6. Kaevise töötlemine. A.2.7 Allmaa elektri- ja lukksepatööd 1. Elektriseadmete ja -võrkude montaaži ja hooldus. 2. Elektri- ja mehaaniliste rikete tuvastamine ja kõrvaldamine. Mäetöölised töötavad välis- ja/või allmaatingimustes. Töökeskkond võib olla plahvatusohtlik, võimalik on kokkupuude müra, vibratsiooni, heit- ja lõhkegaasidega. Allmaatöödel võib töökeskkond olla pime, niiske ja kitsas. Nende ohutegurite tõttu tuleb töötajatel täita töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid (kanda eririietust, kasutada isikukaitsevahendeid jm). Töötatakse vahetustes, sh öösel. Töö võib olla füüsiliselt pingutav, sundasendit nõudev ja kiire. Liikuvad, käsijuhitavad- ja automaatsed mäetööstusseadmed ja masinad, samuti statsionaarsed mäetööstusseadmed. Töö eeldab füüsilist vastupidavust ja pingetaluvust, ruumitaju, loogilist mõtlemist, kohusetundlikkust, täpsust, kohanemisvõimet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, iseseisvust. Mäetööliseks saab õppida kutseõppeasutuses, töökohal või täiskasvanute koolituskursustel. Allmaa elektri- ja lukksepatööde tegemiseks tuleb läbida täienduskoolitus, kus omandatakse vastavad erioskused. Täienduskoolitusele oodatakse eelkõige eelneva elektriku väljaõppe või vähemalt 3. taseme elektriku kutse saanud isikuid. Mäe-, karjääri-, protsessitööline, koristuseetööline, läbindaja, allmaalukksepp-elektrik jm. 1) tervisekontroll, alus sotsiaalministri määrus „Töötajate tervisekontrolli kord“; 2) vanuse alammäär 18 aastat, alus „Töölepinguseadus“, „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“; 3) sõidualale vastav autojuhiluba (kategooria), alus: liiklusseadus. Kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 -B.2.4 ja B.2.8 ning vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.5-B.2.6. Allmaaläbindus- ja koristustöödele spetsialiseerumisel on nõutav lisaks kompetentsi B.2.5 tõendamine. Karjääritöödele spetsialiseerumisel on nõutav lisaks kompetentsi B.2.6 tõendamine. Allmaa elektri- ja lukksepatööde erioskuse saamiseks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.7 tõendamine. Kaevise teisaldamine 4 Mäetööde abitööd 4 Mäeseadmete monteerimine 4 Mäeseadmete hooldus ja remont 4 Allmaaläbindus- ja koristustöödele spetsialiseerumisel on nõutav lisaks kompetentsi B.2.5 tõendamine. Karjääritöödele spetsialiseerumisel on nõutav lisaks kompetentsi B.2.6 tõendamine. Allmaa elektri- ja lukksepatööde erioskuse saamiseks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.7 tõendamine. Allmaa elektri- ja lukksepatööd 4 Mäetööline, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Mäetööline, tase 5 Mine Worker, EstQF Level 5 7 Mäetööline III (versioon 1) Mäetööline III (versioon 2) Mäetööline III (versioon 3) Mäetööline, tase 5 (versioon 4) Mäetööline, tase 5 (versioon 5) Mäetööline, tase 5 (versioon 6) Allmaaläbindus- ja koristustööd Karjääritööd Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Kaevandamine Mäetööline 40 2025-03-27 2025-03-27 2028-03-26 5 5 8111 Kaevurid ja karjääritöölised, mäeseadmete operaatorid 0724 Kaevandamine ja rikastamine 05 Kivi- ja pruunsöe kaevandamine Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus Sergei Ovsyannikov Enefit Kaevandused Allan Viil Enefit Kaevandused Merike Sirendi Enefit Kaevandused Heini Viilup Eesti Mäeselts Galina Trofimova Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus Nikolai Malõšev VKG Oil AS Piret Lilover SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Mäetöölised on oskustöötajad, kes kaevandavad (väljavad), transpordivad ja töötlevad rikastusvabrikutes ja laadimiskompleksides liikuvmehhanismide, tehnilise varustuse ja mäemasinate abil maavara, kaevist, pinnast jm. Mäetöölised töötavad allmaa karjääritöödel, või muudel nende töödega sarnanevatel tegevusaladel, nt allmaarajatiste, vundamentide, teede ja tunnelite rajamisel. Mäetööliste tööülesanded hõlmavad mäemassiivi puurimist, maavara katvate katendi eemaldamist, lõhketööde ettevalmistamist, kombainväljamist, kaevandusala toestamist, kaevise teisaldamist ning valgustusseadmete, toitekaablite, vee kõrvaldamise pumpade ja vajadusel tuulutustorude ja/või tõkete paigaldamist. Mäetöölise täpsemad tööülesanded sõltuvad ettevõttes kasutatavast tehnoloogiast. Mäetöölised spetsialiseeruvad: 1) kaeveõõntes, šahtides ja tunnelites toimuvatele allmaaläbindus- ja koristustöödele 2) karjääritöödele avatud kaevandusaladel Allmaatöödele spetsialiseerunud mäetööline võib teha allmaaelektri- ja lukksepatöid, kui ta on omandanud täienduskoolituse kaudu vastavad erioskused. 5. taseme mäetööline töötab iseseisvalt või meeskonna juhina olukordades, kus võivad aset leida ettearvamatud muutused. Võtab vastutuse teiste töötulemuse ning ohutuse eest. 5. taseme mäetööline teeb koostööd tehnoloogide, mäemeistrite jt spetsialistidega. Seotud kutsed: Mäetööline, tase 4 Lõhkaja, tase 3 Lõhkemeister, tase 4 A.2.1 Kaevise teisaldamine 1. Ettevalmistus 2. Laadimine ja transport 3. Töötamine liikuvmehhanismidega A.2.2 Mäetööde abitööd 1. Materjalide ja töövahendite laadimine ja transport 2. Ehitus 3. Kaevandatud ala korrastamine A.2.3 Mäeseadmete monteerimine 1. Ettevalmistus 2. Montaaž ja demontaaž 3. Automaatikatööd 4. Häälestamine 5. Seadmete kontrollimine A.2.4 Mäeseadmete hooldus ja remont 1. Hooldus 2. Rikete tuvastamine ja kõrvaldamine 3. Hoolduse tulemuste dokumenteerimine A.2.5 Töörühma juhtimine 1. Töö korraldamine 2. Juhendamine A.2.6 Allmaaläbindus ja koristus 1. Toestamis- ja veekõrvaldustööd 2. Lõhkeaukude puurimine 3. Kaevise väljamine 4. Soonimine 5. Kaevise töötlemine A.2.7 Karjääritööd 1. Lõhkeaukude puurimine 2. Katendi eemaldamine 3. Toestamine 4. Veekõrvaldus 5. Kaevise väljamine 6. Kaevise töötlemine A.2.8 Allmaa elektri- ja lukksepatööd 1. Elektriseadmete ja -võrkude montaaž ja hooldustööd 2. Elektri- ja mehaaniliste rikete tuvastamine ja kõrvaldamine Mäetöölised töötavad välis- ja/või allmaatingimustes. Töökeskkond võib olla plahvatusohtlik, võimalik on kokkupuude müra, vibratsiooni, heit- ja lõhkegaasidega. Allmaatöödel võib töökeskkond olla pime, niiske ja kitsas. Nende ohutegurite tõttu tuleb töötajatel täita töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid (kanda eririietust, kasutada isikukaitsevahendeid jm). Töötatakse vahetustes, sh öösel. Töö võib olla füüsiliselt pingutav, sundasendit nõudev ja kiire. Liikuvad, käsijuhitavad- ja automaatsed mäetööstusseadmed ja masinad, samuti statsionaarsed mäetööstusseadmed. Töö eeldab füüsilist vastupidavust ja pingetaluvust, ruumitaju, loogilist mõtlemist, kohusetundlikkust, täpsust, kohanemisvõimet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, iseseisvust, otsustamisjulgust, ettenägemisvõimet, vastutustundlikkust. Mäetööliseks saab õppida kutseõppeasutuses, töökohal või täiskasvanute koolituse kursustel. Allmaa elektri- ja lukksepatööde tegemiseks tuleb läbida täienduskoolitus, kus omandatakse vastavad erioskused. Täienduskoolitusele oodatakse eelkõige eelneva elektriku väljaõppe või vähemalt 3. taseme elektriku kutse saanud isikuid. Mäe-, karjääri-, protsessitööline, koristusteetööline, läbindaja, allmaalukksepp-elektrik jm. 1) tervisekontroll, alus sotsiaalministri määrus „Töötajate tervisekontrolli kord“; 2) vanuse alammäär 18 aastat, alus „Töölepinguseadus“ „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“; 3) sõidualale vastava autojuhiloa (kategooria) omamine, alus: liiklusseadus. Kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.5 ja B.2.9 tõendamine ning vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.2.6-B.2.7 tõendamine. Allmaaläbindus- ja koristustöödele spetsialiseerumisel on nõutav lisaks kompetentsi B.2.6 tõendamine. Karjääritöödele spetsialiseerumisel on nõutav lisaks kompetentsi B.2.7 tõendamine. Allmaa elektri- ja lukksepa erioskuse saamiseks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.8 tõendamine. Kaevise teisaldamine 5 Mäetööde abitööd 5 Mäeseadmete monteerimine 5 Mäeseadmete hooldus ja remont 5 Töörühma juhtimine 5 Allmaaläbindus- ja koristustöödele spetsialiseerumisel on nõutav lisaks kompetentsi B.2.6 tõendamine. Karjääritöödele spetsialiseerumisel on nõutav lisaks kompetentsi B.2.7 tõendamine. Allmaa elektri- ja lukksepatööde erioskuse saamiseks on lisaks nõutav kompetentsi B.2.8 tõendamine. Allmaa elektri- ja lukksepatööd 5 Mäetööline, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Laborant, tase 4 Laboratory technician, level 4 7 Laborant III (versioon 1) Laborant III (versioon 2) Laborant III (versioon 3) Laborant, tase 4 (versioon 4) Laborant, tase 4 (versioon 5) Laborant, tase 4 (versioon 6) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Keemiatööstus Laborant 40 2025-03-27 2025-03-27 2028-03-26 4 4 3133 Keemiatööstuse protsessijuhtimistehnikud 0711 Keemiatehnoloogia ja -protsessid 20 Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus Olga Toom AS Nitrofert Elena Koidu VKG Oil AS Nina Oshchepkova Novotrade Invest AS Antonina Zguro TTÜ Virumaa Kolledž Tatjana Bandurina Narva Õlitööstus Piret Lilover SA Innove Galina Trofimova Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Laborant, tase 4 analüüsib ainete ja segude koostist ning omadusi keemiliste, füüsikaliste ja füüsikalis-keemiliste analüüsi meetoditega. Laborant töötab katselaborites (tööstus-, keskkonnakaitse, teadus- uurimis-, sünteesi- jt laborites). Käesolev kutsestandard ei laiene kalibreerimislaboritele. Laborant kontrollib tooraine, reagentide, vaheproduktide, valmistoodangu, jäätmete, vee, õhu, mulla kvaliteeti ning sünteesib erinevaid aineid. Pärast eriväljaõpet võib ta rakendust leida mikrobioloogia- ja meditsiinilaborites. Laborant töötab meeskonnas, ta vastutab individuaalselt oma ametikohustuste täitmise eest. Laborant juhindub metoodikatest ja juhenditest, ta vastutab oma analüüside tulemuste usaldusväärsuse ja andmete dokumenteerimise täpsuse eest. A.2.1 Katsete ettevalmistamine 1. Tutvumine katsedokumentatsiooniga, sh metoodikatega. 2. Oma töö organiseerimine. 3. Standardlahuste ja reaktiivide valmistamine. 4. Katseseadmete ettevalmistamine tööks. A.2.2 Proovide võtmine ja analüüsiks ettevalmistamine 1. Proovide võtmise ettevalmistamine. 2. Proovide võtmine. 3. Proovide märgistamine ja registreerimine. 4. Proovide analüüsiks ettevalmistamine. 5. Proovide hoiustamine, säilitamine ja utiliseerimine. A.2.3. Katse läbiviimine 1. Analüüsiga seotud tegevuste ja operatsioonide läbiviimine. 2. Arvutuste tegemine ja tulemuste hindamine. A.2.4 Dokumenteerimine 1. Katsetulemuste vormistamine. 2. Katsetulemuste esitamine. Tööstuses töötavad laborandid tavaliselt graafiku alusel vahetustega. Teistes laborites võib olla päevatöö. Analüüsitakse enamasti siseruumides, kuid proove võidakse võtta õues, tootmis- või laohoonetes. Laboritöö võib olla seotud riskidega: tuleoht, müra ja vibratsioon, kokkupuude mürgiste kemikaalide ja patogeensete mikroobidega, purunenud laboriklaas, mis võivad olla ohtlikud töötaja tervisele (allergia, mürgistused, infektsioonid, lõikehaavad). Labori- ja mõõtenõud ning vahendid, laboriseadmed, arvutid ja infosüsteemid, individuaalsed kaitsevahendid. Laborandi töö nõuab täpsust, korrektsust, iseseisvust, meeskonnatöö oskust, vastutus- ja õppimisvõimet. Töös on oluline liigutuste koordinatsioon, hea visuaalne mälu, värvide eristamise võime ja tundlik haistmismeel. Laborandiks saab õppida kutseõppeasutuses, töökohal või täiskasvanute koolituskursustel. Keemilise analüüsi laborant, laborant-analüütik, meditsiinilise analüüsi laborant, keemilis-bakterioloogilise analüüsi laborant, tehnilise analüüsi laborant, laborant-ökoloog. Laborandina võib töötada 18-aastane ja vanem isik (VV määrus 11.06.2009 nr 94 „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“), kes on läbinud tervisekontrolli vastavalt sotsiaalministri määrusele 24.04.2003 nr 74 „Töötajate tervisekontrolli kord“. Laborant, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1–B.2.4 ja B.2.5 (läbiv kompetents) tõendamine. Katsete ettevalmistamine 4 Proovide võtmine ja analüüsiks ettevalmistamine 4 Katsete läbiviimine 4 Dokumenteerimine 4 Laborant, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Interpreet, tase 4 Instrumentalist, EstQF Level 4 9 Instrumentalist III (versioon 1) Interpreet-instrumentalist III (versioon 2) Interpreet-instrumentalist III (versioon 3) Interpreet-instrumentalist III (versioon 4) Interpreet, tase 4 (versioon 10) Interpreet, tase 4 (versioon 5) Interpreet, tase 4 (versioon 6) Interpreet, tase 4 (versioon 7) Interpreet, tase 4 (versioon 8) Laulja III (versioon 1) Laulja III (versioon 2) Laulja III (versioon 3) akordioni eriala barokkflöödi eriala fagoti eriala flöödi eriala harfi eriala kandle eriala klarneti eriala klassikalise kitarri eriala klassikalise laulu eriala klaveri eriala klavessiini eriala kontrabassi eriala löökpillide eriala metsasarve eriala oboe eriala oreli eriala plokkflöödi eriala saksofoni eriala trombooni eriala trompeti eriala tšello eriala tuuba eriala viiuli eriala vioola eriala Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Interpreet 35 2025-03-26 2025-03-26 2026-03-31 4 4 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Keelte oskustasemete kirjeldused Virge Prank-Vijard Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool Kadri Leivategija Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool Tiina Välja Eesti Akordioniliit Heli Veskus G. Otsa nimeline Tallinna Muusikakool Lembi Mets G. Otsa nimeline Tallinna Muusikakool Aarne Saluveer G. Otsa nimeline Tallinna Muusikakool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Interpreedi töö on loominguline, eeldades muusikalist ettevalmistust. Interpreet esitab võimalikult kõrgel professionaalsel ja kunstilisel tasemel Eesti heliloojate loomingut, maailma muusikaklassikat ja uudisteoseid, tutvustab Eestis ja välismaal Eesti heliloojate loomingut. Interpreet spetsialiseerub järgmiselt: 1. Instrumentalist Akordion, kannel, keelpillid (viiul, vioola, tšello, kontrabass, harf), klassikaline kitarr, klaver, orel, klavessiin, löökpillid, puhkpillid (trompet, tromboon, klarnet, metsasarv, flööt, saksofon, oboe, fagott, tuuba) 2. Vokalist klassikalise laulu eriala A.2.1 Repertuaari ettevalmistamine 1. Repertuaari valimine ja esinemiskava koostamine 2. Muusikalise materjali ettevalmistamine tööks A.2.2 Repertuaari harjutamine ja esitamine 1. Repertuaari harjutamine 2. Repertuaari esitamine A.2.3 Vokaalmuusika esitamine 1. Kõne- ja vokaaltehnika kasutamine 2. Teksti korrektne hääldamine ja artikuleerimine ema- ja võõrkeeltes 3. Erinevate keha valdamise ja lavalise liikumise tehnikate kasutamine Interpreedi tööaeg on paindlik ja sõltumatu puhkepäevadest ning riiklikest pühadest. Traditsiooniline töökeskkond on kontserdisaal, teater või muu muusika esituseks kohandatud ruum või esinemispaik. Muusikainstrumendid/hääl ja pillide ja esituse eripärast lähtuvad muud tarvikud. Muusikalised võimed, loovus, loomingulisus, empaatiavõime, valmisolek meeskonnatööks, pingetaluvus, järjekindlus, enesedistsipliin, täpsus, vastutustunne, paindlikkus, saavutusvajadus. Tavaliselt on 4. taseme interpreet erialase kutsekeskharidusega. Instrumentalist, orkestrant, ansamblist, koori- ja/või soololaulja. 4. taseme interpreedi kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.2 ja B.2.4 tõendamine. Klassikalise laulu erialale spetsialiseerunud interpreedid peavad lisaks ülaltoodule tõendama ka kompetentsi B.2.3 Vokaalmuusika esitamine. Repertuaari ettevalmistamine 4 Repertuaari harjutamine ja esitamine 4 Klassikalise laulu erialale spetsialiseerunud interpreedid peavad lisaks ülaltoodule tõendama ka kompetentsi B.2.3 Vokaalmuusika esitamine. Interpreet, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Mööblirestauraator, tase 4 Furniture restorer, EstQF Level 4 4 Mööblirestauraator, tase 4 (versioon 1) Mööblirestauraator, tase 4 (versioon 2) Mööblirestauraator, tase 4 (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Mööblirenoveerija 35 2025-03-26 2025-03-26 2028-03-25 4 4 7317 Puidust, punumis- jm materjalidest tooteid valmistavad käsitöömeistrid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 31 Mööblitootmine Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Mööblirestauraatori kutse-eetika Digioskused Meelis Kihulane Edev Eremiit MTÜ Ahti Koitmäe Eesti Mööblimuuseum MTÜ Margus Krips Haapsalu Kutsehariduskeskus Maret Lehis Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Enn Tedre Retk OÜ Tõnu Vainküla FIE Tõnu Vainküla Viljar Vissel Eesti Vabaõhumuuseum Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Mööblirestauraator on käsitööline, kes ennistab ajaloolisi esemeid ning seejuures õpetab neid hindama ja hoidma. Ta väärtustab ajaloolist ja/või kultuurilist mööblit ja eset. Mööblirestauraator tunneb hästi traditsioonilisi puit-, polsterdus- ja viimistlusmaterjale ning tehnikaid, teab mööbli valmistamise viise ning tugineb oma töös teadmistele mööbliajaloost. Mööblirestauraator, tase 4 töötab iseseivalt, vastutab talle antud tööülesannete täitmise eest, keerukamate tööülesannete juures kasutab meistri abi. Mööblirestauraatori kutsealal tegutseb ka mööblirestauraator, tase 5, kes on spetsialiseerunud kas puitosade, viimistluse või polstri säilitamisele ja taastamisele, lisaks juhendab ja nõustab. A.2.1 Restaureerimiskava koostamine ja tööprotsessi korraldamine A.2.2 Puitosade säilitamine ja taastamine A.2.3 Viimistluse säilitamine ja taastamine A.2.4 Polstri säilitamine ja taastamine A.2.5 Ettevõtlus 4. taseme mööblirestauraatori kompetentsid omandatakse kutseõppeasutuses või töö käigus. Soovitavalt on tal eelnevalt omandatud puukäsitöölise või tisleri oskused. Mööblirestauraator. Selle kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2) ja kohustuslike kompetentside B.3.1 – B.3.5 tõendamine. Restaureerimiskava koostamine ja tööprotsessi korraldamine 4 Puitosade säilitamine ja taastamine 4 Viimistluse säilitamine ja taastamine 4 Polstri säilitamine ja taastamine 4 Ettevõtlus 4 Mööblirestauraator, tase 5 Furniture restorer, EstQF Level 5 2 Mööblirestauraator, tase 5 (versioon 1) Polstri säilitamine ja taastamine Puitosade säilitamine ja taastamine Viimistluse säilitamine ja taastamine Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Mööblirenoveerija 35 2025-03-26 2025-03-26 2028-03-25 5 5 7317 Puidust, punumis- jm materjalidest tooteid valmistavad käsitöömeistrid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 31 Mööblitootmine Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Mööblirestauraatori kutse-eetika Digioskused Meelis Kihulane Edev Eremiit MTÜ Ahti Koitmäe Eesti Mööblimuuseum MTÜ Margus Krips Haapsalu Kutsehariduskeskus Maret Lehis Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Enn Tedre Retk OÜ Tõnu Vainküla FIE Tõnu Vainküla Viljar Vissel Eesti Vabaõhumuuseum Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Mööblirestauraator on käsitööline, kes ennistab ajaloolisi esemeid ning seejuures õpetab neid hindama ja hoidma. Ta väärtustab ajaloolist ja/või kultuurilist mööblit ja eset. Mööblirestauraator tunneb hästi traditsioonilisi puit-, polsterdus- ja viimistlusmaterjale ning tehnikaid, teab mööbli valmistamise viise ning tugineb oma töös teadmistele mööbliajaloost. Mööblirestauraator, tase 5 on spetsialiseerunud kas puitosade, viimistluse või polstri säilitamisele ja taastamisele. Ta organiseerib ja juhendab kaastöötajate tööd, vastutades protsessi sujuvuse eest ning nõustab kliente. Mööblirestauraatori kutsealal tegutseb ka mööblirestauraator, tase 4, kes töötab iseseisvalt ning juhendab oma oskuste piires kaastöötajaid. A.2.1 Restaureerimiskava koostamine ja tööprotsessi korraldamine A.2.2 Ettevõtlus A.2.3 Juhendamine ja nõustamine Puitosade säilitamine ja taastamine A.2.4 Puitosade säilitamine ja taastamine Viimistluse säilitamine ja taastamine A.2.5 Viimistluse säilitamine ja taastamine Polstri säilitamine ja taastamine A.2.6 Polstri säilitamine ja taastamine Mööblirestauraator, tase 5 on omandanud kutseoskused töö käigus või kutseõppe jätkuõppes. Kutseõppeasutuses õppima asumine eeldab mööblirestauraator, tase 4 kutse olemasolu. Mööblirestauraator. Kutse mööblirestauraator, tase 5 taotlemisel tuleb tõendada üldoskused (B.2), kohustuslikud kompetentsid B.3.1 – B.3.3 ning spetsialiseerumisega seotud kompetents vastavalt valitud spetsialiseerumisele: Puitosade säilitamine ja taastamine, kompetents B.3.4, Viimistluse säilitamine ja taastamine, kompetents B.3.5, Polstri säilitamine ja taastamine, kompetents B.3.6. Restaureerimiskava koostamine ja tööprotsessi korraldamine 5 Ettevõtlus 5 Juhendamine ja nõustamine 5 Spetsialiseerumiseks tuleb tõendada spetsialiseerumisega seotud kompetents vastavalt: Puitosade säilitamine ja taastamine, kompetents B.3.4, Viimistluse säilitamine ja taastamine, kompetents B.3.5, Polstri säilitamine ja taastamine, kompetents B.3.6. Rütmimuusik, tase 4 Musician, EstQF Level 4 5 Rütmimuusik, tase 4 (versioon 1) Rütmimuusik, tase 4 (versioon 2) Rütmimuusik, tase 4 (versioon 3) Rütmimuusik, tase 4 (versioon 4) akordioni eriala basskitarri eriala fagoti eriala flöödi eriala kitarri eriala klarneti eriala klaveri eriala kontrabassi eriala laulu eriala löökpillide eriala oboe eriala saksofoni eriala trombooni eriala trompeti eriala tšello eriala tuuba eriala viiuli eriala vioola eriala Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Rütmimuusik 35 2025-03-26 2025-03-26 2028-03-25 4 4 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Heino Elleri Muusikakool Tallinna Muusika- ja Balletikool Keelte oskustasemete kirjeldused Virgo Sillamaa Eesti Rütmimuusika Hariduse Liit, tegevmuusik Mariell Piispea Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool Tuulike Kivestu Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia Marko Mägi Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, tegevmuusik Kadri Voorand Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, tegevmuusik Vladimir Võssotski G. Otsa nimeline Tallinna muusikakool, tegevmuusik Eve Pärnsalu G. Otsa nimeline Tallinna muusikakool, tegevmuusik Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Rütmimuusiku töö on nii loominguline kui ka administratiivne. See eeldab nii muusikalist ettevalmistust kui ka teadmisi kutsevaldkonda puudutava seadusandluse ja tööelu korralduse kohta. Rütmimuusik võib olla samaaegselt muusika esitaja ja selle looja nii autori kui ka arranžeerijana. Rütmimuusiku töö eesmärgid on: • Musitseerida kontserdil, helisalvestusstuudios, ansambliproovis ning arendada oma erialaseid oskusi iseseisvalt. • Seada ja/või luua muusikat nii elava ettekande kui ka stuudiosalvestuse jaoks. • Esindada ennast ja/või muusikalist kollektiivi avalikus ruumis (sotsiaal- või trükimeedia, raadio, televisioon jm). Suhelda koostööpartneritega (kontserdikorraldajad, festivalid jne) ning juhtida vajadusel ise muusikalisi projekte (salvestamine, kontserdi korraldamine vm). • Juhendada õpilasi individuaalselt ning rühmades. Rütmimuusik spetsialiseerub järgmiselt: • Instrumentalist: Akordion, viiul, vioola, tšello, kontrabass, kitarr, basskitarr, klaver, löökpillid, trompet, tromboon, klarnet, flööt, saksofon, oboe, fagott, tuuba • Vokalist: Laulu eriala Rütmimuusiku kutsealal on kaks kutset: 4. taseme rütmimuusik töötab enamasti ansamblites muusikuna, vahel ka ansamblijuhina. Seab ja vahel ka loob muusikat oma ansamblite tarvis. Esindab ennast avalikus ruumis (peamiselt sotsiaalmeedias) ning lepingulistes suhetes koostööpartneritega. Juhendab õpilasi individuaalselt. 5. taseme rütmimuusik töötab muusiku ning ansamblijuhina. Arranžeerib ja loob muusikat mitmesugustele koosseisudele ning produtseerib muusikat stuudios. Kavandab ja korraldab oma tööelu, leiab oma kunstilisele tegevusele ise väljundeid või algatab selleks vajalikke koostööpartnerlusi. Esindab ennast ning enda juhitavaid ansambleid ja projekte lepingulistes suhetes ning avalikus ruumis. Algatab ja juhib vajadusel mitmesuguseid muusikalisi projekte. Juhendab muusikaõpilasi nii individuaalselt kui ka rühmades. A.2.1 Töö repertuaariga 1. Muusika kuulamine, analüüsimine ja repertuaari valimine 2. Esinemiskava koostamine 3. Muusikalise materjali ettevalmistamine harjutamiseks ja esinemiseks 4. Instrumendi (sh hääle) harjutamine A.2.2 Arranžeerimine ja muusika loomine 1. Repertuaari arranžeerimine mitmesugustele koosseisudele 2. Arranžeeringu vormistamine 3. Muusika loomine A.2.3 Muusika esitamine kontserdil ja/või salvestusel 1. Heliproovis osalemine 2. Musitseerimine kontserdil ja/või salvestusel 3. Publikuga suhtlemine A.2.4 Töötamine muusikalise kollektiiviga 1. Osalemine ansambli töös 2. Muusikalise kollektiivi loomine 3. Proovi ettevalmistamine 4. Proovi juhtimine ja sisuline töö ansambli interpretatsiooniliste ja improvisatsiooniliste koosmängu aspektidega A.2.5 Muusikatehnoloogiliste vahendite kasutamine 1. Arvuti kasutamine 2. Noodistusprogrammide kasutamine 3. Salvestusprogrammide kasutamine A.2.6 Administreerimine 1. Iseenda ja/või muusikalise kollektiivi esindamine 2. Muusikategevuse kajastamine 3. Muusikalise projekti korraldamine 4. Muusika levitamine A.2.7 Juhendamine 1. Pilliõppe juhendamine oma erialal 2. Grupiõppe juhendamine Rütmimuusiku tööaeg on paindlik. Töötatakse ka puhkepäevadel ja pühade ajal. Töötatakse üldjuhul siseruumides, kuid esinetakse ka väljas. Muusikainstrumendid, muud tehnilised vahendid (nt pillivõimendid jms), noodimaterjal, arvutitarkvara. 1) muusikalised võimed, 2) loovus, loomingulisus, 3) analüüsivõime, 4) valmisolek meeskonnatööks, 5) pingetaluvus, 6) järjekindlus, enesedistsipliin, 7) täpsus, 8) vastutustunne, 9) paindlikkus. Üldjuhul on rütmimuusik keskhariduse, erialase koolituse ja töökogemusega isik. Kutse taotlemise eeldused on kirjas kutse andmise korras. Kitarrist, bassist, laulja, trummar, klahvpillimängija, saksofonist, trompetist jne. 4. taseme rütmimuusiku kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1 –B.2.6. Taotleja võib soovi korral tõendada valitava kompetentsi B.2.7. Töö repertuaariga 4 Arranžeerimine ja muusika loomine 4 Muusika esitamine kontserdil ja/või salvestusel 4 Töötamine muusikalise kollektiiviga 4 Muusikatehnoloogiliste vahendite kasutamine 4 Administreerimine 4 Taotleja võib soovi korral tõendada valitava kompetentsi B.2.7. Juhendamine 4 Rütmimuusik, tase 5 Musician, EstQF Level 5 4 Rütmimuusik, tase 5 (versioon 1) Rütmimuusik, tase 5 (versioon 2) Rütmimuusik, tase 5 (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Rütmimuusik 35 2025-03-26 2025-03-26 2028-03-25 5 5 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Tallinna Muusika- ja Balletikool Keelte oskustasemete kirjeldused Virgo Sillamaa Eesti Rütmimuusika Hariduse Liit, tegevmuusik Mariell Piispea Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool Tuulike Kivestu Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia Marko Mägi Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, tegevmuusik Kadri Voorand Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, tegevmuusik Vladimir Võssotski G. Otsa nimeline Tallinna muusikakool, tegevmuusik Eve Pärnsalu G. Otsa nimeline Tallinna muusikakool, tegevmuusik Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Rütmimuusiku töö on nii loominguline kui ka administratiivne. See eeldab nii muusikalist ettevalmistust kui ka teadmisi kutsevaldkonda puudutava seadusandluse ja tööelu korralduse kohta. Rütmimuusik võib olla samaaegselt muusika esitaja ja selle looja nii autori kui ka arranžeerijana. Rütmimuusiku töö eesmärgid on: ● Musitseerida kontserdil, helisalvestusstuudios, ansambliproovis ning arendada oma erialaseid erialalisi oskusi iseseisvalt. ● Seada ja/või luua muusikat nii elava ettekande kui ka stuudiosalvestuse jaoks. ● Esindada ennast ja/või muusikalist kollektiivi avalikus ruumis (sotsiaal- või trükimeedia jms). Suhelda koostööpartneritega (kontserdikorraldajad, festivalid jne) ning juhtida vajadusel ise muusikalisi projekte (salvestamine, kontserdi korraldamine vms). ● Juhendada õpilasi individuaalselt ning rühmades. Rütmimuusiku kutsealal on kaks kutset: 4. taseme rütmimuusik töötab enamasti ansamblites muusikuna, vahel ka ansamblijuhina. Seab ja vahel ka loob muusikat oma ansamblite tarvis. Esindab ennast avalikus ruumis (peamiselt sotsiaalmeedias) ning lepingulistes suhetes koostööpartneritega. Juhendab õpilasi individuaalselt. 5. taseme rütmimuusik töötab muusiku ning ansamblijuhina. Arranžeerib ja loob muusikat mitmesugustele koosseisudele ning produtseerib muusikat stuudios. Kavandab ja korraldab oma tööelu, leiab oma kunstilisele tegevusele ise väljundeid või algatab selleks vajalikke koostööpartnerlusi. Esindab ennast ning enda juhitavaid ansambleid ja projekte lepingulistes suhetes ning avalikus ruumis. Algatab ja juhib vajadusel mitmesuguseid muusikalisi projekte. Juhendab muusikaõpilasi nii individuaalselt kui ka rühmades. A.2.1 Töö repertuaariga 1. Muusika kuulamine, analüüsimine ja repertuaari valimine 2. Esinemiskava koostamine 3. Muusikalise materjali ettevalmistamine harjutamiseks ja esinemiseks 4. Instrumendi (sh hääle) harjutamine A.2.2 Arranžeerimine ja muusika loomine 1. Repertuaari arranžeerimine mitmesugustele koosseisudele 2. Arranžeeringu vormistamine 3. Muusika loomine A.2.3 Muusika esitamine kontserdil ja/või salvestusel 1. Heliproovis osalemine 2. Musitseerimine kontserdil ja/või salvestusel 3. Publikuga suhtlemine A.2.4 Töötamine muusikalise kollektiiviga 1. Osalemine ansambli töös 2. Muusikalise kollektiivi loomine 3. Proovi ettevalmistamine 4. Proovi läbiviimine ja sisuline töö ansambli interpretatsiooniliste ja improvisatsiooniliste koosmängu aspektidega A.2.5 Muusikatehnoloogiliste vahendite kasutamine 1. Arvuti kasutamine 2. Noodistusprogrammide kasutamine 3. Salvestusprogrammide kasutamine 4. Live-elektroonika vahendite tundmine A.2.6 Administreerimine 1. Artisti/ansambli avaliku profiili kujundamine. 2. Tehniliste dokumentide koostamine 3. Lepingute sõlmimine 4. Tuuri, kontsert- või salvestusprojekti korraldamine A.2.7 Muusikalise projekti juhtimine 1. Töötamine projekti ideega 2. Projekti ettevalmistamine 3. Projekti korraldamine 4. Projekti analüüs A.2.8 Juhendamine 1. Pilliõppe juhendamine oma erialal 2. Grupiõppe juhendamine Rütmimuusiku tööaeg on paindlik. Töötatakse ka puhkepäevadel ja pühade ajal. Töötatakse üldjuhul siseruumides, kuid esinetakse ka väljas. Muusikainstrumendid, muud tehnilised vahendid (nt pillivõimendid jms), noodimaterjal, arvutitarkvara. 1) muusikalised võimed, 2) loovus, loomingulisus, 3) analüüsivõime, 4) valmisolek meeskonnatööks, 5) pingetaluvus, 6) järjekindlus, enesedistsipliin, 7) täpsus, 8) vastutustunne, 9) paindlikkus, 10) juhtimisoskus. Üldjuhul on rütmimuusik keskhariduse, erialase koolituse ja töökogemusega isik. Kutse taotlemise eeldused on kirjas kutse andmise korras. Kitarrist, bassist, laulja, trummar, klahvpillimängija jne või rokkmuusik, popmuusik, džässmuusik jne. 5. taseme rütmimuusiku kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1 –B.2.6. Taotleja võib soovi korral tõendada valitavaid kompetentse B.2.7 ja B.2.8. Töö repertuaariga 5 Arranžeerimine ja muusika loomine 5 Muusika esitamine kontserdil ja/või salvestusel 5 Töötamine muusikalise kollektiiviga 5 Muusikatehnoloogiliste vahendite kasutamine 5 Administreerimine 5 Taotleja võib soovi korral tõendada valitavaid kompetentse B.2.7 ja B.2.8. Muusikalise projekti juhtimine 5 Juhendamine 5 Raietööline, tase 3 Logger, EstQF Level 3 10 Raietööline I (versioon 1) Raietööline I (versioon 2) Raietööline I (versioon 3) Raietööline I (versioon 4) Raietööline I (versioon 5) Raietööline, tase 3 (versioon 6) Raietööline, tase 3 (versioon 7) Raietööline, tase 3 (versioon 8) Raietööline, tase 3 (versioon 9) Võsasaetööline, tase 3 Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Raietööline 36 2025-04-03 2025-04-03 2027-03-30 3 3 6210 Metsanduse jms oskustöölised 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Digipädevuste enesehindamise skaala Tõnu Reinsalu Luua Metsanduskool Tenek Mäekivi Metsatuba OÜ Ilmar Paal Riigimetsa Majandamise Keskus Rainer Laigu Riigimetsa Majandamise Keskus Andres Olesk OÜ Valga Puu Pille Meier Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Raietööline, tase 3 on oskustöötaja, kes teeb metsakasvatuse ja puidu varumisega seotud töid, arvestades looduslikke tingimusi ning säästva metsamajanduse põhimõtteid. Ta juhindub oma töös püstitatud metsakasvatuslikust ülesandest. Raietööline töötab nii üksi kui meeskonnas ja võtab talle antud volituste piires iseseisvalt vastu oma tööd puudutavaid otsuseid. Töö ei eelda aktiivset suhtlemist. Raietöölise töökeskkonnaks on mets. Töö toimub välitingimustes ja sõltub ilmastikust. Töö on füüsiliselt raske ja suure ohtlikkusega, tööõnnetuste vältimiseks on kohustus kasutada tööle vastavaid isikukaitsevahendeid ning järgida tööohutusnõudeid. Tööaeg on paindlik. Peamised töövahendid on võsa- ja kettsaag. Raietööline, tase 3 kutse sisaldab osakutset Võsasaetööline, tase 3. Võsasaetööline tase, 3 peamiseks töövahendiks on võsasaag. Lähedased kutsed on raietööline, tase 2 ja metsur, tase 4. Erinevalt 2. taseme raietöölisest omab raietööline, tase 3 metsakasvatuse oskuseid ja teadmisi. Metsur, tase 4 juhendab oma meeskonna tööd ja seeläbi on tal suurem vastutus võrreldes raietööline, tase 3 kutsega. A.2.1 Metsauuenduse rajamine A.2.2 Metsauuenduse hooldamine ja valgustusraie A.2.3 Hooldus- ja uuendusraie 3. taseme raietöölisel on erialane kutseharidus või ta on omandanud kutseoskused praktilise töö käigus. Raietööline, saemees, võsasaemees, raiemees. Raietööline, tase 3 kutse saamiseks tuleb tõendada üldoskused (B.2) ja kõik kompetentsid (B.3.1 - B.3.3) ning osakutse võsasaetööline, tase 3 saamiseks tuleb tõendada üldoskused (B.2) ja kompetentsid (B.3.1 - B.3.2). Metsauuenduse rajamine 3 Metsauuenduse hooldamine ja valgustusraie 3 Hooldus- ja uuendusraie 3 Teedeinsener, tase 6 Civil Engineer in Road Engineering, EstQF Level 6 11 Teedeinsener IV (versioon 1) Teedeinsener IV (versioon 2) Teedeinsener IV (versioon 3) Teedeinsener, tase 6 (versioon 10) Teedeinsener, tase 6 (versioon 4) Teedeinsener, tase 6 (versioon 5) Teedeinsener, tase 6 (versioon 6) Teedeinsener, tase 6 (versioon 7) Teedeinsener, tase 6 (versioon 8) Teedeinsener, tase 6 (versioon 9) Sillad Teed Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Teedeehitus Teedeinsener 58 2025-04-08 2025-07-01 2030-06-30 6 6 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Eesti Taristuehituse Liit Tööde pädevused ja referentside vahemik Nõuded kutse taotlemisel Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Alan Muruväli Verston Eesti OÜ Heiki Meos OÜ Estkonsult Ilmar Link TPJ Inseneribüroo OÜ Mihkel Kask TalTech Riho Milva Roadplan OÜ Sven Sillamäe Tallinna Tehnikakõrgkool Taivo Kurg Transpordiamet Tarmo Trei Eesti Taristuehituse Liit Tarvi Kliimask Eesti Taristuehituse Liit Tarvo Mill Tallinna Tehnikakõrgkool Tiit Metsvahi TalTech Toomas Paaver Eesti Arhitektide Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Teedeinsener tegeleb teede ja sildade kavandamise, ehitamise, laiendamise, korrashoiu ja rekonstrueerimise ning nende lammutamisega, samuti liikluskorralduse ja -ohutusega ning nende tegevuste juhtimisega, arvestades sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetilisi aspekte. Teedeinsener, tase 6 kutsetunnistus annab selle omanikule seadusest tulenevatel alustel õiguse tegutseda pädeva isikuna iseseisvalt ja omal vastutusel kutsestandardi lisas 1 toodud pädevuspiirides. Teedeinsener, tase 6, spetsialiseerub ühele kahest allerialast: 1. Teed, mille alla kuuluvad ametialad: ehitustegevuse juhtimine*, ehitusjuhtimine**, korrashoid, liikluskorralduse projekti koostamine, omanikujärelevalve, projekti koostamine. 2. Sillad, mille alla kuuluvad ametialad: ehitustegevuse juhtimine*, sh korrashoid, ehitusjuhtimine**; omanikujärelevalve. Teedeinsener vastutab nii enda kui tema juhitud töörühma töö tulemuste eest. Teedeinsener mõistab, et tee on ruumi kui terviku osa, tunnetab oma töös teedeinseneri pädevuse piire. Inim- ja loodussõbraliku, ruumilisi tervikväärtusi kandva ning ohutu liiklus- ja tänavaruumi loomisel puutuvad insenertehniliste asjaolude kõrval asjasse arhitektuurivaldkonna asjatundjate tunnetusel põhinevad seosed ja lahendused tee või selle osade kohta. Teedeinsener arvestab projekteerimisel tee mõjuga ruumi kvaliteedile, tehes koostööd arhitekti ja maastikuarhitektiga ning ehitusvaldkonna teiste inseneridega kvaliteetse ruumi loomise eesmärgil. Teedeinsener vastutab oma töös selle eest, et teed, tänavad ja nendega seotud liiklussõlmed ning ehituskonstruktsioonid vastavad heale ehitustavale, normidele ja standarditele ning nende eluiga on optimaalne arvestades ohutust ja säästlikkust. Teedeinsener töötab nii siseruumides kui ka väliobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutiprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Lisaks teedeinsener, tase 6 on teedeinseneri kutsegrupis välja töötatud kutsestandardid diplomeeritud teedeinsener, tase 7 ja volitatud teedeinsener, tase 8. Teedeinseneri kutsed erinevad üksteisest peamiselt objektist tulenevate pädevuspiiride poolest (vt kutsestandardi lisa 1). Tase 6 teedeinsener erineb tase 7 diplomeeritud teedeinsenerist mitte ainult objektist tulenevate pädevuspiiride poolest, vaid ka seetõttu, et tema kompetentside hulka ei kuulu auditi, projekti ekspertiisi ega liiklusohutuse auditi tegemine ja projekteerimise juhtimine, lisaks silla projekti koostamine. Volitatud teedeinseneri (tase 8) kutsetunnistus annab selle omanikule õiguse tegutseda tehniliste piiranguteta. Lisaks kuuluvad tema pädevusse ehitised, mille puhul rakenduvad kõrgendatud tähelepanu, täpsus- või ohutusnõuded ning mis Eesti kontekstis on kas mastaapsed, ehituskorralduslikult keerulised või kasutavad erakordset ja innovaatilist tehnoloogiat. Sama kehtib ka olukordades, kus kõrgendatud nõuded kaasnevad mittetavapärase konstruktsiooni rajamisega. _______________________________ *Ametiala „Ehitustegevuse juhtimine“ all mõistetakse käesolevas kutsestandardis ehitustööde korraldamist objektil. **Ametiala „Ehitusjuhtimine“ all mõistetakse käesolevas kutsestandardis ehitustegevuse juhtimist tervikuna või tellija rollis. A.2.1. Teehoid Spetsialiseerumine Teed A.2.2. Projekti koostamine A.2.3. Ehitustegevuse juhtimine A.2.4. Ehitusjuhtimine A.2.5. Omanikujärelevalve A.2.6. Korrashoid A.2.7. Liikluskorralduse projekti tegemine Spetsialiseerumine Sillad A.2.8. Ehitustegevuse juhtimine, sh korrashoid A.2.9. Ehitusjuhtimine A.2.10. Omanikujärelevalve Üldjuhul on 6. taseme teedeinseneril vähemalt ehitus- või muu tehnikavaldkonna bakalaureusekraad. Lisaks on tal taotletavale kutsetasemele vastav alleri- ja ametialane töökogemus ning läbitud täiendusõpe. Kvalifikatsooninõuded kutse taotlemisele ja taastõendamisele, sh haridusele, töökogemusele ja täienduskoolitusele on esitatud kutsestandardi osas B.1 ja lisas 2. Ehitusjuht, konsultant, objektijuht, omanikujärelevalve tegija, projekteerija, töödejuhataja. Ehitusseadustikust tulenevalt kui ettevõtja ja pädev isik pakuvad ehitusala järgmistel tegevusaladel: 1) ehitusloakohustusliku ehitise ehitamine; 2) ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekti koostamine; 3) omanikujärelevalve tegemine; 4) ehitusprojekti ekspertiis; 5) ehitise audit; 6) liiklusohutuse audit; 7) avalikult kasutatavate teede korrashoid; 8) liikluskorralduse projektide tegemine. majandustegevuse korras oma teenuseid ning tegutsevad, peab ettevõtja vastutusel ja heaks tegutseva pädeva isiku kvalifikatsioon olema tõendatud kutseseaduse kohase kutsega. Teedeinsener, tase 6 kutsega on neist seotud: ehitusloakohustusliku ehitise ehitamine; ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekti koostamine; omanikujärelevalve tegemine; avalikult kasutatavate teede korrashoid; liikluskorralduse projektide tegemine Teedeinseneri tegevuse eesmärk on liiklejatele turvalise, keskkonnasõbraliku ning jätkusuutliku taristu kavandamine ja rajamine arvestades taristu elukaart. Teedeinsener rakendab oma töös innovaatilisi ja digitehnoloogilisi lahendusi, mistõttu muutuvad enam oluliseks kohaste riist- kui ka tarkvara, sh BIM tehnoloogia, pilvepõhiste lahenduste, interneti, küberturvalisuse, andmebaaside ja -süsteemide rakendamise oskused. Kutse teedeinsener, tase 6 koosneb üldoskustest B.2, kohustuslikust kompetentsist B.3.1 ja sptsialiseerumisega seotud valitavatest kompetentsidest B.3.2-B.3.8. Kutse teedeinsener, tase 6 taotlemisel tuleb tõendada üldoskused, kohustuslik kompetents ja vähemalt üks spetsialiseerumisega seotud valitav kompetents. Spetsialiseerumisega "Teed" seotud valitavateks kompetentsideks on B.3.2.-B.3.3 ja B.3.5.-B.3.8. Spetsialiseerumisega "Sillad" seotud valitavateks kompetentsideks on B.3.4.-B.3.6. Kõikide kompetentside hindamine toimub vastavalt valitud spetsialiseerumisele. Teehoid 6 Spetsialiseerumisega "Teed" seotud valitavateks kompetentsideks on B.3.2.-B.3.3 ja B.3.5.-B.3.8. Spetsialiseerumisega "Sillad" seotud valitavateks kompetentsideks on B.3.4.-B.3.6. Projekti koostamine 6 Ehitustegevuse juhtimine 6 Ehitustegevuse juhtimine, sh korrashoid 6 Ehitusjuhtimine 6 Omanikujärelevalve tegemine 6 Korrashoid 6 Liikluskorralduse projekti koostamine 6 Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 esmane kutse Diploma Mechanical Engineer, level 7, Initial Higher Education level 4 Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Tootearendus Tootmistehnika Tööstustehnika Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Mehaanikainsener 33 2025-04-09 2025-04-09 2028-10-31 7 7 2144 Mehaanikainsenerid 0715 Mehaanika ja metallitöö 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Eesti Maaülikool Tallinna Tehnikaülikool Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Priit Kulu Eesti Mehaanikainseneride Liit Aigar Hermaste Tallinna Tehnikaülikool Oliver Mets Insero OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 esmase kutse kutsestandard on kõrghariduse õppekavade, kutse andmise ning kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemise alus. Erialase magistriõppe lõpetanud isikule antakse kutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega. Mehaanikainsenerid on spetsialistid, kellel on teadmised ja oskused mehaanika valdkonnas erinevate insener-tehniliste ülesannete määratlemiseks ja lahendamiseks majanduslikult vastuvõetaval ning keskkonnasäästlikul moel, mis on ohutud ja ühiskondlikult aktsepteeritavad. Mehaanikainsenerid tegutsevad vastavalt moraali- ja eetikanormidele ning järgivad jätkusuutliku arengu põhimõtteid. Mehaanikainsenerid töötavad büroodes, tootmisettevõtetes ning sise- ja välisobjektidel. Tootmisettevõtetes ja objektidel töötades tuleb juhinduda üldise tööohutuse nõuetest. Mehaanikainsenerid on valmis töötama interdistsiplinaarses meeskonnas koos soojustehnika-, transporditehnika-, mehhatroonikainseneride jt spetsialistidega. Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 esmane kutse on omistatud isikule, kes on läbinud erialase magistriõppe ja omandanud kompetentsuse, mis võimaldab asuda tööle tootearendusinseneri, tootmisinseneri, projektijuhi ja tootmisjuhina toodete ja tehnoloogiate arendamise alal. Keerulistes ja uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades võib ta vajada kogenud inseneri juhendamist. Kuna puudub töökogemus, siis võib ta keerulistes ja uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades vajada kogenud inseneri juhendamist. Teised mehaanikainseneride kutsed: Mehaanikainsener, tase 6 Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 Volitatud mehaanikainsener, tase 8. A 2.1 Üldinsenerlike ülesannete lahendamine. A.2.2 Mehhanotehnikaalane inseneritöö. Tootearendus A.2.3 Toodete projekteerimine A.2.4 Toodete prototüüpimine Tootmistehnika A.2.5 Toodete valmistustehnoloogia kavandamine A.2.6 Tootmissüsteemide kavandamine Tööstustehnika A.2.7 Tootmise planeerimine A.2.8 Äriprotsesside juhtimine Diplomeeritud mehaanikainseneri esmase kutse omandamise eelduseks on magistrikraad. Kutse andjaks on õppeasutus, kus vastav õpe läbiti. Mehaanikainsener, tootearendusinsener, tootmisinsener, projektijuht, tootmisjuht, robootikainsener, protsessiinsener. Seoses suurema IT lahendustega integreerumisega muutuvad olemasolevad tööstusseadmed järk-järgult kõrgtehnoloogilisemaks. Automatiseerimist mõjutavad innovaatiliste digitehnoloogiliste lahenduste rakendamine nagu Tööstus 4.0 tehnoloogiad ning Tööstuslik Internet ja IoT. Oluline on tööstus- ja tootmisprotsesside elukaare (sh müügi ja tarbimise) tundmine, töö- ja keskkonnaohutus, küberturvalisus, ruumiline mõtlemine, masinnägemine ja liitreaalsus ning kaasaegne andmeanalüüs (tehisintellekt, suurandmed). Tööstuse põhikutsealad ja kompetentsid sulanduvad üha enam ja enam pole võimalik ameteid täpselt nagu varem. Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 esmase kutse taotlemisel tuleb läbida õppekava ja tõendada üldoskused B.2 ja kompetentsid B.3.1 - B.3.2. Spetsialiseerumisel tootearendusele tuleb tõendada lisaks kompetentsid B.3.3 ja B.3.4. Spetsialiseerumisel tootmistehnikale tuleb tõendada lisaks kompetentsid B.3.5 ja B.3.6. Spetsialiseerumisel tööstustehnikale tuleb tõendada lisaks kompetentsid B.3.6 ja B.3.7. Üldinsenerlike ülesannete lahendamine 7 Mehhanotehnikaalane inseneritöö 7 Spetsialiseerumisel tootearendusele tuleb tõendada lisaks kompetentsid B.3.3 ja B.3.4. Spetsialiseerumisel tootmistehnikale tuleb tõendada lisaks kompetentsid B.3.5 ja B.3.6. Spetsialiseerumisel tööstustehnikale tuleb tõendada lisaks kompetentsid B.3.6 ja B.3.7. Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 esmane kutse Diploma Biomedical Engineer, Level 7, Initial Higher Education level 4 Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Biomeditsiiniinsener 33 2025-04-09 2025-04-09 2030-04-08 7 7 2149 Tehnikateaduste tippspetsialistid, mujal liigitamata 0912 Meditsiin 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Tallinna Tehnikaülikool Keelte oskustasemete kirjeldused Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Digipädevuste enesehindamise skaala Andres Kaalep SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Andrus Aavik SA Tartu Ülikooli Kliinikum Annika Kaalep SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Eduard Gerškevitš SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Jaanus Lass AB Medical Group, Eesti Biomeditsiinitehnika ja Meditsiinifüüsika Ühing Joosep Kepler SA Pärnu Haigla Kalle Kepler Radexpert OÜ Maie Bachmann Tallinna Tehnikaülikool Marko Parve AS Ida-Tallinna Keskhaigla Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Biomeditsiinitehnikainseneride tegevuse eesmärk on toetada tänapäevase meditsiini ohutut ja kvaliteetset toimimist inseneriteaduse, meditsiinifüüsika ja meditsiiniinfotehnoloogia rakenduste kaudu. Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 esmane kutse on omistatud isikule, kes on läbinud erialase magistriõppe ja omandanud kompetentsuse, mis annab valmisoleku töötada meditsiini ja bioloogia kõrgtehnoloogia käitamise ettevõtetes ja asutustes ning täita meditsiinifüüsika, meditsiiniinfotehnoloogia või insenertehniliste töödega seotud ülesandeid. Kuna puudub töökogemus, võib ta keerulistes ja uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades vajada kogenud inseneri juhendamist. Tervishoiuasutuses töötades tuleb juhinduda kliinilises keskkonnas kehtivatest nõuetest. Võimalik on kokkupuude mürgiste ainetega, nakkusohtliku materjaliga ja ioniseeriva kiirgusega, mis eeldab töötamisel kaitsevahendite kasutamist vastavalt töö iseloomule. Kutseala kõrgemate tasemete kutsed: Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 omab töökogemust meditsiiniseadmete ja -süsteemide käitamise ja parendamise alal. Volitatud biomeditsiinitehnikainsener, tase 8 omab töökogemust diagnostilise ja menetlusradioloogia meditsiinifüüsika, nukleaarmeditsiinifüüsika, kiiritusravi meditsiinifüüsika, insenertehniliste seadmete või meditsiiniinfotehnoloogia spetsialiseerumissuundadel. A.2.1 Meditsiiniseadmete ja -süsteemide käitamine. A.2.2 Meditsiiniseadmete ja -süsteemide parendamine. Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainseneri esmase kutse taotlemise eelduseks on omandatud meditsiinitehnika ja -füüsika alane magistrikraad. Kutse andjaks on õppeasutus, kus vastav magistriõpe läbiti. Meditsiinitehnikainsener, hooldusinsener, kvaliteediinsener, meditsiinifüüsik, meditsiinitehnikaspetsialist, müügiinsener jm. Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 esmase kutse taotlemisel tuleb läbida õppekava ja omandada kompetentsid B2, B.3.1 ja B.3.2. Meditsiiniseadmete ja -süsteemide käitamine 7 Meditsiiniseadmete ja -süsteemide parendamine 7 Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 Diploma Biomedical Engineer, EstQF Level 7 7 Diplomeeritud biomeditsiiniinsener V (versioon 1) Diplomeeritud biomeditsiiniinsener V (versioon 2) Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 (versioon 3) Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 (versioon 6) Meditsiinifüüsika spetsialist, tase 7 Meditsiiniseadmete insenertehnilised tööd Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Biomeditsiiniinsener 33 2025-04-09 2025-04-09 2030-04-08 7 7 2149 Tehnikateaduste tippspetsialistid, mujal liigitamata 0912 Meditsiin 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Eesti Biomeditsiinitehnika ja Meditsiinifüüsika Ühing Täiendusõppe arvestuse juhend Inseneri kutse-eetika koodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Jaanus Lass Eesti Biomeditsiinitehnika ja Meditsiinifüüsika Ühing Joosep Kepler SA Pärnu Haigla, Eesti Biomeditsiinitehnika ja Meditsiinifüüsika Ühing Markus Vardja SA Tartu Ülikooli Kliinikum Dmitri Šutov SA Tartu Ülikooli Kliinikum Sergei Nazarenko TalTech Jelena Šubina Keskkonnaamet Kalle Kepler Radexpert OÜ Jelena Fomina TalTech Annika Kaalep SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Kristin Reinaas Abbott Medical Estonia OÜ Anna-Marie Jakobson SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Biomeditsiinitehnikainsenerid töötavad tervishoiuasutuses, meditsiiniseadmeid tootvas, paigaldavas, hooldavas ja remontivas ettevõttes, ülikooli juures, katselaboris või muus ettevõttes. Tegevuse eesmärk on toetada tänapäevase meditsiini ohutut ja kvaliteetset toimimist inseneriteaduse, meditsiinifüüsika ja meditsiiniinfotehnoloogia rakenduste kaudu. 7. taseme diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener töötab keerulistes, muutlikes ja uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades. Ta võtab vajaduse korral otsustaja rolli ja teeb koostööd sidusvaldkondade spetsialistidega. Töö eeldab tegutsemist interdistsiplinaarset käsitlust nõudvates olukordades nii iseseisvalt kui meeskondades. Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 spetsialiseerub meditsiinifüüsikale või meditsiiniseadmete insenertehnilistele töödele. Tervishoiuasutuses töötades juhindutakse asutuses kehtivatest kliinilise keskkonna ja tööohutuse nõuetest. Võimalik on kokkupuude mürgiste ainetega, nakkusohtliku materjaliga ja ioniseeriva kiirgusega, mis eeldab töötamisel kaitsevahendite kasutamist vastavalt töö iseloomule. Biomeditsiinitehnikainseneride kõrgem kutsetase: Volitatud biomeditsiinitehnikainsener, tase 8 on kõrgeima erialase pädevusega ja suurte kogemustega tippspetsialist, kes töötab välja uusi lahendusi ja meetodeid ning analüüsib ja sünteesib iseseisvalt kutsealaseid ideid lähtuvalt oma spetsialiseerumise valdkonnast. A.2.1 Meditsiiniseadmete ja -süsteemide käitamine A.2.2 Meditsiiniseadmete ja -süsteemide parendamine A.2.3. Meditsiinifüüsika A.2.4. Meditsiiniseadmete insenertehnilised tööd Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 on läbinud erialase magistriõppe, on erialane töökogemus ja läbinud täiendusõppe. Kvalifikatsooninõuded kutse taotlemisele ja taastõendamisele, sh haridusele, töökogemusele ja täienduskoolitusele on esitatud kutsestandardi osas B.1 Meditsiinitehnikainsener, hooldusinsener, meditsiinifüüsik, dosimetrist, meditsiinitehnikaspetsialist, müügiinsener Arvestada tuleb valdkonna muutuvate tehnoloogiate ja arenguga: - tarkvaraliste meditsiiniseadmete ja seadmete andmevahetuse kasvav roll: töötamine erinevate tarkvaradega, põhjalikud teadmised andmevahetuse ja IT-võrkude valdkonnas. - patsiendiandmete ja meditsiiniseadmete kaitse vajadus: suurenenud vajadus kaitsta patsiendiandmeid ja meditsiiniseadmeid, teadmised ja oskused küberturvalisuse valdkonnas - 3d prinditud vahendite kasutamine kirurgias ja taastusravis: patsiendi jaoks kohandatud 3d prinditud vahendite kasutamine kirurgias ja taastusravis on kasvav trend. - tehisintellekti ja masinõppe kasvav roll meditsiinis: tehisintellekt ja masinõpe mängivad üha suuremat rolli, aidates parandada diagnostikat, raviplaane ja patsiendihooldust. - robootika areng meditsiinis: robootika kasutus kirurgias, taastusravis ja ravimite pakendamisel on kasvutrendis. Valdkonna kiirest arengust tingituna ja meditsiinifüüsikute võimalikust riiklikust määratlusest tervishoiutöötajana, on ette näha meditsiinifüüsikutele vajaliku koolitusmahu suurenemist (kuni 60 TP aastas). Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 kutse moodustub üldoskustest, kohustuslikest ja spetsialiseerumisega seotud kompetentsidest. Meditsiinifüüsika spetsialiseerumisega kutse taotlemisel on nõutud tõendada üldoskused B.2, kohustuslikud kompetentsid B.3.1–B.3.2 ning spetsialiseerumisega seotud kompetents B.3.3. Meditsiiniseadmete insenertehnilistele töödele spetsialiseerumisel on nõutud tõendada üldoskused B.2, kohustuslikud kompetentsid B.3.1–B.3.2 ning spetsialiseerumisega seotud kompetents B.3.4. Meditsiiniseadmete ja -süsteemide käitamine 7 Meditsiiniseadmete ja -süsteemide parendamine 7 Meditsiinifüüsika spetsialiseerumisega kutse taotlemisel on nõutud tõendada spetsialiseerumisega seotud kompetents B.3.3. Meditsiiniseadmete insenertehnilistele töödele spetsialiseerumisel on nõutud tõendada spetsialiseerumisega seotud kompetents B.3.4. Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 läbivad kompetentsid 7 Volitatud biomeditsiinitehnikainsener, tase 8 Chartered Biomedical Engineer, EstQF Level 8 7 Volitatud biomeditsiiniinsener V (versioon 1) Volitatud biomeditsiiniinsener V (versioon 2) Volitatud biomeditsiinitehnikainsener, tase 8 (versioon 3) Volitatud biomeditsiinitehnikainsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud biomeditsiinitehnikainsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud biomeditsiinitehnikainsener, tase 8 (versioon 6) Diagnostilise- ja menetlusradioloogia meditsiinifüüsika ekspert, tase 8 Kiiritusravi meditsiinifüüsika ekspert, tase 8 Magnetresonantstomograafia meditsiinifüüsika ekspert, tase 8 Meditsiiniseadmete insenertehnilised tööd Nukleaarmeditsiinifüüsika ekspert, tase 8 Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Biomeditsiiniinsener 33 2025-04-09 2025-04-09 2030-04-08 8 8 2149 Tehnikateaduste tippspetsialistid, mujal liigitamata 0912 Meditsiin 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Eesti Biomeditsiinitehnika ja Meditsiinifüüsika Ühing Täiendusõppe arvestuse juhend Inseneri kutse-eetika koodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Jaanus Lass Eesti Biomeditsiinitehnika ja Meditsiinifüüsika Ühing Joosep Kepler SA Pärnu Haigla, Eesti Biomeditsiinitehnika ja Meditsiinifüüsika Ühing Markus Vardja SA Tartu Ülikooli Kliinikum Dmitri Šutov SA Tartu Ülikooli Kliinikum Sergei Nazarenko TalTech Jelena Šubina Keskkonnaamet Kalle Kepler Radexpert OÜ Jelena Fomina TalTech Annika Kaalep SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Kristin Reinaas Abbott Medical Estonia OÜ Anna-Marie Jakobson SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Biomeditsiinitehnikainsenerid töötavad tervishoiuasutuses, meditsiiniseadmeid tootvas, paigaldavas, hooldavas ja remontivas ettevõttes, ülikooli juures, katselaboris või muus ettevõttes. Tegevuse eesmärk on toetada tänapäevase meditsiini ohutut ja kvaliteetset toimimist inseneriteaduse, meditsiinifüüsika ja meditsiiniinfotehnoloogia rakenduste kaudu. 8. taseme volitatud biomeditsiinitehnikainsener on kõrgeima erialase pädevusega ja suurte kogemustega tippspetsialist, kelle pädevuses on välja töötada uusi lahendusi ja meetodeid ning analüüsida ja sünteesida iseseisvalt kutsealaseid ideid lähtuvalt oma spetsialiseerumise valdkonnast. Tal on valmisolek juhtida meeskondi või organisatsiooni ning teha koostööd sidusvaldkondade spetsialistidega. Vastutava eksperdina juhib ta hindamisi, auditeid ja ekspertiise ning omab õigust juhendada madalama kvalifikatsiooniga erialaspetsialiste. Volitatud biomeditsiinitehnikainsener, tase 8 spetsialiseerub meditsiinifüüsikale või meditsiiniseadmete insenertehnilistele töödele, mis jagunevad kitsamateks spetsiifilisteks valdkonnast lähtuvateks meditsiiniseadmete töödeks. Meditsiinifüüsika valdkonna spetsialiseerumiste valikul ja kompetentside kirjeldamisel on aluseks Euroopa Liidu juhend Radiation Protection 174 (European Guidelines on Medical Physics Expert) ja EFOMP-i õppekava (inglise k. core curriculum). Tervishoiuasutuses töötades juhindutakse asutuses kehtivatest kliinilise keskkonna ja tööohutuse nõuetest. Võimalik on kokkupuude mürgiste ainetega, nakkusohtliku materjaliga ja ioniseeriva kiirgusega, mis eeldab töötamisel kaitsevahendite kasutamist vastavalt töö iseloomule. Biomeditsiinitehnikainseneride madalam kutsetase: Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 töötab keerulistes, muutlikes ja uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades. Ta võtab vajaduse korral otsustaja rolli ja teeb koostööd sidusvaldkondade spetsialistidega. A.2.1. Meditsiiniseadmete ja -süsteemide käitamine A.2.2. Uute seadmete, tehnoloogiate ning süsteemide kasutuselevõtt A.2.3. Projektijuhtimine A.2.4. Diagnostilise ja menetlusradioloogia meditsiinifüüsika A.2.5. Nukleaarmeditsiini meditsiinifüüsika A.2.6. Kiiritusravi meditsiinifüüsika A.2.7. Magnetresonantstomograafia meditsiinifüüsika A.2.8. Meditsiiniseadmete insenertehnilised tööd A.2.9. Meditsiinilaboriseadmete insenertehnilised tööd A.2.10. Anesteesia- ja intensiivraviseadmete insenertehnilised tööd A.2. 11. Kirurgia- ja endoskoopiaseadmete insenertehnilised tööd A.2. 12. Hambaraviseadmete insenertehnilised tööd A.2. 13. Desinfitseerimise- ja sterilisatsiooniseadmete insenertehnilised tööd A.2. 14. Dialüüsiseadmete insenertehnilised tööd A.2. 15. Funktsionaaldiagnostiliste seadmete insenertehnilised tööd A.2. 16. Taastusravi seadmete insenertehnilised tööd A.2.17. Diagnostiliste kiirgusseadmete insenertehnilised tööd A.2.18. Kiiritusraviseadmete insenertehnilised tööd A.2.19. Intrakardiaalsete seadmete alased tööd A.2.20. Meditsiiniinfotehnoloogia tööd A.2.21. Magnetresonantstomograafiaseadmete insenertehnilised tööd A.2.22. Diagnostiliste ultraheliseadmete insenertehnilised tööd A.2.23. Ehitiste meditsiinitehnoloogiaprojektide koostamine Volitatud biomeditsiinitehnikainsener, tase 8 on läbinud tehnilise bakalaureuseõppe ja erialase magistriõppe, tal on piisav erialane töökogemus ja on läbinud täiendusõppe. Kvalifikatsooninõuded kutse taotlemisele ja taastõendamisele, sh haridusele, töökogemusele ja täienduskoolitusele on esitatud kutsestandardi osas B.1 Meditsiinitehnikainsener, meditsiinifüüsik, meditsiinifüüsika ekspert 8. taseme biomeditsiinitehnikainseneri kutsetunnistuse omamine on eeltingimus vastutava spetsialistina töötamisel meditsiinifüüsika (diagnostilise radioloogia, nukleaarmeditsiini ja kiiritusravi) alal. Alus: kiirgusseadus, 2013/59/Euratom ja 2013/35/EL ja nendega seotud õigusaktid, tervise- ja tööministri meditsiinikiiritusealane määrus nr 71 ( 2018). Arvestada tuleb valdkonna muutuvate tehnoloogiate ja arenguga: - tarkvaraliste meditsiiniseadmete ja seadmete andmevahetuse kasvav roll: töötamine erinevate tarkvaradega, põhjalikud teadmised andmevahetuse ja IT-võrkude valdkonnas. - patsiendiandmete ja meditsiiniseadmete kaitse vajadus: suurenenud vajadus kaitsta patsiendiandmeid ja meditsiiniseadmeid, teadmised ja oskused küberturvalisuse valdkonnas - 3d prinditud vahendite kasutamine kirurgias ja taastusravis: patsiendi jaoks kohandatud 3d prinditud vahendite kasutamine kirurgias ja taastusravis on kasvav trend. - tehisintellekti ja masinõppe kasvav roll meditsiinis: tehisintellekt ja masinõpe mängivad üha suuremat rolli, aidates parandada diagnostikat, raviplaane ja patsiendihooldust. - robootika areng meditsiinis: robootika kasutus kirurgias, taastusravis ja ravimite pakendamisel on kasvutrendis. Valdkonna kiirest arengust tingituna ja meditsiinifüüsikute võimalikust riiklikust määratlusest tervishoiutöötajana, on ette näha meditsiinifüüsikutele vajaliku koolitusmahu suurenemist (kuni 60 TP aastas). Volitatud biomeditsiinitehnikainsener, tase 8 kutse moodustub üldoskustest, kohustuslikest, spetsialiseerumisega seotud ja valitavatest kompetentsidest. Meditsiinifüüsika spetsialiseerumisega kutse taotlemisel on nõutud tõendada üldoskused B.2., kohustuslikud kompetentsid B.3.1.-B.3.3 ning ühe spetsialiseerumisega seotud kompetents valikust B.3.4–B.3.7. Lisaks on võimalik valida kompetents B.3.23. Meditsiiniseadmete insenertehniliste tööde spetsialiseerumisega kutse taotlemisel on nõutud tõendada üldoskused B.2., kohustuslikud kompetentsid B.3.1.–B.3.3, spetsialiseerumisega seotud kompetents B.3.8 ja 1–3 valitavat kompetentsi valikust B.3.9.– B.3.23. Meditsiiniseadmete ja -süsteemide käitamine 8 Uute meditsiiniseadmete tehnoloogiate ning süsteemide kasutuselevõtt 8 Projektijuhtimine 8 Meditsiinifüüsika spetsialiseerumisega kutse taotlemisel on nõutud tõendada ühe spetsialiseerumisega seotud kompetents valikust B.3.4–B.3.7. Meditsiiniseadmete insenertehniliste tööde spetsialiseerumisega kutse taotlemisel on nõutud tõendada spetsialiseerumisega seotud kompetents B.3.8 Meditsiinifüüsika spetsialiseerumisega kutse taotlemisel on võimalik valida kompetents B.3.23 Meditsiiniseadmete insenertehniliste tööde spetsialiseerumisega kutse taotlemisel on nõutud tõendada 1–3 valitavat kompetentsi valikust B.3.9.– B.3.23. Meditsiinilaboriseadmete insenertehnilised tööd 8 Anesteesia- ja intensiivraviseadmete insenertehnilised tööd 8 Kirurgia- ja endoskoopiaseadmete insenertehnilised tööd 8 Hambaraviseadmete insenertehnilised tööd 8 Desinfitseerimise- ja sterilisatsiooniseadmete insenertehnilised tööd 8 Dialüüsiseadmete insenertehnilised tööd 8 Funktsionaaldiagnostiliste seadmete insenertehnilised tööd 8 Taastusravi seadmete insenertehnilised tööd 8 Diagnostiliste kiirgusseadmete insenertehnilised tööd 8 Kiiritusraviseadmete insenertehnilised tööd 8 Intrakardiaalsete seadmete alased tööd 8 Meditsiiniinfotehnoloogia tööd 8 Magnetresonantstomograafiaseadmete insenertehnilised tööd 8 Diagnostiliste ultraheliseadmete insenertehnilised tööd 8 Ehitiste meditsiinitehnoloogiaprojektide koostamine 8 Volitatud biomeditsiinitehnikainsener, tase 8 läbivad kompetentsid 8 Mehhatroonik, tase 4 Mechatronic, EstQF Level 4 9 Mehhatroonik II (versioon 1) Mehhatroonik II (versioon 2) Mehhatroonik II (versioon 3) Mehhatroonik II (versioon 4) Mehhatroonik II (versioon 5) Mehhatroonik, tase 4 (versioon 6) Mehhatroonik, tase 4 (versioon 7) Mehhatroonik, tase 4 (versioon 8) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Mehhatroonik 33 2025-04-09 2025-04-09 2030-04-08 4 4 7421 Elektroonikaseadmete mehaanikud ja hooldajad 0714 Elektroonika ja automaatika 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Eesti Masinatööstuse Liit Täiendusõppe arvestuse juhend Digipädevuste enesehindamise skaala Jevgeni Kuznetsov AS A. Le Coq Leho Kuusk Aindpro Automation OÜ Kristi Tölp Elektromatix OÜ Kirill Dremljuga Atemix Virge Sütt Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit Alexandra Lumiste Eesti Masinatööstuse Liit Villu Repän VOCO Tartu Rakenduslik Kolledž Virgo Rotenberg Tallinna Tööstushariduskeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Oskustöötaja mehhatroonik, tase 4 koostab, paigaldab, seadistab ja hooldab mehaanilisi, hüdraulilisi, pneumaatilisi, elektromehaanilisi ja elektroonilisi komponente sisaldavaid seadmeid tootmisettevõtetes (peamiselt meditsiini-, masina-, põllumajandus-, keemia-, puidu-, toiduaine- ja elektroonikatööstuse) ning hooldusteenuseid pakkuvates ettevõtetes. Ta võib tegutseda üksi või meeskonnas. Paigaldus-, hooldus- ja remonditöid võib ta teha ulatuses, mis ei lähe vastuollu valdkondlikes õigusaktides ja standardites (nt tuleohutuse seadus, seadme ohutuse seadus, turvaseadus ja ehitusseadustik) sätestatud nõuetega. Mehhatrooniku mitmekülgsed tööülesanded võivad osaliselt kattuda sidusvaldkondade oskustöötajate (nt automaatik, roboti operaator) tööülesannetega. Töö eeldab mehaanika, pneumaatika, hüdraulika, elektri, elektroonika ja tööstustarkvara alaseid baasteadmisi ning elektri- ja elektroonikalülituste jms skeemide kasutamist sh modifitseerimist. Oluline on mõista seadmete juhtimise, tagasiside ja mehaanika omavahelisi seoseid ning tootmisprotsessi seadmetega seotud osa toimimist. Töö toimub nii sise- kui välitingimustes, vajadusel kõrgustes ja ohtlikes eritingimustega (nt kõrgendatud hügieenitase, steriilsus) keskkondades. Võimalikud ohutegurid on plahvatus- ja tuleoht ning kokkupuude kemikaalidega. Ohtlikes keskkondades töötamisel tuleb järgida töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid, kasutada isikukaitsevahendeid ja eririietust ning vajaduse korral läbida elektriohutuse, esmaabi ja tööohutuse koolitus. Tööga võib kaasneda füüsiline ja vaimne pingutus, arvestada tuleb kiire töötempoga. Töövahenditeks on IKT arvutustehnika riist- ja tarkvara, käsi-, elektri- ja spetsiaaltööriistad, mõõteseadmed (nt multimeeter) ning abivahendid. A.2.1. Töö korraldamine A.2.2. Mehhatroonikaseadmete koostamine, paigaldamine ja seadistamine A.2.3. Seadmete programmeerimine ja konfigureerimine A.2.4. Hooldustööd A.2.5. Seadmete remont Kutseoskused omandatakse õppeasutuses või kutsealal töötades ja koolituskursusi läbides. Mehhatroonik, seadistaja „Soft PLC“ rakendamise ära tundmise oskus. Tööstuslike turva-ja ohutuslahenduste (fail-safe) tundmine. Kasvava tähtsusega on automaatikaseadmete ja -süsteemide küberturvalisus ning energiatõhusus ja säästlikkus. Oskus programmeerida ja hooldada tööstusroboteid. Masinnägemise rakenduste tundmine. Mehhatroonik, tase 4 kutse koosneb üldoskustest, kohustuslikest ja kutset läbivatest oskustest. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2), kohustuslike kompetentside (B.3.1–B.3.5) ja kutset läbivate oskuste (B.3.6) tõendamine. Töö korraldamine 4 Mehhatroonikaseadmete koostamine, paigaldamine ja seadistamine 4 Seadmete programmeerimine ja konfigureerimine 4 Hooldustööd 4 Seadmete remont 4 Mehhatroonik, tase 4 kutset läbivad kompetentsid 4 Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 Traffic controller, EstQF Level 4 9 Liikluskorraldaja II (versioon 1) Liikluskorraldaja II (versioon 2) Liikluskorraldaja III (versioon 1) Liikluskorraldaja III (versioon 2) Raudtee liikluskorraldaja II (versioon 3) Raudtee liikluskorraldaja II (versioon 4) Raudtee liikluskorraldaja II (versioon 5) Raudtee liikluskorraldaja III (versioon 3) Raudtee liikluskorraldaja III (versioon 4) Raudtee liikluskorraldaja III (versioon 5) Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 (versioon 6) Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 (versioon 7) Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 (versioon 8) Raudteeliikluskorraldaja, tase 4 (versioon 10) Rongiliikluse korraldamine automaatblokeeringuga liinil Rongiliikluse korraldamine dispetšeri käskudega liinil Rongiliikluse korraldamine elektrisausüsteemiga liinil Rongiliikluse korraldamine kombineeritud teeblokeeringuga liinil Rongiliikluse korraldamine poolautomaatblokeeringuga liinil Rongiliikluse korraldamine telefonsidega liinil Rongiliikluse korraldamine ühe sauaga liinil Rongiliikluse korraldamine ühe veduriga liinil Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee liikluskorraldaja 31 2025-04-10 2025-04-10 2025-12-31 4 4 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Anto Looken SA Raudteekutsed Mati Lõhmus AS Eesti Raudtee Rita Ojala Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Tiiu Poltruk Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 tööks on jaamas (oma töörajoonis) ainuisikuliselt rongide vastuvõtmise, saatmise, läbilaskmise ja muu raudteeveeremi liikluse korraldamine pea-, vastuvõtu-, ärasaate- ja muudel teedel, rongiliiklusega seotud informatsiooni vahetamine ning dokumentide ja aruannete täitmine. 4. taseme raudtee liikluskorraldaja töötab muutuvates olukordades iseseisvalt. Tema ülesandeks on läbi viia vahetuseelset juhendamist, juhendada jaamas raudteeliikluse, raudteeohutuse, rongide käitlemise, tee korrashoiu ja turvanguseadmete hooldusega tegelevaid töötajaid. Ta on võimeline edasi andma oma kutsealaseid oskusi ja teadmisi. Vastutust nõudvate otsuste langetamisel võib ta vajada juhendamist. 4. taseme raudtee liikluskorraldaja töötab valdavalt meeskonnas. Suhtlemisel kolleegide ja klientidega peab raudtee liikluskorraldaja järgima üldtunnustatud suhtlemis- ja töökultuuri põhimõtteid. Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 tugineb oma töökohustuste täitmisel ettevõtte väärtustele ning käitub moraalselt ja heast tavast lähtuvalt, hoidub enda ja ettevõtte mainet kahjustavatest tegudest. Ta juhindub raudtee liikluskorraldaja kutsealal kehtivatest ja üldkasutatavatest normdokumentidest, standarditest, juhenditest ning raudteeveo-ettevõtjatega ja raudteeinfrastruktuuri valdajatega sõlmitud lepingutest. Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 peab spetsialiseeruma vähemalt ühele liinile rongiliikluse korraldamisel: rongiliikluse korraldamisele automaatblokeeringuga liinil, poolautomaatblokeeringuga liinil, kombineeritud teeblokeeringuga liinil, elektrisausüsteemiga liinil, telefonsidega liinil, ühe sauaga liinil, ühe veduriga liinil või dispetšeri käskudega liinil. Raudteeliikluse korraldamise kutseala koosneb neljast kutsest. Raudtee liikluskorraldustöötaja, tase 2 on raudtee-ettevõttes või raudteed valdavas ettevõttes töötav lihttööline, kes teenindab ja hoiab korras pöörmeid, täidab korraldusi rongide vastuvõtmisel ja saatmisel ning manöövritöö tegemisel. Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 on raudtee-ettevõttes või raudteed valdavas ettevõttes töötav tehnik, kes korraldab jaamas (oma töörajoonis) ainuisikuliselt rongide vastuvõtmist, saatmist, läbilaskmist ja muu raudteeveeremi liiklust pea-, vastuvõtu-, ärasaate- ja muudel teedel. Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 on raudtee-ettevõttes või raudteed valdavas ettevõttes töötav keskastme spetsialist, kes korraldab ja juhib piirkonnas rongide vastuvõtmist, saatmist ja läbilaskmist ning manöövritööd, vahetab rongiliikluse informatsiooni ja kontrollib piirkonna liikluskorraldajate tegevust. Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 on raudtee-ettevõttes või raudteed valdavas ettevõttes töötav tippspetsialist, kes korraldab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtte raudteeliiklusalast tööd rongitöö ööpäevaplaan-graafiku alusel, vahetab rongiliikluse informatsiooni teiste raudteeadministratsioonidega ja raudteeinfrastruktuuri kasutavate raudteeveo-ettevõtjatega ja kontrollib liikluskorraldajate tegevust. A.2.1 Valvekorra vastuvõtmine ja üleandmine 1) Tutvumine eelseisva vahetuse töökorralduse ja ülesannetega 2) Vahetuseelse täiendjuhendamise läbimine ohutuse küsimustes 3) Vahetuse töötajate tööleasumise ettekannete kuulamine 4) Valvekorda asuva töötaja teavitamine 5) Piirnevate ja piirkonna jaamavahede ja jaamade rongiliikluse olukorra selgitamine ja olukorraga tutvumine 6) Tutvumine raudteeveeremi paigutusega vastuvõtu- ja ärasaate- ning teistel teedel 7) Turvanguseadmete ja muude teenindada olevate seadmete korrasoleku ja talitluse kontrollimine 8) Raudteeliikluse juhtimissüsteemi, hoiatuste programmi ja infosüsteemi kasutamine 9) Ettenähtud rongiliiklusalase dokumentatsiooni olemasolu kontrollimine ning sissekannetega tutvumine 10) Kehtivate hoiatustega tutvumine ning nende väljastamises veendumine 11) Ettenähtud normdokumentide olemasolu kontrollimine 12) Ettenähtud seadmete, tööriistade, signaalvahendite ja inventari olemasolu ja korrasoleku kontrollimine 13) Valvekorra vastuvõtmine ja üleandmine rongi vastuvõtu- või saatematka olemasolul A.2.2 Rongide vastuvõtmine 1) Juhtimisseadmete kasutamine, olukorra ja plommide olemasolu kontrollimine 2) Raudteeveeremi meeskonnal raudteeinfrastruktuurile väljasõiduõiguse olemasolu ja selle kehtivuse kontrollimine 3) Manöövritöö katkestamine 4) Jaamavahede, pöörmete, pöörmepiirkondade, jaamateede ja fooride olukorra jälgimine ja kontrollimine 5) Hoiatuse edastamine raudteeveeremi juhile 6) Rongi jaama vastuvõtmine lubava signaalnäidu järgi 7) Rongi jaama vastuvõtmine keelava signaalnäidu järgi 8) Rongi täiskoosseisus saabumise, sh sabasignaali olemasolu, kontrollimine 9) Rongiliikluse informatsiooni vahetamine liikluskorraldajatega A.2.3 Rongide saatmine ja läbilaskmine 1) Juhtimisseadmete kasutamine, olukorra ja plommide olemasolu kontrollimine 2) Jaamavahede, pöörmete, pöörmepiirkondade, jaamateede ja fooride olukorra jälgimine ja kontrollimine 3) Manöövritöö katkestamine 4) Rongi saatmine jaamavahele lubava signaalnäidu järgi 5) Rongi saatmine jaamavahele keelava signaalnäidu järgi A.2.4 Manöövritöö korraldamine 1) Juhtimisseadmete kasutamine, seisukorra ja plommide olemasolu kontrollimine 2) Raudteeveeremi meeskonnal väljasõiduõiguse olemasolu ja selle kehtivuse kontrollimine 3) Manöövritöö plaani tutvustamine ja manöövritöö tegemiseks korralduse andmine 4) Kaubarongide koostamine vastavalt kaubarongide koosteplaanile, manöövriveeremite koostamine vastavalt klientide teenindamise kavale 5) Eriomaste sõiduomadustega veeremiga manöövritöö tegemine ning selle rongi panemine 6) Manöövritöö tegemine lubava signaalnäidu järgi 7) Manöövritöö tegemine keelava signaalnäidu järgi A.2.5 Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine 1) Raudteeveeremi pidurkingadega kinnitamise ja pidurkingadele pealesõitmise korraldamine 2) Pidurkingadelt mahasõitmise, pidurkingade eemaldamise ja hoiukohta paigutamise korraldamine A.2.6 Raudteeinfrastruktuuri korrashoiutööde läbiviimisel tegutsemine 1) Töörongi jaamavahele saatmine ja vastuvõtmine jaama 2) Turvanguseadmete sõltuvusest väljalülitamise ning sõltuvusse lülitamise korral tegutsemine 3) Tööjuhil töötamiseks tööloa olemasolu ja selle kehtivuse kontrollimine 4) Tee sulgemist ja seadmete väljalülitamist mittevajavate raudteeinfrastruktuuri korrashoiutööde läbiviimisel tegutsemine A.2.7 Raudteeliikluse ja rongide käitlemisega seotud töötajatele korralduste edastamine 1) Tee piiramine piiramisseadmetega või tee piiramiseks korralduse andmine 2) Kommertsülevaatuse tegemiseks korralduse andmine 3) Tehnohoolduse tegemiseks korralduse andmine ja registreerimine 4) Pöörmete puhastamiseks korralduse andmine 5) Tee, elektrivarustuse, turvanguseadmete remondi ja hooldusega seotud töötajatele korralduse, käsu andmine, neilt telefonogrammi, taotluse vastuvõtmine ja registreerimine A.2.8 Tegutsemine ohu- ja ebastandardses olukorras 1) Ohu- ja ebastandardses olukorras teabe vastuvõtmine, edastamine ja tegutsemine 2) Turvanguseadmete rikke korral tegutsemine 3) Kõigi signalisatsiooni- ja sidevahendite töö katkemisel tegutsemine 4) Kehtestatud rongiliikluse signalisatsiooni- ja sidevahendi tegevuse katkestamine, üleminek teisele rongiliikluse korraldamise vahendile ja kehtestatud rongiliikluse signalisatsiooni- ja sidevahendi tegevuse taastamine 5) Rongi või raudteeveeremi peatamiseks meetmete rakendamine 6) Õnnetusjuhtumi, tõsise õnnetusjuhtumi ja vahejuhtumi korral tegutsemine 7) Tulekahju korral tegutsemine 8) Rööbastee rikke korral tegutsemine 9) Tööõnnetuse korral tegutsemine 10) Ohtliku veosega toimunud õnnetuse korral tegutsemine Spetsialiseerumine toimub vastavalt rongiliikluse korraldamisele liinil – automaatblokeeringuga, poolautomaatblokeeringuga, kombineeritud teeblokeeringuga, elektrisausüsteemiga, telefonsidega, ühe sauaga, ühe veduriga ja dispetšeri käskudega liinile. Kõik spetsialiseerumised on otseselt seotud kõikide tööosadega. A.2.9 Ülesõidukoha teenindamine 1) Ülesõidukoha seadmete kasutamine 2) Ülesõidukohal liikluse korraldamine eriolukordades A.2.10 Sorteermäel töötamine 1) Sorteermäe turvanguseadmete kasutamine 2) Vaguniaeglustitel töötamine Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 töö toimub peamiselt sisetingimustes ja on üldjuhul graafikupõhine vahetustega töö, mis eeldab töötamist ka öösel, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel. Raudtee liikluskorraldaja töö on valdavalt istuvas asendis, vahelduvate tööülesannetega ja kulgeb kiires tempos. Raudtee liikluskorraldaja töökeskkond on mõjutatud ergonoomilistest, psühholoogilistest (sh psühho-emotsionaalne pinge, pikaajaline üksi töötamine) ja bioloogilistest teguritest, magnetväljadest ja ioniseerivast kiirgusest. Vastutusrikka töö tõttu peab raudtee liikluskorraldaja täpselt järgima raudteeohutuse alaste õigusaktide ja normdokumentide nõudeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada raudteel toimuva õnnetuse, vahejuhtumi või tulekahju. Raudtee liikluskorraldaja kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Põhilisteks töövahenditeks on juhtimispult või liikluskorralduslik arvutiprogramm, käsi- ja helisignaalvahendid (signaalketas, -latern, lipud, vile), punased kuppelkapslid, sildid „Välja lülitatud“, „Dresiin“. Arvutiseeritud jaamades on vajalikud tööalased arvutiprogrammid (hoiatuste programm, vagunite jälgimise süsteem, raudteeveeremi teljelaagrite ja pidurite temperatuuride tuvastamise süsteem, jaamatöö moodul jms), sidevahendid ning bürootehnika ja -tarbed. Raudtee liikluskorraldajal on vajalik vaimne ja füüsiline sobivus tööks raudteel. Töö eeldab tervisliku seisukorra, eriti nägemise, kuulmise ja lõhnatundlikkuse vastavust tervisenõuetele, füüsilise koormuse ja pingetaluvust, visuaalset mälu, loogilist mõtlemist, koordinatsioonivõimet, keskendumisvõimet, üldistusvõimet, kavandamisoskust, otsustusvõimet, arenenud vastutustunnet, suhtlus- ja koostöövalmidust, iseseisvust, kohusetundlikkust, täpsust ja korrektsust, emotsionaalset stabiilsust, õpivõimet ning selget suulist väljendust. Hoiakult peab raudtee liikluskorraldaja uskuma organisatsiooni väärtustesse, aktsepteerima firma eesmärke ja töökorralduslikke ning struktuurilisi muudatusi, olema lojaalne tööandjale ja pühendunud oma ametile. Tavaliselt töötavad 4. taseme raudtee liikluskorraldajatena inimesed, kellel on • vähemalt keskharidus, läbitud on kutsealane täiendusõpe ja kes on omandanud vähemalt 4-kuulise raudteeliiklusalase töökogemuse või • raudteealane kutseharidus ja kes on omandanud vähemalt 3-kuulise raudteeliiklusalase töökogemuse. Jaamakorraldaja, sorteermäe korraldaja, manöövridispetšer, dispetšer, jaamaülem, piirkonna juhataja Raudtee liikluskorraldaja töö on reguleeritud raudteeseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrusega „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.8 ja B.2.11 tõendamine. Valitavate kompetentside B.2.9 ja B.2.10 tõendamine on vabatahtlik. Spetsialiseerumine toimub vastavalt rongiliikluse korraldamisele liinil – automaatblokeeringuga, poolautomaatblokeeringuga, kombineeritud teeblokeeringuga, elektrisausüsteemiga, telefonsidega, ühe sauaga, ühe veduriga ja dispetšeri käskudega liinile. Kõik kompetentsid on spetsialiseerumistega otseselt seotud. Kompetentside hindamine toimub vastavalt valitud spetsialiseerumise valdkonnale. Valvekorra vastuvõtmine ja üleandmine 4 Rongide vastuvõtmine 4 Rongide saatmine ja läbilaskmine 4 Manöövritöö korraldamine 4 Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine 4 Raudteeinfrastruktuuri korrashoiutööde läbiviimisel tegutsemine 4 Raudteeliikluse ja rongide käitlemisega seotud töötajatele korralduste edastamine 4 Tegutsemine ohu- ning ebastandardses olukorras 4 Valitavate kompetentside B.2.9 ja B.2.10 tõendamine on vabatahtlik. Ülesõidukoha teenindamine 4 Sorteermäel töötamine 4 Rongiliikluse korraldamine automaatblokeeringuga liinil Rongiliikluse korraldamine poolautomaatblokeeringuga liinil Rongiliikluse korraldamine kombineeritud teeblokeeringuga liinil Rongiliikluse korraldamine elektrisausüsteemiga liinil Rongiliikluse korraldamine telefonsidega liinil Rongiliikluse korraldamine ühe sauaga liinil Rongiliikluse korraldamine ühe veduriga liinil Rongiliikluse korraldamine dispetšeri käskudega liinil Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 Traffic controller, EstQF Level 5 9 Liikluskorraldaja IV (versioon 1) Liikluskorraldaja IV (versioon 2) Raudtee liikluskorraldaja IV (versioon 3) Raudtee liikluskorraldaja IV (versioon 4) Raudtee liikluskorraldaja IV (versioon 5) Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 (versioon 6) Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 (versioon 7) Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 (versioon 8) Raudteeliikluskorraldaja, tase 5 (versioon 10) Rongiliikluse korraldamine automaatblokeeringuga liinil Rongiliikluse korraldamine dispetšeri käskudega liinil Rongiliikluse korraldamine elektrisausüsteemiga liinil Rongiliikluse korraldamine kombineeritud teeblokeeringuga liinil Rongiliikluse korraldamine poolautomaatblokeeringuga liinil Rongiliikluse korraldamine telefonsidega liinil Rongiliikluse korraldamine ühe sauaga liinil Rongiliikluse korraldamine ühe veduriga liinil Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee liikluskorraldaja 31 2025-04-10 2025-04-10 2025-12-31 5 5 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Anto Looken SA Raudteekutsed Mati Lõhmus AS Eesti Raudtee Rita Ojala Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Tiiu Poltruk Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 tööks on piirkonnas rongide vastuvõtmise, saatmise ja läbilaskmise ning manöövritöö korraldamine ja juhtimine, rongiliikluse informatsiooni vahetamine ning piirkonna liikluskorraldajate tegevuse kontrollimine. 5. taseme raudtee liikluskorraldaja töötab muutuvates olukordades iseseisvalt. Tema ülesandeks on juhendada piirkonnas raudteeliikluse, raudteeohutuse, rongide käitlemise, tee korrashoiu, turvanguseadmete ja kontaktvõrgu hooldusega tegelevaid töötajaid. Ta on võimeline edasi andma oma kutsealaseid oskusi ja teadmisi, juhendama praktikante ja teisi töötajaid. 5. taseme raudtee liikluskorraldaja töötab meeskonnas, suhtleb pidevalt kolleegide ja klientidega. Ta peab järgima üldtunnustatud suhtlemis- ja töökultuuri põhimõtteid. Oma töökohustuste täitmisel tugineb ta ettevõtte väärtustele, käitub moraalselt ja heast tavast lähtuvalt ning hoidub enda ja ettevõtte mainet kahjustavatest tegudest. Ta juhindub raudtee liikluskorraldaja kutsealal kehtivatest ja üldkasutatavatest normdokumentidest, standarditest, juhenditest ning raudteeveo-ettevõtjatega ja raudteeinfrastruktuuri valdajatega sõlmitud lepingutest. Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 peab spetsialiseeruma vähemalt ühele liinile rongiliikluse korraldamisel: rongiliikluse korraldamisele automaatblokeeringuga, poolautomaatblokeeringuga, kombineeritud teeblokeeringuga, elektrisausüsteemiga, telefonsidega, ühe sauaga, ühe veduriga või dispetšeri käskudega liinil. Raudteeliikluse korraldamise kutseala koosneb neljast kutsest. Raudtee liikluskorraldustöötaja, tase 2 on raudtee-ettevõttes või raudteed valdavas ettevõttes töötav lihttööline, kes teenindab ja hoiab korras pöörmeid, täidab korraldusi rongide vastuvõtmisel ja saatmisel ning manöövritöö tegemisel. Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 on raudtee-ettevõttes või raudteed valdavas ettevõttes töötav tehnik, kes korraldab jaamas (oma töörajoonis) ainuisikuliselt rongide vastuvõtmist, saatmist, läbilaskmist ja muu raudteeveeremi liiklust pea-, vastuvõtu-, ärasaate- ja muudel teedel. Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 on raudtee-ettevõttes või raudteed valdavas ettevõttes töötav keskastme spetsialist, kes korraldab ja juhib piirkonnas rongide vastuvõtmist, saatmist ja läbilaskmist ning manöövritööd, vahetab rongiliikluse informatsiooni ja kontrollib piirkonna liikluskorraldajate tegevust. Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 on raudtee-ettevõttes või raudteed valdavas ettevõttes töötav tippspetsialist, kes korraldab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtte raudteeliiklusalast tööd rongitöö ööpäevaplaan-graafiku alusel, vahetab rongiliikluse informatsiooni teiste raudteeadministratsioonidega ja raudteeinfrastruktuuri kasutavate raudteeveo-ettevõtjatega ja kontrollib liikluskorraldajate tegevust. A.2.1 Valvekorra vastuvõtmine ja üleandmine 1) Tutvumine eelseisva vahetuse töökorralduse ja ülesannetega 2) Vahetuseelse täiendjuhendamise läbimine ohutuse küsimustes 3) Vahetuse töötajate tööleasumise ettekannete kuulamine 4) Valvekorda asuva töötaja teavitamine 5) Piirnevate ja/või piirkonna jaamavahede ja jaamade rongiliikluse olukorra selgitamine ja/või olukorraga tutvumine 6) Tutvumine raudteeveeremi paigutusega vastuvõtu- ja ärasaate- ning teistel teedel 7) Turvanguseadmete ja muude teenindada olevate seadmete seisukorra ja talitluse kontrollimine 8) Raudteeliikluse juhtimissüsteemi, hoiatuste programmi ja infosüsteemi kasutamine 9) Ettenähtud rongiliiklusalase dokumentatsiooni olemasolu kontrollimine ning sissekannetega tutvumine 10) Kehtivate hoiatustega tutvumine ning nende väljastamises veendumine 11) Ettenähtud normdokumentide olemasolu kontrollimine 12) Ettenähtud seadmete, tööriistade, signaalvahendite ja inventari olemasolu ja korrasoleku kontrollimine 13) Valvekorra vastuvõtmine ja üleandmine rongi vastuvõtu- või saatematka olemasolu korral 14) Rongitöö ööpäevaplaan-graafikuga tutvumine ja selle tutvustamine A.2.2 Rongide vastuvõtmine 1) Juhtimisseadmete kasutamine, seisukorra ja plommide olemasolu kontrollimine 2) Raudteeveeremi meeskonnal raudteeinfrastruktuurile väljasõiduõiguse olemasolu ja selle kehtivuse kontrollimine 3) Jaamade liikluskorraldajatega vastuvõtuteede hõivamise kooskõlastamine 4) Manöövritöö katkestamine 5) Jaamavahede, pöörmete, pöörmepiirkondade, jaamateede ja fooride olukorra jälgimine ja kontrollimine 6) Hoiatuse edastamine raudteeveeremi juhile 7) Madalama kutsetasemega liikluskorraldajate tegevuse kontrollimine rongide vastuvõtmisel 8) Rongi jaama vastuvõtmine lubava signaalnäidu järgi 9) Rongi jaama vastuvõtmine keelava signaalnäidu järgi 10) Rongi täiskoosseisus saabumise, sh sabasignaali olemasolu, kontrollimine 11) Rongiliikluse informatsiooni vahetamine liikluskorraldajatega 12) Piiriülese töö kooskõlastamine piirijaamade liikluskorraldajatega A.2.3 Rongide saatmine ja läbilaskmine 1) Juhtimisseadmete kasutamine, seisukorra ja plommide olemasolu kontrollimine 2) Jaamavahede, pöörmete, pöörmepiirkondade, jaamateede ja fooride olukorra jälgimine ja kontrollimine 3) Manöövritöö katkestamine 4) Jaamade liikluskorraldajatele loa andmine rongi saatmiseks ja nende tegevuse kontrollimine rongide saatmisel 5) Rongi saatmine jaamavahele lubava signaalnäidu järgi 6) Rongi saatmine jaamavahele keelava signaalnäidu järgi 7) Jaamavahel rongiliikluse jälgimine 8) Piiriülese töö kooskõlastamine piirijaamade liikluskorraldajatega A.2.4 Manöövritöö korraldamine 1) Juhtimisseadmete kasutamine, seisukorra ja plommide olemasolu kontrollimine 2) Raudteeveeremi meeskonnal väljasõiduõiguse olemasolu ja selle kehtivuse kontrollimine 3) Manöövritöö plaani tutvustamine ja manöövritöö tegemiseks korralduse andmine 4) Kaubarongide koostamine vastavalt kaubarongide koosteplaanile, manöövriveeremite koostamine vastavalt klientide teenindamise kavale 5) Eriomaste sõiduomadustega veeremiga manöövritöö tegemine ning selle rongi panemine 6) Manöövritöö tegemine lubava signaalnäidu järgi 7) Manöövritöö tegemine keelava signaalnäidu järgi 8) Jaamade liikluskorraldajate tegevuse kontrollimine manöövritöö tegemisel A.2.5 Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine 1) Raudteeveeremi pidurkingadega kinnitamise ja pidurkingadele pealesõitmise korraldamine 2) Pidurkingadelt mahasõitmise, pidurkingade eemaldamise ja hoiukohta paigutamise korraldamine A.2.6 Raudteeinfrastruktuuri korrashoiutööde läbiviimisel tegutsemine 1) Jaamavahe, tee või teeosa liikluseks sulgemine ja taasavamine 2) Töörongi jaamavahele saatmine ja vastuvõtmine jaama 3) Turvanguseadmete sõltuvusest väljalülitamise ning sõltuvusse lülitamise korral tegutsemine 4) Kontaktvõrgu välja- ja sisselülitamisalase teabe edastamine jaamade liikluskorraldajatele 5) Ülesõidukoha rikke korral hoiatuse nõudeavalduse koostamine ja selle väljastamine 6) Mahatõstetava dresiini, remondipuki, teerulliku ja muu mahatõstetava veeremi rööbasteele lubamine 7) Madalama kutsetasemega liikluskorraldajate tegevuse kontrollimine raudteeinfrastruktuuri korrashoiutööde läbiviimisel 8) Tööjuhil töötamiseks tööloa olemasolu ja selle kehtivuse kontrollimine 9) Raudteeinfrastruktuuri korrashoiutööde, mis ei nõua tee sulgemist ega seadmete väljalülitamist, läbiviimisel tegutsemine A.2.7 Raudteeliikluse ja rongide käitlemisega seotud töötajatele korralduste edastamine 1) Tee piiramine piiramisseadmete abil või tee piiramiseks korralduse andmine 2) Kommertsülevaatuse tegemiseks korralduse andmine 3) Tehnohoolduse tegemiseks korralduse andmine ja registreerimine 4) Pöörmete puhastamiseks korralduse andmine 5) Tee, elektrivarustuse, turvanguseadmete remondi ja hooldusega seotud töötajatele korralduse, käsu andmine, neilt taotluse vastuvõtmine ja registreerimine A.2.8 Tegutsemine ohu- ja ebastandardses olukorras 1) Ohu- ja ebastandardses olukorras teabe vastuvõtmine, edastamine ja tegutsemine 2) Turvanguseadmete rikke korral tegutsemine 3) Kõigi signalisatsiooni- ja sidevahendite töö katkemisel tegutsemine 4) Kehtestatud rongiliikluse signalisatsiooni- ja sidevahendi tegevuse katkestamine, üleminek teisele rongiliikluse korraldamise vahendile ja kehtestatud rongiliikluse signalisatsiooni- ja sidevahendi tegevuse taastamine 5) Rongi või raudteeveeremi peatamiseks meetmete rakendamine 6) Jaamavahe või selle ühe raja avamine ja sulgemine rongiliikluseks 7) Abiveduri ja päästerongi käiku määramise korraldamine 8) Õnnetusjuhtumi, tõsise õnnetusjuhtumi ja vahejuhtumi korral tegutsemine 9) Tulekahju korral tegutsemine 10) Rööbastee rikke korral tegutsemine 11) Rongiliiklusgraafikuvälise rongi käikumääramine 12) Jaamade liikluskorraldajate tegevuse kontrollimine raudteeliikluse korraldamisel 13) Tööõnnetuse korral tegutsemine 14) Ohtliku veosega toimunud õnnetuse korral tegutsemine Spetsialiseerumine toimub vastavalt rongiliikluse korraldamisele liinil – automaatblokeeringuga, poolautomaatblokeeringuga, kombineeritud teeblokeeringuga, elektrisausüsteemiga, telefonsidega, ühe sauaga, ühe veduriga ja dispetšeri käskudega liinile. Kõik spetsialiseerumised on otseselt seotud kõikide tööosadega. Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 töö toimub sisetingimustes ja on üldjuhul graafikupõhine vahetustega töö, mis eeldab töötamist ka öösel, puhkepäevade ja riiklikel pühadel. Raudtee liikluskorraldaja töö on valdavalt istuvas asendis, vahelduvate tööülesannetega ja kulgeb kiires tempos. Raudtee liikluskorraldaja töökeskkond on mõjutatud ergonoomilistest, psühholoogilistest (sh psühho-emotsionaalne pinge) ja bioloogilistest teguritest, magnetväljadest ja ioniseerivast kiirgusest. Vastutusrikka töö tõttu peab raudtee liikluskorraldaja täpselt järgima raudteeohutuse alaste õigusaktide ja normdokumentide nõudeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada raudteel toimuva õnnetuse, vahejuhtumi või tulekahju. Raudtee liikluskorraldaja kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Põhilisteks töövahenditeks on juhtimispult või liikluskorralduslik arvutiprogramm, tööalased arvutiprogrammid (hoiatuste programm, vagunite jälgimise süsteem, raudteeveeremi teljelaagrite ja pidurite temperatuuride tuvastamise süsteem jms), sidevahendid, bürootehnika ja -tarbed ning olenevalt liikluskorralduslikest seadmetest punased kuppelkapslid, sildid „Välja lülitatud“, „Dresiin“. Raudtee liikluskorraldajal on vajalik vaimne ja füüsiline sobivus tööks raudteel. Töö eeldab tervisliku seisukorra, eriti nägemise ja kuulmise vastavust tervisenõuetele, füüsilise koormuse ja pingetaluvust, visuaalset mälu, loogilist mõtlemist, koordinatsiooni võimet, keskendumisvõimet, üldistusvõimet, kavandamisoskust, otsustusvõimet, arenenud vastutustunnet, suhtlus- ja koostöövalmidust, iseseisvust, kohusetundlikkust, täpsust ja korrektsust, emotsionaalset stabiilsust, õppimisvõimet ning selget suulist väljendust. Hoiakult peab raudtee liikluskorraldaja uskuma organisatsiooni väärtustesse, aktsepteerima firma eesmärke ja töökorralduslikke ning struktuurilisi muudatusi, olema lojaalne tööandjale ja pühendunud oma ametile. Tavaliselt töötavad 5. taseme raudtee liikluskorraldajatena inimesed, kellel on • raudteealane kõrgharidus, läbitud on kutsealane täiendusõpe ja kes on omandanud vähemalt 3-kuulise raudteeliiklusalase töökogemuse piirkonna põhijaamas või • raudteealane kutseharidus, läbitud on kutsealane täiendusõpe ja kes on omandanud vähemalt 1-aastase raudteeliiklusalase töökogemuse piirkonna põhijaamas või • 4. taseme raudtee liikluskorraldaja kutse, läbitud on kutsealane täiendusõpe ja kes on omandanud vähemalt 1 aastase raudteeliiklusalase töökogemuse piirkonna põhijaamas. Rongidispetšer Raudtee liikluskorraldaja töö on reguleeritud raudteeseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrusega „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.9 tõendamine. Spetsialiseerumine toimub vastavalt rongiliikluse korraldamisele liinil – automaatblokeeringuga, poolautomaatblokeeringuga, kombineeritud teeblokeeringuga, elektrisausüsteemiga, telefonsidega, ühe sauaga, ühe veduriga ja dispetšeri käskudega liinile. Kõik kompetentsid on spetsialiseerumistega otseselt seotud. Kompetentside hindamine toimub vastavalt valitud spetsialiseerumise valdkonnale. Valvekorra vastuvõtmine ja üleandmine 5 Rongide vastuvõtmine 5 Rongide saatmine ja läbilaskmine 5 Manöövritöö korraldamine 5 Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine 4 Raudteeinfrastruktuuri korrashoiutööde läbiviimisel tegutsemine 5 Raudteeliikluse ja rongide käitlemisega seotud töötajatele korralduste edastamine 4 Tegutsemine ohu- ning ebastandardses olukorras 5 Rongiliikluse korraldamine automaatblokeeringuga liinil Rongiliikluse korraldamine poolautomaatblokeeringuga liinil Rongiliikluse korraldamine kombineeritud teeblokeeringuga liinil Rongiliikluse korraldamine elektrisausüsteemiga liinil Rongiliikluse korraldamine telefonsidega liinil Rongiliikluse korraldamine ühe sauaga liinil Rongiliikluse korraldamine ühe veduriga liinil Rongiliikluse korraldamine dispetšeri käskudega liinil Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 Traffic controller, EstQF Level 6 9 Liikluskorraldaja V (versioon 1) Liikluskorraldaja V (versioon 2) Raudtee liikluskorraldaja V (versioon 3) Raudtee liikluskorraldaja V (versioon 4) Raudtee liikluskorraldaja V (versioon 5) Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 (versioon 6) Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 (versioon 7) Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 (versioon 8) Raudteeliikluskorraldaja, tase 6 (versioon 10) Rongiliikluse korraldamine automaatblokeeringuga liinil Rongiliikluse korraldamine dispetšeri käskudega liinil Rongiliikluse korraldamine elektrisausüsteemiga liinil Rongiliikluse korraldamine kombineeritud teeblokeeringuga liinil Rongiliikluse korraldamine poolautomaatblokeeringuga liinil Rongiliikluse korraldamine telefonsidega liinil Rongiliikluse korraldamine ühe sauaga liinil Rongiliikluse korraldamine ühe veduriga liinil Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee liikluskorraldaja 31 2025-04-10 2025-04-10 2025-12-31 6 6 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Anto Looken SA Raudteekutsed Mati Lõhmus AS Eesti Raudtee Rita Ojala Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Tiiu Poltruk Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 tööks on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtte raudteeliiklus-alase töö korraldamine rongitöö ööpäevaplaan-graafiku alusel, rongiliikluse informatsiooni vahetamine teiste raudteeadministratsioonidega ja raudteeinfrastruktuuri kasutavate raudteeveo-ettevõtjatega ning liikluskorraldajate tegevuse kontrollimine. 6. taseme raudtee liikluskorraldaja töötab iseseisvalt keerulistest ja ettearvamatutes olukordades ja vastutab töörühmade töö eest. Ta on võimeline edasi andma oma kutsealaseid oskusi ja teadmisi, juhendama praktikante ja teisi töötajaid. 6. taseme raudtee liikluskorraldaja töötab meeskonnas, suhtleb pidevalt kolleegide ja klientidega. Ta peab järgima üldtunnustatud suhtlemis- ja töökultuuri põhimõtteid. Oma töökohustuste täitmisel tugineb ta ettevõtte väärtustele, käitub moraalselt ja heast tavast lähtuvalt ning hoidub enda ja ettevõtte mainet kahjustavatest tegudest. Ta juhindub raudtee liikluskorraldaja kutsealal kehtivatest ja üldkasutatavatest normdokumentidest, standarditest ja juhenditest ning raudteeveo-ettevõtjatega, raudteeinfrastruktuuri valdajatega ja raudtee-administratsioonidega sõlmitud lepingutest. Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 peab spetsialiseeruma vähemalt ühele liinile rongiliikluse korraldamisel: rongiliikluse korraldamisele automaatblokeeringuga liinil, poolautomaatblokeeringuga liinil, kombineeritud teeblokeeringuga liinil, elektrisausüsteemiga liinil, telefonsidega liinil, ühe sauaga liinil, ühe veduriga liinil või dispetšeri käskudega liinil. Raudteeliikluse korraldamise kutseala koosneb neljast kutsest. Raudtee liikluskorraldustöötaja, tase 2 on raudtee-ettevõttes või raudteed valdavas ettevõttes töötav lihttööline, kes teenindab ja hoiab korras pöörmeid, täidab korraldusi rongide vastuvõtmisel ja saatmisel ning manöövritöö tegemisel. Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 on raudtee-ettevõttes või raudteed valdavas ettevõttes töötav tehnik, kes korraldab jaamas (oma töörajoonis) ainuisikuliselt rongide vastuvõtmist, saatmist, läbilaskmist ja muu raudteeveeremi liiklust pea-, vastuvõtu-, ärasaate- ja muudel teedel. Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 on raudtee-ettevõttes või raudteed valdavas ettevõttes töötav keskastme spetsialist, kes korraldab ja juhib piirkonnas rongide vastuvõtmist, saatmist ja läbilaskmist ning manöövritööd, vahetab rongiliikluse informatsiooni, kontrollib piirkonna liikluskorraldajate tegevust. Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 on raudtee-ettevõttes või raudteed valdavas ettevõttes töötav tippspetsialist, kes korraldab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtte raudteeliiklusalast tööd rongitöö ööpäevaplaan-graafiku alusel, vahetab rongiliikluse informatsiooni teiste raudteeadministratsioonidega ja raudteeinfrastruktuuri kasutavate raudteeveo-ettevõtjatega, kontrollib liikluskorraldajate tegevust. A.2.1 Valvekorra vastuvõtmine ja üleandmine 1) Tutvumine eelseisva vahetuse töökorralduse ja ülesannetega 2) Vahetuseelse täiendjuhendamise läbiviimine ohutuse küsimustes 3) Vahetuse töötajate tööleasumise ettekannete kuulamine 4) Valvekorda asuva töötaja teavitamine 5) Raudteeinfrastruktuuril rongiliikluse olukorra selgitamine ja olukorraga tutvumine 6) Tutvumine raudteeveeremi paigutusega vastuvõtu- ja ärasaate- ning teistel teedel 7) Turvanguseadmete ja muude teenindada olevate seadmete seisukorra ja talitluse kontrollimine 8) Raudteeliikluse juhtimissüsteemi, hoiatuste programmi ja infosüsteemi kasutamise kontrollimine 9) Ettenähtud rongiliiklusalase dokumentatsiooni olemasolu kontrollimine ning sissekannetega tutvumine 10) Kehtivate hoiatustega tutvumine ning nende väljastamises veendumine 11) Ettenähtud normdokumentide olemasolu kontrollimine 12) Ettenähtud seadmete, tööriistade, signaalvahendite ja inventari olemasolu ja korrasoleku kontrollimine 13) Rongi vastuvõtu- või saatematka olemasolul valvekorra vastuvõtmise ja üleandmise kontrollimine 14) Rongitöö ööpäevaplaan-graafikuga tutvumine ja selle tutvustamine A.2.2 Rongide vastuvõtmine 1) Juhtimisseadmete kasutamise, seisukorra ja plommide olemasolu kontrollimine 2) Raudteeveeremi meeskonnal raudteeinfrastruktuurile väljasõiduõiguse olemasolu ja selle kehtivuse kontrollimine 3) Liikluskorraldajatega vastuvõtuteede hõivamise kooskõlastamine 4) Manöövritöö katkestamise kontrollimine 5) Jaamavahede, pöörmete, pöörmepiirkondade, jaamateede ja fooride olukorra jälgimise kontrollimine 6) Raudteeveeremi juhile hoiatuse edastamise kontrollimine 7) Lubava signaalnäidu järgi rongi jaama vastuvõtmise kontrollimine 8) Keelava signaalnäidu järgi rongi jaama vastuvõtmise kontrollimine 9) Rongi täiskoosseisus saabumise, sh sabasignaali olemasolu, kontrollimine 10) Liikluskorraldajatega rongiliikluse informatsiooni vahetamise kontrollimine 11) Piiriülese töö kooskõlastamine piirijaamade liikluskorraldajatega A.2.3 Rongide saatmine ja läbilaskmine 1) Juhtimisseadmete kasutamise, seisukorra ja plommide olemasolu kontrollimine 2) Jaamavahede, pöörmete, pöörmepiirkondade, jaamateede, fooride olukorra jälgimise kontrollimine 3) Manöövritöö katkestamise kontrollimine 4) Rongi saatmiseks liikluskorraldajatele loa andmise kontrollimine rongide saatmisel 5) Lubava signaalnäidu järgi rongi jaamavahele saatmise kontrollimine 6) Keelava signaalnäidu järgi rongi jaamavahele saatmise kontrollimine 7) Jaamavahel rongiliikluse jälgimise kontrollimine 8) Piiriülese töö kooskõlastamine piirijaamade liikluskorraldajatega A.2.4 Manöövritöö korraldamine 1) Juhtimisseadmete kasutamise, seisukorra ja plommide olemasolu kasutamise kontrollimine 2) Raudteeveeremi meeskonnal väljasõiduõiguse olemasolu ja selle kehtivuse kontrollimine 3) Manöövritöö plaani tutvustamise ja manöövritöö tegemiseks korralduse andmise kontrollimine 4) Kaubarongide ja manöövriveeremite koostamise kontrollimine 5) Eriomaste sõiduomadustega veeremiga manöövritöö tegemise ning selle rongi panemise kontrollimine 6) Lubava signaalnäidu järgi manöövritöö tegemise kontrollimine 7) Keelava signaalnäidu järgi manöövritöö tegemise kontrollimine 8) Jaamade liikluskorraldajate tegevuse kontrollimine manöövritöö tegemisel A.2.5 Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine 1) Raudteeveeremi pidurkingadega kinnitamise ja pidurkingadele pealesõitmise kontrollimine 2) Pidurkingadelt mahasõitmise, pidurkingade eemaldamise ja hoiukohta paigutamise kontrollimine A.2.6 Raudteeinfrastruktuuri korrashoiutööde läbiviimisel tegutsemine 1) Jaamavahe, tee või teeosa liikluseks sulgemise ja taasavamise kontrollimine 2) Töörongi jaamavahele saatmise ja jaama vastuvõtmise kontrollimine 3) Turvanguseadmete sõltuvusest väljalülitamise ning sõltuvusse lülitamise korral tegutsemise kontrollimine 4) Kontaktvõrgu välja- ja sisselülitamisalase teabe jaamade liikluskorraldajatele edastamise kontrollimine 5) Ülesõidukoha rikke korral hoiatuse nõudeavalduse koostamine ja selle väljastamine 6) Mahatõstetava dresiini, remondipuki, teerulliku ja muu mahatõstetava veeremi rööbasteele lubamine 7) Madalama kutsetasemega liikluskorraldaja tegevuse kontrollimine raudteeinfrastruktuuri korrashoiutööde läbiviimisel 8) Turvanguseadme, rööbastee, kontaktvõrgu rikke või elektri puudumise korral käsu koostamine ja edastamine vastavate struktuuriüksuste töötajate töövälisel ajal tööle kutsumiseks 9) Tööjuhil töötamiseks tööloa olemasolu ja selle kehtivuse kontrollimine 10) Tee sulgemist ja seadmete väljalülitamist mittevajavate raudteeinfrastruktuuri korrashoiutööde läbiviimisel tegutsemine A.2.7 Raudteeliikluse ja rongide käitlemisega seotud töötajatele korralduste edastamine 1) Piiramisseadmete abil tee piiramise kontrollimine või tee piiramiseks korralduse andmine 2) Kommertsülevaatuse tegemise kontrollimine 3) Tehnohoolduse tegemiseks korralduse andmise ja registreerimise kontrollimine 4) Pöörmete puhastamise korraldamise kontrollimine 5) Tee, elektrivarustuse, turvanguseadmete remondi ja hooldusega seotud töötajale korralduse, käsu andmise, neilt taotluse vastuvõtmise ja registreerimise kontrollimine A.2.8 Tegutsemine ohu- ja ebastandardses olukorras 1) Ohu- ja ebastandardses olukorras teabe vastuvõtmine, edastamine ja tegutsemine 2) Turvanguseadmete rikke korral tegutsemise kontrollimine 3) Kõigi signalisatsiooni- ja sidevahendite töö katkemisel tegutsemine 4) Kehtestatud rongiliikluse signalisatsiooni- ja sidevahendi tegevuse katkestamise, teisele rongiliikluse korraldamise vahendile ülemineku ja kehtestatud rongiliikluse signalisatsiooni- ja sidevahendi tegevuse taastamise kontrollimine 5) Rongi või raudteeveeremi peatamiseks meetmete rakendamise kontrollimine 6) Jaamavahe või selle ühe raja rongiliikluseks avamise ja sulgemise kontrollimine 7) Abiveduri ja päästerongi käiku määramise kontrollimine 8) Õnnetusjuhtumi, tõsise õnnetusjuhtumi ja vahejuhtumi korral tegutsemise kontrollimine 9) Tulekahju korral tegutsemise kontrollimine 10) Rööbastee rikke korral tegutsemise kontrollimine 11) Rongiliiklusgraafikuvälise rongi käikumääramise kontrollimine 12) Jaamade liikluskorraldajate tegevuse kontrollimine raudteeliikluse korraldamisel 13) Madalama kutsetasemega liikluskorraldaja tegevuse kontrollimine raudteeliikluse korraldamisel 14) Tööõnnetuse korral tegutsemine 15) Ohtliku veosega toimunud õnnetuse korral tegutsemise kontrollimine Spetsialiseerumine toimub vastavalt rongiliikluse korraldamisele liinil – automaatblokeeringuga, poolautomaatblokeeringuga, kombineeritud teeblokeeringuga, elektrisausüsteemiga, telefonsidega, ühe sauaga, ühe veduriga ja dispetšeri käskudega liinile. Kõik spetsialiseerumised on otseselt seotud kõikide tööosadega. Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 töö toimub sisetingimustes ja on üldjuhul graafikupõhine vahetustega töö, mis eeldab töötamist ka öösel, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel. Raudtee liikluskorraldaja töö on valdavalt istuvas asendis, vahelduvate tööülesannetega ja kulgeb kiires tempos. Raudtee liikluskorraldaja töökeskkond on mõjutatud ergonoomilistest, psühholoogilistest (sh psühho-emotsionaalne pinge, pikaajaline üksi töötamine) ja bioloogilistest teguritest, magnetväljadest ja ioniseerivast kiirgusest. Vastutusrikka töö tõttu peab raudtee liikluskorraldaja täpselt järgima raudteeohutuse alaste õigusaktide ja normdokumentide nõudeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada raudteel toimuva õnnetuse, vahejuhtumi või tulekahju. Raudtee liikluskorraldaja kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Põhilisteks töövahenditeks liikluskorralduslikud arvutiprogrammid ja tööalased arvutiprogrammid (hoiatuste programm, vagunite jälgimise süsteem, veeremi teljelaagrite ja pidurite temperatuuride tuvastamise süsteem jms), sidevahendid ning bürootehnika ja -tarbed. Raudtee liikluskorraldajal on vajalik vaimne ja füüsiline sobivus tööks raudteel. Töö eeldab tervisliku seisukorra, eriti nägemise ja kuulmise vastavust tervisenõuetele, füüsilise koormuse ja pingetaluvust, visuaalset mälu, loogilist mõtlemist, koordinatsiooni võimet, keskendumisvõimet, üldistusvõimet, kavandamisoskust, otsustusvõimet, arenenud vastutustunnet, suhtlus- ja koostöövalmidust, iseseisvust, kohusetundlikkust, täpsust ja korrektsust, emotsionaalset stabiilsust, õppimisvõimet ning selget suulist väljendust. Hoiakult peab raudtee liikluskorraldaja uskuma organisatsiooni väärtustesse, aktsepteerima firma eesmärke ja töökorralduslikke ning struktuurilisi muudatusi, olema lojaalne tööandjale ja pühendunud oma ametile. Tavaliselt töötavad 6. taseme raudtee liikluskorraldajatena inimesed, kellel on • raudteealane kõrgharidus, läbitud on kutsealane täiendusõpe ja kes on omandanud vähemalt 2-aastase raudteeliiklusalase töökogemuse 5. taseme liikluskorraldajana (rongidispetšerina) või • raudteealane kutseharidus, läbitud on kutsealane täiendusõpe ja kes on omandanud vähemalt 5-aastase raudteeliiklusalase töökogemuse 5. taseme liikluskorraldajana (rongidispetšerina). Raudteekorraldaja, liikluskorraldajate grupi juht Raudtee liikluskorraldaja töö on reguleeritud raudteeseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrusega „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.9 tõendamine. Spetsialiseerumine toimub vastavalt rongiliikluse korraldamisele liinil – automaatblokeeringuga liinile, poolautomaatblokeeringuga liinile, kombineeritud teeblokeeringuga liinile, elektrisausüsteemiga liinile, telefonsidega liinile, ühe sauaga liinile, ühe veduriga liinile ja dispetšeri käskudega liinile. Kõik kompetentsid on spetsialiseerumistega otseselt seotud. Kompetentside hindamine toimub vastavalt valitud spetsialiseerumise valdkonnale. Valvekorra vastuvõtmine ja üleandmine 6 Rongide vastuvõtmine 6 Rongide saatmine ja läbilaskmine 6 Manöövritöö korraldamine 6 Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine 6 Raudteeinfrastruktuuri korrashoiutööde läbiviimisel tegutsemine 6 Raudteeliikluse ja rongide käitlemisega seotud töötajatele korralduste edastamine 5 Tegutsemine ohu- ning ebastandardses olukorras 6 Rongiliikluse planeerimine ja korraldamine Raudteeinfrastruktuuri ettevõtte rongiliikluse planeerimine ja korraldamine Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Raudtee eriveeremi juht, tase 4 Driver of special purpose rolling-stock, EstQF Level 4 7 Raudtee eriveeremi juht II (versioon 1) Raudtee eriveeremi juht II (versioon 2) Raudtee eriveeremi juht II (versioon 3) Raudtee eriveeremi juht, tase 4 (versioon 4) Raudtee eriveeremi juht, tase 4 (versioon 5) Raudtee eriveeremi juht, tase 4 (versioon 6) Raudtee eriveeremi juht, tase 4 (versioon 8) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee eriveeremi juht 31 2025-04-10 2025-04-10 2025-11-05 4 4 8311 Veduri- ja rongijuhid 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Andrus Noor AS Eesti Raudtee Anto Looken SA Raudteekutsed Kalle Kask Leonhard Weiss RTE AS Mati Lõhmus AS Eesti Raudtee Tambet Õun AS EVR Cargo Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Tõnu Aruste AS Eesti Raudtee Urmas Lükki Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Raudtee eriveeremi juht töötab eriotstarbeks ehitatud raudteel iseliikuva eriveeremi (näit dresiin, teemasin, juhtratastega eriveerem) või mitteiseliikuva eriveeremi (näit lumesahk, lumekoristusrong) juhina või meeskonna liikmena, kes peab jälgima signaale ja pöörangute matkaasendit. Tema tööks on raudteetaristu remondi-, hooldus- ja ehitustöödes osaleva eriveeremi liikumisel ohutuse tagamine ja/või juhtimine. Samuti on tema ülesandeks raudtee eriveeremi tehnohooldus ja väikeses mahus hooldusremont. Raudtee eriveeremi juht töötab iseseisvalt, juhindudes raudtee valdkonna eeskirjadest, juhenditest ja normatiivaktidest. Raudtee eriveeremi juht võib töötada nii üksi kui ka raudteeveeremi meeskonnas. Tema töö eeldab suhtlemist kaastöötajate ja pädeva liikluskorraldajaga. A.2.1 Raudtee eriveeremi vastuvõtmine ja üleandmine 1) Raudtee eriveeremi tehnilise seisukorra kontrollimine ja puudustest teavitamine 2) Raudtee eriveeremi tööks vajalike dokumentide ning signaal- ja ohutusvahendite olemasolu kontrollimine A.2.2 Liikumine rööbasteel 1) Raudtee eriveeremi teisaldusasendisse paigaldamine 2) Loa taotlemine rööbastee hõivamiseks ja liikumise alustamiseks 3) Juhtratastega raudtee eriveeremi paigaldamine sõiduasendisse raudteel liiklemiseks 4) Liikumisel jaamateedel pöörangute matkaasendisse seadmine, matkaõiguse kontrollimine, tee ja gabariitide vabaoleku jälgimine, helisignaalide kasutamine 5) Signaalide andmine 6) Pidurite kontroll ja/või piduriproovi tegemine 7) Sõitmine jaama, jaamas, jaamavahele ja jaamavahel 8) Manöövritöö tegemine 9) Tegutsemine eriolukorras 10) Juhtratastega raudtee eriveeremiga rööbasteelt mahasõitmine ja liikluskorraldajale ettekandmine rööbastee vabastamise kohta A.2.3 Töötamine rööbasteel 1) Töö alustamiseks tööjuhilt loa saamine 2) Raudtee eriveeremi tööasendisse paigaldamine 3) Tööülesande täitmine 4) Raudtee eriveeremi teisaldusasendisse paigaldamine A.2.4 Raudteeveeremi kinnitamine 1) Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega 2) Pidurkingade eemaldamine 3) Raudteeveeremi kinnitamine seisu- või käsipiduriga või muude kehtestatud kinnitusvahenditega Raudtee eriveeremi juhi tööaeg sõltub tööiseloomust ja ajavahemikust rongiliikluses, mil remondi- või ehitustööde tegemiseks määratakse käiku töörongid, seetõttu võib ette tulla töötamist puhkepäevadel, riiklikel pühadel ja öösiti. Raudtee eriveeremi juhi töö on vahelduvate tööülesannetega. Ülesannete täitmisel võib ette tulla töötamist suurenenud ohu olukorras ja võimalik on kokkupuude tervistkahjustavate ainetega (mootorikütused, määrdeained ja tehnilised vedelikud, happed, heitgaasid jmt). Tervisekahjustusi võivad põhjustada müra, tolm, niiskus ja vibratsioon ning seetõttu peab raudtee eriveeremi juht tööl kasutama kaitseriietust ja vahendeid. Raudtee eriveeremi juhi töökeskkond (näit lisaseadmetega töö) on seotud vigastuste tekkimise kõrgendatud riskiga. Keskmisest kõrgema ohtlikkusega töö tõttu peab raudtee eriveeremi juht täpselt järgima tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada haigestumise, trauma, töövõimetuse või raudteeliiklusõnnetuse. Raudtee eriveeremi juhi kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Põhilisteks töövahenditeks on raudtee eriveerem ja sellele paigaldatud seadmed, raadiojaam, vile ja signaalvahendid (näit signaallipud, käsilatern). Raudtee eriveeremi juhi töö eeldab füüsilise koormuse taluvust, pinge- ja keskkonnataluvust, liigutuste täpsust, head koordinatsiooni, kontsentreerumisvõimet, iseseisvust ja otsustusvõimet, koostöövalmidust, kohusetundlikkust ja õppimisvalmidust. Tavaliselt töötavad raudtee eriveeremi juhina inimesed, kellel on üldkeskharidus ja kes on läbinud kutsealase täiendusõppe ning omandanud kutseoskused praktilise töö käigus kogenud raudtee eriveeremi juhi juhendamisel. Eriveeremi juht, dresiinijuht, teemasinajuht Raudtee eriveeremi juhi töö on reguleeritud raudteeseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrusega „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Raudtee eriveeremi juht, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.4 ja B.2.5 (läbiv kompetents) tõendamine. Raudtee eriveeremi vastuvõtmine ja üleandmine 4 Liikumine rööbasteel 4 Töötamine rööbasteel 4 Raudteeveeremi kinnitamine 3 Raudtee eriveeremi juht, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Päästekorraldaja-logistik, tase 5 Dispatcher, EstQF Level 5 10 Päästekorraldaja III (versioon 1) Päästekorraldaja III (versioon 2) Päästekorraldaja III (versioon 3) Päästekorraldaja III (versioon 4) Päästekorraldaja III (versioon 6) Päästekorraldaja-logistik, tase 5 (versioon 5) Päästekorraldaja-logistik, tase 5 (versioon 7) Päästekorraldaja-logistik, tase 5 (versioon 8) Päästekorraldaja-logistik, tase 5 (versioon 9) Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Päästekorraldaja 34 2025-04-01 2025-04-01 2025-10-28 5 5 4229 Klienditeenindajad, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Päästekorraldaja töös nõutavad keeled Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Ludmilla Alliksaar valdkonna ekspert Ülle Jõessar Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Katre Kurvits Häirekeskus Meelis Mesi Häirekeskus Ott Nauts Häirekeskus Kaire Saage Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Kaili Tamm Häirekeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Päästekorraldaja-logistik, tase 5 töö on päästeasutusele ja kiirabibrigaadidele õigeaegselt väljasõidukorralduse andmine ning väljasõidukorralduse saanud päästeasutusega ja kiirabibrigaadidega side pidamine, info kogumine, vahendamine ja selle dokumenteerimine. 5. taseme päästekorraldaja-logistik menetleb hädaabiteateid iseseisvalt, langetab otsuseid ja võtab nendega kaasneva vastutuse. Töö eeldab meeskonnatööoskust ning suhtlemist klientide ja koostööpartneritega. Päästekorraldaja kutsealal on ka päästekorraldaja, tase 4 ja päästekorraldaja-valvevahetuse juht, tase 6 kutsed. 4. taseme päästekorraldaja töö on võtta vastu ja töödelda viivitamatult kõiki hädaabinumbrile saabuvaid teateid, anda kõigile hädaabiteadetele kiire ja õige ohuhinnang ning edastada vastavalt kehtivatele nõuetele esmast informatsiooni. 6. taseme päästekorraldaja-valvevahetuse juhi töö on tagada hädaabiteadete viivitamatu ja nõuetekohane menetlemine läbi päästekorraldaja, tase 4 ja päästekorraldaja-logistik, tase 5 teenistusülesannete täitmise kontrollimise ja nende tegevuse toetamise. A.2.1 Väljasõidukorralduse andmine 1) Operatiivressursi paiknemisest ning hõivatusest pideva ülevaate omamine. 2) Väljakutsete jälgimine. 3) Operatiivressursi väljasaatmine sündmuskohale. 4) Teisest teeninduspiirkonnast operatiivressursi kaasamine. 5) Suhtlemine klientide ja koostööpartneritega. A.2.2 Hädaabiteadete menetlemisega seotud informatsiooni reaalajas infosüsteemi sisestamine 1) Hädaabiteadete menetlemisega seotud esmase informatsiooni reaalajas infosüsteemi sisestamine. 2) Hädaabiteadete menetlemisega seotud täiendava informatsiooni reaalajas infosüsteemi sisestamine. A.2.3 Hädaabiteadete esmase informatsiooni edastamine 1) Hädaabiteate töötlemise käigus saadud esmase informatsiooni edastamine. 2) Hädaabiteate esmasele informatsioonile lisandunud teabe edastamine. A.2.4 Sündmuse käigus saadud informatsiooni reaalajas vahendamine 1) Sündmusega seotud operatiivse informatsiooni vahendamine. 2) Hädaabiteadete menetlemisega seotud informatsiooni kogumine ja analüüsimine. A.2.5 Professionaalne eneseareng 1) Oma töö analüüs, enesetäiendamine. 2) Tööks vajalike isikuomaduste arendamine. 3) Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse tervise hoidmine. A.2.6 Koolituste ettevalmistamine ja läbiviimine 1) Koolituste läbiviimine. 2) Koolitustegevuse dokumenteerimine. A.2.7 Juhendamine 1) Uute ja täiendavat juhendamist vajavate teenistujate juhendamine. 2) Praktikantide juhendamine. A.2.8 Hädaabiteadete menetlemine võõrkeeles (v.a vene keel) 1) Teiste teenistujate abistamine võõrkeelsete hädaabiteadete töötlemisel. 2) Võõrkeele kasutamine. Päästekorraldaja-logistiku töö on korraldatud ööpäevaringselt valvevahetustega, sõltumata puhkepäevadest ja riigipühadest. Tema töö on vastutusrikas ja psüühilist pingutust nõudev ning eeldab valmisolekut ja oskust erinevate olukordade lahendamiseks. Päästekorraldaja-logistik on valmis töötama pidevalt muutuvates olukordades ning taluma ooteloleku aega ja teadmatust. Päästekorraldaja-logistiku töövahendid on erinevad hädaabiteadete menetlemiseks vajalikud side- ja infotehnoloogia vahendid, andmebaasid ja -kogud. Tööks vajalikud isikuomadused on kohusetundlikkus, empaatiavõime, pinge- ja stressitaluvus, ausus, korrektsus, analüüsivõime, usaldusväärsus. Tavaliselt on päästekorraldaja-logistikul vähemalt keskharidus, kutseoskused on omandatud töö käigus. Nõutav on eelnev töökogemus päästekorraldajana. Päästekorraldaja-logistik, logistik. Töö päästeteenistujana on reguleeritud päästeteenistuse seadusega. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.5 ja B.2.9 (läbiv kompetents) tõendamine. Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitavaid kompetentse B.2.6, B.2.7 ja B.2.8. Väljasõidukorralduse andmine 5 Hädaabiteadete menetlemisega seotud informatsiooni reaalajas infosüsteemi sisestamine 5 Hädaabiteadete esmase informatsiooni edastamine 5 Sündmuse käigus saadud informatsiooni reaalajas vahendamine 5 Professionaalne eneseareng 5 Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitavaid kompetentse B.2.6, B.2.7 ja B.2.8. Koolituste ettevalmistamine ja läbiviimine 5 Juhendamine 5 Hädaabiteadete menetlemine võõrkeeles (v.a vene keel) 5 Päästekorraldaja-logistik, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Täiskasvanute koolitaja, tase 5 Adult Educator, EstQF Level 5 9 Täiskasvanute koolitaja, tase 5 (versioon 4) Täiskasvanute koolitaja, tase 5 (versioon 5) Täiskasvanute koolitaja, tase 5 (versioon 6) Täiskasvanute koolitaja, tase 5 (versioon 7) Täiskasvanute koolitaja, tase 5 (versioon 8) Täiskasvanute koolitaja/andragoog II (versioon 1) Täiskasvanute koolitaja/andragoog II (versioon 2) Täiskasvanute koolitaja/andragoog II (versioon 3) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Täiskasvanute koolitaja 39 2025-04-16 2025-04-16 2027-04-15 5 5 2424 Töötajate koolituse ja täiendõppe tippspetsialistid 0111 Kasvatusteadus 85 Haridus Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon ANDRAS Täiskasvanute koolitaja kutsete kirjeldused Kutsestandardis kasutatud terminid Täiskasvanute koolitaja eetikakoodeks Annika Allikas Eesti Sisekoolituse Arendamise Liit Anu Harjo Estonian Education Centre Kristel Jalak DevelopDesign Koolitus & Konsultatsioon Larissa Jõgi Tallinna Ülikooli Haridusteaduste instituut Tiina Jääger Eesti Vabaharidusliit Anu Kaiv Eesti Koolitusfirmade Liit Merle Lõhmus Tallinna Tehnikaülikool Külli Meier Danske Bank A/S Eesti filiaal Sirje Plaks Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon Andras Marvi Remmik Tartu Ülikooli Haridusteaduste instituut Jevgenia Smirnova Eesti Töötukassa Terje Veide Riigikantselei Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Täiskasvanute koolitaja, tase 5 on oma eriala spetsialist, kes sihipäraselt loodud õppesituatsioonis koolitab täiskasvanuid. 5. taseme täiskasvanute koolitaja koolitab enamasti konkreetses valdkonnas või on vähese koolitajakogemusega. Ta valmistab ette õppe läbiviimiseks vajalikud materjalid ja korraldab koolitusi õppekavas ettenähtud teemal. Ta võib vajada õppeprotsessi kavandamisel ja läbiviimisel juhendamist/nõustamist. Kutsealal tegutsevad ka 6., 7. ja 8. taseme täiskasvanute koolitajad (vt lisa 1 Täiskasvanute koolitaja kutsete kirjeldused). A.2.1 Õppeprotsessi ettevalmistamine 1. Õpperühma õpivajaduste täpsustamine. 2. Koolituse planeerimine. 3. Koolituse sisu ettevalmistamine. 4. Õppematerjalide ja -vahendite koostamine, valimine, kohandamine ja uuendamine. A.2.2 Õppeprotsessi läbiviimine 1. Õppijate toetamine õpieesmärkide seadmisel. 2. Õppekeskkonna kujundamine. 3. Õppeprotsessi läbiviimine. 4. Õpiväljundite saavutamise hindamine. A.2.3 Õppeprotsessi analüüs ja hindamine 1. Informatsiooni kogumine. 2. Huvitatud osapoolte teavitamine õppe tulemustest. A.2.4 Professionaalne enesearendamine 1. Enda tegevuse hindamine õppeprotsessis. 2. Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse tervise hoidmine. 3. Kutse- ja erialane enesetäiendamine. Töökeskkonnale esitatavad nõuded sõltuvad õppijate erivajadustest, koolituse eesmärgist, õpiväljunditest ja valdkonnast, milles koolitust läbi viiakse. Koolitaja võtab vastutuse töökeskkonna nõuetele vastavuse eest. Töövahenditeks on õpet toetavad, sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ja muud õppe läbiviimiseks ning loovtegevusteks vajalikud vahendid. Täiskasvanute koolitajale on olulised võimed ja iseloomuomadused, mis toetavad koostööd, inimese arengut ja loovust. Täiskasvanute koolitaja, tase 5 on enamasti kesk-, kutse- või kõrgharidusega spetsialist, kes on täiskasvanute koolitaja kompetentsid omandanud praktilise tegevuse käigus. Täiskasvanute koolitaja kutse ei eelda ühtse ametinimetuse olemasolu. Kutse omanik võib töötada erinevatel ametikohtadel. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Õppeprotsessi ettevalmistamine 5 Õppeprotsessi läbiviimine 5 Õppeprotsessi analüüs ja hindamine 5 Professionaalne enesearendamine 5 Täiskasvanute koolitaja kutset läbiv kompetents 6 Täiskasvanute koolitaja, tase 6 Adult Educator, EstQF Level 6 12 Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 10) Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 11) Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 6) Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 7) Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 8) Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 9) Täiskasvanute koolitaja/andragoog III (versioon 1) Täiskasvanute koolitaja/andragoog III (versioon 2) Täiskasvanute koolitaja/andragoog III (versioon 3) Täiskasvanute koolitaja/andragoog III (versioon 4) Täiskasvanute koolitaja/andragoog III (versioon 5) Täiskasvanute koolitaja-suhtlemistreener, tase 6 Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Täiskasvanute koolitaja 39 2025-04-16 2025-04-16 2027-04-15 6 6 2424 Töötajate koolituse ja täiendõppe tippspetsialistid 0111 Kasvatusteadus 85 Haridus Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon ANDRAS Tallinna Ülikool Täiskasvanute koolitaja kutsete kirjeldused Kutsestandardis kasutatud terminid Täiskasvanute koolitaja eetikakoodeks Annika Allikas Eesti Sisekoolituse Arendamise Liit Anu Harjo Estonian Education Centre Kristel Jalak DevelopDesign Koolitus & Konsultatsioon Larissa Jõgi Tallinna Ülikooli Haridusteaduste instituut Tiina Jääger Eesti Vabaharidusliit Anu Kaiv Eesti Koolitusfirmade Liit Merle Lõhmus Tallinna Tehnikaülikool Külli Meier Danske Bank A/S Eesti filiaal Sirje Plaks Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon Andras Marvi Remmik Tartu Ülikooli Haridusteaduste instituut Jevgenia Smirnova Eesti Töötukassa Terje Veide Riigikantselei Spetsialiseerumise töörühm: Endel Hango Self II OÜ Kadri Kõiv DevelopDesign, Eesti Suhtlemistreenerite Ühing Külli Meier Danske Bank Eesti filiaal Helle Saaremägi SA Viljandi Haigla, Eesti Suhtlemistreenerite Ühing Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Täiskasvanute koolitaja, tase 6 on läbinud täiskasvanute koolitaja kutsealase teoreetilise ja praktilise ettevalmistuse, ta on koolitamise kogemusega spetsialist, kes sihipäraselt loodud õppesituatsioonis toetab täiskasvanud inimeste õppimist ja enesearengut. Ta arvestab täiskasvanud õppija eripära ja grupiprotsessidega. Kavandab õppe ja viib läbi koolitusi lähtuvalt sihtrühma vajadustest ning õppekava õpiväljunditest. 6. taseme täiskasvanute koolitaja valmistab ette koolitusprogrammi, valib õppe- ja hindamismeetodid ning valib või koostab vajalikud materjalid. Ta täidab tööülesandeid iseseisvalt ja vastutab oma töö tulemuste eest. Täiskasvanute koolitaja, tase 6 kutse puhul on võimalik spetsialiseerumine täiskasvanute koolitaja-suhtlemistreeneriks. Suhtlemistreening on aktiivõppe meetod, kus õppimise intensiivsus tagatakse kolmekordse tagasisidega õppijatele – suhtlemistreenerilt, grupiliikmetelt ja videolt. Treeningu põhiosa moodustavad praktilised harjutused, kus õppijad saavad võimaluse oma käitumist ise analüüsida ja vajaduse korral treenerite ning teiste grupiliikmete toel muuta. Suhtlemise käsitlemisel treeningul on aluseks võidan-võidad lähenemisviis. Suhtlemistreener aitab treenitavatel arendada oma suhtlemisoskusi ning korrigeerida oskuste valdamiseks vajalikke hoiakuid. Suhtlemistreener juhindub oma töös Eesti Suhtlemistreenerite Ühingu eetikakoodeksist. Kutsealal tegutsevad ka 5., 7. ja 8. taseme täiskasvanute koolitajad (vt lisa 1 Täiskasvanute koolitaja kutsete kirjeldused). A.2.1 Õppeprotsessi ettevalmistamine 1. Õpperühma õpivajaduste väljaselgitamine. 2. Koolitusprogrammi koostamine ja koolituse planeerimine. 3. Koolituse sisu ettevalmistamine. 4. Õppematerjalide ja -vahendite koostamine, valimine, kohandamine ja uuendamine. A.2.2 Õppeprotsessi läbiviimine 1. Õppijate toetamine õpieesmärkide seadmisel. 2. Õppekeskkonna kujundamine. 3. Õppeprotsessi läbiviimine. 4. Grupiprotsessidega arvestamine. A.2.3 Õppeprotsessi analüüs ja hindamine 1. Informatsiooni kogumine. 2. Informatsiooni analüüsimine. 3. Õpiväljundite hindamine. 4. Huvitatud osapoolte teavitamine õppe tulemustest. A.2.4 Arendus-, loome- või teadustegevus täiskasvanuhariduse valdkonnas 1. Täiskasvanuõppe arendus-, loome- või teadustegevusse panustamine. A.2.5 Professionaalne enesearendamine 1. Enda tegevuse hindamine õppeprotsessis. 2. Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse tervise hoidmine. 3. Kutse- ja erialane enesetäiendamine. Suhtlemistreening A.2.6 Koostöö kaastreeneriga 1. Treeningueelne koostöö kaastreeneriga. 2. Koostöö suhtlemistreeningu üheaegsel juhendamisel. 3. Suhtlemistreeningu järelanalüüs koos kaastreeneriga. A.2.7 Grupiprotsesside kavandamine ja juhtimine 1. Suhtlemistreeningu ettevalmistamine grupiprotsessi arvestades. 2. Grupiprotsessi juhtimine suhtlemistreeningu käigus. A.2.8 Videometoodika kasutamine 1. Videoharjutuste ettevalmistamine. 2. Videoharjutuste läbiviimine ja osalejate juhendamine. 3. Videoharjutuste analüüsimine, tagasisidestamine. 4. Konfidentsiaalsuse tagamine. A.2.9 Suhtlemismudelite ja -kompetentside õpetamine 1. Suhtlemismudelite õpetamine. 2. Suhtlemisoskuste mudeldamine. 3. Suhtlemisoskuste arendamise propageerimine. Töökeskkonnale esitatavad nõuded sõltuvad õppijate erivajadustest, koolituse eesmärgist, õpiväljunditest ja valdkonnast, milles koolitust läbi viiakse. Koolitaja võtab vastutuse töökeskkonna nõuetele vastavuse eest. Töövahenditeks on õpet toetavad, sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ja muud õppe läbiviimiseks ning loovtegevusteks vajalikud vahendid. Täiskasvanute koolitajale on olulised võimed ja iseloomuomadused, mis toetavad koostööd, inimese arengut ja loovust. Täiskasvanute koolitaja, tase 6 on kesk-, kutse- või kõrgharidusega spetsialist, kes on läbinud täiskasvanute koolitaja koolituse ja/või arendanud oma kompetentse praktilise tegevuse käigus. Täiskasvanute koolitaja kutse ei eelda ühtse ametinimetuse olemasolu. Kutse omanik võib töötada erinevatel ametikohtadel. Täiskasvanute koolitaja, tase 6 kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 – B.2.5 ja B.2.10 (läbiv kompetents). Spetsialiseerumise täiskasvanute koolitaja-suhtlemistreener, tase 6 taotlemisel tuleb lisaks tõendada kompetentsid B.2.6 - B.2.9. Õppeprotsessi ettevalmistamine 6 Õppeprotsessi läbiviimine 6 Õppeprotsessi analüüs ja hindamine 6 Arendus-, loome- või teadustegevus täiskasvanuhariduse valdkonnas 6 Professionaalne enesearendamine 6 Spetsialiseerumise täiskasvanute koolitaja-suhtlemistreener, tase 6 taotlemisel tuleb lisaks tõendada kompetentsid B.2.6 - B.2.9. Täiskasvanute koolitaja kutset läbiv kompetents 6 Täiskasvanute koolitaja, tase 7 Adult Educator, EstQF Level 7 12 Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 10) Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 11) Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 6) Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 7) Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 8) Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 9) Täiskasvanute koolitaja/andragoog IV (versioon 1) Täiskasvanute koolitaja/andragoog IV (versioon 2) Täiskasvanute koolitaja/andragoog IV (versioon 3) Täiskasvanute koolitaja/andragoog IV (versioon 4) Täiskasvanute koolitaja/andragoog IV (versioon 5) Täiskasvanute koolitaja-suhtlemistreener, tase 7 Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Täiskasvanute koolitaja 39 2025-04-16 2025-04-16 2027-04-15 7 7 2424 Töötajate koolituse ja täiendõppe tippspetsialistid 0111 Kasvatusteadus 85 Haridus Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon ANDRAS Tallinna Ülikool Täiskasvanute koolitaja kutsete kirjeldused Kutsestandardis kasutatud terminid Täiskasvanute koolitaja eetikakoodeks Annika Allikas Eesti Sisekoolituse Arendamise Liit Anu Harjo Estonian Education Centre Kristel Jalak DevelopDesign Koolitus & Konsultatsioon Larissa Jõgi Tallinna Ülikooli Haridusteaduste instituut Tiina Jääger Eesti Vabaharidusliit Anu Kaiv Eesti Koolitusfirmade Liit Merle Lõhmus Tallinna Tehnikaülikool Külli Meier Danske Bank A/S Eesti filiaal Sirje Plaks Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon Andras Marvi Remmik Tartu Ülikooli Haridusteaduste instituut Jevgenia Smirnova Eesti Töötukassa Terje Veide Riigikantselei Spetsialiseerumise töörühm: Endel Hango Self II OÜ Kadri Kõiv DevelopDesign Külli Meier Danske Bank Eesti filiaal Helle Saaremägi Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet Ann Seilenthal Eesti Suhtlemistreenerite Ühing Jana Tamm Baltic Corporate Training OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Täiskasvanute koolitaja, tase 7 on koolitaja ettevalmistuse ja koolitamise kogemusega spetsialist, kes sihipäraselt loodud õppesituatsioonis toetab täiskasvanud inimeste õppimist ja enesearengut. Ta arvestab täiskasvanud õppija eripära ja grupiprotsessidega ning toetab isiksuslikku arengut. 7. taseme täiskasvanute koolitaja juhib ja muudab õppesituatsioone, mis on keerukad, ettearvamatud ja nõuavad uut strateegilist käsitlust. Ta kavandab õppijale variatiivseid õppevõimalusi lähtuvalt sihtrühma vajadustest ning õppekava õpiväljunditest. Ta töötab välja ja/või arendab õppekavasid. Vastutab õppetegevuse kavandamise, läbiviimise ja tulemuse saavutamise eest. 7. taseme täiskasvanute koolitaja populariseerib elukestvat õpet, osaleb võrgustikutöös, arendus-, loome- või teadustegevuses. Ta panustab kutseteadmistesse ja -tegevusse ning juhendab, nõustab või koolitab teisi koolitajaid. 7. taseme täiskasvanute koolitaja töötab iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, juhib meeskonda ning võtab vastutuse nii enda kui meeskonna töö tulemuste eest. Täiskasvanute koolitaja, tase 7 kutse puhul on võimalik spetsialiseerumine täiskasvanute koolitaja-suhtlemistreeneriks. Suhtlemistreening on aktiivõppe meetod, kus õppimise intensiivsus tagatakse kolmekordse tagasisidega õppijatele – suhtlemistreenerilt, grupiliikmetelt ja videolt. Treeningu põhiosa moodustavad praktilised harjutused, kus õppijad saavad võimaluse oma käitumist ise analüüsida ja vajaduse korral treenerite ning teiste grupiliikmete toel muuta. Suhtlemise käsitlemisel treeningul on aluseks võidan-võidad lähenemisviis. Suhtlemistreener aitab treenitavatel arendada oma suhtlemisoskusi ning korrigeerida oskuste valdamiseks vajalikke hoiakuid. Suhtlemistreener juhindub oma töös Eesti Suhtlemistreenerite Ühingu eetikakoodeksist. Kutsealal tegutsevad ka 5., 6. ja 8. taseme täiskasvanute koolitajad (vt lisa 1 Täiskasvanute koolitaja kutsete kirjeldused). A.2.1 Õppeprotsessi ettevalmistamine 1. Õpperühma ja sihtgrupi õpivajaduste väljaselgitamine 2. Õppekava koostamine ja koolituse planeerimine. 3. Koolituse sisu ettevalmistamine. 4. Õppematerjalide ja -vahendite koostamine, valimine, kohandamine ja uuendamine. A.2.2 Õppeprotsessi läbiviimine 1. Õppijate toetamine õpieesmärkide seadmisel. 2. Õppekeskkonna kujundamine. 3. Õppeprotsessi juhtimine. 4. Grupiprotsesside suunamine. 5. Õpiväljundite saavutamise hindamine. A.2.3 Õppeprotsessi analüüs ja hindamine 1. Informatsiooni kogumine. 2. Informatsiooni analüüsimine. 3. Hindamine. 4. Huvitatud osapoolte teavitamine õppe tulemustest. A.2.4 Arendus-, loome- või teadustegevus täiskasvanuhariduse valdkonnas 1. Täiskasvanuhariduse valdkonna arendus-, loome- või teadustegevusse panustamine. 2. Elukestva õppe põhimõtete kujundamine ja elluviimine, võrgustike ja/või töögruppide töös osalemine. 3. Võrgustike ja/või töögruppide töös osalemine 4. Täiskasvanute koolitajate nõustamine ja juhendamine. A.2.5 Professionaalne enesearendamine 1. Enda tegevuse hindamine õppeprotsessis. 2. Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse tervise hoidmine. 3. Kutse- ja erialane enesetäiendamine. Suhtlemistreening A.2.6 Koostöö kaastreeneriga 1. Treeningueelne koostöö kaastreeneriga. 2. Koostöö suhtlemistreeningu üheaegsel juhendamisel. 3. Suhtlemistreeningu järelanalüüs koos kaastreeneriga. A.2.7 Grupiprotsesside kavandamine ja juhtimine 1. Suhtlemistreeningu ettevalmistamine grupiprotsessi arvestades. 2. Grupiprotsessi juhtimine suhtlemistreeningu käigus. A.2.8 Videometoodika kasutamine 1. Videoharjutuste ettevalmistamine 2. Videoharjutuste läbiviimine ja osalejate juhendamine 3. Videoharjutuste analüüsimine, tagasisidestamine 4. Konfidentsiaalsuse tagamine A.2.9 Suhtlemismudelite ja -kompetentside õpetamine 1. Suhtlemismudelite õpetamine 2. Suhtlemisoskuste mudeldamine 3. Suhtlemisoskuste arendamise propageerimine Töökeskkonnale esitatavad nõuded sõltuvad õppijate erivajadustest, koolituse eesmärgist, õpiväljunditest ja valdkonnast, milles koolitust läbi viiakse. Koolitaja võtab vastutuse töökeskkonna nõuetele vastavuse eest. Töövahenditeks on õpet toetavad, sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ja muud õppe läbiviimiseks ning loovtegevusteks vajalikud vahendid. Täiskasvanute koolitajale on olulised võimed ja iseloomuomadused, mis toetavad koostööd, inimese arengut ja loovust. Täiskasvanute koolitaja, tase 7 on kõrgharidusega spetsialist, kes on õppinud täiskasvanute koolitamist ja arendanud oma kompetentse praktilise tegevuse käigus. Täiskasvanute koolitaja kutse ei eelda ühtse ametinimetuse olemasolu. Kutse omanik võib töötada erinevatel ametikohtadel. Täiskasvanute koolitaja, tase 7 kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 – B.2.5 ja B.2.10 (läbiv kompetents). Spetsialiseerumise täiskasvanute koolitaja-suhtlemistreener, tase 7 taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Õppeprotsessi ettevalmistamine 7 Õppeprotsessi läbiviimine 7 Õppeprotsessi analüüs ja hindamine 7 Arendus-, loome- või teadustegevus täiskasvanuhariduse valdkonnas 7 Professionaalne enesearendamine 7 Täiskasvanute koolitaja kutset läbiv kompetents 7 Täiskasvanute koolitaja, tase 8 Adult educator, EstQF Level 8 11 Täiskasvanute koolitaja, tase 8 (versioon 10) Täiskasvanute koolitaja, tase 8 (versioon 6) Täiskasvanute koolitaja, tase 8 (versioon 7) Täiskasvanute koolitaja, tase 8 (versioon 8) Täiskasvanute koolitaja, tase 8 (versioon 9) Täiskasvanute koolitaja/andragoog V (versioon 1) Täiskasvanute koolitaja/andragoog V (versioon 2) Täiskasvanute koolitaja/andragoog V (versioon 3) Täiskasvanute koolitaja/andragoog V (versioon 4) Täiskasvanute koolitaja/andragoog V (versioon 5) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Täiskasvanute koolitaja 39 2025-04-16 2025-04-16 2027-04-15 8 8 2424 Töötajate koolituse ja täiendõppe tippspetsialistid 0111 Kasvatusteadus 85 Haridus Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon ANDRAS Täiskasvanute koolitaja kutsete kirjeldused Kutsestandardis kasutatud terminid Täiskasvanute koolitaja eetikakoodeks Annika Allikas Eesti Sisekoolituse Arendamise Liit Anu Harjo Estonian Education Centre Kristel Jalak DevelopDesign Koolitus & Konsultatsioon Larissa Jõgi Tallinna Ülikooli Haridusteaduste instituut Tiina Jääger Eesti Vabaharidusliit Anu Kaiv Eesti Koolitusfirmade Liit Merle Lõhmus Tallinna Tehnikaülikool Külli Meier Danske Bank A/S Eesti filiaal Sirje Plaks Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon Andras Marvi Remmik Tartu Ülikooli Haridusteaduste instituut Jevgenia Smirnova Eesti Töötukassa Terje Veide Riigikantselei Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Täiskasvanute koolitaja, tase 8 on koolitaja ettevalmistuse ja koolitamise kogemusega ekspert, kes sihipäraselt loodud õppesituatsioonis toetab täiskasvanud inimeste õppimist ja enesearengut, arvestades õppijate eripäraga ning toetades igakülgselt nende isiksuslikku arengut. 8. taseme täiskasvanute koolitaja on pikaajalise praktilise kogemusega koolitaja, kes töötab iseseisvalt ka keerulistes ja ettearvamatutes olukordades ning võtab vastutuse enda ja töörühmade (sh kolleegide) töö tulemuste eest. Ta kavandab õppijale variatiivseid ja innovaatilisi õppevõimalusi lähtuvalt sihtrühma vajadustest ning õppekava õpiväljunditest, töötab välja uusi või arendab olemasolevaid õppekavu. Vastutab õppeprotsessi kavandamise, läbiviimise ja hindamise eest. 8. taseme täiskasvanute koolitaja populariseerib elukestvat õpet, osaleb võrgustikutöös, arendus-, loome- või teadustegevuses (nt osaleb hariduspoliitika, -kontseptsioonide ja -strateegiate loomisel; korraldab ja/või viib läbi uuringuid ja tutvustab nende tulemusi; hindab õppekavu, projekte jms; esineb konverentsidel ja/või seminaridel; publitseerib artikleid jms). Ta panustab valdkonna arengusse ja uute täiskasvanute koolitajate väljaõppesse, koolitab, juhendab ja nõustab teisi koolitajaid. Kutsealal tegutsevad ka 5., 6. ja 7. taseme täiskasvanute koolitajad (vt lisa 1 Täiskasvanute koolitaja kutsete kirjeldused). A.2.1 Õppeprotsessi ettevalmistamine 1. Õpperühma ja sihtgrupi õpivajaduste väljaselgitamine 2. Õppekava koostamine ja koolituse planeerimine. 3. Koolituse sisu ettevalmistamine. 4. Õppematerjalide ja -vahendite koostamine, valimine, kohandamine ja uuendamine. A.2.2 Õppeprotsessi läbiviimine 1. Õppijate toetamine õpieesmärkide seadmisel. 2. Õppekeskkonna kujundamine. 3. Õppeprotsessi juhtimine. 4. Grupiprotsesside suunamine. 5. Õpiväljundite saavutamise hindamine. A.2.3 Õppeprotsessi analüüs ja hindamine 1. Informatsiooni kogumine. 2. Informatsiooni analüüsimine. 3. Hindamine. 4. Huvitatud osapoolte teavitamine õppe tulemustest. A.2.4 Arendus-, loome- või teadustegevus täiskasvanuhariduse valdkonnas 1. Täiskasvanuhariduse valdkonna arendus-, loome- või teadustegevusse panustamine. 2. Elukestva õppe põhimõtete kujundamine ja elluviimine. 3. Võrgustike ja/või töögruppide töös osalemine 4. Täiskasvanute koolitajate nõustamine ja juhendamine. A.2.5 Professionaalne enesearendamine 1. Enda tegevuse hindamine õppeprotsessis. 2. Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse tervise hoidmine. 3. Kutse- ja erialane enesetäiendamine. Töökeskkonnale esitatavad nõuded sõltuvad õppijate erivajadustest, koolituse eesmärgist, õpiväljunditest ja valdkonnast, milles koolitust läbi viiakse. Koolitaja võtab vastutuse töökeskkonna nõuetele vastavuse eest. Töövahenditeks on õpet toetavad, sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ja muud õppe läbiviimiseks ning loovtegevusteks vajalikud vahendid. Täiskasvanute koolitajale on olulised võimed ja iseloomuomadused, mis toetavad koostööd, inimese arengut ja loovust. Täiskasvanute koolitaja, tase 8 on kõrgharidusega spetsialist, kes on õppinud täiskasvanute koolitamist ja arendanud oma kompetentse pikaajalise praktilise tegevuse käigus. Täiskasvanute koolitaja kutse ei eelda ühtse ametinimetuse olemasolu. Kutse omanik võib töötada erinevatel ametikohtadel. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Õppeprotsessi ettevalmistamine 8 Õppeprotsessi läbiviimine 8 Õppeprotsessi analüüs ja hindamine 8 Arendus-, loome- või teadustegevus täiskasvanuhariduse valdkonnas 8 Professionaalne enesearendamine 7 Täiskasvanute koolitaja kutset läbiv kompetents 7 Müügiesindaja, tase 5 Sales Representative, EstQF Level 5 6 Müügiesindaja III (versioon 1) Müügiesindaja III (versioon 2) Müügiesindaja III (versioon 3) Müügiesindaja III (versioon 4) Müügiesindaja, tase 5 (versioon 5) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Kaubandus Müügiesindaja 41 2025-04-22 2025-04-22 2028-04-21 5 5 3322 Müügiesindajad 0416 Hulgi- ja jaekaubandus 47 Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad Kutseeksamikeskus MTÜ Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Anu Eha Elisa Eesti AS Diana Eller Tartu Kutsehariduskeskus Marika Merilai Kaubanduse Kutseeksamikeskus Taimi Ojasoo Charlot OÜ Marek Pihlak OÜ Estover Riina Tenno Tallinna Tööstushariduskeskus Sigrid Õige AS Infotark Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Müügiesindaja töö eesmärgiks on esindada tootjaid, teenusepakkujaid, jae- ja hulgimüüjaid suhtluses nii äri- kui eraklientidega, toodete ja teenuste tutvustamiseks ning kasumlikuks müügiks olemasolevatele kui ka uutele klientidele, et tagada esindatava ettevõtte ärieesmärkide täitmine ja lojaalne kliendibaas. Müügiesindaja töös vajalikud omadused on iseseisvus, otsustusvõime, paindlikkus ja loovus, et tegutseda ja võtta vastu otsuseid talle antud vastutusala ja volituste piires ning ettevõtte ärieesmärke arvestavalt. Müügiesindaja on oluliseks infovahendajaks klientide ja esindatava ettevõtte vahel. Müügiesindajal on head suhtlemis-, läbirääkimis- ja aja planeerimisoskused, ta on teenindusvalmis ja ta on orienteeritud klientide vajaduste rahuldamisele ja probleemide lahendamisele. Meeskonnajuhina juhendab kaastöötajaid ja osaliselt vastutab nende väljaõpetamise eest ning osaleb tulemuslikult meeskondade töös. A.2.1 Kliendibaasi loomine ja haldamine A.2.2 Turundustegevuste läbiviimine A.2.3 Müügitegevuse planeerimine ja juhtimine A.2.4 Müük, müügieesmärkide täitmine ja müügitulemuste analüüs Müügiesindaja, tase 5 kutsel on nõutav vähemalt keskharidus. Müügiesindajaks saab õppida kutseõppeasutuses ja töökohal. Müügiesindaja, kliendihaldur, müügijuht, müügiagent, müügiedendaja, müügiassistent. Kasvav tähtsus on digioskustel, probleemide lahendamisel, kriitilisel mõtlemisel, loovusel, algatusvõimel, inimeste juhendamisel, koostööoskusel, emotsionaalsel intelligentsusel, otsusekindlusel ja julgusel, teenindusvalmidusel, läbirääkimiste oskusel ning kognitiivsel paindlikkusel. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Kliendibaasi loomine ja haldamine 5 Turundustegevuste läbiviimine 5 Müügitegevuse planeerimine ja juhtimine 5 Müük, müügieesmärkide täitmine ja müügitulemuste analüüs 5 Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 Diploma Civil Engineer in Road Engineering, EstQF Level 7 12 Diplomeeritud teedeinsener V (versioon 1) Diplomeeritud teedeinsener V (versioon 2) Diplomeeritud teedeinsener V (versioon 3) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 9) Sillad Teed Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Teedeehitus Teedeinsener 58 2025-04-08 2025-07-01 2030-06-30 7 7 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Eesti Taristuehituse Liit Tööde pädevused ja referentside vahemik Nõuded kutse taotlemisel Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Alan Muruväli Verston Eesti OÜ Heiki Meos OÜ Estkonsult Ilmar Link TPJ Inseneribüroo OÜ Mihkel Kask TalTech Riho Milva Roadplan OÜ Sven Sillamäe Tallinna Tehnikakõrgkool Taivo Kurg Transpordiamet Tarmo Trei Eesti Taristuehituse Liit Tarvi Kliimask Eesti Taristuehituse Liit Tarvo Mill Tallinna Tehnikakõrgkool Tiit Metsvahi TalTech Toomas Paaver Eesti Arhitektide Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Teedeinsener tegeleb teede ja sildade kavandamise, ehitamise, laiendamise, korrashoiu ja rekonstrueerimise ning nende lammutamisega, samuti liikluskorralduse ja -ohutusega ning nende tegevuste juhtimisega, arvestades sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetilisi aspekte. Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 kutsetunnistus annab selle omanikule seadusest tulenevatel alustel õiguse tegutseda pädeva isikuna iseseisvalt ja omal vastutusel kutsestandardi lisas 1 toodud pädevuspiirides. Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 spetsialiseerub ühele kahest allerialast: 1. Teed, mille alla kuuluvad ametialad: auditi tegemine, ehitustegevuse juhtimine*, ehitusjuhtimine**, korrashoid, liikluskorralduse projekti tegemine, liiklusohutuse auditi tegemine, omanikujärelevalve, projekteerimise juhtimine, projekti ekspertiisi tegemine, projekti koostamine. 2. Sillad, mille alla kuuluvad ametialad: auditi tegemine; ehitustegevuse juhtimine*; ehitusjuhtimine**, sh korrashoid; omaniku järelevalve; projekteerimise juhtimine; projekti ekspertiisi tegemine; projekti koostamine. Teedeinsener vastutab nii enda kui tema juhitud töörühma töö tulemuste eest. Teedeinsener mõistab, et tee on ruumi kui terviku osa, tunnetab oma töös teedeinseneri pädevuse piire. Inim- ja loodussõbraliku, ruumilisi tervikväärtusi kandva ning ohutu liiklus- ja tänavaruumi loomisel puutuvad insenertehniliste asjaolude kõrval asjasse arhitektuurivaldkonna asjatundjate tunnetusel põhinevad seosed ja lahendused tee või selle osade kohta. Teedeinsener arvestab projekteerimisel tee mõjuga ruumi kvaliteedile, tehes koostööd arhitekti ja maastikuarhitektiga ning ehitusvaldkonna teiste inseneridega kvaliteetse ruumi loomise eesmärgil. Teedeinsener vastutab oma töös selle eest, et teed, tänavad ja nendega seotud liiklussõlmed ning ehituskonstruktsioonid vastavad heale ehitustavale, normidele ja standarditele ning nende eluiga on optimaalne arvestades ohutust ja säästlikkust. Teedeinsener töötab nii siseruumides kui ka väliobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutiprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Lisaks diplomeeritud teedeinsener tase, 7 kutsele on teedeinseneri kutsegrupis välja töötatud kutsestandardid teedeinsener, tase 6 ja volitatud teedeinsener, tase 8. Teedeinseneri kutsed erinevad üksteisest peamiselt objektist tulenevate pädevuspiiride poolest (vt kutsestandardi lisa 1). Tase 6 teedeinsener erineb tase 7 diplomeeritud teedeinsenerist mitte ainult objektist tulenevate pädevuspiiride poolest, vaid ka seetõttu, et tema kompetentside hulka ei kuulu auditi, projekti ekspertiisi ega liiklusohutuse auditi tegemine ja projekteerimise juhtimine, lisaks silla projekti koostamine. Volitatud teedeinseneri (tase 8) kutsetunnistus annab selle omanikule seadusest tulenevalt õiguse tegutseda tehniliste piiranguteta. Lisaks kuuluvad tema pädevusse ehitised, mille puhul rakenduvad kõrgendatud tähelepanu, täpsus- või ohutusnõuded ning mis Eesti mõistes on kas mastaapsed, ehituskorralduslikult keerulised või kasutavad erakordset ja innovaatilist tehnoloogiat. Sama kehtib olukordades, kus kõrgendatud nõuded kaasnevad mittetavapärase konstruktsiooni rajamisega. _______________________________ *Ametiala „Ehitustegevuse juhtimine“ all mõistetakse käesolevas kutsestandardis ehitustööde korraldamist objektil. **Ametiala „Ehitusjuhtimine“ all mõistetakse käesolevas kutsestandardis ehitustegevuse juhtimist tervikuna või tellija rollis. A.2.1. Teehoid Spetsialiseerumine Teed A.2.2. Projekti koostamine A.2.3. Ehitustegevuse juhtimine A.2.4. Ehitusjuhtimine A.2.5. Omanikujärelevalve A.2.6. Korrashoid A.2.7. Liikluskorralduse projekti tegemine A.2.8. Projekti ekspertiisi tegemine A.2.9. Auditi tegemine A.2.10. Liiklusohutusauditi tegemine A.2.11. Projekteerimise juhtimine Spetsialiseerumine Sillad A.2.12. Projekti koostamine A.2.13. Ehitustegevuse juhtimine, sh korrashoid A.2.14. Ehitusjuhtimine A.2.15. Omanikujärelevalve A.2.16. Projekti ekspertiisi tegemine A.2.17. Auditi tegemine A.2.18. Projekteerimise juhtimine Üldjuhul on 7. taseme diplomeeritud teedeinseneril ehitus- või muu tehnikavaldkonna magistrikraad või magistrikraadiga võrdsustatud võrdustatud hariduslik kvalifikatsioon. Lisaks on tal olemas taotletavale kutsetasemele vastav pikaajaline alleri- ja ametialane töökogemus ning läbitud täiendusõpe. Kvalifikatsooninõuded kutse taotlemisele ja taastõendamisele, sh haridusele, töökogemusele ja täienduskoolitusele on esitatud kutsestandardi osas B.1 ja lisas 2. Ehitusjuht, konsultant, objektijuht, omanikujärelevalve tegija, projekteerija, projektijuht, töödejuhataja, valdkonnajuht/ekspert. Ehitusseadustikust tulenevalt kui ettevõtja ja pädev isik pakuvad ehitusala järgmistel tegevusaladel: 1) ehitusloakohustusliku ehitise ehitamine; 2) ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekti koostamine; 3) omanikujärelevalve tegemine; 4) ehitusprojekti ekspertiis; 5) ehitise audit; 6) liiklusohutuse audit; 7) avalikult kasutatavate teede korrashoid; 8) liikluskorralduse projektide tegemine. majandustegevuse korras oma teenuseid ning tegutsevad, peab ettevõtja vastutusel ja heaks tegutseva pädeva isiku kvalifikatsioon olema tõendatud kutseseaduse kohase kutsega. Teedeinseneri tegevuse eesmärk on liiklejatele turvalise, keskkonnasõbraliku ning jätkusuutliku taristu kavandamine ja rajamine arvestades taristu elukaart. Teedeinsener rakendab oma töös innovaatilisi ja digitehnoloogilisi lahendusi, mistõttu muutuvad enam oluliseks kohaste riist- kui ka tarkvara, sh BIM tehnoloogia, pilvepõhiste lahenduste, interneti, küberturvalisuse, andmebaaside ja -süsteemide rakendamise oskused. Kutse diplomeeritud teedeinsener, tase 7 koosneb üldoskustest B.2, kohustuslikust kompetentsist B.3.1 ja sptsialiseerumisega seotud valitavatest kompetentsidest B.3.2-B.3.12. Kutse diplomeeritud teedeinsener, tase 7 taotlemiselt tuleb tõendada üldoskused, kohustuslik kompetents ja vähemalt üks spetsialiseerumisega seotud valitav kompetents. Spetsialiseerumisega Teed seotud valitavateks kompetentsideks on B.3.2.-B.3.3 ja B.3.5-B.3.12 Spetsialiseerumisega Sillad seotud valitavateks kompetentsideks on B.3.2 ja B.3.4.-B.3.6 ning B.3.9-B.3.10 ja B.3.12 Kõikide kompetentside hindamine toimub vastavalt valitud spetsialiseerumisele. Teehoid 7 Spetsialiseerumisega "Teed" seotud valitavateks kompetentsideks on B.3.2.-B.3.3 ja B.3.5.-B.3.12 Spetsialiseerumisega "Sillad" seotud valitavateks kompetentsideks on B.3.2 ja B.3.4.-B.3.6 ning B.3.9-B.3.10 ja B.3.12 Projekti koostamine 7 Ehitustegevuse juhtimine 7 Ehitustegevuse juhtimine, sh korrashoid 7 Ehitusjuhtimine 7 Omanikujärelevalve tegemine 7 Korrashoid 7 Liikluskorralduse projekti koostamine 7 Ehitise ehitusprojekti ekspertiisi tegemine 7 Ehitise auditi tegemine 7 Liiklusohutusauditi tegemine 7 Projekteerimise juhtimine 7 Volitatud teedeinsener, tase 8 Chartered Civil Engineer in Road Engineering, EstQF Level 8 12 Volitatud teedeinsener V (versioon 1) Volitatud teedeinsener V (versioon 2) Volitatud teedeinsener V (versioon 3) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 6) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 9) Sillad Teed Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Teedeehitus Teedeinsener 58 2025-04-08 2025-07-01 2030-06-30 8 8 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Eesti Taristuehituse Liit Tööde pädevused ja referentside vahemik Nõuded kutse taotlemisel Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Alan Muruväli Verston Eesti OÜ Heiki Meos OÜ Estkonsult Ilmar Link TPJ Inseneribüroo OÜ Mihkel Kask TalTech Riho Milva Roadplan OÜ Sven Sillamäe Tallinna Tehnikakõrgkool Taivo Kurg Transpordiamet Tarmo Trei Eesti Taristuehituse Liit Tarvi Kliimask Eesti Taristuehituse Liit Tarvo Mill Tallinna Tehnikakõrgkool Tiit Metsvahi TalTech Toomas Paaver Eesti Arhitektide Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Teedeinsener tegeleb teede ja sildade kavandamise, ehitamise, laiendamise, korrashoiu ja rekonstrueerimise ning nende lammutamisega, samuti liikluskorralduse ja -ohutusega ning nende tegevuste juhtimisega, arvestades sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetilisi aspekte. Volitatud teedeinsener, tase 8 kutsetunnistus annab selle omanikule seadusest tulenevalt õiguse tegutseda pädeva isikuna iseseisvalt ja omal vastutusel tehniliste piiranguteta. Tema pädevusse kuuluvad ka ehitised, mille puhul rakenduvad kõrgendatud tähelepanu, täpsus- või ohutusnõuded ning mis Eesti mõistes on kas mastaapsed, ehituskorralduslikult keerulised või kasutavad erakordset ja innovaatilist tehnoloogiat. Sama kehtib ka olukordades, kus kõrgendatud nõuded kaasnevad mittetavapärase konstruktsiooni rajamisega. Volitatud teedeinsener, tase 8 spetsialiseerub ühele kahest allerialast 1. Teed, mille alla kuuluvad ametialad: auditi tegemine; ehitustegevuse juhtimine*; ehitusjuhtimine**; liiklusohutuse auditi tegemine; omanikujärelevalve; projekteerimise juhtimine; projekti ekspertiisi tegemine; projekti koostamine. 2. Sillad, mille alla kuuluvad ametialad: auditi tegemine; ehitustegevuse juhtimine*, sh korrashoid; ehitusjuhtimine**; omaniku järelevalve; projekteerimise juhtimine; projekti ekspertiisi tegemine; projekti koostamine. Teedeinsener vastutab nii enda kui tema juhitud töörühma töö tulemuste eest. Teedeinsener mõistab, et tee on ruumi kui terviku osa, tunnetab oma töös teedeinseneri pädevuse piire. Inim- ja loodussõbraliku, ruumilisi tervikväärtusi kandva ning ohutu liiklus- ja tänavaruumi loomisel puutuvad insenertehniliste asjaolude kõrval asjasse arhitektuurivaldkonna asjatundjate tunnetusel põhinevad seosed ja lahendused tee või selle osade kohta. Teedeinsener arvestab projekteerimisel tee mõjuga ruumi kvaliteedile, tehes koostööd arhitekti ja maastikuarhitektiga ning ehitusvaldkonna teiste inseneridega kvaliteetse ruumi loomise eesmärgil. Teedeinsener vastutab oma töös selle eest, et teed, tänavad ja nendega seotud liiklussõlmed ning ehituskonstruktsioonid vastavad heale ehitustavale, normidele ja standarditele ning nende eluiga on optimaalne arvestades ohutust ja säästlikkust. Teedeinsener töötab nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutiprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Lisaks volitatud teedeinsener, tase 8 kutsele on teedeinseneri kutsegrupis on välja töötatud kutsestandardid teedeinsener, tase 6 ja diplomeeritud teedeinsener, tase 7. Teedeinsneri kutsegrupi kutsed erinevad üksteisest peamiselt objektist tulenevate pädevuspiiride poolest. Teedeinsener, tase 6 ja diplomeeritud teedeinsener, tase 7 kutsetunnistus annab selle omanikule seadusest tulenevatel alustel õiguse tegutseda kutsestandardi lisas 1 toodud pädevuspiirides. Tase 6 teedeinsener erineb tase 7 diplomeeritud teedeinsenerist mitte ainult objektist tulenevate pädevuspiiride poolest, vaid ka seetõttu, et tema kompetentside hulka ei kuulu auditi, projekti ekspertiisi ega liiklusohutuse auditi tegemine ja projekteerimise juhtimine, lisaks silla projekti koostamine. _______________________________ *Ametiala „Ehitustegevuse juhtimine“ all mõistetakse käesolevas kutsestandardis ehitustööde korraldamist objektil. **Ametiala „Ehitusjuhtimine“ all mõistetakse käesolevas kutsestandardis ehitustegevuse juhtimist tervikuna või tellija rollis. A.2.1. Teehoid Spetsialiseerumine Teed A.2.2. Projekti koostamine A.2.3. Ehitustegevuse juhtimine A.2.4. Ehitusjuhtimine A.2.5. Omanikujärelevalve A.2.6. Projekti ekspertiisi tegemine A.2.7. Auditi tegemine A.2.8. Liiklusohutusauditi tegemine A.2.9. Projekteerimise juhtimine Spetsialiseerumine Sillad A.2.10. Projekti koostamine A.2.11. Ehitustegevuse juhtimine, sh korrashoid A.2.12. Ehitusjuhtimine A.2.13. Omanikujärelevalve A.2.14. Projekti ekspertiisi tegemine A.2.15. Auditi tegemine A.2.16. Projekteerimise juhtimine Üldjuhul on 8. taseme volitatud teedeinseneril ehitus- või muu tehnikavaldkonna magistrikraad või magistrikraadiga võrdsustatud hariduslik kvalifikatsioon. Lisaks on tal olemas taotletavale kutsetasemele vastav pikaajaline alleri- ja ametialane töökogemus ning läbitud täiendusõpe. Kvalifikatsooninõuded kutse taotlemisele ja taastõendamisele, sh haridusele, töökogemusele ja täienduskoolitusele on esitatud kutsestandardi osas B.1 ja lisas 2. Ehitusjuht, konsultant, objektijuht, omanikujärelevalve tegija, projekteerija, projektijuht, töödejuhataja, valdkonnajuht/ekspert. Ehitusseadustikust tulenevalt kui ettevõtja ja pädev isik pakuvad ehitusala järgmistel tegevusaladel: 1) ehitusloakohustusliku ehitise ehitamine; 2) ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekti koostamine; 3) omanikujärelevalve tegemine; 4) ehitusprojekti ekspertiis; 5) ehitise audit; 6) liiklusohutuse audit; 7) avalikult kasutatavate teede korrashoid; 8) liikluskorralduse projektide tegemine. majandustegevuse korras oma teenuseid ning tegutsevad, peab ettevõtja vastutusel ja heaks tegutseva pädeva isiku kvalifikatsioon olema tõendatud kutseseaduse kohase kutsega. Teedeinseneri tegevuse eesmärk on liiklejatele turvalise, keskkonnasõbraliku ning jätkusuutliku taristu kavandamine ja rajamine arvestades taristu elukaart. Teedeinsener rakendab oma töös innovaatilisi ja digitehnoloogilisi lahendusi, mistõttu muutuvad enam oluliseks kohaste riist- kui ka tarkvara, sh BIM tehnoloogia, pilvepõhiste lahenduste, interneti, küberturvalisuse, andmebaaside ja -süsteemide rakendamise oskused. Kutse volitatud teedeinsener, tase 8 koosneb üldoskustest B.2, kohustuslikust kompetentsist B.3.1 ja sptsialiseerumisega seotud valitavatest kompetentsidest B.3.2-B.3.10. Kutse volitatud teedeinsener, tase 8 taotlemisel tuleb tõendada üldoskused, kohustuslik kompetents ja vähemalt üks spetsialiseerumisega seotud valitav kompetents. Spetsialiseerumisega Teed seotud valitavad kompetentsid on B.3.2-B.3.3 ja B.3.5-B.3.10. Spetsialiseerumisega Sillad seotud valitavad kompetentsid on B.3.2 ja B.3.4-B.3.8 ja B.3.10. Kõikide kompetentside hindamine toimub vastavalt valitud spetsialiseerumisele. Teehoid 8 Spetsialiseerumisega "Teed" seotud valitavad kompetentsid on B.3.2-B.3.3 ja B.3.5-B.3.10. Spetsialiseerumisega "Sillad" seotud valitavad kompetentsid on B.3.2 ja B.3.4-B.3.8 ja B.3.10. Projekti koostamine 8 Ehitustegevuse juhtimine 8 Ehitustegevuse juhtimine, sh korrashoid 8 Ehitusjuhtimine 8 Omanikujärelevalve tegemine 8 Ehitise ehitusprojekti ekspertiisi tegemine 8 Ehitise auditi tegemine 8 Liiklusohutusauditi tegemine 8 Projekteerimise juhtimine 8 Õpetaja, tase 5 Teacher, EstQF Level 5 1 Õpetaja, tase 5 (versioon 2) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Õpetaja 39 2025-04-16 2025-09-01 2025-09-01 5 5 5312 Õpetajaabid 0112 Koolieelikute õpetajate koolitus 85 Haridus Õpetaja kutsestandardite võrdlus Mõisted Anne Aasamets Õpetajate Ühenduste Koostöökoda Anneli Eesmaa Eesti Linnade ja Valdade Liit Karin Klemmer Eesti Haridustöötajate Liit Katrin Poom-Valickis Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituut Kristi Tarik Eesti Koolijuhtide Ühendus Liina Õmblus Eesti Eripedagoogide Liit Margit Timakov Eesti Õpetajate Liit Margus Pedaste Tartu Ülikooli haridusteaduste instituut Rasmus Kits Eesti Teadushuvihariduse Liit Taavi Kreitsmann Haridus- ja Teadusministeerium Tiina Kivisalu Eesti Lasteaednike Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Õpetaja peamine eesmärk on toetada ja suunata õppijate arengut nii nende isiklikuks kui ka ühiskondlikuks toimetulekuks, aidates kaasa teadmiste ja oskuste omandamisele ning väärtuste kujunemisele. Õpetaja arendab süsteemselt oma kutseoskusi ja on kursis haridusuuendustega. Õpetaja, tase 5 töö olulisemad valdkonnad on töö iseenda ja õppijatega. Töö toimub peamiselt indiviidi, klassi või rühma tasandil ning eeldab rohket suhtlemist. Viienda kutsetaseme õpetaja töötab abiõpetajana koolis või lasteaias ning alustava huvihariduse õpetajana huvikoolis. Kuigi ta ei täida iseseisvalt kõiki õpetajatööga seotud ülesandeid, tegutseb ta näiteks huvihariduses siiski suhteliselt iseseisvalt, juhendades õppijaid ja viies läbi õppetööd vastavalt õppekavale. Tema töö on vaheldusrikas ning eeldab süsteemsust, kohanemisvõimet, pingetaluvust ning suutlikkust luua ja toetada enda ja teiste heaolu. Õpetaja kutseid on neljal tasemel kokku viis: lisaks õpetaja, tase 5 kutsele eristatakse kutseid õpetaja, tase 6, õpetaja, tase 7, vanemõpetaja, tase 7 ja meisterõpetaja, tase 8. Võrreldes kõrgema taseme õpetajatega keskendub viienda taseme õpetaja roll otsesele õppetööle ilma laiemate planeerimis- ja arenduskohustusteta. A.2.1. Enesehoiu ja professionaalsuse tagamine A.2.2. Õppijate toetamine A.2.3. Enda organisatsiooni ja selle inimestesse panustamine Õpetajal, tase 5 on keskharidus ja töökogemus pedagoogilisi kompetentse eeldavaid ülesandeid täites. Abiõpetaja, huvihariduse õpetaja Regulatsioon puudub Õpetaja tulevikupädevuseks on kohanemisvõimelisus ja suutlikkus paindlikult reageerida muutuvas keskkonnas, arvestades õppijate, kolleegide ja iseenda vajaduste ning ressurssidega. Veelgi olulisemaks muutub teaduspõhisus – pidev enesetäiendamine nii ainevaldkonnas, pedagoogilistes meetodites kui ka õppimise ja õpetamise käsitlustes. Õpetaja peab olema võimeline tõhusalt õpetama kaasavas mitmekultuurilises keskkonnas, pakkudes tuge erineva taustaga ja vajadustega õppijatele. Samuti on oluline oskus kujundada positiivset ja toetavat heaolukeskkonda nii enda, kolleegide kui ka õppijate jaoks. Professionaalne õpetaja oskab analüüsida ja uurida oma tööd, et mõista, mis toetab õppimist ja arengut kõige tõhusamalt, ning kohandada oma praktikat toetudes kogutud andmetele ja teaduspõhistele teadmistele. Tehnoloogiapädevus jääb õpetaja oluliseks kompetentsiks –  tulevikku vaatav õpetaja on kursis nüüdisaegsete tehnoloogiate, sh tehisintellekti ja digitaalsete õppevahendite arenguga ning kasutab neid oma töös arukalt ja eetiliselt. Õpetaja, tase 5 kutse moodustub üldoskustest B.2 ja kohustuslikest kompetentsidest B.3.1-B.3.3. Kutse taotlemisel on nõutav nende kõigi tõendamine. Enesehoiu ja professionaalsuse tagamine 5 Õppijate toetamine 5 Enda organisatsiooni ja selle inimestesse panustamine 5 Õpetaja, tase 6 Teacher, EstQF Level 6 7 Õpetaja, tase 6 (versioon 1) Õpetaja, tase 6 (versioon 2) Õpetaja, tase 6 (versioon 3) Õpetaja, tase 6 (versioon 4) Õpetaja, tase 6 (versioon 5) Õpetaja, tase 6 (versioon 6) Õpetaja, tase 6 (versioon 8) Õpetaja, tase 6 (versioon 9) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Õpetaja 39 2025-04-16 2025-09-01 2025-09-01 6 6 2342 Koolieelse lasteasutuse õpetajad 0112 Koolieelikute õpetajate koolitus 85 Haridus Õpetajate kutsestandardite võrdlus Mõisted Anne Aasamets Õpetajate Ühenduste Koostöökoda Anneli Eesmaa Eesti Linnade ja Valdade Liit Karin Klemmer Eesti Haridustöötajate Liit Katrin Poom-Valickis Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituut Kristi Tarik Eesti Koolijuhtide Ühendus Liina Õmblus Eesti Eripedagoogide Liit Margit Timakov Eesti Õpetajate Liit Margus Pedaste Tartu Ülikooli haridusteaduste instituut Rasmus Kits Eesti Teadushuvihariduse Liit Taavi Kreitsmann Haridus- ja Teadusministeerium Tiina Kivisalu Eesti Lasteaednike Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Õpetaja peamine eesmärk on toetada ja suunata õppijate arengut nii nende isiklikuks kui ka ühiskondlikuks toimetulekuks, aidates kaasa teadmiste ja oskuste omandamisele ning väärtuste kujunemisele. Õpetaja arendab süsteemselt oma kutseoskusi ja on kursis haridusuuendustega. Õpetaja, tase 6 töö olulisemad valdkonnad on töö iseenda, õppijate, kolleegide, organisatsiooni ja kogukonnaga, sh lastevanematega. Töö toimub eelkõige indiviidi, klassi või rühma, organisatsiooni, aga ka piirkonna tasandil ning eeldab rohket suhtlemist. Kuuenda kutsetaseme õpetaja töötab lasteaiaõpetaja või huvihariduse õpetajana, tegutsedes nii iseseisvalt kui ka meeskonnas ning võib juhtida abiõpetajate tööd. Tema töö on vaheldusrikas ja eeldab süsteemsust, kohanemisvõimet, pingetaluvust ning suutlikkust luua ja toetada iseenda ja teiste heaolu. Õpetaja kutseid on neljal tasemel kokku viis: lisaks õpetaja, tase 6 kutsele eristatakse kutseid õpetaja, tase 5, õpetaja, tase 7, vanemõpetaja, tase 7 ja meisterõpetaja, tase 8. Võrreldes viienda taseme õpetajaga tegutseb 6. taseme õpetaja lisaks õppijatele ja iseendale ka kolleegide, organisatsiooni ja kogukonnaga ning võib juhtida ka abiõpetajate tööd. Võrreldes kõrgema taseme õpetajatega on 6. taseme õpetaja roll vähem seotud haridusarenduse, kolleegide juhendamise ja strateegilise juhtimisega, mida täidavad suuremas mahus vanemõpetaja ja meisterõpetaja. A.2.1. Enesehoiu ja professionaalsuse tagamine A.2.2. Õppijate toetamine A.2.3. Enda organisatsiooni ja selle inimestesse panustamine A.2.4. Panustamine laiemas hariduse ökosüsteemis Õpetajal, tase 6. on bakalaureusekraad ja töökogemus pedagoogilisi kompetentse eeldavaid ülesandeid täites, läbitud täienduskoolitus(ed). Lasteaiaõpetaja, huvihariduse õpetaja Lasteaiaõpetaja kvalifikatsiooninõuded on sätestatud alusharidusseaduses. Selle kohaselt peab lasteaiaõpetajal olema kõrgharidus ja õpetajakutse ning eesti keele oskus vastavalt keeleseadusele ja selle alusel kehtestatud nõuetele või kõrgharidus, pedagoogilised kompetentsid ning eesti keele oskus vastavalt keeleseadusele ja selle alusel kehtestatud nõuetele. Õpetaja tulevikupädevuseks on kohanemisvõimelisus ja suutlikkus paindlikult reageerida muutuvas keskkonnas, arvestades õppijate, kolleegide ja iseenda vajaduste ning ressurssidega. Veelgi olulisemaks muutub teaduspõhisus – pidev enesetäiendamine nii ainevaldkonnas, pedagoogilistes meetodites kui ka õppimise ja õpetamise käsitlustes. Õpetaja peab olema võimeline tõhusalt õpetama kaasavas mitmekultuurilises keskkonnas, pakkudes tuge erineva taustaga ja vajadustega õppijatele. Samuti on oluline oskus kujundada positiivset ja toetavat heaolukeskkonda nii enda, kolleegide kui ka õppijate jaoks. Professionaalne õpetaja oskab analüüsida ja uurida oma tööd, et mõista, mis toetab õppimist ja arengut kõige tõhusamalt, ning kohandada oma praktikat toetudes kogutud andmetele ja teaduspõhistele teadmistele. Tehnoloogiapädevus jääb õpetaja oluliseks kompetentsiks –  tulevikku vaatav õpetaja on kursis nüüdisaegsete tehnoloogiate, sh tehisintellekti ja digitaalsete õppevahendite arenguga ning kasutab neid oma töös arukalt ja eetiliselt. Õpetaja, tase 6 kutse moodustub üldoskustest B.2 ja kohustuslikest kompetentsidest B.3.1 – B.3.4 Kutse taotlemisel on nõutav nende kõigi tõendamine. Enesehoiu ja professionaalsuse tagamine 6 Õppijate toetamine 6 Enda organisatsiooni ja selle inimestesse panustamine 6 Panustamine laiemas hariduse ökosüsteemis 6 Õpetaja, tase 7 Teacher, EstQF Level 7 11 Õpetaja V (versioon 1) Õpetaja V (versioon 2) Õpetaja V (versioon 3) Õpetaja, tase 7 (versioon 10) Õpetaja, tase 7 (versioon 12) Õpetaja, tase 7 (versioon 5) Õpetaja, tase 7 (versioon 6) Õpetaja, tase 7 (versioon 7) Õpetaja, tase 7 (versioon 8) Õpetaja, tase 7 (versioon 9) Õpetaja, tase 7-1 (versioon 4) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Õpetaja 39 2025-04-16 2025-09-01 2025-11-18 7 7 2330 Gümnaasiumiõpetajad 0113 Klassiõpetaja koolitus 85 Haridus Õpetajate kutsestandardite võrdlus Mõisted Anne Aasamets Õpetajate Ühenduste Koostöökoda Anneli Eesmaa Eesti Linnade ja Valdade Liit Karin Klemmer Eesti Haridustöötajate Liit Katrin Poom-Valickis Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituut Kristi Tarik Eesti Koolijuhtide Ühendus Liina Õmblus Eesti Eripedagoogide Liit Margit Timakov Eesti Õpetajate Liit Margus Pedaste Tartu Ülikooli haridusteaduste instituut Rasmus Kits Eesti Teadushuvihariduse Liit Taavi Kreitsmann Haridus- ja Teadusministeerium Tiina Kivisalu Eesti Lasteaednike Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Õpetaja peamine eesmärk on toetada ja suunata õppijate arengut nii nende isiklikuks kui ka ühiskondlikuks toimetulekuks, aidates kaasa teadmiste ja oskuste omandamisele ning väärtuste kujunemisele. Õpetaja arendab süsteemselt oma kutseoskusi ja on kursis haridusuuendustega. Õpetaja, tase 7 olulisemad valdkonnad on töö iseenda, õppijate, kolleegide, organisatsiooni ja kogukonnaga, sh lastevanematega. Töö toimub eelkõige indiviidi, klassi või rühma, organisatsiooni, aga ka piirkonna tasandil ning eeldab rohket suhtlemist. Seitsmenda kutsetaseme õpetaja võib töötada nii lasteaiaõpetaja, huvihariduse kui ka üldhariduse õpetajana. Üldhariduskooli ja kutseõppeasutuste üldainete õpetaja peab vastama vähemalt standardile õpetaja, tase 7. Seitsmenda kutsetaseme õpetaja tegutseb nii iseseisvalt kui ka meeskonnas ning võib juhtida abiõpetajate tööd. Tema töö on vaheldusrikas ja eeldab süsteemsust, kohanemisvõimet, pingetaluvust ning suutlikkust luua ja toetada iseenda ja teiste heaolu. Õpetaja kutseid on neljal tasemel kokku viis: lisaks õpetaja, tase 7 kutsele eristatakse kutseid õpetaja, tase 5, õpetaja, tase 6, vanemõpetaja, tase 7 ja meisterõpetaja, tase 8. Võrreldes 5. taseme õpetajaga võib õpetaja, tase 7 sarnaselt 6. taseme õpetajaga juhtida abiõpetajate tööd. Võrreldes kõrgema taseme õpetajatega keskendub õpetaja tase 7 rohkem õpetamisele, samas kui vanemõpetaja panustab enam kolleegide juhendamisse ja haridusarendusse. Meisterõpetaja juhib ka haridusuuendusi ning tegutseb rahvusvahelisel tasandil. A.2.1. Enesehoiu ja professionaalsuse tagamine A.2.2. Õppijate toetamine A.2.3. Enda organisatsiooni ja selle inimestesse panustamine A.2.4. Panustamine laiemas hariduse ökosüsteemis Õpetajal, tase 7 on magistrikraad, töökogemus õpetajana ja läbitud täienduskoolitus(ed). Lasteaiaõpetaja, huvihariduse õpetaja, õpetaja Põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja kvalifikatsiooninõuded on sätestatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses. Selle kohaselt peab õpetajal olema magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, õpetajakutse ning eesti keele oskus vastavalt keeleseadusele ja selle alusel kehtestatud nõuetele. Lasteaiaõpetaja kvalifikatsiooninõuded on sätestatud alusharidusseaduses. Selle kohaselt peab lasteaiaõpetajal olema kõrgharidus ja õpetajakutse ning eesti keele oskus vastavalt keeleseadusele ja selle alusel kehtestatud nõuetele või kõrgharidus, pedagoogilised kompetentsid ning eesti keele oskus vastavalt keeleseadusele ja selle alusel kehtestatud nõuetele. Õpetaja tulevikupädevuseks on kohanemisvõimelisus ja suutlikkus paindlikult reageerida muutuvas keskkonnas, arvestades õppijate, kolleegide ja iseenda vajaduste ning ressurssidega. Veelgi olulisemaks muutub teaduspõhisus – pidev enesetäiendamine nii ainevaldkonnas, pedagoogilistes meetodites kui ka õppimise ja õpetamise käsitlustes. Õpetaja peab olema võimeline tõhusalt õpetama kaasavas mitmekultuurilises keskkonnas, pakkudes tuge erineva taustaga ja vajadustega õppijatele. Samuti on oluline oskus kujundada positiivset ja toetavat heaolukeskkonda nii enda, kolleegide kui ka õppijate jaoks. Professionaalne õpetaja oskab analüüsida ja uurida oma tööd, et mõista, mis toetab õppimist ja arengut kõige tõhusamalt, ning kohandada oma praktikat toetudes kogutud andmetele ja teaduspõhistele teadmistele. Tehnoloogiapädevus jääb õpetaja oluliseks kompetentsiks –  tulevikku vaatav õpetaja on kursis nüüdisaegsete tehnoloogiate, sh tehisintellekti ja digitaalsete õppevahendite arenguga ning kasutab neid oma töös arukalt ja eetiliselt. Õpetaja, tase 7 kutse moodustub üldoskustest B.2 ja kohustuslikest kompetentsidest B.3.1 – B.3.4. Kutse taotlemisel on nõutav nende kõigi tõendamine. Enesehoiu ja professionaalsuse tagamine 7 Õppijate toetamine 7 Enda organisatsiooni ja selle inimestesse panustamine 7 Panustamine laiemas hariduse ökosüsteemis 7 Vanemõpetaja, tase 7 Senior Teacher, EstQF Level 7 8 Vanemõpetaja, tase 7 (versioon 2) Vanemõpetaja, tase 7 (versioon 3) Vanemõpetaja, tase 7 (versioon 4) Vanemõpetaja, tase 7 (versioon 5) Vanemõpetaja, tase 7 (versioon 6) Vanemõpetaja, tase 7 (versioon 7) Vanemõpetaja, tase 7 (versioon 9) Õpetaja, tase 7-2 (versioon 1) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Õpetaja 39 2025-04-16 2025-09-01 2025-11-18 7 7 2330 Gümnaasiumiõpetajad 0113 Klassiõpetaja koolitus 85 Haridus Õpetajate kutsestandardite võrdlus Mõisted Anne Aasamets Õpetajate Ühenduste Koostöökoda Anneli Eesmaa Eesti Linnade ja Valdade Liit Karin Klemmer Eesti Haridustöötajate Liit Katrin Poom-Valickis Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituut Kristi Tarik Eesti Koolijuhtide Ühendus Liina Õmblus Eesti Eripedagoogide Liit Margit Timakov Eesti Õpetajate Liit Margus Pedaste Tartu Ülikooli haridusteaduste instituut Rasmus Kits Eesti Teadushuvihariduse Liit Taavi Kreitsmann Haridus- ja Teadusministeerium Tiina Kivisalu Eesti Lasteaednike Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Õpetaja peamine eesmärk on toetada ja suunata õppijate arengut nii nende isiklikuks kui ka ühiskondlikuks toimetulekuks, aidates kaasa teadmiste ja oskuste omandamisele ning väärtuste kujunemisele. Õpetaja arendab süsteemselt oma kutseoskusi ja on kursis haridusuuendustega. Vanemõpetaja, tase 7 töö olulisemad valdkonnad on töö iseenda, õppijate, kolleegide, organisatsiooni ja kogukonnaga, sh lastevanematega. Töö toimub eelkõige indiviidi, klassi või rühma, organisatsiooni, aga ka piirkonna tasandil ning eeldab rohket suhtlemist. Seitsmenda kutsetaseme vanem õpetaja võib töötada nii lasteaiaõpetaja, huvihariduse kui ka üldhariduse õpetajana. Ta tegutseb nii iseseisvalt kui ka meeskonnas ning võib juhtida abiõpetajate tööd ja juhendada kolleege. Tema töö on vaheldusrikas ja eeldab süsteemsust, kohanemisvõimet, pingetaluvust ning suutlikkust luua ning toetada iseenda ja teiste heaolu. Õpetaja kutseid on neljal tasemel kokku viis: lisaks vanemõpetaja, tase 7 kutsele eristatakse kutseid õpetaja, tase 5, õpetaja, tase 6, õpetaja, tase 7 ja meisterõpetaja, tase 8. Võrreldes madalama taseme õpetajatega juhendab vanemõpetaja ka kolleege ning panustab hariduse arendamisse eelkõige kooli ja piirkonna tasandil. Võrreldes kõrgema taseme õpetajatega osaleb vanemõpetaja haridusarenduses, kuid tema roll ei ole nii laiaulatuslik kui meisterõpetajal, kelle tegevus võib ulatuda ka rahvusvahelisele tasandile. A.2.1. Enesehoiu ja professionaalsuse tagamine A.2.2. Õppijate toetamine A.2.3. Enda organisatsiooni ja selle inimestesse panustamine A.2.4. Panustamine laiemas hariduse ökosüsteemis Vanemõpetajal, tase 7 on magistrikraad, töökogemus õpetajana ning läbitud täienduskoolitus(ed). Lasteaiaõpetaja, huvihariduse õpetaja, õpetaja Põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja kvalifikatsiooninõuded on sätestatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses. Selle kohaselt peab õpetajal olema magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, õpetajakutse ning eesti keele oskus vastavalt keeleseadusele ja selle alusel kehtestatud nõuetele. Lasteaiaõpetaja kvalifikatsiooninõuded on sätestatud alusharidusseaduses. Selle kohaselt peab lasteaiaõpetajal olema kõrgharidus ja õpetajakutse ning eesti keele oskus vastavalt keeleseadusele ja selle alusel kehtestatud nõuetele või kõrgharidus, pedagoogilised kompetentsid ning eesti keele oskus vastavalt keeleseadusele ja selle alusel kehtestatud nõuetele. Õpetaja tulevikupädevuseks on kohanemisvõimelisus ja suutlikkus paindlikult reageerida muutuvas keskkonnas, arvestades õppijate, kolleegide ja iseenda vajaduste ning ressurssidega. Veelgi olulisemaks muutub teaduspõhisus – pidev enesetäiendamine nii ainevaldkonnas, pedagoogilistes meetodites kui ka õppimise ja õpetamise käsitlustes. Õpetaja peab olema võimeline tõhusalt õpetama kaasavas mitmekultuurilises keskkonnas, pakkudes tuge erineva taustaga ja vajadustega õppijatele. Samuti on oluline oskus kujundada positiivset ja toetavat heaolukeskkonda nii enda, kolleegide kui ka õppijate jaoks. Professionaalne õpetaja oskab analüüsida ja uurida oma tööd, et mõista, mis toetab õppimist ja arengut kõige tõhusamalt, ning kohandada oma praktikat toetudes kogutud andmetele ja teaduspõhistele teadmistele. Tehnoloogiapädevus jääb õpetaja oluliseks kompetentsiks –  tulevikku vaatav õpetaja on kursis nüüdisaegsete tehnoloogiate, sh tehisintellekti ja digitaalsete õppevahendite arenguga ning kasutab neid oma töös arukalt ja eetiliselt. Vanemõpetaja, tase 7 kutse moodustub üldoskustest B.2 ja kohustuslikest kompetentsidest B.3.1 – B.3.4 Kutse taotlemisel on nõutav nende kõigi tõendamine. Enesehoiu ja professionaalsuse tagamine 7 Õppijate toetamine 7 Enda organisatsiooni ja selle inimestesse panustamine 7 Panustamine laiemas hariduse ökosüsteemis 7 Meisterõpetaja, tase 8 Master Teacher, EstQF Level 8 7 Meisterõpetaja, tase 8 (versioon 1) Meisterõpetaja, tase 8 (versioon 2) Meisterõpetaja, tase 8 (versioon 3) Meisterõpetaja, tase 8 (versioon 4) Meisterõpetaja, tase 8 (versioon 5) Meisterõpetaja, tase 8 (versioon 6) Meisterõpetaja, tase 8 (versioon 8) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Õpetaja 39 2025-04-16 2025-09-01 2025-11-18 8 8 2330 Gümnaasiumiõpetajad 0113 Klassiõpetaja koolitus 85 Haridus Õpetajate kutsestandardite võrdlus Mõisted Anne Aasamets Õpetajate Ühenduste Koostöökoda Anneli Eesmaa Eesti Linnade ja Valdade Liit Karin Klemmer Eesti Haridustöötajate Liit Katrin Poom-Valickis Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituut Kristi Tarik Eesti Koolijuhtide Ühendus Liina Õmblus Eesti Eripedagoogide Liit Margit Timakov Eesti Õpetajate Liit Margus Pedaste Tartu Ülikooli haridusteaduste instituut Rasmus Kits Eesti Teadushuvihariduse Liit Taavi Kreitsmann Haridus- ja Teadusministeerium Tiina Kivisalu Eesti Lasteaednike Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Õpetaja peamine eesmärk on toetada ja suunata õppijate arengut nii nende isiklikuks kui ka ühiskondlikuks toimetulekuks, aidates kaasa teadmiste ja oskuste omandamisele ning väärtuste kujunemisele. Õpetaja arendab süsteemselt oma kutseoskusi. Meisterõpetaja, tase 8 on haridusuuenduste eestvedaja. Tema töö olulisemad valdkonnad on töö iseenda, õppijate, kolleegide, organisatsiooni ja kogukonnaga, sh lastevanematega. Töö võib toimuda indiviidi, klassi või rühma, organisatsiooni, piirkonna, riigi ja/või rahvusvahelisel tasandil ning eeldavad rohket suhtlemist. Kaheksanda kutsetaseme meisterõpetaja võib töötada nii lasteaiaõpetaja, huvihariduse kui ka üldhariduse õpetajana. Ta tegutseb nii iseseisvalt kui ka meeskonnas ning võib juhtida abiõpetajate ja teiste õpetajate tööd. Tema töö on vaheldusrikas ja eeldab süsteemsust, kohanemisvõimet, pingetaluvust ning suutlikkust luua ja toetada iseenda ja teiste heaolu. Õpetaja kutseid on neljal tasemel kokku viis: lisaks meisterõpetaja, tase 8 kutsele eristatakse kutseid õpetaja, tase 5, õpetaja, tase 6, õpetaja, tase 7 ja vanemõpetaja, tase 7. Võrreldes madalama taseme õpetajatega on meisterõpetaja lisaks õpetamisele ja õppijate arengu toetamisele haridusuuenduste eestvedaja. Ta juhendab teisi õpetajaid, võib juhtida abiõpetajate ja teiste õpetajate tööd, toetab kolleegide professionaalset arengut ning panustab hariduse arendamisse nii organisatsiooni, piirkonna, riigi kui ka rahvusvahelisel tasandil. A.2.1. Enesehoiu ja professionaalsuse tagamine A.2.2. Õppijate toetamine A.2.3. Enda organisatsiooni ja selle inimestesse panustamine A.2.4. Panustamine laiemas hariduse ökosüsteemis Meisterõpetajal, tase 8 on magistrikraad, töökogemus õpetajana ning läbitud täienduskoolitus(ed). Lasteaiaõpetaja, huvihariduse õpetaja, õpetaja Põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja kvalifikatsiooninõuded on sätestatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses. Selle kohaselt peab õpetajal olema magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, õpetajakutse ning eesti keele oskus vastavalt keeleseadusele ja selle alusel kehtestatud nõuetele. Lasteaiaõpetaja kvalifikatsiooninõuded on sätestatud alusharidusseaduses. Selle kohaselt peab lasteaiaõpetajal olema kõrgharidus ja õpetajakutse ning eesti keele oskus vastavalt keeleseadusele ja selle alusel kehtestatud nõuetele või kõrgharidus, pedagoogilised kompetentsid ning eesti keele oskus vastavalt keeleseadusele ja selle alusel kehtestatud nõuetele. Õpetaja tulevikupädevuseks on kohanemisvõimelisus ja suutlikkus paindlikult reageerida muutuvas keskkonnas, arvestades õppijate, kolleegide ja iseenda vajaduste ning ressurssidega. Veelgi olulisemaks muutub teaduspõhisus – pidev enesetäiendamine nii ainevaldkonnas, pedagoogilistes meetodites kui ka õppimise ja õpetamise käsitlustes. Õpetaja peab olema võimeline tõhusalt õpetama kaasavas mitmekultuurilises keskkonnas, pakkudes tuge erineva taustaga ja vajadustega õppijatele. Samuti on oluline oskus kujundada positiivset ja toetavat heaolukeskkonda nii enda, kolleegide kui ka õppijate jaoks. Professionaalne õpetaja oskab analüüsida ja uurida oma tööd, et mõista, mis toetab õppimist ja arengut kõige tõhusamalt, ning kohandada oma praktikat toetudes kogutud andmetele ja teaduspõhistele teadmistele. Tehnoloogiapädevus jääb õpetaja oluliseks kompetentsiks –  tulevikku vaatav õpetaja on kursis nüüdisaegsete tehnoloogiate, sh tehisintellekti ja digitaalsete õppevahendite arenguga ning kasutab neid oma töös arukalt ja eetiliselt. Meisterõpetaja, tase 8 kutse moodustub üldoskustest B.2 ja kohustuslikest kompetentsidest B.3.1 – B.3.4. Kutse taotlemisel on nõutav nende kõigi tõendamine. Enesehoiu ja professionaalsuse tagamine 8 Õppijate toetamine 8 Enda organisatsiooni ja selle inimestesse panustamine 8 Panustamine laiemas hariduse ökosüsteemis 8 Hambatehnik, tase 6 Dental technician, EstQF Level 6 10 Hambatehnik II (versioon 1) Hambatehnik III (versioon 2) Hambatehnik III (versioon 3) Hambatehnik IV (versioon 1) Hambatehnik, tase 6 (versioon 7) Hambatehnik, tase 6 (versioon 8) Hambatehnik, tase 6 (versioon 9) Noorem hambatehnik III (versioon 4) Noorem hambatehnik III (versioon 5) Noorem hambatehnik III (versioon 6) Vanem hambatehnik IV (versioon 2) Vanem hambatehnik IV (versioon 3) Vanem hambatehnik IV (versioon 4) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Hambaravi Hambatehnik 39 2025-04-24 2025-04-24 2028-04-23 6 6 3214 Meditsiiniliste ja hambaproteeside tehnikud 0911 Hambaravi 86 Tervishoid Heli Kuuse Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Evija Marjasoo Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Ene Mõttus Dental CityLab OÜ Marit Paljak Kaarli Hambapolikliinik Eva Vakra Eesti Hambaarstide Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Hambatehnik, tase 6 on suutervishoiu spetsialist, kelle tööks on valmistada koostöös hambaarstiga tehniliselt suuõõnde paigaldatavaid dentaalrestauratsioone ehk meditsiinitehnilisi seadmeid ja ortodontilisi raviaparaate. Hambatehniku töö nõuab manuaalset peenmotoorikat ja erialaspetsiifilise aparatuuri käsitsemist. Hambatehnik lähtub oma igapäevatöös nii objektiivsetest kui subjektiivsetest kriteeriumidest klientide individuaalsete, esteetiliste ja funktsionaalsete vajaduste rahuldamisel hambarestauratsioonide valmistamisel. Tähtsal kohal on hambaarsti koostatud raviplaani tõlgendamisoskus, töö planeerimine, töövahendite ja materjalide otstarbekas ning keskkonnaohutu kasutamine. Oluline on valmisolek meeskonnatööks hambaarsti ja kliendiga, samuti teiste erialade esindajatega. A.2.1 Hambaproteesi valmistamine (tellimisel valmistatud meditsiiniseade) 1. Raviplaani järgimine ja analüüsimine. 2. Hambaarstilt saadud jäljendi ja/või fotomaterjali analüüsimine. 3. Töömudeli ja/või kontrollmudeli valmistamine. 4. Hambarestauratsiooni(de) või ortodontilise raviaparaadi valmistamine. A.2.2 Suust mitte-eemaldatavate hambaproteeside valmistamine 1. Mudeli ettevalmistamine ja kohandamine. 2. Artikulaatorisse töömudelite kipseerimine/fikseerimine. 3. Hambarestauratsiooni valmistamine mudelile. 4. Hambaköndile kape modelleerimine. 5. Sisestamine, põletamine, valamine, pressimine ja freesimine. 6. Keraamilise materjali kandmine karkassile. 7. Viimistlemine ja lõplik kontroll. A.2.3 Suust eemaldatavate hambaproteeside valmistamine a. Metallkarkassiga partsiaalproteesi (e. büügelprotees) valmistamine 1. Mudeli ettevalmistamine ja kohandamine. 2. Hambumuse valmistamine. 3. Sisestusmassist mudeli valmistamine. 4. Sisestusmassist mudelile vahast karkassi modelleerimine. 5. Valukanalite paigaldamine. 6. Sisestamine, eelkuumutamine, valamine, pressimine ja freesimine. 7. Metallkarkassi töötlemine. 8. Metallkarkassile baasise valmistamine ja kunsthammaste ladumine baasisele. 9. Baasiste valmistamine tehismaterjalist. 10. Viimistlemine ja lõplik kontroll. b) Akrüülproteeside (totaalsed ja partsiaalsed) valmistamine 1. Anatoomilise mudeli ja individuaallusika valmistamine. 2. Töömudeli, baasise ja hambumusvalli valmistamine. 3. Artikuleerimine. 4. Akrüülhammaste valimine ja hammaste ladumine. 5. Klambrite valmistamine ja sobitamine baasisesse. 6. Kunstigemete modelleerimine ja viimistlemine hammastega prooviks. 7. Küveteerimine, vaha välja sulatamine ja polümerisatsioon. 8. Viimistlemine ja lõplik kontroll. A.2.4 Ortodontiliste raviaparaatide valmistamine 1. Diagnostilise mudeli väljavalamine kipsist ja trimmimine. 2. Töömudelite valmistamine. 3. Eelfabritseeritud elementide kohandamine, painutamine ja paigaldamine. 4. Baasise valmistamine. 5. Traadist elementide ja võrude ühendamine. 6. Aktivaatorite valmistamine. 7. Splintide valmistamine. 8. Quad Helixi, Bi Helixi, lingvaalkaare ja palatinaalkaare valmistamine. 9. Raviaparaadi töötlus ja viimistlus. Hambatehnik töötab hambatehnoloogia laboratooriumis. Hambatehnikul on risk oma töös kokku puutuda allergeenidega, füüsikaliste ja keemiliste ohuteguritega. Enamlevinud töövahendid on meditsiinilised väikeinstrumendid, nt puurid, freesid, modelleerimise instrumendid ja erialaspetsiifilised seadmed, nt keraamikaahi, liivaprits, auruprits, metallivaluaparaat, freesmasin, mikromootor. Hambatehniku kutse eeldab püsivust, vastutusvõimet, täpsust, suhtlemisoskust, pingetaluvust ja tulemusele orienteeritust. Olulised on füüsiline koordinatsioon, vastupidavus ning käelised oskused. Tavaliselt on hambatehnikul erialane kõrgharidus. Hambatehnik. Hambatehniku kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslik kompetents B.2.1 ja läbiv kompetents B.2.5. Lisaks tuleb tõendada üks järgmistest valikutest: kompetents B.2.2 Suust mitte- eemaldatavate hambaproteeside valmistamine; kompetents B.2.3 Suust eemaldatavate hambaproteeside valmistamine; kompetents B.2.4 Ortodontiliste raviaparaatide valmistamine. Hambaproteesi valmistamine (tellimisel valmistatud meditsiiniseade) 6 Lisaks tuleb tõendada üks järgmistest valikutest: kompetents B.2.2 Suust mitte- eemaldatavate hambaproteeside valmistamine; kompetents B.2.3 Suust eemaldatavate hambaproteeside valmistamine; kompetents B.2.4 Ortodontiliste raviaparaatide valmistamine. Suust mitte-eemaldatavate hambaproteeside valmistamine 6 Suust eemaldatavate hambaproteeside valmistamine 6 Ortodontiliste raviaparaatide valmistamine 6 Hambatehnik, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Kliiniline psühholoog, tase 7 Clinical Psychologist, EstQF Level 7 8 Kliiniline psühholoog IV (versioon 1) Kliiniline psühholoog IV (versioon 2) Kliiniline psühholoog IV (versioon 3) Kliiniline psühholoog IV (versioon 4) Kliiniline psühholoog, tase 7 (versioon 5) Kliiniline psühholoog, tase 7 (versioon 6) Kliiniline psühholoog, tase 7 (versioon 7) Kliiniline kohtu- ja korrektsioonipsühholoog, tase 7 Kliiniline lapsepsühholoog, tase 7 Kliiniline psühholoog-psühhoterapeut, tase 7 Neuropsühholoog, tase 7 Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Psühholoogia Kliiniline psühholoog 39 2025-04-24 2025-04-24 2027-04-23 7 7 2634 Psühholoogid 0912 Meditsiin 86 Tervishoid Eesti Psühholoogide Liit Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Mairi Männamaa SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastekliinik Maie Kreegipuu Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinik Pille-Riin Kaare SA PERH Psühhiaatriakliinik Peeter Pruul Bris Novus OÜ Andres Lehtmets Eesti Psühhiaatrite Selts Kirsti Akkermann Tartu Ülikooli psühholoogia instituut Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kliinilise psühholoogi töö on psüühilise distressi, psüühika- ja käitumishäirete, puuete ja riskikäitumise hindamine, leevendamine, ravimine ja ennetamine. Kliinilise psühholoogi töö esitab kõrgendatud nõudeid tema eetilistele põhimõtetele ja isikuomadustele. Kliiniline psühholoog spetsialiseerub järgmistele valdkondadele: kliiniline lapsepsühholoogia, psühhoteraapia, kliiniline kohtu- ja korrektsioonipsühholoogia ja neuropsühholoogia. Kliinilise psühholoogi töö sisu on inimese isiksuseomaduste, psüühiliste protsesside ja probleemide hindamine ja mõõtmine kehaliste ja psüühiliste haiguste ning inimese psühhosotsiaalse funktsioneerimise raskendatuse puhul, psüühika- ja käitumishäirete psühholoogiline diagnostika, toetav psühhoteraapia, nõustamine, konsulteerimine, õpetamine ja nooremate kolleegide töö juhendamine, eksperthinnangute andmine kliinilise psühholoogia valdkonda kuuluvates küsimustes, koostöö teiste erialade spetsialistidega. Kliinilise psühholoogi töö meetod seisneb tööhüpoteeside püstitamises ja kontrollimises ning oma kutseoskuste ja teadmiste rakendamises iga inimese või grupi puhul vastavalt tema eripärale. A.2.1 Eesmärkide määratlemine 1. Info kogumine pöördumise põhjuste kohta 2. Info analüüsimine ja patsiendi vajaduste struktureerimine 3. Eesmärkide püstitamine ja selleks vajalike vahendite määratlemine 4. Eesmärkide kooskõlastamine A.2.2 Patsiendi hindamine 1. Patsiendi isiksuseomaduste, psüühilisi protsesside ja probleemide vaatluse hindamine 2. Patsiendi võimete, kognitiivsete funktsioonide ja probleemide hindamine 3. Patsienti ümbritseva keskkonna hindamine 4. Hindamistulemuste analüüsimine ja tõlgendamine 5. Diagnostiliste ja diferentsiaal-diagnostiliste hüpoteeside püstitamine 6. Töövõime, sõjaväekõlbulikkuse, potentsiaalselt ohtlikes tegevustes osalemise hindamine A.2.3 Kliinilis-psühholoogiline sekkumine 1. Sekkumiste planeerimine 2. Patsiendi ja tema tugivõrgustiku nõustamine 3. Patsiendi tugivõrgustiku ning häirete ja puuetega inimestega töötavate spetsialistidega konsulteerimine 4. Häirete ja puuetega inimestega töötavatele spetsialistidele jt infot vajavatele isikutele ja organisatsioonidele konsultatsioonide andmine 5. Toetava individuaalse psühhoteraapia tegemine 6. Grupinõustamise jt toetavate kliinilis-psühholoogiliste sekkumiste korraldamine 7. Situatsioonile suunatud sekkumiste rakendamine A.2.4 Kliinilis-psühholoogiliste sekkumiste hindamine 1. Lähte- ja lõpptaseme hindamiste-mõõtmiste tegemine ja sekkumise efektiivsuse hindamine 2. Täiendavate sekkumiste planeerimine ja rakendamine 3. Tulemuste tõlgendamine 4. Järelhindamiste tegemine A.2.5 Teabe jagamine patsientidele ja avalikkusele 1. Patsientidele tagasiside andmine 2. Töökokkuvõtete kirjutamine 3. Erialaste arvamuste andmine töövõime, sõjaväekõlbulikkuse, potentsiaalselt ohtlikes tegevuste osalemise kohta 4. Avalikkusele teabe andmine ja erialaselt põhjendatud arvamuste esitamine A.2.6 Kliinilise psühholoogi erialane areng ja koostöö 1. Erialateadmiste ja -oskuste täiendamine ja arendamine 2. Oma töö analüüsimine ja täiendamine 3. Koostöö tegemine arstide ja teiste spetsialistidega 4. Töögruppides osalemine 5. Erialase tegevuse reflekteerimine ja hindamine Kliiniline lapsepsühholoogia A.2.7 Lapse ja pereliikmete vajaduste määratlemine ja eesmärkide püstitamine 1. Lapse probleemide määratlemine 2. Pereprotsesside analüüsimine 3. Koostöös pere või eestkostjaga eesmärkide püstitamine A.2.8 Lapse kliinilis-psühholoogiline hindamine ja testimine 1. Lapse kliinilise hindamise ja testimise kavandamine ja tegemine erinevates valdkondades 2. Probleemide kujunemise ja dünaamika hindamine 3. Hindamise tulemuste ja lapse probleemide analüüsimine ja interpreteerimine 4. Hindamise tulemuste seostamine erinevatest allikatest saadud informatsiooniga A.2.9 Tõenduspõhiste psühholoogiliste sekkumiste kavandamine ja rakendamine lastel 1. Lapse ja tema tugivõrgustiku nõustamine. 2. Lapse, vanema kui ka võrgustiku tasandil sekkumise kavandamine ja rakendamine. 3. Tugisüsteemide ja pere toimetulekuressursside hindamine. 4. Sekkumise efektiivsuse hindamine. Kliiniline psühholoogia-psühhoteraapia A.2.10 Tõenduspõhise psühhoteraapia läbiviimine 1. Patsiendi seisundi hindamine. 2. Probleemide määratlemine ja kontseptualiseerimine. 3. Teraapia eesmärkide püstitamine ja teraapiaprogrammi kavandamine. 4. Teraapia läbiviimine. 5. Tulemuste analüüsimine ja plaani korrigeerimine. 6. Järelhindamise ja toetusseansside korraldamine. Kliiniline kohtu- ja korrektsioonipsühholoogia A.2.11 Psühholoogia-alaste eksperdiarvamuste andmine menetlusasjades 1. Menetlusasja hindamine. 2. Täiendavate andmete kogumine. 3. Psühholoogilise uuringu kavandamine ja tegemine. 4. Uuringu tulemuste integreerimine muude andmetega. 5. Erialase ekspertarvamuse andmine. A.2.12 Hälbiva käitumise juhtumite kliiniline analüüs 1. Hälbiva käitumise juhtumi psühholoogiliste komponentide hindamine kogumis. 2. Kliendi psüühilise seisundi ja kognitiivsete funktsioonide tasemete hindamine 3. Kliendi käitumise ja tema psüühilise seisundi dünaamika analüüsimine hinnatava juhtumi jooksul. 4. Erialase hinnangu andmine. A.2.13 Tõenduspõhise psühhokorrektsiooni kavandamine ja tegemine 1. Kliendi psüühilise seisundi ja aktuaalsete probleemide hindamine 2. Kliendi varasemate delinkventse käitumise juhtumite analüüsimine. 3. Kliendi muutumispotentsiaali hindamine. 4. Sekkumisprogrammi kavandamine ja läbiviimine. Neuropsühholoogia A.2.14 Neuropsühholoogiline hindamine 1. Patsiendi üldseisundi ja väliselt avalduvate toimetulekuraskuste hindamine. 2. Andmete analüüsimine. 3. Neuropsühholoogilise uuringu kavandamine ja tegemine. 4. Patsiendi kognitiivsete defitsiitide kogumi kohta hinnangu andmine. A.2.15 Tõenduspõhine neuropsühholoogine sekkumine 1. Kognitiivsete funktsioonide taastamise optimaalse dünaamika määratlemine. 2. Neuropsühholoogiliste sekkumiste kavandamine ja rakendamine. 3. Sekkumiste tulemuste hindamine. 4. Edasiste sekkumiste plaani korrigeerimine. 5. Patsiendi elu- ja töökeskkonnast tulenevate toetavate ja/või pärssivate tegurite hindamine. 6. Pikaajalise kompleksse programmi kavandamine. 7. Püsiva kognitiivse defitsiidiga patsiendi lähivõrgustikuga töötamine. A.2.16 Kliinilise psühholoogia erialameetodite arendamine 1. Patsientide vajaduste seiramine ja analüüsimine 2. Psühholoogiliste teenuste, mõõtmis- ja sekkumisvahendite kavandamine, väljatöötamine ja kohandamine 3. Psühholoogiliste teenuste rakendatavuse, mõõtmis- ja sekkumisvahendite psühhomeetriliste omaduste testimine 4. Tulemuste tõlgendamine 5. Psühholoogiliste teenuste rakendatavuse, mõõtmis- ja sekkumisvahendite kasulikkuse ja kliendisõbralikkusehindamine A.2.17 Psühholoogiaalane koolitamine ja juhendamine 1. Loengute pidamine 2. Psühholoogiaalaste teadmiste jagamine 3. Üliõpilaste praktikate juhendamine 4. Superviseerimine 5. Õppe- või juhendmaterjalide väljatöötamine 6. Õppetöö läbiviimine haridusasutustes A.2.18 Kliinilise psühholoogia teadusuurimuste tegemine 1. Teadustegevuse planeerimine ja organiseerimine 2. Uurimuste tulemuste analüüsimine 3. Toimetamine ja retsenseerimine A.2.19 Kliinilise psühholoogia erialase teenuse väljatöötamine ja kasutamine 1. Vajaduste seiramine ja hindamine. 2. Enda kompetentside taseme seiramine ja hindamine. 3. Strateegiate valimine ja vastava teenuse väljatöötamine. 4. Sekkumis-, ennetus- ja rehabilitatsiooniprogrammide jms teenuste kavandamine ja elluviimine. A.2.20 Praksise haldamine 1. Praksise kavandamine. 2. Personalitöö korraldamine ja juhtimine. 3. Turundustegevuse korraldamine. 4. Finantside planeerimine ja haldamine. 5. Kvaliteedi tagamise süsteemi loomine ja säilitamine. 6. Klientide rahulolu hindamine. Kliiniline psühholoog töötab psüühika- ja käitumishäirete ja -puuetega inimestega. Kliinilised psühholoogid töötavad tervishoiuteenuse osutaja juures, sotsiaal-, haridus- ja korrektsiooniasutustes ning erapraksistes. Kliinilisel psühholoogil on spetsiaalse sisustusega eraldi tööruum ja on tagatud tingimused konfidentsiaalse info hoidmiseks. Vastavalt vajadusele võib töö toimuda väljaspool tavapärast tööruumi. Kliinilise psühholoogi tööaeg on paindlik ja jaguneb tööks patsientidega, tööks patsientide tugivõrgustikega, iseseisvaks tööks, koostööks teiste spetsialistidega ja enesetäiendamiseks. Töö toimub pingelises ja muutuvas keskkonnas, kõrgendatud haavatavuse seisundis klientide ja patsientidega. Kliinilise psühholoogi töövahendid on psühholoogilised hindamisvahendid (testid, küsimustikud, spetsiaalsed arvutiprogrammid jne), erialased teatmeteosed ja käsiraamatud, hindamist ning sekkumist toetavad abivahendid (teraapia töölehed, kunstitarbed, mänguasjad jms), arvuti, telefon jt kontoritarbed. Töö häiretega või haavatavas olukorras inimestega nõuab kliiniliselt psühholoogilt empaatiat, sõbralikkust, siirust ja pingetaluvust. Kuna töö toimub mitmekesistes, muutuvates ja sageli ka ennustamatutes olukordades väga erinevate inimestega, nõuab töö temalt loovust, analüüsivõimet, iseseisva ja kriitilise mõtlemise oskust ning paindlikkust. Kliiniline psühholoog on läbinud psühholoogia bakalaureuse- ja magistriõppe ja sellele järgneva kutseaasta, mis sisaldab spetsialiseerumiskursuseid ja juhendatud praktikat. Kliiniline psühholoog, kliiniline lapsepsühholoog, kliiniline psühholoog-psühhoterapeut, kliiniline kohtu- ja korrektsioonipsühholoog, neuropsühholoog, psühholoog. Kliiniline psühholoog, tase 7 kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1– B.2.6 ja läbiv kompetents B.2.21; Kliiniline lapsepsühholoog, tase 7 kutse taotlemisel tuleb täiendavalt tõendada kompetentsid B.2.7 - B.2.9; Kliiniline psühholoog-psühhoterapeut, tase 7 kutse taotlemisel tuleb täiendavalt tõendada kompetents B.2.10; Kliiniline kohtu- ja korrektsioonipsühholoog, tase 7 kutse taotlemisel tuleb täiendavalt tõendada kompetentsid B.2.11 – B.2.13; Neuropsühholoog, tase 7 kutse taotlemisel tuleb täiendavalt tõendada kompetentsid B.2.14 – B.2.15. Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.16 - B.2.20. Eesmärkide määratlemine 7 Patsiendi hindamine 7 Kliinilis-psühholoogiline sekkumine 7 Kliinilis-psühholoogiliste sekkumiste hindamine 7 Teabe jagamine patsientidele ja avalikkusele 7 Kliinilise psühholoogi erialane areng ja koostöö 7 Kliiniline lapsepsühholoog, tase 7 – kompetentsid B.2.7 - B.2.9; Kliiniline psühholoog-psühhoterapeut, tase 7 – kompetents B.2.10; Kliiniline kohtu- ja korrektsioonipsühholoog, tase 7 – kompetentsid B.2.11 - B.2.13; Neuropsühholoog, tase 7 – kompetentsid B.2.14 - B.2.15 Taotleja soovi korral on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.16 - B.2.20. Kliinilise psühholoogia erialameetodite arendamine 8 Psühholoogiaalane koolitamine ja juhendamine 8 Kliinilise psühholoogia teadusuurimuste tegemine 8 Kliinilise psühholoogia erialase teenuse väljatöötamine ja kasutamine 7 Praksise haldamine 7 Kliinilise psühholoogi kutset läbiv kompetents 7 Psühholoog-nõustaja, tase 7 Psychological counselor, EstQFLlevel 7 6 Psühholoog IV (versioon 1) Psühholoog IV (versioon 2) Psühholoog IV (versioon 3) Psühholoog-nõustaja, tase 7 (versioon 4) Psühholoog-nõustaja, tase 7 (versioon 5) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Psühholoogia Psühholoog 39 2025-04-24 2025-04-24 2028-04-23 7 7 2634 Psühholoogid 0313 Psühholoogia 86 Tervishoid Eesti Psühholoogide Liit Keelte oskustasemete kirjeldused Tõnu Jürjen Eesti Koolipsühholoogide Ühing Kaia Kastepõld-Tõrs Tartu Ülikool Elen Kihl OÜ Sensus Perit Kirkmann Sotsiaalministeerium Tiiu Meres Tallinna Perekeskus Ivi Niinep Tallinna Ülikool Marika Paaver Eesti Psühholoogide Liit Jelena Põldsam Eesti Pereteraapia Ühing Kristiina Uriko Tallinna Ülikool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Psühholoog-nõustaja töö on vaimse tervise probleemide tekke ja süvenemise ennetamine ning psühholoogilise heaolu ja eneseteostuse toetamine. Psühholoog-nõustaja keskendub nii emotsionaalsetele, isiksuslikele, arengulistele, sotsiaalsetele, tervisega seotud kui ametialastele ja hariduslikele teemadele. Psühholoog-nõustaja tegeleb klientidega erinevatest sihtrühmadest, nii indiviidide, perede kui gruppidega. Psühholoog-nõustaja pöörab võrdselt tähelepanu nii normaalse arengu printsiipidele kui probleemipõhistele teooriatele ja mudelitele. A.2.1 Kontakti loomine ja hoidmine 1. Kontakti loomine. 2. Kontakti hoidmine. A.2.2 Hindamine 1. Pöördumise põhjuste väljaselgitamine. 2. Kliendi vajaduste, vaimse tervise seisundi, psühhosotsiaalse funktsioneerimise ja ressursside hindamine. 3. Keskkonna hindamine. 4. Nõustamisvajaduse hindamine. A.2.3 Eesmärkide seadmine ja nõustamisprotsessi planeerimine 1. Eesmärkide seadmine. 2. Juhtumi kontseptualiseerimine. 3. Sekkumiste planeerimine. A.2.4 Psühholoogiline sekkumine 1. Individuaalne nõustamine. 2. Pere nõustamine. 3. Grupi nõustamine. 4. Kriisinõustamine. A.2.5 Nõustamisprotsessi ja selle tulemuslikkuse hindamine 1. Tulemuslikkuse hindamine. 2. Nõustamisprotsessi jälgimine. 3. Eneserefleksioon. A.2.6 Teavitustöö 1. Ennetusteavitus. 2. Psühhohariduslik töö. 3. Kliendi teavitamine. A.2.7 Võrgustikutöö 1. Koostöö. 2. Kliendi huvide esindamine. 3. Teiste spetsialistide kaasamine. Psühholoog-nõustaja töötab avalikus ja/või erasektoris tervishoiu-, sotsiaal-, haridus-, tööturu- või korrektsiooni valdkonnas. Psühholoog-nõustaja tööks on vajalik privaatne sobivalt sisustatud ruum. Vastavalt vajadusele võib töö toimuda väljaspool tavapärast tööruumi või IKT vahendusel. Tema tööaeg on paindlik ja jaguneb tööks klientidega, iseseisvaks tööks, koostööks teiste spetsialistidega ja enesetäiendamiseks. Töö toimub psühholoogiliselt pingelises ja muutuvas keskkonnas kõrgendatud haavatavuse seisundis klientidega. Psühholoog-nõustaja töövahendid on erialased teatmeteosed ja käsiraamatud, hindamisvahendid, hindamist ning sekkumist toetavad abivahendid, sidevahendid. Empaatiavõime, usaldusväärsus, ehedus, tolerantsus, loovus, paindlikkus, pingetaluvus ja koostöövõime. Psühholoog-nõustajal erialane magistrikraad ja läbitud juhendatud praktika. Psühholoogiline nõustaja, psühholoog-nõustaja, psühholoog. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.7 ja läbiv kompetents B.2.8. Kontakti loomine ja hoidmine 7 Kliendi hindamine 7 Eesmärkide seadmine ja nõustamisprotsessi planeerimine 7 Psühholoogiline sekkumine 7 Nõustamisprotsessi ja selle tulemuslikkuse hindamine 7 Teavitustöö 7 Võrgustikutöö 7 Psühholoog-nõustaja kutset läbiv kompetents 7 Spordipsühholoog, tase 7 Sports psychologist, level 7 3 Spordipsühholoog, tase 7 (versioon 1) Spordipsühholoog, tase 7 (versioon 2) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Psühholoogia Psühholoog 39 2025-04-24 2025-04-24 2028-04-23 7 7 2634 Psühholoogid 0313 Psühholoogia 86 Tervishoid Eesti Psühholoogide Liit Psühholoogi eetikakoodeks Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Aave Hannus Tartu Ülikool Siiri Heinaru Eesti Füsioterapeutide Liit Kristel Kiens Audentese Spordigümnaasium Janno Kivisild Eesti Jalgpalliliit Jorgen Matsi Eesti Psühholoogide Liit Pii Müller Spordimeditsiini SA Snezana Stoljarova Tallinna Ülikool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Spordipsühholoog suunab ja toetab eelduste loomist spordiga tegelevate indiviidide, võistkondade ja organisatsioonide spordi ja liikumisharrastustega seotud eesmärkide ning potentsiaali realiseerimist, spordi kontekstis vaimse tervise probleemide ennetamist ja spordiga tegelemise läbi elukvaliteedi tõstmist. Spordipsühholoog rakendab oma töös sobivaid teaduspõhiseid psühholoogia põhimõtteid ja sekkumisviise ning kaasab vajadusel teiste erialade spetsialiste. A.2.1 Koostöösuhte loomine ja arendamine 1. Kliendi sotsialiseerimine spordipsühholoogiasse. 2. Professionaalse lähenemise tutvustamine. 3. Koostöösuhte arendamine. 4. Kokkulepete sõlmimine. A.2.2 Spordipsühholoogiline hindamine ja kliendi vajaduste määratlemine 1. Kliendi psühholoogiline hindamine sportlikus kontekstis. 2. Kliendi psühholoogiline hindamine üldise psühhosotsiaalse funktsioneerimise kontekstis. 3. Hindamistulemuste analüüsimine. 4. Eesmärkide seadmine. 5. Psühhiaatrilise hindamise ja sekkumise vajaduse märkamine. A.2.3 Psühholoogilise heaolu toetamine spordi kontekstis 1. Vaimse tervise alane harimine. 2. Vaimse tervise probleemide ennetamine. A.2.4 Sekkumise planeerimine, läbiviimine ja hindamine (individuaaltöö ja grupitöö) 1. Sekkumiste planeerimine. 2. Sekkumise läbiviimine. 3. Sekkumise analüüsimine, kohandamine ja järgnevate tegevuste planeerimine. A.2.7 Koolitamine 1. Koolituste disainimine ja õppekava koostamine. 2. Koolitusmaterjalide koostamine. 3. Koolituste läbiviimine. 4. Tulemuste hindamine ja tagasiside kogumine. Spordipsühholoog töötab avalikus või erasektoris, spordiorganisatsioonides, haridus- ja tervishoiuasutustes ja erapraksises. Spordipsühholoog töötab igas vanuses ja erineva kehalise aktiivsuse ning võimekuse ja sportliku võistlemise tasemega inimestega. Tööks on vajalik privaatne spetsiaalse sisustusega ruum. Sõltuvalt kliendi vajadustest töötab spordipsühholoog kliendiga ka välitingimustes või IKT vahendusel. Töö toimub pingelistes ja muutuvates tingimustes, kõrgendatud haavatavuse seisundis klientidega. Tööaeg on paindlik. Psühholoogilise hindamise vahendid (testid, küsimustikud, tarkvara), erialased teatmeteosed ja käsiraamatud, hindamist ning sekkumist toetavad abivahendid (töölehed, kirja- ja kunstitarbed, mänguasjad jne), IKT-vahendid. Empaatilisus, siirus, koostöö- ja suhtlemisvalmidus, paindlikkus, pingetaluvus, kannatlikkus. Spordipsühholoogil on erialane magistritasemel haridus ja läbitud kutseaasta. Spordipsühholoog. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.4 ning läbiv kompetents B.2.6. Lisaks on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.5. Koostöösuhte loomine ja arendamine 7 Spordipsühholoogiline hindamine ja kliendi vajaduste määratlemine 7 Psühholoogilise heaolu toetamine spordi kontekstis 7 Sekkumise planeerimine, läbiviimine ja hindamine (individuaaltöö ja grupitöö) 7 Lisaks on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.5. Koolitamine 7 Spordipsühholoogi kutset läbiv kompetents 7 Toitumisnõustaja, tase 5 Nutritional councelor, EstQF Level 5 4 Toitumisnõustaja, tase 5 (versioon 1) Toitumisnõustaja, tase 5 (versioon 2) Toitumisnõustaja, tase 5 (versioon 3) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Psühholoogia Toitumisnõustaja 39 2025-04-24 2025-04-24 2027-04-23 5 5 2265 Dieedi ja toitumise tippspetsialistid 0313 Psühholoogia 86 Tervishoid Eesti Toitumisnõustajate ja -terapeutide Ühendus Keelte oskustasemete kirjeldused Taimi Ainjärv Eesti Personaaltreenerite Liit Liis Lepp Eesti Kliinilise Toitmise Selts Triin Muiste Eesti Toitumisnõustajate Ühendus Siret Saarsalu Eesti Tervisedenduse Ühing Anneli Sammel Tervise Arengu Instituut Annely Soots Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsioon Anna-Liisa Tamm Tartu Tervishoiu Kõrgkool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Toitumisnõustaja nõustab klienti, lähtudes tõenduspõhistest Eestis kehtivatest toidu-, toitumis- ja liikumissoovitustest ning toitumist puudutavatest ravi- ja tegevusjuhenditest tervise hoidmiseks, edendamiseks ja haiguste ennetamiseks. Toitumisnõustaja selgitab välja toitumuslikud probleemid, lähtudes omandatud teadmistest toidu ja toitumise mõjust inimese tervisele, sh haiguste tekkele. Ta abistab klienti toitumisteabes orienteerumisel, kliendile sobivate valikute tegemisel, individuaalse tasakaalustatud menüü koostamisel ning füüsilise aktiivsuse korrigeerimisel. Kaasuvate haiguste puhul võib toitumisnõustaja nõustada haigeid koostöös vastava spetsialistiga ainult tasakaalustatud toitumise osas, kuid ei määra haiguspuhuseid või piirangutega dieete. Toitumisnõustaja mõistab koostöö tähtsust teiste erialade esindajate ning kliendivõrgustiku liikmetega. Ta võib kliendigruppidele korraldada praktilisi töötubasid ja loenguid. Toitumisnõustaja täiendab ennast pidevalt ja rakendab tõenduspõhiseid teadmisi praktikas. A.2.1 Kliendi toitumise ja eluviisi hindamine 1. Kontakti loomine. 2. Üldandmete kogumine. 3. Toitumise ja toitumuse andmete kogumine. 4. Kogutud andmete analüüsimine ja hindamine. A.2.2 Toitumise- ja eluviisi muutmise eesmärkide püstitamine ja sekkumisplaani koostamine 1. Eesmärkide püstitamine. 2. Tegevuskava koostamine. A.2.3 Toitumisnõustamine 1. Tervisliku tasakaalustatud toitumise soovitamine, juhiste andmine ja juhendamine. 2. Toidutõhustamise meetodite soovitamine. 3. Toitumise ja piirangutega dieetide tasakaalustamine. 4. Kliendi juhendamine valikute tegemisel. 5. Kliendi nõustamine tervislike eluviiside järgimisel. 6. Kliendi teavitamine teabeallikatest. 7. Kliendi toetamine ja võimestamine. 8. Koostöö teiste spetsialistide ja kliendi tugivõrgustikuga. A.2.4 Toitumuslike sekkumiste mõju ja tulemuste hindamine 1. Tulemuste analüüsimine ja kokkuvõtete tegemine. 2. Enda tegevuse analüüsimine ja hindamine. A.2.5 Toitumisnõustamine tervislikuks liikumiseks 1. Kliendi toitumise, söömisharjumuste ja füüsilise koormuse hindamine. 2. Kliendi vajaduste määratlemine ja tegevuskava koostamine. 3. Kliendi nõustamine toitumise osas. 4. Toidutõhustamise meetodite soovitamine tervislikuks liikumiseks. Toitumisnõustajad töötavad erakabinettides, nõustamiskeskustes, tervishoiu- või sotsiaalteenust osutavates asutustes, lasteasutuses, hoolekandeasutuses, spordikeskustes vm asutustes iseseisvalt või meeskonna liikmena. Toitumisnõustaja töötab klientide vastuvõtuks sobivas ruumis. Toitumisnõustamist võib läbi viia ka veebikeskkonnas. Enamkasutatavad töövahendid on kaal ja mõõdulint, kliendile mõeldud jaotusmaterjalid ja teavikud, ea- ja kognitsioonikohased näitlikud abivahendid, nõustajale mõeldud juhendmaterjalid ja käsiraamatud, erialane tarkvara. Toitumisnõustaja kutse eeldab suhtlemisvalmidust, empaatiavõimet, otsustusvõimet, positiivset ellusuhtumist, analüütilist mõtlemist, võimet omandada uusi teadmisi, korrektsust, täpsust ja diskreetsust. Toitumisnõustajal on vähemalt keskharidus, läbitud erialane täiendkoolitus ja töökogemus. Toitumiskonsultant, toitumisnõustaja. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Kliendi toitumise ja eluviisi hindamine 5 Toitumise- ja eluviisi muutmise eesmärkide püstitamine ja sekkumisplaani koostamine 5 Toitumisnõustamine 5 Toitumuslike sekkumiste mõju ja tulemuste hindamine 5 Toitumisnõustamine tervislikuks liikumiseks 5 Toitumisnõustaja, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Toitumisterapeut, tase 6 Nutritional therapist, EstQF Level 6 4 Toitumisterapeut, tase 6 (versioon 1) Toitumisterapeut, tase 6 (versioon 2) Toitumisterapeut, tase 6 (versioon 3) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Psühholoogia Toitumisnõustaja 39 2025-04-24 2025-04-24 2027-04-23 6 6 2265 Dieedi ja toitumise tippspetsialistid 0313 Psühholoogia 86 Tervishoid Eesti Toitumisnõustajate ja -terapeutide Ühendus Keelte oskustasemete kirjeldused Taimi Ainjärv Eesti Personaaltreenerite Liit Liis Lepp Eesti Kliinilise Toitmise Selts Triin Muiste Eesti Toitumisnõustajate Ühendus Siret Saarsalu Eesti Tervisedenduse Ühing Anneli Sammel Tervise Arengu Instituut Annely Soots Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsioon Anna-Liisa Tamm Tartu Tervishoiu Kõrgkool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Toitumisteraapia on haigusi ennetav, ravi toetav ja tagasilangusi ennetav tegevus. Toitumisterapeut ei diagnoosi haigusi ega ravi klienti. Toitumisterapeut on tervishoiuspetsialist, kes rakendab tõenduspõhiseid teadmisi toitumisest inimeste tervise edendamiseks ja terviseprobleemide korral patsiendi/kliendi (edaspidi klient) heaolu ja toimetulekuvõime suurendamiseks. Ta lähtub Eesti kehtivatest toidu-, toitumis- ja liikumissoovitustest ning toitumist puudutavatest ravi ja tegevusjuhenditest, tunneb nõustamise põhimõtteid. Toitumisterapeut selgitab välja toitumuslikud probleemid, lähtudes omandatud teadmistest toidu ja toitumise mõjust tervisele, sh haiguste tekkele ja olemasolevate haiguste kulule. Ta töötab kliendiga personaalselt, aidates vältida haiguse süvenemist ning suurendades heaolu krooniliste haigusseisundite korral. Toitumisterapeut täiendab ennast pidevalt erialaselt, rakendab teadmisi praktikas, hoiab ennast kursis uuemate tõenduspõhiste teadusuuringutega ja mõistab enesetäiendamise olulisust oma tegevuses. Vastava lisaväljaõppe olemasolul võib toitumisterapeut tegeleda ka operatsioonieelsete ja -järgsete klientidega, haiglaravil olevate, k.a intensiivravi patsientidega. Vajadusel nõustab toitumisterapeut meditsiinipersonali haiguspuhuse toitumise osas. A.2.1 Kliendi toitumise ja eluviisi hindamine 1. Kontakti loomine. 2. Üldandmete kogumine. 3. Söömise ja toitumuse andmete kogumine. 4. Kogutud andmete analüüsimine ja hindamine. A.2.2 Toitumise- ja eluviisi muutmise eesmärkide püstitamine ja sekkumisplaani koostamine 1. Eesmärkide püstitamine. 2. Toitumuslike sekkumiste valimine ja edasise tegevuskava koostamine. A.2.3 Toitumisnõustamine ja/või -teraapia 1. Tervisliku tasakaalustatud toitumise soovitamine, juhiste andmine ja juhendamine. 2. Toidutõhustamise meetodite soovitamine. 3. Toitumise ja piirangutega dieetide tasakaalustamine. 4. Kliendi juhendamine valikute tegemisel. 5. Kliendi nõustamine tervislike eluviiside järgimisel. 6. Kliendi teavitamine teabeallikatest. 7. Kliendi ja tema sotsiaalvõrgustiku toetamine ja võimestamine. 8. Kliinilise toitumise vajaduse hindamine. 9. Koostöö teiste spetsialistide ja kliendi tugivõrgustikuga. A.2.4 Toitumuslike sekkumiste mõju ja tulemuste hindamine 1. Tulemuste analüüsimine ja kokkuvõtete tegemine. 2. Enda tegevuse analüüsimine ja hindamine. A.2.5 Toitumisnõustamine tervislikuks liikumiseks 1. Kliendi toitumise, söömisharjumuste ja füüsilise koormuse hindamine. 2. Kliendi vajaduste määratlemine ja tegevuskava koostamine. 3. Kliendi nõustamine toitumise osas. 4. Toidutõhustamise meetodite soovitamine tervislikuks liikumiseks. Toitumisterapeut töötab tervishoiu- või sotsiaalteenust osutavas asutuses, erapraksises jm. Toitumisterapeut töötab klientide vastuvõtuks sobivas ruumis, mis võib olla erakabinet või asuda lasteasutuses, hooldekodus, haiglas, spordihoones jne. Toitumisteraapiat võib läbi viia ka veebikeskkonnas. Enamkasutatavad töövahendid on kaal ja mõõdulint, kliendile mõeldud jaotusmaterjalid ja teavikud, ea- ja kognitsioonikohased näitlikud abivahendid, toitumisterapeudile mõeldud juhendmaterjalid ja käsiraamatud, erialane tarkvara. Toitumisterapeudi kutse eeldab suhtlemisvalmidust, empaatiavõimet, otsustusvõimet, positiivset ellusuhtumist, analüütilist mõtlemist, võimet omandada uusi teadmisi, korrektsust, täpsust ja diskreetsust. Toitumisterapeut on kõrgharidusega (soovitavalt tervishoius või loodusteadustes) ja toitumisteraapia täiendkoolituse läbinud või toitumisteraapiaalase kõrgharidusega töökogemusega spetsialist. Toitumisterapeut, dietoloog. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Kliendi toitumise ja eluviisi hindamine 6 Toitumise- ja eluviisi muutmise eesmärkide püstitamine ja sekkumisplaani koostamine 6 Toitumisnõustamine ja/või -teraapia 6 Toitumuslike sekkumiste mõju ja tulemuste hindamine 5 Toitumisnõustamine tervislikuks liikumiseks 6 Toitumisterapeut, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Ergonoom, tase 7 Ergonomist, EstQF Level 7 4 Ergonoom, tase 7 (versioon 1) Ergonoom, tase 7 (versioon 2) Ergonoom, tase 7 (versioon 3) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Töötervishoid Ergonoom 39 2025-04-24 2025-04-24 2030-04-23 7 7 2263 Töötervishoiu ja tööohutuse tippspetsialistid 1022 Töötervishoid ja -kaitse 86 Tervishoid Eesti Maaülikool Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Märt Reinvee Eesti Maaülikool Alar Seiler Meliva AS Eda Merisalu Eesti Maaülikool Janika Rõõmus Tööinspektsioon Kristjan Jansen AS Glamox HE Eva Põldis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Ergonoom, tase 7 kutsestandard on õppekava aluseks ning ei ole töömaailma kutse andmise aluseks. Ergonoomi töö on ennetada tööga seotud haigestumisi ja tööõnnetusi, säilitada ja edendada töötaja tervist ja töövõimet ning tagada töötaja heaolu. Ergonoom on spetsialist, kes aitab kaasa tervisele ohutu töökeskkonna loomisele. Ta selgitab välja ja hindab töökeskkonna ohutegurite võimalikku mõju töötajate tervisele, nõustab tööandjaid ja töötajaid tervist säästvate töötingimuste loomisel ning selgitab ergonoomiliste lahenduste mõju majanduslikule efektiivsusele ja töötajate töövõimele. Ergonoomi töötingimused sõltuvad tööülesannetest ja analüüsitavast töökeskkonnast. Ta kasutab oma töös töökeskkonna ergonoomilisuse hindamiseks ja mõõtmiseks, tööprotsessi jäädvustamiseks ja dokumenteerimiseks vajalikke vahendeid. Ergonoomi töös on vajalikud loovus, analüüsi- ja üldistusvõime, täpsus, koostöö- ja vastutusvõime, otsustusvõime ning iseseisvus. A.2.1. Tööprotsessi analüüsimine A.2.2. Töökeskkonna riskianalüüsi läbiviimine A.2.3. Ergonoomilise töökeskkonna kujundamine ja terviseriskide vähendamine A.2.4. Tööandjate ja töötajate nõustamine ning teavitamine A.2.5. Tööõnnetuste ja tööga seotud haigestumiste uurimises osalemine Ergonoomil on ergonoomikaalane magistrikraad. Ergonoom, tööfüsioloog. Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. Tulevikustsenaariumite kohaselt on ergonoom oma valdkonna süvateadmistega tippspetsialist, kes peab suutma suhelda ja koostööd teha teiste valdkondade esindajatega, et luua tõhusaid ergonoomilisi lahendusi, mis vastavad organisatsioonide eesmärkidele ja kasutajate vajadustele. Olulisteks tuleviku märksõnadeks on töötajate vaimse tervise hoidmine ja kohanemine määramatuse ning info üleküllusega. Ergonoomil on vaja oskusi koguda, analüüsida ja tõlgendada suures koguses andmeid, mis võivad pärineda erinevatest allikatest nagu kasutajauuringud, andurid ja muud seireseadmed. Andmeanalüüsi tulemused võimaldavad paremini põhjendada muutuste vajadust töökeskkonnas. Lisaks töökeskkonna üldisele analüüsile peab ergonoom tulevikus järjest enam lahendama individuaalsusest tulenevaid probleeme. Ergonoomi üheks võimalikuks tööülesandeks tulevikus võib saada töökeskkonna põhjuslike seoste kirjeldamine töötajate tervisemõjude avaldumisel ning töötaja isiksuslike eripärade hindamine konkreetse tööga toimetulekuks. Ergonoom peab mõistma inimese käitumist ja kognitiivseid protsesse, et optimeerida tehnoloogilisi lahendusi. Ergonoomi kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.3.1.-B.3.4. ja B.2. üldoskused. Lisaks on võimalik tõendada valitavat kompetentsi B.3.5. Tööprotsessi analüüsimine 7 Töökeskkonna riskianalüüsi läbiviimine 7 Ergonoomilise töökeskkonna kujundamine ja terviseriskide vähendamine 7 Tööandjate ja töötajate nõustamine ning teavitamine 7 Kutse taotlemisel saab tõendada valitavat kompetentsi B.3.5. Tööõnnetuste ja tööga seotud haigestumiste uurimises osalemine 7 Erakorralise meditsiini tehnik, tase 4 Emergency Medical Technician, EstQF Level 4 10 Erakorralise meditsiini tehnik I (versioon 3) Erakorralise meditsiini tehnik I (versioon 4) Erakorralise meditsiini tehnik I (versioon 5) Erakorralise meditsiini tehnik, tase 4 (versioon 6) Erakorralise meditsiini tehnik, tase 4 (versioon 7) Erakorralise meditsiini tehnik, tase 4 (versioon 8) Erakorralise meditsiini tehnik, tase 4 (versioon 9) Noorem parameedik I (versioon 2) Parameedik I (versioon 1) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Parameditsiin Erakorralise meditsiini tehnik 39 2025-04-24 2025-04-24 2030-04-23 4 4 3258 Kiirabitehnikud 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Tartu Tervishoiu Kõrgkool Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Roman Paluste Tallinna Tervishoiu Kõrgkool/ Tallinna Kiirabi Ilmar Solom Tartu Tervishoiu Kõrgkool/ SA Tartu Kiirabi Tiina Uusma Tartu Tervishoiu Kõrgkool Raul Adlas Tallinna Kiirabi Hardi Piisel Eesti Erakorralise Meditsiini Töötajate Ametiühing Darja Bondartšuk Ida-Tallinna Keskhaigla Erakorralise meditsiini keskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Erakorralise meditsiini tehnik, tase 4 kutsestandard on õppekava aluseks ning ei ole töömaailma kutse andmise aluseks. Erakorralise meditsiini tehnik on spetsialist, kelle töö on erakorralist abi vajavale patsiendile abi osutamine, lähtudes õigusaktidest, asutusesisestest regulatsioonidest, eetika ja konfidentsiaalsuse põhimõtetest. Ta hindab ja jälgib patsiendi seisundit ning osutab patsiendile abi oma pädevuste piires, assisteerib tervishoiutöötajaid ravi- ja diagnostilistel protseduuridel. Erakorralise meditsiini tehnikul on algteadmised erakorralisest meditsiinist. Tema töövahenditeks on ametikohal kasutatavad ravimid, tarvikud, aparatuur ja seadmed. Abi osutamisel hindab ta iseseisvalt või meeskonna liikmena sündmuse ja sündmuskohaga seotud ohte ja tegutseb vastavalt olukorrale. Ta tegutseb ennast ja patsienti kahjustamata. Erakorralise meditsiini tehnik töötab kiirabis, haigla erakorralise meditsiini osakonnas (EMO) või teistes tervishoiuteenust osutavates asutustes meeskonna liikmena graafiku alusel sh. puhkepäevadel, riigipühadel ja öisel ajal. Tema töö eeldab suhtlemisvalmidust, vastutus-, koostöö- ja empaatiavõimet, pingetaluvust, korrektsust, head füüsilist ja vaimset tervist. Erakorralise meditsiini tehniku töö on reguleeritud Tervise- ja tööministri määrusega nr 65 „Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ja tööjuhend“. A.2.1. Ettevalmistumine erakorralise meditsiiniabi osutamiseks A.2.2. Erakorralise abi osutamine A.2.3. Alarmsõiduki juhtimine Erakorralise meditsiini tehnik on vähemalt keskharidusega erialase tasemeõppe läbinud spetsialist. Erakorralise meditsiini tehnik Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. Tehnoloogia mängib erakorralises meditsiinis üha olulisemat rolli. Erakorralise meditsiini tehnik peab olema võimeline kasutama erinevaid sidepidamisvahendeid, meditsiiniseadmeid ja tarkvararakendusi, sealhulgas elektroonilisi meditsiinikaarte, telemeditsiini platvorme, kaasaskantavaid diagnostikaseadmeid jne. Ta peab suutma aina enam tõhusalt suhelda erinevas eas ja/või erivajadusega patsientide, nende perede ja teiste tervishoiutöötajatega, sh teisest religioonist, keele- ja kultuuriruumist pärinevate inimestega. Erakorralise meditsiini tehnik on oluline esmaabi teadmiste ja oskuste jagaja kogukonnas. Tulevikus suurenevad tema valdkondlikud kliinilised kompetentsid ning lähenevad õe baasoskustele. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.3.1. ja B.3.2. ja üldoskused B.2. Lisaks on võimalik tõendada valitav kompetents B.3.3., mille puhul väljastab alarmsõidukijuhi koolitustunnistuse sertifitseeritud koolitusasutus. Ettevalmistumine erakorralise meditsiiniabi osutamiseks 4 Erakorralise abi osutamine 4 Kutse taotlemisel on võimalik tõendada valitav kompetents B.3.3., mille puhul väljastab alarmsõidukijuhi koolitustunnistuse sertifitseeritud koolitusasutus. Alarmsõiduki juhtimine 4 Kalakasvataja, tase 4 Fish farmer, EstQF Level 4 4 Kalakasvataja, tase 4 (versioon 1) Kalakasvataja, tase 4 (versioon 2) Kalakasvataja, tase 4 (versioon 3) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Looma- ja taimekasvatus. Põllumajandustehnika Kalakasvataja 32 2025-04-29 2025-04-29 2028-04-28 4 4 6221 Vesiviljeluse oskustöölised 0831 Kalandus 03 Kalapüük ja vesiviljelus Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Digipädevuste enesehindamise skaala Härmo Hiiemäe Varbla Kalakasvatuse OÜP Riina Kalda Riina Kalda kalamajand Carpio Eduard Koitmaa Maaeluministeerium Priit Lulla OÜ AquaMyk Urmeti kalakasvandus Külli Marrandi Järvamaa KHK Tiina Matsulevitš SA Innove Anton Mezenin Järvamaa KHK Priit Päkk Eesti Maaülikool Ann Riisenberg Eesti Põllumeeste Keskliit Evelyn Saluste Lapivara OÜ Rutikvere Kalakasvatus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kalakasvataja, tase 4 on oskustöötaja, kelle töö eesmärgiks on vesiviljelusloomade kasvatamine ja nende turustamises osalemine. Tema peamiseks tööülesandeks on kalade ja vähkide kasvatamiseks vajaliku kasvukeskkonna tagamine. Oma töös jälgib ja püüab ta saavutada kõrget professionaalset taset ning töö tootlikkust. Töötamine kalakasvatajana eeldab austavat suhtumist elusorganismidesse. Kalakasvataja mõistab vee kui elukeskkonna eripära ja kalandust kui majandusharu. Tunneb vesiviljelussaaduste tootmisprotsesse, kasutab tehnoloogilisi seadmeid ja vahendeid teadlikult ja vastutustundlikult ning tegutseb energia- ja keskkonnasäästlikult. Kalakasvataja töötab iseseisvalt, kohandudes vastavalt olukorrale. Kalakasvataja järgib etteantud tööjuhiseid ja tööohutusnõudeid. A.2.1 Kalade kasvatamiseks sobiva ja liigiomase kasvukeskkonna hoidmine A.2.2 Kalade eri vanuserühmade söötmine A.2.3 Kalade liigiomane paljundamine A.2.4 Kalade tervisliku seisundi jälgimine, kõrvalekallete märkamine ja profülaktiline töötlemine spetsialisti juhendamisel A.2.5 Eluskala käitlemine ja kalade esmane töötlemine A.2.6 Tehnoloogiliste seadmete kasutamine ja korrashoid A.2.7 Vähkide kasvatamine Kalakasvataja töö on otseselt seotud töökeskkonnaga, kus valitseb tavalisest kõrgem niiskuse tase ning õhu ja veetemperatuuride erinevus. Töö võib kasvatustehnoloogiast tulenevalt olla hooajaline. Vajadusel töötab kalakasvataja puhkepäevadel, riiklikel pühadel ja öisel ajal. Tööohutuse nõuetest tulenevalt on peamised riskid seotud erinevate mehhanismide ning kala käitlemis- ja töötlemisvahendite kasutamisega. Kalakasvataja töövahenditeks on kalapüügivahendid sh kahv, noot, elektripüügi seade jt, vee hapnikusisalduse, temperatuuri ja teiste füüsikalis-keemiliste näitajate jälgimisseadmed, kalapumbad, kalasorteerid, kaalud, loendurid, transpordivahendid (konteinerid), haudeaparaadid, laborivahendid (mikroskoop, kausid jne), kasvanduses kasutatav tarkvara, kala esmakäitlemiseks vajalikud riistad ja pakkevahendid. Kalakasvataja töö eeldab hoolsust, täpsust ja korrektsust, ilmastiku, keskkonna- ja rutiinitaluvust, püsivust ning enesedistsipliini. Tavaliselt töötavad kalakasvatajatena inimesed, kellel on vastava eriala kutseharidus ja/või töökohal omandatud kutseoskused. Kalakasvataja, vesiviljeleja. Tervisetõend toidu käitlemiseks vastavalt toiduseaduse § 28-le. Kalakasvataja, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.6 ja B.2.8 - B.2.11 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Selle kutse taotlemisel on võimalus valida ja tõendada täiendav kompetents B.2.7. Kalade kasvukeskkonna hoidmine 4 Kalade söötmine 4 Kalade paljundamine 4 Kalade tervisliku seisundi jälgimine, kõrvalekallete märkamine ja ravi spetsialisti juhendamisel 4 Eluskala käitlemine ja kalade esmane töötlemine 4 Tehnoloogiliste seadmete kasutamine ja hooldamine 4 Selle kutse taotlemisel on võimalus valida ja tõendada täiendav kompetents B.2.7. Vähkide kasvatamine 4 Töökeskkonna, keskkonna-, ja tööohutuse tagamine 4 Juhiste ja reeglite järgimine 4 Suhtlemine ja koostöö 4 Õppimine ja enesearendamine 4 Taimekasvataja, tase 4 Farm-worker, EstQF Level 4 4 Taimekasvataja, tase 4 (versioon 1) Taimekasvataja, tase 4 (versioon 2) Taimekasvataja, tase 4 (versioon 3) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Looma- ja taimekasvatus. Põllumajandustehnika Taimekasvataja 32 2025-04-29 2025-04-29 2028-10-30 4 4 6111 Põllusaaduste ja köögiviljakasvatajad 0811 Põllundus ja loomakasvatus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamisskaala Madis Ajaots OÜ Rannu Seeme Henrik Klammer OÜ Voore Farm Margus Lepp Vändra AS Miralda Pavel Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Kaisa Vahtmäe Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Taavi Võsa Maaelu Teadmuskeskus Meelis Värnik Põllumeeste Ühistu KEVILI Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Taimekasvataja on oskustöötaja, kes töötab põllumajandusettevõttes. Tema põhilisteks tööülesanneteks on külvipinna ettevalmistamine, külvamine, põllumajandusliku maa ja kultuuride hooldamine, põllukultuuride koristamine, sööda varumine, säilitamine ja müügiks ette valmistamine. Töötamine põllumajandusettevõttes eeldab heade põllumajandustavade järgimist ja tegutsemist viisil, mis tagab ohutu toidu ja sööda tootmise. Ta töötab nii üksi kui meeskonnas ja võtab talle antud volituste piires iseseisvalt vastu oma tööd puudutavaid otsuseid. Töö eeldab suhtlemist kolleegide, klientide jt. Taimekasvataja töö toimub nii sise- kui välitingimustes, vajadusel ka puhkepäevadel ja riiklikel pühadel ning öisel ajal. Ohuteguriteks töös on sundasendis töötamine ja kokkupuude erinevate allergeenidega (taimekaitsevahendid, tolm, pesu- ja desinfektsioonivahendid jm). Peamisteks töövahenditeks on põllumajandusmasinad, farmiseadmed ja –tarvikud (sh infotehnoloogiline riist- ja tarkvara). Kutsealas on ka taimekasvatustootja, tase 5 kutse. 5. taseme taimekasvatustootja on erialase ettevalmistuse ja töökogemusega spetsialist, kes planeerib, analüüsib, korraldab ja vastutab taimekasvatusliku tootmise eest. A.2.1. Põllu- ja rohumaakultuuride kasvatamine A.2.2. Põllukultuuride koristamine ja säilitamine A.2.3. Rohumaakultuuride koristamine ja säilitamine A.2.4. Põllumajandusmasinate hooldamine ning remontimine 4. taseme taimekasvatajal on üldjuhul läbitud erialane kutseõpe ja/või töökohal omandatud kutseoskused. Taimekaitsevahenditega töötamine nõuab taimekaitsetunnistust vastavalt taimekaitseseadusele. Töötamine liikurmasinatega nõuab juhtimisõigust vastavalt liiklusseadusele. Põllumajandustöötaja, taimekasvataja, traktorist, andmete sisestaja, tehnika operaator, biotehniliste süsteemide spetsialist. Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab Tulevikuvaates on järjest olulisemad ajakohased teadmised keskkonnasäästlikust, sh taastavast- ja mahepõllumajanduslikust tootmisest, kliimamuutustest ja taimetervisest ning taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamisest. Oluline on tunda ja kasutada nii täppisviljeluslahendusi kui muid infotehnoloogilisi rakendusi. Samuti on vaja arendada suhtlus- ja kommunikatsioonioskust. Taimekasvataja, tase 4 kutsestandard koosneb üldoskustest B.2 ja kohustuslikest kompetentsidest B.3.1-B.3.4. Kutse taotlemisel on nõutud nende kõigi tõendamine. Põllu- ja rohumaakultuuride kasvatamine 4 Põllukultuuride koristamine ja säilitamine 4 Rohumaakultuuride koristamine ja säilitamine 4 Põllumajandusmasinate hooldamine ning remontimine 4 Taimekasvatustootja, tase 5 Farmer, EstQF Level 5 4 Taimekasvatustootja, tase 5 (versioon 1) Taimekasvatustootja, tase 5 (versioon 2) Taimekasvatustootja, tase 5 (versioon 3) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Looma- ja taimekasvatus. Põllumajandustehnika Taimekasvataja 32 2025-04-29 2025-04-29 2028-10-30 5 5 6111 Põllusaaduste ja köögiviljakasvatajad 0811 Põllundus ja loomakasvatus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamisskaala Madis Ajaots OÜ Rannu Seeme Henrik Klammer OÜ Voore Farm Margus Lepp Vändra AS Miralda Pavel Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Kaisa Vahtmäe Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Taavi Võsa Maaelu Teadmuskeskus Meelis Värnik Põllumeeste Ühistu KEVILI Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Taimekasvatustootja on erialase ettevalmistuse ja töökogemusega spetsialist, kes planeerib, analüüsib, korraldab ja vastutab taimekasvatusliku tootmise eest. Tema peamisteks tööülesanneteks on ettevõtte tootmistegevuse kavandamine ja korraldamine, tootmismahtude ja tööjõu vajaduste planeerimine, tööde juhtimine, majandustegevuse üle arvestuse ja aruandluse pidamine, vajadusel ettevõtte esindamine ning klientide ja vahendajatega suhtlemine. Ta on kursis valdkonna arengutega ja on vajadusel valmis rakendama asjakohaseid muudatusi. Töötamine põllumajandusettevõttes eeldab heade põllumajandustavade järgimist ja tegutsemist viisil, mis tagab ohutu toidu ja sööda tootmise. Töötamine taimekasvatustootjana eeldab tööd inimestega, organiseerides ja vastutades meeskonna töö eest. Taimekasvatustootja töö toimub nii sise- kui välitingimustes, vajadusel ka puhkepäevadel ja riiklikel pühadel ning öisel ajal. Ohuteguriteks töös on sundasendid töötamisel ja kokkupuude erinevate allergeenidega (taimekaitsevahendid, tolm, pesu- ja desinfektsioonivahendid, jm). Peamisteks töövahenditeks on põllumajandusmasinad, farmiseadmed ja –tarvikud (sh infotehnoloogiline riist- ja tarkvara). Kutsealas on ka taimekasvataja, tase 4 kutse. Taimekasvataja, tase 4 on oskustöötaja, kelle põhilisteks tööülesanneteks on külvipinna ettevalmistamine, külvamine, põllumajandusliku maa ja kultuuride hooldamine, põllukultuuride koristamine, sööda varumine, säilitamine ja müügiks ette valmistamine. A.2.1. Põllu- ja rohumaakultuuride kasvatamine A.2.2. Põllukultuuride koristamine ja säilitamine A.2.3. Rohumaakultuuride koristamine ja säilitamine A.2.4. Põllumajandusmasinate hooldamine ning remontimine A.2.5 Juhtimine ja majandamine 5. taseme taimekasvatustootjal on üldjuhul vähemalt keskharidus, läbitud erialane kutseõpe ja/või töökohal omandatud kutseoskused. Taimekaitsevahenditega töötamine nõuab taimekaitsetunnistust vastavalt taimekaitseseadusele. Töötamine liikurmasinatega nõuab juhtimisõigust vastavalt liiklusseadusele. Taimekasvatusspetsialist, agronoom, talunik, taimekasvatusjuht, andmehaldur. Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab Tulevikuvaates on järjest olulisemad ajakohased teadmised keskkonnasäästlikust, sh taastavast- ja mahepõllumajanduslikust tootmisest, kliimamuutustest ja taimetervisest ning taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamisest. Oluline on tunda, kasutada ja analüüsida nii täppisviljeluslahendusi kui muid infotehnoloogilisi rakendusi. Samuti on vaja arendada suhtlus- ja kommunikatsioonioskust, arusaamist põllumajandusturu sektorite toimimisest (nt teraviljabörs) ning teadmisi toiduvarustuskindluse põhimõtetest. Taimekasvatustootja, tase 5 kutsestandard koosneb üldoskustest B.2 ja kohustuslikest kompetentsidest B.3.1-B.3.5. Kutse taotlemisel on nõutud nende kõigi tõendamine. Põllu- ja rohumaakultuuride kasvatamine 5 Põllukultuuride koristamine ja säilitamine 5 Rohumaakultuuride koristamine ja säilitamine 5 Põllumajandusmasinate hooldamine ning remontimine 5 Juhtimine ja majandamine 5 Kvaliteedijuht, tase 6 Quality Manager, EstQF Level 6 5 Kvaliteedijuht, tase 6 (versioon 4) Kvaliteedispetsialist, tase 6 (versioon 1) Kvaliteedispetsialist, tase 6 (versioon 2) Kvaliteedispetsialist, tase 6 (versioon 3) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Kvaliteedijuht 33 2025-05-08 2025-05-08 2028-05-07 6 6 3339 Äriteenuste agendid, mujal liigitamata 0413 Juhtimine ja haldus 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Eesti Kvaliteediühing Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Kutsestandardis kasutatud terminid Ülly Aun ABB AS Siret Kegel Enefit Solutions AS Triin Kraavi Eesti Töötukassa Liis Metsamart ABB AS Valvo Paat Tallinna Majanduskool Silver Pramann Tallinna Majanduskool Tiia Tammaru Eesti Kvaliteediühing Eneken Titov Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Reelika Väljaru SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kvaliteedijuhi töö eesmärk on saavutada koos kolleegidega organisatsiooni jätkusuutlik ja terviklik huvipoolte nõuete rahuldamine. Kvaliteedijuht tagab organisatsiooni kvaliteedijuhtimissüsteemi toimimise. Ta on kvaliteeti puudutavates otsustes iseseisev, kaasates nende väljatöötamisse huvipooli. Kvaliteedijuhil võib olla otseseid alluvaid, kelle asjakohast tegevust ta suunab. Kvaliteedijuht tunneb põhjalikult organisatsiooni töökorraldust ning oskab seda analüüsida ja arendada. Kvaliteedijuhi tähelepanu fookuses on organisatsioonis toimuvad protsessid, mis mõjutavad otseselt või kaudselt kvaliteeti. Olukorra parendamiseks (protsessi muutmiseks) on tema koostööpartneriteks protsesside omanikud. Ta kasutab asjakohast oskusteavet vajaminevatest lähenemisviisidest (meeskonna- ja projektijuhtimismeetodid, andmekogumis- ja analüüsimeetodid, otsustusprotsessi metoodikad, suhtlus- ja esitlustehnikad jne). Kvaliteedijuhi ülesannete täitmine on oluline kõikides organisatsioonides, sõltumata organisatsiooni suurusest, ametikoha olemasolust, sektorist, omandivormist jms. Vastava ametikoha puudumisel täidab neid ülesandeid tegevjuht või tema poolt määratud isik. Kvaliteedijuht arendab organisatsiooni kõigi liikmete koostööd, et kliendid saaksid oma vajadustele ja ootustele vastavaid tooteid või teenuseid. Kvaliteedijuht hoiab ennast ja organisatsiooni kursis kvaliteedialaste metoodikate ja lähenemisviiside arenguga maailmas. Kvaliteedijuht osaleb erialaühingute töös ja muudes erialavõrgustikes. Igapäevatööst moodustab suure osa suhtlemine kolleegide ja juhtkonnaga. Väljaspool organisatsiooni tuleb suhelda klientide, tarnijate ja teiste huvipooltega. Töörütm ja tööülesanded on vahelduvad. Probleemsete olukordade lahendamise ajal võib töö olla vaimselt ja emotsionaalselt pingeline. A.2.1 Juhtimissüsteemi väljatöötamine ja haldamine A.2.2 Organisatsioonile kohalduvate väliste nõuete ohjamine A.2.3 Kliendisuhete süsteemi ohjamine A.2.4 Protsesside juhtimise toetamine ja koordineerimine A.2.5 Juhtimissüsteemi toimivuse hindamise korraldamine ja hindamisprotsessi arendamine A.2.6 Andmete kogumine ja analüüsimine A.2.7 Muudatuste juhtimine A.2.8 Juhtimissüsteemi sisemise ja välise teabevahetuse korraldamine A.2.9 Kvaliteedialane koolitamine Kvaliteedijuht, tase 6 kutsel on nõutav vähemalt keskharidus, kvaliteedijuhtimise alase tasemeõppe läbimine ja töökogemus kvaliteedijuhtimise valdkonnas või vähemalt keskharidus, kvaliteedialase täienduskoolituse läbimine ning töökogemus kvaliteedijuhtimise valdkonnas. Kvaliteedijuht, kvaliteediinsener, protsessijuht, protsessianalüütik, protsessiinsener, tarneahela kvaliteedijuht, kvaliteediaudiitor, kvaliteedianalüütik, arendusjuht, pideva parenduse juht, OPEX-juht (operational excellence). Kasvav tähtsus on digioskusel, andmeanalüüsi oskusel (sh suurandmed), kriitilisel mõtlemisel, loovusel ja initsiatiivikusel, töötamisel kultuuriliselt mitmekülgses keskkonnas, teadmistepõhisel otsustamisel, erinevate valdkondade lõimimisel, eestvedamisel, muudatuste juhtimisel, coaching’ul ja mentorlusel. Kvaliteedispetsialist, tase 6 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.3.1- B.3.9 ja B.2 (üldoskused) tõendamine. Juhtimissüsteemi väljatöötamine ja haldamine 6 Organisatsioonile kohalduvate väliste nõuete ohjamine 6 Kliendisuhete süsteemi ohjamine 6 Protsesside juhtimise toetamine ja koordineerimine 6 Juhtimissüsteemi toimivuse hindamise korraldamine ja hindamisprotsessi arendamine 6 Andmete kogumine ja analüüsimine 6 Muudatuste juhtimine 6 Juhtimissüsteemi sisemise ja välise teabevahetuse korraldamine 6 Kvaliteedialane koolitamine 6 Kvaliteedijuht, tase 7 Quality Manager, EstQF Level 7 5 Kvaliteedijuht, tase 7 (versioon 1) Kvaliteedijuht, tase 7 (versioon 2) Kvaliteedijuht, tase 7 (versioon 3) Kvaliteedijuht, tase 7 (versioon 4) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Kvaliteedijuht 33 2025-05-08 2025-05-08 2028-05-07 7 7 3339 Äriteenuste agendid, mujal liigitamata 0413 Juhtimine ja haldus 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Eesti Kvaliteediühing Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Kutsestandardis kasutatud terminid Ülly Aun ABB AS Siret Kegel Enefit Solutions AS Triin Kraavi Eesti Töötukassa Liis Metsamart ABB AS Valvo Paat Tallinna Majanduskool Silver Pramann Tallinna Majanduskool Tiia Tammaru Eesti Kvaliteediühing Eneken Titov Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Reelika Väljaru SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kvaliteedijuhi töö eesmärk on saavutada koos kolleegidega organisatsiooni jätkusuutlik ja terviklik huvipoolte nõuete rahuldamine. Kvaliteedijuht tagab organisatsiooni kvaliteedijuhtimissüsteemi toimimise. Ta on kvaliteeti puudutavates otsustes iseseisev, kaasates nende väljatöötamisse huvipooli. Kvaliteedijuhil võib olla otseseid alluvaid, kelle asjakohast tegevust ta suunab. Kvaliteedijuht tunneb põhjalikult firma töökorraldust ning oskab seda analüüsida ja arendada. Kvaliteedijuhi tähelepanu fookuses on organisatsioonis toimuvad protsessid, mis mõjutavad otseselt või kaudselt kvaliteeti. Olukorra parendamiseks (protsessi muutmiseks) on tema koostööpartneriteks protsesside omanikud. Ta kasutab asjakohast oskusteavet vajaminevatest lähenemisviisidest (meeskonna- ja projektijuhtimismeetodid, andmekogumis- ja analüüsimeetodid, otsustusprotsessi metoodikad, suhtlus- ja esitlustehnikad jne). Kvaliteedijuhi ülesannete täitmine on oluline kõikides organisatsioonides, sõltumata organisatsiooni suurusest, ametikoha olemasolust, sektorist, omandivormist jms. Vastava ametikoha puudumisel täidab neid ülesandeid tegevjuht või tema poolt määratud isik. Kvaliteedijuht arendab organisatsiooni kõigi liikmete koostööd, et kliendid saaksid oma vajadustele ja ootustele vastavaid tooteid või teenuseid. Kvaliteedijuht hoiab ennast ja organisatsiooni kursis kvaliteedialaste metoodikate ja lähenemisviiside arenguga maailmas. Kvaliteedijuht panustab oma kutseala arengusse, osaledes erialaühingute töös ja muudes erialavõrgustikes. Igapäevatööst moodustab suure osa suhtlemine kolleegide ja juhtkonnaga. Väljaspool organisatsiooni tuleb suhelda klientide, tarnijate ja teiste huvipooltega. Töörütm ja tööülesanded on vahelduvad. Probleemsete olukordade lahendamise ajal võib töö olla vaimselt ja emotsionaalselt pingeline. A.2.1 Juhtimissüsteemi väljatöötamine ja haldamine A.2.2 Organisatsioonile kohalduvate väliste nõuete ohjamine A.2.3 Kliendisuhete süsteemi ohjamine A.2.4 Protsesside juhtimise toetamine ja koordineerimine A.2.5 Juhtimissüsteemi toimivuse hindamise korraldamine ja hindamisprotsessi arendamine A.2.6 Andmete kogumine ja analüüsimine A.2.7 Muudatuste juhtimine A.2.8 Juhtimissüsteemi sisemise ja välise teabevahetuse korraldamine A.2.9 Kvaliteedialane koolitamine Kvaliteedijuht, tase 7 kutsel on nõutav vähemalt kõrgharidus, kvaliteedijuhtimise alase tasemeõppe või täienduskoolituse läbimine ja töökogemus kvaliteedijuhtimise valdkonnas. Kvaliteedijuht, tarneahela kvaliteedijuht, kvaliteediinsener, protsessijuht, protsessianalüütik, protsessiinsener, vastavusjuht (compliance manager), kvaliteediaudiitor, OPEX-juht (operational excellence), äritäiuslikkuse juht, arendusjuht, pideva parenduse juht. Kasvav tähtsus on digioskusel, andmeanalüüsi oskusel (sh suurandmed), kriitilisel mõtlemisel, loovusel ja initsiatiivikusel, töötamisel kultuuriliselt mitmekülgses keskkonnas, teadmistepõhisel otsustamisel, erinevate valdkondade lõimimisel, eestvedamisel, muudatuste juhtimisel, coaching’ul ja mentorlusel. Kvaliteedijuht, tase 7 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.3.1- B.3.9 ja B.2 (üldoskused) tõendamine. Juhtimissüsteemi väljatöötamine ja haldamine 7 Organisatsioonile kohalduvate väliste nõuete ohjamine 7 Kliendisuhete süsteemi ohjamine 7 Protsesside juhtimise toetamine ja koordineerimine 7 Juhtimissüsteemi toimivuse hindamise korraldamine ja hindamisprotsessi arendamine 7 Andmete kogumine ja analüüsimine 7 Muudatuste juhtimine 7 Juhtimissüsteemi sisemise ja välise teabevahetuse korraldamine 7 Kvaliteedialane koolitamine 7 Kvaliteedispetsialist, tase 5 Quality Specialist, EstQF Level 5 5 Kvaliteedispetsialist, tase 5 (versioon 1) Kvaliteedispetsialist, tase 5 (versioon 2) Kvaliteedispetsialist, tase 5 (versioon 3) Kvaliteedispetsialist, tase 5 (versioon 4) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Kvaliteedijuht 33 2025-05-08 2025-05-08 2028-05-07 5 5 3339 Äriteenuste agendid, mujal liigitamata 0417 Tööoskused 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Eesti Kvaliteediühing Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Kutsestandardis kasutatud terminid Ülly Aun ABB AS Siret Kegel Enefit Solutions AS Triin Kraavi Eesti Töötukassa Liis Metsamart ABB AS Valvo Paat Tallinna Majanduskool Silver Pramann Tallinna Majanduskool Tiia Tammaru Eesti Kvaliteediühing Eneken Titov Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Reelika Väljaru SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kvaliteedispetsialisti töö eesmärk on saavutada koos kolleegidega organisatsiooni kõigi osade jätkusuutlik ja terviklik klientide kvaliteedinõuete rahuldamine. Kvaliteedispetsialist haldab järjepidevalt organisatsiooni kvaliteedijuhtimissüsteemi oma volituste piires ja tagab selle toimimise. Kvaliteeti puudutavas tegevuses lähtub ta organisatsiooni kvaliteedi juhtpõhimõtetest ja kvaliteedijuhi ja protsessiomanike asjakohastest suunistest ja korraldustest ning talle kehtestatud töökirjeldusest. Võib vajada töö tegemisel juhendamist. Igapäevatööst moodustab suure osa suhtlemine kolleegide ja juhtkonnaga. Väljaspool organisatsiooni tuleb suhelda klientide, tarnijate ja teiste huvipooltega. Töörütm on vahelduv, ka tööülesanded vahelduvad. Probleemsete olukordade lahendamise ajal võib töö olla vaimselt ja emotsionaalselt pingeline. Kvaliteedispetsialisti ja kvaliteedijuhi ülesannete täitmine on oluline kõikides organisatsioonides, sõltumata organisatsiooni suurusest, ametikoha olemasolust, sektorist, omandivormist jms. Vastava ametikoha puudumisel täidab neid ülesandeid tegevjuht või tema poolt määratud isik. A.2.1 Juhtimissüsteemi väljatöötamine ja haldamine A.2.2 Organisatsioonile kohalduvate väliste nõuete ohjamine A.2.3 Kliendisuhete süsteemi ohjamine A.2.4 Protsesside juhtimise toetamine ja koordineerimine A.2.5 Juhtimissüsteemi toimivuse hindamise korraldamine ja hindamisprotsessi arendamine A.2.6 Andmete kogumine ja analüüsimine A.2.7 Muudatuste juhtimine A.2.8 Juhtimissüsteemi sisemise ja välise teabevahetuse korraldamine A.2.9 Kvaliteedialane koolitamine Kvaliteedispetsialist, tase 5 taotlemiseks on nõutav vähemalt keskharidus ja kvaliteedispetsialisti kutsestandardi nõuetele vastava tasemeõppe läbimine või keskharidus ja töökogemus kvaliteedijuhtimise valdkonnas. Kvaliteedispetsialist, kvaliteediinspektor, kvaliteedikontrolör, kvaliteedikontrollija, kvaliteeditehnik, tarneahela kvaliteedispetsialist, kvaliteediaudiitor, protsessispetsialist. Kasvav tähtsus on digioskustel, andmeanalüüsi oskusel, kriitilisel mõtlemisel, loovusel ja initsiatiivikusel, töötamisel kultuuriliselt mitmekülgses keskkonnas ja teadmistepõhisel otsustamisel. Kvaliteedispetsialist, tase 5 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.3.1 - B.3.9 ja B.2 (üldoskused) tõendamine. Juhtimissüsteemi väljatöötamine ja haldamine 5 Organisatsioonile kohalduvate väliste nõuete ohjamine 5 Kliendisuhete süsteemi ohjamine 5 Protsesside juhtimise toetamine ja koordineerimine 5 Juhtimissüsteemi toimivuse hindamise korraldamine ja hindamisprotsessi arendamine 5 Andmete kogumine ja analüüsimine 5 Muudatuste juhtimine 5 Juhtimissüsteemi sisemise ja välise teabevahetuse korraldamine 5 Kvaliteedialane koolitamine 5 Teabehaldur, tase 6 Information Manager, EstQF Level 6 9 Dokumendihaldur IV (versioon 1) Dokumendihaldur IV (versioon 2) Dokumendihaldur IV (versioon 3) Dokumendihaldur IV (versioon 4) Dokumendihaldur IV (versioon 5) Dokumendihaldur, tase 6 (versioon 6) Teabehalduse korraldaja, tase 6 (versioon 7) Teabehalduse korraldaja, tase 6 (versioon 8) Arhiivi haldamine Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Bürootöö Dokumendihaldur 33 2025-05-08 2025-05-08 2030-05-07 6 6 2422 Strateegiate väljatöötajad 0415 Sekretäri- ja kontoritöö 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Dokumendihaldurite Ühing Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Janne Kerdo Eesti Juhi Abi Ühing Kersti Kiive Webware OÜ Tiina Palu Tartu Ülikool Hanno Vares Rahvusarhiiv, TK22 Veiko Berendsen Dokumendihaldurite Ühing Kaire Karp Dokumendihaldurite Ühing Hille Oidema Eesti Arhivaaride Ühing Maarja Aso Kastre Vallavalitsus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Teabehaldur, tase 6 kutsestandard on kutse andmise aluseks. Teabehaldur on spetsialist, kelle ülesandeks on organisatsioonis teabehalduse korraldamine ja selle põhimõtete rakendamine tegevusvaldkondade toetamiseks, arvestades organisatsiooni vajadusi. Ta teeb koostööd juhtkonnaga ja teiste valdkondade esindajatega. Teabehaldur on omandanud valdkonnaalased baasteadmised ja -oskused. Oma töös teabe kaitse ja juurdepääsu korraldamisel puutub ta kokku konfidentsiaalse informatsiooniga, mis seab sellel ametikohal töötavale isikule kõrged eetilised nõudmised. Teabehalduri töö on vaheldusrikas ja kohati vaimselt pingeline, mis eeldab kohanemisvõimet, suhtlemis- ja meeskonnatöö oskust, loogilist mõtlemist, analüüsivõimet, täpsust, vastutustunnet, iseseisvust ning toimetulekut psühholoogiliste ja füsioloogiliste ohuteguritega. Tema töövahenditeks on tavapärased kontoritöö vahendid ning erinevad kaasaegsed infotehnoloogilised vahendid ja tarkvaralahendused. Kohustuslikud tööosad A.2.1. Teabehalduse põhimõtete rakendamine A.2.2. Dokumentide haldamine A.2.3. Infovarade haldamine A.2.4. Arhiivi haldamine Teabehalduril on kõrgharidus ja erialane või lähedase valdkonna töökogemus ning läbitud erialased täiendkoolitused. Dokumendihaldur, dokumendihalduse (pea)spetsialist, infohalduse juht/spetsialist/koordinaator, infohaldur, teabehaldur, teabehalduse juht/(pea)spetsialist, analüütik, arhivaar. Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. Teabehalduri tulevikuoskuste tõusev trend on digitehnoloogia, pilvelahenduste ja tehisintellekti võimaluste kasutamine. Järjest olulisemaks muutuvad oskused suurte andmemahtude töötlemisel, analüüsimisel ja visualiseerimisel ning automatiseeritud tööriistade kasutamine andmepõhiste otsuste tegemisel ja teabe haldamisel. Kasvava tähtsusega on teadmised küberturvalisusest, andmekaitsest ja teabe-eetikast ning nende rakendamisest praktikas. Oluline on tagada organisatsiooni teabehalduse jätkusuutlikkus ootamatutes ja kriisiolukordades. Tähtis on arvestada kultuuridevahelise kommunikatsiooni ja globaalse perspektiiviga teabevahetuses ning teabe ja tehnoloogia mõjuga ühiskonnale ja organisatsioonile. Teabehalduri kutse taotlemisel tuleb tõendada B.2. üldoskused ja kompetentsid B.3.1.-B.3.3. Lisaks on võimalik tõendada spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.3.4. Teabehalduse põhimõtete rakendamine 6 Dokumentide haldamine 6 Infovarade haldamine 6 Lisaks on võimalik tõendada spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.3.4. Sotsiaaltöötaja, tase 6 Social Worker, EstQF level 6 11 Sotsiaaltöötaja IV (versioon 1) Sotsiaaltöötaja IV (versioon 2) Sotsiaaltöötaja IV (versioon 3) Sotsiaaltöötaja IV (versioon 4) Sotsiaaltöötaja IV (versioon 5) Sotsiaaltöötaja IV (versioon 6) Sotsiaaltöötaja, tase 6 (versioon 10) Sotsiaaltöötaja, tase 6 (versioon 7) Sotsiaaltöötaja, tase 6 (versioon 8) Sotsiaaltöötaja, tase 6 (versioon 9) Lastekaitse Sotsiaaltöö eakatega Sotsiaaltöö erivajadusega inimestega Sotsiaaltöö laste ja peredega Sotsiaaltöö sõltlastega Sotsiaalhoolekanne Sotsiaalhoolekande Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaaltöö ja nõustamine Sotsiaaltöötaja 31 2025-05-21 2025-05-21 2027-05-20 6 6 2635 Sotsiaaltöötajad ja nõustajad 0923 Sotsiaaltöö ja nõustamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon Keelte oskustasemete kirjeldused Digioskused Eetikapõhimõtted sotsiaaltöös Pille Jaasi Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda, Tootsi Hooldekodu Mailiis Kaljula Eesti Linnade ja Valdade Liit Ulli Luide Sotsiaalministeerium Marju Medar TLÜ ühiskonnateaduste Instituut Helen Peeker Tallinna Sotsiaaltöö Keskus Marju Selg TÜ ühiskonnateaduste Instituut Sole-Riin Sepp Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Sotsiaaltöö edendab inimeste heaolu ja sotsiaalset ühtekuuluvust, aitab kaasa sotsiaalsetele muutustele ja arengule nii üksikisiku, organisatsiooni kui ühiskonna/kogukonna tasandil. Sotsiaaltöös on tähtsal kohal sotsiaalne õiglus ja inimõigused, kollektiivne vastutus ja erinevuste austamine. Sotsiaaltöötaja, tase 6 põhiülesanneteks on ennetustöö, klientide ja nende lähedaste nõustamine ning nendega koostöös toetavate tegevuste kavandamine ja elluviimine. 6. taseme sotsiaaltöötaja võib spetsialiseeruda ühele järgmistest spetsialiseerumistest: lastekaitse; sotsiaaltöö laste ja peredega; sotsiaaltöö erivajadusega inimestega; sotsiaaltöö eakatega; sotsiaaltöö sõltlastega. Sotsiaaltöötaja kutsealal töötab ka 7. taseme sotsiaaltöötaja, kes lisaks sotsiaaltöötaja tavaülesannetele osaleb strateegilises planeerimises ja teenuste arendamises, nõustab ja juhendab kolleege ja teisi spetsialiste. A.2.1 Töö planeerimine ja korraldamine A.2.2 Teenuste korraldamine ja osutamine A.2.3 Professionaalne eneseareng ja töönõustamine A.2.4 Klienditöö A.2.5 Teavitus- ja ennetustöö, kogukonna aktiveerimine A.2.6 Spetsialistide võrgustiku loomine, hoidmine ja tugevdamine A.2.7 Sotsiaalvaldkonna arendamine Lastekaitse A.2.8 Lastekaitse Sotsiaaltöö laste ja peredega A.2.9 Sotsiaaltöö laste ja peredega Sotsiaaltöö erivajadusega inimestega A.2.10 Sotsiaaltöö erivajadusega inimestega Sotsiaaltöö eakatega A.2.11 Sotsiaaltöö eakatega Sotsiaaltöö sõltlastega A.2.12 Sotsiaaltöö sõltlastega A.2.13 Koolituste korraldamine A.2.14 Praktika juhendamine A.2.15 Teenuste juhtimine A.2.16 Rahvusvaheline sotsiaaltöö A.2.17 Eestkoste korraldamine A.2.18 Rehabilitatsioonialane sotsiaaltöö A.2.19 Ohvriabi A.2.20 Sotsiaaltöö kodututega A.2.21 Sotsiaaltöö maakogukonnas Tavaliselt on 6. taseme sotsiaaltöötajal sotsiaaltööalane bakalaureuse- või rakenduskõrgharidus ning spetsialiseerumisele vastava koolituse ja töö käigus omandatud kutseoskused. Sotsiaaltöötaja, sotsiaaltöö spetsialist, sotsiaalnõunik, lastekaitse spetsialist, lastekaitsetöötaja, juhtumikorraldaja. Töötamine rehabilitatsioonimeeskonnas on reguleeritud sotsiaalhoolekande seadusega ning töötamine lastekaitsetöötajana lastekaitseseadusega. Kaasaskäimine järgmiste tulevikutrendidega: demograafilised muutused, kogukonnapõhised teenused, uued tehnoloogiad, uued põlvkonnad, poliitilised muutused, hõbemajandus (vt OSKA uuring Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: sotsiaaltöö valdkond, 2016). Sotsiaaltöötaja, tase 6 kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid järgnevalt: - põhikutse sotsiaaltöötaja, tase 6 taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2) ja kõikide kohustuslike kompetentside (B.3.1 – B.3.7) tõendamine; - spetsialiseerumise korral tuleb lisaks üldoskustele (B.2) ja kohustuslikele kompetentsidele (B.3.1 – B.3.7) tõendada spetsialiseerumisega seotud kompetents: lastekaitse, kompetents B.3.8; sotsiaaltöö laste ja peredega, kompetents B.3.9; sotsiaaltöö erivajadusega inimestega, kompetents B.3.10; sotsiaaltöö eakatega, kompetents B.3.11; sotsiaaltöö sõltlastega, kompetents B.3.12. Nii põhikutse kui spetsialiseerumisega kutse taotlemisel on võimalik täiendavalt tõendada valitavaid kompetentse B.3.13 – B.3.21. Töö planeerimine ja korraldamine 6 Teenuste korraldamine ja osutamine 6 Professionaalne eneseareng ja töönõustamine 6 Klienditöö 6 Teavitus- ja ennetustöö, kogukonna aktiveerimine 6 Spetsialistide võrgustiku loomine, hoidmine ja tugevdamine 6 Sotsiaalvaldkonna arendamine 6 Kutse taotlemisel spetsialiseerumise korral tuleb lisaks üldoskustele (B.2) ja kohustuslikele kompetentsidele (B.3.1 – B.3.7) tõendada spetsialiseerumisega seotud kompetents: lastekaitse, kompetents B.3.8; sotsiaaltöö laste ja peredega, kompetents B.3.9; sotsiaaltöö erivajadusega inimestega, kompetents B.3.10; sotsiaaltöö eakatega, kompetents B.3.11; sotsiaaltöö sõltlastega, kompetents B.3.12. Kutse taotlemisel on võimalik täiendavalt tõendada valitavaid kompetentse B.3.13 – B.3.21. Koolituste korraldamine 7 Praktika juhendamine 7 Teenuste juhtimine 6 Rahvusvaheline sotsiaaltöö 6 Eestkoste korraldamine 7 Rehabilitatsioonialane sotsiaaltöö 7 Ohvriabi 6 Sotsiaaltöö kodututega 6 Sotsiaaltöö maakogukonnas 6 Sotsiaaltöötaja, tase 7 Social Worker, EstQF level 7 11 Sotsiaaltöötaja V (versioon 1) Sotsiaaltöötaja V (versioon 2) Sotsiaaltöötaja V (versioon 3) Sotsiaaltöötaja V (versioon 4) Sotsiaaltöötaja V (versioon 5) Sotsiaaltöötaja V (versioon 6) Sotsiaaltöötaja, tase 7 (versioon 10) Sotsiaaltöötaja, tase 7 (versioon 7) Sotsiaaltöötaja, tase 7 (versioon 8) Sotsiaaltöötaja, tase 7 (versioon 9) Lastekaitse Sotsiaaltöö eakatega Sotsiaaltöö erivajadusega inimestega Sotsiaaltöö laste ja peredega Sotsiaaltöö sõltlastega Sotsiaaltöö tervishoiuasutuses Sotsiaalhoolekanne Sotsiaalhoolekande Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaaltöö ja nõustamine Sotsiaaltöötaja 31 2025-05-21 2025-05-21 2027-05-20 7 7 2635 Sotsiaaltöötajad ja nõustajad 0923 Sotsiaaltöö ja nõustamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon Keelte oskustasemete kirjeldused Digioskused Eetikapõhimõtted sotsiaaltöös Pille Jaasi Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda, Tootsi Hooldekodu Mailiis Kaljula Eesti Linnade ja Valdade Liit Ulli Luide Sotsiaalministeerium Marju Medar TLÜ ühiskonnateaduste Instituut Helen Peeker Tallinna Sotsiaaltöö Keskus Marju Selg TÜ ühiskonnateaduste Instituut Sole-Riin Sepp Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Sotsiaaltöö edendab inimeste heaolu ja sotsiaalset ühtekuuluvust, aitab kaasa sotsiaalsetele muutustele ja arengule nii üksikisiku, organisatsiooni kui ühiskonna/kogukonna tasandil. Sotsiaaltöös on tähtsal kohal sotsiaalne õiglus ja inimõigused, kollektiivne vastutus ja erinevuste austamine. Sotsiaaltöötaja, tase 7 ülesanneteks on ennetustöö, klientide ja nende lähedaste nõustamine ning nendega koostöös toetavate tegevuste kavandamine ja elluviimine. Lisaks sellele osaleb ta strateegilises planeerimises ja teenuste arendamises, nõustab ja juhendab kolleege ja teisi spetsialiste. 7. taseme sotsiaaltöötaja võib spetsialiseeruda ühele järgmistest spetsialiseerumistest: laste ja perede heaolu; lastekaitse; sotsiaaltöö laste ja peredega; sotsiaaltöö erivajadusega inimestega; sotsiaaltöö eakatega; sotsiaaltöö tervishoiuasutuses; sotsiaaltöö sõltlastega. Sotsiaaltöötaja kutsealal töötab ka 6. taseme sotsiaaltöötaja, kelle põhiülesanneteks on ennetustöö, klientide ja nende lähedaste nõustamine ning nendega koostöös toetavate tegevuste kavandamine ja elluviimine. A.2.1 Töö planeerimine ja korraldamine A.2.2 Teenuste korraldamine ja osutamine A.2.3 Professionaalne eneseareng ja töönõustamine A.2.4 Klienditöö A.2.5 Töö gruppidega A.2.6 Teavitus- ja ennetustöö, kogukonna aktiveerimine A.2.7 Spetsialistide võrgustiku loomine, hoidmine ja tugevdamine A.2.8 Sotsiaalvaldkonna arendamine Lastekaitse A.2.9 Lastekaitse Sotsiaaltöö laste ja peredega A.2.10 Sotsiaaltöö laste ja peredega Sotsiaaltöö erivajadusega inimestega A.2.11 Sotsiaaltöö erivajadusega inimestega Sotsiaaltöö eakatega A.2.12 Sotsiaaltöö eakatega Sotsiaaltöö sõltlastega A.2.13 Sotsiaaltöö sõltlastega Sotsiaaltöö tervishoiuasutuses A.2.14 Sotsiaaltöö tervishoiuasutuses A.2.15 Koolituste korraldamine A.2.16 Praktika juhendamine A.2.17 Teenuste juhtimine A.2.18 Rahvusvaheline sotsiaaltöö A.2.19 Eestkoste korraldamine A.2.20 Rehabilitatsioonialane sotsiaaltöö A.2.21 Ohvriabi A.2.22 Sotsiaaltöö kodututega A.2.23 Sotsiaaltöö maakogukonnas A.2.24 Sotsiaaltöö haridusasutuses A.2.25 Sotsiaaltöö sisserännanute ja vähemuskultuuride esindajatega Tavaliselt on 7. taseme sotsiaaltöötajal sotsiaaltööalane magistritaseme haridus ning spetsialiseerumisele vastava koolituse ja töö käigus omandatud kutseoskused. Sotsiaaltöötaja, sotsiaaltöö spetsialist, sotsiaalnõunik, lastekaitse spetsialist, lastekaitsetöötaja, juhtumikorraldaja. Töötamine rehabilitatsioonimeeskonnas on reguleeritud sotsiaalhoolekande seadusega ning töötamine lastekaitsetöötajana lastekaitseseadusega. Kaasaskäimine järgmiste tulevikutrendidega: demograafilised muutused, kogukonnapõhised teenused, uued tehnoloogiad, uued põlvkonnad, poliitilised muutused, hõbemajandus (vt OSKA uuring Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: sotsiaaltöö valdkond, 2016). Sotsiaaltöötaja, tase 7 kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid järgnevalt: - põhikutse sotsiaaltöötaja, tase 7 taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2) ja kõikide kohustuslike kompetentside (B.3.1 – B.3.8) tõendamine; - spetsialiseerumise korral tuleb lisaks üldoskustele (B.2) ja kohustuslikele kompetentsidele (B.3.1 – B.3.8) tõendada spetsialiseerumisega seotud kompetents: lastekaitse, kompetents B.3.9; sotsiaaltöö laste ja peredega, kompetents B.3.10; sotsiaaltöö erivajadusega inimestega, kompetents B.3.11; sotsiaaltöö eakatega, kompetents B.3.12; sotsiaaltöö sõltlastega, kompetents B.3.13; sotsiaaltöö tervishoiuasutuses, kompetents B.3.14. Nii põhikutse kui spetsialiseerumisega kutse taotlemisel on võimalik täiendavalt tõendada valitavaid kompetentse B.3.15 – B.3.25. Töö planeerimine ja korraldamine 7 Teenuste korraldamine ja osutamine 7 Professionaalne eneseareng ja töönõustamine 7 Klienditöö 7 Töö gruppidega 7 Teavitus- ja ennetustöö, kogukonna aktiveerimine 7 Spetsialistide võrgustiku loomine, hoidmine ja tugevdamine 7 Sotsiaalvaldkonna arendamine 7 Kutse taotlemisel spetsialiseerumise korral tuleb lisaks üldoskustele (B.2) ja kohustuslikele kompetentsidele (B.3.1 – B.3.8) tõendada spetsialiseerumisega seotud kompetents: lastekaitse, kompetents B.3.9; sotsiaaltöö laste ja peredega, kompetents B.3.10; sotsiaaltöö erivajadusega inimestega, kompetents B.3.11; sotsiaaltöö eakatega, kompetents B.3.12; sotsiaaltöö sõltlastega, kompetents B.3.13; sotsiaaltöö tervishoiuasutuses, kompetents B.3.14. Kutse taotlemisel on võimalik täiendavalt tõendada valitavaid kompetentse B.3.15 – B.3.25. Koolituste korraldamine 7 Praktika juhendamine 7 Teenuste juhtimine 7 Rahvusvaheline sotsiaaltöö 7 Eestkoste korraldamine 7 Rehabilitatsioonialane sotsiaaltöö 7 Ohvriabi 6 Sotsiaaltöö kodututega 7 Sotsiaaltöö maakogukonnas 6 Sotsiaaltöö haridusasutuses 7 Sotsiaaltöö sisserännanute ja vähemuskultuuride esindajatega 7 Perelepitaja, tase 6 Family Mediator EstQF level 6 4 Perelepitaja, tase 6 (versioon 1) Perelepitaja, tase 6 (versioon 2) Perelepitaja, tase 6 (versioon 3) Perelepitaja, tase 6 (versioon 5) Sotsiaalhoolekanne Sotsiaalhoolekande Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaaltöö ja nõustamine Perelepitaja 31 2025-05-21 2025-05-21 2025-11-12 6 6 2635 Sotsiaaltöötajad ja nõustajad 0923 Sotsiaaltöö ja nõustamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Keelte oskustasemete kirjeldused Digioskused Arno Baltin Tallinna Ülikool, Eesti Lepitajate Ühing Marika Kivik Eesti Lepitajate Ühing Anneli Liivamägi-Hitrov Eesti Lepitajate Ühing Helle Niit Eesti Lepitajate Ühing Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Perelepitaja pakub konfliktilahendusteenust kooselu ja perekonnaga seotud vaidlustes, sealhulgas abielulahutuse/lahkumineku ja lastega seonduvates teemades. Ta aitab erinevatel seisukohtadel olevatel partneritel leida ja sõlmida mõlemaid osapooli rahuldavaid kokkuleppeid. Perelepitaja, tase 6 juhib pooltevahelist läbirääkimisprotsessi, mille kaudu on osapooltel võimalik leida lahendusi erimeelsustele, k.a kohtuprotsessi eel, ajal või järgselt. Ta loob läbirääkimise protsessiks toetava keskkonna, soodustades osapoolte üksteisemõistmist, arusaamist ja koostööd ning kokkulepete leidmist, sh vanematel lapse arengulisest vajadustest lähtuvate kokkulepete sõlmimist. Perelepitaja teeb vajadusel koostööd teiste erialade spetsialistidega. Perelepitaja kutsealal on ka perelepitaja, tase 7 kutse, kes lisaks eelpool nimetatule on võimeline töötama ka eriti keerukate juhtumite lahendamisega. Tänu suuremale kogemusele kasutab ta mitmekesisemaid töömeetodeid, võib kaasata lapsi perelepitusprotsessi, juhendab kolleege ja tegeleb sihipäraselt valdkonna arendamisega. A.2.1 Perelepituse kavandamine A.2.2 Perelepituse läbiviimine A.2.3 Laste intervjueerimine Perelepitajana töötamine eeldab kõrgharidust, soovitavalt psühholoogia, sotsiaalteaduste või õigusteaduste erialalt, perelepitusalast väljaõpet ning vähemalt kolme superviseeritud juhtumi lahendit. Perelepitaja ja lepitaja. Selle kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2) ning kohustuslike kompetentside B.3.1 ja B.3.2 tõendamine. Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitav kompetents B.3.3. Perelepituse kavandamine 6 Perelepituse läbiviimine 6 Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitav kompetents B.3.3. Laste intervjueerimine 7 Perelepitaja, tase 7 Family Mediator EstQF level 7 4 Perelepitaja, tase 7 (versioon 1) Perelepitaja, tase 7 (versioon 2) Perelepitaja, tase 7 (versioon 3) Perelepitaja, tase 7 (versioon 5) Sotsiaalhoolekanne Sotsiaalhoolekande Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaaltöö ja nõustamine Perelepitaja 31 2025-05-21 2025-05-21 2025-11-12 7 7 2635 Sotsiaaltöötajad ja nõustajad 0923 Sotsiaaltöö ja nõustamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Keelte oskustasemete kirjeldused Digioskused Arno Baltin Tallinna Ülikool, Eesti Lepitajate Ühing Marika Kivik Eesti Lepitajate Ühing Anneli Liivamägi-Hitrov Eesti Lepitajate Ühing Helle Niit Eesti Lepitajate Ühing Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Perelepitaja pakub konfliktilahendusteenust kooselu ja perekonnaga seotud vaidlustes, sealhulgas abielulahutuse/lahkumineku ja lastega seonduvates teemades. Ta aitab erinevatel seisukohtadel olevatel partneritel leida ja sõlmida mõlemaid osapooli rahuldavaid kokkuleppeid. Perelepitaja, tase 7 juhib pooltevahelist läbirääkimisprotsessi, mille kaudu on osapooltel võimalik leida lahendusi erimeelsustele, k.a kohtuprotsessi eel, ajal või järgselt. Ta loob läbirääkimise protsessiks toetava keskkonna, soodustades osapoolte üksteisemõistmist, arusaamist ja koostööd ning kokkulepete leidmist, sh vanematel lapse arengulisest vajadustest lähtuvate kokkulepete sõlmimist. Perelepitaja teeb vajadusel koostööd teiste erialade spetsialistidega. 7. taseme perelepitaja on võimeline töötama ka eriti keerukate juhtumite lahendamisega. Tänu suuremale kogemusele kasutab ta mitmekesisemaid töömeetodeid, võib kaasata lapsi perelepitusprotsessi, juhendab kolleege ja tegeleb sihipäraselt valdkonna arendamisega. Kutsealal tegutseb ka perelepitaja, tase 6, kes ei kaasa lapsi lepitusprotsessi, ei juhenda kolleege ega tegele sihipäraselt valdkonna arendamisega. A.2.1 Perelepituse kavandamine A.2.2 Perelepituse läbiviimine A.2.3 Laste intervjueerimine A.2.4 Juhendamine ja kutsealase tegevuse arendamine Perelepitajana töötamine eeldab kõrgharidust, soovitavalt psühholoogia, sotsiaalteaduste või õigusteaduste erialalt ning perelepitusalast väljaõpet. 7. taseme perelepitaja on töötanud vähemalt 20 menetlusse võetud juhtumiga, on läbinud 30 supervisioonitundi ja on ise superviseerinud vähemalt 5 juhtumit (kaasused peavad olema dokumenteeritud). Perelepitaja ja lepitaja. Selle kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2) ja kõikide kohustuslike kompetentside (B.3.1 – B.3.4) tõendamine. Perelepituse kavandamine 6 Perelepituse läbiviimine 7 Laste intervjueerimine 7 Juhendamine ja kutsealase tegevuse arendamine 7 Õpetaja, tase 5 Teacher, EstQF Level 5 2 Õpetaja, tase 5 (versioon 1) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Õpetaja 40 2025-06-16 2025-09-01 2030-08-31 5 5 5312 Õpetajaabid 0112 Koolieelikute õpetajate koolitus 85 Haridus Eesti Õpetajate Liit Õpetaja kutsestandardite võrdlus Mõisted Anne Aasamets Õpetajate Ühenduste Koostöökoda Anneli Eesmaa Eesti Linnade ja Valdade Liit Karin Klemmer Eesti Haridustöötajate Liit Katrin Poom-Valickis Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituut Kristi Tarik Eesti Koolijuhtide Ühendus Liina Õmblus Eesti Eripedagoogide Liit Margit Timakov Eesti Õpetajate Liit Margus Pedaste Tartu Ülikooli haridusteaduste instituut Rasmus Kits Eesti Teadushuvihariduse Liit Taavi Kreitsmann Haridus- ja Teadusministeerium Tiina Kivisalu Eesti Lasteaednike Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Õpetaja peamine eesmärk on toetada ja suunata õppijate arengut nii nende isiklikuks kui ka ühiskondlikuks toimetulekuks, aidates kaasa teadmiste ja oskuste omandamisele ning väärtuste kujunemisele. Õpetaja arendab süsteemselt oma kutseoskusi ja on kursis haridusuuendustega. Õpetaja, tase 5 töö olulisemad valdkonnad on töö iseenda ja õppijatega. Töö toimub peamiselt indiviidi, klassi või rühma tasandil ning eeldab rohket suhtlemist. Viienda kutsetaseme õpetaja töötab abiõpetajana koolis või lasteaias ning alustava huvihariduse õpetajana huvikoolis. Kuigi ta ei täida iseseisvalt kõiki õpetajatööga seotud ülesandeid, tegutseb ta näiteks huvihariduses siiski suhteliselt iseseisvalt, juhendades õppijaid ja viies läbi õppetööd vastavalt õppekavale. Tema töö on vaheldusrikas ning eeldab süsteemsust, kohanemisvõimet, pingetaluvust ning suutlikkust luua ja toetada enda ja teiste heaolu. Õpetaja kutseid on neljal tasemel kokku viis: lisaks õpetaja, tase 5 kutsele eristatakse kutseid õpetaja, tase 6, õpetaja, tase 7, vanemõpetaja, tase 7 ja meisterõpetaja, tase 8. Võrreldes kõrgema taseme õpetajatega keskendub viienda taseme õpetaja roll otsesele õppetööle ilma laiemate planeerimis- ja arenduskohustusteta. A.2.1. Enesehoiu ja professionaalsuse tagamine A.2.2. Õppijate toetamine A.2.3. Enda organisatsiooni ja selle inimestesse panustamine Õpetajal, tase 5 on keskharidus ja töökogemus pedagoogilisi kompetentse eeldavaid ülesandeid täites. Abiõpetaja, huvihariduse õpetaja Regulatsioon puudub Õpetaja tulevikupädevuseks on kohanemisvõimelisus ja suutlikkus paindlikult reageerida muutuvas keskkonnas, arvestades õppijate, kolleegide ja iseenda vajaduste ning ressurssidega. Veelgi olulisemaks muutub teaduspõhisus – pidev enesetäiendamine nii ainevaldkonnas, pedagoogilistes meetodites kui ka õppimise ja õpetamise käsitlustes. Õpetaja peab olema võimeline tõhusalt õpetama kaasavas mitmekultuurilises keskkonnas, pakkudes tuge erineva taustaga ja vajadustega õppijatele. Samuti on oluline oskus kujundada positiivset ja toetavat heaolukeskkonda nii enda, kolleegide kui ka õppijate jaoks. Professionaalne õpetaja oskab analüüsida ja uurida oma tööd, et mõista, mis toetab õppimist ja arengut kõige tõhusamalt, ning kohandada oma praktikat toetudes kogutud andmetele ja teaduspõhistele teadmistele. Tehnoloogiapädevus jääb õpetaja oluliseks kompetentsiks –  tulevikku vaatav õpetaja on kursis nüüdisaegsete tehnoloogiate, sh tehisintellekti ja digitaalsete õppevahendite arenguga ning kasutab neid oma töös arukalt ja eetiliselt. Õpetaja, tase 5 kutse moodustub üldoskustest B.2 ja kohustuslikest kompetentsidest B.3.1-B.3.3. Kutse taotlemisel on nõutav nende kõigi tõendamine. Enesehoiu ja professionaalsuse tagamine 5 Õppijate toetamine 5 Enda organisatsiooni ja selle inimestesse panustamine 5 Õpetaja, tase 6 Teacher, EstQF Level 6 8 Õpetaja, tase 6 (versioon 1) Õpetaja, tase 6 (versioon 2) Õpetaja, tase 6 (versioon 3) Õpetaja, tase 6 (versioon 4) Õpetaja, tase 6 (versioon 5) Õpetaja, tase 6 (versioon 6) Õpetaja, tase 6 (versioon 7) Õpetaja, tase 6 (versioon 9) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Õpetaja 40 2025-06-16 2025-09-01 2025-11-18 6 6 2342 Koolieelse lasteasutuse õpetajad 0112 Koolieelikute õpetajate koolitus 85 Haridus Õpetajate kutsestandardite võrdlus Mõisted Anne Aasamets Õpetajate Ühenduste Koostöökoda Anneli Eesmaa Eesti Linnade ja Valdade Liit Karin Klemmer Eesti Haridustöötajate Liit Katrin Poom-Valickis Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituut Kristi Tarik Eesti Koolijuhtide Ühendus Liina Õmblus Eesti Eripedagoogide Liit Margit Timakov Eesti Õpetajate Liit Margus Pedaste Tartu Ülikooli haridusteaduste instituut Rasmus Kits Eesti Teadushuvihariduse Liit Taavi Kreitsmann Haridus- ja Teadusministeerium Tiina Kivisalu Eesti Lasteaednike Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Õpetaja peamine eesmärk on toetada ja suunata õppijate arengut nii nende isiklikuks kui ka ühiskondlikuks toimetulekuks, aidates kaasa teadmiste ja oskuste omandamisele ning väärtuste kujunemisele. Õpetaja arendab süsteemselt oma kutseoskusi ja on kursis haridusuuendustega. Õpetaja, tase 6 töö olulisemad valdkonnad on töö iseenda, õppijate, kolleegide, organisatsiooni ja kogukonnaga, sh lastevanematega. Töö toimub eelkõige indiviidi, klassi või rühma, organisatsiooni, aga ka piirkonna tasandil ning eeldab rohket suhtlemist. Kuuenda kutsetaseme õpetaja töötab lasteaiaõpetaja või huvihariduse õpetajana, tegutsedes nii iseseisvalt kui ka meeskonnas ning võib juhtida abiõpetajate tööd. Tema töö on vaheldusrikas ja eeldab süsteemsust, kohanemisvõimet, pingetaluvust ning suutlikkust luua ja toetada iseenda ja teiste heaolu. Õpetaja kutseid on neljal tasemel kokku viis: lisaks õpetaja, tase 6 kutsele eristatakse kutseid õpetaja, tase 5, õpetaja, tase 7, vanemõpetaja, tase 7 ja meisterõpetaja, tase 8. Võrreldes viienda taseme õpetajaga tegutseb 6. taseme õpetaja lisaks õppijatele ja iseendale ka kolleegide, organisatsiooni ja kogukonnaga ning võib juhtida ka abiõpetajate tööd. Võrreldes kõrgema taseme õpetajatega on 6. taseme õpetaja roll vähem seotud haridusarenduse, kolleegide juhendamise ja strateegilise juhtimisega, mida täidavad suuremas mahus vanemõpetaja ja meisterõpetaja. A.2.1. Enesehoiu ja professionaalsuse tagamine A.2.2. Õppijate toetamine A.2.3. Enda organisatsiooni ja selle inimestesse panustamine A.2.4. Panustamine laiemas hariduse ökosüsteemis Õpetajal, tase 6. on bakalaureusekraad ja töökogemus pedagoogilisi kompetentse eeldavaid ülesandeid täites, läbitud täienduskoolitus(ed). Lasteaiaõpetaja, huvihariduse õpetaja Lasteaiaõpetaja kvalifikatsiooninõuded on sätestatud alusharidusseaduses. Selle kohaselt peab lasteaiaõpetajal olema kõrgharidus ja õpetajakutse ning eesti keele oskus vastavalt keeleseadusele ja selle alusel kehtestatud nõuetele või kõrgharidus, pedagoogilised kompetentsid ning eesti keele oskus vastavalt keeleseadusele ja selle alusel kehtestatud nõuetele. Õpetaja tulevikupädevuseks on kohanemisvõimelisus ja suutlikkus paindlikult reageerida muutuvas keskkonnas, arvestades õppijate, kolleegide ja iseenda vajaduste ning ressurssidega. Veelgi olulisemaks muutub teaduspõhisus – pidev enesetäiendamine nii ainevaldkonnas, pedagoogilistes meetodites kui ka õppimise ja õpetamise käsitlustes. Õpetaja peab olema võimeline tõhusalt õpetama kaasavas mitmekultuurilises keskkonnas, pakkudes tuge erineva taustaga ja vajadustega õppijatele. Samuti on oluline oskus kujundada positiivset ja toetavat heaolukeskkonda nii enda, kolleegide kui ka õppijate jaoks. Professionaalne õpetaja oskab analüüsida ja uurida oma tööd, et mõista, mis toetab õppimist ja arengut kõige tõhusamalt, ning kohandada oma praktikat toetudes kogutud andmetele ja teaduspõhistele teadmistele. Tehnoloogiapädevus jääb õpetaja oluliseks kompetentsiks –  tulevikku vaatav õpetaja on kursis nüüdisaegsete tehnoloogiate, sh tehisintellekti ja digitaalsete õppevahendite arenguga ning kasutab neid oma töös arukalt ja eetiliselt. Õpetaja, tase 6 kutse moodustub üldoskustest B.2 ja kohustuslikest kompetentsidest B.3.1 – B.3.4 Kutse taotlemisel on nõutav nende kõigi tõendamine. Enesehoiu ja professionaalsuse tagamine 6 Õppijate toetamine 6 Enda organisatsiooni ja selle inimestesse panustamine 6 Panustamine laiemas hariduse ökosüsteemis 6 Ehitiste elektrik, tase 3 Building Electrician, EstQF Level 3 4 Ehitiste elektrik, tase 3 (versioon 2) Ehitiste elektrik, tase 3 (versioon 3) Sisetööde elektrik, tase 3 (versioon 1) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Elektrik 43 2025-06-16 2025-06-25 2029-06-30 3 3 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit Kutsetasemete ulatus Elektrikute täiendusõppe arvestus Digipädevuste enesehindamisskaala Lembit Vali Tallinna Polütehnikum Ülo Kala Walde AS Urmas Mahlapuu AS Tera Aulika Riisenberg Haridus- ja Teadusministeerium Krister Peetmaa E-Service AS Harald Kübarsepp Rantell AS Meelis Kärt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Ingrid Knuut Tallinna Ehituskool Virge Sütt Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardit kasutatakse täienduskoolituse õppekava ja töömaailma kutse andmise aluseks. See kutsestandard ei ole tasemeõppe õppekava ning koolilõpu kutse andmise aluseks. Elektrikute töö eesmärk on tagada elektripaigaldise tehniline korrasolek ja kasutamise ohutus. 3. taseme ehitiste elektrik paigaldab kuni 1000 V vahelduvpingega ja kuni 1500 V alalispingega (edaspidi madalpinge) elektrijuhistike süsteeme, masinaid ja seadmeid ning teeb lihtsamaid hooldustöid mitmesugustes elamutes, hoonetes, tehnilistes rajatistes ning kuni 1000 V välisvõrkudes (alates liitumispunktist). Ta teeb töid õigusaktidega reguleeritud tegevusõiguse piirides (lisa 1 „Kutsetasemete ulatus“). 3. taseme ehitiste elektrik töötab üldjuhul töörühmas muutumatutes olukordades vastavalt etteantud juhistele ja korraldustele. Töö eeldab elektrotehnika, ehituse ja infotehnoloogia alaseid baasoskusi ja -teadmisi. Töötatakse peamiselt siseruumides. Võimalik on kokkupuude müra, tolmu ja pingestatud seadmetega. Tööülesanded on vahelduvad ja nende täitmine võib põhjustada sundasendist tingitud vaevusi. Traumade vältimiseks tuleb järgida töö- ja elektriohutuse standardeid, eeskirju, tööjuhtide nõuandeid ning vajaduse korral kasutada isikukaitsevahendeid ja kanda eririietust. Töö võib olla pingeline. Eriolukordades tuleb töötada nädalavahetustel, riiklike pühade ajal ja öösel. Kutseala kõrgemate tasemete kutsed Ehitiste elektrik, tase 4 töötab iseseisvalt või töörühmas, täites mitmekülgseid tööülesandeid muutuvates olukordades. Ehitiste elektrik, tase 5 on vilunud töötaja, kes teostab töid ja korraldab töörühma tegevust. A.2.1 Juhistike paigaldamine A.2.2 Elektrijaotuskeskustega töötamine A.2.3 Madal- ja väikepinge seadmete paigaldamine 3. taseme ehitiste elektrikuks saab õppida täiskasvanute tööalase koolituse kursusel ja töökohal töötades. Elektrik Ehitiste elektrik saab seadme ohutuse seaduse, ehitusseadustiku ja elektrituruseaduse reguleeritaval tegevusalal (elektripaigaldise ehitamine ja käit) tegutseda juhul, kui ta on tõendanud vastavad kompetentsid ning talle on kutsetunnistusega omistatud vastav kutse (lisa 1 „Kutsetasemete ulatus“). Uute seadmete ehitamiseks vajalikud oskused. Kasvava tähtsusega on erialaste digilahenduste rakendamise oskus ja erialaspetsiifiliste roheoskuste arendamine. Ehitiste elektrik, tase 3 kutse koosneb üldoskustest, kohustuslikest ja kutset läbivatest kompetentsidest. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused (B.2) ning kohustuslikud ja kutset läbivad kompetentsid (B.3.1, B.3.2, B.3.3 ja B.3.4). Juhistike paigaldamine 3 Elektrijaotuskeskustega töötamine 3 Madal- ja väikepinge seadmete sh hooneautomaatika paigaldamine ja hooldamine 3 Ehitiste elektrik, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Ehitiste elektrik, tase 4 Building Electrician, EstQF Level 4 8 Ehitiste elektrik, tase 4 (versioon 6) Ehitiste elektrik, tase 4 (versioon 7) Sisetööde elektrik, tase 4 (versioon 1) Sisetööde elektrik, tase 4 (versioon 2) Sisetööde elektrik, tase 4 (versioon 3) Sisetööde elektrik, tase 4 (versioon 4) Sisetööde elektrik, tase 4 (versioon 5) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Elektrik 43 2025-06-16 2025-06-25 2029-06-30 4 4 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit Kutsetasemete ulatus Elektrikute täiendusõppe arvestus Digipädevuste enesehindamisskaala Lembit Vali Tallinna Polütehnikum Ülo Kala Walde AS Urmas Mahlapuu AS Tera Aulika Riisenberg Haridus- ja Teadusministeerium Krister Peetmaa E-Service AS Harald Kübarsepp Rantell AS Meelis Kärt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Ingrid Knuut Tallinna Ehituskool Virge Sütt Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Elektrikute töö eesmärk on tagada elektripaigaldiste tehniline korrasolek ja kasutamise ohutus. 4. taseme ehitiste elektrik paigaldab ja käitab kuni 1000 V vahelduvpingega ja kuni 1500 V alalispingega (edaspidi madalpinge) elektripaigaldisi ja -seadmeid mitmesugustes hoonetes ja tehnilistes rajatistes ning kuni 1000 V välisvõrkudes (alates liitumispunktist). Ta teeb töid õigusaktidega reguleeritud tegevusõiguse piirides (lisa 1. „Kutsetasemete ulatus“). 4. taseme ehitiste elektrik töötab iseseisvalt või töörühmas, täites mitmekülgseid tööülesandeid muutuvates olukordades. Töö eeldab elektrotehnika, ehituse ja infotehnoloogia alaseid oskusi ja teadmisi. Ehitiste elektrikul on valmisolek juhendada kaastöötajaid ning teha koostööd sidusvaldkondade (hooneautomaatika, üldehitus, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT), turva- ja ohutustehnika jm) spetsialistidega, nagu nt võrguelektrik, ehitusjuht, hooneautomaatik, külmamehaanik, raudteeelektrik, turvasüsteemide tehnik, IT spetsialist jt. Töötatakse peamiselt siseruumides. Võimalik on kokkupuude müra, tolmu ja pingestatud seadmetega. Tööülesanded on vahelduvad ja nende täitmine võib põhjustada sundasendist tingitud vaevusi. Traumade vältimiseks tuleb järgida töö- ja elektriohutuse standardeid, eeskirju, tööjuhtide nõuandeid, vajaduse korral tuleb kasutada isikukaitsevahendeid ja kanda eririietust. Töö võib olla pingeline. Eriolukordades tuleb töötada nädalavahetustel, riiklike pühade ajal ja öösel. Kutseala madalam ja kõrgem kutsetase Ehitiste elektrik, tase 3 on vähese kogemusega ja juhendamist vajav töötaja. Ehitiste elektrik, tase 5 on vilunud töötaja, kes teostab töid ning korraldab töörühma tegevust. A.2.1 Elektripaigaldiste käidu töötoimingud A.2.2 Juhistike paigaldamine A.2.3 Elektrijaotuskeskustega töötamine A.2.4 Madal- ja väikepinge seadmete sh hooneautomaatika paigaldamine A.2.5 Töötulemuse kontrollimine ja dokumenteerimine 4. taseme ehitiste elektrik on kutsealase kompetentsuse omandanud kutseõppes ja töökohal töötades. Elektrik, käiduelektrik Ehitiste elektrik saab seadme ohutuse seaduse, ehitusseadustiku ja elektrituruseaduse reguleeritaval tegevusalal (elektripaigaldise ehitamine ja käit) tegutseda juhul, kui ta on tõendanud vastavad kompetentsid ning talle on kutsetunnistusega omistatud vastav kutse (lisa 1. „Kutsetasemete ulatus“). Uute seadmete seadistamiseks vajalikud oskused. Erialaste digilahenduste rakendamise oskus. Rohepöördeks vajalikud oskused ja teadmised (ehituse valdkonna pikk vaade, kliimaeesmärgid, ringmajanduse põhimõtted). Oskus rakendada targa maja tehnoloogilisi lahendusi, mis võimaldavad juhtida tarbimist ja parandada energiatõhusust. Oskus erinevaid tehnoloogiavaldkondi omavahel siduda. Ehitiste elektrik, tase 4 kutse koosneb üldoskustest, kohustuslikest ja kutset läbivatest kompetentsidest. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused (B.2) ning kohustuslikud ja kutset läbivad kompetentsid (B.3.1-B.3.5 ja B.3.6). Elektripaigaldiste käidu töötoimingud 4 Juhistike paigaldamine 4 Elektrijaotuskeskustega töötamine 4 Madal- ja väikepinge seadmete sh hooneautomaatika paigaldamine ja hooldamine 4 Töötulemuse kontrollimine ja dokumenteerimine 4 Ehitiste elektrik, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Ehitiste elektrik, tase 5 Building Electrician, EstQF Level 5 8 Ehitiste elektrik, tase 5 (versioon 6) Ehitiste elektrik, tase 5 (versioon 7) Sisetööde elektrik, tase 5 (versioon 1) Sisetööde elektrik, tase 5 (versioon 2) Sisetööde elektrik, tase 5 (versioon 3) Sisetööde elektrik, tase 5 (versioon 4) Sisetööde elektrik, tase 5 (versioon 5) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Elektrik 43 2025-06-16 2025-06-25 2029-06-30 5 5 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit Kutsetasemete ulatus Elektrikute täiendusõppe arvestus Digipädevuste enesehindamisskaala Lembit Vali Tallinna Polütehnikum Ülo Kala Walde AS Urmas Mahlapuu AS Tera Aulika Riisenberg Haridus- ja Teadusministeerium Krister Peetmaa E-Service AS Harald Kübarsepp Rantell AS Meelis Kärt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Ingrid Knuut Tallinna Ehituskool Virge Sütt Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Elektrikute töö eesmärk on tagada elektripaigaldise tehniline korrasolek ja kasutamise ohutus. 5. taseme ehitiste elektrik paigaldab ja käitab kuni 1000 V vahelduvpingega ja kuni 1500 V alalispingega (edaspidi madalpinge) elektripaigaldisi ja seadmeid mitmesugustes hoonetes ja tehnilistes rajatistes ning kuni 1000 V välisvõrkudes (alates liitumispunktist). Ta korraldab ja juhib töörühma tööd ning vastutab enda ja töörühma töötulemuse eest. Töid tuleb teha õigusaktidega reguleeritud tegevusõiguse piirides (lisa 1 „Kutsetasemete ulatus“). 5. taseme ehitiste elektrik on vilunud töötaja, kes saab edukalt hakkama ettearvamatutes olukordades. Töö eeldab elektrotehnika, ehituse ja infotehnoloogia alaseid oskusi- ja teadmisi. Ehitiste elektrik teeb koostööd sidusvaldkondade (hooneautomaatika, üldehitus, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT), turva- ja ohutustehnika jm) spetsialistidega nagu nt võrguelektrik, ehitusjuht, hooneautomaatik, külmamehaanik, raudtee-elektrik, turvasüsteemide tehnik, IT spetsialist. Töötatakse peamiselt siseruumides. Võimalik on kokkupuude müra, tolmu ja pingestatud seadmetega. Tööülesanded on vahelduvad ja nende täitmine võib põhjustada sundasendist tingitud vaevusi. Traumade vältimiseks tuleb järgida töö- ja elektriohutuse standardeid, eeskirju, tööjuhtide nõuandeid ning vajaduse korral kasutada isikukaitsevahendeid ja kanda eririietust. Töö võib olla pingeline. Eriolukordades tuleb töötada nädalavahetustel, riiklike pühade ajal ja öösel. Kutseala madalama taseme kutsed Ehitiste elektrik, tase 3 on vähese kogemusega ja juhendamist vajav töötaja. Ehitiste elektrik, tase 4 töötab iseseisvalt või töörühmas, täites mitmekülgseid tööülesandeid muutuvates olukordades. A.2.1 Elektripaigaldiste käidu töötoimingud A.2.2 Juhistike paigaldamine A.2.3 Elektrijaotuskeskustega töötamine A.2.4 Madal- ja väikepinge seadmete sh hooneautomaatika paigaldamine A.2.5 Töötulemuse kontrollimine ja dokumenteerimine A.2.6 Juhendamine A.2.7 Juhtimine 5. taseme ehitiste elektrikul on üldjuhul keskharidus. Ta on kutsealase kompetentsuse omandanud kutseõppes ja töökohal töötades. Elektrik, käiduelektrik Ehitiste elektrik saab seadme ohutuse seaduse, ehitusseadustiku ja elektrituruseaduse reguleeritaval tegevusalal (elektripaigaldise ehitamine ja käit) tegutseda juhul, kui ta on tõendanud vastavad kompetentsid ning talle on kutsetunnistusega omistatud vastav kutse (lisa 1. „Kutsetasemete ulatus“). Uute seadmete seadistamiseks vajalikud oskused. Erialaste digilahenduste rakendamise oskus. Rohepöördeks vajalikud oskused ja teadmised (ehituse valdkonna pikk vaade, kliimaeesmärgid, ringmajanduse põhimõtted). Oskus rakendada targa maja tehnoloogilisi lahendusi, mis võimaldavad juhtida tarbimist ja parandada energiatõhusust. Oskus erinevaid tehnoloogiavaldkondi omavahel siduda. Ehitiste elektrik, tase 5 kutse koosneb üldoskustest ning kohustuslikest ja kutset läbivatest kompetentsidest. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused (B.2) ning kohustuslikud ja kutset läbivad kompetentsid (B.3.1-B.3.7 ja B.3.8). Elektripaigaldiste käidu töötoimingud 5 Juhistike paigaldamine 5 Elektrijaotuskeskustega töötamine 5 Madal- ja väikepinge seadmete sh hooneautomaatika paigaldamine ja hooldamine 4 Töötulemuse kontrollimine ja dokumenteerimine 5 Juhendamine 5 Juhtimine 5 Ehitiste elektrik, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Võrguelektrik, tase 4 Power Grid Electrician, EstQF Level 4 9 Jaotusvõrgu elektrik, tase 4 (versioon 3) Jaotusvõrgu elektrik, tase 4 (versioon 4) Jaotusvõrgu elektrik, tase 4 (versioon 5) Jaotusvõrgu elektrik, tase 4 (versioon 6) Võrguelektrik, tase 4 (versioon 7) Võrguelektrik, tase 4 (versioon 8) Välispaigalduse elektrik, tase 4 (versioon 1) Välispaigalduse elektrik, tase 4 (versioon 2) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Elektrik (jaotusvõrk) 43 2025-06-16 2025-06-25 2029-06-30 4 4 7413 Elektriliinide paigaldajad ja hooldajad 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit Kutsetasemete ulatus Elektrikute täiendusõppe arvestus Digipädevuste enesehindamisskaala Jevgeni Lištšina OÜ Pluvo Eesti Kalev Kaldaru Elektrilevi OÜ Krister Peetmaa E-Service AS Marek Uuemaa Leonhard Weiss OÜ Ott Sillukse Enersense AS Tõnis Viira Elering AS Janek Sulev AS Connecto Eesti Aivar Arvi Enersense AS Meelis Kärt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Virge Sütt Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit Lembit Vali Tallinna Polütehnikum Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Elektrikute töö eesmärk on tagada elektripaigaldiste tehniline korrasolek ja kasutamise ohutus. 4. taseme võrguelektrik täidab elektrivõrgu (õhuliinide, kaabelliinide, alajaamade, jaotlate ja nende seadmete) ja välisvalgustuse ehitamise ning käiduga seotud ülesandeid. Ta teeb töid õigusaktidega reguleeritud tegevusõiguse piirides (lisa 1. „Kutsetasemete ulatus“), iseseisvalt töörühma juhi antud tööloa raames või töörühma liikmena. Mõõteseadmete elektrik võib täita ülesandeid ka üksinda. 4. taseme võrguelektrik on oskustega töötaja, kes täidab mitmekülgseid tööülesandeid, sh muutlikes olukordades. Kõrgepingekaablite muhvide valmistamiseks ja pingealuste tööde tegemiseks tuleb tal läbida vastav eriväljaõpe. Töö eeldab elektrotehnika, ehituse ja infotehnoloogia alaseid oskusi ja teadmisi. Võrguelektrikul on valmisolek juhendada kaastöötajaid ning teha koostööd sidusvaldkondade (nt ehitus, automaatika, mõõtesüsteemid) spetsialistidega, nagu nt ehitiste elektrik, hooneautomaatik, ehitusjuht, raudtee-elektrik jt. Töötatakse peamiselt välitingimustes töötsoonides, kus tuleb teha pingevabu, pingelähedasi või eriväljaõpet nõudvaid pingealuseid toiminguid. Töö eeldab füüsilist pingutust ja kõrgustes tegutsemist. Tööga kaasnevad võimalikud ohud on kukkumine kõrgustest, elektrilöök (k.a indutseeritud pingest), elektrikaare termiline toime, pingutatavatest juhtmetest ja trossidest, pinnasetöödest, raietöödest, töötavatest transpordivahenditest ja mehhanismidest ning ekstreemsetest ilmastikutingimustest tingitud kahjustused. Nõutakse isikukaitsevahendite kasutamist ja eririietuse kandmist. Eriolukordades tuleb töötada nädalavahetustel, riiklike pühade ajal ja öösel. Põhilisteks töövahenditeks on käsi- ja spetsiaaltööriistad, mehhanismid ja mõõteseadmed, infotehnoloogia riistvara ja erialane tarkvara. Kutseala madalama ja kõrgema taseme kutsed Võrguelektrik, tase 3 on vähese kogemusega ja juhendamist vajav töötaja. Võrguelektrik, tase 5 on vilunud töötaja, kes teostab töid ning korraldab töörühma tegevust. A.2.1 Teabe kogumine A.2.2 Töötulemuse lõppkontroll ja dokumenteerimine A.2.3 Elektrivõrgu releekaitse- ja automaatikaseadmete ehitamine ja käit A.2.4 Kuni 330 kV alajaamade ehitamine ja käit A.2.5 Kuni 330 kV õhuliinide ehitamine ja käit A.2.6 Kuni 330 kV kaabelliinide ehitamine ja käit A.2.7 Kuni 35 kV (v.a) alajaamade ehitamine ja käit A.2.8 Kuni 35 kV (v.a) õhuliinide ehitamine ja käit A.2.9 Kuni 35 kV (v.a) kaabelliinide ehitamine ja käit A.2.10 Elektrivõrgu kommertsmõõteseadmete ehitamine ja käit 4. taseme võrguelektrikul on vähemalt põhiharidus, ta on kutsealase kompetentsuse omandanud kutseõppe jätkuõppes ja töökohal töötades. Elektrik, võrguelektrik, elektrimontöör Võrguelektrik saab seadme ohutuse seaduse, ehitusseadustiku ja elektrituruseaduse reguleeritaval tegevusalal (elektripaigaldise ehitamine ja käit) tegutseda juhul, kui ta on tõendanud vastavad kompetentsid ning talle on kutsetunnistusega omistatud vastav kutse (lisa 1. „Kutsetasemete ulatus“). Uute seadmete seadistamiseks vajalikud töövõtted. Erialaste digilahenduste rakendamise oskus. Oskuste ja teadmiste arendamine rohepöördeks. Oskus rakendada targa võrgu tehnoloogilisi lahendusi, mis võimaldavad juhtida tarbimist ja parandada energiatõhusust. Oskus lähedasi tehnoloogiavaldkondi omavahel siduda. Võrguelektrik, tase 4 kutse koosneb üldoskustest, kohustuslikest, valitavatest ja kutset läbivatest kompetentsidest. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused (B.2) ning kohustuslikud (B.3.1–B.3.2) ja kutset läbivad kompetentsid (B.3.11). Valitavatest kompetentsidest (B.3.3–B.3.10) tuleb tõendada kompetentse järgmiselt: Töötamiseks jaotusvõrgus kuni 35 kV (v.a) seadmetega tuleb tõendada all loetletud kompetentsid: B.3.3. Elektrivõrgu releekaitse- ja automaatikaseadmete ehitamine ja käit B.3.7. Kuni 35 kV (v.a) alajaamade ehitamine ja käit B.3.8. Kuni 35 kV (v.a) õhuliinide ehitamine ja käit B.3.9. Kuni 35 kV (v.a) kaabelliinide ehitamine ja käit B.3.10. Elektrivõrgu kommertsmõõteseadmete ehitamine ja käit Töötamiseks põhivõrgus kuni 330 kV seadmetega tuleb tõendada all loetletud kompetentsid: B.3.4. Kuni 330 kV alajaamade ehitamine ja käit B.3.5. Kuni 330 kV õhuliinide ehitamine ja käit B.3.6. Kuni 330 kV kaabelliinide ehitamine ja käit Töötamiseks elektrivõrgu releekaitse- ja automaatikaseadmetega tuleb tõendada kompetents B.3.3. Elektrivõrgu releekaitse- ja automaatikaseadmete ehitamine ja käit Töötamiseks elektrivõrgu kommertsmõõteseadmetega tuleb tõendada kompetents B.3.10. Elektrivõrgu kommertsmõõteseadmete ehitamine ja käit Teabe kogumine 4 Töötulemuse kontrollimine ja dokumenteerimine 4 Elektrivõrgu releekaitse- ja automaatikaseadmete ehitamine ja käit 4 Kuni 330 kV alajaamade ehitamine ja käit 4 Kuni 330 kV õhuliinide ehitamine ja käit 4 Kuni 330 kV kaabelliinide ehitamine ja käit 4 Kuni 35 kV (v.a) alajaamade ehitamine ja käit 4 Kuni 35 kV (v.a) õhuliinide ehitamine ja käit 4 Kuni 35 kV (v.a) kaabelliinide ehitamine ja käit 4 Elektrivõrgu kommertsmõõteseadmete ehitamine ja käit 4 Võrguelektrik, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Pereterapeut, tase 7 Family Therapist, EstQF Level 7 3 Pereterapeut, tase 7 (versioon 1) Pereterapeut, tase 7 (versioon 2) Sotsiaalhoolekanne Sotsiaalhoolekande Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaaltöö ja nõustamine Pereterapeut 33 2025-08-28 2025-08-28 2028-10-31 7 7 2635 Sotsiaaltöötajad ja nõustajad 0923 Sotsiaaltöö ja nõustamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Eesti Pereteraapia Ühing Keelte oskustasemete kirjeldused Eetikakoodeks Kiira Järv Kiira Järve Pereteraapia Kool Kadri Järv-Mändoja OÜ Perekonsultatsioonid Monika Koppel Eesti Pereteraapia Ühing Triin Liin Tartu Ülikooli psühholoogia instituut Karin Lätt Eesti Psühholoogide Liit Jelena Põldsam erialaekspert Anu Tõniste Psühhiaatria ja Psühhoteraapia Keskus Sensus Siiri Tõniste Eesti Pereteraapia Kool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Pereteraapia on tõenduspõhine psühhoteraapia meetod, mida kasutatakse vaimse ja füüsilise tervise häirete ning erinevate kohanemisraskustega seotud probleemide süsteemseks lahendamiseks, kaasates kliendi pereliikmeid ja teisi olulisi isikuid. Pereteraapia fookuses on pereliikmete omavaheline suhtlemine ning suhete kvaliteet, perekonna erinevad kriisid ning nendega toimetulek. Pereterapeudi tööks on kliendi pöördumise põhjuste hindamine, teraapia planeerimine ja läbiviimine ning kokkuvõtete tegemine. Pereteraapia kontekstis võib kliendiks olla indiviid, paar või pere. Pereterapeut teeb koostööd kliendi võrgustikuga. Pereterapeut töötab avalikus ja/või erasektoris tervishoiu-, sotsiaal-, haridus- või korrektsiooni valdkonnas. Pereterapeudil on spetsiaalse sisustusega eraldi tööruum. Tema tööaeg on paindlik ja jaguneb tööks klientidega, iseseisvaks tööks, koostöö tegemiseks teiste spetsialistidega ja enesetäiendamiseks. Töö toimub psühholoogiliselt pingelises ja muutuvas keskkonnas kõrgendatud haavatavuse seisundis klientidega. Pereterapeudi töövahendid on erialased teatmeteosed ja käsiraamatud, hindamisvahendid, hindamist ning sekkumist toetavad abivahendid (teraapia töölehed, kunstitarbed, mänguasjad jms), arvuti. Pereterapeudi tööks on vajalik privaatne, kohaselt sisustatud ruum. A.2.1. Kliendi süsteemne hindamine A.2.2. Pereterapeutilise töö planeerimine A.2.3. Pereteraapia läbiviimine A.2.4. Pereterapeutide koolitamine ja superviseerimine Pereterapeudil on magistrikraad või sellele vastav haridus (soovitatavalt meditsiini-, tervise-, sotsiaal- või haridusteaduse erialal), erialane väljaõpe ja töökogemus (vt ka B.1). Pereterapeut Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab Pereteraapia tähtsust on hakatud rohkem määratlema vaimse tervise valdkonnas, lisaks ravile ka ennetustegevuse eesmärgil, lähtudes eelkõige kolmest valdkonnast – teadus, praktika ja vaimne heaolu, parandamaks inimese elukvaliteeti ja sotsiaalset sidusust. Ühelt poolt on pereteraapia akadeemiline distsipliin, milles teaduslikud teadmised arendavad akadeemilist õpetust erinevate professioonide ettevalmistuses, teiselt poolt on pereteraapia praktika, mis annab võimalused mitmekülgseks ja -tasandiliseks ning paindlikuks kohanemiseks sotsiaalses ümbruses. Pereterapeudi töö edukaks tegemiseks vajalikud oskused tulevikus on: 1. Enesereflektsiooni (self-reflection) oskus (sealhulgas oskus ja valmidus kasutada supervisiooni ja kovisiooni meetodit töö tõhustamiseks). 2. Koostöö/virtuaalne koostöö (collaboration/virtual collaboration) - oskus töötada tulemuslikult erinevates (ka virtuaalsetes) töörühmades, hoida inimesi pühendunud ja motiveeritud ning tekitada neis kollektiivi tunnet, lähtudes turvalisuse põhimõttest. 3. Loovus (creativity) - probleemide uuel viisil lahendamise oskus ja valmidus kasutada erinevaid abistavaid metoodikaid. 4. Elukestev õppimine (lifelong learning) - oskus ja tahe kogu aeg õppida midagi uut ning võime mõtestada ja väärtustada õpitu sisulist tähendust. 5. Suhtlemisoskus (communication skills) - oskus kuulata, peegeldada, vajadusel aktsepteerida või empaatiliselt konfronteeruda ning luua usalduslik suhe. 6. Oskus mõista teise inimese tundeid (ability to understand another person’s feelings) ja neile toetavalt vastata sealhulgas oskus aidata inimesel näha sügavamalt tunnete tagamaid. 7. Enesehoiuoskus (self-care skills) - eneseanalüüsioskus ning praktilised võtted, kuidas end hoida, laadida ja jõustada. 8. Oskus töötada multikultuurses keskkonnas (work in a multicultural environment) ja globaalsete kriiside olukordades. Pereterapeut, tase 7 kutsestandard koosneb üldoskustest ja kompetentsidest. Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused B.2, kohustuslikud kompetentsid B.3.1 – B.3.3. Soovi korral saab tõendada valitavat kompetentsi B.3.4. Kliendi süsteemne hindamine 7 Pereterapeutilise töö planeerimine 7 Pereteraapia läbiviimine 7 Pereterapeutide koolitamine ja superviseerimine 7 Info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia vanemspetsialist, tase 6 Information and Telecommunications Senior Specialist, EstQF Level 6 4 Info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia vanemspetsialist, tase 6 (versioon 1) Info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia vanemspetsialist, tase 6 (versioon 2) Info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia vanemspetsialist, tase 6 (versioon 3) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Telekommunikatsioon Telekommunikatsiooni spetsialist 32 2025-09-25 2025-09-25 2030-09-24 6 6 2523 Arvutivõrkude tippspetsialistid 0612 Andmebaaside ja võrgu disain ning haldus 61 Telekommunikatsioon Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Andres Eek TalTech Ivo Suur Elisa Eesti AS Mihkel Kõiv Telia Eesti AS Tanel Petersell Tele2 Eesti AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia vanemspetsialisti (edaspidi IKT-vanemspetsialist) töö on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) võrkude (raadio- ja kaabelvõrkude ning nendel põhinevate lai- ja kohtvõrkude) ja süsteemide (sh taristu) kasutusele võtmine, haldamine ja ajakohastamine. IKT-vanemspetsialist on kaasatud telekommunikatsioonivõrkude tervikarhitektuuri projekteerimisel. Ta tunneb enamlevinud komponentide toimimise füüsikalisi aluseid ja tehnoloogilisi toimimispiiranguid. IKT-vanemspetsialisti peamisteks ülesanneteks on IKT-süsteemide seadistamine, haldamine, hooldusplaanide väljatöötamine, mittevastavuste tuvastamine ja kõrvaldamine. IKT-vanemspetsialist seadistab ja seirab nõuetest lähtuvalt IKT-süsteemi elemente ja nendevahelisi ühendusi, pidades silmas standardeid, parimaid praktikaid, kehtivaid protseduure ja erinevate toodete omadusi. IKT-vanemspetsialist on teadlik organisatsiooni IKT-strateegiast ja äristrateegiast, IKT-eelarve piirangutest, IKT-süsteemi turbest ning meetoditest, tagamaks terviklikkust ja ajakohasusust. Ta osaleb tehnilise riskianalüüsi tegemisel, tagamaks teenuste toimepidevust. Ta võib olla kaasatud klientide nõustamisse lahenduste pakkumisel. Oma töös lähtub ta valdkonna seadusandlusest, näiteks Elektroonilise side seadus, Küberturvalisuse seadus, Hädaolukorra seadus ja teistest õigusaktidest. IKT-vanemspetsialist töötab iseseisvalt ja meeskondades, lähtudes kehtestatud protseduuridest. IKT-vanemspetsialist vastutab enda ja teiste ohutuse eest töökeskkonnas ning järgib töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid. Töökeskkond on seotud kõrgendatud elektriohuga ning raadio- ja laserkiirgusohuga, vajadusel tuleb töötada välitingimustes ja kõrgustes. Töökohustused võivad tingida vajaduse töötada ja/või reageerida väljaspool tavapäraseid kontoritunde, nädalavahetusel, riigipühade ajal ja/või öösel. IKT-kutsete kirjeldamisel on aluseks Euroopa IKT-kompetentside raamistik (e-CF). A.2.1 Teenusetaseme haldus (e-CF kompetents A.2.) A.2.2 Toote või projekti kavandamine (e-CF kompetents A.4) ja Projektijuhtimine ja -portfelli haldamine (e-CF kompetents E.2.) A.2.3 Rakenduse projekteerimine/kavandamine (e-CF kompetents A.6.) A.2.4 Kavandamine ja väljatöötamine, süsteemide integreerimine (e-CF kompetents B.1 ja B.2) A.2.5 Testimine (e-CF kompetents B.3.) A.2.6 Lahenduse juurutamine/paigaldamine/kasutuselevõtt (e-CF kompetents B.4.) A.2.7 Dokumentatsiooni koostamine (e-CF kompetents B.5.) A.2.8 Kasutajatugi (e-CF kompetents C.1.) A.2.9 Muudatuste haldus (e-CF kompetents C.2.) A.2.10 Teenuse osutamine (e-CF kompetents C.3.) A.2.11 Probleemihaldus (e-CF kompetents C.4.) A.2.12 Infoturbe haldamine (e-CF kompetents E.8.) A.2.13 IKT- kvaliteedijuhtimine (e-CF kompetents E.6.) A.2.14 Hankimine (e-CF kompetents D.4.) A.2.15 Müügipakkumuse koostamine (e-CF kompetents D.5.) A.2.16 Informatsiooni ja oskusteabe haldamine (e-CF kompetents D.10.) A.2.17 Riskijuhtimine (e-CF kompetents E.3.) IKT-vanemspetsialistidena töötavad tavapäraselt inimesed, kellel on erialane bakalaureuse kraad või sellega samaväärne kõrgharidus ja IKT-valdkonna töökogemus. IKT-spetsialist, IKT-vanemspetsialist, raadiovõrkude spetsialist, optikavõrkude spetsialist, ülekandevõrgu spetsialist, magistraalsidevõrgu spetsialist, IP- võrkude spetsialist, andmesidevõrkude spetsialist, kõneside spetsialist, tuumikvõrgu spetsialist, teenuste haldur. Info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia vanemspetsialist, tase 6 kutse koosneb üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on vaja tõendada üldoskused B.2. ja kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.17. Teenusetaseme haldus (e-CF kompetents A.2.) 6 Toote või projekti kavandamine (e-CF kompetents A.4) ja Projektijuhtimine ja -portfelli haldamine (e-CF kompetents E.2.) 6 Rakenduse projekteerimine/kavandamine (e-CF kompetents A.6.) 6 Kavandamine ja väljatöötamine, süsteemide integreerimine (e-CF kompetents B.1 ja B.2) 6 Testimine (e-CF kompetents B.3.) 6 Lahenduse juurutamine/paigaldamine/kasutuselevõtt (e-CF kompetents B.4.) 6 Dokumentatsiooni koostamine (e-CF kompetents B.5.) 6 Kasutajatugi (e-CF kompetents C.1.) 6 Muudatuste haldus (e-CF kompetents C.2.) 6 Teenuse osutamine (e-CF kompetents C.3.) 6 Probleemihaldus (e-CF kompetents C.4.) 6 Infoturbe haldamine (e-CF kompetents E.8.) 6 IKT kvaliteedi strateegia väljatöötamine (e-CF kompetents D.2.) ja IKT kvaliteedi juhtimine (e-CF kompetents E.6.) 6 Hankimine (e-CF kompetents D.4.) 6 Müügipakkumuse koostamine (e-CF kompetents D.5.) 6 Informatsiooni ja oskusteabe haldamine (e-CF kompetents D.10.) 6 Riskijuhtimine (e-CF kompetents E.3.) 6 Info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia insener, tase 7 Information and Telecommunications Technology Engineer, EstQF Level 7 4 Info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia insener, tase 7 (versioon 1) Info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia insener, tase 7 (versioon 2) Info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia insener, tase 7 (versioon 3) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Telekommunikatsioon Telekommunikatsiooni spetsialist 32 2025-09-25 2025-09-25 2030-09-24 7 7 2153 Telekommunikatsiooniinsenerid 0612 Andmebaaside ja võrgu disain ning haldus 61 Telekommunikatsioon Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Andres Eek TalTech Joonas Heiter Riigi Infosüsteemi Amet Laur Lemendik TalTech Sven Pärand Telia Eesti AS Urmas Ruuto Ericsson Eesti AS Heiki Tähis AS Atea Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia inseneri (edaspidi IKT-insener) töö on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) võrkude (raadio- ja kaabelvõrkude ning nendel põhinevate lai- ja kohtvõrkude) ja süsteemide (sh taristu) kavandamine, kasutusele võtmine, haldamine ja ajakohastamine. IKT-inseneril on laialdased teadmised ja võimekus juhtida IKT-süsteemide ja võrkude arhitektuuri, projekteerimist ning väljaehitamist. IKT-insener kavandab IKT-süsteeme ja võrke, analüüsib IKT-süsteemide toimepidevust, teeb kindlaks muudatuste vajaduse, algatab ja viib ellu muudatusi, annab sisendi või koostab eelarve oma vastutusalas. IKT-insener valib optimaalse tehnilise lahenduse, lähtudes organisatsiooni strateegilistest ja ärilistest eesmärkidest, piirangutest ja eelarvest. IKT-insener töötab iseseisvalt ja meeskondades, töötades välja IKT-võrkude ja süsteemide kasutusele võtmise ja haldamise protseduure ning koostades projektdokumentatsioone. Ta teeb tehnilise riskianalüüsi IKT-süsteemide üleselt, analüüsides riskide koosmõju ning kavandab ja rakendab meetmed riskide maandamiseks. IKT-insener tagab arhitektuurse vaate kliendilahendustele. Oma töös lähtub ta valdkonna seadusandlusest, näiteks Elektroonilise side seadus, Küberturvalisuse seadus, Hädaolukorra seadus ja teistest õigusaktidest. IKT-insener tegeleb süstemaatiliselt enda erialase arendamisega ja kompetentside süvendamisega. Ta juhendab vajadusel vanemspetsialistide ja spetsialistide tööd lähtuvalt nende olemasolevatest teadmistest ja oskustest. IKT-inseneri töökeskkond on seotud kõrgendatud elektriohuga ning raadio- ja laserkiirgusohuga, vajadusel tuleb töötada välitingimustes ja kõrgustes. Töökohustused võivad tingida vajaduse töötada ja/või reageerida väljaspool tavapäraseid kontoritunde, nädalavahetusel, riigipühade ajal ja/või öösel. IKT-kutsete kirjeldamisel on aluseks Euroopa IKT-kompetentside raamistik (e-CF). A.2.1 Infosüsteemi ja äristrateegia kooskõlastamine (e-CF kompetents A.1.) A.2.2 Teenusetaseme haldus (e-CF kompetents A.2.) A.2.3 Äriplaani väljatöötamine (e-CF kompetents A.3.) A.2.4 Toote või projekti kavandamine (e-CF kompetents A.4) ja Projektijuhtimine ja -portfelli haldamine (e-CF kompetents E.2.) A.2.5 Arhitektuuri projekteerimine (e-CF kompetents A.5.) A.2.6 Rakenduse projekteerimine/kavandamine (e-CF kompetents A.6.) A.2.7 Jätkusuutlik areng (e-CF kompetents A.8. ja A.7) A.2.8 Kavandamine ja väljatöötamine, süsteemide integreerimine (e-CF kompetents B.1 ja B.2) A.2.9 Testimine (e-CF kompetents B.3.) A.2.10 Lahenduse juurutamine/paigaldamine/kasutuselevõtt (e-CF kompetents B.4.) A.2.11 Dokumentatsiooni koostamine (e-CF kompetents B.5.) A.2.12 Kasutajatugi (e-CF kompetents C.1.) A.2.13 Muudatuste haldus (e-CF kompetents C.2.) A.2.14 Teenuse osutamine (e-CF kompetents C.3.) A.2.15 Probleemihaldus (e-CF kompetents C.4.) A.2.16 Infoturbe strateegia väljatöötamine (e-CF kompetents D.1.) ja Infoturbe haldamine (e-CF kompetents E.8.) A.2.17 IKT kvaliteedi strateegia väljatöötamine (e-CF kompetents D.2.) ja IKT- kvaliteedijuhtimine (e-CF kompetents E.6.) A.2.18 Hankimine (e-CF kompetents D.4.) A.2.19 Müügipakkumuse koostamine (e-CF kompetents D.5.) A.2.20 Informatsiooni ja oskusteabe haldamine (e-CF kompetents D.10.) A.2.21 Riskijuhtimine (e-CF kompetents E.3.) IKT-inseneridena töötavad tavapäraselt inimesed, kellel on erialane magistrikraad või sellega samaväärne kõrgharidus ja IKT-valdkonna töökogemus. IKT-peaspetsialist, IKT-võrkude või süsteemide arhitekt, raadiovõrkude peaspetsialist, raadiovõrgu planeerija, raadiovõrgu opereerija, optiliste võrkude peaspetsialist, ülekandevõrgu insener, magistraalvõrgu insener, IP-võrkude peaspetsialist, andmesidevõrkude insener, kõneside insener, tuumikvõrgu insener, võrguarhitekt, süsteemiinsener, pilveteenuste insener. Tuleviku info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia vanemspetsialistide ja inseneride teadmised ja oskused võivad sisaldada: 1. Võrgu- ja protokolliteadmisi sh: • SRv6, EVPN-VXLAN – uued IP/MPLS alternatiivid; • 5G/6G Core ja RAN arendus – 3GPP, O-RAN standardid; • SD-WAN ja SASE (Secure Access Service Edge) – pilvepõhised võrgu- ja turvalahendused. 2. Skriptimist ja DevOpsi, sh: • Infrastructure as Code (IaC) – Terraform, Ansible, Helm; • CI/CD võrgunduses – GitOps, Kubernetes Operators; • Automatiseeritud võrgu haldamine – Python (Netmiko, NAPALM), Go, Bash. 3. Andmeanalüüsi ja AI-d, sh: • Network Data Analytics Function (NWDAF) – 5G võrkude AI-toega analüütika; • ML-põhine võrgu optimeerimine – TensorFlow, PyTorch integratsioonid. Info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia valdkonna tulevikutehnoloogiad ja võrguarhitektuur võivad puudutada allolevaid teemasid: 1. Mobiilside ja traadita võrgud, sh: • 6G ja Beyond 5G (B5G) – THz-sagedusaladel töötavad raadioside tehnoloogiad (300 GHz+), reconfigurable intelligent surface (RIS), AI-toega dünaamiline spektrihaldus; • Open RAN (O-RAN) – standardiseeritud ja avatud raadioside võrguarhitektuur, mis võimaldab mitme tootja seadmete koostööd (3GPP Rel-18 ja edasi); • Massive MIMO (mMIMO) ja täiustatud beamforming – uued algoritmid ja AI-põhine adaptiivne antennihõlbustamine; • Integrated Sensing and Communication (ISAC) – raadioside ja keskkonnatundlikkuse integreerimine (näiteks radarivõimekusega tugijaamad autonoomsete süsteemide jaoks); • NTN (Non-Terrestrial Networks) - kommunikatsioonisüsteemid, mis töötavad satelliitide või muude kosmosetehnoloogiate abil, mitte maapealsete (maa) infrastruktuuride kaudu. 2. Juurdepääsuvõrgud ja püsivõrk, sh: • 400G-PON – IEEE P802.3ct standardil põhinev passiivne optiline võrk (PON), mis pakub suuremat kiirust ja väiksemat latentsust; • WDM-PON ja NG-PON2 – spektritõhusad juurdepääsuvõrgud lainepikkuste jagamise abil; • XGS-PON ja 50G-PON – suure ribalaiusega FTTH lahendused, mis pakuvad 10–50 Gbps ühendusi; • Terahertsi kommunikatsioon – uued kaabli- ja fiiberoptikatehnoloogiad ultra-kõrgsagedusaladel töötamiseks. 3. Tuumvõrk ja automaatika, sh: • Segment Routing (SRv6) – IP-võrkude optimeerimine ja liikluse marsruutimise paindlikkus ilma MPLS-iga seotud keerukuseta; • Deterministlik Internet (DetNet) – IEEE 802.1Qbv põhine ajakriitiline andmeedastus tööstuslike rakenduste jaoks; • Intent-Based Networking (IBN) – AI-põhine võrgu optimeerimine ja enesekonfigureerimine; • Quantum Key Distribution (QKD) tuumvõrgus – kvantturvalised autentimismeetodid; • xWDM tehnoloogiad – edasijõudnud DWDM ja CWDM lahendused suurema kanalisageduse ja paindliku spektrihalduse saavutamiseks (Flex-Grid, Superchannels); • SDN arengud – kontrolleripõhise võrgu juhtimine uute arendusraamistike kaudu (ONOS, OpenDaylight) ning BGP-LS ja PCEP integreerimine võrguautomaatikaks; • Point-to-Point raadioside lahendused – E-band (70/80 GHz) ja W-band (92-114 GHz) raadioside tehnoloogiad, mis võimaldavad suure ribalaiusega gigabit-taseme ühendusi. 4. Pilvearhitektuur ja servtöötlus • Multi-Access Edge Computing (MEC) – 5G ja 6G võrkude lokaalne arvutusvõimsuse optimeerimine, ETSI standardid; • Serverless arhitektuurid – Kubernetes + Knative integratsioon skaleeruvate lahenduste jaoks; • Confidential Computing – riistvarapõhine andmete krüptitud töötlemine (Intel SGX, AMD SEV, Arm TrustZone); 5. Tehisintellekt ja automatiseerimine • AI-toega võrguanalüüs – sügavõppe (Deep Learning) mudelid võrguliikluse anomaaliate tuvastamiseks; • Automated Network Slicing – AI-põhine dünaamiline ressursside jaotamine 5G/6G võrkudes; • Reinforcement Learning for Network Optimization – masinõppe meetodid, mis parandavad dünaamilist võrgu konfigureerimist. 6. Küberjulgeolek ja võrguturvalisus • Zero Trust Architecture (ZTA) – NIST 800-207 ja BeyondCorp rakendused võrgu autentimiseks; • Post-Quantum Cryptography (PQC) – NIST standardiseeritud algoritmid kvantkindlale krüpteerimisele üleminekuks; • DPI (Deep Packet Inspection) AI-ga – tehisintellekti abil võrguohtude reaalajas tuvastamine. 7. Kvantside ja kvantkommunikatsioon • QKD (Quantum Key Distribution) – kvantfüüsikal põhinevad turvaprotokollid; • Quantum Internet – kvant-teleporteerimise ja mitme sõlmega kvantside süsteemid (EU Quantum Flagship projektid). Info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia insener, tase 7 kutse koosneb üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on vaja tõendada üldoskused B.2. ja kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.21. Infosüsteemi ja äristrateegia kooskõlastamine (e-CF kompetents A.1.) 7 Teenusetaseme haldus (e-CF kompetents A.2.) 7 Äriplaani väljatöötamine (e-CF kompetents A.3.) 7 Toote või projekti kavandamine (e-CF kompetents A.4) ja Projektijuhtimine ja -portfelli haldamine (e-CF kompetents E.2.) 7 Arhitektuuri projekteerimine (e-CF kompetents A.5.) 7 Rakenduse projekteerimine/kavandamine (e-CF kompetents A.6.) 7 Jätkusuutlik areng (e-CF kompetents A.8. ja A.7) 7 Kavandamine ja väljatöötamine, süsteemide integreerimine (e-CF kompetents B.1 ja B.2) 7 Testimine (e-CF kompetents B.3.) 7 Lahenduse juurutamine/paigaldamine/kasutuselevõtt (e-CF kompetents B.4.) 7 Dokumentatsiooni koostamine (e-CF kompetents B.5.) 6 Kasutajatugi (e-CF kompetents C.1.) 7 Muudatuste haldus (e-CF kompetents C.2.) 7 Teenuse osutamine (e-CF kompetents C.3.) 7 Probleemihaldus (e-CF kompetents C.4.) 7 Infoturbe strateegia väljatöötamine (e-CF kompetents D.1.) ja Infoturbe haldamine (e-CF kompetents E.8.) 7 IKT kvaliteedi strateegia väljatöötamine (e-CF kompetents D.2.) ja IKT kvaliteedi juhtimine (e-CF kompetents E.6.) 7 Hankimine (e-CF kompetents D.4.) 7 Müügipakkumuse koostamine (e-CF kompetents D.5.) 6 Informatsiooni ja oskusteabe haldamine (e-CF kompetents D.10.) 7 Riskijuhtimine (e-CF kompetents E.3.) 7 Veekäitlusoperaator, tase 5 Water Treatment Operator, EstQF Level 5 7 Veekäitlusoperaator, tase 5 (versioon 4) Veekäitlusoperaator, tase 5 (versioon 5) Veekäitlusoperaator, tase 5 (versioon 6) Veetöötlusoperaator III (versioon 1) Veetöötlusoperaator III (versioon 2) Veetöötlusoperaator III (versioon 3) Joogiveekäitleja, tase 5 Reoveekäitleja, tase 5 Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Veevarustus Veetöötlusoperaator 44 2025-10-16 2025-10-16 2028-10-15 5 5 3132 Jäätmepõletustehaste ja veepuhastusjaamade operaatorid 0711 Keemiatehnoloogia ja -protsessid 36 Veekogumine, -töötlus ja -varustus Eesti Vee-ettevõtete Liit Digipädevuste enesehindamise skaala Ellen Mihklepp Tallinna Vesi AS Taavo Tenno Aqua Consult Baltic OÜ Ivar Kohjus Järvamaa Kutsehariduskeskus Jan Raudsep Türi Vesi OÜ Vahur Värk OÜ Entec Eesti Ando Laanesoo Haapsalu Veevärk AS Pille Aarma Eesti Vee-ettevõtete Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Veekäitlusoperaator, tase 5 kutsestandard on vastava taseme õppekavade ja isikute kompetentsuse hindamise alus. Veekäitlusoperaator, tase 5 käitab vee- ja kanalisatsioonisüsteeme ning jälgib ja juhib veekäitlusega seotud protsesse ettevõtetes, sh vee- või reoveekäitlusjaamades. Osakutse selgitus: joogiveekäitleja käitab joogiveesüsteeme ning jälgib ja juhib veekäitlusega seotud protsesse ettevõtetes; reoveekäitleja käitab kanalisatsioonisüsteeme ning jälgib ja juhib reoveekäitlusega seotud protsesse ettevõtetes. Veekäitluse eesmärk on tagada kvaliteetne ja nõuetele vastav joogiveevarustus ja reovee kogumine, ärajuhtimine ning puhastamine ja seeläbi kindlustada inimeste tervis, ohutus ning keskkonnahoid. Töö toimub sise- ja välitingimustes. Töö võib olla vahetustega, tööaeg on vajaduspõhine, töörütm on vahelduv. Tööga kaasneb vastutus vee- ja kanalisatsioonisüsteemide toimimise eest ja nende mittetoimimisel tuleb reageerida viivitamatult. Töötsoonis võib esineda uppumis- ja plahvatusohtu, müra, vibratsiooni ja niiskust. Võimalik on kokkupuude toksiliste ainete ja bioloogiliste ohuteguritega, mis võivad esile kutsuda terviserikkeid. Vajadusel tuleb tegutseda kõrgustes ja kinnises kitsas ruumis. Töö eeldab ohutusnõuete täitmist ja isikukaitsevahendite kasutamist. Töövahenditest on kasutusel erinevad tööriistad, elektriseadmed, protsesside jälgimis- ja mõõteseadmed, arvuti, isikukaitsevahendid, sõidu- ja transpordivahendid jm. Veekäitlusoperaator lahendab igapäevase tööga seotud tehnilisi probleeme. Ta tegutseb keerukates olukordades parimal võimalikul viisil, vastutades oma töö eest. Veekäitlusoperaator töötab iseseisvalt või meeskonnas, sh ka meeskonna juhina. Veekäitlusoperaatori täpsemad tööülesanded sõltuvad ettevõttest ja kasutatavast tehnoloogiast. Väiksemates ettevõtetes võivad tööülesanded hõlmata kõikide joogi- ja reoveekäitluse protsesside juhtimist. Suurtes ettevõtetes on tööülesanded piiritletumad ning joogi- ja reoveekäitluse protsesside etappe juhivad erinevad operaatorid. Töö eeldab vastutusvõimet, püsivust, rutiinitaluvust, pingetaluvust, tasakaalukust, füüsilist vastupidavust, kohanemisvõimet, otsustavust ja analüüsivõimet. Kutsestandardis kasutatava termini „joogiveekäitlus“ osad on veehaare, veekäitlusjaam ja veejaotusvõrk. Kutsestandardis kasutatava termini „reoveekäitlus“ osad on kanalisatsioonisüsteem ja reoveekäitlusjaam. Lähedased kutsed: biogaasijaama operaator, tase 5; keemiaprotsesside operaator, tase 4; keemiaprotsesside operaator, tase 5. A.2.1 Protsesside jälgimine, juhtimine ja optimeerimine A.2.2 Seadmete- ja süsteemide korrashoid A.2.3 Joogiveekäitlus A.2.4 Reoveekäitlus Veekäitlusoperaatoritel on tavapäraselt keskharidus, kutseoskused on omandatud kutseõppe tasemeõppe, tööalase väljaõppe, töökohal õppimise ja täiendkoolituste kaudu. Tehnoloogilise seadme operaator, masinaoperaator, veetöötlemise operaator, tehnik, lukksepp, reoveepuhasti operaator, võrguoperaator jne. Veemajanduse üks olulisemaid mõjutajaid on tehnoloogia areng – juurde tuleb veekäitlustehnoloogiad ja erinevaid saasteainete vähendamise tehnoloogiaid. Järjest olulisemaks muutuvad teadmised ja oskused neis orienteeruda ning hinnata erinevate meetodite võimalikku ökoloogilist jalajälge. Olemasolevad vee- ja reoveekäitlusjaamad on suures osas automatiseeritud, mistõttu peavad veekäitlusoperaatoril olema head teadmised automaatikast ja ka elektrotehnikast. Tulevikus tuleb õppida uute ja keerulisemate seadmete juhtimist, automaatikat jne. Vee- ja reoveepuhastite elektritarbimine on väga suur. Elektrialased kompetentsid on vajalikud teatud tööde või ümberlülituste ohutuks teostamiseks. Lisaks tehnilistele oskustele on üha tähtsamad ka IT oskused, nt töötamine SCADA liidestega, GIS-programmide ja tahvelarvutite kasutamine. Kasvava olulisusega on teadmised tervisekaitsest ja tööohutusest, sest kõiki riske ei ole töötsoonis võimalik kaotada (nt kukkumis- ja uppumisoht, bioloogilised ohutegurid jm). Väiksemates ettevõtetes, kus tehniline meeskond ei ole suur, tulevad veekäitlusoperaatorile kasuks ka keevitus- ja lukksepatööoskused (sh plastkeevitus). Kutse Veekäitlusoperaator, tase 5 saamiseks peab kutse taotleja tõendama üldoskused (B.2.) ja kõik kompetentsid B.3.1 - B.3.4. Osakutse Joogiveekäitleja, tase 5 saamiseks peab kutse taotleja tõendama üldoskused (B.2.) ja kompetentsid B.3.1; B.3.2; B.3.3. Osakutse Reoveekäitleja, tase 5 saamiseks peab kutse taotleja tõendama üldoskused (B.2.) ja kompetentsid B.3.1; B.3.2; B.3.4. Protsesside jälgimine, juhtimine ja opereerimine 5 Seadmete ja süsteemide korrashoid 5 Joogiveekäitlus 5 Reoveekäitlus 5 Külmamehaanik A2, tase 3 Refrigeration Mechanic Category A2, EQF Level 3 9 Külmamehaanik I (versioon 2) Külmamehaanik I (versioon 3) Külmamehaanik I (versioon 4) Külmamehaanik I (versioon 5) Külmamehaanik, tase 3 (versioon 6) Külmamehaanik, tase 3 (versioon 7) Külmamehaanik, tase 3 (versioon 8) Külmutusmehaanik I (versioon 1) Külmasüsteemi lekkekontrollija kontuuri avamata, kategooria E, tase 3 Väikeseadmetest külmaaine kokkukoguja, kategooria D, tase 3 Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Külmatehnika Külmamehaanik 44 2025-10-16 2026-01-01 2030-12-31 3 3 7127 Kliima- ja külmutusseadmete mehaanikud 0713 Elektrienergia ja energeetika 33 Masinate ja seadmete remont ja paigaldus Eesti Külmaliit Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Ene Kriis Eesti Keskkonnauuringute Keskus Virgo Rotenberg Tallinna Tööstushariduskeskus Riho Pilv Eesti Külmaliit Alar Sildvee Beijer Ref Eesti OÜ Teet Kullas Cooltec OÜ Jaan Papagoi AcRef OÜ Roland Jung TRV Kliima AS Viljo Kaul Termex OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Külmamehaanik A2, tase 3 ja hoiab käigus kaubanduses, transpordis, elamutes ja tööstuses kasutatavaid väikeseid külmutus-, kliima- ja soojuspumpseadmeid* (edaspidi KKSP-seadmed). Tohib iseseisvalt töötada väikeseadmetega, milles on vähem kui 3 kg külmaainet või kuni 6 kg külmaainet, kui tegemist on tootja poolt märgistatud hermeetiliselt suletud süsteemiga. Osakutse lekkekontrolli tegija kontuuri avamata, kategooria E, võib kaudsete meetoditega teha lekkekontrolli seadmetele, millel külmaaine koguseline piirang puudub. 3. taseme külmamehaanik töötab järgmiste KKSP väikeseadmetega: a) paiksed külmutusseadmed ja -süsteemid, b) paiksed kliimaseadmed ja soojuspumbad, c) paiksed orgaanilise Rankine’i ringprotsessi põhimõttel töötavad seadmed, d) külmikveokite ja -haagiste külmutusseadmed, e) külmikkergsõidukite ja rahvusvaheliste vedude konteinerite ja rongivagunite külmutusseadmed. Tema töö hõlmab külmaainete** käitlemist: lisamist, KKSP-seadmetest külmaaine välja võtmist, taaskasutamist, lekete kontrolli, hermeetilisuse testimist ja süsteemi vakumeerimist. 3. taseme külmamehaanik võib tegeleda osoonikihti kahandavaid aineid, fluoritud kasvuhoonegaase ja süsivesinikke sisaldavate KKSP-seadmete käitlemisega. Kutse vastab Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2024/2215 kategooriale A2, mis sisaldab kõiki HFC-dega ja HC-dega seotud pädevusnõudeid. Osakutsed vastavad kategooriatele D (kokkukogumine) ja E (lekkeontroll kontuuri avamata). Külmamehaanik, tase 3 töötab tavapärastes olukordades üksinda või töörühma liikmena. Paigaldamise, hooldamise ja remondiga seonduvaid surve-, lukksepa-, elektri- ning automaatika jms töid võib ta teha juhul, kui tal on selleks nõutav pädevus. Töötatakse nii sise- kui ka välitingimustes. Töö võib toimuda kõrgustes. Töökoha ohutegurid: kokkupuude pingestatud seadmetega ning külmaainetest põhjustatud mürgistusoht, müra, vibratsioon, tolm ja temperatuurikõikumised (külmakahjustused), külmapõletus ja lämbumisoht. Ohutuse tagamiseks tuleb kasutada isikukaitsevahendeid, järgida tööohutusnõudeid ja töötada hästi ventileeritud ruumides. Põhilised töövahendid on elektrilised või mehaanilised käsi- ja spetsiaaltööriistad ning mõõteseadmed (testrid, ampermeetrid jt). Tuleohtlike külmaainetega töötades peavad elektrilised või mehaanilised käsitööriistad vastama külmaaine ohuklassile. Kutseala kõrgemad kutsetasemed Külmamehaanik, tase 4 Külmatehnika paigaldusjuht, tase 5 ------------------------------ *Seadme all mõistetakse tehases valmistatud hermeetiliselt suletud külmaringiga KKSP-masinat. Süsteemi all mõistetakse eri komponentidest tarbimiskohas koostatud KKSP külmaringi. **Külmaainete all mõistetakse KKSP-seadmetes ja süsteemides kasutatavat ainet: osoonikihi kahandavaid aineid (CFC-d ja HCFC-d), fluoritud kasvuhoonegaase (HFC-d ja HFO-d), süsivesinikud (HC-d), nt propaan, isobutaan, süsihappegaas (CO2), ammoniaak (NH3) jm. A.2.1 Paigaldamine A.2.2 Hooldus, remont ja teenindus A.2.3 Väikeseadmetest ja mahutitest külmaaine kokku kogumine A.2.4 Külmasüsteemi lekkekontroll A.2.5 Väikeseadmete kasutuselt kõrvaldamine 3. taseme külmamehaanikuks saab õppida kutsekoolis, koolituskursusel või töökohal. Nõutud on põhiharidus. Külmutus- ja kliimaseadmete mehaanik, kütte- ja jahutusseadmete lukksepp, soojuspumpade paigaldaja jm. Külmamehaanik, tase 3 saab fluoritud kasvuhoonegaase või nende alternatiive (põlevad külmaained) ning osoonikihti kahandavate aineid sisaldavate seadmetega töötada juhul, kui ta on tõendanud vastavad kompetentsid ning talle on antud kutsetunnistus. Alus: • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2024/573 fluoritud kasvuhoonegaaside kohta • Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 2024/2215, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2024/573 miinimumnõuded, mille alusel antakse füüsilistele ja juriidilistele isikutele sertifikaate seoses fluoritud kasvuhoonegaasidega või nende alternatiividega • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2024/590 osoonikihti kahandavate ainete kohta • Atmosfääriõhu kaitse seadus ja selle 6. jao all nimetatud rakendusaktid. Energiatõhususe teadlikkus • Teadmised energiatõhususe põhimõtetest ja suutlikkus rakendada energiasäästu meetmeid väikeseadmete tööprotsessides. Kohanemisvõime tehnoloogia arenguga • Valmidus õppida uusi tehnoloogiaid ja töövõtteid vastavalt külmatehnika valdkonna arengule. Uued innovaatilised töövõtted • Oskus kasutada lihtsaid digitaalseid lahendusi töö planeerimiseks, optimeerimiseks, seadmete jälgimiseks ja kvaliteedi tõstmiseks. Riskijuhtimine ja tööohutus • Teadmised tööohutuse põhimõtetest ja oskus hinnata ohutusriske väikeseadmetega töötamisel, järgides kehtivaid ohutusstandardeid ja regulatsioone. • Võime rakendada ohutusnõudeid ning kasutada kaitsevahendeid töö tegemisel. Külmamehaanik A2, tase 3 kutse moodustub üldoskustest, kohustuslikest ja kutset läbivatest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav: • üldoskuste (B.2), • kohustuslike kompetentside B.3.1 – B.3.5 ja • kutset läbivate kompetentside B.3.6 tõendamine. Osakutse „Väikeseadmetest külmaaine kokku koguja, kategooria D“ taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2) ja kompetentsi B.3.3 ning kutset läbivate kompetentside B.3.7 tõendamine. Osakutse „Külmasüsteemi lekke kontrollija, kontuuri avamata, kategooria E“ taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2), kompetentsi B.3.4 ning kutset läbivate kompetentside B.3.8 tõendamine. Külmamehaanik A2, tase 3 vastavate kompetentside tõendamisel saab moodustada järgmisi EL-i määruse 2024/2215 kategooriate kombinatsioone: • A2 (F-gaasid ja süsivesinikud) = külmamehaanik A2, tase 3 kutse • D (F-gaaside ja süsivesinike kokkukogumine) = osakutse Väikeseadmetest külmaaine kokku kogumine, kategooria D, mis koosneb tööosast külmaaine kokku kogumine • E (F-gaaside lekkekontroll kontuuri avamata) = osakutse Külmasüsteemi lekkekontroll kontuuri avamata, kategooria E, mis koosneb tööosast külmasüsteemi lekkekontroll kontuuri avamata Paigaldamine 3 Hooldus, remont ja teenindus 3 Külmaaine kokkukogumine KKSP-seadmetest ja mahutitest 3 Külmasüsteemi lekkekontroll 3 Seadmete ja süsteemide kasutuselt kõrvaldamine 3 Külmamehaanik A2, tase 3 kutset läbivad kompetentsid 3 Väikeseadmetest külmaaine kokkukoguja, kategooria D, tase 3 osakutset läbivad kompetentsid 3 Külmasüsteemi lekkekontrollija kontuuri avamata, kategooria E, tase 3 osakutset läbivad kompetentsid 3 Külmamehaanik A1, tase 4 Refrigeration Mechanic Category A1, EQF Level 4 9 Külmamehaanik II (versioon 2) Külmamehaanik II (versioon 3) Külmamehaanik II (versioon 4) Külmamehaanik II (versioon 5) Külmamehaanik, tase 4 (versioon 6) Külmamehaanik, tase 4 (versioon 7) Külmamehaanik, tase 4 (versioon 8) Külmutusmehaanik II (versioon 1) R-717 (NH3 -ammoniaak) aineid sisaldavate KKSP-seadmete ja süsteemide käitlemine, kategooria C R-744 (CO2) aineid sisaldavate KKSP-seadmete ja süsteemide käitlemine, kategooria B Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Külmatehnika Külmamehaanik 44 2025-10-16 2026-01-01 2030-12-31 4 4 7127 Kliima- ja külmutusseadmete mehaanikud 0713 Elektrienergia ja energeetika 33 Masinate ja seadmete remont ja paigaldus Eesti Külmaliit Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Ene Kriis Eesti Keskkonnauuringute Keskus Virgo Rotenberg Tallinna Tööstushariduskeskus Riho Pilv Eesti Külmaliit Alar Sildvee Beijer Ref Eesti OÜ Teet Kullas Cooltec OÜ Jaan Papagoi AcRef OÜ Roland Jung TRV Kliima AS Viljo Kaul Termex OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Külmamehaanik A1, tase 4 paigaldab ja hoiab käigus kaubanduses, transpordis, elamutes ja tööstuses kasutatavaid külmutus, kliima- ja soojuspumpseadmeid ning -süsteeme* (edaspidi KKSP-seadmed ja -süsteemid). Teeb kõiki töid vastavalt erialasele spetsialiseerumisele. Seadmetele ja süsteemidele külmaaine kogustele piiranguid ei ole. 4. taseme külmamehaanik töötab järgmiste KKSP-seadmete ja süsteemidega: a) paiksed külmutusseadmed ja -süsteemid, b) paiksed kliimaseadmed ja soojuspumbad, c) paiksed orgaanilise Rankine’i ringprotsessi põhimõttel töötavad seadmed, d) külmikveokite ja -haagiste külmutusseadmed, e) külmikkergsõidukite, rahvusvaheliste vedude konteinerite ja rongivagunite külmutusseadmed, Tema töö hõlmab külmaainete** käitlemist: lisamist, KKSP-seadmetest ja -süsteemidest külmaaine välja võtmist, taaskasutamist, lekete kontrolli, hermeetilisuse testimist ja süsteemi vakumeerimist. 4. taseme külmamehaanik võib tegeleda osoonikihti kahandavaid aineid, fluoritud kasvuhoonegaase ja süsivesinikke sisaldavate KKSP-seadmete ja -süsteemide käitlemisega. CO2 ja NH3 alane pädevus omistatakse spetsialiseerumisega (vastavalt EL-i kategooriad B ja C). Kutse vastab Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2024/2215 kategooriale A1, mis hõlmab F-gaase ja süsivesinikke sisaldavate KKSP-seadmete ja süsteemide ning süsinikdioksiidi, kategooria B või ammoniaagi, kategooria C käitlemist. Külmamehaanik, tase 4 täidab mitmekülgseid tööülesandeid, sh muutlikes olukordades. Ta töötab üksinda või töörühma liikmena. Tal on valmisolek juhendada algajaid kaastöötajaid. Paigaldamise, hooldamise ja remondiga seonduvaid surve-, lukksepa-, elektri- ning automaatika jms töid tohib ta teha ainult siis, kui tal on selleks nõutav pädevus. Töötatakse nii sise- kui ka välitingimustes. Töö võib toimuda kõrgustes. Töökoha ohutegurid on: kokkupuude pingestatud seadmetega ning külmaainetest põhjustatud mürgistusoht, müra, vibratsioon, tolm ja temperatuurikõikumised (külmakahjustused) ), külmapõletus ja lämbumisoht. Ohutuse tagamiseks tuleb kasutada isikukaitsevahendeid, järgida tööohutusnõudeid ja töötada hästi ventileeritud ruumides. Põhilised töövahendid on elektrilised või mehaanilised käsi- ja spetsiaaltööriistad ning mõõteseadmed (testrid, ampermeetrid jt). Tuleohtlike külmaainetega töötades peavad elektrilised või mehaanilised käsitööriistad vastama külmaaine ohuklassile. Kutseala madalam ja kõrgem kutsetase Külmamehaanik, tase 3 Külmatehnika paigaldusjuht, tase 5 *Seadme all mõistetakse tehases valmistatud hermeetiliselt suletud külmaringiga KKSP-masinat. Süsteemi all mõistetakse eri komponentidest tarbimiskohas koostatud KKSP-külmaringi. **Külmaainete all mõistetakse KKSP-seadmetes ja süsteemides kasutatavat ainet: osoonikihi kahandavaid aineid (CFC-d ja HCFC-d), fluoritud kasvuhoonegaase (HFC-d ja HFO-d), süsivesinikud (HC-d), nt propaan, isobutaan, süsihappegaas (CO2), ammoniaak (NH3) jm. A.2.1 Paigaldamine A.2.2 Hooldus, remont ja teenindus A.2.3 Külmaaine kokku kogumine KKSP-seadmetest, süsteemidest ja mahutitest A.2.4 Külmasüsteemi lekkekontroll A.2.5 Seadmete ja süsteemide kasutuselt kõrvaldamine A.2.6 R-744 (CO2) sisaldavate KKSP-seadmete ja süsteemide käitlemine, kategooria B A.2.7 R-717 (NH3 – ammoniaak) sisaldavate KKSP-seadmete ja süsteemide käitlemine, kategooria C 4. taseme külmamehaanikuks saab õppida kutseõppes või koolituskursusel või töökohal. Nõutud on põhiharidus. Külmutus- ja kliimaseadmete tehnik, laeva külmutusseadmete mehaanik jm. Külmamehaanik, tase 4 saab fluoritud kasvuhoonegaase või nende alternatiive (põlevad külmaained, CO2 ja NH3) ning osoonikihti kahandavate aineid sisaldavate seadmete ja süsteemidega töötada, kui ta on tõendanud vastavad kompetentsid ning talle on antud kutsetunnistus. Alus: • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2024/573 fluoritud kasvuhoonegaaside kohta • Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 2024/2215, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2024/573 miinimumnõuded, mille alusel antakse füüsilistele ja juriidilistele isikutele sertifikaate seoses fluoritud kasvuhoonegaasidega või nende alternatiividega • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2024/590 osoonikihti kahandavate ainete kohta • Atmosfääriõhu kaitse seadus ja selle 6. jao all nimetatud rakendusaktid. Energiatõhususe juhtimine • Sügavad teadmised energiatõhususe põhimõtetest ning võime rakendada strateegilisi energiasäästu lahendusi suurte külmasüsteemide paigaldamisel, hooldusel ja optimeerimisel. • Võime kasutada süsteemide andmeid ja analüüse hoolduse, tõrkeotsingu ja energiatõhususe optimeerimiseks. Tehnoloogia arenguga kohanemine • Valmidus ja võimekus omandada uusi tehnoloogiaid ja töövõtteid, sealhulgas automatiseeritud ja nutikaid lahendusi, vastavalt külmatehnika valdkonna arengule. Uued innovaatilised töövõtted • Oskus rakendada digitaalseid ja automaatseid lahendusi töö planeerimiseks, optimeerimiseks, seadmete jälgimiseks (nt temperatuuri, rõhu, energiatarbimise reaalajas jälgimine) ja efektiivsuse ja kvaliteedi suurendamiseks suurte ja keerukate külmasüsteemide hoolduse ja juhtimise protsessis. Riskijuhtimine ja tööohutus • Oskus hinnata ja juhtida ohutusriske keerukates süsteemides, järgides kehtivaid ohutusstandardeid ja regulatsioone. Külmamehaanik A1, tase 4 kutse moodustub üldoskustest, kohustuslikest kompetentsidest, spetsialiseerumisega seotud kompetentsidest ja kutset läbivatest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav: • üldoskuste B.2, • kohustuslike kompetentside B.3.1-B.3.5 ja • kutset läbivate kompetentside B.3.8 tõendamine. Spetsialiseerumise R-744 (CO2) sisaldavate KKSP-seadmete ja -süsteemide käitlemine, kategooria B taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2), kohustuslike kompetentside B.3.1–B.3.5, spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.3.6 ning kutset läbivate kompetentside B.3.8 tõendamine. Spetsialiseerumise R-717 (NH3 – ammoniaak) sisaldavate KKSP-seadmete ja -süsteemide käitlemine, kategooria C taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2), kohustuslike kompetentside (B.3.1–B.3.5), spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.3.7 ja kutset läbivate kompetentside B.3.8 tõendamine. Külmamehaanik A1, tase 4 vastavate kompetentside tõendamisel saab moodustada järgmisi EL-i määruse 2024/2215 kategooriate kombinatsioone: • A1 (F-gaasid ja süsivesinikud) = külmamehaanik A1, tase 4 kutse • A1+B (F-gaasid ja süsivesinikud + süsinikdioksiid) = külmamehaanik A1, tase 4 kutse koos spetsialiseerumisega seotud kompetentsiga: R-744 (CO2) sisaldavate KKSP-seadmete ja süsteemide käitlemine, kategooria B • A1+C (F-gaasid ja süsivesinikud + ammoniaak) = külmamehaanik A1, tase 4 kutse koos spetsialiseerumisega seotud kompetentsiga: R-717 (NH3 - ammoniaak) sisaldavate KKSP-seadmete ja süsteemide käitlemine, kategooria C • A1+B+C (F-gaasid ja süsivesinikud + süsinikdioksiid + ammoniaak) = külmamehaanik A1, tase 4 kutse koos mõlema spetsialiseerumisega seotud kompetentsidega: R-744 (CO2) sisaldavate KKSP-seadmete ja süsteemide käitlemine, kategooria B ning R-717 (NH3 - ammoniaak) sisaldavate KKSP-seadmete ja süsteemide käitlemine, kategooria C Paigaldamine 4 Hooldus, remont ja teenindus 4 Külmaaine kokkukogumine KKSP-seadmetest ja mahutitest 4 Külmasüsteemi lekkekontroll 4 Seadmete ja süsteemide kasutuselt kõrvaldamine 4 Spetsialiseerumise R-744 (CO2) sisaldavate KKSP-seadmete ja -süsteemide käitlemine, kategooria B taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2), kohustuslike kompetentside B.3.1–B.3.5, spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.3.6 ning kutset läbivate kompetentside B.3.8 tõendamine. Spetsialiseerumise R-717 (NH3 – ammoniaak) sisaldavate KKSP-seadmete ja -süsteemide käitlemine, kategooria C taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2), kohustuslike kompetentside (B.3.1–B.3.5), spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.3.7 ja kutset läbivate kompetentside B.3.8 tõendamine. Külmamehaanik A1, tase 4 kutset läbivad kompetentsid 4 Külmatehnika paigaldusjuht A1, tase 5 Refrigeration Lead Technician Category A1, EQF Level 5 9 Külmatehnik III (versioon 2) Külmatehnik III (versioon 3) Külmatehnik III (versioon 4) Külmatehnik III (versioon 5) Külmatehnika paigaldusjuht, tase 5 (versioon 6) Külmatehnika paigaldusjuht, tase 5 (versioon 7) Külmatehnika paigaldusjuht, tase 5 (versioon 8) Külmutustehnik III (versioon 1) R-717 (NH3 -ammoniaak) aineid sisaldavate KKSP-seadmete ja süsteemide käitlemine, kategooria C R-744 (CO2) aineid sisaldavate KKSP-seadmete ja süsteemide käitlemine, kategooria B Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Külmatehnika Külmamehaanik 44 2025-10-16 2026-01-01 2030-12-31 5 5 7127 Kliima- ja külmutusseadmete mehaanikud 0713 Elektrienergia ja energeetika 33 Masinate ja seadmete remont ja paigaldus Eesti Külmaliit Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Ene Kriis Eesti Keskkonnauuringute Keskus Virgo Rotenberg Tallinna Tööstushariduskeskus Riho Pilv Eesti Külmaliit Alar Sildvee Beijer Ref Eesti OÜ Teet Kullas Cooltec OÜ Jaan Papagoi AcRef OÜ Roland Jung TRV Kliima AS Viljo Kaul Termex OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Külmatehnika paigaldusjuht A1, tase 5, juhib paigaldus- ja hooldustööde meeskonda, mis paigaldab ja hooldab kaubanduses, transpordis, elamutes ja tööstuses kasutatavaid külmutus-, kliima- ja soojuspumbaseadmeid ning -süsteeme* (edaspidi KKSP-seadmed ja -süsteemid). Seadmetele ja süsteemidele külmaaine kogustele piiranguid ei ole. Teeb kõiki töid vastavalt erialasele spetsialiseerumisele. Külmatehnika paigaldusjuht töötab järgmiste KKSP-seadmeid ja süsteemidega: Tema töö hõlmab külmaainete** käitlemist: lisamist, KKSP-seadmetest ja -süsteemidest külmaaine välja võtmist, taaskasutamist, lekete kontrolli, hermeetilisuse testimist ja süsteemi vakumeerimist. Külmatehnika paigaldusjuht analüüsib projektide tehnilisi dokumente ja valib sobivaid seadmeid vastavalt planeeritud võimsusele. Teeb vajadusel ettepanekuid muudatusteks. Külmatehnika paigaldusjuht, tase 5 täidab mitmekülgseid tööülesandeid, sh muutlikes olukordades. Ta töötab üksinda või töörühma liikmena. Tal on valmisolek juhendada algajaid kaastöötajaid Kutse vastab Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2024/2215 kategooriale A1, mis hõlmab F-gaase ja süsivesinikke sisaldavate KKSP-seadmeid ja süsteeme ning vastavalt omandatud spetsialiseerumisele süsinikdioksiidi (kategooria B) või ammoniaagi (kategooria C) käitlemist ning EKR tasemele 5. Paigaldamise, hooldamise ja remondiga seonduvaid surve-, lukksepa-, elektri- ning automaatika jms töid tohib ta teha ainult siis, kui tal on selleks nõutav pädevus. Töö toimub nii sise- kui ka välitingimustes. Töö võib toimuda kõrgustes. Töökoha ohutegurid on: kokkupuude pingestatud seadmetega ning külmaainetest põhjustatud mürgistusoht, müra, vibratsioon, tolm ja temperatuurikõikumised (külmakahjustused), külmapõletus ja lämbumisoht. Ohutuse tagamiseks tuleb kasutada isikukaitsevahendeid, järgida tööohutusnõudeid ja töötada hästi ventileeritud ruumides. Põhilised töövahendid on elektrilised või mehaanilised käsi- ja spetsiaaltööriistad ning mõõteseadmed (testrid, ampermeetrid jt). Tuleohtlike külmaainetega töötades peavad elektrilised või mehaanilised käsitööriistad vastama külmaaine ohuklassile. Kutseala madalamad kutsetasemed Külmamehaanik, tase 3 Külmamehaanik, tase 4 -------------------------------- *Seadme all mõistetakse tehases valmistatud hermeetiliselt suletud külmaringiga KKSP-masinat. Süsteemi all mõistetakse eri komponentidest tarbimiskohas koostatud KKSP külmaringi. **Külmaainete all mõistetakse KKSP-seadmetes ja süsteemides kasutatavat ainet: osoonikihi kahandavaid aineid (CFC-d ja HCFC-d), fluoritud kasvuhoonegaase (HFC-d ja HFO-d), süsivesinikud (HC-d), nt propaan, isobutaan, süsihappegaas (CO2), ammoniaak (NH3) jm. A.2.1 Juhtimine ja juhendamine A.2.2 Paigaldamine A.2.3 Hooldus, remont ja teenindus A.2.4 Külmaaine kokku kogumine KKSP-seadmetest, süsteemidest ja mahutitest A.2.5 Külmasüsteemi lekkekontroll A.2.6 Seadmete ja süsteemide kasutuselt kõrvaldamine A.2.7 R-744 (CO2) sisaldavate KKSP-seadmete ja süsteemide käitlemine, kategooria B A.2.8 R-717 (NH3 – ammoniaak) sisaldavate KKSP-seadmete ja süsteemide käitlemine, kategooria C Külmatehnika paigaldusjuhil on keskharidus, ta on läbinud kutseõppe või kutsealase koolituse, ta omab külmamehaanik, tase 4 kutset ja selle alast töökogemust. Objektijuht, töödejuhataja jm., külmutus- ja kliimaseadmete tehnik, laeva külmutusseadmete mehaanik Külmatehnika paigaldusjuht, tase 5 saab fluoritud kasvuhoonegaase või nende alternatiive (põlevad külmaained, CO2 ja NH3) ning osoonikihti kahandavate aineid sisaldavate seadmete ja süsteemidega töötada, kui ta kui ta on tõendanud vastavad kompetentsid ning talle on antud kutsetunnistus. Alus: • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2024/573 fluoritud kasvuhoonegaaside kohta • Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 2024/2215, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2024/573 miinimumnõuded, mille alusel antakse füüsilistele ja juriidilistele isikutele sertifikaate seoses fluoritud kasvuhoonegaasidega või nende alternatiividega • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2024/590 osoonikihti kahandavate ainete kohta • Atmosfääriõhu kaitse seadus ja selle 6. jao all nimetatud rakendusaktid. Energiatõhususe juhtimine • Sügavad teadmised energiatõhususe põhimõtetest ning võime rakendada strateegilisi energiasäästu lahendusi suurte külmasüsteemide paigaldamisel, hooldusel ja optimeerimisel. • Võime planeerida ja juhtida energiatõhusaid paigaldusprojekte, sealhulgas kasutada süsteemianalüüsi tulemusi töö optimeerimiseks. Tehnoloogia arenguga kohanemine • Valmidus ja võimekus omandada uusi tehnoloogiaid, töövahendeid ja töövõtteid, sealhulgas automatiseeritud ja nutikaid lahendusi, vastavalt külmatehnika valdkonna arengule. • Võime juhtida paigaldusprojekte, kus rakendatakse uusimaid tehnoloogilisi lahendusi. Uued innovaatilised töövõtted • Oskus rakendada ja juhtida digitaalseid ning automaatseid lahendusi tööde planeerimiseks, optimeerimiseks, seadmete jälgimiseks (nt temperatuuri, rõhu, energiatarbimise reaalajas jälgimine) ning töö efektiivsuse ja kvaliteedi tõstmiseks suurte ja keerukate külmasüsteemide paigaldus-, hooldus- ja juhtimisprotsessides. • Võime integreerida nutikaid lahendusi töövoogude, ressursside ja meeskonna juhtimise parendamiseks. Riskijuhtimine ja tööohutus • Oskus hinnata ja juhtida ohutusriske keerukates paigaldusprojektides, järgides kehtivaid ohutusstandardeid, regulatsioone ja tööohutusnõudeid. • Võime rakendada tööohutuse parimaid praktikaid ja tagada meeskonna ohutus kogu paigaldustöö vältel. Külmatehnika paigaldusjuht A1, tase 5 kutse moodustub üldoskustest, kohustuslikest kompetentsidest, spetsialiseerumisega seotud kompetentsidest ja kutset läbivatest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav: • üldoskuste B.2, • kohustuslike kompetentside B.3.1-B.3.6 ja • kutset läbivate kompetentside B.3.9 tõendamine Spetsialiseerumise kompetentsi R-744 (CO2) sisaldavate KKSP-seadmete ja süsteemide käitlemine, kategooria B taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2), kohustuslike kompetentside B.3.1–B.3.6, spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.3.7 ja kutset läbivate kompetentside B.3.9 tõendamine. Spetsialiseerumise R-717 (NH3 – ammoniaak) sisaldavate KKSP-seadmete ja süsteemide käitlemine, kategooria C taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2), kohustuslike kompetentside (B.3.1–B.3.6), spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.3.8 ja kutset läbivate kompetentside B.3.9 tõendamine. Külmamehaanika paigaldusjuht A1, tase 5 vastavate kompetentside tõendamisel saab moodustada järgmisi EL-i määruse 2024/2215 kategooriate kombinatsioone: • A1 (F-gaasid ja süsivesinikud) = külmamehaanik A1, tase 4 kutse • A1+B (F-gaasid ja süsivesinikud + süsinikdioksiid) = külmamehaanik A1, tase 4 kutse koos spetsialiseerumisega seotud kompetentsiga: R-744 (CO2) sisaldavate KKSP-seadmete ja süsteemide käitlemine, kategooria B • A1+C (F-gaasid ja süsivesinikud + ammoniaak) = külmamehaanik A1, tase 4 kutse koos spetsialiseerumisega seotud : R-717 (NH3 - ammoniaak) sisaldavate KKSP-seadmete ja süsteemide käitlemine, kategooria C • A1+B+C (F-gaasid ja süsivesinikud + süsinikdioksiid + ammoniaak) = külmamehaanik A1, tase 4 kutse koos spetsialiseerumisega seotud kompetentsiga: R-744 (CO2) sisaldavate KKSP-seadmete ja süsteemide käitlemine, kategooria B ning R-717 (NH3 - ammoniaak) sisaldavate KKSP-seadmete ja süsteemide käitlemine, kategooria C Juhtimine ja juhendamine 5 Paigaldamine 5 Hooldus, remont ja teenindus 5 Külmaaine kokkukogumine KKSP-seadmetest ja mahutitest 5 Külmasüsteemi lekkekontroll 5 Seadmete ja süsteemide kasutuselt kõrvaldamine 5 Spetsialiseerumise kompetentsi R-744 (CO2) sisaldavate KKSP-seadmete ja süsteemide käitlemine, kategooria B taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2), kohustuslike kompetentside B.3.1–B.3.6, spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.3.7 ja kutset läbivate kompetentside B.3.9 tõendamine. Spetsialiseerumise R-717 (NH3 – ammoniaak) sisaldavate KKSP-seadmete ja süsteemide käitlemine, kategooria C taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2), kohustuslike kompetentside (B.3.1–B.3.6), spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.3.8 ja kutset läbivate kompetentside B.3.9 tõendamine. Külmamehaanik A1, tase 4 kutset läbivad kompetentsid 4 Kohtuarst, tase 7 Forensic Medical Doctor, EstQF Level 7 8 Kohtuarst-ekspert IV (versioon 1) Kohtuarst-ekspert IV (versioon 2) Kohtuarst-ekspert IV (versioon 3) Kohtuarst, tase 7 (versioon 4) Kohtuarst, tase 7 (versioon 5) Kohtuarst, tase 7 (versioon 6) Kohtuarst, tase 7 (versioon 7) Arst-kohtutoksikoloogiaekspert, tase 7 Kohtuarst-ekspert, tase 7 Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Justiits- ja kohtuteenistused Kohtuarst-ekspert 35 2025-10-28 2025-10-28 2030-10-27 7 7 2212 Eriarstid 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Eesti Kohtuekspertiisi Instituut Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Triin Paju Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi Lääne-Eesti kohtuarstlik osakond Krista Reinek Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi personalitalitus Sünne Remmer Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi Põhja-Eesti kohtuarstlik osakond Merike Rump Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kvaliteeditalitus Mailis Tõnisson Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi Lõuna-Eesti kohtuarstlik osakond Marika Väli Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi patoloogilise anatoomia ja kohtuarstiteaduse osakond Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kohtuarst teeb isiku ja surnu kohtuarstlikke ekspertiise, uuringuid, lahanguid ning annab igakülgse, erapooletu ja teaduslikult põhjendatud eksperdiarvamuse. Ta töötab iseseisvalt ning vastutab antud eksperdiarvamuse eest. Kohtu kutsel osaleb ta kohtuistungil eksperdi või oma eriteadmiste valdkonnas asjatundjana. 7. taseme kohtuarst on meeskonna liige, kes juhendab abipersonali ning suhtleb kolleegide ja klientidega. Kohtuarsti tööaeg on fikseeritud, vajadusel osaleb ta isiku või surnu vaatlusel väljaspool tööaega. Töö on pingeline ja nõuab vaimset pingutust. Tööülesannete täitmisel puutub ta kokku bioloogilise ja keemilise ohuga. Kohtuarst töötab üldjuhul sisetingimustes, vajadusel uuritava asukohas, nt kinnipidamisasutuses, tervishoiuteenust osutavas asutuses või välitingimustes surnu leidmise kohal. Kohtuarsti kutsealal on ka kohtuarst, tase 8, kes tegeleb lisaks ekspertiiside ja uuringute tegemisele koolitamise, juhendamise ja valdkonna arendamisega. A.2.1. Ekspertiiside ja uuringute tegemine A.2.2. Bioloogilise materjali võtmine ekspertiisiks või uuringuks A.2.3. Väljakutsetel osalemine A.2.4. Osalemine komisjoniekspertiisides A.2.5. Osalemine kohtuistungil A.2.6. Valdkonna arendamine A.2.7. Koolitamine ja juhendamine Kohtuarstlik ekspertiis A.2.8. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi ja uuringu tegemine A.2.9. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi ja lahangu tegemine Arstlik kohtutoksikoloogiaekspertiis A.2.10. Toksilise aine toime hindamise ekspertiisi ja uuringu tegemine A.2.11. Narkootiliste ainete suurte ja väikeste koguste hindamine A.2.12. Joobe tuvastamine A.2.13. Kohtuantropoloogia ekspertiisi ja uuringu tegemine A.2.14. Kohtuhistoloogia uuringu tegemine A.2.15. Arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi ja uuringu tegemine Kohtuarst, tase 7 on läbinud arstiteaduse õppekava ja omab vastavat diplomit ning on läbinud residentuuri vastavalt spetsialiseerumisele: kohtuarst-ekspert – eriala residentuuri läbimine (alates 2012. aastast kohtuarsti residentuur või kuni aastani 2012 patoloogia residentuur); arst-kohtutoksikoloogiaekspert – kohtuarstiteadus, laborimeditsiin, farmakoloogia või muu arstlik eriala, väljaõpe toksikoloogia valdkonnas. Kohtuarst, peakohtuarst-ekspert, kohtuarst-ekspert, kohtuekspert-arst-toksikoloog, kohtuarst-histoloogiaekspert, kohtuarst-antropoloogiaekspert, kohtuarst-toksikoloogiaekspert, kohtuarst-radioloogiaekspert Innovatsiooni ja uute tehnoloogiatega kohanemise oskus. Säilenõtkuse arendamine – kiire hakkama saamine muutuste ja väljakutsetega, mis panevad proovile vastupidavuse, kohanemisvõime ja meeskonnadünaamika. Kohtuarst, tase 7 kutse moodustub üldoskustest, kohustuslikest, spetsialiseerumisega seotud ja valitavatest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutud üldoskuste (B.2) ja kohustuslike kompetentside B.3.1–B.3.7 tõendamine ning tuleb tõendada vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsid: kohtuarst-ekspert, kompetentsid B.3.8 ja B.3.9; arst-kohtutoksikoloogiaekspert, kompetentsid B.3.10–B.3.12. Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.3.13−B.3.15. Ekspertiiside ja uuringute tegemine 7 Bioloogilise materjali võtmine ekspertiisiks või uuringuks 7 Väljakutsetel osalemine 7 Osalemine komisjoniekspertiisides 8 Osalemine kohtuistungil 7 Valdkonna arendamine 7 Koolitamine ja juhendamine 7 Kutse taotlemisel tuleb tõendada vähemalt üks spetsialiseerumisega seotud kompetentsid: kohtuarst-ekspert, kompetentsid B.3.8 ja B.3.9; arst-kohtutoksikoloogiaekspert, kompetentsid B.3.10–B.3.12. Kutse taotlemisel on lisaks võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.3.13−B.3.15. Kohtuantropoloogia ekspertiisi ja uuringu tegemine 7 Kohtuhistoloogia uuringu tegemine 7 Arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi ja uuringu tegemine 8 Diplomeeritud tööstusautomaatikainsener, tase 7 Diploma Industrial Automation Engineer, EstQF Level 7 5 Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 1) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 2) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 2) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 3) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 3) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud tööstusautomaatikainsener, tase 7 (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Automaatikainsener 35 2025-10-30 2025-10-30 2027-10-29 7 7 2152 Elektroonikainsenerid 0714 Elektroonika ja automaatika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Eesti Süsteemiinseneride Selts Keelte oskustasemete kirjeldused Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Andres Rähni Eesti Süsteemiinseneride Selts, Tallinna Tehnikaülikool Vitali Vansovitš Valmet Automation Oy Andrei Popov ABB AS Samo Saarts Tallinna Tehnikakõrgkool Sergei Bessonov ÅF-Automaatika Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Tööstusautomaatikainseneride töö eesmärk on luua insenertehnilisi lahendusi automaatikasüsteemide ohutuks ja kvaliteetseks toimimiseks. Automaatikasüsteem on keskkonnaga vahetult seotud tark- ja riistvara kompleks, mida kasutatakse tehnoloogiliste protsesside toimimise juhtimiseks ja kontrollimiseks ettenähtud töörežiimides ilma inimese otsese osalemiseta. 7. taseme diplomeeritud tööstusautomaatikainseneri tööks on olemasolevate või arendatavate tehnoloogiliste protsesside automatiseerimine ja automaatikasüsteemide töös hoidmine. Automatiseerimine hõlmab automaatikasüsteemide kõrgtehnoloogilist loomist ja rakendamist toodete ja teenuste tootmiseks ja tarnimiseks. Diplomeeritud tööstusautomaatikainsener on kogenud spetsialist, kes teeb koostööd tellijate ja sidusvaldkondade spetsialistidega ning juhib vajadusel meeskonna tööd. Tööstusautomaatikainseneride töö on seotud infotehnoloogia, elektri ja nõrkvoolu valdkondadega ja robootikaga, eeldades kompleksseid kutseoskusi ning arusaamist kasutatavast tootmistehnoloogiast. Kindlustada tuleb tootmisprotsessi sujuvus, standarditele vastavus ja tellijale sobiv ratsionaalne lõpptulemus. Töötempo võib olla kiire ja pingeline. Töötamine võib toimuda välitingimustes või keskkondades, kus võib esineda plahvatus- ja tuleohtu ning kokkupuudet kemikaalide, mürgiste ainete, nakkusohtliku materjali, ioniseeriva kiirguse, mistõttu on nõutav erikaitsevahendite kasutamine. Kutseala kõrgema taseme kutse: Volitatud tööstusautomaatikainsener, tase 8 Tööülesanded seonduvad kõrgeima keerukusega tehnoloogiliste protsesside kompleksse automatiseerimise ja automaatikasüsteemide innovaatilise töös hoidmisega. A.2.1 Arhitektuuri arendamine A.2.2 Riistvara valimine A.2.3 Tarkvara arendamine A.2.4 Süsteemi hindamine A.2.5 Tõrgete haldamine A.2.6 Dokumenteerimine A.2.7 Projekteerimine (v.a kõrgendatud ohuga keskkondade süsteemides) A.2.8 Süsteemide ehitamine A.2.9 Süsteemide kasutus ja hooldus A.2.10 Arendus- ja koolitustegevus Tööstusautomaatikainsenerina töötamine eeldab tavaliselt erialast magistrikraadi või sellega samaväärset kõrgharidust. Mõlemal juhul on nõutav erialane töökogemus. Automaatikainsener, automaatika hooldusinsener, automaatika hooldusjuht, automaatika projektimüügi insener, automaatika projekteerija, automaatika projektijuht, protsessiinsener, robootikainsener. Seoses suurema IT lahendustega integreerumisega tuleb arvestada trendi, kus olemasolevad tööstusseadmed muutuvad järk-järgult kõrgtehnoloogilisemaks. Automatiseerimist mõjutavad innovaatiliste digitehnoloogiliste lahenduste rakendamine nagu Tööstus 4.0 tehnoloogiad ning Tööstuslik Internet ja IoT. Tulevikuarengu vaates on suure tähtsusega tööstus- ja tootmisprotsesside elukaare (sh müügi ja tarbimise) tundmine, töö- ja keskkonnaohutus, küberturvalisus, ruumiline mõtlemine, masinnägemine ja liitreaalsus, kaasaegne andmeanalüüs (tehisintellekt, suurandmed). Üldise tendentsina võib välja tuua, et tööstuse erinevad põhikutsealad ja kompetentsid hakkavad üha enam sulanduma ja enam ei ole võimalik eri ameteid nii täpselt määratleda kui varem. Selle kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2) ja kohustuslike kompetentside (B.3.1 - B.3.6) tõendamine. Valitavatest kompetentsidest (B.3.7 – B.3.10) tuleb tõendada vähemalt üks kompetents. Arhitektuuri arendamine 7 Riistvara valimine 7 Tarkvara arendamine 7 Süsteemi hindamine 7 Tõrgete haldamine 7 Dokumenteerimine 7 Valitavatest kompetentsidest (B.3.7 – B.3.10) tuleb tõendada vähemalt üks kompetents. Projekteerimine (v.a kõrgendatud ohuga keskkondade süsteemides) 7 Süsteemide ehitamine 7 Süsteemide kasutus ja hooldus 7 Arendus- ja koolitustegevus 7 Volitatud tööstusautomaatikainsener, tase 8 Chartered Industrial Automation Engineer, EstQF Level 8 5 Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 1) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 2) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 2) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 3) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 3) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 6) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud tööstusautomaatikainsener, tase 8 (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Automaatikainsener 35 2025-10-30 2025-10-30 2027-10-29 8 8 2152 Elektroonikainsenerid 0714 Elektroonika ja automaatika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Eesti Süsteemiinseneride Selts Keelte oskustasemete kirjeldused Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Andres Rähni Eesti Süsteemiinseneride Selts, Tallinna Tehnikaülikool Vitali Vansovitš Valmet Automation Oy Andrei Popov ABB AS Samo Saarts Tallinna Tehnikakõrgkool Sergei Bessonov ÅF-Automaatika Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Tööstusautomaatikainseneride töö eesmärk on luua insenertehnilisi lahendusi automaatikasüsteemide ohutuks ja kvaliteetseks toimimiseks. Automaatikasüsteem on keskkonnaga vahetult seotud tark- ja riistvara kompleks, mida kasutatakse tehnoloogiliste protsesside toimimise juhtimiseks ja kontrollimiseks ettenähtud töörežiimides ilma inimese otsese osalemiseta. 8. taseme volitatud tööstusautomaatikainseneri tööks on kõrgeima keerukusega tehnoloogiliste protsesside kompleksne automatiseerimine ja automaatikasüsteemide innovaatiline töös hoidmine. Automatiseerimine hõlmab automaatikasüsteemide kõrgtehnoloogilist loomist ja rakendamist toodete ja teenuste tootmiseks ja tarnimiseks. Volitatud tööstusautomaatikainsener on kogenud spetsialist, kes teeb koostööd tellijate ja sidusvaldkondade spetsialistidega ning juhib meeskonna tööd. Tööstusautomaatikainseneride töö on seotud infotehnoloogia, elektri ja nõrkvoolu valdkondadega ja robootikaga, eeldades kompleksseid kutseoskusi ja arusaamist kasutatavast tootmistehnoloogiast. Kindlustada tuleb tootmisprotsessi sujuvus, standarditele vastavus ja tellijale sobiv ratsionaalne lõpptulemus. Töötempo võib olla kiire ja pingeline. Töötamine toimub ka välitingimustes või keskkondades, kus võib esineda plahvatus- ja tuleohtu ning kokkupuudet kemikaalide, mürgiste ainete, nakkusohtliku materjali, ioniseeriva kiirgusega, mistõttu on nõutav erikaitsevahendite kasutamine. Kutseala madalama taseme kutse: Diplomeeritud tööstusautomaatikainsener, tase 7 Tööülesanded seonduvad olemasolevate või arendatavate tehnoloogiliste protsesside automatiseerimise ja automaatikasüsteemide töös hoidmisega. A.2.1 Arhitektuuri arendamine A.2.2 Riistvara valimine A.2.3 Tarkvara arendamine A.2.4 Süsteemi auditeerimine ja ekspertiis A.2.5 Kvaliteedijuhtimine A.2.6 Dokumenteerimine A.2.7 Juhtimine A.2.8 Projekteerimine (sh kõrgendatud ohuga keskkondade süsteemide projekteerimine) A.2.9 Süsteemide ehitamine A.2.10 Süsteemide kasutus ja hooldus A.2.11 Arendus-, teadus- ja koolitustegevus Tööstusautomaatikainsenerina töötamine eeldab tavaliselt erialast magistrikraadi või sellega samaväärset kõrgharidust. Mõlemal juhul on nõutav erialane töökogemus. Automaatikainsener, automaatika hooldusinsener, automaatika hooldusjuht, automaatika projektimüügi insener, automaatika projekteerija, automaatika projektijuht, protsessiinsener, robootikainsener. Seoses suurema IT lahendustega integreerumisega tuleb arvestada trendi, kus olemasolevad tööstusseadmed muutuvad järk-järgult kõrgtehnoloogilisemaks. Automatiseerimist mõjutavad innovaatiliste digitehnoloogiliste lahenduste rakendamine nagu Tööstus 4.0 tehnoloogiad ning Tööstuslik Internet ja IoT. Tulevikuarengu vaates on suure tähtsusega tööstus- ja tootmisprotsesside elukaare (sh müügi ja tarbimise) tundmine, töö- ja keskkonnaohutus, küberturvalisus, ruumiline mõtlemine, masinnägemine ja liitreaalsus, kaasaegne andmeanalüüs (tehisintellekt, suurandmed) ning keerukate süsteemide probleemide lahendamine (Complex problem-solving). Üldise tendentsina võib välja tuua, et tööstuse erinevad põhikutsealad ja kompetentsid hakkavad üha enam sulanduma ja enam ei ole võimalik eri ameteid nii täpselt määratleda kui varem. Selle kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2) ja kohustuslike kompetentside (B.3.1 - B.3.7) tõendamine. Valitavatest kompetentsidest (B.3.8 - B.11) tuleb tõendada vähemalt üks kompetents. Arhitektuuri arendamine 8 Riistvara valimine 8 Tarkvara arendamine 8 Süsteemi auditeerimine ja ekspertiis 8 Kvaliteedijuhtimine 8 Dokumenteerimine 8 Juhtimine 8 Valitavatest kompetentsidest (B.3.8 – B.3.11) tuleb tõendada vähemalt üks kompetents. Projekteerimine (sh kõrgendatud ohuga keskkondade süsteemide projekteerimine) 8 Süsteemide ehitamine 8 Süsteemide kasutus ja hooldus 8 Arendus- ja koolitustegevus 8 Kohtuarst, tase 8 Forensic Medical Doctor, EstQF Level 8 8 Kohtuarst-ekspert V (versioon 1) Kohtuarst-ekspert V (versioon 2) Kohtuarst-ekspert V (versioon 3) Kohtuarst, tase 8 (versioon 4) Kohtuarst, tase 8 (versioon 5) Kohtuarst, tase 8 (versioon 6) Kohtuarst, tase 8 (versioon 7) Arstlik kohtutoksikoloogiaekspert, tase 8 Kohtuarst-ekspert, tase 8 Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Justiits- ja kohtuteenistused Kohtuarst-ekspert 35 2025-10-28 2025-10-28 2030-10-27 8 8 2212 Eriarstid 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Eesti Kohtuekspertiisi Instituut Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Triin Paju Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi Lääne-Eesti kohtuarstlik osakond Krista Reinek Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi personalitalitus Sünne Remmer Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi Põhja-Eesti kohtuarstlik osakond Merike Rump Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kvaliteeditalitus Mailis Tõnisson Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi Lõuna-Eesti kohtuarstlik osakond Marika Väli Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi patoloogilise anatoomia ja kohtuarstiteaduse osakond Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kohtuarst teeb isiku ja surnu kohtuarstlikke ekspertiise, uuringuid, lahanguid ning annab igakülgse, erapooletu ja teaduslikult põhjendatud eksperdiarvamuse. Ta töötab iseseisvalt ning vastutab antud eksperdiarvamuse eest. Kohtu kutsel osaleb ta kohtuistungil eksperdi või oma eriteadmiste valdkonnas asjatundjana. 8. taseme kohtuarst arendab valdkonda, töötab välja juhendeid ja osaleb valdkonda puudutavate õigusaktide väljatöötamisel. Ta koolitab ja juhendab, populariseerib eriala, teeb rahvusvahelisel tasemel koostööd, konverentsidel ettekandeid ning avaldab erialaseid artikleid. Ta töötab üksi ja meeskonnas, juhendab abipersonali ning töö eeldab suhtlemist kolleegide ja klientidega, sh rahvusvahelist suhtlust. Kohtuarsti tööaeg on fikseeritud, vajadusel osaleb ta isiku või surnu vaatlusel väljaspool tööaega. Töö on pingeline ja nõuab vaimset pingutust. Tööülesannete täitmisel puutub ta kokku bioloogilise ja keemilise ohuga. Kohtuarst töötab üldjuhul sisetingimustes, vajadusel uuritava asukohas, nt kinnipidamisasutuses, tervishoiuteenust osutavas asutuses või välitingimustes surnu leidmise kohal. Kohtuarsti kutsealal on ka kohtuarst, tase 7 kutse. A.2.1. Ekspertiiside ja uuringute tegemine A.2.2. Bioloogilise materjali võtmine ekspertiisiks või uuringuks A.2.3. Väljakutsetel osalemine A.2.4. Osalemine komisjoniekspertiisides A.2.5. Osalemine kohtuistungil A.2.6. Valdkonna arendamine A.2.7. Koolitamine ja juhendamine A.2.8. Valdkonna populariseerimine A.2.9. Valdkonnaga seotud teadus- ja arendusprojektide läbi viimine Kohtuarstlik ekspertiis A.2.10. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi ja uuringu tegemine A.2.11. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi ja lahangu tegemine Arstlik kohtutoksikoloogiaekspertiis A.2.12. Toksilise aine toime hindamise ekspertiisi ja uuringu tegemine A.2.13. Narkootiliste ainete suurte ja väikeste koguste hindamine A.2.14. Joobe tuvastamine A.2.15. Kohtuantropoloogia ekspertiisi ja uuringu tegemine A.2.16. Kohtuhistoloogia uuringu tegemine A.2.17. Arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi ja uuringu tegemine Kohtuarst, tase 8 on läbinud arstiteaduse õppekava ja omab vastavat diplomit ning on läbinud residentuuri vastavalt spetsialiseerumisele: kohtuarst-ekspert – eriala residentuuri läbimine (alates 2012. aastast kohtuarsti residentuur või kuni aastani 2012 patoloogia residentuur); arst-kohtutoksikoloogiaekspert – kohtuarstiteadus, laborimeditsiin, farmakoloogia või muu arstlik eriala, väljaõpe toksikoloogia valdkonnas. Kohtuarst, peakohtuarst-ekspert, kohtuarst-ekspert, arst-kohtutoksikoloog, histoloog, patoloog, kohtuarst-antropoloogiaekspert, kohtuarst-toksikoloogiaekspert, kohtuarst-radioloogiaekspert Innovatsiooni ja uute tehnoloogiatega kohanemise oskus. Säilenõtkuse arendamine – kiire hakkama saamine muutuste ja väljakutsetega, mis panevad proovile vastupidavuse, kohanemisvõime ja meeskonnadünaamika. Kohtuarst, tase 8 kutse moodustub üldoskustest, kohustuslikest, spetsialiseerumisega seotud ja valitavatest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutud üldoskuste (B.2) ja kohustuslike kompetentside B.3.1–B.3.9 tõendamine ning tuleb tõendada vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsid: kohtuarst-ekspert, kompetentsid B.3.10 ja B.3.11; arst-kohtutoksikoloogiaekspert, kompetentsid B.3.12–B.3.14. Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.3.15−B.3.17. Ekspertiiside ja uuringute tegemine 8 Bioloogilise materjali võtmine ekspertiisiks või uuringuks 8 Väljakutsetel osalemine 7 Osalemine komisjoniekspertiisides 8 Osalemine kohtuistungil 7 Valdkonna arendamine 8 Koolitamine ja juhendamine 8 Valdkonna populariseerimine 8 Valdkonnaga seotud teadus- ja arendusprojektide läbi viimine 8 Kutse taotlemisel on nõutud vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsid: kohtuarst-ekspert, kompetentsid B.3.10 ja B.3.11; arst-kohtutoksikoloogiaekspert, kompetentsid B.3.12–B.3.14. Kutse taotlemisel on lisaks võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.3.15−B.3.17. Kohtuantropoloogia ekspertiisi ja uuringu tegemine 7 Kohtuhistoloogia uuringu tegemine 7 Arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi ja uuringu tegemine 8 Kohtukriminalistikaekspert, tase 7 Forensic Expert, EstQF Level 7 7 Ekspert IV (versioon 1) Ekspert IV (versioon 2) Kohtukriminalistikaekspert, tase 7 (versioon 3) Kohtukriminalistikaekspert, tase 7 (versioon 4) Kohtukriminalistikaekspert, tase 7 (versioon 5) Kohtukriminalistikaekspert, tase 7 (versioon 6) Alkoholiekspert, tase 7 DNA - ekspert, tase 7 Dokumendiekspert, tase 7 Hääleekspert, tase 7 Infotehnoloogiaekspert, tase 7 Jäljeekspert, tase 7 Kiuekspert, tase 7 Kujutiseekspert, tase 7 Käekirjaekspert, tase 7 Liiklusekspert, tase 7 Lõhkeaineekspert, tase 7 Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspert, tase 7 Metalli- ja lasujäägiekspert, tase 7 Narkootilise aine ekspert, tase 7 Näoekspert, tase 7 Põlevvedelikuekspert, tase 7 Sõrmejäljeekspert, tase 7 Toksikoloogiaekspert, tase 7 Tulekahjuekspert, tase 7 Tulirelvaekspert, tase 7 Värvkatteekspert, tase 7 Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Justiits- ja kohtuteenistused Kohtukriminalistikaekspert 35 2025-10-28 2025-10-28 2030-10-27 7 7 3119 Füüsika- ja tehnikateaduste tehnikud, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Eesti Kohtuekspertiisi Instituut Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Reet Järving Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi DNA-osakond Kairi Kriiska-Maiväli Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi dokumendiosakond Sven Laanet Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakond Urmas Lõiv Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi liiklusosakond Krista Reinek Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi personalitalitus Aime Riikoja Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi toksikoloogiaosakond Margo Ritari Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi tehnikaosakond Merike Rump Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kvaliteeditalitus Andra Sirgmets Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi biomeetriaosakond Gunnar Tasa Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi arenduse asedirektor Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kohtukriminalistikaekspert on riiklikus ekspertiisiasutuses töötav kohtuekspert, kelle peamine tööülesanne on menetlusasjades ekspertiiside ja uuringute tegemine ning mitteõiguslikele eriteadmistele põhineva eksperdiarvamuse andmine. 7. taseme kohtukriminalistikaekspert teeb oma eriteadmiste valdkonnas ekspertiise ja uuringuid, mille alusel koostab kirjalikult põhjendatud eksperdiarvamuse. Kohtu kutsel osaleb ta kohtuistungil eksperdi või oma eriteadmiste valdkonnas asjatundjana. Kohtukriminalistikaekspert on oma töös erapooletu, järgib konfidentsiaalsuse nõudeid, kohtuekspertiisiseadust ja riikliku ekspertiisiasutuse põhimäärust. Ta töötab üksi ja meeskonnas, töö eeldab suhtlemist teiste ekspertide ja menetlejatega. Kohtukriminalistikaeksperdi kutsealal on järgmised spetsialiseerumised: Alkoholiekspert teeb kindlaks, kas on tegemist omavalmistatud või tööstusliku alkoholiga, samuti tuvastab puskariaparaate. DNA-ekspert määrab DNA-proovis oleva inimpäritolu bioloogilise materjali DNA-profiili, võrdleb sündmuskoha proovide analüüsil saadud DNA-profiile isikute DNA-profiilidega ja viib läbi DNA-analüüsil baseeruvaid sugulusuuringuid. Dokumendiekspert uurib turvadokumente ja teisi trükitooteid ning paberraha ja münte, tehes kindlaks, kas on tegemist ehtsate või võltsitud objektidega ning uurib kirjutaja tuvastamiseks tekste ja allkirju. Hääleekspert parandab salvestuste arusaadavust, tuvastab kõneleja, määrab salvestiste õigsust ja transkribeerib kõnesid. Infotehnoloogiaekspert otsib ja taastab kuritegeliku tegevuse tuvastamiseks andmekandjatelt informatsiooni ning testib elektroonikaseadmeid. Jäljeekspert uurib jalatsi-, rehvi-, murdmisriista- jm jälgi ning võrdleb neid esitatud võrdlusmaterjaliga. Kiuekspert uurib objektidel leiduvaid kiudusid ja karvu. Kujutiseekspert parandab kujutava materjali kvaliteeti, eraldab sündmusega seotud kaadreid ja töötleb erivormingus videofaile ning võrdleb kujutisi. Käekirjaekspert uurib kirjutaja tuvastamiseks tekste ja allkirju. Liiklusekspert rekonstrueerib ja analüüsib liiklusõnnetusi, identifitseerib sõidukeid, analüüsib sõidukite vahelise kontakti toimumise võimalikkust. Lõhkeaineekspert teeb kindlaks, kas on tegemist lõhkeainega või missugust lõhkeainet kasutati plahvatuse tekitamiseks. Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspert uurib lõhkeseadeldisi, lõhkematerjale, pürotehnilisi tooteid ja nende osi ning plahvatusjärgseid fragmente. Metalli- ja lasujäägiekspert teeb kindlaks, kas inimese kätel või riietel leidub tulirelvast pärinevaid osakesi, tuvastab metalli elementkoostise või metallijäljed objektidel, tuvastab ja klassifitseerib võltsmünte. Narkootilise aine ekspert teeb kindlaks, kas ja millise narkootilise või psühhotroopse ainega on tegemist. Näoekspert viib läbi näokujutiste otsinguid ja võrdlusi. Põlevvedelikuekspert uurib, kas tulekahju sündmuskohalt võetud objektides leidub põlevvedelike jälgi. Sõrmejäljeekspert toob objektidel esile naha papillaarkurrustiku jäljed, hindab nende individualiseeritavust ja identifitseerib naha papillaarkurrustiku jälgede alusel isiku. Toksikoloogiaekspert uurib joobeseisundi tuvastamiseks, mürgistuse või surma põhjuse kindlakstegemiseks, milliseid aineid isiku bioloogilised materjalid sisaldavad. Tulekahjuekspert teeb kindlaks tulekahjukolde asukoha, uurib objekti süttimise võimalikkust kontrollitavast süüteallikast ja tuvastab tulekahju tehnilise tekkepõhjuse. Tulirelvaekspert uurib tulirelvi, laskemoona, nende komponente, laskmisel tekkivaid jälgi ja lasu asjaolusid. Värvkatteekspert uurib ühe värvitud eseme värviosakeste leidumist teisel esemel. Kohtukriminalistikaeksperdi tööaeg on fikseeritud, aga võib esineda töötamist väljaspool tööaega. Töö on pingeline ja nõuab vaimset pingutust. Tööülesannete täitmisel võib kokku puutuda erinevate ohuteguritega sõltuvalt spetsialiseerumisest. Kohtukriminalistikaekspert töötab valdavalt sisetingimustes, vajadusel sündmuskohal või uuritava objekti asukohas. Kohtukriminalistikaeksperdi kutsealal on lisaks 7. tasemele ka 8. taseme kohtukriminalistikaekspert. A.2.1. Ekspertiiside ja uuringute tegemine A.2.2. Osalemine kohtuistungil A.2.3. Valdkonna arendamine Alkoholiekspertiis A.2.4. Alkoholiekspertiisi tegemine DNA-ekspertiis A.2.5. DNA-ekspertiisi ja -uuringu tegemine Dokumendiekspertiis A.2.6. Dokumendiekspertiisi ja uuringu tegemine Hääleekspertiis A.2.7. Hääleekspertiisi tegemine Infotehnoloogiaekspertiis A.2.8. Infotehnoloogiaekspertiisi tegemine Jäljeekspertiis A.2.9. Jäljeekspertiisi ja uuringu tegemine Kiuekspertiis A.2.10. Kiuekspertiisi ja uuringu tegemine Kujutiseekspertiis A.2.11. Kujutiseekspertiisi tegemine Käekirjaekspertiis A.2.12. Käekirjaekspertiisi ja uuringu tegemine Liiklusekspertiis A.2.13. Liiklustehnilise ekspertiisi tegemine A.2.14. Liiklustrassoloogia ekspertiisi tegemine Lõhkeaineekspertiis A.2.15. Lõhkeaineekspertiisi tegemine Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiis A.2.16. Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi ning uuringu tegemine Metalli- ja lasujäägiekspertiis A.2.17. Metalli- ja lasujäägiekspertiisi tegemine Narkootilise aine ekspertiis A.2.18. Narkootilise aine ekspertiisi ja uuringu tegemine Näoekspertiis A.2.19. Näotuvastusekspertiisi ja uuringu tegemine Põlevvedelikuekspertiis A.2.20. Põlevvedelikuekspertiisi tegemine Sõrmejäljeekspertiis A.2.21. Sõrmejäljeekspertiisi ja uuringu tegemine Toksikoloogiaekspertiis A.2.22. Toksikoloogiaekspertiisi ja uuringu tegemine Tulekahjuekspertiis A.2.23. Tulekahjuekspertiisi ja uuringu tegemine Tulirelvaekspertiis A.2.24. Tulirelvaekspertiisi ja uuringu tegemine Värvkatteekspertiis A.2.25. Värvkatteekspertiisi tegemine A.2.26. Paberrahaekspertiisi ja uuringu tegemine (Dokumendiekspert) A.2.27. Mündiekspertiisi ja uuringu tegemine (Dokumendiekspert, metalli- ja lasujäägiekspert) A.2.28. Käekirjaekspertiisi ja uuringu tegemine (Dokumendiekspert) 7. taseme kohtukriminalistikaeksperdil on kõrgharidus. Kutseoskused on omandatud töö käigus. Kohtuekspert, peakohtuekspert Innovatsiooni ja uute tehnoloogiatega kohanemise oskus. Säilenõtkuse arendamine – kiire hakkama saamine muutuste ja väljakutsetega, mis panevad proovile vastupidavuse, kohanemisvõime ja meeskonnadünaamika. Kohtukriminalistikaekspert, tase 7 kutse moodustub üldoskustest, kohustuslikest, spetsialiseerumisega seotud ja valitavatest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutud üldoskuste (B.2) ja kohustuslike kompetentside (B.3.1−B.3.3) tõendamine ning tuleb tõendada vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsid: Alkoholiekspert, kompetents B.3.4; DNA-ekspert, kompetents B.3.5; Dokumendiekspert, kompetents B.3.6; on võimalik täiendavalt tõendada valitavaid kompetentse B.3.26−B.3.28; Hääleekspert, kompetents B.3.7; Infotehnoloogiaekspert, kompetents B.3.8; Jäljeekspert, kompetents B.3.9; Kiuekspert, kompetents B.3.10; Kujutiseekspert, kompetents B.3.11; Käekirjaekspert, kompetents B.3.12; Liiklusekspert, kompetentsid B.3.13 ja B.3.14; Lõhkeaineekspert, kompetents B.3.15; Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspert, kompetents B.3.16; Metalli- ja lasujäägiekspert, kompetents B.3.17; on võimalik täiendavalt tõendada valitavat kompetentsi B.3.27; Narkootilise aine ekspert, kompetents B.3.18; Näoekspert, kompetents B.3.19; Põlevvedelikuekspert, kompetents B.3.20; Sõrmejäljeekspert, kompetents B.3.21; Toksikoloogiaekspert, kompetents B.3.22; Tulekahjuekspert, kompetents B.3.23; Tulirelvaekspert, kompetents B.3.24; Värvkatteekspert, kompetents B.3.25. Ekspertiiside ja uuringute tegemine 7 Osalemine kohtuistungil 7 Valdkonna arendamine 7 Kutse taotlemisel tuleb valida vähemalt üks spetsialiseerumine. Spetsialiseerumisel dokumendieksperdiks ja/või metalli- ja lasujäägieksperdiks on võimalik lisaks tõendada vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.3.26 - B.3.28 Paberrahaekspertiisi ja uuringu tegemine (Dokumendiekspert) 7 Mündiekspertiisi ja uuringu tegemine (Dokumendiekspert, metalli- ja lasujäägiekspert) 7 Käekirjaekspertiisi ja uuringu tegemine (Dokumendiekspert) 7 Kohtukriminalistikaekspert, tase 8 Forensic Expert, EstQF Level 8 7 Ekspert V (versioon 1) Ekspert V (versioon 2) Kohtukriminalistikaekspert, tase 8 (versioon 3) Kohtukriminalistikaekspert, tase 8 (versioon 4) Kohtukriminalistikaekspert, tase 8 (versioon 5) Kohtukriminalistikaekspert, tase 8 (versioon 6) Alkoholiekspert, tase 8 DNA - ekspert, tase 8 Dokumendiekspert, tase 8 Hääleekspert, tase 8 Infotehnoloogiaekspert, tase 8 Jäljeekspert, tase 8 Kiuekspert, tase 8 Kujutiseekspert, tase 8 Käekirjaekspert, tase 8 Liiklusekspert, tase 8 Lõhkeaineekspert, tase 8 Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspert, tase 8 Metalli- ja lasujäägiekspert, tase 8 Narkootilise aine ekspert, tase 8 Näoekspert, tase 8 Põlevvedelikuekspert, tase 8 Sõrmejäljeekspert, tase 8 Toksikoloogiaekspert, tase 8 Tulekahjuekspert, tase 8 Tulirelvaekspert, tase 8 Värvkatteekspert, tase 8 Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Justiits- ja kohtuteenistused Kohtukriminalistikaekspert 35 2025-10-28 2025-10-28 2030-10-27 8 8 3119 Füüsika- ja tehnikateaduste tehnikud, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Eesti Kohtuekspertiisi Instituut Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Reet Järving Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi DNA-osakond Kairi Kriiska-Maiväli Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi dokumendiosakond Sven Laanet Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakond Urmas Lõiv Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi liiklusosakond Krista Reinek Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi personalitalitus Aime Riikoja Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi toksikoloogiaosakond Margo Ritari Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi tehnikaosakond Merike Rump Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kvaliteeditalitus Andra Sirgmets Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi biomeetriaosakond Gunnar Tasa Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi arenduse asedirektor Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kohtukriminalistikaekspert on riiklikus ekspertiisiasutuses töötav kohtuekspert, kelle peamine tööülesanne on menetlusasjades ekspertiiside ja uuringute tegemine ning mitteõiguslikele eriteadmistele põhineva eksperdiarvamuse andmine. 8. taseme kohtukriminalistikaekspert teeb oma eriteadmiste valdkonnas ekspertiise ja uuringuid, mille alusel koostab kirjalikult põhjendatud eksperdiarvamuse. Kohtu kutsel osaleb ta kohtuistungil eksperdi või oma eriteadmiste valdkonnas asjatundjana. Lisaks ekspertiiside ja uuringute tegemisele tegeleb ta valdkonna arendamise, uute metoodikate ja valdkonda puudutavate seaduste väljatöötamise ning koolitamise ja juhendamisega. Kohtukriminalistikaekspert on oma töös erapooletu, järgib konfidentsiaalsuse nõudeid, kohtuekspertiisiseadust ja riikliku ekspertiisiasutuse põhimäärust. Ta töötab üksi ja meeskonnas, töö eeldab suhtlemist teiste ekspertide ja menetlejatega, sh rahvusvahelist suhtlust. Kohtukriminalistikaeksperdi kutsealal on järgmised spetsialiseerumised: Alkoholiekspert teeb kindlaks, kas on tegemist omavalmistatud või tööstusliku alkoholiga, samuti tuvastab puskariaparaate. DNA-ekspert määrab DNA-proovis oleva inimpäritolu bioloogilise materjali DNA-profiili, võrdleb sündmuskoha proovide analüüsil saadud DNA-profiile isikute DNA-profiilidega ja viib läbi DNA-analüüsil baseeruvaid sugulusuuringuid. Dokumendiekspert uurib turvadokumente ja teisi trükitooteid ning paberraha ja münte, tehes kindlaks, kas on tegemist ehtsate või võltsitud objektidega ning uurib kirjutaja tuvastamiseks tekste ja allkirju. Hääleekspert parandab salvestuste arusaadavust, tuvastab kõneleja, määrab salvestiste õigsust ja transkribeerib kõnesid. Infotehnoloogiaekspert otsib ja taastab kuritegeliku tegevuse tuvastamiseks andmekandjatelt informatsiooni ning testib elektroonikaseadmeid. Jäljeekspert uurib jalatsi-, rehvi-, murdmisriista- jm jälgi ning võrdleb neid esitatud võrdlusmaterjaliga. Kiuekspert uurib objektidel leiduvaid kiudusid ja karvu. Kujutiseekspert parandab kujutava materjali kvaliteeti, eraldab sündmusega seotud kaadreid ja töötleb erivormingus videofaile ning võrdleb kujutisi. Käekirjaekspert uurib kirjutaja tuvastamiseks tekste ja allkirju. Liiklusekspert rekonstrueerib ja analüüsib liiklusõnnetusi, identifitseerib sõidukeid, analüüsib sõidukite vahelise kontakti toimumise võimalikkust. Lõhkeaineekspert teeb kindlaks, kas on tegemist lõhkeainega või missugust lõhkeainet kasutati plahvatuse tekitamiseks. Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspert uurib lõhkeseadeldisi, lõhkematerjale, pürotehnilisi tooteid ja nende osi ning plahvatusjärgseid fragmente. Metalli- ja lasujäägiekspert teeb kindlaks, kas inimese kätel või riietel leidub tulirelvast pärinevaid osakesi, tuvastab metalli elementkoostise või metallijäljed objektidel, tuvastab ja klassifitseerib võltsmünte. Narkootilise aine ekspert teeb kindlaks, kas ja millise narkootilise või psühhotroopse ainega on tegemist. Näoekspert viib läbi näokujutiste otsinguid ja võrdlusi. Põlevvedelikuekspert uurib, kas tulekahju sündmuskohalt võetud objektides leidub põlevvedelike jälgi. Sõrmejäljeekspert toob objektidel esile naha papillaarkurrustiku jäljed, hindab nende individualiseeritavust ja identifitseerib naha papillaarkurrustiku jälgede alusel isiku. Toksikoloogiaekspert uurib joobeseisundi tuvastamiseks, mürgistuse või surma põhjuse kindlakstegemiseks, milliseid aineid isiku bioloogilised materjalid sisaldavad. Toksikoloogiaekspert uurib ka, milliseid aineid sisaldavad muud bioloogilist materjali sisaldavad maatriksid (näiteks reovesi, kasutatud süstlad). Tulekahjuekspert teeb kindlaks tulekahjukolde asukoha, uurib objekti süttimise võimalikkust kontrollitavast süüteallikast ja tuvastab tulekahju tehnilise tekkepõhjuse. Tulirelvaekspert uurib tulirelvi, laskemoona, nende komponente, laskmisel tekkivaid jälgi ja lasu asjaolusid. Värvkatteekspert uurib ühe värvitud eseme värviosakeste leidumist teisel esemel. Kohtukriminalistikaeksperdi tööaeg on fikseeritud, aga võib esineda töötamist väljaspool tööaega. Töö on pingeline ja nõuab vaimset pingutust. Tööülesannete täitmisel võib kokku puutuda erinevate ohuteguritega sõltuvalt spetsialiseerumisest. Kohtukriminalistikaekspert töötab valdavalt sisetingimustes, vajadusel sündmuskohal või uuritava objekti asukohas. Kohtukriminalistikaeksperdi kutsealal on lisaks 8. tasemele ka 7. taseme kohtukriminalistikaekspert. A.2.1. Ekspertiiside ja uuringute tegemine A.2.2. Osalemine kohtuistungil A.2.3. Valdkonna arendamine A.2.4. Koolitamine, juhendamine ja valdkonna populariseerimine Alkoholiekspertiis A.2.5. Alkoholiekspertiisi tegemine DNA-ekspertiis A.2.6. DNA-ekspertiisi ja -uuringu tegemine Dokumendiekspertiis A.2.7. Dokumendiekspertiisi ja uuringu tegemine Hääleekspertiis A.2.8. Hääleekspertiisi tegemine Infotehnoloogiaekspertiis A.2.9. Infotehnoloogiaekspertiisi tegemine Jäljeekspertiis A.2.10. Jäljeekspertiisi ja uuringu tegemine Kiuekspertiis A.2.11. Kiuekspertiisi ja uuringu tegemine Kujutiseekspertiis A.2.12. Kujutiseekspertiisi tegemine Käekirjaekspertiis A.2.13. Käekirjaekspertiisi ja uuringu tegemine Liiklusekspertiis A.2.14. Liiklustehnilise ekspertiisi tegemine A.2.15. Liiklustrassoloogia ekspertiisi tegemine Lõhkeaineekspertiis A.2.16. Lõhkeaineekspertiisi tegemine Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiis A.2.17. Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi ning uuringu tegemine Metalli- ja lasujäägiekspertiis A.2.18. Metalli- ja lasujäägiekspertiisi tegemine Narkootilise aine ekspertiis A.2.19. Narkootilise aine ekspertiisi ja uuringu tegemine Näoekspertiis A.2.20. Näotuvastusekspertiisi ja uuringu tegemine Põlevvedelikuekspertiis A.2.21. Põlevvedelikuekspertiisi tegemine Sõrmejäljeekspertiis A.2.22 Sõrmejäljeekspertiisi ja uuringu tegemine Toksikoloogiaekspertiis A.2.23. Toksikoloogiaekspertiisi ja uuringu tegemine Tulekahjuekspertiis A.2.24. Tulekahjuekspertiisi ja uuringu tegemine Tulirelvaekspertiis A.2.25. Tulirelvaekspertiisi ja uuringu tegemine Värvkatteekspertiis A.2.26. Värvkatteekspertiisi tegemine A.2.27. Paberrahaekspertiisi ja uuringu tegemine (Dokumendiekspert) A.2.28. Mündiekspertiisi ja uuringu tegemine (Dokumendiekspert, metalli- ja lasujäägiekspert) A.2.29. Käekirjaekspertiisi ja uuringu tegemine (Dokumendiekspert) 8. taseme kohtukriminalistikaeksperdil on vähemalt II astme kõrgharidus (magistrikraad või magistritasemel haridusega võrdsustatud haridus või doktorikraad). Kutseoskused on omandatud töö käigus. Osakonnajuhataja-kohtuekspert, peakohtuekspert, kohtuekspert Innovatsiooni ja uute tehnoloogiatega kohanemise oskus. Säilenõtkuse arendamine – kiire hakkama saamine muutuste ja väljakutsetega, mis panevad proovile vastupidavuse, kohanemisvõime ja meeskonnadünaamika. Kohtukriminalistikaekspert, tase 8 kutse moodustub üldoskustest, kohustuslikest, spetsialiseerumisega seotud ja valitavatest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutud üldoskuste (B.2) ja kohustuslike kompetentside (B.3.1−B.3.4) tõendamine ning tuleb tõendada vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsid: Alkoholiekspert, kompetents B.3.5; DNA-ekspert, kompetents B.3.6; Dokumendiekspert, kompetents B.3.7; on võimalik täiendavalt tõendada valitavaid kompetentse B.3.27−B.3.29; Hääleekspert, kompetents B.3.8; Infotehnoloogiaekspert, kompetents B.3.9; Jäljeekspert, kompetents B.3.10; Kiuekspert, kompetents B.3.11; Kujutiseekspert, kompetents B.3.12; Käekirjaekspert, kompetents B.3.13; Liiklusekspert, kompetentsid B.3.14 ja B.3.15; Lõhkeaineekspert, kompetents B.3.16; Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspert, kompetents B.3.17; Metalli- ja lasujäägiekspert, kompetents B.3.18; on võimalik täiendavalt tõendada valitavat kompetentsi B.3.28; Narkootilise aine ekspert, kompetents B.3.19; Näoekspert, kompetents B.3.20; Põlevvedelikuekspert, kompetents B.3.21; Sõrmejäljeekspert, kompetents B.3.22; Toksikoloogiaekspert, kompetents B.3.23; Tulekahjuekspert, kompetents B.3.24; Tulirelvaekspert, kompetents B.3.25; Värvkatteekspert, kompetents B.3.26. Ekspertiiside ja uuringute tegemine 7 Osalemine kohtuistungil 7 Valdkonna arendamine 8 Koolitamine, juhendamine ja valdkonna populariseerimine 8 Kutse taotlemisel tuleb valida vähemalt üks spetsialiseerumine. Spetsialiseerumisel dokumendieksperdiks ja metalli- ja lasujäägieksperdiks on võimalik lisaks tõendada vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.3.27-B.3.29 Paberrahaekspertiisi ja uuringu tegemine (Dokumendiekspert) 7 Mündiekspertiisi ja uuringu tegemine (Dokumendiekspert, metalli- ja lasujäägiekspert) 7 Käekirjaekspertiisi ja uuringu tegemine (Dokumendiekspert) 7 Korrakaitseametnik, tase 5 Public Order Official, EstQF Level 5 5 Korrakaitse politseiametnik II (versioon 1) Korrakaitseametnik, tase 5 (versioon 2) Korrakaitseametnik, tase 5 (versioon 3) Korrakaitseametnik, tase 5 (versioon 4) Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Korrakaitseteenistus Korrakaitseametnik 35 2025-10-28 2025-10-28 2028-10-27 5 5 5412 Politseinikud 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Sisekaitseakadeemia Keelte oskustasemete kirjeldused Digioskused Margot Järvoja Pärnu Linnavalitsus Imbi Kivi Tartu Linnavalitsus Linnakantselei Tiit Kivikas Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet Einar Lillo Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakond Kristi Malm Rae Vallavalitsus Maiko Martsik Sisekaitseakadeemia Margus Oks Tartu Linnavalitsus Linnakantselei Marek Ranne Menetlusteenistus Reet Salmu Pärnu Linnavalitsus Agur Tehver PPA Põhja prefektuur Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Korrakaitseametniku töö eesmärk on õigusnormide järgimine ning õigushüvede ja isikute subjektiivsete õiguste kaitstus. Korrakaitseametniku põhiülesanneteks on väärtegude kohtuväline menetlemine ning riikliku järelevalve teostamine kohalikule omavalitsusele seadustega antud pädevuse piires, sealhulgas valla- või linnavolikogu poolt vastuvõetud eeskirjade täitmise üle. Korrakaitse kutsealal on ka korrakaitseametnik, tase 6 kutse, kes lisaks korrakaitseametniku põhiülesannetele juhendab ja korraldab korrakaitseametnik, tase 5 tööd. A.2.1 Süüteoennetus 2.1.1. Süütegude ja muude korrarikkumiste ärahoidmine ja soodustegurite mõju vähendamine. 2.1.2. Isikute nõustamine. 2.1.3. Avalikkuse teavitamine. A.2.2 Järelevalve teostamine 2.2.1. Informatsiooni kogumine. 2.2.2. Järelevalve menetlustoimingute läbiviimine. A.2.3 Kohtuväline menetlus 2.3.1. Väärteokoosseisu tuvastamine. 2.3.2. Väärtegude menetlemine. A.2.4 Järelevalve avalikus kohas käitumise nõuete üle 2.4.1. Patrullimine. 2.4.2. Teadete vastuvõtmine. 2.4.3. Teadete lahendamine. 2.4.4. Riikliku järelevalve toimingute teostamine. A.2.5 Kohtuvälise menetleja esindamine kohtus 2.5.1. Kohtuistungiks ettevalmistamine. 2.5.2. Kohtuistungil esinemine. 2.5.3. Kohtulahendite analüüsimine. Korrakaitseametnik töötab graafiku alusel, võib esineda töötamist nädalavahetustel, riiklikel pühadel ja öösiti. Korrakaitseametnik töötab nii sise- kui välitingimustes ning kannab teenistuses olles vormiriietust vastavalt asutuses kehtestatud korrale. Korrakaitseametnik võib kokku puutuda ohuteguritega (emotsionaalsed ja füüsilised rünnakud, kõrgendatud emotsionaalne pinge jm). Korrakaitseametniku peamisteks töövahenditeks on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendid, kontoritarbed, sõidukid. Korrakaitseametniku töö eeldab distsiplineeritust, ausust, seaduskuulekust ja kohusetundlikkust. Vajalikud on ka hea pinge- ja stressitaluvus, tasakaalukus ja arenemisvõime. Korrakaitseametnikul on vähemalt keskharidus, kutseoskused on omandatud töökohal. Korrakaitseametnik, inspektor, järelevalveinspektor, menetleja. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 – B.2.4 ja B.2.6 (läbiv kompetents). Lisaks on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.5. Süüteoennetus 5 Järelevalve teostamine 5 Kohtuväline menetlus 5 Järelevalve avalikus kohas käitumise nõuete üle 5 Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitav kompetents B.2.5. Kohtuvälise menetleja esindamine kohtus 5 Korrakaitseametnik, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Nahkkäsitöö valmistaja, tase 4 Leather craftsman, level 4 8 Nahkkäsitöö valmistaja, tase 4 (versioon 5) Nahkkäsitöö valmistaja, tase 4 (versioon 6) Nahkkäsitöö valmistaja, tase 4 (versioon 7) Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal II (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal II (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal II (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal II (versioon 4) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Nahakunstnik 36 2025-11-07 2025-11-07 2028-11-06 4 4 7318 Tekstiil-, nahk- jms tooteid valmistavad käsitöömeistrid 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Käsitöölise kutse-eetika Digioskused Keelte oskustasemete kirjeldused Pille Kivihall OÜ Nahakoda, Eesti Nahakunstnike Liit Leelo Leesi Kuressaare Ametikool Maret Lehis Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit, OÜ Pileum Maarja Undusk FIE, Eesti Nahakunstnike Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Nahkkäsitöö valmistaja, tase 4 valmistab enda koostatud tööjooniste või etteantud kavandite, tööjuhiste või lihtsamate esemete järgi kvaliteetseid ja esteetilisi nahast käsitööesemeid, kasutades traditsioonilisi ja kaasaegseid tehnikaid, töövõtteid ja valmistusviise. Nahkkäsitöö valmistaja, tase 4 vastutab talle antud tööülesannete täitmise eest, keerukamate tööülesannete juures võib ta vajada meistri abi. Ta on valmis oma oskuste piires kaastöötajaid ja praktikante juhendama. Nahkkäsitöö valmistaja töötab nahatööettevõttes, nahaõmblustöökojas, köitekojas jm, ta on valmis tegutsema ettevõtjana, turundama oma toodangut ning osutama teenuseid. Kutsealal töötab ka nahkkäsitöö valmistaja, tase 5, kes lisaks eelnimetatule valmistab keerukamaid unikaalesemeid ja väikesarju, juhendab kolleege, tegutseb ettevõtjana ning teeb koostööd oma eriala spetsialistide ning sidusalade esindajatega. A.2.1 Nahast esemete valmistamise tööprotsessi korraldamine 1. Esemete kavandamine. 2. Materjalide varumine ja kasutamine. 3. Töö ettevalmistamine. 4. Töövahendite ja seadmete ettevalmistamine ja kasutamine. 5. Ergonoomilise ja ohutu töökeskkonna loomine. 6. Nahast esemete valmistamine. 7. Tehnikate kasutamine. 8. Viimistlemine. 9. Tööprotsessi dokumenteerimine. A.2.2 Nahkkäsitööalane ettevõtlus 1. Ettevõtte tegevuse korraldamine. 2. Töötajate juhendamine. 3. Toote ja/või teenuse arendus. 4. Toodete ja/või teenuste esitlus ning müük. A.2.3 Aksessuaaride valmistamine 1. Aksessuaari valmistamiseks vajalike eeltööde tegemine. 2. Aksessuaari valmistamine. A.2.4 Nahkvormide valmistamine 1. Nahkvormi valmistamiseks vajalike eeltööde tegemine. 2. Nahkvormi valmistamine. 3. Pakendi valmistamine. A.2.5 Köidete valmistamine 1. Köidete valmistamiseks vajalike eeltööde tegemine. 2. Köitmine. 3. Pakendi valmistamine. A.2.6 Liistuta jalanõude valmistamine 1. Jalatsite valmistamiseks vajalike eeltööde tegemine. 2. Jalatsite valmistamine. Nahkkäsitöö valmistaja tööaeg on paindlik, vajadusel hooajatöö või töö puhkepäevadel. Töö võib olla füüsiliselt pingutav ja sundasendit nõudev. Võib esineda kokkupuudet tolmu (allergiaoht) ja keemiliste ainetega, silmade tervishoiu huvides on vajalik hea valgustus. Nahatöö masinad (nt nahaõmblusmasin, nahaõhendusmasin, lõikemasin), pressid (nt neetimispress, köitepress, kuldamispress) jm seadmed, voltluud, voolipulgad, nõelad, noad, käärid, augurauad, naasklid jm. Töös on olulised käeline osavus, ruumiline mõtlemine ja kujutlusvõime, proportsioonitunnetus, püsivus, loovus, vastutustunne ja õpivalmidus. 4. taseme nahkkäsitöö valmistajaks saab õppida kutseõppeasutuses või kutsealal töötades/meistri käe all õppides. Nahkkäsitöö valmistaja, köitja, nahkaksessuaaride valmistaja jm. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1 ja B.2.2, läbiv kompetents B.2.7 ning vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.3 – B.2.6. Nahast esemete valmistamise tööprotsessi korraldamine 4 Nahkkäsitööalane ettevõtlus 4 Kutse taotlemisel on nõutav valikust B.2.3 - B.2.6 ühe kompetentsi tõendamine. Aksessuaaride valmistamine 4 Nahkvormide valmistamine 4 Köidete valmistamine 4 Liistuta jalanõude valmistamine 4 Nahkkäsitöö valmistaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Nahkkäsitöö valmistaja, tase 5 Leather craftsman, level 5 7 Nahkkäsitöö valmistaja, tase 5 (versioon 5) Nahkkäsitöö valmistaja, tase 5 (versioon 6) Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal III (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal III (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal III (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal III (versioon 4) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Nahakunstnik 36 2025-11-07 2025-11-07 2028-11-06 5 5 7318 Tekstiil-, nahk- jms tooteid valmistavad käsitöömeistrid 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Käsitöölise kutse-eetika Digioskused Keelte oskustasemete kirjeldused Pille Kivihall OÜ Nahakoda, Eesti Nahakunstnike Liit Leelo Leesi Kuressaare Ametikool Maret Lehis Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit, OÜ Pileum Maarja Undusk FIE, Eesti Nahakunstnike Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Nahkkäsitöö valmistaja, tase 5 valmistab kavandite, tööjuhiste või esemete järgi kvaliteetseid ja esteetilisi nahast käsitööesemeid või väikesarju, kasutades traditsioonilisi ja kaasaegseid tehnikaid, töövõtteid ja valmistusviise. Nahkkäsitöö valmistaja, tase 5 vastutab enda ja teiste töötajate töötulemuste eest. Ta juhendab kaastöötajate või praktikantide tegevust. Ta tegutseb ettevõtjana ning teeb koostööd oma eriala spetsialistide ning sidusalade esindajatega: moekunstnikute, mööblivalmistajate, sisekujundajatega jt-ga. 5. taseme nahkkäsitöö valmistaja turundab oma toodangut ning osutab teenuseid. Ta töötab nahatööettevõttes, nahaõmblustöökojas, köitekojas jm. Lisaks 5. taseme nahkkäsitöö valmistajale on kutsealal ka madalam tase, vähema vastutuse ja töökogemusega nahkkäsitöö valmistaja, tase 4. A.2.1 Nahast esemete valmistamise tööprotsessi korraldamine 1. Esemete kavandamine. 2. Materjalide varumine ja kasutamine. 3. Töö ettevalmistamine. 4. Töövahendite ja seadmete ettevalmistamine ja kasutamine. 5. Ergonoomilise ja ohutu töökeskkonna loomine. 6. Nahast esemete valmistamine. 7. Tehnikate kasutamine. 8. Viimistlemine. 9. Tööprotsessi dokumenteerimine. A.2.2 Nahkkäsitööalane ettevõtlus 1. Ettevõtte tegevuse korraldamine. 2. Töötajate juhendamine. 3. Toote ja/või teenuse arendus. 4. Toodete ja/või teenuste esitlus ning müük. A.2.3 Juhendamine ja nõustamine 1. Nõustamine. 2. Juhendamine. A.2.4 Aksessuaaride valmistamine 1. Aksessuaari valmistamiseks vajalike eeltööde tegemine. 2. Aksessuaari valmistamine. A.2.5 Nahkvormide valmistamine 1. Nahkvormi valmistamiseks vajalike eeltööde tegemine. 2. Nahkvormi valmistamine. 3. Pakendi valmistamine. A.2.6 Köidete valmistamine 1. Köidete valmistamiseks vajalike eeltööde tegemine. 2. Köitmine. 3. Pakendi valmistamine. A.2.7 Liistuga jalanõude valmistamine 1. Jalatsite valmistamiseks vajalike eeltööde tegemine. 2. Jalatsite valmistamine. A.2.8 Sisustusesemete ja mööbli nahkdetailide valmistamine 1. Sisustusesemete ja mööbli nahkdetailide valmistamiseks vajalike eeltööde tegemine. 2. Eseme või detaili valmistamine. Nahkkäsitöö valmistaja tööaeg on paindlik, vajadusel hooajatöö või töö puhkepäevadel. Töö võib olla füüsiliselt pingutav ja sundasendit nõudev. Võib esineda kokkupuudet tolmu (allergiaoht) ja keemiliste ainetega, silmade tervishoiu huvides on vajalik hea valgustus. Nahatöö masinad (nt nahaõmblusmasin, nahaõhendusmasin, lõikemasin), pressid (nt neetimispress, köitepress, kuldamispress) jm seadmed, voltluud, voolipulgad, nõelad, noad, käärid, augurauad, naasklid jm. Töös on olulised käeline osavus, ruumiline mõtlemine ja kujutlusvõime, proportsioonitunnetus, püsivus, loovus, vastutustunne ja õpivalmidus. Nahkkäsitöö valmistaja, tase 5 on omandanud kutseoskused töö käigus või kutseõppeasutuses. Kutseõppeasutusse sisseastumine eeldab nahkkäsitöö alast töökogemust või 4. taseme kompetentside olemasolu. Nahkkäsitöö valmistaja, köitja, nahkaksessuaaride valmistaja jm. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1 – B.2.2, läbiv kompetents B.2.9 ning vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.4 – B.2.8. Nahast esemete valmistamise tööprotsessi korraldamine 5 Nahkkäsitööalane ettevõtlus 5 Juhendamine ja nõustamine 5 Kutse taotlemisel on nõutav valikust B.2.3 - B.2.8 ühe kompetentsi tõendamine. Aksessuaaride valmistamine 5 Nahkvormide valmistamine 5 Köidete valmistamine 5 Liistuga jalanõude valmistamine 5 Sisustusesemete ja mööbli nahkdetailide valmistamine 5 Nahkkäsitöö valmistaja, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Sepp, tase 4 Blacksmith, level 4 8 Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal II (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal II (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal II (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal II (versioon 4) Sepp, tase 4 (versioon 5) Sepp, tase 4 (versioon 6) Sepp, tase 4 (versioon 7) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Sepp 36 2025-11-07 2025-11-07 2028-11-06 4 4 7221 Sepad, stantsijad jms oskustöölised 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Käsitöölise kutse-eetika Digioskused Ivar Feldmann OÜ Raudtuli Heigo Jelle OÜ HJ Joonas Kiri Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool Maret Lehis Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Sepistamine on metallide survetöötlemine, mille puhul toode või pooltoode saadakse kuumutatud toorikut plastselt deformeerides. Sepistamisel muudetakse järkjärguliselt tooriku kuju sepavasara, suruõhuvasara jm sepatööriistade ning masinate abil. Sepp, tase 4 valmistab oma koostatud tööjooniste või etteantud kavandite, tööjuhiste või lihtsamate esemete järgi kvaliteetseid ja esteetilisi sepiseid, kasutades tähtsamaid traditsioonilisi ja kaasaegseid tehnikaid, töövõtteid ja valmistusviise. Tema käe all valmivad erinevatest metallidest sepistatud tavapärased tööriistad ning käsitöö- ja tarbeesemed. Tööülesanded on seotud metallide ettevalmistuse, kuumtöötlemise ja sepistamise, sepise monteerimise, sepise pinna viimistlemise ning lihtsamate sepiste parandamisega. Töö eeldab orienteerumist olulisemates sepist mõjutanud ajaloolistes stiilides ja perioodides. Sepp, tase 4 vastutab talle antud tööülesannete täitmise eest, keerukamate tööülesannete juures võib ta vajada meistri abi. Ta on suuteline tegutsema ettevõtjana, turundama oma toodangut, suhtlema tellijatega ning osutama teenuseid. Lisaks 4. taseme sepale on kutsealal ka sepp, tase 5, kes lisaks eelnimetatule valmistab unikaalesemeid ja väikesarju, juhendab kolleege, majandab ettevõtet ning teeb koostööd oma eriala spetsialistide ning sidusalade esindajatega. A.2.1 Sepiste valmistamine 1. Esemete kavandamine. 2. Tööjooniste koostamine ja kavandite lugemine. 3. Materjalide varumine ja kasutamine. 4. Tööprotsessi ettevalmistamine. 5. Töövahendite ja seadmete ettevalmistamine ja kasutamine. 6. Ergonoomilise ja ohutu töökeskkonna loomine. 7. Eseme valmistamine ja viimistlemine. 8. Tööprotsessi dokumenteerimine. A.2.2 Sepatööalane ettevõtlus 1. Ettevõtte tegevuse korraldamine. 2. Töötajate juhendamine. 3. Toote ja/või teenuse arendus. 4. Toodete ja/või teenuste esitlus ning müük. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt, vajadusel tuleb valmis olla hooajatööks. Töö võib olla füüsiliselt pingutav, sundasendit nõudev ja kiire tempoga. Võib esineda kokkupuudet tolmu, müra või vibratsiooniga, mis võib kujutada ohtu tervisele (allergia vms), mistõttu on vaja kasutada töökaitsevahendeid ning järgida tööohutusnõudeid. Alasi, alasi abivahendid, sepavasarad, sepapihid, pinnid, venitusrauad, sepameislid ja -tornid, masinad ja seadmed. Töös on olulised käeline osavus, ruumiline kujutlusvõime, ilumeel, proportsioonitunnetus, püsivus, õpivalmidus ja vastutustunne, visuaalne mälu ja loogiline mõtlemine. 4. taseme sepaks saab õppida õppeasutuses või kutsealal töötades/meistri käe all õppides. Sepp. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Sepiste valmistamine 4 Sepatööalane ettevõtlus 4 Sepp, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Sepp, tase 5 Blacksmith, level 5 8 Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal III (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal III (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal III (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal III (versioon 4) Sepp, tase 5 (versioon 5) Sepp, tase 5 (versioon 6) Sepp, tase 5 (versioon 7) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Sepp 36 2025-11-07 2025-11-07 2028-11-06 5 5 7221 Sepad, stantsijad jms oskustöölised 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Käsitöölise kutse-eetika Digioskused Ivar Feldmann OÜ Raudtuli Heigo Jelle OÜ HJ Joonas Kiri Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool Maret Lehis Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Sepistamine on metallide survetöötlemine, mille puhul toode või pooltoode saadakse kuumutatud toorikut plastselt deformeerides. Sepistamisel muudetakse järkjärguliselt tooriku kuju sepavasara, suruõhuvasara jm sepatööriistade ning masinate abil. Sepp, tase 5 valmistab enda koostatud kavandite või etteantud esemete järgi kvaliteetseid, esteetilisi ja funktsionaalseid sepiseid sh unikaalesemeid ja väikesarju. Tema käe all valmivad erinevatest metallidest traditsioonilistes või kaasaegsetes tehnikates sepistatud tööriistad ning käsitöö- ja tarbeesemed. Tööülesanded on seotud metallide ettevalmistuse, kuumtöötlemise ja sepistamise, sepise kokku monteerimise ja sepise pinna viimistlemisega. Töö eeldab orienteerumist olulisemates sepist mõjutanud ajaloolistes stiilides ja perioodides. Sepp, tase 5 vastutab enda ja teiste töötajate töötulemuste eest. Ta organiseerib ja suunab kaastöötajate või praktikantide tegevust. Ta majandab ettevõtet ning teeb koostööd oma eriala spetsialistide ning sidusalade esindajatega: ehitajate, sisekujundajatega jt. 5. taseme sepp turundab oma toodangut, suhtleb tellijatega ning osutab teenuseid, nagu näiteks sepiste valmistamine kavandite järgi, allhanke tegemine ja harrastajate juhendamine. Lisaks 5. taseme sepale on kutsealal ka madalam tase, vähema vastutuse ja töökogemusega sepp, tase 4. A.2.1 Sepiste valmistamine 1. Esemete kavandamine. 2. Tööjooniste koostamine ja kavandite lugemine. 3. Materjalide varumine ja kasutamine. 4. Tööprotsessi ettevalmistamine. 5. Töövahendite ja seadmete ettevalmistamine ja kasutamine. 6. Ergonoomilise ja ohutu töökeskkonna loomine. 7. Eseme valmistamine ja viimistlemine. 8. Tööprotsessi dokumenteerimine. A.2.2 Sepatööalane ettevõtlus 1. Ettevõtte tegevuse korraldamine. 2. Töötajate juhendamine. 3. Esemete disainimine. 4. Toote ja/või teenuse arendus. 5. Toodete ja/või teenuste esitlus ning müük. A.2.3 Nõustamine ja juhendamine 1. Nõustamine. 2. Juhendamine. 3. Õppematerjalide koostamine. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt, vajadusel tuleb valmis olla hooajatööks. Töö võib olla füüsiliselt pingutav, sundasendit nõudev ja kiire tempoga. Võib esineda kokkupuudet tolmu, müra või vibratsiooniga, mis võib kujutada ohtu tervisele (allergia vms), mistõttu on vaja kasutada töökaitsevahendeid ning järgida tööohutusnõudeid. Alasi, alasi abivahendid, sepavasarad, sepapihid, pinnid, venitusrauad, sepameislid ja -tornid, masinad ja seadmed. Töös on olulised käeline osavus, ruumiline kujutlusvõime, ilumeel, proportsioonitunnetus, püsivus, õpivalmidus ja vastutustunne, visuaalne mälu ja loogiline mõtlemine. 5. taseme sepa kutseoskused on omandanud töö käigus. Tavaliselt on tal töökogemuse eelselt ka 4. taseme kutsealane ettevalmistus. Sepp. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Sepiste valmistamine 5 Sepatööalane ettevõtlus 5 Nõustamine ja juhendamine 5 Sepp, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Puukäsitööline, tase 3 Woodworker, level 3 4 Puukäsitööline, tase 3 (versioon 1) Puukäsitööline, tase 3 (versioon 2) Puukäsitööline, tase 3 (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Puutöömeister 36 2025-11-07 2025-11-07 2028-11-06 3 3 7317 Puidust, punumis- jm materjalidest tooteid valmistavad käsitöömeistrid 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Käsitöölise kutse-eetika Digioskused Meelis Kihulane Edev Eremiit MTÜ Maret Lehis Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Puukäsitööline, tase 3 teeb vastavalt etteantud juhenditele kvaliteetseid ja esteetilisi puidust käsitööesemeid või detaile puidutöö põhilistes tehnikates. Tavaliselt töötab ta iseseisvalt, keerukamate tööülesannete juures võib ta vajada juhendamist. Puukäsitööline, tase 3 osutab oma oskuste piires teenuseid allhanke korras jms. Kutsealal tegutseb ka puukäsitööline, tase 4, kes valmistab tööjooniste, kavandite või lihtsamate esemete järgi kvaliteetseid ja esteetilisi traditsioonilistes või kaasaegsetes põhitehnikates puidust käsitööesemeid. Ta vestab, tahub, punub, painutab, saeb, lõhestab, hööveldab, puurib ja tapib, valmistab lihtsamaid vorme, ühendab detaile ja viimistleb esemeid. Ta oskab teha puitesemete lihtsamaid parandustöid. Tema tegevus hõlmab ka toore ja kuiva puitmaterjali varumist, säilitamist ja töötlemist. Puukäsitööline, tase 4 juhendab oma oskuste piires kaastöötajaid. Ta võib töötada puutöönduse ettevõtetes või tegutseda iseseisva ettevõtjana. A.2.1 Puidust käsitööesemete valmistamine 1. Tööprotsessi ettevalmistamine. 2. Töövahendite ettevalmistamine ja kasutamine. 3. Materjalide varumine ja kasutamine. 4. Ergonoomilise ja ohutu töökeskkonna loomine. 5. Eseme valmistamine. 6. Eseme viimistlemine. 7. Tööprotsessi dokumenteerimine. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt, vajadusel tuleb valmis olla hooajatööks. Töö on füüsiliselt pingutav ja sundasendit nõudev. Esineb kokkupuudet tolmu, müra või vibratsiooniga, mis võib kujutada ohtu tervisele (allergia vms), mistõttu on vaja kasutada isikukaitsevahendeid ning järgida tööohutusnõudeid. Traditsioonilised käsitööriistad, elektritööriistad ja puidutöötluspingid. Töös on olulised käeline osavus, püsivus, pühendumine, õpivalmidus ja vastutustunne. Puukäsitööliseks saab õppida kutseõppeasutuses või kutsealal töötades/meistri käe all õppides. Puukäsitööline, puuesemete valmistaja. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Puidust käsitööesemete valmistamine 3 Puukäsitööline, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Puukäsitööline, tase 4 Woodworker, level 4 8 Puukäsitööline, tase 4 (versioon 5) Puukäsitööline, tase 4 (versioon 6) Puukäsitööline, tase 4 (versioon 7) Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal II (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal II (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal II (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal II (versioon 4) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Puutöömeister 36 2025-11-07 2025-11-07 2028-11-06 4 4 7317 Puidust, punumis- jm materjalidest tooteid valmistavad käsitöömeistrid 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Käsitöölise kutse-eetika Digioskused Meelis Kihulane Edev Eremiit MTÜ Maret Lehis Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. 4. taseme puukäsitööline valmistab tööjooniste, kavandite või lihtsamate esemete järgi kvaliteetseid ja esteetilisi traditsioonilistes või kaasaegsetes põhitehnikates puidust käsitööesemeid. Ta vestab, tahub, punub, painutab, saeb, lõhestab, hööveldab, puurib ja tapib, valmistab lihtsamaid vorme, ühendab detaile ja viimistleb esemeid. Ta oskab teha puitesemete lihtsamaid parandustöid. Tema tegevus hõlmab ka toore ja kuiva puitmaterjali varumist, säilitamist ja töötlemist. Puukäsitööline, tase 4 juhendab oma oskuste piires kaastöötajaid. Ta võib töötada puutöönduse ettevõtetes või tegutseda iseseisva ettevõtjana. Puukäsitööline on suuteline tegutsema ettevõtjana, turundama oma toodangut, suhtlema tellijatega ning osutama teenuseid. Kutsealal tegutseb ka puukäsitööline, tase 3, kes teeb vastavalt etteantud juhenditele kvaliteetseid ja esteetilisi puidust käsitööesemeid või detaile puidutöö põhilistes tehnikates. Tavaliselt töötab ta iseseisvalt, keerukamate tööülesannete juures võib ta vajada juhendamist. Puukäsitööline, tase 3 osutab oma oskuste piires teenuseid allhanke korras jms. A.2.1 Puidust käsitööesemete valmistamine 1. Eseme kavandamine. 2. Tööprotsessi ettevalmistamine. 3. Töövahendite ettevalmistamine ja kasutamine. 4. Materjalide varumine ja kasutamine. 5. Ergonoomilise ja ohutu töökeskkonna loomine. 6. Eseme valmistamine. 7. Eseme viimistlemine. 8. Puitesemete parandamine. 9. Tööprotsessi dokumenteerimine. A.2.2 Puukäsitööalane ettevõtlus 1. Ettevõtte tegevuse korraldamine. 2. Töötajate juhendamine. 3. Toote ja/või teenuse arendus. 4. Toodete ja/või teenuste esitlus ning müük. A.2.3 Treimine 1. Materjali ettevalmistamine. 2. Töövahendite ettevalmistamine. 3. Vormide treimine. A.2.4 Lihtsate täispuidust mööblitoodete valmistamine 1. Mööblitoote valmistamine. 2. Tehnikate kombineerimine. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt, vajadusel tuleb valmis olla hooajatööks. Töö on füüsiliselt pingutav ja sundasendit nõudev. Esineb kokkupuudet tolmu, müra või vibratsiooniga, mis võib kujutada ohtu tervisele (allergia vms), mistõttu on vaja kasutada isikukaitsevahendeid ning järgida tööohutusnõudeid. Traditsioonilised käsitööriistad, elektritööriistad ja puidutöötluspingid. Töös on olulised käeline osavus, püsivus, pühendumine, õpivalmidus ja vastutustunne. Puukäsitööliseks saab õppida kutseõppeasutuses või kutsealal töötades/meistri käe all õppides. Puukäsitööline, puuesemete valmistaja. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1, B.2.2 ja B.2.5 (läbiv kompetents). Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.3 ja B.2.4. Puidust käsitööesemete valmistamine 4 Puukäsitööalane ettevõtlus 4 Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.3 ja B.2.4. Treimine 4 Lihtsate täispuidust mööblitoodete valmistamine 4 Puukäsitööline, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Abitreener, tase 3 Assistant Coach, EstQF Level 3 23 Abitreener, tase 3 (versioon 11) Abitreener, tase 3 (versioon 12) Abitreener, tase 3 (versioon 13) Abitreener, tase 3 (versioon 14) Abitreener, tase 3 (versioon 15) Abitreener, tase 3 (versioon 16) Abitreener, tase 3 (versioon 17) Abitreener, tase 3 (versioon 18) Abitreener, tase 3 (versioon 19) Abitreener, tase 3 (versioon 20) Abitreener, tase 3 (versioon 21) Abitreener, tase 3 (versioon 22) Treener I (versioon 1) Treener I (versioon 10) Treener I (versioon 2) Treener I (versioon 3) Treener I (versioon 4) Treener I (versioon 5) Treener I (versioon 6) Treener I (versioon 7) Treener I (versioon 8) Treener I (versioon 9) Aerutamine Aikido Allveesport Ameerika jalgpall Ammulaskmine Automudelism Autosport Bobisõit Capoeira Cheerleading Curling Discgolf Fitness Golf Hapkido Iaido Indiaca Jalgpall Jalgrattamatkamine Jalgrattasport Jalgsimatkamine Ju-jutsu Judo Jõutõstmine Jäähoki Jääpall Kabe Karate Kelgutamine Kepikõnd Kergejõustik Kickboxing Kobudo Koroona ja novus Korvpall Kriket Kudo Kujundujumine Kurnimäng Käsipall Laevamudelism Laskesuusatamine Laskmine Lauatennis Lennusport Liikumisharrastus Maadlus Maahoki Male Moodne viievõistlus Mootorrattasport Mägironimine Orienteerumine Padel Pesapall Petank Piljard Poks Purjetamine Raadiosport Ragbi Ratsutamine Ronimissport Rulasport Rulluisutamine Rühmatreeningud Saalihoki Sambo Skeleton Softball Sport Chanbara Squash Sulgpall Sumo Suusatamine Sõudmine Taekwon-do Taipoks Tantsusport Tennis Triatlon Turniiribridž Tõstesport Uisutamine Ujumine Vabavõitlus Veematkamine Veemoto Veepall Veeremängud Vehklemine Vesiaeroobika Vettehüpped Vibusport Võimlemine Võrkpall Wu-shu Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 36 2025-11-07 2025-11-07 2028-11-06 3 3 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Eesti Olümpiakomitee Treenerite eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Ilver Audentese Spordigümnaasium Üllar Kerde Eesti Korvpalliliit Janek Küppar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Kadri Liivak Eesti Võimlemisliit Aldur Partasjuk Spordiklubi Reval-Sport Erich Petrovits Jõhvi Spordikeskus Kristjan Port Tallinna Ülikool Aavo Põhjala Eesti Judoliit Jaak Salumets Eesti Treenerite Liit Toomas Tõnise Eesti Olümpiakomitee Priit Vene Eesti Olümpiakomitee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Treener on liikumisharrastuse ja spordi spetsialist, kes juhib käitumisharjumuste kujundamise ja kehaliste ning vaimsete harjutuste abil inimese tervist toetavate ja sportlike eesmärkide saavutamist. Treeneri ülesanne on sportlike ja kehaliste võimete terviklik, tulemuslik ja ohutu arendamine. Treener töötab iseseisvalt, meeskonna liikmena või liidrina, kaasates erinevaid spetsialiste. Treeneritöö eeldab vastutustunnet, loomingulisust, saavutusvajadust, täpsust ja ausust. Vajalik on perioodiline treeningtööd toetavate teadmiste ja oskuste tulemuslik täiendamine ning kogemuste ja teadmiste edasiandmine kolleegidele. Oluline on oskus mõjutada treenitavaid isikliku eeskujuga. Treener järgib treenerite eetikakoodeksit (vt lisa 1 Treenerite eetikakoodeks). ABITREENER, tase 3 täidab tööülesandeid ühetaolistes olukordades. On omandanud kutsealased oskused ja teadmised enamasti kutsealase väljaõppega. Võib töös vajada juhendamist. Vastutab oma tööülesannete täitmise eest. A.2.1 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 1. Kehaliste võimete arendamine. 2. Spordialaspetsiifiliste oskuste arendamine. 3. Sotsiaalsete võimete arendamine ja spordiala kultuuri õpetamine. 4. Taastumisvahendite kasutamine. 5. Spordivarustuse ja treeningvahendite soovitamine ja kasutamine. Spetsialiseerumine toimub sõltuvalt spordiala spetsiifikast, spordialal kasutatavatest vahenditest ja harrastamiskeskkonnast. Spordiala spetsiifikast tulenevalt on kutse andjal õigus kehtestada erinõudeid. Spetsialiseerumine on otseselt seotud kutsestandardis kirjeldatud tööosadega. Treeneritöö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel, kodust eemal (treeninglaagrid, võistlused, koolitused jms). Kasutab treeningprotsessis vajalikke vahendeid vastavalt spordialale. Töös treenerina on olulised pinge- ja stressitaluvus, saavutusvajadus, vastutustunne, ausus, järjekindlus, täpsus, paindlikkus, kohanemisvõime, headus, empaatiavõime, emotsionaalne stabiilsus, motiveerimisvõime. Abitreener on vähemalt 18 aastat vana, soovitavalt keskharidusega ja spordiala harrastamise kogemusega ja läbinud nõutava koolituse. Treener. Töö treenerina on reguleeritud spordiseadusega. Abitreener, tase 3 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse käesolevas kutsestandardis nimetatud spordialale, kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumised nagu jalgrattasport, ratsutamine, suusatamine, tantsusport, uisutamine ja veeremängud, võrkpall jagunevad omakorda: Jalgrattasport - BMX Ratsutamine - kestvusratsutamine - rakendisport - voltižeerimine Suusatamine - murdmaasuusatamine - mäesuusatamine - lumelauasport - kahevõistlus ja suusahüpped - freestyle suusatamine Tantsusport - võistlustants - tänavatants Uisutamine - iluuisutamine - kiiruisutamine Veeremängud - bowling - sportkeegel Võrkpall - rannavõrkpall Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 3 murdmaasuusatamine mäesuusatamine lumelauasport kahevõistlus ja suusahüpped iluuisutamine kiiruisutamine Bowling sportkeegel BMX freestyle-suusatamine kestvusratsutamine rakendisport voltižeerimine rannavõrkpall võistlustants 3 tänavatants 3 Abitreener, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Nooremtreener, tase 4 Junior Coach, EstQF Level 4 23 Nooremtreener, tase 4 (versioon 11) Nooremtreener, tase 4 (versioon 12) Nooremtreener, tase 4 (versioon 13) Nooremtreener, tase 4 (versioon 14) Nooremtreener, tase 4 (versioon 15) Nooremtreener, tase 4 (versioon 16) Nooremtreener, tase 4 (versioon 17) Nooremtreener, tase 4 (versioon 18) Nooremtreener, tase 4 (versioon 19) Nooremtreener, tase 4 (versioon 20) Nooremtreener, tase 4 (versioon 21) Nooremtreener, tase 4 (versioon 22) Treener II (versioon 1) Treener II (versioon 10) Treener II (versioon 2) Treener II (versioon 3) Treener II (versioon 4) Treener II (versioon 5) Treener II (versioon 6) Treener II (versioon 7) Treener II (versioon 8) Treener II (versioon 9) Aerutamine Aikido Allveesport Ameerika jalgpall Ammulaskmine Automudelism Autosport Bobisõit Capoeira Cheerleading Curling Discgolf Fitness Golf Hapkido Iaido Indiaca Jalgpall Jalgrattamatkamine Jalgrattasport Jalgsimatkamine Ju-jutsu Judo Jõutõstmine Jäähoki Jääpall Kabe Karate Kelgutamine Kepikõnd Kergejõustik Kickboxing Kobudo Koroona ja novus Korvpall Kriket Kudo Kujundujumine Kurnimäng Käsipall Laevamudelism Laskesuusatamine Laskmine Lauatennis Lennusport Liikumisharrastus Maadlus Maahoki Male Moodne viievõistlus Mootorrattasport Mägironimine Orienteerumine Padel personaaltreener Pesapall Petank Piljard Poks Purjetamine Raadiosport Ragbi Ratsutamine Ronimissport Rulasport Rulluisutamine Rühmatreeningud Saalihoki Sambo Skeleton Softball Sport Chanbara Squash Sulgpall Sumo Suusatamine Sõudmine Taekwon-do Taipoks Tantsusport Tennis Triatlon Turniiribridž Tõstesport Uisutamine Ujumine Vabavõitlus Veematkamine Veemoto Veepall Veeremängud Vehklemine Vesiaeroobika Vettehüpped Vibusport Võimlemine Võrkpall Wu-shu Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 36 2025-11-07 2025-11-07 2028-11-06 4 4 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Eesti Olümpiakomitee Treenerite eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Ilver Audentese Spordigümnaasium Üllar Kerde Eesti Korvpalliliit Janek Küppar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Kadri Liivak Eesti Võimlemisliit Aldur Partasjuk Spordiklubi Reval-Sport Erich Petrovits Jõhvi Spordikeskus Kristjan Port Tallinna Ülikool Aavo Põhjala Eesti Judoliit Jaak Salumets Eesti Treenerite Liit Toomas Tõnise Eesti Olümpiakomitee Priit Vene Eesti Olümpiakomitee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Treener on liikumisharrastuse ja spordi spetsialist, kes juhib käitumisharjumuste kujundamise ja kehaliste ning vaimsete harjutuste abil inimese tervist toetavate ja sportlike eesmärkide saavutamist. Treeneri ülesanne on sportlike ja kehaliste võimete terviklik, tulemuslik ja ohutu arendamine. Treener töötab iseseisvalt, meeskonna liikmena või liidrina, kaasates erinevaid spetsialiste. Treeneritöö eeldab vastutustunnet, loomingulisust, saavutusvajadust, täpsust ja ausust. Vajalik on perioodiline treeningtööd toetavate teadmiste ja oskuste tulemuslik täiendamine ning kogemuste ja teadmiste edasiandmine kolleegidele. Oluline on oskus mõjutada treenitavaid isikliku eeskujuga. Treener järgib treenerite eetikakoodeksit (vt lisa 1 Treenerite eetikakoodeks). NOOREMTREENER, tase 4 täidab tööülesandeid erisugustes olukordades. On omandanud kutsealased oskused ja teadmised enamasti kutsealase väljaõppe ja praktilise treeneritööga. Töötab enamasti iseseisvalt. Vastutab oma tööülesannete täitmise eest. A.2.1 Sportimise organiseerimine ja arendamine 1. Treenitava valimine või treeningurühma komplekteerimine. 2. Treeningute plaani koostamine. 3. Teiste spetsialistide kaasamine treeningprotsessi. A.2.2 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 1. Kehaliste võimete arendamine. 2. Spordialaspetsiifiliste oskuste arendamine. 3. Sotsiaalsete võimete arendamine ja spordiala kultuuri õpetamine. 4. Taastumisvahendite kasutamine. 5. Spordivarustuse ja treeningvahendite soovitamine ja kasutamine. 6. Treenitava juhendamine võistlusel. 7. Toitumisharjumuste suunamine. 8. Treenitava sportliku arengu lühemaajaline planeerimine, mõõtmine, esmane analüüsimine ja tagasiside andmine. Spetsialiseerumine toimub sõltuvalt spordiala spetsiifikast, spordialal kasutatavatest vahendidest ja harrastamiskeskkonnast. Spordiala spetsiifikast tulenevalt on kutse andjal õigus kehtestada erinõudeid. Spetsialiseerumine on otseselt seotud kutsestandardis kirjeldatud tööosadega. Treeneritöö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel, kodust eemal (treeningulaagrid, võistlused, koolitused jms). Kasutab treeningprotsessis vajalikke vahendeid vastavalt spordialale. Töös treenerina on olulised pinge- ja stressitaluvus, saavutusvajadus, vastutustunne, ausus, järjekindlus, täpsus, paindlikkus, kohanemisvõime, headus, empaatiavõime, emotsionaalne stabiilsus, motiveerimisvõime. Nooremtreener on keskharidusega, nõutava koolituse läbinud ja tasemele vastava erialase töökogemusega isik. Treener. Töö treenerina on reguleeritud spordiseadusega. Nooremtreener, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse käesolevas kutsestandardis nimetatud spordialale, kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumised nagu jalgrattasport, ratsutamine, suusatamine, tantsusport, uisutamine, veeremängud ja võrkpall jagunevad omakorda: Jalgrattasport - BMX Ratsutamine - kestvusratsutamine - rakendisport - voltižeerimine Suusatamine - murdmaasuusatamine - mäesuusatamine - lumelauasport - kahevõistlus ja suusahüpped - freestyle suusatamine Tantsusport - võistlustants - tänavatants Uisutamine - iluuisutamine - kiiruisutamine Veeremängud - bowling - sportkeegel Võrkpall - rannavõrkpall Sportimise organiseerimine ja arendamine 4 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 4 murdmaasuusatamine mäesuusatamine lumelauasport kahevõistlus ja suusahüpped iluuisutamine kiiruisutamine Bowling sportkeegel BMX freestyle-suusatamine kestvusratsutamine rakendisport voltižeerimine rannavõrkpall tänavatants 4 võistlustants 4 Nooremtreener, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Treener, tase 5 Coach, EstQF Level 5 23 Treener III (versioon 1) Treener III (versioon 10) Treener III (versioon 2) Treener III (versioon 3) Treener III (versioon 4) Treener III (versioon 5) Treener III (versioon 6) Treener III (versioon 7) Treener III (versioon 8) Treener III (versioon 9) Treener, tase 5 (versioon 11) Treener, tase 5 (versioon 12) Treener, tase 5 (versioon 13) Treener, tase 5 (versioon 14) Treener, tase 5 (versioon 15) Treener, tase 5 (versioon 16) Treener, tase 5 (versioon 17) Treener, tase 5 (versioon 18) Treener, tase 5 (versioon 19) Treener, tase 5 (versioon 20) Treener, tase 5 (versioon 21) Treener, tase 5 (versioon 22) Aerutamine Aikido Allveesport Ameerika jalgpall Ammulaskmine Automudelism Autosport Bobisõit Capoeira Cheerleading Curling Discgolf Fitness ja kulturism Golf Hapkido Iaido Indiaca Jalgpall Jalgrattamatkamine Jalgrattasport Jalgsimatkamine Ju-jutsu Judo Jõutõstmine Jäähoki Jääpall Kabe Karate Kelgutamine Kepikõnd Kergejõustik Kickboxing Kobudo Koroona ja novus Korvpall Kriket Kudo Kujundujumine Kurnimäng Käsipall Laevamudelism Laskesuusatamine Laskmine Lauatennis Lennusport Liikumisharrastus Maadlus Maahoki Male Moodne viievõistlus Mootorrattasport Mägironimine Orienteerumine Padel personaaltreener Pesapall Petank Piljard Poks Purjetamine Raadiosport Ragbi Ratsutamine Ronimissport Rulasport Rulluisutamine Rühmatreeningud Saalihoki Sambo Skeleton Softball Sport Chanbara Squash Sulgpall Sumo Suusatamine Sõudmine Taekwon-do Taipoks Tantsusport Tennis Triatlon Turniiribridž Tõstesport Uisutamine Ujumine Vabavõitlus Veematkamine Veemoto Veepall Veeremängud Vehklemine Vesiaeroobika Vettehüpped Vibusport Võimlemine Võrkpall Wu-shu Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 36 2025-11-07 2025-11-07 2028-11-06 5 5 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Eesti Olümpiakomitee Treenerite eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Ilver Audentese Spordigümnaasium Üllar Kerde Eesti Korvpalliliit Janek Küppar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Kadri Liivak Eesti Võimlemisliit Aldur Partasjuk Spordiklubi Reval-Sport Erich Petrovits Jõhvi Spordikeskus Kristjan Port Tallinna Ülikool Aavo Põhjala Eesti Judoliit Jaak Salumets Eesti Treenerite Liit Toomas Tõnise Eesti Olümpiakomitee Priit Vene Eesti Olümpiakomitee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Treener on liikumisharrastuse ja spordi spetsialist, kes juhib käitumisharjumuste kujundamise ja kehaliste ning vaimsete harjutuste abil inimese tervist toetavate ja sportlike eesmärkide saavutamist. Treeneri ülesanne on sportlike ja kehaliste võimete terviklik, tulemuslik ja ohutu arendamine. Treener töötab iseseisvalt, meeskonna liikmena või liidrina, kaasates erinevaid spetsialiste. Treeneritöö eeldab vastutustunnet, loomingulisust, saavutusvajadust, täpsust ja ausust. Vajalik on perioodiline treeningtööd toetavate teadmiste ja oskuste tulemuslik täiendamine ning kogemuste ja teadmiste edasiandmine kolleegidele. Oluline on oskus mõjutada treenitavaid isikliku eeskujuga. Treener järgib treenerite eetikakoodeksit (vt lisa 1 Treenerite eetikakoodeks). Treener, tase 5 täidab tööülesandeid erisugustes olukordades ja kõrgendatud saavutusnõuete nimel elukvaliteedi tõstmise eesmärgil või sportliku konkurentsi tingimustes. On omandanud kutsealased oskused ja teadmised enamasti kutsealasel õppe ja pikaajalise treeneritööga. Omab valmisolekut erialaste teadmiste edasiandmiseks huvitatud osapooltele. Vastutab treeningtööks vajalike ajaliste ja tehniliste vahendite kasutamise ja treenerite omavahelise töökorralduse eest. A.2.1 Sportimise organiseerimine ja arendamine 1. Treenitava valimine või treeningurühma komplekteerimine. 2. Treeningute plaani koostamine. 3. Teiste spetsialistide kaasamine treeningprotsessi. 4. Teiste treenerite juhendamine. 5. Treenitava tervisliku eriolukorra arvestamine treeningprotsessis. A.2.2 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 1. Kehaliste võimete arendamine. 2. Spordialaspetsiifiliste oskuste arendamine. 3. Sotsiaalsete võimete arendamine ja spordiala kultuuri õpetamine. 4. Taastumisvahendite kasutamine. 5. Spordivarustuse ja treeningvahendite soovitamine ja kasutamine. 6. Treenitava juhendamine võistlusel. 7. Toitumisharjumuste suunamine. 8. Treenitava tervikarengu planeerimine, mõõtmine, analüüsimine ja tagasiside andmine. 9. Taktikaline ning psühholoogiline ettevalmistamine valitud spordialal. Spetsialiseerumine toimub sõltuvalt spordiala spetsiifikast, spordialal kasutatavatest vahenditest ja harrastamiskeskkonnast. Spordiala spetsiifikast tulenevalt on kutse andjal õigus kehtestada erinõudeid. Spetsialiseerumine on otseselt seotud kutsestandardis kirjeldatud tööosadega. Treeneritöö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel, kodust eemal (treeningulaagrid, võistlused, koolitused jms). Kasutab treeningprotsessis vajalikke vahendeid vastavalt spordialale. Töös treenerina on olulised pinge- ja stressitaluvus, saavutusvajadus, vastutustunne, ausus, järjekindlus, täpsus, paindlikkus, kohanemisvõime, headus, empaatiavõime, emotsionaalne stabiilsus, motiveerimisvõime. Treener on keskharidusega, nõutava koolituse läbinud ja tasemele vastava erialase töökogemusega isik. Treener. Töö treenerina on reguleeritud spordiseadusega. Treener, tase 5 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse käesolevas kutsestandardis nimetatud spordialale, kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumised nagu jalgrattasport, ratsutamine, suusatamine, tantsusport, uisutamine, veeremängud ja võrkpall jagunevad omakorda: Jalgrattasport - BMX Ratsutamine - kestvusratsutamine - rakendisport - voltižeerimine Suusatamine - murdmaasuusatamine - mäesuusatamine - lumelauasport - kahevõistlus ja suusahüpped - freestyle suusatamine Tantsusport - võistlustants - tänavatants Uisutamine - iluuisutamine - kiiruisutamine Veeremängud - bowling - sportkeegel Võrkpall - rannavõrkpall Sportimise organiseerimine ja arendamine 5 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 5 murdmaasuusatamine mäesuusatamine lumelauasport kahevõistlus ja suusahüpped iluuisutamine kiiruisutamine Bowling sportkeegel BMX freestyle-suusatamine kestvusratsutamine rakendisport voltižeerimine rannavõrkpall võistlustants 5 tänavatants 5 Treener, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Vanemtreener, tase 6 Senior Coach, EstQF Level 6 23 Treener IV (versioon 1) Treener IV (versioon 10) Treener IV (versioon 2) Treener IV (versioon 3) Treener IV (versioon 4) Treener IV (versioon 5) Treener IV (versioon 6) Treener IV (versioon 7) Treener IV (versioon 8) Treener IV (versioon 9) Vanemtreener, tase 6 (versioon 11) Vanemtreener, tase 6 (versioon 12) Vanemtreener, tase 6 (versioon 13) Vanemtreener, tase 6 (versioon 14) Vanemtreener, tase 6 (versioon 15) Vanemtreener, tase 6 (versioon 16) Vanemtreener, tase 6 (versioon 17) Vanemtreener, tase 6 (versioon 18) Vanemtreener, tase 6 (versioon 19) Vanemtreener, tase 6 (versioon 20) Vanemtreener, tase 6 (versioon 21) Vanemtreener, tase 6 (versioon 22) Aerutamine Aikido Allveesport Ameerika jalgpall Ammulaskmine Automudelism Autosport Bobisõit Capoeira Cheerleading Curling Discgolf Fitness ja kulturism Golf Hapkido Iaido Indiaca Jalgpall Jalgrattamatkamine Jalgrattasport Jalgsimatkamine Ju-jutsu Judo Jõutõstmine Jäähoki Jääpall Kabe Karate Kelgutamine Kepikõnd Kergejõustik Kickboxing Kobudo Koroona ja novus Korvpall Kriket Kudo Kujundujumine Kurnimäng Käsipall Laevamudelism Laskesuusatamine Laskmine Lauatennis Lennusport Maadlus Maahoki Male Moodne viievõistlus Mootorrattasport Mägironimine Orienteerumine Padel personaaltreener Pesapall Petank Piljard Poks Purjetamine Raadiosport Ragbi Ratsutamine Ronimissport Rulasport Rulluisutamine Rühmatreeningud Saalihoki Sambo Skeleton Softball Sport Chanbara Squash Sulgpall Sumo Suusatamine Sõudmine Taekwon-do Taipoks Tantsusport Tennis Triatlon Turniiribridž Tõstesport Uisutamine Ujumine Vabavõitlus Veematkamine Veemoto Veepall Veeremängud Vehklemine Vesiaeroobika Vettehüpped Vibusport Võimlemine Võrkpall Wu-shu Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 36 2025-11-07 2025-11-07 2028-11-06 6 6 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Eesti Olümpiakomitee Treenerite eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Ilver Audentese Spordigümnaasium Üllar Kerde Eesti Korvpalliliit Janek Küppar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Kadri Liivak Eesti Võimlemisliit Aldur Partasjuk Spordiklubi Reval-Sport Erich Petrovits Jõhvi Spordikeskus Kristjan Port Tallinna Ülikool Aavo Põhjala Eesti Judoliit Jaak Salumets Eesti Treenerite Liit Toomas Tõnise Eesti Olümpiakomitee Priit Vene Eesti Olümpiakomitee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Treener on liikumisharrastuse ja spordispetsialist, kes juhib käitumisharjumuste kujundamise ja kehaliste ning vaimsete harjutuste abil inimese tervist toetavate ja sportlike eesmärkide saavutamist. Treeneri ülesanne on sportlike ja kehaliste võimete terviklik, tulemuslik ja ohutu arendamine. Treener töötab iseseisvalt, meeskonna liikmena või liidrina, kaasates erinevaid spetsialiste. Treeneritöö eeldab vastutustunnet, loomingulisust, saavutusvajadust, täpsust ja ausust. Vajalik on perioodiline treeningtööd toetavate teadmiste ja oskuste tulemuslik täiendamine ning kogemuste ja teadmiste edasiandmine kolleegidele. Oluline on oskus mõjutada treenitavaid isikliku eeskujuga. Treener järgib treenerite eetikakoodeksit (vt lisa 1 Treenerite eetikakoodeks). VANEMTREENER, tase 6 täidab analüüsimist ja otsustamist eeldavaid tööülesandeid ettearvamatutes olukordades ja sportliku konkurentsi või tervise erinõuete tingimustes. Enamasti on omandanud kutsealased oskused ja teadmised kombineeritult kõrgema erialase formaalõppe ja kutsealase koolitusega ning pikaajalise ja tulemusliku treeneritööga. Vastutab erialaste teadmiste edasiandmise eest huvitatud osapooltele. Juhib terviklikuks treeningprotsessiks vajalike ressursside kasutamist ja treenerite omavahelist töökorraldust. A.2.1 Sportimise organiseerimine ja arendamine 1. Treenitava valimine või treeningurühma komplekteerimine. 2. Treeningute plaani koostamine. 3. Teiste spetsialistide kaasamine treeningprotsessi. 4. Teiste treenerite juhendamine. 5. Treenitava tervisliku eriolukorra arvestamine treeningprotsessis. 6. Koolitamine ja metoodiliste materjalide väljatöötamine. A.2.2 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 1. Kehaliste võimete arendamine. 2. Spordialaspetsiifiliste oskuste arendamine. 3. Sotsiaalsete võimete arendamine ja spordiala kultuuri õpetamine. 4. Taastumisvahendite kasutamine. 5. Spordivarustuse ja treeningvahendite soovitamine ja kasutamine. 6. Treenitava juhendamine võistlusel. 7. Toitumisharjumuste suunamine. 8. Treenitava tervikarengu planeerimine, mõõtmine, analüüsimine ja tagasiside andmine. 9. Taktikaline ning psühholoogiline ettevalmistamine valitud spordialal. Spetsialiseerumine toimub sõltuvalt spordiala spetsiifikast, spordialal kasutatavatest vahenditest ja harrastamiskeskkonnast. Spordiala spetsiifikast tulenevalt on kutse andjal õigus kehtestada erinõudeid. Spetsialiseerumine on otseselt seotud kutsestandardis kirjeldatud tööosadega. Treeneritöö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel, kodust eemal (treeningulaagrid, võistlused, koolitused jms). Kasutab treeningprotsessis vajalikke vahendeid vastavalt spordialale. Töös treenerina on olulised pinge- ja stressitaluvus, saavutusvajadus, vastutustunne, ausus, järjekindlus, täpsus, paindlikkus, kohanemisvõime, headus, empaatiavõime, emotsionaalne stabiilsus, motiveerimisvõime. Vanemtreener on nõutava koolituse läbinud ja tasemele vastava erialase töökogemusega isik. Treener. Töö treenerina on reguleeritud spordiseadusega. Vanemtreener, tase 6 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse käesolevas kutsestandardis nimetatud spordialale, kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumised nagu jalgrattasport, ratsutamine, suusatamine, tantsusport, uisutamine, veeremängud ja võrkpall jagunevad omakorda: Jalgrattasport - BMX Ratsutamine - kestvusratsutamine - rakendisport - voltižeerimine Suusatamine - murdmaasuusatamine - mäesuusatamine - lumelauasport - kahevõistlus ja suusahüpped - freestyle suusatamine Tantsusport - võistlustants - tänavatants Uisutamine - iluuisutamine - kiiruisutamine Veeremängud - bowling - sportkeegel Võrkpall - rannavõrkpall Sportimise organiseerimine ja arendamine 6 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 6 murdmaasuusatamine mäesuusatamine lumelauasport kahevõistlus ja suusahüpped iluuisutamine kiiruisutamine Bowling sportkeegel BMX freestyle-suusatamine kestvusratsutamine rakendisport voltižeerimine rannavõrkpall tänavatants 6 võistlustants 6 Vanemtreener, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Meistertreener, tase 7 Master Coach, EstQF Level 7 23 Meistertreener, tase 7 (versioon 11) Meistertreener, tase 7 (versioon 12) Meistertreener, tase 7 (versioon 13) Meistertreener, tase 7 (versioon 14) Meistertreener, tase 7 (versioon 15) Meistertreener, tase 7 (versioon 16) Meistertreener, tase 7 (versioon 17) Meistertreener, tase 7 (versioon 18) Meistertreener, tase 7 (versioon 19) Meistertreener, tase 7 (versioon 20) Meistertreener, tase 7 (versioon 21) Meistertreener, tase 7 (versioon 22) Treener V (versioon 1) Treener V (versioon 10) Treener V (versioon 2) Treener V (versioon 3) Treener V (versioon 4) Treener V (versioon 5) Treener V (versioon 6) Treener V (versioon 7) Treener V (versioon 8) Treener V (versioon 9) Aerutamine Aikido Allveesport Ameerika jalgpall Ammulaskmine Automudelism Autosport Bobisõit Capoeira Cheerleading Curling Discgolf Fitness ja kulturism Golf Hapkido Iaido Indiaca Jalgpall Jalgrattamatkamine Jalgrattasport Jalgsimatkamine Ju-jutsu Judo Jõutõstmine Jäähoki Jääpall Kabe Karate Kelgutamine Kepikõnd Kergejõustik Kickboxing Kobudo Koroona ja novus Korvpall Kriket Kudo Kujundujumine Kurnimäng Käsipall Laevamudelism Laskesuusatamine Laskmine Lauatennis Lennusport Maadlus Maahoki Male Moodne viievõistlus Mootorrattasport Mägironimine Orienteerumine Padel personaaltreener Pesapall Petank Piljard Poks Purjetamine Raadiosport Ragbi Ratsutamine Ronimissport Rulasport Rulluisutamine Rühmatreeningud Saalihoki Sambo Skeleton Softball Sport Chanbara Squash Sulgpall Sumo Suusatamine Sõudmine Taekwon-do Taipoks Tantsusport Tennis Triatlon Turniiribridž Tõstesport Uisutamine Ujumine Vabavõitlus Veematkamine Veemoto Veepall Veeremängud Vehklemine Vesiaeroobika Vettehüpped Vibusport Võimlemine Võrkpall Wu-shu Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 36 2025-11-07 2025-11-07 2028-11-06 7 7 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Eesti Olümpiakomitee Treenerite eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Ilver Audentese Spordigümnaasium Üllar Kerde Eesti Korvpalliliit Janek Küppar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Kadri Liivak Eesti Võimlemisliit Aldur Partasjuk Spordiklubi Reval-Sport Erich Petrovits Jõhvi Spordikeskus Kristjan Port Tallinna Ülikool Aavo Põhjala Eesti Judoliit Jaak Salumets Eesti Treenerite Liit Toomas Tõnise Eesti Olümpiakomitee Priit Vene Eesti Olümpiakomitee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Treener on liikumisharrastuse ja spordispetsialist, kes juhib käitumisharjumuste kujundamise ja kehaliste ning vaimsete harjutuste abil inimese tervist toetavate ja sportlike eesmärkide saavutamist. Treeneri ülesanne on sportlike ja kehaliste võimete terviklik, tulemuslik ja ohutu arendamine. Treener töötab iseseisvalt, meeskonna liikmena või liidrina, kaasates erinevaid spetsialiste. Treeneritöö eeldab vastutustunnet, loomingulisust, saavutusvajadust, täpsust ja ausust. Vajalik on perioodiline treeningtööd toetavate teadmiste ja oskuste tulemuslik täiendamine ning kogemuste ja teadmiste edasiandmine kolleegidele. Oluline on oskus mõjutada treenitavaid isikliku eeskujuga. Treener järgib treenerite eetikakoodeksit (vt lisa 1 Treenerite eetikakoodeks). Meistertreener, tase 7 täidab teadmiste analüüsimist, süstematiseerimist, edasiarendamist ja õpetamist eeldavaid tööülesandeid ettearvamatutes ning uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades ja kõrgetasemelise sportliku konkurentsi või tervise erinõuete tingimustes. Enamasti on omandanud kutsealased oskused ja teadmised kombineeritult kõrgema erialase formaalõppe ja kutsealase koolitusega ning pikaajalise pideva ja tipptasemel tulemusliku treeneritööga. Vastutab erialaste teadmiste edasiandmise eest huvitatud osapooltele. Loob uut teadmust, arendab spordiala metoodikaid ning koostab õppematerjale, mis aitavad kaasa treenitavate meisterlikkuse kasvule. Vastutab tervikliku treeningprotsessi strateegilise planeerimise ja juhtimise eest. A.2.1 Sportimise organiseerimine ja arendamine 1. Treenitava valimine või treeningrühma komplekteerimine. 2. Treeningute plaani koostamine. 3. Teiste spetsialistide kaasamine treeningprotsessi. 4. Teiste treenerite juhendamine. 5. Treenitava tervisliku eriolukorra arvestamine treeningprotsessis. 6. Koolitamine ja metoodiliste materjalide väljatöötamine. A.2.2 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 1. Kehaliste võimete arendamine. 2. Spordialaspetsiifiliste oskuste arendamine. 3. Sotsiaalsete võimete arendamine ja spordiala kultuuri õpetamine. 4. Taastumisvahendite kasutamine. 5. Spordivarustuse ja treeningvahendite soovitamine ja kasutamine. 6. Treenitava juhendamine võistlusel. 7. Toitumisharjumuste suunamine. 8. Treenitava tervikarengu planeerimine, mõõtmine, analüüsimine ja tagasiside andmine. 9. Taktikaline ning psühholoogiline ettevalmistamine valitud spordialal. Spetsialiseerumine toimub sõltuvalt spordiala spetsiifikast, spordialal kasutatavatest vahendidest ja harrastamiskeskkonnast. Spordiala spetsiifikast tulenevalt on kutse andjal õigus kehtestada erinõudeid. Spetsialiseerumine on otseselt seotud kutsestandardis kirjeldatud tööosadega. Treeneritöö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel, kodust eemal (treeningulaagrid, võistlused, koolitused jms). Kasutab treeningprotsessis vajalikke vahendeid vastavalt spordialale. Töös treenerina on olulised pinge- ja stressitaluvus, saavutusvajadus, vastutustunne, ausus, järjekindlus, täpsus, paindlikkus, kohanemisvõime, headus, empaatiavõime, emotsionaalne stabiilsus, motiveerimisvõime. Meistertreener on nõutava koolituse läbinud ja tasemele vastava erialase töökogemusega isik. Treener. Töö treenerina on reguleeritud spordiseadusega. Meistertreener, tase 7 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse käesolevas kutsestandardis nimetatud spordialale, kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumised nagu jalgrattasport, ratsutamine, suusatamine, tantsusport, uisutamine, veeremängud ja võrkpall jagunevad omakorda: Jalgrattasport - BMX Ratsutamine - kestvusratsutamine - rakendisport - voltižeerimine Suusatamine - murdmaasuusatamine - mäesuusatamine - lumelauasport - kahevõistlus ja suusahüpped - freestyle suusatamine Tantsusport - võitlustants - tänavatants Uisutamine - iluuisutamine - kiiruisutamine Veeremängud - bowling - sportkeegel Võrkpall - rannavõrkpall Sportimise organiseerimine ja arendamine 7 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 7 murdmaasuusatamine mäesuusatamine lumelauasport kahevõistlus ja suusahüpped iluuisutamine kiiruisutamine Bowling sportkeegel BMX freestyle-suusatamine kestvusratsutamine rakendisport voltižeerimine rannavõrkpall võistlustants 7 tänavatants 7 Meistertreener, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Valgustaja, tase 4 Lighting technician, EstQF Level 4 6 Valgustaja III (versioon 1) Valgustaja III (versioon 2) Valgustaja, tase 4 (versioon 3) Valgustaja, tase 4 (versioon 4) Valgustaja, tase 4 (versioon 5) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Valgustaja 36 2025-11-07 2025-11-07 2030-11-06 4 4 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Eesti Teatriliit Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Kalle Karindi Focus Point Systems OÜ Olev Luhaäär E&T OÜ Andres Sarv SA Teater Vanemuine Margus Vaigur SA Endla Teater Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Valgustaja töö eesmärgiks on toetada sündmuse nähtavaks tegemist valgustite tehnilise paigalduse, fokuseerimise ja käitamise kaudu, sh jälgimiskahuritega töötades. Valgustaja töötab etteantud valgusrežiide alusel. Ta vastutab siseinterjööri ja välivõtete valgusefektide saavutamise eest läbi valguse paigutuse, tugevuse ning värvilahenduste. Ta teeb koostööd lavastaja/režissööri, valguskujundaja, operaatori ja kunstnikuga. Valgustaja orienteerub valgustuse iseärasustes ja väljendusvahendites. Ta leiab sobiva tehnoloogilise lahenduse, kasutades erinevaid seadmeid ning arvestades looduslikke ja tehnilisi tingimusi. Valgustaja on võimeline lahendama mittestandardseid olukordi ja looma positiivse suhtluskeskkonna. Ta võib töötada kollektiivi liikmena ja/või vabakutselise loovisikuna. Vajalik on pidev enesetäiendamine. Tööaeg sõltub proovide ja etenduste/sündmuste ajast, töötatakse ka õhtuti/öösiti ja nädalavahetustel. Töö võib toimuda nii siseruumis kui vabas õhus ja on vahelduva iseloomuga. Töö on kõrgendatud ohuga (nt töötamine kõrgustes, raskuste tõstmine), võib esineda kokkupuudet tervistkahjustavate faktoritega (nt tolm, müra, alavalgustatud keskkond). Vastavalt tööülesandele võib esineda sundasendis töötamist. Takistuseks valgustajana töötamisel võivad olla nägemis- ja/või kuulmisvaegused, piiranguid tööülesannete täitmiseks võib seada epilepsia põdemine. Töövahendid on valgusaparatuur, valguspult ja arvuti. Kutsealal tegutseb ka valgusmeister, tase 6, kes teeb lisaks valgustaja tööle tootja ettenähtud perioodilist valgustehnika hooldust ja juhendab selle tegemist, tunneb sündmuse stsenaariumit ning valgustehnilisi vajadusi, juhendab sündmuse valgustehnilist montaaži ja suunamist ning töötab valguspuldiga, mängib maha sündmuse eelprogrammeeritud valguspartituuri. Valgusmeister saab spetsialiseeruda valguskujundajaks, kes töötab välja sündmuse valguskujundamise kontseptsiooni ja loob valgusrežii. A.2.1. Valgustehnika paigaldamine, säilitamine ja hooldamine A.2.2. Sündmuse teenindamine Valgustajaks saab õppeasutuses õppides või kutsealal töötades ja end täiendades. Valgustaja Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. Säilenõtkus, sotsiaalsed oskused. Valgustaja, tase 4 kutse moodustub üldoskustest ning kohustuslikest ja kutset läbivatest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutud kõikide kompetentside tõendamine. Valgustehnika paigaldamine, säilitamine ja hooldamine 4 Sündmuse teenindamine 4 Valgustaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Eliittreener, tase 8 Elite coach, level 8 13 Eliittreener, tase 8 (versioon 1) Eliittreener, tase 8 (versioon 10) Eliittreener, tase 8 (versioon 11) Eliittreener, tase 8 (versioon 12) Eliittreener, tase 8 (versioon 2) Eliittreener, tase 8 (versioon 3) Eliittreener, tase 8 (versioon 4) Eliittreener, tase 8 (versioon 5) Eliittreener, tase 8 (versioon 6) Eliittreener, tase 8 (versioon 7) Eliittreener, tase 8 (versioon 8) Eliittreener, tase 8 (versioon 9) Aerutamine Aikido Allveesport Ameerika jalgpall Ammulaskmine Automudelism Autosport Bobisõit Capoeira Cheerleading Curling Discgolf Fitness ja kulturism Golf Hapkido Iaido Indiaca Jalgpall Jalgrattamatkamine Jalgrattasport Jalgsimatkamine Ju-jutsu Judo Jõutõstmine Jäähoki Jääpall Kabe Karate Kelgutamine Kepikõnd Kergejõustik Kickboxing Kobudo Koroona ja novus Korvpall Kriket Kudo Kujundujumine Kurnimäng Käsipall Laevamudelism Laskesuusatamine Laskmine Lauatennis Lennusport Maadlus Maahoki Male Moodne viievõistlus Mootorrattasport Mägironimine Orienteerumine Padel personaaltreener Pesapall Petank Piljard Poks Purjetamine Raadiosport Ragbi Ratsutamine Ronimissport Rulasport Rulluisutamine Rühmatreeningud Saalihoki Sambo Skeleton Softball Sport Chanbara Squash Sulgpall Sumo Suusatamine Sõudmine Taekwon-do Taipoks Tantsusport Tennis Triatlon Turniiribridž Tõstesport Uisutamine Ujumine Vabavõitlus Veematkamine Veemoto Veepall Veeremängud Vehklemine Vesiaeroobika Vettehüpped Vibusport Võimlemine Võrkpall Wu-shu Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 36 2025-11-07 2025-11-07 2028-11-06 8 8 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Eesti Olümpiakomitee Treenerite eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Ilver Audentese Spordigümnaasium Üllar Kerde Eesti Korvpalliliit Janek Küppar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Kadri Liivak Eesti Võimlemisliit Aldur Partasjuk Spordiklubi Reval-Sport Erich Petrovits Jõhvi Spordikeskus Kristjan Port Tallinna Ülikool Aavo Põhjala Eesti Judoliit Jaak Salumets Eesti Treenerite Liit Toomas Tõnise Eesti Olümpiakomitee Priit Vene Eesti Olümpiakomitee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Treener on liikumisharrastuse ja spordispetsialist, kes juhib käitumisharjumuste kujundamise ja kehaliste ning vaimsete harjutuste abil inimese tervist toetavate ja sportlike eesmärkide saavutamist. Treeneri ülesanne on sportlike ja kehaliste võimete terviklik, tulemuslik ja ohutu arendamine. Treener töötab iseseisvalt, meeskonna liikmena või liidrina, kaasates erinevaid spetsialiste. Treeneritöö eeldab vastutustunnet, loomingulisust, saavutusvajadust, täpsust ja ausust. Vajalik on perioodiline treeningtööd toetavate teadmiste ja oskuste tulemuslik täiendamine ning kogemuste ja teadmiste edasiandmine kolleegidele. Oluline on oskus mõjutada treenitavaid isikliku eeskujuga. Treener järgib treenerite eetikakoodeksit (vt lisa 1 Treenerite eetikakoodeks). Eliittreener, tase 8 täidab valitud erialal eriti arenenud ja spetsialiseeritud oskusi ning tehnikaid eeldavaid tööülesandeid, kasutades tulemuslikult kõige edumeelsemaid ja piirialadel olevaid teadmisi kõikides liikumisharrastuse ning spordi valdkondades ja tasemetel. On omandanud kutsealased tipposkused ja -teadmised akadeemilise kõrgtasemega võrreldaval määral ning need on rahvusvahelisel tipptasemel korduvalt tõestatud tulemusliku treeneritöö kaudu. Omab rahvusvahelist autoriteeti, kujundab eeskuju ja käitumise kaudu spordiala kultuuri rahvusvahelisel tasemel. Demonstreerib oma novaatorlikkust, iseseisvust, teadus- ja kutsealast meisterlikkust ning pidevat pühendumust uute ideede või protsesside arendamisel töö- või õppesituatsioonides. A.2.1 Sportimise organiseerimine ja arendamine 1. Treenitava valimine või treeningrühma komplekteerimine. 2. Treeningute plaani koostamine. 3. Teiste spetsialistide kaasamine treeningprotsessi. 4. Teiste treenerite juhendamine. 5. Treenitava tervisliku eriolukorra arvestamine treeningprotsessis. 6. Koolitamine ja metoodiliste materjalide väljatöötamine. A.2.2 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 1. Kehaliste võimete arendamine. 2. Spordialaspetsiifiliste oskuste arendamine. 3. Sotsiaalsete võimete arendamine ja spordiala kultuuri õpetamine. 4. Taastumisvahendite kasutamine. 5. Spordivarustuse ja treeningvahendite soovitamine ja kasutamine. 6. Treenitava juhendamine võistlusel. 7. Toitumisharjumuste suunamine. 8. Treenitava tervikarengu planeerimine, mõõtmine, analüüsimine ja tagasiside andmine. 9. Taktikaline ning psühholoogiline ettevalmistamine valitud spordialal. Spetsialiseerumine toimub sõltuvalt spordiala spetsiifikast, spordialal kasutatavatest vahendidest ja harrastamiskeskkonnast. Spordiala spetsiifikast tulenevalt on kutse andjal õigus kehtestada erinõudeid. Spetsialiseerumine on otseselt seotud kutsestandardis kirjeldatud tööosadega. Treeneritöö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel, kodust eemal (treeningulaagrid, võistlused, koolitused jms.). Kasutab treeningprotsessis vajalikke vahendeid vastavalt spordialale. Töös treenerina on olulised pinge- ja stressitaluvus, saavutusvajadus, vastutustunne, ausus, järjekindlus, täpsus, paindlikkus, kohanemisvõime, headus, empaatiavõime, emotsionaalne stabiilsus, motiveerimisvõime. Eliittreener on nõutava koolituse läbinud ja tasemele vastava erialase töökogemusega isik. Treener. Töö treenerina on reguleeritud spordiseadusega. Eliittreener, tase 8 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse käesolevas kutsestandardis nimetatud spordialale, kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumised nagu jalgrattasport, ratsutamine, suusatamine, tantsusport, uisutamine, veeremängud ja võrkpall jagunevad omakorda: Jalgrattasport - BMX Ratsutamine - kestvusratsutamine - rakendisport - voltižeerimine Suusatamine - murdmaasuusatamine - mäesuusatamine - lumelauasport - kahevõistlus ja suusahüpped - freestyle suusatamine Tantsusport - võitlustants - tänavatants Uisutamine - iluuisutamine - kiiruisutamine Veeremängud - bowling - sportkeegel Võrkpall - rannavõrkpall Sportimise organiseerimine ja arendamine 8 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 8 murdmaasuusatamine mäesuusatamine lumelauasport kahevõistlus ja suusahüpped iluuisutamine kiiruisutamine Bowling sportkeegel BMX freestyle-suusatamine kestvusratsutamine rakendisport voltižeerimine rannavõrkpall tänavatants 8 võistlustants 8 Eliittreener, tase 8 kutset läbiv kompetents 8 Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 7 Architectural Conservationist, level 7 8 Arhitektuuri konservaator IV (versioon 1) Arhitektuuri konservaator IV (versioon 2) Arhitektuuri konservaator IV (versioon 3) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 7 (versioon 4) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 7 (versioon 5) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 7 (versioon 6) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 7 (versioon 7) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Restaureerimine-konserveerimine Arhitektuuripärandi spetsialist 36 2025-11-07 2025-11-07 2027-11-06 7 7 2621 Arhivaarid ja kuraatorid 0222 Ajalugu ja arheoloogia 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Õigusaktid Keelte oskustasemete kirjeldused Digioskused Ilme Mäesalu Muinsuskaitseamet Juhan Kilumets Rändmeister OÜ Krista Laido Eesti Kunstiakadeemia Lilian Hansar Eesti Kunstiakadeemia Maari Idnurm EEB Projekt OÜ Maris Mändel Eesti Kunstiakadeemia Oliver Orro Eesti Kunstiakadeemia Tiina Linna Eesti Arhitektide Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Arhitektuuripärandi spetsialist lähtub oma töös kaasaegsest keskkonnakäsitluse filosoofiast ja säästva arengu põhimõtetest, mille eesmärk on kultuurilise mitmekesisuse säilitamine ja alalhoidlik suhtumine kultuuripärandisse. Arhitektuuripärandi spetsialisti teadmised, oskused, kogemused, hoiakud ja haridus võimaldavad osaleda töödes, mis väärtustavad ja säilitavad arhitektuuripärandit praegustele ja tulevastele põlvkondadele. Arhitektuuripärandi spetsialist tegeleb ehitiste (sh ehitis-, tehnika-, tööstus- ja ajaloomälestiste) ja hoonestatud alade (sh muinsuskaitsealade, miljööväärtuslike alade, rahvusparkide) uurimise, inventeerimise, kaitse tingimuste, eksperdihinnangute, restaureerimiskontseptsioonide ja säilitamiskavade koostamisega ning nõustamise ja nimetatud tegevuste juhtimisega. Arhitektuuripärandi spetsialist tunneb Eesti ja rahvusvahelisi kultuuripärandi säilitamise seadusandlikke dokumente ja hartasid, konserveerimise, restaureerimise, hooldamise põhimõtteid, meetodeid ja praktikat, arhitektuuri- ja kunstiajalugu, kultuuriväärtuslike alade kujunemise ajalugu ning nende planeerimise ja säilitamise põhimõtteid, arhitektuuri- ja ehitusterminoloogiat ning omab teadmisi muinsuskaitse filosoofiast, teooriast ja ajaloost. Arhitektuuripärandi spetsialist töötab interdistsiplinaarsel kutsealal, mis eeldab võimet mõista erinevate osapoolte vajadusi ehituspärandi väärtustamisel ja säilitamisel, on hea suhtleja ning meeskonnatöös osaleja. Arhitektuuripärandi spetsialist lähtub oma töös kutse-eetika normidest. Väga oluline on pidev erialane enesetäiendamine. 6. taseme arhitektuuripärandi spetsialist on erialase ettevalmistusega, kuid väheste praktiliste kogemustega töötaja. Järgib oma ülesannete täitmisel täpselt etteantud juhiseid, võib vajada kõrgema taseme spetsialisti juhendamist. Uurib, dokumenteerib ja analüüsib ehitiste ja hoonestatud alade ajalugu, seisukorda, väärtusi ning teeb säilitamise ettepanekuid. Vastutab talle antud ülesannete täitmise eest. 7. taseme arhitektuuripärandi spetsialist on erialase ettevalmistusega ning praktilise kogemusega vastutav spetsialist, kes töötab iseseisvalt. Juhendab arhitektuuripärandi spetsialisti (tase 6), praktikante jt. Uurib, dokumenteerib ja analüüsib ehitiste ja hoonestatud alade ajalugu, seisukorda, määratleb väärtusi. Koostab ehitiste ja hoonestatud alade kaitse- ja kasutustingimusi ning muinsuskaitse eritingimusi, säilitus-, konserveerimis- ja restaureerimisjuhiseid, sise- ja välisviimistluslahendusi, teostab muinsuskaitselist järelevalvet. Nõustab ja juhib ehituspärandi säilitamise ja kaitsega seonduvaid töid. On kursis ehitiste konserveerimise kaasaegsete teooriate ja uute metoodikatega. 8. taseme arhitektuuripärandi spetsialist on erialase ettevalmistusega ning suure praktilise kogemuse, laia silmaringi ja avatud mõtlemisega tippspetsialist, kes töötab iseseisvalt ja omal vastutusel. Uurib, dokumenteerib ja analüüsib kõrge väärtusega ja kõrgendatud avaliku huvi objektiks olevate ehitiste ja hoonestatud alade ajalugu, seisukorda, selgitab väärtusi ning koostab ja hindab kaitse tingimusi ning säilitus- ja konserveerimisjuhiseid ja metoodikaid ning restaureerimiskontseptsioone. Juhib ja nõustab ehituspärandi säilitamise ja kaitsega seonduvaid töid. On võimeline andma keerulisemaid eksperthinnanguid oma erialal. Analüüsib ja üldistab erialasest praktikast saadud kogemusi ja teavet ning jagab neid erialaringkonna ja avalikkusega. Vahendab rahvusvahelist erialast teavet kohalikele ja vastupidi. On kursis ehitiste konserveerimise kaasaegsete teooriate ja uute metoodikatega. Osaleb rahvusvahelistes koostöövõrgustikes, töögruppides või erialasündmustel. A.2.1 Ehitiste ja hoonestatud alade uuringud 1. Andmete kogumine. 2. Tegevuskava koostamine. 3. Arhiivi- ja bibliograafiliste materjalide analüüsimine ja hindamine. 4. Mälestiste tegevuskava koostamine. 5. Ehitise olukorra dokumenteerimine. 6. Kultuuriväärtuslike tarindite ja detailide dokumenteerimine ja määratlemine. 7. Hoonestatud ala inventeerimine ja dokumenteerimine/ Planeerimis- ja hoonestruktuuri välja selgitamine. 8. Ehituste ajaloo uurimine ja dokumenteerimine/ teostamine. 9. Uuringute aruande ja analüütilise kokkuvõtte koostamine. 10. Aruande vormistamine. 11. Mälestiste uurimine ja aruande koostamine. A.2.2 Juhendite, tingimuste ja ettepanekute koostamine 1. Ehituspärandi korrashoidmiseks tegevuste loendi esitamine. 2. Kokkuvõtete tegemine. 3. Ehitise ja hoonestatud ala hindamine ja määratlemine. 4. Muinsuskaitse eritingimuste koostamine ehitisele. 5. Muinsuskaitse eritingimuste koostamine planeeringutele. 6. Ehitiste ja hoonestatud ala säilitamiskava koostamisel osalemine. 7. Viimistluslahenduste ettepanekute tegemine. 8. Fassaadide jooniste tegemine. 9. Hooldus- ja restaureerimismeetodite kirjeldamine. A.2.3 Eksperthinnangud ehitiste ja hoonestatud alade kultuuriväärtustele 1. Ehitistele ja hoonestatud aladele väärtushinnangute andmine. 2. Eksperthinnangu koostamine. 3. Ruumiliste muudatuste hindamine kultuuripärandile. A.2.4 Juhendamine ja nõustamine 1. Erialane nõustamine. 2. Erialane juhendamine. 3. Õppe- ja juhendmaterjali koostamine. A.2.5 Tegevuse planeerimine 1. Tegevuste püstitamine. 2. Tööprotsessi kavandamine. A.2.6 Eriala edendamine 1. Kultuuripärandi säilitamise valdkonna arendamises osalemine. 2. Koostöö tegemine eriala spetsialistidega. A.2.7 Muinsuskaitseline järelevalve 1. Ehitusobjekti külastamine ja kontrollimine. 2. Kasutatavate metoodikate, töövõtete ja ehitusmaterjalide jälgimine. 3. Ehitustegevuse dokumenteerimine. 4. Muinsuskaitse järelevalve aruande koostamine. A.2.8 Töötamine riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes 1. Kultuuripärandi säilitamisega seonduva valdkonna töö juhtimine või nõustamine. A.2.9 Töögrupi juhtimine 1. Kultuuripärandi säilitamisega seonduvate projektide/töörühma juhtimine. 2. Tegevuste püstitamine. 3. Tööprotsessi kavandamine. 4. Töögrupi töö organiseerimine. 5. Tööõhkkonna mõjutamine. Arhitektuuripärandi spetsialist töötab sise- kui ka välitingimustes. Ehitisi uurides tuleb järgida ohutusnõudeid ja bürooruumides tervisekaitsenõuded. Töökoormus võib olla ebaühtlane. Töö nõuab mõõdukat füüsilist pingutust, toimudes erinevates looduslikes tingimustes ja ilmastikuoludes ning kokku puutudes erinevate sotsiaalsete keskkondadega. Arhitektuuripärandi spetsialist kasutab oma töös ehitiste uurimiseks ja dokumenteerimiseks vastavaid töövahendeid, erinevaid kommunikatsioonitehnikaid, kontori- ja projekteerimistarkvara ning tavapäraseid bürootöövahendeid. Loogiline mõtlemine ja üldistuvõime, tähelepanu- ja süvenemisvõime, iseseisvus, otsustamisjulgus, täpsus, koostöövõime, suhtlemisvalmidus, õppimise- ja saavutusvajadus, püsivus, kohuse- ja missioonitunne. Erialase või muu asjaomase (arhitektuur, ehitus, konserveerimine, ajalugu) haridusega magistri tasemel, arhitektuuri konserveerimise ja restaureerimise täienduskoolituse ja töökogemusega. Arhitektuuri restauraator, arhitektuuri konservaator, muinsuskaitse nõunik, muinsuskaitse inspektor, miljööväärtuslike alade spetsialist, restauraator-projektijuht. 7. taseme arhitektuuripärandi spetsialisti kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.6 ja B.2.10-B.2.11 tõendamine. Täiendavalt on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.7-B.2.9. Ehitiste ja hoonestatud alade uuringud 7 Juhendite, tingimuste ja ettepanekute koostamine 7 Eksperthinnangud ehitiste ja hoonestatud alade kultuuriväärtustele 7 Juhendamine ja nõustamine 7 Tegevuse planeerimine 7 Eriala edendamine 7 Täiendavalt on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.7-B.2.9. Muinsuskaitseline järelevalve 7 Töötamine riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes 7 Töögrupi juhtimine 7 Suhtlemine 7 Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 8 Architectural Conservationist, level 8 7 Arhitektuuri konservaator V (versioon 1) Arhitektuuri konservaator V (versioon 2) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 8 (versioon 3) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 8 (versioon 4) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 8 (versioon 5) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 8 (versioon 6) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Restaureerimine-konserveerimine Arhitektuuripärandi spetsialist 36 2025-11-07 2025-11-07 2027-11-06 8 8 2621 Arhivaarid ja kuraatorid 0222 Ajalugu ja arheoloogia 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Õigusaktid Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Ilme Mäesalu Muinsuskaitseamet Juhan Kilumets Rändmeister OÜ Krista Laido Eesti Kunstiakadeemia Lilian Hansar Eesti Kunstiakadeemia Maari Idnurm EEB Projekt OÜ Maris Mändel Eesti Kunstiakadeemia Oliver Orro Eesti Kunstiakadeemia Tiina Linna Eesti Arhitektide Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Arhitektuuripärandi spetsialist lähtub oma töös kaasaegsest keskkonnakäsitluse filosoofiast ja säästva arengu põhimõtetest, mille eesmärk on kultuurilise mitmekesisuse säilitamine ja alalhoidlik suhtumine kultuuripärandisse. Arhitektuuripärandi spetsialisti teadmised, oskused, kogemused, hoiakud ja haridus võimaldavad osaleda töödes, mis väärtustavad ja säilitavad arhitektuuripärandit praegustele ja tulevastele põlvkondadele. Arhitektuuripärandi spetsialist tegeleb ehitiste (sh ehitis-, tehnika-, tööstus- ja ajaloomälestiste) ja hoonestatud alade (sh muinsuskaitsealade, miljööväärtuslike alade, rahvusparkide) uurimise, inventeerimise, kaitse tingimuste, eksperdihinnangute, restaureerimiskontseptsioonide ja säilitamiskavade koostamisega ning nõustamise ja nimetatud tegevuste juhtimisega. Arhitektuuripärandi spetsialist tunneb Eesti ja rahvusvahelisi kultuuripärandi säilitamise seadusandlikke dokumente ja hartasid, konserveerimise, restaureerimise, hooldamise põhimõtteid, meetodeid ja praktikat, arhitektuuri- ja kunstiajalugu, kultuuriväärtusega alade kujunemise ajalugu ning nende planeerimise ja säilitamise põhimõtteid, arhitektuuri- ja ehitusterminoloogiat ning omab teadmisi muinsuskaitse filosoofiast, teooriast ja ajaloost. Arhitektuuripärandi spetsialist töötab interdistsiplinaarsel kutsealal, mis eeldab võimet mõista erinevate osapoolte vajadusi ehituspärandi väärtustamisel ja säilitamisel, on hea suhtleja ning meeskonnatöös osaleja. Arhitektuuripärandi spetsialist lähtub oma töös kutse-eetika normidest. Väga oluline on pidev erialane enesetäiendamine. 6. taseme arhitektuuripärandi spetsialist on erialase ettevalmistusega, kuid väheste praktiliste kogemustega töötaja. Järgib ülesannete täitmisel täpselt etteantud juhiseid, võib vajada kõrgema taseme spetsialisti juhendamist. Uurib, dokumenteerib ja analüüsib ehitiste ja hoonestatud alade ajalugu, seisukorda, väärtusi ning teeb säilitamise ettepanekuid. Vastutab talle antud ülesannete täitmise eest. 7. taseme arhitektuuripärandi spetsialist on erialase ettevalmistusega ning praktilise kogemusega vastutav spetsialist, kes töötab iseseisvalt. Juhendab arhitektuuripärandi spetsialisti (tase 6), praktikante jt. Uurib, dokumenteerib ja analüüsib ehitiste ja hoonestatud alade ajalugu, seisukorda, määratleb väärtusi. Koostab ehitiste ja hoonestatud alade kaitse- ja kasutustingimusi ning muinsuskaitse eritingimusi, säilitus-, konserveerimis- ja restaureerimisjuhiseid, sise- ja välisviimistluslahendusi, teostab muinsuskaitselist järelevalvet. Nõustab ja juhib ehituspärandi säilitamise ja kaitsega seonduvaid töid. On kursis ehitiste konserveerimise kaasaegsete teooriate ja uute metoodikatega. 8. taseme arhitektuuripärandi spetsialist on erialase ettevalmistusega ning suure praktilise kogemuse, laia silmaringi ja avatud mõtlemisega tippspetsialist, kes töötab iseseisvalt ja omal vastutusel. Uurib, dokumenteerib ja analüüsib kõrge väärtusega ja kõrgendatud avaliku huvi objektiks olevate ehitiste ja hoonestatud alade ajalugu, seisukorda, selgitab väärtusi ning koostab ja hindab kaitse tingimusi ning säilitus- ja konserveerimisjuhiseid ja metoodikaid ning restaureerimiskontseptsioone. Juhib ja nõustab ehituspärandi säilitamise ja kaitsega seonduvaid töid. On võimeline andma keerulisemaid eksperthinnanguid oma erialal. Analüüsib ja üldistab erialasest praktikast saadud kogemusi ja teavet ning jagab tulemusi erialaringkonna ja avalikkusega. Vahendab rahvusvahelist erialast teavet kohalikele spetsialistidele ja vastupidi. On kursis ehitiste konserveerimise kaasaegsete teooriate ja uute metoodikatega. Osaleb rahvusvahelistes koostöövõrgustikes, töögruppides või erialasündmustel. A.2.1 Ehitiste ja hoonestatud alade uuringud 1. Andmete kogumine. 2. Tegevuskava koostamine. 3. Arhiivi- ja bibliograafiliste materjalide analüüsimine ja hindamine. 4. Mälestiste tegevuskava koostamine. 5. Ehitise olukorra dokumenteerimine. 6. Kultuuriväärtuslike tarindite ja detailide dokumenteerimine ja määratlemine. 7. Hoonestatud ala inventeerimine ja dokumenteerimine/ Planeerimis- ja hoonestruktuuri välja selgitamine. 8. Ehituste ajaloo uurimine ja dokumenteerimine/ teostamine. 9. Uuringute aruande ja analüütilise kokkuvõtte koostamine. 10. Aruande vormistamine. 11. Mälestiste uurimine ja aruande koostamine. A.2.2 Juhendite, tingimuste ja ettepanekute koostamine 1. Ehituspärandi korrashoidmiseks tegevuste loendi esitamine. 2. Kokkuvõtete tegemine. 3. Ehitise ja hoonestatud ala hindamine ja määratlemine. 4. Muinsuskaitse eritingimuste koostamine ehitisele. 5. Muinsuskaitse eritingimuste koostamine planeeringutele. 6. Ehitiste ja hoonestatud ala säilitamiskava koostamisel osalemine. 7. Viimistluslahenduste ettepanekute tegemine. 8. Fassaadide jooniste tegemine. 9. Hooldus- ja restaureerimismeetodite kirjeldamine. A.2.3 Eksperthinnangud ehitiste ja hoonestatud alade kultuuriväärtustele 1. Ehitistele ja hoonestatud aladele väärtushinnangute andmine. 2. Eksperthinnangu koostamine. 3. Eksperthinnangute andmine. 4. Ruumiliste muudatuste hindamine kultuuripärandile. 5. Ruumiliste muudatuste mõju hindamine UNESCO maailmapärandi objektidele. A.2.4 Juhendamine ja nõustamine 1. Erialane nõustamine. 2. Erialane juhendamine. 3. Õppe- ja juhendmaterjali koostamine. 4. Madalama taseme spetsialistide nõustamine. A.2.5 Tegevuse planeerimine 1. Tegevuste püstitamine. 2. Tööprotsessi kavandamine. A.2.6 Eriala edendamine 1. Erialaste metoodikate koostamine ja juhtimine. 2. Koostöö tegemine eriala spetsialistidega. 3. Erialase informatsiooni vahendamine. 4. Erialaste publikatsioonide avaldamine. A.2.7 Muinsuskaitseline järelevalve 1. Ehitusobjekti külastamine ja kontrollimine. 2. Kasutatavate metoodikate, töövõtete ja ehitusmaterjalide jälgimine, ettepanekute tegemine restaureerimiseks. 3. Ehitustegevuse dokumenteerimine. 4. Muinsuskaitse järelevalve aruande koostamine. A.2.8 Töötamine riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes 1. Kultuuripärandi säilitamisega seonduva valdkonna töö juhtimine või nõustamine. A.2.9 Töögrupi juhtimine 1. Kultuuripärandi säilitamisega seonduvate projektide/töörühma juhtimine. 2. Tegevuste püstitamine. 3. Tööprotsessi kavandamine. 4. Töögrupi töö organiseerimine. 5. Tööõhkkonna mõjutamine. Arhitektuuripärandi spetsialist töötab nii sise- kui ka välitingimustes. Ehitiste uurimisel tuleb järgida ohutusnõudeid ja bürooruumides tervisekaitsenõudeid. Töökoormus võib olla ebaühtlane. Töö nõuab mõõdukat füüsilist pingutust, toimudes erinevates looduslikes tingimustes ja ilmastikuoludes ning kokku puutudes erinevate sotsiaalsete keskkondadega. Arhitektuuripärandi spetsialist kasutab oma töös ehitiste uurimiseks ja dokumenteerimiseks vastvaid töövahendeid, erinevaid kommunikatsioonitehnikaid, kontori- ja projekteerimistarkvara ning tavapäraseid bürootöövahendeid. Loogiline mõtlemine ja üldistuvõime, tähelepanu- ja süvenemisvõime, iseseisvus, otsustamisjulgus, täpsus, koostöövõime, suhtlemisvalmidus, õppimis- ja saavutusvajadus, püsivus, pühendumus, kohuse- ja missioonitunne. Doktoritase või sellele vastav kvalifikatsioon ja töökogemus või erialane magistritase ja pikaajaline töökogemus. Arhitektuuri restauraator, arhitektuuri konservaator, muinsuskaitse nõunik, muinsuskaitse inspektor, miljööväärtuslike alade spetsialist, restauraator-projektijuht. 8. taseme arhitektuuripärandi spetsialisti kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.6 ja B.2.10-B.2.11 tõendamine. Täiendavalt on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.7-B.2.9. Ehitiste ja hoonestatud alade uuringud 8 Juhendite, tingimuste ja ettepanekute koostamine 8 Eksperthinnangud ehitiste ja hoonestatud alade kultuuriväärtustele 8 Juhendamine ja nõustamine 8 Eriala edendamine 8 Tegevuse planeerimine 7 Täiendavalt on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.7-B.2.9. Muinsuskaitseline järelevalve 8 Töötamine riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes 8 Töögrupi juhtimine 8 Suhtlemine 7 Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 8 kutset läbiv kompetents 8 Valgusmeister, tase 6 Senior lighting technician, EstQF Level 6 6 Valguskujundaja IV (versioon 1) Valguskujundaja IV (versioon 2) Valguskujundaja, tase 6 (versioon 3) Valgusmeister, tase 6 (versioon 3) Valgusmeister, tase 6 (versioon 4) Valgusmeister, tase 6 (versioon 5) Valguskujundaja, tase 6 Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Valgustaja 36 2025-11-07 2025-11-07 2030-11-06 6 6 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Eesti Teatriliit Tartu Ülikool Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Kalle Karindi Focus Point Systems OÜ Olev Luhaäär E&T OÜ Andres Sarv SA Teater Vanemuine Margus Vaigur SA Endla Teater Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Valgusmeistri töö eesmärk on sündmuse nähtavaks tegemine ning vastava optimaalse lahenduse leidmine valgusrežii kvaliteetseks esitamiseks ja salvestamiseks. Tema töö on valgusrežii salvestamine ja töötlemine. Valgusmeister vastutab nii loominguliselt kui tehniliselt siseinterjööri ja välivõtete valgusefektide saavutamise eest läbi valgustehnika paigutuse, valgustugevuse ja värvilahenduste. Ta teeb koostööd lavastaja, valguskujundaja (teater), operaatori, režissööri ja kunstnikuga (film ja televisioon). Valgusmeister orienteerub valguse iseärasustes ja väljendusvahendites. Ta leiab sobiva tehnoloogilise lahenduse, kasutades erinevaid seadmeid ning arvestades looduslikke ja tehnilisi tingimusi. Valgusmeister on võimeline lahendama mittestandardseid olukordi. Ta võib töötada kollektiivi liikmena ja/või vabakutselise loovisikuna. Vajalik on pidev enesetäiendamine. Valgusmeister saab spetsialiseeruda valguskujundajaks, kes töötab välja sündmuse valguskujundamise kontseptsiooni ja loob valgusrežii. Tööaeg sõltub proovide ja etenduste/sündmuste ajast, töötatakse ka õhtuti/öösiti ja nädalavahetustel. Töö võib toimuda nii siseruumis kui vabas õhus ja on vahelduva iseloomuga. Töö on kõrgendatud ohuga (nt töötamine kõrgustes, raskuste tõstmine), võib esineda kokkupuudet tervistkahjustavate faktoritega (nt tolm, müra, alavalgustatud keskkond). Vastavalt tööülesandele võib esineda sundasendis töötamist. Takistuseks valgusmeistrina töötamisel võivad olla nägemis- ja/või kuulmisvaegused, piiranguid tööülesannete täitmiseks võib seada epilepsia põdemine. Töövahendid on valgusaparatuur, valguspult ja arvuti. Lisaks valgusmeistrile tegutseb kutsealal ka valgustaja, tase 4, kes töötab etteantud valgusrežiide alusel ning vastutab valgusefektide saavutamise eest läbi valguse paigutuse, tugevuse ja värvilahenduste. Valgustaja teeb vajadusel lihtsamaid hooldusi (nt lambivahetus, aegunud värvifiltrite vahetus), monteerib/demonteerib valgustehnikat vastavalt etteantud joonistele ning töötab artisti jälgiva valgustehnikaga. A.2.1. Valgustustehnika planeerimine A.2.2. Töötamine valguspuldiga A.2.3. Valgustehnika paigaldamine, säilitamine ja hooldamine A.2.4. Sündmuse teenindamine Valguskujundus A.2.5. Valgusrežii loomine Valgustusmeistriks saab õppida õppeasutuses või kutsealal töötades ja end täiendades. Valgusalajuht, valguskujundaja, valguspuldioperaator, valgusmeister Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. Säilenõtkus, sotsiaalsed oskused. Valgusmeister, tase 6 kutse moodustub üldoskustest, kohustuslikest ja kutset läbivatest kompetentsidest ning spetsialiseerumisega seotud kompetentsist. Kutse taotlemisel on nõutud üldoskuste (B.2), kohustuslike kompetentside B.3.1–B.3.4 ja kutset läbiva kompetentsi B.3.6 tõendamine. Spetsialiseerumisel valguskujundajaks tuleb lisaks tõendada kompetents B.3.5. Valgustustehnika planeerimine 6 Töötamine valguspuldiga 6 Valgustehnika paigaldamine, säilitamine ja hooldamine 6 Sündmuse teenindamine 6 Spetsialiseerumisel valguskujundajaks tuleb lisaks tõendada kompetents B.3.5. Valgustaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Keeletoimetaja, tase 6 Language Editor, EstQF Level 6 3 Keeletoimetaja, tase 6 (versioon 1) Keeletoimetaja, tase 6 (versioon 2) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Tõlkimine ja toimetamine Keeletoimetaja 42 2025-11-04 2025-11-04 2030-11-03 6 6 2642 Ajakirjanikud 0232 Kirjandus ja lingvistika 58 Kirjastamine Eesti Keeletoimetajate Liit Keeletoimetaja eetikakoodeks Reili Argus Eesti Keeletoimetajate Liit Kadri Rahusaar Eesti Kirjastajate Liit Urve Pirso Riigikontroll Katrin Kern Tartu Ülikool Villu Känd Riigikantselei Ene Pajula Eesti Ajakirjanike Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Keeletoimetaja kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate õppekavade koostamise ning isiku tööalase kompetentsuse hindamise alus. Keeletoimetaja viib vajaduse korral teksti keele sõltuvalt teksti liigist vastavusse kirjakeele normingutega ning teeb selle ladusamaks ja arusaadavamaks. Keeletoimetaja teeb tekstis õigekeelsus- ja stiiliparandusi, arvestades autori eesmärke teksti koostamisel ning sihtrühma valikul. Keeletoimetaja annab soovitusi teksti ülesehituse parandamiseks; sõnastab laused ümber nii, et need vastaksid keelereeglitele ja oleksid stiililt ühtsed; korrigeerib vajaduse korral sõnajärge ja -valikut, tagab terminikasutuse ühtluse ja asjakohasuse; parandab õigekirja- ja loogikavead ning ühtlustab vormistuse. Keeletoimetaja töötab iseseisvalt, aga teeb koostööd teksti autori ja/või tõlkija, toimetaja ning küljendajaga. Keeletoimetaja järgib keeletoimetaja eetikakoodeksit (lisa nr 1). A.2.1 Toimetamistöö hindamine 1. Tekstiga tutvumine 2. Tööaja kavandamine A.2.2 Teksti toimetamine 1. Teksti kui terviku hindamine 2. Faktide ja terminoloogia kontrollimine 3. Stiiliühtsuse tagamine 4. Lausestuse ja sõnastuse parandamine 5. Õigekirjavigade parandamine 6. Vormistusnõuete järgimine 7. Muudatuste kooskõlastamine A.2.3 Töö küljendatud tekstiga 1. Korrektuuri tegemine 2. Valmis töö üleandmine Tööd tehakse enamasti kontorikeskkonnas. Arvuti, tekstitöötlusprogrammid, teatmeteosed, erialane kirjandus, andmebaasid. Kirjalik ja suuline väljendusoskus, analüüsi- ja sünteesivõime, täpsus, koostöövõime, kohusetunne, otsustusvõime, pinge- ja rutiinitaluvus ning enesekehtestamisoskus. Tavapäraselt kõrgharidus, üldjuhul filoloogiline, või pikaajaline erialane töökogemus. Keeletoimetaja Keeletoimetaja 6. taseme kutse taotlemisel on vajalik kohustuslike kompetentside B.2.1 – B.2.3 ja läbivate kompetentside B.2.4 - B.2.8 tõendamine. Toimetamistöö hindamine 6 Teksti toimetamine 6 Töö küljendatud tekstiga 6 Enesearendamine 6 Analüüsimine ja tõlgendamine 6 Kontseptuaalne mõtlemine 6 Enesejuhtimine 6 Arvuti kasutamine 6 Abikelner, tase 3 Waiter, Level 3 4 Abikelner, tase 3 (versioon 1) Abikelner, tase 3 (versioon 2) Abikelner, tase 3 (versioon 3) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Kelner 42 2025-11-04 2025-11-04 2028-11-03 3 3 5131 Ettekandjad ja kelnerid 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Eesti Peakokkade Ühendus Allan Vainu Teie Kelner OÜ, Eesti Kelnerite- ja Ettekandjate Liit Kaido Ladva Piano Baltic OÜ, Restoran Vapiano Kairi Normak Kuninga Restoran Krista Kalmus Tallinna Teeninduskool Peep Peetersoo Pärnu Kutsehariduskeskus Reelika Eerik Service Arte OÜ, Loovteenindus Sirje Rekkor Tallinna Ülikool, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit Tiiu Parm Teie Kelner OÜ, Eesti Kelnerite- ja Ettekandjate Liit Ülle Parbo SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kelneritöö kutsealal on koostatud 3. taseme abikelneri, 4. taseme kelneri ja 5. taseme vanemkelneri kutsestandardid. Kelner on klienditeenindaja, kes töötab toitlustusteenust pakkuvas ettevõttes nagu (restoran, kohvik, pubi, ööklubi, klubi jm). Oma töös lähtub ta klientide vajadustest ja soovidest ning tegutseb ja käitub vastavalt eetilistele, esteetilistele ja muudele sotsiaalselt heaks kiidetud normidele. 3. taseme abikelner abistab kelnerit teenindusprotsessi ettevalmistamisel, seades valmis serveerimiseks vajalikud vahendid. Abistab kelnerit teenindusprotsessi jooksul toitude ja jookide serveerimisel ning puhastus- ja koristustöödel. Abikelner suhtleb klientidega sõbralikult ja lähtuvalt heast tavast. Vajalik on tahe ja oskus töötada meeskonnas ja juhendamise all. A.2.1 Töö planeerimine ja korraldamine 1. töökoha ettevalmistamine ja korrashoid 2. koostöö köögiga 3. koristus- ja puhastustööd 4. eelkatete tegemine A.2.2 Teenindamine ja müügitöö 1. klientide vastuvõtmine ja soovide väljaselgitamine 2. jookide ja toitude serveerimine 3. teenindussituatsiooni lõpetamine 4. catering ja peoteenindus Abikelner töötab toitlustusteenust pakkuvas ettevõttes. Abikelneri kutse eeldab valmisolekut töötada vahetustega, puhkepäevadel, riiklikel pühadel, õhtusel ja öisel ajal. Töö võib olla periooditi pingeline ning eeldab head füüsilist vastupidavust, suhtlemisvalmidust ja oskust suhelda erinevate inimestega. Söögisaali sisustus, lauapesu (tekstiilid), serveerimisvahendid, serviisid, klaasid ja söögiriistad, kohvivalmistamise seadmed, väljastusseadmed, baaritöö vahendid ja seadmed, külmutusseadmed, jäämasinad, nõudepesumasinad, koristustarvikud ja -ained. Klientide teenindamine eeldab teenindus- ja suhtlemisvalmidust, keskendumisvõimet, rahulikku meelt, pingetaluvust ja füüsilist vastupidavust, väljendusoskust, selget diktsiooni ja tolerantsust. Töö eeldab kohusetunnet. Abikelneriks saab õppida töökohal ja kutseõppeasutuses. Abikelneri enamlevinud ametinimetused on kelneri õpilane, ettekandja, teenindaja, toitlustusteenindaja, klienditeenindaja jms. Tervisetõend, hügieenikoolituse tõend. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.2 ja B.2.3 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Töö planeerimine ja korraldamine 3 Teenindamine ja müügitöö 3 Abikelner, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Kelner, tase 4 Waiter, EstQF Level 4 9 Kelner I (versioon 3) Kelner I (versioon 4) Kelner I (versioon 6) Kelner, tase 4 (versioon 5) Kelner, tase 4 (versioon 7) Kelner, tase 4 (versioon 8) Kelner/ettekandja I (versioon 1) Kelner/ettekandja I (versioon 2) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Kelner 42 2025-11-04 2025-11-04 2028-11-03 4 4 5131 Ettekandjad ja kelnerid 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Eesti Peakokkade Ühendus Keelte oskustasemete kirjeldused Allan Vainu Teie Kelner OÜ, Eesti Kelnerite- ja Ettekandjate Liit Kaido Ladva Piano Baltic OÜ, Restoran Vapiano Kairi Normak Kuninga Restoran Krista Kalmus Tallinna Teeninduskool Peep Peetersoo Pärnu Kutsehariduskeskus Reelika Eerik Service Arte OÜ, Loovteenindus Sirje Rekkor Tallinna Ülikool, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit Tiiu Parm Teie Kelner OÜ, Eesti Kelnerite- ja Ettekandjate Liit Ülle Parbo SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kelneritöö kutsealal on koostatud 3. taseme abikelneri, 4. taseme kelneri ja 5. taseme vanemkelneri kutsestandardid. Kelner on klienditeenindaja, kes töötab toitlustusteenust pakkuvas ettevõttes (restoran, kohvik, pubi, ööklubi, klubi jm). Oma töös lähtub ta klientide vajadustest ja soovidest ning tegutseb ja käitub vastavalt eetilistele, esteetilistele ja muudele sotsiaalselt heaks kiidetud normidele. 4. taseme kelner valmistab ette teenindusprotsessi, seades valmis serveerimiseks vajalikud vahendid. Teenindusprotsessi jooksul võtab vastu kliendid, esitleb tooteid ja teenuseid, nõustab kliente ning võtab vastu tellimusi. Kelner valmistab jooke ning serveerib toite ja jooke, suhtleb klientidega sõbralikult ja lähtuvalt heast tavast. Teenindusprotsessi lõpetamisel arveldab klientidega, küsib tagasisidet ja saadab kliendid ära positiivset kliendikontakti hoides. Vastutab teenindusprotsessi toimimise eest, töötab meeskonnas ja juhendab abikelnerit. Tunneb ettevõtte tooteid ja teenuseid. A.2.1 Töö planeerimine ja korraldamine 1. töökoha ettevalmistamine ja korrashoid 2. koostöö köögiga 3. koristus- ja puhastustööd 4. eelkatete tegemine A.2.2 Teenindamine ja müügitöö 1. klientide vastuvõtmine ja soovide väljaselgitamine 2. tellimuse vastuvõtmine, vormistamine ja edastamine 3. jookide ja toitude serveerimine 4. teenindussituatsiooni lõpetamine 5. catering ja peoteenindus 6. kaupade ja vahendite tellimine, vastuvõtmine ja kontrollimine. Kelner töötab toitlustusteenust pakkuvas ettevõttes. Kelneri kutse eeldab valmisolekut töötada vahetustega, puhkepäevadel, riiklikel pühadel, õhtusel ja öisel ajal. Töö võib olla periooditi pingeline ning eeldab head füüsilist vastupidavust, suhtlemisvalmidust ja oskust suhelda erinevate inimestega. Söögisaali sisustus, lauapesu (tekstiilid), serveerimisvahendid, serviisid, klaasid ja söögiriistad, arvlemistehnika, kohvivalmistusseadmed, kuumtöötlemisseadmed, väljastusseadmed, baaritöö vahendid ja seadmed, külmutusseadmed, jäämasinad, nõudepesumasinad, koristustarvikud ja -ained. Klientide teenindamine eeldab teenindus- ja suhtlemisvalmidust, võimet kiirelt ja sujuvalt ühelt tegevuselt teisele siirduda, keskendumisvõimet, head mälu, rahulikku meelt, pingetaluvust ja füüsilist vastupidavust, selget diktsiooni ja empaatiavõimet. Töö eeldab vastutus- ja analüüsivõimet, usaldatavust, korrektsust, täpsust, kohusetunnet, enesedistsipliini. Kelneri kutse taotlemisel eeldatakse põhiharidust ja kutsealase koolituse läbimist. Kelneriks saab õppida kutseõppeasutuses, kursustel ja/või töökohal. Ametinimetused võivad olla kelner, ettekandja, teenindaja, toitlustusteenindaja, klienditeenindaja jms. Tervisetõend, hügieenikoolituse tõend. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.2 ja B.2.3 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Töö planeerimine ja korraldamine 4 Teenindamine ja müügitöö 4 Kelner, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Vanemkelner, tase 5 Waiter, EstQF Level 5 7 Kelner II (versioon 2) Kelner II (versioon 3) Kelner II (versioon 5) Kelner/ettekandja II (versioon 1) Vanemkelner, tase 5 (versioon 4) Vanemkelner, tase 5 (versioon 5) Vanemkelner, tase 5 (versioon 6) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Kelner 42 2025-11-04 2025-11-04 2028-11-03 5 5 5131 Ettekandjad ja kelnerid 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Eesti Peakokkade Ühendus Keelte oskustasemete kirjeldused Allan Vainu Teie Kelner OÜ, Eesti Kelnerite- ja Ettekandjate Liit Kaido Ladva Piano Baltic OÜ, Restoran Vapiano Kairi Normak Kuninga Restoran Krista Kalmus Tallinna Teeninduskool Peep Peetersoo Pärnu Kutsehariduskeskus Reelika Eerik Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool, Eesti Kelnerite ja Ettekandjate Liit Sirje Rekkor Tallinna Ülikool, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit Tiiu Parm Teie Kelner OÜ, Eesti Kelnerite- ja Ettekandjate Liit Ülle Parbo SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kelneritöö kutsealal on koostatud 3. taseme abikelneri, 4. taseme kelneri ja 5. taseme vanemkelneri kutsestandardid. Kelner on klienditeenindaja, kes töötab toitlustusteenust pakkuvas ettevõttes (restoran, kohvik, pubi, ööklubi, klubi jm). Oma töös lähtub ta klientide vajadustest ja soovidest ning tegutseb ja käitub vastavalt eetilistele, esteetilistele ja muudele sotsiaalselt heaks kiidetud heakskiidetud normidele. Vanemkelner korraldab teenindusprotsessi ettevalmistamist, koostab töögraafikud, juhendab meeskonda, jagab infot ja tööülesandeid. Korraldab teenindusprotsessi, klientide vastuvõtmist ja nõustamist, vajadusel valmistab jooke ning serveerib toite ja jooke. Vanemkelner suhtleb klientidega sõbralikult ja lähtuvalt heast tavast. Kogub ja analüüsib tagasisidet kogu teenindusprotsessi vältel. Jälgib ja inventeerib laoseisu, vastutab kaupade ja töövahendite olemasolu eest. Vastutab meeskonna koolitamise ja tööprotsessi tõrgeteta toimimise eest. Jälgib enesekontrolliplaani ja vastutab selle täitmise eest. Tunneb kogu ettevõtte toodet ja võimalusi. A.2.1 Töö planeerimine ja korraldamine 1. töökoha ettevalmistamine ja korrashoid 2. koostöö köögiga 3. koristus- ja puhastustööd 4. eelkatete tegemine A.2.2 Teenindamine ja müügitöö 1. klientide vastuvõtmine ja soovide väljaselgitamine 2. tellimuse vastuvõtmine, vormistamine ja edastamine 3. jookide ja toitude serveerimine 4. teenindussituatsiooni lõpetamine 5. catering ja peoteenindus 6. kaupade ja vahendite tellimine, vastuvõtmine ja kontrollimine A.2.3 Juhtimine ja juhendamine 1. klientide tarbimisvajaduste väljaselgitamine 2. teeninduspersonali juhendamine 3. koostöö köögipersonaliga 4. menüükaartide, toidu- ja joogikaartide koostamine ja kujundamine 5. seadmete korrashoid 6. enesekontrolli korraldamine Vanemkelner töötab toitlustusteenust pakkuvas ettevõttes. Vanemkelneri kutse eeldab valmisolekut töötada vahetustega, puhkepäevadel, riiklikel pühadel, õhtusel ja öisel ajal. Töö võib olla periooditi pingeline ning eeldab head füüsilist vastupidavust, suhtlemisvalmidust ja oskust suhelda erinevate inimestega. Söögisaali sisustus, lauapesu (tekstiilid), serveerimisvahendid, serviisid, klaasid ja söögiriistad, arvlemistehnika, kohvivalmistusseadmed, kuumtöötlemisseadmed, väljastusseadmed, baaritöö vahendid ja seadmed, külmutusseadmed, jäämasinad, nõudepesumasinad, koristustarvikud ja -ained. Tavapärane kontoritehnika. Klientide teenindamine eeldab teenindus- ja suhtlemisvalmidust, võimet kiirelt ja sujuvalt siirduda ühelt tegevuselt teisele, keskendumisvõimet, head mälu, rahulikku meelt, pingetaluvust ja füüsilist vastupidavust, selget diktsiooni ja empaatiavõimet. Töö eeldab vastutusvõimet, usaldatavust, korrektsust, täpsust, kohusetunnet, enesedistsipliini, juhtimisvõimekust ja analüütilist mõtlemist. Vanemkelneri kutse taotlemisel eeldatakse keskharidust, kutsealase koolituse läbimist ja kaks aastat töökogemust. Vanemkelneriks saab õppida täiendkoolitustel, töökohal ja järjepideval töötamisel kelnerina ning kutseõppeasutuses. Ametinimetused võivad olla kelner, vanemkelner, ülemkelner, vahetuse vanem, teenindaja, toitlustusteenindaja, klienditeenindaja jms. Tervisetõend, hügieenikoolituse tõend. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.3 ja B.2.4 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Töö planeerimine ja korraldamine 5 Teenindamine ja müügitöö 5 Juhtimine ja juhendamine 5 Vanemkelner, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Juuksur, tase 4 Hairdresser, EstQF Level 4 11 Juuksur I (versioon 2) Juuksur I (versioon 3) Juuksur I (versioon 4) Juuksur I (versioon 5) Juuksur I (versioon 7) Juuksur, tase 4 (versioon 10) Juuksur, tase 4 (versioon 6) Juuksur, tase 4 (versioon 8) Juuksur, tase 4 (versioon 9) Noorjuuksur I (versioon 1) Barber, tase 4 Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Juuksur 42 2025-11-04 2025-11-04 2030-11-03 4 4 5141 Juuksurid 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Kutseliste Juuksurite Vabariiklik Ühendus Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Liivi Lõhmussaar Tartu Rakenduslik Kolledž Kaja Seppel Kaja Seppel Koolitused Hair & Education OÜ Kersti Suve Revaalia Salong OÜ Natalja Turilova Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus Triin Veisman MUA OÜ Rane Viks Rane Viks, Ilusalong FIE Kertti Viru Kutseliste Juuksurite Vabariiklik Ühendus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Juuksuri töö eesmärgiks on kliendile juuksuriteenuste osutamine, arvestades tema soove, vajadusi ja võimalusi. Juuksuri tööülesanneteks on peanaha ja juuste professionaalne hooldamine ja töötlemine, juuste lõikamine, värvimine ja blondeerimine, soengute ja püsilokkide tegemine ning vuntside ja habeme lõikamine. Juuksur on kursis moetrendidega, nõustab klienti teenuste ja toodete valikul ning soovitab kliendile peanaha- ja juuksehooldusvahendeid. Juuksuril peavad olema tõendatud teadmised ja oskused, mis hõlmavad juuste ja peanaha anatoomiat ning talitlust; töövahendite ja instrumentide riskipõhist puhastamist, desinfitseerimist ja steriliseerimist; isikukaitsevahendite kasutamist ning teenuse osutamiseks kasutatavate tervisele ohtlikult mõjuda võivate kemikaalide (sh biotsiidide) ohutut käsitlemist. Juuksur töötab iseseisvalt ja kollektiivis ning vastutab oma tehtud töö lõpptulemuse eest. Klientide teenindamine eeldab suhtlemisvalmidust, sõbralikkust ning võimet tulla toime erinevate klientidega. Valdavalt töötab juuksur seistes ja sundasendis. Juuksuritöös kasutatavad ained võivad põhjustada allergiat. Tööaeg on paindlik, vajadusel töötatakse nädalavahetustel, riiklikel pühadel ja erinevates töökeskkondades. Juuksuri töövahenditeks on lõikuskäärid ja -nuga, lokirullid, kammid ja harjad, elektrilised töövahendid, erinevateks töötlusteks vajaminevad abi- ja isikukaitsevahendid. Lisaks juuksurile on ka meisterjuuksur, tase 5 kutse. A.2.1. Juuste ja peanaha pesemine ning hooldamine A.2.2. Juuste lõikamine A.2.3. Habemele ja vuntsidele kuju ning vormi lõikamine A.2.4. Juuste püsilokkimine A.2.5. Juuste värvimine A.2.6. Soengu kujundamine A.2.7. Klienditeenindus A.2.8 Barber tehnikad juuste lõikamisel A.2.9 Barberi tehnikad habeme ja vuntside ajamisel ning kujundamisel 4. taseme juuksuriks saab õppida kutseõppes, erialastel kursustel või töökohal meistri juhendamisel. Juuksur, naistejuuksur, meestejuuksur, barber Uute tehnikate kasutuselevõtmine; personaalse brändi loomine; digioskused ja tehisintellekti kasutamine; oskus kasutada materjale, mis on keskkonnasõbralikud, nt ümbertöödeldud, taaskasutatud, kemikaalide sisaldus on normide piires (nt biotsiidi sisaldus) jms. Juuksur, tase 4 kutse koosneb üldoskustest, kohustuslikest, valitavatest kompetentsidest ja kutset läbivast kompetentsist. Kutse taotlemisel on nõutud üldoskuste (B.2) ning kohustuslike kompetentside B.3.1−B.3.7 ja läbiva kompetentsi B.3.10 tõendamine. Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.3.8–B.3.9. Osakutse barber, tase 4 taotlemisel on nõutud üldoskuste (B.2), kompetentside B.3.1, B.3.2, B.3.3, B.3.5, B.3.7, B.3.10 ning valitavate kompetentside B.3.8 ja B.3.9 tõendamine. Juuste ja peanaha pesemine ja hooldamine 4 Juuste lõikamine 4 Habemele ja vuntsidele kuju ja vormi lõikamine 4 Juuste püsilokkimine 4 Juuste värvimine 4 Soengu kujundamine 4 Klienditeenindus 4 Kutse taotlemisel on lisaks võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.3.8 – B.3.9. Barbertehnikad juuste lõikamisel 4 Barbertehnikad habeme ja vuntside ajamisel ja kujundamisel 4 Juuksuri kutset läbiv kompetents 4 Meisterjuuksur, tase 5 Hairdresser, EstQF Level 5 10 Juuksur III (versioon 2) Juuksur III (versioon 3) Juuksur III (versioon 4) Juuksur III (versioon 5) Juuksur III (versioon 7) Juuksur, tase 5 (versioon 8) Meisterjuuksur III (versioon 1) Meisterjuuksur, tase 5 (versioon 6) Meisterjuuksur, tase 5 (versioon 9) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Juuksur 42 2025-11-04 2025-11-04 2030-11-03 5 5 5141 Juuksurid 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Kutseliste Juuksurite Vabariiklik Ühendus Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Liivi Lõhmussaar Tartu Rakenduslik Kolledž Kaja Seppel Kaja Seppel Koolitused Hair & Education OÜ Kersti Suve Revaalia Salong OÜ Natalja Turilova Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus Triin Veisman MUA OÜ Rane Viks Rane Viks, Ilusalong FIE Kertti Viru Kutseliste Juuksurite Vabariiklik Ühendus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Meisterjuuksur teenindab kliente professionaalsel tasemel, arvestades nende soove, vajadusi ja isikupära. Ta töötab meeskonnas või iseseisvalt, vastutades oma töö lõpptulemuse eest. Töö eeldab suhtlemist klientide, partnerite ja kolleegidega. Meisterjuuksur on kursis moetrendidega ning nõustab klienti teenuste ja toodete valikul. Ta juhendab kaastöötajaid ja korraldab salongi tööd. Meisterjuuksur võib spetsialiseeruda juuste lõikuse kujundamisele ja stiili loomisele või koloristikale. Juuksuril peavad olema tõendatud teadmised ja oskused, mis hõlmavad juuste ja peanaha anatoomiat ning talitlust; töövahendite ja instrumentide riskipõhist puhastamist, desinfitseerimist ja steriliseerimist; isikukaitsevahendite kasutamist ning teenuse osutamiseks kasutatavate tervisele ohtlikult mõjuda võivate kemikaalide (sh biotsiidide) ohutut käsitlemist. Valdavalt töötab juuksur seistes ja sundasendis. Juuksuritöös kasutatavad ained võivad põhjustada allergiat. Tööaeg on paindlik, vajadusel töötatakse nädalavahetustel, riiklikel pühadel ja erinevates töökeskkondades. Lisaks meisterjuuksurile on ka juuksur, tase 4 kutse. A.2.1. Juuste ja peanaha hooldamine A.2.2. Juuste lõikamine A.2.3. Barbertehnikate kasutamine A.2.4. Juukse struktuuri püsimuutmine A.2.5. Juuste värvimine A.2.6. Soengu kujundamine A.2.7. Kollektsiooni loomine A.2.8. Juhendamine A.2.9. Juhtimine Meisterjuuksurina töötavad inimesed, kellel on erialane kutseharidus ja töökogemus või vähemalt viieaastane töökogemus. Juuksur, meisterjuuksur, juuksur-stilist, juuksur-kolorist Uute tehnikate kasutuselevõtmine; trihholoogia; juuksekeemia; toote loomine; personaalse brändi loomine; digioskused ja tehisintellekti kasutamine; oskus kasutada materjale, mis on keskkonnasõbralikud, nt ümbertöödeldud, taaskasutatud, kemikaalide sisaldus on normide piires (nt biotsiidi sisaldus) jms. Meisterjuuksur, tase 5 kutse koosneb üldoskustest, kohustuslikest kompetentsidest ja valitavast kompetentsist. Kutse taotlemisel on nõutud üldoskuste (B.2) ning kohustuslike kompetentside B.3.1−B.3.8 ja B.3.10 tõendamine. Lisaks on võimalik tõendada valitavat kompetentsi B.3.9. Juuste ja peanaha hooldamine 5 Juuste lõikamine 5 Barbertehnikate kasutamine 5 Juukse struktuuri püsimuutmine 5 Juuste värvimine 5 Soengu kujundamine 5 Stiili loomine 5 Juhendamine 5 Kutse taotlemisel on lisaks võimalik tõendada valitav kompetents B.3.9. Juhtimine 5 Juuksuri kutset läbiv kompetents 4 Hanke- ja ostuspetsialist, tase 5 Procurement and Purchasing Specialist, EstQF Level 5 2 Hanke- ja ostuspetsialist, tase 5 (versioon 1) Ostuspetsialist, tase 5 Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Ostujuht 33 2025-11-06 2025-11-06 2027-02-17 5 5 1324 Tarne-, turustus- jms juhid 0413 Juhtimine ja haldus 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühing Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Kerttily Golubeva Carlsberg Group Balticum Indrek Jänes Tallinna Majanduskool Anu Liblik ABB GBS Henn Tarro Võrumaa Kutsehariduskeskus Peep Tomingas Prolog Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühing MTÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Hanke- ja ostuspetsialisti töö eesmärk on tagada tootmis-, kaubandus-, teenindusettevõtete ja avaliku sektori asutuste vajadusi seadmete, materjalide, toodete, kaupade ja teenuste osas. Hanke- ja ostuspetsialist on meeskonna liige, kes korraldab sise- ja välisklientide vajadustest ning ettevõtte eesmärkidest lähtuvat hanke- ja ostutegevust kaubanduse, teeninduse, tootmise ja töötlemisega seotud valdkondades (toidu- ja joogitööstuse, puidutöötlemise, saetööstuse, mööbli tootmise, rõiva-, tekstiili-, metalli-, plasti-, elektroonika-, keemia- ja trükitööstuse jm ettevõtetes). Hanke- ja ostuspetsialist tegeleb tarnijate leidmise, valiku ja hinnalepetega, tema ülesanne on seostada hanke- ja ostutegevusi ning meetodeid ja analüüsida nende pikemaajalisi tagajärgi. Hanke- ja ostuspetsialist töötab iseseisvalt ettearvamatustes ja uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades ning vastutab individuaalse töötulemuse eest. Hanke- ja ostuspetsialisti töö eeldab valmisolekut töölähetusteks. Ostuspetsialisti töö sisu on pidevas muutumises, mis eeldab enesetäiendamist. Lähedased kutsed: Hankejuht, tase 6, Ärikorralduse spetsialist, tase 5 (ostuspetsialisti spetsialiseerumine). A.2.1 Hanketegevuse planeerimine A.2.2 Hanketegevuse korraldamine A.2.3 Ostuprotsessi korraldamine A.2.4 Hankeprotsessi tulemuslikkuse analüüsimine Hanke- ja ostuspetsialistiks saab õppida kutseõppeasutuses, täiskasvanute tööalase koolituse kursustel või töökohal. Hankespetsialist, hankeassistent, kategooriaspetsialist (tootmises), ostuspetsialist, vanemostja, ostja, ostuassistent. Kasvav tähtsus on digilahenduste kasutamisel. Hanke- ja ostuspetsialist peab üha enam olema suuteline tegutsema protsesside automatiseerimise teenuse tellijana. See kutse koosneb neljast kompetentsist. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste ja kõikide kompetentside tõendamine. Ostuspetsialisti osakutse taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2) ja kompetentsi B.3.3, B.3.4 tõendamine. Hanketegevuse planeerimine 5 Hanketegevuse korraldamine 5 Ostuprotsessi korraldamine 5 Hankeprotsessi tulemuslikkuse analüüsimine 5 Loomaarsti assistent, tase 4 Veterinary Assistant, level 4 5 Loomaarsti abiline, tase 4 (versioon 1) Loomaarsti abiline, tase 4 (versioon 2) Loomaarsti abiline, tase 4 (versioon 3) Loomaarsti abiline, tase 4 (versioon 4) Suurlooma loomaarsti assistent, tase 4 Väikelooma loomaarsti assistent, tase 4 Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Veterinaaria Loomaarsti abi 34 2025-11-11 2025-11-11 2030-11-10 4 4 5164 Lemmikloomade hooldajad 0841 Veterinaaria 75 Veterinaaria Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Digipädevuste enesehindamise skaala Aive Kupp Järvamaa Kutsehariduskeskus Hedi Peetsu Eesti Veterinaarassistentide Ühing Helen Valk OÜ Lemmikloomateenused, Eesti Loomaarstide Koda Henri Siimon Mobivet OÜ Kadri Luhter Järvamaa Kutsehariduskeskus Kaisa Vahtmäe Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Liisa Siimon Anivitae OÜ Priit Koppel Eesti Loomaarstide Koda, Kose Loomakliinik, OÜ Omad Vetid Tiina Toomet OÜ Tiina Toomet Kliinik Toomas Tiirats Eesti Maaülikool Ulvi Martin Järvamaa Kutsehariduskeskus, Saare Tallid OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Loomarsti assistent, tase 4 kutsestandard on tasemeõppe õppekava ning koolilõpu ja töömaailma kutse andmise aluseks. Loomaarsti assistent, tase 4 on oskustöötaja, kes abistab loomaarsti diagnostiliste ja raviprotseduuride ning loomade hooldamise juures. Ta suhtleb klientidega, toetab tööprotsessi sujuvust, osaledes tulemuslikult meeskonnatöös ning töötab enamasti iseseisvalt etteaimatavates, kuid muutuda võivates olukordades. Tööd tehakse praksistes, loomakliinikutes, loomapidamishoonetes ja välitingimustes, vajadusel ka öösiti ning puhkepäevadel. Töö võib olla vaimselt ja emotsionaalselt pingeline. Olulised töövahendid on IT-lahendused, diagnostika- ja ravivahendid ning looma fikseerimisvahendid. Töö eeldab usaldusväärsust, vastutustunnet, pingetaluvust, head suhtlemisoskust ja füüsilist vastupidavust. A.2.1 Töötamine praksise registratuuris A.2.2 Töötamine vastuvõtus ja esmaste (sh diagnostiliste) protseduuride läbiviimine A.2.3 Loomade hooldamine statsionaaris A.2.4 Raviprotseduuride läbiviimine loomaarsti vastutusel A.2.5 Kirurgiliste operatsioonide assisteerimine ja anesteesia jälgimine A.2.6 Kliinilise diagnostika läbiviimine A.2.7 Üldanesteesia läbiviimine loomaarsti juhendamisel A.2.8 Esmaabi andmine loomadele Tavapäraselt on loomaarsti assistent, tase 4 abilisel põhiharidus, erialane töökogemus ja läbitud erialased täienduskoolitused või erialane kutseharidus ja erialane töökogemus. Loomaarsti abiline, loomaarsti assistent Loomaarsti assistendi töövaldkonda mõjutavad digitaliseerumine ja tehnoloogia areng, mis suurendavad vajadust digipädevuste arendamisel. Suureneb vajadus ravimite, ravimijääkide ja bioloogiliste jäätmete ohutuks käitlemiseks, mis eeldab loomaarstilt bioturvalisuse tagamise teadmiste ja oskuste süvendamist. Rahvusvahelistumise tõttu suureneb vajadus suhelda võõrkeeltes ning arvestamine kultuurilise mitmekesisusega. Samal ajal kasvab kliendikesksus ning vajadus emotsionaalse ja vaimse vastupidavuse järele, et tulla toime pingeliste tööolukordadega. Järjest olulisemaks muutub loomade heaolu tundmine ja tagamine. Kutsealal töötamiseks on vajalik elukestevõpe. Loomaarsti assistent, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.3.1 – B.3.8 tõendamine vastavalt spetsialiseerumisele. Võimalik on spetsialiseeruda väikelooma loomaarsti assistendiks või suurlooma loomaarsti assistendiks. Töötamine praksise registratuuris 4 Töötamine vastuvõtus ja esmaste (sh diagnostiliste) protseduuride läbiviimine 4 Loomade hooldamine statsionaaris 4 Raviprotseduuride läbiviimine loomaarsti vastutusel 4 Kirurgiliste operatsioonide assisteerimine ja anesteesia jälgimine 4 Kliinilise diagnostika läbiviimine 4 Üldanesteesia läbiviimine loomaarsti juhendamisel 4 Esmaabi andmine loomadele 4 Loomaarsti assistent, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Raudtee eriveeremi juht, tase 4 Driver of special purpose rolling-stock, EstQF Level 4 8 Raudtee eriveeremi juht II (versioon 1) Raudtee eriveeremi juht II (versioon 2) Raudtee eriveeremi juht II (versioon 3) Raudtee eriveeremi juht, tase 4 (versioon 4) Raudtee eriveeremi juht, tase 4 (versioon 5) Raudtee eriveeremi juht, tase 4 (versioon 6) Raudtee eriveeremi juht, tase 4 (versioon 7) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee eriveeremi juht 33 2025-11-06 2025-11-06 2030-11-05 4 4 8311 Veduri- ja rongijuhid 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport SA Raudteekutsed Rein Ljäkin AS Eesti Raudtee Tõnu Aruste AS Eesti Raudtee Andrei Afanassenko AS Eesti Raudtee Moonika Siniallik Edelaraudtee AS Indrek Rätsep Leonhard Weiss OÜ Irina Grintsevich Enefit Industry AS Leonid Vätson Operail OÜ Erki Aus OÜ GoTrack Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Raudtee eriveeremi juht töötab raudteel iseliikuva eriveeremi (näit dresiin, teemasin, juhtratastega eriveerem) või veetava eriveeremi (näit lumesahk, lumekoristusrong) juhina või meeskonna liikmena, kes peab jälgima signaale ja pöörangute matkaasendit. Eriveeremi juht teeb eriotstarbeks ehitatud eriveeremiga raudteetaristu remondi-, hooldus- ja ehitustöid. Tööde teostamisel ja eriveeremi liikumisel tagab ta raudteeliikluse ohutuse. Samuti on tema ülesandeks raudtee eriveeremi tehnohooldus ja väikeses mahus hooldusremont. Raudtee eriveeremi juht töötab üksi või raudteeveeremi meeskonnas, täites tööjuhi ülesandeid ning juhindudes raudtee valdkonna eeskirjadest, juhenditest ja normatiivaktidest. Tema töö eeldab suhtlemist kaastöötajate ja liikluskorraldajaga. Raudtee eriveeremi juhi tööaeg sõltub töö iseloomust ja ajavahemikust rongiliikluses, mil remondi- või ehitustööde tegemiseks määratakse käiku töörongid. Töötamist võib ette tulla puhkepäevadel, riiklikel pühadel ja öösiti. Raudtee eriveeremi juhi töö on vahelduvate tööülesannetega. Ülesannete täitmisel võib ette tulla töötamist suurenenud ohu olukorras ja võimalik on kokkupuude tervistkahjustavate ainetega (mootorikütused, määrdeained ja tehnilised vedelikud, happed, heitgaasid jmt). Tervisekahjustusi võivad põhjustada müra, tolm, niiskus ja vibratsioon ning seetõttu peab raudtee eriveeremi juht tööl kasutama isikukaitsevahendeid ja hästi märgatavat tööriietust. Raudtee eriveeremi juhi töökeskkond (näit lisaseadmetega töö) on vigastuste tekkimise kõrgendatud riskiga. Keskmisest kõrgema ohtlikkusega töö tõttu peab raudtee eriveeremi juht täpselt järgima riiklike normatiivaktide, tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada raudteeohutust mõjutava juhtumi või tööõnnetuse. Raudtee eriveeremi juhi kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Kohustuslik on läbida tööle asumisele eelnev ja perioodiline raudteetöötaja tervisekontroll. Põhilisteks töövahenditeks on raudtee eriveerem ja sellele paigaldatud seadmed, digitaalsed sidevahendid, raadiojaam ja signaalvahendid. A.2.1 Raudtee eriveeremi vastuvõtmine ja üleandmine A.2.2 Liikumine rööbasteel A.2.3 Töötamine rööbasteel A.2.4 Raudteeveeremi kinnitamine Tavaliselt töötavad raudtee eriveeremi juhina inimesed, kellel on keskharidus ja kes on läbinud kutsealase täiendusõppe ning omandanud kutseoskused praktilise töö käigus kogenud raudtee eriveeremi juhi juhendamisel. Raudteeveeremi juht, eriveeremi juht, dresiinijuht, teemasinajuht Raudtee eriveeremi juhi töö on reguleeritud raudteeseadusega. Tulevikus on olulised spetsiifilised ohutusalased teadmised ja laiad tööprotsesside alusteadmised. Uute tarkvarade juurutamine suurendab vajadust arenenud digioskuste järele. Kutse raudtee eriveeremi juht, tase 4 koosneb üldoskustest, kohustuslikest kompetentsidest ja läbivatest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2), kohustuslike kompetentside (B.3.1 – B.3.4) ning läbivate kompetentside (B.4) tõendamine. Raudtee eriveeremi vastuvõtmine ja üleandmine 4 Liikumine rööbasteel 4 Töötamine rööbasteel 4 Raudteeveeremi kinnitamine 3 Raudtee eriveeremi juht, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Perelepitaja, tase 6 Family Mediator EstQF level 6 5 Perelepitaja, tase 6 (versioon 1) Perelepitaja, tase 6 (versioon 2) Perelepitaja, tase 6 (versioon 3) Perelepitaja, tase 6 (versioon 4) Sotsiaalhoolekanne Sotsiaalhoolekande Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaaltöö ja nõustamine Perelepitaja 34 2025-11-13 2025-11-13 2030-11-12 6 6 2635 Sotsiaaltöötajad ja nõustajad 0923 Sotsiaaltöö ja nõustamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Eesti Lepitajate Ühing Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Anneli Liivamägi-Hitrov OÜ Psychconsulting/Eesti Lepitajate Ühing Helle Niit Eesti Lepitajate Ühing Helen Hääl Advokaadibüroo Concordia/Eesti Lepitajate Ühing Kadri Pettai Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet Kadri Käsk Sotsiaalkindlustusamet Mare Merimaa Tallinna Ülikool Ruth Juhanson Eesti Perelepitajate Koda Tuuli Mõistlik Lepitus ja Supervisioon OÜ/Eesti Lepitajate Ühing Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Perelepitaja pakub konfliktilahendusteenust kooselu ja perekonnaga seotud vaidlustes, sealhulgas abielulahutuse/lahkumineku ja lastega seonduvates teemades Ta aitab eri seisukohtadel olevatel partneritel leida ja sõlmida mõlemaid osapooli rahuldavaid kokkuleppeid. Perelepitaja, tase 6 juhib pooltevahelist läbirääkimisprotsessi, mille kaudu on osapooltel võimalik leida lahendusi erimeelsustele, kaasaarvatud kohtuprotsessi eel, ajal või järgselt. Ta loob läbirääkimise protsessiks toetava keskkonna (sh füüsiline keskkonna), soodustades osapoolte üksteisemõistmist, arusaamist ja koostööd ning kokkulepete leidmist, sh vanematel laste arengulisest vajadustest lähtuvate kokkulepete sõlmimist. Perelepitaja teeb vajadusel koostööd kaaslepitajatega või teiste erialade spetsialistidega. Üldjuhul ta ei kaasa lapsi perelepitusprotsessi, ent valitava kompetentsi olemasolul võib ta seda. Tema pädevust ületavate või suurenenud riskiga juhtumite puhul (nt vägivalla- või psüühikahäiretega seotud olukorrad) suunab osapooled kõrgema taseme perelepitaja või asjakohase teenuse poole. Perelepitaja kutsealal on ka perelepitaja, tase 7 kutse, kes lisaks eelpool nimetatule on võimeline töötama ka eriti keerukate juhtumite (nt lähisuhtevägivald, psüühikahäirega laps/lapsevanem, vähese koostöösooviga paaridega, lapse võõrandamisjuhtumitega, erinevate kultuuri- ja religioossete vaadetega, erinevate vähemustega, piiri-ja kultuuri ülesed vaidlused) lahendamisega. Tänu suuremale kogemusele kasutab ta mitmekesisemaid töömeetodeid ning juhendab kolleege ja tegeleb sihipäraselt valdkonna arendamisega. A.2.1 Perelepituse kavandamine A.2.2 Perelepituse läbiviimine A.2.3 Enesehoiu tagamine A.2.4 Laste vahetu kaasamine Perelepitajana töötamine eeldab kõrgharidust, soovitavalt psühholoogia, sotsiaalteaduste või õigusteaduste erialalt, perelepitusalast väljaõpet ning töökogemust perelepitajana. Perelepitaja, lepitaja. Perelepitaja töö eeldab pidevat erialast enesetäiendamist, osalemist koolitustel ja uute töövõtete õppimist. Oluline on tööpraktika kohandamine vastavalt uutele teadmistele, meetoditele ja perelepituse valdkonna arengule. Järjest tähtsamaks muutub digivahendite kasutamine perelepitusprotsessi ettevalmistamisel ja läbiviimisel, näiteks videokoosolekute, failijagamise keskkondade ja turvaliste dokumendiplatvormide rakendamine. Perelepitaja töö nõuab oskust kasutada veebipõhiseid lahendusi osapooltega suhtlemisel ja dokumentide jagamisel, järgides samal ajal andmekaitse nõudeid. Suurt tähtsust omandab reflekteerimisvõime ja eneseanalüüs, mis aitab õppida kogemustest, kohandada töövõtteid ning ennetada läbipõlemist. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste B.2 ning kohustuslike kompetentside B.3.1 - B.3.3 tõendamine. Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitav kompetents B.3.4. Perelepituse kavandamine 6 Perelepituse läbiviimine 6 Enesehoiu tagamine 6 Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitav kompetents B.3.4. Laste vahetu kaasamine 7 Perelepitaja, tase 7 Family Mediator, EstQF level 7 5 Perelepitaja, tase 7 (versioon 1) Perelepitaja, tase 7 (versioon 2) Perelepitaja, tase 7 (versioon 3) Perelepitaja, tase 7 (versioon 4) Sotsiaalhoolekanne Sotsiaalhoolekande Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaaltöö ja nõustamine Perelepitaja 34 2025-11-13 2025-11-13 2030-11-12 7 7 2635 Sotsiaaltöötajad ja nõustajad 0923 Sotsiaaltöö ja nõustamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Eesti Lepitajate Ühing Keelte oskustasemete kirjeldused Anneli Liivamägi-Hitrov OÜ Psychconsulting/Eesti Lepitajate Ühing Helle Niit Eesti Lepitajate Ühing Helen Hääl Advokaadibüroo Concordia/Eesti Lepitajate Ühing Kadri Pettai Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet Kadri Käsk Sotsiaalkindlustusamet Mare Merimaa Tallinna Ülikool Ruth Juhanson Eesti Perelepitajate Koda Tuuli Mõistlik Lepitus ja Supervisioon OÜ/Eesti Lepitajate Ühing Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Perelepitaja pakub konfliktilahendusteenust kooselu ja perekonnaga seotud vaidlustes, sealhulgas abielulahutuse/lahkumineku ja lastega seonduvates teemades. Ta aitab eri seisukohtadel olevatel partneritel leida ja sõlmida mõlemaid osapooli rahuldavaid kokkuleppeid. Perelepitaja, tase 7 juhib pooltevahelist läbirääkimisprotsessi, mille kaudu on osapooltel võimalik leida lahendusi erimeelsustele, kaasaarvatud kohtuprotsessi eel, ajal või järgselt. Ta loob läbirääkimise protsessiks toetava keskkonna, soodustades osapoolte üksteisemõistmist, arusaamist ja koostööd ning kokkulepete leidmist, sh vanematel laste arengulisest vajadustest lähtuvate kokkulepete sõlmimist. Perelepitaja teeb vajadusel koostööd kaaslepitajatega või teiste erialade spetsialistidega. Tema töös esineb olukordi (nt lähisuhtevägivald, psüühikahäirega laps/lapsevanem, vähese koostöösooviga paaridega, lapse võõrandamisjuhtumitega, erinevate kultuuri- ja religioossete vaadetega, erinevate vähemustega, piiri-ja kultuuri ülesed vaidlused), kus perelepitaja peab enne lepitusprotsessi algust hindama, kas juhtum on perelepituseks sobiv ja ohutu, arvestades selle keerukust, riskitaset ja osapoolte valmisolekut koostööks. Tänu suuremale kogemusele kasutab ta mitmekesisemaid töömeetodeid, võib kaasata lapsi perelepitusprotsessi, juhendab kolleege ja tegeleb sihipäraselt valdkonna arendamisega. Kutsealal tegutseb ka perelepitaja, tase 6, kes tegeleb enda pädevuste raames olevate juhtumitega. A.2.1 Perelepituse kavandamine A.2.2 Perelepituse läbiviimine A.2.3 Enesehoiu tagamine A.2.4 Laste vahetu kaasamine A.2.5 Juhendamine ja kutsealase tegevuse arendamine Perelepitajana töötamine eeldab kõrgharidust, soovitavalt psühholoogia, sotsiaalteaduste või õigusteaduste erialalt, perelepitusalast väljaõpet ning töökogemust perelepitajana. Perelepitaja, lepitaja. Perelepitaja töö eeldab pidevat erialast enesetäiendamist, osalemist koolitustel ja uute töövõtete õppimist. Perelepituse valdkonnas kasvab vajadus analüüsida ja arendada tööpraktikat, sealhulgas kultuuridevahelisi lähenemisi. Tähtsust omandab uuenduslike ja tõenduspõhiste meetodite loomine ning olemasolevate töövõtete kohandamine vastavalt muutuvatele peresuhetele ja ühiskondlikele ootustele. Suurenevat rolli mängib teadmiste jagamine ning kolleegide koolitamine ja juhendamine, et toetada valdkonna professionaalset arengut. Perelepitajad osalevad üha enam rahvusvahelistes koostöövõrgustikes ja arendusprojektides. Tööprotsess eeldab digivahendite kasutamise oskust – videokoosolekute, failijagamise keskkondade ja turvaliste platvormide rakendamist nii perelepitusprotsessi ettevalmistamisel kui ka läbiviimisel. Oluliseks muutub digitehnoloogia mõju hindamine perelepituse kvaliteedile ja kättesaadavusele ning tööpraktika vastav kohandamine. Tulevikus on perelepitaja roll üha enam seotud valdkonna arendamise ja perelepituspraktika suunamisega ühiskondlike muutuste kontekstis. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste B.2 ning kohustuslike kompetentside B.3.1 - B.3.5 tõendamine. Perelepituse kavandamine 7 Perelepituse läbiviimine 7 Enesehoiu tagamine 7 Laste vahetu kaasamine 7 Juhendamine ja kutsealase tegevuse arendamine 7 Lapsehoidja, tase 4 Childminder, level 4 7 Lapsehoidja II (versioon 1) Lapsehoidja II (versioon 2) Lapsehoidja II (versioon 3) Lapsehoidja III (versioon 1) Lapsehoidja III (versioon 2) Lapsehoidja III (versioon 3) Lapsehoidja, tase 4 (versioon 4) Lapsehoidja, tase 4 (versioon 5) Lapsehoidja, tase 4 (versioon 6) Sotsiaalhoolekanne Sotsiaalhoolekande Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Lapsehoiuteenus Lapsehoidja 34 2025-11-13 2025-11-13 2027-11-12 4 4 5311 Lapsehoidjad 0922 Lastehoid ja teenused noortele 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon Haapsalu Kutsehariduskeskus Kuressaare Ametikool Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Tartu Tervishoiu Kõrgkool Keelte oskustasemete kirjeldused Digioskused Lapsehoidja kutse-eetika Tiina Kärner Eesti Lapsehoidjate Kutseliit Grete Miilen Eesti Eralasteaedade Liit Ene Paadimeister Eesti Lapsehoidjate Kutseliit Tiina Peterson Haridus- ja Teadusministeerium Kaie Piiskop SA Innove Kai Rannastu Kuressaare Ametikool Gabriela Rooso Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna peaspetsilist Viive Rull Lastekaitse Liit Liisi Soosalu Väike Päike Lasteaed Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Lapsehoidja on töötaja, kes on omandanud vajalikud teadmised ja oskused laste hooldamiseks ning nende arengu toetamiseks. Lapsehoidja teeb koostööd lapsevanema või hooldajaga. Lapsehoidja töö eesmärk on toetada lapse füüsilist, emotsionaalset, intellektuaalset ja sotsiaalset arengut, arvestades perekonna vajadusi lapse hoidmisel. Ta lähtub oma töös seadustest, lapse heaolust ja turvalisusest. Lapsehoidja kutsealal on ka kutsestandard Lapsehoidja, tase 5, mis hõlmab lisaks suure hooldusvajadusega laste hoidmise ja juhendamisega seotud kompetentse. Lapsehoidja töö eeldab head vaimset ja füüsilist tervist. Lapsehoidja järgib oma töös kutse-eetikat (Lisa 3: Lapsehoidja kutse-eetika). Lapsehoidja on orienteeritud pidevale enesearendamisele ja uute teadmiste omandamisele. A.2.1 Lapse kasvukeskkonna toetamine 1. Turvalise ja mängulise kasvukeskkonna loomine. 2. Ohutegurite hindamine ja ennetamine. 3. Väärkohtlemise märkamine. 4. Majapidamis- ja koristustööde tegemine. 5. Olmetehnika kasutamine ja ohutusnõuete järgimine. A.2.2 Lapse arengu toetamine 1. Lapse mängu-, tunnetus-, õpi-, sotsiaalsete ja enesekohaste oskuste kujunemise toetamine. 2. Lapse keele ja kõne toetamine. 3. Lapse isiksuse ja arengu mõistmine. 4. Lapse väärtuste ja hea käitumistava kujundamine. 5. Mängu ja tegevuste kavandamine, läbiviimine ja analüüsimine. 6. Lapse loovuse toetamine. A.2.3 Lapse enesekohaste oskuste kujundamine 1. Eneseteenindusoskuste kujundamine. 2. Lapse sööma õpetamine ja vajadusel lapse abistamine söömisel. 3. Eneseregulatsiooni oskuse kujundamine. A.2.4 Lapse tervise edendamine 1. Lapse tervisliku seisundi jälgimine. 2. Lapse tervist kahjustavate tegurite määratlemine ja ohtliku olukorra ennetamine. 3. Lapse tervist edendavate tegevuste läbiviimine. 4. Haige lapse hooldamine ja põetamine kodus. 5. Haigestunud lapse hooldamine lasteasutuses. 6. Kroonilist haigust põdeva lapse hooldamine. 7. Lapse individuaalsetele vajadustele ja tervislikule seisundile vastav toitlustamine. 8. Esmaabi andmine. A.2.5 Koostöö lapsevanema/hooldajaga 1. Laste ja perede tausta tundma õppimine ning arvestamine. 2. Lapsevanema/hooldaja kaasamine igapäevastesse tegevustesse ja kasvukeskkonna kujundamisesse. 3. Suhtlemine lapsevanema/hooldajaga, tagasiside andmine lapse arengust ja tegevustest. A.2.6 Erivajadusega lapse hoidmine 1. Info kogumine lapse erivajaduste kohta. 2. Tegevuste planeerimine ja elluviimine. 3. Hooliva ja salliva keskkonna loomine. 4. Füüsilise keskkonna kujundamine, sh abivahendite kasutamise toetamine. 5. Lapse arengupotentsiaali ja tugevate külgede toetamine. A.2.7 Imiku (0-1 aastat) hoidmine 1. Hooldustoimingute tegemine. 2. Imiku arengu toetamine. Lapsehoidja tööaeg on fikseeritud kokkuleppes tööandjaga (nt vanemaga). Lapsehoiuteenust võib pakkuda lapse kodus, lapsehoidja kodus või mujal lapsevanema poolt soovitud kohas. Töö on vaheldusrikas, nõuab initsiatiivi lapse individuaalsusest lähtuvate otsuste tegemisel. Lapsehoidja hoiab ühte last või laste gruppi. Lapsehoidja tagab lapsele tervist ja heaolu toetava keskkonna. Lapsehoidja kasutab oma töös lapse hooldamiseks, arendamiseks ja turvalise keskkonna loomiseks vajalikke ja eakohaseid vahendeid. Lapsehoidjal on hea füüsiline ja vaimne tervis, ta on emotsionaalselt stabiilne ja hea pingetaluvusega, vastutus- ja empaatiavõimeline, usaldusväärne, loov ja koostöövalmis ning lastest ja vanematest lugupidav. 4. taseme lapsehoidjal on keskharidus. Tavaliselt on lapsehoidja, tase 4 lõpetanud lapsehoidja eriala õppekava kutsehariduse või kutsekeskhariduse tasemel või läbinud erialased kursused. Lapsehoidja. Tööd lapsehoidjana reguleerib Sotsiaalhoolekande seadus. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.6 ja B.2.8 tõendamine. Soovi korral võib taotlemisel tõendada kompetentsi B.2.7. Lapse kasvukeskkonna toetamine 4 Lapse arengu toetamine 4 Lapse enesekohaste oskuste kujundamine 4 Lapse tervise edendamine 4 Koostöö lapsevanema/hooldajaga 4 Erivajadusega lapse hoidmine 4 Soovi korral võib taotlemisel tõendada kompetentsi B.2.7. Imiku (0-1 aastat) hoidmine 4 Lapsehoidja kutset läbiv kompetents 4 Lapsehoidja, tase 5 Childminder, level 5 4 Lapsehoidja, tase 5 (versioon 1) Lapsehoidja, tase 5 (versioon 2) Lapsehoidja, tase 5 (versioon 3) Sotsiaalhoolekanne Sotsiaalhoolekande Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Lapsehoiuteenus Lapsehoidja 34 2025-11-13 2025-11-13 2027-11-12 5 5 5311 Lapsehoidjad 0922 Lastehoid ja teenused noortele 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon Haapsalu Kutsehariduskeskus Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Tartu Tervishoiu Kõrgkool Keelte oskustasemete kirjeldused Digioskused Lapsehoidja kutse-eetika Tiina Kärner Eesti Lapsehoidjate Kutseliit Grete Miilen Eesti Eralasteaedade Liit Ene Paadimeister Eesti Lapsehoidjate Kutseliit Tiina Peterson Haridus- ja Teadusministeerium Kaie Piiskop SA Innove Kai Rannastu Kuressaare Ametikool Gabriela Rooso Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna peaspetsilist Viive Rull Lastekaitse Liit Liisi Soosalu Väike Päike Lasteaed Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Lapsehoidja on töötaja, kes on omandanud vajalikud teadmised ja oskused laste hooldamiseks ning nende arengu toetamiseks. Lapsehoidja teeb koostööd lapsevanema või hooldajaga. Lapsehoidja töö eesmärk on toetada lapse füüsilist, emotsionaalset, intellektuaalset ja sotsiaalset arengut, arvestades perekonna vajadusi lapse hoidmisel. Ta lähtub oma töös seadustest, lapse heaolust ja turvalisusest. Lapsehoidja kutsealal on ka kutsestandard Lapsehoidja, tase 4, mis ei sisalda suure hooldusvajadusega lapse hooldamisega ja tööjuhendamisega seotud kompetentse. Lapsehoidja töö eeldab head vaimset ja füüsilist tervist. Lapsehoidja järgib oma töös kutse-eetikat (Lisa 3: Lapsehoidja kutse-eetika). Lapsehoidja on orienteeritud pidevale enesearendamisele ja uute teadmiste omandamisele. A.2.1 Lapse kasvukeskkonna toetamine 1. Turvalise ja mängulise kasvukeskkonna loomine. 2. Ohutegurite hindamine ja ennetamine. 3. Väärkohtlemise märkamine. 4. Majapidamis- ja koristustööde tegemine. 5. Olmetehnika kasutamine ja ohutusnõuete järgimine. A.2.2 Lapse arengu toetamine 1. Lapse mängu-, tunnetus-, õpi-, sotsiaalsete ja enesekohaste oskuste kujunemise toetamine. 2. Lapse keele ja kõne toetamine. 3. Lapse isiksuse ja arengu mõistmine. 4. Lapse väärtuste ja hea käitumistava kujundamine. 5. Mängu ja tegevuste kavandamine, läbiviimine ja analüüsimine. 6. Lapse loovuse toetamine. A.2.3 Lapse enesekohaste oskuste kujundamine 1. Eneseteenindusoskuste kujundamine. 2. Lapse sööma õpetamine ja vajadusel lapse abistamine söömisel. 3. Eneseregulatsiooni oskuse kujundamine. A.2.4 Lapse tervise edendamine 1. Lapse tervisliku seisundi jälgimine. 2. Lapse tervist kahjustavate tegurite määratlemine ja ohtliku olukorra ennetamine. 3. Lapse tervist edendavate tegevuste läbiviimine. 4. Haige lapse hooldamine ja põetamine kodus. 5. Haigestunud lapse hooldamine lasteasutuses. 6. Kroonilist haigust põdeva lapse hooldamine. 7. Lapse individuaalsetele vajadustele ja tervislikule seisundile vastav toitlustamine. 8. Esmaabi andmine. A.2.5 Koostöö lapsevanema/hooldajaga 1. Laste ja perede tausta tundma õppimine ning arvestamine. 2. Lapsevanema/hooldaja kaasamine igapäevastesse tegevustesse ja kasvukeskkonna kujundamisesse. 3. Suhtlemine lapsevanema/hooldajaga, tagasiside andmine lapse arengust ja tegevustest. 4. Lapsevanema või hooldaja nõustamine kasvatusküsimustes ja toetava koduse keskkonna loomisel. A.2.6 Erivajadusega lapse hoidmine 1. Info kogumine lapse erivajaduste kohta. 2. Tegevuste planeerimine ja elluviimine. 3. Hooliva ja salliva keskkonna loomine. 4. Füüsilise keskkonna kujundamine, sh abivahendite kasutamise toetamine. 5. Lapse arengupotentsiaali ja tugevate külgede toetamine. A.2.7 Suure hooldusvajadusega lapse hooldamine 1. Hooldustoimingute tegemine 2. Õendustoimingute tegemine 3. Alternatiivkommunikatsiooni (verbaalse ja mitteverbaalse kommunikatsiooni) kasutamine suhtlemisel. A.2.8 Tööjuhendamine 1. Kolleegide juhendamine. 2. Juhendmaterjalide koostamine. 3. Meeskonna juhtimine. A.2.9 Imiku (0-1 aastat) hoidmine 1. Hooldustoimingute tegemine. 2. Imiku arengu toetamine. Lapsehoidja tööaeg on fikseeritud kokkuleppes tööandjaga (nt vanemaga). Lapsehoiuteenust võib pakkuda lapse kodus, lapsehoidja kodus või mujal lapsevanema poolt soovitud kohas. Töö on vaheldusrikas, nõuab initsiatiivi lapse individuaalsusest lähtuvate otsuste tegemisel. Lapsehoidja hoiab ühte last või laste gruppi. Lapsehoidja tagab lapsele tervist ja heaolu toetava keskkonna. Lapsehoidja kasutab oma töös lapse hooldamiseks, arendamiseks ja turvalise keskkonna loomiseks vajalikke ja eakohaseid vahendeid. Lapsehoidjal on hea füüsiline ja vaimne tervis, ta on emotsionaalselt stabiilne ja hea pingetaluvusega, vastutus- ja empaatiavõimeline, usaldusväärne, loov ja koostöövalmis ning lastest ja vanematest lugupidav. 5. taseme lapsehoidjal on keskharidus. Tavaliselt on lapsehoidja, tase 5 lõpetanud lapsehoidja eriala õppekava kutsehariduse või kutsekeskhariduse tasemel või läbinud erialased kursused. Lapsehoidja. Tööd lapsehoidjana reguleerib Sotsiaalhoolekande seadus. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.8 ja B.2.10 tõendamine. Soovi korral võib taotlemisel tõendada kompetentsi B.2.9. Lapse kasvukeskkonna toetamine 4 Lapse arengu toetamine 4 Lapse enesekohaste oskuste kujundamine 4 Lapse tervise edendamine 4 Koostöö lapsevanema/hooldajaga 5 Erivajadusega lapse hoidmine 5 Suure hooldusvajadusega lapse hooldamine 5 Tööjuhendamine 5 Soovi korral võib taotlemisel tõendada kompetentsi B.2.9. Imiku (0-1 aastat) hoidmine 4 Lapsehoidja kutset läbiv kompetents 4 Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialist, tase 4 Social and Health Care Specialist, EstQF Level 4 8 Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialist, tase 4 (versioon 4) Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialist, tase 4 (versioon 5) Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialist, tase 4 (versioon 6) Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialist, tase 4 (versioon 7) Tegevusjuhendaja, tase 4 (versioon 3) Tegevusjuhendaja, tase 5 (versioon 1) Tegevusjuhendaja, tase 5 (versioon 2) Abivajadusega (tervisest tuleneva erivajadusega) lapse tugiisik, tase 4 Rahvusvahelise kaitse saaja tugiisik, tase 4 Sõltuvushäirega isiku tugiisik, tase 4 Tegevusjuhendaja, tase 4 Toimetulekuraskustes isiku tugiisik, tase 4 Toimetulekuraskustes pere tugiisik, tase 4 Väärkoheldud isiku tugiisik, tase 4 Sotsiaalhoolekanne Sotsiaalhoolekande Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaalhooldus Tugiisik (sh. tegevusjuhendaja) 34 2025-11-13 2025-11-13 2026-11-12 4 4 3412 Sotsiaaltöö keskastme spetsialistid 0923 Sotsiaaltöö ja nõustamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon Haapsalu Kutsehariduskeskus Kuressaare Ametikool Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sotsiaalala töötaja eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Ebeli Berkman Sotsiaalkindlustusamet Anneli Habicht Eesti Puuetega Inimeste Koda Talvi Karbe Tallinna Perekeskus Christin Kelder Tallinna Tugikeskus Juks Aljona Kurbatova Tervise Arengu Instituut Silvia Looveer Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon Maida Michelson Tallinna Sotsiaaltöö Keskus Sirje Pauskar Pärnumaa Kutsehariduskeskus Piret Pent MTÜ Eesti Tegevusjuhendajate Liit Katrin Tsuiman Sotsiaalkindlustusamet Agnes Veldemann SA Perekodu Kaisa Üprus-Tali Sotsiaalministeerium Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialisti töö on kliendi sotsiaalsete oskuste ja tegevusvõime arendamine, säilitamine ja toetamine, juhendamine ja toetamine igapäevaelu toimingutes, toetamine võimetekohasel panustamisel ühiskonda ja asjaajamise korraldamisel. Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialist võib spetsialiseeruda tööle intellektihäire ja vaimse tervise probleemidega täiskasvanu, sõltuvushäirega isiku, abivajadusega (tervisest tuleneva erivajadusega) lapse, toimetulekuraskustes isiku, rahvusvahelise kaitse saaja, väärkoheldud isiku või toimetulekuraskustes perega. A.2.1 Kliendi sotsiaalsete oskuste arendamine 1. Kliendi toetamine suhtlemisel. 2. Kliendil toetamine käitumisnormide õppimisel. 3. Kliendi emotsionaalse seisundi toetamine. 4. Toetamine konfliktide lahendamisel ja ennast kehtestava käitumise õppimisel. 5. Eneseesinduse oskuse toetamine. A.2.2 Kliendi tegevusvõime arendamine, säilitamine ja toetamine 1. Kliendi tegevusvõime ja kõrvalabi vajaduse hindamine ning analüüsimine. 2. Terviseseisundi jälgimine, muutuste märkamine. 3. Tervisekäitumise kujundamine. 4. Kliendi võimestamine. 5. Kliendi juhendamine abivahendite kasutamisel. A.2.3 Kliendi juhendamine ja toetamine igapäevaelu toimingutes 1. Toetamine igapäevaelu toimingute planeerimisel. 2. Koos kliendiga igapäevaeluga seotud eelarve koostamine. 3. Toetamine enese eest hoolitsemisel. 4. Juhendamine majapidamise korraldamisel. 5. Juhendamine toitumisel. 6. Kliendi suunamine ja kaasamine vabaajategevustesse. A.2.4 Kliendi toetamine võimetekohasel panustamisel ühiskonda 1. Kliendile sobilike õppimis-, töötamis- ja hõivevõimaluste leidmine ja säilitamine. 2. Toetamine töö- ja õpiharjumuste kujundamisel. 3. Toetamine õppimisel, töötamisel ja muus hõives vajalike praktiliste oskuste õppimisel. A.2.5 Toetamine asjaajamise korraldamisel 1. Toetamine eluasemega seotud asjaajamisel. 2. Toetamine avalike teenuste kasutamisel. 3. Juhendamine kogukonnas pakutavate teenuste tarbimisel. 4. Toetamine IKT-vahendite kasutamisel. A.2.6 Võrgustikutöö 1. Koostöö kliendi võrgustikuga. 2. Koostöö kogukonna ja teiste spetsialistidega. Tegevusjuhendaja A.2.7 Töö intellektihäire ja vaimse tervise probleemidega täiskasvanuga 1. Kliendi toetamine. 2. Tugigruppide toetamine. 3. Seksuaalkäitumise kujundamine. 4. Peremaja/majutusüksuse töö- ja elukorralduse koordineerimine. 5. Kliendiga seotud dokumentide haldamine. 6. Ressursside kasutamise planeerimine. Abivajadusega (tervisest tuleneva erivajadusega) lapse tugiisik A.2.8 Töö abivajadusega (tervisest tuleneva erivajadusega) lapsega 1. Lapse toetamine. 2. Koostöö haridusasutusega. 3. Seksuaalkäitumise kujundamine. Toimetulekuraskustes isiku tugiisik A.2.9 Töö toimetulekuraskustes isikuga 1. Toetamine käitumise eripäradega toimetulekul. 2. Toetamine asjaajamisel. 3. Toetamine taasühiskonnastamisel. Rahvusvahelise kaitse saaja tugiisik A.2.10 Töö rahvusvahelise kaitse saajaga 1. Toetamine kultuuriliste eripäradega toimetulekul. 2. Toetamine asjaajamisel. Väärkoheldud isiku tugiisik A.2.11 Töö väärkoheldud isikuga 1. Toetamine väärkohtlemise tagajärgedega toimetulekul. 2. Toetamine asjaajamisel. Toimetulekuraskustes pere tugiisik A.2.12 Töö toimetulekuraskustes perega 1. Omavahelise suhtluse toetamine. 2. Toetamine laste kasvatamisel. 3. Toetamine asjaajamisel. Sõltuvushäirega isiku tugiisik A.2.13 Töö sõltuvushäirega isikuga 1. Toetamine käitumise eripäradega toimetulekul. 2. Toetamine asjaajamisel. 3. Toetamine taasühiskonnastamisel. 4. Ressursside kasutamise planeerimine. Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialist võib töötada nii era- kui avalikus sektoris, nt kohalikus omavalitsuses, haridusasutuses, päevakeskuses ja tugikeskuses. Ta töötab seal, kus on klient, näiteks kliendi kodus, koolis ja hoolekandeasutuses. Tööaeg on paindlik, töö võib toimuda graafiku alusel, sh puhkepäevadel. Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialist võib kokku puutuda ohuteguritega (emotsionaalsed ja füüsilised rünnakud, kõrgendatud emotsionaalne pinge, infektsioonid jm), mis võivad avaldada mõju tema elule ja/või tervisele. Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialist kasutab oma töös infotehnoloogia- ja kommunikatsioonivahendeid, kodu- ja majapidamistehnikat ning -vahendeid, vajadusel abi- ja hooldusvahendeid. Tugiisiku töös on olulised empaatia- ja vastutusvõimelisus, hoolivus, usaldusväärsus ja ausus. Tugiisik peab olema koostööaldis ja hea suhtleja. Töö eeldab kohusetundlikkust, pingetaluvust, inimkeskseid väärtushoiakuid ja tolerantsust. Samuti on tähtsad (enese)kehtestamisoskus, analüüsivõime, sihikindlus ja järjepidevus. Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialisti spetsialiseerumistel on keskharidus. Kutseoskused on omandatud kutseõppe taseme- või täiendõppes või töö käigus. Tugiisik, tegevusjuhendaja. Tegevusjuhendaja kutsealane ettevalmistus on reguleeritud sotsiaalhoolekande seadusega. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.6, läbiv kompetents B.2.14. Lisaks tuleb tõendada üks spetsialiseerumisega seotud kompetentsidest B.2.7-B.2.13. Kliendi sotsiaalsete oskuste arendamine 4 Kliendi tegevusvõime arendamine, säilitamine ja toetamine 4 Kliendi juhendamine ja toetamine igapäevaelu toimingutes 4 Kliendi toetamine võimetekohasel panustamisel ühiskonda 4 Toetamine asjaajamise korraldamisel 4 Võrgustikutöö 4 Kutse taotlemisel tuleb tõendada üks spetsialiseerumisega seotud kompetentsidest B.2.7-B.2.13. Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialist, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Puitmajaehitaja, tase 4 esmane kutse Skilled worker in prefabricated timber construction, EstQF Level 4 initial 11 Käsitsi palkmajaehitaja I (versioon 1) Käsitsi palkmajaehitaja I (versioon 2) Palkmaja ehitaja I (versioon 1) Palkmaja ehitaja I (versioon 2) Palkmaja ehitaja I (versioon 3) Palkmaja ehitaja I (versioon 4) Palkmaja ehitaja I (versioon 5) Palkmajaehitaja, tase 3 (versioon 6) Palkmajaehitaja, tase 3 (versioon 7) Palkmajaehitaja, tase 3 (versioon 8) Puitmajaehitaja, tase 3 (versioon 10) Puitmajaehitaja, tase 3 (versioon 9) Käsitööpalkmaja ehitaja ja palkmajade renoveerija, tase 4 esmane kutse Palkmajaehitaja, tase 4 esmane kutse Tehaselise puithoone püstitaja, tase 4 esmane kutse Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Palkmajaehitus Palkmaja ehitaja 60 2025-11-11 2025-11-11 2030-11-10 4 4 7115 Puusepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 41 Hoonete ehitus Eesti Puitmajaliit Puitmajaehitaja kutsealased terminid Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Andres Madalik Merko Ehitus AS Kaljo Valler Palmatin OÜ Piret Jaani Eesti Puitmajaliit Ragner Lõbu Hobbiton OÜ Renee Mikomägi EstNor OÜ Tarmo Tammekivi Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandard puitmajaehitaja, tase 4 esmane kutse on loodud õppekava aluseks ja õppekava läbinule kutse andmiseks. Puitmajaehitaja töötab peamiselt puitmaju ehitavas või selle detaile tootvas ettevõttes. Tema peamine tööülesanne on ehitada tööstuslikult või käsitööna valmistatud puitdetailidest ja/või elementidest (sh moodulitest) hooneid. Sellel kutsealal on kehtestatud kolm kutset: - Puitmajaehitaja, tase 4 esmane - Puitmajaehitaja, tase 4 - Puitmajaehitaja, tase 5 Puitmajaehitaja, tase 4 esmane kompetentsid on samad võrreldes puitmajaehitaja tase 4 kompetentsidega. Erinevus seisneb iseseisvuse ulatuses: kui tase 4 esmane on juhendatud kolleegide või juhi poolt, siis tase 4 on oma töös iseseisev. Lisaks juhendab ta vähemkogenud kolleege nende töös. Puitmajaehitaja, tase 5 on võimeline täitma samu tööülesandeid nagu tase 4 esmane ja tase 4, kuid tema peamine roll on juhtida töid, seda nii tehases kui ka objektil ning vastutada töö lõpptulemuse eest. Puitmajaehitaja, tase 4 esmane ehitab projektdokumentatsioonist lähtudes erinevaid puitkonstruktsioonil hooneid (elementmajad, moodulhooned jne). Ta töötab meeskonna liikmena või iseseisvalt mõnes kitsamas töölõigus järgides üksikasjalisi juhiseid ja töökeskkonna- ja ohutusnõudeid ning vastutades iseenda töö tulemuse eest. Keerulisemate tööülesannete korral konsulteerib ta oma vahetu juhi või juhendajaga. 4. tase esmane puitmajaehitaja võib oma õppetöö käigus spetsialiseeruda tehaselise puithoone püstitamisele, palkmajade ehitamisele või käsitööpalkmajade ehitamisele ja renoveerimisele. Puitmajaehitaja töötab tehases sisetingimustes ning ehitusobjektil nii sise- kui ka välitingimustes, sh kõrgustes ja tõsteseadmete töötsoonis. Töökeskkond võib olla mürarohke. Töökeskkonnas esineb puidutolmu ja keemilisi ained, mis võivad põhjustada allergiat. Töö nõuab füüsilist pingutust, töötempo on vahelduv. Puitmajaehitaja põhilisteks töövahenditeks on erinevad elektrilised ja pneumaatilised töömasinad (nt erinevad saed, freesid, trellid), käsitööriistad (haamrid, peitlid jne), mõõtevahendid (nivelliir, loodid jne) ja tõsteseadmed. Spetsialiseerumiste korral lisanduvad tavapärastele töövahenditele veel spetsiifilised, nt liimeister, koorimisraud, kirves, palgipööramislabidas, vararaud jne. Puitmajaehitaja töö nõuab täpsust ja püsivust. Kutsealal töötamisel on vajalikud ka matemaatilis-loogiline ja ruumiline mõtlemine ning tehniline taiplikkus. Kuna töötatakse meeskonnas, on olulised ka koostöövõime ja suhtlemisvalmidus. Töö eripärast tulenevalt on vajalikud ka füüsiline vastupidavus, tugevus ja käeline osavus. A.2.1 Töö planeerimine ja töökoha ettevalmistamine A.2.2 Puitkonstruktsioonide valmistamine A.2.3 Avatäidete paigaldamine A.2.4 Pakkimine, ladustamine ja troppimistööde tegemine Tehaselise puithoone püstitamine A.2.5. Element- ja moodulhoonete püstitamine Palkmaja ehitamine A.2.6. Palkkonstruktsioonide püstitamine Käsitööpalkmaja ehitamine ja renoveerimine A.2.7. Käsitööpalkmaja ehitamine A.2.8. Käsitööpalkmaja püstitamine A.2.9. Palkmajade renoveerimine Tase neli esmase kutsega isikul on erialane kutseharidus. Puitmajaehitaja, majaelementide valmistaja, tootmistööline majatehases, puitkonstruktsioonide valmistaja, puitkonstruktsioonide paigaldaja, puitdetailide paigaldaja, meister, palkmajaehitaja, palkmaja püstitaja, puusepp, käsitööpalkmaja ehitaja Puitmajaehitaja kui spetsialist peab oskama kasutada ehituses ja tootmises kasutatavaid automaat- ja robotseadmeid, kursis tuleb olla energiatõhususe ja jätkusuutliku ehituse nõuetega, arvestada tuleb keskkonnamõjude ja nende tagajärgedega. Olulisel kohal on 3D mudelite käsitlemisoskus arvutis. Puitmajaehitaja kutse moodustub üldoskustest, kohustuslikest ja spetsialiseerumisega seotud kompetentsidest. Puitmajaehitaja, tase 4 esmane kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2) ja kohustuslike kompetentside (B.3.1 – B.3.4) tõendamine. Puitmajaehitaja, tase 4 esmane kutse taotlemisel spetsialiseerumisega on nõutav üldoskuste (B.2), kohustuslike kompetentside (B.3.1 – B.3.4) ning vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentside tõendamine: - tehaselise puithoone püstitamine kompetents B.3.5. - palkmaja ehitamine kompetents B.3.6. - käsitööpalkmaja ehitamine ja renoveerimine kompetentsid B.3.7, B.3.8 ja B.3.9. Töö planeerimine ja töökoha ettevalmistamine 4 Puitkonstruktsioonide valmistamine 4 Avatäidete paigaldamine 3 Pakkimis-, laadimis- ja troppimistööde tegemine 4 Puitmajaehitaja, tase 4 esmane kutse taotlemisel spetsialiseerumisega on nõutav üldoskuste (B.2), kohustuslike kompetentside (B.3.1 – B.3.4) ning vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentside tõendamine: - tehaselise puithoone püstitamine kompetents B.3.5. - palkmaja ehitamine kompetents B.3.6. - käsitööpalkmaja ehitamine ja renoveerimine kompetentsid B.3.7, B.3.8 ja B.3.9. Puitmajaehitaja, tase 4 Senior skilled worker in prefabricated timber, EstQF Level 4 11 Käsitsi palkmajaehitaja II (versioon 1) Käsitsi palkmajaehitaja II (versioon 2) Palkmaja ehitaja II (versioon 1) Palkmaja ehitaja II (versioon 2) Palkmaja ehitaja II (versioon 3) Palkmaja ehitaja II (versioon 4) Palkmaja ehitaja II (versioon 5) Palkmajaehitaja, tase 4 (versioon 6) Palkmajaehitaja, tase 4 (versioon 7) Palkmajaehitaja, tase 4 (versioon 8) Puitmajaehitaja, tase 4 (versioon 10) Puitmajaehitaja, tase 4 (versioon 9) Käsitööpalkmaja ehitaja ja palkmajade renoveerija, tase 4 Palkmajaehitaja, tase 4 Tehaselise puithoone püstitaja, tase 4 Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Palkmajaehitus Palkmaja ehitaja 60 2025-11-11 2025-11-11 2030-11-10 4 4 7115 Puusepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 41 Hoonete ehitus Eesti Puitmajaliit Puitmajaehitaja kutsealased terminid Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Andres Madalik Merko Ehitus AS Kaljo Valler Palmatin OÜ Piret Jaani Eesti Puitmajaliit Ragner Lõbu Hobbiton OÜ Renee Mikomägi EstNor OÜ Tarmo Tammekivi Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Puitmajaehitaja töötab peamiselt puitmaju ehitavas või selle detaile tootvas ettevõttes. Tema peamine tööülesanne on ehitada tööstuslikult või käsitööna valmistatud puitdetailidest ja/või elementidest (sh moodulitest) hooneid. Sellel kutsealal on kehtestatud kolm kutset: - Puitmajaehitaja, tase 4 esmane kutse - Puitmajaehitaja, tase 4 - Puitmajaehitaja, tase 5 Puitmajaehitaja, tase 4 esmane kompetentsid on samad võrreldes puitmajaehitaja tase 4 kompetentsidega. Erinevus seisneb iseseisvuse ulatuses: kui tase 4 esmane on juhendatud kolleegide või juhi poolt, siis tase 4 on oma töös iseseisev. Lisaks juhendab ta vähemkogenud kolleege nende töös. Puitmajaehitaja, tase 5 on võimeline täitma samu tööülesandeid nagu tase 4 esmane ja tase 4, kuid tema peamine roll on juhtida töid, seda nii tehases kui ka objektil ning vastutada töö lõpptulemuse eest. Puitmajaehitaja, tase 4 ehitab projektdokumentatsioonist lähtudes erinevaid puitkonstruktsioonil hooneid (elementmajad, moodulhooned jne). Ta juhendab vähem kogenud kolleege või väiksemaid töörühmi ning võtab vastutuse iseenda ja juhendatavate töö tulemuse eest. 4. taseme puitmajaehitaja lähtub oma töös kehtivatest õigusaktidest ja protseduurireeglitest, ehitise projektdokumentatsioonist ning töökeskkonna- ja tööohutusnõuetest. 4. taseme puitmajaehitaja võib oma töö käigus spetsialiseeruda tehaselise puithoone püstitamisele, palkmajade ehitamisele või käsitööpalkmajade ehitamisele ja renoveerimisele. Puitmajaehitaja töötab tehases sisetingimustes ning ehitusobjektil nii sise- kui ka välitingimustes, sh kõrgustes ja tõsteseadmete töötsoonis. Töökeskkond võib olla mürarohke. Töökeskkonnas esineb puidutolmu ja keemilisi ained, mis võivad põhjustada allergiat. Töö nõuab füüsilist pingutust, töötempo on vahelduv. Puitmajaehitaja põhilisteks töövahenditeks on erinevad elektrilised ja pneumaatilised töömasinad (nt erinevad saed, freesid, trellid), käsitööriistad (haamrid, peitlid jne), mõõtevahendid (nivelliir, loodid jne) ja tõsteseadmed. Spetsialiseerumiste korral lisanduvad tavapärastele töövahenditele veel spetsiifilised, nt liimeister, koorimisraud, kirves, palgipööramislabidas, vararaud jne. Puitmajaehitaja töö nõuab täpsust ja püsivust. Kutsealal töötamisel on vajalikud ka matemaatilis-loogiline ja ruumiline mõtlemine ning tehniline taiplikkus. Kuna töötatakse meeskonnas, on olulised ka koostöövõime ja suhtlemisvalmidus. Töö eripärast tulenevalt on vajalikud ka füüsiline vastupidavus, tugevus ja käeline osavus. A.2.1 Töö planeerimine ja töökoha ettevalmistamine A.2.2 Puitkonstruktsioonide valmistamine A.2.3 Avatäidete paigaldamine A.2.4 Pakkimine, ladustamine ja troppimistööde tegemine A.2.5 Meeskonnatöö ja juhendamine Tehaselise puithoone püstitamine A.2.6. Element- ja moodulhoonete püstitamine Palkmaja ehitamine A.2.7. Palkkonstruktsioonide püstitamine Käsitööpalkmaja ehitamine ja renoveerimine A.2.8. Käsitööpalkmaja ehitamine A.2.9. Käsitööpalkmaja püstitamine A.2.10. Palkmajade renoveerimine Üldjuhul on 4. taseme puitmajaehitajal kas kutseharidus ja praktilise töö kogemus puitmaju ehitavas ja/või tootvas ettevõttes või läbitud erialased täienduskoolitused ja töökogemus puitmaju ehitavas ja/või tootvas ettevõttes. Puitmajaehitaja, majaelementide valmistaja, tootmistööline majatehases, puitkonstruktsioonide valmistaja, puitkonstruktsioonide paigaldaja, puitdetailide paigaldaja, meister, palkmajaehitaja, palkmaja püstitaja, puusepp, käsitööpalkmaja ehitaja Puitmajaehitaja kui spetsialist peab tulevikus üha enam oskama kasutada ehituses ja tootmises kasutatavaid automaat- ja robotseadmeid, kursis tuleb olla energiatõhususe ja jätkusuutliku ehituse nõuetega, arvestada tuleb keskkonnamõjude ja nende tagajärgedega. Olulisel kohal on 3D mudelite käsitlemisoskus arvutis. Puitmajaehitaja kutse moodustub üldoskustest, kohustuslikest ja spetsialiseerumisega seotud kompetentsidest. Puitmajaehitaja, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2) ja kohustuslike kompetentside (B.3.1 – B.3.5) tõendamine. Puitmajaehitaja, tase 4 kutse taotlemisel spetsialiseerumisega on nõutav üldoskuste (B.2), kohustuslike kompetentside (B.3.1 – B.3.5) ning vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentside tõendamine: - tehaselise puithoone püstitamine kompetents B.3.6. - palkmaja ehitamine kompetents B.3.7. - käsitööpalkmaja ehitamine ja renoveerimine kompetentsid B.3.8, B.3.9 ja B.3.10. Töö planeerimine ja töökoha ettevalmistamine 4 Puitkonstruktsioonide valmistamine 4 Avatäidete paigaldamine 4 Pakkimis-, laadimis- ja troppimistööde tegemine 4 Juhendamine 4 Puitmajaehitaja, tase 4 kutse taotlemisel spetsialiseerumisega on nõutav üldoskuste (B.2), kohustuslike kompetentside (B.3.1 – B.3.5) ning vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentside tõendamine: - tehaselise puithoone püstitamine kompetents B.3.6. - palkmaja ehitamine kompetents B.3.7. - käsitööpalkmaja ehitamine ja renoveerimine kompetentsid B.3.8, B.3.9 ja B.3.10. Puitmajaehitaja, tase 5 Foreman in prefabricated timber construction, EstQF Level 5 11 Käsitsi palkmajaehitaja III (versioon 1) Käsitsi palkmajaehitaja III (versioon 2) Palkmaja ehitaja III (versioon 1) Palkmaja ehitaja III (versioon 2) Palkmaja ehitaja III (versioon 3) Palkmaja ehitaja III (versioon 4) Palkmaja ehitaja III (versioon 6) Palkmajaehitaja, tase 5 (versioon 5) Palkmajaehitaja, tase 5 (versioon 7) Palkmajaehitaja, tase 5 (versioon 8) Puitmajaehitaja, tase 5 (versioon 10) Puitmajaehitaja, tase 5 (versioon 9) Käsitööpalkmaja ehitaja ja palkmajade renoveerija, tase 5 Palkmajaehitaja, tase 5 Tehaselise puithoone püstitaja, tase 5 Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Palkmajaehitus Palkmaja ehitaja 60 2025-11-11 2025-11-11 2030-11-10 5 5 7115 Puusepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 41 Hoonete ehitus Eesti Puitmajaliit Puitmajaehitaja kutsealased terminid Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Andres Madalik Merko Ehitus AS Kaljo Valler Palmatin OÜ Piret Jaani Eesti Puitmajaliit Ragner Lõbu Hobbiton OÜ Renee Mikomägi EstNor OÜ Tarmo Tammekivi Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Puitmajaehitaja töötab peamiselt puitmaju ehitavas või selle detaile tootvas ettevõttes. Tema peamine tööülesanne on ehitada tööstuslikult või käsitööna valmistatud puitdetailidest ja/või elementidest (sh moodulitest) hooneid. Sellel kutsealal on kehtestatud kolm kutset: - Puitmajaehitaja, tase 4 esmane - Puitmajaehitaja, tase 4 - Puitmajaehitaja, tase 5 Puitmajaehitaja, tase 4 esmane kompetentsid on samad võrreldes puitmajaehitaja tase 4 kompetentsidega. Erinevus seisneb iseseisvuse ulatuses: kui tase 4 esmane on juhendatud kolleegide või juhi poolt, siis tase 4 on oma töös iseseisev. Lisaks juhendab ta vähemkogenud kolleege nende töös. Puitmajaehitaja, tase 5 on võimeline täitma samu tööülesandeid nagu tase 4 esmane ja tase 4, kuid tema peamine roll on juhtida töid, seda nii tehases kui ka objektil ning vastutada töö lõpptulemuse eest. Puitmajaehitaja, tase 5 ehitab projektdokumentatsioonist lähtudes erinevaid puitkonstruktsioonil hooneid (elementmajad, moodulhooned jne). Ta juhib töid tehases ja objektil, suhtleb klientidega ja vastutab töö lõpptulemuse eest. Selle taseme puitmajaehitaja arvestab ja jagab tehases ning objektil oma pädevuse piires ehitustööde teostamiseks vajalikke ressursse, koostab töögraafikuid ja vormistab dokumente, juhendab kaastöötajaid, teostab järelevalvet, kontrollib tööde kvaliteeti ning täidab muid ehitustööde vahetu korraldamisega seotud ülesandeid. 5. taseme puitmajaehitaja lähtub oma töös kehtivatest õigusaktidest ja protseduurireeglitest, ehitise projektdokumentatsioonist ning töökeskkonna- ja tööohutusnõuetest. 5. taseme puitmajaehitaja võib oma töö käigus spetsialiseeruda tehaselise puithoone püstitamisele, palkmajade ehitamisele või käsitööpalkmajade ehitamisele ja renoveerimisele. Puitmajaehitaja töötab tehases sisetingimustes ning ehitusobjektil nii sise- kui ka välitingimustes, sh kõrgustes ja tõsteseadmete töötsoonis. Töökeskkond võib olla mürarohke. Töökeskkonnas esineb puidutolmu ja keemilisi ained, mis võivad põhjustada allergiat. Töö nõuab füüsilist pingutust, töötempo on vahelduv. Puitmajaehitaja põhilisteks töövahenditeks on erinevad elektrilised ja pneumaatilised töömasinad (nt erinevad saed, freesid, trellid), käsitööriistad (haamrid, peitlid jne), mõõtevahendid (nivelliir, loodid jne) ja tõsteseadmed. Spetsialiseerumiste korral lisanduvad tavapärastele töövahenditele veel spetsiifilised, nt liimeister, koorimisraud, kirves, palgipööramislabidas, vararaud jne. Lisaks kasutab 5. taseme puitmajaehitaja oma tööülesannete täitmisel erialaspetsiifilisi tarkvaraprogramme, nt CAD põhiseid. Puitmajaehitaja töö nõuab täpsust ja püsivust. Kutsealal töötamisel on vajalikud ka matemaatilis-loogiline ja ruumiline mõtlemine ning tehniline taiplikkus. Kuna töötatakse meeskonnas, on olulised ka koostöövõime ja suhtlemisvalmidus. Töö eripärast tulenevalt on vajalikud ka füüsiline vastupidavus, tugevus ja käeline osavus. A.2.1 Töö planeerimine A.2.2 Ehitustööde juhtimine A.2.3 Puitkonstruktsioonide ehitamine Tehaselise puithoone püstitamine A.2.4. Element- ja moodulhoonete püstitamine Palkmaja ehitamine A.2.5. Palkkonstruktsioonide püstitamine Käsitööpalkmaja ehitamine ja renoveerimine A.2.6. Käsitööpalkmaja ehitamine A.2.7. Käsitööpalkmaja püstitamine A.2.8. Palkmajade renoveerimine Üldjuhul on 5. taseme puitmajaehitajal vähemalt keskharidus või ehitusalane kutsekeskharidus. Ta on läbinud erialaseid täienduskoolitusi ja tal on pikaajaline töökogemus üldehituse valdkonnas. Meister, töödejuhataja, projektijuht, palkmajaehitaja, palkmaja püstitaja, puusepp, käsitööpalkmaja ehitaja Puitmajaehitaja kui spetsialist peab tulevikus üha enam oskama kasutada ehituses ja tootmises kasutatavaid automaat- ja robotseadmeid, kursis tuleb olla energiatõhususe ja jätkusuutliku ehituse nõuetega, arvestada tuleb keskkonnamõjude ja nende tagajärgedega. Samuti eeldatakse tulevikus enam oskust valida ja rakendada kaasaegseid (sh digitaalseid) töövahendeid meeskonna juhtimiseks ning juhtida ehitustöid järjest enam digitaalkeskkonnas, sh BIM platvormidel. Puitmajaehitaja kutse moodustub üldoskustest, kohustuslikest ja spetsialiseerumisega seotud kompetentsidest. Puitmajaehitaja, tase 5 kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2) ja kohustuslike kompetentside (B.3.1 – B.3.3) tõendamine. Puitmajaehitaja, tase 5 kutse taotlemisel spetsialiseerumisega on nõutav üldoskuste (B.2), kohustuslike kompetentside (B.3.1 – B.3.3) ning vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentside tõendamine: - tehaselise puithoone püstitamine kompetents B.3.4. - palkmaja ehitamine kompetents B.3.5. - käsitööpalkmaja ehitamine ja renoveerimine kompetentsid B.3.6, B.3.7 ja B.3.8. Ehitustööde planeerimine 5 Ehitustööde juhtimine 5 Puitkonstruktsioonide ehitamine 5 Puitmajaehitaja, tase 5 kutse taotlemisel spetsialiseerumisega on nõutav üldoskuste (B.2), kohustuslike kompetentside (B.3.1 – B.3.3) ning vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentside tõendamine: - tehaselise puithoone püstitamine kompetents B.3.4. - palkmaja ehitamine kompetents B.3.5. - käsitööpalkmaja ehitamine ja renoveerimine kompetentsid B.3.6, B.3.7 ja B.3.8. Kinnisvarahooldaja, tase 3 Facility maintenance technician, EstQF Level 3 7 Kinnisvarahooldaja I (versioon 1) Kinnisvarahooldaja I (versioon 2) Kinnisvarahooldaja I (versioon 3) Kinnisvarahooldaja I (versioon 4) Kinnisvarahooldaja, tase 3 (versioon 5) Kinnisvarahooldaja, tase 3 (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hooldaja 60 2025-11-11 2026-02-01 2031-01-31 3 3 5153 Hoonete haldajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit Heade tavade koodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Kasutatavad mõisted Heikki Lind Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit Miguel Ortega KV Service OÜ Tiit Teder Villevar OÜ Leena Paap Tallinna Tehnikakõrgkool Janek Hintsov Newsec Eesti Leho Lilleorg Tallinna Lasnamäe Mehhaanikakool Sirje Talvistu Koduhooldus OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kinnisvarahooldaja töötab ehitiste konstruktsioonide ja/või tehnosüsteemide ja/või krundi hoolduse alal, peamiselt kinnisvara korrashoiu valdkonnas tegutsevas ettevõttes. Kinnisvarahooldaja juhindub oma tegevuses valdkonda reguleerivatest õigusaktidest, standarditest ning kinnisvara korrashoiu valdkonna heast tavast, samuti valdkonna üldistest juhistest ja avalikult kättesaadavatest juhendmaterjalidest. Kinnisvarahooldaja tase 3 põhilised tööülesanded on seotud kinnisvara korrashoiu töödega. Kinnisvarahooldaja, tase 3 töö seisneb ehitiste ja krundi vahetus hooldamises ja sellega seonduvate tööülesannete täitmises ning ehitise ja selle juurde kuuluva krundi heakorraga seotud tööde tegemises, mida tehakse vastavalt heakorratööde kavale ja tööandja antud juhistele. Keerulisemate tööde puhul teavitab selle taseme kinnisvarahooldaja oma tööandjat või kutsub juhiste kohaselt kohale eritööde spetsialisti. Kinnisvarahooldaja, tase 3 vastutab oma töö õigeaegse valmimise ja kvaliteetse tulemuse eest. Töökeskkond on muutuv ning hõlmab töötamist nii sise- kui välitingimustes. Iga objekt on erinev, sõltudes kinnistu tehnilisest eripärast ja kliendi soovidest. Tööülesanded on vahelduvad ja nõuavad personaalset lähenemist. Töötamine võib toimuda täis- või osalise tööajaga, sealhulgas puhkepäevadel ning vajadusel ka ööpäevaringselt. Töötamisel tuleb järgida tööeeskirju ning töötervishoiu- ja ohutusnõudeid. Kinnisvarahooldaja, tase 3 kasutab oma töös mehaanilisi ja elektrilisi tööriistu, koristusained, -tarvikuid, masinaid, abi- ja kaitsevahendid. Lisaks kinnisvarahooldaja, tase 3 on kinnisvarahooldaja kutsealal kehtestatud järgmised kutsestandardid: - Kinnisvarahooldaja, tase 4; - Kinnisvara heakorrameister, tase 5; - Kinnisvara tehnohoolduse meister, tase 5; - Kinnisvara hooldusjuht, tase 6. Kinnisvarahooldaja, tase 4 teeb võrreldes 3. taseme kinnisvarahooldajaga keerukamaid kinnisvara korrashoiu töid ja lisaks tehnohooldustöid. Kinnisvara heakorrameister, tase 5 ja tehnohoolduse meister, tase 5 tegeleb heakorra- ja tehnohooldustööde korraldamisega ja tööliste juhendamisega ning nad vastutavad kavandatud tööde kvaliteedi ja eelarve täitmise eest. Kinnisvara hooldusjuht kavandab kinnisvara hooldust ja tegevusi strateegiliselt ja juhendab meistreid tehnohoolduse ja heakorratööde korraldamisel. A.2.1 Krundi heakorra- ja haljastusööde tegemine A.2.2 Ehitise konstruktsioonide puhastamine A.2.3 Sisepuhastus- ja koristustööde tegemine A.2.4 Ehitise konstruktsioonide hooldustööde tegemine 3. taseme kinnisvarahooldajal on erialane kutseharidus või tal on vähemalt põhiharidus ning kutseoskused on omandatud erialase täienduskoolituse ja praktilise töö käigus. Kinnisvarahooldaja, majahoidja, heakorratöötaja, remondimees Tulevikus nõuab kinnisvarahooldaja töö enam keskkonna ja tehnoloogiateadlikkust. Üha enam pööratakse tähelepanu sellele, et hoonete ja kruntide heakord oleks tagatud energiasäästlikult ja keskkonnasõbralikult. Tehnoloogia kasutamine kinnisvara hoolduses kasvab – kasutatakse digiseadmeid, tööde kavandamiseks mõeldud programme ning mõnes kohas ka roboteid (näiteks robotniidukid või aknapesurobotid). Töö nõuab üha enam oskust kasutada kaasaegseid töövahendeid ning järgida säästva tegutsemise põhimõtteid. Oskused, mis on olulised juba täna, kuid muutuvad kinnisvarahooldaja, tase 3 rollis veelgi tähtsamaks valdkonna tulevikusuundumuste mõjul, on järgmised: - oskus kasutada lihtsamaid digiseadmeid ja lahendusi; - oskus kasutada tööks vajalikke töövahendeid ja seadmeid; - oskus kasutada keskkonnasäästlike ja -ohutuid töövõtteid; - koostööoskus; - kohusetundlik töötamine. Kinnisvarahooldaja, tase 3 kutse koosneb üldoskustest B.2 ja kohustuslikest kompetentsidest B.3.1-B.3.4. Kutse saamiseks tuleb tõendada üldoskused ja kõik kohustuslikud kompetentsid. Krundi heakorra- ja haljastusööde tegemine 3 Ehitise konstruktsioonide puhastamine 3 Sisepuhastus- ja koristustööde tegemine 3 Ehitise konstruktsioonide hooldustööde tegemine 3 Kinnisvarahooldaja, tase 4 Facility maintenance technician, EstQF Level 4 10 Kinnisvarahooldaja II (versioon 1) Kinnisvarahooldaja II (versioon 2) Kinnisvarahooldaja II (versioon 3) Kinnisvarahooldaja II (versioon 4) Kinnisvarahooldaja, tase 4 (versioon 5) Kinnisvarahooldaja, tase 4 (versioon 6) Kinnisvarahooldaja, tase 4 (versioon 7) Kinnisvarahooldaja, tase 4 (versioon 8) Kinnisvarahooldaja, tase 4 (versioon 9) Hoone konstruktsioonide, krundi ja rajatiste heakorratööd Hoonete ja krundi rajatiste tehnohooldussüsteemide hooldustööd Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hooldaja 60 2025-11-11 2026-02-01 2031-01-31 4 4 5153 Hoonete haldajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit Heade tavade koodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Kasutatavad mõisted Heikki Lind Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit Miguel Ortega KV Service OÜ Tiit Teder Villevar OÜ Leena Paap Tallinna Tehnikakõrgkool Janek Hintsov Newsec Eesti Leho Lilleorg Tallinna Lasnamäe Mehhaanikakool Sirje Talvistu Koduhooldus OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kinnisvarahooldaja töötab ehitiste konstruktsioonide ja/või tehnosüsteemide ja/või krundi hoolduse alal, peamiselt kinnisvara korrashoiu valdkonnas tegutsevas ettevõttes. Kinnisvarahooldaja juhindub oma tegevuses valdkonda reguleerivatest õigusaktidest, standarditest ning kinnisvara korrashoiu valdkonna heast tavast, samuti valdkonna üldistest juhistest ja avalikult kättesaadavatest juhendmaterjalidest. Kinnisvarahooldaja tase 4 põhilised tööülesanded on seotud kinnisvara korrashoiutöödega. Kinnisvarahooldaja, tase 4 kutse on spetsialiseerumispõhine: a) hoone konstruktsioonide, krundi ja rajatiste heakord; b) hoonete ja krundi rajatiste tehnosüsteemide hooldus. Tööülesanded hõlmavad spetsialiseerumisest tulenevalt kas ehitiste, tehnosüsteemide ning krundi ja rajatiste vahetut hooldamist ja sellega seotud tööde teostamist või ehitise ja selle juurde kuuluva krundi heakorratöid, mida tehakse vastavalt heakorratööde kavale ja tööandja juhistele. Elektritööde osas piirdub kinnisvarahooldaja pädevus tavaisikule lubatud elektritöödega kehtivate õigusaktide mõistes, välja arvatud kui ta on sooritanud elektriohuteadliku isiku eksami või tal on elektritööde tegemiseks olemas vastav kutse või pädevustunnistus. Keerulisemate tööde puhul informeerib kinnisvarahooldaja nende tegemise vajadusest oma tööandjat või kutsub vastavalt juhistele kohale eritööde spetsialisti. Kinnisvarahooldaja vastutab oma töö õigeaegse valmimise ja kvaliteetse tulemuse eest. Töökeskkond on muutuv ning hõlmab töötamist nii sise- kui välitingimustes. Iga objekt on erinev, sõltudes kinnistu tehnilisest eripärast ja kliendi soovidest. Tööülesanded on vahelduvad ja nõuavad personaalset lähenemist. Töötamine võib toimuda täis- või osalise tööajaga, sealhulgas puhkepäevadel ning vajadusel ka ööpäevaringselt. Töös võib kokku puutuda tuuletõmbuse, temperatuuride vaheldumise, kõrgustes töötamise, tolmu, saastumise, elektriliste seadmete ja kemikaalidega. Töö nõuab füüsilist pingutust ning töötamisel tuleb järgida tööeeskirju ning töötervishoiu- ja ohutusnõudeid. Kinnisvarahooldaja, tase 4 kasutab oma töös mehaanilisi ja elektrilisi tööriistu, koristusained, -tarvikuid, masinaid, abi- ja kaitsevahendeid, kuid kasutusel võivad olla ka mitmesugused mõõte- ja seadistusriistad või suuremad tööstuslikud seadmed. Lisaks kinnisvarahooldaja, tase 4 on kinnisvarahooldaja kutsealal kehtestatud järgmised kutsestandardid: - Kinnisvarahooldaja, tase 3 - Kinnisvara heakorrameister, tase 5; - Kinnisvara tehnohoolduse meister, tase 5; - Kinnisvara hooldusjuht, tase 6. Kinnisvarahooldaja, tase 3. teeb tasemega 4 võrreldes lihtsamaid heakorratöid ning ei tee tehnohooldustöid. Kinnisvara heakorrameister, tase 5 ja tehnohoolduse meister, tase 5 tegeleb heakorra- ja tehnohooldustööde korraldamisega ja tööliste juhendamisega ning nad vastutavad kavandatud tööde kvaliteedi ja eelarve täitmise eest. Kinnisvara hooldusjuht kavandab kinnisvara hooldust ja tegevusi strateegiliselt ja juhendab meistreid tehnohoolduse ja heakorratööde korraldamisel. A.2.1 Kinnisvarahoolduse tööde tegemine Hoone konstruktsioonide, krundi ja rajatiste heakorratööde tegemine A.2.2 Krundi heakorra ja haljastustööde tegemine A.2.3 Ehitise konstruktsioonide puhastamine A.2.4 Sisepuhastus- ja koristustööde tegemine Hoone ja krundi rajatiste tehnosüsteemide hooldustööde tegemine A.2.5 Ehitise konstruktsioonide tehnohooldamine A.2.6 Küttesüsteemide ja soojasõlmede hooldamine A.2.7 Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide hooldamine A.2.8 Ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide hooldamine A.2.9 Elektripaigaldiste visuaalne kontrollimine A.2.10 Nõrkvoolupaigaldiste, turvasüsteemide ja eriseadmete visuaalne kontrollimine 4. taseme kinnisvarahooldajal on erialane kutseharidus või tal on vähemalt põhiharidus ning kutseoskused on omandatud erialase täienduskoolituse ja praktilise töö käigus. Kinnisvarahooldaja, majahoidja, heakorratöötaja, remondimees, hooldustehnik Tulevikus nõuab kinnisvarahooldaja töö enam keskkonna ja tehnoloogiateadlikkust. Üha enam pööratakse tähelepanu sellele, et hoonete ja kruntide heakord oleks tagatud energiasäästlikult ja keskkonnasõbralikult. Tehnoloogia kasutamine kinnisvara hoolduses kasvab – kasutatakse digiseadmeid, tööde kavandamiseks mõeldud programme ning mõnes kohas ka roboteid (näiteks robotniidukid või aknapesurobotid). Töö nõuab üha enam oskust kasutada kaasaegseid töövahendeid ning järgida säästva tegutsemise põhimõtteid. Oskused (sõltuvalt spetsialiseerumisest), mis on olulised juba täna, kuid muutuvad kinnisvarahooldaja, tase 4 rollis veelgi tähtsamaks valdkonna tulevikusuundumuste mõjul, on järgmised: - oskus kasutada digiseadmeid ja tööde haldamise programme (nt tööde dokumenteerimiseks); - oskus kasutada tööks vajalikke töövahendeid ja seadmeid, sh uusi tehnoloogilisi vahendeid (nt robot- ja automaatsed seadmed); - oskus rakendada keskkonnasäästlikke ja -ohutuid töövõtteid; - oskus järgida juhendmaterjale ning vajadusel teha koostööd eritööde spetsialistidega; - kohusetundlik töötamine. Kutse kinnisvarahooldaja, tase 4 koosneb üldoskustest B.2, kohustuslikust kompetentsist B.3.1 ja spetsialiseerumisega seotud kompetentsidest B.3.2-B.3.10. Kinnisvarahooldaja, tase 4 kutse saamiseks tuleb tõendada üldoskused ja kohustuslik kompetents ning vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsid järgmiselt: 1) hoone konstruktsioonide, krundi ja rajatiste heakorratööde tegemine (kompetentsid B.3.2 - B.3.4). 2) hoone ja krundi rajatiste tehnosüsteemide hooldustööde tegemine (kompetentsid B.3.5 - B.3.10). Kinnisvarahoolduse tööde tegemine 4 Kutse saamiseks tuleb tõendada vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsid järgmiselt: 1) hoone konstruktsioonide, krundi ja rajatiste heakorratööde tegemine (kompetentsid B.3.2 - B.3.4). 2) hoone ja krundi rajatiste tehnosüsteemide hooldustööde tegemine (kompetentsid B.3.5 - B.3.10). Kinnisvara heakorrameister, tase 5 Facility Work Supervisor, EstQF Level 4 9 Kinnisvara heakorrameister, tase 5 (versioon 7) Kinnisvara heakorrameister, tase 5 (versioon 8) Kinnisvara hooldusmeister III (versioon 2) Kinnisvara hooldusmeister III (versioon 3) Kinnisvara hooldusmeister III (versioon 4) Kinnisvara hooldusmeister, tase 5 (versioon 5) Kinnisvara hooldusmeister, tase 5 (versioon 6) Kinnisvara tehnohoolduse meister, tase 5 (versioon 7) Kinnisvara tehnohoolduse meister, tase 5 (versioon 8) Kinnisvara tehnohoolduse meister, tase 5 (versioon 9) Kinnisvarahooldaja III (versioon 1) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hooldaja 60 2025-11-11 2026-02-01 2031-01-31 5 5 5153 Hoonete haldajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit Heade tavade koodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Kasutatavad mõisted Heikki Lind Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit Miguel Ortega KV Service OÜ Tiit Teder Villevar OÜ Leena Paap Tallinna Tehnikakõrgkool Janek Hintsov Newsec Eesti Leho Lilleorg Tallinna Lasnamäe Mehhaanikakool Sirje Talvistu Koduhooldus OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kinnisvara heakorrameister töötab peamiselt kinnisvara korrashoiu valdkonnas tegutsevas ettevõttes. Kinnisvara heakorrameister juhindub oma tegevuses valdkonda reguleerivatest õigusaktidest, standarditest ning kinnisvara korrashoiu valdkonna heast tavast, samuti valdkonna üldistest juhistest ja avalikult kättesaadavatest juhendmaterjalidest. Kinnisvara heakorrameister, tase 5 põhilised tööülesanded on seotud ehitise ning krundi heakorratööde korraldamisega. Heakorratööd seisnevad ehitise ja selle juurde kuuluva krundi puhastamises ja koristamises vastavalt heakorratööde kavale, eelarvele ja tööandja antud juhistele. Heakorrameister juhendab heakorratöölisi nende töös. Kinnisvara heakorrameister vastutab oma töö õigeaegse valmimise ja kvaliteetse tulemuse eest ning kavandatud heakorratööde kava ja tööde eelarve täitmise eest. Töökeskkond on muutuv ning hõlmab töötamist nii sise- kui välitingimustes. Iga objekt on erinev, sõltudes kinnistu tehnilisest eripärast ja kliendi soovidest. Tööülesanded on vahelduvad ja nõuavad personaalset lähenemist. Töötamine võib toimuda täis- või osalise tööajaga, sealhulgas puhkepäevadel ning vajadusel ka ööpäevaringselt. Töös võib kokku puutuda tuuletõmbuse, temperatuuride vaheldumise, kõrgustes töötamise, tolmu, saastumise, elektriliste seadmete ja kemikaalidega. Töö nõuab füüsilist pingutust ning töötamisel tuleb järgida tööeeskirju ning töötervishoiu- ja ohutusnõudeid. Kinnisvara heakorrameister, tase 5 kasutab oma töös mehaanilisi ja elektrilisi tööriistu, koristusaineid, -tarvikuid, masinaid, abi- ja kaitsevahendeid, kuid kasutusel võivad olla ka mitmesugused mõõte- ja seadistusriistad või suuremad tööstuslikud seadmed, IT-seadmed ja tarkvara. Lisaks kinnisvara heakorrameister, tase 5 on kinnisvarahooldaja kutsealal kehtestatud järgmised kutsestandardid: - Kinnisvarahooldaja, tase 3; - Kinnisvarahooldaja, tase 4; - Kinnisvara tehnohoolduse meister, tase 5; - Kinnisvara hooldusjuht, tase 6. Kinnisvarahooldaja, tase 3 teeb kinnisvara korrashoiu töid objektil. Kinnisvarahooldaja, tase 4 teeb võrreldes 3. taseme kinnisvarahooldajaga keerukamaid kinnisvara korrashoiu töid ja lisaks tehnohooldustöid. Kinnisvara tehnohooldusmeister, tase 5 korraldab kinnisvara tehnohooldustöid ja juhendab tehnohoolduse tegijaid. Kinnisvara hooldusjuht kavandab kinnisvara hooldust ja tegevusi strateegiliselt ja juhendab meistreid tehnohoolduse ja heakorratööde korraldamisel. A.2.1 Heakorratööde juhtimine ja korraldamine A.2.2 Krundi heakorra ja haljastustööde korraldamine A.2.3 Ehitise konstruktsioonide puhastamise korraldamine A.2.4 Sisepuhastus- ja koristustööde korraldamine 5. taseme kinnisvara heakorra meistrina töötavad üldjuhul inimesed, kellel on keskharidus või erialane kutseharidus, läbitud erialane täienduskoolitus ning kellel on pikaajaline töökogemus kinnisvara korrashoiu valdkonnas. Heakorratööde juht, puhastusteenindaja, heakorrameister Tulevikus muutub kinnisvara heakorrameistri töö enam keskkonna- ja tehnoloogiakesksemaks. Suurem rõhk on heakorratööde planeerimisel ja korraldamisel viisil, mis on keskkonnasäästlik, energiatõhus ja ressursse optimeeriv. Kasvab vajadus kasutada digilahendusi tööprotsesside kavandamisel, töötajate tegevuse jälgimisel ning kliendisuhtluses. Samuti suureneb roll andmepõhiste otsuste tegemisel – näiteks töömahtude ja kulude analüüsimisel või kvaliteedi jälgimisel. Heakorrameister peab suutma leida tasakaalu säästva tegutsemise, tööde tõhusa korralduse ja meeskonna motiveerimise vahel. Oskused, mis on olulised juba täna, kuid muutuvad kinnisvara heakorrameister, tase 5 rollis veelgi tähtsamaks valdkonna tulevikusuundumuste mõjul, on järgmised: - oskus kasutada tööde planeerimise ja juhtimise digilahendusi (nt tööaja jälgimise tarkvara, hoolduskavade koostamine); - oskus juhendada töötajaid tehnoloogiliste muutustega kohanemisel ja uute töövõtete omandamisel; - oskus korraldada tööd ohutult ja keskkonnasäästlikult, rakendades ressursitõhusaid töövõtteid ja ESG põhimõtteid; - oskus koguda, analüüsida ja kasutada tööprotsessidega seotud andmeid (nt tööde maht, tarvikute kasutus, jäätmekäitlus); - meeskonna- ja koostööoskus. Kutse kinnisvara heakorrameister, tase 5 koosneb üldoskustest B.2 ja kohustuslikest kompetentsidest B.3.1-B.3.4. Kutse saamiseks tuleb tõendada üldoskused ja kõik kohustuslikud kompetentsid. Heakorratööde juhtimine ja korraldamine 5 Krundi heakorra ja haljastustööde korraldamine 5 Ehitise konstruktsioonide puhastamise korraldamine 5 Sisepuhastus- ja koristustööde korraldamine 5 Kinnisvara tehnohoolduse meister, tase 5 Facility Work Supervisor, EstQF Level 5 9 Kinnisvara heakorrameister, tase 5 (versioon 7) Kinnisvara heakorrameister, tase 5 (versioon 8) Kinnisvara heakorrameister, tase 5 (versioon 9) Kinnisvara hooldusmeister III (versioon 2) Kinnisvara hooldusmeister III (versioon 3) Kinnisvara hooldusmeister III (versioon 4) Kinnisvara hooldusmeister, tase 5 (versioon 5) Kinnisvara hooldusmeister, tase 5 (versioon 6) Kinnisvara tehnohoolduse meister, tase 5 (versioon 7) Kinnisvara tehnohoolduse meister, tase 5 (versioon 8) Kinnisvarahooldaja III (versioon 1) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hooldaja 60 2025-11-11 2026-02-01 2031-01-31 5 5 5153 Hoonete haldajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit Heade tavade koodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Kasutatavad mõisted Heikki Lind Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit Miguel Ortega KV Service OÜ Tiit Teder Villevar OÜ Leena Paap Tallinna Tehnikakõrgkool Janek Hintsov Newsec Eesti Leho Lilleorg Tallinna Lasnamäe Mehhaanikakool Sirje Talvistu Koduhooldus OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kinnisvara tehnohoolduse meister töötab peamiselt kinnisvara korrashoiu valdkonnas tegutsevas ettevõttes. Kinnisvara tehnohoolduse meister juhindub oma tegevuses valdkonda reguleerivatest õigusaktidest, standarditest ning kinnisvara korrashoiu valdkonna heast tavast, samuti valdkonna üldistest juhistest ja avalikult kättesaadavatest juhendmaterjalidest. Kinnisvara tehnohoolduse meister, tase 5 põhilised tööülesanded on seotud ehitise, krundi rajatiste ja hoone tehnosüsteemide hooldamise korraldamisega, vajadusel tööde ise tegemisega. Elektritööde osas piirdub kinnisvara hooldaja pädevus tavaisikule lubatud elektritöödega kehtivate õigusaktide mõistes, välja arvatud kui ta on sooritanud elektriohuteadliku isiku eksami või tal on elektritööde tegemiseks olemas vastav kutse või pädevustunnistus. Kinnisvara tehnohoolduse meister vastutab oma töö õigeaegse valmimise ja kvaliteetse tulemuse eest ning ka kavandatud hoolduskava ja tööde eelarve täitmise eest. Töökeskkond on muutuv ning hõlmab töötamist nii sise- kui välitingimustes. Iga objekt on erinev, sõltudes kinnistu tehnilisest eripärast ja kliendi soovidest. Tööülesanded on vahelduvad ja nõuavad personaalset lähenemist. Töötamine võib toimuda täis- või osalise tööajaga, sealhulgas puhkepäevadel ning vajadusel ka ööpäevaringselt. Töös võib kokku puutuda tuuletõmbuse, temperatuuride vaheldumise, kõrgustes töötamise, tolmu, saastumise, elektriliste seadmete ja kemikaalidega. Töö nõuab füüsilist pingutust ning töötamisel tuleb järgida tööeeskirju ning töötervishoiu- ja ohutusnõudeid. Kinnisvara tehnohoolduse meister, tase 5 kasutab oma töös mehaanilisi ja elektrilisi tööriistu, koristusained, -tarvikuid, masinaid, abi- ja kaitsevahendid, kuid kasutusel võivad olla ka mitmesugused mõõte- ja seadistusriistad või suuremad tööstuslikud seadmed, IT-seadmed ja tarkvara. Lisaks kinnisvara tehnohooldusmeister, tase 5 on kinnisvarahooldaja kutsealal kehtestatud järgmised kutsestandardid: - Kinnisvarahooldaja, tase 3; - Kinnisvarahooldaja, tase 4; - Kinnisvara heakorrameister, tase 5; - Kinnisvara hooldusjuht, tase 6. Kinnisvarahooldaja, tase 3 teeb kinnisvara korrashoiu töid objektil. Kinnisvarahooldaja, tase 4 teeb võrreldes 3. taseme kinnisvarahooldajaga keerukamaid kinnisvara korrashoiu töid ja lisaks tehnohooldustöid. Kinnisvara heakorrameister, tase 5 korraldab kinnisvara heakorratöid ja juhendab heakorratööde tegijaid. Kinnisvara hooldusjuht kavandab kinnisvara hooldust ja tegevusi strateegiliselt ja juhendab meistreid tehnohoolduse ja heakorratööde korraldamisel. A.2.1 Kinnisvara hoolduse tööde juhtimine ja korraldamine A.2.2 Ehitise konstruktsioonide hoolduse korraldamine A.2.3 Küttesüsteemide ja soojasõlmede hoolduse korraldamine A.2.4 Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide hoolduse korraldamine A.2.5 Ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide hoolduse korraldamine A.2.6 Elektripaigaldiste hoolduse ja ohutuse korraldamine A.2.7 Nõrkvoolupaigaldiste, turvasüsteemide ja eriseadmete hoolduse ja ohutuse korraldamine 5. taseme kinnisvara tehnohoolduse meistrina töötavad üldjuhul inimesed, kellel on keskharidus või erialane kutseharidus, läbitud erialane täienduskoolitus ning kellel on pikaajaline töökogemus kinnisvara korrashoiu valdkonnas. Tehnohooldusjuht, hooldusjuht, teenuse juht Tulevikus muutub kinnisvara hooldusmeister töö enam keskkonna- ja tehnoloogiakesksemaks. Suurem rõhk on kinnisvara tehnohooldustööde planeerimisel ja korraldamisel viisil, mis on keskkonnasäästlik, energiatõhus ja ressursse optimeeriv. Kasvab vajadus kasutada digilahendusi tööprotsesside kavandamisel, töötajate tegevuse jälgimisel ning kliendisuhtluses. Samuti suureneb roll andmepõhiste otsuste tegemisel – näiteks töömahtude ja kulude analüüsimisel või kvaliteedi jälgimisel. Tehnohoolduse meister peab suutma leida tasakaalu säästva tegutsemise, tööde tõhusa korralduse ja meeskonna motiveerimise vahel. Oskused, mis on olulised juba täna, kuid muutuvad kinnisvara tehnohoolduse meister, tase 5 rollis veelgi tähtsamaks valdkonna tulevikusuundumuste mõjul, on järgmised: - oskus kasutada tööde planeerimise ja juhtimise digilahendusi (nt tööaja jälgimise tarkvara, hoolduskavade koostamine); - oskus juhendada töötajaid tehnoloogiliste muutustega kohanemisel ja uute töövõtete omandamisel; - oskus korraldada tööd ohutult ja keskkonnasäästlikult, rakendades ressursitõhusaid töövõtteid ja ESG põhimõtteid; - oskus koguda, analüüsida ja kasutada tööprotsessidega seotud andmeid (nt tööde maht, tarvikute kasutus, jäätmekäitlus); - meeskonna- ja koostööoskus. Kutse kinnisvara tehnohoolduse meister, tase 5 koosneb üldoskustest B.2 ja kohustuslikest kompetentsidest B.3.1-B.3.7. Kutse saamiseks tuleb tõendada üldoskused ja kõik kohustuslikud kompetentsid. Kinnisvara hooldustööde juhtimine ja korraldamine 5 Ehitise konstruktsioonide hooldustööde korraldamine 5 Küttesüsteemide, sh ja soojasõlmede hooldustööde korraldamine 5 Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide hooldustööde korraldamine 5 Ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide hooldamise korraldamine 5 Elektripaigaldiste hoolduse ja ohutuse korraldamine 5 Nõrkvoolupaigaldiste, turvasüsteemide ja eriseadmete hoolduse ja ohutuse korraldamine 5 Kinnisvara hooldusjuht, tase 6 Facility Maintenance Manager, EstQF Level 6 9 Kinnisvara hooldusjuht IV (versioon 2) Kinnisvara hooldusjuht IV (versioon 3) Kinnisvara hooldusjuht IV (versioon 4) Kinnisvara hooldusjuht, tase 6 (versioon 5) Kinnisvara hooldusjuht, tase 6 (versioon 6) Kinnisvara hooldusjuht, tase 6 (versioon 7) Kinnisvara hooldusjuht, tase 6 (versioon 8) Kinnisvarahooldaja IV (versioon 1) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hooldaja 60 2025-11-11 2026-02-01 2031-01-31 6 6 5153 Hoonete haldajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Kasutatavad mõisted Heade tavade koodeks Heikki Lind Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit Miguel Ortega KV Service OÜ Tiit Teder Villevar OÜ Leena Paap Tallinna Tehnikakõrgkool Janek Hintsov Newsec Eesti Leho Lilleorg Tallinna Lasnamäe Mehhaanikakool Sirje Talvistu Koduhooldus OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kinnisvara hooldusjuht töötab ehitiste konstruktsioonide ja/või tehnosüsteemide ja/või krundi hoolduse alal. Kinnisvara hooldusjuht töötab peamiselt kinnisvara korrashoiu teenuseid osutavas ettevõttes. Kinnisvara hooldusjuht juhindub oma tegevuses valdkonda reguleerivatest õigusaktidest, standarditest ja järgib oma töös kutse-eetikat, kinnisvara korrashoiu head tava ning lähtub konfidentsiaalsuse põhimõttest. Kinnisvara hooldusjuht, tase 6 põhilised tööülesanded on seotud ehitise ja krundi korrashoiutööde juhtimisega. Kinnisvara hooldusjuht analüüsib kinnisvara korrashoiutööde efektiivsust, töötab välja kinnisvara hoolduse pikaajalise strateegia ja kavandab hooldustegevused. Juhendab meistreid tehnohoolduse ja heakorratööde korraldamisel. Kinnisvara hooldusjuht vastutab oma töö õigeaegse valmimise ja kvaliteetse tulemuse eest ning ka kavandatud strateegiate ja lepingute teenustasemete täitmise eest. Töötempo ja töö keskkond on muutuvad. Töötatakse nii büroos kui objektil ning vajadusel paindliku tööajaga. Kinnisvara hooldusjuht, tase 6 kasutab oma töös tavapäraseid bürootöö- ja kommunikatsioonivahendeid, bürootehnikat ja arvutitarkvara. Lisaks kinnisvara hooldusjuht, tase 6 on kinnisvara hooldamise kutsealal kehtestatud järgmised kutsestandardid: -Kinnisvarahooldaja, tase 3 -Kinnisvarahooldaja, tase 4; -Kinnisvara heakorrameister, tase 5; -Kinnisvara tehnohoolduse meister, tase 5; Kinnisvarahooldaja, tase 3 teeb kinnisvara korrashoiu töid objektil. Kinnisvarahooldaja, tase 4 teeb võrreldes 3. taseme kinnisvarahooldajaga keerukamaid kinnisvara korrashoiu töid ja lisaks tehnohooldustöid. Kinnisvara heakorrameister, tase 5 korraldab kinnisvara heakorratöid ja juhendab heakorratööde tegijaid. Kinnisvara tehnohooldusmeister, tase 5 korraldab kinnisvara tehnohooldustöid ja juhendab tehnohoolduse tegijaid. A.2.1 Kinnisvarahoolduse protsesside juhtimine ja teenuste korraldamine A.2.2 Kinnisvarahooldusteenuste kvaliteedijuhtimine Kinnisvara hooldusjuhtidena töötavad tavapäraselt inimesed, kellel on kõrgharidus ja kelle kutsealased oskused on omandatud kutsealaste täienduskoolituste ja praktilise töö käigus. Hooldusgrupi juht, hooldusnõunik, hoolduskonsultant, hooldusjuht Tulevikus kasvab kinnisvara hooldusjuhi roll kinnisvara korrashoiu strateegilise planeerijana. Suurem tähelepanu on pikaajalise hooldusstrateegia koostamisel, ressursside optimeerimisel ning keskkonnasäästlike ja tehnoloogiapõhiste lahenduste juurutamisel. Töö eeldab suutlikkust analüüsida andmepõhiselt hooldustegevuste tulemuslikkust ja seada sihiks kestlikkuse eesmärgid. Oskused, mis on olulised juba täna, kuid muutuvad tulevikus kinnisvara hooldusjuht, tase 5 rollis veelgi tähtsamaks valdkonna tulevikusuundumuste mõjul, on järgmised: - oskus töötada tehnoloogiateadlikult ning kasutada digitaalseid tööriistu hooldustegevuste planeerimiseks ja jälgimiseks; - oskus analüüsida andmeid ning hinnata tööde tulemuslikkust ja kuluefektiivsust; - oskus kavandada ja ellu viia keskkonnasäästlikke ning energiatõhusaid hoolduslahendusi; - oskus koostada pikaajalisi strateegiaid ning siduda need kliendi ootuste ja teenustaseme kokkulepetega; - meeskonna- ja koostööoskus. Kutse kinnisvara hooldusjuht, tase 6 koosneb üldoskustest B.2 ja kohustuslikest kompetentsidest B.3.1. ja B.3.2 Kutse saamiseks tuleb tõendada üldoskused ja kohustuslik kompetents. Kinnisvarahoolduse protsesside juhtimine ja teenuste korraldamine 6 Kinnisvarahooldusteenuste kvaliteedijuhtimine 6 Korstnapühkija, tase 3 Chimney sweeper, EstQF Level 3 8 Korstnapühkija I (versioon 1) Korstnapühkija I (versioon 2) Korstnapühkija I (versioon 3) Korstnapühkija, tase 3 (versioon 4) Korstnapühkija, tase 3 (versioon 5) Korstnapühkija, tase 3 (versioon 6) Korstnapühkija, tase 3 (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Küttesüsteemide ehitus ja hooldus Korstnapühkija 60 2025-11-11 2025-11-11 2030-11-10 3 3 7133 Ehitustarindite puhastajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 81 Hoonete ja maastike hooldus Päästeliit Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Jaak Laanisto Päästeliit Hillimar Heinroos Eesti Korstnapühkijate Koda MTÜ Mati Malm Eesti Pottsepad MTÜ Marko Meister Korstnapühkija OÜ Pepe Sussen OÜ Potipoiss Ivar Kohjus Järvamaa Kutsehariduskeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Korstnapühkija töö eesmärk on tagada tuleohutus, säästev kütterežiim ja puhas elukeskkond küttesüsteemide hooldamise – sealhulgas nende kontrollimise, puhastamise, pisiremondi – ning teabe jagamise kaudu. Korstnapühkija töötab nii sise- kui ka välitingimustes ja kõrgustes ning erinevates ilmastikutingimustes. Tööaeg on paindlik, vajadusel töötatakse puhkepäevadel. Korstnapühkija töövahenditeks on kulp, truubiluud, korstnahari, käsihari, vaatluspeegel, valgusti, digivahendid ja muud vajalikud ning asjakohased töövahendid-seadmed. Korstnapühkija, tase 3 tööülesanded on küttesüsteemide ja nendega seotud ventilatsioonilõõride tuleohutuse kontrollimine ja puhastamine ning ummistuste likvideerimine ühe korteriga elamus ja selle teenindamiseks vajalikus hoones või kuni 60-ruutmeetrise ehitisealuse pinnaga ja kuni viie meetri kõrguses mitteelamus. Korstnapühkija kontrollib ja puhastab tahkeküttesüsteeme täies ulatuses ja vedel- ning gaasiküttesüsteemide puhul ühendus- ja korstnalõõre. Puhastustöödel tahma ja pigi eemaldamisel kasutab ta mehaanilisi meetodeid ja ei tee tahmapõletamist. Ta tutvustab kliendile kütteseadmete hooldamise nõudeid ja küttesüsteemide ohutut kasutamist ning annab teavet avastatud puuduste ja vigade kohta. Korstnapühkija, tase 3 töötab muutumatus olukorras iseseisvalt, muutuvas olukorras kõrgema taseme korstnapühkija juhendamisel. Vajadusel osaleb meeskonnatöös. Vastutab oma tööülesannete täitmise eest. Kutsealal on lisaks veel kõrgema taseme kutsed: korstnapühkija, tase 4 ja korstnapühkija-meister, tase 5. Korstnapühkija, tase 4 hooldab lisaks korstnapühkija, tase 3 nimetatud objektidele küttesüsteeme ka ühest enama korteriga elamus, üldkasutatavates hoonetes ja teistes kasutusel olevates hoonetes ning juhendab madalama tasemega korstnapühkijate tööd ja kutseõppe õppepraktikat; korstnapühkija-meister, tase 5 teeb korstnapühkija, tase 3 ja korstnapühkija, tase 4 töödele lisaks ka küttesüsteemide uuringuid ja eksperthinnanguid. A.2.1 Tööde planeerimine A.2.2 Küttesüsteemide hooldamine A.2.3 Klientide teavitamine ja nõustamine Tavapäraselt on korstnapühkija, tase 3 läbinud korstnapühkija väljaõppe koolituse. Korstnapühkija. Tuleohutuse seaduse kohaselt peab küttesüsteemi kütteseadme, korstna ja ühenduslõõri nõuetele vastavuse eksperthinnangu koostajal olema korstnapühkija-meister kutsetunnistus (korstnapühkija-meister, tase 5 standardi käesoleva versiooni kohaselt vastab sellele spetsialiseerumine korstnapühkijameister-ekspert, tase 5*). Ehitusseadustiku kohaselt, kui ettevõtja ja pädev isik pakuvad majandustegevuse korras selle seadustiku § 24 lõikes 2 nimetatud tegevusalal oma teenuseid ning tegutsevad, peab ettevõtja vastutusel ja heaks tegutseva pädeva isiku kvalifikatsioon olema tõendatud samuti kutseseaduse kohase kutsega. Korstnapühkija, tase 3; korstnapühkija, tase 4 ja korstnapühkija-meister, tase 5 kutsega seotud tegevusalaks korstnapühkimine. ------------------------------- * Kuni käesoleva standardi versiooni jõustumiseni kuulus küttesüsteemile või selle osale eksperthinnangu andmise kompetents kutse korstnapühkija-meister, tase 5 kohustuslike kompetentside hulka, mistõttu pidi taotleja kutse saamiseks selle kompetentsi olemasolu tõendama. Käesoleva standardi versiooni kohaselt ei ole küttesüsteemile või selle osale eksperthinnangu andmise kompetents enam kohustuslik, vaid kuulub spetsialiseerumisega seotud kompetentside hulka. Seetõttu peab isik, kellele on antud kutse käesoleva standardi alusel, küttesüsteemile või selle osale eksperthinnangu andmiseks omama kutse korstnapühkija-meister, tase 5 spetsialiseerumisega seotud kutset korstnapühkijameister-ekspert, tase 5. Tulevikus muutub korstnapühkija töö üha teadmispõhisemaks ja tehnoloogilisemaks. Lisaks kutsestandardis kirjeldatud oskustele on oluline keskkonnateadlikkus ja arusaam energiatõhususe ning ringmajanduse põhimõtetest, sest küttesüsteemide hooldus peab toetama rohepööret ja kliimaneutraalsust. Järjest enam vajatakse oskust kasutada digitaalseid töövahendeid tööde planeerimiseks, dokumenteerimiseks ja tuleohutusalase teabe edastamiseks. Kasvab vajadus mõista küttesüsteemi toimimist osana hoone tervikust ning teha koostööd teiste valdkondade spetsialistidega, et tagada ohutu ja säästev kütterežiim. Töö muutub üha nõustamiskesksemaks – oluline on oskus suhelda klientidega, põhjendada tehtud otsuseid ja anda arusaadavaid soovitusi. Kiire tehnoloogilise arengu tingimustes muutub oluliseks pidev enesetäiendamine ja valmisolek kohaneda uute töömeetodite, materjalide ja keskkonnanõuetega. See kutse koosneb üldoskustest B.2 ja kohustuslikest kompetentsidest B.3.1. - B.3.3. Korstnapühkija, tase 3 kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste B.2 ja kohustuslike kompetentside B.3.1. - B.3.3. tõendamine. Tööde planeerimine 3 Küttesüsteemide hooldamine 3 Klientide teavitamine ja nõustamine 3 Korstnapühkija, tase 4 Chimney sweeper, EstQF Level 4 8 Korstnapühkija II (versioon 1) Korstnapühkija II (versioon 2) Korstnapühkija II (versioon 4) Korstnapühkija, tase 4 (versioon 3) Korstnapühkija, tase 4 (versioon 5) Korstnapühkija, tase 4 (versioon 6) Korstnapühkija, tase 4 (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Küttesüsteemide ehitus ja hooldus Korstnapühkija 60 2025-11-11 2025-11-11 2030-11-10 4 4 7133 Ehitustarindite puhastajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 81 Hoonete ja maastike hooldus Päästeliit Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Jaak Laanisto Päästeliit Hillimar Heinroos Eesti Korstnapühkijate Koda MTÜ Mati Malm Eesti Pottsepad MTÜ Marko Meister Korstnapühkija OÜ Pepe Sussen OÜ Potipoiss Ivar Kohjus Järvamaa Kutsehariduskeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Korstnapühkija töö eesmärk on tagada tuleohutus, säästev kütterežiim ja puhas elukeskkond küttesüsteemide hooldamise - sealhulgas nende kontrollimise, puhastamise, pisiremondi - ning teabe jagamise kaudu. Korstnapühkija töötab nii sise- kui ka välitingimustes, kõrgustes ning erinevates ilmastikutingimustes. Tööaeg on paindlik, vajaduse korral töötatakse puhkepäevadel. Korstnapühkija töövahenditeks on kulp, truubiluud, korstnahari, käsihari, vaatluspeegel, valgusti, digivahendid ja muud vajalikud ning asjakohased töövahendid-seadmed. Korstnapühkija, tase 4 tööülesanded on korstna suitsu- ja ventilatsioonilõõride, ühenduslõõride ja kütteseadmete tuleohutuse kontrollimine ja puhastamine ning ummistuste likvideerimine, sh ühe või enama korteriga elamus, üldkasutatavates hoonetes ja teistes kasutusel olevates hoonetes. Korstnapühkija kontrollib ja puhastab tahkeküttesüsteeme täies ulatuses ja vedel- ning gaasiküttesüsteemide puhul ühendus- ja korstnalõõre. Ta nõustab klienti küttesüsteemide hooldamisel ja ohutul kasutamisel ning teavitab teda avastatud puudustest ja vigadest. Korstnapühkija, tase 4 on praktilise töökogemusega spetsialist, kes töötab iseseisvalt ja vastutab oma tööülesannete nõuetekohase täitmise eest. Ta võib juhendada ja korraldada madalama tasemega korstnapühkijate tööd ja korstnapühkija õpilaste õppepraktikat. Kutsealal on lisaks veel madalama taseme kutse korstnapühkija, tase 3 ja kõrgema taseme kutse korstnapühkija-meister, tase 5. Korstnapühkija, tase 3 hooldab küttesüsteeme ühe korteriga elamus ja selle teenindamiseks vajalikus hoones või kuni 60-ruutmeetrise ehitisealuse pinnaga ja kuni viie meetri kõrguses mitteelamus. Erinevalt neljanda taseme korstnapühkijast, tase 3 korsntapühkija ei juhenda korstnapühkijaid ja nende õppepraktikat ning kasutab puhastustöödel tahma ja pigi eemaldamisel mehaanilisi meetodeid. Korstnapühkija-meister, tase 5 teeb korstnapühkija, tase 3 ja korstnapühkija, tase 4 töödele lisaks ka küttesüsteemide uuringuid eksperthinnanguid. A.2.1 Tööde planeerimine A.2.2 Küttesüsteemide hooldamine A.2.3 Klientide teavitamine ja nõustamine A.2.4 Juhendamine Tavapäraselt on korstnapühkija, tase 4 praktilise töökogemusega ja vähemalt põhiharidusega. Ta on saanud erialase väljaõppe ning läbinud tööks vajalikud täiendkoolitused. Korstnapühkija. Tuleohutuse seaduse kohaselt peab küttesüsteemi kütteseadme, korstna ja ühenduslõõri nõuetele vastavuse eksperthinnangu koostajal olema korstnapühkija-meister kutsetunnistus (korstnapühkija-meister, tase 5 standardi käesoleva versiooni kohaselt vastab sellele spetsialiseerumine korstnapühkijameister-ekspert, tase 5*). Ehitusseadustiku kohaselt, kui ettevõtja ja pädev isik pakuvad majandustegevuse korras selle seadustiku § 24 lõikes 2 nimetatud tegevusalal oma teenuseid ning tegutsevad, peab ettevõtja vastutusel ja heaks tegutseva pädeva isiku kvalifikatsioon olema tõendatud samuti kutseseaduse kohase kutsega. Korstnapühkija, tase 3; korstnapühkija, tase 4 ja korstnapühkija-meister, tase 5 seotud tegevusalaks korstnapühkimine. ----------------------------------- * Kuni käesoleva standardi versiooni jõustumiseni kuulus küttesüsteemile või selle osale eksperthinnangu andmise kompetents kutse korstnapühkija-meister, tase 5 kohustuslike kompetentside hulka, mistõttu pidi taotleja kutse saamiseks selle kompetentsi olemasolu tõendama. Käesoleva standardi versiooni kohaselt ei ole küttesüsteemile või selle osale eksperthinnangu andmise kompetents enam kohustuslik, vaid kuulub spetsialiseerumisega seotud kompetentside hulka. Seetõttu peab isik, kellele on antud kutse käesoleva standardi alusel, küttesüsteemile või selle osale eksperthinnangu andmiseks omama kutse korstnapühkija-meister, tase 5 spetsialiseerumisega seotud kutset korstnapühkijameister-ekspert, tase 5. Tulevikus muutub korstnapühkija töö üha teadmispõhisemaks ja tehnoloogilisemaks. Lisaks kutsestandardis kirjeldatud oskustele on oluline keskkonnateadlikkus ja arusaam energiatõhususe ning ringmajanduse põhimõtetest, sest küttesüsteemide hooldus peab toetama rohepööret ja kliimaneutraalsust. Järjest enam vajatakse oskust kasutada digitaalseid töövahendeid tööde planeerimiseks, dokumenteerimiseks ja tuleohutusalase teabe edastamiseks. Kasvab vajadus mõista küttesüsteemi toimimist osana hoone tervikust ning teha koostööd teiste valdkondade spetsialistidega, et tagada ohutu ja säästev kütterežiim. Töö muutub üha nõustamiskesksemaks - oluline on oskus suhelda klientidega, põhjendada tehtud otsuseid ja anda arusaadavaid soovitusi. Kiire tehnoloogilise arengu tingimustes muutub oluliseks pidev enesetäiendamine ja valmisolek kohaneda uute töömeetodite, materjalide ja keskkonnanõuetega. See kutse koosneb üldoskustest B.2 ja kohustuslikest kompetentsidest B.3.1. - B.3.4. Korstnapühkija, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste B.2 ja kohustuslike kompetentside B.3.1. - B.3.4. tõendamine. Tööde planeerimine 4 Küttesüsteemide hooldamine 4 Klientide teavitamine ja nõustamine 4 Juhendamine 4 Korstnapühkija-meister, tase 5 Chimney sweeper, EstQF Level 5 6 Korstnapühkija III (versioon 1) Korstnapühkija III (versioon 2) Korstnapühkija III (versioon 4) Korstnapühkija-meister, tase 5 (versioon 3) Korstnapühkija-meister, tase 5 (versioon 4) Korstnapühkija-meister, tase 5 (versioon 5) Korstnapühkijameister-ekspert, tase 5 Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Küttesüsteemide ehitus ja hooldus Korstnapühkija 60 2025-11-11 2025-11-11 2030-11-10 5 5 7133 Ehitustarindite puhastajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 81 Hoonete ja maastike hooldus Päästeliit Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Jaak Laanisto Päästeliit Hillimar Heinroos Eesti Korstnapühkijate Koda MTÜ Mati Malm Eesti Pottsepad MTÜ Marko Meister Korstnapühkija OÜ Pepe Sussen OÜ Potipoiss Ivar Kohjus Järvamaa Kutsehariduskeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Korstnapühkija töö eesmärk on tagada tuleohutus, säästev kütterežiim ja puhas elukeskkond küttesüsteemide hooldamise - sealhulgas nende kontrollimise, puhastamise, pisiremondi - ning teabe jagamise kaudu. Korstnapühkija töötab nii sise- kui ka välitingimustes, kõrgustes ning erinevates ilmastikutingimustes. Tööaeg on paindlik, vajaduse korral töötatakse puhkepäevadel. Korstnapühkija töövahenditeks on kulp, truubiluud, korstnahari, käsihari, vaatluspeegel, valgusti, digivahendid ja muud vajalikud ning asjakohased töövahendid-seadmed. Korstnapühkija-meister, tase 5 tööülesanded on korstna suitsu- ja ventilatsioonilõõride, ühenduslõõride ja kütteseadmete tuleohutuse kontrollimine ja puhastamine ning ummistuste likvideerimine, sh ühe või enama korteriga elamus, üldkasutatavates hoonetes ja teistes kasutusel olevates hoonetes. Korstnapühkija kontrollib ja puhastab tahkeküttesüsteeme täies ulatuses ja vedel- ning gaasiküttesüsteemide puhul ühendus- ja korstnalõõre. Ta nõustab klienti küttesüsteemi valikul, küttesüsteemide hooldamisel ja ohutul kasutamisel ning teavitab avastatud puudustest ja vigadest. Lisaks eeltoodule teeb korstnapühkija-meister, tase 5 küttesüsteemide uuringuid ja koostab küttesüsteemide eksperthinnanguid. Korstnapühkija-meister, tase 5 on pikaajalise praktilise töökogemusega spetsialist, kes töötab iseseisvalt ja vastutab oma tööülesannete nõuetekohase täitmise eest. Ta võib juhendada ja korraldada ka madalama tasemega korstnapühkijate tööd. Korstnapühkija-meister, tase 5 võib koolitada korstnapühkijaid ja juhendada nende õppepraktikat, andes nii edasi kutseoskusi. Kutsealal on lisaks veel madalama taseme kutsed korstnapühkija, tase 3 ja korstnapühkija, tase 4. Korstnapühkija, tase 3 hooldab küttesüsteeme ühe korteriga elamus ja selle teenindamiseks vajalikus hoones või kuni 60-ruutmeetrise ehitisealuse pinnaga ja kuni viie meetri kõrguses mitteelamus. Puhastustöödel tahma ja pigi eemaldamisel kasutab ta mehaanilisi meetodeid ja ei tee tahmapõletamist; korstnapühkija, tase 4 hooldab lisaks korstnapühkija, tase 3 nimetatud töödele küttesüsteeme ka ühest enama korteriga elamus, üldkasutatavates hoonetes ja teistes kasutusel olevates hoonetes ja juhendab korstnapühkija kutseõppe õppepraktikat ning madalama tasemega korstnapühkija tööd. A.2.1 Tööde planeerimine A.2.2 Küttesüsteemide uuringute tegemine A.2.3 Küttesüsteemide hooldamine A.2.4 Klientide teavitamine ja nõustamine A.2.5 Juhendamine A.2.5 Küttesüsteemile ja selle osale ekspertiisi tegemine Tavapäraselt on korstnapühkija-meister, tase 5 (sh spetsialiseerumine korstnapühkija meister-ekspert) keskharidusega, pikaajalise praktilise töökogemusega ning läbinud erialase väljaõppe ja täiendkoolitused. Korstnapühkija-meister, korstnapühkija. Tuleohutuse seaduse kohaselt peab küttesüsteemi kütteseadme, korstna ja ühenduslõõri nõuetele vastavuse eksperthinnangu koostajal olema korstnapühkija-meister kutsetunnistus (korstnapühkija-meister, tase 5 standardi käesoleva versiooni kohaselt vastab sellele spetsialiseerumine korstnapühkijameister-ekspert, tase 5*). Ehitusseadustiku kohaselt, kui ettevõtja ja pädev isik pakuvad majandustegevuse korras selle seadustiku § 24 lõikes 2 nimetatud tegevusalal oma teenuseid ning tegutsevad, peab ettevõtja vastutusel ja heaks tegutseva pädeva isiku kvalifikatsioon olema tõendatud samuti kutseseaduse kohase kutsega. Korstnapühkija, tase 3; korstnapühkija, tase 4 ja korstnapühkija-meister, tase 5 seotud tegevusalaks korstnapühkimine. -------------------------------- * Kuni käesoleva standardi versiooni jõustumiseni kuulus küttesüsteemile või selle osale eksperthinnangu andmise kompetents kutse korstnapühkija-meister, tase 5 kohustuslike kompetentside hulka, mistõttu pidi taotleja kutse saamiseks selle kompetentsi olemasolu tõendama. Käesoleva standardi versiooni kohaselt ei ole küttesüsteemile või selle osale eksperthinnangu andmise kompetents enam kohustuslik, vaid kuulub spetsialiseerumisega seotud kompetentside hulka. Seetõttu peab isik, kellele on antud kutse käesoleva standardi alusel, küttesüsteemile või selle osale eksperthinnangu andmiseks omama kutse korstnapühkija-meister, tase 5 spetsialiseerumisega seotud kutset korstnapühkijameister-ekspert, tase 5. Tulevikus muutub korstnapühkija töö üha teadmispõhisemaks ja tehnoloogilisemaks. Lisaks kutsestandardis kirjeldatud oskustele on oluline keskkonnateadlikkus ja arusaam energiatõhususe ning ringmajanduse põhimõtetest, sest küttesüsteemide hooldus peab toetama rohepööret ja kliimaneutraalsust. Järjest enam vajatakse oskust kasutada digitaalseid töövahendeid tööde planeerimiseks, dokumenteerimiseks ja tuleohutusalase teabe edastamiseks. Kasvab vajadus mõista küttesüsteemi toimimist osana hoone tervikust ning teha koostööd teiste valdkondade spetsialistidega, et tagada ohutu ja säästev kütterežiim. Töö muutub üha nõustamiskesksemaks - oluline on oskus suhelda klientidega, põhjendada tehtud otsuseid ja anda arusaadavaid soovitusi. Kiire tehnoloogilise arengu tingimustes muutub oluliseks pidev enesetäiendamine ja valmisolek kohaneda uute töömeetodite, materjalide ja keskkonnanõuetega. See kutse koosneb üldoskustest B.2 ja kohustuslikest kompetentsidest B.3.1. - B.3.5. ning spetsialiseerumisega seotud kompetentsist B.3.6. Korstnapühkija-meister, tase 5 kutse taotlemiselt on nõutav üldoskuste B.2 ja kohustuslike kompetentside B.3.1. - B.3.5. tõendamine; spetsialiseerumise korstnapühkijameister-ekspert, tase 5 taotlemisel tuleb lisaks tõendada spetsialiseerumisega seotud kompetents B.3.6. Spetsialiseerumise taotlemisel otsustab kutse andja üldoskuste ja kohustuslike kompetentside korduva tõendamise vajalikkuse, lähtudes kutse taotlemisest spetsialiseerumiseta möödunud ajast, ning sätestab selle kutse andmise korras. Tööde planeerimine 5 Küttesüsteemide hooldamine 4 Küttesüsteemide uuringute tegemine 5 Klientide teavitamine ja nõustamine 5 Juhendamine 5 Spetsialiseerumise korstnapühkijameister-ekspert, tase 5 taotlemisel tuleb lisaks tõendada spetsialiseerumisega seotud kompetents B.3.6. Spetsialiseerumise taotlemisel otsustab kutse andja üldoskuste ja kohustuslike kompetentside korduva tõendamise vajalikkuse, lähtudes kutse taotlemisest spetsialiseerumiseta möödunud ajast, ning sätestab selle kutse andmise korras. Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 Diploma Automation Engineer, level 7 7 Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 1) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 2) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 2) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 3) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 3) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud tööstusautomaatikainsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud tööstusautomaatikainsener, tase 7 (versioon 5) Ehitusautomaatika Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Ehitusautomaatik 60 2025-11-11 2025-11-11 2027-11-10 7 7 2144 Mehaanikainsenerid 0714 Elektroonika ja automaatika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Eesti Ehitusinseneride Liit Automaatikainseneri kutsete tasemete ülevaade ja võrdlus Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Aleksander Grünstam Allux SG OÜ, ESIS Andres Rähni TTÜ automaatikainstituut, ESIS Vitali Vansovitš Metso AS Kristi Jõers ESIS Sergei Bessonov KB Automaatika, ESIS Eerik Laid Ecomatic AS Ellen Mihklepp AS Tallinna Vesi Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Automaatika valdkonna insenerid loovad, hooldavad ja arendavad automaatikasüsteeme. Automaatikasüsteem (edaspidi ka süsteem) on keskkonnaga vahetult seotud tark- ja riistvara kompleks, mida kasutatakse tehnoloogiliste protsesside (edaspidi ka protsess) toimimise juhtimiseks ja kontrollimiseks ettenähtud töörežiimides ilma inimese otsese osalemiseta. Automaatikainsenerid töötavad tööstus- ja tootmis- ja ehitusettevõtetes ning tehastes, laborites, projekt- ja inseneribüroodes, õppe- ja teadusasutustes. Automaatikainsenerid spetsialiseeruvad tööstus- ja tootmise või ehitiste tehnosüsteemide tehnoloogiliste protsesside automatiseerimisele ning vähemalt ühele kitsamale ametialale järgmiste hulgast: projekteerimine, süsteemide ehitus, süsteemide tööshoid ja hooldus, teadustöö ja insenerikoolitus või arendustegevus. Automaatikainsenerid töötavad interdistsiplinaarses meeskonnas koos sidusvaldkondade inseneride, tehnoloogiainseneride jt spetsialistidega. See kutsestandard sisaldab diplomeeritud automaatikainseneri kutsekirjeldust ja kompetentsusnõudeid. 7. taseme diplomeeritud automaatikainsener on kogemustega spetsialist, kelle ülesanne on loodavate, olemasolevate või arendatavate tehnoloogiliste protsesside automatiseerimine ja automaatikasüsteemide tööshoid. Diplomeeritud automaatikainsener töötab iseseisvalt keerulistes ja uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine. Ta on võimeline juhtima töörühmi ja võtma vastutust teiste töö tulemuste eest. Automaatikainseneride kutsed: Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7; Volitatud automaatikainsener, tase 8. Automaatika valdkonna inseneride kutsete ülevaated on toodud lisas 1. A.2.1 Automaatikasüsteemide loomine, tööshoid ja arendamine. Ehitusautomaatika A.2.2 Ehitiste tehnosüsteemide töö automatiseerimine. A.2.3 Projekteerimine. A.2.4 Süsteemide ehitamine. A.2.5 Süsteemide kasutus ja hooldus. A.2.6 Teadustöö ja insenerikoolitus. Automaatikainseneri töö nõuab tihti suurt vaimset pingutust ning võib olla kiire ja pingeline. Tööaeg võib olla paindlik, sest erijuhtudel (nt pideva protsessi käikulaskmine, pideva protsessi erakorraline hooldus) võib olla vajalik töötamine väljaspool tavapärast tööaega. Vajadusel tuleb töötada välitingimustes ja keskkondades, kus võib esineda plahvatus- ja tuleohtu ning kokkupuudet kemikaalidega. Objektil töötades tuleb juhinduda üldise tööohutuse ja elektriohutuse nõuetest. Steriilsetes keskkondades töötades (nt haiglad) tuleb kinni pidada rangetest hügieeninõuetest. Automaatikainseneri põhilised töövahendid on üldkasutatav bürootarkvara, infotehnoloogilised vahendid, arvutustehnika riist- ja tarkvara, telekommunikatsioonivahendid, kontrollerseadmed, mõõteriistad, automaatikaseadmete seadistamise ja programmeerimise spetsiaalsed tarkvarad, konfigureerimis- ja häälestamisprogrammid, CAD-programmidel põhinev joonestus- ja projekteerimistarkvara. Automaatikainseneri töö eeldab innovaatilisust, õpivalmidust, kiiret ja loogilist mõtlemist, analüüsivõimet, teaduslik-tehnilist mõtlemist, otsustamisjulgust, tulemusele orienteeritust, visuaalset mälu, täpsust, vastutustundlikkust, suhtlemis- ja koostöövalmidust, kohanemisvõimet ning emotsionaalset stabiilsust. Diplomeeritud automaatikainsener on tavaliselt omandanud kõrgkoolis automaatika erialal magistrikraadi. Ta omab erialast töökogemust ning ta on oma teadmisi perioodiliselt täiendanud. Insenerikutse taotlemise eeldusi vt lisast 2 ja täiendusõppe arvestuse nõudeid vt lisast 3. Peainsener, juhtivinsener, projekteerija, projektijuht, peaspetsialist, osakonna juhataja, vanemteadur, koolitusjuht jm. Diplomeeritud automaatikainseneri kutsetunnistuse omamine võimaldab tegutseda ehitusautomaatika alal vastutava spetsialistina Majandus- ja Kommunikatsiooni Ministeeriumi poolt tunnustatud tegevusvaldkonnas vastavalt ehitusseadusele. Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.2.2, vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine valikust B.2.3–B.2.6 ning läbivate kompetentside B.2.7-B.2.9 tõendamine. Automaatikasüsteemide loomine, tööshoid ja arendamine 7 Kutse taotlemisel on nõutav spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.2.2 tõendamine. Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine valikust B.2.3–B.2.6. Projekteerimine 7 Süsteemide ehitamine 7 Süsteemide kasutus ja hooldus 7 Teadustöö ja insenerikoolitus 7 Juhtimine 7 Kutsealale pühendumine 7 Suhtlemine 7 Volitatud automaatikainsener, tase 8 Chartered Automation Engineer, level 8 7 Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 1) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 2) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 2) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 3) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 3) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 6) Volitatud tööstusautomaatikainsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud tööstusautomaatikainsener, tase 8 (versioon 5) Ehitusautomaatika Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Ehitusautomaatik 60 2025-11-11 2025-11-11 2027-11-10 8 8 2144 Mehaanikainsenerid 0714 Elektroonika ja automaatika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Eesti Ehitusinseneride Liit Automaatikainseneri kutsete tasemete ülevaade ja võrdlus Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Aleksander Grünstam Allux SG OÜ, ESIS Andres Rähni TTÜ automaatikainstituut, ESIS Vitali Vansovitš Metso AS Kristi Jõers ESIS Sergei Bessonov KB Automaatika, ESIS Eerik Laid Ecomatic AS Ellen Mihklepp AS Tallinna Vesi Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Automaatika valdkonna insenerid loovad, hooldavad ja arendavad automaatikasüsteeme. Automaatikasüsteem (edaspidi ka süsteem) on keskkonnaga vahetult seotud tark- ja riistvara kompleks, mida kasutatakse tehnoloogiliste protsesside (edaspidi ka protsess) toimimise juhtimiseks ja kontrollimiseks ettenähtud töörežiimides ilma inimese otsese osalemiseta. Automaatikainsenerid töötavad tööstus-, tootmis- ja ehitusettevõtetes ning tehastes, laborites, projekti- ja inseneribüroodes, õppe- ja teadusasutustes. Automaatikainsenerid spetsialiseeruvad tööstus- ja tootmise või ehitiste tehnosüsteemide tehnoloogiliste protsesside automatiseerimisele ning vähemalt ühele kitsamale ametialale järgmiste hulgast: projekteerimine, süsteemide ehitus, süsteemide tööshoid ja hooldus, teadustöö ja insenerikoolitus või arendustegevus. Automaatikainsenerid töötavad interdistsiplinaarses meeskonnas koos sidusvaldkondade inseneride, tehnoloogiainseneride jt spetsialistidega. See kutsestandard sisaldab volitatud automaatikainseneri kutsekirjeldust ja kompetentsusnõudeid. 8. taseme volitatud automaatikainsener on laialdaste teadmiste ja kogemustega tippspetsialist-ekspert, kes rakendab oma automaatikaalaseid insener-tehnilisi teadmisi ja võimeid loodavate, olemasolevate või arendatavate tehnoloogiliste protsesside kompleksseks automatiseerimiseks. Ta töötab iseseisvalt keerulistes ja uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine. Tal on õigus anda eksperthinnanguid keerukatele automaatikaprojektidele ja -töödele. Volitatud automaatikainsener on pädev juhtima organisatsioone või töörühmi strateegiliste eesmärkide saavutamiseks, ta võtab täieliku vastutuse enda ja teiste töötulemuste eest. Volitatud automaatikainsener koolitab insenere ja tegeleb arendustegevustega, millel on oluline ning positiivne mõju automaatika valdkonna arengule. Automaatikainseneride kutsed: Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7; Volitatud automaatikainsener, tase 8. Automaatika valdkonna inseneride kutsete ülevaated on toodud lisas 1. A.2.1 Komplekssete automaatikasüsteemide loomine, hindamine, täiustamine ja arendamine. Ehitusautomaatika A.2.2 Ehitiste tehnosüsteemide töö automatiseerimine. A.2.3 Projekteerimine. A.2.4 Süsteemide ehitamine. A.2.5 Süsteemide kasutus ja hooldus. A.2.6 Arendus-, teadus- ja koolitustegevus. Automaatikainseneri töö nõuab tihti suurt vaimset pingutust ning võib olla kiire ja pingeline. Tööaeg võib olla paindlik, sest erijuhtudel (nt pideva protsessi käikulaskmine, pideva protsessi erakorraline hooldus) võib olla vajalik töötamine väljaspool tavapärast tööaega. Vajadusel tuleb töötada välitingimustes ja keskkondades, kus võib esineda plahvatus- ja tuleohtu ning kokkupuudet kemikaalidega. Objektil töötades tuleb juhinduda üldise tööohutuse ja elektriohutuse nõuetest. Steriilsetes keskkondades töötades (nt haiglad) tuleb kinni pidada rangetest hügieeninõuetest. Automaatikainseneri põhilised töövahendid on üldkasutatav bürootarkvara, infotehnoloogilised vahendid, arvutustehnika riist- ja tarkvara, telekommunikatsioonivahendid, kontrollerseadmed, mõõteriistad, automaatikaseadmete seadistamise ja programmeerimise spetsiaalsed tarkvarad, konfigureerimis- ja häälestamisprogrammid, CAD-programmidel põhinev joonestus- ja projekteerimistarkvara. Automaatikainseneri töö eeldab innovaatilisust, õpivalmidust, kiiret ja loogilist mõtlemist, analüüsivõimet, teaduslik-tehnilist mõtlemist, otsustamisjulgust, tulemusele orienteeritust, visuaalset mälu, täpsust, vastutustundlikkust, loovust, suhtlemis- ja koostöövalmidust, kohanemisvõimet ning emotsionaalset stabiilsust. Volitatud automaatikainsener on tavaliselt omandanud kõrgkoolis automaatika erialal magistrikraadi. Ta omab erialast töökogemust ning ta on oma teadmisi perioodiliselt täiendanud. Insenerikutsete taotlemise eeldusi vt lisas 2 ja inseneri täiendusõppe arvestuse nõudeid lisast 3. Peainsener, juhtivinsener, arendusjuht, projekteerija, projektijuht, peaspetsialist, osakonna juhataja, vanemteadur, koolitusjuht jm. Volitatud automaatikainseneri kutsetunnistuse omamine võimaldab tegutseda ehitusautomaatika alal vastutava spetsialistina Majandus- ja Kommunikatsiooni Ministeeriumi poolt tunnustatud tegevusvaldkonnas vastavalt ehitusseadusele. Volitatud automaatikainsener, tase 8 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.2.2, vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine valikust B.2.3–B.2.6 ning läbivate kompetentside B.2.7–B.2.9 tõendamine. Komplekssete automaatikasüsteemide loomine, hindamine, täiustamine ja arendamine 8 Kutse taotlemisel on nõutav spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.2.2 tõendamine. Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine valikust B.2.3–B.2.6. Projekteerimine 8 Süsteemide ehitamine 8 Süsteemide kasutus ja hooldus 8 Arendus-, teadus- ja koolitustegevus 8 Juhtimine 8 Kutsealale pühendumine 8 Suhtlemine 8 Ehitusinsener, tase 6 Civil Engineer in Buildings and Structures, EstQF Level 6 13 Ehitusinsener IV (versioon 1) Ehitusinsener IV (versioon 2) Ehitusinsener IV (versioon 3) Ehitusinsener IV (versioon 4) Ehitusinsener IV (versioon 6) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 10) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 11) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 12) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 5) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 7) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 8) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 9) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 10) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 11) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 12) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 13) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 5) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 7) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 8) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 9) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 10) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 11) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 12) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 13) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 5) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 7) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 8) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 9) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 10) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 11) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 12) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 13) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 5) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 7) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 8) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 9) Geotehnika Hoonete ehitus Sadamaehitus Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Ehitusinsener 60 2025-11-11 2025-11-11 2027-11-10 6 6 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Eesti Ehitusinseneride Liit Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Heiki Meos EstKonsult OÜ Ants Raja Ants Raja Ehituskorraldus FIE Andres Piirsalu OÜ Entec Eesti Andres Piir Projektbüroo KODA OÜ Peeter Parre IB Aksiaal OÜ Aleksander Grünstam Allux SG OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Ehitusvaldkonna insenerid tegutsevad spetsialistina hoonete ja rajatiste projekteerimisel, püstitamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel, samuti lammutus- ja restaureerimistöödel. Ehitusinsenerid arvestavad oma ametialaste ülesannete täitmisel sotsiaalsete, majanduslike, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetiliste aspektidega ning teevad koostööd sidusvaldkondade spetsialistidega. Ehitusinseneri kutsealal on välja töötatud kutsestandardid kolmel EKR tasemel: - Ehitusinsener, tase 6 - Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 - Volitatud ehitusinsener, tase 8 Ehitusinsenerid üldehituse erialal spetsialiseeruvad ühele kolmest allerialast: a) Hoonete ehitus b) Sadamaehitus c) Geotehnika¹ Spetsialiseerumiste all on vajalik valida vähemalt üks järgmistest ametialadest: a) Hoonete ehituse puhul: - Hoone ehitusprojekti koostamine - Hoone klaasfassaadi projekti koostamine - Hoone kergfassaadi projekti koostamine - Hoone katuse projekti koostamine - Palkmaja ehitusprojekti koostamine - Ehitustegevuse juhtimine - Ehitustegevuse juhtimine klaasfassaadide ehitamisel - Ehitustegevuse juhtimine kergfassaadide ehitamisel - Ehitustegevuse juhtimine katuseehitustöödel - Ehitustegevuse juhtimine palkmajade ehitamisel - Ehitusjuhtimine - Omanikujärelevalve - Ehitusprojekti ekspertiis - Projekteerimise juhtimine² - Ehitusmaksumuse hindamine b) Sadamaehituse puhul: - Ehitustegevuse juhtimine - Ehitusjuhtimine - Omanikujärelevalve - Ehitusprojekti ekspertiis - Projekteerimise juhtimine² - Ehitusmaksumuse hindamine c) Geotehniliste tööde puhul: - Geotehniline projekteerimine - Ehitusgeoloogilised uuringud - Ehitustegevuse juhtimine - Ehitusjuhtimine - Omanikujärelevalve - Ehitusprojekti ekspertiis - Projekteerimise juhtimine² - Ehitusmaksumuse hindamine Ehitusinsener, tase 6 on spetsialist, kes vastutab nii iseenda kui enda poolt juhitud töörühma töö tulemuste eest. Ehitusinsener, tase 6 kutsetunnistus annab selle omanikule seadusest tulenevatel alustel õiguse tegutseda pädeva isikuna iseseisvalt ja omal vastutusel ainult järgnevalt kirjeldatud piirangute ulatuses: I EHITUSLOAKOHUSTUSLIKU EHITISE VÕI SADAMARAJATISE EHITAMINE, GEOTEHNILISED TÖÖD, EHITUSJUHTIMINE 1. Ehitusloakohustusliku ehitise ehitamine 1.1 Maapinnast kuni 45 m kõrguste ja kuni 8 m sügavuste hoonete ja nende konstruktsioonide ehitamine silletega kuni: - monoliitsed betoonkonstruktsioonid kuni 18 m - monteeritavad konstruktsioonid kuni 25 m - teraskonstruktsioonid kuni 36 m - puitkonstruktsioonid kuni 18 m - komposiitkonstruktsioonid kuni 18 m Eelnimetatud piirangutega ehitiste piirdekonstruktsioonide ja palkmajade ehitamine. 1.2 Kuni teise geotehnilise kategooriaga ehitiste³ ehitamine. 1.3 Avalikkusele mittekasutatavate teede, platside ja transpordirajatiste ehitamine mittekeerukates ehitusgeoloogilistes tingimustes. 1.4 Ehituselementide tehaseline tootmine. 2. Sadamarajatiste ehitamine 2.1 Väikelaevade kaid, muulid, kaldakindlustused ja lainemurdjad veesügavusega kuni 4,5 m. 3. Geotehnilised tööd 3.1 Geotehniliste uuringute välitööde juhtimine 3.2 Esimese geotehnilise³ kategooria ehitiste geotehniliste uuringute andmetöötlus 3.3 Kuni teise geotehnilise kategooriaga³ ehitiste ehitamine. 3.4 Krundisiseste teede-platside ja transpordirajatiste ehitamine mittekeerukates ehitusgeoloogilistes tingimustes. II EHITUSLOAKOHUSTUSLIKU EHITISE EHITUSPROJEKTI KOOSTAMINE, GEOTEHNILINE PROJEKTEERIMINE 1. Ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekti koostamine Eramud ja EVS-EN 1990:2002+NA:2002 standardi CC1 tagajärgede klassi liigituvad muud ehitised konstruktsioonid kandeavasid arvestades: - monoliitsed betoonkonstruktsioonid kuni 6 m - monteeritavad konstruktsioonid kuni 9 m - teraskonstruktsioonid kuni 6 m - puitkonstruktsioonid kuni 6 m - komposiitkonstruktsioonid kuni 6 m 2. Geotehniline projekteerimine 2.1 Kuni teise geotehnilise kategooriaga³ ehitised 2.2 Krundisisesed teed-platsid ja transpordirajatised mittekeerukates ehitusgeoloogilistes tingimustes III OMANIKUJÄRELEVALVE Eramud ja EVS-EN 1990:2002+NA:2002 standardi CC1 tagajärgede klassi liigituvad muud hooned. IV EHITUSPROJEKTI EKSPERTIIS Piirangud on analoogsed ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekti koostamisele ning geotehnilisele projekteerimisele kohalduvatega. V PROJEKTEERIMISE JUHTIMINE Piirangud on analoogsed ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekti koostamisele. VI EHITUSMAKSUMUSE HINDAMINE Ilma tehniliste piiranguteta. ______________________________________________ ¹ - Ehitusinseneride standardite raames on sõna "hoone" all mõeldud kõiki maismaaehitisi va sillad, tunnelid, truubid jms, mis kuuluvad teedehituse valdkonda ² - Üldehituse eriala geotehnika allerialal antud kutsega on õigus tegutseda 6. taseme pädeva isikuna ka teedeehituse ning keskkonnatehnika hoonete tehnosüsteemide eriala geotehniliste tööde alal. ³ - projekteerimise juhtimise tegevuse all peetakse silmas mitte kitsa eriala, vaid kogu tervikprojekti projekteerimise projektijuhtimist. ⁴ - EVS-NE 1997-1 liigituse järgi A.2.1 Ehitusinseneri tööd läbiv kohustuslik kompetents 1. Kutse-eetika nõuete järgimine 2. Erialane enesearendamine 3. Meeskonnatöös osalemine, meeskonna juhtimine 4. Keskkonnahoidlikkuse ja energiatõhususe põhimõtete rakendamine 5. Valdkondlike teadmiste rakendamine töös 6. Digipädevus ja keeleoskus A.2.2 Hoonete ehitus 1. Tööde juhtimine ja korraldamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Valminud tööde ja nende osade kvaliteedi kontrollimine 3. Valminud tööde kompleksse vastavuse/sobivuse kontrollimine 4. Valminud tööde tellijale esitamise/üleandmise korraldamine A.2.3 Sadamaehitus 1. Tööde juhtimine ja korraldamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Valminud tööde ja nende osade kvaliteedi kontrollimine 3. Valminud tööde kompleksse vastavuse/sobivuse kontrollimine 4. Valminud tööde tellijale esitamise/üleandmise korraldamine A.2.4 Geotehnilised tööd 1. Tööde juhtimine ja korraldamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Valminud tööde ja nende osade kvaliteedi kontrollimine 3. Valminud tööde kompleksse vastavuse/sobivuse kontrollimine 4. Valminud tööde tellijale esitamise/üleandmise korraldamine A.2.5 Hoone ehitusprojekti koostamine 1. Ehitusprojekti koostamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Kandeskeemi ja liigi valimine, arvutamine ja dimensioneerimine 4. Piirdetarindite lahenduste määramine 5. Seletuskirja koostamine 6. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 7. Konstruktsiooniosa projekti koostamine ja vormistamine 8. Konstruktsioonide lammutusprojekti koostamine 9. Ehitise kasutus- ja hooldusjuhendi koostamine 10. Projekteerija järelevalve tegemine A.2.6 Hoone klaasfassaadi projekti koostamine 1. Klaasfassaadi projekteerimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Kandeskeemi ja liigi valimine, arvutamine ja dimensioneerimine 4. Piirdetarindite lahenduste määramine 5. Seletuskirja koostamine 6. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 7. Konstruktsiooniosa projekti koostamine ja vormistamine 8. Konstruktsioonide lammutusprojekti koostamine 9. Konstruktsiooni kasutus- ja hooldusjuhendi koostamine 10. Projekteerija järelevalve tegemine A.2.7 Hoone kergfassaadi projekti koostamine 1. Kergfassaadi projekteerimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Kandeskeemi ja liigi valimine, arvutamine ja dimensioneerimine 4. Piirdetarindite lahenduste määramine 5. Seletuskirja koostamine 6. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 7. Konstruktsiooniosa projekti koostamine ja vormistamine 8. Konstruktsioonide lammutusprojekti koostamine 9. Konstruktsiooni kasutus- ja hooldusjuhendi koostamine 10. Projekteerija järelevalve tegemine A.2.8 Hoone katuse projekti koostamine 1. Katuse projekteerimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Kandeskeemi ja liigi valimine, arvutamine ja dimensioneerimine 4. Piirdetarindite lahenduste määramine 5. Seletuskirja koostamine 6. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 7. Konstruktsiooniosa projekti koostamine ja vormistamine 8. Konstruktsioonide lammutusprojekti koostamine 9. Konstruktsiooni kasutus- ja hooldusjuhendi koostamine 10. Projekteerija järelevalve tegemine A.2.9 Palkmaja ehitusprojekti koostamine 1. Palkmaja ehitusprojekti koostamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Kandeskeemi ja liigi valimine, arvutamine ja dimensioneerimine 4. Piirdetarindite lahenduste määramine 5. Seletuskirja koostamine 6. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 7. Konstruktsiooniosa projekti koostamine ja vormistamine 8. Konstruktsioonide lammutusprojekti koostamine 9. Ehitise kasutus- ja hooldusjuhendi koostamine 10. Projekteerija järelevalve tegemine 2.10 Geotehniline projekteerimine 1. Geotehniline projekteerimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Pinnaseuuringute tegemine 3. Kaevete, nõlvade, pinnastammide ja süvendite üldstabiilsuse ja kandevõime arvutamine 4. Sulund- ja tugiseinte kavandamine 5. Pinnase tihendamise, parendamise ja armeerimise kavandamine 6. Vaia kandevõime määramine 7. Ehitustegevuse geotehnilise mõju hindamine 2.11 Ehitustegevuse juhtimine 1. Ehitustegevuse juhtimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Ehituspakkumise koostamine 3. Ehitamise kavandamine 4. Ehituse ressursside kavandamine 5. Alltööhangete korraldamine ja lepingute sõlmimine 6. Ehitustoodete hankimine 7. Ehitustegevuse korraldamine ehitustööde kestel 8. Kvaliteedikontrolli ja mõõdistustööde tegemise korraldamine 9. Objekti üleandmisdokumentatsiooni koostamine 10. Objekti üleandmise korraldamine A.2.12 Ehitustegevuse juhtimine klaasfassaadide ehitamisel 1. Ehitustegevuse juhtimine klaasfassaadide ehitustöödel kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Ehituspakkumise koostamine 3. Ehitamise kavandamine 4. Ehituse ressursside kavandamine 5. Alltööhangete korraldamine ja lepingute sõlmimine 6. Ehitustoodete hankimine 7. Ehitustegevuse korraldamine ehitustööde kestel 8. Kvaliteedikontrolli ja mõõdistustööde tegemise korraldamine 9. Objekti üleandmisdokumentatsiooni koostamine 10. Objekti üleandmise korraldamine A.2.13 Ehitustegevuse juhtimine kergfassaadide ehitamisel 1. Ehitustegevuse juhtimine kergfassaadide ehitustöödel kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Ehituspakkumise koostamine 3. Ehitamise kavandamine 4. Ehituse ressursside kavandamine 5. Alltööhangete korraldamine ja lepingute sõlmimine 6. Ehitustoodete hankimine 7. Ehitustegevuse korraldamine ehitustööde kestel 8. Kvaliteedikontrolli ja mõõdistustööde tegemise korraldamine 9. Objekti üleandmisdokumentatsiooni koostamine 10. Objekti üleandmise korraldamine A.2.14 Ehitustegevuse juhtimine katuseehitustöödel 1. Ehitustegevuse juhtimine katuseehitustöödel kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Ehituspakkumise koostamine 3. Ehitamise kavandamine 4. Ehituse ressursside kavandamine 5. Alltööhangete korraldamine ja lepingute sõlmimine 6. Ehitustoodete hankimine 7. Ehitustegevuse korraldamine ehitustööde kestel 8. Kvaliteedikontrolli ja mõõdistustööde tegemise korraldamine 9. Objekti üleandmisdokumentatsiooni koostamine 10. Objekti üleandmise korraldamine A.2.15 Ehitustegevuse juhtimine palkmajade ehitamisel 1. Ehitustegevuse juhtimine palkmajade ehitamisel kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Ehituspakkumise koostamine 3. Ehitamise kavandamine 4. Ehituse ressursside kavandamine 5. Alltööhangete korraldamine ja lepingute sõlmimine 6. Ehitustoodete hankimine 7. Ehitustegevuse korraldamine ehitustööde kestel 8. Kvaliteedikontrolli ja mõõdistustööde tegemise korraldamine 9. Objekti üleandmisdokumentatsiooni koostamine 10. Objekti üleandmise korraldamine A.2.16 Ehitusjuhtimine 1. Ehitusjuhtimine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Vajadusuuringu läbiviimine 3. Hanke ettevalmistamine ja hankedokumentatsiooni koostamine 4. Ehitise elutsükli kavandamine 5. Ehitusmaksumuse arvutamine 6. Projekteerimise ettevalmistamine ja tööde korraldamine 7. Projekteerijate valimine ja lepingute ettevalmistamine 8. Ehitustööde ettevalmistamine 9. Pakkumus-dokumentatsiooni ettevalmistamine 10. Alltöövõtjate valimine 11. Ehitusprotsessi koordineerimine tellija esindajana 12. Objekti üleandmine ja kasutuselevõtmine 13. Garantiiperioodi toimingud A.2.17 Omanikujärelevalve 1. Omanikujärelevalve tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Järelevalveprogrammi koostamine 3. Ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimine 4. Ehitustegevuse lepingule vastavuse kontrollimine 5. Kvaliteedi vastavuse kontrollimine ja hindamine 6. Ohutusele vastavuse kontrollimine 7. Vajaliku dokumentatsiooni kontrollimine 8. Ehitise vastuvõtmine 9. Teavitustegevus 10. Ettepanekute tegemine A.2.18 Ehitusprojekti ekspertiis 1. Ehitusprojekti ekspertiisi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Projektiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Projekti mahulise vastavuse kontrollimine 4. Projekti lahenduste eesmärgile ja nõuetele vastavuse kontrollimine 5. Ekspertiisi aruande koostamine A.2.19 Ehitusgeoloogilised uuringud 1. Ehitusgeoloogiliste uuringute tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Väliuuringute tegemine 3. Uuringu aruannete vormistamine A.2.20 Projekteerimise juhtimine 1. Projekteerimise juhtimistegevuste läbiviimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Projekteerimislepingu ettevalmistamine 3. Projekteerimismeeskonna komplekteerimine 4. Infovahetuse korraldamine 5. Projekteerimise koordineerimine ja kvaliteedijuhtimine 6. Projekteerija järelevalve korraldamine A.2.21 Ehitusmaksumuse hindamine 1. Maksumus- ja tasuvusuuringute tegemine 2. Tellija eelarve koostamine, maksumusplaanimine 3. Ehituspakkumuse hinnaosa koostamine Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Üldehituse eriala ehitusinseneril on üldjuhul rakenduskõrghariduse diplom või bakalaureuse kraad üldehituse erialal. Lisaks on vajalikud taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töökogemuse olemasolu ning etteantud mahus läbitud täiendusõpe. Kõik nõuded on detailsemalt kirjas kutse andmise korras dokumentatsioonis. Projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht, konsultant. Ehitusseadustik ja selle asjakohased rakendusaktid. Muud erialased standardid, juhendmaterjalid ja normid. Ehitusinsener, tase 6 kutse saamiseks tuleb tõendada kohustuslik kompetents B.2.1, üks spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.2 - B.2.4 hulgast ning vähemalt üks valitav kompetents valikust B.2.5 - B.2.22 spetsialiseerumise juurde. Ehitusinseneri tööd läbiv kohustuslik kompetents 7 Kutse saamiseks tuleb tõendada üks spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.2 - B.2.4 hulgast. Kutse saamiseks tuleb tõendada vähemalt üks valitav kompetents valikust B.2.5 - B.2.22 spetsialiseerumise juurde. Hoone ehitusprojekti koostamine 6 Hoone klaasfassaadi projekti koostamine 6 Hoone kergfassaadi projekti koostamine 6 Hoone katuse projekti koostamine 6 Palkmaja ehitusprojekti koostamine 6 Geotehniline projekteerimine 6 Ehitustegevuse juhtimine 6 Ehitustegevuse juhtimine klaasfassaadide ehitamisel 6 Ehitustegevuse juhtimine kergfassaadide ehitamisel 6 Ehitustegevuse juhtimine palkmajade ehitamisel 6 Ehitustegevuse juhtimine katuste ehitamisel 6 Ehitusjuhtimine 6 Omanikujärelevalve 6 Ehitusprojekti ekspertiis 6 Ehitusgeoloogilised uuringud 6 Projekteerimise juhtimine 6 Ehitusmaksumuse hindamine 6 Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 Diploma Civil Engineer in Buildings and Structures, EstQF Level 7 13 Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 1) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 2) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 3) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 4) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 6) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 9) Geotehnika Hoonete ehitus Sadamaehitus Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Ehitusinsener 60 2025-11-11 2025-11-11 2027-11-10 7 7 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Eesti Ehitusinseneride Liit Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Heiki Meos EstKonsult OÜ Ants Raja Ants Raja Ehituskorraldus FIE Andres Piirsalu OÜ Entec Eesti Andres Piir Projektbüroo KODA OÜ Peeter Parre IB Aksiaal OÜ Aleksander Grünstam Allux SG OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Ehitusvaldkonna insenerid tegutsevad spetsialistina hoonete ja rajatiste projekteerimisel, püstitamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel, samuti lammutus- ja restaureerimistöödel. Ehitusinsenerid arvestavad oma ametialaste ülesannete täitmisel sotsiaalsete, majanduslike, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetiliste aspektidega ning teevad koostööd sidusvaldkondade spetsialistidega. Ehitusinseneri erialal on välja töötatud järgmised kutsestandardid: - Ehitusinsener, tase 6 - Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 - Volitatud ehitusinsener, tase 8 Ehitusinsenerid spetsialiseeruvad ühele kolmest allerialast: a) Hoonete¹ ehitus b) Sadamaehitus c) Geotehnika² Spetsialiseerumise all on vajalik valida vähemalt üks järgmistest ametialadest: a) Hoonete¹ ehituse puhul: - Hoone ehitusprojekti koostamine - Hoone klaasfassaadi projekti koostamine - Hoone kergfassaadi projekti koostamine - Hoone katuse projekti koostamine - Palkmaja ehitusprojekti koostamine - Ehitustegevuse juhtimine - Ehitustegevuse juhtimine klaasfassaadide ehitamisel - Ehitustegevuse juhtimine kergfassaadide ehitamisel - Ehitustegevuse juhtimine katuseehitustöödel - Ehitustegevuse juhtimine palkmajade ehitamisel - Ehitusjuhtimine - Omanikujärelevalve - Ehitusprojekti ekspertiis - Ehitise audit - Projekteerimise juhtimine³ - Ehitusmaksumuse hindamine b) Sadamaehituse puhul: - Sadamarajatiste projekteerimine - Ehitustegevuse juhtimine - Ehitusjuhtimine - Omanikujärelevalve - Ehitusprojekti ekspertiis - Ehitise audit - Projekteerimise juhtimine³ - Ehitusmaksumuse hindamine c) Geotehniliste tööde puhul: - Geotehniline projekteerimine - Ehitusgeoloogilised uuringud - Ehitustegevuse juhtimine - Ehitusjuhtimine - Omanikujärelevalve - Ehitusprojekti ekspertiis - Ehitise audit - Projekteerimise juhtimine³ - Ehitusmaksumuse hindamine Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 on spetsialist, kes vastutab nii iseenda kui enda poolt juhitud töörühma töö tulemuste eest. Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 kutsetunnistus annab selle omanikule seadusest tulenevatel alustel õiguse tegutseda pädeva isikuna iseseisvalt ja omal vastutusel ainult järgnevalt kirjeldatud piirangute ulatuses: I EHITUSLOAKOHUSTUSLIKU EHITISE VÕI SADAMARAJATISE EHITAMINE, GEOTEHNILISED TÖÖD, EHITUSJUHTIMINE 1. Ehitusloakohustusliku ehitise ehitamine 1.1 Maapinnast kuni 100 m kõrguste ja kuni 12 m sügavuste hoonete ja nende konstruktsioonide ehitamine 1.1.1 Eelnimetatud piirangutega ehitiste piirdekonstruktsioonide ja palkmajade ehitamine. 1.2 Kuni 3. geotehnilise kategooriaga⁴ ehitiste ehitamine 1.3 Avalikkusele mittekasutatavate teede, platside ja transpordirajatiste ehitamine 1.4 Ehituselementide tehaseline tootmine 2. Sadamarajatiste ehitamine 2.1 Kaid, muulid, kaldakindlustused ja lainemurdjad veesügavusega kuni 19 m 3. Geotehnilised tööd 3.1 Geotehniliste uuringute välitööde juhtimine 3.2 Kuni 3. geotehnilise kategooriaga⁴ ehitiste geotehniliste uuringute andmetöötlus 3.3 Kuni 3. geotehnilise kategooriaga⁴ ehitiste ehitamine II EHITUSLOAKOHUSTUSLIKU EHITISE EHITUSPROJEKTI JA SADAMARAJATISE EHITUSPROJEKTI KOOSTAMINE, GEOTEHNILINE PROJEKTEERIMINE 1. Ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekti koostamine Tavapärase konstruktsioonilahendusega ehitis kus ei mõju suuri staatilisi ja dünaamilisi koormusi ning mis on maapinnast kuni 65 m kõrgused ja kuni 8 m sügavused (v.a.vaialused). Konstruktsioonid silletega kuni: - monoliitsed betoonkonstruktsioonid kuni 18 m - monteeritavad konstruktsioonid kuni 32 m - teraskonstruktsioonid kuni 36 m - puitkonstruktsioonid kuni 18 m - komposiitkonstruktsioonid kuni 24 m Eelnimetatud piirangutega ehitiste piirdekonstruktsioonide ja palkmajade projekteerimine. 2. Sadamarajatiste projekteerimine 2.1 Kaid, muulid, kaldakindlustused ja lainemurdjad veesügavusega kuni 14 m 2.2 Arvutuslik lainekõrgus kuni 3 m 2.3 Kuni 2. geotehnilise kategooriaga⁴ ehitis 3. Geotehniline projekteerimine 3.1 Kuni 2. geotehnilise kategooriaga⁴ ehitised III OMANIKUJÄRELEVALVE 1. Ehitise omanikujärelevalve 1.1 Maapinnast kuni 65 m kõrguste ja kuni 8 m sügavuste hoonete ja nende konstruktsioonide ehitamine 1.2 Kuni 3. geotehnilise kategooriaga⁴ ehitiste ehitamine 1.3 Avalikkusele mittekasutatavate teede, platside ja transpordirajatiste ehitamine 2. Sadamarajatiste omanikujärelevalve 2.1 Kaid, muulid, kaldakindlustused ja lainemurdjate konstruktsioonid veesügavusega kuni 19 m 3. Geotehniliste tööde omanikujärelevalve 3.1 Geotehniliste uuringute välitööde juhtimine 3.2 Kuni 3. geotehnilise kategooriaga⁴ ehitiste geotehniliste uuringute andmetöötlus 3.3 Kuni 3. geotehnilise kategooriaga⁴ ehitiste ehitamine IV EHITUSPROJEKTI EKSPERTIIS V EHITISE AUDIT VI PROJEKTEERIMISE JUHTIMINE³ Piirangud on analoogsed ehitusloakohustusliku ehitise ja sadamarajatise ehitusprojekti koostamisele ning geotehnilisele projekteerimisele kohalduvatega. VII EHITUSMAKSUMUSE HINDAMINE Ilma tehniliste piiranguteta. _____________________________________________ ¹ - Ehitusinseneride standardite raames on sõna "hoone" all mõeldud kõiki maismaaehitisi va sillad, tunnelid, truubid jms, mis kuuluvad teedehituse valdkonda ²- Üldehituse eriala geotehnika allerialal antud kutsega on õigus tegutseda 7. taseme pädeva isikuna ka teedeehituse ning keskkonnatehnika hoonete tehnosüsteemide eriala geotehniliste tööde alal. ³ - projekteerimise juhtimise tegevuse all peetakse silmas mitte kitsa eriala, vaid kogu tervikprojekti projekteerimise projektijuhtimist ⁴ - EVS-NE 1997-1 liigituse järgi A.2.1 Ehitusinseneri tööd läbiv kohustuslik kompetents 1. Kutse-eetika nõuete järgimine 2. Erialane enesearendamine 3. Meeskonnatöös osalemine, meeskonna juhtimine 4. Keskkonnahoidlikkuse ja energiatõhususe põhimõtete rakendamine 5. Valdkondlike teadmiste rakendamine töös 6. Digipädevus ja keeleoskus A.2.2 Hoonete ehitus 1. Tööde juhtimine ja korraldamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Valminud tööde ja nende osade kvaliteedi kontrollimine 3. Valminud tööde kompleksse vastavuse/sobivuse kontrollimine 4. Valminud tööde tellijale esitamise/üle andmise korraldamine A.2.3 Sadamaehitus 1. Tööde juhtimine ja korraldamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Valminud tööde ja nende osade kvaliteedi kontrollimine 3. Valminud tööde kompleksse vastavuse/sobivuse kontrollimine 4. Valminud tööde tellijale esitamise/üle andmise korraldamine A.2.4 Geotehnilised tööd 1. Tööde juhtimine ja korraldamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Valminud tööde ja nende osade kvaliteedi kontrollimine 3. Valminud tööde kompleksse vastavuse/sobivuse kontrollimine 4. Valminud tööde tellijale esitamise/üle andmise korraldamine A.2.5 Hoone ehitusprojekti koostamine 1. Ehitusprojekti koostamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Kandeskeemi ja liigi valimine, arvutamine ja dimensioneerimine 4. Piirdetarindite lahenduste määramine 5. Seletuskirja koostamine 6. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 7. Konstruktsiooniosa projekti koostamine ja vormistamine 8. Konstruktsioonide lammutusprojekti koostamine 9. Ehitise kasutus- ja hooldusjuhendi koostamine 10. Projekteerija järelevalve tegemine A.2.6 Hoone klaasfassaadi projekti koostamine 1. Klaasfassaadi projekteerimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Piirdetarindite lahenduste määramine 4. Seletuskirja koostamine 5. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 6. Klaasfassaadi projekti koostamine ja vormistamine 7. Klaasfassaadi lammutusprojekti koostamine 8. Klaasfassaadi kasutus- ja hooldusjuhendi koostamine 9. Projekteerija järelevalve tegemine A.2.7 Hoone kergfassaadi projekti koostamine 1. Kergfassaadi projekteerimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Piirdetarindite lahenduste määramine 4. Seletuskirja koostamine 5. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 6. Konstruktsiooniosa projekti koostamine ja vormistamine 7. Konstruktsioonide lammutusprojekti koostamine 8. Konstruktsiooniosa kasutus- ja hooldusjuhendi koostamine 9. Projekteerija järelevalve tegemine A.2.8 Hoone katuse projekti koostamine 1. Hoone katuse projekteerimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Kandeskeemi ja liigi valimine, arvutamine ja dimensioneerimine 4. Piirdetarindite lahenduste määramine 5. Seletuskirja koostamine 6. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 7. Katuse konstruktsiooniosa projekti koostamine ja vormistamine 8. Katusekonstruktsioonide lammutusprojekti koostamine 9. Katuse kasutus- ja hooldusjuhendi koostamine 10. Projekteerija järelevalve tegemine A.2.9 Palkmaja ehitusprojekti koostamine 1. Palkmajade projekteerimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Kandeskeemi ja liigi valimine, arvutamine ja dimensioneerimine 4. Piirdetarindite lahenduste määramine 5. Seletuskirja koostamine 6. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 7. Konstruktsiooniosa projekti koostamine ja vormistamine 8. Konstruktsioonide lammutusprojekti koostamine 9. Ehitise kasutus- ja hooldusjuhendi koostamine 10. Projekteerija järelevalve tegemine 2.10 Sadamarajatiste projekteerimine 1. Sadamarajatise projekti koostamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Kandeskeemi ja liigi valimine, arvutamine ja dimensioneerimine 4. Seletuskirja koostamine 5. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 6. Konstruktsiooniosa projekti koostamine ja vormistamine 7. Konstruktsioonide lammutusprojekti koostamine 8. Rajatise kasutus- ja hooldusjuhendi koostamine 9. Projekteerija järelevalve tegemine A.2.11 Geotehniline projekteerimine 1. Geotehniline projekteerimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Pinnaseuuringute tegemine 3. Kaevete, nõlvade, pinnastammide ja süvendite üldstabiilsuse ja kandevõime arvutamine 4. Sulund- ja tugiseinte kavandamine 5. Pinnase tihendamise, parendamise ja armeerimise kavandamine 6. Vaia kandevõime määramine 7. Ehitustegevuse geotehnilise mõju hindamine A.2.12 Ehitustegevuse juhtimine 1. Ehitustegevuse juhtimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Ehituspakkumise koostamine 3. Ehitamise kavandamine 4. Ehituse ressursside kavandamine 5. Alltööhangete korraldamine ja lepingute sõlmimine 6. Ehitustoodete hankimine 7. Ehitustegevuse korraldamine ehitustööde kestel 8. Kvaliteedikontrolli ja mõõdistustööde tegemise korraldamine 9. Objekti üleandmisdokumentatsiooni koostamine 10. Objekti üleandmise korraldamine A.2.13 Ehitustegevuse juhtimine klaasfassaadide ehitamisel 1. Ehitustegevuse juhtimine klaasfassaadide ehitustöödel kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Ehituspakkumise koostamine 3. Ehitamise kavandamine 4. Ehituse ressursside kavandamine 5. Alltööhangete korraldamine ja lepingute sõlmimine 6. Ehitustoodete hankimine 7. Ehitustegevuse korraldamine ehitustööde kestel 8. Kvaliteedikontrolli ja mõõdistustööde tegemise korraldamine 9. Objekti üleandmisdokumentatsiooni koostamine 10. Objekti üleandmise korraldamine A.2.14 Ehitustegevuse juhtimine kergfassaadide ehitamisel 1. Ehitustegevuse juhtimine kergfassaadide ehitustöödel kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Ehituspakkumise koostamine 3. Ehitamise kavandamine 4. Ehituse ressursside kavandamine 5. Alltööhangete korraldamine ja lepingute sõlmimine 6. Ehitustoodete hankimine 7. Ehitustegevuse korraldamine ehitustööde kestel 8. Kvaliteedikontrolli ja mõõdistustööde tegemise korraldamine 9. Objekti üleandmisdokumentatsiooni koostamine 10. Objekti üleandmise korraldamine A.2.15 Ehitustegevuse juhtimine katuseehitustöödel 1. Ehitustegevuse juhtimine katuseehitustöödel kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Ehituspakkumise koostamine 3. Ehitamise kavandamine 4. Ehituse ressursside kavandamine 5. Alltööhangete korraldamine ja lepingute sõlmimine 6. Ehitustoodete hankimine 7. Ehitustegevuse korraldamine ehitustööde kestel 8. Kvaliteedikontrolli ja mõõdistustööde tegemise korraldamine 9. Objekti üleandmisdokumentatsiooni koostamine 10. Objekti üleandmise korraldamine A.2.16 Ehitustegevuse juhtimine palkmajade ehitamisel 1. Ehitustegevuse juhtimine palkmajade ehitamisel kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Ehituspakkumise koostamine 3. Ehitamise kavandamine 4. Ehituse ressursside kavandamine 5. Alltööhangete korraldamine ja lepingute sõlmimine 6. Ehitustoodete hankimine 7. Ehitustegevuse korraldamine ehitustööde kestel 8. Kvaliteedikontrolli ja mõõdistustööde tegemise korraldamine 9. Objekti üleandmisdokumentatsiooni koostamine 10. Objekti üleandmise korraldamine A.2.17 Ehitusjuhtimine 1. Ehitusjuhtimine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Vajadusuuringu läbiviimine 3. Hanke ettevalmistamine ja hankedokumentatsiooni koostamine 4. Ehitise elutsükli kavandamine 5. Ehitusmaksumuse arvutamine 6. Projekteerimise ettevalmistamine ja tööde korraldamine 7. Projekteerijate valimine ja lepingute ettevalmistamine 8. Ehitustööde ettevalmistamine 9. Pakkumus-dokumentatsiooni ettevalmistamine 10. Alltöövõtjate valimine 11. Ehitusprotsessi koordineerimine tellija esindajana 12. Objekti üleandmine ja kasutuselevõtmine 13. Garantiiperioodi toimingud A.2.18 Omanikujärelevalve 1. Omanikujärelevalve tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Järelevalveprogrammi koostamine 3. Ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimine 4. Ehitustegevuse lepingule vastavuse kontrollimine 5. Kvaliteedi vastavuse kontrollimine ja hindamine 6. Ohutusele vastavuse kontrollimine 7. Vajaliku dokumentatsiooni kontrollimine 8. Ehitise vastuvõtmine 9. Teavitustegevus 10. Ettepanekute tegemine A.2.19 Ehitusprojekti ekspertiis 1. Ehitusprojekti ekspertiisi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Projektiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Projekti mahulise vastavuse kontrollimine 4. Projekti lahenduste eesmärgile ja nõuetele vastavuse kontrollimine 5. Ekspertiisi aruande koostamine A.2.20 Ehitise audit 1. Ehitise auditi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Süsteemiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Täiendavate uuringute ja testide korraldamine 4. Kontrollarvutuste ja täiendavate mõõtmiste tegemine 5. Auditi aruande koostamine A.2.21 Ehitusgeoloogilised uuringud 1. Ehitusgeoloogiliste uuringute tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Väliuuringute tegemine 3. Uuringu aruannete vormistamine A.2.22 Projekteerimise juhtimine 1. Projekteerimislepingu ettevalmistamine 2. Projekteerimismeeskonna komplekteerimine 3. Infovahetuse korraldamine 4. Projekteerimise koordineerimine ja kvaliteedijuhtimine 5. Projekteerija järelevalve korraldamine A.2.23 Ehitusmaksumuse hindamine 1. Maksumus- ja tasuvusuuringute tegemine 2. Tellija eelarve koostamine, maksumusplaanimine 3. Ehituspakkumuse hinnaosa koostamine Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Üldehituse eriala diplomeeritud ehitusinseneril peab üldjuhul olema magistrikraad või sellega võrdsustatud 5-aastase integreeritud kõrghariduse diplom üldehituse erialal Vabariigi Valitsuse 25.10.2004 määruse nr 312 „Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded“ mõistes. Lisaks on vajalikud taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töökogemuse olemasolu ning etteantud mahus läbitud täiendusõpe. Kõik nõuded on detailsemalt kirjas kutse andmise korras ja selle lisades. projektijuht, objektijuht, projekteerija, konstruktor, järelevalve tegija, ekspert Ehitusseadustik ja selle asjakohased rakendusaktid. Muud erialased standardid, juhendmaterjalid ja normid. Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 kutse saamiseks tuleb tõendada kohustuslik kompetents B.2.1, üks spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.2 - B.2.4 hulgast ning vähemalt üks valitav kompetents valikust B.2.5 - B.2.23 spetsialiseerumise juurde. Ehitusinseneri tööd läbiv kohustuslik kompetents 7 Kutse saamiseks tuleb tõendada üks spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.2 - B.2.4 hulgast. Kutse saamiseks tuleb tõendada vähemalt üks valitav kompetents valikust B.2.5 - B.2.23 spetsialiseerumise juurde. Hoone ehitusprojekti koostamine 7 Hoone klaasfassaadi projekti koostamine 7 Hoone kergfassaadi projekti koostamine 7 Hoone katuse projekti koostamine 7 Palkmaja ehitusprojekti koostamine 7 Sadamarajatise projekteerimine 7 Geotehniline projekteerimine 7 Ehitustegevuse juhtimine 7 Ehitustegevuse juhtimine klaasfassaadide ehitamisel 7 Ehitustegevuse juhtimine kergfassaadide ehitamisel 7 Ehitustegevuse juhtimine palkmajade ehitamisel 7 Ehitustegevuse juhtimine katuste ehitamisel 7 Ehitusjuhtimine 7 Omanikujärelevalve 7 Ehitusprojekti ekspertiis 7 Ehitise audit 7 Ehitusgeoloogilised uuringud 7 Projekteerimise juhtimine 7 Ehitusmaksumuse hindamine 7 Volitatud ehitusinsener, tase 8 Chartered Civil Engineer in Buildings and Structures, EstQF Level 8 13 Volitatud ehitusinsener V (versioon 1) Volitatud ehitusinsener V (versioon 2) Volitatud ehitusinsener V (versioon 3) Volitatud ehitusinsener V (versioon 4) Volitatud ehitusinsener V (versioon 6) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 9) Geotehnika Hoonete ehitus Sadamaehitus Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Ehitusinsener 60 2025-11-11 2025-11-11 2027-11-10 8 8 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Eesti Ehitusinseneride Liit Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Heiki Meos EstKonsult OÜ Ants Raja Ants Raja Ehituskorraldus FIE Andres Piirsalu OÜ Entec Eesti Andres Piir Projektbüroo KODA OÜ Peeter Parre IB Aksiaal OÜ Aleksander Grünstam Allux SG OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Ehitusvaldkonna insenerid tegutsevad spetsialistina hoonete ja rajatiste projekteerimisel, püstitamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel, samuti lammutus- ja restaureerimistöödel või teadlase-uurijana keerukate ehitustehniliste lahenduste väljatöötamisel ja realiseerimisel. Ehitusinsenerid arvestavad oma ametialaste ülesannete täitmisel sotsiaalsete, majanduslike, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetiliste aspektidega ning teevad koostööd sidusvaldkondade spetsialistidega. Ehitusinseneri kutsealal on välja töötatud järgmised kutsestandardid: Ehitusinsener, tase 6 Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 Volitatud ehitusinsener, tase 8 Ehitusinsenerid üldehituse erialal spetsialiseeruvad ühele kolmest allerialast: a) Hoonete ehitus b) Sadamaehitus c) Geotehnika¹ Spetsialiseerumiste all on vajalik valida vähemalt üks järgmistest ametialadest: a) Hoonete ehituse korral: - Hoone ehitusprojekti koostamine - Ehitustegevuse juhtimine - Ehitusjuhtimine - Omanikujärelevalve - Ehitusprojekti ekspertiis - Ehitise audit - Projekteerimise juhtimine² - Ehitusmaksumuse hindamine - Inseneride koolitamine ja uurimistöö b) Sadamaehituse korral: - Sadamarajatiste projekteerimine - Ehitustegevuse juhtimine - Ehitusjuhtimine - Omanikujärelevalve - Ehitusprojekti ekspertiis - Ehitise audit - Projekteerimise juhtimine² - Ehitusmaksumuse hindamine - Inseneride koolitamine ja uurimistöö c) Geotehniliste tööde korral: - Geotehniline projekteerimine - Ehitustegevuse juhtimine - Ehitusjuhtimine - Omanikujärelevalve - Projekti ekspertiis - Ehitise audit - Ehitusgeoloogilised uuringud - Projekteerimise juhtimine² - Ehitusmaksumuse hindamine - Inseneride koolitamine ja uurimistöö Volitatud ehitusinsener, tase 8 on spetsialist, kes vastutab nii iseenda kui enda poolt juhitud töörühma töö tulemuste eest. Volitatud ehitusinsener, tase 8 kutsetunnistus annab selle omanikule seadusest tulenevatel alustel õiguse tegutseda pädeva isikuna iseseisvalt ja omal vastutusel järgnevalt: I EHITUSLOAKOHUSTUSLIKU EHITISE VÕI SADAMARAJATISE EHITAMINE, EHITUSJUHTIMINE, EHITUSMAKSUMUSE HINDAMINE ja GEOTEHNILISED TÖÖD Ilma tehniliste piiranguteta II EHITUSLOAKOHUSTUSLIKU EHITISE EHITUSPROJEKTI JA SADAMARAJATISE EHITUSPROJEKTI KOOSTAMINE, GEOTEHNILINE PROJEKTEERIMINE Ilma tehniliste piiranguteta III OMANIKUJÄRELEVALVE Ilma tehniliste piiranguteta IV EHITUSPROJEKTI EKSPERTIIS V EHITISE AUDIT VI PROJEKTEERIMISE JUHTIMINE² Ilma tehniliste piiranguteta VII EHITUSMAKSUMUSE HINDAMINE Ilma tehniliste piiranguteta _________________ ¹ - Üldehituse eriala geotehnika allerialal antud kutsega on õigus tegutseda 8. taseme pädeva isikuna ka teedeehituse ning keskkonnatehnika hoonete tehnosüsteemide eriala geotehniliste tööde alal. ² - projekteerimise juhtimise tegevuse all peetakse silmas mitte kitsa eriala, vaid kogu tervikprojekti projekteerimise juhtimist A.2.1 Inseneritööd läbiv kohustuslik kompetents 1. Kutse-eetika nõuete järgimine 2. Erialane enesearendamine 3. Meeskonnatöös osalemine, meeskonna juhtimine 4. Keskkonnahoidlikkuse ja energiatõhususe põhimõtete rakendamine 5. Valdkondlike teadmiste rakendamine töös 6. Digipädevus ja keeleoskus A.2.2 Hoonete ehitus 1. Tööde juhtimine ja korraldamine 2. Valminud tööde ja nende osade kvaliteedi kontrollimine 3. Valminud tööde kompleksse vastavuse ja sobivuse kontrollimine 4. Valminud tööde tellijale esitamise/üle andmise korraldamine A.2.3 Sadamaehitus 1. Tööde juhtimine ja korraldamine 2. Valminud tööde ja nende osade kvaliteedi kontrollimine 3. Valminud tööde kompleksse vastavuse ja sobivuse kontrollimine 4. Valminud tööde tellijale esitamise/üle andmise korraldamine A.2.4 Geotehnilised tööd 1. Tööde juhtimine ja korraldamine 2. Valminud tööde ja nende osade kvaliteedi kontrollimine 3. Valminud tööde kompleksse vastavuse ja sobivuse kontrollimine 4. Valminud tööde tellijale esitamise/üle andmise korraldamine A.2.5 Hoone ehitusprojekti koostamine 1. Ehitusprojekti koostamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Kandeskeemi ja liigi valimine, arvutamine ja dimensioneerimine 4. Piirdetarindite lahenduste määramine 5. Seletuskirja koostamine 6. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 7. Konstruktsiooniosa projekti koostamine ja vormistamine 8. Konstruktsioonide lammutusprojekti koostamine 9. Ehitise kasutus- ja hooldusjuhendi koostamine 10. Projekteerija järelevalve tegemine A.2.6 Sadamarajatiste projekteerimine 1. Sadamarajatise projekti koostamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Kandeskeemi ja liigi valimine, arvutamine ja dimensioneerimine 4. Seletuskirja koostamine 5. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 6. Konstruktsiooniosa projekti koostamine ja vormistamine 7. Konstruktsioonide lammutusprojekti koostamine 8. Rajatise kasutus- ja hooldusjuhendi koostamine 9. Projekteerija järelevalve tegemine A.2.7 Geotehniline projekteerimine 1. Geotehniline projekteerimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Pinnaseuuringute tegemine 3. Kaevete, nõlvade, pinnastammide ja süvendite üldstabiilsuse ja kandevõime arvutamine 4. Sulund- ja tugiseinte kavandamine 5. Pinnase tihendamise, parendamise ja armeerimise kavandamine 6. Vaia kandevõime määramine 7. Ehitustegevuse geotehnilise mõju hindamine A.2.8 Ehitustegevuse juhtimine 1. Ehitustegevuse juhtimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Ehituspakkumise koostamine 3. Ehitamise kavandamine 4. Ehituse ressursside kavandamine 5. Alltööhangete korraldamine ja lepingute sõlmimine 6. Ehitustoodete hankimine 7. Ehitustegevuse korraldamine ehitustööde kestel 8. Kvaliteedikontrolli ja mõõdistustööde tegemise korraldamine 9. Objekti üleandmisdokumentatsiooni koostamine 10. Objekti üleandmise korraldamine A.2.9 Ehitusjuhtimine 1. Ehitusjuhtimine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Vajadusuuringu läbiviimine 3. Hanke ettevalmistamine ja hankedokumentatsiooni koostamine 4. Ehitise elutsükli kavandamine 5. Ehitusmaksumuse arvutamine 6. Projekteerimise ettevalmistamine ja tööde korraldamine 7. Projekteerijate valimine ja lepingute ettevalmistamine 8. Ehitustööde ettevalmistamine 9. Pakkumus-dokumentatsiooni ettevalmistamine 10. Alltöövõtjate valimine 11. Ehitusprotsessi koordineerimine tellija esindajana 12. Objekti üleandmine ja kasutuselevõtmine 13. Garantiiperioodi toimingud A.2.10 Omanikujärelevalve 1. Omanikujärelevalve tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Järelevalveprogrammi koostamine 3. Ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimine 4. Ehitustegevuse lepingule vastavuse kontrollimine 5. Kvaliteedi vastavuse kontrollimine ja hindamine 6. Ohutusele vastavuse kontrollimine 7. Vajaliku dokumentatsiooni kontrollimine 8. Ehitise vastuvõtmine 9. Teavitustegevus 10. Ettepanekute tegemine A.2.11 Ehitusprojekti ekspertiis 1. Ehitusprojekti ekspertiisi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Projektiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Projekti mahulise vastavuse kontrollimine 4. Projekti lahenduste eesmärgile ja nõuetele vastavuse kontrollimine 5. Ekspertiisi aruande koostamine A.2.12 Ehitise audit 1. Ehitise auditi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Süsteemiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Täiendavate uuringute ja testide korraldamine 4. Kontrollarvutuste ja täiendavate mõõtmiste tegemine 5. Auditi aruande koostamine A.2.13 Ehitusgeoloogilised uuringud 1. Ehitusgeoloogiliste uuringute tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Väliuuringute tegemine 3. Uuringu aruannete vormistamine A.2.14 Projekteerimise juhtimine 1. Projekteerimise juhtimistegevuste läbiviimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Projekteerimislepingu ettevalmistamine 3. Projekteerimismeeskonna komplekteerimine 4. Infovahetuse korraldamine 5. Projekteerimise koordineerimine ja kvaliteedijuhtimine 6. Projekteerija järelevalve korraldamine A.2.15 Ehitusmaksumuse hindamine 1. Maksumus- ja tasuvusuuringute tegemine 2. Tellija eelarve koostamine, maksumusplaanimine 3. Ehituspakkumuse hinnaosa koostamine A.2.16 Inseneride koolitamine ja ehitusalane uurimistöö 1. Koolitustegevus 2. Õppe- ja juhendmaterjalide koostamine 3. Teaduslike või rakenduslike uurimistööde tegemine Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Üldehituse eriala volitatud ehitusinseneril peab olema vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud 5-aastase integreeritud kõrghariduse diplom üldehituse erialal Vabariigi Valitsuse 25.10.2004 määruse nr 312 „Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded“ mõistes. Lisaks on vajalikud taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töökogemuse olemasolu ning etteantud mahus läbitud täiendusõpe. Kõik nõuded on detailsemalt kirjas kutse andmise korra dokumentatsioonis. projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, projektijuht ja konsultant Ehitusseadustik ja selle asjakohased rakendusaktid. Muud erialased standardid, juhendmaterjalid ja normid. Volitatud ehitusinsener, tase 8 kutse saamiseks tuleb tõendada kohustuslik kompetents B.2.1, üks spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.2 - B.2.4 hulgast ning vähemalt üks valitav kompetents valikust B.2.5 - B.2.16 spetsialiseerumise juurde. Ehitusinseneri tööd läbiv kohustuslik kompetents 7 Kutse saamiseks tuleb tõendada üks spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.2 - B.2.4 hulgast. Kutse saamiseks tuleb tõendada vähemalt üks valitav kompetents valikust B.2.5 - B.2.16 spetsialiseerumise juurde. Hoone ehitusprojekti koostamine 8 Sadamarajatise projekteerimine 8 Geotehniline projekteerimine 8 Ehitustegevuse juhtimine 8 Ehitusjuhtimine 8 Omanikujärelevalve 8 Ehitusprojekti ekspertiis 8 Ehitise audit 8 Ehitusgeoloogilised uuringud 8 Projekteerimise juhtimine 8 Ehitusmaksumuse hindamine 8 Inseneride koolitamine ja arendustöö 8 Hüdrotehnikainsener, tase 6 Engineer in Hydrotechnical engineering, level 6 13 Ehitusinsener IV (versioon 1) Ehitusinsener IV (versioon 2) Ehitusinsener IV (versioon 3) Ehitusinsener IV (versioon 4) Ehitusinsener IV (versioon 6) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 10) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 11) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 12) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 13) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 5) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 7) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 8) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 9) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 10) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 11) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 12) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 5) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 7) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 8) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 9) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 10) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 11) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 12) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 13) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 5) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 7) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 8) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 9) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 10) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 11) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 12) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 13) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 5) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 7) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 8) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Hüdrotehnikainsener 60 2025-11-11 2025-11-11 2027-11-10 6 6 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Eesti Ehitusinseneride Liit Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Heiki Meos EstKonsult OÜ Ants Raja Ants Raja Ehituskorraldus FIE Andres Piirsalu OÜ Entec Eesti Andres Piir Projektbüroo KODA OÜ Peeter Parre IB Aksiaal OÜ Aleksander Grünstam Allux SG OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Hüdrotehnikainsener (edaspidi HT-insener) tegutseb spetsialistina hüdrotehniliste rajatiste ning nendega seonduvate paigaldiste kavandamisel, püstitamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel, samuti HT-süsteemide lammutustöödel (ehitusseaduse mõistes). HT-insenerid arvestavad oma ametialaste ülesannete täitmisel sotsiaalsete, majanduslike, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetiliste aspektidega ning teevad koostööd sidusvaldkondade spetsialistidega. HT-inseneri kutsealal on välja töötatud järgmised kutsestandardid: - Hüdrotehnikainsener, tase 6 - Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 - Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 Hüdrotehnikainsener, tase 6 on spetsialist, kes on võimeline töötama iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades ning kes vastutab nii iseenda kui enda poolt juhitud töörühma töö tulemuste eest. HT-inseneri 6. taseme kutse saamiseks tuleb valida vähemalt üks järgmistest ametialadest: a) ehitustegevuse juhtimine b) ehitusjuhtimine c) hooldamine ja käitamine HT-insener, tase 6 kutsetunnistus annab selle omanikule seadusest tulenevatel alustel õiguse tegutseda pädeva isikuna iseseisvalt ja omal vastutusel järgnevalt kirjeldatud piirangute ulatuses: I EHITUSLOAKOHUSTUSLIKU HÜDROTEHNILISE RAJATISE EHITAMINE, EHITUSJUHTIMINE a) tavapärase konstruktsioonilahendusega, kuni 10 m paisutuskõrgusega hüdrotehnilised rajatised b) tammi või muu hüdrotehnilise rajatise juurde kuuluv, avalikkusele mittekasututatav sild, kandeavaga kuni 4 m c) 1. ja 2. geotehnilise kategooriaga¹ ehitised d) hüdrotehnilise rajatise juurde kuuluv, avalikkusele mittekasutatav tee, plats või transpordirajatis e) maaparandusrajatised f) siseveekogude väikesadamad II HÜDROTEHNILISE RAJATISE HOOLDAMINE JA KÄITAMINE a) kuni 10 m paisutuskõrgusega tavapärase konstruktsioonilahendusega hüdrotehniline rajatis b) tammide ja hüdrotehniliste rajatiste juurde kuuluv, avalikus kasutuses mitteolev, kandeavaga kuni 4 m sild c) 1. ja 2. geotehnilise kategooriaga¹ ehitis d) hüdrotehnilise rajatise juurde kuuluv, avalikkusele mittekasutatav tee, plats või transpordirajatis e) maaparandusrajatised f) siseveekogude väikesadamad _____________________________________________ ¹ - EVS-NE 1997-1 liigituse järgi A.2.1 Hüdrotehnikainseneri tööd läbiv kohustuslik kompetents 1. Kutse-eetika nõuete järgimine 2. Erialane enesearendamine 3. Meeskonnatöös osalemine, meeskonna juhtimine 4. Keskkonnahoidlikkuse ja energiatõhususe põhimõtete rakendamine 5. Valdkondlike teadmiste rakendamine töös 6. Digipädevus ja keeleoskus A.2.2 Ehitustegevuse juhtimine 1. Ehitustegevuse juhtimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Ehituspakkumise koostamine 3. Ehitamise kavandamine 4. Ehituse ressursside kavandamine 5. Alltööhangete korraldamine ja lepingute sõlmimine 6. Ehitustoodete hankimine 7. Ehitustegevuse korraldamine ehitustööde kestel 8. Kvaliteedikontrolli ja mõõdistustööde tegemise korraldamine 9. Objekti üleandmisdokumentatsiooni koostamine 10. Objekti üleandmise korraldamine A.2.3 Ehitusjuhtimine 1. Ehitusjuhtimine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Vajadusuuringu läbiviimine 3. Hanke ettevalmistamine ja hankedokumentatsiooni koostamine 4. Ehitise elutsükli kavandamine 5. Ehitusmaksumuse arvutamine 6. Projekteerimise ettevalmistamine ja tööde korraldamine 7. Projekteerijate valimine ja lepingute ettevalmistamine 8. Ehitustööde ettevalmistamine 9. Pakkumus-dokumentatsiooni ettevalmistamine 10. Alltöövõtjate valimine 11. Ehitusprotsessi koordineerimine tellija esindajana 12. Objekti üleandmine ja kasutuselevõtmine 13. Garantiiperioodi toimingud A.2.4 Hooldamine ja käitamine 1. Hooldamine ja käitamine kutsetasemega etteantud piires 2. Hooldus- ja kasutusjuhendite koostamine 3. Rajatisele rakenduvate mõjude määratlemine Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka väliobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Hüdrotehnika eriala diplomeeritud ehitusinseneril peab üldjuhul olema bakalaureuse kraad või rakenduskõrghariduse diplom hüdrotehnika erialal. Lisaks on vajalikud taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töökogemuse olemasolu ning etteantud mahus läbitud täiendusõpe. Kõik nõuded on detailsemalt kirjas kutse andmise korras ja selle lisades. projektijuht, objektijuht, konsultant. Ehitusseadustik ja selle asjakohased rakendusaktid Muud erialased standardid, juhendmaterjalid ja normid Kutse saamiseks on vaja tõendada üldine (B.2.1) kompetents ja vähemalt üks valitavatest kompetentsidest (B.2.2 – B.2.4). Hüdrotehnikainseneri tööd läbiv kohustuslik kompetents 7 Kutse saamiseks peab tõendama vähemalt ühe valitavatest kompetentsidest (B.2.2 – B.2.4). Ehitustegevuse juhtimine 6 Ehitusjuhtimine 6 Hooldamine ja käitamine 6 Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 Diploma Engineer in Hydrotechnical Engineering, EstQF Level 7 13 Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 1) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 2) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 3) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 4) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 6) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Hüdrotehnikainsener 60 2025-11-11 2025-11-11 2027-11-10 7 7 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Eesti Ehitusinseneride Liit Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Heiki Meos EstKonsult OÜ Ants Raja Ants Raja Ehituskorraldus FIE Andres Piirsalu OÜ Entec Eesti Andres Piir Projektbüroo KODA OÜ Peeter Parre IB Aksiaal OÜ Aleksander Grünstam Allux SG OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Hüdrotehnikainsener tegutseb spetsialistina hüdrotehniliste ehitiste ja seadmete kavandamisel, rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning hüdrotehniliste ehitiste ja seadmete lammutamisel. Hüdrotehnikainseneride ülesanne on ehitustehniliste ja tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ning projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte, keskkonnahoidu, tööohutust ja töötervishoidu. Hüdrotehnikainsener teeb koostööd teiste sidusvaldkondade spetsialistidega. Hüdrotehnikainseneri kutsealal on välja töötatud järgmised kutsestandardid: - Hüdrotehnikainsener, tase 6 - Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 - Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 on spetsialist, kes vastutab nii iseenda kui enda poolt juhitud töörühma töö tulemuste eest. Diplomeeritud hüdrotehnikainseneri 7. taseme kutse saamiseks on vajalik valida vähemalt üks järgnevatest ametialadest: a) hüdrotehnilise ehitise ehitusprojekti koostamine b) ehitustegevuse juhtimine c) ehitusjuhtimine d) omanikujärelevalve e) hüdrotehnilise ehitise ehitusprojekti ekspertiis f) hüdrotehnilise ehitise audit g) hooldamine ja käitamine h) projekteerimise juhtimine¹ Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 kutsetunnistus annab selle omanikule seadusest tulenevatel alustel õiguse tegutseda pädeva isikuna iseseisvalt ja omal vastutusel järgnevalt kirjeldatud piirangute ulatuses: I EHITUSLOAKOHUSTUSLIKU HÜDROTEHNILISE EHITISE EHITAMINE ja EHITUSJUHTIMINE a) tavapärase konstruktsioonilahendusega, kuni 14 m paisutuskõrgusega hüdrotehnilised rajatised b) tammi või muu hüdrotehniliste rajatise juurde kuuluv avalikkusele mittekasutatav sild, kandeavaga kuni 8 m c) 1., 2. ja 3. geotehnilise kategooriaga² ehitised d) hüdrotehnilise rajatise juurde kuuluvad, avalikkusele mittekasutatavad teed, platsid või transpordirajatised e) maaparandusrajatised f) siseveekogude väikesadamad II EHITUSLOAKOHUSTUSLIKU HÜDROTEHNILISE EHITISE EHITUSPROJEKTI KOOSTAMINE a) tavapärase konstruktsioonilahendusega, kuni 8 m paisutuskõrgusega hüdrotehnilised rajatised b) tammi või muu hüdrotehnilise rajatise juurde kuuluv avalikkusele mittekasutatav sild, kandeavaga kuni 6 m c) 1. ja 2. geotehnilise kategooriaga² ehitised d) hüdrotehniliste rajatiste juurde kuuluvad, avalikkusele mittekasutatavad teed, platsid või transpordirajatised e) maaparandusrajatised f) siseveekogude väikesadamad III OMANIKUJÄRELEVALVE a) tavapärase konstruktsioonilahendusega, kuni 8 m paisutuskõrgusega hüdrotehnilised rajatised b) tammide ja hüdrotehniliste rajatiste juurde kuuluv avalikkusele mittekasutatav sild, kandeavaga kuni 6 m c) 1. ja 2. geotehnilise kategooriaga² ehitised d) hüdrotehniliste rajatiste juurde kuuluvad, avalikkusele mittekasutatavad teed, platsid või transpordirajatised e) maaparandusrajatised f) siseveekogude väikesadamad IV HOOLDAMINE JA KÄITAMINE a) tavapärase konstruktsioonilahendusega, kuni 14 m paisutuskõrgusega hüdrotehnilised rajatised b) tammide ja hüdrotehniliste rajatiste juurde kuuluv avalikkusele mittekasutatav sild, kandeavaga kuni 8 m c) 1., 2. ja 3. geotehnilise kategooriaga² ehitised d) hüdrotehniliste rajatiste juurde kuuluvav, avalikkusele mittekasutatavad teed, platsid või transpordirajatised e) maaparandusrajatised f) siseveekogude väikesadamad V HÜRDOTEHNILISE EHITISE EHITUSPROJEKTI EKSPERTIIS VI HÜDROTEHNILISE EHITISE AUDIT VII PROJEKTEERIMISE JUHTIMINE1 Hüdrotehnilise ehitise ehitusprojekti ekspertiiside, hüdrotehniliste rajatiste auditite ja projekteerimise projektijuhtimise ametialade piirangud on analoogsed ehitusloakohustusliku hüdrotehnilise ehitise ehitusprojekti koostamisele kohalduvatega. _____________________________________________ ¹ - projekteerimise juhtimise tegevuse all peetakse silmas mitte kitsa eriala, vaid kogu tervikprojekti projekteerimise projektijuhtimist 2 - EVS-NE 1997-1:2006 liigituse järgi A.2.1 Hüdrotehnikainseneri tööd läbiv kohustuslik kompetents 1. Kutse-eetika nõuete järgimine 2. Erialane enesearendamine 3. Meeskonnatöös osalemine, meeskonna juhtimine 4. Keskkonnahoidlikkuse ja energiatõhususe põhimõtete rakendamine 5. Valdkondlike teadmiste rakendamine töös 6. Digipädevus ja keeleoskus A.2.2 Hüdrotehnilise ehitise ehitusprojekti koostamine 1. Ehitusprojekti koostamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Lahenduse skeemi ja liigi valimine, arvutamine ja dimensioneerimine 4. Voolusängide ja -hulkade määramine 5. Seletuskirja koostamine 6. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 7. Hüdrotehnilise ehitise projekti vormistamine 8. Hüdrotehnilise ehitise lammutusprojekti koostamine 9. Hüdrotehnilise ehitise kasutus- ja hooldusjuhendi koostamine 10. Projekteerija järelevalve tegemine A.2.3 Ehitustegevuse juhtimine 1. Ehitustegevuse juhtimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Ehituspakkumise koostamine 3. Ehitamise kavandamine 4. Ehituse ressursside kavandamine 5. Alltööhangete korraldamine ja lepingute sõlmimine 6. Ehitustoodete hankimine 7. Ehitustegevuse korraldamine ehitustööde kestel 8. Kvaliteedikontrolli ja mõõdistustööde tegemise korraldamine 9. Objekti üleandmisdokumentatsiooni koostamine 10. Objekti üleandmise korraldamine A.2.4 Ehitusjuhtimine 1. Ehitusjuhtimine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Vajadusuuringu läbiviimine 3. Hanke ettevalmistamine ja hankedokumentatsiooni koostamine 4. Ehitise elutsükli kavandamine 5. Ehitusmaksumuse arvutamine 6. Projekteerimise ettevalmistamine ja tööde korraldamine 7. Projekteerijate valimine ja lepingute ettevalmistamine 8. Ehitustööde ettevalmistamine 9. Pakkumus-dokumentatsiooni ettevalmistamine 10. Alltöövõtjate valimine 11. Ehitusprotsessi koordineerimine tellija esindajana 12. Objekti üleandmine ja kasutuselevõtmine 13. Garantiiperioodi toimingud A.2.5 Omanikujärelevalve 1. Omanikujärelevalve tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Järelevalveprogrammi koostamine 3. Ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimine 4. Ehitustegevuse lepingule vastavuse kontrollimine 5. Kvaliteedi vastavuse kontrollimine ja hindamine 6. Ohutusele vastavuse kontrollimine 7. Vajaliku dokumentatsiooni kontrollimine 8. Ehitise vastuvõtmine 9. Teavitustegevus 10. Ettepanekute tegemine A.2.6 Ehitusprojekti ekspertiis 1. Projekti ekspertiisi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Projektiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Projekti mahulise vastavuse kontrollimine 4. Projekti lahenduste eesmärgile ja nõuetele vastavuse kontrollimine 5. Ekspertiisi aruande koostamine A.2.7 Hüdrotehnilise rajatise audit 1. Ehitise auditi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Süsteemiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Täiendavate uuringute ja testide korraldamine 4. Kontrollarvutuste ja täiendavate mõõtmiste tegemine 5. Auditi aruande koostamine A.2.8 Hooldamine ja käitamine 1. Hooldamine ja käitamine kutsetasemega etteantud piires 2. Hooldus- ja kasutusjuhendite koostamine 3. Rajatisele rakenduvate mõjude määratlemine 4. Rekonstrueerimis-/taastamisprojekti lähteülesande koostamine A.2.9 Projekteerimise juhtimine 1. Projekteerimislepingu ettevalmistamine 2. Projekteerimismeeskonna komplekteerimine 3. Infovahetuse korraldamine 4. Projekteerimise koordineerimine ja kvaliteedijuhtimine 5. Projekteerija järelevalve korraldamine Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Hüdrotehnika eriala diplomeeritud ehitusinseneril peab üldjuhul olema magistrikraad või sellega võrdsustatud 5-aastase integreeritud kõrghariduse diplom hüdrotehnika erialal Vabariigi Valitsuse 25.10.2004 määruse nr 312 „Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded“ mõistes. Lisaks on vajalikud taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töökogemuse olemasolu ning etteantud mahus läbitud täiendusõpe. Kõik nõuded on detailsemalt kirjas kutse andmise korras ja selle lisades. projektijuht, objektijuht, projekteerija, järelevalve tegija, konsultant, ekspert Ehitusseadustik ja selle asjakohased rakendusaktid. Muud erialased standardid, juhendmaterjalid ja normid. Kutse saamiseks on vaja tõendada üldine (B.2.1) kompetents ja vähemalt üks valitavatest kompetentsidest (B.2.2 – B.2.9). Hüdrotehnikainseneri tööd läbiv kohustuslik kompetents 7 Kutse saamiseks peab tõendama vähemalt ühe valitavatest kompetentsidest (B.2.2 – B.2.9). Hüdrotehnilise ehitise ehitusprojekti koostamine 7 Ehitustegevuse juhtimine 7 Ehitusjuhtimine 7 Omanikujärelevalve 7 Hüdrotehnilise ehitise ehitusprojekti ekspertiis 7 Hüdrotehnilise ehitise audit 7 Hooldamine ja käitamine 7 Projekteerimise juhtimine 7 Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 Chartered Engineer in Hydrotechnical Engineering, EstQF Level 8 13 Volitatud ehitusinsener V (versioon 1) Volitatud ehitusinsener V (versioon 2) Volitatud ehitusinsener V (versioon 3) Volitatud ehitusinsener V (versioon 4) Volitatud ehitusinsener V (versioon 6) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Hüdrotehnikainsener 60 2025-11-11 2025-11-11 2027-11-10 8 8 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Eesti Ehitusinseneride Liit Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Heiki Meos EstKonsult OÜ Ants Raja Ants Raja Ehituskorraldus FIE Andres Piirsalu OÜ Entec Eesti Andres Piir Projektbüroo KODA OÜ Peeter Parre IB Aksiaal OÜ Aleksander Grünstam Allux SG OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Hüdrotehnikainsener tegutseb spetsialistina hüdrotehniliste ehitiste ja seadmete kavandamisel, rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning hüdrotehniliste ehitiste ja seadmete lammutamisel. Hüdrotehnikainseneride ülesanne on ehitustehniliste ja tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ning projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte, keskkonnahoidu, tööohutust ja töötervishoidu. Hüdrotehnikainsener teeb koostööd teiste sidusvaldkondade spetsialistidega. Hüdrotehnikainseneri kutsealal on välja töötatud järgmised kutsestandardid: - Hüdrotehnikainsener, tase 6 - Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, - tase 7 - Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 on spetsialist ja pädev isik ehitusseadustiku mõistes, kes vastutab nii iseenda kui enda poolt juhitud töörühma töö tulemuste eest. Volitatud hüdrotehnikainseneri 8. taseme kutse saamiseks on vajalik valida vähemalt üks järgnevatest ametialadest: a) hüdrotehnilise ehitise ehitusprojekti koostamine b) ehitustegevuse juhtimine c) ehitusjuhtimine d) omanikujärelevalve e) hüdrotehnilise ehitise ehitusprojekti ekspertiis f) hüdrotehnilise ehitise audit g) hooldamine ja käitamine h) projekteerimise juhtimine¹ i) inseneride koolitamine ja uurimistöö Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 kutsetunnistus annab selle omanikule seadusest tulenevatel alustel õiguse tegutseda pädeva isikuna iseseisvalt ja omal vastutusel järgnevalt kirjeldatud ulatuses: I HÜDROTEHNILISE EHITISE EHITUSPROJEKTI KOOSTAMINE Ilma tehniliste piiranguteta II HÜDROTEHNILISE EHITISE EHITAMINE, EHITUSJUHTIMINE Ilma tehniliste piiranguteta III OMANIKUJÄRELEVALVE Ilma tehniliste piiranguteta IV HOOLDAMINE JA KÄITAMINE Ilma tehniliste piiranguteta V HÜDROTEHNILISE EHITISE EHITUSPROJEKTI EKSPERTIIS VI HÜDROTEHNILISE EHITISE AUDIT VII PROJEKTEERIMISE JUHTIMINE1 Ilma tehniliste piiranguteta _____________________________________________ ¹ - projekteerimise juhtimise tegevuse all peetakse silmas mitte kitsa eriala, vaid kogu tervikprojekti projekteerimise projektijuhtimist A.2.1 Hüdrotehnikainseneri tööd läbiv kohustuslik kompetents 1. Kutse-eetika nõuete järgimine 2. Erialane enesearendamine 3. Meeskonnatöös osalemine, meeskonna juhtimine 4. Keskkonnahoidlikkuse ja energiatõhususe põhimõtete rakendamine 5. Valdkondlike teadmiste rakendamine töös 6. Digipädevus ja keeleoskus A.2.2 Hüdrotehnilise ehitise ehitusprojekti koostamine 1. Ehitusprojekti koostamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Lahenduse skeemi ja liigi valimine, arvutamine ja dimensioneerimine 4. Voolusängide ja -hulkade määramine 5. Seletuskirja koostamine 6. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 7. Hüdrotehnilise ehitise ehitusprojekti vormistamine 8. Hüdrotehnilise ehitise lammutusprojekti koostamine 9. Hüdrotehnilise ehitise kasutus- ja hooldusjuhendi koostamine 10. Projekteerija järelevalve tegemine A.2.3 Ehitustegevuse juhtimine 1. Ehitustegevuse juhtimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Ehituspakkumise koostamine 3. Ehitamise kavandamine 4. Ehituse ressursside kavandamine 5. Alltööhangete korraldamine ja lepingute sõlmimine 6. Ehitustoodete hankimine 7. Ehitustegevuse korraldamine ehitustööde kestel 8. Kvaliteedikontrolli ja mõõdistustööde tegemise korraldamine 9. Objekti üleandmisdokumentatsiooni koostamine 10. Objekti üleandmise korraldamine A.2.4 Ehitusjuhtimine 1. Ehitusjuhtimine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Vajadusuuringu läbiviimine 3. Hanke ettevalmistamine ja hankedokumentatsiooni koostamine 4. Ehitise elutsükli kavandamine 5. Ehitusmaksumuse arvutamine 6. Projekteerimise ettevalmistamine ja tööde korraldamine 7. Projekteerijate valimine ja lepingute ettevalmistamine 8. Ehitustööde ettevalmistamine 9. Pakkumus-dokumentatsiooni ettevalmistamine 10. Alltöövõtjate valimine 11. Ehitusprotsessi koordineerimine tellija esindajana 12. Objekti üleandmine ja kasutuselevõtmine 13. Garantiiperioodi toimingud A.2.5 Omanikujärelevalve 1. Omanikujärelevalve tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Järelevalveprogrammi koostamine 3. Ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimine 4. Ehitustegevuse lepingule vastavuse kontrollimine 5. Kvaliteedi vastavuse kontrollimine ja hindamine 6. Ohutusele vastavuse kontrollimine 7. Vajaliku dokumentatsiooni kontrollimine 8. Ehitise vastuvõtmine 9. Teavitustegevus 10. Ettepanekute tegemine A.2.6 Hüdrotehnilise ehitise ehitusprojekti ekspertiis 1. Ehitusprojekti ekspertiisi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Projektiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Projekti mahulise vastavuse kontrollimine 4. Projekti lahenduste eesmärgile ja nõuetele vastavuse kontrollimine 5. Ekspertiisi aruande koostamine A.2.7 Hüdrotehnilise ehitise audit 1. Ehitise auditi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Süsteemiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Täiendavate uuringute ja testide korraldamine 4. Kontrollarvutuste ja täiendavate mõõtmiste tegemine 5. Auditi aruande koostamine A.2.8 Hooldamine ja käitamine 1. Hooldamine ja käitamine kutsetasemega etteantud piires 2. Hooldus- ja kasutusjuhendite koostamine 3. Rajatisele rakenduvate mõjude määratlemine 4. Rekonstrueerimis-/taastamisprojekti lähteülesande koostamine A.2.9 Projekteerimise juhtimine 1. Projekteerimislepingu ettevalmistamine 2. Projekteerimismeeskonna komplekteerimine 3. Infovahetuse korraldamine 4. Projekteerimise koordineerimine ja kvaliteedijuhtimine 5. Projekteerija järelevalve korraldamine A.2.10 Inseneride koolitamine ja uurimistöö 1. Koolitustegevus 2. Õppe- ja juhendmaterjalide koostamine 3. Teaduslike või rakenduslike uurimistööde tegemine Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka väliobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Hüdrotehnika eriala volitaud inseneril peab üldjuhul olema magistrikraad või sellega võrdsustatud 5-aastase integreeritud kõrghariduse diplom hüdrotehnika erialal Vabariigi Valitsuse 25.10.2004 määruse nr 312 „Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded“ mõistes. Lisaks on vajalikud taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töökogemuse olemasolu ning etteantud mahus läbitud täiendusõpe. Kõik nõuded on detailsemalt kirjas kutse andmise korras ja selle lisades. projektijuht, objektijuht, projekteerija, järelevalve tegija, konsultant, ekspert Ehitusseadustik ja selle asjakohased rakendusaktid Muud erialased standardid, juhendmaterjalid ja normid Kutse saamiseks on vaja tõendada üldine (B.2.1) kompetents ja vähemalt üks valitavatest kompetentsidest (B.2.2 – B.2.10). Hüdrotehnikainseneri tööd läbiv kohustuslik kompetents 7 Kutse saamiseks peab tõendama vähemalt ühe valitavatest kompetentsidest (B.2.2 – B.2.10). Hüdrotehnilise ehitise ehitusprojekti koostamine 8 Ehitustegevuse juhtimine 8 Ehitusjuhtimine 8 Omanikujärelevalve 8 Hüdrotehnilise ehitise ehitusprojekti ekspertiis 8 Hüdrotehnilise ehitise audit 8 Hooldamine ja käitamine 8 Projekteerimise juhtimine 8 Inseneride koolitamine ja uurimistöö 8 Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 Engineer in Heating, Ventilation and Air Conditioning (HVAC), level 6 13 Ehitusinsener IV (versioon 1) Ehitusinsener IV (versioon 2) Ehitusinsener IV (versioon 3) Ehitusinsener IV (versioon 4) Ehitusinsener IV (versioon 6) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 10) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 11) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 12) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 13) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 5) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 7) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 8) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 9) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 10) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 11) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 12) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 13) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 5) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 7) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 8) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 9) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 10) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 11) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 12) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 5) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 7) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 8) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 9) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 10) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 11) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 12) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 13) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 5) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 7) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 8) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener 60 2025-11-11 2025-11-11 2027-11-10 6 6 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Eesti Ehitusinseneride Liit Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Heiki Meos EstKonsult OÜ Tiit Kerem Telora-E AS Taavi Ränk BI Inseneribüroo OÜ Teet Tark Hevac OÜ Ants Raja Ants Raja Ehituskorraldus FIE Andres Piirsalu OÜ Entec Eesti Andres Piir Projektbüroo KODA OÜ Peeter Parre IB Aksiaal OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener (edaspidi KVJ insener) tegutseb spetsialistina hoonete kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide ning nendega seonduvate paigaldiste (edaspidi sisekliima tagamise süsteemid) lokaalse soojustootmise ja kinnistusiseste kaugkütte ja -jahutuse võrkude kavandamisel, püstitamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel, samuti süsteemide lammutustöödel (ehitusseadustiku ja muude asjakohaste normide mõistes). KVJ inseneri ülesanne on sisekliima tagamiseks ette nähtud tehniliste lahenduste väljatöötamine ja väljatöötatud projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte, keskkonnahoidu ning tööohutust ja töötervishoidu. KVJ insener teeb koostööd teiste sidusvaldkondade spetsialistidega. KVJ inseneri kutsealal on välja töötatud järgmised kutsestandardid: - Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 - Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 - Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 KVJ inseneri 6. taseme kutse taotlemisel tuleb valida vähemalt üks järgmistest ametialadest: a) sisekliima tagamise süsteemi projekti koostamine b) ehitustegevuse juhtimine küttesüsteemide ehitamisel c) ehitustegevuse juhtimine ventilatsioonisüsteemide ehitamisel d) ehitustegevuse juhtimine jahutussüsteemide ehitamisel e) ehitusjuhtimine f) omanikujärelevalve g) sisekliima tagamise süsteemi projekti ekspertiis h) projekteerimise juhtimine¹ Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 on spetsialist, kes vastutab nii iseenda kui enda poolt juhitud töörühma töö tulemuste eest. KVJ insener, tase 6 kutsetunnistus annab selle omanikule seadusest tulenevatel alustel õiguse tegutseda pädeva isikuna iseseisvalt ja omal vastutusel ainult järgnevalt kirjeldatud piirangute ulatuses: I SISEKLIIMA TAGAMISE SÜSTEEMI PROJEKTI KOOSTAMINE Hooned (v.a. maa-aluse parklaga hooned) pindalaga kuni 1000 m², mis on ehitise kasutamise otstarbe² järgi - ühe korteriga elamud (kood 11100) - kahe korteriga elamud (kood 11210) - kolme või enama korteriga elamud (kood 11220) II SISEKLIIMA TAGAMISE SÜSTEEMI EHITAMINE, EHITUSJUHTIMINE Kõik hooned köetava pinnaga kuni 10 000 m², välja arvatud: - kõrgendatud sisekliima nõuetega hooned või ruumid (õhu puhtus, temperatuur, müra, niiskus), nt muuseumid, haiglad, puhasruumid - tootmishooned, millel on erinõuded sisekliimale - kõrghooned - veekeskused, ujulad - uurimis- ja teaduslaborid - tunnelid ja allmaarajatised - kõrgendatud tuleohuga hooned III OMANIKUJÄRELEVALVE Hooned (v.a. maa-aluse parklaga hooned) pindalaga kuni 1000 m², mis on ehitise kasutamise otstarbe¹ järgi - ühe korteriga elamud (kood 11100) - kahe korteriga elamud (kood 11210) - kolme või enama korteriga elamud (kood 11220) IV SISEKLIIMA TAGAMISE SÜSTEEMI PROJEKTI EKSPERTIIS Hooned (v.a. maa-aluse parklaga hooned) pindalaga kuni 1000 m², mis on ehitise kasutamise otstarbe¹ järgi - ühe korteriga elamud (kood 11100) - kahe korteriga elamud (kood 11210) - kolme või enama korteriga elamud (kood 11220) V PROJEKTEERIMISE PROJEKTIJUHTIMINE Eramud ja EVS-EN 1990:2002+NA:2002 standardi CC1 tagajärgede klassi liigituvad muud ehitised konstruktsioonid kandeavasid arvestades: - monoliitsed betoonkonstruktsioonid kuni 6 m - monteeritavad konstruktsioonid kuni 9 m - teraskonstruktsioonid kuni 6 m - puitkonstruktsioonid kuni 6 m - komposiitkonstruktsioonid kuni 6 m __________________________________________ ¹ - projekteerimise juhtimise tegevuse all peetakse silmas mitte kitsa eriala, vaid kogu ehitise tervikprojekti projekteerimise juhtimist. ² - Majandus- ja kommunikatsiooniministri 02.06.2015 määrus nr 51 „Ehituse kasutamise otstarvete loetelu“ A.2.1 Kütte-, ventilatsiooni ja jahutusinseneritööd tööd läbiv kohustuslik kompetents 1. Kutse-eetika nõuete järgimine 2. Erialane enesearendamine 3. Meeskonnatöös osalemine, meeskonna juhtimine 4. Keskkonnahoidlikkuse ja energiatõhususe põhimõtete rakendamine 5. Valdkondlike teadmiste rakendamine töös 6. Digipädevus ja keeleoskus A.2.2 Sisekliima tagamise süsteemi projekti koostamine 1. Projekti koostamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Tehniliste lahenduste kavandamine 4. Lähteandmete edastamine teistele projekti osapooltele 5. Seletuskirja koostamine 6. Sisekliima tagamise süsteemide projekti koostamine ja vormistamine 7. Lihtsustatud korras energiamärgise väljastamine 8. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 9. Projekteerija järelevalve tegemine 10. Täiendavate dokumentide koostamine A.2.3 Ehitustegevuse juhtimine küttesesüsteemide ehitamisel 1. Ehitustegevuse juhtimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Ehituspakkumise koostamine 3. Küttesüsteemi ehitamise kavandamine 4. Ehituse ressursside kavandamine 5. Alltöövõtu töödele hangete korraldamine ja lepingute sõlmimine 6. Ehitustoodete hankimine 7. Küttesüsteemi ehitustegevuse korraldamine ehitustööde kestel 8. Küttesüsteemi kvaliteedikontrolli ja mõõdistustööde tegemise korraldamine 9. Objekti üleandmisdokumentatsiooni koostamine 10. Objekti üleandmise korraldamine A.2.4 Ehitustegevuse juhtimine ventilatsioonisüsteemide ehitamisel 1. Ehitustegevuse juhtimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Ehituspakkumise koostamine 3. Ventilatsioonisüsteemi ehitamise kavandamine 4. Ehituse ressursside kavandamine 5. Alltöövõtu töödele hangete korraldamine ja lepingute sõlmimine 6. Ehitustoodete hankimine 7. Ventilatsioonisüsteemi ehitustegevuse korraldamine ehitustööde kestel 8. Ventilatsioonisüsteemi kvaliteedikontrolli ja mõõdistustööde tegemise korraldamine 9. Objekti üleandmisdokumentatsiooni koostamine 10. Objekti üleandmise korraldamine A.2.5 Ehitustegevuse juhtimine jahutussüsteemide ehitamisel 1. Ehitustegevuse juhtimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Ehituspakkumise koostamine 3. Jahutussüsteemi ehitamise kavandamine 4. Ehituse ressursside kavandamine 5. Alltöövõtu töödele hangete korraldamine ja lepingute sõlmimine 6. Ehitustoodete hankimine 7. Jahutussüsteemi ehitustegevuse korraldamine ehitustööde kestel 8. Jahutussüsteemi kvaliteedikontrolli ja mõõdistustööde tegemise korraldamine 9. Objekti üleandmisdokumentatsiooni koostamine 10. Objekti üleandmise korraldamine A.2.6 Ehitusjuhtimine 1. Ehitusjuhtimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Vajadusuuringu läbiviimine 3. Hanke ettevalmistamine ja hankedokumentatsiooni koostamine 4. Tehnosüsteemide elutsükli kavandamine 5. Ehitusmaksumuse arvutamine 6. Projekteerimise ettevalmistamine ja tööde korraldamine 7. Projekteerijate valimine ja lepingute ettevalmistamine 8. Ehitustööde ettevalmistamine 9. Pakkumusdokumentatsiooni ettevalmistamine 10. Alltöövõtjate valimine 11. Ehitusprotsessi koordineerimine tellija esindajana 12. Objekti üleandmine ja kasutuselevõtmine 13. Garantiiperioodi toimingud A.2.7 Omanikujärelevalve 1. Omanikujärelevalve tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Järelevalveprogrammi koostamine 3. Ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimine 4. Ehitustegevuse lepingule vastavuse kontrollimine 5. Kvaliteedi vastavuse kontrollimine ja hindamine 6. Ohutusele vastavuse kontrollimine 7. Vajaliku dokumentatsiooni kontrollimine 8. Ehitise vastuvõtmine 9. Teavitustegevus 10. Ettepanekute tegemine A.2.8 Sisekliima tagamise süsteemi projekti ekspertiis 1. Sisekliima tagamise süsteemi projekti ekspertiisi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Projektiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Projekti mahulise vastavuse kontrollimine 4. Projekti lahenduste eesmärgile ja nõuetele vastavuse kontrollimine 5. Ekspertiisi aruande koostamine A.2.9 Projekteerimise juhtimine 1. Projekteerimise juhtimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Projekteerimislepingu ettevalmistamine 3. Projekteerimismeeskonna komplekteerimine 4. Infovahetuse korraldamine 5. Projekteerimise koordineerimine ja kvaliteedijuhtimine 6. Projekteerija järelevalve korraldamine Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka väliobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Üldjuhul rakenduskõrghariduse diplom või bakalaureusekraad kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuse või muul tehnilisel erialal, mille õppe sisaldab etteantud mahus erialaaineid. Lisaks kutse taotlemiseks ettenähtud mahus praktilist töökogemust ja läbitud täienduskoolitusi. Kõik nõuded on detailsemalt kirjas kutse andmise korra dokumentatsioonis. projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht, konsultant. Ehitusseadustik ja selle asjakohased rakendusaktid. Muud erialased standardid, juhendmaterjalid ja normid. Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 kutse saamiseks on vaja tõendada kohustuslik kompetents B.2.1 ja vähemalt üks valitavatest kompetentsidest: B.2.2, B.2.3, B.2.4, B.2.5, B.2.6, B.2.7, B.2.8 või B.2.9. Kütte-, ventilatsiooni ja jahutusinseneritööd tööd läbiv kohustuslik kompetents 7 Sisekliima tagamise süsteemi projekteerimine 6 Ehitustegevuse juhtimine küttesesüsteemide ehitamisel 6 Ehitustegevuse juhtimine ventilatsioonisüsteemide ehitamisel 6 Ehitustegevuse juhtimine jahutussüsteemide ehitamisel 6 Ehitusjuhtimine 6 Omanikujärelevalve 6 Sisekliima tagamise süsteemi projekti ekspertiis 6 Projekteerimise juhtimine 6 Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 Diploma Engineer in Heating, Ventilation and Air Conditioning (HVAC), EstQF Level 7 13 Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 1) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 2) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 3) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 4) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 6) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener 60 2025-11-11 2025-11-11 2027-11-10 7 7 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Eesti Ehitusinseneride Liit Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Heiki Meos EstKonsult OÜ Tiit Kerem Telora-E AS Taavi Ränk BI Inseneribüroo OÜ Teet Tark Hevac OÜ Ants Raja Ants Raja Ehituskorraldus FIE Andres Piirsalu OÜ Entec Eesti Andres Piir Projektbüroo KODA OÜ Peeter Parre IB Aksiaal OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener (edaspidi KVJ insener) tegutseb spetsialistina hoonete kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide ning nendega seonduvate paigaldiste (edaspidi sisekliima tagamise süsteemid), lokaalse soojustootmise ja kinnistusiseste kaugkütte ja -jahutuse võrkude kavandamisel, püstitamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel, samuti süsteemide lammutustöödel (ehitusseadustiku ja muude asjakohaste norise mõistes). KVJ inseneri ülesanne on sisekliima tagamiseks ette nähtud tehniliste lahenduste väljatöötamine ja väljatöötatud projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte, keskkonnahoidu ning tööohutust ja töötervishoidu. KVJ insener teeb koostööd teiste sidusvaldkondade spetsialistidega KVJ inseneri kutsealal on välja töötatud järgmised kutsestandardid: - Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 - Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 - Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 Diplomeeritud KVJ inseneri 7. taseme kutse taotlemisel tuleb valida vähemalt üks järgmistest ametialadest: a) sisekliima tagamise süsteemi projekti koostamine b) ehitustegevuse juhtimine küttesüsteemide ehitamisel c) ehitustegevuse juhtimine ventilatsioonisüsteemide ehitamisel d) ehitustegevuse juhtimine jahutussüsteemide ehitamisel e) ehitusjuhtimine f) omanikujärelevalve g) sisekliima tagamise süsteemi projekti ekspertiis h) sisekliima tagamise süsteemi audit i) projekteerimise juhtimine¹ Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 on spetsialist, kes vastutab nii iseenda kui enda poolt juhitud töörühma töö tulemuste eest. Diplomeeritud KVJ insener, tase 7 kutsetunnistus annab selle omanikule seadusest tulenevatel alustel õiguse tegutseda pädeva isikuna iseseisvalt ja omal vastutusel ainult järgnevalt kirjeldatud piirangute ulatuses: I SISEKLIIMA TAGAMISE SÜSTEEMI PROJEKTI KOOSTAMINE Kõik hooned köetava pinnaga kuni 10 000 m², välja arvatud: - kõrgendatud sisekliima nõuetega hooned või ruumid (õhu puhtus, temperatuur, müra, - niiskus), nt muuseumid, haiglad, puhasruumid - tootmishooned, millel on erinõuded sisekliimale - kõrghooned - veekeskused, ujulad - uurimis- ja teaduslaborid - tunnelid ja allmaarajatised - kõrgendatud tuleohuga hooned II SISEKLIIMA TAGAMISE SÜSTEEMI EHITAMINE, EHITUSJUHTIMINE Kõik hooned, välja arvatud: - kõrgendatud sisekliima nõuetega hooned või ruumid (õhu puhtus, temperatuur, müra, niiskus), nt muuseumid, haiglad, puhasruumid. III OMANIKUJÄRELEVALVE Kõik hooned köetava pinnaga kuni 10 000 m², välja arvatud: - kõrgendatud sisekliima nõuetega hooned või ruumid (õhu puhtus, temperatuur, müra, niiskus), nt muuseumid, haiglad, puhasruumid - tootmishooned, millel on erinõuded sisekliimale - kõrghooned - veekeskused, ujulad - uurimis- ja teaduslaborid - tunnelid ja allmaarajatised - kõrgendatud tuleohuga hooned IV SISEKLIIMA TAGAMISE SÜSTEEMI PROJEKTI EKSPERTIIS, SISEKLIIMA TAGAMISE SÜSTEEMI AUDIT Kõik hooned köetava pinnaga kuni 10 000 m², välja arvatud: - kõrgendatud sisekliima nõuetega hooned või ruumid (õhu puhtus, temperatuur, müra, niiskus), nt muuseumid, haiglad, puhasruumid - tootmishooned, millel on erinõuded sisekliimale - kõrghooned - veekeskused, ujulad - uurimis- ja teaduslaborid - tunnelid ja allmaarajatised - kõrgendatud tuleohuga hooned V PROJEKTEERIMISE JUHTIMINE¹ Tavapärase konstruktsioonilahendusega ehitise, kus ei mõju suuri staatilisi ja dünaamilisi koormusi ning mis on maapinnast kuni 65 m kõrgused ja kuni 8 m sügavused (v.a. vaialused), ehitusprojekt. Ehitised konstruktsioonid silletega kuni: - monoliitsed betoonkonstruktsioonid kuni 18 m - monteeritavad konstruktsioonid kuni 32 m - teraskonstruktsioonid kuni 36 m - puitkonstruktsioonid kuni 18 m - komposiitkonstruktsioonid kuni 24 m __________________________________________ ¹ - projekteerimise projektijuhtimise tegevuse all peetakse silmas mitte kitsa eriala, vaid kogu ehitise tervikprojekti projekteerimise projektijuhtimist. A.2.1 Kütte-, ventilatsiooni ja jahutusinseneritööd tööd läbiv kohustuslik kompetents 1. Kutse-eetika nõuete järgimine 2. Erialane enesearendamine 3. Meeskonnatöös osalemine, meeskonna juhtimine 4. Keskkonnahoidlikkuse ja energiatõhususe põhimõtete rakendamine 5. Valdkondlike teadmiste rakendamine töös 6. Digipädevus ja keeleoskus A.2.2 Sisekliima tagamise süsteemi projekteerimine 1. Projekti koostamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Tehniliste lahenduste kavandamine 4. Lähteandmete edastamine teistele projekti osapooltele 5. Seletuskirja koostamine 6. Sisekliima tagamise süsteemide projekti koostamine ja vormistamine 7. Lihtsustatud korras energiamärgise väljastamine 8. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 9. Projekteerija järelevalve tegemine 10. Täiendavate dokumentide koostamine A.2.3 Ehitustegevuse juhtimine küttesüsteemide ehitamisel 1. Ehitustegevuse juhtimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Ehituspakkumise koostamine 3. Küttesüsteemi ehitamise kavandamine 4. Ehituse ressursside kavandamine 5. Alltöövõtu töödele hangete korraldamine ja lepingute sõlmimine 6. Ehitustoodete hankimine 7. Küttesüsteemi ehitustegevuse korraldamine ehitustööde kestel 8. Küttesüsteemi kvaliteedikontrolli ja mõõdistustööde tegemise korraldamine 9. Objekti üleandmisdokumentatsiooni koostamine 10. Objekti üleandmise korraldamine A.2.4 Ehitustegevuse juhtimine ventilatsioonisüsteemide ehitamisel 1. Ehitustegevuse juhtimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Ehituspakkumise koostamine 3. Ventilatsioonisüsteemi ehitamise kavandamine 4. Ehituse ressursside kavandamine 5. Alltöövõtu töödele hangete korraldamine ja lepingute sõlmimine 6. Ehitustoodete hankimine 7. Ventilatsioonisüsteemi ehitustegevuse korraldamine ehitustööde kestel 8. Ventilatsioonisüsteemi kvaliteedikontrolli ja mõõdistustööde tegemise korraldamine 9. Objekti üleandmisdokumentatsiooni koostamine 10. Objekti üleandmise korraldamine A.2.5 Ehitustegevuse juhtimine jahutussüsteemide ehitamisel 1. Ehitustegevuse juhtimine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Ehituspakkumise koostamine 3. Jahutussüsteemi ehitamise kavandamine 4. Ehituse ressursside kavandamine 5. Alltöövõtu töödele hangete korraldamine ja lepingute sõlmimine 6. Ehitustoodete hankimine 7. Jahutussüsteemi ehitustegevuse korraldamine ehitustööde kestel 8. Jahutussüsteemi kvaliteedikontrolli ja mõõdistustööde tegemise korraldamine 9. Objekti üleandmisdokumentatsiooni koostamine 10. Objekti üleandmise korraldamine A.2.6 Ehitusjuhtimine 1. Ehitusjuhtimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Vajadusuuringu läbiviimine 3. Hanke ettevalmistamine ja hankedokumentatsiooni koostamine 4. Tehnosüsteemide elutsükli kavandamine 5. Ehitusmaksumuse arvutamine 6. Projekteerimise ettevalmistamine ja tööde korraldamine 7. Projekteerijate valimine ja lepingute ettevalmistamine 8. Ehitustööde ettevalmistamine 9. Pakkumus-dokumentatsiooni ettevalmistamine 10. Alltöövõtjate valimine 11. Ehitusprotsessi koordineerimine tellija esindajana 12. Objekti üleandmine ja kasutuselevõtmine 13. Garantiiperioodi toimingud A.2.7 Omanikujärelevalve 1. Omanikujärelevalve tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Järelevalveprogrammi koostamine 3. Ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimine 4. Ehitustegevuse lepingule vastavuse kontrollimine 5. Kvaliteedi vastavuse kontrollimine ja hindamine 6. Ohutusele vastavuse kontrollimine 7. Vajaliku dokumentatsiooni kontrollimine 8. Ehitise vastuvõtmine 9. Teavitustegevus 10. Ettepanekute tegemine A.2.8 Sisekliima tagamise süsteemi projekti ekspertiis 1. Sisekliima tagamise süsteemi projekti ekspertiisi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Projektiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Projekti mahulise vastavuse kontrollimine 4. Projekti lahenduste eesmärgile ja nõuetele 5. Ekspertiisi aruande koostamine A.2.9 Sisekliima tagamise süsteemi audit 1. Sisekliima tagamise süsteemi auditi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Süsteemiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Täiendavate uuringute ja testide korraldamine 4. Kontrollarvutuste ja täiendavate mõõtmiste tegemine 5. Auditi aruande koostamine A.2.10 Projekteerimise juhtimine 1. Projekteerimise juhtimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Projekteerimislepingu ettevalmistamine 3. Projekteerimismeeskonna komplekteerimine 4. Infovahetuse korraldamine 5. Projekteerimise koordineerimine ja kvaliteedijuhtimine 6. Projekteerija järelevalve korraldamine Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka väliobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Magistrikraad või sellega võrdsustatud 5-aastase integreeritud kõrghariduse diplom kütte, ventilatsiooni ja jahutuse või muul tehnilisel erialal, mille õpe sisaldab etteantud mahus erialaaineid. Lisaks kutse taotlemiseks ettenähtud mahus praktilist töökogemust ja läbitud täienduskoolitusi. Kõik nõuded on detailsemalt kirjas kutse andmise korra dokumentatsioonis. projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht, konsultant. Ehitusseadustik ja selle asjakohased rakendusaktid. Muud erialased standardid, juhendmaterjalid ja normid. Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 kutse saamiseks on vaja tõendada kohustuslik kompetents B.2.1 ja vähemalt üks valitavatest kompetentsidest: B.2.2, B.2.3, B.2.4, B.2.5, B.2.6, B.2.7, B.2.8, B.2.9 või B.2.10. Kütte-, ventilatsiooni ja jahutusinseneritööd tööd läbiv kohustuslik kompetents 7 Kutse saamiseks on vaja tõendada vähemalt üks valitavatest kompetentsidest: B.2.2, B.2.3, B.2.4, B.2.5, B.2.6, B.2.7, B.2.8, B.2.9 või B.2.10. Sisekliima tagamise süsteemi projekteerimine 7 Ehitustegevuse juhtimine küttesesüsteemide ehitamisel 7 Ehitustegevuse juhtimine ventilatsioonisüsteemide ehitamisel 7 Ehitustegevuse juhtimine jahutussüsteemide ehitamisel 7 Ehitusjuhtimine 7 Omanikujärelevalve 7 Sisekliima tagamise süsteemi projekti ekspertiis 7 Sisekliima tagamise süsteemi audit 7 Projekteerimise juhtimine 7 Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 Chartered Engineer in Heating, Ventilation and Air Conditioning (HVAC), EstQF Level 8 13 Volitatud ehitusinsener V (versioon 1) Volitatud ehitusinsener V (versioon 2) Volitatud ehitusinsener V (versioon 3) Volitatud ehitusinsener V (versioon 4) Volitatud ehitusinsener V (versioon 6) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener 60 2025-11-11 2025-11-11 2027-11-10 8 8 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Eesti Ehitusinseneride Liit Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Heiki Meos EstKonsult OÜ Tiit Kerem Telora-E AS Taavi Ränk BI Inseneribüroo OÜ Teet Tark Hevac OÜ Ants Raja Ants Raja Ehituskorraldus FIE Andres Piirsalu OÜ Entec Eesti Andres Piir Projektbüroo KODA OÜ Peeter Parre IB Aksiaal OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener (edaspidi KVJ insener) tegutseb spetsialistina hoonete kütte-, ventilatsiooni-, niisutus-, kuivatus- ja jahutussüsteemide ning nendega seonduvate paigaldiste (edaspidi sisekliima tagamise süsteemid), lokaalse soojustootmise ja kinnistusiseste kaugkütte ja -jahutuse võrkude kavandamisel, püstitamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel, samuti süsteemide lammutustöödel (ehitusseadustiku ja muude asjakohaste normide mõistes). KVJ inseneri ülesanne on sisekliima tagamiseks ette nähtud tehniliste lahenduste väljatöötamine ja väljatöötatud projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte, keskkonnahoidu ning tööohutust ja töötervishoidu. KVJ insener teeb koostööd teiste sidusvaldkondade spetsialistidega KVJ inseneri kutsealal on välja töötatud järgmised kutsestandardid: - Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 - Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 - Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 Volitatud KVJ inseneri 8. taseme kutse taotlemisel tuleb valida vähemalt üks järgmistest ametialadest: a) sisekliima tagamise süsteemi projekti koostamine b) ehitustegevuse juhtimine c) ehitusjuhtimine d) omanikujärelevalve e) sisekliima tagamise süsteemi projekti ekspertiis f) sisekliima tagamise süsteemi audit g) projekteerimise juhtimine¹ h) inseneride koolitamine ja arendustegevus Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 on spetsialist, kes vastutab nii iseenda kui enda poolt juhitud töörühma töö tulemuste eest. Volitatud KVJ insener, tase 8 kutsetunnistus annab selle omanikule seadusest tulenevatel alustel õiguse tegutseda pädeva isikuna iseseisvalt ja omal vastutusel ainult järgnevalt kirjeldatud piirangute ulatuses: I SISEKLIIMA TAGAMISE SÜSTEEMI PROJEKTI KOOSTAMINE Ilma tehniliste piiranguteta II SISEKLIIMA TAGAMISE SÜSTEEMI EHITAMINE, EHITUSJUHTIMINE Ilma tehniliste piiranguteta III OMANIKUJÄRELEVALVE Ilma tehniliste piiranguteta IV SISEKLIIMA TAGAMISE SÜSTEEMI PROJEKTI EKSPERTIIS Ilma tehniliste piiranguteta V SISEKLIIMA TAGAMISE SÜSTEEMI AUDIT Ilma tehniliste piiranguteta VI PROJEKTEERIMISE JUHTIMINE¹ Ilma tehnilise piiranguta __________________________________________ ¹ - projekteerimise juhtimise tegevuse all peetakse silmas mitte kitsa eriala, vaid kogu ehitise tervikprojekti projekteerimise juhtimist A.2.1 Kütte-, ventilatsiooni ja jahutusinseneritööd tööd läbiv kohustuslik kompetents 1. Kutse-eetika nõuete järgimine 2. Erialane enesearendamine 3. Meeskonnatöös osalemine, meeskonna juhtimine 4. Keskkonnahoidlikkuse ja energiatõhususe põhimõtete rakendamine 5. Valdkondlike teadmiste rakendamine töös 6. Digipädevus ja keeleoskus A.2.2 Sisekliima tagamise süsteemi projekti koostamine 1. Projekti koostamine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Tehniliste lahenduste kavandamine 4. Lähteandmete edastamine teistele projekti osapooltele 5. Seletuskirja koostamine 6. Sisekliima tagamise süsteemide projekti koostamine ja vormistamine 7. Lihtsustatud korras energiamärgise väljastamine 8. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 9. Projekteerija järelevalve tegemine 10. Täiendavate dokumentide koostamine A.2.3 Ehitustegevuse juhtimine 1. Ehituspakkumise koostamine 2. Sisekliima tagamise süsteemi ehitamise kavandamine 3. Ehituse ressursside kavandamine 4. Alltöövõtu töödele hangete korraldamine ja lepingute sõlmimine 5. Ehitustoodete hankimine 6. Sisekliima tagamise süsteemi ehitustegevuse korraldamine ehitustööde kestel 7. Sisekliima tagamise süsteemi ehitustööde kvaliteedikontrolli ja mõõdistustööde tegemise korraldamine 8. Objekti üleandmisdokumentatsiooni koostamine 9. Objekti üleandmise korraldamine A.2.4 Ehitusjuhtimine 1. Ehitusjuhtimine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Vajadusuuringu läbiviimine 3. Hanke ettevalmistamine ja hankedokumentatsiooni koostamine 4. Tehnosüsteemide elutsükli kavandamine 5. Ehitusmaksumuse arvutamine 6. Projekteerimise ettevalmistamine ja tööde korraldamine 7. Projekteerijate valimine ja lepingute ettevalmistamine 8. Ehitustööde ettevalmistamine 9. Pakkumusdokumentatsiooni ettevalmistamine 10. Alltöövõtjate valimine 11. Ehitusprotsessi koordineerimine tellija esindajana 12. Objekti üleandmine ja kasutuselevõtmine 13. Garantiiperioodi toimingud A.2.5 Omanikujärelevalve 1. Omanikujärelevalve tegemine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Järelevalveprogrammi koostamine 3. Ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimine 4. Ehitustegevuse lepingule vastavuse kontrollimine 5. Kvaliteedi vastavuse kontrollimine ja hindamine 6. Ohutusele vastavuse kontrollimine 7. Vajaliku dokumentatsiooni kontrollimine 8. Ehitise vastuvõtmine 9. Teavitustegevus 10. Ettepanekute tegemine A.2.6 Sisekliima tagamise projekti ekspertiis 1. Sisekliima tagamise süsteemi projekti ekspertiisi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Projektiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Projekti mahulise vastavuse kontrollimine 4. Projekti lahenduste eesmärgile ja nõuetele vastavuse kontrollimine 5. Ekspertiisi aruande koostamine A.2.7 Sisekliima tagamise süsteemi audit 1. Sisekliima tagamise süsteemi auditi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Süsteemiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Täiendavate uuringute ja testide korraldamine 4. Kontrollarvutuste ja täiendavate mõõtmiste tegemine 5. Auditi aruande koostamine A.2.8 Projekteerimise juhtimine 1. Projekteerimise juhtimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Projekteerimislepingu ettevalmistamine 3. Projekteerimismeeskonna komplekteerimine 4. Infovahetuse korraldamine 5. Projekteerimise koordineerimine ja kvaliteedijuhtimine 6. Projekteerija järelevalve korraldamine A.2.9 Inseneride koolitamine ja arendustegevus 1. Koolitustegevus 2. Õppe- ja juhendmaterjalide koostamine 3. Teaduslike või rakenduslike uurimistööde tegemine Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka väliobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Magistrikraad või sellega võrdsustatud 5-aastase integreeritud kõrghariduse diplom kütte, ventilatsiooni ja jahutuse või muul tehnilisel erialal, mille õppe sisaldab etteantud mahus erialaaineid. Lisaks kutse taotlemiseks ettenähtud mahus praktilist töökogemust ja läbitud täienduskoolitusi. Kõik nõuded on detailsemalt kirjas kutse andmise korra dokumentatsioonis. projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht, konsultant. Ehitusseadustik ja selle asjakohased rakendusaktid. Muud erialased standardid, juhendmaterjalid ja normid. Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 kutse saamiseks on vaja tõendada kohustuslik kompetents (B.2.1) ja vähemalt üks vabalt valitav kompetents B.2.2, B.2.3, B.2.4, B.2.5, B.2.6, B.2.7, B.2.8 või B.2.9 hulgast. Kütte-, ventilatsiooni ja jahutusinseneritööd tööd läbiv kohustuslik kompetents 7 Kutse saamiseks on vaja tõendada vähemalt üks valitavatest kompetentsidest: B.2.2, B.2.3, B.2.4, B.2.5, B.2.6, B.2.7, B.2.8 või B.2.9. Sisekliima tagamise süsteemi projekteerimine 8 Ehitustegevuse juhtimine 8 Ehitusjuhtimine 8 Omanikujärelevalve 8 Sisekliima tagamise süsteemi projekti ekspertiis 8 Sisekliima tagamise süsteemi audit 8 Projekteerimise projektijuhtimine 8 Inseneride koolitamine ja arendustöö 8 Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 Engineer in Water Supply and Sewerage, level 6 13 Ehitusinsener IV (versioon 1) Ehitusinsener IV (versioon 2) Ehitusinsener IV (versioon 3) Ehitusinsener IV (versioon 4) Ehitusinsener IV (versioon 6) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 10) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 11) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 12) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 13) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 5) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 7) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 8) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 9) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 10) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 11) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 12) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 13) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 5) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 7) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 8) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 9) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 10) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 11) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 12) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 13) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 5) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 7) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 8) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 9) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 10) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 11) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 12) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 5) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 7) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 8) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 9) Hoone veevarustus ja kanalisatsioon Välisveevarustus ja kanalisatsioon Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener 60 2025-11-11 2025-11-11 2027-11-10 6 6 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Eesti Ehitusinseneride Liit Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Heiki Meos EstKonsult OÜ Ants Raja Ants Raja Ehituskorraldus FIE Andres Piirsalu OÜ Entec Eesti Andres Piir Projektbüroo KODA OÜ Peeter Parre IB Aksiaal OÜ Aleksander Grünstam Allux SG OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener (edaspidi VK insener) tegutseb spetsialistina hoonete veevarustuse ja kanalisatsiooni ning välisveevarustuse, väliskanalisatsiooni ehitiste ja -seadmete rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning veevarustus- ja kanalisatsiooniehitiste ning seadmete lammutamisel. VK inseneri ülesanne on ettenähtud tehniliste lahenduste väljatöötamine ja projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte, keskkonnahoidu, tööohutust ja töötervishoidu. VK insener teeb koostööd teiste sidusvaldkondade spetsialistidega. VK inseneri kutsealal on välja töötatud järgmised kutsestandardid: - Veevarustuse ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 - Diplomeeritud veevarustuse ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 - Volitatud veevarustuse ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 VK inseneri kutse koosneb kahest spetsialiseerumisest: 1) hoone veevarustus ja kanalisatsioon 2) välisveevarustus ja -kanalisatsioon Sõltuvalt spetsialiseerumisest on vajalik valida vähemalt üks järgnevatest ametialadest: 1) Hoone veevarustus ja -kanalisatsioon - hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitusprojekti koostamine - ehitusjuhtimine - ehitustegevuse juhtimine - omanikujärelevalve - hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitusprojekti ekspertiis - projekteerimise juhtimine¹ 2) Välisveevarustus ja -kanalisatsioon - välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni ehitusprojekti koostamine - ehitusjuhtimine - ehitustegevuse juhtimine - omanikujärelevalve - välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni ehitusprojekti ekspertiis - projekteerimise juhtimine¹ Veevarustuse ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 on spetsialist, kes vastutab nii iseenda kui enda poolt juhitud töörühma töö tulemuste eest. VK insener, tase 6 kutsetunnistus annab selle omanikule seadusest tulenevatel alustel õiguse tegutseda pädeva isikuna iseseisvalt ja omal vastutusel ainult järgnevalt kirjeldatud piirangute ulatuses: I HOONE VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI EHITUSPROJEKTI KOOSTAMINE Hooned (v.a. maa-aluse korrusega hooned) pindalaga kuni 1000 m², mis on ehitise kasutamise otstarbe² järgi - ühe korteriga elamud (kood 11100) - kahe korteriga elamud (kood 11210) - kolme või enama korteriga elamud (kood 11220) II VÄLISVEEVARUSTUSE JA -KANALISATSIOONI EHITUSPROJEKTI KOOSTAMINE a) Korterelamute (kood 11100, 11210 ja 11220) juurde kuuluvad kinnistusisesed torustikud ja seadmed (sh pumplad ja omapuhastid); b) Ühte (1) kinnistut teenindavad kinnistuvälised VK torustikud; c) Puurkaev-pumplad, mille projektikohane tootlikkus on alla 10 kuupmeetri ööpäevas ühe kinnisasja või kuni 50 inimese vajaduseks. III HOONE VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI EHITAMINE, EHITUSJUHTIMINE Kõik hooned köetava pinnaga kuni 10 000 m², välja arvatud: - hooned, mis arhitektuursest eripärast on jagatud kahte või enamasse veevarustuse rõhutsooni - veekeskused, ujulad - uurimis- ja teaduslaborid - tunnelid ja allmaarajatised - kõrgendatud tuleohuga hooned IV VÄLISVEEVARUSTUSE JA -KANALISATSIOONI EHITAMINE, EHITUSJUHTIMINE a) välisveevarustuse süsteemid (ka ühisveevärk), mille torustiku siseläbimõõt ei ületa 300mm; b) väliskanalisatsiooni süsteemid (ka ühiskanalisatsioon), mille torustiku läbimõõt ei ületa 1000 mm; c) reoveepuhastid koormusega kuni 5000 ie ning mis ei asu nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega alal; d) veetöötlusjaamad tootlikkusega kuni 2500 m³/d. V OMANIKUJÄRELEVALVE 1) Hoonesisene või selle juurde kuuluv veevarustuse ja kanalisatsioon Hooned (v.a. maa-aluse korrusega hooned) pindalaga kuni 1000 m², mis on ehitise kasutamise otstarbe¹ järgi - ühe korteriga elamud (kood 11100) - kahe korteriga elamud (kood 11210) - kolme või enama korteriga elamud (kood 11220) 2) Välisveevarustus ja -kanalisatsioon - Korterelamute (kood 11100, 11210 ja 11220) juurde kuuluvad kinnistusisesed torustikud ja seadmed (sh pumplad ja omapuhastid); - Ühte (1) kinnistut teenindavad kinnistuvälised VK torustikud; - Puurkaev-pumplad, mille projektikohane tootlikkus on alla 10 kuupmeetri ööpäevas ühe kinnisasja või kuni 50 inimese vajaduseks. VI HOONE VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI EHITUSPROJEKTI EKSPERTIIS Hooned (v.a. maa-aluse korrusega hooned) pindalaga kuni 1000 m², mis on ehitise kasutamise otstarbe¹ järgi - ühe korteriga elamud (kood 11100) - kahe korteriga elamud (kood 11210) - kolme või enama korteriga elamud (kood 11220) VII VÄLISVEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI EHITUSPROJEKTI EKSPERTIIS a) Korterelamute (kood 11100, 11210 ja 11220) juurde kuuluvad kinnistusisesed torustikud ja seadmed (sh pumplad ja omapuhastid); b) Ühte (1) kinnistut teenindavad kinnistuvälised VK torustikud; c) Puurkaev-pumplad, mille projektikohane tootlikkus on alla 10 kuupmeetri ööpäevas ühe kinnisasja või kuni 50 inimese vajaduseks. VII PROJKTEERIMISE JUHTIMINE Võrdne samal tasemel hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni (I) ning välisveevarustuse ja kanalisatsiooni (II) ehitusprojektide koostamise pädevusega. __________ ¹ - projekteerimise juhtimise tegevuse all peetakse silmas mitte kitsa eriala, vaid kogu tervikprojekti projekteerimise projektijuhtimist. ² - EVS-NE 1997-1 liigituse järgi. A.2.1 Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneri tööd läbiv kohustuslik kompetents 1. Kutse-eetika nõuete järgimine 2. Erialane enesearendamine 3. Meeskonnatöös osalemine, meeskonna juhtimine 4. Keskkonnahoidlikkuse ja energiatõhususe põhimõtete rakendamine 5. Valdkondlike teadmiste rakendamine töös 6. Digipädevus ja keeleoskus HOONE VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON A.2.2 Hoone veevarustus ja kanalisatsioon 1. Tööde juhtimine ja korraldamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Valminud tööde ja nende osade kvaliteedi kontrollimine 3. Valminud tööde kompleksse vastavuse ja sobivuse kontrollimine 4. Valminud tööde tellijale esitamise ja üleandmise korraldamine VÄLISVEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON A.2.3 Välisveevarustus ja kanalisatsioon 1. Tööde juhtimine ja korraldamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Valminud tööde ja nende osade kvaliteedi kontrollimine 3. Valminud tööde kompleksse vastavuse ja sobivuse kontrollimine 4. Valminud tööde tellijale esitamise ja üleandmise korraldamine A.2.4 Hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitusprojekti koostamine 1. Projekti koostamine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Tehniliste lahenduste kavandamine 4. Lähteandmete edastamine teistele projekti osapooltele 5. Seletuskirja koostamine 6. Hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni projekti koostamine ja vormistamine 7. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 8. Projekteerija järelevalve tegemine 9. Täiendavate dokumentide koostamine A.2.5 Välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni ehitusprojekti koostamine 1. Projekti koostamine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Tehniliste lahenduste kavandamine 4. Lähteandmete edastamine teistele projekti osapooltele 5. Seletuskirja koostamine 6. Välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni projekti koostamine ja vormistamine 7. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 8. Projekteerija järelevalve tegemine 9. Täiendavate dokumentide koostamine A.2.6 Ehitustegevuse juhtimine 1. Ehitustegevuse juhtimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Ehituspakkumise koostamine 3. Ehitamise kavandamine 4. Ehituse ressursside kavandamine 5. Alltööhangete korraldamine ja lepingute sõlmimine 6. Ehitustoodete hankimine 7. Ehitustegevuse korraldamine ehitustööde kestel 8. Kvaliteedikontrolli ja mõõdistustööde tegemise korraldamine 9. Objekti üleandmisdokumentatsiooni koostamine 10. Objekti üleandmise korraldamine A.2.7 Ehitusjuhtimine 1. Ehitusjuhtimine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Vajadusuuringu läbiviimine 3. Hanke ettevalmistamine ja hankedokumentatsiooni koostamine 4. Ehitise elutsükli kavandamine 5. Ehitusmaksumuse arvutamine 6. Projekteerimise ettevalmistamine ja tööde korraldamine 7. Projekteerijate valimine ja lepingute ettevalmistamine 8. Ehitustööde ettevalmistamine 9. Pakkumusdokumentatsiooni ettevalmistamine 10. Alltöövõtjate valimine 11. Ehitusprotsessi koordineerimine tellija esindajana 12. Objekti üleandmine ja kasutuselevõtmine 13. Garantiiperioodi toimingud A.2.8 Omanikujärelevalve 1. Omanikujärelevalve tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Järelevalveprogrammi koostamine 3. Ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimine 4. Ehitustegevuse lepingule vastavuse kontrollimine 5. Kvaliteedi vastavuse kontrollimine ja hindamine 6. Ohutusele vastavuse kontrollimine 7. Vajaliku dokumentatsiooni kontrollimine 8. Ehitise vastuvõtmine 9. Teavitustegevus 10. Ettepanekute tegemine A.2.9 Hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitusprojekti ekspertiis 1. Ehitusprojekti ekspertiisi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Projektiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Projekti mahulise vastavuse kontrollimine 4. Projekti lahenduste eesmärgile ja nõuetele vastavuse kontrollimine 5. Ekspertiisi aruande koostamine A.2.10 Välisveevarustuse ja kanalisatsiooni projekti ekspertiis 1. Välisveevarustuse ja kanalisatsiooni projekti ekspertiisi tegemine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Projektiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Projekti mahulise vastavuse kontrollimine 4. Projekti lahenduste eesmärgile ja nõuetele 5. Ekspertiisi aruande koostamine A.2.11 Projekteerimise juhtimine 1. Projekteerimislepingu ettevalmistamine 2. Projekteerimismeeskonna komplekteerimine 3. Infovahetuse korraldamine 4. Projekteerimise koordineerimine ja kvaliteedijuhtimine 5. Projekteerija järelevalve korraldamine Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka väliobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Üldjuhul rakenduskõrghariduse diplom või bakalaureusekraad veevarustuse ja kanalisatsiooni erialal või muul tehnilisel erialal, mille õpe sisaldab etteantud mahus erialaaineid. Lisaks kutse taotlemiseks ettenähtud mahus praktilist töökogemust ja läbitud täienduskoolitusi. Kõik nõuded on detailsemalt kirjas kutse andmise korra dokumentatsioonis. projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht, konsultant. Ehitusseadustik ja selle asjakohased rakendusaktid Muud erialased standardid, juhendmaterjalid ja normid Kutse saamiseks on vaja tõendada üldine (B.2.1) kompetents ja vähemalt ühe spetsialiseerumise (B.2.2. – B.2.3) juurde kuuluva üks või mitu valitavat kompetentsi (B.2.4 – B.2.11). Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneri tööd läbiv kohustuslik kompetents 7 Kutse saamiseks peab valima ühe spetsialiseerumise (B.2.2. – B.2.3). Kutse saamiseks peab tõendama vähemalt ühe valitavatest kompetentsidest (B.2.4 – B.2.11). Hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni projekti koostamine 6 Välisveevarustuse ja kanalisatsiooni projekti koostamine 6 Ehitustegevuse juhtimine 6 Ehitusjuhtimine 6 Omanikujärelevalve 6 Hoone veevarustuse ja kanalisatsiooniprojekti ekspertiis 6 Välisveevarustuse ja kanalisatsiooni projekti ekspertiis 6 Projekteerimise juhtimine 6 Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 Diploma Engineer in Water Supply and Sewerage, EstQF Level 7 13 Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 1) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 2) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 3) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 4) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 6) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 9) Hoone veevarustus ja kanalisatsioon Välisveevarustus ja kanalisatsioon Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener 60 2025-11-11 2025-11-11 2027-11-10 7 7 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Eesti Ehitusinseneride Liit Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Heiki Meos EstKonsult OÜ Ants Raja Ants Raja Ehituskorraldus FIE Andres Piirsalu OÜ Entec Eesti Andres Piir Projektbüroo KODA OÜ Peeter Parre IB Aksiaal OÜ Aleksander Grünstam Allux SG OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener (edaspidi VK insener) tegutseb spetsialistina hoonete veevarustuse ja kanalisatsiooni ning välisveevarustuse, väliskanalisatsiooni ehitiste ja -seadmete rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning veevarustus- ja kanalisatsiooniehitiste ning seadmete lammutamisel. VK inseneri ülesanne on ettenähtud tehniliste lahenduste väljatöötamine ja projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte, keskkonnahoidu, tööohutust ja töötervishoidu. VK insener teeb koostööd teiste sidusvaldkondade spetsialistidega. VK inseneri kutsealal on välja töötatud järgmised kutsestandardid: - Veevarustuse ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 - Diplomeeritud veevarustuse ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 - Volitatud veevarustuse ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 VK inseneri kutse koosneb kahest spetsialiseerumisest: 1) hoone veevarustus ja kanalisatsioon 2) välisveevarustus ja -kanalisatsioon Sõltuvalt spetsialiseerumisest on vajalik valida vähemalt üks järgnevatest ametialadest: 1) Hoone veevarustus ja -kanalisatsioon - hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitusprojekti koostamine - ehitusjuhtimine - ehitustegevuse juhtimine - omanikujärelevalve - hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitusprojekti ekspertiis - hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni audit - projekteerimise juhtimine¹ 2) Välisveevarustus ja -kanalisatsioon - välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni ehitusprojekti koostamine - ehitusjuhtimine - ehitustegevuse juhtimine - omanikujärelevalve - välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni ehitusprojekti ekspertiis - välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni audit - projekteerimise juhtimine¹ Diplomeeritud veevarustuse ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 on spetsialist, kes vastutab nii iseenda kui enda poolt juhitud töörühma töö tulemuste eest. Diplomeeritud VK insener, tase 7 kutsetunnistus annab selle omanikule seadusest tulenevatel alustel õiguse tegutseda pädeva isikuna iseseisvalt ja omal vastutusel järgnevalt kirjeldatud piirangute ulatuses: I HOONE VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI EHITUSPROJEKTI KOOSTAMINE Kõik hooned köetava pinnaga kuni 10 000 m², välja arvatud: - hooned, mis arhitektuursest eripärast on jagatud kahte või enamasse veevarustuse rõhutsooni - veekeskused, ujulad - uurimis- ja teaduslaborid - tunnelid ja allmaarajatised - kõrgendatud tuleohuga hooned II VÄLISVEEVARUSTUSE JA -KANALISATSIOONI EHITUSPROJEKTI KOOSTAMINE a) välisveevarustus (ka ühisveevärk), torustiku siseläbimõõduga kuni 300mm; b) väliskanalisatsioon (ka ühiskanalisatsioon), torustiku siseläbimõõduga kuni 300mm survekanalisatsiooni puhul ning siseläbimõõduga kuni 1 000mm isevoolsekanalisatsiooni puhul; c) kraavid ja kanalid vooluhulgaga kuni 1,5 m³/s d) reoveepuhastid koormusega kuni 50 000 ie, e) veepuhastusjaamad tootlikkusega kuni 10 000 m³/d. III HOONE VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI EHITAMINE, EHITUSJUHTIMINE Kõik hooned avatud brutopinnaga kuni 20 000m², mis ei ole kõrgendatud tuleohuga ehitised. IV VÄLISVEEVARUSTUSE JA -KANALISATSIOONI EHITAMINE, EHITUSJUHTIMINE a) välisveevarustus (ka ühisveevärk) torustiku siseläbimõõduga kuni 600mm; b) väliskanalisatsioon (ka ühiskanalisatsioon) torustiku siseläbimõõduga kuni 1 500 mm; c) kraavid ja kanalid vooluhulgaga kuni 3 m³/s; d) reoveepuhastid koormusega kuni 100 000 ie; e) veepuhastusjaamad tootlikkusega kuni 20 000 m³/d. V OMANIKUJÄRELEVALVE 1) Hoonesisene või selle juurde kuuluv veevarustuse ja kanalisatsioon Kõik hooned köetava pinnaga kuni 10 000 m², välja arvatud: - hooned, mis arhitektuursest eripärast on jagatud kahte või enamasse veevarustuse rõhutsooni - veekeskused, ujulad - uurimis- ja teaduslaborid - tunnelid ja allmaarajatised - kõrgendatud tuleohuga hooned 2) Välisveevarustus ja -kanalisatsioon - välisveevarustus (ka ühisveevärk), torustiku siseläbimõõduga kuni 300mm; - väliskanalisatsioon (ka ühiskanalisatsioon), torustiku siseläbimõõduga kuni 300mm survekanalisatsiooni puhul ning siseläbimõõduga kuni 1 000mm isevoolsekanalisatsiooni puhul; - kraavid ja kanalid vooluhulgaga kuni 1,5 m³/s - reoveepuhastid koormusega kuni 50 000 ie; - veepuhastusjaamad tootlikkusega kuni 10 000 m³/d. VI HOONE VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI EHITUSPROJEKTI EKSPERTIIS Kõik hooned köetava pinnaga kuni 10 000 m², välja arvatud: - hooned, mis arhitektuursest eripärast on jagatud kahte või enamasse veevarustuse rõhutsooni - veekeskused, ujulad - uurimis- ja teaduslaborid - tunnelid ja allmaarajatised - kõrgendatud tuleohuga hooned VII VÄLISVEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI EHITUSPROJEKTI EKSPERTIIS a) välisveevarustus (ka ühisveevärk), torustiku siseläbimõõduga kuni 300mm; b) väliskanalisatsioon (ka ühiskanalisatsioon), torustiku siseläbimõõduga kuni 300mm survekanalisatsiooni puhul ning siseläbimõõduga kuni 1 000mm isevoolsekanalisatsiooni puhul; c) kraavid ja kanalid vooluhulgaga kuni 1,5 m³/s d) reoveepuhastid koormusega kuni 50 000 ie; e) veepuhastusjaamad tootlikkusega kuni 10 000 m³/d. VIII HOONE VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI AUDIT Kõik hooned köetava pinnaga kuni 10 000 m², välja arvatud: - hooned, mis arhitektuursest eripärast on jagatud kahte või enamasse veevarustuse rõhutsooni - veekeskused, ujulad - uurimis- ja teaduslaborid - tunnelid ja allmaarajatised - kõrgendatud tuleohuga hooned IX VÄLISVEEVARUSTUSE JA -KANALISATSIOONI AUDIT a) välisveevarustus (ka ühisveevärk), torustiku siseläbimõõduga kuni 300mm; b) väliskanalisatsioon (ka ühiskanalisatsioon), torustiku siseläbimõõduga kuni 300mm survekanalisatsiooni puhul ning siseläbimõõduga kuni 1 000mm isevoolsekanalisatsiooni puhul; c) kraavid ja kanalid vooluhulgaga kuni 1,5 m³/s d) reoveepuhastid koormusega kuni 50 000 ie, e) veepuhastusjaamad tootlikkusega kuni 10 000 m³/d. X PROJKTEERIMISE JUHTIMINE Võrdne samal tasemel hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni (I) ning välisveevarustuse ja kanalisatsiooni (II) ehitusprojektide koostamise pädevusega. __________ ¹ - projekteerimise juhtimise tegevuse all peetakse silmas mitte kitsa eriala, vaid kogu tervikprojekti projekteerimise projektijuhtimist. A.2.1 Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneri tööd läbiv kohustuslik kompetents 1. Kutse-eetika nõuete järgimine 2. Erialane enesearendamine 3. Meeskonnatöös osalemine, meeskonna juhtimine 4. Keskkonnahoidlikkuse ja energiatõhususe põhimõtete rakendamine 5. Valdkondlike teadmiste rakendamine töös 6. Digipädevus ja keeleoskus HOONE VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON A.2.2 Hoone veevarustus ja kanalisatsioon 1. Tööde juhtimine ja korraldamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Valminud tööde ja nende osade kvaliteedi kontrollimine 3. Valminud tööde kompleksse vastavuse ja sobivuse kontrollimine 4. Valminud tööde tellijale esitamise ja üleandmise korraldamine VÄLISVEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON A.2.3 Välisveevarustus ja kanalisatsioon 1. Tööde juhtimine ja korraldamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Valminud tööde ja nende osade kvaliteedi kontrollimine 3. Valminud tööde kompleksse vastavuse ja sobivuse kontrollimine 4. Valminud tööde tellijale esitamise ja üleandmise korraldamine A.2.4 Hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitusprojekti koostamine 1. Projekti koostamine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Tehniliste lahenduste kavandamine 4. Lähteandmete edastamine teistele projekti osapooltele 5. Seletuskirja koostamine 6. Hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni projekti koostamine ja vormistamine 7. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 8. Projekteerija järelevalve tegemine 9. Täiendavate dokumentide koostamine A.2.5 Välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni ehitusprojekti koostamine 1. Projekti koostamine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Tehniliste lahenduste kavandamine 4. Lähteandmete edastamine teistele projekti osapooltele 5. Seletuskirja koostamine 6. Välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni projekti koostamine ja vormistamine 7. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 8. Projekteerija järelevalve tegemine 9. Täiendavate dokumentide koostamine A.2.6 Ehitustegevuse juhtimine 1. Ehitustegevuse juhtimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Ehituspakkumise koostamine 3. Ehitamise kavandamine 4. Ehituse ressursside kavandamine 5. Alltööhangete korraldamine ja lepingute sõlmimine 6. Ehitustoodete hankimine 7. Ehitustegevuse korraldamine ehitustööde kestel 8. Kvaliteedikontrolli ja mõõdistustööde tegemise korraldamine 9. Objekti üleandmisdokumentatsiooni koostamine 10. Objekti üleandmise korraldamine A.2.7 Ehitusjuhtimine 1. Ehitusjuhtimine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Vajadusuuringu läbiviimine 3. Hanke ettevalmistamine ja hankedokumentatsiooni koostamine 4. Ehitise elutsükli kavandamine 5. Ehitusmaksumuse arvutamine 6. Projekteerimise ettevalmistamine ja tööde korraldamine 7. Projekteerijate valimine ja lepingute ettevalmistamine 8. Ehitustööde ettevalmistamine 9. Pakkumusdokumentatsiooni ettevalmistamine 10. Alltöövõtjate valimine 11. Ehitusprotsessi koordineerimine tellija esindajana 12. Objekti üleandmine ja kasutuselevõtmine 13. Garantiiperioodi toimingud A.2.8 Omanikujärelevalve 1. Omanikujärelevalve tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Järelevalveprogrammi koostamine 3. Ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimine 4. Ehitustegevuse lepingule vastavuse kontrollimine 5. Kvaliteedi vastavuse kontrollimine ja hindamine 6. Ohutusele vastavuse kontrollimine 7. Vajaliku dokumentatsiooni kontrollimine 8. Ehitise vastuvõtmine 9. Teavitustegevus 10. Ettepanekute tegemine A.2.9 Hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitusprojekti ekspertiis 1. Ehitusprojekti ekspertiisi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Projektiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Projekti mahulise vastavuse kontrollimine 4. Projekti lahenduste eesmärgile ja nõuetele vastavuse kontrollimine 5. Ekspertiisi aruande koostamine A.2.10 Välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni ehitusprojekti ekspertiis 1. Ehitusprojekti ekspertiisi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Projektiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Projekti mahulise vastavuse kontrollimine 4. Projekti lahenduste eesmärgile ja nõuetele vastavuse kontrollimine 5. Ekspertiisi aruande koostamine A.2.11 Hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni audit 1. Ehitise auditi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Süsteemiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Täiendavate uuringute ja testide korraldamine 4. Kontrollarvutuste ja täiendavate mõõtmiste tegemine 5. Auditi aruande koostamine A.2.12 Välisveevarustuse ja kanalisatsiooni audit 1. Ehitise auditi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Süsteemiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Täiendavate uuringute ja testide korraldamine 4. Kontrollarvutuste ja täiendavate mõõtmiste tegemine 5. Auditi aruande koostamine A.2.13 Projekteerimise juhtimine 1. Projekteerimislepingu ettevalmistamine 2. Projekteerimismeeskonna komplekteerimine 3. Infovahetuse korraldamine 4. Projekteerimise koordineerimine ja kvaliteedijuhtimine 5. Projekteerija järelevalve korraldamine Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka väliobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Üldjuhul vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud 5-aastase integreeritud kõrghariduse diplom Vabariigi Valitsuse 25.10.2004 määruse nr 312 mõistes veevarustuse ja kanalisatsiooni või muul tehnilisel erialal, mille õpe sisaldab etteantud mahus erialaaineid. Lisaks kutse taotlemiseks ettenähtud mahus praktilist töökogemust ja läbitud täienduskoolitusi. Kõik nõuded on detailsemalt kirjas kutse andmise korra dokumentatsioonis. projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht, konsultant. Ehitusseadustik ja selle asjakohased rakendusaktid Muud erialased standardid, juhendmaterjalid ja normid Kutse saamiseks on vaja tõendada üldine (B.2.1) kompetents ja vähemalt ühe spetsialiseerumise (B.2.2. – B.2.3) juurde kuuluv üks või mitu valitavat kompetentsi (B.2.4 – B.2.13). Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneri tööd läbiv kohustuslik kompetents 7 Kutse saamiseks peab valima ühe spetsialiseerumise (B.2.2. – B.2.3). Kutse saamiseks peab tõendama vähemalt ühe valitavatest kompetentsidest (B.2.4 – B.2.13). Hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni projekti koostamine 7 Välisveevarustuse ja kanalisatsiooni projekti koostamine 7 Ehitustegevuse juhtimine 7 Ehitusjuhtimine 7 Omanikujärelevalve 7 Hoone veevarustuse ja kanalisatsiooniprojekti ekspertiis 7 Välisveevarustuse ja kanalisatsiooni projekti ekspertiis 7 Hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni audit 7 Välisveevarustuse ja kanalisatsiooni audit 7 Projekteerimise juhtimine 7 Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 Chartered Engineer in Water Supply and Sewerage, EstQF Level 8 13 Volitatud ehitusinsener V (versioon 1) Volitatud ehitusinsener V (versioon 2) Volitatud ehitusinsener V (versioon 3) Volitatud ehitusinsener V (versioon 4) Volitatud ehitusinsener V (versioon 6) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 9) Hoone veevarustus ja kanalisatsioon Välisveevarustus ja kanalisatsioon Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener 60 2025-11-11 2025-11-11 2027-11-10 8 8 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Eesti Ehitusinseneride Liit Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Heiki Meos EstKonsult OÜ Ants Raja Ants Raja Ehituskorraldus FIE Andres Piirsalu OÜ Entec Eesti Andres Piir Projektbüroo KODA OÜ Peeter Parre IB Aksiaal OÜ Aleksander Grünstam Allux SG OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener (edaspidi VK insener) tegutseb spetsialistina hoonete veevarustuse ja kanalisatsiooni ning välisveevarustuse, väliskanalisatsiooni ehitiste ja -seadmete rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning veevarustus- ja kanalisatsiooniehitiste ning seadmete lammutamisel. VK inseneri ülesanne on ettenähtud tehniliste lahenduste väljatöötamine ja projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte, keskkonnahoidu, tööohutust ja töötervishoidu. VK insener teeb koostööd teiste sidusvaldkondade spetsialistidega. VK inseneri kutsealal on välja töötatud järgmised kutsestandardid: - Veevarustuse ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 - Diplomeeritud veevarustuse ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 - Volitatud veevarustuse ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 VK inseneri kutse koosneb kahest spetsialiseerumisest: 1) hoone veevarustus ja kanalisatsioon 2) välisveevarustus ja -kanalisatsioon Sõltuvalt spetsialiseerumisest on vajalik valida vähemalt üks järgnevatest ametialadest: 1) Hoone veevarustus ja -kanalisatsioon - hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitusprojekti koostamine - ehitusjuhtimine - ehitustegevuse juhtimine - omanikujärelevalve - hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitusprojekti ekspertiis - hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni audit - projekteerimise juhtimine¹ - inseneride koolitamine ja arendustöö 2) Välisveevarustus ja -kanalisatsioon - välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni ehitusprojekti koostamine - ehitusjuhtimine - ehitustegevuse juhtimine - omanikujärelevalve - välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni ehitusprojekti ekspertiis - välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni audit - projekteerimise juhtimine¹ - inseneride koolitamine ja arendustöö Volitatud veevarustuse ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 on spetsialist, kes vastutab nii iseenda kui enda poolt juhitud töörühma töö tulemuste eest. Volitatud VK insener, tase 8 kutsetunnistus annab selle omanikule seadusest tulenevatel alustel õiguse tegutseda pädeva isikuna iseseisvalt ja omal vastutusel: I HOONE VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI EHITUSPROJEKTI KOOSTAMINE Tehniliste piiranguteta II VÄLISVEEVARUSTUSE JA -KANALISATSIOONI EHITUSPROJEKTI KOOSTAMINE Tehniliste piiranguteta III HOONE VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI EHITAMINE, EHITUSJUHTIMINE Tehniliste piiranguteta IV VÄLISVEEVARUSTUSE JA -KANALISATSIOONI EHITAMINE, EHITUSJUHTIMINE Tehniliste piiranguteta V OMANIKUJÄRELEVALVE 1) Hoonesisene või selle juurde kuuluv veevarustuse ja kanalisatsioon Tehniliste piiranguteta 2) Välisveevarustus ja -kanalisatsioon Tehniliste piiranguteta VI HOONE VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI EHITUSPROJEKTI EKSPERTIIS Tehniliste piiranguteta VII VÄLISVEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI EHITUSPROJEKTI EKSPERTIIS Tehniliste piiranguteta VIII HOONE VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI AUDIT Tehniliste piiranguteta IX VÄLISVEEVARUSTUSE JA -KANALISATSIOONI AUDIT Tehniliste piiranguteta X PROJKTEERIMISE JUHTIMINE Tehniliste piiranguteta __________ ¹ - projekteerimise juhtimise tegevuse all peetakse silmas mitte kitsa eriala, vaid kogu tervikprojekti projekteerimise projektijuhtimist. A.2.1 Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneri tööd läbiv kohustuslik kompetents 1. Kutse-eetika nõuete järgimine 2. Erialane enesearendamine 3. Meeskonnatöös osalemine, meeskonna juhtimine 4. Keskkonnahoidlikkuse ja energiatõhususe põhimõtete rakendamine 5. Valdkondlike teadmiste rakendamine töös 6. Digipädevus ja keeleoskus HOONE VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON A.2.2 Hoone veevarustus ja kanalisatsioon 1. Tööde juhtimine ja korraldamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Valminud tööde ja nende osade kvaliteedi kontrollimine 3. Valminud tööde kompleksse vastavuse ja sobivuse kontrollimine 4. Valminud tööde tellijale esitamise ja üleandmise korraldamine VÄLISVEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON A.2.3 Välisveevarustus ja kanalisatsioon 1. Tööde juhtimine ja korraldamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Valminud tööde ja nende osade kvaliteedi kontrollimine 3. Valminud tööde kompleksse vastavuse ja sobivuse kontrollimine 4. Valminud tööde tellijale esitamise ja üleandmise korraldamine A.2.4 Hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitusprojekti koostamine 1. Projekti koostamine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Tehniliste lahenduste kavandamine 4. Lähteandmete edastamine teistele projekti osapooltele 5. Seletuskirja koostamine 6. Hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni projekti koostamine ja vormistamine 7. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 8. Projekteerija järelevalve tegemine 9. Täiendavate dokumentide koostamine A.2.5 Välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni ehitusprojekti koostamine 1. Projekti koostamine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Tehniliste lahenduste kavandamine 4. Lähteandmete edastamine teistele projekti osapooltele 5. Seletuskirja koostamine 6. Välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni projekti koostamine ja vormistamine 7. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 8. Projekteerija järelevalve tegemine 9. Täiendavate dokumentide koostamine A.2.6 Ehitustegevuse juhtimine 1. Ehitustegevuse juhtimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Ehituspakkumise koostamine 3. Ehitamise kavandamine 4. Ehituse ressursside kavandamine 5. Alltööhangete korraldamine ja lepingute sõlmimine 6. Ehitustoodete hankimine 7. Ehitustegevuse korraldamine ehitustööde kestel 8. Kvaliteedikontrolli ja mõõdistustööde tegemise korraldamine 9. Objekti üleandmisdokumentatsiooni koostamine 10. Objekti üleandmise korraldamine A.2.7 Ehitusjuhtimine 1. Ehitusjuhtimine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Vajadusuuringu läbiviimine 3. Hanke ettevalmistamine ja hankedokumentatsiooni koostamine 4. Ehitise elutsükli kavandamine 5. Ehitusmaksumuse arvutamine 6. Projekteerimise ettevalmistamine ja tööde korraldamine 7. Projekteerijate valimine ja lepingute ettevalmistamine 8. Ehitustööde ettevalmistamine 9. Pakkumusdokumentatsiooni ettevalmistamine 10. Alltöövõtjate valimine 11. Ehitusprotsessi koordineerimine tellija esindajana 12. Objekti üleandmine ja kasutuselevõtmine 13. Garantiiperioodi toimingud A.2.8 Omanikujärelevalve 1. Omanikujärelevalve tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Järelevalveprogrammi koostamine 3. Ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimine 4. Ehitustegevuse lepingule vastavuse kontrollimine 5. Kvaliteedi vastavuse kontrollimine ja hindamine 6. Ohutusele vastavuse kontrollimine 7. Vajaliku dokumentatsiooni kontrollimine 8. Ehitise vastuvõtmine 9. Teavitustegevus 10. Ettepanekute tegemine A.2.9 Hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitusprojekti ekspertiis 1. Ehitusprojekti ekspertiisi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Projektiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Projekti mahulise vastavuse kontrollimine 4. Projekti lahenduste eesmärgile ja nõuetele vastavuse kontrollimine 5. Ekspertiisi aruande koostamine A.2.10 Välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni ehitusprojekti ekspertiis 1. Ehitusprojekti ekspertiisi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Projektiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Projekti mahulise vastavuse kontrollimine 4. Projekti lahenduste eesmärgile ja nõuetele vastavuse kontrollimine 5. Ekspertiisi aruande koostamine A.2.11 Hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni audit 1. Ehitise auditi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Süsteemiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Täiendavate uuringute ja testide korraldamine 4. Kontrollarvutuste ja täiendavate mõõtmiste tegemine 5. Auditi aruande koostamine A.2.12 Välisveevarustuse ja kanalisatsiooni audit 1. Ehitise auditi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Süsteemiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Täiendavate uuringute ja testide korraldamine 4. Kontrollarvutuste ja täiendavate mõõtmiste tegemine 5. Auditi aruande koostamine A.2.13 Projekteerimise juhtimine 1. Projekteerimislepingu ettevalmistamine 2. Projekteerimismeeskonna komplekteerimine 3. Infovahetuse korraldamine 4. Projekteerimise koordineerimine ja kvaliteedijuhtimine 5. Projekteerija järelevalve korraldamine A.2.14 Inseneride koolitamine ja ehitusalane uurimistöö 1. Koolitustegevus 2. Õppe- ja juhendmaterjalide koostamine 3. Teaduslike või rakenduslike uurimistööde tegemine Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka väliobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud 5-aastase integreeritud kõrghariduse diplom Vabariigi Valitsuse 25.10.2004 määruse nr 312 mõistes veevarustuse ja kanalisatsiooni erialal või muul tehnilisel erialal, mille õpe sisaldab etteantud mahus erialaaineid. Lisaks kutse taotlemiseks ettenähtud mahus praktilist töökogemust ja läbitud täienduskoolitusi. Kõik nõuded on detailsemalt kirjas kutse andmise korra dokumentatsioonis. projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht, konsultant. Ehitusseadustik ja selle asjakohased rakendusaktid Muud erialased standardid, juhendmaterjalid ja normid Kutse saamiseks on vaja tõendada üldine (B.2.1) kompetents ja vähemalt ühe spetsialiseerumise (B.2.2. – B.2.3) juurde kuuluv üks või mitu valitavat kompetentsi (B.2.4 – B.2.14). Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneri tööd läbiv kohustuslik kompetents 7 Kutse saamiseks peab valima ühe spetsialiseerumise (B.2.2. – B.2.3). Kutse saamiseks peab tõendama vähemalt ühe valitavatest kompetentsidest (B.2.4 – B.2.14). Hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni projekti koostamine 8 Välisveevarustuse ja kanalisatsiooni projekti koostamine 8 Ehitustegevuse juhtimine 8 Ehitusjuhtimine 8 Omanikujärelevalve 8 Hoone veevarustuse ja kanalisatsiooniprojekti ekspertiis 8 Välisveevarustuse ja kanalisatsiooni projekti ekspertiis 8 Hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni audit 8 Välisveevarustuse ja kanalisatsiooni audit 8 Projekteerimise juhtimine 8 Inseneride koolitamine ja arendustöö 8 Metsur, tase 4 Logging Foreman, EstQF Level 4 9 Metsur II (versioon 1) Metsur II (versioon 2) Metsur II (versioon 3) Metsur II (versioon 4) Metsur, tase 4 (versioon 5) Metsur, tase 4 (versioon 6) Metsur, tase 4 (versioon 7) Metsur, tase 4 (versioon 8) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Metsur 39 2025-11-27 2025-11-27 2030-11-26 4 4 6210 Metsanduse jms oskustöölised 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Veiko Belials Luua Metsanduskool Tõnu Reinsalu Luua Metsanduskool Rainer Laigu Erametsaliit Peeter Olesk Stora Enso Eesti AS Pille Meier Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Jüri Tobber Tornator Eesti OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Metsur, tase 4 on oskustöötaja, kes teeb ise ja juhendab oma meeskonda metsakasvatuse ja puidutöötlemisega seotud tööde tegemisel, arvestades looduslikke tingimusi ning säästva metsamajanduse põhimõtteid. Ta vastutab enda ja meeskonna töötulemuste eest ning juhindub oma töös metsaomaniku poolt püstitatud metsakasvatuslikust ülesandest. Töö eeldab mõõdukat suhtlemist. Metsuri töökeskkond on valdavalt mets. Töö toimub välitingimustes ja sõltub ilmastikuoludest. See on füüsiliselt raske ja suure ohtlikkusega töö, mille puhul tuleb õnnetuste vältimiseks kasutada sobivaid isikukaitsevahendeid ning järgida tööohutusnõudeid. Tööaeg on paindlik. Metsuri peamised töövahendid on võsasaag ja kettsaag. Eestis ei ole metsuri kutsetunnistus kohustuslik, kuid kutsealal tegutsemist reguleerivad mitmed metsanduse ja keskkonnahoiuga seotud õigusaktid ning rahvusvahelised säästva metsanduse standardid (FSC ja PEFC). Need standardid sätestavad eelkõige metsamajandamise põhimõtteid, kuid käsitlevad ka töötajate kutsealast pädevust. Näiteks on nõutud, et metsamajandamistöid tohib teha ainult pädev isik. Metsurile lähedased kutsed on raietööline, tase 3 ja metsamajanduse spetsialist, tase 5. Metsur juhendab oma meeskonna tööd ja seeläbi on tal suurem vastutus võrreldes raietöölise, tase 3 kutsega. Metsamajanduse spetsialist, tase 5 planeerib metsamajandustöid ja korraldab mitmete erinevate meeskondade töid ning kontrollib tööde kvaliteeti, mis eristab teda metsur, tase 4. A.2.1 Metsauuenduse rajamine A.2.2 Metsauuenduse hooldamine ja valgustusraie A.2.3 Hooldus- ja uuendusraie A.2.4 Juhendamine ja tööalane koostöö Metsur, tase 4, on kas vastava taseme erialase kutseharidusega või vähemalt põhiharidusega, kes omab erialast töökogemust ning on läbinud erialase täienduskoolituse. Metsur, raietööliste brigaad Metsanduse arengut mõjutavad rahvusvahelised ja siseriiklikud kliimaeesmärgid ning tehnoloogia kiire areng. Selle tulemusel suureneb metsuri töös digi- ja roheoskuste tähtsus. Metsuri töös suureneb tehnoloogia osakaal - kasutatakse GPS-seadmeid, droone ja digitaalseid metsaplaane. Suureneb vajadus digitaalseteks andmete vahetuseks, nende edastamine töö tellijale ning esmase sisendi andmine erinevateks metsakasvatuslikeks planeeringuteks. Metsur, tase 4 kutse koosneb üldoskustest B.2 ja kohustuslikest kompetentsidest B.3.1-B.3.4 Metsauuenduse rajamine 4 Metsauuenduse hooldamine ja valgustusraie 4 Hooldus- ja uuendusraie 4 Juhendamine ja tööalane koostöö 4 Noorsootöötaja, tase 5 Youth worker, EstQF Level 5 10 Noorsootöötaja III (versioon 1) Noorsootöötaja III (versioon 2) Noorsootöötaja III (versioon 3) Noorsootöötaja III (versioon 5) Noorsootöötaja, tase 4 (versioon 4) Noorsootöötaja, tase 4 (versioon 6) Noorsootöötaja, tase 4 (versioon 7) Noorsootöötaja, tase 4 (versioon 8) Noorsootöötaja, tase 5 (versioon 9) Laagrikasvataja, tase 5 Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Noorsootöö Noorsootöötaja 41 2025-11-19 2025-11-19 2028-12-31 5 5 3412 Sotsiaaltöö keskastme spetsialistid 0922 Lastehoid ja teenused noortele 85 Haridus Eesti Noorsootöötajate Kogu Kutse-eetika Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Edgar Schlümmer Eesti Noorsootöötajate Kogu Eilika Mätas Eesti Noorsootöötajate Kogu Ilona-Evelyn Rannala Tallinna Ülikool haridusteaduste instituut Kadi Laaneots Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus Kaur Kötsi Eesti Laagrikorraldajate Liit Kristel Zovo Räpina noortekeskus Lii Araste Tartu Ülikool Marit Oimet Põlva Gümnaasium Riin Luks Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus Tiiu Kadak Tallinna Linnavalitsus Tormi Kotkas Haridus- ja Teadusministeerium Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Noorsootöötaja loob tingimused noore mitmekülgseks arenguks, lähtudes oma töös noorsootöö väärtustest ja selle korraldamise põhimõtetest, ning valib sobiva tegevuse või meetodi sõltuvalt noorsootöö valdkonna eripärast, eesmärgist, sihtrühmast, noorsootöö tegemise kohast ja olukorrast. Noorsootöötaja võib töötada nii palgalisel ametikohal kui ka vabatahtlikuna. Noorsootöötaja väärtustab enda ja kolleegide kutseoskuste arendamist. 5. taseme noorsootöötaja tegeleb noortega individuaalselt ja gruppides. Ta töötab nii iseseisvalt kui ka meeskonnaliikmena; arendustegevuses ja võrgustikutöös osaleb kõrgema taseme noorsootöötaja juhendamisel. Noorsootöötaja töötab riigiasutuses, kohalikus omavalitsuses ja selle asutuses, era- või kolmanda sektori institutsioonis, nt üldhariduskoolis, huvikoolis, noortekeskuses, noorteühingus, noortelaagris, noortemalevas, usulises ühenduses, raamatukogus, kultuuri- või spordiasutuses. Kutse sisaldab osakutset laagrikasvataja, tase 5, kelle töö sisuks on vahetu töö noortega laagrites ja malevates. Selles kutsegrupis on kolm kutsestandardit • noorsootöötaja, tase 5 • noorsootöötaja, tase 6 • noorsootööjuht, tase 7 6. taseme noorsootöötaja tegeleb noorsootöö korraldamise ja juhtimisega. 7. taseme noorsootööjuht arendab ja juhib noortevaldkonda*. * Noortevaldkond – selles kutsestandardis on see ühendmõiste, mis hõlmab noorsootööd, noorte huviharidust, ande- ja noortepoliitikat. A.2.1. Noorsootöö korraldamine A.2.2. Turvalise keskkonna tagamine A.2.3. Professionaalne enesearendamine 5. taseme noorsootöötajana töötavad inimesed, kellel on keskharidus ja kutsealane töökogemus (vt ka B.1). Noorsootöötaja, huviringi juhendaja, huvijuht, laagrikasvataja, rühmajuht, vabatahtlik jt. Laagrikasvatajal peab olema noorsootöö seaduse alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud kutse või osakutse. Teave oskuste ja suundumuste kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab 1. Sotsiaalne intelligentsus – oskus tunnetada suhtlemisel inimeste vajadusi ja soove, kohandada oma käitumist nendele vastavalt ning luua usalduslikke suhteid; empaatia. 2. Kultuuridevaheline kompetents – oskus edukalt toime tulla erinevates kultuurikeskkondades. 3. Uue meedia kirjaoskus – oskus kriitiliselt hinnata ja luua sotsiaal- ja multimeedia sisu; oskus kasutada sotsiaal- ja multimeedia vahendeid sihipäraselt teabe visualiseerimiseks ja levitamiseks. 4. Elukestev õpe, mõtestamine – oskus ja tahe kogu aeg õppida midagi uut ning võime mõtestada ja väärtustada õpitu sisulist tähendust. 5. Disainmõtlemine – oskus kavandada ja kujundada protsesse ja keskkonda eesmärgist lähtuvalt. 6. Virtuaalne koostöö – oskus töötada tulemuslikult virtuaalsetes töörühmades, hoida inimesi pühendunu ja motiveerituna ning tekitada neis meeskonnatunnet. Tulevikuoskuste kirjeldamisel on aluseks võetud • „Noortevaldkonna arengukava 2021–2035“, Haridus- ja Teadusministeerium; • „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035“, Haridus- ja Teadusministeerium; • „Ekspertrühmade tulevikuvisioonid ja ettepanekud Eesti haridus-, teaduse, keele- ja noortevaldkonna arendamiseks aastatel 2021–2035“, Haridus- ja Teadusministeerium. Noorsootöötaja, tase 5 kutse koosneb üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste B.2 ja kohustuslike kompetentside B.3.1–B.3.3 tõendamine. Osakutse laagrikasvataja, tase 5 taotlemisel tuleb tõendada üldoskused B.2 ja kohustuslikud kompetentsid B.3.1 ja B.3.2. Noorsootöö korraldamine 5 Turvalise keskkonna tagamine 5 Professionaalne enesearendamine 5 Noorsootöötaja, tase 6 Youth worker, EstQF Level 6 10 Noorsootöötaja IV (versioon 1) Noorsootöötaja IV (versioon 2) Noorsootöötaja IV (versioon 3) Noorsootöötaja IV (versioon 5) Noorsootöötaja, tase 6 (versioon 4) Noorsootöötaja, tase 6 (versioon 6) Noorsootöötaja, tase 6 (versioon 7) Noorsootöötaja, tase 6 (versioon 8) Noorsootöötaja, tase 6 (versioon 9) Laagrikasvataja-juhataja, tase 6 Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Noorsootöö Noorsootöötaja 41 2025-11-19 2025-11-19 2028-12-31 6 6 3412 Sotsiaaltöö keskastme spetsialistid 0922 Lastehoid ja teenused noortele 85 Haridus Eesti Noorsootöötajate Kogu Tallinna Ülikool Tartu Ülikool Kutse-eetika noorsootöös Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Edgar Schlümmer Eesti Noorsootöötajate Kogu Eilika Mätas Eesti Noorsootöötajate Kogu Ilona-Evelyn Rannala Tallinna Ülikool haridusteaduste instituut Kadi Laaneots Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus Kaur Kötsi Eesti Laagrikorraldajate Liit Kristel Zovo Räpina noortekeskus Lii Araste Tartu Ülikool Marit Oimet Põlva Gümnaasium Riin Luks Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus Tiiu Kadak Tallinna Linnavalitsus Tormi Kotkas Haridus- ja Teadusministeerium Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Noorsootöötaja loob tingimused noore mitmekülgseks arenguks, lähtudes oma töös noorsootöö väärtustest ja selle korraldamise põhimõtetest, ning valib sobiva tegevuse või meetodi sõltuvalt noorsootöö valdkonna eripärast, eesmärgist, sihtrühmast, noorsootöö tegemise kohast ja olukorrast. Noorsootöötaja võib töötada nii palgalisel ametikohal kui ka vabatahtlikuna. Noorsootöötaja väärtustab enda ja kolleegide kutseoskuste arendamist. 6. taseme noorsootöötaja osaleb lisaks vahetule tööle noortega ka valdkonna arendamises, ta juhib ja juhendab kolleege, meeskondi; teeb koostööd nii valdkonnasiseselt kui sidusvaldkondadega ning osaleb võrgustikutöös. Noorsootöötaja töötab riigiasutuses, kohalikus omavalitsuses ja selle asutuses, era- või kolmanda sektori institutsioonis, nt üldhariduskoolis, huvikoolis, noortekeskuses, noorteühingus, noortelaagris, noortemalevas, usulises ühenduses, raamatukogus, kultuuri- või spordiasutuses. Kutse sisaldab osakutset laagrikasvataja-juhataja, tase 6, kelle ülesandeks on laagris või malevas vahetu töö noortega ja teiste kasvatajate/rühmajuhtide juhendamine, vajadusel ka laagri/maleva juhtimine. Selles kutsegrupis on kolm kutsestandardit: • noorsootöötaja, tase 5 • noorsootöötaja, tase 6 • noorsootööjuht, tase 7 5. taseme noorsootöötaja tegeleb vahetult noortega. 7. taseme noorsootöö juht arendab ja juhib noortevaldkonda*. * Noortevaldkond – selles kutsestandardis on see ühendmõiste, mis hõlmab noorsootööd, noorte huviharidust, ande- ja noortepoliitikat. A.2.1. Noorsootöö korraldamine ja arendamine A.2.2. Juhtimine ja juhendamine A.2.3. Turvalise keskkonna tagamine A.2.4. Professionaalne enesearendamine 6. taseme noorsootöötajana töötavad inimesed, kellel on kõrgharidus ja kutsealane töökogemus (vt ka B.1). Noorsootöötaja, noortekeskuse juhataja, noorsootöö spetsialist, huvijuht, huviringi juhendaja, laagrikasvataja, rühmajuht, laagri juhataja, vabatahtlik jt Laagrikasvataja-juhatajal peab olema noorsootöö seaduse alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud kutse või osakutse. Teave oskuste ja suundumuste kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab 1. Sotsiaalne intelligentsus – oskus tunnetada suhtlemisel inimeste vajadusi ning soove, kohandada oma käitumist nendele vastavalt ning luua usalduslikke suhteid; empaatia. 2. Kultuuridevaheline kompetents – oskus edukalt toime tulla erinevates kultuurikeskkondades. 3. Uue meedia kirjaoskus – oskus kriitiliselt hinnata ja luua sotsiaal- ja multimeedia sisu; oskus kasutada sotsiaal- ja multimeedia vahendeid sihipäraselt teabe visualiseerimiseks ja levitamiseks. 4. Elukestev õpe, mõtestamine – oskus ja tahe kogu aeg õppida midagi uut ning võime mõtestada ja väärtustada õpitu sisulist tähendust. 5. Disainmõtlemine – oskus kavandada ja kujundada protsesse ja keskkonda eesmärgist lähtuvalt. 6. Virtuaalne koostöö – oskus töötada tulemuslikult virtuaalsetes töörühmades, hoida inimesi pühendunu ja motiveerituna ning tekitada neis meeskonnatunnet. Tulevikuoskuste kirjeldamisel on aluseks võetud • „Noortevaldkonna arengukava 2021–2035“, Haridus- ja Teadusministeerium; • „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035“, Haridus- ja Teadusministeerium; • „Ekspertrühmade tulevikuvisioonid ja ettepanekud Eesti haridus-, teaduse, keele- ja noortevaldkonna arendamiseks aastatel 2021–2035“, Haridus- ja Teadusministeerium. Noorsootöötaja, tase 6 kutse koosneb üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste B.2 ja kohustuslike kompetentside B.3.1–B.3.4 tõendamine. Osakutse laagrikasvataja-juhataja, tase 6 taotlemisel tuleb tõendada üldoskused B.2 ja kohustuslikud kompetentsid B.3.1–B.3.3. Noorsootöö korraldamine ja arendamine 6 Juhtimine ja juhendamine 6 Turvalise keskkonna tagamine 6 Professionaalne enesearendamine 6 Õpetaja, tase 6 Teacher, EstQF Level 6 9 Õpetaja, tase 6 (versioon 1) Õpetaja, tase 6 (versioon 2) Õpetaja, tase 6 (versioon 3) Õpetaja, tase 6 (versioon 4) Õpetaja, tase 6 (versioon 5) Õpetaja, tase 6 (versioon 6) Õpetaja, tase 6 (versioon 7) Õpetaja, tase 6 (versioon 8) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Õpetaja 41 2025-11-19 2025-11-19 2030-08-31 6 6 2342 Koolieelse lasteasutuse õpetajad 0112 Koolieelikute õpetajate koolitus 85 Haridus Eesti Õpetajate Liit Tallinna Ülikool Tartu Ülikool Õpetajate kutsestandardite võrdlus Mõisted Anne Aasamets Õpetajate Ühenduste Koostöökoda Anneli Eesmaa Eesti Linnade ja Valdade Liit Karin Klemmer Eesti Haridustöötajate Liit Katrin Poom-Valickis Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituut Kristi Tarik Eesti Koolijuhtide Ühendus Liina Õmblus Eesti Eripedagoogide Liit Margit Timakov Eesti Õpetajate Liit Margus Pedaste Tartu Ülikooli haridusteaduste instituut Rasmus Kits Eesti Teadushuvihariduse Liit Taavi Kreitsmann Haridus- ja Teadusministeerium Tiina Kivisalu Eesti Lasteaednike Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Õpetaja peamine eesmärk on toetada ja suunata õppijate arengut nii nende isiklikuks kui ka ühiskondlikuks toimetulekuks, aidates kaasa teadmiste ja oskuste omandamisele ning väärtuste kujunemisele. Õpetaja arendab süsteemselt oma kutseoskusi ja on kursis haridusuuendustega. Õpetaja, tase 6 töö olulisemad valdkonnad on töö iseenda, õppijate, kolleegide, organisatsiooni ja kogukonnaga, sh lastevanematega. Töö toimub eelkõige indiviidi, klassi või rühma, organisatsiooni, aga ka piirkonna tasandil ning eeldab rohket suhtlemist. Kuuenda kutsetaseme õpetaja töötab lasteaiaõpetaja või huvihariduse õpetajana, tegutsedes nii iseseisvalt kui ka meeskonnas ning võib juhtida abiõpetajate tööd. Tema töö on vaheldusrikas ja eeldab süsteemsust, kohanemisvõimet, pingetaluvust ning suutlikkust luua ja toetada iseenda ja teiste heaolu. Õpetaja kutseid on neljal tasemel kokku viis: lisaks õpetaja, tase 6 kutsele eristatakse kutseid õpetaja, tase 5, õpetaja, tase 7, vanemõpetaja, tase 7 ja meisterõpetaja, tase 8. Võrreldes viienda taseme õpetajaga tegutseb 6. taseme õpetaja lisaks õppijatele ja iseendale ka kolleegide, organisatsiooni ja kogukonnaga ning võib juhtida ka abiõpetajate tööd. Võrreldes kõrgema taseme õpetajatega on 6. taseme õpetaja roll vähem seotud haridusarenduse, kolleegide juhendamise ja strateegilise juhtimisega, mida täidavad suuremas mahus vanemõpetaja ja meisterõpetaja. A.2.1. Enesehoiu ja professionaalsuse tagamine A.2.2. Õppijate toetamine A.2.3. Enda organisatsiooni ja selle inimestesse panustamine A.2.4. Panustamine laiemas hariduse ökosüsteemis Õpetajal, tase 6. on bakalaureusekraad ja töökogemus pedagoogilisi kompetentse eeldavaid ülesandeid täites, läbitud täienduskoolitus(ed). Lasteaiaõpetaja, huvihariduse õpetaja Lasteaiaõpetaja kvalifikatsiooninõuded on sätestatud alusharidusseaduses. Selle kohaselt peab lasteaiaõpetajal olema kõrgharidus ja õpetajakutse ning eesti keele oskus vastavalt keeleseadusele ja selle alusel kehtestatud nõuetele või kõrgharidus, pedagoogilised kompetentsid ning eesti keele oskus vastavalt keeleseadusele ja selle alusel kehtestatud nõuetele. Õpetaja tulevikupädevuseks on kohanemisvõimelisus ja suutlikkus paindlikult reageerida muutuvas keskkonnas, arvestades õppijate, kolleegide ja iseenda vajaduste ning ressurssidega. Veelgi olulisemaks muutub teaduspõhisus – pidev enesetäiendamine nii ainevaldkonnas, pedagoogilistes meetodites kui ka õppimise ja õpetamise käsitlustes. Õpetaja peab olema võimeline tõhusalt õpetama kaasavas mitmekultuurilises keskkonnas, pakkudes tuge erineva taustaga ja vajadustega õppijatele. Samuti on oluline oskus kujundada positiivset ja toetavat heaolukeskkonda nii enda, kolleegide kui ka õppijate jaoks. Professionaalne õpetaja oskab analüüsida ja uurida oma tööd, et mõista, mis toetab õppimist ja arengut kõige tõhusamalt, ning kohandada oma praktikat toetudes kogutud andmetele ja teaduspõhistele teadmistele. Tehnoloogiapädevus jääb õpetaja oluliseks kompetentsiks –  tulevikku vaatav õpetaja on kursis nüüdisaegsete tehnoloogiate, sh tehisintellekti ja digitaalsete õppevahendite arenguga ning kasutab neid oma töös arukalt ja eetiliselt. Õpetaja, tase 6 kutse moodustub üldoskustest B.2 ja kohustuslikest kompetentsidest B.3.1 – B.3.4 Kutse taotlemisel on nõutav nende kõigi tõendamine. Enesehoiu ja professionaalsuse tagamine 6 Õppijate toetamine 6 Enda organisatsiooni ja selle inimestesse panustamine 6 Panustamine laiemas hariduse ökosüsteemis 6 Õpetaja, tase 7 Teacher, EstQF Level 7 12 Õpetaja V (versioon 1) Õpetaja V (versioon 2) Õpetaja V (versioon 3) Õpetaja, tase 7 (versioon 10) Õpetaja, tase 7 (versioon 11) Õpetaja, tase 7 (versioon 5) Õpetaja, tase 7 (versioon 6) Õpetaja, tase 7 (versioon 7) Õpetaja, tase 7 (versioon 8) Õpetaja, tase 7 (versioon 9) Õpetaja, tase 7-1 (versioon 4) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Õpetaja 41 2025-11-19 2025-11-19 2030-08-31 7 7 2330 Gümnaasiumiõpetajad 0113 Klassiõpetaja koolitus 85 Haridus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Eesti Õpetajate Liit Tallinna Ülikool Tartu Ülikool Õpetajate kutsestandardite võrdlus Mõisted Anne Aasamets Õpetajate Ühenduste Koostöökoda Anneli Eesmaa Eesti Linnade ja Valdade Liit Karin Klemmer Eesti Haridustöötajate Liit Katrin Poom-Valickis Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituut Kristi Tarik Eesti Koolijuhtide Ühendus Liina Õmblus Eesti Eripedagoogide Liit Margit Timakov Eesti Õpetajate Liit Margus Pedaste Tartu Ülikooli haridusteaduste instituut Rasmus Kits Eesti Teadushuvihariduse Liit Taavi Kreitsmann Haridus- ja Teadusministeerium Tiina Kivisalu Eesti Lasteaednike Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Õpetaja peamine eesmärk on toetada ja suunata õppijate arengut nii nende isiklikuks kui ka ühiskondlikuks toimetulekuks, aidates kaasa teadmiste ja oskuste omandamisele ning väärtuste kujunemisele. Õpetaja arendab süsteemselt oma kutseoskusi ja on kursis haridusuuendustega. Õpetaja, tase 7 olulisemad valdkonnad on töö iseenda, õppijate, kolleegide, organisatsiooni ja kogukonnaga, sh lastevanematega. Töö toimub eelkõige indiviidi, klassi või rühma, organisatsiooni, aga ka piirkonna tasandil ning eeldab rohket suhtlemist. Seitsmenda kutsetaseme õpetaja võib töötada nii lasteaiaõpetaja, huvihariduse kui ka üldhariduse õpetajana. Üldhariduskooli ja kutseõppeasutuste üldainete õpetaja peab vastama vähemalt standardile õpetaja, tase 7. Seitsmenda kutsetaseme õpetaja tegutseb nii iseseisvalt kui ka meeskonnas ning võib juhtida abiõpetajate tööd. Tema töö on vaheldusrikas ja eeldab süsteemsust, kohanemisvõimet, pingetaluvust ning suutlikkust luua ja toetada iseenda ja teiste heaolu. Õpetaja kutseid on neljal tasemel kokku viis: lisaks õpetaja, tase 7 kutsele eristatakse kutseid õpetaja, tase 5, õpetaja, tase 6, vanemõpetaja, tase 7 ja meisterõpetaja, tase 8. Võrreldes 5. taseme õpetajaga võib õpetaja, tase 7 sarnaselt 6. taseme õpetajaga juhtida abiõpetajate tööd. Võrreldes kõrgema taseme õpetajatega keskendub õpetaja tase 7 rohkem õpetamisele, samas kui vanemõpetaja panustab enam kolleegide juhendamisse ja haridusarendusse. Meisterõpetaja juhib ka haridusuuendusi ning tegutseb rahvusvahelisel tasandil. A.2.1. Enesehoiu ja professionaalsuse tagamine A.2.2. Õppijate toetamine A.2.3. Enda organisatsiooni ja selle inimestesse panustamine A.2.4. Panustamine laiemas hariduse ökosüsteemis Õpetajal, tase 7 on magistrikraad, töökogemus õpetajana ja läbitud täienduskoolitus(ed). Lasteaiaõpetaja, huvihariduse õpetaja, õpetaja Põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja kvalifikatsiooninõuded on sätestatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses. Selle kohaselt peab õpetajal olema magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, õpetajakutse ning eesti keele oskus vastavalt keeleseadusele ja selle alusel kehtestatud nõuetele. Lasteaiaõpetaja kvalifikatsiooninõuded on sätestatud alusharidusseaduses. Selle kohaselt peab lasteaiaõpetajal olema kõrgharidus ja õpetajakutse ning eesti keele oskus vastavalt keeleseadusele ja selle alusel kehtestatud nõuetele või kõrgharidus, pedagoogilised kompetentsid ning eesti keele oskus vastavalt keeleseadusele ja selle alusel kehtestatud nõuetele. Õpetaja tulevikupädevuseks on kohanemisvõimelisus ja suutlikkus paindlikult reageerida muutuvas keskkonnas, arvestades õppijate, kolleegide ja iseenda vajaduste ning ressurssidega. Veelgi olulisemaks muutub teaduspõhisus – pidev enesetäiendamine nii ainevaldkonnas, pedagoogilistes meetodites kui ka õppimise ja õpetamise käsitlustes. Õpetaja peab olema võimeline tõhusalt õpetama kaasavas mitmekultuurilises keskkonnas, pakkudes tuge erineva taustaga ja vajadustega õppijatele. Samuti on oluline oskus kujundada positiivset ja toetavat heaolukeskkonda nii enda, kolleegide kui ka õppijate jaoks. Professionaalne õpetaja oskab analüüsida ja uurida oma tööd, et mõista, mis toetab õppimist ja arengut kõige tõhusamalt, ning kohandada oma praktikat toetudes kogutud andmetele ja teaduspõhistele teadmistele. Tehnoloogiapädevus jääb õpetaja oluliseks kompetentsiks –  tulevikku vaatav õpetaja on kursis nüüdisaegsete tehnoloogiate, sh tehisintellekti ja digitaalsete õppevahendite arenguga ning kasutab neid oma töös arukalt ja eetiliselt. Õpetaja, tase 7 kutse moodustub üldoskustest B.2 ja kohustuslikest kompetentsidest B.3.1 – B.3.4. Kutse taotlemisel on nõutav nende kõigi tõendamine. Enesehoiu ja professionaalsuse tagamine 7 Õppijate toetamine 7 Enda organisatsiooni ja selle inimestesse panustamine 7 Panustamine laiemas hariduse ökosüsteemis 7 Kutseõpetaja, tase 5 Vocational Teacher, EstQF Level 5 8 Kutseõpetaja III (versioon 1) Kutseõpetaja III (versioon 2) Kutseõpetaja III, EKR tase 5 (versioon 3) Kutseõpetaja III, EKR tase 5 (versioon 4) Kutseõpetaja, tase 5 (versioon 5) Kutseõpetaja, tase 5 (versioon 6) Kutseõpetaja, tase 5 (versioon 7) Praktikajuhendaja ettevõttes, tase 5 Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Kutseõpetaja 41 2025-11-19 2025-11-19 2027-11-18 5 5 2320 Kutseõpetajad 0114 Aineõpetajate koolitus 85 Haridus Tallinna Ülikool Digioskused Tiia Murulaid ETKA Andras Riina Müürsepp EKEÜ tööandjate esindaja (Pärnumaa Kutsehariduskeskus) Kaie Piiskop SA Innove Liivi Raudsepp EKEÜ spetsialistide esindaja (Tartu Kutsehariduskeskus) Sirje Rekkor kutseõpetaja kutsete andja Tallinna Ülikooli kutsekomisjoni esindaja Meidi Sirk Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituut Mari Tikerpuu Haridus-ja Teadusministeerium Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kutseõpetaja loob oma tegevusega tingimused ja suunab õppeprotsessi õppija tööks vajalike teadmiste ja oskuste omandamiseks. Ta toetab õppija isiksuse arengut ning kujundab tema valmisolekut elukestvaks õppeks. Kutseõpetaja väärtustab õppimist ning arendab ennast professionaalselt. 5. taseme kutseõpetaja loob tingimused põhiliselt praktiliste töövõtete omandamiseks, kujundades õpilastes tööharjumusi ja praktilisi tööoskusi. Kutseõpetaja, tase 5 kutse sisaldab osakutset Praktikajuhendaja ettevõttes, tase 5. Kutseõpetaja kutsealal on ka järgmistel tasemetel kutseõpetaja kutsed: 6. taseme kutseõpetaja loob õppijale tingimused teadmiste, oskuste ja hoiakute arendamiseks õpetatavas valdkonnas, osaleb õppeasutuses erialaõppe arendustegevustes. 7. taseme kutseõpetaja lisaks eelnevale arendab erialast väljaõpet mh väljaspool õppeasutust. Ta nõustab ja juhendab kolleege ning kujundab kutseõppe mainet. 8. taseme kutseõpetaja lisaks eelnevale arendab üleriigilises ja rahvusvahelises koostöös erialast väljaõpet. Ta nõustab, juhendab ja koolitab kolleege ning algatab ja juhib arendustegevusi nii õppeasutuses kui ka väljaspool seda. A.2.1 Õppeprotsessi planeerimine A.2.2 Õppimise ja õppija arengu toetamine A.2.3 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine A.2.4 Kutseõppe maine kujundamine A.2.5 Täienduskoolituse kavandamine ja läbiviimine A.2.6 Praktika juhendamine 5. taseme kutseõpetajal on keskharidus või kutsekeskharidus või kutseeriharidus. Tal on erialane töökogemus õpetatavas valdkonnas või ta omab kehtivat kutsetunnistust õpetatavas valdkonnas. Kutseõpetaja. Töötamine kutseõpetajana on reguleeritud kutseõppeasutuse seadusega. Kutseõpetajate teadmised eripedagoogika, andragoogika ja psühholoogia alal, samuti võõrkeele- ja meeskonnatöö oskused ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise oskused vajavad arendamist. (OSKA uuring Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: Haridus ja teadus, 2018) Kutseõpetaja, tase 5 kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2) ja kohustuslike kompetentside B.3.1 – B.3.4 tõendamine. Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.3.5 ja B.3.6. Osakutse Praktikajuhendaja ettevõttes, tase 5 taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2) ja kompetentside B.3.1 ja B.3.2 tõendamine. Õppeprotsessi planeerimine 5 Õppimise ja õppija arengu toetamine 5 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 5 Kutseõppe maine kujundamine 5 Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.3.5 ja B.3.6. Täienduskoolituse kavandamine ja läbiviimine 5 Praktika juhendamine 5 Kutseõpetaja, tase 6 Vocational Teacher, EstQF Level 6 8 Kutseõpetaja IV (versioon 1) Kutseõpetaja IV (versioon 2) Kutseõpetaja IV, EKR tase 6 (versioon 3) Kutseõpetaja IV, EKR tase 6 (versioon 4) Kutseõpetaja, tase 6 (versioon 5) Kutseõpetaja, tase 6 (versioon 6) Kutseõpetaja, tase 6 (versioon 7) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Kutseõpetaja 41 2025-11-19 2025-11-19 2027-11-18 6 6 2320 Kutseõpetajad 0114 Aineõpetajate koolitus 85 Haridus Tallinna Ülikool Tartu Ülikool Digioskused Tiia Murulaid ETKA Andras Riina Müürsepp EKEÜ tööandjate esindaja (Pärnumaa Kutsehariduskeskus) Kaie Piiskop SA Innove Liivi Raudsepp EKEÜ spetsialistide esindaja (Tartu Kutsehariduskeskus) Sirje Rekkor kutseõpetaja kutsete andja Tallinna Ülikooli kutsekomisjoni esindaja Meidi Sirk Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituut Mari Tikerpuu Haridus-ja Teadusministeerium Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kutseõpetaja loob oma tegevusega tingimused ja suunab õppeprotsessi õppija tööks vajalike teadmiste ja oskuste omandamiseks. Ta toetab õppija isiksuse arengut ning kujundab tema valmisolekut elukestvaks õppeks. Kutseõpetaja väärtustab õppimist ning arendab ennast professionaalselt. 6. taseme kutseõpetaja loob õppijale tingimused teadmiste, oskuste ja hoiakute arendamiseks õpetatavas valdkonnas, osaleb õppeasutuses erialaõppe arendustegevustes. Kutseõpetaja kutsealal on ka järgmistel tasemetel kutseõpetaja kutsed: 5. taseme kutseõpetaja loob tingimused põhiliselt praktiliste töövõtete omandamiseks, kujundades õpilastes tööharjumusi ja praktilisi tööoskusi. Kutseõpetaja, tase 5 kutse sisaldab osakutset Praktikajuhendaja ettevõttes, tase 5. 7. taseme kutseõpetaja lisaks eelnevale arendab erialast väljaõpet mh väljaspool õppeasutust. Ta nõustab ja juhendab kolleege ning kujundab kutseõppe mainet. 8. taseme kutseõpetaja lisaks eelnevale arendab üleriigilises ja rahvusvahelises koostöös erialast väljaõpet. Ta nõustab, juhendab ja koolitab kolleege ning algatab ja juhib arendustegevusi nii õppeasutuses kui ka väljaspool seda. A.2.1 Õppeprotsessi planeerimine A.2.2 Õppimise ja õppija arengu toetamine A.2.3 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine A.2.4 Erialaõppe arendamine A.2.5 Kutseõppe maine kujundamine A.2.6 Praktika juhendamine A.2.7 Meeskonna ja protsesside juhtimine ning eestvedamine A.2.8 Kolleegide toetamine A.2.9 Täienduskoolituse kavandamine ja läbiviimine A.2.10 Hariduslike erivajadustega õppija toetamine A.2.11 Digipedagoogika rakendamine Üldjuhul on 6. taseme kutseõpetajal kõrgharidus õpetatavas valdkonnas või kõrgharidus ja töökogemus õpetatavas valdkonnas. Kutseõpetaja, tase 6 on õpetamisala valdkonna ettevalmistusega, mis on omandatud tasemeõppes või täienduskoolitusel. Kutseõpetaja. Töötamine kutseõpetajana on reguleeritud kutseõppeasutuse seadusega. Kutseõpetajate teadmised eripedagoogika, andragoogika ja psühholoogia alal, samuti võõrkeele- ja meeskonnatöö oskused ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise oskused vajavad arendamist. (OSKA uuring Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: Haridus ja teadus, 2018) Selle kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2) ja kohustuslike kompetentside B.3.1 – B.3.5 tõendamine. Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.3.6 – B.3.11. Õppeprotsessi planeerimine 6 Õppimise ja õppija arengu toetamine 6 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 6 Erialaõppe arendamine 6 Kutseõppe maine kujundamine 6 Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.3.6 – B.3.11. Praktika juhendamine 6 Meeskonna ja protsesside juhtimine ning eestvedamine 6 Kolleegide toetamine 6 Täienduskoolituse kavandamine ja läbiviimine 6 Hariduslike erivajadustega õppija toetamine õppeprotsessis 6 Digipedagoogika rakendamine 6 Kutseõpetaja, tase 7 Vocational Teacher, EstQF Level 7 8 Kutseõpetaja V (versioon 1) Kutseõpetaja V (versioon 2) Kutseõpetaja V, EKR tase 7 (versioon 3) Kutseõpetaja V, EKR tase 7 (versioon 4) Kutseõpetaja, tase 7 (versioon 5) Kutseõpetaja, tase 7 (versioon 6) Kutseõpetaja, tase 7 (versioon 7) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Kutseõpetaja 41 2025-11-19 2025-11-19 2027-11-18 7 7 2320 Kutseõpetajad 0114 Aineõpetajate koolitus 85 Haridus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Tallinna Ülikool Digioskused Tiia Murulaid ETKA Andras Riina Müürsepp EKEÜ tööandjate esindaja (Pärnumaa Kutsehariduskeskus) Kaie Piiskop SA Innove Liivi Raudsepp EKEÜ spetsialistide esindaja (Tartu Kutsehariduskeskus) Sirje Rekkor kutseõpetaja kutsete andja Tallinna Ülikooli kutsekomisjoni esindaja Meidi Sirk Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituut Mari Tikerpuu Haridus-ja Teadusministeerium Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kutseõpetaja loob oma tegevusega tingimused ja suunab õppeprotsessi õppija tööks vajalike teadmiste ja oskuste omandamiseks. Ta toetab õppija isiksuse arengut ning kujundab tema valmisolekut elukestvaks õppeks. Kutseõpetaja väärtustab õppimist ning arendab ennast professionaalselt. Kutseõpetaja, tase 7 kutseõpetaja loob õppijale tingimused teadmiste, oskuste ja hoiakute arendamiseks õpetatavas valdkonnas. Ta arendab erialast väljaõpet mh väljaspool õppeasutust. Ta nõustab ja juhendab kolleege ning kujundab kutseõppe mainet. Kutseõpetaja kutsealal on ka järgmistel tasemetel kutseõpetaja kutsed: 5. taseme kutseõpetaja õpetab põhiliselt praktilisi töövõtteid, kujundades õpilastes tööharjumusi ja praktilisi tööoskusi. Kutseõpetaja, tase 5 kutse sisaldab osakutset Praktikajuhendaja ettevõttes, tase 5. 6. taseme kutseõpetaja loob õppijale tingimused teadmiste, oskuste ja hoiakute arendamiseks õpetatavas valdkonnas. Koostöös ettevõtetega ja erialaliitudega arendab erialast väljaõpet õppeasutuses. 8. taseme kutseõpetaja lisaks eelnevale arendab üleriigilises ja rahvusvahelises koostöös erialast väljaõpet. Ta nõustab, juhendab ja koolitab kolleege ning algatab ja juhib arendustegevusi nii õppeasutuses kui ka väljaspool seda. A.2.1 Õppeprotsessi planeerimine A.2.2 Õppimise ja õppija arengu toetamine A.2.3 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine A.2.4 Erialaõppe arendamine A.2.5 Kutseõppe maine kujundamine A.2.6 Kolleegide toetamine A.2.7 Meeskonna ja protsesside juhtimine ning eestvedamine A.2.8 Praktika juhendamine A.2.9 Täienduskoolituse kavandamine ja läbiviimine A.2.10 Hariduslike erivajadustega õppija toetamine A.2.11 Digipedagoogika rakendamine Üldjuhul on 7. taseme kutseõpetajal kõrgharidus õpetatavas valdkonnas või kõrgharidus ja töökogemus õpetatavas valdkonnas. Kui õpetataval erialal puudub kõrghariduse saamise võimalus, on soovitatav omada kutsetunnistust õpetatavas valdkonnas ja töökogemust kutseõpetajana. Kutseõpetaja, tase 7 on õpetamisala valdkonna ettevalmistusega, mis on omandatud tasemeõppes või täienduskoolitusel. Kutseõpetaja. Töötamine kutseõpetajana on reguleeritud kutseõppeasutuse seadusega. Kutseõpetajate teadmised eripedagoogika, andragoogika ja psühholoogia alal, samuti võõrkeele- ja meeskonnatöö oskused ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise oskused vajavad arendamist. (OSKA uuring Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: Haridus ja teadus, 2018) Selle kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2) ja kohustuslike kompetentside B.3.1 – B.3.7 tõendamine. Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.3.8 – B.3.11. Õppeprotsessi planeerimine 7 Õppimise ja õppija arengu toetamine 7 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 7 Erialaõppe arendamine 7 Kutseõppe maine kujundamine 7 Meeskonna ja protsesside juhtimine ning eestvedamine 7 Kolleegide toetamine 7 Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.3.8 – B.3.11. Praktika juhendamine 7 Täienduskoolituse kavandamine ja läbiviimine 7 Hariduslike erivajadustega õppija toetamine õppeprotsessis 7 Digipedagoogika rakendamine 7 Kutseõpetaja, tase 8 Vocational Teacher, EstQF Level 8 2 Kutseõpetaja, tase 8 (versioon 1) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Kutseõpetaja 41 2025-11-19 2025-11-19 2027-11-18 8 8 2320 Kutseõpetajad 0114 Aineõpetajate koolitus 85 Haridus Tallinna Ülikool Digioskused Tiia Murulaid ETKA Andras Riina Müürsepp EKEÜ tööandjate esindaja (Pärnumaa Kutsehariduskeskus) Kaie Piiskop SA Innove Liivi Raudsepp EKEÜ spetsialistide esindaja (Tartu Kutsehariduskeskus) Sirje Rekkor kutseõpetaja kutsete andja Tallinna Ülikooli kutsekomisjoni esindaja Meidi Sirk Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituut Mari Tikerpuu Haridus-ja Teadusministeerium Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kutseõpetaja loob oma tegevusega tingimused ja suunab õppeprotsessi õppija tööks vajalike teadmiste ja oskuste omandamiseks. Ta toetab õppija isiksuse arengut ning kujundab tema valmisolekut elukestvaks õppeks. Kutseõpetaja väärtustab õppimist ning arendab ennast professionaalselt. Kutseõpetaja, tase 8 kutseõpetaja loob õppijale tingimused teadmiste, oskuste ja hoiakute arendamiseks õpetatavas valdkonnas. Ta arendab üleriigilises ja rahvusvahelises koostöös erialast väljaõpet. Ta nõustab, juhendab ja koolitab kolleege ning algatab ja juhib arendustegevusi nii õppeasutuses kui ka väljaspool seda. Kutseõpetaja kutsealal on ka järgmistel tasemetel kutseõpetaja kutsed: 5. taseme kutseõpetaja õpetab põhiliselt praktilisi töövõtteid, kujundades õpilastes tööharjumusi ja praktilisi tööoskusi. Kutseõpetaja, tase 5 kutse sisaldab osakutset Praktikajuhendaja ettevõttes, tase 5. 6. taseme kutseõpetaja loob õppijale tingimused teadmiste, oskuste ja hoiakute arendamiseks õpetatavas valdkonnas. Koostöös ettevõtetega ja erialaliitudega arendab erialast väljaõpet õppeasutuses. 7. taseme kutseõpetaja lisaks eelnevale arendab erialast väljaõpet mh väljaspool õppeasutust. Ta nõustab ja juhendab kolleege ning kujundab kutseõppe mainet. A.2.1 Õppeprotsessi planeerimine A.2.2 Õppimise ja õppija arengu toetamine A.2.3 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine A.2.4 Erialaõppe arendamine A.2.5 Kutseõppe maine kujundamine A.2.6 Meeskonna ja protsesside juhtimine ning eestvedamine A.2.7 Kolleegide toetamine A.2.8 Praktika juhendamine A.2.9 Täienduskoolituse kavandamine ja läbiviimine A.2.10 Hariduslike erivajadustega õppija toetamine A.2.11 Digipedagoogika rakendamine Üldjuhul on 8. taseme kutseõpetajal kõrgharidus õpetatavas valdkonnas või kõrgharidus ja töökogemus õpetatavas valdkonnas. Kui õpetataval erialal puudub kõrghariduse saamise võimalus, on soovitatav omada kutsetunnistust õpetatavas valdkonnas ja töökogemust kutseõpetajana. Kutseõpetaja, tase 8 on õpetamisala valdkonna ettevalmistusega, mis on omandatud tasemeõppes või täienduskoolitusel. Kutseõpetaja. Töötamine kutseõpetajana on reguleeritud kutseõppeasutuse seadusega. Kutseõpetajate teadmised eripedagoogika, andragoogika ja psühholoogia alal, samuti võõrkeele- ja meeskonnatöö oskused ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise oskused vajavad arendamist. (OSKA uuring Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: Haridus ja teadus, 2018) Selle kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2) ja kohustuslike kompetentside B.3.1 – B.3.7 tõendamine. Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.3.8 – B.3.11. Õppeprotsessi planeerimine 8 Õppimise ja õppija arengu toetamine 8 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 8 Erialaõppe arendamine 8 Kutseõppe maine kujundamine 8 Meeskonna ja protsesside juhtimine ning eestvedamine 8 Kolleegide toetamine 8 Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.3.8 – B.3.11. Praktika juhendamine 8 Täienduskoolituse kavandamine ja läbiviimine 7 Hariduslike erivajadustega õppija toetamine õppeprotsessis 8 Digipedagoogika rakendamine 8 Podoloog, tase 5 Podologist, EstQF Level 5 2 Podoloog, tase 5 (versioon 1) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Podoloogia Jalaspetsialist 41 2025-11-20 2025-11-20 2028-11-19 5 5 3259 Tervishoiu keskastme spetsialistid, mujal liigitamata 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Tartu Tervishoiu Kõrgkool Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Erika Gering Jalaravi Kliinik OÜ Linda Jürisson Eesti Õdede Liit Dagmar Mosharov Eesti Jalaspetsialistide Selts Olga Proskurnina Estonian Clinic OÜ (Jalakliinik) Anna-Liisa Tamm Tartu Tervishoiu Kõrgkool Eda Vähi Ida-Tallinna Keskhaigla Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Podoloog on spetsialist, kelle töö on seotud jala (jalalaba) tervise, selle säilitamise ja taastamisega. Tema töö on jala seisundi hindamine, nahahooldus, haavahooldus, küüneplaadi hooldus ja korrigeerimine, abivahendite soovitamine ja valmistamine ning jala tervise (sh hügieeni) alane nõustamine. Podoloog võib töötada tervishoiu- või hoolekandeasutuses või erapraksises. A.2.1 Kabineti ja instrumentide ettevalmistus ja hooldus A.2.2 Jala seisundi hindamine A.2.3 Nahahooldus A.2.4 Küüneplaadi hooldus ja korrigeerimine, sh ortoneksia A.2.5 Abivahendite soovitamine, kohandamine ja valmistamine A.2.6 Klienditeenindus ja nõustamine Podoloogil on vähemalt keskharidus ja läbitud erialane koolitus või läbitud vastav tasemeõpe või on oskused omandatud erialase töökogemuse kaudu. Podoloog, jalahooldusspetsialist. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Kabineti ja instrumentide ettevalmistus ja hooldus 5 Jala seisundi hindamine 5 Nahahooldus 5 Küüneplaadi hooldus ja korrigeerimine, sh ortoneksia 5 Abivahendite soovitamine, kohandamine ja valmistamine 5 Klienditeenindus ja nõustamine 5 Koolipsühholoog, tase 7 School Psychologist, EstQF Level 7 8 Koolipsühholoog IV (versioon 1) Koolipsühholoog IV (versioon 2) Koolipsühholoog IV (versioon 3) Koolipsühholoog, tase 7 (versioon 4) Koolipsühholoog, tase 7 (versioon 5) Koolipsühholoog, tase 7 (versioon 6) Koolipsühholoog, tase 7 (versioon 7) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Psühholoogia Psühholoog 41 2025-11-20 2025-11-20 2027-11-19 7 7 2634 Psühholoogid 0313 Psühholoogia 86 Tervishoid Eesti Psühholoogide Liit Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Ly Erg Nõo Põhikool Triin Kahre Eesti Psühholoogide Liit Eve Kikas Tallinna Ülikool Karmen Maikalu Eesti Koolipsühholoogide Ühing Kati Pajuman Tallinna Reaalkool Astra Schults Tartu Ülikool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Koolipsühholoogi töö on haridusasutustes õppivate laste ja noorte (edaspidi lapsed) arengu toetamine koostöös pere, haridustöötajate ja teiste spetsialistidega. 7. taseme koolipsühholoog hindab laste arengut mõjutavaid tegureid, kavandab ja juhib sekkumisi, töötab koostöövõrgustikus teiste erialade spetsialistidega. Koolipsühholoogid töötavad haridus- ja sotsiaalasutustes või erapraksises. Konfidentsiaalsust nõudvateks tööalasteks tegevusteks kasutab koolipsühholoog spetsiaalse sisustusega privaatset tööruumi. Koolipsühholoogi tööaeg on paindlik. Koolipsühholoog jaotab oma tööaega tööks klientidega, koostööks teiste spetsialistidega, tööks dokumentatsiooniga ja enesetäiendamiseks. Töö toimub pingelises keskkonnas. Koolipsühholoogi kutsealal on kaks kutset: koolipsühholoog, tase 7 ja koolipsühholoog, tase 8. A.2.1 Kontakti loomine ja hoidmine A.2.2 Lapse arengut mõjutavate tegurite ja toimetuleku hindamine A.2.3 Sekkumise läbiviimine A.2.4 Koolipsühholoogiaalane teavitamine ja arendustegevus Koolipsühholoogil on erialane magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon või koolipsühholoogi kutse. Koolipsühholoog, psühholoog. Vastavalt haridus- ja teadusministri määrusele nr 30 Direktori, õppealajuhataja, õpetajate ja tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded peab koolipsühholoogil olema erialane magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon või koolipsühholoogi kutse. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid ja üldoskused. Kontakti loomine ja hoidmine 7 Lapse arengut mõjutavate tegurite ja toimetuleku hindamine 7 Sekkumise läbiviimine 7 Koolipsühholoogiaalane teavitamine ja arendustegevus 7 Koolipsühholoog, tase 8 School Psychologist, EstQF Level 8 7 Koolipsühholoog V (versioon 1) Koolipsühholoog V (versioon 2) Koolipsühholoog V (versioon 3) Koolipsühholoog, tase 8 (versioon 4) Koolipsühholoog, tase 8 (versioon 5) Koolipsühholoog, tase 8 (versioon 6) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Psühholoogia Psühholoog 41 2025-11-20 2025-11-20 2027-11-19 8 8 2634 Psühholoogid 0313 Psühholoogia 86 Tervishoid Eesti Psühholoogide Liit Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Ly Erg Nõo Põhikool Triin Kahre Eesti Psühholoogide Liit Eve Kikas Tallinna Ülikool Karmen Maikalu Eesti Koolipsühholoogide Ühing Kati Pajuman Tallinna Reaalkool Astra Schults Tartu Ülikool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Koolipsühholoogi töö on haridusasutustes õppivate laste ja noorte (edaspidi laste) arengu toetamine koostöös pere, haridustöötajate ja teiste spetsialistidega. 8. taseme koolipsühholoog hindab laste arengut mõjutavaid tegureid, kavandab ja juhib sekkumisi, töötab koostöövõrgustikus teiste erialade spetsialistidega. Teeb psühholoogiaalaseid uurimistöid ning viib läbi koolitusi, juhendab üliõpilasi ja teisi koolipsühholooge, osaleb eriala ja organisatsiooni arendustegevustes, samuti valdkonna poliitika planeerimises. Koolipsühholoogid töötavad haridus- ja sotsiaalasutustes või erapraksises. Konfidentsiaalsust nõudvateks tööalasteks tegevusteks kasutab koolipsühholoog spetsiaalse sisustusega privaatset tööruumi. Koolipsühholoogi tööaeg on paindlik. Koolipsühholoog jaotab oma tööaega tööks klientidega, koostööks teiste spetsialistidega, tööks dokumentatsiooniga ja enesetäiendamiseks. Töö toimub pingelises keskkonnas. Koolipsühholoogi kutsealal on kaks kutset: koolipsühholoog, tase 7 ja koolipsühholoog, tase 8. A.2.1 Kontakti loomine ja hoidmine A.2.2 Lapse arengut mõjutavate tegurite ja toimetuleku hindamine A.2.3 Sekkumise läbiviimine A.2.4 Koolipsühholoogiaalane teavitamine ja arendustegevus A.2.5 Juhendamine A.2.6 Koolitamine A.2.7 Koolipsühholoogiaalane uurimustöö Koolipsühholoogil on erialane magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon või koolipsühholoogi kutse. Koolipsühholoog, psühholoog. Vastavalt haridus- ja teadusministri määrusele nr 30 Direktori, õppealajuhataja, õpetajate ja tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded peab koolipsühholoogil olema erialane magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon või koolipsühholoogi kutse. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid ja üldoskused. Kontakti loomine ja hoidmine 7 Lapse arengut mõjutavate tegurite ja toimetuleku hindamine 7 Sekkumise läbiviimine 7 Koolipsühholoogiaalane teavitamine ja arendustegevus 8 Juhendamine 8 Koolitamine 7 Koolipsühholoogiaalane uurimistöö 8 Vanemõpetaja, tase 7 Senior Teacher, EstQF Level 7 9 Vanemõpetaja, tase 7 (versioon 2) Vanemõpetaja, tase 7 (versioon 3) Vanemõpetaja, tase 7 (versioon 4) Vanemõpetaja, tase 7 (versioon 5) Vanemõpetaja, tase 7 (versioon 6) Vanemõpetaja, tase 7 (versioon 7) Vanemõpetaja, tase 7 (versioon 8) Õpetaja, tase 7-2 (versioon 1) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Õpetaja 41 2025-11-19 2025-11-19 2030-08-31 7 7 2330 Gümnaasiumiõpetajad 0113 Klassiõpetaja koolitus 85 Haridus Eesti Õpetajate Liit Tallinna Ülikool Tartu Ülikool Õpetajate kutsestandardite võrdlus Mõisted Anne Aasamets Õpetajate Ühenduste Koostöökoda Anneli Eesmaa Eesti Linnade ja Valdade Liit Karin Klemmer Eesti Haridustöötajate Liit Katrin Poom-Valickis Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituut Kristi Tarik Eesti Koolijuhtide Ühendus Liina Õmblus Eesti Eripedagoogide Liit Margit Timakov Eesti Õpetajate Liit Margus Pedaste Tartu Ülikooli haridusteaduste instituut Rasmus Kits Eesti Teadushuvihariduse Liit Taavi Kreitsmann Haridus- ja Teadusministeerium Tiina Kivisalu Eesti Lasteaednike Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Õpetaja peamine eesmärk on toetada ja suunata õppijate arengut nii nende isiklikuks kui ka ühiskondlikuks toimetulekuks, aidates kaasa teadmiste ja oskuste omandamisele ning väärtuste kujunemisele. Õpetaja arendab süsteemselt oma kutseoskusi ja on kursis haridusuuendustega. Vanemõpetaja, tase 7 töö olulisemad valdkonnad on töö iseenda, õppijate, kolleegide, organisatsiooni ja kogukonnaga, sh lastevanematega. Töö toimub eelkõige indiviidi, klassi või rühma, organisatsiooni, aga ka piirkonna tasandil ning eeldab rohket suhtlemist. Seitsmenda kutsetaseme vanem õpetaja võib töötada nii lasteaiaõpetaja, huvihariduse kui ka üldhariduse õpetajana. Ta tegutseb nii iseseisvalt kui ka meeskonnas ning võib juhtida abiõpetajate tööd ja juhendada kolleege. Tema töö on vaheldusrikas ja eeldab süsteemsust, kohanemisvõimet, pingetaluvust ning suutlikkust luua ning toetada iseenda ja teiste heaolu. Õpetaja kutseid on neljal tasemel kokku viis: lisaks vanemõpetaja, tase 7 kutsele eristatakse kutseid õpetaja, tase 5, õpetaja, tase 6, õpetaja, tase 7 ja meisterõpetaja, tase 8. Võrreldes madalama taseme õpetajatega juhendab vanemõpetaja ka kolleege ning panustab hariduse arendamisse eelkõige kooli ja piirkonna tasandil. Võrreldes kõrgema taseme õpetajatega osaleb vanemõpetaja haridusarenduses, kuid tema roll ei ole nii laiaulatuslik kui meisterõpetajal, kelle tegevus võib ulatuda ka rahvusvahelisele tasandile. A.2.1. Enesehoiu ja professionaalsuse tagamine A.2.2. Õppijate toetamine A.2.3. Enda organisatsiooni ja selle inimestesse panustamine A.2.4. Panustamine laiemas hariduse ökosüsteemis Vanemõpetajal, tase 7 on magistrikraad, töökogemus õpetajana ning läbitud täienduskoolitus(ed). Lasteaiaõpetaja, huvihariduse õpetaja, õpetaja Põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja kvalifikatsiooninõuded on sätestatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses. Selle kohaselt peab õpetajal olema magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, õpetajakutse ning eesti keele oskus vastavalt keeleseadusele ja selle alusel kehtestatud nõuetele. Lasteaiaõpetaja kvalifikatsiooninõuded on sätestatud alusharidusseaduses. Selle kohaselt peab lasteaiaõpetajal olema kõrgharidus ja õpetajakutse ning eesti keele oskus vastavalt keeleseadusele ja selle alusel kehtestatud nõuetele või kõrgharidus, pedagoogilised kompetentsid ning eesti keele oskus vastavalt keeleseadusele ja selle alusel kehtestatud nõuetele. Õpetaja tulevikupädevuseks on kohanemisvõimelisus ja suutlikkus paindlikult reageerida muutuvas keskkonnas, arvestades õppijate, kolleegide ja iseenda vajaduste ning ressurssidega. Veelgi olulisemaks muutub teaduspõhisus – pidev enesetäiendamine nii ainevaldkonnas, pedagoogilistes meetodites kui ka õppimise ja õpetamise käsitlustes. Õpetaja peab olema võimeline tõhusalt õpetama kaasavas mitmekultuurilises keskkonnas, pakkudes tuge erineva taustaga ja vajadustega õppijatele. Samuti on oluline oskus kujundada positiivset ja toetavat heaolukeskkonda nii enda, kolleegide kui ka õppijate jaoks. Professionaalne õpetaja oskab analüüsida ja uurida oma tööd, et mõista, mis toetab õppimist ja arengut kõige tõhusamalt, ning kohandada oma praktikat toetudes kogutud andmetele ja teaduspõhistele teadmistele. Tehnoloogiapädevus jääb õpetaja oluliseks kompetentsiks –  tulevikku vaatav õpetaja on kursis nüüdisaegsete tehnoloogiate, sh tehisintellekti ja digitaalsete õppevahendite arenguga ning kasutab neid oma töös arukalt ja eetiliselt. Vanemõpetaja, tase 7 kutse moodustub üldoskustest B.2 ja kohustuslikest kompetentsidest B.3.1 – B.3.4 Kutse taotlemisel on nõutav nende kõigi tõendamine. Enesehoiu ja professionaalsuse tagamine 7 Õppijate toetamine 7 Enda organisatsiooni ja selle inimestesse panustamine 7 Panustamine laiemas hariduse ökosüsteemis 7 Meisterõpetaja, tase 8 Master Teacher, EstQF Level 8 8 Meisterõpetaja, tase 8 (versioon 1) Meisterõpetaja, tase 8 (versioon 2) Meisterõpetaja, tase 8 (versioon 3) Meisterõpetaja, tase 8 (versioon 4) Meisterõpetaja, tase 8 (versioon 5) Meisterõpetaja, tase 8 (versioon 6) Meisterõpetaja, tase 8 (versioon 7) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Õpetaja 41 2025-11-19 2025-11-19 2030-08-31 8 8 2330 Gümnaasiumiõpetajad 0113 Klassiõpetaja koolitus 85 Haridus Eesti Õpetajate Liit Õpetajate kutsestandardite võrdlus Mõisted Anne Aasamets Õpetajate Ühenduste Koostöökoda Anneli Eesmaa Eesti Linnade ja Valdade Liit Karin Klemmer Eesti Haridustöötajate Liit Katrin Poom-Valickis Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituut Kristi Tarik Eesti Koolijuhtide Ühendus Liina Õmblus Eesti Eripedagoogide Liit Margit Timakov Eesti Õpetajate Liit Margus Pedaste Tartu Ülikooli haridusteaduste instituut Rasmus Kits Eesti Teadushuvihariduse Liit Taavi Kreitsmann Haridus- ja Teadusministeerium Tiina Kivisalu Eesti Lasteaednike Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Õpetaja peamine eesmärk on toetada ja suunata õppijate arengut nii nende isiklikuks kui ka ühiskondlikuks toimetulekuks, aidates kaasa teadmiste ja oskuste omandamisele ning väärtuste kujunemisele. Õpetaja arendab süsteemselt oma kutseoskusi. Meisterõpetaja, tase 8 on haridusuuenduste eestvedaja. Tema töö olulisemad valdkonnad on töö iseenda, õppijate, kolleegide, organisatsiooni ja kogukonnaga, sh lastevanematega. Töö võib toimuda indiviidi, klassi või rühma, organisatsiooni, piirkonna, riigi ja/või rahvusvahelisel tasandil ning eeldavad rohket suhtlemist. Kaheksanda kutsetaseme meisterõpetaja võib töötada nii lasteaiaõpetaja, huvihariduse kui ka üldhariduse õpetajana. Ta tegutseb nii iseseisvalt kui ka meeskonnas ning võib juhtida abiõpetajate ja teiste õpetajate tööd. Tema töö on vaheldusrikas ja eeldab süsteemsust, kohanemisvõimet, pingetaluvust ning suutlikkust luua ja toetada iseenda ja teiste heaolu. Õpetaja kutseid on neljal tasemel kokku viis: lisaks meisterõpetaja, tase 8 kutsele eristatakse kutseid õpetaja, tase 5, õpetaja, tase 6, õpetaja, tase 7 ja vanemõpetaja, tase 7. Võrreldes madalama taseme õpetajatega on meisterõpetaja lisaks õpetamisele ja õppijate arengu toetamisele haridusuuenduste eestvedaja. Ta juhendab teisi õpetajaid, võib juhtida abiõpetajate ja teiste õpetajate tööd, toetab kolleegide professionaalset arengut ning panustab hariduse arendamisse nii organisatsiooni, piirkonna, riigi kui ka rahvusvahelisel tasandil. A.2.1. Enesehoiu ja professionaalsuse tagamine A.2.2. Õppijate toetamine A.2.3. Enda organisatsiooni ja selle inimestesse panustamine A.2.4. Panustamine laiemas hariduse ökosüsteemis Meisterõpetajal, tase 8 on magistrikraad, töökogemus õpetajana ning läbitud täienduskoolitus(ed). Lasteaiaõpetaja, huvihariduse õpetaja, õpetaja Põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja kvalifikatsiooninõuded on sätestatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses. Selle kohaselt peab õpetajal olema magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, õpetajakutse ning eesti keele oskus vastavalt keeleseadusele ja selle alusel kehtestatud nõuetele. Lasteaiaõpetaja kvalifikatsiooninõuded on sätestatud alusharidusseaduses. Selle kohaselt peab lasteaiaõpetajal olema kõrgharidus ja õpetajakutse ning eesti keele oskus vastavalt keeleseadusele ja selle alusel kehtestatud nõuetele või kõrgharidus, pedagoogilised kompetentsid ning eesti keele oskus vastavalt keeleseadusele ja selle alusel kehtestatud nõuetele. Õpetaja tulevikupädevuseks on kohanemisvõimelisus ja suutlikkus paindlikult reageerida muutuvas keskkonnas, arvestades õppijate, kolleegide ja iseenda vajaduste ning ressurssidega. Veelgi olulisemaks muutub teaduspõhisus – pidev enesetäiendamine nii ainevaldkonnas, pedagoogilistes meetodites kui ka õppimise ja õpetamise käsitlustes. Õpetaja peab olema võimeline tõhusalt õpetama kaasavas mitmekultuurilises keskkonnas, pakkudes tuge erineva taustaga ja vajadustega õppijatele. Samuti on oluline oskus kujundada positiivset ja toetavat heaolukeskkonda nii enda, kolleegide kui ka õppijate jaoks. Professionaalne õpetaja oskab analüüsida ja uurida oma tööd, et mõista, mis toetab õppimist ja arengut kõige tõhusamalt, ning kohandada oma praktikat toetudes kogutud andmetele ja teaduspõhistele teadmistele. Tehnoloogiapädevus jääb õpetaja oluliseks kompetentsiks –  tulevikku vaatav õpetaja on kursis nüüdisaegsete tehnoloogiate, sh tehisintellekti ja digitaalsete õppevahendite arenguga ning kasutab neid oma töös arukalt ja eetiliselt. Meisterõpetaja, tase 8 kutse moodustub üldoskustest B.2 ja kohustuslikest kompetentsidest B.3.1 – B.3.4. Kutse taotlemisel on nõutav nende kõigi tõendamine. Enesehoiu ja professionaalsuse tagamine 8 Õppijate toetamine 8 Enda organisatsiooni ja selle inimestesse panustamine 8 Panustamine laiemas hariduse ökosüsteemis 8 Rakendusarhitekt, tase 6 Applied Architect, level 6 6 Rakendusarhitekt, tase 6 (versioon 1) Rakendusarhitekt, tase 6 (versioon 2) Rakendusarhitekt, tase 6 (versioon 3) Rakendusarhitekt, tase 6 (versioon 4) Rakendusarhitekt, tase 6 (versioon 5) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Arhitekt 61 2025-12-21 2025-12-21 2027-12-20 6 6 2161 Ehitusarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Ilmar Heinsoo Eesti Arhitektide Liit Toomas Paaver Eesti Arhitektide Liit Tõnu Laigu Eesti Arhitektide Liit Andres Levald Rahandusministeerium, Eesti Arhitektide Liit Veronika Valk Kultuuriministeerium Kaie Enno Eesti Planeerijate Ühing Endrik Mänd MTÜ Linnade Liit Hindrek Kesler Tallinna Tehnikakõrgkool Andres Ojari Eesti Kunstiakadeemia Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Arhitekti töö eesmärgiks on ühendada kunstilised, tehnoloogilised, tehnilised ja majanduslikud lahendused tasakaalustatud ruumiliseks terviklahenduseks, mis hõlmab välisruumi, ehitiste arhitektuuri ja hoonete siseruumi lahendusi ning on projekteerimise ja ehitamise tulemusel valmiva säästva ja tervikliku elukeskkonna loomise aluseks. Arhitekti kutset omav isik on võimeline mõistma ja vahendama üksikisikute, ühiskondlike gruppide ja ametiasutuste vajadusi seoses ruumilise planeerimise, arhitektuurse projekteerimise, ehitamise, arhitektuuripärandi säilitamise ja väärtustamise ning loodusliku tasakaalu hoidmisega. Oma töös lähtub arhitekt avalikust huvist ning heast planeerimis-, projekteerimis- ja ehitustavast. Arhitekti kutsealal on kirjeldatud kutsed järgmistel EKR tasemetel: • Rakendusarhitekt, tase 6 • Diplomeeritud arhitekt, tase 7 • Volitatud arhitekt, tase 7 • Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 Käesolevas kutsestandardis on kirjeldatud 6. taseme rakendusarhitekti kutsealast kompetentsust. Rakendusarhitekt, tase 6 on spetsialist, kes osaleb volitatud arhitekti juhendamisel maa-alade, linnade ja asulate ruumiliste planeeringute ja ehitusprojektide koostamisel. Tema töö eesmärgiks on osaleda ruumilise terviklahenduse väljatöötamises, ühendades projekteeritavate ehitiste tehnilise toimivuse kunstiliste ja ökonoomiliste lahendustega. Rakendusarhitekt, tase 6 pädevuses on ehitusprojekti arhitektuuri osa koostamine ehitusloa kohustuse alla mittekuuluvatele ehitistele. A.2.1 Planeeringu koostamine erinevates planeeringu liikides 1. Planeeringuala ülevaatus, ruumiline analüüs ja planeeringu lähteseisukohtade koostamine 2. Ruumiliste visioonide ja planeeringute eskiislahenduste koostamine 3. Planeeringuala ruumilise terviklahenduse koostamine 4. Planeeringu vormistamine A.2.2 Ehitusprojektide arhitektuuri osa, sh välis- ja siseruumi terviklahenduse koostamine selle kõigis staadiumites 1. Lähtetingimuste analüüs ja programmi koostamine 2. Ruumiliste visioonide ja ehitise eskiiside koostamises osalemine 3. Ehitusprojekti arhitektuuri osa koostamine 4. Energiatõhususe arvutuste tegemine 5. Ehitusprojekti vormistamine ja dokumenteerimine 6. Koostöö huvitatud osapoolte ja asjakohaste ametkondadega 7. Autorijärelevalve ja osalemine ehitise kasutuselevõtu protsessis Arhitekt töötab peamiselt arhitektibüroos, projekteerimisbüroos või ametiasutustes. Tööülesannete tõttu tuleb viibida ka välitingimustes ja ehitusobjektidel. Töö on loominguline, võib olla vaimselt pingeline. Töökoormus ja -aeg võivad jaotuda ebaühtlaselt. Arhitekt kasutab oma töös tavapäraseid bürootöövahendeid, erinevaid kommunikatsioonivahendeid, kontori- ja projekteerimistarkvara, ehitusteabe modelleerimise ja kohateabe süsteeme, maketeerimise ja visualiseerimise vahendeid. Ruumitaju, ruumi ettekujutamise ja komponeerimise võime, loominguline mõtlemine, loogiline mõtlemine ja üldistusvõime, iseseisvus ja otsustusvõime, vastutusvõime ja täpsus, koostöövõime, suhtlemisoskus ja pingetaluvus, ilumeel, õpivalmidus. Rakendusarhitekt on rakendusarhitektuuri õppekava läbinud spetsialist. Rakendusarhitekt, ehitusarhitekt, arhitekti abi, arhitekt-assistent, arhitekt-tehnik, projekteerija. Ehitusseadustik, planeerimisseadus, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus ja nende asjakohased rakendusaktid. Rakendusarhitekt, tase 6 kutsestandard koosneb kahest kutsespetsiifilisest (B.2.1 – B.2.2) ja kutset läbivast (B.2.3) kompetentsist. Rakendusarhitekt, tase 6 kutse saamiseks tuleb tõendada kõik kompetentsid. Planeeringu koostamine erinevates planeeringu liikides 6 Ehitusprojektide arhitektuuri osa, sh välis- ja siseruumi terviklahenduse koostamine selle kõigis staadiumites 6 Rakendusarhitekt, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Ehitusinsener, tase 6 esmane kutse Civil Engineer in Buildings and Structures, level 6 high education qualification 7 Ehitusinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 1) Ehitusinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 2) Ehitusinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 3) Ehitusinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 4) Ehitusinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 5) Ehitusinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 6) Üldehitus Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Ehitusinsener 61 2025-12-21 2025-12-21 2027-12-20 6 6 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Tallinna Tehnikakõrgkool Tallinna Tehnikaülikool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Üldehituse eriala rakenduskõrgharidusõppe läbinud isikule antakse lõpetamisel ehitusinseneri esmakutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava vastab üldehitusinseneri kutsestandardi järgmistele osadele: • Teadmised ja oskused (lisa 5) • Inseneritööks vajalikud hoiakud (B.2.3) Õppekava peab olema riiklikult tunnustatud. Esmakutse omanik võib üldehituse erialal tegutseda selle eriala ehitusinseneri, diplomeeritud ehitusinseneri või volitatud ehitusinseneri kutset omava spetsialisti juhendamisel. Esmakutse andmisel ei ole praktiline töökogemus nõutav, mistõttu ametialasid ei määratleta. Esmakutse on tähtajatu. Ehitusvaldkonna insenerid tegutsevad kesktaseme- või tippjuhina hoonete ja rajatiste püstitamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel, samuti hoonete lammutus- ja restaureerimistöödel. Ehitusinseneride ülesandeks on väljatöötatud projektlahenduste realiseerimine, arvestades sotsiaalsete, majanduslike, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetiliste aspektidega. See kutsestandard sisaldab 6. taseme ehitusinseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonna inseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Ehitusinsener (EKR 6.tase) töötab iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutades nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Ehitusinsenerid üldehituse erialal spetsialiseeruvad hoonete ehituse, sadamaehituse või geotehnika allerialadele. Ehituseinseneride tööosad ja -ülesanded üldehituse erialal on loetletud standardi avalehel toodud erialade ja ametialade lõikes. Vastav tööosade ja –ülesannete loetelu on esitatud lisas 3. Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad tööosadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Üldehituse eriala ehitusinseneril peab olema rakenduskõrghariduse diplom või bakalaureuse kraad üldehituse erialal. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Lisaks sellele tuleb täita täiendusõppe nõuded vastavalt lisale 7. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise ja taastõendamise eeldused on esitatud lisas 7. Kutse taotlemise erijuht on kirjeldatud lisas 8. Ehitusinsenerid üldehituse erialal töötavad kesktaseme-, tippjuhi või spetsialistina erinevatel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks ehitusjuht, objektijuht jms. Üldehituse eriala ehitusinseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada üldehituse erialal iseseisvalt ja enda vastutusel tõendatud kompetentsuse piires ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Ehitusinseneri volituste ulatus üldehituse erialal vt lisast 11. Ehituse tööjuht, tase 5 Construction Site Manager, EstQF Level 5 5 Ehituse tööjuht, tase 5 (versioon 4) Tööjuht, tase 5 (versioon 1) Tööjuht, tase 5 (versioon 2) Tööjuht, tase 5 (versioon 3) Ehitusviimistlustööde tegemine Eriehitustööde tegemine Hoonesisese ja selle juurde kuuluva vee- ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamine Sisekliima tagamise süsteemi ehitamine Üldehitustööde tegemine Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Ehitusjuht 61 2025-12-21 2025-12-21 2027-12-20 5 5 3123 Ehituse töödejuhatajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 41 Hoonete ehitus Eesti Ehitusettevõtjate Liit Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Ago Rehand OÜ Viljandi Õhumeister Jüri Orlov RMK Meelis Kann Nordecon AS Tarmo Lige Ligema OÜ Enno Põder Consiliario OÜ Margus Keerutaja AS Sovek Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Ehituse tööjuht, tase 5 kutsestandard on täienduskoolituse õppekava koostamise ja töömaailma kutse andmise aluseks. Ehituse tööjuht on oma töövõtu ulatuses vastutav tehnilise ja majandusliku tegevuse ning tööohutuse eest objektil. Ta juhib ehitustöid ja tagab tehtud tööde vastavuse projektdokumentatsioonile ning ehitusnormidele. Ehituse tööjuhina tegutsedes on lisaks ehituse kutsealastele teadmistele ja oskustele oluline juhtimisoskus. Ehituse tööjuhi kutse on spetsialiseerumispõhine ja võimalik on spetsialiseeruda ühele järgmistest tegevusaladest: 1) üldehitustööde tegemine; 2) sisekliima tagamise süsteemi ehitamine; 3) hoonesisese ja selle juurde kuuluva vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitamine; 4) ehitusviimistlustööde tegemine; 5) eriehitustööde tegemine. Üldehitustööde tegemisele, ehitusviimistlustööde tegemisele, sisekliima tagamise süsteemi ehitamisele ja eriehitustööde tegemisele spetsialiseerudes on võimalik tõendada tervikspetsialiseerumine või teha valik ka loetletud kitsamate valdkondade (valitavate kompetentside) vahel: 1. Üldehitustööde tegemine - Puitkonstruktsioonide ehitamine - Kivikonstruktsioonide ehitamine - Monteeritavate ehituskonstruktsioonide paigaldamine - Betoonkonstruktsioonide ehitamine 2. Sisekliima tagamise süsteemi ehitamine - Küttesüsteemide ehitamine - Jahutussüsteemide ehitamine - Ventilatsioonisüsteemide ehitamine 3. Ehitusviimistlustööde tegemine - Maalritööde tegemine - Plaatimistööde tegemine - Põrandakatmistööde tegemine - Krohvimistööde tegemine 4. Eriehitustööde tegemine - Kaldkatuste ehitamine - Lamekatuste ehitamine - Ehitusplekksepatööde tegemine Ehituse tööjuht, tase 5 spetsialiseerumised võib jagada kaheks: 1) spetsialiseerumised, millel tegutsemiseks on seaduse kohaselt kutsekvalifikatsioon kohustuslik; 2) spetsialiseerumised, millel tegutsemiseks seaduse kohaselt kutsekvalifikatsioon kohustuslik ei ole. Ehitusseadustiku kohaselt peab pädeva isiku kvalifikatsioon olema tõendatud kutsega, kui tegemist on ehitusloa¬kohustusliku ehitise ehitamisega. Ehitusloa kohustus kaasneb üldjuhul järgmiste spetsialiseerumiste korral: I ÜLDEHITUSTÖÖDE TEGEMINE II SISEKLIIMA TAGAMISE SÜSTEEMIDE EHITAMINE III HOONESISESE JA SELLE JUURDE KUULUVA VEE- JA KANALISATSIOONISÜSTEEMIDE EHITAMINE Nimetatud tegevusaladel võib kutsetunnistuse omanik iseseisvalt ja omal vastutusel tegutseda (st kutsetunnistust omav isik võib tegutseda otsetöövõtu korras pädeva isikuna ehitusseadustiku § 24 tähenduses) ainult järgnevalt kirjeldatud piirangute ulatuses: 1) Ehitise kasutamise otstarbe (loetelu majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrusest nr 51) järgi koodiga 11100 (ühe korteriga elamud), 11210 (kahe korteriga elamu) ja 11221 (ridaelamu) ja 2) EVS-EN 1990:2002+NA:2002 standardi CC1 tagajärgede klassi liigituvad muud hooned. Keerukamate objektide ehitamisel on 5. taseme tööjuhil õigus tegutseda ainult vastaval tegevusalal alltöövõtu korras kõrgemat pädevust (vähemalt EKR 6. taseme kutset) omava spetsialisti vastutusel. Seaduse kohaselt ei ole kutsekvalifikatsioon nõutav tegutsemiseks järgmistel spetsialiseerumiste korral (kutsekvalifikatsioonid on vabatahtlikud): IV EHITUSVIIMISTLUSTÖÖDE TEGEMINE V ERIEHITUSTÖÖDE TEGEMINE Ehituse tööjuhi põhitööd tehakse ehitusobjektil. Tööaeg on paindlik – üldjuhul töötatakse viiel päeval nädalas, kuid vajadusel tuleb töötada ka väljaspool tavapärast tööaega. Töö rütm võib sõltuvalt ehitustehnoloogilistest vajadusest, hooajalisusest või tööde ajagraafikust olla intensiivne, töötada tuleb sõltuvalt ehitusobjektist suurtel kõrgustel või süvendis. Töökeskkond ehitusobjektil on seotud kõrgendatud riskidega, mistõttu tööjuht peab järgima keskkonna-, tööohutus- ja töötervishoiu nõudeid. Ehituse tööjuht kasutab oma töös vastavalt spetsialiseerumisele tööriistu- ja -vahendeid, kontoritehnikat (arvutid, kommunikatsiooniseadmed jne) ja nõuetekohasuse esmaseks tõendamiseks vastavat kontroll- ja mõõtetehnikat. Ehituse tööjuht peab suutma langetada otsuseid iseseisvalt, juhtima meeskonda ja töötama meeskonnas. Tema töös on vajalikud kõrge stressi- ja pingetaluvus, hea suhtlemisoskus ja võime ennast kehtestada. Kasuks tulevad ka analüüsi- ja algatusvõime ning hea suuline ja kirjalik eneseväljendusoskus. Ehituse tööjuhi kutse eeldab kohusetundlikkust ja korrektsust. A.2.1 Ehituspakkumuse koostamine A.2.2 Ehitamise ettevalmistamine ja kavandamine A.2.3 Ressursside juhtimine A.2.4 Ehitustööde juhtimine ja korraldamine A.2.5 Ohutu töö korraldamine ehitustöödel A.2.6 Kvaliteedi tagamine ehitustöödel A.2.7 Ehitustööde üleandmine A.2.8 Energiatõhus ehitamine Spetsialiseerumisega üldehitustööde tegemine seotud valitavad tööosad A.2.9 Puitkonstruktsioonide ehitamine A.2.10 Kivikonstruktsioonide ehitamine A.2.11 Monteeritavate ehituskonstruktsioonide paigaldamine A.2.12 Betoonkonstruktsioonide ehitamine Spetsialiseerumisega ehitusviimistlustööde tegemine seotud valitavad tööosad A.2.13 Maalritööde tegemine A.2.14 Plaatimistööde tegemine A.2.15 Põrandakatmistööde tegemine A.2.16 Krohvimistööde tegemine Spetsialiseerumisega sisekliima tagamise süsteemi ehitamine seotud valitavad tööosad A.2.17 Küttesüsteemide ehitamine A.2.18 Jahutussüsteemide ehitamine A.2.19 Ventilatsioonisüsteemide ehitamine Spetsialiseerumisega hoonesisese ja selle juurde kuuluva vee- ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamine seotud valitav tööosa A.2.20 Hoonesisese ja selle juurde kuuluva vee- ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamine Spetsialiseerumisega eriehitustööde tegemine seotud valitavad tööosad A.2.21 Lamekatuste ehitamine A.2.22 Kaldkatuste ehitamine A.2.23 Ehitusplekksepatööde tegemine Tööjuhina töötavad inimesed, kellel on kas ehitusalane kutseharidus ja praktiline töökogemus ehitusettevõttes või praktilise töökogemuse ja erialaste täiendkoolitustega omandatud kutsealased oskused. Lisaks on tööjuhina töötavad isikud läbinud täiendõppe tööjuhtimises. Meister, töödejuhataja, projektijuht (spetsialiseerumisvaldkonna raames) Ehituse tööjuht, tase 5 spetsialiseerumised võib jagada kaheks: 1) spetsialiseerumised, millel tegutsemiseks on seaduse kohaselt kutsekvalifikatsioon kohustuslik; 2) spetsialiseerumised, millel tegutsemiseks seaduse kohaselt kutsekvalifikatsioon kohustuslik ei ole. Ehitusseadustiku kohaselt peab pädeva isiku kvalifikatsioon olema tõendatud kutsega, kui tegemist on ehitusloa¬kohustusliku ehitise ehitamisega. Ehitusloa kohustus kaasneb üldjuhul järgmiste spetsialiseerumiste korral: I ÜLDEHITUSTÖÖDE TEGEMINE; II SISEKLIIMA TAGAMISE SÜSTEEMIDE EHITAMINE; III HOONESISESE JA SELLE JUURDE KUULUVA VEE- JA KANALISATSIOONISÜSTEEMIDE EHITAMINE. Seaduse kohaselt ei ole kutsekvalifikatsioon nõutav tegutsemiseks järgmistel tegevusaladel (kutsekvalifikatsioonid on vabatahtlikud): IV EHITUSVIIMISTLUSTÖÖDE TEGEMINE; V ERIEHITUSTÖÖDE TEGEMINE. Ehitusvaldkonna juhtide ja spetsialistide töös muutuvad üha olulisemaks järgmised oskused ja/või isikuomadused: 1. energiasäästlikkuse põhimõtete tundmine ja energiakulukuse ohje ehitusprotsesside juhtimisel; 2. ehitusmaterjalide taaskasutamise põhimõtete tundmine ja rakendamine ehitusprotsessides; 3. projektijuhtimiseks vajalike kaasaegsete (digitaalsete) töövahendite valdamine ja ehitustööde juhtimine digitaalkeskkonnas (BIM); 4. koostööoskus kõikide osapoolte vahel kogu ehitise elukaare vältel alates ehitise kavandamisest ja projekteerimisest kuni hooldamise ja lammutamiseni. Ehituse tööjuht, tase 5 kutse koosneb üldoskustest B.2, kohustuslikest kompetentsidest B.3.1-B.3.8 ja valitavatest, spetsialiseerumisega seotud kompetentsidest B.3.9-B.3.23. Ehituse tööjuhi kutse on spetsialiseerumispõhine. Võimalik on spetsialiseeruda ühele järgmistest tegevusaladest: 1) üldehitustööde tegemine; 2) sisekliima tagamise süsteemi ehitamine; 3) ehitusviimistlustööde tegemine; 4) hoonesisese ja selle juurde kuuluva vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitamine; 5) eriehitustööde tegemine. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste B.2 tõendamine ja kohustuslike kompetentside B.3.1-B.3.8 tõendamine vastavalt spetsialiseerumisele. Käesoleva jaotise punktides 1-3 ja 5 nimetatud tegevusaladel tuleb tõendada tervikspetsialiseerumine (st kõik spetsialiseerumisega seotud valitavad kompetentsid) või vastavus vähemalt ühele valitavale kompetentsile järgmiselt: - üldehitustööde tegemine - B.3.9-B.3.12; - ehitusviimistlustööde tegemine - B.3.13-B.3.16; - sisekliima tagamise süsteemi ehitamine - B.3.17-B.3.19; - eriehitustööde tegemine - B.3.21-B.3.23. Ehituspakkumuse koostamine 5 Ehitamise ettevalmistamine ja kavandamine 5 Ressursside juhtimine 5 Ehitustööde juhtimine ja korraldamine 5 Ohutu töö korraldamine ehitustöödel 5 Kvaliteedi tagamine ehitustöödel 5 Ehitustööde üleandmine 5 Energiatõhus ehitamine 4 Allpool nimetatud tegevusaladel (spetsialiseerumistel) tuleb tõendada tervikspetsialiseerumine (st kõik spetsialiseerumisega seotud valitavad kompetentsid) või vastavus vähemalt ühele valitavale kompetentsile järgmiselt: - üldehitustööde tegemine - B.3.9-B.3.12; - ehitusviimistlustööde tegemine - B.3.13-B.3.16; - sisekliima tagamise süsteemi ehitamine - B.3.17-B.3.19; - eriehitustööde tegemine - B.3.21-B.3.23. Puitkonstruktsioonide ehitamine 5 Kivikonstruktsioonide ehitamine 5 Monteeritavate ehituskonstruktsioonide paigaldamine 5 Betoonkonstruktsioonide ehitamine 5 Maalritööde tegemine 5 Plaatimistööde tegemine 5 Põrandakatmistööde tegemine 5 Krohvimistööde tegemine 5 Küttesüsteemide ehitamine 5 Jahutussüsteemide ehitamine 5 Ventilatsioonisüsteemide ehitamine 5 Hoonesisese ja selle juurde kuuluva vee- ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamine 5 Lamekatuste ehitamine 5 Kaldkatuste ehitamine 5 Ehitusplekksepatööde tegemine 5 Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse Diploma Civil Engineer in Buildings and Structures, level 7 high education qualification 7 Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Üldehitus Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Ehitusinsener 61 2025-12-21 2025-12-21 2027-12-20 7 7 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Eesti Maaülikool Tallinna Tehnikaülikool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Üldehituse eriala magistriõppe või sellele haridustasemele vastava integreeritud õppe läbinud isikule antakse lõpetamisel diplomeeritud ehitusinseneri esmakutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava vastab diplomeeritud üldehitusinseneri kutsestandardi järgmistele osadele: • Teadmised ja oskused (lisa 5) • Inseneritööks vajalikud hoiakud (B.2.3) Õppekava peab olema riiklikult tunnustatud. Esmakutse omanik võib üldehituse erialal tegutseda selle eriala diplomeeritud ehitusinseneri või volitatud ehitusinseneri kutset omava spetsialisti juhendamisel. Esmakutse andmisel ei ole praktiline töökogemus nõutav, mistõttu ametialasid ei määratleta. Esmakutse on tähtajatu. Ehitusvaldkonna insenerid tegutsevad kesktaseme- või tippjuhina või kitsama ametiala spetsialistina hoonete ja rajatiste kavandamisel, püstitamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel, hoonete lammutus- ja restaureerimistöödel. Ehitusinseneride ülesandeks on ehitustehniliste lahenduste väljatöötamine ja projektlahenduste realiseerimine, arvestades sotsiaalsete, majanduslike, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetiliste aspektidega. Kutsestandard sisaldab 7. taseme diplomeeritud ehitusinseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonna inseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Diplomeeritud ehitusinsener (EKR 7.tase) töötab iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutades nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Diplomeeritud ehitusinsenerid üldehituse erialal spetsialiseeruvad hoonete ehituse, sadamaehituse või geotehnika allerialadele. Diplomeeritud ehituseinseneride tööosad ja -ülesanded üldehituse erialal on loetletud standardi avalehel toodud erialade ja ametialade lõikes. Vastav tööosade ja –ülesannete loetelu on lisas 3. Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad tööosadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Üldehituse eriala diplomeeritud ehitusinseneril peab olema vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud kõrghariduse diplom üldehituse erialal. Üldehituse erialal rakenduskõrghariduse omandanud kutse taotlejalt nõutakse täiendava ülikooliõppe ja täiendusõppe läbimist, mida võib sooritada ka VÕTA 1) kaudu. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise ja taastõendamise eeldused on esitatud lisas 7. Kutse taotlemise erijuhud on kirjeldatud lisas 8. Üldehituse eriala diplomeeritud ehitusinsenerid töötavad kesktaseme-, tippjuhi või spetsialistina ametikohtadel, mille nimetused on näiteks projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht, konsultant. Üldehituse eriala diplomeeritud ehitusinseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada üldehituse erialal iseseisvalt ja enda vastutusel tõendatud kompetentsuse piires ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Diplomeeritud ehitusinseneri volituste ulatus üldehituse erialal vt lisast 11. Ehitusjuht, tase 6 Construction Site Manager, EstQF Level 6 13 Ehitusjuht III (versioon 1) Ehitusjuht III (versioon 2) Ehitusjuht III (versioon 3) Ehitusjuht III (versioon 4) Ehitusjuht III (versioon 5) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 10) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 11) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 12) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 6) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 7) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 8) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 9) Hoonesisese või selle juurde kuuluva veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamine Omanikujärelevalve tegemine Sisekliima tagamise süsteemide ehitamine Ühisveevärgi või kanalisatsiooni ehitamine Üldehituslik ehitamine Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Ehitusjuht 61 2025-12-21 2025-12-21 2027-12-20 6 6 3123 Ehituse töödejuhatajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 41 Hoonete ehitus Eesti Ehitusettevõtjate Liit Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Enn Tammaru Tallinna Tehnikakõrgkool Meelis Kann AS Nordecon Enno Põder Merko Ehitus Eesti AS Ago Rehand OÜ Viljandi Õhumeister Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Ehitusjuht on vastutav ehitusobjektil aset leidva tehnilise ja majandusliku tegevuse eest ning vajadusel ka tööohutuse eest. Ta juhib ehitustöid, korraldab koosolekuid (alltöövõtjate, hankijate, tellijate, projekteerijatega) ja kontrollib, kas tööd on tehtud vastavalt projektdokumentatsioonile ja ehitusnormidele. Ehitusjuhina tegutsedes on lisaks ehitusalastele teadmistele ja oskustele oluline ka juhtimisoskus. Ehitusjuhi kutse koosneb viiest spetsialiseerumisest: 1) Üldehituslik ehitamine 2) Sisekliima tagamise süsteemi ehitamine 3) Hoonesisese või selle juurde kuuluva veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamine 4) Ühisveevärgi või kanalisatsiooni ehitamine 5) Omanikujärelevalve tegemine Üldehitustöödele, sisekliima tagamise süsteemide ehitamisele ja omanikujärelevalvele spetsialiseerudes on sõltuvalt töökogemusest võimalik valida kas tervikspetsialiseerumine või vähemalt üks järgmistest kitsamatest valdkondadest (valikkompetentsidest): 1. Üldehituslik ehitamine - kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitamine - puitkonstruktsioonide ehitamine - teraskonstruktsioonide ehitamine - lammutustööde tegemine - fassaaditööde tegemine 2. Sisekliima tagamise süsteemide ehitamine - küttesüsteemide ehitamine - jahutussüsteemide ehitamine - ventilatsioonisüsteemide ehitamine 3. Omanikujärelevalve tegemine - üldehitusliku ehitamise omanikujärelevalve tegemine - sisekliima tagamise süsteemide ehitamise omanikujärelevalve tegemine - hoonesisese ja selle juurde kuuluva veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamise omanikujärelevalve tegemine Ehitusjuht, tase 6 kutsetunnistus annab selle omanikule seadusest tulenevatel alustel õiguse tegutseda pädeva isikuna ehitusseadustiku mõistes. Selle kutsetunnistuse omanik võib iseseisvalt ja omal vastutusel juhtida ehitustegevust ainult järgnevalt kirjeldatud piirangute ulatuses: I KIVI- JA BETOONKONSTRUKTSIOONIDE EHITAMINE II PUITKONSTRUKTSIOONIDE EHITAMINE III TERASKONSTRUKTSIOONIDE EHITAMINE IV LAMMUTUSTÖÖDE TEGEMINE V FASSAADITÖÖDE TEGEMINE a) Maapinnast kuni 45 m kõrguste ja 8 m sügavuste hoonete ja nende konstruktsioonide ehitamine, lammutamine ja fassaaditööde tegemine arvestades järgmisi sillete piiranguid: - monoliitsed betoonkonstruktsioonid kuni 18 m; - monteeritavad betoonkonstruktsioonid kuni 25 m; - kivikonstruktsioonid; - teraskonstruktsioonid kuni 36 m; - puitkonstruktsioonid kuni 18 m. - komposiitkonstruktsioonid kuni 18 m b) Kuni teise geotehnilise kategooriaga ehitised. c) Avalikkusele mittekasutatavad ja mittekeerukates ehitusgeoloogilistes tingimustes olevad krundisisesed teed, platsid ja transpordirajatised. VI HOONE SISEKLIIMA TAGAMISE SÜSTEEMIDE EHITAMINE a) Elamud (kood 11000¹) b) Kuni 45 m kõrgused ilma erinõueteta hooned (mitteelamud²) köetava pinnaga kuni 10 000 m², välja arvatud: - kõrgendatud sisekliima nõuetega hooned või ruumid (õhu puhtus, temperatuur, müra, niiskus), nt muuseumid, haiglad, puhasruumid - tootmishooned, millel on erinõuded sisekliimale - kõrghooned - veekeskused, ujulad - uurimis- ja teaduslaborid - tunnelid ja allmaarajatised - kõrgendatud tuleohuga hooned VII HOONESISESE JA SELLE JUURDE KUULUVA VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONISÜSTEEMI EHITAMINE Hoonesisesed veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemid ja sinna juurde kuuluvad kinnistusisesed torustikud ja seadmed kuni liitumispunktini (sh omapuhastid, kinnistu pumplad ja puurkaev- pumplad, mille projektikohane tootlikkus on alla 10 m³/ ööpäevas ühe kinnisasja või kuni 50 inimese vajaduseks) järgmiste piirangutega: a) Elamud (kood 11000¹) b) Kõik hooned köetava pinnaga kuni 10 000 m² hooned , v.a - hooned, mis arhitektuursest eripärast on jagatud kahte või enamasse veevarustuse rõhutsooni - veekeskused ja ujulad - uurimis- ja teaduslaborid - tunnelid ja allmaarajatised - kõrgendatud tuleohuga hooned VIII ÜHISVEEVÄRGI VÕI KANALISATSIOONI EHITAMINE a) Ühisveevärgi süsteemid, mille torustiku siseläbimõõt ei ületa 300mm b) Ühiskanalisatsiooni süsteemid, mille torustiku läbimõõt ei ületa 1000 mm c) Reoveepuhastid koormusega 5000 ie ning mis ei asu nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega alal d) Veetöötlusjaamad tootlikkusega kuni 2500 m³/d V OMANIKUJÄRELEVALVE TEGEMINE Kutse võimaldab teha omanikujärelevalvet üldehitusliku ehitamise, sisekliima tagamise süsteemide ehitamise ja hoonesisese või selle juurde kuuluva veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemi ning selle juurde kuuluvate kinnistusiseste torustike ja seadmete ehitamisele kuni liitumispunktini järgmistel objektidel: 1) Hooned (v.a. maa-aluse parklaga hooned) pindalaga kuni 1000 m², mis on ehitise kasutamise otstarbe järgi (koodid 11100 ja 11210, 11220)¹ 2) ja tagajärgede klassi CC1 (EVS-EN 1990:2002+NA:2002 järgi) liigituvad muud hooned ________________________________ ¹ Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 51 (02.06.2015) „Ehituse kasutamise otstarvete loetelu“ A.2.1 Ehituspakkumuse koostamine 1. Hankedokumentatsiooni läbitöötamine 2. Materjalide, seadmete ja alltöövõtutööde hinnapakkumiste küsimine 3. Ehitustööde ajagraafiku koostamine 4. Ehitustööde omahinna arvutamine 5. Ehitustööde üld- ja isikustatud kulude määratlemine ja kalkulatsiooni koostamine 6. Ehitustööde finantsplaani koostamine 7. Pakkumuse koostamine ja esitamine A.2.2 Ehitamise ettevalmistamine ja kavandamine 1. Ehitustöövõtulepingu sõlmimine 2. Hangete ja ehitustööde ajagraafiku koostamine 3. Projekti organisatsiooniskeemi määratlemine 4. Alltöövõtu- ja allhankelepingute ettevalmistamine ja sõlmimine 5. Tööprojekti tellimine 6. Ehituseks vajalike lubade hankimine 7. Ehitusplatsi organiseerimise skeemi koostamine A.2.3 Ressursside juhtimine 1. Materjalikulu planeerimine 2. Töömahu ja tööaja arvestamine 3. Ehitusmehhanismide ja transpordivahendite töö planeerimine 4. Ehitusobjekti üldkulude planeerimine 5. Tegelike ehituskulude võrdlemine finantsplaaniga A.2.4 Ehitustööde juhtimine, korraldamine ja koordineerimine ehitusplatsil kooskõlas tööde tegemise ajagraafikuga 1. Vajaliku projektdokumentatsiooni ohjamine 2. Ehituslike mõõtmete mahamärkimine ja kõrgusmärkide ülekandmine 3. Töökoosolekute juhtimine 4. Ehitustööde nõuetekohane dokumenteerimine 5. Lisa- ja muudatustööde kooskõlastamine ja korraldamine A.2.5 Ohutu töö korraldamine ehitustöödel 1. Ehitusobjektidel olevate põhiliste ohuallikate äratundmine ja määratlemine 2. Töötervishoiu- ja tööohutusnõuete täitmise tagamine 3. Ehitusplatsi korrashoiu ja keskkonnaohutuse tagamine 4. Tegutsemine hädaolukorras (tööõnnetus, avarii, tulekahju, konstruktsiooni lagunemine vm) A.2.6 Kvaliteedi tagamine ehitustöödel 1. Kontrolltegevuste planeerimine ehitustööde kvaliteedi tagamiseks 2. Ehitustööde kvaliteedinõuetele vastavuse kontrollimine 3. Kaetavate tööde ja ehitise osade ülevaatuse korraldamine A.2.7 Ehitustööde üleandmine ja ehitise kasutusele võtmine 1. Ehitise üleandmise- ja vastuvõtmise kavandamine ja juhtimine 2. Ehitise täitedokumentatsiooni komplekteerimine 3. Ehitustööde, sh tehnosüsteemide lõppülevaatuse korraldamine 4. Ehitise haldajale vajalike kasutuskoolituste korraldamine 5. Garantiiperioodi toimingute korraldamine A.2.8 Energiatõhus ehitamine Spetsialiseerumine toimub vastavalt ehitustegevuse valdkonnale kas üldehituslikule ehitamisele, sisekliima tagamise süsteemide ehitamisele, hoonesisese või selle juurde kuuluva veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamisele, ühisveevärgi või kanalisatsiooni ehitamisele või omanikujärelevalve tegemisele. Kutsestandardis kirjeldatud kohustuslikud tööosad ja valikkompetentsid on otseselt seotud spetsialiseerumistega. A.2.9 Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitamine 1. Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2. Ehitustööde kvaliteedi tagamine 3. Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitamisega seotud tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine A.2.10 Puitkonstruktsioonide ehitamine 1. Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2. Ehitustööde kvaliteedi tagamine 3. Puitkonstruktsioonide ehitamisega seotud tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine A.2.11 Teraskonstruktsioonide ehitamine 1. Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2. Ehitustööde kvaliteedi tagamine 3. Teraskonstruktsioonide ehitamisega seotud tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine A.2.12 Lammutustööde tegemine 1. Lammutatava objekti riskianalüüsi koostamine 2. Lammutustööde tegemine tehnoloogiast lähtuvalt 3. Lammutustöödega tegemisega seotud tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine A.2.13 Fassaaditööde tegemine 1. Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2. Ehitustööde kvaliteedi tagamine 3. Fassaadide ehitamisega seotud tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine A.2.14 Küttesüsteemide ehitamine 1. Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2. Ehitustööde kvaliteedi tagamine 3. Küttesüsteemide ehitamisega seotud tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine A.2.15 Jahutussüsteemide ehitamine 1. Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2. Ehitustööde kvaliteedi tagamine 3. Jahutussüsteemide ehitamisega seotud tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine A.2.16 Ventilatsioonisüsteemide ehitamine 1. Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2. Ehitustööde kvaliteedi tagamine 3. Ventilatsioonisüsteemide ehitamisega seotud tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine A.2.17 Hoonesisese ja selle juurde kuuluva veevarustuse või kanalisatsioonisüsteemi ehitamine 1. Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2. Ehitustööde kvaliteedi tagamine 3. Hoonesisese või selle juurde kuuluva veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamisega seotud tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine A.2.18 Ühisveevärgi või kanalisatsiooni ehitamine 1. Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2. Ehitustööde kvaliteedi tagamine 3. Ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamisega seotud tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine A.2.19 Omanikujärelevalve tegemine üldehitusliku ehitamise valdkonnas 1. Järelevalve programmi koostamine 2. Ehitusprojekti terviklikkuse kontrollimine 3. Ehitise mahamärkimisega seotud geodeetiliste tööde kontrollimine 4. Reaalsete vundeerimistingimuste kontrollimine 5. Ehitustegevuse vastavuse kontrollimine 6. Ehitamise tehniliste dokumentide nõuetekohase ja õigeaegse täitmise kontrollimine 7. Kaetavate tööde kontrollimine 8. Ehitustööde akteerimine 9. Ehitise üleandmise-vastuvõtmise protsessis osalemine 10. Keskkonnaohutuse nõuete täitmise kontrollimine 11. Tööohutusnõuete järgimise kontrollimine A.2.20 Omanikujärelevalve tegemine sisekliima tagamise süsteemide ehitamise valdkonnas 1. Järelevalve programmi koostamine 2. Ehitusprojekti terviklikkuse kontrollimine 3. Ehitise mahamärkimisega seotud geodeetiliste tööde kontrollimine 4. Ehitustegevuse vastavuse kontrollimine 5. Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide ehitamise tehniliste dokumentide nõuetekohase ja õigeaegse täitmise kontrollimine 6. Kaetavate tööde kontrollimine 7. Ehitustööde akteerimine 8. Ehitise üleandmise-vastuvõtmise protsessis osalemine 9. Keskkonnaohutuse nõuete täitmise kontrollimine 10. Tööohutusnõuete järgimise kontrollimine A.2.21 Omanikujärelevalve tegemine hoonesisese ja selle juurde kuuluva veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamise valdkonnas 1. Järelevalve programmi koostamine 2. Ehitusprojekti terviklikkuse kontrollimine 3. Ehitise mahamärkimisega seotud geodeetiliste tööde kontrollimine 4. Ehitustegevuse vastavuse kontrollimine 5. Veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitamise tehniliste dokumentide nõuetekohase ja õigeaegse täitmise kontrollimine 6. Kaetavate tööde kontrollimine 7. Ehitustööde akteerimine 8. Ehitise üleandmise-vastuvõtmise protsessis osalemine 9. Keskkonnaohutuse nõuete täitmise kontrollimine 10. Tööohutusnõuete järgimise kontrollimine Ehitusjuhi põhitööd tehakse ehitusobjektil ja kontoris. Tööaeg on paindlik – üldjuhul töötatakse viiel päeval nädalas, kuid vajadusel tuleb töötada ka nädalavahetusel. Töö rütm võib sõltuvalt ehitustehnoloogilistest vajadusest, hooajalisusest või tööde ajagraafikust olla intensiivne, töötada tuleb sõltuvalt ehitusobjektist suurtel kõrgustel või süvendis. Töökeskkond ehitusobjektil on seotud kõrgendatud riskidega, mistõttu ehitusjuht peab järgima keskkonna-, tööohutuse- ja töötervishoiunõudeid. Ehitusjuht kasutab oma töös kontoritehnikat (arvutid, kommunikatsiooniseadmed jne) ja nõuetekohasuse esmaseks tõendamiseks vastavat mõõtetehnikat. Ehitusjuht peab suutma langetada otsuseid iseseisvalt, juhtima meeskonda ja töötama meeskonnas. Tal peab olema kõrge pingetaluvus, hea suhtlemisoskus ja võime ennast kehtestada. Tööks on vajalikud ka analüüsivõime, algatusvõime ja nii suuline kui kirjalik eneseväljendusoskus. Ehitusjuht peab olema kohusetundlik ja korrektne. 6. taseme ehitusjuhina töötavad inimesed, kellel on ehitusalane või muu tehniline kõrgharidus või ehitustehniline keskeriharidus (TEMT), läbitud täiendkoolitus(ed) ja olemas kutse eeldustele vastav praktiline töökogemus. Objektijuht, projektijuht Ehitusseadustik ja selle asjakohased rakendusaktid Muud erialased standardid, juhendmaterjalid ja normid Ehitusjuht, tase 6 kutsestandard koosneb kaheksast kohustuslikust (B.2.1 – B.2.8), neljateistkümnest spetsialiseerumisega seotud valitavast (B.2.9 – B.2.21) ja kuuest ehitusjuhi kutset läbivast (B.2.22 – B.2.27) kompetentsist. Ehitusjuhi kutse on spetsialiseerumispõhine. Kutse saamiseks tuleb spetsialiseerumisele juurde valida vähemalt üks spetsialiseerumisele kohane valitav kompetents. Kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele ja valikkompetentsi(de)le. Lisaks tuleb taotlejal tõendada kõik kutset läbivad kompetentsid. Ehituspakkumuse koostamine 6 Ehitamise ettevalmistamine ja kavandamine 6 Ressursside juhtimine 6 Ehitustööde juhtimine, korraldamine ja koordineerimine ehitusplatsil kooskõlas tööde tegemise ajagraafikuga 6 Ohutu töö korraldamine ehitustöödel 6 Kvaliteedi tagamine ehitustöödel 6 Ehitustööde üleandmine ja ehitise kasutusele võtmine 6 Energiatõhus ehitamine 5 Kutse saamiseks tuleb spetsialiseerumisele juurde valida vähemalt üks spetsialiseerumisele kohane valitav kompetents (B.2.9 – B.2.22). Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitamine 6 Puitkonstruktsioonide ehitamine 6 Teraskonstruktsioonide ehitamine 6 Lammutustööde tegemine 6 Fassaaditööde tegemine 6 Küttesüsteemide ehitamine 6 Jahutussüsteemide ehitamine 6 Ventilatsioonisüsteemide ehitamine 6 Hoonesisese ja selle juurde kuuluva veevarustuse või kanalisatsioonisüsteemi ehitamine 6 Ühisveevärgi või kanalisatsiooni ehitamine 6 Omanikujärelevalve tegemine üldehitusliku ehitamise valdkonnas 6 Omanikujärelevalve tegemine sisekliima tagamise süsteemide ehitamise valdkonnas 6 Omanikujärelevalve tegemine hoonesisese ja selle juurde kuuluva veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamise valdkonnas 6 Kutse-eetika põhimõtete järgimine 6 Meeskonnatöös osalemine 6 Enesearendamine ja elukestva õppe protsessis osalemine 6 Keskkonnasäästlike tööpõhimõtete järgimine 6 Keelteoskus 6 Arvuti kasutamise oskused ja üldine digipädevus 6 Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse Diploma Engineer in Hydrotechnical engineering, level 7 high education qualification 7 Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Hüdrotehnikainsener 61 2025-12-21 2025-12-21 2027-12-20 7 7 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Eesti Maaülikool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Hüdrotehnika eriala magistriõppe või sellele haridustasemele vastava integreeritud õppe läbinud isikule antakse lõpetamisel diplomeeritud hüdrotehnikainseneri esmakutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava vastab diplomeeritud hüdrotehnikainseneri kutsestandardi järgmistele osadele: - Teadmised ja oskused (lisa 5). - Inseneritööks vajalikud hoiakud (B 2.3). Õppekava peab olema riiklikult tunnustatud. Esmakutse omanik võib erialal tegutseda vastava eriala inseneri, diplomeeritud inseneri või volitatud inseneri kutset omava inseneri juhendamisel. Esmakutse andmisel ei ole praktiline töökogemus nõutav, mistõttu ametialasid ei määratleta. Esmakutse on tähtajatu. Hüdrotehnikainsener tegutseb kesktasemejuhi, tippjuhi või kitsama ametiala spetsialistina hüdrotehniliste ehitiste ja seadmete kavandamisel, rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning hüdrotehniliste ehitiste ja seadmete lammutamisel. Hüdrotehnikainseneride ülesanne on ehitustehniliste ja tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ning projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas tööohutust ja töötervishoidu, keskkonnahoidu ning sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte. Kutsestandard sisaldab 7. taseme diplomeeritud hüdrotehnikainseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonna inseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Diplomeeritud hüdrotehnikainsener (EKR 7.tase) peab olema võimeline iseseisvalt töötama keerulistes ja ettearvamatutes olukordades ning vastutama nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Diplomeeritud hüdrotehnikainseneride töö osad ja -ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel ametialade loetelus, tööosade ja -ülesannete üksikasjalikku loetelu vt lisast 3. Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad töö osadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Diplomeeritud hüdrotehnikainseneril peab olema vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud kõrgharidusdiplom hüdrotehnilise ehitamise sisu omaval erialal. Hüdrotehnika erialal rakenduskõrghariduse omandanud insenerilt nõutakse täiendava ülikooliõppe ja täiendusõppe läbimist, mida võib tõendada ka VÕTA 1) kaudu. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava erialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise või taastõendamise eeldusi vt lisast 7. Kutse taotlemise erijuhte on kirjeldatud lisas 8. Diplomeeritud hüdrotehnikainsener töötab tavapäraselt kesktasemejuhi, tippjuhi või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht, konsultant. Diplomeeritud hüdrotehnikainseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada hüdrotehnika erialal tõendatud kompetentsuse piires iseseisvalt ja omal vastutusel ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Diplomeeritud hüdrotehnikainseneri volituste ulatus vt lisast 11. Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse HVAC (heating, ventilation, and air conditioning) Engineer, level 7 high education qualification 7 Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener 61 2025-12-21 2025-12-21 2027-12-20 7 7 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Tallinna Tehnikaülikool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kütte, ventilatsiooni ja jahutuse eriala magistriõppe või sellele haridustasemele vastava integreeritud õppe läbinud isikule antakse lõpetamisel diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinseneri esmakutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava vastab kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinseneri kutsestandardi järgmistele osadele: - Teadmised ja oskused (lisa 5). - Inseneritööks vajalikud hoiakud (B 2.3). Õppekava peab olema tunnustatud. Esmakutse omanik võib kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal tegutseda sama eriala diplomeeritud inseneri või volitatud inseneri kutset omava inseneri juhendamisel. Esmakutse andmisel ei ole praktiline töökogemus nõutav, mistõttu ametialasid ei määratleta. Esmakutse on tähtajatu. Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener (edaspidi KVJ-insener) tegutseb kesktasemejuhi, tippjuhi või kitsama ametiala spetsialistina hoonete kütte, ventilatsiooni ja jahutussüsteemide ning nendega seonduvate paigaldiste (edaspidi sisekliima tagamise süsteemid) kavandamisel, püstitamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel, samuti süsteemide lammutustöödel (ehitusseaduse mõistes). KVJ-inseneri ülesanne on sisekliima tagamiseks ette nähtud tehniliste lahenduste väljatöötamine ja väljatöötatud projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte, keskkonnahoidu ning tööohutust ja töötervishoidu. Kutsestandard sisaldab 7. taseme diplomeeritud KVJ-inseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonna inseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Diplomeeritud KVJ-insener (EKR 7. tase) peab olema võimeline iseseisvalt töötama keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutades nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Diplomeeritud KVJ-inseneri tööosad ja -ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel ametialade loetelus. Vastav tööosade ja -ülesannete loetelu on lisas 3. Diplomeeritud KVJ-insener töötab nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutab insener spetsiaalseid arvutiprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad tööosadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Diplomeeritud KVJ-inseneril peab olema magistrikraad või sellega võrdsustatud kõrgharidusdiplom kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal. Kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal rakenduskõrghariduse omandanud kutsetaotlejalt nõutakse täiendava akadeemilise ja täiendusõppe läbimist, mida võib tõendada ka VÕTA 1) kaudu. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava erialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise ja taastõendamise eeldusi vt lisast 7. Kutse taotlemise erijuhud on kirjeldatud lisas 8. Diplomeeritud KVJ-insener töötab tavapäraselt kesktasemejuhi, tippjuhi või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht ja konsultant. Diplomeeritud KVJ-inseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal iseseisvalt ja enda vastutusel tõendatud kompetentsuse piires ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Diplomeeritud KVJ-inseneri volituste ulatust kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal vt lisast 11. Teedeinsener, tase 6 esmane kutse Civil Engineer in road engineering, level 6 high education qualification 7 Teedeinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 1) Teedeinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 2) Teedeinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 3) Teedeinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 4) Teedeinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 5) Teedeinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 6) Teedeehitus Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Teedeehitus Teedeinsener 61 2025-12-21 2025-12-21 2027-12-20 6 6 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Tallinna Tehnikakõrgkool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning määratakse kutse taotleja või selle pikendaja kompetentsusnõuded. Teedeehituse eriala rakenduskõrgharidusõppe läbinud isikule antakse lõpetamisel teedeinseneri esmakutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava vastab teedeinseneri kutsestandardi järgmistele osadele: • Teadmised ja oskused (lisa 5). • Inseneritööks vajalikud hoiakud (B 2.3). Õppekava peab olema riiklikult tunnustatud. Esmakutse omanik võib teedeehituse erialal tegutseda diplomeeritud või volitatud teedeinseneri kutset omava inseneri juhendamisel. Esmakutse andmisel ei ole praktiline töökogemus nõutav, mistõttu ametialasid ei määratleta. Esmakutse on tähtajatu. Teedeinsener tegutseb kesktasemejuhi, tippjuhi või kitsama ametiala spetsialistina maanteede, tänavate, raudteede ja rajatiste rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning teede ja rajatiste lammutamisel. Teedeinseneri ülesanne on projektlahenduste realiseerimine, silmas pidades sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetilisi aspekte. Kutsestandard sisaldab 6. taseme teedeinseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi teedeinseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Teedeinsener (EKR 6.tase) peab olema võimeline iseseisvalt töötama keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutades nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Teedeinsenerid spetsialiseeruvad maanteede ja tänavate ehituse, sildade ja viaduktide ehituse ning raudteede ehituse allallerialadele. Teedeinseneri töö osad ja ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel erialade ja ametialade loetelus. Töö osade ja ülesannete üksikasjalikku loetelu vt lisast 3. Teedeinsener töötab nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutab insener spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad töö osadest ja ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Teedeinseneril peab olema rakenduskõrghariduse diplom teedeehituse erialal. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise ja taastõendamise eeldusi vt lisast 7. Insenerikutset võib taotleda ka ehitusalase bakalaureusekraadi olemasolul või poolelijäänud ülikooliõppe korral teedeehituse valdkonnas (teoreetiline kursus on läbitud, kuid lõputöö on jäänud kaitsmata). Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Lisaks sellele tuleb täita täiendusõppe nõudeid vastavalt lisale 7. Teedeinsener töötab kesktasemejuhi või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks ehitusjuht, objektijuht, teehooldetööde juht jms. Teedeinseneri kutse tõendab isiku volitusi töötada iseseisvalt ja enda vastutusel teedeehituse erialal tõendatud pädevuse piires. Teedeinseneri volituste ulatust vt lisast 11. Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 esmane kutse Diploma Civil Engineer in road engineering, level 7 high education qualification 7 Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Teedeehitus Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Teedeehitus Teedeinsener 61 2025-12-21 2025-12-21 2027-12-20 7 7 2142 Ehitusinsenerid 1041 Transporditeenused 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Tallinna Tehnikaülikool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Teedeehituse eriala magistriõppe või sellele haridustasemele vastava integreeritud õppe läbinud isikule antakse lõpetamisel diplomeeritud teedeinseneri esmakutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava vastab diplomeeritud teedeinseneri kutsestandardi järgmistele osadele: • Teadmised ja oskused (lisa 5). • Inseneritööks vajalikud hoiakud (B 2.3). Õppekava peab olema riiklikult tunnustatud. Esmakutse omanik võib teedeehituse erialal tegutseda diplomeeritud või volitatud teedeinseneri kutset omava inseneri juhendamisel. Esmakutse andmisel ei ole praktiline töökogemus nõutav, mistõttu ametialasid ei määratleta. Esmakutse on tähtajatu. Teedeinsener tegutseb kesktasemejuhi, tippjuhi või kitsama ametiala spetsialistina maanteede, tänavate, raudteede ja rajatiste kavandamisel, rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning teede ja rajatiste lammutamisel. Teedeinseneri ülesanne on teeehituse tehniliste lahenduste väljatöötamine ja projektlahenduste realiseerimine, silmas pidades sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetilisi aspekte. Kutsestandard sisaldab 7. taseme diplomeeritud teedeinseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi teedeinseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Diplomeeritud teedeinsener (EKR 7.tase) peab olema võimeline töötama iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutades nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Diplomeeritud teedeinsenerid spetsialiseeruvad maanteede ja tänavate ehituse, sildade ja viaduktide ehituse ning raudteede ehituse allerialadele. Diplomeeritud teedeinseneri töö osad ja ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel erialade ja ametialade loetelus. Töö osade ja ülesannete üksikasjalikku loetelu vt lisast 3. Diplomeeritud teedeinsener töötab nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutab insener spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad töö osadest ja ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Diplomeeritud teedeinseneril peab olema vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud kõrgharidusdiplom teedeehituse erialal. Teedeehituse erialal rakenduskõrghariduse omandanud kutse taotlejalt nõutakse täiendava ülikooliõppe ja täiendusõppe läbimist, mida võib sooritada VÕTA 1) kaudu. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise ja taastõendamise eeldusi vt lisast 7. Kutse taotlemise erijuhte on kirjeldatud lisas 8. Diplomeeritud teedeinsener töötab kesktasemejuhi, tippjuhi või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks projekteerija, omanikujärelevalve tegija, projektijuht, ehitusjuht, objektijuht, teehooldetööde juht, peaspetsialist ja konsultant. Diplomeeritud teedeinseneri kutse tõendab isiku volitusi töötada iseseisvalt ja enda vastutusel teedeehituse erialal tõendatud pädevuse piires. Diplomeeritud teedeinseneri volituste ulatust vt lisast 11. Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse Diploma Engineer in Water Supply and Sewerage, level 7 high education qualification 7 Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 7) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener 61 2025-12-21 2025-12-21 2027-12-20 7 7 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Eesti Maaülikool Tallinna Tehnikaülikool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Veevarustuse ja kanalisatsiooni eriala magistriõppe või sellele haridustasemele vastava integreeritud õppe läbinud isikule antakse lõpetamisel diplomeeritud veevarustus- ja kanalisatsiooniinseneri esmakutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava vastab diplomeeritud veevarustus- ja kanalisatsiooniinseneri kutsestandardi järgmistele osadele: - Teadmised ja oskused (lisa 5) - Inseneritööks vajalikud hoiakud (B 2.3) Õppekava peab olema riiklikult tunnustatud. Esmakutse omanik võib erialal tegutseda vastava eriala inseneri, diplomeeritud inseneri või volitatud inseneri kutset omava inseneri juhendamisel. Esmakutse andmisel ei ole praktiline töökogemus nõutav, mistõttu ametialasid ei määratleta. Esmakutse on tähtajatu. Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener (lühendatult: VK-insener) tegutseb kesktaseme- või tippjuhina või kitsama ametiala spetsialistina hoonete veevarustuse ja kanalisatsiooni ning veevarustus- ja kanalisatsiooniehitiste ja -seadmete kavandamisel, rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning veevarustus- ja kanalisatsiooniehitiste ja –seadmete lammutamisel. VK-inseneride ülesanne on ehitustehniliste ja tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ning projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas tööohutust ja töötervishoidu, keskkonnahoidu ning sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte. Kutsestandard sisaldab 7. taseme diplomeeritud VK-inseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonnainseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener (EKR 7.tase) peab olema võimeline iseseisvalt töötama keerulistes ja ettearvamatutes olukordades ning vastutama nii enda kui ka töörühmade töötulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Diplomeeritud VK-insenerid spetsialiseeruvad hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni ning välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni allerialadele. Diplomeeritud VK-inseneride tööosad ja -ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel toodud ametialade lõikes, tööosade ja -ülesannete üksikasjalik loetelu vt lisast 3. Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad tööosadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Diplomeeritud VK-inseneril peab olema vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud kõrgharidusdiplom veevarustuse ja kanalisatsiooni erialal. Veevarustuse ja kanalisatsiooni erialal rakenduskõrghariduse omandanud kutse taotlejalt nõutakse täiendava ülikooliõppe ja täiendusõppe läbimist, mida võib tõendada ka VÕTA 1) kaudu. Teadmiste ja oskuste miinimumnõuded vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemiseks või taastõendamiseks vajalikud eeldused on esitatud lisas 7. Kutse taotlemise erijuhud on kirjeldatud lisas 8. Diplomeeritud VK-insenerid töötavad kesktaseme-, tippjuhi või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht, konsultant. Diplomeeritud VK-inseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada veevarustuse ja kanalisatsiooni erialal tõendatud kompetentsuse piires iseseisvalt ja omal vastutusel ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Diplomeeritud VK-inseneri volituste ulatust vt lisast 11. Raudteeliikluskorraldaja, tase 4 Traffic controller, EstQF Level 4 10 Liikluskorraldaja II (versioon 1) Liikluskorraldaja II (versioon 2) Liikluskorraldaja III (versioon 1) Liikluskorraldaja III (versioon 2) Raudtee liikluskorraldaja II (versioon 3) Raudtee liikluskorraldaja II (versioon 4) Raudtee liikluskorraldaja II (versioon 5) Raudtee liikluskorraldaja III (versioon 3) Raudtee liikluskorraldaja III (versioon 4) Raudtee liikluskorraldaja III (versioon 5) Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 (versioon 6) Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 (versioon 7) Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 (versioon 8) Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 (versioon 9) Pöörmete teenindaja, tase 2 Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee liikluskorraldaja 34 2025-12-22 2026-01-01 2030-12-31 4 4 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport SA Raudteekutsed Digipädevuste enesehindamise skaala Andrus Koha AS Eesti Raudtee Moonika Siniallik Edelaraudtee AS Janika Tasane AS Eesti Raudtee Tarmo Annus AS Eesti Raudtee Gennady Tsyku AS Enefit Power AS Sten Aavel AS Rail Baltic Estonia OÜ Julia Žigalova AS Eesti Raudtee Madis Kolli AS Eesti Raudtee Magnus Roosma Rail Baltic Estonia OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Raudteeliikluskorraldaja, tase 4 korraldab ainuisikuliselt raudteeliiklust üksikus rongiliikluse jaamas või oma tööpiirkonnas tagades ohutu rongiliikluse. Töö hõlmab raudteeliiklusega seotud informatsiooni vahetamist ning dokumentide ja aruannete täitmist. 4. taseme raudteeliikluskorraldaja töötab erinevates, sh ettearvamatutes tööolukordades. Pidevalt tuleb suhelda raudteel töötavate töötajatega. Kutse sisaldab osakutset pöörmeseadja (kurbelist). Töö toimub peamiselt siseruumides, vajaduse korral ka välitingimustes. Töö on graafikupõhine ja vahetustega, mis eeldab töötamist ka öisel ajal, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel. Võimalikud ohutegurid on magnetvälja ja ioniseeriva kiirguse mõju töötamisel juhtimis- ja sideseadmetega. Töö on pingeline ja intensiivne sh psühho-emotsionaalne (pikaajaline üksi töötamine). Põhilised töövahendid on liiklusjuhtimissüsteemi seadmed, sideseadmed, tööalased arvutiprogrammid jm liikluskorralduslikud vahendid. Raudtee on kõrgendatud ohuga valdkond, kus ohutuse tagamiseks tuleb täpselt järgida ohutusnõudeid. Raudteeliikluse kutseala kõrgema taseme kutsed: Raudteeliikluskorraldaja, tase 5 Raudteeliikluskorraldaja, tase 6 A.2.1. Valvekorra vastuvõtmine ja üleandmine A.2.2. Rongide vastuvõtmine, saatmine ja läbilaskmine A.2.3. Manöövritöö A.2.4. Pöörmete teenindamine ja korrashoid A.2.5 Raudteeliikluse korraldamine raudteetaristu korrashoiutööde ajal A.2.6. Tegutsemine ohu- ja ebastandardses olukorras A.2.7. Dokumenteerimine A.2.8. Automaatblokeeringuga liin A.2.9. Poolautomaatblokeeringuga liin A.2.10. Kombineeritud teeblokeeringuga liin A.2.11. Ühe veovahendiga liin A.2.12. Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemiga liin (ERTMS) Tavaliselt töötavad 4. taseme raudteeliikluskorraldajatena inimesed, kellel on vähemalt keskharidus ja kelle kutseoskused on omandanud praktilise töö käigus vähemalt samal kutsetasemel kogenud raudteeliikluskorraldaja juhendamisel. Jaamakorraldaja, piirkonna liikluskorraldaja, liikluskorraldaja, manöövridispetšer. Osakutse pöörmeseadja, kurbelist Raudteeliikluskorraldaja töö ja tervisenõuded on reguleeritud raudteeseadusega. Raudteeliikluskorraldajal peab olema tööks vastav pädevus, mida tõendab kutsetunnistus. Suureneb vajadus protsesside juhtimise ja paremate digioskuste järele, eriti diagnostika- ja liiklusjuhtimissüsteemide kasutamisel. Üha olulisem on omandada teadmisi Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS) põhikomponentidest, Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ETCS) tasemetest (1-3) ning GSM-R või FRMCS kommunikatsioonitehnoloogiatest. Raudteeliikluskorraldaja, tase 4 kutse koosneb üldoskustest, kohustuslikest ja valitavatest kompetentsidest. Taotlemisel on nõutav üldoskuste B.2, kohustuslike kompetentside B.3.1-B.3.7 ja vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine valikust B.3.8-B.3.13. Osakutse “Pöörmete teenindamine ja korrashoid” (pöörmeseadja, kurbelist) taotlemisel on nõutav üldoskuste ja kompetentsi B.3.4 tõendamine. Valvekorra vastuvõtmine ja üleandmine 4 Rongide vastuvõtmine, saatmine ja läbilaskmine 4 Manöövritöö 4 Pöörmete teenindamine ja korrashoid 2 Raudteeliikluse korraldamine raudteetaristu ehitus-, remont- ja korrashoiutööde ajal 4 Tegutsemine ohu- ja ebastandardses olukorras 4 Dokumenteerimine 4 Automaatblokeeringuga liin 4 Poolautomaatblokeeringuga liin 4 Kombineeritud teeblokeeringuga liin 4 Ühe veovahendiga liin 4 Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemiga liin (ERTMS) 4 Raudteeliikluskorraldaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Raudteeliikluskorraldaja, tase 5 Traffic controller, EstQF Level 5 10 Liikluskorraldaja IV (versioon 1) Liikluskorraldaja IV (versioon 2) Raudtee liikluskorraldaja IV (versioon 3) Raudtee liikluskorraldaja IV (versioon 4) Raudtee liikluskorraldaja IV (versioon 5) Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 (versioon 6) Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 (versioon 7) Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 (versioon 8) Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 (versioon 9) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee liikluskorraldaja 34 2025-12-22 2026-01-01 2030-12-31 5 5 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport SA Raudteekutsed Digipädevuste enesehindamise skaala Andrus Koha AS Eesti Raudtee Moonika Siniallik Edelaraudtee AS Janika Tasane AS Eesti Raudtee Tarmo Annus AS Eesti Raudtee Gennady Tsyku AS Enefit Power AS Sten Aavel AS Rail Baltic Estonia OÜ Julia Žigalova AS Eesti Raudtee Madis Kolli AS Eesti Raudtee Magnus Roosma Rail Baltic Estonia OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Raudteeliikluskorraldaja, tase 5 juhib ja korraldab graafikujärgset raudteeliiklust kogu liini jaamades ja jaamavahedes, et tagada rongide sujuv ja ohutu liikumine. Töö on keerukas ja vastutusrikas, kuna see hõlmab koordineerimist ning võimalike liiklushäirete operatiivset lahendamist. Liiklushäirete (nt hilinemine, tehnilised rikked) korral teeb ta liiklusgraafikus operatiivseid muutusi. 5. taseme raudteeliikluskorraldaja töötab tööolukordades kus võivad juhtuda ettearvamatud muutused. Ta kontrollib ja korraldab liinil töötavate liikluskorraldajate tegevust. Töötada tuleb meeskonnas või üksi. Pidevalt tuleb suhelda liikluskorraldajatega k.a piiriüleste liikluskorraldajatega, veeremijuhtide jt raudteel töötavate töötajatega. Töö toimub siseruumides. Töö on graafikupõhine ja vahetustega, mis eeldab töötamist ka öisel ajal, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel. Töö on pingeline ja intensiivne. Põhilised töövahendid on liiklusgraafik, liiklusjuhtimissüsteemi seadmed, sideseadmed, tööalased arvutiprogrammid jm liikluskorralduslikud vahendid. Raudtee on kõrgendatud ohuga valdkond, kus ohutuse tagamiseks tuleb täpselt järgida ohutusnõudeid. Raudteeliikluse kutseala madalama ja kõrgema taseme kutse: Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 A.2.1. Valvekorra vastuvõtmine ja üleandmine A.2.2. Rongide vastuvõtmine, saatmine ja läbilaskmine A.2.3. Manöövritöö korraldamine A.2.4. Raudteeliikluse korraldamine raudteetaristu korrashoiutööde ajal A.2.5. Tegutsemine ohu- ja ebastandardses olukorras A.2.6. Dokumenteerimine A.2.7. Automaatblokeeringuga liin A.2.8. Poolautomaatblokeeringuga liin A.2.9. Kombineeritud teeblokeeringuga liin A.2.10. Ühe veovahendiga liin A.2.11. Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemiga liin (ERTMS) Tavaliselt töötavad 5. taseme raudteeliikluskorraldajatena inimesed, kellel on vähemalt keskharidus ja kelle kutseoskused on omandanud praktilise töö käigus vähemalt samal kutsetasemel kogenud raudteeliikluskorraldaja juhendamisel. Rongidispetšer, vanemrongidispetšer Raudteeliikluskorraldaja töö ja tervisenõuded on reguleeritud raudteeseadusega. Raudteeliikluskorraldajal peab olema tööks vastav pädevus, mida tõendab kutsetunnistus. Suureneb vajadus protsesside juhtimise ja paremate digioskuste järele, eriti diagnostika- ja liiklusjuhtimissüsteemide kasutamisel. Üha olulisem on omandada teadmisi Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS) põhikomponentidest, Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ETCS) tasemetest (1-3) ning GSM-R või FRMCS kommunikatsioonitehnoloogiatest. Raudteeliikluskorraldaja, tase 5 kutse koosneb üldoskustest, kohustuslikest ja valitavatest kompetentsidest. Taotlemisel on nõutav üldoskuste B.2, kohustuslike kompetentside B.3.1-B.3.6 ja vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine valikust B.3.7-B.3.11. Valvekorra vastuvõtmine ja üleandmine 5 Rongide vastuvõtmine, saatmine ja läbilaskmine 5 Manöövritöö korraldamine 5 Raudteeliikluse korraldamine raudteetaristu ehitus-, remont- ja korrashoiutööde ajal 5 Tegutsemine ohu- ja ebastandardses olukorras 5 Dokumenteerimine 5 Automaatblokeeringuga liin 4 Poolautomaatblokeeringuga liin 4 Kombineeritud teeblokeeringuga liin 4 Ühe veovahendiga liin 4 Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemiga liin (ERTMS) 4 Raudteeliikluskorraldaja, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Raudteeliikluskorraldaja, tase 6 Traffic controller, EstQF Level 6 10 Liikluskorraldaja V (versioon 1) Liikluskorraldaja V (versioon 2) Raudtee liikluskorraldaja V (versioon 3) Raudtee liikluskorraldaja V (versioon 4) Raudtee liikluskorraldaja V (versioon 5) Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 (versioon 6) Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 (versioon 7) Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 (versioon 8) Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 (versioon 9) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee liikluskorraldaja 34 2025-12-22 2026-01-01 2030-12-31 6 6 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport SA Raudteekutsed Digipädevuste enesehindamise skaala Andrus Koha AS Eesti Raudtee Moonika Siniallik Edelaraudtee AS Janika Tasane AS Eesti Raudtee Tarmo Annus AS Eesti Raudtee Gennady Tsyku AS Enefit Power AS Sten Aavel AS Rail Baltic Estonia OÜ Julia Žigalova AS Eesti Raudtee Madis Kolli AS Eesti Raudtee Magnus Roosma Rail Baltic Estonia OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Raudteeliikluskorraldaja, tase 6 planeerib, korraldab ja juhib raudteeinfrastruktuuri-ettevõtte raudteeliiklusalast tööd rongitöö ööpäevaplaan-graafiku alusel. Ta vahetab pidevalt rongiliikluse informatsiooni teiste raudteeadministratsioonidega ja raudteeinfrastruktuuri kasutavate raudteeveoettevõtjatega. Raudteeliikluskorraldaja, tase 6 vastutab dispetšerite töö koordineerimise ja piirkonna raudteeliikluse optimeerimise eest. 6. taseme raudtee liikluskorraldaja töötab iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades. Ta annab edasi oma kutsealaseid oskusi ja teadmisi ning juhendab teisi töötajaid. Töö toimub siseruumides. Töö on graafikupõhine ja vahetustega, ka puhkepäevadel ja riiklikel pühadel, vajadusel ka öösiti. Töö on pingeline ja intensiivne. Raudtee on kõrgendatud ohuga valdkond, kus ohutuse tagamiseks tuleb täpselt järgida ohutusnõudeid. Raudteeliikluse kutseala madalamad kutsed: Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 A.2.1 Valvekorra vastuvõtmine ja üleandmine A.2.2 Tegutsemine ohu- ja ebastandardses olukorras A.2.3 Dokumenteerimine A.2.4. Infovahetus A.2.5 Juhtimine A.2.6. Automaatblokeeringuga liin A.2.7. Poolautomaatblokeeringuga liin A.2.8. Kombineeritud teeblokeeringuga liin A.2.9. Ühe veovahendiga liin A.2.10. Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemiga liin (ERTMS) Tavaliselt töötavad 6. taseme raudteeliikluskorraldajatena inimesed, kellel on vähemalt kõrgharidus ja kelle kutseoskused on omandanud praktilise töö käigus rongidispetšerina. Raudteekorraldaja, vanemraudteekorraldaja Raudteeliikluskorraldaja töö ja tervisenõuded on reguleeritud raudteeseadusega. Raudteeliikluskorraldajal peab olema tööks vastav pädevus, mida tõendab kutsetunnistus. Suureneb vajadus protsesside juhtimise ja paremate digioskuste järele, eriti diagnostika- ja liiklusjuhtimissüsteemide kasutamisel. Üha olulisem on omandada teadmisi Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS) põhikomponentidest, Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ETCS) tasemetest (1-3) ning GSM-R või FRMCS kommunikatsioonitehnoloogiatest. Raudteeliikluskorraldaja, tase 6 kutse koosneb üldoskustest, kohustuslikest kompetentsidest ja valitavatest kompetentsidest. Taotlemisel on nõutav üldoskuste B.2, kohustuslike kompetentside B.3.1-B.3.5 tõendamine. Lisaks on võimalik tõendada üks või mitu valitavat kompetentsi valikust B.3.6-B.3.10. Valvekorra vastuvõtmine ja üleandmine 6 Tegutsemine ohu- ja ebastandardses olukorras 6 Dokumenteerimine 6 Infovahetus 6 Juhtimine 6 Automaatblokeeringuga liin 4 Poolautomaatblokeeringuga liin 4 Kombineeritud teeblokeeringuga liin 4 Ühe veovahendiga liin 4 Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemiga liin (ERTMS) 4 Raudteeliikluskorraldaja, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Kahjulike organismide tõrjuja, tase 4 Pest Control Technican, EstQF Level 4 7 Desinfektor II (versioon 1) Kahjulike organismide tõrjuja, tase 4 (versioon 6) Kahjuritõrjuja II (versioon 2) Kahjuritõrjuja II (versioon 3) Kahjuritõrjuja, tase 4 (versioon 4) Kahjuritõrjuja, tase 4 (versioon 5) Desinfitseerimine Ehitiste kahjustuspiirkonna avamine, isoleerimine ja materjalide käitlemine Olmekahjurite tõrjumine Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Puhastusteenindus Kahjuritõrjuja 43 2026-03-25 2026-03-25 2031-03-24 4 4 7544 Kahjuri- ja umbrohutõrjujad 1011 Koduteenindus 81 Hoonete ja maastike hooldus Eesti Desinfektsiooni- ja Kahjuritõrjeettevõtete Liit Kahjulike organismide tõrjuja kutse-eetika Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Helge Alt Puhastusekspert OÜ Laine Järs Põllumajandus- ja Toiduameti taimekaitse ja väetise osakond Riina Lahne Terviseameti kemikaaliohutuse osakond Kaisa Muutra Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakond Kalle Pilt Eesti Desinfektsiooni- ja Kahjuritõrjeettevõtete Liit Toomas Trei Rentokil OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kahjulike organismide tõrjuja töö on kahjulike organismide elutegevuse ohjamine ohutuma elukeskkonna tagamiseks. Tema töö on biotsiidide ja/või füüsikaliste ning mehaaniliste meetodite abil kahjulike organismide tuvastamine, hävitamine, tõrje, kahjustava toime ennetamine või muul viisil nende vastu võitlemine. 4. taseme kahjulike organismide tõrjuja tuleb iseseisvalt toime tööülesannete täitmisega ning vajab juhendamist keerukamates või mittestandardsetes tööolukordades 5. taseme spetsialisti poolt. Tööga võib kaasneda allergia kasutatavate kemikaalide, sh biotsiidide ja mikroorganismide vastu. Töökeskkond võib olla saastunud õhuga, kõrge temperatuuriga, liigniiske ja mürarikas. Tööaeg nõuab paindlikkust, töö võib toimuda õhtu-, öö- ja hommikutundidel, puhkepäevadel ning riiklikel pühadel. Töö võib toimuda kõrgustes ja suletud ruumides. Desinfitseerimisele spetsialiseerumine hõlmab kahjulikke organisme, mille kontrolliks ja hävitamiseks kasutatakse biotsiidimääruse 528/2012/EL V lisa põhirühmas 1 nimetatud biotsiide. Ehitiste kahjustuspiirkonna avamisele, isoleerimisele ja materjalide käitlemisele spetsialiseerumine hõlmab kahjulikke organisme, mille kontrolliks ja hävitamiseks kasutatakse biotsiidimääruse 528/2012/EL V lisa põhirühmas 2 nimetatud biotsiide. Olmekahjurite tõrjele spetsialiseerumine hõlmab kahjulikke organisme, mille kontrolliks ja hävitamiseks kasutatakse biotsiidimääruse 528/2012/EL V lisa põhirühmas 3 nimetatud biotsiide. Kutsealal on ka kahjulike organismide tõrjuja, tase 5 kutse. Ta tuleb toime keerukate tööülesannete täitmisega muutuvates oludes, juhendab töötajaid, annab edasi kutsealaseid oskusi ning juhib meeskonnatööd. A.2.1. Tööks ettevalmistamine A.2.2. Pindade puhtuse tagamine A.2.3. Kemikaali, sh biotsiidi käitlemine A.2.4. Kahjulike organismide tõrjeprotsessi läbiviimine A.2.5. Kemikaalide, sh biotsiidide transportimine, ladustamine ja jäätmekäitlus Olmekahjurite tõrjumine A.2.6. Olmekahjurite tõrjumine Ehitiste kahjustuspiirkonna avamine, isoleerimine ja materjalide käitlemine A.2.7. Ehitiste kahjustuspiirkonna avamine, isoleerimine ja materjalide käitlemine Desinfitseerimine A.2.8. Desinfitseerimine 4. taseme kahjulike organismide tõrjuja on vähemalt põhiharidusega ja läbinud kutsealase täienduskoolituse. Kahjuritõrjuja, ehitiste konserveerija, desinfektor Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. Töös on vajalik digitehnoloogiliste lahenduste rakendamise oskus. Rohkem kasutatakse QR-koode, digitaalseid tööakte ja aruandeid ning putukaloendureid, tõrjelampe ja termotöötlust. Kahjurite liikumist jälgitakse elektrooniliselt. Kemikaalide, sh biotsiidide asemel alternatiivsete meetodite kasutamise oskus. Kahjulike organismide tõrjuja, tase 4 kutse moodustub kohustuslikest ja spetsialiseerumisega seotud kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2), kohustuslike kompetentside (B.3.1-B.3.5) ning vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi tõendamine: Olmekahjurite tõrjumine, kompetents B.3.6 või Ehitiste kahjustuspiirkonna avamine, isoleerimine ja materjalide käitlemine, kompetents B.3.7 või Desinfitseerimine, kompetents B.3.8. Tööks ettevalmistamine 4 Pindade puhtuse tagamine 4 Kemikaali, sh biotsiidi käitlemine 4 Kahjulike organismide tõrjeprotsessi läbiviimine 4 Kemikaalide, sh biotsiidide transportimine, ladustamine ja jäätmekäitlus 4 Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi tõendamine: Olmekahjurite tõrjumine, kompetents B.3.6 või Ehitiste kahjustuspiirkonna avamine, isoleerimine ja materjalide käitlemine, kompetents B.3.7 või Desinfitseerimine, kompetents B.3.8. Kahjulike organismide tõrjuja, tase 5 Pest Control Technican, EstQF Level 5 8 Desinfektor III (versioon 1) Kahjulike organismide tõrjuja, tase 5 (versioon 7) Kahjuritõrjuja III (versioon 2) Kahjuritõrjuja III (versioon 3) Kahjuritõrjuja, tase 5 (versioon 4) Kahjuritõrjuja, tase 5 (versioon 5) Kahjuritõrjuja, tase 5 (versioon 6) Desinfitseerimine Ehitiste kahjustuspiirkonna avamine, isoleerimine ja materjalide käitlemine Olmekahjurite tõrjumine Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Puhastusteenindus Kahjuritõrjuja 43 2026-03-25 2026-03-25 2031-03-24 5 5 7544 Kahjuri- ja umbrohutõrjujad 1011 Koduteenindus 81 Hoonete ja maastike hooldus Eesti Desinfektsiooni- ja Kahjuritõrjeettevõtete Liit Kahjulike organismide tõrjuja kutse-eetika Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Helge Alt Puhastusekspert OÜ Laine Järs Põllumajandus- ja Toiduameti taimekaitse ja väetise osakond Riina Lahne Terviseameti kemikaaliohutuse osakond Kaisa Muutra Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakond Kalle Pilt Eesti Desinfektsiooni- ja Kahjuritõrjeettevõtete Liit Toomas Trei Rentokil OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kahjulike organismide tõrjuja töö on kahjulike organismide elutegevuse ohjamine ohutuma elukeskkonna tagamiseks. 5. taseme kahjulike organismide tõrjuja on vähemalt kolmeaastase töökogemusega spetsialist. Ta täidab vajadusel 4. taseme kahjulike organismide tõrjuja tööülesandeid ning tuleb toime keerukate tööolukordadega muutuvates oludes. Ta juhendab kahjulike organismide tõrjujaid ja teisi töötajaid, annab edasi kutsealaseid oskusi ning juhib meeskonnatööd. Tema töö on biotsiidide ja/või füüsikaliste ning mehhaaniliste meetodite abil kahjulike organismide tuvastamine, hävitamine, tõrje, kahjustava toime ennetamine või muul viisil nende vastu võitlemine. 5. taseme kahjulike organismide tõrjuja vastutab töö korraldamise, läbiviimise ning tulemuste eest. Tööga võib kaasneda allergia kasutatavate kemikaalide, sh biotsiidide ja mikroorganismide vastu. Töökeskkond võib olla saastunud õhuga, kõrge temperatuuriga, liigniiske ja mürarikas. Tööaeg on paindlik, töö võib toimuda õhtu-, öö- ja hommikutundidel, puhkepäevadel ning riiklikel pühadel. Töö võib toimuda kõrgustes ja suletud ruumides. Desinfitseerimisele spetsialiseerumine hõlmab kahjulikke organisme, mille kontrolliks ja hävitamiseks kasutatakse biotsiidimääruse 528/2012/EL V lisa põhirühmas 1 nimetatud biotsiide. Ehitiste kahjustuspiirkonna avamisele, isoleerimisele ja materjalide käitlemisele spetsialiseerumine hõlmab kahjulikke organisme, mille kontrolliks ja hävitamiseks kasutatakse biotsiidimääruse 528/2012/EL V lisa põhirühmas 2 nimetatud biotsiide. Olmekahjurite tõrjele spetsialiseerumine hõlmab kahjulikke organisme, mille kontrolliks ja hävitamiseks kasutatakse biotsiidimääruse 528/2012/EL V lisa põhirühmas 3 nimetatud biotsiide. Kutsealal on ka kahjulike organismide tõrjuja, tase 4 kutse. Ta täidab tööülesandeid iseseisvalt tavapärastes olukordades. A.2.1. Tööks ettevalmistamine A.2.2. Pindade puhtuse tagamine A.2.3. Kemikaali, sh biotsiidi käitlemine A.2.4. Kahjulike organismide tõrjeprotsessi läbiviimine A.2.5. Kemikaalide, sh biotsiidide transportimine, ladustamine ja jäätmekäitlus A.2.6. Juhtimine Olmekahjurite tõrjumine A.2.7. Olmekahjurite tõrjumine Ehitiste kahjustuspiirkonna avamine, isoleerimine ja materjalide käitlemine A.2.8. Ehitiste kahjustuspiirkonna avamine, isoleerimine ja materjalide käitlemine Desinfitseerimine A.2.9 Desinfitseerimine 5. taseme kahjulike organismide tõrjuja on vähemalt keskharidusega, läbinud kutsealase ja juhtimisalase täienduskoolituse ning vähemalt kolmeaastase kahjulike organismide tõrje töökogemusega. Kahjuritõrjuja, ehitiste konserveerija, desinfektor Tulenevalt biotsiidiseadusest peab vastutaval spetsialistil olema kahjulike organismide tõrjuja 5. taseme kutse kutseseaduse tähenduses. Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab. Töös on vajalik digitehnoloogiliste lahenduste rakendamise oskus. Rohkem kasutatakse QR-koode, digitaalseid tööakte ja aruandeid ning putukaloendureid, tõrjelampe ja termotöötlust. Kahjurite liikumist jälgitakse elektrooniliselt. Kemikaalide, sh biotsiidide asemel alternatiivsete meetodite leidmise ja kasutamise oskus. Riskide hindamise ja juhtimise oskused. Kahjulike organismide tõrjuja, tase 5 kutse moodustub kohustuslikest ja spetsialiseerumisega seotud kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2), kohustuslike kompetentside (B.3.1-B.3.6) tõendamine ning vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi tõendamine: Olmekahjurite tõrjumine, kompetents B.3.7 või Ehitiste kahjustuspiirkonna avamine, isoleerimine ja materjalide käitlemine, kompetents B.3.8 või Desinfitseerimine, kompetents B.3.9. Tööks ettevalmistamine 5 Pindade puhtuse tagamine 5 Kemikaali, sh biotsiidi käitlemine 5 Kahjulike organismide tõrjeprotsessi läbiviimine 5 Kemikaalide, sh biotsiidide transportimine, ladustamine ja jäätmekäitlus 5 Juhtimine 5 Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi tõendamine: Olmekahjurite tõrjumine, kompetents B.3.7 või Ehitiste kahjustuspiirkonna avamine, isoleerimine ja materjalide käitlemine, kompetents B.3.8 või Desinfitseerimine, kompetents B.3.9. Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 Activity instructor, level 4 10 Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 (versioon 4) Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 (versioon 5) Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 (versioon 6) Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 (versioon 7) Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 (versioon 8) Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 (versioon 9) Retkejuht II (versioon 1) Retkejuht II (versioon 2) Retkejuht II (versioon 3) Maastikuvibu instruktor, tase 4 Matkajuht, tase 4 Seiklusraja instruktor, tase 4 Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Retkejuht 43 2026-03-25 2026-03-25 2031-03-24 4 4 3423 Tervisespordi- ja vabaajateenuste instruktorid ja programmijuhid 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus Eesti Matkaliit Keelte oskustasemete kirjeldused DigiComp enesehindamise skaala Reeli Engelbrecht Tartu Kutsehariduskeskus Eveli Habakuk 7 Versta OÜ Mariel Jüssi Kayaking Estonia OÜ Marika Kose Eesti Maaülikool Ingrid Kuligina Eesti Matkaliit MTÜ Anu Uusmaa Eesti Maastikuvibu Liit Marken Murumaa Adventurest OÜ Ulvi Tamm Vudila Mängumaa OÜ Reeda Tuula-Fjodorova Tallinna Ülikool Erle Tüür Luua Metsanduskool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Aktiivtegevuste instruktori töö eesmärk on pakkuda kliendile väärtusi ja kogemusi läbi aktiivsete tegevuste. Aktiivtegevuste instruktori tööülesanded on aktiivtegevuste ettevalmistamine, juhtimine, tegevusteks vajalike tehniliste vahendite olemasolu ja turvalisuse tagamine. Instruktor oskab adekvaatselt hinnata riske, käituda kriisiolukorras ning anda esmaabi. Aktiivtegevuste läbiviimisel arvestab ta sihtgrupi vajaduste ja võimetega. Instruktori on klienditeenindaja, kes tegutseb ja käitub vastavalt heale tavale ja eetilistele normidele ning kes on võimeline suhtlema klientidega erinevatest rahvustest ja kultuuridest. Töö võib olla hooajaline, varieeruva tempoga ja liikuv. Töö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välitingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel. Töö võib olla kohati riskantne ettearvamatute ilmastikuolude tõttu. Aktiivtegevuse instruktor kasutab aktiivtegevuste läbiviimisel vajalikke vahendeid vastavalt spetsialiseerumisele. A.2.1 Aktiivtegevuste ettevalmistamine A.2.2 Aktiivtegevuste läbiviimine ja rühmade juhendamine A.2.3 Tehniliste vahendite olemasolu ja turvalisuse tagamine A.2.4 Köietööde ja seikluspargi töö juhendamine A.2.5 Maastikuvibulaskmise juhendamine A.2.6 Matkade juhtimine A.2.7 Veematkade korraldamine ja läbiviimine A.2.8 Jalgsimatkade korraldamine ja läbiviimine A.2.9 Motoriseeritud matkade korraldamine ja läbiviimine A.2.10 Rattamatkade korraldamine ja läbiviimine Kutse aktiivtegevuse instruktor, tase 4 taotlemiseks on nõutav vähemalt keskharidus, erialase koolituse läbimine ja erialane töökogemus või erialase tasemeõppe õppekava läbimine täismahus. Instruktor, matkajuht, retkejuht. Kasvav tähtsus on IKT oskustel, suhtlemisel erikultuuridega, eri- ja eristatavate vajadustega inimestega ning võõrkeelte oskusel. Kutse koosneb üldoskustest, kohustuslikest kompetentsidest, spetsialiseerumisega seotud kompetentsidest ja valitavatest kompetentsidest. Seiklusraja instruktori spetsialiseerumise taotlemisel tuleb tõendada üldoskused, kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.3 ja spetsialiseerumisega seotud kompetents B.3.4. Maastikuvibu instruktori spetsialiseerumise taotlemisel tuleb tõendada üldoskused, kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.3 ja spetsialiseerumisega seotud kompetents B.3.5. Matkajuhi spetsialiseerumise taotlemisel tuleb tõendada üldoskused, kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.3, spetsialiseerumisega seotud kompetents B.3.6 ja vähemalt 1 valitavatest kompetentsidest B.3.7-B.3.10. Aktiivtegevuste ettevalmistamine 4 Aktiivtegevuste läbiviimine ja rühmade juhendamine 4 Tehniliste vahendite olemasolu ja turvalisuse tagamine 4 Seiklusraja instruktori spetsialiseerumise taotlemisel tuleb tõendada üldoskused, kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.3 ja spetsialiseerumisega seotud kompetents B.3.4. Maastikuvibu instruktori spetsialiseerumise taotlemisel tuleb tõendada üldoskused, kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.3 ja spetsialiseerumisega seotud kompetents B.3.5. Matkajuhi spetsialiseerumise taotlemisel tuleb tõendada üldoskused, kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.3, spetsialiseerumisega seotud kompetents B.3.6 ja vähemalt 1 valitavatest kompetentsidest B.3.7-B.3.10. Matkajuhi spetsialiseerumise taotlemisel tuleb tõendada üldoskused, kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.3, spetsialiseerumisega seotud kompetents B.3.6 ja vähemalt 1 valitavatest kompetentsidest B.3.7-B.3.10. Veematkade korraldamine ja läbiviimine 4 Jalgsimatkade korraldamine ja läbiviimine 4 Motoriseeritud matkade korraldamine ja läbiviimine 4 Jalgratta matkade korraldamine ja läbiviimine 4 Turvasüsteemide paigaldaja, tase 3 Security and Fire Protection Systems Installer, EstQF Level 3 2 Turvasüsteemide paigaldaja, tase 3 (versioon 1) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Turvasüsteemide tehnik 48 2026-03-26 2026-03-26 2026-12-31 3 3 7422 IKT-seadmete paigaldajad ja hooldajad 0714 Elektroonika ja automaatika 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Eesti Turvaettevõtete Liit Keelte oskustasemete kirjeldused Oliver Riik Telegrupp AS Tõnu Kutsar Eule OÜ Tarmo Nigols G4S Eesti AS Marina Koit Henert Grupp OÜ Ülo Kala Selerek OÜ Neeme Ervin Import Service OÜ Ergo Manninen Päästeamet Mihkel Kask Politsei- ja Piirivalveamet Andre Lilleleht Eesti Turvaettevõtete Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Turvasüsteemide paigaldaja, tase 3 tööks on turvasüsteemide ja tuleohutuspaigaldiste paigaldus- ja hooldustöödes osalemine. Turvasüsteemide paigaldaja, tase 3 täidab juhendaja antud tööülesandeid. Turvasüsteemide tehniku kutsealal töötab ka turvasüsteemide tehnik, tase 4 esmane kutse, kes osaleb turvasüsteemide ja tuleohutuspaigaldiste paigaldus- ja hooldustööde tegemises; turvasüsteemide tehnik, tase 4, kes teeb turvasüsteemide ja tuleohutuspaigaldiste paigaldus- ja hooldustöid iseseisvalt ja turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5, kelle ülesanne on turvasüsteemide ja tuleohutuspaigaldiste paigaldamise ja hooldamise korraldamine, sh turvasüsteemide paigaldaja, tase 3 ja turvasüsteemide tehnik, tase 4 ning turvasüsteemide tehnik, tase 4 esmane kutse töö juhtimine. Turvasüsteemide paigaldaja, tase 3 teeb turvasüsteemide paigaldamise ja hooldamisega seonduvaid muid töid, kus on pädevuse tõendamine nõutav (nt elektri- ning automaatika jms) vastavas valdkonnas omandatud pädevuse piires. Turvasüsteemide paigaldaja töövahenditeks on käsi- ja spetsiaaltööriistad, redelid, tõstukid, mõõteseadmed, tehniline dokumentatsioon ning isikukaitsevahendid vastavalt objekti eripärale. Töö eripäraks võib olla: töö kõrgustes, välitingimustes, tolm, müra, madalad ja kõrged temperatuurid, niiskus. A.2.1 Paigaldiste ning seadmete paigaldus- hooldustööd. Turvasüsteemide paigaldaja, tase 3 on tavapäraselt põhiharidusega isik, kes on kutsealased oskused omandanud töö käigus või kutseõppeasutuses või täiendkoolitusel. Valve-, turva-, tuleohutussüsteemide paigaldaja. Kutse moodustub üldoskustest (B.2) ja kohustuslikust kompetentsist (B.3.1). Kutse taotlemisel tuleb tõendada üldoskused ja kohustuslik kompetents. Paigaldiste ning seadmete paigaldus- ja hooldustööd 3 Turvasüsteemide projekteerija, tase 6 Security and Fire Protection Systems Project Designer, EstQF Level 6 6 Turvasüsteemide projekteerija, tase 6 (versioon 1) Turvasüsteemide projekteerija, tase 6 (versioon 2) Turvasüsteemide projekteerija, tase 6 (versioon 3) Turvasüsteemide projekteerija, tase 6 (versioon 4) Turvasüsteemide projekteerija, tase 6 (versioon 5) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Turvasüsteemide projekteerija 48 2026-03-26 2026-03-26 2026-12-31 6 6 2152 Elektroonikainsenerid 0714 Elektroonika ja automaatika 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Eesti Turvaettevõtete Liit Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Oliver Riik Telegrupp AS Tõnu Kutsar Eule OÜ Tarmo Nigols G4S Eesti AS Marina Koit Henert Grupp OÜ Ülo Kala Selerek OÜ Neeme Ervin Import Service OÜ Ergo Manninen Päästeamet Mihkel Kask Politsei- ja Piirivalveamet Andre Lilleleht Eesti Turvaettevõtete Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Turvasüsteemide projekteerija on töökogemustega spetsialist (osalenud vähemalt 3 aastat kvalifikatsioonile vastavate projektide koostamisel), kelle tööks on tuleohutus- ja turvasüsteemide projekteerimine. Turvasüsteemide projekteerija töötab iseseisvalt suheldes vastavalt vajadusele kolleegide ja klientidega ja vastutab enda allkirjastatud projektide vastavuse eest kehtivatele nõuetele ja normdokumentidele. Turvasüsteemide projekteerija, tase 6 tegutseb vähemalt ühel järgmistest tegevusvaldkondadest: häireseadmestiku projekteerimine; jälgimisseadmestiku projekteerimine; tulekahjusignalisatsioonisüsteemi projekteerimine; gaaskustutussüsteemi projekteerimine; vee- ja vahttulekustutuse süsteemide projekteerimine; suitsutõrjesüsteemi projekteerimine; ehitise teavitamissüsteemi projekteerimine; evakuatsioonivalgustuse projekteerimine; tuleohutusautomaatika projekteerimine. Turvasüsteemide projekteerija, tase 6 projekteerib turvasüsteemidega seonduvaid muid süsteeme, kus on pädevuse tõendamine nõutav (nt elektri- ning automaatika jms) vastavas valdkonnas omandatud pädevuse piires. Turvasüsteemide projekteerija tööaeg on fikseeritud, vajadusel esineb töötamist väljaspool tööaega. Tööga võib kaasneda vaimne pingutus, töötempo on periooditi kiire ja pingeline. Turvasüsteemide projekteerija kasutab oma töös lisaks tavapärastele kommunikatsioonivahenditele, arvutitele ja nende tarkvarale ning kontoriseadmetele ka spetsiaalseid arvutiprogramme ning vastavalt spetsialiseerumisele erinevaid töövahendeid ja mõõteriistu. Selle kutsestandardi raames mõistetakse: - häireseadmestiku all häire edastussüsteeme (HES), sissetungi- ja paanikahäire süsteeme (SHS), läbipääsusüsteeme (LPS); - jälgimisseadmestiku all videovalvesüsteeme (VVS); - ehitise teavitamissüsteemi all ehitise tulekahjust teavitamise häälalarmisüsteemi ja muid teavitamist tagavaid helindussüsteeme; - evakuatsioonivalgustuse all ehitise hädavalgustuse tugevvoolu ja nõrkvoolu lahendusi tuleohutuspaigaldisena. A.2.1 Töö planeerimine ja korraldamine A.2.2 Projekteerimine A.2.3 Projekteerimise järelevalve A.2.4 Projekti ekspertiis A.2.5 Häireseadmestiku projekteerimine. A.2.6 Jälgimisseadmestiku projekteerimine. A.2.7 Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi projekteerimine. A.2.8 Gaaskustutussüsteemi projekteerimine. A.2.9 Vee- ja vahttulekustutuse süsteemide projekteerimine. A.2.10 Suitsutõrjesüsteemi projekteerimine. A.2.11 Ehitise teavitamissüsteemi projekteerimine. A.2.12 Evakuatsioonivalgustuse projekteerimine. A.2.13 Tuleohutusautomaatika projekteerimine. Turvasüsteemide projekteerijal on tavapäraselt bakalaureusekraad või rakenduslik kõrgharidus tehnilisel (soovitavalt elektri) alal ning projekteerimiskogemus turvasüsteemide alal. Kogemus saavutatakse projektide koostamisel ja täiendusõppe kursuste läbimisel. Kuni kutse saamiseni tuleb projektid kooskõlastada turvasüsteemide projekteerija kutset omava isikuga. Turvasüsteemide projekteerija , tuleohutuspaigaldiste projekteerija , tuleohutusautomaatika projekteerija. Töötamine turvasüsteemide projekteerija, tase 6na on reguleeritud tuleohutuse seaduse ja turvaseadusega. Selle kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2) ja kohustuslike kompetentside B.3.1-B.3.4 tõendamine. Valitavatest kompetentsidest B.3.5 - B.3.13 tuleb tõendada vähemalt üks. Töö planeerimine ja korraldamine 6 Projekteerimine 6 Projekteerimise järelevalve 6 Projekti ekspertiis 6 Valitavatest kompetentsidest B.3.5 - B.3.13 tuleb tõendada vähemalt üks. Häireseadmestiku projekteerimine 6 Jälgimisseadmestiku projekteerimine 6 Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi projekteerimine 6 Gaaskustutussüsteemi projekteerimine 6 Vee- ja vahtkustutuse süsteemide projekteerimine 6 Suitsutõrjesüsteemi projekteerimine 6 Ehitise teavitamissüsteemi projekteerimine 6 Evakuatsioonivalgustuse projekteerimine 6 Tuleohutusautomaatika projekteerimine 6 Turvasüsteemide tehnik, tase 4 Security and Fire Protection Systems Installer, EstQF Level 4 3 Turvasüsteemide tehnik, tase 4 (versioon 1) Turvasüsteemide tehnik, tase 4 (versioon 2) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Turvasüsteemide tehnik 48 2026-03-26 2026-03-26 2026-12-31 4 4 3114 Elektroonikatehnikud 0714 Elektroonika ja automaatika 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Eesti Turvaettevõtete Liit Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Oliver Riik Telegrupp AS Tõnu Kutsar Eule OÜ Tarmo Nigols G4S Eesti AS Marina Koit Henert Grupp OÜ Ülo Kala Selerek OÜ Neeme Ervin Import Service OÜ Ergo Manninen Päästeamet Mihkel Kask Politsei- ja Piirivalveamet Andre Lilleleht Eesti Turvaettevõtete Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Turvasüsteemide tehnik, tase 4 kutsestandard on täienduskoolituse õppekava koostamise ja töömaailma kutse andmise aluseks. Turvasüsteemide tehnik, tase 4 tööks on turvasüsteemide ja tuleohutuspaigaldiste paigaldamine, hooldamine ja hooldusaktide allkirjastamine. Turvasüsteemide tehnik, tase 4 täidab oma tööülesandeid iseseisvalt ja vastutab oma töö eest. Turvasüsteemide tehnik, tase 4 võib juhendada turvasüsteemide paigaldaja, tase 3 tööde tegemist. Turvasüsteemide tehnik, tase 4 teeb turvasüsteemide paigaldamise ja hooldamisega seonduvaid muid töid, kus on pädevuse tõendamine nõutav (nt elektri- ning automaatika jms) vastavas valdkonnas omandatud pädevuse piires. Turvasüsteemide tehnik, tase 4 tegutseb vähemalt ühel järgmistest tegevusvaldkondadest: häireseadmestiku paigaldamine ja hooldamine; jälgimisseadmestiku paigaldamine ja hooldamine; tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamine ja hooldamine; gaaskustutussüsteemi paigaldamine ja hooldamine; vee- ja vahttulekustutuse süsteemide paigaldamine ja hooldamine; suitsutõrjesüsteemi paigaldamine ja hooldamine; ehitise teavitamissüsteemi paigaldamine ja hooldamine; evakuatsioonivalgustuse paigaldamine ja hooldamine; tuleohutusautomaatika paigaldamine ja hooldamine; fluoreeritud gaase sisaldavate gaaskustutussüsteemide käitlemine. Turvasüsteemide tehnika kutsealal töötab ka turvasüsteemide paigaldaja, tase 3 ja turvasüsteemide tehnik, tase 4 esmane kutse, kes osalevad turvasüsteemide ja tuleohutuspaigaldiste paigaldamises ja hooldamises ning turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5, kelle ülesanne on turvasüsteemide ja tuleohutuspaigaldiste paigaldamise ja hooldamise korraldamine, sh turvasüsteemide paigaldaja, tase 3 ja turvasüsteemide tehnik, tase 4 ning turvasüsteemide tehnik, tase 4 esmane kutse töö juhtimine. Turvasüsteemide tehniku töövahenditeks on käsi- ja spetsiaaltööriistad, redelid, tõstukid, mõõteseadmed, tehniline dokumentatsioon, normdokumendid (standardid, juhendid), arvutid ja nende tarkvara, spetsiaalseid seadmed ja programmid ning isikukaitsevahendid vastavalt objekti eripärale. Töö eripäraks võib olla: töö kõrgustes, välitingimustes, tolm, müra, madalad ja kõrged temperatuurid, niiskus. Turvasüsteemide tehnik, tase 4 omab ka turvasüsteemide paigaldaja tase 3 kompetentsi. Selle kutsestandardi raames mõistetakse: - häireseadmestiku all häire edastussüsteeme (HES), sissetungi- ja paanikahäire süsteeme (SHS), läbipääsusüsteeme (LPS); - jälgimisseadmestiku all videovalvesüsteeme (VVS); - ehitise teavitamissüsteemi all ehitise tulekahjust teavitamise häälalarmisüsteemi ja muid teavitamist tagavaid helindussüsteeme; - evakuatsioonivalgustuse all ehitise hädavalgustuse tugevvoolu ja nõrkvoolu lahendusi tuleohutuspaigaldisena. A.2.1 Paigaldiste ning seadmete paigaldus A.2.2 Süsteemi häälestamine ja testimine A.2.3 Paigaldiste kontroll ja hooldamine A.2.4 Kasutajakoolituse läbi viimine A.2.5 Häireseadmestiku paigaldamine ja hooldamine. A.2.6 Jälgimisseadmestiku paigaldamine ja hooldamine. A.2.7 Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamine ja hooldamine. A.2.8 Gaaskustutussüsteemi paigaldamine ja hooldamine. A.2.9 Vee- ja vahttulekustutuse süsteemide paigaldamine ja hooldamine. A.2.10 Suitsutõrjesüsteemi paigaldamine ja hooldamine. A.2.11 Ehitise teavitamissüsteemi paigaldamine ja hooldamine. A.2.12 Evakuatsioonivalgustuse paigaldamine ja hooldamine. A.2.13 Tuleohutusautomaatika paigaldamine ja hooldamine. A.2.14 Fluoreeritud gaase sisaldavate gaaskustutussüsteemide käitlemine. Turvasüsteemide tehnik, tase 4 on tavapäraselt keskharidusega või kutsekeskharidusega isik, kes on kutsealased oskused omandatud töö käigus või kutseõppeasutuses või täienduskoolitusel. Valve-, turva-, tuleohutussüsteemide tehnik, paigaldustehnik, hooldustehnik. Töötamine turvasüsteemide tehnik, tase 4-na on reguleeritud tuleohutuse seaduse ja turvaseadusega. Selle kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2) ja kohustuslike kompetentside B.3.1-B.3.4 tõendamine. Valitavatest kompetentsidest B.3.5 - B.3.14 tuleb tõendada vähemalt üks arvestades, et valitavat kompetentsi B.3.14 Fluoreeritud gaase sisaldavate gaasikustutussüsteemide käitlemine saab tõendada üksnes samaaegselt valitava kompetentsiga B.3.8 Gaaskustutussüsteemi paigaldamine ja hooldamine. Paigaldiste ning seadmete paigaldus 4 Süsteemi häälestamine ja testimine 4 Paigaldiste kontroll ja hooldamine 4 Kasutajakoolituse läbiviimine 4 Valitavatest kompetentsidest B.3.5 - B.3.14 tuleb tõendada vähemalt üks arvestades, et valitavat kompetentsi B.3.14 Fluoreeritud gaase sisaldavate gaasikustutussüsteemide käitlemine saab tõendada üksnes samaaegselt valitava kompetentsiga B.3.8 Gaaskustutussüsteemi paigaldamine ja hooldamine. Häireseadmestiku paigaldamine ja hooldamine 4 Jälgimisseadmestiku paigaldamine ja hooldamine 4 Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamine ja hooldamine 4 Gaaskustutussüsteemi paigaldamine ja hooldamine 4 Vee- ja vahtkustutuse süsteemide paigaldamine ja hooldamine 4 Suitsutõrjesüsteemi paigaldamine ja hooldamine 4 Ehitise teavitamissüsteemi paigaldamine ja hooldamine 4 Evakuatsioonivalgustuse paigaldamine ja hooldamine 4 Tuleohutusautomaatika paigaldamine ja hooldamine 4 Fluoreeritud gaase sisaldavate gaasikustutussüsteemide käitlemine 4 Turvasüsteemide tehnik, tase 4 esmane kutse Security and Fire Protection Systems Installer, EstQF Level 4 VET level 5 Turvasüsteemide tehnik, tase 4 (versioon 1) Turvasüsteemide tehnik, tase 4 (versioon 2) Turvasüsteemide tehnik, tase 4 (versioon 3) Turvasüsteemide tehnik, tase 4 esmane kutse (versioon 4) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Turvasüsteemide tehnik 48 2026-03-26 2026-03-26 2026-12-31 4 4 3114 Elektroonikatehnikud 0714 Elektroonika ja automaatika 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Eesti Turvaettevõtete Liit Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Oliver Riik Telegrupp AS Tõnu Kutsar Eule OÜ Tarmo Nigols G4S Eesti AS Marina Koit Henert Grupp OÜ Ülo Kala Selerek OÜ Neeme Ervin Import Service OÜ Ergo Manninen Päästeamet Mihkel Kask Politsei- ja Piirivalveamet Andre Lilleleht Eesti Turvaettevõtete Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Turvasüsteemide tehnik, tase 4 esmane kutse tööks on osalemine turvasüsteemide ja tuleohutuspaigaldiste paigaldamises ja hooldamises. Turvasüsteemide tehnik, tase 4 esmane kutse osaleb vähemalt ühe järgmistest tegevusvaldkondadest töös: häireseadmestiku paigaldamine ja hooldamine; jälgimisseadmestiku paigaldamine ja hooldamine; tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamine ja hooldamine; ehitise teavitamissüsteemi paigaldamine ja hooldamine; hädavalgustuse paigaldamine ja hooldamine; Turvasüsteemide tehnika kutsealal töötab ka turvasüsteemide paigaldaja, tase 3, kes osaleb turvasüsteemide ja tuleohutuspaigaldiste paigaldamises ja hooldamises; turvasüsteemide paigaldaja, tase 4, kes teeb turvasüsteemide ja tuleohutuspaigaldiste paigaldus- ja hooldustöid iseseisvalt; turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5, kelle ülesanne on turvasüsteemide ja tuleohutuspaigaldiste paigaldamise ja hooldamise korraldamine, sh turvasüsteemide paigaldaja, tase 3 ja turvasüsteemide tehnik, tase 4 ja turvasüsteemide tehnik, tase 4 esmane kutse töö juhtimine. Turvasüsteemide tehniku töövahenditeks on käsi- ja spetsiaaltööriistad, redelid, tõstukid, mõõteseadmed, tehniline dokumentatsioon, normdokumendid (standardid, juhendid), arvutid ja nende tarkvara, spetsiaalseid seadmed ja programmid ning isikukaitsevahendid vastavalt objekti eripärale. Töö eripäraks võib olla: töö kõrgustes, välitingimustes, tolm, müra, madalad ja kõrged temperatuurid, niiskus. Turvasüsteemide tehnik, tase 4 esmane kutse omab ka turvasüsteemide paigaldaja tase 3 kompetentsi. Selle kutsestandardi raames mõistetakse: - häireseadmestiku all häire edastussüsteeme (HES), sissetungi- ja paanikahäire süsteeme (SHS), läbipääsusüsteeme (LPS); - jälgimisseadmestiku all videovalvesüsteeme (VVS). A.2.1 Paigaldiste ning seadmete paigaldus A.2.2 Süsteemi häälestamine ja testimine A.2.3 Paigaldiste kontroll ja hooldus A.2.4 Häiresüsteemi paigaldamine ja hooldamine. A.2.5 Jälgimissüsteemi paigaldamine ja hooldamine. A.2.6 Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamine ja hooldamine. A.2.7 Ehitise teavitamissüsteemi paigaldamine ja hooldamine. A.2.8 Hädavalgustuse paigaldamine ja hooldamine. Turvasüsteemide tehnik, tase 4 esmane kutse on kutsekeskharidusega isik, kes on kutsealased oskused omandatud kutseõppeasutuses. Valve-, turva-, tuleohutussüsteemide tehnik. Töötamine turvasüsteemide tehnik, tase 4 esmase kutsena on reguleeritud tuleohutuse seaduse ja turvaseadusega. Selle kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2) ja kohustuslike kompetentside B.3.1-B.3.3 tõendamine. Valitavatest kompetentsidest B.3.4-B.3.8 tuleb tõendada vähemalt üks. Paigaldiste ning seadmete paigaldus 4 Süsteemi häälestamine ja testimine 4 Paigaldiste kontroll ja hooldus 4 Valitavatest kompetentsidest B.3.4-B.3.8 tuleb tõendada vähemalt üks. Häireseadmestiku paigaldamine ja hooldamine 4 Jälgimisseadmestiku paigaldamine ja hooldamine 4 Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamine ja hooldamine 4 Ehitise teavitamissüsteemi paigaldamine ja hooldus 4 Hädavalgustuse paigaldamine ja hooldamine 4 Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 Security and Fire Protection Systems Installer, EstQF Level 5 11 Turvasüsteemide tehnik III (versioon 1) Turvasüsteemide tehnik III (versioon 2) Turvasüsteemide tehnik III (versioon 3) Turvasüsteemide tehnik III (versioon 4) Turvasüsteemide tehnik III (versioon 5) Turvasüsteemide tehnik, tase 5 (versioon 6) Turvasüsteemide tehnik, tase 5 (versioon 7) Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 (versioon 10) Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 (versioon 8) Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 (versioon 9) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Turvasüsteemide tehnik 48 2026-03-26 2026-03-26 2026-12-31 5 5 3114 Elektroonikatehnikud 0714 Elektroonika ja automaatika 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Eesti Turvaettevõtete Liit Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Oliver Riik Telegrupp AS Tõnu Kutsar Eule OÜ Tarmo Nigols G4S Eesti AS Marina Koit Henert Grupp OÜ Ülo Kala Selerek OÜ Neeme Ervin Import Service OÜ Ergo Manninen Päästeamet Mihkel Kask Politsei- ja Piirivalveamet Andre Lilleleht Eesti Turvaettevõtete Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 kutsestandard on täienduskoolituse õppekava koostamise ja töömaailma kutse andmise aluseks. Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 tööks on turvasüsteemide ja tuleohutuspaigaldiste paigaldamise ja hooldamise korraldamine, vajadusel paigaldamine ja hooldamine, tehtud tööde kontrollimine ja tööde eest vastutamine. Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 töötab iseseisvalt. Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 tegutseb vähemalt ühel järgmistest tegevusvaldkondadest: häireseadmestiku paigaldamine ja hooldamine; jälgimisseadmestiku paigaldamine ja hooldamine; tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamine ja hooldamine; gaaskustutussüsteemi paigaldamine ja hooldamine; vee- ja vahttulekustutuse süsteemide paigaldamine ja hooldamine; suitsutõrjesüsteemi paigaldamine ja hooldamine; ehitise teavitamissüsteemi paigaldamine ja hooldamine; evakuatsioonivalgustuse paigaldamine ja hooldamine; tuleohutusautomaatika paigaldamine ja hooldamine. Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 korraldab (vajadusel teeb) turvasüsteemide paigaldamise ja hooldamisega seonduvaid muid töid, kus on pädevuse tõendamine nõutav (nt elektri- ning automaatika jms) vastavas valdkonnas omandatud pädevuse piires. Turvasüsteemide tehnika kutsealal töötab ka turvasüsteemide paigaldaja, tase 3 ja turvasüsteemide tehnik, tase 4 esmane kutse, kes osalevad turvasüsteemide ja tuleohutuspaigaldiste paigaldus- ja hooldustöödes ja turvasüsteemide tehnik, tase 4, kelle tööks on turvasüsteemide ja tuleohutuspaigaldiste paigaldamine ja hooldamine. Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 tööaeg on üldjuhul fikseeritud, vajadusel esineb töötamist väljaspool tööaega. Tööga võib kaasneda füüsiline ja vaimne pingutus, töötempo on periooditi kiire ja pingeline. Vajadusel tuleb töötada välitingimustes, kõrgustes, ohtlikus keskkonnas. Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 töövahenditeks on käsi- ja spetsiaaltööriistad, redelid, tõstukid, mõõteseadmed, tehniline dokumentatsioon, normdokumendid (standardid, juhendid), arvutid ja nende tarkvara, kontoriseadmed ja spetsiaalseid arvutusprogrammid. Turvasüsteemide vastutav spetsialist kasutab vastavalt objekti eripärale isikukaitsevahendeid. Töö eripäraks võib olla: töö kõrgustes, välitingimustes, tolm, müra, madalad ja kõrged temperatuurid, niiskus. Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 omab ka turvasüsteemide tehnik tase 4 kompetentse väljaarvatud Fluoreeritud gaase sisaldavate gaasikustutussüsteemide käitlemine. Selle kutsestandardi raames mõistetakse: - häireseadmestiku all häire edastussüsteeme (HES), sissetungi- ja paanikahäire süsteeme (SHS), läbipääsusüsteeme (LPS); - jälgimisseadmestiku all videovalvesüsteeme (VVS) - ehitise teavitamissüsteemi all ehitise tulekahjust teavitamise häälalarmisüsteemi ja muid teavitamist tagavaid helindussüsteeme; - evakuatsioonivalgustuse all ehitise hädavalgustuse tugevvoolu ja nõrkvoolu lahendusi tuleohutuspaigaldisena. A.2.1 Enda ja meeskonna töö planeerimine, korraldamine ja kontrollimine. A.2.2 Töökeskkonna ohutuse tagamine. A.2.3 Paigaldiste ning seadmete paigaldus. A.2.4 Süsteemi häälestamine ja testimine. A.2.5 Paigaldiste kontroll ja hooldamine. A.2.6 Kasutajakoolituste läbi viimine. A.2.7 Paigaldamise järelevalve. A.2.8 Häireseadmestiku paigaldamine ja hooldamine. A.2.9 Jälgimisseadmestiku paigaldamine ja hooldamine. A.2.10 Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamine ja hooldamine. A.2.11 Gaaskustutussüsteemi paigaldamine ja hooldamine. A.2.12 Vee- ja vahttulekustutuse süsteemide paigaldamine ja hooldamine. A.2.13 Suitsutõrjesüsteemi paigaldamine ja hooldamine. A.2.14 Ehitise teavitamissüsteemi paigaldamine ja hooldamine. A.2.15 Evakuatsioonivalgustuse paigaldamine ja hooldamine. A.2.16 Tuleohutusautomaatika paigaldamine ja hooldamine. Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 on tavapäraselt keskharidusega isik, kes on kutsealased oskused omandanud töö käigus või kutseõppeasutuses või täienduskoolitustel. Sageli on turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 varem töötanud 4. taseme turvasüsteemide tehnikuna. Valve-, turva-, tuleohutussüsteemide vastutav spetsialist, paigaldusjuht, hooldusjuht, objektijuht, projektijuht. Töötamine turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5na on reguleeritud tuleohutuse seaduse ja turvaseadusega. Selle kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2) ja kohustuslike kompetentside B.3.1-B.3.7 tõendamine. Valitavatest kompetentsidest B.3.8 - B.3.16 tuleb tõendada vähemalt üks. Enda ja meeskonna töö planeerimine, korraldamine ja kontrollimine 5 Töökeskkonna ohutuse tagamine 5 Paigaldiste ning seadmete paigaldus 5 Süsteemi häälestamine ja testimine 5 Paigaldiste kontroll ja hooldus 5 Kasutajakoolituse läbiviimine 4 Paigaldamise järelevalve 6 Valitavatest kompetentsidest B.3.8 - B.3.16 tuleb tõendada vähemalt üks. Häireseadmestiku paigaldamine ja hooldamine 5 Jälgimisseadmestiku paigaldamine ja hooldamine 5 Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamine ja hooldamine 5 Gaaskustutussüsteemi paigaldamine ja hooldamine 5 Vee- ja vahtkustutuse süsteemide paigaldamine ja hooldamine 5 Suitsutõrjesüsteemi paigaldamine ja hooldamine 5 Ehitise teavitamissüsteemi paigaldamine ja hooldamine 5 Evakuatsioonivalgustuse paigaldamine ja hooldamine 5 Tuleohutusautomaatika paigaldamine ja hooldamine 5 Lõhkaja, tase 3 Blaster, level 3 7 Lõhkaja II (versioon 1) Lõhkaja II (versioon 2) Lõhkaja II (versioon 3) Lõhkaja, tase 3 (versioon 4) Lõhkaja, tase 3 (versioon 5) Lõhkaja, tase 3 (versioon 6) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puurimis- ja lõhkamistööd Lõhkaja 48 2026-03-26 2026-03-26 2029-03-25 3 3 7542 Lõhkajad ja õhkijad 0724 Kaevandamine ja rikastamine 09 Kaevandamist abistavad tegevusalad Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit Ants Vannus Eesti Energia Kaevandused AS Andre Lüüde Eesti Energia Kaevandused AS Andrei Geimonen Eesti Energia Kaevandused AS Viive Tuuna Voglers Eesti OÜ Janek Järv Tehnilise Järelevalve Amet Kaimar Eilo Tehnilise Järelevalve Amet Arno Pugonen Päästeamet Tõnu Tomberg Tallinna Tehnikaülikool Jüri Järvet Balrock OÜ Rein Voog EMTEL Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Lõhkaja, tase 3 kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade õppekavade koostamise ning kompetentsuse hindamise alus. Lõhkajad töötavad kaevandustes, karjäärides ja valdkondades, kus on vajadus muuta lõhkeaine plahvatusega loodusliku või tehismaterjali vormi. 3. taseme lõhkaja valmistab lõhkemeistri või lõhkematerjali käitlemise korraldaja juhendamisel ette lõhkamisobjekti ja lõhkeaine ning töötleb objekti lõhkeainega. Lõhkaja on teadlik oma kohustustest, vastutusest ja õigustest, ta peab kinni meeskonnatöö käitumisreeglitest. Lõhkaja vastutab tema kasutuses oleva lõhkematerjali hoidmise ja sihipärase kasutamise eest. Kutsealal on koostatud ka lõhkemeistri kutsestandard. A.2.1 Ettevalmistustööd 1. Tegevuse kavandamine 2. Seadmete ja töövahendite komplekteerimine 3. Lõhkematerjalide komplekteerimine A.2.2 Lõhkamiskoha ettevalmistamine 1. Töö- ja ohuala tähistamine 2. Lõhkeaukude ülevaatus ja ettevalmistamine 3. Lõhkematerjali paigutamine A.2.3 Lõhkeaukude laadimine 1. Löökpadrunite valmistamine ja lõhkeaukude laadimine 2. Lõhkevõrgu korrasoleku kontroll A.2.4 Lõhkamine 1. Töö- ja ohuala ohutuse tagamine 2. Lõhkamine järelevalve all 3. Visuaalne ülevaatus A.2.5 Lõhkamise lõpetamine 1. Lõhkamisala korrastamine 2.6 Allmaa lõhketöö 2.7 Pealmaa lõhketöö 2.8 Veealused lõhketööd Lõhkaja töötab peamiselt välistingimustes, allmaatööde puhul maa-alustes kaeveõõntes. Töökeskkond on eriti ohtlik, võimalikud ohutegurid on muljumis-, plahvatus-, mürgitus- ja varisemisoht. Töö nõuab lõhketöö ohutute töömeetodite tundmist, tööohutusnõuete täpset täitmist, lõhkeainete sihtotstarbelist kasutamist ning isikukaitsevahendite kasutamist (isoleerkindad, kaitsekiiver, kaitseprillid jne). Töövahenditeks on laadimismasinad lõhkeaukude laadimiseks, süüteseadmed lõhkevõrgu initsieerimiseks, kontrollmõõteriistad lõhkevõrgu korrasoleku kontrolliks, laadimisvardad, eritööriistad löökpadrunite valmistamiseks, nuga, helisignalisatsioonivahendid, kell, sidevahendid jne. Lõhkaja töö eeldab kõrgendatud ohutunnetust, pingetaluvust, aja- ja ruumitaju, loogilist mõtlemist, kiiret reaktsiooni ja tähelepanuvõimet. Lõhkajal on töökohal õppides ja erialastel kursustel omandatud kutseoskused. Ta omab praktilist töökogemust vastavalt lõhkematerjaliseadusele. Lõhkaja. Lõhkajana töötamisel on nõutud lõhkaja kutsetunnistus, alus: lõhkematerjaliseadus. Tegutsemine vastavalt lõhkematerjaliseadusest tulenevatele nõuetele. Lõhkaja, tase 3 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.5 tõendamine ja vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.6 - B.2.8. Ettevalmistustööd 3 Lõhkamiskoha (lõhketööde tööala, lõhketööde ala) ettevalmistamine 3 Lõhkeaukude laadimine 3 Lõhkamine 3 Lõhkamise lõpetamine 3 Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.6 - B.2.8. Allmaa lõhketöö 3 Pealmaa lõhketöö 3 Veealused lõhketööd 3 Lõhkemeister, tase 5 Blaster, level 5 7 Lõhkemeister III (versioon 1) Lõhkemeister III (versioon 2) Lõhkemeister III (versioon 3) Lõhkemeister, tase 4 (versioon 4) Lõhkemeister, tase 5 (versioon 5) Lõhkemeister, tase 5 (versioon 6) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puurimis- ja lõhkamistööd Lõhkaja 48 2026-03-26 2026-03-26 2029-03-25 5 5 7542 Lõhkajad ja õhkijad 0724 Kaevandamine ja rikastamine 09 Kaevandamist abistavad tegevusalad Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit Ants Vannus Eesti Energia Kaevandused AS Andre Lüüde Eesti Energia Kaevandused AS Andrei Geimonen Eesti Energia Kaevandused AS Viive Tuuna Voglers Eesti OÜ Janek Järv Tehnilise Järelevalve Amet Kaimar Eilo Tehnilise Järelevalve Amet Arno Pugonen Päästeamet Tõnu Tomberg Tallinna Tehnikaülikool Jüri Järvet Balrock OÜ Rein Voog EMTEL Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Lõhkemeister, tase 5 kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade õppekavade koostamise ning kompetentsuse hindamise alus. Lõhkemeistrid töötavad kaevandustes, karjäärides ja valdkondades, kus on vajadus muuta lõhkeaine plahvatusega loodusliku või tehismaterjali vormi. 5. taseme lõhkemeister töötab iseseisvalt või töörühma juhina muutuvates olukordades, vajadusel lõhkematerjalide käitlemise korraldaja või vastutava spetsialisti juhtimisel. Lõhkemeister tuleb toime kõigis lõhkamisolukordades, ta on valmis tegema kõiki lõhkamisega seotud tegevusi vastutades lõhkamistööde nõuetekohase ja ohutu läbiviimise eest ning lõhkematerjali varumise, transpordi ning sihipärase kasutamise eest. Koostatud on ka lõhkaja kutsestandard. A.2.1 Ettevalmistustööd 1. Tegevuse kavandamine 2. Seadmete ja töövahendite komplekteerimine 3. Lõhkematerjalide komplekteerimine A.2.2 Lõhkamiskoha ettevalmistamine 1. Töö- ja ohuala tähistamine 2. Lõhkeaukude ülevaatus ja ettevalmistamine 3. Lõhkematerjali paigutamine A.2.3 Lõhkeaukude laadimine 1. Löökpadrunite valmistamine ja lõhkeaukude laadimine 2. Lõhkevõrgu korrasoleku kontroll A.2.4 Lõhkamine 1. Töö- ja ohuala ohutuse tagamine 2. Lõhketöö kvaliteedi hindamine ja visuaalne ülevaatus 3. Lõhkamine A.2.5 Lõhkamise lõpetamine 1. Lõhkematerjali arvestus ja tagastamine 2. Lõhkamisala korrastamine A.2.6 Juhtimine ja juhendamine 2.7 Allmaa lõhketöö 2.8 Pealmaa lõhketöö 2.9 Veealused lõhketööd 2.10 Erilõhketööd Lõhkemeister töötab peamiselt välistingimustes, allmaatööde puhul maa-alustes kaeveõõntes, veealustel lõhketöödel vee all. Töökeskkond on eriti ohtlik, võimalikud ohutegurid on muuhulgas muljumis-, plahvatus-, mürgitus- ja varisemisoht. Töö nõuab lõhketöö ohutute töömeetodid tundmist, tööohutusnõuete täpset täitmist, lõhkeainete sihtotstarbelist kasutamist ning isikukaitsevahendite kasutamist (isoleerkindad, kaitsekiiver, kaitseprillid jne). Töövahenditeks on laadimismasinad lõhkeaukude laadimiseks, süüteseadmed lõhkevõrgu initsieerimiseks, kontrollmõõteriistad lõhkevõrgu korrasoleku kontrolliks, laadimisvardad, eritööriistad löökpadrunite valmistamiseks, nuga, helisignalisatsioonivahendid, kell, sidevahendid jne. Lõhkemeistri töö eeldab kõrgendatud ohutunnetust, pingetaluvust, aja- ja ruumitaju, loogilist mõtlemist, kiiret reaktsiooni, tähelepanuvõimet ja analüüsioskust, otsustusvõimet, suhtlemis- ja koostöövalmidust. Lõhkemeistril on töökohal õppides ja erialastel kursustel omandatud kutseoskused. Ta omab praktilist töökogemust vastavalt lõhkematerjaliseadusele. Lõhkemeister. Lõhkemeistrina töötamisel on nõutud lõhkemeistri kutsetunnistus, alus: lõhkematerjaliseadus. Tegutsemine vastavalt lõhkematerjaliseadusest tulenevatele nõuetele. Lõhkemeister, tase 5 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.6 tõendamine ja vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.7 - B.2.10. Ettevalmistustööd 5 Lõhkamiskoha (lõhketööde tööala, lõhketööde ala) ettevalmistamine 5 Lõhkeaukude laadimine 5 Lõhkamine 5 Lõhkamise lõpetamine 5 Juhtimine ja juhendamine 5 Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.7 - B.2.10. Allmaa lõhketöö 5 Pealmaa lõhketöö 5 Veealused lõhketööd 5 Erilõhketööd 5 Interpreet, tase 4 Instrumentalist, EstQF Level 4 10 Instrumentalist III (versioon 1) Interpreet-instrumentalist III (versioon 2) Interpreet-instrumentalist III (versioon 3) Interpreet-instrumentalist III (versioon 4) Interpreet, tase 4 (versioon 5) Interpreet, tase 4 (versioon 6) Interpreet, tase 4 (versioon 7) Interpreet, tase 4 (versioon 8) Interpreet, tase 4 (versioon 9) Laulja III (versioon 1) Laulja III (versioon 2) Laulja III (versioon 3) akordioni eriala barokkflöödi eriala fagoti eriala flöödi eriala harfi eriala kandle eriala klarneti eriala klassikalise kitarri eriala klassikalise laulu eriala klaveri eriala klavessiini eriala kontrabassi eriala löökpillide eriala metsasarve eriala oboe eriala oreli eriala plokkflöödi eriala saksofoni eriala trombooni eriala trompeti eriala tšello eriala tuuba eriala viiuli eriala viola da gamba eriala vioola eriala Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Interpreet 37 2026-04-01 2026-04-01 2028-03-25 4 4 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Heino Elleri Muusikakool Tallinna Muusika- ja Balletikool Keelte oskustasemete kirjeldused Virge Prank-Vijard Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool Kadri Leivategija Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool Tiina Välja Eesti Akordioniliit Heli Veskus G. Otsa nimeline Tallinna Muusikakool Lembi Mets G. Otsa nimeline Tallinna Muusikakool Aarne Saluveer G. Otsa nimeline Tallinna Muusikakool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Interpreedi töö on loominguline, eeldades muusikalist ettevalmistust. Interpreet esitab võimalikult kõrgel professionaalsel ja kunstilisel tasemel Eesti heliloojate loomingut, maailma muusikaklassikat ja uudisteoseid, tutvustab Eestis ja välismaal Eesti heliloojate loomingut. Interpreet spetsialiseerub järgmiselt: 1. Instrumentalist Akordion, kannel, keelpillid (viiul, vioola, viola da gamba, tšello, kontrabass, harf), klassikaline kitarr, klaver, orel, klavessiin, löökpillid, puhkpillid (trompet, tromboon, klarnet, metsasarv, flööt, saksofon, oboe, fagott, tuuba) 2. Vokalist klassikalise laulu eriala A.2.1 Repertuaari ettevalmistamine 1. Repertuaari valimine ja esinemiskava koostamine 2. Muusikalise materjali ettevalmistamine tööks A.2.2 Repertuaari harjutamine ja esitamine 1. Repertuaari harjutamine 2. Repertuaari esitamine A.2.3 Vokaalmuusika esitamine 1. Kõne- ja vokaaltehnika kasutamine 2. Teksti korrektne hääldamine ja artikuleerimine ema- ja võõrkeeltes 3. Erinevate keha valdamise ja lavalise liikumise tehnikate kasutamine Interpreedi tööaeg on paindlik ja sõltumatu puhkepäevadest ning riiklikest pühadest. Traditsiooniline töökeskkond on kontserdisaal, teater või muu muusika esituseks kohandatud ruum või esinemispaik. Muusikainstrumendid/hääl ja pillide ja esituse eripärast lähtuvad muud tarvikud. Muusikalised võimed, loovus, loomingulisus, empaatiavõime, valmisolek meeskonnatööks, pingetaluvus, järjekindlus, enesedistsipliin, täpsus, vastutustunne, paindlikkus, saavutusvajadus. Tavaliselt on 4. taseme interpreet erialase kutsekeskharidusega. Instrumentalist, orkestrant, ansamblist, koori- ja/või soololaulja. 4. taseme interpreedi kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.2 ja B.2.4 tõendamine. Klassikalise laulu erialale spetsialiseerunud interpreedid peavad lisaks ülaltoodule tõendama ka kompetentsi B.2.3 Vokaalmuusika esitamine. Repertuaari ettevalmistamine 4 Repertuaari harjutamine ja esitamine 4 Klassikalise laulu erialale spetsialiseerunud interpreedid peavad lisaks ülaltoodule tõendama ka kompetentsi B.2.3 Vokaalmuusika esitamine. Interpreet, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Autoinsener, tase 6 Automotive engineer, level 6 7 Autoinsener IV (versioon 1) Autoinsener IV (versioon 2) Autoinsener IV (versioon 3) Autoinsener, tase 6 (versioon 4) Autoinsener, tase 6 (versioon 5) Autoinsener, tase 6 (versioon 6) Mootorsõidukite ja nende haagiste arendamine ja tootmine Mootorsõidukite ja nende haagiste müük ja teenindus Mootorsõidukite ja nende haagiste tehniline ekspertiis Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Autoinsener 37 2026-04-09 2026-04-09 2031-04-08 6 6 2144 Mehaanikainsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Eesti Autoinseneride Liit Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Henri Vennikas Eesti Autoinseneride Liit Raul Kütt Tallinna Tehnikakõrgkool Jüri Lavrentjev Tallinna Tehnikaülikool Ilja Semjonov Veho Baltics AS Meelis Telliskivi AMTEL Lauri Ert Toyota Baltic AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Autoinseneri töö eesmärk on tagada mootorsõidukite ja nende haagiste ohutu, keskkonnasäästlik ja efektiivne arendamine ja kasutamine. Autoinsener on kõrgharidusega tehnika- ja/või tehnoloogiaspetsialist, kes töötab iseseisvalt autondusega seotud projekteerimis-, tootmis-, remondi-, käitlemis- ning müügiettevõtetes ja –asutustes, enamasti piiritletud ülesannete ulatuses. Osaleb erialases organisatsioonilises tegevuses. 6. taseme autoinseneri tööülesanneteks on sõidukite tootmise, müügi ja teeninduse või toodete ja teenuste ning masinapargi haldusega seonduvate insenertehniliste ülesannete lahendamine, tööprotsesside koordineerimine ja kolleegide juhendamine. 6. taseme autoinseneri põhilisteks töövahenditeks on erinevate arvutipõhiste tarkvara lahenduste kasutamine. Töötab vastavalt tööülesannetele sise- ja välitingimustes. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt, tööülesanded on vahelduvad. Tööaeg võib olla paindlik ja töötempo vahelduv. Tootmis- ja teenindusettevõtetes ning laborites töötades tuleb arvestada müra, vibratsiooni ja heitgaasidega ning järgida töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid. Enamasti on erialane teave võõrkeelne. Kõrgendatud ohuallikatega (nt. kõrgepinge, gaasilised kütused) mootorsõidukite ja nende haagiste puhul järgib asjakohaseid erinõudeid ning nõuab nendest kinnipidamist ka teiste osapoolte poolt. Kutsealal kehtestatud kutsed Lisaks autoinsener, tase 6 on veel: Juhtiv autoinsener, tase 7 juhib insenertehniliste tööde kavandamist ja elluviimist ning vastutab projekti või osakonna töö eest. Vastutav autoinsener, tase 8 suunab organisatsiooni insenertegevust ja tehnilist arengut. A.2.1 Inseneritegevuse süsteemne kavandamine ja juhtimine A.2.2 Insenertehniline analüüs ja lahenduste leidmine A.2.3 Digitaalne inseneritöö ja andmehaldus A.2.4 Ohutus ja riskijuhtimine Arendus ja tootmine A.2.5. Mootorsõidukite ja nende haagiste arendamine ja tootmine Müük ja teenindus A.2.6. Mootorsõidukite ja nende haagiste müük ja teenindus Tehniline ekspertiis A.2.7. Mootorsõidukite ja nende haagiste tehniline ekspertiis A.2.8 Sõidukipargi haldamine A.2.9 Juhiabi- ja autonoomse juhtimise süsteemide arendamine A.2.10 Hübriid- või täiselektrilise veoajamiga mootorsõidukite või nende haagiste arendamine A.2.11 Tehniline koolitamine Autoinsener, tase 6, omab tavapäraselt tehnika valdkonna kõrgharidust ning erialast töökogemust. Insener, meister, hooldusnõunik, müügiinsener, tehniline konsultant, tehniline koolitaja, arendusinsener, katsetusinsener, tüübikinnitusinsener Tehisintellekti efektiivne ja vastutustundlik rakendamine: rakendab tehisintellekti tööriistu oma tööülesannetes, kontrollib tulemuste õigsust ning järgib andmekaitse-, infoturbe- ja autoriõiguse nõudeid. Kohanemisoskus tarkvara poolt määratletud sõidukitega seotud kiirenenud toote elutsükliga ja sellest tulenevate ohtude, võimaluste ja uuenduslike ärimudelite ning kasutajakogemustega: kohaneb kiirenenud arendustsükliga, jälgib pidevalt võrgus olevate mootorsõidukite tarkvarauuendusi ning hindab nende mõju ohutusele ja toimivusele, tagades muudatuste dokumenteerimise. Mootorsõidukite autonoomse juhtimisega tekkivad uued võimalused ja väljakutsed: toetab automatiseeritud juhtimisfunktsioonide arendust või katsetamist, analüüsib funktsioonide käitumist ja piiranguid ning tegutseb ohutusnõudeid järgides. Jätkuva digitaliseerimise ja elektrifitseerimise raames tehnoloogiliste valikute mõistmine ning nende jätkusuutlikkuse hindamine: võrdleb tehnoloogilisi lahendusi ning hindab nende jätkusuutlikkust kokkulepitud kriteeriumide alusel. Kutse autoinsener koosneb üldoskustest B.2, kohustuslikest kompetentsidest B.3.1 – B.3.4, spetsialiseerumisega seotud kompetentsidest B.3.5 - B.3.7 ja valitavetest kompetentsidest B.3.8-B.3.11 Kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside, vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi ja vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine. Inseneritegevuse süsteemne kavandamine ja juhtimine 6 Insenertehniline analüüs ja lahenduste leidmine 6 Digitaalne inseneritöö ja andmehaldus (sh tehisintellekti kasutamine) 6 Ohutus ja riskijuhtimine kõrgendatud ohuallikatega töödel 6 Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi tõendamine. Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine. Sõidukipargi haldamine 6 Juhiabi- ja autonoomse juhtimise süsteemide arendamine 6 Hübriid- või täiselektrilise veoajamiga mootorsõidukite ja nende haagiste arendamine 6 Tehniline koolitamine 6 Juhtiv autoinsener, tase 7 Lead Automotive Engineer, level 7 7 Diplomeeritud autoinsener V (versioon 1) Diplomeeritud autoinsener V (versioon 2) Diplomeeritud autoinsener V (versioon 3) Diplomeeritud autoinsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud autoinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud autoinsener, tase 7 (versioon 6) Mootorsõidukite ja nende haagiste arendamine ja tootmine Mootorsõidukite ja nende haagiste müük ja teenindus Mootorsõidukite ja nende haagiste tehniline ekspertiis Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Autoinsener 37 2026-04-09 2026-04-09 2031-04-08 7 7 2144 Mehaanikainsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Eesti Autoinseneride Liit Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Henri Vennikas Eesti Autoinseneride Liit Raul Kütt Tallinna Tehnikakõrgkool Jüri Lavrentjev Tallinna Tehnikaülikool Ilja Semjonov Veho Baltics AS Meelis Telliskivi AMTEL Lauri Ert Toyota Baltic AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Juhtiva autoinseneri töö eesmärk on tagada mootorsõidukite ja nende haagiste ohutu, keskkonnasäästlik ja efektiivne arendamine ja kasutamine. Juhtiv autoinsener on kõrgharidusega tehnika- ja/või tehnoloogiaspetsialist, kes töötab autondusega seotud projekteerimis-, tootmis-, remondi-, käitlemis-, ning müügiettevõtetes ja -asutustes. Juhtiv autoinsener juhib erialast ja organisatsioonilist tegevust, panustab valdkonna professionaalsesse võrgustamisse ning osaleb erialakonverentsidel, üritustel ja koolitustel. Planeerib ja viib läbi tehnilisi koolitusi ning osaleb rakendus- ja teadusuuringutes. 7. taseme juhtiva autoinseneri tööülesanneteks on sõidukite tootmise, müügi ja teeninduse või toodete ja teenuste ning masinapargi halduse ja arendamisega seotud insenertehniliste ülesannete lahendamine, projektide ja meeskonna juhtimine ning toodete ja teenuste nõuetele vastavuse tagamine. Töötada tuleb iseseisvalt keerulistes ja uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades. Tööga kaasneb ressursside jagamine, töötajate tegevuse juhtimine ja juhendamine. Vastutada tuleb enda ja teiste töötajate töö tulemuste eest. 7. taseme juhtiva autoinseneri põhilisteks töövahenditeks on erinevate arvutipõhiste tarkvara lahenduste kasutamine. Töötab vastavalt tööülesannetele sise- ja välitingimustes. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt, tööülesanded on vahelduvad. Tööaeg võib olla paindlik ja töötempo vahelduv. Tootmis- ja teenindusettevõtetes ning laborites töötades tuleb arvestada müra, vibratsiooni ja heitgaasidega ning järgida töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid. Enamasti on erialane teave võõrkeelne. Kõrgendatud ohuallikatega (nt. kõrgepinge, gaasilised kütused) mootorsõidukite ja nende haagiste puhul järgib, kohaldab asjakohaseid erinõudeid ning nõuab nendest kinnipidamist ka teiste osapoolte poolt. Kutsealal kehtestatud kutsed Autoinsener, tase 6 lahendab insenertehnilisi ülesandeid oma vastutusvaldkonnas. Vastutav autoinsener, tase 8 suunab organisatsiooni insenertegevust ja tehnilist arengut. A.2.1 Inseneritegevuse süsteemne kavandamine ja juhtimine A.2.2 Insenertehniline analüüs ja lahenduste leidmine A.2.3 Digitaalne inseneritöö ja andmehaldus A.2.4 Ohutus ja riskijuhtimine Arendus ja tootmine A.2.5. Mootorsõidukite ja nende haagiste arendamine ja tootmine Müük ja teenindus A.2.6. Mootorsõidukite ja nende haagiste müük ja teenindus Tehniline ekspertiis A.2.7. Mootorsõidukite ja nende haagiste tehniline ekspertiis A.2.8 Sõidukipargi haldamine A.2.9 Juhiabi- ja autonoomse juhtimise süsteemide arendamine A.2.10 Hübriid- või täiselektrilise veoajamiga mootorsõidukite või nende haagiste arendamine A.2.11 Tehniline koolitamine Juhtiv autoinsener, tase 7, omab tavapäraselt tehnika valdkonna kõrgharidust ning erialast töökogemust. Insener, osakonna juhataja, tehniline koolitaja, tehniline konsultant, ekspert, arendusinsener, katsetusinsener, tüübikinnitusinsener Tehisintellekti efektiivne ja vastutustundlik rakendamine: juhib tehisintellekti tööriistade kasutuselevõttu meeskonnas, määratleb kasutusjuhud ja kvaliteedikontrolli ning tagab andmekaitse- ja infoturbenõuete täitmise. Kohanemisoskus tarkvara poolt määratletud sõidukitega seotud kiirenenud toote elutsükliga ja sellest tulenevate ohtude, võimaluste ja uuenduslike ärimudelite ning kasutajakogemustega: juhib tarkvarapõhiste muudatuste planeerimist ja riskihindamist, koordineerib osapooli ning tagab jälgitavuse kogu elutsüklis. Mootorsõidukite autonoomse juhtimisega tekkivad uued võimalused ja väljakutsed: juhib autonoomsete funktsioonide valideerimist ja ohutushindamist, määratleb katsestrateegia ning otsustab kõrvalekallete käsitlemise ja parendusmeetmed. Jätkuva digitaliseerimise ja elektrifitseerimise raames tehnoloogiliste valikute mõistmine ning nende jätkusuutlikkuse hindamine: juhib tehnoloogiliste valikute tegemist projektides, seob otsused elutsükli-, riski- ja kestlikkuse analüüsiga ning tagab kooskõla organisatsiooni eesmärkidega. Kutse juhtiv autoinsener koosneb üldoskustest B.2, kohustuslikest kompetentsidest B.3.1 – B.3.4, spetsialiseerumisega seotud kompetentsidest B.3.5 - B.3.7 ja valitavetest kompetentsidest B.3.8-B.3.11 Kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside, vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi ja vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine. Inseneritegevuse süsteemne kavandamine ja juhtimine 7 Insenertehniline analüüs ja lahenduste leidmine 7 Digitaalne inseneritöö ja andmehaldus (sh tehisintellekti kasutamine) 7 Ohutus ja riskijuhtimine kõrgendatud ohuallikatega töödel 7 Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi tõendamine. Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine. Sõidukipargi haldamine 7 Juhiabi- ja autonoomse juhtimise süsteemide arendamine 7 Hübriid- või täiselektrilise veoajamiga mootorsõidukite ja nende haagiste arendamine 7 Tehniline koolitamine 7 Vastutav autoinsener, tase 8 Chief Automotive Engineer, level 8 7 Volitatud autoinsener V (versioon 1) Volitatud autoinsener V (versioon 2) Volitatud autoinsener V (versioon 3) Volitatud autoinsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud autoinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud autoinsener, tase 8 (versioon 6) Mootorsõidukite ja nende haagiste arendamine ja tootmine Mootorsõidukite ja nende haagiste müük ja teenindus Mootorsõidukite ja nende haagiste tehniline ekspertiis Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Autoinsener 37 2026-04-09 2026-04-09 2031-04-08 8 8 2144 Mehaanikainsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Eesti Autoinseneride Liit Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Henri Vennikas Eesti Autoinseneride Liit Raul Kütt Tallinna Tehnikakõrgkool Jüri Lavrentjev Tallinna Tehnikaülikool Ilja Semjonov Veho Baltics AS Meelis Telliskivi AMTEL Lauri Ert Toyota Baltic AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Vastutava autoinseneri töö eesmärk on tagada mootorsõidukite ja nende haagiste ohutu, keskkonnasäästlik ja efektiivne arendamine ja kasutamine. Vastutav autoinsener on vähemalt magistritaseme kõrgharidusega tehnika- ja/või tehnoloogiaspetsialist, kes töötab autondusega seotud projekteerimis-, tootmis-, remondi-, käitlemis-, ning müügiettevõtetes ja -asutustes. Kavandab erialaülest organisatsioonilist tegevust, koordineerides koostööd erinevate osapoolte ja suhtlustasandite vahel. Teeb seadusandjale ja ametiasutustele ettepanekuid regulatsioonide ja nõuete ajakohastamiseks. Osaleb rakendus- ja teadusuuringutes ning kavandab ja juhib neid. Avaldab populaarteaduslikke artikleid ja erialast kirjandust ning arendab ja ajakohastab erialast terminoloogiat. 8. taseme vastutava autoinseneri tööülesanneteks on sõidukite tootmise, müügi ja teeninduse või toodete ja teenuste ning masinapargi haldusega ja arendamisega seonduvate insenertehniliste ülesannete lahendamine ning projektide ja meeskondade juhtimine. Tagab toodete või teenuste vastavuse nõuetele. Kujundab valdkonnaülest visiooni, arvestades kehtivaid ja kavandatavaid nõudeid. Töötada tuleb iseseisvalt keerulises, piiritlemata ja uut strateegilist käsitlust vajavates olukordades. Vastutav autoinsener analüüsib ja sünteesib iseseisvalt kutsealaseid ideid ning pakub välja innovatiivseid lahendusi. Juhina vastutab ta organisatsiooni strateegilise tegevuse eest. 8. taseme vastutava autoinseneri põhilisteks töövahenditeks on erinevate arvutipõhiste tarkvara lahenduste kasutamine. Töötab vastavalt tööülesannetele sise- ja välitingimustes. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt, tööülesanded on vahelduvad. Tööaeg võib olla paindlik ja töötempo vahelduv. Tootmis- ja teenindusettevõtetes ning laborites töötades tuleb arvestada müra, vibratsiooni ja heitgaasidega ning järgida töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid. Enamasti on erialane teave võõrkeelne. Kõrgendatud ohuallikatega (nt. kõrgepinge, gaasilised kütused) mootorsõidukite ja nende haagiste puhul järgib, kohaldab ja kavandab asjakohaseid erinõudeid ning nõuab nendest kinnipidamist ka teiste osapoolte poolt. Kutsealal kehtestatud kutsed Autoinsener, tase 6 lahendab insenertehnilisi ülesandeid oma vastutusvaldkonnas. Juhtiv autoinsener, tase 7 juhib insenertehniliste tööde kavandamist ja elluviimist ning vastutab projekti või osakonna töö eest. A.2.1 Inseneritegevuse süsteemne kavandamine ja juhtimine A.2.2 Insenertehniline analüüs ja lahenduste leidmine A.2.3 Digitaalne inseneritöö ja andmehaldus A.2.4 Ohutus ja riskijuhtimine Arendus ja tootmine A.2.5. Mootorsõidukite ja nende haagiste arendamine ja tootmine Müük ja teenindus A.2.6. Mootorsõidukite ja nende haagiste müük ja teenindus Tehniline ekspertiis A.2.7. Mootorsõidukite ja nende haagiste tehniline ekspertiis A.2.8 Sõidukipargi haldamine A.2.9 Juhiabi- ja autonoomse juhtimise süsteemide arendamine A.2.10 Hübriid- või täiselektrilise veoajamiga mootorsõidukite või nende haagiste arendamine A.2.11 Tehniline koolitamine Vastutav autoinsener, tase 8, omab tavapäraselt tehnika valdkonna magistritaseme kõrgharidust ning erialast töökogemust. Insener, peainsener, tippspetsialist, tehnika direktor, arendusinsener, ekspert Tehisintellekti efektiivne ja vastutustundlik rakendamine: kehtestab tehisintellekti strateegia ja juhtimisraamistiku (poliitikad, riskijuhtimine, audit, rollid), tagab regulatiivse vastavuse ning vastutab kasutuse mõjude eest. Kohanemisoskus tarkvara poolt määratletud sõidukitega seotud kiirenenud toote elutsükliga ja sellest tulenevate ohtude, võimaluste ja uuenduslike ärimudelite ning kasutajakogemustega: vastutab tarkvara poolt määratletud sõiduki elutsükli juhtimise põhimõtete ja ressursside eest (sh infoturve, funktsionaalohutus, tarkvarauuenduste juhtimine), otsustab prioriteedid ja pikaajalise strateegia. Mootorsõidukite autonoomse juhtimisega tekkivad uued võimalused ja väljakutsed: vastutab autonoomse juhtimise tehnoloogiasuuna ja ohutusjuhtumi põhimõtete eest ning esindab organisatsiooni regulatiivsetes ja vastavusprotsessides. Jätkuva digitaliseerimise ja elektrifitseerimise raames tehnoloogiliste valikute mõistmine ning nende jätkusuutlikkuse hindamine: kujundab digitaliseerimise ja elektrifitseerimise tehnoloogiastrateegia, seab kestlikkuse sihid ja mõõdikud ning tagab tehnoloogiliste valikute kooskõla kliima- ja ressursieesmärkidega. Kutse vastutav autoinsener koosneb üldoskustest B.2, kohustuslikest kompetentsidest B.3.1 – B.3.4, spetsialiseerumisega seotud kompetentsidest B.3.5 - B.3.7 ja valitavetest kompetentsidest B.3.8-B.3.11 Kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside, vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi ja vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine. Inseneritegevuse süsteemne kavandamine ja juhtimine 8 Insenertehniline analüüs ja lahenduste leidmine 8 Digitaalne inseneritöö ja andmehaldus (sh tehisintellekti kasutamine) 8 Ohutus ja riskijuhtimine kõrgendatud ohuallikatega töödel 8 Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi tõendamine. Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine. Sõidukipargi haldamine 8 Juhiabi- ja autonoomse juhtimise süsteemide arendamine 8 Hübriid- või täiselektrilise veoajamiga mootorsõidukite ja nende haagiste arendamine 8 Tehniline koolitamine 8